Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu

liiklusuuring

Tallinn-Tartu-Kuressaare 2010 2 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 3 koostamise aluseks olev liiklusuuring

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 5

LIIKLUSKORRALDUS ...... 7

I Liikluskorralduse taustainfo ...... 9

A. LINNA ISELOOM ...... 9 B. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD KURESSAARE LINNALIIKLUSE PLANEERIMISEL ...... 9 II Ülevaade liiklusolukorrast ...... 12

A. LIIKLUSSAGEDUS ...... 12 B. TÖÖ JA KOOLIGA SEOTUD IGAPÄEVANE INIMESTE LIIKUMINE ...... 13 C. LIIKUMISSUUNDADE ANALÜÜS ...... 15 D. LIIKLUSÕNNETUSED ...... 19 III Tänavavõrk ja liikluskorraldus ...... 21

A. TÄNAVATE LIIGITUS ...... 21 B. LIIKLUSKORRALDUS ...... 22 C. LÄBIVA LIIKLUSE KOORMUSE VÄHENDAMINE KESKLINNAS ...... 25 D. JALGSI KÄIMISE JA JALGRATTAGA LIIKLEMISE SOOSIMINE ...... 28 IV Parkimine ...... 30

V Soovitavad parendused ...... 32

LIIKUMISVAJADUS ...... 33

Sissejuhatus ...... 34

1 Andmed ja metoodika ...... 36

1.1 ALGANDMED ...... 36 1.2 ÜLDANDMED ...... 36 1.3 PASSIIVNE MOBIILPOSITSIONEERIMINE ...... 37 1.4 INIMESE TEGEVUSRUUMI ANKURPUNKTID ...... 38 1.4.1 ELU- JA TÖÖKOHA (ÕPPEASUTUSE) MÄÄRAMINE KÕNETOIMINGUTE ABIL ...... 39 1.4.2 ANKURPUNKTIDE VAHELINE LIIKUMINE ...... 40 1.5 TURISTIDE PAIKNEMINE ...... 40 2 Tsoneering ...... 42

3 Liikumise vajadus ...... 43

3.1 IGAPÄEVANE LIIKUMINE ...... 43 3.1.1 ÕPILASTE IGAPÄEVANE LIIKUMINE ...... 43 3.1.2 TÖÖEALISTE IGAPÄEVANE LIIKUMINE ...... 46 3.1.2.1 TÖÖEALISTE LIIKUMINE KAARMA VALLA TSOONIDE JA KURESSAARE LINNA VAHEL MTA JA PASSIIVSE MOBIILPOSITSIONEERIMISE ANDMETEL ...... 47

4 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring

3.1.2.2 TÖÖEALISTE LIIKUMINE KÕIKIDE KAARMA VALLA JA KURESSAARE LINNA TSOONIDE VAHEL PASSIIVSE MOBIILPOSITSIONEERIMISE ANDMETEL ...... 49 3.1.3 SUMMAARNE ELU- JA TÖÖKOHA/ÕPPEASUTUSE VAHELINE LIIKUMINE ...... 52 3.2 VABA AJA LIIKUMINE ...... 56 3.2.1 EAKATE LIIKUMINE ...... 56 3.2.2 KOGU VABA AJA LIIKUMINE ...... 59 3.3 LIIKUMISE VAJADUSE VÕRDLUS ÜHISTRANSPORDITEENUSEGA ...... 63 3.3.1 KOOLIÕPILASTE LIIKUMISE VAJADUS KAARMA VALLAS ...... 64 3.3.2 TÖÖEALISTE LIIKUMISE VAJADUS KAARMA VALLAS ...... 66 3.3.3 KURESSAARE LINNASISENE LIIKUMISE VAJADUS ...... 69 3.3.4 ETTEPANEKUD ...... 72 4 Turistide paiknemine ja sesoonsus ...... 73

4.1 SISETURISTID ...... 73 4.2 VÄLISTURISTID ...... 76 Kokkuvõte ...... 79

Liikumisvajadus - Kirjandus ...... 81

Liikumisvajadus - Lisad ...... 83

LIIKUMISVAJADUS - LISA 1. KOOLIÕPILASTE LIIKUMINE ELUKOHAST KOOLI (ÕPILASTE REGISTRTE ANDMETEL)...... 83 LIIKUMISVAJADUS - LISA 2. ELU- JA TÖÖKOHA VAHELINE LIIKUMINE MAKSU- JA TOLLIAMETI ANDMETEL...... 84 LIIKUMISVAJADUS - LISA 3. TÖÖEALISTE IGAPÄEVANE LIIKUMINE ELU- JA TÖÖKOHA ANKRUPUNKTI VAHEL PASSIIVSE MOBIILPOSITSIONEERIMISE ANDMETEL...... 85 LIIKUMISVAJADUS - LISA 4. KOGU ELU- JA TÖÖKOHA VAHELINE IGAPÄEVANE LIIKUMINE PASSIIVSE MOBIILPOSITSIONEERIMISE JA ÕPILASTE REGISTRITE ANDMETE ANDMETEL...... 88 LIIKUMISVAJADUS - LISA 5. PENSIONIEALISTE LIIKUMISE PÄEVANE MAHT PASSIIVSE MOBIILPOSITSIONEERIMISE ANDMETE ALUSEL. 91 LIIKUMISVAJADUS - LISA 6. KOGU VABA AJA LIIKUMISE PÄEVANE MAHT TSOONDIE VAHEL MOBIILPOSITSIONEERIMISE ANDMETEL. . 93 LIIKUMISVAJADUS - LISA 7. SIHT- JA LÄHTEKOHATSOONIDE VAHELISTE LIIKUMISTE MAHUD JA GEOMEETRIAD NING LIIKUMISMAHUD JA ÜHISTRANSPORDI LIINIÜLETUSTE ARVUD SUMMEERITUNA GRAAFILE...... 96

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 5 koostamise aluseks olev liiklusuuring SISSEJUHATUS

Käesolev uuring on Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise raames läbi viidav alusuuring. Uuringus koondatakse info Kuressaare liikluse tänapäevast ja juba kokku lepitud parendustest. Vajadusel esitatakse ettepanekud muudatusteks, edendamaks liikluse loogilisust ja ohutust Kuressaare linnas.

Uuring on koostatud tinglikult kahes osas – Positium LBS poolt viidi läbi inimeste liikumismahtude analüüs passiivse mobiilpositsioneerimise abil ning tulemuste sidumine ühistranspordi võrgustikuga, Hendrikson&Ko ja Reaalprojekt koostöös Kuressaare Linnavalitsusega koostasid liiklusuuringu osa, mis käsitleb liikluskorraldust ja esitab vajadusel parendusettepanekud. Liikumismahtude analüüs moodustab käesoleva uuringu teise osa. Esimeses osas käsitletakse liikluskorralduse küsimusi.

Uuringu esimene osa keskendub peamiselt Kuressaare linna territooriumile. Liikumismahtude analüüsis käsitletakse Kuressaare linna ning Kaarma valla territooriume.

Uuringus on esitatud ettepanekuid, mis muudavad teatud asukohtades kohalike elanike jaoks harjumuspäraseks kujunenud liiklemisskeemi. Muutuste selgitamiseks ning inimeste teadlikkuse tõstmiseks on vajalik ellu viidavate muudatuste argumentatsiooni avalik tutvustamine ja avalikkusega läbi rääkimine üldplaneeringu avaliku protsessi raames ning eraldiseisvalt näiteks Kuressaare linna veebilehel või kohalikus ajakirjanduses. Samuti on vajalik selge viidastus muudatuste ellu viimisel.

Valdav osa uuringu infost on esitatud skeemidena, mis annavad kiire ülevaate olulisematest teemadest. Skeeme selgitav tekst on toodud skeemi all.

Ühisplaneeringu edasise koostamise seisukohalt on olulisemad peatükid, mis sisaldavad ettepanekuid edasiseks tegevuseks:

- Ptk III Tänavavõrk ja liikluskorraldus - Ptk IV Parkimine - Ptk 3.3.4 Ettepanekud ühistranspordi korraldamiseks - Üldiste liikumismahtude kokkuvõte lk 79

Uuringu koostajad soovivad hea koostöö eest tänada Kuressaare Linnavalitsuse liikmeid.

6 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu

liiklusuuring

LIIKLUSKORRALDUS

Tallinn-Tartu-Kuressaare 2010 8 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev 9 liiklusuuring – Liikluskorraldus I Liikluskorralduse taustainfo a. Linna iseloom Kuressaare on ligikaudu 15 000 elanikuga linn Saaremaa lõunarannikul. Linn on põhiosas välja kujunenud tänavavõrguga. Vanalinna osas on tänavad valdavalt kitsad, hilisemad jaotustänavad võimaldavad suurema sõidukitehulga sujuvat liiklemist. Linna ümbritseb Kuressaare ringtee, linna suubuvad kiirtena maanteed Kuivastu (Tallinna) suunalt ning muudest Saaremaa piirkondadest, mis linna sees moodustavad olulisemate jaotustänavate võrgu.

Kuressaare on kompaktse hoonestusega linn, mille keskmes paikneb enim tegevus- ja miljööväärtust omav vanalinn. Mitmekülgne vanalinnaala pikeneb linna lõunaosas asuva lossini. Kuressaare edelaosas paikneb SPAde- kompleks, mis on turistide kõrval vaba aja veetmise kohana aktiivses kasutuses ka kohalike poolt. Olulisemad elamupiirkonnad paiknevad Smuuli tänava piirkonnas, kesklinnas ning Niidu tänava piirkonnas. Väikeelamualad piiravad kesklinna idas ja läänes. Saaremaa suurim kaubanduskeskus Auriga paikneb Tallinna maantee ja Kuressaare ringtee ristumiskohas ning jääb kesklinnast eemale, ligikaudu kahe-kolme kilomeetri kaugusele. Skeem 1. Vahemaad Kuressaare linna sees on lühikesed ja läbitavad hõlpsasti jalgsi või Erinevate sihtpunktideni jõudmiseks jalgrattaga. Aluskaart: Maaamet X-GIS läbitavad vahemaad Kuressaare linna sees jäävad valdavalt alla kahe kilomeetri, pikimad vahemaad võivad ulatuda nelja kilomeetrini. Seetõttu võib valdava osa linnasisestest käikudest läbida jalgsi või jalgrattaga, seda eriti suvisel ajal. Seega tuleb linnas prioriteetseks pidada jalgsi ja jalgrattaga liiklemise võimaluste arendamist, sealhulgas leida võimalusi rattahooaja pikendamiseks1.

Kuressaare kuurortlinnalisest iseloomust tulenevalt suureneb linnas suvisel ajal märkimisväärselt turistide osakaal, mis toob kaasa ka rohkem jalakäijate ning turismibusside, aga ka autode liikumist kesklinnas.

b. Teoreetilised lähtekohad Kuressaare linnaliikluse planeerimisel Liiklusvoogude planeerimine ning liikluskorralduse kavandamine on autostunud ühiskondades linnaplaneerimise üheks olulisemaks komponendiks. Lääne-Euroopa ning

1 Vt täpsemalt ühisplaneeringu alusuuring „Kergliikluse täpsustatud uuring. Kuressaare linn ja lähiümbrus. Consultare OÜ, City Bike OÜ. Kuressaare 2010.

10 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus

Põhja-Ameerika kogemused näitavad, et viimasel 50 aastal järsult kasvanud liikluskoormused võivad päädida teravates konfliktides liiklusvajaduste rahuldamise ning säästva elukeskkonna säilitamise võimaluste vahel. Planeerimisteoreetikud on hoiatanud, et näiteks suure koormusega ning kõrget liikumiskiirust võimaldavate teede rajamine läbi linnakeskkonna viib linnaruumi killustumise, degradeerumise ning lõpuks hävinemiseni (Lefebvre 1991). Liikumine linnaruumi fragmentide vahel muutub lihtsalt liiklemiseks, selle asemel et olla nii liikumine kui sotsiaalne kogemus. Sotsiaalset ja liikumisruumi hõlmavad „jalutatavad tänavad“ ühendavad linnaruumi eri osades paiknevaid hooneid ja tegevusi. Ainult liikumiseks mõeldud teed aga sageli eraldavad alasid ja sihtmärke, toimides linnaruumis katkestaja ja barjäärina. Kirjeldatud probleemid on teravamad suurlinnades, kuid ennetamiseks kasutatavad meetmed võivad osutuda sobilikeks ka väikelinna liikluse planeerimisel.

Levinumad võtted jätkusuutliku linnaliikluse planeerimisel

Kandi- või asumipõhine lähenemine vs tavapärane ruudustiku-põhimõte linnaliikluse planeerimisel Skeem 2. Ruudustiku-põhine tänavavõrk vs (neighbourhood unit vs grid layout, kandipõhine lähenemine (C.Perry 1929) C.Perry 1929), vt Skeem 2. Idee autor

C.Perry soovitas, et magistraaltänavad võiksid asumist pigem mööduda kui seda läbida, et vältida läbivliiklust asumi sees. Asumi sisese tänavavõrk soovitatakse kavandada võrdlemisi katkendlik, kasutades looklevaid ja tupiktänavaid. C.Perry lähenemine lähtub eelkõige monofunktsionaalsetest elamupiirkondadest.

Linna jagamine väiksemateks „(liiklus)keskkondadeks“, kus reeglina polüfunktsionaalset kvartalite kogumit piiravad suuremad põhitänavad, mis aitavad vältida läbivat liiklust kvartalite sees. Liiklusvoogude hajutamiseks kasutatakse ühesuunalisi tänavaid. Idee pärineb 1964.a avaldatud nn Buchanani raportist Traffic in Towns.

Erinevate liikumisviiside võimaldamine, vältides autoliikluse eelisarendamist. Linnas on alasid, kus autod Skeem 3. Linna jagamine paratamatult domineerivad, kuid lisaks võiks leiduda ka „liikluskeskkondadeks“ piirkondi, kus kergliiklus on eelistatud. Kergliiklust ja (Buchanan 1964) ühistransporti on reeglina keeruline sobitada autodele kavandatud linnaliikluse süsteemi, samas autode liitmine

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev 11 liiklusuuring – Liikluskorraldus olemasoleva kergliikluse- ja ühistranspordisüsteemiga on hõlbus. Seetõttu peaksid liikumisviiside kavandamisel olema prioriteedid seatud järgnevalt: esmalt jalgsi ja rattaga liikumine, siis ühistransport, seejärel auto (Carmona et al 2009).

Viimased arengud linnaliikluse planeerimises räägivad ka tänavate tähenduse laiendamisest – lisaks tänavale kui efektiivsele liikumiskanalile (modernistlik lähenemine) ning esteetilisele visuaalsele joonelemendile (City Beautiful liikumine) peaks planeerimine „taasavastama erinevaid linnapiirkondi ühendava linnatänava sotsiaalse rolli“ (Loukaitou-Sideris ja Banerjee 1998).

12 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus II Ülevaade liiklusolukorrast a. Liiklussagedus

Skeem 4. Aasta keskmine ööpäeva keskmine liiklussagedus Kuressaaret ümbritsevatel riigimaanteedel aastal 2009 ning prognoositav liiklussagedus Kuressaarde sisenevatel tänavatel aastal 2028

Olemasoleva liiklussageduse andmed: Maaameti Maanteeameti kaardirakendus X-GIS

Liiklusprognoos: „Mnt.nr. 76 Kuressaare ringtee; km 0,0 – 8,4 Liiklusintensiivsus trassil ja ristmikel. Seletuskiri“ Reaalprojekt OÜ 2007. Liiklusprognoosi koostamisel arvestati aastal 2007 koostamisel olevate detailplaneeringutega – seda nii elamumaade kui muude maa sihtotstarvete lõikes.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 13 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus b. Töö ja kooliga seotud igapäevane inimeste liikumine

Ühisplaneeringu koostamise raames teostati inimeste liikumissuundade analüüs passiivse mobiilpositsioneerimise abil Positium LBS poolt. Peamised liikumissuunad on esitatud järgnevatel skeemidel, täpsemad andmed kajastuvad käesoleva köite teises pooles, alates lk 33. Analüüsis kajastuvad Kuressaare linna ja Kaarma valla territooriumil elavad ja töötavad inimesed, järgnevatel skeemidel on näha töö ja kooliga seotud igapäevane liikumine graafina. Info jooksva graafina kuvamisel summeeritakse külgnevate tsoonide liikumine ning näidatakse vaid kahe külgneva tsooni vahel liikujate hulk. Alternatiivne andmete esitamise viis kuvab kõigi tsoonide omavahelised liikumismahud, kuid on tervikuna mõnevõrra raskemini jälgitav.

Skeem 5. Kuressaare linna ja Kaarma valla tsoonide vahel liikuvate inimeste hulk argipäeva hommikul. Väljavõte: ühisplaneeringuala. Maanteed skeemil on indikatiivsed ning ei pruugi kajastada tegelikke liikumiskoridore. Noolega number näitab kahe tsooni vahel liikuvate inimeste hulka antud suunal2.

2 Andmed: „Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuringu liikumisvajaduse uuring“ Positium LBS, Tartu 2010. Täpsemad andmed käesoleva köite teises osas, alates lk 31.

14 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus

Skeem 6. Kuressaare linna ja Kaarma valla tsoonide vahel liikuvate inimeste hulk argipäeva hommikul. Väljavõte: Kuressaare linn. Maanteed skeemil on indikatiivsed ning ei pruugi kajastada tegelikke liikumiskoridore. Noolega number näitab kahe tsooni vahel liikuvate inimeste hulka antud suunal3.

3 Andmed: „Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuringu liikumisvajaduse uuring“ Positium LBS, Tartu 2010. Täpsemad andmed käesoleva köite teises osas, alates lk 31.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 15 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus c. Liikumissuundade analüüs

Mootorsõidukiliiklus

Vastavalt Maanteeameti poolt korraldatava liiklusloenduse andmetele on suurim liikluskoormus Kuressaare linna Kuivastu/Tallinnaga ühendaval suunal – keskmiselt enam kui 5000 autot ööpäevas. Linnast eemal antud koormus jaguneb – ligi 3000 autot jääb ühendatuks Tallinna suunaga, umbes kolmandik koormusest seondub aga Kaarma, Laadjala ning muude T79 Upa-Leisi tugimaantee äärde jäävate aladega.

Samal ajal kirjeldavad liiklusloenduse andmed arvestatavat liikluskoormuse olemasolu ka muudel linnast väljuvad maanteedel – enam kui 3000 autot linnast edelas, Nasva- Mändjala ning Salme suunal, enam kui 2000 autot linnas loodes, Kärla-Kihelkonna suunal ning alla 2000 auto ööpäevas Aste suunal ning Kudjape, Muratsi ning Vanamõisa suunal.

Olemasoleva liiklussageduse põhjal saab tõestada ka T76 Kuressaare ringtee toimivust linnast ümbersõiduna – Nasva-Mändjala suunal jaguneb liiklus enne linna territooriumile jõudmist, samuti on piirkonna liikluskoormust arvestades kõrge liiklussagedus ringteel linna põhjaosas.

Tulenevalt maanteede suubumisest linnaliiklusse on antud suunad ka suurema liikluskoormusega linna sees. Vastavalt aastal 2007 läbi viidud liikluse prognoosile jääb ka perspektiivis suurima linna siseneva koormusega Tallinna tänav (enam kui 7000 autot ööpäevas), ent ka teistel olulisematel suundadel tõuseb linna sisenevatel teelõikudel liiklussagedus ligikaudu 5000 autoni ööpäevas. Liiklusprognoosi koostamisel arvestati aastal 2007 koostamisel olevate detailplaneeringutega – seda nii elamumaade kui muude maa sihtotstarvete lõikes.

Inimeste liikumismahud

Positium LBS poolt läbi viidud Kuressaare linna ja Kaarma valla liikumismahtude uuringus eristatakse suurematest liikumismahtudest töö ja kooliga seotud liikumist ning vaba aja tegevustega seotud liikumist. Uuringu tulemused on detailselt kajastatud eraldi aruandes, järgnevalt esitatakse peamised tulemused. Uuringu teostamiseks määratleti liikumistsoonid, mis on nähtavad skeemidel 1.2.

Vastavalt uuringu tulemustele on Kuressaare ja Kaarma valla erinevate tsoonide vahel argipäeviti sügisest kevadeni ligi 6 800 igapäevast liikujat, kellest üle 1900 on kooliõpilased. Aastas keskmiselt toimub 58% kogu liikumisest Kuressaare linna sees ning 21% linna ja kontaktvööndi vahel. Kõige suurema inimeste liiklemiskoormusega on Kuivastusse sisenev põhja-loodesuund, mida läbib hommikuti linna suunas ligikaudu 480 inimest, kellest umbes kolmandik tuleb loode suunalt (Randverest) ning ülejäänud Aste poolt. Samal suunal vastupidiselt, linnast välja, liikleb ligikaudu 240 inimest.

Tähtsuselt järgmine on kirdesuund, Kuivastu/Tallinna suund, mida mööda siseneb hommikuti Kuressaarde 377 ning väljub Kuressaarest 344 inimest. Järgnevad Kuressaare-Kudjape-Vaivere, Kaarma-Upa ning Nasva-Kuressaare suunad.

16 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus

Mootorsõidukiliikluse ning kohalike elanike liiklemise suurema koormusega suundi võrreldes on märgatavad mõningad erinevused – peamise suunana joonistub inimeste liikumismahtudes välja loodesuund, liiklusloenduse andmetel kirdesuund.

Liikumiste sesoonsus

Vastavalt Positium LBS poolt teostatud analüüsi tulemustele on suveperioodil igapäevaseid töö või kooliga seotud liikujaid 31% vähem kui talveperioodil, seda põhiliselt vaheajal viibivate kooliõpilaste tõttu. Sesoonselt muutuvad liikumismahud märkimisväärselt vaid suundadel, mis on seotud kooliga (näiteks Kuressaare-Upa).

Liikumiste osatähtsus võrreldes teiste suundadega kasvab suvel eelkõige Kuressaare ja Nasva-Keskranna vahel. Vaba aja liikumismustrid on üsna sarnased igapäevase liikumisega – aastas keskmiselt 58% kogu liikumisest toimub Kuressaare linna sees, 18% linna ja kontaktvööndi vahel. Vaba aja veetmise tõmbekeskusena tuleb Kuressaare linnas välja kesklinn, kontaktvööndis toimub märgatavam vaba aja liikumine linna ja Nasva- Keskranna vahel. Suvine vaba aja liikumiste hulk on ligi 15% talvisest suurem. Samuti tuli uuringust välja, et eakad on suvel aktiivsemad – talveperioodil tehakse pensioniealiste poolt keskmiselt 650 liikumist päevas ja suvel 900.

Suvisel ajal suureneb oluliselt linna külastavate turistide arv – siseturistide arv on Positium LBSi andmetel ligikaudu 44 000 turisti kuus, talvekuudel ligikaudu 27 800. Siseturistide poolt on külastatavaim suvel kui talvel kesklinna tsoon, Kaarma vallas suvel Nasva-Keskranna tsoon ning Kaarma tsoon. Välisturistide jaoks lisandub enamkülastatud tsoonina Tori tsoon.

MTÜ Linnalabor poolt läbi viidud kohaliku identiteedi ja ruumikasutuse küsitlusuuringu alusel4 käivad suvel paljud vastajad Mändjala või Järve rannas, samas mainiti palju Kuressaare Supelranda, tõenäoliselt selle mugava ligipääsu ning harjumusliku kasutamise tõttu. Linnast välja minnakse veel suvila, aiamaa või vanematekodu külastamise eesmärgil.

Muutused liikumissuundades

Inimeste liikumise mahtusid on käsitletud ka aastal 1999 koostatud Kuressaare linna liikluse arengukavas. Arengukavas ei ole esitatud olemasolevat liiklussagedust või liiklussageduse prognoosi. Koostatud on inimeste töö- ja elukohtade vaheliste ühenduste maatriks Saaremaa Haigekassa andmete põhjal. Suurema koormusega liikumissuunad ühendasid aastal 1999 koostatud maatriksi alusel olulisel määral kesklinna, olulised olid ühendused ka Kuressaare ringtee äärsete aladega.

4 „Ruumi tajumine ja kasutamine ning kohalikku identiteeti kajastavad väärtused“. Eeluuring Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule. Linnalabor 2009-2010. Tellija: Kuressaare Linnavalitsus

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 17 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus

Skeem 7. Töö- ja elukohtade vaheliste ühenduste maatriksi skeem aasta 1999 Kuressaare linna liikluse arengukavas. Punasega on näidatud sidemed, mis läbivad Kuressaare linnakeskust, sinisega näidatud sidemed, mis kesklinna ei läbi. Allikas: Kuressaare linna liikluse arengukava. Kuressaare 1999

Aastal 2010 koostatud mobiilpositsioneerimise andmetele tuginedes on liikumisviisid mõnevõrra muutunud – peamiseks liikumiste sihtkohaks on nüüd kesklinn, ka muud olulisemad liikumissuunad ei ole eelkõige kesklinna läbivad, erinevalt 1999. aasta seisust.

18 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus

Tabel 1. Kuressaare linna sisesed peamised töö ja haridusega seotud liikumissuunad. Allikas: Positium LBS5 Vt täpsemalt lk 52.

Kogu igapäevase liikumise tähtsamad liikumise suunad mobiilpositsioneerimise andmete alusel suve ja talvekuude (jaanuar, aprill, oktoober) võrdluses. Liikumismahud esitatud ümardatuna 5-ste klasside ülemise piirini.

MUU AASTA KESKMINE JUULI KUU

Smuuli Kesklinn 435 Smuuli Kesklinn 230

Ida-Niidu-Marientali Kesklinn 345 Kesklinn Smuuli 190

Ida-Niidu-Marientali Talve-Kaevu 335 Talve-Kaevu Smuuli 155

Kesklinn Smuuli 250 Ida-Niidu-Marientali Kesklinn 140

Smuuli Talve-Kaevu 205 Kesklinn Ida-Niidu-Marientali 120

Talve-Kaevu Kesklinn 180 Smuuli Tori 105

Kesklinn Talve-Kaevu 160 Smuuli Lossi-Kauba-Aia 105

Talve-Kaevu Smuuli 145 Talve-Kaevu Ida-Niidu-Marientali 90

Kesklinn Ida-Niidu-Marientali 145 Smuuli Talve-Kaevu 85

Tori Kesklinn 140 Talve-Kaevu Kesklinn 85

Ida-Niidu-Marientali Smuuli 120 Tori Smuuli 85

5 „Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuringu liikumisvajaduse uuring“ Positium LBS, Tartu 2010

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 19 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus d. Liiklusõnnetused

Skeem 8. Liiklusõnnetused Kuressaare linnas aastatel 2004-2009. Andmed: Lääne Politseprefektuur

20 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus

Suuremad liiklusõnnetuste koondumuskohad antud aastate info põhjal on: - Peamised linna suunduvad magistraaltänavad o Tallinna tänav o Smuuli tänav - Südalinna piirkond o Keskväljak o Raekoja tänav - Pargi tänava, Lossi tänava ja Allee tänava ristmike piirkond

Kokku kajastub skeemil info ligikaudu 300 liiklusõnnetuse kohta.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 21 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus III Tänavavõrk ja liikluskorraldus a. Tänavate liigitus

Skeem 9. Kuressaare tänavate liigituse ettepanek.

Kuressaare linna tänavate liigitamine jaotustänavateks ning kõrvaltänavateks on teostatud peaosas Kuressaare linnavalitsuse poolt. Soovitav on muuta täiendavalt jaotustänavateks järgmised tänavad: 1. Talve tänav lõigul Uus-Roomassaare tänav kuni Pihtla tee. Talve tänav funktsioneeriks n-ö kesklinna väikse ümbersõiduna, olles ühtlasi piirkonna peatänavaks.

22 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus

Alternatiivne lahendus

Juhul, kui Pärna tänav otustatakse lahendada kesklinnast lähima lõuna-põhja- suunalise ümbersõiduna, tuleb Pärna tänav kavandada jaotustänavana. Ümbersõidu kohta vaata täpsemalt Skeem 13.

b. Liikluskorraldus

Skeem 10. Ettepanekud muudatusteks Kuressaare liikluskorralduses

Ühesuunalised tänavad 1. Soovitav on kaotada samasuunaline ühesuunaline liiklus Garnisioni ja Komandandi tänavatel. Komandandi tänaval suunata ühesuunaline liiklus Tallinna tänavale (kogu Komandandi tänava ulatuses), Garnisioni tänaval suunata ühesuunaline

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 23 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus

liiklus Torni ja Kohtu tänavatele. Samasuunalise tupikliiklemise kaotamine parandab liikluse sujuvust ja liiklusskeemi üheselt mõistetavust. 2. Soovitav on muuta ühesuunaliseks Kauba tänav lõigul Pikk tänav kuni Turu tänav võimaldamaks tänavaäärset parkimist ning samaaegset mugavat ja ohutut jalakäijate liiklemist. 3. Seoses võimaliku parkla rajamisega Rootsi tänava ja Komandandi tänava ristumiskoha läheduses on soovitav muuta ühesuunaliseks Rootsi tänav Tallinna tänavast Komandandi tänavani.

Alternatiivne lahendus

Pärna tänava rekonstrueerimisel on võimalik kesklinnast lähim ümbersõit lahendada paralleelse vastassuunalise ühesuunalise liiklemisega Pärna ja Uus tänavatel. Sellisel juhul tuleb muuta kirde-edela-suunaliselt ühesuunaliseks Uus tänav lõigul Raekoja tänav kuni Allee tänav. Uus tänava lõik vahemikus Karja tänav kuni Raekoja tänav tuleks säilitada kahesuunalisena korrusmajadest johtuva suurema liikluskoormuse suunamiseks teistele jaotustänavatele. Kesklinnast ümbersõite on täpsemalt käsitletud Skeem 13 kontekstis.

Antud lahenduse rakendamisel on soovitav ühesuunalise liikluse rakendamine ka A. Kitzbergi tänaval lõigul Kitsas tänav kuni Lossi tänav, suunaga Lossi tänavalt eemale, vältimaks Uus tänavalt tulevate liiklejate läbisõitu Lossi tänavast Pargi tänavale.

Ristmikud, täiendavad teelõigud, liikluskorraldus 1. Pihtla tee-Karja tänava-Tallinna tänava ristmikul on vajalik ringristmiku rajamine. Ringristmik liidab sujuvalt Tallinna tänava ning Pihtla tee suuremad liiklussagedused ning võimaldab ümbersõitu kesklinnast läbi Karja tänava ning Uus tänava. 2. Vanalinnast ümbersõidu kasutamise soosimiseks on soovitav muuta peatee suunda Lossi ja Pargi tänavate ristumiskohas. Peatee peaks praeguse Lossi tänava asemel kulgema Pargi tänavalt parempöördega Lossi/Allee tänavale. Nii soodustatakse muuhulgas SPAde ning Nasva piirkonnast tuleneva mootorsõidukiliikluse ümberjuhtimist kesklinnast.

24 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus

3. Talve tänava ja Kaevu tänava ristmikul on vajalik liiklust rahustava meetme rakendamine (kahe jaotustänava ristumine, Kuressaare Gümnaasiumi lähedus). Soovitav võimalusel miniringi rajamine ülesõidetava kivikuhilaga keskmes tagamaks ülesõiduvõimalust ühistranspordile (ringristmiku rajamiseks tõenäoliselt vajalik maa võõrandamine). Võimalik on liikluse rahustamine ka tõstetud ristmikuga. 4. Talve tänava funktsioneerimiseks piirkonna peatänavana ning kesklinnast ümbersõiduna on vajalik Pihtla tee ja Talve tänava ristumisel ringristmiku välja arendamine. Välja on töötatud detailplaneeringu lahendus, mis ühendaks Raudtee tänava pikenduse ning Talve tänava. Soovitav on ristmiku lahendust parandada, võimaldamaks kõiki pöördeid ja järgides Eestile tavapäraseid lahendusi ringil liiklejale tee andmisel. Praeguses lahenduses on võimalik liiklusohtlike olukordade teke.

Skeem 11. Linnast Pihtla-Raudtee-Talve ringristmiku lahendus Pihtla tee 43 detailplaneeringus. Soovitav on ristmiku lahendust parandada, võimaldamaks kõiki pöördeid ja järgides Eestile tavapäraseid lahendusi ringil liiklejale tee andmisel

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 25 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus c. Läbiva liikluse koormuse vähendamine kesklinnas

Kesklinnas, vanalinna piirkonnas on soovitav läbiva liikluse osakaalu vähendamine, muutes möödasõidud kesklinnast hästi tähistatuks ning mugavaks.

Kesklinna läbiva liikluskoormuse vähendamine väärtustab vanalinna miljööd ning loob eeldused inimkeskse linnaruumi tekkeks. Liiklussageduse vähendamine kesklinnas võimaldab läheneda Linnalabori poolt läbi viidud arvamusuuringus6 kajastatud elanike soovile autoderohkuse vähendamise osas kesklinnas ning tekitada vastanute poolt soovitud mitmekülgset linnaruumi.

Skeem 12. Liikumiskiirust vähendavad ning kesklinnast ümbersõitu soodustavad meetmed kesklinnas

6 „Ruumi tajumine ja kasutamine ning kohalikku identiteeti kajastavad väärtused“. Eeluuring Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule. Linnalabor 2009-2010. Tellija: Kuressaare Linnavalitsus

26 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus

1. Kesklinnas säilitatakse autode liikumiskiirusena 30km/h või vähendatakse piirangut kuni 20km/h.

2. Kesklinna piirkonnas on autode liikumiskiiruse vähendamiseks soovitav munakivisillutise rajamine. Munakivisillutisega on soovitav katta Lossi tänav ja Tallinna tänav lõigul Pargi tänav kuni Torni tänav, Raekoja tänav ning Kohtu, Turu ja Lasteaia tänavate keskväljaku poolsed otsad. Munakivisillutis vähendab autode liikumiskiirust ning suunab läbiva liikluse kasutama sihtkohta jõudmiseks autosõiduks mugavamaid, asfaltkattega tänavaid.

3. Teadvustamaks juhte kesklinna algusest, on soovitav tingliku kesklinna ala äärepunktidesse paigutada tänavatele künnised või rõhutada rahustatud liiklusega ala algust teekujunduslike meetmetega (teemaa oluline kitsenemine, sillutise muutumine). Kesklinna piirkonna algust tähistavate meetmete soovitavad asukohad on: Tallinna tänaval Torni tänava ristmikust keskväljaku poole ning Lossi tänavale Pargi tänavaga ristumisest keskväljaku poole. Asukohad on sellised, kus autojuhil on valik kesklinna alasse sisenemiseks või mugavama ümbersõidu valimiseks. Seega väheneb meetmete rakendamisel nende autode osakaal, kes liiguvad kesklinnast läbi – kesklinna sisenevad need juhid, kelle sihtkohaks on kesklinn.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 27 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus

Skeem 13. Ümbersõidud kesklinna alast

1. Olemasolevate ja perspektiivsete kesklinna piirkonnast ümbersõitude kasutatavuse edendamiseks tuleb linna olulisematesse liikluse sõlmpunktidesse paigaldada liiklusmärgid peamiste sihtkohtade ning soovitavate marsruutide infoga - Pargi ja Lossi ristmikule - Kaevu ja Talve ristmikule - Tallinna, Smuuli ja Raudtee ristmikule - T10 ja T76 ristmikule - Aia ja Ranna ristmikule 2. Kesklinnast ümbersõidud a. Suurima ümbersõidu linnast moodustab Kuressaare ringtee ning Marientali tee b. Nii-öelda keskmise ümbersõidu kesklinnast moodustavad Talve tänav, Raudtee tänava kavandatav pikendus, Smuuli tee ning Aia tänav. N-ö keskmise

28 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus

ümbersõidu kasutusmugavuse parandamiseks, teatud kohtades kasutusvõimaluse loomiseks on vajalik järgmiste parenduste ellu viimine: - Liiklust rahustava meetme rakendamine kahe jaotustänava – Kaevu tänava ja Talve tänava ristmikul (vt täpsemalt Skeem 10 selgitused) - Kavandatud Raudtee tänava pikenduse rajamine, mis loob ühenduse Talve tänava ja Smuuli tänava vahel (vt täpsemalt Skeem 10 selgitused) - Pihtla tee, Talve tänava ja Raudtee tänava rajatava pikenduse ühenduskohas ringristmiku rajamine (vt täpsemalt Skeem 10 selgitused) - Aia tänava pikenduse välja arendamine - Veski tänava läbimurde rajamine. Veski tänav annab ühenduse suuremate SPAde piirkonna ning Aia tänava vahel ning on oluline kesklinna läbiva liikluskoormuse vähendamise seisukohalt. c. Lähim ümbersõit südalinna alast. Läbiva autoliikluse vähendamiseks südalinnas (Lossi tänava lähiümbruses) on soovitav Uus tänav määratleda südalinnast lähima ümbersõiduna. Põhjast südalinnale lähenedes toimuks ümbersõit alates Tallinna tänava ristumisest Pihtla teega, kust läbi Karja tänava suunduks liiklejaUuele tänavale, Uuelt tänavalt Allee tänava kaudu Pargi tänavale. Kõnealune ümbersõit vähendaks linnast läbi sõitvate autode hulka eelkõige suvisel ajal, mil kesklinna kasutuskoormus nii turistide kui kohalike elanike poolt on suurim. Samuti suunaks see kesklinna aktiivsemast jalakäijate kasutuses olevast alast mööda suvise turistide arvelt lisanduva mootorsõidukiliikluse, mis suundub SPAde piirkonda. Ka suviti hoogustuv Nasva-Keskranna-suunaline liiklus mööduks sellisel juhul aktiivsemast kesklinna alast. Koos korrektse viidastusega ning Karja tänava, Pihtla tee ning Tallinna tänava ristmikule ringristmiku rajamisega toimiks Uus tänav lähima ümbersõiduna südalinna, edendades kesklinna jalakäijasõbralikkust ja liikluse sujuvust.

Alternatiivne lahendus

Pärna tänava rekonstrueerimisel on võimalik kesklinnast lähim ümbersõit lahendada paralleelse vastassuunalise ühesuunalise liiklemisega Pärna ja Uus tänavatel. Sellisel juhul liiguks kirde-edela-suunaline liiklus piki Uus tänavat ning vastassuunaline liiklus piki Pärna tänavat. Vt täpsemalt Skeem 10 selgitus.

d. Jalgsi käimise ja jalgrattaga liiklemise soosimine

Kuressaare linna kergliiklusteede võrgustiku arendamist käsitletakse detailselt OÜ Consultare ja City Bike OÜ poolt koostatud kergliiklusteede võrgustiku uuringus7. Lisaks uuringus loetletud ettepanekutele jalgrattaliikluse paigutamiseks ja korraldamiseks on soovitav kergliikluse arendamisel järgida järgmisi põhimõtteid: 1. Kergliikluse suunamine läbi kesklinna. Soovitav on jalgratturite suunamine läbi kesklinna ka juhul, läbiv mootorsõidukiliiklus suunatakse kesklinnast mööda.

7 „Kergliikluse täpsustatud uuring. Kuressaare linna ja lähiümbrus.“ Consultare OÜ, City Bike OÜ. Kuressaare 2010

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 29 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus

Jalgrataste kesklinnast läbi sõitmine ei põhjusta müra ja õhusaastet ning ei too kaasa mootorsõidukitega võrreldaval määral liiklusohtlikke olukordi. Kesklinna läbivatel kergliikluse marsruutidel on mootorsõidukiliikluse kiiruse piiramisel munakivisillutisega vajalik säilitada või rajada eraldiseisev silekattega kergliiklusrada. 2. Jalgrataste parkimist on soovitav lubada ka piirkondades, kus autode parkimist piiratakse. 3. Kesklinna piirkonna osas autoliiklust piiravate meetmete rakendamine edendab jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalusi kesklinna piirkonnas. 4. Jalakäijate liiklusohutuse suurendamiseks Kuressaare lossi suunalisel liiklemisel on soovitav jalakäijate liikumistrajektoori muuta ning piirata jalakäijate sattumist teele liiklusohtlikus kohas, kus nähtavus on kurvi ja hoonestuse tõttu kehv. Kergliikleja ja jalakäija saab Pargi tänavat ületada praeguse ületuskoha asukohas tänava ristumisel Lossi tänavaga. Lossi tänava „pikendusel“ tuleb jalakäijate sattumist teele tõkestada piirdega. Kuressaare lossi poolt tulevaid jalakäijaid ja jalgrattureid on võimalik teeületuskohta suunata Skeem 14. Jalakäijate liiklemine Pargi ja maastikukujunduslike meetmetega Lossi tänava ristumisel. Rohelisega (vt Skeem 14). märgitud jalakäijate soovitav 5. Ühesuunalise liiklusega tänavatel on liikumissuund, punasega tõkked soovitav piisava teelaiuse korral jalakäijate teele sattumise takistamiseks. lubada jalgratturite vastassuunalist Aluskaart: Maaamet X-GIS liiklust sõiduteel kergliiklustee puudumisel ning paigaldada vastavad liikluskorraldusvahendid.

30 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus IV Parkimine

Skeem 15. Parkimisvõimalused Kuressaare linnas ning ettepanek parkimise keelualaks.

1. Kesklinna väärtustamiseks on soovitav kesklinnas määratleda parkimise keeluala. Suvisel ajal on parkimine keelatud (peatumine on lubatud), talvisel ajal on lubatud lühiajaline parkimine (30 min kaupluste klientidele).

Parkimise keeluala määratlemine kaotab ligikaudu 50 tänavaäärset parkimiskohta kesklinnas8. Kokku on n-ö laiemas kesklinna alas vastavalt loendusele ligikaudu 620 tänavaäärset parkimiskohta (arvestamata hoovisiseseid parklaid), seega kaotataks ligikaudu 8,5% parkimiskohtadest (piirkonnas Pargi-Allee-Uus-Tallinna-

8 Kuressaare Linnavalitsuse poolt läbi viidud parkimiskohtade loenduse andmete alusel.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 31 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus

Garnisioni-Rootsi-Rohu-Vallimma-Kauba-Tolli). Parkimiskohtade kompenseerimine saab toimuda kesklinna eraparklate ressursi parema ära kasutamise abil ning võimalusel täiendavate parkimiskohtade määratlemisega tänavate ääres: Uus tänava ühesuunaliseks muutmisel (võimalik lisada ligikaudu 30 parkimiskohta) ning Kitzbergi tänava ühesuunaliseks muutmisel (teemaa sees on võimalik lahendada ühesuunaline liiklus, ligikaudu 10 parkimiskohta mõlemal pool tänavat ning kergliiklustee).

Täiendavad parkimiskohad on soovitav määratleda Pikk ja Turu tänavate ristumiskohas (vt Skeem 16). Selleks muuta liiklus Turu tänaval ühesuunaliseks mõlemal pool haljasala ning märkida teekattele kalasabaparkimine (olenevalt võimalusest ligikaudu 30° kuni 45°). Diagonaalis parkimine võimaldab kokku lisada ligikaudu 10 parkimiskohta.

Parkimise keeluala väärtustab kesklinna ajaloolist keskkonda, Skeem 16. Soovitus parkimiskorralduse vähendades parkivate autode hulka, muutmiseks Turu ja Pikk tänavate muutes seeläbi linnaruumi visuaalset ristumiskohas. Ortofoto: Maaamet X-GIS pilti inimkesksemaks.

2. Suuremate majutuskohtade läheduses parkimise keeluala ei määratleta. Majutuskohtade parkimiskoormus tuleb lahendada peaosas majutuskohtade kruntidel. Vähendamaks ööbijate pikaajalist parkimist tänaval majutuskoha juures, on soovitav majutuskohtade läheduses piirata lubatud parkimise aega (näiteks 1 või 2 tundi).

3. Parkimist ei ole soovitav reguleerida tasulise parkimiskorraldusega. Saadav tulu ei võimalda tõenäoliselt teenida tasa vajalikke investeeringuid ning järelvalve teostamise kulusid. Parkimiskoormuse vähendamiseks arendada viidastust olemasolevate parklate kasutamiseks. Eeldatavalt läbivatavad (teenindusasutusest kaugemale parkimine) vahemaad jäävad Kuressaares vähem kui 5 minuti jalgsikäigutee piiresse.

4. Busside parkimine ja peatumine on soovitav kesklinnas keelata (va liiniliikluse peatumine ühistranspordi peatuses). Turistide bussidesse minek on soovitav korraldada selleks ette nähtud kohtades – näiteks busside peatumise kohad Uus tänava ja Kaevu tänava ristumiskohas asuvas parklas või paralleelselt Uus tänavaga. Busside peatumisaega tuleks piirata (15 min).

32 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikluskorraldus V Soovitavad parendused

Linnaruumi seisukohalt esmatähtsaks tuleb Kuressaare liiklusolukorra parendamisel pidada Kuressaare kesklinna läbiva liikluse hulga vähendamist. Eespool toodud meetmetest on kesklinnast ümbersõidu korraldamiseks olulised järgnevad (loetletud arvatava investeeringumahu kasvamise järjekorras):

- Olemasolevate kesklinnast ümbersõitude ja peamiste sihtkohtade tähistuse parendamine - Talve tänava muutmine peatänavaks ning rahustatud liiklusega ristmiku rajamine Talve tänava ning Kaevu tänava ristumisel - Südalinnast lähima ümbersõidu korraldamine (ringristmiku rajamine Tallinna tänava ning Pihtla tee ristumiskohal; Uus tänava kasutuselevõtt ümbersõiduna; peatee suuna muutmine Pargi ja Allee tänavate piirkonnas; künniste või muude teeehituslike liikumiskiirust vähendavate meetmete rakendamine tinglikes südalinna alguspunktides) - Munakivisillutise rajamine vanalinna piirkonnas

Linna liiklusolukorra seisukohalt kirjeldab prioriteetseid valdkondi ning piirkondi olemasolev ja prognoositav liikluskoormus, samuti liiklusõnnetuste asukohad. Linnaruumi seisukohalt tuleb olulisemaks pidada linna sisenevate suuremate tänavate (Tallinna tänav, Smuuli tee) tänavaruumi ohutumaks ja linlikumaks muutmist. Linlik tänavaruum annab maanteelt linna sisenejale info, et liiklusolukord on muutunud ning üldine liikumiskiirus väheneb. Consultare OÜ ja City Bike OÜ poolt koostatud kergliikluse uuringus9 kirjeldatud kergliiklusteede võrgustiku välja arendamine samades piirkondades parandab ohutust kirjeldatud tänavatel.

Uuringus kirjeldatud täiendusettepanekute elluviimine peab toimuma samaaegse laiapõhjalise teavitusega, mille käigus lisaks muudatuste avalikustamisele teavitatakse elanikke ka muudatuste põhjendustest – kesklinna väärtustamine, liiklusohutuse suurendamine kesklinnas, liiklusvoogude suunamine.

9 Ühisplaneeringu alusuuring „Kergliikluse täpsustatud uuring. Kuressaare linn ja lähiümbrus. Consultare OÜ, City Bike OÜ. Kuressaare 2010.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu

liiklusuuring

LIIKUMISVAJADUS

ˇ

Kontakt: www.positium.ee [email protected]

Tartu 2010

34 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Sissejuhatus

Käesolev aruanne on üks osa Kuressaare ja Kaarma kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuringust, mis on koostatud Positium LBS poolt Hendrikson & Ko tellimusel. Töö eesmärgiks on selgitada Kuressaare linna ja Kaarma valla vaheline igapäevase liikluse iseloom ja sagedused, tuua välja prioriteetsed suunad, kus ühistransporti eelisarendada ning hinnata sise- ja välisturistide hulkasid ja sesoonsust.

Uuringus vaadeldakse eraldi noorte, tööealiste ja eakate inimeste igapäevast liikumist uuritavas kontaktvööndis. Hinnates ühistranspordi hetke kättesaadavust, tuuakse välja prioriteetsed suunad, kus ühistransporti võiks eelisarendada. Lisaks antakse sisendid teistele eeluuringu osadele, hinnates siseturistide ja välisturistide hulkasid ja sesoonsust Saaremaal ning külastatavust Kuressaare linna avaliku ruumi radadel.

Inimeste liikumiste analüüsimiseks on seni viidud peamiselt läbi välitöid – liiklusküsitlusi (nt vahetult teelõigul või posti teel), liiklusloendusi (nt statsionaarsed induktiivloendurid, lühiajalised voolikloendurid jt) või monitooringuid (nt reisipäevikud, numbrimärgi monitooringud jt). Kvaliteetsete liikumisandmete omandamiseks on senised andmekogumise meetodid nii aja- kui ka ressursikulukad. Lisaks kajastavad nende meetoditega saadud andmed vaid väikest osa liikumistest mingil kindlal aja hetkel ja andmete uuendamise intervall on tänapäeva vajadusi arvestades ebapiisav (nt sesoonsuse uurimisel). Lisaks on limiteeritud liikumise detailse ruumilise infomatsiooni saamine suurematel uurimisaladel.

Kiire info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng on ühiskonna ja inimeste ajalis-ruumilise käitumise uurimisel võimaldanud kasutusele võtta uusi andmekogumisviise (GPS, mobiilpositsioneerimine, veebikaamerad vms) (Brown and Chalmers 2003; Asakura and Iryo 2005; Ahas et al 2006, 2007a ja 2007b; Reades et al 2007). Kõige kulu-efektiivsemaks andmekogumisviisiks on välja kujunemas erinevate meetodite kaudu mobiilsidevõrgust saadavad andmed (nt Pan et al 2005; Astarita et al 2006; Caceres et al 2007). Reaalseid inimeste liikumisi saab välja selgitada analüüsides inimeste mobiiltelefonide liikumisi mobiilsidevõrgus. Mobiiltelefonid ja nende abil suhtlemine on muutunud igas arenenud ühiskonnas igapäevaseks praktikaks, mis tähendab, et liikumiste uurimiseks vajalik infrastruktuur (mobiilsidevõrgud) on välja ehitatud ja liikumist salvestavaid vahendeid (mobiiltelefone) kannavad kaasas ning kasutavad enamus inimesi vabatahtlikult. Teisalt on mobiilsed kommunikatsioonivahendid muutmas fundamentaalselt inimeste väljakujunenud liikumiskäitumisi, mis omakorda on raskendanud ühiskonna liikumiskäitumiste analüüsimist traditsiooniliste meetoditega (Kwan 2006)

Käesolevas töös kasutatakse liikumise uurimiseks passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid, mis on salvestatud mobiilioperaatorite serveritesse automaatselt kõnetoimingute teostamisel. Kasutades andmeanalüüsis ankurpunkti metoodikat (Ahas et al 2008), on andmete geograafilisel töötlemisel võimalik punktandmete ühendamisel luua vektorjooni ning neid ühendada liikumisvoogudeks. Niisuguste andmete töötlemisel on omad eelised – võimalus suuri alasid ja liikujate hulki analüüsida, kuid ka puudujäägid – ebatäpsus suurte mõõtkavade juures, metodoloogilised probleemid andmete teisendamisel jne. Suureks eeliseks on aga traditsiooniliste andmekogumismeetoditega võrreldes senisest oluliselt pandlikum võimalus

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 35 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus uurida liikumist selleks vajalikul ajahetkel, võrrelda sesoonsuse mõju ja analüüsida vaba aja liikumisi.

Töös analüüsitakse liikumist nelja kuu jooksul AS EMT võrgus teostatud kõnetoimingute abil. Kõik kõnetoimingud on anonüümsed, telefonide ja nende omanike identiteet on kaitstud vastavalt Elektroonilise side seadusele (RT I 2004, 87, 593) ega ole uurijatele teada. Isikute identiteeti ei ole võimalik ka ruumiliselt tuvastada, sest liikumisinformatsiooni esitatakse vaid tsoonide täpsusega. Nimetatud privaatsuse tagamise metoodika on heaks kiitnud Eesti Andmekaitse Inspektsioon 12.06.2007 ja 19.05.2009 Positium LBS-i poolt koos mobiilioperaatoritega läbi viidud spetsiaalsetel seminaridel.

Uuringu teostas Positium LBS töögrupp (O. Järv, E. Saluveer, L. Murov, M. Tiru, R. Ahas), protsessis aitasid kaasa Hendrikson&Ko, Kuressaare ja Kaarma omavalitsuste esindajad ning Linnalabor. Autorid tänavad andmeid ette valmistanud EMT-d võimaluse eest teostada uuenduslikku andmeanalüüsi ja loodavad, et selle abil saab Kuressaare ja Kaarma kontaktvööndi ühisplaneering parem.

Tellija soovil on käesolevas uuringus arvestatud Saare Maavalitsuse poolt 2008. aastal tellitud Saaremaa ühistranspordi uuringut, ent selle tulemusi ei ole dubleeritud.

Kõik käesoleva uuringu tulemused (sh tekstilõigud, joonised, graafikud, tabelid) on mõeldud kasutamiseks ainult Kuressaare ja Kaarma kontaktvööndi ühisplaneeringuga seotud töödeks ja esitlusteks.

36 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

1 Andmed ja metoodika

1.1 Algandmed

Käesolevas uuringus kasutatakse järgnevaid andmeid. . Õppeasutuste paiknemine ja õpilaste elukohad 01.09.2009 seisuga Kuressaare ja Kaarma omavalitsustelt ning Kuressaare Ametikoolist. . Elanike töökohad ja elukohad asustusüksuse tasandil 01.01.2009 seisuga Maksu- ja Tolliametist. . Ühistransporditeenuse (liinid, reisid, peatused) andmestik Riiklikust Ühistranspordi Infosüsteemist (YTRIS) ning õpilasliinide andmestik Kaarma valla omavalitsusest. . Elanike paiknemine asustusüksuse tasandil 01.01.2009 seisuga Rahvastikuregistrist. . Sise- ja välisturistide ööbimised Saare maakonnas ning elanike vanuseline jaotus omavalitsustes Eesti Statistikaameti andmebaasist. . Mobiilpositsioneerimise andmebaasid 2009. aasta kohta Positium LBS-lt.

Registrite andmeid kasutatakse referentsandmetena mobiilpositsioneerimise andmete võrdlemiseks ja korrigeerimiseks.

1.2 Üldandmed

Käesoleva uuringu alaks on Kuressaare linn ja Kaarma vald Saaremaal. Vallas asub kaks alevikku: Aste 490 elaniku ja Kudjape 518 elanikuga ning 68 küla, millest suurimad on Nasva 369 elaniku, Aste 197, Laheküla 168 ning Pähkla 164 elanikuga. Kokku elab Kaarma vallas 4411 inimest (Kaarma vald 2010). Valla keskmine asustustihedus on 10,8 in/km2. Uuritava ala tõmbekeskuseks on oma töökohtade, koolide kui vaba aja veetmise võimalustega Kuressaare linn, kus elab rahvastikuregistri järgi 14 926 inimest (Kuressaare linn 2010). Linna keskmine asustustihedus on 995 in/km2. Rahvastiku paiknemine 2000. aasta rahvaloenduse ruutkilomeetri andmebaasi alusel on joonis 1.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 37 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Joonis 1. Kuressaare linna ja Kaarma valla rahvaarv 2000. aasta rahvaloenduse ruutkilomeetri andmebaasi põhjal.

1.3 Passiivne mobiilpositsioneerimine

Kuressaare ja Kaarma valla elanike liikumiste analüüsimiseks on käesolevas töös kasutatud passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid (Ahas et al 2007a) 2009. aasta nelja kuu kohta – jaanuar, aprill, juuli, oktoober.

Uuringus kasutatud passiivse mobiilpositsioneerimise anonüümne andmebaas koosneb EMT võrgus sooritatud mobiiltelefonide kõnetoimingute asukohtadest (väljuvad kõned, SMS-id, MMS-id jms). Andmebaasis on fikseeritud iga kõnetoimingu aeg ning asukoht, kus kõnetoiming on alustatud. Igale kõnetoimingu sooritajale (EMT võrgu kliendile) on omistatud juhuslik ja anonüümsust tagav identifikaator, mida ei saa seostada ühegi konkreetse isiku ega telefoninumbriga. Lisaks on teada üle poolte anonüümsete identifikaatorite sotsiaal- demograafilised tunnused nagu sünniaasta ja sugu. Passiivse mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmete kogumine, hoidmine ja töötlemine vastab kõigi Euroopa Liidus kehtivate isikuandmete kaitse nõuetega (DIRECTIVE 2002/58/EC) ), Eesti Vabariigi seadustega ning on kooskõlastatud Eesti Andmekaitse Inspektsiooniga.

Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed on kogunud Positium LBS koostöös Eesti suurima mobiilsideoperaatoriga EMT. Andmete esinduslikkuse hindamise aluseks on teadmine, et Eurobaromeetri andmetel (2006) oli Eestis mobiilikasutajaid 86% elanikkonnast ja et EMT turuosakaal mobiilsideteenuste valdkonnas on hinnanguliselt ligi 50% (Sideamet 2006, EMT 2010). Lisaks selgus 2008. aasta kevadel TNS Emor’i poolt üle Eesti läbiviidud Omnibuss

38 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus küsitluse (valim 2000 inimest) käigus, et vastanutest 95,4% omas mobiiltelefoni ning EMT operaatori teenuseid kasutavate osatähtsus oli 44%.

Kogu Eesti territoorium on kaetud mobiilsidemastidega, millede mobiilsideantennid katavad oma signaaliga teatud territooriumi ehk leviala piirkonna. Mobiilimastide asukohtadest on arvutatud Voronoi polügoonidena (Okabe et al 2000) teoreetilised mastide levipiirkonnad (joonis 2). Mastide levipiirkonnad ei ole geograafiliselt rangelt fikseeritud ning optimaalne leviala paikneb masti lähipiirkonnas. Leviala piirkondi saab täpsustada välitööde käigus, kus kohapeal mõõdetakse signaalide tugevusi ning seeläbi saadakse täpsem levialade kaart.

Joonis 2. Mobiilsidemastide teeninduspiirkondade jagunemine.

1.4 Inimese tegevusruumi ankurpunktid

Inimeste tegevusruumide ja ajalis-ruumilise käitumise uurimisel on üheks lähenemiseks inimese tegevusruumi ankurpunktide meetodi kasutamine (Golledge 1999; Axhausen 2004). Ankurpunktid on inimese igapäevases tegevusruumis olulised kohad, mida külastatakse regulaarselt ja mille vahel kulgevad inimese peamised liikumistrajektoorid. Ankurpunkte võib määrata lähtuvalt seal viibimise ajast (päevased ja öised), seal teostatavatest tegevustest (kodused ja tööga seotud) või lähtuvalt ruumilistest parameetritest (kesklinnas või eeslinnas paiknevad ankurpunktid). Tegevusruumide ankurpunkte saab jagada igapäevasteks, sekundaarseteks ja juhuslikeks. Inimese tegevusruumi igapäevastes ankurpunktides käiakse regulaarselt, sekundaarsetes ankurpunktides viibitakse harvem, kuid teatud regulaarsusega. Igapäevaseid ankurpunkte on inimestel tavaliselt 1–3. Harva ja ebaregulaarselt külastatavad kohad on juhuslikud, millest paljud kvalifitseeruvad siseturismi sihtkohtadena.

Ankurpunkte mõtestades selgub, et igal inimesel on vähemalt üks igapäevane ankurpunkt  elukoht. Igapäevastest ankurpunktidest vaid elukoha ankurpunktiga tegevusruum on peamiselt kodustel emadel ja pensionäridel. Kahe igapäevase ankurpunktiga tegevusruumid on

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 39 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus töötavatel inimestel, kellel lisaks elukoha ankurpunktile on igapäevaseks ankurpunktiks ka töökoht, ning õppivatel inimestel, kes on tihedalt seotud õppeasutusega. Samas võib inimestel olla elu- ja töökoht ühes kohas – sellisel juhul on tegemist ühe igapäevase ankurpunktiga tegevusruumiga. Mitme igapäevase ankurpunktiga tegevusruumid on mobiilsetel inimestel, kes lisaks elu- ja töökohale, külastatavad pea iga päev veel teisi kohti nagu vanemate/sõprade elukohti, spordiasutusi vms.

Regulaarselt, kuid harvem külastatavad kohad on sekundaarsed ankurpunktid, mis on inimeste igapäevaelus samuti olulised ning mille paiknemine ruumis määrab inimeste tegevusruumi ulatuse, inimeste mobiilsuse ja liikumistarviduse. Sekundaarseteks ankurpunktideks on kohad, kus tehakse sisseoste, toimetatakse asjatoimetusi, lahutatakse meelt, veedetakse vaba aega, külastatakse sõpru/tuttavaid vms.

1.4.1 Elu- ja töökoha (õppeasutuse) määramine kõnetoimingute abil

Ankurpunktide tuvastamise ja hindamise metoodika passiivse mobiilpositsioneerimise andmete alusel on välja töötanud Positium LBS. Kasutatud algoritmi kohta saab täpsemalt lugeda artiklist „Modelling Home and Work Locations of Population Using Passive Mobile Positioning Data“ (Ahas et al 2008). Rangete andmekaitse reeglite tõttu ei esitata käesolevas töös valimi aluseks olevate mobiilikasutajate ja nende kõnetoimingute täpsemaid statistikuid.

Passiivse mobiilpositsioneerimise andmebaas sisaldab valimit EMT mobiilivõrgus tehtud kõnetoimingutest ja on väga mahukas, hõlmates miljardeid kirjeid. Andmebaas sisaldab ka vigaseid andmeid ja muud andmemüra, mis ei sobi inimeste tegevusruumi uurimiseks. Kvaliteetsema uuringu läbiviimiseks ja usaldusväärsemate analüüsi tulemuste saamiseks on andmebaas puhastatud vigastest andmetest. Andmemüra vähendamisel välistatakse andmebaasist hinnanguliselt 25% algsetest uuritavatest. Loomulikult on oht koos andmebaasi „puhastamisega” vabaneda ka keskmisest erinevalt käituvatest respondentidest, ent kuna analüüs lähtub ankurpunktide loodud identiteedist, ei olnud müra eemaldamise mõju liiga suur.

Elu- ja töökohad on leitud iga uuritud kuu kohta eraldi. Ankurpunktid on leitud kohtadesse, kus uuritav on ühes kuus kõige rohkem või regulaarselt viibinud – päevasel ajal leitakse töökoht ja muul ajal elukoht. Kui elukoht on üheselt mõistetav kui koht, kus uuritav ööbib ning viibib hommikul ja õhtul, siis tööankurpunkt on argipäeval kõige regulaarsemalt viibitud koht ega pruugi tähenda otsest töökohta, kuna tegu võib olla ka näiteks õppeasutusega (õpilased, tudengid). Töökohaankurpunkti võib saada ka aktiivne pensionär sinna, kus ta oma elukohast väljaspool olles regulaarselt viibib, kuid hinnanguliselt on antud juhtumeid marginaalselt, mis uuringu tulemusi ei mõjuta.

Töö- ja elukoha ankurpunktid eristatakse vastavalt ajalisele kasutusele ja nendes teostatud kõnede aegade standardhälbele. Töökohaankurpunkt on määratud keskmise päevase kõnetoimingute ajaga vahemikus 8:00 – 17:00 koos vastava kõnetoimingute standardhälbe filtriga. Elukoha ankurpunkt on määratud keskmise päevase kõnetoimingute ajaga vahemikus 17:00 – 8:00 koos vastava kõnetoimingute standardhälbe filtriga. Metoodika on kohandatud ka olukorraga, kus töö- ja elukoht paiknevad lähestikku ja kus geograafiliselt on neid raske eristada. Selline olukord esineb nii koduste inimeste puhul kui ka linnakeskustes ning väikestes asulates, kus liikumise vahemaad on väikesed. Niisuguses olukorras kasutatakse ankurpunkti identifitseerimiseks kindlat metoodikat, kus mudelisse on kaasatud nii ajaline,

40 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus geograafiline kui standardhälbe tunnus; sel juhul määratletakse ankurpunkt „kodu-töö” punktina. „Kodu-töö” ankurpunktina määratletakse uuritava kõige sagedamini külastatud igapäeva ankurpunkt ka siis, kui järgnevas kõige sagedamini külastatud igapäeva ankurpunktis ollakse vähem päevi kui 25% kõige sagedamini külastatud igapäeva ankurpunktis viibimistest.

Arvestades eelnevaid ankurpunktide leidmise ja eristamise kriteeriume, leidub veidi üle 60 protsendil uuritavatest nii teoreetiline elu- kui ka töökoht. Ülejäänutel leidub vaid üks igapäeva ankurpunkt, mis tähendab, et uuritaval paikneb nii elu- kui ka töökoht ühes mobiilimasti teeninduspiirkonnas või on tegemist pensionäri/kodusega, kes veedab suurema osa oma ajast ühes kohas. Saaremaa elanike elu- ja töökohtade arv tuletati TNS Emor'i poolt läbiviidud mobiiltelefonide ja sideoperaatori kasutuse tulemusena saadud mobiiltelefonide kasutajate ja EMT kasutajate osakaalude abil Saaremaal.

Igakuine elu- ja töökohtade arv tuletati aasta keskmisest elu- ja töökohaankrute arvust Eestis. Sellega vähendatakse ankurpunkti metoodika töökindluse nõrkust suveperioodidel, kõrvaldatakse ka igakuised suuremad kõikumised (EMT osakaalu muutus, müra algandmetes) ning eeldatakse, et elanikke arv on ühtlane ja muutub vaid ruumiliselt.

1.4.2 Ankurpunktide vaheline liikumine

Elukoha-töökoha vahelised liikumised leitakse inimestele, kelle elu- ja töökoha (või õppeasutuse) ankurpunktid paiknevad ankurpunkti metoodika põhjal uuritavas piirkonnas. Kõigi inimeste igapäevased ankurpunktid ühendatakse liikumisvektoriteks ja nii iga uuritud kuu lõikes eraldi. Elu- ja töökoha vahelisel liikumisel ei ole arvestatud liikumist ajalisest aspektist, vaid näidatakse kahe piirkonna vahelist teoreetilist liikumise mahtu hommikul tööle ja vastupidiselt - õhtul töökohast (või õppeasutusest) tagasi elukohta liikumisel.

Kogu igapäeva liikumistest eristatakse noorte ja tööealiste igapäeva liikumised lähtuvalt vanusest. Noortena käsitletakse uuringus kuni 19 aastaseid kooliõpilasi, tööealistena üle 19 aastaseid töölkäijaid või mõnda muud igapäevaselt külastatavat ankrupunkti omavaid inimesi.

Lisaks igapäevastele liikumistele uuritakse inimeste vaba aja liikumisi. Vaba aja liikumine tuletatakse uuritavate elukoha ja sekundaarsete kohtade ühendamisel liikumisvektoritest, mis agregeeritakse teoreetilisteks vaba aja liikumisvoogudeks tsoonide vahel. Eraldi vaadeldakse eakaid, kelle liikumisharjumused erinevad tööl käivate inimeste omadest. 2004. aastal Praxise poolt läbiviidud uuringu järgi oli Eestis keskmiseks tööjõust väljumise vanuseks 61.6 (Praxis 2004), käesolevas uuringus peetakse eakate all silmas üle 60-aastaseid inimesi, kes moodustavad Statistikaameti andmetel 21% kogu rahvastikust, mobiilpositsioneerimise andmetel 12%.

Sesoonsuse mõju hindamiseks ankrupunktide vahelises liikumises vaadeldakse eraldi suve- ja talveperioodi. Suvekuude liikumine tuletatakse juuli kuu ankrupunktidest, talveperioodi liikumine keskmisena oktoobri, jaanuari ning aprilli ankrupunktidest.

1.5 Turistide paiknemine

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 41 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Turistide paiknemist ja mahtu hinnatakse 2009. aasta passiivse mobiilpositsioneerimise andmete alusel kogu Saaremaa ulatuses omavalitsusüksuste tasandil. Kuressaare linna ning Kaarma valla külastatavus esitatakse detailsemalt tsoonide täpsusel. Kuna Saaremaa turism on aastaaegadest tugevasti sõltuv, vaadeldakse suve ja talve perioodi eraldi ja võrreldakse erinevusi. Võrdlusena tuuakse välja ka Eesti Statistikaameti andmebaasis esitatud ametlikes majutusasutustes peatunud inimeste ning ööbimiste arvud Saare maakonnas, ent turistide sihtkohtade täpsemal analüüsil keskendutakse passiivse mobiilpositsioneerimise andmetele. Turistidena mõistetakse käesolevas uuringus turismiuuringutes levinud mõõtühikut turisti päevas. „Turist päevas“ iseloomustab summeeruvalt turistide koguhulka viibitud päevade järgi. Näiteks ühe soomlase viibimist ühes tsoonis (nt kesklinnas) kahel päeval käsitletakse kahe turistina päevas.

Täpsemalt eristatakse siseturistid ja välisturistid. Siseturistide definitsioon on välja töötatud Positium LBS poolt, mille peamiseks aluseks on ankurpunktide baasi alusel teada olevad elu- ja töökohad. Selle järgi loetakse siseturistideks need, kellel pole Saaremaal elu- ega töökohta. Lisaks sellele on iga turisti Saaremaal viibimise sageduste järgi leitud maksimaalne Saaremaal viibimiste päevade arv, mille alusel võiks veel eeldada, et tegemist on turistiga. Viimane kriteerium välistab uuritavatel kuudel mandri-Eestis elavad- töötavad saarlased, kes siiski külastavad sageli Saaremaad. Välisturistideks defineeritakse need, kes kasutavad EMT mobiilsidevõrgus rändlus teenust (roaming) ja kelle mobiiltelefoni SIM-kaart kuulub Eestis mitte tegutsevatele mobiilsideoperaatoritele.

Tulenevalt asjaolust, et EMT osakaal erineb maakonniti (siseturistid) ja välisturistide puhul mobiiltelefoni penetratsioon ja EMT rändlusteenuse kasutus varieeruvad riigiti, kasutatakse Saaremaa tegelike sise- ja välisturistide hulkade tuletamiseks vastavaid paranduskoefitsiente. Turistide paranduskoefitsiendid on välja töötatud Positium LBS poolt.

42 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

2 Tsoneering

Käesolevas töös analüüsitav piirkond on jagatud tsoonideks lähtuvalt ühelt poolt mobiilsidevõrgu jaotusest ja -antennide levialadest ning teisalt tellija poolt defineeritud Kuressaare-Kaarma kontaktvööndi ulatusest. Mobiilsideoperaatori antennide levialade võimalikult täpseks määramiseks konsulteeriti võrguoperaatoriga ning täpsustati ulatuslike välitöödega.

Kuressaare ja Kaarma kontaktvööndi ühisplaneeringu piirkond hõlmab kolme kanti – Nasva, Muratsi ja Kuressaare. Lähtuvalt töö tellija soovist on kontaktvöönd jagatud võimalikult detailseks. Kaarma valla territoorium on jagatud kuueks tsooniks – Nasva-Keskranna, Laheküla, Sikassaare, Upa, Kudjape ja Vaivere ja Kuressaare linn on jagatud kaheksaks tsooniks. Ülejäänud Kaarma valla tsoonid on tuletatud olemasolevate kantide põhjalt. Kokku on uuritav ala jagatud 21-ks tsooniks (joonis 3). Kaarma valla tsoonid on nimetatud kantide või suuremate külade järgi, Kuressaare tsoonid linnaosade või tähtsamate tänavate järgi. Kuna mobiililevi ei ole geograafiliselt väga konkreetsete piiridega, võivad uuringus kasutatud tsoonide piirid olla veidi hägused ja seoses võrgu koormusega muutuda ning tsoonide äärealadel võib esineda ülekatvust. Teravamini võib see probleem ilmneda väikeste alade väga detailsel vaatlemisel nagu seda on Kuressaare linna tsoneering.

Joonis 3. Uuritav piirkond jaotatud 21-ks tsooniks.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 43 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

3 Liikumise vajadus

3.1 Igapäevane liikumine

Igapäevane elu- ja töökoha vaheline liikumine esitatakse maatriksitena (lisad 1-7), mille arvud näitavad, kui palju inimesi ühest tsoonist teise tööle või kooli liiguvad ja seega iseloomustab hommikusi tööle liikumise vajadusi. Õhtusel ajal on liikumine vastupidine. Antud maatriksites ei ole arvestatud liikumiste ajalist aspekti, vaid on vaadeldud kogu liikumise mahtu. Lisaks ei ole eraldi vaadeldud argipäevi, kuna ankurpunkti metoodikast tulenevalt tähistavad leitud ankurpunktid eelkõige argipäeva olulisemaid kohti – elu- ja töökohta ning nende vaheline liikumine peaks otseselt iseloomustama argipäeva liikumiste mahte hommikul ja vastupidiselt õhtul. Eraldi vaadeldakse kooliõpilaste ja tööealiste igapäevaseid liikumisi ning nende sesoonset dünaamikat ning seejärel summeerituna kogu igapäevase liikumise mahte aastaaegade lõikes. Tööealiste liikumiste hulka on arvestatud ka töölkäivad pensionärid, mittetöötavate eakate liikumist siinkohal ei arvestata, kuna see ei pruugi üldjuhul olla rutiinne ega puudutada tipptunni liiklust. Samuti jäetakse välja vaba aja liikumine, mis üldjuhul ei ole igapäevane ja rutiinne. Vaba aja liikumised on kajastatud alapeatükis 3.2.

3.1.1 Õpilaste igapäevane liikumine

Erinevalt rahvastikuregistrist on kohalikel omavalitsustel väga hea ülevaade õpilaste elukohtadest ning seetõttu kasutatakse õppeperioodi liikumiste suundade ja mahtude analüüsis Kuressaare ja Kaarma omavalitsuste ning Kuressaare Ametikooli poolt esitatud anonüümseid koondandmeid elukoha ja õppeasutuse omavalitsuste vahel liikujate kohta. Passiivse mobiilpositsioneerimise meetodil saadud ankrupunkte käesolevas alapeatükis ei kasutata, kuna analüüsi käigus selgus, et kooliõpilaste puhul tuleb liikumiste statistiline viga liiga suur. Ühelt poolt on põhjuseks mobiiltelefonide kasutamise madal osakaal kõige nooremate kooliõpilaste seas, lisaks võib oletada, et paljud lapsed kasutavad kõnekaarte ning sellisel juhul ei ole teada kõnekaardi omaniku vanus

Õpilaste kooliga mitteseotud sihtkohad kajastuvad vaba aja liikumiste alapeatükis, suvel tööl käivate õpilaste igapäevased liikumised on summeeritud alapeatükis 3.1.3 tööealiste igapäevaste liikumisega.

Kuressaare ja Kaarma omavalitsuste õpilaste nimekirjade alusel asub Kuressaare linnas neli ja Kaarma vallas kaks üldhariduskooli ning üks kutsekool. Uuringus kasutatud tsoneeringu alusel jääb Kuressaare Gümnaasium Talve-Kaevu tänava tsooni, Saaremaa Ühisgümnaasium ja Kuressaare Põhikool Kesklinna tsooni ning Kuressaare Vanalinna Kool Smuuli tsooni. Kaarma vallas asuvad Aste Põhikool Aste tsoonis ja Kaarma Põhikool Kaarma tsoonis. Kuressaare Ametikooli põhikoolijärgne õpe toimub Upa tsoonis. Kuna käesolevas peatükis vaadeldakse kuni 19-aastaste noorte igapäevaseid liikumisi, pole analüüsi kaasatud ametikooli keskkoolijärgses õppes ning Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis tudeerivaid inimesi, keda käsitletakse tööealiste liikumistes.

Õpilaste registrite andmetel (liikumisvajadus - lisad

44 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus liikumisvajadus - lisa 1) elab uuritaval alal 2 386 õpilast, mis moodustab 12% kogu Kuressaare linna ja Kaarma valla elanikkonnast. Kokku käib uuritaval alal koolis 2 890 õpilast, neist Kaarma vallas 647 ja Kuressaare linnas 2 243. Linnas kooliskäijatest 72% elavad Kuressaares, võrdselt 14% tuleb linna õppima nii Kaarma vallast kui mujalt Saaremaalt (vastavalt 320 ja 311 õpilast). Kaarma vallas õppivast 647 noorest käib valdav enamus Upa külas asuvas Kuressaare Ametikoolis – 498 õpilast. Kõikidest Kaarma vallas õppijatest elab umbes kolmandik Kuressaares ja kolmandik Kaarma vallas, 30% elab väljaspool uuritavat ala.

Uuritaval alal elavatest ja õppivatest noortest käib igapäevaselt oma elukoha tsoonist teise tsooni kooli 1 930 õpilast (tabel 2) ehk 81% kõikidest uuritaval alal elavatest ja töötavatest õpilastest. 19% ehk 456 õpilast käivad koolis oma elukohatsoonis. Kogu tsoonidevahelisest liikumisest toimub 66% Kuressaare sees, linnast kontaktvööndisse liigub 11% õpilastest, täpsemalt Upale. Kogu tsoonidevahelisest õpilasliikumisest liigub kontaktvööndist linna 9% ja 7% liiguvad mujalt Saaremaalt Kuressaarde.

Tabel 2. Kooliõpilaste igapäeva elu- ja töökoha tsoonidevahelised liikumised linna, kontaktvööndi ja ülejäänud Kaarma valla tsoonide vahel õpilaste registrite andmetel. Absoluutarvud ja osakaalud kogu liikumisest. Liikumismahud esitatud ümardatuna viieste klasside ülemise piirini. SUUND LIIKUJAID OSAKAAL linnast linna 1275 66% linnast-kontaktv.-i 130 11% linnast-mujale 0 0% kontaktv.-st-kontaktv.-i 10 0% kontaktv.-st-linna 180 9% kontaktv.-st-mujale 5 0% mujalt-mujale 65 3% mujalt-linna 145 7% mujalt-kontaktv.-i 45 2% KOKKU 1930 100%

Kuressaare linnas suunduvad hommikuti kõige suuremad õpilaste liikumiste mahud Talve- Kaevu ja kesklinna tsoonidesse (joonis 5), sellest suurem osa tuleb Ida-Niidu-Marientali ning Smuuli tsoonidest. Kui Kaarma vallas tsoonisisesed kooli ja elukoha vahelised liikumised välja arvata, käib Kaarma põhikoolis kõige enam õpilasi Eiklast (26 õpilast) ja Aste põhikooli Haamse-Hakjala tsoonist (21 õpilast), Upal, Kuressaare Ametikoolis käib kõige rohkem õpilasi kesklinna tsoonist, kus asub ka ametikooli õpilaskodu. Kaarma valla tsoonide ja Kuressaare vahelised kooliõpilaste liikumised mõlemal suunal summerituna on esitatud joonistel Joonis 4 ja Joonis 5.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 45 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Joonis 4. Kooliõpilaste summaarne liikumine Kaarma valla tsoonide ja Kuressaare linna vahel (jooned) ning tsoonist välja ja tsooni sisse liikuvate õpilaste summaarne arv õpilasteregistrite andmetel (punsoonid). (Õpilaste koguhulk N=1 930).

46 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Joonis 5. Kooliõpilaste summaarne liikumine Kuressaare linna siseselt ja kontaktvööndi tsoonide vahel (jooned) ning tsoonist välja ja tsooni sisse liikuvate õpilaste summaarne arv õpilasteregistrite andmetel (punsoonid). (Õpilaste koguhulk N=1 810).

3.1.2 Tööealiste igapäevane liikumine

Eesti statistikaameti andmetel (Statistikaamet 2010) elas 2009. aastal Kuressaares 8 361 20- 60-aastast, kellest rahvastikuregistri andmetel oli maksumaksjaid 6 824 (Kuressaare linn 2010). Kaarma vallas oli 2009. aastal 20-60-aastaseid 2 102 (Statistikaamet 2010). Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel töötas uuritaval alal 2090. aastal 8 501 inimest, kellest 7 370 Kuressaares ja 1 130 Kaarma vallas. Uuritaval alal töötavatest inimestest elas 4 476 Kuressaares ja 1 249 Kaarma vallas. Väljastpoolt uuritavat ala käis vaatlusalustes omavalitsustes tööl 2 775 inimest, keda käesolevas aruandes ei kajastata, kuna analüüsitakse vaid Kuressaare-Kaarma siseseid liikumisi. Samuti ei vaadelda tsoonide siseseid liikumisi. Kuna MTA andmed on esitatud asustusüksuse täpsusega, pole Kuressaare sisesed sihtkohad ja linnasisesed liikumised täpsemalt teada ning passiivse mobiilpositsioneerimise andmetest tuletatud ankrupunktide vaheliste liikumiste võrdlemisel MTA andmetega summeeritakse Kuressaarest välja ja sisse liikujad tsoonide tasandilt linna tasandile.

Järgnevalt esitatakse ülevaade töötajate igapäevastest liikumistest Kuressaare linna ning Kaarma valla tsoonide vahel nii MTA kui mobiilpositsioneerimise andmete põhjal, seejärel täpsemalt liikumisest kogu uuritava ala tsoonide vahel (nii Kuressaare linna kui Kaarma valla)

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 47 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus mobiilpositsioneerimise andmete põhjal ning viimaks antakse ülevaade sesoonsuse mõjust tööealiste liikumisele.

3.1.2.1 Tööealiste liikumine Kaarma valla tsoonide ja Kuressaare linna vahel MTA ja passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel

Kuressaare siseste elu-töökoha vaheliste liikumisteta käib MTA andmetel igapäevaselt ühest tsoonist teise tsooni tööle üle 1 400 inimese, passiivse mobiilpositsioneerimise teel saadud ankrupunktide metoodika alusel on liikujaid üle 2 000, mida on 45% rohkem kui MTA andmetel (joonis 6). Erinevus tuleneb ilmselt asjaolust, et ankrupunktide järgi leitakse inimeste elu-ja töökohad igapäeva tegevusruumi alusel iga kuu kohta eraldi, MTA poolt esitatud töökohtade aluseks on aga ettevõtete juriidilised asukohad, mis ei pruugi näidata tegelikku töökohtade paiknemist. Samuti võib põhjuseks olla asjaolu, et osa inimesi töötab mitteametlikult või on ankrupunktide arvutamisel saanud töökohaankru mõnda igapäevaselt külastatavasse tsooni, kus ta on töötanud lühiajaliselt/ajutiselt (nt ehitajad) või on tegemist liikuva töökohaga (nt Eesti Posti töötaja, takso- või bussijuht). Kokku liigub MTA järgi erinevate tsoonide vahel 8% kogu elanikkonnast ja mobiilpositsioneerimise järgi 11 % kogu elanikkonnast (protsent on arvutatud Statistikaametis esitatud rahvaarvust).

Kõikidest tsoonidevahelistest tööga seotud igapäevastest liikumistest, mis ei ole seotud Kuressaare siseste liikumistega, eristub kolm samasse suurusjärku jäävat liikumiste rühma: 24% liikumistest on mobiilpositsioneerimise andmetel seotud liikumisega kontaktvööndist (Nasva-Keskranna, Laheküla, Vaivere, Kudjape, Upa, Sikassaare) Kuressaarde, 23% liikumistest on seotud mujalt Kaarma vallast Kuressaarde liikumisega ja 24% liikumisest Kuressaarest kontaktvöödisse. MTA andmetel on vastavate liikumiste osakaalud mõnevõrra erinevad – vastavalt 27%, 33% ja 17% (joonis 6). Absoluutarvudes liigub mobiilpositsioneerimise andmetel kontaktvööndist linna 510 ning MTA andmetel 349 töötajat, mujalt Kaarma vallast linna vastavalt 472 mobiilpositsioneerimise andmete ning 476 MTA andmete järgi, Kuressaarest kontaktvööndisse liikumise mahud on vastavalt 501 ja 239.

2000 6% mujalt-kontakti 23% mujalt-linna 1500 7% 5% 2% mujalt-mujale 33% kontaktist-mujale 1000 24% 3% kontaktist-linna 3% 1% 12% 27% kontaktist-kontakti 500 3% linnast-mujale 24% 10% 17% linnast-kontakti 0 Mobiilid MTA

Joonis 6. Igapäevased tööealiste elu- ja töökoha vahelised liikumised linna, kontaktvööndi ja Kaarma valla kaugemate tsoonide (mujal) vahel Maksu- ja tolliameti ning passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel. Osakaalud on esitatud aasta keskmistena.

48 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Nii MTA kui mobiilpositsioneerimise andmete järgi tulevad tsoonidevahelise liikumise olulisemate suundadena välja liikumised Nasva-Keskrannast, Kudjapelt, Kaarmast ja Astest Kuressaarde ning vastuliikumised Kuressaarest Randveresse, Sikassaarde, Kudjapele ja Nasva-Keskranda. Tähtsamate tsoonide vaheliste liikumiste mahud MTA ja mobiilpositsioneerimise andmete põhjal on esitatud tabel 3. Ülejäänud liikumised jäävad tsoonidevahelisest liikumisest alla 3%. Nagu eelpool öeldud, võib kahe andmestiku vaheliste erisuste põhjuseks olla juriidiliste ning tegelike elu- ja töökohtade mitte kokku langemine (näiteks kauplusekettide töötajad või Kaarma valla koolide õpetajad, kelle töökohad on registreeritud Kuressaarde, ehitajad, teetöölised jt), lühiajalised objektipõhised töökohad, mitteametlikud töökohad või mõne muu igapäevase koha külastamine elukoha tsoonist erinevas tsoonis. Teatud osa erinevusest võib tuleneda ka sellest, et ankrupunktide mudeli täpsushinnang elukohtade leidmiseks mobiilside masti tasandil jääb vahemikku 86% kuni 92%, samuti sellest, et võrdluses kasutati aasta keskmiseid liikumismahte. Edasises analüüsis käsitletakse mobiilpositsioneerimise andmetest tuletatud liikumiste mahte, mis on vajadusel korrigeeritud MTA töökohtade ning rahvastikuregistri elukohtade järgi.

Tabel 3. Tööealiste igapäevaste elu- ja töökoha tsoonidevaheliste liikumiste olulisemad suunad passiivse mobiilpositsioneerimise ankrupunktide ja MTA järgi Kuressaare tsoonide vaheliste liikumisteta. Liikumismahud esitatud ümardatuna viieste klasside ülemise piirini. LIIKUJAID PROTSENT LIIKUJAID PROTSENT ELUKOHT TÖÖKOHT MOB.POS MOB.POS MTA MTA JÄRGI JÄRGI JÄRGI JÄRGI Nasva-Keskranna Kuressaare 185 9% 100 7% Kudjape Kuressaare 150 7% 150 10% Kuressaare Randvere 145 7% 110 7% Kuressaare Sikassaare 130 6% 45 3% Kuressaare Kudjape 125 6% 45 3% Kaarma Kuressaare 125 6% 95 6% Aste Kuressaare 105 5% 135 9% Kuressaare Nasva-Keskranna 100 5% 125 8% Vaivere Kuressaare 95 5% 70 5% Randvere Kuressaare 85 4% 75 5% Haamse-Hakjala Kuressaare 65 3% 75 5% Eikla Kuressaare 65 3% 75 5% KOKKU 2085 100% 1440 100%

Kaarma valla tsoonide ja Kuressaare vahelised mõlema suuna summaarsed liikumised mobiilpositsioneerimise andmete alusel on näha joonis 7. Summaarselt kõige rohkem liigub töötajaid Kuressaare ja Nasva-Keskranna, Kuressaare ja Kudjape ning Kuressaare ja Randvere vahel, kusjuures kahe esimese puhul valdav enamus liigub Kuressaare suunas, mis on oma töökohtadega tõmbekeskuseks, Kuresaare-Randvere puhul vastupidi – 63% liikumisest toimub Randvere suunas.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 49 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Joonis 7. Tööealiste summaarne igapäevase elu- ja töökoha tsoonidevaheliste liikumiste maht päevas Kaarma valla tsoonide ja Kuressaare linna vahel (jooned) ning tsoonist välja ja tsooni sisse liikuvate töötajate summaarne arv (punsoonid) esitatuna aasta keskmisena passiivse mobiilpositsioneerimise andmete põhjal. (Tööealiste koguhulk N=4 711).

3.1.2.2 Tööealiste liikumine kõikide Kaarma valla ja Kuressaare linna tsoonide vahel passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel

Koos Kuressaare linnasiseste liikumistega on kodutsoonist erinevasse tsooni tööle suundujaid üle 4 700 mis moodustab 25% kogu elanikkonnast ning 45% 20-60-aastastest.

Kuressaare siseselt liigutakse kõige rohkem Smuuli ja Kesklinna tsoonide vahel, samuti Ida- Niidu-Marientali ja Kesklinna ning Talve-Kaevu ja Smuuli tsoonide vahel (tabel 4). Tabelist välja jäänud suundade liikumismahud jäävad alla 1% kogu Kuressaare ja Kaarma tsoonide vahelisest liikumisest. Kõige olulisemaks töökoha sihtpunktiks on Kesklinn, kus käib aasta keskmiselt tööl üle 900 inimese. Kuressaare sisesed summaarsed liikumismahud ja suunad on välja toodud Joonis 8.

50 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Tabel 4. Tööealiste igapäeva elu- ja töökoha tsoonidevaheliste liikumiste olulisemad suunad passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel. Absoluutarvud ja osakaal kogu Kuressaare-Kaarma tsoonide vahelisest liikumisest. Liikumismahud esitatud ümardatuna viieste klasside ülemise piirini. ELUKOHT TÖÖKOHT LIIKUJAID % Smuuli Kesklinn 225 5% Kesklinn Smuuli 195 4% Ida-Niidu-Marientali Kesklinn 170 4% Kesklinn Ida-Niidu-Marientali 135 3% Talve-Kaevu Smuuli 135 3% Smuuli Talve-Kaevu 130 3% Talve-Kaevu Kesklinn 115 2% Smuuli Lossi-Kauba-Aia 95 2% Smuuli Tori 95 2% Kesklinn Talve-Kaevu 90 2% Talve-Kaevu Ida-Niidu-Marientali 80 2% Ida-Niidu-Marientali Lossi-Kauba-Aia 80 2% Tori Kesklinn 80 2% Ida-Niidu-Marientali Talve-Kaevu 80 2% Kesklinn Tori 75 2% KOKKU 4715 100%

Joonis 8. Tööealiste summaarne igapäevase elu- ja töökoha tsoonidevaheliste liikumiste maht Kuressaare siseselt ja kontaktvööndi tsoonide vahel (jooned) ning tsoonist välja ja tsooni sisse liikuvate töötajate summaarne arv (punsoonid) passiivse mobiilpositsioneerimise andmete põhjal. (Tööealiste koguhulk N=4 352).

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 51 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Võrreldes mobiilpositsioneerimise andmetel liikumise mahte linna, kontaktvööndi ning Kaarma valla kaugemate tsoonide lõikes, selgub, et kogu tsoonide vahelisest liikumisest toimub aasta keskmiselt 56% Kuressaare siseselt. 11% ulatuses liigutakse kontaktvööndist Kuressaarde, 11% Kuressaarest kontaktvööndisse, 10% mujalt Kaarma vallast Kuressaarde ning 5% Kuressaarest mujale Kaarma valda (tabel 8).

Sesoonsus mõjutab igapäevaseid liikumismahte elu- ja töökohtade vahel, kuid ruumilised erinevused tulevad välja marginaalselt. Käesolevas analüüsis uuritud Kuressaare – Kaarma piirkonna tsoonide vahel oli liikumine kõige suurem jaanuari kuus (5 100 töötajat) ja kõige väiksem juulis (4 301 töötajat). Aasta keskmisega võrreldes oli jaanuaris liikumine 8% intensiivsem, suvel liiguti 9% võrra aasta keskmisest vähem. Andmetes võib täheldada tööealiste igapäeva liikumiste mahu vähenemist alates 2009. aasta jaanuarist oktoobrini, mis võib olla seotud üldise majanduslangusega ja töökohtade vähenemisega nii Saaremaal kui ka kogu Eestis.

Võrreldes tsoonidevahelist liikumist aastaaegade lõikes, ilmneb linnasisese tööalase liikumise üsna märgatav vähenemine suvekuudel – liikujate arv 13% väiksem (2 273 aasta keskmise 2 626 liikuja asemel), linnasisese liikumise osakaal kogu suvisest liikumisest võrreldes aasta keskmisega 3% madalam (53% aasta keskmise 56% asemel) ja (joonis 9). Ülejäänud tsoonidevaheliste liikumiste osakaalud kogu kuu liikumistest jäävad aasta lõikes samale tasemele.

Absoluutarvudes on võrreldes aasta keskmisega suvel kontaktvööndist linna liikujaid 10% vähem (suvel alla 460, aastas keskmiselt 510 liikujat päevas) ning mõnevõrra rohkem on suvel Kaarma valla kaugematest tsoonidest kontaktvööndi suundujaid (suvel 133, aastas keskmiselt 117). Suvel muutub intensiivsemaks ka liikumine Kaarma valla kaugemate tsoonide vahel (suvel üle 150, aastas keskmiselt alla 140 liikuja).

5000 2% 10% 3% 3% 3% 2% mujalt-kontakti 10% 10% 1% 3% 3% 10% 3% 4000 11% 1% 2% mujalt-linna 11% 1% 1% 1% 10% 4% 11% 5% 1% 11% 1% 1% mujalt-mujale 5% 10% 1% 5% 11% 5% 3000 10% 1% 5% 10% 11% kontaktist-mujale 11% kontaktist-linna Liikujate arvLiikujate 2000 kontaktist-kontakti 57% 57% 56% 56% 53% 1000 linnast-mujale linnast-kontakti

0 linnast-linna JAANUAR APRILL JUULI OKTOOBER AASTA KESKMINE

52 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Joonis 9. Tööealiste igapäeva elu- ja töökoha tsoonidevahelised liikumised linna, kontaktvööndi ja Kaarma valla kaugemate tsoonide (mujal) vahel, osakaalud kogu tsoonidevahelisest liikumisest ning sesoonsed erinevused passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel.

Talveperioodi (oktoober, jaanuar, aprill) keskmisega võrreldes vähenes suvel kõige rohkem töötajate liikumine Talve-Kaevu tsooni Kuressaares (265 inimest vähem) ning kesklinna tsooni (219). Töötajate välja liikumine vähenes absoluutarvudes kõige rohkem kesklinna, Ida- Niidu-Marientali ning Smuuli tsoonidest (vastavalt 188, 143 ja 122 töötajat). Suvise igapäevase sihtkohana on Nasva-Keskranna, Tori ja Randvere tsoonid märgatavalt populaarsemad kui talvel – Nasvale liigub suvel ligi 50 inimest päevas rohkem kui talvel, Torile ning Randveresse ligi 30 inimest rohkem (joonis 10).

Tsooni sisse liikumine Tsoonist välja liikumine 1000 1000 talvekuudel talvekuudel 900 900 suvekuudel 800 suvekuudel 800 700 700 600 600 500 500 400 400 300 300 200 200 100 100 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 101112131415161718192021 1 2 3 4 5 6 7 8 9 101112131415161718192021

Kuressaare: Kontaktvöönd: Muu: 1. Kesklinn 5. Smuuli 9. Nasva-Keskranna 12. Upa 15. Randvere 19. Kungla 2. Lossi-Kauba-Aia 6. Ida-Niidu-Marientali 10. Laheküla 13. Kudjape 16. Aste 20. Haamse-Hakjala 3. Talve-Kaevu 7. Uus-Roomassaare 11. Sikassaare 14. Vaivere 17. Kaarma 21. Eikla 4. Tori 8.Roomassaare 18. Tahula Joonis 10. Aasta lõikes tööealiste igapäeva elu- ja töökoha vaheline liikumine tsoonidesse ja tsoonidest välja ning sesoonsed erinevused passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel.

3.1.3 Summaarne elu- ja töökoha/õppeasutuse vaheline liikumine

Käesoleva alapeatükk võtab kokku kogu igapäevase liikumise elu- ja töökoha ankrupunkti vahel. Talvisel ajal (oktoober, jaanuar, aprill) on vaatluse all summeeritud tööealiste elu- ja töökoha ja kooliõpilaste elu- ja õppekoha liikumisega, suvisel ajal aga tööealiste elu- ja töökoha ning kooliõpilaste puhkuse aegse muu regulaarse liikumisega nagu näiteks hooajalise tööga.

Suvised summaarsed liikumismahud on 31% väiksemad kui talvekuude keskmised liikumismahud: kui talvekuudel liigub tsoonide vahel igapäevaselt üle 6 700 inimese, siis suvel on liikujaid alla 4 700. See tuleneb põhiliselt koolivaheajast ja töötajate puhkustest. Suvine puhkuseperioodiaegne linnasiseste liikumiste osakaal on 53% kogu tsoonide vahelisest liikumisest, samas kui talvekuudel on vastav näitaja 59% (joonis 11). Võrreldes talvekuudega on suvel üldliikumisi mõnevõrra rohkem kontaktvööndi erinevate tsoonide vahel ja linna ning Kaarma valla kaugemate tsoonide vahel.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 53 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Summaarsest igapäevasest elu- ja töökoha/kooli vahelisest liikumisest moodustab kooliõpilaste liikumine talvel, st õppeperioodil 28% kogu tsoonide vahelisest liikumisest, kõige suurem on õpilaste osakaal linnasisese liikumise korral: ligi 4 000 liikujast on 32% ehk üle 1 200 koolilapsed. Suvekuudel moodustab kooliealiste igapäeva liikumine 8% kogu liikumismahust.

7000 2% 3% 9% 2% 3% 9% 2% mujalt-kontakti 6000 1% 3% 9% 3% 9% 11% 1% 3% 10% 1% mujalt-linna 1% 11% 1% 5000 3% 1% 10% 4% 3% 1% mujalt-mujale 11% 4% 1% 11% 4% 10% 11% kontaktist-mujale 4000 4% 11% 1% 11% kontaktist-linna 1% 3000 5% 11% kontaktist-kontakti

linnast-mujale 2000 59% 59% 59% 58% linnast-kontakti 53% 1000 linnast-linna

0 JAANUAR APRILL JUULI OKTOOBER AASTA KESKMINE

Joonis 11. Summaarsed elukoha- ja töökoha vahelised liikumised linna, kontaktvööndi ja Kaarma valla kaugemate tsoonide (mujal) vahel. Igapäevase liikumise absoluutarvud ja osakaalud kogu liikumisest passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel.

Kõige rohkem liigub inimesi nii suvel kui talvel Kuressaare siseselt. Tabel 5 on toodud erinevatel suundadel liikuvate inimeste hulgad ja osakaalud kogu uuritava ala liikumismahtudest. Suviste ja talviste liikumissuundade erinevusena võib välja tuua kesklinna ja Smuuli tsooni tähtsuse vähenemise sihtkohtadena suvekuudel. Seda eelkõige õpilaste arvelt, kes suvisel koolivaheajal nendesse tsoonidesse igapäevaselt ei siirdu. Kuigi liikumiste absoluutarve, mille sihtkohtadeks on Tori või Lossi-Aia-Kauba tsoonid sesoonsus ei mõjuta, on need tsoonid sihtkohana suvel tähtsamad kui talvel (joonis 12).

Tabel 5. Kogu igapäevase liikumise tähtsamad liikumise suunad mobiilpositsioneerimisandmete alusel suve ja talvekuude (jaanuar, aprill, oktoober) võrdluses. Liikumismahud esitatud ümardatuna viieste klasside ülemise piirini. TALVEPERIOODi KESKMINE JUULI KUU Smuuli Kesklinn 435 6% Smuuli Kesklinn 230 5% Ida-Niidu-Marientali Kesklinn 345 5% Kesklinn Smuuli 190 4% Ida-Niidu-Marientali Talve-Kaevu 335 5% Talve-Kaevu Smuuli 155 3% Kesklinn Smuuli 250 4% Ida-Niidu-Marientali Kesklinn 140 3% Smuuli Talve-Kaevu 205 3% Kesklinn Ida-Niidu-Marientali 120 2% Talve-Kaevu Kesklinn 180 3% Smuuli Tori 105 2% Kesklinn Talve-Kaevu 160 2% Smuuli Lossi-Kauba-Aia 105 2%

54 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Talve-Kaevu Smuuli 145 2% Talve-Kaevu Ida-Niidu-Marientali 90 2% Kesklinn Ida-Niidu-Marientali 145 2% Smuuli Talve-Kaevu 85 2% Tori Kesklinn 140 2% Talve-Kaevu Kesklinn 85 2% Ida-Niidu-Marientali Smuuli 120 2% Tori Smuuli 85 2%

Tsooni sisse liikumine Tsoonist välja liikumine

1600 talvekuud 1600 talvekuud 1400 suvekuud 1400 suvekuud 1200 1200 1000 1000 800 800 600 600 400 400 200 200 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

Kuressaare: Kontaktvöönd: Muu: 1. Kesklinn 5. Smuuli 9. Nasva-Keskranna 12. Upa 15. Randvere 19. Kungla 2. Lossi-Kauba-Aia 6. Ida-Niidu-Marientali 10. Laheküla 13. Kudjape 16. Aste 20. Haamse-Hakjala 3. Talve-Kaevu 7. Uus-Roomassaare 11. Sikassaare 14. Vaivere 17. Kaarma 21. Eikla 4. Tori 8.Roomassaare 18. Tahula Joonis 12. Elu- ja töökoha vahelised liikumised tsoonidesse ja tsoonidest välja aasta lõikes passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel.

Jättes välja linnasisesed liikumised, on igapäevane liikumisvoog suurim Kuressaarest Upale (talvel 276 inimest päevas) ning Nasva-Keskrannast ja Kudjapelt Kuressaarde (talvel vastavalt 241 ja 209 ning suvel 175 ja 137 inimest päevas) (tabel 6). Suvel väheneb märgatavalt igapäevane liikumine Kuressaare ja Upa vahel tulenevalt suvisest koolivaheajast. Igapäevaste sihtkohtadena saab suvel suurema osatähtsuse suund linnast Nasva-Keskranda, kuhu suvel liigub 127 inimest päevas, mis moodustab 6% kogu linnasiseste liikumistega mitteseotud liikumisest. Talvel liigub Kuressaarest Nasva-Keskranda 92 inimest ehk 3% kõikidest mitte linnasisestest liikumisest. Tabel 6. Kogu igapäevase liikumise tähtsamad liikumise suunad mobiilpositsioneerimisandmete alusel suve ja talvekuude (jaanuar, aprill, oktoober) võrdluses Kuressaare siseste liikumisteta passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel. Liikumismahud esitatud ümardatuna viieste klasside ülemise piirini. TALVEPERIOODI KESKMINE JUULI KUU Kuressaare Upa 280 10% Nasva-Keskranna Kuressaare 175 8% Nasva-Keskranna Kuressaare 245 9% Kuressaare Randvere 165 7% Kudjape Kuressaare 210 8% Kudjape Kuressaare 140 6% Kaarma Kuressaare 165 6% Kuressaare Nasva-Keskranna 130 6% Kuressaare Randvere 145 5% Kuressaare Kudjape 125 6% Aste Kuressaare 140 5% Kaarma Kuressaare 120 5% Vaivere Kuressaare 135 5% Kuressaare Sikassaare 115 5% Kuressaare Sikassaare 135 5% Aste Kuressaare 105 5% Kuressaare Kudjape 130 5% Vaivere Kuressaare 100 5% Randvere Kuressaare 120 4% Randvere Kuressaare 90 4%

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 55 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Joonis 13. Kogu igapäevase liikumise summaarne maht päevas Kaarma valla tsoonide ja Kuressaare linna vahel (jooned) ning tsoonist välja ja tsooni sisse liikuvate inimeste summaarne arv (punsoonid) arvutatuna talvekuude keskmisena passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel. (Igapäevaste liikujate koguhulk N=6 248).

56 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Joonis 14. Kogu igapäevaste liikujate hulk päevas Kuressaare siseselt ja kontaktvööndi tsoonide vahel (jooned) ning tsoonist välja ja tsooni sisse liikuvate inimeste summaarne arv (punsoonid) arvutatuna talvekuude keskmisena passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel. (Igapäevaste liikujate koguhulk N=5 792)

3.2 Vaba aja liikumine

Vaba aja liikumine leitakse ühendades kõikide uuritavate elukoha ankurpunktid nende sekundaarsete ankurpunktidega. Sekundaarsed ankurpunktid on need, mida regulaarselt ja igapäevaselt ei külastata, ent kus käiakse piisavalt tihti ja seetõttu on see oluline koht inimese igapäevases tegevusruumis. Sekundaarseks ankrupunktiks võib inimesele olla näiteks tema suvila, raamatukogu, kaubanduskeskus, sõbra elukoht, meelelahutusasutus või muu teatava regulaarsusega külastatav koht. Vaba aja ankurpunkte võib igal ühel olla mitu ning need on kõik käesolevasse analüüsi kaasatud. Et tsoonide vaheliste liikumiste mahud oleksid paremini hoomatavad, on nad esitatud liikumiste arvuna päevas. Eraldi vaadeldakse eakate liikumist ning seejärel kogu Kaarma valla ja Kuressaare linna elanikkonna vaba aja liikumist.

3.2.1 Eakate liikumine

Eesti Statistikaameti andmetel elas 2009. aastal Kuressaare linnas 3 157 ja Kaarma vallas 861 üle 60 aastast, mis moodustab 21% kogu uuritava ala elanikkonnast (Statistikaamet 2010). Eakate, valdavalt pensionipõlve veetvate inimestel puudub suuremal osal igapäevane kindel

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 57 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus liikumine, peamiselt on tegemist sekundaarsete liikumistega. Pensioni ealiste liikumisruum on üldiselt väiksem kui tööl või koolis käivatel inimestel ja võib sageli piirduda samas külas poes käimisega või naabri külastamisega, mis antud analüüsis kasutatava tsoneeringu tõttu ei pruugi kajastuda, kuna käsitletakse vaid erinevate tsoonide vahelisi liikumisi.

Aasta keskmiselt liigub mobiilpositsioneerimise andmetel erinevate tsoonide vahel 713 eakat inimest päevas, 63% neist liikumistest toimub Kuressaare siseselt. Keskmiselt 13% pensioniealistest liigub kontaktvööndist linna ning 9% linnast kontaktvööndisse, 6% mujalt Kaarma vallast Kuressaarde ja 5% vastupidi linnast kaugematesse Kaarma valla tsoonidesse (joonis 15). Pensioni ealiste liikumine on suvekuudel märgatavalt aktiivsem – kokku on erinevate tsoonide vahel liikumisi üle 900 päevas. Oluliselt intensiivsem on Kuressaare sisene liikumine (iga päeva kohta ligi 120 eakat rohkem võrreldes talvekuude keskmisega). Kontaktvööndist linna suunduvaid pensionäre on võrreldes talvega ligi 50 rohkem, linnast kontakti ja linnast mujale Kaarma valda suundujaid umbes 20 enam (joonis 15).

1% 7% 1% 800 1% 14% 1% 2% 1% mujalt-kontakti 6% 1% 6% 2% 3% 6% 5% 1% 1% 600 1% 2% mujalt-linna 10% 1% 9% 13% 5% 16% 1% 4% 1% 2% 5% mujalt-mujale 1% 1% 8% 9% 5% 9% 5% 8% kontaktist-mujale 400 9%

Liikumisi päevas Liikumisi kontaktist-linna

60% kontaktist-kontakti 65% 63% 200 61% 67% linnast-mujale

linnast-kontakti

0 linnast-linna JAANUAR APRILL JUULI OKTOOBER AASTA KESKMINE

Joonis 15. Eakate liikumised linna, kontaktvööndi ja Kaarma valla kaugemate tsoonide (mujal) vahel. Absoluutarvud ja osakaalud kogu kuu liikumisest, osakaalud kogu tsoonidevahelisest liikumisest ning sesoonsed erinevused passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel.

Kõige rohkem elab eakaid inimesi Ida-Niidu-Marientali, Smuuli, kesklinna ja Talve-Kaevu tsoonis, kust teistesse tsoonidesse väljaliikumised on aasta läbi kõige suuremad (joonis 16). Väljaspool Kuressaaret elab kõige rohkem vanemaid inimesi Nasva-Keskranna tsoonis. Kõige olulisemateks sihtpunktideks Kuressaares on kesklinn ning Tori tsoon, kuhu liigub talvekuudel vastavalt 195 ja 81 eakat päevas ning suvel 238 ja 143 eakat päevas. Kaarma vallas on pensioniealiste poolt, nagu ka üldiste liikumiste puhul, kõige enamkäidavamaks sihtkohaks Nasva-Keskranna, kus suvel käib keskmiselt 52 ja talvel 33 eakat päevas.

58 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Tsooni sisse liikumine Tsoonist välja liikumine 250 250 talvekuud talvekuud 200 suvekuud 200 suvekuud

150 150

100 100

50 50

0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 1 2 3 4 5 6 7 8 9 101112131415161718192021

Kuressaare: Kontaktvöönd: Muu: 1. Kesklinn 5. Smuuli 9. Nasva-Keskranna 12. Upa 15. Randvere 19. Kungla 2. Lossi-Kauba-Aia 6. Ida-Niidu-Marientali 10. Laheküla 13. Kudjape 16. Aste 20. Haamse-Hakjala 3. Talve-Kaevu 7. Uus-Roomassaare 11. Sikassaare 14. Vaivere 17. Kaarma 21. Eikla 4. Tori 8.Roomassaare 18. Tahula Joonis 16. Eakate liikumine tsoonidesse ja tsoonidest välja talvekuude päevaste keskmisena ja juuli päevaste liikumiste keskmisena passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel.

Joonis 17. Eakate vaba aja liikumiste hulk päevas Kaarma valla ja Kuressaare linna tsoonide vahel (jooned) ning tsoonist välja ja tsooni sisse liikuvate inimeste summaarne arv (punsoonid) arvutatuna aasta keskmisena passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel. (Eakate liikumiste keskmine päevane hulk N=713).

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 59 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Joonis 18. Eakate vaba aja liikumiste hulk päevas Kuressaare siseselt ja kontaktvööndi tsoonide vahel (jooned) ning tsoonist välja ja tsooni sisse liikuvate inimeste summaarne arv (punsoonid) arvutatuna aasta keskmisena passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel. (Eakate liikumiste keskmine päevane hulk N=677).

3.2.2 Kogu vaba aja liikumine

Kui igapäevaseid elu- ja töökoha/õppeasutuse vahel liikujaid on Kuressaare ja Kaarma valla tsoonide vahel üle 6 200, siis ligi 19 000 uuritava ala elanikust liigub vaba aja veetmise eesmärgil ühest tsoonist teise aasta keskmiselt 4 000 inimest päevas. Suvel on liikumisi elukoha ja sekundaarsete ankrupunktide vahel 15% aasta keskmisest rohkem. See võib olla tingitud nii kooliõpilaste kui töötajate puhkusel olemisest, mis jätab rohkem aega erinevate kohtade külastamiseks ning eakate suuremast liikumisaktiivsusest suvekuudel.

Kõige suurem osa (58%) vaba aja liikumistest toimub Kuressaare siseselt (joonis 19). Suvel on linnasiseste liikumiste osakaal kogu kuu liikumisest mõnevõrra väiksem kui aasta keskmine (57%), ent päeva jooksul tehtud liikumiste absoluutarv on 380 võrra talvekuude keskmisest suurem. Üldiselt aga jälgib vaba aja liikumise osakaalude jaotumine tsoonide vahel elu- ja töökoha vahelise liikumise mustrit – aasta keskmiselt 11% liikumistest toimub kontaktvööndist linna, 9% linnast kontaktvööndisse ning sama suur hulk mujalt Kaarma vallast linna. Linnast kontaktvööndisse liikujate osakaal on 6%, ülejäänud suundade mahud jäävad alla 5% kogu kuu liikumistest. See näitab, et põhilised vaba aja tegevused leiavad aset elu- või töökoha läheduses.

60 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

5000 2% 4500 8% 2% 3% 2% 2% 4000 1% 9% 11% 9% 9% mujalt-kontakti 3% 2% 3% 3% 3500 1% 1% 1% mujalt-linna 9% 7% 1% 11% 3% 12% 11% 3000 1% 1% 1% 1% mujalt-mujale 6% 10% 10% 7% 6% kontaktist-mujale 2500 8% 7% 1% 8% 9% 9% kontaktist-linna 2000

Liikumisi päevas Liikumisi kontaktist-kontakti 1500 57% linnast-mujale 60% 59% 58% 1000 59% linnast-kontakti

500 linnast-linna

0 JAANUAR APRILL JUULI OKTOOBER AASTA KESKMINE

Joonis 19. Vaba aja liikumised linna, kontaktvööndi ja ülejäänud Kaarma valla tsoonide vahel. Kuu päevase liikumise absoluutarvud ja osakaalud kogu liikumisest ning sesoonsed erinevused passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel.

Kuressaare linnas on aasta läbi olulisimateks vaba aja liikumiste lähtetsoonideks Ida-Niidu- Marientali (talvel keskmiselt 735 ja suvel 935 vaba aja liikumist päevas), Smuuli (540 talvel ja 650 suvel) ja kesklinn (500 talvel ja 530 suvel) (joonis 20). Sellised erinevused eelkõige suuremates elupiirkondades, nagu seda on Smuuli ning Ida-Niidu-Marientali, tulenevad taaskord puhkustega seotud käitumisest, mis jätavad suvel vaba aja liikumisteks rohkem aega kui talvel. Vaba aja liikumise sihtpunktidena on olulisemad Kesklinn ning Tori tsoon – talvel käib Kesklinna tsoonis vaba aja veetmise eesmärgil keskmiselt 1120 ning Tori tsoonis 490 inimest päevas. Suvel on need numbrid vastavalt 1200 ja 710. Tähtsamate suundadena tulevad välja Ida-Niidu-Marientali ja Kesklinna vahelised liikumised, Smuuli ja Kesklinna ning Talve-Kaevu ja Kesklinna tsoonide vahelised liikumised (tabel 7).

Kaarma vallas eristuvad vaba aja liikumise sihtkohana Nasva-Keskranna, kus käib talvel umbes 210 inimest päevas ja suvel 360 inimest (joonis 20).

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 61 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Tsoonidese sisse liikumine Tsoonidest välja liikumine 1200 1200 talvekuudel talvekuudel 1000 suvekuudel 1000 suvekuudel 800 800

600 600

400 400

200 200

0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1011 12 1314 15 1617 1819 20 21 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

Kuressaare: Kontaktvöönd: Muu: 1. Kesklinn 5. Smuuli 9. Nasva-Keskranna 12. Upa 15. Randvere 19. Kungla 2. Lossi-Kauba-Aia 6. Ida-Niidu-Marientali 10. Laheküla 13. Kudjape 16. Aste 20. Haamse-Hakjala 3. Talve-Kaevu 7. Uus-Roomassaare 11. Sikassaare 14. Vaivere 17. Kaarma 21. Eikla 4. Tori 8.Roomassaare 18. Tahula Joonis 20. Vaba aja liikumine tsoonidesse ja tsoonidest välja aasta lõikes passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel.

Tabel 7. Vaba aja liikumiste olulisemad suunad tsoonide vahel aasta keskmistena passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel. Liikumismahud esitatud ümardatuna viieste klasside ülemise piirini. OSA KOGU ELUKOHT SIHTPUNKT LIIKUJAID LIIKUMISEST Ida-Niidu-Marientali Kesklinn 360 9% Smuuli Kesklinn 200 5% Talve-Kaevu Kesklinn 170 4% Ida-Niidu-Marientali Tori 115 3% Kesklinn Talve-Kaevu 110 2% Smuuli Tori 95 2% Smuuli Talve-Kaevu 95 2% Ida-Niidu-Marientali Lossi-Aia-Kauba 85 2% Kesklinn Ida-Niidu-Marientali 85 2% KOKKU 4070 100%

62 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Joonis 21. Kogu vaba aja liikumise summaarne maht päevas Kaarma valla tsoonide ja Kuressaare linna vahel (jooned) ning tsoonist välja ja tsooni sisse liikuvate inimeste summaarne arv (punsoonid) arvutatuna aasta keskmisena passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel. (Vaba aja liikumiste päevane koguhulk N=4 067).

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 63 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Joonis 22. Kogu vaba aja liikumise summaarne maht päevas Kuressaare siseselt ja kontaktvööndi tsoonide vahel (jooned) ning tsoonist välja ja tsooni sisse liikuvate inimeste summaarne arv (punsoonid) arvutatuna aasta keskmisena passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel. (Vaba aja liikumiste päevane koguhulk N=3 778).

3.3 Liikumise vajaduse võrdlus ühistransporditeenusega

2008. aastal tellis Saare maavalitsus Positium LBS-ilt Saaremaa ühistranspordi uuringu (Positium LBS 2008), mille käigus selgitati välja nõudlus Saare maakonna ühistransporditeenuste järele ning koostati ettepanekud uue, kõigi vajadustele vastava liinivõrgu loomiseks. Saaremaa ühistranspordi uuringu tulemusel valminud liiniplaan läks kasutusse 2009. aasta sügisel. Kuna 2008. aastal läbi viidud liikumisvajaduse analüüs pole täna enam ajakohane, teostati käesoleva uuringu käigus uus, tänast olukorda silmas pidav liikumise vajaduse võrdlus olemasoleva ühistransporditeenusega, liikumise vajaduse hindamisel võetakse aluseks passiivse mobiilpositsioneerimise teel saadud liikumismahud. Käesoleva uuringu käigus küsitlusi läbi ei viidud, küll aga arvestatakse analüüsil Saaremaa ühistranspordi uuringu käigus saadud intervjuude ja küsitluste tulemusi.

Veidi üle poole 2008. aastal Saaremaa ühistranspordi uuringu käigus küsitletutest kasutas ühistransporti iga päev, veerand vastanutest 2-3 korda nädalas, ülejäänud kord nädalas või harvem. 65% vastanutest kasutas ühistransporti tööl või koolis käimiseks, põhilise puudusena endise liinivõrgu juures toodi välja liiga väike hiliste busside arv Kuressaare ning maakohtade vahel. Kuressaare ja Kaarma valla omavalitsuse töötajatega 2008. aastal läbi viidud

64 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus intervjuudes toodi välja range nõudena linnaliinide ulatumise Kellamäele, Kudjapele ning Sikassaarde, võimalusel ka Nasvale, Vaiverre ning Upale. Ettepanekutest jäid kõlama maakonnaliinide ning linnaliinide piletisüsteemide ühtlustamine.

Kuressaare linna ja Kaarma valla elanike liikumise vajaduse võrdlemisel pakutava ühistransporditeenusega leitakse kõikide tsoonide vahelised lühimad teed, summeritakse igapäevaste liikujate arvud graafi lõikudel ning võrreldakse neid lõike läbivate liinide arvuga hommikusel ja õhtusel ajal argipäevadel. Hommikused liinid on väljumistega kuni kella 10-ni, õhtused väljumistega alates kella 15:00. Eraldi võrreldakse kooliõpilaste liikumise vajadust olemasoleva õpilasliinide võrgustikuga ning seejärel tööealiste liikumisvajadust maakonna- ja linnaliinidega. Kuressaare sisese liikumisvajaduse analüüsil summeritakse töötajate ja kooliõpilaste liikumised. Uuringu teostamise ajal saadaolevad andmed võimaldasid uuringusse kaasata ainult talvise liinide graafiku.

3.3.1 Kooliõpilaste liikumise vajadus Kaarma vallas

Uuritaval alal käib Kuressaarest Upale kooli 219 noort, mujalt kontaktvööndist Upale kaheksa ja ülejäänud Kaarma valla tsoonidest 43 õpilast. Astesse tuleb iga päev õppima 38 õpilast teistest Kaarma valla tsoonidest ja alla viie õpilase Kuressaare kontaktvööndist, Kaarma tsooni tuleb kooli 27 Kaarma valla õpilast, kes ei ela kontaktvööndis ja kontaktvööndist alla viie Kaarma valla õpilase. Kuressaares käib päevas 143 õpilast kaugematest Kaarma valla tsoonidest ja 177 kontaktvööndist.

Õpilaste summaarsed liikumised graafil on näha Joonis 23. Õpilaste hommikuseks kooli transportimiseks ja õhtuseks elukohta viimiseks on Kaarma vallas välja arendatud õpilasliinide võrgustik (joonis 24). Hommikuti on õpilasliinidega katmata otsesuund Haamse- Hakjala tsoonist Kaarma tsooni, ning seetõttu peavad Haamse-Hakjala tsoonist Upale kooli suunduvad õpilased kasutama kas läbi Eikla sõitvat õpilasliini või Kuressaare kaudu kooli sõitma. Katmata on ka Aste ja Kaarma vahelised otse lõigud, mida Kaarma suunal läbiks otsemat teed Randverest Kaarmasse õppima suunduja ning vastupidises suunas Kaarma tsoonist Aste põhikoolis käijad. Seega peab Randverest tulija läbi Kuressaare Kaarmasse sõitma, Kaarmast Astesse kooliskäijad saavad aga õpilasliinidega hommikusel ajal kooli läbi Hakjala.

Kaarma valla õpilasliinid ei läbi Nasva-Keskranna tsooni ning õpilaste liikumisvajaduse katavad hetkeseisuga maakonnaliinid (vt joonis 26). Nasva-Keskranna tsoonist käib Astesse üks, Upale kaks ning Kuressaarde 51 õpilast kooli.

Õhtusel ajal saavad läänepoolsetes tsoonides elavad ja Kuressaares koolis käivad õpilased ning Astest põhjapoolsetesse tsoonidesse elukohta minejad kasutada maakonnaliine. Idapoolsetes tsoonides elavad ja Astes koolis käivad õpilased saavad õhtul valla õpilasliine kasutades elukohta läbi Kuressaare. Sarnaselt hommikule peavad maakonnaliine kasutama Nasva-Keskranna õpilased ka õhtul elukohta naasmiseks.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 65 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Joonis 23. Kooliõpilaste igapäevased hommikused liikumised registrite andmetel summeerituna graafile arvestades lühimat teed. Õhtune liikumine on vastupidine.

66 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Joonis 24. Kaarma valla õpilasliinid argipäeva hommikul (vasakul joonisel) ja õhtul (paremal joonisel)

3.3.2 Tööealiste liikumise vajadus Kaarma vallas

Kuressaare linna ja Kaarma valla vahel liikuvate tööealiste liikumisvajaduse hindamisel kõrvutatakse tegelikke liikumismahtusid olemasolevate maakonnaliinide ning linna piire ületavate linnaliinide sõidusagedustega. Linnaliinidest sõidavad Kuressaarest välja Kudjapele ning Sikassaarde suunduvad liinid. Kuna õpilaste liikumisvajadust Kaarma valla piires analüüsiti eelmises alapeatükis, siis järgnevate liikumismahtude hulka pole neid enam arvatud.

Tööealiste liikumismahud summeerituna lühima tee graafi lõikudele on näha Joonis 25. Ootuspäraselt on kõige suurem hommikune tööle liikujate arv Kaarma vallas just Kuressaaret ümbritsevast kontaktvööndist. Lühima tee põhimõtet järgides liigub Kaarma vallast Kuressaare linna kõige rohkem töötajaid Laheküla tsooni kaudu, mida läbivad nii Randverest kui Aste ja Haamse-Hakjala tsoonidest tulijad (kokku üle 340). Ka linnast välja liikumisi on kõige rohkem just Laheküla tsooni kaudu (üle 240 töötaja päevas). Arvestatav hommikune tööle liikumine leiab aset Kudjapelt Kuressaarde (üle 280 inimese) ja vastupidi (ligi 210 inimest). Nimetatud suunad on kaetud tiheda linnaliini võrgustikuga. Kolmas suurema hommikuse liikluskoormusega suund on Kaarma tsoonist Upa kaudu Kuressaarde – Kaarma tsoonist Upale 240 ja läbi Upa tsooni Kuressaarde kokku ligi 280 ning sama lõigu vastupidised suunad (Kuressaarest Upale üle 120). Nasva-Keskranna tsoonist Kuressaarde liigub igapäevaselt ligi 200 inimest ja vastupidisel suunal veidi alla 100 inimese.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 67 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Nii hommikusel kui õhtusel ajal (kuni kella 10-ni hommikul) on ühistransporditeenustega kõige paremini kaetud Kuressaare ja Kudjape ning Kuressaare ja Laheküla vahelised lõigud, mida lisaks maakonnaliinidele katavad linnaliini bussid ja Kuressaare ja Upa ning vahelised lõigud (joonis 26) – hommikul ja õhtul teenindab vähemalt kuus või rohkem reisi mõlemal suunal. Suurte liikujate arvuga Nasva-Keskranna ja Kuressaare vahelist lõiku teenindab linna suunal hommikul 4 ja õhtul 3, vastassuunal hommikul 2 ja õhtul 5 reisi.

Kõrvutades omavahel igapäevaste liikujate hulkasid ja lõike läbivate reiside arve hommikusel ja õhtusel ajal, selgub, et hommikuti on kõige rohkem liiklejaid ühe reisi kohta Aste tsoonist Laheküla tsooni ja Kuressaarest Sikassaare tsooni – 96 potentsiaalset igapäeva liikujat ühe olemasoleva reisi kohta. Mõnevõrra väiksem liikujate arv ühe maakonnaliini reisi kohta on Kaarma tsoonist Upa tsooni, Lahekülas tsoonist nii Astesse kui ka Randvere tsooni (tabel 8). Õhtusel ajal on igapäevaseid liikujaid ühe reisi kohta enamuses Laheküla Randvere ja Eikla Kaarma vahel, vastavalt 109 ja 107 potentsiaalset igapäeva liikujat ühe olemasoleva maakonnaliini reisi kohta.

Ehkki käesolevas uuringus puudub info liinide täituvuse kohta, võib busside keskmist mahutavust (40-60 inimest) arvestades hinnata, et maakonnaliinide reiside arv Nasva- Keskranna ja Kuressaare vahel ning Vaivere ja Kuressaare vahel on potentsiaalsete igapäevaste liikujate hulka arvestades liiga hõre. Silmas tuleb pidada ka asjaolu, et Saare maakonna bussiliinid teenindavad kogu maakonda ning võivad olla osaliselt täitunud juba enne Kaarma valda jõudmist ning seega ei suuda nõudlust ära teenindada. Samuti liigub Nasva-Keskranna tsoonist linna lisaks töötajatele üle 50 kooliõpilase, kellest suur osa tõenäoliselt kasutab maakonnaliine. Teisest küljest aga tuleb arvestada, et suur osa igapäevastest töölkäijatest eelistavad ühistranspordile isiklikku sõidukit, isiklikult või teiste inimestega koopereerudes..

Jooniseid Joonis 25 ja Joonis 26 kõrvutades selgub, et hommikusel ajal on ühistranspordi liinidega katmata suunad Kuressaarest läbi Kudjape Vaiveresse ja Haamsest Kaarmasse. Nii õhtusel kui ka hommikusel ajal ei liigu ühistransport Vaivere ja Tahula ning Vaivere ja Upa vahel, samuti ei läbi ükski liin Kungla tsooni. Samas nendel suundadel on ka ühistranspordi nõudlus marginaalne, kuna igapäevaste liikujate potentsiaalne arv jääb valdavalt alla 16 inimese päevas. Kõige kiiremat teed kasutades ei saa ühistranspordiga otse Kaarma ja Aste tsoonide vahel liikuda, puudujäägi korvab aga olemasolev Kuressaare-Kaarma-Hakjala-Aste- Kuressaare liin.

68 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Joonis 25. Tööealiste igapäevane hommikune tööle liikumine mobiilpositsioneerimise andmetel talvekuude keskmisena summeerituna graafile arvestades lühimat teed. Õhtuse liikumised on vastupidised

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 69 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Joonis 26. Maakonnaliinide ja linna piire ületavate linnaliinide reiside sagedused tsoonide vahel argipäeva hommikuti (vaskpoolne joonis) ja õhtuti (parempoolne joonis)

Tabel 8. Tsoonide vaheline liikumine, kus argipäeviti on kõige rohkem potentsiaalset liikumisvajadust. Hommikused liinid on suunal lähtekoht-sihtkoht, õhtused sõidud vastupidi: sihtkoht-lähtekoht. Liikumismahud esitatud ümardatuna viieste klasside ülemise piirini. LIIKUJAID LIIKUJAID SÕITE SÕITE LIIKUJAID SÕIDU SÕIDU LÄHTEKOHT SIHTKOHT ÕHTUL HOMMIKUL ARGIPÄEVAL KOHTA KOHTA TAGASI HOMMIKUL ÕHTUL Aste Laheküla 3 4 290 96 72 Kuressaare Sikassaare 2 3 195 96 64 Kaarma Upa 3 3 240 80 80 Laheküla Aste 1 3 80 77 26 Laheküla Randvere 3 2 220 72 109 Vaivere Kudjape 2 3 115 57 38 Eikla Kaarma 2 1 110 53 107 Nasva-Keskranna Kuressaare 4 5 200 50 40 Kuressaare Nasva-Keskranna 2 3 100 48 32

3.3.3 Kuressaare linnasisene liikumise vajadus

Linnalabori poolt teostatud ruumi tajumise, kasutamise ja kohalikku identiteeti kajastavate väärtuste uuringust (Linnalabor 2010) selgub, et kõige populaarsemad linnas liiklemise viisid on jalgsi või autoga. Linnalabori poolt läbiviidud intervjuude põhjal selgus, et 103-st vastanust alla viie läheb kooli või tööle bussiga, välja toodi, et elanike ja potentsiaalsete kasutajate tihedus ei ole piisav kõiki rahuldava ühistranspordivõrgustiku loomiseks.

70 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Probleemsete kohtadena oli uuringus välja toodud kehv bussiühendus näiteks Roomassaare ja Auriga kaubanduskeskuse vahel.

Võrreldes omavahel igapäevast elu- ja töökoha ning elukoha ja õppeasutuse vahelise liikumise (joonis 27) ja bussiliinide (joonis 28) graafe, selgub, et väljaarendamata on liin mis ühendaks Uus-Roomassaaret Ida-Niidu-Marientali tsooni ning Talve-Kaevu tsooniga. Ühistransporti kasutav liikleja peab esmalt sõitma kesklinna ja sealt mõne teise bussiga edasi. Lühikeste vahemaade korral pole liinide puudumine ilmselt kuigi suureks probleemiks, kuna bussiliinidega katmata lõike saab läbida ka jalgsi või jalgrattaga, linnast välja liikuda soovijatele (näiteks Auriga kaubanduskeskusesse minejatele) võib ühistranspordi teenuse puudumine ebamugavusi põhjustada. Analüüsi tulemused näitasid, et juhul kui Kuressaare ja Vaivere tsooni vahel ei käiks töölisliini, oleks nõudlus hommikusele reisile Kuressaarest Kudjape kaudu Vaivere tsooni, kuhu käib Kuressaarest tööle ligi 65 inimest päevas.

Bussiühendus ülejäänud Kuressaare tsoonide vahel on olemas. Tihedam on sõidugraafik Talve-Kaevu ja Ida-Niidu-Marientali, Kesklinna ja Smuuli, Kesklinna ja Talve-Kaevu ning Lossi-Kauba-Aia ja Tori vahel, kus tsoonide vaheliste reiside arv on nii hommikul kui õhtul üle 10. Samas on tsoonide vaheline igapäevane liikumine Ida-Niidu-Marientali ja Kesklinna tsoonide vahel Kesklinna ja Lossi-Kauba-Aia tsoonide vahel ning Smuuli ja Kesklinna tsoonide vahel liikuvate ühe ühistranspordi reisi kohta nii hommikuti kui ka õhtuti üle 100 tööle või kooli mineja. Arvestades aga Kuressaare linna väiksust ja inimeste harjumust autoga või jalgsi liikuda, ei pruugi olla vajadust lisareisidele, teisest küljest paindliku linnasisese ühistranspordi arendamine võib ära hoida liigse isikliku sõiduki kasutamise ja jätta jalakäijatele-jalgratturitele rohkem linnaruumi, mis ka Linnalabori uuringus ühe probleemina välja oli toodud (Linnalabor 2010).

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 71 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Joonis 27. Igapäevane elu- ja töökoha vaheline liikumine argipäeva hommikuti mobiilpositsioneerimise andmetel summeerituna graafile. Õhtused liikumised on vastupidised

Joonis 28. Kuressaare linnaliinide ja maakonnaliinide reiside sagedused hommikuti ja õhtuti

72 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

3.3.4 Ettepanekud

Vajadusel:  täiendada õhtust õpilasliinide sõidugraafikut liinil Kuressaarest Aste ning Haamse- Hakjala poole;  täiendada õhtust ja hommikust maakonnaliinide sõidugraafikut Kuressaare ja Aste vahel;  täiendada õhtust ja hommikust maakonnaliinide sõidugraafikut Kuressaare ja Randvere vahel;  täiendada õhtust ja hommikust maakonnaliinide sõidugraafikut Nasva-Keskranna ja Kuressaare vahele;  vajadusel pikendada hommikusi ja õhtusi linnaliine Kuressaare-Kudjape liinil Vaivere tsooni asulateni;  lisada hommikusi ja õhtuseid liine Kuressaare kesklinna ning Sikassaare vahele;

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 73 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

4 Turistide paiknemine ja sesoonsus

Turistide paiknemist analüüsitakse kahel tasandil – kogu Saaremaa omavalitsuste ning detailsemalt Kuressaare linna ning Kaarma valla tsoonide kaupa. Analüüsitavate tsoonide turistide hulgad leiti osakaaludena kogu omavalitsust külastanud turistide arvust (Kuressaare tsoonide osakaalud arvutati linna külastanud turistide koguhulgast ning Kaarma tsoonide osakaalud valda külastanute üldarvust). Eraldi vaadeldi siseturiste ning välisturiste ja sesoonsuse mõju hindamiseks analüüsiti eraldi suve- ja talvekuid. Tulemused esitatakse kuu keskmistena. Nii sise- kui välisturistide hulgad saadakse passiivse mobiilpositsioneerimise andmetest. Turistide hulga esitamisel kasutatakse turisti päevas mõõtühikut, mis kajastab erinevate isikute külastuspäevade arvu summeerituna (vt lk 40, ptk 1.5). Võrdlusena on välja toodud ka Eesti Statistikaameti andmebaasis esitatud turistide ööbimiste arvud Saaremaa majutusasutustes.

4.1 Siseturistid

Eesti Statistikaameti (2010) andmetel ööbis Saare maakonnas ametlikes majutusasutustes talvekuul kokku keskmiselt 3 719 siseturisti ning suvekuul 9 157 siseturisti. Ametlikke ööbimisi oli kuu jooksul keskmiselt 16 035 suvel ja 7 173 talvel, ehk ühe turisti keskmiseks visiidi pikkuseks suvel oli 1,8 ööd ja 2,8 päeva ning talvel 1,9 ööd ja 2,9 päeva. Statistikaameti andmestikus ei kajastu turistid, kes ametlikes majutusasutustes ei ööbi või teevad ühepäevaseid visiite. Samuti ei ole eristatud turistide hulgad täpsemalt kui maakondade kaupa.

Passiivse mobiilpositsioneerimise andmete järgi on aastaajast olenemata Saaremaa omavalitsustest siseturistide poolt kõige külastatavam Kuressaare linn, kus käis 2009. aasta suvel keskmiselt 44 000 ja talvel 27 800 siseturisti kuus (mõõdetuna turisti päevas mõõtühikuna) (joonis 29). Ühtlasi on Kuressaare külastatavus võrreldes teiste Saaremaa omavalitsustega aastaajast kõige vähem sõltuv – talvel külastas linna 37% vähem siseturiste kui suvel. Samal ajal on ülejäänud omavalitsused sesoonsusest märgatavalt rohkem mõjutatud – talvine külastatavus on ligi poole või enamagi võrra suvisest väiksem.

Siseturistide arvu poolest järgnevad Kuressaarele Muhu ja Kaarma vald. Nende keskmine külastatavus oli suvel vastavalt 32 800 ja 23 900 ning talvel 12 500 ja 11 300 siseturisti kuus.

74 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

50000 Suvi 45000 40000 Talv 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 Siseturistide keskmine arv kuus 0 Leisi Kärla Pöide Pihtla Torgu Muhu Salme Valjala Kaarma Laimjala Mustjala Lümanda Orissaare Kuressaare Kihelkonna

Joonis 29. Siseturistide keskmine külastatavus (turist päevas) suve- ja talvekuudel Saaremaa omavalitsustes.

15000 suvi 12500 talv 10000 7500 5000 2500 Siseturistide arv kuus 0 Aia Tori - Upa Aste Eikla Kaevu Tahula Kungla Smuuli - Hakjala Vaivere Kaarma - Kudjape Kesklinn Laheküla Randvere Kauba Sikassaare Marientali Keskranna - - - Talve Roomassaare Roomassaare - Lossi Haamse Niidu Nasva - Uus Ida Joonis 30. Kuressaare ja Kaarma valla omavalitsusi külastanud siseturistide külastamiste hulk (turisti päevas) tsoonide lõikes suve- ja talvekuude keskmisena passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel.

Vaadates siseturistide külastatavust täpsemalt Kuressaare linna tsoonide kaupa (joonis 30, joonis 31) selgub, et kõige enamkülastatud tsoonideks olid suvel Tori, Kesklinna ning Ida- Niidu-Marientali tsoonid – neid väisas rohkem kui pool keskmisest tsoonide külastajatest. Külastatavuselt järgmine on Talve-Kaevu tsoon, mida suvel väisas ligi 7 500 turisti.

Kuressaare põhjaossa jäävas Smuuli tsoonis käis alla poole keskmisest tsoonide külastajatest. Hoolimata Roomassaares paiknevast lennujaamast, on kõige vähemkülastatavad tsoonid Kuressaares Roomassaare ja Uus-Roomassaare.

Talvekuudel oli enamkülastatud tsooniks Kuressaares Kesklinna tsoon (joonis 31). Lisaks külastati sagedasti sarnaselt suvele Ida-Niidu-Marientali ja Tori tsoone. Kuressaare kahes

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 75 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus lõunapoolsemas tsoonis (Uus-Roomassaare ja Roomassaare) viibis sarnaselt suvekuudega ka talvel siseturiste kõige vähem.

Joonis 31. Kuressaare linna külastanud siseturistide jagunemine linna tsoonide lõikes suve- ja talvekuudel passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel. Hallikates toonides on alla keskmise külastatavusega tsoonid ja värviga keskmisest rohkem külastatud tsoonid.

Joonis 32. Kaarma valla omavalitsusi külastanud siseturistide jagunemine omavalitsuse tsoonide lõikes suve- ja talvekuudel passiivse mobiilpositsioneerimise andmete põhjal. Hallikates toonides on alla keskmise külastatavusega tsoonid ja värviga keskmisest rohkem külastatud tsoonid.

76 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Kaarma valla enimkülastatud tsooniks suvel oli Nasva-Keskranna, kus käis üle 7 700 siseturisti (joonis 30, joonis 32). Selles tsoonis ilmneb sesoonsus tugevamini kui teistes Kuressaare linna ja Kaarma valla tsoonides – talvel käis seal võrreldes suvega 78% vähem turisti (1700 siseturisti).

Suvekuude külastatavuselt teisel kohal Kaarma vallas oli Kaarma tsoon ja kolmandal Upa. Talveperioodil oli Kaarma tsoon kõige külastatum, millele järgnevad Upa ning Nasva- Keskranna. Ülejäänud tsoonide külastatavus jäi alla poole keskmisest Kaarma valla tsoonide külastavusest, kõige madalama külastatavusega tsoonideks olid nii suvel kui talvel Kungla ja Sikassaare.

4.2 Välisturistid

Ametlikes majutuskohtades ööbinud välisturiste käis Eesti Statistikaameti (2010) andmetel Saare maakonnas suvel ühes kuus keskmiselt 11 292 ning talvel 1 172. Keskmiseks külastuse pikkuseks oli suvel 2,2 ööd ja 3,2 päeva ühe turisti kohta ehk kokku 25 348 ööbimist. Talvel oli välisturisti visiidi pikkuseks keskmiselt 3,4 ööd ning 4,4 päeva ehk kokku 3 938 ööbimist kuus.

Passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel on välisturistide külastatavus Saaremaal aastaajast rohkem mõjutatud (sesoonsema iseloomuga) kui siseturistide külastatavus – kõikides Saaremaa omavalitsustes käib talvel võrreldes suvega üle 75% vähem välismaalasi (joonis 33). Ka omavalitsuste vahelised erinevused tulevad välisturistide puhul siseturistidega võrreldes veelgi selgemalt esile – Kuressaare populaarsus sihtkohana ületab teiste omavalitsuste külastatavuse mitmekordselt. Suvel külastas Kuressaare linna keskmiselt 22 900 välisturisti kuus (mõõdetuna turisti päevas) talvel vaid ligikaudu 3 900, mis on vaid 17% suvisest välisturistide hulgast. Võrreldes Kuressaarega külastasid välisturistid juba märgatavalt vähem Muhu ja Kaarma valda, kus suvekuudel viibis võrdselt ligikaudu 6 000 ning talvekuudel 800 välisturisti.

25000 Suvi 20000 Talv

15000

10000

5000 Välisturistide kuusarv Välisturistide

0 … Leisi Kärla Pöide Pihtla Torgu Muhu Salme Valjala Kaarma Laimjala Kihelkon Mustjala Lümanda Orissaare Kuressaare Joonis 33. Välisturistide külastatavus (turisti päevas) Saaremaa omavalitsustes suvel ja talvel passiivse mobiilpositsioneerimise andmete põhjal.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 77 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Vaadates välisturistide külastatavust Kuressaare ja Kaarma vallas tsoonide kaupa ilmneb, et Kuressaare linnas on enamkülastatud tsooniks nii suvel kui talvel Tori, kus paiknevad mitmed välisturistidele atraktiivsed SPA-d ja hotellid. Samuti võib olla Tori tsooni esile kerkimise põhjus selles, et ööbimiskohtades sooritatakse suurem osa kõnedest. Nimetatud tsoonis käis nii suvel kui talvel ligi kolm korda rohkem välisturiste kui Kuressaare tsoonides keskmiselt (joonis 34). Külastatavuselt järgmised tsoonid olid Kesklinna tsoon ja Lossi-Kauba-Aia tänava tsoon. Sarnaselt siseturistidele viibisid ka välisturistid Kuressaare kahes lõunapoolsemas tsoonis kõige vähem. Ka Smuuli, Ida-Niidu ja Talve-Kaevu tsoonides käis võrreldes keskmise tsoonide külastajate arvuga vähem välisturiste.

Joonis 34. Kuressaare linna külastanud välisturistide jagunemine linna tsoonide lõikes suve- ja talvekuudel passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel. Hallikates toonides on alla keskmise külastatavusega tsoonid ja värviga keskmisest rohkem külastatud tsoonid.

Kaarma vallas on välisturistide poolt keskmisest külastatavamad paigad sarnaselt siseturistidega Nasva-Keskranna tsoon, mille populaarsus tõuseb esile just suveperioodil ning Kaarma tsoon. Ka Upa tsooni sattus veidi üle poole kõikidest Kaarma vallas käinud välisturistidest, ent see võib olla tingitud sellest, et Upa tsoon on läbisõidutsoon Kuressaarde jõudmiseks.

78 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Joonis 35. Kaarma valla omavalitsusi külastanud välisturistide jagunemine omavalitsuse tsoonide lõikes suve- ja talvekuudel passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel. Hallikates toonides on alla keskmise külastatavusega tsoonid ja värviga keskmisest rohkem külastatud tsoonid.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 79 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Kokkuvõte

Käesolevas uuringu osas selgitati Kuressaare linna ja Kaarma valla vaheline igapäevaste liikumiste iseloom ja sagedused. Tähelepanu pöörati Kaarma valla territooriumil eelkõige Kuressaare linna kontaktvööndisse jäävale alale, ent ülevaade anti ka kaugemate tsoonide liikumisvajadustest ja seotusest linna ning kontaktvööndiga. Lähteandmetena kasutati peamiselt Positium LBS mobiilpositsioneerimise andmestikke, kuid ka mitmeid riiklikke registreid ja Kuressaare ning Kaarma omavalitsuste andmestikke. Liikumiste hindamiseks koostati eraldi lähtekoha-sihtkoha maatriksid, mida saab edaspidi kasutada teiste uuringute sisendina. Eraldi vaadeldi tööealiste ja kooliõpilaste igapäevast liikumist ning pensioniealiste ja kogu elanikkonna vaba aja liikumist. Lisaks uuriti kogu Saaremaa sise- ja välisturistide külastatavust.

Kuressaare ja Kaarma valla erinevate tsoonide vahel on argipäeviti sügisest kevadeni ligi 6 800 igapäevast liikujat, kellest üle 1 900 on kooliõpilased. Aastas keskmiselt toimub 58% kogu liikumisest Kuressaare linna sees ning 21% linna ja kontaktvööndi vahel. Kõige suurema liikluskoormusega on Kuressaarest Lahekülla suunduv maantee, mida läbib hommikuti linna suunas 475 inimest, kellest umbes kolmandik tuleb Randverest ning ülejäänud Aste poolt. Kuressaarest Laheküla poole sõidab hommikuti 243 inimest, sealt edasi Randverre 217 inimest. Tähtsuselt järgmine on Upa-Kuressaare maanteelõik, mida mööda siseneb hommikuti Kuressaarde 377 ning väljub Kuressaarest 344 inimest. Järgnevad Kuressaare-Kudjape-Vaivere, Kaarma-Upa ning Nasva-Kuressaare maanteed.

Suveperioodil on igapäevaseid liikujaid 31% vähem kui talveperioodil, seda põhiliselt vaheajal viibivate kooliõpilaste tõttu. Sesoonselt muutuvad liikumismahud märkimisväärselt vaid suundadel, mis on seotud kooliga (näiteks Kuressaare-Upa). Liikumiste osatähtsus võrreldes teiste suundadega kasvab suvel eelkõige Kuressaare ja Nasva-Keskranna vahel.

Vaba aja liikumismustrid on üsna sarnased igapäevase liikumisega – aastas keskmiselt 58% kogu liikumisest toimub Kuressaare linna sees, 18% linna ja kontaktvööndi vahel. Vaba aja veetmise tõmbekeskusena tuleb Kuressaare linnas välja kesklinn, kontaktvööndis toimub märgatavam vaba aja liikumine linna ja Nasva-Keskranna vahel. Suvine vaba aja liikumiste hulk on ligi 15% talvisest suurem. Samuti tuli uuringust välja, et eakad on suvel aktiivsemad – talveperioodil tehakse pensioniealiste poolt keskmiselt 650 liikumist päevas ja suvel 900.

Uuringus hinnati ka ühistranspordi tänast kättesaadavust arvestades potentsiaalset igapäevast liikumist. Õpilasliinid on garanteerinud koolilaste igahommikuse kooli jõudmise Kaarma vallas, üksnes Nasva-Keskranna õpilased peavad maakonnaliine kasutama, mida on ka reiside sageduselt oluliselt rohkem. Õhtusel ajal peavad õpilased maakonnaliine kõikjal aga rohkem kasutama. Tööealiste potentsiaalset liikumisvajadust arvestades võib vajadus hommikuste ja õhtuste lisabusside järele tekkida Aste ja Kuressaare, Randvere ja Kuressaare ning Kuressaare ja Vaivere vahelistes lõikudes, samuti Kuressaare ja Nasva vahel, kus leiab aset lisaks igapäevasele elukoha-töökoha liikumisele üsna tihe vaba aja liikumine. Kuressaare sisese bussiliikluse arendamine tekitab aga mitmetes osapooltes vastakaid mõtteid – kas arendada välja paindlikum ühistranspordivõrgustik linnas vältimaks liigset autostumist või pole see vajalik arvestades linna väiksust ja inimeste harjumust jala või autoga tööl käia.

Uuringu viimases osas hinnati sise- ja välisturistide külastatavust Saaremaal ja uuritaval Kuressaare linna kontaktvööndi alal ning külastuste sesoonsust. Nii suvel kui talvel on kõige

80 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus külastavamateks paikadeks Kuressaare linn ja Kaarma ning Muhu vallad. Kuressaares käis suvel 44 000 siseturisti kuus (mõõdetuna turisti külastust päevas) ja talvel 27 800 turisti kuus. Kõige külastatavam oli nii suvel kui talvel kesklinna tsoon. Kaarma vallas käis suvel 32 800 ning talvel 23 900 siseturisti kuus, kõige rohkem turiste käis suvel Nasva-Keskranna ning talvel Kaarma tsoonis.

Välisturistide külastatavus on tunduvalt enam sõltuv aastaaegadest ning sihtkohana tõuseb Kuressaare veelgi enam esile kui siseturistide puhul. Talvel käis Kuressaares keskmiselt 22 900, talvel 3900 turisti kuus, kusjuures kõige enam viibivad välisturistid Tori tsoonis, kus asuvad mitmed SPA-d ja hotellid. Sarnaselt siseturistidele, oli Kaarma vallas suvel enamkülastatavaks Nasva-Keskranna ja talvel Kaarma tsoon. Kokku käis Kaarma vallas suvel 6000 ja talvel 800 välisturisti kuus.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 81 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Liikumisvajadus - Kirjandus

Ahas, R., Aasa, A., Roose, A., Mark, Ü., Silm, S., 2007a. Evaluating passive mobile positioning data for tourism surveys: An Estonian case study. Tourism Management (Published online). [http://www.sciencedirect.com/science/journal/02615177], 26.03.2010.

Ahas, R., Aasa, A., Silm, S., Tiru, M., 2007b. Mobile positioning data in tourism studies and monitoring: case study in Tartu, Estonia. Sigala, M., Mich, L., Murphy, J. (Eds). Information and Communication Technologies in Tourism, 119–128. Springer.

Ahas, R., Mark, Ü., Järv, O., Nuga, M., 2006. Mobile positioning in sustainability studies: the social positioning method in studying commuter’s activity spaces in Tallinn. In: The Sustainable City IV: 4th International Conference on Urban Regeneration and Sustainability; Tallinn, Estonia; 17.–19.07.2006. Mander, Ü., Brebbia, C.A., Tiezzi, E. Southampton (Eds.): WIT Press, 2006, 127–135.

Ahas, R., Silm, S, Saluveer, E. and Järv, O, 2008. Modelling Home and Work Locations of Population Using Passive Mobile Positioning Data. Gartner, G.; Rehr, K. (Toim.). From Sensor Fusion to Contexts Models (301 - 315).Springer-Verlag Berlin

Asakura, Y., Iryo, T., 2005. Analysis of Tourist Behaviour based on the Tracking Data Collected using Mobile Communication Instrument. Successes and Failures of Traffic Demand Management, Aug 2nd–4th 2005, Edinburgh, UK.

Astarita, V., Bertini, R. L., d´Elia, S., Guido, G., 2006. Motorway traffic parameter estimation from mobile phone counts. European Journal of Operational Research 175 (2006) 1435–1446. Elsevier B.V.

Axhausen, K. W., 2004. Personal biography, social networks and travel behaviour: Hypotheses and assumptions, Odyssey Meeting, University of Ulster, Belfast, August 2004.

Brown, B., Chalmers M., 2003. Tourism and mobile technology, In: Kari Kuutti, Eija Helena Karsten (Eds.). Proceedings of the Eighth European Conference on Computer Supported Cooperative Work. Helsinki, Finland, 14–18. September 2003. Kluwer Academic Press.

Caceres, N., Wideberg, J.P., Benitez, F.G., 2007. Deriving origin–destination data from a mobile phone network. IET Intell. Transp. Syst., 2007, 1, (1), pp. 15–26.

Directive 2002/58/EC of the European Parliament and of the Council of 12 July 2002 concerning the processing of personal data and the protection of privacy in the electronic communications sector (Directive on privacy and electronic communications). [http://eur–lex.europa.eu/LexUriServ/site/en/oj/2002/l_201/l_20120020731en00370047.pdf], 26.03.2010.

Eurobaromeeter 2006. [www.ec.europa.eu/information_society], 26.03.2010.

82 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Golledge, R. G., 1999. Human wayfinding and cognitive Maps, in R.G. Golledge (Ed.). Wayfinding Behavior, 5–45, The Johns Hopkings University Press, Baltimore/London.

Kwan, M., 2006. Transport geography in the age of mobile communications. Journal of Transport Geography, vol 14(5), pp 384-385.

Linnalabor 2010. Ruumi tajumise, kasutamise ja kohalikku identiteeti kajastavate väärtuste uuring. Eeluuring Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule.

Okabe, A., Boots, B., Sugihara, K., Chiu S.N., 2000. Spatial Tessellations – Concepts and Applications of Voronoi Diagrams. 2nd edition. John Wiley, 671 p.

Pan, C., Lu, J., Di, S., Ran, B., 2005. A Cellular-Based Data Extracting Method For Trip Distribution. 85th annual meeting of the Transportation Research Board.

Positium LBS 2008. Saaremaa ühistranspordi uuring.

Praxis 2004. Euroopa Liidu ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti pensionisüsteemile. Prpjekti lühikokkuvõte.

Reades, J., Calabrese, F., Sevtsuk, A., Ratti, C., 2007. Cellular Census: Explorations in Urban Data Collection. IEEE Pervasive Computing, vol. 6, no. 3, pp. 30–38, Jul–Sept 2007.

TNS EMOR, 2008. Telefoniküsitlus - CATI-bus, 03.2008

EMT, 2010. EMT: Tele2 eksitavad väited kahjustavad telekommunikatsioonisektori usaldusväärsust. [http://www.emt.ee/wwwmain?screenId=news.detail.private&componentId=ContentProvider Component&pageId=387623&menuId=910], 26.03.2010

Sideamet, 2006. Sideameti aastaraamat, 2006. [http://www.tja.ee/public/publikatsioonid/SA_AR_2006_est.pdf], 26.03.2010

Statistikaamet, 2010. Statistikaameti rahvastikustatistika andmebaas. [www.stat.ee], 23.03.2010

Kuressaare linn, 2010. [www.kuressaare.ee], 23.03.2010

Kaarma vald, 2010. [www.kaarma.ee], 6.04.2010

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 83 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Liikumisvajadus - Lisad

Liikumisvajadus - Lisa 1. Kooliõpilaste liikumine elukohast kooli (õpilaste registrte andmetel). Ridadel paiknevad õpilaste elukohad tsoonides ja veergudes õppeasutuste asukohad. Liikumismahud esitatud ümardatuna viieste klasside ülemsise piirini.

Kaarma vald Kuressaare linn Tsoon Kaarma Aste Upa Smuuli Kesklinn Talve-Kaevu KOKKU Eikla 30 5 5 5 10 5 45 Haamse-Hakjala 25 5 5 10 5 40 Nasva-Keskranna 5 5 5 25 25 55 Laheküla 5 5 10 5 20 Randvere 5 5 10 15 20 10 50 Kungla 5 5 5 10 Kaarma 25 10 5 5 15 20 75 Aste 50 25 10 20 15 105 Vaivere 5 5 15 25 40 Tahula 5 5 5 5 5 Kudjape 5 15 15 35 60 Upa 5 50 5 10 5 65 Sikassaare 5 5 5 10 Tori 10 35 55 45 145 Smuuli 60 125 210 50 430 Lossi-Kauba-Aia 15 40 65 35 145 Kesklinn 90 55 110 60 305 Ida-Niidu-Marientali 35 50 160 245 490 Talve-Kaevu 15 15 60 115 200 Uus-Roomassaare 10 15 30 80 125 Muu Saaremaa 20 5 185 15 125 175 505 KOKKU 65 90 500 395 930 920 2890

84 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Liikumisvajadus - Lisa 2. Elu- ja töökoha vaheline liikumine Maksu- ja Tolliameti andmetel. Liikumismahud esitatud ümardatuna viieste klasside ülemise piirini

-

-

TSOON Kuressaare Nasva Keskranna Laheküla Sikassaare Upa Kudjape Vaivere Randvere Aste Kaarma Tahula Kungla Haamse Hakjala Eikla KOKKU Kuressaare 4100 125 15 45 10 45 15 110 15 15 5 5 4480 Nasva-Keskranna 100 55 5 5 155 Laheküla 50 5 5 5 55 Sikassaare 5 5 5 5 15 Upa 35 5 5 10 20 5 65 Kudjape 150 10 5 30 5 5 5 195 Vaivere 70 5 5 5 5 15 5 5 5 95 Randvere 75 5 5 30 5 105 Aste 135 10 10 5 20 20 5 5 5 190 Kaarma 95 5 5 5 30 5 15 5 5 150 Tahula 20 5 5 5 5 5 30 Kungla 15 5 5 5 20 Haamse-Hakjala 75 5 5 5 5 10 5 20 110 Eikla 75 5 5 5 5 5 15 95 KOKKU 4970 205 20 60 20 140 30 175 40 40 5 25 25 5725

Liikumisvajadus - Lisa 3. Tööealiste igapäevane liikumine elu- ja töökoha ankrupunkti vahel passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel. Liikumismahud esitatud ümardatuna viieste klasside ülemise piirini. 2009. AASTA JAANUARI, APRILLI JA OKTOOBRI KUU KESKMINE

-

-

-

Kaevu - Kauba - -

Niidu -

-

TSOON Kesklinn Lossi Aia Talve Tori Smuuli Ida Marientali Uus Roomassaare Roomassaare Nasva Keskranna Laheküla Sikassaare Upa Kudjape Vaivere Randvere Aste Kaarma Tahula Kungla Haamse Hakjala Eikla KOKKU Kesklinn 15 105 80 200 145 5 10 30 15 35 15 25 15 45 10 15 5 5 5 740 Lossi-Kauba-Aia 5 25 35 35 20 5 5 15 5 10 5 5 5 15 5 5 5 170 Talve-Kaevu 125 60 30 130 80 5 10 10 35 15 15 5 25 5 5 5 5 530 Tori 85 65 30 65 45 5 5 10 5 15 10 10 5 15 5 5 5 5 365 Smuuli 230 95 160 95 45 20 10 20 10 10 10 10 5 5 5 700 Ida-Niidu-Marientali 185 85 90 65 70 15 5 20 5 35 15 70 30 20 10 10 5 5 700 Uus-Roomassaare 40 25 5 25 60 40 5 5 10 15 5 10 5 25 5 5 250 Roomassaare 20 10 5 5 15 5 5 5 5 5 5 60 Nasva-Keskranna 75 30 15 15 35 20 10 5 5 5 5 5 10 5 5 5 220 Laheküla 15 5 20 5 5 5 5 5 5 5 5 5 60 Sikassaare 5 5 5 5 5 5 15 Upa 15 5 10 5 10 5 5 5 5 5 5 5 5 45 Kudjape 35 15 15 10 15 70 5 5 5 5 10 5 5 5 5 5 5 180 Vaivere 25 15 10 10 10 35 5 5 10 5 10 5 10 125 Randvere 30 10 15 5 15 15 5 5 5 5 5 5 5 10 5 5 5 110 Aste 30 10 10 15 30 20 5 5 5 10 5 5 5 20 5 5 150 Kaarma 35 15 20 15 20 25 5 5 5 5 20 10 5 10 15 5 5 5 190 Tahula 5 5 5 5 5 5 5 5 5 25 Kungla 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 30 Haamse-Hakjala 15 5 5 10 25 10 5 5 5 5 5 5 5 5 20 10 10 5 5 120 Eikla 20 10 5 10 15 10 5 5 10 5 5 15 5 15 5 110 KOKKU 955 455 520 410 725 585 75 35 115 60 195 85 155 75 225 65 85 5 5 30 30 4850

86 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 87 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

JUULI 2009

-

-

-

Kaevu - Kauba - -

Niidu -

- aamse

TSOON Kesklinn Lossi Aia Talve Tori Smuuli Ida Marientali Uus Roomassaare Roomassaare Nasva Keskranna Laheküla Sikassaare Upa Kudjape Vaivere Randvere Aste Kaarma Tahula Kungla H Hakjala Eikla KOKKU Kesklinn 10 55 65 175 110 5 5 35 10 20 10 20 10 35 10 5 5 5 555 Lossi-Kauba-Aia 10 10 40 30 25 5 5 15 10 15 10 5 5 20 5 5 5 185 Talve-Kaevu 80 45 40 140 85 5 20 10 25 10 15 10 30 5 5 5 500 Tori 60 60 10 85 40 15 5 10 5 20 10 10 5 20 5 5 5 335 Smuuli 200 100 55 100 30 15 10 30 10 5 15 10 15 5 5 575 Ida-Niidu-Marientali 125 75 55 70 50 10 10 25 5 30 15 55 25 20 5 10 5 5 555 Uus-Roomassaare 25 40 5 25 60 40 5 5 15 15 5 10 5 30 5 250 Roomassaare 15 15 5 5 15 5 5 5 5 5 5 5 5 55 Nasva-Keskranna 50 35 10 15 35 20 5 5 5 5 5 5 5 5 185 Laheküla 30 5 5 5 5 5 5 10 5 10 5 5 5 70 Sikassaare 5 5 5 5 5 5 5 15 Upa 10 5 10 5 10 5 5 5 5 5 5 5 5 5 45 Kudjape 25 15 10 15 10 55 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 145 Vaivere 25 10 10 20 10 30 5 5 10 5 5 5 5 110 Randvere 35 15 5 5 15 10 5 5 10 5 5 5 5 5 5 5 5 5 110 Aste 25 15 5 15 25 15 5 5 5 10 10 5 5 5 40 5 5 175 Kaarma 25 15 15 20 20 25 5 5 5 20 10 5 15 15 5 5 5 190 Tahula 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 25 Kungla 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 30 Haamse-Hakjala 10 10 5 10 25 15 5 5 5 5 5 5 5 5 15 15 10 5 10 115 Eikla 15 5 10 15 20 10 5 5 5 10 5 5 5 15 5 5 5 110 KOKKU 740 455 255 440 695 525 65 35 160 70 170 75 135 85 250 55 60 5 5 25 35 4305

88 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Liikumisvajadus - Lisa 4. Kogu elu- ja töökoha vaheline igapäevane liikumine passiivse mobiilpositsioneerimise ja õpilaste registrite andmete andmetel. Liikumismahud esitatud ümardatuna viieste klasside ülemise piirini. 2009. AASTA JAANUARI, APRILLI JA OKTOOBRI KUU KESKMINE

-

-

-

Kaevu - Kauba - -

Niidu -

vere -

TSOON Kesklinn Lossi Aia Talve Tori Smuuli Ida Marientali Uus Roomassaare Roomassaare Nasva Keskranna Laheküla Sikassaare Upa Kudjape Vai Randvere Aste Kaarma Tahula Kungla Haamse Hakjala Eikla KOKKU Kesklinn 15 160 80 250 145 5 10 30 15 35 105 25 15 45 10 15 5 5 5 935 Lossi-Kauba-Aia 65 55 35 70 20 5 5 15 5 10 15 5 5 15 5 5 5 315 Talve-Kaevu 180 60 30 145 80 5 10 10 35 30 15 5 25 5 5 5 5 615 Tori 140 65 75 100 45 5 5 10 5 15 15 10 5 15 5 5 5 5 505 Smuuli 435 95 205 95 45 20 10 20 60 10 10 10 10 5 5 5 1010 Ida-Niidu-Marientali 345 85 335 65 120 15 5 20 5 35 50 70 30 20 10 10 5 5 1185 Uus-Roomassaare 65 25 80 25 75 40 5 5 10 15 15 10 5 25 5 5 375 Roomassaare 20 10 5 5 15 5 5 5 5 5 5 60 Nasva-Keskranna 100 30 35 15 40 20 10 5 5 5 5 5 10 5 5 5 270 Laheküla 20 5 20 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 75 Sikassaare 10 5 5 5 5 5 5 20 Upa 20 5 15 5 5 10 5 5 5 5 5 5 10 5 65 Kudjape 45 15 50 10 25 70 5 5 5 5 10 5 5 5 5 5 5 235 Vaivere 40 15 35 10 10 35 5 5 10 5 10 5 10 165 Randvere 45 10 25 5 30 15 5 5 5 5 10 5 5 10 5 5 5 160 Aste 45 10 25 15 35 20 5 5 5 10 25 5 5 20 5 5 210 Kaarma 45 15 40 15 25 25 5 5 5 5 20 15 5 10 15 10 5 5 240 Tahula 10 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 30 Kungla 10 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 40 Haamse-Hakjala 25 5 10 10 30 10 5 5 5 5 5 5 5 5 20 35 10 5 5 160 Eikla 30 10 10 10 15 10 5 5 10 10 5 15 5 40 5 155 KOKKU 1655 455 1155 410 985 585 75 35 115 60 195 355 155 75 225 105 115 5 5 30 30 6780

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 89 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

90 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

JUULI 2009

-

-

-

Kaevu - Kauba - - ranna

Niidu -

-

TSOON Kesklinn Lossi Aia Talve Tori Smuuli Ida Marientali Uus Roomassaare Roomassaare Nasva Kesk Laheküla Sikassaare Upa Kudjape Vaivere Randvere Aste Kaarma Tahula Kungla Haamse Hakjala Eikla KOKKU Kesklinn 10 60 65 190 120 5 5 35 10 20 10 25 15 40 10 5 5 5 595 Lossi-Kauba-Aia 10 10 40 30 25 5 5 15 10 15 10 5 5 20 5 5 5 185 Talve-Kaevu 85 55 45 155 90 5 20 10 25 10 15 10 30 5 5 5 535 Tori 65 65 10 85 45 20 5 15 5 20 10 10 5 20 5 5 5 365 Smuuli 230 105 85 105 35 25 10 35 10 5 15 10 15 5 5 660 Ida-Niidu-Marientali 140 75 60 75 50 15 10 25 10 30 15 65 30 20 5 10 5 5 605 Uus-Roomassaare 25 40 5 30 65 45 5 5 15 15 5 10 5 30 5 265 Roomassaare 15 15 5 5 15 5 5 5 5 5 5 5 5 60 Nasva-Keskranna 55 40 10 20 35 20 10 5 5 5 5 5 5 5 200 Laheküla 30 5 10 5 10 5 5 10 5 10 5 5 5 75 Sikassaare 5 5 5 5 5 5 5 15 Upa 10 5 10 5 10 5 5 5 5 5 5 5 5 5 50 Kudjape 25 15 10 15 10 65 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 160 Vaivere 30 10 10 20 10 35 5 5 5 10 5 10 5 5 125 Randvere 40 15 10 5 15 10 5 5 10 5 5 5 5 5 10 5 5 5 120 Aste 30 15 10 15 25 20 5 5 5 10 10 5 5 5 45 10 5 190 Kaarma 25 15 15 20 20 30 5 5 5 20 10 5 15 15 5 5 5 195 Tahula 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 25 Kungla 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 10 5 5 35 Haamse-Hakjala 10 10 5 10 25 15 5 5 5 5 5 5 5 5 15 15 10 5 10 125 Eikla 20 5 10 15 20 15 5 5 5 10 5 5 5 15 5 5 5 120 KOKKU 810 485 310 465 725 570 90 35 165 75 170 75 150 90 270 60 65 5 5 30 40 4660

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 91 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Liikumisvajadus - Lisa 5. Pensioniealiste liikumise päevane maht passiivse mobiilpositsioneerimise andmete alusel. Liikumismahud esitatud ümardatuna viieste klasside ülemise piirini 2009. AASTA JAANUARI, APRILLI JA OKTOOBRI KUU KESKMINEJAANUAR 2009

- re

-

-

Kaevu - Kauba - -

Niidu -

-

TSOON Kesklinn Lossi Aia Talve Tori Smuuli Ida Marientali Uus Roomassaa Roomassaare Nasva Keskranna Laheküla Sikassaare Upa Kudjape Vaivere Randvere Aste Kaarma Tahula Kungla Haamse Hakjala Eikla KOKKU Kesklinn 5 20 15 20 20 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 95 Lossi-Kauba-Aia 5 10 10 5 5 5 5 5 5 5 30 Talve-Kaevu 30 15 10 15 10 5 10 5 5 5 5 5 5 95 Tori 10 10 5 10 10 5 5 5 5 5 45 Smuuli 40 10 20 15 5 5 10 5 5 5 90 Ida-Niidu-Marientali 70 15 5 20 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 120 Uus-Roomassaare 15 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 35 Roomassaare 5 5 5 5 5 5 5 15 Nasva-Keskranna 10 5 5 10 10 10 5 5 5 5 5 5 5 5 5 50 Laheküla 5 5 5 5 Sikassaare Upa 5 5 Kudjape 15 5 5 5 5 5 5 25 Vaivere 5 5 5 5 5 5 5 15 Randvere 5 5 5 5 5 5 5 15 Aste 5 5 5 5 5 5 5 5 5 10 Kaarma 5 5 5 5 5 5 5 15 Tahula 5 Kungla 5 Haamse-Hakjala 5 5 5 5 5 5 5 5 10 Eikla 5 5 5 5 5 5 5 10 KOKKU 195 55 65 85 75 60 5 10 35 10 5 10 15 10 10 10 20 5 5 10 5 655

92 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

JUULI 2009

-

-

re

-

Kaevu - Kauba - -

Niidu -

-

TSOON Kesklinn Lossi Aia Talve Tori Smuuli Ida Marientali Uus Roomassaare Roomassaare Nasva Keskranna Laheküla Sikassaa Upa Kudjape Vaivere Randvere Aste Kaarma Tahula Kungla Haamse Hakjala Eikla KOKKU Kesklinn 5 35 25 25 20 5 5 10 5 5 5 5 5 5 5 5 5 135 Lossi-Kauba-Aia 10 10 10 5 5 5 5 5 5 5 5 35 Talve-Kaevu 45 15 20 15 10 5 10 5 5 5 5 5 5 5 5 5 120 Tori 15 5 10 5 10 5 5 5 5 45 Smuuli 45 15 15 30 5 10 5 10 5 5 5 5 5 5 130 Ida-Niidu-Marientali 80 20 10 25 5 5 5 15 5 10 5 5 10 5 5 175 Uus-Roomassaare 5 5 5 5 5 5 5 10 Roomassaare 10 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 30 Nasva-Keskranna 15 5 10 15 15 20 5 5 5 5 5 5 5 80 Laheküla 5 5 5 5 5 15 Sikassaare Upa 5 Kudjape 15 5 5 5 5 5 5 5 5 5 35 Vaivere 10 5 5 5 5 5 5 5 5 25 Randvere 5 5 5 5 5 5 5 5 25 Aste 5 5 5 5 5 5 5 5 15 Kaarma 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 25 Tahula 5 Kungla 5 Haamse-Hakjala 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 20 Eikla 5 5 5 5 KOKKU 240 60 95 145 80 80 30 15 55 10 5 10 20 20 20 10 25 5 5 10 10 900

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 93 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Liikumisvajadus - Lisa 6. Kogu vaba aja liikumise päevane maht tsoondie vahel mobiilpositsioneerimise andmetel. Liikumismahud esitatud ümardatuna viieste klasside ülemise piirini 2009. AASTA JAANUARI, APRILLI JA OKTOOBRI KUU KESKMINEJAANUAR 2009

-

-

-

Kaevu - Kauba - -

Niidu -

vere -

TSOON Kesklinn Lossi Aia Talve Tori Smuuli Ida Marientali Uus Roomassaare Roomassaare Nasva Keskranna Laheküla Sikassaare Upa Kudjape Vai Randvere Aste Kaarma Tahula Kungla Haamse Hakjala Eikla KOKKU Kesklinn 15 110 75 75 90 10 15 35 5 5 10 20 15 15 10 20 5 5 10 5 500 Lossi-Kauba-Aia 15 30 30 20 20 5 5 15 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 145 Talve-Kaevu 165 45 60 45 35 10 30 5 5 5 5 10 10 10 15 5 5 5 5 430 Tori 55 35 35 45 35 10 5 15 5 5 5 5 5 5 5 10 5 5 5 270 Smuuli 200 50 95 85 20 10 15 40 5 5 15 10 10 5 10 5 545 Ida-Niidu-Marientali 365 80 40 100 15 5 15 40 5 5 5 15 15 15 10 20 5 5 5 10 735 Uus-Roomassaare 50 20 5 35 15 15 10 15 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 175 Roomassaare 10 5 5 10 10 10 5 5 5 5 5 5 5 55 Nasva-Keskranna 40 15 20 30 30 25 10 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 185 Laheküla 10 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 40 Sikassaare 5 5 5 5 5 5 10 Upa 15 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 35 Kudjape 70 15 10 20 5 15 5 5 10 5 5 5 5 5 5 5 145 Vaivere 40 10 10 15 5 15 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 100 Randvere 20 10 10 10 10 10 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 85 Aste 25 10 10 10 15 10 5 5 10 5 5 5 5 10 5 5 10 10 115 Kaarma 35 10 15 15 10 15 5 5 5 5 5 5 5 10 5 5 5 10 125 Tahula 5 5 5 5 5 5 5 5 20 Kungla 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 25 Haamse-Hakjala 20 5 10 10 10 10 5 5 5 5 5 5 5 10 5 5 5 5 15 85 Eikla 20 5 10 5 10 10 5 5 5 5 5 5 5 5 10 5 5 5 75 KOKKU 1125 315 390 495 290 310 60 70 210 30 10 40 65 70 90 70 120 20 10 60 55 3860

94 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 95 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

JUULI 2009

-

-

-

Kaevu - pe Kauba - -

Niidu -

-

TSOON Kesklinn Lossi Aia Talve Tori Smuuli Ida Marientali Uus Roomassaare Roomassaare Nasva Keskranna Laheküla Sikassaare Upa Kudja Vaivere Randvere Aste Kaarma Tahula Kungla Haamse Hakjala Eikla KOKKU Kesklinn 15 110 95 70 85 15 15 50 5 5 10 15 15 15 10 20 5 5 5 10 530 Lossi-Kauba-Aia 15 45 45 30 30 10 5 20 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 215 Talve-Kaevu 190 55 90 45 35 15 45 5 5 5 5 10 15 10 15 5 5 5 5 530 Tori 60 40 40 40 45 20 10 25 5 5 5 10 10 10 5 10 5 5 5 5 315 Smuuli 200 65 85 120 30 25 20 60 5 10 15 15 20 5 10 10 655 Ida-Niidu-Marientali 385 105 50 155 10 10 25 80 5 5 5 20 25 15 20 30 5 5 10 10 935 Uus-Roomassaare 45 30 5 40 15 15 10 25 5 5 5 5 5 10 5 5 5 5 5 5 200 Roomassaare 15 5 10 15 10 15 10 5 5 5 5 5 5 5 75 Nasva-Keskranna 40 10 25 40 30 40 15 5 5 5 10 5 5 5 10 5 5 5 5 225 Laheküla 15 5 10 15 5 5 5 10 5 5 5 5 5 5 65 Sikassaare 5 5 5 5 5 5 5 5 10 Upa 15 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 40 Kudjape 70 20 10 30 5 20 5 5 15 5 5 5 5 5 5 5 185 Vaivere 40 15 10 20 5 15 5 5 10 5 5 5 5 10 5 5 5 125 Randvere 25 10 15 20 10 10 5 5 10 5 5 5 5 5 5 5 5 5 110 Aste 25 10 15 15 15 15 5 5 15 5 5 5 5 15 5 5 10 15 135 Kaarma 40 15 15 20 10 20 5 5 10 5 5 5 5 10 5 5 5 5 15 160 Tahula 10 5 5 5 5 5 5 5 20 Kungla 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 25 Haamse-Hakjala 20 5 10 10 10 15 5 5 5 5 5 5 5 10 5 5 5 20 105 Eikla 20 5 10 5 5 10 5 5 5 5 5 5 5 5 10 5 65 KOKKU 1200 390 435 715 280 375 95 95 365 40 10 35 80 90 110 90 145 20 15 65 85 4690

96 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

Liikumisvajadus - Lisa 7. Siht- ja lähtekohatsoonide vaheliste liikumiste mahud ja geomeetriad ning liikumismahud ja ühistranspordi liiniületuste arvud summeerituna graafile.

OD_kur_kaarma_liikum_eraldi_suunad.shp – hommikused liikumismahud Kurssaare linna ja Kaarma valla tsoonide vahel ESRI SHP failiformaadis. KUST_KUHU Lähtetsoon –> sihtkohatsoon KK_EHIS Kooliõpilaste arv registriandmete järgi KT_suvi Tööealiste igapäevane suvine liikumine mobiilpositsioneerimise andmetel KT_talv Tööealiste igapäevane talvine liikumine mobiilpositsioneerimise andmetel KT_a_keskm Tööealiste igapäevane aasta keskmine liikumine mobiilpositsioneerimise andmetel KKKT_suvi Tööealiste ja kooliõpilaste igapäevane suvine liikumine KKKT_talv Tööealiste ja kooliõpilaste igapäevane talvine liikumine KKKT_a_kes Tööealiste ja kooliõpilaste igapäevane aasta keskmine liikumine PENS_suvi Pensionäride suvine vaba aja liikumise päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel PENS_talv Pensionäride talvine vaba aja liikumine päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel PENS_a_kes Pensionäride aasta keskmine vaba aja liikumine päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel VA_suvi Suvine vaba aja liikumise päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel VA_talv Talvine vaba aja liikumise päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel VA_a_keskm Aasta keskmine vaba aja liikumise päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel

OD_kur_kaarma_liikum_sum_suunad.shp – summeeritud liikumismahud Kurssaare linna ja Kaarma valla tsoonide vahel ESRI SHP failiformaadis. KUST_KUHU Tsoonid, mille vaheline liikumine on summeeritud KK_EHIS Summeeritud kooliõpilaste arv registriandmete järgi KT_suvi Summeeritud tööealiste igapäevane suvine liikumine mobiilpositsioneerimise andmetel KT_talv Summeeritud tööealiste igapäevane talvine liikumine mobiilpositsioneerimise andmetel KT_a_keskm Summeeritud tööealiste igapäevane aasta keskmine liikumine mobiilpositsioneerimise andmetel KKKT_suvi Summeeritud tööealiste ja kooliõpilaste igapäevane suvine liikumine KKKT_talv Summeeritud tööealiste ja kooliõpilaste igapäevane talvine liikumine KKKT_a_kes Summeeritud tööealiste ja kooliõpilaste igapäevane aasta keskmine liikumine PENS_suvi Summeeritud pensionäride suvine vaba aja liikumise päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel PENS_talv Summeeritud pensionäride talvine vaba aja liikumine päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel PENS_a_kes Summeeritud pensionäride aasta keskmine vaba aja liikumine päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel VA_suvi Summeeritud suvine vaba aja liikumise päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel VA_talv Summeeritud talvine vaba aja liikumise päevane maht mobiilpositsioneerimise

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 97 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

andmetel VA_a_keskm Summeeritud aasta keskmine vaba aja liikumise päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel OD_kur_sise_liikum_eraldi_suunad.shp – Kuressaare sisene hommikune liikumine sihtkoha ja lähtekoha tsooni vahel ESRI SHP failiformaadis. KUST_KUHU Lähtetsoon –> sihtkohatsoon KK_EHIS Kooliõpilaste arv registriandmete järgi KT_suvi Tööealiste igapäevane suvine liikumine mobiilpositsioneerimise andmetel KT_talv Tööealiste igapäevane talvine liikumine mobiilpositsioneerimise andmetel KT_a_keskm Tööealiste igapäevane aasta keskmine liikumine mobiilpositsioneerimise andmetel KKKT_suvi Tööealiste ja kooliõpilaste igapäevane suvine liikumine KKKT_talv Tööealiste ja kooliõpilaste igapäevane talvine liikumine KKKT_a_kes Tööealiste ja kooliõpilaste igapäevane aasta keskmine liikumine PENS_suvi Pensioniealiste suvine vaba aja liikumise päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel PENS_talv Pensioniealiste talvine vaba aja liikumine päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel PENS_a_kes Pensioniealiste aasta keskmine vaba aja liikumine päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel VA_suvi Suvine vaba aja liikumise päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel VA_talv Talvine vaba aja liikumise päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel VA_a_keskm Aasta keskmine vaba aja liikumise päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel

OD_kur_sise_liikum_sum_suunad.shp – summeeritud liikumismahud Kurssaare sees ja Kuressaare linna ja Kaarma valla tsoonide vahel ESRI SHP failiformaadis. KUST_KUHU Tsoonid, mille vaheline liikumine on summeeritud KK_EHIS Summeeritud kooliõpilaste arv registriandmete järgi KT_suvi Summeeritud tööealiste igapäevane suvine liikumine mobiilpositsioneerimise andmetel KT_talv Summeeritud tööealiste igapäevane talvine liikumine mobiilpositsioneerimise andmetel KT_a_keskm Summeeritud tööealiste igapäevane aasta keskmine liikumine mobiilpositsioneerimise andmetel KKKT_suvi Summeeritud tööealiste ja kooliõpilaste igapäevane suvine liikumine KKKT_talv Summeeritud tööealiste ja kooliõpilaste igapäevane talvine liikumine KKKT_a_kes Summeeritud tööealiste ja kooliõpilaste igapäevane aasta keskmine liikumine PENS_suvi Summeeritud pensioniealiste suvine vaba aja liikumise päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel PENS_talv Summeeritud pensioniealiste talvine vaba aja liikumine päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel PENS_a_kes Summeeritud pensioniealiste aasta keskmine vaba aja liikumine päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel VA_suvi Summeeritud suvine vaba aja liikumise päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel VA_talv Summeeritud talvine vaba aja liikumise päevane maht mobiilpositsioneerimise

98 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus

andmetel VA_a_keskm Summeeritud aasta keskmine vaba aja liikumise päevane maht mobiilpositsioneerimise andmetel

Graaf_kures_kaarma_igapäevane_liikumine_ja_liinid.shp – Maakonnaliinide ja õpilasliinide tsooniületuste arv hommikuti, õhtuti ja päeval ning tööealiste ja õpilaste arv argipäeva hommikuti summeerituna graafile (ESRI SHP failiformaadis).

KUST_KUHU Lähtetsoon –> sihtkohatsoon E_H_liinid Esmaspäeva hommikuste maakonnaliinide tsooniületuste arv E_P_liinid Esmaspäeva päevaste maakonnaliinide tsooniületuste arv E_Õ_liinid Esmaspäeva õhtuste maakonnaliinide tsooniületuste arv L_H_liinid Laupäeva hommikuste maakonnaliinide tsooniületuste arv L_P_liinid Laupäeva päevaste maakonnaliinide tsooniületuste arv L_Õ_liinid Laupäeva õhtuste liinide maakonnaliinide arv P_H_liinid Pühapäeva hommikuste maakonnaliinide tsooniületuste arv P_P_liinid Pühapäeva päevaste maakonnaliinide tsooniületuste arv P_Õ_liinid Pühapäeva õhtuste maakonnaliinide tsooniületuste arv KT_talv Tööealiste liikumiste arv tsooniületuskohtadel hommikuti talvel KT_suvi Tööealiste liikumiste arv tsooniületuskohtadel hommikuti suvel Õpli_ER_H Õpilasliinide tsooniületuste arv argipäeva hommikuti Õpli_EN_Õ Õpilasliinide tsooniületuste arv argipäeva õhtuti EHIS_õpila Õpilaste arv tsooniületuskohtadel argipäeva hommikuti registrite andmetel

Graaf_kures_sise_kaarma_igapäevane_liikumine_ja_liinid.shp – Linnaliinide ja maakonnaliinide tsooniületuste arv argipäeva hommikuti ja õhtuti Kuressaare linnas ja Kaarma vallas ning igapäevaste liikujate arv summeerituna graafi lõikudele (ESRI SHP failiformaadis).

KUST_KUHU Lähtetsoon –> sihtkohatsoon KK_KT_3K Tööealiste ja kooliõpilaste summaarne igapäevane liikujate arv tsoonületus kohtadel argipäeva hommikuti E_H Esmaspäeva hommikuste linnaliinide ja maakonnaliinide tsooniületuste arv E_Õ Esmaspäeva õhtuste linnaliinide ja maakonnaliinide tsooniületuste arv

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu 99 koostamise aluseks olev liiklusuuring – Liikumisvajadus