TAMSALU AJALEHT NR 7 AUGUST 2012 TASUTA Tamsalu Gümnaasium alustab õppeaastat uues majas

Tamsalu Gümnaasium alustab sellel õppeaastal Kooli territoorium on Vardo Arusaare sõnul tööd uues majas. Ma ei eksinud. Vormiliselt avatud kõigile mõistlikuks kasutamiseks on see väide küll vale, aga sisuliselt õige. kella 7.00 kuni 20.30 – ni. See ei ole koht Lisaks täielikult ümber ehitatud uuele osale lemmikloomaga jalutamiseks, pikniku värviti vastavalt kaheksa aastat tagasi tehtud pidamiseks ega rallisõduks ükskõik mis värvikaardile uuesti üle ka vana osa ruumid, nii riistapuuga. Territooriumi hakkavad silmas et kogu koolimaja näeb värske välja. Direktor pidama valvekaamerad, et kenasti korda Vardo Arusaar ütles, et natuke tuleb küll veel tehtut kurjad käed lõhkuma ei pääseks. siit – sealt kohendada, aga põhiline on see, et Kooliaasta algab Vardo sõnul positiivsetes kool on nii korras, nagu ta kunagi pole olnud. toonides ka seetõttu, et 24. augustiks oli Direktor palus ajalehe kaudu tänada kõiki häid ennast 10. klassi kirja pannud 29 õpilast, mis koostööpartnereid ja valla asutusi, kes koolile on üle aastate suurim arv. 1. klassidesse on kahel raskel aastal igati mõistvad ja arusaajad astumas 42 õpilast. Õpetajad on tööaastaks olid ning kannatlikke lapsevanemaid. valmis ja loodetavasti saavad ka õpilased kohe Lõppenud on ka mööblihange, nii et kooliaasta õige rütmi kätte. alguseks saab loodetavasti kõik korda. Uus kooliaasta algab uues majas igas mõttes Plaanis on teha Tamsalu rahvale üks lahtiste optimistlikult. uste päev, et oleks kõigil võimalik tehtut oma silmaga kaeda. Sellest annab kool ka aegsasti Head tarkusepäeva kõigile! teada, praegu aga pole veel kõik nii korras, nagu oleks vaja. Kasutage kindlasti seda võimalust Ain Aasa ja minge vaadake, millistes tingimustes teie lapsed saavad õppida! Fotol ülal: (Ain Aasa) renoveeritud lõik Kesk Suured muutused on toimunud maja sees, aga Ehitusspetsialist Mati Tamme sõnul uus kuidas asjad toimima hakkavad, direktor tänavast gümnaasiumi ees, all - käib Pille - ka väljast on ümbrus tundmatuseni muutunud. liiklusskeem mingeid peatumis – või palus aga kõigil kooli lähedal liigeldes eriti Riini poe kõrvale parkla ehitus Territooriumit ümbritseb korralik piirdeaed, parkimiskeelumärke ette ei näe, aga direktori ettevaatlik ja hoolikas olla. Kesk tänavale on maja siseõuele on rajatud ligi 50 parkimiskohta. arvates oleks need vajalikud. Mõistlik oleks tehtud kaks kõnniteed nii et lastel peaks olema Parkimine on tavalistel koolipäevadel lubada lapsevanematel hommikuti kooli ees igati turvaline ka kooli tulek ja sealt minek. loodetavasti lihtne, keerulisemaks läheb siiski peatuda, et koolijüts välja kõnniteele Jalgratturitele on samuti rajatud kergliiklustee, suurte ürituste korral, aga siis saab lisaks (kindlasti mitte sõiduteele!) lasta ja siis ise nii et Kesk tänaval kooli juures sõiduteel kasutada Kooli tänavat ja kultuurimaja parklat. koheselt edasi sõita. Küllap praktika näitab, autode vahel sõita pole vajadust.

Tehnika tänava kõnni- ja sõidutee. Pooleli on Tamsalu veepro- Tehnika, Raudtee ja Koidu tänavate valgustuse jekti ja tänavate rajamine, Koidu tänava kergliiklustee ehitus, liiklusmärkide paigaldamine ja teemärgistuse rekonstrueerimise tegemine. Liikluse rahustamise eesmärgil on tä- hetkeseisust navad projekteeritud suhteliselt kitsad (3+3m), samas on rajatud laiad kõnni- ja kergliiklusteed. Tamsalu veeprojekti torustike ehitustööd on Jalgratturitel ja jalakäijatel palun jätta sõidutee praktiliselt lõppenud. On jäänud veel üksiku- autodele ja liikuda kõnni ja kergliiklusteedel. te veesõlmede ehitus, krundiühenduste ehita- Parkimisega tuleks olla ka mõistlik ja mitte mine Tamsalu Vee lepingulistele klientidele ja parkida niigi kitsaid tänavaid kinni. Eriti oluli- sadevee toru raudtee alt läbi viimine. Käivad ne on mitte parkida ja peatuda kooli ees. Kooli torustike ehitusega seotud tänavakatete taasta- tarvis on rajatud parklad kooli tagaõue. Samuti mistööd. Tänavakatete taastamine on teostatud on rajatud 26 kohaline parkla Raudtee tänava- Sääse alevikus, Tamsalu linnas Kesk, Raudtee, le. Septembrikuu jooksul rajab uue 22 kohalise Tähise, Toome, Tehnika, Lurichi, Kooli tänava- parkla OG Elektra Pilleriini poe kõrvale (Kesk tel. Septembri kuu jooksul taastatakse Koidu, tn 9 kinnistule). Pargi, Pärna, Sõpruse, Müntheri tänavate kat- Veelkord – palun olge liiklemisel rahulikud ja ted. teistega arvestavad. Tamsalu tänavate rekonstrueerimise projekti raames on rajatud Kesk tänava kõnni- ja kerg- Mati Tamm, ehitusspetsialist liiklusteed, Raudtee tänava kõnniteed ja parkla, Liiklus Tamsalus eile, täna ja homme. Tamsalu postkontor Postkontoris saab: • saata kirju, postipakke, kullerpakke ja Tänavuse aasta sügisel jõuame sinnamaani, kus viimase 2 aasta suuremad tööd vallakeskuses asub uutes ruumides rahakaarte; saavad joone alla. Kooliaasta algab remonditud renoveeritud koolikompleksis, vee-ja kanalisat- • tellida perioodikat; siooniprojekti tööd lõpetatakse oktoobris ja jooksvalt korrastatakse ja renoveeritakse tänavate Alates 16. augustist 2012 ootab Tamsalu • kätte saadetisi; katted. Veeprojekti töömaa piirides saavad täielikult renoveeritud tänavakatted Kesk, Tähise, postkontor nii endiseid kui uusi kliente • tasuda makseid; Raudtee, Koidu , Tehnika tn. Lisandub parkla ehitus Raudtee tänaval ja vastaspoolel turuplatsi MAXIMA kaupluses aadressil Koidu 16. • osta postmarke, filateeliatooteid, ehitus. Samuti lisandub eespool nimetatud tänavatele(v.a.Tähise) ka kõnnitee(d) ja tänavaval- postkaarte, ümbrikke, pakkematerjale ning gustus. Kokkuleppel äriühing OG Elektra omaniku Oleg Grossiga ehitab ettevõtja oma vahendi- Oleme uues kohas avatud: palju muud vajalikku. tega välja avaliku parkla Pilleriini poe ja Kesk tn. vahele. Kõik need tööd on teostatud eesmärgiga E-R 9:00-18:00 muuta liikumine vallakeskuses korrastatuks, puhtamaks, inimsõbralikumaks, ohutumaks. L 9:00-14:00 Lisainfo Eesti Posti klienditeeninduskeskuse Tänavad on ehitatud palju konkreetsemaks(piiratud äärekividega) ja tunduvad kitsad. Liigeldes P suletud telefonil 1661. oleme tabanud järsku ennast mõttelt, et me ei saagi igale poole tänava äärde sõita ja peame oluliselt arvestama teiste liiklejatega. Kuid see ongi ju elementaarne liiklusviisakus. Tänases liik- lussituatsioonis on oluliselt tähtsustatud jalgsi, invatoega, lapsevankriga, jalgrattaga liiklejat. Nii see ju peabki tiheasustusega keskkonnas olema. Tamsalu keskosa ei ole ju suur transpordi läbi- sõidukeskus ja autoliikluseks peaks ju ruumi jätkuma kõigile. Koidu tänava taastades hakkab ka bussiliiklus bussijaama sealt kaudu käima. Inimesele on omane teatud mõtteinerts muutustele. Teadlased on öelnud, et uue keskkonnaga harjumine võtab umbes pool aastat, kuni me selle omaks võtame. Me oleme veel mõtetes kinni vanas liiklusskeemis(mäletame valikuliselt-hea lai tee, sai igas suunas sõita, kuid ei mäleta teeäärtes sõitmisest tekkinud porilompe, sõitmisi halja- saladel , jalakäija ja auto ohtlikku ühist teekasutust). Näen sageli veel jalgrattureid sõitmas Kesk tänava sõiduteel, kuid palun harjuge kasutama kergteed. Sõitmine selles osas sõiduteel jalgrat- taga on keelatud. Koolibussi peatus on uue liiklusskeemi järgi Kooli tänaval ja Kooli tänav on ühesuunaline (suu- naga Koidu-Kesk). Kuid kahjuks kooliaasta alguses tööd Koidu tänaval ei lõpe ja septembrikuu jooksul on ajutiselt koolibussi peatumine Kesk tn poolses osas. Kooliga seotud aututranspordile on kõigile parkimiskohad kooli territooriumil, palun ärge jätke autosid Kesk tänavale. Palun kõigil liiklejatel suurendatud tähelepanu sellel perioodil kooli lähiümbruses liiklemisel . Soovin meile kõigile rahulikku kohanemist uuenenud(va) liikluskorraldusega ja kaasliiklejatest lugupidamist. Toomas Uudeberg vallavanem TAMSALU AJALEHT 2

SEPTEMBER 2012 Porkuni päev läbi objektiivi

14.09 kell 21.00 EESTI PSÜHHOLOOGIA ÜLI- ÕPILASTE ÜHENDUS korraldab esmakursuslaste rebaste ristimise järelpidu. Hardi Sigus EPSÜ raha- pea tel. 51 14 978

15.09 kell 10.00-16.00 BRIDŽIVÕISTLUSED. Korraldaja Ago Õunapuu

15.09 kell 12.00 27. PORKUNI JOOKS ÜMBER PORKUNI JÄRVEDE, KÄIMISRETK. Oodatud igas vanuses jooksjad ja käijad. Stardid antakse Porkuni Paemuuseumi juures, stardipaigas toimub jooksule ja käimisele registreerimine Info Krista Lepik 5202064, [email protected]

21.09 kell 13.15 PORKUNI LAHINGU 68. AASTA- PÄEVA MÄLESTUSTEENISTUS LOKSAL

21.09 kell 14.00 PORKUNI LAHINGU 68. AASTA- PÄEVA MÄLESTUSTEENISTUS VISTLAS

Porkuni järvejooksu info: 12.00 MINIJOOKS kuni 5 aastased 300m 12.00 Käimine – igas vanuses (6,2km) 12.10 NOORED I 2001 ja hiljem sündinud (1,3km) 12.25 NOORED II 2000…..1999 (1,3km) 12.40 NOORED III 1998.….1997 (2,4km) 13.00 NOORED IV 1996… 1993 (6,2km) 13.00 MEHED, NAISED, VETERANID (6,2km) 14.00 Käimise auhindade loosimine 14.30 Jooksu autasustamine Registreerimine jooksule ja käimisele stardipaigas. Stardimaks : Minijooks tasuta, Noored I ja II - 0,50 .- Eur Noored III ja IV 1.- Eur, TK. Vet I ja Vet II - 4. Eur Käimine, kepikõnd: 1.- Eur, lastele tasuta Igale lõpetajale pisiauhind. Käijatele loosiauhinnad. Jooksul eraldi arvestus perekondadele (vähemalt 3 liiget, nendest 1 vanem). Parimatele auhinnad! Buss Porkunisse: Vajangu bussipeatusest kell 10.45 Tamsalu Ääsi bussipeatuses kell 11.00 Tagasi peale autasustamist Porkuni päeva märksõnad Porkuni tünnisõit Toomas Uudebergilt:

Mehed eelsõit Finaal Porkuni Päev, seekord 12. korda, I Raigo Paimre 1.24.97 1.21.66 Sämi küla Porkuni Päev kui vallapäev –kõigile huvigruppidele oli tegevust II Anders Kastemäe 1.19.83 1.24.80 Kadrina Heameel külavõistluse üle, milles osales 5 küla-lõpptulemusena on võitjad kõik III Ari Lyijynen 1.24.87 1.25.22 Soome külad, kes osalesid, nad on ületanud barjääri teha koostööd. Mõtteviisist minu elukoht 4. Marek Sikk 1.31.75 1.26.41 Tamsalu on saanud mõte meie küla. 5. Ago Kastemäe 1.25.97 1.27.99 Kadrina Rõõmustas ka uute võistlejate lisandumine tünnisõidule. 6. Keio Soidla 1.30.60 1.41.02 Kuusalu Tänasel raskel ajal on väga oluliseks toeks EL Leader programmi toetus Porkuni 7. Lembit Saart 1.33.45 Tamsalu Päeva korraldamiseks. 8. Andrus Võhma 1.38.64 Porkuni Tänud Maanteeametile, Politsei ja Piirivalveametile koostöö eest. 9. Albert Veenendal 1.40.16 Holland Lõpuks suured tänud kõigile, kes 10. Tony Reingoldt 1.43.08 11. Järvo Vildersen 1.43.86 Vajangu Porkuni päevade läbiviimisele kaasa aitasid ! 12. Eero Lepa 1.46.05 Kännuküla 13. Erik Gasatško 1.46.78 Kuusalu naine giga. Fotodel (Toomas Uudeberg, 14. Mehis Lepa 1.50.03 Kännuküla Küla ja - Võisteldi kuni vastasvõistleja on I koht Porkuni Aavo Leemets): ülalt vasakult- 15. Kauri Piiskoppel 1.58.64 Tamsalu poomilt kukkunud. II koht Uudeküla teatevõistluse võistkonnad, 16. Kalle Lett 1.59.97 Porkuni individu- I koht Vajangu III koht Vajangu keraamika töötuba, meeste 17. Marko Pomerants 2.01.73 Rakvere aalvõistluste II koht Sauvälja võitja Raigo Palmre finiš, 18. Jussi Räty 2.06.41 Soome III koht Porkuni Külade üldvõitja poomil on Martin Viljarile tuule 19. Hannu Lehtinen 2.15.22 Soome tulemused Parim meesvõistleja oli Va- I koht Porkuni alla teinud, plastlehma lüpsmine 20. Toivo Tasa 2.22.02 Iisaku jangult, kes võitis kõik oma II koht Vajangu oli populaarne, Vajangu esines 21. Esa Tura 2.25.79 Soome vastased. III koht Uudeküla ühtses vormis Külade seitsmevõistlus: Parim naine oli Sauväljalt, ka Naised 1.Inimjalgpall (jalgpall tema võitis kõik oma vastased. Külade arvestuses käis tihe I. Kersti Pärnamägi 1.27.04, II Kaili Sirge 1.41.09 III Geidi batuudil) 4.Grillimine. rebimine üldkokkuvõttes teise ja Saapavise. Kruusmann 1.47.40 4. Evelyn Himma 1.49.60 5. Anu Aleste Võistkonnas viis liiget: 2 meest, Grillimise lipulause oli sel aas- kolmanda Parim mees oli sel aastal MAR- 1.53.27, 6. Jaana Kirs 2.09,15 7. Iiris Lehtinen 2.18,01 8. Ursula 2 naist, 1 kuni 12 aastane laps tal: “Grillida võib kõike!” koha vahel. Otsustavaks sai TIN KABRAL Väliste 2.23,37. Mängu pikkus 2x3 minutit. Sel aasta toimus avalik pime esitluse eest antud punktid. Parim naine KRISTA LEPIK I koht Uudeküla esitlus koos toorsalatiga. Degusteerimiskomisjoni liik- Parim noor KÄREN KLEES- Paarissõit eelsõit Finaal II koht Porkuni I koht Uudeküla med olid: MAA I Anu Aleste/Kersti Pärnamägi 1.21,43 1.15,05 III koht Vajangu II koht Vajangu Anne Hallik , Tanel Elsting Parim laps PATRICK KALDA II Lembit Saart / Järvo Vildersen 1.17,06 1.15,76 2. Limonaadilehma teatelüps. III koht Porkuni , Mairo Michelson, Toomas Esimest korda sai proovida oma III Keio Soidla/Erik Gasatško 1.35,30 1.23,62 Seekord ei olnud meil lüpsmi- 5. Toorsalat Uudeberg , Sirve Peitre käteosavust lehmalüpsivõist- 4. Eero Lepp / Mehis Lepp 1.46,40 1.33,50 seks limonaad, vaid vesi. Pime esitlus koos grilltootega. luses. 5. Ago Kastemäe / Anders Kastemäe 1.15,61 Võistkonnas neli liiget: 2 meest, I koht Porkuni Individuaalvõistlused Porkuni Parima lüpsja tiitli omanikuks 6. Indrek Kesküla/Kari Hokkonen 2m 2 naist. II koht Uudeküla Päeval: sai TARMO HOPFELDT Lüpsti 1 minut( 15 sek . iga III koht Vajangu Tartust , kes lüpsis 1 Eesti - Soome maavõistlus võistleja). Väljalüpstud vesi 6. Pidukook Rannavolle sõpruskondadele. minuti jooksul 3.640 kg kaaluti. Esitlus avalik koos pidujoogiga. I koht võistkonnale “TIMTAR” Tamsalu valla kaks parimat I Eesti 4.32,03 Kaili Sirge, Kersti Pärnamägi / Anders Kaste- I koht Porkuni 2,720 kg I koht Porkuni II koht “UUDEKÜ- lehmalüpsjat aga on Jaanus mäe1.18,91, Raigo Paimre II koht Vajangu 2,390 kg II koht Loksa LA” Veilberg( 3,570 kg) ja Toivo II Soome 5.44,68 Iiris Lehtinen, Anu Aleste / Hannu Lehtinen III koht Uudeküla 2,230 kg III koht Vajangu III koht “RÜÜTLID” Kiisla (3.560 kg ) , Ari Lyijynen 3.Padjasõda poomil 7. Pidujook Võistkonnas 2 liiget: 1 mees, 1 Esitlus avalik koos pidukoo- 3 TAMSALU AJALEHT

eelmise aasta laagriga, oli seekord rohkem Everestile, tõde otsima? Tamsalu vaba aja tegevusi. Peetud sai ka vahupidu ja maastikumäng. Mõlemad tantsulaagrid on Mägedest rääkivad raamatud on juba väga ammu mu lemmi- mulle väga meeldinud. Osalen kindlasti ka kuteks olnud. Kohe meenub „Lumetiiger“ - Tenzig Norgay, ühe Tantsulaager järgmine kord. Everesti esmavallutaja elulugu, siis Maurice Herzogi vapustav Brita Rannamets (tantsis rühmas Lustakad „Annapurna“ ja nipernaadist mäeronija Herbert Tichy „Cho 2012 Jalakesed) Oyu - jumalate arm“. Tsirkuse tantsus meeldisid mulle väga tant- Mägedes on väge ja kindlasti leiab selle kajastusi hästi kirjutatud Augusti esimestel päevadel oli Tamsalus sutrikid, sest need olid väga lahedad. Palli- mägederaamatutes. Mäed on halastamatud ja paljastavad inime- märgata tavapärasest suuremat saginat. Juba tantsus meeldis mulle see lahe laul. Meis- sest tihti rohkem, kui see tahaks. Palju aastaid olid mäed ainult teist aastat järjest leidis aset Tamsalu tantsu- Marika Uussalu. terdamistunnid olid väga huvitavad ja kõige neile, kellel oli võimalus oma keha ja vaimu pikalt karastada, laager. Igal hommikul seadsid umbes 120 *Lõppkontserdi lava kujundas Janika Soo- rohkem meeldis mulle see puu asjast tehtud treenides kõrgustes ja küpsedes, et siis kõikide pingutuste apo- noort oma sammud kultuurimaja poole, et saar vabatahtlike abiga. pilt ja meeldis väga Kristinaga koos olla. teoosina tõusta maailma kõrgeimale tipule. Üheksakümnendate peale tundidepikkuseid trenne olla valmis *Tantsuetendust oli saalis vaatamas hinnan- Mulle ei meeldinud üldse vahupidu, sest teisel poolel olukord muutus. Tekkisid firmad, kes viisid kahek- andma kodupublikule üks meeldejääv tant- guliselt 460 inimest ja lava taga 150 inimest. mulle läks vahtu silma mitu korda ja mul satuhandelistele, ka Everestile suhteliselt vähe kogenud kliente, suetendus. *Laagri toimumist toetasid Tamsalu vald, hakkasid silmad kipitama ja süda läks ka kes olid võimelised maksma väga suurt raha Missugune laager tegelikult oli ja mida ar- Tamsalu Kultuurimaja, Tamsalu Spordi- pahaks. Jon Krakaueri „Hõredasse õhku“ ongi haarav lugu ühest niisu- vasid sellest osalejad? kompleks, Tamsalu Gümnaasium, AS Hal- Siret Kristel (Lustakate Jalakeste juhendaja) gusest tipputõusust maailma kõrgeimale tipule. Olen seda mitu Üldised faktid laagrist: lik, AS Maag Grupp, MTÜ Educare, NN- Mina kui Tamsalu Tantsulaagri korraldaja korda lugenud ja tõenäoliselt on see parim mägedest kirjutatud *Laager algas 1. augustil ja lõppes tantsu- KÜ-NMKÜ, Eesti Kultuurkapital. ning treener ootasin selle aasta laagrit väga, ja eesti keelde pandud raamat. Ekspeditsioon, millest Krakauer etendusega 10. augustil. Jarmo Raudvee (tantsis rühmas H.L.M) sest meil oli minu arvates väga palju uusi räägib ja mille liige ta on, pakub Everestile tõusu eraklientidele. *Laagrist võttis osa 104 last + 12 täiskasva- Ma olin neljaaastane, kui hakkasin tantsi- väljakutseid. Esimesel aastal ei teadnud me Mäel on samaaegselt ka teine erafirma. Kuna väikefirmal on nut = 116 tantsijat. ma Kairee rühmas ning tantsin ka praegu. keegi täpselt, mida laagrist ootame või mida palgal ainult mõned inimesed asetab see firmajuhtidele täienda- *Tantsijad olid jagatud kaheksaks rühmaks: Mul on väga hea meel, et seda tantsulaagrit üldse teeme, kuid sel aastal olime selles osas vaid kohustusi ja ettenägematute asjaolude tulekul peavad nad kaks poiste rühma, viis tüdrukute rühma, tehakse ning loodan, et see toimub ka järg- märksa targemad. Omalt poolt tegime kõik, ise asju ära tegema. Ajakirjanik Krakauer, ise samuti suhteliselt üks täiskasvanute rühm. mistel aastatel. Mulle meeldis selle aasta et laager oleks laste jaoks vahva ja meelde- vähekogenud mäeronija, peab tööandja raha eest mäele tõusma *Iga rühm õppis ära kaks tantsu – ühe va- tantsulaager väga – olid väga lahedad tant- jääv kogemus. Kõige rohkem meeldis mulle ning sellest kirjutama. Tema kohalolek lisab pingeid, kuna firma hendiga tantsu ja teise vahendita tantsu. sud. Laagri juures toimub ka palju muud see, et lapsed ise olid rahul. poolt tippu viidud kliendid tähendaksid järgmisteks aastateks *Treenereid oli laagris igapäevaselt kohal huvitavat, näiteks päästeameti päev, kus oli Oma rühmast rääkides tuleb esimese asjana reklaami soliidses väljaandes ja sissetulevat raha. Ajakirjanik kümme: Siret Kristel, Kerli Relli, Katre mõnus vahupidu, filmiõhtu ja muud säärast. meelde rühma nime valimine. Läbi käisid jälgib huviga klientide saabumist, tõusu baaslaagrisse ja valmis- Tamm, Kristina Jerjomina, Kerli Niiduväli, Treenerid olid väga head, võiks öelda et väga humoorikad nimed, mille peale ikka tumist päevaks, mis peaks lõppema tipputõusuga. Ajaks, kui Helena Mägi, Tiiu Mürk, Ülle Raudsepp ja isegi super. Vahva oli ka see, et osa võtsid igaüks ei tuleks. Näitena võib välja tuua hakatakse valmistuma finišiks, on aga ebasoodsad asjaolud kuh- Kaire Kaljuvee. täiskasvanud. Ja ma loodan, et see tantsulaa- Toredad Vasikad. Selle aasta rühmaga olin junud, firmajuhid ennast lisakohustustega kurnanud ja jõuavad *Külalistreenereid oli laagris viis: Anneli ger saab iga suve traditsiooniks ja ma tänan väga rahul, sest väiksed tüdrukud olid väga tõusu päeval mäetipu lähedale liiga hilja. Ootamatult puhkenud Kalamäe, Merle Laud, Kaisa Edenberg, kõiki juhendajaid. tublid ja pidasid need pikad päevad ilusti tormist pääsevad need mäeronijad, kes esimesena tippu jõudsid Kaupo Kütt ja Indrek Hirsnik. Kerttu Leimann (tantsis rühmas Bom-Bom) vastu. ja sealt ka alla said, nende seas Krakauer. Mõlemad firmajuhid *Vabatahtlikke abilisi oli laagril kokku 52, Olen Kerttu Leimann, 15 aastane Tamsalu Tore oli lastelt kuulda, et neile väga meeldi- jäävad tormi kätte ja saavad surma, nendega koos veel kolm neist kaheksa olid eelnevalt registreeritud ja Gümnaasiumi õpilane ja võtsin osa teisest sid laager ja tantsud, mida nad õppisid. ajakirjanikuga sama ekspeditsiooni liiget. iga päev kättesaadavad. Tamsalu Tantsulaagrist, mis toimus 1.–10. Kokkuvõttes jäin laagriga väga rahule! Krakauer sai oma raamatu eest Pulitzeri preemia, seda saatis *Iga hommik algas erineva temaatilise soo- augustini. Meie tantsugrupi peatreeneriks Tamsalu tantsulaagri korraldajad tänavad tohutu müügiedu. Siinkohal võiks soovitada seda kõigil lugeda jendusega (robotid, jooga, folk, emotsioonid oli Kerli Niiduväli, kes tegi meile väga kõiki tantsijaid, abilisi, toetajaid, treenereid, ja lõpetada. jne). omapärase metslaste tantsu. Teiseks tree- publikut ning teisi sõpru ja seltsimehi. ;) Aga. *Õhtud olid sisustatud erinevate vaba aja te- neriks oli Katre Tamm, kes õpetas meile Krakaueri raamatul on üks väike iluviga. Ta ei räägi toimunust gevustega meisterdamistest maastikumän- cheerleading’ut. Kõik treenerid olid alati Tiiu Mürk täit tõtt. See saab selgeks, kui lugeda samast ekspeditsioonist gudeni. väga sõbralikud ja abivalmis. Külas käisid kirjutatud teist raamatut, Anatoli Bukrejevi ja G.Weston de Walti *Päästeameti päeva ja vahupeo korraldas ka suurepärased külalistreenerid. Võrreldes „Tõusu“. Bukrejevit ajendas raamatut kirjutama Krakaueri süü- distus, nagu oleks ta oma ekspeditsiooni kliendid mäele üksi jätnud (ta oli konkureeriva firma palgal). Detailidesse süvene- Tantsulaagri põnevat jus iga tants värskena ja ideede küllasena. Ta oli kutset peole oodanud juba terve mata (kui tunnete huvi, lugege raamatuid ise) peab märkima, et Tundub, et loovuse olemasolu on noor- aasta. Et tavaliselt kutsutakse eraldi peo- Bukrejev päästis mäelt kolm inimest, kes oleks muidu kindlalt lõppkontserti oodati tele inimestele väga omane. Mõne rühma le sponsoreid ja kõrgemaid vallaamet- hukkunud ning ta sai ise mägedes laviini all surma poolteist etteastet jälgides oli väga raske uskuda, et nikke, ei suutnud ma küsimata jätta, kes aastat pärast ekspeditsiooni, millest juttu on. Kui aasta tagasi läksin kontserdile eel- koos on aega veedetud vaid kaks näda- teda kutsumas käis. Ta vastas uhkusega, Need kaks raamatut panid mõtlema kirjutaja vastutuse peale. arvamusega, et tegemist on tavalise laste- lat. Rühma kui terviku etteaste mõjus nii et kutsujateks olid väikesed tantsupoi- Me upume igapäevaselt ustest – akendest sissepressiva infotulva kontserdiga, siis tegelikult sain seal hoopis nagu oleks koos tantsitud juba aastaid. Et sid. Nii, et väikesed tantsupoisid tead- sisse. Mis sellest aga tõele vastab ja mis see tõde praegu üldse heas mõttes šoki. See oli midagi, mida ma tantsulaagrist võtsid osa erineva tantsu- ke, kui õigetesse kätesse teie kutse läks! on? Harilikult jääb käibele esimesena asjast kirjutanud inimese polnud Tamsalus varem näinud. Sellel aas- pagasiga tegelased, siis räägib see ainut Armas on mõelda, et treenerid Tiiu Mürk, arvamus, hilisemad püüded tegelikku asjade seisu kirjeldada tal olin ma aga juba valmis nautima midagi treenerite meisterlikkusest luua sellised Kristina Jerjomina, Kerli Niiduväli, Katre eriti midagi ei muuda, kuna uus info tuleb peale ja kellelgi pole head. Lühidalt, tegemist oligi selle suve tantsud, mis kõigile ühtviisi mõnusad Tamm, Kerli Relli ja Siret Kristel on meie aega ega tahtmist süveneda sellesse, mis siis tegelikult juhtus. parima kontsertelamusega ja sellest osa tantsida ja pealtvaatajal kena vaadata on. omad Tamsalu tüdrukud, kes oma tantsu- Mina kahtlen juba ammu kõiges, mida loen ja kuulen. Tõestusi saamiseks ei pidanudki muretsema kalleid Sellel aastal lisandus ka naiste rühm, kelle nakkuse saanud Tamsalus Ülle Feršelilt, pole vaja kaugelt otsida. Ma olen suur spordihuviline ja ostsin sõidu- ja kontserdipileteid, sest pidu toi- etteastet põnevusega oodati. Asi oli igati Kaire Kaljuveelt, Anneli Kalamäelt ja Liia enne kõik eesti keeles ilmunud olümpiaraamatud. Pekingi OM mus siin samas Tamsalus ja täiesti tasuta. ootamist väärt. Tahaks ära märkida, et nais- Allingult. Ehk pärandub tantsunakkus eda- raamatut ma enam ei ostnud. Lugege ise Sydney OM raamatust Võib-olla see oligi selle ürituse ilu ja võlu, rühm oli õnnistatud sellise noore meestree- si ka tänastele tantsulastele. Marion Jonesile pühendatud ülistavaid lehekülgi (isegi silmad et siin ei tegutsetud kasumi teenimise ees- neriga nagu Egert Eenmaa, kellest iga teise on tal erilised jne jne) ja põhjus saab selgeks. Ja viimane uudis – märgil, vaid kogu ettevõtmine lausa paka- naisrühma tantsija näeb tavaliselt und. Sa- Maarika Budrikas Lance Armstrongilt võeti kõik tiitlid! tas entusiasmist ja nooruse tegutsemisihast. mas au ja kiitus teistele külalistreeneritele. Miks peaks teistes eluvaldkondades asjad teisiti käima? Sta- Vana tõde on, et ega vaevata häid asju Kontserdi sidusid ühtseks tervi- tistika peaks olema koht, kus vassida ja hämada on suhteliselt ei sünni. Võib aimata, kui palju vaeva ja kuks sketsimaigulised vahepa- võimatu. Aga tuletage meelde, kuidas on meedia kajastanud aega panustasid 15 tantsutreenerit ja 21 lad Liis Lillepealt. Tubli, Liis! niisugust lihtsat asja nagu laste sünd seoses vanemahüvitisega. abilist-vabatahtlikku. Pole just lihtne hoida Et kontsert kõigile vaatajatele väga meel- Tõepoolest, keegi ei valeta, aga sündide asemel on äkki hakatud tegevuses kümne päeva jooksul 104 last dis andis kinnitust pikk vaatajate aplaus. Fotodel all: (Mailiis Meitsar) tantsrühm rääkima iibest, mis olevat positiivne jne. Keegi ei valeta, aga täit ja 12 täiskasvanud naist. Läbi vaataja sil- Koduteele asudes arutati veel kaua tutta- Bom-Bom tantsuga “Metslased”, all vasa- tõde ei avaldata ja seetõttu jääb ka arusaamine asjade tegelikust made oli kontserti tulemus seda väärt. Igal vatega kontserdielamuste üle. Ka mina kul (Cätlyn Okas) vahupidu seisust puudulikuks. Mõned aastad tagasi kurtsin sõbrale, kes noorel treeneril oli oma nägemus, mida ta sain kokku oma tuttava, tädiga Maxima on meediareklaami tegeva firma juht, et meil tehtavad reklaamid teostas läbi tantsijate. Ehk selle pärast mõ- taarapunktist, kes väga kiitis kontserti. on masendavalt nürid ja neid korratakse nii tihti, et tekitavad reklaamitava asja vastu pigem tülgastust. Ta ütles mulle õpetliku tooniga: „ Reklaami pole kunagi liiga palju. Mida tihedamalt ja rohkem seda inimesele pähe taguda, seda efektiivsem ta on. Aabitsatõde.“ Jah, aga mida selle teadmisega peale hakata, on küsimus? Kas tõe teadasaamiseks peab tõesti igaüks ise Everestile minema? Ain Aasa TAMSALU AJALEHT 4

Vallavolikogu 2.Otsustati lubada vallavalitsusel korraldada sõlmimiseks. volikogu väljendas muret ja rahulolematust hange „Tamsalu valla teede ja tänavate talvi- 4.Info: seoses avaliku korraga; politseiabi on vallas 15.08.2012 ne teehoid” perioodiks 01.10.2012 – 30.04.2013 Kuulati ehitusspetsialist Mati Tamme infot puhkepäevadel ja õhtuti/öösiti praktiliselt valla teede ja tänavate hooldaja leidmiseks. ehitustööde hetkeseisust. Lõppemas on Tam- kättesaamatu. 1.Kuulati finantsosakonna juhataja Ellen Ui- 3. Otsustati anda Tamsalu Vallavalitsusele salu Gümnaasiumi renoveerimine; Tamsalu Probleeme on heakorraga: puud ja hekid va- boaedi ettekannet Tamsalu valla 2012 aasta nõusolek osaleda ühiselt teiste hankijatega veeprojekt- torustike tööd tehtud, toimub tä- javad piiramist, rohualad sagedasemat niit- eelarve 7 kuu täitmisest. MTÜ Riigihangete Keskus poolt korraldata- navate taastamine ja klientidele veeühendus- mist. 2.Otsustati määrata vallavara Kandle 22 kin- val riigihangel elektrienergia ostmiseks Tam- te ümberlülitamine. Ursula Saar nistu müümise viisiks müük enampakkumi- salu valla ametiasutusele ja ametiasutuse hal- Toimus arutelu vallas toimuvate korrarikku- Vallasekretäri abi se korras alghinnaga 10 500.- eurot. Müümise latavatele asutustele lepinguperioodiga alates miste (vandaalitsemine, lõhkumine), turva- korraldajaks määrati Tamsalu Vallavalitsus. 01.01.2013.a kuni 18 kuud ning hankelepingu lisuse tagamise ja heakorra teemadel. Valla-

avaldus jäeti rahuldamata. koha taotlejale. 8. Arutati vallavara otsustuskorras osta soo- Vallavalitsus 5. Nõustuti ehitusloa väljastamisega AS OG 9. Lõpetati sotsiaalkorteri üürileping ühe vija avaldust. Elektra-le kaupluse rekonstrueerimiseks korteri üürijaga ja eraldati korter üürile sot- 9. Arutati Sääse alevikku autobussipeatuse 02.07.2012 aadressil Tehnika 24, Tamsalu linn ja parkla siaalkorteri teenust vajavale isikule. rajamise taotlust. ehitamiseks aadressil Kesk 9 Tamsalu linn. 10. Arutati volikogu augustikuu istungile pa- 10. Tutvuti Tamsalu valla arengukava aasta- 1. Otsustati väljastada Rahvakultuuri 6. Volitati lastekaitsetöötajat avama Tamsalu kutavat päevakorda. teks 2013-2021 eelnõuga. Keskuse´le luba avaliku ürituse “Tantsukont- valla eestkostel olevatele lastele pangaarved. 11. Kuulati ehitusspetsialist Mati Tamm`e sert” korraldamiseks 04.07.2012.a. Tamsalu 7. Kinnitati Tamsalu Spordikompleksi ujula informatsiooni ehitustööde käigust Tamsalu vallas, Porkuni külas Paemuuseumi platsil, põrandate, tualettruumi ja pesuruumi ehi- valla objektidel ajavahemikul 20:00-21:30. tustöö tegemise parimaks pakkujaks Merti- 21.08.2012.a 2. Info grupp AS pakkumine. 01.08.2012.a * Vaadati üle Tamsalu Vesi ja AS K&H va- 1. Anti luba MTÜ-le Spordiklubi START ava- 1. Kinnitati vallaasutustele Tamsalu valla hel lõpetatud töövõtulepingu lõppmakse Ursula Saar liku ürituse „CRAFT Tamsalu maastikuratta 2013.a. eelarve projekti koostamise tingimu- tegemise kohta seisukoha kujundamiseks Vallasekretäri abi sõit“ korraldamiseks Tamsalu valla territoo- sed ja projekti vormid ning eelarve projekti 05.06.2012.a. toimunud koosoleku protokoll riumil 04.augustil s.a. ajavahemikul 11:00- esitamise tähtaeg. ja otsustati, et Tamsalu Vallavalitsus aktsep- 16:00. 2. Otsustati kuulutada välja Tamsalu vallale teerib koosolekul kujunenud seisukohti. 24.07.2012.a kuuluvate kinnistute võõrandamiseks kirja- * Arutati läbi esitatud taotlus väikeehitamise 07.08.2012.a lik enampakkumine ja kehtestati enampak- püstitamiseks Uudekülasse, Rammuli mü- 1. Kinnitati Tamsalu Kalor AS ettepanek nel- kumise kord. sele, ja nõustuti kirjaliku nõusoleku väljasta- jale perele korteri eraldamise kohta üürile- 1. Anti luba avaliku ürituse korraldamiseks: 3. Kuulati Tamsalu valla haridusasutuste misega. pingu alusel kasutamiseks. • FIE-le Silvi Pärn „MIHKLILAAT“ korral- juhtide informatsiooni valmisolekust uueks *Bussiliikluse ümberkorraldamine - arutati 2. Otsustati sõlmida leping Lääne-Viru turis- damiseks 08.septembril s.a Tamsalu Kultuu- õppeaastaks. võimalusi bussiliikluse ümberkorraldami- mikaardile reklaamipinna ostmiseks. rimaja pargis; 4. Nõustuti ehituslubade väljastamisega: seks Tamsalu linnas seoses tee ehitusega bus- 3. Nõustuti ehituslubade väljastamisega järg- • FIE-le Aivo Luik „Tamsalu Koolilaat“ kor- • tuulekoda-varjualuse püstitamisel aadres- sijaama piirkonnas. miselt: raldamiseks 12.augustil s.a. Tamsalu Kultuu- sil Budrikase, Uudeküla külas: • maakaabelliini püstitamiseks aadressil: rimaja pargis; • kõrvalhoone püstitamisel aadressil: Toome 10.07.2012 Põllu tänav, Tamsalu linnas; • Pillimees OÜ-le „Augusti muusikaõhtud“ põik 1, Tamsalu linnas. • Metsajärve külalistemaja püstitamiseks korraldamiseks 15.ja 16 augustil s.a. Porkuni 5. Anti nõusolek reklaamtreileri paigaldami- 1. Kinnitati riigihanke „Investeerimislaen“ aadressil: Metsajärve, Lemmküla külas; külas Paemuuseumi platsil; seks aadressil: Koidu tn 16 parklas, Tamsalu avatud hankemenetlusele esitatud pakkujate • eramu püstitamiseks aadressil: Rahu tn 5, 2. Otsustati esitada notarile avaldused omas- linnas. kvalifikatsiooninõuetele vastavus, pakku- Tamsalu linnas. teta isikute järel pärandi vastuvõtmiseks. 6. Kinnitati Tamsalu vallas toimetulekutoe- muste vastavus, pakkumuste hindamine ja 4. Nõustuti kasutusloa väljastamisega Eesti 3. Tunnitati korteri akende remontija leidmi- tuse eraldus augusti kuus kogusummas 10 tunnistati edukaks pakkumuseks SEB Pank Energia Jaotusvõrk OÜ-le elektri maakaabel- seks korraldatud hankel parimaks Alsildar 176,01 eurot. pakkumine. liini ja mastalajaama püstitamisel aadressil: OÜ pakkumus. 7. Eraldati koht Sääse Hooldekodus ühele 2. Nõustuti Savalduma külas Laari katastri- Põdrangu tee, Sauvälja tee, Sääse ringtee, 4. Nõustuti kasutusloa väljastamisega Eesti koha taotlejale. üksuse jagamisega katastriüksusteks Laari, Sääse alevik. Lairiba Arenduse Sihtasutusele fiiberoptili- 8. Eraldati Tamsalu valla 2012.a. eelarves sot- Laaripõllu ja Nurga. 5. Määrati tasuline koduteenus ühele abi va- se sidekaabli paigaldamisel Türje, Võhmuta, siaaltoetusteks eraldatud vahendite arvelt 3. Kinnitati munitsipaalomandisse taotletava jajale. Vajangu ja Aavere külas. ühekordset toetust neljale abi vajajale ja jäeti Sauvälja-Metskaevu tee, Sauvälja tee, Pilme 6. Kinnitati Tamsalu vallas toimetulekutoetu- 5. Nõustuti ehitusloa väljastamisega eramu rahuldamata kaks avaldust. tee, Loksa-Sauvälja tee, Koplimäe tee maa se eraldus juuli kuus kogusummas 10 927,00 püstitamisel Uudeküla külas. 9. Nõustuti lastekodusse paigutatud laste piirid, pindala, kõlvikuline struktuur ja mak- eurot. 6. Eraldati toimetulekutoetuse vahenditest lasteaias käimisega. sustamishind, katastriüksuste koha-aadres- 7. Eraldati Tamsalu valla 2012.a. eelarves sot- toetust toimetulekutoetuse saaja elutingi- sid ja sihtotstarve. siaaltoetusteks eraldatud vahendite arvelt muste parandamiseks. Elvi Astok 4. Eraldati ühekordset sotsiaaltoetust Tam- ühekordset toetust kuuele abi vajajale ja jäeti 7. Eraldati Tamsalu valla 2012.a. eelarves sot- Vallasekretär salu valla 2012.a eelarves sotsiaaltoetusteks rahuldamata kaks avaldus. siaaltoetusteks eraldatud vahendite arvelt eraldatud vahenditest kolmele isikule ja üks 8. Eraldati koht Sääse Hooldekodus ühele ühekordset toetust kolmele abi vajajale.

rammi läbimist tuleb visandada oma äriidee Tamsalu valla Äriidee konkurss Mikrokrediidi projekt ja seejärel on juba võimalik saada paindlike tingimuste ja soodsa intressiga laenu oma idee arengukava Tamsalu Vallavalitsus kuulutas välja ärii- annab võimaluse elluviimiseks, kusjuures laenugrupp otsustab deede konkursi Tamsalu linnas Raudtee ettevõtlikel naistel oma ühiselt laenude väljaandmise üle grupiliikme- Valminud on Tamsalu Vallavolikogu tn 8 paiknevate lubjatehase varemete ja tele. Kairi Talvese sõnul, ei ole projekti ees- määruse eelnõu „Tamsalu valla arengukava lubjatehase tuhapuistangust tehismäe unistused ellu viia. märk lihtsalt raha laiali jagamine, vaid tulevas- 2013-2021“. kasutuselevõtuks. Konkursi eesmärkideks te naisettevõtjate ettevõtlusalane harimine ja Eelnõu on avalikul väljapanekul Tamsalu on arendada piirkonnas ettevõtlikkust, nende sotsiaalse kapitali ja koostöövõimaluste valla kodulehel kuni 10. septembrini 2012. kaasata inimesi osalema piirkonna aren- MTÜ ETNA Eestimaal alustab Avatud Eesti suurendamine. „Kogemused on näidanud, et Ettepanekud arengukava muutmise või gus ning selgitada välja parim äriidee. Fondi toel ning koostöös Järvamaal tegutseva selline grupinõustamine annab väga suure sü- täiendamise kohta palume esitada hiljemalt Täpsem info konkursitingimuste kohta on Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga mik- nergia, sest lisaks teadmistele saavad naised ka 10. septembriks e-posti aadressil tamsalu@ valla koduelehel. rokrediidi projektiga. Projekti eesmärgiks on vajalikud sotsiaalsed sidemed, mis on ettevõt- tamsalu.ee või kirjalikult Tamsalu valla pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaenu luses üliolulised,“ lisas ta. kantseleisse. Vallavalitsus maapiirkondades tegutsevatele nais- ja pereet- Projekti on kaasatud üle Eesti kümme piirkon- tevõtjatele. Mikrokrediidi projekti juhi Kairi da ja seda rahastab Avatud Eesti Fond Kriisi- Vallavolikogu Talvese sõnul on nad pea kümne aasta pikku- programmi raames 268 794 euro ulatuses. Vallavalitsus Metsaomanikele se MTÜ ETNA Eestimaal tegevuse jooksul Üks selline grupp alustab tegevust PAIK piir- näinud, kuidas maal elavatel naistel jääb üsna konnas. Metsateatise täitmisel ja muude metsan- tihti oma ettevõtlusega alustades puudu vaid Kõigil, kellel on huvi võtku ühendust projek- duslike teemade puhul tuleks pöörduda üsna väikesest algkapitalist. Kuna on tegemist tijuhi Kairi Talvesega aadressil kairi@fem. Tamsalu Gümnaasiumi erametsanduse konsulentide poole, kes mikroettevõtlusega, kus ei hakka kunagi läbi ee, info projekti kohta on üleval ka kodulehel annavad metsa majandamiseks vajalikku jooksma suured summad, ei ole ka pangad sa- www.fem.ee. Pandivere piirkonnas on võima- 2012/2013. õppeaasta nõu, aitavad täita metsaomanikel erine- geli laenuandmisest huvitatud. Teisalt aga pa- lik saada infot PAIKst aadressil avaaktused toimuvad vaid vorme (sh. metsateatised) ning taot- kuvad naiste loodud ettevõtted maapiirkonnas [email protected]. tööd ja sissetulekut ja võimaldavad ka perel 3. septembril kooli aulas leda toetusi. Kuni kahe tunni ulatuses on konsulentide nõuanne metsaomanikule maale elama jääda. tasuta. Poolteise aasta pikkune projekt koosneb ting- 5.-12. klass kell 9.00 Lisainfo aadressil www.eramets.ee/ likult kahest osast: kõigepealt moodustatakse noustamine/, e-posti aadressil siseriiklik@ kümme laenugruppi, kus naised õpivad kuus Sander Silm Projekti meediajuht 1.- 4. klass kell 10.00 eramets.ee või telefonil 683 6057. kuud kogenud mentori käe all tundma nii ise- Elle Allik PAIK koordinaator ennast kui grupikaaslasi. Peale mentorlusprog- 5 TAMSALU AJALEHT

mälestustahvlil hüppav hobune on täiesti erinev Kannelde taga olid „Lustpilli“ mängijad, ainult Eestimaa paekivi maailmarännak Kuidas Assamallas oma kahest eelkäijast.Selle joonistamisel võtsin Sirje Luike ei olnud seekord kohal. eeskujuks Kristjan Raua tuntud illustratsioone. Külaliste registreerimisega tegeles Mai Kirja pandud ca 470 miljonit aastat pärast tollal noore kivi rännaku algust. (Järjejutt) Lõpliku kuju plaadil kujutatud Kalevipoja ratsule Maasing, kes ise peab praegu pensionäripõlve külakivi avati andis kiviraidur Elvart Silvere, kes selle tahvli ka ja kelle suhtlusring on hästi lai.Tema oli see, valmistas ja kivile kinnitas. kes kutsus siia esinema ansambli „Porkuni Kuidas seisev kivi rändama läheb On üldiselt tavaks, et külade kokkutulekul Viisiratas“. Ansamblis laulavad ka õed Laine 7. juuli oli Assamalla külakivi avamise päev. antakse (müüakse) osavõtjaile antud piirkonda Roots ja Ester Vain, kes lapsepõlves elasid Kodumaa piires tunnevad paasi pinnas ja vesi ja taimed. Need, kellega paas läbi käib, kellest paas Laupäeva varahommik oli tuuline ja sügavsinises tutvustavat raamatut. Viivi Griffel lasi paljundada Assamallas. taevas ujusid valged pilvesagarad, mille vahelt läbi käib. Et kivi liigutada, ei pruugi tingimata inimene jõudu või nutikust rakendada. Vesi suudab Eduard Leppiku poolt koostatud ja 1996. aastal M. Maasingu ema Ella Esinurm on sündinud 1918. piilusid aeg-ajalt üksikud päikesekiired. Paistis, ilmunud brošüüri „Assamalla“. aastal ja aktiivne eluhoiak on teda saatnud siiani. kandamit kanda. Aga kas vesi suudab ka kivi kanda? Maapõues liikuval looduslikul veel laseb paas et vähemalt enne lõunat vihma ei tule. See oli V. Griffelile kuulub idee istutada külakivi 20 aastat tagasi aitas ta kokku panna koduloolist endast raasukesi kaasa lahustada. Nii et ikkagi püsimatu rändaja – mannerhaaval või raashaaval.. rõõmustav teadasaamine, sest tänavune suvi on avamise päeval kivi juurde tamm ja teha seda kogumikku „Assamalla läbi aegade“. Nüüd Kaltsiumkarbonaat, pae puhtaima esindaja lubjakivi keemiline nimi reedab kaltsiumi ühendite olnud väga sademeterohke. Vihmase ilma korral loitsimise saatel. Samuti oli tamme istik tema kutsusime Ellat kivilt katet maha võtma. Teiseks leidumist. Organism teab, et kaltsium on luude ehituselement, taimed teavad, et kaltsium on pidime saama kasutada vana vallamaja ruume, enda aias üles kasvanud. katte eraldajaks oli palutud Magda Mätlik. mis seisid nüüd tühjana. Perekond Liblikule rakuseinte ehituselement. Paas rikastab vett ja mulda kaltsiumi ühenditega. Taimed ei jäta E. Esinurme perest oli tervelt neli põlvkonda kuulunud kauplus oli neli-viis aastat tagasi uksed „Kasva tamme, sirgu tamme, esinemas.Tütretütar Liina koos Andreas Pardiga võimalust kasutamata. Ja inimesele jääb veel see rikkus üles noppida. Karukell, kollane mesikas, kinni pannud ja nüüd lubas Hilvia Liblik, et vihma tuult ja tormi trotsima, aitasid eeskava kokku seada ja külakivi otsida. vaarikas, metsülane, hobumadar, nurmenukk, sarapuu, käpalised jt eelistavad kasvada just paeses kätte ei pea ükski ürituse külaline jääma. meie kivi valvama, Ella tütretütretütar Annaliisa esines aga lauluga, pinnases. Kõiki neid ei maksa muidugi kaltsiumiallikana tarbida, üleski mitte noppida. Aga mida Assamalla küla esmamainimise 770. aastapäev oma küla kaitsema!“ kusjuures esinemissoov tuli tüdruku enda poolt. maksab, maksab… oli tegelikult 2011. aastal ja siis pidime seda ka Andreas kuulus ka liputoimkonda, kus tegutsesid tähistama. Alati ei lähe kõik plaanikohaselt ja Pealtvaatajad kordasid seda loitsu ning Kalev veel Kalev Ränk, Getriin Tarkusep ja Birgit Aas. meie üritus jäi pidamata. Mõte kutsuda kokku Ränk ja Andreas Part hakkasid tamme istutama. . Selle aasta alguses filmiti Assamallas Mis maksab maailmarännak? Assamalla piirkonna külade endisi ja praegusi Siis astus mikrofoni ette väike Annaliisa, kes Jäämuuseumi jaoks fideoklippi, mis pidi elanikke oli aga levinud ja leidnud õige rohkesti laulis sellest, kuidas laps kasvab. Ilus ja liigutav selgitama, kuidas rahvapärimuse põhjal tekkisid Ühe meetri jagu paekihi paksust maksis umbes üks miljon aastat settimist. Mere sügavnemine pooldajaid. Inimesed toetasid seda kava, hetk – isa Andreas tammega ja tütar lauluga. kohalikud künkad. Meilt valiti esinejaks Lii Lepik, maksis kivile savikama välimuse, mergli või domeriidi nimetuse, mere madaldumine aga pakkusid uusi ideid, lubasid ise igati kaasa aidata. Teatavasti hukkus eepose põhjal Assamallas kellel on palju esinemiskogemusi, kuivõrd Algusest lõpuni aitasid üritust ette valmistada ja rifimoodustiste – koralli-, käsnarohke ilme, vulkaanilise tegevuse ajal ja läheduses rändamine Kalevipoja hobune ja viimase kehaosadest ta osaleb Kadila näiteringis „Üllatus“. Nüüd läbi viia Viivi Griffel ja Mai Maasing. Raamatukogu tekkisid ümberkaudsed mäed (künkad). Ürituse palusime naabervalla isetegevuslasi meilegi aga vulkaanilise tuha vahekihtidega rikastumise. Mere taandumine maksis paele kasvamise lõpu ümber kogunenud aktiiv aga laienes. Vallavanem kavalehel oleval kaardil tutvustasin nende esinema tulla ja vaatajad-kuulajad ei pidanud ja maismaalise oleku alguse, elu tekke paekihtidele. Rännaku ajal Eesti maa kristalse aluskorra ligi Toomas Uudeberg uskus samuti, et Assamalla mägede (küngaste) nimesid. Mõne nime puhul on pettuma. Koos Lii ja Kadila rahvaga naerutas hoidmine aga Eesti rahvuskiviks kandideerimise šansi ehk võimaluse. Võimalus oli, teenis ja võitis. inimesed suudavad selle ürituse teisel katsel õige mitu paralleelvormi. rahvast ka Lii poeg Rego, kes lõpetes kevadel 7. Siinse kodumaa peal konutamine maksab paele geoloogide huviorbiidis olemise, ürgse ajaloo ära teha. Rahvas soovis, et enam ei piirduks me Ürituse reklaami tegime nii Vikerraadios, klassi. ainult kokkutulekuga, vaid nüüd tuleb avada ka märkide paljastamise, hinnaliseks maavaraks olemise ja rahvuskivi aunimetuse muidugi. maakonnalehes kui vallalehes. Leili Pall hoolitses Rakvere esteetika- ja tantsukooli grupp külakivi, millega jäädvustada Assamalla suurt selle eest, et kuu aja jooksul enne Assamalla koosseisus Kätlin Talur, Kerttu Geidik, Natali tähtpäeva. külade kokkutulekut loeti raadios iga nädal kahel Slabospitskaja ja Birgit Aas on raamatukogu PS! Kui paas rändas, siis aeg ei olnud raha. Jaanuaris hakkasime raamatukogus olevat päeval ette meie reklaamiklipp. Andreas Part üritustel ka varem tantsinud.. Nüüd polnud nende Assamalla ajalugu käsitlevat materjali läbi avaldas „Virumaa Teatajas“ kaks kuulutust, kus esinemisnumbrid küll eestikeelsete nimedega, vaatama ja süstematiseerima.Samas tegime teavitati Assamalla külakivi avamise aega ja kuid tantsukeelt mõistavad kõik. kindlaks, mida oleks tarvis arhiividest veel kohta.Mina kirjutasin valla ajalehe mainumbris Külakivi avamise üritust juhtis Tarmo juurde otsida. Lõpuks sai valmis kaks 1,7 m2 Assamalla küla ajaloost ning sama lehe kuuendas Tähiste, kes õpib praegu Tallinnas ja õppimise suurust stendi. Tutvustasime siitkandist pärit numbris ilmus artikkel, kus andsin ülevaate kõrval võtab osa Salme Kultuurikeskuse tööst. tuntud inimesi ja nende kirjutatud raamatuid, ürituse kavast. Külalisi oli tulnud kohale üle Tarmo ütles avasõnad mälestustahvli ees ning rääkisime sellest, millega Assamallas on varem Eesti, registreerimislehtedelt lugesime kokku tutvustas selle mälestusmärgi osa Assamalla tegeldud, esitasime pilte vanadest ehitistest jne. 175 nime. lähiminevikus. Külakivi juures kõneles T. Tähiste Eriti liigutas kohalikus koolis õppinud inimesi Sobiva külakivi otsimisega tegelesid paljud. meie küla pikast ajaloost. Lisaks teadustamisele viimased pildid nende kadunud koolimajast. Viivi Selgus, et ilusaid kahe meetri kõrguseid kive ja ettekannetele esitas Tarmo kitarri saatel mitu Griffel sai arhiivist Assamalla (Porkuni) valla leidub päris lähedal, aga meie käsutuses oleva laulu. Tarmo oli saatjaks ka Maria Oloneni poolt vallatalitajate, vallakirjutajate ja komisjonide tehnika jõud jääb kivide raskusele alla. Nägusa ja lauldud lauludele. Kevadel põhikooli lõpetanud liikmete nimekirja alates aastast 1890. parajalt suure kivi juhatas kätte Reet Talur.See Maria õpib edasi gümnaasiumis ja oleks tore, kui 1940.aastal tulid uued ametinimetused ja neid oli tähtis päev, kui Toomas Tähiste kivi kohale ta ka laulmist jätkaks. tunneme juba tänapäevalgi – vallavanem ja sõidutas ja Sirje Uutma näidatud kohal püsti pani. vallasekretär.Assamalla vald likvideeriti 1959. Nõu ja jõuga aitasid külakivi õigesse asendisse „Jää õitsema aegade meres, aastal. Pärast okupatsioonivõimu kehtestamist seada Anu Aas ja Kalev Ränk.Ainult kümme riik Põhjala riikide peres, 1940. aastal vahetati välja kõik valla minutit kulus Kalevil selleks, et teisaldada sa Eesti, mu kodumaa!“ juhtivtöötajad. Oli huvitav teada saada, et ettejäänud teadetetahvel uude kohta ja ka see asemele pandi oma tööd tundvad, kuid siiski probleem oli lahendatud. Pudelisse suletud Need read on Magda Univeri luuletusest „Su eestimeelsed inimesed. kirjale andsid allkirja kõik kohalolijad ja selle Põhjamaa päikese kullast“, mida meie üritusel Lisaks 2 stendile sai raamatukogus välja panna pani kivi alla Kelly Tähiste. Leili Pall oli see, kes luges ette Magda Mätlik. Assamalla küla 770. 16 kausta lühemate ja pikemate uurimustega 10 õitsvat pegooniat linnast bussiga kohale tõi ja juubelisünnipäeval kõlas see luuletus nagu Assamalla minevikust. kivi ette istutas. tõotus ja vanne, et vaba Eestimaa jääb püsima ja Oma suurürituse organiseerimist alustasime „Võitluses ägedas tuli meie küla elab edasi. peaaegu ilma rahata, aga ühiskondlikus Eestile lunastustund. Assamalla külakivi avamise piltidega saate korras suutsime me enam-vähem kõik ära Haudade põhja teil tänu, tutvuda Aavo Leemetsa koduleheküljel www. teha. Kunstnik Riina Runnel ja ajakirjanik Andres kangelasvennad! Head und.“ aavoleemets.com. Pulver olid esimesed, kes lubasid aidata. Riina Magda Mätlik luges Assamalla mälestustahvli kujundas ürituse logo, mis kujutab Kalevipoja juures Karl Eduard Söödi luuletust.Mahti kandis Meeli Kuntur hobuse pead, Andres pidi aga kirjutama neid luuleridu ette väga sugestiivselt ja kindlalt. Assamalla raamatukogu juhataja sketši, mida ta Kalevipojana ette kannab. Olgu Kurgus hakkas natuke kipitama… vahemärkusena öeldud, et nii Kalevipoeg ise kui Siis alustas Mairi Luik torupillimängu ja Fotodel: Kalevipoeg Leili Pall, kivi vabaneb ka tema esinemislugu meeldisid rahvale väga. lehvivate lippude järel sammudes lahkusid kattest (Ain Aasa), Kelly paneb kivi alla TAMSALU K.P. HAMBARAVI KABINETIS Leili Pall põletas saja kahekümnele külalised mälestustahvli juurest ning võtsid asjaosaliste allkirjadega pudeli (Assamalla), TAMSALU, TEHNIKA1A mälestusmedalile Kalevipoja hobuse pea ja kohad sisse külakivi ees. üritus avati kunagise vallamaja ees (Ain Aasa) vastava teksti.Leili suksu erines Riina Runneli „Laena mulle kannelt, Vanemuine!“ – sellised TERVISEKESKUS II KORRUS (VASAKUT KÄTT) kujundatud ratsust, aga selline oli proua on Eesti rahvuseepose esimesed read. Ka meie Palli soov. Lisan siinkohal, et kivile kinnitatud üritus külakivi juures algas kandlemänguga. • VISIIDI MAKSU EI VÕETA • KAARDIMAKSE VÕIMALUS • LASTELE HAMBARAVI TASUTA KUNI 19 AASTANI • PENSIONÄRID ,TÖÖVÕIMETUS PENSIONÄRID HAMBAPROTEESIDE HÜVITIS HAIGEKASSAST 255.65 EURI • JÄRELMAKSU VÕIMALUS, ILMA PROTSENDITA • JÄRJEKORD LÜHIKE • HAMMASTE EEMALDAMINE KA TARKUSE HAMMASTE EEMALDAMINE • SOODA PESU (PIGMENDID EEMALDUVAD) • PÄRLI PESU • HAMMASTE VALGENDAMINE

E,T,N,R- HAMBARAVI K- HAMBAPROTEES INFO TEL 5118379 TAMSALU AJALEHT 6

dus aga kui noori ei tule siis ootab tuleviku poole, kuna minu unistuseks oleks noortel võimalik minna leeri- jäänud pidama. Põhiliselt on minu Laske lapsukesed ees hääbumine. on alati noored ja noorte õpetamine kooli, kus õpetaks koguduse õpetaja. õpilased Väike-Maarjas õppivad Õp- ja abistamine - tahtsin saada õpeta- Ütlen veel et juhendajad hakkavad pekeskuse noored.Minu plaan seoses minu juurde tulla, jaks ja see võimalus on mulle antud. olema vabatahtlikud. Samas teeksin Väike-Maarja koguduse ja Tamsalu ärge keelake neid, Alates 2009 aastast kuulun Ees- üleskutse: inimesed, kes olete valmis koguduse noortega on korraldada ti võõrkeele õpetajate liitu. Samast tegema vabatahtliku tööd koguduses ühiseid üritusi ja kohtumisõhtuid. sest nende päralt aastast olen EELK Väike-Maarja ko- st tahaksite abiks olla pühapäeva- Kuna me alustame siis kuupäevad guduse nõukogu liige. Samas olen kooli loomisel ja õpetamisel - võt- pole veel kinnitatud Aga ma arvan,et on taevariik. ka valitud Praostkonna asesinodi ke minuga ühendust. Muidugi kõik alustame oktoobri algusest. Jälgige saadikuks, 2010 aastast olen soome ettepanekud on oodatud. Koguduse teateid. Esimene kord oleks kirikus EELK Tamsalu Koguduse juhatuse keele õpetajate seltsi liige. Alates noorsootöö eesmärgid oleks: palvus ja juhendajadega kohtumine esimees Elle Olt meenutas 20 aasta 2009 aastast olen läbinud erinevaid Arendada noortes väärtushinnan- ja muidugi ka koguduse liikmete- taguseid aegu,kus vastrenoveeritud õpetaja koolitusprogramme, eelkõi- guid. ga. Tegevus hakkaks toimuma kiri- kirik oli inimesi pühitsemistsere- ge soome keele õpetamise alal. Kaks Rääkida noortele kogudusest ja selle ku ruumides. Hiljuti tekkis veel üks moonia ajal puupüsti täis. Küsimus korda aastas käin soome keele õpeta- elust. mõte ,et kutsuks noored vanemad Tamsalu elanikele -kuhu te olete jate seminaril õppimas. Kevateti on Noor saab olla ise algataja. koos lastega ka osalema koguduse nüüd jäänud? Kogudus pakub prae- tavaliselt seminar Tallinna Ülikoolis Juhendajad lähenevad individuaal- noortetöösse. St seda,et noored emad gu ärasaatmisteenust st rendib ruu- ja sügiseti Tartu Ülikoolis. Suvel on selt noortele. isad hakkaksid käima koos lastega me matusetalituse korraldamiseks. õpetajade täiendseminaarid Eestimaa Noorel on võimalik tulla ja rääkida ühes kirikus ja aitaksid õpetajasid Kaks aastat tagasi pandi kinni Tam- erinevates kohtades. 2009 oli suve- oma muredest st usaldus. kasvõi mängude läbiviimisel ja lapsi salus noortekeskus (jätkab koolima- kool Soomes Ruissalos. 2010 aastal Noorel on võimalus ennast arendada. käelise tegevuse juures. jas – toimetaja) ehk nüüd on taas käisin soome keele õpetajatega Riia ja väljendada. Tahaks tänada pikaajalist koguduse aeg leida ka noortele tegevust, kuid Ülikoolis soome kõne keelt õppi- Võrdsus- kõik on võrdsed ja ooda- juhatuse esimeest Elle Olti ja soo- jah, kiriku juures. Tahaksime teha mas. tud. vida talle jumala õnnistust, jaksu ja nii mobiilset kui ka erinoorsootööd. Noortel ei maksa kogudust karta. Tamsalus noorsootööd tehes hak- Noorel on ise võimalus korraldada ja tugevat tervist. Tänu Elle vastutule- Mobiilne noorsootöö on see, kui lä- Oli aeg, kui ka mina kirikut kart- kaksin noortega edendama koguduse läbi viia koguduse juures erinevaid kule saab meil noorsotöö alustamine hed ja kutsud noori nt bussijaamast. sin. Põhjus - teised ütlesid, et seal elu. üritusi. teoks. Erinoorsootöö on noortele väga vaja- on ainult imelikud inimesed. Aga Noored saaksid minu poole pöördu- Kui räägin endast siis olen sündinud Jumal õnnistagu ja kaitsku teid! lik, kuna see aitaks neid kellel on nt kui tulin 2007 aasta sügisel õppima da oma muredega 24/7. Jõgevamaal Saare vallas ,Maardla Ilusat päikse paistelist suvealgust probleeme mõnuainete ja alkoholiga. Väike-Maarja Õppekeskusesse, hak- Tahaksin luua koguduse juurde külas. 2007 a tulin Väike-Maarjasse Tamsalu rahvas teile kõigile. Samuti aitaksime perevägivalda ko- kasin harjutama end koguduse juures noorte ansamblit või koori. Praegu õppima ja jäingi kuna ma hakkasin gevaid lapsi ja noori. See oleks tugi- olemisega. Muidugi oli see võitlus ja otsime koos teise noorsootöötajaga laulma rahvamaja segakooris Helin. Tiit Lastik sammas nõrgematele. küsimus mis minust arvatakse. Kart- inimesi, kes tahaksid hakata koos Alates 2010 aasta maist kuni no- EELK Väike-Maarja koguduse nõu- Koguduse juures saaks aidata pal- sin kaotada sõpru. 2008 aastal ma minuga noorootööd tegema.Veel oli vembrini õppisin EELK Usuteadu- kogu liige ja noorsootöötaja jusid. Üks noorsootöö osa on veel tulin leeri. EELK Väike-Maarja ko- meil plaanis luua koguduse juurde se Instituudis Laste-ja noorsootööd, ja tulevane EELK Tamsalu Kogudu- noorte nõustamine ja hingehoid. guduse eelmine õpetaja Ahto Mäe oli fotoring,mida pole siin läheduses EELK Väike-Maarja koguduse juu- se noorsootöötaja Jeesus ütles:,Laske lapsukesed minu mulle suureks eeskujuks ja on mulle kuskil. Teine noorsootöötaja hak- res kogunesin noortega esimest korda juurde tulla,ärge keelake neid,sest siiani kui oma isa ka vaimses mõttes. kaks juhendama kunstiõpetust ja 2010 aasta hingedepäeval. Alustasin Küsimuste puhul võite kirjutada või nende päralt on taevariik.” Noored Tulek kogudusse muutis mind palju. tantsimist. Mina annaksin Väärtus- 6 tüdrukuga ja nüüd on tulnud juba helistada. on koguduse tulevik. Kui tuleb ko- Leidsin elule uue mõtte. Minust sai õpetuse tunde ja Usuõpetust. Usu- sama palju uusi tüdrukuid lisaks. [email protected] gudusse juurde noori siis elab kogu- tugevam isiksus. Hakkasin pürgima õpetust on vaja selleks,et ühel päeval On ka olnud poisse aga poisid pole 56328836

Maavalitsus ootab Eakamad käsitöö- Meenutusi Heinost „Hea ettevõtja” ja meistrid tööturule! Meie seast lahkus Heino Lepajõe, Tamsalu EPT staazikas insener-melioraator, „Tubli töötaja” tootmisallüksuse juhataja, vabariigi tasemega Käsitööoskusega ja ettevõtlikele üle 50aas- sportlane. rinnamärkidele tastele töötutele ja kuni 74aastastele pensio- Raske haigus murdis maha tugeva mehe. kandidaate näridele algab sügisel tasuta koolitus, kus Heinol jäi pidamata - kõige napimalt, kaks õpetatakse käsitöötehnoloogiaid ja ettevõt- tähtsat juubelit: vähem kui nelja kuu pärast lust. oleks ta saanud 80 aastaseks ja 1. augustil Lääne-Viru maavalitsus kutsub üles Projekti raames avatakse õpperühmad lisaks oleks ta tähistanud 55 aastat Tamsalusse tööle esitama kandidaate „Hea ettevõtja” Rakverele ka Pärnus, Tallinnas, Tartus, Vil- tulemisest. Viimasest tähtpäevast jäi puudu ja ”Tubli töötaja” rinnamärkidele. jandis ja Võrus. ainult kaks päeva! „Hea ettevõtja” konkursi eesmär- Projekti „Vanemaealiste käsitöömeistrite Heino vanemate kodu asus Suure – Jaani giks on esile tõsta ja tunnustada lõimumine tööturule“ eesmärk on kooli- alevi lähedal, looduslikult kaunis kohas, pikaajalisi ettevõtjaid, kes loovad tada väga heade tehniliste oskustega käsi- Navesti jõe ääres. Keskhariduse koos töökohti ja kelle najal püsib majan- töömeistreid, kes suudavad kavandite järgi spordiarmastusega sai ta Viljandist. Suure dus. Kolmes järgus kavandatud ühtlaselt hea kvaliteediga valmistada käsi- loodusesõbrana jätkas ta oma haridusteed rinnamärk ”Hea ettevõtja 10/15/20 töötooteid (s.h. rahvarõivaid). EPA-s, õppides insener – melioraatoriks. aastat” antakse ettevõtjale (51% osa- Koolitusperiood kestab üheksa kuud- sep- Töökohaks määrati Heinole Tamsalu EPT nik, tippjuht), kes on juhtinud konk- tembrist maini ja on jagatud kaheks põhitee- (tol ajal Tamsalu MMJ), sinna ta saabus reetset ettevõtet edukalt vähemalt maks: tehnoloogiaõpe ja ettevõtluskoolitus. 1. augustil 1957.a. Töötades mõnda aega vastavalt 10, 15 või 20 aastat. Head ja Peale koolituse lõppu on parimatele õppu- insener – melioraatorina, edutati ta III edukat ettevõtjat ning ettevõtet ise- ritele planeeritud 1 kuu pikkune tööprakti- metsakuivenduse jaoskonna juhatajaks. Sellel loomustavad korrektne maksekäitu- ka kohalike tööandjate (poed ja ettevõtjad) postil töötas ta üle 35 aasta. Oma rikkalike mine, hea ettevõtluskultuur, panus juures. kogemuste poolest oleks ta võinud oma piirkonna tööhõivesse, kohalikku Käsitöötehnoloogiate koolitused toimuvad tööd veel aastakümneid jätkata, kuid alles arengusse ja ühiskondlikku ellu. kaks korda kuus kontaktõppena ning õp- oma iseseisvust taastanud Eestil ei jätkunud Rinnamärgi ”Tubli töötaja” kandi- petsüklite vahelisel ajal iseseisva indivi- nende tööde finantseerimiseks raha ja Heinol daadiks on võimalus esitada inimest, duaaltööna. tuli jääda pensionäripõlve pidama. kes on töötanud konkreetses ettevõt- Süvendatud tehnoloogiaõpe toimub 5 tehni- Kui aga uues Eestis algasid tes või asutuses vähemalt 10 aastat, kas (silmuskudumine, masinkudumine, tel- erastamisprotsessid, oli Heino Tamsalus üks kelle panus antud organisatsiooni gedel kudumine, tikkimine, vöökudumine). nõutum ja teadlikum inimene, kes aitas ka arengusse on olnud märkimisväär- Üks osaleja saab õppida kuni kahte tehnikat. teistel seda kadalippu läbida. ne ja kes on olnud ühiskondlikult Ettevõtluskoolituse viib läbi Tartu Ülikoo- Peale tööle asumist tutvus Heino Reedaga, aktiivne. Nimetatud rinnamärke an- li Ettevõtluskeskus. Koolitused toimuvad kohaliku neiuga, tekkis vastastikune takse kalendriaastas kuni 15. üheksa kuu jooksul üks päev kuus. sümpaatia ja peagi peeti pulmad. Peresse Ettepaneku koos põhjendusega rin- Osalemine koolitusel on tasuta, kaugemalt sündis kaks toredat tüdrukut. Mõne aasta namärgi andmiseks võib esitada tulijatele kompenseeritakse sõidukulud. eest pidasid Reet ja Heino kuldpulma! ettevõte, kohalik omavalitsus, mitte- Heino oli vabariigis tuntud kõva spordimees. tulundusühing või mõni muu orga- Koolitusele registreerimiseks tuleb ühen- Tema põhialadeks olid võrkpall ja nisatsioon. dust võtta Rakvere grupi käsitöökonsulendi kergejõustik, aga korralikult mängis ta ka Kirjalik taotlus koos põhjendusega Kersti Loitega telefonil 32 41587. tennist, korvpalli, lauatennist, malet, kabet ja esitada Lääne-Viru maavalitsuse- bridži, tulles sellel alal maakonna meistriks. le hiljemalt 12. septembriks 2012.a Projekti viib läbi Tartu Ülikooli Viljandi Odaviskes oli ta omal ajal üks Eesti paremaid, aadressil Fr. R. Kreutzwaldi 5, Kultuuriakadeemia ja rahastatab Euroopa lennutades seda 60 m kanti. Aastakümneid 44314 Rakvere või e-posti aadressil Sotsiaalfond. oli Heino spordiveteranide paremaid [email protected]. Põhjen- kuulitõukes. duses tuleks ära märkida, kellele Põhialaks oli Heinol siiski võrkpall. Tamsalu ja mille eest rinnamärki taotletakse jooksul ilma põhjendusi esitamata taganeda, võib „Jõud“ meeskonna koosseisus mängis ta ning taotleja kontaktandmed. Otsu- Hoiatus! nimetatud firmade puhul kaubast loobumine ja 8 aastat Eesti meistriliigas, tuli 5-kordseks se rinnamärgi andmise kohta teeb makstud raha tagasisaamine osutuda keeruliseks maanoorte meistriks ja vanemas eas 4 – Lääne-Viru maavalitsuse, Lääne- Tarbijakaitseamet hoiatab ettevõtete Veekvaliteet protsessiks. kordseks veteranide meistriks. Viru arenduskeskuse ja Lääne-Viru OÜ ja Kvaliteetvesi OÜ eest. Ettevõtted tegele- Kui teil ei ole ühest soovi Veekvaliteet OÜ ja Veel kaks aastat tagasi käis Heino koos omavalitsuste liidu ühine komisjon vad veepuhastussüsteemide koduuksemüügiga Kvaliteetvesi OÜ tooteid osta, keelduge esitlu- Tamsalu veteranidega 2- 3 korda nädalas 18. septembriks 2012.a. ja püüavad tarbijate eluruumidesse siseneda sest kindlalt ning ärge laske ettevõtete esindajaid võrkpallitreeningutel ja ka võistlustel. erinevatel ettekäänetel, näiteks kraanivee kva- oma eluruumidesse! Heino jääb asjaliku, kompetentse ja elurõõmsa Lisainfo: liteedi kontrollimiseks. Seejärel pakutakse aga inimesena, tervislike eluviiside järgijana veefiltri, -puhastussüsteemi paigaldamist, mis Tarbijakaitseameti nõuandetelefon: 1330 või 6 kauaks meelde endistele töökaaslastele, Heili Nõgene maksab sadu eurosid. Kuigi koduuksemüügi 201 707 Metsa tänava rahvale ja spordisõpradele. Avalike suhete peaspetsialist puhul annab seadus tarbijatele õiguse lepingu [email protected] Lääne-Viru maavalitsus üle rahulikult järele mõelda ja sellest 14 päeva Sergei Kurotškin 7 TAMSALU AJALEHT Sport Orienteerumine Saksamaal Harzburgis seenioride orienteerumise MM võistlustel saavutas Maire Limberg 248 osaleja seas D-55 klassis 24. koha. Triatlon 24. Tudu maratonil võitsid üldarvestuses Kairi Schmitt Vokalt ja Marko Etverk Rakverest. Meelis Veilberg oli 2 ( oma vanuseklassi 1.), Ago Veilberg 4 (1.), Ulvar Pavlov 8 (2.). ja Assar Tops 16 (3.). Lõpetas 62 triatleeti. Sakus Eesti Triatloni Liidu KV etapil ja Viljandis Mulgi – Jaani triatlonil tuli oma klassis esimeseks Meelis Veilberg. Kergejõustik Rakveres Eesti kergejõustikuveteranide 45. suvemängudel võitis Ago Veilberg esikoha M.45 3000 m ajaga 9.40,72, edestades järgmist meest ligi minutiga. 89 a vanune Arnold Kalvik jäi kuulis M-80 klassis 2. kohale, esikoha võitis 8 a noorem Villu Ojassalu meetri võrra parema tulemusega. Kalviku selja taha jäid aga kuus nooremat konkurenti. Alates 80 a on vanusegrupid veteranidel 10 aasta „laiused“, mistõttu kümnendi lõpus olijatel tuleb palju „noorematega“ rinda pista. Virve Plaasmann Rakverest, võistluspaigad valmistas Rein Tops Kümnevõistlus eeskujulikult ette Rakvere RLNSK treener Ergo Kilki. Elektrilise ajavõtu kindlustas Tamsalu Gümnaasumi Ujumine Tamsalu SK LOS TOROS 16. harrastajate ühepäevasel vilistlane Margus Martin. Rakvere kohtunike brigaadi pani 10 – võistlusel üllatasid aktiivse osavõtuga Pärnu kokku Reaalgümnaasiumi õpetaja ja treener Sirje Kiviaru. 25.-27.juunil toimusid Eesti MV pikal rajal Tartus. Ujumise Spordiklubi jalgpallurid, esmakordselt oli Rakveres peetud võistlusel Muret teeb Tamsalu noorte meeste kasin osavõtt. Viimasel juunioride võistkonnas võistlesid Grete Uudeküll ja Keiti Kleitz: 4x 100m kohal ka Hiiumaa esindaja. Korraldajaid esindasid juba seitsmel aastal on uustulnukaid ainult kaks. Kokku on vabalt saavutati III koht, 4x200m vabalt III koht, 4x100m kombin. III, 16. korda Margo Kivila, Risto Rammul ja Rainer Tops. kõigi aegade edetabelis peale lõppenud võistlust 126 4x50m vabalt 4.koht ja 4x50m kombin. 5.koht. Margo on võistluse 8 – kordne võitja. Aktiivsete osalejate meest, kellest Tamsalus on koolis käinud 42. Edukamad hulgas on olnud ka Jaanus Mutli ja Lehar Rannamets. on endised suusatajad 16 ja korvpallurid 11 kohaga. Mare Järv Tugevas vihmasajus alanud võistluse kolme esimesel Vanimaks osalejaks oli Tõnu Sepp 49 a vanuselt 2007 a. ala tulemustele ja kogu võistlusele jättis see oma jälje. Esikohale tulnud Audentese Spordikoolis õppivat Millegipärast polnud osalejate seas eelmise aasta võitjat Toomas Keskküla autasustati lisaks üldvõitja karikale 16. SK LOS TOROS kümnevõistluse Eiko Lainet, kelle eelmisel aastal püstitatud rekordist ka kergejõustikuklubi VIKE karika ja 10- võistluse jäädi kaugele. Rasket päeva alustas 21 meest, vigastuse raamatuga. Üksikala eriauhinna parima tulemuse eest sai lühiprotokoll tõttu oli ka üks katkestaja. Võrreldas samas nädal tagasi vanim osaleja, 42 a Heiko Kraubner, kes läbis 1500 m peetud vabariigi meistrvõistlustega kus alustas 13 eestlast ajaga 4.38,40, mis andis 690 punkti. 1. Toomas Kesküla Vike 2.02.1995 ja 3 lätlast, nägi mmeie võistlus hea välja, kuigi mitmele 12,21 (+1,0) 6,06 (+1,0) 11,25 osalejale oli see elu esimene kümnevõistlus. Rein Tops 170 64,52 18,73 (-0,2) 28,02 380 42,14 5.28,5 Kohtunikena lõid kaasa maakonna noortekoondise 4910 2. Margo Kivila SK Los Toros 30.05.1978 liikmed Veiko Aunapuu, Georg Vladimirov ja Grete Fotol ülal: (Jaanus Mutli) osalejad peale autasustamist, all 12,37 (+0,9) 5,69 (+0,4) 10,25 160 60,56 18,25 Õunas ning Tamsalu nimekad sportlased Sirly Tiik ja (Ain Aasa) Evelyn Himma järvejooksu lõpetamas (-0,2) 25,7 350 46,47 5.33,39 Cätlin Okas. Veteranidest olid kohal Alo Relli ning Laine 4742 ja Madis Rohi.Hüpete brigaadi juhtis vanemkohtunikuna 3. Heiko Kraubner Raasiku 28.02.1970 13,09 (+0,9) 5,17 (+0.7) 9,26 160 56,79 19,72 toimusid heakorra – ja taidluskonkurss, võisteldi kut- (-1,7) 30,33 310 40,04 4.38,40 Maakonna suvemängud sealadel. Spordialadest oli kavas kergejõustik, võrkpall, 4659 orienteerumine, sangpommi rebimine, köievedu, laste 4. Madis Joosep Toomel Vike 10.09.1994 V- Maarjas lõppenud maakonna suvemängudel pendelteatejooks, VTK mitmevõistlus, perevõistlus, mä- 13,12 (+1,0) 5,71 (+0.7) 9,7 155 58,00 22,23 võisteldi üheksal spordialal. Korraldaja oli L-Virumaa lumäng. Mängude juhendid olid varakult läbi arutatud, (-0,2) 32,78 350 40,87 5.20,39 Spordiliit koos V-Maarja rahvaspordiklubiga. Pea- võistluste täpsed ajad määratud. Võistluste ettevalmis- 4450 kohtunikuna tegutses teenekas spordiveteran Ants 5. Allar Elerand 31.03.1984 tusega tegelesid ettevõtted – majandid ning rajooni spor- Rikberg. Arvesse läks kergejõustik ja 4 paremat ala. diorganisatsioonid, spordikomisjon ja alaline orgkomi- 12,21 (+0,9) 5,82 (+2.0) 10,02 160 56,75 24,55 Viiele alale suutis võistlejad välja panna ainult korral- (-0,2) 28,83 250 45,52 5.29,96 tee. Kogu ettevalmistuse üldjuht oli kauaaegne endine 4365 daja ning üleeelmise aasta mängude võitja V-Maarja. spordikomitee esimees Lembit Aettik. Võistlusi aitasid 6. Risto Rammul SK Los Toros 06.03.1980 Eelmistel mängudel Vinnis 2010 a oli konkurents tihe ja läbi viia „Jõu“ rajooniorganisatsiooni töötajad eesotsas 13,01 (+0,8) 4,78 (+0,9) 9,98 175 59,64 20,22 kuus valda suutsid 5 ala võistkonnad välja panna. Kah- direktor Olev Raudsepaga. Kõik tegid seda tööd tasuta. (-1,7) 28,26 290 34,54 5.13,33 juks oli sellel aastal aga olukord kardinaalselt muutunud Tänu tugevale eeltööle olid mängud osavõturohked 4247 ja võistluspinget sisuliselt polnudki. Täielikult jäi kõrvale ning konkurents parema koha nimel pingeline. Mängud 7. Timo Nieländer 4025, 8. Arvo Püvi 3890, 9. Andrus Stimmer Haljala, ainult ühe ala tegi kaasa kolm ja kaks ala samuti olid aasta spordi tippsündmus rajoonis. Seetõttu soo- 3749, 10. Alo Põldmaa 3604, 11. Rait Kuusk 3469 12.Rainer Tops kolm valda. Üheks vähese osavõtu põhjuseks oli kindlas- 3354, 13. Mihkel Mager 3144, 14. Koit Põldmaa 3005, 15. Lehar vitus tänastele korraldajatele. Ettevalmistustega tuleb ti halvasti valitud aeg. Samal nädalal toimusid veel vaba- alustada varakult, tehes seda põhjalikult. Kaasata tuleb Rannamets 2965, 16.Rait Kasterpalu 2931, 17. Lauri Senjes2863 riikliku tasemega jalgrattakross Tamsalus, 24. Tudu triat- 18. Kaupo Margusonov 2347, 19. Märt Puusepp 2281, 20. Tanel Einaste igas vallas ja linnas olemas olevat aktiivi. Omavalitsusi 1843, 21. Jaanus Mutli katkestas (1538). lon ja SK LOS TOROS ühepäeva kümnevõistlus Rakveres. on ainult 15, kõikjal on olemas ka inimesed, kes inimeste Mängude põhialal kergejõustikus võitis Rakvere kehalise arendamise eest tasu saavad, seega peaks tule- Peakohtunik: Rein Tops linn V-Maarja ja Vinni ees. Eelmise aasta Eestimaa su- musi hoopis lihtsam saada olema kui vanasti. Korraldaja: SK Los Toros vemängude 3. koha omanik Tamsalu pidi leppima 4. Koht: Rakvere staadion kohaga. Siin oleks küll vaja naabritelt midagi kasulik- Rein Tops ku õppida. Olematu konkurentsi tingimustes osales ainult 8 valda, meilt startis ainult tubli kolmeliikmeli- Tünnisõit ne naiskond. Kuhu küll mehed jäid? Evelyn Himma võitis nooremate veteranide vanuseklassis esikohad 18.augustil 2012 Soomes Kuusijärvil toimunud Soome meistrivõistlustel 100 m, 800m ja kauguses, kus edu järgmise ees oli 1.32. tünnisõidus võitis Tamsalu valla teatevõistkond -Raigo Paimre, Kersti Sirly Tiik võitis kuulitõuke tulemusega 11.04, edu järg- Pärnamägi, Krista Lepik ja Järvo Vildersen. mise ees koguni 4.45. Noortest oli Ketter Kõre kuulis Kersti Pärnamägi tuli Soome meistriks naiste klassis, Kersti Pärnamägi koos (10.65) teine. Võiskonnaarvestusse läks aga 20 tulemust. Krista Lepikuga tuli Soome meistriks kahetünnis, Raigo Paimre võitis II Meie kõige edukam ala oli orienteerumine, kus viie koha meeste klassis. Fotol all (Toomas Uudeberg) võidukas teatevõistkond. parema võistleja punktid olid Kadrinaga võrdsed ja alles 6. ja 7. koha saavutanud Aare Limberg ja Neeme Mal- Võistkonna esindaja ja autojuht va punktid kindlustasid võidu Tamsalule. Meie eduka- Toomas Uudeberg maks oli Martin Himma esikohaga noorte klassis, 2. koha said oma klassides Evelyn Himma ja Maire Limberg, 3. koha Merike Mets. Kalev Sirge oli oma klassis neljas. Meeste võrkpallis, kus osalejaid oli kaks, kao- tati V-Maarjale ja saadi auhinnaline teine koht. Tänavakorvpallis (5 võistkonda) said kaksikvõidu V-Maarja mehed Kunda ees. Samuti kahe võistkon- naga väljas olnud Tamsalule jäid ülejäänud kohad. Koondarvestuses jäi Tamsalu korraldajate järel 2. 43 punktiga, 3. oli Laekvere 40 p, järgnesid Vin- ni, Rakvere linn, Kadrina, V.Nigula, Rakke, Sõme- ru, Vihula, Kunda, Rakvere vald, Tapa ja Rägavere. Meeldiv oli juhendist lugeda, et jätkatakse Viru Mängu- de traditsiooni, kuid ebameeldiv tunnistada sisulist läbi- kukkumist. Viru mängud toimusid 1974 – 1993 kolmes tugevusgrupis. Esimeses ehk meistriliigas võistles 8 tu- gevamat majandit ja 8 paremat ettevõtet. Nende hulgas olid Tamsalu EPT, Tamsalu TERKO ja Põdrangu sov- hoos. Arvesse läksid eelmise aasta tootmistulemused, TAMSALU AJALEHT 8 Õnnitleme !

Erna Rannik 91 Loreida Rossmann 90 Salme Virks 90 Ermina Dikovitš 88 OÜ MARTEX KOPAD Tiiu Jesse 87 Maria Saar 87 • KAEVETÖÖD LAADUR-EKSKAVAATO- Valve Elmest 87 RIGA Margarita Kirsip 86 Leontine Ränk 86 • KAEVETÖÖD MINIEKSKAVAATO- Antonina Avloi 86 RIGA Helju Ainsar 86 • VEE- JA KANALISATSIOONI- Muza Arsenovitš 85 TRASSIDE EHITUS Ellen Puhasmägi 85 Niina Hoolma 84 • VEOTEENUS KALLURIGA Lembi Kivimäe 84 Eduard Veepere 84 • TÕSTETÖÖD MADELKRAANAGA Lembit Kasekamp 83 Vilma Grauen 83 • PLANEERIMISTÖÖD Niina Keiv 83 Anna Miil 83 Info: www.martexkopad.ee Niina Vainjärv 82 e-mail: [email protected] Tatiana Medzhidova 82 tel: 56488916 Helvi Tali 81 Heljo Palm 81 Mihkel Õun 80 Ella Pajur 80 Osvald Erin 75 Lembit Mikiver 75 ON SÜNDINUD: Galina Zakirova 75 Asta Jaansen 75 Elvi Eesmaa 75 KARLOS KÜBARSEPP 30.07.2012 Valentina Kolpakova 75 Vaike Kubjas 75 REENA TAMME 31.07.2012 Leila Kuustik 75 MARTEN PÄRNA 03.08.2012 Lembit Okka 70 Aiu Pakk 70 MOISEI ZEMSKI 08.08.2012 Elve Riks 70 GENNADI MALÕŠEV 11.08.2012 Maie Klemm 70 Autoremont Ülle Leimann 70 Gennadi Puhhov 65 Aadu Jaansoo 65 Mälestame kauaaegset meeskonnakaaslast Rehvide müük ja paigaldus Rein Eenmäe 65 (Müügil Vallai taastatud rehvid) Ene-Helene Orren 65 Heino Lepajõed Auto- ja majaklaaside kiletamine Hirja Karu 65 toon-ja turvakiledega Galyna Ketova 65 27.11.1932 - 29.07.2012 Eha Ringinen 60 Autoklaaside müük ja paigaldamine. Anatoli Rjabov 60 ja avaldame sügavat kaastunnet omastele. Arno Lindeberg 60 Klaasikindlustuskahjude käsitlus. Tamsalu võrkpalliveteranid Müügil suur valik autoakusid.

Tule õppima inglise keelt! Asukoht Uudeküla Tamsalu vald Tamsalus alustab 20.septembrist inglise keele kursus Avatud E-R 08.00-17.00 kesktasemele. Koolitus toimub neljapäeviti Tamsalu L.P Kokkuleppel vallamajas kell 18.30-20.00. Kursuse maht on 30 On lahkunud akadeemilist tundi ning selle maksumus on 60 eurot. Tel 5222511 Hind sisaldab õppematerjale. Info ja registeerimine kuni 10.septembrini tel. 55661419. HEINO LEPAJÕE 27.11.1932-29.07.2012 VAIKE KERT 09.01.1925-17.08.2012 SINAIDA KING 21.02.1932-17.08.2012 VAIKE KUKK 12.01.1929-22.08.2012 AINO PAJO 30.09.1929-29.08.2012

Valmistame hauakive- ja plaate. Teostame ka kalmistutöid: lisame puuduvad nimed, puhastame, värvime, paigaldame ka hauaääriseid jne. TAMSALU AJALEHT Kontakt: Ants Tedrekull 511 4835, Tamsalu Vallavalitsus, [email protected] Tehnika 1A, 46107 Nikolai Sereda 5672 7134. tel. 3228431 Toimetaja Ain Aasa tel. 3293888, gsm 53339749 e-post: [email protected] Toimetaja vallamajas teisipäeviti 15.00 - 16.00 Kaastööd oodatud 20. septembrini soovi- tavalt meilile. Järgmine leht jõuab lugejani septembri lõpul. Trükikoda Trükis, Trü- kiarv 1700. Levitatakse tasuta valla side- jaoskondade kaudu, numbrid saadaval ka vallamajas. Leht on üleval valla kodulehel.