Viru-Peipsi Veemajanduskava • Veekeskkonna Seisundi Hinnang Viru-Peipsi Catchment Area Management Plan • Assessment of the S

V I R U - P E I P S I

V E E M A J A N

D Viru-Peipsi veemajanduskava U S K A

V • A

•

V I

R Veekeskkonna seisundi hinnang U - P E I P S I

C A M P Viru-Peipsi Catchment Area Management Plan • Assessment of the State of Surface Water Bodies and Groundwater

Viru-Peipsi veemajanduskava • Veekeskkonna seisundi hinnang

Viru-Peipsi Catchment Area Management Plan • Assessment of the State of Surface Water Bodies and Groundwater 2

Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Info- ja Tehnokeskus Estonian Environment Information Centre

Koostajad/Editors: Eda Andresmaa Peeter Marksoo

Tallinn 2004 3

Avasõna Foreword

Eesti veemajandus on jõudnud ajajärku, kus on Water management in Estonia has entered an age, lahendatud kõige teravamad probleemid suure- where the most urgent problems in bigger towns mates linnades ja võime vaadata tulevikku, kus have been solved and we can look forward into veemajanduse arendamine peab jõudma lähema- the future, where the development of water man- le tervikveemajanduse printsiipidele. Kõige oluli- agement has to come closer to the principles of sem seejuures on Eesti saamine Euroopa Liidu integrated water management. While in early täisliikmeks koos sellest tulenevate muudatustega 1990ies the water policy of Estonia was guided veemajanduses. Kui üheksakümnendate aastate by international conventions and bilateral agree- alguses mõjutasid Eesti veepoliitikat rahvusvaheli- ments, by now the emphasis has moved to the sed konventsioonid ja kahepoolsed kokkulepped, implementation of the common water policy of siis käesolevaks ajaks on domineerivaks muutunud the European Union. Euroopa Liidu ühtse veemajanduspoliitika juuruta- mine. The first practical steps towards the implementation of the EU Framework Directive on Water Esimesed praktilised sammud veepoliitika raamdi- Policy were made in close cooperation with rektiivi juurutamisel on tehtud tihedas koostöös Dutch, Danish and French experts. By now the Hollandi, Taani ja Prantsusmaa spetsialistidega. drafts of water management plans for Pärnu and Käesolevaks ajaks on valminud Pärnu ja Pandivere Pandivere river basin sub-districts have been alamvesikondade veemajanduskavade esialgsed drawn up. Water management plans for Viru- variandid. Töös on Viru-Peipsi, Matsalu ja Koiva Peipsi, Matsalu and Koiva districts are being pre- veemajanduskavad, mis peaksid valmima 2005. pared and should be completed by the end of aasta lõpuks. Ka ülejäänud alamvesikondade vee- 2005. Preparation of water management plans for majanduskavadega on alustatud. also the remaining water management districts has started. Veemajanduskavade koostamine eeldab tihedat koostööd omavalitsuste ja elanikkonna vahel, et Drawing up of water management plans requires vältida hilisemaid komplikatsioone kavade lõplikul close cooperation between municipalities and the kooskõlastamisel. Selleks on kõigi projektide ko- local population, so as to avoid later complica- hustuslikuks osaks töö tulemuste avalikustamine tions in final approval of the plans. Publication of erinevatel etappidel. the results of the work in different stages of the project therefore forms an integral part of all Käesolev brošüür annab lühiülevaate Viru ja Peip- projects. si alamvesikondades käesolevaks ajaks tehtud töö- dest. Veemajanduskavade koostamise esimeseks This brochure gives a brief overview of the activi- sammuks on veekogude (jõed järved, rannikumeri ties completed in the Viru-Peipsi water manage- ja põhjavesi) tüpiseerimine, seisundi hinnang ja ment district to date. As the first step of prepar- klassifitseerimine olemasolevate seireandmete ing water management plans, the types of water 4 Sisukord Content põhjal, millel baseerub edaspidine abinõude bodies (rivers, lakes, coastal sea and groundwa- plaan, et tagada veekogude hea seisund aastaks ter) is determined, their status is assessed and 2015. the water bodies are classified on the basis of the existing monitoring data. This information will Loodan, et lugejad leiavad antud brošüürist piisa- provide a basis for a plan of measures to ensure a valt huvitavat informatsiooni ning lähtuvad oma good status of water bodies by the year 2015. edaspidistes kokkupuudetes veega säästliku aren- gu põhimõtetest. I hope that the readers will find a sufficient amount of interesting information in this brochure and will follow the principles of sustainable development in their further contacts with Harry Liiv water. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Viru-Peipsi projekti juhtkomitee esimees

Harry Liiv Deputy Secretary General of the Estonian Minis- try of the Environment Chairman of the Steering Committee of the Viru- Peipsi project 5

Sisukord Content

1. Sissejuhatus 9 1. Introduction 9

2. Viru-Peipsi veemajanduspiirkonna 2. Description of Viru-Peipsi catchment area 15 iseloomustus 15 15 2.1 Administrative division and population 15 17 2.1 Haldusjaotus ja rahvastik 2.2 Land use 17 18 2.2 Maakasutus 2.3 Landscapes 18 19 2.3 Maastikud 2.4 Human impact 19 2.4 Inimmõju 3. Surface water 27 3. Pinnavesi 27 28 3.1 Lakes 28 30 3.1 Järved 3.1.1 Lake Peipsi 30 35 3.1.1 Peipsi järv 3.1.2 Lake Lämmijärv and Lake Pihkva 35 38 3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3.1.3 Narva Reservoir 38 39 3.1.3 Narva veehoidla 3.1.4 Small lakes 39 42 3.1.4 Väikejärved 3.2 Rivers 42 3.2 Jõed 3.2.1 Survey on rivers and principles for 42 3.2.1 Ülevaade jõgedest ja seisundi the assessment of their status 42 45 hindamise põhimõtetest 3.2.2 Chemical status of rivers 45 3.2.2 Jõgede keemiline seisund 3.2.3 Factors determining ecological status 47 3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisundit of rivers 47 53 määravad tegurid 3.2.4 Ecological status of rivers 53 57 3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund 3.3 Coastal waters 57 58 3.3 Rannikumeri 3.3.1 Typology of coastal waters 58 3.3.2 Ecological status classes of coastal 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 63 63 waters 3.3.2 Rannikumere kvaliteediklassid 3.3.3 Ecological status of the coastal sea 3.3.3 Viru rannikumere ökoloogiline 68 68 of Viru-Peipsi catchment area seisund 4. Groundwater 75 4. Põhjavesi 75 75 4.1 General description of groundwater 4.1 Põhjaveekogumite üldiseloomustus 75 84 bodies 4.2 Probleemsed põhjaveekogumid 84 85 4.2 Problematic groundwater bodies 4.3 Põhjavett mõjutavad tegurid 85 89 4.3 Factors influencing groundwater 4.4 Põhjaveekogumite seisund 89 4.4 Status of groundwater bodies 5. Kokkuvõte 95 5. Summary 95 Lisa 1. Veekeskkonna seisundi hindamisel kasuta- Annex 1. List of Estonian and EU legal acts tud Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigus- and guidelines and reports prepared aktide ning juhendite ja projekti raames 101 in the frames of the project used in koostatud aruannete nimekiri assessment of the status of water 101 bodies 6 7

Sissejuhatus Introduction 8 9 1. Sissejuhatus 1. Introduction

1. Sissejuhatus 1. Introduction

Euroopa Liidus on vee kasutamist ja kaitset direk- The use and protection of water has been regu- tiividega reguleeritud juba ligi 30 aastat. Vanemad lated in the European Union through specific di- veekaitsedirektiivid käsitlesid küllaltki kitsalt üht rectives already for nearly 30 years. Earlier direc- või teist valdkonda (nt suplusvesi, joogivee saami- tives on water protection were addressed to rela- seks kasutatavate pinnaveekogude kaitse, reovee- tively narrow fields (e.g. bathing water, protection käitlus, põllumajanduslik nitraadireostus jne). See of surface waters used for abstraction of drinking tõi paratamatult kaasa nii keskkonnapoliitika ees- water, wastewater treatment, nitrates, etc.). This märkide kui vahendite killustatuse. Üldiselt võis inevitably led to fragmentation of both, the ob- vanemate direktiivide puhul eristada kaht lähene- jectives and the means of environmental protec- misviisi: tion. In general, two different approaches could 1) nn toruotsa-lähenemine – kehtestati piir- be distinguished in the earlier directives: väärtused keskkonda juhitavale heitveele, 1) so-called end-of-pipe approach – limit lähtudes tehnilis-majanduslikest võimalustest. values based on technical and economic Eesmärgid loodetakse saavutada nt tehno- possibilities were established for waste- loogiate muutmisega (nt ohtlike ainete di- water discharged into the environment. It is rektiivid, linnastuheitvee direktiiv, IPPC jt); expected that the objectives will be 2) veekogu seisundi jälgimine – piiramaks achieved through e.g. technological reostusallikate summaarset mõju veekesk- changes (e.g. directives on dangerous konnale ja vältimaks ohtu keskkonnale ning substances, urban waste water directive, inimese tervisele kehtestati veekogude kva- IPPC, etc.); liteedieesmärgid (nt suplusveedirektiiv, pin- 2) control of the status of receiving water naveedirektiiv, kalaveekogude direktiiv jt). bodies – in order to limit the aggregate impact of pollution sources on the aquatic Mõlemal lähenemisel on omad puudused. Üksiku- environment as well as to avoid danger to te reostusallikate kontrollimisel jääb arvestamata the environment and human health, quality reostuse kumulatiivne mõju. Veekogude kvalitee- standards were established for waters (e.g. dieesmärkide kehtestamisel võib aga mingi aine bathing water directive, surface water mõju ökosüsteemile kergesti alahinnata, kui ei ar- directive, fish water directive, etc.). vestata näiteks aine liikuvust keskkonnas. However, both approaches have certain short- Seega on vajalik kasutada mõlemat lähenemisviisi comings. Control of individual pollution sources paralleelselt ning sellele põhineb ka 2000. a vastu- does not take into account the cumulative effect of võetud veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) pollution, while in establishing quality standards for oma eesmärkidega: waters, the impact of certain substances on an eco- • kaitsta tuleb kõiki veekogusid – pinnavett, system may be easily underestimated if e.g. the mo- põhjavett ja merevett; bility of the substances in the environment is not • saavutada kõigi veekogude “hea seisund“ taken into account. 10 1. Sissejuhatus 1. Introduction

aastaks 2015 või mõjuvate põhjenduste kor- Therefore it is necessary to use both approaches ral hiljemalt aastaks 2027; in parallel. This is the approach chosen in the • veemajandus peab olema valglakeskne; Water Framework Directive (2000/60/EC), which • heidete piirväärtuste ja keskkonna kvalitee- was adopted in 2000 and serves the following dieesmärkide kombineeritud“ kasutamine; objectives: • vee õig(lan)e hind; • all waters need to be protected – surface • inimeste aktiivsem kaasamine otsustusprot- waters, groundwater and coastal water; sessidesse. • “good status” of all water bodies is to be achieved by 2015 or, in case there are good Veepoliitika raamdirektiivi (VRD) üheks olulise- reasons for extending the deadline, by 2027 maks põhimõtteks on valglakeskne veemajandus, at the latest; sest reostus ei tunnista administratiivpiire, vaid • water management must be based on river kandub piki jõge ühest külast, vallast või ka riigist basins; teise. Seetõttu tuleb veemajanduses lähtuda eel- • combined use of emission limit values and kõige hüdroloogilistest üksustest – valglatest. Valgla environmental quality standards; on maa-ala, millelt voolu- või seisuveekogu saab • true and fair price of water; oma vee (toitub). Valglate majandamise põhiüksu- • more active involvement of citizen in sena on VRD-s kasutusele võetud mõiste valgla- decision-making processes. piirkond (river basin district), mis on maa- või mereala, mis koosneb ühest või mitmest kõrvuti- Pursuant to the WFD, a water management plan asetsevast valglast koos nendega seotud põhjavee needs to be drawn up for each river basin dis- ja rannikumerega. Eesti Veeseaduse järgi on selli- trict, containing a set of precise guidelines for se valglapiirkonna vasteks meil vesikond. achieving the standards established for the district within the established time period (first, by the year 2015 and, subsequently, within every 6 Vastavalt VRDle tuleb igale vesikonnale koostada years). For preparing the water management plan veemajanduskava, mis kujutab endast täpseid ju- for the Viru-Peipsi catchment area, an interna- hiseid, kuidas saavutada kindla aja jooksul (esialgu tional project „Viru-Peipsi Catchment Area Man- aastaks 2015 ja edaspidi iga kuue 6 aasta jooksul) agement Plan“ was launched in 2002. The project vesikonnale seatud eesmärke. Viru-Peipsi veema- is financed by the European Union (LIFE-Environ- janduskava koostamiseks käivitati 2002. a rahvus- ment), the French Environmental Fund (Fond vaheline LIFE-Environment projekt Viru-Peipsi Francais pour l’Environnement Mondial), the Es- Catchment Area Management Plan“ (LIFE00ENV/ tonian Environmental Investment Centre and Es- EE/00025), mida rahastavad Euroopa Liit (LIFE- tonian Ministry of the Environment. Environment), Prantsusmaa Keskkonnafond, Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonna- Phase I of the project deals with gathering and ministeerium. systemising of the existing information on the status of water bodies, drinking water quality, hu- Projekti I etapi käigus koguti ja süstematiseeriti man impact, and other aspects of water manage- olemasolev info Viru-Peipsi piirkonna veekogude ment. A meta-information system and geographi- cal information system on water management in seisundi, joogivee kvaliteedi, inimmõju ja teiste the area is being developed. For assessing the veemajanduse valdkondade kohta. Koostatakse status of surface water, groundwater and fish piirkonna veemajandust puudutav meta-infosüs- fauna of the area, additional monitoring was car- teem ja geograafiline infosüsteem. Põhjavee ja ried out in addition to the current national moni- pinnaveekogude ning kalastiku seisundi hindami- toring. As an outcome of Phase I, a judgement seks tehti lisaks riiklikule seirele märkimisväärses will be given on the chemical and ecological sta- mahus täiendavat seiret. I etapi tulemusena anti tus of surface waters and quantitative and chemi- hinnang piirkonna veekogude keemilisele ja öko- cal status of groundwater. This publication pre- loogilisele seisundile ning põhjaveekogumite sents a summary of Phase I of the project. 11 1. Sissejuhatus 1. Introduction kvantitatiivsele ja keemilisele seisundile. Käesole- The participants of the Viru-Peipsi Water vas trükises esitakse kokkuvõtlikult projekti I etapi Management Plan are: tulemused. • French Geological Survey (BRGM) • French National Geographic Institute Viru-Peipsi veemajanduskava koostamisel (IGN-FI) osalevad: • Estonian Ministry of the Environment • Prantsuse Geoloogiateenistus (BRGM) (MoE) • Prantsuse Geograafiainstituut • Estonian Environment Information Centre (IGN-FI) (EEIC) • Eesti Keskkonnaministeerium (EKM) • Institute of Zoology and Botany, Estonian • Keskkonnaministeeriumi Info- ja Teh- Agricultural University (ZBI) nokeskus (ITK) • Institute of Environmental Engeneering, • Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Tallinn Technical University (TTU IET) Botaanika Instituut (ZBI) • Wildlife Estonia • Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehni- • Institute of Geology, Tallinn Technical ka instituut (TTÜ KTI) University • Eesti Loodushoiu Keskus • Estonian Marine Academy • Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia • Maves Ltd. Instituut • Maa ja Vesi Ltd. • Eesti Mereakadeemia • Estonian Water Consultancy Ltd. • AS Maves • County Environmental Departments • Maa ja Vesi AS • Local authorities • AS Eesti Veevärk Konsultatsioon • Maakondade keskkonnateenistused In Phase II of the project, a programme of mea- • Kohalikud omavalitsused sures will be developed on the basis of the judgement on the status of the aquatic environment, Projekti II etapina koostatakse veekeskkonna sei- human impact and an economic analysis. The sundi ja inimmõju hinnangul ning majandusanalüü- programme aims to achieve a good status of wa- sil põhinev meetmeprogramm, mille eesmärgiks on ter bodies and groundwater and to supply the veekogude ja põhjavee hea seisundi saavutamine population with high quality drinking water. In order to ensure that different standpoints are ning elanikkonna kvaliteetse joogiveega va- taken into account and the objectives of the wa- rustamine. Et tagada erinevate seisukohtade arves- ter management plan achieved, all interested per- tamine ning seeläbi ka veemajanduskava eesmärki- sons and all stakeholders with different interests de saavutamine, on veemajanduskava väljatööta- with respect to water management will be in- misse kavas kaasata kõik asjahuvilised ja erinevate volved in the drawing up of the water manage- veemajanduslike huvidega osapooled. Seetõttu on ment plan. Therefore the project involves broad projektis ette nähtud laialdane avalikkuse teavitami- dissemination of information to the public ne nii maakondades toimuvate nõupidamiste kui through meetings in counties and through media, ajakirjanduse, trükiste, veemajanduskavade koosta- publications, a video film on the preparation of mist käsitleva videofilmi kui ka projekti kodulehe- the water management plan, and through the külje kaudu (www.envir.ee/viru.peipsi). Seda ees- project home page (www.envir.ee/viru.peipsi). The märki teenib ka käesolev trükis. present publication serves the same purpose.

Veekeskkonna seisundi hindamisel on kasuta- In the assessment of the status of water bodies tud lisas 1 loetletud Eesti Vabariigi ja Euroopa and groundwater legal acts and guidelines of Liidu õigusakte ja juhendeid ning projekti raa- Estonian Republic and EU and expert estimates mes antud eksperthinnanguid (tööde aruan- are used (reports compiled in the frame of the ded). project). 12 13

Viru-Peipsi veemajanduspiir- Description of Viru-Peipsi konna iseloomustus catchment area 14 15 2. Viru-Peipsi veemajanduspiirkonna iseloomustus 2. Description of the Viru-Peipsi catchment area

2. Viru-Peipsi veemajandus- 2. Description of the piirkonna iseloomustus Viru-Peipsi catchment area

Viru-Peipsi veemajanduspiirkond (tabel 2.1) hõl- The Viru-Peipsi catchment area (Table 2.1) encom- mab 38% Eesti territooriumist (ilma rannikumere- passes 38% of the territory of Estonia (coastal sea ta), olles seega Eesti suurimaks, kuid kahjuks ka excluded), thus being the largest river basin dis- kõige teravamate keskkonnaprobleemidega vee- trict in Estonia and, unfortunately, also the one majanduspiirkonnaks. Tegemist on ka rahvusvahe- with the severest environmental problems. It is a lise vesikonnaga, mis saab ühtlasi Euroopa Liidu transboundary river basin district which will also üheks idapoolsemaks veemajanduspiirkonnaks become one of the easternmost river basin dis- ning mille veevarude kasutamist ja kaitset tuleb tricts in the European Union and where the use korraldada koostöös Venemaaga. and protection of water resources needs to be arranged in cooperation with Russia. Tabel 2.1. Viru-Peipsi veemajanduspiirkond Table 2.1. Viru-Peipsi catchment area Pindala, km2

2 Piirkonna maismaa + väikejärved 15761 Area, km

Peipsi järve pindala 35551 Land area + small lakes 15761

1 Peipsi järve Eesti osa 1570 Area of Lake Peipsi 3555

Piirkonna juurde kuuluv rannikumeri 3380 Estonian part of Lake Peipsi 1570 1 Veeseisuga 30,0 m üle merepinna, kui veeseis on Coastal sea associated with the area 3380 30,1 m, on pindala 3583 km2 1 When the water level is at 30.0 m above sea level. When the water level is at 30.1 m, the area is 3583 km2

2.1 Haldusjaotus ja rahvastik 2.1 Administrative division and population

Viru-Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab kas osa- The Viru-Peipsi catchment area includes either liselt või tervikuna 19 linna ja 89 valda kümnes the whole or part of 19 towns and 89 rural mu- maakonnas (vt kaart: Viru-Peipsi haldusjaotus ja nicipalities in 10 counties (see the map of ad- rahvastiku tihedus; tabel 2.2). ministrative division and population density of Viru-Peipsi and Table 2.2). 16 2.1 Haldusjaotus ja rahvastik 2.1 Administrative division and population

Tabel 2.2. Viru-Peipsi veemajanduskavaga hõlmatud hal- Table 2.2. Administrative units covered by the Viru- dusüksused Peipsi catchment area

Maakond Viru-Peipsi veemajanduspiirkonda jäävad County Municipalities of the Viru-Peipsi catchment area

omavalitsused Ida-Viru (Eastern-Viru) Ida-Virumaa Alajõe, Aseri, Avinurme, Iisaku, Illuka, Jõhvi, Rural municipalities of Alajõe, Aseri, Avinurme, Iisaku, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Lohusuu, Lüganuse, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Lohusuu, Lüganu- se, Maidla, Mäetaguse, Sonda, Toila, Tudulinna and Maidla, Mäetaguse, Sonda, Toila, Tudulin- Vaivara, towns of Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva- na ja Vaivara vallad; Jõhvi, Kiviõli, Kohtla- Jõesuu, Narva, Püssi and Sillamäe. Järve, Narva-Jõesuu, Narva, Püssi, Sillamäe Lääne-Viru (Western-Viru) linnad The municipalities of Avanduse, Vihula, Viru-Nigu- Lääne-Virumaa la, Haljala, Kadrina, Sõmeru, Rägavere, Rakvere, Tervikuna kuuluvad Avanduse, Vihula, Viru- Rakke, Vinni, Väike-Maarja and Laekvere and Nigula, Haljala, Kadrina, Sõmeru, Rägavere, the towns of Rakvere, Kunda and Tamsalu are fully included; most of the territory of Tamsalu Rakvere, Rakke, Vinni, Väike-Maarja ja Laek- and Saksi municipalities and the town of Tapa vere vallad ning Rakvere, Kunda ja Tamsalu are excluded. linnad. Välja jäävad suurem osa Tamsalu ja Järva Most of Koeru municipality, the eastern part of Saksi vallast ning Tapa linn. Koigi municipality and the south-eastern corner of Järvamaa Enamik Koeru vallast, Koigi valla idapool Järva-Jaani municipality belong to the catchment ning Järva-Jaani valla kagunurk. area. Jõgeva Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Jõgevamaa Tervikuna kuuluvad Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Saare, Tabivere and Torma municipalities and the Pala, Palamuse, Puurmani, Saare, Tabivere ja towns of Jõgeva, Mustvee and Põltsamaa are Torma vallad, Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa entirely included. The western edge of Põltsamaa linnad. Välja jääb Põltsamaa valla äärmine municipality is excluded. lääneserv. Tartu Alatskivi, Haaslava, Kambja, Laeva, Luunja, Meek- Tartumaa Alatskivi, Haaslava, Kambja, Laeva, Luunja, si, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Tar- Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, tu, Tähtvere, Vara, Võnnu and Ülenurme municipalities and the towns of Elva, Kallaste and Tartu Puhja, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu ja Üle- are entirely included in the area. Most of the nurme vallad ning Elva, Kallaste ja Tartu lin- territory of Rannu and Rõngu municipalities and nad. Välja jääb enamik Rannu ja Rõngu val- the western part of Konguta municipality are last ning Konguta valla lääneosa. excluded.

Põlvamaa Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Põlva Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Moos- Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, te, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Vastse-Kuuste, Veriora ja Värska vallad ning Veriora and Värska rural municipalities and the towns of Põlva and Räpina. Põlva ja Räpina linnad. Valga Most of Palupera municipality and the northern Valgamaa Enamik Palupera vallast ja Otepää valla põh- part of Otepää municipality belong to the district. jaosa. Võru All of Meremäe, Lasva and Võru municipalities and Võrumaa Meremäe, Lasva ja Võru vallad ning Võru Võru town, most of Vastseliina municipality, the linn tervikuna, enamus Vastseliina vallast, northern part of Haanja and Sõmerpalu munici- Haanja ja Sõmerpalu valdade põhjaosa ning palities and north-eastern parts of Urvaste and Rõu- Urvaste ja Rõuge valdade kirdeosad, mis ge municipalities are included, making up slightly kokku moodustavad veidi alla poole maa- less than a half of the county’s territory. konna territooriumist. Viljandi Nearly a half of the Kolga-Jaani municipality Viljandimaa Ligi pool Kolga-Jaani vallast. belongs to the district. Harjumaa Loksa valla äärmine idaosa ja n-ö mõtteline Harju The easternmost part of Loksa municipality and osa Kuusalu vallast. part of Kuusalu municipality are included. 17 2.2 Maakasutus 2.2 Land use

Piirkonnas elas 2002. aasta 1. jaanuari seisuga As of 1 January 2003, the population number of 484 tuhat inimest ehk ligi 35% kogu Eesti elanik- the area is 484 thousand, making up nearly 35% konnast. Kaks kolmandikku elanikest on koondu- of the total population of Estonia. Two thirds of nud Ida-Virumaale (36%) ja Tartumaale (30%). the population are aggregated in Ida-Viru County and Tartu County (36% and 30%, respectively). Rahvastiku suurem tihedus avaldab suuremat survet ka keskkonnale – ühelt poolt võib tekkida res- Bigger population density means also bigger pres- sursside nappus (nt põhjavee alanduslehtrite kuju- sure on the environment – on one hand, it may nemine suurte veehaarete ümber), teiselt poolt lead to scarcity of resources (e.g. formation of suureneb reostuskoormus, mis halvendab kesk- groundwater drawdown cones around big water in- konnaseisundit ning halvemal juhul võib põhjusta- takes) and, on the other hand, it increases pollution da tervisehädasid. load, which deteriorates the state of the environment and, in worse cases, may cause damage to Kuna vesi voolab ja paraku levib ka reostus sõltu- human health (see the map of population density). mata halduspiiridest, eeldab valglakeskne veemajandus erinevate maakondade ja valdade head As water flows and pollution spreads indepen- koostööd. Ühiselt tuleb jõuda kokkuleppele, milli- dently of administrative boundaries, water man- ses keskkonnas nad 15 aasta pärast elada tahavad agement based on river basins requires tight co- – nt millised jõed tuleks kalajõgedena säilitada operation between different counties and munici- võimalikult puutumatutena, millistel jõgedel võib palities. This requires a common understanding of paise ja hüdroelektrijaamu säilitada, millist vett the environment in which one wants to live dur- millise hinnaga tarbitakse, kus on vajalik tõhustada ing next 15 years – e.g. which rivers should be reovee puhastamist, kas veevarudest piisab ma- preserved intact as fish rivers, on which rivers janduse arenguks jne. can dams and hydro-electric power plants be preserved, what will be the quality and the price of water consumed, where is it necessary to improve wastewater treatment, are the water resources sufficient for economic development, etc.

2.2 Maakasutus 2.2 Land use

Lisaks rahvastiku asustustihedusele mõjutab veeko- In addition to population density, the status of gude ja põhjavee seisundit otseselt ka maakasutus. surface waters and groundwater is directly influ- Näiteks viljakate muldadega aladel, kus põllumaa enced also by land use. For example in areas with osatähtsus on tavaliselt keskmisest suurem, võib fertile soil, where the share of cultivated land ex- põllumajandus olla oluline põhja- ja pinnavee mõ- ceeds the average, agriculture may be an impor- jutaja. tant polluter of surface water and groundwater.

Statistikaameti andmetel moodustab Eestis haritav According to the data of the Estonian Statistical põllumaa kogu põllumajandusmaast ligi 68%, ro- Office, cultivated land makes up nearly 68% of humaa 30% ja muu põllumajandusmaa 2%. Viru- the total agricultural land, while grasslands make Peipsi alamvesikonda jäävad neli maakonda, kus up 30% and other agricultural land – 2%. The põllumajandusmaa osatähtsus on üle Eesti keskmi- Viru-Peipsi catchment area includes four counties se (34 %) (joonis 2.1). where the share of agricultural land exceeds the Estonian average (34 %) (Figure 2.1). 18 2.3 Maastikud 2.3 Landscapes

Euroopa Liidu nitraadidirektiivi (91/676/EMÜ) Pursuant to the requirements of the EU Nitrates nitrate sensitive ar- nõuetest lähtudes kehtestati Vabariigi Valitsuse Directive (91/676/EEC), the eas määrusega nr. 17 (21.01. 2003) Pandivere ja Ada- of Pandivere and Adavere-Põltsamaa were es- nitraaditundlik ala vere–Põltsamaa (vt piirkonna tablished by Governmental Regulation No. 17 of kaarti). Nitraaditundliku ala kehtestamisel arvestati 21 January 2003 (see the map of the area), taking piirkonna intensiivset põllumajandust, põhjavee into account the intensive agriculture in the re- vähest kaitstust ja Pandivere kõrgustiku erilist täht- gion, the high natural vulnerability of groundwa- sust kogu Eesti põhjaveevarude toitumisel. Nime- ter and the particular importance of Pandivere tatud määrusega reguleeritakse ja piiratakse põllu- Upland for the formation of groundwater stock of majandustegevust kaitsmata põhjaveega pae- ja the entire country. The above mentioned? regula- karstialadel, allikate ümbruses ja muudes reostus- tion regulates and restricts agricultural activities tundlikes kohtades. Nitraaditundliku ala pindala on in limestone and karst areas with vulnerable 3048 km2, millest Viru-Peipsi veemajanduspiirkon- groundwater, in the surroundings of springs and da jääb 1806 km2 ehk 59 %. in other places sensitive to pollution. The area of the nitrate sensitive area is 3048 km2, of which Looduslikud alad tasakaalustavad inimtegevusest 1806 km2 or 59 % fall within the Viru-Peipsi tulenevat reostuskoormust ning aitavad kaasa kesk- catchment area. konna isepuhastumisele ja taastumisele (joonis 2.2 ja piirkonna kaart). Seega on piirkonna maakasu- Natural areas buffer the pollution load caused by tuse järgi võimalik hinnata survet veekeskkonnale human activity and contribute to self-purification – mida suurem on looduslike alade osatähtsus, of the environment. Thus, pressure on the aquatic seda puhtam on eeldatavasti ka pinna- ja põhja- environment can be estimated on the basis of vesi. Siiski võib olla ka erandeid – nii on nt Ida- land use in the area concerned – the bigger the Virumaal põllumajandusmaa osatähtsus suhteliselt share of natural areas, the cleaner, presumably, väike ja metsasus suur, kuid põlevkivitööstuse tõt- the surface water and groundwater. There may tu on tegemist Eesti kõige suuremate keskkonna- still occur exceptions though: for instance, in Ida- probleemidega maakonnaga. Viru county the share of agricultural lands is relatively small and forest coverage is high but the county has the biggest environmental problems in Estonia due to the oil shale industry.

2.3 Maastikud 2.3 Landscapes

Viru-Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab väga eri- The Viru-Peipsi catchment area encompasses very ilmelisi maastikke. Põhjast lõunasse liikudes esine- varied landscapes. Moving from the north to the vad järgmised maastikurajoonid: Soome lahe saa- south, the following landscape regions occur red ja Põhja-Eesti rannikumadalik, Kirde-Eesti la- within the district: the North-Estonian Coastal vamaa, Pandivere kõrgustik, Alutaguse, Kesk-Eesti Plain and islands of the Gulf of Finland, North tasandik, Vooremaa, Võrtsjärve madalik, Kagu-Ees- East Estonian Plateau, Pandivere Upland, Alu- ti lavamaa, Peipsi-äärne madalik, Otepää kõrgus- taguse, Central-Estonian Plain, Vooremaa, Low- tik, Karula kõrgustiku põhjanõlv, Hargla nõgu ja land of Lake Võrtsjärv, South East Estonian Pla- Võru orund, Palumaa ja Haanja kõrgustik (kokku teau, Lowland of Lake Peipsi, Otepää Upland, 14 maastikurajooni Eesti 24-st). Seega esineb piir- northern slope of Hargla Depression, Võru De- konnas nii tasaseid madalikke, ulatuslikke soid ja pression, Palumaa and Haanja Upland (altogether, rabasid, paeplatoosid ja karstialasid, lainjaid mo- 14 landscape regions of the 24 regions distin- 19 2.4 Inimmõju 2.4 Human impact reentasandikke, voorestikke koos nende vahel guished in Estonia). Thus the landscapes of the paiknevate järvede ja soodega ning kõrgustikel area range from flat lowlands, extensive bogs, paiknevaid järvederohkeid künklikke moreen- limestone plateaus, karst areas and undulating maastikke. moraine flats to drumlins with lakes and mires in between and uplands with hilly moraine land- Nii piirkonna hästisäilinud ja ulatuslike loodus- scapes rich in lakes. maastike kui ka kultuurmaastike kaitseks on moo- dustatud arvukalt kaitsealasid. Kokku on kaitse all Numerous protected areas have been established ligi 250 000 ha ehk üle 10% piirkonna territoo- for the protection of both, the well-preserved and riumist. Suurematest võib nimetada Lahemaa extensive natural landscapes and the cultural land- rahvusparki (veemajanduspiirkonda kuulub scapes of the area. Altogether, nearly 250 000 ha 39693 ha), Alam-Pedja looduskaitseala (25846 or over 10% of the territory of the Viru-Peipsi dis- ha), Muraka looduskaitseala (13059 ha), Haanja trict is protected. The larger protected areas are loodusparki (12349 ha), Puhatu loodukaitseala Lahemaa National Park (39693 ha belong to the (12320 ha), Agusalu maastikukaitseala (10052 catchment area), Alam-Pedja Nature Reserve (25 ha), Vooremaa maastikukaitseala (9882 ha), Ote- 846 ha), Muraka Nature Reserve (13059 ha), Haanja pää loodusparki (9835 ha), Endla looduskaitseala Nature Reserve (12349 ha), Puhatu Nature Reserve (7591 ha), Sirtsi looduskaitseala (4558 ha), Must- (12320 ha), Agusalu Landscape Protection Area oja maastikukaitseala (2830 ha), Meenikunno (10052 ha), Vooremaa Landscape Protection Area maastikukaitseala (2651 ha) ja Uhtju looduskait- (9882 ha), Otepää Nature Park (9835 ha), Endla seala (2429 ha). Nature Reserve (7591 ha), Sirtsi Nature Reserve (4558 ha), Mustoja Landscape Protection Area Reeglina kuuluvad meie traditsioonilised kaitse- (2830 ha), Meenikunno Landscape Protection Area alad ka üle-Euroopalisse loodus- ja linnuhoiuala- (2651 ha) and Uhtju Nature Reserve (2429 ha). de võrgustikku Natura 2000. Natura 2000 nime kandev kaitsealade võrgustik peab tagama kahe As a rule, our traditional protected areas belong EL loodushoiudirektiivi (linnudirektiiv 79/409/ to Natura 2000 – the European network of pro- EMÜ ja loodusdirektiiv 92/43/EMÜ) lisades loet- tected areas. Natura 2000 is to ensure the pro- letud ohustatud taime-, linnu- ja loomaliikide tection and preservation of the plant, bird and ning nende elupaikade või kasvukohtade kaitse animal species and habitats listed in the annexes ja säilimise. Viru-Peipsi alamvesikonna territoo- of two nature conservation directives of the EU riumile on välja pakutud 161 üle-Euroopalise (Birds Directive 79/409/EEC and Habitats Direc- tähtsusega Natura 2000 ala (seisuga aprill 2004) tive 92/43/EEC). The Viru-Peipsi catchment area kogupindalaga 2919 km2 (vt Natura 2000 alade includes 161 preselected Natura 2000 sites of kaarti). Community importance with the total area of 2919 km2 (see the map of Natura 2000 sites).

2.4 Inimmõju 2.4 Human impact

Viimase kümne aasta jooksul on keskkonnale aval- Within the last decade, the scale and nature of datava inimmõju ulatus ja iseloom oluliselt muutu- human impact on the environment has signifi- nud. 1990. aastate alguses langes tööstus- ja põllu- cantly changed in Estonia. At the beginning of majandustoodang – näiteks loomade arv vähenes the 1990ies there was a fall in industrial and ag- ligi poole võrra ja väetiste tarbimine 3–4 korda; ricultural output – e.g. the number of cattle de- tööstuses vähenes nt põlevkivi kaevandamine creased by nearly a half and consumption of 20 2.4 Inimmõju 2.4 Human impact

Joonis 2.3. Veetarbimine olmes ja tööstuses (tuh. m3/a)

Figure 2.3. Domestic and industrial water consumption (thousand m3/yr)

1991–1995. a 19,6 miljonilt tonnilt 12,1 miljoni fertilisers decreased 3–4 times. Annual output of tonnini, millega seoses vähenes kaevandustest ja oil shale mining fell in 1991–1995 from 19.6 mil- karjääridest väljapumbatava vee kogus 1,3 korda lion to 12.1 million tons. As a result, the volume ning elektrijaamade jahutusvee kogus 2 korda. of water pumped out of mines and open pits de- Veetarbimine tööstuses (v.a jahutusvesi ja kaevan- creased 1.3 times and the volume of cooling wa- dusvesi) vähenes 2,6 ja olmes 1,3 korda. 1995. ter used in power plants decreased twofold. In- aastast algas majanduskasv, mis on jätkunud käe- dustrial water consumption (except cooling water oleva ajani. and mine water) decreased 2.6 times and domestic water consumption 1.3 times. A new eco- Vaatamata SKP ja tööstustoodangu kasvule ning nomic growth started in 1995 and has continued majanduselu üldisele elavnemisele on inimmõju to date. keskkonnale pigem kahanenud või mõnes vald- konnas jäänud samaks, mis on tingitud ilmselt Despite an increase in GDP and industrial produc- uute keskkonnasõbralike ja säästlikumate tehno- tion and general enlivening of economic life, hu- loogiate kasutuselevõtust. Käesolevas trükises on man impact on the environment has decreased majanduse ja inimmõju muutuste iseloomustami- rather than increased, or in some areas it has re- sel kasutatud veemajanduspiirkonda jäävate kuue mained the same, which is probably due to the maakonna (Ida- ja Lääne-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva introduction of new environmentally friendly and ja Võru) andmeid. Ajavahemikul 1995–2002 vä- more sustainable technologies. In this publica- henes nimetatud maakondade veetarbimine töös- tion, changes in the economy of the region and tuses (v.a jahutusvesi ja kaevandusvesi) ja olmes in human impact have been described on the ba- vastavalt 1,7 ja 2,1 korda (joonis 2.3). sis of data from six main counties of the region

Joonis 2.4. Veevõtt olmeks, tööstuse ja põllumajanduse tarbeks erinevatest veeallikatest Figure 2.4. Phosphorus load of wastewater (t/yr) 21 2.4 Inimmõju 2.4 Human impact

Tabel 2.3. Maakondade veetarbimine 2002. aastal Table 2.3. Water consumption in different counties in 2002

Maakond Veetarbimine (tuh m3/aastas) County Water consumption (thousand m3/yr)

Olme Tööstus Põllumajandus Kokku Domestic Industrial Agricultural Total

Ida-Virumaa 7252 14868 119 22239 Lääne-Virumaa 1675 2481 268 4424 Jõgevamaa 917 961 711 2589 Tartumaa 3786 2235 208 6229

Põlvamaa 619 509 197 1325 Võrumaa 901 516 121 1538 Kokku Total 15150 21570 1624 38344

Eesti kokku Estonian total 43682 43681 4106 91469

2002. a veetarbimine projektipiirkonda jäävates (Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva and maakondades on esitatud tabelis 2.3. Siinjuures Võru). In 1995–2002, industrial water consump- väärib märkimist Ida-Virumaa suur osakaal tööstu- tion (except cooling and mine water) and domes- se veetarbimises kuue maakonna hulgas 2002. tic water consumption in the above counties de- aastal (69%). creased 1.7 and 2.1 times, respectively (Figure 2.3). Piirkonna veetarve kaetakse peamiselt põhjavee arvelt (joonis 2.4). Kolm peamist pinnaveekasuta- Industrial and domestic water consumption in jat on Narva linn (olme ja tööstuse tarbeks) ning different counties of the region in 2002 is pre- Kunda tsemenditehas ja Räpina paberivabrik töös- sented in Table 2.2. Ida-Viru County formed a tuse veetarbeks. Piirkonna ainus merevee kasutaja notable share in industrial water consumption of on Sillamäe linn (tööstuse tarbeks). the six counties (69%).

Lisaks olmele, tööstusele ja põllumajanduse vee- The water demand of the region is covered tarbimisele avaldab põhjaveevarudele märkimis- mainly by groundwater (Figure 2.3). The three väärset survet karjääridest ja kaevandustest välja- main users of surface water are Narva town (do- pumbatav vesi, mille kogus sõltub lisaks kaevan- mestic and industrial consumption) and Kunda datavate alade suurusele ka aasta sademete hul- cement factory and Räpina paper mill (industrial gast. Kuigi ka need kogused on viimasel aasta- water). The only user of marine water in the re- kümnel koos põlevkivi kaevandamisega vähene- gion is Sillamäe town (industrial consumption). nud, moodustas kaevandustest ja karjääridest väl- japumbatav vesi 2002. aastal 3/4 kogu piirkonna In addition to domestic, industrial and agricul- põhjaveevõtust. tural water consumption, significant pressure is exerted on groundwater resources also by the Üks peamisi pinnavee kasutusallikaid Viru-Peipsi water pumped out from pits and mines. The veemajanduspiirkonnas on energeetika. Eesti ja amount of such water depends on the size of Balti elektrijaamade jahutusbasseinidest juhiti mining areas and the amount of precipitation in 22 2.4 Inimmõju 2.4 Human impact

Tabel 2.4. Viru-Peipsi veemajanduspiirkonna punktreostuskoormus maakonniti aastal 2002 Table 2.4. Point pollution load from different counties of the Viru-Peipsi catchment area in 2002

Maakond Reostuskoormus tonni/aastas County Pollution load, tons/year

BHT7 Heljum Üldlämmastik Üldfosfor

BOD7 Suspended solids Total nitrogen Total phosphorus Ida-Virumaa 425 1453 1226 39

Lääne-Virumaa 56 100 47 10

Jõgevamaa 24 21 17 5,2 Tartumaa 286 228 223 34

Põlvamaa 17 16 13 2,5

Võrumaa 15 19 34 2,9

Kokku / Total 823 1837 1560 93,6 Eesti kokku Estonian total 1481 2661 2591 183

2002. aastal läbi 1095 miljonit m3 Narva jõe ja the year concerned. Although abstraction of mine Narva veehoidla vett. Sisuliselt on Narva veehoid- water has decreased along with decreased oil la vesi korduvkasutuses, kus veehoidla funktsio- shale mining in the last decade, the water neerib suure jahutusbasseinina. Kuna jahutusvee pumped out from mines and pits accounted for kvaliteet protsessi käigus praktiliselt ei muutu, siis 3/4 of the total abstraction of groundwater in the ei ole jahutusveel Narva jõe ja veehoidla seisun- region in 2002. dile märkimisväärset mõju. One of the main users of surface water in the Sarnaselt veevõtuga on vähenenud ka heitvee- Viru-Peipsi catchment area is energy sector. In kogused ja reostuskoormused. Tööstuse ja asula- 2002, 1095 million m3 of water from the Narva te heitveega veekogudesse juhitava orgaanilise River and Narva Reservoir was channelled aine ja fosfori kogused on vaadeldavas kuues through the cooling ponds of the Estonian and maakonnas vähenenud vastavalt 3,7 ja 2,6 kor- Baltic Power Plants. Essentially, the water of da (joonised 2.5 ja 2.6 ), naftasaaduste osas üle Narva Reservoir is being reused and the reservoir nelja korra ning ühealuseliste fenoolide reostus- functions as a big cooling pond. As the quality of koormus üle viie korra. Lisaks tööstusele on toi- cooling water remains practically unchanged in munud suured muudatused ka olmereovee pu- the process, cooling water does not exert a sig- hastamises — valminud on mitmed uued reo- nificant impact on the status of the Narva River veepuhastid, mis on vähendanud ka reostuskoor- and Narva Reservoir. must. Ülevaate 6 maakonna 2002. a reostuskoor- mustest annab tabel 2.4. Similar to water abstraction, also the wastewater volumes and pollution loads have been de- Üheks oluliseks keskkonda mõjutavaks inimtege- creased. In the six counties observed, the maavarade kaevandamine vuseks on . Eesti suu- amounts of organic matter and phosphorus dis- rimad keskkonnaprobleemid on seotud Ida-Viru- charged into water bodies with industrial and maa põlevkiviga, mille kaevandamine hävitab municipal wastewater have decreased 3.7 and 2.6 maastiku, “kuivatab“ kaevusid ja reostab pinna- times, respectively (Figures 2.4 and 2.5). Dis- 23 2.4 Inimmõju 2.4 Human impact

Joonis 2.5. Heitvee fosforikoormus (t/a) Figure 2.5. BOD and total phosphorus load of wastewater (t/yr) 7

Joonis 2.6. Heitvee BHT ja üldlämmastiku koormus (t/a) 7 Figure 2.6. BOD and total nitrogen of wastewater (t/yr) 7

vett. Mahajäetud kaevandusi täitev vesi reostub charge of oil products has decreased more than ning ohustab ka teisi veekihte. Põlevkivi rikasta- four times and pollution load from monophenols mise ja töötlemise jääkidest on kokku kuhjatud – more than fivefold. In addition to industry, aherainemäed ehk terrikoonid, keemiatehaste great changes have been taken place also in do- poolkoksi mäed ning elektrijaamade halli tuha mestic wastewater treatment — several new mäed ja tasased platood. Käesoleval ajal on Eestis treatment plants have been commissioned, which tekkivast jäätmete kogusest vähemalt 80% seotud has reduced the pollution load. An overview of põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega. 2001. pollution load from the six counties in 2002 is aastal tekkis selle tulemusena 3,84 mln tonni aher- given in Table 2.4. ainet, 4,78 milj tonni põlevkivi koldetuhka, 1,10 Mineral extraction mln tonni poolkoksi, 140 tuhat tonni lendtuhka ja is a branch of human activity 14,3 tuhat tonni nn fuusse ehk pigijääke. Poolkok- with significant environmental impact. The biggest si mägede nõrgvesi sisaldab valdavalt keemiatöös- environmental problems in Estonia are connected tuste vedeljäätmetest pärinevaid õlisid, fenoole, with oil shale mining in Ida-Viru county. Oil shale ketoone ning muid põhja- ja pinnaveele äärmiselt mining destroys landscapes, “dries up” wells and toksilisi aineid. pollutes surface waters. The water that fills aban- 24 2.4 Inimmõju 2.4 Human impact

Aastakümneid kestnud kaevandustest ja karjääridest doned mines becomes polluted and endangers vee väljapumpamine ning tööstuse suur veetarve also other aquifers. Oil shale enrichment and on tekitanud Kirde-Eestis ulatusliku põhjavee dep- processing residues have been piled up into spoil ressioonilehtri. Selle tagajärjel on jäänud kuivaks heaps or terricones, semicoke hills of chemical paljud madalamad salvkaevud ning mõjutatud on plants, hills and flat plateaus of grey ash from ka pinnaveekogusid – näiteks Kurtna järvestikku power plants. Of the total volume of waste cur- kuuluvates Martiska järves ja Kuradijärves on vee- rently generated in Estonia, at least 80% is asso- tase langenud kuni 6 meetrit. Tööstuse ja elanik- ciated with the mining and use of oil shale. In konna veetarbimise vähenemise tõttu ning osade 2001, the use and mining of oil shale generated kaevanduste sulgemise mõjul on viimastel aastatel 3.84 million tons of mine waste, 4.78 million põhjavee tase piirkonniti küll tõusma hakanud, kuid tons of oil shale bottom ash, 1.10 million tons of reostunud vesi ohustab ka muid põhjaveekihte. semicoke, 140 thousand tons of fly ash and 14.3 thousand tons of fuses or tar residues. Leachate of semicoke hills contains oils, phenols, ketones and other extremely toxic substances originating mainly from liquid waste of the chemical industry and endangering both, surface water and groundwater.

Decades of pumping of groundwater out of oil shale mines and pits and the high water demand of industries have generated an extensive groundwater drawdown cone in Northeast Estonia. As a consequence, many shallower dug wells have dried up and for example in Lake Martiska and Lake Kuradijärv (two of the Kurtna Lakes) the water level has fallen by up to 6 metres. Groundwa- ter table has started to rise again in some areas thanks to decreased industrial and domestic consumption of water and due to closure of some mines, but polluted water still endangers also other aquifers. 25

Pinnavesi Surface water 26 27 3. Pinnavesi 3. Surface water

3. Pinnavesi 3. Surface water

Ökoloogilise seisundi hindamisel võrreldakse vee- The EU Water Framework Directive stipulates kogu olukorda looduslikus seisundis ehk inimtege- that all inland waters have to attain good eco- vusest praktiliselt mõjutamata veekoguga. Veekogu logical status by 2015. For the purposes of this ökoloogilise seisundi halvenemise all mõistetakse directive, ecological status means the status of a üksnes inimmõjust tingitud muutusi. water body as compared to the natural reference conditions, that is, the conditions in the case of Pinnaveekogude seisundiklassid: lacking human impact. Deterioration of the eco- 1. väga hea – veekogu on looduslikus logical status of waters means only the changes seisundis, inimtegevusest mõjutamata või induced by human influence. väga väikeste antropogeensete Quality classes of ecological status of muutustega; surface waters: 2. hea – veekogus on väikesed kõrvale- kalded väga heast seisundist; 1. High – water body is in a natural 3. rahuldav – kõrvalekalded inimmõju tõttu condition, human impact is lacking or on mõõdukad; minor anthropogenic changes occur; 4. halb – kõrvalekalded on suured, vesi 2. Good – small deviations from “high” reostunud; ecological status; 5. väga halb – kõrvalekalded on väga 3. Moderate – moderate anthropogenic suured, vesi tugevalt reostunud. deviations; 4. Poor – big deviations, water polluted; Veekogu kvaliteeti hinnatakse elustiku, hüdro- 5. Bad – very big deviations, water strongly morfoloogia ja keemiliste näitajate alusel. Eriti polluted. oluliseks kujuneb piir hea ja rahuldava kvaliteediklassi vahel, kuna heas seisundis olevad vee- The quality of a water body is assessed on the kogud ei nõua meetmete rakendamist, rahulda- basis of its biota, hydromorphology and vas või veelgi halvemas seisundis olevad veeko- hydrochemical characteristics. The boundary be- gud tuleb aga 2015. aastaks viia heasse seisun- tween the good and moderate quality classes is disse, mis eriti suurte veekogude puhul võib particularly important because improvement mea- osutuda väga suuri ressursse nõudvaks ülesan- sures are not required for water bodies in good deks. status, while those in moderate or even worse status have to be brought into a good status by 2015. This task may require very big resources, especially in the case of big water bodies. 28 3.1 Järved 3.1 Lakes

3.1 Järved 3.1 Lakes

Piirkonna järvestik on mitmekesine ja arvukas. The lakes of the project area are diverse and nu- Kõige tähtsam on Euroopa suuruselt neljas järv merous. The most important lake here is Lake Peipsi pindalaga 3555 km2, millest Eesti territoo- Peipsi, the fourth-largest lake in Europe. The sur- riumile jääb 1570 km2. Lisaks Peipsile leidub ar- face area of Peipsi is 3555 km2, of which 1570 vukalt väikejärvi (eriti Haanja ja Otepää kõrgusti- km2 fall within the territory of Estonia. There are kel) ja järvestikke (Vooremaa järved, Kurtna jär- many small lakes in the area (especially in the ved jt). Kokku on projektipiirkonnas üle 1 ha Haanja and Otepää uplands) and also lake systems suurusi järvi 747, neist 112 järve on pindalaga (lakes of Vooremaa, Kurtna lakes, etc.). In total, the 10–50 ha ja 30 järve pindalaga üle 50 ha. Järved project area encompasses 747 lakes with a surface on enamikus madalad (alla 20 m), sügavaimaks area of over 1 ha, with 112 of these having a sur- on Haanja kõrgustikul piirkonna lõunapiiril paik- face area of 10–50 ha and 30 lakes exceeding 50 nev Rõuge Suurjärv, mis oma 38 m veesambaga ha. Most of the lakes are shallow (less than 20 on ühtlasi Eesti sügavaim järv. Suurimaks vee- m). The deepest lake is Rõuge Suurjärv at the hoidlaks on Eesti-Vene piiril paiknev Narva vee- southern border of the region, in Haanja Upland. hoidla. The lake is 38 metres deep and it is also the deep-

Tabel 3.1. Eesti väikejärvede tüpoloogia vastavalt veepoliitika raamdirektiivile

Vee karedus Värvus Valgla* Sügavus Limnoloogiline VRD tüüp** tüüp***

Kare Hele Miner. Madal A 1

Kare Hele Miner. Sügav A 1 Keskm. karedusega Hele Miner. Madal E, H 2 Keskm. karedusega Hele Miner. Sügav E 3 Keskm. karedusega Hele Org. Madal MX, E, H 2 Keskm. karedusega Hele Org. Sügav MX, E 3 Pehme Tume Org. Madal D 4

Pehme Tume Org. Sügav Atsido 4 Pehme Hele Miner. Madal O, SD 5 Pehme Hele Miner. Sügav O, SD 5

* Lühendite tähendused: Org. – valdavalt turbase valglaga; Miner. – valdavalt mineraalse valglaga. Järvetüübid ** on toodud trükises Ott, I., Kõiv, T. 1999. Eesti väikejärvede eripära ja muutused. Estonian Small Lakes: Special Features and Changes. Tallinn, 128 lk. Lühendite tähendused: O – oligotroofne; MX – miksotroofne (segatoiteline); SD – semidüstroofne; A – alkalitroofne; E – eutroofne; Atsido – atsidotroofne; D – düstroofne; H – halotroofne. *** VRD tüüp – veepoliitika raamdirektiivile vastav järvetüübi number: 1. järvetüüp – alkalitroofsed järved; aluselisus >240 mg/l, elektrijuhtivus >400 µS/cm; 2. järvetüüp – madalad kihistumata rikka pinnasega valglaga (Eestis eutroofsed, kalgiveelised miksotroofsed) järved; aluselisus 80– 240 mg/l, elektrijuhtivus 165–400 µS/cm; 3. järvetüüp – sügavad kihistunud rikka pinnasega valglaga (Eestis eutroofsed, kalgiveelised miksotroofsed) järved; aluselisus 80–240 mg/l, elektrijuhtivus 165–400 µS/cm; 4. järvetüüp – tumedad (visuaalses skaalas hinnanguväärtused >7, spektrofotomeetriga mõõdetud vee absorptsioon = kollane aine = 400nm juures >0,2) pehmeveelised (Eestis düstroofsed, atsidotroofsed, pehmeveelised miksotroofsed) järved; aluselisus <80 mg/l, elektrijuhtivus <165 µS/cm; 5. järvetüüp – heledad kuni kergelt värvunud (visuaalses skaalas hinnanguväärtused <8, spektrofotomeetriga mõõdetud vee absorptsioon = kollane aine = 400nm juures £0,2) (Eestis oligotroofsed, semidüstroofsed) järved. 29 3.1 Järved 3.1 Lakes

Järvede, sh paljude paisjärvede puhul on prob- est lake in Estonia. The most important artificial leemiks eutrofeerumine, mis põhjustab suvisel ja water body is the Narva Reservoir located on the talvisel stagnatsiooniperioodil järvede elustikule ja Estonian-Russian border. eeskätt kaladele hukutavalt mõjuvat vee hapniku- vaegust, vetikate õitsemist ja kiirendab oluliselt The main problem with lakes in the region, in- järvede kinnikasvamist. cluding many artificial lakes, is eutrophication, as a consequence of which many lakes are in Enne veekogu seisundi ehk nn ökoloogilise kvali- danger of growing over with vegetation. veekogu teediklassi hindamist tuleb määrata Eutrophication also causes the lack of oxygen tüüp . Eesti väikejärvede tüpoloogia loomisel ka- during the summer and winter stagnation pe- sutati nelja elementi – vee karedus, värvus, valgla riod, which may have a devastating impact on pinnakate ja järve sügavus (tabel 3.1). Viru-Peipsi fish resources. valglal on esindatud peaaegu kõik Eesti järvede tüübid. Prior to determining the status or the so-called type ecological quality class of a water body, the of water body Väikejärvede tüpoloogiat saab kasutada ka suur- needs to be identified. The typol- järvede puhul, kuid siis tuleb arvestada tuule tu- ogy of small lakes of Estonia is based on four el- gevamat mõju, millest sõltub näiteks lainete kõr- ements – hardness of water, colour, Quaternary gus ja nende vettsegav toime ning lõpptulemina cover of catchment area and depth of lake (Table

Table 3.1. Typology of small lakes of Estonia according to the WFD

Hardness of water Colour Catchm. Depth Limnological WFD area* type** type ***

Hard Light Miner. Shallow A 1 Hard Light Miner. Deep A 1

Medium hardness Light Miner. Shallow E, H 2 Medium hardness Light Miner. Deep E 3 Medium hardness Light Org. Shallow MX, E, H 2 Medium hardness Light Org. Deep MX, E 3 Soft Dark Org. Shallow D 4 Soft Dark Org. Deep Acido 4

Soft Light Miner. Shallow O, SD 5 Soft Light Miner. Deep O, SD 5

* Abbreviations: Org. – predominantly peaty catchment area; Miner. – predominantly mineral catchment area. ** Types of lake are described in: Ott, I., Kõiv, T. 1999. Eesti väikejärvede eripära ja muutused. Estonian Small Lakes: Special Features and Changes. Tallinn, 128 pp. Acronyms: O – oligotrophic; MX- mixotrophic; SD – semidystrophic; A – alkalitrophic; E - eutrophic; Acido – acidotrophic; D – dystrophic; H – halotrophic. *** FWP type – number of lake type according to the Water Framework Directive: Type 1 – alkalitrophic lakes; alkalinity >240 mg/l, conductivity >400 µS/cm; Type 2 – shallow lakes, non-stratified, catchment area with rich soil (in Estonia – eutrophic, hard-water mixotrophic); alkalinity 80–240 mg/l, conductivity 165–400 µS/cm; Type 3 – deep stratified lakes, catchment area with rich soil (in Estonia – eutrophic, hard-water mixotrophic); alkalinity 80–240 mg/l, conductivity 165–400 µS/cm; Type 4 – dark (estimated values on a visual scale >7, absorption of water measured with spectrophotometer = yellow matter = at 400nm >0,2), soft water (in Estonia – dystrophic, acidotrophic, soft-water mixotrophic); alkalinity <80 mg/l, conductivity <165 µS/cm; Type 5 – water light to slightly coloured (estimated values on a visual scale <8, absorption of water measured with spectrophotometer = yellow matter = at 400nm £0,2) (in Estonia – oligotrophic, semidystrophic). 30 3.1.1 Peipsi järv 3.1.1 Lake Peipsi järve kihistumine või selle puudumine. Eestis on 3.1). Almost all types of lake are represented in suurjärvi vähe – lisaks Peipsile ja Võrtsjärvele (270 the Viru-Peipsi district. km2) võib suurte järvede hulka lugeda ka Narva veehoidla (191 km2), millest Eestile kuulub umbes The typology of small lakes can be used also for 40 km2. classifying big lakes but in this case it is necessary to take into account the stronger impact of Kui järve tüpoloogias on pearõhk abiootilistel, siis wind, which influences for instance wave height kvaliteedi hindamisel on suurem osa biootilistel and the stirring effect of waves and, ultimately, elementidel. Järvedes on nendeks fütoplankton, also the level of stratification. There are few big suurtaimed, põhjaloomad ja kalad. Lisaks kasutati lakes in Estonia: besides Lake Peipsi and Võrtsjärv vee kvaliteedi hindamisel zooplanktoni näitajaid (270 km2), only the Narva Reservoir (191 km2), of ja abiootilistest näitajatest peamiste toitesoolade which about 40 km2 belongs to Estonia, can be sisaldusi. regarded as a big lake.

Projekti raames saadud tulemused veekogude While the typology of lakes focuses mainly on eksperthinnan- quality assessment seisundi kohta on väljendatud abiotic elements, is based guna. mainly on biotic elements. In lakes such elements include phytoplankton, macrophytes, zoobenthos and fish. In addition, certain indicators of zooplankton and concentrations of the main nutrients were taken into account.

The results of assessment of the status of water expert opinion. bodies were formulated as an

3.1.1 Peipsi järv 3.1.1 Lake Peipsi

Nimetust „Peipsi järv“ kasutatakse kahesuguses tä- The name Lake Peipsi is used in two meanings. It henduses. Sellega tähistatakse nii kogu Peipsi jär- denotes both, the entire lake system of Peipsi vistut (Suurjärv e. Peipsi kitsamas tähenduses, (Lake Suujärv or Lake Peipsi in the narrower Lämmijärv ja Pihkva järv) kui ka ainult põhjapool- sense, Lake Lämmijärv and Lake Pihkva) and only seimat ja suurimat järve e. Suurjärve (tabel 3.2). the northernmost and biggest lake of the system Käesolevas trükises on nimetust „Peipsi“ kasutatud – Lake Suurjärv (Table 2). In the current publica- selle kitsamas tähenduses. tion the name Lake Peipsi is used in the narrower meaning. Peipsi on üks paremini uuritud järvi Eestis, esimesed uuringud toimusid juba 19. sajandi keskel. Lake Peipsi is one of the most thoroughly studied Põhjalikumad seisundiuuringud algasid 1960ndate lakes in Estonia. The first studies were carried out aastate keskpaigast ning aja jooksul on kogutud already in the middle of the 19th century. More küllaltki ulatuslik andmestik. detailed studies have been conducted since mid- 1960ies and a rather extensive set of data has Peipsi järv on suhteliselt madal, kuid oma suuruse been gathered over time. ja kalarikkuse tõttu on tal oluline kalamajanduslik tähtsus. Peipsi põhjakallas on tähtis puhkemajan- Peipsi is relatively shallow but it has a big impor- duslik piirkond. tance for fisheries due to its size and richness in fish. The northern coast of Peipsi is an important recreation area. 31 3.1.1 Peipsi järv 3.1.1 Lake Peipsi

Tabel 3.2. Peipsi järvistu Table 3.2. The Peipsi lake system

Peipsi Lämmi- Pihkva Kokku Lake Lake Lake Total järv järv Peipsi Lämmi- Pihkva

Pindala (km2) 2611 236 708 3555 järv sh Eestis (km2) 1387 118 25 1529 Surface area (km2) 2611 236 708 3555

Saarte arv 8 12 15 35 incl. the Estonian part (km2) 1387 118 25 1529 Suurim sügavus (m) 12,9 15,3 5.3 15,3 Number of islands 8 12 15 35

Keskmine sügavus (m) Greatest depth (m) 12.9 15.3 5.3 15.3 8,3 2,5 3,8 7,1 Average depth (m) 8.3 2.5 3.8 7.1

Veemaht (km3) 21,79 0,60 2,68 25,07 Water volume (km3) 21.79 0.60 2.68 25.07

Järvede tüpoloogia alusel (tabel 3.1) kuulub Peipsi According to the typology of lakes (see Table 3.1), järv tüüpi nr 2 ehk mineraalmaal paiknevate hele- Peipsi belongs to type 2 – shallow lakes with daveeliste keskmise karedusega madalate järvede light water of medium hardness located on min- hulka: eral land: • valgla – valdavalt mineraalne; • catchment area – predominantly mineral • karedus – keskmiselt 2,4 mg-ekv/l; land; • värvus – 1,46...4,98, keskmiselt 2,5 • hardness – average 2.4 mEq/l; (absorptsioon 400 nm juures, m-1); • colour – 1.46...4.98, average 2.5 • sügavus – madal, ei kihistu. (absorption at 400 nm, m-1); • depth – shallow, non-stratified. Inimmõju Peipsile avaldub eelkõige suurenenud Human impact toiteainetekoormusena, mis pärineb peamiselt on Lake Peipsi is revealed first of põllumajandusest ja asulate heitveest. Toiteaine- all in the increased nutrient load originating tekoormuse andmed Peipsi järve Eesti valgla mostly from agriculture and municipal wastewa- kohta näitavad, et koormuse kõrgperiood oli ter. Data on the nutrient load of the Estonian 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel, millele järg- catchment area of Lake Peipsi indicate that the nes 1990-ndatel aastatel tugev langus. Seda põh- peak load occurred in the 1970ies and 1980ies,

Joonis 3.1. Peipsi järve valgla asulate ja tööstusettevõtete fosforikoormuse dünaamika (t/a) Figure 3.1. Dynamics of the total phosphorus pollution load of settlements and industrial enterprises of the catchment area of Lake Peipsi (t/yr) 32 3.1.1 Peipsi järv 3.1.1 Lake Peipsi justas ühelt poolt sademetevaesem periood followed by a sharp decrease in the 1990ies. The 1990-ndatel, kuid peamiselt mõjus tagasilangus latter was caused on one hand by a drier period põllumajanduslikus tootmises ja väetiste kasutu- in the 1990ies, but mostly by a fall in agricultural ses. Koormuse langusele aitas oluliselt kaasa mit- production and the use of fertilisers. The decrease mete uute reoveepuhastite käikuandmine ja va- in nutrient load was considerably accelerated by nade rekonstrueerimine möödunud kümnendil the commissioning of several wastewater treat- (joonis 3.1). Jooniselt ilmneb kujukalt ka Tartu ment plants and reconstruction of old ones dur- linna suur osakaal Peipsi järve Eestist pärinevas ing the last decade (Figure 3.1). The figure clearly fosforikoormuses (30–40%). reveals also the great share of Tartu City in the phosphorus load of Lake Peipsi originating from Hüdrokeemia ja fütoplankton the Estonian side (30–40%). VRD kohaselt tuleb kvaliteediklasside piirid paika Hydrochemical indicators and phytoplankton panna lähtudes nn ökoloogilise kvaliteedi suhtest ehk kõrvalekaldest looduslikest lähtetingimustest. According to the WFD, the boundaries of quality Peipsi järve jaoks ei ole olemas sobivat võrdlus- classes have to be identified on the basis of the veekogu, s.t omadustelt ja elustikult sarnast inim- so-called Ecological Quality Ratio or deviation tegevusest mõjutamata looduslikus seisundis suurt from natural reference conditions. For Lake Peipsi järve. Seetõttu on võrdlustingimuste leidmisel ka- there are no suitable reference water bodies, i.e. sutatud modelleerimist. Kuna suurenenud toite- big lakes with similar characteristics and biota that ainetekoormust, eriti fosfori koormust, tuleb pida- have remained in a natural condition, free of hu- da järve peamiseks inimmõju ilminguks, on eel- man impact. Therefore the reference conditions kõige vaja hinnata, milline võis olla fosfori kont- were identified by means of modelling. Increased sentratsioon järves enne olulise inimmõju algust. nutrient load, especially phosphorus load, has to Selleks kasutati Vighi & Chiaudani (1985) morfoe- be regarded as the main indicator of human im- daafilist indeksit (MEI), mis on arvutatav kui üld- pact on lakes. Therefore it is necessary to esti- aluselisuse (mg-ekv/l) ja järve keskmise sügavuse mate the probable phosphorus concentration in (m) suhe. lakes before the start of significant human impact. This was done using the morphoedaphic in-

Morfoedaafilise indeksi abil leitud üldfosfori (Püld) dex (MEI) of Vighi & Chiaudani (1985), which is foonikontsentratsioon peaks Peipsi järves olema calculated as the ratio between total alkalinity vahemikus 18–23 mg/m3, mis viitab mesotroofsele (mEq/l) and average depth of lake (m). klassile. Hea ja rahuldava kvaliteediklassi piiriks 3 on aga Püld = 34 mg/m , kusjuures Peipsi pikaaja- The reference concentration of total phosphorus 3 line mediaanväärtus on 44 mg/m . Kuna Püld prae- (Ptot) in Lake Peipsi, calculated using the morpho- gune mediaanväärtus Peipsis ületab hea ja ra- edaphic index, should be 18–23 mg/m3, which re- huldava seisundi piirväärtust, tuleb Peipsi järv lu- fers to the class of mesotrophic water bodies. geda fosfori kui tema ökosüsteemi peamise surve- However, the borderline between good and mod- 3 teguri seisukohalt rahuldavasse kvaliteediklassi erate quality classes is Ptot = 34 mg/m , while the kuuluvaks. long-term median value for Lake Peipsi is 44 mg/ 3 m . As the current median value of Ptot in Lake Nii keemilised kui bioloogilised näitajad võivad Peipsi exceeds the limit between good and moder- sesoonselt muutuda, mistõttu ka loodusliku veeko- ate ecological status, Lake Peipsi has to be classi- gu seisund võib eri aastaaegadel ühest klassist tei- fied as belonging to the moderate quality class in se liikuda. Seetõttu leiti kvaliteediklasside piirid terms of phosphorus, which is the main pressure iga kuu jaoks eraldi, mis välistab sesoonsuse mõju factor of its ecosystem. veekogu seisundi hindamisel. Peipsi järve kohta töötati vastavad kvaliteediklassid välja paljude näi- Both, chemical and biological indicators may be subject to seasonal changes, which is why even tajate suhtes (nt Püld, BHT7, klorofüll a, zooplank- 33 3.1.1 Peipsi järv 3.1.1 Lake Peipsi toni/fütoplanktoni biomasside suhe, ränivetikate the status of a natural water body may undergo biomass jt), kuid kõige paremini vastas ekspert- seasonal shifts from one class to another. There- hinnangule ja peegeldas järve tegelikku ökoloo- fore the limit values of quality classes were cal- gilist seisundit klorofüllil põhinev klassifikatsioon. culated separately for each month, which shuts Vastavalt klorofülli kontsentratsioonis toimunud out the influence of seasonality in assessing the ecological status of water body. For Lake Peipsi, muutustele jõudis Peipsi järv 1980ndate aastate the relevant quality classes were identified for lõpuks halba seisundisse. Aastatel 1990–1996 many indicators (e.g. total phosphorus, BOD , toimus selge paranemine, mil mitme aasta jook- 7 chlorophyll a, ratio between the biomasses of sul võis järve seisundit lugeda heaks. Alates zooplankton and phytoplankton, biomass of dia- 1997. aastast on aga seisund pidevalt ja isegi kii- toms, etc.) but the classification based on chloro- renevalt halvenenud, jõudes aastaks 2002 taas phyll was best correlated with the expert judge- halva klassi piiridesse. ment and best reflected the actual ecological status. According to changes in chlorophyll concen- Zooplankton tration, Lake Peipsi reached poor ecological status Zooplanktoni andmete (1965–2002) põhjal saab by the end of the 1980ies. Clear improvement Peipsi järve seisundi muutumises eristada kolme took place in 1990–1996, when the status of the erineva troofsusega perioodi: lake could be regarded as good during several • Oligo-mesotroofset perioodi aastatel years. Since 1997, however, the status has been 1965–1966 võib käsitleda tüübiomaste worsening constantly and even in an increasing speed, falling back within the limits of the poor lähtetingimustena, kuna erinevused võr- quality class by 2002. reldes sajandi alguse seisundiga praktiliselt puudusid. Zooplankton • Aastaid 1985–1992 võib pidada Peipsi eut- On the basis of zooplankton data (1965–2002), rofeerumisilmingute kulminatsiooniks. Zoo- three periods of different trophicity can be distin- planktoni näitajate järgi hinnatuna on järve guished in the changing ecological status of Lake ökoloogiline kvaliteet sel perioodil rahul- Peipsi: dav. • The oligo-mesotrophic period in 1965– • Viimasel kümnendil (1993–2001) on aga 1966 may be regarded as the type-specific toimunud toiteainekoormustes teatud taga- reference conditions because differences silangus ja zooplanktoni näitajate järgi on compared to the lake’s status at the vee kvaliteet hea või hea ja rahuldava pii- beginning of the 20th century were basically ril. absent then. Suurtaimed • The years 1985–1992 may be regarded as the culmination period of eutrophication in Makrofüütide järgi on viimase 40 aasta jooksul Lake Peipsi. Estimated by the indicators of Peipsis eutrofeerumine laienenud järk-järgult lõu- zooplankton, the ecological quality of the nast põhja poole. Veetaimestiku põhjal võib lake in this period was moderate. Peipsis leida nii heas kui halvas seisundis kalda- • In the last decade (1993–2001) there was a lõike. Peamised muutused suurtaimestikus on certain fall in nutrient loads. Zooplankton seotud laieneva roostikuvööndiga, mis oma var- data of this period indicated a water jutava mõjuga surub alla teisi taimeliike ja põh- quality between good and moderate. justab setete akumulatsiooni litoraalis. Veesisese taimestiku levikusügavuses seni olulisi muutusi ei Macrophytes ole täheldatud. Within the last 40 years, eutrophication signs in the macroflora of Lake Peipsi have gradually Kalad spread from the south towards the north. Assess- Kuna kalapüük on meie suurjärvede kalastikku ments based on macrophytes indicate that some mõjutanud juba aastasadu, on raske otsustada, stretches of bank are in good condition and some 34 3.1.1 Peipsi järv 3.1.1 Lake Peipsi milline võiks kalade hulk ning nende liigiline ja are in poor condition. The main changes in vanuseline struktuur olla inimmõju puudumisel. macroflora are connected with the spreading of Seega on kalapüük suurim Peipsi kalastikku mõju- reeds, which suppress other plant species due to tav tegur. their shading influence and cause the accumulation of sediments in the littoral zone. No significant changes have been observed in the depth of Peipsi järves, tema sissevoolude alamjooksudel ja spreading of aquatic vegetation. Narva jões elab 37 liiki kalu. Liigiline koosseis on jäänud sajandite jooksul praktiliselt muutuma- Fish tuks, kadunud on vaid üks liik (abakala, Abramis As fishing has influenced the fish fauna of our big ballerus) ja inimese osalus selle kadumisel on kü- lakes already for centuries, it is difficult to decide sitav. what would be the abundance, species composition and age structure of fishes if human impact Olulisemad muutused kalastikus: was lacking. Fisheries are thus the most impor- Angerja • looduslik populatsioon on Peipsist tant factor affecting the fish fauna of Lake Peipsi. kadunud ja pärineb Võrtsjärve kunstlikult asustatud populatsioonist. Kadumise põh- There live 37 fish species in Lake Peipsi, in the juseks on tõenäoliselt hüdroelektrijaama lower courses of its inflows and in the Narva tammi ehitamine Narva jõele 1956. aas- River. The species composition has remained ba- tal. sically the same over centuries, only one species Rääbise • arvukus vähenes alates 1990. a has disappeared (Abramis ballerus) and the role of järsult ja aastatel 1991–1994 ei püütud rää- human impact in its disappearance is question- able. The following changes have take place in bist üldse. Väljavaated rääbisevarude taastu- the fish fauna: miseks on tagasihoidlikud ühelt poolt Peipsi common eel • The natural population of the eutrofeerumise tõttu (rääbise kudu mattub has disappeared from Lake Peipsi and has muda alla), teiselt poolt ilmselt aga koha ar- been replaced by an introduced population. vukuse suurenemise tõttu. koha ahvena The disappearance was probably caused by • Paljude kalaliikide, eriti ja the construction of the dam of hydro- arvukust on tugevasti mõjutatud kalandus- electric power plant on the Narva River in poliitika ja otseselt püügisurve. Nii on eriti 1956. vendace koha vanemate vanusklasside esindatus • The abundance of the decreased püügisurve tõttu madal, kuid kuna koha sharply since 1990 and in 1991–1994 eelistab väikese läbipaistvusega vett, näib vendace was not caught in Lake Peipsi. Peipsi eutrofeerumine talle soodsalt mõju- Prospects of restoring the vendace populat- vat. ion are small due to eutrophication (the fry Tindi kiisa • ja arvukust võivad oluliselt mõ- of vendace gets buried under mud) and, on jutada suvised veeõitsengud. the other hand, due to the increased abundance of pikeperch. • The abundance of many fish species, Siiski on muutused kalastikus suhteliselt väiksed pikeperch perch especially and , has been ning selle seisundit võib hinnata vähemalt strongly influenced by fisheries policy and heaks. Tähelepanu tuleks aga pöörata märkimis- by the direct pressure of catch. Represen- väärsetesse nihetesse dominantliikide arvuku- tation of older age classes of especially ses: pikeperch is low due to the above factors • Praegu on röövkalade (peamiselt koha, but as pikeperch prefers relatively pro- >10 cm ahven ja haug) biomass Peipsis ductive waters with low transparency, erakordselt kõrge, moodustades üle poole eutrophication of Lake Peipsi seems to have kogu kalastiku biomassist, kuid kogu- a favourable impact on the species. sparling ruff produktsioonist annavad röövkalad vaid • The abundance of and can be viiendiku. strongly influenced by summer algal blooms. 35 3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3.1.2 Lake Lämmijärv and Lake Pihkva

• Peamiste bentostoiduliste kalade (latikas, The changes in fish fauna are still relatively small kiisk) produktsioon oli üsna väike (10%). and the condition of fish fauna can be assessed • Põhilise osa produktsioonist (68%) andsid at least as good. Yet attention should be paid to planktontoidulised kalad. Varasematel aasta- significant changes in the abundance of dominant tel oli nende osatähtsus Peipsis tunduvalt species: • The biomass of predatory fish (mainly suurem. pikeperch, >10 cm perch and pike) is currently extraordinarily high but predatory fish form only a fifth of the lake’s total production. • Production of the main benthos-eating fish (bream, ruff) is rather small (10%). • Plankton-eating fish formed the biggest share of the total production (68%). In earlier years their share in Lake Peipsi was considerably higher.

3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3.1.2 Lake Lämmijärv and Lake Pihkva

Pihkva järv Lake Pihkva Kuigi kuulub Peipsi järvega samasse Although belongs to the same lake järvistusse, on Pihkva järvel Peipsiga võrreldes system as Lake Peipsi, it is still different in sev- siiski mitmeid morfoloogiast ja vesikonna suuru- eral respects due to its morphology and the size sest tingitud erinevusi. Pihkva järve vesikond on of its catchment area. The catchment area of Peipsi omast järve pindala arvestades 2,5 ja järve Lake Pihkva is 2.5 times bigger than that of Lake mahtu arvestades 5 korda suurem. Pihkva järve Peipsi in relation to the surface area and 5 times keskmine sügavus on Peipsist üle kahe korra bigger in relation to the volume of the lake. The average depth of Lake Pihkva is more than twice väiksem. Seega on Pihkva järve toitainete suhte- smaller than that of Lake Peipsi. The relative nu- line koormus juba looduslikult Peipsi järvest tun- trient load of Lake Pihkva is thus already natu- duvalt suurem. Pihkva järve lõunaossa suubub rally much bigger than in Peipsi. Into the south- Velikaja jõgi, mille suudmes asub ca 200 000 ern part of Lake Pihkva flows the River Velikaja, at elanikuga Pihkva linn. Velikaja jõe vooluhulk the mouth of which there is the town of Pihkva moodustab üle poole kogu Peipsi-Pihkva järvistu with appr. 200 000 inhabitants. The flow of the sissevoolust ja enamuse Pihkva järve omast. Pihk- river forms over a half of the inflow of the entire va linna paiknemine järve vahetus läheduses tä- Peipsi-Pihkva lake system and a vast majority of hendab seda, et praktiliselt kogu linna reostus that of Lake Pihkva. As Pihkva Town is located in jõuab ka järve. immediate vicinity of the lake, basically all of the town’s pollution reaches the lake. Eelnevat arvestades ei saa Pihkva järve seisundi hindamisel aluseks võtta Peipsi järve jaoks Considering the above, the reference conditions morfoedaafilisel indeksil põhinevaid võrdlustingi- identified for Lake Peipsi on the basis of the musi. Pihkva järve jaoks ei ole teadlased fosfori- morphoedaphic index cannot be taken as a basis sisalduse hea ja rahuldava seisundi piiri kahjuks for assessing the status of Lake Pihkva. The limit veel välja arvutanud. Pihkva järvega sügavuse value between good and moderate status in poolest sarnase Võrtsjärve jaoks on ZBI teadlaste terms of phosphorus content has unfortunately poolt hea ja rahuldava seisundi piiri tähistavaks üld- not been calculated for Lake Pihkva yet. For Lake fosfori kontsentratsiooniks välja pakutud 46 mg P/l Võrtsjärv, which has a depth similar to that of (Peipsi jaoks 34 mgP/l). Morfoedaafiline indeks Lake Pihkva, the scientists of the Institute of Zo- arvestab järve keskmist sügavust ja vee karedust, ology and Botany (ZBI) have suggested that the 36 3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3.1.2 Lake Lämmijärv and Lake Pihkva kuid ei võta arvesse järve valgla suhtelist suurust, limit between good and moderate ecological sta- mis Pihkva järvel on veehulka arvestades Võrts- tus in terms of Ptot concentration is 46 mgP/l (for järvest 2,5 korda suurem. Seetõttu oleks Pihkva Lake Peipsi – 34 mgP/l). It has to be noted, how- järve fosforikoormus ja sellest tulenev troofsuse ever, that the morphoedaphic index takes into tase ka ilma igasuguse inimmõjuta Võrtsjärvest ja account the lake’s average depth and hardness of veel enam Peipsist suurem. Arvatavasti võiks water but does not take into account the relative Pihkva järve jaoks hea ja rahuldava seisundi size of catchment area, which (in relation to the fosforisisalduse piir paikneda vahemikus 50–60 volume of the lake) is 2.5 times bigger in Lake mgP/l. Pihkva than in Lake Võrtsjärv. Therefore the phosphorus load and the related trophicity level of Lämmijärv kujutab endast tegelikult ühenduska- Lake Pihkva would be higher than in Lake nalit Pihkva ja Peipsi järvede vahel, kusjuures Võrtsjärv, and even more higher compared to järve seisund sõltub Pihkva ja Peipsi järve vee- Lake Peipsi, even if human impact was lacking kvaliteedist ning tuule suunast põhjustatud hoo- completely. In Lake Pihkva the limit between vustest. Kuigi kokkuvõttes toimub vee liikumine good and moderate ecological status in terms of lõunast põhja (Pihkva järvest Peipsisse), võib tuu- phosphorus concentration could probably be lest tingituna vesi ka vastupidi voolata (tähelda- somewhere between 50 and 60 mgP/l. tud on hoovusi kiirusega kuni 1 m/s). Esineb ka Lake Lämmijärv olukordi, kus vesi Lämmijärve idaosas liigub üht constitutes a connection chan- ja lääneosas teistpidi. Teatud mõju Lämmijärve nel between Lake Pihkva and Lake Peipsi. The sta- veekvaliteedile on ka järve lõunaossa suubuval tus of the lake depends on water quality in both Võhandu jõel. neighbouring lake and on wind-induced currents. Although water moves mainly from the south to Joonised 3.2 ja 3.3 näitavad Peipsi, Pihkva ja the north (from Lake Pihkva to Lake Peipsi), wind- Lämmijärve seisundi märgatavat erinevust. Kui induced currents may move also in the opposite Peipsi seisund on nii fosfori kui lämmastiku sisal- direction (currents of up to 1 m/s have been ob- duse osas viimasel kümnendil stabiliseerunud, siis served). There occur also situations where water Pihkva järves on fosforisisaldus peaaegu kolme- moves in one direction in the eastern part of

Joonis 3.2. Üldfosfori sisalduse dünaamika Peipsis, Lämmijärves ja Pihkva järves (mgP/m3, geomeetriline keskmine)

Allikas: Külli Kanguri ettekanne Peipsi seisundi hindamise seminaril 22.01.2004 (Environmental status of Lake Peipsi based on the existing data and results of joint expeditions. Külli Kangur, Tõnu Möls, Andu Kangur, Peeter Kangur, Reet Laugaste, Anu Milius, Helle Mäemets)

Figure 3.2. Dynamics of total phosphorus in Lake Peipsi, Lake Lämmijärv and Lake Pihkva (mgP/m3, geometric average) Source: Presentation of Külli Kangur on a seminar “Environmental status of Lake Peipsi based on the existing data and results of joint expeditions”, 22.01.2004. Külli Kangur, Tõnu Möls, Andu Kangur, Peeter Kangur, Reet Laugaste, Anu Milius, Helle Mäemets 37 3.1.2 Lämmijärv ja Pihkva järv 3.1.2 Lake Lämmijärv and Lake Pihkva kordistunud. Põhjuseks saab olla järve fosfori- Lämmijärv and in the opposite direction in the koormuse järsk suurenemine (mille kohta puudu- western part. Also the River Võhandu, which vad andmed) või põhjasetete mõju veekvalitee- flows into the southern part of the lake, has a dile. Tõenäoliselt on tegemist mõlemaga, sest certain impact on the water quality of Lämmijärv. koormuse väikesest tõusust ja vetikate arenguks soodsatest ilmastikutingimustest tingitud vetikaõit- Figures 3.2 and 3.3 show considerable differences sengud põhjustavad omakorda fosfori vabanemist between the status of Lake Peipsi, Lake Pihkva setetest vette ehk järve nn enesereostust. and Lake Lämmijärv. While the status of Peipsi has stabilised in the last decade in terms of both, phosphorus and nitrogen, the phosphorus con- Erinevate rahvusvaheliste projektide ühine centration in Lake Pihkva has increased nearly eksperthinnang Peipsi järve seisundile on järg- threefold in the same period. This can be caused mine: Peipsi Suurjärv on „rahuldavas“ seisun- by a sharp increase in phosphorus load (on which dis, Lämmijärve ja Pihkva järve seisund va- there are no data) or the impact of bottom sedi- rieerub „rahuldava“ ja „halva“ vahel. Eutro- ments on water quality. It is likely that both rea- feerumise peatamiseks on kõige tõhusam vä- sons have been involved because algal blooms hendada fosfori sissekannet järve. caused by a small increase in load and by favourable weather conditions lead to the release of phosphorus from bottom sediments, i.e. the so-called self-pollution of the lake.

Different international projects have formulated the following joint expert judgement on the ecological status of Lake Peipsi: Lake Peipsi Suurjärv is in a moderate status, the status of Lake Lämmijärv and Lake Pihkva varies between moderate and poor. The most effective way of stopping eutrophication would be to decrease the inflow of phosphorus into the lake.

Joonis 3.3. Üldlämmastiku sisalduse dünaamika Peipsis, Lämmijärves ja Pihkva järves (mgN/m3, geomeetriline keskmine)

Figure 3.3. Dynamics of total nitrogen in Lake Peipsi, Lake Lämmijärv and Lake Pihkva (mgN/m3, geometric average) Source: Presentation of Külli Kangur on a seminar “Environmental status of Lake Peipsi based on the existing data and results of joint expeditions”, 22.01.2004. Külli Kangur, Tõnu Möls, Andu Kangur, Peeter Kangur, Reet Laugaste, Anu Milius, Helle Mäemets 38 3.1.3 Narva veehoidla 3.1.3 Narva Reservoir

3.1.3 Narva veehoidla 3.1.3 Narva Reservoir

1955.–56. aastal rajatud Narva veehoidla pindala The Narva Reservoir was constructed in 1955– normaalpaisutustasemel 25 m on 191 km2 ning 56. Its surface area at normal headwater level valgla territoorium 55848 km2. Veehoidlast jääb (25.0 m) is 191 km2 and the catchment area is Eesti territooriumile vaid 40 km2 ehk 21%. 55 848 km2. Only 40 km2 (21%) of the reservoir fall within the territory of Estonia. Oma tüpoloogialt kuulub Narva veehoidla keskmise karedusega, heledaveeliste, põhiliselt mineraal- Typologically, the Narva Reservoir belongs to me- maal paikneva valglaga madalate veekogude hulka dium-hardness, light-water, shallow water bodies (tüüp 2). Veehoidla veevahetus on väga kiire (vesi with a catchment area located on predominantly vahetub aastas üle 30 korra), kuid leidub ka aegla- mineral land (type 2). Its water exchange is very sema veevahetusega ja isegi peaaegu seisva vee- rapid (over 30 times a year) but there exist areas ga alasid. with slower exchange and even with almost stag- nant water. Hüdrokeemia ja elustiku andmete põhjal on keemiline ja ökoloogiline sei- Narva veehoidla On the basis of biological and hydrochemical sund hea chemical and ecological status ja püsinud uurimisperioodil (2000– data, the of the good 2003) stabiilsena. Raskmetallide, naftaproduktide Narva Reservoir is and it has remained ja fenoolide sisaldus veeproovides ja põhjasete- stable during the study period (2000–2003). The tes jäi enamasti alla kasutatud määramismeetodi- concentration of heavy metals, oil products and te alampiire. Vee pH, samuti orgaanilise aine, phenols in water samples was mostly below the üldfosfori ja üldlämmastiku ning sulfaatide sisal- detection limits of the measuring methods used. duse järgi võib veehoidla seisundit hinnata On the basis of pH and the content of organic heaks, keskmise vee läbipaistvuse põhjal aga ra- matter, total phosphorus, total nitrogen and sul- huldavaks (tabel 3.3). phates, the condition of the reservoir can be assessed as good, but on the basis of average transparency of water the status is moderate (Table 3.3).

Tabel 3.3. Ülevaade Narva veehoidla seisundist keemiliste Table 3.3. Overview of the status of Narva Reservoir as- ja bioloogiliste näitajate järgi sessed by chemical and biological indicators

Näitaja Väärtus Narva Kvaliteedi- Indicator Value in Narva Quality veehoidlas klass Reservoir class

pH 8,1 hea (8–8,3) pH 8.1 good (8–8.3)

Püld, mg/l 39 mg/l hea (30–60) Ptot, mg/l 39 mg/l good (30–60)

Nüld, mg/l 588 mg/l hea (500–700) Ntot mg/l 588 mg/l good (500–700) Vee läbipaistvus Transparency of water Secchi ketta measured with Secchi järgi, m 1,7 m rahuldav (1–2) disk, m 1.7 m moderate (1–2)

Taimekooslus Potamogeton, Plant community Potamogeton, Nymphaea rahuldav Nymphaea moderate Taimeohtrus Tugevasti taimi Abundance of plants Strongly infested täis kasvanud. rahuldav (4–5) with plants. moderate (4–5)

Klorofüll a, µg/l 8,7 µg/l väga hea (<10) Chlorophyll a, µg/l 8.7 µg/l high (<10)

Fütoplanktoni kooslus A hea Phytoplankton community A good 39 3.1.4 Väikejärved 3.1.4 Small lakes

Veehoidla on fütoplanktonivaene veekogu, mis The Narva Reservoir is poor in phytoplankton, võib olla osaliselt tingitud konkurentsist suurtai- which may be partly due to competition with mestikuga. Zooplankton on veehoidlas ilmselt alla macrophytes. Zooplankton is probably suppressed surutud arvukate noorkalade poolt. Liigirikas in the reservoir by abundant young fish. Species- rich zoobenthos and abundance of the zebra põhjaloomastik ja eriti rändkarbi arvukas esine- mussel indicate a clean water body. Proliferous mine näitab, et veekogu on suhteliselt puhas. macroflora acts as a biofilter for various pollut- Vohav suurtaimestik on küll biofiltriks mitmesu- ants, but it inhibits the use of the water body for gustele reoainetele, kuid takistab veekogu kala- fisheries. majanduslikku kasutamist. Up-to-date data on the fish fauna of the reservoir Kaasaegsed andmed veehoidla kalastiku kohta puu- are lacking. Being a water body rich in vegeta- duvad. Taimestikurikka veekoguna on veehoidla tion, the reservoir would be a suitable habitat sobivaks elupaigaks eelkõige haugile, samuti ahve- first of all for pike but also for perch and roach. nale ja särjele. Kuna põhjaloomastikus moodusta- As a big part of the reservoir’s zoobenthos con- vad suure osa hironomiidide vastsed, peaksid siin sists of chironomid larvae, the conditions here olema soodsad kasvutingimused bentostoidulistele should be suitable for benthos-eating fish such as bream, red-eye and tench. However, organisation kaladele nagu latikas, roosärg ja linask. of fishing is complicated due to plant thickets and littered bottom of the reservoir.

3.1.4 Väikejärved 3.1.4 Small lakes

Projekti raames anti üldhinnang 103 väikejärve The total of 103 small lakes were assessed under kohta. Hinnati järvi pindalaga üle 10 ha ja lisaks the project. Lakes with the area exceeding 10 ha mõningaid ökoloogiliselt või puhkemajanduslikult and also a few other lakes of ecological or recre- väärtuslikke järvi. Mõned üle 10 ha järved jäid ational value were assessed. Some of the lakes of over 10 ha were left out due to the lack of data. andmete puudumisel hindamata. Põhiliselt kasutati The assessment was based mainly on the existing olemasolevat limnoloogilist andmebaasi, lisaks toi- limnological database. Additional studies were musid täiendavad uuringud 8 järvel (Imatu, Jõksi, carried out on 8 lakes (Imatu, Jõksi, Karsna, Kõ- Karsna, Kõvera, Laiuse Kivijärv, Puhatu, Räätsma, vera, Laiuse Kivijärv, Puhatu, Räätsma, Viisjaagu). Viisjaagu). Of the small lakes assessed, 9 % belong to high Hinnatud väikejärvedest on 9% väga heas, 48% quality class, 48 % to good, 39 % to moderate heas, 39% rahuldavas ja 4% halvas kvaliteedi- and 4 % belong to poor quality class. It is note- klassis, kusjuures märkimisväärne on mitmete worthy that the ecological status of several lakes Vooremaa järvede rahuldav ökoloogiline sei- of the Vooremaa drumlin region is moderate. The sund. Järved, mille kvaliteediklass on heast sei- WFD requires that measures must be taken for improving their condition. sundist halvem, on enamikel juhtudel oluliselt inimtegevusest mõjutatud (lähedal asuvad kas The lakes whose quality class is worse than good inimasulad või muud suured punktreostusallikad) are in most cases under significant human impact või on tegemist väga tundliku ökosüsteemiga jär- (either human settlements or other big point pol- vega (5. tüüp). Mõningatel juhtudel pole seisund lution sources are located nearby) or their eco- küll halb, kuid viimase poole sajandi jooksul on systems are very sensitive (WFD type 5). In some järve seisund siiski väga palju muutunud. Selline cases the status is not poor but it has signifi- on näiteks olukord Kurtna järvedes, mida mõju- cantly changed over the last half-century. This is tavad Vasavere veehaare ja kaevandused. the situation, for instance, in Kurtna Lakes, which are affected by the Vasavere water intake and mine waters. 40 3.1.4 Väikejärved 3.1.4 Small lakes

Erinevate järvetüüpide järgi on kaitsemeetmeid Among the different lake types, lakes in moderate vajavaid rahuldavas seisundis järvi kõige rohkem condition and requiring protective measures are 4. tüübis, kuhu kuuluvad reostustundlikud veeko- most frequent in type 4, which incorporates pol- gud. Ka 2. tüübis, kuhu kuuluvad madalad ja sa- lution-sensitive water bodies. The status of nearly geli juba kinnikasvavad järved, on ligi poolte jär- half of the lakes is moderate or poor also in type 2, which incorporates shallow lakes, often al- vede seisund rahuldav või halb. Muutusi on põh- ready growing over with vegetation. The changes justanud eelkõige nende järvede väike veemaht, have been caused mainly by the small volume of mis soodustab suurtaimede arengut ja järve kiiret the lakes, which facilitates the development of kinnikasvamist. macroflora and growing over with vegetation.

Tabelis 3.4 antakse ülevaade nendest Viru-Peipsi Table 3.4 gives an overview of the small lakes in valgla väikejärvedest, mille seisund on rahuldav the Viru-Peipsi area whose ecological status is või halvem. moderate or worse and which thus need to be brought into a good status by 2015.

Tabel 3.4. Viru ja Peipsi veemajanduspiirkonna rahuldavas Table 3.4. Small lakes of the Viru-Peipsi water management või halvas seisundis olevad väikejärved district that are in moderate or worse ecological status

Järv Tüüp* Kvaliteedi- Peamine Lake Type* Quality Main klass oletatav class putative (H – halb; inimmõju (P – poor; source R – rahuldav) allikas M – mode- of human rate) impact Arbi 2 H Arbi 2 P Elistvere 2 R Elistvere 2 M Endla 2 R Veetaseme alandamine Endla 2 M Lowering of water level Erastvere 5 R Punktreostus Erastvere 5 M Point pollution Holvandi Kivijärv 4 R Punktreostus Holvandi Kivijärv 4 M Point pollution Ihamaru Palojärv 5 R Ihamaru Palojärv 5 M Kaarepere Pikkjärv 2 R Punktreostus, hajureostus, Kaarepere Pikkjärv 2 M Point pollution, veetaseme non-point pollution, alandamine lowering of water level Kaarna 2 R Kaarna 2 M Kaiavere 2 R Punktreostus, Kaiavere 2 M Point pollution, hajureostus, non-point pollution, veetaseme lowering of water level alandamine Karsna 5 M Karsna 5 R Kavadi 5 M Kavadi 5 R Keeri 2 M Past pollution Keeri 2 R Elva varasem of Elva town reostus Kodijärv 3 M Pollution from Kodijärv 3 R Reostus home for the aged vanadekodust Kokora Mustjärv 3 M Pollution from Kokora Mustjärv 3 R Reostus lautadest livestock housing Kooraste Kõverjärv 3 H Kooraste Kõverjärv 3 P 41 3.1.4 Väikejärved 3.1.4 Small lakes

Kurgjärv 5 R Kurgjärv 5 M Käsmu 2 R Käsmu 2 M Lahepera 2 M Point pollution, Lahepera 2 R Punktreostus, lowering veetaseme of water level alandamine Laiuse Kivijärv 2 R Laiuse Kivijärv 2 M Lasva 3 R Asula olmereostus Lasva 3 M Municipal wastewater of settlement Lauga 4 R Lauga 4 M Listaku soojärv 2 R Listaku soojärv 2 M Martiska 5 R Veetaseme Martiska 5 M Lowering of alandamine water level Meelva 4 R Meelva 4 M Mõrtsuka 3 R Punktreostus Mõrtsuka 3 M Point pollution Männikjärv 2 M Fertilisation Männikjärv 2 R Poldri väetamine of polder Noodasjärv 2 R Põllumajandus- Noodasjärv 2 M Agricultural reostus pollution Pangodi 3 R Pangodi 3 M Peresi Umbjärv 5 R Peresi Umbjärv 5 M Pikamäe 4 R Pikamäe 4 M Pilkuse 2 R Pilkuse 2 M

Porkuni 1 M Alteration of Porkuni 1 R Hüdroloogiliseˆ hydrological regime reziimi muutus Päidla Mõisajärv 3 M Point pollution Päidla Mõisajärv 3 R Punktreostus Raigastvere 2 M Probably residual Raigastvere 2 R Ilmselt pollution from jääkreostus point sources punktreostus- Saarjärv, Partsi 4 M allikatest Soitsjärv 2 M Lowering of Saarjärv, Partsi 4 R water level Tamula 3 M Soitsjärv 2 R Veetaseme alandamine Tilsi Kõrbjärv 5 P Tilsi Pikkjärv 5 P, Tamula 3 R insufficient Tilsi Kõrbjärv 5 H data Tilsi Pikkjärv 5 H Uljaste 5 M Uljaste 5 R Valgjärv; Otepää 2 M Vaskna 5 M Valgjärv; Otepää 2 R Verevi 3 M Wastewater of Vaskna 5 R Elva town Verevi 3 R Elva linna Viitna Pikkjärv 5 M heitveed Viitna Pikkjärv 5 R Väimela Alajärv 2 P Väimela settlement Väimela Alajärv 2 H Väimela asula Väimela Mäejärv 3 M Väimela Väimela Mäejärv 3 R Väimela asula settlement * Tüübi iseloomustus vastavalt VRD-le on toodud tabeli 3.1 juures. * Description of type according to the WFD is given under Table 3.1. 42 3.2 Jõed 3.2 Rivers

3.2 Jõed 3.2 Rivers

3.2.1 Ülevaade jõgedest ja nende 3.2.1 Survey on Rivers and Principles for seisundi hindamise põhimõtetest the Assessment of their Status

Sarnaselt teistele Eesti jõgedele on ka Viru- The rivers of the Viru-Peipsi region, similar to the Peipsi piirkonna jõed lühikesed ja veevaesed, other Estonian rivers are small and have low flow üle 50 km pikkusi jõgesid on vaid 14. Vooluhul- rates. The length of only 14 rivers exceeds 50 km. The Narva river is the largest both by the flow ga ja valgla pindala poolest on suurimad Narva 2 rate and the catchment area (the catchment is jõgi (valgla 56200 km , sellest Eesti territooriu- 56 200 km2, about 1/3 of it falls within the terri- 3 mil ca 1/3, keskmine vooluhulk 390–410 m /s) tory of Estonia, the average flow rate is 390–410 ja Emajõgi (valgla 9960 km2, keskmine voolu- m3/s). The Narva river forms the border between hulk 60–75 m3/s). Praegu on Narva jõgi Eesti- Estonia and Russia and in future it will be the Vene piirijõeks, tulevikus markeerib ta ühtlasi border between the EU and Russia. ka EL idapiiri. Estonian rivers are divided into types on the basis of the size of the catchment area and content of Eesti jõed jagatakse tüüpidesse valgla suuruse ja humic substances (permanganate oxidation humiinaine sisalduse (permanganaatne hapniku- value). As Estonian rives have small gradient tarve e PHT) alusel. Kuna Eesti jõed on väikese (there are no mountain rivers in Estonia), there is languga (mägijõed puuduvad), siis voolukiiruse no need to divide rivers into types according to alusel tüpiseerimiseks pole vajadust. Kuigi Eesti the flow velocity. Despite that Estonia is geologi- jaguneb geoloogiliselt lubja- ja liivakivi alaks, mis cally divided into limestone and sandstone regions, which could affect the acidity of surface võiks mõjutada ka pinnavete happesust, siis lub- waters, then due to the calcareous overburden jarikka pinnakatte tõttu suuri erinevusi vete hap- there are no big differences in acidity and alkalin- pesuse ja leelisuse osas ei esine ning seetõttu ity of surface waters and the need to differentiate puudub vajadus selle alusel jõgesid eristada. Pin- rivers according to geological bedrock is absent. navete leelisus on väga kõrge (>3.0 mg-ekv/l), The alkalinity of surface water is very high (>3.0 mis ületab tunduvalt enamuse Euroopa maade mg-ekv/l), which considerably exceeds corre- jõgede vastavaid väärtusi. Seega määrab jõgede sponding values of majority European countries. tüübi nende valgla suurus ning soode ja rabade Consequently the type of the river is determined by the size of the catchment area and the relative kui peamiste humiinainete allikate osatähtsus jõ- importance of mires, peatlands and bogs as main gede valglal. sources of humic substances, in the river basin.

Valgla suuruse alusel on Eesti jõed jagatud nelja According to the size of the catchment area Esto- tüüpi: nian rivers are divided into four types: • I type – small rives, < 100 km2, • I tüüp – väikesed, kuni 100 km2, • II type – medium rivers, 100–1000 km2, • II tüüp – keskmised, 100–1000 km2, • III type – large rivers, 1000–10 000 km2, 2 • III tüüp – suured, 1000–10000 km , • IV type – very large rivers, over 10 000 • IV tüüp – väga suured, üle 10000 km2. km2.

Vastavalt orgaanilise humiinaine sisaldusele jagu- Accoring to the permanganate oxidation value all types are divided into: nevad kõik tüübid: • rivers with high content of humic sub- • humiinaineterikkad jõed (PHT väärtusega stances (permanganate oxidation value over üle 20 mgO2 /l) – tüüp A; 20 mgO2 /l) – type A; • vähese orgaanilise aine sisaldusega (PHT • rivers with low content of humic sub-

väärtus alla 20 mgO2 /l) – tüüp B. stances (permanganate oxidation value less

than 20 mgO2 /l) – type B; 43 3.2.1 Ülevaade jõgedest ja nende seisundi hindamise põhimõtetest 3.2.1 Survey on Rivers and Principles for the Assessment of their Status

Kuna IV tüüpi kuulub vaid Narva jõgi, eristatakse As type IV is represented only by the Narva River, Eestis järelikult 7 tüüpi jõgesid. consequently 7 river types are distinguished in Estonia. Eesti jõgede, ojade ja kraavide ametliku nimestiku According to the official list of rivers, streams järgi (1984) on vaadeldavas piirkonnas kokku 637 and ditches of Estonia (1984) the total number of jõge, oja ja kraavi, sealhulgas 50 jõge valglaga rivers, brooks and ditches in the region under >100 km2, 46 valglaga 50–100 km2, 238 valglaga observation is 637, including 50 rivers with the 10–50 km2 ja 303 valglaga alla 10 km2. Vooluvee- catchment area exceeding 100 km2, 46 have the kogude kogupikkus on 6448 km. VRD rakendami- catchment area of 50–100 km2, 238 have the 2 sel soovitatakse jõgede seisundi hindamisel väik- catchment area of 10–50 km and 303 less than 2 seimaks astmeks 10 ruutkilomeetrist suurema valg- 10 km . The total length of watercourses is 6448 km. In implementation of the WFD the smallest laga jõgesid. Viru-Peipsi piirkonnas tähendaks see catchment size of rivers to be assessed is recom- 334 jõge ja oja. mended 10 km2. That definition includes 334 rivers and brooks in the Viru-Peipsi region. Jõgede seisundi hindamiseks on vaja nii hüdro- keemilise kui bioloogilise seire andmeid. Riikliku The data of both, hydrochemical and biological keskkonnaseire programmi raames tehakse igal monitoring are required for the assessment of the aastal hüdrokeemilist seiret kahekümnel piirkonna state of the rivers. The hydrochemical monitoring jõel (kõik valglaga >100 km2) ja hüdrobioloogilist is carried out annually on 20 rivers of the region (all with a catchment area >100 km2) within the seiret samadel jõgedel kord kuue aasta tagant. framework of the national environmental monitor- Käesoleva projekti raames otsustati veemajandus- ing programme. The biological monitoring is car- kavade koostamise esimesel etapil hinnata kõigi ried out on the same rivers every 6 years. Local 100 km2 suurema valglaga, s.o 50 jõe keemilist ja monitoring is practically absent and monitoring by ökoloogilist seisundit. Seega jäi hindamisest välja enterprises to follow the state of the receiving wa- väikeste jõgede tüüp. Riikliku seire täienduseks ter body, where the effluent is discharged, has not tegi TTÜ KTI projekti raames täiendavat hüdro- been launched yet. Therefore, within the framework of the present project, it was decided that keemilist seiret 31 jõel (51 lävendit, kokku ca 460 during the first phase of the development of water proovi). Lisaks tehti põllumajanduskoormuse management plans the chemical and ecological uuringuid kuuel väikesel valglal (kaasa arvatud status of all rivers with the catchment area exceed- pestitsiidide seire). Hüdrobioloogilise seire raames ing 100 km2, i.e. 50 rivers will be assessed. To tehti kolmel jõel (ZBI) ka seisundi hindamiseks supplement the national monitoring, the TTU IEE vajalike võrdlustingimuste määramiseks suurselg- carried out the supplementary hydrochemical rootute uuringuid. monitoring on 31 rivers (51 gauging sections, the total of about 460 samples). In addition, agricultural pollution was studied on six small catchment Loodushoiukeskuse hinnangul on Viru-Peipsi piir- areas (incl. monitoring of pesticide levels). Macro- konnas ca 160 kalanduslikult või kalade elupaika- invertebrates were studied (ZBI) in the course of dena väärtuslikku jõge. Enam kui pooli nendest the biological monitoring on three rivers to deter- pole kunagi uuritud, 1/3 kohta on mingisuguseid mine the reference conditions required for the andmeid ja vaid 10% kohta on usaldusväärset in- classification of the status. fot. Jõgede kalandusliku väärtuse hindamiseks tegi Loodushoiukeskus täiendavaid kalastiku uuringuid According to the preliminary estimation by the 43 jõel. Wildlife Estonia, about 160 rivers in the Viru- Peipsi region have high fisheries value and are important as habitat of fishes. More than half of Üle poolte vaadeldavast 50 jõest kuuluvad tüüpi them have never been studied, some data are II B ehk keskmiste vähese orgaanilise aine sisal- available for 1/3 of those and the reliable infor- dusega jõgede hulka. Ka kõik piirkonna suured mation is available on only 10%. The Wildlife Es- jõed (valglaga üle 1000 km2) kuuluvad vähese tonia carried out supplementary studies on 43 orgaanilise aine sisaldusega jõgede hulka. Hinna- rivers to establish their fisheries value. 44 3.2.1 Ülevaade jõgedest ja nende seisundi hindamise põhimõtetest 3.2.1 Survey on Rivers and Principles for the Assessment of their Status tud jõgede pikkused ja valgla pindalad, nende More than half of the assessed 50 rivers belong keemilise ja ökoloogilise seisundi hinnang ning to type II B or medium rivers with low content of rahuldava või halva seisundi põhjused on kok- humic substances. All large rivers of the region kuvõtlikult esitatud tabelis 3.5. (with catchmet area over 1000 km2) also have the low content of humic substances. Table 3.5 pre- Jõgede keemilise ja ökoloogilise seisundi lõpp- sents the summary of the length of rivers and the hinnangu kujundamisel oli otsustav osa Keskkon- size of the catchment areas, the chemical and naministeeriumi, ITK, ZBI ja Loodushoiukeskuse ecological status and the reasons for the classifi- ekspertide osavõtul toimunud nõupidamisel ku- cation of the status as moderate or bad. junenud seisukohtadel. Hinnang on kooskõlasta- The positions finalised at the meeting of experts tud ka maakondade keskkonnateenistuste vee- from Ministry of the Environment, ITK, ZBI and spetsialistidega. Kuna jõgede tüüpide erinevusi Wildlife Estonia were decisive in drawing up the arvestav veeklasside määramise kord ja tüübi- final assessment concerning the chemical and omased võrdlustingimused on alles väljatöötami- ecological status of rivers. Specialists on water sel, on jõgede seisundi hinnang antud ekspert- issues of county environmental departments have hinnanguna. also approved the assessment. As the regulation on determination of water classes on the base of Jõgede seisundi hindamisel keskenduti eelkõige river types and type-specific reference conditions hea ja rahuldava seisundi eristamisele. Head ja are only under elaboration, the status of rivers is väga head seisundit esialgu ei eristatud, sest expressed as an expert opinion. meetmeteprogrammi seisukohast ei ole sellel praktilist tähtsust. Enamus heast kehvemas seisun- The main attention was paid to the differentiation dis jõgesid hinnati rahuldavasse klassi. Seisund between the good and bad status of rivers. No hinnati halvaks vaid ilmse ja tugeva punktreostu- differentiation between the good and very good se korral. status was preliminarily made as it is of no practical importance for the programme of measures. Kuigi hinnang hõlmab nimeliselt vaid 50 jõge Most of rivers with the status less than good 637st, moodustab nende jõgede kogupikkus were estimated as moderate. The status was clas- 2268 km (35% vooluveekogude kogupikkusest). sified bad only in case of evident and heavy point Uuritud jõgedest 18 on peajõed, s.t nad suubu- source pollution. vad otse merre või Peipsi järve. Nende jõgede Although the present assessment covers only 50 2 valglate kogupindala on 17090 km , mis moo- rivers of the total of 637, the total length of these dustab üle 90% Viru-Peipsi veemajanduspiirkon- rivers is 2268 km (25% of the total length of water nast. Seega võib väita, et antud hinnang annab courses). 18 of the studied rivers were main rivers küllaltki hea ülevaate piirkonna vooluveekogude i.e. they flow into the sea or Lake Peipsi. The total seisundist. Samal ajal tuleb siiski rõhutada, et area of their catchment is 1790 km2 or 96% of suuremate jõgede seisundi hinnangut ei tohi the total land area of Viru-Peipsi water manage- ilma täiendavate uuringute ja lisainformatsiooni ment area. Consequently, one can claim that the kogumata üle kanda väiksematele jõgedele ja present assessment shall present a rather good pic- ojadele, sest peajõe hea seisund ei pruugi alati ture on the state of the watercourses in the region. tähendada ka väiksemate lisajõgede head sei- At the same time it should be stressed that the sundit. assessment given on the state of the larger rivers must not, without carrying out further studies and collecting the additional information, be inter- preted as the state of the smaller rivers and brooks as well since the good state of the main river does not always indicate that the state of smaller tributaries is also good. 45 3.2.2 Jõgede keemiline seisund 3.2.2 Chemical Status of Rivers

3.2.2 Jõgede keemiline seisund 3.2.2 Chemical Status of Rivers

Uuritud 50 jõest on keemiline seisund kogu pik- 34 rivers of the total of 50 studied rivers have kuses hea 34 jõel (tabel 3.5). Kaks jõge (Purtse ja good chemical status along the whole length of Lutsu) hinnati kogu pikkuses rahuldavaks ja viis the river (Table 3.5). The moderate status was jõge (Selja jõgi, Pühajõgi, Ilmatsalu jõgi, Kohtla classified for the whole length of two rivers (Lutsu and Purtse) and bad status for the whole jõgi ja Soolikaoja) kogu pikkuses halvaks. „Kogu length of five rivers (Selja, Pühajõgi, Ilmatsalu, pikkuses“ ei tähenda, et jõe ülemjooks kindlasti Kohtla and Soolikaoja rivers). The term “for the reostatud oleks vaid seda, et ülemjooksu hea sei- whole length of” does not indicate that the upper sundi kinnitamiseks puuduvad andmed. Üheksal course is definitely polluted, but it indicates that jõel esineb nii heas, rahuldavas kui halvas keemi- there are no data to confirm the good status. lises seisundis lõike. Sections of 9 rivers belong to three different chemical status classes: good, moderate or bad. Kuueteistkümnest 13 juhul oli jõe rahuldava või halva keemilise seisundi põhjustajaks ülemäära- For 13 cases of 16 the moderate or bad chemical ne fosfori kontsentratsioon, kusjuures viiel juhul status was classified due to too high phosphorus oli fosfor ainuke lubatust kõrgem parameeter. concentration whereby in five cases phosphorus Viie jõe puhul oli ka üldlämmastiku ning kuuel was the only parameter exceeding the maximum juhul ammooniumlämmastiku sisaldus ning viies permitted concentration level. The total nitrogen jões orgaanilise aine sisaldus lubatust kõrgem. content exceeded for 5 rivers, the ammoniacal Hüdrokeemilise seire andmed näitavad selgelt, nitrogen for 6 rivers and the organic matter for 5 rivers the maximum permitted concentrations. et jõgede rahuldava ja halva keemilise seisundi The data of hydrochemical monitoring indicate peamiseks põhjustajaks on ebapiisavalt puhasta- clearly that the major cause for the moderate and tud asulate heitveed, kusjuures kõige halvem on bad chemical status is insufficiently treated olukord reoveest fosfori ärastamise osas. 2002. wastewater discharged from settlements. Phos- aasta andmetel oli ligikaudu kahe kolmandiku phorus removal is the most serious problem. The reoveepuhastite heitvees fosforisisaldus üle 2 annual report on the wastewater treatment facili- mgP/l. ties (2002) shows that the effluent discharged from 2/3 of wastewater treatment facilities has Piirkonna suurematest asulatest oli 2003. a. heit- phosphorus content higher than 2 mg/l. vee keskmine fosforisisaldus Tartus 1,8, Narvas 2,0 (2002. a andmed), Jõhvis 4,5 (2002. a andmed), The phosphorus content of the effluent dis- Püssis 6,1 (2002. a andmed), Räpinas 7,9, Rakve- charged from the largest towns and settlements res 2,7, Haljalas 5,7, Kadrinas 3,1 Põltsamaal 4,3, of the region was in 2003 as follows: Tartu 1.8, Põlvas 3,6, Võrus 1,1, Jõgeval 1,4 mgP/l. Korrali- Narva 2.0 (data for 2002), Jõhvi 4.5 (data for kult töötaval reoveepuhastil on tänapäeval küllaltki 2002), Püssi 6.1 (data for 2002), Räpina 7.9, Rakvere 2.7, Haljala 5.7, Kadrina 3.1, Põltsamaa väikeste lisakulutustega võimalik saavutada heit- 4.3, Põlva 1.7, Võru 1.1, Jõgeva 1.4 mg/l. The vees fosforisisalduseks 1 mgP/l. Järelikult on suure- phosphorus content of 1 mg/l is nowadays easily mate asulate reoveepuhastuse tõhustamisega või- achievable in treatment facilities with minimum malik saavutada jõgede fosforikoormuse oluline additional expenditure. Consequently, it would be vähenemine. possible through increased efficiency of the wastewater treatment plants to achieve consider- Viru-Peipsi piirkonna pinnaveekogudest kasuta- able reduction in the phosphorus load of the riv- takse joogiveeallikana vaid Narva jõge, kust Nar- ers. va linn võtab oma joogivee ülalpool Narva vee- hoidlat. Narva jõe veekvaliteet Vasknarva The Narva River is the only surface water body in lävendis (väljavool Peipsi järvest) vastab täielikult the region used as the source of drinking water. I klassi nõutele. The town of Narva abstracts its drinking water 46 3.2.2 Jõgede keemiline seisund 3.2.2 Chemical Status of Rivers

Viru-Peipsi piirkonda kuulub Tervisekaitseinspekt- above the Narva Reservoir. The quality of the siooni poolt koostatud supluseks ettenähtud vee- Narva River water in the Vasknarva gauging sec- kogude nimekirjast 4 jõge: Narva, Põltsamaa, tion (outflow from Peipsi Lake) satisfies all the st Emajõgi ja Võhandu jõed. Nimetatud jõgedest ei requirements set for 1 quality class. vasta suplusveele kehtestatud nõuetele Emajõgi 4 rivers in the Viru-Peipsi region included in the allpool Tartut Kavastu lävendis, kus ammoonium- list of water bodies designated for use as bathing lämmastiku sisaldus ületas normatiivset piirväär- waters, compiled by the Health Inspection are: tust kogu vaatlusperioodi vältel. Nõuetekohase Narva, Põltsamaa, Emajõgi and Võhandu. Of the hapnikusisaldusega (vähemalt 80% küllastusast- above list the Emajõgi River does not satisfy the mest) on probleeme ka Emajões ülalpool Tartut ja requirements established by the Governmental Võhandu jões ülalpool Räpinat. Põhjuseks on siin Regulation for water bodies designated for use as arvatavasti jõepõhja kogunenud setted, mis mõ- bathing waters. The content of ammoniacal nitro- jutavad küll vee hapnikusisaldust, kuid ei ohusta gen in the Kavastu gauging section of the Emajõgi suplejate tervist. River below Tartu exceeded the limit value during the whole observation period. The required oxy- Põllumajandusest pärineval hajureostusel on tä- gen content (at least 80% of the saturation de- napäeval suuremate jõgede rahuldava või halva gree) poses a problem in the Emajõgi River above keemilise seisundi põhjustajana ilmselt teisejär- Tartu and in the Võhandu River above Räpina. The guline roll. Pandivere kõrgustikult algavate jõge- sediments accumulated on the river bottom could be the cause here. The decomposition of de ülemjooksudel on täheldatav küll põllumajan- sediments affects the oxygen content of the river dusreostusest põhjustatud kõrgenenud lämmasti- water, but it is highly improbable that it poses kusisaldus, kuid madala fosforisisalduse tõttu ei any hazard to the human health. põhjusta liigne lämmastik jõgede eutrofeerumist. Küll aga võib põllumajandusreostus olla määrav The diffuse pollution from agriculture has clearly väikeste jõgede ja ojade veekvaliteedi kujune- a secondary role in causing moderate or bad misel. chemical status of rivers. It should be noted that the upper courses of rivers rising from Pandivere Jõgede hea keemilise seisundi saavutamiseks on Upland have elevated nitrogen content as the re- enamikul juhtudel tõenäoliselt piisav reovee sult of pollution from agriculture, however, the nõuetekohane puhastamine. Mõningate nii käes- excessive nitrogen content does not cause oleval ajal kui eriti minevikus tugeva reostuskoor- eutrophication since the phosphorus content is muse käes kannatanud jõgede (Võhandu jõgi all- low. The agricultural pollution may be a decisive pool Koreli oja suuet, Pühajõgi, Selja jõgi ja Sooli- factor for the water quality in small rivers and kaoja, Loobu jõgi allpool Kadrinat, Kohtla jõgi) brooks. hea seisundi saavutamiseks on arvatavasti vajalik The treatment of wastewater on the required aastate jooksul jõepõhja kogunenud reoaineteri- level would suffice in most cases to achieve the kaste setete eemaldamine. good chemical status of rivers. To achieve good status in some rivers (Võhandu River below the mouth of the Koreli Stream, Selja River, Loobu River below Kadrina, Kohtla River) that have suf- fered from high pollution loads, not so much at present but especially in the past, it would be necessary to remove the rich-in-pollutants sediments accumulated on the river bottom during many years. 47 3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisundit määravad tegurid 3.2.3 Factors Determining Ecological Status of Rivers

3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisundit 3.2.3 Factors Determining Ecological määravad tegurid Status of Rivers

Jõgede ökoloogilise seisundi hindamisel arvestati The water quality (chemical status), data from the veekvaliteeti (keemilist seisundit), põhjaloomastiku studies of macroinvertebrates and the fish fauna ning kalastiku uuringute andmeid ja jõgede hüd- and the hydromorphological status, i.e. the struc- romorfolooglist seisundit, s.o jõesängi iseloomu ja ture of the riverbed and the transverse blocking tõkestatust (paisude olemasolu). of the river channel (dams) were taken into account for the assessment of the ecological status of rivers. Vastavalt EL veekogude ökoloogilise seisundi hindamise juhendile peab hea või väga hea ökoloo- In accordance with the EU Guidelines for the gilise seisundi hinnangu saamiseks jõe keemiline Classification of the Ecological Status of water seisund olema vähemalt hea. Seega langesid hea bodies, in order to classify the ecological status ökoloogilise seisundiga jõgede hulgast välja rahul- good or very good the chemical status of a river dava ja halva keemilise seisundiga jõed ja jõelõi- has to be at least good. Consequently, the rivers gud. or stretches of rivers of moderate or bad chemical status were excluded from the rivers of good Põhjaloomastiku (Briti ASPT indeks) järgi on ena- ecological status. mik piirkonna jõgesid heas või väga heas sei- Data on macroinvertebrates (British ASPT index) sundis. Emajõgi ja osad sinna suubuvate jõgede indicate that the status of the most rivers in the suudmealad (Elva, Porijõgi, Ahja) kuuluvad ASPT region is good or very good. The Emajõgi River and indeksi järgi rahuldavasse seisundisse, kuid loo- the river mouths of some tributaries flowing into it dusliku eripära tõttu ei ole ASPT indeks Emajõe (Elva, Porijõgi, Ahja rivers) have been classified puhul „üks-üheselt“ rakendatav. Halvas seisundis moderate on the basis of ASPT index, but due to olid põhjaloomastiku andmetel vaid Pühajõgi ja the specific natural features of the Emajõgi River Kohtla jõgi. Siinjuures tuleks märkida, et põhjaloo- the ASPT index is not strictly applicable. Only the mastik ei iseloomusta alati jõe veekvaliteeti. Juhul status of the Pühajõgi and Kohtla rivers was bad kui jõesängi iseloom on hea ja hapnikku piisavalt on the basis of data on macroinvertebrates. It ning toksilisi aineid ei esine, võib kõrge fosfori- ja should be stressed that the macroinvertebrates do lämmastikusisalduse tõttu halba keemilisse seisun- not always characterise the quality of the river disse hinnatud jõgi põhjaloomastiku järgi kuuluda water. In case the structure of the riverbed is väga heasse klassi (näiteks Selja jõe alamjooks). good, the oxygen content adequate and the toxic Kokkuvõtteks võib öelda, et mitte ühegi jõe puhul substances non-existent, the river of bad chemical status due to the high phosphorus and nitrogen ei olnud ainult põhjaloomastik rahuldava või content may belong to the high status class on the halva ökoloogilise seisundi hinnangu põhjuseks. basis of data on macroinvertebrates (e.g. the lower Küll aga andis põhjaloomastiku hea või väga hea course of the Seljajõgi River). Consequently, the seisund kinnitust jõgede heasse ökoloogilisse klassi macroinvertebrates were not the reason for the määramisel. classification of the ecological status as moderate or bad. However, the good or very good status of Jõgede kalastiku seisundi määravad neli põhikom- macroinvertebrates served to confirm the classifi- ponenti: cation of rivers into good or very good ecological

1) veekogu füüsiline kvaliteet (eelkõige elupai- status class. kade mitmekesisus); ˆ 2) veekogu hüdroloogiline reziim (eelkõige The status of fish fauna can be determined by jõe piisavalt suur miinimumvooluhulk); four components:

3) veekogu vee kvaliteet (eelkõige orgaanilise 1) the physical quality of a water body reostuse puudumineˆ ning kaladele vastu- (primarily the diversity of habitats); võetav hapnikureziim); 2) the hydrological regime of a water body 48 3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisundit määravad tegurid 3.2.3 Factors Determining Ecological Status of Rivers

4) vooluveekogu tõkestamatus (loob kaladele (primarily the sufficient minimum flow võimaluse vabalt valida neile antud elupe- rate); rioodil sobivaid elupaiku). 3) the water quality of a water body (lack of organic pollution and oxygen regime Hinnates eri tegurite osakaalu kalastikku piirava favourable to fish); tegurina võib märkida, et kõige sagedamini on 4) the undisturbed continuum of the river praegu meie jõgedes kalastiku jaoks probleemiks (allows access to habitats suitable for each jõe madal füüsiline kvaliteet. Maaparandus, jõge- specific life stage). de süvendamine ja sirgeks kaevamine koos jõge- de veetaseme alandamise ning kraavitatud valglalt When estimating the role of different factors limit- tuleneva suure setetekoormusega on paljudes jõ- ing the fish fauna it should be noted that the low gedes kaasa toonud elupaikade mitmekesisuse vä- physical quality of a river is at present the major henemise. Eelkõige on vähenenud kalastiku jaoks problem affecting the status of the fish fauna in kõige väärtuslikumate elupaigatüüpide – kärestike, our rivers. Land reclamation, deepening and kivise-kruusase põhjaga kiirevooluliste lõikude, va- straightening of riverbeds and lowering of the wa- najõgede ja üleujutatavate luhtade osakaal. ter level, the high sediments load from ditch drainage have impacted severely on habitat diversity in many rivers. The share of such most valuable habi- Rikutud füüsilise kvaliteedi kõrval on kalastiku

tats for the fish fauna as rapids, stretches with jaoks sageliˆ probleemiks ka jõe rikutud hüdroloo- swift waters and rocky-gravel bottoms, oxbows giline reziim, mis väljendub madalveeperioodide and flood meadows have decreased. väikestes vooluhulkades, sest intensiivselt kuiven- datud valglaga jõgedes kantakse sademevesi kii- The deterioration of the hydrological regime

resti ära. characterised by low flow rates during the dry ˆ season (rainwater is fastly transported off the riv- Jõgede füüsilise kvaliteedi ja hüdroloogilise rezii- ers where the catchment area has been intensely mi halvenemine on muutnud kalastiku jaoks üha drained) poses besides the reduced physical qual- olulisemaks vajaduse katkestamata veesüsteemide ity very often a problem for the fish fauna. järele. Mida vähem on jões kärestikke, jõega ühenduses olevaid vanajõgesid ning jõeäärseid The deterioration of the physical quality and the luhtasid, seda olulisem on tagada kaladele soodsad hydrological regime has increased the importance rändevõimalused. Isoleerides paisudega üksteisest of water systems of uninterrupted longitudinal erinevad jõeosad jääb vähe lootust, et kõik jões connectivity for the fish fauna. The lower number varem elunenud kalaliigid seal edaspidi säilida of rapids, the oxbows connected to the river and suudaksid. riverside meadows, the more important it is to ensure the favourable conditions for the migration Vee kvaliteet on käesoleval ajal kalastikku piira- of fishes. It is improbable that all the resident fish species habiting the river will survive when the vaks teguriks suhteliselt vähestes jõgedes ning dams isolate different stretches of rivers. enamasti piirdub negatiivne mõju vaid piiratud ulatusega jõelõikudega. Kalastiku jaoks on oluline The water quality as a factor limiting the fish just orgaanilise reostuse puudumine jõgedes ning

fauna is evident in a few rivers at present and the sellestˆ otseselt sõltuv veekogu normaalne hapni- adverse effect is limited to certain stretches of kureziim. See, kui palju on jões lämmastiku- või rivers. The absence of organic pollution and the fosforiühendeid, ei oma vooluvete kalastiku sei- normal oxygen regime, directly dependant upon sukohalt enamasti olulist tähtsust ning nii võib it, are significant for the fish fauna. The concen- mõni tugevalt nitraatidega reostunud jõgi olla tration of phosphorus and nitrogen compounds is bioloogiliselt väga kõrge kvaliteediga ehk võrd- of no importance for fish species habiting in riv- lustingimuste etalon (näiteks mõned Pandivere erine conditions. It is quite usual that some river, kõrgustikult algavad jõed). heavily polluted by nitrates, has high biological 49 3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisundit määravad tegurid 3.2.3 Factors Determining Ecological Status of Rivers

Jõgede õgvendamine ja maaparandussüsteemide quality or serves as a reference water body (e.g. rajamine on toimunud juba aastakümneid tagasi rivers beginning from Pandivere Upland). ja paljudel juhtudel on jõgi selle hullematest taga- järgedest hakanud juba üle saama. Samuti on The rivers were straightened and the drainage meie rahalisi võimalusi arvestades raske loota, et systems constructed tens of years ago and in Eestis lähematel aastakümnetel mõne jõukama many cases the rivers show evidence of recover- ing from the worst results of these activities. At Lääne-Euroopa riigi eeskujul jõgede vanu sänge the same time, taking into consideration the taastama ehk jõgesid uuesti kõveraks kaevama ha- available financial resources it is highly improb- katakse. Ekspertidelt saadud jõe heast kehvema able that the restoration of former riverbeds and ökoloogilise seisundi hinnangu, juhul kui veekvali- sinuosity of straightened rivers will start in Esto- teet ja põhjaloomastiku seisund olid head, põhju- nia, following the example of some more prosper- seks olid tegelikult jõgedele rajatud paisud. Siiani ous West-European countries in the nearest de- on veekaitses rohkem räägitud jõgede veekvali- cades. By the experts, the classification of the teedist. VRD üks uudseid lähenemisi on see, et ecological status of a river below the good status, pööratakse samasugust tähelepanu ka jõgede hüd- in cases where the water quality and the status romorfoloogilistele omadustele, sealhulgas paisu- of macroinvertebrates were good, was due to the dele. Kuna paisude mõjust kalastikule on suhteli- existence of dams. Until now the water quality selt vähe räägitud ja selle kohta ka vastakaid arva- has primarily been focussed on when speaking of musi avaldatud, siis järgnevalt iseloomustatakse lü- water protection. One of the new approaches in hidalt paisude mõju ja seega põhjendatakse, miks the WFD is that equal attention is also paid to 12 jõel ei ole ilma paisude küsimuse lahendami- the hydromorphological characteristics of rivers seta hea ökoloogilise seisundi saavutamine võima- including dams. As until now the impact of dams lik. on the fish fauna has been little discussed and contradicting opinions have been expressed on Paisude mõju jõe füüsilisele kvaliteedile this matter, the short characterisation of the impact of dams is presented below and reasons are Kalade jaoks on vooluvetes üheks kõige väärtusli- given why without finding a solution to the prob- kumaks elupaigatüübiks kärestikud ja kiirevooluli- lem of dams the good ecological status of 12 riv- sed kivise-kruusase põhjaga lõigud. Neist sõltub ers cannot be achieved. otseselt ligi poolte jõgedes elunevate kalaliikide esinemine ja arvukus. Eriti oluliselt sõltuvad käres- Impact of dams on the physical quality of rivers tikest ja kiirevoolulistest jõelõikudest mitmed kõi- The most valuable types of habitat for fish in wa- ge väärtuslikumad püügikalad (näiteks lõhelised) ter cources are rapids and stretches with swift ning enamik kaitseväärtusega kalaliike. Kuna Eesti waters and rocky-gravel bottoms. The occurrence on valdavalt lauskmaa, siis on kärestikke ja kiire- and abundance of nearly half of the river fish spe- voolulisi lõike jõgedes juba looduslikult vähe. Väi- cies depends on the above factors. The most kese languga, aeglase vooluga, liiva-mudapõhjaga valuable game fishes (e.g. salmonids) and most of jõelõike on seevastu pea kõikjal piisavalt ning the vulnerable and protected species depend on nende vähesus või puudumine kalastikule piiravat the rapids and the stretches of swift waters. Since mõju ei avalda. Kuna paise saab rajada reeglina most of Estonia is a flat terrain, there are a few rapids and swift-water stretches in rivers due to vaid suure languga jõelõikudele, siis on paratama- the natural conditions. The stretches with low tu, et paisude rajamisega kaasneb kärestike ja kii- gradients, slow flow and sand-silt bottom are nu- revooluliste kivise-kruusase põhjaga jõelõikude merous everywhere and their scarcity or absence vähenemine jõgedes. does not exercise any limiting effect on the fish fauna. As a rule, the dams can be constructed on Lisaks väärtuslike elupaikade kadumisele/vähenemi- river stretches of high gradient and it is inevitable sele ülalpool paisu seavad paisud ohtu ka paisust that the number of rapids and the stretches with allavoolu jääva jõeosa füüsilise kvaliteedi. Kui paisu swift waters and rocky-gravel bottoms decreases regulaarselt kevadise ja sügisese suurvee ajal alla ei as the result. 50 3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisundit määravad tegurid 3.2.3 Factors Determining Ecological Status of Rivers lasta, koguneb aastate jooksul paisjärve põhja In addition to the disappearance/decrease in the hulgaliselt peeneid setteid. Suur osa liivast, savist, number of valuable habitats above, the dams have mudast ja jõevees sisalduvast orgaanilisest hõlju- an adverse effect on the physical quality of the mist, mida jõgi oma vooluga kaasa kannab, settib river below the dam. When a dam is not regularly paisjärve põhja ning aastakümnetega moodustu- opened during the spring and autumn floods, a great volume of fine sediments accumulate on the vad tuhanded ja kümned tuhanded kuupmeetrid bottom of the artificial lake over the years. A great setteid. Paisu võimalikul avamisel uhutakse need part of sand, clay, silt and suspended organic sub- setted kõik korraga allavoolu, mille tulemusena stances contained in the river water and carried hävivad lühemaks või pikemaks ajaks kalade elu- with the flow, settles on the bottom of the reser- ja sigimispaigad paisust allavoolu jäävatel käresti- voir and over the years thousands and tens of kel ning kiirevoolulistel lõikudel. Kuigi tegemist thousands of cubic meters of sediments are on ohuga, mis just nagu ei tohiks realiseeruda formed. Should the dam be opened, all these sedi- (enne paisjärve allalaskmist tuleb setted paisjär- ments are washed downstream and the habitats vest eemaldada) näitab praktika (ulatuslikud sete- and reproduction areas of fishes located down- tereostused Vainupea jõel 2000. a, Kunda ja Jä- stream of the dam in rapids or faster flowing gala jõel 2002. a), et tegemist on täiesti reaalse stretches of rivers are destroyed for shorter or ohuga. longer periods. Although it is a danger that should

not come true (the sediments must be removed Paisude mõju jõe hüdroloogilisele reziimileˆ from the artificial lake prior to the lowering of the water table) the practical experience shows (exten- Oluliseks teguriks kalastiku jaoks on jõe vooluhulk. sive pollution by sediments on the Vainupea River Limiteerivaks on seejuures jõe minimaalne voolu- in 2000, on the Kunda and Jägala rivers in 2002) hulk madalveeperioodil. Paljudes meie jõgedes on that it is a real danger. just madalveeperioodide aegsed väikesed voolu-

hulgad kalastiku liigi- ja isendivaeguse peamiseks Impact of dams on the hydrological regime põhjuseks. Paisude rajamiselˆ suureneb oluliselt oht The flow rate is a decisive factor for the fish jõe hüdroloogilise reziimi halvenemiseks allpool fauna. The minimum flow rate during the dry sea- paise. Nagu praktika näitab, tekib paisu valdajal son is a limiting factor. It is a fact that the low peaaegu alati mingil ajahetkel soov või vajadus flow rates in our rivers during the dry season are jõe veevool ajutiselt peatada (näiteks paisjärves the major cause of the reduction in abundance veetaseme tõstmiseks, paisu parandamiseks jne). and number of species. The construction of dams Kui paisu kasutatakse elektrienergia tootmiseks, notably increases the danger of the deterioration siis on perioodiline jõe vooluhulkade muutmine of the hydrological regime below dams. The expe- paisul tihti abinõuks, mis peab aitama arendajal rience has shown that at a certain time the op- elektritootmist jätkata ka madalveeperioodidel, mil erator of a dam wishes or needs to stop the flow vett jões püsivaks elektritootmiseks ei jätku. Nii temporarily (e.g. in order to rise the water level tekib olukord, kus suures jões allpool paisu on in the reservoir, to make repairs on the dam etc.). When the dam is used for hydropower produc- vooluhulk ühel perioodil (siis, kui paisu peal toi- tion, the changes in the discharge regime are a mub vee kogumine) vaid mõnikümmend liitrit se- measure to continue power production during kundis, siis jälle paar kuupmeetrit sekundis (kogu- the low water periods when there is not enough tud vesi lastakse läbi turbiinide paisust alla). Kala-

water. Thereby a situation is created where the dele, nende noorjärkudele, marjale ja tegelikultˆ flow regime downstream of hydropower reser- kogu jõeelustikule on selline hüdroloogilise rezii- voirs fluctuates notably. During one period (when mi ebastabiilsus allpool paise otseselt hukatuslik. water is collected into the reservoir) the flow be- Näiteks lõhe, meri- ja jõeforelli mari areneb jõe- low the dam may be tens of litres per second and põhjas olevates kudepesades umbes pool aastat when the water flows through turbines, large vol- (oktoobrist-aprillini). Seejuures piisab vaid ühe- umes of water (a couple of cubic meters per sec- kordsest lühiajalisest veevoolu sulgemisest paisul, ond) are discharged. These rapid and often exten- et koetud mari häviks. sive changes in the hydrological regime are det- 51 3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisundit määravad tegurid 3.2.3 Factors Determining Ecological Status of Rivers

Paisude mõju jõe veekvaliteedile rimental to fish, juveniles, and eggs and to the Paisude puhul rõhutatakse vahel, et paisud paran- fauna and flora of the river. For instance, the in- davad jõgede veekvaliteeti, vähendades mineraal- cubation period of eggs of salmon, brown trout se fosfori ja lämmastiku hulka paisust allavoolu jää- and sea trout lasts in redds for half a year (from vas jõeosas. Paisud võivad tõepoolest parandada October to May). To ensure the development of veekvaliteeti, aga mitte jõe, vaid eelkõige selle the embryo, sufficient water must flow through veekogu seisukohalt, kuhu jõgi suubub. Võrtsjär- the area and the spawned eggs die because of just one short cut-off of the flow on the dam. ve, Peipsisse ja Läänemerre võib mingil perioodil jõuda tõepoolest natuke vähem fosforit ja lämmas- Impact of dams on the water quality tikku. Jõe enda veekvaliteeti aga paisud enamasti Sometimes it is stressed that dams improve the halvendavad, viies mineraalse fosfori ja lämmasti- quality of water reducing the content of mineral ku paisjärvedes aineringesse ja põhjustades seal phosphorus and nitrogen in the river below the periooditi vetikate massilist vohamist. Paisjärves ja dam. The dams may indeed improve the water sellest allavoolu jäävates jõeosades kaasneb sellega quality not for the river but for the water body reostus orgaaniliste ainetega, mis jõe kalastiku ja the river flows into. It is indeed possible that the põhjaloomastiku seisukohalt on äärmiselt negatiiv- amount of phosphorus and nitrogen carried by ne. Vee füüsikalistest omadustest mõjutavad pais- rivers to lakes Võrtsjärv and Peipsi and to the järved jõe veetemperatuuri, tõstes seda suvel ta- Baltic Sea is a little smaller. However, the dams valiselt paari kraadi võrra. Forelli- ja harjusejõe usually have adverse effect on the quality of the tüüpi jõgedes, samuti jõgedes, kus esineb siirdelõ- river water. The mineral phosphorus and nitrogen helisi, tuleb selliseid muutusi pidada kindlasti eba- enter the substance cycle in the impounded lakes soodsateks. and cause periodical algal blooms resulting in the pollution of the lake and the river below the dam Paisud on kaladele rändetõketeks ja isoleeri- with organic matter, which has detrimental effect vad jõed lõikudeks upon the fishes and macroinvertebrates. Siirdekalad (lõhe, meriforell, siirdesiig, jõesilm, As to the physical properties of the water, the vimb) elunevad meres, kuid koevad jõgedes. Sa- impounded lakes influence the temperature of the muti arenevad jõgedes nende noorjärgud. Kui river water, elevating it by some degrees in sum- siirdekalad jõgedes olevatele koelmutele ei pääse, mer. Such changes are harmful for the trout-gray- siis nende asurkonnad hävivad. Siirdekalade rän- ling stretches, also for the rivers where migratory nete pikkusest annab tunnistust Kagu-Eesti jõgede salmonids occur. The regulation on the protection – Peetri ja Vaidava jõe kalastik. Kuna paisud rän- of habitats of salmonids and cyprinids allows the deteel puuduvad, siis sooritavad jõesilm, merifo- elevation of the temperature only by 1.5 degrees rell ja tõenäoliselt ka lõhe kuni 300 km pikkusi as the result of thermal discharge to the rivers rändeid mööda Koivat ning Mustjõge kuni Peetri protected as the habitat of salmonids. ja Vaidava jões asuvate koelmuteni. Varem jõud- Dams are obstacles to fish migration and iso- sid meres elunevad siirdekalad isegi Mustjõe late rivers into stretches ülemjooksule suubuvasse Pärlijõkke Sänna paisu It is commonly known that migratory fishes (sal- alla (rändetee ca 310 km). mon, sea trout, European whitefish, river lamprey, vimba bream) habit the sea but spawn in the riv- Kuid rändevõimalused pole vajalikud vaid siirde- ers. The spawning grounds are usually also the kaladele. Tegelikult sooritab jõgedes rändeid nursery areas. When the spawning grounds of mi- enamik seal elunevaid kalaliike, erandiks on vaid gratory fish are inaccessible, the populations are mõned territoriaalse eluviisiga väiksed bentilised destroyed. The fish fauna of the southeast rivers – kalad (võldas, trulling). Enamasti ulatuvad jõgede Peetri and Vaidava is a good indication of the püsikalastiku sigimis-, talvitus- ja turgutusränded length of migration pathways. Since there are no paarikümne kilomeetrini, kohati aga isegi üle dams blocking the migration, river lamprey, sea 100 km. trout and probably also salmon travel the dis- 52 3.2.3 Jõgede ökoloogilist seisundit määravad tegurid 3.2.3 Factors Determining Ecological Status of Rivers

Üheks lahenduseks, mis võiks aidata leevendada tances of up to 300 km to reach via the Koiva kalade rändeprobleeme paisude juures, on kala- and Mustjõgi rivers their spawning grounds in the teed. Paraku Eestis senini puudub positiivne ko- Peetri and Vaidava rivers. The migratory sea fishes gemus reaalselt funktsioneeriva kalatee osas – used to reach even the Pärlijõgi River flowing into the upper course of the Mustjõgi River be- vähesed olemasolevad kalateed praktikas ei töö- low the Sänna dam (migration pathway about ta. 310 km long). Paisud ja hüdroenergeetika kalanduslikult väär- Free access to the migratory pathways is impor- tuslikel jõgedel tant not only for migratory species. Most of the Paisudel on vooluvete kalastikule väga ulatuslikud river dwelling fish species except for some small negatiivsed mõjud. Peamine surve uute paisude benthic fishes of territorial behaviour (bullhead, rajamiseks tuleneb tavaliselt just arendajate soovist stone loach) undergo complex cycles of migra- alustada rajatavate paisude juures hüdroelektri- tion. Wintering, feeding and spawning migrations energia tootmist. Samas on paisude hüdroener- of the resident fish species cover considerable geetilisest kasutamisest saadav võimalik tulu Eesti distances, in some cases exceeding 100 km. tingimustes enamasti minimaalne. Eesti jõgede One of the measures to mitigate the problems (v.a Narva jõgi) summaarne tehniliselt kasutatav caused by dams obstructing the migration path- hüdroenergeetiline potentsiaal on 0,5–1% Eesti ways is the construction of fish ladders. It has to praegusest elektrienergia tarbimisest (samasuguse be stated that Estonia lacks positive experience koguse elektrienergiat annaksid 10–20 rannikule concerning the effectiveness of fish ladders – the paigaldatavat kaasaegset tuulikut). Selle hüdro- few existing ladders do not function properly. energeetilise potentsiaali ärakasutamine eeldab Dams and hydropower in rivers important for peaaegu kõigi meie jõgede totaalset paisutamist. fisheries Paraku pole toodetav hüdroenergia püsivalt kätte- saadav, vaid reeglina kuni 2/3 ajast aastas (madal- As could be seen from the above the dams have veeperioodidel vett hüdroelektrienergia tootmi- extensive adverse effect upon riverine fish species. seks enamikus jõgedes ei jätku). Seega on hüdro- The harmful effect is intensified in case dams are used for hydropower production purposes. The energeetikal Eestis teatud perspektiiv vaid üksiku major pressure for the construction of new dams arendaja seisukohast vaadatuna (eeldusel, et aren- is at present exercised by the developers wishing daja ei pea kompenseerima loodusele tekitatavat to start hydropower production. At the same time kahju), ühiskonna jaoks tervikuna on asi küsitava the hydropower production gives minimum rev- väärtusega. enue under the present conditions in Estonia. The total technically feasible hydropower potential of Ainus jõgi Eestis, millel on ühiskonna seisukohalt Estonian rivers (except the Narva River) is 0.5–1% tõepoolest reaalne hüdroenergeetiline potentsiaal, of the present electricity demand (it would be on Narva jõgi (kuni 5% Eesti elektrienergia tarbi- equal to the capacity of 10–20 wind turbines in- misest), kuid sellest 80% on juba ära kasutatud stalled in the coastal sea areas). To utilise this hy- Vene poolel oleva Narva HEJ poolt. dropower potential would mean the total im- poundment of all our rivers. However, it should be Kopra mõju jõgede kalastiku seisundile borne in mind that the produced hydropower is not available the year round but as a rule for 2/3 Kopra mõju jõgede kalastikule on analoogne ini- of the year (during the low water periods there is mese ehitatud paisudele. Peamine vahe on sel- not enough water in our rivers for hydropower les, et kui inimene rajab paise peamiselt suure- production). Thus, the hydropower industry has a matele jõgedele, siis kobras suudab paisutada certain potential for a single developer (provided vaid väiksemaid jõgesid ja ojasid (minimaalne that the developer is not obligated to pay compen- vooluhulk madalveeperioodidel on <0,3 m3/s ja sation for the damage caused to the nature) for the aasta keskmine vooluhulk <3m3/s). Kopra arvu- society as a whole it would be rather harmful. 53 3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund 3.2.4 The Ecological Status of Rivers kus Eestis tõuseb juba teist aastakümmet ning The Narva River is the only river in Estonia with tõusutrend jätkub. Optimaalne arvukuse tase, actual hydropower potential (up to 5% of the to- mille puhul liik pole ohustatud, kuid olulisi kesk- tal electricity demand in Estonia) beneficial to the konnakahjustusi liigi olemasolevad asurkonnad ei whole society but 80% of it has already been utilised by Narva Hydropower Plant located in põhjusta, on praeguseks kaugelt ületatud ning Russia. koprast on saanud meie väikeste ja keskmiste jõ- gede seisundi üks peamisi mõjutajaid. Samas Effect of beaver on fish fauna paiknevad kaladele olulised kudealad tihti just The effect of the beaver is analogous to that of väikestes jõgedes ning kui sigimis- ja noorjärku- the dams constructed by human beings. The main de kasvualad pole kättesaadavad või noorkalad difference is that when the humans construct hukkuvad, kannatab seeläbi kalastik ka suurtes dams on larger rivers, the beaver is only able to jõgedes, järvedes ning rannikumeres. impound smaller streams and brooks (the minimum flow rate during the low water periods is < 0.3 m3/s and the annual average is <3 m3/s). The number of beavers is increasing for the second decade in succession and the increasing trend is continuing. The optimum number of beavers, whereby the species is not endangered and the existing populations do not cause major environmental damage has been exceeded by now and beaver has become one of the most important factors influencing the state of small and medium-size rivers. The important for fishes spawning grounds are often located in small rivers and when spawning and nursery areas are not acces- sible or the juveniles die, it affects the fish fauna also in large rivers, lakes and coastal sea areas.

3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund 3.2.4 The Ecological Status of Rivers

Piirkonna viiekümnest hinnatud jõest 27 jõe öko- The ecological status of 27 rivers from 50 that loogiline seisund hinnati kogu ulatuses heaks (ta- were assessed was classified as good (Table 3.5). bel 3.5). Halva ökoloogilise hinnangu (4 jõge ter- The low water quality was the major reason for vikuna ja 4 jõge osaliselt) põhjuseks on eelkõige the bad status classification (whole length of 4 halb veekvaliteet. Kokkuvõttes on rahuldava ja rivers and sections in 4 rivers). The cause for the halva hinnangu põhjuseks 11 korral veekvaliteet, classification as moderate or bad was as follows: the water quality – 11 cases, dams and channel- 7 juhul paisud ja jõgede õgvendamine ning 5 ju- ization – 7 cases, both the water quality and hul nii veekvaliteet kui paisud. Seega isegi siis, dams – 5 cases. Consequently, even if the total kui me puhastame nõuetekohaselt ära kogu reo- volume of generated wastewater is treated on the vee ja head põllumajandustava järgides viime põl- required level and through the implementation of lumajandusreostuse võimaliku miinimumini, jääb the good agricultural practice we shall be able to 12 jõe puhul hea ökoloogiline seisund ikkagi saa- reduce the agricultural pollution to the possible vutamata. Põhjuseks on paisudega jõe pidevuse minimum level, the good ecological status cannot katkestamisest ja maaparandusega jõgede füüsilise be achieved in 12 rivers since the status of the seisundi rikkumisest tingitud kalastiku rahuldav või fish fauna is moderate, in some areas even bad as kohati isegi halb seisund. the river continuum is interrupted by dams and the physical status ruined by drainage. 54 3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund 3.2.4 The Ecological Status of Rivers

VRDs on veekogudele avaldatava inimtegevuse WFD has introduced a special term to characterise morfoloogilise ja hüdroloogilise mõju iseloomus- the morphological and hydrological effect of hu- tamiseks toodud sisse spetsiaalne mõiste – „oluli- man activity on water bodies – “heavily modified selt muudetud veekogu“ ehk pinnaveekogu, mis water body” or a surface water body significantly on inimtegevusest põhjustatud füüsiliste muuda- changed due to the physical changes caused by tuste tõttu oluliselt muutunud ning ei saa oma human activity and where “good ecological status” cannot be achieved. For such rivers instead of olemuse tõttu saavutada head ökoloogilist sei- “good ecological status” the term “good ecological sundit. Selliste veekogude jaoks tuleb „hea öko- potential” shall apply. It should be stressed here loogilise seisundi“ asemel määratleda „hea öko- that a water body can be classified heavily modi- loogiline potentsiaal“. Siinjuures tuleb rõhutada, fied water body solely due to the physical et veekogu võib määrata oluliselt muudetuks changes. The low water quality or the chemical ainult füüsiliste muutuste tõttu, mitte halva vee- changes cannot be the basis for the classification kvaliteedi ehk keemiliste muutuste põhjal. Samal “significantly modified”. At the same time there is ajal ei ole mõtet määrata veekogu „oluliselt no point in classifying a water body as “heavily muudetuks“ juhul, kui vaatamata füüsilistele modified” when despite the physical changes the muutustele on veekogu ikkagi heas ökoloogilises water body still has good ecological status. For in- seisundis. Näiteks jõgi, mis 40 aastat tagasi sir- stance, a river that was straightened 40 years ago geks kaevati, võib olla tänapäevaks oma hea öko- may have restored the good ecological status by looglise seisundi taastanud. Viru-Peipsi jõgedest now. The stretch in the Võhandu River from Ruusa on esialgu määratud „oluliselt muudetuks“ Võ- to the Räpina dam and the section in the Pedja handu jõe lõik Ruusast Räpina paisuni ja Pedja River from Jõgeva to the Härjanurme dam have jõgi Jõgevalt Härjanurme paisuni. had the preliminary classification “heavily modified” in Viru-Peipsi region. Eesti Looduhoiukeskuse hinnangul on Viru-Peipsi Wildlife Estonia has estimated that there are 83 piirkonna 28 jõel paisude näol kaladele 83 üle- dams, definite obstacles to fishes and 12 dams tamatut ja 12 raskesti ületatavat rändetõket. Jõge- hard to pass during their migration. When assess- de ökoloogilise seisundi hindamisel ei lähtutud ing the ecological status of the rivers, the disman- hea seisundi saavutamisel kaugeltki mitte kõikide tling of all dams was not required in order to paisude likvideerimise nõudest. Nendel juhtudel, achieve the good ecological status. In cases where kui paisul on oluline kultuurilooline, asulakujun- the dams have significant historical, aesthetic, hy- duslik, hüdroenergeetiline või mõni muu ühis- dropower or any other function considered impor- konna seisukohast oluline funktsioon, nähti ette tant to the society, the dams will be preserved. paisu säilimine. Näitena võib tuua Põltsamaa jõe, mille ökoloogiline hinnang on vaatamata heale The Põltsamaa River serves as a good example. veekvaliteedile rahuldav. Põltsamaa jõe kalastiku- The ecological status of the river is moderate dele ja hüdromorfoloogilisele seisundile on äärmi- spite the good water quality. Several dams selt halvasti mõjunud mitmed jõele rajatud pai- erected in the river have adversely affected the sud. Põltsamaa jõel on praegu 6 kaladele ületa- fish fauna and the hydromorphological status of matuks rändetõkkeks olevat paisu: Ao ülemine ja the river. There are 6 dams in the river at present. alumine pais (112 ja 113 km suudmest), Rutik- They all block the movement of fish during the migration period: the upper and the lower Ao vere (63 km), Põltsamaa (38 km), Kamari ülemi- dams (112 and 113 km from the river mouth), ne ja alumine pais (33 km). Paisud jagavad jõe Rutikvere (63 km), Põltsamaa (38 km) and the seitsmeks üksteisest isoleeritud jõelõiguks. Kõige lower and the upper Kamari dams (33 km). The enam kahjustavad jõe kalavarusid Kamari paisud, dams divide the river into seven isolated water lõigates ülesvoolu jäävad jõeosad ära nii Põltsa- bodies. The Kamari dams have the most harmful maa jõe alamjooksust kui ka tervest ulatuslikust effect since they cut the upstream stretches of Emajõe-Peipsi-Võrtsjärve veesüsteemist. Kuna the river off from both, the lower course and the Emajões ning enamikus selle suuremates lisajõge- extensive Emajõgi-Peipsi-Võrtsjärv water system. 55 3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund 3.2.4 The Ecological Status of Rivers des on kalastikule kättesaadavaid kiirevoolulisi As there are very few stretches with swift waters jõelõike äärmiselt vähe, siis oleks Põltsamaa jõe in the Emajõgi River and most of its larger tribu- kärestikud ülalpool Kamarit olulisteks koelmuteks taries, the rapids of the Põltsamaa River above mitmetele Emajões, Peipsis ja Võrtsjärves elune- Kamari would be important spawning ground for vatele kalaliikidele (teib, turb, säinas, tippviidi- several fishes (dace, chub, ide, riffle minnow) kas). Suuresti Kamari paisude tõttu puuduvad present in the Emajõgi River and lakes Peipsi and Võrtsjärv. The Kamari dams are also the reason Põltsamaa jõe kesk- ja ülemjooksul angerjas, teib, why eel, dace, riffle minnow and bream do not tippviidikas ja latikas. Olemasolevad paisud vä- occur in the extensive middle and upper courses hendavad oluliselt tõenäoliselt ka jõeforelli, tur- of the Põltsamaa River. The existing dams may va, säina, ründi, viidika, trullingu, lutsu ja võldase notably reduce the abundance of brown trout, arvukust jões. chub, ide, gudgeon, bleak, stone loach, burbot and bullhead in the river. Põltsamaa jõe hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks oleks vajalik likvideerida ilma selge funkt- It would be necessary in order to achieve the sioonita Ao paisud ja taastada seal jõe paisutami- favourable ecological conditions in the river to sega rikutud looduslikud kärestikud. Rutikvere dismantle both, the lower Ao dam, which has no paisule tuleks juhul, kui selle likvideerimine ei clearly defined function, and the upper Ao dam osutu võimalikuks, rajada kalatee. Tulemuseks and to restore the natural rapids between two oleks jõe lättest Põltsamaa paisuni, mille likvidee- dams that were flooded due to the river im- rimine selle tähtsuse tõttu linnamiljöö kujundami- poundment. A fish bypass should be constructed sel ei ole ilmselt võimalik, ühtne jõelõik pikkuse- at the Rutikvere dam in case it cannot be dis- ga 97 km. mantled. As the result of the implementation of the above measures the river continuum would be uninterrupted in a 97 kilometre-long section Kamari ülemisel paisul on hüdroelektrijaam. Vaa- from the spring to Põltsamaa dam, which cannot tamata väiksele võimsusele (200 kW) on selle lik- evidently be dismantled as it is an aesthetic fac- videerimine ilmselt raske. Lahenduseks oleks siiski tor of urban design. Kamari alumise paisu, millel käesoleval ajal mingit otstarvet ei ole, likvideerimine ja kahe Kamari A hydropower station (HPS) has been built at the paisu vaheliste kärestike taastamine. Loodushoiu- upper Kamari dam. Although it has low capacity keskuse ekspertide hinnangul oleks selle mõnesaja (200 kW) it would evidently be impossible to meetri pikkuse kalade kudeala taastamisel äärmi- close the station down. The problem could be selt positiivne mõju Põltsamaa alamjooksu seisun- solved by dismantling the lower Kamari dam, dile (33 km) ja tõenäoliselt ka Peipsi ning Võrtsjär- which has at present no function, and by the res- ve kalastikule. toration of the rapids between two Kamari dams. The experts from Wildlife Estonia are of the opin- Ka Võhandu jõe puhul ei ole kavandatud näiteks ion that the restoration of the spawning ground Räpina paisu ja Leevaku HEJ likvideerimist, küll would have an extremely positive impact on the state of the lower course of the Põltsamaa River tuleks tõsiselt kaaluda mitmete tarbetute paisude (33 km) and evidently also on the fish fauna of kõrvaldamist või kalateede rajamist. lakes Peipsi and Võrtsjärv.

Jõe ökoloogilise seisundi negatiivse mõjutamise Dismantling of Räpina and Leevaku HPS dams in eredamaks näiteks on Kunda paisud Kunda jõe the Võhandu River is not planned, however, dis- alamjooksul (Kunda HEJ ja tsemenditehase vana mantling of several useless dams and the con- pais). Need lõikavad siirdekalad ära suuremast struction of fish bypasses should be seriously osast oma ajaloolistest koelmutest ning isoleerivad considered. jõe alamjooksu lõheliste jt liikide asurkonnad kesk- ning ülemjooksu asurkondadest. Paisud sea- The dams located in the lower course of the vad pidevasse ohtu ka jõe alamjooksu hüdroloogi- Kunda River are the best example of the negative

3.2.4 Jõgede ökoloogiline seisund 3.2.4 The Ecological Status of Rivers ˆ lise reziimi ja füüsilise kvaliteedi, paisjärvede alla impact on the ecological status of a river (the dam jäävad ühed Eesti parimad lõheliste koelmu- ja of Kunda HPS and the old dam of the cement- noorjärkude kasvualad. manufacturing plant). The dams cut migratory fish off their former spawning grounds and isolate the Kunda jõe hüdroenergeetiline potentsiaal on tü- populations of salmonids and other species in the hine võrreldes paisude ja elektritootmise poolt lower course of the river from the populations in the middle and upper courses. The dams are a kalastikule põhjustatavate kahjudega. Kunda HEJ constant threat to the hydrological regime and the võimsus on kuni 200 kW, kuid see on kättesaa- physical quality in the lower course. The best dav ainult perioodiliselt. Paisude tõttu väheneb spawning and nursery areas of salmonids have samas jõe taastootmise potentsiaal lõhe puhul been flooded. kuni 5 korda, meriforelli ja jõesilmu puhul kuni 10 korda, kahjud on olulised ka jõeforelli, harju- The hydropower potential of the Kunda River is se jt kalaliikide varudele. Siirdekalade (jõesilm, negligent compared to the adverse effect of dams lõhe, meriforell, vimb) puudumine Kunda jões and power production on the fish fauna. The ca- ülalpool Kunda HEJ paisu tähendab seda, et ca pacity of Kunda HEJ (Hydropower Station) is max 60 km pikkuses jõeosas on kalastiku seisund pari- 200 kW. It can be reached only periodically (not in mal juhul vaid rahuldav – siirdekalad ja lõhelised dry season). Due to the dams the carrying capac- on Kunda jõele kindlasti tüübispetsiifilised liigid ity of salmon decreases 5 times, of sea trout and ning nende puudumine vaesustab oluliselt ca 60 river lamprey up to 10 times, the damage is exten- km pikkuse jõeosa kalastikku, mis pole praegu sive also to the stocks of brown trout, grayling and eriti liigirikas. other species. The lack of migratory fishes (river lamprey, salmon, sea trout, vimba bream) in the river above the dam of Kunda HEJ means that the Kunda jõe lõheasurkonna iga-aastast produktiivsust status of fish fauna in a 60 km-long stretch is in hinnatakse 1000–2000 laskujale aastas, jõe po- the best case only moderate – migratory fishes tentsiaalseks produktiivsuseks on hinnatud kuni and salmonids are type-specific species for the 5000 laskujat aastas. Lõhega samas suurusjärgus Kunda River and their absence makes the species on ka meriforelli iga-aastane laskujate arv (1000– composition poorer in a 60 km-long stretch of 2000), meriforelli potentsiaalne laskujate arv võiks river (the fish fauna of the river is not rich in spe- aga olla oluliselt suurem kui lõhel ning küündida cies at present). 10 000 kuni 20 000-ni aastas. Kalakasvatustes on ühe kaheaastase (nn laskuja) lõhe või ka merifo- The present annual productivity of the salmon relli kasvatamise omahinnaks ligikaudu 30 krooni. population of Kunda River is estimated 1000–2000 Kunda jõe kalandusliku potentsiaali täieliku ra- smolts per year and the potential productivity kendamise korral võiks saadav kasu olla järelikult 5000 smolts per year. The present sea trout pro- 300 000–600 000 krooni aastas. ductivity is similar to the salmon’s one, but the potential productivity of sea trout could reach 10 000 Jõgede ökoloogilist seisundit hinnates tuleb arves- till 20 000 smolts per year. The cost price of one tada ka nende kalanduslikku ja looduskaitselist smolt incubated and breeded in fish farms in Esto- nia is 30 EEK. In case of complete use of fishery staatust. Lõheliste ja karplaste elupaikadena kaits- potential of Kunda River the financial benefit could tavate veekogude nimekirjas on järgmised Viru- be 300–600 thousand EEK a year. Peipsi piirkonna jõed: – lõheliste elupaikadena kaitstavad jõed: Ahja The fisheries and conservational status has to be jõgi, Avijõgi, Kunda jõgi, Kääpa jõgi, Loobu taken into account when assessing the ecological jõgi, Narva jõgi, Oostriku jõgi, Piusa jõgi, status of rivers. The following rivers in the Viru- Preedi jõgi, Põltsamaa jõgi, Pühajõgi, Selja- Peipsi region have been included in the list of riv- jõgi, Tagajõgi, Võhandu jõgi; ers to be protected as habitat of salmonids and – karpkalalaste elupaikadena kaitstavad: Ema- cyprinids: jõgi, Narva jõgi, Pedja jõgi. – to be protected as the habitat of salmonids: 57 3.3 Rannikumeri 3.3 Coastal waters

Lõheliste ja karplaste elupaikadena kaitstavatest Ahja, Avijõgi, Kunda, Kääpa, Loobu, Narva, jõgedest ei ole käesoleva hinnangu põhjal heas Oostriku, Piusa, Preedi, Põltsamaa, Pühajõ- ökoloogilises seisundis Ahja jõgi, Kunda jõgi, gi, Seljajõgi, Tagajõgi, Võhandu rivers; Loobu jõgi, Piusa jõgi, Põltsamaa jõgi, Pühajõgi, – to be protected as the habitat of cyprinids: Seljajõgi ja Võhandu jõgi. Emajõgi, Narva, Pedja rivers.

On the basis of the present assessment the ecological status is not good in the following rivers to be protected as habitat of salmonids and cyprinids: Ahja, Kunda, Loobu, Narva, Piusa, Põltsamaa, Pühajõgi, Seljajõgi and Võhandu rivers.

3.3 Rannikumeri 3.3 Coastal waters

Veepoliitika raamdirektiiv on esimene katse The Water Framework Directive (WFD) is the first kompleksselt reguleerida rannikumere seisundit ja attempt towards integrated regulation of the sta- kaitset EL tasandil. Varem on rannikumere kaitse tus and protection of coastal sea on the EU level. olnud teatud eraldiseisvaid tegevusi reguleerivate Earlier, the protection of coastal sea was regu- direktiivide osaks (nt suplusvee direktiiv, asulareo- lated in the framework of directives regulating vee direktiiv jt). Regionaalselt on teostatud mere- certain specific activities (e.g. bathing water di- keskkonna kaitset läbi erinevate konventsioonide rective, urban wastewater directive, etc.). On the (nt Helsingi konventsioon, OSPAR jt). Kuna sise- regional level, protection of marine environment maal reostunud pinnavesi jõuab jõgede kaudu was regulated through various conventions (e.g. merre, võib rannikumere ökosüsteemis tekkida nn Helsinki Convention, OSPAR, a.o.). As surface wa- reostuse kuhjumise efekt, mida on täheldatud ka ter that gets polluted in the inland reaches the reostustundlikus Läänemeres (eutrofeerumine, sea through rivers, the ecosystem of coastal sea kõrgenenud ohtlike ainete sisaldused kalades, may suffer from the so-called cumulative effect of reostusest tulenevad hüljeste haigused jne). See- pollution, which has been observed also in the tõttu vaatleb VRD rannikumerd vesikonna ühe pollution sensitive Baltic Sea (eutrophication, in- osana ja kehtestab kvaliteedinõuded ka merevee- creased content of dangerous substances in fish, le. Merevett käsitletakse 2 tsoonina – hea ökoloo- seal diseases caused by pollution, etc.). Therefore gilise seisundi saavutamine on eesmärgiks ranni- the WFD addresses coastal sea as part of river kuvee piires, hea keemilise seisundi saavutamine basin districts and establishes quality standards aga merevee, st kogu territoriaalmere piires (vt also for marine waters. Marine waters are divided joonis 3.4). Rannikuvesi on defineeritud kui sise- into two zones – the objective of achieving a meri (ranniku ja territoriaalmere lähtejoone vahe- good ecological status is established for coastal line mereala) ja sisemerega piirnev mereala laiu- waters only, while a good chemical status is to sega 1 meremiil territoriaalmere lähtejoonest. be achieved for marine waters in general, i.e. for the entire territorial sea (see Figure 3.4). Coastal waters are defined as inland sea (sea areas between the coastline and the seaward baseline of territorial waters) and sea areas bordering the inland sea at a distance of one nautical mile from the baseline of territorial waters. 58 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 3.3.1 Typology of coastal waters

3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 3.3.1 Typology of coastal waters

Rannikumere hea ökoloogilise seisundi tagamiseks To ensure a good ecological status of coastal sea, on vajalik veemajanduskavade koostamise ühe it is necessary to develop an ecological classifica- etapina välja töötada ökoloogilise klassifikatsiooni tion system for the Estonian coastal waters in the süsteem Eesti rannikumere jaoks. Kriteeriumid, framework of preparing water management plans. mille kohaselt veekvaliteedi klassid on määratud, Criteria for determining water quality classes may võivad olla erinevad erinevat looduslikku tüüpi vary between sea areas of different natural type. merealade jaoks. Rannikumere tüübid määratakse The types of coastal sea are determined on the hüdrofüüsikaliste ja geomorfoloogiliste parameetri- basis of hydrophysical and geomorphological pa- te järgi, mis iseloomustavad rannikumere erineva- rameters characterising the natural conditions in te piirkondade looduslikke tingimusi. Läänemere- different regions of coastal sea. The Baltic Sea äärsed riigid on kokku leppinud, et rannikumere countries have agreed to use the typology system tüpiseerimiseks kasutatakse VRD-s toodud tüpo- B of the WFD for classifying the coastal waters. In loogia süsteemi B. Kohustuslikud parameetrid ni- this system, obligatory parameters are tidal range metatud süsteemis on loodete ulatus ja soolsus. and salinity. It is recommended that optional pa- Valikulisi parameetreid soovitatakse kasutada kind- rameters be used in a specific order until the en- las järjekorras, kuni kogu rannikumeri on tüüpi- tire coastal sea is differentiated into types. For the desse jaotatud. Läänemere jaoks (kus looded prak- Baltic Sea, where there is practically no tidal activ- tiliselt puuduvad) on välja töötatud alljärgnev para- ity, the following list of parameters and criteria for meetrite nimistu koos tüüpidesse jagamise kritee- type differentiation have been developed (exclud- riumitega (jättes välja nimistust ka hoovuse kiiru- ing also current velocity, which may be of impor- se, mis võib olla oluline ainult väinades): tance only in straits): • soolsus • salinity – < 0,5 – < 0,5 – 0,5 kuni 5–6 – 0,5 to 5–6 – 5–6 kuni 18–20 – 5–6 to 18–20 – 18–20 kuni 30 – 18–20 to 30 –> 30 –> 30 • sügavus • depth – < 30 m – < 30 m – > 30 m – > 30 m • wave exposure • avatus lainetusele – extremely exposed – ülimõjutatud – very exposed – väga mõjutatud – exposed – mõjutatud – moderately exposed – vähe mõjutatud – sheltered – varjuline – very sheltered – väga varjuline • mixing conditions • segunemistingimused – permanently fully mixed – pidevalt segunenud – partially stratified – permanently stratified – ajutiselt kihistunud • residence time – pidevalt kihistunud – days • vee viibeaeg – weeks – päevad – months to years – nädalad • substratum – kuud kuni aastad – mud – silt • põhjasetete iseloom – sand – gravel 59 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 3.3.1 Typology of coastal waters

– muda-savi – cobble – hard rock – liiv-kruus – mixed sediment – kaljune • duration of ice coverage – vahelduv – irregular – < 90 days • jääkatte kestus – 90–150 days – ebaregulaarne – > 150 days – < 90 päeva – 90–150 päeva Salinity – > 150 päeva Salinity of marine water is one of the factors determining the species composition of marine Soolsus biota. Also, certain species can be used as indica- Merevee soolsus on üheks teguriks, mis määrab tors of the state of the environment only in a mereelustiku liigilise koosseisu. Samuti saab teata- specific range of salinity. On the other hand, sa- vaid liike kasutada keskkonnaseisundi indikaatori- linity can be used for estimating the share of fresh water in the sea, which in turn determines tena ainult kindlas soolsuse vahemikus. Teisalt saab the natural background content of nutrients (ref- soolsuse põhjal otsustada maismaalt pärineva ma- erence conditions). The Viru river basin sub-dis- geda vee osakaalu üle meres, mis omakorda on trict includes the coastal waters of the central määravaks toitainete looduslike sisalduste (fooni- part of the Gulf of Finland (from the middle of tingimuste) jaoks. Viru-Peipsi piirkonda jääb Soo- Eru Bay to the mouth of the Narva River, Figure me lahe keskosa rannikumeri (Eru lahe keskosast 3.3). According to the data of monitoring of kuni Narva jõe suudmeni, joonis 3.4). Ranniku- coastal waters, average salinity between the mere seire andmetel on keskmine soolsus Narva mouth of the Narva River and that of the Purtse jõe suudmest kuni Purtse jõe suudmeni alla 5 River remains below 5 (according to salinity scale (soolsuse skaala PSS-78 kohaselt on soolsus ühi- PSS-78, salinity is a unitless value that is largely kuta suurus, mis oma arvväärtuselt on ligikaudu equal to the earlier salinity unit per mill). To the võrdne varem kasutusel olnud ühikuga promill), west of the mouth of Purtse, up to the Suurupi Purtse jõe suudmest lääne poole kuni Suurupi Peninsula, average salinity falls within the range poolsaareni jääb aga vahemikku 5 kuni 6. Kuna of 5 to 6. On the basis of the proposed criteria, the boundary between the oligohaline and väljapakutud kriteeriumite alusel on oligohaliinset mesohaline type of coastal waters runs at the sa- ja mesohaliinset rannikumere tüüpi eraldavaks linity value of 5–6. Therefore the boundary be- kriteeriumiks soolsuse väärtus 5–6, siis võib piiri tween the two types of coastal sea occupies a kahe rannikumere tüübi vahel Soome lahes ase- relatively large area in the Gulf of Finland – from tada suhteliselt laiale alale – Purtse jõe suudme- the mouth of the River Purtse in the east to alalt idas kuni Suurupi poolsaareni läänes. Suurupi Peninsula in the west. Sügavus Depth Rannikuvee iseloomulik sügavus sõltub nii nõlva The characteristic depth of coastal waters de- kaldest kui ka rannikuvee ulatusest. Narva lahe pends both on the bottom slope and the extent of coastal waters. Within Narva Bay (up to Mahu piires (kuni Mahu sadamani) asetseb territoriaal- Harbour), the baseline of territorial waters runs mere lähtejoon väga lähedal rannikule (kuna puu- very close to the coast (because there are no is- duvad saared ja rannajoon ei ole liigestatud) ja lands there and the coastline is not dissected) rannikuvee sügavus on alla 30 m. Letipea nee- and the depth of coastal water remains below 30 mest lääne poole määravad Eesti sisemere piiri m. To the west of Cape Letipea, the borderline of saared (põhjapoolseim nendest on Vaindloo saar) the Estonian inland sea is determined by islands või väljaulatuvad poolsaare tipud. Alates Hara la- (with the northenmost of these being Vaindloo Is- hest on ka nõlva kalle väga suur ja süvikud on land) or protruding tips of peninsulas. From Hara rannikule suhteliselt lähedal ning suur osa ranniku- Bay on, the bottom slope is steep, deeps are veest on sügavusega üle 30 m. Rannikumere tüü- found relatively close to the coast and a big part 60 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 3.3.1 Typology of coastal waters pe eristava piiri võiks seega asetada Letipea nee- of coastal sea is deeper than 30 m. The border- me ja Pärispea poolsaare vahelisele alale. line between different types of coastal sea could thus be placed in the area between Cape Letipea Avatus lainetusele and Pärispea Peninsula. Lainetus on peamine looduslik protsess, mis ran- Wave exposure nikumeres setteid ümber paigutab (sellega ka Wave activity is the main natural process that mereelustikku mõjutab) ja tormilainetuse korral displaces sediments in coastal waters (and rannajoont muudab. Lainetuse mõju sõltub me- thereby also influences the marine biota) and reala varjatusest, sügavusest (eelkõige avamere changes the coastline in the case of storm waves. poole jääva mereala sügavusest) ja valdavatest The impact of waves depends on the degree of tuuletingimustest piirkonnas. Meteoroloogiliste exposure of the sea area, on depth (in particular, andmete analüüsi põhjal on leitud, et piirkonnas on the depth of sea areas on the side of open on lisaks valdavatele edela-lääne tuultele sageda- sea) and on the prevailing wind conditions in the sed ka tugevate loodetuulte perioodid. Keskmiste area. Analyses of meteorological data have shown laineparameetrite hinnangute alusel on kogu that, in addition to the prevailing southwestern Soome lahe rannikumeri suhteliselt avatud loode and western winds, the region also experiences frequent periods of strong northwestern winds. tuulte poolt tekitatud lainetusele. Narva laht on According to assessments of average wave param- kogu ulatuses liigitatud lainetuse poolt mõjutatud eters, the entire coastal sea of the Gulf of Finland rannikuveeks. Sama kehtib ka Kunda lahest lää- is relatively exposed to waves caused by north- nepoole jääva rannikuvee kohta, välja arvatud western winds. The entire Narva Bay is classified üksikud vähe mõjutatud lahesopid. Seega laine- as exposed coastal waters. The same concerns tuse põhjal ei tohiks Viru rannikumeri olla jaota- also the coastal waters to the west of Kunda Bay, tud erinevatesse tüüpidesse. except for a few moderately exposed bays. Thus, the coastal waters of the Viru river basin sub-dis- Segunemistingimused trict cannot be differentiated into types on the Veesamba kihistumine ehk stratifikatsioon on olu- basis of wave exposure. line tegur, mis takistab toitainete sattumist põhja- Mixing conditions kihist, kus nende sisaldused on kogu aasta ulatuses Stratification of water is an important factor, as suhteliselt suured, pinnakihti, kus suveperioodil on it hinders nutrient transport from the bottom toitaineid vähe. Samuti on takistatud vastassuunali- layer to the surface layer. The latter is nutrient ne hapniku transport pinnakihist põhjakihti. Pidev depleted in the summer period, while nutrient kihistumine esineb Soome lahe sügavamas osas concentrations in the bottom layer are relatively tänu permanentse halokliini eksisteerimisele 60– high all the year round. Stratification also hin- 80 m sügavusel. Ajutine kihistumine on tingitud ders the contrary transport, i.e. transport of oxy- sesoonsest termokliinist suvekuudel 10–20 m sü- gen to the bottom layers. Permanent stratifica- gavusel. Viru rannikumeri on suures ulatuses ajuti- tion occurs in the deeper areas of the Gulf of selt kihistunud (välja arvatud vahetult ranniku lä- Finland due to the existence of a permanent ha- hedal asuv madalaveeline mereala). Samas jääb locline at the depth of 60–80 m. Periodical Vaindloo saarest lääne poole mitmeid süvikute stratification is connected with seasonal ther- piirkondi sügavusega üle 80 m, mis on pidevalt mocline in summer months at the depth of 10– 20 m. The coastal waters of the Viru river basin kihistunud. sub-district are partially stratified in large areas Vee viibeaeg (except the shallow sea areas immediately adjacent to the coast). To the west of Vaindloo Is- Viibeaeg on ajavahemik, mille jooksul vesi püsib land there are several deeps deeper than 80 m. uuritaval merealal, st basseini kogu veemassi va- These are permanently stratified. hetumise aeg. Isegi inimmõju puudumisel käitub ökosüsteem kiire veevahetusega merealadel ja Residence time rannikumere poolsuletud lahtedes erinevalt. Hin- Residence time is the time period during which 61 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 3.3.1 Typology of coastal waters natud vee viibeaja kohaselt vahetub vesi kõiki- water is retained in the sea area concerned, i.e. des Viru rannikumere lahtedes vähem kui 5 päe- the duration of exchange of the entire water mass vaga. Seega, selle parameetri alusel ei ole või- of the basin. Even in case human impact is lack- malik eristada uurimisalal erinevaid rannikumere ing completely, ecosystems in sea areas with rapid water exchange and in semi-enclosed bays tüüpe. of coastal sea act in a different way. According to Põhjasetted the estimations of residence time, water is ex- changed in all sea bays of the Viru river basin Rannikumeres võib eristada kolme erineva sub-district within less than 5 days. Thus, the settimistingimustega vööndit: püsiva kulutuse, coastal waters in the study area cannot be differ- transiidi (ajutise kuhjumise) ja püsiva kuhjumise entiated into types on the basis of this parameter. vööndit. Neid vööndeid iseloomustavad erine- Substratum vad, vaid neile omased setted, mille kujunemist ja omadusi mõjutavad ka lainetus ja hoovuste Three zones with different sedimentation condi- suund, tugevus ja kestvus, samuti algmaterjali tions can be distinguished in coastal sea: constant hulk ja omadused. Põhjasetete iseloom määrab erosion zone, transit zone (temporary accumula- nii põhjaelustiku liikide esinemise kui pelaagilise tion) and constant accumulation zone. These zones are characterised by different zone-specific sedi- ökosüsteemi seisundi piirkondades, kus setted ments, whose formation and properties are influ- pole tihenenud. Samuti määrab setete iseloom ja enced also by wave activity; by the direction, ve- mereala keskmine sügavus vee läbipaistvuse loo- locity and duration of currents; and also by the dusliku fooni. Viru rannikumere ulatuses on te- amount and properties of parent material. The na- gemist kahte tüüpi põhjasetetega: 1) lääneosas ture of bottom sediments determines both the oc- valdavad moreensed setted, põhja iseloom võib currence of zoobenthos and the status of pelagic varieeruda pae- või savipangast pehmete liivade- ecosystems in areas where sediments have not ni; 2) ala idaosas on põhja iseloom homogeen- thickened. The nature of sediments together with sem, sügavusvahemikus 0–10 m (fotosünteesilt the average depth of the sea area determines also aktiivne sügavusintervall) levivad peamiselt peh- the natural background of water transparency. In med liivased või savised põhjad. Piiri kahe ni- the coastal sea of the Viru river basin sub-district there occur bottom sediments of two types: 1) in metatud tüübi vahele võib paigutada ligikaudu the western part there prevail moraine sediments Kunda lahe piirkonda. and the nature of the bottom may vary from lime- Jääkatte kestus stone or clay rocks to soft sands; 2) in the eastern part the bottom is more homogeneous; in the Jääkatte esinemine on määrava tähtsusega põhja- depth of 0–10 m (the depth range of active photo- taimestikul baseeruvate veekvaliteedi näitajate ka- synthesis) there occur mainly soft sandy or clayey sutamisel. Suure tõenäosusega võivad mitmeaasta- bottoms. The borderline between the two types sed taimed saada kahjustatud jääkatte tõttu selle runs in the area of Kunda Bay. esinemisel (jääkatte mõju võib ulatuda kuni 3 m Duration of ice coverage sügavuseni). Lisaks soodustab jääkate poolsuletud lahesoppides hapnikupuuduse tekkimist talvekuu- The occurrence of ice cover is an essential factor del. Aastate 1960–2000 andmete põhjal on püsiva in using the water quality indicators based on jääkatte kestus Narva-Jõesuus > 90 päeva, Kundas phytobenthos. Perennial plants are highly likely to be damaged by ice cover when the latter oc- > 90 päeva ja Loksal < 90 päeva. Seega võib curs (the impact of ice cover may be observed up jääkatte kestuse järgi eristada Soome lahe kesk- to the depth of 3 m). In addition, ice cover facili- osas kahte erinevat rannikumere tüüpi, kusjuures tates the development of oxygen deficiency near tüüpide piir asub Kunda ja Loksa vahelisel alal. the bottoms in semi-enclosed bays in winter. Ac- cording to the data of 1960–2000, stable ice Tüüpide kehtestamine cover occurs for > 90 days in Narva-Jõesuu, > Läbiviidud analüüsi tulemustele toetudes on tehtud 90 days in Kunda and < 90 days in Loksa. Thus, ettepanek eristada Eesti rannikumeres 6 ranniku- two types of coastal waters can be distinguished 62 3.3.1 Rannikumere tüpiseerimine 3.3.1 Typology of coastal waters vee tüüpi. Soome lahes oleks esindatud selle according to the duration of ice cover in the cen- skeemi kohaselt kaks tüüpi: I tüüp – oligohaliinne, tral part of the Gulf of Finland, with the border- avatud rannikuvesi (Narva laht) ja III tüüp – meso- line between the two types running in the sea haliinne, sügav rannikuvesi (Soome lahe lääne- area between Kunda and Loksa. osa). Tüpiseerimiseks kasutatud geomorfoloogiliste Establishment of types ja hüdrofüüsikaliste parameetrite põhjal eristuksid Based on the analysis conducted, it was proposed nimetatud kaks tüüpi teineteisest järgmiste para- to differentiate 6 types of coastal waters in the meetrite alusel: soolsus, sügavus, segunemistingi- coastal sea of Estonia. According to this scheme, mused, põhjasetete iseloom ja jääkatte kestus. two types would be represented in the Gulf of Fin- Eristumist ei esineks Eesti rannikumere tüpiseeri- land: type I – oligohaline open coastal water miseks mitte kasutatud tõusu-mõõna ulatuse (alla 1 (Narva Bay), and type III – mesohaline deep m) ja hoovuse kiiruse (alla 1 sõlme) ning lainetu- coastal water (western part of the Gulf of Finland). sele avatuse ja vee viibeaja alusel. Rannikuvee From among the various geomorphological and tüüpe iseloomustavate näitajate väärtused on too- hydrophysical parameters used for determining the types, the above two types would be distinguished dud tabelis 3.6. from each other on the basis of the following parameters: salinity, depth, mixing conditions, sub- Piir kahe vaadeldava rannikumere tüübi vahel stratum, duration of ice coverage. No differentia- peaks asetsema analüüsitud parameetrite alusel, tion would occur on the basis of tidal range (be- mille põhjal tüübid eristuvad, suhteliselt laial alal – low 1 m), current velocity (below 1 knot), wave Purtse jõe suudme ja Suurupi poolsaare vahel exposure, and residence time. The values of the soolsuse alusel ning Letipea neeme ja Pärispea parameters characterising the different types of coastal waters are presented in Table 3.6. poolsaare tipu vahel teiste näitajate alusel. Ana- lüüsides nimetatud parameetrite olulisust ja täpse- The borderline between the two types of coastal mini järsemate muutuste piirkondade asukohti waters (on the basis of the factors used for distin- ning võttes arvesse ka ökosüsteemi parameetrite guishing the types) is located in a relatively broad käitumist uuritaval merealal (kuna rannikuvee tüü- area – between the mouth of the Purtse River and bid peavad olema oluliselt eristuvad ka ökosüstee- Suurupi Peninsula on the basis of salinity, and be- mi parameetrite alusel), on tehtud esialgne ette- tween Cape Letipea and the tip of Pärispea Penin- panek tõmmata piir tüüpide I ja III vahele piki sula on the basis of other parameters. After meridiaani 26°16' E, mis lõikab rannikut ligikaudu analysing the significance of the above factors and,

Tabel 3.6. Viru rannikumere tüüpidele iseloomulikud geomorfoloogiliste ja hüdrofüüsikaliste parameetrite väärtused

Näitaja I tüüp (Narva laht) III tüüp (Soome lahe lääneosa) oligohaliinne, mesohaliinne, avatud rannikuvesi sügav rannikuvesi

Soolsus 0,5 – 5–6 5–6 – 18–20

Sügavus [m] < 30 (kohati > 30) > 30 (kohati < 30)

Avatus lainetusele mõjutatud mõjutatud

Segunemistingimused ajutiselt kihistunud ajutiselt kihistunud (kohati pidevalt kihistunud)

Vee viibeaeg päevad päevad

Põhjasetete iseloom liiv-kruus vahelduv

Jääkatte kestus [päevad] 90 kuni 150 < 90 63 3.3.2 Rannikuvee kvaliteediklassid 3.3.2 Ecological status classes of coastal waters

Vainupea nina juures (vt joonis 3.1). Silmas pida- more specifically, the locations of areas of sharper des alamvesikondade piiri (mis asub Eru lahes) changes, and taking into account also the oleks vajalik läbi viia täiendav analüüs eesmärgiga behaviour of the ecosystem parameters in the näidata, kas rannikuvee tüüpide I ja III piiri ühil- studied sea area (as the types of coastal waters have to be clearly distinguishable also on the basis damine alamvesikonna piiriga (mis oleks veema- of ecosystem parameters), a provisional proposal janduskavade mõttes otstarbekam) oleks kõikide was made to draw the line between type I and analüüsitud parameetrite (ka ökosüsteemi para- type III along the meridian of 26º16' E, which cuts meetrite) jaoks õigustatud. the coast approximately at Vainupea Cape (see Fig- ure 3.1). Considering the location of the boundary of river basin sub-districts (in Eru Bay), it would be necessary to carry out an additional analysis to clarify whether the combining of the boundary of type I and type III of coastal waters with that of river basin sub-districts (which would be practical for the purpose of water management plans) would be justified in terms of all the factors analysed, including ecosystem parameters.

3.3.2 Rannikuvee kvaliteediklassid 3.3.2 Ecological status classes of coastal waters

Veepoliitika Raamdirektiivi V lisa tabelis 1.2.4 on Table 1.2.4 of Annex V of the Water Framework ära määratletud rannikuvee väga hea, hea ja ra- Directive defines the high, good and moderate huldav ökoloogiline seisund bioloogiliste, hüdro- ecological status of coastal waters on the basis of morfoloogiliste ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedi- biological, hydromorphological and physico- elementide jaoks. Selle põhjal on ökoloogilise chemical quality elements. According to this divi- klassifikatsiooni süsteemi algelemendiks “häirima- sion, the basic element of the ecological classifi- tu“ olek ehk võrdlustingimused, mis peavad ole- cation is the “undisturbed status” or reference ma tüübi-spetsiifilised, st defineeritud iga tüübi conditions, which have to be type-specific, i.e. jaoks eraldi. Võrdlustingimused peavad arvesse established separately for each individual type. võtma nii ruumilist kui ajalist muutlikkust, mis esi- Reference conditions have to take into account

Table 3.6. Values of geomorphological and hydrophysical parameters characteristic of natural types of coastal waters occurring within the Viru river basin sub-district

Factors Type I (Narva Bay) Type III oligohaline open coastal water (western part of the Gulf of Finland) mesohaline deep coastal water

Salinity 0.5 – 5–6 5–6 – 18–20

Depth [m] < 30 (at places > 30) > 30 (at places < 30)

Wave exposure exposed exposed

Mixing conditions partially stratified partially stratified (at places permanently stratified)

Residence time days days

Substratum sand-gravel mixed sediments

Duration of ice coverage [days] 90 to 150 < 90 64 3.3.2 Rannikuvee kvaliteediklassid 3.3.2 Ecological status classes of coastal waters neks häirimata looduses. Läänemere jaoks on olu- both the spatial and temporal variability that line aru saada, et mitte iga tüübi kohta ei ole või- would occur in undisturbed nature. In the case of malik leida võrdlustingimustele vastavaid mereala- the Baltic Sea it is important to understand that sid. sea areas consistent with reference conditions cannot be found for each type. Ökoloogilise seisundi klassifikatsioon põhineb bio- The classification of ecological status is based on loogiliste, hüdromorfoloogilste ja füüsikalis-keemi- the status of biological, hydromorphological and liste kvaliteedielementide seisundil. Elemendid, physico-chemical quality elements. The elements mida on vaja kasutada klassifikatseerimisel, on that are to be used in the classification are pre- toodud VRD lisa V punktis 1.1.4. Hüdromorfoloo- sented in section 1.1.4 of Annex V of the WFD. gilistele ja füüsikalis-keemilistele elementidele on Hydromorphological and physico-chemical ele- viidatud ka kui toetavatele elementidele. ments are also referred to as supporting elements.

Bioloogilised elemendid on fütoplanktoni koos- Biological elements include the composition, seis, arvukus ja biomass; põhjataimestiku koos- abundance and biomass of phytoplankton; com- seis ja arvukus ning selgrootute põhjaloomade position and abundance of phytobenthos; and koosseis ja arvukus. Bioloogilisi elemente toeta- composition and abundance of zoobenthos. Wa- vad keemiliste ja füüsikalis-keemiliste elementide ter transparency, salinity and nutrient content are seas on nimetatud vee läbipaistvus, soolsus ja mentioned as chemical and physico-chemical ele- toitainete sisaldus. Järgnevalt on toodud bioloogi- ments supporting the biological elements. A brief liste ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate lü- description of biological and physico-chemical hiiseloomustus Viru rannikumere ulatuses ning quality indicators in the Viru river basin sub-district is presented below, along with the consider- kaalutlused nende kasutamiseks veeklasside keh- ations for their use in establishing ecological sta- testamisel. tus classes. Fütoplankton Phytoplankton Planktonikooslustele on omane suur sesoonne Plankton communities are characterised by pro- kvalitatiivne ja kvantitatiivne dünaamika. Viru ran- nounced seasonal dynamics. The plankton commu- nikumere planktonikooslused on tüüpilised Soome nities of the Viru river basin sub-district are typical

lahe keskosa kooslustele, omades analoogset dü- communities of the central part of the Gulf of Fin- naamikatˆ muude sarnase soolsuse ja troofsus- land and their dynamics is similar to that of the reziimiga merealade planktoniga. Klorofüll α kont- plankton communities of other sea areas of similar sentratsioonide põhjal on Narva laht eeldatavasti salinity and trophic regime. According to the con- Eesti rannikumere üks eutrofeerunumaid piirkon- centrations of chlorophyll α, Narva Bay is as- di. Kevadõitsengu aegsed väärtused ulatuvad üksi- sumed to be one of the most eutrophied areas of kutel mõõtmistel üle 30 mg/m³, mis on 1,5–2 kor- the Estonian coastal sea. During spring bloom the da enam kui näiteks Tallinna piirkonnas samal pe- values of single measurements exceed 30 mg/m³, rioodil. Samuti on koloonialiste sinivetikate domi- which is 1.5–2 times higher than e.g. in the area neerimine hilissuvises fütoplanktonis üks selge- of Tallinn in the same period. Also, domination of colonial blue-green algae in late summer phy- maid märke vete eutroofsusest. Klassifikatsiooni- toplankton is one of the clearest indicators of süsteemis on tehtud ettepanek kasutada esialgu eutrophic waters. In this classification system it is kõige lihtsamalt mõõdetavat fütoplanktoni biomas- proposed to use provisionally the most easily mea- α si peegeldavat parameetrit – klorofüll sisaldust. surable parameter reflecting the biomass of phy- Mõõtmisi on otstarbekas teostada mitte suure aja- toplankton – the content of chlorophyll α. It is lise muutlikkusega kevadõitsengu ajal, vaid suve- expedient not to conduct the measurements dur- kuudel juunist augusti lõpuni. ing spring bloom, which is characterised by high temporal variability, but in summer months, from June to the end of August. 65 3.3.2 Rannikuvee kvaliteediklassid 3.3.2 Ecological status classes of coastal waters

Põhjataimestik Phytobenthos Viru rannikumere põhjataimestikku iseloomustab The phytobenthos of the sea areas of the Viru river sobiva kinnitusmis-substraadi puudumisest tingi- basin sub-district is characterised by a low species tud liigivaesus (kokku 20–25 liiki) ja väike põhja- diversity determined by the lack of a suitable sub- taimestiku biomass. Rikkalikumad põhjataimesti- stratum (20–25 species in total) and by low biom- ku kooslused asuvad vaid ala lääneosa lahtedes ass. Richer phytobenthos communities occur only in the bays of the western part of the area (in (Käsmu ja Eru lahes). Kunda lahest idapoole jää- Käsmu and Eru Bays). In the sea areas to the east vatel merealadel on põhjataimestik eriti vaene ja of Kunda Bay the phytobenthos is particularly koosneb vaid 4–5 liigist, kuna puudub sobiv kin- poor, consisting of 4–5 species only, because there nitumissubstraat ja rannik on avatud. Põhjatai- is no suitable substratum and the coast is exposed. mestikus domineerivad üheaastased niitvetikad The phytobenthos is dominated by annual filamen- (nt Cladophora glomerata, Enteromorpha inte- tous algae (e.g. Cladophora glomerata, Entero- sinalis). Kunda laht on ka põisadru (Fucus vesi- morpha intesinalis). Kunda Bay is also the eastern culosus) idasuunalise leviku piiriala. Põhjataimes- border of distribution of bladderwrack (Fucus tikul baseeruvatest veekvaliteeti iseloomustava- vesiculosus). Of the ecological status indicators test parameetritest on lihtsamalt mõõdetav ja loo- based on phytobenthos, depth limit is the easiest duslikku liigivaegust mitte arvestav põhjataimesti- to measure and does not take into account the ku maksimaalne sügavuslevik. natural low diversity of species.

Põhjaloomastik Zoobenthos Põhjaloomastiku leviku iseärasuseks Viru ranniku- As a specific feature of distribution of zoobenthos meres on liigilise kooseisu vähenemine nii süga- in the Viru river basin sub-district, species diversity decreases both towards greater depths and vuse suurenedes kui idasuunas liikudes. Sügava- towards the east. In deeper areas the zoobenthos matel aladel on suhteliselt vaene (4–6 liiki) põh- is relatively species-poor (4–6 species), with jaloomastik, arvukuselt domineerib Monoporeia Monoporeia affinis dominating by abundance and affinis ja biomassilt Macoma balthica. Seoses Macoma balthica by biomass. The distribution vee hapnikudefitsiidiga toimub viimastel aastatel area of zoobenthos in the deeps of the Gulf of põhjaloomastiku levila ahenemine Soome lahe Finland has been decreasing in recent years in süvikutes. Üle 60 m sügavuses puudub põhjaloo- connection with oxygen deficiency. As a rule, mastik hapnikudefitsiidi tõttu reeglina täiesti, zoobenthos is lacking completely in areas deeper Narva lahe piirkonnas aga puudub see kohati than 60 m due to oxygen deficiency; in the area isegi 35 m sügavustel merealadel. Seevastu ma- of Narva Bay it is lacking even in some sea areas dalam (sügavus kuni 20 m) rannikumeri, nt Lahe- with the depth of 35 m. Shallower (up to 20 m) maa Rahvuspargi mereala on põhjaloomastiku coastal sea (e.g. the sea area of Lahemaa National poolest kogu Soome lahe üks liigirikkamaid alasid Park), on the other hand, is one of the most spe- (biomass kuni 200 g/m2 ja arvukus kuni 2000 cies-rich areas in the entire Gulf of Finland by its zoobenthos (biomass up to 200 g/m2 and abun- ind/m2). See on ilmselt tingitud ala mitmekesisest dance up to 2000 ind/m2). This is probably con- põhja- ja rannikumorfoloogiast, mis loob suhteli- nected with the diverse morphology of the bot- selt väiksele alale suure hulga erinevaid elupai- tom and the coasts in the area, which creates a ku, mis sobivad väga paljudele liikidele. Ida suu- high variety of habitats in a relatively small area, nas vaesustub põhjaloomastiku liigiline kooseis thus providing suitable conditions for many spe- kiiresti. Klassifikatsiooniskeemis on ettepanek esi- cies. The species composition of zoobenthos gets algu kasutada kvaliteedinäitajana Macoma considerably poorer towards the east. The classi- balthica biomassi (kõige suurem panus põhjaloo- fication scheme proposes that the biomass of mastiku biomassi) ja kõvadel pinnastel Mytilus Macoma balthica (which forms the highest share edulis biomassi. in the biomass of zoobenthos) and, on hard sub- strata, that of Mytilus edulis, be used provisionally as ecological status indicators. 66 3.3.2 Rannikuvee kvaliteediklassid 3.3.2 Ecological status classes of coastal waters

Vee läbipaistvus Transparency of water Secchi ketta abil vee läbipaistvuse mõõtmine on Measuring of water transparency by Secchi disc is üks lihtsamaid ja operatiivsemaid meetodeid one of the easiest and quickest methods of as- veekeskkonna seisundi hindamisel. Merel saab sessing the status of the aquatic environment. hägusust mõõta praktiliselt igalt aluselt, kuid sama Turbidity of seawater can be measured from practically all vessels but equally successfully also edukalt ka näiteks sadamakailt. Ainsateks piiran- from e.g. piers. The only limitations are the mix- guteks on tugevatest tuultest põhjustatud segune- ing and turbidity of water in the coastal zone due mine ja vee hägustumine rannavööndis, mis võib to strong winds, which may give misleading re- anda Secchi kettaga mõõtmisel eksitavaid tule- sults when measured with Secchi disc. In the musi. Narva lahe piirkonnas sõltub Secchi süga- area of Narva Bay, Secchi depth depends on the vus jõevee mõjust, fütoplanktoni vohamisest ja influence of river water, on phytoplankton madalaveelisel alal tuule poolt põhjustatud setete blooms and, in shallow areas, on wind-induced resuspensioonist. Suvekuudel mõõdetud Secchi sediment resuspension. Secchi depths measured sügavused kõiguvad 1 meetrist Narva-Jõesuus in summer months vary from 1 metre in Narva- kuni 4–5 meetrini jõesuudmetest kaugemal süga- Jõesuu to 4–5 metres in deeper areas further off vamates piirkondades. the mouths of rivers. Nutrient content Toitainete sisaldus Nutrient content is best characterised by winter Parimateks toitainete sisaldust iseloomustavateks concentrations of dissolved inorganic nitrogen parameetriteks on talvel mõõdetud anorgaanilis- (DIN) and dissolved inorganic phosphorus (DIP). tesse ühenditesse seotud lämmastiku (DIN) ja As it is complicated to carry out marine monitor- fosfori (DIP) kontsentratsioonid.Seoses raskustega ing in winter (due to the occurrence of ice), it is teostada mereseiret talvisel ajal (jää esinemine), practical to replace the DIN and DIP values usu- on otstarbekas tavaliselt keskkonnaseisundi hin- ally used in environmental impact assessments nangutes kasutatavate DIN ja DIP väärtuste ase- with parameters characterising the total content mel jätta toitainete sisaldust iseloomustavate kva- of nitrogen and phosphorus – Ntot and Ptot in liteedinäitajatena süsteemi sisse ainult lämmasti- summer. This is acceptable also considering the ku ja fosfori üldist sisaldust iseloomustavad näita- minimum of temporal variability of the total con- jad – Nüld ja Püld. See on vastuvõetav ka arvesta- tent of nitrogen and phosphorus in summer des üldlämmastiku ning üldfosfori ajalise muutlik- months. The stock of nutrients in the benthic lay- kuse miinimumiga suvekuudel. Toitainete varud ers of the Gulf of Finland is considerably greater Soome lahe põhjakihi vetes on märksa suuremad than the nutrient stock at the same depths in kui teistes Läänemere regioonides samadel süga- other regions of the Baltic Sea. Accumulation of vustel. Toitainete kuhjumise ilmne põhjus süga- nutrients in deep waters is obviously caused by vates vetes on intensiivne produktsioon eufooti- intensive bioproduction in the euphotic surface layer and by continuous intensive sedimentation lises pinnakihis ja planktoni detriidi pidev inten- of detritus into the aphotic bottom layer. Phos- siivne settimine põhjalähedasse afootilisse kihti. phorus content in the Gulf of Finland increased Üheksakümnendatel aastatel tõusis Soome lahes in the 1990ies, probably due to release of phos- fosforisisaldus, mida tõenäoliselt põhjustas fosfaa- phates from bottom sediments as a result of ex- tide vabanemine põhjasetetest 1996. a suvel tek- tensive oxygen deficiency in the eastern part of kinud (ja järgnevatel suvedel kordunud) ulatusli- the Gulf, which developed in 1996 and reoc- ku hapnikuvaeguse tõttu lahe idaosas. Lämmas- curred in subsequent summers. According to the tik-fosfori suhte põhjal on kõikjal rannikumeres nitrogen-phosphorus ratio, production in all produktsiooni potentsiaalselt limiteerivaks toit- coastal sea areas is potentially limited by nitro- aineks lämmastik. Erandid esinevad aeg-ajalt vaid gen. Exceptions occur from time to time only in Narva lahes Narva-Jõesuu piirkonnas, kus läm- the area of Narva-Jõesuu in Narva Bay, where the mastik-fosfori suhe kevadise suurvee ajal võib nitrogen-phosphorus ratio during the spring high olla optimaalne (Redfield’i arv – 16:1) ja Silla- water season may be optimum (Redfield value 67 3.3.2 Rannikuvee kvaliteediklassid 3.3.2 Ecological status classes of coastal waters mäe lähistel, kus on esinenud kõrged ammoo- 16:1), and in the vicinity of Sillamäe, where high niumi sisaldused, mis olid tõenäoliselt tingitud concentrations of ammonium have occurred, Sillamäe jäätmehoidla mõjust. probably due to the impact of the Sillamäe waste depository. Kvaliteediklasside kehtestamine Establishment of ecological status classes Veeklasside kehtestamiseks Eesti rannikumeres on läbi viidud rannikumere seire raames aastani For establishing ecological status classes for the 2000 kogutud andmete analüüs. Soome lahe lää- Estonian coastal waters, the data gathered in the neosa jaoks on Eesti-Taani ühisprojekti EISEMM framework of coastal sea monitoring until the year 2000 were analysed. For the western part of raames välja pakutud klassifikatsioonisüsteem, mil- the Gulf of Finland, the Estonian-Danish joint le aluseks on võetud seireandmed Soome lahe project EISEMM has proposed a classification sys- avamere jaamadest 2 ja F3 (kui vähe mõjutatud tem based on monitoring data from open sea sta- mereala), Pärnu lahe jaamadest K5 ja K21 (kui tions 2 and F3 of the Gulf of Finland (sea area tugevalt mõjutatud mereala) ja tugevasti eutrofee- with low human impact), from stations K5 and runud Taani rannikualalt (Skive Fjord). Eeldati, et K21 in Pärnu Bay (area with high human impact) Soome lahe avamere jaamades 2 ja F3 õnnestus and from a strongly eutrophied Danish coastal võrdlustingimustele iseloomulikke kvaliteedinäita- area (Skive Fjord). It was assumed that in the jate väärtusi mõõta 20 % juhtudest. Kuna kvali- open sea stations 2 and F3 of the Gulf of Finland teedinäitajate tasemed on erinevates merepiir- the measured values of quality elements were kondades tunduvalt erinevad, tuli ka vee kvalitee- consistent with background conditions in 20% of diklassid kehtestada igale rannikuvee tüübile eral- measurements. As the levels of quality elements di. Teistele rannikuvee tüüpidele iseloomulikud vary considerably between different sea areas, kvaliteedinäitajate väärtused leiti kasutades quality classes had to be established individually parandeid soolsusele (võrreldi soolsust Soome lahe for each type of coastal waters. For other types of lääneosas ja vaadeldavas piirkonnas) ja avamere coastal waters, the characteristic values of quality tingimustele (võrreldi kvaliteedinäitajate väärtusi indicators were found by using correction for sa-

Tabel 3.6. Mere veeklassidele vastavad füüsikalis-keemiliste ja bioloogiliste kvaliteedinäitajate tüübi-spetsiifilised väärtused Narva lahes Table 3.6. Type-specific values of physico-chemical and biological quality elements corresponding to different ecological quality classes of Narva Bay coastal water type

Näitaja / Quality element Vee kvaliteediklass / Ecological status class Väga hea Hea Rahuldav Halb Väga halb High Good Moderate Poor Bad µ Lämmastikusisaldus – Nüld ( mol N / l) <20 20–30 30–55 55–100 >100 µ Nitrogen content – Ntot ( mol N / l) µ Fosforisisaldus – Püld ( mol P / l) <0.6 0.6–1.1 1.1–2.5 2.5–8 >8 µ Phosphorus content – Ptot ( mol P / l) Vee läbipaistvus – Secchi sügavus (m) >4.5 4.5–3 3–2 2–1.5 <1.5 Water transparency – Secchi depth (m) Klorofüll a sisaldus (µg/l) <2 2–6,5 6.5–16 16–40 >40 Content of chlorophyll a (µg/l) Põhjataimestiku maksimaalne sügavuslevik (m) >9 9–6 6–4 4–3 < 3 Depth limit of phytobenthos (m) Macoma balthica biomass (g/m2) <20 20–40 >40 Puudub Puudub Biomass of Macoma balthica (g/m2) – – 68 3.3.3 Viru rannikumere ökoloogiline seisund 3.3.3 Ecological status of the coastal sea of Viru Peipsi...

Tabel 3.7. Mere veeklassidele vastavad füüsikalis-keemiliste ja bioloogiliste kvaliteedinäitajate tüübi-spetsiifilised väärtused Soome lahe lääneosas Table 3.7. Type-specific values of physico-chemical and biological quality elements corresponding to different ecological status classes of coastal water type of western part of the Gulf of Finland

Näitaja / Quality element Vee kvaliteediklass / Ecological status class Väga hea Hea Rahuldav Halb Väga halb High Good Moderate Poor Bad µ Lämmastikusisaldus – Nüld ( mol N / l) <12.5 12.5–18 18–32.5 32.5–60 >60 µ Nitrogen content – Ntot ( mol N / l) µ Fosforisisaldus – Püld ( mol P / l) <0.38 0.38–0.7 0.7–1.6 1.6–5 >5 µ Phosphorus content – Ptot ( mol P / l) Vee läbipaistvus – Secchi sügavus (m) >6 6–4 4–2.5 2.5–1.75 <1.75 Water transparency – Secchi depth (m) Klorofüll a sisaldus (µg/l) <1.25 1,25–4 4–10 10–25 >25 Content of chlorophyll a (µg/l) Põhjataimestiku maksimaalne sügavuslevik (m) >12 12–8 8–5 5–3.5 < 3.5 Depth limit of phytobenthos (m) Macoma balthica biomass (g/m²) – pehme pinnase puhul <25 25–150 >150 Puudub Puudub Biomass of Macoma balthica (g/m²) – soft substratum –– Mytilus edulis biomass (g/m²) – kõva pinnase puhul < 20 20–50 > 50 Puudub Puudub Biomass of Mytilus edulis (g/m²) – hard substratum ––

Soome lahe lääneosa avameres ja vaadeldava piir- linity (by comparing the salinity in the western konna avameres). Alljärgnevalt (tabelid 3.6 ja 3.7) part of the Gulf of Finland with that in the study on esitatud Narva lahe (I tüüp) ja Soome lahe area) and for open sea conditions (by comparing lääneosa (III tüüp) rannikuvee klassidele iseloo- the values of quality elements in the open sea of mulikud kvaliteedinäitajate väärtused. the western part of the Gulf of Finland with those in the open sea of the study area). The values of quality elements characteristic of the classes of coastal water of Narva Bay (type I) and of the western part of the Gulf of Finland (type I) are presented below.

3.3.3 Viru rannikumere ökoloogiline 3.3.3 Ecological status of the coastal sea of seisund Viru Peipsi catchment area river basin sub-district Rannikumere ökoloogilise seisundi hindamiseks tuleb määrata veeklass iga piiritletud, alamvesi- For assessing the ecological status of coastal sea, konna veemajanduskavas veemajanduslikult oluli- ecological status classes need to be determined seks peetava rannikuveeala jaoks eraldi. Kvalitee- individually for each water body – stretch of dinäitajate loodusliku ajalis-ruumilise muutlikkuse coastal water – identified and regarded as impor- mõju kõrvaldamiseks veeklassi määramisel on väl- tant for water management in the water manage- ja pakutud vastav seire teostamise kord. Klorofüll ment plan of the district. In order to eliminate a, lämmastiku- ja fosforisisaldus ning vee läbipaist- the impact of natural spatial and temporal vari- vus registreeritakse iga rannikuveeala vähemalt ability of quality elements in determining the kolmes vaatlusjaamas, vähemalt 6 korda, ajavahe- ecological status class, a relevant monitoring pro- 69 3.3.3 Viru rannikumere ökoloogiline seisund 3.3.3 Ecological status of the coastal sea of Viru Peipsi... miku juuni-august jooksul. Põhjataimestiku maksi- cedure has been proposed. Chlorophyll a, nitro- maalne sügavuslevik määratakse üks kord augustis- gen and phosphorus content and water transpar- septembris iga rannikuveeala vähemalt kuuel vaat- ency are registered in at least three monitoring lusalal. Macoma balthica biomass, või III tüüpi stations at least 6 times within the period from rannikuvee korral kõva pinnase puhul Mytilus June to August. The depth limit of phytobenthos edulis biomass, määratakse üks kord mais iga ran- is determined once, in August-September, in at nikuveeala vähemalt kolmes vaatlusjaamas. Vee- least six stations. Biomass of Macoma balthica klassi määramiseks võrreldakse iga parameetri or of Mytilus edulis (in the case of hard substra- kogu seireperioodi jooksul ühe rannikuveeala kõi- tum in coastal waters of type III) is determined kides vaatlusjaamades või -aladel registreeritud once, in May, in at least three monitoring sta- andmete mediaankeskmisi väärtusi kvaliteedinäi- tions for each water body. For determining the tajate tüübispetsiifiliste väärtustega. Veeklass mää- water class, the median values of each param- ratakse halvima kvaliteedinäitaja alusel. eter, registered during the entire monitoring period in all monitoring stations or plots of the Rannikuveealad, mis on antud alamvesikonna vee- water body concerned, are compared with the majanduskava jaoks veemajanduslikult olulised ja type-specific values of quality indicators. The kus teostatakse seiret, ning veeklassi määramiseks water class is determined after the worst value vajalike vaatlusjaamade ja -alade asukohad vajavad of the quality indicator. veel täpsustamist. Ühelt poolt on otstarbekas määra- ta rannikuveealad piisavalt suured, et vältida liiga Water bodies (stretches of coastal water) that are kuluka seireprogrammi teostamise vajadust. Näi- regarded as important for water management in teks, üheks argumendiks, miks kogu alamvesikonna the district’s water management plan and where rannikuvesi võiks olla üks veeala, on oluliste erine- monitoring is to be carried out, and also the lo- vuste puudumine kvaliteedinäitajate väärtustes cations of monitoring stations and areas neces- (kogu rannikuvesi klassifitseerub ühte ja samasse sary for determining ecological status classes, are veeklassi). Samas on VRD kohaselt rannikuveeala yet to be specified. On one hand, it is practical väiksem kui rannikuvee tüüp, st kui piir tüüpide to establish sufficiently large water bodies in or- vahel asub alamvesikonna piires, siis on selles alam- der to avoid the need for overly expensive moni- vesikonnas vähemalt kaks rannikuveeala. Teisalt toring programmes. One reason why the coastal peavad rannikuveealad olema määratud nii, et väl- waters of the entire river basin sub-district could tida eesmärgi – hea ökoloogiline seisund – mitte- be defined as one water body is the lack of sig- saavutamist põhjusel, et mõjutatud piirkonnad ei nificant differences in the values of quality ele- olnud kaetud seireprogrammiga. Sellest järeldub, ments (all coastal waters belong to the same eco- et kui seireandmeid ei ole piisava tihedusega, siis logical status class). However, according to the peab arvesse võtma ka teadaolevad koormusallikad WFD, water bodies are smaller than types of ja analüüsima, kas nendest põhjustatud mõju võib coastal waters, i.e. where the border between olla niivõrd suur, et allikat ümbritsev mereala lan- types is located within the boundaries of a river geb veeklassi mõttes aste allapoole võrreldes üle- basin district, there are at least two water bodies jäänud rannikuveega. in this district. On the other hand, water bodies have to be established in such a manner that the Käesolevas töös anname lühiülevaate Viru ranniku- fact that the areas concerned were not covered mere ökoloogilisele seisundile rannikumere seire by a monitoring programme could be used as jus- programmi raames aastatel 2001–2003 kogutud tification for failure to achieve the objective – andmete põhjal. Tuleb märkida, et praegune seire- good ecological status. This means that, where programm ei arvesta veel täielikult VRD nõuetega the frequency of monitoring data is insufficient, it ja tihti ei ole toodud järeldused statistiliselt usaldus- is important to take into account also all sources väärsed. Alamvesikonna piires on pelaagilisi para- of pollution and to analyse whether their impact meetreid (lämmastikusisaldus, fosforisisaldus, Secchi could be so strong as to bring the adjacent sea 70 3.3.3 Viru rannikumere ökoloogiline seisund 3.3.3 Ecological status of the coastal sea of Viru Peipsi... sügavus ja klorofüll a sisaldus) mõõdetud suvekuu- area into a lower ecological status class com- del piisava sagedusega Narva-Jõesuu lähistel (jaam pared to the rest of coastal waters. N8) ja Sillamäe lähistel (jaam 38) ning ainult üks kord 2001. aastal Saka lähistel (jaam 15), Purtse This report gives a brief overview of the ecologi- lähistel (jaam 12c) ja Kunda lähistel (jaam G). cal status of the coastal sea of the Viru river ba- Põhjaloomastiku andmed on olemas kõikidest ni- sin sub-district on the basis of data gathered in metatud jaamadest kõigil kolmel aastal. Ranniku- 2001–2003 under the coastal sea monitoring mere seire raames kogutud põhjataimestiku and- programme. It has to be noted that the require- med eksisteerivad ainult Eru lahe kohta. ments of the WFD are not fully incorporated into the current monitoring programme yet and therefore the conclusions are often statistically unreli- Fütoplanktoni klorofüll a sisalduse järgi kuulus ran- able. Pelagic parameters (nitrogen and phospho- nikuvesi Narva-Jõesuu ja Sillamäe lähistel kõigil rus content, Secchi depth and chlorophyll a con- kolmel aastal heasse kvaliteediklassi – mediaan- tent) have been measured in summer with the keskmised väärtused olid 5,6 µg/l 2001. a, 5,8 µg/l necessary frequency in the vicinity of Narva- 2002. a ja 6,1 µg/l 2003. a. Secchi sugavuse järgi Jõesuu (station N8) and near Sillamäe (station kuulus nimetatud rannikuveeala 2001. a rahulda- 38), and only once (in 2001) near Saka (station vasse kvaliteediklassi (Secchi sügavus 2,2 m) ja 15), near Purtse (station 12c) and near Kunda 2002. ning 2003. aastal hea ja rahuldava piirile (station G). Zoobenthos data exist for all of the (3,0 m). Ülejäänud Viru rannikumerest viimasel above stations and for all three years. Phyto- kolmel aastal andmed klorofüll a sisalduse ja benthos data exist only for Eru Bay. Secchi sügavuse kohta puuduvad. According to the content of chlorophyll a in phy- Lämmastikusisalduse järgi olid Narva-Jõesuu – Sil- toplankton, the coastal water in the vicinity of lamäe rannikuveeala kohta tulemused järgmised: Narva-Jõesuu and Sillamäe belonged to the 2001. a – hea veekvaliteet (26,7 µmol/l ja 24,2 “good” ecological status class in all three years – µmol/l) ja 2002. a – rahuldav veekvaliteet (31,9 median values were 5.6µg/l in 2001, 5.8 µg/l in µmol/l ja 30,2 µmol/l). Rannikuvesi Saka, Purtse ja 2002 and 6.1 µg/l in 2003. According to Secchi Kunda lähistel oli 2001. a. lämmastikusisalduse depth, the above coastal areas belonged to the andmete põhjal heas kvaliteediklassis (mediaan- “moderate” ecological status class in 2001 keskmine kontsentratsioon – 22,6 µmol/l). Fosfori- (Secchi depth 2.2 m) and stayed on the border sisalduse järgi kuulus Narva-Jõesuu – Sillamäe ran- between “good” and “moderate” class in 2002 nikuveeala 2001. a – heasse veekvaliteedi klassi and 2003 (3.0 m). For the remaining coastal wa- (0,76 µmol/l ja 0,66 µmol/l) ja 2002. a – samuti ters of the Viru river basin sub-district there are no data on chlorophyll a content and Secchi heasse veekvaliteedi klassi (0,69 µmol/l ja 0,85 depth from the last three years. µmol/l). Rannikuvesi Saka, Purtse ja Kunda lähistel kuulus 2001. a fosforisisalduse andmete põhjal According to nitrogen content, the results for the heasse kvaliteediklassi (mediaankeskmine kont- coastal water areas off Narva-Jõesuu and Sillamäe sentratsioon oli 0,70 µmol/l). were as follows: in 2001 – good ecological status (26.7 µmol/l and 24,2 µmol/l) and in 2002 – Põhjaloomastiku põhjal võib veekvaliteedi esialg- moderate ecological status (31.9 µmol/l and 30,2 se hinnangu anda, kui iga jaama kohta võtta kok- µmol/l). The coastal waters near Saka, Purtse and ku kolme aasta andmed ja leida nende põhjal Kunda were classified into the “good” ecological keskmine Macoma balthica biomass. Taolise ana- status class according to their nitrogen content in lüüsi põhjal kuuluksid merealad seirejaamade lä- 2001 (median concentration 22,6 µmol/l). Ac- histel järgmistesse kvaliteediklassidesse: Narva- cording to phosphorus content, the coastal wa- Jõesuu lähistel rahuldavasse (63 g/m2), Sillamäe ters of Narva-Joesuu and Sillamäe belonged to lähistel heasse (21 g/m2), Saka lähistel rahulda- the “good” ecological status class in 2001 (0.76 vasse (70 g/m2) ja Purtse lähistel väga heasse µmol/l and 0.66 µmol/l) and also in 2002 (0.69 71 3.3.3 Viru rannikumere ökoloogiline seisund 3.3.3 Ecological status of the coastal sea of Viru Peipsi... kvaliteediklassi (19 g/m2). Viimast tulemust pea- µmol/l and 0.85 µmol/l) and the coastal waters vad toetama ka teised mõõtmised, sest väike near Saka, Purtse and Kunda belonged to the biomass võib olla tingitud ka hapnikupuudusest “good” ecological status class in 2001 (median või muust reostusest. Mediaankeskmine Narva- concentration 0.70 µmol/l). Jõesuu ja Sillamäe jaamade kohta kokku on 52 g/ m2, mis endiselt viitab rahuldavale kvaliteediklas- A provisional assessment of ecological status ac- sile. Kui aga võtta kogu piirkonna andmed kok- cording to zoobenthos can be made by sum- ku, siis saame tulemuseks 37 g/m2, mis jääb hea marising the data of three years for each station kvaliteediklassi piiresse. Põhjataimestiku seire and finding the median mean biomass of andmetel Eru lahest kuulub see piirkond maksi- Macoma balthica. Based on such analysis, the sea maalse taimestiku sügavuslevikuga 12 m hea – areas in the vicinity of monitoring stations would belong to the following ecological status classes: väga hea kvaliteediklassi piirile (Soome lahe lää- near Narva-Jõesuu – moderate (63 g/m2), near neosa rannikuvee tüübi puhul). Sillamäe – good (21 g/m2), near Saka – moderate (70 g/m2) and near Purtse – high (19 g/m2). The Kokkuvõtteks võib olemasolevate andmete põhjal latter result needs to be supported by other mea- tõdeda, et Viru rannikumere ökoloogiline seisund surements because the low biomass may be con- on hea ja rahuldava piiril. Enamus hinnanguid an- nected also with oxygen deficiency or some other nab tulemuseks hea kvaliteediklassi, rahuldavale type of pollution. The median value for the sta- seisundile viitavad Narva-Jõesuu ja Sillamäe piir- tions of Narva-Jõesuu and Sillamäe together is 52 konna vee läbipaistvuse andmed 2001. aastast, g/m2, which refers to the moderate ecological sta- lämmastikusisaldus 2002. aastast ja põhjaloomasti- tus class. However, summary data for the entire ku biomass aastatest 2001–2003. Ülejäänud me- region yield the median value of 37 g/m2, which reala kohta järelduste tegemiseks ei ole piisavalt falls within the good ecological status class. Ac- andmeid. Rahuldavat seisundit ei saa välistada, cording to phytobenthos monitoring data from kasvõi näiteks suure põhjaloomastiku biomassi tõt- Eru Bay, this region with its 12-metre depth limit tu Saka seirejaamast. VRD rakendamiseks kohus- of phytobenthos lies on the border between the tusliku rannikumere veekvaliteeti iseloomustava good and the high ecological status class (in the kaardimaterjali ettevalmistamiseks oleks otstarbe- case of the coastal water type of the western part kas teostada täiendavaid mõõdistusi teadaolevate of the Gulf of Finland). koormusallikatega piirnevatel merealadel. In summary, the existing data suggest that the ecological status of coastal sea in the Viru region is on the border between good and moderate. Most of the assessments suggest the good ecological status class. Water transparency data from 2001, nitrogen data from 2002 and data on the biomass of zoobenthos from 2001–2003 from the area of Narva-Jõesuu and Sillamäe refer to a moderate status. Data for drawing conclusions on the remaining sea areas are insufficient. Moderate status cannot be excluded there, for instance due to the high biomass of zoobenthos in the Saka monitoring station. For preparing the maps characterising the ecological status of coastal waters, as required for the implementation of the WFD, it would be practical to carry out additional measurements in sea areas adjacent to the known sources of pollution. 72 73

Põhjavesi Groundwater 74 75 4. Põhjavesi 4.1 General description of groundwater bodies

4. Põhjavesi 4. Groundwater

Põhjavesi on Eesti peamine joogivee allikas, vaid Groundwater is the main source of drinking wa- kaks suuremat linna – Tallinn ja Narva – kasutavad ter in Estonia – only two bigger towns, Tallinn joogiveeks puhastatud pinnavett. and Narva, use purified surface water as drinking water. VRDs käsitletakse põhjavett „põhjaveekogumite- na“ (groundwater body), mille seisund peab aas- The WFD stipulates that groundwater bodies taks 2015 hea olema. Tegemist pole klassikalise need to be brought into a good status by 2015. hüdrogeoloogilise üksusega, vaid pigem veema- Groundwater body is not a classical hydro- janduskava aruandlusühikuga, mille kaudu hinna- geological unit, rather it is a reporting unit used takse põhjavee seisundit, jälgitakse veevõtu kvali- for the purposes of water management plans: for tatiivset ja kvantitatiivset mõju, seatakse keskkon- assessing the status of groundwater, for monitor- naeesmärke, rakendatakse vajalikke meetmeid ing the qualitative and quantitative impact of ning hinnatakse nende tulemuslikkust läbi seire. water abstraction, for establishing environmental objectives, implementing the necessary mea- Põhjaveekogum on piiritletav põhjavee kogus sures and assessing their effectiveness through põhjaveekihis või -kihtides. monitoring.

Body of groundwater is a distinct volume of groundwater within an aquifer or aquifers.

4.1 Põhjaveekogumite 4.1 General description of üldiseloomustus groundwater bodies

Viru-Peipsi piirkonnas levib kõikide Eesti põhja- Groundwater of all Estonian aquifers is found in veekihtide põhjavesi (joonised 4.1–4.6). Koostöös the Viru-Peipsi district (Figures 4.1–4.6). In coop- Prantsuse Geoloogiateenistuse ekspertidega erista- eration with the experts of the French Geological ti Viru-Peipsi piirkonnas 13 põhjaveekogumit. Joh- Survey, 13 groundwater bodies were distin- tuvalt kihtide kallakusest lõuna suunas esineb nii guished in the region. Due to the southward in- alasid, kus levib vaid üks põhjaveekogum, kui ka clination of aquifers, there exist areas with only mitme põhjaveekogumiga alasid. Tabelis 4.1 on one groundwater body and those with several toodud ülevaade projektipiirkonna olulisematest groundwater bodies. Table 4.1 gives an overview põhjaveekogumitest. of the most important groundwater bodies of the Viru-Peipsi catchment area. 76 4.1 Põhjaveekogumite üldiseloomustus 4.1 General description of groundwater bodies

Tabel 4.1. Viru-Peipsi põhjaveekogumite üldiseloomustus

Põhjaveekogum Vettkandvad kivimid; Tarbimine Keemiline seisund (pindala Viru-Peipsi filtratsioonimoodul vesikonnas, km2) (m/d)

Kvaternaari Vasavere Fluvioglatsiaalsed Tarbitakse Ahtmes ja Jõhvis. Vee kõrge Fe ja NH4 sisaldus, põhjaveekogum liivad-kruusad; Kasutatakse kuni 25% madal pH ja kõrge PHT viitavad (80) 1–20 ressursist, põhjaveekogumit ümbritsevate soode mõjule. ohustab kaevandustegevus. Võimalik on kaevandusvee infiltreerumine põhjaveekogumisse (5,7% uuritud puurkaevudes oli

SO4 sisaldus üle 250 mg/l). Kvaternaari Meltsiveski Tartus kasutatakse 50% Ebaühtlane veekvaliteet, suhteliselt põhjaveekogum ressursist. kõrge NO3 sisaldus (24,2 mg/l). (8,7) Üksikutes proovides leitud ohtlikke aineid. Praegune sanitaarkaitseala ei taga veekvaliteedi säilimist tulevikus, veekogumi kaitstus nõrk, veevarustuse pikaajalisem planeerimine põhjaveekogumile on veetootja risk, kuna veekvaliteedi säilitamiseks tuleks tulevikus teha põhjendamatult suuri kulutusi. Kvaternaari ühendatud Väiksemate linnade ja Kõrge Fe-sisaldus. Lämmastiku- põhjaveekogum (325,2): asulate veehaarded ühenditest ületab NH4 sisaldus Sadala ala (55,6) (Elva, Võru jt); kasutatakse 13% proovitud kaevudes joogivee Laiuse ala (56,1) 10–50% tegelikust normi, põhjus ebaselge (kas Saadjärve ala (80,7) ressursist kohalik reostus või anaeroobne Elva ala (7,4) keskkond). Piigaste-Kanepi ala (39,6) Võru ala (76,1) Ülem-Devoni Ülem-Devoni karstunud Meremäe ja Misso vallas Kaitstus ja keemiline seisund hea. põhjaveekogum ja lõhelised dolomiidid põhiline joogiveeallikas. Fe keskmine sisaldus (0,61 mg/l) (285) ja lubjakivid; Tarbitakse ca 10% ressursist on väiksem kui teistes Devoni 1–50 põhjaveekogumites. Kesk-Devoni Kesk-Devoni liivakivid Tuhanded tarbepuurkaevud Kaitstus hea, joogiveenormi põhjaveekogum ja aleuroliidid; Viljandi–Tartu–Kallaste (0,5 mg/l) ületav NH4 sisaldus on (6444) 1–3 joonest lõunas, suuremad ilmselt tingitud veekogumi tsentraalsed veehaarded anaeroobsest keskkonnast, mitte Põlvas, Tartus ja Võrus. põhjavee reostusest. Tarbitakse ca 10% ressursist

Kesk-Alam-Devoni Pärnu (D2pr) ja Lõuna-Eestis üks veerikka- Kaitstus hea, vastab joogivee põhjaveekogum Rezekneˆ (D1rz) ning maid põhjaveeallikaid, suu- nõuetele, kõrgem NH4 sisaldus on

(5749) Tilze (D1tl) lademe remad tsentraalsed vee- ilmselt tingitud veekogumi liivakivid ja aleuroliidid. haarded Põlvas, Elvas ja anaeroobsest keskkonnast.

Kasutamisel koos Tartus. Tarbitakse ca 10– alumiste Siluri kihtidega 20% ressursist,ˆ vaid Tartus nim Kesk-Devoni-Siluri põhjaveereziim oluliselt vee- veekompleksiks; võtust mõjutatud (hüppelised 2–6 veetasemete muutused) 77 4.1 Põhjaveekogumite üldiseloomustus 4.1 General description of groundwater bodies

Table 4.1. General description of groundwater bodies in the Viru-Peipsi district

Groundwater body Geological bedrock Consumption Chemical status (area within the Viru-Peipsi (aquifers); hydraulic catchment area, km2) conductivity (m/d)

Quaternarian Vasavere Fluvioglacial sands- Consumed in Ahtme and High content of Fe and NH4, groundwater body gravels; 1–20 Jõhvi. Up to 25% of the low pH and high (80) stock is being consumed; permanganate oxidation groundwater body is value refer to the impact endangered by mining of the surrounding mires. activities. Infiltration of mine water into the groundwater body is possible (in 5.7% of the bore

wells studied, SO4 content exceeded 250 mg/l). Quaternarian Meltsiveski 50% of the stock being Varying water quality, relatively

groundwater body consumed in Tartu. high NO3 content (24.2 mg/l). (8.7) Dangerous substances have been found in a few samples. The present sanitary protection zone does not ensure the preservation of water quality in future; groundwater body vulnerable; longer-term planning of water supply constitutes a risk for the water company because preservation of water quality will require unreasonably big investments in future.

Quaternarian aggregated Water intakes of smaller High Fe content. NH4 content groundwater body (325.2): towns and settlements exceeds the standard for Sadala area (55.6) (Elva, Võru, a.o.); 10–50% drinking water in 13% of the Laiuse area (56,1) of the stock in use studied wells for unclear Saadjärve area (80.7) reasons (either local pollution Elva area (7.4) pollution or anaerobic Piigaste-Kanepi area (39.6) environment). Võru area (76.1) Upper Devonian Upper Devonian Main source of drinking Low vulnerability and good groundwater body karsted and fissured water in Meremäe and chemical status. Average content (285) dolomites and Misso municipalities. of Fe (0.61 mg/l) lower than in limestones; 1–50 Appr. 10% of the stock other Devonian groundwater in use bodies.

Middle Devonian Middle Devonian Thousands of bore wells Low vulnerability, NH4 content groundwater body sandstones and located to the south exceeds the standard for drinking (6444) aleurolites; 1–3 of the Viljandi-Tartu- water (0.5 mg/l), which is Kallaste line. Bigger central probably due to anaerobic water intakes in Põlva, environment in the groundwater Tartu and Võru. Appr 10% body, i.e. not due to of the stock in use groundwater pollution. Middle Lower Devonian Sandstones and aleurolites One of South Estonia’s Low vulnerability, meets the

groundwater body (5749) of Pärnu (D2 pr), Rezekne most water-rich sources requirements of drinking water, 78 4.1 Põhjaveekogumite üldiseloomustus 4.1 General description of groundwater bodies

Ordoviitsiumi 30 m paksuses ülaosas Hajaasustuse veevarustus- Kõrge NH4 sisaldus, madal pH Ida-Viru kohati tugevasti karstunud allikas Ida-Virumaal, eriti ja suur PHT väärtus on ilmselt põhjaveekogum ja lõhelised lubjakivid maakonna lõunaosas. tingitud looduslikest teguritest (2043) ja dolomiidid; Tarbitakse ca 10% (ulatuslike soomassiivide levik), ülemises kuni 20 m ressursist mitte reostusest. paksuses osas 5–30, sügavuses 20–50 m 3–5 ning sügavamal kui 50 m 1–2.

Ordoviitsiumi Ida-Viru Veevarustusallikana Keemiline seisund halb. Ligi 20% põlevkivibasseini kasutuskõlbmatu uuritud puurkaevudes või uuringu- põhjaveekogum (reostunud), ohustab puuraukudes on SO4 sisaldus üle (1154) muude põhjaveekogumite 250 mg/l, ka bensopüreeni üle vett. Seoses põlevkivi joogiveenormi. Kuivendustöödega kaevandamisega on kaasnenud põhjavee pumbatakse välja mineraalsuse 2–3-kordne tõus ning 50–90% ressursist. suurenenud vee karedus, ulatudes Pärast põlevkivikaevanduste 10–16 mg-ekv/l, mis piirab vee sulgemist võib mõjutada kasutamisvõimalusi tööstuses teisi veehaardeid, (nõuab eelnevat veetöötlust). veetaseme tõusuga kaasneb soostumine.

Siluri-Ordoviitsiumi Lubjakivid ja dolomiidid; Kasutatakse hajaasustustuses Vesi surveline, reostuse eest põhjaveekogum Devoni 1–10. Koos Pärnu ning Tartus, Elvas, Põlvas. kaitstud. Keemiline seisund hea, kihtide all veekihiga moodustab Tarbitakse 10–20% vastab joogivee normidele.

(4408) kohati Kesk-Devoni- ressursist Kohati esinev NH4 kõrgenenud Siluri veekompleksi. sisaldus tuleneb põhjavee- kogumi anaeroobsest seisundist.

Siluri-Ordoviitsiumi Tugevasti karstunud Põhjaveekogumi Viru ja Peipsi osas palju kõrge NO3 ja

ühendatud ja lõhestunud lubja- Peipsi osad on olulised NH4 sisaldusega kaevusid põhjaveekogum kivid ja dolomiidid; oma veerikkuse tõttu; (Põltsamaa–Adavere nitraadi- (5859) ülemises kuni 20 m kasutatakse tuhandetes tundliku ala idaserv), paljudes Peipsi osa (4121) osas 5–30, 20–50 m hajaasustuse kaevudes, kaevudes ka vee oksüdeeritavus Viru osa (1738) sügavuses 3–5 ning suuremad tsentraalsed kõrge (PHT>5). Põhjuseks ilmselt sügavamal kui veehaarded Tamsalus, kõrgem orgaanilise aine sisaldus 50 m 1–2. Rakveres, Kadrinas, Toolses, karstivees ja sooalade mõju. Jõgeval ja Põltsamaal. Viru osas on võrreldes Peipsi Tarbitakse ca 10% osaga joogivee norme ületavaid ressursist. kaeve ligi kaks korda vähem tänu sademevee suurema infiltratsiooniga kaasnevale reoainete lahjenemisele.

Ordoviitsiumi-Kambriumi Alam-Ordoviitsiumi Veemajanduslikult väga Surveline põhjavesi reostuse eest põhjaveekogum Pakerordi lademe (O1pk) oluline, lisaks sadadele kaitstud. NH4 üle joogivee normi (12150) ja Kambriumi kihistute hajaasustuse kaevudele 12,9% kaevudes, tingitud põhja- liivakivid ja aleuroliidid; tarbivad ka Kadrina, veekogumi anaeroobsest 1–5 Rakvere, Kiviõli, Tamsalu keskkonnast. Tartus tuleks O–Cm ja Tartu. Tarbitakse vett segada ülallasuvate veekihtide

4.1 Põhjaveekogumite üldiseloomustus 4.1 General description of groundwater bodies ˆ

(D1rz) and Tilze (D1tl) of groundwater. Bigger higher NH4 concentration is horizons. When consumed central water intakes probably due to anaerobic together with lower located in Põlva, Elva environment of the water body. Silurian aquifers, the and Tartu. Appr 10–20% groundwater body of the stock in use. is regarded as the Only in Tartu the Middle Devonian-Silurian groundwater regime is water complex; 2–6 significantly influenced by water abstraction (abrupt changes in water tables).

Ordovician Ida-Viru The 30 m thick upper Source of water supply High NH4 content, low pH and groundwater body part consists of for the sparse population high permanganate consumption (2043) limestones and dolomites, of Ida-Viru County, value are probably due to strongly karsted and especially its southern natural factors (extensive mire fissured at places; part. Appr. 10% of the complexes), i.e. not pollution. in the up to 20 m stock in use. thick upper part – 5–30, in the depth of 20–50 m – 3–5 and in depths over 50 m – 1–2. Ordovician groundwater Unusable as a source of Chemical status poor. In nearly body of the Ida-Viru oil water supply (polluted), 20% of the studied bore wells shale basin endangers the water of or test wells, the concentration

(1154) other groundwater bodies. of SO4 exceeds 250 mg/l and 50–90% of the stock is also the concentration of being pumped out in benzopyrene exceeds the connection with oil shale standard for drinking water. mining. After the closure Drainage works have increased of oil shale mines, the the mineral content of ground- groundwater body may water 2–3 times and also the have an impact on other hardness of water has increased, water intakes; rising of currently reaching 10–16 mg-eq/l, water table will cause which limits the possibilities of paludification. industrial use of the water (water needs prior processing). Silurian-Ordovician Limestones and Used in sparsely Groundwater confined, not groundwater body beneath dolomites; 1–10. populated areas and vulnerable to pollution. Chemical Devonian layers Together with the in the towns of Tartu, status good, meets drinking (4408) Pärnu aquifer, the Elva and Põlva. water standards. The excessive

water body forms 10–20% of the stock NH4 concentration occurring at the Middle Devonian- in use. places is caused by anaerobic Silurian water environment of the complex at places. groundwater body.

Silurian-Ordovician Strongly karsted The Viru and Peipsi parts Many wells with high NO3 and

aggregated groundwater and fissured limestones of the groundwater body NH4 content in the Peipsi part body (5859) and dolomites; are important due to their (eastern edge of the Põltsamaa- Peipsi part (4121) in the upper, up to abundance in water; they Adavere nitrate sensitive area), Viru part (1738) 20 m thick part – are used in thousands of Also oxygenation is high in 5–30, in the depth wells in sparsely populated many wells (permanganate of 20–50 m – 3–5 areas. Bigger central water oxygenation >5), probably due and deeper than intakes in Tamsalu, Rakvere, to higher content of organic 50 m – 1–2. Kadrina, Toolse, Jõgeva and substances in karst water and 80 4.1 Põhjaveekogumite üldiseloomustus 4.1 General description of groundwater bodies

10–20% ressursist. veega, et vähendada looduslikult Ületab riigipiiri Ida-Viru- kõrgeid Na ja Cl sisaldusi.

maal, olles seal nii Eesti Kõrget SO4 sisaldust (üle 250 mg/l) kui Venemaa veekasutuse mõnes Kiviõli ja Kohtla-Järve mõju all. Piiriülese mõju kaevus põhjustab ilmselt

tõttu võiks määratleda SO4-rikka Ordoviitsiumi Ida-Viru rahvusvahelise põhjavee- põlevkivibasseini põhjavee- kogumina. kogumi vee infiltreerumine O–Cm põhjavette.

Kambriumi-Vendi Voronka (V2vr) ja osalt Veemajanduslikult väga Surveline põhjavesi reostuse eest a Voronka ka Lontova ( 1ln) olulised, lisaks sadadele kaitstud. NH4 sisaldus on tingitud põhjaveekogum kihistutesse kuuluvad hajaasustuse kaevudele anaeroobsest keskkonnast. (maismaal 5475) liivakivid ja aleuroliidid; on suuremad veehaarded Suurimaks ohuks on merevee 2–5 pea kõigis Ida-Virumaa võimalik sissetung Soome lahe linnades ja asulates. ääres paiknevatesse vee- Rannikuäärsel alal sageli haaretesse, aga ka kohatine ainus ühisveevarustuses ühendus läbi puurkaevude kasutatav põhjavesi. kloriidirikka Gdovi põhjavee- Kasutamisel on limiteerivaks kogumiga. Kambriumi-Vendi Gdovi (V2gd) kihistu teguriks juurdetuleva vee Surveline põhjavesi reostuse eest Gdovi põhjaveekogum liivakivid ja halvem kvaliteet (soolase kaitstud. Looduslikult kõrge Cl ja (maismaal 3621) aleuroliidid; vee sissetung). Tarbitakse Na sisaldus ning efektiivdoos,

5–8 60–80% ressursist. 24% kaevudes NH4>0,5 mg/l. Voronka põhjaveekogum Põhjuseks anaeroobne keskkond ületab riigipiiri, olles nii ning Cm-V põhjavee looduslik Eesti kui Venemaa iseärasus kogu Põhja-Eestis. veekasutuse mõju all, ja Kloriidide osas ei vasta Gdovi tuleks määratleda rahvus- põhjavesi joogivee nõuetele, seda vahelise põhjaveekogumina. tuleb joogiveeks lahjendada Vasavere põhjaveekogumi veega. Tulevikus soovitatav kasutada ainult tehnilise veena.

Põhiprobleemiks, mille poolest erinevate põhja- The main problem of the groundwater bodies is veekogumite vesi ei vasta joogivee kvaliteedi- their excessive iron content, due to which the nõuetele, on liigne rauasisaldus. Enamasti on see water often does not meet the quality standards. loodusliku päritoluga, kuid mõnikord võib lisandu- The iron is mostly of natural origin but in some da ka amortiseerunud torustike mõju. Kuigi raua- cases the impact of worn-out pipe networks may sisaldus ei kujuta üldiselt ohtu inimese tervisele, be added. Although iron content generally does halvendab see vee organoleptilisi omadusi ja on not pose a threat to human health, it worsens tüliks majapidamises. Projekti raames kontrolliti ka the organoleptic properties of water and causes erinevate põhjaveekogumite fluori, boori, raskme- problems in households. The project also in- tallide ja ohtlike ainete sisaldusi, mis olid enamasti volved determination of the content of fluorine, joogiveele kehtestatud normidest madalamad (ta- boron, heavy metals and dangerous substances in bel 4.2). different groundwater bodies. The contents were usually lower than the standards for drinking water (Table 4.2). 81 4.1 Põhjaveekogumite üldiseloomustus 4.1 General description of groundwater bodies

Põltsamaa. Appr. 10% due to the influence of mire areas. of the stock in use. Wells exceeding the drinking water standards are nearly twice less abundant in the Viru part than in the Peipsi part thanks to dilution of pollutants due to higher infiltration rate of precipitation water. Ordovician-Cambrian Sandstones and Very important for Confined groundwater not

groundwater body aleurolites of Lower water management. vulnerable to pollution. NH4 (12150) Ordovician Pakerort In addition to hundreds concentration exceeds the

horizon (O1pk) and of wells in sparsely drinking water standard in Cambrian formations; populated areas, the 12.9% of wells due to 1–5 water is consumed also anaerobic environment of the by the towns of Kadrina, groundwater body. In Tartu, Rakvere, Kiviõli, Tamsalu O-Cm water should be mixed and Tartu. 10–20% of with the water of overlying the stock being consumed. aquifers in order to reduce the Crosses the national natural high content of Na and Cl.

border in Ida-Viru county The high SO4 concentration (over and is thus influenced by 250 mg/l) in some wells of water consumption both, Kiviõli and Kohtla-Järve is in Estonia and in Russia. probably caused by infiltration

Could be regarded as of water from the SO4-rich an international ground- Ordovician groundwater body water body due to of Ida-Viru oil shale basin into transboundary impact. O-Cm groundwater. Cambrian-Vendian Sandstones and Very important for Confined groundwater not

Voronka groundwater aleurolites of Voronka water management. vulnerable to pollution. NH4

body (5475 in (V2vr) and partly In addition to hundreds concentration is caused by

terrestrial areas) also Lontova (ª1ln) of wells in sparsely anaerobic environment. The formations; populated areas, there biggest threat is possible 2–5 are water intakes in intrusion of sea water into almost all towns and water intakes located near the settlements of Ida-Viru Gulf of Finland, but also County. In coastal areas connection with the chloride- often the only groundwater rich Gdov groundwater body body usable for public through some bore wells. Cambrian-Vendian Sandstones and water supply. Use is limited Confined groundwater not Gdov groundwater aleurolites of Gdov by lower quality of the vulnerable to pollution. Naturally

body (3621in (V2gd) formation; influent (intrusion of salt high Cl and Na concentration terrestrial areas) 5–8 water). 60–80% of the stock and effective dose, in 24% of

in use. The Voronka ground- wells NH4>0,5 mg/l. Reasons: water body crosses the anaerobic environment and national border, thus it is specific natural features of influenced by water use Cm-V groundwater in all of both, in Estonia and in North Estonia. Russia and should be Chloride concentrations do not regarded as an meet the drinking water international ground- standards and the water needs water body. to be diluted with water from the Vasavere groundwater body prior to its use as drinking water. Recommended to use only as technical water in future. 82 4. Põhjavesi 4. Groundwater

Tabel 4.2. Ülevaade põhjaveekogumite keemilisest koostisest

Näitajad Põhjaveekogumid Piirsi- Kvater- Kesk- Kesk- Silur- Kaevan- Ordo- Kamb- Gdovi, saldus naari Devoni alam- Ordo- dused viit- rium- Voronka joogi- Devoni viitsiumi ja pool- sium- Vendi vees koksi- Kamb- mäed riumi pH labor 7,5 7,3 7,7 7,4 7,1 8,0 7,7 8,1 =6,5 ja =9,4 pH proovivõtul 7,3 7,1 7,5 7,5 6,8 7,8 7,7 8,0 =6,5 ja =9,5 Hapnik mgO/l 3,0 0,9 0,6 3,4 1,1 1,4 0,8 0,6 Elektijuhtivus labor (µS/cm) 455 660 627 506 1670 553 1016 715 2500 Elektrijuhtivus (µS/cm) 460 680 625 653 982 584 1130 784 2500 Temperatruur 8,8 8,3 9,1 7,7 9,3 9,7 12,7 10,4 mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

Kloriid 17,8 27,5 47,0 17,2 76,8 303,5 152,3 250 Ammoonim <0,05 <0,05 <0,05 4,15 0,09 0,13 0,09 0,5 Nitraat 20,80 9,92 0,60 27,87 <0,4 <0,4 <0,4 50 Fluoriid 0,35 0,39 0,95 0,67 0,85 0,81 0,84 1,5 Boor <0,06 0,17 0,22 0,08 0,50 0,17 0,21 1 Mangaan 0,16 0,07 0,02 0,02 0,02 0,11 0,02 0,05 Raud Fe üld 0,70 0,68 0,48 0,20 0,24 0,74 0,40 0,2 µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l

Antimon <6 <6 <6 <5 <5 <5 <5 5 Baarium 253 302 249 109 281 110 1346 656 — Kaadmium <0,5 <0,4 <0,5 <0,4 <0,4 <0,4 <,0,4 <0,4 5 Kroom <2 <3 <2 <2 <2 <0,2 <2 50 Vask <4 4 <3 <3 <3 <3 2000 Elavhõbe <0,05 <0,04 <0,05 <0,04 <0,04 <0,04 <0,04 <0,04 1 Plii <4 <3 <3 <3 <3 <3 <3 <3 10 Nikkel <2 <2 <2 <2 <2 <2 20 Arseen 3 <3 <3 <3 3 <3 <3 <3 10 Seleen <6 <5 <5 <5 <5 <5 <5 <5 10 Benseen <0,3 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 1 Benzo(a)püreen <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <5 <0,1 <0,1 <0,1 0,01 Polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <5 <0,1 <0,1 <0,1 0,1 1,2-dikloroetaan <0,1 <0,1 <5 <0,1 <0,1 3 Tetrakloroeteen <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 10 Trikloroeteen <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <10 <0,2 <0,2 <0,2 10 Pestitsiidide summa <1 <0,2 <0,2 <0,2 <2,5 <0,2 <0,2 <0,2 0,5 83 4. Põhjavesi 4. Groundwater

Table 4.2. Hydrochemical overview of the groundwater bodies

Indicators Groundwater bodies Maximum Quater- Middle Middle Silurian Mines Ordo- Camb- Gdov. mum per- nary Devonian Lower Ordo- and vician rian Voronka mitted Devonian vician semi- Camb- Vendian value in coke rian drinking heaps water pH in laboratory 7.5 7.3 7.7 7.4 7.1 8.0 7.7 8.1 =6.5 and =9.4 pH during 7.3 7.1 7.5 7.5 6.8 7.8 7.7 8.0 =6.5 and sampling =9.5 Oxygen mgO/l 3.0 0.9 0.6 3.4 1.1 1.4 0.8 0.6 Conductivity in laboratory (µS/cm) 455 660 627 506 1670 553 1016 715 2500 Conductivity (µS/cm) 460 680 625 653 982 584 1130 784 2500 Temperature 8.8 8.3 9.1 7.7 9.3 9.7 12.7 10.4 mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

Chloride 17.8 27.5 47.0 17.2 76.8 303.5 152.3 250 Ammonium <0.05 <0.05 <0.05 4.15 0.09 0.13 0.09 0.5 Nitrate 20.80 9.92 0.60 27.87 <0.4 <0.4 <0.4 50 Fluoride 0.35 0.39 0.95 0.67 0.85 0.81 0.84 1.5 Boron <0.06 0.17 0.22 0.08 0.50 0.17 0.21 1 Manganese 0.16 0.07 0.02 0.02 0.02 0.11 0.02 0.05 Iron Fe total 0.70 0.68 0.48 0.20 0.24 0.74 0.40 0.2 µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l µg/l

Antimony <6 <6 <6 <5 <5 <5 <5 5 Barium 253 302 249 109 281 110 1346 656 — Cadmium <0.5 <0.4 <0.5 <0.4 <0.4 <0.4 <.0.4 <0.4 5 Chrome <2 <3 <2 <2 <2 <0.2 <2 50 Copper <4 4 <3 <3 <3 <3 2000 Mercury <0.05 <0.04 <0.05 <0.04 <0.04 <0.04 <0.04 <0.04 1 Lead <4 <3 <3 <3 <3 <3 <3 <3 10 Nickel <2 <2 <2 <2 <2 <2 20 Arsenic 3 <3 <3 <3 3 <3 <3 <3 10 Selenium <6 <5 <5 <5 <5 <5 <5 <5 10 Benzene <0.3 <0.2 <0.2 <0.2 <0.2 <0.2 <0.2 1 Benzo(a)pyrene <0.1 <0.1 <0.1 <0.1 <5 <0.1 <0.1 <0.1 0.01 Polycyclic Aromatic Hydrocarbons (PAH) <0.1 <0.1 <0.1 <0.1 <5 <0.1 <0.1 <0.1 0.1 1.2-dichloroe- thane <0.1 <0.1 <5 <0.1 <0.1 3 Perchloroethylene <0.1 <0.1 <0.1 <0.1 <0.1 <0.1 <0.1 <0.1 10 Trichlorethene <0.2 <0.2 <0.2 <0.2 <10 <0.2 <0.2 <0.2 10 Pecticides. total <1 <0.2 <0.2 <0.2 <2.5 <0.2 <0.2 <0.2 0.5 84 4.2 Probleemsed põhjaveekogumid 4.2 Problematic groundwater bodies

4.2 Probleemsed 4.2 Problematic groundwater põhjaveekogumid bodies

Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjavee- The water of the Ordovician groundwater body of kogumi vesi on joogiveeallikana perspektiivitu, Ida-Viru oil shale basin has no prospects as a kuna põlevkivi kaevandamine ning keemia- ja source of drinking water because oil shale mining, energeetikatööstus on põhjaveekogumit tugevalt chemical industry and power production have reostanud ning kaevanduste ja karjääride vee- strongly polluted the groundwater body and the kõrvalduse tõttu on vett ebapiisavalt. Oma lootu- stock is insufficient due to removal of water from setult rikutud seisundiga võib ta mõjutada teisi mines and pits. The hopelessly spoilt water may põhjaveekogumeid – praegu eeskätt veetasemete affect also other groundwater bodies – currently osas, peale kaevanduste sulgemist on võimalik ka mostly the water tables but closure of mines may reostusareaalide laienemine. also lead to the expansion of polluted areas.

Põhjaveekogumit mõjutavad eelkõige põlevkivi- The groundwater body is influenced mainly by kaevanduste kuivendustööd – ühe tonni toodetud drainage works at oil shale mines – appr. 15 m³ of põlevkivi kohta juhitakse ära ca 15 m³ põhjavett, groundwater is pumped out per one ton of oil seejuures kulub märgatav osa põlevkivist just kui- shale produced, with a significant part of the oil vendustööde energia saamiseks. Kaevandusvett shale being used for production of energy for the pumbatakse välja keskmiselt 500 000 m³ ööpäe- drainage works. The daily average amount of water vas, ületades kolmekordselt terve Eesti päevase conducted off the mines and pits is 500 000 m³, joogi- ja olmevee tarbimise. which exceeds the Estonian daily consumption of drinking water and domestic water threefold. Vee ärajuhtimise tulemusel on tekkinud ulatuslikud veetaseme alanduslehtrid, kusjuures võib tä- As a result of water being pumped out, extensive heldada seaduspärasust: maapinnalt esimeses, drawdown cones have formed and the following Nabala–Rakvere veekihis on mõjud jälgitavad regularity can be observed in these: in the upper- kaevetööde ümber ligikaudu 1–2 km raadiuses, most, Nabala–Rakvere aquifer, the impact of re- allpool Keila–Kukruse veekihis – kuni 6–7 km, ja moval of water can be observed in the radius of Lasnamäe–Kunda veekihis enam kui 25 km kau- approximately 1–2 km from the mining area; gusel. deeper down, in the Keila–Kukruse aquifer – in the radius of up to 6–7 km; and in the Keeruline probleemidering kaasneb kaevanduste Lasnamäe–Kunda aquifer – up to the distance of ja karjääride sulgemisega, kui põhjavee välja- 25 and more km. pumpamine lõpetatakse (joonis 4.7). Veetase hakkab tõusma ning ammendatud kaevandused- A complex range of problems is associated with karjäärid ujutatakse üle. Nii praegu üleujutatud the closure of mines and pits, when groundwa- kui ka edaspidi veega täituvates kaevandustes ter is no longer pumped out (Figure 4.7). The moodustub põhjavesi, kus sulfaatide sisaldus on water table begins to rise and exhausted mines esialgu 300–600 mg/l, mineraalsus – 0,6–1,1 g/l and pits become flooded. In the mines that are ja karedus 8–15 mg-ekv/l. Üleujutatud kaevan- already flooded or will become flooded, there dustes oleva vee kvaliteet aja jooksul tõenäoliselt forms groundwater with a sulphate content of küll paraneb, kuid selle vee kasutamine joogi- 300–600 mg/l, mineral content of 0.6–1.1 g/l veevarustuseks pole võimalik liigsuurte riskide and hardness of 8–15 mg-eq/l. The quality of the tõttu. water contained in flooded mines will probably improve with time but the use of such water for Samuti ohustab see vesi olemasolevate kaevude drinking water supply is still impossible due to veekvaliteeti ning teravdab ammendatud alade overly big risks. 85 4.3 Põhjavett mõjutavad tegurid 4.3 Factors influencing groundwater elanikkonna veevarustuse probleeme. 2003. aastal This water also endangers the water quality of the oli Ida-Viru maakonna kõige tihedama asustusega existing wells and aggravates the problems of wa- alal üleujutatud kaevanduste all üle 220 km² (joo- ter supply of the population of exhausted areas. In nis 4.7). Pärast Ahtme kaevanduse sulgemist on 2003, flooded mines formed over 220 km² of the veekvaliteet ohustatud ka Vasavere ürgorus ja most densely populated areas in Ida-Viru County. Vasavere veehaardel. After the closure of the Ahtme mine, water quality will be in danger also in the Vasavere ancient Kambriumi-Vendi Voronka ja Gdovi põhjaveeko- valley and Vasavere water intake. gumid on Virumaal väga olulised veevarustusalli- kad. Kuigi tarbitakse 60–80% ressursist, on suuri- The Cambrian-Vendian groundwater bodies of maks probleemiks juurdetuleva vee halvem kvali- Voronka and Gdov are very important sources of teet (soolase vee sissetung) võrreldes praegu välja- water supply in the Viru region. Although 60–80% pumbatava veega. Kambriumi-Vendi veekogumite of the stock is being consumed, the biggest prob- põhjavee praeguses mahus kasutamine tähendab, lem is connected with the lower quality of the in- et oleme teadlikult arvestanud sellega, et kunagi fluent (intrusion of salt water) compared to the toimuvad vee keemilises koostises muutused hal- groundwater currently pumped out. The current vemuse suunas. Lisaks tekitab probleeme radioak- usage volume of Cambrian-Vendian groundwater tiivsete ainete looduslikult kõrge sisaldus (eelkõige implies that we have knowingly taken into ac- 226Ra ja 228Ra osas) Gdovi põhjavees – tarbimisest count the fact that the chemical composition of tulenevad aastased efektiivdoosid saadi vahemikus the water will deteriorate. The naturally high con- 0,16 kuni 0,33 mSv, mis ületavad kehtestatud piir- tent of radioactive substances (mainly 226Ra and sisalduse kuni 3,3 korda. Radioloogiliste näitajate 228Ra) in the Gdov groundwater causes additional tõttu tuleb Kambriumi-Vendi veekompleksi põhja- problems – annual effective doses from consump- vee tarbimist piirata ja kasutada seda segatuna tion range from 0.16 to 0.33 mSv, exceeding the koos väiksema radionukliidide sisaldusega põhja- limit value up to 3.3 times. The use of the Cam- veega. brian-Vendian groundwater complex needs to be restricted due to radiological properties of the water and the water has to be mixed with groundwater with a lower radionucleid content.

4.3 Põhjavett mõjutavad tegurid 4.3 Factors influencing groundwater Maakasutus Land use Põhjavesi on liikuv loodusvara, mille kvaliteeti mõjutavad paljud tegurid alates vettkandvate kivi- Groundwater is a moving natural resource whose mite koostisest ja lõpetades inimtegevusega. quality is influenced by many factors, starting Üheks oluliseks teguriks on ka põhjaveekogumite with the geological composition of aquifers and levikuala maakasutus, mis võib ülemise põhjavee- finishing with human activity. An important factor is land use in the distribution area of ground- kihi veekvaliteeti tugevalt mõjutada, eriti kui põh- water bodies, which may strongly influence the javee looduslik reostuskaitstus puudub või on water quality of upper aquifers, especially when nõrk. Näiteks Kvaternaari Meltsiveski põhjaveeko- the groundwater is naturally vulnerable to pollu- gumi ebaühtlane veekvaliteet on eelkõige põhjus- tion. For instance, the varying water quality of tatud veehaarde asukohast Tartu linnas (avamusalal the Quaternary Meltsiveski groundwater body is looduslike maade osatähtsus vaid 9%) ja põhjavee caused primarily by the location of a water intake vähesest reostuskaitstusest. Praegune sanitaarkait- in Tartu City (share of natural lands in the re- seala ei garanteeri seal veekvaliteedi säilimist kau- charge area is only 9%) and by high vulnerability 86 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4.4 Status of groundwater bodies gemas tulevikus, seega on veevarustuse pikaajali- of groundwater. The existing sanitary protection sem planeerimine Meltsiveski veehaardele linna zone does not ensure the preservation of water tingimustes veetootja risk, kuna veekvaliteedi säi- quality in the longer term, which is why longer- litamiseks tuleks tulevikus teha põhjendamatult term planning of water supply from the suuri kulutusi. Meltsiveski water intake constitutes a risk for the water company, as preservation of the water qual- Linnastud ity will require unreasonably big expenditures in future. Viru-Peipsi valglal on linnastute mõju põhjavee- kogumite seisundile täheldatud üksnes Kva- Urban areas ternaari Meltsiveski põhjaveekogumis, kus vee- In the Viru-Peipsi region, impact of urban areas haarde töötamisel on põhjavee kvaliteet ebasta- on the status of groundwater bodies has been biilne. Nitraatide sisaldust põhjaveekogumis võib observed only in the Quaternary groundwater põhjustada ka põllumajandusmaalt sissevoolav body of Meltsiveski, where the functioning of a transiitvesi. Kohalike reostusallikate aktiivse water intake causes an unstable quality of likvideerimisega on võimalik tagada põhjaveeva- groundwater. Nitrate content in the groundwater rude praegusel kehtimisajal vee vastavus joogi- body may be caused also by inflowing transit water. Active elimination of local pollution veeallika nõuetele. sources will make it possible to ensure the con- formity of the groundwater stock to the require- Linnastu võib mõjutada ka Kvaternaari ühendatud ments established for drinking water sources. põhjaveekogumi Elva lahusala, millest 50% jääb Elva linna või muu asustusala piiresse. Kuna Elva Urban areas may influence also the Quaternarian

Tabel 4.3. Maapinnalt esimeste põhjaveekogumite avamusalade maakasutus

Põhjaveekogumi nimetus Looduslik Põld Asustus Tööstus Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum (esitatud on 150 km2 avamusala maakasutus*) 74% 16% 8% 2% Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (esimese põhjaveekihina 1964 km2; Q lahutatud) 85% 12% 2% 1% Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum 70% 17% 5% 8% Siluri-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogumi Peipsi osa (esimese põhjaveekihina 4009 km2; Q lahutatud) 71% 26% 2% 1% Siluri-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogumi Viru osa 59% 37% 3% 1% Ülem-Devoni põhjaveekogum 68% 29% 2% 1% Kesk-Devoni põhjaveekogum (esimese põhjaveekihina 5990 km2; Q ja D3 lahutatud) 65% 31% 3% 1% Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum (esimese põhjaveekihina 1388 km2; Q ja D2 lahutatud) 79% 17% 1% 3% Vasavere põhjaveekogum 80 km2 83%5%1%11% Meltsiveski põhjaveekogum 8,7 km2 9% 4% 65% 22% Kvaternaari ühendatud põhjaveekogum 325,2 km2 Sellest Sadala 55,6 km2 20% 74% 6% 0% Sellest Laiuse 56,1 km2 24% 70% 5% 1% Sellest Saadjärve 80,7 km2 31% 62% 6% 1% Sellest Elva 7,4 km2 39% 11% 50% 0% Sellest Piigaste-Kanepi 39,6 km2 63% 34% 3% 0% Sellest Võru 76,1 km2 70% 17% 13% 0% * Põhjaveekogumi avamusalal toimub täna põhjavee väljavool. Oluline vaid juhul, kui veetase põhjaveekogumis oleks sedavõrd madalal, et avamusalal toimuks sademetevee infiltratsioon põhjaveekogumisse. 87 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4.4 Status of groundwater bodies linn on eestkätt metsaalal paiknev suvituspiirkond, Elva groundwater body, 50% of which falls within pole linnastu mõju siiani täheldatud. Hea põhja- the territory of Elva Town or some other settle- veeseisundi säilitamiseks tuleks võimaluste korral ment. As the town of Elva is a summer resort lo- põhjaveekogumi piires vältida potentsiaalselt ohtli- cated in a forested area, no influence of the ur- ke reostuskollete lisandumist. ban area has been observed to date. To preserve the good status of groundwater, generation of Põllumajandus new potentially dangerous pollution hot spots should be avoided within the boundaries of the Põhjavett mõjutavatest põllumajandustegevustest groundwater body. on üheks probleemsemaks väetiste ja taimekait- Agriculture sevahendite kasutamine ehk hajureostus, mida on suhteliselt raske kontrollida. Väetiste ja pestit- Among agricultural activities affecting groundwa- siidide kasutamise mõju avaldub eestkätt kõige ter, the severest problems are connected with the use of fertilisers and pesticides (non-point pollu- ülemises põhjaveekogumis (sügavusel 10–30 m) nit- tion), which is relatively difficult to control. The ning reostusele viitab tavaliselt kõrgenenud raatide sisaldus impact of the use of fertilisers and pesticides is . Nitraatide sisalduse looduslik expressed primarily in the upper groundwater foon põhjavees on 0–5 mg/l. Olmereostus suu- body (at the depth of 10–30 m) and pollution nitrate rendab nitraatide sisaldust kaitsmata aladel 7–15 can usually be detected by an increased content mg/l-ni. Aiamaadega tiheasustusaladel võib nit- . The natural background concentration raatide sisaldus olla 2–3 korda kõrgem. Suurem of nitrates in groundwater is 0–5 mg/l. Domestic nitraatide sisaldus viitab juba põllumajanduse pollution increases the nitrate concentration in mõjule – 10 kg/ha saagis kasutamata jäänud läm- areas with vulnerable groundwater to 7–15 mg/l.

Table 4.3. Land use in the outcrop areas of upper groundwater bodies

Name of groundwater body Natural Arable Settlements Industry Ordovician-Cambrian groundwater body (land use in the 150 km2 outcrop area presented here*) 74% 16% 8% 2% Ordovician Ida-Viru groundwater body (first aquifer 1964 km2; Q excluded) 85% 12% 2% 1% Ordovician groundwater body of Ida-Viru oil shale basin 70% 17% 5% 8% Silurian-Ordovician aggregated groundwater body, Peipsi part (first aquifer 4009 km2; Q excluded) 71% 26% 2% 1% Silurian-Ordovicianaggregated groundwater body, Viru part 59% 37% 3% 1% Upper Devonian groundwater body 68% 29% 2% 1% Middle Devonian groundwater body (first aquifer 5990 km2; Q and D3 excluded) 65% 31% 3% 1% Middle Lower Devonian groundwater body (first aquifer 1388 km2; Q and D2 excluded) 79% 17% 1% 3% Vasavere groundwater body 80 km2 83% 5% 1% 11% Meltsiveski groundwater body 8.7 km2 9% 4% 65% 22% Quaternarian aggregated groundwater body 325.2 km2 incl. Sadala 55.6 km2 20% 74% 6% 0% incl. Laiuse 56.1 km2 24% 70% 5% 1% incl. Saadjärve 80.7 km2 31% 62% 6% 1% incl. Elva 7.4 km2 39% 11% 50% 0% incl. Piigaste-Kanepi 39.6 km2 63% 34% 3% 0% incl. Võru 76.1 km2 70% 17% 13% 0% * On the outcrop area of the groundwater body, groundwater runoff is currently taking place. This would be of importance only in case the water table of the groundwater body would be so low that precipitation water could infiltrate into the groundwater body. 88 Lisa 1 Annex 1 mastikku tõstab piirkonna põhjavees nitraatide si- In low-density horticultural areas the concentra- saldust 3–6 mg/l võrra. Eestis jõuab kaitsmata tion of nitrates may be 2–3 times higher. Higher põhjaveega paealadel põhjavette 15–25% (15– concentration of nitrates indicates the impact of 40 kg N/ha) põllule antud lämmastikust. agriculture – 10 kg/ha of nitrogen left unused by the crop increases the nitrate concentration in the groundwater by 3–6 mg/l. In the Estonian Pandivere ja Adavere-Põltsamaa piirkonnas loo- nitraaditundlikul alal limestone areas with vulnerable groundwater, 15– dud reguleeritakse ja pii- 25% (15–40 kg N/ha) of the nitrogen applied to ratakse põllumajandustegevust eesmärgiga kaitsta fields reaches the groundwater. põhjavett põllumajandusliku reostuse eest. Pursuant to the EU Nitrates Directive 91/676/ pes- nitrate sensitive areas Viru-Peipsi VMK projekti raames kontrolliti EEC, the of Pandivere and titsiidide sisaldust põhjavees 57 kontrollpunktis, Adavere-Põltsamaa (see the map of the area) were kus võis aastatepikkuse pestitsiidikasutuse tõttu established by Governmental Regulation No. 17 eeldada nende jõudmist ka põhjavette. Neljas of 21 January 2003. analüüsis leiti MCPA-d (üks odavamaid herbitsii- de, enamus pestitsiide on ohtlikumad kui MCPA) Within the framework of the Viru-Peipsi CAMP pesticide üle labori määramispiiri ja veel neljas proovis project, content in groundwater was olid sisaldused määramispiiri peal. Väike-Maarjas inspected in 57 sampling points where years of ja Laekveres olid MCPA sisaldused kaevuvees the use of pesticides could have resulted in the 0,04 µg/l ning Esna ja Simuna allikas olid sisaldu- reaching of pesticides into groundwater. In four sed 0,1 µg/l (piirnorm 0,1 µg/l). Seega võib pes- samples, the concentration of MCPA (one of the titsiide leida ka Eesti põhjaveest ning intensiivselt cheapest herbicides; most pesticides are more haritavate põllumajanduspiirkondade põhjavees hazardous than MCPA) exceeded the laboratory võib olla ka teisi pestitsiide peale leitud MCPA. detection limit and in four more samples the concentrations coincided with the detection Jääkreostus limit. In Väike-Maarja and Laekvere wells, MCPA Jääkreostuse mõju avaldub eelkõige reostuskolde concentrations were 0.04 µg/l and in Esna and lähimas ümbruses – kaitsmata põhjaveega alal mak- Simuna springs – 0.1 µg/l (limit value 0.1 µg/l). simaalselt 1 km raadiuses, savikate pinnaste levialal Thus, the groundwater of Estonia may contain 200–300 m kaugusel jääkreostuskoldest. Suuremad also pesticides and in intensively cultivated agri- põhjaveekogumite seisundit mõjutanud jääkreos- cultural lands there may occur also other pesti- tuskolded on välja toodud tabelis 4.4. cides besides MCPA.

Tabel 4.4. Olulisemad jääkreostuskolded

Jääkreostusobjekt Mõjutatav põhjaveekogum Reostusnäitajad Raadi lennuväli Kvaternaari Meltsiveski Samiinireostus likvideeritud, põhjaveekogum naftareostus vähenenud, kaevudest leitud kõrgenenud kroomi sisaldusi ja tetraklorometaani. Põlevkivikeemiatööstuse Ordoviitsiumi Ida-Viru ja Naftasaadused, fenoolid, jäätmeladestud Kiviõlis ja Ordoviitsiumi-Kambriumi benseen Kohtla-Järvel põhjaveekogumid Elektrijaamade tuhamäed ja Ordoviitsiumi Ida-Viru ja Sulfaadid, kloor, kaalium, settebasseinid, prügilad Ordoviitsiumi-Kambriumi ohtlikud ained põhjaveekogumid 89 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4.4 Status of groundwater bodies

Residual pollution Tänase seisuga pole ükski jääkreostuskolle üksikult niivõrd suur, et oleks põhjustanud kogu põhjavee- The impact of residual pollution is expressed kogumi seisundi halvenemist. Ohtlik on reostus- mostly in the immediate vicinity of pollution kollete kontsentreerumine, seda eriti Ida-Viru põ- sources – in areas with vulnerable groundwater levkivibasseini Ordoviitsiumi põhjaveekogumi pu- at the distance of up to 1 km and in areas with hul, sest kaevanduste veekõrvaldusega tekitatud clayey soils – 200–300 m from the pollution source. The biggest residual pollution sites affect- tehislik intensiivne veevahetus soodustab reostuse ing the status of groundwater bodies are as fol- levikut. Jääkreostuskollete kohta on koostatud and- lows (Table 4.4). mebaas ning olulisemad jääkreostuskolded kuuluvad riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide nime- As of today, none of these pollution sites is sig- kirja. nificant enough to cause deterioration of the status of an entire groundwater body. Concentration of pollution sites poses a danger, especially to the Ordovician groundwater body of Ida-Viru oil shale basin, because intensive human-induced water exchange caused by removal of mine water facilitates the spreading of pollution. A database of residual pollution sources has been compiled and the most important sites are listed as residual pollution sites of national importance.

4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4.4 Status of groundwater bodies

Viru-Peipsi veemajanduskava territooriumile jää- All groundwater bodies falling within the territory vad põhjaveekogumid on kõik peale Ida-Viru põ- of the Viru-Peipsi Water Management Plan are in levkivibasseini Ordoviitsiumi põhjaveekogumi a good qualitative and quantitative status, except heas kvalitatiivses ja kvantitatiivses seisundis. Ida- the Ordovician groundwater body of Ida-Viru oil Viru põlevkivibasseini Ordoviitsiumi põhjaveeko- shale basin. Achievement of a good status of the gumi hea seisundi saavutamine ei ole lähema latter groundwater body is not possible in the paarikümne aasta jooksul võimalik. next few decades.

Table 4.4. Substantial residual pollution sites

Residual pollution site Groundwater body affected Pollution indicators Raadi airport Quaternary Meltsiveski Samine pollution eliminated, groundwater body oil pollution reduced, raised concentrations of chromium and tetrachloromethane found in wells. Waste depositories of oil Ordovician Ida-Viru and Oil products, phenols, shale chemical industry in Ordovician-Cambrian benzene Kiviõli and Kohtla-Järve groundwater bodies Ash hills of power plants, Ordovician Ida-Viru and Sulphates, chlorine, sedimentation tanks, landfills Ordovician-Cambrian potassium, dangerous groundwater bodies substances 90 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4.4 Status of groundwater bodies

Kõik põhjaveekogumid, välja arvatud Ordoviitsiu- All groundwater bodies, except the Ordovician- mi-Kambriumi põhjaveekogum ja Siluri-Ordoviit- Cambrian groundwater body and the Silurian-Or- siumi põhjaveekogum Devoni kihtide all kuuluvad dovician groundwater body beneath Devonian nn „riskigruppi“. See tähendab, et heale seisundi- layers, belong to the “risk group”. This means le vaatamata on olemas põhjaveekogumeid mõju- that regardless of their good status there exist tavad tegurid, mis võivad nende head seisundit factors influencing the groundwater bodies and tulevikus mõjutada. possibly affecting their good status in future.

Põhjaveekogumite keemilise seisundi (indikaator- Judgement of the chemical status (indicators: näitajad: elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku electric conductivity, pH, dissolved oxygen con- sisaldus või oksüdeeritavus, kloriidiooni, nitraat- tent or oxidizability, concentration of chlorides, iooni, ammooniumiooni ja veekeskkonnale ohtli- nitrates, NH4 and dangerous substances) and ke ainete sisaldus) ja kvantitatiivse seisundi (põh- quantitative status of groundwater bodies (use of javeekogumi loodusliku ressursi kasutamine ja the natural stock of groundwater body and põhjaveevõtust johtuvad veetaseme muutused) changes in water table caused by water abstrac- hinnang veeklasside järgi esitatud tabelis 4.5. tion), broken down between different water classes, is presented in Table 4.5.

Tabel 4.5. Põhjaveekogumite veeklassid

Nr Põhjaveekogumi nimetus Viru-Peipsi alamvalglatel Põhjaveekogumi veeklass Hea füüsikalis- kvantitatiivsed seisund keemilised näitajad on riski kvaliteedi all näitajad 1 Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum maismaal* HEA HEA JAH 2 Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum maismaal* HEA HEA JAH 13 Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum HEA HEA JAH 14 Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogum HEA HEA JAH 15 Kvaternaari ühendatud põhjaveekogum HEA HEA JAH 15.1 Sellest Sadala HEA HEA JAH 15.2 Sellest Laiuse HEA HEA JAH 15.3 Sellest Saadjärve HEA HEA JAH 15.4 Sellest Elva HEA HEA JAH 15.6 Sellest Piigaste-Kanepi HEA HEA JAH 15.7 Sellest Võru HEA HEA JAH 4 Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum HEA HEA EI 5 Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum HEA HEA JAH 6 Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum HALB HALB JAH 8 Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all HEA HEA EI 9 Siluri-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogum kokku Eestis 9.4 Siluri-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogumi Peipsi alamvesikonna osa HEA HEA JAH 9.5 Siluri-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogumi Viru alamvesikonna osa HEA HEA JAH 10 Ülem-Devoni põhjaveekogum HEA HEA JAH 11 Kesk-Devoni põhjaveekogum HEA HEA JAH 12 Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum HEA HEA JAH * Kambriumi-Vendi Voronka ja Gdovi põhjaveekogumite merealune osa võib olla ca 1800 km2. 91 4.4 Põhjavee seisundi hinnang 4.4 Status of groundwater bodies

Table 4.5. Water classes of groundwater bodies

No. Name of groundwater body within Groundwater status Good the Viru-Peipsi catchment area Physico-chemical Quantitative status status status at risk 1 Cambrian-Vendian Voronka groundwater body, terrestrial part* GOOD GOOD YES 2 Cambrian-Vendian Gdov groundwater body, terrestrial part* GOOD GOOD YES 13 Quaternarian Vasavere groundwater body GOOD GOOD YES 14 Quaternarian Meltsiveski groundwater body GOOD GOOD YES 15 Quaternarian aggregated groundwater body GOOD GOOD YES 15.1 incl. Sadala GOOD GOOD YES 15.2 incl. Laiuse GOOD GOOD YES 15.3 incl. Saadjärve GOOD GOOD YES 15.4 incl. Elva GOOD GOOD YES 15.6 incl. Piigaste-Kanepi GOOD GOOD YES 15.7 incl. Võru GOOD GOOD YES 4 Ordovician-Cambrian groundwater body GOOD GOOD NO 5 Ordovician Ida-Viru groundwater body GOOD GOOD YES 6 Ordovician groundwater body of Ida-Viru oil shale basin POOR POOR YES 8 Silurian-Ordovician groundwater body beneath Devonian layers GOOD GOOD NO 9 Silurian-Ordovician groundwater body, total for Estonia 9.4 Silurian-Ordovician groundwater body, Peipsi area GOOD GOOD YES 9.5 Silurian-Ordovician groundwater body, Viru area GOOD GOOD YES 10 Upper Devonian groundwater body GOOD GOOD YES 11 Middle Devonian groundwater body GOOD GOOD YES 12 Middle Lower Devonian groundwater body GOOD GOOD YES * The area of the marine part of Cambrian-Vendian groundwater bodies of Voronka and Gdov may be appr. 1800 km2. 92 93

Kokkuvõte Summary 94 95 5. Kokkuvõte 5. Summary

5. Kokkuvõte 5. Summary

Viru-Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab 38% The Viru-Peipsi catchment area encompasses 38% Eesti territooriumist (ilma rannikumereta), olles of the territory of Estonia (coastal sea excluded), seega Eesti suurimaks, kuid kahjuks ka kõige tera- thus being the largest river basin district in Esto- vamate keskkonnaprobleemidega veemajandus- nia and, unfortunately, also the one with the se- piirkonnaks. Tegemist on ka rahvusvahelise vesi- verest environmental problems. It is a transboundary river basin district which will also be- konnaga, mis saab ühtlasi Euroopa Liidu üheks come one of the easternmost river basin districts idapoolsemaks veemajanduspiirkonnaks ning mille in the European Union and where the use and veevarude kasutamist ja kaitset tuleb korraldada protection of water resources needs to be ar- koostöös Venemaaga. ranged in cooperation with Russia.

Viru-Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab kas osa- The Viru-Peipsi catchment area includes either liselt või tervikuna 19 linna ja 89 valda kümnes the whole or part of 19 towns and 89 rural mu- maakonnas. Piirkonnas elas 2002. aasta 1. jaanua- nicipalities in 10 counties. As of 1 January 2003, ri seisuga 484 tuhat inimest ehk ligi 35% kogu the population number of the area is 484 thou- Eesti elanikkonnast. Kaks kolmandikku elanikest sand, making up nearly 35% of the total popula- on koondunud Ida-Virumaale (36%) ja Tartumaale tion of Estonia. Two thirds of the population are (30%). aggregated in Ida-Viru County and Tartu County (36% and 30%, respectively). Viimase kümne aasta jooksul on keskkonnale avaldatava inimmõju ulatus ja iseloom oluliselt muutu- Within the last decade, the scale and nature of nud. 1990. aastate alguses langes tööstus- ja põllu- human impact on the environment has signifi- majandustoodang – näiteks loomade arv vähenes cantly changed. At the beginning of the 1990ies ligi poole võrra ja väetiste tarbimine 3–4 korda; there was a fall in industrial and agricultural out- tööstuses vähenes nt põlevkivi kaevandamine put – e.g. the number of cattle decreased by 1991–1995. a 19,6 miljonilt tonnilt 12,1 miljoni nearly a half and consumption of fertilisers de- tonnini, millega seoses vähenes kaevandustest ja creased 3–4 times. Annual output of oil shale mining fell in 1991–1995 from 19.6 million to karjääridest väljapumbatava vee kogus 1,3 korda 12.1 million tons. As a result, the volume of wa- ja elektrijaamade jahutusvee kogus 2 korda. Vee- ter pumped out of mines and open pits decreased tarbimine tööstuses (v.a jahutusvesi ja kaevandus- 1.3 times and the volume of cooling water used vesi) vähenes 2,6 ja olmes 1,3 korda. 1995. aas- in power plants decreased twofold. Industrial wa- tast algas majanduskasv, mis on jätkunud käeoleva ter consumption (except cooling water and mine ajani. water) decreased 2.6 times and domestic water consumption – 1.3 times. A new economic Vaatamata SKP ja tööstustoodangu kasvule ning growth started in 1995 and has continued to majanduselu üldisele elavnemisele on inimmõju date. keskkonnale pigem kahanenud või mõnes vald- konnas jäänud samaks, mis on tingitud ilmselt Despite an increase in GDP and industrial pro- uute keskkonnasõbralike ja säästlikumate tehno- duction and general enlivening of economic life, 96 5. Kokkuvõte 5. Summary loogiate kasutuselevõtust. Ajavahemikul 1995– human impact on the environment has decreased 2002 vähenes nimetatud maakondade veetar- rather than increased, or in some areas it has re- bimine tööstuses ja olmes vastavalt 1,7 ja 2,1 mained the same, which is probably due to the korda. introduction of new environmentally friendly and more sustainable technologies. In 1995–2002, industrial and domestic water consumption de- Piirkonna veetarve kaetakse peamiselt põhjavee creased 1.7 and 2.1 times, respectively. arvelt. Lisaks olmele, tööstusele ja põllumajanduse veetarbimisele avaldab põhjaveevarudele märki- The water demand of the region is covered misväärset survet karjääridest ja kaevandustest väl- mainly by groundwater (Figure 2.3). In addition ja pumbatav vesi, mille kogus sõltub lisaks kaevan- to domestic, industrial and agricultural water datavate alade suurusele ka aasta sademete hul- consumption, significant pressure is exerted on gast. Kuigi ka need kogused on viimasel aasta- groundwater resources also by the water pumped kümnel koos põlevkivi kaevandamisega vähene- out from pits and mines. The amount of such nud, moodustas kaevandustest ja karjääridest välja water depends on the size of mining areas and pumbatav vesi 2002. aastal 3/4 kogu piirkonna the amount of precipitation in the year con- põhjaveevõtust. cerned. Although abstraction of mine water has decreased along with decreased oil shale mining Sarnaselt veevõtuga on vähenenud ka heitveeko- in the last decade, the water pumped out from gused ja reostuskoormused. Tööstuse ja asulate mines and pits accounted for ¾ of the total abstraction of groundwater in the region in 2002. heitveega veekogudesse juhitava orgaanilise aine ja fosfori kogused on vaadeldavas kuues maakon- Similar to water abstraction, also the wastewater nas vähenenud vastavalt 3,7 ja 2,6 korda, nafta- volumes and pollution loads have decreased. In saaduste osas üle nelja korra ning ühealuseliste the six counties observed, the amounts of organic fenoolide reostuskoormus üle viie korra. Lisaks matter and phosphorus discharged into water tööstusele on toimunud suured muudatused ka ol- bodies with industrial and municipal wastewater mereovee puhastamises – valminud on mitmed have decreased 3.7 and 2.6 times, respectively uued reoveepuhastid, mis on vähendanud ka (Figures 2.4 and 2.5). Discharge of oil products reostuskoormust. has decreased more than four times and pollution load from monophenols – more than fivefold. In Piirkonna järvestik on mitmekesine ja arvukas. addition to industry, great changes have taken Kõige tähtsam on Euroopa suuruselt neljas järv place also in domestic wastewater treatment — Peipsi pindalaga 3555 km2, millest Eesti territoo- several new treatment plants have been commis- riumile jääb 1570 km2. Lisaks Peipsile leidub ar- sioned, which has reduced the pollution load. vukalt väikejärvi (eriti Haanja ja Otepää kõrgusti- kel) ja järvestikke (Vooremaa järved, Kurtna jär- The lakes of the project area are diverse and nu- ved jt). Kokku on projektipiirkonnas üle 1 ha suu- merous. The most important lake here is Lake Peipsi, the fourth-largest lake in Europe. The sur- rusi järvi 747 järve, neist 112 järve pindalaga 10– face area of Peipsi is 3555 km2, of which 1570 50 ha ja 30 järve pindalaga üle 50 ha. Järved on km2 fall within the territory of Estonia. There are enamikus madalad (alla 20 m), sügavaimaks on also many small lakes in the area (especially in Haanja kõrgustikul piirkonna lõunapiiril paiknev the Haanja and Otepää uplands) and also lake Rõuge Suurjärv, mis oma 38 m veesambaga on systems (lakes of Vooremaa, Kurtna lakes, etc.). In ühtlasi Eesti sügavaim järv. total, the project area encompasses 747 lakes with a surface area of over 1 ha, with 112 of Peipsi järve näol on tegemist Euroopa ühe suure- these having a surface area of 10–50 ha and 30 ma järve ja piiriveekoguga, mida on põhjalikult lakes exceeding 50 ha. Most of the lakes are uuritud nii Eesti ja Venemaa koostöös kui erine- shallow (less than 20 m). The deepest lake is vate rahvusvaheliste projektide raames. Sellest Rõuge Suurjärv at the southern border of the re- hoolimata on järve klassifitseerimiseks kõigi VRD gion, in Haanja Upland. The lake is 38 metres 97 5. Kokkuvõte 5. Summary nõuete järgi andmeid veel ebapiisavalt. Uuringute deep and it is also the deepest lake in Estonia. põhjal on Peipsi-Pihkva järvistu erinevad osad – Peipsi Suurjärv, Lämmijärv ja Pihkva järv – öko- Lake Peipsi is one of the largest lakes in Europe loogiliselt erinevas seisundis, kusjuures seisund and a transboundary water body that has been halveneb põhjast lõunasse. Erinevate rahvusvahe- thoroughly studied in cooperation between Esto- nia and Russia and in the framework of various liste projektide ühine eksperthinnang Peipsi jär- international projects. Regardless of that there are ve seisundile on järgmine: Peipsi Suurjärv on still insufficient data for classifying the lake in rahuldavas seisundis, Lämmijärve ja Pihkva järve accordance with the WFD requirements. Research seisund varieerub rahuldava ja halva vahel. results indicate that the different parts of the Eutrofeerumise peatamiseks on kõige tõhusam Peipsi-Pihkva lake system – Lake Peipsi Suurjärv, vähendada fosfori sissekannet järve. Lämmijärv and Lake Pihkva – are each in a different ecological status, with the status worsening Suurimaks veehoidlaks on Eesti-Vene piiril paik- towards the south. Different international nev Narva veehoidla, mille keemiline ja ökoloogi- projects have formulated the following joint ex- line seisund hüdrokeemia ja elustiku andmete pert judgement on the ecological status of Lake põhjal on hea ja viimastel aastatel püsinud stabiil- Peipsi: Lake Peipsi Suurjärv is in a moderate sta- sena. tus, the status of Lake Lämmijärv and Lake Pihkva varies between moderate and poor. The most ef- Projekti raames hinnati ka 103 väikejärve seisun- fective way of stopping eutrophication would be to decrease the inflow of phosphorus into the dit. Hinnatud väikejärvedest on 9 % väga heas, lake. 48 % heas 39% rahuldavas ja 4% halvas seisundis. Järvede heast kehvema seisundi peamiseks The largest reservoir in the region is the Narva põhjuseks on punktreostus, oluline mõju järvede Reservoir situated on Estonian-Russia border. The seisundi halvenemisele on olnud ka hajureostusel chemical and ecological status of the Narva Res- ja veetaseme alandamisel. ervoir is good and it has been remained stable in recent years. Piirkonnas on kokku 637 jõge, oja ja kraavi, seal- 2 hulgas 50 jõge valglaga >100 km , 46 valglaga The total of 103 small lakes were assessed under 50–100 km2, 238 valglaga 10–50 km2 ja 303 valg- the project. Of the small lakes assessed, 9% be- laga alla 10 km2. Käesoleva projekti raames otsus- long to high quality class, 48% to good, 39% to tati veemajanduskavade koostamise esimesel eta- moderate and 4% belong to poor quality class. pil hinnata kõigi 100 km2 suurema valglaga, s.o 50 The main reason for less than good status is jõe keemilist ja ökoloogilist seisundit. point source pollution, diffuse pollution and lowering of water level have also had significant ef- Heas keemilises seisundis on 34 jõge 50st. Kuue- fect. teistkümnest 13 jõe puhul on halva või rahuldava seisundi põhuseks ülemäärane fosforisisaldus. According to the official list of rivers, streams and ditches of Estonia (1984) the total number of 28 jõge on heas ökoloogilises seisundis. 22 ra- rivers, brooks and ditches in the region is 637, huldavas või halvas seisundis jõe puhul on 10 including 50 rivers with the catchment area ex- korral põhjuseks veekvaliteet, 7 juhul paisud ja ceeding 100 km2, 46 have the catchment area of maaparandus ning 5 juhul nii veekvaliteet kui 50–100 km2, 238 have the catchment area of 10 paisud. – 50 km2 and 303 less than 10 km2. Within the framework of the present project, it was decided Nõuetekohase reoveepuhastuse ja hea põlluma- that during the first phase of the development of jandustava järgimisega saavutatud hea veekvali- water management plans the chemical and eco- teet ei taga 12 jõe puhul hea ökoloogilise seisundi logical status of all rivers with the catchment saavutamist. Põhjuseks on paisudega jõe pidevuse area exceeding 100 km2, i.e. 50 rivers will be as- katkestamisest ja maaparandusega jõgede füüsilise sessed. 98 5. Kokkuvõte 5. Summary seisundi rikkumisest tingitud kalastiku rahuldav või 34 rivers of 50 have good chemical status. The kohati isegi halb seisund. elevated phosphorus content is the cause for bad or moderate status in 13 rivers of 16. 28 rivers Viru-Peipsi piirkonna rannikumeri jaguneb kaheks have good ecological status. The ecological status tüübiks – oligohaliinne Narva laht ja mesohaliinne was classified moderate or poor for 22 rivers for Soome lahe lääneosa. Kokkuvõtteks võib olemas- the following reasons: 10 rivers – water quality, 7 olevate andmete põhjal tõdeda, et Viru ranniku- rivers – dams and land improvements, 5 rivers – mere ökoloogiline seisund on hea ja rahuldava both the water quality and dams. piiril, kusjuures enamus hinnanguid annab tulemuseks hea kvaliteediklassi. The good quality of water achieved through the treatment of wastewater on the required level Koostöös Prantsuse Geoloogiateenistuse eksperti- and the observance of good agricultural practice dega on Viru-Peipsi piirkonna põhjavesi jagatud does not ensure the achievement of the good 13 põhjaveekogumiks. Kõik põhjaveekogumid ecological status for 12 rivers because the status peale Ida-Viru põlevkivibasseini Ordoviitsiumi of the fish fauna is moderate or bad since the põhjaveekogumi on heas keemilises ja kvantita- river continuum is interrupted by dams and the tiivses seisundis. Ida-Viru põlevkivibasseini Ordo- land improvement works have had adverse effect viitsiumi põhjaveekogumi hea seisundi saavutami- on the physical status. ne ei ole lähema paarikümne aasta jooksul võima- lik. Kõik põhjaveekogumid, välja arvatud Ordo- The coastal waters of Viru-Peipsi catchment area viitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum ja Siluri-Or- can be divided into two types: type I – oligo- doviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all, haline open coastal water (Narva Bay), and type kuuluvad nn „riskigruppi“. See tähendab, et hea- III – mesohaline deep coastal water (western part le seisundile vaatamata on olemas põhjaveekogu- of the Gulf of Finland).In summary, the existing meid mõjutavad tegurid, mis võivad nende head data suggest that the ecological status of coastal seisundit tulevikus mõjutada. sea in the Viru region is on the border between good and moderate. Most of the assessments suggest the good ecological status class.

In cooperation with the experts of the French Geological Survey, 13 groundwater bodies were distinguished in the region. All groundwater bodies falling within the territory of the Viru-Peipsi district are in a good qualitative and quantitative status, except the Ordovician groundwater body of Ida-Viru oil shale basin. Achievement of a good status of the latter groundwater body is not possible in the next few decades.

All groundwater bodies, except the Ordovician- Cambrian groundwater body and the Silurian-Or- dovician groundwater body beneath Devonian layers, belong to the “risk group”. This means that regardless of their good status there exist factors influencing the groundwater bodies and possibly affecting their good status in future. 99

Lisa 1 Annex 1 100 101 Lisa 1 Annex 1

Lisa 1 Annex 1

Veekeskkonna seisundi hindamisel kasutatud List of Estonian and EU legal acts and guide- Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktide lines and reports prepared in the frames of ning juhendite ja projekti raames koostatud the project used in assessment of the status of aruannete nimekiri. water bodies

Eesti Vabariigi õigusaktid: Legal acts of the Republic of Estonia:

• Veeseadus. Vastu võetud 11. mail 1994; • Water Act. Adopted on 11 May 1994; • „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhti- • Governmental Regulation No 269 establish- mise kord“ (Vabariigi Valitsuse 31. juuli ing procedure of discharging wastewater 2001. a määrus nr 269); into the water body or soil. Adopted on 31 • „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasuta- July 2001; da kavatsetava pinna- või põhjavee kvali- • Regulation of the Minister of Social Affairs teedi ja kontrollnõuded“ (sotsiaalministri 2. No 1 establishing quality and control jaanuari 2003. a määrus nr 1); requirements for surface water and ground • „Tervisekaitsenõuded suplusveele ja supel- water abstracted or intended to be rannale “ (Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. abstracted for producing drinking water. a määrus nr 27); Adopted on 2 January 2003; • „Lõheliste ja karplaste elupaikadena kaitsta- • Governmental Regulation No 27 establish- vate veekogude nimekiri ning nende vee- ing health protection requirements for kogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning bathing water and beaches. Adopted on 25 lõheliste ja karplaste riikliku keskkonnaseire July 2000; jaamad“ (keskkonnaministri 9. oktoobri • Regulation of the Minister of the Environ- 2002. a määrus nr 58); ment No 58 establishing list of water • „Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele bodies protected as habitats of carps and vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning salmonids, and quality and monitoring veeklasside määramise kord“ (keskkonnami- requirements for these water bodies. nistri 22. juuni 2001. a määrus nr 33). Adopted on 9 October 2002; • Regulation of the Minister of the Environment No 33 establishing surface water quality classes, the values of quality indicators of water quality classes and the procedure for determination of water quality classes. Adopted on 22 June 2001. 102 Lisa 1 Annex 1

Euroopa Liidu õigusaktid: EU legal acts:

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv • Directive 2000/60/EC of the European 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühendu- Parliament and of the Council of 23 Oc- se veepoliitika alane tegevusraamistik. 23. tober 2000 establishing a framework for oktoober 2000. Community action in the field of water policy.

Euroopa Liidu juhendmaterjalid: EU gudelines: • Üldine juhend mõiste “veekogu” rakenda- mise kohta veepoliitika raamdirektiivi kon- • Horizontal guidance document on tekstis; application of the term “water body” in the • Ökoloogise seisundi ja ökoloogilise potent- context of the water framework directive; siaali määramise üldine juhend; • Overall Approach to the Classification of • Keskkonnategurite ja -mõjude analüüsi ju- Ecological Status and Ecological Potential; hend; • Guidance for the analysis of pressures and • Rannikumere ja siirdevee tüüpide, võrdlus- impacts; tingimuste ja klasside määramise juhend; • Guidance on typology, reference conditions • Siseveekogude võrdlustingimuste määramise and classification systems for transitional ning seisundi klassifitseerimise juhend; and coastal waters; • Oluliselt muudetud ning tehisveekogude • Guidance on establishing reference con- eristamise ja määramise juhend; ditions and ecological status class boundar- • Veepoliitika raamdirektiivi nõuetele vastava ies for inland surface waters seire juhend; • Guidance document on identification and • EL Veepoliitika raamdirektiiv: statistilised as- designation of heavily modified and arti- pektid põhjavee reostuse suundumuste ficial water bodies; määramiseks ning seireandmete kogumi- • Guidance on monitoring for the water seks. framework directive; • The EU water framework directive: statistical aspects of the identification of ground- Projekti raames valminud aruanded: water pollution trends, and aggregation of monitoring results. • Viru ja Peipsi alamvesikondade põhjavee seisundi hindamine veemajanduskavade Reports prepared in the frames of the project: koostamiseks. Lõpparuanne. AS MAVES, 2003; • Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede põh- • LIFE-Environment project “Viru-Peipsi jaloomastikku käsitlev ülevaade ja jõgede Catchment Area Management Plan”. Assess- klassifikatsioon. ZBI, H. Timm, 2003; ment of groundwater bodies’ status. Final • Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede sei- report. AS MAVES; sundi hindamine veemajanduskavade koos- • Macroinvertebrates as bioindicators: classi- tamiseks. Lõpparuanne. TTÜ, Keskkonna- fication of inland waters in Viru-Peipsi tehnika Instituut, 2003; catchment area. ZBI. H. Timm, 2003; • Jõgede ökoloogiliste tüüpide interkalibreeri- • Assessment of the status of rivers of Viru- mine. Tallinn 2003. Tallinna Tehnikaülikooli Peipsi catchment area. Final Report. TTÜ, keskkonnatehnika instituut. 2003; Institute of Environmental Engineering, • Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede ka- 2003. 103 Lisa 1 Annex 1

lastiku seisundi hindamine veemajanduska- • Intercalibration of ecological types of rivers. vade koostamiseks. Loodushoiukeskus, TTU, Institute of Environmental Engineer- 2003; ing, 2003; • Peipsi järve talvine seisund 2003. a. ZBI, • Assessment of the status of fish populations koostas K. Kangur; in the rivers of Viru-Peipsi catchment area. • Narva veehoidla keemilise ja ökoloogilise Wildlife Estonia, 2003; seisundi hinnang ja kalastiku iseloomustus. • The status of Lake Peipsi in winter 2003. ZBI, Koostajad: Külli Kangur ja Andu Kan- ZBI, Compiled by K. Kangur; gur. 2003; • Assessment of the chemical and ecological • Peipsi ökoloogiline seisund. ZBI, koostaja: state of the Narva Reservoir and characteri- Peeter Nõges, 2003; zation of fish community. Külli Kangur, • Viru ja Peipsi veemajanduspiirkonna väike- Andu Kangur, 2003; järvede järvede seisundi hindamine. ZBI, • Ecological status of Lake Peipsi. ZBI, koostanud I. Ott, 2003. compiled by Peeter Nõges, 2003; • Assessment of the status of small lakes in Viru-Peipsi catchment area. ZBI, compiled by I.Ott, 2003; • Reconstruction of past lake-water quality from sediment diatom assemblages: a pilot study. Institute of Geology, Tallinn Tech- nical University, 2003. 104