Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

VIIMSI VALLA HARIDUSVÕRGU ARENGUKAVA 2016-2020

Viimsi 2016

1

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

SISUKORD Sissejuhatus ………………………………………………………………………………… 3 1. Üldharidus ……………………………………………………………………………….. 5 1.1 Koolikohtade juurde loomine valla keskuse piirkonnas ………………………………... 6 1.2 Pärnamäe kool …………………………………………………………………………… 6 1.3 Erakoolid ………………………………………………………………………………… 7 1.4 Prangli Põhikool ……………………………………………………………………….... 8 1.5 Riigigümnaasium ………………………………………………………………………... 8 2. Alusharidus ……………………………………………………………………………..… 9 3. Hariduslike erivajadustega lapsed ……………………………………………………….. 11 4. Huviharidus ………………………………………………………………………………. 12 4.1 Kaunite Kunstide Kool ………………………………………………………………….. 12 4.2 Erahuvikoolid …………………………………………………………………………… 12 4.3 Koostöö Tallinnaga ……………………………………………………………………… 12 5. Hariduse kättesaadavus ja kvaliteet ……………………………………………………….. 13 6. Visioon Viimsi valla haridusasutuste võrgust …………………………………………….. 15 7. Viimsi valla haridusvõrgu arendamise eesmärgid ………………………………………… 16 8. Viimsi valla koolivõrk 2016-2020 ………………………………………………………… 17 9. Tegevuskava ……………………………………………………………………………… 20 10. Haridusasutuste võrgu ümberkorraldamisega kaasnevad riskid ………………………… 21 LISA 1 Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs Tabelid Tabel 1. 1. klassi minevate klassikomplektide arv koolide teeninduspiirkondade põhiselt (allikas: Viimsi Vallavalitsuse noorsoo- ja haridusamet) …………………………………….. 5 Tabel 2. Erakoolides käivad Viimsi valla lapsed 2015/2016 õppeaastal (allikas: Viimsi Vallavalitsuse noorsoo- ja haridusamet) ……………………………………………………… 7 Tabel 3. Viimsi vallas tegutsevad munitsipaallasteaia majad (allikas: Viimsi Vallavalitsuse noorsoo- ja haridusamet) ……………………………………………………………………... 9 Tabel 4. Klassikomplektide arvu prognoos Viimsi Keskkoolis 2015-2023 (allikas: Viimsi Vallavalitsuse noorsoo- ja haridusamet) ………………………………………………….… 19 Tabel 5. Klassikomplektide arvu prognoos Koolis 2015-2023 (allikas: Viimsi Vallavalitsuse noorsoo- ja haridusamet) ………………………………………………….… 19 Tabel 6. Klassikomplektide arvu prognoos Randvere Koolis 2015-2023 (allikas: Viimsi Vallavalitsuse noorsoo- ja haridusamet) ………………………………………………….… 20 Tabel 7. Klassikomplektide arvu prognoos Püünsi Koolis 2015-2023 (allikas: Viimsi Vallavalitsuse noorsoo- ja haridusamet) ……………………………………………………. 20

2

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse üks mahukamaid ülesandeid on tagada oma elanikele kvaliteetsed alus- ja üldhariduse omandamise võimalused. Kvaliteetse haridusteenuse kättesaadavuse eelduseks on aga hästi toimiv haridusvõrk.

Viimsi vald on üks vähestest omavalitsustest Eestis, kus elanikkond kasvab. 2016. aasta augustikuu seisuga elas Viimsi vallas Rahvastikuregistri andmetel 18 724 inimest. Võrdlusena võib tuua 2006. aasta, mil elanike arv oli 10 771. Kindlasti on Viimsi eripäraks ka see, et suure osa elanikkonnast moodustavad just noored. Mis omakorda tähendab, et vald vajab korralikku haridusvõrku, mis suudab katta kõik õpivajadused. Loomulikult tähendab ka kasvav rahvaarv, et valla haridusvõrk peab sellega kaasas käima. See on aga suur väljakutse nii vallavalitsusele kui kogukonnale tervikuna, kuna eeldab märkimisväärseid investeeringuid haridusvõrku. Mis tähendabki, et kõik otsused haridusvõrgu ümberkorraldamisel peavad olema põhjalikult kaalutletud ja põhinema analüüsil.

Kuigi 2013. aastal kinnitas Viimsi Vallavolikogu Viimsi valla haridusvõrgu arengukava aastateks 2013-2020, siis arengukava uuendamine on tingitud ennekõike järgnevatest asjaoludest: 1) 2014. aastal leppisid Viimsi vald ja Haridus- ja Teadusministeerium kokku riigigümnaasiumi rajamises Viimsi valda. Kehtivas arengukavas ei ole sellega arvestatud. Riigigümnaasiumi rajamine aga eeldab olemasoleva koolivõrgu ümberkorraldamist. 2) Kehtivas arengukavas ei ole arvestatud Haabneeme Kooli ja Randvere Kooli eraldumisega Viimsi Keskkoolist. 3) Juba mõne aastaga on toimunud ka märkimisväärne õpilaste arvu kasv, millega arengukava muutmisel arvestatud on.

Arengukava uuendamiseks moodustati Viimsi Vallavalitsuse 17.11.2015 korraldusega nr 1815 haridusasutuste võrgu arengukava töögrupp, kuhu kuulus 20 inimest. Esindatud olid kõik haridusasutused nii juhtide kui hoolekogude esindajate näol ning ka vallavalitsuse ja vallavolikogu esindajad. Kokku toimus seitse töörühma koosolekut, kus anti ülevaade haridusasutuste hetkeolukorrast, tugevustest ja murekohtadest ning arutleti huvigruppide esindajatega võimalike tuleviku väljavaadete üle. Toimusid ka eraldi arutelud haridusasutuste hoolekogudes.

3

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

Käesolev töö koosneb kümnest osast. Esmalt, sissejuhatus. Sellele järgneb üldhariduse, alushariduse, hariduslike erivajadustega laste ning huvihariduse osa, kus antakse ülevaade suurematest väljakutsetest Viimsi valla haridusmaastikul ning arutletakse võimalike lahenduste üle. Järgneb kokkuvõtlik ülevaade mil moel tagada kasvava õpilaste arvu tingimustes kvaliteetne ja kõikidele kättesaadav haridus. Kuuendas ja seitsmendas osas on esitatud valla haridusvisioon ja püstitatakse valla hariduse arenduslikud eesmärgid. Kaheksandas osas esitatakse koolivõrgu stsenaariumid ja üheksandas koolivõrgu muutuste läbiviimise tegevuskava. Viimane osa toob välja muutuste elluviimisega seotud riskid ja nende maandamise võimalused. Arengukava lahutamatuks osaks on lisana konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia poolt 2015. aasta lõpus koostatud „Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs“.

4

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

1. ÜLDHARIDUS Seoses kasvava elanike arvuga on valla üheks suurimaks väljakutseks lähiaastatel täiendavate koolikohtade loomine. Kui 2015. aastal elas Viimsi vallas 2972 noort vanuses 7-18, siis 2016. aastal on neid 3155, 2017. aastal 3334, 2018. aastal 3457, 2019. aastal 3517 ja 2020. aastal 3544. Alles 2020. aasta paiku peaks tänaste prognooside järgi see arv hakkama stabiliseeruma. Valla jaoks tähendab see aga seda, et lähima nelja aasta jooksul kasvab vajadus täiendavate koolikohtade järele. Samas tulebki siinkohal juhtida tähelepanu sellele, et kuni aastani 2019 kasvab noorte arv vanusegrupis 7-15, ehk siis põhikooliealised õpilased. Seejärel kasvab ennekõike 16-18- aastaste vanusegrupp, ehk gümnaasiumiealised õpilased. 2020. aastal peaks praeguste prognooside järgi hakkama tasapisi vähenema põhikooliealiste noorte arv vallas.

Kui vaadata õpilaste arvu teeninduspiirkondade kaupa, siis on selge, et suurim vajadus koolikohtade järele on just valla keskuse piirkonnas (Haabneeme alevik, Viimsi alevik, küla, Pärnamäe küla, küla, küla). 2016. aastal elab selles piirkonnas 1946 noort vanuses 7-18 ehk ligi 62% kõikidest valla noortest selles vanuserühmas. Kui võtta aluseks kehtestatud kuid seni realiseerimata detailplaneeringud, siis on selle piirkonna kasvupotentsiaal ka valla suurim (1690 välja ehitamata eluruumi kehtestatud detailplaneeringute alusel, mis moodustab ligi 63% kõikidest välja ehitamata eluruumidest). Samas ka teistes valla teeninduspiirkondades on lähiaastatel õpilaste arv kasvamas. 2016 kasutada olevate andmete järgi peaks õpilaste arv hakkama stabiliseeruma 2020. aasta paiku. Seda juhul kui elanike arvu kasv ei hoogustu vahe peal. Alljärgnevas tabelis on näha kui palju 1. klasse peaks kooliteed piirkonniti alustama. Tabel 1. 1. klassi minevate klassikomplektide arv koolide teeninduspiirkondade põhiselt (allikas: Viimsi Vallavalitsuse noorsoo- ja haridusamet) Õppeaasta Püünsi Kooli Randvere Kooli Keskuse KOKKU teeninduspiirkond teeninduspiirkond piirkond 2016/2017 2 3 8 13 2017/2018 3 3 8 14 2018/2019 2 3 10 15 2019/2020 2 2 7 11 2020/2021 1 2 8 11 2021/2022 2 2 6 10

5

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

Klassikomplektide arvestamisel on aluseks võetud andmed Rahvastikuregistris ning Keskuse ja Randvere koolide puhul on arvestatud ühe klassikomplekti suuruseks 24 õpilast, Püünsi piirkonnas 20 õpilast.

Eelnevast tabelist on näha, et kuni 2018/2019 õppeaastani jätkub õpilaste arvu kasv. Pärast seda ei ole õpilaste arvu kasv enam nii hoogne ning hakkab stabiliseeruma.

1.1 Koolikohtade juurde loomine valla keskuse piirkonnas Selleks, et leevendada lähiaastate koolikohtade puudust on vaja kindlasti juurde uusi koolikohti ennekõike valla keskuse piirkonnas. 2016. aasta suveks on valminud Haabneeme Kooli juurdeehituse projekt. 2017. aastal ehitatav juurdeehitus loob keskuse piirkonnas juurde kuni 144 koolikohta. Juurdeehituse valmimine võimaldab Haabneeme Koolis viia läbi õppetööd 1. kuni 9. klassini. Lisaks täiendavatele õppekohtadele, saab kool nõuetele vastava käsitöö, kodunduse ja tehnoloogia klassi ning vajaliku varustusega loodusõpetuse klassi. Samuti leevendab koolikohtade nappust riigigümnaasiumi avamine Viimsis 2018. aasta septembris. Riigigümnaasiumi avamise järel lõpetab Viimsi Keskkool gümnaasiumihariduse andmise ning Viimsi Koolis vabaneb arvestuslikult umbes 8-9 klassiruumi, ehk kuni 200 õppekohta. See tähendab, et aastatel 2017-2018 lisandub Viimsi valla keskuse piirkonda ligikaudu 300 õppekohta põhikooliõpilastele.

1.2 Pärnamäe kool Kui aga rahvastiku juurdekasv peaks hoogustuma, siis ühe võimalusena olukorra leevendamiseks on tulevikus uue koolihoone ehitamine Pärnamäe piirkonda. 2016. aasta jaanuaris algatas Viimsi vallavolikogu detailplaneeringu koostamise Viimsi alevikus Vehema tee äärse reformimata riigimaa kohta eesmärgiga planeerida alale kool-lasteaed. Detailplaneeringu kehtestamise järel esitab vald riigile taotluse sotsiaalmaa sihtotstarbega maa Viimsi valla munitsipaalomandisse saamiseks. Uus kool-lasteaed teenindaks ennekõike Pärnamäe küla ja Viimsi aleviku lapsi, kuid kindlasti oleks see avatud ka Lubja küla lastele. Kui vaadata kehtestatud kuid realiseerimata detailplaneeringuid, siis Pärnamäe külas ja Viimsi alevikus on 721 välja ehitamata eluruumi, mis moodustab ligi 27% kõikidest välja ehitamata eluruumidest. Seega rahvastiku juurdekasvu potentsiaal on suurim just selles piirkonnas. Esialgse visiooni järgi on tulevane kool 1.-6. klassiline kuni kolme paralleeliga ning vähemalt nelja lasteaiarühmaga. Munitsipaallasteaia kohtade vajadus piirkonnas võib märkimisväärselt kasvada 2020/2021 õppeaastal, kuna siis lõppeb tähtajaline leping eralasteaiaga Väike-Päike, kus hetkel käib ligi 120 last.

6

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

1.3 Erakoolid Üks võimalus koolikohtade puuduse leevendamiseks on ka erakoolide laienemine Viimsi valda. Kuigi paljud Viimsi lapsed käivad juba praegu Tallinnas ja mujal tegutsevates erakoolides kokku käi2 2015/2016 õppeaastal erakoolides 160 Viimsi valla last, vaata allpool olevat tabelit), siis valla territooriumil ei tegutse 2016. aasta seisuga ühtegi erakooli. Kuigi erinevad organisatsioonid on näidanud ülesse huvi erakooli rajamiseks Viimsi valda, ühegi konkreetse kokkuleppeni jõutud aga pole. Suuresti on probleemiks just vajaliku taristu puudumine. Vald on tulevikus valmis võimalikeks läbirääkimisteks mõne erakooli avamiseks Viimsi valla territooriumile, et mitmekesistada siinset haridusmaastikku, suurendada valikuvõimalusi ja leevendada koolikohtade kitsikust. Tabel 2. Erakoolides käivad Viimsi valla lapsed 2015/2016 õppeaastal Erakool Õpilaste arv Aruküla Vaba Waldorfkool 4 Audentese Erakool 13 Audentese Spordigümnaasium 8 Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal 2 EBS Gümnaasium 5 Edu Valem Erakool 16 Eesti Rahvusvaheline Kool 8 Erakool Garant 2 Eurogümnaasium 1 Hilariuse Kool 1 Kaarli Kool 4 Keila Kool 2 Krabi Kool 1 Mattiase Põhikool 1 MTÜ Kool 21.sajandil Haabersti Vene Eragümnaasium 1 Püha Miikaeli Kool 5 Rakvere Vanalinna Kool 2 Rocca al Mare Kool 22 Sakala Eragümnaasium 14 Tallinna Euroopa Kool 4 Tallinna Kesklinna Põhikool 27 Tallinna Soome Kool 3 Tallinna Toomkool 6 Tallinna Vaba Waldorfkool 8 Viimsi valla lapsi erakoolides KOKKU 160

7

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

1.4 Prangli Põhikool Omaette küsimuseks Viimsi valla koolivõrgus on Prangli Põhikool. 2015/2016 õppeaastal tegutses Prangli Põhikool 9-klassilise põhikoolina, kus käis viis õpilast (I kooliastmes 3 õpilast, II ja III kooliastmes mõlemas 1 õpilane). 2016/2017 õppeaastal jätkab kool viie õpilasega. 2015/2016 õppeaastal õppis Prangli Põhikoolis laps ka teisest omavalitsusest. Tegemist on väikesaarel paikneva kooliga ning on väga oluline sealse kogukonna jaoks, eriti peredele, kus kasvavad väikesed lapsed, kelle ainsaks alternatiiviks oleks Pranglil kooli sulgemise järel panna lapsed mandril asuvasse kooli. Seetõttu ei ole lähiaastatel plaanis kooli Pranglil sulgeda. Küll aga peab kool mõtlema säästlikumale majandamisele. 2015. aastal oli arvestuslik õppekoha maksumus Prangli põhikoolis 466,67 eurot kuus. Valla keskmine oli samal ajal 205,51 eurot kuus. On arusaadav, et niivõrd väikese õpilaste arvuga koolis ongi kohamaksumus kõrge, kuid teatud kokkuhoiukohti personali osas siiski on. 2015/2016 õppeaastal oli kooli personali koosseisus 6,6 ametikohta ehk 1,32 ametikohta ühe õpilase kohta. Koolipidaja eesmärk on vähendada 2017. aastal ametikohtade arvu 5,0 peale.

1.5 Riigigümnaasium Alates 2018. aasta 1. septembrist algab õppetöö Viimsi riigigümnaasiumis. Ettevalmistustöödega riigigümnaasiumi rajamiseks Viimsi valda tehti algust 2014. aastal, kui Viimsi valla ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmiti kokkuleppe riigigümnaasiumi rajamiseks Viimsi valda. 2016. aastal viidi läbi uue riigigümnaasiumi hoone arhitektuurikonkurss ning valiti välja ideekavand, mille järgi alustatakse 2016. aasta teises pooles projekteerimistöid. Loodavasse riigigümnaasiumisse tuleb 540 õppekohta ning plaanis on käivitada viis õppesuunda. Kuigi tegemist on riigigümnaasiumiga on oluline, et uue kooli käivitamisel osalevad ka kohaliku omavalitsuse esindajad. Riigigümnaasiumi avamine Viimsis loob mitmekesised ja kvaliteetsed võimalused üldkeskhariduse omandamiseks nii Viimsi kui ka ümbritsevate omavalitsuste lastele. Ühtlasi tähendab see seda, et kohalik omavalitsus saab pühenduda täielikult kvaliteetse põhikoolide võrgu väljaarendamisele.

8

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

2. ALUSHARIDUS Koolikohtade kõrval püsib vajadus lasteaiakohtade järele. 2015. aasta detsembri seisuga oli munitsipaallasteaia koha ootel järjekorras enam kui 300 last. Kuigi lähiaastatel hakkab lasteaiaealiste laste arv tasapisi langema, püsib siiski vajadus täiendavate kohtade loomise järele.

Lasteaiakohtade arvu suurendamiseks läheb Viimsi vald edasi Uus-Pärtle lasteaia projektiga. 2016. aasta suvel valmis uue lasteaia projekt. Uus hoone on plaanis valmis ehitada 2017. aasta esimeses pooles ning võtta kasutusele septembrist 2017. Uus-Pärtle lasteaia valmimine toob valda juurde 120-144 uut lasteaiakohta. Uus-Pärtle valmimise järel on plaanis loobuda Amarülluse maja kasutamisest. Seda mitmel põhjusel. Esiteks on tegemist eramuga, mis on küll kohandatud lasteaia pidamiseks. Teisalt on maja võetud üürile eraisikult, kes on maja müüki pannud. 2015. aastal on Amarülluse maja arvestuslik kohamaksumus valla kõrgeim (407,31 eurot kuus, valla keskmine on aga samal ajal 243,45 eurot kuus). Seega ei ole pärast Uus-Pärtle avamist enam otstarbekas kasutada Amarülluse maja. Amarülluse majas tegutsevad erirühmad viiakse üle Uus-Pärtle lasteaeda, kus on projekteeritud vastavad ruumid erivajadustega lastele. Samas peab rõhutama, et Uus-Pärtle valmimine ei lahenda lasteaiakohtade puudust täielikult. 2016. aasta andmete järgi jääb Uus-Pärtle lasteaia valmides puudu keskmiselt 150-200 lasteaiakohta. Alljärgnev tabel näitab, kui palju on kohti Viimsi valla koolieelsetes munitsipaallasteasutustes. Tabel 3. Viimsi vallas tegutsevad munitsipaallasteaia majad Lasteaed Kohtade arv Lapsi 2015/2016 Amarüllus 22 19 Astri 40 40 Karulaugu 144 142 Laanelinnu 144 140 Leppneeme 40 40 Pargi 92 92 Päikeseratta 144 138 Püünsi 36 36 Randvere 144 128 Uus-Pärtle* 144 KOKKU 806/950* 775 * Valmib 2017. aastal.

9

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

Täpsustuseks tuleb lisada, et tabelis on näidatud maksimaalne kohtade arv. Tegelikkuses sõltub reaalne kohtade arv rühmade liikidest, mis õppeaastaks moodustatakse. Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele on rühmade lubatud suurused erinevad. Munitsipaallasteaedade kõrval pakuvad lasteaiateenust ka mitmed eralasteaiad, kellega Viimsi vald on lepingulises suhtes. Koostöös eralasteaedadega kaetakse munitsipaalkohtade puudujääk. Eralasteaedades käivaid lapsi toetab vald sihtotstarbelise toetusega, mis alates 1. septembrist 2016 on 260 eurot või 1,5-3 aastaste laste puhul kuni 320 eurot ühe lapse kohta kuus. Koostöö eralasteaedadega jätkub kindlasti ka pärast Uus-Pärtle lasteaia valmimist.

10

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

3. HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA LAPSED Kasvav laste arv tähendab ka seda, et suureneb hariduslike erivajadustega laste arv vallas. 2015/2016 õppeaastal õppis Viimsi valla koolides 74 HEV-õpilast (Viimsi Koolis 31, Randvere Koolis 30, Haabneeme Koolis 7 ja Püünsi Koolis 6). Kokku oli koolides loodud 18 väikeklassi Viimsi Koolis 7, Randvere Koolis 9 ja Püünsi Koolis 2) ning kahe õpilase puhul toimus üks- ühele õpe. Haabneeme Koolis õppisid HEV-õpilased tavaklassi koosseisus lapsevanemate nõusolekul. Niipea kui Haabneeme Kool leiab vajaliku eripedagoog-klassiõpetaja avatakse koolis ka eraldi väikeklass. Väikeklasside suur arv Randvere Koolis on tingitud sellest, et tegemist on ainsa kooliga Viimsi vallas, kus õpetatakse lapsi ka lihtsustatud õppekava ja toimetuleku õppekava alusel 1. kuni 9. klassini. 2015/2016 oli lihtsustatud õppel lapsi 9 ja toimetulekuõppel samuti 9. Üheks suurimaks probleemiks HEV-õpilaste õppe läbiviimisel on väikeklasside täituvus, mis omakorda tingib vajalike rahaliste ressursside nappuse. Keskmine väikeklassi täituvus Viimsi vallas 2015/2016 õppeaastal oli ligi 55% (Randvere Koolis 59%, Viimsi Koolis 50% ja Püünsi Koolis 55%). Tulevikus peab vallavalitsus koostöös koolidega leidma võimalused/lahendused, et killustumine väikelasside osas oleks võimalikult minimaalne. Üheks lahenduseks on kokku leppida, mis tüüpi HEV-õpilastele mõeldud väikeklasse mingis koolis avatakse ja vastavalt sellele siis ka õpilasi nendesse koolidesse suunata. See suurendab väikeklasside täituvust, parandab koolide finantsvõimekust ning võimaldab paremini personali vajalike spetsialistidega komplekteerida. See võib tähendada küll seda, et mõne HEV-õpilase jaoks võib teekond kooli märkimisväärselt pikendada, kuid taolistel juhtudel on valla ülesandeks tagada vajadusel HEV-õpilaste transport kooli ja kodu vahel. MLA Viimsi Lasteaiad tegutses 2015/2016 õppeaastal kolm erirühma: kaks sobitusrühma ja üks tasandusrühm. Üks sobitusrühm ja üks tasandusrühm paiknevad Amarülluse majas. Randvere majas tegutseb üks sobitusrühm. Nendes rühmades käis 2015/2016 õppeaastal 9 HEV last. Lisaks on 3 erivajadustega last integreeritud tavarühmadesse (Randvere, Karulaugu ja Laanelinnu majas). Uus-Pärtle lasteaia projekteerimisel on arvestatud, et üks sealsetest rühmadest tuleb erirühm. Seetõttu on uude majja planeeritud vajalikud teraapiaruumid, mis tagab senisest parema keskkonna erivajadustega lastele.

11

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

4. HUVIHARIDUS Kvaliteetse huvihariduse tagamiseks on jäänud kitsaks tänased Viimsi Kunstikool ja Viimsi Muusikakool. Mõlemad koolid vajavad lisaruumi arvestades just koolide eripära. Samuti ei võimalda tänased ruumid kummalgi koolil suurendada vastuvõetavate õpilaste arvu. Viimsi Kunstikool tegutseb rendipindadel. Munitsipaalkoolides pakutava huvitegevuse üheks probleemiks on samamoodi ruumipuudus.

4.1 Kaunite Kunstide Kool Selleks, et parendada huvikoolide võimalusi huvihariduse pakkumisel ning võimaldada soovijatele rohkem õppekohti valla huvikoolides, on 2016. aastal projekteerimisel nn kaunite kunstide kool. Projekti järgi kolitakse muusika- ja kunstikool tänasesse Viimsi vallamajja, kus hakatakse tegutsema ühe katuse all Viimsi Huvikeskusega. Selle tulemusel paranevad huvihariduse ja huvitegevuse võimalused Viimsi vallas nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Kaunite Kunstide kooli eesmärgiks on kaasaegsete tingimuste loomine andekate laste ja elukestvas õppes osalevate täiskasvanute kunstipädevuste ja loovmõtlemise arendamine praktiliste tegevuste kaudu teadlikuks kunstitarbijaks või loovisikuks eesti kultuuri järjepidevuse tagajana.

4.2 Erahuvikoolid Tulevikus jätkub koostöö erahuvikoolidega. 2015/2016 tegutses Viimsi vallas 19 erahuvikooli, neist 11 olid spordikoolid. 2016/2017 õppeaastal alustab Viimsi vallas tegutsemist uus erahuvikool Teadmiskeskus Collegium Eruditionis, mis on ennekõike keskendunud teadushuvihariduse pakkumisele. Kuna tegemist on ühe suurima erahuvikooliga Viimsi vallas, kus hakkab õppima kuni 500 last ning teadushuvihariduse arendamine on seatud riigi poolt prioriteediks, siis toetab ka Viimsi vald huvikooli tegevust võimaluste piires. Samamoodi jätkab vald spordikoolide toetamist läbi PAI süsteemi (pearaha arvestamise infosüsteem).

4.3 Koostöö Tallinnaga Huvihariduse võimaluste laiendamiseks sõlmisid Viimsi vald ja Tallinna linn novembris 2015 vastastikuse lepingu huvikoolide koolituskulude katmiseks. Mis tähendab, et Viimsi lapsed saavad Tallinna huvikoolides käia ning Tallinna lapsed soovi korral Viimsi huvikoolides. Selline hea koostöö kahe naaberomavalitsuse vahel on oluline mõlema kogukonna jaoks ja jätkub ka tulevikus.

12

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

5. HARIDUSE KÄTTESAADAVUS JA KVALITEET Vaatamata sellele, et õpilaste arv kasvab, peab vald suutma tagama hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi. Selleks on oluline:  kindlustada kõikidele Viimsi valla lastele kvaliteetne õppijasõbralik alus-, üld- ja huvihariduse omandamise võimalus kaasaegses ja nõuetele vastavas õpikeskkonnas;  jätkata isiksust toetava õpikäsitluse suuna arendamist ning eri osapoolte kaasatuse laiendamist õppekava arenduses ja õppetöös;  tagada haridusasutustes tugiteenused laste hariduslike erivajadustega arvestamiseks;  suurendada õpilaste võimalusi valida enda huvi- ja võimetekohane õppevaldkond;  parendada huvihariduse õpikeskkonda ja suurendada õppetöös sünergiat üldhariduslike koolidega, suurendada huviharidust omandavate laste ja noorte arvu;  koordineerida haridus- ja noorsootööd Viimsi valla koolivõrgu tervikut arvestavalt;  tõhustada järelevalvet valla koolieelsete lasteasutuste ja koolide tegevuste üle ning laiendada koostööd naaberomavalitsustega;  siduda õppetöö karjääriplaneerimise kaudu tööturu vajadustega, et õppijad edukaks tööturule sisenemiseks ette valmistada ning nõustada õppijaid ja vanemaid haridusvalikute osas;  parandada õpetaja positsiooni kogukonnas, töötada välja värbamissüsteem, motivatsioonipaketid ja luua tingimused õpetaja töö efektiivsuse tõstmiseks;  jätkata Viimsi valla haridusasutuste lõpetajate ja õpetajate tunnustamist;  pidada koolikohustuslike laste arvestust ja tagada koolikohustuse täitmise kontroll ning viia põhikoolist väljalangemine miinimumini;  parendada haridusasutuste töökorraldust (asjatundlik juhtimine, paindlik koolikorraldus, organisatsioonikultuur, multikultuuriline keskkond, pedagoogide keelteoskus ja e-pädevus);  parandada õpilastranspordi kasutamise võimalusi, muutes õpilasveo liikumisgraafikud nõudlusele vastavaks, liikumine turvalisemaks ja kättesaadavamaks; laiendada kergliiklusteede võrgustikku;  toetada haridusasutustes jõupingutusi õppijate terviseteadlikkuse tõstmisel, hoolivuse suurendamisel ja kodanikuks olemisel;  kasvatada haridusasutuste osalemist kogukonnaelus (lasteaed ja kool kui avatud polüfunktsionaalsed keskused);  kindlustada 1.-9. klasside õpilastele tasuta koolitoit Viimsi valla koolides;

13

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

 jätkata eralasteaias käivate laste toetamist läbi sihtotstarbelise toetuse eralasteaedadele;  arendada rahvusvahelisi suhteid haridus- ja noorsootöö valdkondades;  muuta hariduse rahastamine efektiivseks;  tagada arveldamine teiste kohalike omavalitsustega seoses teiste kohalike omavalitsuste õpilaste õppimisega Viimsi munitsipaalharidusasutustes ja vastupidi.

14

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

6. VISIOON VIIMSI VALLA HARIDUSASUTUSTE VÕRGUST Viimsi valla haridusasutuste võrk on terviklik, kõikidele Viimsi valla lastele kättesaadav ja kodulähedane, kvaliteetseid õppimisvõimalusi pakkuv ja õppija individuaalseid vajadusi arvestav. Põhikooli poolelijätmise ärahoidmiseks on igale õpilasele tagatud võimalused oma võimete ja huvide hindamiseks ning õpitee edasiseks asjatundlikuks valikuks. Viimsi haridusasutustele on iseloomulik kvalifitseeritud ja kõrge motivatsiooniga õpetajaskond, kellel on võimalus soodsas arengukeskkonnas töötada iga lapsega ja eelistatult täiskoormusega.

Viimsi valla koolivõrk on õppijakeskne, hästi toimiv ja majanduslikult efektiivselt korraldatud. Viimsi haridusasutuste võrku kujundatakse ühtsete põhimõtete järgi ning soodustatakse valla haridusasutuste omavahelist tihedat koostööd ja õppeprotsessides sünergiat, samuti sidemete arendamist haridusasutustega Eestist ja välisriikidest. Kool ei ole ainult haridusasutus, vaid ka kogukonnakeskus, mis ühendab eri tegevused ja rahvastikurühmad, toetab kogukonna ühistunnet ja vastutust. Viimsi valla koolivõrgu tugevuseks on huvihariduse mitmekesised ja kvaliteetsed võimalused, õppijate loovuse stimuleerimine ja sünergiast saavutatav lisaväärtus. Kaasaegne, tervishoidlik ja mainekas õppijasõbralik keskkond tagab haridusasutuste jätkusuutlikkuse.

15

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

7. VIIMSI VALLA HARIDUSVÕRGU ARENDAMISE EESMÄRGID Viimsi valla haridusvõrgu kujundamisel peetakse silmas järgmisi eesmärke: Alusharidus:  lastele on tagatud koolieelses lasteasutustes võimalikult kodulähedane, lapsesõbralik ja kvaliteetne alusharidus;  Viimsi vald toetab laste alushariduse omandamist läbi lastehoiu ja eralasteaia, makstes selleks teenuse osutajatele sihtotstarbelist toetust. Põhiharidus:  lastele on tagatud kvaliteetse hariduse kättesaadavus võimalikult kodulähedases kaasaegses, kõikidele nõuetele vastavas õpikeskkonnas;  õppeprotsessis arvestatakse laste erivajadusi ja keskendutakse annete väljaselgitamisele ja arengule. Üldkeskharidus:  noortele on kuni 2018. aastani Viimsi Keskkoolis tagatud võimalused kvaliteetse üldkeskhariduse omandamiseks kaasaegses, turvalises ja mitmekülgseid valikuid pakkuvas nõuetele vastavas õpikeskkonnas;  koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga kindlustatakse kõikide Viimsi Keskkoolis õppivate gümnasistide sujuv ja probleemideta üleminek 2018. aasta septembris avatavasse riigigümnaasiumisse. Huviharidus:  Viimsi valla lastele on huviharidus kättesaadav, seda kvaliteetses õpikeskkonnas ja pädevate õpetajate juhendamisel;  Kunstikool ja Muusikakool saavad pakkuda tegevust kõikidele vanuseastmetele, kaasa arvatud täiskasvanud. Täiskasvanuharidus  Viimsi vald toetab elukestva õppe võimalusi;  Viimsi vald korraldab üldhariduse omandamiseks võimalused neile, kes ei ole seda teinud normaalõppeaja jooksul.

16

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

8. VIIMSI VALLA KOOLIVÕRK 2016-2020  Viimsi Kool reorganiseeritakse alates 1. septembrist 2018 põhikooliks. Gümnaasiumiklassid jätkavad oma õpinguid avatavas riigigümnaasiumis. 2016. aastast alates avab Viimsi Kool igal õppeaastal 4-6 1. klassi. Erandiks on 2018. aasta, mil Viimsi Kool peab vajadusel vastu võtma kuni kaheksa 1. klassi. Kuna septembrist 2018 lahkuvad Viimsi Koolist kõik gümnaasiumiklassid, siis võimaldab vabanev ruumiressurss avada rohkem 1. klasse kui tavapärased 4-6. Klassikomplektide koguarv on Viimsi Koolis keskmiselt 14-20 I kooliastmel, 11-15 II kooliastmel ning 18-22 III kooliastmel.  Haabneeme Kool reorganiseeritakse 2017. aastal 1.-9. klassiliseks põhikooliks. Üleminek algab septembris 2017 kui kaks klassi jätkab Haabneeme Koolis 7. klassiastmes. Septembriks 2017 on valminud ka Haabneeme Kooli juurdeehitus, mis võimaldab suurendada klasside arvu koolis. Eesmärk on, et Haabneeme Kool kujuneb kahe paralleeliga 1.-9. klassiliseks kooliks. Kui õpilaste arv siiski märkimisväärselt kasvab, siis saab vajadusel Haabneeme Kool osadel õppeaastatel vastu võtta ka kuni 3- 4 esimest klassi.  Püünsi Kool (kool-lasteaed) jätkab 1.-9. klassilise põhikoolina. Praeguse koolihoone maksimaalne mahutavus on kuni 14 klassikomplekti. Prognooside järgi on kool kuni 2021. aastani täielikult komplekteeritud. Lähitulevikus nähakse ette Püünsi Koolile juurdeehitus, läbi mille luuakse juurde koolile õppekohti ning laiendatakse olemasolevat raamatukogu.  Randvere Kool jätkab 1.-6. klassilise koolina ning võimaldab lihtsustatud õppekava ja toimetuleku õppekava õpet kuni 9. klassini. Kuni 2018. aastani alustab koolis kolm 1. klassi, seejärel peaks prognooside järgi Randvere Koolis igal õppeaastal alustama kooliteed kuni kaks 1. klassi. Kool on planeeritud kolme paralleelklassiga I ja II kooliastmel, kokku 18 tavaklassikomplekti. Alates 2019. aastast hakkab klassikomplektide arv koolis prognooside järgi vähenema, mis loob eeldused laiendada hariduslike erivajadustega õpilaste õppe võimalusi. Kõik õpilased, kes lõpetavad Randvere Kooli 6. klassi saavad oma õpinguid jätkata Viimsi Koolis. Haridusvajaduse ja rahaliste ressursside olemasolul reorganiseeritakse Randvere Kool 2020 aastal 9- klassiliseks põhikooliks.  Prangli Põhikool jätkab 1.-9. klassilise koolina, kus õppetöö toimub liitklassides. Kooli võetakse vastu vaid neid lapsi, kelle elukohaks on registreeritud Viimsi vald.

17

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

 1. septembril 2018 alustab tegevust Viimsi riigigümnaasium, kuhu viiakse üle Viimsi Keskkooli 11. ja 12. klassid (umbes 170 õpilast). Riigigümnaasiumis avatakse kokku kuni viis õppesuunda ning luuakse 540 õpilaskohta.  Kuna üks valla kiiremini kasvavaid piirkondi on Viimsi alevik, Pärnamäe küla ja Lubja küla, siis vajadusel ja võimalusel alustatakse 2018/2019 kool-lasteaia planeerimist Pärnamäe küla piirkonda. Esialgse plaani järgi võiks kool tulla 6-klassiline kuni kolme paralleeliga ning 4-6 lasteaiarühma. Pärnamäe kool aitab kindlasti leevendada koolikohtade vajadust I ja II kooliastmes keskuse piirkonna koolides ja luua rohkem koolikohti III kooliastmes. Lasteaiakohtade vajadus piirkonnas suureneb 2020/2021 õppeaastal, mil lõppeb tähtajaline leping eralasteaia Väike-Päike, mis hetkel pakub teenust ligi 120 lapsele. Tabel 4. Klassikomplektide arvu prognoos Viimsi Keskkoolis 2015-2023 Viimsi 2015/2016 2016/2017 2017/2018 2018/2019 2019/2020 2020/2021 2021/2022 2022/2023 1. klassid 4 5 5 8 6 5 4 4 2. klassid 4 4 5 5 8 6 5 4 3. klassid 4 4 4 5 5 8 6 5 4. klassid 3 4 4 4 5 5 8 6 5. klassid 5 3 4 4 4 5 5 8 6. klassid 6 5 3 4 4 4 5 5 7. klassid 7 8 6 5 7 7 7 8 8. klassid 7 7 9 6 5 7 7 7 9. klassid 6 7 7 9 6 5 7 7 G1 3 2 3 G2 2 3 2 G3 2 2 3 Kokku 53 54 55 50 50 52 54 54 Klassikomplektid Viimsi Koolis (põhikoolis arvestusega 24 õpilast klassis, gümnaasiumiastmes arvestusega 32 õpilast klassis).

Tabel 5. Klassikomplektide arvu prognoos Haabneeme Koolis 2015-2023 Haabneeme 2015/2016 2016/2017 2017/2018 2018/2019 2019/2020 2020/2021 2021/2022 2022/2023 1. klassid 3 3 3 2 2 2 2 2 2. klassid 3 3 3 3 2 2 2 2 3. klassid 4 3 3 3 3 2 2 2 4. klassid 4 4 3 3 3 3 2 2 5. klassid 2 4 4 3 3 3 3 2 6. klassid 2 2 4 4 3 3 3 3 7. klassid 2 4 4 3 3 3 8. klassid 2 4 4 3 3 9. klassid 2 4 4 3 Kokku 18 19 21 24 26 26 24 22

18

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

Klassikomplektid Haabneeme Koolis (arvestusega 24 õpilast klassis).

Tabel 6. Klassikomplektide arvu prognoos Randvere Koolis 2015-2023

Randvere 2015/2016 2016/2017 2017/2018 2018/2019 2019/2020 2020/2021 2021/2022 2022/2023 1. klassid 3 3 3 3 2 2 2 2 2. klassid 3 3 3 3 3 2 2 2 3. klassid 3 3 3 3 3 3 2 2 4. klassid 2 3 3 3 3 3 3 2 5. klassid 1 2 3 3 3 3 3 3 6. klassid 1 1 2 3 3 3 3 3 Kokku 13 15 17 18 17 16 15 14 Klassikomplektid Randvere Koolis (arvestusega 24 õpilast klassis).

Tabel 7. Klassikomplektide arvu prognoos Püünsi Koolis 2015-2023 Püünsi 2015/2016 2016/2017 2017/2018 2018/2019 2019/2020 2020/2021 2021/2022 2022/2023 1. klassid 2 2 2 1 1 1 2 1 2. klassid 1 2 2 2 1 1 1 2 3. klassid 2 1 2 2 2 1 1 1 4. klassid 2 2 1 2 2 2 1 1 5. klassid 1 2 2 1 2 2 2 2 6. klassid 1 1 2 2 1 2 2 1 7. klassid 1 1 1 2 2 1 2 2 8. klassid 1 1 1 1 2 2 1 2 9. klassid 1 1 1 1 1 2 2 1 Kokku 12 13 14 14 14 14 14 13 Klassikomplektid Püünsi Koolis (arvestusega 20 õpilast klassis).

Lähema nelja aasta perspektiivis on kõige suurem nõudlus koolikohtade järele Viimsi valla keskuse piirkonnas. Kui vaadata kehtestatud kuid realiseerimata detailplaneeringuid, siis on ka rahvastiku juurdekasvu potentsiaal suurim just selles piirkonnas. Investeering Haabneeme Kooli juurdeehitusse on seega üks prioriteet, mitte vaid koolikohtade juurde loomise kontekstis vaid ka seetõttu, et viia õppekeskkond vastavusse õppekavaga. Samas vajavad kõik koolid järgmiste aastate jooksul vahendeid selleks, et parendada õpikeskkonda ja seeläbi aidata tagada kvaliteetne haridus Viimsi vallas.

19

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

9. TEGEVUSKAVA 2016-2020 Tegevus Aeg Hinnanguline maksumus/allikas/vastutaja Viimsi alevikus Vehema tee 2016-2017 Keskkonna- ja planeerimisamet/Viimsi äärse reformimata riigimaa Vallavalitsus detailplaneeringu koostamine ning kehtestamine Pärnamäe Kooli tarbeks Viimsi riigigümnaasiumi Sügis 2016 Haridus- ja Teadusministeerium asutamine Kaunite Kunstide Kooli 2016-2017 Kultuuri- ja spordiamet/Viimsi projekteerimine Vallavalitsus, hind vastavalt pakkumusele Haabneeme Kooli Hiljemalt 2017 Noorsoo- ja haridusamet, Viimsi reorganiseerimine 9- veebruar Vallavolikogu klassiliseks põhikooliks Haabneeme Kooli 2016 suvi – Viimsi Vallavalitsus/Viimsi Haldus OÜ juurdeehituse 2017 august 1 800 000 eurot projekteerimine, ehitamine ja avamine Uus-Pärtle lasteaia 2016 suvi – Viimsi Vallavalitsus projekteerimine, ehitamine 2017 august 2 200 000 eurot ja avamine Riigigümnaasiumi 2016-2017 Riigi Kinnisvara AS projekteerimine Riigigümnaasiumi ehitamine 2017 – Riigi Kinnisvara AS ning Haridus- ja ja avamine september 2018 Teadusministeerium Pärnamäe Kooli tarvis 2017-2018 Keskkonna- ja planeerimisamet/Viimsi Vehema tee äärse Vallavalitsus reformimata riigimaa munitsipaalomandisse saamine Kaunite Kunstide Kooli ajavahemikus Kultuuri- ja spordiamet/Viimsi ehitamine ja avamine 2018-2020 Vallavalitsus, hind vastavalt pakkumusele Pärnamäe Kooli 2019-2020 Noorsoo- ja haridusamet/Viimsi ruumiprogrammi Vallavalitsus koostamine Pärnamäe Kooli 2020-2021 Noorsoo- ja haridusamet/Viimsi projekteerimine ja ehitamine Vallavalitsus, hind vastavalt pakkumusele

20

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

10. HARIDUSASUTUSTE VÕRGU ÜMBERKORRALDUSTEGA KAASNEVAD RISKID Arengukavas seatud eesmärkide täitmisel saab tuua esile järgmised olulised riskid ja võimalused nende maandamiseks: Risk 1. Vahendite nappus Viimsi valla eelarves uute lasteaia- ja koolikohtade ehitamiseks, loodetud vallaeelarve välise rahastuse mittesaamine ja ümberkorraldustega kaasnevad ettenägematud lisakulud. Võimalikud lahendid riskide maandamiseks: 1. konservatiivne valla eelarvepoliitika, püsikulude kontrolli all hoidmine ja vallavara heaperemehelik kasutamine (energia kokkuhoid, vahendite suurem sihtotstarbeline kasutamine jms); 2. jõupingutuste tegemine täiendavate tulude laekumiseks vallaeelarvesse (rahvastikuregistri korrastamine, hallatavate asutuste parem majandamine, osutatavate teenuste hindade korrigeerimine, energiasäästlikkus jms); 3. põhjalike finantsarvutuste tegemine ja nendest kinnipidamise tagamine; 4. projektide koostamise kvaliteedi suurendamine kaasfinantseerimise taotlemiseks, avaliku ja erasektori partnerluse edendamine haridusprobleemide lahendamisel; 5. Viimsi hariduse positiivse kuvandi loomine, Viimsi valla laste ja lastevanemate osaluse suurendamine valla hariduselus, haridusteenuste osutamise rahastamismudeli muutmine. Risk 2. Poliitilised erimeelsused hariduselus kavandatavate ümberkorralduste suhtes, vajalike otsuste ja rakenduste ettevalmistamine ja elluviimine võtavad arvatust enam aega, tööd ei jõua kavandatud tähtajaks valmis. Võimalikud lahendid riskide maandamiseks: 1. poliitikute aus ja avalik arutelu ümberkorralduste põhjustest ja lahendustest, dialoog valla elanikega sh haridusasutuse hoolekogudega, vanematega jt sihtrühmadega, pakutud lahenduste kaalutlemine ja avalikkuse teavitamine; 2. võimalike lahenduste põhjalik argumenteerimine, pidev andmete analüüs, vajadusel ekspertide kaasamine; 3. kavandatu tähtaegadest kinnipidamine, kõikide tööetappide eelnev labimõtlemine ja tegevustes lõpptulemuste kvaliteedile orienteeritus; 4. ümberkorraldustes osalevad kõik huvigrupid, seda juba varases staadiumis.

21

Viimsi valla haridusvõrgu arengukava 2016-2020

Risk 3. Elanike elukoha registreerimisega kaasnevad segadused, kuna inimeste elukoha määramise otsuseid mõjutavad oluliselt naaberomavalitsuste pakutavad avalikud teenused. Võimalikud lahendid riskide maandamiseks: 1. elukoha registri vastavusse viimine inimeste tegeliku elukohaga ja teenuste tarbimisega; 2. Viimsi valla poolt pakutavate avalike hüvede sidumine enam elukohapõhisusega; 3. teha suuremat teavitustööd lapsevanemate hulgas seosest kooli määramise ja Rahvastikuregistrijärgse elukoha vahel. Risk 4. Pidevad muutused riigi hariduspoliitikas. Võimalikud lahendid riskide maandamiseks: 1. koostöö ja arutelud Haridus- ja Teadusministeeriumiga, ideede ja lahenduste ühine läbiarutamine; 2. valla juhtkonna ja haridusspetsialistide kursisolek riigis toimuvate haridusalaste muutustega, aktiivne osalemine riigi ja kohaliku hariduspoliitiliste otsuste kujundamises; 3. haridusjuhtide koolitamine.

Riskide maandamisega tegeletakse valla hariduselu juhtimises ja neid võetakse arvesse arengukava elluviimise korraldamises.

22

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

VIIMSI VALLA HARIDUSVALDKONNA OLUKORRA ANALÜÜS

Sisend Viimsi valla hariduse arengukava koostamiseks

Tellija: Viimsi Vallavalitsus

Täitja: Karin - Liis Haljaste ja Rivo Noorkõiv Konsultatsiooni - ja koolituskeskus Geomedia www.geomedia.ee

Tartu 2015

Geomedi a OÜ 1

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Sisukord

1. Viimsi valla rahvastik ja selle prognoos ...... 6 1.1. Rahvastik ja selle ruumimuster ...... 6 1.2. Uute elanike potentsiaal planeeringute alusel ...... 10 2. Viimsi valla haridusasut uste ülevaade ...... 11 2.1. Alusharidus ...... 11 2.1.1. Lapsed Viimsi lasteaedades ...... 11 2.1.2. Viimsi lapsed lasteaedades teistes KOVides ...... 13 2.1.3. Lasteaiakohtade järjekord ...... 14 2.1.4. Hariduslike erivajadus tega lapsed lasteaedades ...... 15 2.1.5. Lasteaedade personali koosseis, õpetajate vanusstruktuur ja kvalifikatsioon .. 15 2.1.6. Lasteai aõpetajate keskmine palgatase ...... 18 2.1.7. Kohatasu lapsevanemale ...... 18 2.1.8. Arvestuslik kohamaksumus vallale ...... 19 2.1.9. Lasteaedade rahastamine ...... 20 2.1.10. Alushariduse tõhususnäitajad ...... 20 2.2. Üldh aridus ...... 21 2.2.1. Lapsed Viimsi valla koolides ...... 22 2.2.2. Viimsi koolides õppivate õpilaste õpiränne ...... 26 2.2.3. Viimsis elavate õpilaste õpiränne ...... 29 2.2.4. Üldhariduskoolide õpetajaskond ...... 31 2.2.5 . Hariduslike erivajadustega õpilased ja tugipersonal ...... 34 2.2.6. Kooli taristu ...... 35 2.2.7. Viimsi valla põhikoolide ja gümnaasiumi lõpetajate valikud ...... 36 2.2.8. Viimsi valla üldhariduskoolide õpetajate palgatase ...... 37 2.2.9. Arvestuslik koolikohamaksumus vallale ...... 38 2.2.10. Koolide rahastamine ...... 38 2.3. Huviharidus ...... 45 2.3.1. Huv itegevus Viimsi üldhariduskoolides ...... 45 2.3.2. Viimsi Huvikeskus ...... 47 2.3.3. Huvikoolid ...... 49 2.3.4. Õppekavad ...... 49 2.3.5. Õppurid ...... 50 2.3.6. Pedagoogid ...... 52 2.3.7. Arvestuslik kohamaksumus munitsipaalhuvikoolis ...... 53 Kasutatud materjalid ...... 53

Geomedi a OÜ 2

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Joonis 1. Valla elanike arvu dünaamika 1997 - 2015 (Allikas: Rahvastikuregister, riigiraha.fin.ee) ...... 6 Joonis 2. Viimsi valla rahvastikutihedus, 2000 ...... 6 Joonis 3. Viimsi valla rahvastikutihedus, 2015 ...... 6 Joonis 4. Elanike arv Viimsi valla külades ja alevikes seisuga 31.12.2014 (Allikas: Rahvastikuregister) ...... 7 Joonis 5. Elanike arv Viimsi valla piirkondades seisuga 31.12.2014 (Allikas: Rahvastikregister) ...... 7 Joonis 6. Viimsi valla rahvastiku soolis - vanus eline struktuur seisuga 01.01.2015 (Allikas: Statistikaamet) ...... 8 Joonis 7. Potentsiaalsete uute eluruumide arv detailplaneeringute realiseerumisel Viimsi valla piirkondades seisuga 21.12.2015 ...... 10 Joonis 8. Munitsipaal alusharidusasutuste asukohad Viimsi vallas ...... 12 Joonis 9. Eraomandis alusharidusasutuste asukohad Viimsi va llas ...... 12 Joonis 10. Lasteaiarühmade ja laste arv Viimsi valla munitsipaallasteasutustes (Allikas: Haridussilm) ...... 12 Joonis 11. Last e arv Viimsis asuvates eralasteaedades (Allikas: Haridussilm) ...... 13 Joonis 12. Viimsi lasteaedade õpetajate vanusstruktuur ...... 17 Jooni s 13. Munitsipaallasteasutuste lasteaia - õpetajate keskmine kuine töötasu (Allikas: riigiraha.fin.ee) ...... 18 Joonis 14. I klassi õpilaste osakaal, kes eelmisel aastal käisid lasteaias, % (Allikas: Haridussilm) ...... 21 Joonis 15.Viimsi üldhariduskoolide asukohad (Allikas: Haridussilm) ...... 22 Joonis 16. Õpilased Viimsi valla koolides kokku ...... 23 Joonis 17. Õpilaste arv Viimsi Keskkoolis (Allikas: Haridussilm) ...... 24 Joonis 18. Õpilaste arv Püünsi Koolis ...... 25 Joonis 19. Õpilaste arv Prangli Põhikoolis ...... 25 Joonis 20.Viimsi Keskkooli gümnaasiumiastme õpilaste õpiränne 2014/2015 (Allikas: HTM) ...... 27 Joonis 21. Viismsi asuvate koolide õpilaste ränne põhikooli I astmes 2014/2015 (Allikas: HTM) ...... 28 Joonis 22. Viimsis elavate gümnas istide õpiränne 2014/2015 ...... 30 Joonis 23. Viimsis elavate põhikooli I astmes õppivate laste õpiränne 2014/2015 ...... 30 Joonis 24. Viims i valla ja Eesti üldhariduskoolide õpetajaskonna vanusstruktuur ...... 32 Joonis 25. Valikud gümnaasiumi lõpetamisele järgneval õppeaastal aastatel 2005 - 2014 (Allikas: Haridussilm) ...... 37 Joonis 26. Munitsipaal üldhariduskoolide õpetajate palgatase Viimsi vallas (Allikas: Haridussilm) ...... 38 Joonis 27. Munitsipaal üldhariduskoolide õ petajate palgatase Harjumaal ja Eestis (Allikas: Haridussilm) ...... 38 Joonis 28. Koolide põhitegevuskulude finantseerimine (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) ...... 39 Joonis 29. Koolide investeeringute finantseerimine (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) ...... 39 Joonis 30. Koolide põhitegevuskulud põhiliikide ja rahastajate lõikes (Allikas: V iimsi Vallavalitsus) ...... 39 Joonis 31. Viimsi Keskkooli põhitegevuskulud ...... 40 Joonis 32. Viimsi Keskkooli investeeringud ...... 40 Joonis 33. Viimsi Keskkooli põhitegevuskulud põhiliikide ja rahastajate lõikes (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) ...... 40 Joonis 34. Haabneeme Koo li põhitegevuskulud ...... 41 Joonis 35. Haabneeme Kooli investeeringud ...... 41 Joonis 36. Haabneeme Kooli põhitegevuskulud põhiliikide ja r ahastajate lõikes (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) ...... 41 Joonis 37. Randvere Kooli põhitegevuskulud ...... 42

Geomedi a OÜ 3

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Joonis 38. Randvere Kooli põh itegevuskulud põhiliikide ja rahastajate lõikes (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) ...... 42 Joonis 39. Püünsi Kooli põhitegevuskulud ...... 43 J oonis 40. Püünsi Kooli investeeringud ...... 43 Joonis 41. Püünsi Kooli põhitegevuskulud põhiliikide ja rahastajate lõikes (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) ...... 43 Joonis 42. Prangli Põhikooli põhitegevuskulud (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) ...... 44 Joonis 43. Prangli Põhikooli investeeringud ...... 44 Joonis 44. Prangli Põhikooli põhitegevuskulud põhiliikide ja rahastajate lõikes (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) ...... 44 Joonis 45. Munitsipaalhuvikoolide asukohad Viimsi vall as ...... 49 Joonis 46. Eraomandis huvikoolide asukohad Viimsi vallas 2014/2015 õa ...... 49 Joonis 47. Huvikoolid Viimsi vallas (Allikas: Har idussilm) ...... 49 Joonis 48. Õppekavad huvikoolides ...... 50 Joonis 49. Õppurite arv huvikoolides ...... 50 Joonis 50. Viimsi Kunstikooli õppurite vanuseline jaotus (Allikas: Haridussilm) ...... 51 Joonis 51. Viimsi Muusikakooli õppurite vanuseline jaotus (Allikas: Haridussilm) ...... 51 Joonis 52. Spordikoolide õppurite vanuseline jaotus (Allikas: Haridussilm) ...... 51 Joonis 53. Muude erahuvikoolide õppurite vanuseli ne jaotus (Allikas: Haridussilm) ...... 52 Joonis 54. Viimsi Muusikakooli õpejate arv ja jaotus vanusgruppides (Allikas: Haridussilm) ...... 53 Joonis 55. Viimsi Kunstikooli õpejate arv ja jaotus vanusgruppides (Allikas: Haridussilm) .. 53 Joonis 56. Spordikoolide õpetajate arv ja jaotus vanusgruppides (Allikas: Haridussilm) ...... 53 Joonis 57. Muude erahuvikoolide õpetajate arv ja jaotus vanusgruppides (Allikas: Haridussilm) ...... 53

Tabel 1. Las teaia - ja põhikooliealiste vanusgrupid 31.12.2014 andmetel (Allikas: Rahvastikuregister) ...... 8 Tabel 2. Gümnaasiumiealiste (16 - 18 aastased) vanusgrupp 31.12.2014 andmetel (Allikas: Rahvastikuregis ter) ...... 9 Tabel 3. Laste - ja noorte vanusgrupid 1 - aastase sammuga (Allikas: Rahvastikuregister) ...... 9 Tabel 4. 2001 - 2015 a. kehtestatu d, kuid seni realiseerimata DP alusel välja ehitamata eluruumid külade kaupa (Allikas: Viimsi valla maa - ja planeerimisamet) ...... 10 Tabel 5. Viimsi valla lapsed lasteaeades väljaspool Viimsi valda ...... 14 Tabel 6. Lasteaiakohtade järjekord (Allikas: Viimsi vald) ...... 14 Tabel 7. Õpetajate ja ametikohtade arv MLA Viimsi lasteaedades (Allikas: Haridussilm) .... 16 Tabel 8. Õpetajate ja ametikohtade arv Püünsi Kooli lasteaias (Allikas: Haridussilm) ...... 16 Tabel 9. Õpeta jate ja ametikohtade arv Viimsi eralasteaedades (Allikas: Haridussilm) ...... 16 Tabel 10. Koolieelsete asutuste õpetajate haridustase 2014/2015 (Allikas: Haridussilm) ...... 17 Tabel 11. Lasteaia kohatasu lapsevanemale munitsipaallasteaias ...... 19 Tabel 12. Arvestulik kohamaksumus kuus MLA Viimsi Lasteaiad tegevuspaikades, eur (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) ...... 20 Tabel 13. Lasteaedade kulud põhiliikide ja rahastajate lõikes (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) 20 Tabel 14. Viimsi valla üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppivate õpilaste ränne 2015/16. õppeaastal ...... 26 Tabel 15. Mujalt pärit õpilased Viimsi koolides elukoha kohalike omavalitsuste lõikes se isuga 10.12.2015 (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) ...... 26 Tabel 16. Rahvastikuregistri järgi Viimsi valla elanike osalemine üldhariduse statsionaarses õppevormis 2015/16. õppeaastal (Allikas: Haridu s - ja Teadusministeerium, seisuga 10.11.2015) ...... 29 Tabel 17. Viimsi valla õpilased koolides väljaspool Viimsi valda seisuga 10.12.2015 (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) ...... 29 Tabel 18. Õpetajate arv üldhariduskoolide ja õppeainete lõikes (Allikas: Haridussilm) ...... 31 Tabel 19. Õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv põhiharidu ses (Allikas: Haridussilm) .. 32

Geomedi a OÜ 4

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Tabel 20. 30 - aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, % (Allikas: Haridussilm) ...... 32 Ta bel 21. Viimsi koolide kooliõpetajate haridustase (Allikas: Haridussilm) ...... 33 Tabel 22. Tugipersonal ametinimetuste alusel (Allikas: Haridussilm) ...... 34 Tabel 23. Tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste osakaal tuge vajavatest õpilastest, % (Allikas: Haridussilm) ...... 35 Tabel 24. Õppetöö katkestamise määr III kooliastmes (7 - 9 kl) , % (Allikas: Haridussilm) ..... 35 Tabel 25. Koolide suletud netopind (m2) ja põhikooli pinnakasutusindeks (m2 õpilase kohta) 2015. aastal (Allikas: Haridussilm) ...... 35 Tabel 26. Edasiõppijate osakaal põhikooli lõpetajate üldarvust, % (Allikas: Haridussilm) .... 36 Tabel 27. Keskhariduse omandanute osakaal 4 aasta pärast põhikooli l õpetamist, % (Allikas: Haridussilm) ...... 37 Tabel 28. Arvestuslik koolikoha maksumus Viimsi koolides (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) 38 Tabel 29. Kooli huviringides osalevate õpilaste osakaal koolides, kus on nii põhikooli - kui gümnaasiumiaste, % (Allikas: Haridussilm) ...... 45 Tabel 30. Kooli huviringides osalevate õpilaste osak aal koolides, kus ei ole gümnaasiumiastet, % (Allikas: Haridussilm) ...... 45 Tabel 31. SA Viimsi KK Fondi huviringid Viimsi Keskkoolis 2015.aastal (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) ...... 46 Tabel 32. Teadmiskeskuse Collegium Eruditionis huviringid 2015. aastal Viimsi Keskkoolis (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) ...... 46 Tabel 33. SA Viimsi KK Fondi ja Collegium Eruditionis’i ringid Haabneeme Koolis 2015 aastal (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) ...... 46 Tabel 34. SA Viimsi KK Fondi ja Collegium Eruditionis’i ringid Randvere Koolis 2015 ( Allikas: Viimsi Vallavalitsus) ...... 47 Tabel 35. SA Viimsi KK Fondi ja Collegium Eruditionis’i ringid Püünsi Koolis 2015 (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) ...... 47 Tabel 36. Viimsi Huvikeskuse huviringid 2015 aastal (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) ...... 48 Tabel 37. Põhihariduse õpilaste osalemine huvikoolides, % (Allikas: Haridussilm) ...... 52

Geomedi a OÜ 5

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

1. Viimsi valla rahvastik ja selle prognoos

1.1. Rahvastik ja selle ruumimuster

Viimsi valla elanikkond on pidevalt kasvanud (joonis 1). Siinkohal on oluline märkida, et sellise kasvu keskne põhjus peitub sisserände olulisus el, valdavalt Tallinnast. Rahvastikuregistri andmetel elas Viimsi vallas 201 5 . aasta 30. juuni seis u ga 18163 elanikku.

Joonis 1 . Valla elanike arvu dünaamika 1997 - 201 5 (Allikas: Rahvastikuregister, riigiraha.fin.ee )

Suurim on e lanike arv ja kontsentratsioon on valla keskosas, Haabneeme ja Viimsi alevikes . Alljärgnevatel kaartidel on näidatud rahvastiku tihedus Viimsi vallas võrdlevalt aastatel 2000 ja 2015.

Joonis 2 . Viimsi valla rahvastikutihedus, Joonis 3 . Viimsi valla rahvastikutihedus, 2000 (allikas: Statistikaamet) 2015 (allikas: Statistikaamet)

Geomedi a OÜ 6

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Asulate kaupa on elanike jaotus toodud joonisel 4 .

Joonis 4 . Elanike arv Viimsi valla külades ja alevikes seisuga 31.12.2014 (Allikas: Rahvastikuregister)

Prangli saarele on oma elukoha registreerinud 169 ja Naissaarele 9 e lanikku. Viimsi valla mandriosa võib jagada 4 paikkonnaks: läänerannik (, , Püünsi, Pringi, Lubja), keskosa ( Haabneeme, Miiduranna, Viimsi, Pärnamäe); idarannik (Leppneeme, , Randvere) ja lõunaosa (, Äigrumäe, Laiaküla, Muuga). Piirkonniti on elanike arvud toodud järgneval joonisel. Viimsi valla rahvastikust elab keskosas üle poole, 9558 so 53% .

Joonis 5 . Elanike arv Viimsi valla piirkon dades seisuga 31.12.2014 (Allikas: Rahvastikregister)

Geomedi a OÜ 7

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Viimsi valla rahvastiku soolis - vanuselist koostist tervikuna iseloomustab järgnev joonis.

Joonis 6 . Viimsi valla rahvastiku soolis - vanuseline struktuur seisuga 01.01.2015 (Allikas: Statistikaamet )

Kõige arvukamad vanusgrupid on lasteaia - algkooliealised 5 - 9 aastased lapsed ja 35 - 44 aastased tööealised me hed ja naised . Seega perekonna loomis - ja sünn ituseas naiste osakaal on kõrge, sellest johtuvalt on märkimisväärne ka laste arv ehk rahvastiku taastootmine on intensiivne. Järgnevad vanusgrupid (20 - 29 aastased) pole enam nii arvukad ja seega järgmise dekaadi jooksul pole Viimsi rahvastiku taastootepot entsiaal enam nii kõrge. Lähiaastatel nõudlus lasteaiakohtade järele väheneb, sest 0 - 4 aastaste vanusgrupp on ca 15% väiksem kui järgmine , 5 - 9 aastaste, vanusgrupp. Samas nõudlus koolikohtade järele järgmise 5 aasta jooksul järjest suureneb , s iis stabilise erub - pöördu b langusse , sest praegustele gümnaasiumiealistele (15 - 19 aastased) järele tulevad 5 - 14 aastaste laste vanusgrupid on oluliselt arvukamad , aga neile järgnevad vanusgrupid vähemarvukad . Elanike v anuskoosseisu lained mõjutavad märkimisväärselt nõud lust avalike teenuste järele, samuti nende mahtusid. Lasteaiakohtade tagamine elanikkonnale pole lähitulevikus vallale enam suurim väljakutse, sest pereikka on jõudnud - jõudmas Viimsis praegu väiksemaarvulised põlvkonnad. Väljakutsed avalike teenuste pakkum isel seonduvad koolilaste arvu kasvuga, lähiaastatel nooremates klassides ja seejärel gümnaasiumiastmes. Oluline on koostöö riigiga koolivõrgu korrastamisel ja gümnaasiumikohtade tagamisel ning erasektoriga elanikkonna lasteaiakohtade ga paindlikul kindlust amisel.

Alljärgnevalt on tabelites näidatud Viimsi valla olemasoleva rahvastiku (Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2014) põhjal lasteaia - , põhikooli - ja gümnaasiumiealiste vanusgruppide dünaamika lähiaastatel külade ja alevike kaupa.

Tabel 1 . Lasteaia - ja põhikooliealiste vanusgrupid 31.12.2014 andmetel (Allikas: Rahvastikuregister) 0 - 2 Lasteaiaealised Põhikooliealised aastased 3 - 6 aastased 7 - 15 aastased aasta 2014 2014 2015 2016 2017 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 asulata 1 3 3 2 2 20 17 15 11 9 9 9 8 Haabneeme alevik 265 423 420 396 368 743 790 846 881 897 927 930 897 küla 1 1 0 1 1 2 2 2 1 1 1 2 2 küla 1 2 2 1 1 1 1 2 3 3 3 3 4 Kelvingi küla 12 30 33 26 19 84 83 80 78 79 74 63 56 Laiakü la 18 50 41 38 25 60 70 78 88 88 87 89 87 Leppneeme küla 29 27 37 39 41 62 58 60 61 68 68 72 71 Lubja küla 22 36 39 33 29 72 74 80 82 80 82 83 77

Geomedi a OÜ 8

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Lääneotsa küla 1 2 0 1 1 2 4 4 4 4 3 4 4 Metsakasti küla 20 42 42 36 29 59 59 69 77 80 82 79 77 Miidurann a küla 9 15 14 14 12 24 25 28 29 30 30 32 31 Muuga küla 18 34 31 28 25 48 53 56 62 63 66 70 70 Pringi küla 27 63 63 49 45 113 108 121 127 134 134 129 118 Pärnamäe küla 75 167 148 128 110 234 259 279 305 317 329 325 320 Püünsi küla 41 80 74 71 60 169 17 5 172 181 181 178 167 163 Randvere küla 60 132 123 104 86 221 232 259 277 284 272 269 258 Rohuneeme küla 13 24 23 21 17 54 58 61 61 57 57 56 54 Tammneeme küla 8 26 23 20 17 51 54 52 52 58 51 48 43 Viimsi alevik 91 168 153 158 136 290 312 324 334 355 34 1 351 331 Äigrumäe küla 7 6 5 4 9 8 7 8 9 11 9 9 15 KOKKU 719 1331 1274 1170 1033 2317 2441 2596 2723 2799 2803 2790 2686

Tabel 2 . Gümnaasiumiealiste (16 - 18 aastased) vanusgrupp 31.12.2014 andmetel (Allikas: Rahvastikuregister) aasta 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2026 2027 2028 2029 2030 asulata 8 8 10 11 11 7 4 2 5 5 4 3 2 2 3 1 2 1 Haabneeme alevik 143 152 163 182 215 221 246 265 293 315 310 332 320 320 322 302 295 265 Idaotsa küla 5 4 3 2 1 1 0 0 0 0 1 1 1 1 0 0 1 1 Kelnase küla 1 0 0 0 0 0 0 0 1 1 1 1 2 2 2 1 0 1 Kelvingi küla 27 22 23 29 30 30 31 35 31 24 18 19 23 23 26 24 16 12 Laiaküla 11 12 14 15 19 19 20 19 24 25 32 35 43 43 37 28 21 18 Leppneeme küla 18 21 19 16 15 22 22 26 22 2 4 17 16 15 15 25 30 33 29 Lubja küla 24 17 19 19 26 23 21 25 32 32 23 25 29 29 32 25 22 22 Lääneotsa küla 0 0 0 0 0 1 1 1 1 1 3 2 2 2 0 0 1 1 Metsakasti küla 7 13 14 15 13 15 23 23 24 21 23 30 33 33 34 28 25 20 Miiduranna küla 12 8 9 7 6 7 8 8 5 9 11 1 6 12 12 11 9 11 9 Muuga küla 13 13 14 13 14 11 13 11 17 22 28 28 27 27 24 21 21 18 Pringi küla 28 36 33 31 26 30 33 43 48 49 39 43 45 45 52 43 35 27 Pärnamäe küla 34 46 52 61 58 62 63 72 85 110 129 132 132 132 116 112 83 75 Püünsi küla 43 38 45 49 55 5 2 59 59 62 61 61 58 61 61 61 58 45 41 Randvere küla 44 53 49 50 50 69 77 86 83 94 96 107 106 106 102 82 69 60 Rohuneeme küla 15 11 8 13 20 21 17 16 19 24 22 21 20 20 19 17 12 13 Tammneeme küla 10 10 13 16 15 21 17 23 17 18 16 14 17 17 19 20 13 8 Viimsi alevik 72 62 67 79 84 99 96 115 113 115 113 112 123 123 127 116 113 91 Äigrumäe küla 5 5 4 3 0 3 3 3 1 2 4 4 4 4 4 4 3 7 KOKKU 520 531 559 611 658 714 754 832 883 952 951 999 1017 1017 1016 921 821 719

Tabel 3 . Laste - ja noorte vanusgrupid 1 - aastase sammuga (Allikas: Rahvastikuregister) Elanikke Sh vanusgrupid kokku 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 asulata 233 0 1 0 1 0 2 0 1 3 1 1 0 3 4 4 3 3 2 3 Haabneeme alevik 5445 73 94 98 103 101 118 101 113 96 106 91 68 87 66 62 54 47 51 45 Idaotsa küla 67 0 1 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 1 0 1 2 1 2 Kelnase küla 56 1 0 0 0 1 1 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 Kelvingi küla 464 3 2 7 7 10 9 4 6 8 10 13 12 6 12 12 5 6 11 10 Laiaküla 526 4 10 4 7 17 13 13 9 10 6 8 5 7 7 5 3 6 3 2 Leppneeme küla 527 8 9 12 12 6 7 2 7 8 9 5 12 5 5 5 6 8 7 3 Lubja küla 505 7 8 7 7 11 14 4 7 12 13 7 5 9 9 8 2 9 6 9 Lõunaküla / Storbyn 7 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lääneotsa küla 46 0 1 0 0 0 0 2 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 Metsakasti küla 57 5 4 8 8 9 11 14 8 8 7 6 11 6 6 3 4 8 2 3 2 Miiduranna küla 346 1 5 3 3 3 5 4 7 0 2 3 3 2 2 2 3 4 1 7 Muuga küla 548 4 7 7 7 7 10 10 8 10 4 3 4 6 1 7 5 2 6 5 Pringi küla 1038 10 6 11 18 14 20 11 12 16 21 11 11 11 8 7 16 10 10 8 Pärnamäe küla 1444 27 16 32 35 45 36 51 45 33 32 20 20 23 19 16 26 10 10 14 Püünsi küla 1321 15 13 13 19 26 16 19 23 19 19 24 16 19 17 19 13 13 12 18 Randvere küla 1666 17 22 21 26 35 41 30 36 30 28 25 33 19 17 14 19 16 18 10 Rohuneeme küla 441 5 4 4 4 9 6 5 10 7 7 5 4 8 9 3 1 4 6 5 Tagaküla / Bakbyn 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Geomedi a OÜ 9

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Tammneeme küla 449 4 0 4 9 7 3 7 4 5 9 3 11 3 7 5 4 4 2 4 Viimsi alevik 2323 23 42 26 45 45 37 41 34 38 43 32 40 24 35 25 19 23 20 29 Väikeheinamaa küla / Lillängin 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Äigrumäe küla 140 6 0 1 2 1 1 2 1 1 0 0 3 0 0 0 3 1 1 3 KOKKU 18169 212 249 258 314 349 353 315 331 305 316 262 254 238 222 198 191 170 170 180

1.2. Uute elanike potentsiaal planeeringute alusel

Kogu Viimsi vallas poolelijäänud kinnisvaraa renduste lõpetamisel ja menetletavate detailplaneeringute kehtestamisel ja realiseerimisel lisanduks Viimsi valda potentsiaalselt üle 2600 eluruumi, mis hinnanguliselt tähendaks keskmise leibkonna – 2,2 inimest – suuruse juures ca 5900 elaniku lisandumist valda.

Tabel 4 . 2001 - 201 5 a. kehtestatud, kuid seni realiseerimata DP alusel välja ehitamata eluruumid külade kaupa (Allikas: Viimsi valla maa - ja planeerimisamet) K aksik maja Ridaelamute K üla Ü ksikelamud bo ksid boksid Korteri d KO KKU Rohuneeme 55 0 0 0 55 Püünsi 22 0 0 0 22 Pringi 108 8 207 0 323 Haabneeme 134 30 92 220 476 Lubja 128 46 299 0 473 Pärnamäe 33 40 32 0 105 Leppneeme 11 0 0 0 11 Tammneeme 35 6 25 0 66 Randvere 26 0 0 0 26 Metsakasti 21 42 0 0 63 Äigrumäe 191 37 0 46 274 Laiaküla 15 0 12 25 52 Viimsi 24 0 16 576 616 Miiduranna 2 2 5 0 9 Kelvingi 14 0 0 0 14 Muuga 97 0 0 0 97 Kokku 916 211 688 867 2682

Vastavalt planeeringutele asub uusi potentsiaalseid eluruume enim valla keskosas – 1206 so 45% ja lään erannikul 887 so 33% ehk rahvastik tihe dus prae gustel tiheasustusaladel kasvab veelgi .

Joonis 7 . Potentsiaalsete uute eluruumide arv detailplaneeringute realiseerumisel Viimsi valla piirkondades seisuga 21.12.2015

Geomedi a OÜ 10

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Sisserände po tentsiaali kasvatab ka nõukogude ajast pärinevad suvilad, mida siiani ei ole veel aastaringselt kasutusse võetud, kuid mille alaline elanikkond aasta - aastalt kasvab . Nende aastaringselt kasutussevõtt sõltub ennekõike elanike investeerimisvõimest ja valla üldisest arengust – haridusteenused, kaubandusvõrk, vaba aja võimalused – kui ka ühistranspordi arengust. Kokku on selliseid suvilakrunte hinnanguliselt suurusjärgus 800, neist 70% Muuga küla ja Randvere küla piirkonnas ning ülejäänud 30% mujal vallas. Suv ilakruntide ümberehitamisel aastaringseks kasutuseks tavapäraselt detailplaneeringut ei koostata. Seega suvilakruntide aastaringselt kasutusse võtmisel on täiendav elanike Viimsi valda lisandumise potentsiaal keskmise leibkonna suuruse – 2,2 inimest – juur es üle 1700. Kokku on viidatud planeeringute realiseerumisel ja suvilate aastaringsel kasutusele võtul uute elanike lisandumise potentsiaal ca 6600 , mis on kolmandik tänasest valla rahvatikust.

Detailplaneeringutest lähtudes kasvab rahvastik lähiatulevik us tõenäoliselt enim valla keskosas ja läänerannikul, suvilakruntide aastaringese kasutuselevõtu potentsiaal toetab rahvastiku arvukuse suurenemist ka valla idarannikul ja lõunaosas.

Viimsi valla rahvastikuarengut mõjutavad suurel määral selle vanuskoosse isus tekkinud suured lained seoses ulatusliku sisserändega kinnisvarabuumi aastatel. Rahvastiku vanuskoosseisus lained tulevikus ei kao, kuid mida intensiivsem on jätkuv sisseränne Viimsi valda, seda väiksemaks muutuvad vanuserühmade suuruse erinevused. Ra hvastiku analüüs näitab , et Viimsi valla arengus on rahvastiku va atenurgast kaks rasket valikut, mida tuleb arvesse võtta ka koolivõrgu korrastamisel :

- Rahvaarvu kasvu peatudes sisserände olulise vähenemise korral tuleb hakkama saada hästi ebaühtlase vanu sstruktuuri mõjudega, mis tekitab pidevalt muutuva va jaduse avalike teenuste järele; - Intensiivse (pereeas inimeste) sisserände jätkumisel väheneb Viimsi vanuskoosseisu lainelisus, samas suureneb kiiresti rahvaarv ning inimeste tiheli olek koos sellest tu lenevate probleemidega.

2. Viimsi valla haridusasutuste ülevaade

2.1. Alusharidus

Koolieelse lasteasutuse seadus sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse luua kõigile pooleteise - kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterri tooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Lasteasutuste liigid on lastesõim (kuni kolmeaastastele lastele), lasteaed (kuni seitsmeaastastele lastele ) ja erilasteaed (kuni seitsmeaastastele erivajadustega l astele). Seejuures võivad lasteaed ja põhikool vastavalt Põhikooli ja gümnaasiumiseadusele ( PGS ) tegutseda ühe asutusena.

Rühma registreeritud laste arv lasteasutuses vastavalt seaduses sätestatule on sõimerühmas kuni 14 last, lasteaiarühmas kuni 20 last , liitrühmas kuni 18 last. Nimetatud piirarve võib vallavalitsus lasteasutuse hoolekogu ettepanekul ja lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada sõimerühmas ja liitrühmas kuni kahe lapse ja lastea iarühmas kuni nelja lapse võrra ning o t sus tehakse iga rühma kohta eraldi.

2.1.1. Lapsed Viimsi lasteaedades

Geomedi a OÜ 11

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

201 5 /201 6 õppeaastal tegutsevad Viimsi vallas koolieelsete lasteasutustena munitsipaallasteaed Viimsi Lasteaiad (kokku kaheksas majas), 1 lasteaed - põhikool ja 6 eralasteaeda (kokku samuti ka heksas majas) , millega on Viimsi vallal sõlmitud koolieelse lasteasutuse finantseerimislepingud. Kõigi Viimsis asuvate munitsipaal - ja eralasteaedade õppe - ja töökeel on eesti keel.

Joonis 8 . Munitsipaal alusharidusasutuste Joonis 9 . Eraomandis alusharidusasutuste as ukohad Viimsi vallas asukohad Viimsi vallas

MLA Viimsi Lasteaiad tegutseb 8 eraldi lasteaiamaja s , kokku 34 rühma . 2015/2016 õppeaastal kokku on 739 last ja rühmad jagunevad: 18 rühma 3 - 6 aastastele lastele, 7 rühma 6 - 7 aastastele, 6 liitrühma, 2 sobitusrühma ( erivajadustega lapsed koos teiste lastega) ja 1 tasandusrühm (kõnehälvetega ja spetsiifiliste arenguhäiretega lastele) : - Laanelinnu maja Haabneeme alevik us - 6 rühma; - Astri maja Viimsi alevikus - 2 rühma; - Pargi maja Viimsi alevikus - 4 rühma ; - Leppnee me maja Leppneeme külas - 2 rühma; - Randvere maja Randvere külas - 6 rühma; - Päikeseratta maja Haab neeme alevikus - 6 rühma; - Karulaugu maja Haab neeme alevikus - 6 rühma; - Am arülluse maja Viimsi alevikus – 2 rühma, sh 1 rühm ja kokku 10 kohta on mõeldud HEV - lastele. 1 lasteaed - põhikool: - Püünsi Kooli lasteaia osa Püünsi külas , 2 rühma . 2015/2016 õppeaastal tegutseb üks liitrühm ja üks 3 - 6 aastaste rühm, kokku on 36 la st .

Joonis 10 . Lasteaiarühmade ja laste arv Viimsi valla munitsipaallasteasutustes (Allikas: Haridussilm)

Geomedi a OÜ 12

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Vallas tegutseb 6 eralasteaeda, millest üks kahes asukohas , ja kokku on eralasteaedades 2 2 rühma . 2015/2016 õppeaastal on eralas teaedades kokku 358 last ja rühmad jagunevad: 14 liitrühma, 6 rühma 3 - 6 aastastestele, 1 rühm 6 - 7 aastastestele ja 1 sõimerühm (kuni 3 aastastele) : - LA Pääsupoeg kahe filiaaliga: Pringi külas 2 rühma ning Pärnamäe külas 2 rühma , kokku 63 last; - LA Lillel apsed Haabneeme alevikus 2 liit rühma , kokku 38 last; - LA Tibu Viimsi alevikus 2 rühma (liitrühm ja sõimerühm) , kokku 22 last ; - Kel vingi LA Kelvingi külas 2 liit rühma , kokku 39 last ; - LA Väike Päike Pärnamäe külas 7 rühma (6 rühma 3 - 6 aastastele ja 1 rüh m 6 - 7 aastastele) , kokku 129 last ; - LA Põnnipesa Haabneemes 5 liit rühma , kokku 67 last .

Joonis 1 1 . Laste arv Viimsis asuvates eralasteaedades (Allikas: Haridussilm)

Sõimerühmi (kuni kolmeaastased) enam alates 2013/2014 õppeaa stast MLA Viimsi Lasteaiad juures ei tegutse, aga alla 3 - aastaseid lapsi võetakse mõningal määral liitrühmadesse. Ka eralasteaededes võetakse alla 3 - aastaseid liitrühmadesse ja iga aasta on avatud mõni sõimerühm. 2015/2016 õppeaastal on üks sõimerühm , sell es 1 7 last , lasteaias Tibu. 2014/2015 õppeaastal oli kahes eralasteaias kokku 4 sõimerühma – Pääsupoeg 1 rühm ja 17 last , Põnnipesa 3 rühma ja 38 last.

Kokkuvõttes on 2015/2016 õppeaastal Viimsis munitsipaal - ja eralasteaedades kokku 5 8 rühma, neis lapsi kokku 1 133 . Viimsi munitsipaallasteastustes on lapsi kokku 775, Viimsi eralasteaedades 358 ehk lasteaiakohtade proportsioon on 7 Viimsi munitsipaallasteaias : 3 Viimsi eralasteaias.

2.1.2. Viimsi lapsed lasteaedades teistes KOVides

Tallinna linna s asuvates alush aridusasutustes käib 201 5 /201 6 õppeaastal (seisuga 10.12.2015) kokku 3 46 Viimsi valla last, neist Tallinna eralastea edades 236 , munitsipaallasteaedades 91 ning mujal, t eiste kohalike omavalitsuse üksuste, lasteaedades käib 1 9 last . Samas on Viimsi lasteaed es iga aasta ka lapsi teistest kohalike omavalitsuse üksusest – 2015 . aasta lõpu seisuga 18 last Tallinnast.

Viimsi vallast pärit laste arv Tallinna lasteaedades on viimase viie aasta jooksul varieerunud vahemikus 28 5 - 3 57. S eejuures on trend, et väheneb T allinna munitsipaallasteaedade kohti

Geomedi a OÜ 13

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs kasutavate Viimsi valla laste arv ja suureneb Tallinna eralasteaedade teenuste kasutajate arv ning eralasteasutuste arv, kus Viimsist pärit lapsed käivad . T eistes omavalitsusüksuste lasteaedades käi vad lapsed teevad sed a valdavalt Maardus.

Tabel 5 . Viimsi valla lapsed lasteaeades väljaspool Viimsi valda 2011/2012 2012/2013 2013/ 2014 2014/2015 2015/2016 Viimsi valla lapsed lasteaeades väljaspool Viimsi valda munitsipaallasteaiad 120 1 87 106 98 91 Tallinnas asuvad eralasteaiad 165 170 212 240 236 (17 lasteaias) (20 lasteaias) (21 lasteaias) (23 lasteaias) Teistes KOVides 17 10 10 17 19 KOKKU 302 367 324 355 346 Mujalt lapsed Viimsi lasteaedades Tallinnast 4 13 17 14 18 Teistest KO Videst 3 2 - 1 -

2015/2016 on Viimsis asuvates munitsipaal - ja eralasteaedades kokku 1133 last ja väljaspool Viimsit 346 ehk lasteaiakohtade proportsioon on 10 Viimsis : 3 mujal (eelkõige Tallinnas).

2.1.3. Last eaia kohtade järjekord

Koos rahvaarvu ja sisserän de suurenemisega 2000ndate alguses hakkas kasvama ka nõudlus lasteaiakohtade järele. Lasteaiakoha järjekorras oli Viimsi vallas 2002. aastal 341 last, 2005. aastal 576 last ja 2008. aastal 974 last . Järgnevatel aastatel vähenes järjekorras olevate laste ar v seoses uute munitsipaallasteaiahoonete valmimise ja koostöös erasektoriga (eralasteaiateenuse kasutamine läbi pearaha süsteemi) täiendavate lasteaiakohtade loomisega – 2011 . aastal oli registreeritud munitsipaallasteaia järjekorda 579 Viimsi valla last.

2015 . aasta 14. detsembri seisuga on Viimsi vallas lasteaiakoha järjekorras kokku 974 last, neist lasteaiaealised (3 aastased ja vanemad) 749 ja Viimsi valla elanikud omakorda 503. Seega on järjekorra koguarv küll 974, kuid vald on kohustatud tagama vane ma sooviavalduse alusel alushariduse - ning hoiuteenuse 503 lapsele. Arvestades, et 176 lapse puhul on kohta pakutud, kuid otsustatud teatud põhjus(t)el laps järjekorda jätta, siis tegelik lasteaiakoha ootel olevate Viimsi valla laste arv on 327.

Tabel 6 . Lasteaiakohtade järjekord (Allikas: Viimsi vald) Laste arv On kohta pakutud, kuid Kontrollimisel polnud Lasteaiakoha ootel järjekorras teatud põhjus(t)el laps Viimsi elanik Viimsi valla lapsed Sünniaasta jäetud järjekorda 2015 2 01 4 2013 2015 201 4 2013 2015 201 4 2013 2015 201 4 2013 2007 - 2008 82 15 62 5 2008 - 2009 60 92 106 - 21 33 60 56 60 0 15 13 2009 - 2010 64 88 137 20 30 15 44 43 41 20 15 81 2010 - 2011 79 111 307 19 30 6 59 59 50 20 22 251 2011 - 2012 98 240 232 50 0 - 48 29 22 50 211 210 2012 - 2013 218 238 *200 87 - - 20 19 *3 198 219 *197 2013 - 2014 230 *206 *15 - - - 15 *2 - 215 *204 *15 2014 - 2015 *200 *22 - - *2 - *198 *22 2015 - 2016 *25 - - *25 KOKKU 974 997 1079 176 81 69 248 208 23 8 726 708 772 Lasteaia - ealised 749 769 864 176 81 69 246 206 235 503 482 560 * - ei ole veel lasteaiaealine

Geomedi a OÜ 14

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Plaanis on juurde luua lasteaiakohti ehitades ja avades Lubja külas 144 kohalis e Uus - Pärtle lastea ia . 2013. aastal alustati uue lasteaia rajamise ettevalmistamist, kuid 2013. aasta oktoobris välja kuulutatud ehitushange Uus - Pärtle lasteaia ehituseks tühistati 1 . 2014 - 2015 on ettevalmistatud taotlust Euroopa struktuurivahendite kaasamiseks meetmest „Linna piirkondade jätkusuutlik areng” ja kavade koh aselt finantseeritakse l asteaia ehitust ca 80% ulatuses nimetatud meetmest. Lasteaia ehituseks on olemas maa - ala ning 2013. aastal valminud lasteaia projekt .

2.1.4. Hariduslike eri vajadustega lapsed lasteaedades

Haridusvaldkonna koordineerimisel on prioriteet t agada kõikidele Viimsi valla lastele võrdseid võimalusi pakkuv haridusasutustevõrgustik, mis arvestab lapse individuaalsusega ning tagab sujuva ülemineku järgnevatele haridusastmetele (alusharidus, põhiharidus ja gümnaasiumiharidus). Eesmärk on võimaldada kõigile HEV lastele alushariduse andmine kodulähedases lasteaias.

Kuna aasta - aastalt kasva s hariduslike erivajadustega (HEV) laste arv valla lasteasutustes, siis 2010/2011 õppeaasta alguses avati Amarülluse teel uus munitsipaallasteaed, kus kahest rühmas t üks – Maikellukese rühm – on tervikuna HEV lastele (kuni kümnele lapsele) . Rühmas on lastel võimalus saada professionaalset tuge erinevatelt spetsialistidelt (tugiisik, logopeed, tegevusterapeut, loov - ehk kunstiterapeut, füsioterapeut, neuroloog, taastu sraviarst). Erivajadustega lastele parimate tingimuste loomiseks toimub väga tihe koostöö Viimsi Rehabilitatsioonikeskusega.

2.1.5. Lastea edade personali koosseis, õ petajate vanusstruktuur ja kvalifikatsioon

MLA Viimsi lasteaiad ühendasutust juhib direktor, ig a kahe maja kohta on loodud üks õppejuhi ametikoht, kogu lasteaeda teeninda vad sekretär ja personalijuht. 2014. aastal toimusid MLA meeskonnas olulised muutused – augustis alustas tööd uus direktor, septembris said Randvere ja Pargi maja uue õppejuhi ning ametisse asus uus personalijuht. MLA personali koosseisus on ettenähtud ametikohad järgmistele tugispetsialistidele: s otsiaalpedagoog, psühholoog, tervishoiutöötaja , logopeed id ja tugiisik; ning pedagoogilist personali abistavad veel õpetaja assistendid, õ petaja - abid, majaperenaised ja - mehed, köögipersonal. MLA Viimsi lasteaiad personali koosseisus oli 201 5 . aastal detsembri seisuga rühmaõpetajaid 55, assistente 2 6 ja õpetaja abisid 2 1 . Tugiteenuseid pakkus lastele 201 5 /201 6 õppeaastal 4 logopeedi - 2,75 k ohta ja k õik tugispetsialistid vastavad kvalifikatsiooninõuetele 2 . Koostöös sotsiaalametiga on tööl 2 tugiisikut kuni juuni ni 2016 ja l isaks on 2 koosseisulist tugiisiku ametikohta Amarülluse majas, millest on täidetud 1 koht ühe inimesega.

MLA Viimsi Las teaiad õpetajate ja vastavate ametikohtade arv suurenes 2010/2011 õppeaastal hüppeliselt seoses tegevuse laiendamisega (ametikohtade arv suurenes 5 7,35 lt 73 le), järgnevatel aastatel maht varieeru b väikses ulatuses ja on vähenemistrendis.

1 Viimsi Vallavolikogu otsus 21.01.2014 nr 5. 2 Tugispetsi alistide kohta alushariduses kogutakse andmeid vaid eripedagoogide ja logopeedide kohta, teisi ametikohti ametlik haridusstatistika (EHIS, Haridussilm) ei hõlma

Geomedi a OÜ 15

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Tabel 7 . Õpetajate ja ametikohtade arv MLA Viimsi lasteaedades (Allikas: Haridussilm) õpetajate arv ametikohtade arv Rühma Muusika - Liikumis - Rühma Muusika - Liikumis - õppeaasta õpetaja õpetaja õpetaja Kokku õpetaja õpetaja õpetaja Kokku 08/09 53 6 3 62 51,75 2,85 2,75 57,35 09/10 53 6 3 62 51,75 2,85 2,75 57,35 10/11 68 4 5 77 67,50 2,50 3,00 73,00 11/12 68 5 5 78 67,50 3,00 3,00 73,50 12/13 64 4 4 72 63,50 2,50 2,50 68,50 13/14 66 4 5 75 65,50 2,50 2,90 70,90 14/15 65 5 4 74 64,50 2,55 2,50 6 9,55 15/16 72 67,05

Püünsi Kooli lasteaia koosseisu kuulusid 2014. aasta lõpu seisuga 4 täiskohaga rühmaõpetajat, 0,25 kohaga liikumisõpetaja, 0,25 kohaga muusikaõpetaja, 0,25 kohaga logopeed, 0,5 kohaga õppealajuhataja ja 2 täiskohaga õpetaja abi 3 .

Püünsi Kooli tugispetsialistidest on lasteaia lastele tugiteenuste osutamisele keskendunud kvalifikatsiooninõuetele vastav alushariduse logopeed 0,25 kohaga 4 .

Tabel 8 . Õpetajate ja ametikohtade arv Püünsi Kooli lasteaias (Alli kas: Haridussilm) õpetajate arv ametikohtade arv Rühma Muusika - Liikumis - Rühma Muusika - Liikumis - õppeaasta õpetaja õpetaja õpetaja Kokku õpetaja õpetaja õpetaja Kokku 08/09 4 0 1 5 4,00 0,00 0,25 4,25 09/10 4 1 1 6 4,00 0,25 0,25 4,50 10/11 4 1 1 6 4,00 0,25 0,25 4,50 11/12 4 1 1 6 4,00 0,25 0,25 4,50 12/13 4 1 1 6 4,00 0,25 0,25 4,50 13/14 4 1 1 6 4,00 0,25 0,25 4,50 14/15 4 1 1 6 4,00 0,25 0,25 4,50 15/16 4 1 1 6 4,00 0,25 0,25 4,50

Munitsipaallasteaedade õpetajaskonna ja ametikohtade muutustele vastupidise dünaamikaga on olnud Viimsi eralasteaedade õpetajate ja ametikohtade koguarv.

2015/2016 aastal õpetajate arv Viimsi eralasteaedades kokku 50 ja täistööajale taandatud ametikohti 40,85 ja seda on mõnevõrra enam kui eelmisel õppeaas tal. 2014/2015 õppeaastal oli eralasteaedades kokku õpetajaid 45 ja ametikohti 37,45, sh 35 rühmaõpetajat ja 33,3 ametikohta , 7 muusikaõpetajat ja 2,65 ametikohta, 3 liikumisõpetajat ja 1,5 ametikohta .

Tabel 9 . Õpetajate ja ametik ohtade arv Viimsi eralasteaedades (Allikas: Haridussilm) õpetajate arv ametikohtade arv Rühma Muusika - Liikumis - Rühma Muusika - Liikumis - õppeaasta õpetaja õpetaja õpetaja Kokku õpetaja õpetaja õpetaja Kokku 08/09 40 4 3 47 38,45 2,20 2,25 42,90 09/10 31 7 2 40 28,15 2,60 1,25 32,00 10/11 26 5 2 33 24,70 1,40 1,25 27,35 11/12 26 6 2 34 24,15 2,15 1,25 27,55 12/13 32 7 2 41 30,80 2,35 1,25 34,40

3 2014. aasta Viimsi valla majandusaastaaruanne 4 Haridussilm

Geomedi a OÜ 16

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

13/14 34 5 2 41 33,10 2,30 1,25 36,65 14/15 35 7 3 45 33,30 2,65 1,50 37,45 15/16 50 40,85

Tugiteenu ste pakkumine on eralasteaedades tagasihoidlikum ja personali voolavus suurem kui munitsipaalsektoris. 2015/2016 õppeaastal on Kelvingi Lasteaias eripedagoog ja eralasteaias Lillelapsed eripedagoog, eelmisel õppeaastal o li La steaias V äike Päike logopeed ja Kelvingi Lasteaias eripedagoog . Kõik tugispetsialistid vastavad kvalifikatsiooninõuetele.

Viimsi eralasteaedade õpetajaskond on keskmiselt noorem kui Viimsi munitsipaallaste asutustes . Munitsipaal is domineerib lasteaia õpetajaskonnas 40 - 49 aastaste vanusg r u pp ja eralasteaeades alla 30 aastaste vanusgrupp. A jas on vanusgruppide jaotus muutunud ühtlasemaks mõlemas sektoris . Viimsi munitsipaallasteaedade õpetajaskonna tänane vanusstruktuur on väga sarnane üldisele Eesti munitsipaallasteaedade õpetajate vanuss truktuurile.

Joonis 12 . Viimsi lasteaedade õpetajate vanusstruktuur

Kõrgharidusega õpetajad moodustavad Viimsis asuvate koolieelsete astuste õpetajaskonnast nii munitsipaal - kui erasektoris ¾ . Mõlemas sektoris on tööl ka pedago oge kesk - eri/tehnikumi - ja kutseharidusega, munitsipaalsektoris proportsionaalselt enam. E rasektoris on üldkeskharidusega pedagooge nii absoluutarvuliselt kui proportsionaalselt rohkem.

Tabel 10 . Koolieelsete asutuste õpetajate h aridustase 2014/2015 (Allikas: Haridussilm) 2014/2015 õa 2015/2016 õa Munitsipaal - Eralaste - Kokku Kokku Haridustase lasteaiad aiad keskeri - keskharidust eeldav keskeri - /tehnikumiharidus 10 0 10 8 /tehnikumiharidus põhiharidust eeldav keskeri - / tehnikumiharidus 2 3 5 5 kutseharidus kutsekeskharidus keskhariduse baasil 1 0 1 2 kutsekeskharidus põhihariduse baasil 2 2 4 1 kõrgharidus bakalaureuseõpe (vastuvõtt alates 01.06.02) 12 11 23 30 bakalaureuseõpe (vastuvõtt kuni 01.06. 02) 12 7 19 22 kutsekõrgharidus 13 3 16 13 magistriõpe (3+2) (vastuvõtt alates 01.06.02) 1 0 1 1 magistriõpe/kutsemagister 1 0 1 2 magistriõpe/teadusmagister 2 1 3 4 rakenduskõrgharidusõpe 13 6 19 18 rakenduskõrgkooli ja ülikooli diplomiõpe 5 5 10 10 märkimata 1 0 1 0

Geomedi a OÜ 17

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

üldkeskharidus 4 7 11 6 KOKKU 79 45 124 122 Täistööajale taandatud ametikohad 74,05 37,45 111,5 112,4 Kvalifikatsioonile vastavad ametikohad 58 23 81 Kvalifikatsioonile vastavad õpetajad 94 O sakaal ametikohad 78% 62% 73% Osakaal õpetajad 77%

2015/2016 õppeaastal vastab V iimsis asuvate lasteaedade õpetajatest kvalifikatsiooninõuetele 77% kõigist õpetajatest. Andmeid eelmise õppeaastaga võrrelda ei saa, sest 2014/2015 õppeaasta statistikas on kajastatud kvalifikat isoonile vastavate täistööajale taandatud ametikohtade arv. 2014/2015 õppeaastal oli Viimsi munitsiaalomandis koolieelsete lasteasutustes 79 õpetajat 74 täiskohaga aineõpetaja ametikoha kohta ja kvalifikatsioonile vastavateks loeti ametikohti 58 so 78%; er alasteaedades 45 õpetajat 37 täiskohaga ametikoha kohta ja kvalifikatsioonile vastavateks loeti ametikohti 23 so 62 % , ehk keskmiselt oli kvalifiaktsio onile vastavaid ametikohti 73%.

2.1.6. Lasteaiaõpetajate keskmine palgatase

Viimsi munitsipaallasteasutuste las teaiaõpetajate palgatase võrreld es teiste kohalike omavalitsuse üksustega on üle keskmise hea – 2014 . aastal oli Viimsis kuu keskmine lasteaiaõpetajate töötasu 760 eur, mis on kõrgem kui keskmiselt Harjumaal (739 eur) ja Eestis (689 eur).

Joonis 13 . Munitsipaallasteasutuste lasteaia - õpetajate keskmine ku u töötasu (Allikas: riigiraha.fin.ee)

2.1.7. Kohatasu lapse vanemale

Koolieelse lasteasutuse seadusest tulenevalt võib munitsipaallasteaias vanema osa määraks, niinimetatud kohatasu k s lapsevanemale , olla kuni 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Palga alammäär 2015 . aastal on 390 eurot ja 2016. aastal tõuseb tasemele 430, 2017. aastal 470 eur.

L apsevanema poolt tasutav lasteaiatasu määr on alates 201 4 . aastast kõiki des MLA Viimsi lasteaedades ja Püünsi kooli lasteaias 58 eur kuus 5 . 2015. aastal moodustab Viimsis kehtiv lasteaiakohatasu lapsevanemale miinimumpalgast 15%. Sarnasel tasemel on lasteaia kohatasu lapsevanemale näiteks Tartus, Tallinnas on mõnevõrra soodsam .

5 Viimsi Vallavolikogu 13.05.200 8 määrus nr 10.

Geomedi a OÜ 18

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Tabel 11 . Lasteaia kohatasu lapsevanemale munitsipaallasteaias 2014 2015 2016 2017 min palk eur 355 390 430 470 kohatasu vanemale seadusega lubatud max % 20% 20% 20% 20% eur 71,00 78,00 86,00 94,00 Viimsis eur 58,00 58 ,00 58,00 58,00 Tallinnas % 10,6% 10,6% 10,6% 10,6% eur 37,63 41,34 45,58 49,82 Tallinnas ujulaga lasteaed % 12% 12% 12% 12% eur 42,60 46,80 51,60 56,40 Tartu % 15% 15% 15% 15% eur 53,25 58,50 64,50 70,50

Viimsis on 50% lasteaiatasu soodus tus t 6 võimalik taotleda peredel, kus ühest perest käib lasteaias 2 või enam last. Soodustuse määramisel arvestatakse MLA Viimsi Lasteaiad, Püünsi Kooli lasteaias ja Viimsi vallaga lepingu sõlminud eralastea edades käivate lastega . Soodustus määratakse MLA V iimsi Lasteaias ja Püünsi Kooli lasteaias käivatele lastele. Soodustuse määramise aluseks on lapsevanema taotlus. 2014. aastal esitati soodustuse saamiseks 61 taotlust (2013. aastal 55). 2014. aastal sai lasteaiatasu soodustust kokku 140 last (2013. aastal 88), neist 132 käisid MLA Viimsi Lasteaias ja 8 Püünsi Kooli lasteaias.

Eralastea iad kehtestavad kohatasu - õppemaksu iga asutus iseseisvalt lähtudes erakooliseaduses sätatust ja üldreeglina on need oluliselt kõrgemad võrreldes munitsipaallasteaedades vane ma poolt tasutavate kohatasudega 7 . Kuivõrd Vii msi valla haridusvaldkonna s üks tegevussuundi on vajalikul hulgal lasteaiakohtade pakkumisel teha koost ööd erasektoriga, siis eralasteaiateenuste kasutamise soodustamiseks toeta takse eralasteaias käimist läbi p earaha süsteemi (vt täpsemalt 2.1.8 Arvestus lik kohamaksumus vallale ) .

2.1.8. Arvestus lik kohamaksumus vallale

2015 . aasta arvestuslik MLA Viimsi Lasteaiad õpilaskoha tegevuskulu ( majandamiskulude, persona li töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu ) ehk niinemtatud kohamaksumus vallale ühe lapse kohta on 2921,44 eurot aastas ja 243,45 eurot kuus 8 . Õppehoonete - tegevuspaikade lõikes on arvestuslik kohamaksumus kuu s näidatud alljärgnevas tabelis. Tabel ist on näha, et suhteliselt soodam on arvestuslik kohamaksumus lapse kohta Laanelinnu, Karulaugu ja Astri õppehoonetes ning näitaja neis õppehoonetes on langustrendis. Arvestada tuleb ka asjaoluga Amarülluse õppehoones tegutseb HEV rühm ja seepärast on sea lsed arvestuslikud kulud lapse kohta oluliselt kõrgemad võrreldes teistega.

6 Viimsi Vallavolikogu 13.05.2008 määrus nr 8. 7 Näiteks Kelvingi Lasteaias on Viimsi valla elanikele 2015. aastal kohatasu vane male ehk õppemaks 93,50 eur/kuu, teistele kõrgem. 8 Viimsi Vallavalitsuse 03.02.2015 määrus nr 4.

Geomedi a OÜ 19

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Tabel 12 . Arvestulik kohamaksumus kuus MLA Viimsi Lasteaiad tegevuspaikades, eur (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) Laanelinnu Astri Amarülluse Pargi Leppneeme Randvere Haabeeme Karulaugu 2015 215,58 218,57 407,31 263,84 300,29 261,73 227,58 218,70 2014 212,82 208,85 300,90 229,13 276,41 256,84 206,95 231,31 2013 275,36 233,51 308,97 218,70 284,74 229,40 211,02 223,86 2012 121,17 241,20 344,90 258,24 259,18 218,32 292,27 247,43

Viimsi valla poolt e ralasteaedadele m akstav kohatasu/toetus on alates 2011.aastast 223,69 eur kuus ja see on sarnases suurusjärgus keskmise arvestusliku MLA Viimsi Lasteaiad õpilaskoha tegevuskuluga . Kokku kasutas 2014. aastal eralasteaia teenust 581 Viimsi last ja Viimsi vallal olid eralaste aedadega seotud kulud 1,7 mln eurot ja 2013. aastal olid vastavad näitajad 560 last ja 1, 5 mln e urot .

2016. aastal jätkatakse eralasteaias käivate laste toetamist läbi pearaha süsteemi ja eralasteaedadele makstav kohatasu/toetus tõuseb tasemele 290 eurot/ kuus.

2.1.9. Lasteaedade rahastamine

La steaedade ülalpidamine on sisuliselt kohaliku omavalitsuse üksuse finantseerida . R iigi pool se t rahast ust e rinevate t egevuskulude t oetuste kaudu (põhiosa tasandusfondi lg 2 kaudu lasteaedade õpetajatele eraldatud koolitus rahad ja lisaks koolipiimaprogramm ) oli 2012 . aastal, moodustades alla 1% lasteaedade kulude kogufinantseeringust, edaspidi mitte.

Tabel 13 . Lasteaedade kulud põhiliikide ja rahastajate lõikes (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) 2012 2013 2014 2015 Fi nantseerimise allikas vald riik vald vald vald MLA Viimsi Lasteaiad 2 540 238 22 049 2 470 190 2 764 677 2 849 495 sh personalikulud 1 375 681 0 1 429 073 1 534 023 1 655 810 majandamiskulud, muud 1 087 928 16 113 1 0 41 117 1 186 374 1 146 985 koolipiim 0 5 936 0 0 0 investeeringud 76 629 0 0 44 280 46 700 Püünsi Lasteaed (kooli osana) * 0 0 62 666 80 004 87 700 sh personalikulud 0 0 62 666 80 004 87 700 KOKKU 2 540 238 22 0 49 2 532 856 2 844 681 2 937 195

*’ - Püünsi lasteaia personali kulud kajastuvad 2012 aastal Püünsi Kooli eelarves, 2013.aasta kuludest samuti 1 kuu kajastub Püünsi Kooli eelarves ja 11 kuud Püünsi Lasteaia kulureal.

2.1.10. Alushariduse tõhususnäitajad

Viimsis I klassi astuva test lastest on valdav enamus käinud koolieelses lasteasutuses. Püsivalt on Viimsi koolide esimese klassiastme õpilaste, kes eelmisel aastal käisid lasteaias, osakaal kõrgem kui riigi poolt aastaks 2020 seatud sihtnäitaja 95%.

Geomedi a OÜ 20

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Joonis 14 . I klassi õpilaste osakaal, kes eelmisel aastal käisid lasteaias , % (Allikas: Haridussilm)

2.2. Üldharidus

PGS sätestab põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded, õppe korraldamise põhimõtted ning põhi - ja üldkeskhariduse kättesaadavuse munitsipaalharidusa sutustes. Olulisemad hariduse kättesaadavust tagavad meetmed on järgmised:  Kooli pidamisel tuleb tagada riiklike õppekavade täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna ole masolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks.  Vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. Seega on mistahes praegune ja tulevane Viimsi mandriosas asuv kool elu kohajärgseks kooliks kõikidele Viimsi valla õpilastele.

Viimsi vallas on haridusteenuste kujundamisel prioriteet arvestada lapse individuaalsusega (sh hariduselike erivajadustega) ning sellest lähtuvaks peamiseks ülesandeks tagada kõikidele Viimsi valla l astele võrdseid võimalusi pakkuv haridusasutuste ja teenuste võrk ning sujuv üleminek järgnevatele haridusastmetele. Igale koolikohustuslikule isikule, kelle elukoha aadress Eesti Rahvastikuregistris on Viimsi vald, tagatakse võimalus omandada põhiharidus elukohajärgses koolis, sõltumata õpilase hariduslikust erivajadusest või terviseseisundist. Elukohajärgsed koolid Viimsi vallas on alates 2014/2015 õppeaastast Viimsi Keskkool, Püünsi Kool, Haabneeme Kool, Randvere Kool ja Prangli Põhikool.

Esimesse klas si astumiseks ja elukohajärgse kooli määramiseks tuleb õpilase vanemal või eestkostjal esitada kooliminekule eelneva õppeaasta märtsis vastav taotlus Viimsi Vallavalitsuse noorsoo - ja haridusametile ning asjaomane komisjon vaatab esitatud taotlused läbi, v õttes aluseks põhikooli - ja gümnaasiumiseaduses sätestatud klassi täitumuse piirnormi ning õpilase rahvastikuregistris fikseeritud elukohta, ning määrab elukohajärgse kooli lähtudes järgmistest asjaoludest järgnevas järjekorras: 1) õpilase elukoha lähedus koolile; 2) õpilase elukoha lähedus koolile ning sama pere teiste laste õppimine samas koolis; 3) õp ilase seadusliku esindaja soov 9 .

9 Viimsi Vall avalitsuse määrus 27.01.2012 nr 1

Geomedi a OÜ 21

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

2.2.1. Lapsed Viimsi valla koolides

Viimsi vallas tegutseb 5 munitsipaalkooli. Üldharidust andvad era - või riigikoolid Viimsi vallas puuduvad.

 Viimsi Keskkool Haabneeme alevikus, täistsüklikool (1 - 12 klass) ;  Püünsi Kool Püünsi külas, koolieelne lasteasutus ja põhikool (I - III aste), mis tegutsevad ühe asutusena;  Prangli Põhikool Prangli saarel Kelnase külas, põhikool (I - III as te) ;  Haabneeme Kool Haabneeme alevikus , põhikool (I ja II aste) ;  Randvere Kool Randvere külas , põhikool ( I - II aste, HEV I - III aste ) .

Joonis 15 .Viimsi üldhariduskoolide asukohad (Allikas: Haridussilm)

Kõigis Viimsi munitsipaalko olides on õppekeel eesti keel ja päevane õppevorm . Enamus õpilasi õpib tavaklassides, kuid tagamaks võrdselt häid võimalusi hariduse omandamiseks ka hariduslike erivajadustega lastele on olemas ka väikeklassid, kõnepuudega õpilaste klass, õpiraskustega põh iharidust omandavate õpilaste klass , lihtsustatud ja toimetulekuõppel olevad õpilased ning ühe õpilase õpetamisele keskendunud õpe.

Kokku on Viims i valla munitsipaalkoolides 2015/2016 õppeaastal 2258 õpilast , mis on 146 võrra enam kui eelmisel õppeaastal . Õpilaste arv Viimsi koolides kokku on kasvanud pidevalt viimase dekaadi jooksul tuleneva s t intensiivsest sisserändest.

2005/2006 õppeaastal oli õpilaste koguar v Viimsi koolides 1146, so ca 1200 last vähem kui praegu. Teisisõnu on õpilaste arv Viimsi va lla koolides kümne aasta jooksul kahekordistunud. I ga - aastane õpilaste arvu suurenemine on olnud vahemikus ca 40 - 200 õpilast so 3 - 16% õpilaskonnast .

Geomedi a OÜ 22

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Joonis 16 . Õpilased Viimsi valla koolides kokku

201 5/2016 õppeaastal oli Hari dussilma andmetel Viimsi koolides kokku 1 71 pedagoogi ametikohta ja 208 pedagoogi. Seega on õpilaste ja ühe täiskohaga pedagoogi ametikoha suhe 13 õpilast : 1 õpetaja.

2.2.1.1. Viimsi Keskkool

Viimsi Keskkool on täistsüklikool ehk põhikool ja gümnaasium, mis teg utseb ühtse õppeasutusena . Viismi Keskkool on õpilaste arvult valla suurim kool ja ühtlasi ka Eesti kõige suurem üldhariduskool .

Viimsi Keskkool tegutses mitmeid aastaid erinevates õppehoone te s , kuid lähiaastate ühe olulisema haridussündmusena korraldati 2014/2015 õppeaastast ümber Viimsi Keskkooli tegevus. Ümberkorralduste tulemusena asutati Viimsi Keskkooli Randvere ja Karulaugu õppehoonete baasil kaks iseseisvat kooli: Randvere Kool (I - II kooliaste , HEV osa kuni III kooliastmeni ) ja Haabneeme Kool (I - II kooliaste). Nõndanimetatud suures majas jätkab tegevust Viim si Keskkool täistsüklikool ina .

Teine lähiaastate olulisim haridussündmus oli 2014. aastal kokkuleppe sõlmimine Haridus - ja Teadusministeeriumiga riigigümnaasiumi asutamiseks Viimsi valda . S ee t oob kaasa võimaluse valla l keskenduda seadusjärgse kohustuse – põhikoolide pidamine – täitmisele ja Viimsi Keskkooli ümberkorraldamiseks põhikooliks tulevikus . Riigigümnaasiumi rajamine Viimsi valda aitab kaasa haridusteenuste mitmekesistamisele, võrdsemai d võimalusi pakkuvale haridusvõrgustiku kujundamisele ning koolikohtade defitsiidi vähendamisele . Vastavalt ministeeriumiga sõlmitud lepingule tuleb Viimsi valda riigigümnaasium asutada hiljemalt 1. septembriks 2018 . R iigigümnaasiumi ehitus on planeeritud Haabneeme aleviku Tammepõllu maaüksusele, reformimata riigimaale. Riigigümnaasiumi rajamine Viimsi valda on üks olulisemaid sihte Viimsi valla haridusvaldkonnas lähiaastatel.

Nii Haabneeme Kooli kui Randvere Kooli avamisega on seotud järgneval joonisel ka jastuv õpilaste arvu hüppeline vähenemine Viimsi Keskkoolis põhikooli I ja II astmes 2014/2015 õppeaastal võrreldes eelnevate aastatega. Samas on Viimsi Keskkool ikka õpilaste arvult Eesti suurim üldhariduskool. 2015/2016 õppeaastal on Viimsi Keskkooli õpi laste koguarv 1340.

Geomedi a OÜ 23

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Joonis 17 . Õpilaste arv Viimsi Keskkoolis (Allikas: Haridussilm)

Viimsi Keskkoolis on valdavalt tavaklassid. Lisaks on 2015/2016 õppeaastal olemas ka väikeklassid ja õpiraskustega põhiharidust omandavate õpi laste klass ning ühe õpilase õpetamisele keskendunud õpe.

Klasside täituvus on paljudes klassides maksimumilähedane, st 1. – 9. klassides kuni 26 õpilast, gümnaasiumiklassides kuni 36 õpilast klassis. 2014/2015 õppeaastal õppis keskmiselt Viimsi Keskkooli I kooliastme tavaklassis 24,9 õpilast, II kooliastmes 23,2 õpilast ja III kooliastmes 23,2 õpilast.

2.2.1.2. Haabneeme Kool

Haabneeme Kool on põhikool , kus toimub õppetegevus põhikooli I ja II astmes (1 - 6 klass) tavaklassides . Haabneeme Kool alustas oma tegevust 1. septembril 2014. Haabneeme Kool asutati Viimsi Keskkooli ümberkorraldamise tulemusena Karulaugu õppehoone baasil.

Õpilaste arvu järgi on suuruselt teine kool vallas. 2015/2016 õppeaastal on kokku 420 õpilast, neist põhikooli esimese astmes 237 ja teise s astmes 183. Võrreldes eelmise õppeaastaga suurenes õpilaste koguarv 77 võrra so 22%. 2014/2015 õppeaastal oli kokku 343 õpilast, n eist põhikooli esimeses astmes 253 last ja teises astmes 90 last. 2014/2015 õppeaastal toimus k oolis õppetegevus 1. - 5. klas sini ja k lasside täituvus oli maksimumilähedane - kuni 24 õpilast klassis .

2.2.1.3. Püünsi Kool

Püünsi Kool Püünsi külas on tegutsemisvormilt lasteaed - põhikool (I - III aste), mis tegutsevad ühe asutusena. Tavaklassidele lisaks on olemas vastavalt vajadusele ka väik eklass(id) ja ühe õpilase õpetamisele keskendunud õpe. Õpilaste arv koolis on viimastel aastatel mõnevõrra kasvanud ja seda põhikooli esimese astmes õpila ste arvu suurenemise tõttu. 2015/2016 õppeaastal on koolis õpilasi kokku 210 .

Geomedi a OÜ 24

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Joonis 18 . Õpilaste arv Püünsi Koolis

2.2.1.4. Prangli Põhikool

Prangli Põhikool (I - III aste) tegutseb Prangli saarel Kelnase külas . 201 5 /201 6 õppeaastal on koolis õpilasi kokku 5.

Joonis 19 . Õpilaste arv Prangli Põhikoolis

2.2.1.5. Randv ere Kool

Randvere Kool on põhikool , kus toimub õppetegevus põhikooli I - I I astmes ( HEV osa kuni III kooliastmeni ) . Lisaks tavaklassidele on olemas väikeklassid, kõnepuudega õpilaste klass, korraldatud lihtsustatud ja toimetuleku õpe ning ühe õpila se õpetami sele keskendunud õpe. Randvere Koolis on erivajadustega laste õppeplokk. Õppeplokis on ruumi kuni 40 haridusliku erivajadusega õpilasele põhikooli osas.

Randvere Kool alustas oma tegevust 1. septembril 2014, see asutati Viimsi Keskkooli ümberkorraldamise tulemusena Randvere õppehoone baasil.

2 01 5 /201 6 õppeaastal on õpilas i kokku 283, neist põhikooli esimeses astmes 1 87 last , teises astmes 93 last ja kolmandas asmtes 3 HEV õpilast. Võrreldes eelmise õppeaastaga suurenes

Geomedi a OÜ 25

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

õpilaste koguarv 71 võrra so 33%. 20 14/2015 õppeaastal oli õpilasi kokku 212, neist põhikooli esimeses astmes 161 last, teises astmes 49 last ja kolmandas asmtes 2 HEV õpilast .

Klasside täituvus oli 2014/2015 õppeaastal t avaklassides keskmiselt 20, 9 õpilast , HEV - klassides k eskmiselt 2,7 õ pilast.

2.2.2. Viimsi koolides õppivate õpilaste õ piränne

Vastavalt Rahvastikuregistri andmetele on 2015/2016 õppeaastal Viimsi valla koolide õpilaskonnast 92%, so 2078 õpilast, kohalikud Viimsi vallas elavad lapsed, Harjumaalt on 8% õpilaskonnast, so 173 õpila st, ja mujalt on üksikud õpilased.

Tabel 14 . Viimsi valla üldhariduskoolide statsionaarse s õppes õppivate õpilaste ränne 2015/16. õppeaastal Õpilaste arv Osakaal Õpilase elukoht Harju Harju Kooliaste Viimsi vald maakon d Mujal Kokku Vi imsi vald maakon d Mujal 1. kooliaste 787 34 1 822 96% 4% 0% 2. kooliaste 635 41 1 677 94% 6% 0% 3. kooliaste 473 65 2 540 88% 12% 0% gümnaasium 183 33 1 217 84% 15% 0% Kokku 2 078 173 5 2 256 92% 8% 0%

Valdavalt on mujalt pärit õpilased Rahvas tikuregistri andmetel Tallinna elanikud ja Tallinnast pärit õpilasi on kõigis Viimsi valla koolides . Absoluutarvudes on e nim mujalt pärit õpilasi Viimsi Keskkoolis, suhtarvuliselt Prangli Põhikoolis.

Alljärgnevas tabelis on Viimsi koolide lõikes mujalt p ärit õpilaste arvud toodud elukoha kohaliku omavalitsuste järgi seisuga 10.12.2015.

Tabel 15 . Mujalt pärit õpilased Viimsi koolides elukoha kohalike omavalitsuste lõikes seisuga 10.12.2015 (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) Viimsi Keskkool Haabneeme Randvere Püünsi Prangli KOKKU Kokku Gümnaasim Põhikool Kool Kool Kool Põhikool vald 1 1 1 vald 1 1 2 Jõelähtme vald 3 3 3 vald 1 1 1 Kiviõli linn 1 1 1 Ku usalu vald 1 1 1 Maardu linn 6 2 4 6 vald 1 1 1 Rae vald 1 1 1 vald 1 1 1 Tallinn 124 29 95 13 14 2 1 154 Tapa vald 1 1 0 1 Tartu linn 1 1 1 vald 1 1 1 Viljandi linn 1 1 1 Viru - Nigula vald 1 1 Kokku 144 35 109 14 15 3 1 177 õpilaste koguarv 1358 218 1 140 343 212 194 5 2 258 mujalt % 11% 16% 10% 4% 7% 2% 20% 8%

Geomedi a OÜ 26

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

2.2.2.1. Viimsi koolide põhikooli I astme ja gümnaasiumiastme õpilaste õpirä nde suunad ja intensiivsus

Alljärgneva te l joonis t el on näidatud Viimsi vallas asuvate koolide põhikooli I astmes ja gümnaasiumiastmes (Viimsi Keskkoolis) õppivate laste ja noorte õpirände (sinine – kohalikud, elukoht Viimsis; punane – elukoht Harjumaa tei stes KOVide s ; roheline – elukoht väljaspool Harjumaad) suunad ja intensiivsus 2014. aasta Haridusilma andmetel. Rände struktuur ja intensiivsus on 2014/2015 ja 2015/2016 õppeaasta te l väga sarnased.

Viimsi Keskkooli gümnaasimiastmes õppis 2014/2015 õppeaas tal 199 gümnasisti, neist 170 so 86% olid kohalikud Viimsi valla noored ja teistest KOVidest 28 so 14%. Mujalt Viimsisse gümnaasiumisse õppima asunud olid valdavalt pärit Tallinnast (Tallinnast 26, Maardust 2 ja Lääne Eestist 1).

Joonis 20 .Viimsi Keskkooli gümnaasiumiastme õpilaste õpiränne 2014 /2015 (Allikas: HTM)

Alljärgneval kaardil on visualiseeritud Viimsi Keskkooli kättesaadavus – kooli jõudmine 45 minutiga – ühistranspordi põhiliinidega (bussiliinid) hommikusel tipptun nil 7.00 - 8.00.

Antud kaart näitab Viimsi Keskkooli head ja kiiret kättesaadavust ühistranspordiga kogu Viimsi valla territooriumilt, kõidest asumitest. 35 - 45 minutiga on Viimsi Keskkooli jõudmine tagatud ka Tallinna kesklinnast, Tartu maanteelt alates Jür ilt, Maardust.

Geomedi a OÜ 27

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Allikas: Harjumaa Ühistranspordikeskus

Viimsi koolide põhikooli I astmes õppis 2014/2015 õppeaastal 777 last, neist 97% olid kohalikud Viimsi valla noored, mujalt pärit lapsed on valdavalt Tallinnast, üksikud mujalt (Maardust 1 ja Kirde - E estist 1).

Joonis 21 . Viismsi asuvate koolide õpilaste ränne põhikooli I astmes 2014 /2015 (Allikas: HTM)

Geomedi a OÜ 28

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

2.2.3. Viimsis elavate õpilaste õpiränne

Vastavalt R ahvastikuregistri andmetele käib 2015/2016 õppeaastal Viimsi s elavatest ja statsionaarses vormis õppijatest – 2747 õpilast – kohalikus vallas asuvas koolis 2078 õpilast ehk 76% . Põhikooli esimeses astmes on kohalikus koolis õppijaid 85%, järgmistes õppeastmetes osakaal väheneb ja gümnaasiumiastmes on kohalikus koolis õppijaid all a poole.

Tabel 16 . Rahvastikuregistri järgi Viimsi valla elanike osalemine üldhariduse statsionaarses õppevormis 2015/16. õppeaastal (Allikas: Haridus - ja Teadusministeerium , seisuga 10.11.2015 ) Õpilaste arv Osakaal Kooli asukoht Harju Väljaspool Harju Harju Väljaspool Harju Kooliaste Viimsis maakonnas maakonda Kokku Viimsis maakonnas maakonda 1. kooliaste 787 137 2 926 85% 15% 0% 2. kooliaste 635 165 1 801 79% 21% 0% 3. kooliaste 473 148 2 623 76% 24% 0% gümnaasium 183 205 9 397 46% 52% 2% Kokku 2 078 655 14 2 747 76% 24% 1%

Väljaspool Viimsit õppijatest , nii põhikoolis kui gümnaasiumis , teeb seda valdav enamus Talli nna munitsipaal koolides. Erakoolide tähtsus on õpirändes põhikoolis isegi suurem kui gümnaasiumiastmes.

Tabel 17 . Viimsi valla õpilased koolides väljaspool Viimsi valda seisuga 10.12.2015 (Allikas: Viimsi Vallavalitsus)

Lisaks on iga - aasta teatav hulk mittestatsionaarses vormis õppijaid. 2015/2016 õppeaastal on seisuga 10. detsember 2015 Rahvastikuregistri andmetel Viimsi valla s elavaid täiskasvanute gümnaasiumi te s gümnaasiumiasmtes õppijaid 47.

2.2.3.1. Viimsis elavate põhikooli I astme õpilaste ja gümnasistide õpirände intensiivsus ja suunad

Alljärgneval joonisel on näidatud Viimsi vallas elavate põhikooli I astmes ja gümnaasiumiastmes õppivate laste ja noorte õpirände (sinine – õpivad elukoha KOVi koolis; lilla – õpiränne Tallinna koolidesse; punane – õpiränne Harjumaa teistesse KOVidesse; roheline – õpiränne Harjumaalt välja) suunad ja i ntensiivsus 2014 . aasta andmetel. Rände struktuur ja intensiivsus on 2014/2015 ja 2015/2016 õppeaastatel väga sarnased.

Geomedi a OÜ 29

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

2014 . aasta andmetel Rahvastikuregistri järgi Viimsis elavatest ja gümnaasiumiastmes õpet jätkavatest noortest te gi seda 46% (170 gümna sisti) kohalikus Viimsi Keskkoolis, 52% Tallinnas (190 gümnasisti), mujal Harjumaal ja väljaspool Harjumaad üksikud (vastavalt 2 ja 6 gümnasisti). Tallinnas õppimist jätkates on eelistatuimad koolid Kesklinnas (134 noort) ja Pirital (15 noort).

Joonis 22 . Viimsis elavate gümnasistide õpiränne 2014 /2015

2014 . aasta andmetel Rahvastikuregistri järgi Viimsis elavatest ja põhikooli I astmes õppivatest lastest tegi seda 85 % kohalikus Viimsi vallas asuvas koolis, 14% Tallinnas ja all a 1% mujal (Maardus 2 ja väljaspool Harjumaad 4 ). Tallinnas õppimis el on eeli statuimad koolid Kesklinnas (80 last ) , Pirital (19 noort) ja Lasnamäel (12 last) .

Joonis 23 . Viimsis elavate põhikooli I astmes õppivate laste õpirän ne 2014/2015

Geomedi a OÜ 30

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

2.2.4. Üldhariduskoolide õpetajaskond

V iimsi munitsipaalkoolide õpetajate arv on suurenenud jõudsalt koos õpilaste arvuga. Kui 2008/2009 õppeaastal oli Viimsi üldhariduskoolide õpetaja 10 ametikohtade arv 106 ja õpetajaid kokku 121, siis 2014/2015 õpp eaastal oli täiskoormusele taandatud ametikohtade arv 160 ja õpetajaid kokku 196 ning 2015 /201 6 õppeaastal on õpetaja ametikohtade arv 1 71 ja õpetajaid kokku 208 .

Alljärgnevas tabelis on näidatud õpetajate ja ametikohtade täpsemad arvud ainete ja – valdko ndade lõikes 2014/2015 õppeaasta andmetel, koolide kaupa koondandmed ka 2015/2016 õppeaasta kohta.

Tabel 18 . Õpetajate arv üldharidus koolide ja õppeainete lõikes (Allikas: Haridussilm) kool Haabneeme Prangli Randvere Viimsi Kokku Kool Põhik ool Püünsi Kool Kool Keskkool

1

t e e e e e e l 1 v v v v v v v t d d d d d e d r r r r r r r l s a a a a a a a a a a a a a e

t t t t t t v s i e e e e e e e i i h h h h h h t t t t t t t t h o o o o o o a a a a a a a a j k j k j k j k j k j j õ k l i i i i i i a a a a a a a p t t t t t u t t t t t t t t u e e e e e e

e e e e e e e m k v v v v v v i p p p p p p p m r m r m r m r m r m r u s õ a a õ a a õ a a õ a a õ a a õ k õ i a a eesti keel (emakeelena) 12 3,4 2 0,5 3 1,0 13 4,7 30 29 9,7 eesti keel ja kirjandus (eesti õppekeelega koolides) 2 0,5 2 0,4 4 4 0,9 inglise keel (võõrkeelena) 6 3,5 1 0,3 6 2,2 1 0,6 16 11,5 30 29 18,1 prantsuse keel 1 0,3 1 1 0,3 saksa keel 2 1,6 2 2 1,6

a kirjandus (eesti õ

5 õppekeelega 1

0 koolides) 1 0,1 1 0,2 1 0,5 11 2,9 14 14 3,7 2 /

4 vene keel 1

0 (võõrkeelena) 1 0,5 1 0,2 3 0,9 8 7,0 13 12 8,7 2 Keeled k okku 18 7,9 3 1,3 11 5,1 1 0,6 38 28,1 71 68 42,9 kehaline kasvatus 4 2,8 1 0,2 6 1,6 2 1,3 11 9,6 24 22 15,3 k lassiõpetaja 7 4,5 17 15,5 23 18,9 47 47 38,8 kunst 3 0,3 1 0,1 3 0,4 6 1,7 13 13 2,5 muusika 3 1,5 1 0,1 1 0,8 2 1,2 5 3,8 12 12 7,4 Ku nsti ained k okku 5 1,8 2 0,2 4 1,1 2 1,2 11 5,5 24 24 9,9 bioloogia 2 0,2 1 0,2 3 1,7 6 6 2,1 füüsika 1 0,1 1 0,2 3 1,8 5 5 2,0 geograafia 1 0,1 1 0,2 2 1,7 4 4 2,0 keemia 1 0,1 1 0,2 2 1,2 4 4 1,4 loodusõpetus 12 1 ,5 1 0,1 5 0,6 6 0,7 24 24 2,8 loodusained k okku 12 1,5 2 0,5 6 1,4 13 7,1 33 33 10,5 matemaatika 13 3,0 1 0,5 5 1,9 12 9,2 31 30 14,6 muud ained 1 0,1 1 0,0 2 0,1 5 0,8 17 2,9 26 26 3,9 ajalugu 1 0,3 2 0,1 1 0,5 8 3,5 12 12 4,3 i nimeseõpetus 9 0,7 1 0,1 2 0,2 6 1,1 18 18 2,0 ühiskonnaõpetus 1 0,1 1 0,1 1 0,1 3 1,3 6 6 1,6 sotsiaalained k okku 10 1,0 3 0,3 3 0,8 14 5,8 30 30 8,0

10 Haridussilmas on üldhariduskoolide õpetajad õppekava alusel tundide andjad (va ringitundide ja pikapäevarühma õpetajad); lähtuvalt seadusmuudatustest võib alates 2013/14 õa - st õpetaja olla ka õpetaja ametikohal töötav i sik, kes ei pruugi anda klassi ees tunde . 11 Iga isik on võetud arvesse ühekordselt.

Geomedi a OÜ 31

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

käsitöö/kodundus 2 0,3 1 0,4 2 1,0 5 5 1,7 tehnoloogiaõpetus 2 0,3 1 0,1 2 0, 5 3 1,2 8 7 2,1 tööõpetus 7 1,4 1 0,0 2 0,2 1 1,0 6 3,8 17 17 6,4 tehnoloogia k okku 10 1,9 2 0,1 5 1,1 1 1,0 8 6,0 26 23 10,2 õpiabi 2 1,0 2 0,8 1 0,5 8 3,7 13 13 6,0 2014/2015 õa kokku 27 21,0 6 3,1 26 18,4 23 20,8 122 96,8 204 196 160,1 2015/2016 õa kokku 35 25,4 6 2,7 25 18,1 31 29,4 116 95,1 213 208 170,7

2014/2015 õppeaasta õpetajaskonnast Viimsi koolides olid 26 mehed, kes moodustasid õpetajaskonnast 13% . Eestis keskmiselt moodustavad õpetajatest mehed 14%.

2014/2015 õppeaastal o n põhikooli õpilaste ja ühe täiskohaga pedagoogi ametikoha suhe Viimsi koolide keskmisena 13 õpilast : 1 õpetaja ja see on ajas pidevalt muutunud õpilaste kasuks. 2010/2011 õppeaastal oli suhe 17 põhikooli õpilast : 1 õpetaja kohta . Viimsi valla vastavad n äitajad on Eesti keskmisest ja Harjumaa keskmisest kõrgemad.

Tabel 19 . Õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv põhihariduses (Allikas: Haridussilm) 2010 2011 2012 2013 2014 EESTI 11,9 11,8 11,7 11,7 11,9 Harju maakond 13,6 13,5 13,5 13,1 13,6 Viimsi vald 16,7 15,6 14,7 14,1 13,2 Haabneeme Kool 16,4 Prangli Põhikool 2,9 3,3 2,4 2,6 1,6 Püünsi Kool 11,6 12,0 11,7 11,7 10,6 Randvere Kool 10,6 Viimsi Keskkool 18,5 16,7 15,8 15,0 14,1

Viimsi ü ldhariduskool ide õpetajaskonna koond vanusstruktuur on näha alljärgneval joonisel . Ajas on Viimsi koolide õpetajaskonna keskmine vanus mõnevõrra tõusnud, mis on üldine trend Eestis, ja jaotus vanusgruppide vahel on ühtlasemaks muutunud . Samas on Viimsi koolide õpetajask on d siiski m ärkimisväärselt noorem kui Eestis keskmiselt .

Joonis 24 . Viimsi valla ja Eesti üldhariduskoolide õpetajaskonna vanusstruktuur

Viimsi valla koolides on 30 - aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhi koolis väga kõrg e võrreldes nii Harjumaa kui Eesti keskmisega.

Tabel 20 . 30 - aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, % (Allikas: Haridussilm) 2010 2011 2012 2013 2014 Haabneeme Kool 33,3 Prangli Põhikool 16,7 16,7 16,7 11 ,1 16,7 Püünsi Kool 5,0 4,8 12,5 16,7 15,4 Randvere Kool 52,2 Viimsi Keskkool 26,1 27,4 31,0 30,3 22,3 Viimsi vald 22,0 23,3 27,4 27,3 27,4

Geomedi a OÜ 32

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Harju maakond 13,0 13,1 13,1 13,8 13,4 EESTI 10,4 10,1 10,1 10,1 10,2

2014/2015 õppeaastal moodusta vad k õrgharidusega õpetajad Viimsis asuvate kooli d e õpetajaskonnast 93% ja üldkeskharidusega õpetajad 4%, kui Eestis keskmiselt on munitsipaalkoolides vastavad näitajad 91% ja 3% .

2015/2016 õppeaastal on Viimsi koolides kõrgharidusega õpetajaid 96% õpeta jaskonnast ja üldkeskharidusega õpetajaid 1,4%.

Tabel 21 . Viimsi koolide k ooliõpetajate haridustase (Allikas: Haridussilm) 2014/2015 õa 2015/16 õa Kokku Kokku Viimsi Randvere Püünsi Haabneeme Prangli Kumul - Isiku - Isiku - Haridustase Keskkool Kool Kool Kool Põhik ool atiivselt põhiselt põhiselt keskharidust eeldav keskeri - /tehnikumiharidus 0 1 1 0 1 3 2 2 keskeri - põhiharidust eeldav keskeri - /tehnikumi - /tehnikumiharidus 0 1 0 0 0 1 2 3 haridus Kokku 0 2 1 0 1 4 4 5 kutse haridus Kokku 2 0 0 0 1 3 3 1 bakalaureuseõpe (vastuvõtt alates 01.06.02) 20 4 0 5 0 29 28 26 bakalaureuseõpe (vastuvõtt kuni 01.06.02) 55 7 15 13 2 92 87 86 doktoriõpe (vastuvõtt alates 01.06.02) 1 0 0 0 0 1 1 1 integreeritud õpe (klas siõpetaja õpetajakoolitus/proviisoriõpe/ loomaarstiõpe/ arhitektiõpe/ehitusinseneriõpe) 1 0 0 0 0 1 1 3 kutsekõrgharidus 2 0 0 1 0 3 2 3 kõrgharidust eeldav 1 - aastane õpetajakoolitus/interniõpe 2 0 0 0 0 2 2 2 magistriõpe (3+2) (vastuvõtt alates 01. 06.02) 11 3 3 5 0 22 22 25 magistriõpe/kutsemagister 7 0 2 0 1 10 10 12 magistriõpe/teadusmagister 11 2 2 3 0 18 17 25 rakenduskõrgharidusõpe 1 2 2 0 0 5 5 5 rakenduskõrgkooli ja ülikooli diplomiõpe 6 1 0 0 0 7 7 11 kõrgharidus Kokku 117 19 24 27 3 190 182 199 üldkeskharidus Kokku 3 2 1 0 1 7 7 3 Kokku 122 23 26 27 6 204 196 208 Täiskohaga ametikohti 97 21 18 21 3 160 Kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti 84 16 16 21 1 138 Osakaal 87% 76% 89% 100% 33% 86% Kvalifik atsioonile vastavad pedagoogid 184 Osakaal 88%

Vastavalt Haridussilma andmetele oli 2014/2015 õppeaastal Viimsi üldhariduskoolides kokku 196 õpetajat 160 täiskohaga aineõpetaja ametikoha kohta ja kvalifikatsioonile vastavateks loeti ametikohti 13 8 so 86%. Vaid Haabneeme Koolis oli kõigi õpetajate kvalifikatsioon vastav seadusega nõutule.

2015/2016 õppeaasta andmetel on kõrgharidusega õpetajate arv ja osakaal õpetajaskonnas tõusnud . K valifikatsioonile vastavaid pedagooge on 88% õpetajaskonnast.

Geomedi a OÜ 33

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Seejuures on 2015/2016 õ ppeaastal Viimsi koolides juhte kokku 13 ja neist vastab kvalifikatsiooninõuetele vastavalt Haridussilmale 12 so 92%.

2.2.5. Hariduslike erivajadustega õpilased ja tugipersonal

Haridusvaldkonnas on prioriteet tagada kõikidele Viimsi valla lastele võrdseid võim alusi pakkuv haridusasutustevõrgustik, mis arvestab lapse individuaalsusega ning tagab sujuva ülemineku järgnevatele haridusastmetele (alus - , põhi - ja gümnaasiumiharidus). Eesmärk on võimaldada kõigile HEV lastele põhihariduse andmine kodulähedases koolis. Viimsi valla üldhariduskoolides HEV õpilaste õppe korraldamiseks töötavad Viimsi kõigis mandriosa koolides HEV koordinaatorid . Viimsi üldhariduskoolides on olemas väikeklassid, kõnepuudega õpilaste klass, õpiraskustega põhiharidust omandavate õpilaste kla ss , võimaldatud on lihtsustatud ja toimetulekuõpe ning ühe õpilase õpetamisele keskendunud õpe.

Viimsi K eskk ooli s igal põhikooli astmel oma HEV - koordinaator ja õpilastega tegelevad vastavalt vajadusele erinevad tugispetsialistid (psühholoogid, sotsiaalpe dagoogid, logopeedid, erip ed agoogi, kooliõed, noortejuh t ). Viimsi Keskkoolis töötab ka II ja III kooliastmele suunatud õpituba, kus saavad abi kokkuleppel ka I kooliastme lapsed. Õpituba on sotsiaalse iseloomuga, lisaks õppimisele, tegeletakse ka suhtumist e ja suhestumistega ning sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamisega. Juurutatud on õpilaste individuaalsed vaatluskaardid ja loodud ning kinnitatud individuaalsed õppekavad vastavalt vajadusele.

Haabneeme Koolis on olemas sotsiaalpedagoog, eripedagoog, logopeed ja kooli medõde. Tugiteenuste osutamist koordineerib HEV - koordinaator. Koolis on avatud ka suhtlusring (1. - 4. klassini) ja keelekümblusrühm lastele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Suhtlusring on mõeldud õpilastele, kellel on vaja täiendada so tsiaalseid oskusi, sh suhtlemisoskusi.

Randvere Koolis on erivajadustega laste õppeplokk. Õppeplokis on ruumi kuni 40 haridusliku erivajadusega õpilasele põhikooli osas. Koolis on tugimeeskonna pedagoogilis - psühholoogiliste uuringute alusel komplekteerit ud eripedagoogilised ja logopeedilased õpiabirühmad. Tervishoiuteenust kogu koolile ja rehabilitatsiooniteenust HEV õpilastele pakub erahaigla Fertilitas.

Prangli Põhikooli struktuuris on olemas, aga 2014 - 2015 aastal täitmata, psühholoogi ja sotsiaalpedag oogi osakoormusega ametikohad.

Võimaldamaks kõigile õpilastele kvaliteetset haridust ja toetamaks efektiivselt hariduslike erivajadustega laste õpet, on Viim si valla koolides tugipersonali arv märgatavalt kasvanud aastatega . Tugipersonali ja õpilaste arv u proportsioonidele täpsemat hinnangut anda kahjuks pole võimalik, kuivõrd Haridussilmas on tugipersonali info koondatatud ametinimetuste põhiselt ja mitte koormustega. Ka hõlmab Haridussilma/EHISe andmebaas andmeid ainult nende tugispetsialis tide kohta, k es töötavad koolis/lasteaias ning puudub info sisseostetavate lepignuliste tugiteenust e mahtude ja tugispetsialistide kohta.

Tabel 22 . Tugipersonal ametinimetuste alusel (Allikas: Haridussilm) 2015 /201 6 õa 2014/2015 õa 2008/2009 õa

l l l

o o o l l l e e m m

o o o r r o o o l i l i i

e e d d d u u u l l s s s e e i K i K i K o o o o o e e

l l l k k k o o v i v i i k k k o o n n m m m o o o k k k s s s o o d k d k k i i i K K b b i i i

o o o o o o n s n s n s K K n n a a V V V k e k e k e e e K ü K ü K ü a a a a K K K ü ü ü R R H H P P P eripedagoog 9 1 1 2 5 16 1 8 3 5 2 1 1 koolipsühholoog 5 1 2 2 5 1 1 3 3 1 2 logopeed 3 1 2 3 1 1 1 2 1 1

Geomedi a OÜ 34

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs sotsiaalpedagoog 4 1 3 3 1 2 KOKKU 21 3 3 3 12 27 3 9 5 11 7 3 4

2015/2016 õppeaasta andmetel töötab Viimsi valla koolides kokku 20 tugistpetsialisti kokku 21 ametikohal st üks tugispetsiali st töötab kahel ametikohal ametikohtade nimetuste alusel . Seejuures vastab Haridussilma andmetel kvalifikatsiooninõuetele 70%, so 14 spetsialisti, koolide tugispetsialistidest.

Viimsi koolide õpituge vajavatest lastest on valdavalt kõik abi saanud 12 .

Tabe l 23 . Tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste osakaal tuge vajavatest õpilastest, % (Allikas: Haridussilm) 2010 2011 2012 2013 2014 Viimsi vald 99,4 100,0 100,0 100,0 98,5 Püünsi Kool 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Viimsi Keskkool 99,3 100,0 100,0 100,0 98,3 Harjumaa 97,8 97,5 97,4 95,9 96,5 Eesti 98,5 97,7 98,2 96,7 97,1

Õppetöö katkestamine on Viimsi koolides harv nähtus. Õ ppetöö katkestamise määr III kooliastmes on valdavalt koolide ja aastate lõikes 0%, kui Harjumaal keskmi selt 0,3 - 0,4% ja Eestis keskmiselt 0,5 - 0,6%.

Tabel 24 . Õppetöö katkestamise määr III kooliastmes (7 - 9 kl), % (Allikas: Haridussilm) 2010 2011 2012 2013 2014 EESTI 0,6 0,5 0,5 0,5 0,5 Harju maakond 0,5 0,3 0,4 0,4 0,3 Viimsi va ld 0,3 0,0 0,3 0,0 0,0 Prangli Põhikool 12,5 0,0 0,0 0,0 0,0 Püünsi Kool 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Viimsi Keskkool 0,0 0,0 0,3 0,0 0,0

2.2.6. Kooli taristu

Pinnakasutus on Viimsi koolides suhteliselt tõhus. HTMi andmetel on 2014. aasta seisuga Viimsi valla koolid e keskmine põhikooli pinnakasutusindeks 13 13,5 m ² /õpilase kohta, võrdl u seks Harjumaa ja Eesti keskmised on vastavalt 11,8 ja 14,8 m ² /õpilase kohta.

Tabel 25 . Koolide suletud netopind (m ² ) ja põhikooli pinnakasutusindeks (m ² õpilase kohta) 2015. aastal (Allikas: Harid u ssilm) kasutuses olev suletud põhikooli sh. sportimispaikade pindala netopind kokku pinnakasutusindeks

m² m² % m² õpilase kohta Viimsi vald 13,5

12 Vähemalt ühe rakendunud tugiteenusega õpilaste arv suhtena hariduslike erivajadustega (va andekus) õpilaste arvu. 13 Kooli(de) kasutuses olev suletud netopind on jagatud õ pilaste koguarvuga. Andmed koondati HTMi andmekorje käigus erinevatel perioodidel nii 2013 - 2014 aastal ning neid on jooksvalt täiendatud EHIS - e, ehitisregistri, spordiregistri ja riigi kinnisvararegistri andmetega vastavalt teadaolevale kasutusele. Asutuse kasutuses olev suletud netopind sisaldab õppeasutuste kasutusel olevat sporditaristut, osaliselt õpilaskodude ja ühiselamute pinda ning abihooneid. Juhul kui samal pinnal tegutseb mõni teine asutus (nt lasteaed, muusikakool, vms) on selle kasutuses olev p ind üldjuhul välja jäetud ning õppeasutuste netopinnas ei kajastu. Kui sama pinda kasutab mitu õppeasutust, on kooli kasutusel olev pind jagatud proportsionaalselt seda kasutavate õppurite arvuga. Asutuse kasutuses olev pind ei pruugi võrduda ehitisregistr is toodud pinnaandmetega. Õpilaskodu andmed põhinevad üldjuhul õppeasutuste esitatud andmetel. Enamasti sisaldab õpilaskodu pind pesemisruumide ja wc - de pinda. Suur osa spordipaikade taristust sisaldub koolide kasutusel olevas pinnas.

Geomedi a OÜ 35

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Haabneeme Kool 4 516 804 18% 13,2 Prangli Põhikool 145 0 0% 28, 9 Püünsi Kool 2 444 324 13% 12,6 Randvere Kool 5 812 600 10% 27,4 Viimsi Keskkool 15 683 2 365 15% 11,5

Kõigi Viimsi mandriosa koolide juures on olemas eraldi sportimis paigad. S portimispaigad on absoluutmahu järgi kõige avaramad Viimsi Keskkoolil, suh telise pinna järgi Haabneeme Koolil. Prangli Põhikooli õpilaste sportimisvõimalused on tagasihoidlikud – 2014. aastal koolile soetatud trenažööriga paranesid õpilaste sportimisvõimalused oluliselt ning koostöös kooli hoolekoguga on paigaldatud koolimaja õuele korvpallirõngas.

Ühegi Viimsi kooli juures pole õpilaskodu/ühiselamut.

Randvere Kooli raamatukogu on üh en datud Viimsi rahvaraamatukoguga – t eavikute fondi eest kannab hoolt rahvaraamatu kogu ja õpikute fondi eest kool – ja k ooli raamatukogu laenutas raamatuid õpilaspileti alusel. Kui koolide raamatukogud laenutavad kõik raamatuid õpilaspileti alusel, siis Vi imsi Keskkooli ja Haabneeme Kool i raamatukogu d täiendavalt ka ID - kaardi alusel. 2014. aastal vastu võetud Viimsi valla haridusasutuste info - ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengukava alusel kaasajastatakse IKT taristut pidevalt kasutades selleks Euro opa Liidu meetmete vahendeid.

2.2.7. Viimsi valla põhikoolide ja gümnaasiumi lõpetajate valikud

Haridussilma andmetel 2005 - 2014 aastatel Viimsis põhikooli (Viimsi Keskkoolis, Prangli Põhikoolis, Püünsi Koolis) lõpetanutest (1195 õpilast) jätkas üldhariduskooli s gümnaasiumiastmes õpinguid 79%, kutseõppes 18% ning õpinguid ei jätkanud 3%. Viimsi Keskkool i vastava perioodi põhikooli lõpetajate arv on 997 ning neist jätkas gümnaasiumiastmes õpinguid 82% , seejuures kodukooli gümnaasiumiastmes jätkas 61% põhikooli lõ petanutest , kutseõppes 15% ja õpinguid ei jätkanud 2% . Püünsi Koolil on dekaadi jooksul põhikooli lõpetajaid kokku 169, neist gümnaasiumisse siirdus 70%, kutseõppesse 27% ja õpinguid ei jätkanud 3% . Prangli Põhikoolil on vastavad näitajad 29 põhikooli lõpe tajat, neist 52% jätkas õpinguid gümnaasiumis , 38% kutseõppes ja 10% ei jätkanud õpinguid .

Aastate lõikes e dasiõppijate osakaal Viimsis põhikooli lõpetajate üldarvust 14 varieerub vahemikus 93,7 - 99,1%. M õnel aastal jääb Viimsi koolide keskmine 1 - 2 protsen dipunktiga Eesti keskmisele (95,7 - 95,9%) alla, teistel aastatel on Viimsi näitaja Eesti keskmisest kõrgem.

Tabel 26 . Edasiõppijate osakaal põhikooli lõpetajate üldarvust, % (Allikas: Haridussilm) 2010 2011 2012 2013 2014 EESTI 95 ,7 95,7 95,8 95,9 95,9 Harju maakond 96,5 96,3 96,8 96,4 96,3 Viimsi vald 93,7 94,8 99,1 94,8 98,4 Prangli Põhikool 50,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Püünsi Kool 85,0 100,0 100,0 94,4 100,0 Viimsi Keskkool 96,6 93,7 99,0 94,7 98,1

14 Lõpetamisele järgn eval õppeaastal õpingute jätkajate (õpib Eestis 10. nov seisuga) osakaal õppeaasta jooksul põhikooli statsionaarse õppe lõpetanud õpilaste arvust.

Geomedi a OÜ 36

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Eestis keskhariduse oma ndanute osakaal üldhariduse statsionaarses õppes riikliku õppekava (RÕK) alusel põhihariduse omandanud õpilaste arvust 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist on üks üldpõhiharidus e valdkonna tulemusnäitajaid, mida riiklikul tasemel seiratakse.

Viimsi valla koolide s RÕK alusel põhihariduse omandanud õpilastest on Viimsi Keskkooli õpilastest üldiselt enamad omandanud keskhariduse 4 aasta jooksul peale põhikooli lõpetamist kui Püünsis või Pranglis põhikooli lõpetanud.

Tabel 27 . Keskhar iduse omandanute osakaal 4 aasta pärast põhikooli lõpetamist, % (Allikas: Haridussilm) 2010 2011 2012 2013 2014 EESTI 76,7 77,9 79,6 78,4 77,7 Harju maakond 79,3 78,9 80,8 79,1 79,2 Viimsi vald 79,6 86,4 76,2 80,9 71,8 Prangli Põhikool 100,0 33,3 20 ,0 50,0 Püünsi Kool 80,0 78,6 78,9 64,7 63,2 Viimsi Keskkool 78,9 87,4 76,9 86,0 74,2

Viimsi Keskkooli gümnaasiumiastmesse 2005 - 2014 aastatel astunud õpilastest ( 781 ) moodustavad 78% samas koolis põhihariduse omandanud, teistest Viimsi valla koolidest tulnud moodustavad õpilaskonnast 7% ning naaberomavalitsustest on tulnud keskmiselt 13% gümnasistidest ja mujalt 2%.

Viimsi Keskkoolis gümnaasiumiastme 2005 - 2014 aastatel lõpetanutest (686) kolmandik (223) ei jätkanud õpinguid järgmisel õppe aastal, kuts eõppesse siirdus 4% (so 26) ning kõrgkooli läks kokku 63% (so 437), neist 27% (so 182) jätkas õpinguid avalik - õiguslike ülikoolide riikliku koolitustellimuse (AÕ RKT) või tasuta õppekohal ja 20% (so 140) tasulisel õppekohal, teiste kõrgkoolide riikliku koo litustellimuse või tasuta õppekohal 9% (62) ja tasulises õppes 8% (53). Seega Viimsis gümnaasiumi lõpetanutest ei jätka järgmisel õppeaastal õpinguid suhteliselt suurem hulk noori kui Harjumaal ja Eestis keskmiselt, kõrgkoolis jätkajate proportsioon on sam a ja kutseõppes siirdumine on tagasihoidlikum kui Harjumaal ja Eestis üldiselt.

Joonis 25 . Valikud gümnaasiumi lõpetamisele järgneval õppeaastal aastatel 2005 - 2014 (Allikas: Haridussilm)

2.2.8. Viimsi valla üldhariduskoolide õpetajat e palgatase

Viimsi valla üldhariduskoolide õpetajate keskmine palgatase on kõrgem kui kehtestatud riiklik õpetajapalga miinimum ja Eesti keskmised vastavad näitajad. Harjumaa võrdluses on Viimsi valla näitajad 2013. aastal maakonna keskmisel tasemel, 2014 - 2015 jääb Harjumaa

Geomedi a OÜ 37

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs keskmistele näitajatele alla 5 - 11% ehk viimastel aastatel on teiste Harjumaa omavalitsuste üldhariduskoolide õpetajate palgatõus olnud suurem kui Viimsi vallas.

Joonis 26 . Munitsipaal üldhariduskoolide Joonis 27 . Munitsipaal üldhariduskoolide õpet ajate palgatase Viimsi vallas (Allikas: õpetajate palgatase Harj u maal ja Eestis Haridussilm) (Allikas: Haridussilm)

Seejuures tegelik üldhariduskoolide palgakulu on Viimsi vallal ca 3 - 4% suurem kui toetusfondist saadud vastav eraldis.

2.2.9. Arvestuslik k oolik ohamaksumus vallale

Kõige soodsam on arvestuslik koolikoha maksumus Viimsi valla koolidest Viimsi Keskkoolil ja kallim Prangli Koolil. 2015 aasta andmetel on Prangli Kooli õppekoht arves tlikult 2 korda kallim kui Randvere Koolis, kus on HEV õpilaste suhtelistelt suur konsentratsioon, ja 5,5 korda kõrgem kui Viimsi Keskkoolis.

Tabel 28 . Arvestuslik koolikoha maksumus Viimsi koolides (Allikas: Viimsi Vallavalitsus )

2.2.10. Koolide rahastamine

Koolide põhitegevuskulude rahastamisel on ca 1/2 valla finantseerida ja 1/2 on riigi poolt rahastatud erinevate toetuste kaudu (põhiosa tasandusfondi lg 2). Suhteliselt kõrge valla omaeelarveste finantseeritav osa tuleneb asjaolust, et ü ldhariduskoolide tegevuse rahastamisel Viimsi vallas lähtutakse prioriteedist tagada kõikidele Viimsi valla lastele võrdseid võimalusi

Geomedi a OÜ 38

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs pakkuv haridusvõrgustik, mis arvestab lapse individuaalsusega ning tagab sujuva ülemineku järgnevatele haridusastmet ele (alusharidus, põhiharidus ja gümnaasiumiharidus). Toetatakse HEV laste põhihariduse omandamist/ andmist kodulähedases k oolis ja selleks vajaliku (eri)õppe(vormide) ja väikeklasside majandusliku teenindamise tagab vald.

Põhiosa koolidesse tehtud investe eringutest lähema 4 aasta jooksul on Viimsi vald ise finantseerinud, riigi osa investeeringute finantseerimisel perioodil 2012 - 2015 oli keskmiselt 20%. Järgnevatel joonistel on 2012 - 2014 andmed tegeliku eelarve täitmise kohta ja 2015 . aasta kohta eeldatav täitmine detsembri seisuga.

Joonis 28 . Koolide põhitegevuskulud e Joonis 29 . Koolide investeeringute finantseerimine (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) finantseerimine (Allikas: Viimsi Vallavalitsus)

Ri igi poolt rahastatakse põhiosas koolide õpetajaskonna personalikulusid, samas finantseerib Viimsi vald täiendavalt koolide personalikulusid (sh mittepedagoogiline personal) arvestatavas mahus ca 28 - 42% aastasest riigifinantseeringust.

Ka õpilaste toitlust amist finantseerib Viimsi vald märkimisväärses mahus täiendavalt riigi poolt eraldatud toitlustustoetustele lisaks. Riik on maks nud KOVidele põhikooliõpilaste klass) koolilõuna toetust pikka aega ( 1 - 4 klass alates 2004 ,1 - 9 klass alates 2006 ) eesmärgiga võ imaldada neile tasuta koolitoit . A lates 2015. aastast hakkas riik eraldama omavalitsustele koolilõunatoetust ka gümnaasiumiõpilas t e kohta . Riiklik koolilõuna toetus on 78 senti õpilase toidukorra kohta . Tegeliku koolilõunamaksumus on kõrgem, tegeliku maksu muse ja riiklikult makstava koolilõunatoetuse vahe finantseerib Viimsi vald.

Joonis 30 . Koolide põhitegevuskulud põhiliikide ja rahasta jate lõikes (Allikas: Viimsi Vallavalitsus)

Koolide lõikes kulude proportsioonide osas võrd leva pildi saamine on k omplitseeritud , tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: andmed peegeldavad muutusi koolivõrgus (Viimsi Keskkooli tegevuse ümber korraldamine ja 2 uue kooli – Haabneeme Kool ja Randvere Kool – tegevuse alustamine 2014/2015 õppeaastast) ning Püünsi Kool on ühe asutusena tegutsev lasteaed - põhikool.

Geomedi a OÜ 39

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

2.2.10.1. Viimsi Keskkool

Viimsi Keskkooli põhitegevuskulude kasv 2012 - 2014 oli seotud uue Randveres asuva õppehoone lisandumisega . A lates 2013/2014 õppeaastast algas õppetöö Randvere õppehoones ning sellega seoses on alates septembrist 2013. aastal Viimsi Keskkooli all kajastatud kokku kolme õppehoone kulud, eelnevalt kahe – n ii n imetatud suur e Viim si Kooli maja ja Haabneeme – õppehoone kulud. 2014 aastal on jaan - august kolme õppehoone kulud Viimsi Kes kkooli all , edaspidi ainult ühe õppehoone , n ii n imetatud suure maja kulud. A lates septembrist 2014 ehk 2014/2015 õppeaasta alguse st tegutsevad 3 iseseisvat kooli oma eelarvega : Viimsi Keskkool, Haabneeme Kool ja Randvere Kool.

Ka on Vi i msi Keskkooli inves teeringutest 201 3 - 201 4. aasta l valdav osa on seotud Randvere õppehoone te sisustamisega ehk teisisõnu Randvere Kooli rajamisega .

Joonis 31 . Viimsi Keskkooli põhitegevuskulud Joonis 32 . Viimsi Keskkool i investeeringud

V iimsi Keskkooli põhitegevuskulude katmisel on üldiselt v alla enda poolt finantseeritav osa 44% ja riigi poolt erinevate tegevuskulude toetus te kaudu finantseeritav osa 56%. 2014 . aasta oli erandlik, kus valla enda eelarvest finantseerit av osa tõusis üle poole põhitegevuskuludest (53%).

Joonis 33 . Viimsi Keskkooli põhitegevuskulud põhiliikide ja rahastajate lõikes (Allikas: Viimsi Vallavalitsus)

Vastavalt tõusis arvestuslik koolikoha maksumus õpilase kohta Vii msi Keskkoolis aastatel 2012 - 2014 ning 2015 aastal – 84,56 eur/kuus – on tagasi 2012 aasta tasemel – 82,03 eur/kuus (vt täpsemalt alapunkt 2.2.9 ).

Geomedi a OÜ 40

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

2.2.10.2. Haabneeme Kool

Haabneeme Kooli 2014. aasta põhitegevuskulud kajastavad õppe hoone ülalpidamiskulusid alates septembrist ehk 2014/2015 õppeaasta algusest.

Joonis 34 . Haabneeme Kooli põhitegevuskulud Joonis 35 . Haabneeme Kooli investeeringud

Haabneeme Kooli põhitegevuskulude katmisel on 2015 aasta eeldatava eelarve täitmise alusel valla enda poolt finantseeritav osa 47% ja riigi poolt erinevate tegevuskulude toetuste kaudu finantseeritav osa 53%. Võrreldes Viimsi Keskkooli vastavate näitajatega on Haabneeme Kooli puhul valla poolt finantseeritav osa 3 protsendipunkti võrra kõrgem ehk vald panustab kooli pidamisse Haabneeme Koolis mõnevõrra enam kui riik võrreldes Viimsi Keskkooliga.

Joonis 36 . Haabneeme Kooli põhitegevuskulud põhiliikide ja rahasta jate lõikes (Allikas: Viimsi Vallavalitsus)

Haabneeme Kooli arvestuslik koolikoha maksumus õpilase kohta vallale on üks soo d samaid – 2015 . aastal 113,58 eur/kuus . See on üle 4 korra soodsam kui Prangli Koolis (466,67 eur/kuus), ca 2 kor da väiksem kui Ran dvere Koolis (233,84 eur/kuus ) ja 1/8 võrra madalam kui Püünsi Koolis ( 128,91 eur/kuus). Viimsi Keskkooli vastavast näitajast (84,56 eur/kuus) oli Haabneeme Kooli arvestuslik koolikoha maksumus 1/3 võrra kõrgem.

Geomedi a OÜ 41

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

2.2.10.3. Randvere Kool

Randvere Kooli 2014. aasta põhitegevuskulud kajastavad õppehoone ülalpidamiskulusid alates septembrist ehk 2014/2015 õppeaasta algusest , investeeringuid iseseisva koolina tehtud pole.

Joonis 37 . Randvere Kooli põhitegevuskulud

Randvere Kooli põhiteg evuskulude katmisel on 2015 . aasta eeldatava eelarve täitmise alusel valla enda poolt finantseeritav osa 66 % ja riigi poolt erinevate tegevuskulude toetuste kaudu finantseeritav osa 34 % . Teisisõnu finantseerib Viimsi vald kooli pidamist Randveres oluliselt suuremas proportsioonis kui teiste Viimsi koolide puhul ja põhjuseks on hariduslike erivajadustega laste õpetamine suuremas mahus kui teistes Viimsi koolides.

Joonis 38 . Randvere Kooli põhitegevuskulud põhiliikide ja rahastaj ate lõikes (Allikas: Viimsi Vallavalitsus)

Randvere Kooli arvestuslik koolikoha maksumus vallale on 2015 . aastal 233,84 eur/kuus. See on ca 2 kor da soodsam kui Prangli Koolis (466,67 eur/kuus) , kuid ca 2 korra kulukam kui Haabneeme koolis (113,58 eur/kuu s) ja peaaegu 3 korda kulukam kui Viimsi Keskkoolis (84,56 eur/kuus). Randvere Kooli suhteliselt kõrgem arvestuslik koolikoha maksmus on samuti seotud tõigaga, et kool koondab mär kimisväärse hulga HEV õpilasi – koolis on erivajadustega laste õppeplokk (ruu mi kuni 40 haridusliku erivajadusega õpilasele põhikooli osas).

Geomedi a OÜ 42

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

2.2.10.4. Püünsi Kool

Püünsi Kooli põhitegevuskulude finantseerimisel on riigi poolsed toetused aastatel 2012 - 2015 pidevalt suurenenud (võrreldes eelmise aastaga 2013 . aastal 26%, 2014 . aastal 16% j a 2015 . aastal 10%) ja on 2015 . aastal tasemel 376,1 tuhat eur.

Alljärgnevatel j oonis t el kajastatud valla pools e s põhitegevuskulude finantseering us on 2012 . aasta näitajates sees ka Püünsi Kooli lasteaia osa õpetajate ja muu töötajaskonna personalikulud (12 kuud) , 2013. aastal 1 kuu lasteaiaosa personalikulud ja edaspidi v aid kooli osaga seotud kulud. 2015 . aastal on valla finantseering Püünsi Kooli kooliosa põhitegevuskulude finantseerimisel 305,2 tuhat eur.

Joonis 39 . Püüns i Kooli põhitegevuskulud Joonis 40 . Püünsi Kooli investeeringud

Püünsi Kooli põhitegevuskulude katmisel on aastatel 2013 - 2015 valla enda poolt finantseeritav osa 44 - 46% ja riigi poolt erinevate tegevuskulude toetuste kaudu fina ntseeritav osa 54 - 56% . Teisisõnu finantseerib Viimsi vald kooli pidamist Püünsis sarnases proportsioonis Viimsi Keskkooliga.

Joonis 41 . Püünsi Kooli põhitegevuskulud põhiliikide ja rahastajate lõikes (Allikas: Viimsi Vallavali tsus)

Püünsi Kooli arvestuslik koolikoha maksumus vallale on 2015 . aastal 128,91 eur/kuus. See on 3,6 korda soodsam kui Prangli Koolis (466,67 eur/kuus), kuid 1/8 võrra kulukam kui Haabneeme koolis (113,58 eur/kuus).

Geomedi a OÜ 43

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

2.2.10.5. Prangli Põhikool

Prangli Kooli põhi tegevuskulude finantseerimisel on Viimsi valla finanteering iga l aasta l järk - järgult suurenenud 4% - 13% (so ca 1100 kuni 3100 eur aastas) tasemele 28,6 tuhat eur 2015. aastal. Riigi poolsed toetused aastatel 2012 - 2014 suurenesid samuti iga - aastaselt, 2015. aastal vähenesid 19% võrreldes eelneva aastaga tasemele 56,1 tuhat eur.

Joonis 42 . Prangli Põhikooli põhitegevuskulud Joonis 43 . Prangli Põhikooli investeeringud (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) (Alli kas: Viimsi Vallavalitsus)

Prangli Kooli põhitegevuskulude katmisel oli aastatel 2012 - 2014 valla enda poolt finantseeritav osa 27 - 28% ja riigi poolt erinevate tegevuskulude toetuste kaudu finantseeritav osa 72 - 73%. 2015. aastal tõusis valla osa 34% tase mele. Teisisõnu finantseerib Viimsi vald kooli pidamist Pranglil suhteliselt väiksemas mahus võrreldes teiste Viimsi koolidega.

Joonis 44 . Prangli Põhikooli põhitegevuskulud põhiliikide ja rahastajate lõikes (Allikas: Viimsi Vallavalitsus)

Prangli Kooli arvestuslik koolikoha maksumus õpilase kohta vallale on 2015 . aastal 466,67 eur/kuus. See on 5,5 korda rohkem kui V iimsi Keskkoolis (84,64 eur/kuus). Eelnevatel aastatel ( 2011 - 2014) on Prangli põhikooli arvestuslik koolikoha m aksumus olnud vahemikus 204,32 eur/kuu ja 224,76 eur/kuu ning proportsionaalse lt võrreldes Viimsi Keskkooli arvestusliku koolikohaga ca 2 - 2,5 korda kallim.

Geomedi a OÜ 44

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

2.3. Huviharidus

Haridusvaldkonnas on üks valla tegevussihtidest toetada huvihariduse (sh teadushuviha riduse) andmist huviringides (üldhariduskoolides, Viimsi H uvikeskuses ja mujal) ja Viimsi valla huvikoolides. Huvihariduse osas on ka erasektori initsiatiiv Viimsi vallas tugev. Noorte laiemat ja üldharidust täiendavate teadmiste omandamisele aitavad kaasa veel järgmised haridusvaldkonna tegevussihid: noorte omaalgatust e (sh Noortevolikogu tegevus) , noorsoo - ja haridusvaldkonna projektide s osalemise toetamine ning stipendiumi võimaldamine Viim si valla õpilastele õpinguteks vahetusõpilasena välismaal .

2.3.1. Huvit egevus Viimsi üldharidus koolides

Viimsi üldhariduskoolides korraldatakse ja võimaldatakse õpilastele mitmekesist ja märkimisväärses mahus huvitegevust. Huviringe korraldavad üldhariduskoolide juures mitmed huvitegevusele spetsialiseerunud organisatsiooni d (teadmiskeskus Collegium Eruditionis, SA Viimsi KK Fond (k aunid kunstid ), laulustuudiod, spor diklubid jt).

Huvitegevusega hõlmatus on põhikooliõpilaste hulgas üks haridusval dkonnas riigi poolt seiratavaid t ulemus näitajaid. Viimsi koolide õpilaste osalus kooli huviringides on suhteliselt kõrge . S tatistika vaatlemisel peab meeles pidama koolivõrgu ümberkorraldamist ja teadmiskeskus Collegium Eruditionis loomist . Te adushuviharidust on pakutud 201 1 . aastast.

Tabel 29 . Kooli huviringi des osalevate õpilaste osakaal koolides, kus on nii põhikooli - kui gümnaasiumiaste, % (Allikas: Haridussilm) 2012 2013 2014 EESTI 52,5 50,2 47,5 Harju maakond 50,5 47,1 38,7 Viimsi Keskkool 61,0 54,6 15,3

Tabel 30 . Kooli huvir ingi des osalevate õpilaste osakaal koolides, kus ei ole gümnaasiumiastet, % (Allikas: Haridussilm) 2012 2013 2014 EESTI 64,1 62,5 65,2 Harju maakond 56,6 62,6 58,8 Viimsi vald 67,2 64,3 56,6 Haabneeme Kool 47,5 Prangli Põhikool 0,0 0,0 0,0 Püüns i Kool 70,7 67,9 70,1 Randvere Kool 60,4

Viimsi Keskkoolis pööratakse tavapärase õppetöö kõrval tähelepanu õpilasteaduse arendamisele. Õpilasel on võimalik vastavalt oma huvidele osaleda erinevatel olümpiaadidel, konkurssidel, aine - ja õpilasvõistlu stel, kursustel, teaduspäevadel, projektides ja teadmistepõhistes ringitegevustes. Võimaluste mitmekesistamiseks on Viimsi Keskkoolil sõlmitud koostöö raamlepingud Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Sisekaitseakadeemia, Eesti Maaülikooli, Tallinna Ü likooli, Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemiaga. 2014. aasta alguses alustas Viimsi Keskkooli teadmiskeskus koostööd Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni - ja ettevõtluskeskusega MEKTORY ja tarkvaraarendusfirmaga Net Group. Osaleta kse aktiivselt mitmetes rahvusvahelistes ja Eesti sisestes projektides, mis tõstavad teadlikkust laste ja noorte heaolust ning tervislikust eluviisist koolis; aitavad kaasa aktiivsele õppele (sh maailmaharidus - ja keskkonnateemade teadvustamine, lugemise j a kirjutamise populaarsuse tõstmine) ja vahetunni veetmisele (õuevahetunnid, mänguraamatud, koolitatud mängujuhid).

Geomedi a OÜ 45

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Traditsioonilised kooli poolt pakutavad huviringid Viimsi Keskkoolis on laulukoorid (1. klasside koor, mudilaskoor, poistekoor, lastekoor ja noortekoor) , rahvatantsu - ja näiteringid. Teadusringe pakub Viimsi Keskkoolis teadmiskeskus Collegium Eruditionis (2015 aastal 23 huviringis osalejaid kokku 374) ja kaunite kunstide valdkonnas huviringe SA Viimsi KK Fond (2015 aastal 11 huviringis osale jaid kokku 148). Huviringide ja klubide töös osalevad nii Viimsi Kooli kui ka teiste koolide õpilased nii Viimsi vallast kui ka väljastpoolt.

Tabel 31 . SA Viimsi KK Fondi huvi rin gid Viimsi Keskkool is 2015.aastal (Allikas: Viimsi V allavalitsus) Huviring Osalejate arv Teatriring 1.klass 22 Teatriring 2. - 3.klass 23 Teatriring 4. - 5.klass 12 Põhikooli näitering „Eksperiment“ 23 Gümnaasiumi näitering „Eksperiment“ 12 2. - 3.kl. rahvatantsurühm 16 4. - 5.kl. rahvatantsurühm 16 "Ku nstisõbrad" algklasside kunstiring 10 Rines Takeli muusikastuudio 4 Poiste Rockiring 5. - 9.klass 5 Trummiõpe 5 KOKKU 148

Tabel 32 . Teadmiskeskuse Collegium Eruditionis huviringid 20 15 . aastal Viimsi Keskkoolis (Allikas: Vii msi Vallavalitsus) Huviringi nimetus osalejate arv Teadusring Taibu 2. klassid 40 Teadusring Taibu 3. klassid 30 Teadusring Taibu 4. klassid 40 Nutilabor Eksperimentaalne loodusteadus 5. klass 10 Nutilabor Eksperimentaalne loodusteadus 6. klass 10 An imatsioonikursus algajad 8 Animatsioonikursus algajad 8 Rebase Ruudi loodusring 1. klassid 18 Matemaatikaring Nupula 1. klassid 20 Matemaatikaring Nupula 2. klassid 22 Robootikaring 3. K lassid 18 Robootikaring 4. K lassid 18 Robootikaring 5. - 7. klass id 17 Programmeerimine 3. - 5. klassid 15 Elektroonikakursus Digi 10 Arhitektuuriring Ruum ja vorm 2. - 4. klassid 14 Arhitektuuriring Ruum ja vorm 5. - 6. klassid 8 Hiina keel ja kultuur algajad 8 Hiina keel ja kultuur algajad 6 Multimeedia 3. - 5. K lassid 15 Multimeedia 6. - 8. klassid 15 Püüton 4. - 9. algajad 16 Püüton 4. - 9. jätkajad 8 Kokku 374

Haabneeme Koolis k orraldatakse teadmiste - ja spordivõistlusi, osaletakse õppetööd ja õpihuvi toetavates rahvusvahelistes ja siseriiklikes projektides. 2014. aa sta oktoobrist alustasid Haabneeme Koolis töötamist paljud traditsioonilised juba Viimsi Keskkooli koosseisus o lemise ajal töötanud huviringid nagu näitering , laulukoorid ( 1.klasside koor ja mudilaskoor), algklasside kunstiring ja mitmed Collegium Eruditon is korraldavad teadusringid.

Tabel 33 . SA Viimsi KK Fondi ja Collegium Eruditionis’i ringid Haabneeme Koolis 2015 aastal (Allikas: Viimsi Vallavalitsus)

Geomedi a OÜ 46

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

SA Viimsi KK Fondi ringid osalejate arv Collegium Eruditionis’i ringid osalej ate arv "Kunstisõbrad" algklasside kunstiring 6 Hispaania keel ja kultuur 4. - 6. klassid 16 Kokku 6 Rebase Ruudi loodusring 1. klassid 17 Matemaatikaring Nupula 1. klassid 16 Kokku 49

Ka osalevad Haabneeme Kooli õpilased Viimsi Keskkoolis töötavat es mitmetes teadmiskeskuse ringides nagu arhitektuuri - , multimeedia - ja robootikaring, programmeerimine, eksperimentaalne loodusteadus ja tehnikaring.

Randvere Koolis korraldatakse teadmiste - ja spordivõistlusi, osaletakse õppetööd ja õpihuvi toetavates r ahvusvahelistes ja siseriiklikes projektides. Koolis tegutseb mudilaskoor, muusika - ja lauluring, 1. - 2. klasside rahvatants, 3. klasside rahvatants, näitering, HEV õpilaste kunstiring ja muusikaring. Koolis tegutsevad alates 2014 septembrist Viimsi Muusika kooli ja Viimsi Kunstikooli filiaalid , t eadmiskeskus Collegium Eruditonis ja SA Viimsi KK Fondi huvi ringid ning mitmed s pordiklubid ( Käsipalliklubi HC Tallinn, korvpalliklubi KK Viimsi, Martin Reimi jalgpalliklubi, kergejõustikuklubi Lindon, rulluisuklubi Rullest ja Viimsi sulgpalliklubi , Rein Otossoni p u rje spordikool ) .

Tabel 34 . SA Viimsi KK Fondi ja Collegium Eruditionis’i ringid Randvere Kool is 2015 (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) SA Viimsi KK Fondi ringid osalejate arv Collegium Eruditionis’i ringid osalejate arv Showtants 22 Robootikaring 3. klass 18 Malering 20 Robootikaring 4. - 6. klassid 15 Keraamikaring 11 Matemaatikaring Nupula 1. klassid 18 Taekwondoo 20 Matemaatikaring Nupula 2. klassid 11 Jooga 9 Teadusring Taib u 1. - 4. klassid 22 KOKKU 82 Kokku 74

Püünsi Koolis 2015. aastal huvi ringidena toimivad tantsuring, mudilaskoor, jalgpall, liiklusring ja esmaabi, kunstiring, akrobaatika, sulgpall, lauamänguring, loodusring, korvpall, võimlemisklubi Piruett, sulgpall, K IVA, t eadmiskeskus Collegium Eruditonis ja SA Viimsi KK Fondi ringid .

Tabel 3 5 . SA Viimsi KK Fondi ja Collegium Eruditionis’i ringid Püünsi Koolis 2015 (Allikas: Viimsi Vallavalitsus) SA Viimsi KK Fondi ringid osalejate arv Collegi um Eruditionis’i ringid osalejate arv Rahvatants 21 Hispaania keel ja kultuur 4. - 7. klassid 10 Inglise keel 5 Matemaatikaring Nupula 1. klassid 10 KOKKU 26 Matemaatikaring Nupula 2. klassid 4 Püüton 5. - 9. klassid 13 Teadusring Taibu 3. klassid 8 Teadusring Taibu 4. - 5. klassid 16 Kokku 61

Prangli Põhikoolis on ringijuht.

2.3.2. Viimsi Huvikeskus

Viimsi Huvikeskus on Viimsi vallas – Viimsi alevikus , Prangli Rahvamajas, Randvere k eskuses ja Kelvingis – kultuuri - ja noorsootööd korraldav mittetul undusühing ja muude tegevuste hulgas korraldab huviringe . 2015 . aastal tegutseb Viimsi Huvikeskuses üle 50 huviringi, millede tegevustes osaleb kokku enam kui 800 inimest .

Geomedi a OÜ 47

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Tabel 36 . Viimsi Huvikeskuse huviringid 2015 aastal (Alli kas: Viimsi Vallavalitsus) jrk.nr. Huviringi nimi osalejate arv 1 Ita - Riina muusikastuudio 125 2 Väikelaste võimlemine 25 3 Beebivõimlemine 2 kuud - 2 aastat 18 4 JJ - Street hip - hop 34 5 JJ - Street house 5 6 Iiri tants 4 7 Laste tantsuklubi 3 - 7a.lapse d 42 8 Kaie Kõrbi balletistuudio 5 - 10a.lapsed 34 9 Astri lasteaia võimlemine 40 10 Isemoodi Isetegijate Loovustuba 3 - 6a.lastele 8 11 Loovkunsti töötuba noortele 1 - 3.klass 7 12 Loovkunsti töötuba noortele 3 - 6.klass 2 13 Muinasjutuvõimlemine 9 14 Õmbl usring 7 15 Laste jooga 16 Mustlastants 3 17 Kitarriõppe individuaaltunnid 14 18 Contemporary jazz 12 19 Bumble English 5 20 Fotokursus algajatele 7 21 Fotoklubi 9 22 Keraamika - ja maalistuudio 15 23 Seltskonnatants 40 24 KõhtSelgTuhar treening 6 25 Lihastreening 5 26 Pilates 16 27 Pilates 14 28 Pilates 5 29 Kundalini jooga 11 30 Śivananda jooga 7 31 Rasedate jooga* 32 Pensionäride jooga 8 33 Shindo 9 34 Klassikaline tants e. ballett 22 35 inglise keele õpe 12 36 hispaanie keele õpe 17 37 ViiKerKoor 32 38 Segakoor "Viimsi" 30 39 Rahvatantsurühm "Valla - alune" 28 40 Noortekapell 6 41 Rahvamuusikaansambel "" 9 42 Randvere pasunakoor 19 43 Viimsi Harrastusteater 28 44 Eakate käsitööring 14 45 Pilates beebidega emadele 5 46 Pilates 14 47 TRE lõdvestustehnika töötoad 5 48 Mindfullness* 49 Loovusring 7 50 Käsitööring 14 51 Kokandusring 9 52 Judo* Kokku 817 * - algavad sügisest 2015

V õrdluseks , et 2014 . aastal tegutses V iimsi Huvikeskuses 56 huviringi , mille t öös osales iganädalaselt üle 975 inimest, neist lapsi ja noori 529 (54%) ja täiskasvanuid 446 (46%) . 2013. aastal tegutses 47 ringi, neis oli enam kui 700 osalejat .

Geomedi a OÜ 48

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

2.3.3. Huvikoolid

Viimsi vallas tegutseb kaks munitsipaalhuvikooli:  Viimsi Muusikakool Haabneem e alevikus aadressil Rohuneeme tee 38;  Viimsi Kunstikool Miiduranna külas aadressil Madise tee 2.

2015/2016 õppeaastal tegutse b Viimsi vallas kokku 19 erahuvikooli, eelmisel õppeaastal 1 2 eraomandis olevat huvikooli . Suurem osa erahuvikoolidest on spordik oolid .

Huvikoolid on koondunud Viimsi ja Haabneeme alevike ümbrusse.

Joonis 45 . Munitsipaalhuvikoolide Joonis 46 . Eraomandis huvikoolide asukohad Viimsi vallas asukohad Viimsi vallas 2014/2015 õa

E rahuvikoolide arvukus on suurenud märgatavalt viimas t el aasta te l.

Joonis 47 . Huvikoolid Viimsi vallas (Allikas: Haridussilm)

2.3.4. Õppekavad

Huvikoolidest on Viimsi M uusikakoolil enim õppekavasid – 41, neist 39 on nominaalkestus o n 7 aastat, 1 on 1 - 7 aastat ja 1 on kuni 1 aasta. Õppida on võimalik 14 erinevat instrumenti (akordion, basskitarr, eufoonium, flööt, klassikaline kitarr, klaver, kontrabass, kromaatiline

Geomedi a OÜ 49

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs kannel, löökpillid, saksofon, tromboon, trompet, tšello, viiul) ja kolme erineva mahuga (põhi - , huvi - ja vabaõppe) õppekava alusel ja eelkooli rühmad es. Koolis tegutsevad Viimsi Muusikakooli orkester ja jazzband.

Joonis 48 . Õppekavad huvikoolides

Viimsi Kunstikoolil on püsivalt 4 õppekava , ne nde kõigi nominaalkestus on 1 - 7 aastat. Õpetus toimub kunstikoolide üleriigilise õppekava kohaselt (traditsiooniline kunstiharidus) neljas grupis (kunstigrupp - 5 - 7 aastased , eelkursus - 7 - 11 aastased, põhikursus - 11 - 18 aastased, stuudiokursus - noorte le ja täikasvanutele vanusepiiranguta). Igal spordikoolil on üks õppekava ja o n keskendunud ühele spordialale, õppekavade nominaalkestus on valdavalt 7 ja enam aastat. Muude erahuvikoolide õppekavade nominaalkestus on valdavalt kuni 1 aasta.

Enamus huviko olide õppetegevusest toimub eesti keeles - valdavalt on õppekavades õppekeel eesti keele, üksikutel õppekavadel on eesti keelele lisaks ka vene ja/või inglise keel.

2.3.5. Õpp urid

Õppurite arv erinevatel õppekavadel Viimsis asuvates huvikoolides on aasta - aasta lt kasvanud jõudsalt, eriti spordikoolides. 2014/2015 õppeaasta oluliselt väiksem õppurite arv võrreldes eelmise õppeaastaga muudes erahuvikoolides on seotud mitme erahuvikooli tegevuse lõpetamisega (või tegevuskoha/ametliku aadressi muutusega) Viimsis.

Joonis 49 . Õppurite arv huvikoolides

Geomedi a OÜ 50

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Väike osa huvikoolides õppivatest isikutest teeb seda mitmel õppekaval , ca 10% . 2015/2016 õppeaastal on Viimsis asuvate huvikoolide kõikidel õppkavadel õppureid kokku 2325 ja õpib kokku 2119 isikut. Mitmes huvikoolis - õppekaval õpivad kõige sagedamini põhikooli 7 - 11 aastased so 1 - 6 klasside õpilased ( kuni 1/5).

Spordikoolides käivad valdavalt poisid, alates 2012/2013 õppeaastast on ka tüdrukuid ca 20 - 25% õppuritest, teistes huvikoolides domi neerivad õppurite hulgas tüdrukud. Viimsi Muusikakoolis on õppuritest ca 30 - 35% poisid, Viimsi Kunstikoolis on poisid ca 20 - 30%.

Suurima osa õppuritest huvikoolides moodustavad põhikooli I astme õpilased.

Joonis 50 . Viimsi Kuns tikooli õppurite vanuseline jaotus (Allikas: Haridussilm)

Joonis 51 . Viimsi Muusikakooli õppurite vanuseline jaotus (Allikas: Haridussilm)

Joonis 52 . Spordikoolide õppurite vanuseline jaotus (Allikas: Haridussilm)

Geomedi a OÜ 51

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Joonis 53 . Muude erahuvikoolide õppurite vanuseline jaotus (Allikas: Haridussilm)

Viimsi koolide põhikooliastme (I - III aste) õpilaste osalemine huvikoolides 15 on väga kõrge võrreldes Harjumaa ja Eesti keskmiste nä itajatega.

Tabel 37 . Põhihariduse õpilaste osalemine huvikoolides, % (Allikas: Haridussilm) 2010 2011 2012 2013 2014 EESTI 31,6 34,9 39,7 43,6 44,4 Harju maakond 35,0 40,5 48,1 52,7 53,6 Viimsi vald 39,2 45,3 54,3 64,9 69,3 H aabneeme Kool 77,6 Prangli Põhikool 0,0 0,0 0,0 9,1 0,0 Püünsi Kool 31,3 42,6 54,3 59,2 64,4 Randvere Kool 62,7 Viimsi Keskkool 40,6 46,0 54,7 66,0 69,1

2.3.6. Pedagoogid

Pedagoogide arv munitsipaalhuvikoolides on mõnevõrra suurenenud, seej uures juurde on tulnud valdavalt naisõpetajaid , v anusstruktuur on püsinud stabiilne ja sarnane üldhariduskoolide pedagoogide vanusstruktuurile. Muusikakoolis on mehi alla 1/3 ja Kunstikoolis 1/3, seega on huvikoolides meesõpetajaid proportsionaalselt oluli selt enam kui üldhariduskoolides. Spordikoolides on õpetajate vanuseline jaotus sarnane munitsipaalkoolidel, meesõpetajaid on suhteliselt vähem - alla 1/5. Muudes erahuvikoolides on proportsionaalselt rohkem noori, 29 aastaseid ja nooremaid, õpetajaid.

15 Huvikoolis käivate põhikooli statsionaarses õppes õppivate õpilaste osakaal kõigist põhikooli statsionaarses õppes õppivatest õpilastest.

Geomedi a OÜ 52

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

Joonis 54 . Viimsi Muusikakooli õpejate arv ja jaotus vanusgruppides (Allikas: Haridussilm)

Joonis 55 . Viimsi Kunstikooli õpejate arv ja jaotus vanusgruppides (Allikas: Haridussilm)

Joonis 56 . Spordikoolide õpetajate arv ja jaotus vanusgruppides (Allikas: Haridussilm)

Joonis 57 . Muude erahuvikoolide õpetajate arv ja jaotus vanusgruppides (Allikas: Haridussilm)

2.3.7. Arvestuslik kohamaksumus munitsipaal huv ikoolis

Viimsi valla munitsipaalhuvikoolide õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus 2015 . aastal Viimsi Muusikakoolis 1800,55 eurot aastas ja 150,05 eurot ühes kuus ning Viimsi Kunstikoolis 735,16 eurot aastas ja 61,26 eurot ühes kuus 16 . Seega õppekoht muusikakoolis on vallale ca 2,5 korda kallim kui kun s t ikoolis.

Viimsi Muusikakoolis on arvestuslik kohamaksumus kõrgem kui enamustes Viimsi üldhariduskoolides, ca 2 korda kõrgem kui õppekoht Viimsi Keskkoolis. Kunstikoolis on õppekoht ca ¼ võrra soodsam kui Viimsi Keskkoolis.

Kasutatud materjalid

 Eesti Statistika. http://www.stat.ee/  EHIS. http://www.ehis.ee/

16 Viimsi Vallavalitsuse määrus 03.02.2015 nr 4

Geomedi a OÜ 53

Viimsi valla haridusvaldkonna olukorra analüüs

 Haridus - ja Teadusministeerium www. hm.ee HaridusSILM. http://qlikview - pub.hm.ee/QvAJAXZfc/opendoc_hm.htm?document=htm_avalik.qvw&host=QVS% 40qlikview - pub&anonymous=true  Haljaste, K. - L., Noorkõiv, R. (2015). Harjumaa koolivõrgu analüüs riigigümnaasiumite rajamiseks perioodil 2015 - 2023. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/49737/Riigig%C3%BCmnaasiumide%20 loomine%20Harjumaale.pdf?sequence=4&isAllowed=y  Koolieelse lasteasutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/13197929  Munitsipaallasteasutuse Viimsi Lasteaiad arengukava aastateks 2014 - 2016. https://www.riigiteataja.ee/akt/428102014014  Noorkõiv, R., Plüschke - Altof, B. (2015). Eeslinnastumine ja identiteet – mak ro - ja mikrotasandi tegurid Viimsi valla näitel. Lk. 182 - 200. Eesti piirkondlik areng 2015. Eesti Statistika.  Prangli Põhikooli arengukava 2015 - 2017. https://www.riigiteataja.ee/akt/426092015034  Põhikooli ja gümnaasiumiseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/13337919  Püünsi Kooli arengukava 2014 - 2016. https://www.riigiteataja.ee/ak t/417122014031  Rahandusministeerium. http://www.fin.ee/  Randvere Kooli arengukava 2015/16 – 2017/18 õppeaasta. http://www.randverekool.ed u.ee/public/RT_RK_arengukava_Lisa_m22.pdf  riigiraha.fin.ee  Viimsi Keskkooli arengukava 2015 - 2018. https://www.riigiteataja.ee/akt/406052015016  Viimsi Kool. http://www.viimsi.edu.ee/  Viimsi Kunstikool. http://www.viimsiart.edu.ee/  Viimsi Muusikakool . www. viimsi muusika.ee Viimsi valla arengukava 2014 - 2020. https://www.riigiteataja.ee/akt/417102014005  Viimsi valla eelarvestrateegia aastateks 2015 - 2020. https://www.riigiteataja.ee/akt/409042015008  Viims i valla haridusvõrgu arengukava 2013 - 2020. https://www.riigiteataja.ee/akt/403092013077  Viimsi valla noorsootöö arengukava 2011 - 2015. h ttps://www.riigiteataja.ee/akt/431122013086  Viimsi valla 2014. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne. http://www.vi imsivald.ee/public/Viimsi_Valla_konsolideerimisgrupi_2014.aasta_maj andusaasta_aruanne._allkirjad.pdf  Viimsi valla koduleht. http://www.viimsivald.ee

Geomedi a OÜ 54