Nissi Valla Ühisveevärgi- Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2014–2025

Nissi Vallavolikogu 18.09.2014 määrus nr 8 (Nissi Vallavolikogu 12.10.2017 määruse nr 8 sõnastuses) Lisa

NISSI VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2014–2025

TMT Pro OÜ 2014, FIE Taivo Kaus 2017

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...... 6

2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA -KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST ...... 9

2.1 ÜLDIST ...... 9

2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST ...... 9

2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDMETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST ...... 11 2.3.1 Harju alamvesikonna veemajanduskava ...... 11 2.3.2 Planeeringud ...... 11 2.3.3 Nissi valla arengukava ...... 12 2.3.4 Vee erikasutusluba ...... 12 2.3.5 Kokkuvõte olemasolevatest lähteandmetest ...... 12

3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS ...... 14

3.1 ÜLDÜLEVAADE ...... 14

3.2 ELANIKKOND ...... 15

3.3 VALLA EELARVE JA EELARVESTRATEEGIA ...... 16

3.4 VAATAMISVÄÄRSUSED ...... 16

3.5 VEE-ETTEVÕTLUS ...... 17 3.5.1 Aktsiaselts Nissi Soojus ...... 17 3.5.2 N.R. Energy Osaühing ...... 17 3.5.3 Aktsiaselts Tootsi Turvas ...... 17

4 KESKKONNASEISUND ...... 18

4.1 JÄÄTMEKÄITLUS ...... 18

4.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia ...... 18 4.2.1 Aluspõhja ehitus ja hüdrogeoloogia ...... 18 4.2.2 Veeandvus ...... 20 4.2.3 Põhjavee kaitstus ...... 20 4.2.4 Põhjavee varud ...... 20 4.2.5 Ehitusgeoloogia ...... 20 4.2.6 Pinnavesi ...... 22

5 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI HETKESEISUND ...... 23

5.1 Üldist ...... 23

5.2 Riisipere alevik ...... 24

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

5.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 24 5.2.2 Nissi valla puurkaev-pumplate koondtabel ...... 28 5.2.3 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 30 5.2.4 Joogivee kvaliteet ...... 30 5.2.5 Ülevaade Riisipere aleviku veekasutusest ...... 33 5.2.6 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 35 5.2.7 Riisipere aleviku reoveepuhasti ...... 38

5.3 Turba alevik ...... 44 5.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 44 5.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 50 5.3.3 Joogivee kvaliteet ...... 50 5.3.4 Ülevaade Turba aleviku veekasutusest ...... 53 5.3.5 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 53 5.3.6 Turba aleviku reoveepuhasti ...... 57

5.4 Lehetu küla ...... 61 5.4.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 61 5.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 64 5.4.3 Joogivee kvaliteet ...... 65 5.4.4 Ülevaade Lehetu küla veekasutusest ...... 66 5.4.5 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 67 5.4.6 Lehetu küla reoveepuhasti ...... 70

5.5 Ellamaa küla ...... 75 5.5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 75 5.5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 80 5.5.3 Joogivee kvaliteet ...... 80 5.5.4 Ülevaade Ellamaa küla veekasutusest ...... 83 5.5.5 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 83 5.5.6 Ellamaa küla reoveepuhasti ...... 85

5.6 Munalaskme küla ...... 88 5.6.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 88 5.6.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 92 5.6.3 Joogivee kvaliteet ...... 92 5.6.4 Ülevaade Munalaskme küla veekasutusest ...... 94 5.6.5 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 94 5.6.6 Munalaskme küla reoveepuhasti ...... 96

5.7 Vilumäe küla ja Kivitammi küla ...... 100 5.7.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 100 5.7.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 101 5.7.3 Joogivee kvaliteet ...... 102 5.7.4 Ülevaade Vilumäe ja Kivitammi külade veekasutusest ...... 103 5.7.5 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 104

5.8 KOKKUVÕTE NISSI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI PROBLEEMIDEST ...... 105 5.8.1 Veevarustussüsteemi probleemid ...... 105 5.8.2 Ühiskanalisatsioonisüsteemi probleemid ...... 106

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

6 VEE-ETTEVÕTLUSE ARENG ...... 108

7 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ...... 109

7.1 EESMÄRGID ...... 109

7.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ...... 109 7.2.1 Elanikkonna tervis ...... 109 7.2.2 ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine ...... 110 7.2.3 Õigusaktide täitmise kohustus ...... 110

7.3 INVESTEERINGUPROJEKTID JA LAHENDUS-ALTERNATIIVID nissi VALLA ÜVK-SÜSTEEMIDE INVESTEERINGUTE KAVANDAMISEL ...... 110

7.4 LÜHIAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM ...... 110 7.4.1 Turba alevik ...... 110 7.4.2 Ellamaa küla ...... 113 7.4.3 Munalaskme küla ...... 115 7.4.4 Vilumäe küla ...... 117

7.5 PIKAAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM ...... 117 7.5.1 Ellamaa küla ...... 117 7.5.2 Munalaskme küla ...... 119 7.5.3 Vilumäe küla ...... 119 7.5.4 Kivitammi küla ...... 120 7.5.5 Investeeringute koondtabel ...... 121

8 FINANTSANALÜÜS ...... 128

8.1 METOODIKA ...... 128

8.2 PEAMISED EELDUSED ...... 128

8.3 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD ...... 131 8.3.1 Muutuvkulud ...... 131 8.3.2 Püsikulud ...... 132

8.4 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE TULUD ...... 133 8.4.1 Nõudlusanalüüs (tarbitavad kogused) ...... 133 8.4.2 Tariifide prognoos, stsenaariumid ...... 135 8.4.1 Teenuse kättesaadavus ning taskukohasus ...... 136 8.4.2 Tariifide analüüsi kokkuvõte ...... 137

8.5 INVESTEERINGUTE FINANTSEERIMINE ...... 137

8.6 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE ...... 138

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Lisad:

Lisa 1 Finantsanalüüsi tabelid

Lisa 2 Lisatabelid 2017 (Muudetud Nissi Vallavolikogu 12.10.2017 määrusega nr 8)

Joonis 1 Riisipere aleviku veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteem

Joonis 2 Riisipere aleviku veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteem

Joonis 3 Turba aleviku veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteem

Joonis 4 Lehetu küla veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteem

Joonis 5 Ellamaa küla Ellamaa asula piirkonna veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteem

Joonis 6 Ellamaa küla Ellamaa mäepealse piirkonna veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteem

Joonis 7 Munalaskme küla veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteem

Joonis 8 Vilumäe küla veevarustussüsteem (Muudetud Nissi Vallavolikogu 12.10.2017 määrusega nr 8)

Joonis 9 Kivitammi küla veevarustussüsteem

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

1 SISSEJUHATUS

Nissi vald paikneb Harju maakonna edelaosas, piirnedes põhjas Padise ja Vasalemma valdadega, lõunas Rapla maakonnaga, idas Kernu vallaga ja läänes Lääne maakonnaga. Nissi valla keskus asub Riisipere alevikus. Kaugus Tallinnast on 45 km, Haapsalust 50 km, Märjamaalt 30 km, Raplast 40 km.

Nissi vallas elab seisuga 01.03.2014. a kokku 2930 elanikku. Nissi valla suurimad asumid on Turba ja Riisipere alevikud, kus elab 2/3 valla elanikest, ja 17 küla, milledest rahvarohkemad on Lehetu, Ellamaa, Ürjaste ja Munalaskme külad.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVKA) on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal. ÜVKA kava koostamist reguleerib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (edaspidi ÜVVKS).

ÜVVKS sätestab, et ÜVKA peab sisaldama vähemalt:  ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte;  dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi;  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.

ÜVVKS sätestab, et:  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas veemajanduskavaga;  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga;  mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisvee värgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste halduslepinguga.

Hinnangulistele maksumustele baseeruva finantsprognoosi tegemine ei ole otseselt seadusest tulenev nõue, kuid on koostajate poolt käsitletud kui investeeringute vajadust hindav osa, mis on vajalik ka abitaotluste esitamiseks. Veemajanduse jätkusuutlikkust investeeringute rakendamisel hinnatakse ÜVKA käigus koostatavas finantsanalüüsis.

ÜVKA koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine organisatsioonilis-majanduslike meetodite sihipärasema suunamise kaudu. ÜVKA on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks nii laenude või riigi abi taotlemisel kui ka (võimalusel) EL-i tugifondidest vahendite taotlemisel. Kava olemasolu hõlbustab omavalitsuse ja vee-ettevõtete vaheliste suhete ning vastastikuste kohustuste määratlemist.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

ÜVKA tuleb koostada kooskõlas:  piirkonda hõlmava(te) veemajanduskava(de)ga;  omavalitsuse arengukavaga;  omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üld- ja detailplaneeringutega.

Erinevalt planeeringutest, mis määratlevad rajatiste paigutuse ja annavad üldise aluse võimsusnäitajate ning teenuste mahu leidmiseks, annab ÜVKA valdkonna olukorra analüüsi ja määratleb arengu prioriteedid ning nende realiseerimise võimalused ja teed.

Aastatel 2011–2013 toimus ÜF-i projekti raames "Nissi valla reoveekogumisalade ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamine“. Projekti käigus rekonstrueeriti Keskuse puurkaev, mis jäi reservi, Riisipere Metsa puurkaev ja Lehetu puurkaev, milledele paigaldati veetöötlusseadmed, rekonstrueeriti mõlema asula vee- ja reoveekanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhastid. Läbiviidud investeeringute projekti, sh projekteerimistöid rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF).

Tabel 1-1 ÜF projekti raames teostatud tööde mahud Riisipere alevikus ja Lehetu külas Töö nimetus Kogus Isevoolse kanalisatsioonitorustiku pikkus 12 570 m sh ehitatud 5 450 m sh rekonstrueeritud 7 120 m Ehitatud survekanalisatsioonitorustiku pikkus 1 810 m Kanalisatsiooni majaühenduste arv 209 tk sh ehitatud 143 tk sh rekonstrueeritud 66 tk Ehitatud reoveepumplate arv 3 tk Rekonstrueeritavate reoveepuhastite arv 2 tk Joogiveetorustiku pikkus 13 840 m sh ehitatud 3 630 m sh rekonstrueeritud 10 210 m Vee majaühenduste arv 202 tk sh ehitatud 7 tk sh rekonstrueeritud 195 tk Rekonstrueeritud joogiveepumplate arv 3 tk Ehitatud vee reservuaaride arv 4 tk Ehitatud tuletõrjehüdrantide arv 15 tk

Edasist arendamist nõuavad veel nimetatud projektist puutumata jäänud alad, sh Turba alevik, Ellamaa, Munalaskme, Vilumäe ja Kivitammi külad

Käesolev ÜVKA on koostatud vastavalt Nissi Vallavalitsuse ja TMT Pro OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingule.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

ÜVKA koostamisel osalesid:  Tarvi Miilits – projektijuht, üld- ja sotsiaalmajanduslik analüüs, finantsanalüüs;  Vahur Laas – õigusaktid, keskkonnaseisund, olemasoleva olukorra kirjeldus, investeeringuprojektid, kaardimeister.

Käesolevas ÜVKA-s on koostajatele ühiselt viidatud nimetusega „konsultandid".

Käesolev ÜVKA on ajalises perspektiivis jaotatud lühiajaliseks ning pikaajaliseks programmiks. Lühiajaline programm hõlmab aastaid 2014–2017 ning pikaajaline vastavalt 2018–2025.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA -KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST 2.1 ÜLDIST Käesolev peatükk annab ülevaate ÜVKA koostamise aluseks olevatest õigusaktidest ja planeerimisdokumentidest. Olulisemad arendamise kava puudutavad valdkondlikud alusdokumendid on:

 seadused;  määrused;  valdkondlikud EL direktiivid;  Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava;  Nissi valla üldplaneering;  Nissi valla arengukava;  muud uuringud, arengukavad ja (detail)planeeringud.

2.2 ÜLEVAADE ÜVK-D PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST ÜVKA koostamine on seotud ja tugineb järgmistele põhiliste õigusaktidele:

1. Veeseadus; 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus; 3. Planeerimisseadus; 4. Ehitusseadus; 5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus; 6. Asjaõigusseadus ja asjaõigusseaduse rakendamise seadus; 7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; 8. Keskkonnatasude seadus; 9. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“; 10. Keskkonnaministri 16.12.1996 määrus nr 61, uuendatud redaktsioon kehtiv alates 15.04.2011 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks“; 11. Keskkonnaministri 29.07.2010 määrus nr 37 „Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid“; 12. Vabariigi Valitsuse (VVM) määrus 16.05.2001. a nr 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”,

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

13. Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ (edaspidi määrus nr 82) ning selle aluseks olev EL joogiveedirektiiv 98/83 EC. 14. Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ (edaspidi määrus nr 1).

Veeseadus on kogu veealase tegevuse ja sellega seonduva regulatsiooni, ühtlasi kõigi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkondadega seonduvate tegevuste alusdokument. ÜVK ehitiste, rajatiste ja kõigi süsteemide rajamisel ja rekonstrueerimisel sealhulgas ehitiste ja rajatiste asukoha valimisel tuleb otseselt jälgida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadust, planeerimisseadust ja ehitusseadust.

Maa- ja omandisuhetest ja/või servituutide seadmise vajadusest lähtuvalt peab ÜVK objektide käitlemisel arvestama asjaõigusseadust ning kohaliku omavalitsuse korralduse seadust.

Ehitiste, rajatiste ja kommunikatsioonide asukohavalikul tuleb tihti arvestada nende võimalikku mõju keskkonnale, sealhulgas kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust, mida hinnatakse tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“. KeHJS on harmoniseeritud EÜ Nõukogu direktiiviga 85/337 EMÜ (muudetud EÜ Nõukogu direktiiviga 97/11 ning avalikustamise osa täiendatud EÜ Nõukogu direktiiviga 2003/35).

Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide üks põhiprobleeme on tarbijatele edastatava vee kvaliteet – seda reguleeritakse sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ ning selle aluseks olevale EL joogiveedirektiivile 98/83 EC.

Keskkonnahoiu ja -kaitse seisukohalt samaväärselt oluline on nõuetekohaselt kogutud ja puhastatud reovesi ning selle kindlustamine reoveekogumisalal(t). Reoveekogumisala vee- ettevõtja peab tagama puhastatud heitvee kvaliteedi vastavuse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012 määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“.

Tulenevalt Eesti ühinemisest Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiviga (2000/60/EC) juba aastast 2001, on Eesti kohustatud arendama ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme, tagamaks tarbijatele kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi, kvaliteetne ühiskanalisatsiooniteenus ning reoveepuhastis nõuetekohaselt puhastatud heitvesi enne juhtimist looduslikesse või tehislikesse veekogudesse.

Kohaliku omavalitsuse kohustus koostada ja täiendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, tuleneb ÜVVKS-st ja aitab kokkuvõttes täita ka Veepoliitika Raamdirektiiviga seatud eesmärke ÜVK vallas.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDMETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST 2.3.1 Harju alamvesikonna veemajanduskava Harju alamvesikonna veemajanduskava kohaselt tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi kogu elanikkonnale: joogivesi peab olema kättesaadav ja ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid.

Joogivee kvaliteedi nõuetele peab vastama kõigi veeallikate vesi, mida kasutavad enam kui 50 inimest. Pikemas perspektiivis peab ühisveevärgist pärinev joogivesi vastama nõuetele kõigis asulates. Lisaks on vajalik kõigile tiheasustusalade elanikele tagada võimalus ühisveevärgiga liitumiseks ning hajaasustuse veevarustuse olukorra selgitamine. Põhjavee hea seisundi tagamiseks on vaja kaitsta põhjavett ohtlike ainetega reostumise eest ning likvideerida või viia keskkonnanõuetega vastavusse keskkonnaohtlikud objektid.

Kaitsmata põhjaveega aladel on oluline, et tiheasustusalal oleks välja ehitatud vettpidav olmereovee ja tööstusalade sademevee kanalisatsioon. Heitvee juhtimisel pinnasesse ei tohi kahjustada põhjavee kvaliteeti.

Pinnaveekogude hea seisundi tagamiseks tuleb vähendada heitveega veekogudesse juhitavate toitainete kogust. Kõikide asulate ja tööstusettevõtete reovesi tuleb käidelda vastavalt nõuetele. 2.3.2 Planeeringud Harju maakonnas on kehtiv maakonnaplaneering alates aastast 1993. Maakonnaplaneeringut on täpsustatud läbi planeeringu uuendamise (kehtestatud madalamate planeeringutega tehtud ettepanekute sissekandmisega) ja teemaplaneeringute koostamisega. Planeeringus on seatud Harju maakonna arengueesmärgid sotsiaalsele ja tehnilisele infrastruktuurile ning majandusele. Lähtuvalt tehnilisele infrastruktuurile pandud eesmärkidest peetakse oluliseks puhta ja nõutava kvaliteediga joogivee kättesaadavust.

Nissi valla üldplaneeringuga on määratud valla üldised arengusuunad ning maakasutus- ja ehitustingimused. Planeering lähtub valla arengukavadega paika pandud eesmärkidest ja strateegiatest. Valla visioon toetub elukeskkonna väärtustamisele ja kontrollitud arengule, sotsiaalsetele väärtustele, ühistranspordi (raudtee) ja kergliikluse soodustamisele. Üldplaneeringu koostamisel lähtuti arengukavas toodud strateegilistest valikutest.

Nissi vallas on levinud karstialad. Põhjavesi on paljudes kohtades kas kaitsmata või nõrgalt kaitstud inimtegevusest tuleneva reostuse eest. Vald asub Kasari, Kloostri ja Vasalemma jõe valgalas ja võib ohustada nende jõgede vesikonda. Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1080 on kinnitatud Nissi vallas alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalad Lehetu külas, Riisipere ja Turba alevikes. Nissi valla ühisveevärk rajatakse omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava alusel. Arengukavaga on täiendatud ja täpsustatud keskkonnaministri poolt kinnitatud reoveekogumisalade määratlemist. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele on arengukavaga määratletud reovee kogumisalad. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kohased tegevused (sh reoveekogumisala piiri muutmine) ei ole üldplaneeringu muutmise

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025 aluseks. Vältimaks üldplaneeringu kaartide muutmisvajadust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava muutmisel ei ole kantud reovee kogumisalasid üldplaneeringusse. 2.3.3 Nissi valla arengukava Nissi valla arengukava, mis on vastu võetud Nissi Vallavolikogu 14.06.2012 määrusega nr 5, punkt 2.3 "Elukeskkond" sätestab muuhulgas, et üheks olulisemaks tegevuseks on investeeringud taristu parendamiseks ja uute kommunikatsioonide rajamiseks.

Lisaks on arendamise kava peatükis "V Tegevuskava" muuhulgas märgitud, et valla jaoks on olulised objektid, mille väljaarendamine on riigi-, era- või kolmanda sektori vastutuses, sh: - Turba ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine (trasside omanik) - Munalaskme, Vilumäe ja Ellamaa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine (aktsiaselts Nissi Soojus) .

2.3.4 Vee erikasutusluba Aktsiaseltsile Nissi Soojus on väljastatud 09.07.2014 uus vee-erikasutusluba. Vastavalt aktsiaseltsi Nissi Soojus kehtiva vee erikasutusloa nr L.VV/325086 (edaspidi veeluba) nõuetele, on veevõtt:  Riisipere aleviku Metsa puurkaevust (katastri nr 1551) lubatud 50 400 m3 aastas,  Riisipere aleviku Keskuse puurkaevust (katastri nr 1104) lubatud 10 000 m3 aastas,  Turba aleviku Turba elamute puurkaevust (katastri nr 1576) lubatud 22 000 m3 aastas,  Lehetu küla Lehetu puurkaevust (katastri nr 1577) lubatud 11 760 m3 aastas,  Ellamaa küla Ellamaa asula puurkaevust (katastri nr 1364) lubatud 4 800 m3 aastas,  Munalaskme küla Munalaskme puurkaevust (katastri nr 4812) lubatud 5 520 m3 aastas. Kuna Ellamaa mäepealse puurkaevu (katastri nr 1358), Riisipere mõis puurkaevu (katastri nr 1538) ja Kivitammi puurkaevu (katastri nr 4810) veevõtt on alla 5 m3 ööpäevas, siis nendele puurkaevudele ei ole väljastatud vee-erikasutusluba.

Vastavalt N.R. Energy Osaühingu (endine ärinimi Osaühing Avoterm) kehtiva vee erikasutusloa nr L.VV/321063 (edaspidi veeluba) nõuetele, on veevõtt Turba aleviku Saare puurkaevust (katastri nr 1362) lubatud 72 000 m3 aastas. Aktsiaseltsile Tootsi Turvas kuuluvale Turba lõunaosa puurkaevule vee-erikasutusluba väljastatud ei ole.

2.3.5 Kokkuvõte olemasolevatest lähteandmetest Nissi valla ÜVKA koostamiseks aastateks 2014–2025 kasutatavad lähteandmed jagunevad viide valdkonda: 1. õigusaktid:  kohalikud, riiklikud õigusaktid ja EL direktiivid;

2. regulatsioon ja aruandlus, mis tuleneb õigusaktidest:  vee erikasutusload, joogivee kvaliteedi kontrollikavad,  keskkonnadeklaratsioonid (vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioon, saastetasu deklaratsioon jt);

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

 puurkaevude ja joogivee kvaliteedi analüüsitulemused;

3. riiklikud ja kohalikud valla arengut reguleerivad dokumendid:  veemajanduskavad;  maakonnaplaneering;  Nissi valla üldplaneering;  Nissi valla arengukava;

4. valla ÜVK osas teostatud projektid (eelprojektid), teostatud tööde (ehitiste) teostusjoonised;

5. ÜVKA koostamisel saadud info, andmestik ja suusõnalised kommentaarid (sh objektide külastused, nõupidamised).

Konsultant kasutas ÜVKA koostamisel kõigi eelnimetatud valdkondade informatsiooni.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS 3.1 ÜLDÜLEVAADE Nissi vald paikneb Harju maakonna edelaosas, piirnedes põhjas Padise ja Vasalemma valdadega, lõunas Rapla maakonnaga, idas Kernu vallaga ja läänes Lääne maakonnaga.

Nissi valla keskus asub Riisipere alevikus. Kaugus Tallinnast on 45 km, Haapsalust 50 km, Märjamaalt 30 km, Raplast 40 km. Nissi valla pindala on 264,9 km², millest metsamaad ca 50%. Põllumaana on kasutuses ca 4000 ha.

Valda läbivad kaks olulist magistraali: Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla maantee ja Tallinn – Riisipere elektriraudtee. Ääsmäe – Haapsalu maantee ja elektriraudtee tagavad rahuldava ühenduse Keila-Saue-Tallinna suunaga. Ida – lääne suunal läbib valda Paldiski sadamat Via Balticaga ühendav Vasalemma – Riisipere – Varbola tee

Pilt 3 - 1: Nissi valla paiknemine

Allikas: www.nissi.ee

Nissi Vallavalitsus on 5 ning vallavolikogu 13-liikmeline. Volikogu juurde on moodustatud revisjoni-, eelarve- ja arengu-, haridus-, sotsiaal-, kultuuri-, heakorra- ja spordikomisjonid.

Vallas tegutsevad haridusasutustena Turba Kool ja Nissi Põhikool. Lisaks asuvad valla suurimates asulates Riisiperes ja Turbas kummaski lasteaed, kultuurimaja ja raamatukogu.

Munalaskmes asub hooldekodu, lisaks asuvad nii Riisiperes kui ka Turba alevikus perearstikeskus ning hambaravi.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

3.2 ELANIKKOND Nissi vallas elab seisuga 01.03.2014. a 2930 elanikku. Nissi valla suurimad asumid on Turba ja Riisipere alevikud, kus elab 2/3 valla elanikest, ja 17 küla, milledest rahvarohkemad on Lehetu, Ellamaa, Ürjaste ja Munalaskme külad.

Tabel 3-1 Elanike arv Alevik/küla Mehed Naised Kokku Aude küla 8 5 13 Ellamaa küla 91 89 180 Jaanika küla 22 25 47 Kivitammi küla 27 28 55 Lehetu küla 94 97 191 Lepaste küla 21 15 36 Madila küla 23 15 38 Munalaskme küla 42 37 79 Mustu küla 11 6 17 Nissi vald 30 9 39 Nurme küla 35 37 72 Odulemma küla 41 35 76 Rehemäe küla 33 15 48 Riisipere alevik 398 466 864 Siimika küla 10 10 20 Tabara küla 23 23 46 Turba alevik 447 496 943 Vilumäe küla 26 19 45 Viruküla küla 15 17 32 Ürjaste küla 42 47 89 1439 1491 2930 Allikas: Nissi Vallavalitsus

Järgnevas tabelis on tulpdiagrammina esitatud valla elanike sooline ja vanuseline koosseis. Tabel 3-2 Nissi valla sooline ja vanuseline koosseis

140 120 100 80 60 Mehed 40 Naised 20 0 14 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84 ------0-4 5-9 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80

85 ja vanemad ja 85 Allikas: Nissi Vallavalitsus

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Lähtuvalt Nissi valla arengukavas koostatud analüüsist nähtub, et valla elanike arv on viimase kümne aasta jooksul pidevalt kahanenud. Näitena 2004. aastal oli valla elanike arv kokku 3391 inimest, seega on elanikkond vähenenud kümne aasta jooksul 461 elaniku võrra, mis on märkimisväärne. Elanikkonna vähenemine on eelkõige tulenev negatiivsest rändeiibest.

65–70% tööealistest elanikest töötab väljaspool valda, peamiselt Keilas ja Tallinnas. Nissi vallas on suurimateks tööandjateks aktsiaselts Balteco ja aktsiaselts Tootsi Turvas. 3.3 VALLA EELARVE JA EELARVESTRATEEGIA Nissi valla 2014. aasta eelarve võeti vastu Nissi Vallavolikogu 27. märtsi 2014. a määrusega nr 4. Vastuvõetud eelarve kohaselt on põhitegevuse tulu kokku summas 2 810 468 eurot ja põhitegevuskulude eelarve kokku 2 788 552 eurot. Põhitegevuse tulem on 21 916 eurot. Kinnitatud eelarve kohaselt on investeerimistegevus kokku 79 825 eurot ning finantseerimistegevus kokku summas 56 487 eurot.

Nissi valla suurimad tuluallikad on füüsilise isiku tulumaks ja toetused. Põhilised mittesihtotstarbelised toetused on tasandusfond (RES § 1 lg 1) ja toetusfond (RES § 1 lg 2). Tulueelarves väiksema osatähtsusega on maamaks, tulu kaupade ja teenuste müügist ja muud tulud. Kuludest moodustavad olulisema osa hariduse ja sotsiaalse kaitse valdkonnad.

Nissi valla eelarvestrateegia aastateks 2013–2017 on kinnitatud Nissi Vallavolikogu 17.10.2013. a määrusega nr 13. Eelarvestrateegia kajastab Nissi valla tegevustulusid, -kulusid, investeerimis-, finantseerimistegevust ja on aluseks valitsemisalade arengukavade ning valla eelarve koostamiseks aastatel 2014–2017. Strateegia kohaselt olulisemad investeerimisprojektid teostatakse välistoetuste kaasabil, mis tähendab, et investeerimistegevuse ulatus sõltub sellest, kui palju on vallal võimalik lisavahendeid saada. Valla omavahenditest pole võimalik suuremaid investeeringuid teostada. Prioriteetse investeeringuobjektina on märgitud Riisipere lasteaia rekonstrueerimine.

3.4 VAATAMISVÄÄRSUSED Nissi vallas asuvad paljud vaatamisväärsused, näiteks Turba alevikus asuv Ellamaa elektrijaama hoone, mis valmis 1923. aastal ning milles toodeti elektrienergiat turbatööstuse tarbeks.

Riisipere alevikus asub 1873. a ehitatud 52,5 m torniga Püha Maarja kirik ja mälestussammas vabadussõjas langenuile.

Vilumäe külas asub 1819–1821 ehitatud Riisipere mõisa härrastemaja.

Loodusobjektidena on märkimisväärsed Järveotsa järv, Alema botaaniline kaitseala, Ellamaa-Riisipere, Sooniste ja Orkjärve rabad ja Valgejärve loodusõpperada.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

3.5 VEE-ETTEVÕTLUS 3.5.1 Aktsiaselts Nissi Soojus AS Nissi Soojus on asutatud 1998. aastal ning kuulub 100% Nissi vallale. Enne AS Nissi Soojuse asutamist tegutses munitsipaalettevõte Nissi Soojusvõrgud. AS Nissi Soojus on vee-ettevõtja Nissi valla territooriumil, sh:  Riisiperes,  Lehetus,  Ellamaal,  Munalaskmes,  Vilumäel,  Kivitammis ja  osaliselt Turba alevikus.

AS Nissi Soojus on ka soojusettevõtja Riisipere aleviku kaugküttepiirkonnas. Soojusenergia tootmine moodustab AS Nissi Soojus müügitulust ca 71%, ülejäänud osa moodustab tulu vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisest.

3.5.2 N.R. Energy Osaühing N.R. Energy Osaühing (endise ärinimega Avoterm Osaühing) on 1997. aastal loodud ettevõte, mille põhitegevusaladeks on soojusenergia tootmine, jaotamine ja müük, mis moodustab 60–70% kogutoodangust. N.R. Energy OÜ tegutseb üle-eestiliselt ja peakontor asub Järve külas, Kohtla vallas, Ida-Virumaal.

N.R. Energy OÜ tegutseb vee-ettevõtjana Turba alevikus (osaliselt) ning soojusettevõtjana Turba aleviku kaugküttepiirkonnas.

3.5.3 Aktsiaselts Tootsi Turvas AS Tootsi Turvas on 1996. a asutatud turbatootmise ettevõte, kuid mille juured ulatuvad 1919. aastasse. AS Tootsi Turvas on suurim turbakaevandaja Eestis. Ettevõtte põhitegevuseks on kütte-, frees-, tükk- ja kasvufreesturba kaevandamine, samuti hakkepuidu ning soojuse tootmine.

AS Tootsi Turvas osutab vee-ettevõtja teenust Turba aleviku lõunaosas, kus talle kuuluvad puurkaev ning veetorustikud.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

4 KESKKONNASEISUND

4.1 JÄÄTMEKÄITLUS Nissi vallas ei ole ühtegi ametlikku prügi mahapanekupaika. Prügivedu korraldab Eesti Keskkonnateenused AS, kes osutus avaliku konkursi raames kõige soodsamaks pakkujaks. Praegusel hetkel on lepingut pikendatud kuni 31.10.2014, kuna on välja on kuulutatud riigihange jäätmevedaja leidmiseks. Jäätmed viiakse Tallinna prügilasse. Nissi valla jäätmekäitlust reguleerib Nissi ja Kernu valla ühine jäätmekava ning Nissi valla jäätmehoolduseeskiri. 4.2 GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGIA Nissi vald asub Lääne-Eesti madaliku põhjaosas. Peamiselt esinevad glatsiaalsed, fluvioglatsiaalsed ja limnoglatsiaalsed setted, mis kuuluvad Võrtsjärve alamkihistusse. Need setted moodustusid pärast jää taganemist Palivere staadiumi (Ülem-Weichseli jäätumine) liustiku servaaladelt. Põhiline osa valla territooriumist kuulub tüüpiliste kamarkarbonaatmuldade ja soostunud muldade valdkonna Loode- ja Põhja-Eesti allvaldkonda. Madalamates osades on levinud liivsavise pinnakattega jääjärvetasandikud ja liivased meretasandikud. Biogeensetest pinnavormidest on tähelepanuväärseimad sood, suuremad neist kujutavad endast puhta vee reservuaare. Palju esineb soomuldi. Põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhjakivimeis. Põhjavee ülemine horisont on nõrgalt kaitstud ulatuslikel aladel. Kvaternaari veekompleks on levinud kogu valla territooriumil, välja arvatud alvarite aladel. Ordoviitsiumi põhjaveekompleks on kasutatav kogu valla territooriumil. Kambrium-vendi veekompleks levib kogu valla territooriumil. Veekompleksi lasumissügavus maapinnast 90 meetrist põhjas kuni 250 meetrini lõunas. Vesi on surveline. Joogiks kasutatav põhjavesi pärineb valdavalt ordoviitsium-kambriumi veekihist, aga ka kambriumi-vendi veekihist. Ordoviitsium-kambriumi veekompleksi vees on valdavalt ülemäärane raua sisaldus ning lisaks ka ülemäärane väävelvesiniku (H2S) sisaldus.

4.2.1 Aluspõhja ehitus ja hüdrogeoloogia Nissi vallas levivad peamiselt kambriumi ja vendi liivakivi ja aleuroliidi kihtide veekihind ning savist veepidemed. Vähesel määral levib valla lõunaosas ka Siluri ja Ordoviitsiumi lubjakivi, dolomiidi ning mergli kihtide veekihid. Püsiv veehorisont on ordoviitsiumi- kambriumi veekihis ca 25–35 m sügavusel maapinnast. Kambrium-vendi veekihi vesi on surveline ning ulatub ca 5 m üle merepinna.

Nissi valla territooriumil levivad alljärgnevad põhjaveekompleksid:  kvaternaari veekompleks (Q);

 ordoviitsiumi veekompleks (O3kh1-O1tr);  ordoviitsiumi-kambriumi veekiht (O-Cm);  kambriumi-vendi veekompleks (Cm-V); Kvaternaari veekompleks Kvaternaari veekompleks (Q) omab tähtsust põhiliselt mattunud ürgorgude levikualal. Mattunud ürgorgude kohal kvaternaarisetete paksus kuni 40 m ja kvaternaarisetted koosnevad peamiselt peenliivast. Ülejäänud õhukese pinnakattega aladel veehorisonti sageli ei moodustu, veekompleks on väikese veeandvusega ja leiab kasutamist vaid hajaasustuses salvkaevudega.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Ordoviitsiumi veekompleks Ordoviitsiumi veekompleks (O3pr-O1vl). Kvaternaarisetete all lamavast karbonaatsete kivimite kompleksist avanevad piirkonnas alam-ordoviitsiumi volhovi (O1vl) kuni alamsiluri juuru (S1jr) lademete lubjakivid ja dolomiidid, mis on kohati savikad ja sisaldavad õhukesi põlevkivi (ordoviitsiumi kukruse-uhaku lademed) ja mergli vahekihte. Karbonaatsete kivimite kompleksi paksus suureneb üldiselt lõuna suunas ja on puurkaevude passide andmete järgi kuni 150 m. Ordoviitsiumi veekompleks on lokaalsete veepidemetega jagatud omakorda veekihtideks. Lamavast ordoviitsiumi-kambriumi veekihist on ordoviitsiumi veekompleks eraldatud alamordoviitsiumi volhovi ja latorpi lademe savikate ja suhteliselt vettpidavate lubjakivide ning pakerordi lademe diktüoneemakildaga. Veepideme kogupaksus on ca 5–9 m.

Ordoviitsiumi-kambriumi veekiht Ordoviitsiumi-kambriumi (O-Cm) veekihi vettkandvateks kivimiteks on alamordoviitsiumi pakerordi lademe ja alamkambriumi tiskre ja lükati kihistu aleuroliidid ja peeneteralised liivakivid, mis vahelduvad savi ja diktüoneemakilda vahekihtidega. Vettkandvate kihtide paksus on 20–40 m ja pealispind lasub absoluutkõrgustel -160 kuni -80 m. Veekihi lasumiks on alamordoviitsiumi volhovi ja latorpi lademe savikad ja suhteliselt vettpidavad karbonaatkivimid ja pakerordi lademe diktüoneemakilt. Lasumiks oleva veepideme kogupaksus on ca 5–9 m, rikkevööndites on võimalik, et O-Cm veekihi vesi on hüdrauliliselt seotud ülallasuva O veekompleksiga. Veekihi lamamiks on alamkambriumi lontova kihistu savid kogupaksusega kuni 70 m. Ordoviitsiumi-kambriumi veekiht puudub ürgorgudes ja lontova savide avamusalal, kus veekompleksi vettkandvad kivimid on ära erodeeritud. Veekihi põhjavesi on valdavalt surveline, survetu vaid vettkandvate kivimite avamusalal ja klindiservas. O-Cm veekihi veetase jääb absoluutkõrgustele 10-20 m, veetase tõuseb kagusuunas. Ordoviitsiumi-kambriumi veekiht toitub põhiliselt läbi ülalasuva suhtelise veepideme infiltreeruvast veest. Ordoviitsiumi-kambriumi veekiht ei ole suure veeandvusega. Võrreldes Cm-V veekompleksiga on vaadeldava veekihi veejuhtivus 5–10 korda väiksem, infiltratsioon läbi ülal lasuva veepideme on 2–3 korda suurem. Cm-V ja O-Cm veetasemete omavaheline seos on väga väike lontova savide hea veepidavuse tõttu. Nissi valla ühisveevarustuse puurkaevude deebitid jäävad valdavalt vahemikku 2–5 l/s.

Kambrium-vendi veekompleks Kambriumi-vendi veekompleks levib voronka, kotlini ja gdovi liivakivide levikualal. Vettkandvateks kivimiteks on voronka ja gdovi kihistu kvartsliivakivid ning kotlini kihistu savid ja aleuroliidid. Kotlini kihistu savid ei moodusta pidevat veepidet, mille alusel saaks veekompleksi jagada eraldi voronka ja gdovi veekihtideks. Kambriumi-vendi veekompleksi lasumiks on alamkambriumi lontova kihistu savi paksusega kuni ca 70 m. Lontova savi all on vettkandvate kihtide paksus 65–75 m ja pealispind lasub absoluutkõrgustel -190 kuni -130 m. Veekompleksi lamamiks on aluskorra murenemiskooriku pealispind, mis lasub sügavusel -200 kuni -260 m. Cm-V veekompleks puudub kohati ürgorgudes, kus veekompleksi vettkandvad kivimid on ära erodeeritud. Kambriumi-vendi veekompleksi põhjavesi on kogu veekompleksi levikualal surveline. Kambriumi-vendi puurkaevude erideebitid jäävad valdavalt vahemikku 0,5–10 m3/h. Veekihi veejuhtivuskoefitsient on 300...500 m2/d. Veekompleks toitub põhiliselt läbi ürgorgude, arvestuslik infiltratsioon läbi lontova savikihi on modelleerimisandmetel 2–4 m3/d*km2. Kambriumi-vendi puurkaevude deebitid jäävad valdavalt vahemikku 5–10 l/s.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

4.2.2 Veeandvus Vastavalt Eesti hüdrogeoloogilisele kaardile jääb Nissi vald peamiselt siluri-ordoviitsiumi lubjakivi dolomiidi ja mergli kivimitekihtide piirkonda. Lõhelistes ja karstunud kivimites asuvates veekihtides on puurkaevude erideebitid on enamasti vahemikus 0,5–2,0 l/s*m. Osade puurkaevude korral võivad erideebitid olla ka 0,1–0,5 l/s*m. Nissi valla asulate veevarustuses kasutatavad puurkaevud saavad vee peamiselt ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksi veekihtidest. Ordoviitsiumi-kambriumi puurkaevude deebitid on 3,3–5,5 liitrit sekundis ning erideebit 0,14–0,41 l/s*m.

4.2.3 Põhjavee kaitstus Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Nissi vald valdavalt kaitsmata ja nõrgalt kaitstud alade hulka.

4.2.4 Põhjavee varud Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel, põhjaveekomisjoni 2. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal (protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale põhjaveevarude arvestusele on maakondade kaupa 24. aprillil 2006 jõustunud keskkonnaministri käskkirjadega kinnitatud põhjaveevarud Nissi vallas alljärgnevalt:  ordoviitsiumi-kambriumi veekihi põhjaveevaru (P kategooria) aastani 2030 – 800 m3/d;  kambrium-vendi veekihi põhjaveevaru (P kategooria) aastani 2030 – 200 m3/d.

4.2.5 Ehitusgeoloogia Kuna ehitusgeoloogilised tingimused on vallas erinevad, siis tuleb territoorium rajoneerida. Ehitusgeoloogiliselt jääb Nissi vald peamiselt ordoviitsiumi-siluri platoo abrasioonitasandiku piirkonda. Reljeef on tasane, enamasti nõrgalt lainjas. Kohati esinevad 10...20 meetri kõrgused kitsad eesseljandikud. Aluspõhi koosneb ordoviitsiumi-siluri kividest, milles esineb karstiprotsesse. Pinnakate on üldiselt õhuke ning mitmel pool esineb alvareid – pinnakatteta alasid, kus lubjakividel esineb vaid õhuke mullakiht. Põhiliseks pinnakatte tüübiks on põhimoreen, mille paksus ulatub harva üle 2...3 meetri. Samuti on laialt levinud pinnasetüübiks fluvioglatsiaalsed liivad ja kruusad, mis esinevad kas tasandikel moreeni all või selle peal või moodustavad eesseljandikke. Paljudes aluspõhja või moreenikatte nõgudes esineb viirsavisid, enamasti voolavaid, 1...2 m paksuses ja turbalasundeid umbes samasuguses paksuses. Pinnaveed lasuvad üldiselt maapinna lähedal, mistõttu madalamad kohad on tihtipeale soostunud. Piirkonda iseloomustavad üldiselt suure kandevõimega pinnased. Erandiks on ainult üksikud soised madalamad kohad voolavate viirsavide või turbaga. Ehitussüvendid ja tranšeed tuleb sageli rajada lubjakivisse, mis teeb nende rajamise kulukaks. Osaliselt esineb valla lääne- ja edelaosas ka viirsavide levikualasid, kus ordoviitsiumi-siluri lubjakividest koosnev aluspõhi on kaetud moreeni ja fluvioglatsiaalsete liivadega, millel omakorda lasuvad 5–10 meetri paksused plastsed või voolavad savid. Viirsavid on piirkonnas kaetud 1...3 meetri paksuste mereliivadega. Ehitusgeoloogiliselt on ala keeruline, kuna kõikjal levivad tugevasti kokkusurutavad savid. Samuti esineb valla lääne- ja edelaosas suuri soomassiive. Aluspõhi, mis lasub harilikult 5...10 meetri sügavusel, on esindatud ordoviitsiumi-siluri lubjakividega. Pinnakattes on kõige tähtsamal kohal turvas. Turba all levivad jääjärvelised savid, kohati ka liivad. Nende

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025 all lasub enamasti moreen. Ehituse seisukohalt on need alad kahtlemata kõige raskemad (Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965). Nissi valla maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldavad ka järgnevad Nissi valla puurkaevude arvestuskaartidelt saadud andmed läbilõigete kohta. Geoloogiline läbilõige näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval need paiknevad. Valla erinevates piirkondades paiknevate puurkaevude geoloogilised läbilõiked annavad ülevaate piirkonnas levivatest kivimikompleksidest ning nende sügavustest. Nissi valla geoloogia iseloomustamiseks on võetud järgmised puurkaevud:

Riisipere Keskuse puurkaev (puurkaevu katastri nr 1104) . 0–10,5 m – liiv ja kruus savitäitega; . 10,5–125,0 m – lubjakivi; . 125,0–132,0 m – glaukoniitsavi ja diktüoneemakilt; . 132,0–165,0 m – liivakivi; . 165,0–220,0 m – savi; . 220,0–235,0 m – lubjakivi savi vahekihtidega; . 235,0-265,0 m – liivakivi.

Riisipere Raudteejaama puurkaev (puurkaevu katastri nr 2063) . 0–4,0 m – liivsavi kruusa, veerise ja munakatega; . 4,0–8,0 m – lubjakivi mergli vahekihtidega; . 8,0–92,0 m – lõheline lubjakivi mergli vahekihtidega; . 92,0–102,0 m – lõheline lubjakivi; . 102,0–109,0 m – dolomiidistunud lubjakivi; . 109,0–120,0 m – lubjakivi mergli vahekihtidega; . 120,0–124,0 m – diktüoneemakilt; . 124,0-160,0 m – liivakivi.

Turba elumajade puurkaev (puurkaevu katastri nr 1576) . 0–8,4 m – saviliiv rähaga; . 8,4–19,4 m – savikas lubjakivi; . 19,4–36,0 m – lubjakivi; . 36,0–53,0 m – mergel lubjakivi vahekihtidega; . 53,0–66,0 m – lubjakivi; . 66,0–108,0 m – savikas lubjakivi; . 108,0–123,0 m – lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi; . 123,0–129,0 m – lubjakivi ja glaukoniitlubjakivi; . 129,0–134,5 m – glaukoniitsavi ja diktüoneemakilt; . 134,5–175,0 m – liivakivi aleuroliidi vahekihtidega.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

4.2.6 Pinnavesi Suuremad veekogud Nissi vallas on Järveotsa järv, Nurme järv ja Valgejärv, Riisipere paisjärv, Kloostri jõgi ja Munalaskme oja.

Järveotsa järv paikneb Selgküla vallseljaku idaküljel männimetsas, kuulub koos lähedal asuvate Valge- ja Mustjärvega Turvaste järvede rühma. Järveotsa järv jääb Valgejärve maastikukaitseala laiendusena loodud metsakaitsealade võrgustiku piirkonda. Põhja-lõuna suunas pikliku järve pindala on 16,9 ha, suurim sügavus 6,3 m. Põhiliselt umbjärv, suurvee ajal on kraavi kaudu väljavool Kloostri jõkke. Esineb kalda- ja põhjaallikaid.

Valgejärve pindala on 15 ha ja sügavus koos lendmudaga 2 m, sellest on vett kuni 0,5 m. Valgejärv on nime saanud järve põhja katva ainulaadse järvelubja järgi. Seda leidub järves ja ümbritsevas soos kuni 3 m paksuse kihina, hinnanguliselt 15 milj.m3.

Nurme järv on Nissi valla suurim järv, pindalaga 20,5 ha. Järve valgala on 3,9 km2 ning suurim sügavus on ca 1 meeter.

Kloostri jõgi on pikkusega 64 km ning valgalaga 91,7 km2. Jõgi kuulub heledaveeliste ning vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede hulka (tüübid IB, IIB ja IIIB). Kloostri oja on ühtlasi suublaks Ellamaa asula reovee puhastusseadmest pärinevale heitveele.

Munalaskme oja on pikkusega 23,8 km ning valgalaga 138,8 km2. Jõgi kuulub samuti heledaveeliste ning vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede hulka (tüübid IB, IIB ja IIIB). Munalaskme oja suubub Vasalemma jõkke. Munalaskme oja on suublaks nii Munalaskme kui ka Nissi reoveepuhastitest pärinevale heitveele.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

5 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI HETKESEISUND 5.1 ÜLDIST Käesolevalt käsitletakse Nissi valla Riisipere ja Turba aleviku, Lehetu, Ellamaa, Munalaskme, Vilumäe ja Kivitammi külade olemasolevate veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteemide seisukorda ning hinnatakse vee- ja reovee koguseid ning kvaliteeti.

Andmed Nissi valla veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteemi olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad Nissi Vallavalitsuselt, AS Nissi Soojus, AS Tootsi Turvas, N.R. Energy OÜ-lt ja konsultandi tähelepanekutest.

Olemasolev ühisveevarustuse süsteem Nissi vallas baseerub kambriumi-vendi ja ordoviitsium-kambriumi veekompleksi põhjaveel.

Aastatel 2011–2013 toimus ÜF-i projekti raames "Nissi valla reoveekogumisalade ühisveevarustus ja -kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamine“. Projekti käigus rekonstrueeriti Keskuse pk, mis jäi reservi, Riisipere Metsa pk ja Lehetu pk, milledele paigaldati veetöötlusseadmed, rekonstrueeriti mõlema asula vee- ja reoveekanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhastid. Antud projekti, sh projekteerimistöid rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF).

Teistes asulates on torustikud rekonstrueerimata ja trasside keskmine vanus ületab 30 aasta piiri. Veetorustikud on amortiseerunud, tihti esineb trasside purunemisi. Tarbijani jõuab vesi kehvema kvaliteediga kui pumbajaamast välja pumbatav, kuna torustikud on üledimensioneeritud. Vanade reoveekanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise vajadus on kõigis külades (välja arvatud Riisipere alevik ja Lehetu küla), sest kunagine väljaehitatud võrk on amortiseerunud.

Kasutuses olevate puurkaevude seisund on halb, välja avatud Riisipere aleviku Metsa pk, Keskuse pk, Lehetu pk ja Ellamaa asula pk, mida käesoleval hetkel renoveeritakse. Puurkaevpumplad on rekonstrueerimata, hooned on halvas seisus, ning puuduvad vaja minevad veetöötlusseadmed.

Tabel 5-1 Ühisveevärgi teenusega varustatud elanikkond Elanikkond Varustatus Varustatus Piirkond (seisuga ühisveevärgi ühisveevärgi 01.01.2014) teenusega, tarbijat teenusega, % Riisipere alevik 864 855 99 Turba alevik 943 905 96 Lehetu küla 191 181 95 Ellamaa küla 180 88 49 Munalaskme küla 79 27 34 Vilumäe küla 45 19 42 Kivitammi küla 55 13 24 Allikas: AS Nissi Soojus

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Turba aleviku, Ellamaa ja Munalaskme küla reoveepuhastid on ca 30 aastat vanad ning amortiseerunud. Kõik reoveepuhastid vajavad rekonstrueerimist.

Tabel 5-2 Varustatus ühisreoveekanalisatsiooni teenusega Elanikkond Varustatus Varustatus Piirkond (seisuga ühisreoveekanalisatsiooni ühisreoveekanalisatsiooni 01.01.2014) teenusega, tarbijat teenusega, % Riisipere alevik 864 829 96 Turba alevik 943 877 93 Lehetu küla 191 166 87 Ellamaa küla 180 63 35 Munalaskme küla 79 27 34 Vilumäe küla 45 13 29 Kivitammi küla 55 10 18 Allikas: AS Nissi Soojus

5.2 RIISIPERE ALEVIK Riisipere alevikus elab 01.03.2014 seisuga 864 elanikku. Riisipere alevikus on ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 99% elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 96% aleviku elanikest. Riisipere alevikus on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud ning kaitsmata. Riisipere aleviku reoveekogumisala kaardi (kinnitatud keskkonnaministri 2. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on aleviku reostuskoormus 1100 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 11 ie/ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusele nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ on üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama.

Aastatel 2011–2013 ÜF-i projekti raames rekonstrueeriti Riisipere aleviku kõik vee- ja reoveekanalisatsioonitrassid, Metsa ning Keskuse puurkaevpumplad ja Riisipere reoveepuhasti.

Riisipere alevikus kuuluvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud varad AS-ile Nissi Soojus, kes tegeleb ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni haldamisega Riisipere alevikus.

5.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Enne rekonstrueerimist oli Riisipere alevikus kaks eraldiseisvat veevõrku. Üks nendest asus Riisipere aleviku lõunaosas (keskuses) ning põhines kahel puurkaevul, millest üks (Metsa puurkaev, katastri nr. 1551) oli reservis. Teine veevõrk asus Riisipere aleviku põhjaosas raudtee äärses piirkonnas ning põhines ühel puurkaevul (katastri nr. 2063).

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Rekonstrueerimise käigus vahetati välja kõik olemasolevad veetorustikud ja ühendati kaks veevõrku. Töö käigus Metsa puurkaev, katastri nr 1551, mis oli enne reservis, võeti nüüd põhipuurkaevuks. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti, paigaldati veetöötlusseade, rajati uus pumpla hoone koos teenindustee ja piirdeaiaga. Raudteejaama puurkaevpumpla (katastri nr 2063) tamponeeriti ja ei ole enam kasutuses. Keskuse puurkaevpumpla rekonstrueeriti ja on praegu reservis.

Riisipere aleviku veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 1 ja 2 (Riisipere aleviku veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteem).

Riisipere aleviku ühisveevõrgu üldpikkus vastavalt olemasolevale kaardimaterjalile on ligikaudu 15,36 km, pikkus sisaldab ka kinnistusiseseid ühendusi. Tabelis 5-3 on näha aastatel 2011–2013 ÜF projekti raames rajatud torustiku pikkused ja parameetrid. Projekti raames vahetati välja kõik tänavatorustikud, materjaliks on veetorustikul plast (PE). Suur osa kinnistusiseseid torustikke on malmist ja rauast, mis tuleks inimestel endal ära vahetada. Kinnistusiseste torustike vahetamisega väheneksid veekaod veelgi.

Tabel 5-3 ÜF projekti raames rajatud veetorustiku pikkused ja parameetrid Materjal (ja Toru diameeter Pikkus, Vanus Jrk nr omadused, PN (De) m (a) jne) 1 De32 2538,06 PE PN10 1 2 De40 1236,01 PE PN10 1 3 De50 763,37 PE PN10 1 4 De63 2552,85 PE PN10 1 5 De110 4816,4 PE PN10 1 6 De160 64 PE PN10 1 7 De200 19 PE PN10 1 Kokku 11989,7 Allikas: AS Nissi Soojus

Metsa puurkaev-pumpla (katastri nr 1551)

Metsa puurkaev (katastri nr 1551) asub Haaviku tn 9 kinnistul ning selle abil varustatakse veega kogu Riisipere aleviku tarbijaid (vt joonis 1). Puurkaevu sügavus on 170 meetrit ning selle abil ammutatakse vett ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksist. ÜF projekti raames rekonstrueeriti puurkaevpumpla, paigaldati veetöötlusseadmed ja II-astme pumbad ning rajati uus hoone koos juurdepääsutee ja platsiga.

Riisipere Metsa veetöötlusjaam-pumbamaja töötab kaheastmelisena, millest esimeses pumbatakse vesi puurkaevust läbi veetöötlusseadmete kogumismahutisse, teises aga suunatakse rõhutõstepumpadega mahutist tarbetrassi. Paigaldatud on kaks kogumismahutit, kumbki mahuga 100 m3. Kasutatav veetöötlustehnoloogia vabastab vee temaga kaasnevatest gaasidest, liigsest rauast ja võimalikest mehaanilistest lisanditest. Veest eemaldatud lisandid, mis sadenevad filtrisse, uhutakse viimasest etteantud intervallide järel kanalisatsiooni, kasutades selleks spetsiaalse pesupumbaga kogumismahutist võetavat puhastatud vett.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Veetöötlusprotsess on täisautomaatne ja vajab operaatori sekkumist vaid juhtudel, kui soovitakse tema töörežiimi muutmist või tehnilise rikke korral. Kõik veetöötluse ja vesivarustusega seotud pumbad on juhitavad automaatikakilbist ning lähtuvalt nivoo- ja rõhuanduritelt laekuvast informatsioonist. Tagamaks elanikkonna veevarustuse ka võimaliku kogumismahuti või rõhutõstesüsteemi hoolduse ajaks, on veetöötlusjaama sisetorustik täiendavalt varustatud mehhaaniliselt suletava-avatava möödaviikude süsteemiga, mis võimaldab äärmiselt lihtsalt ja kiiresti lülitada veevarustuse ahela ümber, otse puurkaevust tarbesse või otse puurkaevust mahutisse. Tagamaks kontrolli kasutatavate ja tarbitavate veehulkade üle on paigaldatud kaks impulssveemõõtjat ja üks ultraheli kulumõõtja, millest saadakse tulemid nii kaevust pumbatava, trassi suunatava kui ka pesupumbaga filtrite tagasiuhtesse kasutatava veehulga kohta. Tehnoloogiline ruum on varustatud õhukuivatiga, mis aitab vältida kondensatsioonivee teket nii torustikel, kui seadmetel ning tagab automaatikaseadmetele normaalse ekspluatatsioonitingimused.

Puurkaev-pumplal on tagatud 50meetrine sanitaarkaitsetsoon ning puurkaev-pumpla on ümbritsetud aiaga.

Vee erikasutusloaga (nr L.VV/300838) lubatud veevõtt aastatel 2013–2014 oli ca 110,0 m3/d, tegelik veevõtt oli 2013. aastal keskmiselt 83,3 m3/d.

Puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud tabelis 5-4.

Joonis 5-1 Riisipere aleviku Metsa puurkaev-pumpla välisvaade (katastri number 1551). Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Joonis 5-2 Riisipere aleviku Metsa puurkaev-pumpla sisevaade (katastri number 1551). Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Keskuse puurkaev-pumpla (katastri number 1104)

Keskuse puurkaev-pumpla (katastri number 1104) asub Nissi vallamaja juures (joonis 1). Puurkaevu sügavus on 265 meetrit ning selle abil ammutatakse vett kambriumi-vendi veekompleksist. Puurkaev oli pikka aega Riisipere aleviku põhipuurkaev. ÜF projekti raames Keskuse puurkaev-pumpla rekonstrueeriti ja on praegu reservpuurkaev.

Ehituse käigus puurkaev rekonstrueeriti ja paigaldati kaevu siseläbimõõduga 2000 mm. Kaev asub muldes (vt. joonis 5-3) ning ümbrus on piiratud aiaga. Kaevu sees on puurkaevu päis, hüdrofoor, kuluandur, rõhuandur, elektrilised siibrid ja elektrikilp. Kuna puurkaev on reservis, siis veetorustiku ühendused on tehtud peatrassiga ja pesu jaoks kanalisatsiooniga. Mõlemad suunad on varustatud elektriliste siibritega. Puurkaev-pumpla töötab täisautomaatika peal. Kui peatrassis rõhk langeb teatud tasemele, lülitub puurkaev-pumpla automaatselt tööle. Kui puurkaevu ei kasutata, siis pesemine toimub automaatselt iga kolme kuu tagant.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Joonis 5-3 Riisipere aleviku Keskuse puurkaev-pumpla välisvaade (katastri number 1104). Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Joonis 5-4 Riisipere aleviku Keskuse puurkaev-pumpla sisesvaade (katastri number 1104). Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Puurkaev-pumplal on tagatud 50meetrine sanitaarkaitsetsoon ning puurkaev-pumpla on ümbritsetud aiaga.

Vee erikasutusloaga (nr L.VV/300838) lubatud veevõtt aastatel 2013–2014 oli 27,4 m3/d, kuna puurkaevpumpla on reservis, siis tegelik veevõtt oli 2013. aastal keskmiselt 0,7 m3/d. Puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud tabelis 5-4.

Raudteejaama puurkaev-pumpla

ÜF projekti raames Raudteejaama puurkaev-pumpla tamponeeriti ja on tööst väljas. 5.2.2 Nissi valla puurkaev-pumplate koondtabel Järgnevas tabelis 5-4 on koondina näidatud kõik Nissi valla ühisveevarustuse puurkaevud.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Tabel 5-4 Nissi valla ühisveevarustussüsteemis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed Lehetu Munalaskme Kivitammi Asukoht Riisipere alevik Turba alevik Ellamaa küla Vilumäe küla küla küla küla Puurkaevu Keskuse Turba Turba Ellamaa Ellamaa Munalaskme Kivitammi Metsa pk Saare tn pk Lehetu pk Riisipere mõis nimetus pk (reserv) elamute pk lõunaosa pk asula pk mäepealse pk pk (Lastekodu) pk pk Katastri nr. 1104 1551 1362 1576 1363 1577 1364 1358 4812 1538 4810 Passi nr. 4485 4847 2947 5937 2973 6027 4079 A1174-M A103M 1672 - Kasutatav Cm-V O-Cm O-Cm O-Cm O-Cm O-Cm O-Cm O O-Cm O-Cm S-O põhjavee kiht Puurimise aasta 1978 1980 1971 1988 1971 1989 1975 1964 1955 1966 - Lubatud veevõtt, m3/d (aastal 27,4 110 197 50 - 32 10 4 15 3 2 2013)

Tegelik veevõtt, 0,7 83,3 50 36,6 6,1 18,4 6,4 2,5 7,8 1,1 0,4 m3/d

Reguleerimis- II astme II astme II astme II astme Hüdrofoor 0,2 Hüdrofoor Hüdrofoor Hüdrofoor Hüdrofoor m3, II astme 3 - seade 50 l pumbad pumbad pumbad 100 l pumbad 200 l 0,15 m3 Hüdrofoor 1,5 m pumbad Puurkaevu 265 170 175 175 175 170 185 60 160 135 24 sügavus (m) Deebit (l/s) 6,2 3,3 5,5 4 5,2 3,3 2,8 0,4 3,7 3,9 -

Sanitaarkaitseala 50 50 m 50 50 50 50 10 50 50 50 50

Veemõõtja Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Ei tööta Rahuldavas Rahuldavas Rahuldavas Halvas Halvas Halvas Puurkaevu hoone Väga heas Väga heas Väga heas Väga heas Halvas seiskorras seisukorras seisukorras seisukorras seisukorras seisukorras seisukorras seisukorras seiskorras seiskorras seiskorras

AS Nissi AS Nissi N.R. AS Nissi AS Tootsi AS Nissi AS Nissi AS Nissi AS Nissi AS Nissi Omanik AS Nissi Soojus Soojus Soojus Energy OÜ Soojus Turvas Soojus Soojus Soojus Soojus Soojus AS Nissi AS Nissi N.R. AS Nissi AS Tootsi AS Nissi AS Nissi AS Nissi AS Nissi AS Nissi Haldaja AS Nissi Soojus Soojus Soojus Energy OÜ Soojus Turvas Soojus Soojus Soojus Soojus Soojus Allikas: AS Nissi Soojus, N.R. Energy OÜ ja AS Tootsi Turvas

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

5.2.3 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ÜF projekti raames rekonstrueeriti Riisipere alevikus kõik tänavatel kulgevad veetorustikud. Selle raames paigaldati aleviku lõunaossa 15 uut tuletõrjehüdranti. Kuna aleviku põhjaossa ei olnud hüdrauliliselt võimalik rajada hüdrante, siis paigaldati sinna kolm 51 m3 tuletõrjeveemahutit. Mahutid on tähistatud ja ligipääs tagatud ning nende seis väga hea. Tuletõrjeveemahutite ja hüdrantide asukoht vt joonis 1 ja joonis 2.

Joonis 5-5 Nissi tee 22 kinnistu kõrval asuv (vasakpoolne pilt) ja Jaama tee 4 kõrval asuv (parempoolne pilt) tuletõrjeveehoidla 51 m3. Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Joonis 5-6 Kase tn 2 kinnistu vastas asuv tuletõrjeveehoidla 51 m3. Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

5.2.4 Joogivee kvaliteet Riisipere alevikus tarbitakse käesoleval ajal põhiliselt ühe puurkaevu vett (Metsa puurkaevust), Keskuse puurkaev (katastri number 1104) on rekonstrueeritud ja praegusel hetkel reservis. Metsa puurkaevust (katastri nr 1551) pumbatava ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksi põhjavee abil varustatakse kogu aleviku tarbijaid. Riisipere aleviku veekvaliteeti iseloomustavad kõige paremini tarbija kraanist võetud proovid tabel 5-5. Tabelis 5-5 on näha, et enne puurkaev-pumplate ja veetöötlusseadmete rekonstrueerimist on üle joogivee lubatud piirnormi (sotsiaalministri 31. 07. 2001. a määrus nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") peamiselt üldraua sisaldus. Pärast Metsa puurkaev- pumpla ja veetöötlusseadmete rekonstrueerimist vastab veekvaliteet nõuetele. Vastavalt joogivee kontrollkavale tuleb veekvaliteedi proove võtta tarbija kraanist üks kord aastas ning vastavalt põhjaveeallika kontrollkavale tuleb puurkaevust võtta veekvaliteedi proove

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

üks kord kolme aasta jooksul. Metsa ja Keskuse puurkaevude veekvaliteedi proove pärast rekonstrueerimist ei ole võetud. Tabelis 5-6 on näha, et enne rekonstrueerimist olid Keskuse puurkaevu vees raud ja mangaan ülenormatiivsed. Kuna puurkaev jäi peale rekonstrueerimist reservi, siis sinna veetöötlusseadmeid ei paigaldatud. Eeldada võib, et veekvaliteedi näidud ei ole suuresti

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

muutunud. Keskuse puurkaevu eesmärk on varustada tarbijaid veega siis, kui Metsa pk on rivist väljas, sellega tagatakse tarbijale vähemalt kehvema veekvaliteedi juures veega varustatus. Metsa puurkaev-pumpla veekvaliteedi proovid olid korras, kuigi mõned näitajad on piiri peal.

5-5 Riisipere aleviku joogivee kvaliteet ühisvõrgus Kauplus Riisipere Nissi Määrus nr "Mati Tervisekeskus P Nr Näitaja Ühik 82 ja Maja" õhikool 98/83/EC 9.11.2010 1.11.2012 29.10.2013 1 Värvus mg/l Pt 11 24 <2 2 Hägusus NHÜ 10,8 8,8 <1,0 3 Lõhn lahjendusaste 4 2 1 4 Oksüdeeritavus mgO2/l 5 - - 0,8 5 pH 7,9 8 7,9 6,5≤pH≤9,5 6 Ammoonium mg/l 0,5 0,31 0,34 0,07 7 Nitraat mg/l 50 - - 0,65 8 Nitrit mg/l 0,5 - - 0,016 9 Kloriidid mg/l 250 - - 75 10 Sulfaadid mg/l 250 - - 6 11 Naatrium mg/l 200 - - 78,1 12 Raud µg/l 200 1190 1430 25 13 Fluoriidid mg/l 1,5 - - 1,2 14 Mangaan µg/l 50 - - 18 μS cm-1 15 Elektrijuhtivus 2500 623 598 602 20˚C Kolooniate arv 16 100 - - 0 22oC PMÜ/1ml Allikas: AS Nissi Soojus

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Tabel 5-6 Keskuse pk põhjavee kvaliteet Metsa Pk Määrus nr Keskuse PK Nr Näitaja Ühik 82 ja VTJ 98/83/EC. 1.11.2012 11.12.2012 1 Värvus mg/l Pt - 15 <2 2 Hägusus NHÜ - 3 1,8 3 Lõhn lahjendusaste - 2 1 4 Oksüdeeritavus mgO2/l 5 2,1 2,2 5 pH 8 6,5 6,5≤pH≤9,5 6 Ammoonium mg/l 0,5 0,36 0,28 7 Nitraat mg/l 50 <0,45 <0,45 8 Nitrit mg/l 0,5 <0,003 0,004 9 Kloriidid mg/l 250 132 84 10 Sulfaadid mg/l 250 6 7 11 Naatrium mg/l 200 85,2 78,8 12 Raud µg/l 200 515 100 13 Fluoriidid mg/l 1,5 1,1 1,3 14 Mangaan µg/l 50 54 50 μS cm-1 15 Elektrijuhtivus 2500 723 672 20˚C Allikas: AS Nissi Soojus

5.2.5 Ülevaade Riisipere aleviku veekasutusest Riisipere aleviku elanikke varustab veega kaks puurkaevu (Metsa pk katastri nr 1551 ja Keskuse pk katastri nr 1104). Veetorustik on rajatud enamasti ringvõrguna. Puurkaevud on äsja renoveeritud ja Metsa puurkaevus renoveeriti veetöötlusseadmed. Riisipere alevikus on veevarustusteenus ca 855 tarbijal, mis moodustab 99% elanikkonnast. Veetarbimine aastal 2013 moodustas ca 66,4 l/in kohta ööpäevas, kogutarbimine elanikkonnale 56,8 m3/d. Juriidilised isikud – asutused/ettevõtted tarbisid 2013. a aastal keskmiselt 9,0 m3/d. Kogu veemüük moodustab tänase seisuga ligikaudu 65,8 m3/d (vt tabel 5-7). Tabel 5-7 Riisipere aleviku veevarustusbilanss aastatel 2013–2025 Näitaja 2013 2014 2015 2017 2019 2021 2023 2025 Elanike arv 864 860 855 850 850 850 850 850 Tarbijate arv 855 860 855 850 850 850 850 850 Liitunute osakaal, % 99 100 100 100 100 100 100 100 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 66,4 68 70 72 74 76 78 80 Elanike tarbimine, m3/d 56,8 58 60 61 63 65 66 68 Juriidiliste isikute tarbimine, m3/d 9,0 9,0 9,0 9,0 9,0 9,0 9,0 9,0

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

3 Tarbimine kokku, m /d 65,8 67,5 68,9 70,2 71,9 73,6 75,3 77,0 Võrku antud veekogus*, m3/d 83,9 85 86 87 88 89 90 91 Müümata veekogus, m3/d 18,1 17,5 17,2 16,8 16,1 15,4 14,7 14,0 Müümata veekogus, % 21,6 20,6 19,9 19,3 18,3 17,3 16,3 15,4 Allikas: 2013. a AS Nissi Soojus andmed, 2014–2025. a konsultandi prognoos

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

5.2.6 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Riisipere alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 96% aleviku elanikest ehk ca 829 inimest. Enne ÜF projekti oli ühiskanalisatsiooniga ühendatud üksnes keskuse piirkonna tarbijad. Pärast projekti realiseerimist rekonstrueeriti keskuse piirkonna torustikud ja rajati reoveekanalisatsioonivõrk Riisipere aleviku põhjaosas raudteejaama piirkonda. Sellega on tagatud kõikidele Riisipere elanikele reoveekanalisatsiooniga liitumise võimalus. Raudteejaama piirkond isevoolselt reoveepuhastisse ei voola, selleks rajati kaks reoveepumplat (Kase KPJ ja Veetorni KPJ, vt tabel 5-9). Keskuse piirkonna reoveed voolavad suures osas isevoolselt reoveepuhastisse, ainult Haaviku tänavale on rajatud reoveekanalisatsioonipumpla (Haaviku KPJ, vt tabel 5-9). Riisipere alevikus on kokku olemasoleva kaardimaterjali põhjal ca 13,1 km isevoolset reoveekanalisatsioonitorustikku ja 1,74 km survekanalisatsioonitorustikku, pikkused sisaldavad ka kinnistusiseseid ühendusi.

Tabelis 5-8 on näha aastatel 2011–2013 ÜF projekti raames rajatud reoveetorustike pikkused ja läbimõõdud. Projekti raames vahetati välja kõik keskuse piirkonna tänavatorustikud ja rajati raudteejaama piirkonda isevoolne reoveetorustik. Isevoolse torustiku materjaliks on PVC ja survekanalisatsioonil PE.

Tabel 5-8 ÜF projekti raames rajatud kanalisatsioonitorustike pikkused ja parameetrid

Toru diameeter Pikkus, Materjal (ja Jrk nr (mm) De või DN m omadused, PN jne) Vanus (a) 1 De110 47,1 PVC SN8 1 2 De160 9088,6 PVC SN8 1 3 De200 986,6 PVC SN8 1 De50 4 (Survekanal) 41 PE PN10 1 De75 5 (Survekanal) 54,3 PE PN10 1 De90 6 (Survekanal) 1367,4 PE PN10 1 De110 7 (Survekanal) 272,6 PE PN10 1 Allikas: AS Nissi Soojus

Riisipere aleviku reovesi suunatakse alevikust lääne suunas paiknevasse reoveepuhastisse, mis ÜF projekti raames rekonstrueeriti. Enne puhastit on reoveepumpla, mis lööb reoveed puhastile (vt tabel 5-9).

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Tabel 5-9 Riisipere aleviku reoveepumplad Pumba Pumpla parameetrid Üldhinnang KPJ- Pumpade Nimi Asukoht Mark NR Tüüp arv Paikneb Haaviku tn 1- ja Riisipere Tegemist on kompaktpumplaga, 1 Haaviku KPJ – kambriline, 2 - Kernu tee ristmiku mis on rajatud 2012. aastal. Di1400 plast läheduses 1- Paikneb Nissi tee 1 Tegemist on kompaktpumplaga, 2 Kase KPJ kambriline, 2 - mis on rajatud 2012. aastal. kinnistu läheduses Di1500 plast 1- Paikneb Veetorni Tegemist on kompaktpumplaga, 3 Veetorni KPJ kambriline, 2 - mis on rajatud 2012. aastal. tänava lõpus Di1600 plast 1- Tegemist on uue Reoveepuhasti Reoveepuhasti 3 kambriline, 2 - KPJ juures reoveepumplaga, mis lööb raudbetoon reoveed puhastile. Allikas: AS Nissi Soojus

Joonis 5-7 Haaviku KPJ (vasakpoolne) ja Kase KPJ (parempoolne) välisvaade. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Joonis 5-8 Veetorni KPJ välisvaade. Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Riisipere aleviku kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 1 ja 2 (Riisipere aleviku veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteem).

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Riisipere aleviku elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Riisipere aleviku reoveepuhasti juures mõõdetakse puhastile suunatud reoveekoguseid. Tabelis 5-10 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2013 ning reoveevarustusbilanss aastatel 2013–2025.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Tabel 5-10 Riisipere aleviku reoveevarustusbilanss aastatel 2013–2025. Näitaja 2013 2014 2015 2017 2019 2021 2023 2025 Elanike arv 864 860 855 850 850 850 850 850 Tarbijate arv 829 825 820 820 820 820 820 820 Liitunute osakaal, % 96 96 96 96 96 96 96 96 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 66 68 70 72 74 76 78 80 Elanike reovesi (m3/a) 20092 20477 20951 21550 22148 22747 23345 23944 Elanike reovesi (m3/d) 55 56 57 59 61 62 64 66

Asutuste ja ettevõtete reovesi 3285 3285 3285 3285 3285 3285 3285 3285 (m3/a) Asutuste ja ettevõtete reovesi 9 9 9 9 9 9 9 9 (m3/d) Tarbijate reovesi kokku (m3/a) 23377 23762 24236 24835 25433 26032 26630 27229 Tarbijate reovesi kokku (m3/d) 64 65 66 68 70 71 73 75 Infiltratsioon (m3/d) 36,0 34,6 33,1 31,1 29,5 27,9 26,2 24,6 Infiltratsioon % 36 35 33 31 30 28 26 25 Reovesi kokku (m3/a) 36523 36400 36300 36200 36200 36200 36200 36200 Reovesi kokku (m3/d) 100 100 99 99 99 99 99 99 Allikas: 2013. a AS Nissi Soojus andmed, 2014–2025. a konsultandi prognoos

Sademeveekanalisatsioon Riisipere alevikus puudub. Tabelis 5-10 on näha, et infiltratsiooni osakaal on suhteliselt suur, kuigi torustikud on rekonstrueeritud. Kindlasti üheks põhjuseks on kinnistul olevate trasside kehv olukord ja teiseks suunatakse sademevett kanalisatsiooni, kuigi seda teha ei tohi. Üldjoontes sademevesi suunatakse kõvakattega aladelt haljasalale ja otsene vajadus sademeveetorustiku süsteemi järele puudub. 5.2.7 Riisipere aleviku reoveepuhasti Riisipere aleviku reovee puhastamine toimub alevikust lääne suunas asuvas reoveepuhastis, mis rekonstrueeriti ÜF projekti raames aastatel 2011–2013. Asula reovesi koondatakse kanalisatsiooni peapumplasse ja pumbatakse survetorustiku kaudu reoveepuhasti eelkäitlussõlme. Peapumpla kõrval on ka purgimissõlm. Eelkäitlussõlmes toimub reoveevooluhulga mõõtmine, järgneb sõelumine automaatvõres. Biopuhastis toimub reovees sisalduva orgaanilise aine lagundamine ja eemaldamine koos osalise simultaanse lämmastiku- ja fosforiühendite bioloogilise eemaldamisega, täiendav fosforiühendite sidumine toimub vajadusel samaaegselt simultaansadestamisega. Reovee bioloogiliseks puhastamiseks kasutatakse aktiivmuda kestusõhustuse menetlust, mis tagab protsessi stabiilsuse ja töökindluse ning madala jääkmuda produktsiooni, samuti vastupidavuse koormustippudele ning koormuse muutlikkusele. Bioloogilises puhastusetapis siseneb reovesi aktiivmuda anaeroobsesse kambrisse, kuhu tagastub ka aktiivmuda järelsetitist. Edasi liigub aktiivmudasegu anoksilisse kambrisse ja seejärel õhustuskambrisse. Õhustuskambris toimub aktiivmuda õhustamine ja reovee orgaanika (KHT ja

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

BHT) redutseerimine ning lämmastikuühendite nitrifitseerimine. Nitrifitseeritud lämmastikuühenditega aktiivmuda pumbatakse anoksilisse kambrisse kus lämmastikuühendid denitrifitseeritakse ja eemaldatakse N2-na. Õhustuskambri lõpus juhitakse aktiivmuda järelsetititesse.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Fosforiühendite täiendavaks eemaldamiseks (lisaks bioloogilisele menetlusele) on paigaldatud koagulandi abil fosforiühendite simultaansadestamise süsteem. Simultaansadestamiseks lisatakse aktiivmudaprotsessi lõpuossa. Biokeemiliselt seotud fosforiühendid (-soolad) sadestuvad (seotakse) mudasse ja eemaldatakse protsessist koos liigmudaga. Anaeroobses ja anoksilises kambris toimub intensiivne aktiivmudasuspensiooni segamine. Kasutatakse sukelsegureid (igas kambris üks). Õhustuskambris tagavad vee vertikaalliikumise pneumaatilised põhjadifuusorid, horisontaalselt liigub vesi nn. väljatõrjemeetodil siseneva reovee voolu toimel. Õhustussüsteem on pneumaatiline. Seda varustavad suruõhuga kaks puhurit – pöördkolb- kompressorit, mis on dimensioneeritud nii, et dimensioneerimiskoormuse maksimaalse õhuvajaduse tagab üks seade, teine seade on reservis ja käivitub erandlikul tippkoormusel. Puhurite tööd juhitakse sagedusmuunduriga õhustuskambritesse paigaldatavate hapnikuandurite signaali alusel. Õhustuskambri läbinud vesi juhitakse vaheseina avade kaudu järelsetititesse (kaks tükki paralleelselt). Järelsetitites selgitatud vesi juhitakse ülevoolurennide kaudu heitvee väljavoolusüsteemi. Siin on võimalus biopuhastist väljuv vesi juhtida täiendavale puhastamisele ja ühtlustamisele biotiikidesse või otse eesvoolu. Heitveetorustikul, enne suubumist eesvoolu, on proovivõtuvõimalusega (automaatproovivõtja paigaldamise võimalusega) kontrollkaev. Järelsetitites settiv aktiivmuda pumbatakse bioprotsessi algusesse järelsetitites olevate mudatagastuspumpade abil. Mudatagastuse määr on 100…150% sisenevast keskmisest vooluhulgast, kõrgema mudakontsentratsiooni juures tuleb rakendada ka kõrgemat mudatagastusmäära (mudatagastuse intensiivsust reguleeritakse pumpade lülitussageduse ja töökestuse muutmisega). Protsessis tekkiv liigmuda pumbatakse mudatagastuspumpadega mudatorustikul oleva automaatsiibri avamise teel biopuhasti koosseisus olevasse liigmuda kogujasse stabilisaatorisse ehk mudatihendisse. Mudatihendi ülevool juhitakse ülevoolu kaudu biopuhasti eelsesse purgla- pumplasse (vastavalt liigmuda pumpamisele mudatihendisse voolab selle pinnal selginud vesi ära). Mudatihendajas tihendatakse muda loomulikul gravitatiivsel meetodil tiheduseni 30–40 g KA/l (3-4%KA). Perioodiline aereerimine parandab muda stabiliseerumist ja väldib aktiivmudasse seotud fosforiühendite vabanemist. Biopuhasti on lahendatud kahe protsessiliinina. Puhasti on varustatud käsitsi lülitatava avariimöödavooluga. Möödavooluks suletakse puhasti sisendtorul olev maasiiber ja reovesi suunatakse kontrollkaevu ülevoolu kaudu biopuhasti väljundisse.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Joonis 5-9 Riisipere reoveepuhasti välisvaade. Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Joonis 5-10 Riisipere reoveepuhasti peapumpla (vasakpoolne) ja purgimissõlm (parempoolne). Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Joonis 5-11 Riisipere reoveepuhasti sisevaated. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Riisipere aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2013. aastal on toodud tabelis 5-11. Keskkonda viidavat üldlämmastiku kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei limiteerita.

Tabeli 5-11 andmetest selgub, et enne puhasti renoveerimist ei vastanud reoveeproovid nõuetele. Peale rekonstrueerimist vastavad reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused nõuetele.

Tabel 5-11 Riisipere reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused Suurim lubatud Saasteaine Proov 1 Proov 2 Proov 3 Proov 4 sisaldus nimetus Ühik (L.VV/300838) 16.12.2010 28.09.2010 27.06.2011 21.11.2013 pH 6,0-9,0 7,2 - 7,7 7,9 HA 35 mg/l 70 74 79 11

BHT7 25 mgO2/l 148 21 44 9,4

Püld 1,5 mg/l 9,4 9 6,3 0,5

Nüld - mg/l 33 29 14 27 Allikas: AS Nissi Soojus

Vastavalt 01.08.2014 kehtima hakanud uuele vee-erikasutusloale L.VV/325086 on saasteainete suurimad lubatud sisaldused järgmised: BHT7 – 25 mg/l, KHT – 125 mg/l, heljum – 35 mg/l, pH – 9,0. Nüld – 60, Püld – 2.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Väljalaskme seire nõuded vastavalt vee-erikasutusloale L.VV/325086 Heitvee analüüsid võetakse vastavuses kehtiva metoodikaga (Proovivõtumeetodid. Keskkonnaministri 06.05.2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833). Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Veeloaga

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

määratud saasteainete sisalduse määramiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Riisipere reoveepuhasti suublaks on Munalaskme oja. Vastavalt vee-erikasutusloale tuleb proove võtta üks kord kvartalis, mille käigus tuleb määrata järgmised saasteainete sisaldused: BHT7, heljum, KHT, pH, üldfosfor (P-üld), üldlämmastik (N-üld).

Suubla seire nõuded Vastavalt vee-erikasutusloale tuleb üks kord aastas proove võtta Riisipere reoveepuhasti suubla kohta, milleks on Munalaskme oja. Kevad-suvisel perioodil tuleb võtta proov 500 m allpool ja 500 m ülalpool Nissi asula heitvee sissvoolu Munalaskme ojasse. Analüüsi käigus tuleb määrata järgmised saasteainete sisaldused: ammoonium (NH4), BHT7, lahustunud hapnik(O2), pH, üldfosfor (P-üld), üldlämmastik (Nüld). 5.3 TURBA ALEVIK Turba alevikus elab 01.03.2014. aasta seisuga 943 elanikku. Turba alevikus on ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 96% elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 93% kogu aleviku elanikest. Nissi vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud ning kaitsmata.

Turba aleviku reoveekogumisala kaardi (kinnitatud keskkonnaministri 2. juuli 2009. a määrusega nr 1080) põhjal on aleviku reostuskoormus 1100 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 11,4 ie/ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusele nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ on üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Turba alevikus on vee-ettevõteteks AS Nissi Soojus, N.R. Energy OÜ ja AS Tootsi Turvas. Suurem enamus vee ja kanalisatsioonisüsteemidest (sh reoveepuhasti) Turba alevikus kuulub N.R. Energy OÜ-le, kes tegeleb ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimisega piirkonnas. Osa veetorustikest ning üks puurkaev Turba aleviku lääneosas kuulub AS-ile Nissi Soojus, kes tegeleb ka nende opereerimisega. Turba aleviku lõunaosas paikneva AS-ile Tootsi Turvas kuuluva puurkaevu ning veetorustike opereerimisega tegeleb AS Tootsi Turvas ise. Reovesi suunatakse N.R. Energy OÜ-le kuuluvasse kanalisatsioonivõrku.

5.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Turba alevikus toimub tarbijate veega varustamine kolme puurkaevu abil, millest kaks (elumajade ja Saare tn puurkaevud) on ühendatud ühtsesse veevõrku. Turba aleviku lääneosas saavad korrusmajade ning eramute elanikud vett AS-ile Nissi Soojus kuuluvast elumajade puurkaevust (katastri nr 1576). Turba aleviku lõunaosas saavad tarbijad vett AS-ile Tootsi Turvas kuuluvast puurkaevust (katastri nr 1363). Ülejäänud aleviku tarbijatest saavad käesoleval ajal vett N.R. Energy OÜ-le kuuluvast Saare tänava puurkaevust (katastri nr 1362). Lisaks on

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

N.R. Energy OÜ veevõrku ühendatud, kuid hetkel kasutusest väljas veel kaks N.R. Energy OÜ- le kuuluvat puurkaevu: Tehase puurkaev (katastri nr 1355) ja Pargi puurkaev (katastri nr 1357). Turba aleviku ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 6,65 km, millest ligikaudu 1,76 km torustikke kuulub AS-ile Nissi Soojus, 3,84 km N.R. Energy OÜ-le ning 1,07 km AS-ile Tootsi Turvas. Enamik torustikust on malmtorustikud DN 50-150 mm ning on rajatud 30 ja enam aastat tagasi. AS-ile Tootsi Turvas kuuluvad malmist veetorustikud on hiljuti välja vahetutud plastist torustike vastu. Üksikutel lõikudel on kasutatud ka plasttorusid halvas seisukorras olevate veetorude rekonstrueerimisel. Turba aleviku veevõrk on amortiseerunud ning sagedasti esineb avariisid veetorustikul. Uuemaid torustike viimasel ajal rajatud pole, välja arvatud aleviku lõuna piirkonnas. Veetöötlusseadmed Turba aleviku ühisveevarustussüsteemis puuduvad. Turba aleviku veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 3 (Turba aleviku veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteem). Kokku on Turba alevikus käesoleval ajal ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 96% elanikest ehk ligikaudu 905 elanikku, nendest ligikaudu 340 saavad vett AS-i Nissi Soojus poolt opereeritavast veevõrgust. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Turba aleviku ettevõtteid. Asutustest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad Turba Kool, Turba Lasteaed, Turba Raamatukogu ning Turba Kultuurimaja.

Saare puurkaevpumpla (katastri number 1362) Saare tn puurkaev asub aleviku lääneosas ning selle abil varustatakse veega suuremat enamust aleviku veetarbijatest. Puurkaevu sügavus on 175 meetrit ning selle abil ammutatakse vett ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksist. Puurkaev-pumpla juurde kuulub ka veemahuti ning teise astme veevõrgu pumbad. 2013. aastal võeti Saare tn puurkaevust vett ühisveevarustuse tarbeks 18265 m3 ehk ligikaudu 50,0 m3 päevas. N.R. Energy OÜ-le väljastatud vee erikasutusloaga (nr L.VV/321063) lubatud veevõtt Saare puurkaevust aastatel 2013–2014 oli ca 197 m3/d. Puurkaev-pumpla hoone, kus asub hüdrofoor ning veevõrgu pumbad on rahuldavas seisukorras. Puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud eespool tabelis 5-4.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Joonis 5-12 Turba aleviku Saare tänava puurkaev-pumpla (katastri number 1362) välisvaade. Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Joonis 5-13 Turba aleviku Saare tänava puurkaev-pumpla (katastri number 1362) sisevaade. Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014. Turba elumajade pk (katastri nr 1576) Turba aleviku elumajade puurkaev asub aleviku lääneosas ning kuulub AS-ile Nissi Soojus. Puurkaev on puuritud 1988. aastal ning ammutab vee ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksist. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/300838) lubatud veevõtt Turba elumajade puurkaevust aastatel 2013–2014 on ca 50,0 m3/d, tegelik veevõtt oli 2013. aastal keskmiselt 36,6 m3/d. Puurkaev-pumpla hoone on aga rahuldavas seisukorras (vt joonis 5-14). Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m raadiuses on tagatud, kuid see pole aiaga ümbritsetud. Aastal 2010 paigaldati elumajade puurkaevpumpla hoonesse veetöötlusseadmed. Veetöötlemiseks on paigaldatud aeratsioon ja rauaeraldusfiltrid, mis tagavad joogivee madala raua sisalduse väljuvas vees. Veekäitlussüsteem koosneb kahest osast: aeratsioonisüsteem (3 m3) ja rauaeraldussüsteem 2VAS 21. Joogiveetöötlus toimub alljärgneva tehnoloogilise skeemi kohaselt. Süvaveepumba abil pumbatakse puurkaevust vesi 3000 l aeratsiooni mahutisse. Pumba tööd reguleerivad aeratsiooni mahutisse paigaldatud taseme andurid. Väävelvesiniku ja kahevalentse raua oksüdeerimiseks kasutatakse õhu juhtimist läbi aeratsiooni düüside aeratsioonimahutisse. Aeratsiooni mahutis toimub gaaside eraldumine ja vee stabiliseerumine kahevalentse raua ja väävelvesiniku oksüdatsioon. Degaseerimise ajaks on arvestatud vähemalt 20 minutit, mille jooksul toimub gaaside eraldumine ja vee stabiliseerumine. II astme pumba abil pumbatakse vesi läbi kahe paralleelselt töötava survefiltri tarbesse. Pumba tööd juhib sagedusmuundur. Puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud eespool tabelis 5-4.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Joonis 5-14 Turba aleviku elumajade puurkaev (katastri nr 1576). Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014. Turba lõunaosa pk (katastri nr. 1363) Turba aleviku lõunaosade puurkaev kuulub AS-ile Tootsi Turvas. Puurkaev on rajatud 1971. aastal ning ammutab vett ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksist. 2013. aasta keskmine veetarve puurkaevust oli ca 6,1 m3/d ehk ligikaudu 2215 m3/a. Puurkaev-pumpla hoone on rahuldavas seisukorras ning on tagatud ka piisav sanitaarkaitseala, mis pole aiaga ümbritsetud. Takistamaks puurkaevu külmumist, on puurkaevu päise ümber ehitatud hoone sisse soojustatud karp (vt joonis 5-16), kus sees on ka hüdrofoor ja veemõõtja.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Joonis 5-15 Turba aleviku lõunaosa puurkaev pumpla (katastri nr 1363). Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Joonis 5-16 Turba aleviku lõunaosa puurkaev pumpla sisevaated. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

5.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Turba alevikus on tuletõrje veevarustuseks võimalik kasutada 6 hüdranti, kolme veemahutit ning nelja veevõtukohta. Veemahutite seisukord on valdavalt hea, kuid puuduseks on nende piiratud juurdepääs (ainus üldkasutatav veemahuti on lasteaia juures). Tuletõrje veevõtukohad tiikides vajavad korrastamist ning vajalik oleks ka veevõtukaevude rajamine raudtee äärsetele veevõtukohtadele ning Lehetu tee 15 kinnistul olevale veevõtukohale. Veevõtukohad pole aastaringi kasutatavad ning juurdepääs neile on sageli raskendatud. 5.3.3 Joogivee kvaliteet Turba alevikus tarbitakse käesoleval ajal kolme puurkaevu (Turba elumajade, Saare tn ja Turba lõunaosa puurkaevu) vett. Turba elumajade puurkaevust (katastri nr. 1576) pumbatava ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksi põhjavee abil varustatakse aleviku lääneosa tarbijaid. Saare tänava puurkaevust (katastri nr 1362) saavad vett suurem enamus aleviku kesk-, põhja- ja idaosa tarbijatest. Turba lõunaosa puurkaevust (katastri nr 1363) saavad vett aleviku lõunaosas paiknevad tarbijad.

Ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude põhjavee kvaliteeti iseloomustavad kõige paremini tarbija kraanist võetud proovid. Tabelist 5-12 on näha, et enne veetöötlusseadmete paigaldamist Turba elumajade puurkaevu on üle joogivee lubatud piirnormi (sotsiaalministri 31.07.2001. a määrus nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") peamiselt üldraua sisaldus. Peale veetöötlusseadmete paigaldamist vastab veekvaliteet Turba elumajade piirkonna tarbija kraanis normidele. Suures osas alevikust, mis saab vee Saare puurkaevupumplast, veekvaliteediga probleeme ei ole, kuna kõik näidud on normi piires.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Tabel 5-12 Turba aleviku joogivee kvaliteet ühisvõrgus Määrus nr Jaama tee 8, Kauplus Turba lasteaed Nr Näitaja Ühik 82 ja 98/83/EC. 9.11.2010 29.10.2013 18.12.2012 7.11.2013 1 Ammoonium mg/l 0,5 0,34 <0,02 0,06 0,04 μS cm-1 2 Elektrijuhtivus 2500 655 645 541 628 20˚C 3 Hägusus NHÜ 2,8 <1,0 <1,0 <1,0 4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,8 7,8 7,8 7,8 5 Lõhn lahjendusaste 2 1 1 1 6 Värvus mg/l Pt 4 4 <2 3 7 Raud µg/l 200 470 48 54 40 Kolooniate arv 8 100 - 0 0 0 22oC PMÜ/1ml Allikas: AS Nissi Soojus ja N.R. Energy OÜ

Viimasel kahel aastal on Turba lõunaosa puurkaevu opereerinud AS Tootsi Turvas ja sellel ajal veekvaliteedi proove võetud ei ole. Viimane proov on võetud aastal 2010, kui puurkaevu operaatoriks oli AS Nissi Soojus. Viimasest proovist (vt tabel 5-13) on näha, et probleeme on liigse raua sisaldusega. Tabel 5-13 Turba lõunaosa pk joogivee kvaliteet Turba r 82 Nr Määrus n lõunaosa pk Näitaja Ühik ja 98/83/EC. 14.09.2010 1 Värvus mg/l Pt <2 2 Hägusus NHÜ 1,6 3 Lõhn lahjendusaste 1 4 Oksüdeeritavus mgO2/l 5 0,8 5 pH 8 6,5≤pH≤9,5 6 Ammoonium mg/l 0,5 0,31 7 Nitraat mg/l 50 <0,45 8 Nitrit mg/l 0,5 <0,003 9 Kloriidid mg/l 250 102 10 Sulfaadid mg/l 250 <3 11 Naatrium mg/l 200 59,2 12 Raud µg/l 200 310 13 Fluoriidid mg/l 1,5 1 14 Mangaan µg/l 50 45 μS cm-1 15 Elektrijuhtivus 2500 639 20˚C

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

16 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 0 Allikas: AS Nissi Soojus

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

5.3.4 Ülevaade Turba aleviku veekasutusest Turba aleviku elanikke varustab veega kolm puurkaevu (Saare pk katastri nr 1362, Turba elamute pk katastri nr 1576 ja Turba lõunaosa pk katastri nr. 1363). Veetorustik on rajatud enamasti ringvõrguna. Turba elamute puurkaevule on ainukesena paigaldatud veetöötlusseadmed. Turba alevikus on veevarustusteenus ca 905 tarbijal, mis moodustab 96% elanikkonnast. Veetarbimine aastal 2013 moodustas ca 78,0 l/in kohta ööpäevas, kogutarbimine elanikkonnale 70,0 m3/d. Juriidilised isikud – asutused/ettevõtted tarbisid 2013. aastal keskmiselt 9,8 m3/d. Kogu veemüük moodustab tänase seisuga ligikaudu 80,0 m3/d (vt tabel 5- 14). Tabel 5-14 Turba aleviku veevarustusbilanss aastatel 2013–2025 Näitaja 2013 2014 2015 2017 2019 2021 2023 2025 Elanike arv 943 940 935 930 930 930 930 930 Tarbijate arv 905 902 898 893 893 893 893 893 Liitunute osakaal, % 96 96 96 96 96 96 96 96 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 78 78 80 82 84 86 88 90 Elanike tarbimine, m3/d 70 70 72 73 75 77 79 80 Juriidiliste isikute tarbimine, m3/d 9,8 9,8 9,8 9,8 9,8 9,8 9,8 9,8 3 Tarbimine kokku, m /d 80,0 80,2 81,6 83,0 84,8 86,6 88,4 90,2 Võrku antud veekogus*, m3/d 114 115 117 119 121 124 126 129 Müümata veekogus, m3/d 34 34 35 36 36 37 38 39 Müümata veekogus, % 30 30 30 30 30 30 30 30 Allikas: 2013.a. AS Nissi Soojus, N.R. Energy OÜ ja AS Tootsi Turvas andmed, 2014–2025. a konsultandi prognoos

5.3.5 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Turba alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 93% aleviku elanikest ehk ca 877 inimest. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga varustatud suurem osa aleviku tarbijatest. Ühiskanalisatsioon puudub üksnes aleviku loodeosas asuvatel eramajadel. Reovee kogumiseks ja käitlemiseks kasutatakse seal kogumismahuteid ning imbsüsteeme. Turba aleviku kanalisatsioon on valdavalt isevoolne ning reovesi suunatakse alevikust lõuna suunas paiknevasse reoveepuhastisse. Kasutusel on üksnes kolm reovee ülepumplat, mis asuvad Lasteaia, Metsa tn 3 kortermaja ning reoveepuhasti juures. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademe- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess – reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Turba alevikus on kokku ca 6,52 km isevoolseid ning ca 0,37 km survelisi kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt keraamilisi ja asbotorusid läbimõõduga DN150 kuni DN300 mm. Kanalisatsioonitorustikud on valdavalt

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

rajatud 1960ndate aastate keskel ja 1970ndate aastate alguses, mistõttu on need käesolevaks ajaks rohkem kui 40 aastat vanad. Sademeveekanalisatsioon on alevikus rajatud koos kanalisatsioonitorustike rajamisega ning selle abil toimub sademevee ärajuhtimine Pargi, Tööstuse, Jaama tee ning osaliselt ka Metsa tänava piirkonnas. Sademeveetorustike kogupikkus on ligikaudu 1,35 km ning see on rajatud keraamilistest torudest läbimõõduga DN 250 kuni DN 500 mm. Sadevesi juhitakse torustike abil kraavi. Pikas perspektiivis vajab sademeveetorustik rekonstrueerimist. Aladel, kus sademeveetorustik puudub, suunatakse sademeveed haljasalale. Turba aleviku kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 3 (Turba aleviku veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteem). Turba alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade elanikest ning aleviku ettevõtetest ning asutustest. Ühiskanalisatsiooniga on osaliselt varustamata eramajade elanikud. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Turba aleviku elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Reovee koguseid Turba alevikus ei mõõdeta, vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Tabelis 5-14 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2013 ning reoveevarustusbilanss aastatel 2013– 2025. Tabel 5-15 Turba aleviku reoveevarustusbilanss aastatel 2013–2025 Näitaja 2013 2014 2015 2017 2019 2021 2023 2025 Elanike arv 943 940 935 930 930 930 930 930 Tarbijate arv 877 874 870 865 865 865 865 865 Liitunute osakaal, % 93 93 93 93 93 93 93 93 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 78 78 80 82 84 86 88 90 Elanike reovesi (m3/a) 24822 24888 25391 25886 26518 27149 27781 28412 Elanike reovesi (m3/d) 68 68 70 71 73 74 76 78

Asutuste ja ettevõtete reovesi 3579 3579 3579 3579 3579 3579 3579 3579 (m3/a) Asutuste ja ettevõtete reovesi 10 10 10 10 10 10 10 10 (m3/d) Tarbijate reovesi kokku (m3/a) 28401 28467 28970 29465 30097 30728 31360 31991 Tarbijate reovesi kokku (m3/d) 78 78 79 81 82 84 86 88 Infiltratsioon (m3/d) 51,9 52,0 52,9 53,8 55,0 56,1 57,3 58,4 Infiltratsioon % 40 40 40 40 40 40 40 40 Reovesi kokku (m3/a) 47335 47446 48283 49109 50161 51214 52266 53318 Reovesi kokku (m3/d) 130 130 132 135 137 140 143 146 Allikas: 2013. a AS Nissi Soojus, N.R. Energy OÜ ja AS Tootsi Turvas andmed, 2014–2025. a konsultandi prognoos

Turba alevikus toimub ühiskanalisatsiooni suunatava reovee koguse arvestamine ühiskanalisatsiooniga ühendatud tarbijate poolt tarbitava vee koguse järgi. Turba reoveepuhasti juures olevas reoveepumplas reovee vooluhulga mõõtja puudub, mistõttu on keeruline hinnata ka

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

infiltratsioonivee osakaalu reoveepuhastile suunatava reovee vooluhulgas. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademe- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vee-ettevõtete hinnangul on infiltratsiooni osakaal umbes 40%.

Suurem enamus Turba aleviku kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena ning reovesi suunatakse isevoolselt reoveepuhastile. Siiski on vajalik Turba Lasteaia ja Metsa tänav 3 kortermaja reovee suunamiseks ühiskanalisatsiooni kasutada reoveepumplaid. Turba alevikus kasutatavate reoveepumplate andmed on toodud tabelis 5-16. Turba Lasteaia reoveepumpla operaatoriks on Nissi vald.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Tabel 5-16 Turba aleviku reoveepumplate ülevaade Pumpla Pumba parameetrid KPJ Pumpade Üldhinnang Nimi Asukoht Mark -NR Tüüp arv Asub Turba Lasteaia 1-kambriline, andmed 1 Laseaiast KPJ raudbetoon puuduvad kirde suunas Paikneb ABS ASO Metsa tn 1-kambriline, andmed Pumpla seisukord on halb ja 2 Metsa tänav 630186- 3 KPJ 3 kortermaja raudbetoon puuduvad vajab rekonstrueerimist 513/4 läheduses. Reoveepumpla on rajatud Grundfos 1962. aastal ning selle Reoveepu Reoveepuha 1-kambriline, andmed 3 SE1.50.65.3 seisukord on rahuldav. Uus hasti KPJ sti juures raudbetoon puuduvad 0.2.50D reoveepump on paigaldatud 2009. aastal. Allikas: N.R. Energy OÜ

Joonis 5-17 Metsa tn 3 reoveepumpla välis- ja sisevaade. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Joonis 5-18 Lasteaia reoveepumpla välisvaade. Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

5.3.6 Turba aleviku reoveepuhasti Turba aleviku reovee puhastamine toimub alevikust lõuna suunas asuvas reoveepuhastis. Reoveepuhastile suunatav reovesi läbib esmalt jämevõre ning seejärel suunatakse reoveepumplasse. Reoveepumpla ja võre asuvad hoones (joonis 5-19). Pumplas on kuivasetusega pump, mis pumpab reovee edasi settekaevu. Settekaevust voolab reovesi isevoolselt kahte biotiiki kogupindalaga ligikaudu 7600 m2 (3900 + 3700 m2). Biotiigid on

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

mudastunud ning vajavad korrastamist. Reoveepuhasti territooriumil asub ka vana aeratsioonimahuti ja tehnohoone, mis on amortiseerunud ning kasutusest väljas. Käesolevaks ajaks on reoveepuhasti ehitised ja seadmed amortiseerunud.

Joonis 5-19 Turba reoveepuhasti pumpla välis- ja sisevaade. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Joonis 5-20 Turba aleviku reoveepuhasti. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Joonis 5-21 Turba reoveepuhasti biotiigid. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014. Heitveesuublaks vastavalt N.R. Energy OÜ-le väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/321063) on Ellamaa peakraav (suubla kood 101082). Vastavalt veeseadusele on kõik Eesti veekogud (sh Ellamaa peakraav) reostustundlikud heitveesuublad.

Turba aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2013. aastal on toodud tabelis 5-17. Keskkonda viidavat üldlämmastiku kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei limiteerita.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Tabel 5-17 Turba aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused Suurim Saasteaine Proov 1 Proov 2 Proov 3 Proov 4 lubatud nimetus Ühik sisaldus 19.04.2013 28.06.2013 21.10.2013 22.01.2014 pH 6,0-9,0 7,2 7,7 7,6 7,9 HA 25 mg/l <2,0 2 4 4,9

BHT7 25 mgO2/l 2,4 8 5,2 4,1

Püld 2 mg/l 0,075 0,57 1,39 0,56

Nüld mg/l 2,7 4,1 7,8 2,2 Allikas: N.R. Energy OÜ

Tabelist 5-17 selgub, et heitvee analüüsitulemused vastavad nõuetele. Kuna infiltratsiooni osakaal torustikes on väga suur, siis toimub reovee lahjendus ning heitvee analüüsitulemused tulevad normidele vastavad. Kui nüüd rekonstrueerida kõik reoveetrassid, mille tagajärjel väheneb infiltratsiooni osakaal, siis kindlasti olemasolev reoveepuhasti ei tule toime heitvee puhastamisega.

Väljalaskme seire nõuded Heitvee analüüsid võetakse vastavuses kehtiva metoodikaga (Proovivõtumeetodid. Keskkonnaministri 06.05.2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)). Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Veeloaga määratud saasteainete sisalduse määramiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Turba reoveepuhasti suublaks on Ellamaa oja. Vastavalt vee-erikasutusloale tuleb proove võtta kaks kord aastas, mille käigus tuleb määrata järgmised saasteainete sisaldused: BHT7, heljum, KHT, naftasaadused, pH, üldfosfor (P-üld), üldlämmastik (N-üld).

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

5.4 LEHETU KÜLA Lehetu külas elab 01.03.2014 seisuga 191 elanikku. Lehetu külas on ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 95% elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 87% kogu küla elanikest. Nissi vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud ning kaitsmata. Lehetu küla reoveekogumisala kaardi (kinnitatud keskkonnaministri 2. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on küla reostuskoormus 200 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 12 ie/ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ on üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Lehetu külas on vee-ettevõtteks AS Nissi Soojus. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni süsteemid kuuluvad AS-ile Nissi Soojus, kes tegeleb ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimisega piirkonnas. Tekkiv reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni kaudu küla lõunaosas asuvasse reoveepuhastisse.

ÜF-i projekti raames aastatel 2011–2013 rekonstrueeriti Lehetu külas kõik vee- ja reoveekanalisatsioonitrassid, Lehetu pk ja reoveepuhasti ning rajati tuletõrje veevõtumahuti.

5.4.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Lehetu külas on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel küla põhjaosas asuv Lehetu puurkaev (katastri nr 1577). Lehetu külas asuvast, Saidafarm OÜ-le kuuluvast puurkaevust võtab ettevõte vett üksnes omatarbeks. Lisaks asub küla lääneosas veel üks puurkaev, mis oli varem ühendatud ühisveevõrku, kuid käesoleval ajal pole enam kasutusel.

ÜF projekti raames vahetati välja kõik Lehetu küla olemasolevad veetorustikud. Puurkaev- pumpla ning hoone rekonstrueeriti, paigaldati veetöötlusseadmed, rajati teenindustee ja piirdeaed.

Lehetu küla ühisveevõrgu kogupikkus on olemasoleva kaardimaterjali põhjal ligikaudu 3,0 km, pikkused sisaldavad ka kinnistu siseseid torustikke. Uued torustikud on rajatud PE PN10 De32- 75 torudest. Rekonstrueerimise käigus vahetati välja ca 1994 m veetorustikke. Suur osa kinnistusiseseid torustikke on malmist ja rauast, mis tuleks inimestel endal ära vahetada. Kinnistusiseste torustike vahetamisega väheneksid veekaod veelgi.

Lehetu küla veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 4 (Lehetu küla veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteem). Kokku on Lehetu külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 95% elanikest ehk ligikaudu 181 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Lehetu küla ettevõtteid (v.a Saidafarm OÜ) ja asutusi.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Lehetu puurkaev (katastri nr 1577)

Lehetu puurkaev asub küla põhjaosas ning selle abil varustatakse veega kõik Lehetu küla ühisveevarustuse teenuse tarbijaid. Puurkaevu sügavus on 170 meetrit ning selle abil ammutatakse vett ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksist. ÜF projekti raames rekonstrueeriti Lehetu puurkaev-pumpla, hoone, paigaldati veetöötlusseadmed ja rajati teenindustee koos platsiga ja piirdeaiaga.

Lehetu puurkaevu tehnoloogia: Puurkaevust pärinev toorvesi juhitakse veetöötlusjaama. Veetöötlussüsteemis leiab aset surveline aeratsioon ning surveline filtreerimine. Seadmes leiab aset raua, mangaani ja väävelvesiniku hapendamine õhuhapniku toimel ja sellele järgnev eraldus. Aeratsiooniõhk juhitakse veetorusse enne filtripaake ning õhu ja vee segunemine leiab aset juba torustikus. Aeratsiooniks vajalik õhukogus tagatakse õlivaba kompressori abil. Puurkaevupumba juhtimine leiab aset veevõrgu torul oleva rõhuanduri järgi, eraldi rõhuandur on ka puurkaevu päisel. Puurkaevupump on varustatud sagedusmuunduriga. Aeratsioonisüsteemist juhitakse vesi edasi filtritesse. Filtrisüsteem on varustatud juhtkraanidega. Automaatseks juhtimiseks kasutatakse sisseehitatud klappidega juhtventiile, mille komplektis on ka filtri automaatikaplokk. Juhtventiili klappidega juhitakse veetöötlusjaama tööprotsesse (filter töös/pesus). Filtri pesu ajal tagatakse pesuvesi puurkaevupumbaga abil ja asulat varustatakse veega läbi teise filtripaagi.

Filtrisüsteemi läbipesusse lülitamine leiab aset vastavalt töödeldud vee kogusele või ajaintervallile ning läbipesu algus on võimalik seadistada kindlale, eelnevalt programmeeritavale kellaajale. Samuti on pesu võimalik vastavalt programmis seadistamisele teostada kohe kui on töödeldud kindel veekogus. Filtrist väljuv pesuvesi juhitakse VTJ põrandasüvendi kaevu.

Vee erikasutusloaga (nr L.VV/300838) lubatud veevõtt aastatel 2013–2014 oli ca 32,0 m3/d, tegelik veevõtt oli 2013. aastal keskmiselt 18,4 m3/d. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/300838) lubatud veevõtud AS Nissi Soojus puurkaevudest ja puurkaev-pumpla täpsemad tehnilised andmed on toodud eespool tabelis 5-4.

Puurkaev-pumplal on tagatud 50meetrine sanitaarkaitsetsoon ja ala on piiratud aiaga.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Joonis 5-22 Lehetu puurkaev-pumpla välisvaade (katastri number 1577). Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Joonis 5-23 Lehetu puurkaev-pumpla sisevaated. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

5.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ÜF projekti raames rekonstrueeriti Lehetu küla kõik tänavatel kulgevad veetorustikud. Kuna hüdrauliliselt ei ole võimalik rajada hüdrante, siis paigaldati Lehetu asula keskele 2x54 m3 tuletõrjeveemahutid. Mahutid on tähistatud ja ligipääs tagatud ning nende seis väga hea. Tuletõrjeveemahutite asukoht vt. joonis 4.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Joonis 5-24 Lehetu tuletõrjeveemahutid 2x54 m3. Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014. 5.4.3 Joogivee kvaliteet Lehetu külas tarbitakse käesoleval ajal üksnes küla põhjaosas asuva puurkaevu (katastri nr 1577) vett. Ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 5-18. Tabelis 5-18 on näha, et Lehetu küla ühisveevarustuses kasutatavas puurkaevus on üle joogivee lubatud piirnormi (sotsiaalministri 31.07.2001. a määrus nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud üldraua ja mangaani sisaldus. Peale puurkaevu-pumpla rekonstrueerimist ja veetöötlusseadmete paigaldamist vastab Lehetu puurkaevust (katastri nr 1577) välja mineva vee kvaliteet kõigi näitajate osas kehtestatud nõuetele.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Tabel 5-18 Lehetu küla joogivee kvaliteet puurkaevu põhjavees ja ühisveevõrgus Lehetu PK, Lehetu Ristiku 3, Ristiku 3, Määrus nr peale Nr 82 ja PK ühepereelamu ühepereelamu Näitaja Ühik veetöötlust 98/83/EC. 1.11.2012 1.11.2012 29.10.2013 13.12.2013 1 Värvus mg/l Pt 5 11 <2 - 2 Hägusus NHÜ 2,2 1,7 <1,0 - 3 Lõhn lahjendusaste 2 2 1 - Oksüdeeritavus mgO2/l 5 0,96 - 0,8 - 4 pH 7,9 7,9 7,9 - 6,5≤pH≤9,5 5 Ammoonium mg/l 0,5 0,46 0,47 0,38 - Nitraat mg/l 50 <0,45 - <0,45 - 6 Nitrit mg/l 0,5 <0,003 - <0,003 - 7 Kloriidid mg/l 250 136 - 128 - 8 Sulfaadid mg/l 250 <3 - <3 - Naatrium mg/l 200 77,5 - 77,6 - 9 Raud µg/l 200 285 295 32 - 10 Fluoriidid mg/l 1,5 0,93 - 0,87 - 11 Mangaan µg/l 50 26 - 52 30 μS cm-1 - 12 Elektrijuhtivus 2500 702 733 750 20˚C - Kolooniate arv 13 100 - - 0 - 22oC PMÜ/1ml Allikas: AS Nissi Soojus

Vastavalt AS-ile Nissi Soojus väljastatud joogivee kontrolli kavale teostatakse joogivee tavakontroll 1 kord aastas ning süvakontroll üks kord kümne aasta jooksul. Proovivõtukohaks on vastavalt joogivee kontrolli kavale määratud Lehetu külas asuva Ristiku 3 eramu kraan (tavakontrollil).

5.4.4 Ülevaade Lehetu küla veekasutusest Lehetu küla elanikke varustab veega üks puurkaev (Lehetu puurkaev katastri nr 1577). Veetorustik on rajatud enamasti hargvõrguna. Puurkaev on äsja renoveeritud ja puurkaevu on paigaldatud veetöötlusseadmed. Lehetu külas on veevarustusteenus ca 181 tarbijal, mis moodustab 95% elanikkonnast. Veetarbimine aastal 2013 moodustas ca 60 l/ inimese kohta ööpäevas, kogutarbimine elanikkonnale 10,9 m3/d. Juriidilistest isikutest (asutused/ettevõtted) tarbijaid Lehetu külas ei ole. Võrku antud kogus aastal 2013 oli 18,4 m3/d. Müümata ja müüdud veekoguse vahe oli 7,5 m3/d, mis teeb veekaoks 41%. Kuna kinnistusisesed veetrassid on rekonstrueerimata, siis sellest ka nii suured veekaod.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Tabel 5-19 Lehetu küla veevarustusbilanss aastatel 2013–2025 Näitaja 2013 2014 2015 2017 2019 2021 2023 2025 Elanike arv 191 189 187 185 185 185 185 185 Tarbijate arv 181 183 185 185 185 185 185 185 Liitunute osakaal, % 95 97 99 100 100 100 100 100 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 60 63 66 69 72 75 78 80 Elanike tarbimine, m3/d 10,9 11,5 12,2 12,8 13,3 13,9 14,4 14,8 Juriidiliste isikute tarbimine, m3/d 0 0 0 0 0 0 0 0 3 Tarbimine kokku, m /d 10,9 11,5 12,2 12,8 13,3 13,9 14,4 14,8 3 Võrku antud veekogus*, m /d 18,4 16,5 16,3 16,0 16,7 17,3 18,0 18,5 Müümata veekogus, m3/d 7,5 4,9 4,1 3,2 3,3 3,5 3,6 3,7 Müümata veekogus, % 41 30 25 20 20 20 20 20 Allikas: 2013. a AS Nissi Soojus andmed, 2014–2025. a konsultandi prognoos.

5.4.5 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Lehetu külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 87% küla elanikest ehk ca 166 inimest. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga varustatud suurem osa küla tarbijatest. Lehetu küla kanalisatsioon on valdavalt isevoolne ning reovesi suunatakse küla lõunaosas paiknevasse reoveepuhastisse. Enne reoveepuhastit on kasutusel reoveepumpla, mille abil suunatakse külas tekkiv reovesi reoveepuhastisse. Reoveepumplasse suunatakse küla tarbijate olmereovesi. ÜF projekti raames aastatel 2011–2013 rekonstrueeriti kõik tänava reoveetorustikud, reoveepumpla ning reoveepuhasti. Lehetu külas on olemasoleva kaardimaterjali põhjal kokku ca 2,3 km isevoolseid ning ca 0,18 km survelisi kanalisatsioonitorustikke, torustiku pikkused sisaldavad kinnistusiseseid trasse. Isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt plast PVC läbimõõduga De160-200 mm torusid. Survetorustik reoveepumplast puhastini on rajatud plastist (PE) läbimõõduga De110 mm torust.

Sademeveekanalisatsioon Lehetu külas puudub. Liigne vesi suunatakse haljasaladele ja lähimatesse kraavidesse.

Lehetu küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 4 (Lehetu küla veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteem). Lehetu külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on osaliselt varustamata eramajade elanikud. Asutusi ja ettevõtteid, kelle reovesi suunatakse Lehetu reoveepuhastile, Lehetu külas ei ole. Ühiskanalisatsiooni suunatakse Lehetu küla elanike olmereoveed. Saidafarm OÜ tööstusliku päritoluga reovesi, mis tekib peamiselt piimaseadmete pesust, puhastatakse ettevõtte oma reoveepuhastis.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Enamus Lehetu küla kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Vahetult enne reoveepuhastit paikneva reoveepuhasti abil pumbatakse külas tekkiv reovesi edasi reoveepuhastile. Kasutatava reoveepumpla andmed on toodud tabelis 5-20.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Tabel 5-20 Lehetu küla reoveepumpla KPJ-1 ülevaade Pumpla Pumba parameetrid KPJ- Pumpade Üldhinnang Nimi Asukoht Mark NR Tüüp arv Asub Lehetu küla lõunaosas Pumpla on plastist ja 1-kambriline, 1 KPJ-1 reoveepuhastist 2 - hiljuti rajatud ning on heas Di1200 plast ca 170 m korras. kaugusel Allikas: AS Nissi Soojus

Joonis 5-25 Lehetu reoveepumpla KPJ-1. Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Lehetu küla reoveepuhasti juures mõõdetakse puhastile suunatud reoveekoguseid. Tabelis 5-21 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2013 ning konsultandi poolt prognoositav reoveevarustusbilanss aastatel 2013–2025.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Tabel 5-21 Lehetu küla reoveevarustusbilanss aastatel 2013–2025. Näitaja 2013 2014 2015 2017 2019 2021 2023 2025 Elanike arv 191 189 187 185 185 185 185 185 Tarbijate arv 166 168 170 175 175 175 175 175 Liitunute osakaal, % 87 89 91 95 95 95 95 95 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 60 63 66 69 72 75 78 80 Elanike reovesi (m3/a) 3635 3863 4095 4407 4599 4791 4982 5110 Elanike reovesi (m3/d) 10,0 10,6 11,2 12,1 12,6 13,1 13,7 14,0 Infiltratsioon (m3/d) 23,8 16,8 10,7 4,4 3,8 3,3 2,8 2,4 Infiltratsioon % 70 61 49 27 23 20 17 15 Reovesi kokku (m3/a) 12306 10000 8000 6000 6000 6000 6000 6000 Reovesi kokku (m3/d) 34 27 22 16 16 16 16 16 Allikas: 2013. a AS Nissi Soojus andmed, 2014–2025. a konsultandi prognoos.

5.4.6 Lehetu küla reoveepuhasti Lehetu küla reovee puhastamine toimub külast lõuna suunas asuvas reoveepuhastis. ÜF projekti raames aastatel 2011–2013 rekonstrueeriti Lehetu küla reoveepuhasti täielikult.

Reovee käitlemine toimub järgmiselt:  Asula reovesi koondatakse kanalisatsiooni peapumplasse ja pumbatakse survetorustiku kaudu rekonstrueeritava reoveepuhasti eelkäitlussõlme.  Eelkäitlussõlmes toimub reoveevooluhulga mõõtmine, järgneb sõelumine automaatvõres.  Bioloogiline puhastus.

Biopuhastis toimub reovees sisalduva orgaanilise aine lagundamine ja eemaldamine koos osalise simultaanse lämmastiku- ja fosforiühendite bioloogilise eemaldamisega, täiendav fosforiühendite sidumine toimub vajadusel samaaegselt simultaansadestamisega. Reovee bioloogiliseks puhastamiseks kasutatakse aktiivmuda kestusõhustuse menetlust, mis tagab protsessi stabiilsuse ja töökindluse ning madala jääkmuda produktsiooni, samuti vastupidavuse koormustippudele ning koormuse muutlikkusele. Biopuhasti on lahendatud ühe protsessiliinina. Bioloogilises puhastusetapis siseneb reovesi aktiivmuda õhustuskambrisse, kuhu tagastub ka aktiivmuda järelsetitist. Õhustuskambris toimub aktiivmuda õhustamine ja reovee orgaanika (KHT ja BHT) redutseerimine ning lämmastikuühendite nitrifitseerimine. Kambri lõpus juhitakse aktiivmuda järelsetititesse. Fosforiühendite täiendavaks eemaldamiseks (lisaks bioloogilisele menetlusele) paigaldatakse koagulandi abil fosforiühendite simultaansadestamise süsteem. Simultaansadestamiseks lisatakse aktiivmudaprotsessi lõpuossa koagulanti. Biokeemiliselt seotud fosforiühendid (-soolad) sadestuvad (seotakse) mudasse ja eemaldatakse protsessist koos liigmudaga. Õhustuskambris tagavad vee vertikaalliikumise pneumaatilised põhjadifuusorid, horisontaalselt liigub vesi nn väljatõrjemeetodil siseneva reovee voolu toimel.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Õhustussüsteem on pneumaatiline. Seda varustavad suruõhuga kaks puhurit – pöördkolbkompressorit, mis on dimensioneeritud nii, et dimensioneerimiskoormuse maksimaalse õhuvajaduse tagab üks seade, teine seade on reservis ja käivitub erandlikul

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

tippkoormusel. Puhurite tööd juhitakse sagedusmuunduriga õhustuskambritesse paigaldatavate hapnikuandurite signaali alusel. Õhustuskambri läbinud vesi juhitakse vaheseina ava kaudu järelsetitisse. Järelsetitis selgitatud vesi juhitakse ülevoolurenni kaudu heitvee väljavoolusüsteemi. Heitveetorustikul on ka proovivõtuvõimalusega (automaatproovivõtja paigaldamise võimalusega) kontrollkaev enne suubumist eesvoolu. Järelsetitis settiv aktiivmuda pumbatakse bioprotsessi algusesse järelsetitis oleva mudatagastuspumba abil. Mudatagastuse määr on 100…150% sisenevast keskmisest vooluhulgast, kõrgema mudakontsentratsiooni juures tuleb rakendada ka kõrgemat mudatagastusmäära (mudatagastuse intensiivsust reguleeritakse pumpade lülitussageduse ja töökestuse muutmisega). Protsessis tekkiv liigmuda pumbatakse mudatagastuspumbaga mudatorustikul oleva automaatsiibri avamise teel biopuhasti koosseisus olevasse liigmuda kogujasse stabilisaatorisse ehk mudatihendisse. Mudatihendi ülevool juhitakse ülevoolu kaudu biopuhastisse (vastavalt liigmuda pumpamisele mudatihendisse voolab selle pinnal selginud vesi ära). Mudatihendajas tihendatakse muda loomulikul gravitatiivsel meetodil tiheduseni 30-40 g KA/l (3-4%KA). Perioodiline aereerimine parandab muda stabiliseerumist ja väldib aktiivmudasse seotud fosforiühendite vabanemist (ülevool biopuhastisse). Protsessi parameetrid on sõltuvuses tegelikult kujunevast reostuskoormusest ja protsessis hoitavast mudakogusest. Puhasti on varustatud avariimöödavooludega. Need toimivad nii automaatselt kui käsitsi. Möödavooluks avatakse automaatselt juhtprogrammis etteantavatel tingimustel (suur vooluhulk, ebasoodne reovee pH) puhasti sisendtorul olev automaatsiiber ja reovesi suunatakse biopuhasti väljundisse. Sama siibrit on võimalik vajadusel avada käsitsi. Survetorul enne puhastit on maasiiber, mille avamisel saab reovee mööda juhtida biopuhasti väljundisse.

Jääkmuda töötlemine: esmalt töödeldakse jääkmuda mudatihendajas tihendamise ja osalise stabiliseerimise teel, muda kuivainekontsentratsioon tõuseb 30–40 g/l-ni (3-4% KA). Tihendatud muda veetakse lõplikuks stabiliseerimiseks ja väärtustamiseks vastavaid seadmeid omavasse Riisipere reoveepuhastisse.

Pärast reoveepuhastit suunatakse puhastatud reoveed biotiikidesse. Biotiikidest juhitakse heitvesi kraavi, mis suubub hiljem Lehetu kraavi. Vastavalt veeseadusele on kõik Eesti veekogud (sh Lehetu kraav) reostustundlikud heitveesuublad.

Joonis 5-26 Lehetu reoveepuhasti välisvaade. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Joonis 5-27 Lehetu reoveepuhasti sisevaated. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Joonis 5-28 Lehetu reoveepuhasti biotiigid. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Lehetu küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2013. aastal on toodud tabelis 5-22. Keskkonda viidavat üldlämmastiku kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei limiteerita.

Tabel 5-22 Lehetu küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused Suurim lubatud Proov 1 Proov 2 Saasteaine sisaldus (sisend) nimetus Ühik (väljuv) (L.VV/300838) 20.05.2013 26.07.2013 pH 6,0-9,0 7,8 7,0 HA 35 mg/l 250 2

BHT7 25 mgO2/l 311 4

Püld 1,5 mg/l 10,60 0,44

Nüld mg/l 55 8 Allikas: AS Nissi Soojus

Tabel 5-20 andmetest selgub, et peale rekonstrueerimist vastab reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused nõuetele.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Vastavalt 01.08.2014 kehtima hakanud uuele vee-erikasutusloale L.VV/325086 on saasteainete suurimad lubatud sisaldused järgmised: BHT7 – 40mg/l, KHT – 150 mg/l, heljum – 35 mg/l, pH – 9,0.

Väljalaskme seire nõuded vastavalt vee-erikasutusloale L.VV/325086 Heitvee analüüsid tuleb võtta vastavuses kehtiva metoodikaga (Proovivõtumeetodid. Keskkonnaministri 06.05.2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)). Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Veeloaga määratud saasteainete sisalduse määramiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Lehetu reoveepuhasti suublaks on Lehetu Niidu maaparanduskraav. Vastavalt vee- erikasutusloale tuleb proove võtta üks kord kvartalis, mille käigus tuleb määrata järgmised saasteainete sisaldused: BHT7, heljum, KHT, pH, üldfosfor (P-üld), üldlämmastik (N-üld).

Suubla seire nõuded vastavalt vee-erikasutusloale L.VV/325086 Vastavalt vee-erikasutusloale tuleb üks kord aastas proove võtta Lehetu reoveepuhasti suubla kohta, milleks on Lehetu Niidu maaparanduskraav. Kevad-suvisel perioodil tuleb võtta proov 500 m allpool ja 500 m ülalpool Lehetu asula heitvee sissvoolu Lehetu Niidu maaparanduskraavi. Analüüsi käigus tuleb määrata järgmised saasteainete sisaldused: ammoonium (NH4), BHT7, lahustunud hapnik(O2), pH, üldfosfor (P-üld), üldlämmastik (Nüld).

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

5.5 ELLAMAA KÜLA Ellamaa külas elab 01.03.2014 seisuga 180 elanikku. Ellamaa külas on ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 49% elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 34% kogu küla elanikest. Nissi vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud ning kaitsmata. Ellamaa külas on kaks eraldiseisvat tiheasustusala, kus on välja arendatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Ellamaa külas on vee-ettevõtteks AS Nissi Soojus. AS-ile Nissi Soojus kuuluvad Ellamaa küla keskuse vee- ja kanalisatsioonisüsteemid (sh puurkaev ja reoveepuhasti) ning Ellamaa küla mäepealse piirkonna puurkaev ja veevarustussüsteem. Ühtlasi tegeleb AS Nissi Soojus vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimisega Ellamaa külas.

5.5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Ellamaa külas on kaks eraldiseisvat veevarustussüsteemi, millest üks asub küla keskuses ning teine mäepealses osas. Mõlemasse veevarustussüsteemi kuulub üks puurkaev. Ellamaa küla keskuses saavad korrusmajade ning eramute elanikud vett asula puurkaevust (katastri nr 1364). Ellamaa küla mäepealses osas saavad tarbijad vett mäepealse puurkaevust (katastri nr 1358). Ellamaa küla keskuse ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 0,86 km. Enamik torustikust on malmtorustikud DN 50-100 mm ning on rajatud 30 ja enam aastat tagasi. Üksikutel lõikudel on kasutatud ka plasttorusid uuemate ühisveevärgi liitumiste korral. Ellamaa küla mäepealse piirkonna ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 200 meetrit ning selle abil varustatakse veega kahe korrusmaja ning kolme eramaja elanikke. Ellamaa küla veevõrk on vanusest tulenevalt amortiseerunud ning aeg-ajalt esineb ka veetorustiku avariisid. Veetöötlusseadmeid (2 rauafiltrit) kasutatakse üksnes Ellamaa küla mäepealse piirkonna joogivee puhastamiseks. Põhjaveest üleliigse raua eraldamiseks kasutatavad rauafiltrid asuvad puurkaevu lähedal paikneva kortermaja keldris ning need on paigaldatud 2004. aastal. Ellamaa küla veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 5 (Ellamaa küla veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteem). Kokku on Ellamaa külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 49% elanikest ehk ligikaudu 88 elanikku. Asutusi ning ettevõtteid ühisveevärgiga liitunud ei ole.

Asula puurkaev (katastri nr 1364)

Asula puurkaev asub Ellamaa küla keskuses olemasolevatest kortermajadest lääne suunas ning selle abil varustatakse veega Ellamaa keskuse tarbijaid. Puurkaevu sügavus on 185 meetrit ning selle abil ammutatakse vett ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksist. Käesoleval hetkel rekonstrueeritakse Ellamaa asula puurkaev-pumplat ja hoonet ning paigaldatakse veest raua eemaldamiseks veetöötlusseadmed. Puurkaev asub pumpla hoone vahetus läheduses ligikaudu 10 meetri kaugusel loodesuunas. Töö käigus pikendatakse puurkaevu manteltoru ja tõstetakse kaevupäist, kuna praegu jookseb pinnavesi kaevu. Puurkaevu on paigaldatud süvaveepump GRE 13; 2,2 kW; 5 m3/h; h=80 m. Pumba uputussügavus on 67 m. Süvaveepumpa välja ei vahetata, kuid pump tõstetakse välja ja asendatakse pumba kaabel ning üleminekud. Puurkaev-pumpla jääb tööle üheastmelisena.

Veetöötlus:  I etapp: vee rikastamine hapnikuga

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

 II etapp: raua ja mehaaniliste lisandite eemaldamine survefiltrite abil

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Joonis 5-29 Ellamaa asula pk tehnoloogiline skeem Süvavee pumba abil pumbatakse vesi aeratsioonimahutisse. Õlivaba kompressori abil lisatakse vette õhku. Vee küllastamiseks hapnikuga on aeratsioonimahuti täidetud PAL rõngastega. Mahuti on varustatud õhueraldajaga, mille kaudu gaasid veesüsteemist eemalduvad. Õhuhapniku toimel toimub ka kahevalentse raua oksüdatsiooni protsess. Aeratsioonitsükli läbinud vesi suunatakse mitmekihilise täidisega kahte paralleelselt töötavasse survefiltrisse. Filtreid läbinud vesi antakse tarbesse. Ehituse käigus paigaldatakse uus elektri- ja automaatikasüsteem.

Vee erikasutusloaga (nr L.VV/300838) lubatud veevõtt aastatel 2013–2014 oli ca 10,0 m3/d, tegelik veevõtt oli 2013. aastal keskmiselt 6,4 m3/d.

Vee erikasutusloaga (nr L.VV/300838) lubatud veevõtud AS Nissi Soojus puurkaevudest ja puurkaev-pumpla täpsemad tehnilised andmed on toodud eespool tabelis 5-4.

Puurkaev-pumplal on tagatud 50meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Joonis 5-30 Ellamaa asula pk rajatav pumplahoone. Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Joonis 5-31 Ellamaa asula puurkaev. Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Ellamaa mäepealse pk (katastri nr 1358) Ellamaa küla mäepealse piirkonna ühisveevarustuse puurkaev asub korrusmajade vahetus läheduses. Puurkaev on puuritud 1964. aastal ning ammutab vee ordoviitsiumi veekompleksist.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Puurkaevu abil saavad ühisveevarustusest vett kahe kortermaja ja kolme eramaja elanikud. Puurkaev-pumpla hoone on käesolevaks ajaks täielikult amortiseerunud ning ehituslikult väga halvas seisukorras (joonis 5-32). Hoones asub ka veerõhu tagamiseks kasutatav hüdrofoor. Veevarustussüsteemi kuuluvad lisaks veel 2004. aastal paigaldatud rauafiltrid (2 tk), mis asuvad puurkaev-pumplast loodes asuva kortermaja keldris.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Vee erikasutusloaga (nr L.VV/300838) lubatud veevõtt aastatel 2013–2014 oli ca 4,0 m3/d, tegelik veevõtt oli 2013. aastal keskmiselt 2,5 m3/d.

Vee erikasutusloaga (nr L.VV/300838) lubatud veevõtud AS Nissi Soojus puurkaevudest ja puurkaev-pumpla täpsemad tehnilised andmed on toodud eespool tabelis 5-4.

Puurkaev-pumplal pole tagatud piisav sanitaarkaitsetsoon. Pumplast ca 10 meetri kaugusel asub puukuur ning ligikaudu 20 meetri kaugusel korterelamu.

Joonis 5-32 Ellamaa mäepealse pk hoone ja kortermajas paiknevad rauaeraldusfiltrid. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

5.5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Mäepealse piirkonnas tuletõrje veevõtukohad puuduvad. 5.5.3 Joogivee kvaliteet Ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 5-23 ja 5-24. Tabelis 5-23 on näha, et Ellamaa küla keskuses ühisveevarustuses kasutatavas puurkaevu piirkonnas on üle joogivee lubatud piirnormi tarbija kraanis (sotsiaalministri 31.07.2001. a määrus nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üksnes üldraua sisaldus. Käesoleval hetkel rekonstrueeritakse puurkaev-pumplat ja paigaldatakse veetöötlusseadmeid. Ellamaa küla mäepealse puurkaevu tarbija kraanist võetud veekvaliteedi proovid (vt tabel 5-24) vastavad nõuetele. Tabelist 5-24 on näha, et enne filtreid võetud proovis on üldraua sisaldus väga suur, seega rauaeraldusfiltrid täidavad oma ülesande.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Tabel 5-23 Ellamaa küla Asula pk piirkonna põhjavee kvaliteet ühisveevõrgus

Määrus Nr Ellamaa asula Ellamaa 184 Nr Näitaja Ühik 82 ja pk korterelamu 98/83/EC. 1.11.2012 29.10.2013 1 Värvus mg/l Pt - 9 16 2 Hägusus NHÜ - 1,9 2,3 3 Lõhn lahjendusaste - 1 1 4 Oksüdeeritavus mgO2/l 5 1,2 - 5 pH 8 8 6,5≤pH≤9,5 6 Ammoonium mg/l 0,5 0,42 0,38 7 Nitraat mg/l 50 <0,45 - 8 Nitrit mg/l 0,5 <0,003 - 9 Kloriidid mg/l 250 106 - 10 Sulfaadid mg/l 250 <3 - 11 Naatrium mg/l 200 66 - 12 Raud µg/l 200 19 675 13 Fluoriidid mg/l 1,5 1,1 - 14 Mangaan µg/l 50 34 - μS cm-1 15 Elektrijuhtivus 2500 583 661 20˚C Allikas: AS Nissi Soojus

Tabel 5-24 Ellamaa küla Mäe pk piirkonna põhjavee kvaliteet ühisveevõrgus

Ellamaa Mäe Ellamaa mäe Ellamaa mäe Määrus Nr piirkond piirkond piirkond Nr 82 ja Näitaja Ühik pärast filtreid enne filtreid pärast filtreid 98/83/EC. 1.11.2012 29.10.2013 27.11.2013 1 Värvus mg/l Pt - 6 27 - 2 Hägusus NHÜ - <1 1,1 - 3 Lõhn lahjendusaste - 1 2 - 4 Oksüdeeritavus mgO2/l 5 1,4 - - 5 pH 7,2 7,2 - 6,5≤pH≤9,5 6 Ammoonium mg/l 0,5 0,14 0,47 - 7 Nitraat mg/l 50 <0,45 - - 8 Nitrit mg/l 0,5 <0,003 - - 9 Kloriidid mg/l 250 163 - - 10 Sulfaadid mg/l 250 <3 - - 11 Naatrium mg/l 200 144,8 - - 12 Raud µg/l 200 57 1275 20

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,47 - - 14 Mangaan µg/l 50 <5 - - μS cm-1 15 Elektrijuhtivus 2500 700 531 - 20˚C Allikas: AS Nissi Soojus

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Vastavalt AS-ile Nissi Soojus väljastatud joogivee kontrolli kavale teostatakse joogivee tavakontroll 1 kord aastas ning süvakontroll üks kord kümne aasta jooksul. Proovivõtukohaks on vastavalt joogivee kontrolli kavale määratud nii keskuse kui ka mäepealse Ellamaa osas kortermajad (tavakontrollil).

Kindlasti toimub amortiseerunud torustike tõttu joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures, kuna torustikud on ca 30–40 aastat vanad.

5.5.4 Ülevaade Ellamaa küla veekasutusest Ellamaa külas tarbitakse käesoleval ajal kahe puurkaevu (Ellamaa asula ja mäepealse piirkonna puurkaevu) vett. Ellamaa asula puurkaevust (katastri nr 1364) pumbatava ordoviitsiumi- kambriumi veekompleksi põhjavee abil varustatakse küla keskuse tarbijaid. Ellamaa küla mäepealse piirkonna puurkaevust (katastri nr 1358) saavad vett küla mäepealse osa tarbijad. Veetorustik on rajatud enamasti hargvõrguna. Ellamaa asula puurkaevu käesoleval hetkel rekonstrueeritakse, mille käigus paigaldatakse ka veetöötlusseadmed raua eraldamiseks. Ellamaa külas on veevarustusteenus ca 88 tarbijal, mis moodustab 49% elanikkonnast. Veetarbimine aastal 2013 moodustas ca 83,0 l/in kohta ööpäevas, kogutarbimine elanikkonnale 7,3 m3/d. Juriidilistest isikutest (asutused/ettevõtted) tarbijaid Ellamaa külas ei ole. Võrku antud kogus aastal 2013 oli 8,9 m3/d. Müümata ja müüdud veekoguse vahe oli 1,6 m3/d, mis teeb veekaoks 18%. Kuna veetrassid on lühikesed, siis sellest ka nii väiksed kaod. Tabel 5-25 Ellamaa küla veevarustusbilanss aastatel 2013–2025 Näitaja 2013 2014 2015 2017 2019 2021 2023 2025 Elanike arv 180 178 176 174 174 174 174 174 Tarbijate arv 88 86 84 82 82 82 82 82 Liitunute osakaal, % 49 48 48 47 47 47 47 47 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 83,0 84,9 86,9 89,0 89,0 89,0 89,0 89,0 Elanike tarbimine, m3/d 7,3 7,3 7,3 7,3 7,3 7,3 7,3 7,3 Juriidiliste isikute tarbimine, m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3 Tarbimine kokku, m /d 7,3 7,3 7,3 7,3 7,3 7,3 7,3 7,3 Võrku antud veekogus*, m3/d 8,9 8,8 8,7 8,7 8,7 8,7 8,7 8,7 Müümata veekogus, m3/d 1,6 1,5 1,4 1,4 1,4 1,4 1,4 1,4 Müümata veekogus, % 18 17 16 16 16 16 16 16 Allikas: 2013. a AS Nissi Soojus andmed, 2014–2025. a konsultandi prognoos.

5.5.5 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Ellamaa külas on ühiskanalisatsioon olemas üksnes keskasulas. Mäepealses piirkonnas on reovee käitlemiseks kasutusel kogumiskaevud, mida tühjendatakse vastavalt täitumisele. Reovesi purgitakse Ellamaa reoveepuhasti settekaevu. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

35% küla elanikest ehk 63 inimest. Ellamaa asula kanalisatsioon on isevoolne ning reovesi suunatakse küla kirdeosas paiknevasse reoveepuhastisse. Ellamaa külas on kokku ca 1,3 km isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt asbotorusid läbimõõduga DN 150 kuni 200 mm.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Kanalisatsioonitorustik on rajatud 30 ja rohkem aastat tagasi. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need osaliselt amortiseerunud, mistõttu toimub sademe- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess – reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust.

Sademeveekanalisatsioon Ellamaa külas puudub. Liigne vesi suunatakse haljasaladele.

Ellamaa küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 5 (Ellamaa küla veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteem) Ellamaa külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud keskasula piirkonnas kaks kortermaja (18- korterilist) ning 10 eramut. Ühiskanalisatsiooniga varustamata eramajade elanikud kasutavad peamiselt kogumiskaeve. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Ellamaa külas tekkiv olmereovesi. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Reovee koguseid Ellamaa külas ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Tabelis 5-26 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2013 ning konsultandi poolt prognoositav reoveevarustusbilanss aastatel 2013–2025. AS Nissi Soojuse hinnangul on liigvee infiltratsioon torudesse 50%. Tabel 5-26 Ellamaa küla reoveevarustusbilanss aastatel 2013–2025 Näitaja 2013 2014 2015 2017 2019 2021 2023 2025 Elanike arv 180 178 176 174 174 174 174 174 Tarbijate arv 63 63 63 63 63 63 63 63 Liitunute osakaal, % 35 35 36 36 36 36 36 36 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 83 85 87 89 89 89 89 89 Elanike reovesi (m3/a) 1908 1952 1998 2047 2047 2047 2047 2047 Elanike reovesi (m3/d) 5,2 5,3 5,5 5,6 5,6 5,6 5,6 5,6 Infiltratsioon (m3/d) 5,2 5,3 5,5 5,6 5,6 5,6 5,6 5,6 Infiltratsioon % 50 50 50 50 50 50 50 50 Reovesi kokku (m3/a) 3815 3904 3997 4094 4094 4094 4094 4094 Reovesi kokku (m3/d) 10,5 10,7 11,0 11,2 11,2 11,2 11,2 11,2 Allikas: 2013. a AS Nissi Soojus andmed, 2014–2025. a konsultandi prognoos.

5.5.6 Ellamaa küla reoveepuhasti Ellamaa küla reovee puhastamine toimub küla kirdeosas asuvas reoveepuhastis. Reovesi voolab reoveepuhastisse isevoolselt, kus see settib settekaevudes. Kokku on reovees olevate tahkete osakeste settimiseks kasutusel kolm järjestikust settekaevu. Viimasesse settekaevu toimub ühtlasi ka reovee purgimine (vt joonis 5-33). Settekaevudest voolab reovesi isevoolselt kahte biotiiki kogupindalaga ligikaudu 875 m2 (500 + 375 m2). Käesolevaks ajaks on reoveepuhasti tehnoloogiliselt vananenud ning ei suuda tagada vee erikasutusloaga kehtestatud heitvee piirväärtusi.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Joonis 5-33 Ellamaa reoveepuhasti settekaevud. Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Joonis 5-34 Ellamaa reoveepuhasti biotiigid. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Nissi Soojus väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/300838) on Kloostri jõgi (suubla kood 110080). Vastavalt veeseadusele on kõik Eesti veekogud (sh Kloostri jõgi) reostustundlikud heitveesuublad.

Ellamaa küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2013. aastal on toodud tabelis 5-27. Keskkonda viidavat üldlämmastiku kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei limiteerita.

Tabel 5-27 Ellamaa küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused Suurim lubatud Saasteaine Proov 1 Proov 2 sisaldus nimetus Ühik (L.VV/300838) 3.10.2011 21.11.2013 pH 6,0-9,0 7,5 8,0 HA 35 mg/l 42,0 48,0

BHT7 25 mgO2/l 27,0 30,0

Püld 1,5 mg/l 7,2 6,5

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Nüld mg/l 18,0 12,0 Allikas: AS Nissi Soojus Tabeli 5-27 andmetest selgub, et 2013. aastal võetud heitvee proovid ei vasta vee erikasutusloa nõuetele üldfosfori, heljumi ega BHT7 ülenormatiivsete sisalduste tõttu.

Vastavalt 01.08.2014 kehtima hakanud uuele vee-erikasutusloale L.VV/325086 on saasteainete suurimad lubatud sisaldused järgmised: BHT7 – 40mg/l, KHT – 150 mg/l, heljum – 35 mg/l, pH – 9,0.

Ellamaa reoveepuhasti suublaks on Kloostri jõgi. Vastavalt vee-erikasutusloale tuleb proove võtta kaks kord aastas, mille käigus tuleb määrata järgmised saasteainete sisaldused: BHT7, heljum, KHT, pH, üldfosfor (P-üld), üldlämmastik (N-üld).

Suubla seire nõuded vastavalt vee-erikasutusloale L.VV/325086 Vastavalt vee-erikasutusloale tuleb üks kord aastas proove võtta Ellamaa reoveepuhasti suubla kohta, milleks on Kloostri jõgi. Kevad-suvisel perioodil tuleb võtta proov 500 m allpool ja 500 m ülalpool Ellamaa asula heitvee sissvoolu Kloostri jõkke. Analüüsi käigus tuleb määrata järgmised saasteainete sisaldused: ammoonium (NH4), BHT7, lahustunud hapnik(O2), pH, üldfosfor (P-üld), üldlämmastik (Nüld).

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

5.6 MUNALASKME KÜLA Munalaskme külas elab 01.03.2014 seisuga 79 elanikku. Munalaskme külas on ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 34% elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on samuti liitunud ligikaudu 34% kogu küla elanikest. Nissi vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud ning kaitsmata. Munalaskme külas on vee-ettevõtteks AS Nissi Soojus. AS-ile Nissi Soojus kuuluvad Munalaskme küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemid (sh puurkaev ja reoveepuhasti) ning ühtlasi tegeleb ettevõte ka nende opereerimisega.

5.6.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Munalaskme küla veevarustus põhineb ühel puurkaevul. Munalaskme küla puurkaevust (katastri nr 4812) saavad vett korrusmajade ning eramute elanikud ning töökoda ja hooldekodu. Munalaskme küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 0,76 km. Enamik torustikust on malmtorustikud DN 50-70 mm ning on rajatud 30 ja enam aastat tagasi. Munalaskme küla veevõrk on vanusest tulenevalt amortiseerunud ning aeg-ajalt esineb ka veetorustiku avariisid. Puurkaevust võetavas vees üle piirnormi oleva üldraua ja fluoriidi eemaldamiseks on paigaldatud rauafilter ning pöördosmoosi seadmed. Munalaskme küla veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 6 (Munalaskme küla veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteem). Kokku on Munalaskme külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 34% elanikest ehk ligikaudu 27 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutavad ka küla ettevõtted ja asutused.

Munalaskme puurkaev (katastri nr 4812) Munalaskme küla puurkaev asub küla keskuses töökojast kagu suunas. Puurkaev on rajatud 1955. aastal ning on 151 meetri sügavune. Puurkaevu abil ammutatakse vett ühisveevarustuse tarbeks ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksist. Puurkaev-pumplal on tagatud 50meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Puurkaevuvesi ei vasta nõuetele raua- ja flouriidide sisalduse osas. Nende eraldamiseks paigaldati aastal 2010 pöördosmoosseadmed ja rauaeraldamiseks filtrid.

Munalaskme asula puurkaev-pumplasse paigaldatud veevarustuse ja veetöötluse ahel on järgmine: survetõste (süvaveepump) – aeratsioon – filtratsioon – veepehmendus – pöördosmoos – vee kogumismahutid – tarbeahel.

Vesi pumbatakse puurkaevust läbi õhuinjektorite kontaktmahutisse, milles toimub injektorites vette segunenud õhuhapniku toimel rauaühendite eeloksüdatsioon. Süvavee pumba tööd juhib rõhurelee. Puurkaevust võetava vee kogust mõõdetakse veearvesti abil. Kontaktmahuti on varustatud õhueraldusklapiga, mille kaudu peale aereerimist taasvabanev õhuhapnik veesüsteemist eemaldub. Võimalik on juhtida vett otse puurkaevust möödaviigu kaudu otse trassi. Aeratsioonitsükli läbinuna suunatakse vesi mitmekihilise täidisega rauaeraldusfiltrisse, milles toimub järelejäänud oksüdeerumata, aga ka oksüdeerunud rauaühendite ja muude veega kaasneda võivate mehhaaniliste lisandite eemaldamine. Filtertäidisena kasutatakse erineva osakese suurusega liiva, katalüütilist filtermaterjali Aqua-Mandixja pH tõstmiseks

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

kaltsiumhüdrokarbonaati Juraperle. Rauaeraldusfiltrid on varustatud juhtimisventiili ja 7-päeva taimeriga. Filtri läbipesu toimub automaatselt, taimerisse sisestatud nädalapäeval ja kellaajal.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Rauafiltrit läbinud vesi suunatakse veepehmendajasse. Veepehmendus on vajalik, et vältida kaltsiumi ja magneesiumi ühendite sadestumist membraanidele. Veepehmenduseks kasutatakse naatrium-kationiiti. Eeltöödeldud vesi jaguneb kaheks liiniks: ühte liini pidi suundub vesi läbi pöördosmosseadme ja teise liini pidi kogumismahutisse. Pöördosmoosseadet läbinud vee kogust mõõdab RO seadme veemõõtja ja rotameetriga, eeltöötlust läbinud vee kogust mõõdetakse veemõõtjaga. Vee kogused on reguleeritud vahekorras 1:1. Töödeldud vesi kogutakse kahte 2000 liitrisse plastmahutisse ja antakse II astme pumba abil asulasse. Tarbesse mineva vee kogust mõõdetakse veemõõtjaga.

Vee erikasutusloaga (nr L.VV/300838) lubatud veevõtt aastatel 2013–2014 oli ca 15,0 m3/d, tegelik veevõtt oli 2013. aastal keskmiselt 7,8 m3/d.

Vee erikasutusloaga (nr L.VV/300838) lubatud veevõtud AS Nissi Soojus puurkaevudest ja puurkaev-pumpla täpsemad tehnilised andmed on toodud eespool tabelis 5-4.

Joonis 5-35 Munalaskme puurkaevu-pumpla välisvaade. Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Joonis 5-36 Munalaskme küla puurkaev-pumpla sisevaade. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

5.6.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Munalaskme külas ametlikud tuletõrje veevõtukohad puuduvad. Tuletõrjeks vajalikku vett on võimalik võtta lähedalasuvast Munalaskme ojast. 5.6.3 Joogivee kvaliteet Munalaskme külas tarbitakse käesoleval ajal Munalaskme puurkaevu (katastri nr 4812) vett. Puurkaevust pumbatava ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksi põhjavee abil varustatakse joogiveega kortermajade, eramute ning töökoja ja hooldekodu veetarbijaid. Munalaskme küla joogivee kvaliteet ühisveevõrgus iseloomustab tarbija kraanist võetud proov (vt tabel 5-28).

Tabel 5-28 Munalaskme küla joogivee kvaliteet ühisveevõrgus Määrus nr Munalaskme Munalaskme Nr Näitaja Ühik 82 ja pk hooldekodu 98/83/EC. 1.11.2012 29.10.2013 1 Värvus mg/l Pt <2 3 2 Hägusus NHÜ 1,5 <1 3 Lõhn lahjendusaste 1 1 4 Oksüdeeritavus mgO2/l 5 0,96 0,64 5 pH 8,1 8,1 6,5≤pH≤9,5 6 Ammoonium mg/l 0,5 0,09 <0,02 7 Nitraat mg/l 50 <0,45 <0,45 8 Nitrit mg/l 0,5 <0,003 <0,003 9 Kloriidid mg/l 250 26 20 10 Sulfaadid mg/l 250 40 33 11 Naatrium mg/l 200 100,9 81,8 12 Raud µg/l 200 21 46 13 Fluoriidid mg/l 1,5 1,6 1,3 14 Mangaan µg/l 50 <5 8 μS cm-1 15 Elektrijuhtivus 2500 430 379 20˚C Kolooniate arv 16 100 - 0 22oC PMÜ/1ml Allikas: AS Nissi Soojus

Tabelis 5-28 on toodud viimased joogivee süvakontrolli analüüsi tulemused. Viimaste joogivee analüüsitulemuse põhjal vastab Munalaskme küla joogivesi mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas kehtestatud normidele (Sotsiaalministri 31.07.2001. a määrus nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). 01.11.2012 võetud proovis oli fluoriidide sisaldus natuke üle normi, samas järgmises proovis on kõik normidele vastav.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Joogivee kvaliteedi analüüsi tulemustest võime järeldada, et veetöötlusseadmete paigaldamine on ennast õigustanud. Vastavalt AS-ile Nissi Soojus väljastatud joogivee kontrolli kavale teostatakse joogivee tavakontroll 1 kord aastas ning süvakontroll üks kord kümne aasta jooksul. Proovivõtukohaks on vastavalt joogivee kontrolli kavale määratud Munalaskme hooldekodu

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

(tavakontrollil). Tulenevalt torustike vanusest toimub kindlasti torustikes joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine (eelkõige üldraua sisalduse suurenemise näol).

5.6.4 Ülevaade Munalaskme küla veekasutusest Munalaskme küla veevarustus põhineb ühel puurkaevul. Munalaskme küla puurkaevust (katastri nr 4812) saavad vett korrusmajade ning eramute elanikud ning töökoda ja hooldekodu. Veetorustik on rajatud enamasti hargvõrguna. Munalaskme puurkaev-pumplasse on paigaldatud pöördosmoosseadmed ja rauaeraldusfiltrid. Munalaskme külas on veevarustusteenus ca 27 tarbijal, mis moodustab 34% elanikkonnast. Veetarbimine aastal 2013 moodustas ca 70 l/in kohta ööpäevas. Juriidilised isikud – asutused/ettevõtted tarbisid 2013. a aastal keskmiselt 2,69 m3/d. Kogu veemüük moodustab tänase seisuga ligikaudu 4,58 m3/d (vt tabel 5-29). Võrku antud kogus aastal 2013 oli 7,8 m3/d. Müümata ja müüdud veekoguse vahe oli 3,2 m3/d, mis teeb veekaoks 41%. Kuna veetrasside on amortiseerunud, siis sellest ka nii suured veekaod.

Tabel 5-29 Munalaskme küla veevarustusbilanss aastatel 2013–2025 Näitaja 2013 2014 2015 2017 2019 2021 2023 2025 Elanike arv 79 78 76 75 75 75 75 75 Tarbijate arv 27 27 27 27 27 27 27 27 Liitunute osakaal, % 34 35 36 36 36 36 36 36 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 70 72 74 76 78 80 80 80 Elanike tarbimine, m3/d 1,89 1,94 2,00 2,05 2,11 2,16 2,16 2,16 Juriidiliste isikute tarbimine, 2,69 2,69 2,69 0 0 0 0 0 m3/d 3 Tarbimine kokku, m /d 4,58 4,63 4,69 2,05 2,11 2,16 2,16 2,16 Võrku antud veekogus*, m3/d 7,8 7,8 7,9 8,0 8,1 8,2 8,2 8,2 Müümata veekogus, m3/d 3,2 3,2 3,2 5,9 6,0 6,0 6,0 6,0 Müümata veekogus, % 41 41 41 74 74 74 74 74 Allikas: 2013. a AS Nissi Soojus andmed, 2014–2025. a konsultandi prognoos.

5.6.5 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Munalaskme külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 34% küla elanikest ehk 27 inimest. Munalaskme küla kanalisatsioon on valdavalt isevoolne ning reovesi suunatakse küla lõunaosas paiknevasse reoveepuhastisse. Reovee suunamiseks reoveepuhastisse on reoveepuhasti territooriumil kasutusel reoveepumpla. Munalaskme külas on kokku ca 1,4 km isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt asbotorusid läbimõõduga DN 150 ja 200 mm. Kanalisatsioonitorustik on rajatud 30 ja rohkem aastat tagasi. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need amortiseerunud, mistõttu toimub sademe- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess – reovee

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Munalaskme küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 6 (Munalaskme küla veevarustus- ja reoveekanalisatsioonisüsteem)

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Munalaskme külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud keskasula piirkonnas kortermajad eramud ning töökoda ja hooldekodu. Ühiskanalisatsiooniga varustamata eramajade elanikud kasutavad peamiselt kogumiskaeve. Ühiskanalisatsiooni teenusega varustatud asutusi ning ettevõtteid on kokku 2 ning nende reoveeteke 2013. aastal oli kokku ligikaudu 982 m3. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Munalaskme küla elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita Tabelis 5-30 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2013 ning konsultandi poolt prognoositav reoveevarustusbilanss aastatel 2013–2025. AS Nissi Soojuse hinnangul on liigvee infiltratsioon torudesse 50%. Tabel 5-30 Munalaskme küla reoveevarustusbilanss aastatel 2013–2025 Näitaja 2013 2014 2015 2017 2019 2021 2023 2025 Elanike arv 79 78 76 75 75 75 75 75 Tarbijate arv 27 27 27 27 27 27 27 27 Liitunute osakaal, % 34 35 36 36 36 36 36 36 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 70 72 74 76 78 80 80 80 Elanike reovesi (m3/a) 690 710 729 749 769 788 788 788 Elanike reovesi (m3/d) 1,9 1,9 2,0 2,1 2,1 2,2 2,2 2,2 Asutuste ja ettevõtete reovesi (m3/a) 982 982 982 0 0 0 0 0 Asutuste ja ettevõtete reovesi (m3/d) 3 3 3 0 0 0 0 0 Tarbijate reovesi kokku (m3/a) 1672 1692 1711 749 769 788 788 788 Tarbijate reovesi kokku (m3/d) 4,6 4,6 4,7 2,1 2,1 2,2 2,2 2,2 Infiltratsioon (m3/d) 4,6 4,6 4,7 2,1 2,1 2,2 2,2 2,2 Infiltratsioon % 50 50 50 50 50 50 50 50 Reovesi kokku (m3/a) 3344 3383 3423 1498 1537 1577 1577 1577 Reovesi kokku (m3/d) 9,2 9,3 9,4 4,1 4,2 4,3 4,3 4,3 Allikas: 2013. a AS Nissi Soojus andmed, 2014–2025. a konsultandi prognoos.

Informatsioon reoveepuhastile suunatava reovee koguste kohta puudub, kuna reovee vooluhulka reoveepuhasti juures ei mõõdeta. Ühiskanalisatsiooni suunatava reovee koguse arvestamine toimub ühiskanalisatsiooniga ühendatud tarbijate poolt tarbitava vee koguse järgi.

Sademeveekanalisatsioon Munalaskme külas puudub. Liigne vesi suunatakse haljasaladele, kus see imbub maa sisse.

5.6.6 Munalaskme küla reoveepuhasti Munalaskme küla reovee puhastamine toimub küla lõunaosas asuvas reoveepuhastis. Külas tekkiv reovesi suunatakse isevoolse kanalisatsioonitorustiku abil reoveepuhasti territooriumil asuvasse reoveepumplasse. Reoveepumplas oleva pumba (Abs ASO 630186-S13/4) abil pumbatakse reovesi edasi biotiikidesse, kus toimub reovee puhastamine. Reovee puhastamiseks on kasutusel kaks biotiiki kogupindalaga ligikaudu 545 m2.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Tabel 5-31 Munalaskme reoveepuhasti KPJ üldandmed Pumba Pumpla parameetrid Üldhinnang KPJ- Pumpade Nimi Asukoht Mark NR Tüüp arv Abs Pumpla on rajatud 1- Reoveepuhasti ASO raudbetoonist kaevu 1 Asub kambriline, 1 ning selle seisukord on KPJ reoveepuhasti raudbetoon 630186- juures S13/4 mitterahuldav. Allikas: AS Nissi Soojus

Joonis 5-37 Munalaskme reoveepuhasti reoveepumpla. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Joonis 5-38 Munalaskme reoveepuhasti biotiigid. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Käesolevaks ajaks on reoveepuhasti tehnoloogiliselt vananenud ning ei suuda tagada vee erikasutusloaga kehtestatud heitvee piirväärtusi. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Nissi Soojus väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/300838) on Munalaskme oja (suubla kood 109960). Vastavalt veeseadusele on kõik Eesti veekogud (sh Munalaskme oja) reostustundlikud heitveesuublad.

Munalaskme küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2013. aastal on toodud tabelis 5-32. Keskkonda viidavat üldlämmastiku kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei limiteerita.

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Tabel 5-32 Munalaskme küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused. Suurim lubatud Saasteaine Proov 1 Proov 2 sisaldus k nimetus Ühi (L.VV/300838) 3.10.2011 21.11.2013 pH 6,0-9,0 7,7 7,9 HA 35 mg/l 20 51

BHT7 25 mgO2/l 22 47

Püld 1,5 mg/l 3,95 6,95

Nüld mg/l 27 34 Allikas: AS Nissi Soojus

Tabeli 5-32 andmetest selgub, et võetud heitvee proovid ei vasta vee erikasutusloa nõuetele üldfosfori, heljumi ega BHT7 ülenormatiivsete sisalduste tõttu.

Vastavalt 01.08.2014 kehtima hakanud uuele vee-erikasutusloale L.VV/325086 on saasteainete suurimad lubatud sisaldused järgmised: BHT7 – 40mg/l, KHT – 150 mg/l, heljum – 35 mg/l, pH – 9,0.

Munalaskme reoveepuhasti suublaks on Munalaskme oja. Vastavalt vee-erikasutusloale tuleb proove võtta kaks kord aastas, mille käigus tuleb määrata järgmised saasteainete sisaldused: BHT7, heljum, KHT, pH, üldfosfor (P-üld), üldlämmastik (N-üld).

Suubla seire nõuded vastavalt vee-erikasutusloale L.VV/325086 Vastavalt vee-erikasutusloale tuleb üks kord aastas proove võtta Munalaskme reoveepuhasti suubla kohta, milleks on Munalaskme oja. Kevad-suvisel perioodil tuleb võtta proov 500 m allpool ja 500 m ülalpool Munalaskme asula heitvee sissvoolu Munalaskme ojja. Analüüsi käigus tuleb määrata järgmised saasteainete sisaldused: ammoonium (NH4), BHT7, lahustunud hapnik(O2), pH, üldfosfor (P-üld), üldlämmastik (Nüld).

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

5.7 VILUMÄE KÜLA JA KIVITAMMI KÜLA (Muudetud Nissi Vallavolikogu 12.10.2017 määrusega nr 8)

Aktsiaselts Nissi Soojus on vee-ettevõttjaks kinnitatud ka Vilumäe ja Kivitammi külades, osutades veeteenust ühisveevärgi tarbijaile. Vilumäe külas elab 01.06.2017. aasta seisuga 45 elanikku ja Kivitammi külas 56 elanikku. Vilumäe külas on ühisveevärgiga ühendatud 19 elanikku ja kaks asutust ning Kivitammi külas 5 elanikku.

5.7.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Vilumäe ja Kivitammi külas on vee-ettevõtteks AS Nissi Soojus. AS-ile Nissi Soojus kuuluvad Vilumäe külas Riisipere Mõisa pk (katastri nr 1538, puurkaevu andmed http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?pkArvestus=1583461097) ja Kivitammi külas kortermajade läheduses asuv puurkaev (katastri nr 4810, puurkaevu andmed http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?pkArvestus=-354750882). Vee-ettevõtja kasutusse on antud asulate veetorustik, mis kuulub kohalikule omavalitsusele. Tulevikus tuleks need trassid üle anda AS-ile Nissi Soojus. Vilumäe küla veetorustike kogupikkus on ligikaudu 535 m ja Kivitammi külas 80 m. Torustik on malm- ja terastorudest läbimõõduga 32–65 mm ning on rajatud 30 ja enam aastat tagasi ning on halvas seisukorras ja vajab rekonstrueerimist.

Riisipere mõisa puurkaev (katastri nr 1538) Vilumäe küla puurkaev asub Riisipere mõisa vahetus läheduses. Puurkaevu sügavus on 135 meetrit ning vett võetakse ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksist. Puurkaev-pumpla juurde kuulub pumpla hoone, hüdrofoor ja puurkaevupump, mis kõik on tehniliselt halvas seisus ja vajavad rekonstrueerimist. Puurkaev-pumpla täpsemad tehnilised andmed on toodud eespool tabelis 5-4.

Puurkaevu sanitaarkaitseala on 10 meetrit. Ala ei ole piiratud ja asub Riispere mõisa pargis, kinnismälestiste Riispere mõis ja Riisipere mõisa park kaitsevööndis. Sanitaarkaitseala ulatuses ei ole lubatud tegevused, mis võivad ohustada põhjavee kvaliteeti või veehaarderajatisi.

100

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Joonis 5-39 Riispere mõis pk välisvaade. Foto: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Joonis 5-40 Riisipere mõis pk sisevaade. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

Kivitammi puurkaev (katastri nr 4810) Kivitammi puurkaev asub kortermajade vahetus läheduses. Puurkaevu sügavus on 24 meetrit ning selle abil ammutatakse vett siluri-ordoviitsiumi veekompleksist. Puurkaev-pumpla asub muldes olevas kaevurõngas ja vajab rekonstrueerimist. Puurkaev-pumpla täpsemad tehnilised andmed on toodud eespool tabelis 5-4. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 m. Kaitsealal asuvad abihooned ja elamud. Sanitaarkaitseala ulatuses ei ole lubatud tegevused, mis võivad ohustada põhjavee kvaliteeti või veehaarderajatisi.

Joonis 5-41 Kivitammi puurkaevu välis ja sisevaade. Fotod: TMT Pro OÜ 02.04.2014.

5.7.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Vilumäe ja Kivitammi külas tuletõrje veevõtukohad puuduvad.

101

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

5.7.3 Joogivee kvaliteet Viimaste vee kvaliteedi analüüsitulemuste põhjal vastab Kivitammi külas tarbitav vesi mikrobioloogiliste, keemiliste ja indikaatornäitajate osas kehtestatud joogivee kvaliteedinormidele (sotsiaalministri 31.07.2001. a määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Vilumäe puurkaevust võetavas vees on üle piirnormi üldraua sisaldus. Tarbija juures on üle lubatud piirväärtuse raud. Seega Vilumäe külas tarbitav vesi ei vasta määruse nr 82 nõuetele, aga on siiski tervisele ohutu. Analüüside tulemuste kokkuvõte on toodud tabelis 5-33. Aluseks on joogivee analüüsi protokollid KL2016/V57976K, KL2015/V47763K, KL2016/V57977K, ML2016/V57977M, ML2016/V57976M. Protokollid on saadaval vee-ettevõtja juures.

Tabel 5-33 Vilumäe ja Kivitammi külas põhjavee kvaliteet puurkaevudes ja joogivee kvaliteet tarbija juures Määrus Nr Riisipere Vilumäe Kivitammi Kivitammi Nr Näitaja Ühik 82 ja mõis pk tarbija pk tarbija 98/83/EC. 17.09.2015 06.10.2017 1.11.2012 06.10.2016 1 Värvus mg/l Pt 7 18 4 4 2 Hägusus NHÜ 12 11 <1,0 <1,0 lahjendusa 3 Lõhn 2 2 1 1 ste Oksüdeeri- 4 mgO2/l 5 1,6 - 1,2 - tavus 6,5≤pH≤9, 5 pH 7,9 7,4 7,3 7,2 5 6 Ammoonium mg/l 0,5 0,32 0,04 0,06 <0,02 7 Nitraat mg/l 50 <0,45 - 7,8 - 8 Nitrit mg/l 0,5 0,01 - <0,003 - 9 Kloriidid mg/l 250 82 - 12 - 10 Sulfaadid mg/l 250 5 - 15 - 11 Naatrium mg/l 200 55,6 - 5,7 - 12 Raud µg/l 200 1260 2530 96 96 13 Fluoriidid mg/l 1,5 1,1 - 0,36 - 14 Mangaan µg/l 50 46 36 <5 18 Elektri- μS cm-1 678 695 15 2500 474 567 juhtivus 20˚C Coli laadsed PMÜ/100 16 100 0 0 0 0 bakterid ml Allikas: AS Nissi Soojus

102

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

5.7.4 Ülevaade Vilumäe ja Kivitammi külade veekasutusest Vilumäe külas on veeühendus 19 tarbimiskohas (42% küla elanikest). Elanikke on külas 45 ja juriidilisest isikust tarbijaid 2. Kivitammi külas on veeühendus 2 tarbimiskohas, kus elab kokku 5 inimest (9% küla elanikest). Veetarbimine oli 2016. aastal Vilumäe külas ca 38 l/in kohta ööpäevas ja elanikkonna kogutarbimine 0,72 m3/d. Kivitammi külas oli veetarbimine 2016. aastal ca 68,65 l/in kohta ööpäevas ja elanikkonna kogutarbimine 0,34 m3/d. Juriidilistest isikutest tarbijaid Kivitammi külas ei ole. Vilumäe külas on kaks ettevõtet, kes tarbisid 22 m³ vett aastas. Võrku antud kogus aastal 2016 oli Vilumäe külas 1,47 m3/d ja Kivitammi külas 0,72 m3/d. Müümata veekogus oli 2016. aastal Vilumäel 249 m³ ja Kivitammis 136 m³, mis teeb veekaoks Vilumäe külas 47% ja Kivitammi külas 52%. Veekaod on suured ja võib eeldada, et torustikus esineb lekkeid. Välistatud ei ole ka veevõtt enne veearvesteid.

Tabel 5-34 Vilumäe küla tarbimisandmed ja prognoos aastatel 2014–2030 Näitaja 2014 2015 2016 2017 2018 2020 2025 2030 Elanike arv 45 45 45 45 45 45 44 44 Tarbijate arv 19 19 19 19 19 19 19 19 Liitunute osakaal 42% 42% 42% 42% 42% 42% 43% 43% Elanike ühiktarbimine, 36,46 40,53 38,14 28,91 35,86 33,02 33,90 33,92 l/in/d Elanike tarbimine, m3/d 0,69 0,77 0,72 0,55 0,68 0,63 0,64 0,64 Juriidiliste isikute 0,02 0,02 0,06 0,32 0,13 0,21 0,18 0,18 tarbimine, m3/d Tarbimine kokku, 0,71 0,79 0,78 0,87 0,81 0,83 0,83 0,83 m3/d Võrku antud 1,39 1,17 1,47 1,97 1,33 0,93 0,92 0,92 veekogus, m3/d Müümata veekogus, 0,68 0,38 0,68 1,10 0,52 0,09 0,09 0,09 m3/d Müümata veekogus 49% 33% 47% 56% 39% 10% 10% 10% Allikas: AS Nissi Soojus

103

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Tabel 5-35 Kivitammi küla veevarustusbilanss aastatel 2014–2030 Näitaja 2014 2015 2016 2017 2018 2020 2025 2030 Elanike arv 55 55 53 56 56 56 54 54 Tarbijate arv 5 5 5 5 5 5 5 5 Liitunute osakaal, % 9 9 9 9 9 9 9 9 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 50 50 69 54 61 58 59 59 Elanike tarbimine, m3/d 0,25 0,25 0,34 0,27 0,31 0,30 0,29 0,29 Juriidiliste isikute tarbimine, m3/d 0 0 0 0 0 0 0 0 Tarbimine kokku, m3/d 0,25 0,25 0,34 0,27 0,31 0,30 0,29 0,29 Võrku antud veekogus, m3/d 0,51 0,56 0,72 0,77 0,48 0,48 0,47 0,47 Müümata veekogus, m3/d 0,26 0,31 0,37 0,50 0,18 0,18 0,17 0,17 Müümata veekogus, % 51 55 51 65 57 58 36 59 Allikas: AS Nissi Soojus

5.7.5 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Ühiskanalisatsioon külades puudub. Reovee käitlemine on lahendatud kogumiskaevude ja imbsüsteemide baasil.

Mõlemal külal puudub sademeveesüsteem. Liigne vesi suunatakse haljasaladele.

104

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

5.8 KOKKUVÕTE NISSI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI PROBLEEMIDEST Aastatel 2011–2013 ÜF-i projekti raames rekonstrueeriti Riisipere aleviku ning Lehetu küla kõik vee- ja reoveekanalisatsioonitrassid, puurkaev-pumplad, reoveepumpla, reoveepuhastid ja tuletõrjeveesüsteemid. Nendes piirkondades vee- ja reoveekanalisatsioonisüsteemidega probleeme ei ole.

5.8.1 Veevarustussüsteemi probleemid Üldist Veevarustuse probleemid Nissi valla külades ja asulates on jaotatud kahte rühma – probleemideks, mis on seotud veevõrgu ning veevarustusseadmetega (pumplad, tuletõrje- mahutid) ning probleemideks, mis on seotud veekvaliteediga. Andmeid veekvaliteedist on esitatud vastavates joogiveekvaliteedi tabelites.

Turba alevik Veevõrgu ning seadmetega seotud probleemid  Piirkonna olemasoleva veevõrgu seisukord on halb. Seda näitab suur registreerimata tarbimiste osakaal.  Puurkaev-pumplad ja nende hooned vajavad renoveerimist.  Alevikul puudub nõuetele vastav tuletõrjeveesüsteem.

Veekvaliteediga seotud probleemid  Alevikus on probleem püsiva veekvaliteedi tagamisega.  Saare tn puurkaevule on vaja paigaldada veetöötlusseadmed.

Ellamaa küla Veevõrgu ning seadmetega seotud probleemid  Piirkonna olemasoleva veevõrgu seisukord on halb.  Ellamaa mäepealse puurkaev-pumpla ja selle hoone vajab renoveerimist.  Külal puudub nõuetele vastav tuletõrjeveesüsteem.

Veekvaliteediga seotud probleemid  Ellamaa mäepealse puurkaev-pumpla veetöötlusseadmed vajavad renoveerimist ja puurkaev-pumplaga ühte hoonesse paigaldamist.

Munalaskme küla Veevõrgu ning seadmetega seotud probleemid  Piirkonna olemasoleva veevõrgu seisukord on halb. Seda näitab suur registreerimata tarbimiste osakaal.  Munalaskme puurkaev-pumpla ja selle hoone vajab renoveerimist.  Külal puudub nõuetele vastav tuletõrjeveesüsteem.

Vilumäe küla Veevõrgu ning seadmetega seotud probleemid  Piirkonna olemasoleva veevõrgu seisukord on halb.  Puurkaev-pumpla ja selle hoone vajab renoveerimist.  Külal puudub nõuetele vastav tuletõrjeveesüsteem.

105

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Veekvaliteediga seotud probleemid  Külas on probleem püsiva veekvaliteedi tagamisega.  Puurkaev-pumplale on vaja paigaldada veetöötlusseadmed.

Kivitammi küla Veevõrgu ning seadmetega seotud probleemid  Piirkonna olemasoleva veevõrgu seisukord on halb. Seda näitab suur registreerimata tarbimiste osakaal.  Puurkaev-pumpla ja selle hoone vajab renoveerimist.  Külal puudub nõuetele vastav tuletõrjeveesüsteem.

Veekvaliteediga seotud probleemid  Külas on probleem püsiva veekvaliteedi tagamisega.  Puurkaev-pumplale on vaja paigaldada veetöötlusseadmed.

5.8.2 Ühiskanalisatsioonisüsteemi probleemid Üldist Kanalisatsioonisüsteemi probleemid Nissi valla asulates ja külades on jaotatud kahte rühma – probleemideks, mis on seotud kanalisatsioonivõrgu ning selle seadmetega (pumplad) ning probleemideks, mis on seotud reoveepuhastitega.

Turba alevik Kanalisatsioonivõrgu ning -seadmetega seotud probleemid  Aleviku reoveekanalisatsioonitorustiku seisukord on halb, kuna infiltratsioon on väga suur.  Reoveepumplate seisukord on väga halb ning kõik vajavad rekonstrueerimist.

Reoveepuhastiga seotud probleemid  Turba aleviku reoveepuhasti on halvas seisukorras ning vajab renoveerimist. Seadmed on väga vanad ja halvas seisukorras ning biotiike ei ole pikka aega puhastatud.

Ellamaa küla Kanalisatsioonivõrgu ning -seadmetega seotud probleemid  Reoveekanalisatsioonitorustiku seisukord on halb, kuna infiltratsioon on väga suur.

Reoveepuhastiga seotud probleemid  Ellamaa küla reoveepuhasti on halvas seisukorras ning vajab renoveerimist. Seadmed on väga vanad ja halvas seisukorras ning biotiike ei ole pikka aega puhastatud.

106

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Munalaskme küla Kanalisatsioonivõrgu ning -seadmetega seotud probleemid  Reoveekanalisatsioonitorustiku seisukord on halb, kuna infiltratsioon on väga suur.  Reoveepumpla seisukord on väga halb vajab rekonstrueerimist.

Reoveepuhastiga seotud probleemid  Munalaskme küla reoveepuhasti on halvas seisukorras ning vajab renoveerimist. Olemasolevad biotiigid ei taga kehtestatud heitvee piirväärtusi.

107

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

6 VEE-ETTEVÕTLUSE ARENG Nissi vallas haldavad ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteeme AS Nissi Soojus, N.R. Energy OÜ ja AS Tootsi Turvas. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga seotud varad kuuluvad AS-ile Nissi Soojus, N.R. Energy OÜ-le ning AS-ile Tootsi Turvas. AS Nissi Soojus tegeleb ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniteenuse pakkumisega Riisipere, Turba alevikus ning Lehetu, Ellamaa, Munalaskme, Vilumäe ja Kivitammi külades. Turba alevikus kuulub enamus vee- ja kanalisatsioonisüsteemidest (sh reoveepuhasti) N.R. Energy OÜ-le, kes tegeleb ka nende haldamisega.

Tulevikus oleks otstarbekas, kui Nissi vallas tegeleks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemide haldamisega üks vee-ettevõte. Seoses eesmärgiga taotleda Ühtekuuluvusfondist toetust ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks ja rekonstrueerimiseks Turba alevikus on vajalik N.R. Energy OÜ-le ja AS-ile Tootsi Turvas kuuluvate ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga seotud varade üleandmine Nissi valla vee-ettevõttele AS-ile Nissi Soojus. Läbirääkimised selles osas käivad.

Piirkonna ühine vee-ettevõte vähendab ka haldamisega seotud kulutusi ning seega tõstab kogu süsteemi jätkusuutlikkust.

Käesolev arendamise kava jääb peale kinnitamist Nissi Vallavolikogu poolt raamdokumendiks veevarustuse ja kanalisatsiooni alasele tegevusele, millega määratletakse veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud eemärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee ja kanalisatsiooni ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Uute tehnovõrkude ja seadmete töökorras hoidmine nõuab vee-ettevõttelt suhteliselt tundliku tehnoloogia ja seadmestiku soetamist. Investeerimise tulemusena kasvab oluliselt vee-ettevõtte põhivara, mille ekspluatatsioonis hoidmine eeldab senise töökorralduse reoorganiseerimist ja üleminekut avariide likvideerimiselt korrapärase plaanilise hoolduse ja ennetava remondi teostamisele, reoveetöötlusprotsessi ja seadmete teadlikule kontrollile, juhtimisele ja hooldusele.

Uute torustike rajamine ja rekonstrueerimine vähendab tunduvalt avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee- /reoveekoguse pumpamiseks. Kaasaegsete tehniliste meetmete rakendamisega peab paratamatult kaasnema vee-ettevõtluse organisatsiooniline arendus ja institutsionaalne tugevdamine, vastasel juhul ei ole võimalik tagada tehtud investeeringute maksimaalset efektiivsust. Vee-ettevõtte personal peab olema komplekteeritud kompetentsete spetsialistide ja oskustöölistega, keda tuleb oskuslikult juhtida ja süstemaatiliselt koolitada. Suurte investeeringute realiseerimine ja vee-ettevõtte institutsionaalne ja tehniline tugevdamine nõuab senisest oluliselt suuremat tähelepanu nii juhtivtöötajate kui ka tööliste kutseoskuse arendamisel.

Vee-ettevõtte organisatsiooni arendamisel (tugevdamisel) on soovitav kaaluda alljärgnevad põhimõtete rakendamist:  vee-ettevõtte põhitegevuseks peaks olema veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamine;  kohalik vee-ettevõte töötab iseseisava äriettevõttena, kelle üle teostab järelevalvet Nissi Vallavalitsus.

108

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

7 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA 7.1 EESMÄRGID Eelnevas osas andsime ülevaate Nissi valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni olukorrast ja põhiprobleemidest.

Nissi valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada: tehniliste aspektidega:  VK-rajatiste, k.a vee- ja kanalisatsioonivõrkude hetkeseisund, renoveerimise ja/või rajamise vajadus;  puurkaev-pumplate seisund ja joogiveetöötluse vajadus; keskkonnaaspektidega:  kanalisatsioonivõrgud on amortiseerunud, mistõttu toimub reovee filtratsioon pinnasesse, samuti põhjavee reostusoht;  reoveepuhastid on amortiseerunud, mistõttu nende efektiivsus puhastusprotsessis on madal; majanduslike ja sotsiaalmajanduslike aspektidega:  osas külades tarbivad elanikud nõuetele ja normidele mittevastavat joogivett.

Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda teeninduspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide (ÜVK-süsteemide) seisundist ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja õigusaktidest: investeeringuprojektide realiseerimisega peab olema tagatud:  joogivee vastavus sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ (RTL 2001, 100, 1369) nõuetele ning Euroopa Ühenduse direktiivile 98/83 EC;  võimalikult lühike tarbevee viibeaeg torustikes (mitte üle 48 tunni);  suublasse juhitava heitvee vastavus Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012 määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ ja Euroopa Ühenduse asulaheitvee direktiivi nr 91/271 nõuetele.

Käesolev töö on samuti edasiseks aluseks EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60 EEC) realiseerimisele. Vastavalt viimati nimetatud dokumendile on Eesti jaotatud kolmeks vesikonnaks, mis lähtudes pinnaveekogude valgala printsiibist on jaotatud omakorda alamvesikondadeks. Alamvesikondadele koostatakse veemajanduskavad. Veemajandusliku infrastruktuuri areng peab olema veemajanduskavadega kooskõlas.

7.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA 7.2.1 Elanikkonna tervis Elanike tervisega seondub eeskätt joogiveekvaliteet vastavalt määrusele nr 82 ja selle tagamine mistahes olukorras – seega tuleb esimese prioriteedina näha ette veeallikate ehk puurkaevude, reservuaaride ja pumplate korrasolek.

109

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

7.2.2 ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine Keskkonnanõuete täitmisega seondub ÜVK-süsteemide osas enim reoveepuhasti ja selle kaudu suublasse juhitava heitvee kvaliteet. Eestisiseselt on kohustus täita määruse nr 269 nõudeid juba alates 31.12.2004 ning EL asulareoveedirektiivi 91/271 nõudeid. Samas viimatinimetatud õigusaktiga alla 2000 ie-ga reoveekogumisaladel käideldavat heitvett otseselt ei käsitleta. Oluline on ka Keskkonnaameti poolt väljastatud vee erikasutusloa nõuete täitmine.

7.2.3 Õigusaktide täitmise kohustus Nissi vald peab oma tegevuses lähtuma nii veeseadusest, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest, planeerimisseadusest, ehitusseadusest ning reast teistest osas 2.2 käsitletud kui ka eelnevas punktis nimetatud kvaliteedinõudeid reguleerivatest määrustest.

7.3 INVESTEERINGUPROJEKTID JA LAHENDUS- ALTERNATIIVID NISSI VALLA ÜVK-SÜSTEEMIDE INVESTEERINGUTE KAVANDAMISEL Kuna kõik aleviku süsteemid on konsultandi poolt põhiliselt kirjeldatud peatükis “Olemasoleva olukorra kirjeldus”, siis käsitleme siinkohal ainult edasiste investeeringuprojektide kavasse võetavaid süsteeme ning nendest tulenevaid probleeme ja nende võimalikke lahendusalternatiive.

7.4 LÜHIAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM 7.4.1 Turba alevik A-1 Veevõrgu rekonstrueerimine ja rajamine Lühiajalises programmis näeme ette rekonstrueerida ja rajada veetorustikud Turba alevikus. Joogivesi saadakse olemasolevatest puurkaev-pumplatest, Saare ja Turba elumajade puurkaevudest, mis asuvad aleviku lääneosas. Turba lõunaosa puurkaev on plaanis tamponeerida. Torustikud rajatakse lahtisel meetodil. Olemasolevad kinnistu veeühendused on ette nähtud ühendada uue veesüsteemiga. Torustikud rajatakse PE Ø32mm – Ø110mm plasttorustikest surveklassiga PN10. Olemasolevate majanduste ümberühendamiseks arvestame iga kinnistu kohta ca 15 m ja ümber ühendatavaid kinnistuid on ca 100.

Veetorustik  Torustik Ø32, Ø40, Ø50, Ø63, Ø75, Ø90, Ø110 PE PN10 pikkus 5425 m  Kinnistute ümberühendamine (ca 100 tk) pikkus 1500 m

Veetorustiku pikkus kokku on 6925 m.

Projekti osamaksumus on 900 250 eurot.

110

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

B-1 Puurkaev-pumplate rekonstrueerimine ja veetöötluse rajamine, puurkaevu tamponeerimine

Lühiajalises programmis näeme ette Saare puurkaev-pumpla täieliku rekonstrueerimise. Hoonel tuleb vahetada katus, uks, seinad viimistleda ja muuta soojapidavaks. Pumpla päis tuleb asendada uuega ja tõsta põrandast minimaalselt 30 cm kõrgusele. Kõik torustikud ja tehnoloogia tuleb välja vahetada.

N.R. Energy OÜ andmetel on Saare pk vees väävelvesinikku. Selle eraldamiseks näeme lühiajalises programmis ette rauaeraldusfiltrite paigaldamise koos aeratsioonipaagiga.

Olemasolevad mahutid tuleb rekonstrueerida ja Saare puurkaev-pumplale tuleb paigaldada II astme pumbad, millest üks on tuletõrjevee jaoks. Kuna puurkaev jääb Turba aleviku põhi- puurkaevuks, siis näeme ette statsionaarse generaatori paigaldamise, et oleks tagatud elektri- katkestuse korral veevarustus.

Olemasolev 200 m3-suurune mahuti tuleb likvideerida ja selle asemele rajada 2 x 100 m3 suurused raudbetoonist mahutid.

Saare puurkaev-pumpla hooldamiseks tuleb rajada teenindustee koos platsiga, kogupindalaga 150 m2.

Turba elumajade puurkaev-pumplasse on paigaldatud veetöötlusseadmed. Lühiajalises programmis näeme ette olemasoleva puurkaev-pumpla rekonstrueerimise. Pumpla päis tuleb asendada uuega ja tõsta põrandast minimaalselt 30 cm kõrgusele. Kõik sisetorustikud tuleb välja vahetada. Hoone tuleb täielikult rekonstrueerida. Olemasolevad veetöötlusseadmed tuleb ühildada rekonstrueeritava puurkaevuga.

Puurkaev-pumpla hooldamiseks on ette nähtud rajada teenindustee koos platsiga, kogupindalaga 600 m2.

Käesoleva projekti raames on ette nähtud Turba lõunaosa puurkaevu tamponeerimine. Põhi- puurkaevuks jääb Saare tn puurkaev ja Turba elamute puurkaev jääb reservi.

Projekti osamaksumus on 270 000 eurot.

C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja rajamine Lühiajalises programmis näeme ette rajada Turba alevikku uus reoveekanalisatsioonisüsteem olemasoleva kanalisatsioonivõrgu asemele.

Torustikud rajatakse lahtisel meetodil. Olemasolevad kinnistuühendustorustikud on ette nähtud juhtida uude reoveekanalisatsioonisüsteemi. Olemasolevate majanduste ümber- ühendamiseks arvestame iga kinnistu kohta ca 15 m ja ümberühendatavaid kinnistuid on ca 100. Torustikud rajatakse PVC või PP Ø160-315 mm plasttorustikest rõngasjäikusega SN8.

Reoveekanalisatsioonitorustik  Torustik Ø160-315 PVC või PP SN 8 pikkus 5310 m  Kinnistute ümberühendamine (ca 100 tk) pikkus 1500 m

Reoveekanalisatsioonitorustiku pikkus kokku on 6810 m. Survekanalisatsioonitorustik

111

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

 Torustik Ø90 PE PN10 pikkus 425 m

Kinnistule on ette nähtud rajada liitumispunkt (piirikaev) kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m. Kui liitumispunkti ei ole võimalik rajada seaduses ette nähtud kaugusel kinnistu piirist (kuni 1 m), siis on liitumispunkt projekteeritud kaugemale. Liitumispunktiks on kanalisatsioonitoru Ø200/160mm või kanalisatsioonikaev Ø400/315mm. Sademe- ja drenaaživett ei ole lubatud projekteeritud reoveekanalisatsioonisüsteemi juhtida.

Metsa tn 3 ja Lasteaia kinnistu reoveed pumbatakse reoveesüsteemi, sest kõrguslikult nad isevoolselt ära ei voola.

Reoveed juhitakse puhastile isevoolselt, antud projekti raames näeme ette torustike rekonstrueerimise kuni reoveepuhastini.

Projekti osamaksumus on 1 332 550 eurot.

D-1 Reoveekanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine Reoveepumplad (Lasteaia KPJ, Metsa KPJ, Reoveepuhasti KPJ) on ette nähtud rajada ühekambrilisena, s.o reovee kogumisruum, pumbad ja torustik koos toruarmatuuriga paiknevad kõik ühes ruumis. Paigaldatavad pumbad on sukelpumbad. Reoveepumplasse on ette nähtud paigaldada 2 tööpumpa, mis töötavad vahelduvalt. Pumplatele paigaldatakse uus elektri- ja automaatikasüsteem.

Reoveepumplate hooldamiseks on ette nähtud rajada teenindustee koos platsiga, kogupindalaga 300 m2.

Projekti osamaksumus on 155 000 eurot.

E-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ja biotiikide likvideerimine Lühiajalises programmis näeme ette Turba aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimise. Pakume välja aktiivmudatehnoloogial põhineva reoveepuhasti.

Reovee kogumis- ja käitlussüsteem koosneb järgmistest rajatistest: 1. reovee kogumissüsteem; 2. reoveepuhastus: 2.1 eelpuhastus; 2.2 bioloogiline puhastus ; 2.3 puhastusjääkide käitlemine ja utiliseerimine. Reovee koondamine puhastisse lahendatakse standardsete rajatistena, praegu on olemasoleva puhasti juures reoveepumpla. Projekti käigus see rekonstrueeritakse.

Reoveepuhastus toimub järgmistes etappides: 1. Eelpuhastus - Reovee vastuvõtmine (ka purgimine), mõõtmine, suunamine puhastusprotsessi või avariimöödavoolu - liivaeraldaja - automaatvõre - avariivõre (juhuks, kui ei saa kasutada automaatvõret) - purgimisvõre

112

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

2. Bioloogiline puhastus - bioloogiline aktiivmudaprotsess (sisaldab nii bioloogilise fosforiärastuse kui fosfori keemilise simultaansadestamise võimaluse, samuti bioloogilise lämmastikuärastuse nende bioloogilise nitrifitseerimise ja denitrifitseerimise teel) - liigmuda eemaldamine (jääkmuda mudakäitlusse) 3. Mudakäitlus - jääkmuda eraldamine, tihendamine ja veetustamine järgnevaks käitlemiseks sobiva konditsioonini. Järgneb lõppkäitlus kompostimise teel sobivaid rajatisi omavas ettevõttes või utiliseerimine (prügilas).

Reoveepuhasti hooldamiseks on ette nähtud rajada teenindustee koos platsiga, kogupindalaga 300 m2.

Olemasolevad biotiigid on ette nähtud puhastada ning seejärel likvideerida.

Projekti osamaksumus on 1 120 000 eurot.

F-1 Tuletõrjeveevarustuse rajamine (hüdrandid) Lühiajalises programmis näeme ette Turba aleviku tuletõrjeveevarustuse nõuetele vastava rajamise. Tuletõrjevee süsteem rajatakse hüdrantide baasil. Rekonstrueeritav veetorustik rajatakse De110 PN10 torudest, mis tagavad vajaliku vooluhulga ja rõhu hüdrantide juures. Käesoleva projektiga näeme ette 16 uue hüdrandi paigaldamise.

Projekti osamaksumus on 16 000 eurot.

7.4.2 Ellamaa küla A-1.1 Ellamaa asula piirkonna veevõrgu rekonstrueerimine Lühiajalises programmis näeme ette rekonstrueerida veetorustikud Ellamaa asula piirkonnas. Joogivesi saadakse olemasolevatest kortermajadest lääne suunas asuvast puurkaev-pumplast. Torustikud rajatakse lahtisel meetodil. Olemasolevad kinnistu veeühendused on ette nähtud ühendada uue veesüsteemiga. Torustikud rajatakse PE Ø32mm – Ø75mm plasttorustikest surveklassiga PN10.

Veetorustikud  Torustik Ø32, Ø40, Ø50, Ø75 PE PN10 pikkus 685 m  Liitumispunktid kokku ca 13 tk

Projekti osamaksumus on 75 350 eurot.

B-1 Ellamaa mäepealse puurkaev-pumpla rekonstrueerimine ja veetöötluse rajamine Veetöötlussüsteemiks on välja pakutud aeratsioonil ja filtratsioonil põhinev veetöötlussüsteem, mis koosneb 2 rauaeraldusfiltrist ja kompressorist. Olemasoleva puurkaevu päis tuleb asendada uuega ja tõsta põrandast minimaalselt 30 cm kõrgusele. Puurkaevu kohale tuleb katusele rajada luuk mõõtudega 800 x 800 mm. Kõik

113

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025 sisetorustikud tuleb välja vahetada. Kui hoone olemasolev sissepääs ei võimalda filtrit ja hüdrofoori paigaldada, tuleb näiteks otsaseinas ette näha ajutine montaažiava, mis peale filtrite paigaldamist suletakse. Hoone tuleb täielikult rekonstrueerida.

Puurkaev-pumpla tootlikkus ja puurkaevu pumba andmed täpsustatakse tööprojekti staadiumis.

Puurkaev-pumpla hooldamiseks on ette nähtud rajada teenindustee koos platsiga, kogupindalaga 200 m2.

Projekti osamaksumus on 70 000 eurot.

E-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ja biotiikide likvideerimine Soovitame kasutada lihtsat mehaanilist aktiivmuda(annus)puhastit, mis koosneb järgmistest seadmetest ja sõlmedest:  Eelsetiti. Alguses siseneb reovesi eelsetitisse (esimene kamber). Eelsetitis sadestub suurem osa heljumist põhja. Annuspuhastis puhastatakse reovett annuse kaupa.  Õhutõstuk. Õhktõstuk pumpab teatava annuse mehhaaniliselt puhastatud reovett eelsetitist biopuhastussektsiooni.  Biopuhastuskamber, kus mehaaniliselt töödeldud heitvett teatud aja kestel õhustatakse ning kus kulgeb aktiivmudapuhastus. Aktiivmuda arenemist soodustab lühiajaline õhustamis- ja puhkeperioodide vaheldumine. Järgneb:  Selitusfaas järelselgitis, mille kestel õhustamine lakkab, aktiivmuda vajub põhja ning kambri pinnale jääb selge vee kiht.  Pärast selitusfaasi pumbatakse annuse kaupa puhastatud vesi suublasse ning põhja settinud muda pumbatakse tagasi esimesse kambrisse.

Reoveepuhasti hooldamiseks on ette nähtud rajada teenindustee koos platsiga, kogupindalaga 100 m2.

Olemasolevad biotiigid on ette nähtud puhastada ning seejärel likvideerida.

Projekti osamaksumus on 110 000 eurot.

Ellamaa reoveepuhasti alternatiiv Ellamaa reoveepuhasti üheks alternatiiviks on rajada septik koos pinnasfilterväljakuga.

Puhastusprotsess toimub järgmistes etappides:  eelpuhastus ehk mehaaniline puhastus võres ja septikus;  bioloogiline puhastus ehk põhipuhastus pinnasfiltris.

Eelpuhastuseks kasutatakse võret ja septikut. Bioloogiline puhastus toimub rõhtläbivooluga pinnasfiltris.

Reoveepuhasti koosneb järgnevatest osadest:

 Mehaaniline võrekaev  Septik koos fosfori ärastusseadme lisamise võimalusega  Jaotuskaevud  Pinnasfilter ca 240 m³

114

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

 Kokkuvoolukaev  Suubla

Reoveepuhasti hooldamiseks on ette nähtud rajada teenindustee koos platsiga, kogupindalaga 100 m2.

Projekti osamaksumus on 135 000 eurot.

Sobivaima alternatiivi valik Annuspuhasti ekspluatatsioonikulu on kindlasti suurem kui pinnasfilterpuhastil. Esimese puhul on aastane kulum ca 6000 eurot, teise puhul ca 3000 eurot. Samas on amortisatsiooni- kulu annuspuhasti puhul ca 4400 eurot aastas, aga filterväljaku korral ca 11 000 eurot aastas. Filterväljaku üks miinus on puhastatud heitvee kvaliteedi tagamine ja teiseks väljaku eluiga on ca 15 aastat, mille järel tuleb leida uus maa, kuhu väljak rajada. Arvestades kõiki asjaolusid, on kõige otstarbekam rajada annuspuhasti.

7.4.3 Munalaskme küla A-1 Veevõrgu rekonstrueerimine Lühiajalises programmis näeme ette rekonstrueerida veetorustikud Munalaskme külas. Joogivesi saadakse küla keskuses töökojast kagu suunas asuvast puurkaev-pumplast. Torustikud rajatakse lahtisel meetodil. Olemasolevad kinnistu veeühendused on ette nähtud ühendada uue veesüsteemiga. Torustikud rajatakse PE Ø32mm – Ø90mm plasttorustikest surveklassiga PN10.

Veetorustikud  Torustik Ø32, Ø40, Ø50, Ø75, Ø90 PE PN10 pikkus 640 m  Liitumispunktid kokku ca 11 tk

Projekti osamaksumus on 70 400 eurot.

B-1 Munalaskme puurkaev-pumpla rekonstrueerimine Munalaskme puurkaev-pumplasse on paigaldatud veetöötlusseadmed. Lühiajalises programmis näeme ette olemasoleva puurkaev-pumpla rekonstrueerimise. Pumpla päis tuleb asendada uuega ja tõsta põrandast minimaalselt 30 cm kõrgusele. Kõik sisetorustikud tuleb välja vahetada. Hoone tuleb täielikult rekonstrueerida. Olemasolevad veetöötlusseadmed tuleb ühildada rekonstrueeritava puurkaevuga.

Puurkaev-pumpla hooldamiseks on ette nähtud rajada teenindustee koos platsiga, kogu pindalaga 60 m2.

Projekti osamaksumus on 90 000 eurot.

D-1 Reoveekanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine Reoveepumpla on ette nähtud rajada ühekambrilisena, s.o reovee kogumisruum, pumbad ja torustik koos toruarmatuuriga paiknevad kõik ühes ruumis. Paigaldatavad pumbad on

115

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025 sukelpumbad. Reoveepumplasse on ette nähtud paigaldada 2 tööpumpa, mis töötavad vahelduvalt. Pumplale paigaldatakse uus elektri- ja automaatikasüsteem.

Reoveepumpla hooldamiseks on ettenähtud rajada teenindustee koos platsiga, kogu pindalaga 50 m2.

Projekti osamaksumus on 50 000 eurot.

E-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ja biotiikide likvideerimine Lühiajalises programmis näeme ette Munalaskme reoveepuhasti rekonstrueerimise. Selleks soovitame kasutada olemasolevate biotiikide asemel lihtsat mehaanilist aktiivmuda(annus)puhastit, mis koosneb järgmistest seadmetest ja sõlmedest:  Eelsetiti. Alguses siseneb reovesi eelsetitisse (esimene kamber). Eelsetitis sadestub suurem osa heljumist põhja. Annuspuhastis puhastatakse reovett annuse kaupa.  Õhutõstuk. Õhktõstuk pumpab teatava annuse mehhaaniliselt puhastatud reovett eelsetitist biopuhastussektsiooni.  Biopuhastuskamber, kus mehaaniliselt töödeldud heitvett teatud aja kestel õhustatakse ning kus kulgeb aktiivmudapuhastus. Aktiivmuda arenemist soodustab lühiajaline õhustamis- ja puhkeperioodide vaheldumine. Järgneb:  Selitusfaas järelselgitis, mille kestel õhustamine lakkab, aktiivmuda vajub põhja ning kambri pinnale jääb selge vee kiht.  Pärast selitusfaasi pumbatakse annuse kaupa puhastatud vesi suublasse ning põhja settinud muda pumbatakse tagasi esimesse kambrisse.

Reoveepuhasti hooldamiseks on ette nähtud rajada teenindustee koos platsiga, kogu pindalaga 1300 m2.

Olevad biotiigid on ette nähtud puhastada ning seejärel likvideerida.

Projekti osamaksumus on 135 000 eurot.

Munalaskme reoveepuhasti alternatiiv Munalaskme reoveepuhasti üheks alternatiiviks on rajada septik koos pinnasfilterväljakuga.

Puhastusprotsess toimub järgmistes etappides:  eelpuhastus ehk mehaaniline puhastus võres ja septikus  bioloogiline puhastus ehk põhipuhastus pinnasfiltris

Eelpuhastuseks kasutatakse võret ja septikut. Bioloogiline puhastus toimub rõhtläbivooluga pinnasfiltris.

Reoveepuhasti koosneb järgnevatest osadest:

 Mehaaniline võrekaev  Septik koos fosfori ärastusseadme lisamise võimalusega  Jaotuskaevud  Pinnasfilter ca 240m³  Kokkuvoolukaev  Suubla

116

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Reoveepuhasti hooldamiseks on ette nähtud rajada teenindustee koos platsiga, kogu pindalaga 1300 m2.

Projekti osamaksumus on 170 000 eurot.

Sobivaima alternatiivi valik Annuspuhasti ekspluatatsioonikulu on kindlasti suurem kui pinnasfilterpuhastil. Esimese puhul on aastane kulum ca 6000 eurot, teise puhul ca 3000 eurot. Samas on amortisatsiooni kulu annuspuhasti puhul ca 5400 eurot aastas, aga filterväljaku korral ca 11 000 eurot aastas. Filterväljaku üks miinus on puhastatud heitvee kvaliteedi tagamine ja teiseks väljaku eluiga on ca 15 aastat, mille järel tuleb leida uus maa, kuhu väljak rajada. Arvestades kõiki asjaolusid, on kõige otstarbekam rajada annuspuhasti.

7.4.4 Vilumäe küla (Muudetud Nissi Vallavolikogu 12.10.2017 määrusega nr 8)

B-1 Riisipere mõis puurkaev-pumpla rekonstrueerimine ja veetöötluse rajamine

Esimese alternatiivina oleks olnud vajalik rajada aeratsioonil ja filtratsioonil põhinev veetöötlussüsteem, mis koosneb kahest raua ja mangaani eraldusfiltrist ning kompressorist desinfitseerimiseks ja paremaks mangaani oksüdatsiooniks. Täiendavalt oleks ette nähtud NaOCl-lahuse doseerimise võimalus enne filtreid. Olemasoleva puurkaevu päis tulnuks asendada uuega ja tõsta põrandast minimaalselt 30 cm kõrgusele. Kõik sisemised torustikud tulnuks välja vahetada. Hoone täielikult rekonstrueerida, sh soojustada. Projekti maksumus 75 000 eurot. Projekti teostamine ilma Muinsuskaitseameti ja mõisa omaniku nõusolekuta ei ole võimalik ja seda nõusolekut mõisa omanik ka ei andnud. Seega jääb pumpla rekonstrueerimine ära ja puurkaev tuleb tulevikus konserveerida, kui teostatakse teise alternatiivse lahenduse järgsed tööd. Konserveerimise maksumus 2000 eurot.

Teise alternatiivina on jäänud võimalus ühendada Vilumäe küla Riisipere alevikuga. Veetoru kogupikkus 1422 m. Torustiku rajamismaksumus 2016. aasta hindades 76 000 eurot. Arvestatud on toru paigaldust kinnisel meetodil. Veetrassi koridorina kasutatakse Lastekodu teed. Torustik paigaldatakse teeperve.

7.5 PIKAAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM

7.5.1 Ellamaa küla A-1.2 Ellamaa mäepealse piirkonna veevõrgu rekonstrueerimine Pikaajalises programmis näeme ette rekonstrueerida veetorustikud Ellamaa mäepealse piirkonnas. Joogivesi saadakse puurkaev-pumplast, mis asub korrusmajade vahetus läheduses. Torustikud rajatakse lahtisel meetodil. Olemasolevad kinnistu veeühendused on ette nähtud ühendada uue veesüsteemiga. Torustikud rajatakse PE Ø32mm – Ø50mm plasttorustikest surveklassiga PN10.

117

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Veetorustikud  Torustik Ø32, Ø40, Ø50, PE PN10 pikkus 145 m  Liitumispunktid kokku ca 5 tk

Projekti osamaksumus on 15 950 eurot.

C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine Pikaajalises programmis näeme ette rajada Ellamaa külla Ellamaa asula piirkonda uus reoveekanalisatsioonisüsteem olemasoleva kanalisatsioonivõrgu asemele.

Torustikud rajatakse lahtisel meetodil. Olemasolevad kinnistuühendustorustikud on ette nähtud juhtida uude reoveekanalisatsioonisüsteemi. Torustikud rajatakse PVC või PP Ø160 mm plasttorustikest rõngasjäikusega SN8.

Kanalisatsioonitorustikud  Torustik Ø160 PVC või PP SN 8 pikkus 1050 m  Liitumispunktid kokku ca 13 tk

Kinnistule on ette nähtud rajada liitumispunkt (piirikaev) kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m. Kui liitumispunkti ei ole võimalik rajada seaduses ette nähtud kaugusel kinnistu piirist (kuni 1 m), siis on liitumispunkt projekteeritud kaugemale. Liitumispunktiks on kanalisatsioonitoru Ø200/160 mm või kanalisatsioonikaev Ø400/315 mm. Sademe- ja drenaaživett ei ole lubatud projekteeritud reoveekanalisatsioonisüsteemi juhtida.

Reoveed juhitakse puhastile isevoolselt, antud projekti raames näeme ette torustike rekonstrueerimise kuni reoveepuhastini.

Projekti osamaksumus on 168 000 eurot.

F-1 Tuletõrjeveevarustuse rajamine Pikaajalise programmi raames on ette nähtud rajada Päästeameti nõudmisel Ellamaa külla Ellamaa asula ja mäepealse piirkonda tuletõrje veehoidlad koos veevõtukaevuga. Mahuti rajamise eesmärgiks on tagada väline tuletõrjevee vooluhulk. Tulenevalt tuletõrjeks nõutavast vooluhulgast – 10 l/s, ning tulekahju arvestuslikust kestusest – 2 h, on reservuaaris säilitatava tuletõrjeveevaru ~72 m³. Nende kahe veevõtukohaga oleks tagatud Ellamaa küla väline tuletõrje veevajadus. Mahutite täitmine toimub veetorustikust PE Ø50 mm. Mahutite paigaldamisel ja ankurdamisel jälgida tootjafirma nõudeid. Tuletõrjeautodele tuleb tagada juurdepääs veevõtukohtadele ning veevõtmine kõigil aastaaegadel. Veevõtukaevud on ette nähtud rajada soojustatud luukidega.

Projekti osamaksumus on 130 000 eurot.

118

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

7.5.2 Munalaskme küla C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine Pikaajalises programmis näeme ette rajada Munalaskme külla uus reoveekanalisatsioonisüsteem olemasoleva kanalisatsioonivõrgu asemele.

Kanalisatsioonitorustikud  Torustik Ø160, Ø200 PVC või PP SN 8 pikkus 910 m  Liitumispunktid kokku ca 11 tk

Kinnistule on ette nähtud rajada liitumispunkt (piirikaev) kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m. Kui liitumispunkti ei ole võimalik rajada seaduses ette nähtud kaugusel kinnistu piirist (kuni 1 m), siis on liitumispunkt projekteeritud kaugemale. Liitumispunktiks on kanalisatsioonitoru Ø200/160 mm või kanalisatsioonikaev Ø400/315 mm. Sademe- ja drenaaživett ei ole lubatud projekteeritud reoveekanalisatsioonisüsteemi juhtida.

Reoveed juhitakse küla lõunaosas asuvasse reoveepuhastisse. Enne reoveepuhastit on reoveepumpla, mis pumpab reoveed puhastile. Antud projekti raames näeme ette torustike rekonstrueerimise kuni reoveepumplani.

Projekti osamaksumus on 145 600 eurot.

F-1 Tuletõrjeveevarustuse rajamine Pikaajalise programmi raames on ette nähtud rajada Päästeameti nõudmisel Munalaskme külla tuletõrjevee hoidla koos veevõtukaevuga. Mahuti rajamise eesmärgiks on tagada väline tuletõrjevee vooluhulk. Tulenevalt tuletõrjeks nõutavast vooluhulgast – 10 l/s, ning tulekahju arvestuslikust kestusest – 2 h, on reservuaaris säilitatava tuletõrjeveevaru ~72 m³. Veevõtukohaga oleks tagatud Munalaskme küla väline tuletõrjevee vajadus. Mahutite täitmine toimub veetorustikust PE Ø90 mm. Mahuti paigaldamisel ja ankurdamisel jälgida tootjafirma nõudeid. Tuletõrjeautodele tuleb tagada juurdepääs veevõtukohtadele ning veevõtmine kõigil aastaaegadel. Veevõtukaev on ette nähtud rajada soojustatud luugiga.

Projekti osamaksumus on 65 000 eurot.

7.5.3 Vilumäe küla (Muudetud Nissi Vallavolikogu 12.10.2017 määrusega nr 8)

A-1 Veevõrgu rekonstrueerimine Pikaajalises programmis näeme ette rekonstrueerida veetorustikud Vilumäe külas. Joogivesi saadakse Riisipere–Vilumäe trassist, mis rajatakse lühiajalises programmis. Torustikud rajatakse lahtisel meetodil. Olemasolevad kinnistu veeühendused on ette nähtud ühendada uue veesüsteemiga. Torustikud rajatakse PE Ø32mm – Ø50mm plasttorustikest surveklassiga PN10.

119

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Veetorustikud Torustik Ø32, Ø40, Ø50, PE PN10 pikkus 400 m Liitumispunktid kokku 6 tk

Kinnistutele on ette nähtud rajada liitumispunkt (maakraan) kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m. Kui liitumispunkti ei ole võimalik rajada seaduses ette nähtud kaugusel kinnistu piirist (kuni 1 m), siis on liitumispunkt projekteeritud kaugemale. Projekti maksumus 2016. aasta hindades on 37 000 eurot.

F-1 Tuletõrjeveevarustuse rajamine Pikaajalise programmi raames on ette nähtud rajada Vilumäe külla tuletõrje veehoidla koos hüdrandiga. Mahuti rajamise eesmärgiks on tagada tulekustutuseks vajalik vee hulk. Tulenevalt tuletõrjeks nõutavast vooluhulgast – 10 l/s, ning tulekahju arvestuslikust kestusest – 3 h, on reservuaaris säilitatav tuletõrjeveevaru 108 m³. Veevõtukohaga oleks tagatud Vilumäe küla tuletõrje veevajadus. Mahutite täitmine toimub veetorustikust PE Ø40mm. Mahuti paigaldamisel ja ankurdamisel jälgida tootjafirma nõudeid. Tuletõrjeveeautodele tuleb tagada juurdepääs veevõtukohtadele ning vee võtmine kõigil aastaaegadel. Projekti maksumus on 37 000 eurot.

Mõistlik on võimalusel teostada külasisese torustiku rekonstrueerimine ja tuletõrje veemahuti paigaldus koos Riisipere-Vilumäe ühendustorustiku rajamisega esimeses etapis.

7.5.4 Kivitammi küla A-1 Veevõrgu rekonstrueerimine Pikaajalises programmis näeme ette rekonstrueerida veetorustikud Kivitammi külas. Joogivesi saadakse puurkaev-pumplast, mis asub kortermajade vahetus läheduses. Torustikud rajatakse lahtisel meetodil. Olemasolevad kinnistu veeühendused on ette nähtud ühendada uue projekteeritava veesüsteemiga. Torustikud rajatakse PE Ø40 mm plasttorustikest surveklassiga PN10.

Veetorustikud  Torustik Ø40, PE PN10 pikkus 80 m  Liitumispunktid kokku 2 tk

Kinnistule on ette nähtud rajada liitumispunkt (maakraan) kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m. Kui liitumispunkti ei ole võimalik rajada seaduses ette nähtud kaugusel kinnistu piirist (kuni 1 m), siis on liitumispunkt projekteeritud kaugemale. Projekti osamaksumus on 8 800 eurot. B-1 Kivitammi puurkaev-pumpla rekonstrueerimine ja veetöötluse rajamine Pikaajalises programmis näeme ette Kivitammi puurkaevu rekonstrueerimise. Olemasolev puurkaev asub kaevus, mis omakorda asub muldes. Kaev koos muldega tuleb likvideerida. Puurkaevule tuleb rajada uus hoone. Olemasoleva puurkaevu päis tuleb asendada uuega ja tõsta uue hoone põrandast minimaalselt 30 cm kõrgusele. Kõik sisetorustikud ja tehnoloogia tuleb paigaldada uus.

Puurkaev-pumpla hooldamiseks on ette nähtud rajada teenindustee koos platsiga, kogu pindalaga 100 m2.

Projekti osamaksumus on 60 000 eurot.

120

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Alternatiiv oleks ühendada Kivitammi küla Turba alevikuga. Kuna torustiku rajamismaksumus ca 270 000 eurot, siis reaalne alternatiiv antud projektile puudub.

F-1 Tuletõrjeveevarustuse rajamine Pikaajalise programmi raames on ette nähtud rajada Päästeameti nõudmisel Kivitammi külla tuletõrjevee hoidla koos veevõtukaevuga. Mahuti rajamise eesmärgiks on tagada väline tuletõrjevee vooluhulk. Tulenevalt tuletõrjeks nõutavast vooluhulgast – 10 l/s, ning tulekahju arvestuslikust kestusest – 2 h, on reservuaaris säilitatava tuletõrjeveevaru ~72 m³. Veevõtukohaga oleks tagatud Kivitammi küla väline tuletõrjevee vajadus. Mahutite täitmine toimub veetorustikust PE Ø40 mm. Mahuti paigaldamisel ja ankurdamisel jälgida tootjafirma nõudeid. Tuletõrjeautodele tuleb tagada juurdepääs veevõtukohtadele ning veevõtmine kõigil aastaaegadel. Veevõtukaev on ette nähtud rajada soojustatud luugiga.

Projekti osamaksumus on 65 000 eurot.

7.5.5 Investeeringute koondtabel Järgnevas tabelis on toodud Nissi valla ÜVK arendamise kava raames määratletud investeeringud.

121

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

NISSI VALD

Turba alevik I etapp Investeeringuprojektide Maksumus maksumused ja realiseerimine, Jrk. Projekt Arendus/investeeringuprojekt Kogus kokku 2014. a eurot nr. Ühik hindades, eurot I etapp 2014– II etapp 2020– 2019 2025 1 A-1 Veevõrgu rekonstrueerimine ja rajamine 900 250 Veevõrgu rekonstrueerimine m 5180 673 400 673 400 Veevõrgu rajamine m 1745 226 850 226 850 Puurkaev-pumplate rekonstrueerimine ja 2 B-1 270 000 veetöötluse rajamine, puurkaevu tamponeerimine Saare puurkaev-pumpla rekonstrueerimine tk 1 195 000 195 000 veetöötlusseadmete rajamine Turba elumajade puurkaev-pumpla tk 1 70 000 70 000 rekonstrueerimine Turba lõunaosa puurkaev-pumpla tamponeerimine tk 1 5 000 5 000 3 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja rajamine 1 332 550 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 5575 1 059 250 1 059 250 Kanalisatsioonivõrgu rajamine m 1235 222 300 222 300 Survekanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine m 425 51 000 51 000 4 D-1 Reoveekanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 155 000 Lasteaia KPJ tk 1 45 000 45 000 Metsa tn 3 KPJ tk 1 45 000 45 000 Reoveepuhasti KPJ tk 1 65 000 65 000 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ja biotiikide 5 E-1 1 120 000 likvideerimine Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1 1 050 000 1 050 000

122

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Biotiikide likvideerimine tk 2 70 000 70 000 6 F-1 Tuletõrjeveevarustuse rajamine (hüdrandid) tk 16 16 000 16 000 Kokku 3 793 800 3 793 800 Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 758 760 758 760 20% Kõik kokku 4 552 560 4 552 560

123

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Ellamaa küla Investeeringuprojektide Maksumus maksumused ja realiseerimine, Jrk. Projekt Arendus/investeeringuprojekt Kogus kokku 2014. a eurot nr. Ühik hindades, eurot I etapp 2014– II etapp 2020– 2019 2025 1 A-1 Veevõrgu rekonstrueerimine 91 300 A-1.1 Ellamaa asula piirkond m 685 75 350 75 350 A-1.2 Ellamaa mäepealse piirkond m 145 15 950 15 950 Ellamaa mäepealse puurkaev-pumpla 2 B-1 tk 1 70 000 70 000 rekonstrueerimine ja veetöötluse rajamine 3 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 1050 168 000 168 000 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ja biotiikide 4 E-1 110 000 likvideerimine Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1 100 000 100 000 Biotiikide likvideerimine tk 2 10 000 10 000 5 F-1 Tuletõrjeveevarustuse rajamine 130 000 Ellamaa asula piirkond tk 1 65 000 65 000 Ellamaa mäepealse piirkond tk 1 65 000 65 000 Kokku 569 300 255 350 313 950 Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 113 860 51 070 62 790 20% Kõik kokku 683 160 306 420 376 740

124

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Munalaskme küla Investeeringuprojektide Maksumus maksumused ja realiseerimine, Jrk. Projekt Arendus/investeeringuprojekt Kogus kokku 2014. a eurot nr. Ühik hindades, eurot I etapp 2014– II etapp 2020– 2019 2025 1 A-1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 640 70 400 70 400 2 B-1 Munalaskme puurkaev-pumpla rekonstrueerimine tk 1 90 000 90 000 3 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 910 145 600 145 600 4 D-1 Reoveekanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine tk 1 50 000 50 000 Reoveepuhasti rekonstrueerimine ja biotiikide 5 E-1 135 000 likvideerimine Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1 125 000 125 000 Biotiikide likvideerimine tk 2 10 000 10 000 6 F-1 Tuletõrjeveevarustuse rajamine tk 1 65 000 65 000 Kokku 556 000 345 400 210 600

Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 111 200 69 080 42 120 20% Kõik kokku 667 200 414 480 252 720

125

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Vilumäe küla

Maksumus kokku Jrk nr Projekt Arendus-/investeeringuprojekt Ühik Kogus 2016. a hindades, eurot

1 A-1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 400 37 000 2 B-1 Riisipere- Vilumäe veetrassi rajamine m 1450 76 000 3 F-1 Tuletõrje veemahutite paigaldus tk 2 37 000 Kokku 150 000

Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 10% 15 000

Kõik kokku 165 000

(Muudetud Nissi Vallavolikogu 12.10.2017 määrusega nr 8)

126

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Kivitammi küla Investeeringuprojektide Maksumus maksumused ja realiseerimine, Jrk. Projekt Arendus/investeeringuprojekt Kogus kokku 2014. a eurot nr. Ühik hindades, eurot I etapp 2014– II etapp 2020– 2019 2025 1 A-1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 80 8800 8 800 Kivitammi puurkaev-pumpla rekonstrueerimine ja 2 B-1 tk 1 60 000 60 000 veetöötluse rajamine 3 F-1 Tuletõrjeveevarustuse rajamine tk 1 65 000 65 000 Kokku 133 800 133 800

Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 26 760 26 760 20% Kõik kokku 160 560 160 560

NISSI VALLA INVESTEERINGUD KOKKU 6 302 100 5 363 460 938 640

127

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

8 FINANTSANALÜÜS 8.1 METOODIKA Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud:  Statistikaameti, Rahandusministeeriumi ja Nissi Vallavalitsuse poolt avaldatud materjale ning andmeid;  AS Nissi Soojus ja N.R. Energy OÜ andmeid;  konsultandi poolt tuletatud arvutuskäike ning püstitatud eeldusi;  ÜVKA tehnilistes peatükkides toodud eeldusi.

Nissi valla ÜVKA finantsanalüüs sisaldab järgmiseid komponente: o Opereerimiskulude prognoos. Prognoosis kajastatakse rahalisi ja mitterahalisi vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud kulusid. o Opereerimistulude prognoos. Tulude prognoosimiseks on koostatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse nõudluse ning tariifide analüüs. o Analüüs VK teenuste kulukusest leibkonnaliikme sissetuleku suhtes. Analüüsitakse vee- ja kanalisatsioonitariifide määrasid ning üldist teenuse kulukuse taset leibkondade sissetulekust. o Analüüsitakse investeeringute omafinantseeringute tagamise võimekust. Finantsanalüüsis on eeldatud omafinantseerimise allikana laenuvahendite kasutamist.

Nissi valla ÜVKA finantsanalüüs hõlmab alljärgnevaid Nissi valla ÜVK-ga hõlmatud asumeid:  Turba alevik,  Ellamaa küla,  Munalaskme küla,  Vilumäe küla,  Kivitammi küla,  Riisipere alevik,  Lehetu küla.

Nissi vallas tegutseb suurima vee-ettevõtjana AS Nissi Soojus. Tema tegevuspiirkonda jäävad: Ellamaa, Munalaskme, Vilumäe, Kivitammi ja Lehetu külad, Riisipere alevik ning osaliselt ka Turba alevik. Turba alevikus tegutsevad vee-ettevõtjana veel N.R. Energy OÜ ning Tootsi Turvas AS.

Käesolevas ÜVKA-s on koostatud tervikfinantsprognoos kogu Nissi valla ÜVK-ga hõlmatud asumitele, st liidetud on nii AS Nissi Soojuse kui N.R. Energy OÜ andmed.

8.2 PEAMISED EELDUSED Ajahorisont Nissi valla ÜVKA finantsanalüüs on koostatud aastate 2014–2025 kohta.

Makromajanduslikud eeldused ÜVKA finantsanalüüsis on prognoosi koostamisel kasutatud alljärgnevaid makromajanduslikke näitajaid: o tarbijahinnaindeksi muut aastas; o nominaalpalga kasvumäär;

128

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

o elektrikulude kasvumäär; o saastetasu kasvumäär; o veeressursitasu kasvumäär.

Makromajanduslikud näitajad pärinevad Rahandusministeeriumi 2013. a sügisesest prognoosist (avaldatud 09.10.2013. a), perioodile 2011–2060. a. Täiendavalt on konsultant käesoleva finantsanalüüsi kontekstis prognoosinud elektrikulude, saastetasu ning veeressursitasu tõusumäärasid.

Alljärgnevas tabelis on toodud aastased tõusumäärad vastavatel aastatel eelneva aasta suhtes.

Tabel 8-1 Makromajanduslikud näitajad Indikaator / Näitaja 2014 2015 2020 2025 Tarbijahinnaindeks 2,7% 2,8% 2,8% 2,6% Nominaalpalga kasvumäär 6,2% 6,3% 6,4% 5,8% prognoositud Elektrihinna tõus kulu 10,0% 2,8% 2,6% Saastetasumäära prognoositud tõus kulu 20,0% 2,8% 2,6% Ressursitasude prognoositud tõus kulu 5,0% 2,8% 2,6% Allikas: Rahandusministeerium, konsultant

“Saastaja maksab” printsiibi täitmine Finantsprognoos on koostatud põhimõttel, et kõik veemajandusega seonduvad kulud peavad olema kaetud teenuste tarbijatelt laekuvatest maksetest. See tähendab tariifitulud peavad olema tasemel või siis prognoosiperioodil saavutama taseme, mille korral on kaetud või saavad kaetud nii rahalised kui mitterahalised (sh põhivara kulum omaosaluse määras) kulud.

Põhivarakulum Finantsprognoosis on põhivarakulumina võetud arvesse nii olemasoleva kui ka ÜVKA-s ettenähtud investeeritava põhivara soetamise maksumus omaosaluse finantseerimise vääringus. Põhivara elueaks on arvutuste lihtsustamiseks arvestatud 40 aastat.

Teenuse kulukus leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes Tariifide korrigeerimisel on finantsprognoosis lähtutud põhimõttest, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulukus leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes ei ületaks rahvusvaheliselt aktsepteeritud 4% määra.

Käesolevas finantsprognoosis on leibkonnaliikme netosissetuleku väärtus saadud Statistikaameti andmebaasist. Kasutada on 2007. a Harju maakonna vastav näitaja. Netosissetuleku 2007. a väärtust on prognoosiperioodi lõikes korrigeeritud Rahandusministeeriumi poolt 09.10.2013. a avaldatud nominaalpalga muutuse määraga perioodil 2008–2025.

129

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid Finantsprognoos on koostatud tervikprognoosina kogu Nissi valla veemajandusele. Selle tulemusena on liidetud AS Nissi Soojuse ja N.R. Energy OÜ vee- ja kanalisatsiooni tarbijate tarbimismahud ning veemajandusega seonduvad tegevuskulud, sh põhivara kulum. Prognoosis on tariifide baastasemeks võetud senised AS Nissi Soojus opereeritava tegevuspiirkonna tariifid.

Tariifide korrigeerimisel on eeldatud, et aastane tariifitõus ei oleks vastava teenuse osas üle 25% ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulukus kokku ei ületaks 4% leibkonna netosissetulekust. Tariifide korrigeerimisel on täiendavalt arvestatud omafinantseeringu tarbeks eelduslikult võetava laenu laenuteenindamise tagamisega, sealjuures eesmärgiks on laenuteenindamise kattekordaja sihtväärtuse 1,25 täitmine igal laenuteenindamise perioodil (vt täiendavat selgitust alapunktis "Investeeringute finantseerimine").

Investeeringute finantseerimine ÜVKA-s on määratletud investeeringute vajadus arendamise kavaga hõlmatud perioodile. Käesolevas finantsanalüüsis on eeldatud, et investeeringute elluviimisel on lisaks omafinantseerimisele võimalik taotleda ka tagastamatut abi.

Käesolevas finantsanalüüsis on arvestatud uute vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud investeeringute omafinantseeringu osakaaluks 15%. Lähtutud on senisest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt Keskkonnaprogrammile kehtestatud rahastamise üldpõhimõtetest.

Investeeringute omafinantseerimise võimaliku allikana on käesolevas finantsprognoosis eeldatud laenuvahendite kasutamist, st ÜVK teenuse otsesed tarbijad võtavad osa investeeringute rahastamisest ning seeläbi täidetakse ka „saastaja maksab“ printsiipi. Rahavooprognoosid on koostatud sellised, mille korral oleks vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifidest võimalik lisaks tegevuskulude katmisele teostada ka laenude teenindamist ehk intressikulu ning laenu põhiosa tagasimaksmist.

Omafinantseeringu katteks arvestatud laenude osas on eeldatud järgmiseid tingimusi: o Laenu kestus alates laenu võtmisest kuni viimase tagasimakseni on 20 aastat. o Laenu väljavõtmise järgse 2 aasta jooksul laenu põhiosa tagasimakseid ei teostata, tasutakse vaid intresse. Laenu tagasimakse toimub laenu väljavõtmisest alates kolmandast aastast järgneva 18 aasta jooksul. o Laenude intressimääraks on eelduslikult kogu prognoosiperioodil 5% ning intressikulu arvestatakse võlgnetavalt keskmiselt laenujäägilt.

ÜVKA finantsanalüüsis on eeldatud, et investeeringute elluviimine toimub vastavalt järgnevas tabelis toodule: Tabel 8-2 Investeeringute elluviimine

Investeeringute elluviimine Kokku 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Lühiajaline programm 2014-2019 100% 5% 19% 19% 19% 19% 19% Kumulatiivselt LP 5% 24% 43% 62% 81% 100% Pikaajaline programm 2020 - 2025 100% 17% 17% 17% 17% 17% 17% Kumulatiivselt PP 17% 33% 50% 67% 83% 100% Allikas: Konsultandi arvutused

Vastavalt eeltoodud investeeringute elluviimise proportsioonile eeldatakse ka laenu kasutusse võtmist.

130

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Laenuteenindamise kattekordaja Käesoleva ÜVKA investeeringute omaosaluse finantseerimise allikana on käesolevas finantsprognoosis eeldusena nähtud ette laenuvahendite kaasamist (nt SA KIK).

Laenude võtmisel soovib laenuandja üldjuhul, et laenuteenindamise (st laenu perioodilise põhiosa tagasimakse ning intressikulu) kattekordaja oleks vähemalt 1,25.

Laenuteenindamise kattekordaja leitakse järgmise valemi abil:

Laenuteenindamise kattekordaja = perioodi kulumi ja laenuteenindamise eelne netorahavoog perioodi laenuteenindamine

Laenu kasutamine ning laenuteenindamise arvutused on näidatud käesoleva arendamise kava lisas.

8.3 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD ÜVKA finantsanalüüsi koostamisel on tulude ja kulude baasina kasutatud AS Nissi Soojus ja N.R. Energy OÜ 2013. a tegelikke ja 2014. a prognoositavaid andmeid vee- ja kanalisatsiooni müügimahtude, tariifide ning tegevuskulude kohta. Eelpoolnimetatud andmed on aluseks edasiste prognooside tegemisel. Prognoosi eesmärgiks on analüüsida veemajanduse kulusid tervikuna, seetõttu on käesolevas analüüsis liidetud AS Nissi Soojuse ja N.R. Energy OÜ tegevuskulud.

Täiendavalt on arvesse võetud ÜVKA tehnilistes peatükkides toodud eeldusi ning lühiajalises ja pikaajalises investeeringuprogrammis määratletud projektidest tulenevaid mõjusid (sh kulum ja laenuteenindamine).

Käesolevas finantsanalüüsis prognoositud tegevuskulud jagunevad muutuv- ja püsikuludeks.

8.3.1 Muutuvkulud Muutuvkulud on kulud, mis on otseselt seotud toodangumahtudega. Käesolevas finantsanalüüsis on võetud arvesse järgmised muutuvkulud: o veetootmise ja pumpamisega seotud elektrikulu; o kanalisatsiooni pumpamise ning puhastamisega seotud elektrikulu; o keskkonnatasud, sh veeressursimaks ning saastetasu.

Muutuvkulude prognoosimisel on võetud arvesse veetootmise ning reoveepuhastile suunatavad kogused. Siinjuures veetoodangu prognoosimisel arvestatakse nii müüdavate kogustega kui ka mittearvestusliku osaga. Mittearvestuslik osa moodustub peamiselt torustike ning siibrikaevude veeleketest. Puhastile jõudvate reoveekoguste juures on arvesse võetud ka infiltratsioonist tingitud koguseid.

Elektrikulu Finantsanalüüsis on eristatud kahte erinevat elektrikulu gruppi: o vee pumpamisega seonduv, o reovee pumpamisega ja puhastamisega seonduv.

131

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Veepumpamisega seonduv elektrikulu 2014. a hindades oli Nissi veemajanduses keskmiselt ca 0,10 eur/m3 .

Reoveepumpamise ja puhastamise elektrikulu 2014. a hindades oli ca 0,13 eur/m3 .

Prognoosiperioodil on kuluühikute (eur/m3 kohta) muutus seotud tarbijahinnaindeksi muutusega ning kogukuluks vastava perioodi prognoositav vee- ja kanalisatsioonimaht korrutatuna vastava perioodi tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud kuluühikuga.

Keskkonnatasud Veeressursitasu 2014. a hindades oli keskmiselt ca 0,07 eur/m3 .

Kuluühikute prognoosimisel on arvestatud 5% suurenemisega kuni aastani 2015 k.a. Edaspidi on prognoosis eeldatud kulumäära kasvu vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele.

Saastetasu 2014. a hindades oli keskmiselt ca 0,04 eur/m3.

Kuluühikute prognoosimisel on arvestatud 20% suurenemisega kuni aastani 2015 k.a. Edaspidi on prognoosis eeldatud kulumäära kasvu vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele.

8.3.2 Püsikulud Käesolevas finantsanalüüsis on püsikuludena arvestatud järgmised kulud: o remondi, hoolduse ja transpordiga seotud kulud, o vee- ja reoveeanalüüsidega seotud kulud, o tööjõukulud, o üldhalduskulud, o mitmesugused muud tegevuskulud, o põhivarade kulum.

Remondi, hoolduse ja transpordiga seotud kulud Finantsanalüüsis on võetud arvesse summeeritud AS Nissi Soojuse kui N.R. Energy OÜ veevarustuse ning kanalisatsioonisüsteemide remondi, hoolduse ja transpordiga seonduvad kulud.

Prognoosiperioodil korrigeeritakse remondi, hoolduse ja transpordiga seonduvaid tegevuskulusid tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.

Analüüside kulu Analüüside kulu all on nii joogivee- kui ka reoveeanalüüsidega seotud kulud.

Prognoosiperioodil korrigeeritakse analüüsidega seotud kulusid tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.

Tööjõukulud Tööjõukulude all on kajastatud otseselt veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide teenindamisega seotud tööjõukulud.

Prognoosiperioodil korrigeeritakse tööjõukulusid nominaalpalga kasvumääraga.

132

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Üldhalduskulud Üldhalduskulude all on kajastatud VK süsteemide üldise administreerimise ning toetavate funktsioonide kulutused.

Prognoosiperioodil korrigeeritakse üldhalduskulusid tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.

Mitmesugused muud tegevuskulud Muude tegevuskulude all on kulutused, mis ei ole leidnud kajastamist eelpoololevates kulude kategooriates, kuid mis on seotud VK süsteemide majandamisega.

Prognoosiperioodil korrigeeritakse mitmesuguseid muid tegevuskulusid tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.

Põhivarade kulum Põhivarade kulum koosneb nii olemasolevate varade kulumist kui ka ÜVKA-s väljapakutud investeeringute kulumist, sealjuures kulumi arvestuse aluseks on põhivara maksumus omaosaluse vääringus. Põhivara elueaks on arvutuste lihtsustamise eesmärgil arvestatud 40 aastat.

Finantsprognoosis on lähtutud järgmistest eeldustest:  AS Nissi Soojus olemasoleva põhivara aastane kulum on: o veevarustus – ca 8,5 tuh eurot, o kanalisatsioon – ca 6,8 tuh eurot.  N.R. Energy OÜ olemasoleva põhivara aastane kulum on: o veevarustus – ca 1 tuh eurot, o kanalisatsioon – ca 2 tuh eurot.  Lühi- ja pikaajalise investeeringuprogrammi rajatiste kulum on kajastatud prognoosis eeldades investeeringute valmidusastet lähtuvalt tabelis 7-2 toodust.

Tegevuskulude prognoos aastate lõikes on esitatud käesoleva arendamise kava lisas.

8.4 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE TULUD

ÜVKA-s kirjeldatud projektid sisaldavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist. ÜVK tuludeks on nimetatud süsteemide abil teenuse osutamisest laekuv tulu.

Tulude prognoosimisel on arvesse võetud tarbitavate (müüdavate) koguste ning tariifide prognoos. Tulude prognoos on esitatud summeeritult Turba aleviku osas AS Nissi Soojuse ja N.R. Energy OÜ tarbijad, ülejäänud asumite osas AS Nissi Soojuse senised ÜVK kliendid.

8.4.1 Nõudlusanalüüs (tarbitavad kogused) ÜVK-ga hõlmatud tegevuspiirkond hõlmab paljusid asumeid. Neist enamuses osutab teenuseid täna AS Nissi Soojus. Turba alevikus osutavad vee-ettevõtja teenust nii AS Nissi Soojus, N.R. Energy OÜ kui ka mõningal määral AS Tootsi Turvas. Käesolevas finantsanalüüsis on

133

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025 koostatud tervikprognoos võttes summeerituna arvesse nii AS Nissi Soojuse kui ka N.R. Energy OÜ tarbimismahud ning ÜVK süsteemidega liitunute arvukuse.

Vee-ettevõtjatel on hea ülevaade tarbitavatest/müüdavatest vee- ning kanalisatsioonikogustest, kuid puudub täpne ülevaade VK süsteemidega liitunud inimeste arvukusest. Käesolevas ÜVKA finantsanalüüsis on liitunute arvukuse juures arvestatud nii vee-ettevõtjate hinnangute kui ka konsultandi arvamusega lähtuvalt tarbitavatest kogustest ning vastava asula elanike koguarvukusest.

Vee ühiktarbimise osas eeldatakse konservatiivset lähenemist, mille puhul senine ühiktarbimine asulate lõikes jääb püsima kogu finantsanalüüsi perioodi jooksul. Keskmiselt on ühiktarbimine ca 70 liitrit elaniku kohta ööpäevas, st on asumeid, kus keskmine tarbimine on 75 l/ööp/in (Ellamaa) ning kohti, kus ühiktarbimine on kõigest 43 l/ööp/in (Munalaskme).

Ettevõtete tarbimismahtude osas on konservatiivsuse põhimõttest lähtuvalt eeldatud, et 2014. a prognoositud vee- ning kanalisatsioonimaht jääb kuni prognoosiperioodi lõpuni konstantseks.

ÜVK-ga hõlmatud asumite ühiktarbimise prognoos on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 8-3 Ühiktarbimise prognoos l/ööp/in 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Eriveetarbimine - Turba 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 Eriveetarbimine - Ellamaa 75 75 75 75 75 75 75 75 75 75 75 75 Eriveetarbimine - Munalaskme 43 43 43 43 43 43 43 43 43 43 43 43 Eriveetarbimine - Vilumäe 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 Eriveetarbimine - Kivitammi 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 Eriveetarbimine - Riisipere 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 Eriveetarbimine - Lehetu 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 Allikas: Konsultandi arvutused

Investeeringud toovad kaasa lisanduvaid ÜVK kliente Turba alevikus. Kokku ehitatakse välja 25 liitumispunkti, seega perspektiivselt saab võimaluse liituda ÜVK süsteemiga ca 50 inimest.

Alljärgnevalt on esitatud perspektiivne veetarbimise prognoos, milles on arvestatud nii ühiktarbimise muutust kui ka lisanduvad tarbijaid.

134

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Tabel 8-4 Tarbitavate veekoguste prognoos

Veevarustus Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Elanike veetarbimine - Turba m3/a 23 434 23 434 23 434 23 434 24 073 24 073 24 073 24 073 24 073 24 073 24 073 24 073 Elanike veetarbimine - Ellamaa m3/a 2 652 2 652 2 652 2 652 2 652 2 652 2 652 2 652 2 652 2 652 2 652 2 652 Elanike veetarbimine - Munalaskme m3/a 679 679 679 679 679 679 679 679 679 679 679 679 Elanike veetarbimine - Vilumäe m3/a 348 348 348 348 348 348 348 348 348 348 348 348 Elanike veetarbimine - Kivitammi m3/a 96 96 96 96 96 96 96 96 96 96 96 96 Elanike veetarbimine - Riisipere m3/a 22 886 22 886 22 886 22 752 22 752 22 752 22 752 22 752 22 752 22 752 22 752 22 752 Elanike veetarbimine - Lehetu m3/a 3 687 3 687 3 687 3 687 3 687 3 687 3 687 3 687 3 687 3 687 3 687 3 687 Elanike veetarbimine kokku m3/a 53 782 53 782 53 782 53 648 54 287 54 287 54 287 54 287 54 287 54 287 54 287 54 287

Asutuste ja ettevõtete veetarbimine - Turba m3/a 3 759 3 759 3 759 3 759 3 759 3 759 3 759 3 759 3 759 3 759 3 759 3 759 Asutuste ja ettevõtete veetarbimine - Ellamaa m3/a 000000000000 Asutuste ja ettevõtete veetarbimine - Munalaskmm3/a 992 992 992 992 992 992 992 992 992 992 992 992 Asutuste ja ettevõtete veetarbimine - Vilumäe m3/a 18 18 18 18 18 18 18 18 18 18 18 18 Asutuste ja ettevõtete veetarbimine - Kivitammi m3/a 000000000000 Asutuste ja ettevõtete veetarbimine - Riisipere m3/a 2 202 2 202 2 202 2 202 2 202 2 202 2 202 2 202 2 202 2 202 2 202 2 202 Asutuste ja ettevõtete veetarbimine - Lehetu m3/a 281 281 281 281 281 281 281 281 281 281 281 281 3 Asutuste ja ettevõtete veetarbiie kokku m /a 7 252 7 252 7 252 7 252 7 252 7 252 7 252 7 252 7 252 7 252 7 252 7 252 Veetarbimine kokku m3/a 61 034 61 034 61 034 60 900 61 539 61 539 61 539 61 539 61 539 61 539 61 539 61 539 Allikas: 2014. a vee-ettevõtjate andmed, 2015–2025. a konsultandi prognoos Järgnevalt on esitatud Nissi ÜVK veemajanduse kanalisatsioonikoguste prognoos (tariifiga maksustatavad kogused).

Tabel 8-5 Kanalisatsioonikoguste prognoos

Kanalisatsioon Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Elanike reovesi - Turba m3/a 22 540 22 540 22 540 22 540 23 179 23 179 23 179 23 179 23 179 23 179 23 179 23 179 Elanike reovesi - Ellamaa m3/a 1 205 1 205 1 205 1 205 1 205 1 205 1 205 1 205 1 205 1 205 1 205 1 205 Elanike reovesi - Munalaskme m3/a 649 649 649 649 649 649 649 649 649 649 649 649 Elanike reovesi - Vilumäe m3/a 000000000000 Elanike reovesi - Kivitammi m3/a 000000000000 Elanike reovesi - Riisipere m3/a 17 352 17 352 17 352 17 352 17 352 17 352 17 352 17 352 17 352 17 352 17 352 17 352 Elanike reovesi - Lehetu m3/a 3 455 3 455 3 455 3 455 3 455 3 455 3 455 3 455 3 455 3 455 3 455 3 455 Elanike reovesi kokku m3/a 45 202 45 202 45 202 45 202 45 840 45 840 45 840 45 840 45 840 45 840 45 840 45 840

Asutuste ja ettevõtete reovesi - Turba m3/a 3 765 3 765 3 765 3 765 3 765 3 765 3 765 3 765 3 765 3 765 3 765 3 765 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Ellamaa m3/a 000000000000 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Munalaskme m3/a 768 768 768 768 768 768 768 768 768 768 768 768 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Vilumäe m3/a 000000000000 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Kivitammi m3/a 000000000000 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Riisipere m3/a 1 600 1 600 1 600 1 600 1 600 1 600 1 600 1 600 1 600 1 600 1 600 1 600 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Lehetu m3/a 228 228 228 228 228 228 228 228 228 228 228 228 3 Asutuste ja ettevõtete reovesi kokku m /a 6 361 6 361 6 361 6 361 6 361 6 361 6 361 6 361 6 361 6 361 6 361 6 361 Müüdud kanalisatsioon kokku m3/a 51 563 51 563 51 563 51 563 52 201 52 201 52 201 52 201 52 201 52 201 52 201 52 201 Allikas: 2014. a vee-ettevõtjate andmed, 2015–2025 konsultandi prognoos

Vee- ja kanalisatsiooni mahtude ning samuti liitunute arvukus on detailselt toodud ära käesoleva ÜVKA lisas 1.

8.4.2 Tariifide prognoos, stsenaariumid Peatükis “Peamised eeldused” on kirjeldatud koostatud tariifiprognoosi aluseks olnud põhimõtted.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 kohaselt peab hind olema kujundatud selliselt, et see tagaks: 1) põhjendatud tegevuskulude katmise; 2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; 3) keskkonnanõuete täitmise; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise;

135

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

5) põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt; 6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.

Nissi valla ÜVK-ga hõlmatud piirkondades kehtivad käesoleval hetkel järgmised vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid:

AS Nissi Soojus tegevuspiirkond: Elanikkonnale ning juriidilistele isikutele kehtivad ühesugused hinnad:  tasu võetud vee eest 1,70 eur/m3, hinnale lisandub käibemaks.  tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 2,28 eur/m3, hinnale lisandub käibemaks.

N.R. Energy OÜ tegevuspiirkond: Elanikkonnale ja juriidilistele isikutele kehtivad ühesugused hinnad:  tasu võetud vee eest 0,82 eur/m3, hinnale lisandub käibemaks.  tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,62 eur/m3, hinnale lisandub käibemaks. AS Nissi Soojuse klientide ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,32 eur/m3.

Lähtuvalt peatükis "Peamised eeldused" kirjeldatule, on käesoleva finantsanalüüs koostatud tervikanalüüsina kogu Nissi valla ÜVK süsteemidele ning seetõttu on esitatud ÜVK teenusemahud ning samuti tegevuskulud summeeritult. Tariifide osas on baastariifide aluseks võetud senised AS Nissi Soojus tegevuspiirkonnas kehtivad tariifid.

Lähtuvalt käesolevas analüüsis kirjeldatud eeldustest, kujunevad vee- ja kanalisatsiooniteenused järgnevaks 12 aastaks järgmiseks:

Tabel 8-6 Tariifide stsenaariumid

Teenuste tariifid 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 veetariif, Eur/m3, ilma km-ta 1,70 1,70 1,70 1,70 1,79 1,87 1,97 2,07 2,17 2,26 2,35 2,44 kanalisatsioonitariif, Eur/m3, ilma km-ta 2,28 2,28 2,28 2,28 2,28 2,35 2,49 2,61 2,72 2,83 2,91 3,00 Koondtariif, km-ta 3,98 3,98 3,98 3,98 4,07 4,22 4,46 4,68 4,89 5,08 5,26 5,44 Allikas: Konsultandi arvutused

8.4.1 Teenuse kättesaadavus ning taskukohasus Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ei tohi soovituslikult ületada 4% leibkonna netosissetulekust. Täiendavalt tuleb arvestada ka sotsiaalselt vähekindlustatud gruppide võimalust tarbida vee- ja kanalisatsiooniteenust normaaltasemel.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leidmisel leibkonna netosissetuleku suhtes on kasutatud Statistikaameti poolt avaldatud andmeid Harju maakonna kohta. Viimased ametlikud andmed pärinevad aastast 2007. Finantsanalüüsis on korrigeeritud 2007. a andmeid Rahandusministeeriumi poolt avaldatud nominaalpalga muutuse määraga aastatel 2008–2025. Seega 2013. a lõpu seisuga oleks eelpoolnimetatud korrigeerimise tulemusena Harju maakonnas elava leibkonna liikme netosissetulek ca 492 eurot kuus.

Järgnevas tabelis on toodud Nissi valla vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulukuse määr.

136

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Tabel 8-7 Teenuse kulukuse määr Teenuse kulukus 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Sissetulek leibkonna liikme kohta kuus, Harjumaa 522 555 591 630 672 717 762 810 859 911 965 1021 Koondtariif Elanikud sh. k.m. 4,78 4,78 4,78 4,78 4,88 5,07 5,35 5,62 5,87 6,10 6,31 6,53 Keskmine tarbitav kogus l/in/p 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu leibkonnaliikme sissetuleku suhtes, 1,9% 1,8% 1,7% 1,6% 1,5% 1,5% 1,5% 1,5% 1,4% 1,4% 1,4% 1,3% Allikas: Konsultandi arvutused

Prognoosi kohaselt pikas perspektiivis kasvab leibkonna sissetulek kiiremini tariifide tõusust ning seetõttu on teenuse kulukuse määr leibkonna sissetulekust 12 aasta jooksul alaneva trendiga.

Tegevustulude prognoos on aastate lõikes ära toodud käesoleva arendamise kava lisas.

8.4.2 Tariifide analüüsi kokkuvõte Käesolevas arendamise kavas toodud tariifide prognoos ei ole aluseks Nissi vallas tariifipoliitika kehtestamisel. Kuna ÜVKA on oma olemuselt üldine strateegiline dokument, siis seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne, üldistatud prognoos ÜVK-ga hõlmatud piirkonna tegevuskulude ja -tulude kohta. Finantsanalüüsi üldine paikapidavus sõltub sellest, kuivõrd prognoosi aluseks olevad eeldused ning põhimõtted vastavad või erinevad tulevikus tegelikkusega võrreldes.

Lähtuvalt vee-ettevõtjatelt saadud andmetest võib eeldada, et tariifide muudatused ka edasistel aastatel on ilmselt paratamatud. Ühelt poolt suurendab survet tegevuskulude pidev kasv, teisalt jätkuv vajadus ÜVK süsteemide parendamise järele.

8.5 INVESTEERINGUTE FINANTSEERIMINE ÜVKA-s on määratletud vajalikud investeeringud ning elluviimise ajakava. Kuna investeeringud on, arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisest laekuvat jooksvat tulemit, mahukad, siis see tingib vajaduse taotleda finantseerimiseks abirahasid ning võimaliku omafinantseerimise allikana kaaluda ka laenuvahendite kasutamist.

ÜVKA finantsanalüüsis on eeldatud, et vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud investeeringute läbiviimisel moodustab omafinantseeringu osa 15% koguinvesteeringust. Ülejäänud investeeringu osa eelduslikult finantseeritakse tagastamatust abist.

Kuna konkreetsed rahastamistingimused, sh rakendatav abimäär, sõltuvad konkreetsest meetmest ja/või koostatavast rahastustaotlusest ja/või rahastamisallikast, siis seetõttu käesolevas arendamise kavas on vee- ja kanalisatsiooniprojektide finantseerimise põhimõtete kujundamisel lähtutud senisest SA KIK poolt Keskkonnaprogrammi raames väljakujunenud rahastamise proportsioonist. Selle puhul maksimaalne abimäär vee- ja kanalisatsiooniprojektide korral on 85% ning sademeveesüsteemide projektide puhul 50%, seega minimaalne omafinantseerimise määr on vastavalt 15% ja 50%.

Finantsanalüüsi kontekstis on eeldatud, et investeerimisprogrammi investeeringute elluviimine toimub arengukava lühi- ja pikaajalise programmi jooksul.

137

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Järgnevas tabelis on toodud ÜVK arendamise kavas määratletud investeeringukulutused ning finantseerimise jagunemine vastavalt eelpoolkirjeldatud eeldustele. Antud tabelis on siis summeeritud kogu Nissi valla ÜVK investeeringud lühi- ning pikaajalise programmi ning finantseerimisallikate lõikes.

Tabel 8-8 Investeeringute finantseerimine

Lühiajaline Pikaajaline Investeeringud Kokku 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Lühiajaline periood (2014-2020) 5 363 460 268 173 1 019 057 1 019 057 1 019 057 1 019 057 1 019 057 Pikaajaline periood (2021-2026) 938 640 156 440 156 440 156 440 156 440 156 440 156 440 Investeeringud kokku: 6 302 100 268 173 1 019 057 1 019 057 1 019 057 1 019 057 1 019 057 156 440 156 440 156 440 156 440 156 440 156 440

Finantseerimise prognoos 0 Riiklik ja/või välisabi 5 356 785 227 947 866 199 866 199 866 199 866 199 866 199 132 974 132 974 132 974 132 974 132 974 132 974 Omafinantseering 945 315 40 226 152 859 152 859 152 859 152 859 152 859 23 466 23 466 23 466 23 466 23 466 23 466 Finantseerimine kokku: 6 302 100 268 173 1 019 057 1 019 057 1 019 057 1 019 057 1 019 057 156 440 156 440 156 440 156 440 156 440 156 440 Allikas: Konsultandi arvutused

Omafinantseerimise allikana on arendamise kava finantsprognoosis nähtud ette laenude kasutamist vastavalt eelpoolkirjeldatud eeldustele. Seejuures on tariifipoliitika kujundatud selliselt, et laenuteenindamise kattekordaja oleks minimaalselt 1,25.

Laenu kasutusse võtmine toimub iga-aastaselt vastavalt investeeringute elluviimisele alljärgnevalt:

Tabel 8-9 Laenude kasutamine

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Laenud 40 226 152 859 152 859 152 859 152 859 152 859 23 466 23 466 23 466 23 466 23 466 23 466 Laen cum 40 226 193 085 345 943 498 802 651 660 804 519 827 985 851 451 874 917 898 383 921 849 945 315 Allikas: Konsultandi arvutused

Järgnevas tabelis on näidatud laenuteenindamine ning laenuteenindamise kattekordaja väärtused arendamise kava prognoosiperioodil.

Tabel 8-10 Laenuteenindamine ja kattekordaja

Laenuteenindamine 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Kulumieelne rahavoog 117 506 111 255 104 103 98 735 100 314 103 259 110 139 116 337 121 507 125 729 128 585 131 522 Laenuteenindamine (põhiosa + intressid) 1 006 5 833 15 724 31 528 46 908 61 863 76 394 87 852 95 063 94 842 94 555 94 203 Rahavoog peale laenuteenindamist 116 501 105 422 88 380 67 207 53 406 41 395 33 746 28 485 26 443 30 887 34 030 37 319 Laenuteenindamise kattekordaja (min. 1,25) 116,85 19,07 6,62 3,13 2,14 1,67 1,44 1,32 1,28 1,33 1,36 1,40 Allikas: Konsultandi arvutused

Prognoosi igal aastal tagatud on tagatud laenuteenindamise kattekordaja minimaalne tase 1,25.

8.6 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE Käesoleva arendamise kava finantsanalüüs on koostatud vee-operaatorite summeeritud näitajate baasil. Seega on leitud Nissi valla ÜVK süsteemide tervikrahavood.

Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning -kulusid arvestades juba elluviidud ning arendamise kava raames elluviidavaid investeeringute projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste vee-operaatorite tegelike tegevuskuludega ning olemasolevate varade kulumiga. Täiendavalt on võetud arvesse arendamise kavas väljapakutud investeeringute elluviimisest tulenevate mõjudega (sh kulumi lisandumine, võimalik laenuteenindamine).

138

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Finantsanalüüsi raames koostatud tariifide prognoos ei ole aluseks Nissi vallas tariifipoliitika sätestamiseks, sest ÜVKA on oma olemuselt üldine strateegiline dokument ning seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt pigem indikatiivne ja üldistatud prognoos ÜVK-ga hõlmatud piirkonna tegevuskulude ja -tulude kohta. Finantsprognoos põhineb paljudel eeldustel ning põhimõtetel. Prognoosi üldine paikapidavus sõltub kuivõrd prognoosi aluseks olevad eeldused ning põhimõtted vastavad või erinevad tulevikus tegelikkusega võrreldes.

Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud rida eeldusi ja prognoose ning testitud on veemajanduse rahavooge etteantud eeldustel. Finantsprognoosis toodud tariifide prognoos on koostatud eesmärgil testimaks, kas arendamise kavas sätestatud eeldustel on vee- ja kanalisatsioonimajandus tervikuna jätkusuutlik.

Tulude prognoosis on määrava tähtsusega lisaks tariifimääradele ka liituvate uute tarbijate arvukus ning ühiktarbimise muutus ajas. Kui uusi tarbijaid ei liitu prognoositud määral ja/või ühiktarbimine ei vasta finantsprognoosis eeldatud suurustele, siis tegevuskulude katmiseks tuleb oluliselt erinevaid tariifimäärasid rakendada. Mil määral, sõltub konkreetselt sellst, millises mahus jääb uusi liitujaid vähemaks või väheneb ühiktarbimine senise prognoosis toodud tasemetega võrreldes.

Sarnaselt tulubaasi mõjutavatele teguritele on olulised ka edasist kulubaasi mõjutavad tegurid. Juhul kui investeeringud mõjutavad eeldatavalt rohkem tulevast kulubaasi (nt suurem kokkuhoid) või kui veeoperaatorteenust pakkuvad ettevõtted suudavad leida täiendavaid sisemisi ressursse ökonoomsemaks majandamiseks, väheneb tegevuskulude maht ja seetõttu ka surve vee- ja kanalisatsiooniteenuste hindade tõstmiseks. Kuna ÜVKA hõlmab pikka perioodi, siis on alati ka risk kulutegurite oluliselt suuremaks muutuseks kui käesolevas finantsanalüüsis eeldatud (nt elekter, keskkonnatasud jmt).

Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine, sh omafinantseerimine kujunevad tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtjate vahelistele kokkulepetele, tegelikele rahastamisvõimalustele ning konkreetsetele meetmetele ja/või rahastajapoolsetele tingimustele. Arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine on näitlik.

Finantsanalüüsi arvutused on ära toodud käesoleva arendamise kava lisas.

139

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

Lisa 1 Finantsanalüüsi tabelid

. Nõudlusanalüüs – Veevarustus ...... 2 . Nõudlusanalüüs – Kanalisatsioon ...... 3 3. Tariifide prognoos, teenuse kulukus...... 4 4. Veevarustus kokku ...... 5 5. Kanalisatsioon kokku ...... 6 6. Veemajandus kokku ...... 7 21. Laenude arvestus ...... 8

1 TMT Pro OÜ 2014

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

1. Nõudlusanalüüs – Veevarustus

Veevarustus Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Tarbijate arv - Turba arv 917 917 917 917 942 942 942 942 942 942 942 942 Tarbijate arv - Ellamaa arv 97 97 97 97 97 97 97 97 97 97 97 97 Tarbijate arv - Munalaskme arv 43 43 43 43 43 43 43 43 43 43 43 43 Tarbijate arv - Viluäe arv 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 Tarbijate arv - Kivitammi arv 444444444444 Tarbijate arv - Riisipere arv 855 855 855 850 850 850 850 850 850 850 850 850 Tarbijate arv - Lehetu arv 162 162 162 162 162 162 162 162 162 162 162 162

Eriveetarbimine - Turba l/el/d 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 Eriveetarbimine - Ellamaa l/el/d 75 75 75 75 75 75 75 75 75 75 75 75 Eriveetarbimine - Munalaskme l/el/d 43 43 43 43 43 43 43 43 43 43 43 43 Eriveetarbimine - Vilumäe l/el/d 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 Eriveetarbimine - Kivitammi l/el/d 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 Eriveetarbimine - Riisipere l/el/d 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 Eriveetarbimine - Lehetu l/el/d 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62

Elanike veetarbimine - Turba m3/a 23 434 23 434 23 434 23 434 24 073 24 073 24 073 24 073 24 073 24 073 24 073 24 073 Elanike veetarbimine - Ellamaa m3/a 2 652 2 652 2 652 2 652 2 652 2 652 2 652 2 652 2 652 2 652 2 652 2 652 Elanike veetarbimine - Munalaskme m3/a 679 679 679 679 679 679 679 679 679 679 679 679 Elanike veetarbimine - Vilumäe m3/a 348 348 348 348 348 348 348 348 348 348 348 348 Elanike veetarbimine - Kivitammi m3/a 96 96 96 96 96 96 96 96 96 96 96 96 Elanike veetarbimine - Riisipere m3/a 22 886 22 886 22 886 22 752 22 752 22 752 22 752 22 752 22 752 22 752 22 752 22 752 Elanike veetarbimine - Lehetu m3/a 3 687 3 687 3 687 3 687 3 687 3 687 3 687 3 687 3 687 3 687 3 687 3 687 Elanike veetarbimine kokku m3/a 53 782 53 782 53 782 53 648 54 287 54 287 54 287 54 287 54 287 54 287 54 287 54 287

3 Veetarbimine kokku m /a 61 034 61 034 61 034 60 900 61 539 61 539 61 539 61 539 61 539 61 539 61 539 61 539 2 TMT Pro OÜ 2014

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

2. Nõudlusanalüüs – Kanalisatsioon

Kanalisatsioon Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Tarbijate arv - Turba arv 882 882 882 882 907 907 907 907 907 907 907 907 Tarbijate arv - Ellamaa arv 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 Tarbijate arv - Munalaskme arv 41 41 41 41 41 41 41 41 41 41 41 41 Tarbijate arv - Viluäe arv 000000000000 Tarbijate arv - Kivitammi arv 000000000000 Tarbijate arv - Riisipere arv 689 689 689 689 689 689 689 689 689 689 689 689 Tarbijate arv - Lehetu arv 153 153 153 153 153 153 153 153 153 153 153 153

Eriveetarbimine - Turba l/el/d 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 Eriveetarbimine - Ellamaa l/el/d 75 75 75 75 75 75 75 75 75 75 75 75 Eriveetarbimine - Munalaskme l/el/d 43 43 43 43 43 43 43 43 43 43 43 43 Eriveetarbimine - Vilumäe l/el/d 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Eriveetarbimine - Kivitammi l/el/d 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Eriveetarbimine - Riisipere l/el/d 69 69 69 69 69 69 69 69 69 69 69 69 Eriveetarbimine - Lehetu l/el/d 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62

Elanike reovesi - Turba m3/a 22 540 22 540 22 540 22 540 23 179 23 179 23 179 23 179 23 179 23 179 23 179 23 179 Elanike reovesi - Ellamaa m3/a 1 205 1 205 1 205 1 205 1 205 1 205 1 205 1 205 1 205 1 205 1 205 1 205 Elanike reovesi - Munalaskme m3/a 649 649 649 649 649 649 649 649 649 649 649 649 Elanike reovesi - Vilumäe m3/a 000000000000 Elanike reovesi - Kivitammi m3/a 000000000000 Elanike reovesi - Riisipere m3/a 17 352 17 352 17 352 17 352 17 352 17 352 17 352 17 352 17 352 17 352 17 352 17 352 Elanike reovesi - Lehetu m3/a 3 455 3 455 3 455 3 455 3 455 3 455 3 455 3 455 3 455 3 455 3 455 3 455 Elanike reovesi kokku m3/a 45 202 45 202 45 202 45 202 45 840 45 840 45 840 45 840 45 840 45 840 45 840 45 840

Asutuste ja ettevõtete reovesi - Turba m3/a 3 765 3 765 3 765 3 765 3 765 3 765 3 765 3 765 3 765 3 765 3 765 3 765 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Ellamaa m3/a 000000000000 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Munalaskme m3/a 768 768 768 768 768 768 768 768 768 768 768 768 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Vilumäe m3/a 000000000000 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Kivitammi m3/a 000000000000 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Riisipere m3/a 1 600 1 600 1 600 1 600 1 600 1 600 1 600 1 600 1 600 1 600 1 600 1 600 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Lehetu m3/a 228 228 228 228 228 228 228 228 228 228 228 228 3 Asutuste ja ettevõtete reovesi kokku m /a 6 361 6 361 6 361 6 361 6 361 6 361 6 361 6 361 6 361 6 361 6 361 6 361 3 Müüdud kanalisatsioon kokku m /a 51 563 51 563 51 563 51 563 52 201 52 201 52 201 52 201 52 201 52 201 52 201 52 201

3 TMT Pro OÜ 2014

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

3. Tariifide prognoos, teenuse kulukus

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2 014 2 015 2 016 2 017 2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 TARIIFID Elanikud - Vesi, Eur/m 3 1,70 1,70 1,70 1,70 1,79 1,87 1,97 2,07 2,17 2,26 2,35 2,44 3 Ettevõtted - Vesi, Eur/m 1,70 1,70 1,70 1,70 1,79 1,87 1,97 2,07 2,17 2,26 2,35 2,44 Elanikud - Kanalisatsioon, Eur/m 3 2,28 2,28 2,28 2,28 2,28 2,35 2,49 2,61 2,72 2,83 2,91 3,00 3 Ettevõtted - kanalisatsioon, Eur/m 2,28 2,28 2,28 2,28 2,28 2,35 2,49 2,61 2,72 2,83 2,91 3,00 Koondtariif Elanikud 3,98 3,98 3,98 3,98 4,07 4,22 4,46 4,68 4,89 5,08 5,26 5,44 Koondtariif Elanikud sh. k.m. 4,78 4,78 4,78 4,78 4,88 5,07 5,35 5,62 5,87 6,10 6,31 6,53 Keskmine tarbitav kogus l/in/p 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu leibkonnaliikme sissetuleku suhtes 1,92% 1,81% 1,70% 1,59% 1,52% 1,48% 1,47% 1,46% 1,43% 1,41% 1,37% 1,34%

4 TMT Pro OÜ 2014

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

4. Veevarustus kokku

VEEVARUSTUS - Nissi ÜVK 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 TULUD: Elanikud 91 429 91 429 91 429 91 202 96 902 101 747 106 834 112 176 117 785 122 496 127 396 132 492 Asutused 12 328 12 328 12 328 12 328 12 945 13 592 14 272 14 985 15 735 16 364 17 018 17 699 Muud tulud Kokku tulud: 103 757 103 757 103 757 103 530 109 847 115 339 121 106 127 161 133 519 138 860 144 414 150 191 TEGEVUSKULUD: Elekter - vee tootmine, pumpamine 7 694 8 392 9 216 9 406 9 778 10 009 10 288 10 523 10 808 11 048 11 341 11 594 Veeressursi tasu 5 810 6 049 6 341 6 472 6 728 6 887 7 079 7 240 7 436 7 602 7 803 7 977 Remont, hooldus, transport - vesi 6 969 7 164 7 372 7 578 7 790 8 012 8 235 8 461 8 691 8 923 9 160 9 400 Analüüsid - vesi 779 801 824 847 871 896 921 946 971 997 1 024 1 051 Tööjõukulud 26 000 27 638 29 434 31 348 33 450 35 673 37 951 40 317 42 778 45 342 48 017 50 812 Muud kulud - vesi 3 258 3 349 3 446 3 543 3 642 3 745 3 850 3 956 4 063 4 172 4 282 4 395 Üldhalduskulud 1 369 1 407 1 448 1 489 1 530 1 574 1 618 1 662 1 707 1 753 1 799 1 847 Kulumieelsed kulud 51 879 54 801 58 082 60 682 63 789 66 795 69 942 73 105 76 454 79 837 83 427 87 075 EBITDA 51 878 48 956 45 675 42 848 46 058 48 544 51 164 54 056 57 065 59 023 60 988 63 116 Olemasolevate varade kulum - vesi 9 561 9 561 9 561 9 561 9 561 9 561 9 561 9 561 9 561 9 561 9 561 9 561 Uute varade kulum - vesi 0 353 1 692 3 032 4 372 5 712 7 052 7 403 7 754 8 106 8 457 8 809 Kulum kokku: 9 561 9 914 11 253 12 593 13 933 15 273 16 613 16 964 17 315 17 667 18 018 18 370 Tegevustulem: 42 317 39 043 34 422 30 255 32 125 33 271 34 552 37 092 39 750 41 356 42 970 44 746 Cum tulem: 42 317 81 360 115 782 146 037 178 161 211 432 245 984 283 076 322 826 364 182 407 152 451 898 Tulukus 40,8% 37,6% 33,2% 29,2% 29,2% 28,8% 28,5% 29,2% 29,8% 29,8% 29,8% 29,8%

5 TMT Pro OÜ 2014

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

5. Kanalisatsioon kokku

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 KANALISATSIOON - Nissi ÜVK 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 TULUD: Elanikud 103 060 103 060 103 060 103 060 104 516 107 652 114 111 119 816 124 609 129 593 133 481 137 485 Asutused 14 503 14 503 14 503 14 503 14 503 14 938 15 834 16 626 17 291 17 983 18 522 19 078 Muud tulud Kokku tulud: 117 563 117 563 117 563 117 563 119 019 122 590 129 945 136 442 141 900 147 576 152 003 156 563 TEGEVUSKULUD: Elekter - reovee pumpamine, puhastus 10 033 10 878 11 949 12 128 12 571 12 928 13 226 13 527 13 832 14 140 14 453 14 833 Saastetasu 2 587 3 060 3 667 3 721 3 857 3 967 4 059 4 151 4 244 4 339 4 435 4 552 Remont, hooldus, transport - kanal 1 574 1 618 1 665 1 712 1 760 1 810 1 860 1 911 1 963 2 015 2 069 2 123 Analüüsid - kanal 4 724 4 856 4 997 5 137 5 281 5 431 5 582 5 736 5 891 6 049 6 209 6 372 Tööjõukulud 26 000 27 638 29 434 31 348 33 450 35 673 37 951 40 317 42 778 45 342 48 017 50 812 Muud kulud - kanal 5 764 5 925 6 097 6 268 6 443 6 626 6 811 6 998 7 188 7 380 7 576 7 775 Üldhalduskulud 1 253 1 288 1 325 1 363 1 401 1 440 1 481 1 521 1 563 1 604 1 647 1 690 Kulumieelsed kulud 51 935 55 264 59 135 61 676 64 763 67 875 70 970 74 161 77 458 80 870 84 406 88 157 EBITDA 65 628 62 299 58 428 55 887 54 256 54 715 58 975 62 281 64 442 66 706 67 597 68 406 Olemasolevate varade kulum - kanal 8 850 8 850 8 850 8 850 8 850 8 850 8 850 8 850 8 850 8 850 8 850 8 850 Uute varade kulum - kanal 0 653 3 135 5 616 8 098 10 580 13 061 13 297 13 532 13 767 14 002 14 237 Kulum kokku: 8 850 9 503 11 985 14 466 16 948 19 430 21 911 22 147 22 382 22 617 22 852 23 087 Tegevustulem: 56 778 52 796 46 443 41 420 37 308 35 285 37 064 40 134 42 060 44 089 44 745 45 319 Cum tulem: 56 778 109 574 156 017 197 438 234 746 270 031 307 095 347 229 389 289 433 378 478 123 523 442 Tulukus 48,3% 44,9% 39,5% 35,2% 31,3% 28,8% 28,5% 29,4% 29,6% 29,9% 29,4% 28,9%

6 TMT Pro OÜ 2014

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

6. Veemajandus kokku

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Nissi ÜVK 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 TULUD: Elanikud 194 489 194 489 194 489 194 261 201 418 209 398 220 945 231 992 242 394 252 089 260 877 269 977 Asutused 26 831 26 831 26 831 26 831 27 448 28 530 30 106 31 611 33 026 34 347 35 541 36 777 Muud tulud 000000000000 Kokku tulud: 221 320 221 320 221 320 221 093 228 866 237 929 251 051 263 604 275 419 286 436 296 418 306 754 TEGEVUSKULUD: Elekter - vee tootmine, pumpamine 7 694 8 392 9 216 9 406 9 778 10 009 10 288 10 523 10 808 11 048 11 341 11 594 Elekter - reovee pumpamine, puhastus 10 033 10 878 11 949 12 128 12 571 12 928 13 226 13 527 13 832 14 140 14 453 14 833 Veeressursi tasu 5 810 6 049 6 341 6 472 6 728 6 887 7 079 7 240 7 436 7 602 7 803 7 977 Saastetasu 2 587 3 060 3 667 3 721 3 857 3 967 4 059 4 151 4 244 4 339 4 435 4 552 Remont, hooldus, transport - vesi 6 969 7 164 7 372 7 578 7 790 8 012 8 235 8 461 8 691 8 923 9 160 9 400 Remont, hooldus, transport - kanal 1 574 1 618 1 665 1 712 1 760 1 810 1 860 1 911 1 963 2 015 2 069 2 123 Analüüsid - vesi 779 801 824 847 871 896 921 946 971 997 1 024 1 051 Analüüsid - kanal 4 724 4 856 4 997 5 137 5 281 5 431 5 582 5 736 5 891 6 049 6 209 6 372 Tööjõukulud 52 000 55 276 58 869 62 695 66 900 71 346 75 902 80 634 85 556 90 684 96 034 101 624 Muud kulud - vesi 3 258 3 349 3 446 3 543 3 642 3 745 3 850 3 956 4 063 4 172 4 282 4 395 Muud kulud - kanal 5 764 5 925 6 097 6 268 6 443 6 626 6 811 6 998 7 188 7 380 7 576 7 775 Üldhalduskulud 2 622 2 695 2 774 2 851 2 931 3 014 3 098 3 183 3 270 3 357 3 446 3 537 Kulumieelsed kulud 103 814 110 065 117 217 122 358 128 552 134 670 140 912 147 266 153 912 160 707 167 833 175 232 EBITDA 117 506 111 255 104 103 98 735 100 314 103 259 110 139 116 337 121 507 125 729 128 585 131 522 Olemasolevate varade kulum - vesi 9 561 9 561 9 561 9 561 9 561 9 561 9 561 9 561 9 561 9 561 9 561 9 561 Olemasolevate varade kulum - kanal 8 850 8 850 8 850 8 850 8 850 8 850 8 850 8 850 8 850 8 850 8 850 8 850 Uute varade kulum - vesi 0 353 1 692 3 032 4 372 5 712 7 052 7 403 7 754 8 106 8 457 8 809 Uute varade kulum - kanal 0 653 3 135 5 616 8 098 10 580 13 061 13 297 13 532 13 767 14 002 14 237 Kulum kokku: 18 411 19 417 23 238 27 060 30 881 34 703 38 524 39 111 39 697 40 284 40 871 41 457 Tegevustulem: 99 095 91 838 80 865 71 675 69 433 68 556 71 615 77 226 81 810 85 445 87 714 90 065 Cum tulem: 99 095 190 934 271 799 343 474 412 907 481 463 553 079 630 305 712 115 797 560 885 275 975 339 Tulukus 44,8% 41,5% 36,5% 32,4% 30,3% 28,8% 28,5% 29,3% 29,7% 29,8% 29,6% 29,4%

7 TMT Pro OÜ 2014

Nissi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2025

21. Laenude arvestus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Intressimäär 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% Laenu kestus 20 2 aastat põhiosa puhkust, 18 aastat tagasimakset 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Laenud 40 226 152 859 152 859 152 859 152 859 152 859 23 466 23 466 23 466 23 466 23 466 23 466 Laen cum 40 226 193 085 345 943 498 802 651 660 804 519 827 985 851 451 874 917 898 383 921 849 945 315 Laenude tagasimakse koos intressidega 1 006 5 833 15 724 31 528 46 908 61 863 76 394 87 852 95 063 94 842 94 555 94 203 2013 2 366 2 366 2 366 2 366 2 366 2 366 2 366 2 366 2 366 2 366 40 226 40 226 37 860 35 493 33 127 30 761 28 395 26 029 23 662 21 296 18 930 16 564 1 006 2 011 1 893 1 775 1 656 1 538 1 420 1 301 1 183 1 065 946 828 2014 8 492 8 492 8 492 8 492 8 492 8 492 8 492 8 492 8 492 152 859 152 859 144 366 135 874 127 382 118 890 110 398 101 906 93 414 84 921 76 429 3 821 7 643 7 431 7 006 6 581 6 157 5 732 5 308 4 883 4 458 4 034 2015 8 492 8 492 8 492 8 492 8 492 8 492 8 492 8 492 152 859 152 859 144 366 135 874 127 382 118 890 110 398 101 906 93 414 84 921 3 821 7 643 7 431 7 006 6 581 6 157 5 732 5 308 4 883 4 458 2016 8 492 8 492 8 492 8 492 8 492 8 492 8 492 152 859 152 859 144 366 135 874 127 382 118 890 110 398 101 906 93 414 3 821 7 643 7 431 7 006 6 581 6 157 5 732 5 308 4 883 2017 8 492 8 492 8 492 8 492 8 492 8 492 152 859 152 859 144 366 135 874 127 382 118 890 110 398 101 906 3 821 7 643 7 431 7 006 6 581 6 157 5 732 5 308 2018 8 492 8 492 8 492 8 492 8 492 152 859 152 859 144 366 135 874 127 382 118 890 110 398 3 821 7 643 7 431 7 006 6 581 6 157 5 732 2019 8 492 8 492 8 492 8 492 152 859 152 859 144 366 135 874 127 382 118 890 3 821 7 643 7 431 7 006 6 581 6 157 2020 1 304 1 304 1 304 23 466 23 466 22 162 20 859 19 555 1 173 1 173 1 141 1 076 1 010 2021 1 304 1 304 23 466 23 466 22 162 20 859 1 173 1 173 1 141 1 076 2022 1 304 23 466 23 466 22 162 1 173 1 173 1 141 2023 23 466 23 466 1 173 1 173 2024 23 466 1 173 8 TMT Pro OÜ 2014

Nissi Vallavolikogu 18.09.2014 määrus nr 8 Lisa 2 (Nissi Vallavolikogu 12.10.2017 määruse nr 8 sõnastuses) Lisa 2. Lisatabelid 2017

Lisatabelid sisaldavad puurkaevude andmeid, tarbimisandmeid, korrigeeritud teenuse taskukohasuse andmeid ja tariifide prognoosi. Arvutustes on kasutatud Rahandusministeeriumi 2016. a sügist majandusprognoosi. Tarbimisandmed põhinevad 2014–2016 tegelikel tarbimistel ja on korrigeeritud tarbijate arvu muutusega. Põhivarana on näidatud reguleeritav vara ehk vara, mis on soetatud ainult omavahendite eest. Tariifide prognoos teostamiseks on kasutatud Konkurentsiameti juhendmaterjali ja WACC-i, mis vee-ettevõtjatele on 5,17%.

1. Puurkaevude andmed

Asukoht Ellamaa küla Vilumäe küla Kivitammi küla

Ellamaa asula Ellamaa mäepealse Puurkaevu nimetus Riisipere mõis pk Kivitammi pk pk pk Katastri nr. 1364 1358 1538 4810 Passi nr. 4079 A1174-M 1672 -

Kasutatav põhjavee kiht O-Cm O O-Cm S-O

Puurimise aasta 1975 1964 1966 -

Lubatud veevõtt, m3/d 10 4 - - (aastal 2013)

Tegelik veevõtt, m3/d 6,4 2,5 1,1 0,4

Reguleerimis-seade Hüdrofoor 200 l Hüdrofoor 0,15 m3 Hüdrofoor 1,5 m3 Hüdrofoor

Puurkaevu sügavus (m) 185 60 135 24

Deebit (l/s) 2,8 0,4 3,9 -

Sanitaarkaitseala 10 10 10 50

Veemõõtja Olemas Olemas Olemas Ei tööta Väga heas Väga heas Puudub, muldes Puurkaevu hoone Halvas seisukorras seisukorras seisukorras kaevurõngas

Omanik AS Nissi Soojus AS Nissi Soojus AS Nissi Soojus AS Nissi Soojus

Haldaja AS Nissi Soojus AS Nissi Soojus AS Nissi Soojus AS Nissi Soojus

2. Vee tarbimine AS Nissi Soojus piirkondades

Asula mõõtühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Turba elanikud inimest 565,00 565,00 565,00 565,00 565,00 565,00 565,00 565,00 565,00 565,00 565,00 tarbimine vesi m³ 9 002,59 9 164,88 9 974,71 9 817,53 9 896,12 9 856,82 9 876,47 9 866,65 9 871,56 9 869,10 9 870,33 tarbimine vesi m³/ööpäevas 24,66 25,11 27,33 26,90 27,11 27,00 27,06 27,03 27,05 27,04 27,04 tarbimine vesi liitrit/d inimese kohta 43,65 44,44 48,37 47,61 47,99 47,80 47,89 47,84 47,87 47,86 47,86

Riisipere elanikud inimest 855,00 855,00 855,00 850,00 850,00 850,00 850,00 850,00 850,00 850,00 850,00 tarbimine vesi m³ 23 319 23 626 24 082 22 695 23 318 23 006 23 162 23 084 23 123 23 104 23 113 tarbimine vesi m³/ööpäevas 63,89 64,73 65,98 62,18 63,89 63,03 63,46 63,25 63,35 63,30 63,33 tarbimine vesi liitrit/d inimese kohta 74,72 75,71 77,17 73,15 75,16 74,16 74,66 74,41 74,53 74,47 74,50

Ellamaa elanikud inimest 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 tarbimine vesi m³ 1 938,24 2 045,29 1 696,47 1 382,35 1 539,41 1 460,88 1 500,15 1 480,51 1 490,33 1 485,42 1 487,88 tarbimine vesi m³/ööpäevas 5,31 5,60 4,65 3,79 4,22 4,00 4,11 4,06 4,08 4,07 4,08 tarbimine vesi liitrit/d inimese kohta 81,70 86,21 71,51 58,27 64,89 61,58 63,23 62,40 62,82 62,61 62,71

Ellamaa mäe elanikud inimest 32,00 32,00 32,00 32,00 32,00 32,00 32,00 32,00 32,00 32,00 32,00 tarbimine vesi m³ 662,94 474,71 531,18 624,12 577,65 600,88 589,26 595,07 592,17 593,62 592,90 tarbimine vesi m³/ööpäevas 1,82 1,30 1,46 1,71 1,58 1,65 1,61 1,63 1,62 1,63 1,62 tarbimine vesi liitrit/d inimese kohta 56,76 40,64 45,48 53,43 49,46 51,45 50,45 50,95 50,70 50,82 50,76

Munalaskme elanikud inimest 41,00 41,00 41,00 41,00 41,00 41,00 41,00 41,00 41,00 41,00 41,00 tarbimine vesi m³ 694,82 675,00 693,06 738,65 715,85 727,25 721,55 724,40 722,98 723,69 723,33 tarbimine vesi m³/ööpäevas 1,90 1,85 1,90 2,02 1,96 1,99 1,98 1,98 1,98 1,98 1,98 2 tarbimine vesi liitrit/d inimese kohta 46,43 45,11 46,31 49,36 47,84 48,60 48,22 48,41 48,31 48,36 48,33

Lehetu elanikud inimest 157,00 157,00 157,00 157,00 157,00 157,00 157,00 157,00 157,00 157,00 157,00 tarbimine vesi m³ 4 374,00 4 270,59 3 983,71 3 663,53 3 823,62 3 743,57 3 783,60 3 763,58 3 773,59 3 768,59 3 771,09 tarbimine vesi m³/ööpäevas 11,98 11,70 10,91 10,04 10,48 10,26 10,37 10,31 10,34 10,32 10,33 tarbimine vesi liitrit/d inimese kohta 76,33 74,52 69,52 63,93 66,72 65,33 66,03 65,68 65,85 65,76 65,81

Vilumäe tarbijad inimest 19,00 19,00 19,00 19,00 19,00 19,00 19,00 19,00 19,00 19,00 19,00 tarbimine vesi m³ 252,82 281,06 264,47 200,47 248,67 237,87 229,00 238,51 235,13 234,21 235,95 tarbimine vesi m³/ööpäevas 0,69 0,77 0,72 0,55 0,68 0,65 0,63 0,65 0,64 0,64 0,65 tarbimine vesi liitrit/d inimese kohta 36,46 40,53 38,14 28,91 35,86 34,30 33,02 34,39 33,90 33,77 34,02

Kivitammi tarbijad inimest 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 tarbimine vesi m³ 91,18 91,18 125,29 98,24 111,76 105,00 108,38 106,69 107,54 107,11 107,33 tarbimine vesi m³/ööpäevas 0,25 0,25 0,34 0,27 0,31 0,29 0,30 0,29 0,29 0,29 0,29 tarbimine vesi liitrit/d inimese kohta 49,96 49,96 68,65 53,83 61,24 57,53 59,39 58,46 58,92 58,69 58,81

Tarbimine kokku m³ 40 335 40 628 41 351 39 219 40 231 39 738 39 970 39 859 39 916 39 885 39 902 Tarbijaid kokku inimest 1 739,00 1 739,00 1 739,00 1 734,00 1 734,00 1 734,00 1 734,00 1 734,00 1 734,00 1 734,00 1 734,00 tarbimine vesi liitrit/d inimese kohta 63,55 64,01 65,15 61,97 63,57 62,79 63,15 62,98 63,07 63,02 63,05

3. Reovee kanalisatsiooni teenuse tarbimine AS Nissi Soojus piirkondades

Periood mõõtühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Reovee vastuvõtt Turba Turba rvp m³ 9 661,00 9 085,00 10 408,00 10 444,00 9 979,00 10 277,00 10 233,33 10 163,11 10 224,48 10 206,98 10 198,19 elanike arv inimest 565,00 565,00 565,00 565,00 565,00 565,00 565,00 565,00 565,00 565,00 565,00 asutuste arv asutust 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 liitumispunktide arv tk 23,00 23,00 23,00 23,00 23,00 23,00 23,00 23,00 23,00 23,00 23,00 Riisipere Nissi rvp m³ 20 355,00 22 757,00 22 005,00 21 415,00 22 059,00 21 826,33 21 766,78 21 884,04 21 825,72 21 825,51 21 845,09 elanike arv inimest 855,00 855,00 855,00 855,00 855,00 855,00 855,00 855,00 855,00 855,00 855,00 asutuste arv asutust 16,00 16,00 16,00 16,00 16,00 16,00 16,00 16,00 16,00 16,00 16,00 Ellamaa Ellamaa asula rvp m³ 1 290,00 1 737,00 1 218,00 1 168,00 1 374,33 1 253,44 1 265,26 1 297,68 1 272,13 1 278,36 1 282,72 elanike arv inimest 97,00 97,00 97,00 97,00 97,00 97,00 97,00 97,00 97,00 97,00 97,00 asutuste arv asutust 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 liitumispunktide arv tk 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 Munalaskme Munalaskme rvp m³ 1 587,00 1 328,00 675,00 1 389,00 1 130,67 1 064,89 1 194,85 1 130,14 1 129,96 1 151,65 1 137,25 elanike arv inimest 41,00 41,00 41,00 41,00 41,00 41,00 41,00 41,00 41,00 41,00 41,00 asutuste arv asutust 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 liitumispunktide arv tk 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 Lehetu Terjetu rvp m³ 4 030,00 3 303,00 3 770,00 3 443,00 3 505,33 3 572,78 3 507,04 3 528,38 3 536,07 3 523,83 3 529,43 elanike arv inimest 157,00 157,00 157,00 157,00 157,00 157,00 157,00 157,00 157,00 157,00 157,00 asutuste arv asutust 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 liitumispunktide arv tk Reovesi kokku 36 923,00 38 210,00 38 076,00 37 859,00 38 048,33 37 994,44 37 967,26 38 003,35 37 988,35 37 986,32 37 992,67 Tarbijate arv kokku inimest 1 715,00 1 715,00 1 715,00 1 715,00 1 715,00 1 715,00 1 715,00 1 715,00 1 715,00 1 715,00 1 715,00 tarbimine m³/d 0,059 0,061 0,061 0,060 0,061 0,061 0,061 0,061 0,061 0,061 0,061 4

4. Tariifide prognoos 2014–2024 Aasta 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 vesi vee erikasutustasu eurot 4 530,00 4 893,00 4 903,73 5 131,38 5 321,78 5 345,05 5 496,61 5 479,84 5 484,06 5 482,65 5 484,28 vee analüüsid eurot 2 207,00 1 284,00 1 056,78 1 010,94 1 113,82 1 142,45 1 171,81 1 202,27 1 233,53 1 265,61 1 298,41 tööjõukulu eurot 21 548,62 40 215,99 29 188,68 30 794,05 32 487,73 34 209,58 35 920,06 37 872,57 39 928,07 42 090,17 44 359,21 elektrienergia eurot 6 732,00 6 039,00 7 303,68 7 497,72 7 697,91 7 895,74 8 098,67 8 309,23 8 525,27 8 746,93 8 973,68 tegevuskulud eurot 1 617,00 17 075,00 4 181,00 4 292,08 4 406,68 4 519,93 4 636,09 4 756,63 4 880,30 5 007,19 5 136,99 üldkulud eurot 4 040,89 7 617,86 3 019,57 3 099,80 3 182,56 3 264,35 3 348,25 3 435,30 3 524,62 3 616,26 3 710,00 kulum eurot 7 136,12 12 936,12 8 502,43 14 191,02 14 191,02 15 277,31 14 788,82 14 722,52 14 696,64 14 696,64 14 696,64 veeteenuse kulud ilma kulumita 40 675,51 77 124,86 49 653,45 51 825,97 54 210,47 56 377,10 58 671,47 61 055,85 63 575,86 66 208,80 68 962,58

vee tariif eurot/m³ 1,70 1,70 1,70 1,70 2,04 2,13 2,19 2,24 2,28 2,32 2,37 vee müük m³ 43 982,94 44 328,82 44 201,18 42 382,94 43 469,01 42 822,50 43 132,28 43 020,86 43 052,08 43 038,31 43 052,13 oodatav tulu eurot 74 771,00 75 359,00 75 142,00 72 051,00 88 556,81 91 026,28 94 652,78 96 213,73 97 952,54 99 830,52 101 829 reguleeritav põhivara aasta lõpus eurot 385 744 372 808 364 305,62 350 114 385 423 370 146 405 179 390 457 375 760 361 064 346 367 käibevara 5% 3 738,55 3 767,95 3 757,10 3 602,55 4 427,84 4 551,31 4 732,64 4 810,69 4 897,63 4 991,53 5 091,48 reguleeritav vara kokku eurot 389 482 376 576 368 062,72 353 717 389 851 374 697 409 912 395 268 380 658 366 055 351 458 põhjendatud tulukus 5,17% 20 136,26 19 468,98 19 028,84 18 287,18 20 155,32 19 371,87 21 192,48 20 435,36 19 680,04 18 925,08 18 170,43 kanalisatsioon keskkonnatasu 2 195,00 1 673,00 3 892,00 3 995,40 4 102,08 4 207,50 4 315,63 4 427,84 4 542,96 4 661,08 4 781,91 heitvee analüüsid 2 362,00 1 308,00 1 434,00 1 472,10 1 511,40 1 550,25 1 590,09 1 631,43 1 673,85 1 717,37 1 761,89 elektrienergia 9 640,00 8 713,00 9 461,00 9 712,35 9 971,67 10 227,95 10 490,80 10 763,56 11 043,42 11 330,55 11 624,27 tööjõukulud 29 333,62 26 535,14 33 596,79 35 444,61 37 394,06 39 375,95 41 344,74 43 592,13 45 958,05 48 446,68 51 058,39 tegevuskulud 6 719,00 6 325,00 7 990,00 8 202,27 8 421,27 8 637,70 8 859,69 9 090,04 9 326,38 9 568,87 9 816,93 üldkulud 5 500,77 5 026,39 3 475,59 3 567,93 3 663,19 3 757,34 3 853,90 3 954,10 4 056,91 4 162,39 4 270,29 kulum 21 783,36 14 054,46 12 418,81 22 868,91 22 072,74 20 359,90 20 359,90 20 359,90 23 097,83 23 097,83 23 097,83

5 kanalisatsiooni teenuse kulud ilma kulumita 0,00 55 750,39 49 580,52 59 849,38 62 394,66 65 063,68 67 756,68 70 454,86 73 459,11 76 601,57 79 886,93 83 313,68 kanali tariif eurot/m³ 2,28 2,28 2,28 2,28 3,00 3,00 3,05 3,25 3,37 3,43 3,48 vastuvõetud reovesi m³ 36 923,00 38 210,00 38 076,00 37 859,00 38 048,33 37 994,44 37 967,26 38 003,35 37 988,35 37 986,32 37 992,67 oodatav tulu eurot 84 184,44 87 118,80 86 813,28 86 318,52 114 114 114 041 115 691 123 325 128 023 130 120 132 358 reguleeritav põhivara aasta lõpus eurot 587 527 573 472 561 054 538 185 516 112 495 752 475 392 564 549 541 452 518 354 495 256 käibevara 5% 4 209,22 4 355,94 4 340,66 4 315,93 5 705,72 5 702,09 5 784,58 6 166,25 6 401,17 6 506,00 6 617,92 reguleeritav vara kokku eurot 591 736 577 828 565 394 542 501 521 818 501 454 481 177 570 716 547 853 524 860 501 874 põhjendatud tulukus 5,17% 30 592,79 29 873,75 29 230,91 28 047,31 26 978,00 25 925,21 24 876,87 29 506,03 28 324,01 27 135,28 25 946,90

5. Teenuse taskukohasus

mõõtühik 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Palgakasv 5,90% 5,97% 6,74% 5,50% 5,50% 5,30% 5,00% 5,44% 5,43% 5,41% 5,39% Leibkonnaliikme sissetulek kuus eurot 581,60 628,10 691,80 738,42 779,03 821,88 865,44 908,71 958,11 1 010,11 1 064,81 1 122,21 Leibkonnaliikme sissetulek aastas eurot 7 537,20 8 301,60 8 861,06 9 348,42 9 862,58 10 385 10 904 11 497 12 121 12 777 13 466 Liikmete arv inimest 2,16 2,16 2,16 2,16 2,16 2,16 2,16 2,16 2,16 2,16 2,16 2,16 vee tarbimine leibkonnaliikme kohta m³/d 0,064 0,064 0,065 0,062 0,064 0,063 0,063 0,063 0,063 0,063 0,063 vee tariif eurot/m³ 1,70 1,70 1,70 1,70 2,04 2,13 2,19 2,24 2,28 2,32 2,37 Maksumus kuus eurot 3,24 3,26 3,32 3,16 3,88 4,00 4,16 4,23 4,30 4,39 4,47 reovee teenus leibkonnaliikme kohta m³/d 0,064 0,064 0,065 0,062 0,064 0,063 0,063 0,063 0,063 0,063 0,063 reovee tariif eurot/m³ 2,28 2,28 2,28 2,28 3,00 3,00 3,05 3,25 3,37 3,43 3,48 Maksumus kuus eurot 4,35 4,38 4,46 4,24 5,72 5,65 5,77 6,13 6,38 6,48 6,59 vee ja kanali teenus kokku kuus eurot 7,59 7,64 7,78 7,40 9,60 9,66 9,93 10,36 10,68 10,86 11,06 teenus koos käibemaksuga eurot 9,11 9,17 9,33 8,88 11,53 11,59 11,92 12,43 12,82 13,03 13,28 teenuse taskukohasus 1,45% 1,33% 1,26% 1,14% 1,40% 1,34% 1,31% 1,30% 1,27% 1,22% 1,18% Teenuse maksumus ei ületa 4% leibkonnaliikme sissetulekust kuus. Teenus on taskukohane elanikele

De110

KS V

51802:003:0586 KS V

De90 51802:003:0239 51802:003:0066

KS V

KS 51802:003:0194 V

KS V 51802:003:0252

De110

KS V 51802:003:0436

51802:003:0217 51802:002:0033 51802:003:0238

KS V

51802:003:0647 De90 51802:003:0206

K V De160 51802:003:0646

KS V

KS V K De50 V 51802:003:0435 V K 51802:003:0034 KS

V De160 V

K KS

V V 51802:003:0596 K

K KS V V De90 De110

K V De50 K

De160

K K V V

K 51802:003:0125 V De160 K 51802:003:0218 V De63 51802:002:0034

K V 51802:003:0253 K

K V K V

De160 K V K V De110

K K V V 51802:003:0202 V V De40 V K De40 V K 51802:003:0410 V K V K K V V De160 V

De160 K V 51802:003:0446 K V K K V

K De160 V K V 51802:003:0710 De110 De63

K 51802:002:0434 V V 51802:003:0544 V K K V 51802:003:0143 V V 51802:003:0414 De160 De110 V

V K K V V V

V K V 51802:003:0454 51802:003:0601 V K 51802:003:0333 51802:003:0124

De110 V

V K V 51802:002:0463 K De110 De160 V 51802:003:0451 K K V K V V K

51802:003:0201 V K

K V V V

K 51802:003:0453 K

K V V De160 K De63 V K

K V K

K V V K De110 V K V K V De160 K V 51802:003:0449 51802:003:0447 K V K K V

V De160

51802:003:0198 K V 51802:003:0017 De110 51802:003:0452 K

De110 V K V De160 K V

51802:003:0448 K K V V De160 De63 Haaviku KPJ

K V R20 K V K

De160

V KS V De110 K

De110

K V K De160K V 51802:002:0190 KS

K Metsa pk V

De50 V 51802:003:0667 (katastri nr.1551) K De110 KS

K K V V De160 K De160 De160 51802:003:0114 KS K K 51802:003:0567 V

K De160 K De110 K

V V KS V R50 De160 De110 K 51802:003:0334 K KSK

51802:003:0325 K V De160 V 51802:003:0084 V K K KS K V V K K De50

V V

V V K K K K

V KS 51802:003:0625 V K K De110 K De160 KS 51802:003:0208 V V K V 51802:002:0193 V De160 51802:003:0326 K De160 Reoveekogumisala: K De110 K V V K 51802:003:0223 De110 V V KS V V K K K 51802:003:0025 De110 KS V RIISIPERE V V K K

V K 51802:003:0219 V K

V V K K KS 1100 ie V V K

K 51802:003:0357 De110 De160 V V K V De160 V V K V V KS K 51802:003:0220V K 98 ha K

V K De110V De110 K De160 K V

De160 De160

De50

V V

11 ie/ha kohta V 51802:003:0421 51802:003:0427 K

KS V 51802:003:0542 V

V KS K De110V 51802:003:0425 51802:003:0355 51802:003:0171 V V

K 51802:003:0422 51802:003:0560 V V

V De110 V

V V V V 51802:003:0358

K K V

51802:003:0026 V De110 51802:003:0226

V V K De160

K V

K V K V

51802:003:0650 V K V

V V K V V V V K K K V De110 V V V 51802:003:0315 V K De50 V K De160 V K V 51802:003:0128 V K K

V V 51802:002:0429 K

V K De50 K

De160 K V V 51802:003:0670 K V De110 V K K De160

De50 V V V 51802:003:0221K V V K V 51802:003:0116 K V V V

V V K De110 51802:003:0648 V V V K V V V 51802:003:0354 V K K K K V K V K V V K De110 K 51802:003:0690 V K K K 51802:003:0135 K V K

V 51802:003:0109 K V De50 K 51802:003:0295 K K De160 51802:003:0350

V 51802:003:0423 K De110 K

K V

K K 51802:003:0424 V V V K V K K K V De160 K K V K K V 51802:003:0356 K V K V K V 51802:003:0041 K K V 51802:003:0111 De160 51802:003:0070 51802:003:0569 K V 51802:003:0546 K V K K K K V V K De50

V K K De110

K 51802:003:0655 K K V K V K K V V K K V V K K K V De160 V De160 De110

K De50 K K

V V K V K K K K K De160 K V

V K De50

K 51802:003:0061 K K K K V V 51802:003:0071 K

Reoveepuhasti K V V K

K KPJ

V K K

De40

De200

De200 V K K R=100 m K 51802:003:0487 K De160 K V V De63 K

K V K

51802:003:0660 V K 51802:003:0437 De32 K Riisipere K De110 V K V 51802:003:0072 51802:003:0662 V K De160 V RVP K

K V K K K V K

V De50 V K 51802:003:0113 V V De110 K V 51802:003:0654 K

V V K V K V K K V De200 De40 K V V De110 K K K V De32 51802:003:0073 V V De160 K De200 V K

K K K V K

K V V K V V 51802:003:0112 V K K K K K V K K De110 51802:003:0651 V V V K

K V V 51802:003:0232 De160 De160 K V K V De200 K K K V V K K K De160 51802:003:0371 K K V K V K De40 V De50 K K K V K K K V K K K K K 51802:003:0029 V K K K K De200 V V V V K De200 K K K V V K V V K K K 51802:003:0106K K V K De200 K K V De40 V K K K V K 51802:003:0105 De200K K De110 K V K V V K K V K V K 51802:003:0680 K De110 K K V V V De160 V K De40 K K De160K V V

V V V V 51802:003:0139 V K V K K De50V V De110 De200

K De160 V V K V K De160 K K V V 51802:003:0426 51802:003:0234

K V V 51802:003:0018 K K K V K V V K V De40 V K K De50 51802:003:0016 V K V K K

V V V K V De50 V 51802:003:0652 K V V V K K

51802:003:0382 K De63 51802:003:0700 K V V De110 K K K De110 De200 K V K K De160V V K K De200 V K K De110 V V V V K De160 K 51802:003:0170 K K V De200 V K V K K De200 K V V K K V V K K V V K K V De160 K De110 De110

V K V K K V K 51802:003:0561 V

De110 K 51802:003:0550 V K

K V K De110 K De160 51802:003:0627 K V K V K K 51802:003:0090 V K

De63 V K De160V K

K V

V V V K V 51802:003:0360 51802:003:0193 K V V K De160 V

K K

V K

K De110 51802:003:0628 V K De63 V K K V 51802:003:0104 K 51802:003:0062 K K V K V K K V

V K K V K K 51802:003:0102 51802:003:0131 K De160 De110 K

V K 51802:003:0063 K

K K De110 V

V V K K 51802:003:0107

V K De110V K V K K 51802:003:0458 V

De40 K V K K V V De160 K V K K

K K V K V

K V

K K V K V 51802:003:0649 V 51802:003:0400 K

K Keskuse pk K V 51802:003:0445 V

K De160 (katastri nr.1104) V K K De160 V

R50 V De110 51802:003:0568

K K 51802:003:0490 V 51802:003:0110 51802:003:0570 51802:003:0439 K 51802:003:0154

V K

K 51802:003:0108 V K V K

K K V K K K K V V De110 51802:003:0168 51802:003:0250 K

K K K V V K K V V K De160 51802:003:0442 7LQJPlUJLG

K V K 51802:003:0101 K V De110 51802:003:0549

K V K K V 51802:003:0444 V De160 V K K K - Olemasolev reoveekanalisatsioon K V

V K V K De110 K K V V - Olemasolev veetorustik 51802:003:0443 V K K 51802:003:0169 K De160 51802:003:0273 K 51802:003:0587 De110 V De110 K - Olemasolev survekanalisatsioon K K K KS KS KS V K V K V V V 51802:003:0209 K V - Kinnistupiir K K

De160 K K De40V K V 51802:003:0288 V K - Likvideeritav rajatis 51802:003:0641 V 51802:003:0240 V 51802:003:0178 X X X X X X X X X X X X X K K V K V V V K V 51802:003:0260 K K K V 51802:003:0485 K K 51802:003:0656 V 51802:003:0548 De40 V V WRUXVWLNXOlELP}}W K V 51802:003:0521 V De160 V

K V De160 51802:003:0310 V K De110 De50 K V K V K K V V K V De63 51802:003:0031 K K V V V

De50 V 51802:003:0624V V V V K K 51802:003:0151 K 51802:003:0153 K V

K K V De110 K 51802:003:0097 V ROROHYWXOHW}UMHKGUDQWNRRVNXMDJD 51802:003:0522 51802:003:0247 K V

V K

V V K K K V De160 51802:003:0335 K De63

51802:003:0155 V De32

51802:003:0519 K K K V 51802:003:0156 K K V K V De160 K De110 51802:003:0085 K V V

K V De40 K K

K TVM V V V K K K 51802:003:0228 V 51802:002:0394 De110 V V V K V 51802:003:0032 K V De160 V K V K K ROROHYWXOHW}UMHYHHY}WXPDKXWLNRRVNXMDJD V De110V K De40 K K V V V K 51802:003:0657 K K V 51802:003:0150 V K K V De110 K V V De160 K 51802:002:0395 51802:003:0249 V K K V De40 V V 51802:003:0547 V K V V V K De160 V De63 K K De110 K De160K De110 De160 K V K V K K V V

V De63 V K V 51802:003:0030 De63 K 51802:003:0086 51802:002:0396 K V 51802:003:0633 51802:003:0417 51802:003:0450 V K V V 51802:003:0466

K De160 K V K V 51802:003:0042 R50 - olemasolev puurkaevpumpla V

V K V K K

V De110 V koos sanitaarkaitsealaga 51802:003:0460 K

V K V K 51802:003:0626 K V V K V De160 V K 51802:003:0598 De63 V K V

V K 51802:003:0381 De110 51802:003:0058 51802:003:0123

V 51802:003:0470 K V K V De110 V 51802:003:0465 K 51802:003:0294

K K K 51802:003:0505

V 51802:003:0270 De160 51802:003:0152 - ol.olev reoveepuhasti koos kujaga K R100 K K V

V K De40

K K V K K De160 51802:003:0187 51802:003:0611 V 51802:003:0157 K De160 K

K V

K K 51802:003:0645 - ol.olev reoveekanalisatsioonipumpla 51802:003:0644 R20 K V koos kujaga

KS V

51802:003:0179 51802:003:0103 De40 - reoveekogumisala

0lUNXVHG 51802:003:0416 Riisipere aleviku kehtestatud inimekvivalentide (ie) arv on 1100. 51802:003:0051

Tellija 7||QU 51802:003:0415 Nissi vald 51802:003:0486 7073UR2h 1/2014 7||QLPHWXV Staadium: 7073522h / 5HLXNOD / Tahkuranna vald 86508 AK Estonia / Phone:+372 5106411 1LVVLYDOODKLVYHHYlUJLMDNDQDOLVDWVLRRQL [email protected] 0}}WNDYD Reg. nr. 11770735 arendamise kava 2014-2025 51802:003:0364 M 1:2000 51802:003:0576 Projektijuht Tarvi Miilits Joonis Joonise nr. Riisipere aleviku Projekteerija Vahur Laas 1 .XXSlHY 27.06.2014 YHHYDUXVWXVMDUHRYHHNDQDOLVDWVLRRQLVVWHHP 51802:004:0079

51802:004:0072

51802:004:0071 51802:004:0062

V 51802:004:0002

51802:003:0363

V De63

V Veetorni

V K KPJ

De63 V V V

V V R20 K K K K K K De160 De160 De160 51802:004:0023 V K De90

V K 51802:004:0042

51802:002:0362 KS

V K De160 K

51802:002:0455 V

De63

K De63

De90 51802:004:0049 K

V KS

V K K TVM 51802:004:0024

De160

V K De90 K K De160 V KS K K V KS KS K K De90 51802:002:0456 K V V K K De160 K V KS KS K K V V V K V V KS K K De40 V V KS K V KS De32 51802:004:0074V KS K De32

51802:004:0037 V

K 51802:004:0080 51802:004:0038 51802:004:0056 51802:004:0020 51802:002:0112 51802:004:0058 V

De90

V V K K

V KS

V K

V K V K

KS De63

51802:004:0160 51802:004:0018 V

K 51802:004:0035 V 51802:004:0039 KS 51802:004:0110 51802:004:0041 51802:004:0043

V V

V V K V K De160 V V K

V K V V K K De160 51802:004:0320 De63 V K V K K De160 V 51802:004:0073 V K K De63 V K De63 K De160 De50 K V K V

K De50 De90

51802:004:0008 51802:004:0130

51802:004:0240 KS

K 51802:004:0067 V 51802:004:0250 51802:004:0057

51802:002:0454 V

De63 51802:004:0009 KS

K 51802:004:0210 51802:004:0046

V 51802:004:0260 KS 51802:004:0290

K 51802:004:0190

51802:004:0069 De90 51802:004:0051 51802:004:0280

V V

K V De63 V V V V V K K K K V V K K V De63 De50 De160 K V V K 51802:003:0629V De40 K K V V K K K V De160 K K

V 51802:004:0045 De160 De160

De63 51802:003:0340

V 51802:004:0061 K 51802:004:0036 51802:004:0270 51802:004:0050 51802:004:0052 KS De90 51802:004:0070 KS

51802:004:0044 V

De160 V KS

V K 51802:004:0150 51802:003:0610

De63

V 51802:004:0170 K

K KS 51802:004:0140 51802:004:0040

V KS 51802:004:0060

K De90

De160

V KS K 51802:004:0066

51802:003:0331 KS

V K

51802:004:0220 V V 51802:004:0016 K De63 De160 V K

V V K

De160 K V V De32 K K V K De160 V K K De63 V V K V V K K V V K De160 K V K De40 51802:003:0149 V K K V De63 V V

V De63 51802:004:0025K 51802:003:0658

K V V V

51802:004:0019 V

De63 V 51802:004:0053 51802:004:0013 51802:004:0054 De63 TVM V K

K K V V V V De40

K V V

De160

51802:004:0100 V V

V V

K V

51802:003:0403V 51802:003:0186

V K De160 K

De63 51802:004:0017

K V

K V K

De160

V K V K K 51802:004:0300

K V 51802:004:0059 51802:004:0015 K V V V K K 51802:003:0653

V V K

De160 De63

K V 51802:004:0230

K V 51802:004:0310 51802:004:0005

K De160 K K De160 V De40 K De32 V K De160 K K V K K V K K De160 51802:003:0006 V V K V V K K 51802:004:0034 De63 V V De160 K De50 51802:004:0078

V De40 Kase

K V 51802:004:0120 De110 KPJ

K V R20

V 51802:003:0060

K 51802:004:0033 51802:004:0032 De90

51802:004:0014 51802:004:0001 KS

51802:004:0031 KS

De160

V K 51802:003:0087

V 51802:004:0200 K 51802:004:0055 51802:003:0005 51802:004:0180 De110

V K

V 51802:003:0003 KS K TVM V

De90 K 51802:004:0011

V KS 51802:004:0083

V K

51802:004:0082 K De160

De110

51802:004:0006

K V KS De90 51802:003:0630 51802:004:0030 V K

51802:004:0064

K V 51802:003:0237 KS

V K

51802:004:0065

V K

V 51802:002:0066 K De110

V K

De160 51802:004:0028

V K

V K 51802:003:0138

De90

De160 V

K KS

51802:004:0007 K V

De32 KS V De90

De40 K V V K 51802:003:0207

K De160 V

51802:002:0630 K V

K De160 De110

V De90

51802:004:0012 KS V

KS 51802:003:0129

KS V

De90

De110

51802:003:0586 KS V

De90 51802:003:0239

KS V

KS V 51802:003:0252

De110

KS 51802:003:0436 7LQJPlUJLG V 51802:003:0217 51802:002:0033 KS K K - Olemasolev reoveekanalisatsioon V 51802:003:0647 V V - Olemasolev veetorustik De90 51802:003:0206

KS KS KS - Olemasolev survekanalisatsioon K V De160 - Kinnistupiir K

V - Likvideeritav rajatis KS X X X X X X X X X X X X X V

KS V K WRUXVWLNXOlELP}}W De50 V 51802:003:0435 V K 51802:003:0034 KS

V De160 V

K KS

V V ROROHYWXOHW}UMHKGUDQWNRRVNXMDJD 51802:003:0596 K

K KS V V De90 De110

K V De50 K

De160

K K V TVM V

K 51802:003:0125 V De160 ROROHYWXOHW}UMHYHHY}WXPDKXWLNRRVNXMDJD K V De63 51802:002:0034

K V K

K V K V

De160 K V K V De110

K K V V 51802:003:0202 V V De40 V K De40 V K R50 51802:003:0410 V K V - olemasolev puurkaevpumpla K K V V De160 V

De160 K V koos sanitaarkaitsealaga 51802:003:0446 K V K K V

K De160

V K V De110 De63

K 51802:002:0434 V V 51802:003:0544 V

K K V 51802:003:0143 V V 51802:003:0414 De160 De110 V

V K K V V V

V K V 51802:003:0454

- ol.olev reoveepuhasti koos kujaga V K 51802:003:0333

R100 De110 V

V K V K De110 De160 V 51802:003:0451 K K V K V V K 51802:003:0201 V K

K V V V K 51802:003:0453 K

K Tellija V 7||QU V De160 K De63 V K

K V Nissi vald

K 1/2014 K V V 7073UR2hK De110 V K V Staadium: K - ol.olev reoveekanalisatsioonipumpla V 7||QLPHWXV K V R20 51802:003:0447 De160 K V 51802:003:0449 K K koos kujaga 7073522h / 5HLXNOD / Tahkuranna vald 86508 V V AK De160

51802:003:0198 K V Estonia51802:003:0017 / Phone:+372 5106411 De110

1LVVLYDOODKLVYHHYlUJLMDNDQDOLVDWVLRRQLK 51802:003:0452 [email protected]

De110 V 0}}WNDYD K V De160 K arendamise kava 2014-2025 V Reg. nr. 11770735 51802:003:0448 K M 1:2000 K V V De160 De63 Haaviku KPJ - reoveekogumisala Projektijuht Tarvi Miilits Joonis Joonise nr. 0lUNXVHG Riisipere aleviku Riisipere aleviku kehtestatud inimekvivalentide (ie) arv on 1100. Projekteerija Vahur Laas 2 .XXSlHY 27.06.2014 YHHYDUXVWXVMDUHRYHHNDQDOLVDWVLRRQLVVWHHP 3 AK M 1:2000 1/2014 Staadium: 7||QU Joonise nr. 0}}WNDYD 51801:003:0009 - Olemasolev reoveekanalisatsioon - Olemasolev veetorustik - Olemasolev survekanalisatsioon - Kinnistupiir - Likvideeritav rajatis - rek. reoveekanalisatsioonitorustik (I etapp) - rajatav veetorustik (I etapp) - rek. veetorustik (I etapp)

ROROHYWXOHW}UMHYHHY}WXPDKXWLNRKW - ol.olev sademeveetorustik ROHPDVROHYYHHW||WOXVVVWHHP - rajatav reoveekanalisatsioonitorustik (I etapp)

koos kujaga (I etapp) koos sanitaarkaitsealaga koos WRUXVWLNXOlELP}}W - rek. survekanalisatsioonitorustik (I etapp) - rajatav survekanalisatsioonitorustik (I etapp) UHNRQVWUXHHULWDYWXOHW}UMHKGUDQW UDMDWDYWXOHW}UMHKGUDQW

- rek. reoveekanalisatsioonipumpla

- olemasolev puurkaevpumpla olemasolev - - rek. reoveepuhasti koos kujaga ( I etapp ) etapp I ( kujaga koos reoveepuhasti rek. - koos kujaga

- ol.olev reoveekanalisatsioonipumpla - reoveekogumisala - KS X X

X R50 De110 X Nissi vald TVM Turba aleviku YHHYDUXVWXVMDUHRYHHNDQDOLVDWVLRRQLVVWHHP K V X SK K1 V1 K1 KS1 KS2 V2 X

R20

R20 R100 arendamise kava 2014-2025 1LVVLYDOODKLVYHHYlUJLMDNDQDOLVDWVLRRQL X Tellija Joonis 7||QLPHWXV X X SK K V X K1 V1 K1 V2 KS1 KS2 X KS X 30.06.2014 X 7LQJPlUJLG / Tahkuranna vald 86508 .XXSlHY Tarvi Miilits Vahur Laas SUJLOD 5HLXNOD /

7073UR2h

0lUNXVHG Turba aleviku kehtestatud inimekvivalentide (ie) arv on 1100. on arv (ie) inimekvivalentide kehtestatud aleviku Turba [email protected] 7073522h Estonia / Phone:+372 5106411 Reg. nr. 11770735 Projektijuht Projekteerija 51801:003:0046 51801:003:0058

X V

51801:003:0007

X DN100 DN100

V X

V X X

V X

X K1

X V tnk

V X

51802:002:0215 V

X K1

X V

De160

51801:001:0388

X V X

X V

X V1 V1

V V K1 X

V V

V1 X

DN100 DN100 V1 V

X K

V K X

V X

X V

X X V K1

51801:001:0135

X V

V X

V V1

V X

X K

X X

X X V

V V

X K

X X

V X K V

V X

V V

V K

V K X

V V

K V1 K1 X

DN100

X X V K

X K

X X

V V

X X

V K1

K V1

X 51801:001:0386

X V V

X X

V V

X X

X V1

V V

V V X

X V X

X V

K V

V 51801:001:0352

X X

V X K1

X X

V1 V

V X

X V K

K V

X V V

X V K

X K1

V K V

pl X X V51801:003:0021

TVK

X 51801:001:0524 K V

K1 De160 tiir V1

X X K X

Pargi pk (katastri nr. 1357): Pole kasutusel! V

XV K

X X V X

X V X

X X K X V

V K1 R50

X X De90

X X V

V K

V X X X X V1

V V

X DN150 K1 X

VX K X

51801:001:0568 V K1

X V X De160 X V1

X K

V XV V

X K1

X X

X K1

V K

X V V1 X X

Turba V De160 V

X X K

DN100 DN100 K1

V V V X 51801:001:0035

X V1 K

X X

V VX

V K1

X X

TVK K V X 7XUEDO}XQDRVDSN (katastri nr 1363) V

X V1

X X 51801:001:0036 51801:001:0387

X V K1 K

X K1

X V X V X V1

X V V

X VX X

X K

K1 K X

X V X

K V1 De90

V X X

V V

K K

51801:003:0057 K1 V

X K

K X R50

X K V V1

V X

V X V X X

K V X V V

V X X X K1 V X V V

X X V1

V V V De160 V X K X X V X V

V X X V1

X V De160 V De160 X V V

K X

std X 51801:003:0045 X

V V V

V X DN200X

51801:001:0374 V X

V X V1

X X

VX V X De90 K

X 51801:001:0569

V K1 X V1 K1 K1 V X V2 V

X V

X X

51801:003:0041 X V XK V 51801:001:0377 V1 X V V 51801:003:0005 V De315 V X X V

TVK X K1 K X V 51801:003:0010 X X

K1 V

51801:001:0134 K X XK De40 X V1 V

De160 X K1

V V X De200

De200 X K

De63

De63 X X X V1

V V1 V1 K

K1 V K K XK

X VX

K K1 X

V X V2 K1 X K1 De315

K1 K K V V1 De90

51801:003:0059 X K1 V X

V K V

K V

X K

X V DN300 V

V X

RPJ X K1 pl 51801:001:0339 K X

51801:003:0022 V

V2 V 51801:001:0454 V K1 K1 51801:001:0202 51801:001:0034 V X

K X XK

V V X V1

KS K1 DN50 V

51801:003:0051 X De315 X

V K

X V

V2 V K1 X 51801:001:0455

V X K1 KS De110 XK 51801:003:0012

TVK K1 V V2 X

X 51801:001:0058

51801:003:0180 K

V X X V K 51801:003:0100

K1 V1 V

V2 V2 De110 KS X

X 51801:001:0479 V

K1 K X

V2 K1 K

V X V2 K1 V K1 V2 K1 X V X De110K1 K K1

V X

KS V1 X V2 K X

X K

V V2 K1 De110 V V1 V2 X K1 X V

De110 51801:003:0150 K1 K1 K1

X K 51801:003:0170 X K1 V2

V V X K1

51801:003:0042

V KS 51801:003:0160 DN150

X V1 K

V K1 X

X V V K

De160 V1 X K1 V V2 X XDe110

X K1 51801:001:0435 V

V X V De250

51801:003:0052 X K X

X V V

V1 X V1 K1 V K1

X V2 De315

V2 K1 X X X V V2

V1 K

K1 K1 De110 K1 K KS

X K1 V De315 V V

X 51801:001:0082 X K1 V1 V

De200 K1 X

KS De110 De110 X

De40 De110 X V K

K1 V1 V X

X De160 51801:003:0053 X

V X

X 51801:003:0023 V1

K1 X V K1 K K1

V1 K K

KS X V V X X

K1 V1 De250 V2

X V X

X V K1 V2 V K1

V1 X X XK X V V1 K

K1 X K1

De110 X

KS X K

V1 K K1

X X K1 K1 K1 V2

V2 X

51801:003:0024 X X

K1 V K K1 X

V1 V K K

X X

De200 V X X K1

V1 XK De110

K1 V DN150

KS K1 X K1

XV X K KX K 51801:001:0564 V1 K1 V2

V De250 K1 K1 X XK X

V1 X X

X K K V X

DN100 K1 X K X

V1 51801:003:0036 X K De63

51801:003:0008 V V K X

KS X 51801:003:0062 K

K1 X X K1 K1 V X V2

V1 V1

De250 K1 K X 51801:003:0038

X V

X K K 51801:001:0136 51801:003:0015 X

V X K

X X K1 X V X V X K

V1 X K1

K R=20

X X V X K K K

KS X K X X V1

K1 X

V V X 51801:003:0190 De110 51801:003:0061

X K1 X

V1 K1 V1 X V1 K X

De110 X De110

X K1

V De250 51801:003:0001 KS X K1 K1 V1 V X

R=10 X V Reoveepuhasti

K KPJ K1

K1 K

51801:003:0013 K1 K1 V2 X De250 X 51801:003:0034 51801:001:0057 X 51801:003:0035

51801:003:0025

De160 X

K De250

V K

51801:003:0017 K1 X

V1 V2 51801:003:0047 K X Lasteaia KPJ X

De160 X

X K K1

K K1 De110 V2 X

51801:003:0014 X K V V X De200 51801:003:0032

X K SK X K1 X

SK K

51801:003:0003 K K 51801:003:0002

SK V1

K K

X DN300

SK K1 K V V V2 DN200 DN200 K X K X 51801:001:0566

pl X K K K K

SK X X 51801:003:0140

V X

V DN200 K1

K 51801:003:0019 V1 51801:003:0026

K 51801:001:0567 X

V K X

K SK X K1

K V2 X V

V V

V pl R=10 X X K

K K SK X KS2 V

51801:003:0054 X

V X

X K K1

K V2 SK

SK X K 51801:003:0080 X X TVM

X K

V X V

K Turba RVP K m R=100 V1 K K SK X

K X

SK X

K X K DN200

DN200 K

K SK SK De90 51801:003:0130 K K1 X V V K KS2 X V2 K

K X

X XK

V X

51801:003:0044

pl X V X V V

X K

V K

X X

V K1

X SK

SK K1

51801:003:0055 K

X X

V V X

V V

V X

DN200 X K DN100 DN100

KS2 V

V2 V

V V V X De160 X K V2 K

SK K1

51801:003:0020 DN250

DN250 SK

K K1 X

SK SK

K V V De110

K 51801:003:0030

K K V2 V

V2 K V

K X K1

KS2 K K De250 V 51801:003:0112

K K X

SK V2

SK 51801:003:0120 SK

V2 K1 Tehase pk (katastri X nr.1355): Pole kasutusel! 51801:003:0050 V K V1 K

51801:001:0237

K1 51801:001:0130

SK SK

KS2 SK V2

X De90 K K1 De110 K

K V

V2 K

X R50

De160

51801:001:0205

K1 V X

51801:003:0033 V1 K

V2 K SK K1

V2 TVM

DN150 X K1 SK

SK V2

51801:003:0049 V

KS2 SK K K

51801:003:0006 SK X

51801:001:0144

pl V2 DN150

De110 De110 TURBA 82,6 ha

K1 K1 Reoveekogumisala: 1100 ie 11 ie/ha kohta 51801:003:0011 V1 51801:003:0070

51801:001:0283

V2 V K X K K1 V2 V2 K K1 SK V2

SK X

KS2 K1 K V SK De160

De110V2 K

V2 V1 X DN300 DN300

51801:001:0125 K1 K1 V2 51801:003:0056 K1 51801:003:0090 SK K V2

V2 De160 SK SK V 51801:001:0046

SK SK

SK K X

SK K DN250 DN250 De110 K1 51801:003:0048 De63

V2 SK KS2 K

V2 K1 X

V2 V

51801:001:0132 V2 De110

51801:003:0043 K

51801:003:0111 De110V2

KS2 X K V1

V K1 51801:003:0037 51801:003:0031

SK V2 K

K De90 X 51801:001:0117 K

51801:001:0052

SK SK X

X X

51801:003:0028 X V

51801:003:0016 51801:003:0040 X

X K DN150 K X

X K X K1

X K

V1 K

X K De250V2

X K

X K SK

K X

X K

51801:003:0018

X K SK

X SK

SK X K X

X K SK X

X K X K SK V K K SK De200 K1 K K SK SK SK SK K1 K1 SK V2 51801:003:0039 SK SK K1 K1 SK De200 K1 V1 V1

V1 K1 K1 V1 V DN300 K1 V1 V1 V1

De160 De200 K1 K1 V1

51801:003:0029 V1

51801:003:0060 K1 X

X K X X V1 X X K1

De110 V1

De160 V De160 K1V1 V1 51801:001:0118

V V V K1V1 V1 K1

K1 V1 De110

V1 K1

De160 K1 K1 X

K1 De110

K1 K1 V

V1 51801:003:0027 De110 V1 V1 V1 51801:001:0222 51801:001:0143

51801:001:0276 V1

V2 SK X

K1 K1 X

K V 51801:001:0371

V1 K1

K1 V2 51801:001:0227

V2 X

V1 K1 X

K1 V1 De160 V

V2 K

V1 De160

51801:001:0231 X K1 SK

51801:001:0192

K1 De110

K1 X X X

X 51801:001:0527

51801:001:0103 X

De110 X

V2 X K1 X V 51801:001:0126

X V X

X V

V1 V

K1 X V K1

V V

De63 V

X V

DN400 DN400 V X

X V

V K

V1 X

V K1

51801:001:0311 X V

X X V X K1 V2 V

51801:001:0228 De160 SK SK 51801:001:0215 SK SK SK SK 51801:001:0526

V1 51801:001:0383 51801:001:0381 51801:001:0229

K1 V1

51801:001:0529 K1

51801:001:0528 De160

V1 K

K1 X K1

K1 X

51801:001:0224 K

V1 De40

51801:001:0026 X

51801:001:0176 De75

51801:001:0095

K De200 X

K V1 51801:001:0204

X V1

51801:001:0337 V1 K1

K1 K X

V1 51801:001:0345

X 51801:001:0096

De160 K 51801:001:0225 51801:001:0284

K X

X K1

51801:001:0206 KS1

X V1

K1 V1

V2 De75 XK 51801:001:0044

K1 V1 51801:001:0032 V2 X X

De160 K1 51801:001:0441 K1 K1

51801:001:0060 KS1

V2 51801:001:0346 K K1

K1 K1 X

51801:001:0384 V1

V2 V1 V1

De40 51801:001:0209 KX

K K X K X X DN200 DN200 X K X K X KX X K X 51801:001:0208 X K K X

K1 K X K X X K X KS1 K X X X K K K K K

X K De110

K1 X

pl V1 V1 X K

K X X De160 K K X X K K X

X X X KS1 K 51801:001:0292 51801:001:0079 X

51801:001:0051 K

X X De90 K1 V V1 K K De160 K X X

X 51801:001:0109

De110 DN100 X

X V V V V V V V V KS1

K X

51801:001:0347 V1 X V X K1 XV X V X 51801:001:0458 V X X

De160K1 K

51801:001:0329 V1 X V V VX

X V V X X X

K1 V V V X X V X X X V X KS1 DN100

V1 KX V V V X X X X DN100 X X X

51801:001:0348 X V

K VX K1 X

X V X V

X R=10

V1 K K K K

51801:001:0291 X

V1 X KS1 KS1 KS1

K V KS1 Metsa tn 3 X KPJ V De90

X X K

V1 X V V1

X K X

K V1 K

V1 X

V De110 K

X K1 X

51801:001:0059

V1 K V1

51801:001:0053 X V

X X

K X

X K1

K V V1

De160 X X

X K V1

De110 V V V V TVM X X X X X V

XV X V X

DN100 K

K V X X K X X V X X K V V

X V1 51801:001:0174 51801:001:0033 X K X K

V K1 X

X V1 K V K 51801:001:0020

X X 51801:001:0081 Saare tn. pk (katastri nr.1362)

V X

K X

V1 K1 R50 X X V

X De110

X V X K

X De160 K X

V K1

K X

51801:001:0226 V V

X X 51801:001:0054 51801:001:0097 K

X X

K X

De110

K1 K

51801:001:0124

K1 X

De160 K

X V1

K1 X

X K

V X

V1 K

V K1 X

X K

V1 51801:001:0055

K X

51801:001:0093

V1 X X

De160 V De110 K1

X K

X V

V1 K

K1 X

De160 K1 V

X 51801:001:0201

51801:001:0459

K1 V1

51801:001:0385

De160

K1 V1 51801:001:0193

51801:001:0171

V1 De110

51802:002:0055 V1

51801:001:0489 V1

51801:001:0259

V1 V1

51801:001:0497

De110 V1

Turba elumajade pk (katastri nr.1576) R50 51801:001:0107 51802:002:0389 51801:001:0580 51802:002:0214 51801:001:0481 51801:002:0270

51801:002:0280

51801:002:0290 V

V V De75

V V

51801:002:0225 V V V De75

V V

V De75 V

V V V 51801:002:0063 V

51801:002:0214 V Lehetu pk V V V (katastri nr.1577) De75 V V De160 V K V V 51801:002:0059 K V V De75 K V

K V R50 51801:002:0217

De75

De75 51801:002:0162

51801:002:0011V

V V K K K De50 V K V K De160 V K V K K V K V K De32 V V K

51801:002:0163 K K V

De160 K

V K

V 51801:002:0168

K De75

V K V

V K V De160

V K

51801:002:0165 K

K silo

V K

K 51801:002:0164

K V

De75 K

De160 K

51801:002:0135 V

K V

K K

K V

K K

K 51801:002:0105 K

V K K 51801:002:0262

K K

K V

V K

De160 V

V K V

De75 51801:002:0013

V K K K turvas

K K

V K K V 51801:002:0166 V K

K V V

De75 K K

V K De160 K

K TVM V

K K

V 51801:002:0043 K

V V V V

V K

V K K V K V

K V

V K

K V 51801:002:0037 V V K K K K K V silo K K V V K K V V

V V De32 V

K V V 51801:002:0038 K V V

K V V V

K 51801:002:0012

De75 K

V K

K V K

De160 K K

K K

K 51801:002:0036 V K

K K K V

K K

V K K V K 51801:002:0213 K V V V V V V K De75 V V K V V V V K K V K V V V 51801:002:0220 pl V V V V De50 V V

De63 V V V V

V V K V

V K K V V V V V

V V

V V V K V K V V

V V K V V

De63 K V V V K 51801:002:0014

V V

V V K

V K

K K

V V 51801:002:0254K V

V K K V 51801:002:0111 V K K V V

V V V

K V V V V De160 V V V K K K De160 K K V K V K V V V V V

De50 K

De50 V

K K V

K V K

V K

K K

K K V K

V K

V K K

De63 V K K

V K K

De50 V K K 51801:002:0060 K V K

V De63 V V K V K V K K V De63 K K K V 51801:002:0127K K K K V V K

K K

K V K V 51801:002:0128 K

V K

K K

kpl K K

V 51801:002:0021 K

K De50

51801:002:0147 K K De160 K K K

51801:002:0039 K 51801:002:0045 K K

De50V K

K K

V K

K K 51801:002:0230 K

K 51801:002:0056 V

7 K K

V De160

K K

K 51801:002:0053 K K

V 51801:002:0160 K

K K

V K De50

K V V K K 51801:002:0010

K V

De40 K V

K De160

K 51801:002:0029 V Reoveekogumisala: K

V K

K V 1

LEHETU K

K V De160

200 ie K

De40 K

V K

K V De160

K K

17 ha V K

K V

K 12 ie/ha kohta V K 51801:002:0211

K V

De160 K

K V 51801:002:0030

De40 V K

K V

De160 K

K V

K V K

V K

K V K

K V

De40 V K

De160 V K

K V De160 51801:002:0209

V K

De160 V K

De40 V K

R20 KPJ-1 V KS

V De40

KS V De110 51801:002:0066 V KS

KS V

V KS

KS 51801:002:0186 V

KS V

De40

V KS De110

Lehetu

51801:002:0248 V RVP

V 7LQJPlUJLG51801:002:0109

K K K

K K K - Olemasolev reoveekanalisatsioon K V V - Olemasolev veetorustik K

K KS KS KS - Olemasolev survekanalisatsioon K - Kinnistupiir 51801:002:0183 K Biotiigid X X X X X X X X X X X X X - Likvideeritav rajatis K

K K R=100 m De110 WRUXVWLNXOlELP}}W K

TVM ROROHYWXOHW}UMHYHHY}WXPDKXWLNRRVNXMDJD

R50 - olemasolev puurkaevpumpla koos sanitaarkaitsealaga 51801:002:0178

51801:002:0185

- ol.olev reoveepuhasti koos kujaga 51801:002:0263 R100 51801:002:0235

Tellija 7||QU 7073UR2h Nissi vald 1/2014 - ol.olev reoveekanalisatsioonipumpla 7||QLPHWXV Staadium: R20 koos kujaga 7073522h / 5HLXNOD / Tahkuranna vald 86508 AK Estonia / Phone:+372 5106411 1LVVLYDOODKLVYHHYlUJLMDNDQDOLVDWVLRRQL [email protected] arendamise kava 2014-2025 0}}WNDYD Reg. nr. 11770735 M 1:2000 - reoveekogumisala Projektijuht Tarvi Miilits Joonis Joonise nr. 0lUNXVHG Projekteerija Vahur Laas /HKHWXNOD /HKHWXNODNHKWHVWDWXGLQLPHNYLYDOHQWLGH LH DUYRQ 4 .XXSlHY 30.06.2014 YHHYDUXVWXVMDUHRYHHNDQDOLVDWVLRRQLVVWHHP 51801:001:0394 5 AK M 1:1500 1/2014 Staadium: 7||QU Joonise nr. 0}}WNDYD 51801:001:0138 51801:001:0354

51801:001:0553

koos sanitaarkaitsealaga koos - olemasolev puurkaevpumpla olemasolev - - Olemasolev reoveekanalisatsioon - Olemasolev veetorustik - Kinnistupiir - Likvideeritav rajatis

- rek. reoveekanalisatsioonitorustik (II etapp) - rek. reoveepuhasti koos kujaga ( I etapp ) etapp I ( kujaga koos reoveepuhasti rek. -

- rek. veetorustik (I etapp) ROHPDVROHYYHHW||WOXVVVWHHP - rajatav veetorustik (II etapp) WRUXVWLNXOlELP}}W UDMDWDYWXOHW}UMHYHHPDKXWLNRRVNXMDJD ,,HWDSS Nissi vald X 51801:001:0323

YHHYDUXVWXVMDUHRYHHNDQDOLVDWVLRRQLVVWHHP R50 (OODPDDNOD(OODPDDDVXODSLLUNRQQD X X 51801:001:0137 arendamise kava 2014-2025 1LVVLYDOODKLVYHHYlUJLMDNDQDOLVDWVLRRQL

De110 X 51801:001:0436 Tellija Joonis 7||QLPHWXV K V X K2 V2 51801:001:0554

X R100 X X X 30.06.2014 K V X V1 X K2 V2 X 51801:001:0310 X 7LQJPlUJLG / Tahkuranna vald 86508 .XXSlHY Tarvi Miilits Vahur Laas 5HLXNOD / 7073UR2h [email protected] 7073522h Estonia / Phone:+372 5106411 Reg. nr. 11770735 Projektijuht Projekteerija 51801:001:0004 51801:001:0063

Ellamaa RVP

K2 K2

51801:001:0290 K2

51801:001:0212 K2

51801:001:0521 51801:001:0147

K2 K2

K2 K2 51801:001:0587

K2 De160 51801:001:0486

51801:001:0336 K2

51801:001:0062

R=100 m R=100

K2 K2

51801:001:0570 K2

51801:001:0392 K2 51801:001:0037

51801:001:0296 De160 K2 51801:001:0391

51801:001:0120

K2 K2 51801:001:0017

51801:001:0560 K2

51801:001:0485

K2 K2

51801:001:0558 K 51801:001:0018

K 51801:001:0002

K K2 K

K V K2

De160

V V

K2 V 51801:001:0127 7XOHW}UMHYHHPDKXWL 54 m

V1 V De50 K2 51801:001:0105

V1 K2 K2 V1

V De160

TVM DN50 V1

K2 De50 K2

V1 K2 V1 V2

pl V1K2 De50

51801:001:0510

De160 V V1

51801:001:0005

V1 V

De50 K2 pl V1

K2 V K2

DN50 De160

51801:001:0085 V K V1K2 V1

V K2

K 51801:001:0154

De50 51801:001:0148

51801:001:0508 V1 K2 V1 51801:001:0013

De160

K2 V1

51801:001:0011

De160

K2 V1

51801:001:0104

V1 K2

51801:001:0056

De50

K2 V1

51801:001:0509 K2

pl K2

51801:001:0019 V1 5DQVLPlQQLN

51801:001:0444

K K2 De160

K V K2 V K K V1 De50

51801:001:0457 K 51801:001:0482

De75 51801:001:0484

51801:001:0219 V1

51801:001:0006

De75 V1

51801:001:0552

V1 V1 51801:001:0507 Asula pk (katastri nr.1364) 51801:001:0378

R50 51801:001:0184 51801:001:0483 51801:001:0217 51801:001:0525 51801:001:0472 6 AK M 1:1000 1/2014 Staadium: 7||QU 0}}WNDYD Joonise nr. 51801:001:0049 51801:001:0244 Nissi vald YHHYDUXVWXVMDUHRYHHNDQDOLVDWVLRRQLVVWHHP (OODPDDNOD(OODPDDPlHSHDOVHSLLUNRQQD arendamise kava 2014-2025 1LVVLYDOODKLVYHHYlUJLMDNDQDOLVDWVLRRQL 7||QLPHWXV Tellija Joonis 51801:001:0490

30.06.2014 V V á 51801:001:0500 51801:001:0480 V2 / Tahkuranna vald 86508 7XOHW}UMHYHHPDKXWL 54 m .XXSlHY V2 Vahur Laas Tarvi Miilits De50 V2 5HLXNOD /

V2 7073UR2h [email protected] 7073522h Estonia / Phone:+372 5106411 Reg. nr. 11770735 Projektijuht Projekteerija

TVM V2

De50 V2 nr.1358) 0lHSN NDWDVWUL

51801:001:0131 V

51801:001:0129

R50 koos sanitaarkaitsealaga (I etapp) (I sanitaarkaitsealaga koos

- rek. veetorustik (II etapp) - rek. puurkaevpumpla rek. - kujaga (II etapp) WRUXVWLNXOlELP}}W UDMDWDYWXOHW}UMHYHHPDKXWLNRRV - Olemasolev reoveekanalisatsioon - Kinnistupiir - Likvideeritav rajatis UHNYHHW||WOXVVVWHHP ,HWDSS X

X R50 X

De110 X K X V2 X X X X K 51801:001:0022 X V2 X X X 7LQJPlUJLG 51802:001:0086

51802:001:0221

51802:001:0088 K

51802:001:0089 K

K 51802:001:0013

V K K

V K

V K K

DN50 K

V K K

7XOHW}UMHYHHPDKXWL

K2 54 m

V á V1 51802:001:0233 51802:001:0087

51802:001:0156 De200 De63 K2 V TVM 51802:001:0183 V1 V

V1 De90 V1

V1 Munalaskme pk

DN70V (katastri nr. 4812)

V V R50 V

V1 K2 K V V1 51802:001:0265 V V1

V V

51802:001:0231 K 51802:001:0266

V De40V1 K2

V1 V

51802:001:0097 De90 V

V1 De75 V1

V1 V

K2 V1

K2 V

K2 V1 V1

De50 K2 51802:001:0041 51802:001:0157 V1 K K2

De75 V V1

K2 De200 K2 V1

V K K2 K2 V1 De200 K K

V V1 K2 V1

K DN50 K2 V K V1 V De50 De160

De40 K K2 V1 V1 K2 V

V1 K K K2

De50 V1

K2 De200 K2 V

K V1 K K2 V1 V1 K2

De50 K2

K2 51802:001:0040

51802:001:0008 K V1

K2 K2 K2 V

K De200

K K K2 K

K V1 V1 K

V1 K2

K K

K K K K K2

51802:001:0118 51802:001:0217K

K K K

51802:001:0119 K2 De160

51802:001:0121 K2 K2 K 51802:001:0060 De200

De160 K K

K2 K2

51802:001:0050 K2

K2 K2

De200

K2 51802:001:0091

K2 K2

51802:001:0014

K2 K2

51802:001:0085 K2

K2 K2 R20 Munalaskme RVP 51802:001:0015 KPJ-1 Reoveepuhasti 7LQJPlUJLG K K - Olemasolev reoveekanalisatsioon R=100 m V V - Olemasolev veetorustik KS KS KS - Olemasolev survekanalisatsioon - Kinnistupiir X X X X X X X X X X X X X - Likvideeritav rajatis

ROHPDVROHYYHHW||WOXVVHDGPHG

K2 K2 K2 - rek. reoveekanalisatsioonitorustik (II etapp) V1 - rek. veetorustik (I etapp)

De110 WRUXVWLNXOlELP}}W

UDMDWDYWXOHW}UMHYHHPDKXWL ,,HWDSS

- rek. reoveekanalisatsioonipumpla R20 koos kujaga (I etapp)

- rek. reoveepuhasti koos kujaga ( I etapp ) R100 51802:001:0230

Tellija 7||QU 7073UR2h Nissi vald 1/2014 7||QLPHWXV Staadium: 7073522h / 5HLXNOD / Tahkuranna vald 86508 AK Estonia / Phone:+372 5106411 1LVVLYDOODKLVYHHYlUJLMDNDQDOLVDWVLRRQL [email protected] arendamise kava 2014-2025 0}}WNDYD Reg. nr. 11770735 M 1:1000 Projektijuht Tarvi Miilits Joonis Joonise nr. 0XQDODVNPHNOD Projekteerija Vahur Laas 7 .XXSlHY 30.06.2014 YHHYDUXVWXVMDUHRYHHNDQDOLVDWVLRRQLVVWHHP

R50

7LQJPlUJLG

X V TVM V4 X V V - Olemasolev veetorustik

X - Kinnistupiir

De40 V X X X X X X X X X X X X X - Likvideeritav rajatis

X V4 Kivitammi pk

X (katastri nr 4810) V4 - rek. veetorustik (II etapp)

De40

X De40 WRUXVWLNXOlELP}}W 7XOHW}UMHYHHPDKXWL 72 má UDMDWDYWXOHW}UMHYHHPDKXWLNRRV kujaga (II etapp)

R50 - rek. puurkaevpumpla koos sanitaarkaitsealaga (II etapp)

UDMDWDYYHHW||WOXVVVWHHP ,,HWDSS

Tellija 7||QU 7073UR2h Nissi vald 1/2014 7||QLPHWXV Staadium: 7073522h / 5HLXNOD / Tahkuranna vald 86508 AK Estonia / Phone:+372 5106411 1LVVLYDOODKLVYHHYlUJLMDNDQDOLVDWVLRRQL [email protected] arendamise kava 2014-2025 0}}WNDYD Reg. nr. 11770735 M 1:1000 Projektijuht Tarvi Miilits Joonis Joonise nr. .LYLWDPPLNOD Projekteerija Vahur Laas 9 .XXSlHY 30.06.2014 YHHYDUXVWXVMDUHRYHHNDQDOLVDWVLRRQLVVWHHP