Kinnitatud MTÜ Terra Maritima üldkoosolekul 04.03.2008.a.

Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 3 Metoodilised põhiprintsiibid ...... 3 Mõisted...... 3 PIIRKONNA TURISMIRESSURSSIDE AUDIT ...... 6 Piirkonna üldiseloomustus ...... 6 Matsalu piirkonnaga piirnevad külastuspiirkonnad ...... 10 Inimressursid ...... 11 Loodusressursid ...... 11 Aktiivsed tegevused ...... 12 Kultuuri- ja ajalooressursid ning sündmused...... 13 Turismispetsiifilised ja toetavad teenused...... 13 ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS ...... 15 Suundumused maailma ja Euroopa turismis ...... 16 Hetkel piirkonda külastavate klientide portfoolio...... 16 Olulisimad positiivsed ja negatiivsed arengusuundumused...... 18 Soovitud külastajate portfoolio ja potentsiaalsed arengusuundumused...... 19 SWOT analüüsi tulemused...... 21 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004- 2007 tegevuskava analüüs ...... 24 ARENGUSTRATEEGIA AASTATEKS 2008-2015 ...... 26 Arenguvisioon ja missioon ...... 26 Arengukava rakendamise põhimõtted ...... 27 Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused aastateks 2008-2010...... 29 Piirkonna arengukava seotus riikliku ning regionaalsete arengukavade ja - strateegiatega ...... 36 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 38 Lisa 1. Töörühmade liikmed...... 40 Lisa 2. Koostööpiirkonna loodusressursside inventuur ...... 41 Lisa 3. Koostööpiirkonna aktiivsete tegevuste inventuur...... 51 Lisa 4. Koostööpiirkonna ajalooliste ja kultuuriliste ressursside inventuur ...... 58 Lisa 5. Koostööpiirkonna ürituste inventuur ...... 64 Lisa 6. Koostööpiirkonna turismispetsiifilise ja toetavate teenuste inventuur...... 66 Lisa 7. Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused aastateks 2004-2007 (analüüsi tabel) ...... 73 Lisa 8. Trendid Euroopa turismis ...... 78

2 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

SISSEJUHATUS

Kuue valla, so Läänemaalt Lihula, Ridala, Hanila, Martna ning Pärnumaalt Koonga ja Varbla, piirkonda (edaspidi Matsalu piirkond) mõjutab selgelt ühine turismitõmbetegur – Matsalu Rahvuspark.

Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava 2008-2015 aluseks on võetud eelnev turismi arengukava – Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007.

Mittetulundusühing Terra Maritima (edaspidi TM) on tegutsenud alates 2006. aastast. TM asutajad ja liikmed on Matsalu piirkonna vallad. Enne TM-i asutamist, viidi Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007 tegevused ellu valdade ja Matsalu Rahvuspargi Administratsiooni vahel 2004. aastal sõlmitud koostöölepingu alusel.

Arengukava uuendamise tingis dokumendi “Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007” aegumine.

Käesolev arengukava lähtub riiklikus turismiarengukavas välja toodud tegevussuundadest ning arvestab turismi- ja puhkemajandusega kaasnevate keskkondlike, sotsiaalsete kui ka majanduslike mõjudega piirkonnas.

Metoodilised põhiprintsiibid

Arengukava koostamist juhtisid TM-i juhatus ja liikmed ning arengukava koostamiseks kutsuti kokku turismiasjaliste ring (vt Lisa 1). Arengukava koostamist nõustasid Läänemaa Arenduskeskus ja Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ning Tartu Ülikool Pärnu Kolledz.

Arengukava kinnitab TM-i üldkoosolek.

Protsessi läbiviimisel ning lõpptulemi koostamisel järgiti jätkusuutliku arengu printsiipe, püüdes leida optimaalset tasakaalu turismi- ja puhkemajanduse arendamisega kaasnevate keskkondlike, sotsiaalsete ja majanduslike mõjude vahel.

Arengukava koostamisel läbiti järgmised etapid: 1) Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007 analüüsimine ning olemasolevate turismi- ja puhkemajanduse ressursside ja toodete inventuuri läbiviimine; 2) töörühmade (kliendi portfoolio, SWOT, arengusuundmused) läbiviimine; 3) eesmärkide püstitamine perioodiks 2008-2015 ja tegevuskava 2008-2010 koostamine (sh sidumine võimalike rahastusallikatega) eesmärkide saavutamiseks; 4) arengukava avaliku arutelu läbiviimine; 5) arengukava lõplik vormistamine ja kinnitamine.

Arengukava elluviimist kajastab peatükk “Arengukava rakendamise põhimõtted”.

Mõisted

Käesolevas dokumendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses.

Klientide portfoolio on sihtkoha arengu seisukohast kõige sobilikema sihtrühmade

3 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 välja valimine ning nendele tegevuste (tootearendus, turundus jne) suunamine, selleks et kaitsta sihtkoha jätkusuutlikkust pikaajalises perspektiivis ning kasutada piiratud finantsvahendeid efektiivselt.

Piirtaluvus (taluvuspiir) on maksimaalne inimeste arv, kes võivad sihtkohta külastada tekitamata vastuvõetamatuid muutusi sihtkoha füüsilises ja sotsiaalses keskkonnas ja ilma et langeks külastajate poolt tajutava külastuselamuse kvaliteet (Mathieson, Wall 1982).

Puhkemajandus ehk rekreatsioon on valdkond, mis tegeleb virgestuse, töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealadel. Eristatakse igapäevast rekreatsiooni (aias, haljasalal), nädalalõpu rekreatsiooni (asulalähedasel puhkealal ja haljasvööndis) ning pikaajalist puhkust (suvituspiirkonnas ja turismimatkal). Rekreatsiooni korral maksab ressursi kasutamise eest riik ehk maksumaksja (Ökoloogia leksikon 1992).

Pärandkooslus ehk poollooduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud (puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud ning puiskarjamaad) (Talvi 2001: 5).

Sihtrühm on ühiste tunnusjoontega inimgrupp. Üldise inimhulga segmentimiseks (gruppideks jaotamisel) kasutatakse väga mitmeid meetodeid, millest enimkasutatuteks turismis on segmentimine isiku- (sugu, vanus, rahvus, haridustase, sissetuleku suurus, jne), asukoha- (külastaja päritolumaa või –koht), psühhograafilis- (külastaja eelistused, soovid, harjumused, jne) ja reisimuutujate (reisieesmärk, elukoha kaugus sihtkohast, kulutatud raha hulk sihtkohas, hinnatundlikkus, kasutatud informatsiooni allikad, jne) järgi.

Siseturism on riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse.

Sissetulev turism on riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse.

Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on (Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 2007-2013): 1. majutus koos toitlustamisega; 2. reisitransport – lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport; 3. looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad; 4. reisiettevõtjad – reisikorraldajad ja -bürood; 5. reisisihi korraldajad – avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused.

Statistikas loetakse Maailma Turismiorganisatsiooni (World Tourism Organisation) määratluse järgi turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks. Turism jaguneb väljaminevaks, sissetulevaks ja siseturismiks.

Turismiarengukava on sihtkoha tasandil ressursside ja turu astmeline hindamise, tegevuskava ja järelevalve protsess, mille eesmärk on kohaliku toote või turu puudujääkide välja toomine, projektiideede esitamine nende lõhede täitmiseks ning ideede elluviimiseks vajalike tegevuste välja toomine (Godfrey, Clarke 2002).

Turismi mõjud on turismi arendamisega kaasnevad mitmed mõjud sihtkoha erinevatele keskkondadele. Tavapäraselt jagatakse turismi mõjud majanduslikeks,

4 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 sotsiaal-kultuurilisteks ja ökoloogilisteks mõjudeks. Majanduslikud mõjud on seotud turismimajanduse poolt loodud töökohtade, eelarve ja välisvaluuta sissetulekuga sihtkohas. Sotsiaal-kultuuriliste mõjude all analüüsitakse turismi mõju kultuurile, kogukonna elustiilile ja inimestevahelistele vastastikustele suhetele. Ökoloogilise keskkonnaga seotud mõjud hõlmavad muutusi maastikus ning looduslikus ja ehitatud keskkonnas.

Turismiressursside audit on turismisihtkoha turismipakkumise (tunnusjoonte, mis köidavad turiste kogukonnas) hindamine. Turismiressursid jagunevad loodus-, ajaloo- ja kultuuriressurssideks, üritusteks ja aktiivseteks tegevusteks ning turismispetsiifilisteks ja -toetavateks teenusteks (Godfrey, Clarke 2002: 7).

Turismiteenus(-toode) on terviklik külastuselamus, mis koosneb paljudest erinevatest materiaalsetest ja mittemateriaalsetest komponentidest, sh teenustest, mida külastaja oma reisi ajal kogeb.

Turist ehk ööbimisega külastaja on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas.

Väljaminev turism on riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi.

Ühepäevakülastaja on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata .

5 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

PIIRKONNA TURISMIRESSURSSIDE AUDIT

Piirkonna üldiseloomustus

Matsalu piirkond moodustab Eesti turismiruumist olulise osa (ligi 5% Eesti pindalast) hõlmates endas suurt ajaloo- ja looduspotentsiaali nii Matsalu Rahvuspargi kui ka rikkaliku ajaloopärandi näol (vt Joonis 1).

Joonis 1. Matsalu piirkonna paiknemine Eesti kaardil

Piirkonnas elab seisuga 1. jaanuar 2007.a. 11 124 inimest (vt Tabel 1), mis moodustab Eesti kogurahvastikust 0,8% (Statistikaamet 2007).

Tabel 1. Rahvastiku arv piirkonna omavalitsustes seisuga 01. jaanuar 2007.a.

Omavalitsus Inimeste arv Hanila vald 1735 Lihula vald 2852 Martna vald 997 Ridala vald 3175 Koonga vald 1328 Varbla vald 1037 KOKKU 11 124 Allikas: Rahvastikuregister

Piirkond omab suurt külastatavuse potentsiaali tänu seda läbivatele suurtele magistraaltrassidele, mille kaudu toimub mandri ühendus Eesti suursaarte Hiiu- ja Saaremaaga, teisalt asub piirkond kahe tugeva turismimagneti Pärnu ja Haapsalu vahel. Esimene annab võimaluse suurendada piirkonda külastajate arvu transiitreisijate arvel, kes hetkel piirkonnast lihtsalt läbi sõidavad ning suurte suvituslinnade jaoks on piirkond heaks tagamaaks, kuhu oma külastajaid saata, et pikendada nende viibimise kestust piirkonnas.

6 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Hanila valla peamisteks turismiressurssideks on mitmekesine loodus – kaitsealad, pikk mererand ning rikkalik ajaloopärand (piirkonnas on mitmeid varajase asutuse paiku: Vatla maalinn, Salevere salumägi, Virtsu linnus). Mõned loetletutest on juba välja arendatud külastajate vastuvõtmiseks, kuid Vatla maalinn ning Virtsu linnus vajavad head kontseptsiooni ning investeeringuid, et neist saaksid tulevikus turismiatraktsioonid. Lähemat ajalugu esindavad mitmed mõisahooned, mis hetkel on suhteliselt kehvas olukorras. Suuremat potentsiaali nähakse Vatla mõisas, kuhu soovitakse pikemas perspektiivis rajada seminari- ja koolituskeskus, koos vajaliku inventari ja teenustega. Turismi- ja puhkeatraktsioonidena võib veel välja tuua Puhtu laiu, kus on viidastatud matkarada ja puhkekoht, ning Laelatu puisniidu, kus on tagatud juurdepääs ka suure bussiga. Oluliseks tugevuseks turismi- ja puhkemajanduse arendamisel on heal tasemel infrastruktuur (riigi maanteed, sadam) ning paiknemine suure liikumistihedusega piirkonnas (Virtsu sadamast ligipääs Saaremaale).

Olemasolevaid atraktsioone aitavad elavdada mitmed piirkonnas toimuvad üritused. Kõige olulisemaks neist on Virtsu Merepäevad ning lisaks sellele veel mitmed rahvusliku taustaga üritused nagu laadad ja käsitööpäevad külades. Rahvusvahelise tuntuse on saavutanud üritused ja seminarid, mis toimuvad Polli Talu Loomingulises Keskuses ning põnevaid tegevusi ja üritusi korraldab Hanila muuseum. Pakutavate turismiteenuste poolest on vald hästi kaetud – majutust pakuvad Pivarootsi Tuulik, Pivarootsi mõis, Pivarootsi lastelaager, Kõrtsi talu ja Voosemetsa turismitalu. Toitlustusteenuseid pakuvad mitmed baarid ja kohvikud. Valla ainuke bensiinijaam asub samuti Virtsus.

Hanila valla nõrkuseks on kvaliteetsete toitlustuskohtade vähesus ning äärealadel teenuste puudumine. Kuigi vallal on pikk merepiir, puudub korralik mererand ja selle juures olev tugiinfrastruktuur, looduslikud atraktsioonid on suhteliselt kehvas olukorras ning ligipääs nendeni on raskendatud.

Lisaks eelpool nimetatud arendamist vajavatele objektidele soovitakse laiemas skaalas tegeleda vallas just loodusturismi arendamisega luues uusi matkaradasid, parandades ligipääsu loodusressurssidele ning jahiturismiga – peale Virtsu jahisadama välja arendamist.

Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused : Virtsu jahisadam, Virtsu sadam, Vatla seminari- ja koolituskeskus, pärandmaastike hooldus ja matkaradade välja arendamine, Vatla maalinn, Virtsu linnus, Virtsu Merepäevad.

Lihula vald on oma pindalalt Läänemaa suurim. Vald omab suurt kultuuriloolist ja looduslikku potentsiaali, mis aitavad arendada turismi- ja puhkemajandust piirkonnas - suurem osa Matsalu Rahvuspargist asub Lihula valla territooriumil hõlmates ligikaudu 30% valla territooriumist.

Valda läbib Tallinn – Risti – Virtsu – Kuressaare maantee, mis on keskmises seisukorras. Valla kõrvalteed on osaliselt suhteliselt kehvas olukorras– teedel puudub must kate ning nad on kitsad. Esimene toob endaga kaasa suured tolmupilved turismibusside möödumisel ning teine tähendab reisibussidele ebaturvalist liikumist. Looduslike vaatamisväärsuste paremaks kättesaamiseks on rajatud mitmed matkarajad (Kirikuküla, Penijõe, Suitsu, Näärikivide, Kirbla mägi, Metsküla), mis on saavutanud külastajate seas suure populaarsuse. Ajalooliselt on kõige olulisemaks vaatamisväärsuseks Lihula linnusemägi koos Lihula mõisaga, mis vajab suuri investeeringuid, et teha sellest külastajatele atraktiivne elamuste paik. Ühtedeks omapärasemateks vaatamisväärsuseks lisaks loodusele on vallas vanad kivisillad (Kasari sild, Vanamõisa kivisild, Rumba raudteesild), mis moodustavad ühtse terviku. Lihula valla kõige olulisemateks üritusteks võib pidada augustis toimuvaid Lihula

7 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Kultuuripäevi ja sügiseti aset leidvat Matsalu Loodusfilmide festivali, millest on kujunenud juba traditsiooniline rahvusvaheline üritus.

Lisaks looduslikele ja ajaloolistele ressurssidele pakutakse vallas mitmeid teenuseid, mis aitavad täiustada külastajate reisielamust. Majutusteenuseid pakub Luige Villa Lihula kesklinnas, Laineotsa talu ja Paali-Tõnise turismitalu. Toitlustusteenuseid pakuvad Lihulas mitmed baarid ja kohvikud. Väljaspool linna on võimalik toitlustada Tuudi ja Kasari baaris. Lihula bensiinijaam pakub samuti toitlustust.

Lihula vallas tegutseb ka piirkonna ainuke sissetuleva ja siseturismiga tegelev reisikorraldaja, kes pakub soovijatele nii valmispakette, kui on valmis koostama ka täielikult külastaja erisoovidele vastava paketti. Lihula mõisas tegutseb veel Matsalu piirkonna asjaosaliste poolt algatatud Lihula turismiinfopunkt.

Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Lihula vallas : Lihula linnusemägi ja Lihula mõis, Kasari jõe sildade ümbrus, Penijõe mõisa ümbrus, Matsalu mõis ja Keemu sadam, Saastna poolsaar, Kirbla mägi, Suitsu vaatetorni ümbrus ja Kirikuküla, Matsalu Loodusfilmide festival, Lihula Kultuuripäevad.

Koonga vald asub Pärnu maakonna äärealal – olulisimateks turismiressurssideks on selles vallas looduslikud ja ajaloolised ressursid. Geograafilisest asukohast lähtuvalt ollakse pigem seotud Lihula kui Pärnu linnaga (Lihula asub vaid kümnekonna kilomeetri kaugusel, Pärnu ligikaudu 40 kilomeetri kaugusel). Tuntuimaks vaatamisväärsuseks on loodust ja kultuurilugu ühendavad Soontagana maalinnus, Mihkli tammik ja Kalli-Nedrema puisniit, kus on väljaarendatud puhkekoht ja õpperada. Soontaganas on Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poolt hästi väljaarendatud atraktsioonid koos puhkepaikade ja matkaradadega. Piirkonna üheks kõige tuntumaks ürituseks võib pidada traditsioonilist Mihkli laata.

Valla turismi- ja puhkemajanduse nõrkusteks on nõrgalt arenenud turismiettevõtlus (hetkel praktiliselt ainult üks teenuse pakkuja – Oidrema mõis, kes pakub terviklikku toodet – majutus, toitlustus, aktiivsed tegevused ja giiditeenus piirkonnas), mis teisalt on selgitatav turismi suure hooajalisusega – ainult turistidele teenuseid pakkudes ei ole võimalik ennast ära majandada. Lahendus oleks olemasolevate majapidamiste poolt turismiteenuse pakkumine lisategevusena oma põhitegevusele.

Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Koonga vallas : Soontagana maalinna piirkond (hõlmates sood ja soost laudtee tegemist Kurese külla ja Salumäele, Salumäel atraktiivsuse tõstmiseks lubjaahju korrastamine ja vaatlustorni planeering sinna), Pärdimägi vaatlustorni ja laagriplatsi korrastamine, matkamarsruudi Oidrema – Soontagana tähistamine ja teiste väiksemate marsruutide väljaarendamine (Oidrema, Mihkli ja Kalli külas), jalgsimatkaradade ja objektide tähistamine Oidrema, Tõitse külas ja Tuhu soos. Kõima mõisa arendamine majutus- ja toitlustuskohaks erainvesteeringute abil. Pikavere küla arendamine koostöös külaseltsiga (palvemaja, külakeskus, ujumiskoht). Üritustest Mihkli laada omapära täiendamine. Perioodiliste külapäevade korraldamine valla eripiirkonnas rotatsiooni meetodil ja rahvakalendri üritused Koonga valla külades. Kahe eramuuseumi toetamine.

Martna valla peamiseks turismi- ja puhkemajanduse ressursiks on looduslikud ressursid ning vallas tegutsevad aktiivsed inimesed – taastatud või taastamisel on mitmed mõisad (Suure-Lähtru mõis, Keskvere mõis), suvisel ajal on võimalus osa saada omapärasest teatriprojektist, mis toimub Saueaugu Teatritalus. Martna vald on saanud tähelepanu osaliseks, kuna selles vallas on ainuke linnuvaatlustorn Eestis, kuhu on võimalik pääseda ka ratastooliga inimestel (Rannajõe). Lähtuvalt olemasolevatest ressurssidest ning võimalustest, soovitakse vallas arendada eeskätt just loodusturismi – linnuvaatlus, matkad looduses (giidiga ja ilma).

8 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Hetkel pakutakse vallas turismispetsiifilisi ja toetavaid teenuseid piiratult – täielikult puuduvad majutusteenused, toitlustusteenust on võimalik saada ettetellimisel Suure- Lähtru mõisast ning aktiivsete tegevustega on võimalik tegeleda Kirsioja Talus.

Martna on kogunud tuntust ülevabariiklike spordiüritustega, veebruaris toimub maadlusvõistlus ja juulis jalgrattaetapp.

Võimalikud eelisarendatavad projektid ja üritused Martna vallas : loodusturismi arendamine Kasari jõe piirkonnas (nii infrastruktuur kui ka teenused), loodusturismi õppeklassi rajamine Rõude külas, laagriplatsi/piknikukoha väljaehitamine Rannajõe linnuvaatlustorni juurde, Paumani tiigi ümbruse korrastamine ja üldrahvalikeks üritusteks platsi/lava rajamine, turismitalude tekkimise ja eraomanduses olevate Suure-Rõude ning Laiküla mõisade arendamise soodustamine. Külaseltside aktiviseerimine külaturismi elavdamiseks.

Ridala vald on nn rõngasvald ümber Haapsalu linna. Vald on rikas oma loodusressursside poolest ning valla koosseisu kuuluvad 78 saart ja laidu. Matsalu mõjupiirkonda jääb territoriaalselt pool valla pindalast – teine pool on juba rohkem Haapsalu linna turismi mõjualas.

Piirkonna olulisimateks ressurssideks on looduslikud ressursid – väärtuslikud loodusmaastikud ja liigirikkad niidud (kadastikud, puis- ja rannaniidud, Pullapää neem, Puise poolsaar) ning ka kultuurilised ressursid (näiteks traditsiooniline elustiil Kiideva, Haeska, Puise rannakülades).

Ridala vald on käesoleva arengukavaga kaetud valdadest üks enim arenenud turismiteenuste võrgustikuga – vallas pakutakse mitmekesiseid majutus- ja toitlustusteenuseid ning aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi. Valla majutusettevõtteid kasutatakse sageli tööseminaride ja kohtumiste korraldamiseks ning kuna vald ümbritseb Haapsalu linna, siis leiavad Haapsalu linna külalised endale soodsama hinnaga majutust just väljapool linna.

Vallas on ka suhteliselt hästi arenenud infrastruktuur – Rohuküla sadamast toimub ühendus mandri-Eesti ja Hiiumaa vahel, Ridala valda läbivad kaks riigi tugimaanteed (Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla ning Haapsalu – Laiküla) ning rakendust ootab Kiltsi lennuväli.

Turismi- ja puhkemajanduse puudustena saab välja tuua puuduliku külade ja teede tähistamise. Lahendamist vajavate probleemide hulka kuuluvad ka inimeste laidudele pääsemise küsimus (laiud on kaitse all, kuid soovitakse mõõdukat ning kontrollitud saarte külastamise võimalust) ning vajadus leida tasakaal külastajate voogude ning kohaliku sotsiaalse taluvuspiiri vahel. Ridala atraktsiooniks on kujunemas jalgrattatee, mis läbib valda seitsme kilomeetri ulatuses (jalgrattatee marsruut: Ridala vald – Haapsalu linn – Taebla vald – Risti vald – Harjumaa Nissi vald). Ridala vallas on piisaval hulgal ja kvaliteedil matkaradasid ja muid jalgrattateid. Kohalike elanike osalus turismiteenuste pakkumisel on kujunenud optimaalseks.

Võimalikud eelisarendatavad projektid ja üritused Ridala vallas : Külade ja külateede viidastamine, Ungru loodusraja väljaarendamine (marsruudil Ungru tammed – Ungru mõisamaja varemed – Ungru vana sild – Peetri kivi), Pullapää neeme matkaraja väljaarendamine ning Ridala omakultuuripäeva edendamine (valla erinevate piirkondade väärtusi tutvustav suveprojekt).

Pärnumaal asuv Varbla vald on tuntud suvituspiirkond juba aastakümneid ning seda peegeldab ka hästiarenenud turismiteenuste (eriti just majutusasutuste) võrk. Varbla vallas võib lugeda ühtekokku ligi 500-600 voodikohta (enamus neist asub

9 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 puhkekülades ja -laagrites). Majutusasutuste juures pakutakse ka toitlustamise ning aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi.

Peamiseks atraktsiooniks, mis tõmbavad inimesi Varbla valda vaba aega veetma, on mererand (Matsi rand, Varbla rand, Paatsalu – Pivarootsi rand), mis on ühelt poolt hinnatud puhkeala ning teisalt meelispaik loodushuvilistele, kuna pakub võimaluse jälgida linde ning uurida liigirikast taimestikku.

Piirkonna puudusteks peetakse väikeste majutusasutuste puudumist, mis võimaldaksid puhkust veeta ka väiksema seltskonnaga või perega (hetkel olemasolevad majutusasutused on suhteliselt suured – paljude voodikohtadega – kaob privaatsuse tunne). Puuduvad väljatöötatud ja viidastatud jalgratta- ja matkarajad (hetkel vaid Kolga LKA matkarada), samuti ei ole piirkonnas pakkuda kvaliteetset giiditeenust.

Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Varbla vallas : Matsiranna puhkeala, Matsi sadam, matkaradade ja jalgrattamarsruutide arendamine (Illussaare kaitsemets ja kallas, Sõmeri-Raespa rannikumaastik), Saulepi külakeskus.

Matsalu piirkonnaga piirnevad külastuspiirkonnad

Matsalu piirkonda mõjutavad sellega piirnevad teised külastuspiirkond:

• Hanila valla turismi mõjutab Muhu saare külastatavus, kuna vallast tuleb Muhu saarele jõudmiseks läbi sõita. Ühiseks nimetajaks on meri, mereline loodus ja sellega seonduvad turismispetsiifilised teenused ning tooted. Hanila valla oluliseks tegevuseks on pikendada Muhu saarele (ja sealt edasi Saaremaale) sõitjate viibimist valla territooriumil. Virtsu sadamat läbis 2006. aastal 1 308 831 reisijat ja 477 311 autot, 2007. aastal olid arvud vastavalt 1 470 425 ja 545 151. Hanila valla külastatavust mõjutab ka Matsalu Rahvuspargi külastatavus eelkõige loodushuviliste sihtrühmas.

• Ridala vald jääb suuresti Haapsalu linna mõjualasse. Eriti kehtib see spaaturistide puhul, kes otsivad puhkuse mitmekesistamiseks muid teenuseid ja tooteid. Ridala vallal on võimalik tänu Haapsalu toodetele (kuurort, kultuur, ajalugu) mõjutada ja arendada külastatavust oma vallas. Haapsalu lähedus annab eelise Tallinnast tulevad külastajaid meelitada terviklikuma turismiteenusepaketiga (kultuur, ajalugu, loodus ja pärand ning lisaks majutus ja toitlustus).

• Martna vald asub georgaafiliselt Ridala, Taebla ja Kullamaa valdade vahel. Enim mõjutab Martna turismi Palivere ja Marimetsa turismipiirkonnad, mis pakuvad turismitoodetest eelkõige loodust ja aktiivseid tegevusi. Tulevikus võib Martna külastatavust määrata Ristile rajatav Läänemaa Värav.

• Lihula vald on Matsalu mõjupiirkonna valdadest kõige väiksema naabrite mõjuga, kuid Pärnumaa oma lähedusega annab võimaluse sellest tulenevaid eeliseid ära kasutada. Heaks võimaluseks, kuid ka nõrkuseks on Saaremaale minejad.

• Koonga ja Varbla vallad on selgelt mõjutatud nii Pärnu maakonnast kui Pärnu linnast. Varbla mõnevõrra vähem, sest antud vallas on siiski väga pikk puhkamise traditsioon, mis Pärnu linnaga võrreldes pakub vaikust ja looduslähedust.

Matsalu piirkond on linnadest enim mõjutatav Haapsalu ja Pärnu ning laiemas kontekstis kogu Läänemaa ja Pärnumaa külastaja voogudest.

10 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Matsalu piirkonna turismiressursid ja -tooted:

1. Inimressursid; 2. Loodusressursid; 3. Kultuuri- ja ajalooressursid ning sündmused; 4. Aktiivsed tegevused; 5. Turismispetsiifilised ning toetavad teenused.

Inimressursid

Matsalu piirkonna kohalike valmisolek külaliste vastuvõtuks lähtub 1) külastustaluvusest, 2) teenindusvalmidusest ja 3) ettevõtlikkusest.

Kohalike külastustaluvus piirkonna suuruse puhul on madal. Kohalikele valmistab muret turistide kultuuritus, mis on seotud sellega, et tekivad probleemid, kui turist käib omavoliliselt eramaa peal. Kohalike sallivus on mõnes külas juba ületanud kriitilise piiri, sest just turismiettevõtjate enda viidamajanduse puudulikkuse tõttu tülitatakse naaberelanikke või lausa sõidetakse naaberhoovi teadmises, et ollakse õiges majutuskohas.

Külalislahkus on aasta aastalt paranenud, kuid probleemiks võib pidada eriti vanema generatsiooni puhul vähest keeleoskust (nt loodus- ja linnuturistid on eelkõige inglise keelt kõnelevad turistid).

Piirkond on hajutatult kaetud erinevate teenuste ja toodetega. Kohalikud ettevõtjad arendavad ja laiendavad oma tegevust vastavalt võimalustele. Perioodil 2004-2007 on piirkonda tekkinud 3-5 uut turismiettevõtjat, tegutsevad ettevõtjad on samal ajal lisanud uusi teenuseid (nt uue aktiivse tegevuse lisamine tootepaketti) jälgides turu nõudlust. Probleemiks on jätkuvalt ettevõtlikke inimeste vähesus.

Kohalike omavalitsusüksuste suhtumine turismi- ja puhkemajandusse on vallati erinev, kuid läbivaks teemaks on ikkagi see, et turism ei too valla eelarvesse läbi turismiettevõtjate olulist tulu. Üheski vallas ei ole turismiga tegelevat ametniku (mõnes vallas teevad seda tööd vabatahtlikult seotuna külaseltside arendamisega ja üldse valla arendamisel kas kultuurinõunik või arendusnõunik). Vaatamata omavalitsuste arvamustele on vallad siiski valmis turismimajandust arendama. Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava, valdade arengukavad, kus kõik käsitlevad suuremal või vähemal määral turismi, annavad alust oletada, et kohalikud omavalitsused on valmis tegema investeeringuid turismi- ja puhkemajandusse.

Loodusressursid

Üheks kõige olulisemaks looduslikuks ressursiks piirkonnas on Matsalu Rahvuspark (edaspidi Matsalu RP) (vt Joonis 2). Looduskaitseala loodi 1957. aastal selleks, et kaitsta pesitsevaid, sulgivaid ja läbirändavaid linde (Matsalu RP 2007). 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu RP-ks. 1. jaanuaril 2006. aastal moodustati Riiklik Looduskaitsekeskus (edaspidi LKK), mis on Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev riigiasutus ning loodi endiste kaitsealade administratsioonide baasil. Keskkonnaministeeriumi looduskaitse vallas on prioriteediks olnud loodusväärtuste kaitse alla võtmine ning kaitsekorralduse kavandamine ning nüüd on LKK näol olemas ka asutus, mis juhib kaitsekorralduslike tööde läbiviimist. LKK tegevusvaldkondadeks on kaitse planeerimine, loodushoiutööd, liigikaitse ning loodusharidus. Sealhulgas korraldab LKK oma pädevuse piires loodusõpet ning tutvustab kaitstavaid

11 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 loodusobjekte avalikkusele. Matsalu RP, Puhtu-Laelatu LKA, Tuhu MKA, Lihula MKA, Nehatu LKA ja paljud teised kaistealad on nüüdsest LKK Hiiu-Lääne regiooni korraldatavad kaitstavad objektid.

Joonis 2. Matsalu Rahvuspargi paiknemine piirkonnas Allikas: Eesti Atlas [htts://atlas.ibs.ee]

Lisaks Matsalu RP-le on piirkonnas mitmeid loodusressursse, mida on võimalik kasutada turismitoote baasina. Siia hulka kuuluvad supelsuvitajatele mõeldud liivarannad Varbla vallas, suur hulk ettevalmistatud matkaradasid Hanila, Koonga ja Ridala vallas, Matsalu RP-l paiknevad linnuvaatlustornid ning puisniidud, mis on üheaegselt nii loodus- kui ka kultuuripärandi kandjad (vt Lisa 2).

Suurem osa ressurssidest on keskmise või hea kvaliteediga, kuid on hulk objekte ja vaatamisväärusi, mis vajavad investeeringuid.

Aktiivsed tegevused

Aktiivsete tegevuste pakkumisel kerkivad esile Lihula, Varbla ja Ridala vald, ülejäänud vallad on suhteliselt tagasihoidlikult esindatud (vt Lisa 3). Piirkonnas pakutakse laia valikut tegevusi alustades rohkearvuliste linnuvaatlustornidega, mis on ka kõik teedelt viidatud. Lisaks on võimalik tellida Matsalu piirkonnas paadisõitu jõgedel ning Lihula vallas kanuusõitu. Ridala vallas pakutakse lisaks Matsalu lahe paadireisidele ka reise Väinamerel, jahisporti ja laskesporti lasketiirudes, giidiga matku loodusrajal ning jalgrattalaenutust. Telkimis- või laagriplatsidega on varustatud viis valda (Lihula, Varbla, Koonga, Martna ja Ridala). Kalastamisvõimalused (teenust ei pakuta) on igas vallas.

Ratsutamiselamust pakutakse Lihulas, Ridalas ja Varblas ning lisaks on enamus valdades mitmeid pallimänguväljakuid (nii sise- kui välistingimustes), mida saavad kasutada ka piirkonna külalised. Erinevused väliväljakutes seisnevad selles, et mõnes vallas on tagatud pesemisvõimalused (spordiväljakud asuvad majutusteenust pakkuvate ettevõtete ja seltsimajade juures), kuid mõnes kohas puuduvad toetavad teenused (pesemisvõimalused). Aktiivsed tegevused toimuvad enamjaolt värskes õhus, mis tähendab tegevuste peatumist või suhteliselt ebamugavat läbiviimist vihmastes tingimustes või külmema ilmaga.

12 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Kultuuri- ja ajalooressursid ning sündmused

Kuigi piirkonna suurimaks tugevuseks on rikkalik looduspärand (nii nagu paljudes teistes maapiirkondades Eestimaal), on ka kultuuri ja ajaloo vaatenurgast piirkonnal väga palju pakkuda (vt. Lisa 4): alates linnamägede ja maalinnustega ning lõpetades kaluriküladega, mis toimivad tänasel päeval sama mudeli järgi kui veel 20. sajandi alguses. Lisaks on pakkuda omapäraseid ja pika ajalooga sakraalseid ehitisi (Mihkli, Kirbla, Hanila, Ridala , Varbla-Urbanuse, Martna kirik), põnevaid sildu (Lihula vallas asuvad Kasari, Vanamõisa, Rumba sild) ning suur hulk mõisahooneid, millest mõned on saanud tagasi oma endise hiilguse, kuid paljud ootavad siiski investeeringuid.

Piirkonnast on pärit mitmed kuulsad mehed: Kristjan Palusalu ja Karl Ristikivi (Varbla vald), Ridala vallas on sündinud Cyrillius Kreek ning Lihula vallas on elanud rahvusvaheliselt tuntud ornitoloog Erik Kumari ning kunagisest Kirbla vallast pärit Jüri Uluots, kes oli 1940.a. Eesti peaminister ja peaminister presidendi ülesannetes 1944.a. septembris.

Omalaadne on Lihula 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärit linnasüda. Ülevaadet piirkonna ajaloost pakuvad mitmed muuseumid ning lisaks nendele on ka mõned spetsiifilisemat teemat kajastavad muuseumid (Penijõel olev Matsalu RP muuseum, Ridala vallas asuv Kiideva koduloomuuseum, mis tutvustab Eesti ühe ehedama kaluriküla elu-olu).

Peale ajaloolise pärandiga tutvumist on võimalik saada osa ka tänapäevastest kultuurisündmustest– üheks omapärasemaks on Martna vallas toimetav Saueaugu Teatritalu ning piiramatuid ürituste korraldamise võimalusi pakub Lihula kultuurimaja koos laululavaga. Huvitavaks traditsiooniks on kujunenud Lihula vallas augustikuine ratsaspordiüritus Metsküla Kronu, mille eesmärk on anda noortele ratsanikele ja hobustele võimalus võistelda erinevatel aladel. Ridala vallas iga suvi toimuv Altmõisa Maasikapidu on muutunud omapäraseks ürituseks. Põnevaid enesetäiendamise kursusi pakub piirkonnas Hanila vallas asuv Polli Talu Loominguline Keskus, mille suvine ürituste kava on mitmekesine ja rahvusvaheline ning Lihulas tegutsev Lihula Rahvaülikool, mis pakub erinevaid kursusi läbi terve aasta.

Lisaks eelpool analüüsitule pakutakse piirkonnas suurt hulka kultuurilooga seotud rahvuslikke üritusi (küla jaanipäevad, vastlapäevad, käsitöölaadad jne), tänapäevaseid autode võidusõiduüritusi, kontserte ning spetsiaalset rahvusvahelist loodusfilmide festivali Lihulas, mis aitab pikendada piirkonna turismihooaega (vt. Lisa 5).

Turismispetsiifilised ja toetavad teenused

Kui puhkemajandust saab edendada ja arendada ilma turismispetsiifiliste teenusteta (st majutus, reisikorraldus, mõningal määral toitlustamine), siis turismimajanduse edukusest ilma majutuse, toitlustuse, transpordi ja reisikorraldaja teenusteta rääkida ei saa.

Majutusteenust pakutakse piirkonnas ühtekokku umbes 900 inimesele, millest suurema osa moodustavad Varbla vallas asuvad puhkekülad ja -laagrid (ligi 500-600 kohta) (vt. Lisa 6). Suhteliselt hästi on majutusteenusega kaetud lisaks Varbla vallale ka Ridala vald, kuid majutus puudub või on seda väga vähesel määral Martna ja Koonga vallas.

Majutusteenuse liike on alates hotellist kuni lõpetades kodumajutusega ning nagu eelpool öeldud, on kõige rohkem voodikohti puhkekülades ja -laagrites. Lisaks kuues vallas pakutavatele võimalustele on külaliste kasutada ka Pärnu ja Haapsalu

13 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 majutusvõimalused, kuna mõlemad suvituslinnad jäävad 45-minutilise autosõidu kaugusele.

Toitlustusteenuseid pakutakse enamasti igas vallas. (NB! Sageli toimub toitlustamine ainult ettetellimisel). Kõige rohkem külastajaid suudab vastu võtta Lihulas asuv baar “Särts” – kuni 70 inimest ning trahter “Birgit”, mis on nüüd ka oluliselt suurem (II korrus on välja ehitatud) – kuni 90 inimest, teised kohad on kõik väiksemad mahutades 20-40 inimest. Lisaks spetsiifilistele toitlustusasutustele on toitlustada võimalik ka peaaegu kõikide majutusasutuste juures.

Ostuvõimalused on piirkonnas rahuldava taseme ja tihedusega. Toiduainete kauplusi leiab kõikidest valdadest, oma panuse annab kaubandusse ka Haapsalu linn. Kohalikke suveniire on võimalik osta Lihula käsitööpoest, Virtsu lillepoest, Ridala vallas Haeska, Puise ja Kiideva küladest ning Rohuküla sadamast. Ridala vallas Uuemõisa alevikus on tänu Haapsalu lähedusele kaubanduskeskus.

Individuaalreisijad, kes eelistavad reisida oma transpordiga, vajavad kindlasti ka bensiinijaamasid ning autoremonditöökodasid. Bensiinijaamasid võib piirkonnas leida Hanila, Ridala ja Lihula vallas ning nende tase on täiesti vastav nõudliku külastaja vajadustele. Lisaks on Ridala, Koonga ning Lihula vallas võimalik saada professionaalset abi sõiduvahendi remontimisel.

Isikuteenustest pakutakse külastajatele vajadusel esmaabi ning kõikides vallakeskustes võib leida apteegi. Külastajate informatsioonivajadust aitavad peale Lihula turismiinfopunkti leevendada keskuste raamatukogud-avaliku interneti punktid (AIP) ning WiFi alad igas vallas (vallamajad, külakeskused, sadamad, jne).

Reisiteenuste vahendamise ning pakettimisega tegeleb piirkonnas üks kohalik reisikorraldaja ning kõikidel piirkonnast huvitatud reisikorraldajatel (nii Eestis kui ka välismaal) on võimalik võtta otse kontakti konkreetsete teenuste pakkujatega.

Piirkonna otse transpordiühendused on suurematest linnadest Haapsalu, Pärnu, Kuressaare ja Tallinna vahel. Piirkonda jäävad kaks suuremat sadamat – Virtsu ja Rohuküla. Kohapeal on võimalik organiseeritud reisimiseks tellida busse kohalikelt bussifirmadelt.

14 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS

Turismi peetakse maailmas üheks kõige suuremaks majandusvaldkonnaks. Eestis moodustab turismimajandus hinnanguliselt ligi 8% Eesti sisemajanduse koguproduktist (Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 2007–2013) ning sama suur osa kõigist hõivatutest saab tööd tänu turismile (RAK 2007-2013). Tulu välisturismist (turismiteenuste eksport) oli 2006. aastal Eesti Panga maksebilansi andmetel 16,9 miljardit krooni, võrreldes 2005. aastaga kasvas see 8,8% ehk ligi 1,4 miljardi krooni võrra. Eesti majutusettevõtete sissetulek majutusteenuste müügist oli 2006. aastal 2,12 miljardit krooni (kolmveerand sellest teeniti välisturistide majutamisest), võrreldes eelneva aastaga kasvas see 12% võrra (EAS Turismiarenduskeskus 2006).

2006. aastal oli EAS Turismiarenduskeskuse andmetel Eestis ööbinud väliskülastajate arv 1,94 miljonit, neist 1,42 miljonit välisturisti ööbis Eesti majutusettevõtetes. Ööbis seega 1,8% vähem kui 2005. aastal, kuid keskmine viibimise kestus majutusettevõtetes mõnevõrra pikenes. Turistide arvu vähenemine on tingitud üldise huvi vähenemisega Ida-Euroopa vastu. Teine tegur on seotud sellega, et Eesti kui sihtkoha maine on siiani suhteliselt tugevalt olnud seotud odavate hindadega. Kolmandaks Eesti konkurentsipositsioon transpordiühenduste osas lähiriikidega võrreldes pigem halvenes.

Eesti riikliku turismi arengukava 2007–2013 väljatöötamise ja rakendamise peamiseks eesmärgiks on kindlustada Eesti turismisektori konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik areng. Peamiste puudustena tuuakse välja Eesti vähene tuntus reisisihtkohana, ühekülgsed turismitooted, sesoonsus, turistide kontsentreerumine suuremate keskuste nagu Tallinn ja Pärnu ümber, turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet, ebapiisavad transpordivõimalused individuaalturistidele, vähene koostöö avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel.

Eesmärkide saavutamiseks viiakse tegevused ellu kolme alaeesmärgi kaudu: 1) Eesti on rahvusvahelistel sihtturgudel tuntud ja kodumaal hinnatud reisisiht; 2) Eesti turismitooted ja -teenused on kvaliteetsed, mitmekesised ning kooskõlas säästva arengu põhimõtetega; 3) turismiinfo on ajakohane ja kergesti kättesaadav kõigile. Eesmärke toetavad horisontaalsed tegevussuunad: 4) toimiv ja järjepidev koostöö erinevate osapoolte vahel; 5) regulaarselt läbiviidavad turismiuuringud ja andmete analüüs toetavad sektori arengut.

Eesti põhilisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi, Venemaa Peterburi regioon, Norra, Saksamaa ja Läti. Arenevad sihtturud on Suurbritannia, Taani, Itaalia ja Holland ning uued turud on Ameerika Ühendriigid, Poola, Prantsusmaa, Hispaania ja Jaapan. Täiendavalt toimub regulaarne Eesti tutvustamine kõigis riikides, kus Eestil on olemas välisesindus.

Siseturismi iseloomustamiseks võib siinkohal välja tuua, et tasulises majutusasutuses ööbimisega siseturiste oli 2006. aastal 831 504 ning sissetulek siseturistide majutamisest kasvas koguni 47% ehk 159 miljoni võrra. Siseturistide arv näitab aasta- aastalt üha kasvavat tendentsi (EAS Turismiarenduskeskus 2006).

Regioonides ja väiksemates sihtkohtades pannakse üha suuremat rõhku kohalike elanike võõrustamisele. EAS Turismiarenduskeskuse andmetel moodustasid 2006. aastal Pärnu maakonnas (va Pärnu linn) ööbinud turistidest 83% siseturistid ning sama näitaja Lääne maakonnas (k.a Haapsalu) oli 37%. Antud näitajad kinnitavad piirkonna jaoks siseturismi suurt osatähtsust. Ligi pool sellistest reisidest oli tehtud puhkuse eesmärki silmas pidades. Sisereiside hooajalisus püsis eelnevate aastate tasemel (siseturism on sama hooajaline kui välisturism – 38% nii siseturistide kui ka

15 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 välisturistide kogu aasta ööbimistest veedetakse majutusettevõtetes juunist augustini).

Suundumused maailma ja Euroopa turismis

Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel olid peamised trendid aastatel 2006-2007: 1) edukad on need sihtkohad, mis on turvalised, hea hinna-kvaliteedi suhtega, heade odavlennuühendustega ja eristuvad teistest sihtkohtadest atraktiivselt internetis; 2) kasvav osa elanikkonnast teeb reisiotsuse odavate hindade/pakkumiste põhjal (k.a. tööreisijad); 3) odavlennud mõjutavad kasvu endiselt, kuid mitte enam nii suurel määral kui 1-2 aastat tagasi; 4) kõige rohkem kasvab endiselt lühikeste linnareiside arv; 5) turismiturunduses on peamiseks väljakutseks muutunud sihtkohtade eristumine konkurentidest nii turunduses (kaasa arvatud internetis) kui ka tootepakkumises.

Ööbimisega reiside arv Euroopa riikidesse kasvas 2006.aastal 4,3% ehk 18,6 miljoni reisi võrra , mida võib pidada heaks näitajaks. Puhkusereisi tüübi järgi suurenes Euroopas linnareiside ja maapuhkuste arv, kuid rannapuhkuste ning ringreiside arv jäi eelmise aasta tasemele. Kui varem olid ringreisid rannapuhkuste järel eurooplaste välisreiside hulgas populaarsuselt teisel kohal, siis 2006. aastal asetusid teisele kohale linnareisid. Peamiseks linnareiside populaarsust soodustavaks teguriks peetakse jätkuvalt odavlennuliinide võrgustiku arenemist.

Järgnevateks aastateks olulisi negatiivseid või positiivseid maailma turismi mõjutavaid tegureid välja ei tooda. Seetõttu prognoositakse praeguse kasvutrendi jätkumist, kuigi veidi aeglasemas tempos kui 2006. aastal. Turismi kasvule aitab tugevalt kaasa elanikkonna jõukuse kiire kasv riikides, kus välisreiside arv elaniku kohta on seni olnud suhteliselt tagasihoidlik.

Euroopa Turismikomisjoni ( European Travel Commission ) poolt koostatud uuringus “Trendid Euroopa turismis” on välja toodud suur hulk suundumusi, mis mõjutavad lähitulevikus regiooni turismi- ja puhkemajanduse arendamist (European Travel Commission 2006) (Lisa 8): • vanemaealiste inimeste arvu kasv; • noorte inimeste sissetulekute tõus; • muutused perekonna struktuuris; • aja rohkus versus raha rohkus; • lühemad reisid, reisimine on osa elustiilist; • nõudlus millegi erilise (“elureiside”) järele; • inimeste terviseteadlikkuse ja reisikogemuse kasv; • autentsete toodete eelistamine; • staatuse väheolulisus; • külastajate mure kasv looduskeskkonna ja ohutuse pärast; • keskmise haridustaseme tõus; • infotehnoloogilised arengud (mobiilside, digi TV ja GPS (Global Positioning Systems)) ja interneti olulisuse kasv.

Hetkel piirkonda külastavate klientide portfoolio

Matsalu RP toob oma kaitsekorralduskava eelnõus (seisuga detsember 2007) välja, et turism on rahvuspargis organiseeritud nii, et ei see ei häiriks loodust. Matsalu looduskeskuse külastatavus jääb 5000-6000 inimese kanti aastas. Tulenevalt Matsalu lahe ja selle ümbruse linnurikkusest on loodusturismi potentsiaal siin küllalt suur. Tegemist on kasvava nähtusega, seega kasvab ka turismi panus kohalikku majandusse

16 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 ja võimalused loodushariduseks külastajate hulgas, teisalt aga suureneb risk looduse kahjustamiseks ja linnustiku häirimiseks. LKK Hiiu-Lääne regioon sõlmib turismiettevõtjatega koostöölepinguid ja aitab kaasa nende koolitamisele. Üha enam tuleb tähelepanu pöörata suvitajatele, kelle arv piirkonnas aina tõuseb.

Matsalu RP-i külastajate maksimum langes 1960-ndate keskpaika (kuna siis sai Matsalu kõige enam tuntuks – oli kohustus külastada äsja loodud Matsalu RP-i), sealtpeale on külastajate arv langenud. Esimesed arvestatavad väliskülalised saabusid looduskaitsealale 1990. aastal. 1992-93. aastal oli külastajate arv suurimas madalseisus (kõigest tuhat külastajat, põhiliselt välismaalased), tingituna sisemajanduslikest raskustest. 1994-95. aastal toimus kiire tõus. Vaadeldes külastajate arvu dünaamikat viimastel aastatel, on märgata, et sisemaise turismi osakaal on suurenemas (vt Joonis 3). Läbimõeldud planeerimise ja investeeringute olemasolul oleks võimalik külastajate arvu tunduvalt suurendada. Praegusel hetkel on rahvuspargi taluvuspiir Matsalu RP-i töötajate hinnangul heal tasemel organiseerimise korral vähemalt 15-20 tuhat inimest aastas.

7000

6000

5000

4000 KOKKU eestlased

in arv in 3000 välismaalased 2000

1000

0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Joonis 4. Matsalu Rahvuspargi looduskeskuse külastuste arv aastatel 2000-2006

Hetkel moodustavad mitmepäevased ööbimisega külastajad ehk turistid piirkonna koguklientuurist hinnanguliselt 10% ning ühepäevased külastajad 90% külastajatest. Erandlikum on olukord Varbla vallas, kus ühepäevakülastajaid ja mitmepäevaseid külastajaid on võrdselt (50:50).

90:10 proportsioon on hinnanguliselt ka piirkonna eestimaiste ning rahvusvaheliste külastajate seas: 90% külalistest on Eesti päritoluga ning 10% rahvusvahelise päritoluga . Väike erinevus on selles jaotusgrupis Matsalu RP-s, kus välismaise päritoluga külastajad moodustavad klientuurist ligi 1/3, mis on kolm korda rohkem kui piirkonna keskmine.

Jagades külastajad gruppidesse vastavalt nende reisieesmärgile võib välja tuua järgmised grupid: puhkajad (iseseisvad turistid), üldisema huviga loodusvaatlejad , seminaridest ja üritustest osavõtjad ning spetsiifilise huviga “linnuturistid ”. Proportsioone nende sihtgruppide seas välja tuua ei ole väga lihtne, kuna valdades on situatsioonid erinevad – Ridala vallas moodustavad erinevalt teistest piirkonna valdadest suhteliselt suure sihtgrupi külastajad, kelle eesmärk on osaleda üritustel ja seminaridel (oma roll on Haapsalu lähedusel ning samuti tullakse Haapsalust välja ööbima, kui linnas toimuvad suured üritused). Ligi 70-80% piirkonna sihtrühmadest moodustavad laiema huviga loodusvaatlejad, kes vajavad giidi abi (ehk ekskursandid) ning umbes 1% külalistest on tõsise spetsiifilise huviga “linnuvaatlejad”. Varbla valla külastajategrupp on suhteliselt ühene – enamvähem kõik külastajatest on individuaalsed puhkajad või ettevõtete suvepäevadest osavõtjad.

17 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Analüüsides proportsioone organiseeritud pakettreisijate ning sõltumatute individuaalreisijate vahel, on suhe 20:80 rõhuga individuaalreisijate kasuks.

Olulisimad positiivsed ja negatiivsed arengusuundumused

Eelpool esitatud turismiressursside inventuuris on välja toodud Matsalu piirkonna peamine potentsiaal. Olulisimad positiivsed ja negatiivsed arengusuundmused võivad tuleneda nii sisemisest kui väliskeskkonna protsessidest.

Positiivsed arengusuundmused:

Sisemine keskkond Välimine keskkond infrastruktuuri hea seisukord inimeste teadlikkuse kasv loodushoiust Matsalu Rahvuspargi tuntus inimeste seas vajadus saada välja oma tavapärasest urbaniseerunud elukeskkonnast üldplaneeringute ja arengukavade inimeste sissetulekute tõus olemasolu valdade efektiivne ja tõhustunud võimalused raha taotlemiseks turismi- ja omavaheline koostöö ning omavalitsuste puhkemajanduse arendamiseks koostöö Riigimetsa Majandamise Keskusega valmisolek uute toodete arendamiseks koostöö tugistruktuuridega tagasihoidlik tootearendus

Üheks oluliseks tugevuseks on infrastruktuuri hea seisukord – piirkonda läbivad trassid, mis võimaldavad linnalistelt aladelt kiiret juurdepääsu maapiirkondadele (loodus on kaugel ja samas nii lähedal). Kuna tegemist on riiklike teedega, siis on riigil kohustus investeerida infrastruktuuri ning hetkel on riiklikud põhitrassid heas korras.

Teiseks oluliseks toetavaks teguriks piirkonna arendamisel on Matsalu Rahvuspargi suurenenud tuntus inimeste seas . See annab võimaluse ülejäänud piirkonnal siduda end juba hästi tuntud ja “müüva” sihtkohaga.

Omavalitsuste tasandil on märkimisväärseks protsessiks üldplaneeringute ja arengukavade koostamine , mis annab piirkonna omavalitsuste tegevustele väga selged sihid ja eesmärgid ning võimaldab optimaalse ressursside kasutuse. Varbla vald on välja töötanud isegi puhkepiirkonna (Matsiranna) osaüldplaneeringu, mis määratleb ruumi kasutuse ning milles on ettepanekud piirkonna välja arendamiseks, vähendades koormust õrnadele aladele.

Üheks sisemiseks arenguprotsessiks, mis toetab antud arengukavas püstitatud eesmärke, on valdade efektiivne ja tõhustunud omavaheline koostöö ning omavalitsuste koostöö RMK-ga (eriti Varbla ja Koonga vallas, kus on RMK puhkealad), mis on riigi suurim puhkealade haldaja ja arendaja. Lisaks sisemine valmisolek uute toodete arendamiseks , mis aitaksid mitmekesistada piirkonnas pakutavate toodete valikut ning sellega ka pikendada turismi- ja puhkemajanduse hooaega. Matsalu piirkonna turismiettevõtjad tegelevad tootearendusega pigem tagasihoidlikult , kui intensiivselt.

Väliskeskkonnast tulenevatest protsessidest on oluline inimeste teadlikkuse kasv loodushoiust ning vajadus saada välja oma tavapärasest urbaniseerunud elukeskkonnast . Nii esimest kui ka teist vajadust saab piirkonnas väga hästi rahuldada – loodushoiu kasvatust viib läbi Matsalu Looduskeskus (LKK Hiiu-Lääne regioon) ning puutumatut looduskeskkonda koos suurepärase kultuuri- ja ajaloopärandiga pakuvad kõik koostööpiirkonna vallad. Inimeste sissetulekute tõus

18 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 on väliskeskkonna kolmandaks positiivseks mõjuks. Lisaks ülaltoodule on riiklikul tasandil olemas võimalused raha taotlemiseks turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks. Toimib koostöö tugistruktuuridega – MTÜ Läänemaa Turism, SA Pärnumaa Turism, MTÜ Lääne-Eesti Turism ja LKK Hiiu-Lääne regioon.

Negatiivsed arengusuundmused:

Sisemine keskkond Välimine keskkond piirkonna kohta ei ole informatsioon Eesti üldise hinnataseme tõus ja sellega kättesaadav seoses turistide (Soomest) hulga vähenemine maaelanik ei ole hea teenindaja sarnaste külastuspiirkondade kiirem arenemine Lätis, Leedus ja Poolas ja sellega kaasnev oht konkurentsis alla jääda tugiinfrastruktuuri puudumine või ilmastikuolude muutumisest tingitud ebapiisavus talvehooaja külastajate arvu vähenemine – ilusad talveilmad asenduvad pideva halva ilmaga elanikkonna väljavool halvenenud suhted Venemaaga ja sellega seoses Vene turistide arvu vähenemine maaomanike ja külastajate suhete vähene reguleeritus

Negatiivsed sisemised suundmused on enamuses lahendatavad. Kui ühelt poolt on tugevuseks Matsalu nime tuntus, siis ülejäänud piirkonna kohta võiks informatsiooni kättesaadavus olla parem. Inimesed ei tea ega tunne neid ressursse, mida tegelikult terve piirkond endas peidab. Veel toodi välja kõhklus, kas maaelanik on ikka hea teenindaja? Siinkohal on vaja teha selgitustööd külaliikumise ja -turismi raames, lükata ümber arvamus, et külastaja häirib maaelanikku.

Puudu on tugiinfrastruktuur või on seda ebapiisavalt , näiteks teeäärsed “pesad” ehk toetav infrastruktuur, mida teelised vajavad (puhkekohad, söögikohad, tualetid, telkimisplatsid). Piirkonnas ei pakuta veel piisavalt atraktiivseid tegevusi. Suureks probleemiks on piirkonnas elanikkonna väljavool , mille tulemusena pole teenindajaid ja ettevõtlikke inimesi. Maaomanike ja külastajate suhted on omavalitsuse (ja ka riigi) tasandil vähe reguleeritud . Tekivad konfliktid – eramaaomanik versus külastaja omavoliline eramaal viibimine.

Negatiivseteks välimisteks suundumusteks on Soome külastajate vähenemine seoses hinnataseme tõusuga ja Vene külastajate vähenemine pingeliste poliitiliste suhete tõttu. Probleemiks on sarnaste külastuspiirkondade (kaitsealade turism, säästev turism) kiirem areng lähi riikides ja ilmastikuolude muutustest tingituna talvehooaja külastajate arvu vähenemine .

Soovitud külastajate portfoolio ja potentsiaalsed arengusuundumused

Soovitud külastajate portfoolio: • proportsioon mitme- ja ühepäeva külastajate vahel 30:70 ning organiseeritud pakettreisijate ning sõltumatute individuaalkülastajate vahel 50:50 ; • rahvusvaheliste külastajate hulk 40% kogukülastajatest;

19 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

• mitme-eesmärgiga külastajaid 50% kogukülastajatest, loodusvaatlejaid- linnuturiste 20% ja puhkajaid 30% - külastaja peaks olema loodus-, ajaloo- ja kultuuripärandi huviline; • demograafiline segment – perekonnad, koolilapsed külastussagedusega kord paari aasta jooksul 2-3-päevane reis; • lähtuvalt nii Pärnumaa kui Läänemaa sihtriikidest, võiks Matsalu mõjupiirkonna külastaja tulla eelkõige Inglismaalt, Soomest, Lätist ja Saksamaalt .

Toode , mida külastajatele pakutakse, võiks sisaldada kohalikku loodust, ajalugu, käsitööd (näiteks suveniirid) ja/või kohalikku toitu. Kindlasti peab toode sisaldama piisavalt informatsioon, et paljud esialgu “mittekõnelevad” asjad, ressursid hakkaksid külastajatega “kõnelema” – suur roll on giidil ja ekskursioonide juhtidel ning piirkonna infol. Üheks piirkonna tugevuseks on vaikus – pakutakse urbaniseerunud inimestele vaikust ja rahu, mis kosutavad hinge ning kohalikku toitu, mis kosutab väsinud inimese keha. Külastajaid soovitakse näha nii linnas, looduses, metsas kui ka mereääres, uudistamas kaitsealadel pakutavat ning ajaloolisi vaatamisväärsusi (mõisad, linnusemäed jne).

Transpordivahenditele piiranguid ei seata, piirkonda võib tulla mistahes transpordivahendiga (auto, buss, jalgratas jne), kuid kohapeal võiks olla organiseeritud parkimine ja edasine transport.

Piirkonnas pakutav toode on suhteliselt hooajaline : kõrghooaeg on aprillist oktoobrini (langusega kuumadel suvekuudel), mis on tunduvalt pikem kui seda on tavalise rannapuhkust pakkuva sihtkoha hooaeg, kuid samas lühem, kui aastaringselt kultuuriprogrammi ja põnevaid vaatamisväärsusi pakkuva sihtkoha hooaeg. Kevadel ja sügisel, kui toimub lindude ränne on põhiliseks sihtrühmaks linnuhuvilised külastajad. Talvekuudel võiks hooaega pikendada seminaride korraldamisega, kalastamise, uisutamise ja fotografeerimise pakkumisega. Hooaja pikendamisega paralleelselt tuleks tegeleda külastaja kohapeal kinni hoidmisega – talle tuleks pakkuda õhtuseid tegemisi.

Kohad, kust külastaja peaks saama informatsiooni piirkonna kohta on enne reisi internet, meedia, reisibürood, sõbrad ning suust-suhu informatsioon . Kohapeal peaks külastajate infovajadus saama rahuldatud kohalike turismiinfokeskuste ja - punktidega ning infotahvlitega.

Piirkonna seni kasutama turismi- ja puhkemajanduse potentsiaaliks on vajadus kaasata läbi külaliikumise kohalikud elanikud rohkem otsustusprotsessidesse ning sellega äratada nende huvi teenuste pakkumise vastu. Suureks kasuteguriks on koostöö parendamine juba toimivas turismiettevõtjate koostöövõrgustikus ning uute koostöövõrgustike (turismiettevõtjad, külaseltsid, käsitöömeistrid jne) loomine.

Tootearenduse potentsiaal on piirkonna tutvumis- ja seiklusmängude algatamises ning vanade traditsioonide elluäratamises ja nende tutvustamises külalistele (traditsioonilised töövõtted – roo töötlemine, käsitöötoad, -aidad koos tegutsemisvõimalustega, heinategemine, hobustega tegelemine, kiviaia ja kaevu tegemise õpetamine), eesmärgiga pakkuda neile elamusi . Oma panuse annab piirkonna kättesaadavusele Eurovelo (läbib piirkonna Varbla ja Hanila valda) – rattaturist on loodusturist, kes on valmis jääma piirkonda pikemaks ajaks, kui talle pakutakse huvitavaid vaatamisväärsusi, tegevusi ja teenuseid. Tootepaketi laiendamisel peaks suur potentsiaal olema Virtsu Jahisadama ning Matsi jahi- ja kalasadama välja arendamisel tekkivatel uutel teenustel.

Kuna piirkonnas on palju vett, siis oleks vaja pakkuda rohkem teenuseid, mis kasutaksid ära olemaolevaid ressursse – kanuu-, süsta-, kajaki- ja paadimatkad

20 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 ning kalaretked. Piirkonnas on potentsiaal “linnuturismi” laienemisel Matsalu RP ümbritsevatesse valdadesse. Piirkonna rohket kultuuripärandit peaksid aitama avastada kohalikud giidid , kelle juhtimisel saab vältida tundlike piirkondade vähemintensiivset kasutamist ning külastajatele ettenähtud vajaliku infrastruktuuriga piirkondade kasutamist.

SWOT analüüsi tulemused

Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengut mõjutavad mitmed tugevused – nõrkused – võimalused – ohud (SWOT). SWOT-analüüs, milles osalesid enamus arengukava töörühmade liikmetest, viidi läbi arengukava töögrupis november 2007. SWOT leiab kajastamist alljärgnevas tabelis (vt Tabel 2).

Tabel 2. Piirkonna SWOT analüüs

TUGEVUSED Puhas, mitmekesine loodus, pärand-kooslused, looduskaitsealad Matsalu kui kaubamärk on tuntud Ajalooliselt huvitav piirkond, ajalooliste mälestiste olemasolu, ajaloo ja kultuuripärand Hõre asustus – piisavalt ruumi nii turistile kui ka kohalikule Sadamad (Virtsu ja Rohuküla) ja piirkonda läbivad põhimaanteed Piirkonna valdade ja turismiettevõtjate koostöövõrgustik Valdade loodud organisatsioon (MTÜ, inimressurss)

NÕRKUSED Turismi- ja teenindusalase ettevalmistusega inimeste vähesus ning arvamus, et selle pealt teenimine pole tasuv Teede, eriti kohalike teede halb seisukord ja kergliikusteede vähesus Vähene juhtimisoskus ja kogemus turismi- ning puhkemajanduse vallas Koostöö mittesujumine Potentsiaalsete investorite huvi puudus Tundmatus turismipiirkonnana ja ebapiisav turundustegevus Puhkemajanduse infrastruktuuri puudumine või kehvus Kultuuritus- külastaja omavoliline viibimine eramaa peal Vähene oskus ajaloopärandi legendide kasutamisel piirkonna tootearenduses, turunduses ja külastuskogemuse meeldejäävamaks muutmisel

VÕIMALUSED “Tagasi loodusesse“, "linnakärast ära" trend Erihuviturismi kasv – turismitoote valiku laienemine Turismi (nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku) osatähtsuse kasv Eesti majanduses Uued potentsiaalsed turud ja segmendid EL struktuurifondide avanemine Eesti kui reisisihtkoha usaldusväärsus Maakondadevaheline ja -sisene koostöö Kultuur- ja pärandmaastike korrastamine läbi maaviljeluse Reisiva pensionärkonna suurenemine

OHUD Riigi infrastruktuuri aeglane areng Paiguti ökoloogilise taluvuspiiri ületamine Haavatavus majanduslikust langusest tulevana ning muud majanduslikud trendid, mis võivad mõjutada turismi Eesti kui reisisihi vähene tuntus

Piirkonna lipulaevaks on vaieldamatult puhas ja mitmekesine loodus – Matsalu RP seisab hea pärandmaastike säilitamise eest ning panuse maastike hooldusesse annab

21 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 ka RMK. Matsalu kaubamärgi tuntus annab piirkonnale hea eelduse turule minekuks. Piirkonna ajalooline ressurss annab lisandväärtust looduslikule ressursile ning aitab piirkonna turismitoodet mitmekesistada. Prioriteetseks tugevuseks võib veel pidada hõredat inimasustust, mis võimaldab piirkonna külastajal ja ka kohalikul elanikul tunda ennast piirkonnas mugavalt ja nautida soovi korral üksindust. Viiendaks tugevuseks on arenenud ja korras infrastruktuuri ning seda just piirkonda läbivaid riigimaanteid silmas pidades. Toimib piirkonna valdade ja turismiettevõtjate koostöövõrgustik ning valdade loodud mittetulundusühing, kuhu on tööle võetud vastav inimene tegelemaks piirkonnas turismi- ja puhkemajanduse arendamisega.

Peamiseks nõrkuseks on turismi- ja teenindusharidusega inimeste vähesus – nende tõrkuv suhtumine (turismi pealt teenimine pole ju tasuv). Kui tugevuste all oli infrastruktuur ning seda just riigimaanteede osas, siis kohalikud teed on halvas olukorras ning turismi arendamise seisukohalt vajaksid teed tolmuvabakatet, et suvistes tingimustes oleks võimalik ilma kohalikke elanikke häirimata külastajaid teenindada (hetkel on paljudel teedel reisibusside ja autode möödumisel suured tolmupilved).

Kui tugevuseks on valdade poolt asutatud MTÜ Terra Maritima, siis nõrkuseks võib pidada piirkonnas turismi- ja puhkemajanduse valdkonnas vähest juhtimisoskust ja inimressurssi ning kogemust omavalitsuste tasandil, kus on hakatud tegelema selle valdkonnaga alles hiljaaegu. Võimalikuks nõrkuseks võivad osutuda koostöö mittesujumine ja potentsiaalsete investorite huvi puudumine. Koostöö all mõeldakse ühistegevust piirkonna erinevate institutsioonide, muude asjaliste, maakondlike ja riiklike institutsioonidega.

Kuigi tugevusena on Matsalu kaubamärgina hästi tuntud, siis piirkond turismipiirkonnana on veel vähe tuntud. Piirkond ei seondu linnuvaatleja ja muu loodushuvilise arvates, kes piirkonda külastavad, eriti turismiga ning eesmärgipärast piirkonna turundust külastajate juurdemeelitamiseks seni tehtud ei ole. Puhke- ja turismimajanduse infrastruktuur on puudulik või mittekvaliteetne. Puudutab see just puhke- ja turismimajanduse sihtotstarbeliste ehitiste ning vahendite nappust.

Turismi kasvuga seoses on viimastel aegadel tekkinud nõrkuseks konfliktid eramaa omanike ja külastajate vahel – nö igamehe õigus viibida seal, kus tahad, kasvõi eramaal omavoliliselt. Piirkonnas on väga palju ajaloo- ja kultuuripärandit, kuid sellega seonduvaid legende ei osata ära kasutada ei tootearenduses, turunduses ega külastuskogemuse meeldejäävamaks muutmisel.

Väliskeskkonnast tulenevatest protsessidest, mis võiksid mõjutada piirkonna arengut positiivselt, on urbaniseerunud ühiskonna kasvav soov minna puhkamiseks linnakeskkonnast välja ning veeta oma vaba aeg looduses. Suureneb nõudlus just erihuvitoodete järgi (masspuhkus mereääres ei kaota oma populaarsust, kuid kasvavad need sihtrühmad, kes soovivad avastada midagi uut ning puhata väljaspool masse).

Turismimajandus on kasvav majandusvaldkond, seda nii maailmas kui ka Eestis, ja sellel on positiivne mõju Matsalu piirkonna arendamisele. Peale Euroopa Liiduga ühinemist on Eesti kui reisisihtkoha usaldusväärsus tõusnud. Piirkonna enda finantseerimisvahendid on suhteliselt piiratud, kuid on võimalus taotleda projektide rahastamiseks lisarahastust Euroopa Liidu tõukefondidest. Võimalusteks on kindlasti turismialased maakondadevahelised ja -sisesed koostööd. Oluline trend on kultuur- ja pärandmaastike korrastamine läbi põllumajandustoetuste. Kuna demograafiliselt inimkond vananeb, siis on piirkonna võimaluseks nn pensionärkonna suurenemisest kasu lõikamine.

22 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Piirkonna arengut takistavateks väliskeskkonnast tulenevatest teguritest on oht, et riik ei suuda piisaval määral finantseerida infrastruktuuri arendamist (eriti just maanteed ja teed). Viimane pidurdab piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengut, kuna ilma korralike teedeta puudub ligipääs unikaalsetele vaatamisväärsustele. Vastupidiselt eelmisele tegurile (et külastajad ei saa piirkonnale ligi) on võimalus, et külastajaid saabub piirkonda nii palju, et ületatakse paiguti ökoloogilise keskkonna piirtaluvus. Looduskeskkond on piirkonnas üks peamisi ressursse ning selle ressursi halvenedes või veelgi halvemal juhul hävimine paneb piirkonna turismimajanduse arendamise kahtluse alla.

Üldine majanduslik langus võib mõjutada turismimajanduse edasist arengut – maailma praktika näitab, et kui riigi majandusolukord halveneb, siis riigi residendid vaatavad üle oma kulutuste tüübid ning vähendavad nn luksusteenuste või igapäevaeluks mittevajalike teenuste tarbimist, sh ka välisreiside ostu. Ohuks võib kujuneda ka Eesti kui reisisihi vähene tuntus.

23 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007 tegevuskava analüüs

Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007 tegevuskava, pidades silmas perioodi alguses piirkonna tundmatust, koostöö puudumist nii turismiettevõtjate kui ka omavalitsuste tasandil ja koordineerimata turundust, viidi ellu 100-protsendilisel skaalal 60% ulatuses, mida võib pidada keskpäraseks tulemuseks.

Tegevuskava jagunes neljaks sihiks: 1) Piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine; 2) Piirkonna ühtne turundus nii sise- kui ka välisturul; 3) Toote kättesaadavuse parandamine; 4) Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine.

1) Piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine: 1.1) koolitus- ja arendustegevustena viidi ellu OÜ Kumari Reisid-e poolt 2005. aastal linnuseminar ja 2007. aastal koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Turismiarenduskeskusega linnuturismi koostööseminar, mille raames püüti eelkõige anda tõuge linnuturismi (ja looduse) turundamiseks riiklikul tasandil. Piirkonna turismialase konverentsi korraldamiseks ei leitud rahastust. 2006. aasta sügisel tehti turismiettevõtjate ja omavalitsustöötajate matkapäev Koonga valda ja 2007. aastal Varbla ja Hanila valda, milles osales kokku 66 inimest. 2007. aastal korraldati menukaid toidukoolitusi turismiettevõtjatele, keda koolitasid vabariigi presidendi kokk Indrek Kivisalu ja B&B meister ning Rakvere Lihakombinaadi tootejuht Enn Tobreluts. Samal aastal toimusid pakettimis- ja turismiturundus- ning loodusgiidide täiendkoolitused. Kokku osales koolitustel 113 inimest. Ettevõtjaid on pidevalt informeeritud väljapool Matsalu mõjupiirkonna tegevusi korraldatavatest koolitustest, infopäevadest ja seminaridest. Valdkonnas viidi ellu 6 tegevust 78% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 3 tegevust, osaliselt 3 tegevust. Põhiliseks puuduseks rahaliste vahendite vähesus.

1.2) infovahetus- ja arenduskava rakenduse tegevustena viidi ellu valdade MTÜ loomine 2006. aasta septembris, kuid arengukava tegevusi toetas ka valdade vaheline koostööleping aastateks 2004-2007. Koostööparnerite (valla esindajate) koosolekud on toimunud vaid Lihulas. Ettevõtjate infopäevad, millega küll alustati alles 2007. aastal, on toimunud vallast valda. Eelnevalt korraldati üks kord aastas üldisemaid infopäevi kõikidele asjaosalistele. “Emailing list-i” ei suudetud rakendada tehnilistel põhjustel. Tegevuskava hooaja pikendamiseks ja olemasolevate tegevuste laiendamine piirkonnale oli liiga suur ülesanne algusaastateks. Kuid kolme aasta jooksul tekkis tõhus koostöövõrgustik nii piirkonna kui ka regiooni tasandil, mille tulemusena algatati Lihula Turismiinfopunkt, mida toimetab OÜ Kumari Reisid Lihula mõisas. Valdkonnas viidi ellu 7 tegevust 60% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 4 tegevust, osaliselt 1 tegevus, 2 tegevust ei viidud ellu rahaliste vahendite vähesuse tõttu.

1.3) uuringute tegevustena külastajauuringut materiaalsetel põhjustel ellu ei viidud, kuid tehti uuring ettevõtjate seas nende ootustest, soovidest ja vajadustest. Valdkonnas viidi ellu 2 tegevust 60% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 1 tegevus, osaliselt 1 tegevus.

2) Piirkonna ühtne turundus nii sise- kui ka välisturul valdkonna tegevuste tulemusena on piirkonnal olemas kaubamärk, mida ei ole küll turunduskontseptsiooni mitte väljatöötamise tõttu (ehkki on teada, mida peaks turundama – loodus) laialdaselt tutvustatud. Iga aasta on välja antud kas eesti või inglisekeelne piirkonna trükis, on osaletud sisemessil Tourest (2006 ja 2007). EHE-laadal osalemist ei peetud

24 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 vajalikuks, kuna on pigem ettevõtjakesksem. Eesti ajakirjanikele tutvustusreise ei korraldatud, kuigi piirkond leidis siseturul kajastust tänu heale koostööle Eesti Päevalehe ja Vikerraadio piirkondliku ajakirjanikuga. Välisajakirjanikele tutvustusreiside korraldamine koostöös EAS Turismiarenduskesksusega toimib tänu OÜ Kumari Reisid algatusele (loodusturismi turundamine riiklikul tasandil). Valdkonnas viidi ellu 9 tegevust 64% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 3 tegevust, osaliselt 6 tegevust. Põhiliseks puuduseks rahaliste vahendite vähesus.

3) Toote kättesaadavuse parandamine: 3.1) informatsiooni valdkonna tegevustena on loodud piirkonna kodulehekülg, kuid tagasiside kogumist kodulehe kaudu ei peetud otstarbekaks. Suureks probleemiks kujunes hoopis turismiettevõtjate passiivsus kohalike turismiinfokeskustega suheldes – ei anta teavet uutest toodetest, ei levitata infomaterjale või ei peeta nende väljaandmist vajalikuks. Kohaliku infopunkti loomisega püütakse juurutada koostööaltivust. Valdkonnas viidi ellu 3 tegevust 37% ulatuses: osaliselt viidi ellu 2 tegevust, 1 tegevus ei viidud ellu mitteotstarbekuse tõttu.

3.2) infrastruktuuri tegevustena on olemas informatsioon vaid puhkekohtade ja välikäimlate pingereast, kuid puudub teiste vajalike tugiinfrastruktuuride asukohtade ja vajaduse nimekiri. 2006. aastal taotles Matsalu mõjupiirkond EAS-ilt toetust puhkekohtade arendamiseks, mille raames rajati piirkonnas 13 pikniku-puhkekohta. Loodusrajatisi ja olemasolevaid turismiobjekte korrastavad kas omavalitsused või on jäetud see kohustus külaseltsidele. Turismi- ja puhkemajandust käsitlevad kõik vallad oma üldplaneeringutes ja arengukavades, kuid eraldi peatükki pole. Valdkonnas viidi ellu 5 tegevust 42% ulatuses: kõik tegevused viidi ellu osaliselt.

4) Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimise turismi jätkusuutliku arengu tegevustena ei leitud rahastust piirkonna taluvuspiiri välja selgitamiseks. Mängureeglite väljatöötamise kohustus on jäetud LKK-le, kes juurutab loodussäästlikku käitumist, kuid mille tutvustamine laiemale avalikkusele jällegi on jäänud vajaka. Jätkusuutlikkus ja säästev käitumine/mõtlemine leiab mõneti rakendust läbi piirkonna infotahvlite. Temaatilisi teemaplaneeringuid on kuuest vallast vaid Varblal – Matsiranna puhkeala osaüldplaneering. Valdkonnas viidi ellu 4 tegevust 42% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 1 tegevus, 3 tegevust viidi ellu osaliselt.

Käesolevast analüüsist ja piirkonna SWOT analüüsist lähtuvad Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 piirkonna visioon, missioon ning arengustrateegiad, selleks et suurendada tugevuste ning võimaluste ning vähendada nõrkuste ja ohtude mõju piirkonnale.

25 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

ARENGUSTRATEEGIA AASTATEKS 2008-2015

Arenguvisioon ja missioon

Matsalu piirkonna visioon aastaks 2015: Aastal 2015 on Matsalu piirkond tunnustatud looduspärandit hindavate Eesti elanike ja väliskülaliste poolt ühtse turismiruumina Eestis, kus on: • püsima jäänud aastasadadega väljakujunenud asustus; • säilinud puhas loodus ning pärandmaastikud; • loodud mugav juurdepääs vaatamisväärsustele; • arenenud turismiettevõtlus ja hea teeninduskultuur ning -kvaliteet; • külastajad teretulnud; • kohalikel hea elada .

MTÜ Terra Maritima missioon: Piirkonna turismimajanduse jätkusuutlik edendamine väärtustades looduskeskkonda ja pärandkultuuri.

Strateegilised eesmärgid

Visiooni saavutamiseks vajalikud eesmärgid aastaks 2015 on: • Piirkonna terviklike turismitoodete arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine; • Piirkonna koordineeritud koostöö ja ühisturundus nii sise- kui ka välisturgudel; • Piirkonna turismitoodete kättesaadavuse parandamine; • Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine; • Loodusteadlikkuse tõstmine.

Tabel 3. Piirkonna arendamise üldmudel

VISIOON Aastal 2015 on Matsalu piirkond tunnustatud looduspärandit hindavate Eesti elanike ja väliskülaliste poolt ühtse turismiruumina Eestis

Turismi jätkusuutlik edendamine

STRATEEGILISED EESMÄRGID

Piirkonna terviklike Piirkonna Piirkonna Turismiga Loodusteadlikkuse turismitoodete koordineeritud turismitoodete kaasnevate tõstmine arendamine ja koostöö ja kättesaadavuse mõjude tooteportfelli ühisturundus parandamine optimeerimine mitmekesistamine nii sise- kui ka välisturgudel

TEGEVUSSUUNAD 1.Koolitus- ja 1.Turundus 1.Informatsioon 1.Turismi 1.Kaasamine ja arendustegevus siseturul 2.Infrastruktuur jätkusuutlik koostöö 2.Infovahetus 2.Turundus areng 2.Teadlikkuse 3.Uuringud välisturul tõstmine

26 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Arengukava rakendamise põhimõtted

Üheks peamiseks kitsaskohaks piirkonna turismi arendamisel on hetkel tooteportfelli arendamine ning selle mitmekesistamine. Eelisarendatavad tooted peaksid olema “rohelise” iseloomuga, st et nende pakkumine ei tohiks vähendada vajalike sisendite (loodus-, kultuuri-, ja inimressursi) kvaliteeti ja kvantiteeti. Pigem peaksid nad olemasolevatele ressurssidele andma juurde lisandväärtust, mis eristaks toodet teistest sarnastest Eestis.

Selleks, et toodet just eelpool kirjeldatud suunas arendada, on vaja tugevdada omavalitsuste koostööd ettevõtjatega – nemad on need meediumid, kes saavad tooteid arendada ning turule viia. Omavalitsused saavad luua toetava keskkonna ja tausta nende jaoks. Ühistegevuse arendamiseks on vaja tõhustada infopäevade läbiviimist terves regioonis (käivad külakorda), korraldada koolitusi ja seminare (nii üldisemat kui ka spetsiifilisemat laadi) ning kaasata kohalikud elanikud ja ettevõtjad rohkem arendusplaanide väljatöötamisse ja elluviimisse.

Teiseks oluliseks valdkonnaks, kus on vaja jällegi kõikide osapoolte (kohalik kogukond, omavalitsused, ettevõtjad, mittetulundusühingud ning ka kaitsealad) osalust, on piirkonna ühtne turundus sise- ja välisturul väljatöötatud turunduskontseptiooni järgides, mis võiks lähtuda EAS Turismiarenduskeskuse poolt välja pakutud Eesti jagunemisest kolmeks regiooniks. Välisturule mineku kontseptsioon peaks olema spetsiifilisem keskendudes piirkonna eripäradele Euroopa kontekstis ning siin võiks keskseks teemaks olla lindude ränne ning Matsalu Rahvuspark. Kindlasti peab tähelepanu pöörama õigele sõnumile, mida viia potentsiaalsetele sihtrühmadele. Tunduvalt rohkem peab tööd tegema pressi ja reisikorraldajatega nii Eesti kui välisturul – korraldama tutvumisreise piirkonda ajakirjanikele ja reisikorraldajatele, sest nemad on üheks võtmeks piirkonna turule viimisel.

Lisaks mittemateriaalsetele vahenditele peab tähelepanu pöörama ka trükistele , mida on võimalik toote materialiseerimiseks jaotada nii klientidele kui ka vahendajatele (messidel, kohtumistel jne). Trükiste loomisel peaks piirkond järgima ühtset kontseptsiooni, ning vallati koostatavatele trükistele peaks lisanduma ka üldine piirkonda tutvustav trükis. Piirkond vajab oma “märki”, mida oleks vaja edasi arendada, sest see aitaks eksimatult eristuda teistest sarnast (loodus)toodet pakkuvatest regioonidest.

Kuna turismitoote loomisel kasutatakse tundlikke ressursse (loodust), siis tekib eduka turundustegevuse korral küsimus piirkonna piirtaluvuse ületamisest. Selleks, et teada saada piirkonna piirtaluvusi (nii sotsiaal-kultuurilisi kui ka looduslikke), on vaja teostada mõningaid uuringud, mis kas lükkavad kartused ümber või annavad neile kinnitust, mis omakorda on aluseks edasiste preventiivsete sammude astumiseks. Esialgu planeeritakse kahte uuringut – üks oleks külastajauuring, mis aitaks välja selgitada külastaja ootused ja kogetu piirkonna suhtes, mis omakorda loob baasi nii ettevõtjate kui ka omavalitsuste jaoks edasiste tegevuste arendamisel ja otsuste langetamisel. Teine uuring oleks koormustaluvuse kohta, mille tulemusena selguksid “õrnad” loodusressursid, et koormust oleks võimalik piirkonna peale ära hajutada.

Üks sihtidest on välja töötada “eetilise käitumise reeglistik” nii ettevõtjatele, omavalitsustele, kohalikule kogukonnale kui ka külastajatele. Viimane nõuab tihedat koostööd, et kõikide osapoolte arvamusega saaks arvestatud.

Koostöö tõhustumine valdade tasandil toimib 2006. aastast Matsalu piirkonna valdade poolt loodud MTÜ Terra Maritima näol.

Oluliseks tegevussuunaks on koostöö edendamine koostööpartnerite ja tugistruktuuridega – MTÜ Läänemaa Turism, SA Pärnumaa Turism, LKK Hiiu-Lääne

27 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 regioon, sh sidusus regiooni tasandil – MTÜ Lääne-Eesti Turism suurendades oma mõju nii Eesti kui välisturul. Sellest lähtuvalt tuleb rohkem tähelepanu pöörata EAS Turismiarenduskeskuse pakutavatele võimalustele, lävida kohalike turismiinfopunktide ja -keskustega. Koostöö tugistruktuuridega on vajalik turismiettevõtjate reklaamimisvõimaluste avardamiseks (uued paketid, koostöö).

MTÜ Terra Maritima paneb aluse arendustegevuse jätkusuutlikkusele piirkonnas. MTÜ Terra Maritima ülesandeks on arengukava elluviimine ja tegevuste eest vastutamine . Ühistegevus sellel tasandil on vajalik just eelkõige infrastruktuuri ja tugiinfrastruktuuri arendamisel, kuid ka turundamisel nii sise- kui välisturul. Arengukava rakendamist rahastatakse eelkõige MTÜ Terra Maritima eelarvest ühingu liikmete poolt. Igal aastal enne järgmise aasta eelarve koostamist vaatavad MTÜ Terra Maritima juhatus ja üldkoosolek järgneva aasta tegevuskava üle ja viivad vajadusel sisse muudatused. Igal aastal lepitakse liikmete vahel kokku järgmise aasta eelarve maht. Kavandatud projektidele lisanduvatele projektidele vahendite leidmiseks lepitakse liikmete vahel täiendavalt kokku. Osade tegevuste elluviimist rahastatakse koostöös tugistruktuuridega (koostööpartneritega).

Arengukava seiratakse iga aasta lõpus üldkoosolekul järgneva aasta eelarve täpsustamiseks, aastase tööplaani koostamiseks ja vajadusel paranduste ning muudatuste tegemiseks.

28 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused aastateks 2008-2010

1. Eesmärk Piirkonna terviklike turismitoodete arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine 1.1 Valdkond Koolitus- ja arendustegevus A tegevused Täideviijad 2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid Tootetutvustusüritused (kohapeal- ringsõidud nn MTÜ X X X MTÜ+LT+PT+osalejad+ Paraneb teadmine piirkonna toodetest ja matkapäevad) 20000 20000 20000 projektid+muud piirkondlikud teiste ettevõtjate tegemistest, lisaks koostöövormid loodusalane harimine. Kaasatakse Looduse Omnibuss regulaarreiside korraldamiseks. 1-2 matkapäeva/aastas 40 osalejaga. Seminarid turismitoodete arendamisest, MTÜ X X X MTÜ+LKK+projektid+ osalejad Ühes suunas liikumine, teadmiste kasv, pakettimisest, turundamisest 10000 10000 10000 teiste kogemustest õppimine, koostöö tõhustamine, ühise visiooni teke. Tootearendus vastavalt EAS tegevustele. 2 tooteseminari/aastas 15 osalejaga. Seminarid turismitoote arendamise taotluse koostamiseks ja sisuliseks nõustamiseks. Loodus- ja linnugiidide täiendkoolitused LRÜ+LKK+ X X X MTÜ+LKK+projektid+Lihula Piirkonnas on rohkem kvalifitseeritud MTÜ+Kumari Reisid 5000 5000 5000 Rahvaülikool+Kumari Reisid loodus- ja linnugiide, uute võimalike giidide teke. 1 täiendkoolitus/aastas 15 osalejaga. EAS ja struktuurifondide (rahastamisvõimaluste) MTÜ+EAS X X X MTÜ Suureneb teadlikkus Eesti turismi infopäevad turismiettevõtjatele olukorrast ning piirkonna positsioonist Eestis, info rahastamisvõimaluste kohta. Teavitus, info edastamine. 1 infopäev/aastas. Loodusturismi foorum MTÜ X X X MTÜ+LKK+projektid+LT+PT Teadmiste värskendamine ning 30000 30000 30000 uuendamine, suhete loomine ja tugevdamine, piirkonna tutvustamine meedias (välislektorid), kohaliku kogukonna teavitamine turismi tegevustest ja võimalustest. 1 foorum/aastas 50 osalejaga. "Parima" konkursi välja töötamine ja elluviimine MTÜ X X X MTÜ+LKK+OV+projektid Parimate (külaselts, ettevõtja, jne) 15000 5000 5000 tunnustamine, toodete/teenuste kvaliteedi tõus. Iga-aastane traditsioon.

29 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Turismitoodete kontseptsiooni välja MTÜ X MTÜ+LKK+projektid+LT+PT Tekivad terviklikud turismitooted (kellele, töötamine 5000 mida, miks), olemasol evate turismitoodete kvaliteet on paranenud. On teada sihtrühmade ootused, vajadused. B tegevused Täideviijad 2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid Ettevõtjate ja töötajate koolitus – suund MTÜ X X MTÜ+osalejad+projektid Suureneb ettevõtjate teadlikkus turismist turismile ja teenindusele 5000 5000 ning turismiteenuste pakkumise spetsiifikast ja kvaliteedist. Kvaliteetsem teenus ja teenindus. Koolituskava väljatöötamine MTÜ+LT+PT X MTÜ+LT+PT+EAS+LAK/PEAK EASi turismiettevõtjate koolitusvajaduste uuringu põhjal koostatakse 3 aasta peale koolituskava, mis viiakse ellu ettevõtjatelt saadud tagasiside alusel. 1.2 Valdkond Infovahetus A tegevused Täideviijad 2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid Piirkondliku turismiinfopunkti tegevuse Kumari Reisid X X X MTÜ Piirkonnas tervikliku info edastamine. rahastamine 42000 45000 45000 Efektiivne infovõrgustik. Ümarlaudade korraldamine kohalikele MTÜ X X X MTÜ+külaseltsid+projektid Kogukonnateenustel põhinevad paketid: (maaomanikud, külaseltsid) ja nende kaasamine 5000 5000 5000 loodusturism+pärandkultuur+maastikud. otsustusprotsessidesse Külalislahkuse ja teeninduskultuuri tõstmine. 5 kokkusaamist keskmiselt 20 osalejaga/aastas. Analüüs ja strateegia hooaja pikendamise kohta – olemasolevate tegevuste laiendamine MTÜ X X MTÜ+ettevõtjad+projektid Piirkonna hooajalisuse mudeli piirkonnale 5000 5000 tasandamine, ettevõtjate arengu soodustamine hooaja pikendamiseks. Hooajaväliste ürituste rahastamine MTÜ+OV X X X MTÜ+OV Matsalu Loodusfilmide festival (käib 30000 30000 40000 külakorda!). Igas vallas näidatakse eelneva aasta võidufilm. 2010-ndaks on tekkinud vähemalt 1 uus hooajaväline üritus. Uute (hooajaliste) infopunktide “loomine” OV X X OV+MTÜ Muuseumid, raamatukogud hooajaliselt 15000 15000 infopunktidena. 2010-ndaks 3 uut infopunkti. E-mailing listi tööle rakendamine, foorumi MTÜ X MTÜ Toimib regulaarne teavitamine ja käivitamine 2000 infovahetus. Infovõrgustiku laienemine.

30 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

1.3 Valdkond Uuringud A tegevused Täideviijad 2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid Külastaja uuringu läbiviimine MTÜ X MTÜ+kolledzid+projektid Piirkonna maine ja külastaja uuring. On 45000 selgunud külastaja eesmärgid, tarbimisharjumused, külastuse põhjused, jne. Koormustaluvuse uuringu läbiviimine MTÜ+LKK X MTÜ+LKK Seiratakse piirkonna õrnad ressurssid, 15000 mille põhjal on võimalik piirkonna koormust piirkonnasiseselt hajutada ja saada täpne ülevaade külastajate hulgast- matkaradade loendurid (LKK). Ettevõtjate seas uuringu läbiviimine (vt valdkond MTÜ X MTÜ+LAK/PEAK+projektid Uuring- ülevaade ettevõtjate vajadustest, 1.1) soovidest, ootustest ja kitsaskohtadest. Aluseks koolituskava väljatöötamiseks.

2. Eesmärk Piirkonna koordineeritud koostöö ja ühisturundus nii sise- kui ka välisturgudel 2.1. Valdkond Turundus siseturul A tegevused Täideviijad 2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid Turunduskontseptsiooni (brändingu) MTÜ X X MTÜ+projektid väljatöötamine siseturu jaoks – Maa mere ääres 50000 15000 Ühtne turunduskontseptsioon on välja töötatud ning selle sõnumit on võimalik jagada huvigruppidele. Piirkond on tuntum. Piirkonna kaubamärgi tutvustamine (artiklid MTÜ X X X MTÜ+projektid Piirkonna maine ja tuntus läbi brändingu ajalehtedes/ajakirjades) 10000 10000 10000 on kasvanud. Külastajate arvu tõus. 3 artiklit/aastas + vallalehtedes 1-2 artiklit/aastas. Eesti keelsete infokandjate/ turundusmaterjalide MTÜ X X X MTÜ+ettevõtjad+projektid Infokandjad iseseisvalt ja organiseeritult (trükis, kaart) koostamine ja välja andmine 40000 40000 40000 matkajale (esindustrükis, lihtsam kaart- voldik), nende jagamine ning levitamine TIP-ides ja TIK-ides. Messil Tourest osalemine MTÜ X X X MTÜ+LT+PT (või Piirkond on tuntud, meediakajastus (1 12000 12000 12000 LE)+ettevõtjad+projektid artikkel). Kodulehekülje reklaambänner LT ja PT MTÜ X X X MTÜ+LT+PT Piirkonna seostamine Lääne-Eestiga, portaalides (võimalusel ka visitestonia-s) piirkonna tuntuse ja külastajate arvu tõus.

Kodulehekülje arendamine ja pidev uuendamine MTÜ X X X MTÜ Paraneb infovahetus. 3000 3000 3000

31 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Erialaliitude (turismiliit, -org, linnuorg) MTÜ X X MTÜ+LKK+projektid Suureneb teadlikkus ja huvi piirkonna kaasamine kontseptsiooni koostamiseks ning 5000 5000 vastu spetsiifiliste huvigruppide seas. 2 kontseptsiooni elluviimine ümalauda 10 osalejaga. Erialaliitude kaasamise kontseptsioon. Eesti ajakirjanikele, reisikorraldajatele jm MTÜ X X MTÜ+LT+PT (või Piirkond leiab ajakirjanduses rohkem asjasoalistele tutvustusreiside korraldamine 30000 30000 LE)+ettevõtjad+projektid kajastamist ning tuntus kasvab piirkonnas (loodusturismi teemalised artiklid). 1-3 reisi/3 aasta peale 35 osalejaga.

B tegevused Täideviijad 2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid Meenete (suveniiride) konkursi läbiviimine MTÜ X X MTÜ+külaseltsid+projektid Meenete välja töötamine, ideekonkurssi 10000 10000 läbiviimine. 2.2. Valdkond Turundus välisturul A tegevused Täideviijad 2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid Turunduskontseptisooni täiendamine välisturule MTÜ X X MTÜ+projektid Ühtne turunduskontseptsioon on välja – Terra Maritima 50000 15000 töötatud ning selle sõnumit on võimalik jagada huvigruppidele. Piirkond on tuntum.

Ajurünnaku korraldamine erialaliitude kaasamise MTÜ X MTÜ+LKK+projektid Suureneb teadlikkus ja huvi piirkonna kontseptsiooni koostamiseks ning kontseptsiooni 5000 vastu spetsiifiliste huvigruppide seas. elluviimine Inglise keelsete infokandjate/ MTÜ X X X MTÜ+ettevõtjad+projektid Infokandjad iseseisvalt ja organiseeritult turundusmaterjalide koostamine ja välja 30000 30000 30000 matkajale (esindustrükis, lihtsam kaart- andmine voldik), nende levitamine EAS-ile, saatkondadele.

Välismaa loodusajakirjanikele tutvustusreiside MTÜ+EAS+Kumari X MTÜ+LT+PT (või LE)+Kumari Piirkond leiab ajakirjanduses rohkem korraldamine piirkonnas Reisid 80000 Reisid+ettevõtjad+projektid+E kajastamist ning tuntus kasvab (artiklid, AS pressiteated). 1 reis/3 aasta peale 15 osalejale.

Kodulehekülje arendamine ja pidev uuendamine MTÜ X X X MTÜ Paraneb infovahetus. 3000 3000 3000 MTÜ+LT+PT+EAS X X MTÜ+LT+PT (või LE)+ projektid Piirkonna loodusturismi ja vaba aja toode Loodus- ja välismessidel (nt Birdfair) osalemine 15000 20000 on tuntud. ja/või materjalide kaasaandmine 3. Eesmärk Piirkonna turismitoodete kättesaadavuse parandamine

32 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

3.1. Valdkond Informatsioon A tegevused Täideviijad 2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid Kodulehekülje kaasajastamine ja hästitoimiva MTÜ X X X MTÜ Paraneb potentsiaalsete külastajate elektroonilise turismiinfosüsteemi loomine 5000 5000 5000 teadlikkus piirkonna võimalustest ja ressurssidest ning eil on võimalik ühest allikast saada kogu vajalik info. Külastajate tagasiside kogumine MTÜ+ettevõtjad X X X MTÜ Väljatöötatud küsimustik, piirkonna 1000 1000 1000 asjalistel on võimalik tagasisidest järelduvalt teha otsuseid, mis parendavad piirkonna toodet. Tagasiside kogumine ettevõtja juures. 3.2. Valdkond Infrastruktuur A tegevused Täideviijad 2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid Väike tugiinfrastruktuuri arendamise MTÜ+OV X X X MTÜ+projektid Olulisemate teelõikude, puhkekohtade, tegevuskava koostamine ja elluviimine 5000 300000 300000 WC-de, telkimisplatside jne asukohtade ja vajaduste pingerida. Korrastatud teelõigud, mis parandavad vaatamisväärsuste kättesaadavust. On olemas kohad, kus külalised saavad peatuda ja puhata (puhke- ja ujumiskohad). Kasvab külastajate arv ja nende rahulolu. Tekib prioriteetide nimekiri, projektiideed, olemasolevate tähiste ja viitade jms andmestik. Ideelahendus väike infrastruktuuri põnevamaks muutmiseks.

Objektide (vaatamisväärsuste) korrastamiste OV+külaseltsid+ X X X OV+külaseltsid+projektid Prioriteetide nimekiri on olemas. pingerea koostamine objektide valdajad 5000 5000 5000 Potensiaalsed turismiobjektid on 30% ulatuses tähistatud, korrastatud ja hästi ligipääsetavad. 4. Eesmärk Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine 4.1. Valdkond Turismi jätkusuutlik areng A tegevused Täideviijad 2008 2009 2010 Võimalikud allikad Tulemused, indikaatorid Piirkonna taluvuspiiri uuringu analüüs MTÜ+LKK X MTÜ+LKK+projektid Taluvuspiirid, mille järgi saavad ettevõtjad 5000 turismi loogiliselt arendada.

33 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

“Mängureeglite” väljatöötamine ja nende MTÜ+LKK X X X MTÜ+LKK+projektid Kokkulepe ühiste reeglite üle; tutvustamine avalikkusele 5000 5000 5000 Infovoldikud, kodulehed. Kõik asjalised hakkavad toimima reeglite järgi – väheneb oht ületada piirkonna taluvuspiire. 2-3 ümarlauda reeglite välja töötamiseks, 1 infopäev/aastas. Ülevaate koostamine valdade üldplaneeringutes MTÜ+OV X X X OV Kõik piirkonna vallad käsitlevad turismi- ja puhkemajanduse kajastamiseks üldplaneeringus turismi- ja puhkemajanduse infrastruktuuri, et see vastaks piirkonna turismimajanduse huvidele. Ülevaade-analüüs. 5. Eesmärk Loodusteadlikkuse tõstmine 5.1. Valdkond Kaasamine ja koostöö A tegevused Täideviijad 2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid Kohaliku kogukonna kaasamine ja infovõrgustiku MTÜ X X X MTÜ+LKK+OV+projektid Kohalikud on kaasatud laiendamine 10000 10000 10000 otsustusprotsessidesse; teavitus ja informeerimine läbi valla lehtede. 2 ümarlauda/aastas 20 osalejaga, 2 artiklit igas vallalehes/aastas, Koostöö koolidega ja LKK-ga MTÜ+LKK+ X X X MTÜ+OV+LKK+LRÜ+projektid Ühised üritused/projektid, kaasatakse haridusasutused+OV 20000 20000 20000 mitmed lasteaiad ja koolid (erinevatest kooliastmetest). Igast vallast 1 kool/lasteaed kaasatud. 5.2. Valdkond Teadlikkuse tõstmine Õppereiside korraldamine mujale Eestis MTÜ+ettevõtjad+ X X X MTÜ+külaseltsid+osalejad+ Kogukond on teadlik looduses viibimise külaseltsid 30000 30000 30000 projektid tavadest ja säästlikest käitumise vajadustest. 1-3 õppereisi/aastas 40 osalejaga. Loodussäästlike töötubade korraldamine LKK+MTÜ+ettevõtjad X X MTÜ+külaseltsid+osalejad+ Töötubade kaudu piirkonda külastajatele +külaseltsid+LRÜ 15000 15000 projektid kohaliku pärandi tutvustamine (pilliroog, savi), tõuseb teadlikkus sh kogukonna kaasatus. 1-2 töötuba/aastas 20 osalejaga. KOKKU*: 493000 864000 729000 *- täpsed summad selguvad hinnapakkumiste põhjal

Lühendid: EAS Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

34 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

LAK Läänemaa Arenduskeskus LE MTÜ Lääne-Eesti Turism LKK Riiklik Looduskaitsekeskus Hiiu-Lääne regioon LRÜ Lihula Rahvaülikool LT MTÜ Läänemaa Turism MTÜ MTÜ Terra Maritima OV Omavalitsused PEAK Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus PT SA Pärnumaa Turism

35 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Piirkonna arengukava seotus riikliku ning regionaalsete arengukavade ja -strateegiatega

Eesti turismi arendamise riiklikuks dokumendiks on Riiklik turismiarengukava aastateks 2007-2013. Maakonna tasandil on turismi alapeatükk olemas nii Pärnu maakonna planeeringus kui ka Lääne maakonna arengustrateegias ning omavalitsuse tasandil võib peaaegu kõikide käesoleva koostööpiirkonna lokaalsetes arengukavades leida viiteid turismi- ja puhkemajanduse suurele potentsiaalile omavalitsuse territooriumil.

Riikliku turismiarengukava järgi on Eesti turismi tugevuseks või konkurentsieeliseks riigi kultuuri- ja looduspärand. Omanäolist, hästisäilinud arhitektuuri ja puhast põhjamaist loodust saavad säästva arengu põhimõtteid järgides nautida nii tänased kui tulevased turistid. Jätkuvalt kuuluvad Eesti peamiste turismiressursside hulka: pealinn Tallinn; kultuuripärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mõisahooned, rahvuslik käsitöö, pärimusmuusikafestivalid, tavad jne); looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad, pargid); Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale); Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu); Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu); kaasaegsed ja jõudsalt arenevad spaa- ja heaoluteenused; hea transpordiühendus lähiriikidega.

Eesti turismisektorit iseloomustavad ka mitmed kitsaskohad: Eesti vähene tuntus reisisihtkohana; ühekülgsed turismitooted; sesoonsus; turistide kontsentreerumine suuremate keskuste nagu Tallinn ja Pärnu ümber; turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet; ebapiisavad transpordivõimalused individuaalturistidele; vähene koostöö avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel.

Perioodiks 2007-2013 on koostatud riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia , millest lähtub kolm rakenduskava (Operational Programme ): 1) Inimressursi arendamise rakenduskava; 2) Elukeskkonna arendamise rakenduskava; 3) Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava.

Lääne maakonna arengustrateegias tuuakse välja maakonna peamised tugevused turismi valdkonnas ning nendeks on puhas ja mitmekesine looduskeskkond (märgalad, linnuriik, metsad, samblikud, rannad), väike ajaline kaugus Tallinnast, loodusturismi ja rekreatsiooni suur potentsiaal ning arhitektuurilised- ja kultuurilised vaatamisväärsused ning üritused. Probleemidena tuuakse välja toodete vähesust väljaspool traditsioonilist turismihooaega, toodete ebapiisavat kvaliteeti, vähest infokättesaadavust, ebapiisavat transpordivõimalust individuaalturistidele, inim- ja tööjõuressursi nappust ja Tallinna-kesksust (välisturistide puhul). Turismisektori arenguvõimalusi piirab ka teenuste ebaühtlane kvaliteet ning kvalifitseeritud tööjõu nappus, eriti maapiirkondades. Arengustrateegias leitakse, et maakond ei ole ära kasutanud enda potentsiaali tuntuse ja maine kujundamisel – Läänemaa ja Haapsalu turundamisel ja info levitamisel on palju kasutamata võimalusi (nt Läänemaa on pesitsevate ja läbirändavate lindude poolest Euroopa liigirikkamaid paiku).

Pärnu maakonna planeeringus tuuakse turismi valdkonna peamisteks tugevustena välja hea potentsiaal eriilmeliste turismitoodete arendamiseks – rikkalik kultuuripärand ja traditsiooniline elulaad, vaheldusrikas maastik alates saartest ja mererannikust, lõpetades sisemaa ürgmetsade ning läbipääsmatute rabadega, hulk maaelanikke on heade võimetega tegutsemaks turismiettevõtjana (haritus, avatus, ettevõtlikkus), turismimajandusega alustamine ei nõua alati koheseid suuremahulisi investeeringuid

36 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 tootmisvahenditesse ega toormesse (tootmisvahendid on juba eksisteerivad vaatamisväärsused ja objektid, toode on kohalikul tasemel pakutav elamus tervikuna ja tarbija tuleb ise toote juurde), turismiturul kasvab nõudlus veeta puhkus eemal ülerahvastatud piirkondadest ja näha-kogeda reisides midagi tavaoludest ja - keskkonnast erinevat ning ehedat, kasvab siseturism – suurlinnade elanike hulgas on populaarne puhata maal ning välisturistid "avastavad" enda jaoks üha rohkem väljapoole Tallinnat jäävat Eestit.

Arengut takistavate probleemidena tuuakse välja organisatsioonilised probleemid (era- ja avaliku sektori nõrk koostöö, “tegijate” ebapiisav kompetentsus ning olematu statistika), tootearendusega seotud kitsaskohad (sesoonsus, erasektorisisene koostöö on nõrk, nišitoodete vähesus ning potentsiaalisete investorite halb informeeritus võimalustest) ning turunduse puudujäägid (vähene ja kohati ebaefektiivne reklaam, vähene PR-töö, puudulikud turu-uuringud).

Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava rakendudes saab piirkond anda oma panuse Eesti turismitoote mitmekesistamisse, Tallinna-kesksuse vähendamisse ning ka investeeringute suurendamisesse väljaspool pealinna-regiooni. Lisaks eelpool toodule peaks paranema ettevõtjate oskusteave ning suurenema ettevõtjate arv turismi valdkonnas. Siseriikliku turismi valdkonnas aitab käesolev arengukava viia ellu Eesti siseturismikontseptsiooni, mis jagab maa kolmeks – Põhja-, Lõuna ja Lääne-Eestiks. Regiooni tasandil tõhustatakse arengukavades ja -stateegiates välja toodud koostööd erinevate asjaliste vahel, töötatakse välja ühtne turunduskontseptsioon (Maa mere ääres, Terra Maritima ) ning suunatakse suurem rõhk spetsiifiliste ja hooajaväliste toodete arendamisse. Lisaks sellele suunatakse tähelepanu võimalikele infrastruktuuri arendamise projektidele – suurendades piirkonna vaatamisväärsuste atraktiivsust ja kättesaadavust.

37 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

KASUTATUD KIRJANDUS

1) EAS Turismiarenduskeskus (2007) Eesti ja maailma turism 2006 [http://www.visitestonia.com/index.php?page=78] Perioodil november-detsember 2007

2) Eesti Atlas [htts://atlas.ibs.ee] Perioodil november-detsember 2007

3) Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 2007-2013 (2006) [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12755212] Perioodil november-detsember 2007

4) Euroopa Liidu Struktuurifondid [http://www.struktuurifondid.ee/index.php?id=6475] 07.02.2008

5) European Travel Commission (2007) Tourism Trends for Europe [http://www.etc- corporate.org/modules.php?name=Content&pa=showpage&pid=100&ac=5] Perioodil november-detsember 2007

6) Godfrey, K., Clarke, J. (2002) The Tourism Development Handbook. A Practical Approachto Planning and Marketing. Continuum:London, New York. 232 p.

7) Hanila vald. Kodulehekülg [http://www.hanila.ee] Perioodil november-detsember 2007

8) Koonga vald. Kodulehekülg [http://www.koongavald.ee] Perioodil november- detsember 2007

9) Lihula vald. Kodulehekülg [http://www.lihula.ee] Perioodil november-detsember 2007

10) Lääne Maavalitsus (2008) Rahvastik [http://www.lmv.ee/?id=26516] 07.02.2008

11) Lääne Maavalitsus (1998) Lääne maakonna planeering [http://www.lmv.ee/?id=26313] Perioodil november-detsember 2007

12) Martna vald. Kodulehekülg [http://www.martna.ee/] Perioodil november- detsember 2007

13) Mathieson, A., Wall, G. (1982) Tourism: Economic, Physical and Social Impacts. Prentice Hall, 208 p.

14) Matsalu Rahvuspark (2007) Matsalu Rahvuspargi kaitsekorralduskava eelnõu [http://www.matsalu.ee/?id=820 ]

15) Pärnu Maavalitsus (1999) Pärnu maakonna planeering [http://www.mv.parnu.ee/index.php?id=75] Perioodil november-detsember 2007

16) Pärnu Maavalitsus (2008) Rahvastik [http://www.parnumaa.ee/index.php?id=290] 07.02.2008

17) Ridala vald. Kodulehekülg [http://www.ridala.ee] Perioodil november-detsember 2007

18) Statistikaamet (2008) Rahvaarv ja rahvastiku koosseis [http://pub.stat.ee] 07.02.2008

38 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

19) Talvi, T. (2001) Pool-looduslikud kooslused. Puisniidud, rannaniidud, loopealsed, lamminiidud, puiskarjamaad, aruniidud. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus. Tartu, 26 lk.

20) Varbla vald. Kodulehekülg [http://www.varbla.ee] Perioodil november-detsember 2007

21) Ökoloogia leksikon (1992). Koostaja V. Masing, Eesti Entsüklopeediakirjastus

39 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Lisa 1. Töörühmade liikmed

Altmann, Marii Varbla vald, arengu- ja keskkonnanõunik Andreson, Nele MTÜ Terra Maritima, juhataja Hinsberg, Ain SA Pärnumaa Turism, juhatuse liige Hirvela, Andres Koonga vald, vallavanem Jürman, Anu-Lii Lihula vald, vallavanem Kera, Ingrit MTÜ Läänemaa Turism, juhataja Källe, Margus Lihula vald, arendusnõunik Kütt, Lehar PEAK, juhataja (2002-2008) Lotman, Kaja LKK Hiiu-Lääne regioon, direktor Mann, Marika OÜ Kumari Reisid, juhataja Peksar, Arno Hanila vald, vallavanem Pikla, Evely HKHK loodusturismi tudeng, praktikant Ruuse, Valeri Martna vald, vallavanem Schmidt, Toomas Ridala vald, vallavanem Seegar, Silver Koonga vald, asevallavanem Suur, Neeme LAK, juhataja (2003-2008) Tooman, Heli TÜPK, dotsent Tõnisson, Sivar Varbla vald, vallavanem Viipsi, Karin HKHK loodusturismi tudeng, praktikant Vilbas, Maire Ridala vald, haridus- ja kultuurinõunik

40 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Lisa 2. Koostööpiirkonna loodusressursside inventuur

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Matsi rand Varbla Matsi küla x x 3 Varbla 3 Rand Varbla rand Rannaküla x x Varbla 2 Paatsalu-Pivarootsi rand Paatsalu küla x x Ridala 3 Puise rand Puise poolsaar x x Ridala 2 Pullapää x x 3 Topu rand Ridala Topu lahe rannajoon x x 3 Uisu-Kuke Hanila Kuke küla x x Varbla 3 Varbla laiud Mereäärse ja Kadaka küla x x Varbla Sõmeri ja Raespa ps. 3 Linnuvaatlusala Sõmeri-Raespa vaheline ala x x Varbla Paatsalu, Muriste, 2 Paatsalu lahe rannik Hõbesalu külad x x Martna 2 Rannajõe Rannajõe küla x x 3 Puhtu-Laelatu Hanila Puhtu x x Ridala 3 Haeska Haeska küla x x Ridala 2 Jugassaare Puise poolsaar x x Ridala 2 Põgari-Sassi Puise poolsaar x x Ridala 2 Kiideva Kiideva x x Varbla, 3 Paatsalu-Pivarootsi rand Hanila x x Varbla 3 Kalastusalad Paadrema jõgi x x Varbla 3 Rannaküla, Kadaka, Mereäärse Varbla laidude ala x x Varbla 3 Matsi, Saulepi, Vaiste x x

41 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Martna Laiküla, Soo-otsa, Allikotsa 2 Liivi jõgi külad x x Martna 3 Kasari jõgi Kasari, Keskküla küla x x Martna 2 Teenuse jõgi Keskküla küla x x Lihula 2 Kasari jõgi Rumba, Seira, Kloostri x x Ridala 3 Topu laht x x Salevere Salumägi Hanila Salevere x x 3 Geoloogilised Hanila x x 2 Mõisaküla pank Mõisaküla moodustised Hanila x 2 (pinnavormid) Uisu pank x Hanila x x 2 Vatla linnamäe neemik Koonga 2 Pärdimägi x x Varbla 3 Koeri seljak Koeri küla x x Varbla 3 Kolga luited Kolga oja kaldal x x Lihula 2 Kirbla astang Kirbla küla x x Lihula 3 Porimägi Saastna x x Lihula 2 Näärikivid Metsküla x x Ridala 2 Pullapää pankkallas Pullapää neem x x Rooglaiu sadam Hanila Rannaküla x x 2 Virtsu praamisadam Hanila Virtsu x x 3 2 (Paadi)sadamad Virtsu kalasadam Hanila Virtsu x x Varbla 1 Matsi sadam Matsi küla x x Varbla 3 Jaagosääre sadam Kadaka x x Varbla 3 Vidi sadam Raespa x x Varbla 3 Polümeeri sadam x x

42 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Keemu Lihula Matsalu x 2 x Saastna uus sadam Lihula Saastna x 2 x Saastna vana sadam Lihula x 1 x Rohuküla praami- ja jahisadam Ridala Rohuküla x 3 x Topu sadam Ridala Topu x 3 x Haeska sadam Ridala Haeska 3 X X Puise sadam Ridala Puise poolsaar x 3 x Kiideva paadisadam Ridala Kiideva x 3 x Jugassaare sadam Ridala Puise poolsaar x 3 x Oidrema-Mihkli-Soontagana Koonga Oidrema küla x x 3 jalgrattarada Matkarajad Soontagana-Kurese laudtee Koonga Kurese küla x x 3 Avaste soo suur õpperada Koonga Kurese küla x x 3

Avaste soo väike õpperada Koonga Kurese küla x x 3

Nedrema-Kalli puisniidu suur Koonga Nedrema küla x x 3 õpperada Nedrema-Kalli puisniidu väike Koonga Nedrema küla x x 3 õpperada 3 Salevere Salumägi Hanila Salevere x x Hanila Tuhu 3 Tuhu soo x x Hanila 3 Puhtu matkarada Puhtu x x Lihula 2 Penijõe, Suitsu, Metsküla x x Varbla 3 Kolga matkarada Kolga x x Martna 3 Marimetsa matkarada Nõmme, Kaasiku külad x x Martna x 2 Putkaste õpperada Putkaste-Martna külad x Ridala X 3 Paralepa mets Paralepa X

43 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Ridala x 3 Lauri-Antsu loodusmatkarada x Ridala 2 Kiideva-Puise loodusrada Kiideva-Puise x x Ridala Tuuru 3 Altmõisa matkarada x x Varbla 1 Illussaare kaitsemets ja kallas Paatsalu küla x x Potentsiaalsed Varbla 3 matkarajad Sõmeri-Raespa rannikumaastik Sõmeri, Raespa külad x x Ridala 2 Paralepa parkmets Paralepa x x Ridala 2 Pullapää neem Pullapää x x Martna 2 Rannamõisa jõeäär Rannajõe, Keskvere x x Kilgimetsa allikad Varbla Kilgi küla x x 2 Varbla 2 Allikad Paadrema ohvriallikas Paadrema küla x x Ohvriallikad Koonga Kõima, Paimvere, Tarva, x x 2 Oidrema, Tõitse külad 3 Salevere Tohtriallikas Hanila Salevere x x Laiud Hanila rannavees Hanila x x 2 Varbla 3 Saared Varbla laiud x x Lihula 1 Sauemeri- järved Saastna x x Lihula 1 Teorehe- järved Metsaküla x x Ridala 3 Hobulaiu Hobulaiu x x Nehatu soojärved Hanila Nehatu LKA x x 2 Varbla Käomardi laht, Lõpe järv 2 Järved Jäänukjärved x x Nedrema järv Koonga Nedrema küla x x 3

Pärdimägi Koonga Kalli küla x x 3 Mäed Salumägi Koonga Kurese küla x x 3 Vatla linnamägi Hanila Vatla 3 Salevere Salumägi Hanila Salevere 3

44 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Lihula 2 Kirbla mägi Kirbla x x Lihula 3 Lihula linnusemägi x x 3 Rahvuspark Matsalu Rahvuspark x x Hanila muuseum Hanila Hanila x x 2 Kinksi küla Hanila Kinksi küla 3 Piknikuala x x Soontagana Maalinn Koonga Kurese küla x 3 x Nedremaa-Kalli puisniit Koonga Nedrema küla x 3 x Ridala 3 Nina Talu Puise küla x x Ridala 3 Kiideva koduloomuuseum Kiideva küla x x Ridala 2 Puhkekohad x x Hanila 2 Puhkekohad x x Koonga 2 Puhkekohad x x Varbla 2 Puhkekohad x x Martna 2 Puhkekohad x x Lihula 2 Puhkekohad x x Varbla 3 Kolga oja x x Varbla 3 Jõed Paadrema jõgi x x Hanila 3 Jõeoja oja x x Lihula, 3 Kasari + Vigala Martna x x Martna 1 Rannamõisa, Liivi, Teenuse x x Tuudi (Suitsu), Vanamõisa, Lihula 1 Allika, Penijõgi x x

45 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Hanila 3 Suusanõlvad Vatla linnamägi x x Lihula 2 Kirbla mägi x x Lihula 2 Lihula linnusemägi x x Hanila 2 Uisu pank x x Hanila 3 Vaated Salevere Salumägi Salevere x x 3 Vatla linnamägi Hanila x x Hanila 3 Tuhu soo matkaraja vaatetorn Tuhu MKA x x Varbla 1 Illuste ps. tipp Paatsalu küla x x Varbla 3 Matsi sadam x x Varbla 3 Sõmeri-Raespa rannik x x Varbla 3 Jaagosääre x x Varbla 3 Paagi säär Mereäärse küla x x Koonga 3 Kalli-Nedrema puisniit x x Koonga 3 Pikavere küla kiviaiad x x Soontagana Maalinna vaatetorn Koonga Kurese küla x 3 x Salumägi Koonga x 3 x Kurese küla kiviaiad Koonga Kurese küla x 3 x Lihula 3 Kirbla mägi Kirbla x x Lihula 2 Lihula linnusemägi Lihula x x Kirbla-Kloostri maanteelt Kasari Lihula 1 jõe luhale Pagasi x x Tuudi-Saastna teelt Petaaluse Lihula 1 ahelkülale ja lavarile Petaaluse x x Kloostri küla – vaade Matsalu Lihula 1 lahele Kloostri x x

46 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Lihula 2 Meelva teeristist Matsalu lahele Lihula-Hälvati x x Martna 3 Rannajõe vaatlustorn Rannajõe x x Väike-Rõude mõisa Martna vaateplatvorm Väike-Rõude x x 1 Ridala x 3 Haeska Haeska x Ridala 2 Jugassaare Jugassaare x x Ridala 3 Puise nina Puise x x Ridala 3 Kiideva Kiideva x x Ridala 3 Põgari-Sassi Põgari-Sassi x x Ridala 2 Topu rand Topu x x Pullapää vaade Haapsalu Ridala 3 panoraamile Pullapää x x Hanila 2 Jaagu-Mihkli hiiekivi Ridase x x Hanila 1 1. Rändrahnud Ussikivi Hanila x x Hanila 2 Massu liukivi Massu x x Hanila 1 Soomadise rändrahn Massu x x Varbla 1 Vaiste Ohvrikivi Vaiste küla x x Varbla 2 Ohvrikivi Pühakivi Saare küla x x Varbla 2 Õhu ohvrikivi Õhu küla x x Varbla 3 Aadu suurkivi Rannaküla x x Varbla 2 Koeri rändrahnud Koeri küla x x Varbla 3 Nõmmeküla rahapajakivi Allika küla x x Varbla 3 Varbla suurkivi Tamba küla x x Koonga 2 Rehe kivi Paimvere x x

47 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Hanila 2 Vatla mõisapark Vatla x x Varbla 3 2. Pargid Varbla mõisa park Varbla küla x x Varbla 3 Illuste mõisa park Paatsalu küla x x Varbla 3 Mõtsu park Tõusi küla x x Veltsa park Koonga Veltsa küla x x 3

Kõima park Koonga Kõima küla x x 3

Oidrema park Koonga Oidrema küla x x 3

Koonga mõisa park Koonga Koonga küla x x 3

Mihkli pastoraadi park Koonga Mihkli küla x x 3

Vanamõisa mõisa park Lihula Seira küla x x 1

Matsalu mõisa park Lihula x x 1

Suure-Lähtru mõisa park Martna Suure-Lähtru x x 3

Väike-Rõude mõisa park Martna Väike-Rõude x x 3

Mäemõisa park Ridala Panga x x 3

Ridala 3 Uuemõisa park Uuemõisa x x Hanila 3 Nehatu looduskaitseala x x Hanila 3 3. Kaitsealad Puhtu-Laelatu looduskaitseala x x Hanila, 3 Lihula, Tuhu MKA Koonga x x Koonga 2 Nätsi võlla sookaitseala x x Koonga x 3 Avaste soo kaitseala x Lihula, 2 Lihula MKA Koonga x x

48 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Varbla 3 Varbla laidude kaitseala x x Varbla 3 Paadrema looduskaitseala x x Marimetsa looduskaitseala Martna Kaasiku, Nõmme x 3 x Polli kadakad Hanila 4. Üksikobjektid Tammari tammed Hanila Nehatu LKA Kopli tammed Hanila Karuse

Laane tammed Hanila Voose

Puhtu tamm ja mänd Hanila Puhtu LKA x 3 x Pikavere küla ja kiviaiad Koonga Pikavere küla x 3 x Panga tamm Koonga Karinõmme küla x x 3

Uduna tamm Koonga Paimvere küla x x 3

Sööni-Möldri tamm Koonga Kalli küla x x 3

Mihkli kiriku pärnad Koonga Mihkli küla x x 3

Lihunsi kivi Lihula Hälvati küla x 2 x Karusselja pärn Lihula Kloostri x 1 x Muriste tamm Varbla Muriste x 3 x Ungru tammed Ridala Ungru x 3 x Lõpre tamm Ridala Puise x 3 x Koonga tammik Koonga Piisu küla x x 3 5. Looduslikud kooslused Naissoo tammik Koonga Kõima küla x x 3 Mihkli tammik Koonga Mihkli küla x x 3

Laelatu ja Puhtu Hanila x x 3 Sõmeri-Raespa rannikuala Varbla x x 3

49 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Lihula raba Lihula Lihula-Hälvati x x 2

Lihunsi mägi Lihula Hälvati küla x 2 x Järise-Poanse maastik Lihula x 2 x Kirikuküla maastik Lihula Kirikuküla x 2 x Tuhu küla suured kadakad Lihula Tuhu x 1 x Uuemõisa tammik Ridala Uuemõisa x 2 x

* 4 - riikliku tähtsusega; 3 - üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1- palju sarnaseid vaatamisväärsusi ** 5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik *** 3 - ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 - ressursid, mis on keskpärased; 1 - ressursid, mille kvaliteet on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda .

50 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Lisa 3. Koostööpiirkonna aktiivsete tegevuste inventuur

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 ***

Puhtu Hanila Puhtu poolsaar x x 3 Laelatu Hanila x x 3 Lihula Linnuvaatlusala Matsalu RP x 3 Varbla Matsi, Saulepi, Raespa Raespa-Sõmeri ps. külad x x 3 Varbla Varbla laiud Mereäärse, Kadaka küla x x 3 Varbla Paatsalu, Hõbesalu, Paatsalu-Pivarootsi rannik Muriste külad x x 2 Martna Rannajõe vaatlustorn Rannajõe x x 3 Väike-Rõude mõisa Martna vaateplatvorm Väike-Rõude x x 1 Ridala Haeska Haeska x x 3 Ridala Põgari-Sassi Puise poolsaar x x 3 Ridala Jugassaare Puise poolsaar x x 3 Ridala Kiideva Kiideva x x 3 Varbla Ranna motell (paadilaenutus) Mereäärse küla x x 3 Paatsalu puhkekeskus Varbla (paadilaenutus) x x 3 Lihula Paadisõit Kasari jõgi Kasari, Kirbla, Seira x 2 Lihula Matsalu laht Lihula, Martna, Ridala x x 3 Martna Teenuse jõgi x x 2 Ridala Kiideva sadam (paadireisid) Kiideva x x 3 Ridala Nina talu (paadireisid) Puise poolsaar x x 3

51 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Jugassaare sadam Ridala (paadilaenutus, paadireisid) Puise poolsaar x x 3 Ridala Tooraku turismitalu Tooraku x x 3 Ridala Topu sadam Topu x x 3 Ridala Pullapää Pullapää x x 3 Mihkli Külalistemaja Ridala (paadireisid) Mäeküla x x 3 Lauri-Antsu turismitalu Ridala (paadireisid) Kiviküla x x 3 Ridala Pullapää sadam Pullapää neem x x 2 Ridala Reisid Väinamerel Kiideva, Haapsalu x x 2 Hanila Voosemetsa talu Voose 2 Laagriplats, Hanila telkimine Kinksi küla Kinksi küla x x 2 Varbla Matsi rand Matsi küla x x 3 Varbla Ranna motell Rannaküla x x 3 Varbla Paatsalu puhkekeskus Paatsalu x x 3 Varbla Saare hostel Saare küla x x 3 Soontagana maalinn Koonga Kurese küla x x 3 Kalli-Nedrema puisniit Koonga Nedrema küla x x 2 Martna Kirsioja talu Jõesse küla x x 2 Ridala Tooraku külalistemaja Pusku x x 3 Ridala Nina turismitalu Puise poolsaar x x 3 Ridala Mihkli külalistemaja Mäeküla x x 3 Ridala Lauri-Antsu turismitalu Kiviküla x x 3 Ridala x Haeska seltsimaja Haeska x 3

52 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Ridala Topu puhkemaja Topu x x 3 Ridala Altmõisa külalistemaja Tuuru x x 3 Ridala Kiideva koduloomuuseum Kiideva x x 3 Ridala Pullapää Pullapää x x 2 Varbla Süstasõit Paatsalu puhkekeskus Paatsalu x x 3 Lihula, Kanuusõit Kasari-Vigala jõgi Martna x x 3 Martna Martna lasteaed Martna x x 2 Laste Ridala x mänguväljak Jõõdre mänguväljak Jõõdre x 2 Ridala x Asuküla mänguväljak Asuküla x 2 Ridala x Uuemõisa lastemänguväljak Uuemõisa x 2 Lihula Lihula lasteaed Lihula x x 2 Varbla, Paatsalu-Pivarootsi rand Hanila Paatsalu x x 2 Hanila Laelatu x x 2 Varbla Kalastamine Paadrema jõgi x x 2 Martna 1 Rannamõisa, Liivi, Teenuse jõed x x Lihula Kasari jõgi x x 2 Varbla 2 Matsi sadam Matsi küla x x Varbla 3 Jaagosääre sadam Kadaka x x Varbla 3 Vidi sadam Raespa x x Varbla 3 Polümeeri sadam x x

53 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Golf Haapsalu Golfiväljak Ridala Valgevälja x x 3 Lihula Ratsutamine Topi talu Seira (Rootsi) x 2 Hanila Kinksi Kinksi küla x x 2 Martna Mägede talu Keskvere x x 1 Ridala Ridala tall Vilkla x x 3 Ridala Mini loomaaed Vilkla x x 3 Varbla Jahipidamine Varbla riigijahipiirkond x x 3 Koonga Koonga ja Lõpe jahipiirkond x x 2 Lihula Lihula ja Tuudi jahipiirkond x x 2 Hanila Hanila jahinduspiirkond x x 2 Martna Martna jahinduspiirkond x x 2 Käbi Külalistemaja (jahiturismi Ridala korraldamine) Herjava x x 3 Vatla linnamäe Hanila x x 2 Suusatamine Kirbla mägi Lihula Lihula linnusemägi Lihula Hanila Ujumine Uisu panga rand x x 1 Martna Kasari jõgi x x 1 Varbla Matsi rand Matsi küla x x 3 Varbla Paagi rand Mereäärse küla x x 2 Koonga Pikavere tiik x x 2 Lihula 200 m sildadest ülesvoolu; Kasari jõgi Matsalu x x 1 Lihula Tuudi jõe pais Alaküla x x 2 Lihula Keemu sadam x x 2

54 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Lihula Näärikivid Metsküla x x 2 Lihula Suitsu onnid Kirikuküla x x 2 Ridala Puise rand Puise x x 3 Ridala Pullapää Pullapää x x 3 Ridala Tooraku Tooraku x x 3 Ridala Laomäe Varni x x 3 Ridala Topu Topu x x 3 muu Varbla EuroVelo Audru-Tõstamaa-Nurmsi x x 3 Hanila 1. Rattasõit EuroVelo Pivarootsi-Laelatu-Virtsu x x 3 Ridala Uuemõisa jalgrattatee Uuemõisa, Rohuküla x x 3 Martna, Rakser Marimetsa Cup Ridala üle maakonna x x 3 Oidrema-Pangamägi- Tarva-Veltsa-Mihkli- Koonga matk Soontagana x x 2 Virtsu 2 võrkpalli ja 1 Hanila jalgpalliplats Virtsu x x 2 2. Spordisaalid, - Hanila platsid Virtsu kooli võimla Virtsu x x 2 Hanila Vatla kooli võimla Vatla x x 2 Koonga Koonga kooli saal Koonga x x 2 Koonga Koonga kooli staadion Koonga x x 3 Lihula ja Kasari kooli puust Lihula välisväljakud Lihula, Kasari x x 3

55 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Lihula Võrkpalliplats Särtsu baar x x 2 Lihula Tuudi külaplats (võrk-, korvpall) Tuudi x x 2 Lihula Kirbla võrk-, korvpalliplats Kirbla x x 2 Lihula Lihula kooli spordisaal x x 2 Varbla Varbla kooli võimla Varbla x x 3 Martna Martna kooli võimla Martna x x 2 Martna Martna koolistaadioni plats Martna x 2 Martna Martna kaarhall Martna x x 2 Martna Rõude kooli saal Rõude x x 2 Ridala Ridala spordisaal Panga x x 3 Ridala Kadaniku spordiplats Lauri-Antsu turismitalu x x 2 Tooraku turismitalu (võrkpalli- Ridala ja spordiplatsid) Tooraku turismitalu x x 2 Hanila Kõmsi rahvamaja Kõmsi x x 2 Hanila 3. Saalid Vatla rahvamaja Vatla x x 2 Lihula Lihula Kultuurimaja Lihula x x 3 Lihula Lihula mõisa saal Lihula x x 1 Lihula KuMa saal x x 3 Lihula Metsküla rahvamaja Metsküla x x 2 Varbla Saulepi rahvamaja Kulli x x 3 Varbla Varbla rahvamaja Varbla x x 3 Varbla Paadrema rahvamaja Paadrema x x 3 Martna Martna lasteaia saal Martna x 2

56 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Koonga Lõpe klubi saal Lõpe x x 3 Ridala Uuemõisa Valge saal Uuemõisa x x 3

* 4 - riikliku tähtsusega; 3 - üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1- palju sarnaseid vaatamisväärsusi ** 5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik *** 3 - ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 - ressursid, mis on keskpärased; 1 - ressursid, mille kvaliteet on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda .

57 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Lisa 4. Koostööpiirkonna ajalooliste ja kultuuriliste ressursside inventuur

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Esivere, Hanila, Karuse, Hanila 2 Kaseküla (IV at ema), Kiska, Kõmsi, Linn use, Lõo, Massu, Nehatu, Nurmis, Pajumaa, Varajane asustus Rame, Salevere, Vatla Asulakohad II at Koonga Ura, Hõbeda, Kõima, x x 2 Rabavere, Salevere, Kurese, Mihkli külad Kirbla, Lihula, Poanse, Järise, Lihula 2 Petaaluse, Tuudi, Pa rivere, Alaküla, Kelu x x Martna 1 Martna, Putkaste, Kirna, Vanaküla, Keskvere, Keravere, Kabeli, Rõude, Laiküla, Kasari x x Ridala 2 Tubri maalinn x x Ridala 2 Asulakohad I at Jõõdre, Vilkla x x Ridala 2 Asulakohad II at Ahli, Mägari x x Hanila 2 Virtsu koduloomuuseum Virtsu x x Hanila 3 Näitused Hanila muuseum Hanila x x Varbla 3 Varbla muuseum Raheste x x Martna 2 Suure-Lähtru mõisa muuseum Suure-Lähtru x x Lihula 3 Lihula kultuurimaja x x Lihula 3 Lihula KuMa x x Lihula 2 Lihula mõis x x Ridala 3 Kiideva koduloomuuseum Kiideva x x

58 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Kuulsad Hanila x x 3 Vatla mõis Vatla ajaloolised Hanila x x 2 ehitised Massu mõis Hanila x x 2 Hanila kirik Hanila Hanila x x 2 Karuse kirik Karuse Koonga x x 2 Kõima, Koonga mõisad Koonga x 3 Soontagana maalinn x Koonga x x 3 Pikavere palvemaja Pikavere küla Koonga x x 3 Mihkli kirik Varbla x x 3 Varbla kirik Varbla x 3 Paadremaa kirik x 3 Kasari vana sild Lihula Kasari x x 3 Vanamõisa kivisild Lihula Vanamõisa (Seira) x x Lihula, Rumba, Tuudi 3 raudteejaamahooned (30ndate raudtee arhitektuur) Lihula x x Jaagu talu (terviklikult säilinud 3 XIX-XX saj talukompleks) Lihula Kelu x x 3 Jaani kõrts (XIX saj alevi kõrts) Lihula Lihula x x 2 Nõukogude Liidu lennuväli Ridala Kiltsi x x 2 Karuse rdtjm Hanila Karuse x x Ajalooline 3 raudtee Rapla-Virtsu raudtee ase x Hanila 2 Schilleri mälestuskivi Puhtu x X Hanila 2 Mälestusmärgid Kumari kivi Puhtu x x

59 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Varbla 3 Karl Ristikivi mälestuskivi Varbla keskus x x Varbla 3 Kristjan Palusalu mälestuskivi Varbla keskus x x Vabadussõja mälestussammas Koonga Mihkli kalmistu x x 3

Saksa sõjavangide haud Koonga Kiisamaa küla x x 3

Lihula 1 Vabadussõja mälestusmärk x x Lihula 3 Kumari kivi Kirbla x x 1941 hävituspataljoni poolt Lihula 1 hukatud Vanamõisa meeste mälestuskivi Kasari koolimaja juures x x Lihula 1 Budbergide hauakamber Seira (Vanamõisa) x x Lihula, Kirbla ja Tuudi 1941- 1 1945 sõja vene sõdurite mälestuskivid x x Ridala 2 Aleksander III ausammas Pullapää neem x x Martna 2 Vabadussõja mälestussammas Martna x x Ridala 2 Kumari mälestuskivi Puise poolsaar x x C.Kreeki mälestuskivi Ridala Saanika x 3 x Ridala 2 Babtistide mälestuskivi Ungru jõe ääres x x Hanila 2 Kaevandus Kurevere karjäär x x Ridala 3 Valgevälja karjäär Valgevälja x x Ridala 3 Paekivi karjäär Pusku x x

60 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Varbla 3 Varbla muuseum Raheste küla x x 3 Muuseumid Hanila muuseum Hanila Hanila x x Koonga x x 3 Jürna talu muuseum Võitra küla Lihula x 3 Lihula muuseum x Lihula x 3 Matsalu Looduskeskus Penijõe x Martna x 2 Suure-Lähtru mõisa muuseum Suure-Lähtru x Ridala x 3 Kiideva koduloomuuseum Kiideva x Vanamõis mõis (põletatud Lihula 1 1905.a., parun Budberg oli ainuke mõisnik, kes 1905.a. sündmustes tapeti) Vanamõisa x x Lihula 1 Varemed Lihula õigeusu kirik x x Väike-Rõude mõis ( puudub Martna 1 juurdepääs) Rõude x x Jõesse mõisa varemed Martna 2 (kloostriga seotud) Jõesse x x Martna x 2 Ehmja mõisa varemed Ehmja x Martna 1 Maalse mõisa varemed Ehmja x x Martna 1 Väike-Lähtru kirik (torn auklik) Väike-Lähtru x x Ridala 3 Ungru-Lossi varemed Ungru x x Ridala 2 Kiltsi mõis Kiltsi x x Ridala 3 Vene Õigeusu kirik Sinalepa x x Hanila 2 Polli Talu Loominguline Keskus x x Lihula Kultuurimaja Lihula 3 Teater x x

61 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Martna 3 Saueaugu Teatritalu Ohtla x x muu Hanila 1 Muistsed põllud Hanila, Kõmsi külad x x Kultusekivid Vatla linnamäe Hanila x 1 1. üksikobjektid ümbruses Vatla x Kivikalmed Kasekülas, Karusel Hanila 2 ja Kõmsil x x Varbla 2 Saulepi palvemaja Kulli x x Karl Ristikivi ema Liisu haud Varbla Paadrema kiriku surnuaed x x 3 Lihula 3 Saastna kivitee Lihula, Hanila x x Martna 3 Ohtla mõisa laut Ohtla x x Martna 3 Vanaküla kiviaiad Vanaküla x x Pihama kõrts Lihula Meelva x x 2 Kirikuküla vanad põllud Lihula 3 (ringikujulised väga vanad siiani kasutatavad põllud) Kirikuküla x x Ridala 3 Põgari palvemaja Põgari-Sassi küla x x Ridala 3 Breti kivid Ridala x x Ridala 3 Paralepa tuletornid Paralepa x x Lihula 3 Lihula linna hoonestus Tallinna mnt x x Koonga 3 2. miljööalad Pikavere küla Pikavere x x Koonga 3 Soontagana maalinn x x Ridala 3 Haeska ja Kiideva külad Haeska ja Kiideva x x Ridala 3 Pullapää poolsaar x x Ridala 3 Puise nina Puise poolsaar x x Martna 3 Keskvere küla Keskvere x x

62 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Hanila Virtsu mõis Virtsu x x 1 Hanila 2 3. mõisad Massu mõis Massu x x Hanila 2 Vatla mõis Vatla x x Varbla 3 Uue-Varbla mõis Raheste küla x x Varbla 3 Illuste mõis Paatsalu küla x x Varbla 1 Saulepi mõis Raespa küla x x Koonga mõisa peahoone Koonga Koonga küla x x 2

Kõima mõisa peahoone Koonga Kõima küla x x 2

Keblaste mõis Koonga Mihkli küla x x 3

Oidrema mõis Koonga Oidrema x 3 x Lihula 2 Penijõe mõis Penijõe x x Lihula 1 Matsalu mõis Matsalu x x Lihula 2 Lihula mõis x x Martna 3 Suure-Lähtru mõis Suure-Lähtru x x Martna 1 Putkaste mõis Putkaste x x Martna 3 Keskvere mõis Keskvere x Ridala 3 Uuemõisa mõisa peahoone Uuemõisa x x Ridala 3 Kiideva mõis Kiideva x x Ridala 3 Haeska mõis Haeska x x

* 4 - riikliku tähtsusega; 3 - üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1- palju sarnaseid vaatamisväärsusi ** 5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik *** 3 - ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 - ressursid, mis on keskpärased; 1 - ressursid, mille kvaliteet on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda.

63 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Lisa 5. Koostööpiirkonna ürituste inventuur

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Hanila 2 Põllumajandusmess Hanila Maapäev Kõmsi x x Koonga 3 Mihkli laat Mihkli x x Varbla 3 Käsitöölaadad Ise tehtud-hästi tehtud Varbla mõis x x Hanila 2 Käsitööpäev Kõmsi x x Hanila 2 Kevadlaat Kõmsi x x Ridala Altmõisa Külalistemaja 3 Küla tänav Maasikapidu x x Mihkli laat (3.-s nädalavahetus Koonga 3 juulis) Mihkli küla x x Rahvuslikud Koonga 3 üritused Kihelkonna päevad iga aasta uus koht x x Varbla 3 Varbla suvi üle valla x x Lihula 3 Lihula päevad (august) x x Hanila 2 Hanila muuseumis Hanila x x Hanila 2 Kinksi hobupäevad Kinksi Ridala 3 Külapäevad Koht muutuv X X Hanila 3 Elavad ajaloolised festivalid Virtsu Merepäevad Virtsu x x Matsalu loodusfilmifestival Lihula 3 (september) x x Festivalid ja Ridala 3 kontserdid Altmõisa maasikapidu Altmõisa Külalistemaja x x Ridala 3 Haapsalu viiulifestival Uuemõisa Valge Saal x x Lihula 3 Metsküla Kronu (rahvalik ratsaspordivõistlus) Metsküla x x Võidusõidud (auto, Varbla 2 hobused) Külakross Saulepi, Raheste x x

64 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile Nimetus Vald Asukoht 4 3 2 1 5 4 3 2 1 *** Rahvaralli Lihula päevade Lihula raames Ridala 3 Ridala ratsu Uuemõisa park x x Ridala 3 Ameerika autode kiiruskatsed Kiltsi lennuväli x x Koonga mängud (valdade 2 vahelised) Koonga x x Varbla 3 Spordisündmused Võrkpalliturniir merepäevade ajal x x Hanila 2 Võrkpalliturniir Virtsu Merepäevadel x x Ridala 3 Ridala jüriööjooks Panga-Parila tee x x Ridala 2 Külade mängud Lauri-Antsu maadel x x Lihula 3 Lihula valla spordipäev (juuli) Ridala, 3 Rattaralli (Rakser) Martna x x 3 Orienteerumise perepäev koht muutub x x Martna 3 Kreeka-rooma maadlus (noorte vabariiklikud võistlused) Martna x x Koonga 2 Temaatilised naisseltsiüritused Libisevalt külades x x Koonga 2 Muu Külade kokkutulekud Libisevalt külades x x Ridala 3 Külasid tutvustav suveprojekt Külast-külla x x

* 4 - riikliku tähtsusega; 3 - üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1- palju sarnaseid vaatamisväärsusi ** 5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik *** 3 - ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 - ressursid, mis on keskpärased; 1 - ressursid, mille kvaliteet on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda.

65 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Lisa 6. Koostööpiirkonna turismispetsiifilise ja toetavate teenuste inventuur

Nimetus Kohtade arv Vald Asukoht Kvaliteet* 5 4 3 2 1

MAJUTUS Luige Villa ja Luige Villa 34+ 2 Lihula Hotell külalistemaja suvetuba Lihula x Motell Ranna motell 50 Varbla Rannaküla x 15 Hanila Külalistemaja Virtsu Külalistemaja Virtsu x 24 +(11 Ridala Altmõisa Külalistemaja lisakohta) Tuuru küla x 22 Ridala Käbi Külalistemaja Herjava küla x 34+ Ridala Mihkli Külalistemaja Mäeküla x 21+ Ridala Tooraku Turismitalu Pusku küla x Koonga Telkimisplats Pärdimäe telkimisplats Pärdi mägi x Soontagana ja Nedrema Koonga puisniit x Varbla Paatsalu Puhkeküla x Varbla Ranna motell x Ridala Pikseke kämping x Ridala Kirsioja telkimisplats Jõesse küla x Varbla Hostel Saare hostel Saare küla x HKHK õpilaskodu Ridala Uuemõisa x Puhkeküla ja -laager Varemurru puhkekeskus 344 Varbla Matsi küla x 448 Varbla Pärlselja lastelaager Matsi küla x Ridala Pullapää puhkekeskus Pullapää x Hanila Pivarootsi lastelaager Pivarootsi x Varbla Paatsalu Puhkeküla Paatsalu x

66 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Nimetus Kohtade arv Vald Asukoht Kvaliteet* 5 4 3 2 1 30 Hanila Pivarootsi tuulik x 20 Ridala Puhkemaja Topu puhkemaja x 8 Ridala Tuulingu puhkemaja x 14 Hanila Pivarootsi mõis x 24 Hanila Kõrtsi talu Kuke küla x 12 Koonga Kodumajutus Oidrema Mõis Oidrema x Lihula Kägi talu x 20 Varbla Saarma puhkemaja Rannaküla x Lauri-Antsu 5+ Ridala ökoturismitalu Kiviküla x Kämping Pikseke kämping Ridala x Karavan Pikseke kämping Ridala x Voosemetsa Hanila x

TOITLUSTUS 28 Hanila Sadama kohvik Virtsu x Lihula Söökla Lihula kooli söökla x Varbla kooli söökla Varbla (ettetellimisel) Varbla x Martna kool 50 Martna (ettetellmisel) Martna x Martna lasteaed 50 Martna (ettetellimisel) Martna x Ridala Pappa Pizza Uuemõisa Keskus x Ridala Sadama kohvik Rohuküla x Ridala HKHK restoran, söökla Uuemõisa x Ridala Aiamaja Uuemõisa x

67 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Nimetus Kohtade arv Vald Asukoht Kvaliteet* 5 4 3 2 1 30 Koonga Koonga baar Koonga x Varbla Baar Ankru baar Varbla küla x 20 Hanila Virtsu Külalistemaja Virtsu x 20 Martna Seitoni baar Martna x Lihula Särts Lihula x Lihula Tuudi baar Tuudi x Lihula Kasari baar Lihula x Lihula Trahter Birgit Ridala Mihkli Külalistemaja x Suure-Lähtru mõis 30-50 Martna Muu (ettetellimisel) Suure-Lähtru x

** 5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik

68 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Nimetus Vald Asukoht Kvaliteet* 5 4 3 2 1 OSTMISVÕIMALUSED Antiigi/käsitöö pood Virtsu lillepood- suveniir Hanila Virtsu x Saulepi külaselts Varbla x Varbla muuseum Varbla x Väike Salong Lihula Lihula mõis x Antiigi äri Lihula Lihula, Tallinna mnt Suveniiripood Virtsu lillepood Hanila Virtsu x Lihula käsitööpood Lihula Haeska seltsimaja Ridala x Rohuküla suveniiri kiosk Ridala x Rannarahva kultuuriselts Ridala x Kiideva käsitöökamber Ridala Kiideva küla x Koonga Toiduainete pood Oidrema pood Oidrema x Koonga Lõpel 2 poodi Lõpe x Koonga Koonga 2 poodi Koonga x Pärnu Majandusühistu poed Varbla Varbla küla, Saulepi (3) küla, Tõusi küla x FIE Taavi Ojala poed (2) Varbla Varbla küla, Tõusi küla x Vatla kauplus Hanila Vatla x Kõmsi kauplus Hanila Kõmsi x Hanila Virtsu Kaubahall Virtsu x Hanila Virtsu AjaO Virtsu x Martna Oonga AjaO Oonga x Martna Martna kauplus Martna x Martna Rõude kauplus Rõude x Lihula Makros Lihula x Lihula Konsum Lihula x

69 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Nimetus Vald Asukoht Kvaliteet* 5 4 3 2 1 Lihula Kõmurõõm (2 poodi) Lihula x Lihula Toidupood Kirbla, Tuudi x Ridala MAKROS Uuemõisa alevik x Ridala HTÜ Parila kauplus Parila küla x Ridala OÜ Estragon Sinalepa kauplus Panga x Ridala Sinalepa kpl Sinalepa Ridala HTÜ Uuemõisa Keskus x Ridala Männiku toidupood Paralepa x Bensiinijaam Alexela Hanila Virtsu x Ridala Uuemõisa alevik Lukoil x Ridala Uuemõisa alevik Statoil x Lihula Lukoil x Autoparandus OÜ Tradilo Ridala Uuemõisa alevik x Ridala Uuemõisa Autokeskus Uuemõisa alevik x Uuemõisa autoparandus Ridala Burmakin Vadim FIE) Uuemõisa alevik Koonga Koonga Tehnoülevaatus x Lihula mitu eraettevõtjat Lihula Pangad Eesti Ühispank ja Hansapank x Ridala Eesti Ühispank ja Hansapank Uuemõisa x

70 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Nimetus Vald Asukoht Kvaliteet* 5 4 3 2 1

MUU Vatla, Kõmsi, Virtsu Hanila 1. raamatukogu- raamatukogud x interneti kasutamise Lõpe ja Koonga Koonga võimalus raamatukogud x Lihula Lihula raamatukogu x Lihula Lihula kultuurimaja x Kirbla, Tuudi, Metsküla Lihula raamatukogud x Varbla Saulepi, Varbla raamatukogud x Martna Martna raamatukogu x Martna Martna päevakeskus x Martna Oonga, Rõude raamatukogud x Ridala Uuemõisa raamatukogu x Asuküla, Sinalepa Ridala raamatukogud x Hanila Virtsu 2. juuksur Virtsu juuksur x Ridala Uuemõisa Keskus Uuemõisa ilusalong x Martna Martna Martna päevakeskus x Ridala Uuemõisa alevik 3. massaaž Massaazikabinet Hanila Virtsu 4. apteek Virtsu apteek x Koonga Koonga Koonga apteek x Ridala Uuemõisa alevik Uuemõisa apteek x Lihula Lihula Tallinna mnt Lihula apteek x Martna Martna Martna apteek x

71 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Nimetus Vald Asukoht Kvaliteet* 5 4 3 2 1 Hanila 5. arstiabi Virtsu arstipunkt x Koonga Koonga arstipunkt x Lihula Päästekomando x Lihula Lihula, Tallinna mnt Tervisehoiukeskus x Varbla Varbla arstipunkt x Hanila Kõmsi arstipunkt x Hanila Vatla arstipunkt x Martna Martna arstipunkt x Hanila Virtsu 6. pagar-kondiiter Kondiitriäri x Lihula Lihula, Tallinna mnt Siller x Kõmsi, Vatla, Virtsu Hanila 7. postkontor postkontorid x Koonga Koonga, Lõpe postkontorid x Lihula Kirbla postkontor x Lihula Lihula postkontor x Varbla Varbla, Saulepi postkontorid x Ridala Panga, Ridala postkontorid x Ridala Uuemõisa postkontor x Martna Martna, Rõude postkontorid x

** 5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik

72 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Lisa 7. Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused aastateks 2004-2007 (analüüsi tabel) 1. Siht Piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine • Piirkonnas viiakse aastas läbi vähemalt 2 ühist turismialast infopäeva ja 1 turismialast koolitust • Aastaks 2007 on loodud ja toimib piirkonna turismiasjaliste võrgustik “infolisti” ja regulaarsete kokkusaamiste näol • Piirkonnas on läbi viidud vähemalt üks põhjalik turismialane uuring Eesmärk - indikaatorid • Välja on töötatud tegevuskava hooaja pikendamise võimaluste kohta 1.1 Valdkond Koolitus- ja arendustegevus Tegevused Täideviijad Tulemus Selgitus 1. Ei ole leitud rahastust, et teha suurejoonelisi (rahvusvahelisi) konverentse Piirkonna turismialane OV + ettevõtjad + 2. Kumari Reisid- linnuturismi seminar (2005 sügis ja 27.11.2007 ca 50in) (aasta)konverents Matsalu RP 50% 3. On toimunud seminare läbi projektide (EAS- turismiturundusseminar 5.juuli 2007, 23in) Tootetutvustusüritused OV 100% 1. On ellu viidud 2 matkapäeva (Koonga- 2006, 30in; Varbla/Hanila- 2007, 36in), mille (kohapeal- ringsõidud) nn raames on räägitud säästva turismi probleemidest, mis osaliselt katab ka eelmise punkti matkapäevad vajadused 1. Ei ole leitud rahastust, et teha kohapeal seminare- pigem teavitus MTÜ poolt Seminarid loodussõbralike Ettevõtjad + OV + 2. Ettevõtjad on ise leidnud võimalusi üle-eestilistest koolitustest osa võtta (nt LT poolt turismitoodete arendamisest turismispetsialistid 30% organiseeritud tootearenduskoolitus) 1. On läbi viidud erinevaid koolitusi: toidukoolitused (2007 aprill Altmõisas 16in; 2007 juuni Puise Ninal 18in), paketeerimine (2007 jaanuar Lihulas 15in) 2. Ei ole leitud rahastust, et teha mahukamat turunduskoolitust, mis on ka üks vajalik Ettevõtjate ja töötajate koolitusvaldkond koolitus- suund turismile ja 3. Teenindusalane koolitus on siiski pigem ettevõtja enda rida!- vajaka on jäänud teenindusele Ettevõtjad + sihtasutus* 90% ettevõtjate informeerimine nt EAS koolitustoetuste kohta EASi infopäev 1. Korraldatud infopäevade info on edastatud ettevõtjatele, spetsiaalset infopäeva turismiettevõtjatele Ettevõtjad + sihtasutus 100% piirkonnas pole tehtud, pole olnud vajalik Loodusgiidide Lihula Rahvaülikool + 1. On läbi viidud erinevate teemadega koolitusi loodusgiididele läbi projektide- 2006 (täiend)koolitus Matsalu RP + sihtasutus 100% juuni/september 14+15in; 2007 märts 12in) 1.2 Valdkond Infovahetus ja arenduskava rakendus Tegevused Täideviijad Tulemus Selgitus Valdadevahelise pikaajalise koostöölepingu sõlmimine turismi- ja puhkemajanduse 1. Koos tööleping valdkonnas OV 100% 2. 2006.a. septembrist MTÜ

73 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

1. Koostööpartnerite koosolekud on toimunud Lihula vallas Infopäevade 2 korda aastas 2. Ettevõtjate koosolengud on toimunud vallast valda (2007- veebruar Altmõisas 21in; (käivad külakorda vallast LKA administratsioon + märtsis Toorakul 16in; Pivarootsi mõis, tuulik ja lastelaager 15in + EPL ajakirjanik; augustis valda) OV + ettevõtjad 100% Suure-Lähtrus 15in; detsembris Lihula mõisas 19in) Sihtasutus + Matsalu RP Listi [email protected] + OV + ettevõtjad + RMK tööle rakendamine + MTÜ Haapsalu Turism 0% 1. Ei ole vajadust ja mõtet, ei kasutataks! Tegevuskava hooaja pikendamise kohta – olemasolevate tegevuste 1. Ei ole leitud rahastust laiendamine piirkonnale Sihtasutus + ettevõtjad 0% 2. Ettevõtjad arendavad ise

Hooajaväliste ürituste 1. Ei ole leitud rahastust (va Lihula valla toetus MFF-ile) toetamine OV + ettevõtted 20% 2. Ettevõtjad arendavad ise (2008.a. planeeritud tegevus- MFF toetus)

Koostööpartnerite Ettevõtjad, EAS, andmebaasi koostamine sihtasutus 100% 1. Koostööpartnerite kontaktid olemas, suhted loodud Piirkondliku turismiinfopunkti OV + ettevõtjad + loomine Matsalu RP + sihtasutus 100% 1. Toimib, rahaline toetus TIP-le 1.3 Valdkond Uuringud Tegevused Täideviijad Tulemus Selgitus Uuringu läbiviimine piirkonna külastajate ja potentsiaalsete külastajate 1. Ei ole leitud rahastust (va ettevõtjate enda küsitlused), kuid on oluline, et ellu viia seas Sihtasutus + ettevõtjad 20% (2008.a. planeeritud tegevus) Ettevõtjate seas uuringu läbiviimine – mille põhjal töötakse välja infopäevade 1. Ellu viidud koolitused ongi uuringute põhjal korraldatud, ideid oleks veelgi, mida ja koolituste kava Sihtasutus + ettevõtjad 100% järgnevaks teha, rahastus on alati probleemiks 2. Siht Piirkonna ühine turundus nii sise- kui ka välisturul • Piirkonda on hakatud käsitlema ühtse turismi- ja puhkemajanduse ruumina ning välja on töötatud piirkonna kaubamärk . Eesmärk - indikaatorid • Toimib piirkonna professionaalne turundamine (püsiv ja süsteemne) 2.1. Valdkond Turundus siseturul Tegevused Täideviijad Tulemus Selgitus

74 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Turunduskontseptsiooni väljatöötamine siseturu Omavalitsused, Matsalu 1. Ei ole leitud rahastust- turunduskontseptsioon nõuab rohkem rahalisi vahendeid jaoks – Maa mere ääres RP, ettevõtjad, sihtasutus 30% brändingule ja turundusele. Turunduskontseptsiooni lähtealus on olemas- toode loodus. Piirkonna kaubamärgi väljatöötamine Konkurss + sihtasutus 100% 1. Olemas Infokandjate/ turundusmaterjalide koostamine ja välja Ettevõtjad, EAS, andmine sihtasutus 100% 1. On olemas mahukas trükis (EST/ENG), oleks vaja rohkem erinevaid infokandjaid Messidel osalemine: TourEst 1. On osaletud messil Tourest kahel korral (2006 ja 2007), kaasa on tulnud 4-5 ettevõtjat, ning Siseturismi- ja ettevõtjad, EAS, OV-te materjale saadavad 6-8 ettevõtjat käsitöölaat Ehe Eesti projekt, sihtasutus 80% 2. Ehe laata ei ole peetud vajalikuks- ettevõtjakesksem 1. Ei ole leitud rahastust (va Maavalitsuse rahastusel toimunud reisid), kuigi võiks teha koostööd maakonna katustega Ajakirjanikele, 2. Piirkonna reklaam läbi esinemiste erinevatel seminaridel (piirkonna tutvustus Lahemaa, reisikorraldajatele ja TIKi Ettevõtjad + RP Lääne-Virumaa, Alatskivi, Pärnumaa jne ettevõtjatele, arendajatele) töötajatele tutvustusreiside administratsioon + OV + 3. Kontakt EPL ajakirjanikuga, kes on kohapeal käinud ja meie piirkonda ja tegemisi korraldamine piirkonnas sihtasutus 50% kajastanud (Eesti Päevalehes ja Vikerraadios) 2.2. Valdkond Turundus välisturul Tegevused Täideviijad Tulemus Selgitus Turunduskontseptisooni täiendamine välisturule – Ettevõtjad, sihtasutus, 1. Ei ole leitud rahastust- turunduskontseptsioon nõuab rohkem rahalisi vahendeid Terra Maritima Matsalu RP, ettevõtjad 30% brändingule ja turundusele. Turunduskontseptsiooni lähtealus on olemas- toode loodus. Ettevõtjad, Matsalu RP, 1. Konkreetseid koostöö võimalusi pole, läbi teiste inimeste liigub info lõpuks inimesteni, Koostöö erialaliitudega sihtasutus 20% kes on seotud erialaliitudega (nt linnugiidid) Infokandjate/ turundusmaterjalide ettevõtjad, EAS, koostamine ja välja andmine Sihtasutus 100% 1. On olemas mahukas trükis (EST/ENG), oleks vaja rohkem erinevaid infokandjaid Ajakirjanikele, reisikorraldajatele ja TIKi Ettevõtjad + RP 1. Ei ole leitud rahastust (kuna on väga kulukas), kuigi võiks teha koostööd maakonna töötajatele tutvustusreiside administratsioon + OV + katustega korraldamine piirkonnas sihtasutus 70% 2. Kumari Reisid on toonud välisajakirjanikke Eestisse ja Läänemaale 3. Siht Toote kättesaadavuse parandamine • Turistidele on kättesaadav kogu piirkonna külastuseks vajalik info • Avaldatakse vähemalt 2 turismialast infokandjat Eesmärk - indikaatorid • Turismiobjektid on tähistatud, korrastatud ja hästi ligipääsetavad

75 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

3.1. Valdkond Informatsioon Tegevused Täideviijad Tulemus Selgitus Lõpptarbijale mõeldud turismialase andmebaasi koostamine Matsalu leheküljel (majutus, teenused, Sihtasutus + ettevõtjad 1. On olemas, kuid vajab uuendamist ja võibolla struktuuri muudatust (ülesehitus pole vaatamisväärsused) – + Matsalu RP 60% kliendisõbralik) Külastajate tagasiside kogumine kodulehekülje 1. Ei ole välja töötatud, kuna ei toimiks. Tagasisidet tuleks pigem ettevõtjate juures küsida kaudu Sihtasutus 0% (2008.a. tegevus) Ettevõtjate koostöö TIK- dega, uutest toodetest Ettevõtjad, sihtasutus, 1. Ettevõtjad ei ole koostööaltid TIKidega teavitamine TIK’d 50% 2. Lihula TIPi juurutamisega probleemist jagu saamine 3.2. Valdkond Infrastruktuur Tegevused Täideviijad Tulemus Selgitus Lobby -töö riigikogus OV + ettevõtjad 10% 1. Teiste ürituste raames on tehtud riigistruktuuridega lobby tööd Olulisemate teelõikude väljaselgitamine, puhkekohtade, WC-de jne asukohtade ja vajaduse Sihtasutus, Matsalu RP, pingerea koostamine ettevõtjad, külaseltsid 30% 1. Pingeridade koostamine sammhaaval tegevuste haaval Teelõikude, puhkekohtade, WC-de jne ehitamine ja Sihtasutus , OV, korrastamine külaseltsid 30% 1. 13 puhkekohta rajatud Objektide (vaatamisväärsuste) OV, külaseltsid, objektide korrastamine valdajad, sihtasutus 70% 1. Objekte on vallad (külaseltsid) ise korrastanud Turismi- ja puhkemajanduse infrastruktuuri käsitlemine valdade üldplaneeringutes OV 70% 1. Eraldi peatükki pole, kuid on olemas 4. Siht Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine

• Välja on töötatud eetilised mängureeglid (“hea käitumise” reeglistik) : kohalikule ettevõtjale, loodusressursi valdajale, kohalikule elanikule, turistidele-puhkajatele, omavalitsustele.

Eesmärk - indikaatorid • Kõigil piirkonna valdadel on olemas üldplaneering, kus käsitletakse täpsemalt turismi- ja puhkemajanduse infrastruktuuri

76 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

4.1. Valdkond Turismi jätkusuutlik areng Tegevused Täideviijad Tulemus Selgitus

Piirkonna taluvuspiiri uuring Sihtasutus + OV + ning selle välja arvutamine kaitsealad 0% 1. Ei ole leitud rahastust “Mängureeglite” 1. Loodussäästlik käitumine on välja töötatud/juurutatud LKK-l väljatöötamine OV, kaitsealad, ettevõtjad 90% 2. Teabepäevi ei ole tehtud “Mängureeglite” OV, kaitsealad, tutvustamine/teavitamine ettevõtjad, sihtasutus, avalikkusele TIK-d 100% 1. Leiab rakendust läbi infotahvlite Temaatiliste teemaplaneeringute koostamine OV + kaitsealad 20 1. Matsiranna puhkeala osaüldplaneering on olemas

77 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Lisa 8. Trendid Euroopa turismis

Euroopa Turismikomisjoni ( European Travel Commission ) poolt koostatud uuringus “Trendid Euroopa turismis” on välja toodud suur hulk suundumusi, mis mõjutavad lähitulevikus regiooni turismi- ja puhkemajanduse arendamist (European Travel Commission 2006). Nõudlust ja pakkumist mõjutavad muutused demograafilises situatsioonis, inimeste haridustasemes ja elustiilis ning vaba aja ja reisikogemuse kasv. Lisaks neile on oma mõju turismimajandusele ka infotehnoloogilistel arengutel, transpordisektori arengul, sihtkohtade vastutustundel jätkusuutlikkuse pärast ning üha kasvav vajadus kindlustada sihtkohtades nii kohalike elaniku kui ka külastajate turvalisus ja ohutus. Järgnevalt mõnest olulisemast suundumusest lähemalt.

Demograafilistest muutustest peab jätkuvalt tähelepanu pöörama vanemaealiste inimeste arvu kasvule. See toob endaga kaasa trendi, kus seeniorreisijate nõudlus turismiteenuste järele kasvab kiiremini kui keskmine turismiteenuste nõudlus. Viimane tähendab suuremat nõudlust kvaliteetse, mugava ja turvalise reisiteenuse järele. Seeniorreisijatega on võimalik tasandada sihtkohtade hooajalisuse mudelit, kuna nemad on valmis reisima ka üleminekuhooajal, st Eesti puhul kevadel ja sügisel, kui ilmad ei ole väga soojad ning kui turiste on sihtkohtades vähem.

Üha enam tuleks tähelepanu pöörata noortele . Kasvavad sissetulekud, üksikmajapidamiste tõus ja uued sotsiaalsed stuktuurid soosivad sotsiaal- ja tööalaseid võrgustikke, mis paneb noored vanuses 16-35 rohkem reisima.

Toimuvad muutused ka perekonna struktuuris , kus on üha vähem kahe vanema ja kahe lapsega perekondi. Tänu globaliseerumisele, on paljud perekonnad oma kodukohast kolinud teise riiki, mis mõjutab reisimist sõprade ja sugulaste juurde.

Aja rohkus versus raha rohkus. Vanemaealised reisijad, kel on pensionile jäädes rohkelt aega, kuna neil ei ole piiranguid ja nad saavad reisida, mil tahavad, mõjutavad hooajaväliste toodete-teenuste nõudlust-tarbimist. Töötavale inimesele on jällegi aeg väga oluline. Seega vabaaja puudus tähendab nõudlust kvaliteetsema teenuse järele ning võimalust kulutada rohkem raha, et aega kokku hoida. Antud trend tõstab eriteenuste ning mugavate ostlemisvõimaluste nõudlust.

Kasvab trend lühemate reiside järele ja seda just eelpool toodud aja puuduse tõttu. Suureneb nõudlus rohkemate toodete-teenuste ja elamuste, ürituste ning vaatamisväärsuste järele. Üha enam võetakse aasta jooksul mitmeid lühikesi puhkusi, mis annavad võimaluse arendada hooajaväliseid toodeid-teenuseid.

Aja puudus on loonud uue trendi – nõudlus millegi erilise, nö “elureiside”, järele . Tihti kasutatakse ühe reisikomponendina võimalust reisijal ise midagi teha, ennast arendada – pikamaa käimised, jalgrattasõidud, toiduvalmistamine, käsitöö, kaugete maade külastamine. Tekib elamusturism, milles turistid arendavad oma oskusi ja sihtkohad täiendavad elamuspakette.

Oluliseks suundumuseks on inimeste terviseteadlikkuse kasv. Ebatervislikuna tunduvaid sihtkohti välditakse, kasvab aktiivse puhkuse populaarsus (eriti seiklusturism) ning suureneb nõudlus heaolu- ( wellness) ja spaatoodete järele. Tervisetootede kasv omakorda tõstab huvi kultuuriturismi ja eripakkumiste vastu, mida tuleks pakkuda ühtse paketina.

Külastajate kasvav reisikogemus mõjutab samuti turismiturgu – inimesed on teadlikumad oma vajadustest ja õigustest ning see omakorda suurendab kriitilist suhtumist kvaliteeti ning hinna-kvaliteedi suhtesse. Alternatiivsed vaba aja ja raha kulutamise võimalused (internet ja muu meelelahutus) suurendavad konkurentsi

78 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 sihtkohtade vahel – sihtkohad, mis ei vasta üldiselt aktsepteeritavatele standarditele kannatavad nõudluse languse tõttu. Kogenumad turistid omavad ka kriitilisemat suhtumist võlts-toodetesse ning eelistavad autentseid tooteid , mis pakuvad suuremat emotsionaalset rahulolu. Regioonid, mis suudavad pakkuda terviklikku kontseptsiooni, on eelisolukorras ja nõudlus selliste sihtkohtade järele kasvab. Kuna turism areneb, on toimunud reisikogemuste puhul välismõju tegurite (demograafiline, kliima) nihkumine sisemiste mõjude (enese arendamine, elamus) poole. Reisikogemustest saadav impluss paneb inimesi rohkem reisima ja nad muutuvad karjäärireisijateks, nõudes üha rohkem uusi ja sügavamaid kogemusi. Otsitakse mitte ainult autentseid tooteid, vaid ka ehedaid ja algupäraseid teenuseid .

Staatus on inimeste jaoks üha vähem tähtis. Uuringute järgi suureneb nõudlus väikesemahuliste majutusasutuste järele (väikesed autentsed turismitalud ja peremajutused). Teenuste pakkujad peavad tooma turule täiesti uusi (niši) tooteid, teenuseid ja kontseptsioone, mis eristavad neid teistest juba turul olevatest pakkujatest. Sellega seoses kasvab vajadus teenustepakkujate spetsialiseerumise järele.

Kasvab ka külastajate mure looduskeskkonna pärast , mis turismis väljendub nõudluses loodussõbralike toodete-teenuste ning rikkumata sihtkohtade järele.

Ohutus on jätkuvalt külastajate mure. Terrorismiaktid, regionaalsed sõjad ja looduskatastroofid omavad väga suurt mõju inimeste igapäevaelule, suurendades vajadust turvalisuse tunde järele.

Kasvab klientide keskmine haridustase , mis omakorda tähendab suuremat huvi kunsti, kultuuri ja ajaloo järele – suureneb nõudlus spetsiaaltoodete järele ning prognoositakse nõudluse kasvu Kesk-, Ida-Euroopa ja Aasia sihtkohtade järele. Kuid kultuuriturismi trend on nihkumas erihuvist üldisemaks. Sellest tulenevalt peab hakkama kultuuri, vabaaega ja meelelahutust kombineerima (pakettima).

Reisimine pole enam luksus, vaid on osa elustiilist . Viimase minuti reisiotsused, eriti lühireiside puhul, saavad valdavaks.

Lisaks eelpool toodud teguritele mõjutavad nõudlust ja pakkumist infotehnoloogilised arengud ning just interneti olulisuse kasv nii informatsiooni otsimisel kui ka turismitoodete ostmisel. Sihtkoha turundamisel tuleb suurt tähelepanu pöörata e- turundusele, sh hästitoimivale kodulehele. Teisalt otsivad külastajad konkreetsete toodete kohta väga põhjalikku informatsiooni – pealiskaudsed leheküljed pigem hirmutavad potentsiaalsed külastajad eemale kui ärgitavad edasisele informatsiooniotsingule. Interneti kõrval tuleks tähelepanu pöörata ka mobiilside, digi TV ja GPS (Global Positioning Systems) võimalustele .

79