Märjamaa Nädalaleht 27

TÄNA LEHES:

• Kasti tee 1 ja 3 detailplaneerin- Märjamaa gu arutelu jätkub. Lk 3 • Valla tänukirja saajad. Lk 4 - 6 • Ettevõtjate ühenduse aasta koosolek. Lk 7 • Vallavalitsusse tuleb kaks uut Nädalaleht ametikohta. Lk 8 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 9 (784) 27. veebruar 2008 Hind 4 krooni Märjamaa vald sai kolmanda aukodaniku ja uue koduloo raamatu, tänas oma inimesi ja käsitles tuletõrje ajalugu Märjamaal tähistati vabariigi 90.aas- vallale osutatud silma- tapäeva tähtpäeva vääriliselt ja tra- paistvate teenete eest. ditsiooniliselt üritustesarjaga kahel Tiitliga kaasneb valla päeval. teenetemärk – Maar- 23. veebruaril gümnaasiumis peetud jaristi I klassi kuldrist tänuõhtul tänati valla eriti väärikaid ja koos vastava tunnistu- tublisid inimesi, jagati välja järgmised sega ja 20 000 krooni viis Märjamaa valla teenetemärki ja üks suurune preemia. ettevõtte teeneteplaat ning tunnustati aas- Maarjaristi II klassi ta parimaid sportlasi. hõberistiga autasusta- Pärast vallavanema traditsioonilist takse kodanikke suure aastapäevakõnet tänati vastset Rapla panuse eest Märjamaa maakonna tippauhinna “Rapla Redel” valla sotsiaal-, ma- omanikku Harri Koidustet. Meenutuseks, jandus-, haridus- või et esimene “Rapla Redeliga” autasustatu kultuurielu arengus- oli kirjanik ja meie valla aukodanik Harri se ja sellega kaasneb Jõgisalu. Tänavu täienes Märjamaa valla vastav tunnistus ning aukodanike seltskond ühe inimese võr- 10000kroonine pree- ra. Selle au vääriliseks tunnistati staaži- mia. Hõberisti pälvisid kas metsamees, kirjanik ja looduseuurija Hanno Schotter, Vaike Sissekannet auraamatusse kirjutab Märjamaa val- Lembit Tihkan. Märjamaa valla aukoda- Vaide ja Toomas Kokk. la aukodanik Lembit Tihkan. Juhendab valla ava- niku tiitel on valla kõrgeim autasu, mis Autasu üleandmise järel like suhete spetsialist Aet Reinhold. Seisab valla- omistatakse füüsilisele isikule elutöö või palus Hanno Schotter volikogu esimees Villu Karu. Riho Vjatkini fotod. sõna ja teatas, et loobub autasuga kaas- nevast preemiast ning tegi ettepaneku suunata see summa noorte toetuseks moodustatud sihtfondi. H. Schotter põh- jendas oma otsust sellega, et tema sattu- mine poliitikasse taasiseseisvumise aastatel oli Märjamaa Muinsuskaitseseltsi tegevuse tulemus, mis aga tegelikult oli kümnete-sadade kohalike inimeste ühis- kondliku töö tulemus. Samuti avaldas Toomas Kokk oma sõnavõtus mõtet, et talle omistatud autasu tuleks võtta tun- nustusena kogu Märjamaa haigla kollek- tiivile ja tervishoiule. Juriidilisele isikule välja antud dolomiidist teeneteplaadiga tänas vallavalitsus koostöö eest osaühin- gut Orgita Põld. Kõik tunnustatud tegid sissekande ka Märjamaa valla auraamatusse. 13aastane Madis Kivastik valmistas talu maketi. Helle Laaser tõi näitu- Tänuõhtul tunnustati valla tänukir- sele maali Varbola linnusest. Märjamaa Nädalaleht 27. veebruar 2008 jaga veel 54 tublit inimest ja paremat sportlast. Tänamine jagunes plokkidesse. Tänutseremoonia eel ja järel ning plok- kide vahel esinesid Märjamaa puhkpilli- orkester, segarahvatantsurühm Hopsani ja segakoor Rello. Eksperimendina oli osalejatele soovitatud kasutada riietuses sini-musta-valget värvikombinatsiooni või rahvariietust. Peab ütlema, et küllalt paljud olid seda soovitust kuulda võtnud – tavalisest rohkem oli seljas rahvariideid või selle komponente ja ka rahvusliku trikoloori hakkas rohkesti silma.

Meeleolukas peoõhtu Ametlikule osale järgnes kutsututele bankett võimlas. Ülejäänud said nauti- da fuajees eksponeeritud vabariigi 90. aastapäevale pühendatud kunstiüritusele “Minu Eesti” esitatud töid (neid oli ligi 200, peamiselt laste joonistused, kuid ka Maarjaristi II klassi hõberisti sai kauaaegne Märjamaa muusikaõpetaja ja kaks lapitekki, puidust talumaja makett koorijuht Vaike Vaide. jne) või tunda end mugavalt koolisööklas seltskonniti laudade taga. Kell 21 kuulutas kogu õhtut juhti- nud Tauri Tallermaa tantsuõhtu avatuks ja Karl Madise Karavan alustas mängu. Esimesel tantsuvaheajal esines Eesti Va- bariigi ajalugu kokkuvõtva kavaga Valgu rahvamaja näitetrupp M.O.T.T. Teisel vaheajal esitas õhtujuht talle antud piltide kogust enda poolt kokkupandud huu- morivõtmes slaidikava “Märjamaa lugu”. Arvestades piltide valikut ja asjaolu, et autor meie valda väga hästi ei tunne, oli tegemist vaimuka ja hea tulemusega. Täpselt südaööl tähistas naudingut pakkuv ilutulestik aastapäeva saabumist. Ansambel jätkas veel veidi üle tunni ja oligi kojumineku aeg. Viimaste piduliste lahkumisest saab teavet Märjamaa rahvamaja töötajatelt...

Neljas kodulookonverents Maarjaristi II klassi hõberisti sai Kõneleb Maarjaristi II klassi hõbe- 24. veebruaril kogunesid inimesed arst Toomas Kokk. risti pälvinud Hanno Schotter. kirikusse jumalateenistusele, mis läks sujuvalt üle Vabadussõjas langenute mä- nesid hiljutine Eesti Tuletõrjemuuseumi Meinhard Uustalu töö “Haimre-Märja- lestustseromooniaks kirikuvärava-monu- direktor Uno Feldschmidt, tuletõrjeteh- maa piirkonna minevikust” esitlus. Esit- mendi juures. Nagu tavaks, ei hellitanud nika uurija Heikki Pärli, kohalik tule- lejateks olid raamatu toimetaja, ajaloola- ilm tänavugi osalejaid – keerutas tuul ja tõrjepealik Einar Klaos, Jürgen Kusmin ne Andrus Kiis ja väljaandja MTÜ Velise sadas külma vihma. Veliselt ja Silver Loit välisministeeriu- Kultuuri ja Hariduse Seltsi juht Jürgen Vähemalt kolm aastat on iseseisvus- mist. Väljas oli temaatiline näitus Silla- Kusmin. Selle raamatu said kingituseks päeval järgnevalt peetud kodulooline aja- otsa Talumuuseumi ja Tunatoimkonna ka kõik eelmisel päeval tänuüritusel au- lookonverents, eestvedajaks Märjamaa liikmetele kättesaadavatest materjalidest. tasustatud. Seda raamatut on kohe-kohe valla Tunatoimkond. Teemadeks on olnud Üritus tipnes Eesti Filmiarhiivist saadud võimalik lugeda-laenutada raamatukogu- Märjamaa kitsarööpmeline raudtee, Kuu- vanade temaatiliste filmikaadrite valiku des, samuti endale soetada (täpsem infor- da leprosoorium ja omakandi kirjanikud. vaatamisega. matsioon järgmises lehes). Tänavu oli valitud teemaks Märjamaa tuletõrje, tähistamaks Märjamaa tuletõrje Järjekordne raamat Märjamaa vallavalitsuse seltsi asutamise 95. aastapäeva. Ettekan- Konverentsil toimus Tunatoimkon- haridus- ja kultuurinõunik ded käsitlesid tuletõrjet nii üldisemalt kui na esimese toimetistena värskelt trükist Tõnu Mesila ka tänasel Raplamaal ja Märjamaal. Esi- ilmunud raamatu, kohaliku kodu-uurija 27. veebruar 2008 Märjamaa Nädalaleht Maxima poe detailplaneeringu arutelu jätkub 18. veebruari õhtul toimus Kasti tee 1 net krundi tagaosas. Kiriku vaade säilib. maa vanas stiilis maju ega soovi korrata ja 3 kinnistu detailplaneeringu avalik Helgi Tammaru lisas, et vald on pida- Tiitsu-maja kurba kogemust. Ta soovitas arutelu, kuhu Maxima Eesti OÜ soo- nud Maximaga hulgaliselt läbirääkimisi arendajailt nõuda tulevase maja esiküljel vib ehitada kauplust. ja seetõttu on saavutatud hea tulemus, kus kõikide vanade detailide taastamist (kõik Arutelul osalesid Märjamaa valla- vana hoone asemele tuleb samasuguse aknad, ka erikujulised, samuti erisuunali- valitsuse projektijuht Lii Lember ja ehi- arhitektuuriga uus hoone, pluss Maxima ne laudis esiküljel). tusspetsialist Helgi Tammaru, MAXIMA kauplusehoone. Uue hoone jooniseid ha- Juhan Märjama tõdes, et konkurents Eesti OÜ arendusjuht Yaron Yalonetsky katakse tegema alles pärast planeeringu viib elu edasi, aga kui Maxima nüüd ja arenduse projektijuht Vladislav Kar- kehtestamist ja kõik ehituslikud joonised loobub, siis jääb see maja oma saatust pa, Pärnu mnt 31a elanik Heikki Järvsoo tuleb kooskõlastada vallas. Uuele hoone- ootama st lagunema. “Ma pole selline ning Mihkel Nikkel, Ilmar Jõesoo ja Ju- le on ette nähtud puitlaudisest kate, vanas optimist, et ehk tuleb veel keegi krunti han Märjama, kes on huvitatud kunagise stiilis aknad ja uksed. ostma,” ütles ta. kodukandi arengust, kuigi elavad praegu Kuna seekordne arutelu oli detailpla- Heikki Järvsoo arvas, et tahtjaid võiks teistes kohtades. neeringu arutamiseks, siis ei ole hoone olla. Ta oleks soovinud seda isegi osta, Heikki Järvsoo esitas 15. veebruaril täpseid jooniseid veel nõutud. Planeerin- aga kuna krunt asus miljoööalas mis seab vallavalitsusele vastuväited, mida hakati guga määratakse hoonestusala, haljastus, tingimusi, siis jäi see ostmata. nüüd läbi arutama. Ta esines ka kui Eesti liiklus ja kommunikatsioonide asukohad. Vladislav Karpa selgitas, et planee- Omanike Keskliidu esindaja. Pärast planeeringu kehtestamist algavad ringus määratakse üldised nõuded ja asu- Liidu arvamus on, et on rikutud pla- hoone ja muude osade tehniliste projek- kohad hoonetele. Detailplaneeringus ei neerimisseadust ja head tava. Ta märkis, tide koostamised, mis tuleb kõik valla- ole veel teada, kui suur või millise kujuga et nii mahukas kaubandushoone ei sobi valitsuses kooskõlastada enne ehitusloa hoone tuleb. See selgub pärast planeerin- miljööväärtuslikule planeeringualale ja andmist. gut, kui arhitekt teeb projekti. lisas selle kinnituseks ka Eesti kunstiaka- Mihkel Nikkel tunnustas Märjamaa Karpa selgitas, et enne krundi ostu deemia muinsuskaitse ja restaureerimise vallavalitsuse visadust tulevase hoone la- konsulteeris Maxima vallavalitsuse- osakonna juhataja Lilian Hansari ekspert henduse leidmisel. “Hea, et leidus üks “ri- ga, sai teada miljööväärtuslikust alast arvamuse. kas kosilane”, kes on nõus sellises väikeses ja planeeringu koostamisel on täidetud Hansar kahtleb, kas on piisav, kui kohas nii palju valla nõudmistele järele kõik vallavalitsuse nõudmised. “Lubame seati olemasoleva hoone sobitamise nõue andma. Toidukaubad on inimestele esmane omalt poolt, et kui vaja, saame ka need vaid Kasti tee poolt – nii võib muutuda vajadus ja seetõttu on uus toidukauplus rah- ülakorruse aknad hoonele planeerida,” tulevase ehitise välimus eklektiliseks. vale ammu oodatud,” ütles ta. kinnitas ta. Vastuväide leiab ka, et kavandatav hoone Ilmar Jõesoo avaldas rahulolu, et kui Otsustati detailplaneeringut edasi me- rikub Kasti teelt tulles vaadet Märjamaa vana asemele saab uus ja nii hea tulemu- netleda. See tähendab, et esmalt vastab kirikule. sega hoone, siis võiks juba ka lisada need vallavalitsus esitatud vastuväidetele kir- Lii Lember selgitas, et vana maja küll väikesed ülakorruse aknadetailid. jalikult, seejärel korraldatakse uus avalik lammutatakse ja uus tehakse Kasti teest Arhitektuuriajaloolase Heiki Pärdi arutelu. liiklusohutuse nimel pisut kaugemale - mõte 9. veebruari Nädalises on pälvinud See kirjutis kajastas lühidalt esimese ette tuleb kõnnitee. Tulevane kaupluse- paljude toetust. Märjamaa Nädalalehe arutelu seisukohti. Märjamaa vallavalit- hoone on kavandatud krundi sügavusse. toimetajale helistas seepeale endine mär- sus kutsubki avalikkust aktiivselt osale- Kuna vallas hetkel puuduvad kehtivad jamaalane, Tapal elav Helju Laansalu, ma järgmisel arutelul 10. märtsil. miljööväärtusliku ala eeskirjad, siis on kes märkis, et kui suudetakse maja endi- Projektijuht Lii Lember: “Tulge ja kasutanud teiste valdade ja linnade mil- sel kujul üles ehitada, suudetakse kind- öelge välja oma arvamus, et tekiks arut jööväärtulike eeskirjade eeskuju. Nt et lasti teha ka need väikesed detailid. elu. On teada, et rahvas soovib uut poo- arhitektuurne lahendus peab tagama uue Arutelu ajaks saatis oma kirja ka di. Kuigi see on miljööväärtuslik ala, ei hoone sulandumise olemasolevasse mil- Haapsalus elav endine Tiitsu-maja ela- tähenda, et seal ei saa midagi uut luua. jöösse. Nõmme tänava äärde on planeeri- nik Heldi Tuuling. Ta avaldas toetust, Meie eesmärk on muuta olukord pare- tud puude rida, mis varjab Maxima hoo- et vallavalitsus tahab alles hoida Märja- maks. Mõtleme koos!”

MÄRJAMAA VALLAVALITSUS maa sihtotstarbe muutmine ja MAXI- väljapaneku tulemuste tutvustamiseks TEATAB MA kaupluse ehitamine. Planeeringuga toimus avalik arutelu 18.02.2008. määratakse krundile ehitusõigus, parki- Avaliku väljapaneku käigus esita- Märjamaa Vallavalitsuse 22. jaanuari 2008 mise ja liikluse korraldamine, kommu- sid Pärnu mnt 31a elanikud vastuväi- korraldusega nr 75 on vastu võetud Märja- nikatsioonide asukohad ja haljastuse teid. Vallavalitsus korraldab Maxima maa vallas Märjamaa alevis Kasti tee 1 ja ning heakorra põhimõtted. poe ehitamiseks uue avaliku arutelu Kasti tee 3 kinnistute detailplaneering. Detailplaneeringu avalik väljapa- 7. märtsil 2008 kell 16.00 Märjamaa Detailplaneeringu eesmärgiks on nek toimus 30.01.2008 kuni 15.02.2008 Vallavalitsuse ruumis nr 6 (Tehnika Märjamaa vallas Märjamaa alevis Kasti Märjamaa Vallavalitsuses ruumis nr 21 11, Märjamaa 78301). Ootame arvukat tee 1 ja Kasti tee 3 kinnistute liitmine, (Tehnika 11, Märjamaa 78301). Avaliku osavõttu! Märjamaa Nädalaleht 27. veebruar 2008 Märjamaa valla tänukirja saajad 1. ANNE AASPÕLLU isikupärastele Haketo silmkoetoodetele tada ja liikuda. Viivika on see, kes võtab Anne on loominguline natuur, te- ka rahvusvahelise turu. Tänukiri naiset- lapsi sülle, jagab lahkelt kallistusi ja gevkunstnik ja hea õpetaja, kes innustab tevõtluse edendamise, innovaatilisuse ja paisid. Vanemadki kutsuvad teda helli- lapsi konkurssidel osalema. Viimane suur järjekindluse eest. tavalt laste “emaks”. saavutus oli Anne õpilase esikoht Eu- 9. TALVI JUSILO 15. ASTA KASK roopa Komisjoni plakatikonkursil “Eu- on Haimre põhikooli inglise keele ja Tänu Astale on Märjamaal kaks oma roopa Liit ja mittediskrimineerimine” loodusainete õpetaja ning klassijuhataja. õunasorti ja üks oma ploomisort. Ta on oma vanusegrupis. Kollegid Märjamaa Tema õpilased võtavad osa olümpiaa- Eesti esimene era-sordiaretaja, kes sai muusika- ja kunstikoolist tunnevad Annet didest ja muudest võistlustest. Talvi on ametliku tunnustuse omaaretatud sor- ideede generaatorina ja sõbraliku nõuan- erudeeritud ja laia silmaringiga daam, tidele “Kasper”, “Koonik” ja “Miku”. djana. kelle sportlik ja positiivne hoiak on Proua Kask peab oma missiooniks harida 2. KULLA AAVIK kadestamist väärt. ja õpetada rahvast õieti puid lõikama nii Kulla Aavik on Märjamaa rahvamaja 10. HEIA KALDAMAA õppepäevadel kui ajakirjanduses. Laste Muusikastuudio asutaja ja juhenda- Midrimaa lasteaiaõpetaja Heia Ka- 16. IVO KIVASTIK ja. Juba kaheksa aastat korraldab ja veab ldamaa on rõõmus, sõbralik ja tähelepan- on lähedal ja kaugel tuntud ettevõtja, ta laste lauluvõistlusi. Kulla elu koosneb elik õpetaja, kellel on ka rohkesti ilumeelt muusikast ning ta põhitööks on gümnaa- ning osavad käed. Lasteaiatööks sobib siumi muusikaõpetaja amet. imehästi ta loov ja avatud iseloom. Vabal 3. LAINE ALASI ajal laulab Heia segaansamblis Ceres. Elupõline õpetaja, kes tuli oma pen- 11. AIVI KALJUR sionipõlves Laukna koolile 2007.aastal Muumi lasteaiaõpetaja Aivi ja laste appi ning töötas seal kuni kooli sulgemi- vaheline suhtlemine on soe ja kodune. seni. Laukna kool on õpetaja Alasile väga Aivi juhendamisel on lapsed saavutanud tänulik. Proua Laine koob kangastelgedel auhinnalisi kohti maakondlikel ja vabari- vaipu ning laulab Kullamaa kirikukooris. iklikel joonistusvõistlustel. Aivi on tubli 4. KRISTA ANTONS orienteeruja ega jäta lapsigi sellest kõr- Loodna piirkonna elanikud tänavad vale, vaid korraldab Varbolas võistlusi nii oma head arsti Krista Antonsit, kes on kooli- kui lasteaiaealistele. sealkandis 1983. aastast alates tervise- 12. EHA KALJUSAAR hädasid ravinud, olnud alati vastutulelik Eha juhatab Haimre rahvamaja kindla ja kadestamisväärselt innustunud. Teda käega ja on oma järjekindla tööga suut- on kannustanud väga tugev sisemine nud tööle panna mitmed isetegevusring- missioonitunne. Nüüd soovivad endised id. Mõni neist on tuntust kogunud valla patsiendid Kristale helget pensionipõlve! piirest kaugemalgi. Haimre rahvamaja 5. EEVI JAAGO on tänapäeval üks valla kaunimaid kultu- 20. veebruaril tähistas Eevi Jaago oma uriasutusi ning selle peod on kaugel ku- 75. aasta juubelit. Ta on põline rahvatant- ulsad. Talvi Jusilo sija – juhendab viimased üheksa aastat 13. VÄINO Haimre rahvamajas rahvatantsurühma KALLAS ning tantsib ise iginooruslikuna Lilli Väino on rah- Lillekestes ja laulab naiskooris Paula. vamaja meeskvar- 6. MAIRE JA AIVAR JAAGO teti ja seenioride peavad Märjamaal Jatsi poeketti, segaansambli Caro varustavad märjamaalasi ehitustarvete, juhendaja. Teeb kirjatarvete, kodumasinate, jalanõude kõike ühtlaselt ja muuga. On vallale head, ustavad ja suure südamega, kauaaegsed partnerid “Värvid valda” vastutustunde ja kampaanias. nõudlikkusega. 7. ROSALIA JAAKSON Visa saarlasena tegutseb Sipa mõisakoolis, ta on Sipa kirjutab ise ka lau- mõisa hing, kes oma energiaga nakatab lude seaded. ka kolleege. Rõõmsameelne, abivalmis ja 14. VIIVIKA kohusetundlik majaperenaine, kelle peale KARV võib alati kindel olla. Muumi la- 8. MAIJU JAANISTE steaia õpetaja abi on Märjamaal omaette nähtus. Üle Viivika oskab 15 aasta on ta sihikindlana järginud lastega tegelda, oma visiooni ning saavutanud oma mängida, joonis- Maire ja Aivar Jaago 27. veebruar 2008 Märjamaa Nädalaleht kelle Sipa puutöökoja toodang on nii hinnatud, et selle saamiseks ollakse nõus ka “sabas” ootama. Haruldane on Ivo sot- siaalne närv, mis sunnib teda looma ja pa- kkuma töökohti pikaajalistele töötutele ja nende eest vabatahtlikult hoolt kandma. 17. RAIN KIVASTIK Kohatu külavanem Rain saab tänukir- ja õilsa teo – inimese elu päästmise eest. Rain kuulis, et Sipa külas piiksub suitsu- andur ning nägi, et majast immitseb suitsu. Ta kutsus päästjad ja kloppis aknale, et äratada võimalikke hoones viibijaid. Tänu tema tegutsemisele pääses tulesur- mast inimene ja jäi püsti maja. 18. EINAR KLAOS on Läänemaa Päästekeskuse Mär- Urve Nurmik Helju Unga jamaa tugikomando pealik 1995. aastast, mis tähendab seda, et ta juhib Eesti kõige kõige paremini komplekteeritud teatme- osalema Märjamaa lauluvõistlustel. suurema valla tugikomando tegevust. kogusid. 29. ADA MITT Einar kannab hoolt , et päästjad olek- Kolleegidele on ta hindamatu nõuan- töötab Haimre põhikoolis infotöötaja sid parimas töises, sportlikus ja vaimses dja raamatukogunduslikes ja keelelistes ja raamatukoguhoidjana. See on tema, kes vormis. Märjamaa komando aitab korral- küsimustes, kes näpunäiteid annab talle muretseb koolile kõik vajaliku: õpikud, dada valla üritusi ja esineb nendel oma omase taktitundega. töövihikud ja muud vahendid nii õpilas- tantsutrupiga. Viimane on pannud vaata- 24. MAUNO LAURIMAA tele kui õpetajatele. Kolleegide vastu on jad tormiliselt aplodeerima isegi Estonia töötab Märjamaa gümnaasiumis Ada vastutulelik, abivalmis ja lahke. kontserdisaali laval. tööõpetuse õpetajana. Õpetaja Maunot 30. MIIKAEL MÄGILA 19. VIRVE KRISTAL on mitmel aastal valitud kooli sõbrali- on Märjamaa muusika- ja kunstik- Vallasekretär Virve on Märjamaa kumaks õpetajaks. Tema käe all valmib ooli tubli noor puhkpilliõpetaja, kes on raudvara. Tal on täielik ülevaade siia ilma poistel hulganisti põnevaid puidu-ja met- õpilaste seas väga populaarne ja armas- sündinuist ja lahkunuist. Virve on võime- allitöid, mis on saanud kõrge hinnangu tatud. Tegevinterpreedina ja üliõpilas- line tõestama igat allkirja ja protokollima osaliseks maakonna õpilastööde näitusel ena on ta tulnud rahvusvahelise konkursi iga istungit. Ta tunneb oma ametit risti ja ja on valitud vabariiklikule näitusele. laureaadiks, mis omakorda innustab õpi- põiki, sest peab seda juba 1963. aastast 25. ASTA LEHTMAA lasi seda eeskuju järgima. Lühikese ajaga alates. Sotsiaaltöötaja Asta on usin, rõõmus on õpetaja Miikael viinud kolm sakso- 20. IVAR KULJUS ja kohusetundlik vanadaam, kes teeb oma foniõpilast sellisele tasemele, mis või- on Varbola rahvamajaga seotud juba abistamise tööd kogu südamega. Oma maldab neil kaasa lüüa Rapla Maakonna 30 aastat. Ta on unikaalne mees, kellel kõrgele eale vaatamata jõuab Asta olla ka Noorte Puhkpilliorkestris. on õnnestunud üle elada neli rahvamaja kirikuteenija ja kellamees. 31. EVELYN MÄND juhatajat, keda kõiki ta on abistanud ja 26. SIRJE LEPPIKSAAR Evelyn saab tänukirja eriti tubli töö ja toetanud. Läbi ja lõhki muusikamees, on Varbola rahvamajas töötanud sooja südame eest. Ta on nime ja harid- ansambli RIKI band solist ning see bänd juba 15 aastat. Ta on vastutustundlik ja use poolest küll aednik, kuid tegelikult täidab saalid alati 100-protsendiliselt. abivalmis inimene, maja hing. Teeb oma on ta tegutsemisvaldkond ärarvamatult 21. AVE KUSMIN tööd laitmatult, hoiab maja ja haljasala lai. Evelyn tuleb suurepäraselt toime nii Valgu raamatukogu Ave ei lae- puhtana. Võtab ise ka ringside tööst ja ülinaiselike kui ülimehelike töödega, nuta üksnes raamatuid, vaid aitab ini- kultuuriüritustest osa. Sirje on rõõm- saab hästi läbi nii lillede, inimeste kui mesi kõikvõimalikes ettejuhtuvates sameelne ja särtsakas. hulkuvate loomadega. küsimustes. Tema abistavat kätt on tunda 27. PIRET MAALINN 32. ELI NEVSKI saanud nii lapsed kui vanainimesed. Ave Õpetaja abi Piret töötab Pillerpalli Põlli tubli külavanem, kes eestvedaja on väga tegus ka väljaspool tööaega. lasteaias kümnendat aastat. Armastab ja organisaatorina on rahva usalduse võit- 22. KAJA KUUSEMÄE õmmelda, joonistada, meisterdada ja nud. Eli Nevski on ihu ja hingega pühend- on kauaaegne Sipa lasteaia töötaja, ta- näidelda, osaleb ise tegelasena lastepidu- unud Põlli külaelu paremaks muutmisele. sakaalukas, vastutulelik, abivalmis ning del ning üllatab lapsi ja kaastöötajaid Ära tehtud on palju, kuid Eli ei kavatse seejuures väga uuendusmeelne. Tänu omavalmistatud pehmete leludega. joont alla tõmmata, vaid uued projektid tema heale majandamisoskusele on vanas 28. KERSTI MIKKOR on juba reas oma järge ootamas. armsas mõisamajas kõik hädavajalik ole- on Märjamaa gümnaasiumi algklas- 33. URVE NURMIK mas. side õpetaja, õpilaste seas hinnatud oma Raamatukoguhoidja Urve ja tema 23. MARJE LAEV rahulikkuse ja heatahtlikkuse tõttu. Oma töömaneeri iseloomustamiseks sobib Vanemraamatukoguhoidja Marje klassiruumi kujundab õpetaja Kersti õpi- kasutada kaht sõna: kohusetundlikkus ja Laeva asjatundlikkuse tõttu on Mär- lastööde abil meeldivaks igaks tähtpäe- tagasihoidlikkus. Tema vaikse töö tule- jamaa raamatukogul maakonna üks vaks. Lauluõpetajana innustab ta õpilasi mused kajastuvad aga kirkalt aastalõpu Märjamaa Nädalaleht 27. veebruar 2008 statistikas. Urve vaieldamatuks pan- 40. ANTS RUHNO ja laste õppevahendeid. Ülles on peidus useks on koostöö lasteaedadega, mis on tegutseb abipolitseinikuna alates polit- tubli annus näitlejameisterlikkust ja sõ- tulevase lugeja koolitamise seisukohast sei taasloomisest ja korraldab ka praegu naseadmisoskust, mis lasteaia ürituste lä- väga oluline, samuti on ta koolivaheaja Märjamaa piirkonna abipolitseinike tööd. biviimisel sageli rakendamist on leidnud. lasteürituste idee ja teostuse autor. Ta on vanusele vaatamata täis peale- 47. AAVO VÄLI 34. TIIT OIDRAM hakkamist ja töötahet ning on aidanud Juhtivkonstaabel Aavo Väli on Mär- Tiit on juba aastaid Märjamaa piirkon- kaasa erinevate süütegude avastamisel ja jamaa konstaablijaoskonna raudvara, kes nas ja kaugemalgi lahkunuid viimsele õigusrikkujate korralekutsumisel. on politseis töötanud selle taasloomisest teele saatnud, muutes kurva sündmuse 41. REET SAAR alates. Praegu on tema piirkonnaks osa mälestuväärseks ka neile perekondadele, Valla hääl ja valla silmad, valla Märjamaa vallast ja Vigala vald, kus ta kus kiriklik matusetalitus mingil põhjusel pulss ja valla kõrvad – see on Märjamaa omab suurt autoriteeti ning täidab oma pole kohandunud. Rahvamehena on Tiit Nädalalehe toimetaja Reet. Alati kärme, ülesandeid kvaliteetselt ja kohusetun- ennast tõestanud vahvate ürituste läbivii- tegus ja tähelepanelik, otsekui muuseas dega. Aavo on reservohvitser ja aktiivne jana, näiteks Velise Sügislaada juhina küsimusi esitamas ning kibekiiresti pab- kaitseliidu liige. selle traditsiooni taasalustamisest alates erile märkmeid kirjutamas. 2001. aastal, samuti pulmaisa ja paljude 42. AVO SÄKK PAREMAD SPORTLASED pidude hingena. on mitmendat põlve Varbola kandi 35. EVE RAUDNAGEL mees, üks Varbola Vahvatest Vendadest, Noorsportlased teeb tänuväärset tööd, et luua lastele kes tegelevad Varbola linnusesse muistsete 48. MAIE SALK vaba aja veetmise võimalusi. Tänu temale sõjamasinate ehitamisega. Avo on kirglik Eesti meister ponide kolmevõistluses on olemas hobused, tall ja maneež, et metsa- ja jahimees ning kaitseliitlane. Avo 49. KARRO KUUSBERG noorsugu saaks tegelda huvitava hobiga, kaitses 1991.a augustis Tallinna teletorni Eesti meister kreeka-rooma mis kätkeb endas ratsutamist, hobustega nõukogude okupatsioonisõdurite vastu. maadluses (kuni 15a) suhtlemist ja nende eest hoolitsemist. 43. LEA TIIGISOON Naissportlane Sellise võimaluse andmine on eriti oluline on kauaaegne alevi- ja vallavalitsuse 50. PIRGIT PÜÜ - Eesti meister korv tänapäeval, kus lapsed tavatsevad arvutis sotsiaalosakonna töötaja, kes täidab oma pallis, koondise liige istuda või niisama tühja “hängida”. tööülesandeid vaiksel moel, kuid suure Parim meessportlane 36. ENE REINOL kohusetundega. On abivalmis, nõuab 51. MADIS SIHIMETS Sotsiaalhooldustöötaja Ene teeb rõõm- palju nii endalt kui teistelt. Kahekordne Eesti meister kreeka- saks paljusid Loodna, Laukna, Kohatu ja 44. HELJU UNGA rooma maadluses, Euroopa juunioride 5. Männiku küla eakaid ja puudega inime- Proua Heljut jätkub igale poole: küll koht si, keda ta abistamas käib. Hoolealused eakate üritusi korraldama, küll Tuna- Parim naisveteran tunnevad Enet lahke, rõõmsameelse ja toimkonda ja sotsiaalkomisjoni tähtsaid 52. ELLE VALTU toimeka inimesena, kes nende omaduste asju arutama, küll sotsiaalabikeskusse Eesti valdade suvemängude medalite tõttu sellele tööle igati sobib. pannkooke küpsetama. Helju energia on omanik kergejõustikus, Eesti veteranide 37. MEELIS REMMEL imetlusväärne ning tema abivalmidust, edetabelis 60 m jooksus 1. koht (2007.a) Naeratav päästeametnik Meelis on elutarkust ja inimlikku soojust hindavad Meesveteran Valgu Robinsoni idee autor ja raja ehi- nii eakaaslased kui ka noorem põlvkond. 53. HEINO MAISTE taja. Päästeameti töö kõrvalt edendab ta 45. MERVI VAARMANN Kolmekordne Euroopa meister noorte tuletõrjesporti ja korraldab igal juhib Valgu klubi 2004. aasta oktoo- jõutõstmises oma kaalukategoorias aastal lasteaedade tuletõrjeolümpiaid. Ta brist. Ta on edukalt jätkanud endiste Võistkond on Aasta Vabatahtliku tiitli kandja, lau- juhtide tööd, säilitanud endised ringid 54. Veoautosport – Eesti meistrid: luümiseja, kitarrimängija, pühendunud ning loonud juurde uusi. Tema asutatud AARE MÜIL ja TIIT VANAMÖLDER rahvatantsija ning üks väheseid teguts- näitetupp M.O.T.T. on evaid korstnapühkijaid. tuntud valla piiridest 38. ANTS RIISMAA kaugemalgi. Korterkü- Valgu kooli majandusjuhataja Ants on la tüüpi asumites selt- algatusvõimeline ja sihikindel mees, kes sija kultuurielu käi- oma kätega on palju ära teinud ning hoole gushoidmine on raske ning armastusega seisab kauni mõisak- töö, mida Mervi oma ooli maja ja pargi korrashoiu eest. Antsu nakatava optimismiga sõna peale võib iga kell kindel olla. Ta on hästi teeb. “rosinaks” kooli naiskonnale. 46. ÜLLE VIIPSI 39. RAUL ROOSILEHT on loominguline Lääne-Eesti Päästekeskuse Mär- ja algatusvõimeline jamaa tugikomando esimese vahtkonna daam, kes on Muumi la- meeskonnavanem Raul on lisaks aktiivsele steaia töötajatest kõige päästetööle tubli rahvakunsti traditsioonide paremini omandanud edasikandja, kultuuri ja spordielu hing ja arvutialased teadmised. eestvedaja päästetöötajate seas, samuti kul- Ta on teinud kauneid Jõutõstja Heino Maiste on kolmekordne Euroopa tuuri- ja spordiüritustel osaleja. kuulutusi, diplomeid meister oma kaalukategoorias. 27. veebruar 2008 Märjamaa Nädalaleht Doonoripäev on puhas rõõm Ettevõtjate ühen- dus soovib mitut koolitust

Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühing (MEPÜ) tegutseb aastast 2000 ja siia kuulub praegu 40 liiget, ütles juhatuse esimees Andres Jõessar aastakoosolekul tegevusaruannet esitades. Selle ringis on liikmeid kogu aeg olnud. Ühendusega lii- tus mullu neli uut liiget, välja astus kaks. Kuna tegevuse üks oluline eesmärk on oma liikmeid koolitada, sai teoks kaks mitmepäevast koolitust. “Motiveeriv juh- timine” ja “Meeskonnajuhtimise eripärad lähtuvalt soolisest aspektist”. Tänavused valikud pole veel lõplikult tehtud, kuid kavas on kolm õppust, et arendada juh- timisalaseid oskusi, õppida toimetulekut Anne Link sai tänavu doonorluse eest Eesti Punase Risti V klassi tee- stressiga ja aja planeerimist. Huvi tuntak- netemärgi. se ka etiketi ja käitumisteema vastu. Anne Link oli 16aastane, kui doonorist hullu ja ebamugavat vereloovutamises Kavas on arendada kontakte sõprus- ema kõrval esimest korda verd loovutas. pole ja tuldagu vaid kohale. 0-veregru- piirkonna Madona ettevõtjatega – mai- Toona võeti 200 grammi, praegu on ko- piga naisel endal pole doonoriverd vaja kuus sõidab 15 inimest sinna külla. Sa- gus poole suurem, aga Anne jaoks ei ole läinud. Ka pole ta osalenud mingites muti jätkuvad kohtumised piirkonna sellel vahet. “Minu enesetundele vere- ekstreemsetes olukordades, kus doono- omavalitsusjuhtidega, et vastastikune andmine halvasti ei mõju. Ma lausa ootan reid vajatakse. koostöö oleks tulemuslikum. Ümarlauas neid kordi ja on kahju, kui seekord min- Mullu pälvis Anne Link doonorlu- on seni nõu peetud nii Märjamaa kui Vi- na ei saa,” ütles ta. Naised tohivad aastas se eest Märjamaa valla tänukirja. Nüüd gala valla juhtidega. verd anda neli korda, 36 aasta jooksul on esitas Põhja-Eesti Verekeskus ta tunnus- Ühendus korraldab liikmetele ja nen- Anne Link seda teinud 105 korda. tamiseks presidendile ja 23. veebruaril “Kui eelmisel aastal jalaluu murdsin, võttis Anne Link Pärnu teatris toimunud de peredele erinevaid vabaajaüritusi. Ta- siis ei kurtnud ma arsti juures mitte jalava- tseremoonial vastu Eesti Punase Risti V vapärased on bowlingu- ja kardivõistlus, lu, vaid et doonoripäev jääb vahele,” kinni- klassi teenetemärgi. suvepäevad (mullu reis Ida-Virumaale) tas ta selle päeva olulisust enda jaoks. Uurides, kas ta tihti mõtleb, kui üllas ja aastalõpupidu. Mullu oli ka talvetrall Naine meenutas, et algul võeti verd on see tegevus, mille eest riik teda nüüd Kukrumäel, läbiti seiklusrada Jõekääru jämeda nõelaga ja käsi tuli pista avausest tunnustas, tuli kiire vastus: “Kui tänatak- kämpingus ja mängiti paintballi Tiduve- sisse, kus siis protseduur toimus. Nüüd se, siis mõtlen, muidu küll mitte.” res 29. veebruaril korraldavad juhatuse on nõelad peened ja toimingu ajal saab Sipa ja Laukna postkontoris töötav naisliikmed meestepäevapeo, pakkudes lamada. Nagu kõik teenekad doonorid, Anne Link peab seda ametit viimased viis julgustab ka tema kõhklejaid, et midagi aastat. Ta laulab ka Sipa naisansamblis. lõõgastuspaketti ettevõtlikele meestele. Algusest peale on ühenduse sisseas- tumismaks olnud 300 ja aastamaks 500 Segarühmad lustisid Märjamaal krooni, nüüd kinnitati summaks 500 ja 1000 krooni. 16. veebruaril oli Märjamaal väga sisukas abilisi. Senine seitsmeliikmeline juhatus vaja hästi läbi viidud maakonna segarahva- Üllatuste nael oli õhtul, kui meile esi- liti samas koosseisus tagasi. Juhatusse tantsurühmade talispordipäev. See algas nes Märjamaa ja Pärnu noortest koosnev maakonna suvise suurpeo eelprooviga orkester Folgipoeg Neemo. See oli hea! kuuluvad Andres Jõessar, Raivi Laaser, segarühmadele. Hiljem järgnes sportlik Nad mängisid ka rahvamuusikat, mille jä- Natalja Lüllma, Elle Sirel, Kersti Petjärv, osa, mille käigus orienteerusime ja val- rele Kohila noored ja Hopsani rahvatant- Piret Masing ja Aivar Kivissaar. Juhatuse lutasime Märjamaad. Saime teada, kus se vihtusid, samuti korraldasid võõrusta- esimees on veel valimata, kuid suure tõe- asub Märjamaa päästeteenistus, viskasi- jad meile võistlusi ja seltskonnamänge. näosusega “sunnitakse” senine juht And- me seal noolt, lasime püssi, lugesime üle, See on maakonnas täiesti erakordne ja res Jõessar jätkama. Ta avaldas küll es- mitu akent on veetornil, samuti mitu ris- teretulnud projekt! Ehk kunagi saab Rap malt soovi sellest ametist tagasi tõmbuda, tikest on kiriku väravate tipus, uurisime lamaal teoks mõte viia maakonnapidu kuid selle peale lubasid ka teised juhatuse viimaseid pulmalinte ja väravatel olevat läbi nii, et rahvatantsijate muusika ei tule kandidaadid kõrvale jääda. Vaid ühel aas- teksti jne jne lindilt, vaid ehedalt. Siinkohal võtan endale õiguse kõi- tal on ettevõtjate ühenduse ühel peamisel gi rühmade nimel tänada peakorraldajat Raplamaa rahvakultuurispetsialist ellukutsujal Jõessarel lubatud kõrvale Riho Pohlat, Ilona Noort, Märjamaa rah- Irina Pärila jääda juhatuse esimehe kohustustest. vamaja tüdrukuid ja kõiki teisi tublisid Märjamaa Nädalaleht 27. veebruar 2008 Ants Nisumaa viies maalinäitus Märjamaa raamatukogu põhikogus Pär- rida. Uuena tuleb sisse lumiste maastike nu maantee 22 on taas vaadata harrastus- loojangupäikese toonides koloriit, mida kunstniku Ants Nisumaa maalid. Ants varasematel kordadel vaid raba- Nõnda kui eelminegi, on ka sel näitu- maastike puhul on kasutanud. sel välja pandud viimasel ajal valminud Aimu kevade ootusest annavad kohe tööd: 19 õlimaali ja kaheksa puugravüü- näituse alguses eksponeeritud tulbid. ri. Kuna tegemist on juba Ants Nisumaa Seda teemat võis eelmisel näitusel teos- viienda näitusega Märjamaa raamatuko- tatuna näha koloreeritud puugravüüridel. gus, siis on vast loogiline, et väljapandud Raamatukogu lugemistoas on väl- maalide temaatika võtab kokku eelneva- ja pandud puugravüürid, mille teemaks tel kordadel eksponeeritud tööde teemad, mere ja laevavaated. Ehtantsulikult vis- pisut uuemas ja küpsemas teostuses. kab harrastuskunstnik sisse ka väikese Kusagile ei ole kadunud esimesel vimka: ühele puugravüürile on end sisse maalinäitusel eksponeeritud keskne tee- seadnud vallatu kuradike. Milline ja mis- ma – mäed, mis unistuslikena siin-seal pärast jääb vaatajale välja nuputada. Näi- maastikel esile kerkivad. Samuti kordub tust saab vaadata aprilli keskpaigani. lumiste metsade ja mändide teema. Kuna sel aastal on olnud lund vähe, siis võib Viivi Hallik ju ka need maalid unistustulikeks titulee- Märjamaa raamatukogu juhataja

Märjamaa vallavalitsusse tuleb kaks uut ametikohta Märjamaa vallavolikogu andis nõusoleku puudulikuks. Seetõttu soovitakse teenis- Mõlemad uued töötajad oleksid vanem lisada majandusosakonna koosseisu ehi- tusse võtta veel teine ehitusspetsialist. ametnikud. “See staatus annab võimaluse tusspetsialisti ja teede spetsialisti ameti- Valla keskkonnaspetsialist on seni palgata hea spetsialisti,” ütles Eero Pla- koht. Sellega toetatakse kaht suunda, kus tegelenud ka teedega. Valla teede pikkus mus. Kaare Tammaru ettepanek, et üks tegevuse maht on viimastel aastatel oluli- on umbes 400 kilomeetrit ja kuna pide- ehitusspetsialist oleks nooremametnik, selt kasvanud. valt on nurinat teede ja tänavate halva volikogus toetust ei leidnud. “Tahame tugevdada kaht kõige enam seisukorra pärast, siis on vaja tõhustada Välja on töötatud teedespetsialisti ja kriitikat pälvinud valdkonda ja seniste tegevust selles valdkonnas. Käimasole- ehitusspetsialistide teenistuskohustused, töötajate koormust vähendada,” ütles val- va vee- ja kanalisatsiooniprojekti käigus samuti viimaste puhul ülesannete jaotus. lavanem Eero Plamus teemat avades. kaevatakse üles suurem osa Märjamaa Lähiajal tuleb konkurss uute spetsialisti- Ta ütles, et vallavalitsuse ehitusspet- alevi tänavatest ja nende rekonstrueeri- de leidmiseks. sialist on tööga üle koormatud, aga teatud misega kasvab teedespetsialisti töömaht valdkondades jääb kohustuste täitmine lähiaastail oluliselt.

Rapla täiskasvanute gümnaasium kutsub vilistlasi peole

Aasta tagasi tähistas Rapla täiskasvanute lused töökoha leidmisel ja karjääriredelil käekäigust ja nende õnnestumistest. gümnaasium kooli 60. juubelit. Sel puhul ronimisel. Hea lugeja, kooli vilistlane, jälgi hoo- kavatsesime korraldada vilistlaste kokku- Paljude aastate jooksul on kooli lõ- lega ka märtsikuu Märjamaa Nädalalehe tuleku, kuid ruumipuuduse tõttu jäi hea putunnistuse saanud üle 2000 tubli töö- numbreid, milles avaldame veel täpse mõte teostamata. inimese. Viimase kolme aasta vältel on kuulutuse kokkutuleku kellaaegadest ja Nüüd on kokkusaamiseks sobilik Rapla Rapla täiskasvanute gümnaasiumil ku- osalustasust. Täpsemat teavet lähenevast kultuurikeskus taas avatud ja peo kuupäev- junenud tihe side vilistlastega, kuid seni kokkutulekust võib leida kooli kodule- gi kokku lepitud. Selleks on 5. aprill 2008. puudub kindlakoosseisuline vilistlasko- heküljelt aadressil raplatg.ee.9673/Ra- Märjamaa konsultatsioonipunkti lõpetajad gu. Nüüd püüdlemegi selle poole. plaTG/ või kooli õppealajuhatajalt Rita ja õpetajad, - tulge Raplasse peole! Oma koha leidmisest elus ja saavu- Vaksilt tel 48 94 197. Kooliga saab kon- Miks tulla ja tähtsustada elukestvat tatud edust tööl on koolil küll veidi ta- takti ka aadressil [email protected]. õpet? Täiskasvanuharidus on üha oluli- gasisidet. Sellest võib lugeda kooli aas- Meeldiva kohtumiseni Rapla Kultuu- sem enese edasiarendamise vorme. Lõ- tapäevaks koostatud raamatust. Raamat rikeskuses. petatud põhikool ja gümnaasium annab ongi mõeldud vilistlastele ja kooli aukü- võimaluse ameti ning eriala omandami- lalistele. Vilistlaste õhtul loodame veel Rapla TG õpetaja seks. Samuti avanevad paremad võima- enam saada teavet oma kooli lõpetanute Luule Oppi 27. veebruar 2008 Märjamaa Nädalaleht Tunnustamine pöördus poliitiliseks vaidluseks Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi kolm Märjamaa vallavolikogu kinnitas eelmi- naasiumi võimla ehitamist, lõigates sel- sel istungil oma kõrgeima tunnustuse, lega ära ühe võimaluse kooli arenguks. esimest tegevusaastat valla teenetemärkide saajad, kuid esitatud Vallavanem Eero Plamus märkis kandidaatide hulgast jäi siis ühe puuduva oma sõnavõtus, et valla aukodaniku tii- Põhikirja järgi on endise Velise val- poolthäälega välja Hanno Schotter. Mõ- tel ja teenetemärgid on Märjamaa valla la alal tegutseva kodanikeühenduse ju- neti võis seda pidada ka tööõnnetuseks, kõige auväärsemad tunnustusavaldused. hatuse tegevusperiood kolm aastat. Nii sest volikogu liikmed tavatsevad istungi Selle saajad valib esitatud kandidaati- esitletakse 6. märtsil üldkogule möödu- ajal telefonikõnesid vastu võtta ja seegi de hulgast välja selleks moodustatud nud aasta tegevus- ja majandusaruannet kord oli koalitsiooni esindajaid hääleta- komisjon ja volikogu võiks komisjoni ning antakse ohjad järgmistele üle. See- mise ajal ruumist väljas. arvamust toetada. “Kui hakkame nii ga on paras moment senisele tegevusele Vallavolikogu esimees Villu Karu toimima, nagu praegu on kujunenud, tagasi vaadata. esitas nüüd küsimuse uue istungi päe- siis lörtsime selle tiitli ära ja inimesed Seltsi loomise üheks ajendiks oli lä- vakorda, tuginedes vallavolikogu ja val- ei taha seda vastu võtta,” ütles Plamus. henev 1905. a ülestõusu aastapäev, mille lavalitsuse liikmete arvamustele ja olles Vallavanem rõhutas, et Hanno Sc- läbiviimine vajas juriidilist “keha”. 1. no- konsulteerinud ka tunnustamiskomisjoni hotteri elutöös on suur osa spordil (nt vembril 2004. a sellele Velise seltsimajas ka alus pandi. Velise Vabariigi 100. aas- liikmetega. Viieliikmelisse komisjoni Järta suusaraja arendamine) ja ta pole tapäevaga seotud üritused olidki esimese kuulub üks esindaja vallavolikogu igast gümnaasiumi arendamise vastu. tegevusaasta märksõnadeks, samuti algas erakonnast. Plamus jätkas teravalt, võrreldes tihe koostöö Sulu küla ja sealse külava- Hanno Schotter esitati tunnustami- miljonimängu ja volikogu istungit: kui nema Aile Pajulaga. Teise tegevusaasta seks Maarjaristi II klassi hõberistiga ak- telesaatesse võib tulla ettevalmistama- suurimaks ürituseks oli Ants Lauteri mä- tiivse kaasaaitamise eest Eesti Vabariigi tult ja kasutada ära õlekõrred, siis voli- lestussamba rajamine ja nätlejale pühen- iseseisvumisele. Tunnustusega kaasneb kogu istungiks tuleb kodutöö ära teha. datud mälestuskonverents, mille raames preemiana 10 000 krooni. Schotter oli Siin oli vihje eelmisele istungile, kus anti välja esimene Ants Lauteri näitleja- Ülemnõukogu selle koosseisu liige, kes üks saadik ütles, et ei tea ühest esitatud preemia. Tänavu teist korda teoks saava hääletas Eesti Vabariigi taastamise poolt, kandidaadist midagi. ettevõtmisega seotud küsimused on ka samuti kohaliku muinsuskaitseseltsi ak- “Eesmärk on enne komisjonis kokku tuleva üldkoosoleku teema. 2006. aas- tiivne juht, kelle eestvedamisel taastati leppida ja siis istungil väärikalt otsus- tal algas koostöö Velisemõisa piirkonna kirikuvärav-monument. Praegu on Han- tada, muidu edasi minna ei saa,” leidis küladega Meida Oidrami eestvedamisel. no Schotter OÜ AST Saeveski juhatuse Plamus. “Siis olnukski korrektne teema Möödunud tegevusaasta peamisteks te- liige ja avalikus elus aktiivselt ei osale. lõpetada, kui eelmine kord haamrikolks gevusteks olid Sulu külakeskuse renovee- Keskerakonna fraktsiooni liige Allar kõlas,” pareeris Oviir. rimise algus ja Velise õpperaja tähistuse Oviir ütles, et ei saa ettepanekut toeta- Hääletamisel oli otsuse poolt 18 uuendamine. Käesoleva aasta algul on da, sest Schotter oli nende hulgas, kes ei volikogu liiget, vastu kolm ja erapoo- tekkinud esimene koostöökoht Valgu piir- pooldanud 2005. aastal Märjamaa güm- letuks jäi üks. konnaga, aga tulemustest on siin veel vara rääkida. Seltsi rajamise algne mõte – olla ju- Suri Märjamaa riidiliseks isikuks olemisest tulenevate võimaluste ja nõuga abiks kohapealsete valla vanim elanik ideede elluviimisel (kusjuures läbivii- jaks jääb ikka idee algataja) – on samm- 21. veebruaril 2008 lahkus igavikuteele sammult realiseerumas. teadaolevalt vanim eestlane, Märjamaa Senise tegevuse jooksul oleme ko- valla Soosalu külas elanud 108-aastane hapealsete inimeste poolt peaaegu et Elisabet Pärkson. omaks võetud, väljaspoolt on kindla- Ta sündis 1899. aasta 22. detsembril teks partneriteks kujunenud Märjamaa Pihkva oblastis Pljussa rajoonis Peškovo vallavalitsus ja Märjamaa valla küla- külas, kus elasid eestlased. Temagi vane- vanemate ühendus ning kümneid teisi mad olid maa saamiseks välja rännanud. häid inimesi ja organisatsioone. Venemaal muudeti nende perekonnanimi Kokkuvõtvalt tuleb öelda, et üks Vares Vaaruskiks. mittetulundusühing on täpselt nii ak- Elisabet abiellus naabripoisiga, neil vanainimese voodisse, seejärel kadus tiivne, kui tegus on tema liikmeskond. sündis neli last. 1937. aastal viidi mees nägemine ja halvenes kuulmine. Ta Kindlasti oleme ära teeninud kriitika, vangilaagrisse, kus ta suri. elas koos oma tütre Alviine Laanemaa- et senine tegevus on olnud suunatud 1943. aastal tõid sakslased külarahva ga. Memme käisid sageli vaatamas ka pigem väljapoole ja liikmeskonnale mõeldud ettevõtmisi on nappinud, aga lahingute eest Eestisse. Elisabet Pärkson noorema põlve järeltulijad. see on juba võimalus järgmisteks tege- töötas siin taludes ja kasvatas lapsed ük- Elisabet Pärksoni pikk ja töökas elu vusaastateks. sinda üles. sidus kolme sajandit. Ta maeti Kulla- 1991. aastal murtud puusaluu aheldas maa kalmistule 23. veebruaril. Jürgen Kusmin Velise Kultuuri ja Hariduse Selts 10 Märjamaa Nädalaleht 27. veebruar 2008 Tuletõrje ajaloost VANAD FOTOD Tuletõrjeseltsidele eelnesid valdades tatud kahjudega. Tulepritside soetamise asutatud tulekahju juhtumistes vastas- ja kustutööga tegelesid väga üksikud. Teema algus 13.02 lehes tikuse avitamise seltsid, rahvakeeli ’tu- Veel on selgunud, et nii Märjamaa lekahjukassad’. Siiani oli teada, et üks kui ka Rapla tuletõrjeseltsid olid nende Tegelikult pidin selleks korraks tule- vanemaid oli Haimre oma – põhikiri kin- 26 seltsi hulgas, kes 7. septembril 1919. tõrje temaatika lõpetama. Aga eelmises nitatud 1897. aastal (Sillaotsa Talumuu- aastal asutasid Eesti Üleriikliku Tuletõrje osas (20.02.2008) möllanud veakurat lõi seumis). Ka Luistes olnud seltsi (kinnita- Liidu. plaanid sassi. Otsustasime seekord aval- tud 1899. aastal) põhjuskiri on säilinud. Tõnu Mesila dada segamini läinud Märjamaa tuletõr- Iseseisvuspäeval andis Väino Riismaa jepealike pildid, lisaks kaks fotot valla Sillaotsa muuseumile üle Märjamaa selt- erinevas paigus tegutsenud seltsidest- si venekeelse põhikirja, mis on samuti ühingutest. kinnitatud 1897. aastal. Esmalt aga veel kaks tähtsast fakti Tulekahjukassad võitlesid tagajärge- kohaliku tuletõrje ajaloost, mis on ilm- dega, aidates neid kas siis materiaalselt, siks tulnud vahepeal. hiljem rahaliselt toime tulla tule põhjus-

1950. aastal tuli Märjamaale tuletõr- jeinstruktoriks Peeter Vatsar, kes hiljem sai pealikuks. 1970. aastatel töötas ta Rapla VTÜ juhtorganites.

Velise VTÜ Käsipritsi võistlused algkooli õuel 1937. aastal.

1963. aasta sügisest sai Märjamaa Luiste VTÜ liikmeskond 1934. aastal. tuletõrjepealikuks Erich Lõhmus. 27. veebruar 2008 Märjamaa Nädalaleht 11 KIRIKU TEATED Vee- ja kanalisatsiooniprojekti Jaama tänav suletud lõigul tööde kava Haimre pst–Pärna tn. EELK Märjamaa Märjamaal 25.02–2.03.2008 Maarja kogudus Liiklustakistusi esineb Pikal ja Metsa tänaval. Kõik tegevused Torustike ehitus: toimuvad kogudusemajas Sihi, Pargi, Pärna, Lemmiku, Tehnika, Metsa, Pikk, Jaama, NB! K 27. veebruar Niidu tänav, Uue tänava piirkond. Tänavatel, kus tehakse toruehitus- 7.30 Missa ehk jumalateenistus armu- töid, võib kohati esineda lühiajalisi lauaga Oru II astme pumpla ehitustööd. veekatkestusi. Palume vabandust 18.00 Vesper ehk õhtupalvus ebamugavuste pärast! 19.00 Piiblitund. Film “Mooses”, I osa N 28. veebruar Märjamaa RVPJ ehitustööd. Kui on olnud veekatkestusi ja pärast 7.30 Missa ehk jumalateenistus armu- lauaga NB! seda on veesurve nõrk, siis palume kontrollida esmalt 18.00 Vesper ehk õhtupalvus Pargi tänaval üks sõidusuund R 29. veebruar veesüsteemi filtreid. liikluseks suletud. 7.30 Missa ehk jumalateenistus armu- lauaga Sihi tänav lõigul Lemmiku–Põllu Probleemide korral pöörduda AS NB! Õhtupalvust ei toimu. liikluseks suletud. Matsalu Veevärk poole numbritel: L 1. märts 48 92 556 11.00 Missa ehk jumalateenistus armu- Lemmiku tänav lõigul Sihi–Pärnu 56 465 085 (Marko Matsalu) lauaga 18.00 Vesper ehk õhtupalvus mnt liikluseks suletud. 56 246 431 (Marju Murumets) e-mailile [email protected] P 2. märts 4. paastuaja pühapäev 11.00 Missa ehk jumalateenistus armu- lauaga 18.00 Vesper ehk õhtupalvus E 3. märts 7.30 Missa ehk jumalateenistus armu- lauaga 18.00 Palvetund T 4. märts 7.30 Missa ehk jumalateenistus armu- lauaga 15.00 Käsitööring 18.00 Vesper ehk õhtupalvus

... puudub naeratus Su suul, vaikses leinas nutab tuul ... nüüd vaid mälestus me hinges elab veel.

Kõike võib uskuda, karta või loota, Las küünlavalgus mälestusi paitab Avaldame südamlikku kaastunnet seda, mis tuleb, Sa iial ei oota... ja kaotusvalu leevendada aitab... Milvile ja lastele peredega kalli abikaasa, isa ja vanaisa Avaldame sügavat kaastunnet Avaldame sügavat kaastunnet

Gerta Tõnnele kalli Aivarile perega isa, äia ja vanaisa ENN SOOMRE EMA kaotuse puhul. ENN SOOMRE surma puhul. surma puhul. Maie, Lia, Elvi, Helle-Maie, Kolleegid kauplusest Edu Laur, Arvo ja Endel AS A.K.K. kollektiiv

Südamlik kaastunne Milvile Südamlik kaastunne Gerta Tõnnele Avaldame kaastunnet Aivarile perega vanaema kalli isa, äia ja vanaisa

ELISABET PÄRKSONI EMA ENN SOOMRE surma puhul. kaotuse puhul. kaotuse puhul.

Töökaaslased Märjamaa Tarbijate Ühistu Muru 4 majarahvas 12 Märjamaa Nädalaleht 27. veebruar 2008 MÜÜK 84: Lembit Matias 29.02 Müüa voodrilauda, alates 85 kr/m2, sauna sisevooder, põrandalaud. Vedu. 5650 7888 84: Endel Põldmaa 29.02 Orgital müüa 3toaline möbleeritud korter 83: Maimo Laanet 1.03 tehnikaga, II k. H 550 000. Tingi! 515 0119 82: Aliide Kadakas 2.03 OST 80: Aida Ohtra 2.03 Võtan rendile (ostan) põllumaid. Ostan kivi 79: Eva-Õnneleid Kaljuma 25.02 koristaja, Tamsalu metsatõstuki masti või analoogi ja vundamendiplokke. 5621 4081 78: Jaan Tammsaar 27.02 77: Almire-Sylvia Viisma 27.02 MITMESUGUST 90: Emiilia Kasela 1.03 77: Ilmar Hunt 2.03 Võtan üürile ühetoalise ahju- või kesk 87: Salme Vibus 26.02 76: Laine Alasi 25.02 küttega korteri. 5676 5564 85: Leida-Marie Agudi 25.02 76: Laine Altmäe 25.02 Puurkaevude puurimine. 5359 8865 84: Henn Kraas 25.02 76: Helga Pipar 1.03 Korterite remont, plaatimistööd, parketi 84: Aino Laud 27.02 76: Juhan-Kaupo Tõnts 26.02 paigaldus, boilerite puhastus, akende paigaldus. 5807 7955 Kes ei soovi, et tema sünnipäeva Hea Velise Kultuuri märgitakse valla infolehes, ja Hariduse Seltsi liige! Timberston OÜ palun andke sellest teada toimetajale 482 1263, 5306 5805 Oled palutud osalema * OSTAB või [email protected]. üldkoosolekul neljapäeval, • kasvavat metsa- ja metsamaad, ka Piisab, kui inimene üks kord ütleb, 6. märtsil algusega kell 18 järgmistel aastatel ei pea seda üle osaliselt raiutud ja hüpoteegiga Valgu klubi kordama. Õnnitleme endiselt 65-, teise korruse saalis. • kuuse- ja männipalki 70-, 75-aastaseks saamise puhul, • kase-, kuuse-, männi- ja haavapa- sealt ülespoole juba igal aastal. Kavas: beripuud 1. Juhatuse aruanne 2007. aaasta • raieõigusi tegevusest ja pilte kogu seni- Eesti meistrivõistlused * TEEME RAIETÖID sest tegevusperioodist kreeka-rooma 2. Revisjonikomisjoni aruanne Tel 528 4932 Riho Alavee maadluses 3. Üldkogu hinnang tegevusele ja faks 482 1890 juuniorite vanuseklassile juhatuse volituste lõpetamine [email protected] 29.02-1.03 Märjamaal 4. Perioodiks 2008-2010 uue Metsanurga tänava juhatuse ja revisjonikomisjoni spordihoones. valimine TEADE Võistluste algus 5. Uue juhatuse tulevikunägemus 1. märtsil kell 10. 6. Kohapeal algatatud küsimused Vastavalt maareformi seaduse §233 lg 4 Märjamaa Vallavalitsus Kell 19 tuleb külla avalikustab 26.02.2008 kuni 06.03.2008 sotsiaalteadlane professor Loodna piirkonna vabade põllu- Ülo Vooglaid, et arutleda majandusmaade kasutusvaldusesse kultuuri ja hariduse üle. taotlejate nimekirja. Nimekirjaga saab tutvuda tööpäe- Oodatud on kõik huvilised ja viti Märjamaa valla Sipa kontoris, seltsiga liituda soovijad! aadressil Sipa küla Märjamaa vald Algab registreerimine kursusele Raplamaa. TAI MASSAAŽ (20 t) PAKITUD TURBABRIKETT kohaleveoga Märjamaal ja lähiümbruses. Märjamaa Raamatukogu põhikogu 514 9745 (Pärnu mnt 22) Kursus toimub 2.- 4. mail, suletud kolmapäeval, maksumusega 1500,- 27. veebruaril korraliseks Registreerimine 15. aprillini: Müüa puitbriketti. korrastuspäevaks. [email protected] või 4894401. Kohalevedu. 514 9745

MÄRJAMAA NÄDALALEHT Toimetus 78301 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 482 1263 www.marjamaa.ee Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, [email protected] Trükiarv 1220 eksemplari