NR 4 APRILL 2017AJALEHT TASUTA Kevadest, teedest, inimestest, korteriühistutest ja varestest Kevad on käes, heitlike ilmade ja uute lootuste- tee ja Aru tee külas, Aruni tee Uude- Tamsalu ja Tapa volikogud on moodustanud ga õhus. Kevadega kaasneva positiivse kõrval külas , Kesk tänav külas, Võhmetu kümneliikmelise töörühma, mille ülesandeks on iga-aastaseks pahupooleks lagunevad teed tee Võhmetu külas, Kursiraba tee Kursi külas, on ühinemiseks vajalike ettevalmistuste tege- ja aktiviseeruvad Tamsalu linna varesed. Neist tee Vistla külas, Sauvälja- tee mine. Alustatud on uue valla arengukava, eelar- esimene probleem saab ilmade paranemisel Sauvälja külas, Uudeküla-Sääse tee Uudekü- vestrateegia, põhimääruse ja juhtimisstruktuuri leevendust, teisega on lood keerulisemad. las ning Tooma tee Türje külas. Paigutist pea- väljatöötamisega, samuti uue sümboolikakon- Tamsalu valla kruusateede olukord on halb, kui levedu tehakse ka teistele halvemas olukorras kursi tingimuste koostamisega. Ühtlustamist EV100 tähistamise algus just mitte kohutav. Olematu talv ja pikaleveniv teelõikudele. vajavad toetuste ja tunnustamiste põhimõtted, kevad muudavad teed kohati läbimatuteks. Sel- Varesed ja hakid teevad inimeste vaatevinklist kultuurikalendrid jne. Sügiseks peavad jõudma Tamsalu Gümnaasiumis lel kevadel on seis eriti hull, ei mäletagi teist palju tüli ja pahandust. Halvaks läheb olukord ühinemise ettevalmistused seisu, kus uus koha- 28. märtsil 2017 toimus Tamsalu Güm- samasugust aastat. Enne teekatte tahenemist siis, kui linnukolooniad väga suureks kasvavad. lik omavalitsus saaks alates 2018 aastast tõrge- naasiumis peagi saabuva EV100 sünni- midagi ette võtta ka ei saa. Ette võtta plaanis Linnalindude vastu on püütud võidelda igasu- teta tegevust alustada. päeva tähistamise avalöögina õppetund aga on, rohkem kui tavapäraselt. Käesoleva guste vahenditega, pikas perspektiivis siiski tu- Käesolev aasta on viimane, kus korteriomandit gümnasistidele Eesti Vabariigi sünniloo aasta eelarves on planeeritud valla kruusateede lutult. Linnud harjuvad uute häiringutega ning saab valitseda vanaviisi. 2018 aastast moodus- teemal. remondiks (kruusa pealeveoks ja pindamiseks) elavad samas kohas edasi. Ainus viis linde teise tatakse korteriühistu kõigis neis kortermajades Selle sündmuse organiseerijaks oli güm- 120 000 eurot. See raha on väike osa sellest, kohta suunata, on pesapuude arvu vähendami- seaduse jõul, kus seda veel moodustatud ei ole. naasiumi poolt ajalooõpetaja Maie Nõm- mis oleks vajalik kogu kruusateede võrgustiku ne. Pesitsusajal ehk veebruarist juulini ei tohi 15. märtsil Tamsalu kultuurimajas toimunud mik. Lektoriks harrastusajaloolane Han- kordategemiseks, kuid olukorda leevendama pesapuid raiuda ega linde muul viisil häirida. korteriühistu infopäevale oli kohale tulnud suur no Tamm, kes missioonitundest on võtnud peaks siiski. Kruusateede remontimiseks on Peale pesitsusaja lõppu ja kooskõlastatult kesk- hulk huvilisi, mis annab lootust, et korterioma- endale kohustuseks jagada oma suurepä- hange läbi viidud, tööks läheb esimeste sood- konnaametiga on sellel aastal kavas pesapuude nikud võtavad otsustamise oma vara üle enda raseid teadmisi ajaloo alal võimalikult ar- sate ilmastikuolude saabumisel. Sellel kevadel arvu ja seeläbi lindude arvukust linnas piirata. kätte. Korteriühistu loomise juhendmaterjale ja vukale kuulajaskonnale. on kavas remontida järgmised teelõigud: Sõp- Käesolev aasta on suuremate muutuste etteval- vajalikke kontakte saab vallamajast või Tam- Oluline on neid teadmisi edasi anda just ruse ja Lurichi tänav ning kalmistu parkimisala mistuse aasta. Sügisel valitakse uut Tapa valla salu Kalori kontorist. noorele põlvkonnale selgitamaks, et va- Tamsalu linnas, Viinavabriku tee, Kännuküla volikogu ning Tamsalu vald lakkab olemast. Ilusat kevadet! badus ja iseseisvus ei ole mitte iseenesest Riho Tell, vallavanem tekkinud vaid selle eest on meie eelnevad põlvkonnad võidelnud aastasadu oma Valla eelarve aastaks 2017 4. ranitsatoetus 50 eurot vere hinnaga. Ka kaasaja muutuvas maa- Volikogu võttis oma 25. jaanuari 2017. a istungil vastu käesoleva aasta 5. kriisitoetuse piirmäär 1000 eurot ilmas tuleb osata hinnata ja kaitsta vaba- valla eelarve. Eelarve kogumahuks kujunes 5144126,67 eurot (viis mil- 6. ühekordse sotsiaaltoetuse piirmäär 300 eurot dust. Vabaduse tõelist väärtust osatakse jonit ükssada nelikümmend neli tuhat ükssada kakskümmend kuus eurot 7. tänurahaga kaasnev rahaline preemia 300 eurot sageli paraku hinnata alles siis, kui see on ja 67 senti). See eelarve on viimane, mida Tamsalu vald iseseisvana 8. noorsportlase tunnustamise toetus 200 eurot kaotatud. vastu võtab. Järgmise aasta eelarve on juba koos tänase Tapa vallaga, Investeeringud jagunevad eluvaldkondadesse järgmiselt: Hanno Tamm jutustas värvikalt sündmus- ühine uue valla eelarve. 1. majandus 491324 eurot (sellest valla teed ja tänavad 381324 ja test Petrogradis pärast Venemaal 1917. Eelarve koostamisel oli aluseks valla arengukava , finantsjuhtimise sea- Eesti 100 aasta tammepark 11000) aastal toimunud veebruarirevolutsiooni. dus, eelmiste aastate tegelikud laekumised, majanduse hetkeolukord ja 2. elamumajandus 50 00 eurot (sellest hajeasustusprogrammi toe- Võimul oli Ajutine Valitsus ja olukord Ve- ametlikud majandusprognoosid 2017. aastaks. Mõned põhiseisukohad tus 20000 ja tänavavalgustuse uuendamine 30000) nemaal segane. Seda kasutasid ära Eesti valla eelarves. Eelarve tulude koostamisel planeerisime üksikisiku tu- 3. kultuur ja religioon 36712 eurot (sellest Porkuni Paemuuseumi rahvuslikult meelestatud juhid, kes hakka- lumaksu laekumist võrreldes 2016. aastaga rohkem 6% (summas kokku 6712 remondiks ja Tamsalu Spordihoone 30000 rajamasina soetamise sid taotlema Venemaa Ajutiselt Valitsuselt 2257000 eurot). Investeeringuteks plaanime 615236 eurot. Miinimum- toetus) Põhja-Liivimaa eestlastega asustatud ala- palga tõusust ja vajadusest tööandjana konkurentsis püsida, on eelar- 4. haridus 22200 eurot - koolihoone küttesüsteemi uuen- de liitmist Eestimaa kubermanguga ning vesse sisse planeeritud palgavahendite kasv, mis annab võimaluse igale damiseks ühtse autonoomse rahvuskubermangu täiskohaga töötajale maksta 100 eurot suuremat palka. Selline lähene- 5. sotsiaalhoolekanne 15000 eurot – Sääse Hooldekodu invasisse- moodustamist. mine annab võimaluse vähendada suhtelist palgavahet madalamalt ja pääsu ehitamiseks. 8. aprillil 1917 osales 40000 eestlast Pet- kõrgemalt tasustatud töökohtade vahel. Valla asutuste põhitegevuskulud Valla 2017. aasta eelarvesse on sisse planeeritud laen 505236 eurot, rogradis meeleavaldusel ja nõudsid au- jäävad eelmise aasta tasemele. mida kasutatakse investeeringute finantseerimiseks. Aasta lõpuks jääb tonoomiat. 12. aprillil kinnitaski Ajutine Koos eelarve vastuvõtmisega kinnitas volikogu vastavalt volikogu valla laenukoormuse suuruseks 1598499 eurot. See teeb netovõlakoor- Valitsus määruse, millega seni Liivimaa määrustest tulenevate toetuste ja preemiate piirsummad 2017. aas- museks ligikaudu 27%. Seadusega on lubatud 60%. Nii et oleme käitu- kubermangu koosseisu kuulunud Pärnu, taks järgmiselt: nud vastutustundlikult ja igati valla finantssuutlikkust arvestades. Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakonnad 1. matusetoetus 100 eurot Lisan juurde eelarve tabeli, mis kajastab eelarve kulusid põhitegevu- liideti Eestimaa kubermanguga, mis oli 2. sünnitoetus 350 eurot se kulude ja investeerimistegevuse väljaminekute jaotuse tegevusalade oluliseks sammuks teel Eesti Vabariigi 3. eaka sünnipäevatoetus 25 eurot(s.h. kinkekaart 20 eurot) järgi: iseseisvumisele. PÕHITEGEVUSE KULUDE JA INVESTEERIMIS- Vaba aeg, kultuur ja religioon 600353,7 Kuulajaskonnaks olid põhiliselt 8. ja TEGEVUSE VÄLJAMINEKUTE JAOTUS 08102 Sporditegevus 297162 9-ndate klasside õpilased, kes kuulasid TEGEVUSALADE JÄRGI 4723974,67 08107 Noorsootöö ja noortekeskused 27590 huviga Hanno Tamme esituses tol ajal Üldised valitsussektori teenused 364918,9 08109 Vaba aja üritused 7500 Petrogradis toimunud ajaloosündmustest, 01111 Valla- ja linnavolikogu 20683,7 08201 Raamatukogud 66269 mis muutsid maailma. Loengu lõppedes 01112 Valla- ja linnavalitsus 272138 08202 Rahva- ja kultuurimajad 162876 esitati ka küsimusi ja võib öelda, et loeng 01114 Reservfond 25000 08203 Muuseumid 26200,4 oli huvitav ning õpetlik. 01330 Muud üldised teenused 14290 08300 Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 12586,3 01600 Muud üldised valitsussektori teenused 17000 08400 Religiooni- ja muud ühiskonnateenused 170 Sellega ei piirdunud Hanno Tamme kü- 01700 Valitsussektori võla teenindamine 15807,2 Haridus 2089651,07 laskäik Tamsallu. Malle Annuse eestve- Avalik kord ja julgeolek 23574,8 09110 Alusharidus 730755 damisel kogunesid Porkuni Laululinnu 03200 Päästeteenused 16574,8 09212 Põhikoolid/Põhihariduse otsekulud 676535 külalistemajja Tamsalu Murtud Rukkilille 03600 Muu avalik kord ja julgeolek kokku 7000 09213 Üldkeskhariduse otsekulud 139979 Ühingu ja represseeritud perede liikmed Majandus 702226 09220 Gümnaasiumid/Põhi-ja üldkeskhariduse ning mitmed teemast huvitatud inimesed, 04120 Üldine tööjõupoliitika 5000 kaudsed kulud 401210,67 et peale maitsvat lõunasööki kuulata ära 04350 Elektrienergia 2292 09510 Noorte huviharidus ja huvitegevus 9500 Hanno Tamme ettekanne sündmustest 04510 Maanteetransport (vallateede- ja tänavate 09600 Koolitransport 63450 sada aastat tagasi Petrogradis. Meenutati korrashoid) 546324 09601 Koolitoit 70473,6 ka 68 aastat tagasi toimunud õudusi. 04730 Turism 500 09800 Muu haridus 7247,8 Koosviibijaid tervitas Tamsalu vallava- 04900 Muu majandus (sh.majanduse haldamine) 148110 Sotsiaalne kaitse 540104,4 nem Riho Tell, kes selgitas vallavalitsuse Keskkonnakaitse 61110 10120 Puuetega inimeste sotsiaalhoolekande plaane pärast ühinemist Tapa vallaga ning 05100 Jäätmekäitlus 18760 asutused 768 vastas küsimustele. Pärast jätkus veel koh- 05400 Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse 41400 10121 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 31620 vilauas sõbralik muljetevahetus ja vestlus 05600 Muu keskkonnakaitse 950 10200 Eakate sotsiaalhoolekande asutused 217508,8 osavõtjatele huvitavatel teemadel. Elamu- ja kommunaalmajandus 323276 10201 Muu eakate sotsiaalne kaitse 21557,4 06300 Veevarustus 24602 10402 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 35000 Kokkuvõtteks võib öelda, et päev läks 06400 Tänavavalgustus 83800 10701 Riiklik toimetulekutoetus 117122,4 korda ja tänusõnad kuulvad selle ürituse 06605 Muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus 214874 10702 Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 56883 korraldajale Malle Annusele ning Han- Tervishoid 9259,8 10900 Muu sotsiaalne kaitse, sh. sotsiaalse no Tammele, kes oma särava ettekande 07210 Ambulatoorsed teenused 1815 kaitse haldus 59644,8 ja rõõmsa meelega haaras kaasa ka kõiki 07310 Haiglateenused 7444,8 osavõtjaid. Valla 2017 aasta eelarvega saab tutvuda Tamsalu valla kodulehel aadressil: Toomas Uudeberg, volikogu esimees Tiit Uus, osavõtja http://tamsalu.kovtp.ee/et/eelarve-ja-majandusaasta-aruanded Volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni esimees APRILL 2017 TAMSALU AJALEHT 2 VOLIKOGU Kaitseväe väliharjutus Tamsalu Gümnaasium kutsub külla - 22.03.2017 volikogu istung 10.04 kuni 12.04.2017.a. toimub Tamsalu 1. Otsustati muuta Tamsalu Gümnaasiumi, Va- valla territooriumil 1. jalaväebrigaadi allük- Jüripäeva lahtiste uste päevad jangu Põhikooli ja Tamsalu Kommunaali töötajate suse väliharjutus. Tamsalu Gümnaasium avab reedel 21. aprillil kell 13.00 – 18.00 uksed kõigile hu- koosseisu, vastavalt asutuste juhtide ettepanekutele. Toimub relvastatud patrull Tamsalu linna tä- vilistele. Terve päev on täidetud põnevate juhtumistega – saab näha, kuidas valmivad 2. Otsustati korraldada Tamsalu valla kooli- navatel ning lahingutegevus aadressi Sääse 5 samal päeval koolis toimuva kunstikonkursi tööd, osaleda näituse avamisel ja võtta osa eelsete lasteasutuste tegevus 1. septembrist 2017. a hoones sees ning Sääse asula vana linnukas- põnevatest töötubadest. ümber ja Tamsalu Sääse Lasteaed liidetakse Tamsalu vatuse territooriumil. Avatud on animatsiooni, patsipunumise, pärlitest ehete valmistamise, sõbrapaela punu- Lasteaiaga Krõll ning Tamsalu Sääse Lasteaed lõpetab Liikumiseks kasutatakse üldkasutatavaid mise, viltimise, fotograafia, klaasipuhumise, loomade joonistamise ja mitmed muud hu- tegevuse. teid, eraomandis olevaid teid ei kasutata. vitavad töötoad. Noortele emadele õpetatakse, kuidas oma väikelaste kasvamist imelisel 3. Otsustati Tamsalu Vallavolikogu 20.02.2013. Tarastatud ja selge piirdeaiaga aladele ilma kombel jäädvustada.Tegevuste vahepeal on end võimalik kostitada kohvikus ja vaadata, a otsusega nr 5 kinnitatud Tamsalu Vallavalitsuse loata ei siseneta. mida huvitavat pakutakse kunsti- ja käsitöölaadal. Et näha rohkem informatsiooni, kiiga- struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus teha muu- ke Tamsalu Gümnaasiumi koduleheküljele. Rõõmsa kohtumiseni 21. aprillil! datus ja sotsiaal- ja haridusosakonna koosseisu lisa- takse tugiteenuse osutaja töökoht koormusega 1,0; Porkuni Paemuuseumis tähtajaga 01.04.2017 - 31.01.2019. 13. mail ja 11. juunil 2017 sõidame tänastesse ja eilsetesse Lääne-Viru pae- ja kruu- 4. Määrati Tamsalu vallavanema Riho Telli töö- sakarjääridesse. Otsime ja määrame paleontoloogiga fossiile. Teadaanne kivisõpradele tasuks 1900 eurot kuus, alates 01.01.2017. a. Mida peaks kivististeteadlane kaasas kandma? Kuidas kivististega käituda? Kui oled oma kodus või aias kasutanud paeki- 5. Otsustati algatada Tamsalu ja Tapa valla ühi- Mis saab mahajäetud karjääridest? vi millegi ehitamisel, viimistlemisel, võtnud nemisel moodustuva uue omavalitsusüksuse, Tapa Külastame eriilmelisi pae paljandumise kohti. taaskasutusele paekivi mõnest kivikuhjast valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamine ja Soovitame osalejatele alates 6. klassist (Teretulnud on ka nooremad kivihuvilised). põllul või on Sul mõni muu projekt/tegemi- anta nõusolek arengukava ja eelarvestrateegia riigi- Programm kestab ca 6 tundi. Koguneme Tamsalu bussijaama parklas (rongipeatusest ne käsil, milles paekivil roll, Sul pole geo- hanke väljakuulutamiseks. Samuti otsustati volitada üle tee) kell 9:40. Tagasi Tamsallu jõuame 16:00. loogilist eriharidust ning tahaksid oma ko- Tapa valda täitma Tamsalu valla nimel kõiki arengu- Programmi maksumus on 13 € osalejale. Kaasa võtta eineks vajalik söök-jook ja riietu- gemust kasutatud pae leidmisest/valimisest kava ja eelarvestrateegia koostamise riigihanke kor- da vastavalt ilmale. ja selle sobivuse hindamisest 2. juunil 2017 raldamisest tulenevaid kohustusi ning tegema hanke- Vajalik on oma osalus eelistatud kuupäevaga registreerida tel 5345 2598 või paemuu- Tamsalus toimuval paekonverentsil jagada, menetlusega seotud toiminguid. [email protected] hiljemalt 5 päeva enne väljasõitu. Väljasõidud toimuvad piisava osa- siis võta palun kindlasti ühendust Porkuni võtu korral. Väljasõidu toimumisest teavitame registreerunuid. Paemuuseumiga tel. 5345 2598 või paemuu- Ursula Saar, vallasekretäri abi Põnevate kiviste kohtumisteni! [email protected]

• Valla teedel kehtestati alates 10. - küla, Reie; pindala 0,78 Sotsiaal- ja haridusküsimused VALLAVALITSUS märtsist kuni 15. maini liikluspiirang „Massi ha; sihtotstarve maatulundusmaa; • Esitati kohtule taotlus kahele täiesea- Vallavalitsuses märtsikuus piirang 8 tonni“. - Savalduma küla, Männiku; pindala lisele isikule eestkoste seadmiseks ja ühe isiku Hanked • Otsustati võõrandada otsustuskorras 7,95 ha; sihtotstarve maatulundusmaa; puhul eestkoste pikendamiseks. • Kuulutati välja järgmsied hanked ja vallale kuuluv korteriomand Sääse 8-17 Sääse - Assamalla küla, Kesk tn 8; pindala • Seati hooldus kahele täiesealisele isi- kinnitati hankedokumendid: alevikus hinnaga 1000 krooni. 0,39 ha; sihtotstarve maatulundusmaa; kule ning nende hooldajatele määrati hoolda- • „Tamsalu valla teede pindamine“; • Väljastati ehitusluba abihoone püsti- - Assamalla küla, Munakivi tn 14; jatoetus. • „Tamsalu valla haljasalade hoolda- tamiseks Tamsalu linnas Sireli põik 1 kinnis- pindala 0,89 ha; sihtotstarve maatulundus- • 8 toimetulekutoetuse saajat suunati mine 2017“; tul. maa; Tamsalu Kommunaali poolt korraldatavale • „Tamsalu valla teeäärte niitmine • Määrati Tööstuse tänava (lõigus Pai- - Assamalla küla, Munakivi tn 16b; avalikele töödele ajavahemikul 3.-17. aprill. 2017“. de mnt-Tööstuse 13) rekonstrueerimise pro- pindala 0,48 ha; sihtotstarve maatulundus- • Lubati külastusele kolm valla eest- • Soojamajanduse arengukava koos- jekteerimistingimused. maa; kostel olevat last. tamiseks väljakuulutatud hankele esitati 3 • Anti raieluba Tamsalu linnas Rahu tn - Assamalla küla, Kalevipoja tee 8; • Tasuti valla eestkostel oleva lapse pakkumist: AF Consulting AS maksumuse- 12 kinnistul auva elupuu raiumiseks. pindala 0,20 ha; sihtotstarve maatulundus- dokumendi vormistamise riigilõiv 20 eurot. ga 4776 eurot; Heatconssult OÜ 4195 eurot • Nõustuti kinnistute jagamisega ning maa; • Maksti ühekordseid sotsiaaltoetusi ja Energex Energy Experts OÜ pakkumus kinnitati moodustatavate katastriüksuste ko- - Türje küla, Heina; pindala 3,96 ha; viiele isikule – retseptiravimite ja arsti visiidi- maksumusega 3540 eurot. Edukaks tunnistati ha-aadressid ja määrati sihtotstarve: sihtotstarve maatulundusmaa; tasu kompenseerimiseks 15 eurot ja 21 eurot Energex Energy Experts OÜ pakkumus ja te- - Põdrangu külas asuva Kivimurru - Võhmuta küla, Kubja; pindala 0,45 ning toimetuleku tagamiseks 100 eurot, 122 maga sõlmitakse leping soojamajanduse aren- kinnistu jagatakse viieks katastriüksuseks; ha; sihtotstarve maatulundusmaa; eurot ja 244,90 eurot.. gukava koostamiseks. - külas asuv Kingu kinnistu ja- - Loksa küla, Lõkkeplatsi; pindala • Otsustati koduteenuse osutamine ka- • Tamsalu linna Tööstuse tänava osali- gatakse kolmeks katastriüksuseks. 0,58 ha; sihtotstarve maatulundusmaa; hele isikule: ühele 4 tundi tasulist abistamis- seks rekonstrueerimiseks väljakuulutatud han- • Võeti vastu korraldus „Kinnisasjaga - Vajangu küla, Tankla tee 1; pindala põhist teenust ja teisele 4 tundi isikupõhist kele esitati kaks pakkumist: Reaalprojekt OÜ piirneva maa erastamine“, millega kinnitati 1598 m2; sihtotstarve sihtotstarbeta maa; teenust. Ühelke isikule lõpetati tema soovil maksumusega 9648 eurot ja Lemminkäinen erastatava maa katastriüksuse nimeks Mäe tn - Vajangu küla, Tankla tee 4; pindala koduteenuse osutamine, sest tema tervislik Eesti AS maksumusega 7200 eurot. Edukaks 4b Tamsalu linn pindalaga 675 m2. Nimetatud 4372 m2; sihtotstarve sihtotstarbeta maa; seisund on paranenud ja ta saab igapäevatoi- tunnistati Lemminkäinen Eesti AS pakkumus maa liidetakse Mäe tn 4 Tamsalu linnads asu- - Vajangu küla, Tankla tee 1; pindala mingutega iseseisvalt hakkama. ja temaga sõlmitakse leping Tööstuse tänava va kinnisasjaga. 1598 m2; sihtotstarve sihtotstarbeta maa; • Kompenseeriti OÜ-le Tapa Autobus- osalise rekonstrueerimise projekti koostami- • Määrati Vajangu külas asuva liik- - Vajangu küla, Sõnni; pindala 0,97 sipark raske puudega lapsele veebruarikuus seks. luspinna Tankla teee ruumikuju ja ametlik ha; sihtotstarve maatulundusmaa; osutatud transpordikulu summas 1094,40 eu- • Riigihankele „Tamsalu linna noorte- kohanimi Tankla tee. Koha-aadress jõustub ja - Vajangu küla, Aavere mnt 3; pindala rot. keskuse teenus“ laekus üks pakkumine, mis on ametlik pärast registreerimise kinnitamist 0,85 ha; sihtotstarve maatulundusmaa; • Määrati toimetulekutoetus märtsi- tunnistati vastavaks. Pakkumuse esitas ja han- aadressandmete infosüsteemis ADS. - Vajangu küla, Kaevumäe; pindala kuus 43 perele kokku summas 7308,69 eurot. keleping sõlmitakse Tamsalu NNKÜ-NMKÜ • Nõustuti järgmiste maaüksuste jät- 1,54 ha; sihtotstarve maatulundusmaa. • Väljastati Rakvere Spordikoolile te- (registrikood) 8016225) maksumusega 15 000 misega riigi omandisse ning määrati maa siht- • Otsustati võõrandada vallale kuuluv gevusluba projektlaagrite korraldamiseks Por- eurot. otstarve: sõiduk Peugeot Expert otsustuskorras soovi- kunis 26. juunist kuni 20. augustini. - Savalduma küla, Kibuvitsa; pindala jale hinnaga 1000 eurot. Maa-, ehitus- ja majandusküsimused 0,46 ha; sihtotstarve maatulundusmaa; Margit Halop, vallasekretär Alates 1. aprillist kehtivad kodulindude väljaspidamisele piirangud Euroopas levib nii mets- kui ka kodulindude umbes saja meetri ulatuses mererannast. Sa- Ettevaatusabinõuna tuleks kodulinde hoida jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt hulgas ravimatu haigus - lindude gripp, mis muti tuleks ametit teavitada kümne või enama suletud hoonetes. Juhul, kui linde peetakse kasutada ja kanda mujal. võib sel aastal suure tõenäosusega jõuda ka lähestikku asuva surnud metslinnu värskest väljas, tuleb välistada nende mistahes kontakt Kodulindudel esinevad lindude gripi kliinili- Eestisse. Seeõttu peaksid inimesed teavitama korjusest. metslindudega. Selleks sobiks näiteks aiaga sed tunnused varieeruvad sõltuvalt linnuliigist Veterinaar- ja Toiduametit surnud lindudest, Linnugripi nakkuse kandjateks looduses on piiratud ja võrguga kaetud ala, kusjuures lin- ja vanusest. et võimalikule puhangule õigeaegselt jälile üldjuhul nakatunud või nakkuse läbi põdenud dude söötmis- ja jootmiskoht peab kindlasti Kanadel esinevat lindude grippi iseloomusta- jõuda. veelinnud, kes võivad nakatada kodulinde kas asuma katuse all. vad sellised kliinilised tunnused nagu loidus, Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 ini- oma rooja või hingamisteede nõrega. Nakkuse Kodus peetavad haned ja pardid peavad ole- isu vähenemine, munatoodangu järsk langus, mestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lin- allikaks võivad olla ka surnud lindude korju- ma teistest kodulindudest eraldatud. Iga far- kõhulahtisus, hingamisraskused, eritised sil- dude haigestumist. Lindude gripi Eestisse sed, sealhulgas ka vaid lindude suled. Lindude miomanik saab oma linde kaitsta ka sellega, madest, närvinähud ning peapiirkonna, pea- jõudmise oht suureneb just nüüd, kui tagasi grippi jäänud linde ei ravita. kui ta piirab ka kõrvaliste isikute pääsu lind- miselt harja ja lokutite turse ja sinakus. Lin- jõuavad potentsiaalselt viirust kandvad ränd- Kui haigus jõuab farmi, siis paraku kõik seal lasse. Väga oluline on korrapäraselt teha lind- dude gripi puhul võib kanade suremus ulatuda linnud, kes võivad haigust levitada. Teoreetili- elavad kodulinnud veterinaarjärelevalveamet- lates näriliste ja putukate tõrjet. kuni 100%-ni. selt on kõik linnuliigid linnugripist ohustatud, niku kontrolli all hukatakse, et tõkestada nak- Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, Kodulindude suurenenud suremusest, roh- teistest vastuvõtlikumad on kodulinnud, vee- kuse edasist levikut. Ka sööt, söödanõud, jäät- mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, kem kui viiest surnud veelinnust või enam kui linnud ja röövlinnud. med ja muu materjal, mis võib olla viirusega allapanu või muu materjal, poleks haigusteki- kümnest surnud metslinnust teavita viivitama- Maakonna veterinaarkeskust tuleks teavitada, saastunud, töödeldakse või hävitatakse veteri- tajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes tult Veterinaar- ja Toiduametit infotelefonil kui leiate vähemalt viis veelinnu korjust või naarjärelevalve ametniku juhiste kohaselt vii- peaks kindlasti olema võimalus desinfitseeri- 605 4750 või Lääne-Virumaa veterinaarkes- kui on näha ebatavaline veelindude suremine sil, mis tagab viiruse hävimise. da jalanõud (desomatt) ning seal kasutatavaid kust telefonil 323 2050. 3 TAMSALU AJALEHT APRILL 2017 lõppedes ei jätnud kohtunikud oma võimalust kasutamata ja kord teksti. Läksime kohe esimesena lavale ja olime endaga Robootikamaailm küsisid meilt hulganisti erinevaid küsimusi nii meie projekti rahul ning õnnelikud, kui sealt maha astusime. Oleme võistkond Tamsa ja tahame jagada oma võimast ela- kui ka põhiväärtuste ning sellekohase plakati kohta. Meie lem- Lõpuks alustatigi auhinnatseremooniaga. Kokku jagati välja must. Käisime 11. ja 12. märtsil võistlemas FIRST LEGO mikmoto põhiväärtustest oli muidugi „Meil on lõbus!“. Mees- 15 karikat. Meie võistkonnal, kes me osalesime FLL-l üldse League suursugusel finaalvõistlusel, mis toimus Eesti Rahva konna ülesandena tuli meil joonistada väikestesse ringidesse esimest korda, õnnestus pälvida I koht Esitluse kategoorias. Muuseumis. Kokku osales sellel mõõduvõtmisel 42 võistkon- ühe minuti jooksul võimalikult palju loomi. See oli päris põ- Meie boksinaabrid, Rakke Robootikud, võitsid I koha Sõb- da nii Eestist kui ka välismaalt. Tänavuse hooaja teemaks oli nev. Kohtunikke üllatas meie üsna suur vanusevahe – vanimad ralikus Professionaalsuses. Meeskond Triblox, kes on samuti “Loomadest Liitlased”. Võistlus koosnes paljudest erinevatest meie liikmed on kaheksandast ja noorim teisest klassist. Lõ- Lääne-Virumaalt, sai I Meistri tiitli ja sõidab peagi Euroopa osadest. Oli robotimäng, kus tuli robot programmeerida ja ehi- puks rääkisid kohtunikud meiega ettenähtud ajast kauemgi. meistrivõistlustele Eestit esindama koos II Meistri tiitli pälvi- tada nii, et see täidaks 2,5 minuti jooksul erinevaid ülesandeid Tihedasse ajagraafikusse oli jäetud vahepeale ka natuke pikem nud KG Klemmiga Saaremaalt. ning koguks selle juures võimalikult palju punkte. Hinnati ka puhkepaus, mille ajal oli meeskonnal koos võimalus lõunal Üldiselt oli tegu üli-super-mega-vägeva üritusega. Inimesed robotite disaini. Tuli ette valmistada projekt vastavalt selle maitsva toiduga oma kõhtu täita ja ka ERM-i rikkalikku eks- olid kõik sõbralikud. Tundus nagu oleks käinud suguvõsa kok- hooaja teemale. Oma projektis rääkisime me võistlushobuste positsiooniga tutvuda. kutulekul – ei tundnud küll paljusid, kuid kui midagi küsisid, transpordist ja esitlesime seda väikese näitemänguna. Hinnati Hea võimalus oli teiste tiimidega tutvuda pärast esimese päeva siis vastati lahkelt. Õppisime veelgi rohkem koostööd tegema. ka põhiväärtuste tundmist ja nende teemalist plakatit ning mui- võistlusi sõprusõhtul. Iga esinemiseks registreerunud mees- Treenisime naermisega kõhulihaseid ja keskendumise ning nu- dugi ka meeskonna koostööd. kond pidid ette valmistama kuni 4-minutilise kava. Meie ot- putamisega oma ajumusklit. Kõige tipuks suutsime tuua koju Esimene päev algas sellega, et otsisime üles oma boksi ja asu- sustasime teha järgi kunagist Eurovisiooni võidulugu „Fairy- ka karika. Oleme meeskond Tamsa ja usume robotitesse! sime seda kaunistama. Olime koolis eelnevalt valmistanud tale“. Ikka koos viiulit mängiva Rybak’i, taustatantsijate ja hulganisti dekoratsioone – fotodest ja jalgpallidest kuni välja- -lauljatega. Saime vägeva emotsiooni osaliseks. Teiste mees- lõigatud ja nöörile rippuma pandud nootiteni. Meie juhendaja kondade etteastete hulgas oli aeroobikakavasid, mida sai kaasa Velle Taraste oli isegi kalastustarvete poest meile muretsenud tantsida ning sai ka kuulata harfi- ning plokkflöödimuusikat. õngeridva, et saaksime oma noodid ikka pea kohale rippuma Kogu õhtu lõppes snäkkide söömise ja mõnusa diskoga. Pärast panna. seda kolisime ööbima Tartu Kivilinna Kooli. Mängisime koos Boksis pidi alati keegi kohal olema, et tutvustada huviliste- teiste robootikutega kaarte ja rääkisime niisama juttu kuni ui- le meie projekti. Sellest tingitult oli iga meie võistkonna liige numiseni. valmis rääkima projektist nii kohtunikele kui ka lihtsalt külas- Teisel päeval, pärast varast hommikusööki koolis, toimusid tajatele. Lisaks projektiga seonduvale olid kohtunikud huvi- ERM-is viimased kaks pingelist robotimängu vooru ja bokside tatud meie võistkonna tööjaotusest ning sellest, kuidas toimib hindamine. Muidugi elasime iga vooru ajal kirglikult kaasa ka meie koostöö. FLL-l hinnati kõrgelt meeskonnatööd ja sellega Rakke Robootikutele ja TG-sõdalastele. Saime oma entusias- käsikäes käivat rahulikuks jäämist võistlusmomendil. Alati oli mi tõttu mitu korda võimaluse võistluste peakorraldaja mikro- kuskil kohtunik, kes jälgis, kuidas võistkond teeb koostööd foni oma lemmikute nimesid hüüda. Vahepeal jõudsime oma harjutus- ja võistlusväljakul ning ka boksis. boksi ka hindajatele tutvustada ja lõunatada. Selle järel selgu- Foto: Velle Taraste Oma projekti pidime kohtunikele demonstreerima suletud us- sid need, keda kutsutakse lavale oma projekti kõigile esitlema. Lustlik Tamsa meeskond, kuhu kuuluvad Birgit Kristmann, tega ruumis. Meie juhendaja meiega sinna kaasa ei pääsenud Ja meie olime ka nende seas! Niisiis tõime teise juhendaja Tiia Maret Lande, Ander Eerits, Annika Õunapuu, Anu-Liis Raud- ja nüüd tuli loota kodusele ettevalmistusele. Projekti esitluse Raudsepea autost tagasi oma rekvisiidid ja harjutasime veel- sepp, Sten-Lenar Nirgi ja Eva-Maria Raudsepp. Emakeelepäeva nädalast Tamsalu Gümnaasiumis Emakeelenädala tegemised Krõlli 14. märtsil tähistasime emakeelepäeva. Hommikul rääkis vahepeal raske aru saada, leidsid õpilased, et luuletajat õpetaja Hannele koolikella süsteemi kaudu sellest, miks ja tema tekste oleks võinud hoopis kauem kuulata. Nii lasteaias emakeelepäeva tähistatakse. Suurtel vahetundidel sai mõnigi õpilane ütles, et võttis vaheajal Contra luulekogu 13. – 17. märts toimus Krõlli lasteaias emakeelenädal. Kuna emakeel- kuulata ilusa kõlaga emakeelseid laule ning eesti keelest kätte. Õpilastele meeldis, et Contra jäi ka meie veeran- se sõnavara rikkalikum asupaik on selles keeles loodud ilukirjandus, siis kirjutatud laule. dilõpu aktusele, kus kooliolümpiaadide ja ainevõistluste sel korral soovisime nii suurtele kui väikestele meelde tuletada lugemise Õpilased said osaleda emakeelepäeva nuputamises: tuli tublimad aukirja ning šokolaadi said. mõnu. Avatud oli lugemistuba, kus lapsi ootasid kaasaegsete eesti autorite lõpetada kõnekäände ja vanasõnu, leida eesti kirjanike Mare Viks lasteraamatud. Seal sai käia tutvumas raamatutega ja ka iga autori kohta nimesid, tähenduse järgi tunda oma kooli õpetajate pe- võis midagi huvitavat lugeda. Lapsed said teada, et nii Ilmar Trull, Piret rekonnanimesid ning vastata erinevatele keelega seotud Raud kui ka Kristiina Kass joonistavad oma juttudele ise pildid juurde. küsimustele. Põnev oli ka see, et Indrek Koff on saanud Prantsuse Vabariigilt rüütli- Samal päeval käisid 21 õpilast ja kaks õpetajat Rakvere kraadi ordeni ja Ilmar Tomusk tahtis lapsena saada hoopis Pipi Pikksu- Teatris laste ja noorte teatripäeval, kus osalesime rah- kaks. Lugemistoas loeti lastele ka raamatuid ette, aga lugejateks ei olnud vusooper balletiajalootunnis „Päikesekuningast seekord mitte oma tuttavad rühmaõpetajad, vaid keegi teine. Ette lugemas „Kratini““. Pärast vaatasime teatri suures saalis Rakve- käisid nii teiste rühmade õpetajad, lapsevanemad kui logopeed. re teatri etendust „Thijl Ulenspiegel“. Oli huvitav ja tore Öökulli rühm oli emakeele nädalaks selgeks õppinud näidendi „Konna pärastlõuna. musi“, mille aluseks oli Andrus Kivirähki samanimeline raamat. Öökulli Vaheajaeelsel päeval, 17. märtsil käis meil külas kirjanik, lapsed olid tublisti harjutanud ja näidend oli väga vahva. Näidendi pile- luuletaja ja muidu tore inimene Contra. Ta rääkis endast, tirahast saadud tulu oli 32 eurot ja 74 senti, mille eest Öökulli rühm saab oma elust ja tegemistest, luges oma luuletusi ning laulis. nüüd endale uusi raamatuid osta. Õpilaste sõnul oli Contra hästi vaba, energiline ja lõbus. Nädala jooksul valmistasid Öökulli, Sajajalgse ja Lepatriinu rühmade Hoolimata sellest, et võru keelest, mida Contra rääkis, oli Kohtumine Contra’ga Foto: Maria Savina lapsed ka ise raamatuid, mida nädala viimasel päeval lugemistoas näha ja lugeda sai. Tõeliselt vahvad raamatud olid loonud Sajajalgse ja Lepatrii- nu rühma lapsed. Ise illustreeritud ja lühikesi löövaid tekste sisaldavates Emakeelepäeval käis külas Susi raamatutes võis ära tunda tulevasi kirjanikke. 14. märtsil, emakeelepäeval, käis Vajangu Põhikooli perel kas Susi ka nende sõna kuulab. Lõpuks kinkisime Susile Emakeelenädala võtsime kokku reedel saalis, kus kolm vanemat rühma külas teraapiakoer Susi. Susi on malamuudi tõugu koer. meie joonistatud pildid Susist ja tegime ühispildi. esitasid igaüks ühe toreda emakeelse luuletuse (veendusime jälle, et meil Ta on suur koer, kaalub 40 kg. Tema hallikas karvastik on väga tublid luulelugejad) ja iga rühm sai kingiks raamatu. Sel nädalal on tihe ja pehme. Kõigepealt käis Susi meie kõigi juures Doris Lisbeth Sillamaa, 5.klass me pöörasime raamatutele erilist tähelepanu, kuid tegelikult on raamatud ja tegi tutvust. Teraapiakoer on koos omanikuga läbinud lasteaias meie igapäevasteks kaaslasteks. Loodame, et meie laste raama- koolituse ja temaga on turvaline. Tema perenaine Maarja tu- ja lugemishuvi jääb püsima ning ei kao arvutimaailma virrvarri. Tali rääkis meile palju õpetlikku ja kasulikku koertest. Kui laps näeb tänaval ilusat koera ja tahab paitada, siis Margit Pedamäe tuleb perenaise käest küsida, mis on koera nimi ja kas Tamsalu Lasteaia Krõll logopeed tohib paitada. Saime teada, et koer tunneb esimesena ala- ti lõhna. Ta kuuleb inimesest tunduvalt paremini. Koer näeb hästi kollast värvi, aga punast ei näe hästi. Susile meeldib, kui talle loetakse ja nii lugesid mõned lapsed talle. Thomas Sebastian ja Kris Roland lasteaiast olid ise kirjutanud lood, mille julgelt koerale ette lugesid. Maar- ja näitas meile, kui kuulekas oskab Susi olla. Susi täitis väga korralikult perenaise käsklusi. Tänutäheks sai koer alati maiust ja selleks oli juustutükike. Tundus, et juust talle väga meeldis. Kõik lapsed said Susile teha pai ja mõned lapsed said Susiga ringi jalutada ning proovisid, Foto: Järvo Vildersen

Ainevõitluse võitjate tunnustamine Traditsiooniliselt tunnustatakse Tamsalu Gümnaasiumis Marie Soll, Mari-Liis Freienthal, Annika Õunapuu, Ma- kevadvaheaja eel koolisiseste ainevõistluste tublimaid. rii Kivirand, Roger Kaegas, Liselle Kaldaru, Tuule Laan- Sel aastal pälvis kooli tunnuskirja ja meene rõõmustavalt soo ja Maiko Metsalu, võtsid vastu nelja või viie erineva suur arv õpilasi - 120. ainevõistluse kiidukirjad. Fotol on Öökulli rühma lapsed, õpetaja abi Leili Treimann, õpetaja Aira Kõige edukamad õpilased: Karmen Nõmmik, Emma- Eding, logopeed Margit Pedamäe Lotta Vikk, Sten-Lenar Nirgi, Annike Kaldaru, Eliise Aime Tops Foto: Viiu Uudam APRILL 2017 TAMSALU AJALEHT 4 Kultuurikalender, aprill 2017 Teatrikuu Tamsalu Sääse lasteaias 16. aprill kell 18.00 Klassikalise muusika kontsert. Pääse 3€, õpilastele tasuta. Märtsikuu oli Sääse lasteaias teatrikuu. Toimunud etendused olid kõik väga vahvad ja 16.aprill kell 19.00 Süütame koos oma kultuurimajas küünlad, valgustamaks teed läbi Tavapäraselt valmistasid neli vanemat rühma loomingulised. Kõik rühmad olid näinud palju kevade XII noorte laulu- ja tantsupeo poole ning tähistada Eesti ette nende endi poolt valitud etendused. Lepat- vaeva ja andsid endast parima. Vabariigi 100. sünnipäevapeo algust. riinu rühm esitas muinasjutuhõngulise etendu- Teatrikuud tähistatakse Tamsalu Sääse laste- 17. aprill kell 15.00-16.00 Uued ja soodsad jalanõud ja rõivad. se “Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi”. Etenduse aias juba aastaid. See sündmus on alati laste 20. aprill kell 10.00 Silmakontroll RA Optika. Registreerida tel: 3852603 või 56981972 tarbeks olid valmistatud suurepärased deko- poolt väga oodatud. Lisaks oma osatäitja rolli- 21. aprill kell 18.00 Marta ja Lisanne „KLAVER, KEVAD JA KAKS TÜTARLAST“. ratsioonid, vahvad ja atraktiivsed kostüümid le saavad nad näha ja kaasa elada ka kõikidele Pääse 2€. ning mis kõige olulisem, osatäitjad esitasid teistele etendustele. Nimetatud teemakuu loob 22-23. aprill Maja reserveeritud ansamblile „KULJUS“. oma etteasted suure innu ja rõõmuga. Etendus mõnusa keskkonna ja suurendab lastes kooste- oli väga menukas. gemise tahet ja rõõmu. Järgmise etenduse esitasid Mesimummude Kõik etendused olid väga huvitavad, omanäo- rühma lapsed. Etendus kandis nimetust “Kus lised, kaasahaaravad ja armsad. on kodu?“. Väga vahvad kostüümid ja rõõm- Nii armsad, nagu ühe lasteaia tegevused ole- sameelsed osatäitjad. Väiksed armsad Mesi- ma peavadki. mummud said etendusega suurepäraselt hak- Berit Ojaniit kama. Tamsalu Sääse lasteaed Ritsika rühm esitas etenduse „Kalli“. Lisaks Õppealajuhataja südamlikule ja vahetule mängulustile, said etendusele saabujad vahva üllatuse osaliseks. Nimelt, iga külastaja sai saali sisenedes ka pi- leti. See oli uudne ja vahva idee Ritsika rühma poolt. Viimasena astusid üles Liblika rühma lapsed etendusega „Rongisõit“. Etendus oli väga kaa- sahaarav ja äärmiselt põnev. Toimuvale elas publik väga kaasa, kuulates ja vaadates tege- vust suure huviga. See etendus oli eriline ja omalaadne ka seetõttu, et ka publik sai etendu- ses osaleda. Iga rühm moodustas oma lastest rongi ning lustis koos sõpradega. Foto: Sirje Klemmer Kirjandusvõistlus 3. -4. klassi õpilastele 29. märtsil toimus Lääne – Virumaa Keskraamatu- Teatripäevast Tamsalu Gümnaasiumis kogus kirjandusvõistlus. Meie kooli esindas üks kol- 4. aprillil toimus juba 12. teatripäev. Seekord tuli klassidel esitada midagi Os- meliikmeline võistkond, mille liikmeteks olid Kirke kar Lutsu, Aino Perviku, Leelo Tungla või Viivi Luige loomingust. Esindatud Konnapere 3.a klassist, Emma Lotta Vikk 4.a klassist olid kõik autorid, kõige rohkem lavastati Lutsu „Nukitsameest“. Klassid võtsid ja Kristina Maasik 4.b klassist. Järgnevalt nendepool- oma ülesannet tõsiselt ning pakkusid koolile toreda teatripäeva, mida juhtisid sed kommentaarid: Kunksmooriks ja Nukitsamehe vanamooriks kehastunud emakeeleõpetajad. Kirke: Rakveres kirjandusvõistlusel käia oli väga 1.a klass „Paula poes“ – huvitav lavakujundus ja rekvisiidirohke lahe! Meile esitati huvitavaid küsimusi ning püüdsime etendus anda kõik endast parima. Minu loetud raamatutest 1.b klass „Paula õpib emakeelt“ – hariv ja kasvatuslik etendus meeldis mulle kõige rohkem David Williamsi „Jube 2.a ja 2.b klass „Dixi ja Xixi“ – kaasahaarav ja mitmekülgne etendus tädi“. Minu võistkonnakaaslased oli toredad ja toeta- 3.a klass „Nukitsamees“ – julge ja terviklik etendus vad. Osaleksin sellisel üritusel hea meelega ka järg- 3.b klass „Puudel Pedro ja igatsustasu“ – sõbralik ja kiusamisvastane misel aastal! etendus Kristina: Mulle meeldis! Lugesin läbi neli huvitavat 4.a klass „Ülemiste vanake“ – huvitavate rekvisiitidega etendus raamatut. Parim raamat oli minu jaoks Reeli Reinau- 4.b klass „Jutumemme prillid“ – kaunite kostüümidega kaasahaarav si „Pärdik Päär ja hauaröövlid“. Kui võistlus läbi etendus sai, oli tunne, et tahaks veel jätkata – nii huvitav oli. 5. klass „Nukitsamees“ – „Nukitsamehe“ julge esitamine Emma Lotta: Sõitma hakates oli kõigil suur närv sees. 6. klass „Nukitsamees“ – huvitava lavakujundusega etendus Mõtlesime läbi kõik enda loetud 12 raamatut ning ai- 7.a klass „Kevade“ – värvikate karakteritega etendus tasime üksteist tegelaste meenutamisel. Kui võistlus 7.b klass „Kapsapea“ – terviklik ja ilmekalt esitatud etendus juba käimas oli, leidsime, et küsimused polegi nii ras- 8.a klass „Võidulaenu pilet“ – eesti kirjanduse kuldvara tutvustav ked, kui algul kartsime. Selles võistluses oli viis voo- etendus ru, igas voorus viis küsimust. 8.b klass „Kevade“ paremad palad“ – terviklik ja tugeva Lõppkokkuvõttes võisime oma tulemusega rahule meeskonnavaimuga etendus jääda ning rõõmu tunda. Raamatukogu oli välja pan- 9.b klass „Kunksmoor ja kapten Trumm“ – tehniliste efektidega nud toredad ning harivad auhinnad- raamatud ning iga etendus laps sai kiidukirja. 10. klass „Sassi ketsid“ – ühtse ansamblimänguga etendus 11. klass „Arabella, mereröövli tütar“ – nutikate lahendustega etendus Juhendajad-õpetajad Marika Jeeser, 12. klass „Nukitsamees“ – kaasahaarav etendus Maiu Talja ja Kerttu Urm Osatäitmise eest tõsteti esile järgmisi õpilasi: Feliks Uiboaed, Eliise Aunapuu, Lugemine teeb “suureks!” Foto: Marika Jeeser Kertrud Kõre, Karoliine Lindre, Anu-Liis Raudsepp, Kristel Kreek, Marten Langinen, Laur Vaher, Carmen-Margit Popov, Ragmar Saukas, Ruslan Gep- ner, Marii Pukki, Ruben Kallaste, Eva-Maria Raudsepp, Izabel Stoliar, Anna- TÜ uurimislaboris „kunstiröövi“ lahendamas bel Aalpere, Roland Vendland, Tõnu Saaliste, Richard Liiv, Mari-Liis Tšigina, 28.03.2017 külastasid Tamsalu Gümnaasiumi 10. ja ehk segude lahutamisega koostisaineteks, mille abil Annika Õunapuu, Birgit Kristmann, Erko Varts, Martin Tamm, Geiri Suur, Liis 11. klassi õpilased Anneli Telli ja Tiia Raudsepa ju- tehti kindlaks, millisel jahil olnud värvipigmendid Tomasov, Viktoria Aleksandrova, Enely-Birgit Viks, Elnor Halilov, Age-Djana hendamisel Tartu Ülikooli keemiahoonet Chemicumi, olid kõige sarnasemad maalil olnutega. Lõpuks mää- Kruutmann. osaledes TÜ Teaduskooli korraldatud uurimislaboris, rati vee soolsust isetehtud areomeetri abil ning tehti Mare Viks kus tuli panna proovile oma matemaatika- ja loodus- lõppjäreldused. Foto:Velle Taraste alased teadmised. Lahendada tuli Põhjamere-äärses Enne tagasisõitu võeti päeva tulemused kokku ning kunstimuuseumis aset leidnud kunstirööv. jõuti selgusele süüdlases, kelleks osutus kodanik Kahtlusalusteks olid kolm jahiomanikku: Svensson, Svensson. Pärast sündmuste arutelu autasustati ka Karlsson ja Petersson. Nende jahtidelt kogutud asi- kõige täpsemaid mõõtjaid Anella Veebelit ja Merily tõenditega pididki õpilased kui uurimislabori kitlites Lendlat. Õpilaste sõnul oli päev väga põnev ja pro- töötajad viima läbi ekspertiisi, et leida süüdlane. Es- duktiivne. Ühiselt avaldati soovi ka järgmisel aastal malt tuvastati mikroskoobiga jahtidelt leitud veeproo- taolisest üritusest osa võtta. videst erinevaid vetikaid. Vetikad uuritud, hakati tegelema kromatograafiaga Analiis Veeremaa, 10. klass

Teateujumise võistlused Tamsalu Gümnaasiumis Märtsikuus toimusid Tamsalu Gümnaasiumis klassi- klass ja 8a ning III kohale tuli 7b klass. devahelised tateujumise võistlused. Paremad klassid Kõige vanemate hulgas võidutses 9. klass. II kohale olid algklasside arvestuses I koht 3a, II koht 2b ja III tuli 11. ja III kohale 10. klass. koht 4b klass. Teatripäeva etendused sidusid ühtseks tervikuks kaks moori - Metsamoor ja 5.-9. klasside arvestuses jäid I - II kohta jagama 6. Kehalise kasvatuse õpetaja Kunksmoor (emakeele õpetajad Mare Viks ja Hannele Valdok) 5 TAMSALU AJALEHT APRILL 2017 8 olulist küsimust jalgratturile Ilusad ilmad on juba varakult toonud tänavapilti palju jalg- kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel ning õuealateel. Kindlasti peab Millal sõita sõiduteel? rattureid.8olulist küsimustSeega onjalgratturile õige aeg üle korrata mõned soovitused ja iga lapsevanem lapsele liiklusreeglid selgeks tegema enne kui Sõiduteel või jalgrattarajal tohib jalgrattur sõita alates kahek- liiklusreeglid. Kui tead vastuseid alljärgnevatele küsimustele ta oma võsukese üksi liiklusesse sõitma lubab. Kõige parem sandast eluaastast ja seda koos täiskasvanud saatjaga. Üksi Ilusadilmadonjubavarakulttoonudtänavapiltipaljujalgrattureid.Seegaonõigeaegülekorrata ja nendele vastavalt ka käitud, siis oled andnud oma panuse õpetus on isiklik eeskuju ning ühine koduümbruse läbisõitmi- tohib jalgrattur sõiduteel sõita alates kümnendast eluaastast, mõned soovitused ja liiklusreeglid. Kui tead vastuseid alljärgnevatele küsimustele ja nendele kui tal on jalgratturi juhiluba. Sõiduteel sõitev jalgrattur peab turvalisemaksvastavaltkakäitud, liiklemiseks.siisoled andnudomapanuseturvalisemaksliiklemiseks.ne ja võimalike ohtlike olukordade läbiarutamine. Samal teel Jalgrattaga sõitmine on lõbus ja sportlik tegevus, kui et see ka liiguvad ka jalakäijad ning viisakas jalgrattur kindlasti arves- olema väga tähelepanelik ja pidama kinni liiklusreeglitest. turvalineJalgrattaga oleks,sõitmine peabon jalgrataslõbusja olemasportlik sõitjaletegevus, sobivakuiet suurusegaseekaturvaline taboleks, nendega.peabjalgratasolema Sõiduteel sõitev jalgrattur on juht ja peab liikuma autodega jasõitjale töökorras.sobiva suurusegajatöökorras. Kõnniteel tohivad sõita kõik alla 13-aastatsed jalgratturid ja samas suunas sõidutee parempoolse ääre lähedal. Selleks, et KasKas SinuSinujalgrattal jalgrattalon onkõik kõikvajalik vajalikolemas olemasjapidurid jatöökorras? pidurid töö- kuni kaks selle lapsega koos sõitvat täiskasvanut. Kõnniteel teised juhid jalgratturi plaane paremini mõistaksid, tuleb näi- korras? jalakäijate vahel tohib liikuda vaid jalakäija kiirusega. Selleks, data enne manöövrit käemärguandeid. et jalakäijaid mitte ehmatada, saab jalgratturt oma tulekust Kas kõrvaklapid ja telefon kujutavad riski? juba eelnevalt kellaga märku anda. Lähenedes jalakäijale, tu- Liikluses osaledes peab olema väga tähelepanelik. Ainuük- leb anda kella, vähendada sõidukiirust ja mööduda jkõndijast si liiklusreeglite heast tundmisest ei piisa. Kõrvaklappidest ohutus kauguses. muusika kuulamine vähendab jalgratturi tähelepanu ja muu- Kui kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel liikuva jalgratturi teele dab liikluses osalemise ohtlikumaks. Telefonikõnedele vasta- jääb bussipeatus, siis peab jalgrattur andma teed bussile mine- miseks soovitame ratta kõne ajaks peatada ja jätkata teekonda vatele ja bussilt tulevatele jalakäijatele. pärast kõne lõppu. Kuidas ohutult sõiduteed ületada? Kuidas saada jalgratturi juhiluba? Kuijalgratturilonvajateedületada,siisonsedakõigeohutumtehajalakäijatele Kui jalgratturil on vaja teed ületada, siis on Maanteeameti teenindusbüroodest on võimalik saada materja- mõeldudsõiduteeületamisekohtades,tullesjalgrattaltmahajalükatessedaenda seda kõige ohutum teha jalakäijatele mõel- le, mille abil laps eksamiks ette valmistada. Kui liiklusreeglid kõrval. Ületades ülekäigurada ratta seljas, tuleb enne sõiduteele sõitmist hoog dud sõidutee ületamise kohtades, tulles jalg- selged, tuleb registreerida sobivale eksamile. Materjalid ja ek- mahavõttajaveendudategevuseohutuses.Autojuhidjalgratturileteedandmaei rattalt maha ja lükates seda enda kõrval. sami sooritamine on tasuta. Rohkem infot lähimast büroost. pea,sõiduteetulebületadajalakäijakiirusega.  Ületades ülekäigurada ratta seljas, tuleb Kas Sinu lapse jalgratas on talle sobivaKui lapsevanem suurusega? on lapse üksi liiklusesenne sõiduteele osalemiseks sõitmist ette valmistanud, hoog maha kooliteevõtta ja onveenduda koos jalgrattaga tegevu- TÄHELEPANU! Iga lapse eest vastutab lapsevanem! JalgratasKasSinu onlapse lapselejalgratas parason tallesiis, sobivakui harkisjalu,korduvaltsuurusega? läbitallad  sõitnud maas, ning rat- kõikse ohuolukorrad ohutuses. Autojuhid läbi arutanud, jalgratturile siis tohib teedkoolilaps andma mööda ei pea, kõnniteed, sõidu- Enne lapse üksi liiklusesse lubamist,olgu jalakäija või jalgrat- tapulgaJalgratas kohalonlapsele seistesparas jääbsiis, rattapulganikuiharkisjalu,jalgratta vähemalttalladͲjajalgteedmaas, paarrattapulgavõi senti-õuealateedkohaltee tulebüksiseistes kodustületadajääbkoolirattapulgani jalakäijasõita sõltumatakiirusega. vanusestjajalgratturijuhiloa turina, on iga lapsevanema kohustus veenduda, et tema järel- meetritvähemalt ruumi.paarsentimeetritruumi. olemasolust. Seejuures on äärmiseltKui lapsevanem oluline pöörataon lapse tähelepanu üksi liikluses lapse osalemiseks jalgratta tehnilisele ette val- tulija on valmis üksi liikluses osalema, mõistab ümbritsevat ja Kas kiiver on kohustuslik? korrasolekuleningkiivrikorrektselemistanud,kasutamisele. koolitee on koos jalgrattaga korduvalt läbi sõitnud oskab ohutult liigelda. Kaskiiveronkohustuslik? Jalgratturi pead kaitseb korralik kiiver.Millal  Kiivrisõitasõiduteel? kandmine on ning kõik ohuolukorrad läbi arutanud, siis tohib koolilaps Oma liiklusteadmisi saab jalgrattur kontrollida lahendades kohustuslikJalgratturi pead kõikidel kaitseb kuni korralik 16-aastastel kiiver. Kiivri jalgratturitel. kandmine on Kiiver kohustuslik mööda kõikidel kõnniteed, kuni 16 jalgratta-Ͳaastastel ja jalgteed või õuealateed üksi ko- liiklusteste liikluskasvatus.ee lehel. kaitsebjalgratturitel. pead vaidKiiver siis,kaitseb kuipead see vaidon parajasiis,Sõiduteelkui suurusegaseeonvõiparajajalgrattarajal ja suurusegaõigesti tohibjadustõigesti jalgrattur koolikinnitatud. sõita sõita sõltumata alates kaheksandast vanusest ja eluaastastjalgratturi ja juhiloa seda koosole- kinnitatud. täiskasvanudsaatjaga.Üksitohibmasolust.jalgrattur  Seejuuressõiduteelsõita on  äärmiseltalateskümnendast oluline eluaastast, pöörata tähelepanukuitalon Christina Vallimäe KusKus jaja kuidasjalgrattaga jalgrattagasõita? sõita? jalgratturi juhiluba. Sõiduteel sõitevlapse jalgrattajalgrattur tehniliselepeab olema korrasolekule väga tähelepanelik ning kiivri ja pidama korrektsele kinni Maanteeamet liiklusreeglitest.Sõiduteelsõitevjalgratturonjuhtjapeabliikumaautodegasamassuunassõidutee AllaAlla  10-aastane10Ͳaastane ja  ilma ilma juhiloata juhiloata jalgrattur jalgrattur tohib tohib sõita sõita üksi  üksikõnniteel, kasutamisele. jalgrattaͲ ja jalgteel ning Ennetustöö osakonna ekspert parempoolse ääre lähedal. Selleks, et teised juhid jalgratturi plaane paremini mõistaksid, tuleb õuealateel. Kindlasti peab iga lapsevanem lapsele liiklusreeglid selgeks tegema enne kui taoma näidataennemanöövritkäemärguandeid. võsukese üksi liiklusesse sõitma lubab. Kõige parem õpetus on isiklik eeskuju ning ühine Kasside-koertekoduümbruse läbisõitmine ja võimalike marutaudivastaneKas ohtlikekõrvaklapid olukordadejatelefon läbiarutamine.kujutavadriski? Samal  teel liiguvad ka Kulu põletamine on ohtlik ja keelatud! jalakäijadningviisakasjalgratturkindlastiarvestabnendega. vaktsineerimine Liikluseson kohustuslikosaledespeabolemavägatähelepanelik. ning vajalikAinuüksiliiklusreegliteheastViimasteltundmisest aastateleipiisa. on väljakutsete arv maastiku- ja kulupõlengutele küll vähene- Kõnniteel tohivad sõita kõik alla 13ͲaastatsedKõrvaklappidest jalgratturidmuusika ja kunikuulamine kaks sellevähendab lapsegajalgratturi koos sõitvattähelepanu ja muudabnud, lsamasiikluses onosalemise päästjaid juba mõned korrad kutsutud kustutama esimesi kulupõ- Selleltäiskasvanut. kevadel Kõnniteeltäitub Eestil jalakäijate neli aastat vahelohtlikumaks.  tohibametlikult liikudaT elefonikõnedele vaidnakatada jalakäija suurt kiirusega.vastamiseks hulka Selleks,inimesisoovitame et või jalakäijaid loomi,rattakõne sestajaks loo-peatadalenguid.jajätkata teekonda marutaudivabaksmitte ehmatada,  saab riigiks jalgratturt saamisest. omapärast  Hoolimatatulekustkõnelõppu.juba maeelnevalt süljes kellaga võib  haigustmärku anda. põhjustav Lähenedes viirus esineda Viimase paari aasta kevadine trend on, et pahatahtlikku kulu põletamist jääb jär- sellest,jalakäijale, et tegutuleb onanda heakella, uudisega,vähendada on olukorralsõidukiirust kaja möödudaüldjuhuljkõndijast 4 kuni ohutus10, vahelkauguses. isegi kuni kaks näda- jest vähemaks, aga siiski aeg-ajalt see juhtub. Päästjatele on see pingeline hooaeg. Kuidassaadajalgratturijuhiluba? omaKui varjukülg.kõnniteel või jalgrattaͲ ja jalgteel liikuva jalgratturilatteele enne, jääb kui bussipeatus haigusnähud, siis peab ilmnevad. jalgrattur Maailmas Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Maido Nõlvak räägib, et kulupõlengud saa- andmateedbussileminevatelejabussiltMaanteeametitulevatelejalakäijatele. teenindusbüroodestsureb iga päev sadu on inimesivõimalik marutaudi, saada materjale, kusjuures mille  abilvad lapsalguse eksamiks hooletusest, ette näiteks põleva suitsukoni autoaknast välja visates või sihilikult Viimaste aastate riiklik lemmikloomadevalmistada. vaktsi- Kui liiklusreeglid~95% juhtudest selged, saadi tuleb nakkus registreerida koeralt. sobivale  eksamile.kuivanud Materjalid rohtu ja eksamisüüdates. „Probleemiks on ka suure koguse niitmata jäetud maa, millel neerimiseKuidasohutult statistikasõiduteed kõnelebületada? üsna selgelt,sooritamine et loo-ontasuta.Rohkeminfotlähimastbüroost. sellised põlengud üldse aset leida saavad“, - lisab Nõlvak. Päästjad juhivad tähelepanu, et kulupõleng on väga ohtlik ning kulupõletamine keela- maomanikud on pannud võrdusmärgiTÄHELEPANU! riigi maru-IgaSeegalapse eest on vastutab näiliselt lapsevanem! lihtne otsusEnne - malapse jätanüksi  omaliiklusesse lubamist,olgujalakäija taudivabaduse ning võimaluse vahelevõi jalgratturina,jätta oma onlemmikloomaigalapsevanema marutaudikohustus vastuveenduda, vaktsineerimataettemajäreltulija - tud.on valmisSageliüksi süütabliikluses kulu hooletult visatud tikk või suitsukoni, kulupõleng levib omakorda lemmikloom marutaudi vastu vaktsineerimata.osalema, mõistab seotud ümbritsevat väga suure ja oskab riskiga. ohutult Kuigi liigelda.riik vaktsineerib Oma liiklusteadmisi hoonetele saab või jalgrattur metsa. Kulupõlengute ohvriks on langenud ka inimesi. Loomatuditõrje seaduse kohaselt onkontrollida omanikullahendades ohustatudliiklusteste piirialadelliikluskasvatus.ee metsloomilehel. regulaarselt ma- Tuli levib väga kiiresti ja kogemusteta inimene ei saa selle kustutamisega juba mõne kohustus lasta oma lemmikloomale regulaarselt rutaudi vastu ning jälgib lemmikloomade liiku- hetke pärast omal jõul hakkama. Samuti võib juhtuda, et kulupõlengu kustutamisega teha marutaudivastane vaktsiinisüst. See seadu- mist, on need meetmed eelkõige suunatud haiguse hõivatud päästemeeskonnad ei jõua piisavalt kiiresti abivajajani, kui samal ajal leiab sepügal ei ole ajale jalgu jäänud. ChristinaVallimäeennetamiseks riiklikul tasandil. Oma lemmikloo- aset teine õnnetus. Kulupõletajaid ning hooletuid lõkketegijaid ähvardab kuni 1200 euro Maanteeamet ma, lemmikuga kokkupuutuvaid lähedasi ning suurune rahatrahv. Lisaks tuleb kulupõlengu põhjustajal hüvitada keskkonnale tekitatud Kahjuks ei ole nakkushaiguse vabadusEnnetustöö kunagiosakonna tuttavaid,ekspert samuti kõik teisi inimesi ja loomi saab kahju, kuna hukkuvad madalas heinas elutsevad pisikesed loomad ja pesitsemist alus- miski, mis on iseenesestmõistetav. Eriti vähe- otsesest marutaudiohust säästa siiski vaid iga loo- tanud linnud. püsivaks võib osutuda eeldus jääda selles sur- maomanik ise. Marutaud on küll surmav, aga täiel Enne kui te kipute midagi põletama, tuletage meelde ohutusnõuded! mavaimast nakkushaigusest kestvalt puutumata määral ennetatav. Haiguse ärahoidmiseks ei ole Kevad on saabunud ja inimesed alustanud koristustöödega aias. Enne lõkke tegemist põhjusel, et marutaudi võivad nakatuda kõik loo- vaja teha muud, kui pöörduda loomaarsti poole tuleb uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine maliigid. Lisaks tuleb arvestada, et haigustekitaja ning lasta vähemalt kord kahe aasta jooksul kass keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. põhiliseks laialikandjateks Euroopa regioonis on või koer marutaudi vastu vaktsineerida. Lõkkeaseme ümbrus tuleb hoida vähemalt poole meetri ulatuses puhas süttivast mater- metsloomad, täpsemalt rebased ja kährikud, kel- jalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks. Kasta näiteks enne lel pole riigipiirist sooja ega külma. Eesti vahetus Selleks, et sina ei peaks kunagi olema samas olu- tule tegemist kuiv lõkkekoht ja selle ümbrus veega märjaks. naaberriigis, Venemaal, on haigustekitaja laialt korras nagu plakatil kirjeldatud koera omanik, Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega (kuni 5,4 m/s). Jälgige ka tuule suunda, levinud. Marutaudist põhjustatud surmajuhtumid vaktsineeri oma lemmikloom! et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks on piiri taga loomade hulgas tavapärased ning sur- kaasinimesi. majuhtumid inimeste hulgas ei ole haruldased. • Marutaud on 99,9% surmav, kuid 100% Lõkkekoha ohutusvahemaad hoonetest ja metsast sõltuvad eelkõige lõkke suuru- ennetatav. sest Globaliseeruvas maailmas reisivad inimesed pi- • Vaktsineerimine on ainus kaitse maru- • Alla ühe meetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 10 meetri kau- devalt ühest riigist teise, sealhulgas ka looma- taudi vastu! gusel hoonetest ja metsast. omanikud, kes reisivad koos lemmikloomadega. • Vaktsineeri oma koera ja kassi regulaar- • Üle ühe meetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel Harvad ei olukorrad, kus lemmikloom võetakse selt marutaudi vastu. Tee seda vähemalt üks kord hoonetest ja 20 meetri kaugusel metsast. endale kas plaanitult või vahel ka spontaanselt kahe aasta jooksul! • Üle kolme meetrise läbimõõduga avaliku lõkke (avalikul üritusel tehtav) tege- võõrast riigist. Nõuetekohaselt marutaudi vastu • Ära lase oma loomi hulkuma! miseks on tarvis juba päästeasutuse luba. vaktsineerimata ning haigestunud lemmiklooma- • Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, isegi mitte hetkeks, sel lastakse lõpuni põleda, ga on samuti võimalik haigus pikkade vahemaade metsloomadega. kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. tagant Eestisse sisse tuua ning seda on mitmes • Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja mets- Metsas võib lõket teha vaid selleks ette nähtud tähistatud kohas või omaniku loal. riigis ka juhtunud. Marutaud on haigus, mis on loomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbra- Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine endiselt kõikidel mandritel levinud, nakkusest on likud. on ohtlik ja kõikjal Eestis keelatud. puutumata vaid Austraalia. Seega tegelikkuses on • Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis meie riigi marutaudivabadus väga habras. teavita sellest loomaaarsti. • Kui saad hammustada, pöördu kiiresti Marutaud on nakkusohtlik ning ühtviisi surmav traumapunkti või perearsti poole. nii inimestele kui loomadele. Haigusesse nakatu- • Lemmikloomaga reisimisel järgi looma- takse peamiselt haige looma hammustuse taga- dega reisimise reegleid. järjel, kui sülg satub haava. Viiruse ülekanne võib toimuda ka siis, kui haige looma sülg satub sil- Enel Niin, Veterinaar- ja Toiduameti ma, ninna, suhu või värskele haavale. Nakatunud marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht loom võib ise veel silmnähtavalt haige olemata APRILL 2017 TAMSALU AJALEHT 6 Viimases mängus oli vastaseks võõral väl- Võrkpall jakul Rakvere SK B meeskond. Tasavägi- 13. Eestimaa Talimängud Valgas Maakonna rahvaliigas oli kodusaalis vas- ses mängus tuli vastu võtta 2:3 kaotus. 3.-5. märtsini peeti Vagamaal Eestimaa 13. Ta- saime tegelikult nn. nulliringist, kuna ülesantud taseks Laekvere meeskond. Tasavägises Finaalis võideti kaks ja kaotati neli mängu. limängud. Eestimaa Talimängud peetakse iga 4 võistkond mingitel põhjustel ei osalenud! mängus võitis Tamsalu VK kaks esimest Koguti 8 punkti, mis andis neljanda koha. aasta tagant. Tänavustel mängudel osales 50 val- Tamsalu valda esindasid suusatamises Ago Veil- geimi, vastane kaks järgmist. Viimase gei- Kokku mängis rahvaliigas 14 meeskonda. da ja 22 linna. berg, Merike Mets, Jete Hendrita Lood, Kaspar miga kindlustati 3:2 võit. Eelviimases voo- Kindla võidu saavutas Tõrremäe 17 punk- Valdade arvestuses oli võimalik osaleda meeste Kukk, Juhan Uudeküll, Frode Hallik, Rasmus rus oli vastaseks tugev Tõrremäe meeskond tiga Rakvere SK A meeskonna ja Ambla korvpallis, naiste korvpallis, murdmaasuusatami- Võhma, Geidi Kruusmann, Evelyn Himma, Õn- Rakverest. Külalised olid kindlalt paremad ees. ses, mäesuusatamises, omavalitsusjuhtide võist- nela Raudsepp, Erko Jullinen, Timo Simonlatser, 3:0 (25:14, 25:13, 25:17). Rein Tops luses, lauatennises, males ja kabes. Martin Himma, Getrin Raudsepp, Maria Liis Paremuse selgitamisel läks arvesse murdmaa- Alt, Roosi Hallik, Roger Kaegas; juhtide võist- suusatamise tulemus ja veel 4 parema spordiala luses Toomas Uudeberg; mäesuusatamises Marii tulemus. Tamsalu vald saavutas 50 valla hulgas Raudsepp, Hando Kasekamp, Rando Rannamets, üldjärjestuses 17 koha. Kahjuks ei olnud meie Rando Hallik, Martin Uudeküll, Pavo Raudsepp, vallal neljandat ala suusatamise kõrvale panna Toomas Uudeberg. ja nii kogusime punkte lisaks 3-lt alalt. Punkte Suur tänu kõigile, kes Tamsalu valla eest eri- kogusime suusatamises 43, juhtide võistluses 40, nevatel aladel panustasid. mäesuusatamises 37 ja meeste korvpallis 24,5. Kokku 144,5 punkti. Meeste korvpalli punktid Toomas Uudeberg, volikogu esimees

Tamsalu VK meeskond enne kodusaalimängu. Foto: Aavo Leemets

Korvpall, maakonna esiliiga Mäesuusavõistkond-Pavo Raudsepp, Martin Maakonna esiliigas oli Jakon Ehituse vas- liste parim oli endine Tamsalu Los Toros’e Uudeküll, Rando Rannamets, Hando Ago Veilberg Talimängude võitjana pjedestaalil taseks võõral väljakul Simuna IVAX, keda tsenter Aivo Aru 22 punktiga. Kasekamp, Rando Hallik, Toomas Uudeberg. vanuseklassis 50+. esimeses ringis võideti 70:68. Kuna meil Alagrupi viimaseks vastaseks oli võõral Pildilt puudub Marii Raudsepp. oli enne kolme viimast mängu edasipääs väljakul Ilves Transport Väike-Maarjast, 6 parema hulka kindlustatud, siis mängi- kellel oli kirjas 15 võitu ja 2 kaotust ning ti pingevabalt ning võit tuli numbritega liidrikoht. Meil oli kirjas 11 võitu ja 6 kao- Eesti Omavalitsusjuhtide 14. talvine 77:71. tust ning neljas koht. Esiliigas mängib 10 Viimases kodumängus oli vastaseks Aaspe- meeskonda. Seekord tuli vastu võtta suur mitmevõistlus Võrumaal re SK meeskond, keda esimeses ringis või- kaotus 45:84 (14:14, 11:22, 7:17, 13:31). Eesti Omavalitsusjuhtide 14. talvine mitmevõistlus toimus 8.-9. deti 79:70. Seekord ei olnud kohal mees- Kohamängudes tuleb vastaseks 5. koha veebruaril Võrumaal, kolme valla-Võru, Haanja ja Rõuge ühi- konna treenereid ning mäng kõige paremini meeskond Sõmeru. Edu saavutamiseks on sel korraldamisel. Osales 39 omavalitsusjuhti Eestimaa erine- välja ei tulnud. Pingevabas mängus lõppe- vajalik kõigi paremate kohalolek ning kor- vatest omavalitsustest. Osaleda saavad volikogude esimehed ja sid veerandid 22:20, 24:25, 20:17, 18:20 ralik meeskondlik tegutsemine. Poolfinaa- vallavanemad(linnapead). Tamsalu valda esindas volikogu esi- ning meie võidunumbrid lõpuks 84:82. li pääseb ainult võitja. Esimene mäng on mees Toomas Uudeberg. Tamsalu parimad olid seekord Karel Ees- võõrsil ja teine kodus. Mitmevõistlus koosneb 10 alast. Tänavusel võistlusel olid alad maa 21 punktiga ja Dmitri Okatov. Küla- Rein Tops järgnevad: ATV täpsussõit topispalliga, lauatennis, kombinee- ritud ujumine, laskesuusatamine, lumegolf, noole täpsusvise, viktoriin, hoki täpsusvisked, kombineeritud osavusrada uisuväl- Jäähoki le. Osa võttis 6 meeskonda. jakul, märkeorienteerumine. Lääne-Virumaa meistrivõistlustel kaotas Võistluse eripära on see, et lõppkokkuvõttes lähevad arvesse 7 Uudeküla meeskond finaalis Viru-Nigula- Rein Tops parema ala punktid. Tihedas konkurentsis saavutas Toomas Uu- deberg 22. koha. Ujumine Tartu tähed II etapp peeti 22. jaanuaril: Toomas kombineeritud uisurada läbimas 50 m rinnuli 100 m kompleksi Holger Soll 1.00,94 (18.) 1.57,60 (13.) Korvpall, Eesti esiliiga • 4. veebruaril toimus EUL noortesarja II etapp Kohtla-Järvel: Tamsalu Los Toros/Viru Haigla vastaseks va- Kuusik 23 ja Mihkel Mager 22 punktiga. Tasemel 100 m selili 400 m kompleksi 4x50 m vabalt hegrupis neljandas mängus oli võõral väljakul oli jällegi Rait Orumaa 13 laua ja 10 punktiga. Brita Rannamets 1.09,76 I 5.36,53 II II Kuressaare BC Hundid/ASSA Abloy meeskond, Vastaste parimad olid Margo Liivand 21 ja Reigo • 11.-12. veebruaril peeti Madwave CH ujumisvõistlus 50 m rajal Tartus: keda kodus võideti 97:70. Pingelise tabeliseisu Lass 10 punktiga. Veerandid 30:19, 25:22 ning Brita Rannamets – 50 m liblikat 29,98 II, 100 m libl. 1.10,56 II tõttu oli võitu vaja mõlemal. Vastased kasutasid väga vajalik võit 84:81 meile. 50 m vabalt 27,96 I (võistl. omavanuste rekord) 9, meil oli kaasas ainult 7 meest. Vigastuse tõttu Vahegrupi eelviimases mängus oli võõral välja- 100 m vabalt 1.02,03 I (võistl. omav. rek.) Oma vanuseklassi tuli hooaeg pooleli jätta Alo Põldmaal. Väiksema- kul vastaseks Ambla SK meeskond, keda kodus parima tüdruku karikas samuti. te hädadega olid väljas Kristjan Keres ja Sander võideti raske mängu järel 88:81. Vastastel oli ta- Anne Kunder - 50 m rinnuli 43,98 (21) 100 m rinn. 1.36,39 (15.) Ramul. Aastatepikkuse kogemuse põhjal on meie belis kaks võitu ning edasipääsulootus kadunud. Alex Ahtiainen – 50 m selili 28,08 I (võistl.omav. rek.), mehed ka väikese koosseisuga hästi mänginud, Meil oli tabelis 5 võitu ning edasipääs sõltus nii 100 m selili 1.00,73 I (absol. II, võistl. omav. rek.) nii oli ka seekord. meie mängudest kui ka konkurentide omavahe- 50 m liblikat 26,79 II 100 m libl. 1.00,49 II Vastased alustasid tugeva survega. Veerandid listest mängudest. 50 m vabalt 25,50 (4.) 20:17, 20:12 ja poolaeg 40:29 saarlastele. Pärast Meie mehed olid teinud korraliku kodutöö ning • 18. veebruaril ujuti pikka maad Paides: vaheaega tugevdati veelgi kaitset ning vastaste mäng kulges meie meeste dikteerimisel. Brita Rannamets – 800 m vabalt 10.07,08 III tehtud vigade arv oli 29. 5 veaga langes välja vas- Veerandid 22:17, 15:11, 17:19, 25:16 ja kindel Alex Ahtiainen - 1500 m vabalt 17,51,43 II taste kolm meest. Meie mehed jätkasid kadudeta võit 79:63. Seekord olid meie parimad Tõnis • 25. veebruaril toimusid Valgas 13. Eestimaa talimängud: mängu lõpuni. Uueküla 18, Mihkel Mager 15 ja Sander Ramul 2001.s.a. - nooremad: Seekord võtsid skoori tegemise enda peale Aron 13 punktiga. 100 m vabalt 100 m rinnuli 100 m selili Viie veaga välja langenud Rait Oru- Brita Rannamets 59,85 I (osav. 29) 1.18,85 II (19) 1.09,57 II (24) maa lisas 10 punkti ja võttis 8 lauda. Alex Ahtiainen 56,82 I (osav.29) 1.13,85 II (20) 1.01,88 I (24) Vastastel tegid skoori Taavi Leinart 4x50 m vabalt segavõistkonnas võistlesid mõlemad ujujad ja saavutasid II koha. 16 ja Peeter Kraavik 15 punktiga. Kokkuvõttes saavutati 9 võistkonna seas III koht, jäädes teisele kohale alla 2 punktiga. Eelmises mängus palju pahandust tei- • 3.-4. märtsil peeti Eesti karikavõistlused Tallinnas 50 m basseinis nud tsentrid Sass Karemäe viskas 5 ja absoluutarvestuses: Raido Kuusk jäi hoopis punktita. Brita – 50 m vabalt 28,65 (10., osav. 45) 200 m liblikat 2.47,24 (4., os.12), Edasipääsuks on vaja ka viimane 200 m rinnuli 3.3,10 (12.) 50 m liblikat 30,12 (9.). mäng võita. Alex - 100 m selili 1.01,47 (5., osav. 28) 50 m selili 28,28 (6.), Rein Tops 200 m selili 2.15,29 (4.) 100 m liblikat 59,20 (7.) 4x50 m vabalt segavõistkonnas ujus Brita, 4. koht. Tamsalu Los Toros’e meeskond hetk 4x50 m kombineeritud segavõistkonnas ujusid Brita ja Alex, 4. koht. enne hooaja viimast mängu. Kahjuks Kert-Taniel Kesküll – 200 m kompl. 2.25,11 (11.) 400 m vabalt 4.36,81 (15.) tuli vastu võtta kaotus 47:68 200 m vabalt 2.08,91 (14.) 400 m kompl. 5.14,55 (13.)

Foto: Aavo Leemets Mare Järv 7 TAMSALU AJALEHT APRILL 2017 Kaasiku, kes on nüüd Ambla valla SK suu- nevates vanuseklassides Kaili Sirge kuldme- sepp (N-45), 11. Evelyn Himma (N-45), JÕUD 70 satreener. Äsja lõppenud vabariigi täiskasva- dali, Ago Veilberg hõbemedali ning Kauri 12. Frode Hallik (M-14) ja Jete Henrika Lood Eestimaa spordiliit Jõud tähistas eelmise nute meistrivõistlustel kuulusid tema tütred Piiskoppel ja Ulvar Pavlov pronksmedali. 43 (N-18), 14. Roger Kaegas (M-16), 16. Meri- aasta detsembris 70. a juubelit. Spordiliidu Kaidy ja Keidy pronksmedali võitnud Ambla valla konkurentsis võitis Tahkuranna Taru ja ke Mets (N-45). Neljandaks tuli N-35 teate- kesksemateks üritusteks on iga-aastased val- naiskonna koosseisu. Järva-Jaani võistkonna Tamsalu valla ees. naiskond (Geidi Kruusmann, Evelyn Himma, dade ja linna tali- ja suvemängud, iga nelja parim suusamees oli aga Hanno Pevkur, kes Lühike ülevaade mängude ajaloost lõppes Õnnela Raudsepp) ja viiendaks meeste teate- aasta tagant toimuvad aga Eestimaa mängud, on nüüd tuntud poliitik. 13. Eestimaa talimängudega Otepääl, kus meeskond (Erko Jullinen, Timo Simonlatser, kus lisaks valdadele ja linnadele osalevad ka Meie valla parimaks jäid 14. mängud 2006. Tamsalu valla nime all võisteldi. Rahvakeeli Martin Himma). Kindla võidu sai esmakord- maakondade koondised. Maamängude korral- aastal, kui mängud toimusid Tamsalus. Pari- „suurtel mängudel” võistlevad lisaks valda- selt väike Ambla vald 1379 punktiga Rae 1361 damist alustati 1993. aastal. Valdade mänge mas rivistuses esinenud suusatajatest osutusid dele ja linnadele ka maakondade koondised. ja Tartu valla 1320 punkti ees. 1993. aastal oli korraldati igal aastal. parimaiks esikohaga Geidi Kruusmann, teise Mängude põhialaks on endiselt suusatamine, Ambla vald teine ja võit tuli viimasel katsel, Järgnevalt Tamsalu valla suusatajate parema- kohaga Ago Veilberg ja kolmanda kohaga Kai kus paremusjärjestus selgitatakse ühise võist- sest järgmisel aastal kuulub Ambla juba Järva test tulemustest erinevatel talimängudel. Põldoja. Teatesuusatamises saavutas Tamsalu lusprotokolli alusel neljas noorte ja seitsmes valla koosseisu. Esmakordselt osalesid Tamsalu sportlased I meeskond (Andrus Kasekamp, Ulvar Pavlov, täiskasvanute vanuseklassides. Kehvade lu- Ambla valla spordielu on juba üle 40 aasta 2. valdade mängudel 1994. a Järva-Jaanis. Raido Õunapuu, Tiit Simonlatser) esikoha. meolude ning omavalitsusreformi tõttu oli edukalt juhtinud Tamsalu kooli vilistlane Leo Võistles 43 valda. Valdade meistriks tuli Tam- Tamsalu II meeskond (Erko Jullinen, Martin seekord osavõtjaid vähe. Matikainen. salu alevi meeskond 4x3 km teatesuusatami- Malva, Kristjan Nurmsalu, Erki Põldoja) ja Meie sportlastest tulid maamängude meist- Tamsalule kuulus neljas koht 1267 punktiga. ses (Meelis Rebane, Valdar Krünberg, Ulvar naiskond (Kai Põldoja, Marii Raudsepp, Gei- riks Eesti noortekoondise liige Martin Himma Võistles ainult 27 valda, kellest ainult 8 suut- Pavlov, Pavo Raudsepp). Tamsalu valla mees- di Kruusmann) lõpetasid 4. kohaga. Naistel M-18 klassis ja Ago Veilberg veteranide M-50 sid välja panna täisvõistkonna. Pooliku võist- kond saavutas 6. koha (Peep Kätt, Tõnu Kuhi, jäi pronksmedalist puudu 0,3 sekundit. Võist- klassis. Teise kohaga lõpetas M-40 klassis konnaga esinedes oli Lääne-Virumaa valda- Jaanus Mutli, Rainer Tops). Lõpetas 26 mees- kondlikus arvestuses kuulus esikoht Tamsalu- Risto Roonet, kes esindas Rae valda. Neljan- dest 15. Vinni, 20. Kadrina ja 24. Viru-Nigula. konda. Meeste 6 km suusatamises oli valla pa- le Tartu ja Tahkuranna ees. Võistles 29 valda. daks tulid Geidi Kruusmann (N-35) ja Timo Järvamaa valdadest oli 19. Järva-Jaani. Kahju, rim Peep Kätt 7. kohaga. Alevi suusatajad ei 18. mängude Väike-Maarjas võitsid hõbeme- Simonlatser, 7. Getrin Raudsepp N-14 klassis, et lähemad naabrid Väike-Maarja ja Tapa vald startinud. Distantsi lõpetas 118 meest, punkte dali erinevates vanuseklassides Kaili Sirge ja 8. Juhan Uudeküll (M-14), 10. Õnnela Raud- kaasa ei teinud. anti ainult 75-le paremale. Võisteldi ühes va- Marek Sikk ning pronksmedali Marii Raud- Rein Tops nuseklassis. Kõik Tamsalu suusatajad jõudsid sepp. Veteranide 3x5 km teatesuusatamises ka punktikohale. Parimaks vallaks oli Tartu saavutas kindla võidu Tamsalu meeskond Pearaamat OÜ Ambla ja Järva-Jaani valla ees. Tamsalu vald (Ago Veilberg, Meelis Veilberg ja Ulvar Pav- lõpetas 6. kohaga, 11. oli Rakke, 22. Rakvere, lov). Valdadest võitis Tahkuranna Tamsalu ja Raamatupidamisteenus väikeettevõtetele, korteriühistutele, FIE-dele 31. Tamsalu alev, 43. Väike-Maarja vald. Tartu valla ees. Võistles 38 valda. Algdokumentide korrastamisest majandusaasta aruande koostamiseni Ambla valla meeskonnas tegi kaasa ka Reimo 19. mängudel 2011. aastal Lähtel võitsid eri- Tel: 51901120 e-post: [email protected] www.pearaamat.eu Seekord minu ennustus ei täitunud. Võrreldes kon- Suusahüpped kurentidega jäi Kaarli ettevalmistusaeg liiga lühi- Lahtis suusaalade maailmameistrivõistlustel nor- keseks, ka õnnest jäi puudu. MK karikavõistlus- maalmäel sai ainsa eestlasena lõppvõistlusele tel saavutatud kohad 30 parema hulgas näitavad, jõudnud Kaarel Nurmsalu 48. koha 83 m ja 97,8 et Kaarel on järgmisel taliolümpial endale seatud punktiga. eesmärke võimeline täitma. Oma võimekust näi- Samas toimunud suure mäe võistlusel oli seekord tas Kaarel aga Lahti MM-i järel Planica lennumäel parim eestlane Marti Nõmme 106 m ja 89,1 punk- MK etapil. Treeninghüppel saavutatud 213 m on tiga, mis andis 44 koha. Kaarli 103,5 m ja 87,4 uus Eesti rekord. Põhivõistlustele seekord pääseda punkti kindlustasid 45 koha. ei õnnestunud. Rein Tops

Kunagine Tartu maratoni võitja ning Eesti meister Suusatamine suusatamises, M-50 klassi kuuluv Ulvar Pavlov lä- 44. Tartu maratoni 34 km põhidistantsil eliitgrupis bis maratoni ka tänavu, kuuludes nende viie mehe kuulus 10 paremat kohta välismaalastele, nende hulka, kes on kaasa teinud kõigil Tartu maratonidel. hulgas koguni 7 prantslast. Eesti parimana saavu- Maratoni protokoll täies mahus on kättesaadav 27. tas sprinterina tuntud Kein Einaste 11. koha. veebruari Postimehes. Meie parimana saavutas M-50 klassi kuuluv Ago Veilberg 84. koha (eestlastest 52.). M-40 vet- Eesti noorte meistrivõistlustel Valgehobu- eranide gruppi kuuluv Andrus Kasekamp oli 157. semäel tuli Martin Himma M-18 klassis (23) hõbemedalile 8 x 1,8 km distantsil. Rendime pukseerimishaagist, millega saab pukseerida sõidukeid Teatesuusatamises saavutas M-14 klassi B-kategooria juhiloaga. meeskond (Juhan Uudeküll, Frode Hallik, Rasmus Võhma) 12 meeskonna hulgas 8. Rendihind: 12h 15€, 24h 25€, võimalik ka pukseerimisteenus koha. 0,35 € km + haagise rendihind. Asukoht Tamsalu. Telefon 566 654 99 Jõulumäel vabariigi meistrivõistlustel tuli Timo Simonlatser Jaak Mae SK koosseisus pronksmedalile 3 x 10 km teatesuusatami- ses. Meeskonda kuulusid veel Henri Roos ja Martin Remmelg.

Swedbanki ja Hawaii Expressi noorte suu- Fotograafi teenus sasarja kolmandal etapil Valgehobusemäel Erinevad üritused: sünnipäevad, suvepäevad, võitis Martin Himma esikoha M-18 (19) ja matused, asutuste peod jne. Getrin Raudsepp N-12 (25) klassis. Kolmas oli Richard Piho M-12 (32), kuues Maria Dokumendifotode tegemine Liis Alt N-12 (25) ja 9. Frode Hallik M-14 Stuudio pildistuse võimalus (29) klassis. Õnnelik Elevant OÜ Fotograaf- Tiiu Heinsoo Haanjas toimunud neljandal etapil saavutas Telef- 53492553 Richard Piho M-12 (24) teise koha. Neljas FB: Õnnelik Elevant oli Getrin Raudsepp (19). Kümne parema hulka jõudsid veel kuuendana Frode Hallik M-14 (30) ja kaheksandana Maria Liis Alt N-12 (19) klassis. Rein Tops

Väike ekskavaatori rent 1,8 tonni, 24h 100€, koos juhiga 20€ 1h. Vajadusel aitame vee ja kanalisatsiooni panekul.

Treileri rent, kandevõime 2,5 tonni, 3h 15€ ja 24h 25€.

Pinnasetihendaja 160 kg, 20€ ööpäev. Multilifti prügikast 25€+ auto km.

tel. 56649730 helistada õhtuti, meil. [email protected] APRILL 2017 TAMSALU AJALEHT 8

Tamsalu valla eakad Vastsündinud vallakodanikud sünnipäevalapsed MATTIAS TOOMLA 26.02.2017 maikuus OÜMARTEXKOPAD ADEELE-GRETE JAAGO 08.03.2017  Laine Nahkur 92 x KAEVETÖÖDLAADURͲ,JAMINIEKSKAVAATORIGA Vilma Samma 91 KERON MARTEN JÕESAAR 31.03.2017 x VEEͲJAKANALISATSIOONITRASSIDEEHITUS Hilja Pärtel 91 Õnnitleme vanemaid! x TÖÖDHÜDROHAAMRIGA(ROKSON) Lonni Kirn 90 x VEOTEENUSKALLURIGA Silvi Piiskoppel 88 x TÕSTETÖÖDMADELKRAANAGA Ester Sammal 86 BonaDenta OÜ Tamsalu Hambaravi x VEOTEENUSKALLURIGA Maria Alanurm 86 kabineti vastuvõtu ajad: x OHTLIKEPUUDELANGETUS Luuna-Meloone Esmaspäev ja teisipäev kell 9.00-15.00 (hambaravi) x KORVTÜSTUKIRENT Assmann 86 Kolmapäev kell 9.00-13.30 (hambaravi ja protees) x LIIVAJAKILLUSTIKUMÜÜK Valve Heeringas 85 Neljapäev ja reede kell 9.00-15.00 (hambaravi) Info:www.martexkopad.eeHU U

Erich Meisalu 85 Laste ja täiskasvanute hammaste ravi eͲmail:[email protected] U Niina JeroŠkina 85 * hammaste eemaldamine (ka tarkusehammaste  Aili Arukuusk 83 eemaldamine) tel:56488916 Milvi Ruuben 81 * igemete ravi * hambajuurekanalite ravi * hammaste pesu * Lapsed tasuta kuni 19.a. Maie Karro 81 Pensionäridel ja töövõimetusgrupil haigekassa hüvitis. Milvi Tähiste 80 Ootame kõiki hammaskonna kontrolli Aednik teeb kevadist õunapuude lõikust. Marta Raidoja 80 info telef. 3230130, 5118379 Tel: 55591678 Jelena StelmaŠonok 80 Leonora Anderson 75 Maie Pedamäe 75 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tamsalu Liilia Olde 70 Lunastaja koguduse JUMALATEENISTUSED: Elve Vettik 70 Evi Pomerants 70 9. aprillil kell 14.00 sõnateenistus (teenib Urmas Nõmmik)  Parandus koos 14. aprillil kell 14.00 Suure reede teenistus vabandusega: (teenib Urmas Nõmmik) Maimu Pärg – oli aprillis 16. aprillil kell 14.00 Esimese ülestõusmispüha ekslikult Berg jumalateenistus (armulauaga, teenib Tauno Toompuu) Õnne ja tervist! 30. aprillil kell 14.00 sõnateenistus (teenib Urmas Nõmmik) Talituste (ka matusetalituste) puhul helistada  53413738 (Elle Olt) või 5036326 (Urmas Nõmmik). NÄGEMISKONTROLLjaPRILLIMÜÜK Koguduse hooldajaõpetaja on Viru praost Tauno Toompuu. TAMSALUS! Kogudus kuulutab välja ka Kutsumevallarahvastomasilmikontrollimaja TÄISKASVANUTE LEERIKURSUSE prilleostma! (alates 15. eluaastast): Müüa kuivi saetud ja lõhutud küttepuid OotameTeid (30 cm, 40 cm, 50 cm). Tel: 5045632 Sisukas kursus annab põhiteadmise kristliku usu, 20.04.2017alateskella10.00 teenimise, luterliku kiriku ja usutunnistuste kohta. Müüa 3-m küttepuid. Miinimumkogus 10 rm. Tel: 5074553 TamsaluKultuurimajasaadressilSõpruse3 Kes soovib, ristitakse ja leeritatakse Tamsalu kirikus hiliskevadel.

Müüa tooreid küttepuid (lepp, sanglepp, NägemiskontrollikstulekseelnevaltU registreerida kask, kuusk). Mõõdud 25 - 60 cm, Leer on eelduseks ka kiriklikule abielule, vastavalt kliendi soovile. Tel: 5043246 telefonil3852603või56981972 ristimisele või ristivanemaks olemisele. Müüa kuivi kütteklotse. Tel: 5013862 Silmakontrollmaksab10eurotjaprillitellijaletasuta! Kursust viivad teisipäeva ja/või reede õhtutel läbi Tamsalus Urmas Nõmmik ja Tauno Toompuu.  Kontakt telefonil 5036326 või aadressil Abiks uriinipidamatusega inimestele ja nende hooldajatele. TASUTA konsultatsioonid ja toote/abivahendite tutvustused. [email protected]. MÜÜK ETTETELLIMISEL soodustusega puuetega inimestele, vanaduspensionäridele ja lastele alates 3. eluaastast isikliku abivahendi kaardi ja kehtiva arstitõendi

omamisel. Täishinnaga müük kõikidele abivahendite vajajaile! VIKTOR JAAM 10.03.1933-04.04.2017 MÜÜGIS: täiskasvanute mähkmed, sidemed, imavad aluslinad, madratsikaitsed, kateedrid, siibrid, nahahooldusvahendid, kepid. EINO PALS 16.06.1942-25.03.2017

TAMSALU kell 12:00 - 13:00 13.04.2017

Abivahendi soovist etteteatamine vähemalt 5 tööpäeva varem! Meie hulgast on lahkunud Info: 53439837 Ülle [email protected]

TAMSALU AJALEHT lutused on oodatud 24. aprilliks, e-postile. Fotod saata töötlemata/muutmata. Väljaandja: Tamsalu Vallavalitsus, Tamsalu, Tehnika 1A, 46107, info Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada. Trükikoda Trükis, trüki- tel. 3228431, e-post: [email protected], koduleht: http://www.tamsalu.ee/ arv 1700. Lehte levitatakse valla sidejaoskondade kaudu ja see on saadaval ka Toimetaja: Aavo Leemets, tel. 5644965, e-post: [email protected] vallamajas. Järgmine leht ilmub maikuu teisel nädalal. Valla kodulehelt saab Toimetaja on vallamajas 24.04 kell 10.30-11.00. Kaastööd, reklaamid ja kuu- seda lugeda 4-5 päeva enne paberlehe ilmumist. Head lugemist!