BALTI MEREAJAKIRI KROONI • 69 BALTI SLIPIKOHAD • ALAR VOLMERI PURJETAMISKOOL • ALAR VOLMERI SLIPIKOHAD

MEREHAIGUS MIND EI VÕTA EI MIND MEREHAIGUS

DAG HARTELIUS DAG

. * (, '( * ) * .*- ..( 0 3 / 2008 3 / 2008 Horvaatias hooaega pikendamas OceanVolvo Race stardib Soomes paate testimas Week Cowes regatt Ühe sadama kaaperdamise lugu MINU PAAT: RAIVO KÜTT & HUNTER • TALLINNA JAHTKLUBI ESKAADRISÕIT NARVA • MERESUU SPA • MERESUU ESKAADRISÕIT NARVA JAHTKLUBI RAIVO • TALLINNA KÜTT & HUNTER PAAT: MINU • SOOLOPURJETAMINE MOBIILTELEFON • MERESÕITJA BRESTIS AHVENAMAALE • VANALAEVAFESTIVAL MEREREIS • PIRITAL REGATID • UUED JÄÄMURDJA MITMEOTSTARBELINE ISSN 1736-3233 ISSN

Navigaator 3 / 2008 PRINCESS 67 www.princessyachts.com V42 V45 V48 V53 V58 V62 V65 V70 V78 V85 CLASS SPORTS YACHTS: SPORTS YACHTS: CLASS Balti Merekaatrid · e-mail: [email protected] · www.paadid.ee 6 710 075 Pärnu mnt 232 · Tel FLYBRIDGE MOTOR YACHTS: 42 50 54 58 62 67 21M 23M 85MY 95MY V 42 50 54 58 62 67 21M 23M 85MY 95MY YACHTS: MOTOR FLYBRIDGE Princessis on klient kuningas. Oma tähtsaimad õppetunnid oleme saanud oma klientide kogemustest. klientide kogemustest. saanud oma õppetunnid oleme Oma tähtsaimad on klient kuningas. Princessis tunnevad. paremini seda kõige kes neid, kuulates täiuslikkku mootorjahi-kogemus Meie eesmärk on pakkuda panna. midagi vastu on raske millele ja kliendirahulolu, innovatsioon - kvaliteet, See eesmärk on lihtne Targaks saab see, kes oskab kuulata. see, kes saab Targaks sõit jätkub. äriklassis.

Üheskoos on elu parem

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 [email protected] TARTU Turu 27 tel. 737 1890 [email protected] PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 [email protected] www.infoauto.ee Auto, milles skandinaavia luksus on uhendatud: kaasaegse intelligentse tehnoloogia ja tipptasemel turvalisusega. Volvo S80

Keskmine kütusekulu 6,4 – 11,9 liitrit/100 km;

heitmed CO2 169 – 284 g/km 38 Horvaatias hooaega pikendamas

3 / 2008

8 Uudised Kolmas Emajõe festival Tartus, SOS 100-aastane, uus Veskiviigi sadam, väikesadamad kasutavad abiraha innukalt, uue generatsiooni mitmeotstarbeline jäämurdja, purjetajate kell Seikolt 12 Paadiuudised Askeladden 11 Commuter, Paragon kaatrid nüüd Eestis, Ferretti 40 aastat, Uus Princess V62 66 Eskaadrisõit Narva 18 Soolopurjetamine On the road again! 22 Regatt Whitbreadist Volvo Ocean Race’ni 30 Kaanelugu Dag Hartelius: armastan lihtsalt merd nautida 38 Reis Horvaatias meresõiduhooaega pikendamas 46 Regatt Cowes Week 52 Herkki Haldre Vanalaevafestival Brestis 54 Sadam Ühe sadama kaaperdamise lugu 62 Lõõgastus Meresuu Spaa Narva-Jõesuus 66 Reis Tallinna Jahtklubi eskaadrisõit Narva 72 Paaditest Soomes paate testimas 82 Reis Ahvenamaa eskaadrisõit 88 Nõuanne Mobiiltelefon – merehädalise elupäästja 90 Alar Volmeri purjetamiskool Õppimine ja võistlemine 92 Slipikohad Lääne-Eesti 94 Minu paat Raivo Kütt ja Hunter

54 Sadamalugu

4 | Navigaator 72 Soomes paate testimas

22 Volvo Ocean Race

30 Dag Hartelius: 94 Minu paat: Raivo Kütt & Hunter armastan lihtsalt merd nautida

Navigaator | 5 TOIMETAJA VEERG

kontorist merele. Pean tunnistama, et arvuti taga istudes ning Navigaatorile 3 / 2008 BALTI MEREAJAKIRI • 69 KROONI saadetud reisilugusid luge- Horvaatias des ja pilte vaadates tabab hooaega pikendamas Volvo Ocean mind tihti vastupandamatu Race stardib Soomes paate soov neid kauneid paiku testimas Cowes Week regatt oma silmaga näha, igatsus Ühe sadama kaaperdamise seikluste järele, tahtmine lugu üksinda paadiga helesinises

laguunis loksuda või kihavat ISSN 1736-3233 DAG HARTELIUS sadamaelu uudistada. Mõned MEREHAIGUS MIND EI VÕTA ..( .*- * ) * '( , 0 MINU PAAT: RAIVO KÜTT & HUNTER • TALLINNA JAHTKLUBI ESKAADRISÕIT NARVA • MERESUU SPA sellised reisisoovid olen juba MEREREIS AHVENAMAALE • VANALAEVAFESTIVAL BRESTIS • MERESÕITJA MOBIILTELEFON • SOOLOPURJETAMINE MITMEOTSTARBELINE JÄÄMURDJA • UUED REGATID PIRITAL • SLIPIKOHAD • ALAR VOLMERI PURJETAMISKOOL täide viinud, suurem osa aga alles ootab oma järge. Kuidas üldse merele jõu- Esikaane foto Andres Teiss takse? Mõni on veesõiduga juba lapsepõlvest saati sina peal, teised jõuavad merele sõprade õhutusel, mõnda aga tabab merevaimustus täiesti kuival maal. Väljaande direktor Tiit Lillipuu Toon ühe näite. [email protected] Peagi läheb lahti maailma pikim, üheksa kuud vältav ja maakerale tiiru peale tegev purjeregatt Volvo Ocean Race, mida selles ajakirjanumbris pikemalt Peatoimetaja Helen Raiend tutvustame. Lugesin hiljutu regati internetilehelt www.volvooceanrace.org [email protected] Venemaa võistkonna fi nantseerija ja liikme Oleg Žerebtsovi pihtimust, et teda tabas merekirg neli aastat tagasi vana aasta viimasel päeval kontoris istudes Toimetaja Margus Mihkels ja koostööpartnerite saadetud uue aasta kalendreid sirvides. Enamikku neist pidas ta igavaks ja paljud neist lendasid koguni prügikasti, kuid siis tabas silm Reklaamijuht Kairit Järvekald ühe, mis mehe pilgu otsekui enda külge naelutas – fotol kujutatud purjekas [email protected] sõitis läbi vahuse lainemöllu vaataja poole; purjeka kohal paistis ere päike, kuid taamal terendas sinkjasmust meri. Jahimeeskonna liikmete poosidest õhkus Makett ja küljendus pinget ja ruttu. Meeleolu, ilm ja koguni pildi värvid olid hoopis vastupidised Andrus Kalkun talvise Peterburi omadele. [email protected] Sihikindla mehena asus Žerebtsov võimalusi otsima ning praeguseks on mees juba mitu aastat purjetanud – tegelenud hobiga, mis nõuab pühendu- Väljaandja Heelium OÜ mist ja teistsugust ajaplaneerimist kui varem, kuid pakub talle kirjeldamatut Pärnu mnt 232, 11314 Tallinn rahuldust. Telefon: 6 710 158 Seekordse Navigaatori reisilugudes lähedalt ja kaugelt viime teid taas- Faks: 6 710 190 avastatud Kirde-Eestisse, suvisele Ahvenamaale, sügissooja Horvaatiasse E-mail: [email protected] ja vanapaadinäitusele Prantsusmaale. Ehk tekitab mõni neist iha minna ja oma silmaga vaadata. Võib-olla õnnestub meil koguni mõni veekauge inimene Artiklites toodud andmete õig- “mereusku” pöörata. suse eest vastutab autor. Ajakiri Loodame seda väga, sest kui kasvab Eesti väikelaevnike arv, kasvab ka Navigaator ei vastuta vigade eest nõudlus sadamakohtade järele, ja see omakorda tekitab uusi väikesadamaid. avaldatud reklaamides. Veesõitjate pere suurenemine aga tagab eeldatavasti, et meie veeteed on korras ja meremärgid paigas. Ning see omakorda viib meid taas sammukese lähemale Navigaator ilmub 4 korda aastas. Mereriigile. Üksiknumbri hind 69 krooni, aastatellimus 199 krooni. Ilusat paadihooaja lõppu! Tellimine telefonil 6 710 158, Helen Raiend e-mailil [email protected] www.ajakirinavigaator.ee

6 | Navigaator

UUDISED

Uus Veskiviigi sadam Haapsalus Jaanipäeva paiku sündis Eestisse uus väikesadam, Haapsalu Veskiviigi sadam. Sadama omanikfi rmaks on spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ, mille omanikeks on omakorda AS Bellboats ja AS Volta. Sadama moodustamiseks muutis Haapsalu linn osaliselt seni vana jahtklubina tuntud kinnistu maa kasutamise sihtotstarbe ärimaast tootmis- maaks. Sadamaakvatooriumi eraldas vabariigi valitsus. Loodetavasti lõpetab nõue, et teenindatavate aluste süviste määramisel peab Veskiviigi sadam arvestama juba olemasoleva Haapsalu Suur-Holmi sadamaga, eelmisel aastal Haapsalus valla pää- senud “sadamasõja”. Veskiviigi sadamas asuvas jahtklubi hoones, mis on ehitatud ajal, kui Haapsalus tegutses kalurikol- hoos ja nüüdseks põhjalikult remonditud, ootab Kessu baari asemel külastajaid Veskiviigi trahter. Navigaator tervitab uue sadama sündi ning avaldab lootust, et uus sadamakõrts meelitab mere äärde järjest enam Haapsalu elanikke. Loodetavasti hakkab uusi väikesadamaid Eestisse senisest kiiremini juurde tekkima.

Väikesadamad kasutavad abiraha innukalt uuringuteks ja projekteerimiseks ning Abruka iga sadam saada kuni kolm miljonit krooni eel- 30 miljonist kroonist, mille riik väikesadamate sadam väikelaevade sadama remontimiseks. dusel, et sama palju raha suudetakse ise välja toetamiseks eraldas, oli septembri alguseks nelja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse käia. Väikseim võimalik toetussumma on sada sadama arendamiseks välja makstud kokku 6,2 liikme Tarmo Leppoja sõnul on praegu läbivaata- tuhat krooni. miljonit krooni. Kalevi Jahtklubi kasutab toetust misel veel neli projekti, milles taotletava toetuse Täpsemat infot toetuse saamise tingimuste sadama laiendamiseks ujuvkaidega, Kuressaare kogusumma on 11,5 miljonit krooni. ja toetatud projektide kohta leiab EAS kodule- sadam üldiseks arenduseks, Kärdla külalissadam Väikesadamate toetusprogrammi abil võib helt www.eas.ee

Tartus peeti juba kolmas Emajõe festival Eesti sõudjad olümpial võidukad 16. ja 17. augustil Tartus peetud Emajõe festivalil osales esimest korda ka Kait- Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson tõid paarisaeruli- seliidu Tartu malev, mis korraldas jõe näidisforsseerimise, sõidutas jõefl otilli sel kahepaadil Eestile Pekingi olümpiamängudelt paatidega huvilisi ja osales jõeparaadil. hõbemedali, fi nišijoonel edestas neid vaid tervet Kohaletulnud said jälgida Tartu Kalevi Veemotoklubi sõitjate, teiste hul- sõitu juhtinud Austraalia. Võitjate paadis istusid gas ka klassi JT-250 vastse maailmameistri Sten Kalderi võidukihutamist. Scott Brennan ning David Crawshay. Suurbritan- Wakeboard’i-sõitjad demonstreerisid lisaks tavapärasele trikitamisele teh- niale tõid pronksi Matthew Wells ja Stephen Row- nikat, mis võimaldab alaga tegeleda ka seal, kus kaatrisõit keelatud. Tartu bothom, kes Jaansonile ja Endreksonile kaotasid suurürituste korraldustoimkonnad pidasid maha hiigelkanuude sprdindi- vaid mõne sentimeetriga. võistluse, mille võitsid rahvusvahelise puhkpillifestivali korraldajad. Jüri Jaansonile on see teiseks olümpiamedaliks. Festivali külalised said uudistada mitmesuguseid veesõidukeid, millest Ka Ateena olümpiamängudelt võitis 42-aastane üks huvitamaid oli mootorpurjejaht MacGregor 26. vanameister hõbeda. Tõnu Endrekson astus olüm- Õhtusel jõeparaadil osales ligi kaheksakümmend alust, mille meeskon- piamängudel poodiumile esmakordselt. nad said preemiaks tõeliselt hea meeleolu, parimatele jagus ka auhindu. Eesti teisel medalilootusel Laser klassi purjeta- Kalapüügile keskendunud pühapäeva lõpetanud kahetunnise püügi- jal Deniss Karpakil olümpial nii hästi ei läinud. Veel võistluse võitja tõmbas nii kahepäevast üritust juhtinud Vladislav Koržetsi selle hooaja alguses maailma nelja parima Laser- kui ka teiste osalenute üllatuseks välja kaheksa kilose kalasaagi. purjetaja seas olnud Karpaki lõpptulemuseks jäi seekord 25. koht.

8 | Navigaator www.baltman.eu

TALLINN Kristiine Keskus, Endla 45 Viru Keskus, Viru väljak 4/6 Viru 22 TARTU Tartu Kaubamaja Keskus, Riia mnt. 1 PÄRNU Rüütli 22 UUDISED

Ja sina mõtlesid, et su paat on eriline? Veeteede amet kavatseb tellida Soome firmalt Aker Arctic Technology määramisel: kui käesoleva veetaseme juures võib jäämurdjal tänu oma (AARC) superjäämurdja, mis hakkab tööle soojades vetes. 8,5-meetrisele süvisele tekkida raskusi näiteks Pärnu lahte sisenemisel, siis Vastavalt sõlmitud lepingule valmistab AARC ette vastavad riigihankedo- tulevikus, kui veetase on umbes 1,5 meetri võrra kõrgem, saab võimalikuks kumendid, visandab laeva disaini ja teostab ehituse käigus järelevalvet. ka hiljaaegu valminud, aga alatasa remondis oleva EVA 316 laeva asenda- Kõigest 92 miljoni EEK eest pääseb Veeteede amet ligi väidetavalt juba mine Pärnu lahe jäämurdetöödel. Poilaeva EVA 316 ümberehitamine jää- olemasoleva jäämurdja joonistele, kuid see kulu ei ole sugugi lõplik. murdjaks maksis veidi üle 130 miljoni krooni. Laeva ehitamisel on vaja disaineritele veel täiendavalt tasuda 18- 23 mil- Kui majandusraskustes riik otsustab siiski jäämurdjast loobuda, jääb jonit krooni iga ehitatava laeva eest, lisaks tuleb tasuda katsetuste eest veeteede amet ilma nii AARCile juba makstud kümnetest miljonitest kroo- jääoludes, klassifi katsiooniühingu poolt nõutavate muudatuste jms. eest. nidest, kui ka juurdepääsust joonistele. Lisaks võib AARC hüvitiseks nõuda Kokku tohib ehitada kuni kaks sellist laeva. 10 miljonit krooni. Ehkki analoogiliste jäämurdjate hinnaks on sõltuvalt varustusest 1 - 1,2 Riigihanke konkurss uue jäämurdja ehitamiseks oleks pidanud toimuma miljardit krooni, läheb ekspertide hinnangul “uue generatsiooni mitmeots- hiljemalt selle aasta 1.augustil. tarbelise jäälõhkuja” väljatöötamine ja valmistamine Eesti riigile maksma Eesti jäämurde arengukava järgi, mille valitsus on kinnitanud, vajab vähemalt kaks miljardit krooni. Summa sisaldab ka laeva projekti koosta- Eesti nelja, oluliselt odavamat jäämurdjat. Esimesena tellitava jäämurdja mist valmistajatehase poolt. hind peaks jääma 1,2 miljardi krooni piiresse ning laev peaks asuma aasta- Eesti jäämurdja teeb kalliks tema mitmeotstarbelisus. Veeteede amet ringselt Eesti vetes. arvestab kliima globaalse soojenemisega ning kavandab lisaks jäämurdele Pildil on jäämurdja, mille sõsarlaeva kavatseb veeteede amet ehitada. ka kommertstegevust: naftapuurimisplatvormide teenindamist ookeani- vetes. Just viimaseks tööks vajalik varustus moodustabki väidetavalt ligi poole laeva hinnast. Alusele peaks tulema koguni naftapuurtornide töö- tajatele mõeldud kajutid. Kliima soojenemisega arvestati nähtavasti ka tulevase laeva süvise

Velatura veespordikellad Seikolt Eelmisel aastal esitles Seiko uut veespordikellade kollektsiooni Velatura. Nüüd lisandus sellesse sarja kuuluvale purjetajate stopperile ja kandja liikumisest energiat tootva Kinetic Drive-mehha- nismiga kelladele uus stopper sukeldujatele ning automaatne stopper. Viimast valmistatakse vaid piiratud koguses. Lisaks on täiendatud olemasolevate mudelite disaini. Velatura 2008. aasta kol- lektsiooni kuulub viis erinevat tüüpi kella mitmes erinevas suuruses. Purjetajatele mõeldud Yachting Timer (pildil) loeb minuteid-sekundeid stardini ja hakkab ala- tes stardist automaatselt võistlusaega arvestama. Et osuteid oleks kergem jälgida, on need sinised, punased ja valged. Käekell on disainitud spetsiaalselt purjetajatele – sellel on kerge kummilaadsest materjalist uretaanist rihm, pakutakse ka terasrihma uretaanist vahepaneelidega. Kuna purjetamine tähendab aktiivset tegutsemist, lisas Seiko kellale vigastuste eest kaitsva kroomitud kaitsekilbi. Seiko teeb koostööd olümpiapurjetamise 49. klassi sportlastega. Austraalias peetud MMil ja Hispaanias peetud EMil esikolmikusse purjetanud võistlejad said Seikolt tunnustuseks Velatura purjetajate stopperid. Eestis kinkis Seiko purjetajate kellad Eesti avamrepurjetamise meistervõist- kondade kaptenitele.

SOS 100-aastane Juulikuus möödus sada aastat SOS-signaali Esimesena võttis SOS-signaali 1905. aastal enamlevinud rahvusvaheliseks hädakutsungiks kasutuselevõtust. kasutusele Saksamaa valitsus. Pärast kolme aasta on “Mayday, mayday, mayday”, mille jaoks on Erinevalt palju levinud versioonidest, nagu pikkust testimist ning mitmete laevade hukku VHF-raadiote süsteemis loodud eraldi merehä- “Päästke meie hinged” (ingl.k. Save Our Souls), teiste, ebatäpsete signaalide pärast, kinnitati dalistele mõeldud kanal, mis kannab numbrit “Päästke meie meremehed” (ingl.k. Save Our Sai- SOS 1. juulil 1908 Rahvusvahelise raadiotelegraa- 16. Võimalusel kasutatakse ka mobiilsidet või lors) või “Päästke surmast” (vene k. Spasite ot fi a konventsiooniga ametlikuks hädakutseks. signaalrakette ja märgutuld. smerti), ei tähenda SOS tegelikult mitte midagi. Titanicu hukkumine sai pöördepunktiks Siinkohal parandame eelmises Navigaato- Tegu on kõige lihtsama ja selgemini mõistetava SOSi edul. Vaid Suurbritannias jäi appikutse ris artikli “Mayday!” sissejuhatusse lipsanud kolmetähelise kombinatsiooniga, mis on üht- CQD veel mõneks aastaks püsima. vea: SOS signaal on kolm lühikest – kolm pikka moodi arusaadav igas keeles. Vaid kreeka keeles Nüüd, sada aastat hiljem, on SOS ühes mor- – kolm lühikest piiksu. Mitte vastupidi, nagu seal on tal oma tähendus – kääne sõnast “päästma”. sega oma praktilise tähtsuse kaotanud. Uueks ekslikult väidame.

10 | Navigaator

UUDISED

Askeladden 11 Commuter Commuter-klassi uus lipulaev on valmis. Norra käe juhtimiskonsooli poole ja tõmbate seda enda ahtri pool. Roolikambri kaht istet saab pöörata paadinäitusel Sjøen for Alle Aasta paadiks 2008 poole, kuni see on mugavas kauguses. Konsoolil kahte asendisse. Sõidusuunas istute kõrgel ja valitud Askeladden 11 Commuteri edu põhineb on kõik vajalikud juhtimisseadmed paigaldatud väljavaade on igas suunas suurepärane; vastu- kõrgekvaliteetsetel mootoritel, uuenduslikel loogiliselt ja asuvad otse käeulatuses. suunda istute aga madalamal, nii et praktilise tehnoloogilistel lahendustel ning kaasaeg- Askeladden 11 Commuter sobitub erinevate aja- söögilaua ääres moodustub mõnus salongiala. sel disainil, mida toetab põlvkondadepikkune misüsteemidega, kaasa arvatud Zeus Pod Drive, mis Hästi varustatud kööginurgas on 120-liitrine kaatriehituskogemus. 11,2 meetri pikkune ja 3,9 annab manööverdamisele sootuks uue tähenduse: külmik, kaks kraanikaussi, kahe gaasipõletiga meetri laiune “norrakas” on kujundatud ja ehita- kaater võib pöörelda ümber oma telje; seda saab pliit, praeahi ja ohtralt kapiruumi. tud vastupidavaks, et rinda pista emakese loo- hõlpsalt manööverdada külgsuunal; kaatrit saab 11 Commuter pakub ööbimiseks kahte kaheko- duse kõigi jõududega. ühendada GPS-süsteemi ja programmeerida hoidma halist magamiskajutit - vööris ja ahtris. Mõlema Kavandades 11 Commuterile roolikambri asu- pidevalt sama positsiooni või liikuma ülitäpselt juures asub tualettruum, vöörikajutis ka dušš. kohta, kutsus Askeladden testimiseks kohale ettenähtud asukohta. Nii on vööripõtkurid täiesti Üks 11 Commuteri tõelisi eeliseid on avar tekk, palju kiirkaatrite ja katamaraanide kapteneid. ülearused, kere on kontrollitav tänu juhtkangile, saa- mida võib kasutada kalastamiseks, päevitami- Tulemuseks on selle klassi kaatri puhul imeks- vutatakse suurem kiirus ja väiksem kütusekulu. seks, transpordiks ja muuks seesuguseks. Ahtri- pandav saavutus: te istute võimsal erivedrus- Roolikambril, mida ümbritseb väljaspool teki uks avaneb suurele suplusplatvormile. Tekil tusega tüüriistmel, mis leevendab ka kõige kogu ulatuses käiguplatvorm, on väga prakti- on ka mitu lukustatavat panipaika. Tugev, kogu karmimate meretingimuste mõju; te sirutate lised ja lukustatavad liuguksed nii külgedel kui alust ümbritsev vender pakub oivalist kaitset.

Ferretti 40 aastat Ferretti Group’i esimene mudel, 11,6 meetri pikkune Khamsin, mis ehitati 1968. aas- tal, toodi rahva ette 1970. aastal Genova Boat Show’l. Itaalia tootmishiiglane, kes tähistab tänavu oma 40ndat tegutsemiaastat, võib praeguseks uhkustada terve rea selle valdkonna suursaavutustega – Ferretti Yachts, Pershing, Itama, Bertram, Riva, Apreamare, Mochi Craft, Custom Line ja CRN. Ettevõttel, mille loojaiks olid vennad Alessandro ja Norberto Feretti (pildil), on juubeliaastaks planeeritud mitmesuguseid üritusi üle kogu maailma, paljud neist Vahemere ümbruses. Ferretti Group’i president Norberto ütleb: “Ma olin veel peaaegu poisike, kui isa andis järele mu härdaile palvetele ja ostis mulle mu kõige tähtsama mänguasja – väikese, kõigest 5,7-meetrise kaatri. Nii sai alguse mäng, mille eesmärk oli saada üheks kuulsaimaks nimeks Itaalia kaatritootmises.” www.ferretti-yacht.com

12 | Navigaator UUDISED

Uus Princess V62 Inglise kaatritootja Princess esitles Southamptoni paadinäitusel uut lisamugavust ning vajadusel mahutab varupaadi. kõvakatusega sportkaatrit V62. Alumisel tekil asuvad täislaiuses luksuslik omanikukajut, vööris küla- 19,39 meetri pikkune V62 asub mudelivalikus mudelite V65 ja V58 vahel, liskajut ning parempardas ruumikas kahekohaline kajut, mille eeliseks kuid on tänu mitmekülgsetele võimalustele sarnane pigem suuremale paa- mõne teise mudeli ees võib lugeda ühel tasapinnal (mitte üksteise kohal) dile, trumbates selle mõne lahendusega meie arvates isegi üle. Näiteks paiknevad magamisasemed. Lisaks ahtris asuv kajut, mis on mõeldud mahub V62sse lisaks peateki salongile ka avar söögiruum alumisel korrusel ühele meeskonnaliikmele. – lisaruum, mis peaks meeldima eelkõige just põhjapoolsetes vetes sõitja- Söögiruumis jagub laua ääres kohti kuuele, samas kõrval asub hästi tele, sest kehva ilma korral on piisavalt ruumi, kus mugavalt aega veeta. varustatud kambüüs ja ruumis paikneb suur LCD-televiisor. Laevaköögi Klaasist liuguste abil kokpitiga ühendatud peateki salong on elegant- varustusse kuulub täiskõrge külmkapp, kaheosaline roostevabast tera- selt viimistletud kaasaegse mööbli ja nahast istekohtadega. Paindlik sest kraanikauss ja ruumikad panipaigad. meelelahutusala pakub rikkalikult istumiskohti, baari ja grillimisevõi- Täiustatud V-kere, kaks mootorit koguvõimsusega kuni 2400 hobu- malusi. Päevitamismadratsite all paiknevasse garaaži mahub kõvapõh- jõudu ning Princessile omased head juhtimisomadused peaksid tegema jaline kummipaat või jeti. Hüdrauliline üles-alla liikuv platvorm pakub uuest V62-st mugava ja kiire paadi pikamaasõitudeks.

Paragon kaatrid esmakordselt Eestis Rootsi kaatritootja Nimbus ostis Soome paadiehitusfi rma Paragon Yachts Oy. Selle ostuga kavatseb Nimbus kindlustada oma positsiooni Põhjamaade juhtiva kaatritootjana. Paragoni sportlikud ja praktilised paadid said suure tähele- panu osaliseks Helsingi paadinäitusel, kus Paragoni uus 25-jalane mudel valiti tiitli Boat of the Show vääriliseks. Oma unikaalse disainiga pakuvad need 25-jalased kaatrid ja ka suuremad, esialgu alles erinevates tootmisjärkudes olevad mudelid täiendust Nimbuse olemasolevale paadivalikule. Paragoni paate hakkab Eestis turustama Nimbuse edasimüüja Balti Merekaatrid. UUDISED

Põnevad purjetamispäevad Pirital Esimest korda purjetamisvõistlust vaatama ka fi naalile kaasa. Seetõttu kavatsevad korraldajad vähekasutatud jahid ning tegi suuri pingutusi ka tulnu ei saa reeglina suurt millestki aru. Tugev edaspidigi võistlust sedasi huvitavamaks muuta. fi nantseerimisküsimuste lahendamiseks. tuul, kõrged lained ning ilusad jahid ja erksavär- Finaal oli dramaatiline – intriigi toitis noorte Võistlejate nimekirja ehtis lisaks juba fleet vilistes riietes võistlejad annavad muidugi võimsa Argo Vooremaa ja Kaarel Kruusmägi entusiast- race’ist tuttavatele nimedele ka Eesti purjeta- elamuse, kuid tekib ka palju küsimusi. lik vastuhakk kogenud Peeter Saraškini super- mise raudvara – vennad Tõnu ja Toomas Tõniste Just seetõttu rõhusid 6.-7. septembrini Pirital meeskonna oskustele. Eesti meistritiitli omanik koos Maiki Saaringu ja Marko Lilienthaliga. Kohal peetud võistluse A. Le Coq Eesti meistrivõistlused sai selgeks viimase sõidu viimasel allatuuleotsal, oli ka kaks võistkonda maailma esisajast – Sam lühirajapurjetamises korraldajad meresõidu tut- liider vahetus neli korda ja üsna vähe jäi noortel Öhmanni juhtimsel Soomest ning Jevgeni Niki- vustamisele ja populariseerimisele. Tavapäraste puudu Peetri meeskonna pikalilükkamisest. forovi eestvedamisel Venemaalt. pikkade võistlusradade asemel kasutati lühiradu, Võitjate järjestus: 1. Peeter Saraškin 2. Argo Tihe rebimine heitlikus tuules eraldas terad mille läbimiseks kulus kõige enam pool tundi – nii Vooremaa 3. Kaarel Kruusmägi. aganatest – poolfi naalidesse pääses Eesti mees- oli hea võistlust jälgida ning ühe päevaga jõuti Nädal hiljem, 13.-14. septembrini peeti seal- test vaid Mati Sepp. Finaalsõidus Venemaa kahes alagrupis teha kuni kümme sõitu. Esimese samas Pirital jälle esimene omataoline purjeta- versus Soome osales Soome meeskonnas üks ehmatuse vältimiseks ei tehtud pikemaid kui pool- misvõistlus Eesti purjetamise ajaloos – A. Le Coq eestlane – nooruke Kauri Kõrm asendas Sam teist tundi kestvaid väljasõite. Pealtvaatajate lae- Estonian Open Match Race ehk Eesti lahtised Öhamni soodimeest. Kas oli see koostöövilu- vadel olid kogenud võistlejatest – Mati Sepp, Alar meistrivõistlused kahevõitluses. Match race kui muste puudumine või midagi muud, aga fi naali Volmer ja teised – kommentaatorid, tänu kellele purjetamisvõistluste atraktiivsem vorm ei ole võit läks kindlalt Jevgeni Nikiforovi meeskonnale. said ka purjetamisvõhikutest pealtvaatajad aru, teab mis uus – America’s Cupi, suurima ja tuntuima Meie võime salamisi käsi hõõruda aga selle üle, miks miski juhtub, kes on millise paadi peal, milli- match race-võistluse ajalugu on üle 150 aasta pikk. et ainsa kaotuse eelringis sai Venemaa võistkond sed on võistlusmäärused ning lisaks ülevaate pur- Laiemalt on kahevõitlus levima hakanud siiski vii- Peeter Saraškini käest. jetamisajaloost, kuulda lahedaid meremehejutte ja mase kümne aasta jooksul ja praeguseks on juba Eesti meistrivõistluste järjestus: 1. Mati Sepp võistlejatega juhtunud naljakaid seiku. Küllap läksid loodud ka rahvusvahelise profi liiga võistlus nagu 2. Tõnu Tõniste 3. Argo Vooremaa. kommentaarid asja ette, sest paljud esimesel päe- tennises või golfi s. Eestis on huvi selle ala vastu üle- Mõlema purjetamisvõistluse toimumisse val kohale tulnud uudistajad elasid järgmisel päeval val hoidnud Mati Sepp, kes leidis Rootsist sobivad andis oma panuse ajakiri Navigaator.

■ Genoa 48. rahvusvaheline paadinäitus ■ Hanseboot 49. rahvusvaheline paadinäitus ■ 21. Merendusvarustuse mess METS 4.-12.oktoober 2008 • Genoa, Itaalia 25.oktoober-2.november 2008 • Hamburg, Saksamaa 18.-20.november 2008 • Amsterdam, Holland www.genoaboatshow.com www.hanseboot.de www.metstrade.com ■ Paadiehitajate 18. rahvusvaheline näitus ja ■ Ateena 30. rahvusvaheline paadinäitus ■ Viini 6. paadinäitus konverents IBEX 25.oktoober-2.november 2008 • Ateena, Kreeka 20.-23.november 2008 • Viin, Austria 6.-8.oktoober 2008 • Miami Beach, USA www.athensboatshow.gr www.viennaboatshow.at www.ibexshow.com ■ Fort Lauderdale 49. rahvusvaheline paadinäitus ■ Araabia Ühendemiraatide 1. rahvusvaheline paadinäitus ■ Annapolise purjepaatide näitus 30.oktoober-3.november 2008 • Fort Lauderdale, USA 25.-29.november 2008 9.-13.oktoober 2008 • Annapolis, USA www.showmanagement.com Abu Dhabi, Araabia Ühendemiraadid www.usboat.com ■ Skandinaavia 12. paadinäitus www.knotika.com ■ Annapolise mootorpaatide näitus 5.-9.november 2008 • Stockholm, Rootsi ■ Salon Nautique 48. rahvusvaheline paadinäitus 16.-19.oktoober 2008 • Annapolis, USA www.scandinavianboatshow.se 5.-14.detsember 2008 • Pariis, Prantsusmaa

oktoober-detsember 2008 www.usboat.com ■ Barcelona 47. rahvusvaheline paadinäitus www.salonnautiqueparis.com 9.-16.november 2008 • Barcelona, Hispaania www.salonnautico.com Rahvusvaheline messikalenderRahvusvaheline

14 | Navigaator YACHTING TIMER - EELSEADISTATUD STARDILOENDUSTAIMER. STOPPER KUNI 12 TUNDI 1/5 SEKUNDILISE JUURDEKASVUGA. VEEKINDLUS 10 BAARI. SIIT SAAB ALGUSE REGATT.

MAALETOOJA: Balti Kella AS EDASIMÜÜJAD: www.balticwatch.ee Mõtle kui saaksime alustada uuesti puhtalt lehelt.

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 [email protected] TALLINN Kadaka Kadaka tee 84 tel. 677 6060 [email protected] TARTU PÄRNU www.infoauto.ee Turu 27 tel. 737 1890 [email protected] Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 [email protected] FordKuga Feel the difference

Keskmine kütusekulu 6,3–6,4 l/100 km

heitmed CO2 165–169 g/km ON THE ROAD AGAIN! Eelmisel aastal südamerikke tõttu soolopurjetamise võistlustesarja katkestanud Jaanus Tamme ja tema juhita jäänud ning karile jooksnud jaht Lendur (lugege Navigaatorist 2/2007) on nüüd mõlemad operatsioonist taastunud ning taas merel võistlemas. Järgnevast loost selgub, et üksinda paadi ja merega toimetulek on karm katsumus nii füüsiliselt kui ka ka vaimselt.

18 | Navigaator SOOLOPURJETAMINE

TEKST JAANUS TAMME FOTOD JAANUS TAMME, GILDAS HEMON JÄLLE PAUT, ET METSA EI PÕRUTAKS. ISE Pärast eelmise aasta saatuslikku airlift i ja Lenduri jäänukite leidmist Bristoli kanali põhjarannikult ei andnud (nüüd juba SURMVÄSINUD NING SILMI KINNI-LAHTI terve) süda rahu ning otsustasin paadi uuesti üles ehitada. Pool PIGISTADES JA ENDALE VASTU VAHTIMIST aastat hommikust õhtuni koos sõbra Ennuga jahi kallal nok- ANDES, ET ÄRKVEL PÜSIDA, PÜÜDSIN kimist kandis vilja. Esimene võistlus sel aastal oli Marie Agnes Peron – 250-mii- MUUDKUI ARU SAADA, KUS MA OLEN. line nonstop-soolo Biskaia lahel. LÕPUKS OTSUSTASIN, ET PEAN VÄHEMALT

Täiskäigul edasi POOL TUNDI MAGAMA, MUIDU EI VEA Tõmbasin 15-sõlmese kiiruse pealt korralikult broach’i. Pagan, MU AJUPROTSESSOR SEDA KÕIKE VÄLJA. neid halsse on nii hirmus teha ja adrenaliin paneb mõneks ajaks ihu korralikult värisema. Poole päevaga olin Douarne- nezi lahest välja jõudnud, suunaga Ile de Glenani poole, et minnes peab kiirus olema võimalikult suur (mis vähemalt sel jõuda varahommikul esimesse Birvideaux märki. Strateegia hetkel tundub täiesti mõistusevastasena), et spinn oleks või- oli kimada pikalt läände, kus rohkem tuult ja kiirem lend. malikult tuulest tühi ja paat klissis. Enne halssi, et kõik läheks Kui kriitiline taganttuule halsinurk juba ületatud, otsisin kui õlitatult, peab märgades oludes mitu korda kuiva trenni momenti, millal pöörata. Pakstaagis suurte lainetega halssi tegema. Põhimõtteliselt peab suutma korraga mitut asja teha - pakstaagid ühelt poolt järgi anda ja teiselt poolt peale tõmmata, groot õigel momendil teisele halsile, spinni poom vastassuunda ning spinn järsu ja konkreetse liigutusega üle vöörstaagi teisele halsile tõmmata; siis veel leitvaagenit jälgida, topeltpakstaa- gid üle käia ning vaadata, et pinnid enda ümber ühtki otsa ei haaraks jne. Ja seda kõike üksi, ilma et miski kuhugi takerduks. Kui millegagi mööda paned, oled litaki! külili. Ja muidugi olingi ma külili, hetkega oli paat 90-kraadise nurga all ning 70-ruutmeetrine spinn üleni vees. Andsin nuga, et spinni halsinurk päästa, ning pärast kulus paar tundi, et see kolakas veest välja saada – kiirusega paar sentimeetrit sekundis kerisin räbaldunud purje vintsiga kokpitti tagasi. Mis seal ikka, uus, väiksem spinn jälle üles ja gaas põhja. Sellise kiiruse peal on mul halsside õnnestumise tõenäosus umbes 30 protsenti. Selle mölluga olin juba päris korralikult aega kaotanud, aga öises krüssus lootsin kõik tagasi teha. Kuna 250 miili on selline distants, mis väga ei hirmuta, kavatsesin magamiseta hakkama saada. Pikkade loovimisotsadega suutsin end jälle võistlejaterivi keskele upitada. Vastutuul mulle meeldib – suur genu ning üks rehv groodis, pidevalt leitvaageniga mängides lõikab Lendur 20-sõlmeses tuules laineid nagu nuga võid. Järgmine märk oli Ile de Seini lääneserval. Kimasin jälle mere poole, et ikka suurem kiirus oleks, kuni sattusin tsükloni keskmesse ehk totaalsesse tuulevaikusesse. Paberkaartidelt (elektroonilisi kaarte ei tohi võistlustel kasutada, kogu orien- teerumine käib vaid koordinaatide järgi) juba ammu väljas, ei teadnud ma oma täpselt asukohta, kuid käsitsi kaardipikendust tehes näis punkt selge olevat. Kahtlused tekkisid alles öösel, kui olin juba üle 48 tunni järjest ärkvel olnud.

mets keset merd Juba üsna märgi lähedal loksudes nägin paremal pool keset merd metsa. Näis olevat madalhaljastus; mõtlesin, et ju seal

Navigaator | 19 SOOLOPURJETAMINE

AGA MINA MUUDKUI LUHVASIN SELLE SEINA JA METSA VAHEL KESET OOKEANI, PIDEVALT ENNU KÄEST NÕU KÜSIDES – KUI ISTUSIN SEES, SIIS HÕIKASIN MISKIT VÄLJA ENNULE, JA KUI VÄLJAS, SIIS RÄÄKI- SIN SEES ISTUVA MEHEGA, ISE AEG-AJALT Mõtlesin, et tõmban metsa, puude vahele, võssa peitu, et paat jääks seisma, ei loksuks ega liiguks ja ei väntsutaks ENDALE LIHTSALT KORRUTADES, ET TEGE- enam, ja siis keeran põõsasse korralikult magama. Mõeldud, LIKULT OLED SA SIIN JU ÜKSI. tehtud – kui põõsasse, siis põõsasse! Ise imestasin, et vaat kui hea variant, sügavust on küllaga, nii et kiiluga millegi otsa ei põruta ja põõsad võtavad ilusti kaissu. Olles juba puude vahel, on mingi kalakasvatus või lobsterpark. kus oksad poorti kraapisid, tundsin end turvaliselt, jäin seisma Enne hommikut tekkis teisele poole jälle udusein, nii läbi- ja keerasin magama. Lihtsalt mingis krõnksasendis jahipõhjas, paistmatu, et isegi kohalik kalalaev peatus, enne kui uttu tõm- kogu oma varustuse otsas. Kõrv vastu paati, kuulsin, kuidas bas, ja kogu meeskond tuli välja vaatama kas see on ikka udust delfi inid minuga juttu puhuvad: viuujuuuhuuujuu, viuhuiuuu- või betoonist sein. Tükk aega uurisid. huu, viukriiiihks, kriuuks. Mina aga muudkui koputasin neile Aga mina muudkui luhvasin selle seina ja metsa vahel keset vastu ja kriuksusin kaasa. ookeani, pidevalt Ennu (Enn on see äge sell, kes mu Lenduri ühest küljeluust jälle üles ehitas ja kellega me enne starti 24/7 welcome to the club! paati putitasime ja taglastasime) käest nõu küsides – kui istusin Ma ei tea, kaua ma seal delfi inidega rääkisin, aga kui silmad sees, siis hõikasin miskit välja Ennule, ja kui väljas, siis rääki- lahti tegin, andis päike juba täiega kuuma ja mina olin metsast sin sees istuva mehega, ise aeg-ajalt endale lihtsalt korrutades, väga kaugele triivinud. Peas vasardas ainult üks mõte – nüüd et tegelikult oled sa siin ju üksi. olen kaotanud nii palju aega, et sellel võistlusel on viimane Ja siis see mets! Kuna saare lähedal on üsna tugev hoovus, koht garanteeritud. jälgisin pidevalt, et sõna otseses mõttes puusse ei paneks. Ütle- See mõte aga vaevab alati ja ka neid, kes fi nišeerivad esime- sin Liisile (mu elukaaslane) ka, et vaata kui pull, et siin mets sena, sest väsimus tapab motivatsiooni ja kuna võistluse ajal on, aga Liisi ka polnud ju paadis. Aga ikka rääkisin ja vaatasin ei näe tavaliselt ühtki teist paati, on selline tunne mõistetav. numbreid GPSil, logis, autopiloodil, kompassil – see kõik läks Selle tundega tuleb aga võidelda. silme ees nii kirjuks, et pidin osa ekraane kinni katma, et ma Finišeerides nägin, et sest võitlusest oli kasu ja sain oma unesegasena midagi sassi ei ajaks. miilid jälle ilusti kirja. Surnuist üles äratatud paadi ja uue Jälle paut, et metsa ei põrutaks. Ise surmväsinud ning silmi taglastusega võisin hooaja esimesel võistlusel oma kohaga kinni-lahti pigistades ja endale vastu vahtimist andes, et ärk- rahule jääda. Kaldale jõudes uurisin teistelt võistlejatelt, mis vel püsida, püüdsin muudkui aru saada, kus ma olen. Lõpuks mets seal Ile de Seini lähedal on. Kõik kehitasid vaid muhe- otsustasin, et pean vähemalt pool tundi magama, muidu ei vea ledes õlgu: “Pole seal mingit metsa, vaba meri, suur ookean… mu ajuprotsessor seda kõike välja. Aga welcome to the club!”

20 | Navigaator Oktoobrikuu numbris: Kuidas tellida?

Seiklused Uus-Guinea mägedes 1. Täites taotluse internetis Mäkketõusuvõistlus Alpides www.godiscover.ee/tellimine Nõuandeid suusavarustuse valikuks 2. Saates e-kirja aadressile Elu neenetside juures [email protected] Film “BAM” - Siberi lootustest ja tegelikkusest 3. Postkontorites üle Eesti WHITBREADIST VOLVO OCEAN RACE’NI

ERICSSON RACING TEAM TEKST TIMUR BAKUNOV FOTOD VOLVO OCEAN RACE van Rietschoten oma jahile kaasa ainult Projektijuht Richard Brisius Volvo Ocean Race on ülemaailmses pur- sublimeeritud toiduaineid, et kehakaalu Konstruktor Juan Kouyoumdjian jespordis kahtlemata kõige grandioossem vähendada. Laevatehas Kista, Stockholm sündmus. On raske uskuda, et võistlus sai Volvo Ocean Race’i ajalugu on uuen- Ericsson on kõige stabiilsem osaleja Volvo regatil alguse alles 1973. aastal, kui ideele purje- duste, leiutiste ja nende ellurakendamise ning ka neile võistlustele on ta välja pannud kaks tada ühelt mandrilt teisele – rääkimata ajalugu. Näiteks teise Whitbreadi ajal meeskonda. ümber maailma sõitmisest – vaadati kasutati jahil Condor esmakordselt süsi- Ericsson Racing Team 1 brasiillasest kipper Tor- üpris skeptiliselt. Regatti, mis kandis nikplastist masti. Tõsi küll, mitte just ben Grael on 1996. ja 2004. aasta olümpiavõitja siis nimetust Whitbread (peasponsoriks väga edukalt, nagu see oma aega enneta- jahiklassis Star, mitmekordne maailmameister olnud Inglise õlletootja järgi), ei saa nime- vate uuendustega tihti juhtub. ja auhinnavõitja klassides Soling, Star ja 12 meet- tada esimeseks ümber maailma kulgenud Sai selgeks seegi, kui tähtis on jahi rit. Peaaegu kõik meeskonnaliikmed on osalenud purjespordivõistluseks, kuid võistlus ker- ettevalmistamine ja sissesõitmine enne Volvo regatil mitu korda, paljud on võistelnud eri gitas ookeanipurjetamise taset. regatti, vahel koguni aasta enne selle meeskondade koosseisus America´s Cupil. algust. Muutusid jahiklassi reeglid ja Ericsson Racing Team 2 rootslasest kipperile romantikute ajajärk regati marsruut, vahetusid sponsorid, Anders Lewanderile on see esimene Volvo Ocean Esimese regati võib arvata romantilisse tulid ja läksid osavõtvad riigid ning kip- Race, seevastu meeskonnaliikmetel on varasemaid ajajärku –aega, mil kujunesid välja võist- perid. Professionaalid tõrjusid järk-järgult kogemusi küllaga. Niisamuti rootslasest vahiülem luse traditsioonid ja reeglid. Osalenud välja asjaarmastajad. Isegi ilm pakkus Magnus Olsson on üks kõige vanemaid ja samal ajal jahid olid väga erinevad, neist vanim vahel hämmastavaid üllatusi. Üks jäi aga ka kogenumaid mehi meeskonnas. Ta on osalenud kündis merd juba 1936. aastast, noorimat muutumatuks – ülim võistluspinge, jah- viiel regatil Whitbread/VOR erinevates meeskon- aga viimistleti veel regati ajalgi. tide ja meeskondade vastupidavusproov dades, võitis regati 1997/98 jahil EF Language. Rega- Paljud osavõtjad läksid ümbermaa- ning äärmuslikud, kõiki piire ületavad til 2005/06 kuulus Olsson Ericssoni meeskonda, ilmareisile, kaasas õlle- ja veinivarud, koormused ja kired. kus ta oli tehnikadirektor. America´s Cupist võttis raamatud ja isegi lauamängud. Ent juba 1997. aastal ühtlustus regati osalejas- ta osa aastail 1977 ja 1980. teisel regatil võttis hollandlane Conny kond. Starti lubati ainult klassi W-60 jahid,

22 | Navigaator REGATT

Kolmkümmend viis aastat tagasi alguse saanud ümbermaailma purjetamise regatt läheb sel aastal teele juba kümnendat korda. Oktoobris Hispaania sadamalinnast Alicantest startiv Volvo Ocean Race kandis algaastatel nime Whitbread. Vaatame ajas tagasi, kuidas on regatt nende aastate jooksul muutunud ning heidame pilgu uuele regatile.

mis olidki Whitebreadil osalemiseks ehita- ning vastavalt ka selle nimetus. Sellest TELEFÓNICA tud. Kõik meeskonnad olid ostnud treenin- ajast kannab võistlus nime Volvo Ocean Projektijuht Pedro Campos. Ta oli projekti Movis- gute ja konstruktsiooni viimistlemiseks Race. Etappide arvu suurendati üheksani, tar peadirektor regatil 2005/06. 60-jalased jahid, mis olid osalenud eel- meeskondade arv aga hoopis vähenes. Konstruktor Farr Yacht Design mistel võistlustel. Sündikaat EF pani välja Esmakordselt kogu regati ajaloo jooksul Hispaania meeskond osaleb taas sellel regatil kaks jahti ja kaks võistkonda: mehed ja ei pannud inglased välja ühtki jahti. tänu telekommunikatsioonikompaniile Telefó- naised. Kasutusele võeti ka uus süsteem Hiljem muutus regatt veelgi profes- nica, mille tütarfi rma Movistar oli hispaanlaste võitja selgitamiseks. Tulemusi hakati sionaalsemaks. Kasvasid nõudmised nii peasponsor võistlustel 2005/06. Telefónica saa- arvestama mitte etappide summaarse aja, jahtidele kui ka osavõtjatele. Uued tehno- dab starti koguni kaks jahti ja kaks meeskonda. vaid kogutud punktide järgi. Nii ei seadnud loogiad võimaldasid edastada osavõtjate Meeskonnaliikmete hulgas on tervelt neli läbikukkumine ühel etapil ohtu jõupingu- heitlusi jahtide pardalt televisioonieet- olümpiavõitjat: Fernando Echavarri võitis kulla tusi, mida meeskonnad olid mitme aasta risse ning regati jälgijate hulk suurenes Tornado klassis Pekingi olümpia purjeregatil, Iker jooksul võistluseks valmistudes teinud, mitu korda. Sponsorid hakkasid regatti Martinez ja Xabi Fernandez saavutasid kulla 2004. ega osalemist järgmistel etappidel. oluliselt rohkem raha investeerima, üri- aasta Ateena olümpiamängudel jahiklassis 94-r. Tõenäoliselt tingis niisugused muu- tades oma meeskondi võidule viia. Karm Jordi Calafat tuli kuldmedalile 1992. aastal Barce- datused eelmise Whitebreadi tulemus: konkurents tõi kaasa hilisemad muuda- lonas klassis 470. 1994. aastal võitis regati jaht Yamaha, tused regati formaadis. mis tuli esimeseks vaid ühel etapil kuuest. 2005. aastal muutusid jahiklassi reeg- Jaht Tokio aga, mis võitis kolm etappi, lid. Jahtide miinimumpikkust suurendati ning Instrum Justitia, mis oli liidrikohal 60 jalalt 70 jalani. Selle tagajärjel kasvas regati kahel raskeimal Antarktika-etapil, aluste veeväljasurve 70 protsenti, purjede ei saanudki võitu maitsta. pindala suurenes peaaegu kaks korda. Kasvasid ka kiirused ja koormused. Mees- äärmuslaste ajastu konnaliikmete maksimumarvu vähen- 2001. aastal vahetus regati peasponsor dati kümneni. Ballastipaagid loovutasid

Navigaator | 23 REGATT

STOCKHOLM, ROOTSI 10. etapp Start 25. juunil 2009. Teekond 400 GALWAY, IIRIMAA meremiili. 8. etapp Start 6. juunil 2009. Teekond 950 meremiili.

BOSTON, USA 7. etapp Start 16. mail 2009. START Teekond 2550 ALICANTE, HISPAANIA meremiili. Sadamaregatt 4. oktoobril 2008. 1. etapp Start 11. oktoobril 2008. Teekond 6500 meremiili.

RIO DE JANEIRO, BRASIILIA 6. etapp Start 11. aprillil 2009. Teekond 4900 meremiili.

KAPLINN, LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK 2. etapp Start 15. novembril 2008. Teekond 4450 meremiili.

PAATIDE ANDMED Volvo Open 70 Mõõdud: 21.5m x 5.7m Kaal: 14 tonni Meeskond: 10 inimest Tippkiirus: 40+ sõlme Hind: ca 3.5 miljonit € 24 | Navigaator VOR

FINIŠ Püüa kujutleda elu 21,5 meetrit pikkuses ja 5,7 PETERBURI, meetri laiuses ruumis, mida majakõrgused lai- VENEMAA ned loobivad siia-sinna, jääkülm vesi peksab Finiš 27. juunil 2009. sind haigettegeva jõuga ja kus pole mingeid Regati teekonna isiklikke asju, välja arvatud riided, mida sa kogupikkus 37 000 parasjagu kannad, ja ehk ka armastatud ini- meremiili. mese pilt nende taskus. Kui sul on õnne, siis ahmid paar tundi und koikus, milles saad vaevalt end välja sirutada, GÖTEBORG, ROOTSI ning kogud energiat, et vedada end tagasi 9. etapp Start 14. juunil 2009. tekile ja aidata lõikava tuule käes rasket purje Teekond 525 meremiili. 31,5 meetri kõrgusesse masti heisata. Ja nii nädalate kaupa. Selline igapäevane karm reaalsus ootab 4.oktoobril Hispaania sadamalinnast Alican- test startivaid maailma rängimal pikamaa QUINDAO, HIINA 5. etapp purjetamisvõistlusel Volvo Ocean Race osa- Start 14. veebruaril 2009. lejaid. Üheksa kuuga ümber maailma purjeta- Teekond 12 300 meremiili. des läbivad maailma juhtivatest purjetajatest 08. moodustatud seitse paatkonda 37 000 mere- miili (68 500 kilomeetrit), peatuvad 11 sada- mas ja läbivad viis maailmajagu. Järjekorras juba kümnenda ookeanima- ratoni Volvo Ocean Race 2008-09 marsruut COCHIN, INDIA 3. etapp kulgeb India, Singapuri ja Hiina kaudu, möö- Start 13. detsembril 2008. dudes Austraaliast ja Uus-Meremaast. Esi- Teekond 1950 meremiili. mest korda läbib võistlus India linna Cochini, Singapuri, Hiina linna Quindao ning fi nišeerib SINGAPUR 4. etapp meie idanaabrite juures Peterburis. Start 18. jaanuaril 2009. Iga päeva iga hetk piitsutavad seitsme Teekond 2500 meremiili. paatkonna kümme liiget end ja oma kõrgteh- noloogilist Volvo Open 70 klassi jahti, et saa- vutada kiiruseks 40 sõlme (74 km/h) ja rohkem ning olla esimesena fi nišijoonel. Armu ei anta ka peatuspaikades. Turgu- tamist vajavad nii lainetemöllus vatti saanud paat kui purjetajad ise, samas tuleb teha ette- valmistusi järgmiseks etapiks. Ja isegi siis ei saa võistlejad veel puhkust – enamikus sada- matest võistlevad meeskonnad sadamare- gattidel, mida korraldatakse pealtvaatajale vaatemängu pakkumiseks. Eelmisel ümbermaailmaregatil Volvo Ocean Race 2005-06 purustas ABN AMRO TWO meeskond ühekereliste purjekate ööpäevase läbisõidu rekordi, läbides 24 tun- niga 562,96 meremiili (1042,6 kilomeeterit). Samal ajal oli movistari meeskond sunnitud oma elude päästmiseks laeva hülgama. On selge, et põnevaid momente pakub ka eelolev võistlus. Volvo Ocean Race’i kulgu saab jälgida aadressil www.VolvoOceanRace.org. Sealt saab ka alla laadida virtuaalse pealtvaa- taja programmi, et jälgida jahtide võiduajamist reaalajas kolmemõõtmelise graafi lise pildina.

Navigaator | 25 REGATT

PUMA OCEAN RACING koha täispumbatavatele kiiludele, rangout vahetumise korral oskama oma mees- Projektijuht Jochen Zeitz tehti süsinikplastikust. konnakaaslasi asendada. Meeskonna- Konstruktor Botin Carkeek Muutusid ka võistluste marsruut ja liikmete valik ja treeningud algavad pool Laevatehas Coetz Custom Boats punktiarvestussüsteem. Jahtidele hakati aastat enne starti või varemgi. Jahil valit- Puma osaleb regatil VOR esimest korda. Ameerik- punkte andma mitte ainult ookeanietap- sevad elutingimused, päevakord ja toidu- lasest kipper Ken Read on kompanii North Sails pide, vaid ka lühikeste, nn sadamavõist- ratsioonid – kõik need on allutatud ühele asepresident. Regatil 2005/06 kuulus ta mees- luste eest, lisaks arvestatakse pikkadel eesmärgile: saavutada võimalikult suur konda Ericsson Racing. Ta on osalenud kolm korda etappidel kontrollpunktide läbimist. kiirus ning jõuda esimesena fi nišisse. ka võistlustel America´s Cup, neist kahel korral Lisapunkte arvestatakse lõpptulemuse Pärast mitme tuhande miili läbimist Dennis Conneri meeskonnas tüürimehena. Suure kindlaksmääramisel poole ulatuses põhi- ookeanil jõuavad jahid fi nišisse teineteise kogemustepagasiga hiilgab ka tema meeskond. punktidest. Seega säilib pinge praktiliselt silme all, vahel vähem kui minutilise aja- Kõigil meeskonnaliikmetel on ette näidata osale- kuni viimase etapi fi nišini. vahega. Ööpäevaga läbivad meeskonnad mine, osadel koguni võidud, varasematelt Volvo Regatt Whitbread / Volvo Ocean Race mõnikord üle 600 miili, mis tähendab, et Ocean Race või America´s Cup’i võistlustelt. Puma on algusest peale olnud tõeline mees- ööpäeva keskmine kiirus on üle 25 sõlme! võistkonda kuulub ka üks olümpiavõitja – amee- konnavõistlus. Iga osaleja isikuomadu- Volvo Ocean Race on peaaegu aasta kestev riklasest soodimees Jonathan McKee, kes pälvis sed tulevad esile ainult tihedas koostöös maraton sprinteri kiirusega. 1984. aastal olümpiakulla jahiklassis FD. kogu ülejäänud meeskonnaga. Niisugustes tingimustes on eriti tähtis Meeskond aga ei saa omakorda läbi alustada jahi projekteerimist ja ehitamist kaldateenistuseta ning tiheda koostööta enne teisi ja olla nobe ka meeskonna valimi- igas faasis – alates jahi projekteerimisest sel, sest regati veteranide ring on piiratud. ja ehitamisest kuni viimase etapi fini- Kaptenilt võetakse vahimehe, navigaa- šini. Igalt meeskonnaliikmelt nõutakse tori ja meeskonna mänedžeri kohustused. üha suuremat spetsialiseerumist. Vaja Niisugune spetsialiseerumine toimib ka on parimat navigaatorit, parimat tüüri- meeskonna juhtimises, mis tähendab meest või parimat soodimeest. Samal ajal mitte lihtsalt professionaalset, vaid lausa peab igaüks traumade või vahikordade kõrgprofessionaalset suhtumist.

26 | Navigaator VOR

Võib-olla tuleb kunagi aeg, mil mai- lõpeb regatt esimest korda Peterburis. GREEN DRAGON TEAM nekates ärikoolides hakatakse projekti- Võistluste start on viidud ajaloolisest Projektijuht Jamie Boag juhtide eriala kõrval õpetama ka Volvo kodumaast veelgi kaugemale. Nüüd saab Konstruktor Reichel Pugh Ocean Race’i projektijuhi ametit. Rega- ümbermaailmareis alguse Alicantest, Laevatehas McConaghy Boats,Hiina tist osavõtjate reklaamikampaaniad Hispaania Vahemere-rannikult. Tänu Green Dragoni nime kandev investeerimisfi rma on algavad aegsasti enne võistluste algust, sellele saadavad hispaanlased võist- regatil oma meeskonnaga esmakordselt. Green mõned meeskonnad aga kasutavad seda lema kaks meeskonda. Seejärel peavad Teami kipper Ian Walker on võitnud kaks olüm- oma kogu maailmas paiknevate allük- võistlejad jõudma Kaplinna, kust edasi piamängude hõbemedalit: 1996. aastal jahiklas- suste koostöö viimistlemiseks. liigutakse mööda uut marsruuti. Jahid sis 470 ja 2000. aastal klassis Star. Oli kipper ja ületavad India ookeani diagonaalis ning tüürimees meeskonnas GBR Challenge regatil uus regatt fi nišeerivad India linnas Cochinis. America´s Cup 2003. aastal Oaklandis ning tak- Juba enne 2005/2006. aasta regati lõppu Järgmised sihtpunktid on Singapur tik Itaalia meeskonnas +39 Challenge Valencias tehti teatavaks eesseisvad muudatused ja Hiina sadam Quindao. Sellele järgneb aastal 2007. Viimased kolm aastat on ta kuulu- võistluste reglemendis. Nagu 70-jalaste kõige pikem ja ekstreemsem etapp – üle nud Iirimaa meeskonda Patches võistlustel jahik- jahtidega näidati, saab kiirust suuren- Vaikse ookeani, ümber Kap Hoorni Bra- lassis TP52. Suuremal osal meeskonnaliikmetest dades võistlusmaad pikendada – kuni 37 siiliasse, Rio de Janeirosse. Peakursi järgi on varasematest aastatest VOR-i kogemus, kaks 000 miilini. Nüüd kulgeb regatt India, on etapi pikkus 12 500 meremiili. võistlejat on pärit eelmise aasta regati võitjamees- Singapuri ja Hiina kaudu, mis kajastab Lõuna-Ameerikast kulgeb marsruut konnast ABN AMRO 1. suurenenud huvi selle piirkonna vastu. Põhja-Ameerikasse, Bostonini. Põhja- Uus marsruut toob kaasa uusi raskusi, Atlandi ületamine on kohati isegi raskem seda peamiselt navigaatoritele. Suur osa kui lõunameredel purjetamine. See etapp võistlusteekonnast kulgeb läbi troopiliste jõuab lõpule Iirimaa sadamas Galways. alade, kus ilm on muutlik. Regati ajal üle- Seejärel sõidetakse Göteborgi, Stockholmi tatakse ekvaator neli, mitte kaks korda ning fi nišeeritakse Peterburis. nagu varem. Üle pika aja on oma võist- Kavas on 10 etappi, 7 sadamavõist- konna on välja pannud Venemaa ja seetõttu lust ning uuendusena 7 prestiiživõistlust,

Navigaator | 27 REGATT

TEAM RUSSIA millel osalevad sponsorid. Nende võist- on teatatud, et videolõike saab edastada Projektijuht Oleg Žerebtsov luste eest punkte ei arvestata, kuid osale- kvaliteetses televisiooniformaadis HDTV. Konstruktor Rob Humphreys misest keeldumise korral on korraldajatel Eelseisval regatil on ilmselt kõige eba- Laevatehas Green Marine, Suurbritannia õigus punkte maha võtta. tavalisem uuendus reegel, mille järgi pea- Meeskonna peadirektor Michael Woods Kindlasti teeb asjaolu, et Volvo Ocean vad vähemalt kolm meeskonnaliiget olema Pärast ligi paarikümneaastast vaheaega osaleb Race on edukas äriprojekt, regatil oma alla 30-aastased. Ühelt poolt on see suuna- Volvo Ocean Race’l Venemaa meeskond. Meenu- korrektiivid: alates marsruudist ning tud noorte ja kogenud ümbermaailmapur- tagem, et regatil 1989/90 läks Plymouthis esma- lõpetades arvukate sponsorite logode jah- jetajate põlvkonna kasvatamisele. Teiselt kordselt starti Nõukogude Liidu jaht Fazizi, mis tidele paigutamise iseärasustega. poolt tuleneb see ABN AMRO 2 meeskonna saavutas 11. koha 23 osavõtja hulgas. Eelmine regatt näitas, kui tõhusad ehk – nagu neid kutsuvad teised osavõtjad Venemaa tiimi fi nantseerib Peterburi oligarh – on tänapäevased tehnilised lahendused – “poisude” tiimi osalemisest.. Poisid mitte 39-aastane hüpermarketite keti Lenta direktorite – näiteks andmete edastamine satelliidi ainult ei elavdanud regatti märkimisväär- nõukogu esimees Oleg Žerebtsov, kes ise osaleb vahendusel. Ent meeskond pühendub selt, vaid näitasid ka oma võimeid, mis võistlusel Team Russia teise vöörimehena. Kipperiks kogu aeg suurima kiiruse saavutamisele noorusele vaatamata on aukartustärata- on kutsutud 41-aastane austerlane Andreas Hana- ning kvaliteetsete fotode ja videosalves- vad: neile kuulub ööpäevase sõidu rekord kamp, kes on kahel korral osalenud olümpiamängu- tiste tegemiseks ei jätku aega. Seepärast ning üldkokkuvõttes neljas koht. del jahiklassis Star. Enamus erinevatesse rahvustesse tekkis idee võtta meeskonna koosseisu Muid revolutsioonilisi uuendusi ei ole kuuluvatest meeskonnaliikmetest on varasema spetsialist, kelle ainus ülesanne on val- regatil Volvo Ocean Race 2008 ette näha. Volvo Ocean Race kogemusega. Meeskonnas võist- gustada regati kulgu jahi pardalt. Reeglite ja ajaarvestamise muudatused levad ka kaks ukrainlast - tüürimehena Ateena olüm- Mõistagi ei ole ajakirjanikel õigust või ühise logistikakompanii kaasamine piamängude hõbemedalimees jahiklassis 49-er põhimeeskonda abistada, välja arvatud kaldatiimide vedude korraldamiseks on Rodion Luka ja purjemeistrina Vladimir Kulinitšenko, erandolukorrad. Võib arvata, et järgmi- nii-öelda evolutsioonilised muudatused. kes on osalenud regattidel Whitbread 1989/90 jahil sel regatil paraneb foto- ja videorepor- Ent nende hulk on nii suur, et eesseisev Fazisi ning 1993/94. aastal Ukraina jahtide Hetman taažide kvaliteet oluliselt. Satelliitside ümbermaailmaregatt riskib saada järje- Sagaidatšnõi ja Odessa 200 meeskonnas. tagavad võistlustel kolm partnerit. Juba kordseks revolutsiooniks.

28 | Navigaator NÜÜD ERIHINNAGA 2 700 000.-

THE WORLD OF NIMBUS

NIMBUS 320 COUPÉ

TÕEKS SAANUD UNISTUS Nimbuse omanikud on uhked et neil on korralik paat. Paat, mille on ehitanud oma ala professionaalid ja mis on konstrueeritud igas olukorras mere-eluga toimetulemiseks. Paat, mille ehitamisel on omavahel põimitud moodne tehnoloogia ning kogenud paadimeistrite oskused ja traditsioonid. Väärtused, mis juhivad kõiki meie tehniloogilisi protsesse – Disain, Turvalisus, Kvaliteet ja Mugavus - on need, mis teevad Nimbusest Nimbuse. See on tunne mida ainult Nimbuse Omanikud oskavad kirjeldada.

DNV SERTIFIKAADIGA

BALTI MEREKAATRID PÄRNU MNT 232, TALLINN • TELEFON 6 710 075 • E-MAIL [email protected] • WWW.PAADID.EE 30 | Navigaator DAG HARTELIUS – ARMASTAN LIHTSALT MERD NAUTIDA Rootsi endine suursaadik Eestis Dag Hartelius on mere ääres veetnud kogu oma lapsepõlve ja armastab merd kogu südamest. Tema uus “kodumaa” Poola pakub talle tõelise väljakutse – elada linnas, mis ei asu veekogu ääres.

Navigaator | 31 KAANELUGU

TEKST GERLI RAMLER FOTOD ANDRES TEISS Ometi on Harteliuse eriline lemmik värskelt prae- “Olen põhimõtteliselt kasvanud üles merega koos – ühes väi- tud räim värskete kartulitega – see pidavat olema suisa keses Põhja-Rootsi linnakeses asub minu ema ja isa suve- delikatess. Ahvenafi lee aga maitseb talle koos köögi- ja maja, vaid 15 meetrit merest,” räägib Hartelius, kes sai maja juurviljadega. oma vanematelt päranduseks. Igal kevadel sõitis ta pärast kooliaasta lõppu suvilasse purjekas, mootorpaat ja süstasõit ja jäi sinna sügiseni, mil algas uus kooliaasta. Peaaegu iga Harteliusel on väike, viiemeetrine päramootoriga mootor- päev käis Dag koos isaga kalal, ujumas ning paadiga sõit- paat, millega ta eelkõige kalal käib. “Mootorpaat on hea mas. “Merega seotud tegevusi on väga palju ning suhteliselt stabiilne asi, mis sobibki just töö tegemiseks. Noh, et süüa noorelt hakkasin ka iseseisvalt tegelema väikepaatide ja hankida,” naerab mees. kalapüügiga,” jutustab Hartelius. “Loomulikult sai lapsena Teine tema alus on 40-aastane väike purjepaat, mis ehitatud endale ka mängupaat.“ on ehitatud Norras. Harteliuse sõnul on see üks väga tore Harteliuste peres meeldib meri kõigile – nii suursaadi- väike purjepaat, kus tunnetab hästi tuult ning seda, kui- kule endale, tema abikaasale kui ka poegadele. Keskmise das liigutakse. Veel paremini tunnetavad aga merd ja mere pojaga käiakse koos süstaga sõitmas ning noorimal pojal tujusid süstad, mida perel on kaks. Nendega käivad sõit- on väikepaat, millega ta kala püüdmas käib. Dagile endale mas peamiselt Hartelius ja tema keskmine poeg. “Süstad meeldib kala eelkõige võrguga püüda, lisaks loobib ta hea on kõige uuemad meie perre tulnud alused. Mäletasin meelega lanti. “Saagi viime alati koju ja valmistame sel- lapsepõlvest, kui mõnus oli süstaga mööda vett liuelda ja lest oma perele süüa,” räägib ta. “Ma jumaldan mereande nii on see siiamaani. Süstasõit on väga vaikne ning laseb ning väga raske on öelda, milline neist on parim. Mait- loomadele, lindudele ja kaladele väga lähedale minna. Nii sevad hästi nii enda püütud lõhe, meriforell, heeringas, saab otse kui meres istudes vaikselt loodust jälgida ning siig, ahven kui ka lest. Kõik on suurepärased, kui need see on oivaline. Mere vaatamine on just selline tegevus, on hästi tehtud.“ millega tegelen kõige parema meelega! Lihtsalt vaatan ja

32 | Navigaator DAG HARTELIUS

vaatan. Naudin mere lõhna ja hääli”. “SÜSTASÕIT ON VÄGA VAIKNE NING LASEB Süstadega seostub ka Harteliuse kõige ekstreemsem LOOMADELE, LINDUDELE JA KALADELE mereelamus. Eelmisel suvel, kui isa-poega parajasti merel olid, hakkas ühtäkki puhuma üllatavalt tugev tuul. Nii VÄGA LÄHEDALE MINNA. NII SAAB OTSE tugev, et keeras süstad kaldast umbes poole kilomeetri KUI MERES ISTUDES VAIKSELT LOODUST kaugusel ümber. Kõik lõppes siiski hästi. Muide, Harte- JÄLGIDA NING SEE ON OIVALINE. MERE lius järgib paadisõidul alati üht põhimõtet– mitte kunagi ei tohi merele minna päästevestita. VAATAMINE ON JUST SELLINE TEGEVUS, “Tegelikult on tugeva tuulega palju huvitavam merel MILLEGA TEGELEN KÕIGE PAREMA MEE- olla, aga siis on ka raskem navigeerida. Toredad on suu- red lained. Ma olen selline inimene, keda merehaigus pole LEGA! LIHTSALT VAATAN JA VAATAN. NAU- tülitanud. Ju aitab see väikesest peale harjutamine, kui sai DIN MERE LÕHNA JA HÄÄLI.“ isaga ka suure tormiga merel käidud. Selles mõttes võin olla õnnelik, muidu oleks väga raske vee peal olla,” märgib Har- telius, kellele meeldib ka ujuda. Kuid nii hull nagu lapsed võimalusi looduse tundmaõppimiseks, kuna Rootsis voo- vee järele on, ta enda sõnul enam pole. “Lastele meeldib lavad paljud jõed läbi sisuliselt asustamata kohtade, mis ikka vesi väga – olgu see kas või väga külm.” on väga huvitavad. On põnev sattuda tundmatutesse koh- Mujal kui Rootsis pole Hartelius suuremat paadiga sõit- tadesse ning õppida metsikut loodust tundma.“ mas käinud. “Eestis olen käinud Pakri saartel ja Osmus- Paar korda on Hartelius proovinud veesuuski, mis saarel, kuid piirivalvealusega. Ja Soomaal käisime ka, olnud põnev kogemus. Siiski häiris teda eessõitva mootor- kummipaadiga,” meenutab ta. “Perega oleme hakanud paadi müra, mis ei lase vaikuses vett nautida. Sporti teeb lisaks merele ka jõgedel ja järvedel kalastamas ja süstaga Hartelius ka jõusaalis, lisaks käib tantsimas ning sõidab sõitmas käima. Need veekogud annavad üllatavalt palju suuskaadel nii murdmaad kui ka slaalomit.

Navigaator | 33 KAANELUGU

“TEGELIKULT ON TUGEVA TUULEGA PALJU jahte ostetakse, väikseid sadamaid ehitatakse ning jaht- klubisid luuakse. Paljud noored käivad väikelaevajuhtide HUVITAVAM MEREL OLLA, AGA SIIS ON kursustel ja surfamine on üks populaarsemaid spordi- KA RASKEM NAVIGEERIDA. TOREDAD alasid. Te olete mererahvas nagu rootslased ja soomlased ON SUURED LAINED. MA OLEN SELLINE – see on kindel.“ Harteliusel laevnikupabereid pole, kuna Rootsis sõl- INIMENE, KEDA MEREHAIGUS POLE tub juhiloa olemasolu vajalikkus mootorpaadi suurusest TÜLITANUD. JU AITAB SEE VÄIKESEST PEALE ning viiemeetrise alusega sõites luba vaja ei ole. “Loa tegemine mul mingi eesmärk pole, kuid väike unistus HARJUTAMINE, KUI SAI ISAGA KA SUURE tekkis paar aastat tagasi Kuressaares käies, kus puupaate TORMIGA MEREL KÄIDUD.” ehitatakse. Et kui ostaks endale ka sellise. Aga see võtab palju rohkem aega ja energiat kui praktilised klaas ja plastik. Samas on puu ikkagi elav materjal! Kunagi, kui olen vanem ja on rohkem aega sellega tegeleda, muretsen mererahva merearmastus ei kao kunagi endale kindlasti puupaadi.“ Hartelius on tähele pannud, et eestlasedki on järk-järgult Paljudes riikides elanud Harteliuse sõnul sobib puhku- hakanud merest, jahisõidust ja veespordist aina enam seks kõige paremini ikka kodune Rootsi, mis on nii temale lugu pidama. “Arvan, et ajalooliselt olete üks kõva mere- kui ka kogu perele väga oluline koht. “Mu lapsed, kes on rahvas, aga kahjuks oli vahepeal nõukogude okupatsiooni üles kasvanud Inglismaal, Rootsis, USAs ja Eestis ning koli- aeg, mil ei lubatud omada paate ega lastud inimesi mere vad veel sel aastal koos minuga Poola, peavad koduks ikkagi äärdegi. See tekitas merealade harrastamises pika pausi, Rootsit. Kuna oleme minu töö pärast pidanud nii palju rei- kuid nüüd on siiski traditsioon tasapisi tagasi tulemas,” sima, siis vabal ajal tahaksime ainult kodus olla.“ seletab ta. “Näeme ju kõik, kuidas järjest enam paate ja Hartelius, kes oskab rootsi, inglise, saksa, vene, eesti,

34 | Navigaator DAG HARTELIUS

Navigaator | 35 KAANELUGU

“MA ARMASTAN EESTIT JA TALLINN ON MINU Üle viie aasta ühes riigis elamine võib mind kallutada pigem selle riigi kui Rootsi poole,” ütleb ta. Lisades mui- LEMMIKLINN, EKS SELLES ON OMA OSA KA gamisi: “Tunnen, et minuga on see juba juhtunud.“ TEMA MEREÄÄRSUSES. OLEKSIN TAHTNUD Poolast võib aga saada paras katsumus, kuna Varssav ei asu JÄÄDA SIIA KAUEMAKS, KUID SEADUS EI LUBA. mere ääres. “Minu kodulinn asub mere ääres, samuti Stock- holm, Peterburi, Tallinn, New York, London peaaegu... Berlii- ÜLE VIIE AASTA ÜHES RIIGIS ELAMINE VÕIB nis ja Moskvas elamisest mäletan, kuidas ma merd igatsesin, MIND KALLUTADA PIGEM SELLE RIIGI KUI ning nüüd jälle selline linn,” nendib ta veidi õnnetult.

ROOTSI POOLE... TUNNEN, ET MINUGA ON Dag Hartelius (53) SEE JUBA JUHTUNUD.“ Sündinud 8. novembril 1955. aastal; Haridus: lõpetanud Uppsala ülikooli politoloogia erialal; Töötanud diplomaadina Leningradis, Moskvas, Berliinis prantsuse keelt, on asunud õppima ka poola keelt. Samuti ja Londonis. Olnud Rootsi välisministeeriumi NSV Liidu tema abikaasa. Lapsed omandavad haridust aga inglise kee- osakonna, hiljem Kesk- ja Ida-Euroopa osakonna direktor les. Poola keele õppimise juures on suursaadiku sõnul kõige ja New Yorgi East West Institute’i asedirektor. Aastail raskem juba omandatud vene keele oskus, mis segab veidi, 2003-2008 Rootsi suursaadik Eestis ning alates 2008. kuna vene ja poole keele grammatika on sarnane, aga pal- aasta sügisest suursaadik Poolas; jud ühesugused sõnad täiesti erineva tähendusega. Osales 2007. aastal Kanal 2 populaarses saates “Tantsud Eestis elasid Harteliused viis aastat, Poola minnakse tähtedega“; esialgu kolmeks. “Ma armastan Eestit ja Tallinn on minu Keelteoskus: rootsi, inglise, saksa, vene, eesti ja prantsuse. lemmiklinn, eks selles on oma osa ka tema mereäärsuses. Pere: abikaasa Maria Falk, pojad Carl Fredrik (20) ning Oleksin tahtnud jääda siia kauemaks, kuid seadus ei luba. Ferdinand (15) ja Valdemar (13)

36 | Navigaator Balti Merekaatrid Pärnu mnt 232 – Tallinn Tel 6 710 075 www.paadid.ee – e-mail: [email protected] HORVAATIAS MERESÕIDUHOOAEGA PIKENDAMAS Üks paremaid kohti suvise meresõiduhooaja pikendamiseks on kindlasti Horvaatia ja seda mitmel põhjusel. Näiteks on Horvaatia Eestile lähemal kui Hispaania või Portugal, mis on neile, kes paati auto sabas veavad, väga oluline. Ilmad on seal soojad isegi oktoobris. Ilus on Horvaatia ka – väga palju saari, kristallselge vesi, saartel vähe rahvast. Inimesed on lahked ja sõbralikud ning midagi saab ka keelest aru. Odav seal muidugi pole ja igal sammul tuleb pabereid täita. Aga sellest juba allpool.

38 | Navigaator REIS

TEKST JA FOTOD ANDRES PALOTU sisseelamine Plaan oli oma suve pikemaks venitada, külastades poolest Esimene päev merel oli vaikne ja palav, nii et suurest vee- septembrist poole oktoobrini Horvaatia rannikut. Mees- rõõmust kimasime kaldast natuke eemale ja olime sellest kond koosnes kahest täiskasvanust ja ühest 1,8-aastasest suures vaimustuses. Merel liikus väga palju jahte, reeglina poisist, kellele juba suvel Norras paadielu meeldima oli mootori jõul (ka siis, kui oli piisavalt tuult), ning igas suu- hakanud. ruses mootorpaate – alates suurtest merekaatritest ja lõpe- tades pisikeste kalapaatidega. enne veele pääsemist Arvestades, et Horvaatias on väga palju nudistide randu, Horvaatiasse jõudmiseks pidime, paat slepis, kaks ja pool ei olnud ka mingi ime, kui mõnel vastutuleval Saksa lipuga päeva mööda igasuguseid teid kimama. Poola on oma teid jahil oli terve seltskond alasti, kaasa arvatud kapten, kes remontinud ning Saksamaalt saime mööda kiirteid ruttu uhkelt tüüri taga seistes oma kehaosi eksponeeris. läbi, edasi natuke Austriat ja osa Sloveeniat ning kolmanda Kui esimene vaimustus möödas, võtsime suuna Šibe- päeva pärastlõunal olimegi Horvaatias, mereäärses külas nikule, et kalastusluba saada. Selle andis välja mingi büro- nimega Vodice, mille olime eelnevalt just asukoha pärast kraatliku riigiasutuse kontor, mis meenutas nii välimuselt välja valinud. kui personali suhtumiselt väga 1980ndaid aastaid ühes tei- Et Horvaatias paadiga sõitma pääseda, peab olema sel- ses riigis. Ametnik, kes meiega tegeles, tundus olevat oma les riigis ükskõik millisesse elamiskohta registreeritud, ala tõeline ”proff ” – käis ühest kabinetist teise, täitis pabe- lisaks tuleb iga Horvaatias veedetud päeva eest maksta reid ja näitas üldse igal moel, et aega tal on. meie rahas umbes 20 krooni turismimaksu. Alles siis Šibenik on huvitava asukohaga tuhandeaastane linn, mis võid kohalikult sadamakaptenilt merelepääsemiseks luba paikneb lahesuudmes, kuhu pääseb mööda kitsust, mille nõutama minna. Luba antaksegi, aga alles pärast mitme merepoolses otsas on vana Rooma-aegne kolmekorruseline maksu maksmist, kõikide vajalike dokumentide ja kind- kindlus. Seda on restaureeritud ja ehitis on vägagi heas korras. lustuse ette näitamist. Säilinud on laia trepiga saal, mille seinal on kivist vapp (mida Vodice jahisadamas oldi lahkelt nõus meid registree- on üritatud välja muukida), kahurialused ja palju kaunistusi. rima ja tehti selgeks, kuidas paberimajandus käib. Sada- makapteni kontoris läks paberite kordaajamiseks umbes HORVAATIAS ON PALJU SAARI NING 30 minutit. Paadi lasime sisse mereäärses kämpingus, kus ööbi- SAARTEL KÄIES ON ÜKS HEA EELIS – SEAL EI sime; saime tasuta kasutada klientidele môeldud slippi. OLE KUNAGI PALJU TURISTE, MIDA EI SAA Auto koos treileriga jätsime lahke vodicelase hoovi (ploki KAUGELTKI ÖELDA HORVAATIA MANDRIL LM suitsu eest). Jahisadamas või kämpingu parklas oleks parkimine maksnud 150 krooni/päev. ASUVATE VAATAMISVÄÄRSUSTE KOHTA.

Navigaator | 39 40 | Navigaator HORVAATIA

Laskeavadest välja piiludes tekkis ettekujutus, millised sünd- OTSUSTASIME SADAMATES MITTE ÖÖ- mused siin sajandite eest aset leidsid. Lahte suubub Krka jõgi, mis jõuab sinna mööda maalilist kanjonit, mis on ülesvoolu BIDA NING LÄKSIME ÕHTUKS ÜHTE LA- umbes 15 kilomeetri ulatuses laevatatav. HESOPPI, MIS KAARTI VAADATES TUNDUS Tutvusime linna vaatamisväärsustega ja käisme turul. Kuna otsustasime sadamates mitte ööbida, läksime õhtuks KÕRVALISE KOHANA. KOHALE JÕUDES ühte lahesoppi, mis kaarti vaadates tundus kõrvalise kohana. AVASTASIME, ET ME POLE AINSAD “TAR- Kohale jõudes avastasime, et me pole ainsad “targad”. Ees GAD”. JA SEE OLI REEGEL: KUI TAHTSIME oli juba üle kümne jahi ja kaatri. Ja see oli reegel: kui taht- sime ööbida kinnisemas liivarannaga lahes, mis kaardi peal ÖÖBIDA KINNISEMAS LIIVARANNAGA LA- ankurdamiskohana märgitud, pidime arvestama, et seda HES, MIS KAARDI PEAL ANKURDAMISKO- tuleb kellegagi jagada. Kui koht tundus liiga rahvarohke, otsisime uue. Neid omaette kohti oli küll piisavalt, eriti saa- HANA MÄRGITUD, PIDIME ARVESTAMA, rtel, aga kuna öösel hakkas tavaliselt puhuma üsna tugev ET SEDA TULEB KELLEGAGI JAGADA. tuul, ei sobinud meile kõik lahesopid, sest laine loksutas meie väikest paati liiga tugevalt. Populaarsemates ankur- damiskohtades on tavaliselt ka piisavalt poisid. Kui tekib meelitatakse, ei õnnestunudki välja selgitada. vajadus kütuse järele, siis Horvaatias see probleemiks ei ole, Liikusime saarelt saarele sõites avamere poole. Huvi- sest kai peal olevaid tanklaid on piisavalt isegi saartel. tavamaid saari külastasime ning veetsime aega päevita- des, snorkeldades, külades ja linnades ringi kolades ning mida kôike vôib seal ette vôtta militaarobjekte uurides (neid on saartel üsna palju). Siin- Võtsime suuna Kornati saarestiku poole. Teel üritasime kala kohal peab mainima, et kivim, millest suurem osa saari püüda, mis meil eriti ei ônnestunud. Tagantjärgi arvame, koosneb, on väga abrasiivne ja terav. Juba esimesel päeval et landivalik oli vale, sest nendele, mida meie kasutasime, õnnestus meil mõlemal jalad ära lõhkuda ning edaspidi jäid otsa ainult kaks tundmatut kala ja üks kajakas. Kajaka kasutasime randudes alati kalipsosusse. Ka on sealsetes vabakspäästmine oli päris suur operatsioon, kuna lant oli vetes päris palju mürgiste okastega siilikuid, kellele ei ole paadist kaugel ja lind tôusis vahepeal ôhku. Pilt kajakast, soovitav peale astuda. Samas ei kohanud me randades ega keda ôhust paati keritakse, oli halekoomiline. Kõik lôppes sisemaalgi usse vôi muid mürgisena tunduvaid elukaid. siiski ônnelikult, saime landi linnu suust kätte ja tühiste vigastustega tormilind pages kalju otsa. kohtumine vennasrahvaga Kohalikud aga püüdsid mereande edukalt. Lisaks kala- Ühel sellistest päevadest, kui lôime aega surnuks Brači laevadele, mida oli palju näha, püüdsid kala, kalmaare saare ühe helesinise laguuni ääres pisikesel kliburannal, ning kaheksajalgu ka isehakanud kalurid, keda Vaheme- tungis ”meie valdustesse” ning pani end ankrusse üks rel sageli kohtab. Huvitav oli jälgida öist püüki, sest kala- jaht. Nii uskumatu kui see ka näis, aerutasid jahilt pisi- mehed liikusid pisikeste paatidega, millel olid väga suured kesel kummipaadil just meie kôrvale kuus inimest, õlled veepinnale suunatud lambid. Keda täpselt nendega ligi ja fotoaparaadid kaenlas. Kui nad randudes meilt tuttava

Navigaator | 41 REIS

42 | Navigaator HORVAATIA

aktsendiga inglise keeles abi palusid, oli asi selge – vene- POPULAARSEMATES ANKURDAMISKOH- lased. Ehmatasin neid puhtas vene keeles lausega „A вы откуда взялись“, lisades, et hea veel, et te eestlased ei ole, TADES ON TAVALISELT KA PIISAVALT POI- muidu oleks päris naljakas. SID. KUI TEKIB VAJADUS KÜTUSE JÄRELE, Vestluse käigus selgus, et tegu on Peterburi elanikega. Nad SIIS HORVAATIAS SEE PROBLEEMIKS EI olid rentinud jahi koos kapteniga, millel seilasid Dubrovnikust Splitti, vahepeal huvitavaid paiku külastades. Selline puhkus OLE, SEST KAI PEAL OLEVAID TANKLAID tundus Horvaatias väga levinud. Meid vaatasid venelased kui ON PIISAVALT ISEGI SAARTEL. hulljulgeid hipisid, kes titelegi armu ei anna. Tegelikult lap- sele see reis väga meeldis, eriti ôhtune kiigutav laineloks. Ja esimene, kes iga uut kohta uurima pidi, oli ka Marvin. linnu, mis ei ole turistidest küllastunud, aga lausa paka- Naabritega läks jutt ka poliitikale. Tegime Aljoša-tee- tavad väga kaugest ajaloost ja kultuurist. malist valgustustööd, et miks ja kuidas. Nende meedia oli Kornati saartele me ei jôudnudki. Kuna rahvuspargi loomulikult esitlenud oma versiooni: eestlased on südame- territooriumil olevatel saartel tohib ankrusse jääda ja tud slaavlastevihkajad ja karistavad neid rahvuse pärast ööbida ainult selleks ettenähtud kohtades ning osadele igal sammul. Nad kadestasid meid viisavabaduse pärast, saartele ei tohi minna lähemale kui 500 meetrit, tundus kurtes, kuidas nad pidid Moskvas mitu korda Horvaatia see meile liiga keerulisena ning otsustasime sinna minna saatkonnas käima. Meie arvamusele, et oleks tore, kui järgmisel korral. Muutsime käigupealt marsruuti ja suun- Venemaa astuks Euroopa Liitu ja NATOsse, vastasid nad dusime hoopis Žirje saarele, mis kohalike jutu järgi pidi huvitava mõtteteraga: ”kes meid seal tahab, me kardame olema kalarikaste vetega. iseennastki, rääkimata sellest, mis teised meist arvavad”. Lahkusime sõpradena, jättes neile ”meie valdused”. kalurid Žirje juures saime osaks ühest omapärasest massiüritusest, militaarhuvilistele kui mitte massipsühhoosist. Olime just üles tõusnud, otsad Nagu öeldud, on saartel palju sõjalisi objekte, enamasti kuuli- lahti lasknud ja lohistasime hommikukohvi juues saare pildujapesi ja punkreid. Brači saarel avastasime sakslaste ehita- avamere poolsel küljel vaikselt töristades lanti, kui meist tud allveelaevade peidiku, mis oli kalju sisse raiutud. Käisime kihutas mööda mandrilt avamerele suunduv kalastuskaater seal oma paadiga sees ära, päris kõhe tunne oli. Väljapääsud kümmekonna spinninguga katusel. Saime just arutama olid nii merele kui sisemaale. Lisaks olid seal paksude metal- hakata, et kuhu tal kiire, kui sellele järgnes umbes 50(!) lustega ruumid, vist laskemoona hoidmiseks. Näha oli teisigi täpselt sama varustusega ja olekuga kaatrit. samasuguseid suuri koopaid, kuid need oli metalluste või trel- Loomulikult ei suutnud me sellisele vaatepildile vastu lidega suletud. Tundus, et terve mägi on igasugu käike täis. panna. Kuna meie kaater oli teistega sarnane ning meilgi Saartel käies on üks hea eelis – seal ei ole kunagi palju mõned spinningud ridvahoidjates ja kala himu suur, lii- turiste, mida ei saa kaugeltki öelda Horvaatia mandril (nt. tusime kihutajatega. Kui olime selle eskaadriga 20 minu- Dubrovnikus) asuvate vaatamisväärsuste kohta. Peab siiski tit täiskäigul kimanud, saime siiski aru, et me ei tea ju, mainima, et ka kuival maal on palju pisikesi mereäärseid kuhu neil kiire on. Selleks ajaks olime juba kaugel avamerel,

Navigaator | 43 REIS

MEID VAADATI KUI HULLJULGEID HIPISID, KES verd täis, sest kalad siplevad nii kõvasti, et neid on võimatu kinni hoida. Nagu kôigil merekaladel, tuleb ka tuunidel TITELEGI ARMU EI ANNA. TEGELIKULT LAPSELE kohe veri välja lasta, sest muidu jääb liha tume. Siinkohal SEE REIS VÄGA MEELDIS, ERITI ÔHTUNE KII- peaks mône hea tuuniretsepti kirja panema, aga las jääb GUTAV LAINELOKS. JA ESIMENE, KES IGA UUT see huviliste enda leida. Avastamisrôômu peab ka olema. KOHTA UURIMA PIDI, OLI KA MARVIN. tagasiteel Meie suureks kurvastuseks möödusid kolm nädalat merel ime- umbes kümne miili kaugusel riigipiirist. Otsustasime loo- kiiresti ja pidime paadinina tagasi Vodice poole pöörama. buda. Teised aga kadusid silmapiiri taha, kuhugi Itaalia Tuul oli vali ja slipp kehvake, ning kui üks saksa turist suunas. Meie diagnoosi järgi olid nad haigestunud tuuni- nägi, et me tahame sellise ilmaga oma paati välja vôtta kala püüdmise palavikku. sama slipi pealt, kus tema oma kolmemeetrisega hakkama Suundusime tagasi, et uurida pisikest, majakaga saart, ei saanud, ei osanud ta muud teha kui mööda randa ringi mis meenutas multifi lmis nähtud Kunksmoori saart. Saa- joosta ja “Kaputt, kaputt!” karjuda. Meie aga panime trei- rele lähenedes avastasime, et seal on piirivalvekordon ja saare leri rataste alla paar kivi ja tirisime paadi koos magava lap- ümbruses patrullis piirivalvekaater. Igaks juhuks ei hakanud sega ilma probleemideta välja. Ôhtul istusime oma paadi me sinna trügima, sest osal saartel ei tohigi randuda. ”terrassil”, jôime hüvastijätuks kohalikku veini ja harju- Kuna olime saarte tagant väljas avamerel, olid kalad sime mitteõõtsuva jalgealusega. aktiivsemad. Veest hüppasid välja tuulehaugid, keda ajasid Järgmisel varahommikul suundusime kodu poole. Teel taga tuunide ja doradode parved. Harvemini oli näha veest ostsime kuuliaukudega majadega külast (millesarnaseid välja hüppavaid suuri mõõkkalasid. on palju) 50 krooni eest kümnekilose koti paprikaid ja kodu- Ja kus on kala liikvel, on platsis ka delfi inid. Kui meri veini. Sisemaal oli öökülm juba puulehed kirjuks näpista- vaikne, on neid kergem vaadelda. Nad ei lase paate endale nud, merel poleks midagi sellist aimatagi osanud.. Rannikul väga lähedale, kuid siiski sedavõrd, et saab nad üle lugeda oli päevane temperatuur 22-25, öösel umbes 18 kraadi. ning pojal ja emal vahet teha. Tagasitee möödus seiklusteta, peamiselt arutasime, et Pikapeale saime igasugu tuuniliste püügi selgeks. Kui kuhu siis järgmine kord… kogu reisi vältel proovisime erinevaid poelante, siis nüüd Kohad, mida külastasime: Linnad; Vodice, Šibenik, Primošten, panime tamiili otsa jaanalinnu sulgedest omatehtud Hvar, Novi Zagreb-istok. Rogoznica, Split. Saared; Zlarin, Brač, landi. Ja oligi kalapüügi mõistatus lahendatud. Nüüd jäi Šolta, Čiovo, Zmajan, Tijat, Kaprije, Žirje, Kakan, Hvar. üle ainult neid konksu otsast ära vôtta, mis pole sugugi Lingid: www.aci-club.hr • www.croatia.hr • www.euro-agent. kerge, sest tuunid ei ole mitte Pärnu lahe kohad. Pigem võib com/hrvatska/nautica/nautic.htm neid võrrelda Norra makrellidega, ainult et tuunid on mitu Kõiki reisi pilte saab vaadata: picasaweb.google.com/merehu- korda suuremad. Neid konksu otsast ära võttes on terve paat viline/Croatia2007

44 | Navigaator NÜÜD SUUR VALIK PAATE KOHE KÄTTE SOODUSHIND ALATES 210 000.-

Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn telefon 6 710 075 • e-mail [email protected] TALLINN • TARTU • PÄRNU • HAAPSALU www.paadid.ee REGATT

46 | Navigaator COWES WEEK REGATT End maailma suurimaks ja vanimaks regatiks nimetaval Cowes Week regatil osales sel aastal ligi tuhat võistlusjahti. Umbes 8500 meeskonnaliiget moodustasid niiöelda seinast-seina seltskonna, kus leidus nii olümpiavõitjaid, ümber maakera kihutanud maailmanimesid kui ka pühapäevapurjetajaid. Navigaator käis regatti uudistamas.

TEKST VIKTOR SIILATS FOTOD AUTOR, ISHARESCUP jäämine on rangelt keelatud. Ehkki L5 asus praktiliselt sadamast Skandia Cowes Week toimus 2.-9.augustini kuulsas Solenti väi- väljas merel, oli see siiski lahendus. Maale pääses veetaksoga. nas, mis asub Inglismaal, Southamptoni ja Isle of Wight saare Õnne oli meil tõepoolest kuhjaga, sest õnneks kinnitusime vahel. Väin on kuulus oma ülitiheda laevaliikluse, tugeva tuule, poi külge kahe dubleeriva vööriotsaga, milledest üks, ehkki tõusu- ja mõõnahoovuste ning tuule ja hoovuste koosmõjul tek- tuliuus, oli hommikuks läbi kulunud. See-eest hoidis teine ots kiva terava püstlainetuse poolest. paati kindlalt poi peal, laskmata teda kaldakividesse triivida. Iga päev toimus 40 sõitu eri võistlusklassi jahtidele ja Solent Poi püüdmine hoovuses, mille kiiruseks mõõtsime 4 sõlme, kujutas endast tõelist, miilide kaugusele laiuvat purjedemerd. oli omaette katsumuseks. Kollast värvi metallist kobakas oli Cowes Week’i traditsioon sai alguse 1826.aastal ning ta on meie paadile selgeks ohuks ning talle tuules ja hoovuses otsa- nimetatud Isle of Wighti sadamalinnakese Cowes’i järgi, mis triivimist aitasid vältida vaid proportsionaalse kontrolliga hüd- purjetajaid ja pealtvaatajaid nädal aega võõrustab. raulilised vööri- ja ahtripõtkurid. Poi oli sellise läbimõõduga, et isegi siis, kui talle kõrvale tulla, ei ulata käsitsi otsa läbi pista. võitlus poiga Ühtegi abiseadeldist ega konksu paraku polnud ja plastmassist “Teil on tohutult õnne, Lima 5 poi on teie päralt!” teatas Navigaatori pootshaak ei olnud piisavalt tugev, et poid haarata. Mööduvad Princess 67-le sadamakapten number 1 (HM1) raadio teel. Nädal kummipaadid keeldusid aitamast, üks siiski proovis, aga ei saa- enne hoiatas seesama sadamakapten, et Cowes’i sadamates on nud hakkama. Õnneks olin paar aastat tagasi näinud, kuidas kohta täiesti võimatu leida, kõik ankrupoid on täis ja ankrusse kohalikud püüavad poid tugeva hoovusega Th amesi jõel. Kahte

Navigaator | 47 REGATT

48 | Navigaator COWES WEEK

vööripollarisse seotud ots visatakse keskkohaga lihtsalt üle poi, Saksamaa ja Holland. Kokku viis etappi. Iga etapp koosneb kol- nii et ta poi alt, mitte aga aasast läbi jookseb. Hoovus tõmbab mepäevastest võistlustest ja iga päeva pealelõunasel ajal tehakse otsekohe otsa pingule. Et vise õnnestuks, on seda targem teha viis umbes 20-minutilist sõitu. Iga sõidu võitmise eest saab ühe kahekesi, otsekui võrku visates. punkti, lõpupäeval peetakse lisaks ka üks kahepunktine võistlus. Ühe suve jooksul toimub seega 80 sõitu. See, kes saab kokkuvõttes purjekate vormel 1 rohkem punkte, see ongi võitja. Kohtunikud lahendavad proteste Hommik poi otsas algab kümnete Volkswagen Touaregi purjede otse merel, seega pole mingit hilisemat protesteerimist ega esi- sööstuga otse meie suunas. Minnakse kiirustades stardipaika, kohtade tühistamist. Ikka, kes ees, see mees! kusjuures (taas meie õnneks) on järgmise poi külge kinnitatud Võistluspäevade hommikupoolikul tehakse demosõite spon- jaht see, kes ühe väikepurjekaga pihta saab. soritele ja VIP-külalistele. Kuna katamaraani disain on niiöelda Navigaatori tähelepanu keskendus ülikiirete katamaraa- onedesign, ehk kõik on rangelt ühesugused, siis moodustub nide Extreme 40 võistlussõitudele, kus neljateistkümnest paa- merel põnev võistlusrada ja mänguväljak. Võistlusi peetakse dist kolm kuulub American Cupi meeskondadele ja üks Volvo rannikulähedastes vetes ja nii saavad ka kaldalt pealtvaatajad Ocean Race omale. Navigaatori tiimi pöidlahoidjate poolehoid oma adrenaliiniosa kätte. Adrenaliini jagub katamaraanide jagunesidki Volvo Ocean Race ja Briti Barclays pangale kuuluva kiirsõidul aga kuhjaga, kummuliminekud ja kokkupõrked on investeerimisfondi iShares katamaraanide vahel. pea igapäevased asjad. Volvo Ocean Race kipper Herbert Dercksen oli see mees, kes Extereme 40 meeskond koosneb neljast tipp-purjetajast, Extreme 40 katamaraanide võistlusklassi 2004. aastal registree- oma ala tõelistest proffi dest. Hea tiimitöö ja perfektne oma- ris ja juba mitmendat aastat kannab peasponsori järgi iShares’i vaheline kommunikatsioon on sellistel võistlustel üliolulised! nime nendele katamaraanidele mõeldud võistlussari iSha- Teatud juhtudel, kui ilm ja muud tingimused lubavad, võetakse res Cup, mille kohta saab lähemat informatsiooni aadressilt “viies mees” (tavaliselt sponsor või VIP) pardale, kes teeb kogu www.isharescup.com. võidukihutamise auga kaasa. Neljakümnejalane (12,19 m) Extreme 40 katamaraan on iShares Cup kogub kiirelt populaarsust: kui aastal 2005 oli disainitud Vormel 1 disainerite poolt, kaalub 1,25 tonni ning osavõtjateks vaid viis paati, mille ülesanne oli rahvast oma on valmistatud süsinikkiust, mida tugevdatakse autoklaavis kihutamisega ümbermaailmaregati Volvo Ocean Race peatus- kuumutamise teel. Tulemuseks on vastupidav veesõiduk, mis kohtades lõbustada, siis aastaks 2008 on paatide arv kasvanud on võimeline arendama kiirust kuni 40 sõlme. neljateistkümneni ja valmistajatehasel uute tellimuste täit- Katamaraan koosneb kahest pontoonist, mille vahele on misel käed-jalad tööd täis, kuna sageli soovivad tiimid ka varu- tõmmatud võrk. Erikonstruktsioon võimaldab transportimiseks paate. See selgub üsna varsti, miks. paadi laiust, mis on 26 jalga ehk 7,92 m, sedavõrd vähendada, et ta mahub kas standardmõõtmetega merekonteinerisse või kas keegi pilti ka tegi? tavalaiuses treiler-järelkärule. Nii saabki võimalikuks ookeani- iShares Cup Skandia Cowes Week 2008 võistluste avapäev kulges taguste meeskondade osavõtt Euroopa võistlustel, aga ka terve väga dramaatiliselt. Puhus edelatuul kiirusega ligi 10 m sekun- võistlussõitude sari, mis 2008.aastal toimus ja toimub sellis- dis, mis kohtudes vastutuleva hoovusega tekitas kõrged ja pai- tes riikides nagu Šveits ja Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, galseisvad püstlained. Lained, mis 67-jalast mootorpaati vaid

Navigaator | 49 REGATT

TEAM AQUA PAADIL LÄKS NII KEHVASTI, ka kõik teised katamaraanid, et omi “haavu lakkuda” ja järg- misel päeval jälle võsitlustulle asuda. ET NENDE VÖÖR SUKELDUS SÜGAVA- Teisel päeval põrkasid omavahel suurel kiirusel kokku LE LAINETESSE JA KATAMARAAN TEGI Oman Sail ja Volvo Ocean Race, õnneks ei saanud keegi mees- “KUKERPALLI”. VEESÕIDUK SAI KÕVASTI kondadest viga ja paadid tehti kiirelt korda. Kolmandal võist- luspäeval läksid ümber JP Morgan ning taas BMW Oracle. VIGA, KAPTEN SAI SELJAVIGASTUSE, VAI- iShares Cupi võitis Cowes Week regatil Alinghi ja Team MUSTUNUD SPONSOR EHK “VIIES MEES Origin kaotas talle ühe punktiga. iShares Cupi vaheseis seega: esimesel kohal endiselt Team Origin, teisel kohal Alinghi ja PARDAL” KÜSIS AGA ESIMESE ASJANA kolmandal Holmatro. Ees on aga veel Kieli ja Amsterdami TEDA VEE ALT VÄLJA TIRINUD PÄÄSTJA- etapid. Võitsid ka pealtvaatajad, saades kolme võistluspäeva TELT, ET KAS KEEGI IKKA PILTI KA TEGI jooksul erakordse elamuse, mille pakkumiseks Extreme 40 võistlusklass ju loodud ongi.

paigalseistes küljelt küljele kõigutasid, mõjusid võidusõitjatele team ellen kohe alguses saatuslikult. Katamaraan TeamOrigin läks üsna Skandia Cowes Week kulges aga oma tavapärases rütmis, ka Open peatselt ümber, kuid aidati püsti ning ta jätkas sõite. Võist- 60 klassi jahid Ecover 3 ja Aviva näitasid pealtvaatajaile oma kiilu. lejate kannul vastulainet kihutades mõõtsime kiiruseks ca 30 Cowes’is ringijalutades õnnestus Navigaatori tegijail kohata sõlme, aga taganttuules tagasiteel oli piisavalt tegemist, et kiir- paari korral ka kuulsat Dame Ellen McArthurit, kes nagu selgus paatidele mitte jalgu jääda. Kiirust võis olla üle 35 sõlme. on Cowes’i elanik. Miks Dame? Aga sellepärast, et Ellen McArt- BMW-Oracle paat purunes, kuid asendati varupaadiga, mille hur on löödud Inglise kuninganna poolt rüütliks ja Dame on kaasomanikeks olid regati organisaator-ettevõte OC Events ja daamide puhul sama rüütlitiitel, mis Sir meeste puhul, kus- legendaarse ümbermaailmapurjetaja, Dame Ellen McArthuriga juures Dame McArthur on Inglismaa noorim rüütel. seotud Tornado Sports. Nii kandiski “võistlusrajale” naasenud Sündinud 1976.aastal purustas see vapper naine 2005.aastal katamaraan oma pontoonidel Ellen McArthuri fondi nime, aga prantslase Francis Joyoni rekordi peatusteta ja üksinda ümber- purjedel BMW ja Oracle kaubamärke. Ellen McArthur ise juhtis maailmapurjetamises, tehes oma trimaraaniga maakerale British Telecomi sponsoreeritud BT Team Ellen katamaraani. tiiru peale 71,5 päevaga. Tõsi, selle aasta alguses sai prantslane Team Aqua paadil läks nii kehvasti, et nende vöör sukeldus rekordiomanikuks tagasi, lüües Dame Ellen McArthuri saavu- sügavale lainetesse ja katamaraan tegi “kukerpalli”. Veesõiduk tust ligi 20 päevaga. Käesolevaks ajaks on tubli naispurjetaja sai kõvasti viga, kapten sai seljavigastuse, vaimustunud “viies loonud omanimelise fondi Team Ellen, mille kaudu kogutud mees pardal” küsis aga esimese asjana teda vee alt välja tirinud annetusrahade eest viib ta oma võistlusvabadel päevadel merele päästjatelt, et kas keegi ikka pilti ka tegi. purjetama vähihaiguste- ja leukeemiaravist taastuvaid lapsi ja Team Aqua loobus võistlustest, purunenud mastiga paati ja noori. Igati väärt ettevõtmine andmaks tõvevoodist tõusnuile pettunud meeskonda kohtas Navigaatori tiim hiljem Hamble tagasi eluusku, enesekindlust ja looduslähedust. Point Marinas, Southamptoni lähistel, kuhu õhtuks kogunesid Regati lõpptulemused aadressil www.isharescup.com

Extreme 40 võistlusjaht kokkupakitult Ellen McArthuri

50 | Navigaator Askeladden 805 COMMUTER

Askeladden 805 Commuter – turvalisus ennekõike Askeladden 805 Commuter on uue põlvkonna reisikaater nõudlikesse tingimustesse. Võimas, aga ökonoomne 320 hj. Cummins MerCruiser diisel pakub suurepärast minekut. Kaatri erakordselt avarad tekipinnad ja praktilised siseruumid teevad tast mitmekülgselt mugava ja turvalise aluse vee peal reisimiseks aga ka professionaalseks kasutamiseks. Ruumikas kaheinimesevoodi, WC ja duširuum võimaldavad vaevatut elu pardal pikkadel vahemaadel. Hind alates 2 189 000 krooni

Balti Merekaatrid 1ÇSOV
NOU

5BMMJOO
t
UFMFGPO


 #1 On The Water ™ FNBJM
CNL!QBBEJEFF
t
XXXQBBEJEFF VANALAEVAFESTIVAL BRESTIS 2008 Kas käisite suve hakul Tallinnas suursuguseid Rootsi purjelaevu kaljudevahelises sadamalinnas. Üsna kiiresti vaatamas? Oli ikka uhke vaatepilt küll. Aga Tallinna reisisadamas ei muutus aga üritus ülemaailmseks purjelaevade saanud siiski aimu, milline võis sadam välja näha kunagi purjelaevade kogunemiseks ning Douarnenez’ sadam jäi selle võõrustamiseks kitsaks. Nii koliski festival 1992. ajastul, kui mastimetsast lindki läbi lendama ei pääsenud. aastal Bresti, kus asub hiiglaslik sõjasadam. Kes ei pannud eelnevast tekstist äkki TEKST JA FOTOD HERKKI HALDRE Natuke taustast. Hämmastaval kombel tähele – kordan igaks juhuks üle: Bresti kogu- Prantsusmaal Brestis peetakse iga nelja aasta tabas Prantsusmaa merekultuuripärandit sar- neb iga nelja aasta tagant ligi 2000 purjelaeva tagant maailma suurim klassikaliste purjelae- nane saatus Eestiga – nimelt avastati 1970ndate kogu maailmast! Rahvast on murdu, hooli- vade kogunemine, Bresti festival, mida pres- aastatel, et kõik traditsioonilised purjelaevad mata sadama suurusest tuleb endale pidevalt tiižne Prantsuse väljaanne Le Figaro nimetab on ootamatult otsa saanud. Nii nagu Eestis, küünarnukkidega teed teha. (See on kõige tüü- purjepaleede kuninglikuks kogunemiseks. kus nõukogude “teaduslik-tehnilisele revolut- tum asi selle ettevõtmise juures.) Vaatepilt on lummav – kümned purjelaevad, sioonile” polnud kihnujõnni-laevu enam vaja ja sajad purjepaadid, sadamas on sigin-sagin, 1957. aastaks oli viimane purjekas utiliseeritud laevad pidustustel mastimetsast ei pääse lindki läbi lendama. ehk Pirita sadamasuu kaitseks uputatud. Eestis Kõigepealt muidugi suured parklaevad. Suu- Festivalile koguneb ligi 2000 purjekat kogu ei huvitanud see fakt tollal muidugi kedagi. rematest laevadest õppelaevad Kruzenstern maailmast. Ainuüksi üle saja-aastaste laevade Enamgi veel, tegelikult viimane Eesti (Venemaa), Mircea (Rumeenia), Cisne Branco nimekirjas oli sel aastal 36 alust. Meie kaljase purjelaev, merekooli õppelaev brigantiin Vega (Brasiilia), Abel Tasman (Holland) jpt. Lae- Iris sarnaseid 60-aastaseid laevu on mitusada taheti tükkideks lõigata alles uue Eesti Vaba- vad on lipuehtes, pardal mängivad orkestrid, (nii noored ei vääri üldse eraldi märkimistki) riigi algusaastatel. helistatakse kellasid, lastakse aupauke, kur- ning omaette suure grupi moodustavad koopia- Prantslased seevastu, kui nad olid selle sandid on toredates mundrites. laevad ehk tänapäeval mõne vana laeva järgi koleda avastuse teinud, kutsusid 1980ndate Ääremärkusena olgu öeldud, et Brestis on ehitatud alused. Tallinna väisanud Rootsi pur- alguses rahvast üles oma merelist ajalugu tõusu-mõõna vahe kaheksa meetrit. Niisiis on jekadki olid koopialaevad ehk replikad. päästma ja ajakirja Chasse Maree utsitusel ka nende suurte laevade parras vahel kaiser- Tänavune Bresti festival kinnitas tradit- kutsuti rannikuäärsed linnad võistu ilusaimat vaga tasa ja vahel kõrguvad pardad kai kohal. sioonilise purjelaevanduse igikestvust järje- koopialaeva ehitama. Sellisel viisil ehitati mõne Suured koopialaevad. La Recouvrance, kordse koopialaeva piduliku vettelaskmisega. aasta jooksul ligi sada (!) traditsioonilise Prant- Takeru, Grand Turk, Lady Washington, Matthew, Aluseks oli Marie Fernand, 1894. aastal Le suse rannasõidupurjeka koopiat. Ajaloolise Le Renard. See on kogunemine, kus saab näha Havre’i lootsikutriks ehitatud 24-meetrine sardiinipüügikeskuse ja kalasadama Douarne- nii fi lmidest tuttavaid kuulsusi kui ka ajaloolisi sihvakas alus. Samal aastal võitis purjekas nez’ merendushuvilised olid ühed aktiivsemad aluseid, nagu näiteks kapten James Cooki laeva ka lootsilaevade võistluse, mis oli tollal kõige ettevõtjad ning esimene vastehitatud purjelae- Endeavour koopiat. Hansakogede või Kolumbuse mainekam purjevõistlus. vade kokkusaamine peetigi selles maalilises karavellide koopiad on suhteliselt tavaline asi.

52 | Navigaator HERKKI HALDRE KOLUMN

Nende peale pole isegi kontimurdvat järjekorda. Nii olid sel aastal kohal Vietnam kummaliste, eesti lipp brestis Nii nagu Tallinna külastanud Göteborgi koopia punutud korvi meenutavate paatidega, Hor- Ehkki ühtegi Eesti laeva festivalil polnud, on need laevad äärmiselt tõetruud. Mulle meel- vaatia kõikvõimalike erinevate paatidega ning lehvis Brestis ometi sinimustvalge –Arktika- disid muidugi kõige rohkem inglaste Grand Turk Madagaskari vastutugedega piroogid. ekspeditsiooni laeva Tara saalingus, tähis- ja Endeavour – nende puhul on kopeerimisega tamaks laeval töötanud Tartu Ülikooli meest mindud koguni nii kaugele, meeskond räägib bresti festivalitraditsioonid Timo Palo, kes ekspeditsiooni meeskonnas tegi vana-inglise keelt ja reisijad saavad meeskon- Bresti sadama kohal kõrgub vana maaliline kaasa Põhja-Jäämere jää sees triivimise retke. naga vestlemiseks seletavad sõnaraamatud. merekindlus, mille juured ulatuvad juba Spetsiaalselt selleks ekspeditsiooniks ehita- Kuni 50-meetrised töölaevad. Neid võib roomlaste aega, kui siia rajati esimene kind- tud, veidike lendavat taldrikut meenutava olla kokku paarsada, nii algupäraseid kui koo- lustus. Praegu asuvad kindluses veeteede amet laeva retk lõppes alles tänavu jaanuaris pärast piaid. Kuna Bresti sadam on tõepoolest hiig- ja meremuuseum. Linn ise pole eriline vaata- kaheaastast triivimist jäässe külmununa üle laslik, on festivali korraldajad organiseerinud misväärsus, kuna sai Teises maailmasõjas Põhjanaba. Kuigi moodne uurimislaev oma laevade sõidugraafi ku, et inimesed näeksid tugevasti kannatada ja praegu koosneb linn kaasaegsuses on teravas vastuolus vanade pur- purjekaid ka purjede all liikumas, mitte ainult suuremas osas betoonist ja klaasist. jelaevadega, tegid mehed merenduse ajalugu, sadamas seismas. Ja kes on õnnelik, pääseb ka Bresti festivalil on üks omapärane traditsioon korrates Amundseni jää sees triivimise retke. põgusale meresõidule kaasa. – nimelt on läbi aastate osavõtvad laevad festivali Kogu selle tohutu sagimise juures on vahva tarbeks teinud oma laeva ja meeskonda iseloo- meie lähiümbruse vanalaevafestivalid vaadata, kuidas sadamavõimud on pannud mustava puutahvlikese, toiles de mer. Puutahvlil Tallinna Merepäevad koguvad tasapisi hoogu, tugevajõulised kummikaatrid puksiiridena on kindlad etteantud mõõdud, kõik ülejäänu tänavu oli rahvale näha rootslaste Göteborg tööle – vanad purjelaevad pole just kuigi hea tuleneb juba meeskonna fantaasiast, unelmatest ja Tre Kronor, soomerootslaste Alexandra ja manööverdusvõimega. Kuivõrd need laevad ja ideaalidest. Kaunis kerge on tähele panna, et Österstjernan ning Eesti lipu all seilav Blue on reeglina eraomanduses ja omanikud pide- läbivateks teemadeks on torm, rumm ja kalad. Sirius. Sõru Puulaevafestivali peetakse jaani- valt mures oma igapäevase sissetuleku pärast, Paljud nendest tahvlitest on tõelised kunstiteo- laupäeval koos puupaatide ja -jahtidega, mida olid ka festivalil peaaegu kõik laevad kogu aeg sed, mille kallal on kõvasti vaeva nähtud. oli sel aastal kogunenud juba 20. Suurim lähi- tšarterseltskondade pidulikes vastuvõttudeks Väiksema väljapanekuga on festivalil mude- ümbruse üritus on Ahvenamaa merepäevad reserveeritud Ka ainsa osalenud Soome laeva, lite meistrid koos töötubadega, et rahvas näha juuli keskel, samuti Kotka merepäevad. 100-aastase Joanna Saturna pardal olid pide- saaks, kuidas nende imepisikeste detailikeste val- Ning tähelepanuväärne Silakkamarkkina valt Soome fi rmade korraldatud vastuvõtud. mistamine käib. Ma ei räägi siin mitte laevukeste nime kandev vanade laevade kogunemine on Suurima kogumi moodustavad tradit- pudelisse ajamisest, vaid purjelaevamudelitest, oktoobri esimesel nädalavahetusel Helsingis sioonilised purjepaadid. Enamikus muidugi millel algupärane korpusenikerdus, relvastus, keskturu juures sadamas. Prantsusmaalt, kuid korraldajad on igale fes- mööbel, kaubalast, keerukas taglas ja koguni Nautige tõrvalõhnalist elamust ja vana tag- tivalile kutsunud ka temaatilised esinejad. meremeeste kujukesed laevatöid tegemas. lase soolalõhnalist kääksumist. Hoirassaa!

Navigaator | 53 ÜHE SADAMA KAAPERDAMISE LUGU Seiklusjuttudest oleme lugenud, kuidas piraadid Vahemärkusena olgu öeldud, et kaitstes Veeteede Ameti ametnike lisateenimisvõimalusi väikelaevajuhikursuste kaaperdavad laevu. Tervete sadamate kaaperda- eksamikomisjonides, seadis Palts jõmluse näitena Riigi- mist tuleb harvem ette. Eestlaste kuulsaim sa- kogu ees kahtluse alla mu paadisõiduoskuse. Nii sellest kui damakaaperdamine oli Sigtuna linna hävitamine ka Haapsalusse jahisadama loomise vaevarikkast teest saab saarlaste poolt. Seda uskumatum tundub täna- lugeda eelmistes Navigaatorites (4/2006, 3/2007, 4/2007, vt. päeval võimalikuks saanud kaaperdamiskatse www.ajakirinavigaator.ee), aga ka Grand Holm Marina kodulehelt www.grandholmmarina.ee. Haapsalus, mille tulemusena seni neli hooaega edukalt tegutsenud jahisadam oli sel suvel pur- palts ja parts tulevad külla jetajatele suletud. Suur Holmi sadama omanik Igatahes peale seda kõnet muutus Paltsi jaht Karmen Suur Viktor Siilats paljastab sadamaloo telgitaguseid. Holmi sadama sagedaseks ja igati teretulnud külaliseks. Ühel mullusel augustikuisel päeval seisis Paltsi kaater, majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga ja TEKST VIKTOR SIILATS FOTOD VALDO KIVI, ... nende erakonnakaaslastega pardal, sadamas sellesama kai Kõik algas ühes telefonikõnest. ääres, mis hiljem paljude probleemide põhjustajaks osutus. “Viktor, kelle poole ma peaksin pöörduma, kui ma oma kaat- Ministri puhkehetke ei häirinud tookord aga ei olematut lae- riga Haapsallu tahaksin tulla?“ vateed ega olematut piiripunkti väidetavalt blokeeriv kai ega Helistajaks oli Tõnis Palts. ka asjaolu, et Suur Holmi sadam osutab teenust ministri poolt “Eks sa ikka selle jõmmi poole pead pöörduma,” vastasin. kinnitamata sadamapassiga. “Millise jõmmi poole?“ “Viktor, mis sa arvad, kas riik peaks väikesadamaid rahali- “No eks ikka sellesama jõmmi poole, kellest sa nii pikalt selt toetama?” küsis Palts minult ministri juuresolekul. terve Riigikogu ees lugusid rääkisid.“ Tol hetkel ei taibanud ma sekundikski, et tegemist on lõksuga. “Oi, ma ei teadnudki, et sa sellest midagi kuulnud oled. No Vastasin, et mina olen kõik investeeringud ise teinud, ega ma vabandan igatahes!“ vaja mingit riigipoolset tuge. Kuigi tõele au andes, ega üks väi- “Eks sa tule siis pealegi ja võta enne saabumist sadamkapte- kesadam ikka ots-otsaga kokku tule. Aga eks ta üks iluasi ole. niga kaheteistkümnendal kanalil raadio teel ühendust!“ “Juhan, mida sina sellest arvad, kui riik toetaks

54 | Navigaator SADAMALUGU

väikesadamaid rahaliselt?” käis Palts Partsule peale. avanenud väikesadamate toetusprogramm kui ka uued mere- Minister vastas, et ta ei poolda eraettevõtluse doteerimist, seaduste muudatused on talle otsekui rätsepaülikond selga sest et see pärsiks majanduse vaba arengut. õmmeldud ning tal on võimalik toetussummadest koguni oma Tõenäoliset muutis minister õhtu arenedes oma seisukohti kinnistu ostu ajas tagasiulatuvalt fi nantseerida. ja Suur Holmi sadama senine külalislahkus sai tasutud poliiti- Edasi rakendus juba neljakümnendatel aastatel end hästi lise kontseptsiooniga, et jahisadam Haapsalus on üks tore koht, sissetöötanud stsenaarium, kus vara omanik naeruvääristati ainult et selle omanik on vale. eelnevalt rahvavaenlaseks ning talt võeti vara ära. Ikka selleks, Haapsalu ekslinnapea Teet Kallasvee, kes mind viis suve et tema vara endale himustanu ka selle omanikuks võiks saada. tagasi Haapsalusse investeerima meelitas, selgitas seda nii: Küüniline demagoogia võidu ja vabaduse mõistete meelevaldsel kohalike omavalitsuste valimised on tulekul ja Haapsalu on üks tõlgendamisel sambasõjas osutus ühtlasi tõhusaks abivahen- väheseid nende erakonna kontrolli all olevaid linnu. Väikesa- diks merevõõra avalikkusega manipuleerimisel. damate arenguks üleöö tekkinud toetusi Haapsalusse suunates Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalike on võimalik taas saavutada valimisvõit. suhete juht, Gea Otsa, sai ülesandeks korraldada massiivne mee- Üsna peatselt teatas ka Haapsalu linnapea Ingrid Danilov, et diarünnak. Kuhu mujale tal oligi pöörduda, kui oma endisesse see on igati tore, et ma olen investeerinud Haapsalus jahisada- töökohta ehk Äripäeva toimetusse, kus teda veel Gea Velthut- masse ajal, mil keegi seda teha ei julgenud, aga nüüd on Haapsalu Sokka nime all soojalt mäletati. Äripäev, keda pole eales huvita- sadamanduse vastu hakanud “omad inimesed” huvi tundma ning nud tuhandete väikelaevnike probleemid, ilmutas ühtäkki kolmel mind on tõenäoliselt ootamas ees mitmed probleemid. täisleheküljel, liigutavate piltide ja agressiivse esikaanega loo, mille sisu väljendub lühidalt mures, et kas viis Haapsalu purje- omad ja võõrad tajat pääsevad edaspidi otse Kessu baari ette või peavad tulevikus “Omadeks” osutusid paadimüügiala konkurent Sulev Paakspuu seisma seal, kus on seistud lähiminevikus ja jalutama need 50 (AS Bellboats) ning Partsu-Paltsi erakonnakaaslaslased Aivar meetrit jala. Seni ausat maksumaksmist propageeriv majandus- Reivik ja Arvo Oorn, AS Voltast. leht asus ühtäkki tuliselt kaitsma varimajandust ja maksuvaba Eelnevalt olid minu jahisadama naaberkinnistu omani- tulu, mida naaberkinnistu omanikud oma kasutusloata kai abil kud mind hoiatanud, et kui ma neilt endise jahtklubi hoonet ebaseaduslikult teenisid. Samal ajal suutis Gea Otsa oma eks- ja selle kinnistut kohe ära ei osta, siis müüvad nad selle väga- kolleege oskuslikult tsenseerida ja nii ei ole korruptsiooni vastu väga mõjukatele isikutele, kes mu sadamaärile lõpu teevad. võitlevas Äripäevas siiani ilmunud silpigi sellest, et Reiviku äri- Vastasin, nagu väljapressimiskatsete puhul ikka, et mind see partner, Arvo Oorn, on juhtumisi majandusministeeriumi ase- teema ei huvita. Pealegi on kunagise kalurikolhoosi jahtklubi- kantsler Eero Pärgmäe elukaaslase isa. hoone esine veeala madal ja sadamaks sobimatu ning jahtklubi, Haapsalu eksmeer Teet Kallasvee ja tema erakonnakaaslane kui organisatsiooni seal enam ammu ei tegutse. Oli vaid Kessu Andres Ammas, suutsid ära rääkida Ammase osalusega ajale- baari nimeline mahakäinud kõrts. hest, Lääne Elust pärit Postimehe majandustoimetaja Andrus Mõjukust ja energiat näib aga naaberkinnistu uutel oma- Karnau, et too nii oma praegusesse kui ka endisesse väljaan- nikel tõepoolest jätkuvat. Võidusamba rajamise sihtasutuse desse hästi palju merendusalast segadust külvaks. juhina pääseb Reivik otsustajatele nii ligi, et nii ootamatult Kogu asjale sekundeerisid netis kaasa konkurent Paakspuu

Navigaator | 55 Suur-Holmi Sadama väidetavalt möödapääsmatust kaist mööduvad Veskiviigi sadamast tulevad jahid.

paadikatsetaja Priit Veski (varjunimi PriitV) ja tema varustus- vestlus. Osavõtjad salvestasid selle protokolli tarvis, mida aga juht Indrek Orav (varjunimega Indrek66), kelle ülesandeks oli kunagi ei sündinud, kuna mu uue naabri “väimeespoeg” keelas etendada “nördinud rahvamassi”. protokollimise lihtsalt ära. Mu pea kohale kogunenud tumedatest pilvedest hakkas Nõupidamise eesmärk oli tekitada umbes pooleaastase hili- sadama süüdistusi: Siilats blokeeris laevatee, veetee, sadama, nemisega see jahisadam, mida ma otsekui eelmise aasta sügi- piiripunkti vms. Avalikkusele üritati jätta muljet, otsekui sest saadik blokeerinud olin, ehk uus Veskiviigi sadam. tegutseks mu jahisadama kõrval mingi teine jahisadam, mis on Arutluse all on kolm varianti: esimene ja riigile kõige kal- palju rohkem ja palju kauem jahisadam ning kus tublid Haap- lim variant seisneks selles, et moodustada Veskiviigi sadam ja salu purjetajad olla otsekui lõksu jäänud. Samuti eksitati mere- vähendada minule kuuluvat ja juba olemasolevat Suur-Holmi kaarte mittenäinud lugejaid mingi laevatatava kanaliga, mis sadamat uue kasuks. Teine variant on moodustada Veski- justkui linnapoole edasi peaks suunduma ning et minu süül ei viigi sadam ja kaevata talle nõutava sügavusega sissesõidutee pääse ajalooline jaala enam Rannarootsi muuseumi ette. ümber Suur Holmi sadama. Kolmas variant, mis olnuks riigile Ei läinudki kaua aega, kui Reivik esitas ajakirjanduse odavaim ja täiesti probleemivaba: moodustada see Veskiviigi vahendusel minu sadamale ostupakkumise, lootuses sadam sadam ning lasta vastse sadama omanikel hoolitseda ise oma odavalt endale saada. sissesõidutee eest, nii nagu Eestis siiani kombeks on olnud. Siiski, kus suitsu, seal tuld. Kunagi ammu süvendas Lääne Paotame siis ukse ja vaatame, mis koosolekuruumis sünnib. Kaluri kalurikolhoos tõepoolest nii oma sadamat kui ka sisse- Nõupidamistelaua ümber istuvad MKM-i kantsler Marika sõiduteed sadamasse, mille ma nende õigusjärglaselt ära ostsin. Priske, asekantsler (“väimees“) Eero Pärgmäe, osakonnajuha- Paraku ei viinud see süvend ühessegi järgmisesse sadamasse ja taja Aivo Lind, jurist Gerli Lootus ja peaspetsialist Gerli Koppel. jutt, et süvendi näol olla tegu linnarahva või purjetajate varaga Veeteede ametist on kohal peadirektor Andrus Maide ja tema ei pea tilkagi vett: kalurikolhoosi vara oli kõigile teadaolevalt asetäitja meresõiduohutuse alal Rene Sirol, kes on ühtlasi ka kollektiivne omand ehk kolhoosiliikmete vara ning nemad on sadamate laevaliikluseks (mitte)avamise komisjoni esimees. oma tasu korra juba saanud. Eesti majandusele keerukal ajal arutavad majandusministee- riumi tippametnikud üliolulist majandusprobleemi: katsu sa midagi kirjutada! Veeteede ameti peadirektor Maide alustab oma pikema Selle aasta kevadel toimus majandus- ja kommunikatsioonimi- sõnavõtuga, mis sisaldab kriitikat olemasoleva seadusand- nisteeriumi (MKM) kantsleri kabinetis umbkaudu alljärgnev luse aadressil, kus iga jahisadam, suur või väike, peab endale

56 | Navigaator SADAMALUGU

iseseisvat akvatooriumi taotlema. Peadirektor on ilmselgelt kaevab kanaleid? Kui tahetakse teha akvatoorium, siis igasse unustanud selle asjaolu, et kogu merendusalane seadusandlik sadamasse sissesõidutee on iga sadamaomaniku enda asi... !!!” initsiatiiv lähtub veeteede ametist endast, seega kritiseerib ta Sellele järgneb pikk vaikus. Lugupeetud peadirektor ning veeteede ametile tüüpiliselt iseenda väljamõeldud ja tõepoolest ka kõik teised on vist ilmselgelt taibanud, et öeldud on midagi totrat süsteemi. totaalselt valesti. Loomulikult on uue Veskiviigi sadama sis- Maide kasutab huvitavat, vist hiiu huumoriga pooleks sesõidutee sadamavaldajate endi asi ja riik ei peaks sinna sek- kõnepruuki, mille parimad pärlid kõlavad umbes nii: “Kui kuma ega kulutusi kandma. Näib, et veeteede ameti peadirektor meile pole midagi esitatud, siis me ei tea, mida meile pole esi- pakkus välja kõige mõistlikuma ja riigile odavaima variandi! tatud”. Või siis: “Näe siin ongi siis see niiöelda looduslik kanal, Aga ta kogub ennast ruttu. mille kalurid kunagi kaevasid omale”. Andrus Maide: “Aga mis siis juhtub, kui need Siilatsi koor- Gerli Koppel: “Mul on veeteede ametile paar küsimust: Te dinaadid tagasi tõmmata siis? Midagi ei juhtu ju! Kohtusse nõuate neilt hüdrotehniliste tööde kooskõlastamist. Ma küsisin läheb niikuinii. Noh et mina ju… See ju ükskõik, millega ta seda Erik Noorelt (sadamate järelvalve osakond) ja tema ütles kohtusse läheb. Sellega oleks see asi paigas.” mulle nii, et kui Siilats esitab teile nüüd selle joonise niimodi Edasi läheb jutt selle peale, et kas Suur Holmi sadama akva- kooskõlastamiseks ja ta neid laevu siia peale ei joonista, siis tooriumi vähendamiseks ja sadama sulgemiseks saaks ära teie kooskõlastate selle ära ilma märkusteta.” kasutada reaalsuses mitteolemasoleva piiripunkti väidetava Rene Sirol: “Täna see õnnestuks küll, tal on antud sinnani takistamise ideed. akvatoorium ja loomulikult kui ta selle esitab ja laevu sinna Gerli Koppel: “Siin on küsimus selles, kas siseministeerium peale ei pane ja ütleb, et laevade vahe saab olema selline ja teeb üldse ametliku pöördumise või piirivalve direktor ei võta näeme, et on ohutu manööverdada, pole meil ühtegi alust mitte üldse otsust vastu, et seda asja ametlikuks ajada, et tagada ligi- kooskõlastada seda.” pääs sellele Haapsalu jahisadamale, mis on nagu rahvusvahe- Gerli Koppel: “Kas te küsite temalt siis seda?” liseks liikluseks avatud piiripunkt. Aga ta on kunagi kuidagi Rene Sirol: “No, küsime jah aga tema võib öelda mida iga- õnnetult nimetatud Haapsalu jahisadamaks, mitte Veskivii- nes, et paneb sinna 12m pikkused ja siis jääb piisavalt ruumi giks… Aga see oleks meie jaoks väga hea argument.” ja polegi midagi teha.” Paraku juhtus nii, et ehkki Haapsalu piirivalve juht läks Andrus Maide: “Siilats teab väga hästi, et ta peab neid laevu algul tõepoolest asjaga kaasa ja eksitas vaatamata Schengeni sealt läbi laskma! Mistõttu ei saa ka ilma laevadeta kooskõlastada! viisaruumile koguni siseministeeriumi kantsleri ära, ei õnnes- Aga kuna ma ei tööta sadamate järelvalveosakonnas, siis...” tunud Navigaatori ajakirjanikel kõigist jõupingutustest hooli- Eero Pärgmäe (asekantsler ja väimeespoeg): “Need And- mata leida ei Haapsalu Jahisadama nimelist sadamat ega seal ruse argumendid, et peab akvatooriumist läbipääsu tagama, asuvat piiripunkti. Ka Suur Holmi naabrite juurest ei õnnes- on need kuskil kirjas ka seaduses?” tunud piiripunkti leida. Asjasse sekkus siseminister ning ei Gerli Koppel: “Ei ole otseselt kirjas. On kavandatavas alles.” läinud kahte kuudki, kui piiripunkt kuulutati eksituseks Vaba- Andrus Maide: “Ma ei tea kuidas see on reguleeritud... Järe- riigi valitsuse otsuses. Suve lõpupoole suleti aga Haapsalu piiri- likult on ta lahtikirjutamata jah...” punkt kogu täiega. Piiriületajate puudumise tõttu. Haapsalu Ja ehkki kehtiv seadus ei nõua kaide kooskõlastamist vee- piirispungi otsimise lugu loe eelmisest Navigaatorist (2/2008) teede ametiga ja sadamate järelvalve osakonnal justkui ei ole või vaata www.grandholmmarina.ee argument nende kaide mittekooskõlastamiseks, jättis veeteede Samas läks koosolek hoogsalt edasi. amet oma peadirektori käsul Suur Holmi sadama kaid siiski Gerli Koppel: “Üks juriidiline küsimus: kui me teeme selle kooskõlastamata, kohustades need enne mittekooskõlastamist variandi nr. 1 ära ja reaalselt see, et me tal valitsuse korraldu- siiski lõpuni viimistlema. sega selle akvatooriumi jupi sealt maha lõikame. Ta ei korista Gerli Koppel: “Palju see kanali süvendamine, see 150-200 kohe oma ujuvkaid sealt ära. Aga kas veeteede amet saab seda tuhat? On see ainult süvendamine või koos muda äraveoga ja teha? Kas me saaks selle siis ära koristada, et tagada läbipääs kaadamisega?” teisele sadamale?” Andrus Maide: “Me ei tea praegu seda. Kuskil vestluses Sii- Rene Sirol: “Otseselt jõuga ei saa, et lähed sinna ja…” lats väitis, et jah tema teeks selle 200 tuhandega ära. Ma ei tea Andrus Maide: “Edasi tähendab, kui me selle (toim: uue millele ta tugines, aga see on spekulatiivne lähenemine. Ei tea. sadama akvatooriumi) oleme teinud, siis peaks olema kahel Pärnu süvenduspump olla seda vist pakkunud , aga me ei tea, omanikul ka asja. Siis see teine, kes enne seal omanik oli, ta see ei ole nii lihtne ja ei näe vajadust ka seda kaevata.” ju ei protestinud midagi. Kui see ( toim:uus) akvatoorium on Gerli Koppel: “Veskiviigi sadam väitis ka, et nendel ei lähe paigale pandud, siis on see takistamine ja see on see kahe oma- see süvendamine eriti kalliks. Küsimus on selles, et kuni juu- niku vaheline asi ja see muutub politsei asjaks.” likuuni süvendust ei saa teha nende kalade tõttu.” Eero Pärgmäe: “Peretüli!” Andrus Maide: “Kuidas see tulevikus käima hakkaks, Ves- Andrus Maide: “Peretüli lahendamine. Ja minu meelest kiviigist teeb keegi edasi akvatooriumi, kas siis riik muudkui peakski olema see Veskiviigi nüüd aktiivne, sest kui teda

Navigaator | 57 SADAMALUGU

takistatakse…on see ju ilmne takistamine ja kuidas seda lahen- ära võtta või mitte pole see, et veeteede amet läheb jõuga võtma, datakse…neid lahendatakse ju kõik ühtemoodi.” vaid tagumine omanik ütleb, et tal on piiratud liikumine. Me Rene Sirol: “Tal oli õigus panna seda kaid sinna, kui tal võime sel juhul ainult aidata ära viia, kui selline otsus tuleb.” akvatoorium on, aga ta ei tohi seda kasutada!” Eero Pärgmäe: “Ma jätkuvalt ei esinda omanikku, ma jät- Gerli Koppel: “Aga tegelikkuses sadam on ju reaalselt tegut- kuvalt olen asekantsler siin, aitäh!” senud, kuigi ta seda poleks teha tohtinud. Mis te nagu selle (üldine itsitamine) vastu olete ette võtnud?” Eero Pärgmäe: “Minu ainus huvi on see, et see jama lihtsalt Rene Sirol: “Midagi ei ole hetkel.” kähku ära lõppeks.” Andrus Maide: “Sa kirjutasid ju ilusti, et see lõppeks halvasti.” Gerli Koppel: “Jama veel alles algab!” Rene Sirol: “Kunagi tegutses Tallinna sadam ka sedamoodi Andrus Maide: “Kolm varianti ja igal juhul läheb keegi kus- ju. Mis me peame ette võtma siis?” kil kohtusse. Ja Siilats läheb igal juhul, ükskõik millise varian- Gerli Koppel: “Ma tean, see ongi meie kõige nõrgem argu- diga. Sel juhul mina võtaks ikkagi variant nr. 1-e.” ment, et võrdse kohtlemise printsiip.” Gerli Koppel: “Mulle meeldib ka see variant 1 kõige rohkem.” Rene Sirol: “Ta peaks olema õnnelik, et ta sai niikaua tegut- Andrus Maide: “See on kindla peale minek.” seda. Ta ei saa hakata sellega lahmima ju.” Keegi üritab küll vastu vaielda ja prognoosib kolm aastat Gerli Koppel: “Meie ei saa ju ka sellega lahmida.” kohtus käimist. Et iga liigutus kaevatakse kohtusse ja taotle- Gerli Koppel: “Gerli, mis sa arvad selle esimese variandi takse esialgset õiguskaitset. Kohus võib peatada määruse. kohta, et kohtus?” Andrus Maide: “Las ta siis peatab, sel juhul kui keegi ei Gerli Lootus: “Kui suur see Viktor Siilatsi kahjunõue võib esinda seal järgmist sadamat. Kas me arutame praegu järg- olla? Kuidas ta suudab selle kahjunõude ära tõendada?” mise sadama tegevuse alustamist või me arutame olemasoleva Marika Priske: “Kui tal puudub luba sadamana tegutseda olukorra lahendamist? Kui ministeerium on teinud ettepaneku ja laevu sinna panna, siis puudub tal alus kahjunõudeks. Mis vähendada, siis sellel seltskonnal ei ole mingit alust riigi peale saamatajäänud tulu tal siis on?” pahandada. See, kui Siilats vaidlustab selle vabariigi valitsuse Gerli Koppel: “Meil on väga paljud sadamad tegutsenud otsuse… me ei saa selle vastu. Sel juhul peab astuma vaidlusse ilma selle sadamapassita.” seesama. Kahe vahel… Ja riik on teinud kõik: eraldanud temale Eero Pärgmäe: “Aga nad pole ka kahju nõudnud kunagi.” koordinaadid ja vähendanud selle koordinaate, viinud olukorra Gerli Koppel: “Aga nad võiksid…” õiguslikule alusele, et kõigil oleks võrdne kohtlemine. Kui me (itsitamine) riigi seisukohast vaatame, siis peaks olema nagu lahendatud. Andrus Maide: “Ütleme nii, et siiani on olnud selline üldine Kui me süvitsi lähme, kas nemad saavad midagi teha, siis see tolerants kuna on üldine, aga kui sa tuled kahju nõudma, pole läheb juba selle laua tagant välja. Siis peame nagu eraldi…” sul midagi nõuda, sest tegelikult sul ei ole ju alust tulu saada. Gerli Koppel: “Kõigi teiste punktidega käid sa samuti kolm Näidata, et seal on 16 miljonit investeeringuid, vähemalt sel- aastat kohut ja mis vahet seal siis on.” les akvatooriumi osas neid kindlasti ei ole. Aga isegi siis, kui Teised osavõtjad suurt ei räägi, sealhulgas ka veeteede ameti palju see maksab?” peadirektori ilmselge mõju all kannatav kantsler mitte. Aga kas Rene Sirol: “No ta blufi b siin ju!” Veskiviigi sadam ikka menetlusse kaasatakse, kui kohus Suur Andrus Maide: “Isegi, kui tuleb see mingis osas kinni Holmi sadama vähendamise määruse peatab, on üldine mure. maksta, on see tervislikum... Vahepeal otsekui ministeeriumit juhtima asunud veeteede Eero Pärgmäe: “...kui hakata uut kraavi kaevama.” ameti peadirektor leiab ennastunustavalt, et küll ministeerium kaa- Andrus Maide: “Selle kaevamisega on tegu, et saad vaid sab, kui vaja on. Valitsus peab ka siis midagi vastuseks kirjutama! ühte sadamasse. Oleks seal taga 3 või 4 sadamat veel. Võib-olla Gerli Koppel: “Pagan, see Veskiviigi sadam ei saa ju tegut- siis üldkasutatav veetee läheks sinna edasi.” sema hakata, kui see kai seal ees on!” Gerli Koppel: “Miks te sealt selle navigatsioonimärgi ära Eero Pärgmäe: “Üks on see, et käid kolm aastat kohut aga koristasite?” teine on see, et sa ei saa tegutsema hakata.” Rene Sirol: “Seepärast, et üldkasutatav laevatee lõpeb ära seal.” Andrus Maide: “Aga sa pead ju koju saama!” Andrus Maide: “Sel hetkel.” Gerli Koppel: “See kai tuleb ju sealt eest ära saada!” Rene Sirol: “Sellest olukorrast tulenevalt.” Andrus Maide ja Rene Sirol kooris: “No ongi siis – peretüli Andrus Maide (naerab): “Siilatsi väitel ja ajakirjanduses oli ja pol itsei.” ka, et veetee lõpeb ära seal. See lõppeski siis, kui vabariigi valit- Andrus Maide: “Politsei veab eest ära siis selle kai. Sest sus pani siia akvatooriumi piiri ette.” kui vabariigi valitsus kehtestab uued piirid, siis need lähvad Gerli Koppel: “Siis ei osanud keegi välja tulla sellega, et see ju tagasi. Ja sel hetkel tuleb see kai sealt ära viia!” piiripunkt seal siiski on?” Vahepeal avastab koosolek Haapsalu sadama nimelise Andrus Maide: “Sel ajal need omanikud olid väga passiivsed. akvatooriumi. See eksisteerib küll vaid paberi peal ja moodus- Nemad oleks pidanud seal ju ka midagi tegema. See kas pontoon tamisest peale ei ole sadamana tegutsenud. Sealkohas on vesi

58 | Navigaator Tegijal juhtub nii mõndagi! Pildil Veskiviigi jahisadama kai. navigatsiooniks liiga madal. Aga kas ei saaks seda mitteole- sa suudad ära põhjendada seda riivet põhiseadusega?” masolevat sadamat ettekäändena kasutada? Gerli Lootus: “Eks kohus ütleb, kui põhjendatud see moti- “Siin on veel üks akvatoorium 1999. aastast. Sadam! Palun, vatsioon on. Kas on piisav või mittepiisav. Aga eks tuleb see koordinaadid olemas!” töö ära teha ega midagi muud ei ole. Riigikantselei peab nõus- “Ta ei ole sadam, ta on ainult akvatoorium. Ta pole endale tuma!” nõudnud mingit teed.” Gerli Koppel: “Riigikantselei ei võta ju muidu menetlusse. Andrus Maide: “See on madala peal, seal mingi kahtlase Peab ütlema, et …. näiteks, et läks valesti…” koha peal. See oligi ju tegelikult ka meie argument, et üks sada- Keegi ütleb, et aga see akvatoorium oli ju talle eraldatud makoht ja teine akvatoorium, seega veetee peaks edasi minema. majandustegevuseks. Ta planeeris oma majandustegevust... Kui seal taga poleks kedagi olnud, siis meie poleks ju ka midagi Aga sellele ei pöörata mingit tähelepanu. teinud. Näha oli, et see areneb, aga selle akvatooriumi juurde Gerli Koppel: “Siis me olemegi lõpetanud!” läheb mingi põlvesügavune vesi vist, minu teada. Marika Priske: “Kuulge seltsimehed, oli meeldiv! Konst- Gerli Koppel: “Me peame leidma kõik võimalused, et see r ukt iiv ne.” Veskiviigi saaks tegutsema hakata!” Gerli Koppel: “Hakkame seda motivatsiooni koostama. Kas Eero Pärgmäe : “Avalikus retoorikas oleks hea ju mainida teilt võib panust oodata?” ka seda kolmandat sadamat…” Gerli Lootus: “Korraldusega pole probleemi, vormistame Jutt põikab korraks ajaloolise jaala peale, aga koosolek leiab selle niimoodi, et MÄÄRATA mitte ära võtta! üksmeelselt, et ei ole vahet, kas purjuspäi katki sõidetud ajaloo- Gerli Koppel: “Ja, jaa jaaa, määrata uued… tühistame esi- list laeva nimetada jaalaks, jahtaks või ehitatavaks kogeks – need mesed ja määrame uued.” pääsevad kiilu puudumise ja madala süvise tõttu igale poole sisse, mistõttu jaalat vist argumendina ikkagi kasutada ei saa. peretüli haapsalu moodi Eero Pärgmäe: “Otsustame nüüd midagi. Ma saan aru, et kõik Mõne aja pärast esitabki minister Parts vabariigi valitsusele on jõudnud konsensuseni. Mina kusjuures pole aga midagi otsus- riigi jaoks kõige kahjulikuma, ilmselget kahjunõuet sisaldava tanud, palun mitte protokollida. Katsu sa midagi kirjutada!” variandi nr 1: moodustada Veskiviigi sadama akvatoorium ja Andrus Maide: “Ta isegi ei viibinud siin!” määrata (vähendada) Suur Holmi sadama akvatoorium. (itsitamine) Aga ennäe, vabariigi valitsus lükkas Partsi eelnõu kogu Eero Pärgmäe: “On jõutud konsensuseni, et siis selle täiega tagasi. variant ühega edasi minna.” Nädala pärast esitab Parts sisuliselt sama eelnõu uuesti, Gerli Koppel: “See korralduse eelnõu tuleb ära teha, aga aga ka see lükatakse tagasi. Alles kolmandal katsel määra- mul on jälle Gerlile küsimus, mida riigikantselei mainis: kas takse Veskiviigi sadamale nende akvatoorium, kuid sellise

Navigaator | 59 Põhjalikult korda tehtud kalurikolhoosi-aegses jahtklubihoones tegutseb nüüd Kessu baari asemel Veskiviigi trahter.

reservatsiooniga, et teenindatavate aluste süvise määrami- Lugejale juba tuttava Rene Siroli poolt juhitav komisjon sel peab Veskiviigi sadam arvestama juba olemasoleva Suur teeb aga Suur Holmi sadamale laevaliikluseks mitteavamise Holmi sadamaga. Suur Holmi sadama akvatooriumi ei muu- akti, kuid nõustub kahe kuu pärast siiski, et seadus ei või- deta, ei võeta ära, ei vähendata ja ei “määrata” uuesti. malda sellist otsust teha. Otsekohe aktiveerub ka “peretüli” stsenaarium. Meile Seejärel venitab veeteede amet kaide kooskõlastamisega juba tuttav paadikatsetaja Priit Veski, kes mullu sügisel kuni suve lõpuni ja jätab need kooskõlastamata. Samal ajal jäi politseile vahele Suur Holmi sadama ujuvkaide asetuse kooskõlastatakse pikema jututa Veskiviigi sadama lääpas, orientiirpoi sissevehkimisega, on kevadel esimene, kes uppunud poomidega ujuvkaid. Kiivalt jälgitakse, et Suur lausa tuukrite abiga “avastab”, et Suur Holmi sadama ujuv- Holmi sadam, kus on ammuilma loodud kõik tingimused kaide põhjaankrud on asetunud õige pisut väljaspoole akva- turvaliseks sildumiseks, ei osutaks sadamateenust. tooriumi. Otsekohe toimuvad Veskiviigi sadamaga seotud Mistõttu sulgub sadam ka merehädalistele. tegelaste “otsasõidud” nendele ankrutele ja otse loomuli- Spetsiaalselt purjetajatele loodud 30 uut ja sügava veega kult informeeritakse sellest koheselt ka veeteede ametit, kes kaikohta uue ujuvkai ääres seisavad terve suve tühjalt. Pika omakorda ülima heameelega ettekirjutuse koostab. ja sihikindla venitamise järel sünnib suve lõpuks uus, nüüd Ehkki vastselt loodud Veskiviigi sadam ei oma ei sadamapassi juba sadama laevaliikluseks avamist lubav akt, aga seda vee- ega kaide kasutusluba, asub ta hoogsalt tegutsema ning Haap- teede amet lihtsalt keeldub ministrile esitamast. Veeteede salu linnavalitsus kutsub oma kodulehel välisturiste alles ehitus- ameti peadirektori käsul jääbki sadam suletuks, ehkki kehtiv järgus olevat Veskiviigit omi paate ohtu seades külastama. seadus, nagu koosolekul olijad õigesti märkisid, seda eriti ei “Th is is not a safe navigation!” (see ei ole turvaline navigatsioon) võimalda. Uus võib-olla võimaldab kord. pahandavad rootsi purjetajad oma kodulehekülgedel ja Haap- Samal ajal tegutseb enamik Eesti väikesadamaid vastava akti salu külastatavus langeb umbes kümme korda. Samal ajal ja sadamapassita, aga see-eest on nad sõnakuulelikud ja taltsad. suureneb kordades madalikule sõitude arv selles piirkonnas. Nii möödubki järjekordne suvehooaeg, kus majandusras- Mõned saksa jahid, kes Haapsalut väldivad, satuvad Voosi kustes riik ja linn loobuvad kergekäeliselt nii turismirahast Kurgus madalikule, mõned meelitab madalikule Haapsalu kui ka maksudest. Peaasi, et Suur Holmi sadam mingit tulu linnavalitsuse eksitav reklaam, kus kutsutakse märgis- ei saaks ja igal juhul kahju kannaks! tamata sissesõiduteega Veskiviiki sisenema. Osadel lõpeb Haapsalu linnavalitsus teeb ministeeriumile veel paar poolel teel Saaremaalt Tallinna kütus, mida varasemaltel ahastavat kirja, aga sugugi mitte oma populaarse merevä- aegadel Haapsalus tankida sai. Aga tubli piirivalve päästab rava taasavamiseks vaid ikka Suur Holmi sadama akvatoo- kõik hädalised. riumi vähendamiseks “omadele” kuuluva Veskiviigi sadama “Peretüli” huvides kajastab Lääne Elu intsidente ja Veskiviigi kasuks. Sama sooviga esinevad ka veskiviigilased ise. Paraku sadamakapteni “kangelaslikkust” nende lahendamisel. Armeenia vastab kogu asja algatanud ministeerium nendele palvetele komsomoli kombel: ise loome probleemi ja ise lahendame seda! nüüd juba eitavalt, jättes Haapsalu linnapea ja volikogu väga Juuresolevalt pildilt võib näha, kuidas kohalikud, eelmisel totrasse olukorda. Vabariigi valitsus leidis, et sadamaakva- aastal väidetavalt “lõksujäänud” purjetajad, kellele nii Eesti toorium antakse kauemaks kui üheks aastaks, kuna inves- avalikkus kui ka ametnikkond üksmeelselt kaasa elas ja kui- teeringud sadamatesse väga pika tasuvusega. das üksikud julged välisturistid rahumeeli Veskiviigi sadamat Viis aastat tagasi igatses Haapsalu endale korralikku kasutavad. jahisadamat. Kui see sai valmis, taheti millegipärast kohe “Me ei võta neilt raha. Meile antakse,” põhjendab sadama- uut. Meenub vene muinasjutt kuldkalakesest, mille lõppedes kapten sadamaseaduse rikkumist tulu mittesaamisega. istub memm lõhkise küna ees. Ahnus ajas upakile!

60 | Navigaator Zodiac Pro 12 Pack Hind 201 000.-

MATERJALI GARANTII Ainulaadne Zodiac vahetatav pontoon Turvaline ja merekindel AASTAT

Zodiac on maailma suurim kummipaatide Zodiac Medline SunDream valmistaja. Zodiac tähendab kaasaegset Hind 166 300.- kummi-paati, mis vastab kõikidele ohutusnõuetele ja ületab oma merekindluses tihtipeale plastikpaate. Tänu uutele PRO-seeria pontoonidele on kaatril kõrgem parras ja seeläbi suurem merekindlus. Libisemiskindel tekk ja spetsiaalsed kaablikanalid teevad kaatris liikumise mugavaks ja turvaliseks

#BMUJ
.FSFLBBUSJE
t
1ÍSOV
NOU

5BMMJOO UFMFGPO



t
FNBJM
CNL!QBBEJEFF 5"--*//
t
5"356
t
1°3/6
t
)""14"-6 XXXQBBEJEFF MERE KALDAL METSA SEES KESET LINNA

TEKST JA FOTOD TIIT LILLIPUU kaks kaptenit ja eestimaa värskeim järjekorras 26. riigist — Hiinast. Kirevast klien- Vaade. Pilt, mis avaneb Meresuu Hotel & Spa spaa-ahvatlus. tuurist moodustab senini umbes kolmveerandi viimase — 11. korruse — akendest on see, mis Uue sajandi algusega Maarjamaal Kuressaa- kodumaine publik, idapiiritagused puhkajad on tuleb esimesena silme ette kui meenutada rest-Pärnust-Otepäält levimahakanud ja popu- teine suurem tooniandev kliendigrupp. Mis seal paaripäevast sombuse suvelõpu spaasööstu laarsust võitnud kodumaine spaaturism on salata — asub “Schengeni spaa” Piiterist-miljo- end Eesti Rivieraks nimetavasse Narva-Jõe- 2008. aasta suveks märgi maha saanud Eesti- nilinnast vaid pelga paaritunnise autosõidu kau- suusse. Ühelt poolt ulatub silmapiirini Lää- maa kirdepiiril - juuni alguses avasid purjetavad gusel. 200 kilomeetrit, mis Eestimaa pealinna nemeri - Narva laht - lääne poolt paistmas ettevõtjad Aare Kööp ja Rene Kuulmann Narva- Narva-Jõesuust eraldab ei võta kolme tundigi, Sillamäe korstnad ja üksikud põlevkivibas- Jõesuu esimese moodsa ja nõudliku maksujõulise sest Viitna taha viskab kahe eraldatud sõidusuu- seini tuhamäed, idas Venemaa rannad. Maa kliendi maitsele sobiva wellness-spaa — Meresuu. naga “bahni” mööda madallennul vaid silmapil- poole pilku pöörates paitab silma lõputu Aasta ja kahe kuuga püstitati nõukaaja lõpust gutusega, edasine teekond on normaalkiirusega rohelus, millest siin-seal kerkivad üle puulat- pärineva Kreenholmi puhkekodu punatellistest läbitav tavaline trass. Ahjaa — merd mööda pää- vade punasest tellisest tornmajad. Pilk alla lõpetamata jäänud kiviskeletile igati viisakas seb Meresuusse otse läbi jõesuu. Euroliidu abiga toob ekraanile hoolikalt kujundatud spaa- 11-korruseline ja 109-numbritoaline hotelli- on Narva jõe suudmes asuv sadam-sildumiskoht ümbruse maastiku – pügatud muruplatsid hoone ning kaasaegsed konverentsi- ja veekes- saanud viisaka ujuvkai ja poimajanduse. Peatu- sihvakate mändidega, värskeltasfalteeritud- kused. Meresuus suvi läbi resideerunud ning mine on vähemasti senimaani prii ja kail saab kiviparketistatud parklad ja neerukujulise koha käimajooksmisega aktiivselt tegelenud õllefirma kirjadega päikesevarjude all putka- betoonbasseini, kuhu loetud nädalate pärast spaaperemehe sõnade kohaselt on uus majutus- tüüpi toitlustusasutusest endale tümaka saatel paari-kolmesaja versta raadiuses vägevaim asutus ilma suurema reklaamikärata kiiresti head-paremat ninaesiseks palklauale kanda fontäänisõu rahva rõõmuks üles seatakse. omaks võetud. Aare Kööbi häälest kõlab uhkus lasta. Muuseas, selsamal jõesuudme-sadamal Linnakesele au ja kuulust toonud jurma- kui ta augusti viimastel päevadel Navigaatorile on oma oluline roll Meresuu spaa sünnil: 11 aasta lalikku liivaranda eraldab “vannimajast” räägib, et nädalavahetustel tuleb endalgi tihti- eest ellu kutsutud igasuvine “Piirist piirini” pur- kvartalijagu maad, mille hoolikalt klanitud peale kott pakkida ja linna peale öömaja otsima jeregatt, mis sealtmailt traditsiooniliselt oma kruntidel uhkeldavatesse lopsakavormiliste minna, et üle ilma kokkusaabuvatele spaavõõ- stardipaugu saab on aastate jooksul kohale too- viilkatustega individuaalelamutesse on end rastele ruumi teha. Justnimelt “üle ilma”, sest nud kogu meie avamerepurjetamise koorekihi. sisse seadnud kohalik jõukam rahvas. seks ajaks on kohale jõudnud kliendid juba Muuhulgas ka kapten Kööbi, kes toonase uinuva

62 | Navigaator LÕÕGASTUS

kuurorti võlud — 7,5-kilomeetrise puhta valge lii- elektrijõulise Segaway-aparaadi rentida. Navi- keha klaasikese karastusjoogiga numbritoas vaga luitetaguse ranna, osoonirikka männimet- gatsioonihooajal saab väiksema, kuni 10liik- turgutada . Seda saab ja täiesti tasuta — ühe saõhu ja jäljed möödunud aegade hiilgusest enda melise seltskonnaga kasvõi terve purjepaadi vähese, kui mitte ainsa Eesti hotellina saab kül- jaoks avastas ning tänaseks pöördumatult nende koos meeskonnaga lõbusõidu tarvis välja ajada. miku sisu — veed-alekokk-purgisiidrid — pruu- võludega oma tööd ja tegemised sidunud on. Aare Kööbi punapardaline Ridas 35-tüüpi Zarah kida ilma, et pärast arve kokkulöömise juures May veedab oma uut elu supelsaksu sõidutades tuleks vastata küsimusele “kas midagi ka mini- (taas)avastamisväärt ida-virumaa. — kui ilma on, siis Narva lahel, kui aga mere- baarist pruukisite?” Toa varustusse kuuluvad Kui kord kodust juba niikaugele tuldud, siis leminekuks olud karmimaks kisuvad aitab ka froteehommikumantlid, millega saab mõnusalt tahaks ümbruskonnaga veidi lähemat tutvust jõge mööda majesteetlikult päramootori toel numbritoa, veekeskuse ja protseduurikorruse teha, seda enam, et suuremale osale eesti ini- ringi kruiisida. Eesti-Vene piirijõge mööda vahet kulgeda (ilma, et respo-lobbys, restoranis mestest on Kirde-Eesti kant eeldatavasti üpris saab lausa 15 kilomeetrit ülesvoolu seilata. või konverentsikeskuses asju ajavate külastajate hele laik kaardil. Aga vaatamisväärset jätkub silma alla sattuda tuleks). Kaasavõetud juveelid mõnepäevasele spaapuhkusele tulnule siin www.meresuu.ee …AKNA ja sularahapakid annab meelerahu hoidmiseks üksjagu. Meresuu teeb asja veelgi mugava- TAGA VAIKSELT LOKSUVAD turvaliselt toa seifi lukustada. Ja oma õhtust maks, sest kui ei ole julgust või viitsimist oma MERELAINED KANNAVAD lemmiksaadet-filmi lameekraanilt nautida. sõiduvahendi ja kaardiga võõras kohas pare- Läpakaga www-avarustele pääsemiseks on soo- maid palu ostides ekselda, saab viiel päeval EEMALE ARGIMUREDEST vitav oma võrgujuhe ligi võtta. Vifi t päris igale nädalas - kolmapäevast pühapäevani organi- JA ANNAVAD UNISTUSTELE poole peale respo-lobby ei jagu. seeritud-gideeritud bussi- või jalgsiretkele end LINNUTIIVAD Läbiva sisekujunduselemendina on kõikide sättida. Menüüs on matkad maa all ja maa peal ruumide — nii hotellitubade kui üldkasutata- — Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseum, Toila 11-korruselise hotellikompleksi maitsekalt vate seinad kaunistatud suureformaadiliste oru park, Kuremäe nunnaklooster, Sillamäe, sisustatud numbritoad paiknevad spaa-aat- raamitud fotodega. Vihje Aare Kööbi kui Fil- Narva ja Narva-Jõesuu linnatuurid, kõik jääb riumi ümber kuue ülemise korra peal, pea kõik mari fotoäride keti omaniku vanale armastu- taskukohase 75-295 krooni vahele per nuppi. neist ka kauni merevaatega. Mis oleks mõnu- sele. Kollase-mustamustrilised vaipkatted on Kui ikka kange soov on omapäi ilma uudistada, sam peale rammestavat spaahoolitsust või teine silmajääv korruseid ja ruume läbiv ja neid saab respost stiilse kruiser-jalgratta või hoopis sauna-veekeskusetuuri pehmeks ligunenud kokkusiduv kujundusnipp.

Navigaator | 63 LÕÕGASTUS

www.meresuu.ee …VEES end ebadiskreetselt külje alla litsuvad ja oma JA HOOLITSEVATE KÄTE, TAJUD NII ISEENDA KUI OLEMISE jäsemetaga vee all varvastel talluvad. Karasta- LOODUSEST PÄRIT AROOMIDE TEGELIKKU KERGUST – TUNNET, tumad veekeskuslased võivad volilt uksest välja NING VAIKUSEST LÄBIKUMAVATE MILLE KOGEMINE VÕIB SAADA terrassile kondama minna, sinnagi jätkub MEELDIVATE HELIDE ABIL HARJUMUSEKS lamamistoole. Asja krooniks muidugi vaba- JUHATAME SU RAHULIKU õhu-mullivann, kus, tõsi-küll, tuleb hoolikalt LÕÕGASTUSE JA HEAOLUNI vaadata, et tagumik vee all vajalikku õnarusse Vee-ja saunakeskusse minekuks tuleb läbida saaks sätitud. Igatsorti veeseinade, kaskaadide, Imposantne wellness-keskus annab silmad ette check-in, kus spaakülaline laimirohelise sau- duŠide ja mullitajate sirina, solina ja pahina suuremale osale Eestimaa spaadest. Pealt 30sse narätiku ja pöördväravat ning kappi avava loodud soundtrack-i taustal ei häiri “vees iseen- hoolitsusteruumi saab heaolu-personalilt tellida “käekellaga” varustatakse. Selle plastjublaka daga olemise tegelikku kergust” ka üksikute kõikvõimalikke kauninimelisi ihuinspireeri- sihverplaadile sisestatakse ka andmed veekes- veenaudingutest ülemeelikuks muutunud vaid protseduure ja rituaale. Naistele. Meestele. kuse baarist soetatud ja lamatsitel limpsitud põngerjate huiked. Paaris ja paaritutele. Kes pelgab manuaalset värskeltpressitud mahlade või margariitade Muuseas, parima soomesaunalise leili lähenemist võib valida automaatreŽiimi – tra- kogusest, et pärastpoole rehnutt selge oleks. saab tegelikult hoopis riietusruumi saunas. ditsioonilise “aur-infrapuna-duŠitöötlus”- ter- Eri toimega saunu loeb kokku viis, basseine Seal on sedasorti läbivoorivat kõike-korraga- visekapsli, või armutult aga efektiivselt kogu kahe võrra rohkem. Suurimas neist aitab isegi äraproovida-tahtvat kaadrit, kellest igaüks tagumise poole läbirulliva-mudiva massaaŽi- tõsisema ujumisega tegeleda. Lastele (ja hin- kaheminutilise lavaväisangu kulminatsioo- toolisessiooni, näiteks. gelt noortele) pakub suuremat elamust ringvoo- niks peab heaks kombeks omalt poolt susinal Spaa-maastiku uudisena saavad külma- luga bassein, kus trukk nii tugev, et vastuvoolu kerisele vett sahmata, oluliselt vähem. Ja uju- kartmatud patsiendid end kaheks minutiks end mööda basseiniäärt vinnates on tükk tege- kad võib ka duŠi kõrvale nagisse jätta. krüsosaunakapslisse sulgeda lasta ning mii- mist ühest otsast teise jõudmiseks. Mõnus ja nus 160 kraadi juures vedela lämmastiku leili samas privaatne on mullimassaazhi võtta ruu- www.meresuu.ee …WELLNESS võtta. Et siis “vapustavat noorendavat efekti ja mikas nelinurkses basseinis kus kaks rida vee- KESKUSESSE SISENEDES SULGED kroonilistest haigustest vabanemist” kogeda. aluseid lavatseid teineteise vastas - pole seda KOOS UKSEGA ENDA JÄREL Mis “enda järelt ukse sulgemisega ajavoolu tavapärast piinlikusetunnet, mis tabab kitsas peatamisse” puutub, siis on kodulehel kirjel- KA AJAVOOLU. KOGENUD jacuzzi-rõngasvannis kui võõrad inimesed sulle datu sulatõsi. Kui vanem ja noorem navigaator

64 | Navigaator MERESUU

samaaegselt protseduuridele lähevad ja gurmaanide lauale jõuavad. Libistad saia- Mõnetise kulmukergituse põhjustab joogi- vanem peale rammestavat massaaŽi otse- viilaka konveierrösteri lindile, hoolikalt kaart. Viinuskivalikus jääb ühe käe sõrmedest teed numbrituppa naaseb, jääb paar minutit silmanurgast jälgides, et mõni teine hom- väheks, vahuveini-Šampanjerit on teist sama- hiljem hoolitsusest väljunud noorem heaolu- mikusöögiline seda valmides pihta ei pane, palju ritta seatud — Odessa “Šampanaskojest” ooteruumi papagaatori ootele. Ja ei lahku määrid võid ja paned silmupulgad peale viie-pooletonnise Dom Perignonini. Veine on enne kui tubli tunni möödudes, alles siis – jumalik! Kohapeal valmistatud maksa- kolm – valge, punane ja rose. Kõik majaveinid. kui ajakirjalaua värske “Stiina” läbi loetud pasteet viib samamoodi maitsenäsad nir- Kmm, kuidagi slaavilike sugemetega see nap- saab. Ema-isa muidugi veendunud, et noor vaanasse. sukapp, võimis? Aga valitud valge – Trebbiano navigaatorihakatis endale hea äraolemise Lõuna-ja õhtueinet jagatakse samuti D’Abruzzo Valle d’Oro toob kastanid tulest ja teinud ja omal volil toa arvele veel mõne ilu- bufee-valikus. Mis on igati tänuväärt. Kellel osutub igati sobivaks toidukõrvaseks rüüpeks. mudimise virutanud. poleks tuttav tunne südamesse jäävast okkast Käesoleva Navigaatori trükkimineku ajaks on kui hoolikalt valitud á la carte’i kolm käiku Meresuu veinivalik kuuldavasti olulist täien- www.meresuu.ee … tundub naaberlaua-inimestele ette kanta- dust saanud. Ja fi ne-dining’u sõbrad saavad asja- TOIDUELAMUSELE PAKUB vate hõrgutiste taustal järjekordne tühi loos tundlikult lapata á la carte menüüd, kus, nagu TÄIENDUST KENA INTERJÖÖR olevat? Ja tervislikum on see bufee-värk kind- lubab Meresuu kodulehekülg “saab proovida lasti ka — kui endale laud toiduvaagnatest peakoka hooaja lemmiktoitude valikut.” NING MEELDIV TEENINDUS, MIS piisavalt kaugele valida teevad jalgsiretked Teenindus käib igatahes nööri mööda — LUBAVAD SUL KESKENDUDA hea-ja-parema maale kokkuvõttes üksjagu viisakalt ja nobedasti. VAID MAITSETE JA OLUSTIKU pika maa maha ja lasevad vastlõpetatud Tegelikult on Meresuu ka üks igati lapse- NAUTIMISELE taldrikutäie iga kord mõnusasti allapoole sõbralik asutus — vajadusel saab juuniori(d) vajuda. Meresuu 265-kroonise õhtusöögibu- pea kogu päeva vältel avatud mängutuppa lap- Hommikueinel buff eelauast paremaid fee täispunktid lähevad mereahvenafi leele, sehoidja pilgu alla toimetama jätta. Ja wellness- palu taldrikule noppides teeb kalasõbra vokitud krevettidele ja maitsvale aurutatud keskus pakub lausa lastemenüüd — ei, mitte rõõmsaks kohalik touch — röstitud narva sil- köögiviljamixile, kus kokk põllu- ja peenra- “lõbusaid viineripoisse” või “kartulinaeratusi ket- mud tarrendis. Loomulikult — kus siis mitte viljad parasjagu krõmpsuks on jätnud. Sea- Šupiga”. Hoopis lastemassaaŽ, kookospiiima või veel kui siin, kustkandist need sõõrsuuli- liha-kartulilootsik pälvib sooje kiidusõnu ja meresoola massaaŽivannid panevad juba noorest sed parasiittoidulised kala-ussid eestimaa lisaportsjonit Navigaatori noorpere hulgas. peast aluse elukestvaks spaasõltuvuseks.

Navigaator | 65 TALLINNA JAHTKLUBI ESKAADER KÄIS NARVAS Paljud veesõitjad eelistavad seilamiseks Väinamerd, ent Tallinna jahtklubi uus kommodoor Margus Mets soovitab tutvuda ka Tallinnast ida poole jäävate vetega. Siit leiab piisavalt sildumiskohti, kaunist loodust, ajalugu, kultuuri, romantikat. Millise märjukesega võrdleb ta Narva-poolseid alasid, sellest lugege allpool.

66 | Navigaator REIS

Eskaader on jõudnud Viinistu sadamasse Viinistu vaikelu

TEKST JA FOTOD MARGUS METS Viinistut soovitas vahesadamana purjekad olid samuti Bavariad ning alles 8. juunil startis Tallinna Jahtklubi (TJK) Leho Siimsen, kelle Helen III meid seal ees oma esimesel pikemal sõidul. kahest jahist ja kuuest kaatrist koosnev ootas. Tema teadis, et Viinistu uus küla- eskaader teekonnale Pirita–Viinistu– lissadama kai on valmis. suund itta Toila–Narva-Jõesuu–Narva. TJK liikmed Teise põneva vahesadama, Toila, pak- Et purjekad ja mootorpaadid ühel ajal on teinud eskaadrisõite igal suvel. Sõi- kus välja Viktor Siilats. Olin seda roman- Viinistusse jõuaksid, startisid esimesed detud on Gotlandile ja Rootsi rannikule, tilist vana kalasadamat käinud maa poolt varahommikul ja teised keskpäeval. Eesti Peterburi, Savonlinna, piki Soome ran- uurimas, kuid pidanud sissesõitu liiga ris- põhjarannikul kipub peaaegu alati nii nikut. Vähemate alustega on käidud kantseks. Vahemere riskisadamatega har- olema, et kui hakkad sõitma itta, on tuul Riias ja Jurmalas, jõutud välja ka Norra junud Viktor ja tema abikaasa Krista väitsid idast, kui aga läände, on ka tuul läänest. rannikule, Nidasse, Saksamaale. Üksi- aga, et Toila sadam on täiesti ohutu. Meie Veidi üle meetrine vastulaine oli natuke kud merehundid on mootori jõul teinud eskaadriga olid nad ühinenud siiski üsna ebamugav, kuid ei sundinud meid head Vahemerest oma kodumere ja rentinud ootamatu sõidukiga – Norras valmistatud matkakiirust, 20 sõlme, vähendama. kaatreid Ameerika rannikul. Askeladen 805 Commuteriga. See napilt Tallinnast ida poole sõites ollakse Kuid miks Narva? Valdav osa moo- kaheksameetrine, kitsaste spartalike elu- alati ebamugava valiku ees: kas sõita otse torpaadi ja jahiomanikest pöörab Tallin- tingimustega kaater osutus siiski heade Aegna ja Kräsuli vahelt mööda kitsast ja nast väljudes vööri kohe kas Väinamere sõiduomadustega merekindlaks aluseks. madalat kanalit või ringi ümber Aegna. või Soome ranniku suunas. Vähesed ida Meie eskaadris olid ka üks kuninglik Purjekatel pole valikut, nendele see kanal poole sõitjad piirduvad enamasti Prangli, Storebro ja üks Nord Star 42, mida alles tal- ei sobi. Helistasin Eesti Lootsile, kellel on Kaberneeme või Vergi sadamaga. Võsu ja vel Helsingi meremessil imetleti kui väga Rohuneemel sadam ning kelle lootsilae- Käsmu on kahjuks sadamata. merekindlat ja kvaliteetset alust. Erinevalt vad varem peaaegu täiskiirusel sealtkaudu Meid peibutas sihtkohana Narva ja sõit eelmistest, väiksematest mudelitest, on sel- Muuga lahte sõitsid. Nemad ei soovitanud Euroopa Liidu piirijõel. Olen mitmed aas- lel Nord Stari uuel lipulaeval ruumikad kaju- Kräsuli kanalit kasutada. Mõned aastad tad tagasi Piirist Piirini regatiga seal käi- tid, mis sobilikud ka pikemateks reisideks. tagasi süvendatud kanal olevat uuesti liiva nud ja hiljem tuttavatele pidevalt Narva Eskaadrisse kuulusid veel Soomes too- täis ning tähistus vildakas. jõge soovitanud. Ometi on vaid vähesed detud kaatrid Flipper ja Finnmaster ning Meie eskaadril läksid kiprite arvamused selle sõidu ette võtnud. Saksamaal valmistatud Bavaria. Mõlemad lahku. Eskaadri juhina ei hakanud ma oma

Navigaator | 67 Toila külalissadam

seisukohta peale suruma ning igaüks otsus- Nad elasid Eestist äralõigatuna. Laua- kes Keril tekkinud mõtetest kogu Eestile tas ise. Nii sõitsid kaks suuremat alust ümber telefoni neil ei olnud, mobiiltelefonist teada andsid. Saarele pani mälestusmärgi Aegna ringi ning väiksemad läbi kanali. rääkimata. Sellepärast palusid kohe luba ka meie põhjanaabrite lennukompanii tulijate omaga linna sugulastele helistada. Finnair, kelle Tallinnast startinud len- keri meenutused Neil polnud ka aerupaati, millega saanuks nuki Kaleva venelased Teise maailmasõja Muuga lahest edasi on kaks võimalust. Pranglile poodi sõita. Kivide peal vedelesid alguses salapärastel põhjustel alla lasid. Võib minna Prangli ja Keri vahelt, avamere vaid päevinäinud kummipaadi jäänused. Nüüd on majakas automaatne ning ini- poolt, mis on sobiv võimalus hea ilmaga. Kõik, mis meile näis romantikana, oli mese abi ei vaja. Saar ise olevat antud rohelise Siis on mõtet Keri all peatus teha ning nau- neile rutiin. Mäletan, et küsisin, kas lin- maailmavaatega noortele kasutamiseks. tida seda jääst ja tormidest räsitud kivist nas oleks parem. Nad ei osanudki vastata, Meie valisime seekord kaldaäärse tee- saart, millel siiani säilinud kordon ja Pee- sest olid niivõrd leppinud paratamatusega, konna ja möödusime Pranglist lõunast. ter I ajal ehitatud paekividest majakas. et olid ükskord nõustunud siia tulema. Arvestasime, et sedasi sõites on Piritalt Tuulevaikse ilma korral saab lõuna poolt Hiljem kuulsin, et mees oli õnnetult Viinistusse umbes 50 meremiili ehk kaks sõita saarele täiesti külje alla, julgemad surma saanud. Hüpanud märjale raudlaeva ja pool tundi sõitu. Kui pole tähtis jõuda isegi randuda. See pisisaar kasvab teravi- tekile, kukkunud ning löönud pea vastu ree- punktist A punkti B, eelistan sageli sõita kuna merest välja, juba mõnisada meetrit lingut. Lesk oli pärast seda maale pääsenud. täiesti kalda äärt pidi. Kui hoolikalt elekt- kaldast eemal on sügavus üle 100 meetri. Pärast seda abielupaari oli mõned roonilist kaarti jälgida, võib sõita mööda Käisin saarel mitmel korral 1990ndate aastad majakavahiks üksik vene mees viie meetri sügavusjoont. keskel, kui majakat valvas majakavahipe- koeraga. Koeraga sellepärast, et oleks kel- Mida see annab? Avastad looduskau- rekond. Pererahvas oli alati erakordselt legagi rääkida. Hea lihtne vene mees oli, neid kohti, millest autoga maanteel sõi- lahke. Kevadeti pakkusid nad külalistele suhtus harvadesse külalistesse rahulikult, tes aimugi ei saa. Imestad, kuidas mitmed merelindude mune – praetult, üleriputa- viina ei võtnud ega tundnud ka suuremat paigad mere poolt vaadates hoopis teistsu- tud isekasvatatud rohelise sibulaga. Pere- huvi, mis linnas toimub. gused välja näevad. Kui pikem sõit kaldast mees oli enamasti triibulises venelaste Muide, Keri saar sai enne sajandiva- kaugemal kipub tüütavaks minema, siis meremehesärgis ning ei öelnud ära val- hetust tuntuks ka selle poolest, et seal seiklemine mööda siselahti mitte kunagi. gest viinast. Ainus, mida nad alati tuua veetsid ühe romantilise suve noored aja- Sedasi sõites oleks aga teekond pikenenud palusid, oli värske leib. kirjanikud Astrid Kannel ja Madis Hint, oma paarikümne miili võrra.

68 | Navigaator REIS

Toila kalasadam

viinistu - paik kultuursele meremehele sõiduks Mohnile, kus tsaariaegne garni- turvaline peatuspaik. Vana kalasadam paik- Viinistu sadama külaliskai on tõesti val- son ja tuletorn. Kuid kõige enam lummab neb suudmest paarsada meetrit ülesvoolu. mis ning sinna mahub oma paarküm- seal väga eriliste vormidega puutumatu loo- Plusspunkti sai Toila juba selle eest, mend alust. Ainsaks puuduseks on avatus dus. Kui naisterahvast saarevalvuriga ilusti et vastu tuli muhe sadamavaht, kes otsad idatuultele. Meie paadid jäid poikinni- rääkida, saate ta endale mõneks ajaks teeju- vastu võttis. See on vana meretraditsioon, tusega esialgu üsna tugevalt õõtsuma. hiks. Kuulete lähemast ja kaugemast mine- millest enamik Eesti väikesadamaid Viinistu oma paatide kai on oluliselt tur- vikust salapäraseid jutte, millest mõnel võib enam lugu ei pea. Ka need mitte, kellel valisemas kohas ning väga ränga ilma ka tõepõhi all olla, kuid head on nad kõik. Euroopa ühed kõrgemad kaitasud ning korral võib sinna lainevarju minna. Järgmisel hommikul oli tõeline moo- kõik euronormid täidetud. Siinselt sada- Siinne sadam pakub mitmekülgset torpaadimeeste ilm: päike paistis, tuult ei mavahilt sai ka teada kõik vajaliku: kust meelelahutust. Otse kai serval on uus rik- mingit. Lõunaseks vahepeatuseks olime saab süüa, kust paati vett, kuidas on kõige kaliku menüüga restoran, kus pakutakse valinud Toila. Teel sinna on mõtet hoida parem minna Oru lossiparki jne. ka kohapeal suitsutatud kala. Sellist luk- hästi kalda alla, eriti Ontika juures. See Teel Narva-Jõesuuni tasub lähemalt sust ei ole mina Eestis mujal kohanud. Jaan pikk ja kõrge paekallas ei jäta küll nii või- vaadata ka Sillamäe võimsat uussadamat. Manitski Viinistus eksponeeritud kunsti- mast muljet kui Pakri poolsaar, kuid on Üks kai ulatub väga pikalt merre ja on mõel- kogu on kindlasti ainus, mida saab imet- lähedalt vaatamist väärt. Valisime pea- dud eriti suurte aluste vastuvõtuks. Kuid lema minna meritsi. Hea õnne korral võite tuspaigaks koha, kus allikas või peaaegu sadam oli tühi, ei ainsatki laeva. Nüüd sattuda ka õhtusele teatrietendusele. kosk mööda paeseljandikku merre langeb. saab väga piltlikult selgeks, miks Tiit Vähi Vähem elamusi ei paku ka jalutuskäik Siin saab paadiga hästi kalda lähedale, ka praeguse valitsuse ja pronksiöö peale nii Viinistu kalurikülas. Siin on paiku, kus vaid 100 meetri kaugusele. verine on. Kui oled suure hulga iseenda ja aeg on seisma jäänud: majad, kus pole investorite raha sõna otseses mõttes merre keegi aastaid käinud; autod, mis ben- toila - romantiline peatuspaik valanud, on raske suuremeelne olla. siini lõhnagi unustanud. Ja sealsamas Toila vana kalasadam asub jõesuudmes, majaõued, mis lausa piinlikult korras. Ja mida selleks tarbeks on süvendatud. Külalis- siseneme narva jõkke ümberringi vaikelu, vaid mõni üksik ini- kai on kõige merepoolsem veidi muuli mee- Enne Narva-Jõesuusse jõudmist võtsime mene vilksatab siin-seal. nutav vana kai. Põhja ja ida suunas täiesti 16. kanalil ühendust sealse piirivalvekor- Kohaliku paadimehega saab kaubale avatud, nii et tugeva tuulega mitte just eriti doniga – ikkagi Euroopa Liidu välispiir!

Navigaator | 69 REIS

Narva külalissadam pole just kiita sildumispaik Narva Jõesuu külalissadam on palju paremas korras

ESKAADRIGA JÕEL SÕITMINE ON pääseb vaid mõnisada meetrit. Ka Pärnu neid teenuseid pakkuda. Pigem jõuavad jõel ei ole sadamast ülespoole minek eriti siia vaid üksikud seiklejad. Aare Kööbi MUIDUGI ELAMUS NING NARVA mõistlik. Narva jõgi on aga laevatatav korraldatav regatt Piirist Piirini, kus osa- JÕGI ON LAEVATATAV KUNI NARVA kuni Narva linnani. Kaunid luhad, lop- leb kuni kümmekond alust, on ainus üri- LINNANI. KAUNID LUHAD, LOPSA- sakad vesikupud, palju lotjadel kalamehi tus, mis siia sadamasse hetkeks vilkama mõlemal pool piiri. Ja meid silmanurgast elu toob. Tallinna Jahtklubi kuueliikme- KAD VESIKUPUD, PALJU LOTJADEL jälgiv Venemaa rannavalve. lise eskaadri jõudmine Narva oli kindlalt KALAMEHI MÕLEMAL POOL PIIRI. Narva külalissadam asub peaaegu Narva siinne suursündmus. Ja kõik esmavajalik linnuse külje all. Vanad ujuvkaid, millel on tegelikult sadamas olemas. JA MEID SILMANURGAST JÄLGIV vahelt tükk puudu, mõned poid ning kiire Minu logi näitas, et Piritalt alates VENEMAA RANNAVALVE. vool, mis teeb poi peale mineku päris kee- olime läbinud 140 meremiili. Juba taga- ruliseks. Lõpuks tuli kasutada isegi tuukri siteel külastasime ka Narva-Jõesuud. Siin abi, kes ühe meie alustest poi ankruotsa kül- on korralik poordikinnitusega kai. Sada- Eelinfo oli väga erinev. Tallinna piirival- jest lahti päästis. Hoiatati ka suure kivi eest, mateenuseid küll pole, kuid seda korvab veametnikud ütlesid, et teel Narva tuleb mis kuskil sealsamas kai ees olevat. väga kaunis vaade Venemaale ning suure- Narva-Jõesuu piirivalvekai ääres peatuda Külalistele avatud sadamahoonet ei ole, pärase grilllihavalikuga kaldapealne vaba- ning esitada laeva dokumendid. Purjeta- pole ka pidevat sadamavahti. Kaldavool on. õhurestoran. Kuna tegemist on kohalike jad olid öelnud, et mingit peatust tegema Tanklat ei ole. Lähim korralik tankimis- laste populaarse supluskoha ja linlaste ei pea, sest piiri ei ületata. Tegelikult oli võimalus on Pirital, hädapärane võimalus jalutuspaigaga, siis rahu te ei saa, kuid nii, et meie piirivalvurid seisid küll kai poolel teel Vergis. Mõned tsaariaegsetest sõbralikke ja harivaid vestlusi kindlasti. peal, kuid silduma meid ei sunnitud ja sadama laohoonetest on siiani kasutusel, Kes soovib, võib külastada ka kohalikke dokumente ei kontrollitud. Küll manit- suurem osa aga seisab tühjadena ja aken- spaasid. Neid on koguni kaks. Üks reno- seti, et me oranžide piiripoidega tähista- deta. Näib, et kunagi on siitkaudu käinud veeritud vana ning teine päris uus. tud jõetelge ei ületaks. vilgas kaubavahetus Venemaaga. Julgen veelkord soovitada merereisi Eskaadriga jõel sõitmine on muidugi Nõudlik meresõitja võib siin viriseda, Narva. Kui Väinameri on kui hea vana elamus. Merega seotud laevatatavaid et pole seda või teist, aga tuleb mõista, et rumm, siis siinpool on veel head, juba jõgesid Eestis rohkem polegi; Pirita jõkke suvelgi pole siin pidevalt külalisi, kellele äraunustatud samagonni.

70 | Navigaator UUS D-SEERIA PURJETAJATELE

Volvo Penta uued 12 kuni 180 hj D seeria mootorid on välja D seeria purjetajatele: Puhas. Vaikne. Võimas. töötatud just purjepaatidele. Kõigile valikusse kuuluvatele mootoritele on saadaval spetsiaalsed sõukruvid ning lisa- t
,ÜSHF
QÚÚSEFNPNFOU
KVCB
NBEBMBUFM
QÚÚSFUFM
seadmed.
NVVEBC
NBOÚÚWFSEBNJTF
MJIUTBLT t
7ÜJNBT

"
MBBEJNJTWPPM
t
&OFSHJBTÊÊTUMJL
OJOH
WBJLOF
NPPUPS
UBHBC
NVHBWVTF t
.PPUPSJJOGP
LVWBNJTF
WÜJNBMVT
LBBSEJQMPUUFSJMF t
/VUJLBE
OJOH
LBTVUBKBTÜCSBMJLVE
TFBENFE t
-JIUOF
EJTBJO
HBSBOUFFSJC
VTBMEVTWÊÊSTVTF
ja vastupidavuse

D1-13/20/30 % D3-110 D4-180

#BMUJ
.FSFLBBUSJE
t
1ÍSOV
NOU

5BMMJOO UFMFGPO



t
FNBJM
CNL!QBBEJEFF 5"--*//
t
5"356
t
1°3/6
t
)""14"-6 XXXQBBEJEFF Soome paaditootjate ühenduse Finnboat kutsel said ajakirjanikud 7-11. juunini Soomes tehtud paate proovida. SOOMES Ürituse läbiviimiseks oli valitud Turu saarestik, täpsemalt väike asula Nauvo ehk kohalike soomerootslaste jaoks Nagu, kus PAATE on võrratu loodus ja imelised veed. Mereajakiri Navigaator käis Soome paaditootjate valikut uudistamas. TESTIMAS

72 | Navigaator PAADITEST

TEKST OLLE UUSSAAR FOTOD FINNBOAT sisustatud ja samas ei saanud kuhugi hil- SADAMA VARJUST VÄLJA Finnboat Floating Show on väga pika aja- jaks jääda. looga – tänavu tähistas üritus, kus lisaks Proovisõiduks oli välja pandud 39 SAADES NING ESIMESTE Soome paaditoodangu tutvustamisele mootorpaati ja 9 purjekat, millega sõideti LAINETEGA KOHTUDES OLIN räägitakse ka paadikultuurist laiemalt, Nagu naabersadamatesse, kus seltskon- HETKEGA LÄBIMÄRG. PÄRAST 20. sünnipäeva. Üritus pakub võimalust nad aluseid vahetasid ja jälle edasi sõitsid. uudistada Soome imekauneid saarestikke, See muidugi tähendas, et kes hommikul SEDA POLNUD ENAM MIDAGI mille vanajumal otsekui just kaatrioma- hiljaks jäi, võis terve päeva Nagul paadi- KAOTADA. NAISI JA LAPSI nikele loonud oleks, ja nende soppidesse sillal veeta – pressikeskusesse naasti alles peidetud väikesadamaid. Lühidalt paku- õhtusöögiks. SELLISE ILMAGA PARDALE takse ajakirjanikele kõike seda, millega Esimesel õhtul said kõik kohalviibijad VÕT TA EI TASUKS. RAPUTA- Soomet reklaamida saab, aga põhirõhk nimekirja kohalolevatest alustest ja või- MIST, HÜPPAMIST JA VETT on siiski paatidel. maluse ära märkida, millega proovisõitu teha soovitakse. Kõikidel soovidel polnud OLI KOGU RAHA EEST. tasemel korraldus siiski määratud täituda, sest aega lihtsalt ei SELLISTES TINGIMUSTES Üritus algas laupäeva õhtul piduliku õhtu- jätkunud. Sõideti kolmes rühmas: väikeste söögiga ja seltskonna tutvustamisega. paatide grupp, suurte kaatrite grupp ja pur- SÕITES PEAKS MOTOKROSSIGA Ajakirjanikke, kokku sadakond, oli tõesti jekate grupp. Marsruudid olid rühmadel SINA PEAL OLEMA. tulnud pea kõikjalt maailmast, nii Ameeri- erinevad, kuid lõunat ja õhtuoodet söödi kast kui Jaapanist. Loomulikult olid esinda- mõnes sadamarestoranis koos. tud kõik arenenud Euroopa riigid ja enamus Siinkohal on paslik ürituse logistikute jõuti teha keskmiselt seitse sõitu. Üks ots neist koguni mitme ajakirjanikuga. Eestlasi ees müts maha võtta: määrata kõigi kolme aeglasemalt liikuvate purjekatega kestis esindas Navigaator, kuid meie lõunanaab- rühma teekonnad kolme päeva jooksul nii- umbes 2,5 tundi, nii et need jõudsid päe- reid lätlasi-leedukaid polnudki kohal. moodi, et kõik osalejad erinevaid teid pidi vaga vaid kolm otsa teha. Korraldus oli esmaklassiline ja kõigil ühel ajal kohale jõuavad, ilma et marsruu- sajal inimesel oli selle nelja päeva jooksul did ja külastatud sadamad korduks, ei ole paadivalik tegemist hommikul kella seitsmest õhtul lihtne ülesanne. Kaatrite proovisõidud olid Paadid, mida mina seekord proovida poole üheteistkümneni. Kogu aeg oli ära umbes tunniajalised, nii et päeva jooksul tahtsin, olid järgmised. Pühapäeval Sil-

Silver Moreno 620

Navigaator | 73 Targa 23

Silver Condor 730

ver Moreno, Targa 23, Silver Condor, Bella 765 ning Buster XXL proovimine. läheb sõiduks Bella 570, Korsö 610 C, Buster XXL Ühtlasi tuli ka loobuda sõiduproovist pur- Proovisõite alustasin vana hea ja tuttava AWC ja AMT 185. Esmaspäeval Flipper jejahtidel Degerö 28 ja 36 DS, Maestro Silveriga, kuid samas tuleb tunnistada, et 625 DC, Faster 610, Yamarin 68 Cabin, 40R, Finngulf 41 Racing ja 43 ning Nau- Morenoga mul sõidukogemus puudus. Paat Finnmaster 68 DC, Silver Eagle Cabin, tcat 351 ja 385. oli varustatud Mercury 200-hobujõulise MV 5700 BR ja MV6600 FC. Teisipäe- Kõik soovid siiski tõeks ei saanud. Oma mootoriga. Sellise võimsusega liikus paat val Korsö 1100C, Minor 31 ja Targa 44 osa on selles ilmataadil, kotermannil ja tõesti nobedalt ning kuna paat on raskem ning lõpetuseks purjejahid Finngulf 46 ka minu mobiiltelefonil, mis hommikuse kui suurem osa lahtistest paatidest, tundus ja Nauticat 321. helisemise mingil põhjusel sootuks vahele liikumine ka pehmem olevat. Järgmisteks kordades tuli jätta sel- jättis. Seega tulid minu esialgsetesse plaa- Järgnev lõik õnnestus läbida Targa 23ga. liste aluste nagu Masmar 33, Sailfi sh 30 nidesse väikesed muudatused – lõpuks jäi Targale, mida peetakse mere 4x4 lipulae- MC, Nordstar 31 ja 40, Minor 27, Finn- mul sõitmata enam kui poolte kohale too- vaks, lähenesin ma juba väikese aukartu- master 5700, Grandezza 23 DC, 23 OC, dud alustega. Õnneks aga olid paljud alu- sega. Kuid minu lootused osutusid petlikus. 26CA, 28WA ja 31 OC, Yamarin 68 DC, sed üsna sarnased ja nii lohutan end sellega, Ilmselt on pikka aega ja palju ülistatud 56CC ja 76DC, Aquador 21 WAE ja 28 HT, et millestki põrutavast ma ilma ei jäänud. mark jäänud loorberitele puhkama. Seest

74 | Navigaator PAADITEST

Bella 570 DC

Korsö 610 C

ääretult konservatiivne ja võiks öelda, et uue QSD-seeria diiselmootoriga, mis andis väga hea püstivus. Tööpaati otsides tasub lausa liiga lihtne. Ka sõiduomaduste osas väga hea pöördemomendi ja sellest tulene- lähemalt uurida, aga vabaajakaatrit tuleks oleks oodanud tiba rohkemat. Ka sai see valt väga täpse kontrolli paadi üle. Kaater mujalt otsida. kinnitust järgmisel lõigul Silver Condoriga on oma olemuselt klassikaline daycruiser ja Järgmisena õnnestus proovida Bus- Targa kõrval sõites. Täitsa kummaline oli ette heita pole Bellale midagi. teri sellesuvist uut mudelit AWC. Väliselt vaadata, kuidas Targa kõrval hüppas ja Järgmisena tuli minule täiesti tund- päris huvitava kujuga paat, mis teenib vett pritsis, samal ajal kui meie lahtises matu loom nimega Korsö. Tegu on nii- plussi juhikohalt avaneva hea väljavaate paadis kõrval sõites muusikat kuulates öelda klassikalise paaditüübiga: taga kajut eest. Kui aus olla, siis see paat oligi juhi poole gaasiga kruisisime. ja ees lahtine vöör. Kui kastiga traktor, vaatevinklist proovituist kõige muga- Condor jättis muidugi hämmastavalt kui nii võiks öelda. Suurim liikumiskiirus vam. Samas asus kõrvalistuja iste pea hea mulje. Sabas Verado 300-hobujõuline on umbes 22 sõlme ja mürinat teeb paat pool meetrit juhikohast eespool ja laine- mootor, mis töötab imevaikselt ja mille kii- omajagu. Samas on alus loomulikult mere- tuses seal enam nii mugav istuda ei olnud. rendus on mis tahes hetkel sünkroonis gaa- kindel ja ääretult suure kaubaruumiga, Nigel oli ka vööri mahutatud ööbimiskoht. sihoova liigutamisega. tõeline mõrrameeste unistus. Olemuselt Samas väitis kipper, et tegu on alles pro- Bella 570 oli varustatud Mercruiseri lihtne, jõuallikaks väike diiselmootor ja totüübiga ja tootmisse läheb mudel veidi

Navigaator | 75 Buster XXL AWC

AMT 185 HT

küpsemana. Kontseptsioonilt sobiks see teise päeva viperused me tegimegi. kaater vast mõnele ametnikule ametisõi- Esmaspäeva hommikul otsustas mu telefon Kipper uuris minu meresõidukoge- tudeks, perepaadi staatusest jääb veidi helisemise vahele jätta ja mind väljasõidule muste kohta ja ütles siis, et tehku ma, mida puudu – paat on loodud juhile, mitte hiljaks jätta. Seega tuli teha plaanidesse tahan, tema hoiab kinni. Soovitasin tal seda tema kaaslastele. väike korrektuur. Vahest võiks seda mitte- kõvasti teha. Kuna olime graafi kust umbes Päeva viimaseks paadiks jäi AMT 185, helisemist kuidagi seostada paraja tormiga, poole tunni jagu maas, tuli meil teistega selline klassikaline ujumaskäimise paat. mis vahepeal tõusnud oli. kokkusaamiseks kõva tempo üles võtta. Midagi põrutavat ma sealt ei leidnud, kuid Kui ma lõpuks sadamasse jõudsin, oli Seda me ka tegime. Sadama varjust välja samas ka midagi halba mitte. Sellest klas- seal vaid Bella 570, millega ma eelmisel saades ning esimeste lainetega kohtudes sist paati valides tuleks vist põhirõhk väli- päeval sõitnud olin. Paadil oli käiguhoob olin hetkega läbimärg. Pärast seda polnud musele panna ja johtuda tuntud lausest seina küljest lahti tulnud ja kipper remon- enam midagi kaotada. Naisi ja lapsi sellise “kellele ema, kellele tütar”. tis teist parajasti usinalt. Pakkusin end ilmaga pardale võtta ei tasuks. Raputamist, Ja taas saabusime “baaslaagrisse“, kus appi ja mõnekümne minuti pärast oli paat hüppamist ja vett oli kogu raha eest. Aga tuli au anda soomlaste külalislahkusele – vaatamata ligi 20 meetrit sekundis puhu- kordagi ei tekkinud tunnet, et paat kuskilt meid kostitati ainult hea ja paremaga. nud tuulele valmis merele sööstma. Seda järele annaks. Sellistes tingimustes sõites

76 | Navigaator PAADITEST

Yamarin 68 Cabin

Finnmaster F68

peaks motokrossiga sina peal olema. minu nägemist lahtisesse paati astumast lendavate patjade ja meeneteks jagata- Grupi püüdsime kinni täpselt vahetuse ja otsis peavarju kajutiga paatidest. Seega vate reklaamkotikeste vahel oma kohta ajal, seega kõigest ühe vahetusega suut- õnnestus mul veel üks vahetus Bellaga leida. Paat pidas vapralt kõikidele katsu- sime ennast peaaegu tagasi graafikusse sõita. Noore ning raputamist hästi taluva mustele vastu, aga minul ei õnnestunudki sõita. Kuigi mitte päris ausate võtetega, lõi- inimesena oli seal päris vahva hüpata, kuigi sellega tutvust teha, sest pidin tegelema kasime paari saare arvelt teekonda natuke kipper oli kinnihoidmisest üsna väsinud ja ringilendavate asjade kinnipüüdmise ja ise- lühemaks. näost lumivalge. enda paigalhoidmisega. Ühtlasi sain teada, Faster oli juba teele asunud, sest kuna Pärast seda õnnestus mul Yamarin 68 mida tundis hommikul minuga Bellas istu- sandi ilma tõttu ei tahtnud eelmisest vahe- Cabinisse sooja saada. Küll aga oli tegu nud kipper. tusest keegi lahtisesse paati minna, arvas hüperaktiivse kippariga ja koos minuga Järgmisena valitud Finnmaster 68 DC kipper, et ka mina jätan tulemata ning sattus kaatrisse ka Sloveenia karvavõrra oli klassikaline vöörikajutiga daycruiser. pühkis minema. Minul oli läbimärjana aga veel aktiivsem ajakirjanik. Kahekesi võeti Kõik kenasti käe-jala juures ja kaater tänu üsna ükskõik, oleksin võinud ka veesuus- sellest paadist, mis võtta andis; ikka nii, et oma suurusele üsna ruumikas. Samas aga kadel sõita. Ka see seltskond, kes pidanuks kipper näitas ette ja sloveen proovis järele koostekvaliteedilt ja viimistluselt oluliselt järgmisena Bellale tulema, keeldus pärast teha. Mina üritasin justkui kaaluta olekus alla keskmise. Selle põhjuseid tuleb ilm-

Navigaator | 77 Silver Eagle Cabin 650

Marin 5700 BR

selt otsida uuest tootearenduspoliitikast muidugi märksa kuivem ja vähem klop- telt kui ka kvaliteedilt kõik üsna võrdsed. ja samas meeles pidada, et Finnmaster on pida saanud. Ka tuleb tunnistada, et välja- Võrreldes hommikul proovitud Bellaga oli vaese mehe Grandezza – kui Grandezza on vaade juhikohalt on Busteris parem, kuna MV päramootor tiba vaiksem ja väristas kvaliteedilt ja viimistluselt võrreldav ena- puuduvad vaatevälja ahendavad esiklaasi keret vähem. 6600 FC aga, mida soom- miku teiste tootjate alustega, siis Finnmas- tugipostid. Kuid vaadates kõrvalistmel lased selles suurusklassis parimaks mat- ter on ilmselgelt vaeslapse rolli jäetud. muhelevat kipperit oli selge, et temal oli kakaatriks peavad, jättis hea mulje tänu Pärast Finnmasteriga sõitu õnnes- vähemalt sama mugav või isegi veel muga- läbimõeldud kontseptsioonile, pehmele tus mul saada sooja Silver Cabinis. Sellise vam kõrvalistmel lösutada. ja vaiksele olekule ning suletava ukse taha ilmaga oli suisa lust soojas toas klaasipu- Järgmisteks valikuteks osutusid MV- peidetud täismõõdus WCle – mida kipper hastajate vahelt ümberringi hüppavaid Marini mudelid 5700 BR ja 6600 FC. Käes- kõige olulisemaks hindas. Enamasti on paate vaadata. olevast aastast ka Eestis saadaolev mark selle klassi kaatritel tualett kas kõrvalistuja Sõita oli Silver Cabiniga kuidagi on Soomes üks hinnatumaid väiketoot- istme all või siis hoopis vööris voodi all. Ka kodusem ja mugavam kui tema eelmi- jaid. Uue ja värske mudelina tekitas 5700 saab 6600 FC-l magamisasemed teinetei- sel päeval proovitud põlise rivaali, Buster BR elevust ka soomlaste seas, ehkki selle sest eraldada ja lapsed vanematest eraldi AWCga. Samas olin ma eelmisel päeval klassi lahtised paadid on nii sõiduomadus- magama sättida.

78 | Navigaator PAADITEST

Marin 6600 FC

Korsö 1100C kolmas päev lainetel KOOS MINUGA SATTUS HÜPERAKTIIVSE KIPPARI Teisipäeva hommikul oli ilm samasugune KAATRISSE SLOVEENIA KARVAVÕRRA VEEL AKTIIV- kui eelmisel õhtul – tuul puhus kiirusega 10-15 meetrit sekundis, mis tõotas mulle SEM AJAKIRJANIK. KAHEKESI VÕETI SELLEST PAA- meeldivat viimast õhtut purjekate pardal. DIST, MIS VÕTTA ANDIS; IKKA NII, ET KIPPER NÄITAS Õnneks olin valinud suured paadid, millega saab sellise tuulega üsna rahulikult sõita. ETTE JA SLOVEEN PROOVIS JÄRELE TEHA. MINUL EI Esimene mootorpaat Korsö 1100 oli ÕNNESTUNUDKI PAADIGA TUTVUST TEHA, SEST esimesel päeval proovitu kõige suurem PIDIN TEGELEMA RINGILENDAVATE ASJADE KINNI- vend ja nii kere kontseptsioonilt, sõidu- kiiruselt kui ka müratasemelt sellega sar- PÜÜDMISE JA ISEENDA PAIGALHOIDMISEGA. nane. Sellega sõita oli muidugi lausa lust, rõõmu tegid ka väga korralik juhikoht ja on sama hea kui kõrvutada aiatraktorit rit lühemasse ja päeva jooksul proovituist kvaliteetse viimistlusega kajut. Võrrelda pikamaa-veoautoga. kõige väiksemasse paati oli aga üllatus. Korsö 1100-t tema väiksemate vendadega Istumine järgmisesse, pea kaks meet- Volvo-Penta mootoriga Minor 31 tundus

Navigaator | 79 Minor Off sore 31

Targa 44 IPS

äsja proovitud Korsöga võrreldes nagu küsitav, kas seda kõike tegelikult ka vaja Vahva kogemuse ja põneva elamuse Ameerika luksusmaastur tavalise veo- on, teeb ju see paadi ääretult kalliks. Tei- andsid Volvo IPS-veojalad, mida esimest auto kõrval. Muidugi on ka paatide kont- salt: kus tahtjaid, seal on pakkujaid. Ja korda proovida sain. 44 jala pikkuse ja septsioonid erinevad, Minorit võib pidada tuleb tunnistada, et kogu see kupatus kahekorruselise maja kõrguse aluse pigem Targa konkurendiks. jättis siiski hea mulje. Ka viimistluse ja manööverdamisvõime on täiesti häm- disaini poolest oli Minor kindlasti kenam mastav – hoolimata tugevast tuulest aeti hämmastavad volvo penta ips-veo- ja kaasaegsem kui järgmisena proovitud alus ilma igasuguste vööri- või ahtrimoo- jalad Targa 44, kus kõik vajalik on küll olemas, torite abita sentimeetri täpsusega paika. Tiitlile “4x4 of the seas” pretendeeriv kuid mis ometi on väga konservatiivne Kõik töötas täpselt nii, nagu kirjeldustest Minor tundus tõesti hea, kuid oma osa ja koguni askeetlik. Sellise kaatri nagu lugenud olin, mis tekitas mulje, et tegu sellest võib kirjutada kõikvõimaliku Targa 44 jaoks oli meri isegi oma vahe- on reklaamitrikiga, aga seda see polnud. lisavarustuse arvele. Alustades auto- peal pooleteise meetri kõrguste laine- Kindlasti peaks Targa end aga loorberi- maattrimmidest ja lõpetades eriliste tega nagu plekk – lainetusest ei saanud pärgadelt püsti ajama, sest muidu tuleb salongivalgustitega, mis tegid olemise mingit aimu, nii et tiitel „4x4 of the seas” teerajaja teatepulk mõnele teisele fir- salongis ääretult hubaseks. Samas on on ilmselt õigustatud. male loovutada.

80 | Navigaator PAADITEST

Finngulf 46

Nauticat 321

päeva lõpuks purjekad talvine vasikas kevadist muru nuuskisin. oli märksa vaoshoitum kui eelmisel alusel. Proovisõitude lõpetuseks valisin kaks jahti, Kaptenile olen ma igatahes kõvasti Vaid kapten heitis mulle aeg-ajalt altkulmu Finngulf 46 ja Nauticat 321. Olen purjekate tänu võlgu, selliseid õppejõude oleks pilgu, millest võis välja lugeda midagi sel- osas üsna võhiklik ega hakka neid aluseid omal ajal kooli tahtnud. Kõik tehti puust ja list: “Näed ju, et torm tulemas, aga sina siinkohal arvustama. Minu eesmärk oli punaseks ette ning lasti ka endal proovida. istud niisama“. Lõpuks saime siiski jutule sellest meresõiduviisist mingi ettekujutus Vähemalt saan ma nüüd juba aru, kus on ning edaspidi ta lihtsalt hõikas, et vänta saada, sest olen juba ammu mõelnud, et miski ots, mida see teeb ja millal seda kasu- sealt või mine naisterahvale appi. Ühiste tuleks kätte võtta ning see rahu ja vaikust tama peaks. Järgmisena astusin Nauticat jõududega saime kenasti natuke enne pakkuv ning ajaarvamist unustama panev 321 pardale, kus oli lisaks minule üks Norra tormi puhkemist sadamasse. ala endale selgemaks teha. naisajakirjanik ning meeskonnas kapten ja Igal juhul sai kogemusi ja emotsonaal- Nüüd oli selleks hea võimalus. Õnneks üks naisterahvas. Sõidu ajal õnnestus meil set elamust imekaunist loodusest rohkem tuli minuga koos sõitma Ukraina ajakirja- napilt pääseda äikesetormist. kui küllaga. Tuleb teha sügav kummadus nik, kes tegeleb võistluspurjetamisega ja Kuna olin just saanud oma esimese pur- korraldajatele ja kogu üritust vedanud tii- seda väga kõval tasemel. Seetõttu jäi kap- jetamistunni, ei julgenud ma omatahtsi mile. Kohtumiseni 21. Finnboat’i pressipäe- tenil rohkem aega minu jaoks, kes ma kui midagi sikutada ega vändata ja meeskondki vadel!

Navigaator | 81 AHVENAMAA ESKAADRISÕIT Juunikuu lõpul käis peamiselt purjetajatest koosnev seltskond üle mere Ahvenamaa kauni looduse ja sadamatega tutvumas. Kuidas reis läks, mis meresõitjaid enim köitis ning milliseid kogemusi saadi jutustab jahi Karmen kipper Toivo Tornius.

82 | Navigaator REIS

TEKST JA FOTOD TOIVO TORNIUS oma aluse peale saaks. Lohutuseks mõtlesin, et Soomes on Mõte korraldada portaali Kipper.ee liikmete ühissõit Ahvena- alkohol kallis ja ega kõik soomlased ehk sellised pole ka (mul maale hakkas idanema juba 2007 aasta sügisel. Algselt käis oligi õigus: rohkem me purjus soomlasi ei näinud). purjetaja Kalle Kuus välja idee korraldada sõit Albin 57-tüüpi purjekatega, kuid hiljem muutsime plaani, kuna huvilisi hanko poole teele näis nappivat. Lõpuks jäi ainsaks piiranguks, et alused, mil- Start oli laupäeva, 28. juuni hommikul erinevates sadamates lega soovitakse osaleda, peavad olema Soome lahe ületami- erinevatel aegadel arvestusega, et kõik jõuaksid enne pimedat seks piisavalt heas korras. Kalle pani paika ka marsuudi ja Hanko sadamasse. Ilm oli heitlik nagu Läänemerel ikka, oli peamiste punktide koordinaadid. Foorumis sai jagatud veidi nii tuulevaikust, parajat tuult kui ka pagi, mis, nagu tavali- näpunäiteid, mida kaasa võtta ja millega arvestada. selt, täpselt vastu puhus. Kui avamerel läksid jahid üsnagi lahku, siis sadamasse enne starti jõudsime enam-vähem korraga. Hanko jahisadam on suviti Kevadeks venis osaleda soovivate jahtide nimekiri juba päris üsna täis ja ei olnud erand ka too õhtu. Kell oli umbes kaheksa pikaks. Korraks oli kirjas 18 alust, kuid siis hakkasid tulema ja koha leidmisega tõsiseid raskusi. Pressisime ennast kui- äraütlemised. Põhjused olid erinevad: kes ei saanud puhkust, dagi teiste vahele ära ja sealjuures õnnestus meil iseenda kellel jahiga probleemid. ahtriots ümber vindi sõita. Selle lahiharutamiseks pidi üks Lõpuks jõudis starti kuus purjekat, lisaks saatealus. meeskonnaliige vette ronima. Lõpuks olid otsad kinni ja või- Ahvenamaal liikus samal ajal küll teisigi Eesti lipu all sõit- sime esimese päeva sõidu lõppenuks lugeda. jaid, kuid nemad olid seal omal käel. Stardirivi oli üsna kirju: Hanko on suur sadam ja pakub kõiki väikelaevnikule vaja- üks Becker 27, kaks Maxi 77-t, Albin Vega, Boström 31, MacG- likke teenuseid. Sadamas on tankla, kaivool, elekter, saun on regor26 ning saatealus mootorjaht Princess 42. hinna sees – koos kaivooluga oli ööpäeva tasu 22 eurot. Kuna Kavakohaselt pidanuks kõik paadid koos Lohusalu sada- ilm oli vihmane, siis me linna peale uudistama ei kippunud, mast välja sõitma, aga välja kukkus teisiti. Kuna veesõidukid piirdusime sadama lähiümbrusega. tulid erinevatest Eestimaa sadamatest (Pirita, Lohusalu, Roo- Vahemärkusena lisaks, et võrreldes Eesti sadamatega massaare, Orjaku, Haapsalu, Pärnu), ei pidanud me nende on Soomes ja Ahvenamaal sadamamaksud üldiselt väikse- Lohusallu koondamist mõttekaks. Lääne-ja põhjaranniku mad. Ma ei tahaks näpuga ühegi sadama peale näidata, aga alused sõitsid üle lahe eraldi gruppidena. meil on mitmeidki, kus sadamamaksu küsitakse 300 EEK Meie tahtsime jahi nädal varem Dirhami sadamasse viia, (ca 20 eurot) ja sadamas pole ei pesemisvõimalust ega tank- kuid Neptuni soovil jätsime selle Haapsallu (ilm läks veidi lat. Sauna eest tuleb meil sageli eraldi päris kopsakat tasu liiga karmiks, lõhkusime ühe eespurje ja otsustasime Haap- maksta, aga põhjanaabritel on see valdavalt hinna sees või salust mitte edasi punnida). Ka Roomassaare jaht läks varem kui on eraldi hinnaga, on sadamamaks väiksem. Dirhamisse valmis. Järgmisel hommikul kell üheksa alustas kogu eskaader Stardipäeva eelõhtul sõitsime oma meeskonnaga Haap- sõitu Jurmo saare poole. Väikeste kaotustega elavjõus – ühe sallu, et jaht sõidukorda seada ja olla valmis hommikul vara jahi meeskond oli öise sadamakõrtsi külastusega ennast pisut startima. Seal oli meil esimene huvitav kokkupuude põhja- liiga ära väsitanud ja nemad tulid hiljem järele. naabri soomlasega. Nimelt oli ühe sadamas seisva Soome jahi Algus oli ilus, tuult parasjagu, nii et sai ikka purjed üles kipper ennast sadamakõrtsi istuma unustanud ja tarbinud tõmmata. Saatealus kõige ees nagu pardimamma ja jahid pisut liiga suures kogusese Eesti odavat alkoholi. Tagajärjeks nagu pardipojad järel. Kõigepealt kadus silmist saatealus, oli see, et oma jahi peale ronimine ei kukkunud vanal mere- tema jaoks oli jahtide liikumiskiirus ilmselgelt liiga väike. Ja karul hästi välja ja ta pudenes poolelt teelt merre. Kui meid ei mida aeg edasi, seda vähemaks vaateväljas olevaid eskaadri- oleks lähedal olnud, oleks see võinud tema jaoks väga kurvalt sõitjaid jäi. Kuna jahid olid erinevad ja erinev ka meeskondade lõppeda. Sikutasime ta kai peale ning pärast temapoolset kal- sõiduoskus, oli see ilmselt üsna paratamatu, et eskaader koos listuste ja vandumise segu lahtumist vaatasime, et ta ikka ei püsinud. Probleemi sellest ei tekkinud, kõik said omapead

Navigaator | 83 navigeerimisega suurepäraselt hakkama. jooksul päris palju mootorit kasutanud, oli vaja täiendada Tuul on Ahvenamaa saarte vahel enamasti heitlik, nii ka sel kütusevarusid. Olime kodutöö teinud ja sadama tutvustu- päeval. Sai purjetada ja ka päris kõvasti mootoripõrinat taluda. sest lugenud, et seal on ka tankla. Tegelikkus oli veidi teine: tanklat ei olnud ja üleüldse ei olnud sadamast võimalik min- kaunis kuid riukalik jurmo saar git kütust saada. See oli halb, sest olemasolevast kütusest ei Õhtul kella kaheksa ajal jõudsime Jurmo sadamasse. Jurmo oleks kohe kuidagi piisanud järgmisse sihtpunkti jõudmi- saar ja maaliline sadam kaljude vahel on võrratult ilusad. seks, kui olnuks vaja terve päev mootoriga sõita. Teha polnud Aga igal heal asjal on ka halb külg. Olin ka varem kuulnud aga muud kui eksitavat reklaami kiruda. selle saare kohta ütlemist, et tegemist on jumalast mahajäe- Kui oleks nende teenuste puudumisest teadlik olnud ja tud maanurgaga. Kogesime seda kohe omal nahal. Kaivoolu sellega arvestanud, oleksime seda saarekest palju rohkem polnud – meie jaoks suur probleem, sest päevaga kurnab navi- nautinud. Aga ilus oli ta ikkagi, nagu üks suur kiviktaimla! gatsiooniarvuti aku nii ära, et see vajab öö läbi laadimist. Arva- Supermõnus oli ka hilisõhtune saun. Mälestused sellest saa- sime, et saame sellest üle ja panime oma generaatori käima. rest jäid igatahes head, ei saa ju igasugustel pisiasjadel lasta Nähes kõrvalseisva jahi peal parasjagu õhtustavate soomlaste tuju rikkuda. pikaks venivaid nägusid, lasime selle põriseva riistapuu juu- rest kähku jalga. Mõningase arutelu järel otsustasime, et me tilluke degerby ja purjetajate paradiis marienehamn ikka ei riku nii julmalt sadamarahu ja panime generaatori Uus nädal algas hästi. Ei olnudki vaja vähese kütuse pärast seisma. Laadida lootsime järgmisel päeval sõidu ajal. muretseda, sest tuul oli soodne ja saime peaaegu kogu tee Järgmine ebameeldiv üllatus oli see, et puudus ka vesi. Jurmost Degerbysse purjetada. Vaid viimases otsas oli tuul Õnneks selgus, et kusagil lähedal mäe otsas pidi vett olema vastu ja siis tuli jälle bensiini kulutada. Sellest teekonnast nii palju kui kulub. Võtsime oma veeanumad näpu otsa ja on hästi meeles tiheda saarestiku vahel väga ebaühtlaselt asusime vett otsima. Veevõtukoht ongi kohe sadama lähe- puhunud tuul. Kohati, saare varjus, oli see päris vaikne, ja dal mäe otsas. Käsipumbaga puurkaev, millest viieminutilise samas puhus kahe saare vahelt nagu düüsist. hoolika pumpamise järel hakkas tulema lahja kohvi sarnast Õhtul kella 18 ajal jõudsime Degerby sadamasse. Väikelae- vedelikku. Otsustasimegi seda kasutada vaid kohvi keetmi- vadele mõnus pisike sadam, mis pakub kõiki vajalikke teenuseid seks (ilmselt hoidsime selle veega ka veidi kohvipuru kokku, (kaivool, elekter, saun, tankla ja söögikoht), kohalikus poes on sest värvi lisamiseks seda vaja ei läinud). müügil ka pisut paadivarustust ja hooldusvahendeid. Kuna tei- Sellega üllatused veel ei lõppenud. Kuna olime päeva sipäeva hommikul oli tihe udu, ei saanud me kohe välja sõita ja

84 | Navigaator REIS

jäi veidi aega Degerbys ringi vaadata. Alles kella 11 ajal, kui udu MARIEHAMN KUI AHVENAMAA enam-vähem hajunud oli, julgesime sõitma hakata. PEALINN VÄÄRIB PIKEMAT PEATUST. Sõit pidi olema üsna lühike, umbes 20 miili. Kuna tuul oli vastu või üldse olematu, pidime jälle taluma mootoripõ- TÕELINE PURJETAJATE PARADIIS! rinat. Sõitsime vist veidi liiga kiiresti, sest jõudsime udule SADAM PAKUB KÕIKI TEENUSEID NING järele. Istusime udus nagu kotis, igaks juhuks sai välja otsitud ka udupasun. Õnneks ei kestnud see kaua ja saime VAATAMISVÄÄRSUSI JAGUB. NÄITEKS täiskiirusel edasi sõita. Enne Mariehamni jõudmist koh- VANA KAUBALAEV POMMERN, MIS tasime teist Eesti alust. Tõelised merekarud sõitsid puulae- ANNAB VÄGA HEA ÜLEVAATE, KUIDAS vaga, õlleankur masti külge seotud. Lõbus seltskond tegi südame soojaks. KÄIS TÖÖ JA ELU OMAL AJAL SUURES Mariehamn kui Ahvenamaa pealinn väärib pikemat pea- PURJELAEVAS. tust. Tõeline purjetajate paradiis! Sadam pakub kõiki teenu- seid, on võimalik lasta ka purjeid parandada, pesu pesta ja betoonivalajad on viletsalt tööd teinud ja sadama alus on viltu kuivatada, linna poodides müüakse navigatsioonikaarte. vajunud. Tegelikult on tegemist puhta graniidiga, mis on aja Linn ise on ilus ja vaatamist väärt, veetsime seal pool jooksul siledaks kulunud. teisipäeva ja terve kolmapäeva. Vaatamisväärsusi jagub, näi- Sadamas on olemas kõik rändurile vajalik ja hindki teks vanade puulaevade muuseum-töökoda ja vana kaubalaev soodne – 13 eurot; sauna, tõsi küll, saab eraldi tellimisel. Pommern. Pommerni peal soovitaksin kohe kindlasti käia. Sandviki sadam oli jahte täis nagu ilmselt kõik Ahvena- Meiesugustele merehulgustele jätkus seal vaatamist tundi- maa sadamad suvisel ajal ja neid tuli aina juurde. Väikese deks. See muuseum-laev annab väga hea ülevaate, kuidas viperusega sai hakkama vanem sakslastest abielupaar, kes käis töö ja elu omal ajal suures purjelaevas. Võimas! ei osanud sildumisel arvestada üsna tugeva taganttuulega ja oleks meile peaaegu ahtrisse sõitnud. Õnneks oli hoog kaljune sandviki sadam väike ja suutsime halvima ära hoida, kuid manööverdades Neljapäeva hommikul alustasime tagasiteed. Tagasisõit kulges olid sakslased lisaks osanud üle mitmete ahtri kinnitusotste marsruudil Mariehamn–Kökari–Rosala–Haapsalu–Pärnu. sõita ja need kõik ühe sõbraliku perena oma veovindi ümber Õhtuks jõudsime Kökari Sandviki sadamasse. Usku- keerutada. Sakslane oli kohe varmalt vees, et oma apsakas matu, kui kaljune võib üks koht olla! Esmapilgul tundus, et ära õiendada, kuid ei saanud ta sellega hästi hakkama. Raivo

Navigaator | 85 REIS

AHVENAMAA SADAMAD ON KOHANDA- kokkuvõtteks TUD VÄIKELAEVADE TEENINDAMISEKS Elamusena oli see üheksapäevane sõit suurepärane, kõik osa- lejad jäid rahule. Saadud kogemused võtame kindlasti arvesse JA SEE ON TASE, MIDA MEIE SADAMATE järgmise aasta sõidul. Kes planeerivad sarnast sõitu Ahvena- OMANIKUD VÕIKSID EESKUJUKS VÕTTA. maaga tutvumiseks, võiksid arvestada järgnevaga. Meie päevased läbisõidud olid pisut liiga pikad, 45-50 miili on aeglaselt liikuvate jahtide jaoks liig. Päevaseks läbi- sõiduks oleks paras umbes 30 miili. meie meeskonnast läks talle appi ja lõpuks sai olukord lahen- Loodust ja merd sai nautida palju, aga saartega tutvu- datud. Teenisime mõned õlled! miseks jäi aega väga vähe (kui välja arvata Mariehamn, kus olime poolteist päeva). viikingiküla rosala Hiline sadamatesse saabumine tähendas ka seda, et vabade Järgmisel päeval sõitsime Rosalasse. Seal asub kuulus vii- kohtade leidmisega oli raskusi. Sellest ei tasu küll ennast väga kingimuuseum-küla, mida meil kahjuks külastada ei õnnes- häirida lasta, sest purjetajad on sõbralik rahvas. Olen näinud ka tunud, kuna saabusime sinna liiga hilja. Küll nägime ära pilti, kus sadamakorraldaja näitas meile kahe jahi vahel poole- viikingilaeva, mis on küla lähedal sadamas. Väga ilus ja uhke meetrist vahet ja ütles, et pange ennast siia. Meie hämmeldu- laevuke! Vaatasime ja arutasime, kuidas seda ehitatud on ja nud nägusid nähes asus ta ise tegutsema ja teisi jahte nügides kui palju seejuures vaeva nähtud. Lahkudes lugesime info- ning meie oma sikutades saimegi paika. Keegi sellest nügimi- tahvlilt, et valmistaja on Saare Paat! sest numbrit ei teinud, kuna vendrid hoiavad vigastused ära. Rosala sadam on üsna uus ja paindliku teenustepaketiga, Arvestama peab, et õhtul kell 6-7 sureb elu külades välja. mis tähendab, et lihtsalt kaikoht on odav, aga iga lisateenus Poed ja muuseumid on suletud, pahatihti ka tankla. Seega on maksab. Iseenesest mugav variant sellele, kes ei soovi elekt- igasuguse söögi- ja joogipoolise muretsemine lükatud hommi- rit, sauna ega muud – maksabki ainult seismise eest odava kule. Vaatamisväärsused jäävad samuti külastamata. Sadamad hinna (14 eurot). on kohandatud väikelaevade teenindamiseks ja see on tase, Rosala oli meie viimane peatuspaik Ahvenamaal, lau- mida meie sadamate omanikud võiksid eeskujuks võtta. päeva hommikul alustasime sõitu Eestisse ning pühapäeva Kindlasti ei jäänud see sõit viimaseks ja järgmisel suvel võtame õhtuks oli meie meeskond tagasi kodusadamas Pärnus. ette uue reisi. Tore oleks, kui sellest kujuneks traditsioon.

86 | Navigaator MAAILMA OSTETUIM PAADIMOOTOR

Mercury F6 M SOODUSHIND 17 500.- Jaehind 21 500.-

aastat 5 garantii Pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub.

Balti Merekaatrid Balti Merekaatrid Balti Merekaatrid Balti Merekaatrid Balti Merekaatrid Balti Merekaatrid Wild Riders Pärnu mnt 232, Tallinn Regati pst. 1, Tallinn Westmeri 3, Haapsalu Tallinna mnt 89a, Pärnu Tallinna mnt. 89a, Pärnu Turu 27, Tartu Turu 47, Tartu www.paadid.ee Tel. 671 00 75 Tel. 639 67 87 Tel. 565 28 87 Tel. 504 95 46 Tel. 447 27 77 Tel. 501 66 86 Tel. 730 30 45 NÕUANNE

MOBIILTELEFON – MEREHÄDALISE ELUPÄÄSTJA Merel, niisamuti nagu kuivamaa igapäevatoimetustes, on mobiiltelefon meie väärtuslik abimees. Sellest, kuidas telefoni valida ja millist kasu toob mobiiltelefon meresõitjale, räägib Olle Uussaar.

TEKST OLLE UUSSAAR FOTOD TOOTJAD muutke telefon ujuvaks kuhupoole ma nüüd minema pean? Tänapäeval on pea kõigil mobiiltelefon. Paati sisenedes tuleks esimese asjana alati Telefon on pea alati taskus ja kui selles on Seade, mis on meile nii igapäevaseks, vahest mobiil kindlasse kohta panna. Samuti võt- GPS-vastuvõtja, on meil paari nupuvajutu- ka suisa tüütavaks saanud, on aga tihti med, rahakott, dokumendid jms. Korra vette sega selge, kus me oleme ning kuhu jääb põhi merelolijate viimane päästerõngas. Ärge sulpsatanud telefonist kõlbab reeglina veel ja kuhu lõuna. Enamasti suudavad GPS-tele- kunagi jätke telefoni koju, kui olete merele kasutada vaid SIM-kaart. fonid näidata ka asukohakaarte ja peenemad minemas. Muidugi segavad mobiilikõned Kui aga peate saama ka merel kindlasti riistad koguni aerofotosid. sildumist, sillast lahkumist ja paadi juh- telefoni kasutada – olgu siis helistamiseks, Siinkohal tuleks aga silmas pidada, et timist, samuti hajutavad tähelepanu kail e-kirjade vaatamiseks või kas või pildistami- suurem osa telefonidest laeb kaarte mobiil- viibides ning paati astudes. Ent tüütuid tele- seks –, tuleb hankida korralik telefonikott. sidevõrgu kaudu. See aga tähendab, et iga fonikõnesid kartes lülitage aparaat kas või Lisaks sellele, et see kaitseb õrnemaid apa- hetke eest, mil te kaardirakendust kasutate, välja, kuid võtke kindlasti kaasa. Võimalus raate vee eest, on kotil teinegi hea omadus tuleb teil oma sideoperaatorile mobiilse and- viimases hädas telefonitsi abi paluda kaalub – see muudab telefoni ujuvaks. Ka kõige vas- meside kasutamise eest maksta. Ning kui mitmekordselt üles ka mure selle pärast, et tupidavamast aparaadist pole tuhkagi kasu, satute kohta, kuhu mobiililevi ei ulatu, pole kallis riistapuu võib merel märjaks saada. kui see paadist kümne meetri kaugusel vee- kaardiprogrammist telefonis mingit kasu – Kuid millist telefoni üldse veesõidul põhjas lebab või lainetes hulbib, olgugi täiesti odavamad telefonid ei suuda sellisel juhul eelistada? Helinad ja mängud tuleb siinko- töökorras. Enamasti saab telefonikoti kaela programmi isegi käivitada. hal valikukriteeriumitena kõrvale jätta ning riputada, mis vähendab tõenäosust, et apa- Seega tuleks juhul, kui teil GPS-seadet ka uurida praktilisemaid funktsioone. raat taskust välja kukub ja üle parda sulpsab. hädaolukorras vaja võib minna, eelistada tele- Telefonikotte leiate kindlasti suurema- foni, mille kaardirakenduse andmed salvesta- valige vee- ja põrutuskindel telefon test matkatarvete- ja paadipoodidest. Päris takse mälukaardile ning mis ei vaja asukoha Tõsisemal meremehel tuleb endale otsida esimest ettejuhtuvat ei tasuks osta, kuna määramiseks ja teejuhatamiseks mobiililevi. võimalikult pritsmekindel telefon. Enami- tihti määrab hind kvaliteedi ja odavamas kul suurtest telefonitootjatest on mudeleid, kotis võib telefon ikkagi märjaks saada või sõltumatud kaardiprogrammid mis kannatavad põrutust ja veeloigus vede- sealt koguni välja kukkuda. Enamikus uutest telefonidest töötab näi- lemist. Kui ühegi tuntud telefonivalmistaja teks Garmini tarkvara Mobile 10 XT, mis on valikust sobivat siiski ei leia, tuleks otsida integreeritud gps-vastuvõtja Bluetooth-andmesidega ühendatud GPS- fi rma Sonim mudelit XP1, mida võib pidada Kindlasti võib merel marjaks ära kuluda tele- vastuvõtjaga. Kui telefon seda programmi vastupidavate telefonide lipulaevaks. Tegu foni integreeritud GPS-vastuvõtja. jooksutada suudab, pole integreeritud GPS- on väga karmides tingimustes kasutamiseks Kes meist poleks uduga merele sattunud vastuvõtjat vajagi, samas teeb lisavidinate loodud telefoniga, mis juba kätte võttes oma või ka metsas seenel olles tabanud end kas kaasastassimine iga asja kasutamise ebamu- vastupidavusest aimu annab. või hetkeski mõtlemast, et pagana pihta, gavamaks. Seega tuleks endale sobivaimat

88 | Navigaator Armastusega rootsist.

otsides alati müüjatega nõu pidada. ilmateade mobiiltelefoni kaudu Tublisti lihtsam on pihuarvuti-tüüpi Merel võib ilm kiiresti muutuda ja alati telefonide (inglise k. PDA) omanike elu. Suu- mitte paremuse suunas, seepärast on rem osa neist töötab operatsioonisüsteemiga mobiiltelefon merel väärtuslik abimees Windows, Mac-arvutite omanikele sobib aga ilmainfo hankimisel. Ilmateadet võib iPhone. Nende riistapuudega saab kasutada küsida tasulisele infoliinile helistades, raa- väga laia valikut tavaarvutite kaardiprog- diofunktsiooni kasutades, veebilehtedelt ramme ning koguni omaloodud kaarte. Sel- vaadata või ka tellida teenuse, mis ilmain- leks sobivad OZI Explorer CE, kodumaise fot tekstisõnumitena saadab. Regio ja Garmini koostöös valminud raken- Ilmaprognoosidest ning ilmainfo hanki- dused, EOMapi spetsiaalselt pihuarvutitele misest merel räägime pikemalt Navigaatori loodud programm ja veel paljud teised. järgmises numbris. Pihuarvuti-telefonide eeliseks on see, et ka need ei vaja töötamiseks mobiililevi. mobiil kui töövahend Tuntumad seda sorti telefonide tootjad on Ent merel saab telefoni kasutada muukski HP, Palm, Asus ja HTC. kui abi kutsumiseks. Koos arvutiga (või olenevalt telefonist ka ilma selleta) saab viimases hädas mobiili kasutada e-kirjade lugemiseks, Lisaks võimalusele GPSiga oma asukohta tarkvara (näiteks kaardiprogrammide) määrata saab niinimetatud nutitelefonides allalaadimiseks, internetist uudiste luge- kasutada ka GPRS-asukohamääramist – tele- miseks, avarii korral tõestusfotode ja muul foni asukoha määramise aluseks on mobiil- ajal reisipiltide tegemiseks, sadamakoh- sidemastid, ning seda võimalust saavad tade broneerimiseks, pangaülekannete kasutada ka päästjad, kes hädalisele appi tegemiseks ja muuks sääraseks. Teisisõnu tõttavad. Sideoperaatorite andmete järgi saa- saab telefoni abil ära teha suurema osa Uus Volvo XC60 vad päästjad telefoni asukoha määrata ka vii- igapäevatoimetusi, ilma et tuleks vahva JÕULUKS EESTIS maste kõnede ja sõnumite andmete põhjal. merereis katkestada. Kindlasti peaks enne mereleminekut tele- Loodetavasti aitavad need võimalused foni mällu salvestama kõik hädaabinumbrid, sügisesi merereise mõnusamaks muuta wwwww.innfooauautot .eee halvimaks valmistudes võiks valmis kirju- ning ärge unustage enne mereleminekut www w.w voolvlvococara s.s eee tada ja salvestada ka abipalvesõnumid. telefoni laadida.

Volvo. for life ALAR VOLMERI PURJETAMISKOOL

7.osa algus Navigaatoris 1/2007 ÕPPIMINE JA VÕISTLEMINE

TEKST ALAR VOLMER FOTOD ERAKOGU hea ning nende jaht tasemel, nii et meie pon- Kõrged kohad jäid meist veel kaugele, Suvi on suurepärane! Ja iga merel veedetud nistusi kroonis edu – tulime Eesti meistriteks. kuid nii huvitavat purjetamissuve pole hetk unustamatu; iga uus sadam ja regatt Olen varasemates purjetamiskooli artik- ammu olnud. Eriti värskendav oli Venemaa- toovad meie ellu uusi inimesi, suhtlemine lites oma arvamuse võistlemise kohta juba kogemus – olen ju üles kasvanud ja suure aja nendega avardab maailma ja uued kontaktid avaldanud– purjetamine on hea, aga võit- oma elust veetnud just Nõukogude Liidu ava- loovad uusi võimalusi. Aga neid võimalusi mine veel palju parem. Aga mitte võitmisest rustes võisteldes, ning nüüd viisid toredad ei teki, kui ise ei ole aktiivne ja neid ei otsi. ei taha ma rääkida, vaid hoopis inimestest, juhused mind tagasi nende inimeste juurde, Sageli on mängus ka juhus, aga juhus soosib kellega see regatt mind kokku viis. kellega koos kunagi rohkem kui puuda soola neid, kes ise esimese sammu teevad. Teise koha saavutas sellel regatil Ahvena- ära olen söönud. Tuleb meelde lugu mehest, kes alati maalt pärit Henrik Dahlman, vana hea kon- Purjetamise üks suuremaid võlusid ongi kirikus pöördus jumala poole palvega, et kurent Star-klassis, kellega esimest korda just inimesed, ja kuna meie ala annab või- too annaks talle loteriivõidu. Lõpuks jumal võistlesime koos 1981. aastal Kieli regatil. maluse vanusest sõltumata kaasa lüüa, teki- väsis nendest palvetest ja hüüdis mehele: Kolmandale kohale tuli Venemaa meeskond vad väga lähedased sõprussuhted ning väga “Äkki ostaksid siis ka loteriipileti?!“ Mihhail Petriga juhtimisel. Nende meeskon- sageli näeb rahvusvahelistel võistlustel eri- nas tegi kaasa Nikolai Poljakov, 1980. aasta nevatest rahvustest koosnevaid meeskondi. Purjetamine liidab olümpiahõbe Soling klassis, kellega koos esi- Igasugused kokkusattumised viisid mind mest korda ühes meeskonnas rahvusvaheli- harjutamine teeb meistriks sel suvel purjetama väga põnevatesse koh- sel regatil just samal Kieli regatil osalesime. Aga minu purjetamisrubriigi eesmärk on tadesse. Nendest kontaktidest sündisid uued siiski purjetamisoskuste ja nippide tutvus- Juuni algul tuli telefonikõne minu kaua- plaanid ja võimalused – juunis ja juulis oli tamine, nii et andke nende meenutuste eest aegselt treenerilt, Eesti Draakon-klassi pur- õnne pääseda juba Mihhail Petriga mees- andeks. Ometi sobivad need sissejuhatuseks jetamise grand old man’ilt Jevgeni Kazakovilt konnas võistlema Moskvas sõidetud Bank mõtisklusele õppimisest ja võistlemisest. ettepanekuga osaleda Eesti meistrivõist- Cupile ja Venemaa lahtistele meistrivõist- Ma ei väsi kordamast, et tunnen end alati lustel. Aega otsustamiseks oli mõni tund. lustele ning augusti algul osalesime värske natukene ebamugavalt, kui satun purjetama Suutsin purjetamiskooli tundidesse endale meeskonnaga Oslos sõidetud Draakon-klassi inimestega, keda ma ei tunne, ja kes suure asendaja leida ja hüppasin tundmatus kohas Euroopa meistrivõistlustel. enesekindlusega räägivad oma varasematest vette – esimest korda ise roolimehena Draa- Venemaa meistriks tuli vanameistrite Boris võistluskogemustest purjetamises. Mõned kon klassi jahile ja kohe võistlema. Budnikovi ja taanlase Paul Jenseni ühendmees- neist on kaasa teinud mitmetel regattidel ja Eesti lahtistel meistrivõistlustel oli osale- kond – mõlemal mehel vanust üle kuuekümne neid ka võitnud – tavaliselt küll mõne väga jaid Soomest, Venemaalt ja loomulikult Eestist. ja nende võidetud regattide nimekiri vaevalt hea kapteni meeskonnas. Heasse avamere- Meeskond Toivo Roosma ja Lauri Tammik oli käesoleva artikli raamidesse mahuks. jahi meeskonda mahub alati “kaassõitjaid”,

90 | Navigaator ALAR VOLMERI PURJETAMISKOOL

kelle roll piirdub sageli ühest poordist teise märkasid nad, et lihtsalt mööda merd seik- • Võta vastutus enda peale! Väljenda end ronimisega ja manöövrites mõne otsa peale- lemine ei paku täielikku rahuldust ning nad selgelt. Järjekindlus ja selgus on kõige tõmbamise või järeleandmisega. alustasid võistlemist kohalikel “kolmapäeva- olulisemad faktorid. Ära ole ninatark! Teatavasti on meeskonna kaal jahi tiht- katel” ja nädalavahetuseregattidel. • Arenda ja väljenda oma strateegiat. Vii tuule-kiiruse saavutamiseks väga oluline Vähesed oskused ei lubanud neil kõrgeid kavandatu täpselt ellu. Jaga oma strateegiat ja nii leiamegi igast meeskonnast tublisid kohti saavutada ja nad asusid otsima lahen- teistega. Pane kõik ühte keelt rääkima. “kreenureid” ehk kahuriliha, kes oma kaa- dusi. Esiteks küsisid nad nõu kogenud pur- • Koosolekutel kohalolek ja kaasamõtlemine luga jahil suurt kiirust saavutada aitavad. Ei jetajatelt, kes soovitasid enne uue varustuse on kohustuslik! Näe ette olukordi, milleks peab taha neid purjetajaid kuidagi maha teha ega hankimist lihtsalt rohkem harjutada ja võtta valmistuma. Näe välja nagu selgeltnägija. laita, aga enamasti ei saa nad aru purjeta- meeskonda mõni kogenud purjetaja, kes • Säilita rahu, kui asi kisub teravaks! mise “suurest pildist” ja võistluse ajal ei ole aitaks paika panna meeskonnatöö, õpetaks • Räägi kõik välja! Selged eesmärgid, paraku ei kaptenil ega teistel kogenumatel purjede trimmimist ja võistlustaktikat. omavaheline suhtlemine ja konkreetselt meeskonnaliikmetel aega neid uustulnukaid Soov areneda viis neid meeskondi edas- määratud ülesanded! põhjalikumalt õpetada ega instrueerida, sest pidi purjetama kaks korda nädalas ja kõige • Hoia meeskond värske! Jäta aega kogu tähelepanu läheb jahi trimmimisele olulisemaks harjutamispäevaks sai teisipäev puhkuseks. Väsimusest tekivad vead. ning strateegiliste ja taktikaliste ülesannete – just selleks, et“kolmapäevakuks” paremini • Usalda otsustamisel sisetunnet! Kahevahel lahendamisele. ette valmistatud olla. olek lõhub juhtimisstruktuuri. Ma ei taha öelda, et vähekogenud pur- Esimene hooaeg kulus mõlemal mees- • Konsulteeri teistega ainult teatud punktini! jetajate osalemine regattidel tuleks keelata, konnal siiski põhiasjade paikapanemiseks ja • Küsi strateegilist nõu enne üritust, vaid märku anda, et nad saaksid purjetamist tänu tublide meeskonnaliikmete pingutus- mitte lahingu ajal! palju enam nautida, kui pühendaksid natuke tele saavutati hooaja lõpuks ka kõrged kohad • Ole liider, mitte lepitaja! aega ka harjutamisele, mitte ainult võist- võistluste paremusjärjestuses. • Müü oma ideed, aga ära dikteeri! lemisele. Kiire elutempo ei anna küll alati • Kiida ja tee komplimente! Igaüks reageerib rahulikuks õppimiseks-harjutamiseks aega, hüva nõu on kulda väärt tunnustusele positiivselt. aga tean isegi kahte meeskonda, kes siiski Ameerika Karika võistluste legend ja maa- • Saa aru, mis paneb süsteemi tööle, leidsid aega ja tahtmist pühenduda ning ilmakuulus purjetamiskommentaator Gary kaasa arvatud meeskonna võimed! praeguseks on mõlemad satsid Eesti avame- Jobson on kunagi jahimeeskondadele häid repurjetamise liidrite hulgas. Mõlema mees- soovitusi andnud ning neid tasub kuulda Soovitan ülaltoodut järgida ja jõuate kiire- konna liikmed sattusid purjetamisse küpses võtta tänapäevalgi. Nõuanded on küll mõel- mini hästi töötava meeskonnani, mis on eas ja nende esimesed mereretked olid roh- dud meeskonna kaptenile, kuid päris kind- ainus võti parema, huvitavama ja tulemus- kem seotud matkamisega, aga päris kiiresti lasti on need abiks ka teistele. rikkama purjetamiseni. Tuult ja päikest!

Navigaator | 91 $)34!- !2 % ! + Ï Ï Jätkame Eesti slipikohtade kaardistamist ning kutsume jätkuvalt kõiki asjast Ï huvitatuid üles teatama meile veeskamiskohtadest nii mandri-Eestis, Saare- maal, Hiiumaal kui ka väikesaartel. Ajakiri Navigaator täiendab saadud info

$ põhjal internetipõhist andmepanka, mis asub aadressil www.ajakirinavigaator.ee Ï % ! ja mida võivad slipiinfo hankimiseks kasutada kõik soovijad. % 3 ( 4 / Ajakirja Navigaator väljaandja OÜ Heelium jätab endale õiguse avaldada slippide kohta )Ï3,)0)+ saadetud infot internetis ja enda poolt väljaantavates trükiväljaannetes.

➋ Nõva-Rannaküla

Slipikohast teatamiseks palume saata e-kirja aadressile [email protected] Kirja tuleks panna: • slipi asukoht • slipi gps–koordi- naadid • slipi kirjeldus • teretulnud on ka fotod.

Agaramad slipikohtadest teatajad saavad premeeritud Navigaatori tasuta aastatellimusega!

➊ Österby slipp ➌ Haapsalu Westmeri slipp SLIPIKOHAD

➊ Österby slipp ➋ Nõva-Rannaküla slipp ➌ Haapsalu Westmeri slipp Betoonkatte ja relssidega Nõva sadama territooriumil, Westmeri ja Suur-Holmi sadamate vahel. 58°58’32.88”N; 23°31’4.80”E looduslik pinnas Kasutamiseks vajalik luba sadamavalda- 59°14’48.48”N; 23°39’47.52”E jalt. Osaline asfaltkate.

LÄÄNE-EESTIS 58°57’27.36”N; 23°31’28.92”E Fotod: Tiit Lillipuu

92 | Navigaator Trophy 2152 on mugav matka- ja Trophy 2152 kalapüügi kaater. Intelligentne disain pakub hulgaliselt valikuvõimalusi ning rikkalik lisavarustus laseb muuta aluse täpselt enda vajadustele vastavaks. Tänu ökonoomsele diiselmootorile on selle alusega võimalik ilma tankimata läbida üle 700km.

#BMUJ
.FSFLBBUSJE
t
1ÍSOV
NOU

5BMMJOO UFMFGPO



t
FNBJM
CNL!QBBEJEFF 5"--*//
t
5"356
t
1°3/6
t
)""14"-6 XXXQBBEJEFF RAIVO KÜTT JA HUNTER

Ettevõtja ja sõiduautosid müüva Amserv Grupi juhatuse esimehe Raivo Küti esimeseks paadiks on 42-jalane Princessi mootorjaht nimega Hunter. Ümbermaailmareisist unistav mees leiab, et kõike on võimalik saavutada kui vaid endale eesmärk seada.

FOTOD RAIVO KÜTI ERAKOGU lus, mugavus ja võimsus on need märksõnad, mis Princessi iseloo- ■ Kuidas merele jõudsid? mustavad. Mul on hea meel, et valik ennast õigustas ja süda ei Meri on mind tõmmanud eluaeg, isegi oma kodu rajasin mere jäänud kripeldama, et miks ma küll... Ainult kahju, et see navigat- äärde. Seda mõtet, et hakkaks väikelaevnikuks, aga küll tollal siooni hooaeg meil nii lühikene on, tahaks aastaringselt merele! veel ei olnud. Eks me kõik ju tuleme ajast, kus merel ei saanudki käia, kui saartele autogagi sõiduks oli vaja karmi “propuskit”. ■ Kuidas paat nime sai? Kaudselt aitasid merearmastust ja austust tekitada ka Tallinna Nime otsisin kaua ega leidnudki enne, kui nägin paati esimest Polütehnilise Instituudi aegsed sõbrad ja õpingukaaslased Dag korda vees. Vaatasin teda ja kai peal seistes tuli kuidagi iseene- Trink ja Kaarel Lehtsalu, kellega suviti sai ikka Kihnu purjetatud. sest – Hunter! Lihtsalt tundsin, et see haakub kaatri iseloomuga Ja kui siis veel mereakadeemias väikelaevajuhi kursused läbitud ja loomulikult ka omaniku nimega. said, siis oli selge - merele! ■ Milliseid vanade merekarude uskumusi ja kombeid järgid? ■ Miks oled valinud selle paadi? Püüan nendest kõigist lugu pidada. Mul on selles mõttes veda- See oli pikk kaalutlemine ja raske otsus. Algusest peale oli selge, nud, et paljus on minu õpetajaks sattunud Kalle Kuus – mees, kes et ma ei taha purjekat (vähe kogemusi ja sel sõltuksin veidi ka on suure osa oma elust väikelaevnikuna merel veetnud. Nii oma- meeskonnast. Rääkigu purjetajad, mida tahavad!). Ja teiseks ei aegse tippjahi Tormilinnu kui ka praeguse mootorkaatri Mariell sobi lahtine laev meie kliimasse. kaptenina. Tema kõrval on iga päev midagi õppida. Ning merd ja Arvestades oma iseloomu, teadsin juba ette, et ma ei piirdu Vana (maakeeli Neptunit) ma austan! Kui aga ikka on vaja reedel Tallinna lahe peal tiirutamisega, vaid tahan ette võtta üha pike- merele minna, tuleb minna! Valad oma korgitäie rummi muuli- maid reise. See aga tähendab, et laeval peab olema Läänemere vahel Vanale ja lähed! lühikeste lainete ületamiseks piisavalt nii pikkust, raskust kui ka veojõudu. Ta ei tohiks olla liiga suur oma pere jaoks ega liiga väike ■ Kas merel kala püüad? seltskonna mahutamiseks. Nii ma Hunterini jõudsingi. Vaatamata sellele, et vend on mul parandamatu ja paadunud Nüüd võin öelda, et olen temaga väga rahul - suurus, merekind- kalamees, ei ole ma endas seda soont veel avastanud. Aga ära iial

94 | Navigaator MINU PAAT

ütle iial! Vaadates enda sisse, ei saa seda tulevikus välistada! ■ Keerulisimad sõidutingimused? Kindlasti on Ahvenamaa üks ohtlik koht. Looduslikult fantasti- ■ Eksootilisim paik, kus oled oma paadiga käinud? liselt ilus, aga kodune kaarditöö peab olema korralikult tehtud. Eksootilisemad paigad, kus ma üldse laevaga olen käinud, Niinimetatud hülgeid leidub seal uskumatult palju. Aga kui kor- on olnud kindlasti nii Antarktika, Tasmaania kui ka Arktika. ralikult meremärke ja kaardiplotterit jälgid, ei juhtu midagi hullu. Oma laevaga ei ole loomulikult nii kaugele jõudnud. Kau- Kuigi jah, kiirust ei tohi liiga suureks ajada, sest siis jääb GPS oma geim koht põhja pool (tegelikult küll loodes) on Ahvenamaa reageeringuga hiljaks! pealinn Marienhamn ja lõunas (edelas) Ruhnu Ringsu sadam Liivi lahes. ■ Lemmiksadam Eestis? Praegu kindlasti Ringsu Ruhnul. Ilusasti remonditud, vesi, elekter, ■ Koht, kuhu plaanid oma paadiga järgmisena sõita? pubi, rendijalgrattad, müstiline saar, sadamajuhtide suhtumine Järgmisel suvel on kindel plaan minna nii Turu saarestikku kui ja kõik muu. Ilmselt on väiksema paadi omanikul ka teistsugused Rootsi skääridesse kolama. Usun, et see on väga nauditav. lemmikud, lihtsalt laeva mõõtmed määravad ka võimalused.

■ Tugevaim torm? ■ Lemmiksadam välismaal? Merel on kindel reegel, et pole põhjust teadlikult tormi otsida. Ühelt poolt Jurmo – jumalast mahajäetud, nagu vanad mereme- Siiski on Vana mind mitu korda Soome lahe ületamisel kõvasti hed ütlevad, aga samas nii ilusa loodusega. Teiselt poolt Marien- raputanud. Tugevaim tuul on jäänud 16 m/s peale. Ka Liivi lahes hamn oma ajaloo ja kireva linnameluga. tõstis korra lained nelja meetri kõrguseks. Tegelikult on siin tegemist vägagi subjektiivse arvamusega. Ühelt poolt määrab arvamuse sadama teenustepakett, kuid sama mää- ■ Pikim ja meeldejäävaim merereis? rava tähtsusega on ka parajasti valitsenud ilm, mis loob meeleolu! Eks see oli sellesuvine eskaadrisõit Ahvenamaale, kus Hunter saatelaevana purjekaid saatis. (Ahvenamaa eskaadrisõidust lugege ■ Unistuste paat? mõned leheküljed eespool - Toim.) Olen nüüd hoolega kodutööd teinud, õppinud tundma iseennast

Navigaator | 95 MINU PAAT

ja merd ning jõudnud järeldusele, et tegelikult on minu jaoks tule- vikus kaks võimalikku varianti – kas klassikaline mootorpurjekas Hunter või mootortraaler. Kodusadam Pirita Esimese variandi tüüpnäiteks oleks Nauticat ja teisel puhul à Tüüp, mudel mootorkaater Princess 42 la Farmont või Grand Banks. Häid tootjaid on muidugi rohkem. Ehitusaasta 2007 Mõlema tüübi eeliseks – minu iseloomu arvestades – on avarad ja Kere materjal plastik mugavad elamistingimused ja suur merekindlus. Lähtuvalt oma Pikkus, laius 13,48 m, 4,14 m natuurist tahan ma merel käia nii vaikse kui ka tugeva tuulega Süvis 1,09 m ning seda need keretüübid ka võimaldavad. Lähevad oma teed Mootor, võimsus 2x Volvo Penta D6, 435 hj nii tuuletu kui tormise ilmaga! Navigatsiooniseadmed Garmin 5012 (2x), Navtex Nasa Et aga merd paremini tundma õppida, võtsin nüüd käsile ka Clipper purjetamiskursused Alar Volmeri juures. Iial ei tea, millal võib Lisaseadmed ahtri-ja vööripõtkur, kütteseade, erinevaid teadmisi ja oskusi vaja minna. tuulemõõtja Raymarine ST60 Plus Wind System Rotavecta Kütusevaru, veevaru 1636 l kütust, 586 l vett ■ Unistuste reis? Lubatud inimeste arv pardal 12 Usun, et unistuste reisiks on ümbermaailmareis. Aga selleks tuleb veel kõvasti nii vaimu kasvatada kui kogemusi koguda. Raivo Kütt Olen eluaeg lähtunud seisukohast, et elus ei ole olemas täitma- Vanus 45 tuid eesmärke, vaid madalale seatud latid! Sel hooajal sõitnud 1200 meremiili

96 | Navigaator PAADIBÖRS

Soovid müüa paati, meretarvikuid või -tehnikat? Kuuluta siin!

Selline reklaamkast ainult 1200.- + km 1 /4 lk = 3000.- +km 1 /8 lk = 1500.- +km 1 /10 lk = 1200.- +km 1 Princess 67 /12 lk = 1000.- +km Väljalaske aasta : 2008 • Mootor: 2 x MTU Hinnad kehtivad ainult paadibörsi rubriigis. Võimsus: 2x 1200 hj • Asukoht: Inglismaa Järgmisesse Navigaatorisse ootame paadibörsi kuulutusi kuni 15. veebruarini 2008 Kontakt: Tõnu Kirs tel: 501 3997 [email protected] 32 450 000.- Tel. 6 710 158 E-mail [email protected]

Pikkus: 18,77 m Mootorid: 2 x Volvo Penta Princess 61 Laius: 4,88 m D12-715 (2 x 715 hj) SOODUSHIND Kaal: 27900 kg Rikkalik lisavarustus 11 500 000.- Ehitusaasta: 2003 Hind ei sisalda käibemaksu. Sinu merevaatega suvekodu Kreeka, Horvaatia või Itaalia saarestikus.

Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn www.paadid.ee Tõnu Kirs • telefon 50 13 997 • e-mail [email protected]

Storebro 420 Baltic soodushind Nimbus 35 Nova Coupe soodushind Väljalaske aasta : 1997 • Mootor: 2 x Volvo Penta TAMD72P • Väljalaske aasta : 2008 Võimsus: 2 x 430 hj • Asukoht: Eesti Mootor: 2 x Volvo Penta D4-260/DP • Kontakt: Tõnu Kirs tel: 501 3997 [email protected] 4 700 000.- Võimsus: 2 x 260 hj • Asukoht: Eesti 4 600 000.- Kontakt: Tõnu Kirs tel: 501 3997 [email protected]

Nimbus 320 Coupe soodushind Askeladden Commuter 805 soodushind Selle kaatri lisavarustus: Volvo Penta D4-260 mootor • vöörivint • sooja- Mootor MerCruiser 4,2 ES 320 Diesel Bravo III 306HP/228kW veesüsteem, 20l • ahtriteki presentkate • kaldavoolusüsteem ja akulaadija Pikkus 7,99 m • Laius 2,70 m • Kaal 3250 kg • Kütusepaak 315 L • küttesüsteem ja defroster • elektriline pilsipump • prožektor • tiiktekk 2 700 000.- Magevee paak 105 L • Boiler 30 L • Septitank 50 L 2 250 000.- ujumisplatvormil • tiiktekk gaasiballooni säilituslaeka kaanel Meresõiduklass B • Lubatud inimeste arv 9 Kontakt: Tõnu Kirs tel: 501 3997 [email protected] Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] tavahind 2 374 570.-

Navigaator | 97 PAADIBÖRS

Trophy 2359 D SeaRay 240 Sundancer soodushind Väljalaske aasta: 2007 • Mootor: MerCruiser Cummins 2,8ES diisel (200 hj) soodushind Väljalaske aasta: 2004 • Mootor: MerCruiser 5,0 MPI / Bravo3 • Pikkus: 7,14 m • Laius: 2,57 m • Süvis: 0,48 m PRO-pakett: klaasipuhastajad, külmkast, trimmisüstem, tekipesu mer- (260 hj) • Pikkus: 7,92 m • Laius: 2,59 m • Süvis: 1,02 m Väga heas korras olev kaater, millel rohkelt lisavarustust. 990 000.- eveega, täislai ujumisplatvorm ahtris, kalasump, WC koos septitangi ja 1 033 000.- Esimest korda vette lastud alles 2005. Liisingu ülevõtmise võimalus! tühjendusüsteemiga, diiselküttel soojendusseade kajutile Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected]

Bayliner 246 soodushind Trophy 2052 WA D soodushind Väljalaske aasta : 2007 • Mootor: MerCruiser 5,0 V8 MPI Väljalaske aasta: 2006 • Mootor: MerCruiser 1,7 DIISEL • (260 hj) • Pikkus: 7,8 m • Laius: 2,59 m • Süvis: 0,66 m Pikkus: 6,58 m • Laius: 2,46 m • Süvis: 0,43 m Magamiskohti 5, väga ruumikas ja ilmastikukindel matkakaater, lisavarustus: 955 000.- Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] 620 000.- sõidukate, maseraator, stereo juhtimine armatuurlaualt, avatud vöörireeling Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] tavahind 1 230 800.- tavahind 798 100.-

Zodiac Pro 15 man RIB soodushind MV-Marin 5400 MC soodushind Mariner F135 Verado • Väljalaske aasta: 2006 Pikkus 5,4 • Laius 2,25 • Kaal 750kg Varustusse kuuluvad: kajalood Navman 4433, GPS Plotter Navman 5505 Lubatud inimesi 6 koos elektroonilise merekaardiga • Mootor: 135 Hj, 4-takti • Pikkus: 495 000.- 395 300.- 6,30m • Laius: 2,20 m • Süvis: 0,40 m• Kandejõud: 15 inimest Mootor Mercury F80 ELPT EFI (80hj) Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] tavahind 510 500.- Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected]

Bayliner 192 Silver Hawk 540DC soodushind Väljalaske aasta : 2006 • Mootor: MerCruiser 3,0L (135 hj) • soodushind Valmistusaasta 2008 • Pikkus 5,4 • Laius 2,17 • Süvis 0,28 m Pikkus: 5,72 m • Laius: 2,31 m • Süvis: 0,43m Lubatud inimesi 7 Väga hästi läbimõeldud kontseptsioon. Ruumikas vöörikajut. Rikkalik Mootor Mercury F100 ELPT EFI. 341 000.- standardvarustus (WC, Raadio jne) 380 000.- Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] tavahind 414 300.-

Silver Beaver 450 UUS! Mootor: Mercury F40 ELPT EFI • Pikkus: 4,50 m soodushind Laius: 1,81 m • Süvis: 0,24 m • Lubatud inimeste arv pardal: 5 Mootor 40 m3, 4-taktiline .Väga praktiline ja kerge kaater väiksemale Müüa Pärnu südalinnas sadama koht koos 2 toalise külaliskorteriga. seltskonnale nii kalalkäigus kui ka väikesaarte avastamiseks. 185 800.- Võimalik hoida kaatrit või jahti. Küsi lisa 5013974 Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected]

98 | Navigaator Balti Merekaatrid – Silveri kaatrite uus esindaja Eestis!

Silver Hawk DC + Mercury F80 ELPT EFI 379 900.-

Silver Beaver Silver Fox R + Mercury F40 ELPT EFI + Mercury F50 ELPT EFI 220 310.- 279 770.-

Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn telefon 6 710 075 • e-mail [email protected] TALLINN • TARTU • PÄRNU • HAAPSALU www.paadid.ee