Eesti Loodus 5/2018

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € MAI 5/2018

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN looduskaitse sümbol looduskaitse Kuldking, Süstamatkade varustusSüstamatkade Ettevaatust, puugid! Laanik ja metsis Tuleme kohale ja mõõdame. Valmistame ning paigaldame. Ümber Eesti.

Eristu unikaalse ja soodsa piiritõkkega!

VÕTMED KÄTTE PLEKITÖÖD

NÜÜD KA UUS, KAITSEVÄRVI MUSTER!

AS TOODE PLEKIABI Tel: 659 9400, 800 7000 www.toode.ee/printech • [email protected] Sisukord

Kaunis kuldking Foto: Rainar Kurbel

69. aastakäik Nr 5, mai 2018 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg 42 Poster: Tiit Hunt

3 Sõnumid 44 Intervjuu: Hästi pisike on Eesti, hirmsasti peame hoidma seda 11 EL küsib: vastavad Asko Lõhmus ja maad Margo Tannik Bioloogi, loodusajakirjanikku, lastekirjanikku ja õpetajat Juhani 12 Aasta orhidee: Tervitus kuldkinga- Püttseppa küsitlenud Rainer Kerge de kuningriigist Õhtulehest Tiiu Kull kirjeldab selle aasta orhi- deed kaunist kuldkinga mitmest kül- 50 Tööjuhend: Millist süsta valida? jest: taim võib aasta maapealset kas- Timo Palo annab nõu algajale süs- vamist vahele jätta, ent elada üle saja tahuvilisele: mida selle soetamisel aasta arvestada ja millist lisavarustust võib edaspidi tarvis minna? 18 Aasta lind: Loodusmetsade sümbol metsis 56 Looduselamus maailmast: Ivar Ojaste annab ülevaate kodumaa Kalahari loomaseiklused suurima kanalise eluolust ja uurimiste Hendrik Relve seekordses reisikir- praegusest seisust: mõndagi võib vaid jas on juttu Lõuna-Aafrika ulatusli- 18 oletada kust kõrbealast ja maailma suurimast sisemaisest jõedeltast – 24 Aasta sammal: Harilik laanik on Okavangost samblavaiba tunnusliik 28 Kai Vellak tutvustab meie metsade üht tavalisemat samblavaibamoodus- tajat, kelle seast tuleks otsida väga 61 Raamatud sarnast haruldust varju-salulaanikut 62 Metsiku Lääne ringreis II 28 Maailma taimeteadlased Hiinas: Tuul Sepp jätkab oma matkamuljeid tagasivaade XIX rahvusvahelisele Lääne-Ameerikast: kolme lapsega botaanikakongressile saab täiesti tulemuslikult viis nädalat Ülle Reier, Nele Ingerpuu, Annika autoga ringi reisida Meitern, Linda-Liisa Veromann- Jürgenson esindasid Eesti botaani- 68 Tiit Kändler mätta otsast: kuid kuueaastase vahega peetaval tai- Kellele kuulub keel? meteadlaste suurüritusel ning jagavad oma muljeid Hiinast ja tähtsamatest 70 Aiast ja põllult: botaanikauudistest Tüütu, kuid kasulik naat Triin Nõu soovitab tüütut umbrohtu 34 Puugi elukombed kasutada toiduks ja lõnga värvimi- Urmas Tartes kirjel- seks dab kodumaist selgroo- tut, kes võib mitme hai- 72 Lõuna-jumalakäpp, uus orhidee- guse edasikandjana takson Eestis 44 tekitada inimesele tüli Rainar Kurbel ja Toomas Hirse kir- varakevadest sügiseni jeldavad seni eristamatut käpalist, keda peaks senistel andmetel otsima 62 38 Sada rida Eesti loodusest: eelkõige Lõuna-Eestist Elust Maal. Elust maal. Jaan Tätte 74 Kroonika 40 Üks Eesti paigake: Sokari-Tsiamäe: musta kure kodukant 78 Mikroskoop Juhani Püttsepp ja Ingmar Muusikus käisid Läti piiri lähedal 79 Ristsõna Paganamaal ja muu hulgas kohtusid kohapeal elava harrastusornitoloogiga 80 Ajalugu, sünnipäevad

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 EEsti LOODUs |321| 1 Toimetaja veerg Valimise rõõm üll on meeldiv, et Eesti ini- „liikumine“ on aja jooksul üha laie- 69. aastakäik Nr 5, mai 2018 mesele läheb loodus üha roh- nenud ning tänavu saame tuttavaks Toimetuse aadress: kem korda, tekitades vahel peale metsise veel kauni kuldkinga, Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu lausaK tundetulva! Hooti käivad äge- laukapuu, tuletaela, hariliku laaniku, e-post [email protected] dad arutelud metsanduse üle, lisan- ilvese ja pääsusabaga. Ehk juhtub tel 742 1143 dunud on moodsa tselluloositeha- tulevikus, et hakkame tutvustama Peatoimetaja Toomas Kukk se temaatika; kirjutatakse arvamuslu- aasta selgrootutki, nagu toimetaja 742 1143, [email protected] gusid, võetakse loodust puudutavad Juhan on vahel meeleolukalt vihjanud. Toimetaja Helen Külvik teemad üksikasjalikult ette raadio- ja Eesti Loodus on alati püüdnud 529 4033, [email protected] telesaadetes; lõputu infovahetus- ja teemasid käsitleda põhjalikult ja Toimetaja Juhan Javoiš arvamusplats on ka Facebook. sisukalt. Nõnda püüame lugejatele 5661 0851, [email protected] Kümmekond aastat tagasi polnud vahendada ka seda, mida teame Toimetaja Katre Palo see kõik sugugi igapäevane. Siis olid tänavuseks aastaks välja valitud 521 8771, [email protected] võimalused edastada teavet suurele liikide kohta. Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado [email protected] hulgale märksa kesisemad ja küllap Mainumbri kaanekaunitar on Keeletoimetaja Monika Salo olid ka hoiakud teised. Nüüd on kõik aasta orhidee: kaunis kuldking, kes 742 1186, [email protected] uut moodi, kaasarääkijaid on palju ilu ja harulduse tõttu on pälvinud Küljendaja Raul Kask ja märkajaid samuti. Julgus seista mitmel pool suisa looduskaitse [email protected] oma elukeskkonna eest on Eesti embleemi staatuse. On huvitav teada, Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri ühiskonnas saamas tavapäraseks. et kuldkinga õitseaja pikkus oleneb Endla 3, Tallinn 10122, 610 4105 Selleks et inimeste tähelepanu ilmast: talle sobib jahe ilm. Või et www.loodusajakiri.ee loodusele juhtida, on palju moo- tema seemned on laisad idanejad: www.facebook.com/eestiloodus duseid. Nutikas lahendus on valida selleks võib looduses kuluda suisa igal aastal (elus)looduse varamust viis aastat. aasta loom, lind, puu jt. See aitab Sellest numbrist saab lugeda ka püünele ka neid vähem tuntud või aasta sambla hariliku laaniku ja ka harvasid liike, keda muul moel aasta linnu metsise kohta. Metsisest Vastutav väljaandja Riho Kinks oleks keerukam rahvale laiemalt kirjutasime juba veebruarinumbris, [email protected] tutvustada. Seeläbi saavad nad oma kus olid kõne all tema tegevusjäljed. Tellimine: www.tellimine.ee koha paljude päeva- ja nädalalehtede Nüüd tutvustab sama autor Ivar 617 7717, [email protected] veergudel ning uudisteportaalides. Ojaste metsise elu laiemalt, näiteks Reklaamijuht Helen Lehismets Aasta linnust alguse saanud temale meelepäraseid elupaiku, ja 610 4106, [email protected] paraku nendib, et sel liigil ei lähe Ajakiri ilmub kuigi hästi ei Eestis ega mujal. keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel See pole uudis, nagu seegi, et metsise käekäik kajastab selgelt inimtegevuse ulatust metsades. Uurisime Asko Lõhmuselt (loe lk 10), kas hiljuti peetud mõttetalgutel on leitud häid lahendusi, mille tulemusel hakkaks metsiste arvukus suurenema. Ta nendib, et pingutustest hoolimata © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2018 Foto: Timo Timo Palo Foto: ei ole metsist õnnestunud piisavalt Summaries of some articles can be found at kaitsta. Ent toob esile ka tegevused, our web site www.eestiloodus.ee

am onn ärg mis lähiajal käsile võetakse. Selle kk is s tu e s nimel, et paarikümne aasta pärast K oleks rõõm valida metsis taas aasta 4041 0820 PEFC/19-3-3 linnuks ning tunda heameelt, et Trükitoode sel loodusmetsa sümbolliigil Trükitud trükikojas Printall läheb paremini kui varem.

2 |322| EEsti LOODUs mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

eelis.ee). Registreerimiseks saab kasutada andmebaasi veebilehte või spet- siaalset tasuta alla laetavat LVA nuti- rakendust. Osaleda võib nii üksikisikuna kui ka rühmana (5–30 liiget). Viimasel juhul tuleb saada 100 liigi vaatlust kokku rühma peale. Osaledes üksik-

Foto: Uudo Timm / keskkonnaagentuurTimm Uudo Foto: isikuna, tuleb pärast 10. aprilli hakata sisestama vaatlusi loodusvaatluste andmebaasi. Kui soovitakse osaleda rühmana, tuleb peale vaatluste regist- reerimise registreerida ka rühm, selleks tuleb kirjutada kuni 10. maini e-kiri aadressil reigo.roasto@envir. ee. Kirjas peab olema soov osaleda rühmana ja rühmaliikmete nimed. Rühma liige ei saa samal ajal osaleda individuaalselt. Rahvusliigi, sealhulgas rukkilille vaatlus toob vaatlejale kaks punkti Iga liigi vaatlus annab osalejale ühe punkti, 2018. aasta liigid, rahvuslii- gid ning I ja II kaitsekategooria liigid aga kaks punkti. Kokku tuleb vaatlus Kingime Eesti Vabariigile perioodi jooksul koguda 100 punkti. See tagab võimaluse osaleda sügisel 100 loodusvaatlust! tunnustamisel ja auhinnaloosis. Vaata täpsemalt lva.eelis.ee. eskkonnaagentuur ja Eesti On püstitatud eesmärk, et iga osa- Ürituse õnnestumisse panustavad looduseuurijate selts kutsu- leja kingib Eestile 100 eri liigi vaatlust. ka keskkonnaministeerium, keskkon- vad Eesti elanikke tähistama Selleks tuleb teha looduses vabalt ela- naamet, tervise arengu instituut ja SA vabariigiK 100. sünnipäeva, viibides vate liikide vaatlusi ja registreerida Eesti Terviserajad. looduses ja registreerides seal aset need 10. aprillist 15. septembrini loo- leidnud kohtumisi. dusvaatluste andmebaasis (http://lva. Keskkonnaagentuur/Loodusajakiri Riik annab keskkonnakasutusele rahalise hinnangu

alminud on Eesti keskkon- ebameeldivat lõhna, müra, vibrat- nakasutuse välismõjude siooni, saasteainete heidet vette rahalise hindamise esime- ja mulda, veekasutust, veekogu- seV etapi analüüs, mida tutvustati de paisutamist ja tõkestamist ning 28. märtsil Tallinnas rahvusraama- Jüriado Toomas Foto: maa hõivamist. Uuringu käigus on tukogus. Sellega on tehtud esime- valminud ka kaardirakendus, mis ne osa uuringust, mis võimaldab võimaldab inimestel vaadata eel- meie keskkonnakasutusele määra- mainitud mõjude ulatust Eestis ta hinna. Keskkonnakasutuse välismõjude (vaata bit.ly/2qhiejA). Keskkonna Keskkonnaministeerium soo- hulka kuulub ka veekogude pai- välismõjude rahalise hindamise vib riigis saavutada olukorra, kus sutamine ja tõkestamine. Fotol analüüsi esimene etapp on esime- keskkonna-, majandus- ja sotsiaal- on Linnamäe hüdroelektrijaama ne osa nende rahalisest hindami- poliitiliste otsuste tegemisel arves- pais Jägala jõel, rohkete vaidluste sest. tatakse keskkonnakasutuse mõju- allikas Uuringu leiate võrgupaigast dega. Välismõjudeks nimetatak- www.environment.ee/ee/vmh. se selliseid mõjusid, mille kulud jäävad teiste, mitte nende teki- välismõjudena analüüsitakse näi- Keskkonnaministeerium/ taja kanda. Keskkonnakasutuse teks saasteainete heidet välisõhku, Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |323| 3 Sõnumid Konflikte linnalindudega saab vältida innisvara haldavatel isikutel on käes sobilik aeg ennetada või tunduvalt vähendada peagiK majakatustel ja hoonete juures elavate lindude ja teiste loomadega kaasnevaid probleeme. Mitut liiki linde, aga ka näi- teks rebaseid ja kährikuid, meeli- / Talvi keskkonnaamet Tõnu Foto: tavad linna head toitumisvõima- lused (lisasöötmine, laokil jäät- memajandus, lemmikloomade toit), vaenlaste vähesus ja sood- sad pesitsusolud. Linnas inimese vahetus naabruses pesitsema asunud lindudega, näiteks vareste, kajakate, hakkide, kodutuvide ja piiritajatega, kaasnevad sageli inimeste ja lindude vahelised konf- liktid. Linnas elavad väikekiskjad Uudishimulik ja nutikas hakk. Linnalindudega kaasnevaid probleeme aitab enne- võivad levitada inimesele ja lem- tada nii hoonete hooldamine kui ka avaliku ruumi heakord mikloomadele ohtlikke haigusi ja parasiite. Seetõttu on paras aeg majaomanikele meelde tuletada, juurdepääs tõkestada või neid kohti ditöid, peaks varakult arvestama et enne ulatuslikumat pesitsus- ja varakevadel regulaarselt kontrollida probleemidega, mis võivad hiljem sigimisperioodi on viimane aeg ja hooldada. Juba hiljem, sigimisajal, kaasneda lindudega. Samuti tuleb ennetada linna asunud liikidega on loomi ebaeetiline häirida ja see vältida metsloomade, sh -lindude kaasnevaid probleeme. on ka seadusega keelatud. Esimesena lisasöötmist ning korrastada prügi- Selleks et linnud ei asuks pesitse- hakkavad linnades pesitsema märtsis majandus, et nad ei pääseks toidu- ma ja püsivalt elama katustel, pöö- künnivaresed ja hakid ning viimasena jäätmetele ligi. ningutel, räästaalustes, rõdudel, keld- mai lõpus piiritajad. rites, laoplatsidel ja mujal mittesoo- Ka siis, kui kavandatakse hoone- Keskkonnaamet/Loodusajakiri vitavates kohtades, tuleks loomade te ulatuslikumaid ehitus- ja remon-

EV 100 juubelimatkad viivad ka Estonia tippu

esti Vabariik 100“ juube- tegu on ainsa Eesti nime kandva limatkade sarja ekstreem- kõrge mäetipuga maailmas. „ seim matk viib augustikuus Juubeliaasta jooksul korral- EestiE alpinistide ekspeditsioo- datakse alates aprillist hulganis- ni Kõrgõstani-Tadžikistani piiril ti kõikvõimalikke matku. Samuti asuva Estonia mäe tipule. 12 mägi- kutsub augustis oma matkarada- Foto: Raivo Plumer / erakogu Raivo Plumer Foto: ronija katse tõusta sellele mäeti- dele riigimetsa majandamise kes- pule on kingitus Eesti Vabariigi kus (RMK). 100. aastapäeva puhul. Fotomälestus 1990. aasta ekspedit- EV 100 matkasarja korraldavad „Tõus Estonia tippu on mägiro- sioonist Estonia tippu Eesti matkaliit, riigikantselei EV 100 nijatele suur väljakutse, aga Eesti korraldustoimkond ja RMK. Vaata Vabariigi 100. sünnipäeva puhul ka www.ev100.ee. võtame selle taas vastu,“ ütles eks- Estonia tipus 28 aastat tagasi.“ peditsiooni juht Raivo Plumer. Estonia tipp on 6211 m kõrgune EV 100 korraldustoimkond / „Viimati käisid Eesti mägironijad mägi Pamiiris Taga-Alai ahelikus, Loodusajakiri

4 |324| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS 5 Sõnumid Uued postmargid: aasta lind ja uurimislaev mare

ärjestikku juba 18. mark aasta Omniva on linnuga tuli käibele 29. märtsil; nädalase vahe- seekord on sellel teadagi metsis. ga andnud 5. aprillil ilmus mark Eesti mere- välja kaks post- J marki, mille

muuseumi uurimislaeva Mare valmi- pood.omniva.ee Allikas: teema vastab mise 50. aastapäeva puhul. Loodusajakirja Aasta linnu margi nimiväärtus vas- väljaannete tab nagu ikka margi riigisisese lihtkir- huviväljale: ühe ja tariifile: 65 senti. Ka margi kunst- aasta linnu metsisega ja teise uurimis- nik on ikka sama: alates 2003. aasta laevaga mare harakamargist on neid kujundanud Vladimir Taiger. Marke on trükitud 40 000 tükki. Nagu ikka on margi esi- täpne ja detailirohke tuletornide sari kasutas kuni 1982. aastani kalurikol- mese päeva ümbrikul Eesti ornitoloo- on peaaegu niisama populaarne kui hoos Pärnu Kalur. Eesti meremuu- giaühingu logo; ühing on Eesti aasta aasta lindude seeria. seum omandas laeva 1982. aasta sügi- lindu valinud alates 1995. aastast. Eesti esimene ja senini ainus mere- sel ning see kohandati Miiduranna Ka uurimislaeva Mare aastapäe- arheoloogia sihtotstarbeline uuri- laevaremondibaasis ümber allvee- vamark on 65-sendiline, tiraaž on mislaev Mare, mille töödest on ka uuringuteks ja seati meremuuseumi 50 000. Sellegi margi kujundaja on Loodusajakirja väljaanded kordu- allveearheoloogia klubi Vikaar tar- margikogujaile hästi tuntud ja kõr- valt kirjutanud, ehitati 1968. aastal beks Mare nime all töökorda. gelt hinnatud: meremuuseumi kunst- Marimaal Zvenigovo laevatehases nik Roman Matkiewicz, kelle loodud MSTB tüüpi kalatraaleriks. Traalerit Omniva/Loodusajakiri Keskkonnaministeerium on alustanud Alutaguse rahvuspargi loomist

eskkonnaministeerium tea- Muraka ja Selisoo looduskaitseala, tas 10. aprillil, et omavalit- Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga sustele on saadetud koos- ja Mäetaguse maastikukaitse- kõlastamiseksK looduskaitseseaduse ala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala muudatus, mille järgi asutatakse uus ning Iisaku parkmetsa kaitseala. rahvuspark: Alutaguse rahvuspark. Kavandatava rahvuspargi pindala

Sel aastal on keskkonnaminis- Wikimedia maris Juuse / Foto: on 43 568 hektarit. Kogu ala on teeriumi, keskkonnaameti ja Ida- praegu juba kaitse all ning piiran- Virumaa omavalitsuste ametnikud gute ulatus ei suurene. Loodav rah- ja kohalikud elanikud mitu korda Puhatu looduskaitseala Liguski siht- vuspark on kavandatud valdavalt kohtunud ning arutanud Alutaguse kaitsevöönd ida-Virumaal alutaguse riigimaale, mida on kokku 42 627 rahvuspargi loomist. Kuna on saa- vallas hektarit. dud positiivset tagasisidet, soovib Kavandatav rahvuspark koos- ministeerium rahvuspargi asutamist neb mitmest lahustükist – seniste jätkata. Rahvuspargid on rahvusvaheli- kaitsealade vahele jäävaid piirkon- Alutaguse rahvuspark luuak- selt hinnatud, nõnda suureneks ala di ei liideta loodava rahvuspargiga. se Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldas- külastatavus ja tuntus nii Eestis kui Praegune valim hõlmab piirkonna te soo-, metsa- ja rannikumaasti- ka maailmas. See mõjub hästi piir- looduse kõige iseloomulikumad ja ke ning pärandkultuuri kaitseks. konnale tervikuna. näitlikumad osad. Uus rahvuspark paikneb Ida-Viru Rahvuspark soovitakse luua maakonnas Alutaguse, Lüganuse, praeguste kaitsealade alusel: Keskkonnaministeerium/ Jõhvi ja Toila valla territooriumil. sinna kuuluksid Puhatu, Agusalu, Loodusajakiri

6 |326| EEsti LOODUs mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Elurikkuse edasine kahanemine seab inimeste heaolu suurde ohtu RO liikmesriikide loodud valitsustevaheline elurikkuse ja loodushüvede koostööko- guÜ IPBES (Intergovernmental Science- Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services) avaldas 23. märt- sil üle saja riigi 550 teadlase panusena koostatud regioonipõhised aruanded, ariusz Szczygiel / Shutterstock.com M kus on võetud kokku senised pari- mad teadmised looduse seisundi, seda Foto: ohustavate tegurite ja edasiste vajalike tegevuste kohta. Aruanded kinnitavad, et nii elurikkus kui ka sellest olenevad inimestele elutähtsad looduse hüved kahanevad kõigis maailma piirkondades üha kiiremini, seades ohtu kogu inimkonna jätkusuutlikkuse. Et peatada elukeskkonna hävimine, tuleb kohe muuta poliitika ja ühiskonna sihte ning keskenduda majanduskasvu asemel inimeste heaolule laiemalt. Euroopat ja Kesk-Aasiat käsitle- va IPBES-i aruande järgi on loo- duskeskkonna seisund teadlaste hin- nangul suures osas Euroopas juba nii palju halvenenud, et see ohustab ka meile elutähtsate looduse hüve- de säilimist. Nende seas on näiteks tolmeldamine, mullaviljakus, kaitse üleujutuste vastu ja kliima regulat- sioon. Euroopa elurikkust vähenda- vad kõige rohkem sellised tegurid nagu intensiivsest põllumajandusest IPBES-i aruandes tõdetakse, et Euroopa Liidu põllumajandustoetuste skeemid ja metsandusest tulenev elupaika- soodustavad jätkusuutmatuid põllumajandusviise, millel on olnud elurikkuse de kadu, põllumajandusest ja mujalt hävimises juhtroll. Aerofoto põldudest on tehtud Poolas lähtuv keskkonnasaaste, ülepüük ja võõrliikide levik. Aruandes on muu hulgas tõdetud, et Euroopa Liidu mese poolega on kadunud või peaae- lumajanduses, metsanduses ja ener- põllumajandustoetuste skeemid soo- gu hävinud üle 95% liigirikastest nii- geetikas ning sellele peab toetuma dustavad jätkusuutmatuid põlluma- dukooslustest ja kaks kolmandikku tark ja jätkusuutlik majandus. jandusviise, millel on olnud elurik- soodest, ning vaid 2% meie metsadest Aruanded, mille valmimisele on kuse hävimises juhtroll. saab pidada vanadeks loodusmetsa- peale teadlaste aidanud kaasa valit- „Samal ajal kui aruanne vastu võeti, deks,“ ütles üks aruande autoritest, sused, vabaühendused ja kogukon- tuli Prantsusmaalt teade, et viimase TÜ vanemteadur Aveliina Helm. nad, on kinnitanud 129 riigi valitsu- 15 aasta jooksul on kadunud kolman- Helm rõhutas, et siht peatada elu- se esindajad, sealhulgas Eesti valit- dik nende põllulindudest. Sarnases rikkuse kadu ja parandada keskkon- sus. Vaata aruande lühikokkuvõtet suurusjärgus muutused iseloomusta- naseisundit „peab saama peavoolu- bit.ly/2IM4vdd. vad ka teisi Euroopa riike, sealhulgas teemaks ka Eesti ühiskonnas ja polii- Eestit. Võrreldes eelmise sajandi esi- tikas“. Selle poole tuleb püüelda põl- Tartu ülikool / Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |327| 7 Sõnumid

endiselt suur. Jahimehed küttisid kokku Kõige väiksem oli küttimiskohus- tuse täitmise protsent Raplamaal (51%) ja suurim Võrumaal (262%). Metssigu kütiti innukalt ka Hiiumaal, 7584 metssiga kuhu seakatk ei ole veel jõudnud. Jahipiirkondade küttimismahtude eskkonnaamet meenu- täitmist analüüsivad mais kogune- tas 21. märtsil, et lõppenud vad jahindusnõukogud, kes on päde- imar Rakko

jahihooajal oli Eestis kohus- A vad tegema keskkonnaametile ette-

tusK küttida 7557 metssiga. Juba kol- Foto: paneku võtta õigus pidada jahti nen- mandat aastat oli see tavapärasest delt jahipiirkondadelt, kus küttimis- suurem, et tõkestada sigade Aafrika mahtu ei ole mõjuva põhjuseta saa- katku levikut. vutatud. Kütiti 7584 looma; peale nende Et seakatku levik seisata või läksid arvesse kõik jahimaalt leitud selle kiirust tunduvalt pidurda- surnud (246) või katkukahtlusega da, on 28. veebruariks 2019 sea- hukatud (39) metssead, seega oli lõp- tud siht asustustiheduse kohta: kogu lik küttimismaht 7869 looma. Lõppenud jahihooajal said jahime- Eestis üks metssiga 1000 ha jahi- Maakondlikud jahindusnõuko- hed metssigade küttimiskohustusega maa kohta. Pärast keskkonnaagen- gud ja mõnedes maakondades ka kenasti hakkama tuuri metssigade loendus-, küttimis- keskkonnaamet kehtestasid küt- ja seireandmete kokkuvõtmist otsus- timismahud, võttes aluseks kesk- tatakse, kui palju konkreetselt tuleb konnaagentuuri ettepaneku, mille hud olid sel hooajal Hiiu-, Lääne- maakonniti veel sigu küttida, et selli- järgi ei tohiks metssigade asustus- ja Saaremaal, kus hoolimata suu- ne asustustihedus saavutada. tihedus tänavuse jahiaasta lõpuks renenud küttimissurvest ja seakat- ületada 1,5 isendit 1000 ha jahi- ku levikust (v.a Hiiumaa) oli sigade Keskkonnaamet/ maa kohta. Suurimad küttimisma- arvukus möödunud jahiaasta lõpus Loodusajakiri

varvast. Nimelt on leeterüdi ainuke Uus linnuliik leidis kinnitust rüdiliik, kellel tagavarvas üldse puudub, mistõttu ei saanud vaadeldud lind leeterüdi olla. aastaid pärast vaatlust Fotosid põhjalikumalt analüüsi- a kogenud linnuvaatleja- des selgus lõpuks, et Rahustes näh- tel tuleb ette, et vaadeldud tud lind oli Põhja-Ameerika ark- liigi määrang saab kinnituse tilistel aladel pesitsev ning Kesk- allesK aastaid pärast linnu nägemist. Uku Paal Foto: ja Lõuna-Ameerikas talvitav hall- Nii juhtus ka Eesti 388. linnuliigi rüdi (Calidris pusilla), kes on hallrüdi esimese leiuga. Euroopas haruldane eksikülali- Kolme päeva jooksul, 3.–5. det- ne. Liigimäärangut kinnitasid teis- sembril 2011. aastal vaatlesid te hulgas määramiseksperdid ja Mariliis ja Uku Paal ning Margus mitme linnumääraja autorid Kevin Ots Saaremaal Rahuste rannakarja- Karlson ja Killian Mullarney. maal rüdi, keda nad kohe määrata ei 2011. aastal Saaremaal Rahustes Linnuharulduste komisjon kin- osanud. Linnuraamatuid ja fotosid nähtud ja pildistatud hallrüdi, Eesti nitas hallrüdi vaatluse 23. märtsil uurides ning teiste linnuvaatlejate- 388. linnuliik, on üks haruldasemaid 2018 ning Eesti linnuliikide nimes- ga nõu pidades määrati nähtud lind meile sattunud tiivulisi eksikülalisi tikus on nüüd 388 liiki. Eesti lähi- esmalt leeterüdiks, kuna keegi teine matest naabritest on hallrüdi ainult Eesti rüdidest ei saanud ta kindlasti korra kohatud Rootsis; Soome, Läti olla. Kahtlus siiski jäi, kuid võimalu- 2017. aasta sügisel oma fotopan- ja Leedu liiginimestikes hallrüdi se peale, et tegemist võib olla Eestis ka korrastades nägi Uku Paal aastaid puudub. seni kohtamata linnuliigiga, ei osa- varem pildistatud rüdil tollal mär- tud siis mõtelda. kamata jäänud tunnust: linnu taga- linnuvaatleja.ee/Loodusajakiri

8 |328| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

kaste, kus pesapojad saavad turvaliselt kasvada ja kosuda. Sellest ajast Lasuuraara tulevik peale on koorunud ja lennuvõimestu- on palju lootusrikkam kui aastasaja alguses nud 71 boliivia araraunat. Et turvalist elupaika ja toitu jät- oliivia Barba Azuli kaitseala kuks ka täiskasvanud lindudele, asu- koordinaator Tjalle Boorsma tas Armonía 2008. aastal Barba Azuli loendas eelmise aasta lõpus kaitseala. 11 000 hektaril laiuvad Bkaitsealal elavaid boliivia ararauna- rohumaad, mets, savannid ja märg- sid, teise nimega boliivia lasuuraara- alad on araraunale ideaalne elupaik. sid (Ara glaucogularis). Ta sai kokku Alale istutati üle 700 ararauna lem- uue rekordi: 155 isendit. Charles Hesse / BirdLife Foto: miktoidutaime tarbe-ataaleapalmi Tulemus on rõõmustav: kuulub ju (Attalea phalerata) ja rajati tuletõkke- see suur ja uhke papagoiliik IUCN Pildiltki on lihtne mõista, miks on boliivia süsteem. Kohalikke rantšopidajaid punases nimekirjas äärmiselt ohus- ararauna ehk boliivia lasuuraara nii popu- rakendatakse kui loodusvahte. tatud liikide hulka. Seal on tema laarne linnukogujate ihaldusobjekt Tulemused on olnud positiivsed: koguarvuks hinnatud kuni 249 isen- 2016. aastal loendas taanlane Fabian dit, suurimas alamasurkonnas kuni Meijer kahe aastakümnega aset leid- 89 lindu. 1980. aastatel, kui neid ara- sustes, paikades, kuhu kiskjad ligi ei nud arvukuse järsu tõusu tõendusena raunasid veel püüti, et müüa lemmik- pääse. Suurem osa Llanos de Mojosest 118 vabana elavat boliivia araraunat. loomaks, oli liik looduses huku serval. on aga veiserantšode all, kus raiutak- Nüüdse, Tjalle Boorsma loenduse põh- Kui papagoikaubandus 1984. aastal se puid, et teha ruumi karjamaade- jal on arvukus endistviisi suurenenud. keelustati, vähenes kauplemine tões- le, või põletatakse, et ergutada rohu Boorsma sõnul tulid linnud ööbimis- ti drastiliselt, ent arvukus ei hakanud kasvu. Kõik see kahandas äärmusli- paika 15–20-isendilistes salkades, kus kiiresti suurenema: puudusid sobivad kult araraunadele sobivat pesitsusala. enamasti oli ka arvukalt noorlinde. elupaigad, eriti head pesitsuskohad. 1998. aasta loenduse aegu leiti loodu- Armoníal on plaanis panna üles Kogu asurkond elab piirkon- sest ainult 36 lasuuraarat. veel pesakaste ja üritada kaitseala nas nimega Llanos de Mojos: Põhja- 2005. aastal hakkas BirdLife’i laiendada. Boliivia troopilises savannis, kus ara- Boliivia partner Armonía sellele alale raunad pesitsevad suurtes puuõõn- paigaldama aaradele mõeldud pesa- www.birdlife.org /Loodusajakiri

Festivali korraldajateks on Haapsalu Kutsehariduskeskuse looduserialade 17.-19. mail 2018 Haapsalu Kutsehariduskeskuses õpilased ja Läänemaal Neljapäeval, Laupäeval, 17. mail loodusfestivali Reedel, 18. mail 19. mail avamine - Jätkuvad tegevused - Näitused, loengud, MESS koolimajas sees ja väljas koolimajas konkursid ja töötoad - Põnevad tegevused, - Haeska Linnumessi - Huvitavad esinejad ja esitlused ja töötoad külastamine mälumängud - Mahetoodete ja käsitöö müük - Pidulik lõpuõhtu ja - Taimetoidud - Kodu- ja lemmikloomad autasustamine - Linnuvaatlus Noarootsis - Loodusﬁlmid - Taimetoidud Veebileht laanemaaloodusfestival.weebly.com Facebook Läänemaa Loodusfestival www.hkhk.edu.ee

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 EEsti LOODUs |329| 9 Sõnumid India keelas hülgenahkade sisseveo, Kanada alustas hülgejahti anadas on hülgejaht tege- te import Indiasse. Väidetavasti on likult tublisti vähenenud: Kanada hülgetööstus üritanud leida 2006. aastal teeniti selle- ostjaid just India- ja Hiina-taolistest gaK 34 miljonit dollarit, mullu ainult thinkstock Foto: riikidest, sest hulk teisi riike, sh USA, 1,6 miljonit. Murelikuks teeb aga Mehhiko, Venemaa, Taivan ja 28 EL see, et Kanada hülgeküttide liit üri- liikmesmaad, ei luba enam hülgetoo- tab tühistada mitu aastat kehti- teid sisse vedada. nud tööndusliku hülgejahi keeldu. Kanada on juba pikka aega Portaal ladyfreethinker.org kutsub olnud suurim hülgetoodete tarni- oma 5. aprilli postituses üles allkir- ja. Väidetavalt on kasutusele võetud jastama Kanada peaministrile Justin Portaal care2 on pannud tähele, et küll võimalikult humaansed tapavii- Trudeau’le saadetavat petitsiooni, Indiast sai 37. riik, kus on keelustatud sid, aga looduskaitsjate kinnitusel milles nõutakse, et mistahes ettepa- hülgenahkade import, just mõni päev on needki jõhkrad ja loomad peavad nek jahivõimalusi suurendada taga- enne seda, kui Kanadas algas järjekord- pikalt piinlema. Kuna hülgepojanahk si lükataks ja selle asemel astutaks ne hülgejahi hooaeg on olnud eriti kõrges hinnas, ole- samme, mille siht on hülgejaht vaht- vat lausa 98% tapetud hüljestest alla ralehemaal üleüldse lõpetada. kolme kuu vanused pojad. 1,3-mil- Innustava näitena on toodud India du riiki. Nõnda on saavutatud suur jardilise India turu äralangemine on organisatsiooni Humane Society of võit: India väliskaubanduse direk- sellele tööstusharule suur tagasilöök. India (HSI) neli aastat kestnud võit- toraat teatas, et peale juba varem lus keelata eksootiliste loomade ja keelu alla pandud saaduste keelatak- ladyfreethinker.org / neist valmistatud toodete sisseve- se nüüd ka mistahes hülgesaadus- Loodusajakiri

das ebavajalikest asjadest/jäätme- Tootjavastutusorganisatsioonid test kõige keskkonnateadlikumalt vabaneda. Ühtlasi näeb kasutaja soovi korral ka kiireimat teekon- on alustanud koostööd da oma asukohast valitud jäätme- uus Eesti tootjavastutus käitluspunktini. Portaal kuhuviia. organisatsiooni ja taaskasu- ee pälvis 2014. aasta keskkonna- tusportaali kuhuviia.ee tegi- teo auhinna. jadK sõlmisid 2. aprillil esimese ühis- Kuus tootjavastutusorganisat- tegevuse lepingu, mis aitab kogu rii- siooni, kes on sõlminud lepin- gis muuta paremaks teavituse taas- Jüriado Toomas Foto: gu sihtasutusega Things, on kasutuse kohta. MTÜ-d Eesti elektri- ja elekt- Kolmeaastase lepingu siht on toe- roonikaseadmete ringlus (EES- tada portaali kuhuviia.ee tegevust ja Ringlus) ja Eesti taaskasutusorga- rahastada selle arendusi. Esimese Jäätmekonteinerid Tartu Annelinna nisatsioon (ETO) ning osaühin- koostööviljana demonstreeriti info- keskuse taarapunkti juures gud Eesti Pakendiringlus, Eesti portaali kuhuviia.ee kaardiraken- Pandipakend, Ekogaisma Eesti dust. ja Tootjavastutusorganisatsioon Infoportaal kuhuviia.ee on test (pakend, vanapaber, ehitus- (TVO). Loodetavasti jõuab põle- sihtasutuse Things kaardiraken- materjalid jms). Veebikeskkonnas tusahju või prügimäele edaspidi dus, mille kaudu saab infot, kui- kuhuviia.ee kuvatakse kasutaja- praegusest vähem asju, mida saaks das ja kus vabaneda mittevajali- le sekundite jooksul just temale veel kasutada või mille materjalist kest asjadest (vanad riided, elekt- lähimad konteinerid, taarapunk- valmistada uusi tooteid. roonika, mööbel, lambid, nõud) tid, jäätmejaamad ja taaskasutus- või taaskasutatavatest jäätme- keskused. Samuti saab teada, kui- In Nomine / Loodusajakiri

10 |330| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EL küsib

jaoks vajalikes piirkondades, mistõttu mis tulemusteni jõuti metsise metsise levila on meil üha enam kil- lustumas. tegevuskava mõttetalgutel? Nende teadmiste põhjal seadsi- megi tegevuskavale eesmärke, mida Asko Lõhmus, loo- mete üle tuliseid vaidlusi kokkuleppele lähema poole aasta jooksul ilmselt duskaitsebioloog, jõudmata. Seetõttu loodi 2012. aastal parandatakse ja täpsustatakse. Viis „metsisekonsortsiu- mi“ liige Eesti liigikaitses uudne tegevusvorm – esmast eesmärki on: 1) metsise arvu- paljudest asjatundjatest ja ametnikest kuse edasine langus tuleb välistada ja koosnev „metsisekonsortsium“. pikemas perspektiivis pöörata stabiil- eskkonnaame- See kogu otsustaski kõigepealt sus tõusuks; 2) tuleb tagada tema levi- ti, kesk kon- panustada jõud, et vastata kriitilise la sidusus; 3) metsise elupaigad Eestis

na agen - aldo Luud Foto: tähtsusega küsimustele, nagu metsi- peavad kujunema jätkusuutlikuks nii tuuri,K RMK, Eesti ornitoloogiaühin- se asurkonna vähenemise põhjused kaitsealadel kui ka väljaspool neid, gu ja ülikoolide esindajad kogunesid ja tema elupaikade hea seisundi taga- kus võib olla vaja eripärast majanda- 16. aprillil Tartus mõttetalgutele, et mise võimalused. Seetõttu ongi alates misrežiimi; 4) metsis peaks kujune- panna alus uue tegevuskava koosta- 2015. aastast kehtiv liigi tegevuskava ma üheks Eesti looduskaitse lipulii- misele. Võtsime kokku 2012.–2017. a keskendunud just info kogumisele, et giks, kelle kaudu laiemalt tutvustada saadud uued teadmised ning määrat- valmistada ette uut, palju põhjenda- tänapäevase loodushoiu eesmärke ja lesime metsise uue tegevuskava ees- tumat metsise kaitsekorda. võtteid; 5) tuleb jätkata esmatähtsaid märke ja neid saavutavaid tegevusi. Näiteks keskkonnaagentuu- uuringuid, millest olulisim on selgi- Viimasel kümmekonnal aastal ri korraldatud mängude seirest on tada, mis tingimustel saaksid Eestis oleme Eestis näinud metsiseuuringu- uue teadmisena selgunud, et metsi- metsised ka majandusmetsades jät- te „buumi“, mille käivitas tõdemus, se arvukuse üldine langus on hilju- kusuutlikult elada. Nende eesmärkide et linnu arvukus väheneb hoolimata ti peatunud, aga piirkonniti väheneb saavutamiseks pakuti mitukümmend kaitsjate pingutustest. Ametkonnad see siiski edasi. Kõige probleemsem võimalikku tegevust, mille kaalumine pidasid 2010.–2012. aastal kaitsemeet- on seis mõnedes asurkonna sidususe ja sõelumine seisab peagi ees.

määral ennetada kutselisel kalapüü- mida toob algav jahihooaeg gil tekkivaid kahjustusi: hülged püüa- vad kalurite mõrdadest ja võrkudest kaasa hallhüljestele? toitu ning lõhuvad püüniseid. Mullu maksti 14 kalurile hüvitisena püü- Margo Tannik, kesk- luajad, nõuded jahipidamisviisidele givahendite rikkumise eest kokku konnaameti jahindu- ning määratud kindel kvoot. 21 093 eurot. se peaspetsialist Läänemeres elab ligikaudu 30 000 Peale kahjude ennetamise soovi- Foto: erakogu Foto: hallhüljest. 2017. aasta kevadsuvisel takse hülgejahiga elus hoida sellega ülgejahi- lennuloendusel nähti Eesti lesilates seotud kultuuripärandit tavapärastes hooaeg kokku 3737 karva vahetavat hüljest – hülgejahipiirkondades, näiteks Kihnu algas 15. aprillil, tänavu veidi vähem kui varasematel aastatel. saare ümbruses. Samas ei tohi kütti- tohibH Eestis küttida kokku 37 hall- Üks väiksema loendustulemuse põh- mine kahjustada hallhülge-asurkon- hüljest, mis on üks protsent eelmisel jusi on viimaste aastate keskmisest na elujõulisust ning hüljeste arvukus aastal loendatud hallhülge-asurkon- soojemad talved. Jääl poegivatel hül- peab püsima endiselt suur. nast Eestis. jestel nappis sobivaid sigimispaiku, Hallhülge jahiperiood kes- Soomes ja Rootsis on hallhülgele mistõttu jäi sigimisedukus viletsaks. tab 15. aprillist 31. detsembrini. jahti peetud juba aastaid, kuid Eestis Hülge küttimismaht – 37 isendit – Hallhülgeid tohivad küttida ainult ei kütitud neid populatsiooni madal- on Eestis jaotatud kolmeks: 22 isen- jahimehed, kellel on jahiluba, keh- seisu tõttu 1970. aastate algusest kuni dit Liivi lahes, kaheksa saarte põhja- tiv jahitunnistus ja sooritatud suur- 2015. aastani. Praegu on nii Eesti ja läänerannikul ning seitse Soome uluki laskekatse. Mullusel jahihooajal punase nimestiku kui ka IUCN puna- lahes. Hallhülgeid ei ole lubatud küt- kütiti Eestis üheksa hallhüljest luba- se nimekirja põhjal hallhülge seisu- tida kaitsealadel, kus üks kaitse-ees- tud 45-st. 2016. ja 2015. aastal võis kord hinnatud ohuväliseks. Hallhülge märke on hallhüljes. Eestis küttida vastavalt 53 ja 42 isen- küttimine on Euroopa Liidu loo- Luba taas hallhülgeid küttida anti dit. Mõlemal aastal lasti kümme hall- dusdirektiivi kohaselt lubatud, kui peamiselt kahel põhjusel. Esiteks saab hüljest ehk veerand hülge küttimis- populatsiooni kaitsestaatus on sood- jahiga vähendada asurkonna arvu- mahust. Enamik hüljestest on kütitud ne, sätestatud on jahipidamise kee- kust; see omakorda aitab mõningal Kihnu jahipiirkonnast Liivi lahest.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 EEsti LOODUs |331| 11 Aasta orhidee rto-Randel Servet A Foto: Foto:

Kuldkinga kloon võib koosneda mitmekümnest võsust, mis on omavahel risoomi kaudu ühenduses. Sellise klooni või puhmiku läbimõõt võib küündida üle poole meetri Tervitus kuldkingade kuningriigist Tiiu Kull Kuldking on haruldane ja ohustatud, aga ka visa ja pikaealine liik. Oh seda hommikuvalgust, Esimese looduskaitseseaduse vas- Lõunavalgust laias laanes! tuvõtmise järel, 1936. a, kehtesta- Need on käo ummiskingad, Rainar Kurbel Foto: ti Eestis kuldkingale müügikeeld. Kukulinnu kuldsed pätid, Nüüdisajal on kuldkinga peetud teise Uhiuued ja säravad. kaitsekategooria vääriliseks. Aira Kaal Kuldking on looduskaitse embleemi staatuses igal pool Euroopas, esti orhideekaitse klubi on ta on kogu Euroopa Liidus kaitse valinud Eesti riigi 100. sünni- all Euroopa loodusdirektiivi liigi- päeva-aasta orhideeks kauni na. Rahvusvahelise punase nimesti- kuldkingaE (Cypripedium calceolus), Vahel võivad kuldkinga „kingapaelad“ ku järgi on kaunist kuldkinga kogu meie suurima ja omapäraseima õiega olla ka peaaegu sama tooni nagu õie Euraasia levila piires (◊ 1) pee- käpalise. huul ise – ülemist ja alumist pilti võrrel- tud ohuväliseks. Kuid kitsamalt, Gustav Vilbaste kogutud rahvapä- des on erinevus ilmselge Euroopas, on kõnealune liik märgi- raste taimenimetuste hulgas leidub tud kui ohulähedane. ka kuldkinga kohta ilmekaid nime- Euroopa riikide punaste nimesti- tusi: karu-ummiskingad, kukekingad, tasadu. 1823. a võttis Johann Wilhelm ke põhjal on kaunis kuldking siiski kukukingad, kukulinnupätid, käokin- Ludwig Luce eesti kirjasõnas kasutu- rohkem või vähem ohustatud kõikjal, dad, käokotad, titepätid, neiukingad, sele „kuldkinga“. 20. sajandi algul kin- vaid Rootsis peetakse teda ohuväli- püüpastel jm [21]. Need on olnud nitati see taime ametlikuks eestikeel- seks [12]. Mitmelt maalt on kuldking Eesti eri piirkondades tarvitusel aas- seks nimetuseks [7]. hävinud, kuid mõnel pool, näiteks

12 |332| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ühendkuningriigis, on õnnestunud seda liiki edukalt taasasustada. Kui küsida EMÜ loodusturismi ja keskkonnakaitse eriala esmakur- suslastelt, kes on looduses näinud kaunist kuldkinga, vastavad jaatavalt üsna vähesed. Ent Eesti levikukaardi järgi (◊ 2) on tegemist küllaltki levinud liigiga. Mandri-Eesti metsara- dadel hulkudes ja seenemetsas liiku- des ei satuta aga kuigi kergesti selle kauni taime peale, sest tema tihedam levikuala ja suuremad asurkonnad on vaid Muhus ja Saaremaal. Siiski on üksikuid suuri populatsioone ka Läänemaal, Hiiumaal, Rapla-, Viru- ja Järvamaal. ◊ 1. Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) levila Hulténi ja Friesi atlase (1986) järgi Tegemist on eelkõige salumet- sade asukaga, kes võib kasvada ka loo- ja laanemetsades ning niiskema- tes metsatüüpides, samuti puisnii- dul ja kadastikes [13]. Kõnealune liik on tuntud lubjalembesena ja tavaliselt kasvab neutraalsetel muldadel. Kuid mulla pH võib mõnedes kasvukohtades olla ka üsna väike, näi- teks 5,4 Endla rahvuspargis Tooma kõdusoometsas. Ent ka neis paigus on mulla kaltsiumisisaldus suhteliselt suur [10].

Kuldkinga võsud tärkavad aprilli lõpus. Juba mai alul on näha kümme- konna sentimeetri pikkusi hallikasro- helisi madalkarvaseid kokkukeerdu- nud lehti (◊). Õied avanevad mai teisel poo- ◊ 2. Kauni kuldkinga leiukohad Eesti taimede uue levikuatlase (ottluuk.github.io/ lel, külmal kevadel aga juuni alul. atlas/) andmetel Õitsemise algus oleneb ka kasvuko- hast: kuivemates päikeselisemates paikades puhkevad taimed varem õide. Selleks et õied avaneksid, peab kogu kevade ööpäeva keskmiste posi- tiivsete temperatuuride summa üle- tama 400 kraadi [7]. Õitseaja pikkus oleneb samuti ilmast. Kui ilmad on jahedad, jätkub õite ilu kauemaks; varjulisemates paikades võib õisi näha veel juuni lõpuski. Õitsvate võsude osakaal varieerub populatsiooniti, jäädes vahemikku 33–79% [9]. Peamiselt on võsul üks õis, väiksem osa võsusid on kaheõie- lised ja harva võib kohata ka kolme- õielisi. ◊ 3. Tolmeldaja satub huule õõnsusesse lõksu ja pääseb välja vaid tolmukaid puu- Õiel on kuus õiekattelehte, millest tudes [7]

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |333| 13 Aasta orhidee

üks on iseloomuliku kollase sussi või kinga kujuga, mille järgi ongi taim nime saanud. Seda käpalistele omast erilise kujuga õiekattelehte nimeta- 1988 1988 87 takse huuleks (labellum). Kuldkingal 86 võib huule pikkus ulatuda viie senti- 85 84 meetrini ning laius ja kõrgus paari- 83 kolme sentimeetrini. 82 81 62 Külgmised pruunid õiekattelehed 63 80 64 67 84 83 82 79 69 66 on kruvitaoliselt keerdunud – mõni 81 78 70 8079 77 72 68 76 74 rohkem, teine vähem – ja võivad 77 72 75 79 78 7374 77 olla umbes seitse sentimeetrit pikad. 80 76 78 81 79 Neid nimetatakse sageli ka „kinga- 82 80 83 81 paelteks“. Ülemine laiem pruun õie- 84 82 85 83 katteleht võib vahel olla üle viie senti- 1988 84 87 85 meetri pikk ja hoidub õie avanemisel 86 87 86 87 1988 veel vastu huult, sulgedes selle avau- 1988 1988 1 cm se (◊). Hiljem see katteleht sirutub ja putukad saavad tulla õit uudistama. ◊ 4. Kuldkinga risoom kasvab aastas ligikaudu sentimeetri võrra pikemaks. Harva on leitud taimi, kellel on kõik Risoom võib ka haruneda. Risoomi paarikümne aasta juurdekasvud püsivad elu- õiekattelehed kollased (◊). sad, kuid vanemast otsast risoom sureb Kaunis õis on aga lõks, kust kõik putukad nii kergesti välja ei pääse. Taimel ei ole nektarit, aga ta eri- 250 tab vähemalt 71 lõhnaainet [3], mil- 200 lest nii mõnigi tekitab putukates ära- tundmist: linalool seostub toiduga, 150 α-farneseen pesaga ja atsetaadid elupaiga lõhnamärkidega [14]. 100 Tolmeldamishuvilisi on ohtrasti. võsude arv 50 kloonide arv Neist väga väikesed või suured ja tugevad pääsevad välja suuremast 0 avausest, kust olid sisse tulnud, ja 1991 2011 1979 1997 1995 1978 1993 1987 1985 1983 1992 1994 1984 1982 1999 1996 1990 1998 2001 2010 1989 1986 1988 2007 2003 2005 2004 2002 2009 2006 2000 2008 tolmlemine ei saa teoks. Kuid kesk- ◊ 5. Vana populatsiooni kloonide (taimede) arv on ajas püsiv. Võsude hulka mõju- mise suurusega putukad peavad läbi tab kõige enam eelmise aasta vegetatsiooniperiood, eriti aga ilmastik pungade ronima kitsukesest praost õietolmu- moodustumise ajal paki alt, nii haakub nende kehale õietolm, mida nad levitavad teistel 25 õitel (◊ 3).

as klooni suurim diameeter Anders Nilsson (1979) on Rootsis (sentimeetrites) vaadelnud kuldkinga tolmeldajaid.

20 seisund Tema uuringute järgi on kõige tule- muslikumate tolmeldajate rindmi- 15 loonist puhk ku kõrgus 1,4–3 mm; nad veetsid k huules ühe minuti kuni 11 minutit.

10 enami Need olid liivamesilaste (Andrena), kogu klooni soi ke klooni kogu ahasmesilaste (Halictus) ja pere- 5 konna Lasioglossum liigid. Alpides klooni võsude arv tehti kindlaks kokku 13 liiki tolmeldajaid: enamasti mesilased eelnime- 0 0 tatud perekondadest, aga ka sirela- 1991 2011 1997 1995 1993 1987 1985 1992 1994 2012 1999 199 1996 2001 2010 1989 1986 1988 2007 2003 2005 2004 2002 2009 2006 2000 2008 ne Platycheirus albimanus ja veel ◊ 6. Kuldkingale on iseloomulik võime veeta aasta või enam soikeseisundis, maa- mõned kahetiivalised [3]. Eestis ei pealseid võsusid kasvatamata. Harva puhkab suur kloon tervikuna: 2002. a oli ole kuldkinga tolmeldajaid lähemalt kogu kloon soikeseisundis, 1990. a puhkas enamik kloonist uuritud.

14 |334| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Eri populatsioonides tolmeldavad kuldkinga eri liiki putukad, ilmselt oleneb see kasvukohatüübist ja selle ümbrusest. Rootsi ja Taani nelja piirkonna näitel ei olnud ühtegi tolmel- dajaliiki, kes oleks leidunud kõigis neljas piirkonnas [1]. Liivamesilased tegutsesid pigem metsades ja metsa- servades, ent ahasmesilased ja kile- tiivaline Lasioglossum tolmeldasid pigem avamaastikul [1]. On teada, et Kuldkinga seeme skaneeriva elektronmikroskoobi all. Seemne pikkus on umbes kuldkinga õite lõhna koostis erineb 1,2 mm populatsiooniti, kuid usaldusväärset seost õite lõhna ja tolmeldaja liigi vahel pole veel leitud [3]. nad lagunevad ja seeme saab hakata gataimedest ligi pooled ei jõua kunagi Osa putukaid ei pääsegi lõksõiest idanema. Kaua mullas olnud seemned täiskasvanuikka [7, 10]. välja või langeb huulel passiva kol- on kaetud CaCO3-kihiga, mida värske- Populatsioonid jagunevad noor- lase varjevärvusega krabiämbliku tel seemnetel ei ole. See on hügroskoop- teks ja kasvavateks ning vanadeks (Misumena vatia) ohvriks. ne aine, mis aitab seemne ümber teki- ja stabiilseteks. Vanades stabiilse- Mõistagi ei saa nii keeruline tolm- tada niiske keskkonna, mis soodustab tes asurkondades on äsja seemnest lemisviis olla väga tõhus. Keskmiselt seente kasvu. See võib olla põhjus, miks idanenud juveniile vähe ja enamas- viljub 10–20% kuldkinga õitest, kuid valdav osa meie käpalistest eelistab kasti ei jää needki püsima. Noor popu- aastati võib see suuresti erineda. vada lubjarikkal mullal [2]. latsioon võib vananeda ja muutu- Vahel suudab mõnes populatsioonis da stabiilseks. vilju moodustada üle poole õitest. Näiteks Hiiumaal Eri populatsioonides tolmeldavad Kõrgessaares on Kuldkinga vili on kupar, mis sisal- kuldkinga eri liiki putukad, ilmselt mõne aastaküm- dab 6000 – 17 000 piklikku, toitekoe- oleneb see kasvukohatüübist ja selle ne jooksul hakata seemet (◊). Ühe seemne pikkus on nud silma väga umbes üks millimeeter ja mass mõni ümbrusest. rohke seemneline mikrogramm [10]. paljunemine (◊). Et idaneda, vajab taim abi: ta Viimastel aastatel peab saama toitaineid seensümbion- Taanis tehtud katsete järgi võtab on lisanduvate juveniilsete taime- dilt, põhiliselt tulasnelli (Tulasnella) kuldkinga seemnete idandamine väga de hulk selles populatsioonis vähe- perekonna seentelt. Kuldkinga juuri palju aega nii looduses kui ka tehis- nenud. analüüsides on kõige enam müko- söötmel [17]. Labori steriilsetes olu- Geneetilise mitmekesisuse vaa- riisaseeni leitud keskmise vanusega des toitegeelil idanesid esimesed tevinklist on Eesti populatsioo- juurtest. Üllatuslikult puudusid need üksikud seemned 12 nädala möödu- nid mitmekesised ja väga huvitavad. ka noorel väikeste lehtedega idandil, des, kuid looduses eksperimendi kor- Heterosügootsus ja alleelide rikkus on kuigi seemnest värskelt idanenul tai- ras maetud seemnetest idanes esime- ühtlaselt suur mõningase rajajaefek- mel võiks seenpartner kohe ligi olla ne seeme alles viie aasta pärast. ti ilmingutega paaris populatsioonis [20]. Viletsa idanevuse põhjus võib olla (Kõrgessaare ja Sarve Hiiumaal), kuid Seente liigiline koosseis võib aga embrüota seemnete suur osakaal geneetilise mitmekesisuse näitajad isegi kuu ajaga muutuda ka siis, kui kupras. Venemaal Komi piirkonnas ei ole seoses populatsioonide suuru- mullas ei ole seda laadi muutusi on täisväärtuslike seemnete osakaal se, geograafilise paiknemise, elupaiga olnud. See näitab, et orhidee valib 94,8–99,8% [Kirillova jt 2012], aga ega ka kloonide elujõulisuse näitaja- olenevalt aastaajast või oma elueta- Eesti uuringute järgi on see näitaja tega [5]. pist seenpartneriteks eri seeni [16]. tunduvalt väiksem. Euraasia levila ulatuses on Eesti ja Kuigi seemned on imepisikesed, Rumeenia populatsioonid geneetili- katab neid tugev kest. Tänu sellise- Areng seemnest esimese rohelise selt kõige mitmekesisemad, mis viitab le kestale on seemned pikaealised leheni võtab aega vähemalt kolm aas- võimalusele, et jääaja järel siia jõud- ja võivad mullas isegi seitsme aasta tat. Edasine areng esimeste õiteni nud geneetiline materjal pärines mit- möödudes olla ikka elujõulised [2]. kestab veel mitu aastat. Noorjärkude mest refuugiumist [5]. Kogu areaalis Kliimategurite tõttu, näiteks vahel- suremus on suur kõikidel liikidel. On uuritud 56 populatsioonist oli kõige duvate külmaperioodide pärast või tehtud kindlaks, et idanenud seem- suurem heterosügootsus (0,75) Muhu mikroobide toimel, kesta rakkude sei- nest arenenud juveniilsetest kuldkin- Simisti populatsioonis.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |335| 15 Aasta orhidee

dekasvud püsivad elusad, kuid vanemast otsast risoom sureb. Niisuguse risoomi järgi on võimalik määrata klooni minimaalne vanus. Kaudselt

rto-Randel Servet saab sama teada ka siis, kui mõõta A klooni suurim läbimõõt [8]. Nende Foto: Foto: andmete põhjal on ilmnenud, et kuldkinga kloonid võivad olla üle saja aasta vanad. Seda on kinnitanud isoensüümanalüüsid [11]. Kuid mitte kõikides populatsioonides ei saa kloone maapealsete võsude paiknemise järgi selgelt eristada. Kui populatsioon paljuneb hoogsalt seemnete abil, siis vahed kloonide vahel ähmastuvad. Vanas stabiilses populatsioonis suureneb võsude arv eelkõige risoomi harune- mise tulemusel ja kloonide arv muutub vähe (◊ 5). Paljudele püsikutele on iseloomulik võime veeta aasta või enam soikeseisundis, maapealseid võsusid kasvatamata [18]. Kuldking on üks selliseid. Väikeste kloonide korral võib seda ette tulla üsna hõlpsalt, ent vahel võib aastaks maa alla jääda ka suur kloon (◊ 6). Sellise seisundi on eelkõi- ge tinginud vajadus tulla toime eba- soodsates oludes.

Ilmastik ja vari. Ilmastikuoludest mõjutab kloonide suurust ja õitse- mist kõige enam eelmise aasta vegetatsiooniperiood, eriti see aeg, kui risoomil moodustuvad pungad järg- miseks aastaks. Eelkõige avaldavad mõju õhutemperatuur ja sama aasta kevadtalve lumekihi paksus, kuigi näiteks Eestis ja Soomes on selles ilmnenud erinevusi. Soomes on eelnev Kuldkinga külgmised pruunid õiekattelehed on kruvitaoliselt keerdunud, neid soe suvi mõjutanud kloone positiiv- nimetatakse sageli ka „kingapaelteks“. Ülemine laiem pruun õiekatteleht võib selt, Eestis seevastu negatiivselt. Seda vahel olla üle viie sentimeetri pikk ja hoidub õie avanemisel veel vastu huult, sul- võisid muu hulgas tingida erisugused gedes selle avause niiskustingimused. Eri populatsioonide kloonid ja isegi sama populatsiooni kloonid ei Kuldkinga risoom talletab toitai- pisem, mis jääb kas soikeseisundis- käitu erilaadsetes ilmastikuoludes aga neid. Poole- kuni ühesentimeetrise se või kui areneb võsuks, siis risoom kaugeltki ühtmoodi. Seega võib oht- läbimõõduga horisontaalne risoom haruneb ning maapealsete võsude ralt olla teisigi mõjutegureid [6]. asub umbes 10 cm sügavusel. Selle hulk suureneb (◊ 4). Nii võib maa- Kuldking armastab kõike paras- aastane juurdekasv on umbes senti- aluse risoomi kaudu olla omavahel jagu, nii päikest kui ka niiskust. meeter. seotud mitukümmend võsu. Sellise Seetõttu eelistabki ta poolvarjulisi Suve lõpuks areneb risoomil kaks klooni või puhmiku läbimõõt võib elupaiku. Soodsates paikades jõuab punga: üks suurem, millest kasvab küündida üle poole meetri. taimeni veerand võimalikust täis- järgmisel kevadel uus võsu, ja teine Risoomi paarikümne aasta juur- valgusest [10]. Seal saab taim hak-

16 |336| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Aasta lind kama seni, kuni põõsastik väga üle ei kasva. Kui kasvukoht jääb suuresti varju, väheneb esmalt õitsvate võsude osakaal ja siis ka kloonide suurus ning Rainar Kurbel Foto: suureneb tõenäosus jääda soikesei- sundisse [19]. Nii pole ime, kui hool- dusraie järel saab õitsvaid kuldkin- gi näha paigus, kus nende olemasolu seni teada polnud.

Kuldkinga ohustajad ja praegune seisund. Kuna kuldking on metsa- taim, seab tema kasvukohti kõige enam ohtu metsade raie. Eelkõige ohustavad teda uuendusraied ja teised raieviisid, mille käigus rikutak- se masinatega mullapinda, jäetak- Enamasti kollastes toonides krabiämblik varitseb kuldkingaõiel tolmeldajaid ja se raiejäätmed kuldkinga kasvuko- muid väiksemaid külalisi. Teda on leitud 6% kuldkinga õitest [7] hale või põletatakse neid just taimede peal. Kuldkinga kasvukohad Cypripedium calceolus (Orchidaceae) seeds Sciences 46 (1/2): 4–11. on jäänud ahtamaks ka seepärast, et analyzed by attenuated total reflectance IR 12. Kull, Tiiu et al. 2016. Factors influencing IUCN threat levels to orchids across Europe hulk poollooduslikke rohumaid, eriti spectroscopy: In search of understanding longevity in the ground. – American Journal on the basis of national red lists. – Ecology puisniite ja -karjamaid, on võsastu- of Botany 100 (10): 2066–2073. and Evolution 6 (17): 6245−6265. nud. 3. Braunschmid, Herbert et al. 2017. 13. Kull, Tiiu; Tali, Kadri 2007. Kauni kuldkinga Seetõttu on mitmes riigis haka- Interpopulation variation in pollinators (Cypripedium calceolus) seisund Eestis aas- and floral scent of the lady’s-slipper orc- tal 2007. – Ööviiul 6: 4–8. tud kuldkinga populatsioone taasta- hid Cypripedium calceolus L. – Arthropod- 14. Nilson, Anders 1979. Anthecological studi- ma. Ühendkuningriigis hakati seda Plant Interactions 11 (3): 363–379. es on the Lady’s Slipper, Cypripedium calce- tegema juba möödunud sajandi lõpul. 4. Fay, Michael F et al. 2018. Inferring the olus (Orchidaceae). – Botaniska Notiser Nüüdseks on laborioludes seemneli- mycorrhizal status of introduced plants 132: 329−347. of Cypripedium calceolus (Orchidaceae) 15. Obdržálek, Jiří 2009. Cultivation of selt paljundatud taimed istutatud loo- in northern England using stable isotope Cypripedium calceolus L. ex vitro seed- dusesse, kus nad õitsevad. On tehtud analysis. – Botanical Journal of the Linnean lings in outdoor conditions. – Horticultural kindlaks ka seensümbiontide kohal- Society 186: 587–590. Science (Prague) 36 (4): 162−170. 16. Oja, Jane et al. 2015. Temporal patterns of olek nendes uutes populatsioonides 5. Gargiulo, Roberta et al. 2018. High genetic diversity in a threatened clonal species, orchid mycorrhizal fungi in meadows and [4]. Ka Šveitsis ja Tšehhis on sellelaad- Cypripedium calceolus (Orchidaceae), forests as revealed by 454 pyrosequencing. seid kogemusi [15]. enables long-term stability of the species – New Phytologist 205 (4): 1608−1618. 2007. aastal tegi Eesti orhideekait- in different biogeographical regions in 17. Pedersen, Henrik Æ. et al. 2012. Genetic Estonia. – Botanical Journal of the Linnean diversity, compatibility patterns and se klubi kogu Eestis kuldkinga inven- Society 186: 560–571. seed quality in isolated populations of tuuri [13]. Ilmnes, et kõnealune liik on 6. Hurskainen, Sonja et al. 2017. Temporal Cypripedium calceolus (Orchidaceae). – 23% leiukohtadest kadunud, kuigi ta cycles and spatial asynchrony in the rep- Conservation Genetics 13: 89–98. on pikka aega olnud looduskaitse all. roduction and growth of a rare nectarless 18. Reintal, Margit et al. 2010. Habitat pre- orchid. – Botanical Journal of the Linnean ferences as related to the prolonged dor- Loodetavasti ei ole liigi seisund vahe- Society 183: 316−326. mancy of perennial herbs and ferns. – Plant peal veelgi halvenenud. 7. Kull, Tiiu 1987. Kuldking. Pääsuke 16. Ecology 210 (1): 111−123. Eesti orhideekaitse klubi kutsub Valgus, Tallinn. 19. Shefferson, Richard P. et al. 2006. üles loodushuvilisi teatama aasta 8. Kull, Tiiu 1997. Population Dynamics in Demographic response to shading and defo- Cypripedium calceolus L. Dissertationes liation in two woodland orchids. – Folia orhidee kauni kuldkinga leiukohta- Biologicae Universitatis Tartuensis 24. Geobotanica 41 (1): 95−106. dest Eestis. Teavet nende kohta saab 9. Kull, Tiiu 1998. Fruit-set and recruitment in 20. Shefferson, Richard P. et al. 2005. High igaüks sisestada näiteks loodusvaat- populations of Cypripedium calceolus L. in specificity generally characterizes mycorr- Estonia. – Botanical Journal of the Linnean hizal association in rare lady’s slipper orc- luste andmebaasi (LVA) loodus.kesk- Society 126 (1/2): 27−38. hids, genus Cypripedium. – Molecular konnainfo.ee/lva/ veebilehe või vasta- 10. Kull, Tiiu 1999. Cypripedium calceolus L. Ecology 14 (2): 613−626. va nutirakenduse kaudu. Biological Flora of the British Isles No. 208. – 21. Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetu- Journal of Ecology 87: 913–924. sed. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele 1. Antonelli, Alexandre et al. 2009. Pollination 11. Kull, Tiiu; Paaver, Tiit 1997. Patterns of aspar- Seltsi toimetised nr. 20 (67), Tallinn. of the Lady’s slipper orchid (Cypripedium tate aminotransferase variation in relation to calceolus) in Scandinavia. – Nordic Journal population size, founder effect and phyto- Tiiu Kull (1958) on EMÜ elurikkuse ja loo- of Botany 27: 1–8. geographic history in Cypripedium calceolus dusturismi professor, botaanik, orhidee- 2. Barsberg, Soren et al. 2013. Composition of L. – Proceedings of the Estonian Academy of de uurija.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |337| 17 Aasta lind Foto: Foto: Jaanus Tanilsoo

◊ 1. Metsis on Euroopa suurim kanaline, kelle isas- ja emaslinnud erinevad teineteisest nii sulestiku värvuse kui ka keha kogukuse poolest. Pildil äsja võitluse maha pidanud kukk: kaklusele viitab sulgedeta laik kaelal

kede seltsingulistes mängudes. Emaslinnud valivad paaritumiseks Loodusmetsade partneri mänguasurkonna parimate isaslindude seast, kes on suutnud hõi- vata mängupaiga keskossa ulatuva ter- ritooriumi. Suguküpsus saabub esime- sümbol metsis sel eluaastal, kuid isaslinnud paaruvad alates kolmandast eluaastast. Tänavuse aasta lind metsis (Tetrao urogallus) kuulub kaht- Täiskasvanud isaslindude aastane lemata Eesti maastike juurde, olles üks puutumatute loo- keskmine elumus on kirjanduse põh- jal 60% [1]. Vanimad isendid on loodusmetsade sümbolliik. Tegu on klassikalise paigalinnuga, duses elanud 13-aastaseks, loomaaias kes liigub sünnikohast üldjuhul vaid 10–20 km kaugusele 18-aastaseks. ning veedab kogu oma elutsükli metsas. Seetõttu kajastub Metsise levikuala põhjapool- se asurkonna arvukusele on omane metsise elukäigus eeskätt inimtegevuse mõju, selle olemus, mõnetine tsüklilisus: arvukus muu- suund ja ulatus. tub olulisel määral iga kolme-nelja aasta järel. See on seotud eeskätt Ivar Ojaste jääb vahemikku 56–65 cm ja kaal on leethiire, uruhiirte ja mügri arvuku- 1,5–2 kg [7]. Metsise emaslind sar- sega, millel on samuti oma tsükkel. etsisekuked on tumehal- naneb tedrekanaga, kuid on temast Näriliste rohkusest oleneb neist toi- li ja musta sulestikuga, märksa suurem ning tal on suur tuvate röövloomade arvukus, aga ka metsisekanad aga pruu- roostepunane rinnalaik. põhitoit. Kui kiskjatele ei leidu pii- Mnikad, seetõttu on neid väga lihtne Metsis on polügaamne liik: püsi- savalt pisinärilisi, hakkavad nad jahti eristada (◊ 1, ◊ 2). Peale selle eri- vaid paare nad ei moodusta ning pidama teistele elusolenditele, muu neb märgatavalt kukkede ja kana- üks isaslind paarub ühe sigimis- hulgas metsakanalistele. Seega läheb de suurus: metsisekukkede kehapik- aja kestel mitme emaslinnuga. hiirerohketel aastatel kanalistel pare- kus nokast sabaotsani on 86–95 cm Vastassugupooled saavad kokku üks- mini, kuna kiskjatel ei ole suurt vaja- ja kaal 4–5 kg, kanade kehapikkus nes kevadel toimuvatel metsisekuk- dust neid toiduks jahtida.

18 |338| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Metsise levila on tunduvalt kahanenud. Metsis on levinud ühtla- selt Euraasia boreaalsetes metsades Skandinaaviast kuni Ida-Siberini

(◊ 3). Levila edelaosas Lääne- ja Foto: Jaanus Tanilsoo Kesk-Euroopas on metsist vaid paiguti. Killustumise on tinginud peamiselt mägedes kasvavate põliste metsade kohatine levik, aga ka elupaikade kadu. Paraku on arvukus selles piirkonnas tõsiselt kahanenud, mistõttu on metsis mõnes paigas suisa kadunud; enamik säilinud populatsioone on aga väikesed, alla paarisaja isendi. Näiteks ei ole metsist enam Iirimaal, kus ta kadus juba 1770. aastatel, Portugalis tehti viimased vaat- lused 1920.–1930. aastatel, samuti on ◊ 2. Pruuni sulestikuga metsisekana võib segi ajada tedrekanaga, ehkki erineb see liik kadunud Belgias (1820. aas- temast roostepunase rinnaesise poolest tad) ja Ungaris (1950. aastate lõpp). Šotimaalt hävis metsiseasurkond arvatavasti 1785. aastal aktiivse met- samajanduse tõttu, kuid asustati edukalt uuesti 1830. aastatel [1]. Baltimaadest on metsise seisund kõige kehvem Leedus, kus teda leidub vaid piiratud alal riigi ida- ja lõuna- osas. Liigi kadumist teatud paikkon- dades hakati märkama juba 1860. aastatel. Eelmise sajandi esimesel poolel oli metsis kadunud paljudest Leedu piirkondadest. Lätis ei leitud metsist riigi kagu- ega keskosast enam 1990. aastatel; keskosast kadumise tõttu jäi isolat- siooni aga Läti lääneosas asuv asurkond [3]. Eestis on metsis levinud peamiselt Vahe-Eesti metsavöön- dis ja Alutaguse piirkonnas (◊ 4). ◊ 3. Metsis (Tetrao urogallus) on metsaliik, kelle levila jääb Euraasia boreaalsete Seda, et need metsakanalised hak- metsade vööndisse ja paiguti Kesk- ning Lääne-Euroopasse [7] kavad meil kaduma, märgati juba 1830. aastatel Saaremaal. Seejärel kadus metsis Hiiumaalt 1970. aasta- ent viimase tosina aasta jooksul on tal aga kõigest 12 mängu. tel. Kümmekond aastat hiljem taan- nende hulk kahanenud hinnanguliselt dus see liik Tõstamaa ja Tallinna piir- 13–25% (vt ka ◊ 7) [2]. Põlised mänguplatsid on vanades konnast ning 1990. aastatel vähenes Aja jooksul on vähenenud ka män- rabamännikutes. Metsise mängu- levik Põlvamaal. Paarkümmend aas- gus osalevate kukkede arv. 2010. aas- paigad asuvad Eestis valdavalt raba- tat tagasi kadusid metsised mitmest taks suurenes väikeste, ühe kuni ümbruse männikutes või tüüpilistes mängupaigast Lääne- ja Pärnumaa kolme kukega mängude osakaal kaks palumetsades, kus puude iga küü- piirialadel ning Emajõe Suursoo ümb- korda võrreldes 1990. aastatega. nib üldjuhul vähemalt 80 aastani. ruskonnas [3]. Selline muutus näitab, Samavõrra vähenes aga suurte, vähe- Metsamaastikul paiknevad mängu- et paraku on metsis meil kahaneva malt nelja kukega mängude arv. Eriti paigad üksteisest vähemalt kahe kilo- levialaga liik. märgatavalt on kahanenud vähemalt meetri kaugusel. Viimasel kuuel aastal on metsi- kaheksa kukega mängud: 1990. aasta- Metsised käivad mängimas tra- sekukkede arvukus olnud stabiilne, tel oli teada 81 sellist mängu, 2010. aas- ditsioonilistes mängupaikades, mida

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |339| 19 Aasta lind

kasutatakse keskmiselt kuni poolsada aastat. Nõnda tulevad vanemad kuked igal aastal tagasi samasse mängupaika. Nende mänguterritooriumid paiknevad mängupaigas 50–150-meetriste vahedega (vt ka ◊ 8). Mänguala keskosa platside oma- nikud on sageli üle viie aasta vanused kuked. Üheaastased ja suur osa kaheaastastest kukkedest käivad mitmes mängupaigas, seetõttu saavad nad mängus osaleda üksnes passiiv- selt selle äärealadel. Emaslinnud käi- vad ühes või ka mitmes mängupaigas ning saabuvad üksi või rühmades. Uued mängupaigad tekivad siis, kui noored isased suudavad hoida emaseid valitud territooriumil kuni paaritumiseni. Metsise emaslinnud ◊ 4. Eestis elutseb metsis suuremate metsade piirkonnas, kõige enam Vahe-Eestis teevad valiku mängivate isaslindude ja Alutaguse madaliku metsades seast ja valituks osutuvad vaid tugevate tunnustega isendid. Nõnda saavad mängul osalenud isastest paaru- kevadel lumel nähtud tiivavedamise sisekanad; see kestab tavaliselt paar da ainult vähesed. triibud alati viidata mänguplatsile ega nädalat. Mänguaktiivsus vaibub mai- Seega, kui meie metsades on selle lähedusele. kuu keskpaigas, seejärel lahkuvad umbes neljasajas mängus 1500 met- Mänguperioodi alguses mängitak- kuked oma suvistesse toidurikastes- sisekukke, siis tegelikkuses kanna- se korraga võrdlemisi lühikest aega ja se elupaikadesse, mis enamasti jäävad vad metsisesugu edasi umbes poo- kindlat ajalist korrapära selles ei ole. mängupaigast ühe kuni kolme kilo- led kuked. Korraldades metsise kait- Ajapikku hakkavad kuked mängima meetri kaugusele. Erinevalt kevadest set, on populatsiooni tasandil tähtis, igal õhtul ja hommikul. on kuked suvel seltsingulised ja sageli et säiliks võimalikult paljud män- Kukkede mängukäitumises võib koondunud salkadesse, kus naaber- gud. Samuti on oluline hoida neile eristada viit elementi: mängulaulu esi- mängude kuked võivad jagada isegi elupaigaks olevaid metsamaastikke, tus puul või maas, mida tehakse kind- ühist elupaika. sest seeläbi säilivad võimalused uute las poosis, suunates kaela ja saba püst- Mängualale tullakse tagasi sügi- mängude tekkeks. selt üles; mängulaul robisevate hüpete- sel. Vahel mängivad noored isased ga ühelt puult teisele; madalad lühilen- ka augustis ja hiljem sügisel, kuid see Haarav mängukäitumine. Metsise nud, vehkides seejuures tiibu; naabrite mäng ei toimu alati traditsioonilistes kuked hakkavad oma mänguplatside- omavahelised ähvardused ja kaklused; mängupaikades. le kogunema juba veebruaris. Kevadel paarismäng emaslinnuga [8]. Kuked veedavad hilissügise ja kogu oleneb nende mänguaktiivsus nii päe- Kukkede mänguaktiivsus on suu- talve mängupaiga lähikonnas, kuid vavalguse pikkusest kui ka muudest rim ajal, kui mänguplatsil on ka met- emaslindude talvised elupaigad või- (ilmastiku)oludest. Varakevadel või- vad olla pesitsus- ja mängualast seit- vad sulad ja päikesepaistelised ilmad se-kaheksa kilomeetrit eemal. tekitada mängukihku ka juhuslikes toitumiskohtades: kuked laulavad Metsisetibude eest kannab hoolt mängupoosis ja teevad mängu- emalind. Pesitsusajal on ema- hüppeid. Seega ei pruugi vara- linnul kindel elupaigaeelistus: nad valivad pesitsuseks enamasti raba servaalad, mille lähedal leidub ka sobivaid ◊ 5. Metsiseema hakkab toitumisalasid, s.t vanu niis- munema aprilli keskpai- keid mustikarikkaid loodus- gast. Täiskurn on pesas metsi.

s i l l enamasti mai lõpuks, vahel e Metsiseema muneb vahe- S

s ka hiljem; haudumine kes- a mikus aprilli keskpaigast kuni m r U tab 26 päeva : juuni keskpaigani. Pesa asub o t o F 20 |340| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ◊ 6. Kevadel kogunevad metsisekuked traditsioonilistele mänguplatsidele, kus neile eriomase mängukäitumisega püütakse võita metsiseemandate poolehoidu. Paaritumisõiguse saavad vaid vähesed kuked enamasti hästi varjatud puhmarindes, lisanduma alles alates 11. elupäevast. tud metsades toituvate metsiste kas- sageli puu jalamil maapinnal. See on Tibude areng on kiire: 5-päevane vukiirus on sel põhjusel väiksem [6]. madal lohk, mis on vooderdatud rohu, poeg võib lennata juba 30 cm kõrgu- männiokaste, raagude ja mõnede sul- sele, 8-päevane poeg kuni ühe meet- Aasta lõpuks on pesakonnast sage- gedega (◊ 5). ri kaugusele, 17-päevane tibu aga li alles ainult kümnendik. Suur Kurn koosneb 4–12, enamasti 6–9 kümne meetri kaugusele. Vaenlaste pesakonnata kanade osakaal augustis munast, mida emalind haub 26 päeva. rünnakute eest suudavad nad edukalt tähendab enamasti seda, et röövloo- Esimest korda pesitsevate emalindu- pageda juba 13. elupäevast. mad on nende kurna hävitanud. Siiski de kurn on väiksem; täiskurn on ena- Pesitsusajaks valitud kuivendama- võivad ka ebasoodsad ilmastikuolud masti munetud mai keskpaigaks. ta elupaigas on tibude kasvukiirus olla arvestatav mõjur, mille tõttu on Pojad kooruvad tavaliselt juuni esi- märkimisväärselt suurem kui näiteks mõnel aastal pesakondi väga vähe. mesel poolel ning nende eest kannab kuivendatud elupaigas. Kuivenduse Poegadele võib hukatuslikuks saada hoolt vaid emalind. Pesahülgajatena tõttu puude kasv kiireneb ja puuvõra vihmane ja külm suvi. hakkavad tibud kohe endale toitu tiheneb, mistõttu väheneb maapinna- Tibude suremus on suurim kolmel otsima: esialgu on nende menüüs ni jõudva valguse hulk. See omakorda esimesel elunädalal: keskmiselt 57%. vaid putukad. Suupoolise otsinguil pärsib puhmarinde kasvu: kahaneb See on aeg, kui nad toituvad valda- liigutakse esimestel elunädalatel väga mustika- jt taimede ohtrus. Seejärel valt putukatest ega lenda veel kuigi laialdasel alal. Pesakonna kodupiir- väheneb puhmarindes elutsevate hästi. Ühtlasi sõltuvad nad siis väga kond võib hõlmata kuni 1000 hekta- selgrootute hulk, kes aga on metsise- palju emast, kes aitab hoida nende rit. Nii suur ala võib olla ka kohastu- tibude põhitoit. Ka noortes majanda- kehasoojust, sest esialgu ei ole tibud mus kiskluse vastu: metsisepere, kes suutelised seda ise ühtelugu liigub, ei satu nii kergesti tegema. röövloomade ohvriks. Pojad kooruvad tavaliselt juuni Suve jooksul Taimne toit, nagu mustika- ja teis- esimesel poolel ning nende eest on poegade sure- te taimede lehed, pungad, õied ning kannab hoolt vaid emalind. mus keskmiselt viljad, hakkab metsiste menüüsse 14% nädalas. Aasta

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |341| 21 Aasta lind

lõpuks on sageli elus ainult 11% tibu- dest. On ilmnenud, et pesitsusedu- kust mõjutab oluliselt mustika puhmarinde katvus elupaigas: katvus peab olema vähemalt 15–20%, et sel oleks pesitsusele positiivne mõju. See, kui edukaks kujuneb sigimine ühel konkreetsel aastal, oleneb mitme eelneva aasta sigimisedukusest ja eri vanuserühmade elumusest. Boreaalsete metsade kanaliste populatsioonid on ◊ 7. Seireandmete järgi on metsisekukkede arvukus Eestis vähenenud ligi neliküm- üha kahanenud, seda on enamasti seos- mend aastat, mis paraku kuulutab kurja ja ühtlasi on selge märk, et see liik vajab tatud aga noorlindude aina väheneva tõhusamat kaitset [2]. arvukusega. Ainult väheste uuringute põhjal võib populatsiooni juurdekas- vu pesitsusedukusest rohkem mõjuta- da vanalindude ja lennuvõimestunud noorlindude suremus [9].

Metsis vajab saja-aastasi män- nikuid. Metsise ökoloogilise eripä- ra tõttu tuleb tema elupaiganõudlust vaadelda kahest aspektist: piirkondlik ja maastiku tasand. Piirkondlik tasand hõlmab mänguplatsi ümbritsevat kilo- meetrise raadiusega mänguala, s.o umbes kolme ruutkilomeetri suurune kukkede mänguaegne toitumisala, aga ◊ 8. Metsisekukkede mänguaegne toitumisala jääb enamasti kuni ühe kilomeetri ka osaliselt kanade pesitsusala. kaugusele ümber mänguplatsi. Kui sel alal tehakse ulatuslikke lageraieid – kaovad Maastikutasand hõlmab mängu- elupaigad –, väheneb mängus osalevate kukkede hulk tunduvalt. See omakorda nõr- ala ümber jäävat kolmekilomeetrise gendab populatsiooni raadiusega ala. See ühendab mitut mängu ning selles asuvad kukkede ja kanade pesitsus-, toitumis- ja puhke- enamasti kaob, kui vana loodusmetsa 5. Sirkiä, Saija; Helle, Pekka et al. 2011. paigad eri aastaaegadel [5]. osakaal kilomeetri raadiuses ümber Persistence of Capercaillie (Tetrao urogallus) lekking areas depends on forest cover Pärast hommikust mängu liiguvad mängupaiga jääb alla 30%. Kui selli- and fine-grain fragmentation of boreal metsisekuked mängu tsentrist kuni seid metsi leidub 30–40%, siis mängi- forest landscapes. – Ornis Fennica 88: kilomeetri kaugusel paiknevatele toi- vad vaid mõned kuked. Arvukamate 14–29. tumisaladele. Sellel alal oleva metsa metsisekukkedega mängud püsivad 6. Sjöberg, Kjell 1996. Modern forestry and the capercaillie. – Conservation of Faunal terviklikkus määrab ära ka mängu üksnes seal, kus vanad metsad hõlma- Diversity in Forested Landscapes. DeGraaf, suuruse. Kui see ala on kaetud valda- vad vähemalt poole pindalast [4]. Richard M.; Miller, Ronald I. (eds.). London: valt metsaga, koguneb sinna mängu 111−129. 1. del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, palju kukkesid, sest elupaiku jagub 7. The Birds of the Western Palearctic Jordi (eds.) 1994. Handbook of the birds of Interactive 2006. BirdGuides Ltd. and kõigile. Ent lageraietest killustunud the world. Vol. 2. New World Vultures to Oxford University Press. Oxford. metsas leiavad sobiva eluruumi ainult Guineafowl. Lynx Ediciones. Barcelona. 8. Viht, Ene; Randla, Tiit 2001. Metsise kait- vähesed kuked. 2. Leivits, Meelis 2017. Elustiku mitmeke- sekorralduskava. Keskkonnaministeerium. sisuse seire alamprogrammi seiretöö. Ka paigale jäänud isendid peavad Tallinn. Metsise mängud. 2017. aasta aruanne. 9. Wegge, Per; Rolstad, Jørund 2011. rohkem liikuma, et leida sobivaid toi- Keskkonnaagentuur. Tallinn. Clearcutting forestry and Eurasian tumis- ja redualasid: seeläbi nende 3. Lõhmus, Asko; Leivits, Meelis et al. 2017. boreaal forest grouse: Long-term moni- kodupiirkond suureneb. Selle hilisem The Capercaillie (Tetrao urogallus) – An tooring of sympatric capercaillie Tetrao iconic focal species for knowledge-based urogallus and blackgrouse T. tetrix mõju avaldub aga konkreetses män- integrative managament and conserva- gus osalevate kukkede arvus: kukki reveals unexpected effects on their popu- tion of Baltic forests. – Biodiversity and lation performances. – Forest Ecology jääb vähemaks ja see omakorda nõr- Conservation 26 (1): 1–21. and Management 261 (9): 1520–1529. gendab piirkondliku asurkonna püsi- 4. Rolstad, Jørund; Wegge, Per 1987. Distribution and size of capercaillie leks mist (vt ka ◊ 8). in relation to old forest fragmentation. − Ivar Ojaste (1971) on ornitoloog, Eesti Tavaarusaama järgi metsisemäng Oecologia 72: 389−394. ornitoloogiaühingu liige.

22 |342| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri TIIT REISID OÜ TALLINN Tatari 6, tel 662 3762, [email protected] KÄRDLA Sadama 13, tel 463 2077, [email protected]

BUSSIREISID EESTIMAAL REISISARI „EESTIMAA HIIUMAA PEIPSI RANNIK KIRIKUD JA ORELID“ 26.–27.05 tuulekala festival; 25.08 Kallaste laat; 15.09 Varnja 26.05 Pärnumaa; 30.06 Saaremaa; 4.–5.08 kohvikutepäev. laat. Hind al 45 € 27.07 Põhja-Eesti; 25.08 Lääne-Eesti; Hind al 135 € 29.09 Kesk-Eesti. Hind al 45 € RUHNU 1.–3.08.2018 Margus Tabori „Mamma lood” Hind al 205 € VÕRO- JA SETOMAA 10.–11.07., 14.–15.07. (koos käsitöö- 07.–08.07; 04.–05.08.2018 laadaga), 18.–19.07., 19.–20.07., PÕHJA LÄÄNEMAA, NOAROOTSI Seto kuningriigi päev. Hind al 130 € 02.–03.08., 08.–09.08.. Hind al 140 € JA HAAPSALU 01.07., 22.07. Hind al 40 € SAAREMAA VORMSI 16.06; 13.07; 11.08.2018 11.–12.08.2018 merepäevad. Hind al 45 € SUUR PAUNVERE VÄLJANÄITUS Hind al 145 € JA LAAT 15.09. Hind al 35 € 9.–10.06; 29.–30.07 Toomas ja Inga KIHNU 16.06; 21.07; 9.08.2018 Lunge etendus „Mees ja naine”. Hind al 95 € SILMUFESTIVAL NARVA- Hind al 175 € JÕESUUS 22.09. Hind al. 45 € 23-24.06 Indoneesia päevad ja LINDORA LAAT JA VASTSELIINA jaanipäev Mändjalas. Hind al 175 € 28.10.2018 Hind al 50 €

LENNUREISID RUMEENIA TRANSILVAANIA SIBER 25.07.–02.08.2018 08.–15.09.2018 Hind al 1250 € Uus! Hind al 860 €. Uus! ITAALIA RINGREIS 19.–27.09.2018 IISRAEL 21.–29.10.2018; SAKSAMAA RINGREIS Hind al 1200 €. Uus! 31.03–08.04.2019 Reisisaatja M. Lutheri ja S. Bachi radadel dr Arne Hiob. Hind al 1300 € 5.–12.07.2018 Reisisaatjad dr Arne MOSKVA 09.–12.08.2018 Hiob ja Andres Uibo Hind al 1050 € Hind al 640 € Uus! PARIIS 17.–20.08.2018 Hind al 750 €

BUSSIREISID KODUST KAUGEMALE PETERBURI 24.–27.05; 14.–17.06; VENE KARJALA: KIZI–KIVATSI– LÕUNA SAKSAMAA JA 12.–15.07; 26.–29.07; 16.–29.08; SORTAVALA–VALAMO–KINERMA KÜNDMISE MM 29.08–06.09.2018 20.–23.09.2018 10.–15.08.2018 Hind al 380 € Hind al 690 € Hind al 260 € VALGEVENE RINGREIS 26–30.06; LEEDU 4.–7.07; 22.–25.08.2018 SIGULDA TAIME- JA LILLELAAT 24.–28.07; 21.–25.08 Hind al 260 € 5.05 Hind al 40 € Hind al 360 € VIIBURI–PETERBURI AHVENAMAA 5.–8.07; KALININGRAD JA JANTARNY (SOOME KAUDU) 2.–5.08.2018 1.–4.08.2018 Hind al 340 € 8.–11.08.2018 Hind al 285 € Hind al 260 €

KESK-NORRA 17.–24.07.2018 PETSERI–PIHKVA–NOVGOROD LÕUNA-SOOME 5.–7.08.2018 Hind al 640 € 9.–12.07.2018 Hind al 280 € Hind al 260 €

Soodustused: püsiklientidele, haridustöötajate AÜ liikmetele

Täpsem info kodulehelt www.tiitreisid.ee või telefonil 662 3762 Aasta sammal Foto: KaiFoto: Vellak

Harilik laanik moodustab maapinnal pehme rohelise samblavaiba

Samblad on vanimad maismaatai- mede hulgas: vanimad leitud fossiilid pärinevad devoni ajastust, üle 360 Harilik laanik miljoni aasta tagusest ajast. Hariliku laaniku vanimad, üsna tänapäevase on samblavaiba tunnusliik väljanägemisega fossiilid pärinevad uusaegkonnast (algas umbes 65 mil- Harilik laanik, tänavuse aasta sammal, on meie tavalisimaid jonit aastat tagasi), seega on harilik metsasamblaid. Oma ladinakeelse nimetusegi on ta saa- laanik sammaltaimede hulgas pigem nooruke. Kuigi evolutsiooniliselt on nud metsa (kr hyle) järgi. Aga kas ikka alati on metsa samb- harilik laanik aegade vältel vähe muu- lavaibas just harilik laanik? tunud, varieerub tema väliskuju eri kasvukohtades suuresti, seepärast Kai Vellak lähisarktilistes, boreaalsetes ja paras- saabki ta erisugustes elupaikades nii vöötme okas- ja segametsades, samu- edukalt hakkama. arilik laanik (Hylocomium ti tundras ja alpiniitudel. Eestis võib splendens) on üks tavalise- harilikku laanikut leida nii varjulistest Tavaline, aga tundlik. Ehkki kõne maid liike põhjaparasvööt- soostunud okas- ja segametsadest kui alust sammalt peetakse ökoloogiliselt meH ja lähisarktilise vöötme lehtsam- ka päikesele avatud kasvukohtadest tolerantseks liigiks, on viimaste aas- maltaimede hulgas. Ta on levinud kuivadel loopealsetel, rabadest mätas- takümnete uurimistööde põhjal ilm- nii Põhja-Ameerikas ja Euroopas telt ning puisniitudeltki. nenud hariliku laaniku suurem tund- kui ka Põhja-Aafrikas, Aasias ja Harilik laanik on boreaalsete öko- likkus muutuva kliima suhtes võrrel- Jaapanis. Lõunapoolkeralt on laani- süsteemide taimkatte põhikompo- des tema kaaslasliikidega põhjapool- kut leitud üksnes Uus-Meremaalt ja nente. Ta moodustab maapinnal üht- kera metsades. Tansaaniast. lase katte, tal on tähtis roll maapin- Katsetega on selgitatud, kuidas Kasvukohatingimuste suhtes on nani jõudva valguse, niiskuse ja tem- tavalised metsasamblad reageeri- harilik laanik väga leplik, seetõttu saab peratuuri regulatsioonis ning met- vad lämmastikusisalduse suurenemi- ta kasvada mitmekesistes paikades: sade lämmastiku- ja süsinikuringes. sele – paratamatusele, mis kaasneb

24 |344| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri tänapäeval tööstuse arenguga. Kui lämmastiku hulk metsas suureneb, hakkab harilikku laanikut, leplikku samblaliiki, välja tõrjuma laaneehmik (Thuidium tamariscinum), kes suuab suurenenud lämmastikuhulka paremini ära kasutada [2]. Nii võib juhtuda, et tulevikumetsades on meil laa- nikuvaiba asemel hoopis ehmikuvaip. Kliima soojenemine, mis bore aalses vööndis väljendub eelkõi- ge soojemates talvedes ja sademete hulga vähenemises, avaldab negatiiv- set mõju ka hariliku laaniku elutege- vusele ning kogu kliimavöötme öko- süsteemidele tervikuna [1]. Kliima soojenemise tagajärjel võib meie laiuskraadidel suureneda lehtpuu- ◊ 1. Hariliku laaniku leiukohad Eestis andmebaasi PlutoF (plutof.ut.ee) alusel de osakaal metsakooslustes. Siis ei jõua maapinnani enam nii palju val- gust kui varem ning samblad kattu- vad rohke lehevarisega. Katsete põhjal võib lehtpuude, eel- kõige hariliku haava mõju boreaalsete okas- ja segametsade maapinnasam- Karofeld Edgar Foto: malde kasvule liigiti suuresti erineda. Näiteks harilik lehviksammal talus suuremat varisehulka paremini, aga hariliku laaniku kasv pidurdus mär- kimisväärselt pelgalt siis, kui valgus- olud olid muutunud; varisekihi alla mattunud samblavõsud hääbusid kolmeaastase katseaja jooksul täiesti [5]. Nõnda on viimane aeg see praegu veel tavaline lehtsamblaliik endale selgeks teha, enne kui ta kliimamuu- tuste tõttu meie metsades harulda- seks jääb.

Harilik laanik kasvab korrustena. Varakevadel ilmuvad laaniku emastaimedele sporofüüdid. Neid võib ühel Laaniku tunneb kergesti ära iseloo- võsul olla isegi mitu muliku kasvuviisi järgi: igal aastal kasvatab ta ühe lehvikuna laiuva pit- Märka laanikut! tab endiselt harilik laanik või on silise korruse nagu trepiastme. Iga Harilik laanik on Eestis sage liik, ka Eesti metsades toimunud selle astme vahel on väikeste soomusjate teada juba 19. sajandi keskpaigast. tavalise samblaliigi levikut mõju- lehtedega varreosa. Taimi ettevaat- Praeguseks on Eesti herbaariu tavad muutused, ootame sambla- likult lahti harutades võib selliseid mides hoiul üle 300 hariliku laaniku vaatluste kirjapanekuid Eesti elu- korruseid loendada koguni viis või tõenduseksemplari, peale selle on rikkuse portaalis plutof.ut.ee/#/ kuus, kuid samblataime vanust need talletatud vaatlusandmeid (◊ 1). observation/add, või saatke tõen- kuigi täpselt ei kajasta, sest sammal- Hariliku laaniku levikukaardi duseksemplarid meie herbaariu- taimedel ei ole juuri, nagu on soontai- põhjal on Eestis siiski ka piirkon- misse. Tänavusel loodusvaatluste medel, ning võsu kõduneb alumisest di, kus hariliku laaniku kasvukoh- maratonil (loodusfestival.ee/biob- osast tasapisi. Seetõttu näeme üks- ti pole teada. Esitame üleskutse litz) tasub muu hulgas kirja panna nes viimaste aastate korruseid. See kõigile huvilistele: et selgitada, kas aasta sambla hariliku laaniku leiu- klonaalse kasvuga sammal võib ühes samblavaiba metsa all moodus- kohad! elupaigas püsida isegi aastakümneid.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |345| 25 aasta sammal Foto: KaiFoto: Vellak Foto: Edgar Karofeld Edgar Foto:

Sulgjalt harunenud võsud on nii harilikul laanikul (vasakul) kui ka laaneehmikul. Ehmikuvaip näib tuhm, kuna tema lehtede rakud on näsalised, laanikul on aga leherakud siledad ning laanikuvaip on särav

Siiski ei kujune harilikul laanikul Üldiselt pole hariliku laaniku mää- kujulised varre väljakasved ehk para- igas olukorras päris selgeid korru- ramiseks vaja taimeosi mikroskoobis füllid, mis aitavad samblavõsudel seid. Arktilise tundra äärmiselt kar- uurida, isegi tema lehe välimus näib niiskust hoida. mides oludes kasvab harilik laa- olevat ebaoluline, kuna seda sambla- Väliskujult võib hariliku laaniku nik väga tiheda kompaktse vormina liiki on looduses lihtne ära tunda. Ent ajada segamini ehmikutega, eriti just (var. alaskanum), millel ei saa korru- siiski, näiteks turba- või muid taim- laaneehmikuga, kelle võsud on samuti seid eristada. seid proove uurides on vaja vahel ka kolmelisulgjalt harunenud. Kõnealust Harilik laanik on mitmeaasta- harilikku laanikut leheosakeste järgi laanikut on peetud isegi sedavõrd ne külgkupraline lehtssammal- kindlaks teha. ehmikute sarnaseks, et varasematel taim, kes kannab harva eoskupraid. Harilik laaniku varrelehed on aegadel on teda käsitletud ehmiku- Eoskuprade olemasolu võib pigem ovaalsed ja ahenevad järsult peeneks te perekonna liikmena (Thuidium viidata kasvukoha häiringutele [4]. tipuosaks. Leherakud on pikad ja kit- splendens (Hedw.) Brockm., 1870). Enamasti areneb ühest arhegoonist sad, leheserv saagjas. Lehepinda toe- Vahel aitavad ehmikul ja laanikul korraga mitu eoskupart. Eosed on tab lühike, vaevu keskpaigani ula- vahet teha vaid mikroskoobi all näh- sammalde seas keskmise suurusega, tuv kaheks harunenud leherood. Kui tavad tunnused. 12–17 μm. See tagab eoste eemaldada varrelt lehti, tuleb ena- Lehed on neil kujult võrdlemisi suhteliselt hea levimisvõi- masti kaasa hulgaliselt „lehetükike- sarnased, aga ehmikute lehte toetab me. si“. Need ei ole rebenenud leheosad, tugev rood, mis ulatub üle lehe kesk- vaid väikesed harunenud lehe- koha. Erinevalt laanikust on ehmikute leherakud näsalised ja parafüllid niitjad. Hariliku laaniku (vasakul) ja varju-salulaani- Harilik laanik kuulub laanikulis- 2 x foto: Kai Vellak Kai2 x foto: ku lehed mikroskoo- te sugukonda (Hylocomiaceae) bi all vaadatuna ulmikulaadsete seltsis (Hypnales). Laanikuliste sugukonda kuulub praeguse taksonoomilise käsitluse järgi 15 perekonda. Esimest korda kirjeldati harilik laanik küll perekonna ulmik liikmena (Hypnum splendens Hedw. 1801), kuid juba 1852. aastal kirjeldati Euroopa sammalde taksonoomilise revisjoni tulemusel uus perekond: Hylocomium (Hedw.) Schimp., mis Eestis on tuntud laaniku perekonnana. Mõned aastakümned hiljem eral- dati sellest laaniku perekonnast veel

26 |346| EEsti LOODUs mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri üks – perekond Hylocomiastrum M. Fleisch. ex Broth., mida hilise- mal ajal on käsitletud kas iseseisva perekonnana või koos perekonnaga Hylocomium. Kuni üsna viimase ajani on Eestis kasvavaid laanikuliike peetud kuuluvaks ühte perekonda. Pärast Euroopa sammalde nimestiku ilmumist 2015. aastal on Eestis seni varjulaaniku nime all tuntud liik arvatud perekonda salulaanik ning liiginimetus on varju-salulaanik (Hylocomiastrum umbratum (Hedw.) M. Fleisch.). Maailmas on laaniku perekonnas vaid kaks liiki, salulaaniku perekonnas aga kolm liiki. Euroopas on neist levinud kolm: kaks salulaaniku pere- ◊ 2. Varju-salulaaniku leiukohad Eestis andmebaasi PlutoF (plutof.ut.ee) alusel konnast ja üks, ikka seesama harilik laanik, laaniku perekonnast. Kuigi taksonoomia poolest ja kohti, nõudlikkust kasvukohatin- välistunnuste järgi on harilik laanik gimuste suhtes, aga ka järjest suu- varieerunud, on ta geneetiliselt vähe- renevat majandussurvet meie salu- varieeruv. Norra üliõpilase Ingeborg KaiFoto: Vellak metsadele, on varju-salulaanik üle Enghi uurimistöö hariliku laaniku euroopaliste IUCN kriteeriumide geneetilisest varieerumisest selgitas järgi arvatud Eestis ohualdiste (VU) välja, et oma levila piires ei eristu see liikide kategooriasse. Selleks et var- liik geneetiliselt kuigi palju ning hoo- ju-salulaanik ei kaoks meie samblaf- limata Läänemere maade ajalooliselt loorast, peaks liigi looduskaitse alla hiljutisest maakerkest ei ole ka sellele võtma. Kogu Euroopas on varju-salu- piirkonnale geneetiliselt iseloomulik- laanik piiratud levikuga. Meie naa- ke klastreid [2]. Sellesse uurimistöös- berriikides Lätis on ta haruldane ja se olid kaasatud ka Saaremaalt kogu- Leedust pole leitudki. tud samblaproovid. 1. Bjerke, Jarle W. et al 2017. Persistent reduc- Varju-salulaanik. tion of segment growth and photosynthesis Varju-salulaanik in a widespread and important sub-Arc- on oma kasvukohatingimuste suhtes tic moss species after cessation of three märksa nõudlikum kui harilik laa- Varju-salulaaniku võsud on hõredalt years of experimental winter warming. – nik ja tema levila maailmas on piira- harunenud ning moodustavad võrrel- Functional Ecology 31 (1): 127–134. 2. Engh, Ingeborg B. 2012. High genetic varia- tum. Eestis kasvab varju-salulaanik des hariliku laanikuga pitsilisema vaiba tion in the boreal forest moss Hylocomium toitainerikastes salukuusikutes, mis splendens through its distribution range. – on väärtustatud kasvukohatüüp kogu Master Thesis, NTNU. Euroopas (elupaigakood 9010). perekonda eristatud. 3. Koranda, Marianne et al. 2007. Physiological responses of bryophytes Thuidum tama- Peale nõudlikuma kasvukoha Varju-salulaanik on Eestis harulda riscinum and Hylocomium splendens to eristub varju-salulaanik harilikust ne. Esmasleid pärineb juba 19. sajan increased nitrogen deposition. – Annales laanikust võsude hõredama haru- di lõpust (tõenduseksemplar of Botany 99: 161–169. 4. Rydgren, Knut; Økland, Rune H. 2003. nemise ja lehekuju poolest. Varju- K. G. Girgensohni kogus TÜ sammal- Short-term costs of sexual reproduction in salulaaniku lehed on südaja kujuga ja de herbaariumis, TU153094), kuid see the clonal moss Hylocomium splendens. – tugevalt pikivoldilised. Lehed ahene- leiukoht on praeguseks Tartu linnaehi- The Bryologist 106 (2): 212–220. vad pikkamööda teravaks tipuosaks tusele jalgu jäänud. Aastate jooksul on 5. Startsev, Natalia et al 2008. Effects of leaf litter on the growth of boreal feather mos- ning lehe keskpaigani ulatuv kaheha- lisandunud veel kuus leiukohta (◊ 2), ses: Implication for forets floor develope- ruline rood on tugevam kui harilikul kuid ühe leiukoha metsast on nüüd- ment. – Journal of Vegetation Science 19: laanikul. Kahelisulgjalt harunenud seks saanud lageraielank, seega ei ole 253–260. võsud ei moodusta nii selgeid kas- sugugi kindel, et liik suudab seal püsi- Kai Vellak (1963) on brüoloog, Tartu vukorruseid kui harilikul laanikul – ma jääda. ülikooli looduskaitsebioloogia töörüh- põhiliselt selle järgi ongi neid kahte Võttes arvesse liigi väheseid leiu- ma vanemteadur; TÜ loodusmuuseumi

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |347| 27 Botaanika Foto: Ülle Reier Foto:

XIX botaanikakongress peeti Shenzhenis suurejoonelises konverentsikeskuses Maailma taimeteadlased Hiinas: tagasivaade XIX rahvusvahelisele botaanikakongressile

Mullu suvel, 23.–29. juulil, peeti Hiinas Shenzhenis XIX rah- saadud Euroopas, neli korda Põhja- vusvaheline botaanikakongress. Eestist osalesid siinse artik- Ameerikas; nii Austraalias kui ka Aasias on peetud kaks kongressi. li autorid. Kongress oli senistest suurim: ligi 7000 osalejat; Kongresside ametlik korraldaja on nagu sellistel kokkutulekutel tavaks olid peaesinejad oma rahvusvaheline botaanika- ja müko- valdkonna tipud. loogiaseltside ühing (International Association of Botanical and Myco Ülle Reier, Nele Ingerpuu, ni järgi I botaanikakongress. Esialgu logical Societies, IABMS). Selliste Annika Meitern, Linda-Liisa tuldi kokku viie kuni seitsme aasta suurte ürituste puhul on kaasatud Veromann-Jürgenson järel, alates 1975. aastast on kongres- korraldajamaa teadusasutused ja roh- se regulaarselt korraldatud iga kuue kesti sponsoreid. leilmseid botaanikakongres- aasta tagant. Üksteist korda on kokku se on korraldatud 19. sajan- Miks Hiina? Esiteks di keskpaigast peale, esial- Hiina floora, mis hõlmab oli seni Aasias peetud guÜ iga kolme aasta tagant ja alati vaid üks selline kok- Euroopas. Uut arvestust hakati pida- üle 34 000 taimeliigi, on kutulek: XV kongress ma 20. sajandil: aastal 1900 peeti põhjapoolkeral kõige liigirohkem. 1993. aastal Tōkyōs. Pariisis uuendatud numeratsioo- Teiseks on Hiina tai-

28 |348| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri meteadus kiiresti arenenud ja saavutanud maailmataseme. Kolmas asja- eitern olu on väga tähtis: suurejooneline M kongress eeldab korraldussuutlik- nnika kust, mida Hiinal kahtlemata jagub. A

Hiina on taimestiku poolest väga Foto: rikas: siin kasvab kümnendik kogu maailma taimeliikidest, paljud neist on levinud üksnes Hiinas. Hiina floora, mis hõlmab üle 34 000 taimeliigi, on põhjapoolkeral kõige liigirohkem. Maailmas on Hiinast lii- girikkamad riigid ainult Brasiilia ja Colombia. 2004. aastal sai pärast 45-aastast pingutust valmis mahukas koguteos „Hiina floora“ („Flora Republicae Popularis Sinicae“). See koosneb 80 Avatseremoonia köitest ja 126 raamatust, kus on vaat- ongress avati banketi ja tõid loomakostüümis lapsed pealt- luse all 30 000 taimeliiki, mh nende võimsa etendusega, mis vaatajatele kingitusi. Suurejooneline välistunnused, kasvukohad ja geo- kestis tund aega. Laval olid üritus meenutas olümpiamängude graafiline levik. 2009. aastal sai see tantsijad,K akrobaadid, lauljad ja isegi avatseremooniat, õigupoolest ongi töö Hiina riiklike teadusauhindade tantsivad robotid. Etendus kesken- kongressi kutsutud botaanikute jagamisel esimese koha. dus aastaaegade maagiale, lõpuks olümpiamängudeks. Sel sajandil on jõudsalt lisandunud nii hiina- kui ka ingliskeelseid teadus- artikleid, mis käsitlevad elurikkust ja looduskaitset. Hiinlased on mõist- nud, et ei saa piirduda hiinakeelsete artiklitega, ehkki rahva arvu arvestades on need väga suure levikuga. Siht on tutvustada oma teadustöid maailmas. Nõnda on ingliskeelsete ISI (rahvusvaheliselt eelretsenseerita- vate) artiklite arv viimase 15 aastaga Commons Leon/Wikimedia Wang tublisti suurenenud: peaaegu nullist üle 2000-ni aastas. Ent hiinakeelsete artiklite arv on jäänud samale tasemele kui 2010. aastal. Hiinas on edukalt täiendatud elurikkuse andmekogu: kongressi ajal sisaldas Hiina riiklik liigitea- be andmebaas (NSII, China National Ploomiõied (meihua) taid sümboliseerinud vastupidavust Specimen Information Infrastructure ‒ iina looduse tuntumaid ja lootust, aga ka ilu, puhtust ja elu www.nsii.org.cn/2017/home-en.php) sümboleid on ploomiõied. mööduvust ning aidanud üle saada 12 miljonit kirjet, aga artikli kirjuta- Eesti keeles nimetatakse kõige raskematestki aegadest. mise ajal juba 13,8 miljonit. sedaH liiki – Prunus mume – jaa- Konfutsianismis kuuluvad ploo- Jõudsalt on arenenud mitmekesisu- pani aprikoosipuuks: Euroopas sai miõied koos orhidee, bambuse ja se kaitse: loodud on uusi kaitsealasid, see liik tuntuks Jaapani kaudu, kus krüsanteemiga nelja õilsa hulka, viiakse ellu projekte, mille eesmärk on seda kuulsate kirsipuude (sakura) mis ühtaegu tähistavad nelja aas- taasasustada haruldasi taimeliike. Kui kõrval samuti palju kasvatatakse. taaega. Neid kohtame kõige sage- Hiinas on riiklikult midagi otsustatud, Ploomiõitel on Hiinas eriline damini Hiina tušimaalidel ja luules. siis leitakse selleks raha ja otsus viiak- tähendus. Need hästi lõhnavad roo- Loomulikult oli neid taimi raken- se täide. Võime öelda, et Hiina loo- sad vaprad õied puhkevad talvel datud ka suurejoonelisel avatsere- dusteadused, sh botaanika, on praegu ning on hiinlastele tuhandeid aas- moonial. oma laineharja tipul.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |349| 29 Botaanika ngerpuu I Foto: Nele Foto:

Riisiaretuse põllud Shenzeni põllumajandusliku genoomika instituudis

Kongressi ettekanded käsitle- Eesti doktorantide ettekanded Linda-Liisa Veromann-Jürgenson sid kuut alateemat: nnika Meitern pidas ette- esines kliimamuutustega kohanemi- 1) elurikkus, ressursid ja kaitse, kande taimede füsioloogia se sessioonil, kus tutvustas oma tea- 2) taksonoomia, fülogeneetika ja ja arengu istungjärgul. See dusuuringute tulemusi: evolutsioo- evolutsioon, sessioonA käsitles taimelehtede ehi- niliselt vanapäraste taimede gaasi- 3) ökoloogia, keskkond ja kliima- tust, ainete transporti ja kommuni- vahetuse ja lehe siseanatoomia sõl- muutused, katsiooni eri organite vahel. Annika tuvusest muutuva kliima kontekstis. 4) taimede füsioloogia ja areng, Meitern käsitles hübriidhaava ksü- Istungjärgul anti ülevaade uusi- 5) geneetika, genoomika ja bio leemimahla füüsikalis-keemilisi matest uuringutest selle kohta, mis- informaatika, omadusi ja hüdraulikat ehk taimes moodi taimerühmad ekstreemse- 6) taimed ja ühiskond. liikuva vee kiiruse ööpäevast dünaa- tes ilmastikuoludes ja muutuvates mikat. See on väga põnev teema: oludes kohanevad ja kohastuvad. Täpsema ülevaate saab kongressi taimedel on samamoodi nagu loo- Ühtlasi tähistati sellel sessioon tea- kodulehelt: www.ibc2017.cn. madelgi oma ööpäevased tsüklid. dusajakirja Flora 200. aastapäeva.

Miks Shenzhen? Lõuna-Hiinas ga linnake, hiinlaste endi keelepruugi selle sajandi algul oli Shenzhen üks Lõuna-Hiina mere rannikul asuv järgi „külake“. kiiremini kasvavaid linnu kogu maa- Shenzhen on sedalaadi kokkutuleku Kõik hakkas muutuma alates ilmas. jaoks suurepärane paik: siia on rajatud 1980. aastast, kui linn sai Hiinas esi- Praegu elab Shenzhenis üle 11 mil- mitu konverentsi- ja näitusekeskust, mesena erimajandustsooni staatuse, joni alalise elaniku. Majanduse tähtsu- millest suurimas peetigi kongress. mis tähendab vabamat majanduspo- sele osutavad näiteks siin paiknevad Shenzhen, mis ühendab Hong liitikat ja paindlikumaid valitsemis- rahvusvaheliste korporatsioonide pea- kongi Hiina mandriosaga, on huvi- meetmeid kui mujal Hiina mandri- kontorid, kõrguselt neljas pilvelõhku- tava ajalooga linn. Selle tähelend väl- osas, muu hulgas soodustas see välis- ja (599 m) ja üks tihedama liiklusega jendab Hiina majanduse viimaste aas- investeeringuid. Tänu sellele migree- konteinerisadamaid maailmas. Siiski takümnete kasvavat edu. Alles 30 aas- rus Shenzheni miljoneid paremat elu ei ole loodus pidanud linnast täielikult tat tagasi paiknes siin 30 000 inimese- otsivaid hiinlasi. 1990. aastatel ja taanduma: siin on ruumi ka lopsakate-

30 |350| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri le subtroopilistele parkidele ja kauni- giareeglistik), bakterite, viiruste ja kulle Xianhu (Fairy Lake) botaanikaaia- tuurtaimede kohta. Traditsiooniliselt

le. Linna ümbritsevad matkarajad, mis on vetikate, seente ja taimede nomen ngerpuu I kulgevad Wutongi mäele (943,7 m). klatuurikoodeks ühine. Esimesed nn Viini reeglid kehtes- Kongressi korraldus. Peale tavalis- tati 1905. aastal (II rahvusvahelisel 2 x foto: Nele 2 x foto: te istungjärkude olid kavas plenaar botaanikakongressil (RBK) Viinis), ettekanded kokku poolesajalt maailma seejärel lähtuti 1935. a Cambridge’i tippteadlaselt. Üheaegsete istungite ja reeglitest ja 1952. aasta Stockholmi ettekannete arv on juba ammu pai- koodeksist. Alates 1969. aastast (XI sunud selliseks, et parimagi tahtmise RBK, Seattle) on koodeksit muu- korral ei saa üks inimene kogu üritu- detud ja täiendatud iga kuue aasta sest ülevaadet. Kuigi olime neljakesi ja järel vahetult enne botaanikakong- igaüks proovis võimalikult paljust osa ressi peetava nomenklatuurisektsioo- saada, õnnestus tervikust kogeda ainult ni istungi otsuste järgi. Uuendused väikest osa, mis pakkus suuremat huvi. kinnitab RBK. Seejärel avaldatakse Kongressi raames korraldati mit- umbes aastase toimetamise järel uus mesuguseid erialakonverentse ja koodeksi versioon. ◊ 1. Xu Lili guašijoonistus palu- botaanikakirjanduse, laboriseadmete, Rahvusvahelise taimetaksonoomia karusamblast kunsti- ja fotonäitusi. assotsiatsiooni (IAPT) nomenklatuurisektsiooni istun- gist Shenzhenis võttis Kongressi raames korraldati Eesti esindajana osa mitmesuguseid erialakonverentse Ülle Reier. Kokku osa- ja botaanikakirjanduse, labori- les seal 150 teadlast 30 riigist ning arutlu- seadmete, kunsti- ja fotonäitusi. sel oli üle 400 ettepaneku. Tähtsaim otsus oli kava luua andme- Kokku oli 27 istungjärku ja peaaegu baas, kust teadlased saaksid kergesti poolteist tuhat suulist ettekannet. Peale teavet uute kirjeldatud liikide ja nen- selle oli üle 1400 ettekande avaldatud dega seotud allikmaterjalide kohta. ◊ 2. Fong Kam Kei hariliku lõhis vaatmikuna, mida võis lugeda kas puu- Samuti otsustati seeneliikide kirjel- tanuka skulptuur tetundlikelt ekraanidelt või paberkujul damist puudutavad reeglid esitada eral- seintele kinnitatuna. Kongressil esitati di peatükis, et neid oleks hõlpsam leida, Samblad kunstis uusimaid teadustulemusi peaaegu kõigi ja edaspidi arvestada nende täiendami- taimeteaduste valdkondade kohta: tak- sel rahvusvahelise mükoloogiakongres- hes näitusesaalis kong- sonoomiast ja paleobotaanikast kuni si raames peetavate nomenklatuurises- ressi peahoones sai evolutsiooni ja põllumajandusteadus- sioonide ettepanekuid. imetleda Hiina kunst- teni; ühtlasi olid vaatluse all kõik suure- nikeÜ samblamaalide näitust mad taimerühmad. Uudiseid sammalde kohta. Samb „Sammalde maagia ja lumm“. Erakordne oli see, et esimest korda laid käsitleti kongressi viiel istungjär- Kohal oli üks kunstnikest, kes taasiseseisvunud Eesti ajaloos pidasid gul. Teemaring oli lai, ulatudes sam- selgitas, et ta joonistab pilte vabal kongressil ettekande noorteadlased- malde taksonoomiast, fülogeneeti- ajal ja üks pilt valmib umbes kuu doktorandid: Annika Meitern Tartu kast ja evolutsioonist kuni sammalde ajaga. ülikoolist ja Linda-Liisa Veromann- ökoloogia ja füsioloogiani. Piltide kõrval olid väljapa- Jürgenson Eesti maaülikoolist. Tähelepanu keskmes oli Hiina ja nekus mõned samblaskulptuu- Aasia brüoloogia. Hiina on sammalde rid, mis võimaldasid neid pisi- Nomenklatuurisektsiooni istung ja liigilise mitmekesisuse poolest maa- kesi organisme nautida kolme- koodeksi uuendamine on päevakor- ilma riikide hulgas esikohal: umbes mõõtmelisena. Kongressi kõr- ra tähtis osa. Aegade vältel on teadlas- 3100 samblaliiki, neist umbkaudu valhoones sai vaadata maali- tel tulnud süstematiseerida eluslooduse 2030 kuulub lehtsammalde hõimkon- näitust mitmesuguste taimede mitmekesisust ja luua nimetusi, see käib da. Võrdluseks: terves Euroopas on kohta. Hiina kunstnikud paista- rahvusvaheliste nomenklatuurikoo- vaid 1980 samblaliiki, neist 1439 leht- vad silma erakordse filigraansu- deksite kaudu. Eraldi nomenklatuuri- sammalde hõimkonnast. Erakordset se poolest. koodekseid peetakse loomade (zooloo- mitmekesisust soosib asjaolu, et

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |351| 31 Botaanika ngerpuu I Foto: Nele Foto:

Geenipanga sissepääsu juures asuvad mammutikujud, mis sümboliseerivad hiinlaste plaani taastada elus mammut säilinud geneetilise materjali põhjal

Hiina hõlmab ulatusliku ala paras- on koguda mitusada miljonit gee- vöötmest kuni troopikani, ühtlasi on niproovi. Talletatakse ka taimeseem- palju kõrgmäestikke. neid ning loomseid vere-, koe- ja Viimaste aastakümnete moleku- rakuproove. Proovid on hoiul vede- laarsed uuringud on olulisel määral las lämmastikus temperatuuril muutnud arusaamist sammaltaimede –195 °C. Kasutusel on 150 DNA- mitmekesisusest. Nüüdseks on selgu- sekvenaatorit. Andmeid talletatakse nud, et sammaltaimedele on omane umbes 300-ruutmeetrises eriruumis, suur liigisisene molekulaarne variee- kus asuvad serverid. ruvus ning eri liikidel või ühe liigi Geenipanga sissepääsu juures asu- areaali eri osades võib see suures- vad mammutikujud, mis sümbolisee- ti erineda. Muu hulgas saime teada, rivad hiinlaste plaani taastada elus et Eestis leiduval ja kogu Euroopas mammut säilinud geneetilise mater- haruldasel jäigal keerdsamblal on jali põhjal. Meile selgitusi jaganud kindlaks tehtud kaheksa haplotüüpi, giid oli selle suhtes väga optimistlik. kurdsamblal aga koguni 50. Põllumajandusuuringute välibaas Eesti brüoloogid (Nele Ingerpuu, paikneb 150 hektaril, kus asuvad põl- katega, saime ülevaate bambusaiast, Tiina Samson, Triina Heinleht ja Kai dude katselapid ja laborid, kus saab maadlesime kõrbeaia kasvuhoonete Vellak) esitasid vaatmikuna ettekan- sekveneerida uute põllukultuuride kõrbekuumusega, piilusime orhideede soode levisepanga kohta, mille alu- sortide genoome. Põhitähelepanu on aeda, imetlesime müstilist kivistunud seks on kasvukambris tehtud uurin- muidugi riisikasvatusel, kuid areta- metsa, kuhu oli kokku kogutud kivis- gud. Üldreegli järgi on sammalde levi- takse ka tomateid, meloneid, kurke jt. tunud puid Hiina eri paigust, ning sepanga liigiline mitmekesisus väik- nägime suurejoonelist palmlehikute sem kui maapealne liigirikkus, kuid Shenzheni Fairy Lake’i botaanika- kaitse keskust. selle uurimuse põhjal on maa-alune aed asutati 1983. aastal. 546 hektaril liigirikkus siirde- ja madalsoodes maa- kasvab umbes 8500 liiki taimi kogu Shenzheni orhideede kaitse- ja pealsest liigirohkusest suurem. maailmast. Botaanikaaed on teema- uurimiskeskus on ühtlasi Hiina rah- de kaupa jagatud eriilmelisteks osa- vavabariigi orhideede kaitsekeskus. Poolepäevased väljasõidud. Väga deks. Taimeteadlastena otsustasime Tegu on 2006. aastal loodud organi- huvitav oli ekskursioon Hiina geeni- loomulikult käia selles imelises aias, satsiooniga, mille põhisiht on kaits- panka ja Shenzheni põllumajandusli- hoolimata troopilisest palavusest. ta ja uurida orhideesid, paljundada ku genoomikainstituudi välibaasi. Korraldatud ekskursioon ei and- ja seirata Hiina ohustatud orhidee- Shenzheni äärelinnas asuv Hiina nud võimalust omapead tegutseda, liike, parandada teadlikkust ühiskon- geenipank, mis loodi alles 2016. aas- aga saime vaadata palmiaeda, libli- nas ja koolitada spetsialiste. Hiinas tal, on üks maailma suurimaid. Kavas kate orgu koos elus troopiliste libli- on levinud ligikaudu 1300 liiki käpali-

32 |352| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri kongressi toimumiskoht: XX maa- eitern

M ilma botaanikute suurkogunemine tuleb 2023. aastal Brasiilias Rio de nnika A Janeiros.

Foto: Foto: Rahvusvaheline taimetaksonoomia assotsiatsioon (IAPT) on alates 1986. aastast andnud igal kongressil välja kuldmedali silmapaistva elutöö eest taimesüstemaatika vald- konnas. Sel korral sai medali Hiina teaduste akadeemia botaanikainsti- tuudi professor De-yuan Hong, kellel on erakordselt suured teened sel les, et Hiina botaanilised uurimistööd on saavutanud maailmataseme. Tema eestvõttel on valminud 80-köiteline „Hiina floora“. Esimest korda välja antud Shen zheni auhinna pälvis Missouri botaanikaaia emeriitpresident Peter Raven, keda tunneme eelkõige botaa nika kõrgkooliõpiku järgi, mis on kogu maailmas olnud aastakümneid kasutusel paljude täiendatud trükkidena. Kui tavaliselt võetakse kongressi otsused kokku resolutsioonis, siis seekord võeti vastu eraldi Shenzheni deklaratsioon. Selles on kirjas seitse esmatähtsat tegevusvaldkonda, mille siht on tagada Maa jätkusuutlik roheline tulevik – tekst kõlab kui maailma botaanikute vanne teha selle nimel koostöös kõik endast olenev. Ühtlasi jäi kongressil kõlama mõttetera: Shenzheni Fairy Lake’i (Haldjajärve) botaanikaaia kivistunud puude kogu taimed ei vaja meid, kuid meie ei saa ilma taimedeta. Eesti doktorandid Annika Meitern si, kellest 500 kasvavad ainult Hiinas. mede kohale seatud suur kate, et pak- ja Linda-Liisa Veromann-Jürgenson Orhideepangas on 2110 looduslikku kuda varju; mõistagi lasi kate vihma osalesid kongressil tänu programmi orhideeliiki ja 1266 sorti. ja tuult läbi. Käisime ka hiigelsuurtes Dora Pluss toetusele, oma teadustööd Keskuses talletatakse seemneid ja kasvuhoonetes, kus kasvatati kõik- teevad nad teaduse tippkeskuse DNA-proove üle kahelt miljonilt tai- võimalikke orhideesid uurimistöö ja EcolChange raames. melt. Siin on ka üle tuhande fossiil- kaitse eesmärgil. Sellest keskusest Ülle Reier (1955) on TÜ loodusmuuseu- se proovi. Hoiul on ka orhideedega midagi müügiks ei lähe. mi soontaimede herbaariumi kuraator ja seotud fotosid ja videoid. Keskusel TÜ ökoloogia- ja maateaduste instituu- on oma herbaarium, mis hõlmab 921 Botaanikakongressi lõpetamine. di teadur. Hiina ohustatud orhideeliiki ja 177 Muidugi tehti kongressil kokkuvõt- holotüüpi (uute liikide kirjelduse alu- teid ja peeti pidulikke tänukõnesid Nele Ingerpuu (1954) on TÜ ökoloogia- seks olevaid tõenduseksemplare). ning kinnitati resolutsioon, nagu on ja maateaduste instituudi vanemteadur. Kõnealune keskus on väga suur ja tavaks saanud. Resolutsiooni esime- Annika Meitern (1986) on TÜ ökoloogia- uhke. Orhideede kasvukohtade alusel ses punktis kiideti heaks nomenkla- ja maateaduste instituudi doktorant. on loodud eri laadi alad, mistõttu on tuurisektsiooni töö tulemused, mille tunne, nagu kõnniks väikeses botaa- alusel koostatakse uuendatud, nn Linda-Liisa Veromann-Jürgenson nikaaias. Subtroopilise kliima tõttu Shenzheni koodeks. Resolutsiooni (1989) on Eesti maaülikooli põllumajan- saab Shenzhenis kasvatada eksootilisi viimase punktina kuulutatak- dus- ja keskkonnainstituudi nooremtea- orhideesid õues. Mõnel pool oli tai- se alati välja järgmise botaanika- dur ja doktorant.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |353| 33 Saame tuttavaks! Fotod: Fotod: Urmas Tartes

Puugi elukombed Kui minu käest küsitakse, kes on meie looduses kõige ohtlikum loom (peale inimese), siis vastan kõhklematult – puuk. Samas tean, et sellise hinnanguga teen puukidele mõneti ülekohut, sest tegelikult ei kujuta ohtu mitte puuk ise, vaid haigusetekitajad, kes puuke nakatamiseks ära kasutavad. Inimlikult vaadates on puukide elukäik võrdlemisi katsu- Putukas Ämblik Puuk musterohke. Nende lülijalgsete loomakeste elukombeid Putuka, ämbliku ja puugi kehaehituse on hea teada kõigil. Siis oskame ka nendega koos elada. põhiplaan. Pane tähele jalgade arvu!

Urmas Tartes Põhja-Skandinaaviasse ja Islandile [1], klassis lestade alamklassi ja seal oma- laanepuuk Rootsi põhjaossa [4]. Eesti korda seltsi puugilised. Nagu ämb- Eestist on teada neli liiki puuke [2]: on paik, kus kaks liiki kokku saavad. likulaadsetel ikka, on täiskasvanud laanepuuk (Ixodes persulcatus), võsa- Et võsa- ja laanepuuki eristada, puugil kaheksa jalga (◊ 2). Väike lapik puuk (I. ricinus) ning vähem levinud on vaja uurida mikroskoopilisi tun- keha on väliselt ühtne ovaalne ter- ja eestikeelsete nimetusteta I. trian- nuseid. Seegi ei pruugi aidata, sest vik, sellest ei eristu pea ega tagake- guliceps ja I. apronophorus. võsa- ja laanepuuk võivad ristuda ja ha. Verd imetakse keha eesosas asuva Laanepuugi levila on teadaolevalt anda omavahel hübriide. Eestist lei- kärsaga. ulatunud Eestist ida poole, Jaapanini tud puukidest on koguni 11% osutu- Isaseid ja emaseid puuke aitab välja. Võsapuugi levila on ulatunud hübriidideks [5]. Tavaliselt pole eristada keha selgmisel küljel asuv nud meist lõunasse ja läände, üle aga puugiliike eristada vajagi, sest kilbike. Isasel katab kilbike kogu Euroopa kuni Põhja-Aafrikani välja. nende elukombed ja suhted inimes- keha, emasel kuni poole kehast (◊ 1 Viimastel aastatel on kliima sooje- tega on üpris samasugused. Seetõttu ja 2). Täiskasvanud ja söömata isase nemine, ent vahest rohkemgi otsene räägin edaspidi lihtsalt puukidest. kehapikkus on 2,4–2,8 mm. Emased inimtegevus – loomade transport – on veidi suuremad, 3–3,6 mm. puukide levilat hoogsalt laiendanud Puugid on ämblike sugulased. Toitudes paisub keha tunduvalt, eriti [3]. Näiteks on võsapuuk jõudnud ka Puugid kuuluvad ämblikulaadsete emastel (◊ 3).

34 |354| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Puugid arenevad moon- ◊ 1. isane puuk on emasest veidi väiksem, dega. Emane puuk võib selg on üleni kilbikesega kaetud muneda kuni 2000 muna. Munadest väljuvad til- ◊ 2. Emane puuk on isasest veidi suu- lukesed vastsed, kel- rem, kilbike katab kuni poole seljast lel on vaid kuus jalga. Esimese kestumisega saab vastsest nümf, kes on täiskasvanud puugi- ga sarnasem, kuid siiski väiksem. Nümfist väljub kestumisel juba täiskasva- nud puuk (◊ 4). Seega, eri suurusega puugid ei ole mitte eri liigid, vaid pigem eri arengu- järgud. Arengutsükkel kestab Eestis tavaliselt kolmest kuni seitsme aastani olenevalt toitumisest ja ilmastikust. Puugid toituvad eranditult loomade verest. Kõik noorjärgud ja emased täiskasvanud imevad üldjuhul verd vaid ühe korra. Isased täiskasvanud võivad verd imeda ka korduvalt. Puugivastsete toiduobjektid on peamiselt maapinnal tegutsevad väi- kesed loomad, nagu hiired, karihiired, linnud, harvem ka roomajad. Suuremate loomade nahast ei suuda nad oma imepisikese kärsaga läbi pista. Nümfid ja täiskasvanud puugid imevad verd ka suurematel looma- del, nagu kitsed, põdrad, kariloomad, hulkuvad lemmikloomad ja muidugi ka inimesed. ◊ 3. Verd täis imenud emane puuk. Seesugust vatsatäit on vaja, et toota mune. isased end palliks ei kaani Puukide elu sõltub juhusest. Enamiku oma elust veedavad kõik puukide arengujärgud maapinnal kõdukihis. Seal nad talvituvad, see- divad kõhutäit või ootavad tegutse- miseks sobivat ilma. Omal jalal suudavad nad rännata heal juhul küm- mekond meetrit. Seega, saakloomani jõuavad nad kõndides üksnes siis, kui Foto: alan R Walker / Wikimedia Commons / Walker alan R Foto: too otse puugi kõrval pikemat aega maas lebab. Põhiliselt püütakse saaki varitse- des: sobiva ilma korral ronib puuk mõne taime tippu ja jääb laiali siruta- tud esijalgadega ootama, et mööduja külge klammerduda. Kui see õnnes- tub, matkab puuk edasi juba looma kehal – otsib õhukese ja vererohke ◊ 4. Puugi arengutsükkel: ülal tühja kõhuga vastne, nahaga koha ning asub keha kinni- nümf ja mõlemast soost valmikud, all samad arengu- tama. järgud täis kõhuga

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 EEsti LOODUs |355| 35 Saame tuttavaks!

vähemalt kolm korda: vastsena, nüm- fina ja valmikuna ehk täiskasvanu- na. Iga kord imetakse verd eri saak- loomalt. Just see asjaolu teeb puugid kõige ohtlikumaks loomaks meie metsades: nõnda saavad ohtlikud haigusetekitajad, nagu borrelioosi põh- justavad spiroheedid ja entsefaliiti põhjustavad viirused, liikuda ühelt loomalt teisele. Borrelioosi ja entsefaliidi looduslik reservuaar ehk hoidla on väik- semad imetajad, nagu hiired, rotid, oravad, karihiired, siilid, jänesed ja maapinnal tegutsevad linnud (◊ 6). Puugi soolestikku sattunud haiguse- tekitaja liigub tema süljenäärmetes- se. Järgmine kord verd imema asudes ◊ 5. Paarumine algab juba saaklooma seljas. Kui tulevasel mammal on kõht täis, süstib puuk oma süljega haiguseteki- kukub paarike üheskoos maha tajaid uue saaklooma verre. Munast väljunud vastne on hai- gusetekitajatest üldjuhul vaba. Vaid Selline toiduotsimisviis oleneb entsefaliidiviirus võib liikuda ema- suurelt jaolt juhusest. See on ka põh- sest puugist ka munadesse. Seega, jus, miks puukide elutsükli pikkus kui teie nahast juhtub jagu saama sedavõrd varieerub: kui ühel suvel kuuejalgne puugivastne, siis borre- süüa ei saa, pole hullu, ehk näk- lioosi temalt ei saa, kuid entsefaliit kab järgmisel. Kui ka järgmisel suvel on võimalik. Iga järgnev arengustaa- toitumine ebaõnnestub, siis puuk dium on eelmisest veidi ohtlikum, ilmselt hukkub. Veelgi rohkem ole- sest ta on toitunud rohkematel loo- neb juhusest puukide soojätkami- madel. Kuivõrd täiskasvanud isased ne: isane peab sattuma loomale, kus ◊ 6. Ovaalne pallike siili silma taga puugid võivad verd imeda korduvalt, tema tulevane kaasa juba ees verd on emane puuk, kes on imenud juba siis on isase puugi pistmine kõige imeb (◊ 5). palju päevi. Et nii suureks paisuda, ohtlikum. Kogu vereimemise aja reisib puuk peab puugi kutiikul imemise jooksul Puuke ei ole tarvis karta, kuid nen- saaklooma küljes kaasa. Kui kõht kasvama dega koos elades on hea puukide elu- täis, kukutakse maha – mõistagi juba kombeid ja ohte teada ja arvestada. uues kohas, kus puuk poeb kõdukihti kõhutäit seedima. Seega ei saa puuk tavahetusel. Sobivaim õhutempera- 1. Alfredsson, M. et al. 2017. Surveillance of Ixodes ricinus ticks (Acari: Ixodidae) in ka oma elupaiku ise valida, vaid sõl- tuur on siiski 15–17 ºC. Iceland. – Parasites & Vectors 10: 466. tub saaklooma rännakutest. Asumites Teine puukide tegutsemist piirav 2. eElurikkus: Ixodes. https://elurikkus.ut.ee/ liikuvad loomad võivad tuua puugid tegur on õhuniiskus. Õhuke kitiin- search_er.php?ut1=Ixodes&lang=est. linnaparki või meie õuemurule, lem- kest ei kaitse puuki kuigivõrd kuiva- 08.04.2018. 3. European Centre for Disease Prevention miklooma seljas võib puuk sattuda ka mise eest. Puuk on tegus vaid siis, kui and Control: Tick maps. https://ecdc.euro- meie koju. suhteline õhuniiskus ületab 80–90%. pa.eu/en/disease-vectors/surveillance-and- Näiteks kuumal ja kuival suvepäe- disease-data/tick-maps. 10.04.2018. Puukidele meeldib soe ja niiske ilm. val jäävad puugid kõdukihti peitu. 4. Jaenson, T. G. T. et al. 2016. First evidence of established populations of the taiga tick Puukide tegutsemine oleneb tempe- Seevastu parajalt soojad sombused Ixodes persulcatus (Acari: Ixodidae) in ratuurist ja õhuniiskusest. Et tegut- päevad sobivad neile hästi. Peamiselt Sweden. – Parasites & Vectors 9: 377. sema hakata, peab õhusooja olema ilma tõttu on puugid aktiivsed kuni 5. Kovalev, S. Y. et al. 2016. Natural hybri- dization between Ixodes ricinus and Ixodes vähemalt neli kraadi, jahedama ilma- kolmandiku ööpäevast, eelkõige persulcatus ticks evidenced by molecular ga püsib puuk paigal. Puukide askel- hommikuti ja õhtuti. Ülejäänud aja genetics methods. – Ticks and Tick-borne dused ei olene tingimata aastaaega- on nad ikka kõdus peidus. Diseases 7: 113–118. dest: tegelikult passivad nad kogu aasta sobivat juhust. Sooja ilmaga Miks on puugid ohtlikud? Puuk Urmas Tartes (1963) on bioloog, pikka võime puugi küüsi langeda isegi aas- peab oma arengu kestel imema verd aega tegelnud loodusfotograafiaga.

36 |356| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Vaata ka: mai 2018 Eesti LOODUS 37 Sada rida Eesti loodusest

Elust Maal. Elust maal

38 |358| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri puravikud, pilvikud, murakad, jõhvikad. Kõigest sellest tuli osa saada ja kõike seda tuli oodata; kõik see tegi rõõmu ning oli

Foto: Tätte Foto: Kunter väga tähtis. Järgnesid enesetõestuse aas- tad ja linnarabelemised, aga nüüd olen juba 13 aastat olnud Vilsandil ja elanud jälle looduse ning valgusega ühte elu. Jaan Tätte Mulle meeldib korduma kippuv küsi- mus: kas mul siin igav ei ole? See on nii ind on alati erutanud gloobus. vale küsimus, et suunurgad kisuvad vägi- See oli meil lapsepõlves kapi si kõrgele ja tahaks kohe kõigile rääkida, otsas ja vahel võttis isa selle kui tohutult huvitav on iga päev ning kui Msealt alla ning unejutu asemel tegi tasku- palju võib ühes päevas juhtuda. Aga nagu lambist Päikese ja näitas, kuidas saabub enamiku asjadega siin elus: seda ei mõis- meile öö ja kuidas päev. Ma teadsin hästi, ta enne, kui kogenud oled. Seda, et sul milline tumekollane täpp sellel gloobusel on lõputult aega kõike tähele panna, mis oli Eesti. Eesti oli ise minu jaoks juba nii looduses muutub: kuidas päevad lühene- suur, kui sõita autoga Puiatust Pärnusse, vad ja pikenevad; millal linnud lähevad ja ja kui Eesti oli gloobusel nii väike, siis tulevad; kuidas torm läheneb ja möödub; kogu maakera tundus kujuteldamatuna. mismoodi hallist taevast saab sinine ja Nüüdseks päevaks on Maa minu jaoks sinisest must. päris tilluke. Olen ümber tema korra Elasin oma merereisil poolteist aas- purjetanud ja ehmatusega mõistnud, kui tat ekvaatori lähedal ja õppisin tund- hoomatav, käegakatsutav ja omavahel ma sadu saari. Eemalt vaatajana tun- seotud kõik on. Järjest selgem on ka aru- dus, et neil võib seal küll pisut igav olla. saam, eriti öösel tähti vaadates, et keset Seal ei muutu valgus ega ilm ja kõik lin- lõputut kosmost, mis kuhugi paisub, on nud, kes seal elavad, on kogu aeg kohal. üks tibatilluke taevakeha, kus on elu. Ja Seevastu Eestis vaheldub kõik ja väga mina elan siin ja olen inimene. kiiresti. Kogu loodusel on väga kiire, et Peale selle ei kao peast üks kirglik jõuda kolme-nelja sooja kuuga vajalikud monoloog, mille pidas paari päeva pärast asjad ära ajada. vähi tõttu siit ilmast lahkunud sõber. Praegu, kevadel, ongi meie looduses Raadio mängis, keegi seal kirus kedagi ja kõige võimsam aeg. Kõik ärkab kiirelt sõber hüüdis, et mida nad seal räägivad: elule, puujuured tõmbavad lurinal vett, me oleme sündinud paradiisi, vaata, mil- linnud valivad paarilisi ja surnud kulu- line ilu meie ümber on!; miks inimesed ei heinast pressivad läbi esimesed roheli- taipa ükskord? sed libled. Millegipärast raputas see surmaeel- Ees on veel minu lemmikpäev, mida ne karjatus mind korralikult läbi. Ei pea ma ei raatsi kunagi maha magada. See on purjetama ümber maakera mõistmaks, päev, kui päike annab juba nõnda palju et oleme sündinud paradiisi. Piisab, kui sooja, et noortel männikäbidel sulab vaik koduaknast välja vaadata. Eriti, kui elad pehmemaks ja nad suure praksatusega maal, nagu mina olen enamiku elust ela- avanevad. Siis on tore seista keset päe- nud. Koos loodusega ja loodusest sõltu- vakuiva metsa ja kuulata seda saluuti ja des. tunda värske männivaigu lõhna. Oleks kahju, kui tänapäeva lap- Seejärel on järjekord kirsiõite käes, sepõlvedest kaoksid ära need kind- siis kadakate tolmamine ja nii edasi. lad rütmid, millest koosnes suurem Need kindlad looduses korduvad rütmid osa minu Mulgimaa lapseteadvusest. on jõud, mis annab lootust, et elu kes- Lumikellukesed, lõokesed, vahtramahl, tab veel. Ühtlasi annavad vanale mehe- paiselehed, sinililled, kasemahl, ülased, le tagasi elu mõtte, mis lapsepõlves nii võililled, varsakabjad, pääsusilmad, kul- selge oli. lerkupud, meelespealilled, konnakulle- Jaan Tätte (1964) on kirjanik ja laululooja, sed, toomingaõied, ööbikud, toonekured, pälvinud selles vallas mitu preemiat ja auhin- hundinuiad, metsmaasikad, pärnaõied, da, tunnustatud ka Valgetähe V klassi teene- EESTi VaBaRiiK temärgiga. Foto: Foto: Jaan Tätte mustikad, vaarikad, pohlad, kukeseened,

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 EEsti LOODUs |359| 39 Üks Eesti paigake uusikus M ngmar ngmar I Fotod: Fotod:

Margit Päkk Sokari veskil koos sõbralike külakoertega Sokari-Tsiamäe: musta kure kodukant oor naine seisab, binok- inimestele harva, aga siiski tuleb seda „Kell 8.30 lendab must-toonekurg. kel silmadel, kõrge lageda vahel ette. Sellised kohtumised on Saabub Urmase maade kohalt ja kii- mäe otsas ja uurib laotust. alati meeldejäävad ja panevad mõtle- rustab Paganamaa suunas. [---] Õde NLõunakaares laulavad kevadtuultes ma looduse haprale tasakaalule. ei usu nähtut, tekib ka vaidlus minu ja Lätimaa kõrged kuusemetsad. Kuskil ema vahel. Salapärane lind, taamal idas pikutab Piiriorg oma palju arvamusi.“ kauni järvedereaga. Linnuhuviliste seltskond Ema Viive ja õde Maiki „See mägi on vabadus,“ ütleb sarnaneb suure perega, kus olidki õieti need, kes Margiti Paganamaa ornitoloogiaentusiast ornitoloogiasse tõmbasid: Margit Päkk Tsiamäe otsas seistes. kõik üksteist innustavad. appi linnuatlast tegema. Tema vaadet näib jagavat tiibu just- Linnuhuviliste selts- kui ringutades v-täheks venitav roo- kond sarnaneb suure pere- loorkull ja mööda tuhisev sõtkapaar. Aastal 2008, 17. juunil, kirju- ga, kus kõik üksteist innustavad. Must-toonekurge pole sel päeval tas Ede-Harju talu noorperenaine, Röövlinnumeestele Urmas Sellisele näha, aga alles eile oli ta samas tiiru- maaülikoolis agronoomiks õppinud ja Ülo Välile, kelle huviobjektide tanud. Pelglik metsalind näitab end Margit Päkk oma vaatluspäevikusse: hulka kuulub ka must-toonekurg,

40 |360| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri jäi tragi ja rõõmsameelne huviline pool Eestit ja pesitsusaega toimivad järeltulijatele südamele, et nad talu silma. Margitist sai Paganamaa rööv- tegurid. ukse ikka käimas hoiaksid. „See on linnuruudu uurija: ta hakkas jälgi- Must-toonekure pesapaiga Tsia- rõõm ja taak ühtaegu,“ kõneleb koos ma sealseid viusid ja pistrikke, kakke mäe-Sokari kandis näitas Kotka abikaasa Priiduga talus mustasõstra- ja kulle. Läinud aastal pälvis ta juba klubile vana jahimees Aleksander kasvatust edendav Margit. Püsiks ka Kotkaklubi preemia must-toonekure Tuvike 2005. aastal. „Pesa oli hara- need musta kure pesad veel vähemalt pesa leidmise eest samas Rõuge vallas lise kase peal, puu hakkas aga kui- sada aastat! Pähni kandis. vama,“ märgib Urmas Sellis. 2007 16. juulil 2014 kirjutas Margit päe- said kured veidi eemale tehispesa, vikusse: „Must-toonekurg ilmus nagu Piirioru järvi ühendav Peeli jõgi on kus edukaks pesitsemiseks läks aga välk selgest taevast üle jõe põllule kohati ka piirijõeks Lätimaaga, tema alles 2011. a. Sellest saadik on olnud kella 9 ajal. Istus, korrastas ennast, allikalistel voogudel kükitab vana pesa asustatud ja enamasti ka poe- leidis midagi, siis elavnes, konutas Sokari veski. gadega. veel niisama ja nii järsku, nagu ta Eesti kohanimeraamat ütleb, et Margit on viimastel aastatel käi- ilmus, nii ta ka kadus.“ keskaegse Sokari (Tsiamäe) külani- nud Kotkaklubi meestega pesa juures me aluseks on Sokkjärv, mis võib olla ja aidanud poegi rõngastada. „See oli Juhani Püttsepp (1964) on bioloog ja mõne Piirioru järve vana nimi. Sõna mu elu unistus.“ kirjanik. „sokk“ põhitähendusi on seal kandis olnud „soohein“. Tsiamäe tuleb Ede-Harju talu ostis Margiti aga läti keelest, kus „ciems“ tähen- vanavanavanaisa 1893. aas- dab küla. tal. Kadunud isa pani Sokari veski ei tööta ammugi, aga vett paisutab. Paisu all on mõnikord ka haruldast kurge nähtud, jalgupidi vees, kala püüdmas. „Isegi musta kure sitt haiseb kala järele,“ teab Margit kõnelda. Hiljuti ilmunud linnuatlase and- meil ei käi must-toonekure käsi Eestis ülearu hästi, arvukus on ühtesoodu kahanenud. Põhjuseks üha halvene- vad olud elu- ja toitumispaikades, Paganamaa ohjeldamatu metsaraie, otsene häi- must-toone- ring pesitsusajal, peale selle väljas- kurg oma pesal s i ll e S s a m r U : to o F

Ornitoloogi pilguheit Tsiamäelt

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |361| 41 Poster

42 |362| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Oma looga orav i olnud see oravaema pärit linnast ega paksust laanest, jäi sinna vahepeale. EJuhuslikult märkasin, kuidas loom ronis vägeva karvapalliga pesakasti poole. Sain oma tähelepanekule uue allüürniku kohta kinnitust, kui pikatu- tiliste kõrvadega isasorav pika pesasät- timise peale oma koerakarvadega kaetud peakese mullu 5. juunil jälle pesakasti lennuavast välja pistis. Peagi ilmus ümaratipuliste kõrva- dega emasloom, kes peagi end pesakasti katusele vahti pidama sättis. Nii see oravaema, nisad õieli, pesakasti lael peesitades pildile jäigi. Ligi paari nädala pärast ilmutas end ka valvatu: pesakasti avausest ilmus esiti üksik arglik ninake, mõne aja pärast teine ja kolmaski. Kolmel kas- vueas tegusal oravapägalikul tekkis oma kitsas korteris kähku ruumipuu- dus ja uudishimu ajas nad ukse peale kõõluma. Välismaailma nuusutati ja esimesed värske õhu vannid võeti oravaema valvsa pilgu all, kuid oravapoegade sir- gudes hakkasid nad omal käel ümb- rust avastama ja pesakastist välja tik- kuma. Kui titekari oli oravaemandal üle pea kasvanud ja enam üldse toas ei püsinud, siis kolis ta oma pesakonna korrus kõrgemale: kõrval sirguva kase ladvas avaramasse pesakasti, kust ora- valapsed sooritasid üksi kodus olles mängulisi sööstlaskumisi. Varsti pärast elukohavahetust kor- jas oravaema ühel heal päeval oma pesakonna kokku ja nad seadsid sam- mud metsa poole. Foto on tehtud kaameraga Canon EOS 5D Mark II, objektiiv Canon EF100–400 F/4,5-5,6L IS USM. Praegu pildistan kaameraga Canon EOS 5D Foto: märt Haamer Mark IV. Tiit Hunt

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 EEsti LOODUs |363| 43 Juhani Püttsepp on sündinud ldo Luud A 17. veebruaril 1964 Tartus.

Fotod: Fotod: Abituuriumi seljatas toonases Tartu 1. keskkoolis (varem ja hiljem tuntud kui Hugo Treffneri gümnaasium), 1989. aastal lõpetas Tartu ülikooli botaaniku-ökoloo- gina. Paar aastat töötas teaduste akadeemia zooloogia ja botaanika instituudis, siis Tartu ülikoolis ning seejärel alles läks lahti. Püttsepp on olnud Tartu lasteteatri direktor. Kirjutanud ajalehtedes Postimees ja Eesti Ekspress ning toimetanud loodusharidusvälja- andeid. Teinud dokumentaalfilme. Kirjutanud veerandsada raamatut. Õpetanud loodushuvilisi noori ja kohtunud tuhandete lugejatega. Käinud Eesti risti-põiki läbi. Praegu seisab Juhani Püttsepa töö- raamatus: Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli peaspetsialist. Tal on viis last. Mullu tunnustas Eesti looduskaitse selts Juhani Püttseppa ja Ingmar Muusikust aasta loodussõbra tiit- liga.

44 Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Hästi pisike on Eesti, hirmsasti peame hoidma seda maad

Bioloogi, loodusajakirjanikku, Toominga stuudio õpilased. Püüdsin tusvõistlused jalgpallis. Panin ka vas- lastekirjanikku ja õpetajat lihtsalt olla üks teatriinimeste hul- tava kuulutuse kooli riidehoidu. Juhani Püttseppa küsitlenud gast – niivõrd, kuivõrd minu haridus Kooli tulid inimesed julgeolekust Rainer Kerge Õhtulehest seda võimaldas. ja oli vestlus direktori kabinetis, kus Kui lasteteater lõpuks uksed sulges direktor ütles, et Juhani, sa mata Mis värk sul nukkudega mängimi- [Vikipeedia väitel aastal 2000], kut- maha igasugused mõtted ajakirjandu- sega on? suti mind kah majaga hüvasti jätma: sest ja kirjandusest, nüüd pead valima Ma töötasin 1990ndatel Tartu laste- et järsku ma kui kunagine töötaja endale eriala, kus ei tuleks pahandusi. teatris, kus olid nukuetendused. tahan midagi endale mälestuseks Lasteteatrisse kutsuti mind kui võtta. Nukk Anni istus seal ja ma võt- Lilled ja liblikad? bioloogi andma nõu „Anni Manninen sin ta siis kaasa. Just! See oligi konkreetne põhjus, ei karda“ [esietendus 21. mail 1993] miks ma hakkasin ülikoolis bioloogiat lavastamise juurde. See on lugu ühest Sellest Annist oled sa ka raamatu õppima. Bioloogia ei olnud ka kuidagi Soome tüdrukust, kel on punased kirjutanud, ja siin kabinetis on sul vastumeelne, aga … juuksed ja kes proovib väikest linna, palju nukke. kuhu tahetakse jõe kaldale rajada … Nad aitavad mul keskenduda. Kuna … aga see ei oleks olnud su esime- minu meelest oligi … mul juba paar nukku oli, ja Annist ne valik? raamat ka, hakati mulle nukke juurde Ma ei jõudnudki ju sisulise valimise- … tselluloositehast? kinkima, nii et mul hakkab nukuko- ni. Perekonnas on kõik arstid ja ainus, Just! dus juba kohti nappima. mida ma teadsin, oli see, et arsti töö [Juhani kaob oma maaülikoolis Viimati toodi mulle nukk, mille on hirmus raske. asuva töökabineti riiulitesse.] Marja- noored pediaatrid olid omal ajal kin- Leena Mikkola on autor. [Juhani leiab kinud doktor Leida Keresele, näe. Oota, sellel maalil siin seinal oled otsitud trükise.] Anne Türnpu ja Liina [Nägus pupe kannab TRÜ teklit.] väike sina ja see on ju sinu vanaisa Olmaru ja Merle Antson mängisid tehtud? ning nukk oli siis ka üks tegelane. See on hästi huvitav, et mõnestki See olen mina seal, jah! Vanaisa Juhan Minu osa oli vaadata, kuidas selle bioloogist on kasvanud kirjanik: Püttsepp oli küll kunstnik, aga tema lavastuse loodust puudutavad aspek- kohe meenuvad Jaan Tätte, Tõnu mõlemad lapsed olid arstid ja minu tid bioloogi silmale paistavad. Nukk Õnnepalu, sina, spetsiifilisemalt ka ema on arstiteadust õppinud ja minu Anni kaasas vastuseisu tehasele mitte Toomas Tiivel. Samas on nii mõnigi õde on arstiteadust õppinud ja mu ainult inimesed, vaid ka loomad. kirjanik olnud suur botaanikahu- üks tütar on õppinud arstiteadust. Nemadki muretsesid – jõeelanikud viline: Enn Vetemaa ja Teet Kallas Igatahes tundus see töö mulle hir- ja põdrad ja … Õnnestus siis nii, et näiteks. Heino Kiik oli päris kutse- mus raske, nii et arstiks poleks ma ei tulnud tehast. Sellise tükiga sõideti line agronoom. õppima läinud, aga bioloogia oli sel- mööda Eestit ringi. Mis puudutab bioloogidest kirjanik- lele päris lähedal. Kuna ma olin niimoodi juba lasteteat- ke, siis bioloogia oli teatud ajajär- riga kokku puutunud, küsis minu kursu- gul ohutu maandumispaik inimestele, Enne ülikooli jõudsid sa veel teeni- sevend bioloogia õppimise päevilt Mart kellele muud teed olid mingil põhju- da Nõukogude Liitu. Nurk, kui ta pidi minema Saksamaale sel suletud. Ülikooli esimeselt kursuselt võeti koos ühte rolli tegema, kas ma oleks sel ajal teiste poistega ära. Olin Ukrainas. tema asemel lasteteatris. Aga ta ei tul- Umbes nii, nagu kõrgharidusega nudki enam lasteteatrisse tagasi ja mina dissidendid olid vahepeal sunnitud Kui televiisoris näidatakse uudi- jäin sinna tööle neljaks aastaks. töötama katlamajades? seid Luganskist, tormad kohe Just! Minuga läks nii, et toonase ekraani ette: äkki paistavad tutta- Sa olid lasteteatri direktor? Tartu 1. keskkooli [varasem ja prae- vad künkad? Jah! gune Hugo Treffneri gümnaasium] Ma olin Tšernovtsõs, Karpaatide kümnendas klassis korraldasin ma tagaküljel. See oli huvitav väeosa, Karabas-Barabas? Jüri Kuke [27. märtsil 1981 Vologdas kuhu ma sattusin oma tervisekahjus- Ei olnud! Teater toimis, seal olid Jaan märtrina surnud poliitvang] mäles- tuse tõttu. Ma olen värvipime ja mind

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |365| 45 Intervjuu

praagiti koos kaheksa teise eesti poi- ja kõik tundus väga avatud, lahtine, kindel, et pärast kohtumist te võta- siga välja. Meid suunati topograafia- rahulik. Miks mitte minna teatrisse? te kõik tema raamatuid.“ Ma arvan, et väeossa – raketiväeosa toetusesse. Me niimoodi see töötabki: et pärast koh- töötlesime kaarte, näiteks Ameerika Heal bioloogil, kes on tänu oma tumist kirjanikuga lapsed loevad roh- omi: uurisime pinnakõrgusi – et kui haridusele suure osa maailmast kem. rakett lendab, siis ta teaks, kus tõus- enda jaoks klaariks mõelnud, ei Oma lapsele me loeme ette. Anni ta kõrgemale, kus laskuda allapoole. ole iialgi igav ning ta võib tegeleda Marie on kaheksa-aastane, Peedu põhimõtteliselt kõigega? kooli õpilane, ja me igal õhtul loeme See pidi siis olema madalalt ja Me võime praegu siin istudes teha järel- talle ja ta tahab seda ettelugemist paralleelselt maapinnaga lendav, duse, et mul on läinud hästi. Aga ma ei ning ei kujutagi teisiti elu ette. Ma pinnavorme järgiv rakett? tea, kui palju saab seda väidet üldistada. arvan, et lapsed on ikka lapsed, neis Jaa! Kuidagi pidi jooksma läbi raketi Meie kõigiga on olnud erilised lood – ei ole ju midagi muutunud, aga har- nii-öelda aju see telegraafilint, millele kuidas keegi on kuhugi sattunud. jumuslikud teed, eluolustik on vii- mina ohvitseri öeldud kõrguste järgi Mina olen sattunud tööle väga nud neid raamatutest eemale. Ma ei andmeid sisestasin. heade ülemuste juurde, kes on osa- ole pädev vastama, kas nad tingimata nud mind targalt suunata: näiteks selle pärast ka millestki ilma jäävad, Sa oled värvipime? Daltoonik? Riho Illak Tartu linnavalitsuse kul- aga mul on kahju raamatutest kui sel- Jah! Kui kausis on tuhat näiteks küm- tuuri- ja spordiosakonnas või Vahur listest. Kui ma vaatan näiteks, millise met eri värvi kuulikest ja need kästakse Kalmre ja Toomas Sildam Postimehes kvaliteediga teosed on tasuta raama- värvi järgi ära sorteerida, siis sina saad või Sulev Vedler ja Tarmo Vahter tute lettidel … Elva raamatukogust selle ülesandega kolm korda kiiremini Eesti Ekspressis, Andres Koppel ja olen ma sel kevadel ära vedanud tähe- hakkama. Kui ma võtan kuulikese näp- Alar Karis siin maaülikoolis. Ma olen lepandava koguse eesti paguluskir- pude vahele, siis ma saan aru, mis värvi neile meestele väga palju tänu võlgu. jandust, mille duplikaadid on otsus- ta on. Aga näiteks metsmaasikaid ma tatud ära anda. kaugelt ei märka: nende ümber on ju ka Ma ei kujuta ette enamasti eri värvide segu. Mõni laps on öelnud pärast enda meeleseisun- seda, kui oleme loodusteaduste dit, kui midagi sellist Sügiseses metsas, kus on maas koolis õppinud tundma tähti ja oleks juhtunud kaks- lehed, okkad, samblad, puhmad, kümmend viis aastat oksad, läheb sul seene leidmine taevakehasid, et ta pole varem tagasi. Siis me jahti- keeruliseks? märganudki, et taevas on olemas. sime ülikooli raama- Just! Oma praeguses õpetajatöös kan- tukogust neid üksi- natan ma väga selle pärast, et ma ei kuid Karl Ristikivi või näe linde, näiteks rähni punast peala- Sa oled pidanud mitut-setut ame- August Gailiti Rootsis ilmunud raa- ge, kui ta istub kuskil eemal. tit, mis botaaniku-ökoloogi kutse- matuid. Nüüd võin ma aga minna ga väga ei haaku, nii et ühel hetkel, nurka, kus nad lebavad virnades, ja Mis bioloog sa üldse oledki? pakun, hakkab ikka jalg värisema võtta nii palju, kui kanda jõuan! Botaanik-ökoloog. ja tekib kihk väänata jermakk selga Tõnu Õnnepalu luulekogusid ning minna ja lugeda Laelatul tai- olen ma saanud prügikastist. Elva Ja botaanikuna saab töötada nii- med üle? Konsumi prügikastist. Luulekogusid. moodi, et niidule vaadates on kee- Tead, aastatega olen ma jäänud väga ruline eri liike tuvastada? paikseks. Jermakk on tõesti olemas, Ajad on muutunud. Lapsed on Ma olin teoreetilise suuna üliõpila- aga sinna ma pakin kaasa – kui lähen jälle teisest küljest kohutavalt tar- ne, minu töö oli uurida Kalevi Kulli ja teinekord kuhugi kooli esinema – las- gad ja oskavad leida informatsioo- Martin Zobeli juures erinevaid teo- tele kinkimiseks raamatuid. Sest laste ni meeletult kiiresti. Kuidas teha reetilisi kombinatsioone puisniitudel lugemisega on meil nagu on. mingit vigurit – selle selgitus võib ja kadastikel. Näiteks: kuidas kooslus Minu pikemad retked looduses on olla kirjasõnas poolteist lehekül- reageerib, kui lõpetada karjatamine, väga kanaliseeritud: kui on põhjust, ge pikk, aga YouTube’is õpetatakse või kui hoopis liigkarjatada. siis lähen. asi selgeks kolmekümnesekundili- se videoga. Äkki ei peakski nii-öel- Aga see töö ei paelunud? Miks on laste lugemisega keeruli- da vana aga taga nutma? Paelus, isegi väga, aga kui Mart Nurk sed lood? Ma kardan, et sul on õigus. kutsus teatrisse … Aeg oli ka natuke See on nii ikka üldisemast lainest. teine, me ei mõelnud siis väga tea- Umbes kuu aega tagasi ütles üks Lastega ei räägi sa ju ainult raa- duskraadidest ja rahast, see polnud väga tore raamatukoguhoidja: „Nüüd matutest, vaid ka loodusest. Hästi tähtis. Eesti oli just iseseisvaks saanud on teil siin kohal kirjanik ja ma olen popp on arvata, et inimesed aina

46 |366| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Nukud kolivad millegipärast Juhani juurde. Viimati saabus see TRÜ tekliga nukk, mille noored pediaatrid olid omal ajal kinkinud doktor Leida Keresele kaugenevad loodusest. Sina töötad Samas ma arvan, et minu juures õpi- Nad olid muidugi juba gümnaasiumi- loodushariduse eesliinil. On siis vad need lapsed, kes on loodusest huvi- tüdrukud, teinud oma valiku vegan- olukord nii hull, et ei tehta enam tatud. Eile käisime õunapuid lõikamas, luse kasuks, aga mina lapsevanemana vahet pääsukesel ja põdral? ja nad ei võtnud puid juurelt maha, vaid muretseksin. Mõningaid selliseid märke võib-olla teadsid enam-vähem, kuidas asi käib. See on muidugi äärmuslik näide, on, aga need lapsed, kes käivad siin Nad ei teinud puudele liiga. aga täiesti tõsised on küsimused ka minu juures maaülikooli loodustea- Samas on keskkonnateadlikkus, kasvõi lindude toitmise kohta. Meil duste koolis, on … millele me tohutult palju tähelepanu on üks programm, kus anname las- [Täpselt sel momendil astub tuppa pöörame, arenenud kohati äärmus- tele mahelambakasvataja tehtud lam- Rahel Rae, maaülikooli tudeng, et teni, ka selles mõttes, mis puudutab barasvast pudelid, et need pandaks anda oma hinnangud ühe kooli õpi- olmelist käitumist. Küpsiseümbrist akna taha ja peetaks linnupäevikut: laste joonistustele. Nood olid hiljuti lõkkesse ei visata. kes seal söömas käivad. No paned käinud koos Juhani ja Raheliga jär- kirja temperatuuri, tuule, mitut isen- vemuuseumis ning teinud Võrtsjärvel Suhtumine loodusesse ja loodus- dit konkreetsest liigist korraga nägid jäässe augu ja uurinud selle kaudu seadustesse on kohati väga veider. ja nii edasi. veeilma. Koju jõudes sehkendasid Üks seltskond on valmis naeluta- Ning igal aastal on mõni laps küsi- paberile, mis mulje oli jäänud.] ma end tee-ehitusele ette jääva paju nud, kas inimesed üldse tohivad linde Mõni laps on öelnud pärast seda, külge, nagu see oleks maailma vii- toita. Ka sellise eksperimendi raames, kui oleme loodusteaduste koolis mane puu. Teine seltskond räägib nagu meie teeme. Me siis ikka rahus- õppinud tundma tähti ja taevakeha- täiesti siiralt, et inimese sugu on tame, et lambarasvapudel pole seem- sid, et ta pole varem märganudki, et sotsiaalne konstruktsioon. nekuhi, mis kohe ära süüakse, ja järg- taevas on olemas. Ei ole pannud tähe- Minu meel läheb kurvaks siis, kui misel päeval, kui lind uuesti sööma le, et on taevas! lapsed … ühed tüdrukud ütlesid läi- tuleb, kukub ta külmunu ja nälginuna Oma osa võib selles muidugi män- nud sügisel, kui ma neile loodusretke surnult maha; et see lambarasv püsib gida ka asjaolu, et Tartus on linna lõpuks lasin loodustalus pannkooke kõva ja pudel kestab ikka kuu aega; et kohal valguskuppel, vähem tugev kui küpsetada: „Vabandust, pannkoogid linnud ei saa petta. Niisugust asja me Tallinnas, aga ikkagi olemas. on kahjulikud, ja me oleme veganid!“ oleme pidanud selgitama!

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |367| 47 intervjuu

Tegelikult on see väga hea, et seda ütleme nii, et need käigud ei ole Hingeilmaga on sul side … üldse osatakse küsida. Hakka hunti minus hundihirmu tekitanud. … tugev! toitma, pärast tuleb ta ja murrab su koera maha. Kas hunt on siis vastanud ka? See ei ole poos? Jah! Nii et lapsed on ikka kohati tase- Neil kordadel, kui me Ilmariga käi- Ma olin kaua aega Rannu luteri kiriku mel ja targad. sime, ei ole, aga ma olen hundi ulgu orelitallaja. Seal oli toona orel, millel kuulnud Kakerdaja rabas ööbides. polnud mootorit ja kümmekond aas- Hunt hiilis tegelikult täiesti juhus- See jättis väga sügava mulje. tat tallasin mina õhku, olin tuuletal- likult jutu sisse, aga sul on ju hun- lajaametis. Sealt tulin Nõo kogudus- diga ka omad asjad ajada. Kui ma Ronisite tükkis telkide ja magamis- se. Ma olen kirikuinimene. Ristitud. ei eksi, siis praegugi istud sa hun- kottidega puu otsa? Kristlane. dinaha peal? Meil ei olnudki telke, magasime maa- Muidugi olen ma kohanud ka oma Jaa, siin käis kuulus hundikütt Homin kamara peal. sõprade seas seda, et maausku ja ja ütles, et see on hunt, kuigi on kristlust üritatakse vastandada, aga olnud ka kahtlusi, et see on koer. Mis seltskond see oli? minu jaoks ei ole see üldse küsimus. Ülikooli esimesel kursusel tahtsin Vabatahtlik matkaseltskond. Meie ma saada hundiuurijaks ja käisin selle ülikooliaastatel olid rabaretked bio- Sest kui jumal on olemas, on ta üks mõtte välja ka kursuse tutvumisõh- loogidele sisemiselt kohustuslikud. ja ainus? tul. Mõni tahtis saada liblikauurijaks, Vabalt võis minna nii, et kevadõh- Jah! Ka kristlast ja moslemit ei saa mõned olid juba valmis ornitoloo- tul käisid äkki kiired helistamised vastandada. gid. Mina ihkasin hundiuurijaks selle ja otsustati, et läheme Kakerdajasse pärast, et mulle on kogu aeg tundu- ööbima. Miks mitte? Sõidame! Selle kohta on Vello Salo öelnud: nud: huntidele tehakse liiga, ning see Kuulsimegi siis Kakerdajas, kuidas „Hea moslem on mulle armsam kui pole meie põlvkonna probleem, vaid öösel üks hunt ulgus, ja mõne aja pärast mõni vilets kristlane.“ palju vanem. Kurja hundi kuvand vastas talle teisest raba otsast teine. Jah, minu jaoks on kah see kõik üks kandub millegipärast järjest edasi. teema. Veel pool sajandit tagasi usuti ka, Esimene küsis, et mida värske- et kotkas on hirmus kuri lind. Sellest mat toodi. Teine vastas, et see on Käid regulaarselt kirikus, aga hin- mõttest oleme justkui vabanenud, aga Püttsepp oma sõpradega, las nad gedeajal katad surnud esivanema- hundiviha kipub meis ikka püsima. olla. tele ööseks laua? Ma olen püüdnud selle vastu töö- Ma loodan küll. Ma arvan, et hun- Ma olen katnud – tehes filmi hingede- tada nõnda, et olen teinud keraamili- did on mind näinud, sest ma endi- ajast. Aga ise ma hingedeajal lihtsalt si hundikujusid ja neid kinkinud. Neil selt käin Alam-Pedjal. Muuseas, savi, häälestun sellele lainele, et mõtlen kujudel ei ole hundid laiali lõugade- millest ma neid hundikujusid teen, surnud lähedastele rohkem. ga ja ähvardavad, vaid on sõbralikud on kah pärit Alam-Pedjalt, eriline olevused. Ning lisaks olen ma kirju- nüanss on siis see, et ma teen hunte Kirjelda, palun, mulle oma Eestit! tanud huntidest mõned raamatud ja savist, mille peal on hunt jooksnud. Mis on need paigad, mis teevad jutud. Siis läheb natuke hundi hinge saviku- Eesti sinu jaoks koduks? Ise ma hunti näinud ei ole. jusse kah. Ikka Eesti kui tervik. See tervikutun- ne on mul väga tugev. Ma just tahtsin küsida, et palju Hinge? Kui ma käisin suvel Ruhjas – mis sa huntidega koos oled elanud, et Jah! Mingit sellist mittemõõdetavat on ju ka endine Eesti ala, mu vanaema söandad teatada: nad on sõbrali- olekut. on Lätimaal sündinud, kuigi eesti kud loomad? Ma olen käinud koos Ilmar Rootsiga hunte kutsumas Alam-Pedjal. Juhani on hin- gelt hundiuurija. Ulud Kuu poole Tõsi, tema teed ja hunt ulub ei ole võsaville- vastu? miga veel ristunud, Kuu ei puutu vähemalt mitte nii, et Juhani Ilmari kin- oleks oma silmaga hallivatimeest nitusel asjasse. Peab olema näinud. Nii et hundikujud, mida ta pehme septembri- või alam-Pedjalt pärit savist voolib, on oktoobriilm. Me oleme loodud puhtalt kirjanduse ja siis hunte hüüdnud ja kujutlusvõime põhjal

48 |368| EEsti LOODUs mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri peres –, siis ikkagi hingas mu süda kergemalt, kui saime jälle Eestisse tagasi. Võib-olla on minu Eesti-kui- terviku-tunne tingitud sellest, et me oleme fotograaf Ingmar Muusikusega käinud Eesti ühest otsast teise läbi. Tegimegi kohe nii- viisi, et vedasime kaardile joone ja otsustasime: teeme ära, kõnni- me mööda seda läbi Eesti. Esimene retk oli Purekkari neemest Naha küla taha. Kaks päeva kõndisime ja siis kirjutasime Loodusesõpra loo. Uuesti alustasime kahepäevast teed sealt, kus eelmisel korral oli poo- leli jäänud. Kokku kulus niimoodi Purekkarist Naha külla jõudmiseks üheksateist jalgsimatkapäeva. Teine tee viis Eesti kaguservast Parmu nukast loodesse Põõsaspea neemele. Sedapidi kõndimine võttis aega kakskümmend kuus päeva. Kolmanda retke tegime Nina külast kuni Puhtuni, aga siin me lisaks käimisele vahepeal ka suusata- sime ning sõitsime ratta ja hobusega. Matkasime segastiilis, ühesõnaga. Nendel matkadel me nägime, kuidas sa jõuad tegelikult maru ruttu edasi: käid kaks päeva Lahemaal ja juba oled Kõrvemaal ning varsti hakkab paistma Alam-Pedja. Hästi pisike on Eesti, hirmsasti peame hoidma seda maad. Susi, 82,5 protsenti karjala karukoer (vasakul), ja Juhani Püttsepp, 100 protsenti Loomulikult peame hoidma, aga Juhani Püttsepp terve Eesti ei saa olla ka reservaat, kus peale kuuskede kasvamise ja hundi ulgumise mitte midagi muud ti. Miks mul ei või olla seda tunnet, et ga õhku: „Ahah, see on see tehas!“. ei toimu. Ega me reilbooltikute ja ma lihtsalt ei taha? Seda tunnet, mis Järsku me sel hetkel ikkagi mõtleme, tselluloositehaste vastu sõdimisega mul on kujunenud mööda Eestit käies et äkki jätsime õigel ajal midagi olu- ole natuke hulluks läinud? või oma vanavanemate jutte kuulates list tegemata? Ei ole! Mis puudutab vastuseisu Rail või lihtsalt oma kodukandis olemi- Mul on mure Tartu kui sellise Balticule, siis mina olen üks nendest, sest. Minu meelest on seda piisavalt, pärast. Ma ei tea, kuidas sul, aga kes saja ühe kirjale alla kirjutas. Tartu et öelda tunde pealt: ma ei taha tsel- mul on küll tunne, et Tartu taan- apelli pöördumisele ma alla ei kir- luloositehast Emajõe äärde! dub nii Eesti mõistes kui ka üleül- jutanud, sest ma ei ela Tartus. Kuigi Mina arvan küll, et igaühel on põh- diselt. Kui ma vaatan kasvõi oma Emajõele mõeldes pole mul kindlas- just selles kaasa rääkida. Miks mitte? õpilasi, siis nad räägivad, et üli- ti ükskõik, kas tselluloositehas ehita- Ei pea lükkama seda küsimust kelle- kooli tuleb minna ikka välismaale. takse siia või mitte. gi teise ette: et las siis näiteks metsa- Nad ei tea veel erialagi, mida õppi- Mind häirib tselluloositehase kes- teadlased otsustavad. da tahavad, aga esimene mõte on, kustelus see, et öeldakse: tegemist on Ma olen nii ühele kui ka teisele tea- et läheme välismaale ülikooli. Mis hüsteeriaga, mida te räägite, kui te dusemehele öelnud, et kujutame ette, tähendab, et millegipärast ei tahe- midagi ei tea, me peame kõigepealt kuidas me ühel ilusal kevadõhtul istu- ta enam Tartusse ülikooli tulla. See uurima, usaldama teadlaste seisukoh- me raekoja platsil ja tõmbame nina- teeb murelikuks küll.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |369| 49 Tööjuhend Fotod: Timo Timo Palo Fotod:

Süst on suurepärane sõiduvahend, et vee peal rahulikult kulgeda ja loodust nautida. Avanevad vaated on uued ja hoopis erinevad kalda pealt nähtust Millist süsta valida? Kevadel täituvad Eesti jõed suurveega. Jääst vabanevad veekogudel või on kihk siirduda ava- ka järved ja rannikumeri. See tähistab veematkahooaja ratele veeväljadele, nagu suuremad järved ja meri, kus on ka tugevat tuult algust. Sestap on paras aeg üle vaadata veesõiduvahen- ja lainetust. Ühtlasi tasub välja selgi- did või proovida hoopis midagi uut, näiteks süsta. Mida tada, kas eelistatakse kiirust manöö- tasub nende valikul teada ja arvestada? verdamislihtsusele või vastupidi, või kui oluline on süsta stabiilsus. Timo Palo Valikut teha ei olegi nii lihtne, sest Rakendusviisile mõeldes tuleks neid toodetakse eri kuju ja suurusega vaagida, kas ostetavast süstast saab estis on ohtralt võimalusi ning isesugusest materjalist. Ent süsta pigem lõbus vabaajavahend nädala- veematkadeks. Oma vanuse- puhul tagab õnnetunud valik peale vahetuste väljasõitudel või suveko- le, oskustele või füüsilistele sõidumugavuse ka kasutaja ohutuse, du lähedal asuval veekogul; vajak- võimeteleE sobiva veekogu ja mars- sest näiteks lainetavale merele igasu- sid süsta aktiivseteks (sh pikemateks) ruudi leiab siit igaüks. Vee peal kul- guse süstaga minna ei maksaks. loodusretkedeks või sooviksid hoo- gedes võib avastada enda jaoks seni pis keskenduda oma füüsilise vormi tundmatuid paiku. Juba tuttavate- Kus ja milleks süsta kasutaksid? arendamisele. Võib-olla on hoopis le paikadele avanevad aga hoopis Selleks et süstavalikut lihtsamaks soov süstaga kalavetel aerutada – ka teistmoodi vaated ja seegi pakub teha, tasub alustuseks leida vastus selline kasutusviis on võimalik. uusi elamusi. kahele olulisimale küsimusele: kus Samuti võiks mõelda, kas meeldiks Veematkahobi süvenedes ja vai- plaanid süsta kasutada ja millisel teha pikki, vahel isegi mitu päeva väl- mustuse suurenedes hakatakse sage- otstarbel seda kõige enam kasutak- tavaid veeretki või piirdud üldjuhul li eelistama just süstasid, sedamööda sid? Näiteks, kas kavatsed aerutamas paaritunniste sõitudega. Oluline on tekib ka soov soetada oma isiklik süst. käima tuule eest varjatud väikestel kaaluda läbi seegi, kas võtaksid vee-

50 |370| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri matku ette vaid soojal aastaajal või ka näiteks külmal hilissügisel ja varakevadel.

Omavahel on tihedalt seotud süsta materjal, kaal ja hind. Peaasjalikult määrab veesõiduki kaalu ja kujun- dab suure osa müügihinnast materjal, millest see on valmistatud. Sageli on aga hind valiku esmane lähtekoht. Peale hinna määrab materjal ka süsta vastupidavuse ja selle, kui hästi säilib süsta eluea jooksul selle kuju (vorm). Kehtib üldine reegel: mida kergemast materjalist on süst, seda kallim see on. Kergemal süstal on mitu eelist: see liigub vees kiiremini ja Eesti aerutamisspordihuviliste suursündmus on saja kilomeetri pikkune Võhandu on paremini juhitav ning võimaldab maraton, mis toimub igal aastal aprillis. Tänavu võttis sellest osa ligi kaks tuhat väiksema omakaalu tõttu võtta kaasa huvilist rohkem varustust. Samuti on tähtis tõsiasi, et kergemat veesõidukit on dest mõnevõrra kallimad on akrüül- tele kohe, näiteks on võimalik kiirelt lihtsam vedada, näiteks auto peale ja nitriil-butadieen-stüreenplastist ehk suunda muuta või hoogu üles võtta. maha tõsta, vee äärde kanda jne. ABS-plastist süstad. Siingi kasutatak- Komposiitmaterjalil on siiski ka Väga levinud ja võrdlemisi soodne se mitmekihilist tehnoloogiat, et süst oma varjuküljed: plastiga võrreldes ei on polüetüleenist ehk PE-plastist val- oleks jäigem ja kergem. ABS-plastist talu see nii hästi (tugevaid) lööke ega mistatud süst. Materjal on üsna kulu- süst on polüetüleensüstast pisut ker- ole kuigi kulumiskindel. Sõit vastu miskindel, kuid sellest ühekihilisena gem ja selle materjal on ultraviolett- kive võib üsna hõlpsasti lõppeda tehtud süstad on rasked. Materjal on kiirguse suhtes vähem tundlik. Ent suurte kerekahjustustega. Nõnda ei tundlik ka ultraviolettkiirguse suhtes. vastupidavus on sel sarnane PE-plasti sobi selline süst kuigi hästi kärestiku- Polüetüleenist süst võib kasutajat omaga. listele ja madalatele kivistele jõgedele. teenida pikka aega, sest materjal on Kõige kallimad on komposiitma- Samas on komposiidist süstasid või- võrdlemisi vastupidav kividelt saa- terjalist toodetud süstad. Kasutatakse malik üsna lihtsasti parandada, seda davatele löökidele ja mööda maapin- peamiselt kolme sünteetilist kiudu: isegi käigu pealt. da lohistamisele. Ent kui ühel hetkel klaasfiiber, kevlar (aramiid) ja süsi- Siiski tasub teada, et sellisest peaks keresse tekkima auk, siis on materjalist süst nõuab süsta väga keeruline lappida. rohkem hoolt ja on Polüetüleensüstad on pigem mõel- Kehtib üldine reegel: mida pigem mõeldud vilu- dud vähenõudlikule harrastajale ja kergemast materjalist on süst, numatele aerutajatele. niisama puhkajatele. Ajapikku võib Peale kõnealuste sellisest ühekihilisest materjalist seda kallim see on. materjalide valmista- süsta kere deformeeruda, kuna seda- takse süstasid ka loo- laadi plast pole piisavalt jäik. Sama duslikest materjali- võib juhtuda ka näiteks kuumal suve- nik. Süst ehitatakse valmis käsitööna dest, nagu puit ja riie. Nende puhul päeval, kui süst ei ole asetatud ühtla- kihthaaval ja siingi võib eri materja- on tegu pigem omamoodi käsitöö- sele pinnale ja päike muudab plasti le kihtidena sobitada. Selles klassis taiestega kui praktiliste veesõiduki- pehmeks. on odavaim materjal klaasfiiber ning tega. Ajakohasema tehnoloogia abil val- kalleim süsinik. Klaasfiiber on plas- mistatakse polüetüleensüstasid kol- tist kergem ja tunduvalt jäigem; sel- Süsta kujust ja suurusest oleneb mekihilisena: kahe õhukese plastikihi lest valmistatud sõiduvahendi pinna- juhitavus ja stabiilsus. Ühtlasi mää- vahel on vahukiht. Need on pisut ker- töötlus on väga sile ja süst liigub vees ravad need, kuivõrd lihtne on kurs- gemad, parema ujuvusega ja märk- kiiremini. si hoida ja milline on liikumiskiirus. sa jäigemad, hoides oma vormi isegi Kõige kergemad, ühtlasi kõige kal- Samuti oleneb kujust ja suurusest, kui pika kasutusea järel. See omakorda limad on süsinikust toodetud süs- palju varustust on võimalik veesõidu- tähendab paremaid kiirusomadusi: tad. Sellest materjalist valmistatakse ki kambritesse ja peale mahutada. edasi saab väiksema vaevaga. ka võistluspaate. Kerge ja jäik sõidu- Mida pikem ja kitsam on süst Polüetüleenist toodetud süsta- vahend reageerib aerutaja liigutus- (kujult sale), seda kiirem see on; mida

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |371| 51 Tööjuhend

Süstasõidul saab rakendada erisugust aerutamisstiili, ent need eeldavad eri suuruse ja kujuga aerulabasid. Püstisem aeru- tõmme ehk high-angle-stiil (vaskpoolsel pildil) on jõulisem ja sportlikum ning sobib hea füüsilise ettevalmistusega aerutajale; kasutatakse aeru, mille laba on suurema pinnaga (fotol on kulpaerud). Madalam aerutamisstiil ehk low-angle-stiil on rahulikum, mistõttu sobib harrastajale ja pikematel matkadel. Siin on aerulaba pikk ja kitsas

laiem on süst, seda stabiilsem, kuid püsimine on kehvem. Lainetes kerki- tuse peale kergesti tasakaalust välja, aeglasem see on. vad need laine harjale ja nii saab sel- mistõttu võib neid julgesti soovitada Ent peale süsta laiuse on stabiil- liste süstadega võrdlemisi kuivalt veel algajatele. Samuti on nad üsna lühi- suse puhul määrav ka põhja kuju. liikuda. kesed (3–4 m). Lühike ja lai süst ei Laiad süstad on üldjuhul lameda põh- Arvestades süsta kuju, suurust ja saa aga olla kuigi kiire ega hoia hästi jaga, mistõttu on need hästi kind- valmistamiseks kasutatud materjali, suunda, kuid need omadused ei ole lad ning sobivad suurepäraselt alga- võib tohutu süstavaliku liigitada har- algajatele enamasti esmatähtsad. jale ja vähenõudlikule aerutajale. rastaja seisukohalt tinglikult kolmeks: Tavaliselt on hobisüstadel varustuse Kogemuste kasvades jäävad sedasorti hobisüstad, meresüstad ja touring- jaoks vaid üks kuivkamber. Kokpit on süstad aga liiga tuimaks, s.t nad rea- süstad. Siinkohal on teadlikult välja neil üldiselt avar ja sobib peaaegu igat geerivad aerutaja tõmmetele ja suu- jäetud sportsüstad ehk rajasüstad, mõõtu kasutaja jaoks. Kuna süst on namuutustele väga aeglaselt. slaalomi- ja kärestikusüstad, mis on võrdlemisi lühike, on kitsamatel ja kää- Kõige kiirem, aga seejuures ebasta- väga spetsiifilised ja mõeldud teadli- nulistel jõgedel sellega lihtsam liikuda. biilsem on ümar põhjatüüp. Sellega kule sihtrühmale. Hobisüstade hulka liigituvad ka sõit eeldab mõnetist vilumust. Enim sedalaadi sõiduvahen- levinud on aga V-kujulise põhjaga did, mida klassikaliseks süstad, sageli on sellised meresüstad. Süstaostul tuleb arvestada veel süstaks pidada ei saagi. V-kujulise põhjaga süstal on hea nn mõne möödapääsmatu kuluga: Näiteks on sellised kok- sekundaarne stabiilsus, mis näitab, osta on vaja aer, süstapõll ja pitita süstad, kus istu- kui raskelt/lihtsalt läheb ümber juba takse avatud tekil, aga kaldu vajunud süst. Esmane stabiilsus päästevest. ka pedaalidega kalapüü- iseloomustab seda, kui lihtsasti kal- gisüstad või täispuhu- dub süst küljele, kui aerutaja on oma tavad süstad. Viimastel keharaskuse ümber jaotanud. Hobisüstad on kõige lihtsa- aastatel on SOT- ehk sit-on-top- (peal Süstade kuju on erinev ka mööda mad ja taskukohasema hinnaga. istutavad) süstad muutunud aina selle pikitelge ehk põhjajoont pidi. Hobisüstad (ingl recreational kayak) menukamaks. Tegu on meelelahutus- Peaaegu sirged, vees hästi istuva- sobivab kenasti inimestele, kes soo- like süstadega, millega on hea veel lii- te teravate otstega süstad on kiired, viksid mõnel nädalavahetusel käia kumist alustada: pole vaja istuda kok- kuna nende veeliin on pikk, ühtlasi on lihtsalt vee peal lustimas või võtta pitti, mis võib mõnele olla hirmutav. selliste süstadega lihtne kurssi hoida. ette lühikese retke. Need süstad on Samas lõikavad nad lainesse ja aeru- mõeldud ennekõike tasase veega vee- Meresüstad on pikad ja kitsad: taja peab arvestama rohke veega, mis kogudele, tuule ja lainetuse korral on nende pikkus on vähemalt viis meet- talle siis peale paiskub. sellistega vaevalisem ja keerulisem rit ning laius tavaliselt 50–60 cm, Teistel, rocker’i-tüüpi süstadel liikuda. vahel ka vähem. Nende valmistami- kaarduvad nii esi- kui ka tagaosa üles- Hobisüstad on võrdlemisi laiad sel on arvestatud merel ette tuleva- poole ja ulatuvad veest välja. Selliste (60–80 cm) ja lameda põhjaga. te oludega: tuul, lainetus ja hoovu- banaanikujuliste süstadega on parem Sellisena on sõiduvahend küllaltki sed. Meresüstal on olemas ka tüür ja/ manööverdada, aga kiirus ja kursil stabiilne ega lähe aerutaja iga liigu- või kiil.

52 |372| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Pikk ja sale süst võimaldab kiiresti edasi liikuda ja hõlpsasti suunda hoida. Head kiirusomadused on merel olulised, sest jõevoolu ju kaasa aitamas ei ole ja sageli tuleb sõita hoopis vastutuult. Samuti on pikem süst lainetuse korral stabiilsem. Kokpit on meresüstadel võrdlemi- si väike ja tihedalt aerutaja ümber: reied on surutud vastu süsta külge. Merel on see tähtis, sest nii tunnetab aerutaja oma sõidukit ja saab selle üle parema kontrolli. Et selli- sesse väikesesse kokpitti sisse ronida ja sealt välja saada, läheb vaja oma- Kui süstamatkale minnakse külmal hooajal või külma piirkonda, tuleb väga jagu vilumust. Ent nende oskuste suurt tähelepanu pöörata turvalisusele. Kasutada tuleb mõningast erivarus- paranedes saabub igal aerutajal hetk, tust, näiteks kuivülikonda. Ühtlasi läheb vaja kogemusi ja oskusi, kuidas häda- mil meresüsta headest kiirusoma- olukordades tegutseda dustest, juhitavusest ja sõidumõnust enam loobuda ei tahetagi. Turvavarustus ja oskus seda kasutada on elutähtis! Algaja tarbeks võib kitsas kumera- ooja vee ja ilusa ilma korral Mõistlik oleks kaasa võtta ka vile ma põhjaga meresüst olla siiski liialt võib aerutama minna üsna ja laetud akuga lamp, millega pime- ebakindel. Tasub arvestada, et ena- napis varustuses, pidades das märku anda. masti ongi meresüstadel olulisemaks Speamiseks päästevesti. Seevastu Süsta nina- ja/või tagaosas ole- peetud sekundaarset stabiilsust, mis jahedama ilma ja veetemperatuuri vad kuivkambrid saab küll luugi- kogemustega aerutajale on tähtsam korral tasub enne minekut veendu- ga sulgeda, kuid vee suhtes tundlik kui esmane stabiilsus. da, et iseenda ohutus oleks kõigiti varustus (nt elektroonilised sead- tagatud. Eriti oluline on selle peale med) tasub pakkida eraldi veekind- Kesktee on touring-süst, mis jääb mõelda siis, kui siirdutakse kaldast latesse kottidesse. Siis on kindel: mõõtude ning kasutusotstarbe poo- kaugemale. need ei saa lekke korral või konden- lest hobi- ja meresüstade vahele. Tegu Peale päästevesti tasub sel juhul satsioonivee tõttu kahjustada. on ilmselt enim levinud süstatüübiga, selga panna veekindlad rõivad või Samuti ei tohi kuivkambreid kuna suur osa kasutajaid eelistabki suisa kuivülikond, et vältida kiiret merel olles avada. Kokpitis istu- kahe süstatüübi kombinatsiooni. alajahtumist, kui süst on ümber läi- des sinna enamasti ligi ei pääsegi, Touring-süstad on valdavalt nud. Samuti võiks kaasas olla pump, kuid seda ei tohiks teha ka kaasla- 3,5–5 meetri pikkused ning 55–65 cm millega kokpit tühjaks pumbata, kui se abiga. Ootamatu laine võib ava- laiused. Nad on üldjuhul piisavalt sta- sinna satub vesi. Ühtlasi soovitan tud kuivkambri hetkega veega täita, biilsed ka algaja jaoks ja samas võrd- kaasa võtta aerupadja, mille abil on misjärel süsta ujuvus tunduvalt lemisi lühikesed, mistõttu on nen- hõlpsam tagasi süsta sisse ronida. väheneb. Käepärase varustuse jaoks dega mugav liikuda väiksematel vee- Mõistagi on neist vahenditest abi on mõnel meresüstamudelil kokpiti kogudel ja avastada kitsaid käänuli- ainult juhul, kui neid on enne õpi- läheduses eraldi väike luugiga kuiv- si jõgesid. Samuti võib neid edukalt tud kasutama. kamber. kasutada treeninguks, et parandada oma sportlikku vormi. Mõningane merekindlus annab võimaluse sõita selliste süstadega biilsuse on paljudel touring-süsta- möödapääsmatu kuluga: osta on vaja edukalt ka rannikumerel. Enamasti del võrdlemisi hea sekundaarne sta- aer, süstapõll ja päästevest. Süstapõlle on neil süstadel olemas tüür, vähem biilsus, mõned mudelid on mõeldud läheb vaja juhul, kui süstal on tradit- leiab kiiluga või mõlema lahenduse- toime tulema isegi väiksema lainetu- siooniline kokpit. ga mudeleid. sega. Samuti leiab valikust nii kaardus Aerude valik on taas üsna lai. Siin Üldjuhul on touring-süstad hobi- ninaga kui ka sirgema põhjajoonega tuleb tähelepanu pöörata aeru pikku- süstadest kallimad ja meresüstadest mudeleid. sele, aerulaba suurusele ja kujule ning soodsamad, kuid hind oleneb siis- materjalile, millest see on valmista- ki taas materjalist. Valik on siingi Süstasõidule ilma aeruta ei lähe. tud. Kuigi kasutada saab igasugust mitmekesine. Peale hea esmase sta- Süstaostul tuleb arvestada veel mõne aeru, tasub valik teha selle põhjal, et

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |373| 53 Tööjuhend

sõita oleks mugav ja edasiliikumine korda ei peaks vaevlema lihase- ja vaima aeru otsinguil lähtuda eel- tõhus. liigesevalude käes, võiks aer sobi- kõige süsta laiusest, seevastu koge- Algajale ja vähenõudlikumale har- da aerutaja keha eripära ja aeruta- numad sõitjad järgivad pigem oma rastajale, kelle sõidukorrad on võrdle- misstiiliga. keha eripärasid ja meelepärast aeru- misi harvad ja lühikesed, sobib kenas- Aerude pikkused jäävad vahemik- tamisstiili. ti lihtsam ja odavam, kuid samas vas- ku 205–250 cm, kuid levinuim on Aeru valikul vajab tähelepanu veel tupidav aer. Enamasti suundub see 210–220 cm. Sobiva pikkuse selgita- üks osa: aeru laba. Juba kogemuste- rühm inimesi rahuliku veega vee- misel tuleb arvestada enda kehapik- ga ja füüsiliselt võimekamad eelista- kogudele, kus ei ole vaja teha äkili- kuse ja muude eripäradega: õlgade vad lühemat ja laiema labaga aeru või si tõmbeid ega kiireid suunamuutu- laius ja käte siruulatus. Oluline on isegi kulbilaadset aeru, kus aerula- si. Selliste aerude vars on valmista- lähtuda ka süsta laiusest: seda mõõ- ba pind on kaardunud servade tõttu tud alumiiniumist või klaasfiibrist ja detakse süsta kõige laiemast kohast, veelgi suurem. Mida suurem on aerulabad plastist või komposiitmater- valdavalt kokpiti tagant. Laiema laba pind, seda kiiremini saab edasi jalist. Need aerulabad taluvad hästi süsta puhul (nt paljud hobisüstad) liikuda, kuid seda enam lihasvaeva kividelt saadud lööke ja on kulumis- tuleb valida pikem aer: pikkus ala- see ka nõuab. kindlamad. tes 220 cm. Kitsamatel meresüstadel Kallimad aerud valmistatakse süsi- Aeru headus ja sobivus muu- jääb aeru pikkus enamasti vahemikku nikust või pisut pehmemast ja ras- tub hoopis olulisemaks siis, kui 205–220 cm. Mida pikem ja raskem kemast klaasfiibrist. Süsinikust too- võtta ette pikem treeningsõit või on aerutaja, seda pikem peaks olema detud aer on kõige kergem – eda- matk, kus süstas veedetakse tunde kasutatav aer. siliikumine on tõhusaim ja kiireim. või päevi. Selleks et pärast esimest Algaja ja harrastaja võiksid sobi- Ühtlasi on süsinikaer kõige jäigem,

54 |374| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Üleujutatud jõeluhad on hoopis omamoodi veemaailm, mida on süstaga huvitav avastada. Aerutaja Soomaal Halliste jõel

Süstaga võib edukalt teha pikemaid ööbimistega veematku ja nautida aerutamis- huvilistest sõprade seltskonda

üks laba liigub läbi vee, peab teine se võimaldab tüür kiiremini soorita- suruma tuulele vastu, ja see topelt- da pöördeid ja muuta süsta kurssi. töö väsitab. Kiil manööverdamisele kaasa ei aita ja õige kursi peab aerutaja ise saavu- Süstapõll ei lase vett kokpitti. tama. Aerutaja puusade ümber kinnitatav Meresüstadel on olemas kas tüür süstapõll tõmmatakse teisest servast või kiil või paljudel juhtudel ka mõle- kokpitile peale, et vesi sisse ei pää- mad. Kogenud aerutaja sageli tüüri ei seks ja aerutaja jääks kuivaks. Pealegi vajagi ja saab hakkama vaid kiiluga. vähendaks kokpitti sattunud vesi oluliselt süsta ujuvust. Süsta valides tasub teha proovisõit. Põllesid valmistatakse valdavalt Selleks et leida oma vajadustele ja kahest levinud materjalist: neopree- tunnetusele sobivaim süst, on mõist- nist ja nailonist. Neopreen on ras- lik teha eri tüüpi süstadega proo- kem materjal ja imab vett endasse. visõite. Seda võimalust tasub julgesti ent jäikusest oleneb, kui palju tõm- Erinevalt nailonist on neopreen elast- uurida sõpradest süstaomanikelt, aga besse rakendatud jõust läheb edasilii- ne ja sellega on võimalik kokpit kind- ka süstalaenutuse ja -müügiga tegele- kumisse. Paraku pole süsinik ja klaas- lamalt sulgeda. vatelt ettevõtetelt. Õige valiku tege- fiiber löökidele ja kulumisele nii vas- Nailon on kerge veekindel mater- mine on hea eeldus, et hangitud sõi- tupidavad kui plast ja alumiinium. jal, mis ei ole elastne. Kokpiti peale duvahend on ikka rohkem vees kui Aerude puhul tasub jälgida ka aitab seda kinnitada kummist krook- kuuri all. seda, kas neil on võimalik seada pael. Samas võib nailonpõll tugevama Juhul kui süstavalik langeb mõne- labasid teineteise suhtes nurga alla. lainega kaasneva veesurve tõttu liht- le meresüstamudelile, on kahtlemata Mõned aerud on toodetud ühes tükis samini üle kokpiti serva maha libi- väga kasulik ja ohutuse mõttes isegi ja nende labad asetsevad rööbiti või seda. vajalik enne omal käel veeleminekut on pööratud teatud nurga alla. Paljud läbida mõningane koolitus. Iseäranis aerud käivad aga kahest osast kokku Tüür ja kiil aitavad hoida kurssi. tähtis on see just ümberminekute ning mõnel juhul saab labasid ise Süsta põhja alt välja lükatav uime- lahendamiseks: hea on teada nippe, sobiva nurga alla sättida. kujuline kiil (svert) aitab hoida süsta kuidas neist olukordadest turvaliselt Algajal on lihtsam sõita paralleel- liikumissuunda, iseäranis külgtuule välja tulla. Samuti tasub alguses veele sete labadega: see kurnab randmeid korral, ja tagab parema stabiilsuse. minna koos kaaslastega, et häda kor- vähem. Ent kogenumad eelistavad Seevastu tüüri otstarve on mitme- ral üksteist aidata. võimalust neid sättida, üsna levinud külgsem. See on laba, mis lastakse on 60-kraadise nurga all olevad aeru- vette süsta tagaotsas ja mida kokpi- Timo Palo (1979) on loodusgeograaf, tei- labad. Nimelt on rööbiti olevate laba- tis asuvate pedaalide abil saab jalga- nud lühemaid ja pikemaid süstasõite nii dega raskem sõita tuule korral: kui dega liigutada. Peale kursil hoidmi- soojas kui ka külmas vees.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |375| 55 Looduselamus maailmast

Fotod: Hendrik Relve Fotod: Kalahari loomaseiklused

Kalahari nõgu on määratult suur ala Aafrika lõunaosas. tesse pissile minek rangelt keelatud. Nõkku mahuvad nii Aafrika suuruselt teine kõrbeala Esimesel õhtul ei võta mõned rühma- liikmed keeldu tõsiselt. Kuid kahelt Kalahari kõrb kui ka kogu maailma suurim sisemaine jõe- poolt laagrit öö läbi kaikuvad lõvide delta Okavango delta. madalahäälsed möirged võtavad neilt kähku isu keeldu rikkuda. Hendrik Relve tolmavaid katteta teid. Õhtuti ootame laagris pikisil- Kuna ei toitu ega joogivett pole mi, millal jõuab kätte dušikümblu- eie 2008. aasta aprillis kõrbelistel aladel kusagilt võtta, on se aeg. Omavalmistatud duširuum peaaegu kolm nädalat väl- see kõik meil kaasas. Igal õhtul püs- kõrbelaagris koosneb presendist teh- danud safari Botswanas titame metsikus ümbruses oma tel- tud sirmist ning selle kohale nööriga Mkulgeb läbi mõlema ala. Kalahari gid ja asume lõkkel toitu valmistama. riputatud ämbrist. Ämbri põhjas on nõost suundume edasi itta, Sambia ja Algelistel võsakämpingutel puudu- kraan, mis tuleb ettevaatlikult lahti Zimbabwe piiril asuva maailmakuul- vad enamasti piirdetarad ja seepärast keerata, nii et sealt niriseb alla vaevu sa Victoria joa juurde. Kõrbes liigume on alati oht, et telkide juurde satub nähtav nire. Vesi on hinnas, ühe ämb- enamasti asustuseta paikades mööda metsloomi. Sestap on öösel põõsas- ritäie ehk kaheksa liitri veega pea-

56 |376| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Orüksid Kalahari poolkõrbes

Kalahari nõgu ja kõrb

Meie telklaager Kalaharis Pettuse oru oaasis. Paigale panid nime zooloogid Mark ja Delia Owens, kelle maailmakuulsaks saanud raamat „Kalahari karje“ on pühen- datud siinsete loomade kaitsele vad end puhtaks saama viis inimest. dame siin kolm päeva. Sellel Eestist Kohtame siin päris rikkalikku elus Aga siin, Kalahari kõrbes, kui õhtuks veidi suuremal, 52 800 ruutkilomeet- tikku. Iga päev saame jälgida küm- on su riided ja keha kaetud ühtlase ri suurusel alal paikneb kõige rikku- neid põnevaid linnuliike, nende seas safaritolmuga justnagu punaka puud- matum osa kõrbest. selliseid suurekasvulisi linde nagu riga, tundub kõrbeduši alla pääsemi- Iga päev korraldame loomavaat- jaanalind, peegeltrapp ja kurgkot- ne lausa taevaliku naudinguna. lusretki. Nõnda saame oma silma- kas. Antiloopidest seirame päris tihti ga veenduda, et enamik alast ei ole hüpikgasellide, gnuude ja orüksite Kalahari kõrb on tegelikult osalt siin sugugi klassikaline elutu kõrb. rühmi. Kiskjatest näeme mitmel kor- poolkõrb, osalt kuiv savann. Iga Sageli on liivakünkad kaetud põõ- ral lõvisid ja ühel päeval vilksamisi päev läbime üpris suuri vahemaid. sastega ning vahel koguni üksikute koguni leopardi. Muidu pole võimalik, sest kõrbe ühest puudega. Tasastel madalikel leidub Kõige teravamaks loomaelamuseks servast teise jõudmiseks tuleb maha hõredaid metsatukki ja kuivanud jõe- kujuneb Kalahari poolkõrbes kohtu- sõita ligi tuhat kilomeetrit. Kõrbe sänge, kus vist ajuti voolab isegi vett. mine maoga, kelle nimetus on lär- südames asuval Kesk-Kalahari ulu- Enamjao Kalahari kõrbest hõlmavad makas aafrikarästik. Satume seda kikaitsealal (Central Kalahari Game tegelikult poolkõrbed ja osa on kui- roomajat silmama ligi kümnemeetri- Reserve) võtame hoo maha ja vee- vad savannid. se läbimõõduga liivasel platsil. Madu

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |377| 57 Looduselamus maailmast

nähes haaran fotoaparaadi ja tardun platsi serval paigale. Tema aga liigub kiirustamata välu ühest servast teise. Hele- ja tumepruunilaigulise looma keha on jäme ja umbes meetri pikkune. Veidral kombel ei kulge ta mitte loogeldes nagu enamik madusid, vaid keha täiesti sirgena hoides. Tema suust vibab alatasa välja kahe- haruline keel. Sellega nuusutab ta ümbrust samamoodi kui meie rästik. Kui ta mu eest läbi läheb, jälgin pil- distades hoolikalt, et meie vahemaa oleks vähemalt kolm meetrit. Selline kaugus on hädavajalik, sest ärritu- des võib see madu viskuda välkkiirelt oma keha pikkuse jagu mistahes suunas. Lärmakat aafrikarästikut peetakse üheks kõige ohtlikumaks mürk- maoks Aafrikas. Statistika järgi hukkub Aafrikas tema hammustuse tõttu igal aastal rohkem inimesi kui mistahes teise maoliigi pärast. Miks just tema on esikohal? Esiteks on ta üks Aafrika sagedasemaid mürkmadusid ja teiseks ei pelga ta põrmugi inimest ja on loomult üsna agressiivne. Seekord laabub kõik sujuvalt. Mina saan oma ülesvõtted tehtud ja madu kaob viimaks platsi teise serva rohutut- tide vahele – sama rahulikult, kui tulles.

Okavango deltas jäävad loomadest enim meelde jõehobud. Okavango kohta öeldakse, et see on jõgi, mis ei kohtu iial merega. Oma suudmealal Kurgkotkast on ärritanud teda ründav lind, kes kaitseb oma pesa rohus moodustab ta küll delta, kuid selle vesi haihtub jäljetult Kalahari liiva. Meie oleme siin parajasti suurvee ajal, kui veelabürint on enda alla haara- nud ligi poole Eesti suuruse maa-ala. Püstitame ühele lugematutest saar- test telgid ja korraldame sealt paadi- retki ümbruskonda. Paat on üllatavalt sarnane traditsioonilise ühepuulootsikuga, millega olen vahel saanud sõita Soomaa tulvaveel. Isegi sõidustiil on sama: sõudja seisab paadi päras püsti ja tõu- kab paati edasi pika ridvaga, toetades seda jõe põhja. Nüüd, aprillikuus, kui siit kulgevad läbi ka rändlinnud, on linnuliike eriti Ohtlik mürkmadu lärmakas aafrikarästik ei kulge edasi mitte loogeldes nagu ena- ohtralt. Paari päeva jooksul loeme mik madusid, vaid hoopis end kõhusoomustega lükates, nii et võib keha hoida neid kokku tublisti üle viiekümne. täiesti sirgena Kahepaiksetest jääb enim meelde

58 |378| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ühepuulootsik, millega Okavango delta papüürusetihnikus seikleme, sarnaneb Soomaa traditsioonilise haabjaga, ka sõidustiil on sama

isasjõehobu on meie heidutamiseks pärani ajanud oma lõuad, kust paistavad vägevad kihvad veetaime lehel konutav kummalise See on ilmselge ähvardus. Tegelikult kontrastse mustriga võrakonn ning püüab isasloom meid oma relvade, kaladest meie paadimehe võrku jää- tohutu suu ja vägevate kihvadega nud aafrika angersäga ja tilaapia. heidutada. Ega meil ei ole talle tões- Õige tihti satume oma paadiret- ti midagi ligilähedaltki võrreldavat kedel kokku jõehobudega. Enamasti vastu näidata. Mõistes, et meist ei ulatub neil veest välja ainult pea ja ole temale võistlejat, jõehobu rahu- turi. Kuid ühel hommikuretkel saame neb. näha ka üleni veest väljas olevat isendit. Ta kere on trullakas kui ülekaa- Moremi laagris luusivad hämaruses lulisel elevandil, aga jalad nii lühike- ümber telkide hüäänid. Okavango sed, et kõht käib peaaegu vastu maad. deltast lahkudes jõuame Moremi Tublisti üle tonni kaaluv monstrum meie paadimees on kätte saanud kaks kaitsealale. Selle ligi Harjumaa- on parajasti tagasi pöördumas oma aafrika angersäga suuruse kaitseala maastikud on väga öiselt söömaretkelt. Igal ööl vohmib vaheldusrikkad. Siin leidub ulatus- jõehobu veekogude ääres asuvatel likke märgalasid, hõredaid metsi ja rohumaadel endale sisse ligi 60 kg nii päratud, et meie pisike lootsik rohtlaid. taimi. Aga päevaks peab ta varjuma mahuks vist vabalt nende vahele Kuna vett jätkub siin aasta ringi, vette, sest looma karvadeta nahk ei risti ära. Jõehobu suust ei tule ühte- on loomadeküllus lausa hämmastav. talu troopikapäikest. gi häälitsust. Võiks peaaegu arva- Meiegi näeme siin peale elevanti- Mällu vajutub juhtum, kui möö- ta, et ta tahab meile lahkelt selgita- de ja kaelkirjakute hulga uusi anti- dume vees olevast jõehobupaarist da oma suuõõnsuse üksikasju. Pika loobiliike. Ühel päeval satume ligi paadiga mõnekümne meetri kaugu- hetke jooksul paistavad sealt puna- sajapealisele aafrika pühvlite kar- selt. Nad näivad tukkuvat. Aga para- kas suulagi ning suu eesosas paikne- jale. Muu hulgas saame jälgida, kui- jasti siis, kui hakkame nende lähe- vad hõredad esihambad. Kihvad on das kolmeliikmeline lõvirühm äsja dale jõudma, ajab isasloom oota- kollast tooni, jämedad ja pikad. murtud pühvli kallal einestab, ning matult oma lõuad laiali. Lõuad on Miks ta niimoodi lõugu laiutab? kaeluskotkad ja hüäänid lähikon-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 EEsti LOODUs |379| 59 Moremi kaitsealal sattusime ligi sajapealisele aafrika pühvlite karjale

nas kannatamatult oma järjekorda Tähnikhüään tükkis ootavad. meie Moremi ööbimis- Meeldesööbivaimad hüääniela- paigas lausa telkide mused juhtuvad aga telklaagris. Juba juurde õhtusöögi eel, kui teejuhid asuvad lõkkel süüa valmistama, hoiatavad nad, et kohalikud hüäänid võivad olla eriti jultunud. Seepärast on vaja kõik toidujäätmed pärast sööki hoolikalt dusse niisama hääletult, kokku korjata ja ära peita. nagu oli tulnud. Kõik toi- Ühe hüääniga satun ometi lähes- mub nii kiiresti, et seda võiks tikku juba õhtusöögi ajal. Selleks peaaegu pidada meelepetteks. ajaks on pime ja einestame pealam- Pärast juhtumit arutame pikalt, kui pide valgel pika kokkupandava laua ohtlik see olukord mulle kui hüääni- ääres. Korraga tekib mu vastas istuva le kõige lähemal istujale tegelikult oli loodusgiidi Soli näole kohkunud ilme. olnud. Soli meelest ei olnud oht kuigi ääres või telgi sees leidub midagi Pööran pilgu instinktiivselt samas suur, sest loom oli tulnud jahtima söödavat? suunas, kuhu ta vaatab: üle oma õla jäätmeid, mitte inimest. Hommikul, kui on läinud val- paremale. Tean, et seal peab olema Aga samal öösel satun hüääniga geks, uurime Soliga jälgi ümber telgi. umbes viie meetri kaugusel meie auto kokku veelgi lähemalt. See juhtub Leiame mõned üsna selged jäljed, mis luuk, mille külge on kinnitatud prügi- hommikupoole ööd, kui laman oma sarnanevad suurema koera omade- kott. Nüüd aga näen, et peadpidi on telgis magamiskotis. Millegipärast ga. „Hüään!“, lausub Soli veendunult. kotti pugenud loom, kes meenutab läheb uni korraks ära. Ja kohe kuu- „Sina oleksid teda ehk huvitanud vaid tähnilist turjakat koera. Öö varjust len, nagu kostaks teisel pool tel- siis, kui oleksid olnud surnud. Tema on sinna välkkiirelt sööstnud tähnik- giseina vargseid samme ja keegi põhitoiduks on siiski lõpnud loomad, hüään. nuusutaks. Olen hoobilt ärevil ja elavaid ta naljalt ei ründa,“ seletab ta Samal hetkel kargab giid laua teritan kõrvu. Nüüd pole vähimat- rahustavalt. tagant püsti ning hakkab kõva hää- ki kahtlust, et kohe õhukese seina lega hõikuma ja käsi plaksutama. taga kõnnib keegi neljajalgne ja Hendrik Relve (1948) on kirjamees ja Külaline pöörab ümber ja kaob pime- nuhutab ninaga: kas telgi seina maailmarändur.

60 |380| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Raamatud

Linnuatlas. Eesti haudelindude jalikult kontrollitud ja üle vaadatud. Suurepärast käsiraamatut saab levik ja arvukus Näiteks kui kõrvutada roherähni kaar- soodushinnaga (35 eurot) osta Eesti Koostanud Jaanus Elts, andrus Kuus ja ti vanas raamatus ja uues, hakkavad ornitoloogiaühingust Tartus (www. Eerik Leibak, toimetanud andrus Kuus silma erinevused, varem on roherähni eoy.ee); raamatupoodides ulatub hind ja Eerik Leibak. Kujundanud Heiko ja hallpearähni sageli segi aetud (seda 50 euroni. Kruusi. Eesti ornitoloogiaühing, 2018. juhtub praegugi). Seega ei ole uue atla- 557 lk se toimetajad kriitiliselt üle vaadanud Eestimaa looduse rekordid mitte ainult uue atlase andmestiku, Ülar allas. Toimetanud Siiri Soidro, iimase 25 vaid ka kogu varasema, seetõttu tuleb kujundanud Külli Tõnisson. Pegasus, aasta kõige ka varasemale levikuandmestikule vii- 2018. 207 lk põhjali- data uue linnuatlase järgi. kumV Eesti loodust, Iga haudelinnu liigi kohta on kaks esti loo- täpsemalt haude- lehekülge andmeid: peale kaartide duse tipp- linde käsitlev raa- ka värvifoto, nimetused eesti, ladina saavutus- mat, mis on ka sõna ja inglise keeles; staatus ja arvukuse testE on kirjutatud otseses mõttes kaa- muutumine Eestis, fenoribal rände-, või püütud kirju- lukas (2,2 kg). Linnuatlase välitöö- munemise ja pesapoegade kohtamise tada varemgi. Kui del aastail 2003–2009 osales üle 800 ajad, seisund maailmas, levik Eestis, rekordeid otsi- linnuhuvilise ning linnuatlase teksti elupaigad ja asustustihedus, asustus- ma hakata, siis on autoreid kogunes ligi 50. Trükis on loo ja arvukuse muutused ning pea- loodus neist tulvil. Eestis on umb- valminud Eesti ornitoloogiaühingu mised ohud. Taimeatlase koostaja kaudu 50 pärismaist puuliiki, kõigi omavahenditest ning paljude anne- teeb igatahes kadedaks haudelindu- kohta saab leida vanima, pikima ja tajate ja ettetellijate rahalisel toe- de vähesus, mis võimaldab liike põh- jämedaima tüvega isendi ja nõnda on tusel. jalikult käsitleda – Eesti taimeatlasel 150 rekordit juba olemas. Aasta hil- Levikuatlasest otsitakse ikka kaar- peaks sellise infohulga jaoks olema jem võivad rekordid olla purustatud, te ning neid on teoses rohkesti – 229 viis sama paksu köidet. kuna puud on suuremaks kasvanud haudelinnuliigi kohta on üle 660 kaar- Linnuatlase alguses on antud põh- või ka maha saetud. Seega võib kindel di: levik 2003.–2009. aastal 5 × 5 km jalik ülevaade linnuatlastest meil ja olla Suure Munamäe püsimises, aga ruutudes, vana atlase andmed 1976.– mujal, linnuloendustest ja linnu- sooja- või sademerekordeid võib tulla 1982. a kohta 10 × 10 km ruutudes ja seirest, haudelindude levikust eri laadi igal aastal. kahe atlase andmete võrdlus ühisel maastikul ja elupaikades, Eesti orni- Käsitletud rekordid on teoses jaga- kaardil. Kaartide juures on ka kokku- togeograafilisest liigestusest, metsa- tud teemade kaupa: pinnavormid, võtlikud arvude tabelid kindlate, tõe- de, kultuurmaastiku jne linnustikust kivid, puud ja taimed, linnud jne. näoliste ja võimalike pesitsejate sage- ning Eesti haudelinnustiku kujunemi- Raamat on hästi kirjutatud ja illust- duse kohta. sest, koosseisust ja selle muutustest. reeritud, nii et tutvustust kirjutades Selleks et võrrelda eelmise atlase Raamatu lõpetab ülevaade linnukait- tuli ennast lugemisest suisa lahti rebi- (ilmunud 1993) andmestikku uue atla- sest, ingliskeelne kokkuvõte, põhjalik da. Trükist saab osta paremini varus- se omaga, on varasemat teavet põh- kirjandusloend ja register. tatud raamatupoodidest.

Kas tead, kes laulab?

TELLI E-POEST KODULEHEL WWW.LOODUSAJAKIRI.EE mai 2018 EEsti LOODUs 61 Laias ilmas Fotod: Siim Sepp Fotod:

Hohi mets Washingtoni osariigis: parasvöötme vihmamets, kus aastane sademete hulk ületab nelja meetrit. Sademed tekivad, kui niiske ookeaniõhk järske mäenõlvu pidi ülespoole tõustes jahtub. Hohi vihmamets kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse

kima oma platsile. Tema naine, kel- lega vanamees nõu ei pidanud, piilub Metsiku Lääne meid nüüd vagunelamu aknast mure- liku ja kahtlustava näoga. Washingtonis olime selleks het- keks olnud juba nädala. Etteruttavalt võib öelda, et see osariik meeldis mulle veelgi rohkem kui Montana. ringreis II Mäed on siin täpselt sama lumised, aga metsa-aasad on veel lillelisemad, Eesti Looduse jaanuarinumbris alustasin meie viieliikmeli- metsad ürgsemad ja džunglisemad, se pere Metsiku Lääne ringreisi kirjeldusega. Reis sai algu- pealegi on siin ookean! Kui eelnenud osariikides pidi se Phoenixi linnast Arizonas, kus ma järeldoktorandina maksma iga laagriplatsi eest eraldi, Arizona osariigi ülikoolis töötan. Viienädalase reisi esimese siis Washingtonis sai osta nn metsa- poole lõpuks olime Arizona, Utah, Idaho ja Wyomingi osarii- passi, mis võimaldas kasutada paljusid siinseid laagriplatse. Üsna kohe, gi kaudu jõudnud USA põhjapiirini Montana osariigis. Reisi kui olime esimesele laagriplatsile teine pool läbib Vaikse ookeani rannikul asuvaid läänepool- jõudnud, ilmus meie juurde kümne- seimaid osariike: Washingtoni, Oregoni ja Californiat. aastane seltskondlik poiss, kes meie lastega sõprust sobitas. Terve õhtu Tuul Sepp lõkkeaseme kõrval keset metsa, laag- askeldasid nad koos, ehitasid lõket, riplatsil, kuhu jõudsime pärast seitset solberdasid jalgupidi järves, mängisid meerika iseseisvuspäeva õhtul, kui kõik kohad olid lootusetult pallimänge ning avastasid maastikku. eelõhtu, 3. juuli. Kirjutan täis. Laagriülem, sõbralik hambutu Poiss selgitas, et nende pere elab kok- Aneid ridu, istudes kännul vanamees, lubas meil aga jääda tel- kuhoiu mõttes suviti vagunelamus. 62 |382| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Vihmametsas on nii tihe olemine, et uutel puudel pole eriti ruumi kanda kinnitada. Vaba kasvupinda lisandub vaid mahalan- genud puude tüvedena. Sinna siis puude „lasteaed“ rivistubki (vasakul) ja rivi on tihtipeale nähtav ka siis, kui puud on juba suureks kasvanud (paremal)

Tore võimalus siinsetest hiiglaslikest eluasemekuludest hoiduda. Kuuldes, et tuleme Phoenixist, läksid tal sil- mad suureks, sest see tundus talle nii võimatult kauge koht. Poiss mainis, et võtab keskendumis- ja tähelepanu- häire rohtusid, nagu umbes iga küm- nes USA laps. Muidu vist lapsed rabe- levad liiga palju, tahavad metsades ja ojades ringi ronida. Istugu ja mängi- gu toas videomänge nagu normaalsed inimesed (sarkasmihoiatus)! Järgmisel päeval läksime Põhja- Kaskaadide rahvusparki. Kaskaadid on mäeahelik, mis ulatub läbi Washingtoni ning mille põhjapool- sem haru on Kanada ja USA piir. Võtsime ette ühe veidi pikema mägi- matka, plaanides jõuda umbes nelja kilomeetri kaugusel asuva mägijär- vekeseni. Tee oli aga juba alguses veidi lumine, ning mida kõrgemale me jõudsime, seda lumisemaks läks. Kohati ei olnud rada mitmekümne meetri laiuste lumevaalude alt näha, nii et pidime suuna valima üksikute sama teed minevate jalajälgede järgi. lumeväli, mille läbimine võinuks vuspark, ilmselt minu lemmik Ilm oli soe, lilled õitsesid, lumi sulas meil võtta tund aega. Niisiis pöö- Ameerika rahvusparkidest. Park ja vesi vulises. rasimegi ümber. Ehkki tagasitee oli asub Olympicu poolsaarel ning hõl- Ent paiguti vulises sulavesi ka laskumise ja sula tõttu veel libedam mab vähemalt kolme täiesti erinevat lumevaalude all, mistõttu oli ronida ja ohtlikum, tundsime peagi kõik, kliimaregiooni: Vaikse ookeani ran- päris ohtlik. Kuigi matk oli väga nau- et olime teinud õige otsuse. Hea nik, liustikega kaetud mäestik ning ditav, hakkas meile ühel hetkel tun- tunne oli tervelt alla tagasi jõuda. mäenõlvadel laiuv parasvöötme vih- duma, et edasi minna ei ole mõistlik. Kokkuvõttes oli tore seiklus imeilu- mamets. Poolsaar on olnud mitme Lapsed kippusid libisema ja pidime sas kohas. Juulikuu lumi ei takista- indiaani hõimu kodu ja jahipaik. Aga kahte nooremat süles üle lumevaa- nud meie plaane aga sugugi mitte eurooplaste haigused laastasid siin- lude kandma. Umbes 400 meetrit viimast korda sel reisil. seid põliselanikke eriti rängalt, see- enne järve laius tee asemel puhas Järgmine oli meil Olympicu rah- tõttu pole nonde elust ja kultuurist

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |383| 63 Laias ilmas

et rand asub indiaani reservaadis, hõimu nimi on kvileutid (Quileute) ning reservaadi keskus on La Pushi linn, sain lõpuks aru, et asume kuul- sa „Videviku“ raamatusarja toimumis kohas. Forksis elasid vampiirid ja reservaadis libahundid. Kvileute on maailmas alles umbes 2000, ligikaudu neljandik neist elab reservaadis. Põnev on veel see, et kvileuti keel on maailmas üks vähe- seid, milles puuduvad tähed „m“ ja „n“. Kuulsast raamatust on hõim ilmselt nii võitnud kui ka kaotanud. Turistide rõõmuks oli reservaadi pii- rile välja pandud vampiiride sisene- mist keelav silt, mitmel pool oli näha raamatu- ja filmiteemalisi poekesi ja Hiiglaslik ajupuit on üks Washingtoni osariigis asuva La Pushi ranna tunnusmärke. reklaame. Karmid talvetormid uhuvad puud järskudelt mäenõlvadelt alla ookeani, võimsad Rialto rand ise oli ootamatult täis- tõusud-mõõnad koos tugevate ookeanituultega toovad ajupuidu randa pilvede all, kui mujal paistis päike. Vähene päikesepaiste oli ka põhjus, miks vampiirid Forksi kolisid. Rand avaldas tugevat muljet hiiglaslike aju- puude tõttu, mis olid jäänused ülal- pool vihmametsas kasvavatest hiig- lastest. Meie järgmine peatuspaik oli Saint Helensi vulkaan. Taas vaimustavad kevadlilled alpiaasadel, pilved meist allpool sõudmas ning mägi, mille lugu võtab kõhust õõnsaks. 1980. aasta maikuus lendas suur osa sellest lumi- sest hiiglasest tohutu plahvatusega õhku. See on USA ajaloo kõige ohvriterohkem (surma sai 57 inimest) ja ka majanduslikult kulukaim vulkaanipurse. Meiegi seisime vulkaanitipust California merilõvid, Washingtoni ranniku peamised „turistid“ umbes viie kilomeetri kaugusel mäe- seljakul, kus 30-aastane vulkanoloog David Johnston jõudis vaid vaimus- kuigi palju teada. Võime vaid ette ja samblikud rippusid puudelt pool tunud häälega raadiosaatjasse öelda kujutada, kuidas Olympicu mäehar- meetrit alla, metsapõrand oli kaetud oma kuulsad sõnad: „Vancouver, jad ja jõed olid nende „maanteedeks“ hiiglaslike sügavroheliste sõnajalga- Vancouver, this is it!“, enne kui lõõm- ning metsad ja ookean „toidupoeks“. dega ning tundus, et igal rajal võivad pilv temani jõudis ning ta maise tee Tänapäeval seostab end siinse piir- vastu tulla haldjad või muud mui- geoloogi unistustesurmaga lõpetas. konnaga kaheksa hõimu. nasjututegelased. Seda metsa ongi Siim ütles selle mäe kohta lastele, et Algatuseks sõitsime Olympose võrreldud Tolkieni haldjametsadega. „Vulkaan aevastas nii, et nina lendas mäe otsa, kust avanes lai vaade kaar- Metsa vahel vulisesid ojakesed ning küljest“. Aga kraatris oli juba näha jale mäeahelikule. Mägiaasal õitsesid sai matkata suuremate ja väiksemate üles kerkimas uut „nina“, mis mõne- kevadlilled ning inimesi pelgamata koskede juurde. saja aasta pärast jälle otsast lenna- jalutasid ringi hirved. Tõeline para- Käisime ära ka ookeanirannas. ta võib. diis. Alla ookeani poole sõites sattu- Selleks tuli sõita läbi Forksi linna- Käisime ära ka vulkaani sees. sime aga lausa uskumatutesse ürgse- kese, mille nimi tundus mulle kui- Vulkaani külje pealt on võimalik sise- tesse vihmametsadesse, kus samblad dagi tuttav. Kui kaardilt vaatasin, neda kilomeetripikkusesse laavatun-

64 |384| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri nelisse, kõvast mustast kivist kül- lalt sileda põhjaga koopasse. Seal sai taskulampide valgel kõndida koopa lõpuni ja tagasi.

Oregoni osariik tervikuna meile nii võimast muljet ei jätnud kui Washington, samas oli siin kaks kohta, mis kindlasti kandideerivad reisi tippelamuste hulka. Looduse poolest on Oregon Washingtoniga üsna sarnane. Osariiki läbib Kaskaadide vulkaanide rida, mis nagu hiiglaslikud valvurid ikka lumistena silmapiiril paistavad, kenasti reas otsekui sõdurid paraa- dil. Rannad – kaljused, liivased, ajupuidused. Ookean on siin kandis jahe, aga eestlasele solberdatav. Lained kutsuvad lõbutsema, kuid hirmutavad samas oma suurusega, ähvardades hulljulgema lustija enda- ga Jaapani poole kaasa tõmmata. Newberry vulkaanide juures nägime selle reisi esimesi looduslik- ke kuumaveeallikaid. Selles kohas olid need küll pigem väiksed sodi- sed kuumaveeporilombid, aga lapsed siiski solberdasid seal suure rõõmuga. Samas paigas olid ka vulkaanilise klaasi obsidiaani mäed. Seal sai teha lühikese matkaringi klaasmäe peal ja lugeda paiga ajaloo ja geoloogia kohta. Omal ajal meisterdasid indiaanlased obsidiaa- nist nooleotsi ja nugasid ning käisid klaasmäel kord aastas varusid täienda- mas – selline looduslik laohoone. Tore oli ette kujutada indiaanlaste klaasiva- rumisreisi. Üks obsidiaanikänkar oli Saint Helensi mägi on aktiivne kihtvulkaan Kaskaadide mäeahelikus. Tuntuks tegi indiaanlasel alati kaasas, sealt sai siis selle mäe 1980. aasta vulkaanipurse, mis on USA ajaloo kõige ohvriterohkem ning vajaduse korral kilde lüüa, millest noo- majanduslikult kulukam. Pildil nähtav üüratu kraater tekkis just tolle purskega leotsa või muud tera lihvida. Üks reisi oodatumaid sihtpunk- te oli meil Crater Lake, Kraatrijärv. pinnast kõrgemal. parki suletud, nii et saime järve vaa- Järv tekkis umbes 7000 aastat taga- Järve keskel kerkib saarekese- data vaid ühest küljest, ka matkarajad si, kui vulkaan ei kaotanud purska- na uus pisike vulkaanikoonus. Saare olid suletud. mise käigus mitte ainult nina, vaid nimi on Wizard Island, võluri- Järgmisel hommikul käisime ka kogu kere. Alles jäi sügav kõr- saar. Lapsed olid väga elevil, lootes kohas, mille olemasolu ma siiani päri- gete kallastega auk, mis vähehaaval seal kohata nii Gandalfit kui Ged selt uskuda ei suuda. Läbi metsa kul- veega täitus. Nüüd on seal Ameerika Raudkulli (lugesin lastele Ursula Le geva järsu matkaraja lõpus oli järsa- sügavaim (596 m!), siniseim ja selgei- Guini „Meremaa võlurit“ õhtuti tel- kas jõekallas, mille sees olid astmete- ma veega järv. Keskmiselt sügavuselt gis unejutuks). Kahjuks olid võlurid na kaljuseina uuristunud looduslikud on ta maailmas Baikali ja Tanganjika seekord kodust ära, aga järv ise oli vannilaadsed õõnsused, kus vulisesid järel kolmandal kohal, kuid erinevalt täpselt nii vägev, selge ja sinine, kui kuumaveeallikad. eelmainitutest asub tervikuna mere- oli lubatud. Lumeolude tõttu oli pool Looduslikud kuumaveeallikad on

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |385| 65 Laias ilmas

Põhja-California rannikul külas- tasime ranniksekvoiasid. Rannik sekvoiad kuuluvad maailma kõige kõrgemate puude hulka, kasvades kuni 115 meetri kõrguseks. Nad on ka ühed vanimad elusolendid maal: poolteise aastatuhandene eluiga pole nende puude puhul mingi ime. Enne kui sai alguse nende ulatuslik raie 1850. aastatel, kasvas ranniksekvoia mets umbes 8500-ruutkilomeetrisel alal peaaegu kogu California rannikul. Praeguseks on sellest alles jää- nud umbes 750 kilomeetri pikkune ja paarikümne kilomeetri laiune kitsas metsariba. Oregoni rannik suplejale ei sobi: vesi on jahe, kaljud järsud ja lained halastamatult Meie valisime lihtsasti ligipääse- kõrged. Siin peesitavad eelkõige hülged tavate paikade asemel ühe piiratud ligipääsuga raja, kuhu pääsemiseks tuli külastuskeskusest küsida vära- vakood. Koodiga pääses pisikesele metsateele, mis viis Pikkade Puude Salu (Tall Trees Grove) matkaraja algusesse. Sealt viis järsult laskuv rada alla jõe äärde, kus kasvavad California kõrgeimad ranniksekvoiad. Laskuda oli umbes kolm kilomeetrit ja all Pikkade Puude Salus sai teha veel pooleteisekilomeetri- se ringikese. Üles ronida oli muidugi tunduvalt raskem, aga siiski meile kenasti jõukohane, nii et sit- kele eurooplasele tundusid hoiatus- sildid natuke üle pingutatud. Ehk oli nende eesmärk ära hoida turis- Üle saja meetri kõrged ja üle tuhande aasta vanad ranniksekvoiad (coastal tide liigne tung. Puude kohta olime redwood) on üks USA sümboleid. Ameerika ühe kuulsaima isamaalise laulu ref- varem lugenud, et altpoolt ei saa rääniski on need sees: „ ... from the Redwood Forest to the Gulf Stream waters, this kuigi hästi aru, kui kõrged nad on. land was made for you and me“ Jämedad olid küll, aga ladvad kadusid okstesse ära. Sellest hoolimata oli väga meeleolukas nende hiiglaste all küllaltki haruldased, sest nende tek- kus saime olla mäeselja varjus päris ilusal metsarajal jalutada. keks on vaja väga erilaadseid geoloo- omaette. All vulises mägijõgi, ümber California rannad on kahtlema- gilisi tingimusi: maapinnale jõudev suurte männipuudega mets. Koht ta kuulsad, kuigi osariigi põhjaosas põhjavesi peab veidi enne seda olema oli eripärane ka selle poolest, et seal oli ookean ka suvel jahedavõitu. Fort kokkupuutes geotermilise kuumuse- oli vähe turisti moodi inimesi ja Braggsi linnas käisime rannas, mis ga. Paljud kuumaveeallikad on ini- palju hipi- või rastalaadseid tegela- on tuntud oma ebatavalise klaaslii- mesed ümber kujundanud tasulisteks si. Mõnigi seltskond oli alasti ja sel- va poolest. Nimelt kasutati merd seal meelelahutuspaikadeks. Päris keset lele ei vaadatud viltu, mis eestlaste- kandis kunagi prügimäena, ja kui metsa looduslikku sooja vanni libise- le võib tunduda üpris tavaline, kuid muust prügist on ookean praeguseks da ei ole seega üldse mitte igapäevane USA-s on väga ebaharilik. Tundus, enam-vähem jagu saanud, siis klaa- ettevõtmine. et koha kahtlasevõitu alastioleku si annab tal veel närida. Nii uhubki Looduslike vannikeste põhi oli maine ja raske ligipääsetavus hoidis seal pidevalt randa imetillukesi värvi- mõnusalt kaljune-liivane ning vanne rahvamassid eemal, aga meile olid lisi mere poolt siledaks lihvitud klaas- oli kokku vast kümmekond. Meie Umpqua kuumaveeallikad üks reisi helmeid. Neid saab rannas liiva seest ronisime alumistesse vannidesse, tippelamusi. otsida nagu varandust. See oli väga

66 |386| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri lõbus. Ja ideoloogiliselt tore: loodus võib prahist mõnikord ka midagi ilu- sat teha, kui tal on selleks piisavalt aega ja sobiv materjal. Sõitsime mööda käänulist ranni- kumaanteed üha lõuna poole, meist paremal avanemas hunnitud vaated ookeanile. Aeg-ajalt peatusime ran- dades, et solberdada lainetes (ikka külmad ja ujumiseks liiga kõrged) ja teha lühikesi matku. Californias ööbisime enamasti autos ranna lähe- dal: laagriplatsid on Californias eba- mõistlikult kallid ja ülerahvastatud. Ei taha lihtsalt telgiplatsi eest 35 dollarit maksta. Samas on tee lähe- dal raske leida metsa, kus ööbida. Obsidiaanimägi oli Ameerika põliselanikele tooraineladu nugade ja odaotste val- California tasasemad alad on ena- mistamiseks. Obsidiaan on vulkaanilise tekkega looduslik klaas masti kas põllud või traataiaga piiratud karjamaad ja kõik teeotsakesed on reisimeeste hirmus väravatega tõkestatud. Parim variant halbadest ongi leida mereäärne parkla, kus pole otsesõnu keelatud üleöö parki- da, ja seal vaikselt autos öö mööda saata. Reisi lõpetasime San Francisco sümboliks oleva Kuldvärava (Golden Gate) pargis. See on hiiglaslik aja- veetmispaik kesk linna, hõlmab lille- aedu, mänguväljakuid, muuseume ja spordiplatse. Pärast San Franciscot näitas meie GPS, et koju Phoenixisse on 12-tunnine sõit, mille läbisime ühe hooga. Kraatrijärv on USA kõige sinisem, läbipaistvam ja sügavam järv. Selle selge vesi Nüüd siis teame, et piisava kan- tuleneb kraatri kõrgetest servadest, mis takistavad jõgede sissevoolu natlikkuse ja hea ettevalmistusega on võimalik kolme suhteliselt väi- kese lapsega viis nädalat automat- kata. Samas tundsime, et pika reisi jooksul muljete vastuvõtmise võime ajapikku vähenes. USA lääneosa ilu- saimad kohad on meil nüüd suuresti nähtud – pole enam tunnet, et ei ole maailma üldse näinud. See maa on looduse poolest kahtlemata väga võimas ning kuigi niisugune matk nõuab omajagu raha, ettevalmistust ja pealehakkamist, tasub see end muljete poolest kindlasti ära.

Tuul Sepp (1984) on Tartu ülikooli teadlane, kelle peamised uurimisvaldkonnad on loomaökoloogia ja evolutsioonibio- loogia. Alates 2016. aastast on ta ennast Looduslikud kuumaveevannid Oregonis. Seal, kus ookeaniline maakoor sukeldub täiendanud järeldoktorantuuris Ameerika mandrilise maakoore alla, kerkivad sulakivimid maapinna lähedusse. Selle tulemu- Ühendriikides Arizona osariigi ülikoolis. sel on kujunenud Oregoni vulkaanid ja kuumaveeallikad

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |387| 67 mätta otsast Kellele kuulub keel? Tiit Kändler läbi kaose, nagu järeldas prantsuse vat. Nõnda võib ka filoloogiaõpetus biokeemik, nobelist Jacques Monod tappa keeletaju ses mõttes, et sulgeda e kõik tegeleme eesti kee- (1910–1976), ja seepeale olen võtnud keel juba ette valmis karpi, karbistada lega, sünnist saadik. Ja kui selle vältimatuks teadmiseks [2]. keel. Sama lugu on ka füüsikaõppega, on nõnda, et oleme loodu- Keelega on sama lugu: vaid tänu bioloogiaõppega: on ammuilma hulga seM osa, siis on ka meie keel Eesti loo- kaosele, arvan ma, püsib see püsti, näidete peal teada, et teadusõpe stag- duse osa. taasloob end meie ajudes. Mis saaks, neerib. Nagu elu, sünnib ja taassünnib keel kui keel oleks täiesti loogiline? Näiteks Ega muidu pole loenduva, ent tead- läbi tohuvabohu, läbi kaose. Keel vajab öeldakse eesti keeles „kahvatu“, aga mata suurusega hulga avastusi avas- korda, ent ei salli korrutatud korda. „kahvakas“ ei öelda, kui nägu on rõõsa. tanud iseõppijad. Leonardo ja Galileo Austria filosoof Ludwig Wittgenstein Öeldakse „jumekas“, aga öeldakse ka on ühe asja kaks eri poolust. Esimene (1889–1951) kinnitas, et erakeel on „jumetu“. Nagu öeldakse „sihvakas“, lõpuni uudishimulik autodidakt, võimatu. Enne teda väideti, et keel aga ei öelda „sihvatu“, vaid öeldakse teine lõpuni uudishimulik õpetlane. kaardistab sõnad ideedeks, mõiste- „kerekas“, aga kui öelda „keretu“, siis Mõlemad jõudsid välja katselise tões- teks või isiku meele esitamiseks. Minu läheb see hingeriimi „hingetuga“. Nii tuse vajalikkuseni. mõisted erinevad sinu mõistetest. sportlikus kui ka teoloogilises võtmes. Mis on keelekaitse? Aga see, kas Arvati, et ma saan oma mõisteid esita- Öeldakse „kiilakas“, aga „kiilatu“? Nii sust aru saadakse. Et keeles saaks kir- da meie ühises keeles. Sina tõlgid selle võib jätkata lõputult, aga tahaks olla jeldada peale kirjanduse veel muu- oma mõisteteks. Igaühe mõisted moo- lõpukas. sikat, kunsti, teatrit, loodusteadusi, dustavad tema erakeele, mille suheldes Sestap olen ikka ja jälle olnud hädas peab keel olema plastiline ja ongi tõlgime omavahelisse ühiskeelde. oma keelega: kui miskit oma arust seda – muidu poleks inimene ühis- Wittgenstein tõestas, et see väide vahvat välja mõtlen, seisab Keele eluline, kui keele vahendusel ükstei- on ebajärjekindel ehk loogiliselt vastu- Toimetaja kogu oma jõuga risti-räs- sest aru ei saada. Mida enam keeli oluline. Kui nii, siis kasutatakse kogu ti ees. Mind ei saa sundida ütlema inimene valdab, seda enam on ta või- keelt sotsiaalseks otstarbeks. Mul ei „suhkurhaigus“, ikka „suhkruhaigus“, meline toimetama oma emakeelega. saa olla erakeelt ja seega ei saa ma aga „võibolla“ kirjutan küll kokku. Lisaks vajab ta selleks ka matemaa- ka kõnelda teile oma vaimu olekutest Mu meelest on need, kes sunnivad tikat, füüsikat, bioloogiat – mis on või oma kogemustest. Nii nagu ma ei eesti keelele peale „suhkurhaiguse“, selle mätta pealt kuulates ühed kee- saa teile seletada, mismoodi ma näen omamoodi hullmeelsed või vähemalt led kõik. sinist värvust. Wittgensteini tõestus vaimhaiged. meenutab saksa matemaatiku Kurt Uudissõnakõlksud või ootamatu Paduloogiline mõtlemine on kah- Gödeli (1906–1978) tõestust koos- sõnajärg ei riku eesti keele maailma julik, sest seab sind sõltuvusse või- kõlalise matemaatika võimatusest. väga lihtsal põhjusel. Sest keel on sel- mukatest ja rahakatest. Kui mõtled ja Ameerika filosoof Saul Aaron leks, et inimesed sinust aru saaksid. tegutsed kaootiliselt, väljendades seda Kripke (snd 1940) ning servapidi Kui on mõistetav, siis kõnele, kuis aju kaootilise, ootamatuna tunduva keele ka inglise filosoof Bertrand Russell loob ja lehvitab. Sama kehtib kogu kaudu, siis oled küll võimutu ja rahatu (1872–1970) on pidanud Wittgensteini mõtlemise kohta. erakeele olematuse probleemi kõige Keel sünnib imiteerimisest. Ja äärmuslikumaks ja originaalsemaks uudishimust. Jälgige, kuidas laps loob skeptiliseks probleemiks filosoofias. keele. Katsetades, mängides, uudishimust keele piire kombates. Kui te näete äkitselt taas kord, kui Nii nagu ta kompab lubatavu- korratu on teie tuba – siin-seal aja- se piire, tirides koos laualina- lehed, märkmepaberid, raamatukuh- ga põrandale vaasi ja vaadates jad, uus printer, vanad telefoniapa- seejärel vilksti! ema poole. Kas raadid, püksid, hommikumantel, trell- see on lubatud, uurib ta. Keele puur ja haamer, akvarellilaigud, -pints- puhul kõlab küsimus nii: kas lid ja -värvid, kollased söepliiatsid ja minust saadakse aru? veel loenduv hulk, ent ometi suur hulk On psühholoogiateaduslik tõde, muid asju –, siis ärge pabistage: läbi et teatavat liiki kool tapab lapse kaose sünnib kord. Elu sai tekkida vaid uudishimu. Sellest me ei näi pääse-

68 |388| EEsti LOODUs mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri („hinnatundlik“, loe: luuser), ent see- palju matemaatiliselt liga-loga-mõtle- Genfis. Ja „vastastikmõju“ ehk „inter- eest omaette mees, oma keel ham- jaid. Õhk kubiseb „numbritest“, kuigi aktsiooni“ asemel on tulnud käiku maste ees. eesti keeles, erinevalt inglise omast, „vastasmõju“. Peaasi, et oleks arusaa- Kuigi keel on omamoodi loogiline on olemas „arv“, mis koosneb „numb- dav su keel, ja enne kui pole, hoia ham- ja ebaloogiline matemaatilise loogi- ritest“. Kui ma elan majas number maste taga. Henn Käämbre mõtles ka mõttes, ei suuda seda mõistetavalt kaksteist ja tänaval on kaksteist maja, välja „valgusimpulsi“ asemel „välke“. Ja omandada inimene, kes ei valda mate- siis on 12 esimesel juhul number, tei- käiku see läks. maatika ja loogika põhitõdesid. Laps sel juhul arv, kas teate. Isegi statisti- Reisisin aprilli alul Lundi, kus ehi- neid valdab: seoseid hulkade vahel kaameti ametnikud räägivad palga- tatakse maailma suurimat neutroni- (suurem-vähem) näiteks. numbritest, eelarvenumbritest ja ei te allikat. Üks selle asutajamaadest Kellel on liga-loga mõtlemine, selle tea mis numbritest veel, kuid keegi on ka Eesti, nii nagu selle ehitise kõr- keel on samuti liga-loga. Kelle meel on neid ei trahvi. val töötava sünkrotroni MAX IV ühe korras, see taasloob keelt ja tunnetab Protsentidest võib jäädagi jäädavalt kiirekanali omanik. Tore tunne. Kuid seda. Tunnetab, et „taristu“ on rõve- kõnelema. Kui meil oli eile 100 asja, kuidas sa tõlgid eesti keelde selle kaa- damaitseline, et „tõukumine“ võib toi- täna aga poole enam, siis tahad või ei dervärgi nime „European Spallation muda küll mehaaniliselt, ent kui keegi taha, on meil täna 150 asja, mitte 200, Source“? Kasutusel on „Euroopa neut- kuulutab, et see või too järjekord- nagu meile riigiringhäälingu ankrud ronkiire allikas“. Pole täpne, pigem ne geniaalne kirjanik tõukub Albert vankumatult korrutavad. Ja kui meil eksitav. Neutronkiir tekitatakse seal Camus’ romaanilt „Võõras“, siis imes- on täna poole vähem, siis on meil 50 mitte tuumareaktoris, nagu seni, vaid tan ma, miks ta ei tõuku ometi „Tõest asja, mitte null asja. prootonite kiirendist väljunud proo- ja õigusest“, sest see on palju paksem tonite põrkumisel volframist siht- ja kui maha panna, siis saab vähe- Kurblugu, et meil on nagu mingil märgiga, kust seejärel paiskub neut- ma jõuga tõukuda peaga lakke. Lenini vene aja provintsijaamal jaamakorral- roneid igasse ilmakaarde, nõnda et kogutud teostelt tõukumine oleks daja keele peal, mitte näiteks keele- neid saab kasutada mitmes seadmes. veelgi edukam. sättija. Kuid keel pole rong raudteel. Kasutamise eesmärk: lõhustada uuri- Mida on meil vaja? Meil on vaja Minu teada on küll emakeel ja keha- tavat ainet, olgu siis uusi materjale, keelerahva mõistmist, et keel pole keel ja võõrkeel, aga peakeelt ei tunne juuksekarva või arheoloogilist leidu. kapsas, mida hapendamiseks tambi- ma, kuigi on peakeelekorraldaja. See on „lõhustamine“, „spallation“, takse puruks ja siis surutakse kokku Kui on võimu, siis sa võid ju ära mida hirmkallis seade meile pakub. kivi alla. keelata iidsed külanimed, sest keegi Nõnda siis: Euroopa Lõhustamise Selles lauses on kasutatud sõnajär- Saltõkov-Štšedrini raamatus „Ühe Allikas. Omamoodi mitmemõtteline ge, mille kallale tormaks pea iga Eesti linna ajalugu“ esineva tüübi taoline ja meeldejääv. ELA. keeletoimetaja. Jah, kui meil oleks ametnikujupats on tõmmanud Eestis Kui teadlased keelele ei mõtleks, olnud Eesti mõtte sünni aegu praegu- uued piirid, nagu Stalini ajal Eesti oleksime kõik „väljakutsete“ ees. Mu sed keeletoimetajad, siis poleks meil oblastiteks jaotati. Ootan huviga, mil- keelemeel ütleb, et väljakutse on vaid Lutsu keelt, poleks Vallaku keelt ja lal hakatakse nõudma, et ühes vallas tuletõrjes ja bordellis. Elus on ikka ja olemaski poleks Gailiti keelt. Poleks ei tohi elada üle ühe samanimelise ini- aina raskused, pähklid pureda, üles- õ-tähte ja „telekat“ ja „moblat“. Eesti mese, kui nüüd ei tohi olla samanime- anded, vahel isegi probleemid, harva keelel ja meelel vedas, et meil on lisi külasid. tuleb midagi ellu viia, enam küll elus „nutiasjad“, mitte „smartvärgid“. See-eest on kõik, kes kordki on sõit- hoida. Meie keelt oleme me suutnud Pole aga vedanud, et meil on nõnda nud Tallinna tasuta linnabussis, valii- elus hoida. Suust suhu hingates keelt, did, sest keegi keeleinvaliid on pannud mis kannab meelt nagu koolipoiss sel- meid valideerima, seeasemel et lihtsalt jas ranitsat. märgiksime oma kaardi. Kui poiss ranitsaga kooli jõudis, Me ei tohi kirjutada Tartu olid tunnid juba alanud, ehkki kui Ülikool suure ü-ga. Kuigi Tartus poiss ranitsata kooli jõudis, oli alguse- on kaks ülikooli ja suuremates ni veel tibake aega. Alles siis läbis ukse linnades veelgi enam. Me ei tohi ranits. Sest ajast peale ei kanna ranit- panna jutumärkidesse „Nature“ sat poiss seljas, vaid kannab kõhul. või „Science“ ja nõnda peame 1. Kändler, Tiit 2015. Leiutised, mida ei osatud keeleinvaliidide tõttu kirjutama oodatagi. AS Ühinenud Ajakirjad. alati ette „ajakiri“ Nature. 2. Monod, Jacques 1997. Chance and Ka teadlased loovad uusi sõnu. Necessity: An Essay on the Natural Nagu „põrguti“. Suur Hadronite Philosophy of Modern Biology. Penguin Books (esmatrükk 1971). Põrguti, läbivalt suurtähtedega, et mõistetaks hoobilt, kus see asub: Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 EEsti LOODUs |389| 69 Metsast ja põllult der / Loodusemees A rne A Foto: Foto:

Söögiks kasutatakse noori naadilehti, mis kujult meenutavad veidi varesejalgu Tüütu, kuid kasulik naat Triin Nõu sas, preestrikapsas ja piiskopitaim. mardikalised ja mesilased. Mõne lib- Need nimetused on lähtunud sellest, likaliigi röövikule on ta peremees- iapidajatele on naat väga tut- et ajalooliselt oli naat väga levinud taim. Levib edukalt maa-aluste risoo- tav taim. Umbrohtude edeta- kloostriaedades ning ülemrahva seas mide kaudu. belis asetub ta orasheina järel oli tal pigem terviseturgutaja maine. Hariliku naadi looduslik levila hõl- auväärseleA teisele kohale. Kaua söötis Kapsa osa nimetuses vihjab sellele, et mab kogu Euraasia. Kui inimesed olnud vanad aiad ja talumajade ümb- naadilehti keedeti ja hapendati nagu hakkasid maailmas rohkem ringi lii- rus mattuvad juulikuus naatide val- kapsa omi. kuma, võtsid nad tihti meelistaimi gesse õiemerre. Et sellistes kohtades Ladinakeelne perekonnanimetus kaasa. Nii tunneb naat end väga kodu- naadi ülemvõimu murda, võib minna Aegopodium tuleneb kreekakeelsetest selt ka Põhja-Ameerikas, Austraalias, aastaid. Ent järjepidevalt niites ja teisi sõnadest aix ja aigos, mis tähendavad Uus-Meremaal ja Jaapanis. Algul taimi külvates võib siiski saavutada kitse, podos tähendab jalga. Naadi võeti ta kaasa ilutaimena, kuid on sihi: peaaegu naadivaba maalapi. täiskasvanud lehekesed meenutavad nüüd mõnes piirkonnas muutunud tõepoolest veidi kitse sõrajälge. invasiivseks võõrliigiks, kes edukalt Eesti rahvasuus on naati nimetatud Naat on Eestis väga tavaline ja levi- hõivab pärismaiste liikide kasvukohti. mitut moodi: varesjalg, harakavarbad, nud taim, eriti meeldib talle kasva- putkehein, pütsikleht, sarapuuriin jt. da viljakal ja parasniiskel pinnasel. Kevadised vitamiinid. Kuna laialt Need nimetused viitavad taime väli- Salumetsades eristatakse koguni naadi levinud naat on aiapidajatele pigem musele ‒ tärkav naat meenutab linnu- kasvukohatüüpi, niisiis leidub naati tüütuse võrdkuju, ei pea paljud ini- varbaid, täiskasvanud taim aga putke ‒ peale kultuurmaastiku ka lehtmetsas. mesed temast tänapäeval suurt lugu. või kasvukohale sarapuude all. Naat võib kõrguda kuni meetri- Ent vanasti on naat aidanud meie Teistes kultuurides leidub suursu- seks, õitseb juunist kuni augustini. esivanematel väga raskeid aegu üle gusemaid nimetusi, nagu härrakap- Teda tolmeldavad mitmesugused elada, eriti kevadisel ajal, kui muud

70 |390| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri toiduvarud olid lõppenud, kuid kül- vata veel ei saanud. Nii lisati naati Ahjuomlett kevadise rohelisega koos ohakate, nõgeste, põldosja, sõst- • 6 muna athisen M ralehtede jt taimedega karaskitesse ja • 1,5 dl rõõska koort kevadisele supileemele. • paar peotäit naate ja nõgeseid Paljast naadist muidugi söönuks • musta pipart Tuuli Foto: ei saa, seda teadis juba vanarahvas. • soola Põhitoitaineid leidub selles taimes Klopi munad koos rõõsa koorega vähe, valke napib ja rasvaineid õigu- lahti. Pese naadid ja nõgesed puh- poolest ei olegi. Mikrotoitainetest lei- taks ning kalla kuuma veega üle, lase dub mineraalaineid, nagu kaalium ja seista neli-viis minutit. Kurna vesi magneesium, ning C- ja E-vitamiini ära ja haki roheline peeneks ning eri vorme. Pigmentidest kuulub lisa muna- ja kooresegule. Maitsesta taime koostisse klorofülle ja karote- soola ja pipraga. Kalla segu õli või noide, peale selle eeterlikke õlisid ja võiga määritud ahjuvormi ja küpseta orgaanilisi happeid. Need kõik anna- temperatuuril 200 kraadi, kuni segu vad naadile aroomi ja iseloomuliku on hüübinud ja omlett pealt kergelt Naadiomletti võib küpsetada pannil maitse. kuldne. Enne ahju panemist võib või ahjus. Igasugune kevadine rohe- Naadilehtedes on ka mineraalai- soovi korral lisada mõne kirsstomati line kraam sobib munatoitudesse neid ja kiudaineid, mis korrastavad või paprikaviile. suurepäraselt soolte tegevust, samuti leidub ühen- deid, mis hävitavad kahjulikke soolebaktereid. Ehkki naat on umbrohuna paras nuhtlus, Naadi ladinakeelne lii- on õitsev naat taluaias päris kena ginimetus on podagra- ria: rahvameditsii- nis on naadimähi- sed aidanud lee- Naat köögilaual. Kevadel vendada podagrat võib naati julgelt pruuki- ja muid liigese- da, nii saab oma toidulaua haigusi. Naadist mitmekesisemaks muuta. saab valmistada Naati sobib kasutada nagu ka õli- ja alko- spinatit või mõnda teist holtõmmiseid. lehtköögivilja: lisada smuu- Seespidi pruugi- tisse, omleti sisse, salatisse, tuna on tal uriini- suppidesse, pirukatäiteks, eritust suurendav võileivamäärdesse, hautistes- ja rahustav mõju. se. Kevade esimesele rabarbri- moosile võib samuti naadileh-

Naat aias. s Aiapidajad n ti lisada. o m m suhtuvad naadisse ena- o Kes soovib rohkem vaeva näha, C ia masti põlglikult, kuid ed võib naati hapendada, marineerida m iki temast võib palju kasu olla. / W või soolata. Aga võib ka kuivatada alo eli S Nimelt armastavad naadi mahlakaid Ann ja sügavkülmutada. Tegelikult saab Foto: lehti ja varsi teod. Nii võib naadi- naati edukalt kasutada kogu suve: müür tigusid muudest aiataimedest naadiõisi: need püsivad vaasis väga vahepeal tuleb lihtsalt niita, et hiljem eemal hoida või vähemasti on sel kaua. saaks noppida värskeid lehekesi. moel hõlpsam tigude asukohta kont- Leidub neidki, kes naati vabataht- Kui taimemüür kipub üle pea kas- rolli all hoida. likult oma aeda istutavad. Nimelt vama, võib rohelist massi kasutada Peale selle on naat tänuväär- on aretatud rohe-valgekirjude leh- lõnga värvimiseks. Mitmesuguste ne taim, tuletamaks meelde vikatiga tedega naadisorte, mis oma kauni peitsainetega saab naadist nii kolla- niitmist: rohtsed mahlakad varred lehestikuga ilmestavad õitsvaid taimi. seid, halle, mererohelisi kui ka vana- langevad vikati ees kergelt maha ja nii Siinjuures tuleb muidugi arvestada, roosasid toone. polegi naadi ohjeldamisel tarvis kõva et ka kultiveeritud taimed kipuvad müra tekitada. Kes armastab põllulil- ajapikku laiutama ja endale rohkem Triin Nõu (1986) on loodus- ja aiandus- li vaasi tuua, võib julgesti murda ka ruumi nõudma. huviline, vabakutseline ajakirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |391| 71 Eesti taimestik Lõuna-jumalakäpp, uus orhideetakson Eestis Rainar Kurbel, Toomas Hirse

mbkaudu aasta tagasi mai- nisime esimest korda uut Eesti orhideetakso- nitU Orchis mascula subsp. speciosa (Mutel) Hegi [8]. Eestikeelne alamliigi nimetus lõuna-jumalakäpp tuleneb taksoni levila keskmest Eesti suhtes ja piirkondlikust levikust meil. Olenevalt süstemaatilisest käsitlusest on kasutusel ka süno- nüümid Orchis ovalis F.W.Schmidt ja Orchis mascula subsp. signifera (Vest) Soó.

Jumalakäpa (Orchis mascula) levik hõlmab suurema osa Euroopast, ula- Jumalakäpa tüüpalamliigi ja lõuna-jumalakäpa levik Eestis. Lõuna-jumalakäpp on tudes idas isegi Iraanini ja Aafrikas seni teada Kagu-Eestist Maroko ja Alžeeriani. Võttes aluseks maailma taimede nimekirja (KEW Plants World Checklists), on prae- millel võib näha lõuna-jumalakäppa võiks olla tegemist mõne liigisisese gu peale tüüpalamliigi aktsepteeritud [2]. Kahjuks puudub info, kus fotod taksoniga. Analüüsinud kirjandusal- veel neli alamliiki [6]: subsp. ichnu- on tehtud. likaid ja fotosid täpsemalt, jäi kahtlus sae (levinud Korsikal), subsp. laxi Eesti piiri lähikonnast Venemaalt pidama alamliigile speciosa. floriformis (Hispaanias, Prantsusmaa Pihkva oblastist avastati 2012. aastal Uurisime 2016. aastal põhjaliku- lõunaosas ja Marokos), subsp. sco- uus jumalakäpa populatsioon. Fotode malt Eesti jumalakäpa-populatsioone pulorum (Madeiral), subsp. speciosa järgi otsustades on siingi tegemist lõu- ja nende võimalikku taksonoomilist (Prantsuse Alpidest Musta mereni ja na-jumalakäpaga [9]. Koos uue juma- kuuluvust välistunnuste järgi. Eestis põhja pool Eestini). lakäpa leiukoha kirjeldusega avalda- on registreeritud üle 300 jumalakäpa Baltikumis pole jumalakä- tud fotod Kirde-Poolast Suwalki lähe- leiukoha ja viimaste andmete põhjal pa alamtaksonite levikut uuri- dalt ei jäta kahtlust, et tegemist on võib liigi siinne koguarvukus ulatuda tud. Kirjandusest võib leida üksi- lõuna-jumalakäpaga. Käsitletud on 23 000 isendini [3]. kuid tähelepanekuid Läänemere ka jumalakäpa alamtaksonite levikut Välitööd kavandasime nii, et maade lõunaosast [7]. Leedu orhi- Poolas [1]. uuringusse oleks hõlmatud või- deede käsiraamatus on mainitud ja malikult ulatus- fotodeltki näha, et seal mail kasvab lik ala liigi levilast Orchis mascula subsp. signifera, kuid Baltikumis pole jumalakäpa Eestis. Pidasime puuduvad tüüpliigi ja alamliigi eris- alamtaksonite levikut uuritud. oluliseks populat- tamise tunnused [5]. sioonide suurust, Lätis Salaspilsis asuva herbaa- paiknemiskaugust riumi 122-st jumalakäpa herbaar- üksteisest (vähe- lehest vaid ühele on lisatud mää- Eestis polnud seni jumalakäpa malt kaks kilomeetrit) ja seal lei- rang Orchis mascula subsp. signifera alamliike määratud. Aastate jooksul duvate isendite arvu (vähemalt 10). (Ansis Opmanis, 2011). Läti loodu- valdavalt Lääne-Eestis tehtud fotodelt Uuritud populatsioone oli kokku 23: se fond on oma kodulehel avaldanud hakkas silma jumalakäpa õite värvi ja Saaremaal 9, Hiiumaal 5, Läänemaal ülevaate Lätis kasvavatest perekonna kuju suur varieeruvus. Tekkis küsi- 3 ning Harjumaal 2, Pärnumaal 2 ja Orchis liikidest. Sealt leiame fotod, mus, kas osa eksemplaride puhul ei Valgamaal 2.

72 |392| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Rainar Kurbel Foto: Foto: Toomas Hirse Toomas Foto:

Jumalakäpp (vasakul) ja lõuna-jumalakäpp: pöörake tähelepanu lõuna-jumalakäpa sisemise õiekattelehe pikale tagasikään- dunud tipule

Dabas fonds 2012. www.dabasdati.lv/site/ Vaatlesime järgmisi tunnuseid välistada ei saa ka hübridiseerumist. img/pub/1/2/71/1340193929.pdf (seisuga (poolpaksus kirjas on Orchis mascula Kasvukohti kirjeldades on leitud 04.04.2018). subsp. speciosa tunnused): oluline seos mullastikuga. Valgamaal 3. EELIS (Eesti looduse infosüsteem). 1) kas on täpid, on muldade lähtekivimid happelise Keskkonnaagentuur (seisuga 26.08.2016). lehtedel katkendli- 4. Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon. kud triipjooned või muster puu- reaktsiooniga Devoni liivakivid ning Pärandkoosluste kaitse ühing. ottluuk.git- dub, Põhja- ja Lääne-Eestis Ordoviitsiumi hub.io/atlas/ (seisuga 04.04.2018). 2) kas sisemised õiekattelehed hoia- ja Siluri lubjakivid. Valgamaa puhul 5. Gudžinskas, Zigmantas; Ryla, Mindaugas 2006. Lietuvos gegužraibi- vad püsti või külgedele, tasub mainida, et võimalikku neutra- niai (Orchidaceae). Botanikos Institutas, 3) kas sisemise õiekattelehe ots on liseerivat mõju avaldab Devoni lubja- Vilnius. terav ja peenike või paatjas, kivide avamusala lähedus ning sellest 6. KEW Plants World Checklists. apps.kew. 4) kas sisemise õiekattelehe ots on piirkonnast jõgedega allavoolu kan- org/wcsp/home.do (väljavõte 04.04.2018). 7. Kretzschmar, Horst et al. 2007. The orchid tagasi käändunud või mitte, duvad lubjarikkad setted. genera Anacamptis, Orchis and Neotinea. 5) kas õierao leheke on lühem või Koostades „Eesti orhideede käsi- EchinoMedia. Bürgel: 295, 311–313. pikem sigimikust, raamatut“, analüüsisime ka herbaar 8. Kurbel, Rainar; Hirse, Toomas 2017. Eesti 6) kas eksemplare ning peame väga tõe- orhideede käsiraamat. MTÜ Käoraamat, keskmine huule hõlm on kaks Tallinn. korda pikem külgmisest hõlmast näoliseks, et kunagi kasvas lõuna- 9. Плантариум: Orchis mascula (L.) L. (lõhestumiskohast mõõtes). jumalakäpp ka Viljandi- ja Tartumaal. (семейство Orchidaceae) – Ятрышник Eesti taimede levikuatlase välitöödel мужской www.plantarium.ru/page/image/ id/163765.html (seisuga 04.04.2018). Vaatluse all oli ligikaudu 5000 isen- 2017. aastal lisanduski uus leiukoht dit. Tulemusi analüüsides selgus, et Viljandimaalt [4]. Rainar Kurbel (1974) on tegelnud üle Kagu-Eesti kahes populatsioonis kas- 20 aasta looduslike orhideedega; MTÜ Käoraamat liige. vavad lõuna-jumalakäpad. Kindel on 1. Biereżnoj, Urszula 2012. Nowe stanowis- ko storczyka męskiego Orchis mascula w Toomas Hirse (1979), bioloog ja loodus- ka tüüpliigi, jumalakäpa levik Põhja- Suwałkach. – Chrońmy Przyrodę Ojczystą ja Lääne-Eestis. Tõenäoliselt võib seal 68 (6): 448–454. kaitsja, paarkümmend aastat tegelnud loo- kasvada mõlema alamliigi taimi, kuid 2. Dzegužpuķu Orchis noteicējs. Latvijas duslike orhideedega; MTÜ Käoraamat liige.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |393| 73 Kroonika

Talv ei tahtnud taganeda

12.–15. nädal Riho Kinks Foto: alv punnis ka pärast kevade algust vastu: 20. ja 21. märtsil sadas mitmel pool päris tublisti lund juurde, rohkem Ida-Eestis; öösitiT oli korduvalt üle 10 külmakraa- di. Suurem laar lund tuli veel aprilli esimestelgi päevadel. Aga 9. aprillil mõõdeti mõnel pool juba üle 20 kraadi Oma lauaga oli õpilaste teadusfestivalil kohal ka Loodusajakiri sooja, üsna suvine oli ka 14. aprill.

19.03 Keskkonnainspektsioon kolis Pärnusse. Teadusfestivalil tunnustati 19.–23.03 Keskkonnaameti veeteema- line veebiviktoriin 5.–6. klassi õpilastele. õpilaste teadustööde 19. ja 26.03 Loodusõhtud rahvus- raamatukogus: „Tansaania ja Sansibar“ (Mati Kaal) ning riikliku konkursi võitjaid „Hiilgav evolutsioon ehk loomariik Brasiilias“ (Aleksei esti teadusagentuur korral- na sai Karl Hendrik Tamkivi esiko- Turovski). das 12.–13. aprillil Tartus hatöö, Horisondi eriauhinna Narva 20.03 Vahur Sepp pidas Tallinna ERMis õpilaste teadusfestiva- Pähklimäe gümnaasiumi õpilase õpetajate majas loodusloengu li. Teaduse ja tehnoloogiaga seotud Daniil Vaino uurimus „Arvutite või „Armastus Eesti metsas“. E festivaliprogrammi kulminatsioonina seadmete juhtimine aju rütmide või 20.03 Kevad algas 18.15. jagati tunnustust õpilaste teadustöö- elektrilise aktiivsuse kaasabil“. Kõigi de riikliku konkursi parimatele. autasustate nimekirja leiate võrgu- Konkursile esitatud 158 tööst valis paigast bit.ly/2GYXqsl. teadlastest koosnev hindamiskomis- Parimate seast valiti välja Eesti jon lõppvooru sada uurimistööd, esindajad rahvusvahelistele võist- Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: mida teadusfestivali kahe päeva jook- lustele. USA-s ülemaailmsel noor- sul esitleti. Välja anti tosin riiklik- te teadlaste konkursil Intel ISEF ku preemiat põhikooli- ja gümnaa- maikuus Phoenixis esindab meid siumiastmes: kummaski kategoorias Alex Savolainen (Tartu Kristjan 21. märts: Emajõgi on linna vahel kaks esimest (vastavalt 850 ja 1100 Jaak Petersoni gümnaasium, lõplikult jäävaba, aga maa jälle korraks eurot), kaks teist (550 ja 800 eurot) „Alumiinium-õhk patarei – lihtne valge ja kaks kolmandat preemiat (350 ja ja odav konstruktsioon“); Euroopa 600 eurot). Liidu noorte teadlaste konkur- 21. ja 22.03 Aasta linnu metsise õhtud Paladel Hiiumaal (Arne Ader ja Gümnaasiumiastmes said esime- sil septembris Dublinis peale juba Andres Kalamees) ning Eesti se preemia Karl Hendrik Tamkivi mainitud Karl Hendrik Tamkivi loodusmuuseumi Öökulli aka- Saaremaa ühisgümnaasiumist (SÜG, ja Martti Vankri veel Emilia deemias (Ivar Ojaste). „Nahkhiirte poegimiskoloonia hoone Rozenkron (SÜG, „Kärjeleediku 21., 27. ja 30.03 Üritusi Tartu loo- valiku sõltuvus ümbritsevast maas- (Achroia grisella) ja vahaleedi- dusmajas: üleminekuõhtu tikukompleksist Lääne-Saaremaal“) ku (Galleria mellonella) kasvata- „Igapäevane säästlikkus“, ja Martti Vanker Hugo Treffneri misest ja polüetüleeni lagunda- Matsalu loodusfilmide festivali filmiõhtu ja lihavõttepühade gümnaasiumist (HTG, „Lentiviirus- mise võimest”) ning rahvusvahe- perepäev. laadsete partiklite elutsükli inhibeeri- lisel noorte teadus-, tehnoloogia- 22.–23.03 Tallinnas peeti Tallinna mine galeeniliste vedelpreparaatide ja innovatsioonivõistlusel CASTIC loomaaia ja TÜ semiootikaosa- abil“), põhikooliastmes Eliis Grigor augustis Hiinas Chongqingis 42 konna seminar „Looduskultuuri Ülenurme gümnaasiumist („Teibitud riigi õpilaste seas Joosep Kaimre seminar: Loodushoiu sõnumid“. suu“) ja Emil Kotta (Pirita majan- (HTG, „Toatemperatuurse fosfo- 23.03 Keskkonnaagentuur tähistas ülemaailmset meteoroloogia- dusgümnaasium, „Ümarmudila inva- restsentsisüsteemi valmistamine ja päeva konverentsiga „Valmis sioon Läänemeres“). iseloomustamine“). igaks ilmaks“. Samal päeval Eripreemiaid andis üle 30 organisatsiooni. Eesti Looduse eriauhin- www.etag.ee/Loodusajakiri

74 |394| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

asutati Eesti meteoroloogia selts. adis Leivits

M 23., 24., 25. ja 30.03 Looduse Omnibussi sõidud Tallinnast: Fotod: Fotod: kaminaõhtule Palmses, kus külaliseks oli Soome suur- saadik Kirsti Narinen; kaks kohviringi ümber Soomaa; Cēsisesse, Gauja jõe kaljudele ja Valmiermuižasse ning Soome Ähtäri loomaaeda hiidpandasid vaatama. 24.–25.03 ja 31.03–01.04 Perehommikud Eesti loodusmuuseumis: „Kanad metsas?“ ja Pööravere merikotkas enne … … ja pärast ravi „Kevade märgid looduses“. 25.03 Eesti ornitoloogiaühingu linna- de linnuvaatluspäev. Jahipraagis leiduv plii on ohtlik mürk 26.03 ELF-i keskkonnaõhtu „Milline on liha tarbimise mõju keskkonna- ärtsi lõpus lasti Pärnumaal nikusse. Kotkas oli alakaalus, hinga- le?“. Pööravere külas taga- misraskuste ja koordinatsioonihäire- 26.03 RMK Aegviidu külastuskesku- ses korraldati Aegviidu koolile si loodusesse merikotkas, tega; verest leiti väga kõrge pliitase. maratonviktoriinipäev. Mkes oli olnud pliimürgituse tõttu ravil Pliihaavlite kasutamine veelinnu- 27.03 Keskkonnaameti ja kalanduse Eesti maaülikooli loomakliinikus. jahis on Eestis keelatud, kuid regu- teabekeskuse korraldatud Loomaarst Madis Leivits tõdes, leerimata on pliid sisaldavate kuulide biosfääripäev Kuressaares. et tegemist oli üpris tavapärase juh- tarvitus. Samas on olemas tõhusad 28.03 Ülemaailmne liikumine Earth tumiga: merikotkad toituvad talvel kuulid, mis pliid ei sisalda. Just nende Hour ehk Maa Tund kutsus üles kustutama kõik ilmaasjata põle- ka pliid sisaldava jahimoonaga saas- vastu tuleks ohtlik laskemoon välja vad tuled kell 20.30 kuni 21.30 tunud jahipraagist. Metsatee kõrval vahetada, et kaitsta looduse ja looma- kohaliku aja järgi. kraavis tuigerdanud lennuvõimetu de, aga ka meie enda tervist. 28.03 Tartumaa omavalitsuste liit toe- linnu leidis aasta alguses metsaülem tas Tartu seisukohta puidurafi- Jaan Kägu, kes tõigi linnu loomaklii- Eesti maaülikool / Loodusajakiri neerimistehase eriplaneeringu lõpetamise kohta. 28.03 Eesti rohelise liikumise ja MTÜ Mondo filmi- ja aruteluõhtu Lugejad valisid Loodusajakirja ülemaailmsest tekstiilitööstu- sest. ajakirjade parimaid kaanekujundusi 28.03 Türil oli loodusõhtu Eesti rah- vusmaastikest (Juhani Püttsepp ärtsi lõpus osales 628 ini- Parimaks valitud ja Ingmar Muusikus). mest 13 riigist nädal aega kaanekujun- 29.03 Eesti looduseuurijate seltsis kestnud Eesti Looduse, dusega märt- kõneles Ülo Tamm teemal sinumbril oli „Ajalooline ülevaade tööaasta- MHorisondi ja Eesti Metsa 2017. aasta test Eesti metsanduslikes uuri- läinud aasta Eesti parima kaanekujunduse hääletusel. misasutustes“. Eesti Looduse parimaks kaaneks osu- Looduse numb- 31.03–01.04 Eesti ornitoloogiaühingu tus märtsikuine kaas puu tagant piiluva ritest ka üle- traditsioonilised lihavõttepüha- kõrvukrätsuga (23% häältest, foto autor kaalukalt parim de linnuvaatluspäevad. Sven Začek). Horisondi parimaks vali- müügitulemus, ti suure häälteenamusega (46%) neljas kuid üldiselt ei ole kaanekujundus number, mille kaanel oleva originaalse müüki eriti mõjutanud universumit „õgiva“ kosmilise vaakumi-

mulli on füüsikute Kristjan Kannikese Jüriado Toomas Foto: ja Andi Hektori nõuannete järgi kujun- Eelistatud olid need kaaned, kus danud ajakirja kunstnik Kersti Tormis. on peal mõni elusolend. Samuti peeti Eesti Metsa parimaks hinnati (41%) oluliseks pildi ja kaanel esile too- sügisene kaas musträhniga, kelle on pil- dud ajakirja põhiteemade omavahe- Esimene ülestõusmispüha oli tänavu distanud Janek Joab. Täpsemaid tule- list seost. 1. aprillil musi vaata bit.ly/2EMYauZ. Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |395| 75 Kroonika

lmateenistuse andmetel oli märts Eesti keskmisena tavapärasest tub- Eesti ornitoloogiaühing listi külmem (–3,3 °C vs. –1,1 °C), isademetevaesem (20 mm vs. 37 mm) ja päikeselisem (165 tundi sai uue ingliskeelse nime vs. 127 tundi). Kõige soojem, 6,1 °C, oli 25. märtsil Võrus, kõige külmem, esti ornitoloogiaühing (EOÜ) –25,1 °C, 1. märtsil Narvas. Kõige roh- pidas 7. aprillil Tartus üldkoos- kem sademeid, 13 mm, tuli ööpäevas oleku, mille kavas oli muuta 13. märtsil Pakril. mõnesE osas põhikirja, valida uus nõu- kogu ja auliikmed. Jüriado Toomas Foto: 01.04 Lihavõttepühade pereüritus Põhikirjamuutustest on üldsu- RmK Elistvere loomapargis. sele kindlasti olulisim ingliskeelse 02. ja 09.04 Loodusõhtud rahvus- nime muutus. Paljude teiste linnu- raamatukogus: „Valime Eestile organisatsioonide ühenduse BirdLife rahvusmaastikud“ (Juhani International liikmete eeskujul võeti Ornitoloogiaühingu kontor on Tartus Püttsepp ja ingmar muusikus) uueks nimeks BirdLife Estonia, mis Veski 4 ning „minu indoneesia“ (Berit annab ühese vihje, et EOÜ on selle Renser). 02.–11.04 Eesti rohelise liikumise suure ja mõjuka liidu liikmesorgani- roheväljakutse. satsioon. toloog Ene Viht ja kunagine EOÜ pro- 03.04 Tartus ERL rohelise tee õhtul 11-liikmelisse juhatusse valiti Arne jektijuht, loodusajakirjanik Toomas „minimalistlik reisimine“ rääkis Ader, Antti Karlin, Triin Leetmaa, Jüriado. Üldkoosolekul tunnustati Elsa Saks. Leho Luigujõe, Olev Lüütsepp, Riho Andres Kalameest väga pikaajalise, 03.–14., 10. ja 11.04 Üritusi Tartu Marja, Marko Mägi, Renno Nellis, 21 aastat kestnud töö eest EOÜ juhti- loodusmajas: loodusmaja Peeter Raudsepp, Elle-Mari Talivee ja misel ja arendamisel. kevadnäitus, matsalu loodus- Aarne Tuule. Pärast üldkoosolekut esitleti samas filmide festivali filmiõhtu ja Auliikmeteks nimetati linnupä- ornitoloogiaühingu vast valminud Ruudu Rahumaru fotomaalide rimuse uurija, EOÜ linnunimetus- esinduslikku linnuatlast. näituse autoriõhtu. te komisjoni liige, folklorist Mall 04.04 Päästeamet kehtestas üle Eesti Hiiemäe, metsakanaliste uurija, orni- EOÜ/Loodusajakiri jääle mineku keelu siseveeko- gudel. 04.04 Otepää looduskeskuses sai osaleda keskkonnaameti loo- Tartusse on paigaldatud dusõhtul „Väikekiskjad Eestis – mati Kivistik“. kaheksa tekstiilikonteinerit 04.04 TÜ loodusmuuseumi loodus- õhtul pajatas arne ader lugu- artu linna pandi märtsi lõpus paigal- sid lindudest. 28. märtsil üles dati Tartusse kahek- 05.04 Eesti looduseuurijate seltsis kaheksa KIK-i sa sellist tekstiilikon- esitleti sarja „Loodusteaduste Ttoetusega soetatud kon- teinerit klassikuid“ neljandat teinerit kasutatud riiete raamatut: mart Viikmaa kogumiseks. Toomas Foto: Jüriado „Pärilikkuseteaduse teeraja- Konteineritesse võib jad“. panna puhtaid tekstiil- med sorditakse Huma- esemeid: rõivaid, kar- na sortimiskesku- dinaid, voodipesu jms, ses. Kandmiskõlblikud samuti pruugitud jalat- rõivad jõuavad kas seid, kotte, vöösid ja män- Humana kauplustesse guasju. Konteineritesse ei või annetustena part- Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: tohi panna õli ja muude nerorganisatsioonidele kemikaalidega määrdu- Mosambiigis, Angolas, nud riideid, katkisi jalatseid ja män- Malawis ja Zambias. guasju, elektroonikat ega raamatuid. Esemed, mis ei ole kandmiskõlblikud, Elektroonika ja paberi jaoks on ole- suunatakse ümbertöötusse. 7. aprill Tartus: anne kanali jää veel kannab kajakaid mas eraldi kogumiskonteinerid. Kõik konteinerisse toodud ese- Tartu linnavalitsus / Loodusajakiri

76 |396| EEsti LOODUs mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

05. ja 12.04 Eesti loodusmuuseumi Öökulli akadeemiad: „Kas gee- nide vastu saab?“ (Killu Tamm) ja „Venezuela looduse imed“ (Hendrik Relve). 07.04 TÜ loodusmuuseumi huvi- päev „Kevad looduses – linnud ja liblikad“. 07.–08. ja 14.–15.04 Perehommikud Eesti loodusmuuseumis: „Poolveeliste imetajate elu“ ning „Loomade pulmad ja armsad loomalapsed“. 08.04 Tartu loodusmaja ja Eesti ornitoloogiaühingu 15. linna- linnulaupäeva peeti tänavu pühapäeval, sest üksiti tähista- ti Tartu keskkonnahariduskes- kuse sünnipäeva. 10.04 algas 9. maini kestev RmK Eelmisel aastal võitis Remo Savisaare foto luigest, kes oli hukkunud seetõttu, et 17. interaktiivne metsaviktoriin inimesed teda toitsid Eesti koolidele. 11.04 Eesti loodusmuuseumi matk Fotovõistlus „metsik linn“ keskendub Pääsküla rappa. 12.04 Keskkonnaagentuuri info- päeval tutvustati Eesti met- ainsana Eestis just linnaloodusele savaru ja raiemahu andmeid Ü loodusmuuseum korraldab kõrval hea või hoopis halb. Teist 2017. aasta kohta. tänavu 13.–16. juunil juba samalaadset võistlust, mis kesken- 13.04 Eesti geoinformaatika seltsi traditsiooniks saanud loo- duks linnalooduse väärtustamise- kevadseminar: Emajõel lod- dusfestivali. Selle programmi kuu- le, Eestis ei ole. jaga Jõmmu Tartust Kärevere T luhtadele ja tagasi. luvale fotovõistlusele „Metsik linn“ Saabunud fotosid hinnatakse kahes 13.–15.04 Linnuvaatlejate ühenduse oodatakse kuni 27. maini fotosid, mis vanuserühmas: kuni 15-aastased (k.a) Estbirding kevadretk Hiiumaal kajastavad nii looduse ilu kui ka valu- ja üldarvestus, kus osavõtjate vanus ei Kalanas. punkte linnakeskkonnas. ole piiratud. Vaata veebilehelt loodus- Nõnda kutsutakse märka- festival.ee/metsiklinn. ma loodust meie ümber linnas ja küsima, kas loodusel on inimeste Tartu ülikool / Loodusajakiri

Kes väärib noore looduskaitsja märki? Jüriado Toomas Foto: eskkonnaministeerium Sellist noore looduskaitsja märki ootab kuni 21. maini antakse välja juba seitsmendat ettepanekuid, keda sel aastat aastalK tunnustada noore loo- 14. aprillil Tartu ülikooli botaanikaaias duskaitsja märgiga. Tänavu seitsmendat aastat välja anta- va märgiga tunnustatakse kuni andmed, palutakse saata hilje- 14.04 Teadusmarss Tallinnas kõrgha- 26-aastast noort, kes on eriliselt malt 21. maiks keskkonnaminis- riduse ja teaduse toetuseks. 14.04 Looduse Omnibuss viis Riia silma paistnud loodushoiu alal, teeriumi looduskaitse osakonda, loomaaeda. saavutanud häid tulemusi loodus- Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või 14.04 Kuressaare kultuurikeskuses haridusvõistlusel või aidanud kaasa e-kirjaga keskkonnaministeerium@ peeti esimene kestliku elustiili loodusteemalise ürituse korraldami- envir.ee. festival „Hoolides homsest“. sele. Vaata ka bit.ly/2ENCRsW. 15.04 Riigimetsas algas lindude ja Vabas vormis ettepanekud, kus teiste loomade pesitsusaja Keskkonnaministeerium/ on kirjas ka kandidaadi vanus ning tõttu raierahu. kandidaadi ja tema esitaja kontakt- Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 EEsti LOODUs |397| 77 mikroskoop tuttpüti peegeldus

ulle meeldib loodus. Ka kuma linnupojad, nii sai neidki pil- Korb Jete Leana Foto: üks minu pere hobidest distatud. on seotud loodusega: See tuttpütipilt on tehtud Mkäime palju orienteerumas. See on Männiku karjääris, kuhu olen nii võimalus sattuda uutesse huvitava- mõnigi kord sattunud orienteeru- tasse kohtadesse. Seega olen väike- ma. Ühel kevadel märkasid minu sest peale liikunud metsas – loo- õde ja ema seal kühmnokk-luige duses. pesa. See asus kaldale hästi lähe- Juttude järgi alustasin pildista- dal, mistõttu oli pesa hea jälgida. mist hoopis oma nukkudest umbes Ühel päeval avastasin, et ümber lui- viieaastaselt. Kui sain endale isikli- gepesa pesitseb viis tuttpütiperet. ku fotoaparaadi, hakkasin pildista- Nõnda ongi sündinud see foto: pil- ma akna taga käivaid linde, vahel distasin selle läbi kõrkjate, mis kar- sattus sinna ka metskitsi ja reba- dinana tuttpütti varjasid. seid. Ilusaid lilli pildistasin samuti. Seejärel hakkasid mulle huvi pak- Leana Jete Korb

aLKmETSKURViTSR NUPUtA! ÖUROHERÄHNOPLÜÜ 1. Mis liblikaga on tegu? KÄGUaDÄGUKKÕÖSÜ LaUKHEaULSaHÖÕT a KABILLEKIRSO PORRKRÜÜSELJBTS

PUUKORiSTaJaiKU Koostajad: Lisandra ja Kauro Kuik HaKKOPLÜTTUTKaS b AAPUBÄSSÄ aTKÄBiLiNDKiLSi NTiBiLRONKOHÜÜP c LAISKSUPIBALL GURLmETSiSTaiTE EVÄiKETÜLLKNUUO d PILPAVÄBEMAASU LiÄKOVÄÄNKaELTL iVKiViTÄKSSÖÖKE e KESALKUVAANDER NaERUKaJaKaSBaO DaTimERiKOTKaSR 2. Leia täheruudustikust üles 37 lindu. Need võivad olla paigutatud vasakult paremale ja ka ülevalt alla, mõni linnunimetus võib korduda. Üks linnunimetus on rägastikust puudu. Milline? aLK, PEOLEO, PUUKORiSTaJa, aUL, mETSiS, TEDER, HaHK, ÖÖBiK, TaiT, HaKK, mETSKURViTS, TiKUTaJa, RONK, HaNGELiND, PLÜÜ, SÕTKaS, HÜÜP, TUVi, KaLJUKOTKaS, RÜÜT, TUTKaS, KiViTÄKS, KÄBiLiND, PORR, KÄBLiK, RUKKiRÄÄK, KÄGU, LaUK, KRÜÜSEL, VÄÄNKaEL, VÄiKETÜLL, mERiKOTKaS, LEEViKE, PÕHJaTiHaNE, NaERUKaJaKaS, ROHERÄHN, PLÜTT.

astuseid ootame hilje- vanus, muidu loosimisel osaleda ja lennukid. Sõidukite illustreeritud malt 19. maini aadressil ei saa! Õiged vastused ja auhin- entsüklopeedia“, Jakob Hiiemetsale. mikroskoop@loodusaja- nasaaja anname teada järgmises Toimetus võtab võitjaga ühendust! kiri.eeV või paberkirjaga meie toi- numbris. Õiged vastused: a) kullerkupp, metusse. Kirja teemaks märkige b) põdrakanep, c) angervaks, „Mikroskoop“. Auhinnaraamat kir- Aprillinumbri võitja ja vastused d) nurmenukk, e) varsakabi. jastuselt Varrak loositakse välja Aprillinumbri nuputamisülesannete Ristsõna vastus: Sul on õigus, kõigi kuni 16-aastaste vahel, kelle eest läheb loosiauhind, kirjastuse see puugirestoran on tõepoolest vastused on õiged. Lisa alati oma Varrak raamat „Autod, rongid, laevad esmaklassiline.

78 |398| EEsti LOODUs mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ristsõna

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 21. maiks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Lahenduse saatjatel palume ära märkida ka selles numbris kõige enam meeldinud kirjutis(ed)! Õigesti lahendanute vahel loosime välja „Linnuatlase“ (EOÜ 2018). Eelmise ristsõna õige vastus on „Brasiilia linnuvikerkaar“. Kokku saime 26 õiget vastust. Aprillinumbris meeldisid enim artikkel hundist ja reisikiri. Ristsõna auhinna, Eesti Metsa aastatellimu- se, võitis Andrus Pajur.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2018 Eesti LOODUS |399| 79 Ajalugu/sünnipäevad

80 aastat tagasi

Vastavad mõõtmised meeste juures toi- metasin sõjaväes. Mõõdetud on enamuses Rein Kuresoo Foto: 22-aastased, arvult 14606 isikut. Naisi olen mõõtnud peamiselt kutsekoolides ja nende vanus on peamiselt 20–21 aastat. Raskust oli võimalik mõõta 372 isikul. Eesti mehe keskmiseks raskuseks (M) oli 69,67 kg, eksimusega ± 0,06 kg, võides järelikult kõikuda kõigest 69,49 ja 69,85 kg piirides. Kõige kergem mees kaalus 47,8 kg (Kuusalu khk.) ja kõige raskem 100,0 kg Eesti uue linnuatlase (2018) järgi on sookurgede arvukus Eestis viimase poolesa- (Sangaste khk.). Äärmisteks piirideks, milles meil normaalne mehe raskus võib kõikuda ja aasta jooksul 25 korda suurenenud. Sookurg pesitseb nüüd peale soode ka (± 3 σ piirides), on 49,2 kg ühelt ja 90,1 kg roostikes, märgadel raiestikel ja kopralammidel, aga toitu tuleb ikka meelsamini teiselt poolt. Meie naise raskuse aritmee- otsima põldudele ja niitudele tiliseks keskmiseks osutus 60,88 ± 0,36 kg. Äärmisteks piirideks, milles eesti naise raskus normaalselt võiks kõikuda, osutus 39,7 kg ühelt ja 81,4 kg teiselt poolt [Juhan Aul: Eestlaste raskus, 1938: 42] Lehekuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi 210 (snd 1808) ne (srn 2003) 28.05 Karl Eduard von Liphart, kunstiajaloo- 10.05 arnold Rüütel, põllumajandusteadlane lane ja kollektsionäär, LUS-i esimene ja poliitik, Eesti president 2001–2006 40 aastat tagasi president (srn 1891) 17.05 Heldur Palli, ajaloolane (srn 2003) 30.05 Olev Mathiesen, füüsik (srn 2013) 185 (snd 1833) Mullu 19. novembril loendasin veelinde 15.05 Theophil Joachim Heinrich Bienert, 85 (snd 1933) Aardla järvel, kus peatus umbes 150 baltisaksa farmatseut ja botaanik 06.05 Jüri Lembra, füüsik (srn 2016) kalakajakat ja 33 sinikael-parti. Mõne aja (srn 1873) 11.05 avo Miidel, geoloog pärast hakkasid kajakad lendu tõusma, . 22.05 Saadi Mihkelson, metsateadlane aga veel enne, kui nad kõik tuule tiibade 175 (snd 1843) (srn 2012) alla said, ründas neid kanakull. Ta sööstis 18.05 Friedrich Alexander Georg von 29.05 Helve Sarapuu, dendroloog (srn 2017) ühele veepinnalt tõusvale kalakajaka- Hoyningen-Huene, baltisaksa le kallale, haarates teda kõhupoolelt. amatöörlepidopteroloog (srn 1921) 80 (snd 1938) Mõlemad linnud langesid seejärel vette, 03.05 agu Laisk, taimefüsioloog, 160 (snd1858) kus kanakull jäi kajaka peale seisma. Eesti TA liige 14.05 afanassi Ignatovski, Vene arstiteadlane, Kanakull andis püütud kajakale mõned 09.05 Rein Ratas, loodusteadlane ja poliitik TÜ professor ja prorektor (srn 1935) nokahoobid ja proovis siis temaga õhku 16.05 mare Taagepera, keemik ja ühiskonna- tõusta. Kulli jõud aga jäi napiks ja kajakas 140 (snd1878) tegelane (srn 2013) lohises mööda vett järele. Peagi langes 05.05 Selma Feldbach, esimene arstikutsega 25.05 Vladimir Hižnjakov, füüsik ka kanakull uuesti vette. Seal seisis ta veel 31.05 Gennadi Vainikko, matemaatik, hetke kajaka peal ja lendas siis kaldale, eestlane, TÜ esimene naisõppejõud kust jälgis ärevalt edasi-tagasi ujuma (srn 1924) Eesti TA liige 08.05 ivan Reinwald, geoloog (srn 1941) hakanud kalakajakat. See lehvitas korra 75 (snd 1943) 21.05 Jakob Lukats, geograaf ja kirjamees tiibu, lendu siiski ei läinud. Mõne aja 12.05 Sirje Keevallik, atmosfäärifüüsik pärast lendas kanakull madalalt üle roos- (srn 1947) tiku minema, kalakajakas aga jäigi järvele 70 (snd 1948) 125 (snd 1893) ujuma. [Endel Klaus: Kanakull ründas kaja- 27.05 aimur Joandi, põllumajandusloolane 30.05 Karl Jõgi, polaarkapten (srn 1957) kat, 1978: 314] (srn 2014) 120 (snd 1898) 65 (snd 1953) 30.05 Georg Kingisepp, farmakoloog 22.05 andres Kiviste, matemaatik ja metsa- (srn 1974) 20 aastat tagasi teadlane 115 (snd 1903) 23.05 Villu Reiljan, poliitik, keskkonnaminister Eesti praeguse stiihilise majandusarengu 30.05 Feodor Klement, füüsik, TÜ rektor 1995–1999 ja 2003–2006 ja suures osas kontrollimatu metsalangeta- 1951–1975 (srn 1973) mise ajajärgul on oluline hoida ka paljusid 60 (snd 1958) teisi vanu metsi, ja mitte ainult meie loo- 110 (snd 1908) 11.05 Taavi Tuulik, botaanik ja ihtüoloog duskoosluste mitmekesisuse etalonidena 07.05 Roopi Hallimäe, vaatlusastronoom, 22.05 andres Kuperjanov, folklorist, ning haruldaste liikide säilitamiseks. Lage- ja astronoomia populariseerija ja etnoastronoom röövvalikraietel hävivad paljud liigid, milleta luuletaja (srn 1969) 31.05 Jaanus Kiili, zooloog kasvav mets täit elujõudu ei saa, näiteks paljud puujuurtega mükoriisat moodustavad 95 (snd 1923) 50 (snd 1968) seened. Need jõuavad taastuvasse või istu- 23.05 malev Margus, metsateadlane (srn 2014) 03.05 Toomas Tammaru, loomaökoloog, entomoloog tatud noorde metsa tagasi vaid siis, kui täis- 90 (snd 1928) ealised, seente liigirohkust hoidvad vanad 18.05 Tiia Pedusaar, bioloog ja hüdroloog 02.05 Hans-Voldemar Trass, botaanik ja öko- metsad pole liiga kaugel. [Erast Parmasto: loog, Eesti TA liige (srn 2017) 45 (snd 1973) Hästi peidetud mets, 1998: 208] 09.05 Heino Kärblane, põllumajandusteadla- 16.05 andres Marandi, rakendusgeoloog 80 |400| Eesti LOODUS mai 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Tähelepanu! Tegemist on Sleepwelli unelammastega. Loendamisel oht uinuda. Tähelepanu! Tegemist

Perekonnas peab ikka üks must madrats olema Sleepwell BLACK sari – neile, kes hindavad luksuslikult head und.

Uus kollektsioon mai lõpuni tutvumishinnaga

-20%www.sleepwellbed.com 6904 Luba 8704 93 € 6905 endale parimat!

8604 8704 Kui ostad ükskõik millised UUS 5804 112 € VÄRV SNICKERS Workwear FLEXI Work tööpüksid 6903 tavahinnaga, anname sulle art 2819/3218 PUSA väärtus 76 €

124 € 0404 8704 TASUTA 6923

põrandapanija püksid põrandapanija Snickers Workwear 9504 kõrge kraega pusa UUED 146 € art 2819/3218 (väärtus 76 €) 5804 6902 9504 9504 0404 MAKSIMAALNE LIIKUMISVABADUS 5804 UUS VÄRV UUS VÄRV FlexiWork tööpüksid tõstavad töömugavuse ja paindlikkuse täiesti uuele tasemele. Keha liikumist arvestav tipptasemel disain ja õhku läbilaskev elastne, ® 8704 8704 136 € tugev ja ülimalt mugav Cordura stretškangas tagavad maksimaalse liikumisvabaduse ja ventilatsiooni. 8604 8604 Cordura® stretš: 88% Cordura®, 12% elastaan, 270 g/m². Rip-stop: 65% polüester, 35% puuvill, 200 g/m². Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub. Tugevdused: 100% Cordura®-polüamiid. Kampaania kestab kuni tasuta pusasid jätkub. Kampaania ei kehti www.tamrex.ee e-poes ja Snickers Workwear laste pükste ostu puhul.

TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a