Nr 12 detsember 2009 hind 35.-

Bluegrass’i sisevaade Tulnukas Glenn Gould

Tundmatut Miliza Korjusest Aarne Saluveer

muusika 12/2009 43 KINGITUSEKS JÕULUMUUSIKA!

28.12.2009 kell 19 Tartu Jaani kirik 29.12.2009 kell 19 Tallinna Jaani kirik kontserdisari

Gloria ja Magnificat ANTONIO VIVALDI Tee ilus jõulukink endale, lähedastele, headele kolleegidele... Küsi kingipakkumisi [email protected]

Saad teha kingituse ka muusikale ja muusikutele – A Liitu ja toetad loomingu ja ajaloopärandi kooskõla!

Lisainfo: www.corelli.ee

ames 6th World Choir G hai Shaoxing / Shang 010 China · July 16 – 26, 2

You make it happen!

Shanghai i! gha han d S g an oxin Sha ou in See y www.worldchoirgames.com 44 muusika 12/2009 Intro 12/2009

Detsembris läheneme taas kord jõuluajale ja ootame lootusega uue ja parema aasta algust. Ka Muusikasse on uuel aastal uut KAVA oodata. Ajakirja lisandub uusi teemasid, uusi SOOLO rubriike, nende hulgas juba detsembrinumbris 2 Kaie Tanner. Polüfoonilised jutud Aarne alguse saav PAUS. Paus muusikas tähendab Saluveeriga BAGATELLID seisatust, mõtteliigendust, hingamist, võimalust 9 Nele-Eva Steinfeld. Uudiseid maailmast kujutlusega edasi liikuda. Seasama mõtet tahab PAUS kanda ka see rubriik, kus hakkavad ilmuma 11Mailis Põld. Gould, Verne ja CD 318. Pärast Katie Hafneri “A Romance on Three Legs. Glenn veidi iseäralikud esseed, mis kutsuvad aega Gould’s Obsessive Quest for the Perfect Piano” maha võtma, rahunema ja süvenema. lugemist STUDIUM 14 Jaanus Vainu. Mitmekülgne bluegrass I Ia Remmel EKSPRESSIOON 18 Ia Remmel. Ralf Taal: muusika on igal ajastul muutumatult tähtis HOMMAGE Peatoimetaja Ia Remmel [email protected] 20 Alo Põldmäe. Suure valsi eelaeg. Toimetaja Kai Tamm [email protected] Miliza Korjus 100 Toimetaja Joosep Sang [email protected] Turundusjuht Herje Tamm [email protected] IMPRESSIOONID Kujundaja Ande Kaalep [email protected] 23 Ia Remmel. Muusika kui eksistentsiaalne Keeletoimetaja Kulla Sisask kogemus. Erkki-Sven Tüüri juubelikontserdist 24 Malle Maltis. Otsides muusikat: NYYD-festival Rahastaja EV Kultuuriministeerium 2009 Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital 26 Kaur Garšnek. Kes meeldida tahab. Väljaandja SA Kultuurileht Ansambel U: ja Mart Kangro kontsertetendusest Voorimehe 9, 10146 Tallinn “Harmoonia” NYYD-festivalil 28 Mari Targo. Corelli Consort võõrustas hooaja Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus avakontserdil külalist Rootsist Toimetus: Rävala pst 16, 10143 Tallinn, II korrus, B 214 29 Tõnis Kahu. “Improtest” kui “improbleem” Toimetuse telefon 66 757 88 Kodulehekülg: muusika.kul.ee BAGATELLID Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas 31 Uudiseid Eestist Laki 26, 12915 Tallinn ISSN 1406-9466 MELOMAAN © Eesti Muusikanõukogu 34 Heliplaatide tutvustus

Tellimine: AS Express Post COLLAGE Maakri 23A, 10145 Tallinn 38 Valik detsembri muusikasündmusi Tel 617 7717, www.tellimine.ee Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 23 krooni number Aastatellimus 305 krooni Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse soodushind 215 krooni. Soodushind kehtib ka pensionil olevatele muusikaõpetajatele. Tellimine: [email protected], [email protected], 6675 788, 55 56 18 94

Aarne Saluveer. muusika foto Ande kaalep

muusika 12/2009 1 foto Mati Hiis

2 muusika 12/2009 SOOLO Polüfoonilised jutud Aarne Saluveeriga

K a i e T a n n e r

arne Saluveer tuiskab pikkade sammudega uksest sisse, suur võtme- kimp kaelas kõlisemas ja sülearvuti kaenlas. Intervjuu on kokku le- pitud kellaajaks “pärast kaheksat”, kell on 20.40 ja kohal ta ongi. ÜhtkiA tavapärasemat ehk tööpäevasisesemat aega intervjuuks polnud või- malik tema kalendrisse mahutada. Tundub niigi, et Saluveeri ehk lühemalt Salu, nagu teda tihtipeale kutsu- takse, kalendris on 25-tunnised päevad ja 8-päevased töönädalad. Sest jõudma peab Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli, kus ta juba kol- mandat aastat direktoriametit peab, ETV tütarlastekoori proovidesse ning kontsertidele (seejuures on ETV tütarlastekoor üks aktiivsemaid Eesti kont- sertkoore, mis annab keskmiselt 50 kontserti aastas), Kooriühin­gusse, kus ta on esimees juba viiendat ametiaega, Eesti Muusikanõukogu juhatusse, Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali nõukokku, Viimsi vallavolikogu koos- olekutele, Euroopa Noortekooride Föderatsiooni ja Rahvusvahelise Koori­ muusika Föderatsiooni juhatuse kokkusaamistele, Rahvusvaheliste Koori­ mängude Nõukokku. Peale selle juhatab ta veel Georg Otsa nimelise Tallin­ na Muusikakooli segakoori, Tallinna Ülikooli kammerkoori, Põllumajandus­ ministeeriumi segakoori ja laulupeokoore. Alates 1993. aastast on Aarne Saluveer dirigeerinud laste- või mudilaskoore kõigil laulupidudel ning on ka järgmise, 2011. aasta noortepeo mudilaskooride liigijuht. See ei tähenda su- gugi ainult kahe aasta pärast dirigendipulti tõusmist, vaid eelnevat mitme- aastast tööd laulupeokava kokkupanemisel, läbiarutamisel, katsetamisel, uute lugude tellimisel, kontseptsiooni kujundamisel – et valmiks vahva, muusikaliselt huvitav ja lapsi arendav kava. Salu intervjueerimiseks peaks tegema tabeli. Tema mõtted jooksevad po- lüfooniliselt ning enamasti räägib ta mitmel teemal korraga. Hea õnne kor- ral on üks neist küsijat huvitanud teema. Aga ei pruugi olla. Minutiga, mis mul kulub diktofoni lauale panemiseks, jõuab Aarne oma lahutamatu arvuti lahti võtta, noodilehed üle toa puistata ning hakata kla- verit mängima. Veel käsikirjalise loo autor on Tauno Aints ning sellest peaks saama järgmise, 2011. aasta noorte laulupeo mudilaskooride laul.

muusika 12/2009 3 Oled koorijuht, õpetaja, kooli direktor, laulupeo dirigent, ak- me lugusid peamiselt kahese koosseisuga, mis tähendab, et suu­ tiivne ühiskonnategelane, žüriiliige, koolitaja… Kas su enda remates kontserdiprojektides, mida esitame mitu korda ja erine­ jaoks on mõni tahk teisest tähtsam? vate koosseisudega, saab meil ikkagi igast erialast ehk kaks õpi­ Mina arvan, ausalt öeldes, et elu on üks suur tervik ja see, milli­ last kaasa teha. Kui uude majja tuleb kahe kooli peale üks orkes­ sel hetkel mingi asi mingis tasakaalus on, on paljude erinevate ter, tähendaks see, et noortele väga vajaliku orkestrandikogemuse enda ja teiste poolt mõjutatavate olukordade summa. Kui orga­ saab senisest poole vähem õpilasi! nismis on mingit ainet üle, tekitab see mürgitust, ja kui midagi Teiseks, täna ei tooda Otsa kool, Muusikakeskkool ja Elleri on vähe, tekitab see nõrkust. Iga inimene peab leidma oma tege­ kool kolme peale kokku ka piisavalt lõpetajaid, et jätkuks edasiõp­ vuste ja tegevusetuse tasakaalu, mis võimaldab tal teistega koos pijaid Muusikaakadeemiasse, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli toimida. Pealesunnitud tegevustega pole enamasti mõtet tegelda. (mingi protsent muusikalise kutsehariduse saanutest asub edasi õppima ka teistele kultuurierialadele) ja tööle minejaid huvikooli­ Kas sulle on mõni praegustest tegevustest peale sunnitud? õpetajateks. Õpilaste arv, mida uus ühendkool hakkab vastu võt­ Ei tahaks selle üle arutleda. Mul oli telefonis kunagi tervitustekst, ma, on lausa poolteist korda väiksem sellest, mis olla võiks! mis ütles: “Ole inimene.” See ongi kõige olulisem ja selleks on Püramiid peab ju alt olema kõige laiem: algastmest peavad õpila­ palju võimalusi. sed jõudma meieni, meilt omakorda läheb suur osa edasi õppima jne. Kas seda teksti enam ei ole? Nii et praegu tegeleme vajalike arvutustega, aga surve ehitada Mul on nüüd uus telefon [naerab], seal pole üldse mingit tervi­ “masu” ajal tulevikku ebapiisavalt arvestavad hooned, on kahjuks tusteksti. Ma pole seda väga seadnud ka. olemas.

Oled nüüdseks Otsa kooli direktor olnud kolm aastat. Mis on Telefon heliseb juba mitmendat korda. selle aja jooksul koolis muutunud? Oota korra, ma PEAN Aintsiga rääkima! – Tauno, kas selle kahe­ Seda peaks küsima teistelt, igasugused muutused pole kunagi ai­ häälselt jooksva viisi alla saaks mingit duurhelilaadi kirjutada? nult ühe inimese teene. Aga mõned konkreetsed asjad on ikka ära tehtud. Jutt käib sellestsamast tulevasest laulupeoloost, mida Aarne enne in- Oleme selles vanas majas võimaluste piires tingimusi paranda­ tervjuud mängis. Kava valmimise tähtaeg oli õigupoolest september, nud. Muusikat võib loomulikult teha peaaegu igal pool, aga see on intervjuu toimub oktoobris. Aga pole viga, mustand on ju juba val- raske, kui 1953. aastal pandud katus läbi sajab ja selle all on kaks mis. Ja Aarne teebki asju enamasti eilseks. uut klaverit, mis me saali oleme muretsenud. Tuleb siis hankida vahendeid ja püüda katust vahetada – ning selle suvega, nii imelik Millist lugu sa mudilastele laulupeole otsid? kui see praeguses majandusseisus ka pole, on see tehtud. Saali põ­ Omanäolist. Toredat. Harivat. Peaasi, et see poleks päris Pajusaar rand, mis oli alt peaaegu minema sõitnud, kannatab tänaseks juba või Oit, miskitmoodi peaks Aintsi laul teistsugune saama. Ja sa­ astuda. Puhkpilliosakond on koostöös Tallinna Ehituskooliga täies mas ei tohiks see täitsa “konstrui” olla – kunstmuusikas võib ju mahus renoveeritud – seal olid enne sellised praod seinas, et igasuguseid ogaraid kooslusi teha ja proffidega ka kõlama panna, Vahur Vurm võis läbi seina jalutada, aga nüüd peab ta juba klassi aga meil peavad mudilased seda laulda suutma ja tervikteos peab jääma. Ühe bändiklassi oleme juurde teinud ja sisustanud ning neile tore tunduma. Heast ideest üksi on veel vähe, peab ka hästi rütmimuusikutel on tänaseks saalis oma võimendussüsteem, mille­ teostatud olema… ga normaalselt kontserti anda. Aah, see ajahädas olemine nii mul endal kui heliloojal mingi Rõõmustab veel, et meil on palju häid partnereid tekkinud ja et õnnistus küll pole. Parkinsoni seadus on tore asi, aga see, et igaks on õnnestunud kooli õpilastega Eesti muusikaelu rikastada. asjaks kulub just nii palju aega, kui selleks on antud, alati ei toimi Novembri lõpus on meil muusikalavastusena tulekul Otsa kooli ka. Mõne asja jaoks peaks olema nii palju aega, kuni see valmis kasvamise lugu, mis on ju suur eesti kultuuri lugu. Sellest võiks saab. kirjutada mingi toreda raamatu või ajaloolise uurimuse, aga need paraku ei köida inimesi ega tekita seetõttu laiemat resonantsi. Telefon heliseb uuesti. Niisiis tuli meie meestel hea mõte panna see lugu muusikalavas­ Kas sa vahel telefoni välja ka lülitad? tusse, milles osalevad kooli asutajad Topman ja Lüdig, koolipoisid Ikka lülitan, loomulikult. Tormis ja Ehala, direktor Georg Ots; ja need episoodid kajastavad seda, kuidas on eri aegadel muusikat õpitud: ilma koolimajata, Millal see juhtub? mingisuguse majaga, ärapõletatud ja purukspommitatud majaga… Mõnedel koosolekutel, kontserdil... kontserdil ALATI, kui mee­ Aga ometi on inimesed ju alati muusikat õppinud ja keegi neid sel­ lest ära ei lähe. Aga mina ei saa muusikuna näiteks üldse aru, leks ei sundinud, inimesed ise tundsid vajadust. Muusikat õppima milleks on mobiiltelefonil helinad. Lauatelefonil peab olema ei peaks kedagi sundima. eemalt kuulda, et ta heliseb, aga mobiilil on teadupärast olemas selline režiim, mis tekitab meeldivat surinat ja on õnneks nii Praegu ootab Otsa kool oma uut maja. vaikne, et inimesi ei häiri. Minu pärast võiksid helinad telefoni­ Jah, räägime uue maja valmimisest aastal 2014, aga see sõltub del olemata olla, maailm heliseb ilma telefonidetagi piisavalt. muidugi rahastamisest. Läheme ühte hoonesse Tallinna Muu­ sika­keskkooli ja Balletikooliga, seega peame eelnevalt tegema vä­ Kas noored tahavad praegu muusikat õppida? ga põhjaliku analüüsi, et uue maja valmides ei kuivaks õpilaste Miks nad ei peaks tahtma, muidugi tahavad. Tänapäeval tegeli­ praktilised tegevused kokku. Sümfooniaorkestris näiteks mängi­ kult tahavad võib-olla isegi rohkem kui varem, sest muusikat on

4 muusika 12/2009 nii palju. Lihtsas keeles rääkides on kõik raadiod, televiisorid ja komme mängida klassikalist muusikat iseenda ja teiste rõõmuks seltskonnaajakirjad nii-öelda muusikuid täis. Kajastus on võib- ja seetõttu lähevad need oskused lihtsalt ära. Lõpetasin muusika­ olla ühekülgne – selles mõttes, et enamasti on kajastatud meele­ kooli löökpillidega, aga mängisin vahepeal ka bassi ja saksofoni. lahutuslikum ja lihtsam pool. Aga vaade iseenesest on see, et muusika on tore, muusika on IN, ja võib-olla sisendina ei pruugi Milles su tehnikahuvi väljendus? Torkisid võrre? see kõige halvem olla, sest kindlasti tahetakse muusikuks saada. Roboteid, jah, ma sel ajal ei ehitanud, aga mudelautosid küll. Kelleks ja millise profiiliga, see on juba kinni inimeses endas ja Naabripoisid olid metsikult sisse võetud motokrossist, neil oli tema õpetajas, aga enamik esimese klassi poisse ja tüdrukuid ta­ mingi oma klubi ja hankisin minagi endale ratta. Tol ajal ei ol­ haks muusikaga tegelda. Hiljem, kui selgub, et selleks tuleb har­ nud mitte midagi saada, aga meil oli üks tehnikamehest naabri­ jutada ja kõik ei tule kohe välja, võib see indu võib-olla natuke taat ning tänu temale sai käia töökodades ja tegelda kõigi asjade­ jahutada. ga, millega poistele meeldis tegelda: treida, joonestada, lõigata raudplaatidest kettaid, puurida auke, viilida ja freesida neid ham­ Millal sina aru said, et tahad muusikaga tegelda? masratasteks. Ma ei tea, mis sellest nüüd tänaseks kasu on, aga Ma arvan, et see tegelda tahtmise tunne võib peal käia erinevail sel hetkel oli hea, et lastel oli huvitavaid tegevusi, et ei läinud na­ aegadel ja erineval moel. Isegi tegevmuusikute­ gu päris pätiks kätte. na võime kokku puutuda muusikaga, millega me tahame tegelda ja muusikaga, millega me Võrrivaimustus pole tänaseni jahtunud, suvel erinevatel põhjustel ei taha tegelda. Aga laps läks Aarne mootorrattajuhtimist õppima. tahab ikka muusikat, kui tal mingit varasemat Koolisõidueksam on praeguseks ära tehtud, traumaatilist kogemust pole. Minu lapsepõlv teooriaeksami materjal ootab kodus lugemist. jääb aega, kus polnud nii palju erahuvialakoole Aga kiiver on tal juba olemas. kui praegu, aga oli kogu maad kattev heal tase­ mel muusikakoolide võrk, ettevalmistuskursu­ Kui sa mõtled ennast praegu näiteks neli- sed nelja kuni kuue aastastele ning ka laulu- ja kümmend aastat tagasi, kas sa oled nüüd mänguringid. Mina käisin mäletatavasti ka sel­ see, kelleks sa lapsena saada tahtsid? lises ringis. Ilma muusikata ei saagi tegelikult Et kas karjääri planeerimine on õnnestu­ ju mõistlikku inimest kasvatada! nud? Minu meelest ei saa inimest ainult ametiga siduda. Arvan, et mingil hetkel Aga millal tuli tunne, et muusika võiks olla su olen lihtsalt tahtnud mingite asjadega piisa­ elukutse? valt hästi või veel paremini toime tulla. Ja See tunne on mitu korda muutunud. Millalgi võib ju ikka öelda, et ju need toimetulemis­ lastemuusikakooli keskel tuli mõned korrad oskused on elu jooksul vähehaaval parane­ mõte, et võiks muusik olla; kirjutasin mõne loo nud. Ütleme nii, et kui vaataksin ennast või laulu… Laps kujutab ju ikka ennast erine­ muusikakooli õpetaja pilguga, võiksin ilm­ vates rollides ette. Aga vahepeal läks see pilt selt vastata, et Saluveer on midagi ära õppi­ teistsuguseks, tekkis huvi tehnika ja reaalainete nud küll, mingi positiivne muutus on toi­ vastu ning läksin gümnaasiumis hoopis mate­ munud. Asi seegi! maatika-füüsika eriklassi. Õppimine oli too­ Kümneaastane Aarne Bachi ja Händeli õhtul Viljandi Lastemuusikakoolis. kord popp: klassijuhataja ja ülejäänud tüübid FOTO ERAKOGUST Et üks noor inimene hakkab bändi tege- ümberringi hoidsid aktiivset vaimset joont. ma, oli ilmselt hästi tavaline. Kuskil gümnaasiumi keskel läksid mõned Sel hetkel oli muuseas täiesti ebatavaline! sõbrad muusikakoolist muusikat õppima ja eks sõprade hea ja halb Tänapäeva läänelikus ühiskonnas on nii, et kõik üliõpilased jah­ mõju on selles eas suur. Tegime erinevaid bände ja asju, seda kõike mivad mingit elektropoppi teha, sest kõigil on kodus arvutid ja oli tore teha ja lõpuks hakkas sinnapoole kiskuma, et ma ei läinud­ vabavarana tuleb kaasa mis iganes – see on eneseteostuse kõige ki ülikooli juristiks, EPAsse põllumeheks ega tehnikaülikooli inse­ laiemalt levinud vorm. Minu ajal, kui alustasid esimesed biitni­ neriks õppima. kud, saeti veel koolis tööõpetuse tunnis käsitsi kitarre välja. Sel hetkel ei olnud bänditegemine kerge, vastupidi – ei olnudki mil­ Kui ma õigesti mäletan, käisid sa lastemuusikakoolis läbi pea- legi peal mängida. Ja selleks, et pääseda sellesse ainsamasse kul­ aegu kõik seal õpetatavad pillid: klaver, löökpillid, flööt, viiul tuurimaja bändi mängima, pidi tõesti metsikult pingutama ja ja kitarr. püüdma midagi ära õppida, mida tehti nii öösel kui päeval. Sa ei saa mäletada, sind polnud siis olemas! Aga selline läbikäi­ Meil oli ka suhteliselt konservatiivne kasvatus ning meie klassi­ mine ei pruugigi nii vale olla, eriti kui pidada silmas, et kõigil juhatajal Jaak Tammel oli kindel usk, et kui mehed bändi teevad, pillidel ei saa inimene saavutada virtuoossust, kui ta pole mingi lähevad nad kahtlemata libeda peale ja pätid-joodikud-kaabakad tõeline imelaps. Aga enda ja teiste tarbeks instrumendiga toime­ ongi automaatselt valmis. Ta oli tegelikult suure sisemise kultuuri­ tulemine on teine asi ning koolis õpetajana toimimine nõuab tea­ huviga mees, kes lisaks reaalainete õpetamisele tassis meid ka tud mitmekülgsust. Mul oli huvi kõigi nende pillide vastu – et Tammsaare radadele ja igale poole mujale. Aga eks tal oli negatiiv­ kas tuleb välja. Alguses oli muidugi klaver, mida on põhiinstru­ seid näiteid ümberringi palju tuua ka ja meid ei lubatudki kultuu­ mendina ikka õpitud ja ega see vale ei olnud. Aga reaalsus on, et rimajja mängima, püüti kogu jõuga keelata. Niisiis pidime panema igapäevaelus, kui sa pole kontsertpianist, puudub igasugune mängu mitte ainult lapsepõlvejonni, vaid ka puberteediea kõikvõi­

muusika 12/2009 5 ETV tütarlastekooriga Alpides 2008. aastal Eesti Vabariigi 90. aastapäeva puhul korraldatud kont- serditurneel Austrias, Slovakkias ja Šveitsis. FOTO ERAKOGUST

malikud enesekehtestamise võimalused, et sellest ringist välja mur­ “Tere, õpetaja Saluveer! Tore, et meiega töötasite ja meile mingid da. Tollal oli võimalik lihtsalt keelata – te ei lähe ja kogu lugu. Tuli piirid kehtestasite!” Isa on rääkinud, kuidas tänu sellele piiride enda poole saada kodu (see polnud nii raske), kooli direktsioon kehtestamisele sai üliaktiivsed noorukid trellide taga mõistliku­ jne. Nii et bänditegemine oli tollal keeruline. maks muudetud ja nad leidsid elus mingi koha. Ma leidsin, et see on tänuväärne tegevus. Mitte kerge tegevus, aga endale ja teistele Said oma tahtmise ja mängisid hea mitu aastat väga edukas vajalik. Karavanis, aga läksid sealt ikkagi kooli muusikaõpetajaks. Mitmed inimesed, kes sind tollal tundsid, on öelnud, et olid Laste ja bändimuusika juurest oled jõudnud laulupeo juhiks sellest väga üllatunud ning ka kindlad, et sa ei jää kooli kauaks ja klassikalise muusika dirigendiks, oled teinud väga erinevat pidama. Aga sinust sai väga hea õpetaja. muusikat. Kas muusikal ja muusikal on vahe? Mina arvan, et kõik inimesed võiksid mingi osa oma elust koolis Enamiku muusikute elulugudes on erinevat muusikat. Elatise õpetajana töötada, siis kaoksid ära paljud arusaamatused kodu ja teenimine on võimalik ka kohtades, kus muusikat kasutatakse kooli vahel, kuna lapsevanemad saavad ennast ka teise rolli panna. meelelahutusena. Kui tekib huvitavamaid alternatiive, siis liigu­ Olen hulk aastaid elust koolis veetnud, õigemini ma polegi takse ühest kohast teise ja vahel tehakse mitut asja paralleelselt, sealt välja tulnud: oma kool, Muusikaakadeemia, pärast lõpetamist näiteks bändis mängides ja kaasaegset muusikat luues. Viimsi keskkool… Sinna minek 1980ndatel oli ausalt öeldes põge­ Minu lemmikstiili defineerida pole võimalik – lemmik on see, nemine Nõukogude armee huvitegevuse eest Afganistanis. Meie mida on parajasti aega ja vajadust avastada. Mulle meeldib vokaal­ ajal teadsid kõik noormehed, et maakool vabastab armeest, ning muusika, huvitav kaasaegne muusika ja vana range stiili polüfoo­ seega olid väikesed maakoolid üle Eesti ära loetud ja jagatud. nia, kus vanad meistrid teatud reeglite raames toimetasid ja süstee­ Üldjuhul mindi sinna küll ainult nii kauaks, kuni 27 aasta vanuse­ me lõid, et saavutada kõlalist täiuslikkust. Aga seda on hiljemgi piir kukkus, ja suurem hulk inimesi tuli siis ära. Siiski on aga ka tehtud – Hindemithi atonaalsed kaanonid on näiteks minu jaoks päris mitmeid, kes siiamaani õpetajana töötavad, ja minu meelest praegu jube huvitavad. on see hea. Peale Viimsi gümnaasiumi olen töötanud erinevates erahuvi­ Mille järgi oma ETV tütarlastekoorile muusikat valid? alakoolides [Lasteekraani Muusikastuudio ja Musamari – K. T.], Kavasid on erinevaid. Mõned tulevad ise su juurde, näiteks siis eraüldhariduskoolis [Rocca al Mare kool – K. T.], nüüd kutse­ “Tormis – Soome helilooja”, mis oli Soome Instituudi ning koolis; vahepeale on juhtunud ka mingeid ülikoole [Aarne Saluveer Teatri- ja Muusikamuuseumi tellitud kava. on juhendanud Orffi-kursust Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja Kuna tegu on harrastuslauljatega, oleks hea, kui muusika nen­ õpetanud dirigeerimist TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias – K. T.]. de võimeid arendaks. Mõnel üritusel, kus on palju kirjastajaid ko­ Midagi on ilmselt juba perest kaasa tulnud – ka minu isa jagas hal, lappan noote; vahel sorin internetis ja vaatan, mis huvitavaid end emakeeleõpetaja ja harrastusmuusiku rolli vahel. Kuna ta töö­ teoseid kolleegid on teinud, sest on teoseid, mida tuleb kõigil läbi tas muu hulgas Viljandi noortekoloonias, olen lapsena näinud pilti, proovida, laulda ja juhatada. Mingil hetkel käime kõik samu radu, kus kiilakas pläruga tüüp astub kuskil tänaval isa juurde ja tundub, on ainult aja küsimus, millal keegi millise teoseni jõuab. et nüüd läheb löömaks või raha pommimiseks, aga tüüp ütleb: Esiettekanded on erilised, nii esmaesitus Eestis (Pärdi “Zwei

6 muusika 12/2009 Selle aasta suvel üldlaulu- peol dirigendipuldist lah- kumas, ühendkoori esituses just kõlanud Eesti hümni lummuses. FOTO SCANPIX/ PEETER LANGOVITS

Beter”) kui ka maailmas (Pärdi “Peace Upon You, Jerusalem” ole ealiselt ja vaimselt valmis, ei saa hääleliselt hakkama, rikuvad ACDA aastasümpoosionil New Yorgis; mõlemad ETV tütarlaste­ meie ilusa täiskasvanute laulu ära või üleüldse on “Mu isamaa on kooriga). minu arm” nende jaoks liiga raske. Mul polegi muud öelda, kui et Eestis on hulk inimesi, kes on vanuselt ammu täiskasvanud, aga ei Vaadates praegu enda ümber ja võrreldes seda pildiga, mida saa ikka aru, mis selle laulu sisu on; ja on päris palju lapsi, kes on nägid kümme aastat tagasi Kooriühingu esimeheks saades – vägagi võimelised sellest aru saama. Aga et nad hakkaksid aru saa­ mis on muutunud? Kas inimesed on rohkem laulma hakanud? ma, on neil vaja laulu “Mu isamaa on minu arm” ema, isa, vana­ Kas sulle tundub, et meie laulupidu kestab edasi? ema, vanaisa või õpetajaga õigel hetkel koos laulda. Kui see õige Lauljaid on lisandunud küll. Noorte inimeste hulk koorides on hetk mööda lastakse, on juba hilja. suurenenud, kõikvõimalikud korporatsioonid, ühendused ja par­ teid loovad endale laulukoore. Arutada võib, mis on nende laulu­ Kas laulupidu aastal 1993, kui sa olid liigijuht, ja aastal 2007, kooride funktsioon. Võib-olla väga tõsisel tasemel harrastajaid, kui sa olid kunstiline juht, olid väga erinevad? Laulupeo koht kes jõuaksid laulupeotasemest ka palju kõrgemale, pole nii palju, ühiskonnas, muusikaline koostis, tähtsus inimeste jaoks…? kui tahaks näha. Aga ma arvan, et see on aja küsimus. 1993 oli kindlasti sutsu eriline, sest oli ikkagi esimene vaba Eesti Oleme juba kuusteist aastat süstemaatiliselt ja teadlikult too­ noortepidu. Samas tegeles kogu ühiskond tollal küsimusega, et nud väikesi lapsi laulupeole. Kui varem oli mudilaskooride laul­ kui me oleme ennast vabaks laulnud ja laul oligi protesti väljen­ jaid peol umbes 1500, siis 1993. aastal, kui René Eespere minu vä­ dus nõukogude impeeriumi vastu, siis nüüd me ju oleme vabad ga suureks üllatuseks tegi mulle ettepaneku laulupeol mudilastega ja laulupidu pole enam vaja. Sel hetkel ei tajutud väärtusi, mida tegelda, avasime selle kooriliigi kogu Eesti algkoolilastele ja täiesti see pidu on tegelikult endas kandnud, ei tajunud kahjuks ka hulk vabatahtlikult registreerus 3500 mudilast. 1997. aastal tuli 7000, arvamusliidreid. “Ilmapuu” projekti väärtuseks tuleb pidada, et praeguseks on mudilasi laulupeol 10 000 ja rohkem ning ma väi­ ideekavand oli laiapõhjaliselt koostatud ning sõnastasime terve dan täiesti tõsiselt, et see ei ole mingi piir. Kui muusika- ja hinge­ hulga põhiväärtusi, mida laulupidu peab sisaldama. Selles mõttes haridust saab laulu kaudu jagada, ei tohikski täna Eestimaal olla erines 2007. aasta laulupidu kõigist varasematest ja see muutus kooli, kus pole võimalust targa õpetaja juhtimisel musitseerida! on hea. Põhiväärtus ei ole repertuaari raskusaste, vaid koostund­ Varsti juba kakskümmend aastat kestnud arengu tulemusena mise fenomen ja sellega mõistlikult ümberkäimine. Praeguseks on mitme kooriliigi kvaliteet laulupeol oluliselt paranenud, seda on toonased kahtlused juba hajutatud ja pigem teeb muret see, et väidavad nii üldjuhid kui ka kuulajad. Nii lihtne see ongi – kahe­ laulupidu kasutatakse poliitilise populismi saavutamiseks. See on kümne aastaga kasvab kunagistest mudilastest laulupeole uus üks võimalikke halbu arenguid. põlvkond. Eks pea vaatama, kuidas uue põlvkonna juhid omakor­ da järgmise ja parema kvaliteediga koore looma hakkavad, et nad Sinu enda koor ehk ETV tütarlastekoor on üks Eesti tihedama ei lepiks sellega, et laulupeorepertuaar saaks ära esitatud. kontserttegevusega koore. Praegu oleme jõudnud uue probleemini: plats on lauljaid ser­ Tegemist on lihtsalt ühe toreda harrastuskooriga, kes pühendab vani täis ja kostab hääli, et hakkame nüüd laste arvu vähendama, oma harrastusele nii palju aega, et suudab ette valmistada roh­ ärme neid peole luba. Tuuakse igasuguseid ettekäändeid: et nad ei kem kavasid kui keskmine harrastaja. Õnneks viitsivad nad ka

muusika 12/2009 7 esinemisi palju ette võtta ja meil on palju erinevaid kavu. sejad peaksid seda vankrit koos vedama, et ei süüdistataks halba Veerevale kivile sammal ei kasva. rahastajat, muusikaõppeasutuse juhti või kateedrijuhatajat – eest­ Aastad on muidugi erinevad. Eelmine aasta oli üks tiheda­ vedamine on meie endi teha. maid, kuna siis toimusid Eesti Vabariigi 90. aastapäeva kontserdid Maailmas räägitakse väga palju poiste laulmisest ja nende kaa­ Eestis ja mujal maailmas ning tuli teha mitu nädala või paarist tur­ samisest koori. Mina arvan, et algklassides tuleks kõik poisid ja need järjest. Aga kui kontserdid ei muutu rutiiniks ning püüad tüdrukud koos tegutsema panna, koor on selleks suurepärane või­ neid endale ja teistele toredaks teha, on kõik hästi. malus. Meeslauljate kasvatamine ei pea käima ainult poiste- ja meeskoorides, kõik mudilaskoorid on muusikahuvi käimatõmba­ Peaks siiski ära nimetama, et ETV tütarlastekoor on võitnud nii miseks head. Selge see, et poisid ei taha laulma tulla, aga siis tuleb Eesti kui ka rahvusvahelisi konkursse ning kutsutud esinema nii mõelda, mille poolest mu koor tore on, ja kui ei ole, siis tuleb see Ameerika koorijuhtide aastasümpoosionile, rahvusvahelisele koori- toredaks muuta. muusikamarketile Polyfollia kui ka mitmetele festivalidele. Tüdrukute suutlikkus õppida rasked kavad ära täpselt selle ajaga, Kuulud Euroopa Noortekooride Föderatsiooni Europa Cantat mis kontserdini jäänud, on hämmastav. Jälle see Parkinsoni seadus. ja Rahvusvahelise Koorimuusika Föderatsiooni (IFCM) juhatus- se ning Maailma Koorimängude Nõukokku. Mida sa tahad rah- Oled väga palju käinud oma kooriga välismaal ja teinud ka vusvahelises muusikas ära teha? koolitusi. Kas koorimuusika nägu ja tähtsus Eestis, mujal Tänu sellele, et 2000. aastal tekkis hea side Europa Cantatiga, ole­ Euroopas, Aasias ja Ameerikas on väga erinev? Kus Eesti sellel me oma koorimuusikale väljundeid juurde saanud. Eestisse on pildil asub? toodud rahvusvahelisi laulunädalaid ning ühes nendega väliskoo­ Eesti koorimuusika asub täpselt seal, kuhu üks või teine esitaja re ja välisdirigente, see tähendab koolitust ja silmaringi avardu­ teda parasjagu oskab, viitsib, suudab ja tahab viia. mist meie dirigentidele ning kontakte ja avaramat välissuhtlust Meil on õnnelik väike maa, kus on olemas päris mitu püsipal­ kooridele. Koostöös IFCMiga oleme korraldanud Tallinnas rah­ galist kollektiivi. Tõsi, kahekümne aasta jooksul on toimunud ka vusvahelise konverentsi “Voices of Origin”, mille osalejate hulk natuke õnnetuid likvideerimisi, aga kes siis vigu ei teeks. Hetkel oli arvestatavalt suur. tundub olevat isegi liikumine sinnapoole, et senine suur puudu­ Oleme õppinud nägema maailma kui tervikut ning aru saama, jääk oratooriumikoori näol leiab ehk lõpuks õnneliku lahenduse ja mis on meie tugevad kohad ja kus saaks ära hoida mõne rumaluse, jõutakse jutust tegudeni. mida mujal maailmas on riigi, institutsiooni või üksikisiku tasandil Meie varane muusikalugu on tihedalt koorimuusikaga seotud tehtud. Selles mõttes on see nagu õpituba – näed mõnes teises ko­ ja seal on päris palju väärtuslikku repertuaari, millest järgmised has nagu peeglis mõnedki vead ära. põlved saavad õppida. Et Kreegist, Saarest ja Tobiasest jõuti ühel Oleme oma laulupeotraditsiooni tutvustanud nii kroonitud kui hetkel Tormise ja Pärdini, on eelmiste kihistuste väga väärtuslik kroonimata peadele, ja õnnestunult. Kui Raekoja platsil peetud areng. Sellest allikast me täna ju joome ja seda kasutame. kontsert Inglise kuningannale sai vastukaja Timesis, siis arvan, et Hetkel tahaks loota, et üha suurenev huvi kooris laulmise vastu sellest oli Eestile ainult kasu. viib ka selleni, et heliloojatel tekib taas suurem huvi kirjutada koo­ Tänu meie rahvusvahelisele PR-tööle on eesti muusikat roh­ ridele erinevas raskusastmes. Praegu tuleb keerulisi teoseid roh­ kem kirjastatud, esitatud, salvestatud – teadmine eesti koorimuusi­ kem kui lihtsaid ja jõukohaseid. kast on oluliselt suurenenud. Ei saa aga öelda, et kõik on hästi, kõik polegi Kooriühingu teha. Oled praeguseks ligi kümme aastat olnud Kooriühingu esi- Kui rääkida tulevikuunistustest, siis tulevikus võiks üks suur mees, mis ühelt poolt on koorivaldkonna katusorganisatsioon IFCMi maailmasümpoosion ka Tallinna riivata. Kui kunagi toimus ja teisalt laulupeoprotsessi toestav organisatsioon, seega see Helsingis, Tallinnas ja Stockholmis, siis nüüd saaks rääkida peaks vedama, kandma ja kaitsma kogu koorimuusikat. Mida näiteks kolmiklinnadest Tallinn, Helsingi ja Peterburi. Huvi maail­ on kümne aastaga saavutatud ja mis on veel saavutamata? masümpoosioni vastu meie piirkonnas on – kaasaksime nii meist Koorijuhi sotsiaalne positsioon on Eestis tublisti paranenud. põhja kui ida poole jäävat kultuuri. Eesti üksi oleks selle suurüritu­ Mitmesugustel põhjustel olid koorijuhid nõukogude ajal sotsia­ se jaoks mõnevõrra kitsas [IFCM-i maailmasümpoosionile saabub listliku rahvakultuuri esiridades ja võim oskas neid ka tähtsusta­ tavaliselt umbes 3000 osavõtjat – K. T.] ning raskusi tekitab ka da. Kui seoses kapitalismi tulekuga tähelepanu enam nii palju ei transport ja majutus, aga teistega koos tegutsedes saaks hakkama. jätkunud, võis see olla üks põhjus, miks paljud kannatasid. Aga 1990ndate keskel, kui räägiti koorijuhi kehvast olemisest, oli te­ Kas ma jätsin midagi olulist küsimata? gelikult kõigil raske. Kui sul on head lauljad ja meeldiv töö, on Õnneks jätsid sa peaaegu kõik olulise küsimata. See, millest me võimalik olukorda parandada. Tänaseks ongi olemas kooride ei räägi, ongi ju kõige olulisem. Aga kõigest ei pea rääkima. toetused, koorijuhtide palgamäärad ja kutsestandard – pusle ük­ Ajakirjakaaned ei ole parim võimalus sikud osad, millest tuleb täitsa tore pilt kokku. oma elu elamiseks. Kui hakkasime Kooriühingu esimest arengukava tegema [2005 – K. T.], kõlas algul seisukoht, et andke raha, küll me siis arenda­ Ega vist, Aarne Saluveeri elu käib niigi me. Vastuseks öeldi, et näidake tegevust ja võimalikke tulemusi, üheteistkümnes kohas korraga. Niisiis lööb küll siis tuleb ka raha. Praeguseks ongi seda tulnud ning baasta­ ta oma MacBooki kinni ja tormab edasi sand ehk laulupeotasand viidud enam-vähem sinna, kus ta peab toimetama. Ikka selleks, et eesti muusika olema. Nüüd tuleb minna algharidusest kesk- ja kõrghariduse elaks, oleks ja edasi liiguks. Et võimalikult poole ehk panustada lauljate haridusse ja oskustesse ning dirigenti­ palju lapsi laulukaare alla jõuaks ning ini- de koolitusse. Siin ei aita muu, kui et kõik koorivaldkonnas tegut­ mesed paremaks saaksid.

8 muusika 12/2009 BAGAT E LL I D * maa i lm

NELE-EVA STEINFELD pianist

hinna vääriliseks tunnistati prantsuse pia­ nist Jean-Efflam Bavouzet Debussy kogu klaveriloomingu salvestamise eest. Auhinnasaajate seas olid veel sopran Angela Gheorghiu, metsosopran Magda­ lena Kozená, bariton Gerald Finley, diri­ gent Vassili Petrenko, pianistid Steven Osborne ja Stephen Kovacevich, plaadifir­ ma ECM ja paljud teised.

Simon Rattle jääb Berliini Filharmoonikute juurde aastani 2018 On üsna loomulik, et rahvusvahelisel muusikamaastikul tehakse otsuseid ja plaane, mis ulatuvad mitme aasta jagu tu­ levikku. Berliini Filharmoonikud tegid aga hiljuti otsuse, mis ületab kaugelt paa­ riaastase planeerimistava. Nimelt pikenda­ ti orkestri praeguse peadirigendi sir Simon Ansambel The Sixteen dirigent Harry Christophersiga. Rattle’i lepingut üheksa aasta võrra, mis tähendab seda, et inglise muusik jääb Gramophone Award 2009 võitjad sel- noorusele vaatamata saavutanud muusiku­ Berliini Filharmoonikute juhtfiguuriks gunud teel väljapaistvaid tulemusi. Ta on esinenud aastani 2018. Sir Simon Rattle on olnud Oktoobris avalikustati maineka Briti muu­ solistina paljude tipporkestritega ning tei­ Berliini Filharmoonikute peadirigent juba sikaajakirja Gramophone tänavused au­ nud koostööd maailmakuulsate dirigenti­ seitse aastat ning orkestri liikmetel on õi­ hinnasaajad. Tegemist on muusika ja plaa­ dega. Muusikaarvustustes on Wangi ise­ gus teha otsuseid kunstilistes küsimustes ditööstuse preemiatega, mida võiks võrrel­ loomustatud kui tehniliselt kõrgetaseme­ ja dirigendi valikul isegi juhul, kui see on da Oscaritega filmimaailmast. Auhinnad list, tugeva kontsentratsioonivõime ja rik­ orkestri juhtkonnale vastumeelne. Nime­ anti välja viieteistkümnes kategoorias ning kaliku kõlapaletiga emotsionaalset muusi­ tatud valik kõneleb sellest, et Simon Rattle lisaauhindu oli kokku üheksa. Oma sõna kut. Fir­male Deutsche Grammophon sal­ on võitnud orkestrantide tugeva poole­ öelda oli ka ajakirja lugejatel, kes said an­ vestas ta tänavu oma esikplaadi, millel hoiu. da oma hääle aasta artisti valimisel. kõlab Cho­pini, Liszti, Skrjabini ja Ligeti Berliini Filharmoonikud on üks maail­ Aasta artistiks osutus tänavu vokaalkol­ looming. ma juhtivaid orkestreid, mille asutamisaeg lektiiv The Sixteen, mida juhatab dirigent Aasta salvestuse auhinna pälvis keelpil­ jääb aastasse 1882. Erinevatel aegadel on Harry Christophers. Nemad võitsid pree­ likvartett Ebène Debussy, Raveli ja Fauré kollektiivi dirigentideks olnud sellised mia ka baroki vokaalmuusika kategoorias kvartettide salvestamise eest plaadifirmale suur­kujud nagu Arthur Nikisch, Sergiu plaadiga Händeli muusikast. Ansamblit Virgin Classics. Neile läks ka auhind pari­ Celibidache, Herbert von Karajan, Wilhelm peetakse üheks juhtivaks vokaalgrupiks ma kammersalvestuse eest. Kvartett Ebène Furtwängler ja Claudio Abbado. Alates aas­ terves maailmas ning esinetud ja salvesta­ loodi 1999. aastal Prantsusmaal ning nende tast 2002 on orkestri peadirigent sir Simon tud on nüüdseks kokku kolmkümmend nimi viitab luksuslikule eebenipuule, mida Rattle, kes iseloomustab oma suurepärast aastat. Kollektiivi The Sixteen tugevateks kasutatakse pillitööstuses. Kollektiivi reper­ orkestrit järgmiselt: “Berliini Filharmoo­ külgedeks on varase inglise kooripolüfoo­ tuaar ulatub Mozarti ja Haydni kvartetti­ nikud on orkester, mis mõtleb ja tegutseb nia, renessansiajastu teoste ning nüüdis­ dest tänapäevaste helitöödeni ning kriiti­ kiiresti ning see iseloomustus kehtib iga muusika interpreteerimine. Võidetud on kud hindavad nende meisterlikkust, kõla­ viimase kui orkestrandi kohta. Alati on ga­ mitmesuguseid preemiaid ning välja on an­ kultuuri ja loovat suhtumist kõrgelt. ranteeritud, et mängijad annavad endast tud kokku üheksakümmend CDd. Elutöö auhinna pälvis tänavu 80 aasta maksimumi – nii proovides kui ka kontser­ Noore aasta artisti tiitliga pärjati juubelit tähistav austria dirigent Nikolaus tidel.” 22-aastane hiina pianist Yuja Wang, kes on Harnoncourt. Parima instrumentalisti au­

muusika 12/2009 9 BAGAT E LL I D * maa i lm

Alfred Brendel pälvis Jaapani maineka Dresdeni Riigikapelli puhul on tege­ preemia mist ühe vanima orkestriga maailmas. Pianist Alfred Brendel pälvis hiljuti mai­ Kollektiiv rajati 1548. aastal kuurvürst neka jaapani preemia Praemium Im­ Moritzi eestvedamisel ning orkestri tegevu­ periale Award. Seda tunnustust jagatakse sega on läbi aegade olnud seotud sellised maailma väljapaistvatele kunstitegelastele muusikud nagu Heinrich Schütz, Carl alates 1989. aastast viies kategoorias: Maria von Weber, Richard Wagner, Karl maali­kunst, skulptuur, arhitektuur, muusi­ Böhm, Kurt Sanderling ning Bernard ka ning teatri- ja filmikunst. Brendeli kõr­ Haitink. 2012. aastani tegutseb orkestri val pälvisid auhinna veel fotograaf Hiroshi peadirigendina itaallane Fabio Luisi. Sugimoto, skulptor Richard Long, arhitekt Rostropovitši-nimelise konkursi võitja Dai Christian Thielemann juhatas Dresdeni Zaha Hadid ja näitekirjanik Tom Stop­ Miyata. Riigikapelli esmakordselt 2003. aastal ning pard. See võit seab Alfred Brendeli ühele FOTOD INTERNETIST tema järgmine ülesastumine selle orkestri­ pulgale selliste muusikutega nagu György ga leiab aset järgmise aasta veebruaris, mil Ligeti, Mstislav Rostropovitš, Martha sel 63 muusikut, teise ja kolmanda koha ettekandele tuleb Beethoveni “Missa solem­ Argerich ja Daniel Barenboim, kes on sel­ said vastavalt Jakob Koranyi Rootsist ja nis”. le preemia laureaadid varasematest aasta­ Norbert Anger Saksamaalt. test. Rahvusvahelisel Esther Honensi nime­ Kõlas Preisimaa kuninga Friedrich Seitsmekümne kaheksa aastase Alfred lisel pianistide konkursil Kanadas Calgarys Suure flööt Brendeli viimane avalik ülesastumine leidis võidutsesid aga Venemaa klaverimängijad: Pärast 230-aastast pausi kõlas hiljuti uues­ aset möödunud aasta detsembris, mil ta 21-aastane Georgi Tchaidze ja 27-aastane ti avalikkuse ees Preisimaa kuninga esitas Viini Musikvereinis Mozarti Klaveri­ Jevgeni Starodubtsev, kes pälvisid viie fina­ Friedrich Suure armastatud flööt, hõbe­ kontserdi nr 9 Es-duur “Jeunehomme”. listi seas vastavalt esimese ja teise preemia dast, eebenipuust ja elevandiluust valmis­ Bren­­del on ka viljakas esseist ja luuletaja. väärtusega 35 000 ja 25 000 USA dollarit. tatud instrument. Haruldase pilli kõla sai Tema sulest on ilmunud raamatud “Mõtisk­ Viie finalisti hulgas olid veel Gilles kuulda Läänemere saarel Usedomil toimu­ lusi muusikast” ja “Muusikast läbi sõna” Vonsattel Šveitsist ning Nataša Kudritskaja nud festivalil. Hohenzollerni palee kuraa­ ning tema 75. sünnipäeva puhul ilmus ja Kirill Zwegintsov Ukrainast. Sel konkur­ tori Ulrich Feldhahni sõnul on sel instru­ koondväljaanne pealkirjaga “Muusikast”, sil on seos ka eesti muusikutega, sest 2000. mendil kaunis ja soe kõla. Flööt kuulub mis sisaldab artikleid ja esseid Beethoveni aastal sai seal teise preemia pianist Marko Hohenzollerni kuninglikule perekonnale sonaatidest ja kontsertidest, Schuberti hili­ Martin. ning tegemist on teadaolevalt maailma sest loomingust ning Lisztist ja Bachist. kalleima ajaloolise flöödiga, mille trans­ Avalikest kontsertidest loobunud, kavatseb Christian Thielemannist saab järgmine portimist ei usaldata kunagi ainult ühe Brendel tulevikus pühenduda kirjutamisele Dresdeni Riigikapelli peadirigent inimese hoolde. ning meistriklasside andmisele ja loengute Dresdeni Riigikapelli uueks peadirigen­ Friedrich Suur (1712–1786) oli kirglik pidamisele. diks valiti Christian Thielemann, kes on flöödimängija, kes harjutas oma pilli sageli praegu samal ametikohal Müncheni Fil­ kuni neli tundi päevas. Tema juhendajaks Uudiseid konkursimaailmast harmoonikute juures. Dresdeni Riigi­ oli Johann Joachim Quantz, kes selle pilli Jaapani tšellist Dai Miyata sattus hiljuti kapelli peadirigendi ametisse asub 50-aas­ ka 1750. aastal valmistas. Usedomi festivalil rahvusvahelise muusikaelu tähelepanu tane muusik hooajal 2012/13 ja selle töö­ mängis haruldasel instrumendil Friedrich keskpunkti Mstislav Rostropovitši nimeli­ koha saamist nimetab ta oma unistuste Suure ja Johann Joachim Quantzi loomin­ se konkursi võitmisega, mis on üks mai­ täitumiseks. Thielemanni sõnul võrdles gut Berliini Riigikapelli liige flötist nekamaid tšellistide konkursse maailmas. tema mentor Herbert von Karajan selle Christoph Huntgeburth. Tänavu toimus see sündmus üheksandat orkestri kõla vanaaegse kulla säraga, mis korda ning esmakordselt ilma konkursi on tulevase peadirigendi arvates äärmiselt nimifiguuri ja žürii esimehe Mstislav tabav võrdlus. Thielemann peab end aust­ Rostropovitšita, kes lahkus meie seast ria ja saksa dirigeerimiskunsti traditsiooni 2007. aasta aprillis. Jaapani tšellist Dai järgijaks ning seega Wilhelm Furtwängleri Miyata edestas nimetatud võistumängimi­ ja Herbert von Karajani töö jätkajaks.

10 muusika 12/2009 P aus Gould, Verne ja CD 318 Pärast Katie Hafneri “A Romance on Three Legs. Glenn Gould’s Obsessive Quest for the Perfect Piano” lugemist

MA I L I S P Õ L D vabakutseline

iiendal septembril 1977 startis noom ja kirjanik Carl Sagan, valis kulleriks Canaverali neemelt NASA kosmo­ tulevikku kanadalase Glenn Gouldi, tolle sesond Voyager 1, mille pardal iseäraliku pianisti, kes, mida iganes ta ka ei ühtlasiV kuldplaat meie planeedi helide ja mänginud, taotles detailikõiksuse murdosa häältega. Tõenäoliselt jõuab elementaar­ täpsusel tuikavat katkematut horisontaali, osakesi ja magnetvälju uuriv Voyager 1 häälte igavikulist kulgemist. Ja tol lendulas­ kunagi Päikesesüsteemi kaugeimate ran­ tud kettal mängib Gould oma elu armastu­ dadeni. Ja kui tõenäoline saab tõeks, siis sel, seerianumbrit 317194 kandval Steinway jõuab sinna ka kuldne kapsel, kuhu on tiibklaveril, mida muusikalugu tunneb salvestatud tuulevihin ja kõuekõma, lin­ koodi CD 318 all (C tähistas üksnes Stein­ nulaul ja vaalade huiked... läkitused USA way artistidele mõeldud klaverit, D aga tollaselt presidendilt Jimmy Carterilt, kuuluvust suuremõõtmeliste kontsertpilli­ ent kuna eluloo puhul päris ilma läbi ei saa, ÜRO peasekretärilt Kurt Waldheimilt ja de seltskonda). Samal klaveril salvestas olgu siinkohal veel paar-kolm numbrilist tervitused 55 keeles, hääbunud keeltes, Gould Bachi, Haydni, Beethoveni, Liszti, viidet. Glenn Gould sündis 1932. aastal elavates keeltes, hakatuseks akkadi, lõpe­ Straussi, Schönbergi, Prokofjevi, Skrjabini, Toronto äärelinnas; 1964. aastal loobus ta tuseks wu keeles. Sibeliuse, Griegi, Bizet’, Hindemithi... teo­ avalikest esinemistest (viimane sooloõhtu Too kosmosesse heidetud sümboolne seid, kokku üle üheksakümne lindistuse. 10. aprillil Los Angeleses), tõmbus kodu­ pudel kannab Päikesesüsteemi äärealade Gouldi salvestuste alguse ja lõpu tähiseks sesse Torontosse ja pühendus stuudiotööle, poole sõnumit – helisevat tõendit Maa et­ kujunenud Bachi “Goldbergi variatsiooni­ lindistades peamiselt New Yorgis ja Toron­ nilisest ja kultuurilisest rikkusest. Sinna on de” kaks lindistust aga CD 318-l sissemän­ tos. Gouldi jaoks oli lindistamine täiesti talletatud peruulaste pulmalaul, senegallas­ gitu hulka ei kuulu. 1955. aastal, kui ta iseseisev kunstivaldkond, stuudiomiljöö te löökpillirütmid, pügmee naiste initsiat­ plaadifirmale Columbia Records’ Master­ võimaldas piiritut loomevabadust, aeg ei siooniviis, navahode öölaul... “Melancholy work salvestas esimese “Goldbergi”, polnud ahistanud, tõlgendus ei pidanud sündima Blues”, mille esitajaiks Louis Armstrong & ta CD 318 olemasolust veel teadlik, 1981. ainukordse ja lõplikuna, siin, praegu ja ni­ Hot Seven, Bachi, Mozarti, Beethoveni ja aastal, teise “Goldbergi” lindistamise aegu melt selle publiku ees. Gouldil oli kindel Stravinski helindeid. Kuldses kapslis on polnud too klaver aga enam kõrges män­ nõu lindistada umbes viiekümnenda elu­ varjul ka ÜHE pianisti mäng. Glenn Goul­ gus võimeline kaasa lööma. Teise maailma­ aastani. Selleks ajaks arvas ta plaati saavat di mäng. Ja Gould mängib Bachi – seda sõja keerukates oludes, ja kes teab, võib-ol­ enam-vähem kõik teosed, mis talle klaveri­ krüptilist teksti, mis sarnaselt s u u r t e la just olude kiuste, otsekui meistrimeeste literatuuris huvi pakkusid ja mille kohta tal süsteemidega samuti elementaarosakesteks ametiuhkuse salajase tõendina valminud oli omalt poolt midagi uut öelda. Edasi taandatav ning magnetväljade jääva kut­ CD 318 purunes 1971. aastal Clevelandist plaanis ta õnne katsuda ka produtsendina. sungina vibreeriv. Tõenäosus, et too kapsel tagasi Torontosse jõudes laadimisplatsil Plaani esimene pool läks täide, produtsen­ kohtab oma teekonnal Päikesesüsteemi- veotööliste hooletuse tõttu. Gould üritas diametit aga ei õnnestunudki tal pidada. väliseid tsivilisatsioone, olevat kaduvväike, kriminalisti kombel juhtunu kohta selgust Gould suri 1982. aastal Toronto kesklinna ent mitte olematu. Tõenäosus, et aastasada­ saada, püüdis Toronto ja New Yorgi vahet haiglas ajurabanduse tagajärjel. Pärast seda, de möödudes püüavad sõnumi kinni meie sõites klaverit küll Steinway meistrite, küll kui haige oli langenud ajukoomasse, lõpe­ tänase tsivilisatsiooni järeltulijad, olevat pi­ ennastsalgava Verne’i jõupingutuste abil el­ tasid arstid teraapia. Gouldi isa nõusolekul. sut suurem. Loodetavasti ei tõrgu lugeja lu äratada. Asjata. Ainulaadsete kõlaoma­ Glenn Gould pidas end iseõppijaks kujutlus kummagi variandi puhul. Jätkem duste ja ülikerge mehhanismiga CD 318 oli ning on küpses eas seda intervjuudes kor­ mõlemad meelde, uskugem, et üks neist pärast õnnetust vaid mängukõlblik muu­ duvalt rõhutanud. Traditsiooniliselt räägi­ saabki tõeks! seumieksponaat. takse iseõppimisest siis, kui pole õpetajat Komisjon, mille valikut suunas astro­ Pole midagi tüütumat kui aastaarvud, ega asutust, kelle juures või kus oleks toi­

muusika 12/2009 11 P aus

Vaatab kaugusse ja iseendasse. FOTO INTERNETIST

munud regulaarne õppimine. Selle malli misse on aga ilmselt olulisem, kui paistab. ta imetabaselt poolkühm pianism, ta või­ järgi Gould aga puhas iseõppija ei olnud. Guerrero oli kirglik vanamuusika entusiast, me püüda ideaali vaimus ning oskus püüel­ Klaverimängu algtõdesid tutvustas talle Bachi austaja ning atonaalse muusika kum­ dut tunde kestnud mõtisklemise järel kla­ ema. Kümneaastaselt, kui tal Bachi “Hästi­ mardaja. Pedagoogina pani ta suurt rõhku veril välkkiirelt realiseerida; Gouldi veen­ tempereeritud klaveri” I osa käes, astus ta käte ja sõrmede töö maksimaalsele, üldfüü­ dumus, et klaver sobib asendama keelpilli­ Toronto konservatooriumi, Tšiilist pärit sisest sõltumatule väljaarendamisele. kvartetti või sümfooniaorkestrit, kehva kla­ Alberto Guerrero klassi. Guerrero juures Guerre­ro tunnid algasid kätemassaaži, veri korral võib aga puudujääke kaasalaul­ õppis ta üheksa aastat. Erinevalt Gouldist randme ja küünarnuki lõdvestamisharju­ misega korvata; ta lakkamatu mure käte, võis Guerrero end traditsioonilist mõtte­ tustega. Samuti pidas ta ülioluliseks klave­ oma tundlikemate sensorite pärast, mida ta malli rakendades täie õigusega iseõppijaks rimängu ilma klaverita, tööd tekstiga üks­ lindistamise eel rituaalselt vannitas; too pidada. Tema oli tõepoolest ainult kodus nes sisemise kuulmise kõlakastis, puute­ krägisev pügmee-tool, mille kõrgus maa­ õppinud. See ei takistanud tal aga akadee­ tundlikkuse ergastamist puhtalt kujutlus­ pinnast oli 35,5 cm – ainus iste, millel milise õpetajaskonna ridadesse jõudmast. pingega. Ja klaver ei olnud löökpilli sugu­ Gould esines; kui aga isegi see kääbusjäri Samas väidab Guerrero, et tema juurde tul­ lashing, vaid pillide summa. Summa ning liiga kõrgeks osutus, tuli klaver klotsidele les olevat Gould olnud vaimselt sõltumatu asendus. Guerrero eelistas madalat klaveri­ tõsta. muusik, Gouldi suunamisel seisnenud ai­ tooli ega õhutanud oma õpilasi asuma Olen alati arvanud, et Alberto Guerrero nus saladus selles, et tuli lasta tal kõike ise soolokarjääri võitluslikule rajale. isik tuleks tõsiselt luubi alla võtta kas või avastada. Ja öeldule tuginedes ei tundugi Ilmselt on eeltoodu küllaldane, et luge­ ainult seetõttu, et ta suunas Glenn Gouldi. Gouldi väide iseõppimise kohta enam liial­ jal hakkaks välja joonistuma Glenn Gouldi­le Guerrero kohta on viimasel ajal kirjasõnas dusena. Guerrero panus Gouldi kujune­ iseloomulik: Gouldi repertuaarieelistused, ka üht-teist uut ilmunud (John Beckwith,

12 muusika 12/2009 “In Search of Alberto Guerrero”; Wilfrid ka ametivendade armastuse. Imetlejaid oli Gouldist rääkides tuleb ilmtingimata Laurier University Press, Waterloo, 2006). tal seinast seina, mõjuvõimsaist kriitikuist peatuda ka Rootsi emigrantide järeltulijal Tõsiasi, et Gould tegi soolokarjääriga tähelepandamatute koduperenaisteni. Kont­ Charles Verne Edquistil, klaverihäälestajal, lõpparve nõnda varakult, on andnud alust serdilavadel valitses tollal romantiline re­ keda Gould kutsus lihtsalt Verne’iks. Gould rohketeks spekulatsioonideks. Ikka on loo­ pertuaar ja rammumehelik pianism. Gould pärines jõukast, Verne puruvaesest perest. bumisele otsitud salapärast põhjust. Mingi läks vastuvoolu. Mitte protestiks, vaid loo­ Gould oli linnalaps, Verne maapoiss. Goul­ saladus peab ju ometi olema! Kuid mida muldasa. Ta mängis Gibbonsi, Bachi, di heaolu oli ema-isa ja teenijate südame­ aeg edasi, seda enam tundub, et saladust ei Weber­ni, Schönbergi jt teoseid. Iseenesest asi, Verne’i isa saadeti Kanadast joomise ja olegi. On vaid habras inimene. Juba kuue­ polnud mitte see ime, et ta söandas pakku­ kaklemise pärast Rootsi tagasi. Õrnas eas kümnendate aastate algul hakkas Gould da sellist suurtele saalidele vastunäidusta­ Gouldi hariduse eest kandsid hoolt kodu­ kontserdigraafikut teadlikult hõrendama, tud repertuaari, vaid et tal sellise trendi­ õpetajad, peaaegu pime Verne pandi seits­ esinemisi üles ütlema, viimasel hetkel ära teadmatu repertuaariga oli täismaja – et meaastaselt rongi peale ja saadeti kodust jätma. Ning seda ajal, mil ta ees olid tõe­ ta mäng nii paljudele korda läks ja kohale kolme tuhande kilomeetri kaugusele vaeg­ poolest lahti kõik uksed – tule ainult ja jõudis. Kolleegidesse suhtus ta armastus­ nägijate eriinternaatkooli. Emal oli pojale mängi! Kusjuures Gould ei mänginud kau­ väärselt, ainult Vladimir Horowitz mõjus kaasa anda 17 senti taskuraha, vanemal geltki tasuta. Gould küsis oma esinemiste talle nagu must kass. Horowitzi musklilisi vennal nooremale see-eest parim nõuanne eest soolast hinda ja huvitaval kombel ka oktaveid ei talunud Gould silmaotsaski. Ta kogu eluks: kui sul on kompvekke, siis jaga sai, mida küsis: ta oli tollal kõrgeimaid ho­ pidas Horowitzi mängu odavaks trikitami­ neid teistega. Gouldile hankis isa võimalu­ norare teeniv pianist. Gould ei kuulutanud seks. Seevastu imetles ta Arthur Schnabelit. se korral klavereid kui tarbeesemeid, Verne lavalt lahkumist ette, jäi lihtsalt kõrvale; Piiritult. hakkas klaverihäälestamist-hooldamist õp­ 1965. aastal vihjas, et tegu olevat aastakese 1957. aastal käis Glenn Gould turneel pima hirmust tuleviku ja töötuks jäämise akadeemilise puhkusega. Ka Gouldi Nõukogude Liidus. Ta oli esimesi “metsi­ ees. Gould oli kohe eriline – juba siis, kui elulugu põhjani uurinud Kevin Bazzana kust läänest” tulnud raputavalt värskeid ta kolmeaastaselt nooti luges ja helide vai­ usub, et Gould ei kavatsenud karussellilt tuuli. Gouldi esinemisest Moskva konser­ bumist kuulatas; Verne kasvas eriliseks tu­ lõplikult maha tulla. Ent Gouldi psühho­ vatooriumis on ajapikku saanud legendi handete klaverite häälestamisega. Ületama­ füüsilise tundlikkusega kaasnevad problee­ mõõtu lugu, mis on püsinud ehedana otse­ tu meistri staatus oli tal juba enne Gouldi­ mid osutusid sedavõrd määravaks, et aja­ kui Bachi Urtext. Aeg pole sellele ladesta­ ga kohtumist, Gouldi kõrvale jäi ta aasta­ pikku soov lavale naasta üha kahanes. Kuni nud ainsatki redaktsioonilist liialdust. teks, häälestades ühtlasi tuhandeid ja tu­ kadus hoopis. Mis laadi probleemidega oli Suust suhu, õpetajatelt õpilastele, ühest me­ handeid kordi Gouldi lemmiktiibklaverit tegu? Rändurielu oli Gouldile vastumeelt, muaarteosest või intervjuust teise on seda CD 318. Koostöö käigus oli kummalgi lennureisid lausa väljakannatamatud. 1962. ikka originaalitruult edasi antud. Ja raske kombeks asju omamoodi ajada. Ja alati sel­ aastal tõotas ta iseendale, et liigub nüüdsest on leida klaverimänguhuvilist, kes poleks gus, et kokku võttes see omamoodi ajami­ vaid rongi või autoga. Dirigentide etteval­ kuulnud, kuidas Gould toona Moskvas ne oligi õigeim viis. mistamatus ja apsud, häälest ära pillid, eba­ alustas sooloõhtut hõreda publiku ees ja mugava ja raskepärase mehaanikaga esine­ kuidas kontserdi teise poole alguseks oli misklaverid viisid ta rööpast välja. Gould saal tulvil. Meenutagem, et mobiiltelefoni polnud Richteri-sugune pianist, kes tihti ei polnud tollal olemas. Olid telefonikabiinid, katsunudki klaverit, lähtudes põhimõttest, kus rippusid nood isevärki aparaadid, mida et pill on saatuse sõrm, mida tuleb pimesi kopika kinnikiilumise ja kõne katkemise usaldada. Gouldi sisemine kompass sõltus korral tuli rikke visadusest sõltuvalt kas suuresti sellest, kui reageerimisaldis oli kla­ taktitundeliste koputuste või mõõdetud ru­ ver. Ja muidugi lavaesinemiste sõlmprob­ sikahoopidega turgutada. Sellisest sideva­ leem: puudub teine võimalus, midagi ei saa hendist piisas, et Moskva konservatooriumi tagasi võtta ega korrata, mistap tõenäosus suur saal täituks mõnekümneminutise va­ paleust kinni püüda on ütlemata väike. heaja jooksul rahvaga. Gouldile Moskvas Interpreedi sügavaimate püüdluste seisuko­ meeldis. Tal oli kombeks metropole klave­ halt niisiis südametu, halastamatu, mõttetu rite põhjal hinnata ja nõnda palju suurepä­ olukord. Lisagem tõmbetuul proovisaali­ raseid Steinway klavereid ei olnud ta oma des, hotellitubade ebamugavad voodid. Ja elus veel üheski linnas näinud. Kvaliteetsed terviseprobleemid, mis osalt ka hirmude klaverid leevendasid isegi kliimast tingitud vili, kuid nii- või naasugustena, päris- või ebamugavusi. Aastaajast sõltumata kubu­ pseudoprobleemidena aastatega üha süve­ jussina ringi liikuv Gould oli ju kole kül­ nesid. Nagu ka Gouldi sõltuvus arstirohtu­ makartlik. Ruumides, kus ta pikemalt vii­ dest. bis, hotellitoad kaasa arvatud, pidi olema Glenn Gould oma lahutamatul toolil. Märts 1963, Columbia Records Masterworki Gould oli pianist, kes oma lühikese la­ püsivalt 26 kraadi sooja. Moskvas leppis ta salvestusstuudios Manhattanil. vakarjääri jooksul võitis nii laia publiku kui vähemaga. FOTO WWW.GLENNGOULD.COM

muusika 12/2009 13 STUD I UM Mitmekülgne bluegrass JAA N U S V A i n U melomaan

anrinimetust bluegrass on kuulnud pool mainitud kahe peamise allika vaimu­ muusikaliselt andekas ja kiirelt arenev kindlasti paljud, kuid vähesed os­ likud harud, on bluegrass’i kujunemises ol­ Monroe oma tulevase legendaarse grupi kavad ette kujutada, et ses esma­ nud väga tähtsal kohal. Suur osa lihtrah­ Blue Grass Boys (hilisem kirjapilt Žpilgul nišimuusikas on sama palju harusid vast puutus muusikaga kokku peamiselt ai­ Bluegrass Boys), et kombineerida eespool ja alamsuundi nagu auväärses eas puu võ­ nult kirikus, mistõttu on kuni veerand loetletud muusikalistest mõjudest täiesti ras. Enamasti peetakse bluegrass’i kantri­ bluegrass’i tänapäevasestki repertuaarist uue kõlaga ansamblimuusika ja laulustiil, muusikaks, sageli just primitiivsema kant­ just kristliku taustaga laulud ja instrumen­ mida alles aastaid hiljem hakati selle bän­ ri sünonüümiks. Tegelikkus on aga soo­ taalpalad. di nime järgi kutsuma bluegrass’iks. Bill tuks teistpidine – bluegrass on muusika, Monroe valis oma klassikalisse ansamblis­ mis nõuab nii esitajatelt kui ka kuulajatelt se üpris lihtsa instrumentide koosseisu – hoopis tõsisemat süvenemist ning pilli­ mandoliin (seda mängis ta ise), kitarr mängu ja kuulamise oskust. Bluegrass’i (mis esitas valdavalt rütmipartiid), viiul võiks paljuski kõrvutada pigem jazzi ja või isegi kaks viiulit ning kontrabass. bluusiga kui kantriga. 1945. aastal lisandus bandžo (Earl Bluegrass kujunes välja alles 20. sajandi Scruggs). Kõik instrumendid olid akustili­ keskel, kuid põhilised selle aluseks olevad sed (see on tunnus, mis on bluegrass’i muusikavoolud olid olemas juba aasta­ alustalana säilinud tänaseni, kuigi hilise­ kümneid, kohati aastasadu varem. mates vooludes on üksikuid erandeid) Nimetada tuleb järgmisi: ning nii kontserdil, raadios kui ka plaadis­ 1. Primitiivne old-time-muusika, mis tustel kehtis kindel reegel, et lauldi ja oli sada aastat tagasi (ja on tänagi) peami­ mängiti ühteainsasse mikrofoni. Ansambli selt Apalatšia mäestikus elava maarahva liikmed hoidsid tihedalt kokku ja balansi külamuusika, mida mängiti majatrepil istu­ reguleerimine käis naturaalselt – solist lä­ des (või square dance’i nimelistel külapidu­ henes oma soolo ajaks mikrofonile. del), peamiselt viiulil ja avatud tagaküljega Tollased tegijad saavutasid selles tõelise bandžol, lisaks laul. Kõik see kõlas kokku professionaalsuse, nii et ühe mikrofoniga robustselt, karedalt ja monotoonselt. Old- tehtud salvestused kõlavad sageli nii, nagu time on omakorda tugevate iiri ja keldi mõ­ muusika oleks hiljem stuudios perfektselt judega, peegeldades kunagi sinna piirkon­ kokku miksitud. Bill Monroe välja arenda­ da rännanud rahva päritolu. Teisalt on tud ja suures osas ka enda kirjutatud bluegrass’ile mõju avaldanud ka old-time’i bluegrass’i repertuaar sisaldas üsna võrd­ meloodilisem ja kommertslikum pool selt nii instrumentaalpalu kui ka laule. (1920–1930. aastatel Carter Family) ning Instrumentaalide stiili iseloomustas väga paljusid lugusid esitati hiljem bluegrass-stii­ kiire ja täpne mäng, kuid vahelduseks oli lis, kuid sellest muusikast kujunes hiljem ka aeglasemaid valsse. Lauldes kasutas Bill välja ka kommertslik kantri. oma tenorile sobivat, kohati üsna kõrget 2. Bluus ja kergem jazzmuusika, mille registrit. Ka sellest sai traditsioonilise traditsiooni kandjateks olid samas piirkon­ bluegrass’i üks iseloomulikumaid tunnu­ nas elavad mustanahalised, kunagiste orja­ seid, mida järgitakse tänapäevani. Blue­ de järeltulijad. Slide-kitarr, jug-band, ragti- Bill Monroe – bluegrass’i vanaisa. grass’i repertuaaris on ka rohkelt gospel­ me, sving, nende kaudu omakorda afro­ laule, mida esitati ja esitatakse tavaliselt muusika nüansid – kõik need nähtused on mitmehäälselt (tüüpiline on neljahäälne tugevalt mõjutanud ka bluegrass-muusika Bluegrass’i legendid kvartett) kas koos instrumentaalsaatega kujunemist. Kindlasti tuleb märkida ka val­ Bluegrass’i isa Bill Monroe (William Smith või a cappella. get bluusi (legendaarne joodeldav Jimmie Monroe, 1911–1996) alustas oma muusi­ Pioneerbändist Bluegrass Boys käis aas­ Rodgers), mille lugusid bluegrass tänaseni kuteed 1930. aastatel just perekondlikus takümnetega läbi aukartust äratav hulk laenab. gospelansamblis The Monroe Brothers, muusikuid, üle saja, kellest enamik asutas 3. Sajandeid vanad kirikulaulud ja mis esitas old-time’i traditsioonis meloo­ peagi juba oma ansambli. Esimesed “jook­ neegrispirituaalid, mis on tegelikult ees­ dilisi gospellaulukesi. 1939. aastal asutas sikud” olid 1948. aastal legendaarsed Flatt

14 muusika 12/2009 & Scruggs ehk laulja-kitarrist Lester Flatt ja Eanes jt. Kohati on selles muusikas tunda ikkagi täielikult tollal kantripealinnas bandžomängija Earl Scruggs. Flatt paistis ka rock’n’roll’i ja rockabilly mõjusid. Kuue­ Nashville’is vorbitud imalast ja üleprodut­ silma omapärase pehme ninahäälse laulu­ kümnendate folgibuumi ajal segunes blue­ seeritud, ühelaadse keelpilliorkestri-tausta­ maneeriga ning humoorikate tekstide ja grass veelgi enam ameerika folkmuusika ga kommertskantrist. Bluegrass’i eristasid vahekommentaaridega. Scruggsil on aga vormidega (Doc Watson). Biitlimaania tõi endiselt eelkõige puhas, selge instrumentat­ bluegrass-muusikas eriline roll, kuna just huvitava nähtusena areenile The Beatlesi sioon, akustilised instrumendid ja laulu­ tema töötas bandžol välja uue “kolme sõr­ lugude bluegrass-tõlgenduse (The Charles desse pikitud põnevad, muusikuid proovile me” mängustiili, mis saigi nimeks scruggs- River Valley Boys, Joe Val). Seitsmeküm­ panevad jämmivad vahesoolod. Bill style ja mida peetakse tagant suletud reso­ nendate algul sünnitas hipimuusika trend Monroe jahedamat, bluusilikku bluegrass- naatoriga viiekeelsel bluegrass-bandžol kõi­ aga hoopis psühhedeelilise muusika ja stiili jätkasid tõusvad kuulsused, nagu Del ge tüüpilisemaks. Flatt & Scruggs tõi bändi bluegrass’i segavorme (Earth Opera, McCoury ja Dave Evans. Omaette uus ni­ veel ühe uue instrumendi, nimelt dobro. Seatrain, Kaleidoscope), kus olid veelgi metu alamstiil tekkis old-time’i, bluegrass’i Pilli iseloomustab meloodiline, sujuv-lau­ võimatumate kooslustena kokku segatud ning komöödia ja paroodia mõõdukal lev kõla, mis meenutab nii slide- kui ka ha­ akustilised ja elektrilised instrumendid, ühendamisel (John Hartford ja tema ületa­ vai kitarri. Bluegrass’i esimeseks dobro­ trummid ning maailmamuusika. Mitu hi­ matud virtuoossed improvisatsioonid). mängijaks sai Flatt & Scruggsi liige Uncle pirocki mõjudega esinejat, nagu New 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate algul Josh (Josh Graves), kelle lihtne, kantrilik Grass Revival, Sam Bush, The Dillards ja hakkas bluegrass’ist arenema uusi alamstiile mängustiil säilis ka järgnevatel aastaküm­ Chris Hillman, säilitasid oma muusikas ja segunenud voolusid. Kuigi algse bluegrass’i netel, kui Josh oli tegev juba teistes gruppi­ bluegrass’i joonte ülekaalu, luues uue üks alustalasid oli jazz, oli ka jazzmuusika des ja soolomuusikuna. alamvoolu nimega newgrass. Vaatamata edasi liikunud ja hargnenud ning nii tek­ Kolmas esimese põlvkonna bluegrass’i agressiivsemale mängumaneerile ning kiski uus suund nimega jazzgrass. Selle legend on The Stanley Brothers (vennad elektribassi ja mõnikord ka trummide li­ suuna tähtsaim esindaja on kunagise an­ Ralph ja Carter Stanley). Nemad kombi­ samisele kasutasid nad bluegrass’ile iseloo­ sambli Bluegrass Boys mandoliinimängija, neerisid Bill Monroe bändi mõjutusi spet­ mulikke keerdkäike ja soolosid, samas kui -fänni ja -kollektsionääri David Grismani siifilisema Apalatšide söekaevanduste re­ laulumaneer ja lugude päritolu seostus pi­ kvintett, mis lähtus Stephane Grappelli giooni old-time-muusikaga, mis oli oma­ gem tüüpilise rocki ja souliga. Mõned too­ sving-jazzist, kuid arenes eksperimentaal­ moodi kargem ja süngema sisuga, ulatudes na newgrass’iga alustanud solistid, nagu sema, abstraktse jazzi suunas, säilitades temaatikalt armastusest kuni surmani, ja võimsa lauluhäälega John Cowan, liiku­ siiski osa bluegrass’ilikust mängustiilist ja moodustas koos nn primitive baptist’i liiku­ sidki järgnevatel aastakümnetel hoopis kõlast. Ka instrumendid olid ju samad, misele iseloomuliku joriseva vokaaliga uni­ tõelise souli juurde. Seitsmekümnendatel suurt rõhku pandi just mandoliini- ja kont­ kaalse stiili, mis sai nimeks mountain soul. huvitusid mitmed rockimaailma tegijad rabassisoolodele. Suuna ametlikuks nime­ Ralph Stanley on üks bluegrass’i ikoone. omakorda ka bluegrass’ist (Jerry Garcia ja tuseks sai dawg-music (ka dawggrass/dawg- Tema jõuline old-time’i maneeridega, kuid legendaarne projekt Old & in the Way jazz). Teiseks jazziliku bluegrass’i vooluks samas bluegrass’ilik bandžokäsitlus on täni­ aastast 1973). Esimene selline tagasiside sai andeka kitarristi Tony Rice’i nn spacegrass ni ainulaadne. Ralph on vaatamata kõrgele bluegrass’i ajaloos oli Bill Monroe juba – õhuline, vaikne, virtuoossel kitarrimän­ vanusele endiselt heas vormis ja annab sa­ paar aastakümmet varem kirjutatud laul gul baseeruv improvisatsiooniline meele­ geli aastas välja mitu uut plaati. Teda tun­ “Blue Moon of Kentucky”, mille salvestas olumuusika. Eraldi suunaks sai hillbilly- takse ka tänu suurejoonelistele projektplaa­ 1954. aastal Elvis Presley. jazz, mida esindab viiuldaja ja samuti ku­ tidele, kus ta esitab oma lugusid koos vii­ Bluegrass’i põhivool jäi seitmekümnen­ nagine grupi Bluegrass Boys liige Vassar maste aastakümnete popkantri kuulsuste­ datel siiski põhitõdedele truuks, kuid are­ Clements ja mis on suhteliselt lähedane ga, kellest mitmed (näiteks Dwight Yoakam nes ka tema. Isegi Bill Monroe, kes püüdis kergemale instrumentaalsele, bluegrass’iliku ja Patty Loveless) on muide tõsised Ralphi range konservatiivina jääda surmani usta­ värvinguga svingile. Ka bandžomuusikas ja tema muusika fännid. Ralphi praegune vaks oma algsetele muusikalistele põhimõ­ toimus areng (Tony Trischka) ning 1990. saateansambel Clinch Mountain Boys on tetele, kaldus seitsmekümnendatel veidi aastate jazzi ja bluegrass’i kuulsaimat süm­ tiheda ja jõulise mängustiiliga, mille ma­ improviseeritud klassikalise muusika ja iiri bioosi võib nimetada juba funkygrass’iks. neere võib isegi võrrelda popkantri omade­ muusika segamise poole. Selle aja populaar­ Seda esindab algselt puhast bluegrass’i vil­ ga. Samas on selles alles bluegrass’i detaili­ seim vool oli siiski nn progressiivne blue­ jelnud bandžomängija Bela Flecki bänd rohkus ja omapära. grass, esindajateks aukartust äratavalt pi­ Fleck­tones, milles on juba raske leida mi­ kaealised grupid Country Gentlemen ja dagi bluegrass’ilikku. Kuid Fleck on koos Kuuekümnendatest kaheksakümnen- Seldom Scene, aga ka Country Gazette, J. teda saatvate vendade Wootenitega täiesti dateni D. Crowe, Red Allen, Larry Sparks jt. omaette nähtus, huvitaval kombel atraktiiv­ 1960. aastatel ilmus juba rohkem tradit­ Nende muusika polnud nii karge ja bluusi­ ne ka paljude laiema silmaringiga blue­ sioonilise bluegrass’i edasiviijaid, kelle liku maneeriga nagu Monroe traditsiooni­ grass’i fännide jaoks. Flecki funk-jazzilikul, hulgas on legende, nagu Reno & Smiley, line haru. Laulud muutusid pehmemaks ja kuid samas ka bluegrass’i põikaval band­ Jim & Jesse, Osborne Brothers, Jimmy väga meloodiliseks, valdavalt rahulikuks, žostiilil on edukaid järgijaid, nagu Alison Martin, Mac Wiseman, Carl Story, Jim kantrilikuks, ballaadilikuks. Samas erineti Brown ja Gordon Stone.

muusika 12/2009 15 STUD I UM

1980. aastatel tegi comeback’i tradit­ Muutuste aeg siooniline bluegrass, kui ülimenukas Kaheksakümnendate lõpul ja eel­ Bluegrass Album Band esitas Tony Rice’i kõige üheksakümnendatel toimus juhtimisel Bill Monroe ja Flatt & Scruggsi bluegrass’i põhivoolus suur muu­ vanu häid lugusid uuemas ja moodsamas tus, kui domineerima hakkas laadis, juba mitme mikrofoniga. Samuti an­ moodsam, veidi popilikum lähene­ dis rohkesti kontserte uustraditsionalisti­ mine ning tihedam ja agressiiv­ dest koosnev The Johnson Mountain Boys sem, kuid samas ka monotoonsem (1990. aastatel jätkas sama rida võimsate mängustiil. Suurt tähelepanu pöö­ tenorisolistidega Longview). Peaaegu sa­ rati lihvitud vokaalpartiidele. made muusikute (Tony Rice, Bela Fleck, Alison Kraussist, kelle tähelend al­ dobromängija Jerry Douglas, viiuldaja gas juba neljateistkümne aastaselt Mark O’Connor ning bassistid Edgar salvestatud esikplaadiga, sai kõige Meyer ja Mark Schatz) initsiatiivil loodi rohkem Grammy auhindu võitnud keeruka vormiga ja perfektset musitseeri­ naislaulja ükskõik millises muusi­ mist nõudev uus instrumentaalne blue­ kas. Teda iseloomustab suurepära­ grass’iliku muusika vool new acoustic mu- ne produtsenditöö, oskus omapä­ sic, mida ei tohi segi ajada new age’iga, ehk­ raseid laule leida ning muusika­ ki sealt võeti paljugi iseloomulikku, eelkõi­ žanrite piire tunnistamata eksperi­ ge tempo ja palade arenguskeemi osas. menteerida. Jättes Kraussi kui Bluegrass’ile omane säilis, kuid lisandusid täiesti unikaalse nähtuse kõrvale, elemendid maailmamuusikast, näiteks araa­ muutus modern bluegrass vaatama­ bia muusikast ja reggae’st. New acoustic’u ta selle suuna teenäitaja Lonesome lood on pikad ja jämmivad. Üks selle stiili River Bandi perfektsele esitusele alustalasid ja ilmekamaid albumeid on an­ teiste käes üpris kiiresti modern- sambli Strength in Numbers “The Telluride kantri sarnaseks. Ainsaks erinevu­ Sessions”. seks olid akustilised pillid, kuigi Omaette märkimisväärne on juba mitu kontrabassi asemel kasutati ena­ aastakümmet väga stabiilselt ja produktiiv­ masti elektrilist bassi – mugavus selt tegutsenud bluegrass-gospeli tippgrupp kaalus üles kvaliteedi. Selle suuna Doyle Lawson & Quicksilver. Igihalja kõrgajal, üheksakümnendate lõpul Lawsoni ansambel esitab võimsalt vanade ilmus nii palju äravahetamiseni lauluraamatute kaasakiskuva meloodiaga sarnaseid bände ja plaate, et juhtus gospelpalu, seda nii tiheda bluegrass- saate­ see, mis üle pingutamisega ikka Alison Krauss – žanriuuendaja ja superstaar. ga kui ka täiesti a cappella, andes igal aastal kaasneb – kuulaja tüdines ja tahtis FOTOD INTERNETIST välja ühe või lausa kaks albumit. Sellel an­ midagi uut. Tehniliselt püüti mo- samblil on väga vähe konkurente ja üllata­ dern bluegrass’i salvestuste heli rajasid mitmed popkantri ikoonid oma val kombel tegutseb üks neist hoopis siin­ kompresseerida nii nagu pop- ja rock­ plaadifirma või ühinesid mõne väikefirma­ pool ookeani. Noored tšehhi poisid an­ muusikas, kaotades sel moel kogu ga. Nii salvestasid sageli täiesti perfektseid samblist Relief on sedavõrd andekad, et va­ bluegrass’i nauditava dünaamika ja õhuli­ ja tugevalt traditsioonilise hõnguga nameister Doyle Lawson on võtnud oma suse. Selline heli mõjub väsitavalt, lärma­ bluegrass-albumeid Dolly Parton, Patty repertuaari paar bändi lugu. Kuid ka USAs kalt, justkui “näkku löödult”. Eran­dina Loveless, Michael Martin Murphey ja pole bluegrass-gospeli gruppidest puudu. paistavad selles kompotis silma mitmed Steve Earle. Taustamuusikuteks valiti Enamik neist tegutseb siiski valdavalt kiri­ (kuid mitte kõik) Alison Kraussi albumid, bluegrass’i noorema põlvkonna tipp-stuu­ kuringkondades ja nende repertuaar on sa­ seda tänu akustilise ja bluegrass-muusika diomuusikud ja erinevates koosseisudes geli segunenud muude gospelmuusika ühele silmapaistvamale helirežissöörile oma võimeid proovile pannud tegijad, na­ vooludega, kuigi instrumentatsioon on Gary Pacsozale. gu Jerry Douglas, Rob Ickes, Stuart Dun­ bluegrass’ilik (The Isaacs, Lewis Family). Iga Kuid uus oli taas kord uuesti avastatud can, Ronnie McCoury, Chris Thile, Mark vähegi tuntum traditsioonilise ja modernse vana. Uus aastatuhat nägi vanade, läbiproo­ Schatz jt. Oli ka neid kantristaare, kes pol­ bluegrass’i bänd on andnud välja vähemalt vitud bluegrass’i stiilide säravat tagasitule­ nudki aastakümnete jooksul bluegrass’ist ühe bluegrass-gospeli albumi. Mõnel, nagu kut uues kvaliteedis, mõnikord ka üllatava­ väga kaugele läinud, ja neilt on vahelduva traditsioonilise bluegrass’i säraval tenoril te vormide ja esitajate näol. Kuna ka kantri eduga ilmunud ka läbinisti bluegrass-albu­ Larry Stephensonil, on neid lausa kümme­ kuulaja tüdines pop-rocki laadis elektrilise meid. Selline on Emmylou Harris ja mui­ kond. modern-kantri ülemäärasest produtseeritu­ dugi ka Ricky Skaggs, kes alustas bluegrass- sest ning isegi suured ja konservatiivsed muusikuna ja on viimasel aastakümnel te­ plaadifirmad ei teadnud, mida edasi teha, gutsenud lausa enda bluegrass’i plaadifirma

16 muusika 12/2009 eesotsas. Ka seitsmekümnendatel kuulsaks davad imelapsena alustanud, praegu kahe­ Pinecastle. Jazzilikumat suunda esindavad saanud Nashville’i laulukirjutaja Tom T. kümnendates eluaastates mandoliinimängi­ Acoustic Disc ja Compass. Ka suurfirmad, Hall on pühendanud ennast bluegrass- ja Chris Thile ja unikaalne, otsapidi klassi­ eriti Columbia/Sony, on üht-teist avalda­ muusika kirjutamisele ja edendamisele. On kalises muusikas tegutsev kontrabassivirtu­ nud. Kokku on pisifirmasid ja väljaandjaid lauljaid, kes tegutsevad kantri ja bluegrass’i oos Edgar Meyer, samuti mandoliinimän­ üle tuhande. Tegelikult annavadki suure piirimail (Rhonda Vincent, Claire Lynch), gija Matt Flinner ja kontrabassimängija osa bluegrass-muusikast välja muusikud ise, ning üksikuid väga häid modern bluegrass’i Missy Raines. Kõrgharidusega muusikute mistõttu on neid plaate sageli raske leida. esitajaid (IIIrd Tyme Out, Dan Tyminski). kätes saavutab bluegrass hoopis uue dimen­ Bluegrass’i pakkuvaid raadiojaamu (nii Mõnest traditsionalistist on saanud mood­ siooni. Seda kinnitab ansambel Crooked reaalseid kui ka virtuaalseid) on vaevalt ka­ samat mängustiili adapteerivad neotradit­ Still, mille stiil baseerub traditsionaalsel he käe sõrmede jagu. Regulaarsed teema­ sionalistid. Ennekõike väärib siin nimeta­ old-time-muusikal, kuid kõlab soleeriva saated on seevastu sadades raadiojaamades. mist endiselt väga aktiivne Del McCoury tšello loodud põnevate arranžeeringute tõt­ Ilmuvad ka ajakirjad, nagu Bluegrass Band ehk vanameister Del koos poegade tu värskelt. Unlimited ja Bluegrass Now, ja eksisteeri­ Ronnie ja Robiga, kes ei keeldu osalemast vad üksikud (mitte eriti korrastatud sisuga) ka veidravõitu sümbioosprojektides, nagu Muusika üle piiride internetiportaalid. GrooveGrassBoyz, kus kohtuvad bluegrass Täiesti erakordne nähtus on bluegrass’iga On võimatu tõmmata selget piiri, kus ja techno-disko. Kõige kaugemale äärmus­ üles kasvanud artistid, kes ei tunnista lõpeb bluegrass ja algab juba mingi teine tesse läksid punk-bluegrass’i ansamblid, na­ mingeid piire. Peter Rowan, kes oli algu­ stiil. Paljuski oleneb see kuulaja enda suh­ gu Bad Livers ja Three Legged Mule, ning ses üks Bill Monroe bluegrass boy’dest, tumisest. Paadunud fännid tunnistavad ai­ esinejad, nagu Rench, kes miksisid kokku hakkas viljelema psühhedeelilist hippy­ nult traditsioonilist bluegrass’i, samas kui lausa räpi ja bluegrass’i, tulemuseks gangs- grass’i. Selle järel ilmusid temalt plaadid laiemate huvidega melomaanid tajuvad tagrass. Aastatuhande vahetuse järel lõi lai­ tex-mex’i, kariibi muusika ja rockabilly bluegrass’i jooni sageli täiesti ootamatus ko­ neid bluegrass’ilikele lugudele üles ehitatud stiilis, siis taas plaat traditsioonilist blue­ has. Bluegrass’ilikkust saab peamiselt mää­ komejantlik mängufilm “O Brother, Where grass’i, siis hoopis reggae’t, professionaal­ rata kas instrumentide ja koosseisu põhjal Art Thou?”, milles kandva teemana kõla­ suses järeleandmisi tegemata. Sarnane on (akustiline flatpick-kitarr, mandoliin, band­ nud vana old-time/bluegrass-lugu “I’m the ka iiri juurtega Tim O’Brien, kelle küm­ žo, viiul, dobro, kontrabass), või esituslaadi Man of Constant Sorrow” jõudis tänu lina­ ned mõnusa laulumaneeriga albumid on (improvisatsioonilisus, instrumentide va­ teosele ka laiadesse massidesse, viies loo küll bluegrass’i, küll svingi, Dylani, ame- helduv soleerimine, mitmehäälne, sageli tuntuima esitaja, vana Ralph Stanley lausa ricana ja muidugi iiri muusika stiilis. juhtiva tenori ümber koonduv laulmine) ja ebajumala staatusesse. Sama filmiga seotud Naistest sobib siia ritta Laurie Lewis. stiili järgi. Õieti peaks olema midagi neist Alison Krauss, John Hartford ja teised and­ Väljaspool oma kodumaad on bluegrass mõlemast. Muusikafriigid on teadagi ühel sid hiljem filmile pühendatud kontserdi, ebatavaliselt populaarne Jaapanis ja Tšehhi­ meelel, et just stiililiselt raskesti määratletav mille põhjal toodeti omaette film “Down maal. Jaapanis on traditsioonid ja fännide või määratlematu muusika ongi kõige huvi­ from the Mountain”. Bluegrass ja old-time- kogukond peaaegu sama vanad kui USAs. tavam ja arenguvõimelisem. Seda tänapäe­ muusika olid ühtäkki populaarsemad kui Tšehhid võivad uhkustada oma saja vane bluegrass-muusika kahtlemata on. kunagi varem. Omaette nähtus oli ka plaa­ bluegrass-bändiga, mis kõlavad küll kõik difirma CMH idee salvestada bluegrass’i väga sarnaselt, laulumaneerilt slaavilikult. stiilis tõlgendusi popi, rocki ja lausa heavy- Keskmisest rohkem bluegrass’i ansambleid metal’i tippude repertuaarist. Plaate on või on olnud Hollandis, Austrias, Soo­ “Pickin’ on...” ning “Tribute to...” ansamblite mes ja Norras. Eestis on viimasel aasta­ The Eagles, Pink Floyd, Aerosmith, kümnel aktiivselt tegutsenud bluegrass- Radiohead, REM, ZZ Top, Led Zeppelin, gospeli grupp Robirohi. Kui siinpool oo­ Def Leppard, Metallica ja teiste muusikaga keani korraldatakse iga-aastast Euroopa jõuti välja anda üle kolmesaja. Valdavalt bluegrass’i festivali (EWOB), siis selle muu­ instrumentaalsed, võimekate bluegrass- sika kodumaal toimub suvehooajal igal nä­ muusikute mängitud, dubleeritud partiide­ dalavahetusel mitu bluegrass’iga seotud fes­ ga, kuid enamasti üsna bluegrassilikud tivali või väliüritust. Mõni neist, nagu tra­ plaadid sisaldavad kohati päris põnevaid ditsioonilisem MerleFest ning rockygrass’i leide. Äriliselt oli see kullaauk. ja new-acoustic-muusikat pakkuv Telluride Kuigi uusi voole pole bluegrass’is vii­ Bluegrass Festival, on pika traditsiooni ja mastel aastatel tekkinud, kerkib endiselt rikkaliku esinejate valikuga. esile paljulubavaid muusikuid. Mõned, na­ Bluegrass-muusika plaaditööstus on gu noor mandoliinimängija ja laulja Sierra koondunud peamiselt kümmekonna suure­ Hull, kõlavad nagu Alison Kraussi kloonid ma (maailma mastaabis muidugi väikese) (seda üldse mitte halvas mõttes). Samas on indie-firma kätte. Pikemat aega on neist te­ endiselt elus new acoustic music, mida esin­ gutsenud Rounder, Rebel, Sugar Hill ja

muusika 12/2009 17 e K S P r e ss i oo n

Ralf Taal: pühendumine on oluline. Ralf Taal: FOTO IA REMMEL muusika on igal ajastul muutumatult tähtis

olmekümne viie aastane pianist Ralf Taal on soliidse tehnilise baasi ning isikupära- teevad muusikat pühendunult ja kõrvalis­ se, peene ja hingestatud maailmanägemisega muusik, kes ei tee armastatud instru- test asjadest mõjutamata. Head ja pühen­ mendile pühendudes milleski järeleandmisi. Ta on õppinud Tallinna dunud muusikud seisavad kõigest rahutust KMuusikakeskkoolis Maigi Pakri ja legendaar­se professor Bruno Luki juures ning Eesti ja närvilisest eraldi. Muusika- ja Teatriakadeemias Peep Lass­manni ja Lauri Väinmaa klassis. Ralf Taal sai esikoha 1993. aastal toimunud Griegi 150. sünniaastapäevale pühendatud konkursil ning on 1994. aasta Milised on sinu viimase aja suuremad üle-eestilise pianistide konkursi ning “Con brio” võistluse võitja. 1995. aastal sai ta rahvusvahelisel muusikaelamused? Schuberti konkursil Saksa­­maal noorima finalisti eripreemia. Sellele võistlusele ei tule kokku vaid Mitmed minu muusikaelamused on pärit verinoored virtuoosid, vaid siin hinnatakse mängija sügavust, küpsust ja isikupära. Schubert ongi helisalvestuste kuulamisest. Näiteks mitmed Ralf Taali üks lemmikheliloojaid. Mahleri sümfooniad Claudio Abbadoga Ralf Taali kontserdid on aasta-aastalt olnud Eesti muusikaelu üks osi. Tal on ka häm- Luzerni Festivaliorkestri esituses ning samu­ mastav võime mängida heliteost juba esimese korraga suurepäraselt noodist. Olen seda mõ- ti Beethoveni sümfooniad Berlii­ni Filhar­ ned korrad juhtunud pealt nägema, see on tõeliselt muljetavaldav. See oskus on pidevalt va- moonikute ja samuti Abbadoga. Aga kont­ jalik kontsertmeistrile ning ta ongi väga hinnatud (ja suure koormusega) saatja. Peale suure- serdisaalis oli viimase aja kõige suurem ela­ pärase noodilugemise oskuse lisandub tema kui saatja omadustele veel võime ansamblipart- mus Brahmsi Klaverikontsert Ivari Ilja esitu­ neri mängu igas nüansis tunnetada ning esitada klaveripartiid vajaduse korral ka n-ö or- ses. kestraalselt (kui kavas on ooperiaariad või mõni teos, mis on algselt kirjutatud solistile ja or- Kui sageli sa kontserdil käid? kestrile). Küllap selletõttu ongi ta teinud koostööd väga paljude eesti muusikutega, kelle hul- gas on lauljad Mati Palm, Ain Anger, Teele Jõks, Helen Lokuta, Pille Lill, Juuli Lill, Monika- Väga tihti ei ole kahjuks aega käia. Ma ei ee­ Evelin Liiv ja Andres Köster ning instrumentalistid Toomas Vavilov, Indrek Vau, Oksana lista või kuula eriti klaverimuusikat. Kuulan Sinkova ja Andrus Haav. rohkem orkestrimuusikat, lauljaid ja kam­ Lisaks esinemistele solisti ja ansamblistina on Ralf Taal õppejõud ja kontsertmeister Eesti mermuusikat, see on minu jaoks isegi ela­ Muusika- ja Teatriakadee­mias, korrepetiitor Rahvusooper Estonias ning õppejõud Georg Otsa muslikum ja inspireerivam kui pianistide nimelises Tallinna Muusikakoolis. kontserdid. Eelmisel aastal andis Ralf Taal eduka soolokontserdi rahvusvahelisel pianistide festivalil On sul ka kodune plaadikogu? “Klaver 2008” ning tema viimane ülesastumine toimus selle aasta oktoobris, kui ta esitas Ostan üksikuid plaate, mis mulle väga meel­ ERSOga Beethoveni Kolmandat klaverikontserti, dirigeeris Rory MacDonald Inglismaalt. divad. Hiljuti näiteks avastasin poes Chopini Milline teos on Beethoveni Kolmas kont- jaoks on klassikaline muusika olnud kaua, plaadi Bella Davidovitšiga. See on salvesta­ sert ja millist sõnumit ta sinu arvates juba lapsest saadik minu elu osa, see, mille­ tud 1970. aastate lõpus. See on poeetiline ja kannab? ga ma tegelen. Minu jaoks ei ole seal seoses tundlik, pianistlikult ülimalt meisterlik ning See on lihtsalt erakordselt mõjuv ja ilus kiirustamise või närvilisusega midagi muu­ lummas just sellega, et kõlas teistmoodi kui muusika, nii nagu ka Beethoveni Neljas ja tunud, muusika on muutumatu ja kogu aeg Chopini-esitused tavaliselt. Viies kontsert, olen tänulik võimaluse üle väga tähtis. Panen aga tähele muutusi ise­ seda esitada. enda muusikamõistmises ja tunnetamises. Kes pianistidest sulle veel muljet on avaldanud? Mis on sinu arvates üldse klassikalise Nii et hoolimata sellest, milline ajastu Neid on muidugi palju, aga kui kedagi välja muusika sõnum tänapäeva kiirustaval ja parajasti on ja missugused on käibelole- tuua, siis Gilelsit. Üks müstiliselt hea ja närvilisel ajastul? vad väärtushinnangud, jäävad muusika täiesti geniaalne salvestus on tal Chopi­ni e- Ma ei tea, kas muusika sõnumit ongi vaja väärtused kõigutamatuks. moll kontserdist. Mõned Richteri plaadid on üldistada ja kas ajastu mõjutab seda. Minu Loomulikult. Igal ajastul on inimesi, kes erakordselt mõjuvad. Üldse meeldib mulle vene pianistide koolkond, eriti just vanema

18 muusika 12/2009 põlvkonna mängijad. Väga hea on ka Jev­ Kaumanni oma Tõnu Kaljuste ja Tallinna geni Kissin, eriti meeldivad need salvestu­ Kammerorkestriga ning Kangro kontserti “Ralf Taal mängib peenelt, intiimselt, sa- sed, mis on tehtud 1980. aastate lõpul. ERSOga. mas hea arenguga. Ei ole liialdusi mingis suunas, kõik on loomulik ja faktuur sel- Kes sulle Eestis käinud pianistidest huvi- Lisaks esinemistele solistina oled ka hin- ge.” tavad on olnud? natud saatja. Kumb tegevus on sulle lä- Lilian Semper Klaverifestivalil on olnud palju häid pianis­ hedasem? * te. Väga meeldisid Hamelin ja Volodos. Mõlemad valdkonnad on huvitavad, aga so­ “Taali sõrmelöök on õrntundlik, klaveri- Pletnjov oli perfektne ja meisterlik. listina esinemine on suurem väljakutse ja kõla – habras, aga rütmijoonis konkreet- suurem võimalus ennast proovile panna. ne ja fraas selge sihiga. Nii oli tulemuseks Kes on sinu lemmikheliloojad? Sooloõhtu või klaverikontserdi mängimine romantiliselt sillerdav, aga ometi dünaa- Neid on mitmeid. Ammused lemmikud on eeldab palju rohkem tööd ja pikemat ette­ miline Beethoven. Ei midagi olemusvõõ- Schubert, Beethoven ja Chopin. Chopi­ni valmistusperioodi kui kontsert ansamblis rast.” on olnud ka viimasel ajal mitmeid kordi või saatjana. Evi Arujärv võimalus mängida. Ka Rahmaninov on lä­ * hedane – tema loomingust olen esitanud Oled ju ka väga hea noodist lugeja, või- “Ralf Taali sooloõhtu paistis silma kõrge- Kolmandat klaverikontserti, Rapsoodiat meline kohe teksti noodist ära mängi- tasemelise klaverivaldamise, rafineeritud Paganini teemale, etüüd-pilte ja prelüüde. ma. See on kindlasti saatjatöös kasulik fraseerimise ning peene kunsti- ja muusi- omadus. katunnetuse poolest, mis hakkaks silma Kui püüda analüüsida – mis peitub sinu See kindlasti tuleb kasuks, aga seal on veel ilmselt rahvusvahelistelgi lavadel.” jaoks Schubertis, Beethovenis, Chopinis? palju teisi komponente. Nele-Eva Steinfeld Schuberti muusika on täiesti omaette maa­ * ilm. Schubert ei kirjuta klaverile eriti muga­ Kas see omadus on sind ka kontserdiolu- “Ralf Taal, kes selle virtuoosteosega laul- valt, tema teoseid on klaveril küllaltki keeru­ korras aidanud? jale puhkust andis, väärib pianistina üld- line mängida, tekib rohkesti nii vormilisi kui Selliseid olukordi on ette tulnud. Kord pidin se suuremat tähelepanu kui lihtsalt üks ka kõlalisi probleeme. Aga Schuberti muusi­ kiiresti ära õppima Beethoveni Neljan­da kla­ kontsertmeister. Mozarti aariate klaviirid ka sisuline külg on mulle kuidagi arusaadav verikontserdi teise ja kolmanda osa – esime­ kõlasid kui suurepärane orkester, isegi ja lähedane. ne osa oli mul olemas, olin seda varem män­ “Don Giovanni” serenaadi “mandoliin” Beethovenis on suur laeng, suur energia. ginud. Oli ka juhus, kui pidin Chopini e- oli täiesti tuntavalt olemas ja noodirohke Isegi tema kõige lüürilisemad teosed on sü­ moll kontserdi paari päevaga meelde tuleta­ Liszt ei tapnud ei kammersaali ega kabi- gava ja jõulise alatooniga ja tema muusikaga ma, kuna väljakuulutatud solist haigestus. netklaverit dünaamikaga.” tegelemine mõjub kuidagi väga positiivselt. Eks sellised olukorrad ole enese proovilepa­ Toomas Velmet Beethoven on põhiolemuselt väga elujaatav, nek ja omamoodi ka arendavad. * ta aitab raskustest üle saada. Chopin on üks “Ralf Taal on tundlik muusik ja delikaat- heliloojaid, kes on kõige paremini klaveri Millistes Rahvusooper Estonia projekti- ne oma partnerluses, mis väga imponee- võimalusi kasutanud. Temas on eriline des oled sa osalenud? riv kammermuusikas.” poeetilisus ja muidugi on see muusika väga Olen osalenud peaaegu kõigi viimase aja oo­ Tiiu Levald * meloodiline. Arvan, et polegi ilusamat muu­ perite ettevalmistamisel. Üks nõudlikumaid “Ka Ralf Taali puhul räägime tippkvali- sikat kui mõned Chopini teosed. ülesandeid oli vahest töö “Tristani ja Isolde­ ga”, samuti “Wallenbergiga”. teedist: tohutu tähelepanelikkus partneri Kuidas sa suhtud nüüdismuusikasse? suhtes, värvikas ja väga tundlik puudu- Ikka ja jälle öeldakse, et nüüdismuusika Missuguseid võimalusi interpreedina tus. Kõige rohkem hämmastas siiski kahe ei ole heakõlaline, on raskesti arusaa- Eesti kontserdielus näed? muusiku teineteise­mõist­mine ja sajaprot- dav… Võimalusi võiks muidugi olla rohkem. sendiline reageerimistäpsus.” Sooloesinemisi saavad eesti interpreedid ju Lembi Mets Minu suhtumine nüüdismuusikasse on sa­ * suhteliselt harva ja nii on raske ennast vor­ masugune kui igasuguse ajastu muusikasse. “Mulle meeldis sellel kontserdil väga Ralf mis hoida, emotsionaalselt ja psühholoogi­ Igal ajastul on kirjutatud palju head muusi­ Taal. Ta respekteeris lauljat igas mini- liselt endast parim anda. Siin tegutsevad in­ kat ja ka sellist, mis võib-olla ei pea aja­ maalsemaski asjas, ei suurustlenud laulja terpreedid teevad ju esinemiste kõrvalt ka proovile vastu. Aga nii palju kui endal on ega saaliga ega lämmatanud lauljaid muud: õpetavad, töötavad muusikavälises õnnestunud mängida nüüdismuusikat, on oma ambitsioonidega. Kui aus olla, siis sfääris ja see kindlasti ei toeta interpreedi­ see küll olnud väga huvitav. Eriti põnev on seda näeb üpris harva. Ta oli nii osavõt- tegevust. Õnneks on mul võimalusi siiski olnud töö esiettekannetega, näiteks Galina lik lauljas toimuva suhtes, temas oli rüü- olnud, Eesti Kontserdi, ERSO ja Tallinna Grigorjeva teosega “Poly-phonie”, Eespere tellikkust ja mitte omaenese egoga trippa- Filharmoonia kaudu ning Pille Lille muusi­ “Ludus tactuse”, Alo Põldmäe sonaadi ja mist.” kafondi kontsertidel. nüüd tema sel aastal valminud teosega Jüri Reinvere “Eesti maastikud”. Väga huvitav on olnud mängida nüüdisklaverikontserte, Tõnis Ralf Taaliga vestelnud Ia Remmel

muusika 12/2009 19 H ommag e

“Suure valsi” eelaeg Miliza Korjus 100

A L O P Õ L D M Ä E helilooja

änavu möödus 100 aastat eesti pä­ ritolu koloratuursoprani Miliza Korjuse sünnist. Maailmakuulsuse saavutasT ta valsikuningas Johann Straussi elule pühendatud Hollywoodi suurfilmis “Suur valss” (1938). Kuidas aga Korjus USA filmimaailma sattus, kuidas ta fil­ mistaariks vormiti, sellest teame vähem. Ja see vähene teave on vastukäiv. Vastukäivad on ka andmed Miliza Korjuse päritolu kohta. Uus, tundmatu näitleja ja laulja USA filmiareenil vajas põ­ nevat imagot. Tiitlid nagu “Põhjamaa öö­ bik” või “Viikingi tütar” häälestasid teatud eksootilisusele ja sellest piisas, et pälvida rohkem tähelepanu. Kõlavad stambid jäid korduma ja keegi ei vaevunud selgitama, kust Miliza Korjus täpselt pärit on. Meile oluline teave on USA kontekstis pea peale pööratud. Kuid ajaloolise tõe huvides tuleb fakte ikka edasi jahtida. Nii on viimasel aastakümnel aktsepteerimist leidnud Miliza Korjuse tegelik sünniaasta 1909 (paljuski tänu Korjuse tütrele, endisele USA suursaa­ dikule Eestis Melissa Wellsile). Kolmekümnendate aastate Eesti ja vä­ lismaisest ajakirjandusest võib leida roh­ kesti jälgi filmi “Suur valss” valmimisest ja Miliza Korjus Miliza Korjuse Hollywoodi karjäärist. 1930. aastatel, Oli 1935. aasta lõpp. Miliza Korjuse teel Hollywoodi ooperilaulja karjäär edenes jõudsalt – äsja staariks. oli ta asunud solistina tööle Berliini Riigi­ FOTO ETMMi KOGUST oope­risse, kuhu teda oli kutsunud tunnus­ tatud saksa dirigent Clemens Krauss. Riigiooper nõustub lepingust loobuma vaid Friedemaniga USAsse. Järgmise kahe aasta Mitmed säravad rollid, näiteks Öökunin­ sel tingimusel, et Korjus esineb mõned uudised Eesti ajakirjanduses ettevalmistus­ ganna “Võlu­flöödis” või Rosina “Sevilla ha­ kuud aastas ooperisolistina Berliinis. Aja­ test Miliza Korjuse hiilgerolliks on väga eri­ bemeajajas” tõid kiiret tunnustust Euroopas kirjas avaldatakse kahetsust, et Saksa filmi­ nevad ja vastuolulisedki. Ühe teate järgi ja tekitasid huvi ka ookeani taga. tööstus on lasknud ameeriklastel nii välja­ valmib “Suur valss” juba 1936. aasta april­ Juba 1935. aastal ilmub Saksa filmiaja­ paistva laulva näitleja n-ö nina alt ära võtta. lis, teine teatab filmimise lõppemisest sama kirja Film-Kurier detsembrinumbris teade “Kas siis Berliinis polegi filmitööstust, mis aasta 1. oktoobril, kolmas, tuginedes 1936. Miliza Korjuse ja Hollywoodi filmikompa­ vajaks avastusi?” küsitakse Film-Kurieris. aasta detsembri seisule, väidab, et filmimist nii Metro-Goldwyn-Mayeri vahel sõlmitud 1936. aasta kevadel sõitis Miliza Korjus pole veel alustatudki. lepingust, mis kohustab Korjust jääma mit­ koos oma abikaasa Kuno Fölschi, kolme­ Aga jälgime asja Eesti ajakirjanduses meks aastaks filmitööle USAsse. Berliini aastase tütre Miliza ja majapidajanna pr kronoloogiliselt.

20 muusika 12/2009 1936, 25. aprill omastele. Kirjas on, et “... esimese suurfil­ leiba võiga ja joob suure klaasi apelsini­ Päevaleht kirjeldab Miliza USAsse saabu­ mi, mille teemaks oli valssidekuninga mahla. Siis tass kohvi poole lusika suhkru mist tema sugulastele saadetud kirja põh­ Johann Straussi elu, väntamine-lavastami­ ja lusikatäie koorega. Kell 12 on lantš: suur jal. Nüüd oleme siis nii kaugel, et võime tei- ne jõudis lõpule 1. oktoobriks”. Edasi tea­ taldrik salatit ja õlikastet ning sidrunimah­ le jälle kirjutada, kuna meil nüüd jälle on tab Miliza Korjus, et kohe pärast esimese la. Kell 16 1 pirn, 1 õun, 4 ploomi ja pool pidev elukoht. Merematk oli suurepärane. filmi valmimist algab teise instseneerimi­ kilo keedetud juurvilja. Lõunaks: 2 korda Luksusaurik “Euroopa” pakkus ju selliseid ne, milles jällegi tema mängib ja laulab nädalas biifšteksi, 2 korda nädalas lambara­ võimalusi, mida ei või aimatagi mittemat- peaosa. Mis uue filmiga tegemist oli, kir­ guud, 3 korda nädalas ei üldsegi liha. Alul kajana. New Yorgis võttis meid vastu ilma- jast ei selgu. oli raske, tulevane täht tundis nälga, kuid tu hulk ajakirjanikke ja fotograafe, kes Seni viibis Korjus Hollywoodis teata­ nüüd on ta harjunud. [---] Millal ta hakkab meid klõpsutasid plaadile igal momendil ja vasti vaid “puhkusel”, sest Berliini Riigi­ filmima, seda ta veel ei tea. Ühingul pole kirjeldasid kas või iga liigutust. ooper nõustus teda ära laskma vaid ajuti­ filmimisega kiiret. ---[ ] Ta on joobunud 4-päevane raudteematk New Yorgist selt. Esimeseks oktoobriks oleks ta pidanud õnnest, oma tuhandedollarilisest kuupal­ Kaliforniasse oli aga lõpmatult ühetooniline. olema Berliinis ja laulma sealses ooperis. gast. Selle eest pole talt veel midagi muud [---]Kuid selle eest – milline paradiis on Los Nüüd on aga Korjus Berliini tagasitulekust nõutud kui ainult õppimist.” Angeles! Ning ta eeslinnad: Culver City, loobunud. Ta jääbki Hollywoodi ja hakkab Hollywood (kus meie elame), Santa Monica juba pidevalt töötama esmaklassilise staari­ 1937, 11. november jt. Lihtsalt – tegelikkuseks muutunud mui- na Ameerika filmides. Saame teada, et esi­ Kõiki eelmisi teateid torpedeeriv (miks nasjutt – nii uskumatu, kui see ka on – kas- mese filmi eest saadud raha eest ostis mitte hoopis eelnevaid vastuoksusi klaa­ kedealleed ilustavad Los Angelesi eeslinnu. Korjus-Fölschi abielupaar luksusliku villa ja riv) artikkel ilmus 1937. aasta 11. no­ “toreda auto, mida kasutab sagedastel välja­ vembri Päevalehes pealkirjaga “Miliza 1936, 30. mai sõitudel”. Ja veel seda, et Miliza abikaasa Korjuse esimene film ebaõnnestus” ja ala­ Päevaleht avaldab Ameerika eesti ajalehe Kuno Fölsch töötab Los Angelese ülikoolis pealkirjaga “Uus film valmib saladuskatte Uus Eesti kirjasaatja Harry Calvini artikli Nobeli preemia laureaadi prof Millicani all”. Selgub, et “Suur valss” pidi välja tule­ “Miliza Korjus ja Greta Garbo Holly­ assistendina ja on asutanud koos prof ma 1937. aasta sügiseks, kuid pärast proo­ woodis”. Küsimusele, millest kõneldakse Hofmaniga tehnikabüroo. Elu Hollywoodis vivõtete läbivaatamist loobuti filmi jätka­ Hollywoodis, vastab H. Calvin: “Marlene olevat väga lõbus ja Milizal minevat päris misest. Otsiti uus stsenaarium ja “praegu Dietrichiga peaosas filmitakse Arizonas hästi. Eriti jumalik olevat siinne kliima – on filmi ülesvõtted täies hoos”. Filmi tegi­ “Allahi aeda” ja diiva on ajanud “pead segi pehme ja kuiv. Nii et “adjöö Euroopa!, vä­ jad hoidsid tegelikke asjaolusid salajas ja kõigil provintsielanikel”; filmikompanii hemalt mõneks heaks aastaks”, kommen­ Korjuski pidi sugulastele saadetud kirja­ Paramount jällegi “vahetab kõiki oma di­ teerib Päevaleht. des jälgi segama. rektoreid”; Clark Gable on “viimaks ometi Ajaleht kirjutab: “Filmi ebaõnnestumi­ ostnud enesele villa”; Greta Garbo naasis 1936, 23. detsember ses ei näi aga mitte olevat süüdi Miliza Hollywoodi, kus teda ei võetud enam Päevaleht avaldab artikli “Star in making Korjus, vaid õnnetult valitud käsikiri, sest omaks, sest ta võttis kriisi ajal filmikom­ – Miliza Korjus”, sisuks ameerika ajakirja­ Korjusele lepingut üles ei öeldud. Leitigi paniiga seotud pangast välja oma raha. niku Henri Grisi intervjuu Korjusega. uus käsikiri, mis samuti nagu eelmine kä­ “Ta sai oma raha kätte, pank aga jäi varsti Selgub, et Korjuste villas on kaheksateist sitleb Johann Straussi elu, kuid annab laul­ pankrotti ja näitlejad kaotasid kõik oma tuba, läheduses elavad filmistaarid nagu jatarile palju rohkem võimalusi demonst­ hoiusummad. Seda ei ole Garbole suude­ Greta Garbo jt. Pearõhk on artiklis Miliza reerida enda häälelisi võimeid.” Huvitaval tud andestada.” Korjuse staariks vormimise päevarežiimil kombel toimub filmi väntamine suure sala­ Miliza Korjuse kohta teatab H. Calvin: ja dieedil. duskatte all. Avalikkusele pole teada isegi “Tema haruldane hääl omab juba määratu­ Euroopas kaalusin 168 naela (nael = meespeaosalise nimi. “Milleks salapärasus malt palju austajaid selles filmipealinnas. 0,409 kg). [---] Hollywoodis öeldi mulle, et uue filmi ümber?” küsib ajaleht ja vastab: Metro-Goldwyn-Mayer on praegu otsimas pean võtma maha 30 naela ja et lahjendus­ “Esimesele filmile tehti tugevat eelreklaami tema jaoks sobivat lavastust. Seda ei ole spetsialist hakkab iga päev mind külastama, ja selle ebaõnnestumine on MGMi nähta­ siiamaani veel leitud ja Miliza Korjus ei ole selgitab Miliza Korjus ja jätkab: Ärkan kell vasti teinud ettevaatlikuks. Ka Miliza Kor­ veel filmimisega alustanud, lihtsalt sel põh­ 8, loen 9-ni voodis valjusti ingliskeelseid sõ- juse Tallinna sugulased ei tea meile midagi jusel, et kindel film puudub alles.” nu, kell 10 tuleb inglise keele õpetaja, kell 11 lähemat ei filmi ega lauljatari kohta öelda. Võimalik, et päris töö algas alles suve harjutan, laulan ja tädi saadab mind klave- Igatahes jõuab “Suur valss” peale valmimist lõpupoolel. Miliza Korjus käib aga siiski ril. Kella 12–17 jutlen inglannast seltsidaa- peagi esietendusele ka Tallinnas. Meie ki­ peaaegu iga päev stuudios ja vaatleb väga miga, sõidame linna jne. Kell 17 tuleb heli- nopublik ootab filmi suure huviga.” hoolikalt filmimist, et põhjalikult tutvuda looja Tjomkin, tema töötab minuga Straussi Artikli viimane lause osutus peaaegu selle tehnikaga. muusikat ümber meie filmi jaoks. Järgneb õigeks, film valmiski peagi, st aasta hiljem, lõunasöök kell 19. ja oli varsti ekraanil ka Tallinnas, kus 1936, 11. oktoober Ajakirjanik kirjeldab Miliza menüüd: Miliza Korjusele Carla Donneri rollis ja ko­ Päevaleht refereerib Miliza Korjuse kirja “Hommikul sööb tulevane täht viilu musta gu filmile sai osaks erakordne menu.

muusika 12/2009 21 Tallinna Muusikakeskkooli kontserdid detsembris

1.detsember kell 19.00 Saue Gümnaasiumi aula Kuusalu keskkooli noortekoor. Dirigent TMKK keelpilliorkester, dirigent Toivo Risto Joost, solistid Pirjo Püvi, Maarja Peäske, solistid ja kammeransamblid Aalmann, Teele Jõks, Hanno Mölderkivi 5. detsember kell 12.00 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ja Taavi Tampuu Kaido Välja viiuliõpilased Kavas Charpentier “Te Deum”, 5. detsember kell 12.00 Linnateatri kammersaal “Jõulumissa”, Rameau Süit nr 1 “Les Indes Ene Metsjärve klaveriõpilased Galantes” 5. detsember kell 16.00 Metodisti kirik 14. detsember kell 19.00 Lauluväljaku klaassaal II advendikontsert – kooli galakontsert TMKK noortekoori jõulukontsert, TMKK solistid, kammeransamblid, dirigent Ingrid Kõrvits noortekoor ja keelpilliorkester 19. detsember kell 12.00 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 5. detsember kell 19.00 EMTA orelisaal Ell Saviaugu ja Martti Raide Piret Habaku klaveri- ja klaveriõpilased kammeransambliõpilased 19. detsember kell 12.00 Niguliste kirik 6. detsember kell 12.00 EMTA orelisaal TMKK Kammerkoori 40. aastapäeva TMKK kammeransamblid kontsert. Dirigent Evi Eespere, kaastegev 6. detsember kell 18.00 Kadrioru loss Olav Ehala jazztrio Klaveriduo Nata-Ly Sakkos -Toivo Peäske 19. detsember kell 13.30 Eesti Lastekirjanduse keskus 12. detsember kell 12.00 EMTA orelisaal Ira Flossi ja Eike Sild-Neeme Julia Kahro-Reinmani kitarriõpilased klaveriõpilased 12. detsember kell 16.00 TMKK aula 19. detsember kell 16.00 EMTA orelisaal TMKK sümfooniaorkester, TMKK Kersti Sumera klaveriõpilased kammerkoor, Eesti Koolinoorte segakoor, 20. detsember kell 12.00 ja kell 14.00 EMTA kammersaal Kuusalu keskkooli noortekoor. Dirigent TMKK Mudilaste Muusikastuudio Risto Joost, solistid Pirjo Püvi, Maarja jõulukontserdid Aalmann, Teele Jõks, Hanno Mölderkivi 20. detsember kell 12.30 Peeteli kirik ja Taavi Tampuu IV advendikontsert Kavas Charpentier “Te Deum”, TMKK solistid ja kammeransamblid “Jõulumissa”, Rameau Süit nr 1 “Les Indes 20. detsember kell 17.00 Tallinna raekoda Galantes” TMKK Kammerkoori 40. aastapäeva 13. detsember kell 18.00 Tallinna Metodisti kirik kontsert. Dirigent Evi Eespere, kaastegev III advendikontsert Olav Ehala jazztrio TMKK sümfooniaorkester, TMKK kammerkoor, Eesti Koolinoorte segakoor,

www.tmkk.edu.ee 6576 004

22 muusika 12/2009 I MP r e SS I OO n i D Muusika kui eksistentsiaalne kogemus

I A r e MM E L

“Erkki-Sven Tüür 50” 16. oktoobril Estonia aineid ning on üks jõuli­ kontserdisaalis. Kavas “Insula deserta”, seid näiteid Tüüri “meta­ Sümfoonia nr 3 ja sümfoonia nr 7 “Pietas” keelest”. Sümfoonia kaks (Eesti esiettekanne). ERSO, Eesti Filhar­ osa on kui ühe meelesei­ moonia Kammerkoor, dirigent Arvo Volmer. sundi või situatsiooni kaks poolust, kaks konteksti, Eelmisel aastal Saksamaal välja antud raa­ mõtteseost, üks neist rahu­ matus Erkki-Sven Tüürist “Schwarze tu, teine rahunev. Milch und bunte Steine” tsiteeritakse Ärevakõlalistele rütmi­ Helmut Lachenmanni ütlust “muusika on mustritele ning kohatistele eksistentsiaalne kogemus”. Loomingus rockmuusikale viitavatele sõelutakse mõtteviise, loomestiile, ühis­ löökpillikõladele kasvab konnas ja sotsiaalses sfääris kogetut. peale erinevaid kihistusi. Reageerimine sotsiaalses elus toimuvale ei Teose teine osa on nagu Erkki-Sven Tüür abikaasa Annega. ole kaugeltki igale muusikaloojale omane. esimese aeglustunud vas­ FOTO PEETER ÜLEVAIN Erkki-Sven Tüür on helilooja, kes ei eralda taspoolus. end maailmast, tema teostes on alati tuntav Tüüri uusimast teosest, Tüüri Seitsmendat sümfooniat, mille sõna­ sotsiaalne kontekst, mis pulseerib teoste Eestis esmakordselt kõlanud Seitsmendast line lähtekoht on “kaastunne”, läbivad laul­ “muusikalis-abstraktse” kõlapinna all. sümfooniast rääkides tuleb peatuda sõna dud sõnad, Buddha, püha Augustinuse, Tüüri juubelikontserdil 16. oktoobril tähendusel muusikas. Nüüdismuusika on Mahatma Gandhi, ema Teresa, Jimi Estonia kontserdisaalis kõlasid teosed eri­ küll abstraktne helide maailm, kuid kas ta Hendrixi ja Deepak Chopra ütlused teost nevatest loomeperioodidest: “Insula deser­ on ainuüksi “puhas muusika, mis ei vaja pidevalt. Vokaalsus ei toimi instrumentaal­ ta” aastast 1989, 1997. aastal kirjutatud sõnalisi seletusi”? Kahtlemata kõnelebki suse osana, kuid pole ka eraldi (ega kohal) Sümfoonia nr 3 ning sel aastal valminud muusika ise, kuid tänapäeval on kunstid seisev liin. Tüür ütleb oma teose kaasteks­ seitsmes sümfoonia “Pietas”. Need kolm segunenud, läbi põimunud, üksteisest mõ­ tis: “[---] kui juba tekst on kasvõi mini­ kümnendit on olnud Tüüri väga viljakad jutatud. Tüür kõneleb muusikast sama ins­ maalsemalgi määral kasutusel, hakkab ta loomeaastad, ajaliselt mitte väga pikk pe­ pireeriva selgusega, nagu ta seda kirjutab, tahes-tahtmata looma tähendusi muidu nii riood, kuid erakordselt muutusterohke. Oli kuigi on öelnud: “Ma ei ole kindel, kas abstraktsele muusikalisele materjalile.” silmi avav kogemus neid muusikakümnen­ kuulaja saab rikkama elamuse osaliseks, Suvel Saksamaal esmakordselt ette kantud deid kõrvuti kuulda. kui ma teda pühendan muusikalise struk­ Seitsmenda sümfoonia arvustustes öeldak­ “Insula deserta” on tühi saar, põhja­ tuuri teatud detailidesse.” Arvan, et ta saab se muu hulgas: “See on koori ja orkestri va­ maine sümbolkujund. Saar kui üksiolek, rikkama elamuse, suuniseid andev kaas­ hel jagatud emotsionaalsete vastandite dra­ eksootiline, puutumatu ja ligipääsmatu. tekst võimaldab rikkamaid assotsiatsioone maturgia, kus vastandid suhestuvad tektoo­ Tüür on oma loomeprintsiibist kõneldes ning annab võimaluse nüüdismuusika sa­ niliste, üksteisega külgnevate piltidena. öelnud, et algimplusi annab n-ö heliline geli väga keerukaid struktuure selgemalt Nad ei segune omavahel, vaid intensiivista­ atomaalne algosake, millest moodustub jälgida. vad ja suurendavad teose pinget” struktuur ja teose tervik. Selle teose tehnili­ Seitsmes sümfoonia on koorisümfoo­ (Frankfurter Rundschau). Kuulajana taju­ ses alusmaterjalis on kokkupuuteid mini­ nia. Sellel sümfonismi erivormil on seljata­ sin üllatuslikkugi vastuolu vokaalosa sulan­ malismi ning kõlaväljade kujunemise ja ga rikas ajalugu. Vokaali on sümfooniates dumisest instrumentaalsesse, kuid samas transformeerumisega, millest moodustub kasutatud mitmeti, enamasti teose kulmi­ sellest eraldi olekut, nii-öelda kõiksuse kirgas tervikpilt. natsioonis, lisamaks intensiivsust ja tähen­ voogamist, kaastundepilku aja ja olukorda­ Kolmas sümfoonia sünteesib erinevaid dusrikkust, rõhutamaks sümbolfraase. de kulgemisele maailmas.

muusika 12/2009 23 I MP r e SS I OO n i D Otsides muusikat: NYYD -festival 2009

M all e M alt i s helilooja

Mondriaan Quartet ja näitleja André Wilms Heiner Goebbelsi multimeediaetenduses “Eraritjaritjaka”. FOTO SCANPIX/MIHKEL MARIPUU

YYD-festival, mis värske õhu pil­ tisklev võlumaailm, milles eksisteeris iga­ kasutada väga palju kujundeid, oskus män­ vena iga kahe aasta järel eesti päevaste esemete lihtsus koos tehnoloogi­ gida erinevate materjalide, valguse ja pee­ muusikamaastikku külastab, tõi liste võtete keerukusega. Viited tuntud stra­ geldustega. Abstraktseid kujundeid jälgides Nseekord nüüdismuusika sõpradele muusi­ teegiamängudele (hanemäng, male jm) võis saalitäis kuulajaid kogeda taas väikese kateatrit ja teatrimuusikat, tehiskeeli, kõ­ meenutasid programmeerimiskeele kuju­ lapse seisundit, olukorda, kus pisike inime­ netekstimuusikat ning mitmesuguseid nemise algust, lauljate/näitlejate esitatud al­ ne vaatleb suure huviga suurte tegevust, il­ manipulatsioone. gelised foneetilised kombinatsioonid ja te­ ma et talle oleks selgelt arusaadav, millest Festivali ühe kunstilise kõrghetkena hiskeelsed sõnad jõudsid välja kauni prant­ rohkete visuaalsete kujundite taustal räägi­ kerkis esile prantsuse helilooja ja lavastaja suse keeleni. Kuna sellist häälikute polüfoo­ takse. Arvestades, et kuuldu-nähtu ja selle Georges Aperghisi multimeediaetendus niat, kujundlikke kõneintonatsioone ja mõ­ mõistmise vahele jääb tükk tühja ruumi “Machinations” naishäältele, elektroonikale ningaid elektroonilisi efekte võis tajuda kujutluse jaoks, siis just nimelt selle “tühja ja videole (21. oktoobril teatris NO99). muusikana, võlus kogu tervik erakordse, ruumi” kaudu kõnetas see etendus vaatajat. Neljast lauljast ja IRCAMi elektronmuusi­ lausa liigutava organiseeritusega. Niisama 21. ja 22. oktoobril tuli Kanuti gildi saa­ kutest koosneva kollektiivi esinemisest ava­ rõõmustav oli visuaalsete lahenduste estee­ lis ettekandele inglise helilooja Orlando nes publikule eelduste ja järelduste üle mõ­ tika, videokunstniku (Daniel Levy) julgus Gough’ kammerooper “Flam”, mille ain­

24 muusika 12/2009 saiks osatäitjaiks oli kaks lauljat – Melanie laulu, just nii, nagu teeks iga teine inimene trio vahetu kohalolu trumpas üle virtuaalse Pappenheim ja Rebecca Askew (ansambel hetkel, mil tal tekib esmane vajadus muusi­ Tallinn Sinfonietta, habras rüütlikultuuri The Shout). Nappide vahenditega loodud ka järele – tahtmine laulda. temaatika asendus jõhkrutsemise ja kulla­ omapärase lavateose keskmes oli kahe nai­ Eesti tegijatelt oli festivali kavas veel ka jahiga, nii taandus ka ooperlik element se vestlus. See, millest laval täpselt räägiti, teine ja kolmaski lavateos: taas mängiti etenduse kulgedes märgatavalt. Võib-olla ei osutunudki tegelikult väga oluliseks. Estonias Mari Vihmandi 2008. aastal val­ oli siin peidus vihje ooperi kui žanri või­ Samuti ei aidanud sürrealistlik tekst vestlu­ minud ooperit “Armastuse valem” ning esi­ malikule hääbumisele? Traditsioonilise se detaile tabada, pigem andsid sõnade tä­ ettekandele tuli Märt-Matis Lille kam­ ooperiga mõjule pääseda on tõepoolest jär­ hendust ja tundevarjundeid edasi kõnein­ merooper “Indiate uurimine” (esitajad jest keerulisem, sest multimeediaetenduste tonatsioone aimavad laulumotiivid ja keha­ kammerkoor Voces Musicales, Tallinn näol on ooperile tekkinud tugev konku­ keel, koreograafia ja žestid. Gough’ helikeel Sinfonietta, solistid Taavi Tampuu, Mati rent, mis suudab vaatajale pakkuda enne­ oli lihtne ja lakooniline, samuti väljendasid Turi, näitlejad Taavi Eelmaa, Gert Raudsep, olematuid elamusi palju lihtsamalt. äärmist ökonoomsusetaotlust lavakujundus Raivo E. Tamm jt, libreto Jan Kaus, lavasta­ 24. ja 25. oktoobril esitati Salme kul­ ja lauljate ühesugused kostüümid. Minima­ ja Mart Koldits, etendused 20.–22. oktoob­ tuurikeskuses saksa helilooja ja lavastaja listlik, isegi pisut mehaaniline muusika pü­ rini Von Krahli teatris). Heiner Goebbelsi multimeediaetendust sis vokaalikasutuse turvalistes piirides, roh­ “Eraritjaritjaka” (Théâtre Vidy-Lausanne’i kesti hoketitehnikat sisaldavais duettides meeskond, Mondriaan Quartet, näitleja hakkasid mängima erineva muusikalise NYYD-festival, mis värs- André Wilms, Elias Canetti tekstid). taustaga lauljate hääletämbrid ja -tugevu­ Tänapäeva muusikateatri ühe tähtsama sed. ke õhu pilvena iga kahe uuendajana tuntud Goebbelsi puhul võis 23. ja 24. oktoobril astus Kanuti gildi aasta järel eesti muusi- oodata tervet arsenali tehnoloogilisi vahen­ saalis üles ansambel U: (Mart Kangro ja deid ja programmeeritud süsteeme. Taavi Kerikmäe “Harmoonia”). Seekord oli kamaastikku külastab, Tulemus suutis ootused sellegipoolest üle­ ansambel otsustanud kehastuda kujutletava tada ning aega ja ruumi nihestades tõestas orkestri orkestrantideks ning küllaltki felli­ tõi seekord nüüdis­ autor, kui manipuleeritavad on publiku ku­ nilikult kisti vaataja ees lahti interpreedi muusika sõpradele jutlusvõime, ootused ja heausklikkus. hingeelu. Kuigi võib öelda, et ettekandele Niisama tähelepanuväärne kui kavalad teh­ tulid Schönbergi, Mozarti ja Prokofjevi or­ muusikateatrit ja teatri­ nilised võtted, oli ka Goebbelsi kõnetekstile kestriteosed, kõlas saalis ometi muusika, keskendunud muusikaline kontseptsioon. mis iialgi kontserdilavale ei jõua ja mida muusikat, tehiskeeli, Kuigi suurem osa illustreerivast muusikast heal juhul võib kuulda orkestriproovides. kõne­tekstimuusikat ning oli laenatud klassikutelt, paelus alates esi­ Kuna orkestripillidest olid esindatud ainult mestest hetkedest ka kõneldud sõnade ja flööt, klarnet, viiul, tšello, klaver ja löökpil­ mitmesuguseid manipu- keelpillimuusika suhestumine. Kõneteksti lid ning puuduvaid orkestrante laval märki­ meloodilisi intonatsioone, rütmi, tempot ja sid tühjad toolid, kõlasid orkestriteosed na­ latsioone. dünaamikat esile tuues järgis Goebbels tõ­ gu õõnsad luukered, vaid üksikute partiide­ demust, et keel, eriti võõras ja arusaamatu na. Päevavalgele tiriti orkestrandi rutiin, Eesti uusima kammerooperi žanrimää­ keel, mõjub kuulajale muusikana. Ka prant­ tervikust lahutatud üksiku pilli partii muu­ ratlus tekitas muusikaringkondades omaja­ suse keelt, seda ise valdamata, kasutas sikaline mõttetus, tüütu pauside lugemine. gu hämmingut, sest lavastuse sõna ja muu­ Goebbels etenduses suures osas just kõlalis­ Maski taha varjatud näoga ja ühetaoliselt sika vahekord oli ühe ootuspärase kam­ tel kaalutlustel. Samuti on ta oma teoste musta riietunud isikud esindasid interpree­ merooperi puhul vägagi ebatraditsioonili­ pealkirjad sageli valinud just nende muusi­ ti kui reflektoorset bioloogilist masinavärki, ne. Vokaalsolistide koha võtsid peagi üle kalise või muidu erilise kõla tõttu, et ärata­ mille füüsis järgib väljatreenitud rutiini, draamanäitlejad ning kokku võttes kippus da tähelepanu ja meelitada publikut välja kuid mille teadvus (laval nähtavaks tehtud muusika teenima rohkem lavastust kui la­ selgitama, mis täpselt peitub salapärase tekstimonitoride vahendusel) uitab samal vastus muusikat, võimatu oli laval toimu­ pealkirja taga. ajal mööda oma radu: lahendab olmeprob­ vast action’ist välja lülituda ja keskenduda “Eraritjaritjaga” seekordne festival lõp­ leeme, tegeleb eneseanalüüsiga ja juba ku­ vaid muusikale, mis ometi sisaldas säravaid pes. Natuke kahju oli sellest, et Eesti olulisi­ jutleb esitusele järgnevaid kriitikute potent­ momente. Priit Tenderi napi, aga terav­ ma nüüdismuusikafestivali kavas ei olnud siaalseid sõnavõtte. meelse animatsioonivahepala ning täna­ programmi mitmekesistamas ja tasakaalus­ Orkestrandi impersonaalsusele vastan­ päeva kajastavate, veidi koyaanisqatsilike tamas ühtegi puhtale, muusikaväliste va­ dati aga ka hoopis isiklikumat ja inimliku­ videokaadrite näol oli kindel koht etendu­ henditeta muusikale pühendatud kontserti. mat suhet muusikasse: üksteise järel astusid ses ka filmielemendil. Samuti andis video­ U:lased hetkeks oma anonüümse orkest­ jäädvustuse kaudu oma muusikalise panuse randi rollist välja, jätsid korraks kõrvale ooperisse Tallinn Sinfonietta. oma instrumendi, haarasid mikrofoni ning Etendus rääkis hääbumisest mitmes laulsid intiimses üksinduses lihtsalt ühe mõttes: nii nagu Vladimir Võssotski džäss­

muusika 12/2009 25 I MP r e SS I OO n i D

Ansambel U: koosseisus (paremalt): Taavi Kerikmäe (klaver), Tarmo Johannes (flööt), Merje Roomere (viiul), Vambola Krigul (löökpillid), Helena Tuuling (klarnet) ja Levi-Danel Mägila (tšello). Kes FOTO HARRI ROSPU meeldida tahab

K au r G a r š n e k muusikakriitik

nsambel U: ja Mart Kangro kont­ see žest osutama Eesti tegevmuusiku ma­ “Eesti otsib superstaari” finaali sellise esitu­ sertetendus “Harmoonia” lipsab janduslikule kitsikusele, nihestama lihtsalt sega küll ei saaks. Ent ühele salmile järgnes esmapilgul igasuguste fikseerivate publiku taju, viitama muusika destruktiiv­ teine ning etteaste tuli ära kannatada – see Atõlgenduste mõisteskeemidest välja. Ent sele jõule, esitlema ansamblit kui “kontsep­ oli ehk kergem kuulajaile, kes ei pidanud teisest küljest pakub just too eneseteadli­ tuaalseid gängstereid”, mõjuma vimkana kogetu kohta mingit arvamust kujundama. kult “nihilistlik” hoiak, mille suhtes etendu­ liiga ratsionaalsele publikule või juhtima Ennustavad-hindavad kognitsioonid se pealkiri mõjub tõesti irooniliselt, võima­ tähelepanu esituse välistelt aspektidelt puh­ olid selle lükkega edukalt lühistatud ning luse n-ö koeral sabast kinni haarata. Kuigi tale muusikale endale, mine tea. Kuid vii­ minus tekkis juba uudishimu edasise suh­ etenduses puudus läbivalt eesmärgistatus, mane tõlgendus pole vahest siiski pädev. tes. Ent miskipärast esinesid etenduse vältel ei olnud selle taga naiivsust või läbimõtle­ Sest kui kava ka alustati Euroopa avangardi sellesarnaste soololaulu-etteastetega kõik matust. Ta põhines teatud käibivatel, eriti traditsioonidest kantud “intelligentse muu­ ansambliliikmed, mistõttu algne imestus kontserdikultuuriga seonduvatel oposit­ sikaga”, siis kontrastina sekundeeris sellele tegi ruumi nõutusele ja tüdimusele. Mada­ sioonipaaridel. Üks liige on harilik ja luba­ ansambli klarnetisti vokaalses esituses šlaa­ late ja kõrgete kunstivormide vastandus tud, teine aga ilmneb ebahariliku ja luba­ ger “Ei me ette tea”. lihtsalt ei kätke ekraaniajastul endas nii matuna. Neid pooli nüüd võrdväärseina Niisiis ilmnes siin järgmine vastandus suurt potentsiaali, et sellega kolmandikku esitledes ning teineteisele lähendades saavu­ – madal vs kõrge ehk levi vs süva. Kuid te­ etendust täita. Sellegipoolest sai publik tati üllatav efekt, võõristustunne, koomika. gelikult võis tajuda ka juba kolmandat opo­ kuulda nii Frank Sinatra laulu “Something Esimene vastandus – kohane vs kohatu sitsiooni – professionaalsus vs amatöörlus. Stupid” kui ka näiteks The Doorsi hitti – ilmnes kohe algul ning sai edasisele mu­ Kujutan ette, et vähemalt üks osa kuulaja­ “Break on Through”. Sellise muusikavaliku­ deliks. Interpreedid sisenesid saali, sukk­ test soovinuks sisimas juhatada esitaja n-ö ga visandati justkui opositsioon originaalne maskid peas nagu pangaröövlitel. Kas pidi oma liistude juurde tagasi, kuna noh... vs ebaoriginaalne. Üks ebaoriginaalsuse lii­

26 muusika 12/2009 ke on aga teatavasti kopeerimine, mis muu­ taustsüsteemist ning paigutada hoopis teist oma hirmude ja lootuste, tunnustusvajadu­ sika puhul võtab helisalvestuse kuju. The tüüpi foonile, näivalt ilma hinnangutele se ja hajevilolekuga. Teiselt poolt aga ikkagi Doorsi lööklaul kõlaski fonogrammi taustal apelleerimata. Tulemuseks ei ole niivõrd noodsamad üleval verbaalsel tühikäigul karaoke versioonina. “pangaröövel-poeet” kui pigem “Totu kuul”. puhisevad kriitikud-tekstimasinad, kelle See vastandus avaldus märksa nutika­ Kuna siin ei saa konteksti ja nähtuse ühis­ mõtted kukuvad iseenda raskuse all kokku, malt siis, kui mängiti salvestise taustal kat­ mõõdutuse tõttu enam etableerunud väär­ kes ei osta poest piima ega jää kontserdil kendit Prokofjevi balletist “Romeo ja Julia” tussüsteemile pikka nina näidata, asetatak­ tukkuma, ei kahtle oma hinnangutes, ei ning fonogrammi summutamisel jätkas se kummalisse valgusse pigem teisaldatud muretse tähemärkide arvu ega tähtaegade viiuldaja oma partiid poolelijäänud kohast, nähtus ise. Kontrast on ootamatum, kuid pärast. Mõistagi kaldub sümpaatia sellisel justkui oleks ise nüüdsama salvestise seest sellest ei tulene mingeid uusi tähelepane­ juhul pigem muusikute poole. Niisiis saa­ välja astunud. Teatud mõttes avas see pers­ kuid, kuna vastandamine tugineb süsteemi me siit üsna tüüpilise vastanduse – kunst­ pektiivi kontserdi olukorras üksiku inter­ loogikale ja rõhutab eeskätt võõra elemendi nikud vs kriitikud. preedi panusele, mis võib tervikule kesken­ sobimatust. Kohane jääb kohaseks, kohatu Õigupoolest oli selline opositsioon dumisel tähelepanuta jääda. Sellest sketšist kohatuks. etenduse raames vähemalt nalja huvides tuli muidugi veel ilmsiks, et professionaal­ Sellisel viisil koomiliselt mõjusid kont­ küll põhjendatud, kuna arvustuste retoori­ set ja ebaprofessionaalset saab vastandada sertetenduse ühe juhtmotiivi moodustanud ka kasvab ju tihti välja nendestsamadest ainult professionaalne kooslus, mida an­ tekstikatked, mida publikule ekraanidelt konventsioonidest, mida etenduses sambel U: ka on. Kuid siin kerkib kohe muusika kõrvale näidati. Originaalsus pei­ “Harmoonia” üldiselt küsimärgi alla seati. kahtlus, kas pole asjaarmastajana esinemi­ tuski siin selles, et keegi ei oodanud nende Ent ka muusikud ei pääse publiku ootuste ne sellisel juhul lihtsalt teesklus. Nii saame tekstide kohalolu ega ka puudumist mitte. horisondist välja. Samuti ei lahenda selline järgmise opositsiooni – ausus vs ebaausus. Ühe tekstiosa moodustasid muusikute vastandamine normatiivset küsimust muu­ Kontserdi jooksul sai kuulda veel mõn­ privaatsed, kõnekeeles esitatud mõttekat­ sikaarvustuse rollist, kuigi kergitab selle dagi ettearvamatut, nii et kui üks teatud ked kontserdi ajal (“kiiremini-kiiremini”, justkui möödaminnes üles. (Võrdluseks: mobiiltelefon juba mitmendat korda heli­ “piim, leib, kohvikoor...”, “tubli!”, “mida ta me ei saa ometi küsida, miks interpreedid ses, siis koitis mulle, et vististi on ka see osa teeb?” vms). Vaadeldaval juhul oli kirjelda­ mõtlema peavad.) Niisiis, kellele ja milleks? etendusest. Ikka seesama opositsioon – ko­ tav nähtus lisaks ülekandele küll ka ilmsel­ Arvustus muusikat ei asenda, see on selge. hane vs kohatu ehk viisakas vs ebaviisakas gelt moonutatud, sest kellegi peas ei jookse “Objektiivne tagasiside”? Lubage, see jääb –, mille muhedaim ja kandvaim väljendus ju ainult triviaalsusi kandvad lihtlaused. ju vaid isiklike seisukohtade fiktiivseks oli ilmselt hoopis sketš kammermuusikast Seos interpreedi siseeluga jäi hoomatavalt koondumispunktiks. Vahest on arvustus tema algupärases kontekstis. Nimelt hakkas tinglikuks, karikatuurseks. lihtsalt kaasamõtlemiseks? Ent mis iganes Kanuti gildi teenindav personal publikule Teise tekstiosa moodustasid väljavõtted ka poleks siin vastuseks, vaba arutelu muu­ salongimuusika kõrvale punast veini pak­ muusikaarvustustest, kusjuures mõni neist sika ja sellest saadava kogemuse üle on ini­ kuma, hõikudes valjuhäälselt üle saali ning ka minu sulest... Seos tegelikkusega tundus mesele loomulik ning arvustamine on liht­ tekitades sellega saginat ja kõrgendatud siin esmalt jäigem, kuna esitatud järgnevu­ salt selle tegevuse jätk teiste vahenditega. meeleolu. Seega, opositsioonid kehtivad ses on need sõnad ju tõepoolest kusagil pa­ Tulles tagasi etenduse juurde, võiks vaid teatud ajalikes kontekstides, mis pole berkandjale saanud. Ergo puudutati justkui kokkuvõtvalt öelda, et kontseptuaalne mingid igavesed struktuurid. nähtust ennast ning naerdagi sai “asja ene­ muusikasketšide sari “Harmoonia” pakkus Sooja huumori kõrval esines paraku ka se üle”. Paraku aga toimis siin moonutus pigem nii- ja naapidi imestust kui “kand­ õõnsamaid varjundeid. Näiteks nondesa­ hoopis varjatumal kujul: nagu inimesed ei vaid ideid”, küll aga seati kahtluse alla tea­ made vokaalesituste juures ilmnes minu mõtle lihtlausetes, ei mõtle nad ka rind-, tud muusikakultuuris kehtivad konvent­ jaoks veel üks vastandus – püha vs profaan­ põim- ja segalausetes. Arvustuse tekst on ju sioonid ja võimusuhted. Samas oleks ju siis ne. Kontserdi lõpetuseks sai pimendatud teatud valikute kaardistus, mis kirjeldab võinud purustada ka tolle viimase, nimelt saalis veel ühes rabedavõitu sooloesituses ühte võimalikku mõtiskelu n-ö toorkoge­ etenduse enda piiri. Näiteks oleks võinud kuulda Ruja lugu “Nii vaikseks kõik on jää­ muse üle. Mõtlemise kulgu määravad kir­ igale piletiostjale “valearvestuse” tõttu ühe nud”, mis vähemalt minule tundus üldise jutades ka sedavõrd triviaalsed asjad nagu krooni tagasi anda või ära võtta, jälitada satiirilisuse foonil omamoodi pühaduseteo­ kirjutamisvahendid. Ühesõnaga, nagu iga mõnda kultuurihuvilist oma sukkmaskides tusena. Väga sarnaselt lõppes ka Urmas kirjutav inimene teab, on kirjutus alati vä­ tolle kodutrepini, tuua lavale ehtsad panga­ Alenderi mälestuskontsert kunagi hemalt osaliselt “pastakast välja imetud”. röövlid vms. Fantaasial pole piire. Kuid te­ Linnahallis, ainult et siis valdas publikut Seega, kuigi nii interpreetide mõtted gelikult jäävad mingid piirid alati, olgu hardus, millest Kanuti gildis polnud õhkagi. kui ka arvustuste katkendid olid etenduse need siis eetilised, legaalsed või kas või füü­ Selline opositsioonide ümberpöörami­ situatsiooni seisukohalt “kohatud”, mõjus sikalised. Kui neid viimaseid on läbi aegade ne ja teineteise vastu väljamängimine saab (muusika olemusest sugereeritud) kohal­ püütud ületada, siis esimestest väljapoole toimida vaid ühe aksioloogilise konteksti olu-illusiooni tõttu üks võõramalt kui teine. eksimist on pigem püütud vältida. Ka raames. Alternatiivne võimalus kutsuda Ühelt poolt niisiis interpreet, laval justkui Ansambel U: võttis viimaks peast röövli­ esile samasugust võõristusefekti oleks pühapaistesse tõstetud muusade teener, si­ maskid, kummardas ilusti publiku ees ja eemaldada üks nähtus tema algupärasest semiselt aga, tuleb välja, lihtne inimene võttis vastu selle ovatsioonid.

muusika 12/2009 27 I MP r e SS I OO n i D Corelli Consort võõrustas hooaja avakontserdil külalist Rootsist MA r i T A R GO viiuldaja

esti barokihuvilise kuulajaskonna Kontserdile pealkirja andnud Heinrich ning kogu tsükli mõlemad traditsioonilises eest hoolitsev ansambel Corelli Ignaz Franz von Biberi “Roosikrantsisonaate” kvinthäälestuses kirjutatud sonaadid. Consort andis tänavuse hooaja ava­ kantakse siinmail ette haruharva. Sonaadi­ Kontserdile eelnenud päevadel andis kontserdidE Tõstamaa mõisas ja Eesti Tea­ kogumiku tiitelleht on kadunud, nimetus Ann Wallström Eesti Muusika- ja Teatri­ duste Akadeemia saalis. Ansambli kunsti­ “Roosikrants” on vaid üks kasutusele võe­ akadeemias barokkmuusika interpretat­ lise juhi Mail Sildose (barokk­viiul), Imbi tud pealkirjadest. Selline pealkiri võib tule­ siooni meistrikursusi. Kursustel osaleja­ Tarumi (klavessiin) ning Tõnu Jõesaa­­ neda sonaatide Biberi-aegsest ettekandmi­ na sain temalt impulsse, mida tarvis muu­ re (barokktšello) kõrval astus üles roots­ sest septembris-oktoobris, mil roosikrantsi sika sütitamiseks; kogesin kõnelevat pilli­ lanna Ann Wallström (barokkviiul), kes abil loeti Neitsi Maarjale pühendatud pal­ mängu, mis mind barokkmuusika ja -muu­ on Euroopa barokiareenil silma paistnud veid. Kuna Biber ise on käsikirja lõppu kir­ sikute juures enim võlub. Ilmselt nõudis juba aastaid, seda nii solisti, kammermuu­ jutanud pühenduse “viieteistkümnele pü­ kontserdil oma osa barokkinstrumentaa­ siku, kontsertmeistri kui ka õppejõuna. hale müsteeriumile”, on levinud ka pealkiri riumi kapriissus temperatuuri ja õhuniis­ Atmosfäär Toompea saalis oli eriline – “Müsteeriumisonaadid” ning käsikirjas iga­ kuse kõikumiste suhtes, mistõttu Wall­ tuledesäras baroksest saalist avanes kont­ le sonaadile vastavat müsteerimi kirjeldava ström näis esimestes teostes veidi ebakindel rastne vaade viimaseid videvikuhetki pida­ gravüüri tõttu on neid kutsutud ka “Gra­ ja tagasihoidlik, kuid esimese poole lõpuks vale Tallinna vana- ja uuslinnale. Sajandite­ vüüri­sonaatideks”. Nimetusi leidub veelgi. oli ta taas omas elemendis. Rootsi barokk­ tagune muusika viis mõt­ Olin veidi pettunud, et kultuslikust helilooja Johan Helmich Romani ning prant­ ted sellele, millisena kuueteistkümneosalisest tsüklist tuli ette­ suse sama ajastu naishelilooja Èlisabeth võisid seda vaadet kandele vaid kolm osa. Nende sonaatide Jacquet de la Guerre’i sonaadid kõlasid ju­ näha kavas maini­ üheks eritunnuseks on skordatuuri ehk ba oodatud energiaga, eriti nauditavad tud Ungern- ümberhäälestuse kasutamine. See tehniline olid kiired osad, kus Wallströmi suurepära­ Sternbergi pe­ võte annab pillile uusi tämbreid, sealjuures ne poognakäe tehnika muusika tantsule rekonna liik­ Biber on valinud igale sonaadile erineva palus. med. häälestuskombinatsiooni vastava müstee­ Õnneks lasti solistina särada ka muidu riumi meeleolu silmas pidades. Samuti ava­ kindlalt basso continuo vundamenti rajaval neb sel moel uus akordikamaailm, juba ai­ klavessiinil. Imbi Tarumi esituses kõlanud nuüksi lahtised keeled võivad moodustada Alessandro Scarlatti klavessiinitokaata näiteks minoorse (h-Fis-H-D1) või ma­ Preludio oli särav baroki tulevärk. Järgmi­ žoorse (C-F-A-C1) akordi; ekstreemseim sena kõlanud Arcangelo Corelli sonaat skordatuuri võte on g-G-D-D1, kus järjesti­ viiulile ja basso continuo’le pakkus huvita­ kuste oktavite saavutamiseks algavad teine vaid meetrilisi trikke, kus võis jällegi imet­ ja kolmas keel keeltehoidjal omalt kohalt, leda Wallströmi plastilisi, kuid vajadusel kuid on roobil risti tõmmatud ning lõpe­ kiirete impulssidega aktsentueeritud poog­ vad “valedel” häälestuspulkadel. Peab mui­ natõmbeid. Aeglastes osades pani imesta­ dugi tõdema, et ümberhäälestusega kaas­ ma poogna liikumise aeglus, millesarnast nevad ka mõningad paratamatused, seal­ on tänapäeva poognaga head tooni kaota­ hulgas oma häälestusele truuks jääva kla­ mata raske saavutada. Kontserdi lõpetuseks vessiini ja muudetud viiuli vaheline mõnin­ kõlasid Corelli Ciacona kahele viiulile ja gane ebakõla. Siiski on kahju, et kontserdil basso continuo’le ning Sonata da chiesa. esitati vaid üks skordatuuriga (kaks alumist Nende lugude pidulik lihtsus oli kontserdi keelt pooltooni võrra tõstetud ja kaks üle­ lõpetuseks väga sobiv, lastes kuulajal eelne­ mist täistooni võrra langetatud) sonaat nud afektimöllust maha rahuneda. Rootsi barokkviiuldaja Ann Wallström. FOTO INTERNETIST

28 muusika 12/2009 Jean-François Pauvros uute kõlade otsinguil. FOTO INTERNETIST

“Improtest” kui “improbleem”

T õ n i s K ahu muusikakriitik

äksingi ühel oktoobriõhtul Kanuti vahest ka tingimata ei soovi, et talle kuigi gildi saali prantsuse kitarristi Jean- palju valgust heidetakse. Ei, muidugi pole François Pauvros’ kontserdile “Improtesti” eestvedajatel Taavi Kerikmäel “ImproL ­testi” uut hooaega avama. Läksin ja Mart Sool (kes, nagu siitsamast lugeda käesoleva ajakirja palvel, aga oleksin läi­ võite, minu mõnele meiliküsimusele lah­ nud niigi. On lihtsalt asju, mida ma peale kesti vastused saatsid) midagi selle vastu, et “Improtesti” mujalt ei saa. N-ö vabalt publikut oleks rohkem ja avalikkuse tähele­ improviseeritud helid küllap muidugi kõi­ panu suurem. Kuid muusika enese vaimne gepealt, kahtlemata ka persoonid nende trajektoor seda tingimata küll ei nõua. taga. Aga pigem käin ma seal siiski selle­ Meetodina on vaba improvisatsiooni pärast, et vaba improvisatsioon on minu loomuseks väga utoopiline, universaalne, jaoks kestev ja siiani lahendamata prob­ tegelikult ka väga filosoofiline püüdlus. leem. Mul on küsimusi enne, kui keegi la­ Sellisena sobib teda iseloomustama teatav vale tuleb, ja pärast on neid veel rohkem­ stoiline alandlikkus, valmisolek leppida gi. Mistõttu tulen ma jälle tagasi ning kõik oma loodud helide hajusa loomuse ja hakkab otsast peale. unustusevalmidusega. See alandlikkus pole “Improtesti” kontsertidel tunnen ära nii alaväärsustunne, vaid teadmine sügavama­ Jean-François Pauvros uute kõlade otsinguil. mõnedki kindla rituaalse tähendusega het­ test printsiipidest oma kõneviisi varjatud FOTO INTERNETIST ked veel enne muusika enese algamist. Ma hoovustes. “Improtesti” esinejate seas pole samast. Helid sellises muusikas, kui tahes arvan tõesti, et see tasane ja tasakaalukas seni veel kohanud vana head romantilist kummalised nad ka poleks, on tegelikult õhustik enne saali lubamist pole juhus. eneseväljenduse mudelit. Keegi ei ole mulle päris tihti teadlikult ilma lõpetatuse ja de­ Inimesi on umbes mõnikümmend, näod lavalt kõnelnud heroilise ja triumfeeriva termineerituseta autoriteedist. Nad on frag­ kontserdist teise paljuski tuttavad. Öeldak­ MINA positsioonilt. Individuaalsus ja eri­ mendid, kusagilt kõiksusest välja võideldud se tere, aetakse juttu, mõned joovad kohvi pära vaba improvisatsiooni kõneviisis toe­ katkendid. Vaba improvisatsioon on täielik või midagi muud. Võib tunduda, et see tub ikkagi teadmisele kreatiivse alge ole­ oma meetodilt, kuid minu maitsele tihti lii­ kõik pole oluline. Et olulised on hoopis he­ masolust kusagil väljaspool inimlikku ar­ ga ebapiisav oma mõjult. Viga on ehk sel­ lid, nendesse varjunud kaos ja müra ja giruumi. Muusiku roll, antakse mulle les, et ma armastan just nimelt oma koge­ meeletused, kuid ma ei arva seda. Helide “Improtesti” sündmuspaigal tavaliselt muses masinlikku determineeritust, neli­ juurde pääsemiseks on selline kindel kood mõista, on leida üles midagi, mis on õhus, nurkset rütmi, omaenese allumiskohustusi vajalik. Me oleme osa suletud ringist, labo­ saada aru kosmilisest korrast nii hästi või ja etteantud mehaanilisi reaktsioone. Ma ei ratooriumist. Vaba improvisatsioon, öel­ halvasti, kui võimalik, ning tõlkida see usu, et vabadus oleks muusikas midagi ise­ dakse meile, pole midagi iseenesest kuul­ meile, kuulajatele, millekski jälgitavaks. enesest väärtuslikku. Sotsiaalse suhtluse davat ja enesestmõistetevat – tema juurde Teisisõnu on vaba improvisatsioon oma printsiibina ehk küll, kuid mitte helide va­ on vaja tulla ja häälestuda. olemuselt “vitalistlik” – ta elab ja hingab hetu füüsilise mõjujõu mõttes. Vaba impro­ Vaba improvisatsiooni kuulatakse vähe, teadmisest, et eksistents on etteaimamatu visatsioon ei pane mind iseenesest tundma temast räägitakse ja kirjutatakse veel vä­ ja ei allu mehaanilistele protsessidele. ennast ei hästi ega halvasti. Ta ei silita ega hem, turuseaduste loogika järgi pole teda Vabadus sellises muusikas ongi oma mee­ tee päriselt haiget. Ta ongi just see, mida lihtsalt olemas. Nii on see Eestis ja nii on todilt seepärast pigem kuulamine ja kuula­ ma eespool kirjeldasin – soundtrack rahu­ see mujal. Sellel on öeldavasti objektiivsed tamine, toksimine ja uuristamine, mitte tute küsimuste jaoks. põhjused – vaba improvisatsioon ei ole kõ­ väljapoole pööratud ekspressioon. See on Ma olen ka “Improtesti” kontsertidel laliselt tingimata meeldiv, kui silmas pida­ utoopiline kontaktiotsing elu enesega, ei märganud, et muusika saab seda parem, da tavapäraseid harmoonia ja meloodia muud. mida enam ta kõiksuse loovalgega kontakti reeglipärasusi. Ühtpidi on see võib-olla Aga minu vaba improvisatsiooniga seo­ otsides n-ö ebaõnnestub ja inimlikesse nukker. Aga teisalt ma usun, et see kultuur tud “improbleemid” tulenevad just sellest­

muusika 12/2009 29 I MP r e SS I OO n i D nõrkustesse takerdub. Ning Jean-François kukkus välja suurepärane. Pauvros’ muusi­ Pauvros oli nimelt selles mõttes huvitav. kas oli bluusi, oli 70ndate alguse stiilis kos­ Tema efektiküllaseks tuunitud ning väikese milist rocki à la Pink Floyd või Hawkwind... saali kohta kohati kõrvatorkavalt vali kitarr Ja isegi väliselt meenutas ta kummalist pa­ e L U e lamus vahest läkski otsima vitalistlikku kõikvõim­ roodiapiiril fotokoopiat kunagisest rockstaa­ sust kui eeldust, kuid komistas – nagu me rist. A n n e L I r e MM E kõik – asjade otsa, mis lihtsalt juhtusid Mul oli hea meel, et üks totaalne mee­ tekstikirjutaja ja toimetaja meelde tulema. Tema loodud helid ei avasta­ tod just niimoodi “rüvetatud” ja “rikutud” nud uut ja seni kodeerimata keelt, vaid ja argisusse maandatud sai. Ja mida muud Üheselt mõistetavalt positiivsete uker­dasid tuttavate viidete ja seoste vahel. see kõik ikka peaks tähendama, kui et mul muusikaelamuste asemel meenutak­ Ning säärane kanaliseeritud mäluseanss tuleb siia saali ikka ja uuesti tagasi tulla. sin hoopis kogemust, mis muutis minu silmis oma värvi ja lõpuks ka VASTAVAD MART SOO JA TAAVI KERIKMÄE veidi mu kõrvade kuju. Aastal 1992 sain ma tollal haruldase võimaluse­ Öeldavasti on vaba improvisatsiooni hetkega, kus ta sünnib. On loov ja ris­ na osaleda legendaarsetel Darmstadti võimalik mõista ka ilma muusikaliste kialdis. uue muusika suvekursustel. Esime­ eelteadmisteta ja samas ei tundu see M. S.: Halval improvisatsioonil ei ole sel nädalal tundsin end viibivat uue olevat eriti populaarne, vaid pigem eelneva lausega midagi pistmist. muusika hullumajas – nii harjumatu elitaarne muusikaliik. oli sealne kõlakeskkond “lapsele, kes Kas Eestis on olemas oma vaba imp- kui vangis eland”. Teisel nädalal ot­ Mart Soo: Vaba improvisatsiooniline rovisatsioonilise muusika kõne- sustasin, et tahan üles leida “koleda” muusika on vahetu muusikavorm. Neile, viis, nagu Saksamaal, Inglismaal või muusika ilu ja võlu. Leidsin, olin kes lähevad kontserdile avatud meeltega, Prantsusmaal? õnnelik ja lahkusin kursustelt nut­ on see huvitav vaimuseiklus. Teisalt on T. K.: Eestis vahest ei ole sellist selget tes. Ja kui hea on Lachenmanni järel suur hulk inimesi, kes soovivad enne kõneviisi olemas. Võib-olla on see isegi Chopini kuulata! kontserti ette teada, mis hakkab juhtu­ hea, sest nii jääb rohkem uksi avatuks. ma. Neile, kes üllatusi ei armasta, võib Kui tekib stamp, mis on justkui vabas tulemus tunduda muidugi häiriv. improvisatsioonis hetkel “moes”, ei tule Taavi Kerikmäe: Võib-olla ei ole vaba see muusikale minu arvates kasuks. improvisatsioon eriti populaarne siis Teisest küljest, meil ei ole selles vallas seetõttu, et avatud meelega kuulajaid kuigi pikka traditsiooni, inimesed pole lihtsalt polegi nii palju. tegelikult kuulnudki paljusid olulisi improviseerijaid. “Improtes­­ti” üks ees­ Selle muusikastiili nimes on viide va- märke ongi jõudumööda tutvustada badusele. Küsimus on: vabadusele olulisi välismängijaid, aktiveerida ko­ millest ja mis mõttes? Vabadusele halikke muusikuid, tekitada teemako­ muusika senistest normidest? hast diskussiooni. Võib-olla tutvustada Instrumendi väljenduslikest piiridest? meie tegijaid ka Eestist väljaspool. Inimsuhtluse rutiinsetest mudelitest? T. K.: Rääkides puhtalt muusikalisest Mis toimub “Improtesti” uuel hoo- küljest, on vabas improvisatsioonis mi­ ajal? nu arvates ühendavaks nähtuseks jul­ T. K.: Nagu ikka toimuvad kontserdid gus või isegi kohustus radikaalselt isi­ kord kuus oktoobrist maini Kanuti gil­ kupärase käekirja järele. Siit tulenevad­ di saalis. Sel hooajal on juba esinenud ki ilmselt instrumentide kreatiivne ka­ Jean-François Pauvros’ Prantsusmaalt sutamine ja uute lahenduste otsingud. ja Eesti oma Weekend Guitar Trio. M. S.: Vaba improvisatsioon on tegeli­ Detsembris astub üles nimekas sakso­ kult nagu üks suur jõgi, millel on oma fonist Michel Doneda. Hooaja jooksul harujõed, ja nii on raske sellest maail­ ilmub tavapäraselt kogumikplaat eelmi­ mast rääkida kui millestki ühtsest. se hooaja kontsertide paremikuga. M. S.: Teisiti on tänavu see, et hooaeg Kui püüda seda ilma konkreetseid näi- lõpeb maikuus kolmepäevase festivali­ teid toomata kirjeldada, siis milline ga “Improtest 2010”, mille peaesinejaiks on “hea” improvisatsioon ja milline on Phil Minton, Isabelle Duthoit ja “halb”? Axel Dörner. T. K.: Hea improvisatsioon suhtleb aja­

30 muusika 12/2009 BAGAT E LL I D * e e st i 100-aastane “Joonas”

ada aastat tagasi 26. novembril toi­ Peeter Lilje ERSOga tolleaegseid poliitilisi mus Leipzigis Andrease kirikus seisukohti eirates restaureeritud käsikirja Tobiase oratooriumi “Joonase läheta­ järgi teose ettekandmist (1984–1988). mine”S esiettekanne. Tollane esituskoosseis Tervikesiettekanne sai teoks 25. mail 1989. kõneleb piiratud võimalustest ja võimatu­ Publik oli lummatud. Tollal tundus see pal­ sest palgata sellel tasemel muusikuid, mi­ judele sõnumina peatsest vabanemisest. 25. mail 1989 “Joonase lähetamise” terviklikul da nõuab see suurteos. Teada on, et esiet­ Rahvusvaheline muusikakriitika on pi­ esiettekandel. Fotol vasakult Rudolf Tobiase tekanne ebaõnnestus ja kriitikud said oma danud “Joonase lähetamist” üheks 20. sa­ tütar Helen Tobias-Duesberg, Peeter Lilje ja tahtmise ironiseerida neile tundmatu vä­ jandi suurteoseks ja nüüdseks on seda me­ Vardo Rumessen. lismaalase üle. Siiski tunnustati helilooja nukalt ette kantud juba ligi kahekümnel FOTO ISI TRAPIDO professionaalsust ja Tobias sai õppejõuks korral. Kuid teos on nii nõudlik, et peaaegu Berliini muusikakõrgkooli. Helitöö jäi aga iga ettekanne toob kaasa probleeme. See kandest ületab meie praeguse meedia uudi­ aastakümneteks vaikusse. Vaid ülivõimas kõik on omaette Joonase-saaga. Taeva­ sekünnise? ETVs on teose 100. aastapäeva “Sanctus” kõlas paaril korral (1913 ja 1973) tähtedes näib kirjas olevat, et selle oratoo­ puhul kavas näidata 2008. aasta kontserdi Eestis ning teenis kuulajate ja kriitikute riumi elurada ei ole okasteta, ka siis, kui se­ DVD-salvestust (Vardo Rumesseni kom­ vaimustuse. Teos justkui ununes riiulile, da armastatakse ja taas ning taas mängitak­ mentaaridega) ja ühe ettekande saadab eet­ kuni Vardo Rumessen 1973. aastal klaviiri se. (Mereleksikon ütleb, et Joonas toob me­ risse ka Klassikaraadio. ja partituuri restaureerimisega alustas ja remeestele õnnetust!) “In magnis et voluisse sat est” (“Suuri asju selle taas avalikkuse ette toomisega ka ühe Viimasest “Joonase lähetamise” ette­ tahta – see rahuldab”) on kirjutanud Tobias. oma elutöö lehekülje vormistas. Nüüdseks kandest on möödas kõigest aasta, mil ta Mõelgem aeg-ajalt meestele, kes elasid suurte on tema redigeeritud klaviir ja mahukas kõlas Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pü­ ideede nimel, tegid tõeliselt suuri asju. Suure­ partituur Aivar Mäe kaasabil ka trükitud. hendatud kontsertidel Neeme Järvi juhatu­ maid, kui oma inimlikus eksistentsis kanda (Täielikult võib kõike oratooriumiga seo­ sel. Selle ettekande DVD jõuab tõenäoliselt jõudsid ja seetõttu ise noorelt murdusid. tut lugeda Vardo Rumesseni eelmisel aas­ ükskord ka müügile, kui ametkondlikud ja tal ilmunud raamatust “Joonase sõnum”). finantsilised küsimused ühele poole saavad. Virve Normet Paarkümmend aastat tagasi alustas Kas sada aastat eesti suurteose esiette­ muusikaajakirjanik

Eesti Filharmoonia Kammerkoori uus CD nüüd müügil plaadipoodides ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontoris Toompuiestee 20, Tallinn. www.epcc.ee.

Felix Mendelssohn Kolm psalmi op 78

Cyrillus Kreek “Taaveti laulud”, “Vaimulikud rahvaviisid”

muusika 12/2009 31 BAGAT E LL I D * e e st i

I LMU N U D O N Marit Mäesalu. Kuidas, kus ja miks kuula­ vad noored muusikat? Kerri Kotta. Muusikaanalüüs kui kuulamine Kulla-Siiri Sassian, Airi Liimets. Muusika rollist setode koduses kasvatuskultuuris Airi Liimets. Küsivast inimesest ehk Eesti muusikaüliõpilaste ajalisustamisviisid ruum­ ajas ja suhe surma Muusika (õpetus) ja ruumajalislooline tegelikkus Reet Liimets, Airi Liimets. Inimene ruum­ ajalisena lugusid jutustades aega otsimas Tiiu Ernits. Relatiivse astmesümboolika kasu­tuselevõtust Eestis ja Voldemar Tammani osa selles Nelli Kübarsepp. Muusikaõpetusest Eesti Meistri haare üldhariduskoolides 1940-1944 (õppekavade ja laulikute näitel Vladimir Alumäe. Mälestusi David Meenutusi Bruno Lukist Anu Kõlar. Cyrillus Kreek muusikaõpetaja­ Oistrahhist na Läänemaal Lembi Mets. Tšelloõpetuse algusest Tallinnas Koostaja: Maia Lilje Muusika ja pedagoogiline tegelikkus III Metoodiline mõttevaramu Eesti Klaveriõpetajate Ühing 2009 Airi Liimets. Millest võib kõnelda (muusika) Niina Murdvee. Eessõna Olavi Silla artiklitele Mälestusi Bruno Lukist Leelo Kõlarilt, Eri õpik kui kultuurimärk ehk mida peaksin sil­ Olavi Sild. Õpetamisoskuste määratlemis­ Klasilt, Erna Saarelt, Evi Rossilt, Arbo mas õpikut kirjutades võimalustest Valdmalt, Kalle Randalult, Lauri Lilian Reinmets, Airi Liimets. Muusika põ­ Olavi Sild. Dr. Flesch’i diagnostika Väinmaalt, Kadri Leivategijalt, Lembit himõistete tundmisest põhikooli ja gümnaa­ Niina Murdvee. Mida tähendab meie jaoks Orgselt ja paljudelt teistelt. siumi õpilaste hulgas tunni esimene faas – diagnoos? Hanna Renter-Reintamm. Aktiivõppe mee­ Ivi Tivik. Eessõna artiklitele toditest muusikaloo õpetamisel gümnaasiu­ Ivi Tivik. Need tülikad heliredelid... mis Ivi Tivik. Elementaarsetest topeltnootidest Lii Karro. Muusikakasvatus eakatele polüfooniani Meri-Liis Laherand. Olla teadlane või mitte Ivi Tivik. Moto perpetuo olla?: Tulevaste õpetajate käsitused teadu­ Ivi Tivik. Hommage à Oskar Rieding sest, teadlastest ning endast teadlasena Ivi Tivik. Vabadus versus kord – tooniprob­ Väljajuhatuseks leemidest viiulimänguõpetuses Airi Liimets. (Muusika)kasvatus kui inimese Ivi Tivik. Individuaalsed mängumajad viiul­ ja olemise diferents daja õpperepertuaaris Niina Murdvee. Miks mitte tavandilaul? Mõtteid keelpillimängust Laine Leichter. Minu meetod Mart Laas. Täiuslik liigutus ja seda pärssivad Artikleid, uurimusi ja meenutusi Eesti tegurid Muusikalise kontegelikkuse Keelpilliõpetajate Ühingu 20. aastapäevaks IV Viiulimängud Koostanud Lembi Mets, Niina Murdvee, Eva Punder. Eesti Noorte Keelpillimängijate ühendused identiteedi ja dife- Tiina Pangsep ja Ardo Västrik rentsiga. Konkurss Eesti Keelpilliõpetajate Ühing 2009 Aino-Marika Riikjärv. Mõtteid ESTA Eesti Koostanud ja toimetanud Airi Liimets Sisukord konkursist viiuldajatele ja tšellistidele Tallinna Ülikool, 2009 I Eesti Keelpilliõpetajate Ühing Tõnu Reimann. Keelpillimuusika festival Aino-Marika Riikjärv. Eesti Keelpilli­õpe­ta­ “Viiulimängud” Haapsalus Sissejuhatuseks jate Ühingu saamisloost Jüri-Ruut Kangur, Eva Punder. Üleriigilised Airi Liimets. Distsiplinaarsest, aporeetilisest Niina Murdvee. Eesti Keelpilliõpetajate keelpillimängijate Haapsalu suvekursused ning mittedistsiplinaarsest mõtlemisest Ühingu olulisemaid üritusi Tiina-Mai Arund. Üleriigilised noorte keel­ Toomas Velmet. Viiuliõpetaja Endel Lippus pillimängijate ja keelpilliõpetajate suvelaa­ Muusika ja sotsiaalkultuuriline tegelikkus ger-kursused Värskas II Killuke ajalugu Airi Liimets. Muusika noorte elustiilis ja Tiina-Mai Arund. Keelpilliõpetuse võima­ kaasaja koolikultuuris Vladimir Alumäe. Mälestusi Johannes likkusest ääremaal Paulsenist

32 muusika 12/2009 Corelli jõulud “Tuule ja vee lapsed” AD 2009 akskümmend kaks aastat tagasi sai Rootsis alguse omapärane näitus, õulukuul AD 2009 toob Corelli Music flöödid, kannel, basskannel, lauto, džembe mille aluseks kunstnik Kaljo Põllu K(kes on ise lühikest aega ka Tartu Muusika­ publiku ette meeliülendavad ja hinge­ (aafrika päritolu käsitrumm), tarbuka kosutavad kavad väärtmuusikast. (idamaine pokaalikujuline trumm), tam­ koolis koorijuhtimist õppinud) etnograafi­ J Pimedal ajal on kauneid interjööre buriin, mitmesugused värvilöökpillid. lised taiesed. Tollal Södertäljes töötaval he­ valgustamas ja soojendamas küünlad, Ansambli liikmed, Janno Pokk, Anna- liloojal Harry Oldil tuli idee siduda graafi­ muusika juhatamas mõtteid selle juurde, Liisa Eller, Endrik Üksvärav ja Maarja Uus kanäitus poeetilise sõna ja muusikaga. mis on maailmas ilusat ja head. oskavad mängida mitut pilli ja ka laulda. 1987. aastal pandigi välja kunstniku viis­ Andekad eesti muusikud ja soe sü­ Külalissolistina teeb seekord kaasa Mikk kümmend kolm graafilist lehte, teoste põ­ damlik õhkkond ootavad publikut ees nii Dede. hisisuks soome-ugri rahvaste ürgalge ning mõisasaalides, Toompea Muusikasalongi Aasta viimastesse päevadesse lisab pi­ eluolu, saateks kõlamas Jaan Kaplinski luksuslikus interjööris kui ka kirikute dulikkust ja ilu Corelli Musicu suurejoo­ teks­tid ja Eduard Tubina “Virmaliste so­ suursuguste võlvide all. neline kontserdisari “Kirikupühad Maarja­ naat” helilindilt Vardo Rumesseni esituses. Advendiajal, 6. detsembril Maidla maal”, mis seekord pakub ühe maailma ar­ See kunstide kooslus osutus niivõrd haara­ mõisas ja 13. detsembril Toompea Muu­ mastatuima klassiku, Antonio Vivaldi vaks, et näitus “Tuule ja vee lapsed” alustas sika­salongis kutsub Corelli Music kuula­ muusikat. 28. detsembril kõlavad Tartu oma “viikingireisi” mööda Rootsit Stock­ ma ansamblit Revali Trubaduurid, kelle Jaani kirikus ja 29. detsembril Tallinna holmi, Göteborgi, Umeåsse, Örebrosse jne, jõulukava huvilisi ei suutnud eelmisel aas­ Jaani kirikus itaalia barokimeistri suurteo­ liikudes seejärel Norrasse ja Islandile. Nii tal mahutada ükski kontserdipaik. See­ sed “Gloria” ja “Magnificat” luksuslikult ringles näitus mööda põhjamaid kuusteist kord esitavad nad 9. – 15. sajandi vokaal­ mõjuva orkestritäie vanade pillide, Corelli aastat. Kolm kuud oli näitus ülal ka Helsin­ duette, jõuluteemalisi gregooriuse laule, Barokkorkestri ja kammerkoori Voces gis Heureka muuseumis ja läks seejärel sajandeid tagasi populaarseks saanud Musicales ettekandes. Dirigent Risto Joost Amee­rika reisile. “Virmalisi on küll nähtud, muusikapärle veinist, armastusest ja tru­ lisab kavale vürtsi, astudes ka ise üles so­ aga mitte kuuldud,” kirjutati Rootsi ajakir­ baduuri hingest ning improvisatsioone. listina, näidates oma vapustavat kontrate­ janduses ja imetleti Tubina muusika harul­ Üks osa kavast on “Cantigas de Santa norihäält. Lisaks soleerivad kaks hämmas­ dast sobivust Kaljo Põllu teemadega. 1990. Maria” ehk Neitsi Maarja galiitsia-portu­ tavalt kauni tämbriga noort naislauljat, aastatel tehti näitusest ka videofilm ning hil­ galikeelsed palvelaulud, mis on kirja pan­ sopran Pirjo Püvi ja metsosopran Teele jem vahetas videoversiooni välja DVD. dud Hispaania kuninga Alfonso X (1221– Jõks. Sel aastal, kui Kaljo Põllu tähistab oma 1284) valitsemisajal ning on ühe ulatusli­ Corelli Music pakub eesti kunstihuvi­ 75. aasta juubelit, oli lootust seda kava ka kuma keskajast säilinud laulukogumikuna listele inimestele võimalust tunda end sa­ Eestis näha. Kuid nüüd on kahjuks tulnud muusikaajalooline haruldus. jandite pikkuse metseenluse traditsiooni teated, et seoses rahapuudusega ei saa ko­ Efektsetes keskaegsetes kostüümides osana, toetades kõrgkultuuri. Kõigil soovi­ durahvas näitust ei Kumus ega ka Kunsti­ esinevad Revali Trubaduurid kasutavad jatel on võimalus liituda Corelli Metsee­ hoones näha. Ent Kärdlas, Hiiumaa muu­ ainulaadset pillikooslust: nyckelharpa nide Klubiga ja aidata kaasa mõne uue sä­ seumis on väljas väike valik Hiiumaa tee­ (omapärane vana rootsi keelpill), plokk­ rava kunstisündmuse toimumisele. ma­lisi graafilisi lehti (koopiad), mis valmi­ sid kunagi etnograafiliste uurimisreiside tulemusena. Sama teemaga seoses on ka veel tulnud huvipakkuv uudis Harry Oldilt. Kuna Põhja-Rootsis asuv saami kultuuripärandit kandev Umeå linn on 2014. aastal Euroopa kultuuripealinn, on siin seoses muude üri­ Tallinna Muusikakeskkooli noored viiuli- tustega plaanis korraldada Eduard Tubina mängijad Linda-Anette Suss ja Marike Kruup “Virmaliste sonaadi” esituse konkurss. osalesid edukalt suure osavõtjate arvuga Samuti on kavas Kaljo Põllu, Eduard Tubina Demidovi-nimelisel rahvusvahelisel konkur- ja Jaan Kaplinski kompositsioon “Tuule ja sil Venemaal. Mõlemad jõudsid finaali ning vee lapsed” taas Umeås välja panna. Linda-Anette Suss pälvis ka diplomi. Fotol on tüdrukud oma õpetaja Mari Tampere- Bezrodnyga. Virve Normet FOTO ERAKOGUST muusikaajakirjanik

muusika 12/2009 33 m e lomaa n

tuslik “Liivi itk”, milles neiu valju­ või Robert Planti esitust. planeedist” kui ka palju laiemalt, tõi häälsele kurvastamisele lisanduvad Kuigi avalugu “Dance” toob pä­ rea auhindugi. Selle CD kaaskiri het­ pahaendeline, putukalik, peibuta­ he seosed grungega ja “Shine” ki­ keseisu eriti ei kiida ega loetle ka valt resoneeriv elektrooniline sagin, tarripopiga, seostub Dramamama kuulusrikka mineviku saavutusi. tulemühinat meenutav elektroonili­ eelkõige seitsmekümnendate Pigem püüab ta õigustada üsna kire­ ne müra, õelad sosinad, tagurpidi bluusrockiga (Free ja Bad Com­ vat repertuaarivalikut ja kaldumist kõne ja pisilooma piuksumine. pany) ning hard rock’iga. “Preacher” ortodoksse maitse-eelistuse poole. Lõpptulemus meenutab eksortsis­ oleks võinud sobida Thin Lizzyle ja Laule juhatavad Darja Seliva­ miseanssi, tuues meelde ka tume- “Dark Days” Rainbow’le, samas nova, Aivar Leštšinski ja Mihhail elektroonika pioneeri Coili esoteeri­ “Man on Fire” toob ootamatult Gerts. Selivanova interpretatsioonis lisema loomingu. Õnneks tõmbab meelde hoopis ansambli Counting kuuleme kahte Dmitri Bortnjanski, albumi otsad rahumeelselt kokku Crows. Kuid mõni teine kuuleb neis ühte Pavel Tšesnokovi ja kolme klaveripala “Urvaste õhtud”, mis lugudes kindlasti hoopis midagi Pjotr Tšaikovski vaimulikku laulu, A second... a century. meenutab oma impressionistliku muud, pealegi ei tähenda selline na- Nikolai Kedrov seeniori (mitte Vla­ Jüri Reinvere. laadi ja kahe teema vastandamise­ me-dropping seda, et Dramamama dimir Kedrovi, nagu on kirjas) kuul­ re:pi:n media ga vägagi Messiaeni klaveripalu algupäranditel puudub isikupära. sat palvet “Otše naš”, mis kirjuta­ tsüklist “Lindude kataloog”. Tõsi Lihtsalt ansambli reviir on väga tihe­ tud 1925. aastal, ja ühte Valeri küll, Reinvere “linnud” on mõne­ dalt asustatud ning sellist muusikat Kalist­ratovi vaimulikku laulu. Aivar Plaadile on koondatud valik Rein­ võrra meloodilisemad. on teinud ja teevad praegugi tuhan­ Leštšinski käe all kõlavad Arvo vere kompositsioone peaaegu kahe ded bändid. Kuid nii, nagu aplodee­ Pärdi, Vadim Salmanovi, Piret Ripsi, aastakümne pikkusest loomepe­ ritakse mõne Bachi teose või jazzi­ Gioacchino Rossini ja Sergei rioodist. Seetõttu on album üsna KAUR GARŠNEK standardi järjekordse tippesituse Rahmaninovi kooripalad, Mihhail “risoomne” ning mingile läbivale muusikakriitik peale, tuleb aplodeerida ka kollek­ Gertsi juhatusel Heinrich Schütz, kontseptsioonile seda justkui alluta­ tiivile, mis paneb suurepäraselt kõ­ Giovanni Palestrina ja Orlando di da ei saaks; aja suhtelisuse teema lama vana hea klassikalise rocki. Lasso. Üpris kirju kava, ütleb esime­ näib pigem otsitud seosena. Pildi Teeb rõõmu, et seekord ei ole too ne pilguheit. Kuulates leiab kõrv muudab veelgi kirjumaks Reinvere bänd Šoti- ega Soomemaalt, vaid aga ülesehituse loogika, laulud on müstilis-assotsiatiivne, samas ka fi­ siitsamast Eestist. kaunid, mõjuvalt ette kantud, mõni losoofilise retoorikaga mängiv ing­ lausa püha hardust tekitav. Huvi liskeelne luule sugestiivses ettekan­ JOOSEP SANG pakkusid Tšaikovski vaimulikud lau­ des, mida siin-seal kuulda saab. lud. Siiski oleksin tahtnud CD koos­ Muusika ja sõnakunst seisavad tei­ taja abi heliloojate ajastusse paigu­ neteisest küllalt aupaklikus kaugu­ tamisel – eludaatumid nime järel ses, jõudes kõige vahetumasse lä­ poleks ju palju ruumi võtnud. Para­ hedusse teoses “a.e.g”. Viimases ku rõhutab see puudujääk, nagu ka kostavad elektroonilises töötluses eksitus eesnimega, taidlejalikkust, flööditrikid, mis stimuleerivad küll kodukootust või kiirustamist. Plaadi kujutlusvõimet, ent mõjuvad oma Dramamama. kaaskiri ei anna aimu, mis ajal ja kus katkendlikkusega pigem eelmängu­ mingi laul on salvestatud, kes on na ja taustana tekstiosale ning vi­ FONO MUSIC OÜ helirežissöör, kes tiražeeris, kes kir­ deoinstallatsioonile, mida plaadilt jutas teksti, kes kujundas ümbrise, paraku ei leia. Hoopis enesekülla­ Mul on Dramamama debüütplaadi mille mustjasrohelisel taustal on ko­ semal viisil avaneb Topeltkvartett kohta palju head öelda. Nelik koos­ hati peaaegu võimatu dirigentide sooloklaveriga kümme aastat vara­ neb väga headest muusikutest, kel­ nimesid näha. semast ajajärgust – uusheakõlali­ lest paistab eriti silma kitarrist Laur Paradisi Gloria. Tallinna On mõistetav, et kammerkoor sust teenivad poognatõmbed teki­ Joamets. Laulusõnad on kirjutatud Kammerkoor. ei ole enam profimuusikutest koos­ tavad kujutluse aeglastest pilve­ grammatiliselt veatus inglise keeles, Tallinna Kammerkoor nev pühendunud ühendus, kes on massiividest, konstantset harmoo­ mis pole Eestis sugugi igapäevane. võimeline auhindu koju tooma, vaid niaskeemi läbiv hingamine modu­ Tekstid, ehkki ootuspäraselt inimsu­ Tallinna Kammerkoor on valinud keskmise tasemega asjaarmastajate leerib läbi eri registrite nagu, ütleme, hetest, armastusest ja moodsa aja oma teisele, Piret Ripsi helitöö järgi klubi ja hobikoor. Madalate mahla­ Gavin Bryarsi teos “Jesus’ Blood painetest, on kujundlikud ning vo­ nime saanud plaadile kuusteist pa­ kate meeshäälte vähesus on meie Never Failed Me Yet”. Siis aga üllata­ kalist Mikk Tammepõllul korralikult la. Teades-tundes koori “aegade al­ koorides ikka tunda andnud ja vene takse kuulajat heledate kõlakontras­ välja lauldud – hingega ning nõnda, gusest”, aastast 1962, kui see eks­ vaimulikus kooriklassikas on see tidega ning jõutakse viimaks rütmili­ et sõnadest ja nende mõttest saab perimentaalkoosseisuna heliloojate puudus eriti valusalt tuntav. Samas, se minimalismi radadele. tekstiraamatut puurimata aru. Bän­ liidu juurde loodi, eesmärgiks laien­ kava on kena, laitmatult esitatud, Antud valiku järgi tundub, et diliikmete kollektiivne omalooming dada meil esitatava koorimuusika mõnus kodus küünlavalgel kuulata, Reinvere varajane looming on sihi­ sunnib kuulama, paar laulu on suisa piire, on koori püsima jäämine läbi eriti saabuvate pühade ajal, kui vaim tud pigem “igavikulisele väärtus­ suurepärased. Kuigi lõviosa albu­ keeruliste aastakümnete iseenesest kõikjal kostvast tingel-tangelist väsi­ korrale”, samas kui hilisem kätkeb mist kuulub aktiivsele rockile, meel­ väike ime. Kolmkümmend aastat nud. Sobib hästi ka jõulukingiks. rohkem küsimärke ja intriige ning divad mulle enim ballaadid “Novem­­­­­ praeguse audirigendi Kuno Arengu hindab avarat tõlgendusruumi. ber Cold” ja eriti “Words That Must nõudliku käe all töötamist tõi koori­ VIRVE NORMET Peaaegu häirivaks muutub kummi­ Be Said”, mida kuulates mõtlesin, et see vääriks kas või Eric Claptoni le tuntuse nii tollasel “kuuendikul muusikaajakirjanik

34 muusika 12/2009 Mozarti Variatsioonid G-duur Glucki tele käekirjalistele erinevustele vä­ Peeter Piik on mõnes mõttes para­ teemale “Unser dummer Pöbel ga hästi kokku. nähtus. Bluus on puuvillaväljade tol­ meint” (“Meie rumal rahvas ar­ Album sisaldab peamiselt kahe mus hinge sees hoidnud töölaulude vab”) ning Beethoveni rondo kitarristi oma- ja ühisloomingut, üks ning lämmatavkuumade õhtute lõk­ “Raev kaotatud krossi pärast”. pala on ka Robert Jürjendali ja üks kekumas lauldud spirituaalide otse­ Mõlema viimati nimetatu ehk muu­ Raul Söödi sulest. Agana “Häma­ ne ja ehe kaja, mis sündis siis, kui sikaliste variatsioonide mängimisel rik”, mis kõlas tema eelmisel soo­ neegrid polnud veel afroameerikla­ on Ran­napil lõputult fantaasiat, loplaadil kammerorkestri saatel, sed. Bluus kui mustanahaliste vae­ igav ei hakka hetkekski. Plaadi võta­ saab värskes tõlgenduses uue, kuid vatud hingede peegel ei tohiks tõe­ vad aga kokku kaunid romantilised samaväärselt kauni kuju. Söödi näosusteooria järgi teisel pool maa­ suurteosed: Chopini Skertso nr 3, “When the Sun Goes Home” on hu­ kera ühes väikelinnas kuidagi taas Liszti Legend “Püha Frantsiskus vitav võrdlev kuulamine seetõttu, tärgata, aga näe, tärkab ometi. kõnnib lainetel” ning Ungari rap­ et kümmekonna aasta eest ilmus Nõndasamuti, nagu käsu peale KlaveriKuld. Rein soodia nr 15 “Rákóczi marss”. see Agana ja ansambli Basic Con­ ei saa hingekriipivat poeemi kirjuta­ Rannap. Tehnika on Rannapil suurepärane, cept plaadil samuti kahe kitarri esi­ da, ei piisa ka bluusi mängimiseks need keerukad teosed väga hästi tatuna, toona oli teisel kitarril Tiit ning laulmiseks pelgalt perfektsest ERR/Klaveripoeg KLP 05 “haardes”, kõikjal on küllaga ro­ Paulus. “Pictures” on nauditavalt mänguoskusest. Bluus on midagi mantismile omast kirge, deklamat­ sisse mängitud ja üles võetud al­ enamat ning on tõepoolest häm­ Selle aasta sügisel välja tulnud plaa­ siooni, kontraste ja sära. Kuulake bum, mille terviklikkust rõhutavad mastav, kui lähedale juurtele on dil “Klaverikuld” mängib Rannap lu­ Rannapit ja avastage tema klassika­ improvisatoorse iseloomuga inter­ Bullfrog Brown oma tunnetuses gusid, mida ta esitas oma aasta algul poolus. See väärib avastamist. lüüdid “Picture” I, II, III ja V ning jõudnud. Bluusi olemusse on juba toimunud juubelikontserdil. Väga meeldiv tagasihoidlikkus väljendus­ sisse kodeeritud see, et raskest hea, et need nüüd ka plaadil on. IA REMMEL vahendite ja stilistika valikul. Ain elust ja karmist saatusest pajatavad Pean Rannapist klassikamängi­ Agan pole kunagi olnud kõrgtem­ meloodiad ja sõnad ei mõju depres­ jana väga lugu, klaverimängus on peratuuril keevitaja ning intiimses siivselt, vaid sootuks vastupidi. mind alati paelunud isepäised, fan­ keskkonnas tulevad tema mängu Nõnda ei maksa suurt imestada sel­ taasiarohked, “teistmoodi” esitu­ voorused kõige paremini välja. legi üle, et Bullfrog Brown võitis sed, mitte need, mis arglikult tradit­ Nagu juba öeldud – kitarrijazzi sõp­ paari aasta eest 2004. aasta algul siooni järgivad. Rannapil ei jää puu­ radele kohustuslik. Imavere piimandusmuuseumi kont­ du ei julgusest ega fantaasiast. serdil jäädvustatud looga “Spider in Peale selle on ta andekas, soliidse JOOSEP SANG My Bed” suurima rahvusvahelise tehnilise baasiga pianist, õppinud bluusifoorumi Blindman’s Blues Tallinna Riik­likus Konservatooriumis Forum konkursi. Imavere piiman­ Virve Lippu­se juures (kes oli nii kla­ dusmuuseum on üks tore koht, aga veripedagoog kui ka muusikauurija palun vabandust – see kõik kokku ning väga hea muusikast kirjutaja, kõlab kuidagi sürreaalselt. Jumal tä­ sealhulgas barokkmuusika asja­ Pictures. Agan/ natud, et kõlab. tundja) ning Moskva Riiklikus Viinikainen/Mälgand/ Bullfrog Browni looming basee­ Konserva­too­riumis Lev Naumovi rub ilmasõjaeelsel Mississippi delta­ juures (Mosk­vas­­se pääsesid aga ai­ Kallio. bluusil ja mõnevõrra laiemal muusi­ nult parimatest parimad). Ega ta as­ Ain Agan kalisel pinnasel, mida võib lühidalt jata olnud üks esimesi eesti pianis­ kutsuda americana’ks. Paralleelid te, kes 1976. aastal Nõukogude Hiljuti viiekümnendat sünnipäeva Bob Dylaniga on samuti mitte ainult Liidust välja rahvusvahelisele kon­ pidanud Ain Agan on töökas ja te­ Moon and Central. lubatud, vaid isegi soovitavad. kursile saadeti, nimelt Leipzigi gus nii pedagoogi kui ka tegevmuu­ Bullfrog Brown. Sellegi­poolest suudab Bullfrog Bachi-nimelisele ja sealt diplomiga sikuna. See, et ta kuulub Eesti jazz­ Brown anda materjalile juurde mingi naasis. Selle konkursi repertuaarist kitarristide eliiti ka pärast seda, kui KWAQ Records KWAQ0902 originaalse puudutuse ja erandiks salvestatud LP Nõukogude Liidu andekas noor põlvkond on pildile pole ka nende uus, ühe Tartu täna­ monopolfirmalt Melodija aastast astunud ja näiliselt võimu üle võt­ Linnalegend või mitte, aga igatahes vanurga järgi nime saanud külaliste­ 1978, kus kõlavad Bachi “Capriccio nud, on väljaspool kahtlust. Küps ja ei teadvat kolmveerand ameeriklas­ rohke album, mis muide polegi ot­ armsa venna ärasõidu puhul”, kaunis “Pictures” on tõhus ülelahe- test seda, mis on bluus, ning nimed sast lõpuni päris puhas bluus. Sestap Partiita nr 4 D-duur ning koostöö ja tõeline taevamanna ki­ Robert Johnson ja Muddy Waters sobibki bänd kenasti nii Inglise bluu­ Kromaatiline Fantaasia ja Fuuga on tarrijazzi sõpradele. See on ehis­ seostuvad bluusi sünnimaal täna pi­ sifestivalile kui ka Tallinna raskerocki üks põnevamaid eesti pianismi sal­ plaat, mille pealmise kihi moodusta­ gem mingi glamuurse kontaktspor­ klubisse, Püssi pungikontserdile või vestusi. Rannapi Bachi-esitus seal vad Agana ja soomlase Teemu diga. Küllap ei vaeva enamik eest­ Viru folgifestivalile. on erakordselt värske ning nüüd Viinikaineni kitarriliinid ning tugeva lastes samuti bluusiga pead ega uuesti üle kuulates absoluutselt tä­ aluspõhja Mihkel Mälgandi bass ja teagi seetõttu, millest nad oma mo­ MARGUS HAAV napäevane. hõimuvelle Mika Kallio trummid. nokultuurses turvalisuses ilma jää­ kultuuriajakirjanik Aga ega “Klaverikuldki” vähem Kaks kitarri, mis on helipildis selgu­ vad. huvitav ole. Ka siin kõlab Bach – se huvides paigutatud eri kanalites­ Tartust võrsunud Bullfrog glenngouldiliku isepäisusega mängi­ se, sobituvad vaatamata stuudio­ Brown ehk laulja Alar Kriisa, kitar­ tud Itaalia kontsert ning seejärel tehnilisele veelahkmele ja mõninga­ rist Andres Roots ja bassimängija

muusika 12/2009 35 m e lomaa n

heliloojate tutvustusi ja teoste ana­ midel ja paljudel teistel helivärve li­ lüüsi, seda koguni viies keeles. savatel löökpillidel. Polüfoonia, mis plaadil kõlab, Ewert Sundja laulab inglise kee­ on väga keerukas ning meisterlikult les. Õnneks on kadunud aastate ta­ esitatud, nagu ka sakraalne ladina gune ülipingutet häälega viisitekita­ monoodia (gregooriuse laul). On mine, ta laulab otsekui pihtimusi, kaunis, et tegemist pole muuseumi­ kurdab muresid, jagab kuulajaga eksponaadiga, vaid tõesti “hinga­ oma rõõme, kordab ehk kulununa va” koosluse ja stiilse tervikuga. tunduvaid, aga tihtipeale ununema Tähelepanu püüab omapärane vo­ kippuvaid elutõdesid. Laulutekstid kaalikäsitlus oma kohatise kõlalise on endasse süüvivad, allegoorilised The Autumn People. La Magdalene. “kareduse”, väga isikupäraste hää­ ja mõtlemapanevad. Muusikas on Bad Apples. Graindelavoix. letämbrite ja rikka häälekasutuse­ keldi mõjusid (nimilugu “The Hills ga, mis tundub samas väga loomu­ Behind the Hills“), bossanoovat Seksound SEKS024 Glossa platinum GCD P32104 lik, sest on osa protsessist ja taotlu­ (“What You Reap is What You sest, mitte eesmärk omaette. Sow”), lohakalt plärisema kippuvat Vaatamata sügisesele pealkirjale on Belgia vokaalansambel Graindela­ Siinkirjutaja tajub seda olukorrana, naturaakitarri ja unenäolist kella­ tegu üpris suvise albumiga. Kerge ja voix on asutatud 1999. aastal ning kus CD-kultuurile nii omane täiuse­ mängu (“Interlude”), nickdrakelik­ romantilise, turvaliste helivallidega selle kunstiliseks juhiks on etnomu­ taotlus, mis võib sageli anda steriil­ ku melanhooliat, briti uue laine dep­ pehmendatud meeleolu loob juba sikoloog Björn Schmelzer. Välja on se lõpptulemuse, on pidanud loovu­ ressiivpoppi ja raadiokõlbulikke, plaadi esimene rada, mille peakirigi antud neli albumit keskaja ja renes­ tama esikoha millelegi palju olulise­ meeldejäävaid refrääne. Kumab läbi “Love” märgib kõike, mida hea all sansiaja muusikaga, neist viimane, male. Tulemus on meisterlik, värs­ nooruslikku hoogu ja entusiasmi, mõelda. See on soe, küpse juulikuu “La Magdalene”, eesti muusiku kendav, eluline ja ehe. Üks põnev ja mil mõnus kodus tehtu mekk man. õhtu, mis Henrik Esse lauludest vas­ Marius Petersoni osalusel. Väga hu­ imeline elus asi, mille tagamaad ja Mägede taga on mäed, puude taga tu kajab, selline õhtu, mil mõtled, vitava kontseptsiooniga ansamblit sisuline olemus on kordades suu­ mets... Ja puud langetavad igal sü­ kas pesta aknaid või jätta see järg­ peetakse üheks oma valdkonna põ­ rem kui lihtsalt üks järjekordne läi­ gisel lehti. miseks kevadeks. Unelev, igatsev nevamaks. Vara­jase muusika esita­ kiv kettake plaadiriiulis. “In the Zoo” näibki selle viimase, mise kõrge tase Belgias on ju üld­ MEELIS HAINSOO kõike argist edasilükkava mõtte pai­ teada, kuid nagu üksikartistide pu­ TEELE JÕKS muusik ka panevat, mugavus võidutseb ja hul, on ka muusikaliste kooslustega laulja unelm jätkub. Loos “Charming nõnda, et esile kerkivad kindla oma­ Boy” näib kusagil mälu paksu matt­ päraga esitajad. Nii võitis Graindela­ klaasi taga viirastuvat The Smiths ja voix oma eelviimase albumiga Johnny Marri kitarr. Laulude “Mono “Poissance d’amours” mitmeid muu­ Moon” ja “At the Exhi­bition” sün­ sikaauhindu. Ansambli taotlus on tesaatorid lubavad kosmilisemat eksperimenteerida esitamise ja loo­ mõõdet, samas on edasiviiv energia mise piirimail ning häält ei käsitleta vaoshoitud, kuulajat kergitavad kui kommunikatsioonivahendit, mil­ maast veidi kõrgemale bacharachi­ le eesmärgiks on mingi sõnumi lik puhkpillisaade ja ansambel Airi edastamine, vaid püüeldakse palju meenutavad meloodialahendused. mitmekihilisema ja -tahulisema Esse on ise tunnistanud, et albumit protsessi ning tulemuse poole. tehes ei olnud ta eeskujud kaheksa­ Tunda on kindlat ja sügavalt läbitun­ Laulu jäävuse seadus. kümnendad ja üheksakümnendad, netatud ideoloogiat, mis on intel­ vaid kuuekümnendate aastate Eesti lektuaalsete huvidega muusikasõb­ Ulmeplaadid estraad ja soft rock’i kuningapaar rale väga apetiitne ning kutsub uuri­ The Hills Behind the The Car­pen­ters. Kareni ja Richardi ma ja avastama plaadil esitatava Hills. Ewert and the Räägitakse, et peamine põhjus, mis mõju on eriti kuuldav plaadi ühek­ muusikaga ja selle interpretatsioo­ Two Dragons. ei lase vanal end vanana tunda, on sandal rajal “Sunny Boy Rain Girl” – niga seotud ajaloolist, kultuurilist, noorte keskel viibimine. Ka tuleval Sundja, Pärnoja, Kallas lihtne ja ilus lugu, mida kujundavad vaimset ja emotsionaalset maailma. aastal kaheksakümnendat sünni­ üksteisele asetuvad pillihelide ja vo­ Plaadil kõlavad Graindelavoix’ ETD001 päeva pidava Veljo Tormise kades­ kaali kihistused. Plaadi lõpulaul “Hey tõlgendused gregooriuse laulust tamisväärset elaani näikse turguta­ Doctor” suububki helivallidesse, jät­ ning 16. sajandi franko-flaami Käesoleva aasta maikuus Klooga­ vat suhtlemine noortega – küll õr­ tes kuulaja üksi reaalsusega. (Nicolas Champion), prantsuse rannal suvilas salvestet sessioon on nas eas dirigentidele soovitusi jaga­ Unelmapopilik Bad (Pierre Blondeau, Claudin de Ser­ nüüd jõudnud tagasihoidlike sügi­ des, küll pärimusmuusikatudengeid Apples kõlab oma teisel albumil misy) ja ka anonüümsete autorite seste kaante vahele. Indie-folgi trio regilaulu süvenema sundides. Ka nagu jäätisesöömine ja šampusejoo­ peamiselt polüfoonilistest a cappel- debüütalbumil võib kuulda suure­ käesoleval plaadil leiduvad, kohati mine. See on hea tuju ja hea äraole­ la ja instrumentaalsaatega vokaal­ ma osa muusika ja sõnade autori algtekstist üsna kaugele kanduvad mise muusika, mida raadiost ei kuule. teostest, mis seotud 16. sajandil le­ Ewert Sundja ekspressiivset laulu­ töötlused on sündinud kontaktis vinud Maarja Magdaleena kultuse­ häält. Ewertit, kes mängib ka orelit, heliloojaga, kes noortele muusiku­ TÕNU KARJATSE ga. CD buklett sisaldab põhjalikku toetavad Erki Pärnoja kitarridel ja tele teoste tagamaid avas. Mõne filmi- ja muusikakriitik ajaloolis-sisulist teemaülevaadet, balalaikal ning Kristjan Kallas trum­ siinse tõlgenduse aluseks on üsna

36 muusika 12/2009 mastaapne teos – Aivar Tõnsol “Pikse litaania”, Kadi Uibol “Muist­ se mere laulud”, Tõnis Leemetsal ““Kalevala 17. runo”, Uku Nurgal “Raua needmine”. Nende remiksi­ K U U L A K A n e i D de puhul on paratamatu, et rõhk on algteose atmosfääril, markant­ sematel kõlakildudel, regilaulu into­ natsioonide ja autentse regilaulu ürgsel energial. Tormise suurejoo­ nelised arendused, tormilised tõu­ sud pianissimo’st möirgava fortis­ simo’ni ning paljudele partituuride­ le omane eikusagile taandumine jäävad paratamatult välja mängima­ ta. Kuid siiski – ehkki lihtsamad vii­ sid, nagu Pastaca “Röntüškä”, Pia Frausi “Õunapuu”, Algorütmide Puhas muld. La primavera. Georg “Lauliku lapsepõli” ning Marsen Julesi “Sääl on me kodu” säilitavad Kosmikud. Otsa nim. Tallinna ja annavad võib-olla enam edasi Viska Mulda Records Muusikakooli Tormise teoste impulsse, pakuvad VMRCD003 sümfooniaorkester. nimetatud “suuremate tükkide” Georg Otsa nim. Tallinna hammustajad, eriti Leemets, Uibo Ansambel Kosmikud on kümne te­ Muusikakool ja Nurk, tänu mahukamale “andme­ gutsemisaastaga tõusnud eesti pangale” mõttele ja kõrvale roh­ rocki tippu, mida kinnitavad edu­ Äsja juubelit tähistanud muusika­ kem toitu. Nagu ka Kirtana Rasa kad kontserdid Eestis ja Soomes, kooli poolt välja antud plaadil esi­ veereva lumepallina kasvav “Kutse koostöö Rein Rannapi ja Propel­ tavad kooli orkester ja koor eesti jaanitulele”. leriga ning mitu tunnustust pälvi­ ning itaalia heliloojate teoseid Lisaks juba mainitud tõlgendus­ nud plaati. Käesolev on Kosmikute (Auster, Naissoo, Mägi ja Tally; tele astuvad üles Muschraum (“Ilu esimese kümnendi kokkuvõte. kaob õue pealt”), Jaan Pehk Donizetti, Paganini ja Cimarosa). (“Laulis isa, laulis poega”), Taavi Dirigeerivad Hando Põldmäe ja Tulev (“Suu laulis, süda muretses”), Emanuele Pasqualin Itaaliast. Tiiu Kiik (“Taevased kosilased”), Eva Mitreikina (“Ringmängulaul”) ja 3 Pead (“Sõjakulleri sõit”). Viie­ teistkümne tõlgenduse kuulamise teeb huvitavaks vaatenurkade ja töövahendite mitmekesisus. Ena­ mik tõlgendusi kasutab lähtemater­ jalina salvestusi originaalteostest, peamiselt RAMi ja Eesti Filhar­ moonia Kammerkoori esituses. Pole kahtlust, et Tormise niigi ak­ tiivses kasutuses olev koorilooming Oxymore dans la võidab selle plaadiga arvukalt uusi huvilisi ja austajaid. See on väga tore. chrysalide des reves. Päikesepilkajad. HND. Narr. MFM Records JOOSEP SANG Musea FGBG 4807 Meloodiline, kuid karmikõlaline Kvartett, kus teevad kaasa eesti HND nimetab ise oma muusikat juurtega vennad Kalevi ja Marti “krati-metal’iks”. Oktoobri alguses Ilmar Uibo, viljeleb kunstiliste am­ esitletud album on kvarteti kolmas bitsioonidega prantsuskeelset pro­ kauamängiv, muusikute endi arva­ get ja art rock’i, võludes kuulajat tes seni parim ja mitmekesiseim. põnevate struktuuride ning vormi- ja kõlakatsetustega. JOOSEP SANG

muusika 12/2009 37 COLLAG E Detsember

Tallinnas “Eesti reekviem”: XXI Sajandi Rahvusooper Estonias 18. 12 kell 19 Tšaikovski ballett Orkester, Estonia Seltsi segakoor, 12. 12 kell 18 Tallinna Keelpilli­ “Luikede järv” Rahvusooperis Estonia 29. 11–17. 12 Jõulujazz 2009 Tartu Ülikooli kammerkoor, kammer- kvartett 25: Tallinna Keelpillikvartett 18. 12 kell 19 Webberi muusikal 1. 12 kell 16 Vello Jürna 50. sünniaas- koor Tarmeko ja Erki Pehk (dirigent) ja Ivari Ilja (klaver) Tallinna raekojas “Evita” Nokia kontserdimajas tapäevale pühendatud vokalistide Metodisti kirikus 12. 12 kell 19 Donizetti ooperi 18. 12 kell 21.30 Kui sisemine dia- konkursi finaal Estonia kontserdi- 6. 12 kell 19 Händel 250: Teele Jõks “Poliuto” kontsertettekanne loog vaikib: Raul Sööt NO99 džäs- saalis (metsosopran), Arvo Leibur (viiul), Rahvusooper Estonias siklubis 1. 12 kell 19 IV Tallinna Talvefestivali Marge Uus (viiul), Aare Tammesalu 13. 12 kell 12 Harangozo lasteballett 19. 12 kell 12 Ooperigala lastele ooperigala, pühendatud Vello Jürna (tšello) ja Andres Uibo (orel) Kocsaki muusikale “Lumivalgeke Rahvusooper Estonias 50. sünniaastapäevale, Estonia kont- Niguliste kirikus ja seitse pöialpoissi” Rahvusooper 19. 12 kell 12 Orelipooltund: Tiit Kiik serdisaalis * Estonias toomkirikus 1. 12 kell 19 Loewe’ muusikal “Minu 7. 12 kell 10.30, 13 Lastekontsert: 13. 12 kell 12, 14 Piret Ripsi ja Leelo 19. 12 kell 16 Hortus Musicus Vära­ veetlev leedi” Rahvusooper Estonias Raimo Kangro lastemuusikal Tungla minimuusikal “Imelaps” vatornis 1. 12 kell 19 Vokaalansambel A “Saabastega kass” Estonia kontser- Rahvusooper Estonias 19. 12 kell 16 Inseneride Meeskoor, Filetta (Korsika) Jaani kirikus disaalis 13. 12 kell 14 IV Tallinna Talve­ TTÜ Akadeemiline Naiskoor ja 2. 12 kell 19 Verdi ooper “Maskiball” 8.–15. 12 Juudi süvakultuuri festival festival: saksofonikvartett SaxEst Hämeenlinna meeskoor Rootsi- Rahvusooper Estonias “Ariel” Tallinna sünagoogis Mihkli kirikus 2. 12 kell 19 Akadeemiline kam- 8. 12 kell 12, 14 Piret Ripsi ja Leelo 13. 12 kell 18 Toompea muusikasa- 19. 12 kell 19 Haydn ja Schubert: mermuusika: Mati Mikalai (klaver) Tungla minimuusikal “Imelaps” long. Keskaja jõulumuusika: ansam- ERSO, Eesti Filharmoonia Kammer­ Kadrioru lossis Rahvusooper Estonias bel Reval Trubaduurid Eesti Teaduste koor, Kädy Plaas (sopran), Helen 3. 12 kell 19 Tšaikovski ballett 8. 12 kell 19 Loewe’ muusikal “Minu Akadeemia saalis Lokuta (metsosopran), Oliver Kuusik “Luikede järv” Rahvusooper Estonias veetlev leedi” Rahvusooper Estonias 13. 12 kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli (tenor), Uku Joller (bass), Irina 3. 12 kell 19 Mikk Targo 50: “Sellest 8. 12 kell 19 Vanamuusikaansambel Akadeemiline Naiskoor ja bigband, Zahharenkova (klaver) ja Daniel saab meie suvi” Nokia kontserdi- Rondellus ja tantsuteater Tee Kuubis Raul Talmar, Õnne-Ann Roosvee ja Reuss (dirigent) Estonia kontserdi- majas Niguliste kirikus Riivo Jõgi (dirigendid) Nõmme kul- saalis 4. 12 kell 19 Gustav Mahler 150. 9. 12 kell 12, 14 Piret Ripsi ja Leelo tuurikeskuses 19. 12 kell 19 Verdi ooper “Traviata” Kuues sümfoonia: ERSO ja Nikolai Tungla minimuusikal “Imelaps” * Rahvusooper Estonias Aleksejev (dirigent) Estonia kontser- Rahvusooper Estonias 15. 12 kell 18 IV Tallinna Talve­ 19. 12 kell 19 Webberi muusikal disaalis 9. 12 kell 19 Verdi ooper “Traviata” festival. Hingemuusika: Ida Teppo “Evita” Nokia kontserdimajas 4. 12 kell 19 Verdi ooper “Traviata” Rahvusooper Estonias (viiul), Karolina Normak (viiul), Liis- 19. 12 kell 20 Otseülekanne Metro­ Rahvusooper Estonias 10. 12 kell 19 Balletiõhtu: U. Scholzi Helena Väljamäe (viiul), Mary-Ann politan Operast: Offenbachi ooper 4. 12 kell 21.30 Liudas Mockūnas “Teine sümfoonia” Schumanni muu- Eessaar (viiul), Laur Eensalu (vioola), “Hoffmanni lood” Coca-Cola Plazas (Leedu) / Marc Ducret (Prantsusmaa) sikale, T. Härmi “Pélleas ja Mélisande” Eva-Maria Sumera (vioola), Silvia 20. 12 kell 12 Piret Ripsi ja Leelo duo NO99 džässiklubis Schönbergi muusikale, N. Christe Ilves (tšello), Theodor-Peeter Sink Tungla minimuusikal “Imelaps” 5. 12 kell 12 Ooperigala lastele “Enne öö saabumist” Martinů muusi- (tšello), Henry-David Varema (tšello) Rahvusooper Estonias Rahvusooperis Estonia kale Rahvusooper Estonias Rootsi-Mihkli kirikus 20. 12 kell 12 Harangozo lastebal- 5. 12 kell 12 Orelipooltund: Kadri 10. 12 kell 19 Vokaalansambel 15. 12 kell 19 Rão Kyao (bambus­ lett Kocsaki muusikale “Lumivalgeke Ploompuu toomkirikus Nordic Voices (Norra) Estonia kont- flööt, Portugal) ja tema ansambel ja seitse pöialpoissi” Rahvusooper 5. 12 kell 15 Organist Daniel Oyarza­ serdisaalis Estonia kontserdisaalis Estonias bal (Hispaania) Estonia kontserdi- 10. 12 kell 19 Moskva Patriarhaadi 16. 12 kell 12, 14 Piret Ripsi ja Leelo 20. 12 kell 14 Piret Ripsi ja Leelo saalis koor Kaarli kirikus Tungla minimuusikal “Imelaps” Tungla minimuusikal “Imelaps” 5. 12 kell 16 Hortus Musicus Värava­ 11. 12 kell 12, 14 Piret Ripsi ja Leelo Rahvusooper Estonias Rahvusooper Estonias tornis Tungla minimuusikal “Imelaps” 16. 12 kell 19 Tšaikovski ballett 20. 12 kell 19 Vox Clamantis ja Tõnis 5. 12 kell 17 Meistrite Akadeemia: Rahvusooper Estonias “Luikede järv” Rahvusooper Estonias Mägi Jaani kirikus Angelika Klas-Fagerlund (sopran) ja 11. 12 kell 17 Väikesed interpree- 16. 12 kell 19 KontsertJazz: Katrin 20. 12 kell 19 Webberi muusikal Piia Paemurru (klaver) Vene kultuuri- did Keskraamatukogus: Vanalinna Mandel (klaver, laul), Peeter Rebane “Evita” Nokia kontserdimajas keskuse väikeses saalis Hariduskolleegiumi muusikakooli (kitarr), Raul Vaigla (bass), Kristjan * 5. 12 kell 19 Loewe’ muusikal “Minu õpilased Tallinna Keskraamatukogus Priks (löökpillid) Estonia talveaias 21. 12 kell 18 RAM, Helen Lokuta veetlev leedi” Rahvusooper Estonias 11. 12 kell 19 ERSO, Monica Groop 16. 12 kell 19.30 Improtest: Michel (metsosopran), Piret Aidulo (orel), 5. 12 kell 19 Akadeemiline kam- (metsosopran, Soome) ja Olari Elts Doneda (saksofon, Prantsusmaa) ja Kristi Keel (inglissarv) ja Ants Soots mermuusika: Heli Veskus (sopran), Estonia kontserdisaalis Taavi Kerikmäe (klahvpillid) Kanuti (dirigent) Jaani kirikus Oliver Kuusik (tenor), Marje Lohuaru 11. 12 kell 19 Donizetti ooperi “Poliu­ gildi saalis 21. 12 kell 19 Loewe’ muusikal “Minu (klaver) Kadrioru lossis to” kontsertettekanne Rahvus­ooper 17. 12 kell 12, 14 Piret Ripsi ja Leelo veetlev leedi” Rahvusooper Estonias 6. 12 kell 12, 14 Piret Ripsi ja Leelo Estonias Tungla minimuusikal “Imelaps” 21. 12 kell 20 Metropolitan Opera: Tungla minimuusikal “Imelaps” 11. 12 kell 21.30 Juurihoito (Soome) Rahvusooper Estonias Offenbachi ooperi “Hoffmanni lood” Rahvusooper Estonias NO99 džässiklubis 17. 12 kell 19 Mozarti ooper “Così kordusseanss Coca-Cola Plazas 6. 12 kell 15 Nixoni ballett Arnoldi 12. 12 kell 12 Orelipooltund: Ene fan tutte” Rahvusooper Estonias 22. 12 kell 12, 14 Piret Ripsi ja Leelo muusikale “Kolm musketäri” Salumäe toomkirikus 18. 12 kell 12, 14 Piret Ripsi ja Leelo Tungla minimuusikal “Imelaps” Rahvusooper Estonias 12. 12 kell 12, 14 Piret Ripsi ja Leelo Tungla minimuusikal “Imelaps” Rahvusooper Estonias 6. 12 kell 17 Cyrillus Kreek 120. Tungla minimuusikal “Imelaps” Rahvusooper Estonias 22. 12 kell 19 Nixoni ballett

38 muusika 12/2009 Arnoldi muusikale “Kolm musketäri” Tartu Ülikooli aulas Helen Lokuta (metsosopran), Oliver 9. 12 kell 11, 14 Lastekontsert: Rahvusooper Estonias 6. 12 kell 16 Tšaikovski ballett Kuusik (tenor), Uku Joller (bass), Kangro lastemuusikal “Saabastega 22. 12 kell 19 Ansambel Eesti Keeled “Pähklipureja” Vanemuise suures Irina Zahharenkova (klaver) ja Daniel kass” Pärnu kontserdimajas 10: Riho Sibul (laul, kitarr), Jaak majas Reuss (dirigent) Vanemuise kontser- 12. 12 kell 19 Vokaalansambel Johanson (laul, kitarr), Tuule Kann 6. 12 kell 16 Kaunimad hetked su dimajas Nordic Voices (Norra) Pärnu kontser- (laul, kannel), Pille Karras (basskan- elus: Kaunimate Aastate Vennaskond 18. 12 kell 19 Webberi muusikal dimajas nel), Ain Agan (kitarr) ja Jaak Sooäär Vanemuise väikeses majas “Evita” Nokia kontserdimajas 13. 12 kell 14 Lumepromenaad (elektrikitarr) Estonia kontserdisaalis * 19. 12 kell 12 Vai “Kuidas kuningas 2009: Pärnu Linnaorkestri keelpilli- 26. 12 kell 17 Tallinna Poistekoor, 7. 12 kell 20 In Spe ja sõbrad: Erkki- kuu peale kippus” Vanemuise suures koosseis raekojas Lydia Rahula ja Tomi Rahula (dirigen- Sven Tüür, Anne Tüür, Mart Metsala, majas 17. 12 kell 19 Ansambel Eesti Keeled did) Niguliste kirikus Toivo Kopli, Arvo Urb, Riho Sibul, 19. 12 kell 20 Otseülekanne 10: Riho Sibul (laul, kitarr), Jaak * Peeter Brambat, Jaanus Nõgisto ja Metropolitan Operast: Offenbachi Johanson (laul, kitarr), Tuule Kann 28. 12 kell 12, 14 Piret Ripsi ja Leelo Lauri-Dag Tüür Vanemuise väikeses ooper “Hoffmanni lood” kinos Ekraan (laul, kannel), Pille Karras (basskan- Tungla minimuusikal “Imelaps” majas * nel), Ain Agan (kitarr) ja Jaak Sooäär Rahvusooper Estonias 8. 12 kell 12 Lastekontsert: Kangro 22. 12 kell 12 Lastemuusikal “Detek­ (elektrikitarr) Pärnu kontserdimajas 28. 12 kell 19 Pühademuusika: lastemuusikal “Saabastega kass” tiiv Lotte” Vanemuise suures majas 20. 12 kell 14 Lumepromenaad Annely Peebo (metsosopran), Marko Vanemuise kontserdimajas 22. 12 kell 19 Kaunimad hetked su 2009. Õrn sõda: Doris Kareva (luule), Matvere, Pärnu Linnaorkester ja Jüri 9. 12 kell 12, 18 Vai “Kuidas kuningas elus: Kaunimate Aastate Vennaskond Ivo Lille (saksofon), Jorma Toots (kla- Alperten (dirigent) Estonia kontser- kuu peale kippus” Vanemuise suures Vanemuise väikeses majas ver) raekojas disaalis majas 22. 12 kell 19 RAM, Helen Lokuta 23. 12 kell 19 RAM, Helen Lokuta 29. 12 kell 12, 14 Piret Ripsi ja Leelo 9. 12 kell 19 Advendikontsert: (metsosopran), Piret Aidulo (orel), (metsosopran), Piret Aidulo (orel), Tungla minimuusikal “Imelaps” Vanemuise sümfooniaorkester, Kristi Keel (inglissarv) ja Ants Soots Kristi Keel (inglissarv) ja Ants Soots Rahvusooper Estonias Oksana Sinkova (flööt) ja Mihkel (dirigent) Jaani kirikus (dirigent) Eliisabeti kirikus 29. 12 kell 19 Kirikupühad Maarja­ Kütson (dirigent) Vanemuise kont- 26. 12 kell 13, 16 Pühademuusika: 25. 12 kell 15, 19 Pühademuusika: maal. Jõulumuusika – Antonio serdimajas Annely Peebo (metsosopran), Marko Annely Peebo (metsosopran), Marko Vivaldi: Pirjo Püvi (sopran), Teele Jõks 10. 12 kell 12, 18 Vai “Kuidas kunin- Matvere, Pärnu Linnaorkester ja Jüri Matvere, Pärnu Linnaorkester ja Jüri (metsosopran), Risto Joost (kontrate- gas kuu peale kippus” Vanemuise Alperten (dirigent) Vanemuise kont- Alperten (dirigent) Pärnu kontser- nor), kammerkoor Voces Musicales, suures majas serdimajas dimajas Corelli Barokkorkester ajastu pillidel, 11. 12 kell 12 Vai “Kuidas kuningas 27. 12 kell 17 Aastalõpupidu 30. 12 kell 19 ERSO, Malena Ernman Risto Joost (dirigent) Jaani kirikus kuu peale kippus” Vanemuise suures “Goodbye 2009” Vanemuise suures (metsosopran, Rootsi) ja Tõnu 30. 12 kell 19 Andres Mustonen majas majas Kaljuste (dirigent) Pärnu kontserdi- (viiul) Niguliste kirikus 11. 12 kell 19 Adami ballett “Giselle” 27. 12 kell 19 Hortus Musicus Jaani majas 30. 12 kell 19 IV Tallinna Talve­ Vanemuise suures majas kirikus festival: pidulik aastalõpugala Vene 11. 12 kell 19 Vokaalansambel Nordic * kultuurikeskuse suures saalis Voices (Norra) Jaani kirikus 28. 12 kell 19 Kirikupühad Maarja­ Jõhvis 31. 12 kell 15, 17 Hortus Musicus 12. 12 kell 12, 18 Lastemuusikal maal. Jõulumuusika – Antonio 2. 12 kell 19 Tallinna Keelpillikvartett raekojas “Detektiiv Lotte” Vanemuise suures Vivaldi: Pirjo Püvi (sopran), Teele Jõks 25 Jõhvi kontserdimajas 31. 12 kell 17 Tallinna majas (metsosopran), Risto Joost (kontrate- 10. 12 kell 11 Lastekontsert: Kangro Kammerorkester, Anna-Liisa Bezrodny 13. 12 kell 16 Tšaikovski ballett nor), kammerkoor Voces Musicales, lastemuusikal “Saabastega kass” (viiul) ja Eri Klas (dirigent) Estonia “Pähklipureja” Vanemuise suures Corelli Barokkorkester ajastu pillidel, Jõhvi kontserdimajas kontserdisaalis majas Risto Joost (dirigent) Jaani kirikus 13. 12 kell 17 Vokaalansambel 31. 12 kell 20 Estonia ball * 30. 12 kell 19 Vanemuise aastalõpu- Nordic Voices (Norra) Jõhvi kontser- 15. 12 kell 12 Vai “Kuidas kuningas ball 2009 Vanemuise suures majas ja dimajas Tartus kuu peale kippus” Vanemuise suures kontserdimajas 16. 12 kell 19 Ansambel Eesti Keeled majas 31. 12 kell 12 Tallinna Kammer­ 10: Riho Sibul (laul, kitarr), Jaak 1. 12 kell 12 Lastemuusikal “Detektiiv 15. 12 kell 19 Ábrahámi operett orkester, Anna-Liisa Bezrodny (viiul) Johanson (laul, kitarr), Tuule Kann Lotte” Vanemuise suures majas “Savoy ball” Vanemuise suures majas ja Eri Klas (dirigent) Vanemuise kont- (laul, kannel), Pille Karras (basskan- 1. 12 kell 19 Styne’i muusikal 15. 12 kell 19 Ansambel Eesti Keeled serdimajas nel), Ain Agan (kitarr) ja Jaak Sooäär “Sugar ehk džässis ainult tüdrukud” 10: Riho Sibul (laul, kitarr), Jaak (elektrikitarr) Jõhvi kontserdimajas Vanemuise suures majas Johanson (laul, kitarr), Tuule Kann Pärnus 19. 12 kell 18 RAM, Helen Lokuta 2. 12 kell 12, 18 Vai “Kuidas kuningas (laul, kannel), Pille Karras (basskan- (metsosopran), Piret Aidulo (orel), kuu peale kippus” Vanemuise suures nel), Ain Agan (kitarr) ja Jaak Sooäär 2. 12 kell 19 Vokaalansambel A Kristi Keel (inglissarv) ja Ants Soots majas (elektrikitarr) Vanemuise kontserdi- Filetta (Korsika) Pärnu kontserdi- (dirigent) Mihkli kirikus 3. 12 kell 12 Vai “Kuidas kuningas majas majas 25. 12 kell 16 Lasteetendus “Lume­ kuu peale kippus” Vanemuise suures 16. 12 kell 12 Lastemuusikal “Detek­ 2. 12 kell 19 Pärnu Linnaorkestri ja helbeke” (vene keeles) Jõhvi kont- majas tiiv Lotte” Vanemuise suures majas Pärnu Noortekoori advendikontsert serdimajas 3. 12 kell 19 Ballett “Kevade” 16. 12 kell 19 Verdi ooper “Rigoletto” “Ootusaeg”, Lukas Groen (dirigent, 26. 12 kell 12 Lasteetendus “Jõulu­ Vanemuise suures majas Vanemuise väikeses majas Holland/Eesti) Eliisabeti kirikus tsirkus”: laval akrobaadid, klounid ja 3. 12 kell 19 Vokaalansambel A 16. 12 kell 19 Siiri Sisask “Oma lau- 4. 12 kell 19 Organist Daniel elusad loomad (eesti ja vene keeles) Filetta (Korsika) Vanemuise kontser- lud – teel koju” Jaani kirikus Oyarzabal (Hispaania) Pärnu kont- Jõhvi kontserdimajas dimajas 17. 12 kell 12 Lastemuusikal “Detek­ serdimajas 27. 12 kell 18 Pühademuusika: 4. 12 kell 19 Verdi ooper “Rigoletto” tiiv Lotte” Vanemuise suures majas 6. 12 kell 14 Lumepromenaad Annely Peebo (metsosopran), Marko Vanemuise väikeses majas 17. 12 kell 19 Tšaikovski ballett 2009: Hanna-Liina Võsa (laul), Tarmo Matvere, Pärnu Linnaorkester ja Jüri 5. 12 kell 20 Cyrillus Kreek 120. “Pähklipureja” Vanemuise suures Eespere (klaver), Rene Soom (laul), Alperten (dirigent) Jõhvi kontser- “Eesti reekviem”: XXI Sajandi majas Siim Aimla (trompet) raekojas dimajas Orkester, Estonia Seltsi segakoor, 18. 12 kell 19 Haydn ja Schubert: 8. 12 kell 18 Pärnu muusikakooli 29. 12 kell 19 Aastalõpuball Jõhvi Tartu Ülikooli kammerkoor, kammer- ERSO, Eesti Filharmoonia õpilaste kontsert “Mängime eesti kontserdimajas koor Tarmeko, Erki Pehk (dirigent) Kammerkoor, Kädy Plaas (sopran), muusikat” raekojas 30. 12 kell 19 Tallinna Kammer­

muusika 12/2009 39 orkester, Anna-Liisa Bezrodny (viiul) 18. 12 kell 11 Aastalõpuetendus Kruup (viiul), Linda-Anette Suss 27. 12 kell 18 Hingemuusika: Pille ja Eri Klas (dirigent) Jõhvi kontser- suurtele ja väikestele “Pidulik lugu” (viiul), EMTA kammerorkester Mari Lill (sopran), Mati Kõrts (tenor) ja Tiia dimajas Pärimusmuusika Aidas Tampere ja Peeter Paemurru juhen- Tenno (orel) Haapsalu kirikus 19. 12 kell 11 Pärimushommik laste- damisel Keila kirikus Viljandis ga peredele 6. 12 kell 18 Mõisaromantika: Muusikasaated Eesti Televisioonis 19. 12 kell 14 Aastalõpuetendus ansambel Reval Trubaduurid Maidla 3. 12 Tantsufilm “Vihm” (Rootsi, 4. 12 kell 20 In Spe ja sõbrad: Erkki- suurtele ja väikestele “Pidulik lugu” mõisas 2006) Sven Tüür, Anne Tüür, Mart Metsala, Pärimusmuusika Aidas 11. 12 kell 19 Kitarriõhtu Django 10. 12 Tantsufilm “Rave” (Prantsus­ Toivo Kopli, Arvo Urb, Riho Sibul, 20. 12 kell 17 Ansambel Eesti Reinhardti stiilis: Iljo Toming ja Peep maa, 2003) Peeter Brambat, Jaanus Nõgisto ja Keeled 10: Riho Sibul (laul, kitarr), Ojaveski Saue gümnaasiumi aulas 17. 12 Muusikadokumentaal “Ühel Lauri-Dag Tüür Pärimusmuusika Jaak Johanson (laul, kitarr), Tuule 12. 12 kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli talveööl...” (“If on a Winter’s Night”, Aidas Kann (laul, kannel), Pille Karras Akadeemiline Naiskoor ja bigband, Inglismaa, 2009) 6. 12 kell 15 R.A.A.A.M. 10: lustlik- (basskannel), Ain Agan (kitarr) Raul Talmar, Õnne-Ann Roosvee ja 24. 12 Stingi kontsert “Ühel talve- naiivne kurbmäng “Vahepeatus” ja Jaak Sooäär (elektrikitarr) Riivo Jõgi (dirigendid) Kernu rahva- ööl...” Durhami katedraalis (“If on a Pärimusmuusika Aidas Pärimusmuusika Aidas majas Winter’s Night”, Inglismaa, 2009) 8. 12 kell 18 Omakultuuriakadeemia: 31. 12 kell 21 Aasta lõpp aidas 13. 12 kell 12 Tallinna Tehnikaülikooli 26. 12 La Traviata (Austria, 2005). kontsertkohtumine Lauri Sommeriga ansambel Apelsiniga Akadeemiline Naiskoor ja bigband, Osades: Anna Netrebko, Rolando Pärimusmuusika Aidas Raul Talmar, Õnne-Ann Roosvee ja Villazón, Thomas Hampson. Dirigent 14. 12 kell 14, 18 Aastalõpuetendus Mujal Eestis Riivo Jõgi (dirigendid) Ardu koolis Carlo Rizzi, Viini Filharmoonia suurtele ja väikestele “Pidulik lugu” 19. 12 kell 20 Otseülekanne Orkester. Režissöör Brian Large. Pärimusmuusika Aidas 1. 12 kell 19 Tallinna Muusika­kesk­ Metropolitan Operast: Offenbachi Ülesvõte on tehtud 2005. aastal 15. 12 kell 11 Aastalõpuetendus kooli kontsert “Tulevik täis muusi- ooper “Hoffmanni lood” Narva kinos Salzburgi festivalil suurtele ja väikestele “Pidulik lugu” kat”: TMKK keelpilliorkester, solistid Astri 27. 12 Järvid Leigo järvel Pärimusmuusika Aidas ja kammeransamblid, Toivo Peäske 22. 12 kell 19 Tallinna Poistekoor, 15. 12 kell 18 Kinobuss esit- (dirigent) Saue gümnaasiumi aulas Lydia Rahula ja Tomi Rahula (dirigen- Andmed on kontrollitud leb filmi “Disko ja tuumasõda” 4. 12 kell 18 Hingemuusika: did) Palamuse kirikus 17. novembril. Täpsem info kodu­ Pärimusmuusika Aidas Geraldine Casanova (sopran), Oliver 26. 12 kell 19 Tšellokvartett C-Jam lehekülgedel. 16. 12 kell 18 Aastalõpuetendus Kuusik (tenor), Eda Peäske (harf) Häädemeeste rahvamajas NB! Jaanuari kontserdiinfot suurtele ja väikestele “Pidulik lugu” Aleksandri kirikus 27. 12 kell 16 Hortus Musicus Tõrva COLLAGE’is avaldamiseks ootame Pärimusmuusika Aidas 5. 12 kell 14 Jõulupäike: Eesti Filhar­ kirikus hiljemalt 12. detsembriks aadressil 17. 12 kell 14, 19 Aastalõpuetendus moonia Kammerkoor Haapsalu 27. 12 kell 16 Uku Joller (bariton) ja [email protected]. suurtele ja väikestele “Pidulik lugu” toomkirikus Toomas Trass (orel) Karksi valla kul- Pärimusmuusika Aidas 6. 12 kell 15 Hingemuusika: Marike tuurikeskuses

ANNAB TEADA: 20.12 Viljandi Pauluse kirik 21.12 Tartu Peetri kirik 22.12 Rakvere Kolmainu kirik 23.12 Pärnu kontserdimaja 27.12 Rapla Maarja- Magdaleena kirik Hanna-Liina Võsa 28.12 Tallinna Kaarli kirik Kontserdid algavad kl 19:00. Tallinnas lisakontsert kl 21:30. & Maria Listra Piletid müügil piiratud koguses Piletilevi müügi punktides ja internetis www.piletilevi.ee jõulukontserdid Kontserdiklubi Berit liik metele Ameerika ja inglise jõululaule esitavad Ameerika Muusikali-ja piletid soodsamalt. Draamaakadeemia koolitusega Hanna-Liina Võsa & Täpsem info: Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra. www.beritkontsert.ee

Kaastegevad: Liivi Listra Laulustuudio Lastekoor (ainult Tallinnas, Koostööpartnerid: Tartus ja Pärnus), keelpillikvartett Prezioso ja pianist Piia Paemurru.

40 muusika 12/2009 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdid detsembris

3. detsember kell 18.00 12. detsember kell 16.00 EMTA kammersaal EMTA kammersaal Vene romansside õhtu: Tšaikovski, Merike Poom, Farištamo Leis (klaver) Rahmaninov, Sviridov, Šaporinin 15. detsember kell 18.00 EDA ZAHHAROVA (metsosopran) EMTA kammersaal klaveril Laura Vaikma, Marian Heinmaa, Tanel Joametsa KLAVERIKLASS Eda Seppar, Kristi Kapten, Farištamo Leis, Jaan Ots 18. detsember kell 17.00 EMTA kammersaal 6. detsember kell 16.00 Kammermuusika kontsert EMTA kammersaal “Kaks uba” dots Rein Roosi LÖÖKPILLIKLASS Aivi Tilk (akordion) Riina Kalmet (flööt) 8.detsember kell 16.00 Kristjan Parts (klarnet) Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas Farištamo Leis (klaver) Tallinnas (Kaarli pst 3) VIVAT ACADEMIA 18. detsember kell 19.00 “EMTA 90” koostöös Tartu Ülikooli EMTA kammersaal Õigusteaduskonna ja Raadio KÜLALISKONTSERT Ööülikooliga. Talvi Nurgamaa (vioola) Loeng teemal “Kultuur, looming ja klaveril Mai Ots ettevõtlikkus” ning diskussioon. Vestlust modereerib Jaan Tootsen. 19. detsember kell 14.00 Järgneb kontsert EMTA jazziüliõpilaste EMTA orelisaal esituses. EMTA oreliüliõpilaste JÕULUKONTSERT 11. detsember kell 16.00 EMTA orelisaal Kontsertide üldplaanis Jurgis Klotinš (kontrabass) võib esineda muudatusi klaveril Reet Ruubel

11. detsember kell 18.00 EMTA kammersaal EMTA üliõpilaste JÕULUKONTSERT

muusika 12/2009 41 9HRLEKG*jegabi+[B\C

42 muusika 12/2009