X&fyi maad* f*ntet-nn\tasac{t ii&üia4i/

Postimees

84. AASTAKÄIK

Ih. 234 Reedet, 30. augustil 1940 ÜAsiAmmAec 7 senti

Eesti rahwawägi Punaarmee Kompartei teated

territoriaalseks laskurkorpuseks Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee otsus ENGW 9tahw«Go«wfMeive MuKogu otfus Eesti rahwawSe ümberkujundamife kohta Tutwumisselgituskoosolek "Silmas pidades, et Wuikovlde Sotsia Mägede koosseisu. 6) Wõtta korpuse. sõjakooli ja merejöu EKP Keskkomitee oma iswngil 27. au listlike Wabariikide Konstitutsiooni. (PSHi . 2) Anda üle« Eesti mere-sõjajõud. seal dude isiklikult koosseisult sõvwäeline man gustil käesoleval aastal otsustas wabastada parteilttkmetele seaduse) paragr. 14,132,133 Msel NWõL hulgas. ka ra-nnakahurwägi. Töölis-Talu- ne kahe kuu jooksul wastawalt NSWL-u sms Lauristini EKP KK poliitilise sekretäri Eestimaa Kommunistliku Partei Tär kaitse organiseerimine swkõWiiNÄSÄa'-Ä Poegade Mere-sõjalaewastiku koosseisu. ' Ülemnõukogu presiidiumi kolmanda jaanu kohuste täitmisest seoses tema valimisega tumaa Komitee korraldab reedel, 30. auguS -wastatud jõudude juhtimine allub Muto 3) ümberorganiseerida olemasoletvad ari 1939. aasta seadluse kohaselt. ENSW Rahvakomissaride Nõukogu esi til 1940 kell 20 Parteimajas Riia ja Wõru aude Sotsialistlike Wabariikide Liidu kdM Eesti rahwawäe sõjamäelised õppeasutised . 7). Kõik relwastus, warandus, hooned, tänama nurgal järjekordse NSWL Konsti meheks. dusse tema kõrgemate riigimõitnü organite punaarmee jalgwäe normaalkooliks. ehitised jne., samuti endise ENSW sõjami tutsiooni tutwumis-selgituskoosoleku partei w riigi valitsemise organite yjiol. jäset 4) WäteeniStusets kohuslikkude ENSW nisteeriumi ja Eesti rahwawäe toimikud ja Samal istungil valiti EKP Keskkomi liikmetele. NSWL Konstitutsiooni jm ENSW Konsti kodanikkude arwele wõtmife ja snndteems arhiiwid ühes neid teeniwate asutistega tee esimeseks sekretäriks sms Karl Säre ia Kõnelewad: Selda Pats: „Walimiste tutsioom järgi üldine sõjamäe teenistuse ko tüse 'sooritamise küsimuste lahendamiseks anda. üle Balti eri-sSjaringkonnalc. Kõik teiseks sekretäriks sms Nikolai Karotamm. korraldus NTWL" ja Regina Birk „NTWL hustus on seaduseks ja isämaa kaitsmine irmber kujundada kohalikud walit meresõiajõududc rannakaitse relwastus, wa riigiaparaat ja teina sanktsioonid". iga NSWL-u kodaniku pühaks kohuseks, susasütised sõjakomissariaatideks ' alluwu randus, hooned ja ehitised anda üle puua ENSW RabwakomiKsaride Nõukogulot segg .Balti erilisse sõjamäe ringkonda. lipü Baltimere laewastiküle. süstas: . .. 5) Säilitada rahwuskorpuses senine Ees Käesolev otsus jõustub kuulutamise Kuulake homme ringhäälingus: 1) Eest: rahwamägi ümbtrkuiundädo ti rahwawäe Morm, kõtwaldadcs vagunid, päevast". Punaarmee laskurkorpuseks, ning wries sisse Punaarmee komandeeriwa andes ta üle Baltimaa' eri^sõjaringkonüa koosseisu eraldusmärgid. Sms Stalin stalinlikust Konstitutsioonist

Loosungid Rahwuswahelise Noorte Kuulake homme ringhäälingus kell likule wõistlusele. Ühtlasi koosolek wõttis 22.30 saadet: Sms Stalin stalinlikust Kotis wastu tähendatud wõistluse ringhäälingu titutfioonist. Lõiked J. W. Stälini aruande kawandi, mille esitamiseks sõidawad Riiga Päewa 26. aastapäewaks kõnest NSWL Konstitutsiooni projekti esita RR direktor Uusmann ja teenijate esinda misel Nõukogude 8-ndal erakorralisel ülelii jatena Wiiding. Tamar. Koosolekul esine dulifel kongressil 25. nowembril 1936. aas sid selgitawate sonawõttudcga sotsialistlikust 1. Elagu Rahvusvahelise Noorte fse* 14. ENSW kodanikel on õigus tööle. 30. Terwitame NSW Liidu ülemnõu- tal (tõlkes ja heliüleswõttes). wõistlusest sms Bogolepow, senistest kokku wa 26. aastapäev! Sigu» puhkusele! Logu otsust Eesti NSW wastuwötmise kohta huudetest Läti ja Leedu ringhäälingutega 2. Elagu RahvusvahettneNoorte VLew. 15. ENSW kodanikel on SiguS haridu RS« Liitu! Algab sotsialistlik võistlus ring dir. Olbrci ja uuest Konstitutsioonist dir. kogu maailma noorteprolttaarlaStejatöö fcle: 81. Elagu seltsimees Zhdanow! häälingute vahel Uusmann. Koosolek saatis terwitustele tajate revolutsiooniliste jõudude VõitsNs M Naisele antiikse MTV» mehega 82. Elagu seltsimees Molotow! grammi EKP-le. ENTW Ülemnõukogule ja liku ülevaatuse päev! UHtdsed õigused kõigil majandusliku, riik 33. Elagu seltsimees Kalinin! Riigi Ringhäälingu teenijate äsjapeetud Ülemnõukogu Presiidiumile ning Rahtvako. 3. Elagu noorsoo parim sõber settsi liku, kultuurilise ja ühisköndlik-poliitilise elu 84. Elagu seltsimees Wotoshilow! koosolekul otsustati wastu wõtta Läti ja missaride Nõukogule. . mees Stalin! . ähtdel. . 85. Elagu kogu maailma noorte sõber Leedu NSW ringhäälingute kutse sotsialist- 4. «M ' 17. Äldine sõjaväeteenistuse kohustus ja' õpetaja seltsimees Stalin! 5. Elagu Kommunisiln Noorsoo Ühing on seaduseks. TSnakellSP. l. 1. sept. pidus 18. Sõjaväeteenistus PunaarmeeS on enamlaste partei ustav tngj ! tuste peaproow Kadrioru 6. Elagu KommuuistM ENSW kodanike austamaks kohustuseks. Sõjasündmusi võitluse organiseerija imPeriMtliku 15. Isamaakaitse on ENSW . iga koda staadioM sõja ja kapitalismi va«n! mkupüha kohus. Täna kell 5 peale lõunat toimub Kadri 7. Elagu A. Eiagu leninism! Sakslaste ja inglaste wastastikuseid õhurünnakuid. Inglased Elaglt Rahvusvaheline Noorte oru,staadionil 1. sept. pidustuste uldproow. suur, võitmatu lipp! ' ' Pidustuste' üldkorräldäja Eestimaa Kom- kaotasid 46, sakslased 15 lennukit. Saksa allweelaew uputas Vtagu JWmpU WWI> "ImßmygHu .. HmnniiMU «AKiiltlü 'r**r NrünistlikitNoorsoo Äh. -Keskkomitee kutsub 7 Inglise relwastatud laewa tika, mis kindlustas rahu zahvnSlevoherZa 2rZ. eWBgM NWMHIÄfI# * IlUfiOW'' eoo mii tegelasi üles ilmuma proowilc aegsasti, ' miie kodunma , MüntU ftlfglg* Berliin, 30. (TASS) DNB annab edasi siis, kui sakslaste teated Inglismaale teki K7TIMSNSW Komnoored! et härjutüstega wõidaks wiiwitamatult ala Saksa ülemjuhatuse teadaande: Saksa pom 9. Elagu N«»- ta. Wihma puhul toimub proow järgntiscl totud kahjudest osutuwad tõeks, pole need 24. SNur aitäh seltsimees Stalmile õn milennukid ründasid edukalt mitmeid aero kahjud.wciga suured ega anna end tundu kogude Liidu rahvaste «ckuliku töö võimas neliku nooruse eest! päewal, s. o. laupäewal kell 5 peale lõunat. kaitsja. Suure Sotfialistlrku Ottoobrirevo Kuna kõikide demonstratsioonitegelaste osa droome ja sadamaid Lõuna-Jnglismaal. walt tunda lähema kuu wõi kahe jooksul. - 25. Elagu meie kodumaa —Akõukogude Õö wältel teostai õhurünnakuid Liver lutsioom võitude truu valvur! Sotsialistlike Vabariikide Liit! wõtt proowist on wäga wajalik, palutakse Selleks ajaks wõiwad meteoroloogilised tin 10. Elagu Eestimaa KommunistlikDar 26. Elagu sangarlik Hiina noorus! neid, kes on tööl, pöörduda käitiste komissa pool'ile, Cardiffile, Bristolile, Chatham'i gimused tuua ajutise seisaku lcnnuwäc te tei! ' ' ' ' 27. Elagu sms Dimitrõv! ride poole palwega neid töölt wabastada, sadamaseadmeile. Sõjalisi objekte on pom gewusse. 11. Elagu ERSW WalitsnS! alates kl. 15-st. EKNÜ loodab, et kõik ko mitatud ka teistes punktides. Saksa lennu 28. Stalinlik Konstiwtsioon kindlustab wägi on jätkanud la Znglise sadamate mi Itaalia sõjateade 12. Elagu Stalinlik Konstitutsioon! meile tasuta hariduse. missarid ja tööjuhatajad wõimaldawad te ncerimist. Rooma, 28. (TASS) Stefani annab edasi 13. ENSW-S on töö iga töövõimelise 29. Elagu Stalinlik Konstitutsioon, mis gelaste koomnoortc wabastamisega pcaproo Itaalsa wäcjühatusc teadaande: Meie õhu kodaniku kohus ja au põhimõttel: FeS annab Meile, noortele, hääleõiguse 18. elu wi edukat läbiwiimist. Mitmeis punktides on aset leidnud õhu ei tee. tööd, see ei pea ka sööma!" aastast! lahingud, milles on alla tulistatud 38 waen jõudude üksused pommitasid eile päewal äge lase ja 12 Saksa lennukit. Oö wältel heit dasti õliladusid Haifas. Tabamusi said sid Inglise lennukid süüte- ja fugasspomme raudteejaam ja uus õlipuhastustehas. Kõik Berliini elamiskwartaalile. Tsiwiilelanike jal tekkisid iüurcd tulikähjud. Meie lennukid Leninliku KommunlstliKu noorjoo loosungeid hulgas on palju surnuid ja haawatuid. Mõ pöördusid kõik terwelt tagasi oma baasidesse. nes kohas on puhkenud tulikahjnsid. 1 Jng Põhja-Aafrikas waenlase õhujõudude ük lise lennuk tulistati alla, enne kui ta jõudis sused sooritasid rünnaku Derna'le (Liibüas). Moskwa, 30. (TASS) Leninliku - Wii 11) Elagu Leedu Nõukogude Sotsialistlik Sa* 25) Meie kooliõpilased, omandage teadmisi, Wigastada sai wähcm transportlaew, mis dulise iomnmnistlitu noorsoo liidu keskLomi bariik! valmistuge võitluseks Lenin-Ttalini asja eest! Berliini kohale. 25) Nõukogude üliõpilaskond, kõrgemate õppe On pommitatud ka keemiatehaseid Lein'is, oli laaditud metsamaterjaliga, muud kahjud tee awaldab järgmised loosungid 26. «chwus 12) Elagu Läti Nõukogude SotsialMk Sa* bariik! asutiste komnoored, omandage teadmisi, vöidelge tekitatud kahjud on tähtsusetud. Inglise on tühised. Kaks inimest sai surma ja wiis waheliseks noortepäewaks:. . . 18) Elagu Eesti Nõukogude Sotsialistlik Wa* täiuslike Nõukogude spetsialistide ettewalmistami» haawata. bariik! lennuwäe poolt mitmeis paikades Kesk- ja lj Olgu tervitatud 26. se eest Nõukogude Liidus! Lääne-Saksamaal allaheidetud, pommid ei Ida-Aafrikas wastase õhujõud sooritasid noortepäew kogu maailma nooruse tetoolttist» 14) Elagu Moldaavia, Eesti, Leedu, Läti NT 27) Reie tuline tervitus Nõukogude rahva ooniliste jõudude vöitluSparaadj päev! liiduvabariikide töötav noorsugu! kooliõpetajaile, meie noorpõlve kasvatajaile! tekitanud nimetamisväärseid kahjusid. Kol rünnaku Harrürile (Abessiinias), kus pom 2) Elagu üleliiduline Kommunistlik (««ow 15) Elagu Nõukogude Liidu rahvaste sõpru»! - 28) Noor mees- ja naistööline. Nõukogude mapäewase päewa jooksul waenlane kaotas' mid tabasid, sõjawäehaiglat, ja Dessiele laste) Partei ja keskkomitee! 16) Elagu meie võimas kodumaa Nivko ametiasutuste teenijad! Kasvatage töödistsipliini, 46 lennukit ja ühe õhukait''e»aerostaadi. (Abessiinias),kus purustati kohaliku garniso 3) Tervitus suurele Stalinile - Nõukogude gude Sotsialistlike Vabariikide Liit! tõstke tööviljakust! Püüdke saavutada toodangu suurenemist ja tema kvaliteedi paranemist. Püüd Saksa lennuwägi on kaotanud 15 lennukit. ui sanitaarpnnkt. Surma sai kaheksa isikut noorsoolt! Elagu meie armastatud Spetajaja st' 1?) Nõukogude noored, ärge unustage kapita 1 Saksa allweelaew on uputanud 7 rel ja ligi 26 ou haawatnid. Üks waenlaie leu ber rahvaste juht sms Ttalw! listlikku Ümbrust! Kindlustage kõigiti meie Puna- ke. saavutada Nõukogude Liidu kaitscwõimsust ja majandusliku tugevuse edasist tõusu! wastatud wacnlase laewa, kokku 43.000 uuk tulistati alla. Massauas (Eritreas) 4) Koondame kogu oma.'ASitava > noorsoo Väe tugevust ja meie kodumaa kaitsewõimfust! Elagu meie armas Punaarmee Nõukogude Lii §8) Komnoored, olge eeskujuks ausaks sotsis brt-ga. purustati 'pomnntüse läbi wangla. Aineli Nõukogude võimu umber. Elagu Nõukogude V«* listljkuks suhtumiseks töösse ja oma kohustustesse litsus ja tema kogemuSterikaS juht sms Rolotov! du rahstmSte rahuliku töö võimas tugi, sotsialist soo Saksa lennukit Kagu-Zuglis sed kahjud oü tähtsusetud. Wangidc hulgast 5) olge väärikad pojad jn liku oktoobrirevolutsiooni võitude truu valvur! riigj vastu! Wõidelqe sotsialistliku võitluse ja sai surma üheksa inimest.. tiitred meie emale üleliidulisele Kommunistli 19) Elagu Nõukogude Liidu merevägi, Nõu stahhaanovliku liikumise edasise tõusu eest! maa kohal kogude Liidu piiride usaldusväärne kaitse! 30) Noored kokhoosiliikmed, mehed ja naised, Õhurünnak Londonlle kule Parteile!" (Stattn). Võidelge käesoleva aasta rikkaliku viljasaagi New Aorl, 30. (TASS) „United Pressi" 6). Tervitus kapitalistlike maade' reMlutfi 29) Elägu Nõukogude võimas lennuvägi! eduka koristamise eest! Kindlustage kolhooside Aomuõoete tervitus teraseile Stalini kotkastele tdatel' wöttis 28. augustil Kagu-Jnglis oonilisele Noorsoole! Elagu uoorsoo komMUstistlü Lhitzmajapidamist. Olgu tervitatud kolhooside ja mis on tösisel« kogu sõja keSteS Nõukogude vapraile lendureile! Internatsionaal! kolhoofiliikmete jõukas kultuurne elu! maale looritatud õhurünnakust osa wähe New Aort, 36. (TAST) Nagu teatab 7) Nagu Nõukogude Liidu' välispoliitika, 21) Olgu tervitatud mehised ja kartmatud Al) Marx» Lenini teooria on võimas relv malt 300 lennukit. „Assõciated Press", pommitasid tolmapäe mis kindlustab rahu . rahvatte vahel st», julge võitlqäd piirivalvurid sotsialistliku maa te heitluses kommunistliku võidu eest! Komnoored, oleku meie kodumaal! rase pilguga tunnimehed! töötav noorsugu, õppige tundma Marx-Engels- Briti suudab Saksa õhurünua wa hommikut Saksa lennukid Äirde-Shoti 8) Elagu BetsaraaKia ja P»hja«Pukovn«a 22) Elagu kommunistlik noorsoo liit Enam Lenin-Stalini suuri ideid! kuid tagasi lüüa sügiseni maal hooneid, kus olid majutatud söjawäe wabaStatud rahvad Nõukogude Sotsialistlike latte Partei truu abiline! Elagu Nõukogude noor 32) Komnoored Nõukogude Liidus, koondugem lased. Üks sõdur on saanud surma ja 4haa Vabariikide Liidu suure vennaliku rahvaste pe sugu— meie kodumaa tul/vik! tihedalt meie kuulsusrikka Enamlaste Partei üm New lork, 30. (TASS) „United Pressi" wata. 28 augustil teostati Londonile tõsi re täisõiguslikud liikmed! . 28) Komnoored, noortSSlised, kolhoostliikmed. ber! Pühendame kogu oma jõu kommunismi suu teatel on luutud lennukite ehitaja Sewerski, seim õhurünnak sõja algusest peale. Seda 9) Elagu Moldaavia Nõukogude Sotsialist' intelltgendid, valmiSta.me Punaarmeele, ja mere rele asjale! käsitledes õhulahinguid Briti saarte kohal, töendawad wgewajöulised ptahwatufeb, len lik liiduvabariik! . • väele, parima toetuse waStuPidavaist tahtejSulis 33) Elagu Marx Engels-Leuin-Ttalini võit . seletanud, et' Briti õhujõud on wõimelised 10) Elagu Leedu, Läti ja Eestr tSStav rah. test distsiplineeritud võitlejaist! matu liit! Elagu leninism! nutimooorite lakkamatu mürin ja tulikah. vag. kes ehitavad endile vaba elu fuures ven 24) Meie iihifed tervitused Nõukogude maa iileliidulise leninliku kommunistliku noorsoo tagasi, lööma Saksa lennukite rünnakuid sü juautode alatine kihutamine. nalikus Nõukogude Liidu rahvaste peres! kehakultvurlastele! ühingu keskkomitee. giseni, mis wahcst päästab Inglismaa. Ka

N. Liidu pawiljoni pidew edu Kokkupõrhe Rumeenia-Ungari Reedel, 30. skp, ja laupäeval, 31. skp. Leipzigi messil ühise kaitse organiseerMtst ja Inglismaa Berliin, 30. (TASS) Nõukogude Liidll piiril abistamist ettevalmistusina UTA astumi pawiljon Leipzigi messil saab pidcwalt suu Moikwa, 30. (TASS) Ä!agu wälismoa seks sõtta. Maa- ja meremäe häälekandja, mis re menu osaliseks. Esimesil päewil külastas agentuurid tcätawad, atvas Rumeenia sõja ilmub Washingtonis ja mis seisab tihedas pawiljoni mitutuhat isikut, teiste hulgas ka mägi 27. augustil tule Ungari piiriwalwu ühenduses sõjawäclistc ringkondadega, kir- hulk turiste, kes olid saabunud näitusele läheneb kiiresti maa rcile. Rumeenia lennuk tulistas, sundides ilmasõtta astumisele. Kaitselisc liidu sõlmi teistest Saksa linnadest ja Euroopa mitme maanduma Ungari pommilennukit, mis soo sugustest riikidest. 27. augustil külastas mine Kanadaga, baaside rentimine Briti koHtšeä ritas õppclendii. Seejuures sai Ungari len asumaadel läänc-poolkeral, Inglismaa wa kella 9—10,15 õhtul pawiljoni Ungari majandusminister War dur raskesti haawata. ga. Leipzigi kinorcportcrid filmisid Nõilko rnstamine rclwastuscga ja ettewalmistused gude Liidu wäljapanekuid ja heliplaadista USA läheneb kiiresti maailmasõtta Ameerika häwitajatc saatmiseks Briti mere Reedel. 30 ,kp ROMANSSIDE OHTU mäele.QN ecliyänauks wõimsate mere- ja õhu sid Nõukogude Liidu pawiljoni komissari astumisele jõudude saatmiseks Inglismaale. Mängib helikunstnik L. MlLK'i trio Shirjajewi fõitc Nõukogude Liidu wälja panekute eesmärkide kohta Leipzigi messil. New fjork, 28. (TASS) Ameerika asakir jandus.tõlgitseb awalikult. USA ja Kanada 2 Keetel, 30. augustil 1940. a. mJP O s 1 I M £ J 5, ,8* Nr. 2H

Teine wiisaastak N. Liidu majanduses 1. Rahvusvahelise Noorsoopäeva sünd

TSSstuse toodang tõusis sõjaeelsega wõrreldeS 8-kordsekS. Töö- Peame Atama kaasa töölisklassist wörsunud noorsoo õpetamisele rahwaSte wendlusc ja sotfia WUjakns suurenes tööstuses kahe aastaga 30 protsenti liSmi Maimus

«Kaadrid otsustavad tõik" rents. Mõlemad peeti 19V7. a. augustikuu lõpul aastal toimus L\ Rahvusvaheline 1. septembril toimub 25. Rohwuöwahe ZtuttgartiS. Noorsoo konwerents ühineS 2. Jn millest võttis osa Itaalia, Saksa, Austria, Hol Hiljuti oli meil siin wõimalik näha, et laste arw kasivas 2-kordseks ja 8.-—lO. fine Noorsoopäew. Esimest korda wõtab sel ternatsionaali resolutsiooniga. Oma resolutsioo landi, Norra, Taani, Shweitfi, ühendriikide ja lest osa ka cmi noormaa. ms otsustas sellele omalt poolt ..erilist tähele teiste riikide noorus. Mõlema noorsoopäewa 100 N. Liidu esimese wiisaastakn kama teosta klassi õpilaste arw 15-kordseks. Kõrgemates Rahwusivahelme Noorsoopäew on tra pam»" pöörata. Kuid võitlus mjlitarismi ja sho- . sungites olid patsifistlikud Berni konwerentsi re õppeasutustes õppis 550 tuh. õpilast. mine tõi kõikidel majandusaladel suure too ditsiooniline rewollltsioollilisc nooruse wälja Minismi wastn nõudis rohkemat kui waid ..erilise solutsioonid: löppeau sõda, relvad maha! • dangu tõusu. Eriti tähelepanu äratas töös Teise! wiisaastakul „lahendati wiisaas astumine oma poliitiliste sa majanduslik taheldpanu" pööramist, ta nõudis aktiivset wälja 3. Rahvusvaheline Roorsoopäem 1917. a. ' tufc arenemine, nõnda ct mõnel ala tõusis taku peamine ajalooline ülesanne likwü astumist kapitalismi wastn. Enamlased, Leni kandis revolutsioon Uist ilmet. Itaalia, USA. kude buwide kaitseks, mäljaastiHninc impc niga eesotsas, toetasid noorsoo kaswawat aktiiw Kanada, Rumeenia ja teiste riikide noorsugu ° toodang 15- ja enamkordseks. Suurte sam deeriti lõplikult kõik ekspluateeriwad klas rialisuli ja imperialistliku sõja wastn,. lust. Noortes nad nägid tuge revolutsioonilisele väljendas oma ühtekuuluvust. 3. Noorsoopäe ' mudega fõntt edasi ka masinatööstuse alal. sid, täielikult häwitati kõik põhjused, milli Rahwuswahclistel Noorsoopäcwahcl oli liikumisele, noored pidid olema ammutamatuks - vastWöttiSesimcst korda osa ka Venemaa. Noor Käesolewal korral tutwume teise wiisaasta sed kutsusid esile inimese'poolt - inimese eks suur nlõju noorsoo ülemaailmse rewolntsi tagawaraallikaks vana kaadri täiendamisel. soopaew toimus Moskvas, kolm nädalat enne kuga, milline kestis 1933. a. kuni 1937. a. Nii arwasid Lenin ja ta kaaslased. Refosmie oktoobrirewolütfiooni, enamlaste revolntsiooni pluateerimise ja jagasid ühiskonna eksplua oonilise liikmnise areugulc. ncirdc te kk im mc tid aga jätkasid Stuttgartis loodud Noorsoo-In liste loosungite all. Rahvusvaheline Noorsoo- Tene wiisaastakn tähtsamaks ülesandeks teeritawateks ja ekspluateerijaiks. Lahendati ja läbitviiuiine ou tihedalt seotud nooruse ternatsionaali tegevuse piiramist. Mimese impe Päev möödus noore Nõukogude Vabariigi kaitse majandusalal oli N. Liidu majmchuse te b sotsialistliku rewolutsiooni raskem ülesanne: rewolutsioauilisc liikuulise ajalooga.- rialistliku sõja puhkemisel 1914. a. 2. Internatsio semise tähe all. Kapitalistlikkude riikide sotsia- uil ise ümberkorraldamise lö wiidi lõpule põllumajanduse kollektiwiseeri KooS mehhaaniliste tootmisvahendite aren naal faktiliselt enam ei tegutsenud. Roorsoo-Jn Mil noorsugu nõudis interwcntide tagasitöm pulewiimine. See ülesanne ka täideti. guga, nende massilise tarvituselevõtmises- hak ternatsion. büroo oma juhi Dannenbergiaa ees bumist, aStus välja loosungiga: mine" (Rezoljutsii 18 sjezda W.KP(b), lk. 7). kasid kapitalistid üha enam tarvitama naiste-,a otsas, olles järgnenud 2. Internatsionaali jnhti ' Töösuses teostati wiisaastakn kawa 4 aasta Nagu wastawaist andmeist näha, oli eriti noorte toojöndu lui väga odavat ja hästi dele, oli sõja puhkemisel täiesti ettevalmistamata „Käed eemale Nõukogude Liidu küljest!" Z kuuga ja raudtecwednde alal koguni 4 wiisaastakn lõpul sotsialistlik tootmiswahcn ..tasuvat". Täiskasvanud tööliste rewolutsiooni ja igasugusest keskjuhtimisest ilma.. Seepärast See oli suureks toetused võitlevale Nõukogude aaStaga. Teise wiisaastakn ülesanded olid dite ja tootmisehituste omandus 98,7 prots. lise liikumisega hakkasid tekkima ka ekspluateeri vaid väiksem osa Stuttgart, Noorsoõ-Internat Liidu noorsoole. tava noorsoo proletaarlikud organisatsioonid. Esi sionaalist moodustas selles opositsiooni. Waid . 1918. a. 7. Partei kongress, sms Stalini juh ka pöuumajalwuses 4 aastaga terawilja kogu tootmisfondidest. Tööstuse kogutoodan mefed sellesarnased tekkisid BelgiaS (1886), Prant need liikmed, kes seisid Lenini ja enamlaste järje timisel, Suur Oktoobrirevolutsioon Venemaal, kaswatgmise alal teostatud. gust oli sotsialistlik toodang 99,8 prots. ja susmaal. Shweitsis ja Austrias (1894-1896), kinlda ja mittelepliku polkitika otsese mõju all revolutsioonid Saksamaal. Ungaris, Austrias. ' Nendel aastatel muutus põhjalikult põllumajanduse toodangust ühes kolhoosnik hiljem ka teiStes suuremates Euroopa riikides. võisid avalikult Rahvusvahelise Roorsoo-Hnter Soomes, võimaõ revolutsiooniline laine terves Esimene revolutsioon Wenemaal 1905. a. oli sa natsiouaaki reetliku poliitika vastu wälja Muda. Suroopad aitasid kaasa noorsoo klassilise isetead tootmise tehniline aparaat, mida tõendab kudele kilnluwate abimajapidamistega Waatamata Dannenbergi ja mitme organi see, et 1937. a. tööstustoodang saadi üle 80 muti tõukeks noorsoo revolutsioonilise liikumise vuse ja revolutsioonilise vaimu hoogsaks arene 98,6 prots., tuna kaubandus oli 100 prots. elustamisele. . satsiooni keeldumisele toimus Bernis 2. rahvus miseks. Kasvas nõudmine uue, revolutsiooni prots. uutest ja täiesti ümberkorraldatud sotsialistlik. W. J. Lenin oli esimene, kes õieti hmdas vaheline noorsookonwerents, 14 delegaadiga 10 lise noorsoo. Internatsionaali järgi, nõue lõpe tööstustest. Ligikaudu 90 prots. 1937. a. Majanduse tehniline ümberkorraldamine proletaarlike noorfoo-organifatsioonide tähtsust. Ta riigist. Tee konverents ei võtnud veel omaks taba senise, isentrilismil põhjeneva Rahwusva Lenini loosungit muuta imperialistlikku sõda ko Põllumajanduse traktoreist ja kombainidest tegi paratamatuks pöörata tõsist tähelepanu ettepanekul seitsmendal 2. Internatsionaali kong helise Noorsoobüroo tegevus. reSstl wdeti vaStu järgmine resolutsioon: dusõjakS. revolutsiooniks. Berni konverents nõu Lenini juhtimisel asutati 1918. a. Venemaa oli toodetud teisel wiisaastakul 193?. aas - wastawa tööliskonna saamiseks, kes dis sõja otsekohest lõpetamist ja relvade maha Kommunistlik Noorsoo ühing. See astus samme taga wõrreldes oli 1937. a. tööstustoodang oleks wöimeline uusi tehnilisi saawutusi ta Aidata kaasa töölisklassist wörsunud noor panemist. Patsifismi, desarmeerimise nõudmine Kominternis Kommunistliku Noorsoo Internat ' tõusnud 120,6 prots., kuna oli nähtud ette täies ulatuses kasutama. Selleks oli küll juba soo õpetamisele rahwaste wcnbtusc ta sotsia - ste on aga võrdne klassivõitlusest loobumi sionaali moodustamiseks, millele järgnes 1919. a. ainult 111-prots. suurenemine, nõnda et warem astutud samme, kuid kvalifitseeritud lismi waimus ja ka klassilise isetöadwuse sega. ' mais Konüstterni nleskntsc kogu maailma noor kindlustamisele!" soole. aastane toodangu juurdekasw oli 17,1 proy. tööliste arw suurenes tehnika edust aeglase „Meie loosungiks peab olema proletariaadi - kawas ettenähtud 16,5 prots. asemel. Kongressi peaküsimuseks oli sotsialistide suhtu relvastamine, et wõita, cksproprieerida ja ühineda Kommunistliku Noorsoo Internet matt. Selles Peitus sotsialistliku majanduse mine imperialistide koloniaalpoliitikasse ja ooda desarmeerida kodanlust," kirjutas Lemm Iseäranis hoogsalt oli teisel wiisaastakul ülesehitamiseks tõsine hädaoht. Seisukord tawasse imperialistlikku sõtta. Rewolutsioonilifc sionaali lipu all. masinatööstus arenenud. 1937. muutus wcel seepoolest tõsiseks, et paljud te- taktika asemel suurem osa kongressist osawõtjaist Tähtsaks sündmuseks Berni konverentsil õli . Esimene Kommunistlikku Noorsoo Internnt taotles tagurlikku poliitikat, nõudes „oma" walit otsus organiseerida ja pühitseda Rahwnswahelist sionaali asutaw kongress aStuS kokku Berliinis a. oli selle ala toodang ühes metalle ümber Alased ei suutnud sellest aru saada ja mõis Sv. nowembril 1919. a. ja selle organisaatoreiks töötawa tööstusega 27,5 miljonit rbl., kuna suSte toetamist sõja puhkemise korral. Resolut Noorsoopaewa. „Rahwuswaheljnc sotsialistliku ta, et tehnika on i nim estet a sioon, mille kongress W. J. Lenini ja Rosa noorsoo Berni konwercnts otsustas astuda samme olid sms Lenin ja Ttalin. Siitpeale toimusid kawas oli ette nähtud ainult 19,5 milj. rbl. su r n ud. Oli tarwis sellele tõsist tähele L«xemburg'i nõudmisel wastu tvõttis, jäi prakti selleks, et ühel ja samal ajal mitmete riikide noor kiik RahwuSMahelised Noorsoopäewad KNZ juh Siin on huwitaw tähele panna seda, et pann juhtida, et wastawa tööliskonna kas liselt 2. Internatsionaali poolt teostamata. Lenini soo sotsialistlikud organisatsioonid, wõimalust timifel, f. o. alateS 5. NahwuSwaheliscst Noorsoo kuna kapitalistlikes riikides oli 1937. a. töös resolutsioon kõlas järgmiselt: „Peaks sõja puhke - mööda kooS ametiühingutega, korraldaksid Rah paewast 1919. aaStal. wataminc on esmajärgulise tähtsusega küsi mine siiski teostuma, siis on sotsialistide ülimaks wuswahelist antimilitaristlikku Roorsoopäewa", museks. Suure tõuke selle küsimuse lahenda tustoodang keskmiselt arwates 95 prots. kohuseks sõja kiiremaks lõpetamiseks wahele astu kõlab wastuMõetud resolutsioon. Peakeskuseks jäi 1929. a. toodm»gust, oli ta N. Liidus 429 miscts andis J. W. Stali ni kõne Puna da ja tekkinud poliitilist ja majanduslikku, kriisi nüüd Zhweits. Tiin hakkas ilmuma ajakiri Kõik puhkekodud arwele prots. ja ületas 1913. a. toodangu 8-kord - arnree ?lkadeemia lõpetajaile 1936. a. mais. täielikult rahwa ülestõusmiseks ära kasutada, kii „Roors»o Internatsionaal", siin elasid pagulaS selt. Teist sellist suurt tööstustoodangu tõusu Toome siin sellest suure ajaloolise tähtsusiga ruStadeS sellega kapitalistliku wõimu langemist." teno ka Lenin ja hulk enamlasi. Rööbiti 2. Internatsionaali kongressiga oli 3. oktoobril 1915. a. wiidi läbi 1. RahwnS Töö Rahwakomisiariaat palub kõiki rah ei tunne maailma tööstuse ajalugu. Kuid kõnest lühikese wäljawõtte. korraldatud ka 1. rahwnswahelise proletaarlaste waheline Roorsoopqew. IVV.VVS noort võttis osa . wakomistariaate sa muid keikasutusi, linna see tööstustoodangu tõus on weel seda roh „Meil on inimesed, wabrikud, töökojad, sotsialistlikkude noorsoo-organtfatsioonide konwe- demonstratsioonist kõigis maailma riikides. J9it>. ja maawalitsnsi, ametiühinguid ja muid asu kem tähelepanu wäärt, et niihästi Maailma kolhoosid, fowhoosid, transport, sõjawägi, tusi ning organisatsioone saata andmeid nen sõjas kui ka kodusõjas häwitati suur osa N. on kõige selle tarwis tehnika, kuid ei ole ini kui meil oli tehnika alal nälg, tuleb nüüd wäs ette nähtud, kuid siiski leidis ZvW. de Poolt majandatud woi majandatawate ja Liidu tööstusest, nõnda et paljudel aladel mesi selleks küllaldase kogemusega, et tehni nende piirkonnas tegutsenud wõi tegutscwatc asendada une loosungiga, loosungiga sellest, Stalin partei 17. kongressil, et „kõikidest wli täiesti un s tööstus luna. ' puhkekodude kohta. kast pigistada wälja maksimum sellest, mis tööstuse saawutustest, millised, ta on aru Kui aga kõigele sellele waatamata oli too temast woib wälja pigistada. Enne meie et „kaädrid otsnstawad kõik" (J. W. Ztalin, Teadetes palutakse märkida järgmisi and Woprossõ leninismä, lk. 489 ja 499). ' ande ajajärgul andnud, tuleb kõige tähtsa dang siiski 8-kordseks tõusnud, siis näitab kõnelesime, et „tehnika otsustah kõik". See maks sagwutuseks pidada, seda tõsiasja, et ta meid: I)'puhkekodu nimi, 2) asukoht, 3) pos see, kui suure oskuse ja järjekindlusega on -Settel kõnel oli arlvamata su nr mö tiaadrcss, 4) kinlüswara omanik. 5) kasutaja loosung aitas meid selles suhtes, et me lik ' oskas sel ajal kaswatada ja wälia kujundada tööstust juhitud ja fui suure andumusega wideerisime tehnika alal nälja ja loime kõige j u. Juba mõni kuu pärast J. W. Stalini asutus woi organisatsioon, 6) ruumide arw tuhandeid uusi inimesi ja uusi tööstuse juh on töötatud. awarama tehnilise baasi kõikidel tegewus kõnet tärkas Donbasis stahhaanowlik liiku ja loetelu, 7) woodite arw. 8) tegutsemisboo Wiisaastakn kawa töötawa rahwa aine mine kui sotsialistliku wõistlusc kõrgem aste. te, mure hulga uusi insenere ja tehnikuid, aeg, 9) kinuiswara wä ärtus (maa ala suu aladel meie inimeste esnlaklassilise tehnika sadasid tuhandeid noori kwalifitseeritud töö lise ja kultuurilise taseme tõstmiseks täideti ga warnstamisel. See on tväga hea. Kuid 1935. a. nowembris peeti esimene üleliidn rus, palju hooneid ja millised), 19) wallas täies ulatuses. seda ei ole kaugeltki ja kaugeltki küllalt. Et line stahhaanowlaste koosolek, kus ka J. W. lisi, kes on omandanud uue tehnika ja mii wara wäärtus ca, 11) kui tuletud, siis kelle Stalin kõnega eststes. Ta näitas, ei on ole nud meie sotsialistliku tööstuse Hasi. - Ei wõi • 1937. o. oli laialdaste rahwahulkade tar tehnikat, pcmna-liikuma ja teda kuni lõpuni - v>, ' bimishüünste toodang wõrreldes 1932. a. mas side' ftahhaanowlnse ja uuema tehnika -olla kahtlust, et Aina nende inimesteta .-ei , MMczd MWaisc. anda. ka kotgr endt.fte käsutada,sellckson waja inimesi, kes tehni olels tööstusel seda edu, mis temal on prge '.xyhkem fui kaheko r dn e. Töötajate kat waldawad, on waja kaadrit, kes on wõi- wahel, et ilma uue tootmistehnikata ej õleks suleti prganiiatsioo gn ja mille üle ta wõib uhke olla" (J. W. . uide puhkekodude kohta. arw kaswas teisel wiisaastakul 17,6 prots. Meline seda tehnikat kasntama kõikide reeg ses liikumine nweldaw. Skahhaänowlased Tööliste ja teenijate aasta keskmine palk on need, kes on täiesti omandanud une tcli Stalin, Woprossõ leninismä, 1k.443 ja 444). Wastused palutakse saata hiljemalt 1. lite kohaselt. Tehnika ilma inimesteta, kes septembriks i. a. aadressil: Tallinn, Koidula tõusis 1937. a. wõrreldes 1932. a. 113,5 teda waldawad, on surnud. Tehnika nika ja kes osk aw a d temast wälja prcs Stahhaanowlns andis ka tõesti suuri sida maksimumi sellest, mis temast on üldse 23, Töö Rahwakomissariaat. prots., see on rohkem kui kahekordseks. Riigi inimeste juhtimisel, kes teda walit tulemit si. Nõnda tõusis tööstuses 1935. wäljaminekud kultuunlisteks ja sotsiaalse sewad, woib ja peab andma imesid. saada. Edasi näitas Stalin,. et see liikumine kuni 1937. aastani tööwiljakus 39 prots. Tu - Narwa riigi- ja omawalitsuse teks ülesanneteks suurenesid 8,3 miljardist Kui meie esimese klassi töökodades ja sünnitab meie tööstuses rewolutsioonij sest leb märkida, et kunagi marem ei ole üheski teenijad ühte perre rbl. kuni 30,8 milj. rbl. Peale selle andis ivabrikuis, meie sowhoosides ja kolhoosides, ta wabastab meid manadest waadetest tcli kapitalistlikus riigis tööwiljakus nõnda!ühi> nika hindamisel. Kuid stahhaanowlpse täht - kese ajaga selles ulatuses tõusnud, sest kon Narwa riigi- ja omawalitfuse teenijad foon* riik töötajate elukorterite ehitamiseks ja meie transpordis, meie punaarmees oleks duwad ktik ühte perre. Selleks on Narwa «su junktuuri paecmatcl aastatel on tööwiljakuse kommunaalmajapidamiseks teise wiisaastakn küllaldasel arwul kaadrit, kes oleks wõime sus ei piirdu settega, ütles Stalin, et ta 'tatud Riigi- ja Qmawatitsusasutuste Tööliste ja aastatel 16,3 miljardit rbl. Kolhoosi liik line seda tehnikat rakendama, meie maa awab tee tööliste suuremaks tööwiljakuseks tõus olnud keskmiselt mitte üle 5 prots. ' Teenijate Ametiühingu Narwa Lsakoud. Ota mete rahalised tulud päeivatöödest tõusid oleks saanud praegusest kolm ja neli korda ja kaotab wastuolud waimsc ja füüsilise töö Nõnda tehniliste wahcnditc poolest ees kottUa juhatusse jrit walitud 7 kiigel. Esimeheks nendel aastatel 4,5-kordseks. suurema efekti kui praegu. Just seepärast wahel, maid ta loob ka eeldused so t kujulikult warustatult ja suure- tööwõimc on Jüri Tiiwns. Juhatuse korralised koosolekud si alis m i st kom m u n ismi ül e - peetakse igal esmaspaewal. alates kell lil. 2em Teise wiisaastakn wältel teostati ku l - tuleb nüüd rõhk panna inimeste, kaadrite, ning oskusega asus Nõukogude sotsialistlik on jnba nimetatud ametiühingusse astunud tuuri rewolut s i o o n. Alg- ja kesk tööliste leidmisele, kes Maldaksid tehnikat. minemiseks. ühiskond 1938. a. k olmand ä wi i s isiku ümber. koolide õpilaste arw tõusis 21,3 milj. kuni Seepärast wana loosung „tehnika otsustab Ehk küll teisel wiisaastakül oli tööstuse aast a k u ka w a teos t a m ise le. . 29,4 miljonini, kusjuures 5.—7. klassi õpi- kõik", mis on juba möödunud aja peegeldus, toodang tõusnud palju rohkem, kui oli ka^ —sepp. ' Timošenko seletas kohe sõnadega: otsimise juba lõpetama, kui Sereža, tahtes teenija jate-vaguhifc., pealkirjaga.: „Divpok agitprop". Korraldame läbiotsimise. väikesest toakesest lahkuda, kuulis tütarlast so Siin töötavad väikeses kupees Ustinovitš ja Mede* Kuidas Iga jalatäis põrandat otsiti läbi. Puid täis sistavat! vcdeva. Viimane r kel alati pabeross hammaste laotud sahvrid, köögid ja mahukas kelder, kõik Arvatavasti köögis, ahjus. vahel, naeratab suunurgakestega. 34 uuriti hoolega läbi. Ent ei avastatud mingeid Kümne minuti pärast avastati läbituhnitud Tähelepanematult lähenes komnoorte rai* salakeldri jälgi. vene ahjus keldri luugi rauduks. Tund hiljem aga komi sekretär Üstinovitšiga ja viis peale raama* karastus teras : Väikeses kambrikongis köögi kõrval magas lahkus vaate ga kotte täislaotud kahetonnine tupaki ja ajalehtede jaamast koju kaasa ebamää trahteripidaja teenija sügavat und. Ta magas veoauto trahteripidaja maja juurest, mida ümb rase rõõmutunde lühikese kohtumise üle. nii kõvasti, et ei kuulnudki, kui sisse mindi. ritses uudishimuliste salk. Poliitilise osakonna poölt avatud teater oli igt Nikolai Ostrovski Sereža äratas ta ettevaatlikult. päev töölisi ja punaväelasi täis. Eoopail seisis ere Teenid sa siin? küsis ta uniselt tüdrukult. Ühel kuumal päeval tuli Maria Jakovlena daisse, plakateisse mähituna kaheteistkümnenda Vaipa õlgadele tõmmates ja käega silmi val jaamast, käel väike komps. Ta nuttis kibedasti, armee agitatsiooni-rong. Agitrongis kihas kogu He-he! naeris Dolinnik. Mina, ven guse eest varjates vastas see imestunult: kuuldes Artemi jutustust Pavkast. Talle olid saa-, ööpäeva elu: töötas trükikoda, anti välja aja nas, näen kõik. Ma ei tea ainult keldrit, jätkas Teenin. Aga kes olete teie niisugune? bunud rasked päevad. Polnud enam millestki lehti, lendlehti, proklamatsioone. Rinne oli lähe ta, vaid ma tean ka seda, et sa eile autojuhiga Sereža seletas ja läks ära, soovitades tal riie elada, ja Maria Jakovlena otsustas punaväelastele dal. ,; pool pudelit samagonni kinni pistsid. tuda. pesu pesta, mille eest need hankisid talle sõja* Ka Sereža sattus juhuslikult ühel õhtul teat Timošenko nihutas end toolil siia ja sinna. . Kõrvalolevas söögitoas küsitles Timošenko väelase moonanormi. risse ja leidis punaväelaste hulgast Ustinovitši. Ta kollakale näole ilmus puna. peremeest. Kord õhtul kostsid Artemi sammud akna Saates teda hilja õhtul jaama, kus poliitilise No vaata, kus on sunnik! pressis ta vai Trahteripidaja hingeldas, kõneles ebaselgelt all kiiremini kui harilikult. Ust lahti lükates Ösakonna töölised elasid, küsis Sereža endale oo mustatult. Kuid heites pilgu kulme kortsutavale ja sülge pritsides: hüüdis ta juba lävelt: tamatult: Ignatjevale, jäi ta vait. -—> Mis te tahate ? Teist keldrit mul ei oie. Pavkalt on teateid. . Miks tahan sind alati näha, seltsiline „Vaata, kus kuradi puusepp! Tal on oma Viidate asjata aega. Kinnitan teile, et asjata. Rita? —Ja üsas: Sinuga on nii hea olla. Pä tšeka" mõtles Timošenko, vaadates revkomi esi Mul oli trahter, aga nüüd olen kehvik. Petljura ~Kallis vennake Artem, kirjutas rast kohtumist on rohkem julgust ja tahaks lõp Pavka. Teatan sulle, et olen elus, kuigi mata töötada. mehele. lased röövisid mu paljaks, puudus vähe, et ei tap mitte üsna terve. Kuul haavas mind puu Sain selle teada Sergei Bruzžakilt, jät nud. Olen väga rõõmus, et nüüd valitseb nõu Ustinovitš jäi seisma. kas Dolinnik. Tal on sõber, kes olevat teeninud kogude võim, aga mis mul on, seda te näete, sast, aga ma paranen. Arst ütleb, et kondi vigastusi pole. Ära minu pärast muretse, Tead mis, Seltsimees Bruzžak. lepime einelauas. See kuulnud kokkadelt, et Zon varus ja ta laotas oma lühikesi pakse käsivarsi. Vere kõik möödub. Võibolla saan puhkuse, siis edaspidiseks kokku, et sa ei lasku lüürikasse. tanud neid varem piiramatul määral kõigega, mis soonekestega silmad aga jooksid tšeka esimehelt Mulle see ei meeldi. nad vajanud. Aga eile sai Sereža täpseid teateid: Serežale, Serežalt kuhugi nurka ja lakke. sõidan haiglast vabanedes koju. Ema juur Sereža punastas nagu koolipoiss, kes on saa de ma ei pääsenud, aga läks nõnda, et olen nud noomituse. kelder on olemas, ainult see tuleb üles leida. Si Timošenko hammustas närvlikult huuli. nüüd seltsimees Kotovski nimelise ratsabri na, Timošenko, võta Sereža ja teisi poisse kaasa. Tähendab, te jätkate varjamist? Viimast Ütlesin seda' sulle nägu sõbrale, vastas Et juba täna oleks leitud! Juhtumil, kui meil korda panen teile ette näidata, kus on kelder. gaadi punaväelane, Kotovski arvatavasti ta, aga sina... Mida ma siis niisugust kontr õnnestub, varastame töölisi ja diviisi toitluskomi Aga mis te nüüd, seltsimees sõjaväelane, on teile oma sangarluse tõttu tuntud. Nii revolutsioonilist ütlesin? Ja muidugi ma sellest teed. segas trahteripidaja abikaasa end vahele, suguseid inimesi ma ei ole veel näinud, ja enam ei kõnele, seltsiline Ustinovitš! Pool tundi hiljem läks kaheksa relvastatud me ju isegi otse nälgime! Ta näis tahtvat nut mu lugupidamine brigaadiülemast on suur. Ja ulatades talle ruttu käe. läks ta peagu meest trahteripidaja majja, kaks jäi tänavale sis ma hakata, aga sellest tal ei tulnud midagi välja. Kas ema on juba saabunud? Kui ta on ko joostes linna. sekäigu juurde. Ütlete, et nälgite, aga peate teenijat, dus, siis palav tervitus ta nooremalt pojalt. Mitu päeva järjestikku ei ilmunud Sereža Peremees, lühike ja paks, nagu üheksapange ütles Sereža talle vahele. Ja palun andestust rahutuse pärast, mis ma jaama. Kui Ignatjeva teda kutsus, puikles ta mi line vaat, täis punaseid harjaseid, võttis sisse Ah, mis teenija see nüüd! Lihtsalt vaene talle valmistasin. nemast. ja vabandas end tööga. Tal oli ka tõesti tulijaid vastu teenistusvalmilt ja küsis kähiseva tütarlaps, kes elab meie juures. Tal ei ole kuhugi Sinu vend. palju tegemist. kurgubassiga: minna. Las Kristiina ütleb teile ise. Artem, mine metsniku juurde ja jutusta Milles on asi, seltsimehed? Miks tulete Hüva, hüüdis kannatuse kaotanud Ti kirjast." öösi lasksid šudikut, kes lkks koju täna nii hilisel tunnil? mošenko, asume asja juurde. Maria Jakovlena valas palju pisaraid. Aga vat mööda, küs elasid peamiselt suhkriivabriku Zoni selja taga seisid tema tütred, visates kit Väljas oli juba päev, trahteripidaja majas poeg, kes polnud teel, ei kirjutanud isegi aadressi, kõrgemad ametnikud, poolakad. SeUega seoses leid selga ja pilutades Timošenko taskulaterna käis aga ikka veel visa läbiotsimine. kus ta lebab. korraldah lab otsimised. Leiti relvi ja fašistlikii valguses silmi. Kõrval toas aga riietus oiates ta Kuri, et kolmeteistkümne-tunnised otsingud uhingu ..Kütt" ürikuid. , kehakas abikaasa. ei andnud mingeid tulemusi, pidi Timošenko läbi- Sereža külastas sageli jaamas rohelist reisi- . (Järgneb.) Nr. 234 „r O S X I M B E s* ft&btl, 30. ftugufttil 1940. «. 3

Töörahwa reeturi Ilmus "Raudtee peatehased" — "Eesti Raudteede Andre Maurois kuulsusetu surm

„Prawda" kirjutab: Kalinini-nimelisteks Tehasteks" Telegraaf tõi teate Trotski surmast. Amee WkNl rika ajalehtede teatel on Trotskile, kes viimastel aastatel elas Mehhikos, sooritatud atentaat. Sal Ülemnõukogu Presiidiumi esimees sms J. Mares jgrgpdteede ülem sms Molgunow esinesid laletuugija Aack Morton Bandendridge on selgttawa kõnega As Trotski lahemaid inimesija jüngreid. Hauda on varisenud inimene, kelle.nime põ Kuulsa prantsuse kirjaniku ja esseisti Üksmeelse otsusega wõcti wasiu " järg tas temale pandud ülesanded. Kinnitasin vaid teos tegeliku elu probleemidest kuns lastuse ja needmisega lausub kogu maailma töö Eile peeti raudtee peatehastes suur töö seda pidulikkust ja Vwatsioonide tormi, mis järg taw rahwas. inimene, kes paljude aastate kestes liste koosolek, kus kõneles ENSW ulemnõu mine' resolutsioon: " ...... nes meie vastuvõtmisele suure R. Liidu rah- tist mõtelda, armastada, töötada, käsu on võidelnud töölisklassi asja ja ta lavangardi „Ee»ti Raudteede Kattmnl-n,mel,ste Tehaste" tada ja wananeda, millele on lisandatud kogu Presiidiumi esimees sms dr. J. Wares tööliste koosolek 29. augustil 1940. a. tervitab Waste perre täisöiguSliku liiduriigina. Ajaloo enamlaste partei vaStu. Kapitalistlike maa. line 6. august lõppes spontaanse Jnternatsionaa- ja kus üksmeelsel heakskiitmisel ot ENSV ülemnõukogu,, tema Presiidiumi ja Rah Alain'i õpetus kunstist olla õnnelik. Pal. Ii ja tormiliste terwitushüüetega wähemalt kiim de valitsevad klassid on kaotanud oma truu wakomisfaride Nõukogu, olles kindlad, et Eesti jude aastasadade jooksul kogutud inimeste sustati ..Raudtee peatehased" nimetada nes kuni 12 keeles. See ühine ligi 200-miljoni teenri. Välismaa luureasutused on jaänud il maa Kommunistliku Parti juhtimisel rakendatakse elutarkus on autori poolt esitatud siis ma oma kauaaegsest paadunud agendist, mtrvade Eesti Raudtede Kaiinim-nimelisteks Te lise rahwaste pere esindus tundis selles liitumi organisaatorist, kes ei pilanud sihtft abinõu • oma hasteks", kuna sms Kalinin töötas neis te EeStis täielikult ellu uues stalinlikus waimus ses oma kasvu, ouia õnne ja julgeoleku arengut. teemikindlalt ning weetlewas esituswiisis. kokkuseatud Konstitutsioon, mille päikesepaisteli eesmärkide laavvtami haStes 1901—-1903. aastani. Sms Kali Meid koheldi kui täiSõiguSlikke ja väärikaid Tõlk. A. Aspel. Elaw Teadus 104/105. seks. ses walguseS asuwad töötama Eesti Raudteede ninite otsustati saata järgmine telegramm: Kalininr-nimeliSte TehaSte" töölised ja teenijad. vendi ning hinnati kõrgelt NL juhtide poolt. 208 lk. Hind 2 kr., köites 2 kr. 50. s. Trotskil oli käidud reetmise ja. truuduse Meid lubati kõigiti toetada meie ülesehitavas „G«s Kalinin! Tõotame anda uuele Konstitutsioonile oma pa töös. murdmise, poliitilise kahekeelsuse ja silmakitstatse rima stahhaanovliku liitumise ja tööviljakuse. Eesti Kirjanduse Selts Eesti NSW Raudtee peatehaste töölised, Kui tahame efirindlikukS liiduriigiks kujuneda, «ise pikk tee. Mitte asjata ei ristinud Lenin meistrid, tehnikud ja insenerid soovivad üksmeel Elagu Eestimaa Kommunistlik Partei! Elagu Trotstit 1911. aastal hüüdnimega „Juudas". RSWL miljoniliSte raudteelaste armee juht sms siis peab igaüks töötama oma wõimete ulatuses, Aia 19, Tartu. tel. 43-50, posti jooksew Tee teenitud hüüdnimi on jäänud TrotskUe 'M selt võtta omo tehaste nimeks ..Kalinini nimeli mille eest ka tasu oleks wastaw. Nüüd ei 100 töö arwe 20-30. sed randteetehased" selle tähistamiseks, et olete Kaganowitsh! Elagu uue Konstitutsiooni alg loalt. kuju geniaalne looja ja kõigi maade tööliste isa taw rahwas, talupojad ja intelligents ainult töö meie keskel töötanud töölisena 1901—1903. aas väärtusi, waid nad loowad ja ehitavad uut elu, Trotski alnStas oma poliitilist tegevust revo ja rahwaste suur juht sms Stalin!" tani. Palume teie luba selleks ja loodame stalin uut sotsialistlikku ühiskonda ja riiki. Marxi-En lutsiooniwaStase vähemlasena. Juba aas liku-tööga olla teie nime väärilised." tal, Wene Sotsialistliku Töölispartei teisel kostg .Msti Raudteede Kalinini-nimelistc Te gelsi-Leniui-Stalini lipu all ja Kommunistliku haste" töölistele Partei juhtimisel saagu uueks Eesti uue Kons Üksikisiku pisimurede ja reSsil astub ta ägedasti välja Lenini vastu, ..Eesti Raudttcde Kalinini-nimelistes Te titutsiooni päikese säras. kaitstes ja toetades Martovi ja teiste revplnt hastes" on praegu efines kõnega ENSW Ülemnõukogu Preiii Elagu Eesti töötaw rahwas ja teda juhtiwad siooniwaStaste vähemlase juhtide vaateid. UprS "minalike" walude kallal diumi esimees sms J. Wares, kes kokkuwõt ametiühingud ja Kommunistlik Partei! lAplaus.j ti. Wene Jaapani sõja algul. «Sitab Ttotdki weel hulk töölisi, kes koos sms Kalinmiga Elagu ERTW riik suures RSWL ühises peres! veelgi avalikumalt oma taganeja ja revolstt töötasid. tes ütles järgmist: Elagu R. Liidu teedekomissar sms Kaganowitsh! nokitsemisest sioonivaStafe nägu. Ta veereb lopsaka kaitse Töölised Linke ja Burlandt mäletawad sms ..Lugupeetud seltsimehed, raudteetehaste töö Elagu Eesti sõber sms Zhdanow! Elagu RSWL sõjakuse, see on ..isamaa", tsaari, mäisnike ja ka lised. Kõigepealt lubage edasi anda oma sooje Valitsus, eesotsas sms Molotoviga! Elagu R. Hiljuti Tartus toimunud üleriigilised pitalistide kaitsmise positsioonidele. * Koilinmit kui suurimat proletariaadi eest maid tervitusi ja õnnitlusi RL tööliskonnalt, ta Liidu ülemnõukogu Presiidiumi esimees, kunagine TrotSki võttis 1905. a. revolutsiooni doaStn wõitlejat selleaegses tööliskonnas. Tööline lnpoegadelt ja töötavalt intelligentsilt. Lubage tallinlane sms Kalinin! Elagu geniaalne töö õpetajate täienduskursused lõppesid omama kurikuulsa teooriaga ..permanentsest" - retzvlut Rohtma-ütleb muu seas Kalininift. et ta on teid tervitada ka Ülemnõukogu Presiidiumi ni rahwa õpetaja ja teenäitaja sms Stalin!" helise koosmiibimiscga, kus esinesid ettekan sioonist. See oli proletariaadi deSarmmrumse. olnüd na-gu päikc talwises taewas. Töölised mel (kiiduavaldused). netcga õpetajad ise. Kuigi õpetajad olid in tema jõudude.demobiliseerimise teooria. Pärast Ma ei ole selleks küllalt aega leidnud, et esi Puhkesid elawad kiidnawaldused. 1905. a. revolutsiooni ebaõnnestumist toetab Paidi, Linke, Burlandt ja Rohtma ja ka tei- neda mingisuguse programmikõnega, vaid ma nukalt osa mõtnud kursusest, ei ilmestanud Trotski vähemlast-likvida«i»reid. Wsadimir Äl W. kes töötanud koos sms Kalminiga. on tulen lihtsalt teie keskele veidi reisijutt» puhuma. Sms J. Warese kõnele ülalnimetatud kooswiibimise eeskawaline jitsh Lenin kirjutas siis Trotskist: õnnelikud, et winnased sündmused Eestis on Mulle isiklikult oli reis Moskvasse kolmas selle järgnes raudteede ülema sms Molgnnowi osa uut maimu ega mentaliteeti. Me kõik aja kestel, kns traataed meid suurest N. Liidust ..Trotski hattas käituma kui ulatuim karjerist krooninud selle töö. millele pani glguse sms sönawött, teame, et õpetaja on see, kes peab rahwa kas ja fraktsioltäär. ... Lofctftb parteist, Krip Wtqb KDinm. ja nüüd wõijvqd wanad sms Kali eraldas. Meie reaktsiooniline valitsus levitas kõigist teistest fraktfionääribeft kõige- balvemiur." 20 aaSta jooksul ainult tendentslikke vale- ja lai kes ütles kokku mõttes järgmist: watajate reas astuma esirinnas. Ta on sel nirsi kaastöölised elada õnnelikena stalinliku muteateid RL üle. Siin nägid nüüd kõik tõelist lcga ka uue maitse ja elutunde kaswataja, Ragn teada, organiseeris TroM revolut olukorda suurt ülesehitavat tööd kõigil aladel. Seltsimehed! Lubage teile Nõukogude Sotsia fiooniwaStafe vähemläste aoguSti-blokj kõigist Le Konstitutsiooni all. / kuulutaja ja lewitaja. Sotsialistlik ülesehi Kui 1928. ja 1935. aastail mind küll siinpool listlike Vabariikide Liidu raudteelaste poolt edasi nini vastu väljaastunud gruppidest ja vooludest. -- > TMliKkond. kes. tehaste.. nimem;mtmise kui kä sealpool piiri küsiv, ja kahtlustav, koheldi, anda südamlikud ja sõbralikud terwitused (kiidu tustöö on seda wäärt, et ta peaks tiiwusta Augustis 1914. a. alanud imperialistliku flj« wõttis wastu tormilise Ziiduawaldusega, ot siis nüüd oli tee täielikult lahti. KingiSsepas ja awaldused). ma igaühte, eriti aga neid, kes suudawad wöttis Trotski wastu, nagu stda wSiS oodata, süstas.saata'' terwitustelegammi. fms Kaga Leningradis korradatud miitingud muutusid tor Seltsimehed, loodan, et EeSti Nõukogude Sot ühiskondlikult mõelda. Kuigi iga inimene teisel pool barrikaade ««peÄstkistlü» tGptstalgu uowitshile kui RSWL raudtee armeelaste miliseks sõprusawalduseks meie ja NL rahvaste sialistliku Wabariigi raudteelased, wabanedeS ka kaitsjate leeriS. Ta loorita» õuta trastdusttuutd vahel. Juba 1935. aastal kirjutasin ma oma pitalistlikust korrast, näitawad kõigile eeskuju on ühiskondlik olend ja wõib eksisteerida ai «ist proletariaadile „pah«mp»olsete" fdaafidiKa juhile:' ' matkävisandeiS, et kui kunagi Peterburg oli ak stahhaanowlikus töös ja saawad esimesteks raud nult ühiskondliku olendina, ometigi ta ei wöjtlusest sõjaga, srqastdega. miS ojip Mõeldud - „Sms Kagauowitsh! ~Eesti. raudteede- Kah' naks Euroopasse, siis praegu on Leningrad ak teelasteks meie sotsialistlikus wabariigis (kiidu mõtle mitte igakord ühiskondlikult. Jndiwi tLSliSklaSfi petmiseks. Kõigi» sõja ja sotstaliSmi «uiul nimelise tehaste" töölised terwitawad teid nakS Euroopale. Selle kaudu võime vaadata ja awaldused). Stalinliku Konstitutsiooni päikese all tähtsamais kiifimufis «StuS Trotski välja kui HSIVL raudteelaste armee juhti uue stalin näha stalinHku Konstitutsiooni päikese tõusu ja ja sms Kaganowitshi juhtimisel hakkab meil ede dualism on kapitalismi produkt ja samal ja partei waStu. kiku HouStitutsimmi maksmahaktamisel Eestis, selle kaudu võime näha sotsialismi arengut. nema transport nii, nagu see ei ole ilmnenud 22 ajal ka selle kaasnähe. Selle tõttu nokitseb Omamoodi hinda» väh»mla«« TeVDki WÄ« atzdeS omä toetuse KonStitutsioonilestahhaanow Suureks poliitiliseks kooliks oli meile Mosk aasta jooksul waremalt (kiiduawaldused). Elagu kapitalistlik kunst ja teadus kogu elutunne laste järjest kasvavat mõju tSõliSkläbfile, sõdu liku» liikumises ja tööviljakuse»." vas Lenini muuseumi külastamine. Sealse ma meie geniaalne juht. Enamlaste Partei juht sms tihti üksiku isiku „mina" ja tema murede ja rite massidele pärast kodaulik-dynokraattZuu terjali põhjal võib õppida Kommunistliku Partei Stalin! (Kcstwad elawad kiiduawaldused.) mälude kallal, kuna ju ka üksik oma kapita veebruari-revolutsioõui, - Lekini. laosuuKte mää Wasi' saadeti terwitused vseltsimeestele ajaloo ilmekamat ajajärku kõiges täiuses. Ma Koosolekul lauldi ja mängiti Internatsio naali. ratut populaarsust rahvamaSfideS. s Juuli» ISI?, Melgunywile, Tarasnowile, Kallikormile ja ei peatu pikemalt. sündmuste juures Nõukogude liga walitseb hulka. Selle tõttu ta jätab a. astus ta koos «ma mõtteosaliste grupiga Meie ülemnõukogule. Liidu , ülemnõukogus, kus meie delegatsioon teos- külmaks laiad massid., jääwad tühjaks teat parteisse, teatades, et M rid ja kirjandust loewad wähesed, sest nad ei relvad". puuduta nende hädasid ega haara ka nende Edaspidised sündpwstd uäitafid.ag»,/«t vähevt. latte Trotski ei ole pannud-maha reluHehtavti» huwiwalda. Seepärast ei tähenda sotsialist nutikSki pole lõpetanud võitlust Leniui.vastu ja Wäikekäitiste liitmisest tekstiiltööstuses lik ülesehitustöö oma esimeses faasis mitte et ta astus meie parteisse selleks, et 'seda puru»- ainult kapitali formaalset üleminekut üksi tada seestpoolt. \ , kuilt üldsuse teenistusse ja kasutamisse, maid Kevadel 1918. mõni kuu pärast suurt-Ost ka si'emist pööret —. pööret elutundes in toobri»rewolutsiooni, organiseerib TrotSki koo» Tootmiskulud wähenewad, tööwiljakus ja produktsioon tõuseb, tööliste olukord paraneb nõndanimetatud ..pahempoolsete" kommustiStide diwidialistliku elukäsitluse üle parda heitmist ja sotsialistliku elumaate omakswõtmist igas ja pahempoolsete sotfiaalrevolatsioetääride gjmpl ja-,Mesti Siidi" ruumidesse, kus selleks ruu res käitises, kus toodetakse üht laadi kaupa, ga kuritegeliku vandenõu - Leniuj vaStu, MstdeD mi leidub ja milleks üksikasjalised plaanid pisi- ja snurküsimuses. See tähendab ini vangistada ja füüsiliselt hävitada proletariaadi duWyöni gnarhilisusest kapitasistkiM ma ott wõimälik tööd organiseerida ja ratsiona walntis. ' liseerida. Seega samade masinatega töö ots inese silmapiiri awardumist. Sotsialistlik juhte Lmiuit, Stalinit ja Sverdlovit. TsotSki janduses. Tallinnas ringi liikudxs wõis iga provokaator, mõrvade organiseerija, wtrigaau tähelepanelik waatleja oma silmaga näha, kui Tehtud kalkulapioonidest selgub, et nende tarbekama organiseerimise, eriti aga üht ülesehitustöö sammsammuline minek ja avantürist jääb vari». Tema juhtiv osa tihti leidus mitmesuguste tekstiiltööstuste käitiste kulud ruumide, kütte, juhtimise, kon laste standarditud produktide walmistamisc üksiku heaolult kogu rahwa heaolule toob selle kuriteo ettevalmistamise», miS õuueks nur silte. Juba wAjastpoolt wõis märgata, et tori,'mustrite jne. alul olid seni 12.600 kr. tõttu on wõimälik seepärast kaasa erakordse waimustuse ja hoo. ju», paljastub täielikult alleS . kahe aaSbakÜmUe ühendatud käitises.' oleksid need aga Laiad massid, kes olid surutud seina äärde ja selle-silditaga asuwais ruumidel wõis olla tõsta tööviljakust, suurendada Produktsiooni, järele nõukogudevastase „paremp»olsete ja trotS - tyaid. paar masinat. Weel nigelamaks kuju umbes 5:100 kr., Isygai otsest kokkuhoidu nälgisid, hakkawad osa saama kultuurielu kiStide" bloki protsessil märtsis 19S8. a. AlleS mis omakorda tahendab ka kulude kokkuhoidu. kahekümne aasta pärast harutati lõplikult lahti nes pilt sisse.astudes. umbes 7.500 kroom kiuU i Sel wiisil puht walgusest ja leiba oma tööst. Trotski ja ta järeljooksikutekuritegÄe räpaste • Tööstuste natsionaliseerimisel oli selge, administratiiwsed wähcneksid aastas Aga käitiste ühendamisega tõuseb mitte Seepärast on saabunud aeg, kus ei saa lõngakera. et need käitised sel kujul püsima ei wõi jää umbes 90 kuni 100 tuhat krooni. Ümberko ainult produktsiooni hulk, waid ka kwali ainult üksikud laulda „oma õnnest" ega Kodusõja-aaStail, kui Nõukogude maa tõrju» da. Juba ongi Kergetööstuse Rahwakomis limise kulud on umbes 5000 krooni, ja need t e e t. Suures käitises on meil võimalik töö „suigutada" ega petta „oma õnnega" teisi, tagasi valgekaartlaste ja interventide lugematuid sariaadi Tekstiiltööstuse Osakonnas oleksid tasa juba kuuajalise töötamise järel. le rakendada tehnilisi juhte-eriteadlasi, mis waid kus kogu loow rahwas wõib laulda sõjahulfi, nõrgestas Trotski igati Punaarmee pisikäitistes on võimatu. Kvaliteedi paran vastupanu oma reetliku tegevusega ja kahjurlike walminud kawad Pisitäitiste ühendamiseks. Kolimine teostatakse järk järgult üldist tööd awarast südamest täie rinnaga ja jõulise katkestamata. damist soodustavad samuti paremad ruumid päevakäSkudega, mille tõttu Lenin keela» talle häälega kõikide loojate õnnest. viibida Ida. ja Lõunarindel, üldiselt teada Ühendamine ei toimu mehaaniliselt, waid Pisikäitiste ühendamisel läheb palju liht ning töö otstarbekohane korraldamine. sisuliselt kindla fawa alusel: ühte käitisse Selle tõttu jäi pealtwaatajaile wäga on fakt, kus Trotski oma vaenuliku- suhtumise samaks kogu iekstiiltööstuse juhtimine, ar Lõppeks ei saa jätta märkimata seejuures pentnk tunne tollest õpetajate omawahelisest tõttu vanadesse enamlikesse kaadritesse püvdjS mch. koondatakse sukakudumise masinad, teise tn wepidamine ja kontroll, selle ha laSta tervet rida temale ebammviv. .vastuta koomasinad jne. Lühidalt luuakse tööjao tööliste olukorra paranemist. õhtust. Kui meie kõik oleme waimustatud lülitamine üldisse majandusplaani. vaid kommuniste-rwdemehi, tegutsedes feega tus üksikute käitiste wahel. . Olgu kohe öeldud, et kõik töölised viiakse uuest tööst, põleme tegewusihast ja loomin vaenlase kasuks. Praegu on üksikasjaline kawa walmis sii Palju lihtsam on ka tööstuse toormater üle sa ükski ei jää tööta. Küll aga makseti gust weürikus, põllul ja laua taga, miks me Samal nõukogudevastase „parempõolsite ja siis lõbustust otsime kurbades nutulauludes, trotskistide" bloki protsessil paljastati kogu mää' di- (ja siidi-püuwilla) kudumiskäitiste ühen jaliga warustamine, mille suurtes kogustes Pisikäitistes, mille administratsioonikulud ilma ees Trotski reetlik, truudusemuxdlik tee: selle damiseks. Ühendamisele tuleb 11 käitist Tos kohaletoomine on hõlpsam ja odawam. Sa olid võrreldes produktsioonihulgaga väga mängime leinawiise ja klimberdame klawe protsessi kaebealused, TrotSli lähemad KmStööli. linnas. Kudumismasinab neist. pisikäitistest muti on kergem telliiuuste jaotus ja turu suured, töölistele äärmiselt madalaid palku, ril meloodiaid, mis isegi ei rõõmustanud sed, tunnistasid, et mi nemad kui ka nende sheff paigutatakse ja Pannakse tööle „O. Kilgase" korraldamine. Ja mis kõige tähtsam suu- mis nüüd kindlasti Paranevad. kammerteatreis seodaalisandaid. Nüüd Trotski olid juba 1921. a. peale valiSmaa luure pole aeg unistada „üksteise silma waatami agentideks, olid rahvusvahelisteks spioonideks. sest", waid kõlama peab hoogne ja sütitaw Eesotsas TrotSkiga nad teenisid innukalt Inglise, Teadaanne weoautode omanik Prantsuse, Saksa, Jaapani luuret ja kkubral Töötawa rahwa eelolewaid koos töömeeste ja -naiste täiel rinnal lauldud staape. olekuid Tartumaal laul. Iga ettekanne, milline see ka ei oleks, Koi Nõukogude valitsus IS2S. a. saatis meie peab kandma seda tunnet. kodumaa Piiridest välja kontrrewolutsionääri ja kudele ja waldajatele Kiituseks peab ütlema, et tollel õhtul äraandja Trotski, siis Suroopaja Ameerika lapi .Eelolewal puhtcpäewa>l toimub Tartu talistlikud -ringid võtsid ta oma embusse. See ei maal paariskümnes eri kohas kohalikkude oli ka üksikuid ettekandeid, mis sobisid, mis olnud juhuslikkus. See oli reeglipärasus. Sest ÄMÜ osakondade korraldusel selgituskoos Kommunaalmajanduse Rahvakomissar NSWL baasides, riiklikel, iihistegeliSiel vöi juhu, sütitasid ja waimustasid. Kuid ettekannete Trotsi oli ammust-ammu lämup Me tZSlisklaSfi olekuid, kus selgitatakse uut ENSW Konsti andis 28. augustil Jõuvankrite seaduse ellu vedudel). üldine tundelaad ja meeleolu oli hoota, oli kurnajate teenistusse. . , tutsiooni. Kuna seekordsetel selgiwskoosole viimise määruse täiendamise määruse. 9) Kellele tehakse tööd ja kas on lepingutega kurb ja rõõmutu, kandes kapitalistliku indi 'Trotski ise mässis ennast oma wõrku.jõudeS seotud, kui ja. siis kokkuvõtlikult lepingu tingimu katel' tuleb käsitlemisele meie uus Põhisea sed ja tähtaeg. widualismi ja umbusalduse pitserit. Ta oli inimliku languse piirini. %* oma poolehoidjad Selle määruse kohaselt pea-tvad kõik veo harilik, mitte uus. tapsid ta. Temaga tegid lõpu needsamad terre dus, siis. wõib arwata, et kõige laiemad ko autode valdajad nende kasutamisel olevate tv) Weoauto brutoteenistus juulikuu» 1940: ristid, keda ta õpetas mõrvadele nnrgatagant, danikkude hulgad maol se-lle wastu erilist 11) Kui töötab oma käitises, siis märkida mi Ent usun, et mõnel õpetajal oli wõima veoautode kohta omal kulul esitama Maan tu tundi päevas veoauto keskmiselt vaevuses on: töölisklassi ja Nõukogude maa äraandmisele, (u huwi tunnewad ja korraldatawatest koosole teede ja Autotranspordi Talitusele alljärgne' lus näha kursuste ajal toimunud ENSW -ritegudele nende vaStu. Trotski, kes organiste kutest kõikjal kõige rohkearwulisema.lt osa 12) Kas soovitakse tarbe korral tasu eest veo Tartu garnisoni ettekandeid „Wanemuise" wad andmed: auto rakendada tööle NSVL baaside või oma ris Kirovi, Kuibõshevi, M. Gorki jõleda tap võtavad. . valitsuste veotöödele. kontsertsaalis, kus esinesid sõdurid: reamees mise, langes ise oma intriigide, SraandmiSte, 1) Veoauto waldaja perekonnanimi ja nimi 13) Veoauto waldaja wöi tema asemiku all ohwitseri kõrwal ja ümberpöördult. Siin truudufemurdmiSte ja kuritegude ohvtkv. Laupäeval. 31. augustil on koosolekud: ning elukoht. Nii kuulsusetult lõpetas oma elu f« põlastus Avstse-KuuSte algkooli ruumis on koos 2) Veoauto tüüp, mis aasta mudel ja ala km, andmete täitmine, koht wõi kuupäew. mõis näha aina uut: meie endist puist ja väärne inimene. minnes hauda rahvusvahelise olek kell 20. Kõnelevad sms Pshenizhikow line asukoht: Andmete esitaja wastutab uente tõepärasuse kohmakat sõdurit polnud! Kõiki oli haara spiooni ja mõrvari pitseriga laubal. ainel ..ENSW Põhiseadus" sa UMÜ Tar 3) Millal oStetud ja mi? hinnaga. nud julgus loominguks, isegi publikust oli 4j Veoauto wäärtuS waldaja hindamisel. Tähendatud andmed tuleb esitada Kommunaal Kohaliku Tööstuse Rahvakomis tumaa organisaator A. Koolmeister ainel mamndnse Rahwakomissariaadi Maanteede ia kadunud nmbusalduslik nurisemise raud „Marksismi-leninismi wajadusest igapäewa Sj KaS wajab remonti, mis põhjusel ja kui Autotranspordi Talitusele, Rahukohtu tänaw 1. wahcsein nii esinejate kui ka rahwa wahelt. suures ulatuses. weoauto brutoteeniStuse sariaadi asukoht ses elus". 6) Kummide seisukord (mitu uut, mitu kest Kõik olid haaratud hoost ja waimustusest, ÜMÜ Noore osakonna erakorraline Pea tuist# headuses ja mitu üsna kulunud). kuu tulu kaesolewa aasta juut,- mida pakkusid ettekanded. Cli awarat naeru Kohaliku Tööstuse RahvakomiSsariaat koosolek on kell 20 Rocta Rahwaraamatu 7) Missugusteks wedudeks kõlwuline ja kas on asub tänasest alateS Toompeal Kiriku tänav Kõik eeltähendatud andmed tulewad Maante-. ja pingelisi owatnoone. Ei keegi laulnud kogu Seltsi ruumes. järelwanker. ühe isiku pisimuredest, ci keegi nokitsenud 4 ja 6. Telefonid 465-02 ja 466-15. 8) Missugustel wedudcl töötab praegu (kas £Ä!r>orti Puhkepäeval, 1. septembril: „minalike" walude kallal. ENSW Ülemnõukogu saadik sa Moskwa ' Jääb seepärast soowida, et meie awali Jälle üks raiskamine ganiseerumisest: delegaat linnanõunik M. Sõshtshikow .sa n,,*3?'2äBrW'nn#4« Keskliidu csindaia kud ettekanded muutuksid kõikihaarawaiks. Kallaste linnawanem Kussow könelewad: Kudina wallas Maarja-Magdalcna Peaks kaduma meie lõbustuste kawast indi Tartu Majanduse Uhkuse ametnik raiskas Kallaste rähwamasas kell 12. rahlnamajas kell 12; bnicst 1 Uneleb ENTW Põhjsca- widualistlik „luina"-huwide teenimine kui ligi miljoni Ninatüla rahvamajas kell 14. Torma rahwanwjas kell 13; Laewa rahwamajas kell 12; waba loonlinqut pidurdaw nähe. Peaks Tallinna-Harju kriminaalpolitsei lõpetasjuurd Kolkja rahwamajas kell 16. Kuremaa walla Palamuse rahwamajas asemele astuma sotsialistliku ülesehitustöö ale järjekordses raiSkamislooS, «Uifeid viimasel Warnja koolimajas kell 18. kell 17.30. Kursi walla Puurtuani algkoolis kt. 13- ajal seoses ettevõtete asjaajamiste revideerimi Saadjärwe Tuletõrje rahwamajas k. 18: maimust kantud kõikihaaraw dünaamiline ENSW Ülemnõukogu saadikud ja ÜMÜ Kaarepere rahwainajas kell 20. binaestaw mentaliteet. sega rohkesti avastatakse. Aksi wallas Lähtel kell 21. Seekord avastati suurem omastamine Tartu Tartumaa organisaator L. Illisson ja Mosk Eestimaa Kommunistliku Partei csm A. Kalwo. Majanduse ühisuse Tallinna osakonnas. Vahis wa delegaat W. M. Haldre könelewad: daja sms A. Lõhmus ia ÜMÜ Tartmnaa Teadaanne asutistele tati ja paigutati vanglasse Tartu Maj. ühisnse Meski vallas Maaritsal kell 12: abiorganisaator sms A. Koolmeister kõne Tallinna lao valitseja Eduard Mihkli p. Reis Kambja rahwamajas kell 15: lewad: Wiimasel ajal on asutistesse ette wöetud berg, 65 aastat vana, kes oli aja jooksul omasta Kuuste vallamajas kell 17.30: Rõngu rahwamajas kell 10; kontrollkäike isikute poolt, kes nimctawad en nud ettevõtte raha 9483 krooni. ZsteiSberg, kes oli did Eesti Ametiühingute Keskliidu naisko kuilt, kes ilmuwad asutistesse Eesti Ameti Haaslava ~Priiuse" rahwamajas k. 20. Palupera koolimajas kell 12; ühinqutc Keskliidu naiskomisjoni wolinikcna, llus-Hollandi 11 asuva lao valitseja: tegutses misjoni esindajaiks, kellede olemasolust aga ühtlasi rahade kaSseerijana, mis võimaldaski te Eestimaa Kommunistliku Partei esin Rannu Tamme koolimajas kell 14; nõuda wolitusc ettenäitamist. mal suure summa omastamise. Omastatud raha düja sms A. Kõik ja töölistegelane A. Mus Puhja rahwamajas kell 17; naiskomisjon siiski midagi ci tea. Et säära ou ReiSberg raisanud ja seda kätte ei saadud. ta könelewad ENSW Põhiseadusest ja or- Ulila rahwamajas kell 20. seid eksitusi ära hoida, palutakse kõigilt ist- 4 Mtttol, 80. 19SH. 1 ,r O M I M II !« Kr. 134

Pööre USA Kaug-Ida poliitikas Uue kultuuri ülesehitusele asudes

Läbirääkimised korrapärase lennuühenduse awamiseks USA zivleb Köiaepealt Palju lammutada, et ehitamine oleks alles wõimalik. Meie Kuttuueirewolutsiooni ja Hollandi India wahel HSlbustajaks on NGWL-u teiste liiduwabariikide kogemused. Meie juhtijaiks Marxi-Engelsi- Lenini-Stalini õpetus ja seda Kandew kommunistlik Partei Tolio, •*). (TA-Z-S) Lcht „Sofumin"t!a. janduse teatel olewat senaatorid Lundeen ja tab, et Washingtonis ön toimunud labirää Älass nõudnud Paishi wäljasaatmist 29. augustil esines raadios ENSW ha gut. Wäga mitmesuguste wahenditega ol> aegset cttewalmistnst ei saa meie lähemalgi ftmijt korrapärase lennuühenduse awami USA-st. Senaator Holt seletas, et hulk Ing riduse rahmakomissar sms. N. Andresen soetatud hulk sisuliselt alamäärtuslikkn kir ajal anda. üksikudki lasteaiad olid meil fcni seks USA ja Hollandi India wahel. Lehe lise agente tegewat aktiiwset kihutustööd järgmise kõnega: jandust, mille ainsaks sihiks oli waenu lewi harulduseks. Uute lasteaedade worgu orga teatel tõendawat need läbirääkimised, et NSA astumiseks sõtta. Missugust pööret tähendab Eesti ühis tamim Eesti töötajate, esmajoones töötajad niseerimine ei õnnasttt isegi ühe aastaga. USA walitsus siirdub kittdlamale poliitikalt Kanada soowib laenu ühend kondlikus elus uue Konstitutsiooni mastu teadliku wabastussiikumise ja Nõuk. Lii Eelkooliealiste laste arengu juhtimine jääb Kang->sdys. „Kokumin" rõhutab, et seda riikidest wötmisega kätte wöidetud wabaduste kindel du kui kõigi töötajate kodumaa waStu. Ei meil seetõttu mõneks ajaks lonkama. pööret USA walitsuse Kauguda poliitikas wormiline ja lähema arengu sihtjoonte kät ole midagi. itttekspandawat, kui mul hari Kuid ma loodan, et just lasteaedade Võrgu oli märgata juba USA Kaug-Ida laewas» New Kork, 28. (TASS) S ttawast tea kenäitamine, 'eda et suudeta wecl kaugeltki duse rahmakomissari kohale asudes tuli organiseerimisele kogu meie töötaw rahwas tiku endise jtihataja kontradmiral Aarnelli tatakse, et ühendriikide ja Kanada ühise «lati hinnata. Konstitutsiooni tundmaõp esimene allkiri anda raamatukogudest ja raa pöörab suurima tähelepanu. jaapaniwaenulises deklaratsioonis 21. aug. kaitsenõukogu istung on lõppenud. New pimine on siit peale ka iga Nõukogude wa matukauplusteft kõttvaldatamate raamatute Ei ole ka meie kool wec! nende ülesannete Lõpetades leht märgib, et Jaapan jälgib Dorgi linnapea La Guardia on seletanud, variigi kodaniku kohuv ja teadlik Nõukogude esimesele walikule. Siit alates loodame nii kõrgusel, ntida esitab Nõukogude Liit. Uued tähelepanuga USA fanlme. et nõukogu uuris kõiki küsimusi kaitse asjus, sodani on see, kes tunne Konstitutsiooni ja rahwa waimse esinduse kirjanike ja tea kaasa avwatud ka majanduslikud küsimused. töömeetodid aga weel palju enam, uus Inglise agentide aktiivne kihutustöö lells tuuma Lenint-Stalini õpetust. dusmeeste terwele arusaamisele mi ka mötlemissunnd wajab õpetajailt põhjalikku Kanada esindajad olid arwamiscl, cr ma UuS Konstitutsioon annab igale kodanikule asutatawa riikliku kirjaStuse oraaniseerimis tööd enese kallal. Õpetajate lühiajal, kursu USA astumiseks sõtta janduslitud suhted Ühendriikide ja Kanada Palju õigusi, tuid asetab talle ta suuri wõilnele rahwa waruStamiseS tõeliselt määr sed on seni ttäibatmb wäga head tahtmist pal wahel omawad praegu palju suurema täht' tusliku kirjandusega. New Jork. 29. (TASS) Ameerika aja kohustusi. jildc poolt. Meil on lootus, et õpetajate pa kirjandus teatab, et senaator Wheeler, dme suse kui puhtsõjalised küsimused. Kanadala See on töötama rahwa Konstitutsioon Köige enam oli reaktsiooniwaim juhitud koo. rem osa suudab esmajoones ennast ümber des 26. ang. ünatis kõnega, süüdistas Ing sed soowiwad muuseas ühendriikide erapoo töötama rahwa enese huwideS. Erilised liraamatutesse ja noorte lugemiswaraSse. kaswatada nõukogude õpetajateks, test alles lise majaitdustegelast Paishi püüetes kis letuse seaduse pehmendamist, mis wõimal wäljawaated on uue Konstitutsiooni ajal pärast põhjalikku ümberõppimist ja ümber kuda USA-d sõtta. Wheeler seletas, et hil daks Kanadal saada laenu Ühendriikidest. Eudastmõistetamalt tuleb kool puhastada kaslvatamist ou uiiübicf õpetajate generatsi Eesti kultuuriliseks ümberkorraldamiseks. ja noorpölm wabastada sellest reaktsiooni juti Paish olewat palunud teda heaks kiita Kui kodanlik Eesti sõltumuses olles impe oonil wõimalik edukalt kasivatada uut fot USA senat wõttis wastu maimust. Warsti algaw õppetöö koolides ftalistltfkn generatsiooni. Kuiwõrra õpeta Ameerika bäwitajate saatmist Inglismaale rialistkest maadelt ja koloniaalmaa raskusi wajab hulga uusi Nõukogude koolile kohan ja püüda saawutada nntudatusi lohnsoni kandes ei suutnud pinnaks olla rahwa ltti ja aastakümnete kaupa on olnud Ntcie ühis sõjowäeteenistuse seaduse datud raamatuid ja nende raamatute and konnas progressiiwscte waadete ja küs wõi seaduses, mis lubaks Snnr»Britannial saa» tuurilisele tõusule, siis Nõukogude Eesti üks mine eriti ideoloogilistes ainetes kirjan da laene USA'lt. Wheeleri teatel Paish esimesi muri ülesandeid on rahwa kultuuri hämara walguse kandjaks, tuleb loota, et Washington. (TASS) ühendriikide senai dus, ajalugu on meil kõige kiirem üleS nüüdse õpetajaskonna parem osa suudab olewat seletanud: „Tän»l minule, kisti kiitis 58 häälega 81 wastuseismisek heaks liste püüete toetamine ja moriuilt rahwus anne. USA winnasesse sõtta. Attll on kawatsus liku, sisult sotsialistliku kultuuri õitsengule muutuda toeliseks nõukogude õpetajaskon sõjawäeteenistuse seaduseelnõu, mis näeb naks. kiskuda USA'd ta sellesse sõtta." Lehtede toitmine. Ettevalmistusi selle tõusu mõi Kõigile on amsaadow, et Konstitutsiooni ette kõigi 21 ja 31 aasta wanusre meesko 91. paragrahw ENTW kodaniku õigustest On iisna arusaadam, et alg- ja teskhari kirjasaatjaile Paish möönas, et temal on ol danike registreerimise. Senat lükkas tagasi maldamiseks on tehtud kogu wäheajal 21. nud kõnelusi Ameerika ametlike esindajate juunist 25. augustini. Nüüd on aeg kii- haridusele ei saa tulla sel õppeaastal täiel duse kiire korraldamine õppeaasta alguseks mitmed parandusettepanekud, nende hulgas määral teostamisele. Nõukogude Liidus on peab jätma warju teised ülesanded, millega ja senati liikmetega sõjaküsimuse üle. ühtlasi ühe, miS nägi ette, et need, keda leitakse Testi asuda olewate wõimaluste kaiutaun mr woimalik paar nädalat wõi kuu oodata Paish tunnistas, et temal oli suur mõju sele. kehtim 7-aastane sunduslik algharidus. Sel kõlblikud olewat sõjawäetcenistuseks, peak ja neid teisi ülesandeid hariduse alal on mää USA otsusele aStuda sõtta 1917. aastal ja Kodanlik Eesti on jätnud Nõukogude lele eelneb aga üle määratu maa korralda sid wäeteemstuSse kutsumise korral teenima tud tihe lasteaedade wõrk, nii. et algkooli as ratu palju. Meie kultnurirewolutsiooni suu et tema arwates on tema praegusel külas sinult ühendriikide territooriumil. Eestile ometi raske päranduse, esmajoones tümad lapsed on juba teatud ettevalmistuse reks hõlbustajaks on suure Nõulogde Liidu kaigul..analoogilised tulemused". Ajakir- laokile jäetud majandusliku elu näol. Kuid teiste liiduwabariikide senine kogemus, meie mitte wähem ka kultuuri reaktsiooni raskete ga, mispärast nende töö saawutused on suu red. Meie ei suuda sel õppeaastal teostada 7- juhtijad on Marxi-Engelsi-Lenini-Stalini armidega. aastast koolisundust. Küll aga katsume wõi õpetus ja seda kandew Kommunistlik Par Rootsi walimiste eel Uut kultuuri ülesehitamisele asudes tuleb malikult igal Pool 7 õppeaastat soowijaile tei. Ja nende abil meie suudame luua tbige pealt wüga palju lammutada, et ehita wõimaldada. üleminek 7-aaStasele koolisuna kogude Eesti kõrge kultuuri taseme. Elagu mine aleks alles wõimalik. dusele järgmisel õppeaastal ei peaks olema Kommunistlik Partei! Elagu töötama rahwa Kkodanlikud erakonnad nõuawad kõrgemaid hindu põllumaja»- Märgin siin ainult senise trükisõna arem seotud suuremate takistustega, kuid eelkooli- suur õpetaja sius Stalin!" duSfaaduStele Ette näha töötaolu tohutut suurenemist Haridus- ja kultuurioludest NSV Liidus Ttokholm, 30. (TATT) Rootsi alamko minister seletaS, et eelolewa aasta alguseks ja eelseiSwaist walimistest vötawad osa au ette näha töötaolu tohutut suurenemist. järgmised erakonnad: kommunistlik partei, E. Kommunistliku Partei esindaja N. Timfvni ettekandest õpetajate üldkongressil 27. aug. 1940 sotstaal-demokraatlik erakond, rahwuslik li Toiduainet* hindad* tõus Norras „EStoaia" teatris beraalne erakond, talupoegade erakond ja C4I«, 29. (ZneS) .Mftexv-wl" tea. parempoolsed. Kodanlikud erakonnad nõua tab, et Norras kõrgendatakse lähemal aial Lükile kottuwSte smS «. Zimsoni kS Palk nim teooria annab juhtnööre, kuidas mleb wad kõrgemaid hindu põllumajandussaadusi toiduainete hindu. SKjaliSte operatsioonide neft õpetajate iildkongredsil ilmu» juba armastatakse õpetajaile nende hariduse järgi. töötada ja tegutseda. Õpetajatel ei ole tar tele ja smNvitawad valijaU mitte käsitleda «ete lolmapSttvase» lehe» (nr. ZSS). algusest saadik NorraS on toiduainete f)imv>K Kõrgema haridusega õpetajad saatvad ka kõr Kuna aga see ettekanne sisalda» rodkestt wis seda teooriat pähe õppida, waid läbi wAispoliitilisi Probleeme. tõusnud umbes 20 protsenti. huwitawat materjali Si. Liidu kooliolu gemat Palka kui keskkooli haridusega õpeta uurida ja nendes wecnduda ja suure hooga Rootsi rahwamajanduS teeb praegu läbi oeft, sit» taome siin tSiendawalt weel jad. Samuti vn palk töö staazhi järele. 10 kaasa töötada, kusjuures Mõib organiseerida suuri raskusi. EhituStegewuseS on märga Lätis 133.000 soowiawaldust need osad, milliseid ülalmainitud fottu* kui 2 wõi 8 aastat töötanud jne. Manadele ka õpetajate omawahelisi kollcktiiwseid arut ta seisakut. Ametlike andmete järgi on Noot wöte ei fisaldanud. lüsi. toimetu» » a. toolis töötanud õpetaja saab kõrgema palga siS umbes 200.000 töötut, kuid tegelikult on maasaamiseks õpetajatele maksetakse riigi poolt penstoni Õpetajate ülesanne on kaswatada uut see arw weel Palju smucem. Sotsiaalasjade Peale suurt sotsialistlikku ottoobrirewo 60—70 proff, sellest palgast, mis ta on wii Nõukogude Liidu noorust kommunistlikus Riia, 30. (TASS) Läti põllumajanduse mased 3 aastat saanud, kusjuures õpetaja, maailmawaates. kes armastab oma tööd, rahwakomissar soowitas kõigil maareformi» lutsiooni Venemaal seisis ees suur töö ful> komiteedel rahuldada maata ja wähese maa-- tuuri wäerindel. Tarwis oli peole prolctaar kes on pensionil, wõib weel edasi töötada, oleks maailmawaatelt kollektiiwm, kes unus tuda, kes kõrwaldawad kulakute ja hallparu likku rewolutstooni, mis andis wõimu tööta saades palga, mis tal on ette nähtud. takK kodanliku, isikliku ja indiwidualistliku nite mõju talurahwasse, tuues nad proleta ga talupoegade maasaamise palweid soowi tva rahwa kätte, ka läbi wiia kultuuriline, Koolijuhataja ja tema õigused. maailmawaate, kes armastab oma rahtvaft riaadi, tööli,sklassi mõju alla, et kooS elu awalduse sisseandmise järjekorras. Maare-- revolutsioon see tWndab wõimaldada töö Mis puutub sisemisse elusse ja töösse ja oleks walmis wõitlctna oma sotsialistliku üles ehitada kogu töötawa rahwaga. formi peakomiteele on tulnud 438 keskusest isamaa ja rahwa eest. rahwa hulkadele saada haridust, anda selleks Nõukogude Liidu toolides, siis wõib öelda Köit Nõukogude rtipib töötawad ühes mo üle 133.000 soowiawalduse maasaamiseks. wöimatuft kõigile, kes soowiwad õppida. järgmist: kooli õppetöö protsessi Peajuhtimi Kriitika. raalseS ühenduses ja juures sõpruses, mida Elaw huwi R. Liidu Kirjanduse Selles mõttes seisab meie õpetajatel ees Nõukogude Liidu Valitsus andis selle töö ne on direktori käes, kes isiklikult wastutab Nõukogude Liidu kord neile kindlustab. waStu läbiwiimisets kõik wõimalnled, mille taga kõigi tööde eest koolis. Direktoril on abi, kelle tähtis töö. On tarwis kritiseerida ebasoowi Kompartei on wötnud endale suure ülesande särjel on saadud suured saawutused hariduse kompetentsi kuuluwad õppekawad, õpetajate tawaid elunähtusi, klina Nõukogude walitsus kaotada klassiwahed ja wöidclda koos kom Daugawpils, 30. (TADT) Läti töötaw taseme tõstmises. Majand, alus rahivaharid. tunni programmid, tunni-plaanid, distsip ei karda kriitikat. Kriitikas on jõud. See kind munistliku ühiskonnaga, kus on tõmmakus rahwas osutab suurt huwi Nõukogude Liidu tasapinna tõstmiseks on täieSti riigi poolt, liini ja korrakiisimused. õpilaste klassist klas lustab Nõukogude Liidu korda. Arusaadaw, kõigil inimestel elada paremates tingimus-- poliitilise kirjanduse ja ilukirjanduse wastu. seega töötmva rahwa Poolt antud. Et kõike si ülewiimine jne. kui kritiseerib kapitalist, kulak, haltyemm, siis tes. Daugawpilsis awatnd N. Liidu raamatu-- seda hulka õpilasi wõimaldada koolidesse Pedagoogikanõukogu. selle kriitika meie tunneme kolbe ära, meie Ka mina kutsun teid üles sellisele wõit kauplust külastab iga päew töölisi, õpetajaid, wastu wõtta, selleks ehitatakse intensiiwselt Kõik õppetöö küsimused lahendad kooli oskame teda eraldada sellest kriitikast, mis lusele kui Kompartei esindaja ja Lenini koo mitmesuguste organisatsioonide esindajaid uusi koolimaju juurde. Nii on näiteks 2 aas pedagoogiline nõukogu, millest wõtawad osa tahab parandust tuua. li õpetaja, kes töötas Leningradis 10 aastat ja talupoegi ümberkaudseist küladest. Eriti ta jooksul 1937—1938. a. ainuüksi ühes Le ka nende ühi.skondlikc organisatsioonide esin Õpetaja peab tegema ülesehitus patriootilise Leningradi õpetajana ja wöttis on suur nõudmine Kommunistliku Partei ninaradi linnajaos ehitatud üles 237 uut dajad, mis asuwad kooli juures. Need on tööd. osa kõigist töist, mida walitsns peale pani, lühikursuse järele. 700 ckscmpl. sellest müü kooli, kus wõiwad õppida 299.909 õpilast, partei grupi esindajad, mis on eranditult Õpetajad ei woi jääda neutraalseks ül täites oma kohustusi suure rõõmuga. Elagu di läbi silmapilkselt. Rohkesti ostetakse ka kusjuures koolimaju ehitatakse eriprojektide kõigis Nõukogude Liidu koolides. Neid par dises ülesehitamistöös, kuna nad on inte! Kommunistlik Partei! Elagu sms Slafw, Nõukogude Liidu laulikuid, weue keele ise zärele, millede? on ette nähtud terwe rida tei grupi liikmeid on wastawalt seadusele ligentne kiht, kelle peale töölisklass wõib toe maailma proletariaadi juht? õpetajaid ja wene-läti sõnastikku. spordisaale, õpetajate tubasid sa terwe rida koolides 1, 2, 3, 4, 5 ja enamgi. Nad moo teisigi tarwilikke ruume. dnstawad partei grupi. See partei organi Kooliõpetajad Nõukogude Liidus satsioon koolis on ka kõrgem töölisklassi or Elu Nõukogude Liidus suurel aukohal. gamsatsioomlme worm, kes juhib poliitikat Nii näiteks on terwe rida õpetajaid wa ja kõigil aladel kooli arenemist ja tööd koha peal, kooli piire.?. litud ületiidulissc Nõukogusse, kus neil awa I*4o* a. korraldati 49-as N. Liidu linnas loendamatuid õhu- ja gaastkaitse kursusi, millest wStsid neh wõimalusi teha ka otseseid ettepanekuid Peale nende wõtawad pedagoogikaltõuko haridusetöö juhtimiseks ja majanduslikkude gust osa tveel ametiühingute esinoajad, kes osa sajad tuhanded inimesed küsimuste lahendamiseks. on walitud üldisel kooli tegelaste õpeta jäte ja teenijate koosolekul, ning lästewaue Moskva, 28. (TASS) N. Liidu „Ozoa 11 haiglqt. Polikliinikuid, arstlikke nõuande Nõukogude Liidus on wiidud läbi õpetaja wiahimi" kesknõukogu presiidium on koosta wchmawalmgud kestawad palju tunde jär atesteerimine, mi? näitab, kuidas ta on töö mate komiteede esindajad. punkte ega lastesõimi polnud üldse olemas. jest. Äikese ajal temperatuur, mis on o kraa nud kokkuwötte 1919. aasta! 19 s Nõukogu Praegu on linnal 33 haiglat, 27 poliklii di alla nulli, on tõusnud 6 kr. üle nulli. tanud, kuidas ta õpilased on õpetatud ai Noorte organisatsioonidest de Liidu linnas korraldatud õhu- ja gaasi neid omandanud, kuidas õpetaja poliitiliselt mainitagu esmajoones komnoorte organum nikut, 36 uõuandepunkti nai.stele ja lastele, kaitsckursustcst. Ulc miljoni inimese on wõt 12 fõimc ja 75 arstlikku nõuandepunkti. Su Tuhandete rublade WSSrtuseS on arenenud, kuidas ta õpetab, kas ta õpe siooni. Ott olemas komnoorte rajooni komi nud osa sõjalistest marssidest ja töötanud gaa Kaupu BeõjaraabiaSje ja Põhja. tab marksismi ja leninismi, kas ta iga Päeiv teed ja juhtnöörid koolidele tulewad rajooni rctuus on tunduwalt langenud ja stindimus simaskides. Sajad tuhanded inimesed on jäl kasivab. Nlöödtmud juulikuus registreeriti BuüowttuaSse loeb ajakirjandust, et olla kursis igasuguste komiteedest ja nende juhtnööride järele pea ginud Shu- ja gaasikaitse probleemidele pü wadki koolid talitama. Teisslt poolt, km koo Lwowis 531 sündi 133 wasm jaanuaris. sündmustega, mida ta peab teadma kui ha hendatud loenguid, aruandeid ja sõjaliste fil Abielluinistc arw ott kahekordistunud. Mõskma. 30. (TASS) Nõukogude Liidu rimd inimene jne. jne. lis on partei grupp, siis komnoorte organi mide etendusi. kaubanduse rahmakomissari abi Tshupin. satsioon annab juhtnööre, aga seda ainult Kishmewi ringkonnas alustati N. Liidu koolides on kehtiw sotsiaalne SotflalistliK wöistlus metalli saabuda- tagasi Kishinemist. seletas „Praw wöistlns ta õppetöös, partei grupi Poolt koolipiirides. Kui direk tood 184 toiduainetetööstuse da" kirjasaatjale muuseas: „Bcssaraabia ja mil tähendab seda. et õpetaja klassi minnes tor on ise partei liige wöi kandidaat wöi tSSNSte wahel Põhja-Bukowiina elanikkonna miletsus Ru komnoor, siis muidugt antakse juhtnöörid te ettewSttes oleks igaks tunniks ennast hästi ette wal Moskwa, 26. (TASS) Sotsialisiiiku wöist Kishluetv, 26. (TASS) Kishinewi ring meenia bojaaride rezhiimi tagajärjel leiab miStannd, et ta kõiki oma õpilasi põhjalikult ma poolt. Kui direktor ei ole aga ei parici ega komnoorte organisatsiooni liige, wõtab luse tagajärjel mctallitööliste wahel on kesk konnas on 267 toiduainctctööetuse-cttewötct ilmekaimat awaldust armudes äritegemine wnnetS. et ta ise iga päew, iga kuu oma ha mine päewane toodang, wõrreldes juulikuu milledest suur arw ei töötanud juba palju kohta. Möödunud aastal iga Besfaraabia riduse tasapinda tõstab jne., kusjuures üte ta selle peale waatamata osa komnoorte tööst. Direktoril on õigus komnoorte istungitest ga, suurenenud N. Liidus augustikuu wiima aastaid. Nüüd on alustatud tööga jälle 181 linnaelanik ostis keskmiselt 260 rubla eest kook wõistleb teise kooliga, üks õpetaja teise sel nädalal malmi alal 7,3 protsenti, terale etteivönes. kaupa ja maaelanik 31 rubla eest. Settega õpetajaga ja kõige selle wõistluse juures on ja koosolekutest igal ajal osa wõtta ja esitada küsimusi, mis on koolis päevakorras, ia di alal 1 protsenti ja waltsimise alal 2.1 prot rahwa ostujõud suureneb üha. Juuli- ja au üksainus stht koolide õppetööd arendada senti. Bulgaaria aeroklubi soowib gustikuu kestel on saadetud BossaraabiaSse kõrgemale ja saawutada paremaid tagajärgi. rektor wõib ka ettepanekuid teha. kontakti Tshkalowi nimelise ja Pöhja-Vukowiinasse kümnete tilhandete Õpetajad Nõukogude Liidus teawad, kui Nõukogude Liidu õpetajate üles. suut ülesehitustöö Lvovis aeroklubiga rublade wäärtuscs puumittariict. tvillast rü suure tähtiuie omab nende kaswams- ja po anded dekaupa. siidriiet. mütsi- ja iitfafaupa jalat liitiline töö, mispärast paljud õpetajad astm on fikseeritud Partei ja Nõukogude Liid;. Lwow, 29. (TASS) £n möödunud pea Moskwa, 30. (TASS) Tihkalowi-nimeli, seid. walgustuspetrooleumi ja teisi 'kaupu wad Komparteisse, samuti on organiseeris walitsuse poolt, lkks lõige tähtsam küsimus, gu aasta, mil Lwow muutus Nõukogude Lii scle acroklubile on saabunud kiri, milleS So Kogu riigis organiseeritakse tarwitajate Ann' tud üle kogu riigi ka marksismi-leninismi millega tuleb arwestada õpetajatel, on mark du linnaks. Sel ajawahcmikul on uuesti fia aeroklubi juhatus Bulgaaria lendur guid sa omatakse sadu uusi kauplusi tundmaõppimise instituudid, ringid ja koos stemi-leninismi Põhijoonte tundmaõppimv üles ehitatud sajad majad, mis Poola-Saksa sportlaste nimel awaldab soowi lähema kon-s olekud, kuna õpetaja peab teadma peajooni ne, milleta ei ole wõimalit kommunistlikku sõjas olid muutunud warcmeiks. 2000 töö takti loomiseks kogemuste wayetamiseks leu " Ratsionaliseerimine Czernowitzi» MarriLenini õpetusest, tn peab oskama tar kaslvatustööd teha koolides. Õpetajatel tuleb mjat perekotwa, ko? warem elasid iviietsaiS n>tasjandm'c alal. Tshkalowi aeroklubi on «jatmwhj. 30. ( C;»n°wi«i« m witada oma tööprotsessis Marri Lcnini õpe iscseiswalt raamatutesse süweneda ja Marri- wäikckortereis. on nüüd kolinud mugaivais andnud selleks nõusoleku. roimas nturtc ja tiw?niäcttciiw tuie aluseid ja meetodeid, alles siis on ta Nõu Engelsi-Leniui-Etalini mõtetega Põhjali ie majadesse. Kõik wäbrikud ja tehased, kus Age torm Franz-Zosephi saarel mc narsionaltseeriminc. Kõigis Põhja-Buko töö warem seisis, on nüüd uuesti käima pan - kogude Liidu õpetajana täiesti omal kohal. kult tutwuda. Ent mitte ainult läbi lugeda wnna ettewõtteis on sisse seatud Nõukogude Nende teadmiste omandamiseks on loodud ja tutwuda, waid ka põhjalikult omandada. dud. On awatud 23 uut cttewõtet. Tööliste > Moskva. 30. Naqu Rudolsi kehttwad palgad ja toodangunormid. kõik wõimalused. Antakse lektorid, ruumid, Nende küsimuste juures tuleb mõelda, kui arw Lwowi etrcwvttcis on peagu kahekvrdis saarelt teatatakse, on Franz-losephi maa ko õppekawad ja raamatud. das neid lahendada ja rakendada. Marri-Le tuund. Poola resttiiuti all oli Lwowis ainult bal puhkenud äge torm. Kõuekärgatused ja Kr. 234 „P O S T I M B E S" Reedel, 30. augusti! 1040. a. 5

Wilja kokkuost alanud Sport Äpetakse wastu wilja ka neilt, kes tähtajaks pakkumisi ei esitanud Põllumajandussaaduste Kokkuostu Ko andmeid miljapakkumistc kohta. Tähtajaks ci mitc< Osakonna korraldusel algas jõutud aga itytl pool pakkumisi esitada, kuna Linnaste vasarat 55,78, Armi kolmikut —14,96 27. olugustil rukki ja nisu kokkuost põllupida puudus iveel ülewaadc selle kohta, kuipalju jailt. Praegu teostub wiljaost Tallinnas, rukist sa nisu müüa saadakse. Terawilja Cia* Wiljandis, Pukas, Zõgewal ja Järwa-Jaa- konnast seletatakse meile, et müüdama wilsa tänci alustatakse kokkuostu ka Tõr nntteregistrccriiuinc ci takista selle müümist. SuurtagaJSrgi Kadrioru staadionilt was. Nntslas ja Põüvas algab wiljaost 2. Kokkuostupunktide'? moe takse nnlja maetn ka septembril. lävk-järgull laieneb tviljaost ka neilt põllupidajailt, kes ci ole pakkumisi esi lesti NSV viitis Liti NSV kergeilustikiis liit 74 tei,stclc keskustele, kusjuures nende tcihtpac tanud. wad sclquwad juba lähemail päewil. Kokkuostu alpuses on wilia toodud mvrd v,..(^rajs Maailmaklassi kuuluvat tippsaavutust püstitati eile Tallinna Kadrioru staadionil. Eesti vähemalt 2500. Pingerohkele võistlusele elati l9. augustiks tuli põllupidajail esitada lcmisi tagasihoidlikult. Nb\ ja Läti NSV kergejõustiku maavõistlusel vasaraheitja 0. Linnaste ületas tunduvalt oma se kaasa suure huviga ja tormiste ovatsioonide ni si |tippsaavutust ja sai uue Eesti NSV rekordina 55,78 f Suurvormis on ka R. Armi, kes kol osaliseks said uued rekordimehed O. Linnaste nttkhüppes ületas eile oma hiljutise rekordi ja küündis eile üsna lähedale 15 m piirini, uueks re ja R. Armi. Eriti kauakestvad kiiduavaldused temalt 14,96. Mõlemad kõnesolevad rekordid on ühtlasi paremad Nõukogude Liidu puhkesid ka ootamata kaksikvõidu puhul 1500 Klassiloterii puhastulu töötawa rahwa uleludulistest rekorditest (need on vastavalt 53,08 ja 14,80). Olgu tähendatud, et Linnaste m jooksus. eilne suursaavutus on olemasolevatel andm etel praegu tänavu Euroopas paremuselt teine ja Teide võistluspäeva tehnilised tulemused: kultuuristeks ülesanneteks ~m{. re}min. poolaegadega. salu „Läänela" ujuja Reeder. Seega on nüüd krooni wäärtuses. Mõnede asjaolude järgi tuleb dajate ühine nõupidamine seoses pühapäeva! Vastasteks on siin ENSV meister Olümpia Nora Neumanni nimel 10 ENSV ujumisrekor ke-Maarja postkontori jaoks Määratud uahkport - oletada, et kurjategija oli omal alal hästi toimuva 26. rahvusvahelise noortepäevaga. Tartu koondus ja Punaarmee ENSV rahva dit. Võistlustel saavutati veel järgmisi tule selli. milunud. Nõupidamisest võtsid osa kõikide Tartu spor väe Tartu garnison. Tartu koondusmeeskond musi: 500 m rinnuli meestele:,E. Värk (TVK) Rakwere—Wäike-Maarja wahel sõidab wai diseltside esindajad ja esindajaid ka maakon Olümpia vastu on koostatud järgmiselt: vära 8.39,0, kusjuures tema 400 m vaheaeg oli 6.49,0. kese kaherailaga kaarikuga iga päew postiwedaja- Hobustekari põhjustas liiklemis nast. Nõupidamisel otsustati, et noortepäeva vas Rae, kaitses J. Savo ja Roojärv, poolkait 50 m vabalt poistele: Ü. Roorand (TVK) 32,5. Sl. LoSsi. kes annab ja wõtab peale ka wahepeal puhut toimuvast rongkäigust võtavad • sportla ses Nirk, Luik, Nigol ja edurivis Anman, Ka Möödunud pühapäeval Elvas korraldatud asnwatc postkontorite postisaadetisi. Kolmapäewal õnnetuse sed osa suurearvuliselt, iga organisatsioon oma san, Tassa, Põder ja Marli. Rahvapeo ajal toi ujumisvõistlustel Nora Neumanni poolt saavu lähenes postiwedaja Asstnualla wallawaiilsnscle. Saaremaal põhjustas wabalt ringijooksew lipu all. Soodsa ilma puhul on rongkäigust mub korvpallivõistlus punaarmeelaste ja Ka tatud tagajärg 200 m vabalt ujumises naistele kus asub ka postkontor. Umbes 2 km sealt eemal hobuste kari Lümanda walla Koimla küla lähe osavõtjad riietatud spordidressi. Ühtlasi kin levi vahel, kuna võrkpallis on punaarmeelaste 3.11,8 on samuti uueks ENSV rekordiks. End. Rakwere poole tulid tolle waslu mustlased 3 ho dal maanteel raske liiklcmisõnnctnse, kus sai wi nitati koosolekul ka sportliku osa kava, * mis vastaseks komnoored. Sportliku osa üldkorral rekord oli Rennu (Tall. Kalev) nimel ajaga busekoormaga. gastada Kuressaare walla Jrasc kula elanik 29- oli välja töötatud vastava komisjoni poolt. dajaks on H. Väärand ja peakohtunikuks J, 3.13,8. üks mustlasuoormces eraldus teistest ja läks aastane Johann Klaar. Staadionil toimuksid järgmised spordi Laidvere. Eile õhtul Tartus korraldatud võistlustel postiwedajale wastu, hakates kõnelema. Postiwe Klaar sõitis oma teenija Ella Malmiga moo võistlused: 4XIOO m teatejooks, millest osa Tartu Veespordi Klubi meeskond, koosseisus daja peataski oma hobuse, mispeale tundmatu torrattal Tiiminietsa—Kointla waheliscl maanteel. võtavad Tartu ASK, Sõpruse, Visaduse, Kalevi Sportlaste kogunemine rongkäigust osavõt miseks toimub kella Pritsimaja ette. Koh Leek, Kivastik, Männi, Värk, Rebase, Roorand, mustlane ootamatult hüppas talle kallale ia tah Ootamatult tuli teeäärsest metsast wälja kari Ho- ja Jõgeva Kalju meeskonnad. 1500 m mees Nõvandi, Hünerson, Ahas ja Auling saavutas tis põgeneda waukrist haaratud suure uahkport Imseid, kes jooksid sõitma mootorratta juurde ja tunike riietusena on soovitav valged püksid ja 10X50 teateujumises 14-kr, veest hoolimata konnajooksust võtavad osa Jõgeva Kalju, Ka selliga. Lossi suutis oma kchaweast hoolimata hakkasid sõitjate suunas tagumiste jalgadega üles lev ja Sõprus, iga organisatsioon 44 võistlejaga. kingad, tennissärk ja tume, võimalikult mustast riidest kuub. ajaks 5.22,3, milline tagajärg on üsna läheda mustlasele kaela hüpata ja rebis rööwlilt port lõõma. Kartes hoope näkku saada, hoidis Klaar Järgnevalt on kavas veel takistusribaiiletamine, ne Tartumaa rekordile. üht kätt näo ees, kuna teisega juhtis sõidukit. milles võistlevad ainult komnoored. Köieveos selli tagasi. Tekkinud rabinas lõi mustlane pos Korraldajad loodavad et Tartu sportlas tiwedajalc mingisugust' kõwa asjaga, arwatawasti Kuna ühe käega polnud wõimalik sõidukit juhtida, katsuvad omavahel jõudu Taara, Kalev ja Jõge kond ilmub rongkäigust osa võtma l(X)-protsen Kapten F. Kull Olümpia Nwiga pähe, tekitades seejuures utndcS lv cm Pik sõitis mootorratas kraami. Tagaistmel olem Ella va Kalju, kuna noortevaheline köievedu toinuih diliselt. esimeheks Malm kukkus üle juhi pea, tükk maad uiootorrat komnoorte ja jalgpallinoorte vahel. kuse peahaawa. tast eemale, kuid ei saanud tõsiseid wigastusi. Hakkaja postiwedaja aga ei kaotanud wcclgt Olümpia uus juhatus oma viimasel koos Andu, waid wõitles senikaua rõöwliga, kuni?al Klaar tuli toimetada Punase Risti autoga aga olekul jagas ametid omavahel järgmiselt: esi haiglasse, kuna tal olid jalaluud saanud raskesti mees kapten F. Kull, abiesimees ja varahoidja laletuugija marka» juhuslikult läheucwat jalgrat wiqastada. Noorte linnameeskond - punaarmee 5: o V. Alla, laekur R. Pakassaar, sekretär Vares ja turit, seepeale põgenes. G. Lossi läks omal jõul ametita juhatuse liige A. Kajak, Assamalla wallamajja ja informeeris sündmusest Võistlus oli noortele katsevõistluseks Tartu-Narva ametiwöimusid ja Rakwere ja Wüikc Maarjg post Rõngu Koit sai uus juhatuse kontoreid. Jxvttu politseikxMmka linnavõistluseks Kohalik konstaabel Tall asus koos külaelani Käesoleva nädala algul viibisid Rõngus kega Põgenikku jälitama, keda aga ei õnnestunud Nööwimine Mäe ja Pika tänawa Eile õhtu! toimus Tähtvere spordiväljakul ravasse juhtis. Järgnes terve rida noorte rün Tartumaa Spordiliidu esimees E. Millert ja Ees kätte saada. Warsti jõudis sündmuskohale ka Tähtveres viibivate punaarmee osade meeskon-1 nakuid punaarmee väravale, millised aga kõik timaa Kommunistliku Partei Tartu komitee Raklvere kriminaalpolitsei, kes omakorda hakkas nurgal na ja Tartu noorte linnameeskonna vaheline esindaja E. Parts, et koha peal isiklikult selgi Punaarmee siidi väravavaht. Alles tegema haaranguid ümbcrkaudseis metsades, kuid Kunste w. clntsew Annust Weder aivaldas jalgpallivõistlus, mille võitis noorte meeskond, tada Rõngu spordiselts ..Koidu" juhatuses tekki 10. minutil õnnestus vs. Tükil punaarmee kait hilisõhtuni kestnud otsimise peale waatamata ei kriminaalpolitseile, et temalt olcwat tcisipäcwa tulemusega S:U, poolaeg ();ü. See võistlus oli sest läbi murda ja värav lüiia. Pall oli löödud nud lahkhelisid. Kohal määrati ~Koidule" uus snudetnd põgenikku tabada. Küll läks kriminaal juhatus kooseisus esimees A. Leibur, abiesimees õhtul kella 22 ajal Mäe ja Pika tänawa nurgal ühtlasi katsevõistluseks Tartu noortele jalg täiesti püüdmatult lati alla. Järgnes punaar politseil korda leha kindlaks rööwiia niini, mis ära riistitnd rahakott ühes 20 kr raha ja doku pallimeestele lõpliku meeskonna koostamiseks meelaste rünnak noorte värava alla. Peale A. Ilves, sekretär A. Kahro, laekur E. Ilves ja tõttu tema tabamine enam ei tohiks sünnitada mentidega. pühapäeval Narvas toimuva Tartu-Narva noor löödud palli aga pii üdis kindlalt vv Türk, Hiites varahoidja A. Grips. Uus juhatus on enesele ülepääsmatuid raskusi. te linnavõistluse vastu. palli koheselt välja, mille edurivi ilusa kombi ülesandeks seadnud Rõngu spordielu senisest Rusikaga näkku Esimest poolaega algas noorte linnamees natsiooniga viis punaarmee värava alla, kus veelgi intensiivsemaks muutmise, milleks kavat Tulikahju priimuse Plahwatusest Politsei o>> koostanud protokolli Kesk uiu. 9 kond koosseisus: väravas Türk (Raudla), kait Pussak lõi 4:0. setakse igasse külla ellu kutsuda spordikomi Tallinna- Tuule 16 llänve jaama lahedal) elawale «tisler Mrieroirafik, kes skp. löönud ses Haljaste (Raudla) ja Adrat (Olümpia), Järgnes vahelduvat mängu, kuni 37. min. teed, mis alluksid „Koidule". Üldiselt on ka cimwas majas Puhkes eile õhtul tulikahju. Kahe samas majas alamaile Lloiviiic ja Aleksander poolkaitses L. Rammal (Raudla), Raamat (Ka punaarmee meeskonna kaitsja karistusruumis vatsuseks viia sport laiade masside sekka.js sel Hechiile rujikapa uäkkti. mille tagazärjcl A. Hcchr lega loodetakse ka toime tulla, kuna Rõngus on korteriga elumajas häwitas tuli maia ülemise lev) ja Prähla (Olümpia), edurivis O. Rammal puudutas palli käega, mille peale vahekohtunik korra korteri, milles elas majaomanik T rummus. saanud näost kergelt wigasrada. selleks juba vajalikud eeldused supelbasseinide (Randla), Spungin (TJK), Bauer (Kalev), Tiik määras 11 m kiristuslöögi. Kaitsja Haljaste Tüli puhkes kella 6.30 ajal ja tuletõrjel tuli tulest Tegi kontserdil „kontserti" (Raudla) ja Pussak (Olümpia), Kogu 1. pool lõi aga palli latti, kust see väljale-tagasi põr ja spordiväljakute naol ja pealegi on Rõngu lõplikuks jagusaamiseks -pidada wõitluft üle 3 aeg möödus üldiselt noorte linnameeskonna ganuna punaarmeelaste poolt juhiti auti. „Koit" olnud seni suuremaid spordikeskust Marja täu. 17, dmu Rudolf Parw wöcij aine maakonnas. tunni. Tallinna kutselise tuletõrje kõrwal olid ritvõimude voolt wastui»'elc joobnud olekus „Wa. ülekaalu all, kuid viigiliselt lõppenud poolaja Mängu lõppminutid möödusid juba täieli sündmuskohal ka Alewi ja Nõmme emlerõrjujatd. tulemuse põhjustas punaarmee meeskonna vä ncmuisc" koutjenjaalis loiununid kontserdil" lär kus videvikus, mistõttu palli jälgimine muutus OLÜMPIA LIIKMETE KOGUNEMINE Tuli sai alguse priimuse plahwatusest. Täpsem ravavaht, kelle tubli esinemine väravas kutsus üsna raskeks. Sellele vaatamata meistertasid untjeiuisc eest. Olümpia liikmete kogunemine on puhkepäeval kahjusumma on esialgu teadmata. pealtvaatajnis tihti väjja tugeva käteplagina. noored „pimeduse katte all" veel ühe värava, joobnud mehe ja naise rusikasõda tänawa! Teisel poolajal oli noorte meeskonnas ette nii et kogu mäng lõppes noorte linnameeskon kell %11 Tuletõrjemajas rongkäigust osa Pull puskis talitajaid võetud mõningaid muudatusi: kaitses mänginud na võiduga 5:0. Viimase värava lööjaks oli võtmiseks. Liikmele osavõtt kohustuslik. Alfred fimue ia leuny Müürsepp, mõlemale Adrati asemel'tuli mängu Maanus (Olümpia), Russak. Kurja pulli läbi said kehavigastusi Räpinas elukoh. Rebase täu. 18, rikkusid awalikku rahn, PÄRNU KALANUSSPORDI KLUBIL UUS Meelwa külas wallawanema Jah. Paabnski abi kuna edurivis Spungini asemele tuli mängu ta kakeldes joobnud olekus oma elukoha tänawal. Noorte linnameeskond mängis ühtlaselt JUHATUS kaasa ja sama talu naiSteenija Emma Trei. Ent hästi, kusjuures 1. poolajal kaitses mänginud vend. ka TJK-ist. Noored asusid mängima Pärnu Kalevi Kalandussp. Kl. erakorralisel pea suure hooga ja juba 32. sek. lööb vs Tiik 1:0. Adrat oli 2. poolajal teda asendanud Ma anu ma Trei läks põllul paelas olcwat pulli talita Kolm Margust Teine värav tuli 5. min., millal Bauer kesk koosolekul valiti uus juhatus järgmises koos ma. kes wihastus ja tormas ootamatult naiste Wallikraawi tiin. IH elutjew Linda Raudjalg sest tublisti parem. Punaarmeelasest vahe seisus: esimees E. Andre, abiesimees H. Tali, rahwa kallale, lüües wiimaje tn aha ning ajus teatas politseile, et maja seinalt olewat ära wa poolkaitsjalt saadud ilusa kaarpalli peaga vä- kohtunik vilistas mängu erapooletult. sekretär T. Arula, laekur A. Laurits ja abiks ohwrit maad mööda edasi rullima. rastatud marmorplaat. Äahjir 80 kr. J. Tamm. Majavanemaiks valiti A. Linnas ja Kisa peale ruttas perenaine appi. Nüüd tor Wello Timre, elukoht .Uuugla tän. 10, awal Herelo. mas pull perenaise kallale, keda samuti mulju? kiiruisutamise rada. Samas tahetakse korral das ametiwõimudele, et tema lukustatud keldrist Tartu ASK töötavale rahvale maha ja tõstis sarwedcga õhku. Pulli ja naiste dada ka süuremaulatuslik talispordipäev. olewat walewõtmc abil sisse tungides ära wiidud spordikursusi korraldama wahcl. woitlust märkasid ligidal töölismasa clani 8 kg wõid ja 20 paari kanamune, kokku LI kr. 20. ja 21. septembril otsustati korraldada k»ds Alles nende kohale sõudmisel suudeti kurja wäärniscS. .iiawastu tv. elutiewal Riki Tartu Akadeemilise Spordiklubi juhatuse Tartu üliõpilaskonna esivõistlused kergejõusti Ie: 1) P. Saar (Narva Hokiklubi) 1.07,0 pulli ohwrid päästa sa toimetada arsti juurde. forowil warastali eile Wara w. Mat,ama külas viimasel koosolekul võeti vastu Spordiklubi te-, kus. Otsustati osa võtta 1. septembri noorte (uus Viru rekord), 2) H. Allikas (Rakvere Emma Treil, kes wiibib haiglas, ott raskeknjuli IHO-krooitine jalgratas. gevuskava eelolevaks semestriks. Eeloleval se päeva pidustustest ja eeloleval hooajal kõigil ÜENÜ) 1.21,5. 200 m rinnuli meestele: 1) nc sisemine wigastus. Pcrettaisel on nturditnnd mestril asub Tartu ASK juures tööle ö erjtoim aladel korraldada teaduskondade vahelisi võist L. Rätsep (Rakvere ÜENÜ) —3.14,2 (uus Viru rinnakonte. Wargusi rek.), 2) N. Grislikanin (Narva Hokiklubi) konda ja 4 sektsiooni, nimelt kergejõustikus, lusi, võistlusi "teiste linnade üliõpilaskondadega Tõstamaal põles talu elumaja Miili ou Teguri täil. l asumast käsipallis, veespordis, jalgpallis, talispordis, jne. Distsipliini rikkunud sportlaste suhtes 3.34,7. 400 tn vabalt meestele: I) P. Saar tallist ära warastatud 8 kana ja komm*. Atahju võimlemises toimkonnad ja sektsioonid pok pöörduti Kehakultuuri Liidu Tartu töötoimkon 6.05,0, 2) J. Pere (Sonda) 7.36,5. 100 m se Kolmapäewa hommikul kella ajal süttis & tän. 20 elntsciva Leili Raagi tor sis, jiu-jitsus, vehklemises ja raskejõustikus. na poole. lili meestele: 1) P. Saar 1.33,6, 2) L. Rät Tõstamaa wallas Andres Martsoni Soosclja ta wrist on ära waralsatnd nlitmeiugust peiu. Võimlemises ja käsipallis algavad peatselt sep 1.42,8. 100 m vabalt naistele: H. Raba lu elumaja, rehetuba, karjalaut ja kaks küüni, Alitffd tviis ivaras Riia maanteel 0 asu wate ktiuride lakast mitmesugust riidekraami iil iunnid ülikooli võimlas. Veespoidis" korralda Viru ujumisesivõistlustel (Rakvere ÜENÜ) 1.46,0. 100 ni selili nais miS olid ehitatud ühise katuse alla. Tuli sai al tele: 1) A. Puitun (Rakvere ÜENÜ) 2.10,3, guse köetud rehetoast, kus parajasti lüiwatati kr. wäärtnses. )Cfa tvarastatud kraamist kuulu? takse septembris sõudekursus ja talvel on ette püstitati rekordeid nähtud ujumistreening Emajõe sauna basseinis. 2) E. Tammemägi (Rakvere ÜENÜ) —2.15,7. toitja. Walju tuule tõttu tuli lcwis kiiresti edasi Marta Treierilc. Praskotv>a Zshetshal on Mäe tän. 12 asulvast korterist ära waraslalud Mtisl Kursused korraldatakse ka poksis, vehklemises Narva Joaoru supelbasseinis peeti kohaliku 100 m rinnuli naistele: 1) E. Tammemägi ja peagi seisis kogu hoone leekides. ja jiu-jitsus. Kursusi püütakse korraldada ka töölispordiseltsi Vasara korraldusel Viru esi 2.03,4, 2) L. Valdre (Rakvere ÜENÜ) 2.08,0. Kustutustöödest wõttis osa tuletõrje ja Pär kleit. .Stat)ju 17) kr. 4XIOO m teateujumise võitis Narva Hokiklubi nn st tuletõrje lendsalk mootorpritsiga. Hoonet ci Omanikuta hobune raudteetammil pikali. töötavale rahvale kõigil neil aladel, millistel võistlused ujumises. Osavõtjaid oli Narvast, ajaga 5,42,2. 2. kohale jäi Sonda meeskond Tartu ASK omab kogunenud juhte. Narva-Jõesuust, Rakverest, Sondast ja Kundast. suudetud päästa ja see põles maani maha. Loo Politseis ou koostatud protokoll selle foljta, 6.05,0. Esivõistluste üldvõitjaks tuli Rakvere Samuti otsustati koos teiste spordiseltsidega Võistlused avas Viru maakondliku spordiliidu mad ja wäärtusliknm osa waltaswarast suudeti et ucljapäeival oli Aida tauawa otsa kohal raud ÜENÜ osakond. korraldada Raadi tiigile eeskujulik uisutee, ku uus esimees A. Lepik. tulest päästa. Omanik hindab kahju 4

Põllumajandus

Nisu ja orasheina risttolmutamisel Sllsls uudismaal

uus nisusort Otstarbekohase hoolitsemisega kindlustame rohumaadelt Püsilva ja korraliku saagi lluS uisu annab suure saagi ja tedapole waja Külwata igal kewabel Ligi 30.000 uudismaaharijat oli regist ma tühikutele, kuhu täiendaw seemendus reeritud käesolewa aasta kewadeni preemia tehud. Kaugeleutatuwa tähtsusega katsed N. Liidus saamiseks. Wiie wiimase aastaga, niikaua Rammutukkade häwitamifega käsikäes on meil premeeritud uudismaaharimist ja peab käima ka wäljaheidete lao Läinud aastal MoskwaS awatud Nõu nu radu, pigem astuge uusi .. 1932. a. määrati Tsiitsin Omski tera on arwulisi andmeid, on üles haritud 70.000 tamine. Sellega kasutatakse ära loomade kogude Liidu põllumajanduse näituse wälja Need elukutselise ja paljukogenud katse wiljade uurimise instituudi kaastööliseks. ha uudismaad. Väärtuslikku kõrssööta -poolt koplisse jäetud wäljaheited. Kui wäl panekute kirjeldusi sirmides paneb igat loo taja lihtsad sõnad jäid Tsitsinile meelde Suurte raskustega wõideldes tuli tal siin kindlustab juba paljudele põllumeestele jaheited jääwad laotamata, siis häwineb dusteadlast kahtlemata imestama see tohutu eluajaks. Tsiitsin wõttis antud näpunäidet jätkata oma katseid. Kuna nisu ja orasheina karjakaswatajatele kultuurrohumaadelt jaa nende all taimestik, wäljaheidete wäetaw põllumajanduslike katsejaamade töö, mis tõsiselt ning sest ajast peale hakkas ta otsima liike on wäga palju, siis tuli tal kõige sobi daw walgurikas hein. mõju aga läheb kaduma. Wäljaheidete lao wiimasel ajal on tehtud Nõukogude Liidus taimede hulgast sellist, mis oleks wastanud wamate leidmiseks teha tuhandeid katseid Kuidas rajada kultuurrohumaad, sellest tamist on otstarbekohane teostada niiske il põlluwiljade selektsiooni ja sordiparanduse tema poolt esitatud nõuetele, st t. risttolmutamisel. Nende tööde tulemusena on põllumehed juba teadlikud. On tehtud maga, lüües neid reha seljaga rohkem Pal alal. Nimestiku järgi on näituse pawiljoni mis oleks igasugustes tingimustes elujõu selgus, et ainult wiis liiki orasheinast olid tähelepanekuid ja on toimunud see töö ka jaksnäritud kohtadele. Kuusikul A. Käspre deS ja põldudel katsejaamade ja uurimis line, külma- ja Põuakindel, leemueterohke wõimelised andma elujõulisi wärde. Tsit konsulendi järelewalwel, kes uudismaa pve poolt teostatud arwutused näitawad, et ühe instituutide poolt esitatud ligi 50 uut nisu, jne. Ühe sõnaga säärane, mille risttolmut» sinile oli see selgus suureks saawutuseks. meerimise otstarbel pidewalt külastanud weise poolt smve.jooksul karjamaale jäetud 30 odra, 30 kaera, 20 maisi sorti, hulk uusi misel nisuga saaks tugewa järglase. .1935. a. Moskwas peetud põllumajan talu. wäljaheidetes on lämmastikku wastawalt puuwilla, kanepi, kartuli, peedi ja teiste Rea ebaõnnestunud katsete järel langes duslikkude stahhaanowlaste kongressil wõis Hoopis wähem on agronoomilisi nõu 112 kg wääwelhapu ammooniumile, kaalit wiljade sorte ning kuulsa aretaja Mitshu Tsitsini walik wiimaks orasheinale, mille Tsitsin juba esineda ettekandega oma töö tu küsitud ja wigu seda rohkem tehtud kultuur wastawalt 71 kg kaalisoolale ja fossorhapen titti nimelise instituudi wäljapanekud mil kasuks rääkis ka see, et orashein on mitme lemustest. Demonstreerimiseks olid tal kaa kamara eest hoolitsemisel. Hoolitsemisest dit wastawalt 40 kg superfosfaadile. See japuude ja -Põõsaste alal wõtawad üksi en aastane taim. säs enda aretud mitmeaastased nisutaimed tingitud wead ei paista ka nii silma, neid on wäljaheidete hulk, mis wastab umbeS da alla wiiehektaarilise Pindala. Nagu teada, seifawad orasheinad kui ja weerand kilo seemneid. Õnneks wõttis sa wigu oleme harjunud looduslikkude olude 12-le ühehobuse-koormale heale laudasõnni Kuna hiljuti surnud Mitshurini saawu kõrstaimed nisudele üsna lähedal, kuuludes mast koosolekust osa ka sms. Stalin, kes as süüks weeretama wiimastel aastatel on kule. tused aretamise alal on tuntud kogu maail mõlemad kõrreliste sugukonda, millisel asja jasse süwenedes lõpuks tähendas: ,Matsetage selleks olnud põud ja erakordsed talweilmas Eeltoodust on selge, et ei tule tühiselt mas, ei ole noorema põlwe aretajate-öpet olul on risttolmutamisel suur tähendus. julgesti. Vajaduse korral oleme walmis toe tiku olud. käega lüüa loomade rohu laste töödest wälismail ja meilgi Eestis Kuid orashein on umbrohi. Ta kaswab kõik tama." Täiendav» seemendus maal, waid tuleb neid korralikult püüda ka Rüüd oli Tsitsinile selge, et tema senine sutada ära heintaimede wäetamiseks ja ka kuigi palju teada. Mõtlen siin esijoones aka jal põllul, aias, liiwakünkal, mägede ti Ikka armastatakse meil lubamatut kokku deemik N. W. Tsit s i n i ja A. J. pus, nii kuiwas kui märjas pinnases. Tänu töö ja waew polnud raisatud asjata. mara elustamiseks. oma suurele wastupidawusele ei tee talle lii Sms. Stalini julgustawad sõnad andsid hoidu teostada seemnesegudes. Timuti-ris Laudawäetise andmine Derzhawini töödele ja saawutistele tiku segu tuleb küll külwamisel odawam ja mitmeaastaste kultuurtaimede (rukki, odra, ga kange külm, suwine soojus, põud, .tuul edasitöötamiseks uut hoogu ja jõudu, sest Eriti tänawusel põuasel suwel kippuS Tsitsinil awanes nüüd wõimalus katsetele annab ka paaril esimesel aastal rahuldama karjamaa pind loomade alalise soikumise all riisi, tatra) ja eriti mitmeaastase nisu are ega ükski muu loodusejõud. Ta on kiire ja saagi, tawaliselt aga juba kolmandal aas tamisel. Wiimase saamise lugu on üks õpet wisa paljunema ta wõib kaswada seem anda laiemat alust. Wiimastel aastatel on tuimaks ja paatunuks muutuma. Seda soo akadeemik Tsitsin juba saawutanud soowi tal langeb saak niiwõrd, et on wajalik kama dustas weel asjaolu, et rohukasw oli napp likumaist peatükkidest aretamise ajaloos, nest, aga ka juurika pungadest ja juurtest. ra ümberkünd ja uusseemendus. Seega tu mispärast see tohiks huwi pakkuda igale mõt tud mitmeaastase nisu püsiwormid. Üks ja loomade poolt alaliselt wäga madalalt Sügawatt künes lõikab sahk tema juured leb siin kokkuhoid mitu korda kulukam kui lejale inimesele. küll katki, ent üksikud juurikaraasud lange tema uutest nisudest kannab numbrit 34085 ära söödud. ja teine nr. 23086, kusjuures wiimane on korraliku püsirohumaa seemnesegu kasutami Selle pahe kõrwaldamiseks on parimaks Akadeemik Tsitsin asus juba noore üli wad uuesti mulda ja elu kestab edasi. Kesk sel. Juhul aga, kui sellist timuti-ristiku õpilasena tööle sordiparandamise katsepõldu täiesti külmakindel ja on määratud kaswa abinõuks hästi peenikese laudasõnniku (wõi miselt wõib üks orasheina põõsas anda su „käestläinud" kamarat õigeaegselt ümber ei del. Tema esimesed sammud sel alal olid tvel 4000—5000 seemet, kuid nisu mitte üle tamiseks N. Liidu põhjaosas. kompostmulla) andmine. Ei ole niiwõrd 150 seemne. künta, ei saa enam juttu olla kultuurrohu suunatud uue parema nisusordi aretamisele Tsitsini aretaud mitmeaastane nisu ku maast. oluline antaw laudasõnniku hulk kui just seniste walitud sortide risttolmutamisega. Sellist tugewat taimeriigi esindajat nagu jutab loomulikult üsna uut kõrswilja, mille selle sagedus. Kunstlik risttolmutamine on wäga laialt orashein tahtis Tsitsin paaritada. nisuga. igast terast kaswab alguses tugew põõsas Seemnesegudes kord tehtud Puudusi saab Laudasõnniku andmise aeg ei ole kitsalt tarwitamisel uute kultuurtaimede aretami Seega tahtis ta nisule edasi anda kõiki mitmekümne warrega. Lagedal kaswades osaliselt pehmendada täienduskülwidega, mi piiritletud lühikesele ajale. Wara kewadel sel. Seda toimetatakse järgmiselt: puhkemata orasheina häid omadusi elujõudu, kül wõib iga säärane põõsas anda umbes 300— da wõib praegu weel rahuldawate tulemus on hea eduga antud laudawäetjst. Siis on õiest eemaldatakse kõigepealt tolmukad, et ei ma- ja põuakindlust,. seemneterohkust jne. 400 seemet ühel kaswuperioodil. Kuid lõu tega teostada. Kuigi uusseemenduse aeg on aga talus harilikult kibe-kiire kewadtööde saaks toime tulla isetolmumine. Seejärel Ent teisest küljest pidi uus taim omama ka napoolses piirkonnas annab ta ühe suwe juba hiline, siis täienduskülwid on õnnestu aeg ja jääb sõnnik harilikult andmata, kuna kaetakse õis kinni õhukesest marlist kotike kõiki nisu häid omadusi, nagu jämedat ja wältel koguni kaks ja enam lõikust. Kui N. nud rahuldawalt septembris ja isegi oktovb on ka raske leida sobiwat ilmastikku. sega, et hoida taime risttolmumisest. On õis rasket tera, walget magusat iwa jne. Liidu lõunaosas esimene lõikus kuidagi kui ris ja seda talweõrnade seemnetegi juures, Soodus sõnniku andmise aeg. on hilis juba puhkenud, siis kantakse tema emaka Esimesed katsed, mis Tsitsin toimetas wüse tõttu nurjub, wõib wilja maha niita kuna siin olemasolew rohukamar annab wa suwi august kuni september. Eriti täna suudmele walitud taimelt pintsliga tolmu, nisu risttolMlemisel orasheinaga 1928. a., loomatoiduks, teine lõikus garanteerib ikkagi jalikku kaitset nooreksjääwale orasele. wu on ka ilmastikuolud selleks soodsad. Sõn misjärel õis uuesti tuleb katta kotikesega. ei andnud mingeid tulemusi. Värd ehk rist täiswäärtusliku saagi. Mitmeaastane nisu Kui omas majapidamises kaswatatakse nik tuleb anda wäikese wihma ajal, et temast » Tsitsin püüdis sel teel saada lõpuks sel lemisel saadud järglane ei osutunud elujõu ei' kannata praeguste nisuhaiguste all. Teda heinaseemet, siis on täienduskülwide jaoks wäetusained uhtuksid mulda ja kõrreline osa lift nisu, mis oleks olnud kohandatud N. liseks. Kuid esimesed ebaõnnestumised ei põle waja külwata igal kewadel, waid ta hea eduga kasutatawad heinaaganad. Põld löödaks hästi ligi kamarat. Sellega peale Liidu kaguosa suwikuiwale kliimale. kohutanud Tsitsini, ei wähendanud tema wõib kaswada ühtejärge neli-wiis aastat, umbrohud heinamaadele ohtlikuks ei kujune, wäctawa toime pakub sõnnik ka kaitset kä Peale ülikooli lõpetamist külastas noor tööindu ja -rõõmu ka kaastööliste pilge ja kusjuures tuleb jälgida, et põõsad ei kas sellepärast ei ole waja hirmu tunda heina marale talwcks. agronoom Tsitsin kuulsat aretajat Mitshut umbusk. Tsitsin malts katsealusteks uusi waks liiga tihedaks ja üksteist ei lämmataks. aganais leiduwate põldumbrohu seemnete Need oleksid tähtsamad küsimused rohu rinit, et wiimasega nõu pidada uute katsete orasheinaliike uskudes, kui ei kõlba ükS,siis Praegu toimub üle terwe N. Liidu hoogne pärast. maade hoolitsemise töödest. Tasuwus. siin kohta. Mitshurin oli tol ajal juba wana ja wast sobib teine. Aja jooksul sattus ta nõnda katsetamine uue nisuga mitmel sajal katse Heinakamaras tühikud tulewad raudre on kaheldamatult mitmekordne, eriti kuna alatiste külastajate segamisest tüdinenud, töötades PõHja-Kaukaasiasse „Giganti" ni põllul. haga mullale kratsida ja teha täiendaw neid töid on wõimalik teostada tööde wahe seepärast ei pööranud ta noore agronoomi melisse sowhoosi. Siin tööle asudes oli Saagid, mis senini on saadud Omski, külw. Kui seda teostada igal sügisel ja kasu ajal.ja wihmaste ilmadega. jutule kuigi suurt täheleanu. Mitsurinile Tsitsinil juba enam õnne. Dnepropetrowski ja Leningradi oblastites, tada ka Paremaid Püsiheinaseemneid, siis Kui meie tahame, et meie uudismaade omase karmuse ja otsekohesusega lausus ta Nisu ja orasheina risttolmutamisel saadud näiwad olewat tublisti kaks korda suuremad wõime odawa ja kahtlase wäärtusega heina ülesharimisse inwesteeritud suur kapitali Tsitsinile jutu lõpetamiseks: würd osutus seekord elujõuliseks ja audis kui senistel kõige parematel nisusortidel. kamara nii aastate jooksul muuta korrali hulk annaks wäärilise tasuwuse, siis peame „Nisu risttolmutamine nisuga pole suur Malmides 60 seemet. Käesolewal aastal kogutud uue mitmeaas kuks Püsirohumaa kamaraks. tõsiselt tähelepanu pöörama rohumaade kor kunst. Seda wõib toimetada iga agronoom. Selle wäikese seemnewaruga algas Tsitsin tase nisu seeme antakse juba tulewal aastal Karjatamise jälgede kaotamine rashoiule. Teie leidke nisuga ristlemiseks säärane objekt, oma edaspidiseid katseid uue soroi aretami kolhoosidele külwamiseks ja katsetamiseks On üldiselt teada, et otstarbekam on Agr. Aksel Mark. sel. suures mõõdus. A. P. mis tasub nähtud waewa. Ärge tallake wa- rohumaad kasutada wahelduwalt niites ja Aed- ehk türginbade seemne karjatades. Sellega ergutame rohukaswu kaswatamine ja tasandame kamara ebaühtlaseks muutu Su-Eli nimelise kanali, mis wõimaldab ha mist. Karjatamisega käib aga kaasas para Kes soowib ise kaswatada aeboa seemet, mis teatawasti ostmisel on wägn kallis, % Liinil milliste MM RiHMiit rida 40.000 hektaari uut wiljapõldu. Azer tamatult puudusi, mida peame kõrwaldama. beidzhi kolhoosiliikmed ehitasid Samur-Di Neist esimesena märgime rammu t u k - jätku selleks otstarbeks esimesed kaunad warre alumistelt osadelt. Need korjatakse nitshi kanali, mis niisut. üle6o.oooha maad. k a d>e niitmist. Rammutukkade häwi siis, kui kaunad juba nahksed ja terad neis Kesk-Aafia stepid ja kõrbemaad Põllu- ja heinamaadeks Praegu on järjekorras selle kanali pikenda tamiiega hoiame koplis rohu ühtlaselt söö silmanähtawad. Seemnetaimed kistakse mine kuni Bakuuni. Põuased maa-alad ka dawana ja takistame kamara muutumist ühes juurtega üles, seotakse pundardesse ja Wiljarikkad on Kesk«Aasia stepi- ja kõr Buhhara ja Samarkandi maakondade hanewad kõikjal ja nende niisutamine sün ebaühtlaseks. Igakordse karjatamisega kas lastakse hulk aega kuiwada. s. o. järelwal wemaad, kuid määratud alad neist on alles kolhooftliikmed ehitawad Zerawshani orgu nib kiirusega, mis on wõimalik waid sotsia tvab rammutukkade hulk. Nii on mag. agr. mida. Seeme eraldatakse käsitsi poetamisel, elutud, sest puudub wesi. Uzbeki, Kauahi ja Katta-Kurgani basseini 668 miljonis kant listlikus riigis. Käspre tähelepanekutel suwise mitmekordse sest peksmisel wõib teri kergesti wigastada. Turkmeeni rahwad on sajand, jooksul Püüd meetri weemahuga. Sellele basseinile ei Nõukogude rahwa tahtel muutuwad kõr karjatamisega 52,2 prots. karjamaa pind Seemet hoitakse alal õhurikkas kuiwas ko nud kõrwaldada weepuudust, kuid alles nüüd, leidu wõrdset maailmas ja ta kõrwaldab wed ja lagendikud, alistuwad liiwawäljad, alast rammutukkade all, seega kasutamata. has hõredates kottides. Nõukogude walitsuse ajal, nad said jõudu weepuuduse 26-st rajoonist. jõed pöörduwad uutesse sängidesse ja seal, Rammutukkade niitmisega takistame ka Meie oludes saab kaswatada niihästi loodusega wõitlemiseks. Kazahstanist lõuna pool lewinab piira kuS waremini walitses tühjus, puhkeb õit umbrohtude walmimist ja nende seemnete kõrge kui ka madala aedoa seemet, küll aga Möödunud aasta sügisel rajati Uzbekista tuna weerikkast Sõr-Darjast määratu kõrb sele elu. külwi rohumaal. peab meil seda arwestama. et see walmib nis tähelepanuwääriw ehitis Stalini Bet-Pak-Dala (Näljastepp), mitte Pindala Sügisel peame niitma rammutukad ja mci-l hästi ainult warastel sortidel. neilt saadud heina kuiwatama wõi laota- nimeline Suur-Fergani kanal. See sündis on üle miljoni hektaari. Nüüd hakkab siin sugusigade lava talitaja Ella Küppasega. Ou ju» kolhoosiliikmete algatusel ja N. Liidu walit arenema teine Fergana. Kõvweawast kuu huslikult vaheaeg ning vestlusse sattudes mar suse toetusel. Suurejooneline ehitus walmis musest ja tuultest kuiwanud maa elustub. kii kõnetatav rõõmuga, et ta on saanud nii pikka ennekuulmatu lühikese ajaga 45 päewa Seakaswatuses on oluline aega sel alal töötada. „Aga mul ju jõudu ou ja Jälgides ferganlaste eeskuju. Kazahhapi aastaid ka nii et töötamiseks seisab weel aega ga. Uzbeki rahwa algatus haaras kaasa kogu kolhoosiliikmed tõmbasid kõrwest läbi kolm koolitsew kasi eeS" väitis kõnetatav julgelt. maa. Liikumine põuaste maade kiire niisu nn. Tugainõ haru kolm kanalit, mis Ja kõnetatav võiks palju raakida sellest tamise läbiwiimiseks lewineb iga päewaga. hargnewad Kirowi magistraalist; wiimase hoolest ja murest, mida talitajale toovad kaasa Ehitatakse aina uusi kanaleid ja määratuid Tartu näitusel hinnati ka suurte sugulawade sigadetalitajaid noored põrsad, kui neid on tulnud uus pesakond. pikkus ulatub nüüd 130 km. Üle 30.000 hek Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis basseine. taari „NäljastePi" Pinnast on seega muutu Möödunud Tartu näitusel oli üksikasjalikke Rende kolme hoolsa ja tööka inimese tegevuse tuleb võtta ka meie põllumajanduslikkudel toot Uzbekistanis ehitas 350.000-liikmeline nud wiljakandwaks maaks ja kõrwe wallüta ning põhjalikult ettevalmistatud väljapanekuid ja töö kohta märkis agr. E. ReiSsar: „Rõöm on misaladel ette teatud uuendusi ja parandusi. seakasvatusest. Nagu selgitavatest sõnavõttudest neid inimesi nende töö juures näha ja kokku puu GeakaSvatuS koos karjapidamisega jäävad kind armee juba käesolewal aastal wiis suurt mine kestab. - selgus, on seapidamisel eriti oluline korralik hoo tuda. Mina, kes olen töötanud seakasvatuse lasti meie põllumajanduse kandvamateks alus uhtumiskanalit, litsemine. Seda hoolitsevat kätt ja abi on eriti nõuande alal juba kaheksa aastat, võin uhkusega teks. Seda ka taie õigusega, kuna nende saaduste Teostub Turkmeeni rahwa sajandite tarvis sigalas siis, kui on tulnud pesakond noori väita, et neilt tegelikelt inimestelt olen võinud millede pikkus on 447 km. 27. juunil awati pikkune unelm turustamiseks on olemas meil piiramatud või Lõuna-Fergani kanal, mis asub kõrgete põrsaid. palju õppida, mis on tulnud kasuks minu kutse malused ja need turud ei asu enam merede taga, wiljatu Kara-Kuma kõrwe niiskumine. Seakasvatuse eriteadlane agr. Ed. Reissar alale." vaid meie suures Nõukogude Sotsialistlike Wa nõlwade ja kaljude wahel. Kanali ulatus on märkis, et sigade pidamise heaks eduks on tarvilik Tartu näitusel kohtume Wana-Antsla mõisa bariikide Liidus. 109 km. Ta annab niiskust 12.000 ha ja 17. juulil lasti wesi Kelisi õõnsusesse kõige suurem isiklik hool, mispärast on saanud wõimaldab paremini niisutada puuwilla Amu-Darja endisesse sängi. Liiwalagendik seakaswatus suurte edusammudega areneda meie Pildil Wana-Antsla kude niisutamine annab Turkmeenimaale Väiketalundites. Mõnelgi juhul on olnud ras mõisa sugusigade lawa wälju ja aedu kogu Fergani ümbruskonnas. kusi hoolikate ja töökate sigadetalitajate saami» Kuu aja eest awati 160 km pikkune Põhja- kuni pool miljonit ha lopsakat karjamaad. sega suurematesse majapidamistesse. talitaja E. Küppas. Fergani kanal, mis annab wett tuhandeile Praegu on lahendamisel küsimus, kuidas Tartu näitusel anti kolmele suuremale siga kes seda ametit on vi hekta äridele puuwillawäljadele Papski ja warustada weega Ashabadi raudteed Tshar de-fugulava talitajale eriauhinnad, et väljen danud juba 12 aastat. dada tunnustust nende poolt tehtud tööle ja hoo Wasakul eriteadlane Tshutski piirkonnas. Warsti lastakse wesi dzhou-Maras. Amu-Darja wee juhtimine lele. Nendeks eeskujulikeks töölisiks sigadctali ka Tashkendi suurkanalisse. Murgabi ja Tedzheni basseinidesse wõimal agr. E. Reissar ja E. tajatekS on olnud Miina Au töötab E. P. R. Küppasest varemal Käesolewal aastal algasid ka ümberkor dab suurendada pikakiulise puuwilla kaswa JmaStu Sõjainvaliidide sugusigade lavas, Ella KüppaS Wana-Antsla sugusigade lavas tali Tartumaa scakaswatusc raldused wäga wiljarikkas Horemsi puuwil tamist. taja ja Ann Swert Polli mõisa sugusigade la konsulent agr. E. Ruu la-oaasis, mis asub Amu-Darja madalikel. Samuti on alustatud ka N. Liidu suure va talitaja. _ t _ bel. E. Küppas vildis, Sinna ehitatakse suur Tashsakinski mägist ma basseini Tadzheni basseini ehita Need kolm «aiskodanikku on lahendatud ma japidamiSttes hoidn. korras seakasvatuse ja tänu taimsele tulekul ci saa raalkanal, mille esimene jätk walmis juba mist, mille weemäht on 150 miljonit kant nende hoolsale tööle on tähendatud majapidamised nud seda teha üksinda, kewadel, ja neil päewil alustati uue osa ehi meetrit. Basseini ehitamisel toötaü ligi püsinud kaua aastaid meie sigade sugulawade waid ta pidi kindlasti tamisega. 7000 kolhoosiliiget. Kirgiisimaal on poole hulgas esikohal. Kõik kolm «aiskodanikku kaasa wõtma ka wäi sigadetalitajat on töötanud tähendatud tööalal Tashsakinski kanal on tõifle wöimsamaks aasta jooksul ehitatud 24 kanalit 210. km kese põrsakese Wana- üle lv aaSta. Kõik on juba ealistes aastates, kanaliks N. Liidus, pikkuses. Wabariigi lõunaosas on elustatud kusjuures kõige vanemaks on nendest Miina Au, Antsla sugulawast, mis ta lcüilaskewõime on 184 kantmeetrit sckun Tuja-Mujani (Kaameli kael) stepp. Kara- kellel aastate arv hakkab jõudma juba 70 tema hoolitsusel on kas diS. Kalpaki töötaw rahwaS ehitas Lenin-Jab- lähedale. wanud juba nii suureks. Nr. 234 „P o s x 1 M S I S" Reedel, 80. augustil 1040. a. 7

Walga Töörahwa Mdühwg "Minu ülikoolid" »ute< rmimkdeS Töötawa rahwa elu Kolmapäeval viidi Walga Töörahva tlld Film maailma Suurima kirja/Uku Maksim Gorki ühingu kantfeltt senisest ajutiM asukohast linna» hilisemast noötuittt kmo teeni• jvalitsuseS me Kest tän.awaramaiSsc ruumidesse. Peab kohe alul ütlema/et meil oti siin te Ühingu kantselei on avatud igal tööpäeval kella gemist filmiga, mis võib esimesel pilgul meie A. le Coqi tööliste wõimos poole st—l 3 ja T7—lS. Praegu on ühingul loomisel tavalises kinoskäijas esile kutsuda arusaama MWMMUWM luriflü IKn<-, ja muusikaring. Ringide tege- tusi ja protestegi. Need, kef ob pea alaliselt hoiuöwaldus uuele Konstitutsioonile Wtiskst osavõtjate registreerimine on juba alanud. ,ll^aVa's tualettides paradeeri yaid kinoditvaaid, kompvekipaberlikke iludusi 9latfiona(ijmttub a.-s. A. Le Coqi õllevab Walga töölisnoorte marksist ja plakatlikke kavalere, need võivad oma uinu* riku töölised korraldasid 29. augustil koosoleku, Pääsu kaewurite kooli soowttakse awaramaks likud kursused kus selgitama kõuega «NSW KonstNutstooni Lle Jmi ""«emises takerduda küsimuse juurde, Walga linna töölisnoorte martsistlilud htr» ™Ki*. * näidatakse seda põhjaklhti, neid esiyes Kompartei esindajana jms R. Mään. K - ne lõpul hüüti kolmekordne hurraa Konstitutsi kused toimuvad sms A. TarnaSte juhtimisel. paljasjaateid, räbaldunud ja karvaseid jnj. - Praegu käivad eeltööd pioneeride oraaniseerimi» mesi? ühesuunaliselt mõtlevad väikekodanla ooni algkuju loojate sms Stalinile. KooSolekul otsustati vastu võtta Ühel häälel resolutsioon: sekS, mida toimetab linna», sm» A. Kallaste, maa sed, kes on püüdnud kõiges imetleda ja iäljen- Kuna uue sotsialistliku konna» sm» Ainsaar. härrasid, on ehk veel enam shokee a.-s. A. Le Coqi Skle walitsufe übeks laiemaid rifud, olles valmis hüüdma: „Karauul ten* vabriku tööliste koosolek tervitab «NSW Ülem huVi puudutamaks part Nõmme töötawa rahwa ühing denta, paljas ja laga tendents! Kas sääraseid nõukogu ja tema presiidiumi, samuti Rahva museks teiste uuenduste komissaride Nõukogu. Oleme kindlad, et SKP korraldad reedel, 30. skp. ühingu ruume» Pärnu Inimesi üldse on olemas?" seas on ka hariduse wõi juhtimisel need asutised viivad raudse järjekind mnt. stv/ rahvakoosoleku. A-oo»leknl k»neleb asjaolu, et niisuguseid küsimusi võib tekkib maldamine kõigi tööliste sms EStam palgateenijate organiseerimt da meie publikus, aina põhjustab kihdlakujuii kusega ellu uue Konstitutsiooni, mis on koosta» eemalt soovitust, et seda filmi mindaks vaata tud stalinlikus maimus. Tõotame anda selleks lastele, siis wöiwad ava sest ja sms Ta Ming praegusest poliitilisest endi täie toetuse, «lagu Eestimaa Kommunistlik ramateks muutunud ha silmapilgust ja Römme töötava rahva kultuuri» ma, et seila üte pisutki jääksid mõtlema esma riduswõimalustele eriti elu korraldamisest. joones naed, kes tahavad mõista uut aega, ta* Partei! «lagu uue Konstitutsiooni algkuju ge tänulikud olla kahe meie napäevseid murranguid, uue elu vältimatuid niaalne looja ja rahwaSte juht sms Ttalin!" Praegu on Römme töötava. rahva ühingu hõudlusl. Tavaliselt libisetakse kunstiteoses Koosolek lõppes võimsa Internatsionaaliga. suurkaevanduse, Kiviõli juurde asutatud «Ütte», muusika», male- ja tobe» esinevaist ebameeldivalt ärritavaist nähtusist ta Kohtla-ÄLrve lasteva ring. Römme töötavat rahvast palutakse rin Tartu wallas töötab 3 LtMÜ nemad, kuna nüüd wasta gide tegevusest osa võtta. Üle lohutusega* et need on ju väljamõeldised. walt elanikkonna kauasele Kuid kõige vähem on säärane lohutus maksev osakonda kõnesoleva filmi puhul, eest siin seissme vas saamile on astutud ter Poola kaewurid wabanestd üle tamisi dokumentaalse, konkreetse tõelikkusega, Hiljuti olid Tartu MallamajaS koos UMV vendavaid samme hart Tartu walla osakonna juhatus, Mesneri-Kodratu duse msimaldamise alal. liigsest ametimehest mis on leidnud, võiks öelda, kolmekordse kinni Aohila«lÜrwe uus algtooiihoone osak. j. ja Tartu osak. j. Kõik kolm ÜMÜ oja Mõlema kohapealse alg. Kiviõlist lahku» koha peal juba pikemat aega tuse. Kõike seda, mida näeme filmis, on suur katoliku nfu preestrina tegutsenud poola õpetaja kirjanik ise oma noorpõlves läbi elenud, läbi konda asuvad Tartu wallas ja ühisel koosoleku! koolt juurde kutsutakse algama! õppeaastal lisaks põdemise kdrda, kuna siin warem suurek» kali»- oli kaalumisel teaeVuSringide piirkonna kindlaks 6-KlassiliseU algkoolile ellu meel algkooli lõ tuseks olnud jdst 2-aaStase tööpraktika nõue mkc> S. Ruth, ke» asub uuele kohale Rakverre. Kuigi kannatanud. Kõigest sellest on ts annud usu määramine ja ühinemisvõimaluste kaalumine. tava ja veenva pildi oma teostes ning lõpuks petajate täiendusklass, mille järele seni juba am wst Skitövstuse haruS. Peetakse foowitatvaks» et poola koloonia Kiviõli» ulatus vaevalt paari' Suure walla tõttu ei olnud mõtet osakondadel fileme seda nüüd haarava kunstilise väljendus muai suurt ma jadu !t tunti. Kuna ka kaewandus 2 aasta pikkust praktika aega lühendatakse 1 oq9< sajale inimesel», asutati sinna omal ajal katoliku jõuga uuesti elustuvat filmis. ühineda ja sellepärast jäädi töötama endiselt. kooli wastu kohapealses tööliskonnas suur huwi tale. Tung oma lastele hariduse andmiseks on kirik, palgati preester ja teisigi vaimulikke, tss Määrati kindlaks waid igale osakonnale tema te See Maksim Oorki noorusaegset elutõelust malitseb, siis soowitakse, rstitalu", Tõrwa linna maaküsimus on lahenemas. näib kujunevat üldiselt heaks. okt.- Põllnnduskeskkooli esimesse klassi ) wõctaksa Praegu omab linn 23 hektaari Maad, mis on la Nõukogude Ühisriiki, mis on juba nüüd võimsa Paljudes taludes Lõuna-EeStis on jõutud ka mis kuuluvad täielikult võõrandamisele,- Kõik iutamise mõttes wälja antud 80 perekonnale lin maks tõenduseks, kuidas tööliskond õigel juhti wnstp.tt(j'iltjaiiuf'Cib algkoõli .lõpetamüd jä töuvilja koristamisega lõpule. Mõnel pool on ka nood talud on söötis ja hooned lagunenud. Wal ita piirides. Maafoowisaid on registreeritud üle misel on suutlik nii kultuuri, majanduse kui ka dade järgi on selliseid talusid Kuigatsis 5, Wao Kaxjatalitajatekooli . samuti algkpõli lopejaumd, töuvilja masindamine lõpetatud. Samuti on kes on wähcmalt 17 a. ioattab. 300 perekonna; neist 20>1 tahowad maad kasutada riigikaitse alal ületama kodanliku maailmakorra lmakitkumine läbi. külas 3, teistes vähem. Vedelvorsti talusid" ei peamiselt aiamaana, saades elutsema linna piiri ole Tõlliste, Karula ja Põdrala wallas. saavutusi. Ropta rahvamaja remonttvö lõpetatud. Pärnumaalt deSje, kuna 106 perekonda tahawad Tõrwast asu Lõpuks meie praegusel erakorralisel mur Ropka rahvamaja remonttöö, millega alustati da maale, Kodanikud. kes soowiwad maad aia rangulisel ajal see film on tähenduslik ja õpet Võrumaalt Papnumaale 13 täienduskooli. Rüüd ou teh juba kevadel, lõpetatakse 1. septembriks. Remont tüS maäkooliwalitsuses kokknwöte, millest näh maana kasutada, on esimud palme lõ—l ha maa lik eriti neile, keda senised vildakud olud ja töö teostas Oskar Laanemaa. Tuletõrje Ühing Kas Raigla-Perosoomitsa kordonist puhke alale. Need paltvcd saaksid rahuldatud, kui linna vaiekasvatue on võõrutanud töötavast rahvast. :nb, et Pärnumaal alustawad tegewust 13 läicn korraldab 1. septembril kell 21 uuesti remontee kodu. Teisipäeval, 27. aug. wöeti Räpina walla duskooli ja järgmistes kohtades:' Abjas keskkooli piiridesse haarata Vanamõisa, Tussi, Kangru, See film kõneleb otse hingetungivalt, et vähe ritud rahvamajas segaecSkavaga peo. walitsuselc üle Piiriwalwe kordonid Wõmmau esimene klass, asendab 7-nda õppeaasta. Täicn Pääbu, Äkki ja osaliselt Körgemäe wälja õh sellest, kui meie ümber orienteerume ainult Maalt sõidetakse noortepäewale. Eelseisva osaS Raigla-Perosoomitsa sa Saarepera. üle duskoolid tülcwad Are, Audru Kihlepa, Salingas renditud maa-alad. Renditud maade rent oli äär enestes oma abstraktses mõtlemises ning rut swortepäelva vastu valitseb elav huvi ka maa wötmist toimetas Wõrn. maawalitsuse wolinik. miselt kallis, kõikudes aastas 90—100 kr. ümber. tame avaldama pooldavat tegumoodi uue elu Mis Räpina Wallawalitjus tähendatud kordoni Jaagupi, Häädemeeste, laiksaares Massiaru, noorte hulgas. Puhkepäeval sõidab tublisti LelleS Hiiekõnnu, Orajõel Metsapoole ja Tõsta Tautsumäcle mõõdetakse haigla ja tööliste rajamisel. Tarvis on suuta uue pilguga näha nooti Tartusse, et kaasa elada iwortc võimsale tega peale hakkab, on esialgu selgu maia. Söowc maa algkoolide juurde. Wäudra gümnaasiumi puhkekodu maa-alad. könkreetset tõelust, tarvis on töötava kaasini nende kasutamiseks on paisu. Saarepera kordoni emseawaldusele. Spordiorgani satsioon id saada juurde tuleb põllumajanduslikku laadi eriklass. mese vastu tunda siirast ja tõelist armastust, et hoonet soowiwad endale mõned sealsed maata, ko wad Tartusse oma esindused ja meeskonnad. Samuti äulewad täienduskoolid Kilmgi-Nõmme Pärnust olla uue elu väärikas kaaaalooja. Tartu vallaS soovib saada maad 520 ?o daniknd, kuna Raigla-Perosoomitsa kordoni oleks ja Mõisaküla algkoolide juurde. Kohtunik J. Sang lahtub. Põrnu 2. saos Filmi kunstiline käsitlus, osade kujunda wõimalus paigutada kas mingisugune wanade fomia kohtunik J. Sang esitas lahkumisvalwe. mine ja üldine mängutase on silmapaistvalt danikku. Neist soovib juurdelõiget 225 ja 30 ha kodtt wõi töölrste ptthkekodn. Kordon on üksikus Oodatakse uut korraldust mootoripetrooleumi 295 inimest, ttldse soovitakse maad kokku 6203,94 järwtäärses, looduslikult küllalt iltlsas kohas. lubade wäljaandmiseke. Mootoripetrooleumi luba J. Tang on olnud pikemat aega kohtuaiutistc kõrge, ainult kahjuks lõpupoolel esineb heli hektaari. lunrdelõikeid soowitakse saada 1972,64 sid annawad wälja maakonsulendid, kuid et nende teenistuses ja ta on wälja teeninud pensioni. koopias mõningaid eksitavaid tehnilisi defekte, Wõrumaale 8 uu t tc i e.n dusko o l i. Kartulimaade arw PärnuS tõused üle 2000. mis aga Siiski ei takista filmi sügava sisu ha suuruses. Tegelikult on aga Tartu wallas Wöru maatpalitsuse otsuse kohaselt awatMe ta asukohad on tihtigi tarvitajaskonnast kaugel, maarts erw 3563 ha. siis tuleb ette wõtta nende saamneks mitmeküm Pärnu linnawalitsus annab peale seniste kartuli mõistmist. E. H. nawu 8 uut üldhariduskikktt täienduskooli kuS maade linna elanikele uusi maatükke linna abini oleks õppekawa reaalkooli esimese klassi ulatu ne kilomeetri pikkusi reise. ses. Uued täienduskoolid awatakse Põlwa algkooli Pärnu maawalitsus arutas seda küsimust ja nistratiuvpiires ja wälsaspool seda. Seni on leidis, et see püsima jäänud korraldus tuleks Pärnus sclliieid kartulimaid 1890, peamiselt juurde 40 õpilasele. Räpina algk. —2O õpil., Raekülas ja linna ning Sauga mõisa wahelisel Tftrtti iUM Miliaatli ID. JiKOBBON'I Orawa walla Hanikase algk. —. 2:4 õpil.,.Wastft muuta kiires korras ja need ülesanded tuleks liina algk. 25 õpil., Rõuge algk. —3O õpil., panna wallalvalitsuste peale, kuna mootoripet maa-alal. Väikesed põllumaatükid wõimaldawad VINI-IKSII KÄSIRAAMAT Mõniste algk. 30 õpil.. Kanepi algk. r- 50 roolennti tarvitajaskonnale on wallawalitsnsed paljudele kehwadele perekondadele suurt abi sa õpil. ja Antsla linna algkoilli juurde 30 õpi palju kättessadawamad kui maakonsulendid. Selle nõudmine nende järgi on alati olnud suur. oh mflflgil kOikjal. lasele. küsimuse ümberotsustamiscks otsustas maawalii . kartulimaadeks uusi Kodumajanduslikud täienduskoolid jääwad jus pöörduda wastawate ajutiste poole. tnaid wälja anda. Teega tõuseb kartulimaad? arw Pärnus kaugelt üle 2000. Sisa dab 1000 lauset vene ja eesti alles PõlwaSse ja Erastweresse. keeles. Vene keele hääldamine eesti Täiendusi Wõrumaa kooliwõr- Zärwamaatt Uus ehitusinsener. Pärnu linnawalitsus o;- Sörumaal walmid 8 uut rahwa >ustas ehitusosakonna kooS«'euu täiendada ehitus tähtedega ja eesti keele hääldamine gu K. Maakooliwalitsusc otsuse kohaselt awatakse JLrwamaal maa soowijaid üle 3M>. Maa «<(( 1941. a. vene tähtedega. Formaat paras tas 4. kl. Laheda w. Wana-Koiola ja Laswa w. Pika reformiga seoscsolewate eeltööde lõppemisel Jär inseneriga. Sellele kohale palgati ini. Georg kus kandmiseks. Hind ainult kr. I. kannu algkoolide juures. Mooste w. Kautst atgk. vamaal on selgunud maakonna komiteele Malda Motfa, kes lõpetanud Tallinna Tehnikumi ja oli Võru maakosliwatitsusel on walminud ka suletakse 3. kompl, ja Orawa w. Hanikase algk. A. dest saabunud andmeil, vt maakonnas on iimmar wiimati Virumaa maainseneriks. toad selle kohta, missugused rahwamajad ISSI. a. Tellimiste aadress: klass. PSlwa w. Partsi algk. koondatakse 4. kompl, gnselt maasoowtjaid üle 3000. Maid on reservis iSmk tealmil ehitada wSi remonteerida ja kahu ja awatakse sama walla Rosma algk. juures 4. ümmarguselt 60.000 ha, kuna maasoovijate ra Paidest pSStiMda hoopis stueh. . . Kirjastus •UUDISRAAMAT» klass. Sõmerpalu w. Sõmerpalu algk. awatakse huldamiseks. knlnb 40.000 ha. Paidesse asutamisel tellistiwitööstus. 2 oos Uuena ehitatakse ainult iikS nimelt lufe juhtimiie Keskkomitee aSiatanbjatf pooll käi «orStN alewikku VorStu wallawatttsuse Tartu, posik. 135, posti j. arve 2549 di Paides selgitamas olakorda, kas oleks wöimolik PÄOmsteke kuulu» mille kuludekS oa £äbi kodumaa linnade koba peal laua tclliskiwitööstast, Wasiawad rait' kolkuleeritud L 5.000 krooni. .. inid tööstuse loomisaks on olemas, puudutvad Sraega pooleliolewad rohwaMNjad tulekfid A. Gavrilow on 47 a. Mana, lõpetanud õpe ainult wastawad masinad. Aa on wecl selgita-- » ehitada jiirgmiSteSkeSkuSteS: LaSwa w. Tsooru Haridusseltsi rahwamaja 750 kr., Waa Elwast misel, kas koha peal loidab Majalisi toormaterjali tajate seminari ja 'instituudi, olles töötanud • - sawi. Loogi rahwamaja ehituskuludeks laheks biua rahwamaja 3500 kr. ja Misso w. Luha Wiinamarjadest rahuldavat saati. Ülwas koolipõllul 19 aastan maa rahwamaja 0000 krooni. Rõuge Seltside 10.000 kroonis Leewi w. tuletõrje Tsolgo rahwa Nigoli aianduses on käesolewal aastal .viina Uus postkontoriülem. Kallaste postkontor! «aja SOOO kr., MlSso rahwamaja 5000 kr., Liidu rahwamaja 2000 kr., Siinna rahwama marjad andnnd üsna rahuldavat saaki. Nigol ülema koht seisis juba mõnda aega wakautne, ku VtõniSte rahwamam 2000 kr., RuuSmäe tule jä 1000 kr., Nue-AntSla rahwamaja slllewal arendab võrdlemisi ulatuslikku viinamarjade Kohati hoogvihma tõrje LuNtSniku rahwamaja 15.000 kr., RLpi pidaja UrwaSte wallawalitsuo» 15,00 kr., kasvatamist. Praegu maksawad vinminarjad na endine koutoriülem Ed. Piiri lahku? juba augustikuu algul. . ?!üüd oN uueks postkonlor:- Reedeks ennast,ih metohs- keskmise kii na wallaS RõSna rahwamaja -- 10.000 kr. ja llEßtt Walgjärwe osak. rahwamaja umber- ja 4 kr. kilo. . illemaks Äallastesse nrääratud senine Araweic msega läänekaarte tuuli, vaheldava rohkusega WarSw w. Krabi rahwamaja Z5OO tr. juurdeehitud 20.000 kr., Vastseliina Laulu - postkontori ülem kod. Ulpus. Korrastamist, llMber- wõi juurdeehitust wn» Mhngu Seltsi rahwamaja remont ja juurdeehi Kollastest pilvitus, kohati hoogvihma, temperatuur suure jawad Uue-Gaaluse raMoamaja 1000 kr. ulatuses, tud 10.000 Ic., Wana-Taaluse rahwamaja Waltti uuS koolijuhataja. Neil päevil oii luletSrjeLhingu aastapäev. Kallaste linna ma muutuseta. Festis oli eile keskpäeval 12- Haanja Turistide Kodu 100 tr.. Laheda w. .'rlM kr. ja Wäiwela „.«ungla" rahwamaja lei Kallaste linna algkoolile juhataja valimine. Wa< Vabatahtliku Tulctõrjeühiugkt 37. aasiapäevu li kr, sooja Eile kl. 6p. I. oli sooja Tartus I»os« rahwamaja 6000 kr., LaSwa rahwa ole. rahwcimajade wörguS) 2000 krooni. banennd kohale kandideeris 3 isikuk. Nendest'va peetakse 29. augustil. Zel pudul korraldatakse Pa 12, Tallinnas 13. Pärnus 13 ja Narv.vjõr- maja - 3500 kr., Leewi tuletõrje rahwamaja - ' OtStktt Nõuawad Võrumaa rahlvamajad liti koolijuhatajaks senine Varuja algkooli raad ja rongkäik läbi linna, tuua hiljem on pi MIIIS 14 kr Emajõe veest-is oli eile 32 sm alla 10At tr., Körgepalu rahwamaja 20.000 tr.. li>4l. a. kulutusi 18.485. krooni. taja Aleksei Gawrilow. dulik koosolek ja ii.li.iNe lõunaland nullpunkti 8 Reedel, 30. augusti! 1940. a „P O S T I M E E 8" Nr. 214

Sotsialistlik töösangar Wene-Türgi sõja aegne barokkehitus kliinikuks W. A. Degtjarew Tartu ülikooli 1. Haawakliiniku äärmiselt wiletsad ruumid ülekoormatud. Rawitawad deawad ootamg wäljaspool kliinikut järjekorda Tuula iseõppinud lukusepa sllmapaistwad saawutised rclwa mudelite konstruktsiooni alal Kliiniku juhataja prof. Artur Linkbergi jutuajamine „Postimehele" See oli pakasesel taltvepäetval aas tada oma kauased unistused ja võisin anda Voli oma loomale hoogsusele. tal. Nõukogude rahwa sangarlikud pojad Eriti silmapaistvalt arenes W. A. Tcgtjare punaarmee mehised wõitlejad ja juhid pu wi andekus kodusõja algamisega. Sel legendaarsel rustasid Manncrheimi liini raudbetoonist ajal punaarmeelascd wõitsid Maenlasc. kes oli ja terasest kindlustusi. Tonnide wiisi surma relwastatud meist kümme korda paremini ja Ma» rustatud Miimase mudeli kuulipildujaiga. SiiS toowat tina langes walgcsoomlasilc nii öhllst leidur otsustas luua uue relva, mis teeks punase kui maapinnalt. Lakkamatult töötasid len jalawäe kõige Möimsamaks maailmas. Kuude nukeil, tankidel ja mõitlejate kätes „DV" viisi Wassili Aleksejcwitsh töötas puhkamata, tüüpi automaatkuulipildujad. millised konst püüdes anda oma kodumaale uut, võimsamat ruecritud leidur WaSsili Alckscjcwitsh rclwatüüpi. Suurt abi osutasid talle selles seltsi Tegtjarcwi poolt. Ühes teiste rclwaliikidcga mehed WorojhiloM ja Budennöi. Uut kuulipildujat proovis seltsimees Bu jagasid need waenlasclc häwitawaid lööke. dcnnöj. Tema laskis esimesed 25 kuuli ja kõik 21. augustil awaldati kõigis Nõukogude need sattusid märklaua keskkohta. Automaat töö Liidu ajalehtedes NZWL-u ülemnõukogu tas oiMalisclt. Korduvaiks katseiks sõitis polügoonile ka sms presiidiumi ukaas W. A. Dcgtjarcivilc sot Woroshilow. Ta soowis isiklikult tutwuda Röu sialistliku töösangari nimetuse andmise koh kogude uue automaatrelwa tegewusega. Sms Wo ta tema silmapaistwate teenete eest uute ja roshilow laskus maha ja sihtis. Kajasid paugud, eriti tähtsate rclwamudclitc leiutamise ja kõik kuulid sattusid märklaua keskele. konstrueerimise alal. „Wäga hea." kiitis rahvakomissar kuulipil dujat ja surus tänulikult leiduri kätt. Wassili Aleksejewitsh Tegtjarewi elu on il* 1927. aastal wöeti W. A. Degtjarewi käsi mekas näide pinewast loowtöõst ja piiritust ar kuulipilduja punaarmee relvastuse hulka ja mastusest oma kodumaa wastu. Kümneid aastaid ~DP" on kujunenud punaarmeelastele armasta pühendas ta täiusliku automaatrelva loomiseks. tud relvaks. Ta omadused on imestusväärsed; Ent kuni rewolutsioonini see andekas leidur-ise kuulipilduja on kerge, lihtne käsitada ja kindel õppija ei saannd teostada oma tähelepanuwäiiri võitluses. Tuula lukuscpp, kelles, leegitses ainu waid ja wiljakaid plaane. pärane, Nõukogude patrioodile omane soov Alles nõukogude walitsuse ajla, ütleb W. A. teenida armastatud kodumaad kõigi oma võime Wasakul haigläwsodid koridoris, paremal kolmanda-klassi haiglaruum Degtjarcw, mina, lihtne iseõppinud lukusepp, sain tega, avaldab selle kuulipilduja konstruktsioonis kasutada täielikult oma leidurialgatust, sain teos- oma andetuse suurust. tTASS). Wastn Toome warcmcid asub Tartus de walmistamise asjus ent tulemused jäid otseses naabruses ülikoolile, arstidele, üli wancmaid ja kliinikuks kõlbmatumaid haig nagu tawalisclt ei saadud edasi. õpilastele sa kodanikkudele. 50-protsendilise raudtee-hinnaalandusega laid Tartu Ülikooli 1. Haawakliinik. Prof. Linkbcrgi arwates nüüd olukorrad Pealegi on teised kliinikuhooned ajakoha Paljud tartlased wahest ci tea. et see hoo muutttwad, sest ENS Vabariigis sotsi aaal sed ja nõuetele wastawad. Naistekliinik, Tallinna näitusele ltc -ott ehitatud möödunud sajandil, aastail kindlustus hõlmab tcrwct töötawat rahwast mis sai alles möödunud aastal remonditud, 1850—60, Wenc-Tiirgi sõja ajal ja et see ja sellega suureneks.4o woodi mõrra, kui sealt röntge Raudteel korraldatakse So.prots. hinnaalandusega sõidud Tal. on barakkehitis, mis polnud mõeldud jugugi kaob Tartu Toomemäelt haigla, mis on otse nikabinet! wälja wiia. Praegu asub Too linna põllumajanduse näitusele järgmiselt kauema!; ajaks, waid ainult 5—6 aastaks. kui häbiplekk, mel üheksa kliinikut: Haawa-, Ortopeedia-, Kuigi juba Wene tsaariwalitsusc ajal oli Hamba-, Sise-, Naiste-, Röntgeni-. Laste-, Tart u st ja wahejaamadest Tamsaluni. •20.27 ja Tapale 21.06. Peatub kõigis wahejaa päewakorras uue 1. Haawakliiniku chitami kurioosum teiste seas. Kõrwa- ja Silmakliinik. Maarjamõisa wäl Tartust minek 1. sept. kl. 6.20, Kärknast 6.36, Ta madcs. Uues olukorras Tartu linn ja maakond biwerest 6.53, Kaareperest 7.11, Jõgewalt 7.31, Haapsalu st ja wahcjaamadcst kuni nc, pole see tänini teostunud. jal kolm: Haawa-, Sise- ja Närwikliinik. Pedjast 7.46, Wäqcwalt 8.01, Rakkest 8.15, Kilt Saueni. Haapsalust minek 1. sept. kl. 6.00, Taeb 1. Haawakliiniku juhataja prof. A. L i n k Majad wähcmalt 250 uut woodit senistele „Kui nüüd Toomele saaks 1. Haawaklii sist 8.37, Tamsalust 8.51 ja jõuab Tallinna kell last 6.21, Paliwercst 6.41, Ristilt 7.0.7, Ella. dcrg jutustab, et ta on haridusministcc juurde, et rahuldada kõiki nõudeid. Ka tu ntfit asemele uue ajakohase hoone, siis oleks 10.53. maalt 7.27, Turbast 7.37, Riisiperest 7.49, Lait riumi esindajaile demonstreerinud, kuidas leb pidada silmas, et Tartu kliinikud täida aastaid kestnud walus rintmtfüsiimts, mil Tagasi: Tallinnast minek 1. sept. kl. 19.45, sest 8.06, Vasalemmast 8.20, Keilast 8.16, Sauelt wad õppeülesandeid. Arstiteaduskonna üli jõuab Tamsallu 21.58, Iõgewale 23.10 ja Tartu 9.02, jõuab Tallinna 9.40. keppi wõib pista läbi kliinikuhoonc seina, mis lest palju ajalehtedeski kirjutatud, lahenda kl. 0.35. Peatub Tamsalu—Tartu wahel kõigis Tagas i: Tallinnast minek 1. sept. kell mõnes kohas tugede najal püsti seisab, kuid õpilaste arw tõuseb meil juba käesolcwal tud ja .jaamades. 18.37, jõuab Keila 19.30, Riisiperre 20.27, Ris sellest hoolimata aastal tunduwalt ja laboratooriumid, mis Tartu omaks kaks korralikku haiglate komp Narwast ja wahejaamadest Waekiilani. iile 21.09 ja Haapsallu 22.17. Peatub kõigis wa pole sellele wastawalt ehitatud, ci jõua noo Narwast minek 1. sept. kl. 5.15 ja edasi Tallinnani hejaamades. asi pole Paigast nihkunud ega pole jõutud lekti," maksmas sõiduplaanis ettenähtud rg. nr. 22 ri arstiteadlasi wastn wõtta. lõpetab prof. Linkbcrg. Möis a k ü l a—S ini a l! ik n wahclistest uue haiglahoone ehitamiseni, Kaua aega on päewakorras olnud küsi plaani järgi. Wõtab hinnaalandusega sõitjaid jaamadest. 1. sept. koos reisirongiga nr. 12. Loodame, et see sünnib pea. Kliiniku Narwast Waekülani. Tagasi: Tallinn-Sadamast 1. sept. kell !uigi see on olnud juba 1913. aastast saadik mus teenijad elawad praegugi keldrites, mis Tagasi: Tallinnast minek 1. sept. kl. 20.15, 23.00. päewakorras, millal olid uue haigla plaanid kas mitte wiia kliinikud linnast wälja Maar on mõeldud juurwilja pcmipaikadcks, kuid jõuab Sonda 23.50, Kohtla 0.36, Jõhwi 1.00 ja Viljani) i—K äru wahelistcst ja Pai li Peterburis tsaariwalitsusc poolt kinnita jamöifa wäljale. häda sunnil kliiniku teenijate kortcrciks muu Narwa 2.13. Peatub Tapa—Narwa wahel kõigis de liini jaamadest. 1. sept. koos reisirongiga tud. kuid Maailmasõda lõikas siis kawatsu jaamades. nr. 12. Seda kaina on pooldanud ja kaitsnud ka detud. Nei,s niisketes korterites elawad need, Rak werest ja Kadrina st. Rakwerest Tagasi: Tallinn-Sadamast 1. sept. kell scd läbi. „Ia pärast kodusõda ci ole jõutud dunud prof. Konik, kuid prof. Linkbcrgi ar kes walwawad teiste tcrwise eest. Ja neis minek 1. sept. kl. 5.35, Kadrinast 5.56, jõuab Tal 19.20, jõuab Türile 22.44 ja Viljandi kl. 0.47. sõnadest tegudeni," kõneleb pros. Linkbcrg. wates oleks see raskesti teoHtataw, sest tema korterites kaswatatakse lapsi. linna kl. 9.36. P ä r n u st Keawa—Vändra wahelistcst jaa „Pracgu töötab haigla ülekoormatult, aga kalkulatsioonide järgi läheks kõigi kliinikute Kliiniku teenijate wancmal on organi Tagasi: Tallinnast minek 1. sept. kl. 20.15, madest: 1. sept. koos reisirongiga nr. 212. midagi ei ole teha. Normaalne woodite arw jõuab Kadrina 22.30 ja Rakwerre 22.55. Tagasi: Tallinn-Sadamast 1. sept. kell wäljaehitamine maksma üle 10 miljoni kroo seeritud kogu kliiniku personaal. Õed, ars Tapalt ja wahejaamadest Lagedini. Ta 18.40, jõuab Lelle 21.14, Wiluwcrrc 22.33 ja on 75—80, aga praegu on meil kliinikus 120 ui ja teiseks: olgu sõit korraldatud niiwõrd tid, teenijad koos haigla juhataja prof. Link palk minek 1. sept. kl. 6.25, Lehtsest 6.40, Jäne Pärnu 0.22. woodit." hästi kui tahes, siiski nõuab see aega ja raha bcrgiga on kõik Ülikooli Teenijate Ühingu dalt 6.57, Aegwiidu 7.14, Mustjõe 7.32, Kehra Virt s u—R aiküla wahelistcst jaama Teeme ringkäigu prof. Linkbcrgi ja klii 7.53, Raasiku 8.16, Arukülast 8.29, Lagedilt 9.05, dcst. 1. sept. rongi nr. 312 plaani järgi. haiglat külastajailt rohkem kui südalinnas liikmed, mis ülikooli suures olewaist orga jõuab Tallinna 9.36. liiku teenistujate wanema Aug. Öjare saa Toomel asuwad kliinikud. Ka on Toome nisatsioonidest esimesena ühines Tartu Töö Tagasi: Tallinn-Sadamast' 1. sept. kell tel kliiniku ruumes. Tagasi: Tallinnast minek 1. sept. kl. 18.40, 19.40 ja edasi t£. 33 plaani järgi. eraldatud linnast, kuid on siiski kesklinnas ja lisühingute Keskliiduga. jõuab Lagedile 19.14, Kehra 19.58, Aegwiitu Rapla—Saku wahcjaamadcst. 1. sept. Suures üldpalatis on surutud kokku 36 rongi nr. 12 plaani järgi. woodit, milles kõigis haiged. Talad, paarid, Tagasi: Tall.-Sad. 1. sept. kl. 19.40 ja kaudsemad tõesti, oled nagu sattunud edasi rg. 33 plaani järgi. heinaküüni, ja küsimus lipsab iseenesest üle Kometimäng Jõhwi metsas Es n a—V aja n g u wahelistcst jaamadest 1. sept. reisirongiga nr. 401. teele, ka,s talwcl siin külm ei ole? Tagasi: Tallinnast 1. sept. kell 23.30. ..Muidugi on. Möödunud talwcl oli juh Võrust Petscri—Rebase wahelistcst jaa tumcid, kus koridoris oli waid 7 kraadi sooja. A.-S. „Magna" salapärane rauapuurimme. Millised olid saladusse jäetud uurimistöö tulemused. madest 31. aug. reisirongiga nr. 74. Kuid oga see pole meie süü, süüdi olid meie Ajakirjandus „löödi tummaks" Tagasi: Tallinnast 1. sept. kell 23.30. bürokraatlikud ametiasutused." Valga—Nõo wahclistest jaamadest 31. aug. reisirongiga nr. 14. Et woodite arwu suurendada, selleks on 1937. aasta kcwadel alustati Jõhwi lä puurauk kuni ca 230 meetrini ja sealjuures ga. Hiljem lewisid kuuldused, et ins. Disfert Tagasi: Tallinnast 1. sept. kell 23.30. wõetud tarwitusele mitmesuguseid abinõu hedal metsas Jõhwi—Toila maantee juures olewat leitud rauamaaki märgalawal hul olewat kolid kokku pakkinud ja Eestist lahku sid. rauapuurimistöödcga, milliste juhiks oli ins. gal. Oli seal tegelikult rauamaagi leidmise nud. Küsimuse wastu tunti üldist huwi, Nõnda on haigete alla woetud ka raamatu Differt. Tööde teostajaks oli a.-s. „Magna", ga, kuidas oli, kuid millegipärast näis tekki ametlikust aga waigiti iga tühisemagi Pisi Näitust "Pilte ja dokumente koguruum, kuhu kuulus terwe hulk kapitaliste, eesotsas wat järsk pööre kogu tööläigutz kui ka selle asja üle, nii polnud ime, et üks kuulujutt ENSW sünni päewilt" külasta Eeriku jt. juhtimises. Kui esialgul oli Jõhwis kogu et teise järgi käsitles Iõhwi metsa komctimän tatakse elawa huwiga kuhu on paigutatud rasked, isoleerimist wa Uurimistööde wastu tunti meil üldist tcwõtte ainusichiks ins. Differt, siis ootama guga seotud küsimusi. jawad haiged; raamatukogu on wiidud üle huwi, kuid millegipärast keelas K. Eenpalu illit asus Jõhwi aktsiaseltsi juhatus,? liige ja Igatahes üks oli selge: töö teostamine Tallinnal Kunstihoones awatud näitust, haiglajuhataja tuppa. oma käsilaste kaudu küsimuse käsitlemise aja ük,s peaosanikke Eerik, kes wõttis mähe läks maksma miljoneid sente ja kust see raha kus esitatakse dokumente ja üleswõtteid ENS Samuti on woetud ühe assistendi korter kirjanduses ja kogu lugu lõppes awalikkuse malt järclewalweliscs osas juhtimise enda wõcti, seegi ci tarwitscnud olla kellelegi mõis Wabaruqi sünni päewilt ja Riigiwolikogu de lastcpalatiks. Palatis on .12 woodit ja lap silmis sellega, et „Eus Eesti" tõi wägewa kätte. Seda sündmust tähistas Meelgi tuge katuseks. Nüüd on ehk hilja Iõhwi tööde legatsiooni külaskäigult Moskwassc. külasta sed ci tarwitsc enam olla naiste- ja manade teate rauamaagi leidmise kohta. wama saladuskatte tõmbamine kogu tööle: tõelisi tulemusi selgitada, kuid ci tohiks unus takse endiselt clawalt. Eile peale lõunat kü palatis. ins. Differt keeldus igasuguste seletuste and tada ühte puhtteaduslikku asja: kogu puuri lastas näitust rohkesti tööliskonna ekskursi Sageli haiged peawad olema ka korido Mis edasi sündis, see on jäänud tänapäc wani teadmatuks. Küsimuse wastu walitseb miscst ajakirjandusele ja Eerik omalt poolt rõ mistöö wältel wõcti putiraugust pinnaproo oone ning üksikuid gruppe käitistest, kes põh ris ja kergemad haiged ootawad wälja>spool hulas, et we ning nüüd tuleks need päästa häwine jalikult tutwusid wäljapanckutc.qa. kliinikut järjekorda. Tawalisclt wäljastpoolt nüüd aga meel suurem huwi kui waremalt, sest meie töötawad ringkonnad tahawad lõ kui üldse awalikkus midagi saab teada, siis miscst (kui proowikastid on üldse wcel järel). Kohal wiibi.s ka mitmeid meie poliitilisi Tartut sõitnud ralvialuscd kasutasid elami tegelasi, kes andsid töötawale rahwalc seletusi puks saada teada, mida õieti Jõhwi metsas ainult riikliku propagandatalituse kaudu. Puurimispaik on huwitaw ka puhttea seks Wallikraawi tänawal asnwat Noorte Propagandatalitus aga waikis. nagu ik duslikust küljest, sest sealt wõime leida süga wäljapanekute kohta. Nii näiteks wiibis näi Meeste Kristliku Ilhingu Turistidekodll. tehti. Enam ci saa keegi tulla wälja waban duscga, et „rööwkapitali eemalehoidmiseks ka. kui küsimus puudutas mõnda rahwast waima pinnakihituste läbilõike kogu Ees tulel hariduse rahwakomissar Nigol And Ainus ajakohane, nõuetele wastaw ruum tõesti hnwitawat küsimust. Wõimalik, et tis. Warcmalt meil nii sügawat puurauku rescn, kes koos ..Ilmarisc" käitise ekskursi kliinikus on korraldatud klaasrõdu 12 woo on wajalik täielik saladus kogu pnurimistöö ooniga liikus wäljapanelutc ees ning andis suhtes", nagu üteldi ajakirjanikkudele eelmi propagandatalitusel ci jätkunud aega niisu 'Pole tehtud ja „Magna" punrinn.stööl oli diga. gustc küsimuste wastu huwi tundmiseks. wähemalt see hea omadus, et seal kogu töö töölistele seletusi peamiselt Moskwa külas ' Prof. Linkbcrg kõneleb, et ta olla 1938. se walitsuse propagandajuhtide poolt. Oleks käiku käsitlewate ülcswõtete kohta. huwitaw selgitada, kas ja kui palju rahwa Igatahes rauamaagi küsimus waibws pika aja kestel pidcwalt jälgiti kihituste muu aastal esitanud ülikooli walitsusclc ettepane peale täielikult. tumist ja wõcti ka wastawad proowid. Sel Erilist huwi tundsid näituse külastajad fu ja seletuse, et 1. Haawakliinik ci saa enam raha löödi läbi a.-s. „Magna" sildi all, wõi ülcswõtete kohta, mis käsitlesid ENTW was andis uurimine siiski mingisuguseid taga Wahcpeal saadi teada, et töö juures juh lckohased kihiproowid asetati kastikesse, kuhu üle kolme aasta selles hoones eksisteerida tus äpardus: märgiti ka kihi täpne Paksus. Kuhu jäid tuwõtmist Ülemnõukogus ja Eesti dclegaa ja et kliinik wõib ise oma rahadega uue hoone järgi. tide esinemisi. Jõhwi metsas toimunud rauamaagi uuri oli murdunud suur teemantpuur, proowikastid, see on samuti jäänud teadma üles ehitada, sest eelmise korra ajal kliinik millega teostati puurimist. See asjaolu tõi tuks. Igatahes wäga wähc on lootusi, et need Nimetatud näitus läheb ka nädalasele mine kujunes tõsiseks ja täielikuks Eenpalu ringreisile juuremai,sse keskustesse. polnud mitte ainult rawiasutus, maid ka walitsusewõimu ülesnäitamiseks selles wahcaja uurimistööle, kuid hiljem olewat auti edasi ülikoolile, nagu seda tööde kestel äri. kinnitati. mõis weenduda igaüks, kes wõttis waewaks jälle kõik jätkunud korrapäraselt. Milline oli Karu kimbutas karjast Prof. Linkbergi ecstwottcl on energiliselt teha matka puurimispaigale. Juba suure! aga tõeline olukord, seda oli cemalseisjail Kuigi rauamaagi uurimisest on möödu hakatud asju ajama tema poolt on tch Jõhwi—Toila maanteel oli üles seatud suur wõimatu umbkaudscltki kindlaks teha. Lii nud juba an.štaib, siiski ehk suudetakse wcc! Wirn suuremate metsade südames Tudu tud kalkulatsioonid, palwed ja projektid on küsid kuuldused, et tööde teostamiseks mää selgitada „Magna" saladus ja awalikkus saab läheduses suhtus Udriku metsas järjekordne karu ühest ametiasutusest teise rännanud, kuid lu tahwcl keeluga: „Puurimistööde paigale külaskäik karjale, mis tõi kaasa suuri sekeldusi wõõrastcl lähenemine keelatud!" Kui mõni ratnd miljonid olnud lõpul ning siis täicn ehk sellegi küsimuse suhtes lõpuks selguse. ja hirmu, kuid jäi kahju tekitamata. Metsas wii badustcst pole edasi jõutud. Ilks kõrgem datud põhikapitali riigilt saadud summade- E. T. dis kohaliku mctsawahi karjaga noor karjapoiss, ametnik ütelnud kord omawahcliscl jutuaja kangem siiski wõttis sildame rindu ja mars sis mööda mesist maad ja kännujuurikaid kes järsku kuulis metsast okste plaksumist ja miscl, et kui töötamine kliinikus on wõi tvarsti märkas karjale läheneivat suurt karu. töökohale,, meetrit 299—300 teest eemale, Komisjonid otsustawad wedel matu, Julge poiss esialgu ässitas karjakoera karu siis wõis ta olla kindel, et warsti läheneb worstitalude lõpliku saatuse Pärnumaale üheaastasi lc kallale, mille juures mcjikäpa tähelepanu pöör eks siis sulgege haigla. täienduskoole dus loomadest eemale. Warsti aga märkas Poiss, mõni asjamees ja ajab jultunud keclurikkn Maata ja wähesc maaga talupoegade Ja seda ajal. kus meil haiglatest oli suur ja karmilt eemale. Kõik, mis sündis metsas, et karu läheneb nüüd sootuks temale, ise ähwar toimus täieliku saladuskatte all ning räägiti, maaga warnstamisc Tartu maakonna komi Pärnu moawalitsns esitas haridus dawalt mõmisedes. Poiss koos koeraga jooksis puudu.s, ja pealegi meil oli palju töötuid. tee korraldusel saadeti eile maakonda 2 ko ministeeriumile kinnitamiseks üheaastaste metsast koju. jättes karja mcsikäpa wälwe alla Ülikooli arstiteaduskond ou 19W. a. et rauapuurimistööle wõetud töölised pidid Mctsawahi talust mindi seejärel ühiselt metsa ta andma waikimiskohustuse. Igatahes nende misjoni, kelle ülesandeks on nn. „wcd.el üldhariduslikkude täienduskoolide wõrgn ka gasi. Loomad olid kõik pääsenud karu käest t-r saatnud ülikooli walitsusclc palme, et kii worsti"-talnde kontrollimine. Kumbki ko wa Pärnumaal. Sedamööda on wõimalik resti asutaks 1. Haawakliiniku hoone ehita gi kalldu ei „tilknnud sõnakestki läbi", rää -wclt, kuid ligemale teise hommikuni otsiti mööda kimata muudest tegelastest. misjon koosneb 3-st liikmest: maata ja wä celsciswaks õppeaastaks awada Pärnumaal metsa laialijoosnud lo»mi taga. kuni kari jälle misclc, kuid prof. Linkbergi teateil see Pa hesc maaga talupoegade maaga warnsta-. 12 täienduskooli, Üheaastased üldharidus saadi kokku. ' 1 ber ci' ole jõudnud ülikooli walitsuse kätte, Awalikkus sai teada, et a.-s. „Magna" likud täienduskoolid awataksc suuremates .stäcsolewa aasta aprillikuus arstiteadus oli rauapuurimise piirkonda wõtnud endale mise Tartu maakonna komitee ja wallako Suurem murdwargus Kiltsis esialgu' umbe.? 3300 ha suuruse kontsessioo mitcc esindajast ning asjatundjast. Komis kooliringkondades nagu Ares, Audrus, Pär kond lvõttis wastu uuesti resolutsiooni, et jonibe wäljasaahnisc põhjustasid rohked nu-JaagnpZs, Häädcmecstcl, Laiksaares, Rakwere kriminaalpolitseile teatati kolmapäe uue.' haiglahoones peawad leidma' ruumi ni, kuid hiljem olewat seda ala meelgi suu wal. et Kiltsis on aset leidnud ööl wastu tolma rendatud. Kogu wahemaa Toila jaamast protestid, inis esitati wedclworstitaludcks Leclc-Hiickõnnus, Orajõel, Tõstamaal, Mõi paewa luurem murdwargus. Murdwarqad olid ortopecdia-kliinik. hambakliinik ja röntgeni tunnistatud talude omanikelt wallakomi sakülas ja Kilingi-Nõmmel. Abjas tuleb instituut, millel täiesti ruumid puuduwad Oru jaamani oli antud tulemase rauakac tullgmud sissc Kiltsi Tarwitajate ühisuste ja wii teede sellekohaste otsuste wastu. Esialgsete uue awatawa keskkooli juurde esimene klass, nud sealt ara mitmesugust kauva, mille hulgas ja mis praegu asub Naistekliiniku ruumes. wanduse piirkonda. Edasi ulatus piir Woka oil rohkest, jalanõusid. Kui suurel hulgal kauva Ülikooli walitsus kiitis heaks arstitea jõesuu juurest kuni rannikuni. kokkuwõtcte kohaselt on wcdchvorststalnsid mis asendab algkooli 7. klassi, ja Wändra keskkooli juures kutsutakse ellu pöllumajau langes murdwarastele saagiks, seda asusid selgi duskonna ettepaneku, mille järel pöörduti Puurimist teostati esialgu ühe puuraugu Tartumaal 200, kusjuures nad j-agunewad tama energiliselt Rakwere kriminaalpolitsei amet teedeministeeriumi poole kamade ja projekti- rajamisega. Teadaolcwatel andmetel ulatus wõrdlcmisi ühtlaselt üle kogu lnaakonna. dnslikku laadi eriklass. nikud. AT. 254 RV O S T I. M E E 8" Reedet, 30. augustil 1940. a. 9

RO hoogsas töös Tartu teated Riwi- ja sõjalise õppuse kõrwal ka kultuurilist tõõd RO Tartu lukntcsfoitnci* käib täie! rin ml kultuurilise kaswatustöö alal edaspidises TööUsühivgute del hoogne tegewus ja ees on ootamas wcel tegewuskawas ette nähtud kõnekoori asuta Kõik noored pioneerideks „Postimehe" perel oli koos gi suuremad ülesanded. Kuna on juba wätja mine ja kirjandusõhtute korraldamine, mil olek Kejrlut uute» ruumides Registreerimine iga paew kujunenud kindel juhtkond, siis on saadud leks soo-wiawaldusi on tulnud liikmeskonnalt Käitise töölistele paremustabelid alustada mitmesuguse tegelvnsega ja õppus eneselt. alates asub Tarw Töölisühin Eclseiswa noortepäewa puhul on pöördu Tähclepandawa ühisüritusena, millega nud EKN!'! Tartu osakonna pioneerid üles E. Ä.-u. „Postimehc" käitise, toimetuse, kon tega. Praegu on kannas meeskonnale riwi gute Keskliit uutes ruumides endisele kait ja sõjawäeliste tcadmipte andmine, mida RO Tartu liikmeskond tartlaste ette õieti semmlle ehitatud majas, Postijaama plat kutsega Tartu noorte Poole wanuscga kuni 13 tori ja raamatukaupluse perel oli neljapäeval toimetuse ruumes ühine koosolek. Koosoleku awas juhatawad RO Taru-Walga ringkonna esmakordselt ühise perena astub, on ette sil. Tartu Töölisühingute Keskliidu asjaaja aastat, et noored, kes soowiwad pioneeridega ühistes ridades osa wõtta noortepäewa pi käitise komissar E. Roo rand. juht E. Millert ja n.-ltn. J. Müller, kes ju - nähtud detsembrikuus „Wanemuise" kont mistunnid on igal tööpäewal kella 9—ll-ni Telgitava sõnavõtuga esines peatoimetaja hiwad ka liikmeskonna kehalist kasmatust. sertsaalis korraldataw eeskawaga pidu, mille M kella 17—29-ni. Töölisühingute Kesklii dustustest, end registreeriksid pioneerideks. sms M. Laosson, kes oma sõnavõtus andis tõhusa Pioneeride registreerimine toimub iga päew ülevaate ENSW uuest Konstitutsioonist. Peatoi Peale selle tehakse liikmeskonnas ka kul kama täidaksid RO liikmed. Selleks alus du juhatuse ametiruumid asuwad maja tei tatakse üsna peatselt intensuwse ettewalmis sel korral. Kõikidele ametiühingutele on mää kella 19—12-ni Komnoorte Majas, J. Ku metaja tähendas, et endine Põhiseadus, mis oli tuurilist selgitustööd ja selleks on moodus tuscga, sest tahetakse anda oma esimese! esi eatud oma kindlad ruumid. Ametiühingud, pevjanowi tänawal. antud kapitalistliku klike huvides, ci arvestanud tatud wastawad toimkonnad. On moodus töötavate laiade hulkadega. .Kõneleja kriipsutas tatud 'kultuurtoimkond koosseisus Jõgi, nemisel kõige parem. Kui aga detsembriks kes soowiwad uutesse ruumidesse kolida, pea Kõik riigi- ja omawalitsusasu eriti alla neid suuri erinevusi nüüdse sotsialistli Peedius, Waaks, Haug ja Nüpmanu. ettewalmistustega weel lõpule ci jõuta, siis wad sellest 'enne Keskliidu juhatusele tea tuSte töölised ja teenijad koon ku Põhiseaduse ja endise kapitalistliku klike poolt tama. väljatöötatud põhiseaduste vahel. Uus Pöhisea Toimkond on astunud juba läbirääkimis korraldatakse see pidu jaanuaris. Uute ruumide kättesaamisega on awaue dngn oma ametiühingusse duS tähendab sisulist murrangut. Organiseeritud tesse heliloojatega, kes wõtaksid enestele asu - Juba lähemal ajal hakkab RO muret tööliskonnal oli valusaid kogemusi endiste kapi sema ka oma talwise küttematersali eest, mil nud Tartu Töölisühingute Keskliidul ja köi 21. juuniga on kadunud kõik müürid tatawa meeskoori juhtimise. Läbirääkimisi kidel tema juurde kuuluwatel ühingutel awa talistlikkude Põhiseaduste poolt lubatud vabaduste on peetud heliloojate E. Tubina ja R. Rit leks korraldatakse weoautodel ühine wälja «tööliste ja haritlaskonna wahelt, mis ko suhtes ja enamik selles antud lubadusi olid paber sõit Tartu lähedasse metskonda, kus siis wd tegutsemiswöimalused, kuna ruumide suh danlus enam kui kahekümne aasta jooksul tikud ja mida paragrahvi üks osa lubaS. seda tei singuga. Praegu on juba moodustatud or tes ei ole uues majaS enam kitsikust. on meie wahele ehitanud. On alanud uus ne osa Piiras. Kui aga sotsialistlik Põhiseadus mi° kester, mida juhatab W. Tünder ja mis on stahhaanovliku wõistluse alusel moodusta aeg, kus iga töötawa rahwa liige wõib olla vagi lubab, siis on see ka kõigiti garanteeritud. juba alustanud pidewate harjutustega. RO tud rühmitused püüawad oma auto kõige kii Iga kodaniku kohuseks on suhtuda täie tõsidusega liikmeskonna poliitilise kaswatme eest hoo remini täita kuiwanud puudest saadud kütte kasulik riigile uue sotsialistliku ühiskonna uude Põhiseadusse, seda üksikasjalikult tundma Tervishoiutööliste Ametiühingu Tartu ülesehitaml.el. Tööliste ja haritlaskonna litseb poliitiline komitee, kulm kuuluwad E. materjaliga. Peale küttematersali kogumise nsatond asub tänasest alates uueS Kompartei õppida ja süveneda une Põhiseaduse üldistesse oleks seal ette nähtud ka wcel laager. wahel ei tohi olla mingeid huwide lahkumi põhimõtetesse. Millert, E. Ports ja J. Rcnman. RO-l Majas (Riia tänavapoolses tiivas 2. kor, nekuid, sest uues ühiskonnas kuuluwad mõ Järgneval sõnavõtul käitise komissar E. Roo ml) Postijaama platsil. ASjaajamistunniv lemad töötawa rahwa ridadesse. Nüüd on rand märkis, et on avanemas uusi töövõimalusi endiselt kl. 9—12 ja 14—19. köötaw rahwas wõtnud riigi juhtimise enda ja nende täitmiseks tuleb kõikidel stahhaanovlikult Tartu töölistel on WSimalik tööle asuda. Käitises seatakse töölistele sisse pa Suur huwi Tartu täiendus sõita Pärnu puhkusele kätte. On kaotatud klassiwahed ja ühe ini remustabelid ja paremale töötasule on õiguS nen mese ekspluateerimine teise Poolt, millega on del, keS on paremad. Selline lonkav töösüsteem, kursuste wastu Komnoorte koosolekult Weel on wõimalik sõita töölistel, kes üle muutunud ka anwtiühiugnte ülesanded. mis oli omane kapitalistlikule korrale, kaob. sot Tartu linna ja Tartumaa õpetajate 60 aasta wanad. puhkuseks Pärnu. Tartust Kapitalistlikus ühiskonnas tuli töölistel sialistlik süsteem ei tunne samast. täienduskursustel jätkub töö täie hooga. Komnoorte järjekordne üldkoosolek toi» wõidelda plutokraatliku kurnamise wastu, Weel teatas, komissar Roorand, et on käimas sõita soowijaid registreeritakse Tartu Töölis eeltööd oma seinalehe väljaandm., kus peegelduks Hommikuti toimuwad üldloengud mark ühingute Keskliidus täna kella 17—20-nt, mus Aia 46 afuwas ülikoolis suures ring kuna nüüd need ülesanded on kadunud. Uus sismist-lcuiitisluist, Lenini ja Stalini elust, auditooriumis, kus umbes S(XMe komnoo kord näeb ametiühingutes peale otsekoheste kogu käitise eluaja tegevus. Lähemal ajal tule kuna juba lattpäewal, 31. augustil on Tar vad korraldamisele vene keele kursused nii alga NSW Liidu Konstitutsioonist, rahwusküsi tust Pärnu puhkusele wäljawit. Tartust on rele referaadiga esines jms W. Kosenkra ülesannete ka kaswatuslike ülesannete täit jatele kui ka edasijõudnutele. Samuti on korral niuS. musest jne., tuna peale lõunat on lektor B. wõimalik sõita kuni lv töölisel. Toita soo mist, selleks et anda oma ridadesse riigile dusel mitmesuguseid selgitavaid loenguid. Iga Referent mainis oma ettekande» kapitalist!»- ' Prawdini loengud wene keelest. wijail tuleb aga silmas pidada seda, et nad ühe kohuseks on võtta hoogsalt osa praegu käimas ftt maailmakorra üle kokkuwöetult järgmist: ustawaid ja teadlikke kodanikke. Riigi- ja olevast kõige suuremast ülesehitustööst. Neljapäewal kõneles üldloengute sarjas peawad olema üle 60 aasta wanad. Samuti .Kapitalism, olles üheks wajaliseks järguks omawalitsusasutiste töölised ja teenijad, Mõlematele kõnelejatele avaldati korduvalt Ülemnõukogu liige, peatoimetaja M. tuleb silmas pidada, et tänasest alates asub inimkonna tootmisjöudude arenguks, on jõudmas koonduge kõik oma ametiühingusse, et Kom kiitust, ühine setgituSkoosolek lõppes hoogsa Jn Laos s o n Eesti ajaloost, selgitades neid Tartu Töölisühingute Keskliit uutes ruumi oma viimasesse, surmaeelsesse järku. Kapitalistlik munistliku Partei juhtimisel õppida riigi ternatsionaaliga. põhialuseid, millistest tuleb lähtuda praegu dcs uues majas Postijaama platsil. Kest Süsteem on wõimetü ära kasutama määratu ja majanduselu juhtimist. ajaloo õpetamisel ja üksikute ajajärkude sel uuri tõõtatõöliste armeesid, missugused lootvad Riigi- ja omawalitsusasutiste tööliste ja Koosolek Ahing „Eesti Liha liitu sissekäik on maja Riia tänama poolsest jõud lähevad inimkonnale jäävalt kaduma. Sa aitamisel. Lektor käsitles weel NSW Liidu küljest. muti ei saa kapitalistlik süsteem võimaldada va teenijate ametiühingusse kuuluwad: riigi eksport" Tartu eksporttapa Konstitutsiooni ja rahwusküsimust. ba rahvaharidust, kuna haritud tööjõudude peale ja omawalitsusasutiste ametnikud, agronoo majas Täienduskursllsed kcstawad 5 päewa ia Düsenteeria waktsiiuid tulid kasv tähendaks tööproduktsiooni tõusu, missugust mid. maainõõtjad, tehnikud, statistikud, ad lõpewad 1. septembril. Kursuste juhatajaks müügile tuleb igal juhul piirata. Wähe sellest: eelmise wokaadid, kohtuteenijad, posti-tclegraafi, Kolmapaewal korraldas Tartu ekSporttapama suure majanduskriisi aastail 1929—1933 hävitati ja komissar sms Wladiviir Kikas selgitustöös on koolijuhataja J. Parijõgi. Need on üht Eilsest alates ilmusid. Tartu Linna tohutul hulgal ka valmisprodukte, Austrias lasti ringhäälingu jne. töölised ja teenijad. Riigi- ja omawalitsusasutiste tööliste ja oleku, kus selgitati töölistele uut Konstitutsiooni. last ka wiimasteks kursusteks Tartus enne apteegis müügile düsenteeria waktsiinid.Hai sihiteadlikult õhku isegi suured tehased koos sisse TöõStuSruum, kus koosolek peeti, oli ehitud pu algawat õppetööd. Joba järgmisel nädalal seadetega. Sellest kõigest järeldub, et kapitalism, teenijate ametiühingu Tartu osakonna ju naste wSitluSlippudcga ja loosungitega: „Tõota» guse wastu immuunsuse saawutamiseks kuu «ts oma algaastatel oli evtliseks teguriks, tatis algawad järeleksamid ia uute õpilaste was hatuse kõnetunnid on igal tööpäewal, wälja me töötada stabhaanotylikult!" „Elagu tuwõtminc koolidesse. lub igale kodanikule waktsiine üks portsjon, tab nüüd inimkonna vaba arengut ja loovwöi RSWL!" Koosoleku juhatuse laua taga oli suur «ete kasutamist. Kuid ou samuti selge, et kapi arwatud laupäewal, kella 19—21 Töölis mis maksab ainult 30 senti. Teis ?? aptee majas, Tähe tän. 49. punane wiisnnrk. mille peal firp»haamer. Tööbörsil ei ole igale alale töölisi kides waktsiine müügil ei ole. talism elab oma viimases periood»» ja et ta Koosoleku awas töölisnöukogu esimees sms varem-hiljem astub teelt kõrvale uue, mimkon Juhatus. anda na kõiki loovjõude rakeudava majandussüsteemi E. Umal, mainides lühidalt neid hüwesid, mida Konifeld tflnnipAciPl sotsialismi ees! Maksukohustused tuleb Wõimaldab meile uus Põhiseadus. Ta pakud Tartu Tööbörsile on esitatud nõudmisi õigeaegselt täita meile tõelist wabaduft ja üheõiguslust. Juhan Lang, koolide peainspektor, sünd. 31. Kõne lõppedes, mis wõeti tvastu elawa Kompartei esindaja sms Pillau pidas sisuta rea tööharude tööliste peale, milliseid nõud aug. 1888. a. Sootaga vallas Tartumaal. aplausiga, teatas ühingu sekr. Swerdlow, et Tartu linnawalitsuse rahandusosakonna referaadi uuest Konstitutsioonist. Sms Pillau misi ci ole aga suudetud rahuldada selle tõt Aleksander Antson, ajakirjanik ja kirjanik, sms Kosenkranins, waatamata oma suur poolt juhitakse kodanikkude tähelepanu sel kõne lõppedes tettisid kestwad aplausid. Koosoli tu, et Tööbörsil neil tööaladel ei ole wabu sünd. 31. aug. 1899. aastal Pihtla vallas Saare tele ülesannete hulgale, on nõus siiski igal jäte näod särasid waimustufest, sest nüüd sai lõi töölisi registreeritud. Nõudmisi ou praegu ko maal. lele, et linna heaks maksetawad maksud tule gile selgeks, et ainult meie uus, s. o. stalinlik dustöötatvatele kingseppadele, steppijatele Aleksander Kalamees, üleriigiline kehalise üldkoosolekul esinema was-tawa, ühte üld-- wad tasuda tähtaegadeks. Kogukynnamaksu Konstitutsioon.. annab meile tõelised inimiigu kasvatuse nõunik, sünd. 31. -aug. 1897. aastal tsüklisse kuuluwa ettekandega. pealisnahategijatele, willawabnlus kraasi Uue-Antsla mõisas Võrumaal. tasumise tähtaeg ntöödus juda 1. augustil, sed. Õigused tööle, töötasule ja haridusele. Ap» jaile, mehaaniliste! telgedel töötawaile kang Edasi teatas sekretär smS M. Swerdlow lauside kestel tänas kom. W. Kikas sms Pillaud August Allc, kirjanik ja õigusteadlane, sün milliseks ajaks tasus kogukonnamaksu ainult ruile, matriitside tvalmistajailc metallis dinud 31. aug. 1890. aastal Viljandis. Pühit Komitee Poolt wastu wõetud otsustest. 14.560 tartlast. Augustikuu jooksul on ko tema sisuka kõne ja selgituse eest. Töölisnöukogu Liikmete ia liikmekandidaatide waStuwõtu esimees sms E. Umal ütles lõppsõnas, et peame tide!c ja Peennahatöölistele (käekoti walmis seb homme 50 a. sünnipäeva. gukonnamaksu tasunud weel 3000 tartlast, uhked ja õnnelikud olema, et meie saame elada tajad), milliste tööalade töölisi Tööbörsil aga Paul Mitt, õpetaja ja seltside tegelane, sünd alal hakkab kehtima uus kord, mille aluseks mistõttu maksu tasunud kodanikkude üldarw 31. aug. 1896. aastal Väimela vallas Võrumaal. Stalini päikese paistel, s. o. Stalini Konstitut pakkuda ei ole. , Karl Lcinus, laulu- ja muusikaõpetaja ning on wõetud Üleliidulise Komsomoli põhikiri. siooni järgi. Mobiliseerime selleks kõik jõud, et Liikmekandidaadiks saab noor. kel on ühe on tõusnud 17.500 peale. Maksukohuslaste Edasi on puudus maale uõutawaist nai.?- kauaaegne koorijuht, sünd. 1889. aastal Vana- üldarwu arvestades on kogukonnamaksu se warSti oleksime esirinnas oma töökuse, hariduse Antsla vallas Võrumaal. Kompartei liikme wõi kahe komnoore soowi ja Muil aladel suures Rõuk. Liidu rahwaste pe põllutöölisist karjuscist ja wiljakokkupani tused. Olles 6 kuud liikmekandidaat, ilma et nini tasunud ära ainult 57% maksukohus res. jäist. Tartu kinod oleks ette tulnud mingisuguseid kõrvalekal lastest, kuna 43 protsendil maksukohuslastest Selle järel wõeti wastu resolutsioon, kus lasti Neid lihttöölisi, kes end registreerinud '2B. on kogukonnamaks tasumata. elaba ENSW «hjvakomiSsariaate ja Kvmpar» augustini baasidesse tööle minekuks, palu PÕNEVUSFILM „KÕRGEM TASU" KINO dumisi komnoorte distsipliinist ja ideoloo ..CENTRALIS" giast, saab ta automaatselt liikmeks. Täieliku Nendel kodanikel, kellel, kogukonnamak teid. Koosoleku lõpul lauldi Internatsionaali. takse ärasõiduks Saaremaale koguneda lau sud on tasumata, tuleb rutata maksu tasumi pöemal kell 1 päewal Töölismajja. Nõukogude filmide temaatika on olnud ül waStutust kandidaadi eest kannab aga Lellepi käitises selgitati Põhi diselt elulähedane ja aktuaalne. Silmast lask soowrtaia. sega, sest muutunud olukorras on linna sis seadust Kammiwabriku „Estieo* mata kõrget kunstilist taset ja väljenduslikku setulckute korrapärasel laekumisel suur täht Eda-si teatati, et iga seltsimees ja seltsi Lsllepi metalliwabriku käitise töölistel oli koos koosolek ilmekust on sageli neis» käsitletud alasid, mis ttne on kohustatud osa wõtma ajalehtede sus. Sama tuleb pidada silmas ka neil ko olek neljapäewal. Koosolekul esines pikema sõna on otseselt ühenduses ümbritseva ülesehitustöö arutamise gruppidest. Iga teadaanne on danikkudel, kelledel maksuwõlad tasumata wõtuga käitise komissar sms A. Tuuling, keS too Neljapäewal peeti kammiwabrik „Esticos" era ga. Viimasel ajal, arvestades maailmapoliitilist uitas, et töötawa rahwa poolt walitnd rahwaesin korraline peakoosolek. Koosoleku juhatajaks waliti seisundit ja laienevat sõjaohtu, on erilist tä ühingu ruumes ülewal kolm päewa enne eelmiste aastate eest. helepnu pühendatud riigikaitse filmidele, milles ürituse algust ja keegi Pole õigustatud oma duS on teinud rea ajaloolise tähtsusega otsuseid. sms Albert Pätt. Sellele järgnes (£. Kommunist Praegu on linnawalitsuse rahandusosa On .murtud kodanluse poliitiline ja majanduslik liku Partei esindaja sms Rich. Vääna kõne, kes kujutatakse seda alalist valvelolekut ja sõja ringist ära jääma tööaja mitteteadmise ette konnal käsil maksu tasunud kodanikkude ni wõim. andis ülewaatliku selgituse ENSV Konstitutsi väelist tublidust, mida peavad osutuma prae käändel. mekirjade kontrollimine ja selle töö lõppedek oonist. Kõne lõpul hiiiitj kolmekordne „elagu" gusel silmapilgul punaarmeelased oma ülesan Suure tähtsusega on 25. augustil Riigiwoli nete täitmisel. Riigikaitse filmide lüki kuulub üldkoosolek lõppes Internatsionaaliga. asutakse tasumata maksude sissenõudmisele. kogu poolt wastu wõetud ENSV Konstitutsioon, Konstitutsiooni algkuju loojale sms Stalinile. Koosolekul wõeti wastu resolutsioon, milles ka praegu kino ..Centralis" näidatav film Komnoortele Kodanikkude huwides on otstarbekohasem, mis on loonud tegelikud wõimalused sotsialismi ~Kõrgem tasu". teostamiseks. Komissar A. Tuulittg luges koosoli terwitati ENSV ülemnõukogu ja tema Presiidi Seekordses filmis käsitletakse välisriigi kui Nad oma kohustused linnakassa wastu jatele ette uue Põhiseaduse tähtsamaid peatükke. urni, samuti Rahwakomissaride Nõukogu ja las «ANü Tartu osakonna agentide salaluure tegevust ning näidatakse sa õiendaksid õigeaegselt. Oma ettekannet lõpetades märkis kõneleja, et al ti elada Eestimaa Kommunistlikku Parteid ja seltsimeestel maaegselt, kuivõrd vähe väljavaateid on neil les nüüd on töötawal rahwal tegelikult wabadus rahwaste juhti sms Stalinit. oma kuritegelike kavatsuste läbiviimiseks täna toimub koosolek täna kell 18 Komnoorte Maja», 2 naiskutsekooli Tartus ja wõim ja töötaw rahwas lähed wastu parema Läbirääkimiste osas puudutati mitmesuguseid päevases kõrge moraalse tasemega sotsalistli millest osavõtt kõikidel seltsimeestel kohustuslik. Hariduse Rahlvakomissariaadi Kutse le tulewikule. küsimusi. Muu hulgas otsustati bääletamistule kus ühiskonnas. Kiiresti arenev sündmustik Samas toimub kell 18 koosolu Komissari ettepanekul otsustati muuta käitise mufena kaotada tööliste läbiotsimine töölt lahku 011 ülesehitatud peagu detektiivfilinide eeskujul. seltfiliStele, oskuse Osakond on Tartu linnakooliMalitsu nimi, kuna endise omanikuga on seotud palju hal misel. Vaheldusrikkad ja meeleolukad pildid aitavad millest osavstt kõikidel seltsiliste! samuti kohus sele teatanud, et Tartus on lubatud a-Nzada bu mälestusi. Sobiwa nime walimisekS waliti Koosolek lõppes wõimsa Internatsionaaliga. kogu aeg köita vaataja tähelepanu. Suure tuslik. Sihtasutise „Tartu Naisseltsi Kutsekooli" komisjon, kes esitab nime üldkoosolekule wastu Elektri alal töötajad koonduwad sümpaatiaga ja kaasa elades jälgib vaataja pu asemel „Tartu Kodumajanduskool", kus õp wõtmiseks. Koosolek, mis oli wõrdlemisi söuawõ naarmeeiaste valvakat vastuastumist kõigile llomnooile üleskuts* Tartu kesk peaeg wältab 2 aastat. Kooli ülalpidajaks turohke, lõppes Internatsionaaliga. Koosoleku lõ ühisesse ametiühingusse vaenlase agentide kavatsusiie. pul wõeti wastu ajakirja »,Viisnurga" tellimisi. Lisafiltnina näeme Eesti Kultuurfilmi uue Neljapäewa õhtul toimus Tartus Elektrikute koolinoorele ja õpetajatele on Tartu linnaomawalitsus. Uut ajakirja tellib peaaegu kogu käitise pere. mat ringvaadet. Ulatuslikult näidatakse selles Endise „Tartu Naisühingu Kutsekooli" Ametiühingu Tartu osakonna, Eesti Üleriigilise Tallinnas korraldatud töötava rahva meele Eelseisva 26. rahvusvahelise noorte asemel tuleb awamiscle tööstuslik naiskutse Õppeasutiste Teenijate Kutse Telefoni ja Telegraafi Liinitööliste ja Posti avaldust ENSV vastuvõtmise puhul Nõukogude ametkonna Tehnilise ala Teenijate ühingu Tartu Liitu. Järgnevalt on linastatud Riigivolikogu paeva Puhul on saatnud EKNÜ Tarw osa kool nimetusega „Tartu Naiskutsekool". Tä ühingule uus juhatus osakonna esinduste ühine koosolek, mis oli kokku elegatsiooni tagasijõudm. Moskvast. Lõpuks on toud hendatud koolis on kolmeaastase õppeajaga Eile õhtul oli Õppeasutuste Teenijate kutse kutsutud elektrikute ametiühingu poolt. Koos meeleolukalt edasi antud punaarmee jaz/orkest rõiwaömblemise, kangakudnmise ja keraa ühingu erakorraline peakoosolek 5. algkooli run oleku eesmärgiks oli organiseerida Tartu Elektri ri külaskäik komnoorte laagrisse. üleskutse Tartu keskkoolide mes, Kalewi tän. kute Ametiühingu Tartu osakonna alla kõik Löu mika osakonnad ning kaheaastase õppeajaga na«Eestis elektri alal töötawad töölised ja teeni ~APOLLO". ..Vihmahoog". õpilastele ja õpetajatele. Koosolekul kõneles smS RiStimägi Tartu Töö ..METROPOL". ..Kaasavarata ju ..Rus tikandusosakond. Kooli ülalpidajaks on tiSiihinHute Keskliidust, andes oma kõnes üle jad. See seisukoht saigi koosolekul kõigi elektri tööliste üksmeelse poolehoiu osaliseks. Koosoli paludes VM Tartus wiibiwaid keskkooli, Tartu linnaomawalitsus. waate sellest, mis on juba ENS Vabariigis iga lan ja Ludmila". jad tegid Elektrikute Ametiühingule ülesandeks ..ATEEN". „Minu ülikoolid". wutatud ja mis tuleb wcel saawutada. noori jn õpetajaid koguneda täna, 30. aug. Linna 14. algkooli juhatajaks Tartus ülelinnalise elektri alal töötawate tööliste nuut koolide ruumidesse õpilaste üldkoos Kuna wana juhatus oli esitanud lahkumis ja teenijate koosolek kokku kutsuda, kus siis öövaive apteekides A. Äut soowi, siis waliti ühingule uus iuhatus. Uue iu organiseerimisküsimus lõplikult otsustatakse. olekutele. Koosolekute pidamise kohad on: hatuse esimeheks waliti sms E. Peri, abiks sms oo] vastu reedet on avatud Järgmised 1. keskkoolil Riia 111. Tartu linna 14. algkooli juhatajaks on Elektrikute ametiühingusse kuuluksid tulewikus Kangur, kirjatoimetajaks sms Pääri, abiks kõik elektrijöujaamades, raadio- ja elemenditöös apteegid: L. Lindegrün Raekoja tn. 71; 2. keskkoolil (end. Tartu Tütarlaste malitud Anton Unt. Anton Unt on 1925. sms Kolt, kassiiriks sms Parm, abiks sms A. Imelik, Tähe tn. 74 ja J. Brunhof, Suur tustes, telefoni-, telegraasiasutisteS, kinodes ja turg 18» Gümn), Kalewi 1. „ aaStaft alates töötanud õpetajana Rõngu Vahi. Ametita juhatuse liikmeks waliti sms Ju Tartu Telesoniwabrikus töötawad töölised ja tee 3. ja 4. keskkoolil (end. ERKS tütar algkoolis. A. Unt on sündinud 26. juunil rimäe. Ka waliti peotoimkond, kette hooleks jääb nisad. - 1905. a. Viljandimaal Wõisiku lvallas Me - pidude korraldamine. llne ametiühingu organiseerimiskomiteesse Raadio ringhäälingu kawa laste gümn. ja H. Tresfneri gümn. ja keskk.) Läbirääkimistel leiti, et ühingu liikmetel tu waliti: «. Kikerpill, J. Muuga, V. Kangro, L. end. H. Tressneri g., Rüütli t. leski klaasiwabrikr töölise pojana. Ta on leb õppida selgeks Internatsionaal, sest weel pal Vaino, A. Seresk ja A. Kangro. 5. keskkoolil (end. Kolledzh) Magasini 5. lõpetanud seminari. jud seda ei oSka. Laupäewal peetakse esimene lau Reedel, 30. augustil luharjutus, mida juhatab sms Allik. Tartu Kommertskooli, Kaubandus-Ärin 6. keskkoolil (end. kaubanduskoolil) K«r Tartusse weel üks algkool duskcskkooli ja Tartu 6. Keskkooli send. I.uO Äratusmang. "ißoianlcmiite, algajatele lowa möisa. „Estouia" willawabriku töö 7.20 õige acg. Ilmateade. Päewauudijod. ?80 Tartu linnawalitsuse otsusega on otsus 3. Prog. ja Reaalk.) Hominiktiko-niserr. uHcliplaadid). B.lä Tallinn *Q 7. keskkoolil (end. wene gümn.) Peeter- tatud awada Tartus linna 17. algkool juudi liste walkmiiting juhatus palub kõiki TartuS wiibiwaid Juri: Turist eade. Heliplaate. Tartu: Heliplaate. Põllu 16. rahwusest elanikkude laste alghariduse nõue Neljapüewal peeti „Estonia" willawabriku mainitud koolide õpilasi koguneda reedel, 30. au Ecstikceluc saade Leningradist. 18.13 Teated Koosolekud algawad kõikides koolides, te rahuldamiseks. Uues algkoolis oleks 2,5 tööliste wälkmiiting käitise ruumes, Riia tän. 3. gusti! kella 14»f£ kooliruumeSfe informatsiooni ja reklaam. 18.80 Wen.e keele tund. 19.00 Paol wAja arwatud 6. keskkool, kell 17, 6. kesk Koosoleku awas käitise komissar sms Keiss, andes saamiseks noortcpäcwast osawötmise kohta. mudi Corso-trioga. 19-30 Eestikeelne made Lcuiu - koolil toimub koosolek kell 14. t klassikomplekti. Õpilaste armu wähenemise wna Kompartei esindajale sms Wäänile, kes esi gradist. 20.00 Türil—2o.2o): Venekeelne teaderc» korral tuleb uuesti otsustamisele selle alg nes selgitama kõnega uuest stalinlikust Konsti ENSW Tartu Ülikooli Õppejõudude 'aade. Ta tl uru ja Tartu: Äoruuilisrest ooocriteil. Täna pioneeride laulu kooli klassikomplektide arw. tntsioonist. Asjalikku selgitust kuulati huwiga ja Ühingu 'Hplu. 20.80 Päolva märkmik nvi wabemuustka. aplodeeriti waimustatult. Wõeti waStu ühel hää asjaajamistunnid on kuni edaspidise korralduicu Eiiicft tiirtaifUt. 20.40 Paenzauudrsed. 21.00 harjutus Med. welskritc koosolek tel resolutsioon, milles terwitati ENTW ülem igal tööpäcwal ülikooli peahoone lektooriumid v ige aeg. Teaicd. 21.10 RLü-el Paru- azalng'? GKNU Tartu osakonna pioneeride järje Med. welskrite informatsioonikoos nõukogu ja tema Presiidiumi, samuti Rahwako kella 11—12. Seal wõetakse waStu ka liikmemat 21.23 Õhiukonljer:. Kaatnegewad e orkester olek peetakse 30. augustil s. a. kell 19 Ter miss äride Nõukogu, ühtlasi lasti elada Eestimaa susib ja soowiawaldnsi liikmeks astumiseks. nlaaiab T. Roots, ja Lulli" Olnldülunid: (sopran) kordne lauluharjutuS toimub täna kell 10 Kommunistlikku Parteid ia rahwaste juhti 'ms luhatus :::ng Martiniou 22.80 Ee>?:i Ämeti hommikul Komnoorte MajaS. Lauluharju wiShoiu oiak. Gildi 8. Ilmuda neil. kes Ztalinit! i:hingn?e Leikuidu made. 22.30 õige ac.t. Paetva tuiest ofawõtt kõikide! pioneeridel kohus soownoad Tartus täieuduskursusist oia Tunniline koosolek lõppes Internatsionaali uudiüd ja 'pordüea:cd. 28."3 Znri: P.ie:ratuid'> tuslik. matta. laulmisega. :od soeme nafja keete? OSTIM E E S* Nr. 234 10 Dr. I KALAMEES Teadaanne Naha-, «ugu- ja sise Ootamatult ja vara lahkus jäädavalt meie seast minu kallis mees ja meie armas isak* haigused. Kitsas tfla. nr. 1. Telef. 38-50.

Kaupmeeskonna Ja Äriteenijate Ameti Dr. Ferdinand Kriiva ühingu kokkuleppel Jfilhrad need ftrld, kes kokkuleppele alla kirjutanud, ava le Puises tuks alates 30. skp. ftdla 8-16-nt Hamba* fa Sünd. 2. VI 1904. a., surn. 29. VIII 1940. a. sutihaigused kuni Linnavalitsuse otsuseni. 9—lo ja 5—6. Rüütli Ärasaatmine leinamaiast, Võru t. 59 Põlva kalmistule pühapäeval, I. sept. 1940. a. kell 12. Palume 21—3, telef. 38-68. kõiki sugulasi ja sõpru ära saatma tulla. Tartu Äriteenijate Ühingu juhatus

Valusas leinas abikaasa, lapsed, ämm ja omaksed Soovitakse nais- või mees Käesolevaga teatame oma lugupeetud ärisöpradele, et meie pea karjust ladudes ja peakaupluses, Narva tän. 20 maale tallu Tartust 20 km. Tulla: Aia tän. 8, krt. 12 G. Otsa, lau alates 2. septembrist s. a. päeval, 31. skp. kl. 10— ..VANEMUISE" KONTSERTSAAL 12 e. 1. NATSIONALISEERITUD Laupäeval, 31. aug. kell 21 A.-S. PROVIISOR lULIUS LILL rohuhaubasunrlaod |a laboratooriumid lõbusa muusika i» ftisü

Aru Hariduse Seltsi asfade-lote Vajatakse kohe maale rlll 25. 8. 40. a. Ferdinand Kriiva ajaviite õhtu karjust vaja suuremal arvul. võitnud piletite nimekiri Teateid saab õpetaja t, Aleksandri 3. Linde. veetorni ehituse juures Kavas: orkestri ettekandeid, laule, tantse, ilu laupäeval. A. Kolk. lugemisi „Vanemuise" teatri orkestrilt, näitlejailt l&yiieju ja tantsurühmalt. Vajan vanemat ini LÕPUKS TANTS PA KLKUMiSEU mest ' Kallis peremees 1 Külm baud sai Sinule, . Pääsmete hinnad: 1,10, 0,85 ja 0,60 kr. ühes Moodsas korteris lüDfe imcne riidehoiuga ja tantsuga. (vannituba ja parkett Valus mälestus jäi meile kõigile. (kodust käijat). Side Pääsmete eelmüük alates reedest, 30. aug. põr.) hästimöbl. , kontsertsaali kassas kella 13—15 ja 18—20. föba tän. 8. Lepvalts. üürile anda. Jokobstmi Mälestavad trööstimaks leinas Tartu Ajalehemüüjate Ühingu tn. 11—4. Hallap. 2699 2780 2850 2919 2927 2938 2980 2996. OSTMIStD erakorraline Üürile anda suurem Elvi, Miila, Alfred, Valter, Hilda Võidud antakse välja Aru algkoolis ühe kuu jooksul, arvates loosimise päevast.. Võitudelt võe Natsionaliseeritud peakoosolek takse seaduslik %. Tähtajal välja võtmata võidud iilio liti karusnahatööstus M. A. jäävad Aru Hariduse Seltsile. Kamenovsky ja Pojad A. Kopp, esimees ametiskäijale. Vabriku vajab peetakse 1. septembril s. a. kell 15 Tähe tn. 40, 10—4. 8. Vigel. Tartu Töölismajas. Päevakord: 1) Koosoleku ra keskkütte kendus: 2) Kooperatiivi asutamise küsimus; 3) Oksjon Läbirääkimisi. Juhatus. 5-toaline Maja Tartu Linna Laenukassas, Auriku tn. 2 on 25. ribHorusid septembril 1940. a. kell 10 homm. Müügile tule koridorisiist. korter Pakkumised Raua 27. Ootamata surma läbi lahkunud seltsi liiget, kodanik Sihtasutise «Turismi vad kõik jaanuaris 1940. a. ja enne seda panditud saada Tööstuse t. 1. veevärgiga asjad, mille tähtpäevad olid juulikuus 1940. a., kuid Lähemalt Tiigi 6, kella keset linna tervelt võ» 7c 7c tasumata. 12—1 ja 5—6. Sõrra. Soovitakse osta pool pikaajalise võlaga Keskkorraldus Eestis11 Viimane 7c 7a. maksmise tähtpäev oksjonile mää Ferdinand Kriiva'l kohe müüa. Küsida ratud asjade pealt on 19. septembril 1940. a. Peale Vabaneb Eha t. UIMI Kitsas 2—2. Paap. seda tähtaega pikendamiseks ck7c. vastu ei võeta, likvideerimiskom. kutsub kõiki isikuid ja asutusi, vaid asjad tulevad välja lunastada ning kuid- ja Teat. Aia 43—1. õu Müüa hõbeasjade pealt proovikulud tasuda. IM nap. kl. 3—4 p. I. kellel on nõudmisi tähendatud sihtasutise vastu, Oksjonipäeval muid operatsioone ei tehta. Me aiamsia sellest teatama likvideerimiskomisjonile Tallinn, m älestab Märkus: Vajaduse korral jätkub oksjon 27. 5 tuba, köök, vesi. Tea hind kr. 5250.—, heas Raekoja plats 0, kuni 6. septembrini 1940. a. Pä septembril 1940, kell 10 homm. Tartu linna Ja maakonna Laenukassa juhatus teid saab Võidu t. 5. TfifiOTSIMISEü rajoonis. Teat. kontor rast ülaltähendatud tähtaega esitatud nõudmised ei Kallas. Einelauapidajate ühing „Vahela", Tähe 8, tel. leia rahuldamist. 35-43 Kaks korralikku Aus maanoormees pa Seltsi liikmeid palutakse ärasaatmisele ilmuda !. IX 40. a. Llkrldeerlmlskomfslon lub mingit teenistust kell 12Vg kadunu kodu juurde. 3. H. AopMHAOHTOBa nim. tihi vabrikusse, lattu või Et B* L. K. Laiuse koguduse veskisse. Oien varem Korter veskis töötanud ja töö . 18. augustil 1940. a. peetud FyccEaa naiiania üürile anda, Filosoofi t. tan ausalt sellele, kes müüa uues majas, pare loteriil võitnud piletite numbrid: 14—1. Martinson. võimaldab teenistuse. lfžHßlfiiß Hwill ii* mas Winajaos; 3 tuba, 104 129 416 456 509 550 608 697 c ynpa>KHeHHflMH ma HayieaH» Üürile anda 2-toal. Olen ralul iga tööga. vesivarustus ning vann. 772 786 816 817 862 955 1018 1058 pvccKoro nablxa Sallo p-ag., Käru küla. Unusta " atut armast basutütart, Küsida Gustav-Adolfi 1172 1203 1235 1336 1368 1446 1488 1574 Hind 50 senti. Vahdla. asendamatut sõbrannat 63—2 kella 4—6 p. 1, 1581 1591 1597 1677 1776 1906 2137 2138 (flttet <&? h. 2150 2385 2398 2405 2444 2570 2602 2605 «Postimehe" raamatukauplus 2611 2624 2655 2794 2807 2846 2906 2908 Leida Meltsas"! Mootor Kole vi tn. 18-c. King bö&deXi 2916 2970 OTSIMISED ratas Võitude väljaandmine on kog. kantseleis iga sünd. 11. aug. 1910, surn. 27. aug. 1940 päev k. 9—14, ühe kuu jooksul loosimise päevast Käsipritside kompanii müüa 200 kuupsm NSU. Poe- v6t Üksik vanem naister. leinavad arvates. Selle aja kestel välja võtmata võidud jää korraldusel Raekoja 78, töötoas. vad kogudusele. tööstusruum vajab kohe 1 suurema sotse ja sõbranna Hilda Heide. E. E. L. K. Laiuse koguduse juhatus. Oksjon elukorteriga, 2 tuba ja või 2 vähema toaga köök, saada. Aia 47. korterit Matmine 30. skp. Rahumäe kabelis. Teat. saab Riia 53—1, tantsu Uus moodne kombi 30. aug. s. a. kell 12.45. Müüakse Tartus, ööbiku kella 14—17. Sõrra. köögiga või keeduvõL neeritud Viutamacfu, acßuuse, tn. lü-a, veskimasinad, masina osasid, raud mai. Soovitav veevärk. Pakkum. kuni 2. sept. kirjutuslaud võllid, laagreid ja muud kraami. A. Praal. üustav-Adolfi t. 74—2. odavalt müüa. Täht meCoaeid Vasar. vere tn. 15—2, Lõh õhtu mus. ja kõiki maiustusi soovitab ajalehekiosk. Narva tn. Maja TUHNID 107 (vastu loomakliinikut). Erlbaum kaoCuKu^ Miiüa Elwas Klaveri-, vene- ja saksa keele ! Tu I etõrjema|as raudwood! Seda naiskodanikku, viljapuu-aiaga müüa tunde odavasti. Aida 12—5. Küsida Elvast kaup kes kolmapäeva lõunal Laupäeval, 31. aug. s. a. valge angoora Vacht. mees Rätsepa'lt, Kesk antakse Kesk tn. 16—4. tn. I või telef. 49. käesolevast nädalast alates on Algus k, 21, lõpp k. 3 h. JCui Heie Kirsipuu. kassipoja Kalevi t. 18 ühes võttis, köetud Tants kahe orkestri Müüa 2 valget nime saatel. Mängib parem deta Müüa Annan palun kassipoeg tagasi reedel Ja laupäeval jazz. Einelaud. marmor* antiik-vitriin vene keele tuua, või neid, kes tea hauaplaat! midagi vaiate tunde vad kinnihoidjast, tea Pääs 50 senti. (puhvet), väike puh tada Kalevi 18—1 TARTU SAUNAOMANIKUD marmor-pesulaud ja vet, rokokoo saalimöü oma meetodi järele Lell. Toimkond. surnuaiapink. Näha kiireks äraõppimiseks. Puiestee 19—5, kella 10 bel jne. Filosoofi 14— KUULUTAGE SELLEST 1. Martinson. Kaluri tn. 28—1. Iljin. —1 ja 5—7 p. 1. Mar 28. aug. kaotatud tinson. Kauba t. POSTIMEHES Odavasti müüa: Riidaias naisterahva Imajõe sauna Müüa suured kantselei raani.- VPOSTI 1 kapid, suured riiulid, käekott kõik osakonnad on köetud mootor võtab ..Postimehe*' tel laiad põrandariided, TELA47O2 :484'44 Ausat leidjat palun vae MUMISfU lauad ja mitmesug. muu limisi ja kuulutusi vas reedel Ja laupäeval ratas Parimaid tulemusi saa mööbel. Tartu Saksa tu EDUARD ROOS. vatasu eest ära tuua Ühispank, Lossi tän. 3, leiubüroosse või Võru 98 kuupsm. Tiigi 69. vutate kuulutamisega 32—8. Asmer. &aaaeintfta saun Pari. kella 11—1. Odawastt Postimehe» veergudel Vaimastveres naistele reedel ja meestele laupäeval. Kaotatud 2t5, augusfi müüa mitmes, head kau Müüa 2 head omaette kõigi oma päevaküsi müüvad ..postim." ük muste otstarbekohaseks 3ia kuutuiused pakuvad s. a. õhtul teel Luualt Kohe müüa pa: 2 noota, 3 abarat, korterit siknumbreid ning võ Raadivere külani taotud sepa-kruustang, lahendamiseks tavad teilim. ja kuulut kioimaia mõtteline #sa 6-tollised voodrilauad, 1 1 suurem 2-toai. ja 1 toitul 10 aastat kesanud- ja väh. 4—5-toal. Käidav vastu: M. ROOS «- 1 korter, parimas, rajoonis. Koridorisüsteem sama vanad tammelau tn. (loomakl. rajoon). Pedja ühiskauplua; L. ad. Näha Tähe tn. 135 Küsida: Narva tn. 127 Ausat leidjat palutakse vannituba ja avarad kõrvalruumid. Küsida adv. OLESK Vaimastve teatada Kuremaa kotis J. ülikinann, Aleksandri 7, telel. 30—73. —2. Meier. —2. Matto, re aa. taablilc Palamuse.

Telefonid Tartus: Kella 9—15 kodukeskjaam «Postimehe" kuulutuste hinnad: Kuulutuste kirjaga: kuulu «POSTIMEHE" TELLIMISHINNAD: Vastutav peatoimetaja Max Laosson. 40-80, kaugekõned toimetusele informatsiooni tuste küljel 5 senti, teksti ees 12 senti, teksti sees 15 senti mm. 1 kuu postiga 1 kr. 80 s. postita 1 kr. 55 vastuvõtmiseks 29-86, joonealuse toimetaja 4308, Kohaotsimiskuulutused poole hinnaga. Kuulutuste koha 8 10 4 Väljaandja: E. K.-ü. „Postimees". raamatukauplus 22-50. Peale kella 15 ja puhke valiku soove täidetakse ainult võimalust mööda. 25 päeviti: toimetuse kaugekõned 2986, Tartu 5 50 toimetus ja peakontor Tartus, b 75 ülikooli tänav 21/23. teated, sport 40-81, ajalehe trükikoda ja toime Kuulutusi võetakse vastu äripäeviti: ..Postimehe" peakon 8 tuse öövalve peale keskööd 40-82, kontor 40-83, toris kl. 8.30-st kuni 18-ni, «Postimehe" raamatukaupluses, 15 50 peatoimetaja ja toimetuse sekretär 40-84. Suurturg 16. kl. 8-st kuni 17-ni, «Postimehe" TaUinna kon Välismaale: Lätti % kr., Leetu S kr Toimetus ja kontor Tallinnas, Viru tn. li. Aadressi muutmine 25 sentimujale 4—5 kr. k. toris kl. 9-st kuni 15 30-ni. Puhkepäeval: «Postimehe" pea TELLIMISI Peatoimetaja kõnetunnid Tartus kella 11—12, Telefonid Tallinnas: Toimetus 436-81 ja 482-95, kontoris tel. 40-83 kl. 18 kuni 19-ni. «Postimehe" .-V.ASTU Postiasutused ja kontor 436-11. esindajad koha peal. «Postimees" iga ?Bev" varahommikul. Trükitud trükikojas, Tartus,