TARTUMAA VÕÕRAMAISED PUITTAIMED VEERANDSAJANDI MUUTUSTES

Jüri Elliku, Aleksei Paivel, Heldur Sander

SISSEJUHATUS

Käesolev töö võtab kokku Tartumaal kasvavad võõramaised, Eestisse introdutseeritud puittaimed ning see põhineb materjalil, mis koguti aastail 1957-60 ja 1985. Antud materjal on mõningas osas ja nimestikena avaldatud varem (Paivel 1960a,b; Elliku, Paivel 1989a,b,c; Elliku, Sander, Tamm 1991), siinne käsitlus analüüsib kogu andmestikku sügavamalt. Vaatleme, kuidas on muutunud uuritud objektide liigiline koosseis 25 aasta jooksul. Tartumaad käsitleme antud töös nüüdisaegseis piirides, seega endise rajooni ulatuses. Arvestades Tartu linna olulisust ja eripalgelisust, on see käesolevast ülevaatest välja jäetud. Siit tulenevalt jäävad välja ka sellised Tartu linna objektid, nagu TÜ Botaanikaaed, Karlova, Raadi, ja Tähtvere park, endise Metsainstituudi kollektsioonid ning EPMÜ metsandusteaduskonna dendropark Emajõe lammil. Samuti ei käsitle me Järvselja õppe- ja katsemetskonna puittaimede kollektsioone, mis oma ajaloo ja mitmekesisuse poolest vajavad eraldi käsitlust. Uuritud objektid hõlmavad eelkõige kunagisi mõisa- ja pastoraadiparke. Elulõngade (Clematis), rooside (Rosa) ja sirelite (Syringa) kultivare (kultuurvorme ehk sorte) antud töös ei käsitleta. Samuti jäid välja viljapuude – aed-õunapuu (Malus domestica), kirsi-, ploomi- ja kreegipuude (Prunus) ja hariliku pirnipuu (Pyrus communis) – ning marjapõõsaste – sõstarde (Ribes) ja hariliku vaarika (Rubus idaeus) – tarbesordid. Täiendavalt võeti siiski arvesse meil looduses harva esinevad liigid – harilik jugapuu (Taxus baccata), harilik näsiniin (Daphne mezereum), harilik kikkapuu (Euonymus europaea), punapaju (Salix purpurea), pooppuu (Sorbus intermedia) ja künnapuu (Ulmus laevis) ning vormidest hariliku kadaka vorm (Juniperus communis f. suecica), halli lepa vorm (Alnus incana f. laciniata) ja arukase vorm (Betula pendula f. crispa).

PUITTAIMEDE TAKSONOOMILINE KOOSSEIS

Aastail 1957-60 inventeeriti 87 mõisa- ja pastoraadiparki, neis konstateeriti 131 puittaimetaksoni (liigi ja liigisisese ühiku) olemasolu. 1985. aastal inventeeritud 59 (67,8% varasematest) punktis konstateeriti aga 199 taksoni olemasolu, seega 68 võrra rohkem. Ühiseid, mõlema inventeerimise käigus registreeritud taksoneid oli 112. Selgus, et 25 aasta jooksul oli välja langenud 19 taksonit (14,5%) ja juurde tulnud 87 taksoni (66,4%) esindajaid. Kahe inventeerimise käigus registreeriti 93 punktis üldse 218 taksonit, mis kuuluvad 34 sugukonda ja 73 perekonda. Okaspuid oli nende seas 53 (24,3%) taksonit 9 perekonnast (12,3%). Väärib märkimist, et vaatamata mõnevõrra karmimatele kliimatingimustele võrreldes näiteks Lääne-Eestiga, on Tartumaa parkides esinev introdutseeritud dendrofloora kaunis liigirikas ja seda tänu eeskätt mõningatele endistele koolidele ja majanditele, kes 1970.–80. aastail hoolitsesid vanade parkide korrasoleku eest ning täiendasid neid mitmete huvitavate puu- ja põõsaliikidega. Süstemaatiliste ühikute analüüsist ilmneb, et aastail 1957–60 ja 1985 registreeritud puittaimede taksonoomilne koosseis oli mõnevõrra erinev: 1985. aastal oli liikide osatähtsus veidi väiksem ja kultivaride oma veidi suurem, kui aastail 1957–60 (tabel 1). Tabel 1 Table 1 Puittaimede taksonoomiline koosseis Taxonomic composition of woody plants

Süstemaatilised 1957–60 1985 Üldse registreeritud/ ühikud/Unit At all Arv % Arv % Arv % Liigid/Species 92 70,2 136 68,3 147 67,4 Alamliigid/ 3 2,3 3 1,5 3 1,4 Subspecies Teisendid/Varietas 5 3,8 9 4,5 10 4,6 Vo r mi d / Forms 4 3,1 6 3,0 7 3,2 Hübriidid/Hybrids 6 4,6 8 4,1 10 4,6 Kultivarid/Cultivars 21 16,0 37 18,6 41 18,8 Kokku/All 131 100 199 100 218 100

ESINEMISSAGEDUS

Märkimisväärse esinemissagedusega (üle 25 leiukoha) olid Tartumaal aastail 1957–60 alljärgnevad 15 puittaimetaksonit, kuid rohkem kui 50-protsendilise esinemissagedusega (üle 44 leiukoha) oli siiski vaid 3 (2) taksonit (sulgudes siin ja allpool leiukohtade arv 1985. aastal). Okaspuudest oli kõige laiema levikuga (esinemissagedus 48,3%) harilik elupuu (Thuja occidentalis) – 42 (29) leiukohta, järgnevad euroopa lehis (Larix decidua) – 36 (17), siberi nulg (Abies sibirica) – 32 (24), siberi lehis (L. russica) – 29 (17) ja palsaminulg (A. balsamea) – 27 (26) leiukohta. Siit näeme, et 25 aasta jooksul on toimunud teatud muutused, hariliku elupuu kõrval on rohkem esile kerkinud palsami- ja siberi nulg. Lehiseid on ilmselt kõrge ea tõttu rohkem välja langenud kui teisi okaspuuliike. Põõsastest oli kõige laiema levikuga (esinemissagedusega 90,8%) harilik sirel (Syringa vulgaris) – 79 (45) leiukohta, järgnevad suur läätspuu (Caragana arborescens) – 63 (39), harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) – 48 (26), punane leeder (Sambucus racemosa) – 42 (22) ja harilik pihlenelas (Sorbaria sorbifolia) – 37 (18) leiukohta. Mõnevõrra vähem oli levinud näärelehise kibuvitsa kultivar (Rosa spinossima 'Plena') ja taraenelas (Spiraea chamaedryfolia), mõlemaid esines 33 (16 ja 15) leiukohas ning pajulehine enelas (S. salicifolia) – 30 (6) leiukohas. Lehtpuudest olid suurima levikuga harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum) ja hõberemmelga kultivar (Salix alba 'Sericea'), vastavalt 31 (24) ja 30 (8) leiukohaga. Võrreldes aastaid 1957-60 ja 1985, selgub, et esinemissagedus oli suurenenud torkava kuuse kultivaril (Picea pungens 'Glauca') – 23,0-lt 44,1%-ni (20 leiukohalt 26-ni), tõustes 1985. aastal palsaminuluga ühele tasemele. Levinumatest okaspuudest oli osatähtsus suurenenud ka alpi seedermännil (Pinus cembra) – 23,0-lt 33,9%-ni. Mõlemal juhul esines alpi seedermändi 20 leiukohas. Esinemissagedus oli suurenenud veel ungari sirelil (Syringa josikaea) ja villasel lodjapuul (Viburnum lantana), vastavalt 14,0-lt 35,6%-ni (12 leiukohalt 21-le) ja 16,1-lt 25,4%-ni (14 leiukohalt 15-ni). Esinemissagedus oli vähenenud kõigil mainitud levinumatel põõsaliikidel, enim pajulehisel enelal – 34,5-lt 10,1%-ni, lehtpuudest aga hõberemmelga kultivaril – 34,5-lt 13,6%-ni ja palsamipaplil (Populus balsamifera) – 27,7-lt 11,9%-ni (24 leiukohalt 7-ni). Tingitud on see mõningate parkide allakäigust, puude vanusest ja osalt ka parkides tehtud korrastustöödest. Enamus puittaimetaksoneist esines väga harva, neid registreeriti vaid 1–3 leiukohas (tabel 2). Aastail 1957–60 oli selliseid 77 (58,8%) ja aastal 1985 125 nimetust (62,8%), kusjuures ainult ühes leiukohas esines vastavalt 47 ja 78 taksonit, ehk 35,9 ja 39,2%. Võrreldes aastaid 1957–60 ja 1985, on puittaimede esinemissagedus vähenenud ning kasvanud on väiksema osatähtsusega liikide arv. Sagedate ja üsna sagedate liikide arv on vähenenud 15-lt (aastail 1957–60) 6-le (aastal 1985). Tabel 2 Table 2 Puittaimede esinemissagedus Frequense of woody plants

Esinemissagedus Leiukohtade 1957–60 1985 Frequense of woody plants arv/Number Arv/ % Arv/ % of site Number Number rr (rarissimo) – väga harva 1–3 77 58,8 125 62,8 r (raro) – harva 4–7 15 11,5 36 18,1 st r (sat raro) – üsna harva 8–12 11 8,4 18 9,1 p (passim) – pillatult 13–25 13 9,9 14 7,0 st fq (sat frequenter) – üsna 26–50 13 9,9 6 3,0 sage fq (frequenter) – sage 51–100 2 1,5 - - Kokku – 131 100 199 100

SILMAPAISTVAMAD PUUD JA PÕÕSAD

Siin võtame vaatluse alla mõne laiema levikuga liigi suuremate mõõtmetega isendid ning Eestis suhteliselt harva esinevad puud ja põõsad. Osa neist on ära toodud meie varasemas töös (Elliku, Sander, Tamm, 1991). Toodud puude mõõtmete juures oleme täiendavalt kasutanud ka 1998. aasta inventeerimise andmeid, mis Tartumaal hõlmasid 7 parki (Kaitsealuste parkide, puistute ja istandike ..... 1998). Allpool on edasi antud isendite kõrgused (h) ja rinnasdiameetrid (d). Suurte mõõtmetega puid on Tartumaal üsna palju. Nimetada võib siin järgmisi 14 taksoni esindajaid: siberi nulg (Abies sibirica) Suure- pargis – h=25,5 m, d=64 cm (1998), euroopa lehis (Larix decidua) Vara pargis – h = 35,5 m, d = 125 cm (1998), Mäksa pargis – h = 30,5 m, d = 112 cm (1985), h = 34,5 m, d = 112 cm (1998) ja Suure-Kambja pargis – h = 22,5 m, d = 109 cm (1957–60), h = 22,5 m, d = 138 cm (1985), siin esinevaid euroopa lehiseid on peetud Eesti vanimateks, need on istutatud umbes 1735. aastal (Paivel 1960a,b); alpi seedermänd (Pinus cembra) Alatskivi pargis – h = 24,5 m, d = 60 cm (1957-60), h = 28,1 m, d = 66 cm (1985); siberi seedermänd (P. sibirica) Luunja pargis – h = 22,5 m, d = 55 cm (1998); valge mänd (P. strobus) Mäksa pargis – h = 22,8 m, d = 103 cm (1985), h = 26,5 m, d = 64 cm, h = 21,5 m, d = 1,75 m kõrgusel 89 ja 43 cm (1998) ning Suure-Rõngu pargis – h = 27,5 m, d = 88 cm (1985); harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) ja selle teisend (P. menziesii var. glauca) Luunja pargis vastavalt – h = 25,5 m, d = 58 cm ning h = 26,0 m, d = 63 cm (1998); hariliku vahtra kultivar (Acer platanoides 'Schwedleri') Mäksa pargis – h = 25,0 m, d = 82 cm (1985), h = 26,5 m, d = 88 cm (1998) ja Suure-Rõngu pargis – h = 21,5 m, d = 68 cm (1985); hall pähklipuu (Juglans cinerea) Valguta pargis – h=18,5 m, d=102 cm (1957-60) ja h=16,2 m, d=112 cm (1985); euroameerika papli kultivar (Populus × canadensis 'Marylandica') Kambja pastoraadi pargis – h = 32,0 m, d = 129 cm (1985); loorberpappel (P. laurifolia) Mäksa pargis – h = 28,5 m, d = 77 cm (1998); punakas remmelgas (Salix × rubens) Luke pargis – h = 31,5 m, d = 181 cm (1957-60), h = 36,0 m, d = 207 cm (1985), nii kõrguse kui ka jämeduse poolest on see üks Eesti suurimaid remmelgaid; läiklehine pärn (Tilia × euchlora) Luke pargis – h = 14,5 m, d = 65 cm (1998); künnapuu (Ulmus laevis) Suure- Kambja pargis – h = 22,3 m, d = 123 cm (1985). Küllaltki tähelepanuväärne oli Tartumaal Eestis suhteliselt harva esinevate taksonite arv. Enamasti esinesid nad ainult ühes leiukohas. Ülevaate annab neist tabel 3, kus on toodud 31 taksoni esindajad. 13 taksonit registreeriti aastail 1957-60 ja 23 taksonit aastal 1985. Ühiseid taksoneid oli kõigest 5, mis näitab, et varem registreeritutest on 8 taksoni esindajad hävinud. Tabel 3 Table 3 Haruldased puud ja põõsad Rare trees and bushes

Taksoni nimetus Esinemise Puittaimede esinemine (+) ja Name of taxa Koht/Locality mõõtmed/Occurrence (+) and dimensions 1957-60 1985 Abies homolepis – nikko nulg Matjama puukool h=3,3 m, d=4 cm A. lasiocarpa – mäginulg Matjama puukool h=4,1 m, d=7 cm A. veitchii – jaapani nulg Ülenurme park h=1,5 m h=15,0 m, d=26 cm Larix kaempferi – jaapani lehis Kokora park h=22,0 m - S.-Kambja park + - Uderna park + h=22,0 m, d=32 cm (1998) Pinus koraiensis – korea Ulila suveaed + seedermänd Taksoni nimetus Esinemise Puittaimede esinemine (+) ja Name of taxa Koht/Locality mõõtmed/Occurrence (+) and dimensions 1957-60 1985 P. nigra – must mänd Mäksa park + h=22,0 m, d=57 cm Pseudotsuga menziesii 'Glauca Ülenurme park h=4,0 m - Pendula' – hariliku ebatsuuga d=7 cm kultivar Thuja plicata – hiigel-elupuu Tammistu h=11,1 m, d=27 ja 16 koolipark cm Acer mandshuricum – Vorbuse park - h=7,0 m, d=18 ja 13 mandzuuria vaher ja 13 cm A. saccharinum – hõbevaher park - h=9,5 m Ulila suveaed + Betula alleghaniensis – Valguta park h=14,5 m, h=17,3 m, d=33 cm kollane kask d=29 cm B. ermanii – kivikask Ulila suveaed h=9,0 m, d=16 cm B. papyrifera – paberikask Ulila suveaed h=13,0 m, d=17 cm Cercidiphyllum japonicum – Ulila suveaed h=3,5 m juudapuulehik ?Chamaecytisus ruthenicus – Kurista park h=2,0 m - vene ubapõõsas Crataegus chrysocarpa – Mäksa park H=4,0 m - ümaralehine viirpuu C. dahurica – dauuria viirpuu Ulila suveaed h=7,0 m C. punctata – täpiline viirpuu Kodijärve + - park + + Forsythia ovata – korea Ülenurme park - h=2,3 m forsüütia Juglans nigra – must Kammeri park h=3,5 m - pähklipuu d=3,5 cm Lonicera pileata – madal Uderna park - + kuslapuu (õitses) Populus koreana – korea Meeri park + - pappel P. nigra 'Italica' – musta papli Ropka park h=16,5 m - kultivar (Nõo khk.) d=46 cm Prunus serotina – Rõngu pastoraat - h=4,2 m, d=11 cm hilistoomingas Ulila suveaed + P. virginiana – virgiinia Tammistu h=6,6 toomingas koolipark Spiraea crenata – täkiline Luunja park + - enelas S. tomentosa – viltjas enelas Alatskivi h=0,7 m Keskkooli park S. trichocarpa – Alatskivi + karvaseviljaline enelas Keskkooli park Tilia americana – ameerika Põvvatu park - h=12,9 m, d=32 cm pärn Ulila suveaed h=10,0 m, d=20 ja 20 ja 16 ja 9 cm T. platyphyllos 'Laciniata' – Meeri park h=1,2 m - Taksoni nimetus Esinemise Puittaimede esinemine (+) ja Name of taxa Koht/Locality mõõtmed/Occurrence (+) and dimensions 1957-60 1985 suurelehise pärna kultivar Viburnum sargentii – Sargenti Meeri park - h=1,8 m lodjapuu

MUUTUSED PUITTAIMESTIKU LIIGIRIKKUSES JA TÄHTSAMAD KASVUPAIGAD

Nagu eespool märgitud, on Tartumaa parkide puittaimestiku liigirikkus 25 aasta jooksul suurenenud. Liigirikkuse tõusus ilmnes ka mõningane eripära. Selgus, et aastail 1957-60 inventeeritud 87 pargi keskmine taksonite arv oli 13 ja 1985. aastal 59 pargi keskmine taksonite arv 19. Mõlemal korral inventeeritud 54 pargis ulatus taksonite arv aastail 1957- 1960 4–40-ni (keskmiselt oli 15 taksonit) ning 1985. aastal 1–31-ni (keskmiselt 17 taksonit), mis samuti näitab taksonite arvu kasvu. Tuleb siiski märkida, et taksonite arv oli suurenenud 24 pargis ja vähenenud 30 pargis. Taksonite arvu kasv 24 pargis oli siiski keskmiselt suurem, kui vähenemine ülejäänud parkides. Parkides toimunud muutusi näitab ka tabel 4. Siit nähtub, et 1-10 ja 11-25 taksoniga parkide osatähtsus oli aastail 1957–1960 suhteliselt lähedane – vastavalt 48,3 ja 46,0%, 1985. aastal aga domineerisid 11-25 taksoniga pargid 47,5%-ga. Kõige enam oli taksonite arv suurenenud Põvvatu pargis – 6 taksonilt 49-ni, järgnesid Ilmatsalu ja Vana-Kuuste park, vastavalt 8-lt 29-ni ja 10-lt 31–ni ning Vorbuse park – 20-lt 37 taksonini. Vähenenud oli taksonite arv Mäksa pargis – 29-lt 15-ni, Suure-Konguta pargis – 31-lt 18-ni ja Ülenurme pargis – 40-lt 27 taksonini.

Tabel 4 Table 4 Parkide ja arboreetumite jaotus liigirikkuse alusel Distributionof arboreta and parks on the basis of the species richness

Leiukoha Leiukohtade arv/Number of sites liigirikkus 1957–60 1985 Number of species Arv % Arv % 1–10 42 48,3 20 33,9 11–25 40 46,0 28 47,5 26–50 5 5,7 10 16,9 51–100 – - 1 1,7 Kokku 87 100 59 100

Aastail 1957–60 olid liigirikkaimad Meeri ja Ülenurme park, neis esines 40 taksonit, järgnesid Kammeri ja Suure-Konguta park, vastavalt 34 ja 31 taksoniga. 1985. aastal oli liigirikkaim Ulila suveaed, kus kasvas 74 nimetust puittaimi, neist mitmed suhteliselt haruldased, nagu roomav kadakas (Juniperus horizontalis), hariliku kuuse vorm (Picea abies f. virgata), korea seedermänd (Pinus koraiensis), hõbevaher (Acer saccharinum), kivikask (B. ermanii), paberikask (B. papyrifera), arukase vorm (B. pendula f. crispa), ümaralehine tselaster (Celastrus orbiculatus), juudapuulehik (Cercidiphyllum japonicum), Douglase viirpuu (Crataegus douglasii), toringo õunapuu (Malus toringo), hilistoomingas (Prunus serotina), jaapani sirel (Syringa reticulata) ja selle teisend (S. reticulata var. amurensis) ning ameerika pärn (Tilia americana). Ulila suveaia rajamisel oli suuri teeneid tollase turbatööstuse mehaanikatsehhi vanemmeistrina töötanud Sulev Nigulil. Aias oli varem 194 sorti puid ja põõsaid, 200 roosiga rosaarium ning pargis olid ka tiigid. Suveaed müüdi 1995. aastal maha, praeguseks on see peaaegu hävinud (Nuust 2000). Ulila suveaiale järgnesid liigirikkuselt Põvvatu park – 49, Rannu kooli park – 38 ja Vorbuse park – 37 taksoniga.

KOKKUVÕTE

Aastail 1957-60 ja 1985 inventeeritud Tartumaa parkidest nähtub, mil määral on 25 aasta jooksul muutunud nende liigiline koosseis enam kui sada aastat pärast rajamist. Puittaimede liigirikkus oli vähenenud parkides, kus hooldamine oli soikunud ning suurenenud neis, mida hooldati hästi ja seda eelkõige seal, kus mõisahoonetes paiknesid majandite keskused või koolid. Siit tulenevalt oli Tartumaa rikastunud paljude uute puittaimedega, mida varem ei olnud registreeritud. Samas tuleb märkida, et aastail 1957-60 oli enamik säilinud puittaimedest pärit veel mõisaaegadest ning need olid üle elanud ka 1940. aastate karmid talved.

KIRJANDUS

Elliku, J, Paivel, A. 1989a. Andmeid Tartu rajooni dendrofloorast. – Ratas, R. (toim.). Põllumajandus ja keskkonnakaitse. -Elva, 110–115. Elliku, J, Paivel, A. 1989b. Introdutsentide esinemisest Tartu rajooni parkides ja dendroloogilistes kollektsioonides. I osa. – Ratas, R. (toim.). Põllumajandus ja keskkonnakaitse. Tallinn-Elva, 115–118. Elliku, J, Paivel, A. 1989c. Introdutsentide esinemisest Tartu rajooni parkides ja dendroloogilistes kollektsioonides. II osa. – Ratas, R. (toim.). Põllumajandus ja keskkonnakaitse. Tallinn-Elva, 118–121. Elliku, J., Sander, H., Tamm, H. 1991. Haljastute puit- ja rohttaimestiku uurimine Tallinna Botaanikaaias. – Tallinna Botaanikaaia uurimused IV. Botaanika ja ökoloogia. Tallinn, 43–55. Kaitsealuste parkide, puistute ja istandike looduskaitselise olukorra hindamine ja nimistute korrastamine. 1998. Lepingulise töö lõpparuanne. Vastutav täitja H. Tamm. Tallinna Botaanikaaed, 114 lk. Käsikiri Tallinna BA-s. Nuust, V. 2000. Ulila suveaed omanikul ristiks kaelas. – Postimees, 8. juuni. Tartu esilehekülg. Paivel, A. 1960a. Mõnede maaparkide olukorrast. – Sotsialistlik Põllumajandus, 15(8), 364– 366. Paivel, A. 1960b. Pargid ja dendraariumid. – Kumari, E. (toim.). Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 191–205.

ALIEN WOODY PLANTS IN : TWENTY-FIVE YEARS OF CHANGES Summary

Jüri Elliku, Aleksei Paivel, Heldur Sander

This article presents an analysis of the changes in the richness of foreign woody plants in the South-East Estonian county of Tartumaa that had occurred between two periods, 1957–1960 on the one hand and 1985 on the other, as evidenced by the inventories made of the Tartumaa arboreta and parks in these years. 87 estate and parsonage parks were entered in the inventory in 1957–1960. A total of 131 taxa (specific and intraspecific units) was registered in these parks. The inventories of 1985, however, evidenced 199 taxa in 45 arboreta and parks, marking an increase by 68 taxa. The number of taxa registered during both periods of stocktaking was 112. Thus it appears that the specimens of 19 old taxa (14.5%) had disappeared from while those of 87 new taxa (66.4%) had emerged in the stock over the 25 years. In total, 218 taxa in 93 habitats were registered in these two periods. Of that number, 53 taxa (24.3%) were coniferous trees. A systematic unit analysis reveals that the taxonomical composition of the woody plants registered in 1957–1960 on the one hand and in 1985 on the other was somewhat different: in 1985 the relative importance of species was lower and that of cultivars higher than in 1957– 1960 (Table 1). Of remarkable incidence in Tartumaa (25 or more habitats) were 15 taxa in 1957–1960 and 6 taxa in 1985. Three and two taxa, respectively, manifested an incidence in excess of 50% percent (more than 44 habitats). In 1957-1960 the most extensive spread among coniferous trees (incidence 48.3%) was credited with Thuja occidentalis – 42 habitats (29 in 1985), followed by Larix decidua – 36 (17), Abies sibirica – 32 (24), L. russica – 29 (17) and A. balsamea – 27 (26). The most widespread species among deciduous trees in 1957–1960 was Aesculus hippocastanum – 30 habitats (8 in 1985), followed by – Salix alba 'Sericea' 31 (24). Of shrubs the most widespread (incidence 90,8%) in these years was Syringa vulgaris – 79 (45), followed by Caragana arborescens – 63 (39), Philadelphus coronarius – 48 (26) Sambucus racemosa – 42 (21) and Sorbaria sorbifolia – 37 (18). Almost all the most widespread coniferous trees mentioned above displayed a decrease in their incidence between these two periods, most markedly Picea pungens 'Glauca' – from 23.0% to 44.1%. The majority of woody plant taxa manifested an extremely low incidence, being found in only 1–3 habitats (Table 2). The number of such taxa was 77 (58.8%) in 1957–1960 and 125 (62.8%) in 1985. It appeared that the number of taxa occurring only in 1–3 habitats had decreased whereas that of taxa occurring in 4–12 habitats had increased, with the number of taxa occurring in 13–50 habitats having decreased again. An overview of rare trees is presented in Table 3. In 1957–1960 the greatest richness in species was manifested by the Meeri and Ülenurme park – 40 taxa, followed by the Kammeri park– 34, and the parks in Suure-Konguta – 31. In 1985 the list was again topped by the park in Ulila – 74 taxa, followed by the Põvvatu park – 49, the Rannu park – 38 and the Vorbuse park – 37. The changes that had occurred in the parks between the two periods are also reflected in Table 4. It appears from the table that the share of parks containing 1–10 taxa had substantially decreased by 1985 – from 48.3% to 33.9% while the number of woody plants in the parks with greater specific richness had increased. In absolute terms the largest increase in the number of taxa had taken place in the park of Põvvatu – from 6 to 49. It was followed by the park of Ilmatsalu – from 8 to 29 and that of Vana-Kuuste – from 10 to 31. The most decrease in the number of taxa had taken place in the park of Mäksa – from 29 to 15. It was followed by the park of Ülenurme – from 40 to 27, that of Suure-Konguta – from 31 to 18.