NR 10 (11) OKTOOBER 2018

Lühidalt Härra Filee tooted on Järvamaa parimad • Maakonna hariduspreemia- tele kandideerisid sel sügisel ARNIKA TEGELMANN Järva vallast aasta õpetaja tiitlile Niina Pihelgas Nurme koolist 4.oktoobril anti Väätsa ja Anne-Ly Pihlak kesk- mõisas kätte selle koolist. Noore õpetaja preemia- aasta ettevõtlusauhin- le kandideeris Maris Kurvits nad, kaheksast auhin- Järva-Jaani gümnaasiumist nast kolm tuli Järva ning klassi- ja koolieelse laste- valda. asutuse õpetaja preemiale Kers- ti Liivak Albu põhikoolist, Hedi Järvamaa ettevõtete tunnus- Kadover keskkoolist, tamise konkursile kandideeris Anne Muhk Koeru keskkoolist kaheksas kategoorias kokku 60 ja Ann Roots Imavere põhi- kandidaati, igas kategoorias jäi koolist. sõelale kolm parimat. Kuigi Järvamaa ettevõt- • Septembris said lõputun- lusauhindu on jagatud juba nistuse need Koeru hoolde- tosin aastat, oli see sihtasutu- keskuse hooldajad, kes sügisel sele Järvamaa Arenduskeskus kaks aastat tagasi alustasid esimene kogemus. „Ja kohe li- Tallinna tervishoiu kõrgkoolis sasime kaks kategooriat: parim töökohapõhist õpet. talu ja parim toode/teenus,“ ütles arenduskeskuse juht Ka- • 24.–28. septembrini toimus trin Puusepp. „Näiteks talud ülevallaline helkurite valmis- võivad olla nii osaühingud kui tamise nädal – helkureid sai ka FIEd, kuid on üldjuhul nii meisterdada igas Järva val- pisikesed, et ei jõua ettevõte- la noortekeskuses. Näiteks tega konkureerides kuhugi.“ noortekeskuses tehti Parima talu kategoorias kan- seda neljal päeval. Noortele dideerisid tiitlile köögivilju ja idee väga meeldis ning nii maitsvaid õunu kasvatav Rebase mõnigi valmistas mitu helku- talu, vürtsi-, maitse- ja ravim- OÜ SirLoin juhile Lauri Bobrovskile annab auhinna kätte SA Järvamaa Arenduskeskuse juhatuse liige Katrin Puusepp. rit, et viia neid ka enda pere- taimede kasvatusega tegelev Arnika Tegelmann liikmetele. Helkurite aktsioo- Kubja Ürditalu ning teravilja nile aitas kaasa AS Järva Teed, ja õlikultuuride kasvatuse ning Puusepp teadis öelda, et et ulukiliha töötlemise teenust. kellelt saadi vajalik materjal. töötlemisega tegelev Raismiku- SirLoinile tõi tiitli toodete kõr- Kui mahelihatoodete valdkond Järvama parimad ettevõtted 2018 oja talu. „Kubja Ürditalu eristus ge kvaliteet. „Teda on tunnus- on keeruline, siis teenuse pak- Parim suurettevõte – Järva Tarbijate Ühistu selgelt – nende teesid on võima- tatud ka Eesti tasemel. Lauri kumisega on võimalik kasvada,“ • 8. oktoobril lisandub uus Parim keskmise suurusega ettevõte – Natural AS lik osta igal pool Eestis, Kristjan Bobrovski on tore ettevõtja, ütles ta. maakonnaliin nr 34 Paide- Parim väikeettevõte – OÜ Impeerium Imavere-Koigi-Paide väljumi- Sander on võtnud üle vanemate kes annab kogukonnale tagasi Aasta ettevõtte kategooria töö,“ ütles Puusepp. ja esines nüüdki ettevõtlus- jaguneb kolmeks ja tunnustu- Edukas noor ettevõte – Estomet OÜ sega tööpäeviti kell 13.10 Pai- Piirkonna toote/teenu- päeval noortele inspireerivalt,“ se pälvivad aasta suurettevõ- Parim toode/teenus – SirLoini mahelihatooted dest ja kell 13.46 Imaverest, se kategoorias kandideerisid ütles Puusepp. te, keskmine ja väikeettevõte. Parim talu – Kubja Ürditalu mis läbib mõlemal suunal mahelihast tooteid valmistav Bobrovski alustas 2014. aas- Keskmise suurusega ettevõtte Aasta turismiettevõtja – Toosikannu Puhkekeskus Koigi kooli peatust ja seega SirLoin OÜ, traditsiooniliste tal ettevõtet nullist ja tahab sel kategoorias konkureerisid üld- Järvamaa sõber – Arvamusfestivali korraldaja Maiu Lauring on nii Imavere kui Koigi kooli kodumaiste retseptide järgi aastal jõuda 250 000 eurose võidule metallkonstruktsioone õpilastel võimalik jõuda Pai- lisaaineteta värskeid ja tervis- aastakäibeni. „Seda on vähe, ja nende osasid tootev Avemet desse huviringidesse. likke tooteid valmistav Viibergi ma pole rahul,“ tunnistas ta ja Eesti OÜ, metsakinnistute ost- kaks kuud väldanud asfaltee- gooria statuut on väga laia- OÜ ja õmblusteenuseid pakkuv lisas, et korralik käive algab ikka mise, saematerjali ja kaubaalus- rimistööd – mustkatte alla sai põhjaline ja siia oli võimalik • Põhja-Eesti Regionaal- Krissvalg OÜ. number ühega. te tootmisega tegelev Marrek 33 000 m2 õueala ja nüüd tuleb esitada tiitlisaajaks eraisikuid, haigla verekeskus korraldas „Ja Järvamaa parim toode on Tööl on praegu kuus inimest. Puit OÜ ja puidutööstuse vald- ümber mõelda ja efektiivistada sündmusi, objekte ja teenu- 28. septembril doonoripäeva ... OÜ SirLoin mahelihast val- Eelmisel aastal investeeris Bob- konnas tegutsev Natural AS. kogu logistika,“ ütles ta ja lisas, seid. Lõpliku paremusjärjes- Aravete kultuurimajas, kuhu mistatud tooted!“ hõikas välja rovski fi rmasse, võttis panga- „Siit väljus võitjana Natural, et auhind annab enesetundele tuse selgitasid omavahel loo- tuli kohale 25 doonorit, an- õhtut juhtinud Martha-Beryl laenu ja sai toetust PRIA-st, et kes on pidevalt arenev,“ ütles palju juurde. „Et meid märgati, dusturismiteenuseid pakkuv netusi tehti 19 ja esmadoono- Grauberg. Ja küsis auhinda vas- muretseda korralikud lihatoo- Puusepp. järelikult on märgatud, et ole- OÜ Toosikannu Puhkekes- reid oli üks. 16. oktoobril kell tu võtma tulnud Lauri Bobrovs- dete valmistamise seadmed, Naturali tootmisjuht Ando me midagi ära teinud. Küllap kus, külalistemaja Jäägri villa 11–14 saab verd loovutada kilt, mida SirLoin õigupoolest külmkambrid ja kõik vajalik li- Lepik ütles, et fi rma on taas toimib auhind ka reklaamina ja Valgehobusemäe suusa- ja Koeru kultuurimajas. tähendab ja kuidas seda häälda- ha lõikamiseks. „Eelmise aasta ühe suure projekti alguses. tööjõuturul.“ puhkekeskus, võitjaks osutus da. Selgus, et see on Härra Filee. oktoobris saime loa pakkuda „Septembri lõpus lõppesid Aasta turismitegija kate- Toosikannu Puhkekeskus. 2 OKTOOBER 2018 Planeeringute teated Volikogus

• Järva Vallavalitsus algatas 4.09.2018 korraldusega nr 502 Ima- • Vallavanem Rait Pihelgas tingisid volikogu istungi et- regulatsioonides, dokumentat- on vajalik 2019.–2020. aasta vere küla Viljandi mnt 11 kinnistu (katastritunnus: 23401:001:0281; tegi ettepaneku 27. septembri tevalmistamise ja läbiviimise sioonis, sümboolikas. Sisse on tegevuste rahastamiseks ko- sihtotstarve: ühiskondlike ehitiste maa 100%; pindala 15 736 m2; istungi päevakorrast välja jätta käigus tekkinud kitsaskohad. viidud ka põhikooli- ja güm- hustused tagada Järva valla kinnisturegistri nr 2033136) osa detailplaneeringu. Järva valla arengukava 2018– Volikogu hääletas muudatuste naasiumiseadusest tulenevad 2019.–2020. aasta eelarvetega. Planeeringuala on ca 2500 m2 suurune ning detailplaneering 2025 teise lugemise ja Järva poole. Näiteks nüüd võib istung muudatused. Projekti tulemusel renoveeri- koostatakse hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks üürimaja valla eelarvestrateegia aastateks kesta senise nelja tunni asemel Elmar Luha soovis teada, takse Järva vallas 1500 tänava- ehitamiseks. Maa-ala praegune sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste 2018–2022 teise lugemise, kuna ka viis tundi. millal jõuab Koigi kooli aren- valgustuspunkti. Renoveerimise maa ning detailplaneeringu käigus maa-ala sihtotstarvet ei muudeta. arengukava ja eelarvestrateegia • Volikogu suunas Järva valla gukava volikokku. Tiina Oraste käigus vahetatakse vanad naat- Olemasolevat olukorda planeeritav tegevus oluliselt ei muuda, sest vajavad veel täpsustamist. Et- jäätmehoolduseeskirja pärast selgitas, et esmalt peab olema riumvalgustid LED-valgustite läheduses paiknevad kolmekorruseline kortermaja, ühepereelamud, tepanek kiideti heaks ja need esimest lugemist teisele luge- valla arengukava, millest allasu- vastu ning ehitatakse välja juh- lasteaed ning samuti vallale kuuluv Kodutare elamu, mis pakub punktid tulevad arutusele vo- misele, mis toimub novembri tused lähtuvad oma arengukava timissüsteem. Tiheasustusala- elamispinda endaga toimetulevatele eakatele. likogu istungil 11. oktoobril. istungil. tegemisel. del, kus on võimalik, rajatakse Algatatud detailplaneeringu korralduse ja lähteseisukohtade- • Vallavalitsuse fi nantsosa- • Teisele lugemisele suunas • Kinnitati Järva vallavalit- maakaabli ja metallpostidega ga saab tutvuda geoportaalis EVALD https://service.eomap.ee/ konna juhatajab Andrus Mikson volikogu ka Imavere lasteaia suse liikmete arv ja struktuur. tänavavalgustus, väheneb elekt- järvavald/#/planeeringud/planeeringud/25, Järva valla veebilehel jätkas ülevaate andmist 1. pool- Mõmmi, Järva-Jaani lasteaia Pihelgas selgitas, et muudatus- rienergia tarbimine ja rikete http://jarvavald.kovtp.ee/detailplaneeringud-20181 ning tööaegadel aasta eelarve täitmisest, selgita- Jaanilill ja Koeru lasteaia Päi- te kohaselt asendatakse struk- arv. Omaosaluseks on hetkel Järva Vallavalitsuse Imavere teeninduskeskuses (Viljandi mnt 11, des tulude ja kulude poolt, ning keseratas põhimäärused. Abi- tuuris üks abivallavanem, kes arvestatud 40% projekti mak- Imavere küla). investeerimistegevusest ja vastas vallavanem Tiina Oraste selgi- on palgaline valitsuse liige, sumusest. esitatud küsimustele. tas, et määruse vastuvõtmine vallavalitsuse liikmega, kes on • Vallavara haldusspetsialist Arto Saar märkis, et eelarve on tingitud Albu, Ambla, Ima- ametnik. Meelis Kivi selgitas, et Albu kü- • Järva Vallavolikogu 30.08.2018 otsusega nr 40 kehtestati Järva täitmine peaks olema rohkem vere, Järva-Jaani, , Koe- • Vallavolikogu kinnitas las Männi vkt 8 kortermajas on valla külas asuvate Rutikvere mõisa, Apteegi ja Keldri lahti kirjutatud. Andrus Mik- ru ja Koigi valla ühinemisega Järva vallavalitsuse liikmeks Järva valla omandis kaks amor- kinnistute ning lähiala detailplaneering. son andis lubaduse, et järgmi- Järva vallaks. Vajalik on muuta ametnik Jaak Tammiku, kes tiseerunud korterit, mida pole Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Rutikvere külas ne kord tuleb eelarve täitmine valla nime ning vallavalitsust on Koeru piirkonna esindaja. suudetud üürile anda. Korterid asuvatel Rutikvere mõisa, Keldri ja Apteegi kinnistutel maakasutuse rohkem lahtikirjutatult. ja vallavolikogu puudutavad • Volikogu otsustas algata- pole vallale vajalikud. Kum- sihtotstarvete muutmine, ehitusõiguse määramine tootmishoonete Elmar Luha soovis teada, muudatused määruse regulat- da Järva valla üldplaneeringu magi korteri kütmiseks kulub ehitamiseks ning tuulegeneraatori püstitamiseks. Detailplaneeringu millal tuleb lisaeelarve. Mikson sioonides, dokumentatsioonis, koostamise ja keskkonnamõju aastas ca 1300 eurot, millele ala suurus on 14,81 ha, see hõlmab Järva maakonnas Järva vallas andis teada, et tema eesmärk on sümboolikas. Sisse on viidud strateegilise hindamise. Üld- lisanduvad muud kulud. Rutikvere külas Rutikvere mõisa (katastritunnus: 32502:002:0140), tulla lisaeelarvega oktoobrikuu ka koolieelse lasteasutuse sea- planeeringu ja keskkonnamõju külas Vahtrapuu-7 korter on Apteegi (katastritunnus: 32502:002:0113) ja Keldri (katastritunnus: volikogusse. dusest tulenevad muudatused. strateegilise hindamise koosta- amortiseerunud, samuti pole 32502:002:0194) kinnistuid. • Volikogu arutas Järva val- • Teisele lugemisele suunas jate leidmiseks korraldab Järva kõige paremas seisus korter- Detailplaneering sisaldab ettepanekut muuta kehtivat Koigi lavolikogu töökorra muutmist. volikogu Koigi kooli, Imavere vallavalitsus hanke. maja. Vahtrapuu-7 korteri osas valla üldplaneeringut detailplaneeringu ala ulatuses maakasutu- Volikogu esimees Jüri Ellram põhikooli, Koeru keskkooli • Pihelgas selgitas projekti on laekunud ka avaldus ostu- se osas. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Rutikvere selgitas eelnõu sisu ja vajadust. ja Koeru muusikakooli põ- „Järva valla tänavavalgustuse sooviga. Volikogu kiitis heaks, mõisa kinnistu maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaast Määruse muutmise eesmärk himäärused, kus on vajalik taristu renoveerimine“ oma- et korterid võib võõrandada ärimaaks 55%, tootmismaaks 40% ja üksikelamu maaks 5%. on tagada volikogu efektiivne muuta valla nime ning valla- fi nantseeringu tasumise taga- enampakkumise korras. Apteegi kinnistu puhul on ettepanek muuta maatulundusmaa ja tõrgeteta töö. Vajaduse vo- valitsust ja vallavolikogu puu- mist. Projekt tuleb ellu viia 30 • Rait Pihelgas vastas volini- ärimaaks 50% ja keskkonda mittehäirivate tootmisehitiste likogu töökorra muutmiseks dutavad muudatused määruse kuu jooksul, sellest tulenevalt ke arupärimistele. maaks 50%. Keldri kinnistu puhul muuta maatulundusmaa ärimaaks. Detailplaneering näeb ette lisanduva ehitusõiguse Rutikvere mõisa kinnistule kuni kahe uue hoone ja kahe uue abihoone ehi- Kasutage sümboolikat õigesti tamiseks ning kinnistu lõunaosale tuulegeneraatori püstitamiseks. Kuigi sümbolid on Järva val- oleks logo vast sobilikum. Vapp Teiste kinnistute osas ehitusõigust ei anta. la elanike omad ja vallavalitsus ja logo on need kaks sümbolit, Planeeritaval alal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, märgalasid soosib nende kasutamist, tuleb mille vahel kaalume. Aga ka logo ja Natura 2000 võrgustiku alasid. Detailplaneeringuga paralleelselt järgida väga lihtsaid reegleid, kasutamiseks tuleb teha taotlus koostati planeeritavale alale keskkonnamõjude strateegiline hinnang mida tutvustab Järva vallasek- ja selgitada, mis eesmärgil logo (KSH), määramaks, kas alale planeeritav tegevus võib kujundada retär Karin Tenisson-Alev. soovitakse kasutada.“ olulist mõju ümbritsevale keskkonnale. KSH aruandest selgub, et Kui inimene tahab kasutada Erandiks on, kui inimene saab planeeritava tegevusega ei avaldata olulist negatiivset mõju tege- näiteks Järva valla vappi, siis vallast toetust mõnele projektile vuse ala ja selle lähiümbruse majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ning peaks ta selleks esitama taotlu- ja lepingus nähakse ette, et inime- looduskeskkonnale. se kirjalikult vabas vormis, kus ne peabki valda reklaamima, ka- Detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad Järva valla geo- on kirjas, miks ja kus ta tahab sutades vappi või logo – siis ei pea infosüsteemis EVALD: https://service.eomap.ee/järvavald/%23/ vappi kasutada, ja saatma selle ta selleks eraldi luba taotlema. planeeringud/planeeringud/2/#/planeeringud/planeeringud/2 vallavalitsuse e-postkasti info@ Valla lippu ei saa poest osta ja ja Järva valla veebilehel http://jarvavald.kovtp.ee/detailplanee- jarva.ee. „Vaatame taotluse läbi vallavalitsus ei ole lippe ka müügiks ringud-20181 ja kaalume, kas lubada seda või tellinud. „Kui soovite koduõues mitte. Kui lubame vappi kasuta- valla lippu heisata, tuleb toimida da, saadame ka näidise, millisel samuti nagu vapi ja logo puhul – kujul seda kasutada. Kui ei lu- kirjutage taotlus, vaatame selle läbi ba, põhjendame ka keeldumist. ja anname nõu, kust lippu tellida Näiteks kui koht, kus soovitakse saab ning täpsed mõõdud,“ selgi- vappi kasutada, pole meie mee- tas Tenisson-Alev. „Inimene võib lest sobiv. Valla vapp on selline valla sümboleid kasutada täpselt esindussümbol, mida päris igal sellisena, nagu need on volikogu pool kasutada ei saa,“ selgitas Te- poolt kehtestataud, midagi muuta nisson-Alev. „Äkki sobiks vapi ei tohi, õigemini muuta võib ainult asemel kasutada hoopis logo?“ Järva vallavalitsuse loal.“ Ta kinnitas, et luba antakse, Kuidas valla sümboolikat kui vapi kasutamine pole vastu- kasutada, saab lugeda ka Jär- olus heade kommetega. „Näiteks va valla kodulehelt jarvavald. kui inimene tahab hakata suve- kovtp.ee/ järva valla sümbooli- niire tootma, siis suveniirtaldri- ka alt. „Kutsume üles valla süm- kule vapp sobib,“ pakkus Tenis- boolikat kasutama, aga õigesti,“ son-Alev. „Sokkidele ja kottidele toonitas Tenisson-Alev. OKTOOBER 2018 3 Järva valla äpi on oma telefoni alla laadinud juba üle 700 inimese Septembri keskpaigast saati le olulist informatsiooni. „Näi- saab alla laadida uue nutiraken- teks kui ühes Järva valla alevis duse, Järva valla äpi, mis esime- on soojakatkestus, saame läbi äpi sena Eestis annab võimaluse sellest teavitada just selle alevi suhelda vahetult ja mugavalt inimesi," ütles ta. oma koduomavalitsusega. Äpis Pihelgas lisas, et Järva valla saab vaadata uudiseid ja tutvu- äpi võivad alla laadida kõik need, da üritustega ning teha toimin- kes tunnevad huvi Järva valla guid ilma vallamajja minemata vastu. omale sobival ajal. Samuti saab Oma äppi hakkas Järva val- elanikke teavitada erinevatest lavalitsus arendama 2018. aasta toimingutest ja erakorralistest märtsis, valla koostööpartner on sündmustest. Soome fi rma Future Dialog OY Haldusreformi käigus ühines ja selle tegevjuht Erno Launo. seitse omavalitsust Järva vallaks. Juunis hakkas Järva valla Järva valla äpp loodi selleks, et ametnikest ja elanikest koos- inimestel oleks lihtsam uue val- nev testgrupp Järva valla äp- laga suhelda. pi katsetama. „Tänaseks ole- Järva vallavanem Rait Pi- me kõrvaldanud puudused ja helgas ütles, et äpp on omava- täiendanud ning muutnud äpi litsusele vajalik selleks, et info kasutajale kohasemaks ja mu- 25. septembril möödus 118 aastat Artur Sirgu sünnist. Sel ausammas koha just tema kodukandis Ambla kogudu- liikumine oleks operatiivne ning gavamaks," selgitas Järva valla päeval avati Amblas temale pühendatud ausammas. Au- se pastoraadi ees paikneval tammedega kaunistatud kõik vallaga seotud inimesed ja avalike suhete peaspetsialist samba rajamise eestvedaja, mälestusseltsi „Artur Sirk” rohealal. Ausamba toetuseks annetasid kümned eraisi- organisatsioonid oleksid ühises Maarja Kauge. inforuumis. „Äpi kaudu saab kü- Järva valla äpi allalaadimine juhatuse liige Jaak Madison selgitas, et kuna Sirk sün- kud 2200 eurot. Järva valla poolt asetas ausamba juur- sida infot, esitada vabas vormis on lihtne, kui omad nutiseadet. dis Ambla kihelkonnas Pruuna külas Sepa talus, leidis de lilled vallavanem Rait Pihelgas. taotlusi ja teistel teemadel valla- Kui äpp on sinu seadmes ja pro- valitsusega vahetult suhelda. See fi il täidetud, saad vaadata kiirelt on vald sinu taskus, mille kaudu uudiseid, tutvuda infoga ning saame inimestelt ka tagasisidet, saata tagasisidet ja teatada prob- sest äpp annab omavalitsusele leemist just seal, kus sa soovid. Pillid ärgitavad lastes muusikahuvi võimaluse teha küsitlusi muga- Järva valla äpi saad alla laa- valt ja personaalselt," lausus Rait dida siit: EV 100 algatus „Igale lap- Pihelgas. „Inimesed on mulle he- iOS: https://itunes.apple. sele oma pill“ kestis neli aas- listanud ja kirjutanud ja öelnud, com/ee/app/j%C3%A4rva-vald/ tat, viimasel kahel aastal said et äpp on väga äge.“ id1371406101?mt=8 pillide ostuks raha küsida ka Pihelgas selgitas, et äpp või- Android: https://play.google. üldhariduskoolid. Albu põhi- maldab teavitada eraldi piirkon- com/store/apps/details?id=pro. kool ei jätnud seda võimalust di, saata sihtgruppidele vaid nei- theboard.jarva kasutamata. Kooli muusikaõpetaja ja Meite Lapse Pillitoa eestve- daja Kaja Kraav ütles, et Al- bu mail (esmalt Järva-Madise rahvamaja juhatajana, seejärel koolis õpetajana) tegutseb ta 1984. aasta sügisest ja pillimän- gu õpetamisega agaramalt vii- mased viis aastat. „Koolis olid mõned pillid. Kui Albu valla haridusnõunikuks tuli Anne Roos, märkas ta minu pillihu- vi ja kirjutas esimese projekti 1. oktoobril, muusikapäeval esinesid Meite Laste Pillitoa noored (pildil) ja Eesti ETNO noortekeskuse alt – nii sain veidi vanemad muusikud Albu mõisas. oma esimesed kitarrid,“ mee- nutas Kraav. „Igale lapsele oma kitarri, ukulelet ja cajon´i. Mit- pill“ tõi koolile pille (karmoška, mel lapsel on oma pill, mis näi- EV 100 algatusest „Igale lapsele oma pill“ on kümne keelega kandle ja elekt- tab, et ka vanematel on huvi, et riklaveri koolile ning kombikel- laps pilli mängiks,“ ütles Kraav. Järva vallast veel pillide ostuks raha saanud: lade komplekti lasteaiale) üle „Ühe karmoška kinkis meile *Imavere rahvamaja muusikastuudio kaks täismõõtme- 1000 eurot väärtuses. See an- külarahvas.“ list hea kõlaga akustilist kitarri (180 ja 170 eurot), kitarri- dis talle mõtte luua Meite Laste Suvel pidas pillituba Järva- Pillituba, kus eelmisel sügisel Madisel Albu vanas vallama- võimendi (150 eurot) ja crash’14 trummitaldrik (40 eu- alustas rahvusliku pillimängu jas suvelaagrit. „Kutsutakse rot), kokku oli toetussumma 540 eurot. õpinguid Aravetel kaks ja Albus ka esinema – info on levinud. *Koeru muusikakool on saanud kokku projektist 10 19 last, sel sügisel on pillihuvi- Kandle- ja karmoškamängijad 080 eurot toetust. Soetatud on kabinet tiibklaver lisi juba Aravetel kuus ja Albus on käinud Albu kandi tantsu- KAWAI, trompet, alt tromboon, alt saksofon ja sopran 22. „Huvilisi oleks rohkemgi, tubades, kus tantsitakse vanu saksofon. aga mina ei jaksa.Väiksemad seltskonnatantse,“ ütles Kraav. lapsed harjutavad grupis, las- Laste pillimänguhuvi on na- teaias toimuvad samuti grupi- katanud ka täiskasvanuid. „Kar- kromkadeks), seitse naist män- na Järvamaalt pääseda suurele tunnid. Lastel on kindel tun- moškamängijad tegid Kromka gib ansamblis Simmeldajad (nii pillipeole, mis toimub koos lau- niplaan. Õppida saab pillitoas pundi (kui venetüüpi lõõtsad kutsutakse kohalikus murdes lu- ja tantsupeoga 2019. aasta lisaks kandlele ja karmoškale Eestisse jõudsid, kutsuti neid kanneldajaid) – üritame ainsa- suvel Tallinnas,“ ütles Kraav. 4 OKTOOBER 2018 Kuidas Järva maanaised Peipsiveerel käisid Meesteklubi tahab

AIME KALLANDI baltisakslaste oma. Meie reis jät- kus Varnja suunas, külastasime Järva maanaistel on saanud palvelat, kus Zoja rääkis põhjali- panustada huvitegevusse heaks tavaks sõita külla teise kult vanausuliste pikast ajaloost. piirkonna maanaistele. Oleme Varnja palvela on rajatud soisele ARNIKA TEGELMANN Põhja-Soomes, töö oli huvitav käinud Mulgimaa ja Ida-Viru maaalale, mis kindlustati palkide ja tore. Aga korteri eest tuli maanaiste toimetamisi vaatamas, ja okstega. Septembri keskpaik. Püha- üüri maksta 1070 eurot kuus. kogemusi ammutamas. Selle aas- Sõitsime läbi pika ja kitsa Ka- päev. Imavere vanal krossira- Lapsed igatsesid sugulasi, lisaks ta suvelõpureis viis meid kohtu- sepää külatänava, mille väravates jal mürisevad traktorid, nende tuleb Soomes 6-aastaselt kooli ma Peipsiveere Vara Maanaiste pakuti müügiks sibulavanikuid. ümber sebivad mehed ja poi- minna. Ja kui kaksikutel see aeg Seltsiga. Sibulate ostmiseni jõudsime sid – 29. septembril peab rada hakkas kätte jõudma, võtsime Kui 8. septembri hommi- Kostja sibulatalus. Kõrged peen- võõrustama esimesi võistlejaid, vastu otsuse Eestisse tulla,“ kupoolikul Vara mõisapargi rad, sibulapirukad, samovaritee krossitrenn on käinud juba kuu ütleb Tanel ja lisab, et talvel loodusmaja juurde jõudsime, ja palju, palju sibulaid. Peremees aega ja teadetetahvlil on kirjas ju maaparandustööd pole, eks ootasid vastuvõtjad meid avas- Konstantin, äsja Peterburi põl- esimesed rajarekordidki – 650 kevadel näis. üli! Kõik meie 36 inimest said lumajandusülikooli lõpetanud meetrit 53 sekundiga on kelle- Esmalt otsisid nad maja Võ- terekätt ja abivallavanem Väino magistrikraadiga mees, jutustas gi Gunnari (24) nimel. Marko rumaale, aga ei leidnud sobivat. Kivirüüt tervitas meid kui am- lahkelt pisarakiskujate kasvatu- (11) on jäänud napilt alla – te- „Seda maja, Teeotsa talu, paku- museid tuttavaid. Ta leidis meie sest, jagas nippe. Pedagoogist ma rekord on 55 sekundit. Lu- ti ja abikaasa Sirje ütles – selle jaoks aega, siit on nii mõnelgi abikaasa pakkus pirukaid ja kõik kas (8), kes hakkas sõitma alles võtame. Aed oli nagu džungel!“ Talgulised Tanel Teas (vasakult), Tõnis Rull, Anto Rull, Mihkel vallavanemal õppida. soovijad said osta suuri säilitus- sel suvel, on saanud oma rekor- pajatab Tanel. Tähtis oli, et lap- Pullisaar, Rain Lauk, Lukas Martti Teas ja Marko Moorits. Vara maanaistel on tasuta või seemnesibulaid. dajaks 1.06. Aga kohe muutub sed saaksid jala kooli ja poed kasutada nii renoveeritud loo- Muinasjutuline renoveeritud kõik, sest rada saab võistlusteks oleks jalutuskäigu kaugusel. luua tuli 23. augustil eesmärgiga lihvimist. „Mul on hiidlase jonn dusmaja kui ka kogukonnakes- Alatskivi loss võttis meid vastu pikkust juurde. Kuigi maja on suure maantee noorte huvitegevusse panustada. geenides,“ rahustab ta sõpra. kuse mugavad ruumid käsitöö oma stoilise rahu ja väärikusega. Selgub, et mehed on koon- vahetus läheduses, enam see Esimene asi ongi luua IM-klubi Mida ütlevad naised, kui me- tegemiseks ja koosviibimiseks. Giidi saatel saime jalutada saali- dunud ühise nimetaja alla – ei häiri, öösel on vaikne. „Väga fond, kust saab raha edasi suu- hed pärast tööd oma klubiga te- Vestlesime mõnusa kohvilaua des ning keldrikorruselgi. Seda IM-klubi registreeriti 21. sep- hea koht elamiseks. Tunneme nata, näiteks krossitrenni. Teine gelevad? „Minu naine on kahe ääres tunnikese, teise tunni ilu peab ise nägema. tembril MTÜna, sinna kuulub ennast siin koduselt,“ ütleb on Anto suure venna idee. „Kui käega poolt,“ kinnitab Tanel. laulsid noored talendid Mikk Meie lillekorv Juhan Lii- 11 meest. „Eile õhtul tuli üks teist aastat imaverelane Tanel. laps on koolis, aga teda kiusatak- „Meestele on see võimalus ka Kaasik ja Kaspar Kiisk vana- vi hauakivi ette jäi tänutäheks sooviavaldus ja üks tuleb veel,“ Anto laps käis tema omaga se, saame aidata, olla mentor,“ koos käia – meil on omavahel vanemate päevale pühendatud kõigile tuntud luulesalmide eest. täpsustas asutajaliige Anto Rull. ühes lasteaias ja sealt nende selgitab ta ja toob veel mõned tore.“ kontserdil. Millised andekad Meie Rein Sandergi on 1986. Teine klubi eestvedaja Ta- tutvus algaski. näited. „Näiteks pole perel ra- Krossiraja juurde tagasi min- noormehed! aastal pälvinud Juhan Liivi luu- nel Teas pole elupõline ko- Ega meestel ja poistel maa- ha lapsele sünnipäeva korral- nes selgitavad mehed, et see rada Peipsi ääres elab kaks rahvust leauhinna. halik, isegi mitte Järvamaalt, kohas palju ajaviitevõimalusi dada, siis meie saame pakkuda ongi mõeldud noortele. „Oma – eestlased ja venelased – ning Täname bussijuht Andres vaid Keilast pärit. Töötas (ja polegi. Poistele tuleb pakku- lapsele seda, millest ta puudust pojaga käin trennis iga päev. Siin kolm kultuuri: eesti talupoja, Kiigemägi sujuva sõidu eest! on veel praegugi hingekirjas) da seda, mis neile huvi pakub. tunneb. Või elavad vanaproual sõidavad ka 4-aastased. Laste vene vanausuliste ja ka väärika Fotograaf Peetrile kiitus! üheksa aastat Soomes. Õppis Anto sõnul oli Imaveres 6-7 lapsed kaugel, kuid kiired tööd liigset energiat tuleb rakendada,“ seal esmalt ametikooli päevases aastat tagasi tehnikaring, aga vajavad tegemist. Teeme ära ja ütleb Tanel ja selgitab, et kros- õppes maaparandajaks ja lisaks see hääbus. Kooli võimlas saab vanaproua saab annetada hea- sitrennis on ka kõige suuremad aastastel kursustel tiimi juhiks palli mängida, aga paljusid tegevuseks. Ainus hirm on, et marakratid viisakad – üks ropp Rõõmus reede ehk töödejuhatajaks. „Elasime lapsi see ei huvita. Mõte klubi asi võib bürokraatia kätte surra.“ sõna ja tuleb mäele (päris järsk!) Tanel loetleb töid, mis vaja- ning tagasi joosta. „Enne, kui vad lähiajal tegemist: üks aidaka- noor saab autorooli, saab ta siin Imavere põhikoolis tus vajab lappimist, ühe korteri oma kiirusevajaduse rahuldatud. lagi värvimist ja teisel põrand Ka ATV või jalgrattaga.“ Imavere põhikooli õppeala- kogu juhataja, muusikastuudio juhataja Margit Reinpõld andis juhendaja, piimandusmuuseumi Vahvast võidusõidust 29.09 võttis osa 41 osalejat. teada, et 21. septembril toimus töötajad ja vilistlased. „Päev oli õpetajatele ettevõtliku õppe tegus ning omanäoline, tagasi- Tulemused klass: keskmised krossikad standardi koolitus, koolitajateks side heatahtlik,“ ütles Reinpõld. klass: väike ATV 1. Lukas Martti Teas (Ima- Kristi Goldberg ja Reelika Lepik. „Õpilaste mõtted edasisteks tege- 1. Henrico Pastel vere, 8 a) Abiõpetajateks õpilastele tunde misteks koolis on läbi arutletud (Tabivere, 5 a) 2. Kenneth Teras (Esku, 8 a) andma olid kutsutud lapsevane- ja nendega arvestatakse järjest 2. Romet Luige (Tartumaa, 3. Taaniel Kool (Tallinn, 12 a) mad, noorsootöötaja, raamatu- rohkem.“ Elva vald, 5 a) 3. Karl-Günter Laulik (Rak- klass: suured krossikad vere, 3 a) 1. Marko Moorits  (Imavere, 11 a) 🟶ǼȖŘŘÞ_ħŸsNjȖǣ klass: suur ATV 2. Marek Saarde (Vantaa, 7MD1NO 1. Pätrik Ilm (Alavere, 5 a) Soome, 9 a) .RHUXODVWHDLDVDDOLV 2. Oliver Peri (Tallinn, 10 a) 3. Kaspar Ehasalu $/867$0(2.722%(5 0LGDPHMRRJDWXQQLVWHHPH 3. Eric Tõnisson (Paide, 9 a) +DUMXWDPHMRRJDDVHQGHLGQLQJWHHPHKLQJDPLVMDNHVNHQGXPLVKDUMXWXVL9lJD (Jõgeva, 6 a) ROXOLVHO NRKDO RQ O}GYHVWDPLQH ² W}KXVDLP VWUHVVLURKL QLQJ UDKX MD WDVDNDDOX DOOLNDV 6DPDO DMDO KDUMXWXVWH WHJHPLVHJD VHOJLWDPH QHQGH NDVX IVLOLVHOH MD Tänusõnad: IM-klubi, Stora YDLPVHOHWHUYLVHOH klass: väiksed krossikad Enso, Karela Transport OÜ, -RRJDW VDDYDG KDUUDVWDGD N}LN KRROLPDWD YDQXVHVW VRRVW Y}L HHOQHYDVW NRJHPXVHVW9DMDOLNWLQJLPXVRQYDLGVRRYWHKDPLGDJLVHOOHNVHWROHNVLGWHUYHMD 1. Kevin-Christopher Kohv Anti Liibert (kohtunik) ja }QQHOLN0HLHWXQQLWHPSRRQP}}GXNDVQLQJ}KNNRQG}GXVMDWRHWDY (Viljandi, 6 a) kõikidele vabatahtlikele 9}WDNDDVDMRRJDPDWWMDSOHHG 7XQGPDNVDEHXURW}SLODVHGHXURW WXQQLNHVWYXVK  2. Märten Hünerson Peakorraldaja Tanel Teas .XXWDVXHXURW}SLODVHNXXWDVXHXURW (Viimsi, 4 a) (Teeotsa talu) ,QIR+HOLKHOL#NRPLWHHHH 3. Steven Iljin (Türi, 6 a) OKTOOBER 2018 MAJANDUS 5 Maarja Kauge Probleem pakendikonteinerite ületäitumisega karjääri lubjakivi Järva vallas on väga suureks probleemiks kujunenud pakendikon- teinerite ületäitumine. Järva vallavalitsus on probleemiga tegelenud, kuid kahjuks näeme, et suuresti on probleem inimeste teadmatuses, mida ja kuhu võib ja tuleb panna. Pakendikonteinerid ning pabe- aitab puhastada Eesti õhku ri- ja papikonteinerid on avalikud. Kuid selleks, et kõik kodanikud tunneksid ennast hästi ning prügimäed ei riivaks silma ega hinge, tuleb jälgida, mida võib ja mida ei või nimetatud konteineritesse viia. Allpool on toodud selleks selge juhis. Avalikud jäätmekonteinerid Järva vallas. Mida ja kuhu? KOLLANE KONTEINER SININE KONTEINER ehk pakendikonteiner ehk paberi-papikonteiner

Võib panna: Võib panna: PLASTPAKENDID, nagu kile, plastnõud ajalehed, ajakirjad, kata- ja –karbid, jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- loogid, reklaammaterja- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ning hool- lid, ümbrikud; dustoodete pakendid ja muud puhtad plast- vanad raamatud, töövihi- pakendid; kud, igasugune muu trü- KLAASPAKENDID, nagu valgest ja värvi- ki- ja paljunduspaber, joo- ARNIKA TEGELMANN lõhkeainega. Ainuke erinevus jakivi fi llereid. Eestis on lubjakivi mulikult ehitusmaterjalides. lisest klaasist pudelid ning purgid ja muud nistus- ja kirjutuspaber; tänasega on, et vanasti käis üks hästi palju. Meile pole tähtsad Rammul toob veel ühe näite. puhtad klaaspakendid; kokku surutud pappkastid Septembri keskpaigas suur latakas ja kõik lasti õhku lubjakivi tugevusomadused, vaid „Valmieras toodetakse klaas- METALL-ALUMIINIUMPAKEND, toi- ja –karbid, lainepapp, jõu- du- ja joogipakendi kaaned ja korgid, kon- paber, paberkotid jm puh- tutvustas AS Nordkalk korraga. See tekitas väga suure just keemiline koostis – meile on kiudu, millest omakorda valmib servipakendid; tad paberpakendid. Järva vallavalitsuse seismilise ja ka lööklaine. „On väga oluline, kui palju on selles kangas, mida kasutatakse tuuli- JOOGIKARTONG, nagu kartongist pii- jutte olnud, kuidas Karinu küla kaltsiumkarbonaati. Ja siin on ku- ja lennukitööstuses. Võime ma-, mahla- ja veinipakendid ja muud puh- Ei tohi panna: ametnikele ja Karinu majadel purunesid aknad koos palju, 90–95%“ rääkis ta. „Kil- öelda, et igas Airbusis on sees tad kartongpakendid. määrdunud, vettinud ega küla elanikele, kuidas raamidega. Nüüd on nende lustikku me ei müü, sest oleme Karinu kivi. Või O-I Produc- Ei tohi panna: märga paberit ja pappi, käib töö Karinu lubja- lehtklaasi, valgustuspirne, kummist tooteid kopeerimispaberit, kleep- mõjude vähendamiseks välja tehnoloogilise kivi tootjad.“ tion AS, kes toodab silte, teipe, kleepse, kom- kivikarjääris. Pauku töötatud viidete võrk ja see on Rammo ütles, et Rakke teha- Järvakandis klaastaarat – igas ega mänguasju, olmejäätmeid, ohtlikke jäät- meid ega muid sinna sobimatuid jäätmeid! mipabereid; tehti ka. Tehnilise Järelevalve Ametis se suurim lubja klient on Eesti õllepudelis on tükike Karinu NB! Palun tooge pakendijäätmed konteine- muid toiduainete paken- tüüpprojektina heaks kiidetud, Energia, kes kasutab lupja oma kivi,“ loetes Rammul. ritesse tühjalt, puhtalt ja kokkupressitult. deid. AS Nordkalk tegevdirektor ja mis näeb ette seda, et iga lõhke- suitsugaaside puhastamiseks. Toomas Post rääkis, et Ka- juhatuse esimees Andres Ram- laengu auk läheb eraldi viitesse „Seal on väävliühendid, mis rinu karjääris (mida nimetati AS Väätsa Prügila poolt teenindavate avalike konteinerite asukohad: Segapakendikonteinerid Paberi-papi konteinerid mul kirjeldas, et veel kolm-neli millisekundiliste vahedega.“ tuleb kinni püüda, et need ei siis küll Võhmuta paemurruks) Ahula kortermajade juures Ahula korterelamud Albu korrusmajad Albu kortermajad kuud tagasi oli suur osa kar- Siis käib väike kõmakas ja läheks atmosfääri, ehk tänu Ka- algas tegevus juba mõisate ajal. Albu Kaalepi Ojaküla Albu,maja 3 ja eramajad jäärist vee all. „Pumpame vee tolmupilveke lendab taeva poo- rinu kärjääri lubjakivile saab Murtud paekivi äravedamiseks Albu piir- Kaalepi korrusmajad kond Karinu tehisjärve, mille maht le. Maapind ei vappu, mingit Eesti õhk puhtamaks,“ kinnitas lasi Uexküll-Güldenband ehi- Albu on väike, ja järgmise pumba- lõhkeenergiat, mis mööda maa- ta. „Tegelikult püsime tänu sel- tada Tamsalust paemurruni Valgehobusemägi Albu kpl plats ga järvest viis kilomeetrit eda- pinda meieni võiks kanduda, lele karjäärile kõik üldse püsti. kitsarööpmelise raudtee, mille Järva-Madise bussipeatus Käravete Ambla tee 1 Käravete postkontor si Leinbergi karsti. Vahepeal pole tunda. „Nii vähe ongi?“ Lubjakivi on maailma kõige pikkuseks kujunes 15 kilomeet- Aravete Kultuurimaja plats Aravete postkontor Ambla Pikk 37 kool/lasteaed Ambla postkontor saame natuke tööd teha ja siis küsib vallasekretär Karin Te- levinum, odavam ja tavalisem rit. 1919. aastal pikendati sama Ambla Vesiroosi kpl Ambla Vesiroosi kpl Aravete Jäätmejaam Aravete Jäätmejaam pumpame jälle. Karst võtab vee nisson-Alev pettunult. kaltsiumiallikas, mida põllu- raudteed üle Järva-Jaani, Esna Ambla Jõgisoo Jõgisoo piirkond Roosna küll vastu, aga kuhu see vesi „Te ei ole esimesed ega vii- majanduses antakse lisaks nii ja kuni Paideni. Aravete KETE (end politseimaja Aravete KETE Käravete Raamatukogu Käravete Raamatukogu jõuab? Siia tagasi?“ arutles ta. mased, kes pettunud on, aga taimedele kui ka loomadele. „Sellist maavara, nagu me Aravete Uus tn 2 Käravete, kauplus Aleks ees Aga täna ei tuldud siia mitte nii see meil on,“ ütles Rammul. Rakke tehase teine suur too- siin kaevandame, Eestis väga Rava Järve parkla Imavere kõrts Alexela tankla veesilma imetlema, vaid lõhka- „Siin kehtib reegel, et hirmsaid tegrupp on jahvatatud lubi ja palju pole. Eestis pole rahvus- Imavere korrusmajad (Tul- Imavere korrusmajad (Tuljaku teel) Imavere jaku teel) mistöid jälgima. Nordkalki Ka- asju lähedalt vaadates polegi selle suurim tarbija on põllu- kiviks lubjakivi või paas mitte piirkond Imavere keskkonnajaam Imavere keskkonnajaam Käsukonna majad rinu lubjakivikarjääri üldpind- need nii hirmsad.“ majandus, söödatööstus, mis seetõttu, et meil seda nii palju kortermajad E-piima juures E-piima juures ala jääb veidi alla 100 hektari. „See oli meil täiesti tavapä- kasutab kaltsiumil baseeruvaid on, vaid et me oskame seda ka- Järva-Jaani Lai 24 Järva-Jaani Lai 24 Karinu kpl Karinu kpl Lähimad elanikud Karinu kü- rane lõhkamine, maksimaalsed lisandeid. Kõige odavam selleks sutada,“ lausus Post. Pikk 1 Järva- küla las asuvad karjääri servast 500 lõhkamised ongi 90-100 auku. on lubjakivijahu – kõik suured Kui vanasti vajati karjääris Jaani Metsataguse küla piirkond küla meetri kaugusel. Rammul selgi- Lõhkame üle nädala või nädalas kanakasvatused Eestis, Lätis, palju töötajaid, siis nüüd on Jalalõpe küla tas, et vibratsioon, seismika, mis korra. Mõned kuud tagasi käisid Leedus ja Peterburi ümbruses moodne Metso tehnika ja kogu küla Metsla küla lõhkamise hetkel tekib, kandub siin valdade keskkonnaamet- tarbivad meie tooteid.“ töö teeb ära neli inimest, pluss Koeru tee ja Kase parkla Ämbra A & O Ämbra A & O edasi mööda kivi. „Kui vahe- nikud – siis käis veel väiksem Rammul lisas, et me ei anna karjääri juht ning kolm valvurit. Kareda keskkonnajaam Kareda keskkonnajaam Esna vana kaupluse juures Esna Pikk 11 seltsimaja peal on lõhe, liigub vibratsioon pomps,“ lisas Post. endale sellest aru, aga lubjakivi „Töötajate ring on muidugi suu- Müüsleri korrusmajad Müüsleri korrusmajad Valla teeninduskeskuse Kadastiku kalmistu tervet kivi pidi intensiivsemalt Lõhkamistööde eest vastutab ümbritseb meid iga päev. „Vähe rem – kui on võrdsed hinnad, Kareda juures piirkond kalmistu edasi kui sinna, kus kivi on nii Voglers Eesti OÜ. Kõlas kolm sellest – ma ka tarvitame seda oleme eelistanud sama piirkonna Peetri, Välja 1 Kareda lauda juures asfaldiplats öelda ära murtud,“ selgitas ta. signaali, mis tähendas, et lõh- iga päev. Kunagi oli meie suur- teenusepakkujaid – näiteks OÜ Vodja bussipeatus Ammuta bussipeatus „Teine on lööklaine mõju – see kajad lõpetasid töö ja huvilised klient metallitööstus, sest ühtki Järva-Jaani Auto on vedamas Öötla mõis Aruküla katlamaja juures Aruküla katlamaja juures ei levi tavaliselt kuigi kaugele. võisid minna karjääri tehnikat kilogrammi ega tonni metalli, juba selle aastatuhande algusest Ervita Valla teeninduskeskuse Valla teeninduskeskuse juures Tänapäevaste lõhkamiste juu- uudistama. terast ei ole võimalik toota ilma ehk aastast 2002,“ ütles Post. juures Vao Vabaajakeskus Vao Vabaajakeskus res on see küll ümbruskonnale Post selgitas, et aastas purusta- lubjakivita. Nii et kui võtame Kasuliku lademe paksus Ka- Koeru keskkonnajaam Koeru keskkonnajaam Paide tee 13 Paide tee 13 Koeru Salutaguse tuntav, kuid pole ohtlik.“ takse Karinu karjääris ca 300 000 kätte kahvli või lusika, siis seal rinu karjääris on aga vaid 6-8 piirkond Paide tee 15b majad Kõlas esimene signaal, siis tonni kivimit, millest välja vee- tekib veelkord kokkupuude lub- meetrit. „Sellega ei lõpe lubjakivi Turu tn (bussijaam) Ervita bussijaam teine. takse kuni 80%, peamiselt Rakke jakiviga. Nõukogude ajal tarnis muidugi otsa, vaid allpool sisaldab Vao mõisa plats Abaja endine kontorihoone Juhatuse liige, Karinu karjää- tehasesse täiendavale väärinda- Rakke lupja ka tselluloosi- ja pa- see liialt magneesiumkarbonaa- endine kpl Vahuküla ris 2000. aastal meistrina tööd misele. „Eestis on kaks töös- beritööstusele. Ka täna on üks ti ja meie kliendid ei saaks seda Päinurme postkontor Päinurme postkontor Koigi keskkonnajaam Koigi keskkonnajaam alustanud Toomas Post selgitas, tust, kes lubjakivi tööstuslikes meie klient Kehras asuv Horizon kasutada – liiga palju magneesi- Päinurme katlamaja Päinurme katlamaja Koigi korrusmajad Koigi korrusmajad et sedapuhku on auke 90 ja neis kogustes lõpuni väärindavad: AS Tselluloosi ja Paberi AS. Läikiv umi võtab kanal kõhu lahti. Kui Koigi Koigi, Paju 1 Koigi, Paju 1 piirkond Silmsi küla lõhkeainet täpselt 2848 kilo. Kunda Nordic Tsement, kes teeb ajalehepaber ei põle, sest selles lubjakivi maailmast otsa lõpeb, Sõrandu Prandi küla Vanasti oli metoodika sama: sellest tsementi, ja meie teeme on nii palju mineraalset osa.“ võibolla võetakse siis kasutusele ka küla puuriti lõhkeaugud, mis täideti oma Rakke tehases lupja ja lub- Karinu paasi leidub loo- see kiht,“ pakkus Rammul. Väike-Kareda küla 6 OKTOOBER 2018 Tänulikust meelest, andmise ja jagamise rõõmust

KATRIN-HELENA MELDER EELK konsistooriumi assessor ja Järva- LÕIKUSTÄNUPÜHA JUMALATEENISTUSED MEIE Jaani koguduse õpetaja VALLA KIRIKUTES: Oktoobrikuu teisel pühapäe- EELK Järva-Jaani kirik val tähistame lõikustänupüha, Pühapäeval, 14.oktoobril kell 11. Kaasa võtta sügisande. mis on üheks vanimaks pühaks Jumalateenistusele järgneb kirikukohv pastoraadis. Pü- maaharimisega tegelevates hapäevakooli algus. kultuurides. Tänu sügisandide EELK Järva-Jaani koguduse arveldusarve ja koristatud saagi eest on ol- EE191010702010401000 nud elu loomulikuks osaks lä- bi sajandite. Meie ühiskonnas EELK Järva-Madise kirik pööratakse teisel oktoobrikuu Pühapäeval, 14. oktoobril kell 11. Kaasa võtta sügisande. nädalal suuremat tähelepanu Jumalateenistusele järgneb kirikukohv pastoraadis. rukkileivale ning korraldatakse EELK Järva-Madise koguduse arveldusarve iseküpsetatud leibade koolitusi EE451010702005325007 või degusteerimisi, koolis lei- EELK Ambla Maarja kirik vanädalat. Pühapäeval, 14. oktoobril kell 12. Alates 2. oktoobrist tei- Kirikusse tuuakse lõikustänu- sipäeviti kell 18.00 toimub pastoraadis ansambli proov. pühal ning asetatakse altari ette oma tänuand – värsked aia- või Oodatakse ka uusi lauljaid. metsasaadused, iseküpsetatud EELK Ambla Maarja koguduse arveldusarve leivad-saiad või mõned hoidised. et meis kasvaks tänumeel, aga ka Kogudustes on meil samu- mine ning püsima jäämine. See, EE732200001120132569 See on tänuavaldus Jumalale õn- üksteisest hoolimine ja üksteise ti põhjust täna tänuks ja rõõ- kas ja kuidas suudame iseseis- EELK Koeru Maarja Magdaleena kirik nistatud aasta eest, mis tänavu märkamine. Jagamise ja andmise muks, sest Järva-Jaani kirikus valt majandavate kogudustena Pühapäeval, 14. oktoobril kell 12. Kaasa võtta sügisande. on hoolimata väga pikale kuivale rõõm ei ole kunagi väiksem kui jätkus käärkambri katuse ja lae ära elada ja igapäevast tööd Jumalateenistusele järgneb kirikukohv pastoraadis. ja päikselisele suvele siiski an- saaja rõõm, aga õnnistuse koge- restaureerimine. Koeru kirikus teha. Iga liikme eesõiguseks ja EELK Koeru koguduse arveldusarve diderohke. Vili andis küll palju mine on alati suurem. helisevad uued kellad, krohvi õnnistuseks on anda oma panus vähem saaki, kuid kartul ja sa- Kuid kas oskame olla oma ja lubjakihi alt puhastati välja selleks liikmeannetusega, mil- EE261010702008531005 muti aiasaadused on hästi vilja elus tänulikud ja seda ka and- ainulaadsed maalingud, restau- leks on 1% aasta sissetulekust. EELK Järva-Peetri koguduse arveldusarved kandnud ja metsaski on olnud mise läbi väljendada? Paraku reeritud sai üks kiriku akendest. Toetage palun oma kodukiri- EE732200221020202188 ja rikkalikult nii marju kui seeni. kuuleme igapäevases suhtluses Ambla kogudus püstitas pas- kut ja -kogudust, et meie valla EE781010702000730008 Nii on meil sellelgi aastal ikka ikka rohkem muretsemist, kiru- toraadi parki lipumasti. Järva- pühakojad oleksid kaunid ja palju põhjust tunda südamest mist ja hädaldamist. Tänamise Peetri kirikus restaureeriti kaks korras ning et kirikuelu kes- rõõmu ja väljendada tänu Juma- ja andmise oskus on aga selle lühtrit ja roosaken. Järva-Madi- taks! Toetusannetusi saab teha maalingute avamiseks, akende mine ei ole kindlasti pelgalt lale, kes on lubanud kõigel sellel kõige vastandiks. Kui me oma se koguduses alustati annetuste ka iga heasoovija. Annetust te- restaureerimiseks ja Chr Acker- kohustuse täitmine. Piiblis kasvada ja küpseda. elus pöörame tänule ja jagami- kogumist oreli restaureerimi- hes palume märkida ülekandele manni krutsifi ksi ennistamiseks. öeldakse: „Igaüks andku nii, Lõikustänupüha juurde kuu- sele enam tähelepanu, toimides seks. Südamlik tänu kõikidele märksõna „liikmeannetus“ või Järva-Peetri kogudus vajab an- nagu ta meel on lubanud, ei lub kindlasti ka andide jagamine nõnda, siis tasapisi toimub meie annetajatele, kelle kaasabil need projekti nimi, mille heaks an- netusi kiriku altariruumi akende mitte nördinult või sundimisi, neile, kes on puuduses. Heaks elus ka muutus. Mure asemel ettevõtmised on kogudustes õn- netatakse. restaureerimiseks. Järva-Jaani sest Jumal armastab rõõmsat tavaks on anda oma tänuand ja oskame enam usaldada, hädal- nestunud! Töid kirikute juures on veel koguduses saate oma annetus- andjat. Jumal aga on vägev jagada sellest, millest oleme ise damise asemel kogeme rõõmu Aasta hakkab peagi lõppe- palju ees. Järva-Madise kogu- tega aidata kiriku käärkambri andma teile kõiksugust armu rikkalikult osa saanud, inimeste- ja kirumise asemel tänulikkust. ma ja tänada tahame ka kõiki dus kogub jätkuvalt annetusi restaureerimise lõpuleviimist. jõudsalt, et teie ikka kõikjal ga, kes on haiged, kes ise ei jaksa Saamise ja võtmise asemel os- liikmeannetajaid, kes on oma oreli restaureerimiseks, Ambla Ruumi on vaja paigaldada elek- kõikepidi kõike saades piisa- enam oma igapäevase leiva eest kame anda ja jagada. Lõikustä- annetuse juba teinud. Liikme- Maarja kogudus vajab abi ki- ter, aken ja uksed ning seinad valt võiksite saada jõudsaks hoolt kanda, kes on majandusli- nupüha tuletab seda kõike meile annetustest sõltub suures osas riku põhjapoolse ukse restau- restaureerida. kõiksugustele headele tegu- kes raskustes. Seda ikka selleks, meelde. meie koguduste ja kirikute kest- reerimiseks, Koeru kogudus Koguduse heaks anneta- dele.“ (2Kr 9: 7-8). Moosilaat on paras koht ideid koguda Laupäeval, 15. septembril toi- vürtsikad kurgiviilud. Magusate sõbrannal Pärnumaal külas ja abikaasa. Mehe algatusel sündis mus Koigi mõisas V moosilaat, hoidiste esikolmikusse pääsesid korjasin seal natuke põldmarju. näiteks soolane hoidis alõtšadest, mis pani rõhku aadlikule mee- Katrin Altmetsa segumoos ning Lisasin vaarikaid ja mustikaid petersellist ja küüslaugust, mis on lepärastele maitsetele. Sirje Mehiku vaarika-martsipa- – mustikaid oli sel aastal palju, talle konkurssidel nii Koigis kui Moosilaada eestvedaja Kaie nimoos ja nektariini-kiivimoos. korjasin Retla külje alt üle 150 ka Olustveres edu toonud. Altmets ütles, et keskpäeval oli Moosilaada uus koostööpart- liitri,“ ütles Altmets. Veel said Võidukurgiviiludele lisas Koigi mõisaesine plats rahvast ner A. H. Tammsaare muuseum moosiks alõtšad. „Ema tõi kolm ta paprikat, sinepiseemneid ja tulvil ja kokku võis laata külasta- Vargamäel pani välja eriauhinna ämbritäit ja siis veel kolm ämbri- kurkumit, maitse järgi soola, da 400 inimese ringis. Kõige täht- parimale pohlamoosile. Selle võitis täit – neist tuli hea tordimoos.“ suhkrut ja äädikat. „Maitsestan sam oli viie hindaja töö, kes pidid Kaie Altmetsa pohla-pirnimoos. Laadal oli tal kaasas ka kirsi- nii, nagu minule meeldib. Tege- 17 magusa ja viie soolase hoidise Seekord auhinnata jäänud moosi ja ukrainapärast seene- likult on see mu noorema tütre seast leidma kõige maitsvamad. Källomäe hobitalu perenaine salatit ehk seentele lisaks läks retsept,“ lausus ta ja lisas, et pa- „Hinnati maitsvust, välimust ja Jana Olesk tõi laadale vimkaga salatisse sibulaid ja peterselli: neb kurgiviilud koos kaaslastega kirja sai panna ka selle, mis antud tikrimoosi: sõelus tikriseemned kaussi segada, purki ja koos pur- potti ja kuumutab – siis jäävad hoidise juures eriti meeldis ja mis keedisest välja ja pani asemele giga läbi kuumutada. ka kurgiviilud krõmpsud. häiris,“ selgitas Altmets. chia-seemned, mis toovad tervi- Tema küüslaugupläust sai neli Koigi mõisa moosilaada tra- Soolastest vürtsmoosidest sele palju kasu. Laual olid ka eel- aastat tagasi Olustvere hoidiste ditsioon sai alguse Norra aren- oli parim Helve Žukovitši pu- mise kolme aasta võidukeedised: konkursil ahhaa-auhinna. Selles dusprojektist, mille raames tehti nasesõstra-tšillimoos, teiseks jäi Moosikonkursi parimaks hindas žürii Katrin Altmetsa segu- jõuluootusemoos, kommimoos on lisaks kabatšokile tomatipas- koolitusi, arendati mõisa aeda ja Helve Schwede kreft ine moos. ja õunamoos mündiga. tat ja toorest küüslauku. töötati välja mõisa brändisünd- Soolastest hoidistest olid maits- moosi, mille jaoks Katrin korjas sõbranna juures Pärnumaal Parima moosi keetis sel sü- Sirje Mehiku hoidiste esime- mused ja logod: umbrohufesti- vaimad Sirje Mehiku magus- käies põldmarju ja lisas neile vaarikaid ning mustikaid. gisel Katrin Altmets. „Käisin ne maitsja ja hindaja on tema val, moosilaat ja mõiskontserdid. OKTOOBER 2018 7 Teeotsa talu laste põnev suvi 11. juulil kirjutas Postimees: fi lm kinno tuleb. Vahel kestis „Olustvere mõisas algasid Ees- võttepäev kolm tundi, aga olid ti-Soome koostööfi lmi „Maria ka üheksa tundi pikad päevad. lapsed“ võtted, mille aluseks on Mõnikord väsitas nii ära. Meid 1920-ndatel Soomes kurikuul- kutsuti kell 12 kohale, aga fi l- saks saanud kriminaalse usu- mima hakati alles kell 16. Siis sekti Åkerblomi liikumise tege- pidime neli tundi lihtsalt oota- vus. Film viib vaataja helgesse ma, soengud peas ja fi lmiriided kahekümnenda sajandi alguse seljas. Õues oli ka nii palav. Va- kodanliku Soome miljöösse, kus hepeal hakkas igav ka. Võtted tärgeldatud pitslinikute varjus hilinesid erinevatel põhjustel. on peidus midagi pahaendelist. Vahel sadas vihma, kui pidime Despootliku Maria Åkerblomi õues fi lmima. Vahel ei saadud kontrollitud kristlikku usulii- eelmist võtet õigel ajal valmis ja kumist ja selle liikmeid süü- muud sellist. distati erinevates kuritegudes, Tore oli see, et me saime mõ- muuhulgas ka mõrvas. Filmi ned uued sõbrad, kellega meil lavastab auhinnatud Soome fi l- oli väga lõbus mängida ja aega mirežissöör Zaida Bergroth, kes parajaks teha. on pälvinud rahvusvahelist edu Liisi väsis fi lmimisel vahel ära oma keerukaid peresuhteid kä- ja jäi magama. sitlevate linateostega. Tema fi l- Meil olid võtted juulis ja au- midele on iseloomulik näiliselt gustis. Viimane võttepäev oli veatu pealispind, mille varjus Soomes, Helsingi raudteejaamas. hiilib midagi õudusttekitavat - Seal oli päris hobune vankriga ja samuti ka valmivas fi lmis. Ees- vanaaegsed, ilma katuseta au- ti näitlejatest mängivad fi lmis: tod. Samuti oli natuke naljakas Rein Oja, Katariina Tamm, Ott see, kui tavalised inimesed, kes Aardam.“ Siis pidime hüppama ja trikke helistas ta emmele ja ütles, et tuli käib Soomes tööl ja graafi k ei olid ka grimmitoolid, kus tehti mööda kõndisid ja ei teadnud, Tegelikult tegid fi lmis lisaks tegema. Meilt küsiti igasuguseid kiri ja suuremat rolli pakutakse võimaldanud seal osaleda. soenguid ja sätiti meid korda. et seal fi lmitakse, meid suurte paljudele osatäitjatele kaasa ka küsimusi. Tehti palju pilte ja fi l- Liisile. Aga järgmisel päeval tuli Esimest võttepäeva ootasi- Meile väga meeldis ka see, silmadega vaatasid. neli Järva valla last. miti kogu vestluse käigus. Meie uus kiri, et produtsent oli arva- me põnevusega, sest meil pole et seal oli üks laud, kus oli alati Saime näitlemise eest ka „Kõik algas sellest, et meie issi perest osalesid proovis lisaks nud siiski, et Liisi on selliseks kunagi olnud mingit kogemust kommi, küpsist ja mahla, mida väikese tasu, mille eest endale viis meid 29. mail Suure-Jaani mulle ka kaksikud Lukas Martti suureks rolliks veel natukene kaamerate ega fi lmiga. sai võtta nii palju, kui tahtsid. mäguasju osta ja Lukas sai uue ühele casting'ule. Ta oli kusagilt ja Lilli Johhanna (8),Liisi Hanna liiga väike, kuna ta on nii noor Kui päev kätte jõudis ja Mõisas oli nii põnev, kui fi l- krossika. lugenud, et otsitakse osatäitjaid Eleanor (3) ja meie issi Tanel. ja pikad võttepäevad võivad te- Olustvere mõisa jõudsime, oli miti. Nii palju inimesi oli selle Film valmib järgmisel keva- Eesti-Soome ühisfi lmi, mille Pärast casting'ut oli kolm nä- da kurnata. Filmi käsikirja oli seal nii äge. Palju inimesi, näit- fi lmimise juures. Kaamerame- del, aga kinodesse tuleb järg- nimeks „Maria lapsed“,“ kirju- dalat põnevat ja natuke närvilist natukene ümber tehtud ja lõpp- lejaid. Seal oli ka üks Eesti kuu- hed ja mehed, kes tassisid asju, misel sügisel, kuna sügisel käib tas Lauraliis Teas (10). „Sinna ootamist, kas keegi saab fi lmis tulemus oli see, et suuremasse lus näitleja Rein Oja. ja näitlejad... kinos rohkem inimesi kui suvel. otsiti lapsi ja täiskasvanuid. Põ- väikse rolli ja kui saab, siis mis rollidesse said Lilli ja Lukas ning Meile anti riided, mis olid Me ei tohi veel rääkida, kui- Filmi saab näha Soome ja Ees- nev oli seal casting'ul. Pidime seal tehakse. Unistasime ja loot- väiksemad kõrvalosad saime mi- natuke naljakad, sest need olid das ja mida seal fi lmiti ja mida ti kinodes. Meile väga meeldis tegema kaamera ees igasugu sime väga. na ja Liisi. sellised vanaaegsed – fi lmi tege- meie seal tegime. Sest siis ei ole näitlemine ja loodame kunagi nägusid (naljakaid ja tõsiseid). Ühel päeval, kui issi oli tööl, Issile pakuti ka rolli, aga tema vus toimus 1920. aastatel. Seal inimestel huvitav vaadata, kui kusagil fi lmis veel osaleda.“ mõisas taastatakse osa ajaloolisest pargimüürist

Järva valla Udeva külas al- gema 25 aastat hiljem, kui juba siit läbi tuhandeid inimesi, vist OÜ meistrid Hardi-Sander gas Udeva mõisapargi ajalooli- isegi Koeru inimesed ei mäleta- samuti võiks hetkel varemeis Luige juhtimisel. Pargimüüri se piirdeaia taastamine. Kokku nud Udeva mõisa, sest varemed mõis tulevikus kujuneda vaba taastamist toetas Leaderi tege- ehitavad ja taastavad kivimeist- olid täielikult võssa kasvanud ja aja veetmise kohaks nii koha- vusgrupp MTÜ Järva Arengu rid sel sügisel 30 meetrit tradit- park metsastunud.” likele kui kaugemalt tulijatele,” Partnerid läbi Eesti maaelu aren- sioonilist maakivimüüri. Udeva külakeskuse korras- selgitas Kutti tehtavate tööde gukava 2014–2020 LEADERi Mõisa ja pargi, mis moodus- tamise esimeste sammudega tausta. „Kaugemas tulevikus meetme kokku 9956 euroga. tavad Udeva küla keskuse, taas- alustati 2014. aasta suvel ees- on sama oluline asuda müüri- Pika ajalooga Udeva mõisa tamist vedava MTÜ Uddewa märgiga taastada ajalooline de ja heakorra kõrval tegelema kohta leiab kirjalikke andmeid juhataja Kaarel Kutti sõnul on mõisapark nii kohaliku kogu- ka üritustega, mis aitaks roh- juba 16. sajandist, mille järel tema esimene mälestus mõisast, konna kohtumispaiga kui ka kematel huvilistel mõisa üles on mõisal olnud kuulsusrikas kui see kaheksakümnendate turismiobjektina. Neli viimast leida. Selles osas on veel palju ajalugu von Knorringite ja von aastate lõpus tulekahjus hävis. aastat on korraldatud talguid, nuputamist, kuidas Udeva mõis Maydellide valduses. Nõuko- „Seejärel püüti mõisa taasta- kus osalevad nii külaelanikud kujuneks kohaks, kus inimesed gude perioodil kohandati mõis da, aga lõpuks jäi vare saatuse kui ka kaugemalt tulijad. „Asu- saaksid kontserte ja muid vaba- sohvoosi töötajate elamuks, hooleks. Meie käärisime käised me Järvamaa ühe olulisema tu- õhuüritusi külastada.” kuid peale tulekahju novembris üles ja asusime väärika hoone rismisihtkoha Norra-Oostriku Udeva mõisapargi maakivist 1989. aastal jäi mõis 25 aastaks ümber esimesi koristustöid te- allikate väravas ja suvel sõidab piirdemüüri taastavad Maaki- hooletusse. 8 SAAME TUTTAVAKS OKTOOBER 2018 Elo Siska: ole

ARNIKA TEGELMANN tõeline ellujäämiskursus,“ ütleb lõppesid, ütles isa: „Tüdrukul po- Elo ja lisab, et mõistab seeläbi, le rühti ega mida, siuke köökas Järva valla hariduse kui tähtis on lapsele turvaline – mingu tantsima.“ Nii sattus spetsialist Elo Siska keskkond. Elo 9. klassis Tarvanpäässe – saab töös tuge nii Kõik see sundis vanemaid neidude rühma Maie Orava käe kaks aastat hiljem kodu Kaarli alla. „Sain seal väga hea elukooli. õpitud erialast kui ka külas maha müüma ja perega Rühi, hoiaku ja tantsusoovi ka.“ elukogemusest ning Sõmerule kolima. Keskkoolis tuli valida üks on seda meelt, et väi- „Pooldan väga väikseid koo- suund, kõrvalaine. „Oleksin ke laps peab saama le. Väike laps peaks saama käia võinud valida saksa keele – käia kodulähedases kodulähedases koolis. Üks asi õpetaja isegi palus, et mulle koolis, huviringides ja on kodu lähedus, teine asi sõp- nii sobib see. Aga mina valisin ruskond. Väike laps ei vaja pal- keemia. Praegu kahetsen – sak- isepäiselt kasvada – ju: oma õpetajat, klassikaaslasi, sa keel oleks suus olnud,“ ütleb ole vanemana kõrval, kindlat keskkonda. Seda, mida Elo. „Gümnaasiumi lõpetasingi aga ära sega. õppekava nõuab, oskab õpeta- keemiaklassis. Meil oli hästi to- Imavere päevakeskuse pere Viljandis laulu- ja tantsupeol. da iga südamega õpetaja. Last re klassijuhataja, keemiaõpeta- märgatakse ja kaasatakse igale ja, ta nii hoidis meid. Aga õpe- Kooli ja elukoha vahetus poole, ta saab esinemiskoge- tada hästi ei osanud. Keemiast tekitas trauma muse, saab tunnis suuliselt vas- ei mäleta ma tuhkagi. Keemia tata. Harjubki ära, et õppimine on tegelikult nii vajalik aine, Me kõik oleme erilised Elo alustas kooliteed väike- on loomulik protsess, et ta õpib aga me ei teadvustanud, mille ses imearmsas Hulja algkoolis, iseendale ja avastab maailma. jaoks me õpime. Ikka rohkem INES KURVITS kus oli kokku kolm klassi ja 27 Suurtes koolides see ei toimi. vanematele.“ last, käis seal kolm koolitalve. Suures linnas läheb palju aega Augustikuu eelviimane nädal Olid oma sõbrad ja seltskond. ja närve ühest ringist teise mi- Põhikoolis on pakkus erivajadusega inimestele Siis pakuti vanematele tööd nekule, logistika on suur mure- vara elukutset valida lausa kaks suurt üleriigilist üri- Rakveres, tema ema oli Huljas koorem vanemate õlul ja võtab tust: 22. augustil toimus Vändras peaveterinaararst, isa insener- lapselt ära iseseisvuse. Maalaps Elo ütleb, et need on õnne- erivajadusega inimeste VI spor- mehaanik, töökoja juhataja, on igas mõttes paremas seisus. likud noored, kes teavad juba dipäev, 25. augustil Viljandis X mõlemad said ametikõrgendust Kasvõi kergliiklusteed – anna põhikooli lõpus, mida tahavad erivajadusega inimeste tantsu- ja ja tahtsid endale saada Kaarli ainult võimalus ja kõik lapsed elus edasi teha. Näiteks tema laulupidu. külla oma maja. „Neljandasse sõidavad ratastega kooli, ter- tütar Helen läks peale ühek- Spordipäevast võtsid osa klassi läksin Rakvere 3. kesk- ve koolimaja esine on rattaid sandat klassi klassijuhataja Järva-Jaani piirkonna erivaja- kooli. Klassis oli 42 last ja ma täis. Lapsed tahavad liikuda soovitusel Tartu kunstikooli. dusega inimesed. Päev algas kadusin sinna ära – see oli hästi ja tegutseda, selleks ei ole vaja „Küll on hea, et on inimesi, soojendusvõimlemisega, peale suur kontrast võrreldes esimese suuri programme,“ arutleb Elo. kes kõrvalt märkavad ja jul- mida algasid võistlused: 60 m kolme kooliaastaga. Tundsin „Meie, täiskasvanute ülesanne gevad öelda, sest mina poleks jooks, kuulitõuge ja kaugushüpe. ennast väga viletsasti,“ meenu- on luua lastele erinevaid või- osanud arvata, et mu lapsel on Nendel kolmel alal toimusid ka Järva-Jaani päevakeskuse pere Vändras spordipäeval. tab Elo. „Elukorralduse muutus malusi. Näiteks kasvõi Koeru kunstiannet,“ tunnustab Elo. fi naalmängud, kus kuulitõukes oli nii kardinaalne. Pidin sõit- muusikakooli direktori Kerli „Helenile oli kodunt eemale saavutas III koha Järva-Jaanist Bluum ja bussijuht Marko Män- Kell kaks päeval algas rong- ma bussiga Sõmerule ja sealt Sirila idee pakkuda pillimän- minek raske elukool, on ta tun- pärit Malle Pillak ning 60 m nik. Päev läks igati korda, sest käik, kus kõlasid tervitushüüded edasi 4 km jala – neljanda klassi guvõimalust oma koolis ehk siis nistanud. Ta lõpetas sel suvel jooksus pääses fi naali Anne Su- osalejad jagasid end mõtetes pidulistele, süüdati laulupeotuli tüdruk! Olin harjunud elama muusikakool oma õpetajate ja Viljandi kultuuriakadeemia, viste. Eraldi võistlused olid ka juba järgmiste aastate võistluste ja tervitussõnad ütlesid presi- Huljal, kus mul olid sõbrannad, pillidega tuleb ise lapse juurde.“ jätkab Tallinna ülikooli magist- ratastooliga liikujatele. vahel laiali ja jäid seda kangesti dent Kersti Kaljulaid, sotsiaal- ja siis kolisime täiesti üksikusse rantuuris ja kandideeris tööle Sellel aastal joosti esimest ootama. kaitseminister Kaia Iva ja Vil- kohta, kus mu ainsaks sõbraks Vaba aeg peab Rae valda.“ korda ka 400 meetrit, millest X erivajadusega inimeste jandi linnapea Madis Timpson. oli minust kaks ja pool aastat sisustatud olema Ka poeg Teodor otsustas meie kandi inimesed osa ei võt- tantsu- ja laulupeost võtsid osa Lauljatega koos astusid lavale noorem vend, kelle eest ma pärast Aravetel põhikooli lõ- nud. Sellegipoolest olime raja Imavere piirkonna erivajadusega ka päris tähed: Ivo Linna, Anti pidin hoolitsema. See kõik oli „Meie peres on olnud tähtis, petamist iseseisvaks saada. ääres suure aplausiga jooksjaid inimesed. Enne väljasõitu ütles Kammiste, Airi Allvee jne. Koos lapsele väga keeruline.“ et laps peab midagi tegema, va- „Teodor on üks äge poiss, sel- ergutamas. üks osalejatest, Urmas, et ta on lauldi palju tuntud lugusid, seal- Emal-isal olid pikad tööpäe- ba aeg peab sisustatud olema. line, kes teeb oma otsused ise. Ürituse viimane osa oli kom- 20 korda proovis käinud ja nüüd hulgas „Kauges külas“, „Pärli- vad, Elo oli pikapäevarühmas. Tagantjärele ma leian, et see Mina mõtlesin, et mida ta võiks bineeritud teatevõistlus, mis tuleb lihtsalt minna! See lause tõi püüdja“, „Isamaa ilu hoieldes“ ja „Olin hästi püüdlik, tahtsin on äärmiselt õige. Aga mul oli edasi õppida, aga temal oli oma osutus raskeks nii võistlejatele tema tegevusjuhendajale Kaidile nii edasi. Kontserdi lõpetas Anu hästi õppida, pidin ise hakka- seda tegevust isegi liiga palju,“ otsus juba tehtud. Tahab lendu- kui ka tegevusjuhendajatele, sest üllatunud näoilme: „Kas tõesti Röömeli „Kollane päike“. ma saama. Loovus ja isikupära lausub Elo naeruselt. „Viiendas riks, kuid esimese hooga Nõo ülesanded nõudsid korraga nii oleme nii palju proove teinud? „Täna laulan, laulan jäid kuhugi vaka alla. See oli klassis läksin spordiklassi, mis reaalgümnaasiumisse sisse ei kiirust, osavust, täpsust kui ka Ja nii ongi!“ helisema maa, nukker aeg, millest ma üle ei siis koolis moodustati. Spordi- saanud. Sai sisse Põlva güm- nutikust. Vihmasabina ja hea tujuga täna laula, laula kaasa saanudki,“ tunnistab ta. „Huvi- klass andis tunde, et õppimine naasiumi ja Viljandisse. Suve Spordipäeva lõpetas autasus- jõuti Viljandisse. Algne värin minuga. tav, et vend Tanel harjus Kaarli ei ole põhiline. Tulid sportlikud alguses selgus siiski, et on Nõo tamine, mis on alati olnud väga pika päevaga hakkamasaamise Täna laulan kuni tahan, külas hästi ära, talle meeldis. saavutused, spordilaagrid – see kooli nimekirjas. Ütleb, et võr- põnev ja teistmoodi. Iga osale- ees vaibus kohe, kui nähti roh- küll ma homme puhkan, Ta oli nii iseseisev. Sai kõigi oli väga põnev. Aga mulle ei reldes maakooliga on tase teine. nud kollektiiv valmistas varem kem kui tuhandes erivajadusega magan, naabritädide ja memmekestega meeldinud võistelda. Kõike Riigigümnaasiumide süsteem ette neli kingitust. Kohapeal sai inimeses suurt tahet laulda ja täna laulan helisema kogu hästi läbi, minu põhitegevus oli muud võisin teha.“ on hea, lapsed on hoitud, mo- iga medalikoht endale kingituse tantsida. Algasid proovid, mil- maa.“ venna otsimine, kui ta naabri- Spordiklass läks küll laiali, tiveeritud õppima.“ ise välja valida. Need varieeru- le käigus saadi suure üllatuse Laulud õpetas selgeks Eha memmede juures pannkooke kuna aktiivsed, ägedad ja sõ- Elo on mõistnud, et tähtis sid, alates suurtest patjadest ja osaliseks, kuna selgus, et üheks Kalvik ja tantsud Inga Väli. Ko- või mett sõi.“ nakad tüdrukud tõstsid selle on lasta lastel isepäiselt kasvada vaipadest, lõpetades isevalmis- tantsuplokiks on „tantsud tähte- gu punti hoidsid koos ja toetasid Õli valas tulle karm talv – vastu mässu, keerasid üles ka – oled vanemana kõrval, aga tatud küpsetistega. dega“. Imavere piirkonna täheks Merle Orgusaar, Kaidi Kala, El- pidi end pidevalt lumest välja vanemad ja andsid mõista, et ei sega. Kas põhikooli lõpeta- Järva-Jaani sportlastele oli oli Imavere Piimandusmuuseu- ve Sagar, Linda Lääts, bussijuht kaevama, et üldse Rakverre nemad ei taha sporti teha. nud peaks oskama ise valida? terve päeva vältel toeks Maire mi juht Anneli Siimussaar. Toivo Vaks. Suur aitäh kõigile! kooli ja tööle jõuda. „See oli Kui kergejõustikutrennid ära „Mingil määral küll, näiteks OKTOOBER 2018 SAAME TUTTAVAKS 9 n oma lastelt palju õppinud ja lisab, et unistas juba noorena aastat,“ ütleb Elo „Selline ma pooled lapsed erivajadustega,“ kolmest lapsest ja on neilt väga olengi – spontaanne.“ räägib Elo. „Me oleme märka- palju õppinud. Sündis Teele, pere sai Rakve- misega jõudnud selleni, et igaüks Elol pärast põhikooli, mille resse korteri soomlaste ehitatud arvab, et sina oled autist ja mina ta viitega lõpetas, veel selgust majja – see oli suur asi. Siis tuli hüpik, mitte et sina oled selline polnud. Ta tahtis väga õpetajaks pakkumine: Aravete kolhoosi laps, kes on veidi eemale tõmbu- saada. Ja Tartus õppida. „Ema tollane esimees Alar Ainumäe nud ning tahab vaikust ja rahu. töökaaslane ütles, et las tüdruk otsis endale Kukeverre lam- Meil oleks nagu igale lapsele vaja otsustab ise. Käisin ülikoolis de- balauda juurde ehitatud majja lisaabi ja see on kurb. Ja riik toe- fektoloogia eriala ukse taga, hu- peret, et üks oleks loomaarst tab hetkel seda. Alustan alati jul- vitas eripedagoogika. Juhendajad ja teine talitaks lambaid. „Nii gelt endast – mul on ka nii palju viisid meid kohe hooldekodudes- mind ära moositi. Esimesed erivajadusi. Erilised vallutavad se ja see ehmatas mind nii ära aastad olid väga nukrad, sat- varsti maailma, katsugu need – need nägid välja väga viletsad. tusin jälle metsade vahele ela- tavalised siis hakkama saada.“ Kodust, turvalisest keskkonnast ma. Aga armastus oli suur. Siis tulnud tüdrukuna mõtlesin, et sündis Helen ja mind kutsuti Pendeldab ja sellega ma küll toime ei tule.“ tagasi Rakverre mikrobioloo- Karilatsi vahet Et terve suguvõsa on looma- giks,“ meenutab Elo. „Ostsin arste, seadis ka Elo pärast kesk- Rakverre korterigi mõttega, et „Lõuna-Eesti on minu ener- kooli lõpuks sammud EPAsse maal on nii raske ja keeruline – giaallikas, hinges olen ma lõu- veterinaariateaduskonda. „Sis- ehk kolime linna tagasi, ja kuni naeestlane. Mul on seal teine seastumiseksamid tegin väga Teele kooliminekuni olimegi kodu,“ ütleb Elo „Kui olin laps, hästi. Vastu võeti meid 75. Ema seal. Aga Ivo ei tahtnud kor- olid ema-isa kogu aeg tööl, ei ja tema õde olid ikka südamega terisse tulla. Pendeldasin kahe olnud neid pikki puhkuseid. Va- loomaarstid – kõik seal teadsid kodu vahet, kuni lõpuks müüsin naema oli leplik ja võttis meid minu ema ja tädi Tuulit. Ootu- korteri maha. Teele jäi minu enda juurde. Neil olid loomad, sed olid suured, et kui ema oli ema juurde, läks Rakveres kooli sai karjas käia. Suvel pidi alati nii tubli, küllap siis ka tütar. Aga ja sai sealt kolme aastaga väga tööd tegema. Kui olid vanaema mida rohkem ma seal õppisin, hea põhja. Helen käis Aravetel juures, andis tema tööd, kui seda rohkem sain aru, et see ei nii lasteaias kui ka koolis. Kui kodus, siis olin töö- ja puhke- ole minu eriala. Kadestasin oma 2002. aastal Teodor sündis, siis laagris.“ kursusekaaslast, kes tookord jul- ütles Teele minu emale, et tema Onu kinkis vanaema-vanaisa ges jätta kooli pooleli – see oli sel läheb nüüd koju, ja nii sai pere maja Karilatsis Elole 40. sün- ajal ennekuulmatu,“ ütleb Elo. taas kokku.“ nipäevaks tingimusel, et maja Tartus jätkas ta rahvatantsu- tuleb korda teha. „Avastasime, et ga. „Kui ma keskkooli ära lõ- Kannapööre polnud kerge majas on aknakõrguselt vamm. petasin, siis Orava Maie saatis Tuli võtta laenu. Olime Ivoga EPAsse rahvatantsu juhendajale Elo töötas Järvamaa veteri- nagu Kalevipoeg ja Linda: tõst- Enn Madile sõnumi – need tüd- naarkeskuses. „Olin järeleval- sime vundamendist kõik kivid rukud (meid oli Rakverest kaks) veametnik, aga ei tahtnud teisi välja õuele – meeletult suured pead sa segarühma vastu võt- inimesi kontrollida. Tundsin, et kivid. Pesin kõik ükshaaaval ma. Pääsesingi EPA rahvatant- olen vales kohas ja vägisi töötada puhtaks. Vahepeal seisis maja suansamblisse tantsima, millega pole mõtet. Kui ei meeldi, otsi kui kanajalgadel. Nüüd oleme kaasneseid väga ägedad reisid. võimalusi. Mine tee, mida süda nii kaugele jõudnud, et väliselt Näiteks olid tol ajal noorsoofes- ihkab. Õppimisega kaasneb alati on kõik ilus, vundament kor- tivalid – kuu aega elasime Mosk- põnevus, uus seltskond, saad mi- ras ja majal vooder peal. Ehk vas ja tegime proove. Lõpus oli dagi uut teda – mind köitis see.“ saab vee ja kanalisatsiooni ka üks esinemine. Ema-isa vaatasid Elo tunnistab, et elus kanna- sisse,“ unistab Elo. „Mulle väga krillis silmadega, kas nad näevad pööret teha on keeruline. Pead meeldib seal ja ära küsi, kus ma seda täppi seal telekast.“ märkama juhuseid ja need ära vanaks saades elama hakkan...“ kasutama. Pead ennast usalda- Tema vanaisa oli enne sõda Spontaanseid ma. „Tulin veterinaarkeskusest aastani 1918 viimane Karilatsi otsuseid ei kahetse sõbranna õhutusel ära ja läksime vallavanem ja ta täitis 49. elu- koos õppima. Algul alusharidust – aastast alates iga päev päevikut. EPA sai ruttu läbi. „Teadsin see oli Teodoriga koos kasvamine. Need on Elol alles. juba ette, et ei taha loomaarstina Sõbranna läks Päinurme eriinter- Karilatsi on ridaküla, viis talu töötada. Toona suunati tööle, naatkooli tööle, mina tema järel. Leevi jõe kaldal. „Meie oleme valisin umbropsu Pärnu kandi Siis läksin magistrantuuri eripeda- kolmas pere, mul on toredad – mul oli seal üks kavaler.“ Aga googikat õppima. Jube keeruline naabrid ja aktiivne Karilatsi kü- saatuse sõrm tuli vahele. Just oli oli. Aga kõik see on nüüd kasuks laselts – kuulume sinna. Suviti valminud Rakvere Lihakombi- tulnud,“ lausub ta. on seal mõnus olla. Inimesed Septembri lõpus puhkas Elo Siska koos oma kursusekaaslastega EPA päevilt Maltal, pil- naat, tehti sundsuunamine. Ku- Uues ametis Järva vallas ja võivad mõelda, et endal on siin dile jäi aga raamatu „Minu Malta“ autori Ingrid Eomoisiga. Erakogu na Elo oli Rakverest pärit, lubati Eestis üldse häirib Elo erialast elamine vinks-vonks ja läheb kõik maad ja ilmad kokku, muu- lähtuvalt, et abivajavaid lapsi sinna, kus isegi WC-d ei ole. kas jääda keskkooli või õppida päeva noori, et neil on nii palju Ameerikas lapsehoidjaks ja tuli hulgas Soome praktikale minna. oleks nagu tohutult palju. „Riigi Aga hing ikka väga ihkab sinna. ametit kutsekoolis ja selle kõr- valikuid.“ sealt tagasi täiesti teise inime- „Sain laborisse tööle, mikrobio- poolt on nõue, et koolides pea- Esimene asi – lähen metsa, see- valt omandada keskharidus. Aga Näiteks tema vanem tütar sena – teab, mida tahab, ja saab loogiks. Aastakese olin tööl, kui vad olema erinevad tugispetsia- ned, marjad, olen hingelt tõeline oht on, et jäädki valima,“ ütleb Teele lõpetas Tartu Ülikooli ise hakkama. Eelmisel aastal tutvusin suve alguses Rakveres listid, see survestab koolijuhte, korilane. Aitmajas on vanaisa Elo. „Kui sa aga pärast keskkooli eesti keele ja kirjanduse baka- abiellus, mul on hästi tore väi- Järvamaalt Koigist pärit Ivoga survestab omavalitsust. See on raamatukogu – kui sinna lähen, ei tea, mida õppida, mine tööle laureuseõppe ja ei teadnud aas- mees Ivar ja lapselaps Roosi saab ja oktoobris juba abiellusime. väga ülepaisutatud, kui öeldakse, võin sinna jäädagi. Seal ma toi- või välismaale. Kadestan täna- ta otsa, mida edasi teha. „Käis juba aastaseks,“ tutvustab Elo Nüüdseks oleme koos olnud 28 et ühes või teises lasteaias on dan oma vaimu.“ 10 NOORED OKTOOBER 2018

Vallavalitsus ootab Koigi piirkonnas vabaühenduste tegevustoetuse taotlusi

Mittetulundusliku tegevuse toetamine jätkub Järva vallas kuni ühtsete aluste kehtestamiseni endiste ühinenud ko- halike omavalitsusüksuste kordade alusel. Tulenevalt Koi- gi piirkonnas kehtivast korrast tuleb teavitada taotluse vas- Aasta Eestis tuvõtmisest ka kohalikus ajalehes: • Toetuse andja on Järva vald. • Toetust saavad taotleda mittetulundusühingud, sihtasu- aitas luua tused või seltsingud, samuti nendest moodustatud võr- gustik, kes viib Koigi piirkonnas ellu kultuuri-, hariduse-, spordi- ja külaelutegevust. • Konkursil taotletav rahastamisliik on tegevustoetus, mil- tugeva sideme lega toetatakse vabaühenduse tegevust ja arengut tervi- TRIIN AASA Sellele tagasi mõeldes meeldis kuna, eesmärgiga säilitada või tõsta selle võimekust. talle Eestis veedetud aeg väga. 2017. aasta 1. novembril Effi kodulinn on Th essalo- • Tegevustoetuse taotlus tuleb esitada digitaalselt hiljemalt saabus Koeru kreeklannast niki, Kreekas suuruselt teine 1. novembriks 2018 kell 23:59 e-posti aadressile: info@ vabatahtlik Eft ihia Kiosses. Ta linn, ning Koerus elamine oli jarva.ee. Taotlusvorm ja kord on leitavad Järva valla kodu- oli äsja lõpetanud õenduskoo- selle kõrval suur kontrast. Tal- leheküljel (alapeatükk mittetulundusühingud) li, polnud kindel, mida edasi le meeldis väike koht, kuid ta tahab teha, ja liitus Erasmus+ loodab, et kogukond loob noo- • Toetuse kasutamise maksimaalne periood on 1. jaanuar programmiga. Valikus, kuhu rukitele rohkem võimalusi, mis 2019 kuni 31. detsember 2019. minna, olid Eesti, Läti ja Ru- paneks neid uusi asju avastama • Tegevustoetuse taotluse hindamisel arvestatakse korras meenia, kuid valituks osutus ja õppima. Näiteks võiks rää- Eesti, sest ta ei teadnud sellest kida rohkem Erasmuse prog- ettenähtud tingimuste täitmist. riigist midagi. rammist ja noortevahetusest, • Tegevustoetuse taotlusi hinnatatakse vastavalt kehtivale 24-aastane kreeklanna tu- et noortel oleks võimalus min- korrale. Lisainfo Teele Kukk, e-post [email protected], li vabatahtlikku tööd tegema na kaugemale ning avastada. Koeru noortekeskusesse. Tema Õppimise mõte ei seisne tema tel 5326 7903. ülesanne oli aidata noorsoo- sõnul ainult koolis, vaid ka uute töötajat noortega tegelemisel, inimestega suhtlemises ja uutes programmide loomisel ning kogemustes. anda lastele võimalus kohtuda teistsuguse kultuuri ja taustaga inimesega. Siia tulles ei olnud tal palju ootusi, kuid ta lootis luua sõprussuhteid. Nüüd loeb Effi , nagu teda siin kutsuti, tea- tud inimesi lausa perekonnaks ning teab, et hakkab Eestit re- gulaarselt külastama. Effi koges meie juures esi- mest korda tõelist talve, mis talle tõsiselt meeldis. Kuid te- ma jaoks oli raske kohaneda eestlase külma suhtumisega, mis võis vahel lausa haiget teha. Eestlase tuimuse tõttu oli raske suhtluskaaslase emotsioonidest aru saada ja see ajas segadusse. Samuti oli tal alguses raskusi keelega, kuna paljud inime- sed ei räägi inglise keelt ja oli keeruline selgeks teha, mida ta tahab ja miks ta siin on. Effi t üllatas, et Eestis on nii palju ateiste, kuna Kreekas on kirikupühadel suurem tähtsus. See-eest oli tal hea meel, et te- ma külastusaja sisse jäi Eesti 100. sünnipäev, teda rõõmustas meie isamaaarmastus. Mõte sellest, et on aeg tagasi koju minna, on tema jaoks väga kummaline, sest ta on siin en- • SÕIDU-, JA VEOAUTODE, PÕLLUMAJANDUS- dale elu loonud. Ta pole siiani JA METSATEHNIKA REMONT otsustanud, mida tahab edasi • KEEVITUSTÖÖD teha. Teab ainult, et läheb ko- ju, puhkab, kohtub sõpradega • REHVITÖÖD (sõidu- ja veoautod, traktorid) ning otsib omale töö. 11 kuuga õppis Eft ihia ennas t rohkem Albu, Järva vald •Tel 5198 9888 • Hunting Grupp OÜ tundma ning nimetab oma va- batahtlikuaastat produktiivseks. OKTOOBER 2018 EAKAD 11 Oktoobrikuu sünnipäevalapsed ERICH TOMINGAS 95 ELVE SAGAR 78 KARL MANDEL 93 VALDEK TOOMSOO 78 Vaimuvalgus käis reisil VOLDEMAR LAUBE 92 HELGA POMMER 77 MARIA KRÜNBERG 90 LEO VAHESAAR 77 puittaimi ja 1000 taksonit näitusi. Parasjagu oli keskuses mendid vanast keskaegsest EVA KOBRAND 90 JUTA SAKKIS, MALL LUMISTE 77 püsililli. avatud erivajadustega inimeste linnamüürist ja näited vanast MARTA RAUDVER 90 Vaimuvalguse juhatuse liige, ekskur- ARRO LOIK 77 Viljandisse jõudes suundusi- loomingu näitus, teiste seas ka rehetare-arhitektuurist. AKULIINA ALANDI 90 siooni eestvedaja TEUVO TAPANI me tutvuma Jaani kiriku ja selle Koeru Hooldekeskuses elava Jätkasime sõitu Suure-Jaa- EVI-OTTILIE LAUMETS 89 Raamatuklubi Vaimuvalgus ajalooga. Saime kuulata ilusat Viktor Novikovi värvilisest ni, kus meid ootas Kappide FRIDRICH BAHMAN 89 VENÄLÄINEN 77 ALEKSANDR VETOSHKIN 88 lõpetas sedapuhku oma hooaja kellamängu. plastiliinist voolitud kujude majamuuseumi töötaja ja Suu- EEVI JAMNES 77 LEILI SOMMER 88 AIME KLAP 77 ekskursiooniga Viljandimaale, Järgnes lõunapaus Pärimu- kogum nimetusega „Ajaloo- re-Jaani koguduse organist ERNA LUUK 87 KALJU JALAKAS 77 kus tutvuti põgusalt nii linna saida kohvikus, millest avanes lised armeed“. Merike. Saime kokku 1971. INGRI SEPAVÄLI 87 kui maakonna kultuuri ja vaa- imeilus vaade lossimägedele. Järgnes jalutuskäik Viljan- aastal avatud heliloojate Kap- HELGA SIKKA 87 LIIA PAJULA 76 tamisväärsustega. Edasi suundusime lossimä- di kihelkonnas sündinud Eesti pide majamuuseumis, mis oli VEERA ARIKAINEN 87 OLVI MIKK 76 Esimene peatus oli Suure- gedesse, kus giid Malle andis sõjaväelase ja poliitiku ning pikka aega elukohaks Villem HELGA JULLINEN 87 EVI NUIAMÄE 76 Jaanis, kus meiega liitus giid põhjaliku ülevaate kindluse Viljandi aukodaniku Johan Kapile. Muuseumis rääkis OLGA PIKK 86 ILME JÄRVAMÄGI 76 Malle, kes alustas kohe ümb- ajaloost. Sealse endise eestlaste Laidoneri platsile. Seal saime Merike huvitavaid juhtumisi ARKADI KING 86 OLLE SEIMAR 76 ruskonna tähtsamate paikade kantsi kohale ehitatud kivikind- giidi abil teadmisi Eesti ühe väl- Kappide elust, tegemistest ja HANS SALUSTE 86 TAIMI SIIMER 76 tutvustamist. Saime teada, et lust hakati ehitama 1224. aastal. japaistvama sõjaväelase elust ja saime teetassi kõrvale kuu- EILI NUKKE 85 ALIIDE NEIDRE 85 ZINAIDA KURGANOVA 76 Lõhavere linnamäel toimus Praeguseni säilinud müüride tegemistest. lata nende üle ilma kuulsaid KALLI TÄHTLA 75 eelmisel aastal suurejooneline vahelt avaneb kaunis vaade Kuulasime meenutusi Vil- teoseid, tutvuda majamuu- REIN LIDERS 84 MEERI RECHLIN 84 HELGI-ANETE ARUME 75 etendus meie esimese pealiku Viljandi järvele. Ületasime ka jandi esimese ja legendaarse seumiga. Koos suundusime HELGI LAIMETS 84 ENN KARUAUK 75 Lembitu eluloost. Lisaks sai- Viljandi sümboliks saanud üle linnapea August Maramaa te- Suure-Jaani õigeusu kirikusse. VELJO EINSON 84 MARET JÄRVE 75 me teada, millest tuleb nimi 50 m pika jalakäijate rippsilla, gemistest ja vaatasime tema Vaatasime kirikut, tänu meie VENO-UNELMA KALLE AAN 75 „mulgid“, Madisepäeva lahin- mis rajati 1931. ja rekonstruee- ning ta koera pronksi valatud giid-organistile piilusime ka PEREJAINEN 82 MAE NUIAMÄE 75 gu tähtsusest ja veel paljust riti 1995. aastal. elusuuruses kujusid Viljandi oreli sisemusse. Väga ülev oli VAIKE SIILAK 82 muust. Lossimägedest suundusime raekoja kõrval. Skulptor Aili oreli sees olla selle mängimise VALVI INDREKO 82 RUDOLF LAUKUS 75 Teel Viljandisse oli esime- ordulossi vahetus läheduses Vahtrapuu tehtud kuju ava- ajal, see võimalus ongi ainult ÕIE KORPUS 82 ELVI MOROZOVA 70 ne peatus 1999. aastal rajatud asuvasse Kondase keskusse. ti 2007. aastal ja väärtustab Suure-Jaani kirikus. MALL LINDSAAR 81 VILLEM LENK 70 Nõrga talu lillekollektsioo- Kondase Keskus on 2003. oma olekus August Maramaa Enne koduteele asumist VIIVE AUN 81 VIKTOR PIHKANEN 70 ni aias. Talu perenaine rää- aastal loodud, peamiselt nai- isikut ning tema linnapeaks käisime veel Suure-Jaani VAIKE SOOMÄGI 81 LAINE LAANJÄRV 70 kis, et Nõrga talu tunnistati vistliku ja autsaider-kunstiga oleku tegusat eluperioodi. kirikuaias ja kalmistul, kus VALVE ADUSOO 80 ERNA SAKKOOL 70 URVE AALOE 80 2009. aastal Suure-Jaani valla tegelev Viljandi munitsipaal- Enne ärasõitu linnast tegime asuvad olulise kultuuri- ja HEINAR NAIRIS 70 VELLO ALTMETS 80 kauneimaks tootmistaluks ja muuseum, mis on pühen- tutvust 2009. aastal taasavatud ajaloolise tähtsusega mat- ANTS SALMU 80 REIN NUIAMÄE 70 on auhinnatud 2010. aastal datud Eesti ühele tuntuma- promenaad-puhkeala Arkaadia mispaigad. Seal on Johann LAINA PEHAP 79 HELBE VIKS 70 Vabariigi Presidendi „Kauni le naivistile Paul Kondasele aiaga, mis on oma 160-meetri- Köleri, Mart Saare ja Artur LEIDA MÄNDLA 79 LEILI SEPTER 70 Eesti kodu“ konkursil. Aia (1900–1985). Keskuses oli se kivikattega jalakäijate teega, Kapi hauad. KALJO VINNAL 79 AINO MAND 70 uhkuseks on suur päevalii- võimalik vaadata püsinäitust pargivalgustuse, purskkaevude Üks meeleolukas ja mulje- JAAN ORG 79 VIKTOR RAUDSEPP 65 liate ja flokside kollektsioon, Paul Kondase maaliloomin- ja istepinkidega mõnus puh- terohke päev, mis väga meeldis AINO MARKUS 79 HANNES BERGMANN 65 kus kasvab ca 300 taksonit gust ja mitmeid teisi ajutisi kekoht. Seal on näha ka frag- osalejaile, sai õhtusse. TIIU VIIRNURM 78 VAIKE JÕESMA 78 URMAS OJA 65 VALVE SOMMER 78 TAPIO JUHANI LAHTINEN 65 EEVI KINK 78 TIIT OKAS 65 ENNO SOOMETS 78 LEA TÕNISSON 65

EPIK JA JÄRVAMAA PUUETEGA INIMESTE KODA KUTSUB KÕIKI HUVILISI INFOPÄEVALE 17. OKTOOBRIL 2018 ALGUSEGA KELL 12.00 Paide Teatri- ja Muusikamajja  ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni variraport  KOV-i ülesanded sotsiaalteenuste osas  Sotsiaalkindlustusamet: rehabilitatsioon, abivahendid, vähenenud töövõime jne  Tasuta õigusnõustamine puuetega inimestele  Küsimused- vastused Huvipakkuvad teemad/küsimused ning osalemissoov saada hiljemalt 10.oktoobriks aadressil: [email protected] Täpsem info: Malle Innos tel 5662 6840 12 KULTUUR OKTOOBER 2018 Päinurmes näeb Pille Tammela lustlikke raamatuillustratsioone Kahel esimesel sügiskuul viibis seoses õpingutega ning kus saab Päinurme raamatukogu ta nende nähtamatute olendite näitusesaalis tutvuda kunst- kohalolekut tajus. Kõik tema niku ning raamatuillustraato- personaalnäitusedki on olnud ri Pille Tammela loominguga. trolliteemalised. Kui Norras on Päinurme päritolu autori (Pille trollid suured ja mürakad ning isa Jakob Tammela on sündi- Rootsis pisikesed, siis Pille Tam- nud Päinurmes) loomingust on mela loodud trollirahvas oleks eksponeeritud maalid, raama- justkui eestimaine, kodune. tuillustratsioonide originaalid ja Enamasti hõbevalgete juuste ja väljapanek trükistest, kust võib heledate silmadega rahulikud leida tema loomingut. Tammela olevused annavad kunstniku sõ- on kunsti õppinud Tartu kuns- nul talle vabaduse vahendada tikoolis, Põhja-Norra Heimly erinevaid emotsioone. Pigem rahvaülikoolis ja Põhjamaade aimatav kui nähtav kohalolek. kunstikursustel. Tartu Ülikoo- Tammela on illustreerinud li maalikunsti eriala lõpetas ta tuntud kirjanike Heili Vilepi, 1998. aastal. Lehte Hainsalu, Mari Saati jt Arnika Tegelmann Tammela looming asub ku- teoseid. Värviküllas, ilus ning sagil reaalsuse ja ebareaalsuse lapsepõlve meenutav väljapanek piiri peal, kallimateks tegelasteks on raamatukogus avatud kuni varjus elav ja omaette toimetav 31. oktoobrini. Külastamisvõi- trollirahvas. „Trollipisiku” olevat malus on esmaspäevast reedeni Tammela saanud Norras, kus kell 9–17. 101. Kawai heliseb Koeru muusikakoolis „Ise mängib! Jube ilus,“ hüü- putamist, kuidas koos pakendi- tiibklavereid Eestisse toonud lipark on nüüd heal järjel, kuigi dis Koeru muusikakooli kont- ga 400 kilo kaaluv instrument aastast 2000, Koeru muusika- 15 aastat tagasi ostetud pillid sertmeister ja klaveriõpetaja klassiruumi number 8 saada, kooli oma on 101. Maksis see tuleks juba välja vahetada, näi- Maria Šnurova vaimustunult, sest Aruküla mõisa ukseavad 14 160 eurot, millest 7000 kü- teks osa viiuleid. „Arendamist kui esimesena käed üle tuttuue on madalad, koridorid kitsad sis kool projektist „Igale lapsele vajab solfedžoõpetus – sinna Kawai tiibklaveri klahvide li- ja lävepakud kõrged. Vägesid oma pill“– see projekt vältas klassi oleks vaja luua digivõi- bistas. „Keeled on teistmoodi, ehk Vellot ja Leinot osaühin- neli aastat ja sel kevadel oligi malused, läbi mille saaksime kõlab paremini. On vahe sõita gust PVX juhatas muusikakooli viimane taotlusvoor, teise osa luua õppeks nüüdisaegsed või- Fordi või Mercedes-Benziga.“ direktor Kerli Sirila. andis Järva vallavalitsus. malused, muuta aine atraktiiv- Sellele eelnes tubli tund nu- PVX on Jaapani fi rma Kawai Sirila tunnistas, et kooli pil- semaks,“ ütles ta. OKTOOBER 2018 KULTUUR 13

Novembris hakkame santima www.pamt.ee Sellise nime on endale saanud öelda, et 1893. aastal kestis mar- • 09.10 kell 19 Euroopa kultuuripärandiaastal dipidu Kursis paar-kolm nädalat. Kaasaegse tsirkuse ellu kutsutud festival, mille al- Läänemaal ja mujalgi oli kom- etendus gatajad on rahvakultuuri kes- beks, et kogutud kraam pandi „Igavikuline õhtusöök“ kus ja Eesti folkloorinõukogu. peolauale. • 12.10,13.10 kell 18 Mardi naine on Kadri. Neid päe- Festivali raames keskendu- Paide Teatri etendus vi peeti nende mälestuseks, on takse sanditamise kombestiku “Richard³” arvatud Peetris. Järva-Madisel kui vaimse kultuuripärandi olu- • 13.10 kell 10-16 mardiõhtul tööd ei tehtud, siis lise teabe säilitamisele ja kinnis- Oktoobrilaat käidi mardisandis. Meesteriietes, tamisele, et meile hästi tuntud näod tahmaga määritud ja õlest rahvakalendritähtpäevade, mar- • 14.10 kell 11 Lastehommik väänatud sabad taga. Järva-Jaani di- ja kadripäeva tähistamisele indiaanlastega kandis olid mardid ikka sandi laiemat kõlapinda anda. moodi. Mõni tegi oinaks, oina Mardid olid lärmakad ja • 15.10 kell 13 pea, vana luud sabaks taga. Te- marditants, ülespoole upsiv VAT Teatri etendus „PAL-tänava poisid“ gi mokk, mokk, aas ise mõnda hüplemine, peletas eemale kur- taga. Koeru kandis ei puudunud jad jõud. Marti-katri jooksma • 16.10 kell 12 mardiseltskonnast ka kaarditark. minnes võeti endale rollid: isa Väärikate kinohommik Seda ja palju muud mardi- ja Mart ja ema Kadri, nende lap- “Põrgu Jaan” kadripäeva kombestikust rääkis sed, ämmad-äiad (võis olla ka • 19.10 kell 20 septembri keskpaigas Vargamäel lind – enamasti kurg, kes käis Tigran Gevorkjan Järvamaa kultuuritöötajatele ja kõiki nokkimas, või hobune, Stand up show “Paides” õpetajatele, õpetas vanu san- oinas, sokk, karu) ja kõik käis • 20.10 kell 19 timiskombeid ning laule Ene kindla stsenaariumi järgi. Kui Lõõtsavägilased plaadi Lukka-Jegikjan. sandid tuppa lasti (kui ei las- # Kolmaz esitluskontsert Festival algab 8. novembril tud, panid Koeru kandis mardid • 24.10 kell 19 väliskülaliste saabumisega. „Nad ukse väljaspoolt kinni või kee- Rakvere Teatri etendus tulevad Soomes, Lätist, Leedust, rasid vankri kummuli), siis nad „Lendas üle käopesa“ Venemaalt, isegi Indiast – loo- tutvustasid end või küsis maja- • 27.10 kell 14 dame, et meilegi jagub üks kü- peremees: „Mis tööd ka teha Eesti Akadeemilise laline, kes tutvustab koolides ja oskate?“ Peetri kandis vastasid Meeskoori 60-nda juubeli kogukondades oma maa santi- mardid, et oskavad vana luuda kontsert mise kombeid,“ ütles festivali parandada või kiiguvedru üles • 27.10 kell 19 „Hakkame santima“ maakonna seada – aeti käojaani. Mardid Seltskonnatantsuõhtu - kuraator Kaja Kraav. laulsid ja tantsisid, ennustasid ja Tantsuks Duo 9. novembril on festivali põ- andsid ülesandeid ka pererah- Black & White hiüritusena plaanis üle-eestiline 10. oktoobrist oma seltskonna külla tuleksid – pange ka end vembrist 5. detsembrini toimub vale. Järgnes andide andmine • 31.10 kell 10 mardisandijooksmine, kuhu on mardisantidena kirja panna. kodulehel kirja. Ja kõik, kes kogumiskonkurss,“ ütles Kraav. ja tänamine. Kontsert kõige pisematele oodatud osalema kõik, eriti pe- Osalejate vahel loositakse au- marti jooksevad või neid vastu Pärast santimist 9. novemb- Ideid, kuidas santida, leiab red koos lastega ja noorte sõp- hindu. võtavad – jäädvustage see. Kirja ril on Albu rahvamajas kell 20 festivali kodulehelt. • 31.10 kell 13 ja kell 18 ruskonnad. Festivali kodulehel „Siit üleskutse ka kodudele, võib panna ka vanemaid lugusid mardisimman. Niisiis – kui ootad mardisan- RO Estonia lastemuusikal „Karlsson katuselt“ sanditamine.weebly.com saab kes soovivad, et mardid neile ja välja otsida fotod, sest 1. no- Ene Lukka-Jegikjan teadis te, ära unusta uksele silti panna! • 03.11 kell 18 Rein Rannapi kontsertetendus Kuhu minna „Hingelinnud“ • 09.11 kell 19 9. oktoobril kell 19 Koeru kultuurimajas Paide Hu- 18. oktoobril kell 18 Koeru kultuurimajas kino: Kontsert The Russian Song viteatri etendus „Mängime rõõmumängu“. E.H. Eesti mängufilm „Põrgu Jaan“. Pilet 5.-, soodus- – Vokaalansambel Minsk Porteri ainetel dramatiseerinud ja lavastanud Mar- pilet 3.50 • 09.11-10.11 kell 19 ju Lille. Pilet 4.- 19. oktoobril kell 20 Imavere rahvamajas heatege- Paide Teatri etendus 12. oktoobril kell 18.30 Imavere rahvamajas mä- vuslik lipsupidu. Tantsumuusikat teeb Toomas „Koletis“ lumänguturniiri „Ajuragin“ I voor. Küsimused Taul. Pääse 5.- koostab Mati Roosmaa 21. oktoobril kell 13 Koeru kultuurimajas Järva • 16.11-17.11 Järvamaa mess 12. oktoobril kell 20 Järva-Jaani kultuurimajas valla 1. sünnipäeva kontsertaktus. Esineb ansam- tantsuõhtu ansambliga Boss „Koos on hea“. bel La Phoenix • 18.11 kell 11 Eesti mängu viib läbi Arlet Palmiste. Pilet 5.-. Info 22. oktoobril kell 12 Koeru kultuurimajas kooliva- Lastehommik – ja laudade broneerimine 5804 3238, Ülle heaja kino: „Timm Thaler ehk müüdud naer“. Pilet Hull teadlane 13. oktoobril kell 14.30 loodusfilosoofiline matk 4.-, sooduspilet 3.- KINOD koos Valdur Mikitaga Endla looduskaitseala Nor- 24. oktoobril kell 11 Koeru kultuurimajas kooliva- www.pamt.ee ja Paide ra-Oostriku allikatele. Buss väljub Aruküla mõisa heaja kino: koguperefilm „Uskumatu hiigelpirn“. Kino facebook lehel. Piletid 3€-4.5€, prillid 1€ juurest kell 14.30. Kell 19 Aruküla mõisas kont- Pilet 4.-, sooduspilet 3.- sertõhtu koos Kaido Kirikmäe, Valdur Mikita ja 4. novembril kell 16 Imavere rahvamajas Tarmo KASSA Robert Jürjendaliga. Sinu panus: matk/kontsert Kruusi eluline etendus „Ehitame torni“ Pajusi tel 384 9137 / [email protected]. 15.-, kontsertõhtu mõisas 10.-. Piletite eelmüük Teatri esituses. Piletiinfo täpsustamisel! E–R kell 11–19 PILETID saadaval ka: Koeru kultuurimajas 8. novembril kell 12 Aravete kultuurimajas jutu- Piletimaailmas 13. oktoobril kell 15 Koigi kultuuriseltsi ansambli vestjate konkurss „Kratilood“ www.piletimaailm.com, Jaanilill 10. sünnipäevapidu Imavere rahvamajas on oktoobis ja novembis Piletilevis www.piletilevi.ee (teenustasu 0,5 € internetist 14. oktoobril kell 17 Järva-Jaani kultuurimaja ki- vaadata Ulvi Hallikmäe kogutud kalambuuride näi- ostes ja 0,9 € kassast ostes) ja nos film „Võta või jäta“, pilet 5.- ja 3.50 tus „Nahka pandud mõtted“ Paide Muusika- ja Teatrimaja kassas 16. oktoobril kell 11–14 Koeru kultuurimajas doo- Täpsem info Järva valla kodulehe sündmuste ka- KOHVIK avatud E–L kell 11–19 noripäev lendris: http://jarvavald.kovtp.ee/kalender Info: 520 1643; [email protected]; www.catering.ee 14 SPORT OKTOOBER 2018 Koolid võtsid mõõtu tuletõrjespordis 13. septembril toimusid Türi kos. „Lõpuks pidi konksredelil linnastaadionil IX koolinoorte ronima esimesele korrusele, selle Järva valla koolide tulemused IX tuletõrjespordimängud. Selgusid ülesande sai endale Joosep.“ parimad IV, VIII ja XI klasside „Vahepeal vaatasime, kuidas koolinoorte tuletõrjespordimängudel arvestuses. Tänavustel mängudel väikestel läheb ja meenutasime *Tuletõrjespordi teate- mik, Gaimo Salumäe, Li- püstitati korraldajate andmetel nelja aasta taguseid tuletõrjemän- jooks 4. klass: sete Palmi ja Markkos osalejarekord, mis on üle 600 ge, kus pidime tegema täpselt sa- Aravete KK (Kerli Kleitsman, Pent) 4. võistleja Järvamaa, Pärnumaa, ma, mida tegid nüüd meie kooli Lisanne Ilm, Lisette Õun, Koigi Kool 11. Raplamaa, Võrumaa, Viljandimaa, neljandikud,“ ütles Lisete. „Pärast Läänemaa, Harjumaa, Saaremaa, oli mootorpumbaga ühendami- Anete-Liselle Kirsipuu, Aravete KK 12. Jõgevamaa ja Tartumaa koolidest. ne, vee võtmine ja pallide veejoa- Kristjan Vellama, Kevyn Ja- Järva-Jaani G 17. Rahvusvahelistest koolidest ga allalaskmine. Selles võistluses last, Kennet Keerberg, Ker- Koeru KK 19. on esindatud Tallinna Euroopa läks meie kooli õpilastel väga to Kaasiku) 5. *Hargnemine mootor- kool ja Tallinna Soome kool. hästi – kokkuvõttes 4. koht.“ Koeru KK 12. pumbaga 11. klass: Mängude eesmärk on tut- Enne võistlust käisid nende Imavere PK 21. Koeru KK (Patrik Ruotsalai- vustada tuletõrjesporti, samas kooli esindajad Imavere vaba- Järva-Jaani G 22. nen, Kerdo Kuldner, Krister omandavad noored teadmisi ja tahtlike komandos voolikute Koigi Kool 32. Jaansen, Märten Johannes oskusi tulekustutusest, meeskon- ühendamist harjutamas. Õpi- *Tuletõrjespordi teate- Mäesepp, Melissa Ots ja natöö olulisusest ning lihvivad lased tänasid selle võimalu- jooks 8. klass: Kaisa Timm) 4. ohutu rattasõidu oskusi. se eest Imavere vabatahtlikke Aravete KK 12. Järva-Jaani G 5. Imavere põhikoolist osales pritsumehi Tanel Teasi ja Rain Järva-Jaani G 15. Aravete KK 12. mängudel 4. ja 8. klass. Lisete Lauki – harjutamisest oli abi ja Palmi ja Markkos Pent 8. klassist tänu sellele kogemusele said nad Koeru KK 16. Kokkuvõttes saavutas Järva rääkisid, et nende võistlusel oli kindlasti paremini hakkama. Imavere PK 18. valla koolidest 4. klasside esimene ala tuletõrjeolümpia. Kokkuvõttes jäid Imavere Koigi kool 20. seas parima koha Aravete Imavere kool osales esimeses noored tuletõrjemängudega ra- *Tuletõrjespordi teate- keskkooli võistkond, kes jooksus, kus oli kokku kuus hule ja said positiivseid emot- jooks 11. klass: platseerus 10. kohale, 8. erinevat ülesannet. Alustuseks sioone. Aravete KK (Varmo Ivask, klasside arvestuses saavu- oli tarvis joosta ja ronida üle Neljandikud võtsid aga päeva Vaabo Augjärv, Pileriin Kir- tas Imavere põhikooli võist- takistusseina. „Sellega sai meie kokku nii: „Väga lahe oli, et pal- sipuu, Ats Pajula, Ranno kond 9. ja 11. klasside ar- koolist edukalt hakkama Aksel. jud mängud olid seotud veega. Rätsep, Angela Kalle) 4. vestuses Järva-Jaani güm- Järgmisena oli maha pandud Tuletõrjemängud olid väga äge- Järva-Jaani G 5. naasiumi võistkond (Liseth kokku keeratud voolikud, Li- dad ja meeldis see, et tuli pal- Koeru KK 11. Sõmermaa, Lizette sete haaras need ja jooksis üle ju koostööd teha. Lahe oli see, *Hargnemine mootor- Kassmann, Enrico Müga- poomi, peale seda jooskis Liis et tegime asju aja peale. Oleks teadet, Gaimo ühendas voolikud tahtnud rohkem aega, et võist- pumbaga 8. klass: nen, Markus Susi, Ravel ja tõi mulle. Pidin tulekustutiga lusi paremini sooritada. Mulle Imavere PK (Liis Järva, Gareev ja Kennet Künna- kustutama – see kahjuks ei töö- meeldis see, et kõik said märjaks Robin Härm Imavere põhikooli 4. klassist on hoolega Joosep Erm, Aksel Nõm- puu) neljanda koha. tanud,“ kirjeldas võistlust Mark- peale minu.“ ametis joatorude ühendamisega. Arnika Tegelmann

Age Hallen [email protected] 56917117 www.hiinamed.ee vastuvõtt N, P Kultuurimaja Pikk 58

Esmane visiit 35€ Korduv visiit 30€ Korduv visiit 25€* *tasudes 4 korraga OKTOOBER 2018 SPORT 15

14. septembril toimusid Kennet Keerberg 4.52 m Koeru seeriajooksu ja ter- Kuldner 4.09 Laupäeval, 15. septembril osalesid Peetri tüdrukud Koeru keskkooli staadionil PU12, pallivise visekõnni 3. etapp toimus Vanemad jooksjad Järva maleva võistkonnaga Kaitseliidu meistrivõistlustel Koeru noortevõistlused Kennet Keerberg 43 m 12. septembril Koeru ter- Janek Raudsepp (1981), 1 km laskmises. TU14, 60 m 4.06 kergejõustikus. Võitjad Aurelia Kaasik (Koeru KK) 9, viseradadel. Kokku oli Kairi Päri (1980), 1 km 5.42 alade kaupa olid: 80 sek osalejaid 72. Vanuseklas- Marek Ruotsalainen (1970), 4, Tulemused: PU14, 60 m TU14, 300 m side parimad: 5 km 19.20 Ego Orlovski - 280,6 punkti ja 23. koht Roco Grauberg (Aravete KK) Nora Valk (Koeru KK) 56,7 sek Kalvi Arusaar (1977), 4,5 km Karolin Kons - 263,9 punkti ja 27. koht 8,92 sek TU14, kaugushüpe T (2008 ja hiljem sünd) 1 km: 19.46 Arli Orlovski - 258,3 punkti ja 28. koht PU14, 300 m Aurelia Kaasik 3.90 m Kädi Krebsbach 4.42 Tevon Voltenberg (1998), 4,5 Kokku oli 34 võistlejat ja 14 võistkonda. Järva malev saavutas 11. Rain Laugus (Aravete KK) 54,3 TU14, pallivise T (2005–2007) 1 km: Nele km 21.11 koha. sek Kirsika Sild (Koeru KK) 28 m Krebsbach 4.11 Mari-Liis Pihlak (1990), 4,5 km PU14, kaugushüpe TU12, 60 m T (2001–2004) 1 km: Grete 21.21 Roco Grauberg 4.24 m Karmel-Lota Oro (Aravete KK) Grünmann 3.44 Siret Pärtel (1967), 4,5 km 24.03 PU14, pallivise 10,21 sek P (2008 ja hiljem sünd) 1 km: Tiia Riis (1969), 4,5 km 25.44 Rasmus Tommula (Aravete KK) TU12, 300 m Sebastian Schönberg 4.13 Ülo Jammer (1948), 4,5 km 26. 53.50 m Christina Rohi (Aravete KK) P (2005–2007) 1 km: Karl Mar- 12 PU12, 60 m 57,5 sek kus Ots 3.49 Meelis Sopp (1967), 4,5 km 26. NOVEMBRI SPORDIÜRITUSED Kennet Keerberg (Aravete KK) TU12, kaugushüpe P (2001–2004) 1 km: Kerdo 57 4. nov 12:00 Ambla SK suusatajate seeriajooksu 5. 9,02 sek Karmel-Lota Oro 3.59 m etapp, EV 100 Kangrumägi Reimo Kaasiku 504 0455 PU12, 300 m TU12, pallivise 17. nov 8. Jõuviievõistlus Aravete Erik Kuningas Kennet Keerberg 52,0 sek Ketlin-Lisett Breemet (Koeru 55598487 PU12, kaugushüpe KK) 25,5 m 18. nov 11:00 Aravete Sügisturniir, Kõrvemaa KV II etapp lauatennises Aravete SH Reimo Kaasiku 504 0455 25. nov 11:00 Sõpruskohtumine lauatennises Aravete Ambla SK ümber järve (2009, Ahula) 5.09,7 du SK) 4.53,4 17-39M KK - Päästekas Aravete SH Leo Matikainen 514 5653 jooksud 2018, 6. etapp 3. Reigo Lain (2010, Tapa) 5.20,6 14-16P 1. Margus Porkveli (1991, Järva 7-10T 1. Aron Ott (2002, RR Suusa- vald) 8.10,5 kuni 6P 1. Anett Liisa Parts (2009, Aeg- klubi) 10.10,6 2. Marti Lepik (1979, Ambla 1. Robin Alliksaar (2012, Ara- viidu SK) 4.57,8 14-16T SK) 10.05,7 vete) 6.19,1 2. Lisete Solenikov (2009, Aeg- 1. Aiki Jalakas (2002, RR Suu- 3. Artur Simmo Kaitsa (2001, 2. Raiko Suve (2012, Aravete) viidu SK) 5.25,9 saklubi) 4.18,8 Paide) 10.11,3 7.15,4 3. Janely Vilbu (2008, Ambla 2. Kaidi Jagant (2002, RSKs- 40-54M 3. Siim Vilbu (2013, Järva vald) SK) 5.31,8 PORTKUNDA) 4.39,6 1. Janno Rodendau (1976, RR 8.12, 9 11-13P 2. Õnnela Rodendau (2004, RR Suusaklubi) 9.36,6 kuni 6T 1. Kennet Keerberg (2007, Suusaklubi) 4.39,6 2. Toivo Ivainen (1964, Tapa) 1. Sädeli Rodendau (2012, Järva Ambla SK) 4.15,5 17-34N 10.13,8 vald) 7.17,4 2. Kerto Kaasiku (2007, Ambla 1. Kai Kanarik (1984, Reineve- 3. Jaanus Keerberg (1971, Amb- 2. Hanna Piilik (2014, Sääsküla) SK) 4.21,1 re) 11.17,6 la SK) 11.09,3 8.53,6 3. Aleks Homin (2006, RR Suu- 35 ja vanemad N 55 ja vanemad M 3. Iris Negus (2013, Aravete) saklubi) 4.34,4 1. Jaanika Jalast (1975, Kärave- 1. Mati Kõiv (1963, Järva vald) 10.16,7 11-13T te) 5.18,5 3.48,2 7-10P 1. Kairi Jagant (2006, RSKs- 2 Signe Selge (1982, RR Suusa- 2. Aare Selge (1959, Järva Jaani) 1. Magnus Jagant (2008, Malla PORTKUNDA) 4.45,4 klubi) 5.23,8 5.37,5 küla) 4.42,5 2. Anett Kari (2006 Rakvere OK) 4.48,6 3. Marje Torn- Kirsipuu (1981, 3. Mati Lepik (1949, Aravete) 2. Armand Marcus Niinsalu 3. Roosi Rütman (2007, Aegvii- RR Suusaklubi) 5.34,2 7.04,6 Üks projekt lõppes, teine algas HARRY GUSTAVSONI NUKUTEATER ringu alustamine kas isiklikult sest tänapäeval, vanade fotode kad jm.), mida keegi soovib ADA NÕMMKÜLA õppija enda või kooliajaloo töötlemisest. õppida. Projektiga antakse projektijuht jaoks vanema põlve õpetajate Projekti läbiviimiseks oli teadmisi ja oskusi erinevatest Rahvusvahelise maanaiste päeva tähistamiseks eluloo täiendamiseks. Ka tut- võimalus kasutada Imavere puiduliikidest, puidutoodete 1. jaanuarist 2. augustini viis vuti internetipõhiste erinevate põhikooli arvutiklassi, mille kaunistamisest, s.h logode ka- MTÜ Imavere Sotsiaalkapital andmebaasidega. Selgemaks kulud kandis ühing ise. Ühin- sutamisest. Projekti on kaasatud KARINU KÜLAMAJAS läbi projekti „Kodu-uurimine sai arhivaalide tellimine Tartu gu ja osalejate poolt tänu Ko- partnerina Imavere põhikool, Pühapäeval, 14. oktoobril kl 13.00 kui kogukonna identiteedi tead- Ajalooarhiivist Noora. danikuühenduse Sihtkapitalile kes annab projekti läbiviimise vustamine”. Selle eesmärk oli Kõige huvitavamaks kujunes eraldatud toetuse eest KOPi ajaks kasutada puutööõpetuse Lugu sellest, kuidas memm ja taat teevad anda koduuurimisest huvitatud õppereis Eesti kirjandusmuu- programmist. klassi ruumid, ning fi rma Andu lapselapse sünnipäeva külalistele nukuetenduse inimestele vajalikke teoreetilisi seumi ja tutvumine Tartu Aja- MTÜ Imavere Sotsiaalkapi- Trepp OÜ. Õpitoad toimuvad ja praktilisi teadmisi kogukon- looarhiiviga. tal käivitas septembris Imavere õppetööst või tööajast vabal ajal Muusika na identiteedi säilitamiseks Kuna ühingu algset projekti piikonnas projekti „Puidutöö ja neisse on oodatud nii noored Helika-Gustavson-Rätsep ja tugevdamiseks ning oskusi oli võimalik läbi viia ainult poo- on alati au sees”, millega soo- (hea kui koos vanemate või teis- Mängivad juhendada kodu-uurimisega les mahus, siis loodame leida vime väärtustada puitu ja pui- te täiskasvanud pereliikmetega) Lully ja Harry Gustavson tegelevaid noori. Projekti käigus võimalusi teise osa läbimiseks. dutööd peredes, õppida valmis- kui ka täiskasvanud. Pilet 2 € oli võimalik tutvuda saksakeel- Käsitlemata on veel teemad: tama väikesemahulisi tooteid, Projekti kestus kahe aasta Koolieelikutele tasuta sete sõnade tõlkega eesti keel- kuidas kirjutada perekonna- mida saab iga pere valmistada jooksul (september 2018 kuni de, vana kirjaviisi tähtedega, ajalugu, mälestusi, tutvuda ko- ise, kaasates nooremaid pere- september 2020) on kokku 204 arhivaalides kasutatavate lühen- gudega Sõjamuuseumis, Rah- liikmeid, säästvalt kasutama tundi koos toodete valmistami- ditega. Uudsed olid erinevad vusahiivi Tallinna osakonnas, ettevõtete suurest puiduvää- se ja kaunistamisega. Projekti Väljaandja Järva Vallavalitsus võimalused suguvõsaliikmete Filmimuuseumis jt. Praegune rindamisest järelejäänud ma- toetavad Lõuna-Järvamaa koos- Järva-Jaani, Pikk 56 otsinguks internetis ja nende õpitu vajab rohkemat kinnis- terjali (erinevad puidusordid), töökogu ja Järva vald. Projekti Tiraaž 4300 Trükk AS Printall kirjapanekuks vastava prog- tamist. Päevakorrale kerkisid tarbeesemete valmistamiseks kohta saab infot aadressil info@ Toimetaja Arnika Tegelmann Toimetus ootab kaastöid iga kuu rammi alusel arvutis. Koolituse uued teemad arvutioskuste (suveniirkarbid, võtmehoid- imaveresotsiaalkapital.ee või te- [email protected] viimase täisnädala esmaspäevaks. üks oluline osa oli suguvõsauu- puudusest, fotode jäädvustami- jad, väikesed seinakapid lae- lefonil 527 9350. 16 OKTOOBER 2018

Reakuulutused Sõidu- ja veoautode ning traktorite UUS KODANIK rehvivahetustööd, rehvide remont. BRAIDEN TREIER Ostame Toyota ja Mercedes marki Müüa saetud, lõhutud küttepuud! Rendile anda korvtõstuk Niftiy. Multilift-kallur, transporttööd, STEVERON RÄSTA sõidukeid, võib ka pakkuda muid Eri pikkused. Tel 558 4210 Tõstekõrgus 14 m. Tel 558 4210 multilift-konteinerite tellimine, liiva, kruusa, marke sõidukeid. Tel 5567 8016 JOONATAN RAUKAS Igasuguse elektroonika remont, Soovin osta lihaveistele heina/ killustiku, mulla ja vee vedu, kaevetööd. REMO PALGI OÜ Estest PR ostab metsa- ja põl- arvutite remont. Täpsem info web. silo. Kontakt 508 0517. Ahula küla, Arvi Rohusaar, tel 501 5908 lumaad. Tel 504 5215, 514 5215, zone.ee/teleriteremont/ Soovin osta maja Koerus või selle SOFIA PIIROJA [email protected] Tel 5810 4539, Järva-Jaani lähiümbruses. Võimalik vahetada KERTU JÕESALU Sõiduautode kokkuost. Tuleme ko- Metsa korraldamine, hindamine ja ka renoveeritud 3-toalise korteri hale üle Eesti. Tel 553 3060. Väga nõustamine alates 1993. vastu. 5688 3442 kiired tehingud! Raha kohe kätte! 516 5071, Aarne Ostan vanu, kuni 1945 aastete postkaarte ja fotosid. Sobivad ka Müüa saetud ja lõhutud kuivi küt- Ostan nõukaaegseid mänguasju ja kasutatud. Hind kuni 10€/tk. Tel: PUURKAEVUDE JA MAASOOJUS PUURAUKUDE tepuid (30 cm, 40 cm ja 50 cm). portselanist kujukesi. Tel 5590 6683 5590 6683 PUURIMINE, PROJEKTEERIMINE NING HOOLDUS. Tel 504 5632 Metsa-ja põllumaa ost Järva- Korstnapühkija Ostan vanaaegseid asju 5555 5527 VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKU RAJAMINE, Müüa tooreid küttepuid (lepp, [email protected] maal. Info 510 2224. Lauri Ilves sanglepp, kask, okaspuu). Mõõ- [email protected] REOVEEMAHUTITE, SEPTIKUTE, BIOPUHASTITE, dud 25-60 cm, vastavalt kliendi SÜVAVEEPUMPADE JA VEEFILTRITE tel 5697 9936 Müüa lõhutud küttepuid (pikkus PAIGALDUS, HOOLDUS, MÜÜK. soovile. Tel 501 3862 vastavalt soovile, erinevad puulii- Müüa soodsalt 3-meetriseid küt- gid). Müüme ka kuiva ja 3 m kütte- [email protected] tepuid. Tel 507 4553 puud. Tel 507 4553 + 372 55 694 310 www.puurvesi.ee

REIN TISS HARALD SAAR Fekaalivedu KALJU MATROV FEKAALIVEDU GRIGORY ABASHKIN Järvamaal VÄLIKÄIMLATE RENT salongi keemiline puhastus • välipesu ERNA LEPIK vahatamine • pigileotuspesu • poleerimine pütt suurusega 8 t ja 16 t, voolikud kuni 50 m värviparandused • korrosiooni tõrje ALICE PIRN tel. +372 452 2002 Info ja broneerimine tel 5307 2245 LAINE FREIMANN Tellimine: 527 6087 Valeri e-mail:[email protected] [email protected] ANNE EENSAAR Hunting Grupp OÜ www.fekaaliabi.ee FB/Koeru Autopesula

JÜRJENDAL | MIKITA | KIRIKMÄE

Hubane Jäägri Villa Kontsertõhtu pakub terviklahendusi (majutus, toitlustus, vaba aja sisustamine) Koerus Aruküla mõisas nii perekondlike kui ka tööalaste sündmuste läbiviimiseks: • SEMINARID • KOOLITUSED 13.10.2018 kell 19 • SÜNNIPÄEVAD • KOKKUTULEKUD • PULMAD • PEIELAUAD jms Kontsertõhtule eelneb

Tel 5885 6955 • [email protected] loodusfi losoofi line FB/Jäägri Villa • www.jaagrivilla.ee matk koos Valdur Mikitaga Endla Looduskaitseala Norra-Oostriku allikatele Buss väljub Aruküla mõisa juurest kell 14.30

Info ja kohtade broneerimine [email protected] tel 385 4364

Sinu panus matk/kontsert 15.- kontsertõhtu mõisas 10.-

Piletite eelmüük Koeru kultuurimajas