Aastaraamat 2016 Tallinn Environment Department Yearbook 2016 SISUKORD

Tallinna Keskkonnaamet Aastaraamat 2016 Tallinn Environment Department Yearbook 2016 SISUKORD

Hea lugeja 4 Prügihundi kampaania panustab keskkonnateadlikkuse suurendamisele 36 Dear reader 5 Waste Wolf (Prügihunt) campaign contributes to raising environmental awareness 37 Looduskaitse Tallinnas 6 Tallinna Jäätmekeskus linlaste koostööpartneri ja abistajana 38 Nature conservation in Tallinn 7 The Tallinn Waste Centre as a partner and resource for Tallinn residents 39 Rannikumere ning pinna- ja põhjavee seisund ja kaitse 10 Heakorrakuu kampaania 25 aastat 40 Status and protection of coastal waters, surface water and groundwater 11 25 years of the Spring Maintenance Month campaign 41 Tallinna supelrandade tunnustamine ökomärgisega „Sinilipp“ 14 Keskkonnasõbraliku liikumise kuu 44 Tallinn’s beaches get Blue Flag recognition 15 Environmentally Friendly Mobility Month 45 Välisõhu kvaliteet ja müra vähendamine Tallinnas 16 Tallinna Energiaagentuuri tegemistest 46 Ambient air quality and noise reduction in Tallinn 17 The Tallinn Energy Agency’s activities 47 Tallinna väärtuslikud haljas- ja rohealad 18 Keskkonnahariduse areng Tallinnas 52 Tallinn’s valuable greenery and green areas 19 The development of environmental education in Tallinn 53 Haljastu hooldusintensiivsuste kehtestamine 20 Tallinna Botaanikaaed – aastast 1961. Tagasivaade viimasele viiele aastale 58 Determing the maintenance intensities for green areas 21 Tallinn Botanic Garden – a retrospective on the last five years 59 Tallinna laste ja noorte lillepidu 2016 22 Euroopa Liidu keskkonnaalased projektid 62 Tallinn children’s and youth Flower Festival 2016 23 European Union projects in the field of the environment 63 Lillede taga on puud ja puude taga on mets 24 Rahvusvaheline koostöö 68 ’Trees behind the flowers and forest behind the trees´ 25 International cooperation 69 Lemmikloomad linnas 26 Tallinna Keskkonnaameti töötajad, personali koolitamine ja tunnustamine 72 Pets in the city 27 Employees of the Tallinn Environment Department, personnel training and recognition 73 Avalikud mänguväljakud Tallinnas 30 Public playgrounds in Tallinn 31 Tagasivaade viimasele 10le aastale Tallinna Keskkonnaameti töötajate pilgu läbi 76 A look back at the last 10 years through the eyes of the Tallinna kalmistud 32 Tallinn Environment Department’s employees 77 Tallinn’s cemeteries 33 Tallinna Keskkonnaameti töötajad 78 Jäätmehoolduse arengud 34 Employees of Tallinn Environment Department 78 Developments in waste management 35

3 HEA LUGEJA

14. detsembril 2006. aastal kinnitati Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 69 Tallinna ses kahes Tallinna supelrannas Sinilipp, mis kinnitab nii nende randade väga head Keskkonnaameti põhimäärus, mis kehtib muutmata kujul tänaseni. Seda päeva võib veekvaliteeti kui ka teenuste kõrget taset. pidada meie ameti ametlikuks sünnipäevaks. Tegelikult oleks õigem öelda, et toimus Möödunud 10 aasta jooksul on toimunud suured muutused ka suhtumises keskkon- linna Keskkonnaameti taassünd. Keskkonna valdkonnaga hakati Tallinna linnas sihi- nateemadesse. Tänu meie ekspertide ja spetsialistide kõrgele kvalifikatsioonile kuu- päraselt tegelema 1982. aastast, kui Tallinna Kommunaalmajanduse Valitsuse juur- latakse meie arvamust ja arvestatakse sellega. Meie initsiatiiv kohaliku looduskaitse de moodustati Keskkonnaosakond. Tasub mainida, et tol ajal oli osakonna üheks korraldamisel on leidnud toetust ning nüüd on linnas terve rida loodusobjekte, mis oluliseks ülesandeks koordineerida linna Keskkonnakaitse Komisjoni tegevust. Kuna on võetud kaitse alla just kohalikul tasandil. Meie töötajate pädevus ja kogemu- komisjoni tööd juhtis täitevkomitee (vastab praegusele linnavalitsusele) esimehe ase- sed leidsid tunnustust ka rahvusvahelisel tasemel. Näiteks 2016. aastal paluti meil täitja, oli komisjonil küllaltki suur tähtsus ja tema otsuseid tuli nii linnaasutustel kui ka tutvustada Tallinna kogemusi ja õppetunde jäätmehoolduse korraldamisel Euroopa linna struktuuri kuuluvatel valitsustel kohustuslikult täita. linnade ühenduse EUROCITIES keskkonnakonverentsil Brüsselis. Viimastel aastatel Pärast Eesti taasiseseisvumist toimus palju ümberkorraldusi ja reforme nii riigi- kui lin- on Tallinna Keskkonnaamet olnud hinnatud partner välisprojektides. Üle mitme aas- najuhtimises. Osa keskkonnakaitse ja -hoolduse funktsioone läks üle riigiasutustele. ta käivitati tänavu korraga lausa 5 välisprojekti. Oleme uhked selle üle, et Tallinna Ka linnas muudeti valitsemisstruktuuri mitu korda. Muutustest ei jäänud puutumata Keskkonnaametist sai esimene linnaasutus, mis täidab juhtivpartneri rolli Euroopa ka Keskkonnaamet, mis otsustati ametina kaotada ning selle funktsioonid teiste asu- Komisjoni rahastatavas projektis NATTOURS. tuste vahel ära jaotada. 2005. aasta alguseks oli aga selge, et Eesti kõige suurema Järjekorranumbrilt juba seitsmes aastaraamat annab lugejale ülevaate meie tööst omavalitsuse struktuuris peab olema üksus, mis igapäevaselt tegeleb keskkonnaga kõikides valdkondades, kajastades asjakohaselt infot linnakeskkonna hetkeseisust. seotud teemadega linnas. Kuigi iseseisva asutusena hakkas Tallinna Keskkonna- Siit leiate informatsiooni ka uutest investeeringutest, nende hulgas Tallinna Loomade amet tegutsema 2005. aasta jaanuarist, läks veel peaaegu kaks aastat, et täpsemalt Varjupaigast, mille rajamine sai tunnustuse ka vabaühenduste poolt. määratleda taasloodud linnaasutuse vastutusala, ülesanded ja kohustused. Kümme Tore on rääkida oma saavutustest, kuid peame tunnistama, et kõik ei läinud nii nagu aastat tagasi kinnitatud põhimäärus pani i-le punkti. soovisime. Selles aastaraamatus soovime vaadata tagasi oma ajalukku, anda lugejaile aimu oma Tallinn, millest sai alguse Euroopa Rohelise Pealinna liikumine, esitas taotluse selle 2016. aasta tegevustest ja näidata, kuivõrd valmis oleme uuteks väljakutseteks. Aja- tiitli saamiseks aastal 2018. Kahjuks ei õnnestunud meil tugevas konkurentsis seda loolises plaanis ei ole 10 aastat pikk periood, kuid meie ajastut iseloomustavad kiired tiitli saada, kuid me püüame õppida oma vigadest. Konkurents selles, et saada Eu- ja põhjalikud muutused. Meie ameti pikaaegsed töötajad mäletavad, et töötempo roopa Roheliseks Pealinnaks 2019. aastal, on aga veelgi suurem. Loomulikult loo- ja otsuste vastuvõtmine veel möödunud kümnendil oli palju aeglasem ja rahulikum. dame paremat, kuid tiitlid tulevad ja lähevad, meie aga peame tegema oma tööd Nüüd me elame e-riigis, elutempo on hoopis kiirem ning meilt oodatakse ka kiiret pühendumisega edasi ja tagama linnaelanikele ning linnakülalistele kõrgeima kvali- tegutsemist ning ajaga kaasaskäimist. On toimunud väga suured muudatused asja- teediga linnakeskkonna. Me teeme seda tööd tihedas koostöös teiste linnaasutuste ajamises. Kuna puudub vajadus vormistada lube ja kooskõlastusi paberil ning seista ja linnaosadega, riigiasutuste, vabaühenduste ja linlastega. pikkades järjekordades ametniku ukse taga, tehakse üha rohkem toiminguid ko- Tahan tänada Tallinna Keskkonnaameti tööta- dus või kontoris arvuti taga. Tundub küll väga mugav ja moodne, kuid sellega kaob jaid nende panuse eest ameti töösse ja tun- otsekontakt inimestega. nustada neid pikaaegseid töötajaid, kes Selleks, et vältida kaugenemist linlastest, laiendasime oma tegevusi keskkonnatead- töötavad ametis selle asutamisest saadik. likkuse suurendamisel. Linna kõige vanem keskkonnakampaania – Heakorrakuu, Suur tänu Teile! millele pandi algus 25 aastat tagasi, jäi vahepealsetel aastatel peaaegu unarusse. Kampaania korraldamise üleandmine Tallinna Keskkonnaametile muutis selle aga ülelinnaliseks keskkonnakampaaniaks, kus talgute läbiviimine ühendati keskkonna- Soovin Teile head lugemist hariduslike tegevustega. Teise näite toon haljastuse valdkonnast, mida ekslikult üks- ja hoiame koos Tallinna nes aednike ja haljastusspetsialistide pärusmaaks arvatakse. Viimastel aastatel oleme ilusa ja rohelisena! senisest enam kaasanud linlasi linnakeskkonna parendamisse. Nii ka tänavu, mil toimus esimese laste ja noorte lillepidu Sõpruse puiesteel. Nii mõnegi koolinoore jaoks oli see esmakordne kogemus oma kätega taimi istutada ning seeläbi igav puiestee eraldusriba ilusaks õitsvaks lilleaiaks muuta. Austusega Sel aastal, kui hakkas kehtima meie põhimäärus, lehvis Sinilipp viimast korda Tallinna Relo Ligi supelrannal. Vahepeal tekkinud pikk paus nõudis uut lähenemist, et tagada uuesti juhataja võimalus taotleda rahvusvahelist ökomärgist „Sinilipp“ Tallinna supelrandadele. Hea meel on tõdeda, et tänavu juba kolmandat aastat järjest heisati rannahooaja algu-

4 DEAR READER,

On 14 December 2006, Tallinn City Council issued regulation no. 69 approving the The year our statutes came into effect was the last year for a while in which the Blue current statutes of the Tallinn Environment Department. That day can be considered Flag flew on a Tallinn beach. The long pause required a new approach to once more the official birthday of our department. Rebirth would be the more correct term. Tal- ensure the possibility of applying for this international eco-label for Tallinn’s bathing linn started tackling environmental matters at an institutional level back in 1982, when beaches. I am glad to report that for the third year in a row, two of Tallinn’s beaches the Environment Department was set up at the Tallinn Utilities Management Administ- again qualify for the label, which certifies excellence of water quality and the high level ration. It’s worth mentioning that at that time, one important duty of the department of services. was to coordinate the city’s Environmental Protection Committee’s activities. As the The last 10 years have seen major changes in the attitudes taken toward environ- committee was led by the deputy chairman of the executive committee (corresponds ment-related topics. Thanks to the high qualifications of our experts and specialists, to the current city government) the committee had quite a major importance and its our opinion is heard and taken into consideration. Our initiative in organizing local decisions had to be complied with dutifully by both the city’s institutions and the ad- environmental conservation efforts has found support and the city now has a whole ministrations in the city’s structure. array of natural features that have been accorded protection on specifically the local After Estonia regained independence, much restructuring and reforms took place in level. Our employees’ competence and experiences have also been recognized at the the governance of the state and the city. Part of the environmental protection and international level. For instance, in 2016, we were invited to the EUROCITIES environ- maintenance functions were passed on to national institutions. In the city as well, ment conference in Brussels to introduce Tallinn’s experiences and lessons learned the governance structure was changed several times. The changes did not bypass the with regard to organizing waste management. In recent years the Tallinn Environment Environment Department; it was decided to abolish it as a board and redistribute its Department has been a valued partner in international projects. Five such projects functions to other institutions. However, by the beginning of 2005 it was clear that were launched this year at the same time – the first time in a number of years this the structure of the city of Tallinn – Estonia’s largest municipality – had to include a has happened. We’re proud of the fact that the Tallinn Environment Department has unit that deals with topics related to the environment in the city. Although the Tallinn become the first city institution that fulfils the role of lead partner in the NATTOURS Environment Department began operating as an independent unit in January 2005, it project funded by the European Commission. still took another almost two years to more precisely define the area of responsibility, This yearbook, the seventh in the series, gives readers an overview of our work in all functions and obligations of the newly created city institution. The statutes approved fields, providing an accurate snapshot of the current state of the city’s environment. 10 years ago dotted the ‘i’, so to speak. Here you’ll find information on new investments, including the Tallinn Animal Shelter, In this yearbook, we want to look back at our past, give readers a sense of what we the establishment of which was also praised by NGOs. were doing in 2016 and show how prepared we are for new challenges. In the histo- It’s great to extol your own accomplishments, but we must admit that not everything rical perspective, 10 years is not a long period, but our area is characterized by rapid has gone the way we wanted. and thorough changes. The long-serving employees of our department recall how the Tallinn, the birthplace of the European Green Capital movement, put in its application pace of work and the decision-making process was much slower and calmer as recent- for the honour in 2018. Unfortunately, the competition was strong and we did not ly as last decade. Now we live in a wired “e-state” where the pace of life is faster and manage to land the title. Yet we will try to learn from the not so positive experiences. we are expected to act rapidly as well and keep up with the times. Major changes have The competition for becoming the Green Capital in 2019 is even stiffer. Naturally, we taken place in how business is done. Since there’s no need to formalize permits and are hoping for the best, but titles come and go – we on the other hand have to do our endorsements on paper and stand in long queues stretching out the door to an office, work with devotion and ensure the highest quality city environment we can for our more procedures are performed from the computer at home or in the office. It seems residents and visitors. We do this work in close cooperation with other city institutions very convenient and modern, but what is lost is direct contact with people. and the city’s districts, national institutions, NGOs and citizens of Tallinn. To avoid becoming too distant from the city’s inhabitants, we have expanded our acti- I would like to thank the employees of the Tallinn Environment Department for their vities in terms of raising environmental awareness. The city’s longest-running environ- contribution to the work of the department and recognize our long-serving employees ment campaign – Spring Maintenance Month, which started 25 years ago – had fallen who have been with us since our establishment. Many thanks to you all! by the wayside in the intervening years. Transferring responsibility for organizing the campaign to the Environment Department made this a city-wide environmental campaign where the day of collective activity was joined with environmental education activities. Another example is from the landscaping field, which is sometimes erroneously Bonne lecture and together, let’s keep Tallinn beautiful and green! thought to be the province of only gardeners and landscaping specialists. In recent years, we have engaged more city residents in improving the urban environment. So, Respectfully yours, too, this year, with the first ever children’s and youth Flower Festival on Sõpruse puies- Relo Ligi tee, a major boulevard in Kristiine and Mustamäe districts. For quite a few school-age Head of Department youths, this was their first experience in planting vegetation with their own hands, and what was once a boring-looking median strip became a blooming garden.

5 LOODUSKAITSE TALLINNAS

Tallinna rikkalikule loodusele panevad aluse mitmekesised ja mosaiiksed maastikud muud eluvormid ja nende elupaigad. Elurikkus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüs- ning kooslused. Kaitsealad ning üldplaneeringutega kaitstavad rohealad moodus- teemide mitmekesisust. Elurikkus ei hõlma ainult kaitsealuseid ja haruldasi liike, vaid tavad viiendiku linna pindalast. Lisaks toetavad elurikkust aedlinlikud alad (12% lin- valdava osa elurikkusest moodustavad nn tavaliigid. Olenemata liikide kaitsestaatu- na pindalast) ning rikkalik kõrghaljastus (puude võrade katvus 22% linna pindalast). sest, ei pruugi linnas elupaiga leidnud liikide seisund olla soodne. Linnas on taime- Tallinnas on registreeritud 1006 loomaliigi esinemine. Arvukamad loomarühmad on dele-loomadele sobilike elupaikade arv piiratud ja elupaikade hulk väheneb pidevalt. ööliblikad 566 liigi ning linnud 252 liigiga. Kaitsealuseid linnuliike on registreeritud 97, Seda protsessi saab tasakaalustada, kui arvestada elurikkusega strateegilistes otsustes mis moodustab 84% Eesti kaitsealustest linnuliikidest. ning tegeleda süstemaatiliselt ja sihipäraselt linnaelustiku hoidmisega. Tallinna Keskkonnaameti tellimusel on valminud linna elurikkuse tegevuskava aasta- Inimesel on loomulik vajadus viibida rohelusest ja elurikkusest ümbritsetud keskkon- teks 2016–2020. Dokument lähtub Tallinna keskkonnastrateegiast aastani 2030 ning nas ning seda eriti linnas, kus looduslikke alasid pigem napib. Elurikas ja roheline lin- Tallinna keskkonnakaitse arengukavast aastateks 2013–2018. Tegevuskava läbivad nakeskkond koos taimede ja loomadega parandab inimeste meeleolu ja tervist, pa- kolm elurikkusega seotud teemat: loodusväärtuste uuringud, ökosüsteemiteenused kub liikumis- ja sportimisvõimalusi. Neid keskkonnakaitselisi ja sotsiaalmajanduslikke ja kliimamuutustega kohanemine. Elurikkuse tegevuskava esmane ülesanne on saada hüvesid, mida elurikkus inimestele pakub, nimetatakse ökosüsteemiteenusteks ehk aastaks 2020 terviklik ülevaade Tallinna territooriumi elurikkusest ja loodusväärtustest. loodushüvedeks. Seega elurikkus, ökosüsteemiteenused ja inimeste heaolu on omava- Alusuuringutest saadavad andmed on vältimatu sisend tegevuskava kõikide teiste hel tihedalt seotud. Lisaks puudest, põõsastest ja rohttaimedest tekkivatele hüvedele meetmete ja tegevuste elluviimisse. pakuvad inimestele ökosüsteemiteenuseid ka loomad ja teised elustikurühmad. Elu- Elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse moodustavad taime- ja loomaliigid ning rikkuse tegevuskava 2016–2020 koostamine algatati eesmärgiga viia ellu ja täpsustada

Astangu klindis asuvad laskemoonalaod on soodsad talvituspaigad nahkhiir- Rocca al Mare ranniku metsavöönd sobib pesitsuspaigaks paljudele tele. laululindudele. The old ordnance depots in Astangu limestone cliff are a wintering habitat for The forest zone along the Rocca al Mare coast is a suitable nesting spot for many bat species. many songbirds.

6 NATURE CONSERVATION IN TALLINN

At the heart of Tallinn’s rich and varied nature are its diverse and mosaic-like landscapes actions in the action plan. and biological communities. Protected areas and green areas protected on the compre- Biodiversity is the sum of plant and animal species and other life forms, as well as their hensive plan level make up one-fifth of the city’s area. In addition, garden-town areas habitats. Biodiversity encompasses diversity of genetic material, species and ecosystems. (12% of the city’s area) and extensive and diverse tall vegetation (tree canopy covers 22% Biodiversity is not limited to only protected and rare species; after all the vast majority of the city’s area). A total of 1,006 animal species have been registered in Tallinn. The most of the biosphere is made up of so-called ordinary species. Regardless of the protection numerous groups of fauna represented are moths (566 species) and birds (252 species). status of species, the status of the species that have found a habitat in the city may not There are 97 registered protected bird species, making up 84% of the species under pro- necessarily be favourable. The city has a limited number of habitats suitable for flora and tection in Estonia. fauna and the number of habitats is constantly decreasing. The process can be coun- The Tallinn Environment Department has commissioned an action plan on biodiversity in terbalanced if we take into account biodiversity in our strategic decisions and acts in a the city for 2016-2020. The document proceeds from the Tallinn environmental strategy systematic, goal-oriented manner to preserve the biological richness of nature in the city. up to 2030 and the Tallinn environmental protection development plan for 2013-2018. People have a natural need to spend time in the outdoors, in an environment surround- The action plan has three pervasive themes related to biodiversity: studies regarding nat- ed by nature, and this is especially true in the city, where there are fewer natural areas. A ural assets, ecosystem services and adaptation to climate change. The primary function biologically rich, green urban environment along with plants and animals has a salutary of the biodiversity action plan is to gain, by 2020, a comprehensive understanding of effect on people’s moods and physical health, and offers recreational activities and pos- biodiversity and natural assets in the territory of Tallinn. The data from fundamental re- sibilities for physical exercise. The environment protection and socioeconomic benefits search studies are an indispensable input for implementation of all other measures and that biodiversity offers to people are called ecosystem services – the benefits people

Rocca al Mare rannik on peatuspaigaks paljudele linnuliikidele. The Rocca al Mare coast is a migration stopover for many bird species.

7 Tallinna keskkonnakaitse arengukava osades, mis käsitlevad looduse mitmekesisuse valdkonda, selle uurimist, kaitset ja tutvustamist. Tallinna linn on viimase 10 aasta jooksul kaasfinantseerinud mitmeid elustiku inven- tuure ja rakendus-uuringuid, mille tulemused on avaldatud kahes trükises: „Inimmõju Tallinna keskkonnale VI“ (Botaanikaaed, 2011) ning „Andmeid Tallinna faunast aastatel 1980–2010“ (Uustal, 2011). Tallinna rohealade teemaplaneeringu raames valmisid 2006. aastal alusuuringud Tallinna rohealade loomastiku ja haudelinnustiku kohta. Aastatel 2009–2010 jätkati Tallinnas nahkhiirte, kahepaiksete, elamu- ja rohealade haudelindude, tolmeldajate (kimalased, päevaliblikad, ööliblikad) ning soontaimede inventuuridega, mille käigus saadi arvukalt uusi andmeid mitme Tallinna piirkonna elustiku kohta. Näiteks sai kinnitust Kadrioru pargi tähtsus nahkhiirte pesitsuskohana, leiti üllatuslikult rikkalik orhideede oaas, kus väikesel maa-alal kasvab 12 liiki orhideesid ning avastati Astangu rikkalikud loodusväärtused. 2016. aastal uuriti Pääsküla raba kaitsealal kiililiste ja kimalaste asurkondi. Uuringute tulemused kinnitavad vähemalt 17 kiili- ning 15 kimalaseliigi esinemist. Lisaks alustati raba päeva- ja ööliblikate uuringuga. Tegemist on mahuka tööga, mis analüüsib Pääs- küla raba elupaikade ning liikide arvukuse muutusi ajaloos. Harilik piksepeni (Callimorpha dominula). 2015. aasta lõpuks valmis esimene etapp Tallinna biotoopide kaardikihi koostamise The scarlet tiger moth (Callimorpha dominula). tööst. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi koostatud biotoopide kaarti saab kasu- tada linnaruumi elurikkuse kaitse planeerimiseks. Eestis pole varem linna biotoope klassifitseeritud ja kaardistatud. Esimeses etapis koostati Põhja-Tallinna linnaosa näitel Tallinna biotoopide loend (klassifikatsioon) ning loendi põhjal linnaosa biotoopide kaart ruumiandmebaasina. Biotoopide loendi aluseks võeti Põhja-Tallinn, kuna see linnaosa on mitmekesise linnaruumiga ja elupaikade poolest mosaiikne piirkond, mis katab eelduste kohaselt valdava osa Tallinna biotoopidest. Metoodikat ja biotoopide klassifikatsiooni saab edaspidi üle kanda ka teistele linnaosadele ja linnadele.

Looduskaitse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/est/Looduskaitse

Kas teadsid, et: Kaitsealad ning üldplaneeringutega kaitstavad rohealad moodustavad viiendiku Tallinna pindalast. Tallinnas on registreeritud 1006 loomaliigi esinemine. Arvukamad loomarühmad on ööliblikad 566 liigi ning linnud 252 liigiga. Põhja-Tallinna linnaosa biotoopide kaart. North-Tallinn district biotope map.

8 obtain from nature. Thus biodiversity, ecosystem services and human well-being are closely interconnected. Besides the benefits supplied by trees, shrubs and herbaceous plants, animals and other biological groups also provide ecosystem services to people. The preparation of the Biodiversity Action Plan 2016-2020 was initiated with the goal of implementing and refining Tallinn’s environmental protection development plan with regard to the diversity of nature, and the study, protection and promotion of biodiversity. In the last 10 years, the city of Tallinn has co-financed a number of inventories of and applied research into biological assets. The findings appear in two publications: ”Inim- mõju Tallinna keskkonnale VI“ (“Human impact on Tallinn’s environment VI”, published by Botanic Garden, 2011) and „Andmeid Tallinna faunast aastatel 1980–2010“ (Data on Tallinn’s fauna, 1980-2010, Uustal, 2011). Fundamental research studies were completed in 2006 regarding the fauna and nesting birds in Tallinn’s green areas. From 2009 to 2010, an inventory of Tallinn’s bats, amphibians, nesting birds in residential areas and green areas, pollinators (bees, butterflies and moths) and vascular plants continued, yielding abundant new data on several biota in the Tallinn area. For example, the Kadriorg district’s importance as a nesting spot for bats was confirmed, a surprisingly rich variety of orchids was found, with 12 species of these flowering plants in a small land area, and the rich natural assets of the Astangu area were discovered. In 2016, dragonflies and bee populations in Pääsküla Bog were studied. The findings confirm the presence of at least 17 dragonfly and 15 bee species. In addition, a butterfly and moth study was started in the bog. This is a large-scale research effort that will analyse the changes in the habitats and species abundance in Pääsküla Bog over history. In late 2015, the first stage in the work toward compiling a Tallinn biotope map layer was completed. The biotope map put together by the Tallinn University Institute of Ecol- ogy can be used for planning protection of biodiversity in the urban space. This is the first time that biotopes have been classified and mapped in Estonia. In the first stage, a list (classification) of Tallinn’s biotopes was compiled based on the example of the North-Tallinn district, and the list served as a basis for preparation of a biotope map of the district in the form of a spatial database. North Tallinn was used as the basis for the list of biotopes, as this district has a diverse urban fabric and is like a mosaic in terms of habitats, covering a predominant part of the biotopes in Tallinn. The methodology and biotope classification can be transferred in future to other city districts and cities.

The website for the nature Did you know? conservation: Protected areas and green www.tallinn.ee/est/Looduskaitse areas protected on the comprehensive plan level make up one-fifth of the Tallinn’s area. A total of 1,006 animal species have been registered in Tallinn. The most numerous taxonomic genera represented are moths (566 species) and birds (252 species). Hall käpp (Orchis militaris) Pääsküla rabas. A military orchid (Orchis militaris) in Pääsküla Bog.

9 RANNIKUMERE NING PINNA- JA PÕHJAVEE SEISUND JA KAITSE

Tallinna veekaitse üldeesmärk on saavutada Tallinna linna veekeskkonna hea seisund, tulemustest selgub, et nii Harku järve valgala kui ka Tallinna sademevee väljalaskude tagada nii veeressursside säästlik kasutamine kui ka inimestele tervislik elukeskkond. veekvaliteet on viimase 15 aasta jooksul paranenud, eriti üldlämmastiku ja üldfosfori Looduses olev vesi (jõed, järved, rannikuvesi, põhjavesi) peab olema puhas ja inimte- näitajate osas. Peamiseks normi ületavaks kvaliteedinäitajaks on hõljuvained. Seda eriti gevuse poolt rikkumata. kevadel lume sulamise ajal ja suuremate vihmasadude algfaasis. Ebastabiilse veekvali- teedi põhjuseks on peamiselt teedelt ja kõvakattega platsidelt sinna kogunenud frakt- Pinnavee kaitse osas on peamiseks eesmärgiks Tallinna suuremate veekogude öko- sioonide ärakanne sademetega. loogilise ja füüsikalis-keemilise seisundi parandamine ehk hea ökoloogilise seisundi Tallinna linna poolt on pinnaveekogude hea seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks tagamine aastaks 2021 ning pinnaveekogude loodusliku mitmekesisuse säilitamine ja võimalus kaasa aidata eeskätt väikestel valgaladel, mille suurus piirdub valdavalt Tallin- parandamine. Oluline on ka Ülemiste järve valgalale kui Tallinna pinnaveehaardesüs- na territooriumiga. Kuigi 2015. aastal vastas veehaardesüsteemist võetava toorvee kva- teemile efektiivsema kaitse korraldamine reostuse vastu. liteet Euroopa Nõukogu direktiivi 75/440/EÜ klass A2 nõuetele, on oluline nii Ülemiste järve valgalale kui ka Tallinna pinnaveehaardesüsteemile efektiivsema reostusvastase Tallinna Keskkonnaameti initsiatiivil on 1990ndate algusest seiratud Harku järve valgala kaitse korraldamine läbi erinevate meetmete. Selleks plaanitakse lähiaastatel alusta- ja Tallinna tähtsamate merre viivate sademevee väljalaskude veekvaliteeti. Mõõtmis- da tegevuskava koostamist linnas paiknevate veekogude hea seisundi saavutamiseks

Kopli laht. Kopli Bay.

10 STATUS AND PROTECTION OF COASTAL WATERS, SURFACE WATER AND GROUNDWATER

The general aim of water conservation in Tallinn is to attain good status for the city’s aquatic environments, ensure the sustainable use of water resources and ensure a health- ful living environment for people as well. The water found in nature (rivers, lakes, coastal waters, groundwater) must be pure and unspoiled by human activity. When it comes to protection of surface water, the main goal is to improve the ecological and physico-chemical status of Tallinn’s larger bodies of water – i.e., to attain good ecological status – by the year 2021, and to maintain and preserve natural biodiversity in surface bodies of water. It is also important to organize more effective protection against pollution for the Ülemiste catchment area – Tallinn’s surface water intake system. At the initiative of the Tallinn Environment Department, water quality has been moni- tored since the early 1990s in the Harku Lake catchment areas and Tallinn’s main storm water outlets to the sea. Monitoring results show that the water quality in both cases has improved over the last 15 years, especially in regard to total nitrogen and total phospho- rus. The main quality indicator, that is above the limit, is suspended solids. This is especially the case during snowmelt in spring and in the starting phase of heavy rain. The reason for unstable water quality is mainly the runoff of particulate matter from roads and hard surfaces. To achieve good status for surface bodies of water and keep it that way, the city of Tallinn can contribute above all in smaller catchment areas, the size of which usually is confined to the territory of Tallinn. Although in 2015, the quality of pure water taken from the surface intake system met the class 2 requirements in European Council Directive 75/440/EC, it will be important for both the Ülemiste lake catchment area and Tallinn’s surface water intake system to organize better protection against pollution through various measures. To do so, it is planned to start preparing an action plan for achieving or maintaining good status for the bodies of water situated in the city. To maintain and improve the good status of surface bodies of water, the use of measures applied to this point will be continued as well. We can cite the example of prioritizing snow removal in areas where de-icing compounds are used, the use of sand traps to clean water of sand and sediment, restric- tions on transport intensity in the city centre and promoting the use of public transport. In addition, the city of Tallinn has introduced more stringent requirements on treatment of storm water, wishing to contribute to achieving and maintaining good status for surface bodies of water. Groundwater protection is no less important. The main objective of groundwater protection is to preserve groundwater reserves and ensuring that they are protected and high in quality. Although the majority of the water consumed (85%) is obtained from the Tallinn surface water catchment system via Lake Ülemiste, the rest comes from groundwater (Nõmme district and the districts on the right bank of the Pirita River). The status of Tallinn’s groundwater can be considered good, and the city has adopted measures to preserve the aqui- fer in good condition. The stricter measures in processing of strategic documents for areas with unprotected or poorly protected groundwater, inspections of bore wells and their status, imposing the requirement that property owners plug and seal bore wells that are in poor condition or lack use, eliminating leaching of waste water into the ground, mak- Tallinnas paikneb 16 vooluveekogu ja 21 seisuveekogu. ing sure groundwater is consumed in a quantity corresponding to proven reserves etc. Tallinn has 16 rivers and streams and 21 ponds and lakes. In early 2016, the Ordovician-Cambrian and Cambrian-Vendian aquifers being used for

11 või hoidmiseks. Pinnaveekogude hea seisundi säilitamiseks ja parandamiseks jätka- Tallinna Keskkonnaameti eesmärk on tagada merekeskkonna ökoloogiline tasakaal takse ka seni rakendatud meetmete kasutamist. Näitena võib välja tuua lume äraveo ja looduslik mitmekesisus ning saavutada puhkeotstarbeks määratud piirkondades lumekogumisplatsidele esmajärjekorras piirkondadest, kus kasutatakse libeduse tõrjet, vajalik veekvaliteet. Rannikumere seisund on aastate jooksul üldiselt paranenud ja ka sademeveesüsteemidel olevate kottkaevude ning liivapüüniste süstemaatilise liivast ja supelrandade veekvaliteet vastab nõuetele. settest puhastamise, transpordiintensiivsuse piirangud kesklinnas ja ühistranspordi ka- Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi seire tulemused näitavad, et Tallinnaga piirnevatel sutamise soodustamise. Lisaks on Tallinna linn planeeringute ja projektide menetlemi- rannikumere aladel on vastavalt EL Veepoliitika Raamdirektiivi normidele ökoloogilise sel karmistanud nõudeid sademevee käitlemise osas, millega soovitakse kaasa aidata seisundi klass kas „kesine“ või „hea“. Seisund varieerub ka samades rannikupiirkonda- pinnaveekogude hea seisundi saavutamisele ja säilitamisele. des, sõltudes suuresti ka klimaatilistest tingimustest konkreetsel aastal. Pikaajalise seire Mitte vähem tähtis pole ka põhjavee kaitse. Põhjavee kaitse peaeesmärgiks on põhja- tulemusena võib siiski väita, et sadamate juures on toitainete tase kõrgem (Kalaran- veevarude säilitamine ning nende kaitstuse ja kvaliteedi tagamine. na-Russalka ja Stroomi alad) ning merevee seisundit mõjutavad biogeenid satuvad Kuigi valdav osa tarbitavast veest (85%) saadakse Ülemiste järve kaudu Tallinna pinna- merre eelkõige sadamatest, laevadelt ning Pirita jõe ja sademevee kollektorite kaudu. veehaarde süsteemist, tuleb ülejäänud 15% põhjaveest (Nõmme ja Pirita jõe parem- Planeeringute ja projektide menetlemisel arvestatakse üleujutusriski ohuga ning jälgi- kaldale jäävad linnaosad). Tallinna põhjavee seisundit võib pidada heaks ning linn on takse, et neil aladel rakendataks riski vähendavaid ja leevendavaid meetmeid. Tallinna rakendanud meetmeid põhjaveekihtide hea seisundi säilitamiseks. Siia hulka võib ar- rannikualal on selliseid alasid kuus: Kakumäe, Pelgulinn, Paljassaare, Kopli, Kesklinn, vata karmistatud nõuded kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alade strateegiliste Pirita. dokumentide menetlemises, puurkaevude ja nende seisundi ülevaatused, halvas sei- Rannikumerega seonduvalt on Tallinna Keskkonnaameti edaspidised peamised tege- sukorras või kasutuseta puurkaevude tamponeerimise nõude esitamised omanikele, vused Läänemereäärsete maadega rahvusvahelise koostöö jätkamine Soome lahe ja reovee pinnasesse immutamise likvideerimine, põhjavee tarbimise järgimine vastavalt Tallinna rannikumere ökoloogilise seisundi parandamiseks, sademevee väljalaskude ja kinnitatud varudele jne. siseveekogude regulaarse seire jätkamine, ühiskanalisatsiooniga liitumata kinnistute 2016. aasta alguses sai ümber hinnatud joogiveena kasutatavad Ordoviitsiumi-Kamb- reoveekäitlusviiside nõuetele vastavuse regulaarne kontrollimine ning supluskohtades riumi ja Kambriumi-Vendi põhjaveevarud ning uued kinnitatud varud kehtivad nüüd suplusvee kvaliteeti negatiivselt mõjutavate tegurite väljaselgitamine ja likvideerimine. kuni 2042. aastani. Põhjaveevarude ümberhindamise aruande järgi pole Tallinna arves- Tallinna linn ja Tallinna vee-ettevõtted on aastakümnete jooksul järjepidevalt tegele- tuspiirkondades veehaarete kasutamise hüdrogeoloogilised tingimused muutunud, nud veealase keskkonnateadlikkuse tõstmisega Tallinna elanike ja külastajate seas. Kui veekvaliteet pole halvenenud ning vastab põhjaveevaru kasutamise eesmärgile. Täie üle 10 aasta tagasi oli põhirõhk vee säästval tarbimisel, siis nüüd, kui see on saavutatud, kindlusega võib öelda, et linnaelanikud on praeguseks kindlustatud kvaliteetse ja igati on eesmärgiks propageerida kraanivee joomist. Sama oluline on ka inimeste teadlikku- nõuetele vastava joogiveega. se tõstmine Tallinna supelrandade heast veekvaliteedist. Rannikumere kaitse eesmärkideks on Tallinna rannikumere hea ja võimalikult loo- duslähedase seisundi saavutamine ning maismaalt merre juhitava reostuskoormuse Veemajanduse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/est/Veemajandus/ vähendamine.

Sügisene Pirita rand. Pirita Beach in autumn.

12 Jaapani aed Kadrioru Pargis. Japanese Garden in Kadriorg Park. drinking water were re-evaluated and new proved reserves are now in force until 2042. In processing planning documents and projects, the threat of flooding risk is taken into According to the groundwater re-evaluation report, the hydrogeological conditions in account and efforts are made to ensure that risk reduction and alleviatory measures are the areas of Tallinn evaluated have not changed; the water quality has not worsened and applied in these areas. Tallinn’s coastal areas have six such areas: Kakumäe, Pelgulinn, continues to meet the purpose of use of groundwater reserves. It can be said with full Paljassaare, Kopli, Kesklinn and Pirita. confidence that Tallinn residents are currently supplied with high-quality drinking water In connection with the coastal waters, the main activities of the Tallinn Environment De- that meets the requirements in every possible way. partment in future will be to continue international cooperation with Baltic Sea states The objectives of protection of the coastal waters is to attain good status, as close to to improve the ecological status of the Gulf of Finland and the coastal waters of Tallinn, natural state as possible, and to reduce the pollution load entering the sea from land. continue regular monitoring of runoff outlets and inland bodies of water, regularly in- The objective of the Tallinn Environment Department is to keep the marine environment specting conformity of waste water collecting not connected to public sewerage and in ecological balance, preserve natural biodiversity, and to achieve in designated areas determining and eliminating factors that negatively impact bathing water quality in the quality of water necessary for recreational purposes. The condition of the coastal wa- swimming areas. ters have generally improved over the years and the water quality on bathing beaches The city of Tallinn and Tallinn’s water utilities have over the decades consistently dealt also meets requirements. with raising environmental awareness among Tallinn’s inhabitants and visitors. Over 10 The results of monitoring by the University of Tartu’s Estonian Maritime Institute show years ago the main emphasis was on sustainable water consumption but now that it has that the ecological status category of areas of coastal waters adjoining Tallinn are, pursu- been achieved, the goal is to promote drinking of tap water. Just as important is to get ant to the standards of the EU's Water Framework Directive, either “moderate” or “good.” people to realize that Tallinn’s bathing beaches boast good water quality. The status also varies in the same coastal areas, depending largely on climatic conditions in a given year. As a result of long-term monitoring, it can nevertheless be said that the The website for the city’s water resources management: level of nutrients near ports is higher (the Kalaranna-Russalka and Stroomi areas) and www.tallinn.ee/est/Veemajandus/ that seawater is impacted by biogens entering the sea, above all from ports, ships and through the River Pirita and storm water collectors.

13 TALLINNA SUPELRANDADE TUNNUSTAMINE ÖKOMÄRGISEGA „SINILIPP“

Tallinn on juba ajalooliselt olnud tähtis merelinn. Linna ääristava ranna- konnatelgi külastajatele tervisliku ja loodussõbraliku käitumise joone pikkus on üle 46 km. Pealinna viiest supelrannast (Kakumäe juhiseid, taaskasutustarkust, pakuti võimalust proovile panna rand, Harku järve rand, Pelgurand ehk Stroomi rand, Pikakari ja enda looduse tundmise oskust ja teha muid huvitavaid kesk- Pirita rand) kahes – Pikakari ja Pirita rannas, on viimasel kolmel Kas teadsid, et: konnaalaseid tegevusi. Inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmi- aastal lehvinud rahvusvaheline ökomärgis „Sinilipp“, mis annab seks on mõlemale rannale paigaldatud infostendid rannaala ennekõike kinnitust nende randade väga heast veekvaliteedist Eestis taastati võimalus kaardi, rannal käitumise reeglite, piirkonna loodusväärtuste ja ka teenuste kõrgest tasemest. taotleda rahvusvaheline info ning teabega veekvaliteedist. Loomulikult leiab stendidelt Ökomärgist omistab Taanis resideeruv organisatsioon Foun- ökomärgis „Sinilipp“ uuesti teavet ka Sinilipu programmi kohta. dation for Environmental Education (FEE) ning selle saamise 2014. aastal. Käesoleval Infot sinilipulistest randadest ning lähikonnas asuvatest loo- eelduseks on ökomärgise kriteeriumite nõuete täitmine. Sini- dusobjektidest ja -aladest, ranna faunast ja floorast ning kesk- lipu programm sai alguse 1985. aastal Prantsusmaal ning laie- aastal lehvis Sinilipp 49 riigis, konnasõbraliku käitumise reeglitest on võimalik lugeda Tallinna nes väljapoole Euroopat 2001. aastal, mil programmiga liitus enam kui 4200 rannas ja Keskkonnaameti poolt publitseeritud eesti-, vene- ja ingliskeel- Lõuna-Aafrika. Eestis taastati võimalus taotleda Sinilipp 2014. väikesadamas. setest buklettidest: „Pirita kaitsealused objektid ja puhkealad“ ja aastal Tallinna linna ja Eesti Looduskaitse Seltsi (ELKS) koostöö „Pikakari kaitsealused objektid ja puhkealad“. Trükised on kättesaa- raames. Tallinnas koordineerivad randade keskkonnateadlikku davad rannahooajal supelrandades, samuti Tallinna Keskkonnaameti haldamist Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsused ning Tallin- ning Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse infosaalides. Mängulisteks ja na Keskkonnaamet. 2016. aastal heisati Sinilipp 49 riigis, enam kui 4200 supelranda ja meeleolukateks tegevustes rannas saab ideid ammutada voldikust „Lõbusad ranna- väikesadamasse. Tallinna randades toimusid pidulikud Sinilipu heiskamised sel aastal mängud“. Lisaks on huvilistele Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse fuajees vaata- rahvusvahelisel keskkonnakaitse päeval, 5. juunil. miseks üleval 2014. aastal koostatud Läänemere vee- ja looduskaitset tutvustavad kaks Sinilipu taotlemisel on oluliseks kriteeriumiks randades pakutavad keskkonnatead- roll-up´i. likkust ja -sõbralikkust suurendavad tegevused. Käesoleval aastal viidi meeli ja oskusi arendavad Keskkonnatelgi töötoad läbi MTÜ Ökokratt kaasabil Pikakari rannas 9. juulil Tallinna supelrandade veebileht: www.tallinn.ee/Rannad-Tallin