Karksi Valla Infoleht • Nr. 6 (174) Juuni 2010 •

• Karksi valla infoleht • Nr. 6 (174) Juuni 2010 •

Edimene mulgi TULGE MULGI PEOLE! Karksi ordulinnuse päev laulu- ja tansupidu Mede oma Mulgi Pidu om viien- mulkest om tekkinu. Nõnna teap iga 10. juulil demel jaanikuu päeväl Karksi lossi- eestlane ütelde, miuke üits õige 10–18 Käsitöömeistrite laat „MULGI PIDU 2010” mägeden. mulk om: et ta om tüükas, ihne, ri- 10 Päeva avamine Mede murdekiilen om kõneldu kas, kange, isetäädlik... 10.15 Esineb tantsurühm Samm sassis om 5. jaanikuu juba mitmit sajandit ja nimigi mede- Mulgimaa om kigepäält mede 11 Ansambli Heinavanker kontsert Peetri kirikus päeväl Karksi le pandu juba üleiilmise aastasaja se- mulgi kiil, mis meid tõistest eriste. 12 Seljamaa kohvriteater Lossimägeden hen. Ilmselt es ole neil aigel mulgi Siitõttu om mulgi kiilt vaja oida ja 13 Päeva juhid etlevad paremaid palu Švejki • Rongkäigu kiilen midägi iseärälikku ja ärkamis- rohkemp kasute. Vaja oless, et Mul- juhtumitest hakatus kell 17 aal olli medel Eesti asja vaja üten- gimaal asuve kooli võtass rohkemp 13.30 Ansamblilt Zurba Ukraina rahvalaulud Nuia keskplatsi kuun aada, et oma pidu uness peris õpetede Mulgimaad ja mulgi kiilt. 14 Päeva juhtidelt reklaamide paroodiad ja sket- päält. Kontsert ää. Vahepääl om aga ollu mitmit Selles peass ka lähiaal valmis saama šid elust enesest kell 18 muutusi. Osa mulke küüditeti, mõ- Mulgi Kultuuri Instituudi tellitu õp- 14.30 Esineb ansambel Tuulepuu • Lõpun tee- ne läitsive esi suurempesse linna ker- petüki ja sõnaraamatu. Sel aastel om 15.00 „Ühiselt ja ürgselt”: Karksi, Mõisaküla, Ka- ve simmanit Unt- gempet elu otsme. Vohanu kollek- edimest kõrda ellu kutsut eräldi mara ja Halliste noortelt ühine kava, milles saku ja oma pilli- tiivne põllumajandus tõi medele ini- Mulgi kultuuri ja kiile rogramm kul- rahvamuusika on miksitud tänapäeva (tants, mehe mesi igält puult — Harjust ja Saarest. tuuriministre puult, iki et mulgi kiil muusika ja multimeedia) Ja nõnna om lännugi, et igäpäevät- säiliss. 15.30 Soojendusvõistlused publikule Sissepääsu jaoss peass üten võtme 50 ja latse 25 selt kodun mulgi kiilt es kõnelde ja Edimene asi, midä me kohe tetä 16 Karksi ordumeistri valimised ruuni. uulitsa päälgi kuulep sedä arva. Lau- saa, om tulla kigepäält Mulgi Pidus- 17.45 Autasustamine sa kadedas tiip, ku käit setusid või se viiendemel jaanikuu päeväl — Siit alates sissepääs piletiga 30 krooni Toeteje: Mulgimaa Arenduskuja rogramm LEA- võruksit kaeman, sääl kandin om kulleme ja vaateme, ku iluss om me- 20 Kontsert Kaunimate Aastate Vennaskonnalt DER, Mulgi Kultuuri Instituut, Eesti Kultuurkapi- oma kiil parempini inimeste suhun. de oma kiil. Kes viil vähegi mõistap 21.30 Tantsuks ansambel Pasadena tal, Kultuuriministeerjum, Karksi, Halliste, Paistu, Kui me akkame mõtleme, mis mulgi kiilt, peass sedä ka tõistege ja- 1.30–4.00 Disko Hummuli, Põdrala, Pärsti, Helme, Tarvastu ja Ab- tuu Mulgimaa om, siss om nii müü- game. Võistlused täispuhutaval takistusribal (25×5 m) ja ko- ja vald, Tõrva ja Mõisaküla linn di ja arusaama, mis pika aa pääle Malingu Arvo duloomade näitus

need 25 õnnelikku talgulist, kes sõi- davad Valgeranna seiklusparki. Sõnumeid Tänan gümnaasiumi ja spordikooli nimel kõiki neid, kes nõu ja jõuga aitasid kaasa talgute ettevalmistami- sele, ning talgulisi, kes leidsid aega ja tahtmist üheskoos tööd teha. Loodan, Kevadtormine et terviserada leiab veelgi enam kasu- pühapäev tamist ning seda on edaspidi tänu tehtule lihtsam hooldada. 16. mail külastasid Karksi-Nuia Leo Liiber noored kotkad ja kodutütred kaitse- väe suurõppusel „Kevadtorm 2010” osalevat Scoutspataljoni. Uue kontsertklaveri Esmalt sõitsime kokkulepitud kel- esmaesitluskontsert laajal Mäeküla karjääri, kuhu oli püs- titatud Scoutspataljoni välilaager. Sa- Karksi valla kultuurikeskusel on mas läheduses paiknes kompanii hea meel, et mitme aasta töö ja pal- suurune üksus Läti Vabariigist. Mõle- jude heade soovitajate ning toetaja- ma üksuse roll kevadtormi õppusel te kaasabi on toonud lõpuks meie oli imiteerida vaenlast teistele kevad- saali kauaoodatud kontsertklaveri tormil osalevatele kaitseväe lahingük- Kawai. sustele. Uut klaverit saab näha ja selle he- Lastele ja kaasas olnud lapsevane- lisid kuulda 11. juunil kell 18 algaval matele pakkus välilaagris elevust esitluskontserdil. Sellel esinevad noo- maskeervõrkude ja kuuseokstega red, kes alles oma õpinguid on alus- maskeeritud lahingutehnika. Järgne- tanud, ja ka oma ala tippinterpreedid. nud tervituskõnes ütlesid sõdurid, et Publik saab näha ja kuulda, kuidas neil on rõõm olla tagasi Viljandimaal. õppides ja aastaid harjutades jõutak- Nimelt loodi tänasele pataljonile ni- se suurtele lavadele. Meie palve kont- me andnud Scoutspataljon Viljandis • Karksi valla noorkotkad ja kodutütred Pasi soomuki taustal. MEELIS EELMAA foto serdil esineda on vastu võtnud Eesti 21. detsembril 1918 Eesti Vabariigi Muusika- ja Teatriakadeemia rektor kaitseks. Praegu asub see üksus Pal- Setomaa leelopäevale, Tartumaa tral- Soovime kõigile meie õpilastele ja ha, siis hakati varakult vahendeid ot- professor Peep Lassmann. diskis. lamile, Võru folkloorifestivalile, Pär- nende vanematele ilusat suve. Koh- sima. Jaak Israeli kirjutatud projektist Kontserdile järgneb sündmusele Erinevalt teistest väeosadest koos- numaa pirandile ja pealinna päevale. tumiseni maalilaagris ja sügisel! „Vanast aiamaast terviserada“ saadi kohane kohvilaud. neb kogu isikkoosseis üleajateenija- Maapäevad võimaldavad paljudel Hülle ja Are Haab Tervise Arengu Instituudilt 10 000 Kai Kannistu test ning on 1. jalaväebrigaadi koos- Eesti elanikel festivalist vahetult osa krooni. Vallahoolduse ja Iivakivi seisus olev professionaalse väljaõppe- saada. meeskonnaga sai tehtud eeltöid maga iseseisvaks lahingutegevuseks või- Eestist on festivalile registreeru- Tegimegi ära sinatega ning kang lõuatõmbamiseks Hajaasustuse meline ja kiirreageerimisvõimekuse- nud ligi 2000 osavõtjat. „Teeme Ära” talgutel Karksi-Nuias kokku keevitatud. veeprogramm ga üksus. Jaanuaris ja veebruaris toimusid Tehnika tänava lõpus asuval tervise- Kooli õpilasomavalitsus pani tal- Meile tutvustati pataljonis kasuta- Eesti rühmade ja üksikesinejate üle- ja suusarajal ning kooliümbruse ko- gulised kirja ning talgutöödest ja tal- Hajaasustuspiirkondades asuva- tavat relvastust, välilaagri korraldust vaatused seitsmes regioonis, kus kuns- ristustöödel osales 76 inimest. 66 õpi- gulistest kokkuvõtteid tehes selgus, tele majapidamistele saab taotleda ja logistilisi elemente, mis on vajali- tinõukogu vaatas üle, analüüsis ja last ja 10 täiskasvanut olid jaotatud et peaaegu igast klassist oli keegi tal- toetust kaevude, joogiveetorustike ja kud üksuse toimimiseks. Külastus- hindas 119 rühma ning 10 üksik- kuueks töörühmaks. gutel. Täies koosseisus olid töörüh- kaevumajade ehitamiseks ning kae- päeva lõpetasid Pasi soomukite tut- esineja festivalikava. Esituste sisulise Kõik sai alguse sellest, et kool ka- made juhtidena ametis kehalise kas- vude tehniliste seadmetega varusta- vustus ja sõit soomukis. kvaliteedi ja kunstitaseme põhjal rüh- sutas talvel suusarada suusatundi- vatuse õpetajad. Mulla- ja saepuru- miseks. Tänuks toreda külastuspäeva eest mad tarifi tseeriti ja valiti välja pare- deks ning rada kasutavad kohalikud hunnikute juures töötasid minikopad Vallavalitsusele tuleb esitada vor- kinkisid lapsed sõduritele endi joo- mad esinejad festivali peakontsertide- elanikud ja spordikooli õpilased tree- ja lisaks paar sõiduautot järelkärude- mikohane avaldus 9. juuniks. Info on nistatud pildid kaitseväest ja Eesti- le Karksi-Nuias, Pärnus ja Tallinnas. ninguks. Eelmisel aastal sai pool rada ga. Talgulised olid töökad ning tões- valla kodulehel: http://www.karksi. maast. Festival avatakse 9. juulil kell 16 tasandatud ning teine pool otsustati tasid, et suure seltskonnaga suude- ee/?pg=106, samuti telefonil Meelis Eelmaa, Karksi-Nuia Keskväljakul, kus saab tasandada tänavu, millest osa plaani- takse palju ära teha. Kooli kokad hoo- 435 5520. rühmajuht sõna Eesti folkloorinõukogu esimees, ti katta saepuruga. Lisaks plaaniti litsesid maitsva talgusupi eest. Tõnis Laurik „Baltica” kunstinõukogu esimees Ing- kangi lõuatõmbamiseks ja palkidest Kokkuvõtteid tehes selgus, et kõik rid Rüütel. Festivalil osalejad ja pub- pinki kõhulihaste treenimiseks. Kuna plaanitud tööd said tehtud. Enne ko- Taas tuleb lik suunduvad rongkäigus Karksi or- olid ainult head mõtted ja puudus ra- duteele asumist selgitati loosi tahtel Ordulinnuse laat rahvusvaheline dulinnusesse, kus esinevad Eesti folk- algab koos päeva loorirühmad ja kõik väliskülalised. folkloorifestival Peakontserdi kava juhivad Igor Tõnu- avamisega rist ja Angela Arraste. Rahvaste pidu 8.—13. juulini toimub Eestis 23. jätkub simmaniga. Laupäeval, 10. juulil kella 10—18 rahvusvaheline folkloorifestival „Bal- Festivali peakorraldaja on Eesti on Karksi ordulinnuse laat — väljas- tica 2010”. See hoiab kultuuritradit- rahvuslik folkloorinõukogu, rahvus- pool müüre võimalus kaubelda töös- sioonide paikkondlikku eripära ning vahelises kontekstis CIOFF Estonia. tuskauba ja istikutega. tutvustab rahvalaule, -tantse, pilli- Kai Kannistu Korraldajatelt on laadaplatsil telk, muusikat, käsitööd ja rahvarõivaid kus müügipinna rent on 200 krooni nende autentsetes vormides. Väärtus- laud. Käsitöö müügikoha hind on et- tatakse inimkeskset tegevuses osale- Kunstistuudio temaksu korral 50 ja samal päeval 100 mist, mitte välist vaatemängulisust. võtab vastu krooni. Tööstuskauba ja istikute müü- Kõik festivali kontserdid, õpitoad ja gikoha eest küsitakse 150 krooni. simmanid on kõigile huvilistele tasu- uusi õpilasi Registreerumine: kultuurikes- ta. [email protected] või tel 435 5529, Sel aastal on festivalist osavõttu Karksi Noorte Kunstistuudio an- 5198 1363. Kirjapanekul lisada nimi, kinnitanud rühmad Lätist, Leedust, nab teada, et 3.—5. juunini kella 12— telefon, postiaadress, tootevalik ja Soomest, Liivimaalt, Itaaliast, Portu- 17 võtame vastu järgmiseks õppeaas- müügipinna suurus. galist, Mehhikost ja Küproselt. Välis- taks uusi õpilasi. Asume endiselt Kauplejatelt ootame teemakohast külaliste arv on paarsada. Festivali Karksi-Nuias Pärnu mnt 8 teisel kor- riietust (linane hame, keskaegne rõi- pesa on seekord Karksi-Nuia, kust vä- rusel. Samas on avatud ka väike maa- vas, talupojariietus vms). lisrühmad sõidavad maapäevadele — linäitus. • Kunstistuudio õpilased ootavad savitundi. ARE HAABI foto Kai Kannistu KARKSI SÕNA 2 Juuni 2010 KARKSI VALLAVOLIKOGUS 19. mai istungil remont” fi nantseerimiseks, Sudiste Maanaiste Seltsile 87 000 krooni pro- Osa võtsid Andre Aavastik, jekti „Sudiste külamaja katuse re- Hendrik Agur, Katrin Kivistik, Liidia mont” fi nantseerimiseks, mittetu- Klaas, Alli Laande, Heino Luik, Ind- lundusühingule Tuhalaane 36 000 rek Palu, Maire Sala, Enn Sarv, Rai- krooni projekti „Tuhalaane mängu- mo Sarv, Tarmo Simson ja vallava- väljak” fi nantseerimiseks, Karksi- nem Arvo Maling. Puudusid Harri Nuia Rattaklubile 87 000 krooni pro- Kunimägi, Laili Lamp, Leo Liiber ja jekti „Sokaoru terviseraja taastami- Olavi Pilk. ne” fi nantseerimiseks ning noorte- Muudeti valla 2010. aasta eelar- keskuse ümberprojekteerimiseks vet, vähendati vaba aja ürituste 90 000 krooni ja suurendati Karksi- (spordi) kulusid 50 000 krooni võrra Nuia Noortekeskuse eelarvet. ja seltsitegevuse kulusid 30 000 kroo- Otsustati hõivata Metsakülas ni võrra ning suurendati sporditege- vallasasjaks olev Väike-Kirbu elamu vuse kulusid 80 000 krooni võrra. (Kirbumetsa). Vallavalitsusele tehti Eraldati reservfondist Karksi ülesandeks korraldada ehitise hin- Kultuuriseltsile toetust 428 000 kroo- damine ja arvelevõtmine ning mää- ni projekti „Karksi külamaja katuse- rata ehitisele hooldaja. KARKSI VALLAVALITSUSES 3. mai istungil suses suurusega 4841 m² ja 2411 m² Tedre A-13 maaüksuse taastamiseks Osa võtsid Arvo Maling, Jüri Pärsi külas. Kert, Andi Sõmmer, Urmas Suurpuu Otsustati rahuldada 4 korralda- ja vallasekretär Inge Dobrus. Puu- tud jäätmeveo tingimuste muutmise dus Ly Laanemets. taotlust ja 1 mitteliitumise taotlus. KATRIN VEEVO foto Eraldati Karksi Kultuuriseltsile 100 000 krooni projekti „Karksi kü- 24. mai istungil • Comeniuse projekti kohtumisel Poolas kogunesid osalenud riikide delegatsioonid ühispildile. lamaja katus” kaasfi nantseerimiseks; MTÜ-le Tuhalaane 4056 krooni pro- Osa võtsid Arvo Maling, Jüri puudutav sõnastik kõigis viie riigi jekti „Tuhalaane mänguväljak” kaas- Kert, Andi Sõmmer, Urmas Suurpuu Comeniuse projektikohtumised keeles. fi nantseerimiseks; Sudiste Maanais- ja vallasekretär Inge Dobrus. Puu- August Kitzbergi nimelise Güm- nerkooliga, mis on võõrkeelte kalla- Mitme riigi õpilased leidsid oma- te Seltsile 115 000 krooni projekti dus Ly Laanemets. naasiumi Comeniuse koolide koostöö kuga gümnaasium. Õpilased asuvad vahel kiiresti kontakti, kusjuures tar- „Sudiste külamaja katus” ja 20 000 Karksi Vallavalitsus, tegutsedes esimene projektiaasta on lõppemas. seal õppima alates kaheksandast klas- vilik oli võõrkeeles suhtlemise koge- krooni projekti „Sudiste külamaja AS Iivakivi üldkoosolekuna, kinni- Pärast partnerite esimest kohtumist sist ning nad võivad õppida vähemalt mus. Külastasime partnerkooli, mis remont” omaosaluse katmiseks ja tas aktsiaseltsi 2009. majandusaasta möödunud aasta oktoobris Türgis on kolme võõrkeelt. Kooli pääseb läbi on umbes 100 õpilasega põhikool. Karksi-Nuia Rattaklubile 20 000 aruande ja otsustas jätta jaotamata toimunud veel kaks: mullu 6.—11. katsete emakeeles ja matemaatikas. Meie Poolas viibisime ajal algasid krooni projekti „Karksi-Nuia Soka- kasumi summas 74 140 krooni. detsembrini Bulgaarias ja tänavu Poola kohtumisel osales õpilasi seal suured üleujutused. Meid otse- oru terviseraja taastamine” kaasfi - Otsustati esitada volikogule 16.—22. maini Poolas. Eestist, Bulgaariast ja Poolast. Meie selt see ei puudutanud, kuigi asusime nantseerimiseks kinnitamiseks Karksi valla 2009. aas- Bulgaaria töökohtumisel Slivenis koolist sõitsid kaasa projektitööga kõrgendatud ohu piirkonnas Lõuna- Moodustati ehitiste ja rajatiste ta majandusaasta aruanne. käisid Jüri Eesik, Meila Israel, Lea seotud õpetajad Salme Allik, Jaak Is- Poolas Jasłos. Nägime jõgesid, kus ve- väärtuste hindamiseks komisjon Eraldati alla eelarvest Kert Va- Leppik ja Katrin Veevo. Projekti ko- rael, Meila Israel, Virve Jassik, Lea si oli tunginud üle kallaste. (esimees Urmas Suurpuu ning liik- rikule 10 000 krooni Itaalias moto- haselt tutvustasime seal meie kooli- Leppik ja Katrin Veevo. Tegime ette- Mõlemast kohtumisest nii Bulgaa- med Eha Vene, Margus Hütt ja Tõ- krossi treeninglaagris osalemisega süsteemi individuaalset õppekava. Ka kande vahepealse tööperioodi tule- rias kui Poolas jäävad meile meelde nis Laurik). seonduvate kulutuste katmiseks, partnerkoolid tegid oma tööst ette- mustest ning kokkuvõtte esimesest eelkõige soojad, sõbralikud ja töökad Määrati projekteerimistingimu- spordiklubile Cosmos 25 000 krooni kande. Peeti õpilaskonverents kooli- projektiaastast. Kaheksanda klassi inimesed. Järgmine kohtumine on pä- sed suvemaja projekti koostamiseks Karksi valla maastikujalgratta mara- vägivalla teemal, millest võtsid osa õpilased Kärt Leppik, Elerin Loit, rast suvevaheaega oktoobri alguses Leeli külas Maie kinnistul ja anti ehi- toni ja jalgratta maantesõidu korral- Saksa, Türgi, Poola ja Bulgaaria õpi- Klaid Melnikov, Kaari Talvet ja Katre Eestis. tusluba. damiseks, MTÜ-le Aerobike Cycling lased. Vokk võtsid osa ühise sõnastiku koos- Katrin Veevo, Anti kirjalik nõusolek sauna Agency 15 000 krooni EMV jalgratta Tutvusime lähemalt sealse part- tamisest. Sügiseks valmib koolielu õpetaja, projekti koordinaator püstitamiseks Puritse kinnistule maantesõidu korraldamiseks, MTÜ- Metsakülas. le Mulgimaa Elu Edendamine 5000 Anti ehitusluba OÜ-le Jaotus- krooni Karksi vallas Mulgi maratoni GÜMNAASIUMIHARIDUS MEIE VALLAS võrk rajatise „Kulli talu liitumis- korraldamiseks ja 5000 krooni Kark- Suured ümberkorraldused güm- samuti pole jõus vahepeal jutuks ol- ainete süsteem ja muuta nende and- ühendus” rajamiseks Tuhalaane kü- si vallas noortetriatloni korraldami- naasiumihariduse andmises Viljandis nud koolipiirkondade moodustami- mine paindlikumaks nii, et lapsed las ja OÜ-le MetEst Metall tootmis- seks, MTÜ-le Karksi Tehnikaspordi- ja Haridusministeeriumi arutelud ne ja gümnaasiumilubade jagamine. saaksid õppida paljusid arendavaid hoone laiendamiseks Metalli kinnis- klubi 20 000 krooni EMV motokros- koolihariduse ümberkorraldamise va- Seega riigi sundi gümnaasiumihari- aineid. tul Kõvakülas ning kasutusluba OÜ si etapi korraldamiseks 5. juunil Ain- jadustest on pannud nii mitmegi val- duse ümberkorraldamiseks maakon- Kuidas aga mitte kaotada orientii- Jaotusvõrk omandis olevale rajatise- jas, jalgpalliklubile Karksi 3000 kroo- lakodaniku küsima, mis saab meie nas ega ka väiksemates kohtades ri baasainete õpetamisel? Kuidas kas- le „Koidula talu liitumisühenduse ni Karksi vallas lahtiste MV jalgpal- August Kitzbergi nimelisest Gümnaa- praegu pole. vatada oma põhikoolis lapsed nii, et ehitustööd” Ainja külas. li, Tuhalaane 8. Kirikumäe jooksu siumist. Suurim põhikooli osa maakonnas nad oleksid huvitatud gümnaasiumi- Anti Linda Torrimile nõusolek ning 12. vabariikliku „Põrsaturniiri” Alustuseks tuleb öelda, et kool kui väljaspool Viljandit on August Kitz- haridusest ja selle omandamisest just ajutise ehitise püstitamiseks Pärnu korraldamiseks, MTÜ-le Karksi asutus ja selle hoone kuuluvad valla- bergi nimelises Gümnaasiumis. Meil Karksi-Nuias? See kõik on uue kooli- mnt 20 kinnistule Karksi-Nuias ku- Racing Team 4000 krooni Eesti kari- le, mis tähendab, et muudatusi seo- käib põhikoolis niisama palju lapsi juhi ja tema meeskonna töö. Omava- ni viieks aastaks (2. maini 2015). kasarja ja sügise MMM motovõistlu- ses gümnaasiumiga saab teha ainult kui Halliste, Abja ja Mõisaküla koolis litsus on selles alati toeks. Otsustati korraldada kirjalik se osalemisega seonduvate kulutus- vallavolikogu otsuste ja muidugi ka kokku. Gümnaasiumi osas on piisa- Karksi-Nuias on gümnaasiumiha- enampakkumine hoonestusõiguse te katmiseks. Veel eraldati valla eel- riigi seadusemuudatuste alusel. valt õpilasi, et tagada töö jätkumine, ridust antud 1957. aastast alates ning seadmiseks kinnistule Kalda 4b arvest Karksi-Nuia Tulekaitse Seltsi- Aasta tagasi propageeris Haridus- mis aga siiski ei anna meile võimalust praegune vallavolikogu ja -valitsus Karksi-Nuias vastavalt Karksi Valla- le 20 000 krooni seltsi autode ja hoo- ministeerium põhikoolide ja gümnaa- jääda ooteasendisse. seisavad selle eest, et see jätkuks ka volikogu 21. aprilli otsuse nr 55 tin- nete korrashoiuks, garaažide renti- siumide lahutamise ideed. See on tä- Teada on, et riiklike õppekavade edaspidi. gimustele. Pakkumiste esitamise miseks ning küttepuude ja kivisöe naseks põhikooli- ja gümnaasiumi- muudatused seavad koolidele uued Arvo Maling, tähtaeg 10. juuni 2010 kell 14. varumiseks. seaduse muudatustest välja võetud, ülesanded. Vaja on luua uus valik- vallavanem Anti MTÜ-le Aerobike Cycling Otsustati rahuldada 17 korral- Agency luba jalgrattavõistluste datud jäätmeveo tingimuste muut- „EMV jalgratta maanteesõidus” kor- mise ja 5 korraldatud jäätmeveoga 85 aastat ametiõpet Tihemetsas raldamiseks 25.—27. juunini ning lu- mitteliitumise taotlust. Ametiõpe Tihemetsas (Voltvetis) 1995. aastal taastati Tihemetsas tab kaasa kokkutuleku paremale kor- ba samadel kuupäevadel kella 10-st Määrati toimetulekutoetus 39 sai alguse juba esimese Eesti Vabarii- metsanduslik õpe. Teise poole koolist raldamisele. 100 krooni tasuda arvel- kuni võistluspäeva lõpuni liikluse taotlejale kokku 63 685 krooni, ühe- gi aegu, kui 1925. aastal alustas tööd moodustasid jätkuvalt mehaanikaga dusarvele nr 10220112114010 MTÜ Ti- sulgemiseks Karksi-Nuias Keskväl- kordne sotsiaaltoetus 10 abivajajale Voltveti Metsakool. Metsnike koolita- seotud erialad. Endiselt õpetati tütar- hemetsa Vilistlane ja selgitusse mär- jakul ja Rahumäe tänava alguses. kokku 8500, lasteaia toidutoetus 8 misega algas metsandusliku haridu- lastele raamatupidamist ja sekretäri- gi märgusõna „kokkutulek” ning Eraldati valla 2010. aasta eelar- lapsele ja laste õppekäigu toetus26 se andmine Eestis. tööd. kindlasti oma nimi ja lõpetamise aas- vest Viljandimaa Omavalitsuste Lii- lapsele. See ajajärk kestis 1959. aastani Viis aastat tagasi, 2. juulil 2005 jät- ta, tüdrukud ka kooliaegne nimi. dule liikmemaksu tasumiseks ja maa- Kiideti heaks hajaasustuse vee- ning sel ajavahemikul lõpetas Voltve- tis 1662 vilistlast oma nime ja aadres- Sponsortoetust üle kandes lisa oma kondlike ühisürituste korraldamiseks programmi aruanne tööde kohta Lil- tis kooli ligi 1300 metsamajanduse ja si Tihemetsa. Neile lisaks olid kohal nimi, lõpetamise aasta ja märksõna 225 000, Mulgi Kultuuri Instituudile li küla veetrassi rekonstrueerimisel -tööstuse spetsialisti. Kuigi 1959. aas- paljud, kellele nime kirjutamine ei „sponsor“. liikmemaksu tasumiseks 40 000 ja ja Sudiste külas Kõdara kinnistul. tast algas Tihemetsas uus ajajärk, jät- tulnud sõpradega kokkusaamise juu- Oodatud on head mõtteid ja soov Mulgimaa Arenduskojale liikmemak- Määrati projekteerimistingimu- kus metsandusainete õpetamine vä- res meelde. Ka meie vallas elab ja töö- abistada. su tasumiseks 14 016 krooni. sed keskküttesüsteemi projekti koos- hesel määral veel 1962. aastani. tab palju endisi Tihemetsa kooli vilist- Jälgi kodulehte www.tihemetsa. Tunnistati nurjunuks vallavalit- tamiseks Leeli külas Maie kinnistul. Teine ehk mehhaniseerimise aja- lasi. Teid kõiki ootab Tihemetsa koh- ee. Lisanduvad päevakavad ja plaa- suse konkurss „Tantsivad mulgid”. Anti ehitusluba üksikelamu järk kestis 1995. aastani. Sel ajal sai tuma. nitavate ettevõtmiste info. Otsustati sõlmida Sudiste Maa- püstitamiseks Milko kinnistule Tuha- siin tehnikmehaaniku diplomi roh- MTÜ Tihemetsa Vilistlane kutsub Info: Erna Gross (tel 5341 4426, er- naiste Seltsiga koostööleping Sudis- laane külas, kirjalik nõusolek Laine kem kui 5000 noormeest. Samal ajal kõiki Tihemetsa tehnikumis õppinuid [email protected]) või Kai- tes infopunkti teenuse osutamiseks Templile rajatise „Veetrass ja kanali- koolitati Tihemetsas tütarlastest raa- ning endisi ja praeguseid õpetajaid re Piiroja (tel 5695 4275, kairepiiroja@ Teeääre kinnistul külamajas kuni 31. satsioonitrass koos septikuga” raja- matupidajaid ja sekretäre-asjaajajaid. laupäeval, 3. juulil kell 11 Tihemetsa hot.ee). detsembrini 2016. miseks Nurmeotsa kinnistule Hir- Kahtlemata olid need aastad kõige kooli vilistlaste kokkutulekule. Ants Kalam, Tagastati täiendavalt riigi taga- mukülas ning kasutusluba rajatisele suurejoonelisemad Tihemetsa tehni- Registreeru aegsasti, seda kinni- Tihemetsa Sovhoostehnikumi varamaast 7252 m² kahes katastriük- „Lilli küla veevarustus” Lilli külas. kumi ajaloos. tab osavõtutasu maksmine ja see ai- vilistlane PILLIMEESTE PÄEV LILLIS 8. mail olid Lilli külamajja kutsutud kõik Meil kõigil oli võimalus kuulda Majori külapillimehed ja ka need, kes oskavad pil- Ööbiku, Milvi Kallaste helisevat häält. Ema- lidest helisid välja võluda. depäeva puhul esitas ta südamliku laulu Pidu algas „Pillimeestepäeva lauluga”, mil- emast. Estraadipalasid esitasid Merike ja Jü- le esitasid Boris Takk ja Malle Ereline koos an- ri Tamtik. sambliga Lustipill. Meeldiva üllatuse valmis- Kõik esinejad teenisid auga välja publi- tas meile Margus Põldsepp, kellega koos tulid ku sooja vastuvõtu ja vägeva aplausi. meile külla Rootsi Sollentula Kulturskola noo- Tänavune pillimeeste päev oli meile natu- red muusikud koos õpetaja Christina Frohmi- ke ka kurb, sest meie hulgas pole enam oma ga, Viljandi Muusikakooli õpilased ja Karksi- küla pillimeest Ervin Soosaart. Tema meenu- Nuia Muusikakooli ansambel Tuulepuu, lisaks tamiseks mängis Tuulepuu „Ukuaru valssi”. veel mõned vahvad noored pillimehed. Suur Tänan Elmi Rulli, Hille Muskat ja Meri- elamus oli kuulata külalisesinejaid, samas nau- ke Soovikut, kes olid katnud maitsva suu- tisime ka külapillimeeste etteasteid. pistelaua. Pillimeeste päeval mängiti lõõtspilli, Suur rõõm oli näha saalitäit muusikahu- akordioni, balalaikat, viiulit, kannelt, kont- vilisi. Rõõmsa jällenägemiseni tuleval aastal! • Pillimeeste päeval Lillis, esireas on külalised Rootsist. MALLE ERELISE foto rabassi, klaverit, kitarri ja jauramit. Malle Ereline Juuni 2010 3 KARKSI SÕNA

KARKSI LASTEAIA ERI Lasteaed tähistab 65. sünnipäeva Lasteaia kroonikaraamatus on kir- Vaadates ajas tagasi, näeme laste- jas, et 1. juunil 1945 alustas tööd las- aiatöö pidevat arengut. Kõik juhata- teaiarühm vene kiriku vastas olevas jad koos personaliga ning kohaliku koolimajas. Personali kuulus neli ini- omavalitsusega on arendanud asu- mest, juhataja oli Ekseenia Sillari. Su- tust vastavalt vajadustele ja võima- viti oli lapsi rohkem, koos käisid ka lustele. Eesmärk on olnud muuta õp- nooremad koolilapsed, seda nimeta- pe- ja kasvatustöö sisu ja olmetingi- ti mängumuruks. 1947. aastal koliti mused paremaks ning selle ajajärgu Tartu tänav 22 asuvasse hoonesse, mis nõuetele vastavaks. kohandati lasteaiaks juhatajate Alvii- Püsiv töötajaskond on läbi elanud ne Tammloo, Hilda Eero ja Leida kõik mured ja rõõmud, mille on kaa- Hommiku eestvedamisel. Toimis täie- sa toonud töö niisugusel tundlikul • Karksi-Nuia Lasteaed sai endale ilusa maja 2006. aastal. RAUL LOIDI foto lik naturaalmajandus: kasvatati puu- põllul, nagu on seda töö lastega. ja köögivilja ning peeti lehma. Kõik, 2009/2010. õppeaastal on jätkunud mis kasvatati, läks laste toidulauale. 125 lapsele hoolt ja armastust 32 tore- 1956. aastal juhtisid üksteise järel da lasteaiatöötajaga igaks päevaks. Meie maja valss lasteaeda Liis Juhari, Lille-Astra Ar- Lasteaed on osalenud nii maakondli- Meil on üks maja, kus on raste ja aasta lõpust kuni 1969. aasta- kes – oleme tervist edendav lasteaed me sõbrad — ni Leida Karon. 1960. aastal suunati — kui ka kohalikes projektides, see lasteaed kaunis on see. lasteaeda eriharidusega kasvataja El- on mulgi kultuuri ja keele tutvusta- Naeru ja päikest, suuri ja väikseid vi Tugevus, kes töötas hiljem ka me- mine. Õppe- ja kasvatustöös on os- toob siia majja tee. toodikuna. Läbi aastate kõige staaži- kuslikult kasutatud Karksi-Nuia kau- kam lasteaiatöötaja Leida Hunt oli nist loodust ja seal leiduvaid loodus- Tibud ja Piilud, Kiisud ja Jänkud, majandusjuhataja lasteaia algusaas- radasid, kus korraldame niinimetatud Mõmmid ja Oravad ka. tatest kuni 1991. aastani. õuesõpet. Alates 2005. aastast on las- Meile siin meeldib, olla siin hea, Põllumajanduskoondis laienes ja teaed osalenud ülevabariigilises kesk- muinasmaaks meile on ta. Nuia alev kasvas ning juurde tuli ka konnaprojektis „Ökokratt”. lapsi. Ehitusalase haridusega Karl Lasteaiaõpetajad on teinud head Meil on ka tädid, kes naeratavad Kotsar projekteeris senisele hoonele tööd loodusraja mapi koostamisel hommikul, kui saabume. juurdeehituse, mis valmis 1962. aas- Karksi rühmas ja loodusraja õppeﬁ l- Õhtul, kui läheme, nad lehvitavad tal. Selle alumisele korrusele paiguta- mi valmistamisel Karksi-Nuia rühma- homme, et kohtuda taas. ti aiarühm ja vana maja jäi lastesõi- des. Lastel on ideaalne võimalus tut- meks, mis muudeti varsti ööpäeva- vuda köögi ja toidu salapärase ja hu- Lapsevanem seks ja kasutusele võeti hoone teine vipakkuva maailmaga selleks otstar- Eyve Vallas (2010) korrus. 1963. aastal anti lasteaed EPT beks ehitatud laste õppeköögis, sü- Nuia osakonna haldusesse. Varem oli vendatult saab tegelda kunstiga. lasteaed olnud Viljandi ja Abja hari- Lasteaial jätkub koostööpartne- • Karksi-Nuia lasteaiahoone vanas osas oli lasteaed 1947. aastast, uuem dusosakonna alluvuses. reid ja sõpru. Lapsed käivad tihti osa ehitati 1962. aastal. MAIRE TORIMI foto 1965. aastal oli kasvatajaid ja õde- koos õpetajatega kultuurikeskuses ja Laste ja lapse- kasvatajaid kümme, peale selle veel raamatukogus. Hea koostöö on spor- abistav personal. Majas oli 11 ahju, di- ja muusikakooliga ning head sõp- vanemate arva- puuküttega pliit ja pesuköök. russuhted kõigi Lõuna-Mulgimaa las- Aastatel 1969—1986 töötas juhata- teaedade ja Kilingi-Nõmme lasteaia- musi lasteaiast jana Helve Mägi. ga. 1973. aastaks oli lasteaed kitsasks Väga hea koostöö on gümnaasiu- Igal kevadel oleme lasteaiast koo- jäänud. Pärnu tänav 7a elamust võe- mi algõpetuse ainesektsiooniga. Väl- li minevatelt lastelt ja lastevanematelt ti kolm korterit sõimerühmade jaoks. ja on kujunenud algklassi- ja lasteaia- küsinud, mis neile lasteaias meeldib Olles EPT lastepäevakodu ja teenin- õpetajate ühised vestlusringid, kus ja mis ei meeldi. dades inimesi, kes töötasid ka kauge- diskuteeritakse nii laste koolivalmi- Lapsed tahavad kõige rohkem matel objektidel, oli kuue rühma ja dusega seotud üldisi küsimusi kui ka mängida, joonistada, ujuda, võimel- 140 lapsega aed avatud hommikul räägitakse kooli astuvate laste indivi- da, õues olla, laulda, meisterdada ja kella seitsmest õhtul kaheksani. duaalsustest. Koolieelikud võivad õppida. Samuti meeldib neile, et las- Aastatel 1969—1992 oli muusika- käia gümnaasiumi ujulas. teaias on palju sõpru ja armsad õpe- kasvataja Luule Veevo, kes pidas ka Lasteaed hindab mudilaste hool- tajad. Neile maitsevad lasteaias teh- kroonikaraamatut, ja aastatel 1986— said ja aktiivseid vanemaid. Igal ke- tavad toidud ja kõigile meeldib kuu- 2004 juhataja Elvi Tugevus ja 1991. vadel on südamenädala ajal üheskoos lata enne magama jäämist muinasjut- aastast alates majandusjuhataja Tiina matkatud lossimägedesse. Vahva oli tu. Ait. Laste arv vähenes ja 1. juunist lastevanemate korraldatud talvine Lastele ei meeldi kaklemine, kiu- 1992 jätkas lasteaed uuesti nelja rüh- suusapäev. samine, toasolek ja magamine. Ainult maga. Tänan kõiki häid inimesi, kes on üks laps vastas, et magada on hea, siis 2004. aastal liideti valla eelkooli- lasteaiaga vähem või rohkem seotud aju puhkab. asutused ühtse juhtimise alla. Lapsi — lapsi ja nende vanemaid, endisi ja Poiste lemmiktegevused on auto- oli nimekirjas 116 ja seitse rühma asu- praegusi lasteaiatöötajaid, vallavalit- ja ehitusmängud, eriti suurte klotsi- • Lasteaiaperel on lõunatund. ÜLLE METSA foto sid kolmes majas Karksis, Lillis ja sust, volikogu ning kõiki valla asutus- dega. Tüdrukud armastavad kodu-, Karksi-Nuias. 2006. aasta augustis tes töötavaid inimesi. Suur tänu kogu juuksuri- ja nukumänge. Lauamän- valmis kaasaegne lasteaiahoone Kark- lasteaiaperele! gudest on laste lemmikud kabe ja si-Nuias. Sinna asus kuus rühma 114 Ootame kõiki 2. juunil lasteaeda pusled. lapsega. Kahe rühma 32 last jätkasid lahtiste uste päevale, heategevuslaa- Küsimusele, kas lapsed soovivad Karksis. dale ja 4. juunil kell 16 sünnipäeva- kooli minna ja miks, on vastanud Alates 2008. aasta lõpust on laste kontserdile. Välja on pandud näitus koolieelikud, et nad tahavad kooli arv vähenenud ning sel sügisel jätkub lasteaia ajaloost ja laste töödest. minna ja targaks saada. Üks poiss ar- Karksi-Nuias mudilasi kuude rüh- Katrin Kivistik, vas, et ta pole veel koolimineku pea- ma. lasteaia juhataja le mõelnud, aga teadis, et seal peab palju õppima. Lapsed tunnevad rõõ- mu, et koolis ei pea magama ja saab juba lõunast koju. Lastega vestlemine on näidanud, et meie lasteaias on loodud head tin- gimused õppimiseks, mängimiseks ja tegutsemiseks ning lasteaias on piisa- valt mänguasju ja õppevahendeid. Lapsevanemate küsitlustest on selgu- nud, et nad on rahul lasteaia kasvu- keskkonna, õppekavatustöö ja laste toitlustamisega. Lapsevanemad usal- davad rühmaõpetajaid ja osalevad aktiivselt laste üritustel. Kaire Sinimets, • Janno Oks, Andro Sõmmer ja Eero Johanson küpsetavad emadele lasteaiaõpetaja kukleid. KAJA SAARE foto

• Sellel aastal on lasteaia 125 mudilasele jaganud hoolt ja armastust 32 lasteaiatööta- jat. JAAN PÄÄSUKESE • Lasteaed liikumispäeval Holstre-Pollis MAIE MOOSESE foto foto KARKSI SÕNA 4 Juuni 2010

KARKSI LASTEAIA ERI Karksi kolhoosi lastepäevakodu ja Karksi lasteaed 1971. aastaks oli Karksi kolhoos majanduses mõjutasid suuresti elu kujunenud suurmajandiks, mille pii- külades: tööpuuduse tõttu lahkusid rid ulatusid Karksist Tuhalaande ja mitmed lastega pered ja täisealiseks Mäekülast Pärsi külasse. Ühismajan- saanud noored. Aastatega vähene- di liikmete arv ületas 700 piiri. Maale nud sündide arv viis selleni, et 2004. asusid elama noored põllumajan- aastal lõpetati kooliosa tegevus ja las- dusspetsialistid, arenes elamuehitus. teaiaosa liideti Karksi-Nuia lasteaia- Kasvas laste sündivus, mistõttu tek- ga. Nii kestis see selle suveni. kis vajadus lasteaia järele. Eeltoodu on ainult statistika. Asu- Sudistes oli parajasti pooleli kahe tusele annavad välimuse ja sisu ini- ühepereelamu ehitus. Need kohan- mesed. dati ümber lasteaiarühmadele ja 9. Mäletan, millise entusiasmiga koo- septembril 1974 avas Karksi kolhoosi li- ja lasteaiatöötajad ning lapsevane- lastepäevakodu seal ukse 48 mudila- mad olid abiks ruumide ettevalmista- sele. Peagi jäid ruumid kitsaks ning misel ja ümbruse korrastamisel küll 1979. aastal andis kolhoos Karksi käpuli maas liivapaberiga põrandaid keskasulas vastvalminud elumajast lihvides, lakkides, värvides, aknaid 4-toalise korteri sõimerühma kasutus- pestes, kardinaid ja voodipesu õm- se. Lapsi oli kolme rühma peale 90– meldes või muru ja lillepeenraid ra- 100. Saime tollastelt kontrollorganitelt jades, neid hooldades jne. Õppe- ja korduvalt märkusi rühmaruumide kasvatustööd tehti südamega ning ülemajutamise pärast. ühtse perena osati ka lustida. Lahenduse tõi lasteaed-algkooli Mul oli rõõm Karksi lastepäevako- ehitamine Karksisse õunaaia ja mesi- du ja lasteaed-algkooli juhina paari- la asemele. Selle ehitasid Karksi kol- kümne aasta jooksul töötada koos ko- hoosi omad mehed. husetundlike ja heade inimestega, Lasteaed-algkooli avamine 1. sep- armsate laste ja mõistvate lastevane- tembril 1987 oli piirkonna suursünd- matega. Kümme aastat juhtis laste- mus: kogu küla rahvas tundus kohal aed-algkooli Virve Jassik ning pärast olevat. Lasteaed kolis majja järgmise kooliosa lõpetamist jätkas lasteaed aasta 15. veebruaril. Esimesel tööaas- tööd Katrin Kivistiku käe all. tal õppis kolmes klassikomplektis 55 22 aastat mesitaruna sumisenud õpilast ja lastepäevakodus oli 70 mu- maja jääb tühjaks. Head käekäiku ja dilast. Mõne aastaga kasvas kool tugevat tervist töötajatele ning mudi- 6-klassiliseks ja õpilaste arv ulatus lastele! Loodan, et lastele ehitatud 1994/95. õppeaastal 116-ni, samas vä- hoone leiab ka edaspidi väärilist ka- henes lasteaialaste arv 38-le. sutamist. 1990-ndate aastate muudatused Helve Joon • Karksi lasteaed ja selle pidulik avamine 1. septembril 1987. ARHIIVI fotod

• Karksi rühma lapsed kevadpeol MAIE MOOSESE foto

Lasteaias Kes on lasteaias käinud, see on mudilaste mänguasju näinud. Siin on klotsid, autod reas ja pallid, aga nukunurgas nukukesed kallid. • 3a klass ja lasteaia vanem rühm ühisel jalutuskäigul MAIE MOOSESE foto Magamistoas on igal väike ase, kus laps lõunatunnil silma kinni laseb. mas oma teema ja stiili poolest. Ka va ja külastatud looduskauneid mat- Enne kuulab kasvataja unejuttu Maikuu lasteaias metsas puhkesid kevadlilled selleks karadu Kilingi-Nõmmes, Holstre-Pol- ja siis jääbki vaikselt paariks tunniks tuttu. Aastas on 12 kuud. Kõik need ajaks õide: loodus oleks nagu rõõmus- lis ja meie armsas Rahvapargis. kuud on olulised, kuid maikuu ehk tanud ja pidutsenud koos meiega. Meie lasteaia tegevusterohket ae- Laua ääres igal lapsel koht on kindel, on kõige tegusam ja kirjum, täis kihi- Toimus ökokrati nädal teemal ga kajastavad laste pildid, meisterdu- seal käib vahel õppimine täiel rindel. nat-kahinat. Loodus õitseb ja õilmit- „Müra pole muusika”. Õppisime koos sed, õpitud laulud ja tantsud. Lõpu- Kui on laualt viidud taldrikud ja tassid, seb täiel rinnal ning lasteaia mudilas- lastega kuulama vaikust ning jalutus- rühmad valmistuvad koos oma vii- valmivad seal pildid, savist koerad, kassid. te silmad säravad ja päevad on täis käikudel avastasime oma kodulinna maseks peoks, aeg on jätta hüvasti huvitavaid ettevõtmisi. vaiksemaid ning ka mürarikkamaid väiksemate sõprade, rühma õpetaja- Õhtuks vaibub laste lõbus trall ja kisa, Maikuu on ka üks rõõmsamaid, kohti ja ettevõtteid. te ja õpetajaabidega. Ootab ju lapsi oodatakse järgi ema ja ka isa. sest on palju pidusid, aga samas ka Usun, et meie kasvandikest nii kool, kuid sügisel ütleme tere oma Lasteaed jääb tühjaks, kustuvad kõik tuled. pisut kurb, sest saadame ju koolitee- mitmedki saavutavad tulevikus spor- uutele kasvandikele, et taas alustada Hommikul kuid mudilane jälle tuleb. le väikseid poisse ja tüdrukuid. dis häid tulemusi, sest maikuu oli lasteaiaelu. Luule Veevo Sündmusrohkemad ja kauneimad sportlik. On toimunud mitu maasti- Triinu Riis ja Anne Tiitus, olid emadepäevapeod, iga pidu oli ar- kumängu, orienteerumist, spordipäe- lasteaiaõpetajad Lasteaialaste ütlemisi Mõmmide ekskursioon Sudistes Kuldari õde: „Kui sa streigid, lähen Varakevadel osalesin lapsevane- Nad olid hämmingus kivi suuru- ära.” mana Karksi-Nuia lasteaias arengu- sest. Kuldar: „Ei lähe midagi, ütle, mis see vestlusel. Kui minult küsiti, kuidas Iivakivi nähtud, läksime Mäe tal- streik on?” saaksin lasteaiaelus rohkem osaleda, lu, kus sai tutvuda koduloomade ja ------otsustasin, et kutsun sealse Mõmmi- -lindudega. Laste üllatuseks näitas Õpetaja: „Kus sa eile olid, meil oli de rühma Sudistesse ekskursiooni- Mäe talu perenaine hiljem vokiga ket- näidendi proov?” le. ramist ja lubas neil ka ise kätt proovi- Enrico: „Aga nüüd said, mis tahtsid, Kokkulepitud ajal, 20. mail, sõi- da. Lisaks said nad katsuda lambavil- ma olen täna lasteaias.” dutas buss lasteaiarühma Sudiste la, mis loomulikult elevust tekitas. Pä------külamaja juurde. Pärast seda, kui rast seda uudistasid lapsed veel Su- Ramo: „Küll need tsiklad kihutavad.” lapsed olid pannud oma toidu- ja diste külamaja. Vana maja ruumid ja ------joogipoolise jahedasse külatuppa, käsitöökambrid meeldisid neile. Ema helistab lasteaeda: „Täna Lota võiski sõit Iivakivi poole alata. Ekskursiooni järel kogunesime ei tule lasteaeda, ta jonnib.” Jalutasime metsas ja uurisime mänguväljakule mängima ja pikni- Õpetaja: „Andke Lotale toru.” loodust. Lapsed oskasid kiiresti vas- kule. Lota: „Mina praegu jonnin.” tata küsimustele, mis taim see on või Tegemist oli väga toreda ja tegu- Õpetaja: „Mis sa jonnid, meil ei ole mis puu praegu õitseb. Meeldiv oli sa päevaga. Aitäh teile, head õpeta- ühtegi tüdrukut, tule lasteaeda!” näha ja kuulata kooliminejaid, kes jad ja lapsed, kes said selle ilusa ja Lota: „Okei, ma siis tulen.” oskasid kõva ja selge häälega küsi- sooja päevaga meie väikeses ja arm------mustele vastata. Lastele meeldis vä- sas külas viibida! Logopeed: „Mis on pildil?” (Raudrüü) ga Iivakivi peal ronida, liugu lasta ja Krista Kunimägi, Kärt: „See on sõduri jope.” • Mõmmid esinevad rahvuslikul kevadpeol. VALLI HELINA foto vaadata, kus kivi aknad ja uks on. külatoa perenaine Juuni 2010 5 KARKSI SÕNA

KULTUURIKALENDER KULTUURIKESKUS T, 1. 06 kell 12 Noortekeskuse kunstiringi „Susher-vus- her” tööde näitus kell 15 Lastekaitsepäeva tähistamine lasteaia mänguväljakul N, 3. 06 kell 15 Kultuurikeskuse käsitööringi ja Viivi Adamsoni käsitöönäitus L, 5. 06 kell 17 Mulgi Peo rongkäik Karksi-Nuiast ordulinnusesse kell 18 Mulgi Pidu jätkub tantsuga ansambli „Untsakad” ja oma pillimeeste muusika saatel. Pääse 50/25 krooni R, 11. 06 kell 18 Kontsertklaveri esmaesitluskontsert T, 22. 06 kell 12 A. Kitzbergi gümnaasiumi põhikooli lõpuaktus kell 16 A. Kitzbergi gümnaasiumi lõpuaktus NOORTEKESKUS R, 4. 06 Parimate õpilaste ekskursioon Tartusse 3D kino vaatama L, 12. 06 Noorte osaluskogu võistleb Türil Grillfestil 20. 06 — 26. 06 Rahvusvaheline noortekoolitus „Urban Culture”” Portugalis 26. 06 Noortekeskus külas Kanepi Noortekeskusel 28. 06 - 1. 06 Eesti ANK suvepäevad Hiiumaal 17. 07 - 18. 07 Noortekeskus „Ühiselt ja Ürgselt” esineb Abja päevadel 21. 07 - 23. 07 Nukitsamehe „Nutikursus”, registreeruda tel 5565 1429 (Eneli Põder) 26. 07 - 1. 08 Rahvusvaheline noortevahetus „Vibes” Taanis GALINA JOONE foto 28. 07 - 3. 08 Rahvusvaheline noortekoolitus „In Cap” Taanis 16. 08 – 19. 08 Jalgrattamatk koos Muhu Noortekeskusega Liivi lahe ääres, registreeruda tel. 5347 4996 (Indrek Palu) Suvisted ja sõnakunstiharrastajate päev Tuhalaanes Noortekeskus on suletud 20. juunist 4. juulini, 25. juulist 4. augustini ja 26. kuni 31. augustini Veel on luua, leida, loota, teid võikski tähistada kasvõi sellega, lina ja Peeter Joon; Karksi-Nuiast Me- KARKSI KÜLAMAJA Et ei langeks loidusesse et võtta aeg maha, nagu me tegelikult rike ja Jüri Tamtik ning Pollist Ida Et ei tarduks tuimusesse… igal pühapäeval peaksime tegema. Schihalejeva. Naljalood vaheldusid K, 23. 06 kell 11 Jaanilaat Mõtle. Toimeta ja tööta! Inimese vaimse ja füüsilise tasakaalu väsimatute pillimeeste Ants Tombi ja LILLI KÜLAMAJA mõttes on see väga tähtis. Ermas Heina pillilugude ning an- E, 7. 06 kell 13 Suve alguse pidu Teringi rabas Selline moto kuulus 22. mail Tuha- Eestis pole kaskede tuppatoomi- sambli Sügislill lauludega. Peakorral- L, 19. 06 kell 19 Jaanipidu, õhtul mängib ansambel Re-Start laanes Kooli talus Helvi Visnapi eest- ne enam levinud komme, pole kaske- daja Helvi Visnap luges ka ise anek- L, 7. 08 kell 14 Lilli külapäev, mängib ansambel Švips vedamisel korraldatud V sõnakunsti- sid kusagilt võttagi. Kooli talu korido- doote ja tegi osalejatele virgutus- harrastajate päevale. ris seisis eelmise aasta vana kase kõr- võimlemist. POLLI KÜLAMAJA Jätsin kevadtööd ja aias askeldami- val noor heleroheline kaseneidis, mil- Päev lõppes ühispildistamise ja P, 6. 06 kell 20 Väike sõpruskontsert ansamblilt Vannamuudu Võrumaalt se sinnapaika ning sõitsin naabrite Ga- lest hoovas värsket lõhna. kohvilauaga, mille jaoks oli Elvi Alm- K, 16. 06 kell 10 Kasutatud riiete ja jalanõude müük lina ja Peeter Joonega Tuhalaande sel- Nüüd siis sõnakunstnikest. Helvi re küpsetanud maitsvad pirukad ja K, 23. 06 kell 20 Polli küla jaanituli lest üritusest osa võtma. Ma ei kahet- Visnap oli sisuka ajakavaga päeva vä- tordi. Ka osalejad ise olid midagi suu- se üldse, et praegusel kiirel tööajal sel- ga hästi ette valmistanud. Toredaid pärast kaasa toonud. TUHALAANE KÜLAMAJA leks aega kulutasin, sest Helvi ja Kaljo lugusid esitati üksikult ja grupiviisi. Helvi Visnap ütles küll, et oli viies L, 5. 06 Osalemine mulkide laulu- ja tantsupeol Visnapi Kooli talus oli juba silmale mi- Igas loos oli huumorit ja õpetlikku ja viimane sõnakunstiharrastajate N, 17. 06 kell 11 Retk ravimtaimede maale dagi ilusat näha — nende kaunis ja iva. Osalejaid oli Kärstnast — Maie päev Kooli talus, aga loodame väga, K, 23. 06 Osalemine Karksi mõisalaadal hooldatud ilu- ja köögiviljaaed. Perve, Ester Rannamäe, Anneliis Alm- et tal jätkub jõudu ja tahet neid päevi R, 25. 06 kell 18 Tuhalaane jaanituli Kerkisid esile ka suvisted — see re ja Tiiu Naber; Tuhalaanest Salme veel järgnevatel aastatelgi korraldada. Külamaja jätab endale õiguse teha kultuurikalendris muudatusi nelipüha hõng, looduse tärkamise ja Ruusing ja Helgi Anijärv; Tarvastust Aitäh ja tervist ning jõudu talle! roheliseks muutumise aeg. Aga suvis- Salme Viil ja Tiiu Naber; Sudistest Ga- Ilse Israel KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU Näitused AASTA ÕPILANE ON TERTTU TAMMARU 1. 06 — 29. 06 „Säärane mulk” ja „Palju toredaid lapsi” KARKSI-NUIA LASTEAED Aasta õpilane valitakse gümnaa- tunnustasid seda Euroopa noorte siumi 8.—11. klasside õpilaste seast matemaatikakonverentsi «Euromath T, 1. 06 kell 15 Lastekaitsepäev ning kandidaate saavad esitada nen- 2010» korraldajad ning tüdrukud K, 2. 06 kell 10 Lahtiste uste päev de klasside õpilased, aluseks hea kutsuti Austriasse konverentsile. N, 3. 06 kell 16 Karksi rühma lõpupidu õppeedukus, eeskujulik käitumine, Veebruaris kandis ta Bad Goisernis R, 4. 06 kell 16 Lasteaia sünnipäevakontsert lai silmaring, mitmekülgsed huvid, uurimuse edukalt ette, esindades seal AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM osalemine õppetöövälistes tegevus- Eesti Vabariiki, Karksi valda ja Au- tes, kooli esindamine olümpiaadidel, gust Kitzbergi nimelist Gümnaasiu- 1. 06 Lapse õiguste konventsiooni ettelugemine, lastekaitsepäeva ringkäik võistlustel ja konkurssidel ning suht- mi. Konverentsil tunnustati meie õpi- algklassidele 1. 06 „Teeme kooliga ära!” preemiareis Valgeranna seiklusparki lemine koolikaaslastega. lase tööd. 2. 06 kell 9 põhikooli lõpukell Aasta õpilase valib žürii, kuhu Terttul on ettevõtlikkust ja julget 3. 06 kell 12 kooli tantsupidu staadionil kuuluvad 8.—12. klasside esindajad, pealehakkamist. Mida muud saakski 4. 06 kell 8.15 kooliaasta lõpuaktus õpetajate esindajad, direktor ja õppe- öelda kaheksanda klassi tütarlapse 4. 06 parimate õppurite preemiareis Tartusse alajuhataja ning valitu tehakse teata- kohta, kes 2007. aasta septembrist 17.—18. 06 poistekoor meestelauluseltsi laululaagris Remnikul vaks viimase koolipäeva aktusel. detsembrini elas vahetusõpilasena 19. 06 poistekoor meestelaulupäeval Rakveres Selleaastane žürii valis nelja kan- Saksamaa väikelinnas Hildburghau- 22. 06 kell 12 põhikooli lõpuaktus didaadi seast aasta õpilaseks küm- senis, kust ta sai juurde palju uusi ko- 22. 06 kell 16 gümnaasiumi lõpuaktus nenda klassi õpilase Terttu Tammaru. gemusi. Küllap muutiski see käik Ta suhtub õppetöösse väga kohuse- Terttu iseseisvaks, otsusekindlaks ja KRISTI KANGURI foto tundlikult ja tema õpinguraamatus suutlikuks tegema õigeid otsuseid. on ainult eeskujulikud hinded. Ta on Terttu on meie gümnaasiumi õpi- Terttu on heatahtlik ja sõbralik Aianduse ja mesinduse seltsi edukas nii reaal- kui ka humanitaar- lasesinduse juhtkonna liige, täites kaaslane, alati valmis aitama nii nõu AIANDUSSELTSIS üritused jätkuvad ka suvekuudel. ainetes, sel aastal esindas ta meie koo- asepresidendi kohuseid. Ta on korral- kui ka jõuga. Ta on hea suhtleja ja Täname kõiki abilisi, kes osale- 24. juulil on Murri häärberis küla- li maakonna emakeeleolümpiaadil danud mitu koolisisest üritust vane- suudab vältida konﬂ ikte. Tema rõõm- sid kevadistel korrastustöödel kaup- päev, kus ühtlasi tähistame 80 aas- Viljandis. Mais lõpetas Terttu edukalt matele ja ka noorematele õpilastele sameelsus, positiivsus ja suutlikkus luse „Kadri” ümbruses ja Murri ta möödumist häärberi ostmisest. Tartu Ülikooli Teaduskooli kursuse ning alati osaleb ta õpilasesindust igas olukorras nakatab teisigi. häärberis — need olid seltsi liikmed Ernst Timma ehitas selle kenaks, „Täiendavaid teemasid koolimate- puudutavatel koolitustel ja üritustel. Tiia Linaste Abja osakonnast ja Karksi-Nuiast, kuid vahepealseil aastal muutus maatikale I”. Terttu on aktiivne isetegevuslane: Ülle Roomets tantsurühm Mari ning külaelani- olukord peaaegu lootusetuks. Eelmise aasta sügisel alustas ta laulab segakooris ja tantsib rühmas. kud, kokku 23 inimest. Eraldi tänan Nüüdseks on hoonetekompleksi koos klassiõega matemaatikateema- Juba viis aastat on Terttu olnud noor- Madi talu perenaist Maya Seini, kes taastamise algusest möödunud lise uurimuse koostamist. Aasta lõpul teteatri O liige. Tore kohtumine kostitas talgulisi maitsva supi ja en- kümme aastat. Tuletame meelde 3a klassi lapsed olid juba ammu da küpsetatud leivaga. minevikku ja vaatame edasisi aren- mõelnud, et lähevad külla lasteaia va- Märtsikuus toimus teabepäev gusuundi. nemale rühmale. Miks just kolmas Lilli, Tuhalaane, Sudiste, Polli ja Mu- 6. ja 7. augustil läheme Setu- klass ja lasteaia vanem rühm? Eks ik- ri külamajas, Abja-Paluojal ja Kark- maale, kus tutvume Seto kuningrii- ka sellepärast, et kolmas klass lõpetab si-Nuias. Läbivad mõtted olid hoida gi ülemsootska valimise, paikkon- koolis esimese astme ja vanema rüh- külakultuuri ning anda mitmesugu- na ettevõtluse ja kultuuriga. ma lapsed jätavad hüvasti lasteaiaga seid praktilisi soovitusi. Kultuuriloo- Meefestival toimub 10. ja 11. ning tulevad kooli. lase Bruno Pao mõte koduküla elab septembril. Esimesel päeval on kul- Kauaoodatud päev oli soe ja päik- veel sobib hästi tänasesse päeva, mil tuuriprogramm ja teisel sügislaat. sepaisteline. Koolilapsed said kõik püüeldakse oma elupaika teha kau- Enne ürituste toimumist edas- ühe sõbra või kaks, kellega tutvuti, nimaks ja elamisväärsemaks. Kõne tame täpsemat teavet. Jälgige rek- ning teel rahvaparki aeti mõnusalt all oli ka 100 aastat Eesti looduskait- laami! juttu. Peagi selgus, et lasteaiakasvata- se sünnist ning elurikkuse aasta tä- Saida Lokk jatest olid kaduma läinud Karu ja Jä- histamine meil ja mujal. Leili Nael nes, loomulikult tuli nad üles otsida. Karu leidmisega läks aega vähem, kuid Jänes oli väledam ja tema leid- Muusikakoolil oli huvitavaid kohtumisi mine osutus raskemaks. Tublid otsi- Laupäeval, 8. mail käisid meie osa Karksi-Nuia noortest tuli uutest jad leidsid tädi Maie ja tädi Kaire siis- koolil külas noored pärimusmuusi- sõpradest lihtsalt lahti kangutada, ki metsa alt üles ning rõõm oli suur. ka õpilased Rootsist Sollentuna niivõrd hea oli neil omavaheline Jänesetädi Kaire eestvedamisel koolist ja nende eakaaslased Viljan- klapp. Lohutust pakkus ehk see, et saadi kõigiga tuttavaks. Seejärel jagu- di Muusikakoolist. Rootslaste seas sügisel lubasid Rootsi noored meid nesid lapsed viide rühma ja asusid oli ka kaks eesti juurtega neidu. külla kutsuda. LEILI KIRIK, PALJU ÕNNE! maastikul täitma ülesandeid. Rüh- Võtsime neid vastu kohalike 26. mail olime ise külalisteks Armas Leili! Hea teekaaslane! Õnnitleme Sind 85. sünnipäeva pu- mad pidid otsima peidetud esemeid, noorte pärimusmuusikasõpradega. Ruhjas, kus toimus Karksi-Nuia ja hul! koguma looduslikku materjali ja tut- Üritus toimus Kiini-Hansu talus, Ruhja muusikakooli õpilasansamb- Vähestele on loodus andnud nii pika ja teguderohke elu. Sina oled vuma metsas kasvavate taimedega. mis oli selleks ettevõtmiseks nagu lite ühiskontsert. Meilt esines kuus üks neist. Sind, Kärstna kandist pärinevat neiu Tõnissoni, määrati esi- Lavale tuli leitud esemetest ku- loodud. Päeval toimusid õpitoad, kollektiivi: kandle-, laste rahva- mesele töökohale Saaretsi Algkooli. Seal toimus Su elus ka suur muutus: jundada pilt ning end üles rivistada kus iga delegatsioon õpetas teiste- muusika ja kitarristide ansambel, neiu Tõnissonist sai proua Kirik. Sinu tööd hinnati ja Sind viidi üle Maie tähestikulises järjekorras ning veel oli le ühe oma loo. Neid sai kolm. kaks pop-rokk-kollektiivi (vanemad Algkooli. Seal kujunes isiklikuks suursündmuseks tütre ja poja sünd. peidus üllatus — suur kommikott. Õhtu hakul pakuti maitsvat toi- ja nooremad) ning Tuulepuu. Järgnesid muutused hariduselus ning kutsus uus töökoht Karksi- Ühiselt söödi komme ja koolilapsed tu ning sõit läks Lilli poole, kus sai Loodame ka sellest traditsiooni Nuia Keskkoolis. Siin jätkus tööd kuni pensionile minekuni. Ja juba jõu- andsid oma uutele sõpradele koolipil- õpitud lugusid kohalikul külapilli- kujunemist ja ootame lätlasi sügi- diski kätte aeg, mil võisid kogu jõu pühendada perele, kodule ja sõprus- diga joonistused, kus oli kiri, et neid meeste päeval praktiseerida. Kõik sel külla. ringile. oodatakse kooli. uued lood olid nii head, et ansam- Muusikakooli sisseastumiskat- Ikka endiselt hästi ettevalmistunult võtad vastu teekaaslasi ja jagad See päev meeldis kõigile. Kasva- bel Tuulepuu plaanib need ka oma sed on 30. augustil, tulge julgesti, elutarkust oma mõnusas kodus või hästi hooldatud koduaias. Suur tä- tajad arvasid, et sellest võiks saada repertuaari võtta. ootame teid! nu! Palju õnne! traditsiooniline üritus. Oli tõeliselt tore kohtumine. Margus Põldsepp, Karksi Haridusseltsi nimel Asta Jaaksoo Silvi Hannus, Lahkumine venis väga pikale, sest muusikakooli direktor klassijuhataja KARKSI SÕNA 6 Juuni 2010

Õnnitleme sünnipäeva puhul! 2. juuni Kalju Niks Äriküla 75 13. juuni Leonid Baum Karksi-Nuia 75 14. juuni Hildegard Kuusik Leeli 85 14. juuni Aita Kütt Karksi-Nuia 70 15. juuni Vaike Asu Karksi-Nuia 70 21. juuni Helvi Viilip Karksi-Nuia 75 22. juuni Hilja-Elli Rätsep Univere 70 23. juuni Milvi Tiidu Karksi-Nuia 70 24. juuni Salme-Elle-Aleksandra Nogu Mäeküla 65 27. juuni Heldur Linnas Karksi-Nuia 80 27. juuni Salme Jürgen Polli 75 28. juuni Arvo Napsepp Karksi 65 30. juuni Leili Ain Oti 70 30. juuni Arne Kaljumäe Karksi 65 Õnnitleme väikesi vallakodanikke ja nende vanemaid! • Otsustajate jalgpallivõistkond DMITRI ORAVA fotod 17. mail sündis Anne Määrfeldti ja Einar Poki perre tütar MERILY. Jalgpall: noored 12. mail sündis Meeri Vaiksaare ja Rein Freibergi perre poeg JÜRGEN. ja otsustajad 26. mail toimus ajalooline jalgpal- limatš vallavolikogu liikmete ja valla noorteaktiivi vahel. Kuigi poolaja võitsid valla otsustajad 3:2, jäi mängu lõppseisuks sõbralik viik 5:5. Mängu tõsidust näitas see, et vallavolikogu poolt oli väljas 13 liiget, lisaks toetas kaitses vallavanem ja rün- nakule lisas hoogu kooli direktor. Vä- ravasuul seisis volikogu poolt Leo Lii- ber, kes päästis nii mitugi noorte oht- likku pealelööki. Vallavolikogu poolt lõid väravad Enn Sarv, Andre Aavastik, Indrek Pa- lu ja Jaak Israel. Suure panuse volikogu võistkonna edule panid aga meie volikogu naisliikmed, kes olid sada rollis olnud valla projektijuht Dmitri puuduse pärast. Otsustajad selgitasid protsenti väljas. Orav. noortele endi seisukohti ning tekkis Noorte poolt olid omakorda väl- Kui palliplatsil jäi tulemus viiki, mitmeid ettepanekuid ning ideid. Va- jas gümnaasiumi õpilasomavalitsuse siis jätkasime sõnademängu ja debat- litses sõbralik meleolu. liikmed ja noortekeskuse aktiiv ning ti kultuurikeskuses, kuhu kogunesid Kindlasti tekitas see kahetunnine toetama olid tulnud mõned noored, ühelt poolt noorteaktiiv ja teiselt poolt debatt soovi teha taolisi ettevõtmisi kes juba ülikoolis õpivad. Noortest oli vallavanem, volikogu liikmed ning koos veel ja põhjalikumalt. suurim väravakütt Peep Bergštein 3 kooli direktor. Debatil rääkisime Kark- Loodan, et Karksi vallas sai algu- väravaga. Värava lõid veel Kaisa Val- si valla murekohtadest läbi noorte sil- se üks tore traditsioon, kus noored las ja Gert Seegel ning teravusi lisasid made ning ikka jõudsime teemadele, saavad kokku otsustajatega ning võ- • Nõiad Lillis MALLE ERELISE foto Piia Bergštein, Signe Pugal ja Reio mis ka meie volikogu komisjonides ju- tavad mõõtu palliplatsil ja hiljem va- Sinka. ba arutlusel. See näitab, et noored ei hetavad mõtteid. Kindlasti kohtutak- Kell kümme alustab Pärnumaa Oli väga lahe päikseline õhtu- ole kaugel meie probleemidest, vaid se juba sügisel! See oli esimene samm Kutsehariduskeskuse Voltveti mõi- poolik, staadionile oli kogunenud arutlevad samadel teemadel. Arute- meie vallavolikogu juurde noorte Sõnumeid sas ringkäiku esimene külastus- palju poolehoidjaid ning rahva mee- lust tuli välja mure gümnaasiumi, söö- osaluskogu loomisel. grupp ning algab Voltveti koolitus- leolu hoidis üleval kommentaatori gikoha, infrastruktuuri ja töökohtade Indrek Palu keskuse õpetajate- töötajate ja aian- dushuviliste rohelisevahetuse päev. Vahetusplats on koolimaja kõrval Ettevaatust, liikvel on elektriseadmete vargad! Nõidade disko asuv parkla, kus vahetatakse või Elektriseadmete vargad on põh- pinge all olevate juhtmete kallale ja tud. Üllatusrohke võib olla kevadine Lillis antakse ära oma aiast või ka toast justanud eluohtlikke olukordi nii said üsna tõsiseid tervisekahjustusi. külaskäik suvekodusse, kui ilmneb, et pärinevaid ilu- ja tarbetaimi, pisti- elektrivarastele endile kui ka mängu- Vargad on läinud ka jõutrafode juhtmed on varastatud. 30. aprillil oli taevas Lilli kohal kuid, seemneid, sibulaid või juuri- hoos varaste rüüstatud paikadesse kallale. Metalli saamise soovis lam- Palju elektriga seotud õnnetusi luudadel lendavatest nõidadest kaid. sattunud lastele. mutatakse seade ja seadmes olev õli on ennetatud tänu sellele, et juhus- paks. Lendamist harjutasid nii noo- Reegel on, et osalejad võivad Juhtmevarguste puhul on tavali- valgub laiali, millega võib kaasneda likud pealtnägijad on varaste tege- red kui ka kogenud nõiad. kaasavõetud taimi, paljundusma- ne, et vargad lahkuvad kiirustades ja keskkonnareostus. vusest Eesti Energiat või politseid Kogunemispaik oli Lilli külama- terjali ning muid aiatarbeid ainult jätavad lahtised, pinge all olevad Kahju kannatavad nii kliendid kui teavitanud (lahtised alajaamauksed jas, kus usinatel noortel nõidadel vahetada või ära anda. Müüa juhtmed ripakile, mida lapsed võivad Eesti Energia. Vargustega kaasnevad ja seal öisel ajal erariides inimesed). tuli anda eksam, pääsemaks Block- võib ainult rohevahetust korral- uudishimust näppida. On teada juh- ulatuslikud elektrikatkestused ning Kahtlane võib olla igasugune tege- bergi mäele peole. dav või oma pinnal võõrustav tai- tumeid, kui alajaamades tegutsenud meie kliendid saavad otsest kahju. vus elektriobjektidel väljaspool töö- Kõigepealt pidid nõiad õues mekasvataja (kokkuleppel aiaklu- vargad on jätnud ukse lahti. Hiljuti Näiteks tekkis ühest alajaamast varas- aega ja pimedas, ilma valgustuseta. lennutama oma sõiduriistu, siis biga). viidi ära alajaama rauduks koos piita- tatud 1500-kroonise vasejupi tõttu Meie töötajad kannavad alati spet- veeretama nõiakuuliga slaalomit. Külastuspäevad on 12. juuni dega. olukord, kui rikki läinud elektrisüs- siaalset logodega märgistatud töö- Usinad noored said ülesannetega (toimub ka rohevahetuspäev), 26. Elektriseadmete vargus on põh- teemist tulenevalt purunes ümbrus- riietust ja sõidavad logoga märgista- hästi hakkama. Vanad nõiad aga juuni, 10., 11. ja 24. juuli ning 5. au- justanud eluohtlikke olukordi ka va- konna majapidamistel umbes 200 000 tud autodega ning neil on ette näi- läksid mütsiga lööma, ja oh õnne- gust. rastele endile. Eesti Energiale on tea- krooni eest olmeelektroonikat. Elekt- data töötõend. tust, läbi kukkusid. Krista Staškevitš, da juhtum, mil alajaamast vaske va- rivargad tekitasid eelmisel aastal Ees- Eesti Energia palub kahtlasena Kanti ette omaloomingulised Pärnumaa Kutsehariduskeskuse rastades võtsid vargad pinge all ole- ti Energiale otsest kahju rohkem kui tunduvatest tegudest teavitada kas lõbusad nõialood. Rõõmu ja lusti- infospetsialist vast esemest kinni, mille tagajärjel pool miljonit krooni. Eesti Energia rikketelefonil 1343 või mist jagus kõigile. Lõpuks said kõik üks neist hukkus. Teine õnnetult lõp- Kahjuks näitas selle aasta algus politseinumbril 110. loa minna mäele peole. penud juhtum tulenes sellest, et töö- varguste hoogustumist. Viimasel ajal Jaanus Tiisvend, Malle Ereline Tunnustagem riista kasutamiseks elektrit varastama on Lõuna-Eestis hakatud õhuliine va- Eesti Energia Jaotusvõrgu õpihimulisi! minnes läksid vargad ekslikult kõrge- rastama, seda pole juba ammu teh- käiduosakonna juhataja Läki laadale! Selleks et sellegi aasta täiskasva- Karksi pargi laadaplats ootab nud õppija nädalal, mis toimub Karksi konstaablijaoskond tel Libedakoolitus alates neljast 23. juunil jälle nii müüjaid kui ost- 8.—15. oktoobrini, oleks taas või- Mälestame jäädavalt 434 1110. soovijast Kitzbergi-nimelises jaid. Laada avame kell 11. Sellele malik inimeste ja organisatsiooni- gümnaasiumis reedel, 18. juunil lahkunuid ja avaldame AS Nuia PMT vajab metallitsehhi kell 16. Libedasõit Tartu liberajal, järgneb kultuuriprogramm oma de õpijulgust ja -sõbralikkust tun- poolautomaat-elekterkeevitajat (tähtaja- valla esinejatelt ja üllatuskülalistelt. nustada, tuleb tegutseda juba prae- kaastunnet omastele aeg kokkuleppel. Rajale viib ja line), vajalik eelnev töökogemus, joonis- toob meie auto. Hind 1400 kroo- Ei puudu ka laste omavahelised gu. Tunnustamiseks võib kandidaate lugemise oskus, soovitav sertiﬁ kaadi jõukatsumised. Nagu ikka toimub te esitada igaüks ja märkamist vää- OSKAR TIIT ni. Registreeru tel 506 9290. OÜ olemasolu. CV saata AS Nuia PMT, Et- Autosõit ka oksjon. rib igasugune täiskasvanud inimes- 7. 04. 1915 — 1. 05. 2010 tevõtluse 1, 69103 Karksi-Nuia või info@ Laadaplatsil on lastele lustimi- te õppimine, ka väljaspool õppe- Polli nuiapmt.ee. Info tel. 516 5677. 25.—27. juunini kella 10-st kuni seks batuut, sõita saab ATV-ga, las- asutusi ja koolitusorganisatsioone. võistluspäeva lõpuni on liikluseks su- ta teha näomaalingut ja on mitu Tunnustame aasta õppijat, koo- ELDUR LEINPUU TV-antennide ja SAT-TV müük, letud Karksi-Nuia Keskväljak ja Ra- õnneloosi. Päeva juhib Kai Kannis- litajat, koolitussõbralikku organi- 25. 01. 1949 — 5. 05. 2010 paigaldus ja hooldus. Digi-TV ja Via- humäe tänava alguse osa seoses jalg- tu ja helitehnikaga tegeleb Toomas satsiooni ja omavalitsust. Karksi-Nuia sati paigaldus. Info tel 514 2104. Sat- rattavõistlustega. Bergmann. Kel soovi võistelda Esitamise vormid ja regelemen- man TP OÜ. võrkpallis, andke endast märku te- di leiab www.andras.ee/tunnusta- Müüa 4-toaline (61,7 m²) keskküt- lefonil 5341 9129 (Silvi Hannus). mine. Esitamiseks on aega kuni 15. ELMAR VALLAS FIE Ilmar Sikk rehvitöökojas Kark- tega korter Karksi-Nuias. Info Õhtul kell 20.30 süütame lõkke, juunini. Leiame koos kõik särasilm- 6. 04. 1932 — 20. 05. 2010 sis müügil uued suverehvid. Hinnad 513 5871. pärast seda algavad täiskasvanute sed ja õpihimulised inimesed Ees- Karksi-Nuia alates 475 kroonist. Info tel 5300 0000. Müüa 4-toaline keskküttega kor- jõukatsumised. Kell 22 hakkab tant- timaalt üles! ter Karksi-Nuias Rahumäe tänaval. suks mängima ansambel Sulatsõ Külliki Steinberg, LEMBIT SOOTS Töö maasikapõllul (rohimine, is- Hind soodne. Info tel 5565 1429. Võrumaalt. „Andrase” projektijuht 27. 10. 1923 — 25. 05. 2010 tutus). Samas vajatakse suveks maa- Info ja laadal müügikohtade Leeli sikakorjajaid. Info tel 5656 8613. Müüa 50 cm värskelt lõhutud le- broneerimine telefonil 433 2736 või papuid kütteks. Tellimisel lühemaid. 5598 7770, Tea Saaremägi. Lammutus lõpeb Saekaatriteenus ketassael. Info tel Info tel 5356 5377. 5664 2061. Ootame aktiivset osavõttu! Põllu ja Lepiku tänava nurgal Kirikutes ja surnuaedadel Ostan mulda. Tel 5564 8589. Tea Saaremägi, paiknevate garaažide lammutus- Karksi külamaja juhataja tööd hakkavad lõpusirgele jõudma. EAÕK Tuhalaane Jumalaema Ui- Kindlustusteenused ERGO-st. ER- Müüa või üürile anda 2-toaline ra- Kõigil, kellel oleks garaaži territoo- numise kogudus ootab jumalikule li- GO pakub mitmekülgset vara-, sõidu- huldavas seisukorras korter Karksi- riumilt midagi ära viia, tuleks seda turgiale 6. juunil kell 10 Tuhalaane ki-, elu- ja pensionikindlustamise va- Nuias Piiri tänaval (ahiküte, boiler, dušš, Tihemetsas tuleb teha enne 21. juunit 2010. Pärast se- külamajas. Preester Miikael Raissar, likut, mis annavad ulatusliku ja am- vann, WC eraldi). Info tel 5620 1442. taas mõisapäev da kuupäeva asub Karksi Valla- tel 507 9420. mendava kaitse. Tasuta nõuanded hooldus territooriumi koristama. Alates 13. juunist algavad jumala- müügiesindajalt Tiiu Kask, tel Müüa VAZ 2101 tagavaraosadeks. Laupäeval, 12. juunil on Saarde Küsimuste korral helistada tele- teenistused Karksi Peetri kirikus kell 433 3389 või 513 3536. Info tel 5564 1823. vallas külastusmängu „Unustatud fonil 5301 6282. 10. mõisad 2010” esimene mõisapäev Margus Hütt, Surnuaiapüha Rahumäe kalmis- KARKSI VALLA INFOLEHT. Karksi-Nuia Postkontor, 69102. Toimetus: Maire Torim (toimetaja, tel ja rohevahetuspäev. ehitusinsener tul toimub 20. juunil kell 11 ja Papi 435 5523, fax 435 5522, e-post [email protected]), Heiki Arro, Inge Dobrus, Helve Joon, Erika kalmistul samal päeval kell 13. Krjutškova, Olav Renno ja Ülle Roomets.