Väärtuslike Põllumaade Käsitlemine Ruumilises Planeerimises

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Kaisa Undrits Väärtuslike põllumaade käsitlemine ruumilises planeerimises

Magistritöö linna- ja tööstusmaastike korralduse erialal

Juhendaja: lektor Toomas Muru MSc

Tartu 2014

Kaitsmisele lubatud ’’……’’………………..20….. a EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi õppedirektor/osakonna juhtaja:

………………………………………………………………………

Magistritöö juhendaja: ………………………………………………………………………..

Olen koostanud magistritöö iseseisvalt ja kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.

/Eesnimi, perekonnanimi ja allkiri/

Käesolev magistritöö on koostatud ühe osana EMÜ magistriastme õppetööst. Magistritöö hindamine positiivse hindega ei tähenda, et põllumajandus- ja keskkonnainstituut vastutab töös kasutatud meetodite, saadud tulemuste ja tehtud järelduste eest.

Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja/või üldsusele kättesaadavaks tegemiseks

Mina, Kaisa Undrits

1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö „Väärtuslike põllumaade käsitlemine ruumilises planeerimises“ mille juhendaja on lektor Toomas Muru MSc,

1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;

2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;

3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Lõputöö autor ______

allkiri

Tartus,

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 6

1. LÜHIÜLEVAADE EESTI PÕLLUMAJANDUSEST ...... 9

1.1 PEAMISTE TAIMEKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE AASTATEL 2011-2013 ...... 12

2. MAAKASUTUS JA PÕLLUMAADE OLUKORD EESTIS ...... 14

2.2 MAAKASUTUSE PLANEERIMINE ...... 16 2.2.1 EUROOPA LIIDU POLIITIKA ...... 16 2.2.2 EUROOPA KESKKONNAAGENTUURI TEGEVUS ...... 17 2.3 MAADE ADMINISTREERIMINE ...... 18 2.3.1 MAAKORRALDUS ...... 19 2.4 MAAKASUTUSE MUUTUSED EESTIS ...... 20 2.4.1 CORINE ANDMESTIKU JA STATISTIKAAMETI ANDMETE VÕRDLUS ...... 23 2.4.2 STANDARDTULEMUSED KESKMISELT PÕLLUMAJANDUSTOOTJA KOHTA 2008-2012 ...... 24 2.5 PÕLLUMAJANDUSMAADE ARVESTUST PIDAVAD REGISTRID ...... 25 2.5.1 MAAKATASTER ...... 26 2.5.2 EESTI TOPOGRAAFILINE ANDMEKOGU ...... 27 2.5.3 PÕLLUMAJANDUSE REGISTRITE JA INFORMATSIOONI AMET ...... 28 2.5.4 STATISTIKAAMET ...... 29 2.6 EBASOODSAD ALAD PÕLLUMAJANDUSLIKUKS TOOTMISEKS E . ESA ...... 30 2.6.1 KUNI 2013. AASTANI EBASOODSAMATE PIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE ...... 31 2.6.2 ESA UUS MÄÄRATLUS ...... 33 2.7 PÕLLUMAJANDUSMAADE VÄHENEMIST TINGIV KINNISVARAARENDUS JA PÕLLUMAJANDUSMAA KINNISVARATURUL ...... 34 2.7.1 KINNISVARAARENDUS ...... 34 2.7.2 PÕLLUMAJANDUSMAA KINNISVARATURUL ...... 37 2.8 PÕLLUMAJANDUSMAA SÄILITAMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED ...... 39

3. VÄÄRTUSLIKU PÕLLUMAA KÄSITLEMINE EESTIS ...... 42

3.1 VÄÄRTUSLIKU PÕLLUMAJANDUSMAA DEFINITSIOON ...... 42 3.2 VÄÄRTUSLIKU PÕLLUMAJANDUSMAA SENINE MÄÄRAMINE ...... 43 3.2.1 ASUKOHT ...... 44 3.2.2 MAA SUURUS ...... 45 3.2.3 HARITAVA MAA BONITEET ...... 46

3.3 SEADUSTES JA MUUDES ÕIGUSAKTIDES ...... 48 3.3.1 PLANEERIMISSEADUS ...... 48 3.3.2 LOODUSKAITSESEADUS ...... 48 3.3.3 KINNISASJA OMANDAMISE KITSENDAMISE SEADUS ...... 48 3.3.4 RIIGIVARASEADUS ...... 49 3.4 ÜLERIIGILINE PLANEERING ...... 50 3.4.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING ...... 50 3.5 MAAKONNAPLANEERING ...... 51 3.5.1 PÕLVA MAAKONNAPLANEERINGU NÄITEL ...... 52 3.6 ÜLDPLANEERING ...... 53 3.7 VÄÄRTUSLIKU PÕLLUMAJANDUSMAA HINDAMINE UURIMISTÖÖDES ...... 54

4. MATERJAL JA METOODIKA ...... 56

5. TULEMUSED JA ARUTELU ...... 61

5.2 RAAMDOKUMENDID ...... 61 5.2.1 EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2014-2020 ...... 61 5.2.2 LOODUSKAITSE ARENGUKAVAD AASTANI 2020 JA AASTANI 2035 ...... 62 5.2.3 ÜLERIIGILINE PLANEERING „E ESTI 2030“ ...... 63 5.2.4 PÕLVA MAAKONNAPLANEERING JA TEEMAPLANEERING ...... 64 5.2.5 VÕRU MAAKONNAPLANEERING JA TEEMAPLANEERING ...... 67 5.2.6 VALGA MAAKONNAPLANEERING JA TEEMAPLANEERING ...... 68 5.2.7 RAAMDOKUMENTIDE KOONDANALÜÜS ...... 69 5.3 PÕLVA VÕRU VALGA MAAKONDADE ÜLDPLANEERINGUD ...... 73 5.3.1 PÕLVA MAAKONNA ÜLDPLANEERINGUD ...... 77 5.3.2 VÕRU MAAKONNA ÜLDPLANEERINGUD ...... 80 5.3.3 VALGA MAAKONNA ÜLDPLANEERINGUD ...... 82 5.2.4 PÕLVA VÕRU VALGA ÜLDPLANEERINGUTE KOONDANALÜÜS ...... 84 5.4 KÜSITLUSTE KIRJALIKUD VASTUSED ...... 87 5.5 KOKKUVÕTTEV ANALÜÜS ...... 92

KOKKUVÕTE ...... 98

TÄNUAVALDUSED ...... 100

SUMMARY ...... 101

KASUTATUD KIRJANDUS ...... 103

LISAD ...... 108

SISSEJUHATUS

Maastikud, kus elab ja tegutseb inimene on pidevas muutumises (Hellström 2001). Eesti rahvas on läbi ajaloo väärtustanud põllumajandust kui elulaadi, mis on aidanud säilitada ja kaitsta meie ajaloolist ja kultuuriloolist pärandit. Traditsioonilise talukultuuri üheks osaks on liigirikkad pool-looduslikud kooslused, mis on kujunenud ja säilinud just säästliku maakasutuse tulemusel. Põllumehe töö on eelduseks paljude looduslike liikide säilimisele, kes kasutavad põllumajandusmaastikke toitumis- või pesitsuspaigana (Semm jt, 2003).

Põllumajandustegevust saab arendada loodusega kooskõlas, kui talunik on igapäevaselt põllutöödel arvestab ka sealse elustikuga. Põllumajandusmaadel on palju detaile, mis elustavad maastikku ja mitmekesistavad loodust. Põllul paiknevad puud, metsasaared, kivihunnikud ja muud maastikuelemendid on olulised pesitsus-, toitumis- ja peidupaigad paljudele põllumajandusmaastikel elavatele liikidele ning samas ilmestavad lagedaid maastikke (Semm jt, 2003).

Riik kohustab planeerimisseadusega maakonnaplaneeringutes väärtuslike põllumaade toimimist tagavate meetmete kavandamist ja üldplaneeringutega väärtuslike põllumaade määramist ja nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmist (RT I 2002, 99, 579). Eestis kasutatakse küll mõistest „väärtuslik põllumaa“ erinevates dokumentides ja ka meedias, kuid senine kindel definitsioon ja metoodika sellele puudub, mistõttu on maa- ja omavalitsused määratlenud väärtuslikke põllumajandusmaid nii üld- kui ka maakonnaplaneeringutes oma äranägemise järgi.

Väärtuslikuks põllumajandusmaaks võiks lugeda põllumaade vähenemise tõttu kogu käesoleval hetkel kasutada oleva põllumaa kui kõige väärtuslikuma osa põllumajandusmaast. Samas peaks suutma säilitada ka olemasoleva põllumajandusliku maa pindala. (Penu 2014).

Euroopa praktikad ja näited põllumajandusmaa kasutuse muutmisel on reeglina soovituslikul tasandil ja üleriiklike regulatsioonidega. Otsuste tegemised toimuvad kohalike omavalitsuste tasandil ja need ei jälgi alati riiklikke suuniseid ja arengukavasid, mistõttu arendajatel on võimalus siiski muid arendusi põllumaadele teha . Maakonnaplaneeringute koostamisel

teadvustab väärtuslik põllumaa Eestis sageli pigem piirangu kui ressursina. (Merili Nael 2013).

Väärtusliku põllumajandusmaa väljaselgitamine on mitmetahuline probleem kuna erinevad huvigrupid lähenevad küsimusele erinevalt. Näiteks looduskaitse ja maastikukaitse inimesed hindavad väärtuslikku põllumajandusmaad erinevalt võrreldes põllumajandustootjatega. Ka kinnivara arendajad hindavad põllumajandusmaad kui väärtust. See hinnang lähtub aga mittepõllumajanduslikest kaalutlustes ja võib olla vastuolus põllumajanduse huvidega (Maasikamäe jt 2014).

Põllumajandusliku maa suurus eelmise sajandi teisel poolel oli üle 2 miljoni hektari, praeguseks on järgi jäänud umbes 1 miljon hektarit. Põllumajandusliku maa väärtuslikum osa on põllumaa. Eelmisel sajandil oli põllumaad 1,1-1,2 miljonit hektarit, käesoleval hetkel aga umbes 0,6-0,7 miljonit hektarit, seega on toimunud suhteliselt suur vähenemine (Penu 2014).

2013. aasta seisuga oli Eestis põllumajanduslike majapidamiste kasutuses 955 000 hektarit põllumajandusmaad, millest 54 % oli rendimaa ja 7 % muu valdus ehk peamiselt tasuta kasutusse saadud maa. Rendimaast ligi kolmveerand oli kasutusel põllumaana ja veerand püsirohumaana (Põllumajandusmaa rendihinnad... 2014). 2006. aasta satelliitfoto interpretatsioonil põhineva maakattetüüpide ruumiandmebaasi (CORINE LandCover) andmeil moodustas põllumajanduslikku maad Eesti riigi territooriumist 32,2 % (Reigo Roasto 2014). Eesti põllumajandussektor on Balti võrdluses tootmise tõhustamises regiooni liider ehk Baltimaade efektiivseim. Ühinemiste tulemustena on märgata Eestis just suurettevõtteid, samas kui Lätis ja Leedus on endiselt palju väikeseid tootjaid (Eesti põllumajandus... 2014).

Maailmas langeb igal aastal erinevatel põhjustel kasutusest välja viis kuni kümme miljonit hektarit põllumajandusmaad, mis on üha kasvava rahvastiku taustal murettekitav tendents (Merili Nael 2013). Põllumaade vähenemine mõjub majanduskeskkonnale (sh riigi konkurentsivõimele ja toidujulgeolekule), kuigi üleriigiliselt ei ole see väga oluline. Põllumaade vähenemine Eestis piirdub praeguste rahvastikuprotsesside juures mõnede suuremate linnade (Tallinn, Tartu) ümbrusega (Üleriigiline planeering KSH...,2011), kusjuures 2013. aasta põllumajandusmaa keskmine rendihind oli kõrgeim Tartumaal (Põllumajandusmaa rendihind...2014). Selle üheks põhjuseks on valglinnastumine, mida peetakse õigustatult Euroopa linnade üheks suurimaks ühiseks probleemiks. Valglinnastumine

toimub juhul, kui maakasutuse muutuste ning linlikele maakasutusviisidele ülemineku kiirus ületab teatud aja jooksul rahvastiku kasvukiiruse (Valglinnastumine 2006 kaustas).

Töö eesmärgiks on välja selgitada, kuivõrd eesmärgistatud ja järjepidev on Eesti erinevates riigi ja regionaalset ning kohalikku ruumilist arengut käsitlevates dokumentides põllumaade käsitlemine ning kuidas on neis erinevates arengut käsitlevates dokumentides määratletud väärtuslikke põllumaasid nende kasutamise ja kaitsmise korraldamise eesmärgil. Käesoleva magistritöö uurimisküsimusteks on:

1) Millised põllumaade käsitlemise eesmärgid ja kontseptsioonid sõnastatakse riigi- ja regionaaltasandi arendusdokumentides ? 2) Kuidas mõtestavad kohalikud omavalitsused üldplaneeringutes väärtuslike põllumaade olulisust, olemust ja säilimise vajadust ? 3) Kuidas saavad väärtuslike põllumaade teema olulisusest, planeeringutes käsitlemise eesmärkidest ja lähenemisviisidest aru ametnikud ja põllumajandustootjad ning milliseid väärtusi peavad nad väärtuslike põllumaade määramisel tähtsaks?

Töö koosneb viiest sisulisest osast, milledeks on: Lühiülevaade Eesti põllumajandusest, Maakasutus ja põllumaade olukord Eestis, väärtusliku põllumaa käsitlemine Eestis, Materjal ja metoodika, Tulemused ja arutelu.

1. LÜHIÜLEVAADE EESTI PÕLLUMAJANDUSEST

Eesti üldpindala on 45 227 km 2, millest maismaapindala on 43 698 km 2. Üle poole maismaast moodustab metsamaa, kolmandik on põllumajandusmaa ja viiendik on kaetud soode ja rabadega (Maaelu arengukava 2007-2013). Põllumajandusmaad käsitletakse kasutatava põllumajandusmaana, s.t kasvatatavate-koristatavate kultuuride all olev maa (põllu- ja katmikkultuurid, viljapuud ja marjakultuurid, puukoolid, looduslik rohumaa, puu- ja köögiviljaaiad ning kesa) (Seirearuanne 2013). Eestis oli 2012.aastal 1 294 486 elanikku, nendest maa-asulates 417 804 ja linnalistes asulates 876 682, mis teeb maaelanikkonna osatähtsuseks 32,3% (Maaelu arengukava 2007-2013). Toimunud on põllumajandusmaa koondumine suurte majapidamiste valdusesse. 2010. aasta loenduse andmetel on juba ligi kolm neljandikku kasutatavast põllumajandusmaast üle 100-ha majapidamiste valduses. Siiski on majapidamiste arvu vähenemine ja põllumajandustootmise koondumine suurematesse majapidamistesse iseloomulik kogu Euroopa Liidule, kuid Eestis toimub see kordades kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt. (Seirearuanne 2013). 2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 19 613 põllumajanduslikku majapidamist, kus kasutati vähemalt 1 ha põllumajandusmaad või kus toodeti põllumajandussaadusi peamiselt müügiks. 5% põllumajanduslikest majapidamistest andis kolmveerandi kogu riigi põllumajandustoodangust. Ligi 900 suurmajapidamisevalduses (majanduslik suurusklass üle 100 000 euro) oli ple poole (55%) põllumajandusmaast ja 83 % loomakasvatusest (lähtudes loomühikutest, lü). Suurmajapidamistes jätkus 2010. aastal tööd 11 000 täiskohaga töötajale ning ühe inimaasta kohta toodeti põllumajandussaadusi u 41 000 euro väärtuses. 2007. aastal oli põllumajanduslikke majapidamisi 23 257 ning seega vähenes nende arv kolme aasta jooksul 16%. Väikesi alla 10-hektarilisi majapidamisi oli 2010. Aastal 10 687 ehk 55% majapidamiste koguarvust ning üle 100 hektari põllumajandusmaaga majapidamisi oli 1724 ehk 9% majapidamiste koguarvust. Kuni 10 ha suuruse maakasutusega majapidamiste keskmine suurus oli 4,3 ha. Üle 100 ha suurusega majapidamiste keskmine suurus oli 400 ha. (Taimekasvatuse areng 2007-2011).

Kasutatav põllumajandusmaa on aastatel 2010-2012 olnud kasvavas trendis (Tabel1). Kasutatava põllumajandusmaa all mõistetakse põllumajandustootmises kasutatav ja heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatavat maad. Küll aga on põllumajandustootmises kasutatava maa osakaal aastatel 2010-2012 vähenenud (tabel 1) (Põllumajandus Arvudes 2012).

Tabel 1. Kasutatav põllumajandumaa, 2010-2012, hektarites (Põllumajandus Arvudes 2012)

Näitaja 2010 2011 2012 Indicator Kasutatav põllumajandusmaa 948 826 945 992 955 916 Utilised agricultural land total a kokku a Põllumajandustootmiseks 839 386 802 206 818 820 Area of agricultural production kasutatav maa Koduaias oma tarbeks b 9602 9602 10 108 Kitchen garden for own use b Viljapuu- ja marjaaed (v.a 6504 6442 6255 Fruit and berry plantations (excl. strawberries) maasikas) Koduaias oma tarbeks b 3937 3937 3687 Kitchen garden for own use b Puukool 553 553 553 Nurseries

Looduslik (püsi-) rohumaa c 187262 162 812 191529 Permanent grassland c Põllumaa 645 067 632 399 620 483 Arable land Koduaias oma tarbeks b 5025 5025 3950 Kitchen garden for own use b Teravili 275 295 296 949 290 473 cereals Kaunvili 7326 8550 10 955 Legumes (dried pulses) Tehnilised kultuurid 99 335 89 957 87 929 Industrial crops a Põllumajandustootmises kasutatav maa ja heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa. b Põllumajandussaaduste kasvatamine põllumajanduslike majapidamiste koduaias (puu- ja köögiviljaaed) ja kodumajapidamistes oma tarbeks. cAlates 2003. aastast arvestatakse haritavale maale rajatud üle viie aasta vanune pikaajaline rohumaa loodusliku rohumaa hulka. a Area where agricultural products are produced and area maintained in good agricultural and environmental condition. b Crop growing in kitchen gardens of agricultural holdings and in agricultural household plots for own use. c Since 2003 over five-year-old seeded grassland in considered permanent grassland

Põllumajandusmaa pindalalt elaniku kohta (0,69 ha elaniku kohta) on Eesti Euroopa riikide (EL-27 riikides keskmiselt 0,37 ha elaniku kohta) seas esimeste hulgas. Samas ei ole põllumajandusmaa kasutamine võrreldes EL-i keskmisega olnud Eestis kõige efektiivsem. Seda on oluliselt mõjutanud EL-15 riikidest rakendatavast erinev otsetoetuste süsteem, mis piiras toetusõigusliku põllumajandusmaa 2003. a referentsiga ning oluliselt madalam toetuste tase. Keskmine põllumajandusliku majapidamise suurus oli Eestis 2010. a 48 ha. Põllumajandusliku majapidamise keskmise suuruse järgi on Eesti ühes grupis selliste Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikidega nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia (Maaelu arengukava 2007-2013).

Kuni 2007. aastani toimus Eestis põllumajandussektori majandustulemuste kiire kasv, millele järgnes 2008. Ja 2009. aastal järsk langus ning 2010. aastal taastumine. 2011. aastal tõusis jätkus ning põllumajandussektori majandustulemused saavutasid aastate kõrgeima taseme. Läbi aegade on Eesti põllumajanduse kõige olulisem toodang olnud piim, mis ka peale EL’ga liitumist on moodustanud kogu põllumajanustoodangust kolmandiku. Piimatootmine ja teraviljakasvatus kokku moodustavad Eesti põllumajandustoodangust suurima osa. Nii taime- kui loomakasvatustoodangu struktuuris aastatel 2007-2011 olulisi muutusi ei toimunud. (Taimekasvatuse areng 2007-2011).

Eestis on alates El’ga liitumisest 2004. aasta mais rakendatud El’i ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), mille I samba raames rakendatakse turukorraldusmeetmeid ja otsetoetusi. Eestis on otsetoetuste puhul rakendatud ühtse pindalatoetuse skeemi ( Single Area Payment Scheme – SAPS), mille puhul El’i eelarvevahenditest eraldatav otsetoetuste kogusumma jagatakse taotlemise aastal heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes olevate toetusõigluslike põllumajandusmaa hektarite arvuga. Lisaks makstakse Eesti riigieelarve vahenditest täiendavaid otsetoetusi (Taimekasvatuse areng 2007-2011).

1.1 Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2011-2013

Statistikaameti andmetel moodustas põllukultuuride kasvupind 2013. aastal 1597,3 tuhat hektarit (tabel 1), mis on 28,5 tuhande hektari võrra ehk 5 % suurem kui 2012. aastal ja 2 % suurem kui 2011. aastal (Põllumajandussektori ülevaade 2014).

Tabel 2. Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2011-2013 (Põllumajandussektori ülevaade 2014).

2011 2012 2013 Kasvu- Saak Saagi- Kasvu- Saak Saagi- Kasvu- Saak Saagi- pind (tuh t) kus pind (tuh t) kus pind (tuh t) kus (tuh ha) (kg/ha) (tuh ha) (kg/ha) (tuh ha) (kg/ha) Teravili kokku 297 771,6 2598 290,5 991,2 3412 311,0 970,8 3121 sh rukis 13,3 31 2325 16,9 57,1 3381 11,5 21,7 1885 talinisu 52,8 159 3013 63,5 296,2 4662 45,4 138,9 3058 suvinisu 75,6 201,2 2659 60,8 188,5 3102 79,3 267,4 3373 kaer 28,4 62,8 2211 31,8 78,4 2471 34,9 84,8 2428 oder 118,3 295 2494 109 341,3 3131 133 439 3301 Kaunvili 8,5 15,5 1811 11,0 12,9 1179 14,2 32,8 2312 Raps 89 144,2 1620 87,1 157,8 1811 86,1 173,9 1984 Kartul 9,2 164,7 17 836 7,6 138,9 18 217 6,6 125,1 18 875 Avamaa 3 74,1 24 865 2,9 53,8 18 389 2,8 65,4 23 268 köögivili Söödakultuurid 177,5 2152,4 12 126 168,9 2601,1 15 400 175,5 2305 13 134 Põllukultuurid 585,5 568,8 597,3 kokku

Teravilja kasvatati 2013. aastal 52.1%, söödakultuure 29,4%, tehnilisi kultuure 14,5% ja kartulit, köögi- ning kaunvilja kokku 4,0% põllukultuuride kasvupinnal (Põllumajandussektori ülevaade 2014).

OECD ja FAO jälgivad pidevalt toidu tootmisega seotud protsesse kogu maailmas. Selleks, et rahuldada maailmas kasvavat vajadust toidu järgi, peab OECD ja FAO

põllumajandusprognoosi kohaselt järgmise 40 aastaga põllumajandustootmine kasvama 60%. See tähendab, et 2005/2007 aasta tasemetega võrreldes on vaja 2050. aastal toota täiendavalt 1 miljard tonni teravilja ja 200 miljonit tonni liha. Tootmist on vaja suurendada ka selleks ,et varustada kasvavat biokütusetööstust lähteainetega (Maasikamäe jt. 2013).

Koos vajadusega suurendada toidu tootmist kasvab maailmas ka vajadus suurendada põllumajandusmaa pinda, kuid võimalused põllumaa pindala suurendamiseks maailmas on piiratud. Hinnanguliselt suureneb põllumaa kogupindala 2050. aastaks vähem kui 69 miljoni hektari võrra (alla 5%). Seega on vaja tootmismahu suurendamiseks tõsta saagikust sama palju, kui seda on tehtud viimase 50 aasta jooksul. Kasvava ressursside nappuse kontekstis on saagikuse suurendamine äärmiselt tähtis toidu hinna kasvu ohjeldamiseks ning see on ka keskne tegur toiduga kindlustamatuse vähendamiseks maailmas (Maasikamäe jt. 2013).

2. MAAKASUTUS JA PÕLLUMAADE OLUKORD EESTIS

Viimasel ajal on kasvanud rahvusvaheline arusaam sellest, et maastik on palju rohkem kui lihtsalt üks valdkondlik huvi. Inimesed on hakanud aru saama, et erinevad regioonid ja isegi riigid sõltuvad suuresti maastike väljanägemisest ja omapärast. Lisaks oleme üha enam teadlikud sellest, et maastik aitab parandada inimeste elukvaliteeti ja seetõttu nõuab süsteemsemat ja geograafiliselt terviklikumat lähenemist kui et lihtsalt säilitada ilusad maastikud, mida oleks hea vaadata. Tänapäeva moodsate teooriate järgi on kõige tähtsamaks see, et maastik oleks terviklik üksus, mis ühendab inimesi ja looduse protsesse ning kus majanduslikud, sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid on tasakaalus säästva arengu põhimõtetega (Selman 2006).

Traditsiooniliselt on maastike planeerimisse kaasatud erandlike maastike (looduskaitsealad jms) määramine ja nende kaitse. Kuigi selliste alade planeerimine on endiselt oluline, tuleks suuremat tähelepanu pöörata ka multifunktsionaalsete maapiirkondade maastikele (põllumajandusmaad) ning soodustada säästlikku maakasutust kogu riigi territooriumil (Selman 2006).

Mulla kasutamise ja maakasutuse juures tuleb valida kahe strateegiliselt olulise kasutusviisi vahel. Esiteks, kas maad kasutada põllumajanduse ja metsanduse viljelemiseks või rajada infrastruktuur ja püstitada ehitised. Teiseks, kas maakasutus on polufunktsionaalne või monofunktsionaalne. Mulla ja maastiku säilitamiseks on eelistatud maa kasutamine põllumajanduse ja metsanduse viljelemiseks. Mulla funktsioon on eeskätt orgaanilise aine tootmine, mis annab inimesele toidu (põllumajandus) ja puidu ehitusmaterjaliks, tööstuse tooraineks, tarbeesemete valmistamiseks ja kütteks. Maailma rahvastiku arvu pideva suurenemise ja mulla kadumise (erosioon, kõrbestumine, saastumise, sooldumise) tõttu suureneb vajadus toidu ja loodusliku tooraine (nt puidu) järele (Eesti keskkonnastrateegia 2030).

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 toob välja Eesti suundumused mulla ja maakasutuse osas järgnevalt:

• Maakasutuse polariseerumine: osa maast on kasutamata, teise osa kasutamisintensiivsus on liiga suur • Põllumajanduslik maakasutus on viimase aastakümnega kahanenud kolmandiku võrra • Väheviljakate alade sööti jätmine ning toomise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Aladel, mis ei sobi intensiivseks põllumajandustootmiseks eelkõige madala mullaviljakuse tõttu nagu nt saared, rannikud ja kuppelmaastikud, on suur osa põllumajandusmaadest kasutusest välja langenud, umbrohtunud ja võsastumas. See suurendab ka oluliselt teraviljapõldude umbrohustumist • Keskkonnasõbralike viljelusviiside järjest suurem kasutamine põllumajanduses • Kasutamata maadel suurendavad kuivanud mitmeaastased umbrohud (heintaimed) põlengute ohtu. Kulupõlengud on Eestis sagenenud ning põlengutest haaratud alad suurenenud. • Uute teede ja kommunikatsioonivõrkude rajamisega suureneb loodusmaastike fragmenteeritud, mis toob kaasa loomade rändeteede tõkestamise liiklusmagistraalide ja vesiehitistega. Maapiirkondades on oodata asutuse tihenemist hajaasustusaladel, eelkõige maanteede lähipiirkonnas. Valglinnastumine kiireneb suuremate linnade lähiümbruses ning kiirtena pikki põhimaanteid. Looduskaitseseadusest hoolimata võib mitmes rannikupiirkonnas (Lääne-Eesti saartel, Tallinna lähiümbruses) täheldada intensiivistuvat ehitustegevust. • Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad. Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu. • Maa vajub põlevkivi allmaakaevanduste kohal ja sellest tulenevad veerežiimi muutumine ning majandamise raskused. • Toimub muldade (taas)hapestumine. • Paljudes kohtades toimub huumuskihi koorimine ja teisaldamine. • Toimub mullaviljakuse langus: huumusesisalduse vähenemine intensiivsemalt kasutatavates põllumuldades ja toiteelementide sisalduse langus ekstensiivselt kasutatavates muldades. Põhitoiteelementide bilanss on jätkuvalt negatiivne ja seda põhiliselt rohumaadel ja teraviljapõldudel.

2.2 Maakasutuse planeerimine

Euroopa on üks maakera kõige intensiivsemalt hõlvatud kontinentidest, kus suurem osa maast (kuni 80%) jääb asustuse, tootmissüsteemide (sh põllumajanduse ja metsanduse) ja taristute alla. Sageli lähevad maakasutusvajadused vastuollu, nõudes suuri kompromisse eeldavate otsuste langetamist. Euroopa maakasutust mõjutab mitu olulist ajendit: suurenev nõudlus eluruumi järele ühe inimese kohta ning majandustegevus, suurenenud liikuvus ja transporditaristu kasv viivad tavaliselt maa hõlvamiseni. Maa on ammenduv loodusvara: selle kasutusviisid on üks peamisi keskkonnamuutuste põhjusi, millel on suur mõju elukvaliteedile ja ökosüsteemidele, samuti taristu haldamisele (Maakasutus 2014).

Euroopa on maastike mosaiik, peegeldades evolutsiooni, mis maakasutus on minevikus läbi teinud. Muutused kujundavad meie maastikku ja keskkonda ka tänapäeval pidevalt ümber, jättes järele suure ja sageli pöördumatu maakasutuse jalajälje. Pinged tekivad peaaegu kõikjal, sest ühiskonna vajadused ressursside ja ruumi järele on vastuolus maa suutlikkusega neid vajadusi toetada ja rahuldada. Selline olukord toob kaasa maastike, ökosüsteemide ja keskkonna ülekoormamise ning halvendab nende seisundit üha rohkem. Seetõttu on vajalik pikaajaline haldamiskava (Maakasutus 2014).

Kuna 75-80 % Euroopa elanikkonnast elab linnades, siis on maakasutus linnades võtmetähtsusega, kuid samavõrd tähtis on siiski ka põllumajandusmaa ja selle paljude funktsioonide – toidu tootmise, looduskaitse, vaba aja veetmise ja elamumajanduse – haldamine. Maa laieneb kasutuselevõtmine linnastumiseks toimub põhiliselt põlumajandusmaa arvelt. Ajavahemikul 1990-2000 oli kogu kasutusse võetud pinnast 48 % viljelusmaa või pikaajaliste kultuuride all ja 36 % karjamaa või segapõllumaa (Maakasutusega kaaseb...2014).

2.2.1 Euroopa liidu poliitika

Maakasutuse planeerimine ja haldamine on maakasutuse paremaks ühitamiseks keskkonnakaitse vajadustega väga oluline. See ülesanne hõlmab mitmeid poliitikatasandeid ja eri valdkondi. Maakasutuse kahjulike keskkonnamõjude seire ja asjaomane teabevahetus koos 16

oluliste ressursside tootmisega on kogu maailma poliitikakujundajate peamine prioriteet (Maakasutus 2014).

Maakasutuse planeerimis- ja haldamisotsused võetakse vastu tavaliselt kohalikul või piirkondlikul tasandil. Sellele vaatamata on Euroopa Komisjoni ülesanne tagada, et Euroopa liikmesriigid arvestaksid oma maakasutuse arengukavade väljatöötamisel keskkonnakaitse vajadustega ning teostaksid terviklikku maa haldamist (Maakasutus 2014), mis Eestis on senini kindlasti puudulik.

Euroopa riikide majandus sõltub looduslikest ressurssidest, sh toormest ja ruumist ehk maaressursist. Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava käsitab maakasutust ja maaressursi haldamist esmatähtsa ülesandena. Hoidmaks ära jätkusuutmatut ressursikasutust. Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise meetmed on otseselt seotud praeguste ja tulevaste maakasutustavade ja nendest sõltuvate majandusvaldkondadega. Lisaks on maakasutus tähtis tegur, millega tuleb arvestada ka mitmes teises poliitikavaldkonnas, nagu territoriaalne sidusus, linnaplaneerimine, põllumajandus, transport ja looduskaitse (Maakasutus 2014).

2.2.2 Euroopa keskkonnaagentuuri tegevus

Euroopa keskkonnaagentuuri (EFA) tegevus keskendub peamiselt Euroopa maastiku- ja ruumimuutuste hindamisele, kasutades maa ökosüsteemi arvestusmeetodeid ning geograafilise infosüsteemi (GIS) analüüse. EFA ülesandeks on arendada ka maakasutuse keskkonnateabekeskust, mis täiendab Euroopa ühist keskkonnateabesüsteemi (SEIS) (Maakasutus 2014).

Euroopa keskkonnaagentuuri andmete põhiallikaks on Corine maakatte programmi andmekogum, mis koostati aastatel 1990, 2000 ja 2006. See põhineb EFA liikmesriikide ning üleilmse keskkonna- ja turvaseire süsteemi (GMES) hästitoimival koostööl. EFA arendab koostöös Euroopa ruumiandmete teemakeskusega (ETC-SIA) üleeuroopalisi ruumianalüüsi võrdlussüsteeme: Euroopa valgalade ja jõgede võrgustiku süsteemi (ECRINS) ning maa

ökosüsteemide arvestuse (LEAC) rakendusi, et täiendada temaatilisi analüüse (nt maastiku killustumine) ja asjakohaseid näitajaid (Maakasutus 2014).

2.3 Maade administreerimine

Maade administreerimise süsteem võimaldab riigil ellu viia maaga seotud poliitikat. Kui riik soovib tagada, et tänane ja ka tuleviku maakasutus vastaks maapoliitilistele suundadele, siis tuleb omavahel integreerida maapoliitika, maakasutuse kontrollimise süsteem ja maaga seotud informatsiooni haldamine, mis tagab ka selle, et planeeringute ja erinevate sektorite regulatsioonide osas tehtavad otsused tugineksid täielikul ja ajakohasel maa kohta käival informatsioonil (Maasikamäe jt. 2013).

Maade administreerimine peab kindlustama ausa ja erapooletu omandiõiguste süsteemi valitsusele, ühiskonnale ja üksikule maaomanikule (Maade administreerimine 2014). Hetkel puudub Eestis usaldusväärne informatsioon maaressursi osas. –Informatsiooni puudus võib aga viia kaoseni maa kasutamisel (Maasikamäe jt. 2013).

Põllumajandusministeerium on andnud soovitused ja ettepanekud maade administreerimise süsteemi kohta. Maaressursi otstarbekama kasutamise tagamiseks on vaja omada pidevat ülevaadet:

1) Maa seisundi kohta – nt kas maa on kasutuses või kasutusest välja langenud 2) Maaga toimuvatest protsessidest – nt mis toimub kasutusest välja langenud maaga või kas see võsastub ja kui kiiresti 3) Protsesse tingivatest asjaoludest – nt miks jäetakse põllumajandusmaa kasutusest välja

Vajalik on pidev monitooring maaga toimuvate ptotsesside ja protsesse tingivate asjaolude kohta (sisendiks poliitilistele, majanduslikele ja tehniliste otsuste vastuvõtmisel), sest ebapiisava ja vigase info tingimustes on raske teha asjakohaseid otsuseid (ettepanekud).

Monitooringu aluseks on erinevates registrites oleva teabe süsteemne ühendamine ja koostöötlemine, mille väljundiks peab olema: iga-aastane ülevaade maaressursi seisundist peamiste kõlvikute lõikes; ülevaade muutustest; analüüs toimunud muudatustest; töödeldud andmete kättesaadavus avalikkusele. Infost huvitatud asutustel ja info valdajatel tuleb eesmärkides kokku leppida mida soovitatakse saavutada, millist olemasolevat informatsiooni

selleks saab kasutada ja kuidas seda infot vahetada. Vajadusel tuleks täiendada olemasolevate andmebaaside ja registrite sisu (ettepanekud).

Maade administreerimisega tegelevad ametiasutused on:

1) Ministeeriumid • Keskkonnaministeerium - Maa-amet - Keskkonnaamet • Põllumajandusministeerium - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet • Justiitsministeerium - Kinnistuosakonnad kohtute juures • Siseministeerium - Planeeringute osakond • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2) Maavalitsused 3) Kohalikud omavalitsused (Maade administreerimine 2014).

2.3.1 Maakorraldus

Maakorraldus ja maade ümberkruntimine on üks spetsiifiline abinõu, mis aitab liikuda elujõulise toidutootmise, loodusressursside säästliku majandamise ja maapiirkondade tasakaalustatud arengu poole. Paljud Euroopa riigid kasutavad nende prioriteetide saavutamiseks maakorraldust ja maade haldamist. Maakorralduse üldine eesmärk on parandada maaüksuste kuju, muuta nende paiknemist ja aidata kaasa kinnisvara paremale kasutusele. Eesmärk on koondada maaüksused kokku läbi maavahetuse protsessi selleks, et seda maad kohandada kasutusele vastavaks. Samal ajal maa relatiivne väärtus ja omandiõigus jääb samaks. Maakorraldust on Euroopas kasutatud juba keskajal. Praegu Euroopas

tunnustatud maakorralduse protsess on kasutusel 19-nda sajandi lõpust ja 20-nda sajandi algusest (Maasikamäe jt. 2013).

Maakorralduse abil on võimalik vähendada põllumajandustootmise kulusid. Samas kasutatakse maakorraldust laiemal eesmärgil kui üksnes põllumajandustootmine, selle abil lahendatakse ja sotsiaalseid, ökoloogilisi ja kultuurilisi küsimusi. Kesk-Euroopas kasutatakse maakorraldust kui mitmedimensionaalset abivahendit maaelu arengu küsimustes, kuna selle läbiviimise tulemusel lahendatakse ära taristuga, looduskaitsega, puhkealade rajamisega jm seotud küsimusi (Maasikamäe jt. 2013).

2.4 Maakasutuse muutused Eestis

Eri põhjustest tingitud maakasutuse muutumine ja polariseerumine toob endaga kaasa:

• Väärtuslike maastike ja koosluste, sh elupaikade hävimise ja fragmenteerumise • Jäätmaade (soostunud ja võsastunud alade) tekkimise • Rannikualadel tiheasustuse laialdase levimise • Maastike risustatuse (mahajäetud tehnogeensete objektide rohkuse) • Elustiku liikide arvu vähenemise (Eesti keskkonnastrateegia 2030).

Põllumajandusministeeriumi 01.11.13 toimunud maakonverentsil esitas Helir-Valdor Seeder üldpildi põllumajandusmaa numbritest järgmiselt: 1922. aastal oli põllu- ja aiamaasid ning heina-ja karjamaasid kokku 2 820 865 hektarit, mis on kuni 2013. aastani olnud üldiselt kahanevas trendis (Tabel 3.) (Helir-Valdor Seeder 2013). Kõige kõrgem näitaja jääbki aastasse 1922 (Helir-Valdor Seeder 2013).

Tabel 3. Ülevaade Eesti põllumajandusmaa pindalast 1922-2013.a (Helir-Valdor Seeder 2013)

Aasta Põllumajandusmaa kirjeldus Põllumajandusmaa pindala (ha) 1922 Põllu-aiamaa, heina- ja 2 820 865 karjamaa 1925 Põllu-aiamaa, heina- ja 2 641 938 karjamaa 1929 Põllu-aiamaa, heina- ja 2 651 871 karjamaa 1939 Põllu-aiamaa, heina- ja 2 753 483 karjamaa 1993 Põllumaa, viljapuu- ja 1 367 957 marjaaiad, looduslik rohumaa 2003 Põllumassiivide deklareerimine 1 215 127 KOKKU sh ÜPT sh PLK 2004 ÜPT* ja PLK* taotlemine 826 172 818 687 15 501 2010 ÜPT ja PLK taotlemine 904 536 881 035 23 500 2013 ÜPT ja PLK taotlemine 951 447 924 654 26 793 01.09.2013 Haritav maa ja looduslik 1 250 000 rohumaa MAAKATASTRIS *ÜPT – ühtne pindalatoetus

*PLK - Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus

Antud andmete põhjal on alates 2003. aastast olnud haritava maa ja loodusliku rohumaa osakaal olnud kasvavas trendis (Tabel 3.)

Corine maakatte andmebaas on üleeuroopalise projekti tulemus, mille käigus kaardistati eri riikide maakate, kasutades samu klasse ja sama metoodikat. Tulemuseks on suhteliselt hästi võrreldavad riikidevahelised ülevaateandmed, mida saab kasutada ka riigisiseste analüüside tarvis. Eesti alal on tehtud kolm CORINE maakatte kaardistust, tinglikult 1990, 2000 ja 2006. Kolme eri ajal tehtud kihi olemasolu annab võimaluse analüüsida muutusi (Mullastik ja... 2014).

Maakatte muutused Eestis aastail 1990-2000 puudutasid peamiselt nelja maakatteklassi – vähenesid karjamaade ja metsade pindalad ning suurenesid segakasutusega põllumajandusmaade ja üleminekuliste metsaalade (põõsastike) osatähtsused (Mullastik ja... 2014). Seega ajavahemikul 1990-2000 suurenes põllumajandusmaa osakaal Eestis. Perioodil

2000-2006 on Eestis lisandunud 18,2 km 2 hoonestatuid alasid, mis 12,2 km 2 ulatuses on tekkinud põllumajandusmaa arvelt. Samal ajavahemikul tekkinud 4,6 km 2 tööstus- ja kaubandusterritooriumid on tekkinud 2,2 km 2 ulatuses põllumaa arvelt. Uusi ehitusplatse lisandus 200-2006. aastal 8,2 km 2, millest põllumaade arvelt võeti kasutusele 2,6 km2. Täisehitatud maade pindala on suurenenud 25,8 km 2, mis ei ole protsentuaalselt küll suur – umbes pool promilli maismaast, kuid erinevalt mitmetest teistest muutustest võib seda lugeda pöördumatuks. Ehitiste aluseks ja nende lähiümbruseks muudetuid põllumaid ei ole võimalik enam endises kasutuses taastada. Regionaalseid muutusi vaadeldes leiti, et enamik uusehitusrajoonidest on koondunud Harjumaale, kus endiste põllumaade ja looduslike alade asemele on tekkinud 18 km 2 täisehitatud alasid (Mullastik ja... 2014). Statistikaameti andmetel on 2013.aastal ehitusloa saanud elamuid rohkem kui 2011. aastal. Ehitusloa saanud mitteeluhooneid on aga viimaste aastate (2011-2013) jooksul vähenenud (Tabel 4)

Tabel 4. Ehitusloa saanud elu- ja mitteeluhooned, 2011-2013 (Statistikaamet 2014).

Ehitusloa Eluhooned Mitteeluhooned saanud Hoonete arv 2011 1071 2410 2012 1094 2415 2013 1348 2321

2011. aastal 1071’st ehitusloa saanud elamutest alustati ehitamist 495 hoone puhul. 2012. aastal oli selleks näitajaks 1094’st 480 ja 2013.aastal 1348’st 664 (statistikaamet). Seega ehitatakse igal aastal järjest rohkem elamuid.

Maakasutuslike muutusi on näha ka Statistikaameti kogutavas andmestikus, siiski on andmed ebakindlad. 20. sajandi jooksul püsis põllumaa pindala stabiilne, kõikudes 11 000 ja 12 000 km 2 vahel. Oluline muutus 8500 km 2-le (850 000 hektarile) toimus 1990-ndatel. Põllumajanduslike majapidamiste struktuuri uuringu andmetel ei ole põllumajandusliku maa kogupindala 21. sajandil oluliselt muutunud, kõikudes 8000-9000 km 2 (800 000-900 000 ha)vahel. Sama võib täheldada ka põllumaa pindala kohta, mis üsna püsivalt moodustab 2/3 põllumajandusmaast. Põllumajandusmaa osatähtsus majapidamiste omandis olevast maast on 22

kasvanud perioodil 2001-2007.a 65%-lt 75%-le. Kasutamata põllumaa osatähtsus võrreldes kasutuses oleva põllumajandusmaaga on kahanenud üle kahe korra – 8,5%-lt 3,5%-le. Seega põllumajandusmaa väärtus nendel aastatel on tõusnud (Mullastik ja... 2014).

2.4.1 Corine andmestiku ja statistikaameti andmete võrdlus

Põllumajandusliku maa tõlgendamises on suured erinevused. Põllumaa, mis peaks olema otseselt haritav põld, on statistika andmetel 2006. Aastal 5600 km 2 (560 000 hektarit), samas kui CORINE andmetel peaks olema haritavat maad 6750 km 2 (675 0000 hektarit). Vahe on 20 % (Joonis 1.) Põllumajanduslikku maakatet (nii haritav maa kui ka osaliselt loodusliku taimkattega alad) on CORINE andmetel kokku pea 15 000 km 2 (1 500 000 hektarit), statistika andmetel on põllumajanduslikku maad kokku peaaegu poole vähem ehk 8500 km 2 (850 000 hektarit) (Joonis 2.) (Mullastik ja... 2014).

8000 7000 6000 5000 4000 Statistikaamet 3000 CORINE 2000 1000

02 km Põllumaa

Joonis 1. Põllumajandusliku maa suurus (km 2) Corine ja statistikaameti võrdlusel (Mullastik ja... 2014)

16000 14000 12000 10000 8000 Statistikaamet 6000 CORINE 4000 2000 0 Põllumajanduslik km 2 maakate kokku .

Joonis 2. Põllumajandusliku maakatte suurus (km 2) Corine ja statistikaameti võrdlusel (Mullastik ja... 2014)

2.4.2 Standardtulemused keskmiselt põllumajandustootja kohta 2008-2012

Kasutatav põllumajandusmaa põllumajandustootja kohta (ha, kokku) on 2008-2012. aastate lõikes olnud pigem kasvavas trendis. 2008. aastal oli maamajanduse infokeskuse andmetel kasutatavat põllumajandusmaad kokku 114,74 ha ja 2012. aastal 116,3 ha põllumajandustootja kohta. Kõige rohkem oli maad keskmiselt ühe põllumajandustootja kohta 2009. aastal 117,73 ha (tabel 5). Seega võib väita, et suurte majapidamiste valdustesse koondub aastatega üha enam põllumajandusmaad.

Tabel 5 . Maakasutus keskmiselt ühe põllumajandustootja kohta aastatel 2008-2012, hektarites (Standardtulemused keskmisel...2014)

2008 2009 2010 2011 2012 Testettevõtted 499 496 661 660 657 Kasutatav 114,74 117,73 116,71 115,54 116,3 põllumajandusmaa kokku (ha) -teravili (ha) 44,55 47,39 39,48 40,23 43,31 -teised põllukultuurid 12,02 13,84 17,46 16,09 15,16 (ha) -köögivili ja lilled (ha) 0,17 0,19 0,12 0,13 0,12 -püsikultuurid (ha) 0,53 0,71 0,28 0,31 0,30 -söödakultuurid (ha) 51,6 51,62 48,74 46,4 45,02 -tootmisest välja jäetud 12,31 12,23 põllumajandusmaa (ha) -kesad (ha) 2,25 3,32 4,81 5,06 4,27 -toetusõiguslik x x X 7,26 7,95 kasutamata püsirohumaa (ha) -muu põllumajandusmaa x x x 0,06 0,15 (ha) Metsamaa (ha) 15,63 16,49 15,23 14,90 14,91

Kasutatavast põllumajandusmaast oli renditud 2008. aastal 64,91 ha, 2010. aastal 73,14 ha ja 2012. aastal 72,17 ha ühe põllumajandustootja kohta (Standardtulemused keskmisel...2014).

2.5 Põllumajandusmaade arvestust pidavad registrid

Maaressursside, sh põllu- ja metsamajandusmaa arvestus erinevates registrites toimub erinevatel eesmärkidel ja andmete saamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid, mistõttu on need andmed ka erinevas vormis. Ka on maa jagamine erinevateks liikideks (eelkõige kõlvikuteks) erinevates registrites sageli erinev. Kõige selle tulemuseks on see, et erinevates registrites olevat teavet on raske võrrelda ja omavahel siduda. Kõige üldisemas plaanis tuleb põllu- ja metsamajandusmaad iseloomustavad registrid jagada kaheks selle alusel, kas vastav teave on ruumiliselt lokaliseeritud või mitte. Kui andmed on lokaliseeritud, siis saame rääkida

ruumiandmetest. Formaalselt võib põllu- ja metsamaa iseloomustamist erinevates registrites ning maaga seotud terminoloogiat vaadelda kui erinevaid probleeme (Maasikamäe jt. 2013).

Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud „Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku kasutamise ning võimalike meetmete välja selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020“ töövõtulepingu nr 94 lõpparuandes on võrreldud erinevate registrite andmeid maaressursside kohta. Võrreldud on maakatastri, Eesti Topograafilise andmekogu (ETAK), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni (PRIA) ameti ja Statistikaameti andmeid.

2.5.1 Maakataster

Maakataster on riigi põhiregister, mille pidamise alused, katastri pidamise eesmärgi, katastriüksuste registreerimise korra, katastriandmete koosseisu ja nende töötlemise korra ning katastri finantseerimise korra sätestab maakatastriseadus (Maasikamäe jt. 2013). Maakataster lähtub oma tegevuses Maakatastriseaduses sätestatud eesmärkidest ja ülesannetest (Maakataster 2012). Katastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine (MaaKatS §11 lg 2). Maakatastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium ja volitatud töötleja ehk katastripidaja Maa-amet (Maakataster 2012). Tabel 6. annab ülevaate katastrisse kantud maa kohta katastriüksuste sihtotstarvete lõikes

Tabel 6. Katastriüksuste pindala sihtotstarvete lõikes seisuga 31.12.2011 (Maasikamäe jt. 2013).

Sihtotstarve Pindala (ha)

Elamumaa 78 683,6 Ärimaa 7132,8 Tootmismaa 24 590,8 Mäetööstusmaa 41 557,8 Sotsiaalmaa 20 406,6 Veekogude maa 5169,5 Transpordimaa 46 526,0 Jäätmehoidlamaa 5775,5 Riigikaitsemaa 18 540,0 Kaitsealune maa 148 807,5 Maatulundusmaa 3 576 154,8 Sihtotstarbeta maa 3995,6 Sihtotstarve 0,5 määramata Kokku 3 977 341,0

Maakatastri andmete Statistikaametis esitamise metoodika aluseks on katastriüksuste sihtotstarbelise jaotuse liigid (Maasikamäe jt. 2013).

2.5.2 Eesti Topograafiline andmekogu

Vastavalt Eesti topograafilise andmekogu asutamise ja andmekogu pidamise põhimäärusele on ETAK Maa-ameti kui riigiasutuse poolt peetav andmekogu, mis on katastri aluskaartide uuendamise ja tootmise allikaks ning katastrikaartidele topograafiliste ruumiandmete allikaks. ETAK on Maainfosüsteemi osa ja moodustab Eesti Riikliku Ruumiandmete infrastruktuuri alusel. Ülevaate põllumajanduskõlvikutest ETAK’i andmetel annab tabel 7.

Tabel 7. Põllumajandust iseloomustavad kõlvikud ETAK’i andmetel* (Maasikamäe jt. 2013).

Näitajad Pindala (ha) Haritav maa 1 053 467 -põld 1 049 226 -aianduslik maa 4241 Rohumaa 271 437 *Joonobjektide (teed, kraavid jm) all olev pind ei ole maha arvestatud (Maasikamäe jt. 2013).

ETAK’i andmeid uuendatakse vastavalt uue teabe saamisel aeropildistamiste kaudu (Maasikamäe jt. 2013).

2.5.3 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

PRIA on Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille tegevusvaldkonnaks on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste ning Euroopa Kalandusfondi toetuste andmise korraldamine, seadusega ettenähtud põllumajandusega seotud riiklike registrite ja muude andmekogude pidamine, nende töötlemine ning analüüsimine (Maasikamäe jt. 2013).Ülevaate põldude maakasutusest PRIA registrites annab tabel 8.

Tabel 8. 2012. aasta pindalatoetustele märgitud põldude maakasutus, hektarites (Maasikamäe jt. 2013).

Maakasutus Taodeldud pind (ha) Looduslik rohumaa 37 004 Mustkesa 9378 Pikaajaline rohumaa 249 821 Põllukultuurid 615 708 Püsikultuurid 2975 Poollooduslikud 26 552 kooslused Kokku 941 438

PRIA andmekogumismetoodika on eelkõige taotluste põhine. PRIA’l puudub teave sellise põllumajandusmaa kohta, mille kohta ei ole taotlusi esitatud.

2.5.4 Statistikaamet

Statistikaamet on riigiasutus Rahandusministeeriumi haldusalas ja tema põhiülesanne on pakkude ametiasutustele, äri- ja teadusringkondadele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ning üksikisikutele usaldusväärset ja objektiivset infoteenust Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta. Statistika tegemisel lähtub Statistikaamet riikliku statistika seadusest. Kasutatavat põllumajandusmaad Eesti Statistikaameti andmetel näeb tabelis 9.

Tabel 9. Kasutatav põllumajandusmaa Eesti Statistikaameti andmetel seisuga 31.12.2011 (Maasikamäe jt. 2013).

Näitajad Pindala (ha) Kasutatav põllumajandusmaa kokku 945 992 Põllumajandustootmises kasutatav maa 802 206 Viljapuu- ja marjaaed (v.a maasikas) 6442 Puukool 553 Looduslik (püsi-) rohumaa 162 812 Põllumaa 632 399 Maa, mida ei kasutata põllumajandustootmises, kuid 143 786 säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes

Statistikaamet on tugevalt orienteeritud põllumajanduslike majapidamiste struktuuri uuringutele (Maasikamäe jt. 2013).

Nagu näha, siis võrreldavad registrid toovad erinevaid näitajaid välja väga erinevalt, mistõttu muutub andmete võrdlemine ja erinevate maaressursside tõlgendamine raskeks . Seega võib väita, et suured erinevused on juba põllumajandusmaa määratlemisel.

2.6 Ebasoodsad alad põllumajanduslikuks tootmiseks e. ESA

Euroopa Liigu regulatsiooni 1257/99 kohaselt on:

Art 19 – Ebasoodsamad piirkonnad, mida ähvardab maa kasutamata jätmine või kus paikkonna säilitamine on vajalik, on looduslike tootmistingimuste seisukohalt homogeensed põllumajanduspiirkonnad, millele on järgmised tunnused:

• -madala tootlikkusega ja raskesti haritav maa, mille piiratud tootmispotentsiaali on võimalik suurendada ainult ülemääraste kulutustega ning mis sobib peamiseks ekstensiivseks loomakasvatuseks, • -looduskeskkonna madala tootlikkuse tulemusena on tootmine põllumajanduse majandusliku suutlikkuse põhinäitajate poolest keskmisest märgatavalt madala, • -peamiselt põllumajandusest sõltuv väikesearvuline või kahanev elanikkond, mille kiirenev vähenemine ohustaks kõnealuse piirkonna elujõulisust ning edasist asutatust. (LFA kaustas)

Art 20 – Ebasoodsamate piirkondade hulka võivad kuuluda ka teised piirkonnad, mida mõjutavad erilised ebasoodsad looduslikud tingimused ja kus põllumajandus peab vastavalt vajadusele ning teatavatel tingimustel jätkuma, et kaitsta ja parandada keskkonda, säilitada paikkonda ja nimetatud piirkonna turismipotentsiaali või kaitsta rannikut (LFA kaustas).

ESA roll põllumajanduspoliitikas on toetada ekstensiivloomakasvatust; tasakaalustada tuluerisusi riigi eri piirkondade vahel ja säilitada maapiirkondade asustus ja traditsioonilised maastikud (LFA kaustas).

Oluline on ka vähem soodsate piirkondade stabiilne toetamine, et põllumajandustegevus ja põllumajandusmaa hooldamine Eesti regioonides ei lõpeks (Maaelu arengukava 2014-2020).

Alates 2004. aastast on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) võimaldanud saada ebasoodsamate piirkondade toetust. Ebasoodsamate piirkondade toetuse eesmärk on tagada jätkuv maakasutus ebasoodsamates piirkondades, parandades keskkonna seisundit. Kui 2010. aastani oli PRIA andmetel Eestis ebasoodsateks aladeks 101 valda, siis 2011. aastast käsitles PRIA ESA’na 99 valda. Alates 2014. aastast ebasoodsamate piirkondade toetust (Nurmsalu 2010) enam taodelda ei saa. Toetuse määr Eestis oli 25 eurot hektar (Ebasoodsamate piirkondade... 2014). Aastal 2012 oli taotlejaid kokku 9175 ja pinda 372 703 ha. Kõige rohkem oli taotlejaid Võru maakonnas (ligikaudu 1800) (Köster 2013).

Ebasoodsate alade analüüsil selgus, et neis piirkondades oli keskmiselt kasutusest välja jäänud 115 437 ha, mis moodustab 24 % kogu ESA põllumajandusmaast (PRIA põllumajandusmassiivid koos PLK aladega – 782 892 ha). Väljaspool ESA alasid olevatel põllumajandusmaadel (698 673 ha) oli välja jäänud 132 332 ha s.o 19% (Ebasoodsamate piirkondade... 2014).

2.6.1 Kuni 2013.aastani ebasoodsamate piirkondade määratlemine

Eesti poolt kasutatud kriteeriumid:

• Madala tootlikkusega ja raskesti haritav maa, mulla viljakus allpool kaalutud keskmist. Sellele kriteeriumile vastavaid valdu oli Eestis 121. • Majanduslik suutlikkus, põllumajanduslikust tegevusest makstud sotsiaalmaks hektari kohta, 80% riigi keskmisest s.o 1917 krooni ha kohta (ligikaudu 122,6 eurot). Sellele kriteeriumile vastavaid valdu oli Eestis 145. • Väikesearvuline või kahanev elanikkond, rahvastiku tihedus 50 % riigi keskmisest. Lisaks kahanev rahvastik, üle 0,5 % aastas. Sellele kriteeriumile vastavaid valdu oli Eestis 153 (Nurmsalu 2010) (LISA 1).

Põllumajanduslikuks tootmiseks ebasoodsamate piirkondade määratlemisel lähtuti piirkonna looduslikest, majanduslikest ja rahvastikufaktoritest. Toetusega hüvitati osaliselt ebasoodsamatest oludest tingitud väiksem tulu. ESA toetust rakendatakse alates 2004. aastast,

kindlaksmääratud kriteeriumide alusel (mulla viljakus, majanduslik suutlikkus ja kahanev elanikkond) (Aamisepp 2011). Ebasoodsaks loeti ala, kui kõik kolm nõuet olid täidetud. Nõukogu määrus nt 1257/1999 lubas täiendavalt lugeda ebasoodsamaks piirkonnaks 10 % riigi pindalast. Valiku aluseks võeti kõik saartel asuvad vallad, rannikuala vallad v.a Tallinna lähivallad ning idapiiril asuvad vallad ehk EL välispiir. Vastavaid valdu oli Eestis 23. Seega määrati kokku Eestis 101 ebasoodsat valda. Pindala võis moodustada kuni 50 % riigi kogupindalast, milleks Eestis oli see 49,95 % (Nurmsalu 2010).

Euroopa Kontrollikoja järeldustest selgus, et liikmesriigid kasutavad väga erinevaid näitajaid, kokku ligikaudu 100 erinevat, ESA alade määratlemiseks. Samuti ei ole ESA (LFA) alad võrreldavad, mille tulemusena koheldakse põllumajandustootjaid erinevalt. Samuti puudub piisav informatsioon meetme mõjude hindamiseks (Nurmsalu 2010).

Euroopa Liidu maaelu arengu määruse 1698/2005 kohaselt ei saavutatud 2005. a nõukogus konsultatsioonide käigus kokkulepet kogu Euroopa Liitu hõlmava ebasoodsamate piirkondade uue määratluse süsteemi kohta, seega paluti Komisjonil ebasoodsamate piirkondade abikava läbi vaadata 2010. aastaks. (31.01.10 pidid liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile kaardid koos algandmetega). Rahvastiku vähenemise asemel on tähelepanu läbi põllumajandustegevuse säilitamise senisest enam maastiku hooldusel, mis kajastu ka 2007- 2013 programmperioodi maaelu poliitika põhimõtetes, kus LFA toetus on osaks keskkonna ja paikkonna parandamisele suunatud meetmetest. Euroopa Komisjoni teatise alusel hakkas 2014. aastast kehtima ebasoodsate alade uus määratlemine (Nurmsalu 2010).

Põllumajanduslikuks tootmiseks ebasoodsamate piirkondade ja tavatingimustes tegutsevate ettevõtete võrdlusel märgati teatud erinevusi, mis olid tingitud peamiselt ESA aladena määratletud piirkondade iseärasustest. Tootmine endistel ESA aladel oli vähem intensiivne ja suur osatähtsus oli mahetootmisel. ESA alal asuvad tootjad said rohkem toetusi kui väljaspool ESA ala tegutsevad tootjad. Kõige suurem vahe oli 2009. aastal, kus ESA ala tootjad said veerandi võrra rohkem toetusi kui väljaspool ESA ala. Analüüsitud kogutoodangu ja kogukulude suhe näitas, et ei ole suurt vahet, kas ettevõte paikneb ESA alal või väljaspool, kuid kuna toetusi saadi ESA alal rohkem, siis lõpptulemusena osutus tootmine ESA alal isegi tulemuslikumaks (Aamisepp 2011).

2.6.2 ESA uus määratlus

Ebasoodsamate piirkondade uuendatu määratlemine peaks kehtima hakkama alates 2014. aastast. (Aamisepp 2011). ESA uue määratluse üldpõhimõtete alusel määratakse ebasoodsad alad kohaliku omavalitsuse tasandil. Ala loetakse ebasoodsate looduslike tingimuste poolt mõjutatuks, kui suurem osa põllumajandusmaast, s.o 66 %, täidab vähemalt ühe kriteeriumidest. Liikmesriigid võivad omalt poolt kehtestada rangemaid lävendeid. Kui ebasoodus määratakse ületatavaks, siis võib vastavad alad ESA alade hulgast välja arvata (Nurmsalu 2010).

Teadlastest pinnase, kliima ja maa hindamise ekspertrühm leidis 8 mulla- ja kliimakriteeriumit, mis alates teatud lävendist piirasid põllumajandustootmist (Nurmsalu 2010).

ESA kriteeriumid:

• Kliima – madal temperatuur (1), kuuma taluvus (2) • Muld – kuivendus (3), lõimis ja kivisus (4), juurdumissügavus (5), keemilised omadused (6) • Muld ja kliima – mulla veebilanss (7) • Maastik (pinnareljeef) – kalded (8) (Ebasoodsamate piirkondade...2010).

Vegetatsiooniperioodi temperatuurisumma alusel paikneb enamus Eesti territooriumist ebasoodsas piirkonnas ning vegetatsiooniperioodi pikkuse alusel paikneb kogu Eesti ebasoodas piirkonnas (Eesti maaelu arengukava 2014-2020).

Mulla kriteeriumide alusel läheb ESA alla 3 valda, milledeks on Viimsi, Piirissaare ja Ruhnu ja kliimakriteeriumide alusel (vegetatsiooniperiood alla 180 päeva, kui päevane keskmine temperatuur ületab 5ºC) kvalifitseerub kogu Eesti ESA alana (Nurmsalu 2010).

2.7 Põllumajandusmaade vähenemist tingiv kinnisvaraarendus ja põllumajandusmaa kinnisvaraturul

2.7.1 Kinnisvaraarendus

Tänapäeval mõjutab maastikku enim inimtegevus. Viimastel aastakümnetel on maastik muutunud tunduvalt kiiremini ja ulatuslikumalt kui varem. Uued elemendid ja struktuurid paigutuvad traditsioonilisse maastikku, mis seeläbi killustud ja võib kaotada oma ilme (Oja ja Uuemaa 2012).

Linnastumine on üks põhilisi tsivilisatsiooni tunnustest Euroopas. Alguse on linnastumine saanud Kagu-Euroopast, umbes 700 a eKr ning seejärel levinud kogu kontinendil. Linnad on alati olnud oluliseks teguriks neid ümbritsevate piirkondade arengul ja kujundamisel. Hiljutise plahvatusliku kasvu tulemusena elab enamikes Euroopa riikide linnades 75-80 % inimestest. Samaaegselt muutuvad maakohad mahajäetuks. Maapiirkondade planeerimine toimub peamiselt keskustes (linnades) ja tuleviku maaelupoliitika arengus keskendutakse siiski vaid keskuste vajadustele. On kõigile arusaadav, et maastike planeerimine ja projekteerimine on tulevikus olulisel kohal (Antrop 2004).

Linnastumine toob kaasa suured muutused põllumajandustoodete nõudluse osas. Sellega võivad kaasneda suured probleemid linna- ja maapiirkondade toiduainetega kindlustatuse osas (Antrop 2004).

Viimasel ajal tekkinud linnastumise tendents on tekitanud olukorra, kus linnad haaravad enda alla üha suuremat pindala, tuginedes peale looduslikele ja põllumajandusmaastikele (Eesti keskkonnastrateegia 2030).

Valglinnastumine ehk suburbaniseerumine on linnade laienemine – elamualade valgumine linnakeskustest ääre- või eeslinnadesse, linnalähedastesse maapiirkondadesse, kus maa on odavam. Üks valglinnastumise põhjustest on olnud kiire elatustasemetõus. Valglinnastumisega kaasnevad muutused maakasutuses ja sõltumine transpordist. Valglinnastumisega kaasneb hulk negatiivseid mõjusid nii loodus- kui ka elukeskkonnale. Eestis on suburbaniseerimist mõjutanud kaks tegurit: maareform ja planeerimispõhimõtete muutus. Kinnisvaraarendajad said osta ainult suhteliselt värskeid maatükke, mis tulid järk- järgult turule maade tagastamise käigus. See lõi eeldused killustunud elamuarenduse tekkeks. 34

Võib öelda, et Eestis on suburbaniseerimine olnud juhuslik ega ole jälginud planeeringuid (Oja ja Uuemaa 2012). Eestis kiireneb valglinnastumine suuremate linnade lähiümbruses ning kiirtena pikki põhimaanteid (Eesti keskkonnastrateegia 2030).

Valglinnastumine on paljudes riikides probleemiks. See väljendub linnade lähialadel hajutatud kinnisvaraarendustena. Tihtipeale on need aga rajatud viljakale põllumajandusmaale, mis samaaegselt sobib nii toidutootmiseks, kui omab ka häid füüsilisi omadusi ehituseks (Maasikamäe jt. 2013).

Sama tendents on ilmne ka Eesti kontekstis, kus kinnisvarabuumi ajal planeeriti sinna, kuhu saadi vajalik maa, mitte sinna, kuhu oleks otstarbekad (Maasikamäe jt. 2013). Samas pole Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade konsultandi Vivika Simmo sõnul buumiaegne trend põllumaa muutmisel elamumaaks sugugi mõjutanud. Simmo arvates pole linnaäärsed soomaad põllumajandusettevõtteid kunagi huvitanud ning kui nad on isegi viljakad, siis jääksid liiga kalliks (Tosso 2012). Konfliktid erinevate arengukavade ja õigusaktide vahel on loonud olukorra, kus äärelinna maatükkidele on kehtestatud hulgaliselt detailplaneeringuid, kuid 48 % nendest on ainult realiseerinud. Seesugused linnalähedased elamuarendused põllumajandusmaal kõrvaldavad põllumajandusmaa tootmisest nii otseselt, kui ka kaudselt. Elamuarendus kõrvaldab otseselt põllumajandusliku tootlikkuse oma ehitustegevusega. Kaudselt võib aga elamuarengus lähedal paiknevaid põllumehi sundida tootmisest loobuma liiklusega; saagi näppamisega linnaelanike poolt; elanike kaebustega tolmu, lõhna, pritsimise ja müra kohta. Lisaks tõuseb maa väärtus selles piirkonnas, mis võib põllumehele ülejõu käia (Maasikamäe jt. 2013).

Kinnisvaraarendus ja uute elamurajoonide moodustamine ei toimu ainult olemasolevate asulate laienemisena (valglinnastumine), vaid ka juhuslike uute elamurajoonide rajamisel hajaasustusega piirkondadesse, mis on eraldatud muudest hoonestatud aladest. Uute elamurajoonide eraldatusel on aga tihti negatiivne mõju põllumajanduslike maade ruumilistele omadustele. Seetõttu viisid Piret Veeroja, Eddy Heil, Mari Maltis ja Siim Maaskamäe läbi uuringu, mille eesmärgiks oli hinnata uute kinnisvaraarenduste mõju põllumajanduslike maatükkide ruumilistele omadustele hõredalt asutatud maapiirkondades ehk „Impact of Discrete New Real Estate Developments on the Spatial Properties of Arable Land“ (Maasikamäe jt 2013 lk 501). Uuring viidi läbi GIS analüüsi kaudu. Peamisteks allikateks olid erinevad digitaalsed kaardid. Tulemused näitasid, et paljude uute elamurajoonide rajamisel (79%) oli mõju põllumajanduslike maade ruumilistele omadustele. Need paiknesid täielikult 35

või osaliselt põllumajanduslikel maadel. Tulemusena selgus, et iga teine hektar, mis kinnisvaraarenduseks kasutatakse on plaanitud rajada põllumajanduslikule maale (Maasikamäe jt 2013 lk 501).

Ka Siim Maasikamäe, Helena Hass’i ja Evelin Jürgenson’i koostööna valminud artikli „The, Impact on Uncontrolled Development on the Use of Arable Land“ uurimustulemused näitasid, et põllumajandusmaadele hoonete ehitamine ei vähenda mitte ainult üldist põllumajandusmaa pindala vaid arendusprojektid jagavad tihti suured ja kompaktsed maa-alad väiksemateks põllumaade väljadeks vähendades seeläbi väljade kompaktsust. Arendusprojektid, mis asuvad maaharimiseks sobilikul territooriumil, vähendavad nii suurte põldude kompaktsust kui ka raskendavad maaharimise tingimusi. Samuti on üheaegselt algatatud liiga palju maade arendusprojekte, mis on viinud olukorrani, kus turul on rohkem uusi elamukrunte kui reaalne vajadus tegelikult on. See viib tulemuseni, kus paljusid põllumaadele rajatud elamukrunte ei kasutatagi lähitulevikus ja võib-olla üldse mitte kunagi, kuid põllumajanduslikuks tegevuseks on see maa siiski juba kadunud (Maasikamäe jt. 2011 lk 447).

Kontrollimatu kinnisvara arenduse piiramiseks tuleb oluliselt parandada maakasutuse planeerimisega seotud tegevusi. See puudutab eelkõige valdade üldplaneeringute koostamist. Senise praktika ja kehtivate seaduste kohaselt ei pöörata üldplaneeringute koostamisel piisavalt tähelepanu väärtusliku maa ja mulla kaitsele. Planeeringutes ei arvestata sageli ka olemasolevate maaparandussüsteemidega (Maasikamäe jt. 2013).

Põllumajandusmaa vähenemist põhjustab osaliselt ka põllumaade võsastumist, mis Eestis piirkonniti esineb (Eesti äärealadel), kuid Eesti Maaülikooli, geomaatika osakonna (töö täitjad: Siim Maasikamäe, Evelin Jürgenson, Mariliis Toom, Merit Mandel) poolt koostatud töövõtulepingu nr 94 „Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku kasutamise ning võimalike meetmete välja selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020“ tulemusena selgus, et haritava maa võsastumise ulatus ei olnud väga suur, kuid võsastumise põhjustega tuleks samas kindlasti edaspidi tegeleda. Sama töö tulemusena selgus ka see, et kontrollimatu kinnisvaraarendus küll avaldab teatud mõju haritava maa kasutamisele, kuid antud töös tehtud analüüsid näitasid, et elamumaa sihtotstarbega maa osatähtsus haritaval maal ei ole samuti väga suur. Seega ei ole kinnisvara arenduse mõju põllumajandusmaa võimalikule vähenemisele väga suur veel olnud (Maasikamäe jt. 2013). Pigem on siis probleemiks kuidas elamuarendused põllumaa keskele paigutatakse.

Siiski on põllumajandusmaad Eestis kasutusest välja jäänud eri põhjustel. Maakatastri andmetel on viimase kümne aastaga suurenenud elamumaa pind 50 500 hektarilt 80 000 hektarini, sellest omakorda rohkem kui ühe kolmandiku moodustab Harju-, Tartu- ja Pärnumaa elamumaa suurenemine, kokku 12 000 hektarit. Sadu hektareid väärtuslikku põllumaad on alatiseks kasutusest välja läinud ka tee-ehituste käigus. Näiteks Mäo ümbersõidu rajamise tõttu vähenes põllumajandusmaa pind 176 hektari võrra (Hea põllumaa...2014).

2.7.2 Põllumajandusmaa kinnisvaraturul

Eesti on Euroopa suurim põllumajandusriik, kuna siin on kõige rohkem põllumajandusmaad ühe elaniku kohta. Kuna inimeste arv väheneb ja põllumajandusmaad tuleb samas aastatega juurde, siis see suhtarv on tõusuteel (Tosso 2012).

Ligi kolmandik kõigist Eesti kinnisvaratehingutest toimub põllumajandusotstarbelise kinnisvaraga. Sealhulgas on eriti suur nõudlus heade põllumaade järele, mida ostavad nii tootjad ise kui ka investorid, kes näevad pikemas plaanis põllumaid veelgi enam hinda minemas (Kruuse 2013). Juba 2012. aastast on Arco Vara maakleri Margus Põld sõnul põllumaade turul nii kohalike kui ka välisinvestorite huvi põllumaade vastu kasvanud (Tosso 2012). Kõige aktiivsem on põllumajandusotstarbelise kinnisvara turg Järvamaal, Jõgevamaal, Lääne-Virumaal, Raplamaal ja Viljandimaal, kus toimub Domus Kinnisvara analüütiku Kristjan Grossi selgitusel haritava maaga rohkem tehinguid kui teistes maakondades. Kaanon kinnisvara juhatuse liige Toomas Mustimets nentis aga, et on piirkondi, kus nõudlus ületab suurelt pakkumist, see tähendab, et paljud suurtootjad, kel oleks raha ostmiseks, rendivad põllumaid, sest neile sobivad piirkonnas pole midagi pakkuda kuna maade turg on väga aktiivne ja selgelt on tekkinud Eestis maa defitsiit. Toomas Mustimetsa sõnul on nõudlus kasvanud just viimastel aastatel. Samas pole hüppelist kasvu Uus Maa analüütiku Risto Vähi sõnul olnud. Vähi sõnul kasvab turg stabiilselt, tõusnud on nii tehingute arv kui ka hinnad. Nii Eesti Kinnisvarafirmade Liidu esimehe ja Pindi kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani kui ka Risto Vähi sõnul ostetakse põllumaid investeeringu eesmärgil. Soomani selgitusel ostavad

põllumaid kokku põllu-majandustootjad, aga ka lihtsalt inimesed, kel on vaba raha ja kes näevad tulevikku silmas pidades maid kasulike investeeringutena. Vähi sõnul ostavad põllumaid kokku tihtipeale ka välismaalased pikaajalise investeeringu eesmärgil. Nii nagu kinnisvaras üleüldiselt, sõltuvad ka põllumajandusotstarbelise kinnisvara hinnad märkimisväärselt asukohast. Põllumaade hinnad võivad sõltuvalt asukohast erineda kaks kuni kolm korda (Kruuse 2013).

Kinnisvaraasjatundjad usuvad, et põllumajandusotstarbelise kinnisvara turg on ka edaspidi aktiivne ning nõudlus heade põllumaade järele kasvab veelgi. Igal pool maailmas maa hind kasvab ja teravilja hind pikemas perspektiivis samuti (Kruuse 2013).

Statistikaamet uuris 2013. Aasta põllumajanduse struktuuruuringu raames esmakordselt ka põllumajandusmaa rendihindu. Kui osa maid kasutatakse tasuta, siis mõne maatüki hektari rendihind oli üle 100 euro. Kasutatava põllumajandusmaa hektari keskmine rendihind koos maksudega oli 2013. Aastal 39,5 eurot. See on kogu rendikulu rendile võtja poolt vaadatuna, millest maksab ta seadusega ettenähtud tulumaksu ja/või vastavalt kokkuleppele ka maamaksu. Seega rendile andja tulu on vähemalt viiendiku võrra väiksem kui rendihind. Üle poole põllumajandusmaast renditakse hinnaga 20-50 eurot hektari eest, viiendik alla 20 euro hektari eest ning üle 100 euro hektari kohta makstakse 3 protsenti põllumajandusmaa eest (Inselberg 2014). Tabelis nr 10 on välja toodud põllumajandusettevõtete tehingud põllumajandusmaaga (Tabel 10.)

Tegurid, mis määravad ja mõjutavad põllumajandusmaa hinna kujunemist on:

• Viljakus • Kuivendus • Sobivus teatud toodangu kasvatamiseks • Kaugus asulatest • Juurdepääsu võimalus • Perspektiivsete tootjate olemasolu, lähedus, nende vajadused • Nõudlus • Kas maa on toetuste registris • Eurotoetuste tase riigis, piirkonnas

Tabel 10. Põllumajandusettevõtete tehingud põllumajandusmaaga 2009-2012 (Statistikaamet 2014)

Pindala, hektarit Hektari keskmine hind, eurot 2009 Põllumajandusmaa ost 4202 619 Põllumajandusmaa müük 308 474 Põllumajandusmaa rendile võtmine 201 049 21 Põllumajandusmaa rendile andmine 3034 29 2010 Põllumajandusmaa ost 5893 998 Põllumajandusmaa müük 1810 418 Põllumajandusmaa rendile võtmine 214 791 25 Põllumajandusmaa rendile andmine 890 31 2011 Põllumajandusmaa ost 14 684 1071 Põllumajandusmaa müük 1964 1894 Põllumajandusmaa rendile võtmine 204 992 26 Põllumajandusmaa rendile andmine 2756 33 2012 Põllumajandusmaa ost 14 537 1319 Põllumajandusmaa müük 2276 1637 Põllumajandusmaa rendile võtmine 192 938 35 Põllumajandusmaa rendile andmine 3789 47

Tabelis nr 10 on näha, et 2009-2012. aastatel on põllumajandusmaa ostmine suurenenud 4202 hektarilt 14 537’le hektarile. Samamoodi on suurenenud ka põllumajandusmaa müük 308’lt 2276’le hektarile. Põllumajandusmaad on aga rendile võetud 2012. aastal vähem kui seda oli 2009. Aastal, rendile antud aga rohkem. Hektari keskmised hinnad on aastate lõikes tõusnud kõigil neljal näitajal ( ost, müük, rendile võtmine, rendile andmine). See näitab seda, et põllumaa hind on üha rohkem hinnas ja kindlasti on see trend tõusev ka edaspidi.

2.8 Põllumajandusmaa säilitamiseks vajalikud tegevused

Põllumajandusmaa säilitamiseks ja tema optimaalse kasutuse tagamiseks on vaja sihipärast tegevust ning see peab olema otstarbekalt korraldatud. Samas tuleb märkida, et tegevuste 39

kompleks põllumajandusmaa säilitamiseks ja tema optimaalse kasutuse tagamiseks on keeruline ja vastuoluline. Tegurid, mis seda mõjutavad on erineva iseloomuga ja sageli ka vastupidise toimega. Põllumajandusmaa säilitamiseks ja tema optimaalse kasutuse tagamiseks vajalike tegevuste planeerimisel tuleb arvestada kahte liiki teguritega. Esiteks on tegurid, mille toimet muuta ei saa, küll aga tuleb nendega arvestada. Need on nõudluse kasv toidu järele maailmas ja kliima muutumine. Teiseks on tegurid, mis on meie poolt juhitavad või vähemasti osaliselt. Olulisemate tegurite grupid, millele on vaja pöörata tähelepanu, et tagada põllumajandusmaa säilimine vajalikus mahus ja et maa kasutamine oleks optimaalne, on järgmised:

• Maaparandussüsteemide korrashoid ja vajadustel uute süsteemide ehitamine • Tegevused kliima muutuste negatiivse mõju vähendamiseks • Kohalike teedevõrkude korrastamine • Abinõud, mis tagavad põllumajandusmaa säilimise ja kaitse • Abinõud keskkonna seisundi parandamiseks • Omandipiiride korrastamine (maakorraldus), et tagada eelnimetatud tegevuste suurem efektiivsus (lopparuanne)

Üks osa abinõusid, mis peavad tagama põllumajandusmaa säilimise ja kaitse on korralduslikku laadi. Nii saab õigusaktidega kehtestada teatud piiranguid, mis ei luba viljakat põllumajandusmaad teistel sihtotstarvetel kasutada. Põllumajandusmaa säilitamiseks ja tema kasutuse tagamiseks on vaja komplektset ja konkreetset lähenemist. Kompleksne lähenemine on vajalik selleks, et tagada kõigi põllumajandusmaa perspektiivset kasutamist mõjutavate tegurite arvestamine. Samas tuleb arvestada nende tegurite omavaheliste seostega. Konkreetsel lähenemisel tuleb abinõude kavandamisel lähtuda konkreetse maa-ala (küla, vald, valla osa jm) omadustest, mis sisuliselt tähendab seda, et põllumajandusmaa perspektiivse kasutamise küsimusi tuleb lahendada projektipõhiselt, mis peab lähtuma täpsest informatsioonist. Üldplaneering määratleb küll maakasutuse üldised tingimused, aga see ei ole piisav, et tagada põllumajandusmaa, eriti viljaka maa, säilimine ja otstarbekas kasutamine (Maasikamäe jt. 2013).

Olulisemaks teemaks on maakasutuse suunamine, mida on võimalik reguleerida nt regulatsioonidega, planeeringutega, maksustamisega või toetustega. Oluline on ka see, et

väärtuslikku põllumaad ei hakataks kasutama teistel eesmärkidel nagu nt elamu-, tootmis- või ärimaana ning ei rajataks sellele maale infrastruktuuri objekte, kui nende rajamiseks on võimalik kasutada vähemväärtuslikku maad. Põllumajandusmaa paremaks kaitsmiseks tuleks kogu haritav maa jagada viljakuse ja põllumajanduslikuks tootmiseks sobivuse seisukohast kvaliteedi klassidesse. Selline jagamine oleks ka üheks võimalikuks aluseks vähendamaks haritava maa põllumajanduslikust kasutusest väljaviimist (Maasikamäe jt. 2013).

2.8.1 Maaparandus

Eesti paikneb kliimavööndis, kus sademete hulk ületab oluliselt auruvuse. Samas sademete jaotus vegetatsiooniperioodil ja aastate lõikes ei ole ühtlane. Küllalt sageli võib esineda lühemaid või pikemaid liigniiskuse- ja põuaperioode, mis põhjustavad olulisi saagikadusid. Niiske kliima, tasandikuline reljeef, hõre looduslik hüdroloogiline võrgustik ja vett halvasti läbilaskvad pinnased põhjustavad ulatusliku soostumise. Mullastiku suuremõõtkavalisel kaardistamisel saadud andmetel on üle poole (56-57 %) Eestis kaetud märgade st glei-, turvastunud ja turvasmuldadega. Sood katavad 23 % maismaast. 55% (522 000 ha) kasutuses olema põllumajandusmaa kasutamine on võimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Korras maaparandussüsteemid loovad eelduse põllumajandusmaa kasutamiseks ja leevendavad põllumajandustootmisel kahjulikult toimivad ilmastiknähtusi nagu liigsed sademed ja põud. Enamik olemasolevatest kuivendussüsteemidest on enam kui 30 aastat vanad ja vajavad uuendamist ning rekonstrueerimist. Maaparandussüsteemid on valdavalt 60-400 ha suurused ja paiknevad üldjuhul mitme maaomaniku maal. Maaparandussüsteeme ja eelkõige eesvoole on seega võimalik korras hoida vaid ühistööna, paraku aga on maaparandusalane ühistegevus keerukas ja aeganõudev töö.

Maaparandustööd on Eestis maatulundusmaa kasutamise eelduseks küll vajalikud, kuid otsest ega olulist puhast tuli ettevõttele ei too ning investeeringu tasuvusaeg on u 10 aastat. Samuti pidurdab maaparandussüsteemi tervendustööde tegemist Eestile iseloomulik suur rendimaade osakaal ja lühiajalised rendilepingud (Maaelu arengukava 2014-2020).

3. VÄÄRTUSLIKU PÕLLUMAA KÄSITLEMINE EESTIS

Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistuse koduleheküljel ilmus 24.03.2014 uudis Riigi plaanist hakata kaitsma põllumaad. Põllumajandusministeerium töötab maaelu ja põllumajandusturu korralduse seaduse raames välja väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimusi, mille eesmärk on tagada väärtusliku põllumaa kasutamine üksnes põllumajanduslikul eesmärgil ja tõkestada viljakate muldade hävimist kinnisvaraarenduse tõttu. Seadusemuudatusega on kavas kehtestada väärtusliku põllumajandusmaa mõiste, väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise nõuded, väärtusliku põllumajandusmaa kinnisasja muutmise tingimused, nõuded väärtusliku põllumajandusmaa kaardi kohta jms. Kuna hetkel käsitleb põllumajandusmaa väärtuslikkust Eestis põhiliselt planeerimisseadus ja ühine arusaam sellest tegelikult puudub, siis siseministeerium, maavalitsused ning mitmed kohalikud omavalitsused on pöördunud põllumajandusministeeriumi poole ettepanekuga defineerida väärtusliku põllumajandusmaa mõiste ning töötada välja ühtsed õiguslikud alused väärtusliku põllumajandusmaa kasutamiseks ja kaitseks. Vastasel juhul jätkub olukord, kus riiklikult kontrollimatu maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine annab võimaluse ka viljaka põllumajandusmaa kasutusest väljaminekuks (Riik hakkab...2014).

3.1 Väärtusliku põllumajandusmaa definitsioon

Väärtuslik põllumaa on rahvusvahelise mõistena defineeritud kui „Väärtuslikku põllumaad iseloomustab teatud oluline maastikuline või ökoloogiline väärtus. Väärtuslikud põllumaad määratakse maakonnaplaneeringus“ (Väärtuslik põllumaa 2014). Tegelikult siiski kindel definitsioon väärtuslikule põllumajandusmaale puudub.

Väärtusliku põllumajandusmaa definitsiooni oleks vaja eelkõige kohalikele omavalitsustele üldplaneeringu teostamiseks, maavalitsustele maakonnaplaneeringu teostamiseks, kinnisvaraarendajatele oma tegevuse planeerimiseks, põllumeestele kriteeriumiks uute maade soetamisel, riigile ressursi parema ülevaate saamiseks ja KMH tegijatele (Penu 2014).

Tegelikult võiks väärtuslikuks põllumajandusmaaks lugeda põllumaade vähenemise tõttu kogu käesoleval hetkel kasutada oleva põllumaa kui kõige väärtuslikuma osa põllumajandusmaast. Samas peaks suutma säilitada ka olemasoleva põllumajandusliku maa pindala (Penu 2014).

Väärtusliku põllumajandusmaa väljaselgitamine on mitmetahuline probleem kuna erinevad huvigrupid lähenevad küsimusele erinevalt (Maasikamäe jt 2014).

3.2 Väärtusliku põllumajandusmaa senine määramine

Väärtusliku põllumajandusmaa määramise probleemistik on keeruline ja selles on palju ebaselget. Seda on märgitud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud dokumendis (Vabariigi valitsuse 18.07.13 korralduse nr 337 p 5 Lähteseisukohad maakonnaplaneeringute koostamiseks), mis annab üldised suunised antud küsimusega tegelemiseks (Maasikamäe jt 2014).Samuti kohustab planeerimisseadus väärtuslike põllumaade määramist ja säilimist tagavate meetmete kavandamist (Maasikamäe jt 2014).

Vajadus tegeleda väärtusliku põllumaa määramisega tuleneb ka vajadusest kaitsta põllumajanduse jaoks vajalikku ja sobivat maad teisteks sihtotstarveteks muutmise eest (Maasikamäe jt 2014).

Priit Penu esitluse „Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine“ järgi võiks väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise kriteeriumideks olla nt põllumaade olemasolev kasutus (kui kasutatakse, siis järelikult on tootja jaoks väärtuslik); asukoht, mis on tootmise seisukohast oluline, samuti mullastiku iseloom sõltub geograafilisest paiknemisest; maa suurus, mis on oluline tootmise seisukohast; mullastikukriteeriumid nagu nt boniteet; ajalooline faktor (põllumaa kasutamine ja suurus ehk siis ka väärtus on erinevatel aegadel erinev) (Penu 2014). 43

Priit Penu ja Tambet Kikas’e esitluses „Maakasutuse muutused ja väärtuslik põllumajandusmaa“ on samuti toodud välja võimalusi väärtusliku põllumajandusmaa hindamiseks. Nagu nt on võimalik hinnata: agrorühmade kaudu; maa-ameti poolt välja töötatud haritava maa hinnatsoonide alusel (põhinevad lihtsustatud mulla boniteedil); mulla boniteedi alusel (eelistada tuleks olemasolevat boniteeti, mida perioodiliselt uuendatakse. Kajastab mulla omadusi ja viljakust kompleksselt, suuremas osas olemas tehniline baas digitaalse mullakardi näol, kuid seda on vaja oluliselt täiendada nii tehniliselt kui ka sisuliselt ja töötada välja regionaalse hindamise kriteeriumid kuna boniteet on piirkonniti väga erinev); muude lisakriteeriumide nagu massiivi suuruse ja ligipääsetavuse alusel. Välja peaks selgitama valla keskmise boniteedi ja sellest lähtudes määrata igale vallale eraldi kriteeriumid (nt keskmisest kõrgema boniteediga on väärtuslikud põllumaad vms) (Penu ja Kikas 2013).

Põllumajandusministeerium on määratlenud väärtuslikku põllumajandusmaad järgmiselt:

• Kõrge tootmisväärtusega haritav maa või loodusliku rohumaa ala, mille mulla tootlikkuse hindepunkt ehk boniteet on võrdne või suurem Eesti muldade keskmisest.

• Maakonnas, mille muldade kaalutus keskmine boniteet on Eesti muldade kaalutud keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik põllumajandusmaa maa-ala, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna muldade keskmisest

• Haritava maa või loodusliku rohumaa ala, millel paikneb maaparandusseaduse kohane maaparandussüsteem ja mille boniteet on mitte väiksem kui 30 (Hea põllumaa...2014).

3.2.1 Asukoht

Mullastiku iseloom sõltub geograafilisest paiknemisest (Penu 2014). Pruunmullad on Eesti kõige viljakamad mullad, mis on tekkinud karbonaatsel lähtekivimil (Astover 2005).

Taimekasvatuse seisukohalt sobivad leostunud saviliiv- ja liivsavimullad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on seega taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad mullad. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Leostunud mullad hõlmavad ~4 % kogu maafondist ja ~10 % põllumaast. Levinud on peamiselt Järvamaal, Lääne- 44

Virumaal ja Jõgevamaal. Kõige suurema osa põllumuldadest moodustavad leostunud mullad Rakke ja Järva-Jaani piirkonnas (Penu 2006).

Üle keskmise viljakad mullad on ka näivleetunud mullad, mis hõlmavad ~6 % kogu maafondist ning suhteliselt suure osa põllumaadest (~15 %). Maakondadest on levinud peamiselt Tartumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal. Piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas. Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad (Penu 2006).

Eesti mullastiku kaart on välja toodud lisas 2 (LISA 2).

3.2.2 Maa suurus

Peale Eesti iseseisvuse taastamist järgnes maareformi läbiviimine, mille eesmärgiks oli kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks. Maareformi läbiviimine muutis maakasutust, seal hulgas ka põllumajandusmaa kasutust. Maakasutuses mindi tagasi ennesõjaaegsesse olukorda, st maareformi käigus jagati suured majandusüksused väikesteks maaüksusteks – see tõi kaasa maakasutuse killustatuse. Mõningatel juhtudel suurenes maakasutuse killustatus veelgi, mis oli tingitud loodusliku situatsiooni muutustest ja maa jagamisest tagastamise või ka tagastamise ja ostueesõigusega erastamiseõigustatud subjektide vahel. Tekkisid väikesed katastriüksused ning sageli paiknesid ühte kinnistusse kuuluvad katastriüksused hajutatult. Katastriüksuse kuju on halb kui katastriüksused ei ole kompaktsed, esineb sisemist killustatust või kui katastriüksuste piirid ja looduslikud piirid ei lange kokku. Samuti paljudel juhtudel puudub katastriüksustele juurdepääs (ettepanekud kaustas).

3.2.3 Haritava maa boniteet

Mulla viljakuse hindamiseks on kasutusel mõiste „mulla boniteet“, mis näitab mulla omadustest sõltuvat viljakuse suhtelist taset. Maa boniteet on maa tootlikkuse näitaja, mille leidmisel lähtutakse mulla viljakusest ja teistest maatüki omadustest. Ligikaudu 80 % Eesti põllumaadest jääb vahemikku 31-60 hindepunkti. Eesti haritava maa kaalutud keskmine boniteet on 40 hindepunkti. Praeguseks on kindlaks määratud põhimõte, et väärtuslikuks loetakse põllumajandusmaa, mille boniteet on võrdne või suurem Eesti muldade keskmisest boniteedist. Lisaks boniteedile arvestatakse põllumajandusmaa väärtuse hindamisel maaparandussüsteemide ja põllumassiivi suurusega (Hea põllumaa...2014).

Hetkeseisuga on otsustamata, kas väärtusliku põllumajandusmaa mõiste aluseks saab maa viljakustsoonide määramisel aluseks võetud boniteet või perspektiivboniteet (Riik hakkab...2014). Mitmed kohalikud omavalitsused on võtnud aluseks boniteedi (Penu 2014). Nt Torma valla üldplaneeringus on väärtuslikke põllumaade all mõistetud „kõrge viljelusväärtusega maid“, millede boniteet on vähemalt 50 punkti. Ka Nõo valla üldplaneeringus on väärtusliku põllumaa kriteeriumiks 50 ja suurema hindepunktiga viljakustsoonid, sama ka Haaslava valla üldplaneeringus.

Mulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde tegemist ja see määratakse kindlaks ainult nende maade puhul, mis vajavad kuivendamist, lupjamist või kivikoristust (Riik hakkab...2014).

Haritava maa viljakuse hindamisel kasutatakse Eestis boniteedi 100-hindepunktilist skaalat, mille kohaselt on Eesti keskmine boniteet 40,2 ja keskmine perspektiivboniteet 46,8. Eesti võib boniteedi järgi jaotada 4 klassi, milledeks on 0-40 punkti, 40-45 punkti, 45-50 punkti ja 50-60 punkti (LISA 3). Kõige kõrgema viljelusväärtusega alad jäävad kesk-Eestisse, kõige madalama viljelusväärtusega alad aga enamjaolt saartele ja rannikualadele (Riik hakkab...2014).

Eestis on madala boniteediga alla 35 hindepunkti osatähtsus 8,8% ja alla 40 hindepunkti 22,0 % (Joonis 3) (Penu 2014).

25 20 15 10 5 0 Boniteet alla 35 hp Boniteet alla 40 hp

Joonis 3. Madala boniteediga põllumajandusmaa osatähtsus Eestis (Penu 2014).

Eesti haritava maa boniteedi andmebaasi uuendati viimati 1990. Aastate alguses ning boniteediandmete võimalike hälvete tõttu ei ole need avalikult kättesaadavad. Lähtuvalt sellest kaasneb väärtusliku põllumajandusmaa õiguslike aluste väljatöötamisega ka mullastikukaardi aktualiseerimine boniteediandmetega. Praeguseks on seoses seadusemuudatusega paika pandud põhimõte, et väärtuslikuks loetakse põllumajandusmaa massiiv, mille boniteet või siis perspektiivboniteet on võrdne või siis suurem Eesti muldade kaalutud keskmisest boniteedist. Maakonnas, mille muldade kaalutus keskmine boniteet on Eesti muldade kaalutus keskmisest boniteedist madalam, loetakse väärtuslikuks sellist põllumajandusmaad, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna muldade kaalutud keskmisest boniteedist. Lisaks boniteedile arvestatakse põllumajandusmaa väärtuslikkuse hindamisel maaparandussüsteemidega ja nende seisundiga ning põllumajandusmaa massiivi suurusega (Riik hakkab...2014).

Riigi ja maakondade kaalutud keskmised boniteedid kehtestab põllumajandusminister määrusega. Seejuures eeldatakse, et põllumajandusmaa massiivide boniteedid vaadatakse üle ja põhjendatud vajadusel muudetakse keskmiselt iga viie aasta tagant. Seadusemuudatusega soovitakse sätestada, et väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse edaspidi üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks. Kinnisasja, millel paikneb väärtuslik põllumajandusmaa, sihtotstarbe muutmiseks peavad kohalikud omavalitsused pöörduma edaspidi loa saamiseks põllumajandusministri poole. Koostatakse ka väärtusliku põllumajandusmaa kaart, mis kajastab Eesti põhikaardile kantud väärtusliku põllumajandusmaa tunnustele vastavaid põllumajandusmaa massiive ning kuhu on kantud massiivi piir, keskmine boniteet, pindala ja muud iseloomustavad andmed (Riik hakkab...2014).

3.3 Seadustes ja muudes õigusaktides

3.3.1 Planeerimisseadus

Vastavalt PLS §7 p lg 3 p7 on maakonnaplaneeringu üheks ülesandeks loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine. Vastavalt PLS §8 lg 3 p 6 on üldplaneeringu üheks ülesandeks miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine (RT I 2002, 99, 579).

3.3.2 Looduskaitseseadus

Vastavalt LKS §4 lg7 võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal (RT I 2004, 38, 258).

Kohalike objektide kasutamise tingimused määratakse kohaliku omavalitsuse poolt (Rannap 2012).

3.3.3 Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus

Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) §1 lg 1 järgi sätestab KAOKS avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuvalt kinnisasja omandamise kitsendused. Avalik huvi käesoleva seaduse tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine (RT I, 23.02.2012, 11).

Vastavalt KAOKS §4 lg 3 on lepinguriigi juriidilisel isikul õigus omandada põllumajandusmaad kümme hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalatoodete ja puuvilla tootmisega (RT I, 23.02.2012, 11).

Vastavalt KAOKS §4 lg 5 kohaselt on lepinguriigi juriidilisel isikul õigus omandada põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega (RT I, 23.02.2012, 11).

KAOKS §4 lg 6 – kui lepinguriigi juriidiline isik ei vasta KAOKS paragrahvi lõigetes 3-5 sätestatud nõuetele, võib ta omandada põllumajandusmaad, metsamaad või põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme hektarit või rohkem sisaldava kinnisasja üksnes omandatava kinnisasja asukohajärgse maavanema loal (RT I, 23.02.2012, 11).

3.3.4 Riigivaraseadus

Riigivaraseaduse §66 lg 7 sätestab haritava maa või loodusliku rohumaa külvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja võõrandamisel on võõrandatavat maad õiguslikul alusel kasutaval isikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kinnitab kirjalikult, et kasutab seda õigust. Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse isikut, kellele kuuluv kasutusõigus hõlmab võõrandatavat kinnisasja suuremas ulatuses. Kui nimetatud kinnisasja suhtes soovivad oma õigust samaaegselt kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 6 ja käesolevas lõikes nimetatud isik, eelistatakse viimast (RT I 2009, 57, 381).

Põllumajanduse jätkusuutlikuks arenguks on otstarbekas, et tootmiseks vajalik maa oleks põllumajandustootja omandis (riigivaraseaduse täiendamise eelnõu kaustas). 49

3.4 Üleriigiline planeering

Üleriigiline planeering on riigi territooriumi pikaajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav strateegiline dokument, mida vajadusel illustreeritakse sellele lisatud jooniste ja/või skeemidega. Üleriigiline planeering ei ole klassikaline maakasutusplaan, sellega ei määrata maakasutus- ehitusreegleid ega objektide asukohti (Ruumiline planeerimine 2012).

3.4.1 Üleriigiline planeering

Üleriigilist planeeringut võib käsitleda pikaajalise strateegilise kavana. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ peamiseks eesmärgiks on ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Üleriigiline planeering käsitleb ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna. Selle eesmärk on suunata asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks. Eelmine üleriigiline planeering oli „Eesti 2010“ (Eesti 2030+).

Eesti 2030+ üldplaneering näeb ette, et vältida tuleb tiheasustuse kandumist muus mõttes väärtuslikele aladele (kaitsealad, rohevõrgustiku tuumalad ja koridoris, väärtuslikud põllumaad jms.). Samuti tuleb uute planeeringute koostamisel arvesse võtta maakonna teemaplaneeringutes nimetatud väärtuslike maastike (sh traditsiooniliste põllumajandusmaastike) säilitamise ja kasutamise meetmed (Eesti 2030+). „Eesti 2010“ väärtuslikke põllumajandusmaid ei käsitlenud.

3.5 Maakonnaplaneering

Eri liiki planeeringute – üleriigilise planeeringu, maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu ja detailplaneeringu – ülesannete ja täpsusastme mõistmise hõlbustamiseks saab kasutada lennukõrguse mõistet. Maakonnaplaneeringu „lennukõrgus“ on nii suur, et sellelt ei näe praktiliselt midagi. Maakonnaplaneering on pigem strateegia, kus väga suure üldistusastmega planeeringukaartidel näidatakse ära olulisemate infrastruktuuri elementide vajadus ning mõningad maakonna territooriumi kasutamise üldised tingimused ning kus väga oluline roll ruumilise arengu strateegilisi eesmärke ning üldiseid territooriumi kasutamise reegleid esitava teksti kanda (Ruumiline planeerimine 2012).

Maakonnaplaneeringud on riigi ja regiooni tasandil koostatavad planeeringud, mille peamine eesmärk on riigi ruumilise arengu vajaduste väljendamine (Lähteseisukohad... 2013).

Maakonnaplaneeringuid koostati Eestis 1990. aastate lõpul paralleelselt üleriigilise planeeringuga „Eesti 2010“. Sellisena on need suunanud valla ja linna üldplaneeringute koostamist maakondades (Lähteseisukohad... 2013).

Vastavalt üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ püstitatud eesmärgile püütakse maakonnaplaneeringute koostamine viia kogu riigis ühtsetele alustele, et konkreetsete planeeringulahenduste osas erinevad maakonnaplaneeringud käsitleksid – lisaks maakonna eripärastele teemadele – teatavat kindlat üleriigilisest planeeringust tulenevat või ametkondlikest vajadustest lähtuvalt teemaderingi ning oleksid metoodiliselt võimalikult sarnased. Selleks täpsustatakse järgnevalt planeerimisseaduse kohaseid maakonnaplaneeringute ülesandeid uute maakonnaplaneeringute koostamise kontekstis ning antakse metoodilisi nõuandeid nende lahendamiseks. Maakonnaplaneeringute ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+ (Lähteseisukohad... 2013).

Maakonnaplaneeringute koostamise eesmärk ei ole otseselt põllumajandustootmise planeerimine. Maakonnaplaneeringute koostamisel ei käsitleta põllumajandusliku tootmise mahtusid ja võimalikku spetsialiseerumist. Ka ei saa selliste planeeringute korral rääkida põllumajandusliku tootmise efektiivsusest ühe või teise ettevõtte, tootmissuuna või maatüki tasandil. Maakonnaplaneeringu ülesanne on tagada maaressursside jätkusuutlik kasutamine ja 51

väärtusliku põllumajandusmaa määratlemisel on seejuures keskne roll. Põllumajandusmaa määratlemisel pole küsimus selles, kuidas ühte või teist maatükki kasutada, vaid selles, missugused maatükid on pikemas perspektiivis (30 ja enam aastat) põllumajanduses kasutatav (Maasikamäe jt 2014).

Maakonnaplaneerimise tsüklis on vaja väärtuslike põllumaade määratlemise küsimust käsitleda kogu Eestis ühtsetel alustel, mistõttu on vajalik teemakäsitluse jooksev koordineerimine. Lähtekohaks võib võtta, et maakonnaplaneeringus tuleb näidata antud maakonna keskmisest kõrgema hindepunktiga maad, mille säilitamine põllumajanduse jaoks omab maakondlikku tähtsust ka põlluväljade suuruse ja kompaktsuse, ühtluse, kättesaadavuse, maaparandussüsteemide jne aspektist. Võimalik on kirjeldada muu hulgas ka maid, millel paiknevad maaparandussüsteemid ning Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel anda nende kasutamise üldised suunad ja juhised detailplaneeringute koostamiseks. Väärtuslike põllumaade säilimist tagavaid meetmeid saab maakonnaplaneeringus planeerimisseaduse alusel kehtestada. Nende peamine suunitlus on sellise maakasutuse vältimine, mille puhul nende põllumajandusliku kasutamise võimalused oluliselt ahenevad. Selle juures jääb kohalikele omavalitsustele võimalus lähtuvalt kohalikest huvidest määratleda oma üldplaneeringuis väärtuslikke põllumaid laiemalt (Lähteseisukohad... 2013).

Maakonnaplaneeringud tuleb kooskõlastada naabermaakondade maavanematega ja kohalike omavalitsustega ning muude asjaomaste riigiasutustega. Täiendava kooskõlastamise vajaduse määrab Siseministeerium sõltuvalt sellest, milliseid ülesandeid maakonnaplaneeringuga lahendatakse. Tõenäoliselt tuleb maakonnaplaneering täiendavalt kooskõlastada Siseministeeriumi julgeolekuvaldkonnaga, Põllumajandusministeeriumiga (väärtuslikud põllumaad), Maa-ametiga (maavarad) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (taristu) (Lähteseisukohad... 2013).

3.5.1 Põlva maakonnaplaneeringu näitel

Praegu kehtiv Põlva maakonna planeering on kehtestatud 28.06.2002 maavanema korraldusega nt 1.1-1/99 ja seda on täpsustatud ning täiendatud teemaplaneeringutega „Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ning „Põlva maakonna sotsiaalne 52

infrastruktuur“. Vabariigi valitsuse 1807.2013 korraldusega nr 337 algatati uued maakonnaplaneeringud kõigis maakondades (viide?). Põlva maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algataja ning koostamise korraldaja on Põlva maavanem. Maavanem lähtub planeeringu koostamisel maakonnaplaneeringute koostamise lähteseisukohtadest (Lähteseisukohad... 2013). Maakonnaplaneering peab valmima 2015. a lõpuks ja selle kehtestab Põlva maavanem (Uue maakonnaplaneeringu... 2014).

Kehtiv Põlva maakonnaplaneering toob ehitamisel tihe- ja hajaastuses printsiibina välja selle, et maakasutuspiirangute puhul on vaja arvestada ajalooliselt väljakujunenud maaviljelust, asustust, väärtuslike põllumaade ja maastike säilitamise vajadust (Põlva maakonnaplaneering 1996).

Koostamisel oleva Põlva maakonnaplaneeringu eeltööna on valminud „Metoodiliste soovituste ja ettepanekute koostamine väärtusliku põllumajandusmaa määramiseks maakonnaplaneeringute koostamisel Põlva, Valga ja Võru maakondade tingimustes ning sellega seonduvate näidisülesannete lahendamine“. Lõpparuanne on koostatud vastavalt Eesti Maaülikooli ja OÜ Tajuruum vahel sõlmitud koostöövõtulepingule, mille eesmärk on uurida väärtusliku põllumajandusmaa määramise võimalusi seoses maakonna planeeringute koostamisega Põlva, Valga ja Võru maakondades. Aruandes on esitatud väärtusliku põllumajandusmaa määramise üldmetoodilised alused ja selgitatud väärtusliku põllumajandusmaa määramisi üldisi põhimõtteid (Maasikamäe jt 2014).

3.6 Üldplaneering

Üldplaneeringu „lennukõrguselt“ näeme me ära suuremate alade põhikasutuse, st kus on pereelamud või korterelamud, kus mets või park, kus tööstus, samuti selle, kus kulgevad põhilised teed ja tehnovõrgud ja asuvad muud olulised suuremad objektid. Üldplaneeringuga määratakse nende elementide vajadus, asukoht ja nendega seotud reeglid. Suure linna ja valla üldplaneeringu „lennukõrgus“ on küllalt suur, seetõttu on nende puhul otstarbekas üldplaneeringus (väljavõttena) täpsemalt (madalamalt „lennukõrguselt“) käsitleda valla

alevite, alevike või suuremate külade maa-alasid ning linna keskuspiirkondade maa-alasid, et luua piisava täpsusega alus detailplaneeringute koostamiseks. Üldplaneering on samaaegselt üldistatud maakasutus- ja ehitusreegleid määrav maakasutusplaan ning valla/linna ruumilise arengu strateegia (Ruumiline planeerimine 2012).

Üldplaneeringute koostamisel on maaelu arengu küsimused jäänud tahaplaanile. Maa kui ressursi paremaks kasutamiseks ja maaelu arengu suunamiseks tuleks koostada vastavaid teemaplaneeringuid, milles lahendatakse koos maakasutuse küsimustega ka taristu (sh teed ja maaparandus) seonduv. Vastavate investeeringute planeerimisel tuleb lähtuda konkreetsetest tingimustest ja see peaks olema projektipõhine (Maasikamäe jt. 2013).

3.7 Väärtusliku põllumajandusmaa hindamine uurimistöödes

Hetkeseisuga on väärtuslike põllumajandusmaade hindamise ja määramisega seotud avalikus kättesaadavuses olevaid uurimistöid koostanud põhiliselt Siim Maasikamäe. Väärtuslike põllumaade määramist nõuab ka vabariigi valitsus, kes mullu algatas uute maakonnaplaneeringute koostamise, mis tuleb lõpule viia 2015. aasta lõpuks. Planeerimisseaduses ei ole aga sätestatud, kuidas hinnata põllumaa väärtust ning iga omavalitsus ja maavalitsus määratleb seda oma äranägemise järgi (Hea põllumaa...2014). Kuna väärtuslike põllumaade määramist nõutakse, siis on 2014. aastal Tartus Eesti Maaülikooli geomaatika osakonna poolt välja antud juba 2 uurimistöö aruannet, mis käsitlevad väärtusliku põllumajandusmaa hindamist. Üheks neist on „Väärtusliku põllumajandusmaa hindamine,“ mille on tellinud Jõgeva Maavalitsus ning teine on „Metoodiliste soovituste ja ettepanekute koostamine väärtusliku põllumajandusmaa määramiseks maakonnaplaneeringute koostamisel Põlva, Valga ja Võru maakondade tingimustes ning sellega seonduvate näidisülesannete lahendamine,“ mis on tellitud Põlva, Võru ja Valga maavalitsuste ning OÜ Tajuruum poolt. Mõlemate uurimistööde vastutavaks täitjaks on Siim Maasikamäe.

Seetõttu otsustati viia läbi kirjalik küsitlus maa- ja omavalitsuste spetsialistide ning põllumajandustootjate seas, et välja selgitada, kas erinevad huvigrupid lähenevad teemale erinevalt ja milliseid väärtusi peavad oluliseks seoses väärtusliku põllumaa määramisega

4. MATERJAL JA METOODIKA

Magistritöö materjali moodustasid Eesti 13 erinevat üleriigilist ja regionaalset arengut käsitlevat dokumenti, 35 üldplaneeringut Põlva-, Võru- ja Valgamaalt ning 13 küsimustiku vastused maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste spetsialistide ning põllumajandustootjatelt. „Eesti Maaelu arengukava 2014-2020“ valiti välja seetõttu, et S.Maasikamäe töös (lopparuanne) märgiti, et põllumajanduse, metsanduse ja maaelu arengut käsitlevates programmilistes dokumentide (arengukavad, strateegiad jm) pööratakse vähe tähelepanu maaressursside tegelikule ja perspektiivsele kasutamisele. Kirjandusülevaates selgus, et maakasutuse planeerimine ja haldamine on maakasutuse paremaks ühitamiseks keskkonnakaitse vajadustega väga oluline ning Euroopa Komisjoni ülesandeks on tagada, et Euroopa liikmesriigid arvestaksid oma maakasutuse arengukavade väljatöötamisel keskkonnakaitse vajadustega ning teostaksid terviklikku maa haldamist (Maakasutus 2014). Seetõttu otsustati lisaks maaelu arengukavale valida ka keskkonnaalased arengukavad, milledeks on: „Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020“ ja „Eesti Looduskaitse arengukava aastani 2035“. Looduskaitse arengukavas aastani 2035 peetakse looduskaitsega seonduvaks maakondlikke- ja üldplaneeringuid (LAK lk 3), samuti seostub maaelu arengukava üleriigilise planeeringuga kui käsitleb maakondade teemaplaneeringuid. Sellest tulenevalt otsustati regionaalset arengut käsitlevate dokumentidena vaatluse alla võtta veel „Üleriigiline planeering Eesti 2030+“, Põlva maakonnaplaneering, Võru maakonnaplaneering ja Valga maakonnaplaneering ning nende maakondade teemaplaneeringud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Kohalikku arengut käsitlevate dokumentidena võeti vaatluse alla kõigi kolme eelpool mainitud maakondade üldplaneeringud. Maakondade valikul Põlva, Võru ja Valga lähtuti Lõuna-Eestile iseloomulikust liigendatud reljeefiga põllumajandusmaastikust. Samuti peeti nende kolme maakonna üldplaneeringute analüüsi piisavaks, et anda ülevaade Lõuna-Eesti piirkonnast antud teemal. Otsuse tegemist kinnitas ka S.Maasikamäe uurimistöö „Metoodiliste soovituste ja ettepanekute koostamine väärtusliku põllumajandusmaa määramiseks maakonnaplaneeringute koostamisel Põlva, Valga ja Võru maakondade tingimustes ning sellega seonduvate näidisülesannete lahendamine“.

Maaelu arengukava 2014-2020, Eesti Looduskaitse arengukava aastani 2020, Eesti Looduskaitse arengukava aastani 2035, Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, Põlva maakonnaplaneering, Võru maakonnaplaneering ja Valga maakonnaplaneering ja nende maakondade teemaplaneeringud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on käesolevas töös koondatud kokku nimetuse „raamdokumendid“ alla.

Käesolev magistritöö protsess koosneb kolmest uurimismeetodist. Töö koostamine algas teksti kontentanalüüs ist. Uurimise all olid eelpool mainitud Eesti üleriigilist ja regionaalset arengut käsitlevad raamdokumendid. Arengukavade puhul töödeldi põhjalikult läbi kogu dokumendi sisu, mitte ei otsitud vaid märkasõnade esinemist. Nende läbitöötamisel otsiti vastuseid küsimustele: kas need dokumendid kaitsevad otseselt või kaudselt põllumaasid, sealjuures ka väärtuslikke põllumaasid; millised põllumaade käsitlemise eesmärgid ja kontseptsiooni nendes dokumentides sõnastatakse. Kontentanalüüsi läbiviimiseks kasutati planeeringute (üleriigiline planeering, maakonnaplaneeringud ja nende teemaplaneeringud e raamdokumendid) puhul otsingus võtmesõnu ja fraase nagu nt „väärtuslik põllumaa“, „väärtuslik põllumajandusmaa“, „väärt“, „väärtus“, „põllu“, „maatulundusmaa“, „hindepunkt“, „boniteet“, „kultuur“. Raamdokumentide analüüsil ei otsitud mitte ainult võtmesõnade esinemist, vaid uurimise alla võeti ka see, kas ja kuivõrd on nende dokumentide tekstides väärtusliku põllumaa olemust ja säilitamise vajadust teiste mõtete kaudu edasi antud. Arengukavade puhul töödeldi põhjalikult läbi kogu dokumendi sisu, mitte ei otsitud ainult märkasõnade esinemist. Raamdokumentide analüüsil saadud tulemuste põhjal jõutakse järeldusteni kuivõrd eesmärgistatud on Eesti erinevates riigi ja regionaalset ruumilist arengut käsilevates dokumentides põllumaade käsitlemine ning kuidas neis on määratletud ja kaitstud väärtuslikle põllumaasid.

Teiseks uurimismeetodiks on Võru-, Põlva- ja Valgamaa valdade üldplaneeringute võrdlev sisuanalüüs. Analüüsitavateks üldplaneeringuteks olid: Põlva maakonna vallad (kõik 13 valda): Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora ja Värska.

Võru maakonna vallad (kõik 12 valda): Antsla, Haanja, Lasva, Meremäe, Misso, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina ja Võru.

Valga maakonna vallad (10 valda): Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru (puudub Puka kuna üldplaneeringu seletuskiri polnud internetis kättesaadav).

Üldplaneeringute seletuskirjade teksti analüüsil kasutati üldplaneeringute võrdlevat sisuanalüüsi, kust otsiti teema otsese käsitluse olemasolu kui ka võeti uurimise alla see, kas ja kuivõrd on üldplaneeringute seletuskirjade tekstides väärtusliku põllumaa olemust ja säilitamise vajadust teiste mõtete kaudu edasi antud. Samuti võeti vaatluse alla üldplaneeringute koostajad ning kehtestamise aasta. Kehtestamise aasta valiti vaatluse alla seetõttu, et edaspidise analüüsi tulemusena selguks, kas väärtuslike põllumaade käsitlemine ja määratlemine on aastatega üldplaneeringutes muutunud tähtsamaks või pigem vastupidi. Seejärel koostati kahte tüüpi tabelid üldplaneeringute koostaja ja kehtestamise aasta kohta Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa kohta. Samuti koostati tabelid üldplaneeringutes väärtuslike põllumaade käsitlemise kokkuvõtliku info Põlvamaa (Lisa 4), Võrumaa (Lisa 5) ja Valgamaa (Lisa 6) kohta. Tabelite andmeid kasutati ülevaate loomiseks ja edasiste võrdluste tegemise hõlbustamiseks.

Koondtabel, mis koostati väärtuslike põllumaade kokkuvõtliku info kohta, koosneb:

1) Väärtusliku põllumaa definitsiooni olemasolu (kaasa arvatud väärtuslik põllumajandusmaa, kõrge väärtusega põllumaa jms)

2) Väärtuslike põllumaade määramiseks seatud kriteeriumid

3) Muud märkused, mis seonduvad väärtusliku põllumaa või lihtsalt põllumaa säilimise- ja kaitsmisega ( ka ehituspiirangutega)

4) Kas on olemas väärtuslike põllumaade käsitlemise peatükk

Kui üldplaneering määratleb väärtuslikke põllumaasid, siis tuleb vaatluse alla ka see, kas väärtuslike põllumaade kaart (kui on olemas) langeb kokku seletuskirjaga. Üldplaneeringute võrdlev sisuanalüüs võimaldab välja tuua, kas Lõuna-Eesti omavalitsused tähtsustavad väärtuslike põllumaade teemat nende määratlemise ja kaitsetingimuste seadmise abiga. Samuti saab võimalusel välja tuua kas vaatluse all olevad omavalitsused teadvustavad, miks nad väärtuslikke põllumaasid käsitlevad, mis on selle tegevuse eesmärk ja kuidas nad seda teevad

Kirjanduse ülevaate tulemusena jõuti järeldusele, et erinevad huvigrupid lähenevad küsimusele erinevalt (Maasikamäe jt 2014). Seetõttu otsustati viia läbi kirjalik küsitlus maa- ja omavalitsuste spetsialistide ning põllumajandustootjate seas, et välja selgitada, kas erinevad huvigrupid siiski lähenevad teemale erinevalt ja milliseid väärtusi peavad oluliseks seoses väärtusliku põllumaa määramisega

Iga sihtrühma puhul uuriti väärtuslike põllumaade olemuse ja kaitsmise mõtestamist, milleks väärtuslike põllumaade kaitset üldse vaja teha on ja kas planeeringutes väärtuslike põllumaade käsitlemine ja kaitsmine on efektiive – annab see midagi juurde vajaduste rahuldamisel on või see pigem probleemne. Küsimustik saadeti kõikidesse Põlva-, Võru- ja Valgamaa valdadesse. Põllumajandustootjad valisin välja juhuslikult jälgides, et tootjad ei oleks kõik samast piirkonnast. Põllumajandustootjate leidmisel kasutasin internetis Facebook’i kommuuni „PS- id 2009-2012“, mille kaudu saadeti küsimustiku edasi nendele, kes olid vastamisest huvitatud. Maavalitsustest ja kohalikest omavalitsustest lähtuti küsitletavate valikul üldplaneeringu koostamise juhtgrupi nimekirjast. Valdadest, kelledel olid üldplaneeringutes juhtgrupi nimed loetletud, valisin küsimuste läbiviimiseks samuti need inimesed, kes kuulusid juhtgruppi. Need vallad, kelle üldplaneeringutes koostajate nimesid ei olnud, valisin küsitletavad välja ametinimetuse järgi, sama ka maavalitsusest küsitletavate puhul.

Kolmandaks uurimismeetodiks valiti seega sihtrühmade küsitlemine ja kirjalike vastuste kvalitatiivne sisuanalüüs. Küsimustikud olid kõigil kolmel huvigrupil erinevad. Vaid omavalitsustele saadetud küsimustikest lähtuti sellest, kas nende üldplaneeringus oli käsitletud väärtuslike põllumaade teemat või mitte. Seega oli omavalitsuse ametnikele küsimustikke kahte varianti. Kuna 4 erineva küsimustiku variandi vastused oleksid lisana võtnud tarbetult palju ruumi, on kõikide küsimustike vastused koondatud ühs lisana (Lisa 7) – kõigepealt küsimus ja seejärel kõikide vastanute vastused.

Kirjalikke vastuseid saadeti tagasi 13.

Vallavalitsuste ametnikud:

1) Põlvamaa

• Ahja vallavalitsus – maaspetsialist

• Valgjärve vallavalitsus – maanõunik

• Laheda vallavalitsus – maakorraldaja

• Põlva vald – endine Põlva vallavanem (praegune Põlva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja)

• Veriora vald – maa- ja ehitusspetsialist

2) Valgamaa

• Tõlliste vald – maakorraldaja

3) Võrumaa

• Võru vald – maanõunik

Maavalitsuste ametnikud:

• Põlva maavalitsus – arengu- ja planeeringuosakonna planeeringute spetsialist

Põllumajandustootjad:

• Tohvri talu peremees

• Agriculture AS ettevõtte juhataja

• AS Metsaküla Piim tegevjuht

• OÜ Tulevik taimekasvatusjuht

• Adrijan OÜ omanik

Pean Põlva Maavalitsuse kirjaliku küsimustiku vastuseid oma töö jaoks piisavaks kuna maakonnaplaneeringute suurem tuginemine ühtsele metoodilisele baasile ja ametnike järjepidav koolitamine lubab eeldada, et maavalitsuse spetsialistid on oma seisukohtades ühtsemad kui vallaametnikud ja põllumajandustootjad.

5. TULEMUSED JA ARUTELU 5.2 Raamdokumendid 5.2.1 Eesti Maaelu arengukava 2014-2020

Eesti Maaelu arengukavas (edaspidi MAK) väärtuslikke põllumaasid ei käsitleta. MAK’s on kõrge loodusväärtusega (KLV) põllumajandusmaa hulka arvatud ka kõrge väärtusega põllumajandusmaa (Maaelu arengukava 2014-2020) kuigi kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa alla kuuluvad pigem pool-looduslikud ja traditsioonilise põllumajandustegevusega alad. Eestis tegeleb kohalikele oludele sobiva KLV kontseptsiooni laiendamise ning väljatöötamisega Põllumajandusuuringute keskus ehk PMK. Väärtuste all käsitletakse nii loodus-, kultuuriloolisi kui ka põllumajanduslikke väärtusi, kuid alade määratlemine siseriiklikult väljatöötatud metoodika kohaselt on pooleli (Maaelu arengukava 2014-2020). Hetkeseisuga siiski väärtuslikke põllumaasid kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa alla arvata ei saa, kuna seni loetakse veel kõrge loodusväärtusega aladeks poollooduslike koosluste pindala Natura 2000 (Maaelu arengukava 2014-2020). Muldade seisukohalt on oluline tagada põllumajanduslike muldade viljakus, kuid põllumuldadel on probleemiks orgaanilise aine ja toitainetevaru vähesus mullas, mida põhjustab klassikaliste külvikordade puudumine, toitainete bilansiandmete ja väetusplaanide puudumine, monokultuuride kasvatamine ja tahke ning mineraalväetiste piiratud kasutamine (Maaelu arengukava 2014-2020). Seega võib väita, et agrotehnilistel võtetel on suur roll mullaviljakuse säilitamisel, seetõttu ka väärtuslike põllumaade säilitamisel. Otseselt seatud meetmeid põllumaade säilimisele seatud ei ole, küll aga on kirjeldatud maa head põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid, mis rohkemal või vähemal määral aitavad kaasa põllumaade säilimisele ja nende headele omadustele. Nt üle 10 % kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid nagu nt mulla risti harimine kallakuga, püsirohumaa rajamine, heintaimede kasvatamine, orgaaniliste väetiste kasutamine, kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele. Arvestades, et Eesti maatulundusmaad paiknevad suures osas liigniiskes piirkonnas ja muutlikes ilmastikutingimustes, peab põllumajandustoodete tootmine ja metsamajandus

senist enam tähelepanu pöörama toimivate maaparandussüsteemide korrastamisele. Seetõttu ongi MAK üheks eesmärgiks maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamine ja sihtotstarbelise kasutuse tagamine korrastatud kuivendussüsteemide ja juurdepääsuteede kaudu (Maaelu arengukava 2014-2020), mis on väga oluline väärtuslike põllumaade säilitamisel. Samuti on võimalik taodelda maaparanduslikeks tegevusteks ja juurdepääsuteede ehitamiseks toetust. Samuti paneb MAK suurt rõhku väikeste põllumajandusettevõtete arendamisele, et aidata kaasa mitmekesise põllumajandusettevõtete struktuuri säilimisele ja seega on ka väikestel põllumajandusettevõtetel võimalus taodelda toetust. Alates 2000. aastast on Eestis rakendatud ka põllumajanduslikku keskkonnatoetust (PKT), mille eesmärkideks on: soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses; säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisut; suurendada põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Toetustest aitavad kaasa väärtuslike põllumaade säilimisele MAK järgi veel: keskkonnasõbraliku majandamise toetus, piirkondlik mullakaitse toetus, poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, mahepõllumajanduse toetus ja Natura 2000 toetus põllumajandusmaadele. Kõik need toetused aitavad kaasa keskkonnasõbralikule, liigirohkele ja viljaka mullaga põllumaade säilimisele (Maaelu arengukava 2014-2020), mis avaldab omakorda kaudselt mõju väärtuslike põllumaade säilitamisele.

Maaelu arengukava 2014-2020 toetab täielikult põllumaade säilimist ja kaitsmist. Seda nt selle alusel, et MAK üheks eesmärgiks on maatulundusmaa sihtotstarbeline kasutamine, mis annab edaspidise suuna, et põllumajandusmaasid on vaja kaitsta. Samuti suunab MAK põllumaade sihtotstarbelist kasutamist ja säilimist toetuste abil.

5.2.2 Looduskaitse arengukavad aastani 2020 ja aastani 2035

Looduskaitse arengukava kuni 2020 (LAK 2020) paneb rõhku siinse taimestiku ja loomastiku mitmekesisusele ja elupaikade ehk maastiku säilimisele (Looduskaitse arengukava 2020). Kui väärtuslike põllumajandusmaade alla arvata ka nt poollooduslikud niidud, siis käsitleb LAK 2020 kaudselt ka väärtuslike põllumajandusmaade säilimist. Siiski on LAK 2020 keskendunud otseselt liikide mitmekesisusele. LAK 2020 meede 2.2 on elupaikade soodsa seisundi tagamine, mis ühe tegevussuunana näeb ette poollooduslike koosluste taastamist ja

hooldamist. 2020. aastaks loodetakse taastada 45 000 ha poollooduslikke kooslusi (Looduskaitse arengukava 2020).. Nagu ka MAK on ka LAK 2020 eesmärgiks pigem Eestile omaste maastike väärtustamine, säilitamine ja nende ilme parandamine (Looduskaitse arengukava 2020). LAK 2020 on seotud maaelu arengukavaga. LAK 2020’s esineb nt viiteid kavandatud meetmedele muldade kaitsemiseks MAK’s. Nagu LAK 2020 hõlmab ka LAK 2035 pigem eesmärke, mis käsitlevad kultuurmaastike mitmekesisuse kaitset ja hoidu laiemalt ning integreeritult eelkõige maa-elu arenguga (Looduskaitse arengukava 2035). LAK 2035 üheks eesmärgiks on Eestile omaste kultuurmaastike väärtustamine, taastamine ja säilitamine, mille tulemuseks oodatakse, et väärtuslik kultuurmaastik on säilinud ja mitmekesises kasutuses, st et põllumajandusmaade pindala ei ole vähenenud alla 800 000 ha (Looduskaitse arengukava 2035). Siit tuleb seos ka maaelu arengukavaga, oodatud tulemus kavatsetakse saavutada, kui MAK raames on Põllumajandusministeeriumi poolt koordineeritav keskkonnatoetus ja loodushoiutoetus rakendunud. Tegevussuunana nähakse ette, et Eestis tuleks läbi viia maastike inventuur, mis annab ülevaate seisundist, väärtustest, muutustest ja muutusi suunavatest teguritest, mis on samuti ka põllumajandusmaade seisukohalt oluline. Samuti on tegevussuunaks maastikupoliitika väljatöötamine ja rakendamine arvestades Euroopa maastikukonventsiooni põhimõtteid. Samuti on LAK 2035 eesmärgiks Eestile omaste poollooduslike rohumaade väärtustamine, säilitamine ja taastamine. Kuna maakasutus polariseerub (osa maast kasutamata või rikutud, teise osa kasutamisintensiivsus liiga suur) ja hüljatud põllumajandusmaadest on tekkinud liigniisked jääkmaad on tähtis ka põllumaade säilimise kohapealt rikutud maastike korrastamise ja kasutusfunktsioonide mitmekesistamise eesmärk (Looduskaitse arengukava 2035). LAK 2020 ja LAK 2035 pigem toetavad praegust maakasutuse säilimist, kuid rohkem panevad rõhku poolooduslike koosluste säilitamise vajadusele.

5.2.3 Üleriigiline planeering „Eesti 2030“

Eesti üleriigline planeering 2030+ väärtusliku põllumaa mõistet ei defineeri ja määramise kriteeriumeid ei käsitle, küll aga käsitleb kaitsmise meetmeid. Üleriigilise planeeringu üheks põhisuunaks ja eesmärgiks on rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine (Üleriigiline...2012). Otseseks kaitsetingimuseks on: elukeskkonna kvaliteet ütleb, et kasutusele tuleks võta linnade lähialad, kus ühendamine tehnilise taristuga on lihtsam, kuid

vältida tuleb tiheasutuse kandumist muus mõttes väärtuslikele aladele nagu nt kaitsealad, rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid ning väärtuslikud põllumaad (Eesti 2030+). Kaudselt seab üleriigiline planeering kaitse- ja kasutusmeetmeid aga küll. Rohevõrgustiku sidususe ja maastikuväärtuste hoidmise peatükk käsitleb väärtuslike maastikena ka traditsioonilist põllumajandusmaastikku ning seab eesmärgiks, et maakonna teemaplaneeringutes „asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ nimetatud väärtuslike maastike säilitamise ja kasutamise meetmeid tuleb uute planeeringute koostamisel arvesse võtta. Asustust ei tohiks üldjuhul kujundada ühekordsete otsustega. Kui jätta üksikud detailplaneeringud omavahel sidumata, on nende elluviimise tagajärjeks suuremate linnade ümbruse valglinnastumine, mistõttu võib planeeritud elamu- või ärialade hulk ületada piirkonniti tuntavalt tegelikku vajadust. Suuremate linnade läheduses väljendub see muu hulgas ka viljakate põllumaade täisehitamises (Eesti 2030+). Kinnisvara arendajad on sageli huvitatud just põllumajandusmaast, kus ehitamine on odavam ja teatud mõju avaldab haritava maa kasutamisele seetõttu ka kontrollimatu kinnisvaraarendus. Samas näitasid S. Maasikamäe töö raames tehtud analüüsid, et elamumaa sihtotstarbega maa osatähtsus haritaval maal ei ole väga suur. Seega ei ole kinnisvara arenduse mõju põllumajandusmaa võimalikule vähenemisele väga suur olnud (lopparuanne).

Üleriigiline planeering ei ole klassikaline maakasutusplaan ja sellega ei määrata maakasutus- ehitusreegleid (Ruumiline planeerimine 2012). Küll aga peab üldplaneeringu kohaselt maakonna teemaplaneeringutes nimetatud väärtuslike maastike säilitamise ja kasutamise meetmeid uute planeeringute koostamisel arvesse võtma (Eesti 2030+).

5.2.4 Põlva maakonnaplaneering ja teemaplaneering

Põlva maakonnaplaneeringu seletuskiri seab eesmärgiks traditsioonilise metsanduse ja põllunduse säilimise (karjatamine niitmine, kuivenduskraavide säilitamine, ekstensiivne ja ökopõllundus). Maa kõlvikulise koosseisu ja maareformi strateegiliseks eesmärgiks on maaressursi säästlik ja efektiivne kasutamine ja visioonina on välja toodud, et väärtuslik põllumaa on aktiivses käibes. Samuti näeb maakonnaplaneering ette, et uute karjäärialade planeerimisel püüda võimalikult vähe mõjutada maastiku ilmet, mullastikku, 64

põllumajandusliku kasutuse jms huvisid (Põlva maakonnaplaneering 1996). Eelnevad eesmärgid on pigem soovituslikud ja liiga kaudsed, kuid annavad suuna põllumaade kaitsmiseks. Põlva maakonnaplaneering toob välja Ehitamise printsiibid tihe- ja hajaasutuses, mis ütleb, et maakasutuspiirangute puhul on vaja arvestada ajalooliselt väljakujunenud maaviljelust, asustust, väärtuslike põllumaade ja maastike säilitamise vajadust. Uute hoonete ehitamine ja olemasolevate hoonetele juurdeehituste tegemine hajaastustuses on lubatud kohalike omavalitsuste antud projekteerimistingimuste alusel (Põlva maakonnaplaneering 1996). Seega näeb Põlva maakonnaplaneeringu seletuskiri ette, et väärtuslikke põllumaasid tuleb kaitsta ja on planeerimisseadusega sätestatud „Maakonnaplaneeringu ülesandeks on loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoostluste säilimist ning rohelise võrgustiku tagavate meetmete kavandamine“ (RT I 2002, 99, 579) §5 p3 lg 7’ga vastavuses kuigi Põlva maakonnaplaneering on kehtestatud 1996 (Põlva maakonnaplaneering 1996) ja planeerimisseaduse §5 p3 2009.a (RT I 2002, 99, 579). Maakonnaplaneering küll käsitleb väärtuslikku põllumaad, kuid mõiste ja määratlemise kriteeriumid puuduvad. Samuti seab Põlva maakonnaplaneering ülesandeks põllunduse säilimise, mille alusel toetatakse ka väärtuslike põllumaade säilimist. Samuti kaitsevad põllumaad ka ehitamise printsiibid tihe- ja hajaasustuses.

„Põlva maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ teemaplaneeringu seletuskirja (edaspidi „teemaplaneering“) kaudu määratakse maakasutust suunavad keskkonnatingimused väärtuslike maastike säilimiseks ning rohelise võrgustiku toimimiseks, kõrge loodusväärtuse maa-alade säästvamaks kasutamiseks, kõrge rekreatiivse väärtuse ja suurema inimkoormusega puhke- ja haljasmaa ning mullaviljakuselt väärtusliku põllumaa säilimiseks. Teemaplaneeringu seletuskirjaga käsitletakse kõrge väärtusega põllumaadena põlde, mille boniteet ületab üle 40 punkti. Teemaplaneeringu koondkaardil on kujutatud alad, millel asuvad kõrge väärtusega põllumaad ja mis säästliku arengu seisukohast lähtudes peavad säilima põldudena. Kõrge viljelusväärtusega põllumaasid tuleb teemaplaneeringu kohaselt võimalikult kasutuses hoida põllumajandusliku maana ning hoida korras maaparandussüsteemid, samuti tuleb vältida nende alade metsastamist. Teemaplaneeringu 2. peatüki „Üldised asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused väärtuslikel maastikel“ viies punkt soovitab põllumajandusmaasid säilitada avatuna ning kasutusel olevatena. Üheks üldiseks tingimuseks on koostöös maaomanike, taluliitude ja külaliikumise organisatsioonidega ning omavalitsustega tuleb leida võimalusi väärtuslike

põllumajandusmaade kasutuses hoidmiseks. Põllumaade kasutuses hoidmine ning võsastumise vältimine on hoolduslepingute objektiks (Põlva teemaplaneering 2005). Põlva maakonnaplaneering annab soovitused põllumajandusmaastike kohta ja nende arvestamine on oluline erinevate arendustegevuste kavandamisel (välja on toodud otseselt või kaudselt väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks seatud soovitused):

• Üle Eesti keskmise boniteedi hindeklassiga põllud tuleb hoida avatuna ning soovitatavalt põllumajanduslikus kasutuses (40 hp)

• Vältida väärtuslike põldude võsastumist

• Hoida piirkonnale iseloomulikku põllumajanduslikku ribalist struktuuri (Põlva teemaplaneering 2005).

Põlva maakonna teemaplaneeringut läbi töötades jääb segaseks, kas väärtuslik põllumaa kuulub otseselt planeeringus väärtuslike maastike alla või mitte. Samuti on planeeringus kasutatud mõisteid „kõrge viljelusväärtusega põllumaa“, „kõrge väärtusega põllumaa“, „väärtuslikud põllud“, milledest ei saa päris täpselt aru, kas need on ikka samatähenduslikud mõisted. Teemaplaneering väärtuslikule põllumaale kindlat definitsiooni ega määramise kriteeriumeid ei anna, küll aga seab antud teemaplaneering tingimusi ja soovitusi väärtuslike põllumaade kaitseks. Planeeringu koondkaardile on kantud kõrge viljelusväärtusega põllumaa. I tähtsusklassi väärtuslikest maastikest kattub koondkaardi järgi suuremas osas väärtuslike põllumaadega 7st 5, milledeks on Kiidjärve-Kärsa, Võhandu jõe ürgorg, Beresje- Lüübinitsa-Laossina, vana Tartu-Võru maantee e Postitee ja Räpina linn ja selle lähiümbrus. 5st 3 I tähtsusklassi maastike (Kiidjärve-Kärsa; Võhandu jõe ürgorg; Räpina linn ja selle lähiümbrus) puhul on teemaplaneeringu seletuskirjas kasutustingimuseks ja soovituseks „kõrge boniteediga põllumaad tuleb hoida kasutuses põllumajandusliku maana“ (Põlva TP viide). II tähtsusklassi väärtuslikest maastikest kattub koondkaardi järgi suuremas osas väärtuslike põllumaadega 9st 7, milledeks on Rasina, Kanepi-Erastvere, Setumaa, Tonja, Tilleorg-Lauriorg, Põlva ümbrus ja Valgjärve. Vaid Rasina ja Kanepi-Erastvere väärtuslike maastike kasutustingimuste ja soovituste all on kirjas, et kõrge boniteediga põllumaad tuleb hoida kasutuses põllumajandusliku maana (Põlva TP viide). III tähtsusklassi väärtuslikest maastikest kattub koondkaardi järgi suuremas osas väärtuslike põllumaadega 8st 5, milledeks on Meelva, Jänukjärve, Podmotsa, Tuderna-Hanikase ja Kooraste-Kanepi. Vaid Meelva

väärtusliku maastiku kasutustingimustes ja soovitustes on välja toodud, et kõrge boniteediga põllumaad tuleb hoida kasutuses põllumajandusliku maana (Põlva teemaplaneering 2005).

5.2.5 Võru maakonnaplaneering ja teemaplaneering

Võrumaa põllumajandusliku maa keskmine väärtus on 37 hindepunkti. Paremateks maadeks (41 hp) asuvad Väimela, Osula, Kobela ja Kuldre piirkonnas. Samas ütleb maakonnaplaneering, et viljakamad maad asuvad Võru, Sõmerpalu, Urvaste ja Antsla valla territooriumil (Võru maakonnaplaneering 2002). Seega jääb segaseks ja arusaamatuks kus asuvad ja mille alusel on määratud viljakamad maad. Ehitamise printsiibina tihe- ja hajaasustuses on välja toodud, et maakasutuspiirangute puhul on vaja arvestada väärtuslike põllumaade säilitamise vajadust (Võru maakonnaplaneering 2002). Võru maakonnaplaneeringus on välja toodud ka vaid üks ehitamise tingimus põllumaade kaitseks.

Võru maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused teemaplaneeringus on väärtuslike maastike kaardile täiendava kihina kantud ka väärtuslikud põllumaad. Teemaplaneeringu punkt 3.5.2 toob välja ühe soovitusena maastikuväärtuse suurendamiseks keskmisest (38) kõrgema hindepunktiga ja üle 3 ha suuruste põllumassiivide säilitamise. Võru maakonna teemaplaneering käsitleb kõrge boniteediga (üle 38 hp) põllumaad kõrge loodusväärtusega maa-ala all ja on seadnud neile tingimused: kõrge boniteediga põllumaid hoitakse kasutuses põllumajandusliku maana või avamaastikuna; kõrge boniteediga põllumaade piirid ja ulatus määratakse üldplaneeringuga. Teemaplaneeringu väärtuslike maastike kaardile on kantud üle 38 hindepunktiga maa-alad (Võru teemaplaneering 2005). Kuna maakonnaplaneeringu kohaselt on paremad maad 41 hp ja on eraldi loetletud veel viljakamad maad, milledel määramise aluseid ei ole, siis jääb segaseks miks on teemaplaneeringus kantud väärtuslike maastikena üle 38 hindepunktiga maa-alad. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused teemaplaneeringu järgi võib kaudselt lugeda, et väärtuslike põllumaade määramise aluseks ongi üle 38 hindepunktiga maad, kuid puudub väärtusliku põllumaa mõiste. Maakonnaplaneeringus aga on kasutatud mõistet „väärtuslik põllumaa“, kuid samuti definitsioon puudub ja puuduvad ka selged määramise kriteeriumid. Seega võib väita, et maakonnaplaneering ja maakonnaplaneeringu teemaplaneering ei ole

vastavuses ja andmed on erinevad. Võru maakonna teemaplaneering on aga kõrge boniteediga maa-aladele seadnud kaitsetingimused põllumaade säilitamiseks. I klassi väärtuslike maastike aladest ei kattunud üle 38 hp maadega oluliselt ükski ala 6st. II klassi aladest 10st 4 (Sänna- Pärlijõe, Piusa-Obinitsa, Linnamäe-Sõmerpalu, Urvaste ürgorg). Piusa-Obinitsa ja Urvaste ürgoru üldise soovitusena oli välja toodud põllumaastike säilitamine. III klassi väärtuslike maastike aladest 11st 4 (Tabina, Tsooru-Vana-Roosa, Väimela-Loosu, Raudoja-Vana- Vastseliina), milledest Tabina ja Väimela-Loosu üldiste soovitustena olid välja toodud (väikeste) põllumaastike säilitamise (Võru teemaplaneering 2005).

Kuna Võru maakonnaplaneeringu järgi on Võru keskmiseks hindepunktiks 37 (Eesti keskmine 40-41), siis jääb see alla Eesti keskmise. Samuti on Võru maakonna maastik kohati väga liigestatud ja see võib olla põhjuseks, miks põllumaade säilimisele nii suurt rõhku ei ole pandud.

5.2.6 Valga maakonnaplaneering ja teemaplaneering

Keskmine hindepunkt Valgamaal on 40. Valga maakonnaplaneeringu kohaselt paiknevad Valga viljakamad mullad Sangaste, Hellenurme-Puka, Tõrva ja kohati Valga ümbruses. Pespektiivsemad teraviljakasvatuse piirkonnad jäävad valdavalt Valgamaa keskossa, valdadesse, kus mullastiku hindepunkt on üle 40 hp (Helme, Hummuli, Sangaste, Tõlliste, Õru). Nendes piirkondades tuleb maakonnaplaneeringu alusel kindlasti säilitada haritava maa suurus ja õigete agrotehniliste vahendite kasutamisega suurendada igal aastal muldade huumuse sisaldust (Valga maakonnaplaneering 1998). Väärtuslike põllumaade mõistet maakonnaplaneeringus kasutatud ei ole, arvatavasti seetõttu, et tegu on suhteliselt vana maakonnaplaneeringuga (1998 a). Siiski on küllaltki vana maakonnaplaneeringu kohta selgelt sõnastatud millistes piirkondades on kõige olusem säilitada haritava maa suurus.

Kõrge viljelusväärtusega põllumaa on leitud maakonna mullaviljakuse kaardi näitajate alusel. Valgamaa mullaviljakus kõigub maakonna teemaplaneeringu (Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused) kohaselt 24 ja 50 hindepunkti vahel (Valga teemaplaneering 2002). Kaardi alusel leitud maakonna mullaviljakuse arvestuslik keskmine on 38 hindepunkti. Sellest kõrgema mullaviljakusega põllud on kajastatud koondkaardil.

Üldtingimusena seab teemaplaneering, et kõrge boniteediga põllumaad tuleb hoida kasutuses põllumajandusliku maana. Selline soovitus on sisse kirjutatud ka kõigi väärtuslike maastike piiridesse jäävate kõrge boniteediga põllumaade kohta. Helme ümbruse, Hummuli ümbruse, Koorküla-Jeti, Riidaja ümbrus, Sangaste-Lossiküla-Kuiksilla väärtuslike maastike seatavates kasutustingimustes ja soovitustes on välja toodud, et kõrge boniteediga põllumaad tuleb hoida kasutuses põllumajandusliku maana (Valga teemaplaneering 2002). Seega on 24’st Valgamaa väärtuslikest maastikest seadnud väärtuslikele põllumaadele kaitsetingimused kõigest 5, kuid teemaplaneering toetab siiski põllumaade säilimise vajadust. Väärtuslike põllumaade otsest mõistet ei kasutata, küll aga kasutatakse mõisteid „kõrge boniteediga põllumaa“ ja „kõrge viljelusväärtusega põllumaa“. Valga maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ koondkaart on küll maavalitsuse kodulehel kättesaadav, kuid pole loetav, seega ei saa kaardi ja seletuskirja kokkusobivust kontrollida.

5.2.7 Raamdokumentide koondanalüüs

Üleriigiline planeering Eesti 2010 põllumaade kaitsmisele suurt rõhku ei pannud. Eelmine (Eesti 2010) üleriigiline planeering nägi vaid ette, et põllumajandusmaastik tuleks avatud hoida u 1 miljoni hektari ulatuses. Seega praegustel (27.05.14) kehtivatel maakonnaplaneeringutel (Võru, Põlva, Valga) ei olnud n.ö kohustust põllumaasid kaitsta. Katsemaakondade maakonnaplaneeringute ja nende teemaplaneeringute kehtestamise aastad on välja toodud tabelis 11 (Tabel 11).

Tabel 11. Põlva, Võru ja Valga maakondade ja nende teemaplaneeringute 1 kehtestamise aeg

Maakond Maakonnaplaneeringute Teemaplaneeringute kehtestamise aasta kehtestamise aasta

Põlvamaa 1996 2005

Võrumaa 2002 2005

Valgamaa 1998 2002

1 „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

Põllumaade kaitsmise osa on ebaselge kõigis väljavalitud kolmes maakonnaplaneeringus. Võru maakonnaplaneeringu ja selle teemaplaneeringu alusel on kõige raskem mõista, mida nad peavad väärtuslikuks põllumaaks, milliste hindepunktide järgi nad seda määravad (maakonnaplaneeringu ja teemaplaneeringu andmed erinevad). Samuti on kaitsetingimused pigem soovituslikul tasandil ja väga üldised ning ei anna üldplaneeringutele erilist suunda väärtuslike põllumaade määramiseks. Nt Põlva ja Võru maakonnaplaneeringutes on välja toodud, et maakasutuse puhul on vaja arvestada väärtuslike põllumaade säilitamise vajadust. Valga maakonnaplaneering annab aga ette konkreetsed vallad konkreetse boniteediga, milledele seab tingimuse, et nendes piirkondades tuleb kindlasti säilitada haritava maa suurus ja suurendada õigete agrotehniliste vahendite kasutamisega muldade huumuse sisaldust. Kõigi 3 maakonna teemaplaneeringud seavad üldtingimuseks, et kõrge boniteediga põllumaid hoitakse kasutuses põllumajandusliku maana. Võru teemaplaneeringu kohaselt määratakse kõrge boniteediga põllumaade piirid ja ulatus üldplaneeringuga (Võru teemaplaneering 2005).

Eesti Vabariigi Valituse 1999. aasta korraldusega nr 763-k algatati maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kaheks olulisemaks alateemaks lepiti kokku „Roheline võrgustik“ ja „Väärtuslikud maastikud“. Teemaplaneeringu üheks olulisemaks eesmärgiks on loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuna ruumistruktuuri tagamine. Tuginedes erinevate infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile, seatakse aladele vajalikud kasutustingimused, mis peaksid tagama tasakaalustatud arengu maakonnas (Asustust ja maakasutust...2014). Valga maakonna teemaplaneering ei käsitle otseselt mõistet „väärtuslik põllumaa“, küll aga käsitleb seda mõistet Põlva ja Võru maakonna teemaplaneeringutes. Siiski on kaudselt käsitlenud neid Põlva ja Võru maakonnaplaneeringud

ja kõigi kolme maakonna teemaplaneeringud just viljelusväärtuse järgi. Samas erinevad andmed keskmiste ja kõrge boniteedipunktide osas nii maakonna- kui teemaplaneeringutes (Tabel 12).

Tabel 12. Põlva, Võru ja Valga maakonnaplaneeringute ja nende teemaplaneeringute 3 alusel määratud boniteedi hindepunktid väärtuslikule põllumaale

Põlvamaa Võrumaa Valgamaa

Keskmine boniteet MP 1 järgi - 37 40

Keskmine boniteet TP 2 järgi - - 38

Kõrge boniteediga MP järgi - üle 41 üle 40

Kõrge boniteediga TP järgi üle 40 üle 38 üle 38

1 – maakonnaplaneering 2- teemaplaneering „asustust ja maakastust suunavad keskkonnatingimused“ 3- „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

Teemaplaneeringute puhul jääb segaseks see, kas väärtuslikud põllumaad kuuluvad väärtuslike maastike alla või mitte. Väärtusliku põllumaa (kõrge viljelusväärtusega jms) teemat küll käsitletakse väärtuslike maastike all, kuid siiski on teemaplaneeringutes väärtuslikeks maastikeks määratud:

• Maakondlik, võimaliku riikliku tähtsusega maastik (I tähtsusklass)

• Maadkondliku tähtsusega maastik (II tähtsusklass)

• Kohaliku tähtsusega maastik (III tähtsusklass)

(Väärtuslike maastike inventeerimisel tuvastati, kirjeldati ja hinnati viit tüüpi väärtusi: kultuurilis-ajalooline väärtus; esteetiline väärtus; looduslik väärtus; identiteediväärtus; rekratiivne ja turismispotentsiaal ehk puhkeväärtus) (Valga TP viide).

Ainuüksi massiivsed või mõnel muul väärtusel kujutatud põllumaa-alasid ühegi väärtusliku maastikuna käsitletud pole, seega on arusaamatu, kuhu peaksid väärtuslikud põllumaad

üldsegi kuuluma. Vaatluse all olevates maakondade teemaplaneeringute kaartidelt on vaid võimalik vaadata, kas kõrgema boniteediga maad kattuvad väärtuslike maastikega (Tabel 13).

Tabel 13. Kõrge boniteediga maade kattumine väärtuslike maastike aladega Põlva, Võru ja Valga maakondades

Maakond Väärtuslike Kattub Kattuvate alade maastike arv väärtuslike kasutustingimustes põllumaade ja soovitustes aladega (mitu kaitsevad tk) põllumaasid (mitu tk)

Põlvamaa 24 18 8

Võrumaa 27 8 4

Valgamaa 24 -* 5

*ei saanud kontrollida, kuna planeeringu koondkaart ei olnud kättesaadav

Ettepanekuna võiks väärtuste tüüpe olla 5 asemel 6, kuhu kuuluks ka nt agrotehniline väärtus või siis „asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ teemaplaneeringus võiks juurde lisada kolmanda olulisema alateema, milleks võiks olla „väärtuslikud põllumaad“.

Vaatluse all olevate planeeringudokumentide analüüsil selgub, et väärtusliku põllumaa mõiste all lähtutakse peamiselt siiski mullaviljakusest ja agrotehnilisest sobivusest ja neid tuleks kaitsta ja säilitada planeeringute abil. Riiklikud dokumendid nagu MAK, LAK 2020 ja LAK 2035 näevad ette küll põllumaade (k.a poolooduslike koosluste) säilitamise vajadust, kuid ei käsitle väärtuslikku põllumaad laialdasemalt, vaid väärtustavad rohkem mitmekesisuse säilitamise vajadust, samas kaudselt ka põllumajandusmaade säilitamise vajadust. Võib järeldada, et üldise suuna annavad need aga põllumaade kaitseks küll. Analüüsitud 13st dokumendist käsitlevad väärtusliku põllumaa mõistet otseselt 4 dokumenti, milledeks on Üleriigiline planeering „Eesti 2030“, Põlva maakonnaplaneering ja Põlva maakonna „asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ teemaplaneering ja Võru maakonna teemaplaneering. Võru ja Valga maakonnaplaneeringud ja Valga teemaplaneering käsitlevad mõisteid nagu nt „viljakamad maad“, „perspektiivsemad piirkonnad“, „kõrge

viljelusväärtusega põllumaad“, millede määramise aluseks on boniteet, seega võib arvata, et mõeldud on ühte ja sama tähendust. Kuna planeerimisseaduse kohaselt on maakonnaplaneeringu üheks eesmärgiks väärtuslike põllumaade toimimist tagavate meetmete kavandamine ja üldplaneeringu üheks ülesandeks väärtuslike põllumaade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine (RT I 2002, 99, 579), siis on väärtusliku põllumaa mõiste ja kriteeriumide määramine pigem planeeringute kohustus. Mõiste kindlal defineerimisel, aga võiksid käsitleda väärtuslikku põllumaad ka eesti erinevad raamdokumendid, eeskätt maaelu arengukava, seda selleks, et riiklikud dokumendid oleks omavahel seotud. Vaatluse all olevate dokumentide analüüsil selgub, kuivõrd erinev tähendus võib ühel mõistel olla lähtuvalt erinevate huvigruppide vaatenurgast. MAK, LAK 2020 ja LAK 2035 peavad väärtuslikuks põllumajandusmaaks liigirikast kooslust koos metsatukkade, kiviaedade ja kõige muuga, samas kui põllumeeste vaatevinklist pigeb liigendab see maad ja teeb raskemini haritavaks. Selle tulemusena selgubki, kuivõrd tähtis on riigi tasandil antud mõiste ühiselt defineerimine ja määratlemine.

Ettepanekuna tuleks väärtuslik põllumaa ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa mõisted defineerida, sest hetkel jääb nii maakonnaplaneeringuid, maakonna teemaplaneeringuid kui ka looduskaitse ja maaelu arengukavasid analüüsides segaseks, kas nendel kahel mõistel on omavaheline seos või on neil mõistetel kaks täiesti erinevat tähendust.

5.3 Põlva Võru Valga maakondade üldplaneeringud

Vaatluse alla võeti kolme maakonna (Põlva, Võru, Valga) 35 valda 36’st kuna Valga maakonna Puka valla üldplaneering ei olnud internetis avalikult kättesaadav. Põlvamaa vallad, valla üldplaneeringute (edaspidi ka ÜP) koostajad/konsultandid ja ÜP’de kehtestamise aastad on välja toodud Tabelis nr 14 (Tabel 14), Võrumaa tabelis 15 (Tabel 15) ja Valgamaa tabelis 16 (Tabel 16).

Tabel 14. Põlvamaa üldplaneeringute konsultandid ja kehtestamise aasta

Vald Konsultant Aasta

1. Ahja OÜ Hendrikson & Ko 2010

2. Kanepi OÜ Hendrikson & Ko 2009

3. Kõlleste OÜ Hendrikson & Ko 2009

4. Laheda Miracon Grupp OÜ 2009

5. Mikitamäe Mikitamäe Vallavalitsus 2010

6. Mooste AS K&H 2008

7. Orava Orava Vallavalitsus 2011

8. Põlva OÜ Hendrikson & Ko 2008

9. Räpina OÜ Hendrikson & Ko 2006

10. Valgjärve Valgjärve vallavalitsus 1 2008

11. Vastse-Kuuste OÜ Hendrikson & Ko 2010

12. Veriora Veriora Vallavalitsus 2009

13. Värska Värska vallavalitsus 2 2006

1Üldplaneeringu koostas Valgjärve Vallavalitsus koostöös A&L Management Eesti AS-i ja Triinu Vaabiga. 2Planeering valmis Värska vallas moodustatud planeerimisrühmade vahelises koostöös, kaasates täiendavate ekspertidena Siseministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Jüri Lassi ja OÜ Hendrikson ja Ko eksperti Heiki Kallet

Nagu Tabelist nr 14 (Tabel 14) on näha, siis üle poole ( 13st 7) Põlva maakonna valdadest on oma üldplaneeringute koostamisel konsultandid valinud OÜ Hendrikson & Ko’st. Hetkel kehtivad üldplaneeringud on kehtestatud ajavahemikul 2006-2010.

Tabel 15. Võrumaa üldplaneeringute konsultandid ja kehtestamise aasta

Vald Konsultant Aasta

1. Antsla Alkranel, Artes Terrae 2008 (A) 2012 (K)

2. Haanja Haanja Vallavalitsus + konsultant 2004 (A) 2011 (K) PropeMare

3. Lasva Lasva Vallavalitsus + konsultant AS 2004 (A) 2013 (K) Regio

4. Meremäe AS ENTEC 19996 (A) 1999 (K) 2013 (A)

5. Misso AS ENTEC 1998 (A) 2001 (K),

6. Mõniste Vald + konsultant 2006 (A) 2011 (K)

7. Rõuge Vald + konsultant 2004 (A)

8. Sõmerpalu AS Regio 2004 (A) 2010 (K)

9. Urvaste AS Maauuringud 1996 (A) 1997 (K) 2008 (A)

10. Varstu AS Regio 2005 (A) 2008 (K)

11. Vastseliina OÜ Hendrikson & Ko 2004 (A) 2007 (K)

12. Võru OÜ Ehitusnõunik 2004 (A) 2008 (K)

A – algatatud K – kehtestatud

Võru maakonna valdade üldplaneeringute koostamise konsultandid on üsna erinevatest ettevõtetest. Silma paistab, et AS Regio konsultante on kasutanud 3 valda, AS ENTEC konsultante 2. Osade valdade puhul pole aga teada, millistest ettevõtetest nad konsultante kasutanud on. Senini kehtivad üldplaneeringud on kehstestatud ajavahemikul 1997-2013. Võrreldes Põlva valdade üldplaneeringutega, leidub siin ka 2 alla 2000. aastal kehtestatud üldplaneeringut.

Tabel 16. Valgamaa üldplaneerinute konsultandid ja kehtestamise aasta

Vald Koostaja Aasta

1. Helme Helme Vallavalitsus koostöös SA 2008 Valgamaa Arenguagentuuri ja OÜ Aabenest’iga

2. Hummuli Hummuli Vallavalitsus koostöös 2009 Manglusson OÜ

3. Karula Karula Vallavalitsus koostöös SA 2007 Valgamaa Arenguagentuur

4. Otepää OÜ Hendrikson & Ko 2013

5. Palupera Palupera Vallavalitsus 2011

6. Puka1 AS ENTEC 2001

7. Põdrala Põdrala Vallavalitsus + konsultant 2007

8. Sangaste Sangaste Vallavalitsus + konsultant 2006 OÜ Teadmised ja Lahendused

9. Taheva SA Valgamaa Arenguagentuur 2008

10. Tõlliste Tõlliste Vallavalitsus + konsultant 2006 OÜ Teadmised ja Lahendused

11. Õru Õru Vallavalitsus + konsultant OÜ 2006 Teadmised ja Lahendused

1 Puka valla Puka aleviku osaüldplaneering

Valgamaa vallad on samuti oma üldplaneeringute koostamisel valinud töögruppi üsna erinevate ettevõtete konsultandid. 11st 3 valda on valinud oma konsultandid SA Valgamaa Agentuurist, samuti 11st 3 OÜ Teadmised ja Lahendused konsultandid. Seni kehtivad üldplaneeringud on kehtestatud ajavahemikul 2006-2011.

Kaks erinevat maakonda on valinud üldplaneeringute koostamise töögruppi suhteliselt erinavet ettevõtete konsultandid. Kui Põlva maakonnas paistab silma just OÜ Hendrikson & Ko, siis teistes maakondades Hendrikson & Ko teenused nii populaarsed pole olnud. Samuti ei oma ükski firma nii suurt osakaalu kogu maakonna üldplaneeringute koostajana nagu seda on Hendrikson & Ko Põlva maakonnas. Kaks vanemat üldplaneeringut, mis on enne 2000.aastat kehtestatud, jäävad Valga maakonda (1997 ja 1999.a).

Töö käigus koostati üldplaneeringute analüüsimiseks ja kokkuvõtvaks ülevaateks tabelid, mis on välja toodud Lisas 4, Lisas 5 ja Lisas 6 (Lisa 4, Lisa 5, Lisa 6). Tabelisse on märgitud:

1) Väärtusliku põllumaa definitsiooni olemasolu (kaasa arvatud väärtuslik põllumajandusmaa, kõrge väärtusega põllumaa jms)

2) Väärtuslike põllumaade määramiseks seatud kriteeriumid

3) Muud märkused, mis seonduvad väärtusliku põllumaa või lihtsalt põllumaa säilimise- ja kaitsmisega ( ka ehituspiirangutega)

4) Kas on olemas väärtuslike põllumaade käsitlemise peatükk

5.3.1 Põlva maakonna üldplaneeringud

Põlva maakonna 13st üldplaneeringust on käsitlenud otse või kaudselt väärtuslikke põllumaasid kõik 13 üldplaneeringut. Antud töö kontekstis tähendab „kaudselt“ seda, et väärtuslikke põllumaasid pole täpselt sama mõistena defineeritud, kuid siiski seavad põllumaade kaitseks piisavalt soovitusi ja kaitsetingimusi. Väärtusliku põllumaa definitsioon puudub praktiliselt kõigis 13s üldplaneeringus. Valgjärve valla üldplaneeringu seletuskiri ütleb: „Üldplaneeringuga on määratletud väärtuslikeks põllumaad, mida nende massiivsuse (hea harida), esteetilise ja ajaloolise väärtuse ning mullaviljakuse tõttu tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses ning Ahja valla seletuskrja järgi on kõrge väärtusega põllumaad, mille boniteet on üle 40 punkti, põldude massiivsus (hea harida) ja esteetiline väärtus. Definitsioonid on küll osaliselt samad, kuigi üldplaneeringud on erinevate konsultantide abiga koostatud. Seega 2 erinevat konsultanti peavad väärtuslike põllumaade kahe määramise kriteeriumina massiivsust ja esteetilist väärtust. 13’st 9’l üldplaneeringul on välja toodud väärtuslike põllumaade määramise kriteeriumid. Räpina valla üldplaneeringus seisab, et kriteeriumid on määratud maakonna teemaplaneeringuga. Seega on Räpina vallas väärtuslikeks määratud põllumaad, mis on üle 40 hindepunkti. 9st 9 on määramise aluseks võtnud ühe kriteeriumina mullaviljakuse (Tabel 17).

Tabel 17. Väärtuslike põllumaade määramise aluseks boniteedi võtnud Põlvamaa vallad

Vald Räpina Mooste Põlva Valgjärve Kanepi Kõlleste Laheda Ahja Vastse- Kuuste hp 40+ 40+ 42+ 40+ 40+ - 39+ 40+ -

9st 5 valla puhul on väärtuslik põllumaa, mille boniteedi hindepunkt on 40 ja enam. Vaid Põlva vald määrab väärtuslikuks põllumaad, mille boniteet on alates 42 hindepunktist ja Laheda, mille boniteet on alates 39 hindepunktist. Kaks valda (Kõlleste ja Vastse-Kuuste) määravad küll väärtuslikke põllumaasid mullaviljakuse järgi, kuid hindepunkte nende üldplaneeringute seletuskirjades välja pole toodud. 4 valda 9st on väärtuslike põllumaade hindamise kriteeriumiks võtnud ka esteetilise väärtuse, nendeks on Valgjärve, Kõlleste, Ahja ja Vastse-Kuuste, kusjuures kõigi v.a Valgjärve konsultantidena on kasutatud OÜ Hendrikson&Ko’d. Valgjärve üldplaneeringu seletuskirja alusel võib eeldada, et esteetilise väärtuse all on mõeldud seda, et tuleb säilitada maastiku avatus, metsade istutamisel tuleb tagada vaadete säilimine teedega külgnevatele aladele ning põldude sööti järmisel tuleb tagada niiteline kasutus. Kõlleste, Ahja ja Vastse-Kuuste valla üldplaneeringu seletuskirja järgi tagatakse esteetiline väärtus, kui välditakse põllumaade võsastumist ja metsastamist, uute hoonete ehitamisel järgitakse piirkonnalse iseloomulikku asustusmustrit ja põldude sööti jätmisel tagada nende niitmine. Siit selgub, et OÜ Hendrikson&Ko kasutab üldplaneeringute koostamise puhul väärtuslike põllumaade määramisena samu kriteeriumeid. Samas on OÜ Hendrikson&Ko’st konsultante kasutatud ka Vastseliina ja Otepää ÜP koostamisel, kuid nende puhul määramise kriteeriumid samasugused pole. Küll aga peab Hendrikson&Ko tähtsaks, et põllumaasid ei hoonestataks ja tagatakse nende sööti jätmisel niiteline kasutus. Erinevused võivad tulla siin nii konsultantidest endist kui ka sellest, kui suur osa on vallavalitsusel olnud üldplaneeringu koostamisel. Ka teiste valdade üldplaneeringud tähtsustavad esteetilist väärtust, põllumaade avatuse säilitamist jms, kuid ei ole neid määramise kriteeriumina aluseks võtnud. Ühe kriteeriumina on väärtuslike põllumaade määramise aluseks välja toodud põldude massiivsus ehk põllud, mida on hea harida. Seda kriteeriumit käsitlevad Ahja ja Valgjärve vallad.

Kolm valda Mooste, Laheda ja Vastse-Kuuste toovad välja ka selle, et maapealsed tehnovõrgud, hooned või tee ei tohiks liigendada põllumaad. Kõik vallad, v.a Orava ja Põlva, peavad otseselt oluliseks põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist ehk põllumaade säilitamist. 5 valda (Mooste, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Veriora) on seadnud tingimused uute hoonete ehitamisele. Mooste vallas on uushoonete ehitamine väärtuslikule põllumaale põhimõtteliselt lubatud, tuleb koostada vaid detailplaneering. Kui vahe on lähema ehituskompleksini üle 300 m, siis piisab vaid ka projekteerimistingimuste väljastamisest. Seega Mooste vallas erilisi raskusi väärtuslikule põllumaale ehitamisel ei esine. Kanepi üldplaneeringu seletuskirja kohaselt ehitustegevuseks mitte kasutada häid põllumaasid. Kõlleste valla puhul on reegline uute hoonete ehitamine keelatud, v.a juhul, kui üksik eluasemekoht on vähemalt 2 ha suurusel katastriüksusel ning kui järgitakse piirkonnale iseloomulikku asustusmustrit ning uued hooned sobitatakse maastikusse. Laheda valla puhul on vaja koostada vaid detailplaneering kui uued hooned kattuvad täielikult või osaliselt väärtusliku põllumaaga. Nagu ka Mooste valla puhul, piisab vaid projekteerimistingimustest kui lähima hoonetekompleksina jääb vähemalt 300 m. Seega jällegi täiesti võimalik suhteliselt kergekäeliselt ehitada väärtuslikele põllumaadele. Veriora valla üldplaneeringu seletuskiri seab otse, et maatulundusmaale reeglina uute kompaktsete hoonestusega alade rajamine pole lubatud. Siiski on keelatud põhimõtteliselt vaid kompaktse hoonestuse rajamine. Laheda vald toob välja, et väärtuslikele põllumaadele tuleb tagada juurdepääs. Seletuskirja ja kaardi analüüsimisel selgub, et Laheda valla kaardil on kõikidele märgitud väärtuslikele põllumaadele tagatud juurdepääs. Valgajärve valla üldplaneeringu järgi on väärtuslikud põllumaad kantud ka üldplaneeringu kaardile. Samas pole ühegi Valgjärve valla kaardi legendis väärtuslikke põllumaasid märgitud. Märgitud on vaid maatulundusalade all „Põld“. Selle alusel peaks vähemalt 50 % valla territooriumist olema kaetud väärtuslike põllumaadega ja võib oletada, et sellisel juhul on raske järgida üldplaneeringus seatud põllumaade säilimise tagamise tingimusi. Kõlleste valla üldplaneeringu kaardile on kantud väärtuslikud mullad, mida on loogiliselt tunduvalt vähem kui nt Valgjärve kaardil.

Põlvamaa valdade üldplaneeringutest 13 puhul on eraldi välja toodud 7 valla puhul ka eraldi väärtuslike põllumaade peatükk, mis näitab seda, et teemat käsitletakse eraldi ja eraldatakse lihtsalt maatulundusmaast. Nendeks valdadeks on: Mooste, Valgjärve, Kõlleste, Laheda, Ahja, Vastse-Kuuste ja Orava.

5.3.2 Võru maakonna üldplaneeringud

Võru maakonna 12st vallast käisitlevad otse või kaudselt väärtuslikke põllumaasid ning nende kaitset 10 valda (kõik v.a Meremäe ja Haanja). Samuti puudub väärtusliku põllumaa definitsioon kõigis valdade üldplaneeringute seletuskirjades. Vaid Antsla on oma üldplaneeringus defineerinud väärtuslikku põllumaad, aga seda ka enda vallast lähtuvalt. Antsla valla jaoks on väärtuslikud põllumaad üle 38 hindepunktiga ja üle 3 hektari suurused põllumaad. 12’st vallast 5 on seadnud väärtuslike põllumaade määramise aluseks kindlad kriteeriumid. Nendeks valdadeks on: Antsla, Mõniste, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru. Kõikide valdade puhul 5st 5 on määramise üheks kriteeriumiks võtnud mullaviljakuse (Tabel 18).

Tabel 18. Väärtuslike põllumaade määramise aluseks boniteedi võtnud Võrumaa vallad

Vald Antsla Mõniste Sõmerpalu Vastseliina Võru hp 38+ 38+ 38+ 38+ 45+

5st 4 on võtnud väärtusliku põllumaa määramise aluseks mullaviljakuse hindepunktiga kõrgem kui 38. Vaid Võru on seadnud väärtusliku põllumaa hindamise kriteeriumiks mullaviljakuse üle 45 hindepunkti. Üle 38 hindepunkti on väätuslikeks arvatud põllumaad arvatavasti seetõttu, et Võrumaa enda põllumajandusliku maa keskmine väärtus on 37 hindepunkti. Samas maakonnaplaneeringu kohaselt peab Võru maakonnaplaneering paremateks maadeks 41+ hp ja teemaplaneering 38+ hp. Vaid Antsla vald on toonud teise kriteeriumina välja, et väärtuslikud on põllumajandusmaad, mis on üle 38 hindepunktiga ja üle 3 hektari suurused. Siit tekib vastuolu raamdokumentide ja üldplaneeringute vahel. Raamdokumentides väätustatakse pisemaid põllumajandusmaid, milledel on nt kiviaiad ja metsatukad, mis annavad liikidele juurde elupaiku, kuid üldplaneeringutes väärtustatakse pigem suuri alasid, mida on hea harida. See näitab seda, et üldplaneeringutes põllumaade väärtuste kriteeriumid on pigem sarnased põllumajandustootjate omadega.

9 valda 12st peavad otseselt oluliseks väärtuslike põllumaade säilitamise. 12st 4 valda, milledeks on Antsla, Haanja, Mõniste ja Rõuge keelavad või soovitavad vältida põllumaade metsastamist. Antsla, Lasva ja Mõniste peavad oluliseks hoida korras maaparandussüsteeme. Antsla lubab ehitada ühepereelamu või põllumajandusega seotud hooneid, kui erinevate hoonetekomplekside vahekauguseks jääb vähemalt 150 m ja säilib väljakujunenud asustusstruktuur ning tee ja maapeale tehnovõrguliiniga ei liigendata väärtuslikku põllumaad. Kui planeeritav maa kattub osaliselt või täielikult väärtusliku põllumaaga, võib ehitada kuni kahe ehitisega kompleksi, kui vahekauguseks jääb vähemalt 300 m ja säilib väljakujunenud asustusstruktuur ning tee ja maapeale tehnovõrguliiniga ei liigendata väärtuslikku põllumaad. Kui planeeritav maa-ala kattub osaliselt või täielikult väärtusliku põllumaaga, siis maa eraldi kruntideks jaotamine on keelatud. Teistel juhtudel tuleb teha detailplaneering. Haanja puhul on maatulundusmaale esmase ehitusõiguse taotlemise aluseks talu õueplaan või detailplaneering. Tuleb järgida vaid ümbritsevad külastruktuuri ja übritsevate taluõuede planeeringut. Esmajärjekorras tuleb eelistada varasema hoonestusega asukohti, mis on ka üsna mõistlik, kuna juba hoonestuse all kord olnud maad pole enam uuesti võimalik põllumaana kasutada. Miljööväärtuslikke sumbkülasid ümbritsevatele avatud maastikule ei ole üldjuhul lubatud uushoonestuse rajamine. Meremäe valla puhul on uute elamute rajamiseks reserveeritud kindlad alad, kuid samas puuduvad kindlad piirangud et säilitada praegused maade sihtotstarbed. Misso vald annab lihtsalt soovituse, et ehitustegevuseks mitte kasutada häid põllumaid. Selle soovituse kohaselt on vähetõenäoline, et keegi, kes soovib uut hoonet rajada, arvestab selle lause olemasoluga üldplaneeringus. Mõniste üldplaneering on natuke vastuoluline. Ehitamisel tuleb arvestada väärtuslike põllumaadega, kuid samas on keelatud uute elamualade rajamine väärtuslikule põllumaale. Urvaste valla puhul on põllumaadele suhteliselt kerge uushoonestust rajada. Uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemine toimub suurematel elamugruppidel valla poolt kehtestatud detailplaneeringu alusel, üksiku hoone puhul valla poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel. Võru vald kohustab koostada detailplaneering juhul, kui põllumaade arendamisel elamupiirkondadeks kavatsetakse elamuid rajada nii, et kahe elamu vahekaugus on väiksem kui m või elamule lisaks rajatakse samale krundile enam kui 5 abihoonet. 12st vallast 3 käsitleb eraldiseisvat väärtuslike põllumaade peatükki ja 1 kultuurmaastike peatükki. Meremäe ja Misso üldplaneeringud on koostanud AS ENTEC. Mõlema valla üldplaneeringus on lihtsa soovitusena välja toodud, et soovitatav on ehitustegevuseks mitte kasutada häid põllumaid, samas puudub ka mõlema valla

üldplaneeringu seletuskirjades väärtuslike põllumaasid käsitlev peatükk. Ainult Mõniste ja Antsla on kandnud väärtuslikud põllumaad ka üldplaneeringu kaardile. Võrreldes Põlvamaa valdade üldplaneeringutega käsitletakse väärtuslike põllumaade teemat Põlva maakonnas kõvasti rohkem kui Võru maakonnas. Seda näitab ka see, et Võrumaal on 12st vallas 3 käsitlenud väärtuslikke põllumaasid eraldiseisva peatükina, samas kui Põlvamaal on 13st 7. Samuti on väärtuslike põllumaade hindamise aluseks olnud palju madalamad boniteedi hindepunktid. Siin võib erinevus tuleneda sellest, et Võru maakonnas on lihtsalt vähem viljakas muld ja vb reljeefi tõttu liigendatud või halvasti haritavad põllumaad (osakaal suurem). Põlva maakonna valdade puhul on väärtuslike põllumaade hindamise kriteeriumide aluseks võetud veel ka esteetiline väärtus ning massiivsus, samas kui Võrumaal määratakse väärtuslikuks ainult hindepunkti järgi.

5.3.3 Valga maakonna üldplaneeringud

Valga maakonnas on 11 valda, milledest 10 on ka töös analüüsimisel. Kuna Puka vallal on saadaval vaid Puka aleviku osaüldplaneering, siis seda töös käsitletud pole. 10st valla üldplaneeringu seletuskirjast käsitleb väärtuslikke põllumaasid otseselt või kaudselt ning nende kaitsmist 9 valda. Taheva valla üldplaneerinu seletuskiri näeb vaid ette, et hoida korras kõiki põllu- ja rohumaid, mis on teiste üldplaneeringutega võrreldes liiga üldine, seetõttu on Taheva vald 10st välja arvatud. 10st vallast kahel (Sangaste ja Tõlliste) on väärtuslike põllumaade definitsiooniks: Väärtuslikud põllumaad on alad, kus soovitatavalt tuleb jätkata maaharimist. Sama definitsiooni põhjuseks on arvatavasti see, et konsultantidena on kasutatud sama ettevõtte „OÜ Teadmised ja Lahendused“ konsultanti, samas Oru valla puhul, kellel on samast ettevõttest konsultant, selline definitsioon puudub. Vaid 3 valda 10st on üheks väärtusliku põllumaa määramise kriteeriumiks seadnud mullaviljakuse, kusjuures Helme ja Karula üldplaneeringute koostamisel on kasutatud SA Valgamaa Arenguagentuuri konsultante (Tabel 19)

Tabel 19. Väärtuslike põllumaade määramise aluseks boniteedi võtnud Valgamaa vallad

Vald Helme Karula Palupera hp 40+ 40+ 38+

Hummuli vald on tähistanud kaardil väärtuslikud põllumaad, kuid mille järgi need väärtuslikuks hinnatud on, seda pole seletuskirja kirja pandud. Samamoodi määrab Põdrala vald väärtuslikeks põllumaad, millel on kõrge boniteet. Seda kui kõrge boniteet peab olema, et põllumaad väärtuslikuks hinnata, seletuskirjas ei ole. Helme, Karula ja Palupera üldplaneeringute kaartidel väärtuslikke põllumaasid välja pole toodud. Valga maakonnaplaneeringu kohaselt on väärtuslikud põllumaad, mis on üle 40 hp, samas teemaplaneeringu kohaselt on väärtuslikud põllumaad kõrgemad kui 38 hp. Vaid Palupera vald seab kriteeriumiks veel põldude massiivsuse (hea harida), traditsioonilise maakasutuse ja esteetilise väärtuse. 10st vallas 9 peab oluliseks põllumajandusmaa ja väärtusliku põllumaa hoidmist põllumajanduslikus kasutuses ja soovitatavalt tuleb jätkada maaharimist. 4 valda 9st, milledeks on Helme, Hummuli, Otepää ja Palupera, näevad seletuskirjas ette, et põldude sööti jätmisel tuleb tagada nende niiteline kasutus. Helme valla üldplaneeringu puhul on soovitusena nähtud ette, mitte kasutada ehitustegevuseks väärtuslikke põllumaid, samas on üheks tingimuseks, et uute hoonete ehitamine väärtuslikule põllumaale on keelatud, välja arvatud taluõue rajamine. Seega on Helme valla üldplaneeringu seletuskiri natukene vastuolus. Hummuli valla puhul toimub maatulundusmaa sihtotstarbega maale ehitamine vallavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel juhtudel kui 1) hoonestamata katastriüksusele ühe üksikelamu ja kuni 3 kõrvalhoone ehitamiseks mitte läemale kui 100 m naaberkinnistu hoonestusest 2) olemasoleva hoonestusega katastriüksusele lisaks ühe elamu ja kuni 3 kõrvalhoone ehitamiseks mitte lähemal kui 100 m naaberkinnistu hoonestusest. Karula valla üldplaneering soovitab samuti mitte kasutada ehitustegevuseks väärtuslikku põllumaad, samas on see võimalik, sest maatulundusmaale ehitamisel tuleb koostada ehitusprojekt ja on vajalik ehitusloa olemasolu. Otepää valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt elamuasemekoha rajamisel hajaasustuses põllumajandusmaad ei hoonestata. Eelistatakse pigem vanade talukohtade taastamist, kuid samas on lubatud siiski ka ühepereelamu ehitamine seni hoonestamata maaüksusele. Palupera keelab väärtuslikule põllumaale uute hoonete rajamise, välja arvatud üksiku eluasemekoha või kuni kolmest 83

krundist moodustava hoonetegrupi puhul. Põdrala, Sangaste ja Tõlliste üldplaneeringute kohaselt on elamuehituseks valitud reservalad, millede määramisel on välditud väärtuslikke põllumaasid. Samas annavad need 3 valda vaid soovituse mitte kasutada ehitustegevuseks väärtuslikke põllumaasid. Kolme valla üldplaneeringute seletuskirjade sarnasus võib tulla sellest, et Sangaste ja Tõlliste on kasutanud OÜ Teadmised ja Lahendused konsultandi teenust, kuid Põdrala üldplaneeringus seda kirjas pole. Võib järeldada, et Põdrala valla üldplaneeringu konsultandiks oli samast ettevõttest isik. Oru vald kaitseb põllumaasid sellega, et seab tööstus- ja tootmishoonete planeerimise elamiseks ja põllumajanduslikuks kasutuseks sobimatute alade ning maanteede äärde. Samas elamuehituse eest ei ole põllumaad kaitstud. 10st 5 valla puhul on üldplaneeringute seletuskirjas eraldiseisva osana käsitletud ka väärtuslike põllumaade peatükki.

5.2.4 Põlva Võru Valga üldplaneeringute koondanalüüs

Vaatluse all on kokku 35 üldplaneeringut 36’st, kuna Valga maakonna Puka valla üldplaneering pole kättesaadav. Põlva maakonna üldplaneeringud on kõik 13 käsitlenud otse või kaudselt väärtuslikke põllumaasid ja nende kaitset. Võru maakonnas oli selleks numbriks 12’st 10 ja Valga maakonnas 10’st 9. Seega käsitleb 35st üldplaneeringust põllumaade väärtustamise ja kaitsmise osa 32 üldplaneeringut. Väärtusliku põllumaade definitsioon puudus praktiliselt kõikides üldplaneeringutes. Välja võib tuua Antsla (Võrumaa), kes on defineerinud väärtuslikke põllumaasid järgnevalt: väärtuslikud põllumaad on üle 38 hindepunktiga ja üle 3 hektari suurused põllumaad. Samas on üritanud defineerida mõistet ka Sangaste ja Tõlliste (Valgamaa): väärtuslikud põllumaad on alad, kus soovitatavalt tuleb jätkata maaharimist. Eelnev definitsioon muidugi on väga üldine, kuna soovitatavalt tuleks jätkata maaharimist kõikidel põllumajandusmaadel. Boniteedi alusel määrasid kõige madalamate hindepunktidega (üle 38 hp) põllumaad väärtuslikuks 5 valda: Antsla, Mõniste, Sõmerpalu, Vastseliina ja Palupera. Kõik vallad, v.a Palupera, asuvad Võrumaal. Võib oletada, et selliste hindepunktide alusel on määratud põllumaad väärtuslikuks seetõttu, et kõigist kolmest maakonnast on just Võrumaal kõige madalam keskmine boniteet. Laheda vald oli ainuke, kes arvestas väärtuslikeks põllumaad, mis on üle 39 hindepunkti. 7 valda:

Räpina, Mooste, Valgjärve, Kanepi, Ahja, Helme ja Karula arvasid väärtuslike põllumaade hulka põllumaad, mille boniteet ületab 40 hindepunkti. 7’st 5 neist asuvad Põlvamaal. Põlvamaa populaarseim väärtuslike põllumaade määramise alus, alates 40 hindepunktist, tuleneb arvatavalt maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust, mille kohaselt arvatakse väärtuslikuks põllumaad, mis on kõrgemad kui 40 hindepunkti. Vaid Põlva valla üldplaneering nimetab väärtuslikeks põllumaasid, mis on kõrgema boniteediga kui 42 hindepunkti. Samuti Võru vald, kes on väärtusliku põllumaa määramise kriteeriumiks seadnud üle 45 hindepunktiga alad. Valga maakonnaplaneeringu järgi on väärtuslikud üle 40 hindepunktiga põllumaad. Arvatavasti on Helme ja Karula üldplaneeringute koostamisel lähtutud Valga maakonnaplaneeringu kriteeriumist arvata väärtuslikuks põllumaad alates 40st hindepunktist. Palupera 38+ võib tuleneda aga Valga maakonna teemaplaneeringust. Kokkuvõttev tabel, mis näitab kõikide väärtuslike põllumaade määramise aluseks boniteedi võtnud vallad, asub lisas 8 (Lisa 8). Esteetilist väärtust pidasid väärtuslike põllumaade hindamise kriteeriumiks 35st vallast 5 ( Valgjärve, Kõlleste, Ahja, Vastse-Kuuste ja Palupera). Kolmel neist olid konsultandid samast ettevõttest. Kolmas kriteerium, mille alusel põlde väärtuslikeks hinnati oli massiivsus ehk põllud, mida on hea harida. Seda kriteeriumit kasutas määratlemiseks otseselt 3 valda: Valgjärve, Ahja ja Palupera. Samas võiks eelneva kolme hulka lisanduda veel Antsla, kelle üheks kriteeriumiks on, et väärtuslikud on põllumaad üle 38 hindepunktiga ja üle 3 hektari suurused. Lisaks eelnevale kolmele kriteeriumile on Palupera välja toonud määratlemise kriteeriumina ka traditsioonilise maakasutuse. Nagu ka eelnevalt mainitud, olid ettevõtete konsultandid maakondade lõikes väga erinevad.

35st üldplaneeringust seavad väärtuslike põllumaade säilimise tagamise tingimusi 17 valda, milledeks on: Mooste, Valgjärve, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Veriora, Ahja, Mikitamäe, Vastse-Kuuste (Põlvamaa), Antsla, Haanja, Mõniste, Varstu (Võrumaa),Helme, Hummuli, Otepää ja Palupera (Valgamaa). 9 neist (Valgjärve, Kõlleste, Laheda, Ahja, Vastse-Kuuste, Antsla, Helme, Hummuli, Palupera) on seadnud otseselt väärtuslikele põllumaadele säilimise tagamise tingimused. Maakasutuspõhimõtteid (ja/või -tingimusi) on seadnud 4 valda (Kanepi, Veriora, Mikitamä ja Haanja), mis kaudselt tagavad väärtuslike põllumaade säilimise. Põllu- ja metsamaa säilimise põhimõtete abil on väärtuslike põllumaade säilimisele seadnud tingimusi kaks valda, milledeks on Otepää ja Varstu. Mooste vald on teinud sama ruumilise

arengu tingimuste ning Mõniste vald ehitamisel arvestada väärtuslike põllumaade säilimise tingimuste abil.

14valda (Mooste, Valgjärve, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Ahja, Mikitamäe, Vastse-Kuuste, Antsla, Mõniste, Varstu, Helme, Otepää ja Palupera) seadsid väärtuslike põllumaade üheks säilitamise tingimuseks, et väärtuslik põllumaa tuleb kasutuses hoida põllumajandusmaana (või põllumajandusmaa hoitakse üldjuhul põllumajanduslikus kasutuses). 9 valda pidasid üheks väärtuslike põllumaade säilimise tingimuseks sööti jäetud põldude niitmise, et tagada esteetiline väärtus. Nendeks valdadeks olid: Valgjärve, Kõlleste, Veriora, Ahja, Vastse- Kuuste, Helme, Hummuli, Otepää ja Palupera). 8 valda (Mooste, Kõlleste, Veriora, Ahja, Vastse-Kuuste, Antsla, Mõniste, Palupera) pidasid väärtuslike põllumaade säilimisel tähtsaks metsastamise, metsastumise ja võsastumise vältimist. 6 valla ( Mooste, Laheda, Veriora, Mikitamäe, Antsla ja Mõniste) puhul oli väärtuslike põllumaade üheks säilitamistingimuseks hoida korras maaparandussüsteem(id). Mooste ja Laheda vallad peavad väärtuslike põllumaade säilitamisel oluliseks tagada neile juurdepääsutee(d). 6 valda seavad põllumaade säilimise tagamise üheks tingimuseks uute hoonete ehitamise keelustamise väärtuslikele põllumaadele (muidugi teatud tingimustel lubatud), nendeks valdadeks olid: Kõlleste, Ahja, Mikitamäe, Vastse-Kuuste, Mõniste ja Palupera. 4 valda (Mikitamäe, Antsla, Haanja ja Laheda) soosivad uute elamukohtade ehitamisel eelistada vanade talukohtade kasutuselevõttu. Valgjärve ja Helme tähtsustavad veel ka metsade istutamisel vaadete säilimist teedega külgnevatele aladele. Ülejäänud põllumaade säilitamise tingimused, mis valdades ei kordunud, saab vaadata tabelitest, mis asub Lisas 4, Lisas 5 ja Lisas 6 (Lisa 4, Lisa 5, Lisa 6).

Kõige populaarsem väärtuslike põllumaade säilitamise tingimus oli, et põllumajandusmaa tuleb kasutuses hoida just nimelt põllumajandusliku maana. Minu arvates ongi see hetkel kõige olulisem, kuna põllumaade osakaal siiski aja jooksul on vähenenud ning järjest enam suureneb Eestis nõudlus põllumajandusmaa järele. Samale tulemusele on jõutud ka S.Maasikamäe töös (sihtotstarbega kaustas lk 95), kus ekspertide küsitluse tulemusena jõuti järeldusele, et vajadus põllumajandusmaa järele Eestis kasvab. Sama tulemust on kajastanud ka Eesti meedia (Tosso 2012) (Kruuse 2013).

5.4 Küsitluste kirjalikud vastused

Küsimustikud saadeti kõigi 3 maakonna maavalitsustesse ja nende maakondade valdade kohalikesse omavalitsustesse. Samuti 6’le põllumajandustootjale. Maavalitsuste ametnikelt saadi täidetud küsimustiku tagasi vaid Põlva maavalitsusest. Kohalike omavalitsuste spetsialistide täidetud küsimustikke saadeti tagasi:

Põlvamaalt 5 omavalitsuse poolt (Ahja, Valgjärve, Laheda, Põlva ja Veriora);

Võrumaalt 1 omavalitsuse poolt (Võru);

Valgamaalt 1 omavalitsuse poolt (Tõlliste)

Põllumajandustootjatelt saadi tagasi kirjalikke vastuseid 6st 5. Seega saadeti tagasi 13 täidetud küsimustikku.

Maakonna- ja üldplaneeringuga väärtuslike põllumaade määramise üldine eesmärk ja selle tegevuse põhjuste arusaamad on suhteliselt erinevad. Põlva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna planeeringute spetsialisti (edaspidi Põlva maavalitsus) arvates on eesmärgiks väärtusliku tootmisressursi hoidmine ja asustuse suunamine. Põhimõtteliselt sarnasel arvamusel on ka Laheda vallavalitsuse maakorraldaja (edaspidi Laheda vald), kes seab eesmärgiks põllumaa sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise. Ka Ahja vallavalitsuse maaspetsialisti (edaspidi Ahja vald) arvates on vajalik, et igas vallas peab olema põllumajanduseks tegevuseks sobilikku pinda. Tõlliste vallavalitsuse maakorraldaja (edaspidi Tõlliste vald) lähtub sarnasest põhimõttest, et kohaliku omavalitsuse (KOV) huvi on tagada vallas põllumajanduslik tegevus, kuna põllumajandusega tegelevad ettevõtted on peamised tööandjad. Võru vallavalitsuse maanõuniku (edaspidi Võru vald) arvates määratakse väärtuslikke põllumaasid, et selgitada välja n.ö parimatest parimad. Seega on Põlva maavalitsuse, Laheda, Tõlliste ja Ahja valdade ametnikel ühine seisukoht, et põllumajandusmaad tuleks sihtotstarbeliselt kasutada ja säilitada. Sama tulemus selgus ka üldplaneeringuid analüüsides. Selleks, et väärtuslikke põllumaasid üldplaneeringutes määrata, on Laheda, Põlva ja Veriora valdade arvates vajalik väärtusliku põllumaa mõiste planeeringus defineerida. Võru valla arvates oleks vaja mõiste defineerida, kuid samas piisaks ka eritingimuste seadmisest nende alade kohta. Ahja valla arvates piisaks täielikult eritingimuste seadmisest. 13’st vastanust 8 teeb põllumaa väärtuslikuks viljakas muld ehk boniteet. Sellel

arvamusel olid nii Tõlliste, Ahja, Veriora ja Valgjärve vallad kui ka 4 põllumajandustootjat (Tohvri talu, Agriculture AS, AS Metsaküla Piim ja Adrijan OÜ). Seega võib väita, et väärtuslike põllumaade määratlemisel peaks kindlasti lähtuma boniteedist. Sellel arvamusel on nii omavalitsuste spetsialistid, põllumajandustootjad ja sama kriteeriumit kasutavad ka eelpool väljatoodud maakonnaplaneeringud, nende teemaplaneeringud kui ka üldplaneeringud . Põllumaa teeb väärtuslikuks ka põllumajanduseks soodne asukoht. Samal arvamusel olid Laheda ja Valgjärve vallad kui ka OÜ Tulevik ning AS Metsaküla Piim. OÜ Tuleviku taimekasvatusjuht peab farmide läheduses asuvaid maid kõige väärtuslikemaks, kuna loomi ei saa karjatamiseks saata mitmete kilomeetrite kaugusele karjatamiseks. AS Metsaküla Piim tegevjuhi arvates on ettevõtjale kindlasti oluline lähedus tootmiskompleksile. Siit võib järeldada, et põllumajandustootjad, kelle põhitoodang sõltub loomadest, peab olulisemaks teisi kriteeriumeid kui lihtsalt mullaviljakus vms. Võib arvata, et seetõttu OÜ Tulevik boniteeti kriteeriumina välja ei toonudki. Laheda vald ja Agriculture AS peavad oluliseks ka maa lõimiselist koostist. Agriculture AS ettevõtte juhi arvates teeb kivine pind ja põlluma peal asuvad elektripostid selle väheväärtuslikuks, mis on ka igati loogiline. Samal arvamusel on ka Tohvri talu ja Adrijan OÜ, kelle arvates elektriliine täis põllumaa ei ole väärtuslik. Siit järeldub, et just põllumajandustootjad peavad oluliseks seda, et väärtuslikku põllumaad ei liigendaks maapealsed elektriliinid. Sama tulemust omavalitsuse ametnike poolt ei saanud väita, küll aga seadsid mitmed üldplaneeringute tingimuseks, et maapealsed tehnovõrgud ei liigendaks põllumajandusmaastikku. Tõlliste ja Veriora vald on arvanud väärtuslikuks massiivse põllumaa, mida oli ka mitmetes üldplaneeringutes kriteeriumiks toodud. Põllumaa kuju peavad oluliseks Agriculture AS ja Veriora vald. Veriora vald, AS Metsaküla Piim ja Agriculture AS peavad tähtsaks ka optimaalset niiskusrežiimi. Erinevate valdade arvates teevad põllumaa väärtuslikuks ka nt toitainete sisaldus (Laheda), hea ligipääsetavus ja süsteemselt haritud maa (Ahja), hõlpsalt haritav maa ja külvikorras kasutatav (Agriculture AS) ning hooldatud (Adrijan OÜ) maa. Väheväärtuslikuks peetakse põllumaasid, mis on täis ehitatud hooneid ( Tohvri ja AS Metsküla Piim), mille alla on rajatud kaevandus (Tohvri), mis on mitteharitav püsirohumaa või niitmistoetuse saamise eesmärgil kasutuses olev väheviljakas põllumajandusmaa (Agriculture AS, AS Metsaküla Piim). Adrijan OÜ peab mitteväärtuslikuks põllumaasid, mis on võssa kasvanud ja suurte magistraalkraavidega piiritletud, kuna 10-50 meetrit kraavist ei tohi teha teatud taimekaitse töid ja väetamist. Võru valla ametniku arvates, ei ole vaja väärtuslikule põllumaale definitsiooni seada, kuna põllumaa on põllumaa. Põlva valla ametniku sõnul teavad kõige paremini põllumehed ise, mis

teevad põllumaa väärtuslikuks ja Põlva Maavalitsus toetub S.Maasikamäe tööle (Maasikamäe jt. 2013).

Laheda, Tõlliste, Võru, Veriora ja Ahja valdade ametnikud pidasidki enda arvates põhiliseks kriteeriumiks, mille alusel väärtuslikke põllumaasid määrata, boniteeti. Teisena kerkis esile põllumassiivi suurus (Võru, Veriora ja Ahja). Laheda valla sõnul olid väärtuslike põllumaade hindamise kriteeriumid eelnevalt ette antud. Võru, Ahja ja Valgjärve üldplaneeringutes määras kriteeriumid konsultant.

8 vastanu (maavalitsus ja KOV’d) puhul 3 (Põlva maavalitsus, Laheda vald, Valgjärve vald) arvasid, et väärtuslike põllumaade määramise kriteeriumid peaksid olema üleriigiliselt määratud. Veriora valla ametnik arvas, et kui mõiste tuuakse seadusesse, siis peaks ka kriteeriumide määratlemine toimuma riigi tasandil. Samas 4 vastanut (Võru, Tõlliste, Põlva ja Ahja vallad) olid arvamusel, et kriteeriumide määramine peaks toimuma omavalitsuste tasandil. Põlva valla ametniku sõnul, on planeerimistegevus omavalitsuse korraldada ja seega peaks toimuma ka KOV tasandil. Tõlliste valla ametniku arvates, aga pigem seetõttu, et KOV huvi on tagada vallas põllumajanduslik tegevus, kuna põllumajandusega tegelevad ettevõtted on peamised tööandjad. Põlva maavalitsuse ning Laheda valla puhul on väärtuslike põllumaade kaitsmine üleriigiliselt tähtsal kohal. Põllumajandustootjad on aga arvamusel, et väärtusliku põllumaa hindamise kriteeriumide määramine võiks toimuda riigi tasandil. Agriculture AS ja AS Metsaküla Piim olid samal arvamusel, et põhikriteeriumid võiksid olla riiklikud ehk ühtsed, kuid omavalitsused saaksid seada omaltpoolt ka lisapiiranguid, et ei tekiks korrumpeerunud otsuseid. 12st vastanust 10 pidasid oluliseks seada väärtuslikele põllumaadele kaitse- ja kasutamistingimusi, seda ei pidanud vajalikuks ainult Ahja vald ja Tohvri talu. Põhiliselt peeti vajalikuks seada kaitse- ja kasutustingimusi seetõttu, et ei saaks arendada väärtuslikele põllumaadele uusi elamuarendusi ja, et ei toimuks põllumaadel lihtsalt toetuse eesmärgil niitmist.

Kuigi üldjuhul kuuluvad väärtuslikud põllumaad säilitamisele ning on mõeldud sihtotstarbeliseks kasutamiseks, siis Ahja valla puhul on üldplaneeringus toodud kaitsetingimused pigem soovituslikud, põllumaade säilimiseks peab neid arvestama, aga olenevalt olukorrast saab neid ka vältida. Valgjärve valla sõnul kõiki seatud kaitsetingimusi kindlasti ei rakendata. Kuna Valgjärve valla kaardil oli vallast väga suur osa väärtuslikeks põllumaadeks hinnatud, siis on suhteliselt loogiline, et kõiki seatud kaitsetingimusi rakendada ei ole võimalik. Laheda, Võru ja Ahja valdade puhul pole ÜP’ga seatud väärtuslike 89

põllumaade ehitus- ja kasutamistingimuste arvestamisel otsuste tegemisel raskusi ette tulnud. Küsimusele, kas üldplaneeringute ülevaatemise kohustusega on muutunud miski valdade üldplaneeringutes väärtuslike põllumaade määratlemise (piiride ja sisu osas), kasutamis- ja kaitsetingimuste osas, vastasid kõik sellele küsimusele vastanud vallad, et selles osas ei ole midagi muudetud. Väärtuslike põllumaade teema on küll juba Eestis piisavalt aktuaalne, kuid samas mitte niivõrd, et selle säilimist üldplaneeringutega tagada. Seetõttu olekski vaja pigem üleriiklikku definitsiooni ja määramise metoodikat, et see ka kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse jõuaks ja põllumaade kaitsmine planeeringute kaudu rakendust leiaks .

Kõikidest vastanutest, ei olnud kahel vallal (Veriora ja Põlva) seatud (väärtuslikele) põllumaadele kaitse- ja kasutamistingimusi. Põlva valla üldplaneeringu koostamisel leiti, et piisab kaudsetest meetmetest. Kasutusolevate põllumaade säilitamise vajadust arutati ja leiti, et kõige otstarbekam on käsitleda väärtuslikule põllumaale kavandatavat detailplaneeringu kui üldplaneeringut muutvat. ÜP’d muutva detailplaneeringu algatamise otsuse teeb vallavolikogu ja sellele teeb järelvalvet maavanem. Veriora valla puhul mingit ohtu väärtuslikele põllumaadele ei nähtud.

Küsimusele, kas väärtusliku põllumajandusmaa tähendus või väärtused on aja jooksul kuidagi muutunud, vastasid Veriora, Valgjärve ja Põlva vallad, et on. Sama arvas ka Põlva Maavalitsus. Veriora vald toob võrdluse varasemast ajast – „vanasti“ kui põld oli taluniku võib-olla et ainuke elatusallikas, oli sellel eluline tähtsus. Samamoodi toob ka Põlva vald näite varasemast ajast – põllulapid, mis hobusega harimise ajal olid põllumehele hinnas, võisid masinate kasutuselevõtmisel oma väärtuse kaotada, sest neid maa-alasid ei saanud lihtsalt masinatega harida (Lisa 7). Valgjärve vald toob esile selle, et põllumaa on läinud väga hinda. Sama arvasid ka põllumajandustootjad. Ka kolm põllumajandustootjat (Agriculture AS, AS Metsaküla Piim ja Adrijan OÜ) on arvamusel, et „vanasti“ hinnati põllumaade väärtust palju kõrgemalt. OÜ Tulevik taimekasvatusjuhi arvates on põllumajandusmaa väärtus aja jooksul järjest kasvanud. Samal seisukohal oli ka Valgjärve vald, kes täheldas põllumajandusmaa väärtuse tõusu. Tohvri talu peremehe arvates on väärtusliku põllumaa tähendus jäänud samaks ja jääb seda ka edaspidi.

Kõik vastanud põllumajandustootjad on arvamusel, et (väärtuslikku) põllumaad tuleks kindlasti kaitsta. Põhjuseid on loetletud erinevaid nagu nt: põllumaad tuleks kaitsta metsastamise eest ja ehitusaluseks maaks muutmise eest. Adrijan OÜ rõhutab veelkord, et väärtuslikke põllumaasid oleks eelkõige vaja kaitsta just niitmise eest, millega võetakse 90

lihtsalt PRIA’lt toetust, kuigi maa võib olla kõrge boniteediga ja annaks inimkonnale palju rohkem kasu kui lihtsalt niitmine. Kuna põllumaa on niivõrd piiratud ressurss, siis peaks juriidilistel meetoditel kaitsma põlluma otstarbelist kasutamist. OÜ Tulevik peab tähtsaks riigi maa müümisel seda, et eelisostuvõimalus võiks olla Eesti ettevõttel, kes asub sellele maale piisavalt lähedal.

Kui põllumajandustootjad soovivad osta või rentida maad juurde, siis eelkõige järgitakse järgmisi väärtusi:

Tohvri talu: mullastik, reljeef, kivisus (eeldavasti vähene), põllu suurus, eelnev kasutusvaldkond ja asukoht.

Agriculture AS: maa peab olema haritav, mitte liiga märg, olemas peab olema töötav maaparandussüsteem. Määrab ka hind ja kaugus. Mullaviljakust peetakse juba teisejärguliseks, sest vaba maad pole lihtsalt saada.

AS Metsaküla Piim: viljakus, veerežiim, mullastik, eelnev kasutamisviis

OÜ Tulevik: põllumaa asukoht, maa viljakus, mulla lõimis, maa reljeef

Adrijan OÜ: Kuna põllumaade saadavus on juba Eestis üsna piiratud, siis ostetakse juba igasugu boniteediga maid. Küsimus on vaid hinnas – mida väiksem on boniteet, seda väiksem on ka põllumaa hind. Eelkõige hinnatakse: mulla viljakust, lähedust tootmisüksusele, põllumaa suurust, mõningal määral ka kuju. Hinnatakse põllumaal lasuvaid piiranguid. Rentimise kohapealt hinnatakse pigem seda, kas omanik on nõus tegema rendilepingu eelisostuõigusega rentniku suhtes ja kas lubatakse teostada taimekaitsetöid vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.

Tuleb välja, et põllumaa on tõesti Eesti mõistes juba piiratud ressurss ja mullaviljakust enam nii palju põllumaade ostmisel või rentimisel, ei arvestata.

5st vastanud põllumajandustootjast 3 ( Agriculture AS, AS Metsaküla Piim, Adrijan OÜ) arvates on hea põllumaa väärtused erinevad, sõltuvalt milliseid kultuureseal kasvatada soovitakse. Agriculture AS märgib, et erinevus võib olla selles, kas põllud sobivad külvikorras kasutamiseks või ainult heinamaaks. Kultuuride poolest tuleks aga külvikord luua vastavalt mullastikule. AS Metsaküla Piim toob näiteks turbaalad ja üleujutuse all kannatavad alad, kus nt teravilja pole mõistlik kasvatada. Adrijan OÜ valib aga teravilja ja õlikultuuride

kasvatamise puhul kõrgema boniteediga põllumaasid. Tohvri talu peremehe arvates ei ole vajalikel omadustel väga vahet. OÜ Tulevik lähtub enda ettevõtte asukohast ja nendib, et nende ettevõttes kasvatatavatele kultuuridele on sealne piirkond sobilik.

5.5 Kokkuvõttev analüüs

Eesti Maaelu arengukava 2014-2020 (MAK 2014-2020) väärtuslikke põllumaasid ei käsitle, seega ei sea neile ka kindlaid määratlemise ja kaitsmise kriteeriumeid. Väärtuslike põllumaadele seatud kaitsetingimused pole küll eraldi ja otseselt välja toodud, kuid dokumendi sisu läbitöötamisel selgus, et põllumaade säilitamise meetmeid on kaudsemalt seatud küll.. Hetkel liigitab MAK 2014-2020 väärtuslikke põllumaasid kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa alla. Kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa definitsioon ja määratlemine on sama oluline nagu ka väärtusliku põllumaa oma kuna maakonna teemaplaneeringute „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ läbitöötamisel jäi arusaamatuks, kas väärtuslikke põllumaasid liigitatakse väärtuslike maastike alla või mitte. MAK 2014-2020 seisukohalt on põllumajanduses muldade puhul oluline tagada mullaviljakus. Kuna mullaviljakust pidasid oluliseks ka põllumehed ja valdade üldplaneeringud, siis võib väita et mullaviljakuse säilitamine ja tagamine on tõepoolest väga tähtis kui just mitte see kõige tähtsam. Kuna viljakas muld tõstab ka maa väärtust (vähemasti põllumajandustootjate arvates), siis võib väita, et MAK 2014-2020 tähtsustab väärtusliku põllumaa säilimist. MAK 2014-2020 üheks eesmärgiks on maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamine ja sihtotstarbelise kasutuse tagamine korrastatud kuivendussüsteemide ja juurdepääsuteede kaudu. MAK 2014-2020 kohaselt peaks senist enam tähelepanu pöörama toimivate maaparandussüsteemide korrastamisele. Ka põllumajandustootjate küsimustike vastusest tuli välja ka asjaolu, et niiskusrežiim peaks mullas olema optimaale ja toimiv maaparandussüsteem tõstab maa väärtust. Praeguse seisuga ( kevad 2014) on praegused maaparandussüsteemid juba vananenud ning vajaksid uuendamist. MAK 2014-2020 toetab põllumaade sihtotstarbelist kasutamist ja säilimist ka läbi toetustesüsteemi.

Looduskaitse arengukavade (LAK 2020 ja LAK 2035) puhul sõltub väärtuslike põllumaade kaitsmine sellest, kas väärtuslikud põllumaad liigitada kõrge loodusväärtusega põllumaa alla või mitte. Looduskaitse arengukavad panevad rõhku pigem Eesti taimestiku ja loomastiku

mitmekesisusele ja nende elupaikade säilimisele. Kuna igasugu poollooduslikud kooslused, metsatukad jms on n.ö koduks paljudele liikidele, siis looduskaitse arengukavad pigem peavad põllumajandusmaade säilimist vajalikuks liikide elukohtade säilimisele ja seejuures ka liikide mitmekesisusele. Töös selgus, et nii põllumjandustootjad kui ka kohalikud omavalitsused peavad põllumaad väärtuslikuks ka põllu massiivsuse alusel, samas kui looduskaitse arengukavad peavad väärtuslikuks hoopis pisikesi ja vahelduvaid poollooduslikke kooslusi koos kiviaedade ja metsatukkadega. Seetõttu saavad 2 mõistet „väärtuslik põllumaa“ ja „kõrge loodusväärtusega põllumaa“ täiesti omaette tähendused. Tänu sellele järeldusele võib väita, et looduskaitse arengukavad küll toetavad põllumajandusmaa säilimist, kuid panevad siiski rõhku pigem poollooduslike koosluste ja seeläbi liigirikkuse säilitamisele. Üleriigline planeering „Eesti 2030+“ väärtusliku põllumaa mõistet ei defineeri ega määramise kriteeriumeid ei käsitle, nagu ka MAK 2014-2020 ja LAK 2020 ja 2035, küll aga seab põllumaadele kaitsmise meetmeid. Nt on ühe kaitsetingimusena nähtud ette, et vältida tuleb tiheasustuse kandumist väärtuslikule põllumaale. Kui väärtuslik põllumaa väärtuslike maastike alla arvata, siis üleriigline planeering käsitleb väärtuslike maastikena ka traditsioonilist põllumajandusmaastikku ning seab eesmärgiks, et maakonna teemaplaneeringutes „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ nimetatud väärtuslike maastike säilitamise ja kasutamise meetmeid tuleb uute planeeringute koostamisel arvesse võtta. Seega annab Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ edasise väärtuslike põllumaade määratlemise ja kaitsmise n.ö „kohustuse“ maakonna teemaplaneeringutesse. Kuigi üleriiglise planeeringuga ei määrata maakasutus- ja ehitusreegleid, võib siiski väita, et üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ toetab väärtuslike põllumaade säilimise vajadust.

Põllumaade kaitsmise jääb natukene segaseks kõigis väljavalitud kolmes Põlva, Võru ja Valga maakonnaplaneeringutes. Võru maakonnaplaneeringu ja selle teemaplaneeringu alusel on kõige raskem mõista, mida nad peavad väärtuslikuks põllumaaks, milliste hindepunktide järgi nad seda määravad (maakonnaplaneeringu ja teemaplaneeringu andmed erinevad). Samuti on kaitsetingimused pigem soovituslikul tasandil ja väga üldised ning ei anna üldplaneeringutele erilist suunda väärtuslike põllumaade määramiseks. Nt Põlva ja Võru maakonnaplaneeringutes on välja toodud, et maakasutuse puhul on vaja arvestada väärtuslike põllumaade säilitamise vajadust. Valga maakonnaplaneering määrab aga konkreetsed vallad konkreetse boniteediga, milledele seab tingimuse, et nendes piirkondades tuleb kindlasti säilitada haritava maa suurus ja suurendada õigete agrotehniliste vahendite kasutamisega

muldade huumuse sisaldust. Kõigi 3 maakonna teemaplaneeringud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ seavad üldtingimuseks, et kõrge boniteediga põllumaid hoitakse kasutuses põllumajandusliku maana.

Eelnevat kokku võttes, väärtuslike põllumaade kaitsmise ja säilitamise vajadust küll maakonna tasandil toetatakse, aga väga suhteliste ja kaudsete kaitsetingimuste abil. Siin võib olla probleem selles, et puudub üleriigiline regulatsioon. Tihtipeale ei pruugi osata kõik inimesed põllumaade väärtust ja vajalikkust hinnata ning seetõttu võib ka antud teema KOV’des tahaplaanile jääda ning sellest tulenevalt võib kajastuda see ka üldplaneeringutes.

Põlvamaa valdade üldplaneeringutes käsitletakse väärtuslike põllumaade teemat kõvasti rohkem kui nt Võru maakonnas. Seda näitab ka see, et Võrumaal on 12st vallas 3 käsitlenud väärtuslikke põllumaasid eraldiseisva peatükina, samas kui Põlvamaal on 13st 7. Samuti on väärtuslike põllumaade hindamise aluseks olnud palju madalamad boniteedi hindepunktid. Siin võib erinevus tuleneda sellest, et Võru maakonnas on lihtsalt vähem viljakas pinnas ja vb reljeefi tõttu liigendatud või raskesti haritav. Põlva maakonna valdade puhul on väärtuslike põllumaade hindamise kriteeriumide aluseks võetud veel ka esteetiline väärtus ning massiivsus, samas kui Võrumaal määratakse väärtuslikuks ainult hindepunkti järgi. Samuti olid küsimustike vastamisel kõige aktiivsemad just Põlva maakonna omavalitsuste ametnikud ja ka Põlva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna planeeringute peaspetsialist.

Valga maakonna teemaplaneering ei käsitle otseselt mõistet „väärtuslik põllumaa“, küll aga käsitleb seda mõistet Põlva ja Võru maakonna teemaplaneeringutes. Siiski on kaudselt käsitlenud neid Põlva ja Võru maakonnaplaneeringud ja kõigi kolme maakonna teemaplaneeringud just viljelusväärtuse järgi. Samas erinevad andmed keskmiste ja kõrge boniteedipunktide osas nii maakonna- kui teemaplaneeringutes

Maakondade teemaplaneering „asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kaheks olulisemaks peatükiks on „Roheline Võrgustik“ ja „Väärtuslikud maastikud“. Väärtuslike maastike puhul hinnatakse üldjuhul viite tüüpi väärtusi. Ettepanekuna võiks väärtuste tüüpe olla 5 asemel 6, kuhu kuuluks ka nt agrotehniline väärtus. Sobiks ka kui teemaplaneeringusse „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ võiks juurde lisada kolmanda olulise alateema, milleks võiks olla „väärtuslikud põllumaad“.

Maakondade ja nende teemaplaneeringute „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ analüüsi ja arutluse tulemusena selgus, et väärtuslike põllumaade 94

hindamise tähtsaimaks kriteeriumiks peetakse siiski õigustatult mullaviljakust. Samuti olen arvamusel, et kuna planeerimisseadus näeb ette maakonna ja üldplaneeringutes väärtuslike põllumaade määramise ja kaitse- ning kasutamistingimuste seadmise, siis tuleks ka edaspidi, kuid efektiivsemalt väärtuslikke põllumaasid just planeeringutega kaitsta. Riiklikud arengukavad nagu MAK 2014-2020, LAK 2020 ja LAK 2035 peavad oluliseks küll põllumaade säilimise vajadust, kuid siiski ei käsitle väärtuslikku põllumaad laialdasemalt, vaid väärtustavad rohkem mitmekesisuse säilitamist.

Üldplaneeringute vaatlusel leiti, et suuremas osas on Põlvamaa valdade üldplaneeringud koostanud konsultant ühest ja samas ettevõttest (13st 7). Teiste maakondade (Võru ja Valga) puhul oli sellist konsultandi esinemist maksimaalselt 2-3. Planeeringu kehtestamise kuupäevadest mingeid märkimisväärseid tulemusi ei leitud. Põlva maakonna 13st üldplaneeringust olid käsitlenud väärtuslikke põllumaasid nii otseses kui kaudsemas tähenduses kõik 13 üldplaneeringut. Võru maakonnas oli selleks numbriks 12st 10 ja Valgas 10’st 9. Seega käsitleb 35’st üldplaneeringust põllumaade väärtustamise ja kaitsmise osa 32 üldplaneeringut. Arvatavasti tuleneb see siiski sellest, et planeerimisseadusega on selle teema olulisust sätestatud. Nii Riiklike arengukavade, üleriigilise planeeringu, maakonnaplaneeringute kui nende teemaplaneeringute „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja maakondade üldplaneeringute analüüsi tulemusena selgus, et põhimõtteliselt ei defineeri ükski dokument väärtusliku põllumaa mõistet. Välja võib tuua Antsla valla, kes lähtuvalt oma valla seisukohalt on väärtuslikuls põllumaaks seadnud üle 38 hindepunkti ja üle 3 ha suurused põllumaad. 13 valda pidasid väärtusliku põllumaa hindamise aluseks boniteeti. Põlva, Võru ja Valga maakondade üldplaneeringutes määrati väärtuslikeks põllumaad mis jäid vahemikku 38-45 hindepunkti. Boniteedi valisid 13st vastanust 8 väärtusliku põllumaa kriteeriumiks. Seega selgub tulemusena järjekordselt, et väärtuslike põllumaade määratlemisel peaks kindlasti lähtuma boniteedist. Sellel arvamusel on nii küsitletud omavalitsuste spetsialistid kui ka põllumajandustootjad. Sama kriteeriumit kasutavad ka eelpool väljatoodud maakonnaplaneeringud, nende teemaplaneeringud kui ka väljavalitud maakondade üldplaneeringud. Erinevusid tekkisid enamjaolt sellest, kuidas oli määranud seda maakonnaplaneering ja maakonna teemaplaneering ja mis oli maakonna enda keskmine boniteet. Samuti tuli põllumaade väärtuslikuks hindamise kriteeriumina boniteedi kõrval välja ka esteetiline väärtus, mida pidasid tähtsaks 5 valda. 3 valda pidasid tähtsaks kriteeriumiks ka põldude massiivsust Põllumajandustootjate vaatenurgast tegid põllumaa

väärtuslikuks veel ka soodne asukoht ja maa lõimiseline koostis. Jõuti järeldusele, et põllumajandustootjad, kelle põhitoodang sõltub peamiselt loomadest, peavad oluliseks pigem teisi väärtusliku põllumaa määramise kriteeriumeid kui lihtsalt mulla boniteet. Samuti pidasid põllumajandustootjad tähtsaks, et põllumaad ei liigendaks maapealsed elektriliinid, samas sellist tulemust kohalike omavalitsuse vastatud küsimustikest välja ei tulnud. Põllumajandustootjate seisukohalt teevad põllu veel väärtuslikuks hea kuju, optimaalne niiskusrežiim, toitainete sisaldus, ligipääsetavus jms.

35st üldplaneeringust seadsid väärtuslikele põllumaadele säilimise tagamise tingimusi 17 valda. 12st küsimustiku vastustest pidasid sama asja oluliseks 10 vastanut. Populaarsemateks seatud tingimuseks olid: väärtuslik põllumaa tuleb kasutuses hoida põllumajandusmaan; sööti jäetud põldudel tagada niitmine; võsastumise, metsastamise ja metsastumise vältimine; hoida korras maaparandussüsteemid. Maaparandussüsteemide korrashoidu pidas oluliseks ka MAK 2014-2020. Seda, et põllumajandusmaa tuleb hoida kasutuses põllumajandusmaana toetasid ka omavalitsuste ametnikud, kes arvasid, et üldplaneeringutega väärtuslike põllumaade määramise üldine eesmärk ongi just see. Väärtusliku põllumaa definitsiooni vajalikkust kinnitasid ka KOV spetsialistid, põllumehed olid üldjuhul arvamusel, et definitsioon ja määratlused peaksid toimuma riiklikul tasandil, samas kui KOV ametnikud jagasid arvamusi enamvähem pooleks.

Küsimusele, kas üldplaneeringute ülevaatemise kohustusega on muutunud miski valdade üldplaneeringutes väärtuslike põllumaade määratlemise (piiride ja sisu osas), kasutamis- ja kaitsetingimuste osas, vastasid kõik sellele küsimusele vastanud vallad, et selles osas ei ole midagi muudetud. Väärtuslike põllumaade teema on küll juba Eestis piisavalt aktuaalne, kuid samas mitte niivõrd, et selle säilimist üldplaneeringutega tagada. Seetõttu olekski vaja pigem üleriiklikku definitsiooni ja määramise metoodikat, et see ka kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse jõuaks ja põllumaade kaitsmine planeeringute kaudu rakendust leiaks.

Samuti arvati, et väärtusliku põllumajandusmaa tähendus või väärtused on aja jooksul muutunud. Loodetavaid seoseid üldplaneeringute kehtestamise aastaarvude ja aja jooksul väärtuste muutmise vahel aga leitud. Pigem võrreldi, kuidas väärtustati põllumaasid „vanasti“ ja kuidas „nüüd“.

Kõik küsimustikele vastanud põllumehed olid arvamusel, et põllumaad tuleks kindlasti kaitsta nt metsastamise, metsastumise ja ehitusaluseks maaks muutmise eest. Mitme küsimuse

vastusena rõhutati ka seda, et vältida tuleks heade põllumaade niitelist kasutamist PRIA toetuste saamise eesmärgil. Vastusena küsimusele, milliseid maa omadusi peavad põllumajandustootjad oluliseks enne kui hakkavad maad ostma või rentima, kordusid praktiliselt samad vastused, mida nad pidasid väärtusliku põllumaa olemuselt tähtsaks (mullastik, kivisus massiivsus jne). Selgus välja ka see, et maa on juba niivõrd piiratud ressurss, et praegusel ajal ostetakse juba igasuguse boniteediga maid, kuid mida madalam boniteet seda madalam hind.

Väärtusliku põllumaa mõiste kindlat definitsiooni võiksid käsitleda ka Eesti erinevad eelpool töös mainitud raamdokumendid. Seda selleks, et riiklikud dokumendid oleksid omavahel seotud. Vaatluse all olevate dokumentide analüüsil selgus, kuivõrd erinev tähendus võib ühel mõistel olla lähtuvalt erinevate huvigruppide vaatenurgast. MAK 2014-2020, LAK 2020 ja LAK 2035 peavad väärtuslikuks põllumajandusmaaks liigirikast kooslust koos metsatukkade, kiviaedade ja kõige muuga, samas kui põllumeeste vaatevinklist pigeb liigendab see maad ja teeb raskemini haritavaks. Selle tulemusena selgubki, kuivõrd tähtis on riigi tasandil antud mõiste ühiselt defineerimine ja määratlemine.

Ettepanekuna tuleks väärtuslik põllumaa ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa mõisted defineerida, sest hetkel jääb nii Põlva, Võru ja Valga maakonnaplaneeringuid, maakonna teemaplaneeringuid „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kui ka looduskaitse ja maaelu arengukavasid analüüsides segaseks, kas nendel kahel mõistel on omavaheline seos või on neil mõistetel kaks täiesti erinevat tähendust.

KOKKUVÕTE

Põllumaade, seal hulgas väärtuslike põllumaasid, käsitletakse riigi- ja regionaaltasandi arendusdokumentides väga erinevalt. Probleem saab alguse juba mõiste „väärtuslik põllumaa“ defineerimisest. Töö käigus ei leitud ühestki uuritavast dokumendist väärtuslikule põllumaale definitsiooni. Samuti ei selgunud kirjalike küsimustike vastuste analüüsi tulemusena väärtusliku põllumaa definitsiooni olemasolu. Maaelu arengukava 2014-2020, Looduskaitse arengukava 2020 ja Looduskaitse arengukava 2035 liigitavad väärtusliku põllumaa pigem kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa alla. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ väärtuslikku põllumaad eraldi ei käsitle, vaid seab eesmärke ja kaitsetingimusi põllumaade säilimise vajadusest lähtuvalt. Maakonnaplaneeringutes ja maakonna „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ teemaplaneeringutes kerkib sama probleem uuesti üles ehk kas väärtuslikud põllumaad kuuluvad väärtuslike maastike alla või mitte. Väärtusliku põllumaa definitsiooni ja määramise vajadus tulenes erinevate huvigruppide arvamusest kaitsta väärtuslikku põllumajandusmaad maatulundusmaa sihtotstarbe muutumise eest. Sama tulemust kinnitasid ka riiklikud dokumendid nagu nt Maaelu arengukava 2014- 2020, Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, valdade üldplaneeringute seletuskirjadest saadud informatsioon ja kirjalike küsimustike vastused kohalike omavalitsuste spetsialistide ning põllumajandustootjate poolt. Maaelu arengukava 2014-2020, Looduskaitse arengukava 2020 ja Looduskaitse arengukava 2035 vahel dokumendite sidusust praktiliselt ei esinenud.

Kohalikud omavalitsused peavad ülekaaluliselt väärtuslike põllumaade säilimise vajadust oluliseks. Vaatluse all olevatest üldplaneeringutest selgub, et kõige rohkem on väärtuslikke põllumaasid määratlenud ja kaitsetingimusi seadnud Põlva maakonna vallad. Kõige sagedamini peavad kohalikud omavalitsused väärtuslike põllumaade määramisel kriteeriumideks: mulla viljakust ehk boniteeti, esteetilist väärtust ja põllumaade massiivsust. Kõige sagedamini seatud põllumaade kaitsetingimuseks oli põllumaade sihtotstarbelise kasutuse tagamine nii omavalitsuste üldplaneeringu tulemuste kui ka kirjalike küsitluste vastuste alusel. Selgus, et valdade üldplaneeringute seletuskirjades on sarnased põllumaade väärtuslikuks hindamise kriteeriumid nagu põllumajandustootjatelgi.

Selgus, et põllumajandustootjad sooviksid ühese väärtusliku põllumaa definitsiooni määratlemist riigi poolt. Kohalike omavalitsuste ametnike arvamused selles osas jagunesid võrdselt kaheks. Kõige enam ühtisid vallavalitsuse ametnike ja põllumajandustootjate arvamused selles osas, mis väärtuste alusel põllumaad väärtuslikuks peaks hindama. Kui riiklikud eelpool mainitud arengukavad lähtusid väärtuslike põllumaade puhul rohkem kõrgest loodusväärtusest, siis vallavalitsuse amenikud ja põllumajandustootjad vaatavad väärtuslikku põllumaad rohkem maaharimise poole pealt.

Väärtuslike põllumaade käsitlemine ei ole üleriigiliselt väga eesmärgistatud. Seda saab järeldada teema nappuse põhjal nii riiklikke, regionaalset kui kohalikku ruumilist arengut käsitlevate dokumentide alusel. Samuti kinnitab minu seisukohta üldplaneeringute ülevaatamise kohustuse tulemustena saadud vastused, et ühegi valla puhul, ei ole väärtuslike põllumaade osas muudatusi tehtud.

TÄNUAVALDUSED

Käesoleva töö autor tänab Toomas Muru töö juhendamise eest.

Avaldan tänu ka kõikidele küsimustike täitnud ametnikele ja põllumajandustootjatele:

Ahja vallavalitsus – maaspetsialist Rein Mardo

Valgjärve vallavalitsus – maanõunik Kadri Kaska

Laheda vallavalitsus – maakorraldaja Aivar Atspool

Põlva vald – endine Põlva vallavanem Arne Tilk (praegune Põlva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja)

Veriora vald – maa- ja ehitusspetsialist Taivo Kaldoja

Tõlliste vald – maakorraldaja Leino Laul

Võru vald – maanõunik Alar Veibri

Põlva maavalitsus – arengu- ja planeeringuosakonna planeeringute spetsialist Marika Saks

Tohvri talu – nooremperemees Jaan Ahlberg

Agriculture AS - ettevõtte juhataja Tõnu Salu

AS Metsaküla Piim – tegevjuht Lauri Lepassar

OÜ Tulevik – taimekasvatusjuht Marko Tamm

Adrijan OÜ – omanik Priidu Adrijan

100

SUMMARY Handling of valuable arable land in spatial planning

Arable land, including valuable arable land are regarded in national and regional level development documents in very different ways. The problem can start as early as the defining the concept of "valuable arable land“. During this research there was no definition found for valuable arable land from any of the studied documents. Also valuable arable land definition was not found from written questionnaires after the analysis. Rural Development Plan for 2014-2020, Nature Conservation Plan 2020 and Nature Conservation Plan 2035 classify valuable arable land rather under high nature valuable arable land. In national planning "Estonia 2030 +" valuable arable land is not handled separately, but sets goals and conditions for the protection of farmland preservation based on the needs. In county plans and district "Settlement and Land Use Environmental conditions" thematic plan same problem comes up again, does the valuable arable belon under valuable landscapes or not. Need for definition and determination of valuable arable land came from the oppinion of different interest groups that thought about protecting the valuable arable land from change of purpose of commercial land. The same result was also confirmed by documents such as the National Rural Development Plan 2014-2020 , National Planning "Estonia 2030 +“, information obtained from municipal comprehensive plans memorandums and written replies to the questionnaires by the local authorities, professionals and farmers. Consistency of the documents was practically absent between the Rural Development Plan for 2014-2020, Nature Conservation Plan 2020 and Nature Conservation Plan 2035 documents.

Local governments are predominance about the need of remain of the valuable arable lands.

The general plan of the survey shows that the most valuable arable lands are defined and protection condition are set in Põlva county municipalities

Most often, local government designate the critera of valuable arabial lands as: soil fertility as quality rating, aesthetic value and the massiveness of arabial lands. The most commonly set in

101

farmland protection was conditional use for the acreage assigned as municipal comprehensive plans, as well as the results of the written survey responses

It turned out that the comprehensive plans of municipalities in the explanatory memoranda are similar valuable arable land assessment criteria, such as the farmer's tent. It turned out that the farmers would like to define an unambiguous definition of valuable land by the state. Local government officials were divided equally into two opinions in this regard. Mostly coincide the opinions of township government official and farmer as which kind of values should be estimated to make the arable land valuable. . If the above-mentioned national development plans were based more on high-value farmland, the value of nature, the township government officials and farmers looking for more valuable agricultural land tilling side. Treatment of valuable arable land is not very targeted nationwide It can be inferred from the topic of scarcity, both national, regional than local spatial development on the basis of the documents. . It also confirms my view of comprehensive review of the obligation as results obtained from the answers to any municipality, there are no changes made in terms of valuable arable land

102

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Ebasoodsamate piirkondade toetus. Põllumajandusministeerium, 2010. 2. Põllumajandus arvudes. Eesti Statistikaamet. 2012. Kättesaadav: http://www.stat.ee/65383, (02.01.2014) 3. 2012 aasta seirearuanne, 2013. Tallinn: Keskkonnaministeerium. Kättesaadav: http://www.agri.ee/public/2012_SA_MAK_2007- 2013_taiendatud_docx.pdf (25.03.2014) 4. Aamisepp, M., Ebasoodsamad alad – puudus või eelis?, 2011. Kättesaadav: http://www.maainfo.ee/data/artiklid/Ebasoodsamad_alad.pdf, (04.04.2014) 5. Aasmäe, K., Jürgenson, E., Maasikamäe, S., Veeroja, P., Metoodiliste soovituste ja ettepanekute koostamine väärtusliku põllumajandusmaa määramiseks maakonnaplaneeringute koostamisel Põlva, Valga ja Võru maakondade tingimustes ning sellega seonduvate näidisülesannete lahendamine, 2014. Tartu: Eesti Maaülikool. Kättesaadav: http://polva.maavalitsus.ee/documents/180559/1234325/LoppAruanne_2014-02- 27.pdf/c7afe2f5-b29c-44a9-99bc-ec68bf678e59, (08.04.2014) 6. Antrop, M., 2004. Landscape change and the urbanization process in Europe. Kättesaadav: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0169204603000264, (02.05.2014) 7. Astover, A., Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. Tartu: Eesti Maaülikool, 2005.Kättesaadav: http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf, (28.04.2014) 8. Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, 2014. Kättesaadav: http://viljandi.maavalitsus.ee/asustust-ja-maakasutust-suunavad-keskkonnatingimused, (06.05.2014) 9. Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Valga Maavalitsus, 2002. Kättesaadav:http://valga.maavalitsus.ee/documents/180027/2280272/teemaplaneering u_asustust_ja_maakasutust_suunavad_keskkonnatingimused_seletuskiri.pdf/cf36a3ee- 4072-4479-aeb3-e4614cf80c28, (11.05.2014) 10. Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Võru Maavalitsus, 2005. Kättesaadav: http://voru.maavalitsus.ee/documents/181637/764211/Seletuskiri.PDF/38d00062- 53df-4f9c-bf6a-dea9ee1d7909?version=1.0, (11.05.2014)

103

11. Ebasoodsamate piirkondade toetus, 2014. Kättesaadav: http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/taimekasvatus/ebasoodsamate_piirkondade_t oetus_2014/, (04.04.2014) 12. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Kättesaadav: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=462256/keskkonnastrateegia .pdf (04.05.2014) 13. Eesti looduskaitse arengukava aastani 2035. Eesti vabariigi keskkonnaministeerium, 2006. Kättesaadav: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1091889/Looduskaitse_aren gukava.pdf, (11.05.2014) 14. Eesti Maaelu arengukava 2007-2013 meetmete rakendamise ülevaade, 2010. Põllumajandusministeerium. Kättesaadav: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/Maaelu_arengukava.pdf, (22.01.2014) 15. Eesti maaelu arengukava 2014 - 2020, 2013. Kättesaadav: http://www.agri.ee/public/18.11.2013.pdf, (06.05.2014) 16. Eesti mullastiku kaart, 2014. Kättesaadav: http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_mullastik/eesti_mullastik_kaart_tekstiga, (28.04.2014) 17. Elts, J., Lohtaja, S., Mikk, M., Semm, M., 2003. Põllumajandusmaastike loodushoid: soovitusi talunikele igapäevasteks töödeks. Eesti Ornitoloogiaühing, 12 lk. 18. Heil, E., Maasikamäe, S., Maltis, M., Veeroja, P. Impact of Discrete New Real Estate Developments on the Spatial Properties of Arable Land. Rural Development 2013, 501p. 19. Eesti 2030+, 2014. Kättesaadav: http://eesti2030.wordpress.com/, (01.03.2014) 20. Hass, H., Jürgenson, E., Maasikamäe,S., 2011. The Impact of Uncontrolled Development on the Use of Arable Land. Rural Development 2011, 447p. 21. Hellström, K., 2001. Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodikad ja kogemused Viljandi maakonnas. 22. Inselberg, K., 2014. Põllumaa rendihinnad ulatuvad seinast seina. Kättesaadav: http://e24.postimees.ee/2661686/pollumaa-rendihinnad-ulatuvad-seinast- seina, (05.04.2014) 23. Jürgenson, E., Maasikamäe, S., Mandel, M., Toom, M., Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku kasutamise ning võimalike meetmete välja 24. Kikas, T., Penu, P., Maakasutuse muutused ja väärtuslik põllumjanadusmaa. Põllumajandusuuringute keskus, 2013. Kättesaadav: http://www.slideshare.net/pollumajandusministeerium/penu, (02.05.2014)

104

25. Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus. RT I, 23.02.2012, 11. 26. Klaus, A., Valdvee, E., 2014. Põllumajandusmaa rendihind maakondades. Kättesaadav: http://statistikaamet.wordpress.com/tag/maa-rendihind/, (20.01.2014) 27. Klaus, A., Valdvee, E., 2014. Põllumajandusmaa rendihinnad on seinast seina. Kättesaadav: http://statistikaamet.wordpress.com/, (20.01.2014) 28. Kruuse, K., 2013. Eesti põllumaad on kinnisvaraturul eriti hinnas. Kättesaadav: http://e24.postimees.ee/2599362/head-pollumaad-on-kinnisvaraturul- eriti-hinnas, (06.05.2014) 29. Köster, T., Ebasoodsate alade meede – vajalik toetus põllumajandustootmise säilitamiseks ebasoodsamates piirkondades!?, 2013. Põllumajandusministeerium. Kättesaadav: http://pmk.agri.ee/pkt/files/f38/ESA_ettekanne_PM.pdf, (04.04.2014) 30. Lember, A., Riik hakkab kaitsma põllumaad, 2014. Kättesaadav: http://www.pikk.ee/varia/uudised/2014/riik-hakkab-kaitsma- pollumaad#.U4gvzfmSxK1, (08.04.2014) 31. Looduskaitse arengukava aastani 2020. Tallinn: Keskkonnaministeerium, 2012. Kättesaadav: http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/keskkonnaministeerium/L ooduskaitse%20arengukava%20aastani%202020.pdf, (11.05.2014) 32. Looduskaitseseadus. RT I 2004, 38, 258. 33. Lähteseisukohad maakonnaplaneeringute koostamiseks, 2013. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/public/LSK_MKP_koostamiseks_2013.pdf, (14.02.2014) 34. Maade administreerimine, maapoliitika, 2014. Kättesaadav: http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1389/Maakor_pohik.zip/Maak_po hik_7_1_maapoliitika.pdf, (02.05.2014) 35. Maakasutus, 2014. Kättesaadav: http://www.eea.europa.eu/et/themes/landuse/intro, (14.04.2014) 36. Maakasutus, 2014. Kättesaadav: http://www.eea.europa.eu/et/themes/landuse/about- land-use, (14.04.2014) 37. Maakataster, 2012. Kättesaadav: http://www.maaamet.ee/index.php?page_id=2, (25.04.2014) 38. Mullastik ja maakasutus, 2014. Keskkonnainfo. Kättesaadav: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/mullastik_maakasutus.pdf, (24.02.2014)

39. Nael, M., 2013. Väärtuslik põllumajandusmaa võib sageli olla pigem piirang kui ressurss. Kättesaadav: http://uudised.err.ee/v/eesti/378623d1-a1d0-4a39-83c9-ceb5beb8da8d, (08.01.2014)

105

40. Nurmsalu, H., Ebasoodsamate piirkondade uus määratlemine, 2010. Kättesaadav: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/MAAELU/PMAN/LFA_PMAN_12.04.10.pdf, (04.04.2014) 41. Oja, T., Uuemaa, E., 2012. Valglinnastumise mõju maastikele ja selle hindamine. Kättesaadav: http://www.eestiloodus.ee/artikkel4798_4760.html, (04.05.2014) 42. Penu, P., 2006. Eesti muldadest põllumehele. Kättesaadav: http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf, (25.04.2014) 43. Planeerimisseadus. RT I 2002, 99, 579. 44. Penu., P. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine., Põllumajandusuuringute keskus, 2014. (isiklikult saadud materjal) 45. Põllumajandussektori 2013 aasta ülevaade, 2014. Tallinn:Põllumajandusministeerium. Kättesaadav: http://agri.ee/public/juurkataloog/POLLUMAJANDUS_JA_TT/pollumajandussektor- ylevaade-2013-04.pdf, (25.03.2014) 46. Põlva maakonna asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Põlva Maavalituse arenguosakond, 2005. Kättesaadav: https://polva.maavalitsus.ee/documents/180559/1086528/Seletuskiri- 1.pdf/94a95a39-7fed-4d12-98a2 d9aa1c0efcef;jsessionid=579D8F90F19F8033E85D2A26CDD9FB29?version=1.0, (11.05.2014) 47. Põlvamaa maakonnaplaneering, 1996. Kättesaadav:https://polva.maavalitsus.ee/documents/180559/1220010/Seletuskiri- 2.pdf/1d1c458d-9481-47a3-85ba- 91736fd0eed4;jsessionid=71338BCCD2A904CA56A8887330AB6C0C?version=1.0, (16.03.2014) 48. Rannap, R., 2012. Eesti looduskaitsealased seadused. Eesti Entsüklopeedia. Kättesaadav: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_looduskaitse_alased_seadused, (08.01.2014) 49. Riigivaraseadus, RT I, 15.03.2013, 36. 50. Roasto, R., 2014. Eestimaa loodus arvudes. Kättesaadav: http://www.envir.ee/1168819, (02.02.2014) 51. Ruumiline planeerimine, 2012. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/public/Planeerimise_pohimotted_ja_olemus.pdf, (22.04.2014) 52. Sammler, L., 2014. Hea põllumaa pääseb kinnisvaraarendusest. Kättesaadav: http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/taimekasvatus/hea-pollumaa-paaseb- kinnisvaraarendusest.d?id=68366289, (06.05.2014)

106

53. Seeder, H., 2013. Põllumajandusmaa väärtus ja kasutamise perspektiivid. Kättesaadav: http://www.slideshare.net/slideshow/embed_code/27803864?hostedIn=slideshare&ref erer=http://www.slideshare.net/pollumajandusministeerium?utm_campaign=profiletra cking&utm_medium=sssite&utm_source=ssslideview, (14.01.2014) selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020, 2013. Tartu: Eesti Maaülikool. Kättesaadav: http://www.agri.ee/public/Leping- 94_LOPP_aruanne__2013_.pdf, (14.04.2014) 54. Selman, P., 2006.Planning at the Landscape Scale. Routledge, New York, 33p. 55. Standardtulemused keskmise põllumajandustootja kohta, 2014. Kättesaadav: http://4256883.la02.neti.ee/data/standardtulemused/, (27.03.2014) 56. Statistikaameti kodulehekülg. Kättesaadav: http://www.stat.ee/statistika, (11.05.2014) 57. Taimekasvatuse areng 2007-2011 ja valdkonna rakendusuuringud. Tallinn: Põllumajandusministeerium, 2012. Kättesaadav: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/2012/trykis_taimekasvatuse_aren g_2012.pdf, (06.05.2014) 58. Tosso, E., 2012. Välisinvestorid noolivad Eesti põllumaid. Kättesaadav: http://www.adaur.ee/valisinvestorid-noolivad-eesti-pollumaid/, (06.05.2014) 59. Uue maakonnaplaneeringu algatamine, 2014. Kättesaadav: https://polva.maavalitsus.ee/et/maakonnaplaneering, (25.03.2014) 60. Valga maakonnaplaneering. Valga Maavalitsus, 1998. Kättesaadav: http://www.valgamv.ee/planeering/Valga%20Maakonnaplaneering.htm, (11.05.2014) 61. Vohu, S., 2013. Eesti põllumajandus on Baltimaade efektiivseim. Kättesaadav: http://www.seb.ee/uudised/2013-04-18/eesti-pollumajandus-baltimaade- efektiivseim, (22.01.2014) 62. Võru maakonnaplaneering. Võru Maavalitsus, 2002. Kättesaadav: http://voru.maavalitsus.ee/documents/181637/1955645/Maakonnaplaneeringu+seletus kiri.PDF/d2719820-61ce-4b7b-be3e-8b7285858dbb?version=1.0, (11.05.2014) 63. Väärtuslik põllumaa. Kättesaadav: http://commin.org/en/bsr-glossaries/national- glossaries/estonia/vaeaertuslik-pllumaa.html, (08.01.2014) 64. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, 2012. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/eesti2030/, (06.05.2014) 65. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”. Kättesaadav: http://eesti2030.files.wordpress.com/2014/02/ksh-aruanne.pdf, (01.03.2014)

107

LISAD

LISA 1. Ebasoodsad vallad Eestis

LISA 2 . Eesti mullastiku kaart

LISA 3. Haritava maa viljakus Eestis LISA 4 . Väärtuslike põllumaade käsitlemise kokkuvõttev info Põlvamaa kohta LISA 5 . Üldplaneeringutest väärtuslike põllumaade käsitlemise kokkuvõttev info Võrumaa kohta

LISA 6 . Üldplaneeringutest väärtuslike põllumaade käsitlemise kokkuvõttev info Valgamaa kohta

LISA 7 . Kirjalikul teel saadud küsimustike vastused

LISA 8. Väärtuslike põllumaade määramise aluseks boniteedi võtnud vallad

LISA 1. Ebasoodsad vallad Eestis (Nurmsalu 2010)

108

LISA 2 . Eesti mullastiku kaart

Eesti mullastik (koostanud Igna Rooma ja Vello Voiman).

1. Paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad 2. Rähk-liivsavimullad ehk rähksedrendsiinad (kollakashallil moreenil) 3. Leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikasrohelisel moreenil) 4. Leede- ja leetunud liivmullad 5. Kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil) 6. Leet-glei-liivmullad 7. Gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad 8. Glei-savimullad 9. Madalsoomullad 10. Raba- ja siirdesoomullad 11. Lammimullad 12. Mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad) 13. Põlevkivikarjääride puistangualade tehismullad ja pinnased (Eesti mullastiku kaart 2014).

109

LISA 3. Haritava maa viljakus Eestis (Riik hakkab...2014).

110

LISA 4 . Väärtuslike põllumaade käsitlemise kokkuvõttev info Põlvamaa kohta

Põlvamaa Käsitletud Definitsioon Kindlalt Muu Väärtuslike Väärtuslikku määratud Pm põllumaad kriteeriumid peatükk

1. Värska X - - Põllumajandusmaa (pm, aianduse, karjakasvatuse, aretustegevusega seotud maa. Lubatud ehitada talu elumaju, - majapidamishooneid ja põllumajanduse (edaspidi pm) tootmise hooneid. Setumaal oluline säilitada põllumajandusmaastiku avatust

2.Räpina X - Määratud maakonna Maakonna teemaplaneeringuga on määratud väärtuslikud põllumaad (edaspidi v.pm), mis võetakse aluseks ka käesoleva - teemaplaneeringuga planeeringuga põllumajandusmaa reserveerimisel. Väärtuslike pm säilitamise põhimõte on pm maa juhtfunktsiooni (kaardil) säilitamine

3.Mooste X - Väärtuslikuks Ruumilise arengu põhimõtetes *väärtusliku metsa- ja põllumaa ning maastike säilitamine ja väärtustamine ning X põllumaaks loetus sihtotstarbeline kasutamine. Max tuleb säilitada väärtuslikku pmd, eriti seda, kus on toimiv maaparandussüsteem. 40 ja suurema hp Vältida liigset väetiste kasutamist. V pm tuleb säilitada pm tootmiseks ja nendele tuleb tagada juurdepääs ning vältida viljakustsoonid metsastumist. Maapealne tehnovõrguliin ei tohi liigendada v pm’d. Kui maatulundusmaale uushoonestuse planeerimisel (keskmine 36 hp) asub vastav katastriüksus väärtuslikul põllumaal tuleb koostada det plan hoonestusele parima asukoha ning ehitustingimuste leidmiseks. Kui vahe lähima hoonetekompleksini vähemalt 300 m, siis piisab üksikelamu ehitamiseks projekteerimistingimuste väljastamiseks, kui vähem siis vajalik det plan.

4.Põlva X - Boniteet alates 42 Põllumajandusmaastike loodushoid on oluline kogu valla maastikupildi kujunemisel. - hp

5.Valg- X (Üldplaneeringuga on Massiivsus ( hea Põllumajandusliku kasutusega maadel tuleb see kasutus säilitada, põldude sööti jätmisel tuleb tagada niiteline kasutus, X järve määratletud harida), esteetiline ja et säilitada maastiku avatus. Üldplaneeringuga on määratletud väärtuslikeks põllumaad, mida nende massiivsuse (hea väärtuslikeks põllumaad, ajalooline väärtus harida), esteetilise ja ajaloolise väärtuse ning mullaviljakuse tõttu tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses. Säilimise mida nende massiivsuse tagamise tingimused: v. pm tuleb kasutuses hoida pm maana, metsade istutamisel tuleb tagada avatud vaadete säilimine ning parem (hea harida), esteetilise teedega külgnevatele aladele, soovitatav on ehitustegevuseks mitte kasutada v pmd, põldude sööti jätmisel tuleb tagada ja ajaloolise väärtuse mullaviljakus. niietline kasutus, et säilitada maastiku avatus. ning mullaviljakuse tõttu (kaardil) tuleb hoida Boniteed 40 ja enam põllumajanduslikus hp kasutuses.)

6.Kanepi X - 40 ja enam hp Väärtuslikud põllumaad (40+) hoitakse kasutuses. Põllumajandusmaa tuleb säilitada avatuna. Elamumaade - reserveerimisel on arvestatud vajadusega säilitada väärtuslikku põllumaad. Pm maastike loodushoid on oluline maastikupildi kujundamisel. Tuleb hooldada. Põllumaal väiksem ehitusõigust omav katastriüksus või kinnistu suurusega 1 ha (1 ühepereelamu, kuni 3 abihoonet maast tulu saamise eesmärgil). Ehitustegevuseks on soovitatav mitte kasutada häid põllumaid. Elamute ehitamisel ja projekteerimisel tuleb hoiduda muutmast maastikulist üldilmet.

7.Kõlleste X - Mullaviljakus, ÜPs on v pmde määramise aluseks mullaviljakus, mida nende esteetilise väärtuse ning parema mullaviljakuse tõttu tuleb X esteetiline väärtus hoida põllumajanduslikus kasutuses. V pm säilimise tagamise tingimused: v pm tuleb hoida pm kasutuses. Vältida pm 111

(kaardil) võsastumist ja metsastamist, v pm on reeglina uute hoonete ehitamine keelatud, v.a üksik eluasemekoht vähemalt 2 ha suurusele katastriüksusele, kui järgitakse piirkonnale iseloomulikku asustusmustut ning uued hooned sobitatakse maastikusse, esteetilise väärtuse ja vaadete säilimiseks põldude sööti jätmisel tagada niitmine.

8.Laheda X - Kõrgem kui 39 Väärtuslike pm olemasolu ja säilitamine loob eeldused pm tootmise intensiivistamiseks. Pm arendamist soosivad X (kaardil peaks ulatuslike pm olemasolu ja põhjavee suhteline kaitstus. Olemasolevatel pmdel tagada sihtotstarbeline kasutamine. olema) keskmine on Kasutusest väljajäänd pmdel niitmine. Hoonestuse ja tehnovõrkude rajamisel ei tohi liihendada v pmd. Täiendavate 34. elamumaade reserveerimisel on arvestatud v pmde säilimisega. Uue elamu ehitamisel kaugus lähimast hoonetekompleksist olema vähemalt 150 m, tee ja maapeale võrguliin ei tohi liigendada vpmd. Kui maatulundusmaale uushoonestuse planeerimisel kattub katastriüksus täielikult või osaliselt väärtusliku pmaga, tuleb koostada det plan. Kui uushoonestus olemasolevale talukohale ning lähima hoonetekompleksini jääb vähemalt 300 m siis piisab projekteerimistingimuste väljastamisest. Sama kui katastriüksusele plan üksikelamu ehitamist, siis ka 300 m. V pmd kuuluvad säilitamisele ning mõeldud sihtotstarbeliseks kasutamiseks v.a ette nähtud perspektiivsed pere ja ridaelamud tilsi küla keskuses, osaliselt v pml. Tagada tuleb v pmle juurdepääs, hoida korras maaparandussüsteem, keelatud huumuskihi koorimine müügi v muu tegevuse eeesmärgil, kui v pm pole suurema põllumassiivi osa ja väiksem kui 2 ha siis võib plan uusoonestust (kaugus 300)

Veriora X - - Põllumajandusmaade täiendavat reserveerimist või kasutuselevõttu ette ei nähta. Senised põllumaad säilitavad valdavalt - oma senised maakasutuse juhtfunktsioonid. ÜPga tehtud ettepanek välja arvata 1 v pm. Maatulundusmaale reeglina uute komptaktsete hoonestustega alade rajamine pole lubatud. Tagada olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine. Põllud rajada optimaalse suurusega ning võimalusel rakendada viljavaheldust. Üle Eesti keskimise boniteedi hindeklassiga põllud hoida avatuna ning võimalusel kasutuses pm maana. Vältida metsastamist.

Ahja X Kõrge väärtusega pm, Boniteeet 40 ja Jätkuv põldude hooldamine ja majandamine oluline pm edasiarendamiseks kui ka külamaastiku ajaloolise, esteetilise ja X mille boniteet on üle 40 enam hp, põldude loodusliku väärtuse säilitamiseks ja avatud vaadete tagamiseks. Säilimise tagamise tingimused: Hoitakse üldjuhul pm punkti, põldude massiivsus ehk hea kasutuses. Võsastumist ja metsastamist välditakse,v pmle on uute hoonete ehitamine keelatud üldjuhul, v.a üksiku massiivsus (hea harida) hjarida ja esteetiline eluasemekoha rajamine kui rajatavad hooned ja sinna rajatav tee tükelda pmd ja ei kahanda selle väärtust ja esteetiline väärtus. väärtus. (harimisväärtust). Uushoonetele sobiliku asukoha leidmiseks maastikus järgitakse hoonete paigutamisel põllu ja metsamaa piiri nind teede liinitrasside paigutust, külamaastiku esteetilise väärtuse ja vaadete säilitamiseks tagatakse põldude sööti jätmisel nende niiteline kasutus.

Mikitamäe X - - V pmdel soovitatav säilitada nende senine kasutusotstarve. Põllud tuleb rajada optimaalse suurusega ning võimalusel - rakendada viljavaheldust. Üpga on vastavalt üp mõõtkavale ja väljakujunenud olukorrale täpsustatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratud väärtuslike pm piire.

Vastse- X - Mullaviljakus ja Põldude hooldamine ja majandamine on oluline põllumajanduse säilimiseks, samuti külamaastiku ajaloolise, esteetilise X Kuuste esteetiline väärtus ja loodusliku väärtus ning avatud vaadete säilitamiseks. Valla ÜPs on väärtuslike põllumaade määramise aluseks mullaviljakus ja esteetiline väärtus. Väärtuslike pmde säilimise tagamiseks on Üpga seatud: * v. pm tuleb hoida pm kasutuses, vältida võsastumist ja metsastamist, v pmle on uute hoonete ehitamine reeglina keelatud, v.a üksiku eluasemekoha rajamine (eluasemekoha rajamisel e itohi rajatavad hooned ja sinna juurd rajatav tee tükeldada pmd. Eluhoonete paigutamisel järgiga kõlvikute piire, teede ja liinitrasside paigutust ning leida uushoonetele sobilik asukoht

112

maastikus. Külamaastiku esteetilise väärtuse ja vaadete säilitamiseks tuleb põldude sööti järgmisel tagada nende niiteline kasutus.

Orava X - - Põldude keskmine boniteet 36 punkti. Suuremad ja väärtuslikumad põllumaad asuvad Orava, Vivva, Kliima ja x Hannikase külade ümbruses

LISA 5 . Üldplaneeringutest väärtuslike põllumaade käsitlemise kokkuvõttev info Võrumaa kohta

Võrumaa Käsitletud Definitsioon Kindlalt Muu Väärtuslike Määratletud pm peatükk v. pm’na

Antsla X - Väärtuslikud Maakasutustingimus pm maal: * väärtuslikud pmd tuleb säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks ja nendele tuleb X põllumaad on üle 38 tagada juurdepääs. *tuleb vältida v pm metsastamist ja metsastumist ning keelata sellelt huumuskihi koorimine va hindepunktiga ja üle kavandamise eesmärgil keskkonnaregistris oleva maardla alal. *ehitada 1pereelamu ja vajalikud abihooned või pm 3 ha suurused seotud ehitustega kompleksi kui erinevate hoonetekomplekside vahekauguseks jääb üldreeglina vähemalt 150 m ja põllumaad. säilib väljakujunenud asustusstruktuur ning tee ja maapealse tehnovõrguliiniga ei liigendada v pmd. Juhul kui pm maa Väärtuslikuks kattub osaliselt v täielikult väärtusliku pmga võib ehitada kuni 2 ehitisega kompleksi kui vahekauguseks jääb vähemalt põllumaaks on 300 m ja säilib väljakujunenud asustusstruktuur ning tee ja mapealse tehnovõrguliiniga ei liigendata v. pmd. Kui maa määratud valla kattub v on täielikult v pm peal, siis on seal keelatud maa-ala mitmeks krundiks jaotamine. Det plan tuleb teha kui on keskmist ületava ehitamissoov v pmle kuid lähima hoonetekompleksini jääb vähem kui 300 m. Säilimist tagavad kasutus ja hindepunktiga maa. ehitustingimused: V pm tuleb säilitada pm tootmiseks ja nendele tuleb tagada juurdepääs v.a keskkonnaregistris arvel olema maardla alal, kui alale on maapõueseaduse alusel antud kaevandamisluba. Tuleb säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid. Tuleb vältida metsastamist ja metsastumist ning keelata sellelt huumuskihi koorimine müügi või muu tegevuse eesmärgil va maavara kaevandamise eesmärgil. Säilitada tuleb põllumassiivid vahel paiknevad metsatukad. Prjekteerimistingimuste või detailplaneeringu alusel võib üldreeglina lubada uushoonestust vaid endistel talukohhtadel ja juhul kui lähima hoonetekompleksini on vähemalt 300 m, mis tagaks väljakujunenud hajaasustusliku struktuuri säilimise. Vältida tuleb uute mitte-põllumajanduslikke funktsioone omavate hoonete ehitamist väärtuslikule põllumaale. Haanja X - - Hoonestamata maatulundusmaale on esmase ehitusõiguse taotlemise aluseks talu õueplaani või det plan koostamine. - Uute hoonete rajamisel tuleb järgida ümbritsevad külastruktuuri, ümbritsevate taluõuede planeeringut. Ehitamissoovi korral peab esmajärjekorras eelistama varasema hoonestuse asukohti.Miljööväärtuslikke sumbkülasid ümbritsevale avatud maastikule ei ole üldjuhul lubatud uushoonestuse rajamine, samuti pole lubatud nende alade metsastamine,

Lasva X - - Kõrge viljelusväärtusega põllumaad säilitatakse avatud maastikuna, nende metsastamine vms maastiku avatust kaotav - tegevus peab toimuma ÜP alusel. Olemasolevaid maaparandussüsteeme säilitatakse ja hooldatakse

113

Meremäe X - - Meremäe vallas on miinuseks põllumajanduse puudumine/vähesus. Oskuslik põldude majandamine lähtub looduses - kehtivatest seaduspärasustest. Olemasolevaid loodusressursse tuleb kasutada võimalikult optimaalselt. Käesoleva üldplaneeringuga maa täiendavat reserveerimist põllumajanduse otstarbel ette ei nähta, st senised põllumaad säilitavad valdavalt oma senised maakasutuse juhtfunktsioonid. Meremäe vallas on uute elamute rajamiseks reserveeritud kindlad alad, kuid mingeid piiranguid samas pole, et säilitada praeguseid maa sihtotstarbeid. Ehitamisel hajaasustuses tuleb krundi omanikul arvestada olemasoleva loodus- ja elukeskkonnaga ning piirangutega, mis tulenevad muinsus- ja looduskaitsealustest objektidest ning nende kaitsetsoonidest. Soovitav on ehitustegevuseks mitte kasutada häid põllu- ning metsamaid.

Misso X - - Põllumajanduslikku maad on vallas 5 020 ha ja sellest haritavat 4 010 ha. Maaviljakus on vallas erinev, paremad - põllumaad jäävad Misso ümbrusesse. Endiste ühismajandite asemel pole jäänud ühtegi põllumajandus ettevõtet. Hetkeks on vallast välja kujunenud põllumajanduslikke saadusi tootev piirkond. säilitada olulisemad ökoloogilised protsessid; kaitsta looduslikku mitmekesisust. Põllumajanduse osas peab prioriteediks olema suure viljakusega muldade säilitamine ja maaharimisevõtete parandamine. Kuna vallas on tegu suhteliselt kehvade muldadega põllumaadega on see aspekt eriti oluline. Sealjuures tuleb võimaluste piires säilitada põllukultuuride liigiline mitmekesisus, otseseid võimalusi selleks pakub mahepõllundus. Kehvematel põllumaadel soovitada alternatiivsete põllukultuuride (ravimtaimed, astelpaju, maasikas, teised marjakultuurid) kasvatamist . Vallas peab olema pidev maakasutuse ülevaade, mis annaks võimaluse korraldada oma territooriumil võimalikult parema maakasutuse- ja maakorralduspoliitika. See võimaldab säilitada vallale omase põllumajandusmaastiku, vältida tootmise kontsentreerumist ebasobivatele aladele. Käesoleva üldplaneeringuga ei nähta ette põllu- ja metsamajandusmaade täiendavat reserveerimist või kasutusele võtmist. Senised põllu- ja metsamaad säilitavad valdavalt oma senised maakasutuse juhtfunktsioonid (sihtotstarbe). Soovitav on ehitustegevuseks mitte kasutada häid põllumaid.

Mõniste X - Kaardil välja Põllumajandus- ja metsamaana reserveeritakse olemasolevad põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks X toodud. Kõrge (üle kasutatavad maaüksused, väljaarvatud alad, millele käesoleva planeeringuga on määratud muu juhtfunktsioon. 38 hp) boniteediga Käesoleva planeeringuga määratakse ka väärtuslikud põllumaad. Väärtuslikel põllumaadel peab jätkuma nende põllumaa. kasutamine põllumajanduslikuks otstarbeks. Kaardil eraldi välja toodud. Ehitamisel tuleb arvestada väärtuslike põllumaadega. * Kõrge boniteediga põllumaid hoitakse kasutuses põllumajandusliku maana või avamaastikuna. *Kõrge

boniteediga põllumaade piirid ja ulatus määratakse üldplaneeringuga (teemaplaneering). Väärtuslikke põllumaid tuleb kasutada põllumajanduslikel eesmärkide ning neid ei või metsastada. Maaparandussüsteemid tuleb säilitada ja korras hoida. Keelatud on uute elamualade rajamine väärtuslikule põllumaale. Eraldi kaitse- kasutustingimusi välja pole toodud. Väärtuslikud põllumaad mõniste vallas: *Saru alajaamast Singa külani riigimetsani ulatuv põllumassiiv suurusega u 220 ha *Ape teest Varstu valla piirini ulatuv põllumassiiv u 250 ha *Tikuti põllumassiiv Karisöödi tee ääres u 120 ha *Borodino põllumassiiv u 180 ha *Saru ja Sakurgi vahel asuv põllumassiiv u 445 ha *Korva põld Villike külas u 130 ha *Peetri jõe ja riigimetsa vahel olev ala (va Natura ala) u 300 ha

Rõuge X - - Maatulundusmaade planeerimisel arvestatakse põllumajandustootmiseks vajalike väärtuslike põllumaade säilitamise - vajadusega. Rõuge vallas asuvad suured põllumassiivid kuuluvad säilitamisele – neid tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses või avamaastikuna ning nendel aladel on maakasutuse sihtfunktsiooniks maatulundusmaa. Tulenb vältida väärtusliku põllumaa metsastamist ja metsastumist, samuti uute mittepõllumajanduslikke funktsioone omavate hoonete ehitamist väärtuslikule põllumaale. Otseselt pole öeldud, et väärtuslikud põllumaad lähevad väärtuslike maastike alla, kuid nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ÜPs on olemas.

114

Sõmer- X - Üle 38 boniteedi Sõmerpalu valla ruumilise arengu üheks põhimõtteks on väärtuslike põllumaade ja metsade säilitamine. Väärtuslikeks - palu hindepunkti saanud põllumaadeks on arvatud üle 38 boniteedi hp saanud põllumaad. Väärtuslikud põllumaad tuleb hoida põllumaad põllumajanduslikus kasutuses või avatud maastikuna. Välja toodud täiendavad kasutamis- ja ehitustingimused elamute projekteerimisele väärtuslike maastike alade (kuid mitte eraldi v. Pm osas). Välja toodud ka Põllu- ja metsamaa kasutamis- ja ehitustingimused. Looduskaitseseadusega on kaitstavaks objektiks kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid, milleks ks on väärtuslik põllumaa.

Urvaste X - - Valla põllumajanduslik potentsiaal on suhteliselt kõrge – põllumajandusmaade osatähtsus valla territooriumul on suur ja - mullastik kõrge tootlikkusega, seda eriti valla edela- ja lõumaosas (Kuldre, Uue-Antsla ja Vaabina ümbruses). Põllumaade keskmine viljakus on tasemelt vabariigi keskmisest 42 hp madalam. Suurel osal valla territooriumist eriti põhjaosas on tingimused pm arendamiseks komplitseeritud – põllutükid on väikesed, mullastik väga vahelduv, erosiooniohtlike raskestiharitavate pindade suur osatähtsus ning liigestatud reljeef. Põllu- ja metsamajandustsoonile uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemine toimub suurematel elamugruppidel ja tootmismaa-aladel valla kehtestatud det plan alusel ja üksikute hoonete puhul valla poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel. (Kuna pm potsentsiaal kõrge võiks rohkem määratleda maid ja paremad kasutuskriteeriumid sätestada)

Varstu X - - Varstu valla üheks ruumilise arengu põhimõtteks on väärtuslike põllumaade ja metsade säilitamine. Väärtuslike - maastike ja väärtusliku külamiljööga alade arendamisel tuleb juhinduda Võru maakonna teemaplaneeringus Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused määratud nõuetest ja soovitustest ning üldplaneeringuga määratud kasutamis- ja ehitustingimustest. Põllu- ja metsamaa kasutamis ja ehitustingimused: * säilitada väärtuslikud põllu-ja metsamaad *põllu- ja metsamaal ärimaade, tootmismaade, kõikide Üp’ga reserveeritatavate elamumaade juhtfunktsiooniga maa-alade ja jäätmemaa arendamiseks ning tehnomastide püstitamiseks tuleb koostada det plan (vt edasi). Välja toodud täiendavad kasutamis- ja ehitustingimused elamute projekteerimisele väärtuslikel maastikel ja väärtusliku külamiljööga aladel, kuid pole spets v. pm oma välja toodud. . Looduskaitseseadusega on kaitstavaks objektiks kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid, milleks ks on väärtuslik põllumaa.

Vastselii x - Otseselt pole öeldud Äri-, tootmis- ja teenindusmaade ruumilise arengu üheks maakasutuspõhimõtteks on primaarsektoris kasutada X/- na et v pm üle 38 hp metsamaid ning põllumaid sihtotstarbeliselt, soodustades seeläbi majanduses alternatiivseid põllumajandusharusid. kultuurmaasti aga kaudselt on. Hoida üle 38 hindepunktiga (kõrge boniteediga) väärtuslikke põllumaid kasutuses. Kõrge boniteediga põllud määratakse ke peatk on üldplaneeringug. Soovitatav on ehitustegevuseks mitte kasutada häid põllu- ja metsamaid ning väärtuslike biotoopidega alasid. Juhul, kui ehitustegevuseks soovitakse kasutada nimetatud alasid ,on vallavalitsusel õigus nõude det plan. Vaadete säilimiseks on vajalik niita ka põllupeenraid ja aktiivsest kasutusest kõrvale jäävaid alasid. Olemasolevatel põllu- ja metsamajandusmaa juhtfunktsiooniga maadel elamute arendamis- ja projekteerimistingimused on välja toodud lk 43. Planeeringuga reserveeritavate elamumaade määramisel on arvestatud, et säiliksid head põllu ja metsamaad.

Võru X Üldplaneeringuga Ruumilise arengu põhimõtted: *võru vallas asuvate kõrge boniteediga sh. toimiva kuivendusvõrguga põllumaade X loetakse säilitamine *Võru vallas on üheks prioritediks rohelise võrgustiku ning väärtuslike maastike säilitamine ning väärtuslikuks puhkeotstarbeline arendamine. Üldplaneeringuga loetakse v. pmks maid, mille boniteed on kõgem kui 45. Nimetatud põllumaaks maid, aladel ja metsamaal on väljaspool tiheasustusalasid asuvate maa-alade kruntimisel ning hoonestamisel prioriteediks mille boniteet on kõrgem kui 45 hp. terviklike põllu- ja metsamassiivide säilitamine. Põllumajandusmaal väiksem ehitusõigust omav katastriüksus kinnistu 115

Väärtuslikke pmd või krunt on 0,5 ha. Ehitus- ja kasutustingimused välja toodud lk 14 (mitte täielikult v. Pm kohta). Tehtud ettepanek pole kaardil eraldi võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu muutmiseks, v pm boniteet 45. Det plan tuleb teha kui põllumaade välja toodud! arendamisel elamupiirkondadeks kavatsetakse elamuid rajada nii, et kahe elamu vahekaugus on väiksem kui 100 m või elamule lisaksrajatakse samale krundile enam kui 5 abihoonet.

LISA 6 . Üldplaneeringutest väärtuslike põllumaade käsitlemise kokkuvõttev info Valgamaa kohta

Valgamaa Käsitletud Definitsioon Kindlalt Muu Väärtuslike v. pm’na Määratletud pm peatükk

Helme X - Kõrgem kui 40 hp. Valla üheks peamiseks väärtuseks on tulunduslik põllumaa.Üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste all on soovitatavalt X mitte kasutada ehitustegevuseks väärtuslikke põllumaid. Väärtuslike põllumaadena tuleb käsitleda põllumaid, mille hindepunkt on kõrgem kui 40. Põldude majandamine on oluline külamaastiku ajaloolise, esteetilise ja loodusliku väärtuse säilitamiseks. Üldplaneeringuga on määratletud väärtuslikeks põllumaad, mida nende massiivsuse (hea harida), esteetilise ja ajaloolise väärtuse ning parema mullaviljakuse tõttu tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses. Säilimise tagamiseks on Üpga seatud tingimused: *väärtuslik pm tuleb kasutuses hoida põllumajandusliku maana. Metsade istutamisel tuleb tagada avatud vaadete säilimine teedega külgnevatele aladele *uute hoonete ehitamine väärtuslikule põllumaale on keelatud välja arvatud taluõue rajamine *põldude sööti jätmisel tagada niiteline kasutus. Oluline on hoida kasutusel kõiki /hea põllu ja rohumaid (eriti nende traditsioonilistes asukohtades)

Hummuli X Kaardil tähistatud Juhul kui maatulundusmaal uushoonestusele ehitusõigust taotlev kinnistu kattub säilitamisele kuuluvate väärtuslike X helekollase värviga, maastike ja koosluste võrgustikuga, rohevõrg või miljööväärtusliku alaga, tuleb loa menetlemisel arvestada eesmärgiga, aga pole määratud tagada ala toimimine ning analüüsida ehitiste võimalikku mõju väärtuslikule alale. Maatulundusmaa sihtotstarbega maa- alale ehitamine toimub vallavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel alljärgnevatel juhtudel: *hoonestamata katastriüksusele ühe üksikelamu ja kuni 3 kõrvalhoone ehitamiseks mitte lähemale kui 100 m naaberkinnistu hoonestusest *olemasoleva hoonestusega katastriüksusele lisaks ühe elamu ja kuni 3 kõrvalhoone ehitamiseks mitte lähemalt kui 50 m olemasolevast hoonestusest. Maatulundusmaale ehitamisel koostatakse ehitusprojekt ja väljastatakse ehitusluba ehitusseaduses sätestatud korras. Elamumaade reserveerimisel on arvestatud säilitada head põllu- ja metsamaad. Väärtuslikud põllumaad on alad, mida soovitavalt tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses. Säilimise tagamiseks sestud tingimused: *Põldude sööti jätmisel tuleb tagada niiteline kasutus *Uute hoonete ehitamisel tagada vaadete avatus

Karula X - 40 + hp Soovitatavalt mitte kasutada ehitustegevuseks väärtuslikke põllumaid. Väärtuslike põllumaadena tuleb käsitleda - põllumaid, mille hindepunkt on kõrgem kui 40. Maatulundusmaale ehitamisel koostatakse ehitusprojekt ja väljastatakse ehitusluba ehitusseaduses sätestatud korras.

116

Otepää X - - Elamuasemekoha rajamisel hajaasustuses kehtivad üldised põhimõtted ja tingimused: *hajaasustuses asuvaid metsa- ja - püllumajandusmaa katastriüksuseid üldjuhul ei hoonestata. *üksiku eluasemekoha võib rajada hajaasustuses seni hoonestamata maaüksusele kui rajatavad hooned sobituvad maastikku, maastiku struktuuri, looduslikku ümbrust ja vaatevälja kahjustamata. Hoonete maastikku sobivus on eluasemekoha rajamisel peamine tingimus, kusjuures lähtuda tuleb maastikust kui funktsionaalsest tervikust ja ressursiväärtusest. Eelistatakse vanade talukohtade taastamist. Elamu ja kõrvalhoonete maastikku sobivust hinnatakse kriteeriumide põhjal: b mõju põllu- ja metsamassiivide terviklikkuse säilitamisele ning metsaväärtustele c mõju traditsioonilisele maakasutusele e vastavus väljakujunenud asustusstruktuurile (lk 12). Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel on jubva asuvad eluhooned võib anda kaubandus toitlustus teenindus ja majutushoone maa kõrvalotstarbe 50 % ulatuses (lk 13). Põllu- ja metsamajandusmaa kasutamisel kehtivad järgmised üldised põhimõtted ja tingimused: *põllumajandusmaa hoitakse üldjuhul põllumajanduslikus kasutuses. Põldude sööti jätmisel tagatakse nende niiteline kasutus, kuna pm maastike majandamine ja loodushoid on üheks võimaluseks säilitada külamaastiku ajalooline, esteetiline ja looduslik väärtus *...põllumaade vahel paiknevad metsada kaetud alad säilitatakse *põllu- ja metsamajandusmaal üksiku eluasemekoha rajamisel järgitakse ptk 2.2.1 määratud üldisid põhimõtteid ja tingimusi. Esmatähtis on hoida kasutuses kõiki põllu- ja rohumaid ning säilitada olemasolevad metsatukad.

Palupera X - Mullaviljakus üle 38 ÜPs on väärtusliku põllumaa määramise aluseks mullaviljakus (kõrge väärtusega põllumaa, mille boniteet on üle 38 X hp, põldude hindepunkti (maakonnaplaneeringu teemaplaneering „asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“)), massiivsus (hea põldude massiivsus (hea harida), traditsiooniline maakasutus ja esteetiline väärtus. Väärtusliku põllumaa säilimise harida), tagfamiseks kehtivad järgmised üldpõhimõtted ja tingimused: *v pm hoitakse üldjuhul põllumajanduslikus kasutused. traditsiooniline maakasutus ja Põllumaa võsastumist ja metsastamist välditakse. *väärtuslikule põllumaale on uute hoonete ehitamine üldjuhul esteetiline väärtus. keelatud, välja arvatud üksiku eluasemekoha või kuni kolmest krundist moodustuva hoonegrupi (kuni 3 majapidamist lähestikku, moodustab nn kobar 1-3 majapidamisest) rajamine maastiku sobivuse alusel peatükis 2.2 sätestatud ringimustel. Hoone paigutamisel järgitakse põllu- ja metsamaa piiri ning teede ja liinitrasside paigutust. Rajatavad hooned ja sinna juurde rajatav tee ei tohi tükeldada põllumaad ja kahandada põllumaa väärtust (n.ö harimisväärtust) *Külamaastiku esteetilise väärtuse säilitamiseks ja vaadete tagamiseks tagatakse põldude sööti jätmisel nende niiteline kasutus. Palupera ÜP teeb ettepaneku maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratud viljaka põllumaa piiride ja ulatuse muutmiseks vastavalt planeeringulahendusele ning määrata viljakaks põllumaaks Üpga määratud väärtuslik põllumaa. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu muumise vajadus tuleneb: *Üpga määratud v pm ulatusest. Üpga määratakse v pmks lisaks kõrge boniteediga põllumaale ka põllumaa, mis on olnud traditsiooniliselt kasutuses põllumajandusmaana ning suured põllumassiivid.

Puka - - - Ei leidnud valla avalikult kättesaadavat üldplaneeringut -

Põdrala X - Kaudselt, et kõrge Valla majandus- sotsiaal ja looduskeskkonda üheks mõjutavaks teguriks on väärtuslikud põllumaad. Põdrala vallas on - boniteediga valgamaa ühed parimad mullad. Elamuehituse reservalade määratlemisel on välditud väärtuslikke põllumaid. Valla keskmine haritava maa boniteet on 42,3 hp, mis on 3,3 punkti Valgamaa keskmisest kõrgem. Soovitatavalt mitte kasutada ehitustegevuseks põllumaid. Oluline on hoida põllumajanduslikus kasutuses kõrge boniteediga põllumaid ja rohumaid, eriti nende traditsioonilistes asukohtades.

Sangaste X Väärtuslikud põllumaad Elamuehituse reservalade määratlemisel on välditud väärtuslikke põllumaid. Väärtuslikud põllumaad on alad, kus X on alad, kus soovitavalt soovitavalt tuleb jätkata maaharimist. Ehitamisel tuleb arvestada väärtuslike põllumaade määramise nende kaitse ning tuleb jätkata maaharimist kasutamistingimuste seadmisega. Soovitatavalt mitte kasutada ehitustegevuseks väärtuslikke põllumaid. Keskmine haritava maa väärtus vallas on 39 hp, mis on võrdne Valgamaa keskmisega. Paremad põllumaad jäävad Keeni, 117

Lossiküla, Tiidu, Lauküla külade ümbrusesse. Oluline on hoida põllumajanduslikus kasutuses kõrge boniteediga põllumaid ja rohumaid,eriti nende traditsioonilistes asukohtades.

Taheva X/- - - Soovitus maakasutuse ja hoolduses osas ala piirides: hoida korras kõiki põllu- ja rohumaid, erilist tähelepanu pöörata - looduslike niitude traditsioonilisele hooldusele.

Tõlliste X Väärtuslikud põllumaad Tõlliste valla majandus, sotsiaal ja looduskeskkonda üheks mõjutavaks teguriks on väärtuslikud põllumaad. Tööstus ja X on alad, kus soovitavalt tootmisalad tuleb planeerida elamiseks ja põllumajanduslikuks tootmiseks sobimatute alade ja maanteede äärde. tuleb jätkata maaharimist Elamuehituse reservalade määratlemisel on välditud väärtuslikke põllumaid. Paremad maad jäävad Tsirguliina, Laatre ja Paju ümbrusesse. Keskmine haritava maa väärtus vallas 39 hp, mis on võrdne Valgamaa keskmisega. Väärtuslikud põllumaad on alad, kus soovitavalt tuleb jätkata maaharimist (NB:Valgas suht samad). Ehitamisel tuleb arvestada väärtuslike põllumaadega. Soovitatavalt mitte kasutada ehitustegevuseks väärtuslikke põllumaid. Oluline on hoida põllumajanduslikus kasutuses kõrge boniteediga põllu ja rohumaid, eriti nende traditsioonilistes asukohtades.

Õru X - (Väärtuslike Põllumajandus on Õru vallas pikkade traditsioonidega tänu viljakatele muldadele ja metsamassiividele. Õru valla - põllualadena on ÜPs majandus sotsiaal ja looduskeskkonda üheks mõjutavaks teguriks on väärtuslikud põllumaad. Tööstus ja tootmisalad toodud tuleb planeerida elamiseks ja põllumajanduslikuks tootmiseks sobimatute alade ning maanteede äärde. Paremad olemasolevad põllumaad jäävad Õru aleviku ja Piirpalu küla ümbrusesse. Keskmine haritava maa väärtus on vallas 42 hp, valgamaa põllumaad, mille puhul tuleb jälgida, keskmine on 39,2. Väärtuslike põllualadena on ÜPs toodud olemasolevad põllumaad, mille puhul tuleb jälgida, et et võimalik võimalik arendustegevus ei põhjustaks terve süsteemi töö lakkamist. Need on ka ühtlasi alad, kus soovitatavalt jätkata arendustegevus ei maaharimist. põhjustaks terve süsteemi töö lakkamist. Need on ka ühtlasi alad, kus soovitatavalt jätkata maaharimist.)

118

LISA 7 . Kirjalikul teel saadud küsimustike vastused

1. Mis on teie hinnangul maakonna- ja üldplaneeringuga väärtuslike põllumaade määramise üldine eesmärk ehk miks seda tehakse? (vajadusel abistav küsimus: Kas nt parimatest-parimate väljaselgitamine ja kaitsmine, põllumajandusliku tootmisressurssi võimalikult suurepinnaline hoidmine või mingi muu vajaduse pärast?) PÕLVA MAAVALITSUS: Väärtusliku tootmisressursi hoidmine ja asustuse suunamine.

LAHEDA VALD: Põllumaa sihtotstarbelise kasutamise säilitamine

TÕLLISTE: Kohaliku omavalitsuse huvi on tagada vallas põllumajanduslik tegevus, kuna põllumajandusega tegelevad ettevõtted on peamised tööandjad. VÕRU: Tõenäoliselt on püütud parimatest parimat kaitsta

AHJA: Väärtuslike põllumaade määratlus on paikkonniti erinev. Ahja vallas on nendeks üle 40 boniteedipunkti olevad põllumaad, mujal võib piir alata nt. 50-st. Kuna igas vallas peab olema põllumajanduslikuks tegevuseks pinda, eelkõige tuleks just väärtuslikumad maad säilitada põllumaana.

2. Kuidas valiti välja Teie valla üldplaneeringus valla väärtuslikud põllumaad? Mille alusel ehk kuidas töötasite välja just need väärtuslike põllumaade määramise kriteeriumid ehk kuidas kriteeriumide väljatöötamine välja nägi? (täiendav küsimus: Kas väärtuslike põllumaade määratlemise kriteeriumid määrati konsultandi/konsultantide poolt, valla enda töögrupi poolt või mõlema koostööl?) LAHEDA: Väärtuslik põllumaa on boniteediga üle 39 punkti olev maa ja selle kriteeriumid olid ette antud

TÕLLISTE: Tõlliste valla Väärtuslikke põllumaade määramisel lähtuti põllumassiivide suurusest ja endistest majandite (Laatre sovhoos ja 1Mai kolhoos) mullaviljakuse kaartidest. Boniteet on ikkagi peamine näitaja. Planeeringu koostamise töögruppi kuulusid ka vallavalitsuse liikmed,ise olen erialalt agronoom.

VÕRU: Ausalt öeldes ega päris täpselt mäletagi aga ju see konsultandi konsultantide poolt oli määratud (minuga isiklikult ei ole seda teemat kordagi kellegagi arutanud)

AHJA: Väärtuslikke põllumaid üldplaneeringus välja toodud ei ole. On ainult mainitud, mis need on ja soovitus üle 40 boniteedipunkti olevad põllumaad säilitada. Määratlemise kriteeriumid pani paika konsultant tuginedes Põlva maakonna asustust ja maakasutust suunavatele keskkonnatingimustele (Põlva 2005)

VALGJÄRVE: Kriteeriumid on pakutud konsultandi poolt.

3. Mis on Teie arvamus, milliste kriteeriumide alusel peaks määrama väärtuslikke põllumaid? LAHEDA: Kriteeriumiks peaks olema maa väärtus boniteedi järgi.

TÕLLISTE: Väärtuslikuks teeb põllumaa ikkagi mullaviljakus ja põllumassiivi suurus.

VÕRU: Boniteet, suurus, asukoht, vaated

PÕLVA MAAVALITSUS : S. Maasikamäe töös toodud kriteeriumid on mõistlikud.

PÕLVA VALD: Vallavalitsus peab tagama kõigi isikute võrdse kohtlemise. Kriteerium peab olema konkreetne ja üheseltmõistetav, sest kellelegi ei tohi tunduda, et teda on koheldud ebaõiglaselt, näiteks ametniku suva kohaselt. Nendel kaalutlustel ongi üldplaneeringus piirdutud ainult boniteedipunktide arvu määramisega.

VERIORA: Kuju ja suuruse ja kuivendusdrenaaži olemasolu järgi.

AHJA: Vastavalt üldplaneeringus toodud kriteeriumidele. (Boniteeet 40 ja enam hp, põldude massiivsus ehk hea harida ja esteetiline väärtus.) 119

VALGJÄRVE: Ei oska arvata, kuna pole teemaga üldse kursis, kuidas õigem oleks määrata. Pigem ootaks ikka seda konsultandi poolt, kui planeeringut koostama on appi võetud konsultant.

4. Kas selleks, et väärtuslikke põllumaid üldplaneeringus määrata, on vaja “väärtusliku põllumaa” mõistet planeeringus defineerida või piisab vaid eritingimuste seadmisest nende alade kohta? LAHEDA: Põllumaa säilitamise eesmärgil peaks mõiste defineerima.

VÕRU: Nii üht kui teist

PÕLVA VALD: Mõiste on vajalik määratleda.

VERIORA: Mõistet oleks vaja seaduslikult defineerida, muidu igas planeeringus omamoodi mõiste.

AHJA: Piisab eritingimuste seadmisest.

5. Kuidas Teie defineeriksite mõistet „väärtuslik põllumaa“? Mis teie seisukohast teeb põllumaa väärtuslikuks ja mis kindlasti mitte? LAHEDA: Maa lõimiseline koostis, toitainete sisaldus, niiskusreziim, asukoht.

VÕRU: Ma ei defineerikski – põlumaa on põllumaa

TÕLLISTE: Boniteet, Väärtuslikuks teeb põllumaa ikkagi mullaviljakus ja põllumassiivi suurus.

PÕLVA MAAVALITSUS: S. Maasikamäe töös toodud kriteeriumid on mõistlikud. Planeeringuprotsessis selgub, kuivõrd need on kasutatavad maakonnaplaneeringu tasandil. Kindlasti on need oma kohal kohalike omavalitsuste planeeringute tasandil.

PÕLVA VALD: Põllumehed teavad seda paremini.

VERIORA: Igal asjal mingi väärus ja kui tahame ritta seada nagu trepi, siis peame määrama mitme astme kaupa tahame sihile jõuda. Kui jagada kaheks siis minuarvates kõigetähtsam suurus (üle 10 ha) ja kuju(ristkülik, ruut) siis toimiv maaparandussüsteem ning boniteedi mõju on suurem mahepõllumajanduses (väetiste õigel kasutamisel boniteedi mõju pole eriti märgata) .

AHJA: Väärtuslik põllumaa on kõrge boniteediga, hea ligipääsuga, süsteemselt haritud maa.

VALGJÄRVE: Kuna meie vallas on põllumaa väga hinnas, siis ma arvan, et ongi väärtuslik põllumaa. Kindlasti see sõltub mingitest näitajatest (asukoht, mulla boniteet jms), aga see on pigem spetsialistide määratleda.

Tohvri talu: Põllumaa teeb väärtuslikuks boniteet. Põllumaa ei ole väärtuslik juhul kui on tehislikult erinevate ehitiste, elektriliinide või muu sarnasega täis ehitatud. Või juhul kui põllumaa alla on rajatud kaevandus.

Agriculture AS: Väärtuslik põllumaa – hõlpsalt (hea kuju, vähe kive, ilma elektripostideta jne) haritav, külvikorras kasutatav viljakas maa. Väheväärtuslik – kivine, liigniiske/liigkuiv, mitteharitav püsirohumaa.

AS Metsaküla Piim : Defineerimiseks on kaks lähenemissuunda, kas lähtudes otse agronoomilistest omadustest või põllumajanduse jätkusuutlikkuse seisukohast. Agronoomiliselt lähtudes on väärtuslikud selle maa omadused, mineraal/turvas viljakus jne esimeses punktis loetletud. Kindlasti on konkreetse ettevõtja jaoks üks omadusi mis maa väärtuslikuks teeb lähedus tootmiskompleksile. Teisest küljest – kui vaadata suurlinnade läheduses maanteede äärde siis pilt on peale kinnisvarabuumi oluliselt muutunud, seni põllumajanduses kasutusel olnud viljakad maad on asendunud buumiaegsete majakarpidega või elamurajoonidega. Kuna nii-öelda väärtuslikku põllumajandusmaad, mis peale niitmise sobib ka teraviljakasvatuseks või avamaakultuuride kasvatamiseks ei teki kuskilt juurde on need linnalähistel olevad endised põllud samuti väärtuslikud. Mitteväärtuslik põllumajandusmaa on niitmistoetuse saamise eesmärgil kasutusel olev väheviljakas või ebasoodsa vee režiimiga (soine) põllumajandusmaa.

120

OÜ Tulevik: Põllumaa teeb väärtuslikuks ennekõige asukoht. Pean silmas seda, et näiteks farmi läheduses asuvad maad on kõige väärtuslikumad, kuna loomi ei saa karjatamiseks saata mitmete kilomeetrite kaugusele karjamaale. Põllumaa pole väärtuslik kui teda pole võimalik harida ja midagi kasvatada.

Adrijan OÜ: Väärtuslik põllumaa on hooldatud ja keskmisest kõrgema boniteediga maa, ilma elektripostide ja ilma muude piiranguteta. Mitteväärtuslik põllumaa on võssa kasvanud, ajutiselt liigniiske, suurte magistraal kraavidega piiritletud (10-50 m kraavist ei tohi teha teatuid taimekaitse töid ja väetamist), kõrgepinge liine täis jne

6. Kas ja miks Teie arust on vajalik väärtuslike põllumaade kaitsmine terves Eestis või regioonis nende üheselt määratlemise kaudu? LAHEDA: Kindlasti üldine kaitsmine

VÕRU : Minu arvates see vajadus kaitsta – üleriigiliselt puudub

TÕLLISTE: Üldplaneering kaitseb väärtuslikke põllumaid sihtotstarbe muutmise osas (ei lubata hoonestada,metsastada) kui ei kaitse põllumassiivide tükeldamise e katastriüksuse jagamise eest samuti on kinnistu omanikul õigus ehitada enda kinnistule elamu.

PÕLVA MAAVALITSUS : On vajalik. Eriti arvestades buumiaegse asustuse suunamatust.

AHJA : Kaitsmine on vajalik põllumajandusliku tootmise säilitamiseks.

VALGJÄRVE: Oleneb, mis on kaitsmise eesmärk ja kuidas neid kaitsta. Ei saa ju päris keelata kui keegi tahab oma maale ehitada hoopis elamu, mitte seda põlluna kasutada.

VERIORA: Kui miski asi pannakse seadusse siis peaks see ka üheselt määratletud olema.

PÕLVA VALD: Eestis üheselt määratlemine ei ole minu teada Põlva vallas arutusel olnud. Planeerimistegevus on omavalitsuse korraldada.

7. Kas Teie arust peaks kriteeriumide määramine toimuma omavalitsuste, maakonna või riigi tasandil (ehk kas peaksid olema üleriigiliselt ühtsed kriteeriumid või pigem peaks määrama iga maakond, KOV neid oma äranägemise järgi?) LAHEDA : Kriteeriumid peavad olema välja töötatud üleriigiliselt, kuid ühtsetel alustel võib anda erisusi.

VÕRU: Omavalitsuse, siiani on see määratud iga maakonna poolt eraldi

TÕLLISTE: Kohaliku omavalitsuse huvi on tagada vallas põllumajanduslik tegevus, kuna põllumajandusega tegelevad ettevõtted on peamised tööandjad.

PÕLVA VALD : Eestis üheselt määratlemine ei ole minu teada Põlva vallas arutusel olnud. Planeerimistegevus on omavalitsuse korraldada.

PÕLVA MAAVALITSUS : Kriteeriumid peaksid olema riigi poolt seatud, kuid piirkonniti erinevad.

VERIORA : Kui mõiste tuuakse seadusse siis peaks ka kriteeriumid määratlema riigi tasandil

AHJA: Kriteeriumide määramine peaks jääma KOV pädevusse, sest KOV arengut silmas pidades võib osutuda vajalikuks ka mõne väärtusliku põllumaa ohverdamine.

VALGJÄRVE : Pigem peaksid need olema ikka kõrgemal tasemel kui omavalitsuse tasemel määratud. Ei saa iga omavalitsuse kohta hakata välja töötama väärtuslike põllumaade määramise juhendit ja kes seda üldse määrama hakkaks ja milleks? Pigem ikka võiks see olla

kas siis maakonna või päris riigi tasandil.

121

8. Kas Teie arvates on väärtuslikele põllumaadele oluline seada kaitse- ja kasutamisringimusi, kui jah, siis mille eest on vaja neid põllumaid kaitsta ja kas planeeringus määratlemine toetab nende põllumaade kaitsmist? LAHEDA: Kaitsta on vaja selleks, et põld toodaks meile ka edaspidi toitu, sest piirangud annavad vajaduse edaspidi rohkemateks kaalutlusotsusteks, et viia põllumaa teisele kasutusotstarbele

VÕRU : jah

PÕLVA VALD: Väärtuslikke põllumaid on vaja kaitsta. Kaitsta tuleb näiteks selle eest, et sinna ei saaks ulatuslikke elamualasid kavandada.

VERIORA : Jah ja eriti suurte linnade ääres-valus vaadata kui suur ilus drenaažiga kuivendatud põld ehitatakse täis elamuid. Elamurajoonid võiks tekkida siis juba vähe kaugemale ja põllumaaks mittesobivale alale, näiteks metsamaale. Aga siiani metsamaale ehitamine oleks olnud nagu suurem kuritegu looduse vastu kui põllumaale ehitamine.

AHJA: Täiendavaid kasutamistingimusi ma vajalikuks ei pea.

VALGJÄRVE : Kõike ei jõua ära kaitsta ja piirata, sest reaalses elus neid väga ikka ei jälgita. Mingid üldised tingimused võib nt üldplaneeringutes määrata, et kui just tohutu elamuarendus tahetakse väärtuslikule põllule rajada, aga see on nii suhteline ja mitme otsaga teema.

PÕLVA MAAVALITSUS : Jah, selleks käsitlemegi teemat planeeringu koostamisel.Nagu eelpool öeldud, eekätt asustuse suunamise seisukohast lähtuvalt.

Kas Teie arvates on väärtuslikele põllumaadele oluline seada valla üldplaneeringuga kaitse- ja kasutamisringimusi, kui jah, siis milliseid kaitse- ja kasutamistingimusi peate oluliseks seada?

Tohvri talu: Ei ole tarvis.

Agriculture AS: Mitte rajada erinevaid püsivaid ehitisi. Väärtuslikele põllumaadele ei tohiks ka metsa istutada. Peaks kasutama ainult põllumajanduslikul eesmärgil.

AS Metsaküla Piim: Jah, eelpool nimetatud tingimusi.

OÜ Tulevik: Peaks küll, kuna eestimaal on väga palju põlde, mida intentsiivselt ei kasutata millegi tootmiseks, vaid niidetakse lihtsalt toetuste saamise eesmärgil.

Adrijan OÜ: Jah arvan, et see on oluline. Oluliseks pean, et põllumaad kasutatakse sihtotstarbe päraselt. Olgu selleks ükskõik milline põllumajanduslik tegevus, mitte niitmine.

9. Milliseid kasutamistingimusi peate oluliseks seada? Kuidas neid tingimusi peaks reaalse maakasutuse situatsioonis rakendama? LAHEDA: Põllumaa on praeguses turusituatsioonis väga tulus kaup ja piirangud ja kaalutlemine peaks algama planeeringute menetlemisel, mille eesmärk on sihtotstarvete muutmine.

PÕLVA VALD: Põlva vallas minu teada kasutustingimusi ei arutatud

VERIORA: Ei oska niikähku öelda-vast harimiskohustus ja maatükke ei tohiks enam väiksemaks jagada.

VALGJÄRVE: Kõike ei jõua ära kaitsta ja piirata, sest reaalses elus neid väga ikka ei jälgita. Mingid üldised tingimused võib nt üldplaneeringutes määrata, et kui just tohutu elamuarendus tahetakse väärtuslikule põllule rajada, aga see on nii suhteline ja mitme otsaga teema.

10. Kas Teie valla üldplaneeringus on väärtuslike põllumaade kaitse- ja kasutamistingimused pigem soovituslikud või kohustuslikud (kas kohustuslikud vallale oma otsuste tegemisel või ka maaomanikule järgimiseks)?

122

AHJA: Planeeringus toodud kasutamistingimused on pigem soovituslikud, sest arvestades elanikkonna vähenemist ja eraomandi kaitset pole vallal võimalust kedagi kohustada väärtuslikku ja vähemväärtuslikku põldu harida.

VALGJÄRVE: Nii et on soovituslikke ja on kohustuslikke. 11. Üldplaneeringuga olete määratlenud väärtuslikeks põllumaad, mille boniteedipunkti väärtus on kõrgem kui .... Üldjuhul kuuluvad väärtuslikud põllumaad säilitamisele ning on mõeldud sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Kas ka reaalselt rakendate kõiki väärtuslike põllumaade säilimise tagamiseks valla üldplaneeringuga seatud ehitus- ja kasutustingimusi väärtuslike põllumaade aladel? (NB: Iga valla kohta lähtuvalt ÜP’st) VÕRU: Ei oska öelda?!

AHJA: Üldplaneeringus toodud tingimused on soovituslikud, sest selliste põllumaade säilimiseks peab neid arvestama, aga olenevalt olukorrast saab neid ka vähendada.

VALGJÄRVE: Kindlasti mitte.

12. Kas üldplaneeringu ülevaatamise kohustusega on muutunud miski Teie valla üldplaneeringus väärtuslike põllumaade määratlemise (piiride ja sisu osas), kasutamis- ja kaitsetingimuste osas? LAHEDA: ei ole muutund

VÕRU: Absoluutselt mitte midagi ei ole selles osas muutunud

TÕLLISTE : Üldplaneeringu ülevaatamine ei muutnud väärtuslikke põllumaade piire.

AHJA: Üldplaneeringu ülevaatamise kohustusega väärtuslikke põllumaade määratlust ei muudetud.

VALGJÄRVE : Ei, ülevaatamisel seda teemat üldse ei käsitlenudki.

13. Kas esineb raskusi Teie valla poolt seatud väärtuslike põllumaade ehitus- ja kasutamistingimuste arvestamisel otsuste tegemisel. Millised on suurimad probleemid? LAHEDA : Ei ole probleeme.

VÕRU : Ei ole ette tulnud

TÕLLISTE: Probleem oli aastaid tagasi kui põllumaade vastu väga huvi polnud ja põllud hakkasid võssa kasvama tänu põllumajandus toetustele on kõik võsa välja juuritud ja maad kasutuses.Probleem oli ainult madala poniteediga heinamaadel.

AHJA : Kuna ehitiste püstitamiseks survet ei ole, siis pole ka kasutamistingimuste püstitamisel probleeme.

14. Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks väärtuslike põllumaade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine. ... valla üldplaneeringus ei ole (eraldi) otseselt väärtuslikke põllumaasid määratud ega neile kaitse- ja kasutamistingimusi seatud, mis võiks olla selle põhjuseks? (NB: Iga valla puhul lähtuvalt ÜP’st) VERIORA : Milliste kriteeriumite järgi eristada väärtuslikud ja mitteväärtuslikud? Mingi valik on juba toimunud ja väiksemad ja sobimatu kujuga põllud on jäetud kasutusest välja (suured põllutöömasinad ei mahu liikuma).

PÕLVA: Üldplaneeringu koostamisel leiti, et piisab kaudsetest meetmetest. Väärtuslikke põllumaid on käsitletud punktis 3.12 ja 3.14. 3.12 Lisaks Eesti Vabariigis kehtivates seadustes ettenähtud juhtudele muudab detailplaneering üldplaneeringut ka siis, kui arendatav ala asub väärtuslikul põllumaal (boniteet alates 42 hindepunktist). 3.14 → võrgustiku aladele jäävate metsa- ja põllumaade majandamisele esitatavates nõuetes lähtutakse heast põllumajandus- ja metsamajandustavast.

123

15. Kas Teie valla üldplaneeringu koostamisel arutleti väärtuslike põllumaade määratlemise ja kaitsmise vajadust ja leiti et see teema ei ole valla jaoks aktuaalne? VERIORA : Hästi ei mäleta aga sellist ohtu, et põllumaadele kõvasti ehitama hakatakse, ei olnud näha- linnad kaugel.

PÕLVA : Arutati kastuselolevate põllumaade säilitamise vajadust ja leiti, et kõige otstarbekam on käsitleda väärtuslikule põllumaale kavandatavat detailplaneeringut kui üldplanbeeringut muutvat. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsuse teeb vallavolikogu ja sellele teeb järelevalvet maavanem.

16. On Teie valla üldplaneeringus kuidagi kaudselt väärtuslikele põllumaadele kaitsemeetmeid seatud? VERIORA: Ei oska öelda.

17. Kas teie arvates on väärtusliku põllumajandusmaa tähendus (väärtused) aja jooksul kuidagi muutunud? VERIORA: Kindlasti on muutunud kuid oleneb kelle silmis. Kui üldsus arvab, et kõike saab poest siis pole üldsuse jaoks põllumaa üldse tähtis (meedia kujundab üldsuse arusaamasid, isegi keegi riigikogulane oli öelnud, et mis maainimesel viga- piima võtab kaevust ja liha(singi) läheb võtab aidast jne aga linnainimene peab selle kõik OSTMA poest ). Aga vanasti kui põld oli taluniku võib-olla ainuke elatusallikas oli sellel eluline tähtsus. Rahvasuu ütlemisedki on, et põllumees põline rikas või, et narri põldu üks kord-põld narrib sind üheksa korda jne.

PÕLVA VALD : Minu arvates on tähendus muutunud. Põllulapid, mis hobusega harimise ajal olid põllumehele hinnas, võisid masinate kasutuselevõtmisel oma väärtuse kaotada, sest neid ei saanud masinatega harida.

VALGJÄRVE: Ma arvan, et põllumaa, vähemalt meie vallas, on läinud väga hinda. Ma ei tea kas see ka varem nii oli. Iga põllutükk on väärtuslik.

PÕLVA MAAVALITSUS : Kindlasti.

18. Mis te arvate, kas üld- ja maakonnaplaneeringu ning põllumajandustootja tasandilt „vaadates“ on väärtusliku põllumaa mõiste erineva sisuga? Kas nendes vaatevinklites võib olla vastuolusid? PÕLVA MAAVALITSUS: Maakonnaplaneeringu tasandil seaksin esikohale asustuse suunamise ülesande. Suuri vastuolusid ei näe. Põllumajandustootja ei vaata tõenäoliselt põllumajandusmaad näit maastikuarhitekti pilguga, vaadete esteetikast lähtuvalt.

19. Kuivõrd lähtute kohustuslikest maakonnaplaneeringute koostamise lähteseisukohtadest (olid küsimustikus välja toodud) just väärtuslike põllumaade määramise osas (eelnev tekst), mis tegelikult on pigem siiski soovituslikul tasandil (metoodilised nõuanded)? PÕLVA MAAVALITSUS: Maakonnaplaneering sätestab üldised põhimõtted ja annab suunised kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostajatele.

20. Kas arvate, et piisab vaid keskmisest kõrgema hindepunktiga maade näitamisest maakonnaplaneeringus? Mis on teie arvates väärtuslike põllumaade kaitsmise eesmärk? PÕLVA MAAVALITSUS : Ainult keskmisest hindepunktist ei piisa. Vt S. Maasikamäe tööd.

124

21. Kas lähtute väärtuslike põllumaade määramisel Eesti Maaülikooli geomaatika osakonna (eeskätt Siim Maasikamäe) poolt koostatud uurimistööst: „Metoodiliste soovituste ja ettepanekute koostamine väärtusliku põllumajandusmaa määramiseks maakonnaplaneeringute koostamisel Põlva, Valga ja Võru maakondade tingimustes ning sellega seonduvate näidisülesannete lahendamine“? PÕLVA MAAVALITSUS: Selleks me töö tellisime. Kuivõrd see on aluseks maakonnaplaneeringus teema käsitlemisel, selgub planeeringu koostamise käigus.

22. Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337 algatati uued maakonnaplaneeringud kõigis maakondades. Planeerimisseaduse kohaselt on maakonnaplaneeringu üheks ülesandeks väärtuslike põllumaade toimimist tagavate meetmete kavandamine. Kas Teie isiklikult peate väärtuslike põllumaade määramist oluliseks? PÕLVA MAAVALITSUS: Jah, vastasel juhul me poleks tellinud väärtuslike põllumajandusmaade määramise tööd (S. Maasikamäe, 201, http://polva.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering). Vt 1. vastus.

23. Kui Te otsustate rentida või osta maad (juurde), siis milliseid põllumaa omadusi peate väärtuslikuks, mille põhjal te otsustate maad rentida või osta? Tohvri talu : Oluliseks pean mullastikku, reljeefi, kivisust, põllu suurust, eelnev kasutusvaldkond ja asukoht.

Agriculture AS: Et oleks haritav, mitte liiga märg, töötav maaparandussüsteem, meie kandis on väga palju kivine, mõne maaga polegi muud teha siin kui ainult heinamaaks jätta, sest neid kive ei jõua ära korjata. Hind on ka määrav. Kaugus ka üldjuhul määrab. Mullaviljakus on nüüdseks isegi suhteliselt teisejärguline, sest vaba maad pole saada.

AS Metsaküla Piim : Viljakus, vee režiim, mullastik, eelnev kasutamisviis

OÜ Tulevik : Maa juurde ostmisel on esmatähtis põllumaa asukoht, maa viljakus, mulla lõimis, maa reljeef.

Adrijan OÜ : Üldiselt on põllumaade saadavus Eestis üsna piiratud, sellest tulenevalt ostetakse juba igasuguse boniteediga maid. Küsimus on vaid hinnas. Mida väiksem on boniteet, seda väiksem on ka põllumaa hind. Kuid laias laastus hinnatakse eelkõige mulla viljakust, lähedust/kaugust tootmisüksusest, põllumaa suurust ja mõningal määral ka kuju. Hinnatakse ka põllumaal lasuvaid piiranguid. Rentimise kohapealt hinnatakse pigem seda, kas omanik on nõus tegema rendilepingu eelisostuõigusega rentniku suhtes ja kas lubatakse teostada taimekaitsetöid vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.

24. Kas Teie arvates sõltub põllumaa väärtus sellest, millisel põllumajanduslikul otstarbel Te soovite seda kasutada? / Kas erinevate kultuuride kasvatamisel on hea põllumaa väärtused samasugused või on ka erinevusi ? Nt kui kasvatate enamjaolt rapsi, nisu või kartulit või tegelete loomakasvatusega, siis kas heal põllumaal peavad olema mingisugused kindlad omadused, mille järgi te uut maad valiksite just selle kindla kultuuri kasvatamiseks? Tohvri talu: Kultuuriliselt ei ole küll vahet vajalikel omadustel. Kõigile on hea kui saab parima maa.

Agriculture AS: Ikka jah. Erinevus võib-olla selles, kas põllud on külvikorras kasutatavad, või on ainult heinamaaks. Kultuuride poolest, tuleb külvikord luua vastavalt mullastikule. Uuele maa valimisel tuleb samast mõttest lähtuda.

AS Metsaküla Piim : Loomulikult loob põllumehele põllumajandusmaa otsest väärtust sellega mida seal peal viljeleda on võimalik. Kui sul on hulk turbamaid ja kevadel üleujutuste käes kannatavaid pindasid siis seal ei saa enamasti kasvatada teravilja ning talivilja. Kõige nn universaalsemad maad on kerge või keskmise lõimisega mineraalmaad millel kannatab enamasti kasvatada kõike, nii silokultuure kui rapsi ning teravilja.

Tulles küsitlust läbiva punkti juurde mis käsitleb uue maa „välja valimist“ siis reaalses situatsioonis teeb siinkohal korrektuurid turg. Maa ostmine ei ole turule minek kus saad valida mitme erineva toote vahel ning 125

seejärel kaaludes plusse ja miinuseid langetada otsus. Nagu eelpool mainitud on tootja jaoks oluline maa lähedus tootmiskeskusele. Ei ole mõeldav vedada traktoritega sadu tonne silo 50km kauguselt. Seega kui sinu piirkonnas on keskmisest viletsamad mullastikutingimused siis sa peadki sellega leppima ning sa ei saa valida endale ideaalset maad. Teiseks maad ei tule müügile just iga päev. Juhul kui maa pannakse müüki on seal teispool inimene kes soovib selle eest saad turu parimat võimalikku hinda. Lisaks sinule on harilikult piirkonnas veel ka maapärast konkureerivad tootjad. Enampakkumised võivad tihti lõppeda hinnasõjaga ning otsust tehes pead sa ikkagi eelkõige vaatama enda rahakotti. Rendimaade puhul on sama teema. Iga maaomanik tahab saada võimalikult head renti, sina tahad saada maa võimalikult odavalt kätte, et tootmine kasumlik oleks – lõppkokkuvõttes langetab suurema osa valikuid sinu rahakoti suurus, konkureerivate põllumajandusettevõtete olemasolu piirkonnas, maa asukoht sinu tootmiskeskusest ning alles seejärel saad sa planeerima hakata millist kultuuri seal peal viljeleda.

OÜ Tulevik : Peamiselt mitte, kuna ettevõttes kasvatavate kultuuride jaoks sobivad piirkonnas olevad põllumullad valdavalt igale kultuurile. Kuna ettevõte tegeleb loomakasvatusega on võimalik mulla huumust parandada ka lisaks mineraalväetisele ka orgaanilise väetisega.

Adrijan OÜ: Jah, põllumaa väärtus sõltub ettevõtte toodangust. Minu puhul, kus peamiseks tegevusalaks on teravili ja õlikultuurid peab olema põllumaa kõrge boniteediga. Näiteks mahe talunikele ja karjatajatele sobivad ka väiksema boniteediga maad. Karjakasvatajad saavad kasutada ka maid mis on osaliselt võssa kasvanud jne.

25. Kas Teie arust on vajalik väärtuslike põllumaade kaitsmine nende üheselt määratlemise kaudu Eestis või rakendub see teie arvates pigem piiranguna maaomanikule ja/või tootjale? Mille eest peaks põllumaad kaitsma juriidilisi meetmeid kasutades? Tohvri talu : Head põllumaad tuleks kaitsta muutmise eest metsamaa,ehitusaluse maa või muu äri tulundus maaks. Samas peaks olema määratletud ka kas ja kuidas peaks olema tulevikus rajatud elektriliinid põldudel.

Agriculture AS : Väärtuslike põllumaade kaitsmine on vajalik küll. Et ei rajataks nendele headele maadele elamu –või tööstusrajoone.

AS Metsaküla Piim : Oleneb kuidas neid üheselt määratleda kuid väärtuslike põllumaade kaitsmine on vajalik kuna maa on taastumatu ning asendamatu vara. Tuleb kaitsta nende maade tööstusparkideks ehitamise ning tiheasustuse eest.

OÜ Tulevik : Väärtuslikke maid oleks tarvis riiklikult kaitsta arvestades ettevõtte vajadusi. Siinkohal mõtlen seda, et kui näiteks riik müüb oksjoni kaudu ettevõtte lähedal asuvat maad, peaks olema eelisostuvõimalus reaalselt tegelevale eesti ettevõttele. Teisele ringile ehk nn. kinnisvara kokkuostjatele ja välismaalastele tuleks hilisemalt seda maad pakkuda.

Adrijan OÜ: Minu arvates on väga vajalik kaitsta väärtuslike põllumaid. Selle all pean silmas eelkõige niitjaid, kes võtavad lihtsalt PRIA toetust niitmise eest, kuigi maa mida nad niidavad on kõrge boniteediga ja sellel võiks kasvatada ükskõik millist kultuuri, mis annaks kõvasti rohkem kasu inimkonnale, kui pelgalt niitmine. Kuna põllumaa on niivõrd piiratud ressurss siis peaks juriidilistel meetoditel kaitsma põllumaa otstarbelist kasutust.

26. Kas Teie arust peaks väärtuslike põllumaade väljavalimise kriteeriumide määramine toimuma omavalitsuste, maakonna või riigi tasandil (kas peaksid olema üleriigiliselt ühtsed kriteeriumid või pigem peaks määrama iga maakond või kohalik omavalitsus neid oma äranägemise järgi)? Tohvri talu: Kriteeriumid peaks olema määratud riigi tasandil.

Agriculture AS: Põhikriteeriumid võiks olla riiklikud, omavalitsused saaks seada veel lisapiiranguid.

AS Metsaküla Piim: Kriteeriumid võiksid olla ühtsed, hindamine võiks olla kahetasandiline, et ei tekiks korrumpeerunud otsuseid.

OÜ Tulevik: Arvan, et mõistlik oleks põllumaade kriteeriumite määramine omavalitsuste tasandil. Kriteeriumid võiksid üleriigiliselt olla ühtsed. 126

Adrijan OÜ: Pigem peaks olema ikkagi riigi tasandil see lahendatud. Kõigile üks seadus, ei mingeid erandeid. Sest praegu on Eestis väga palju gigant ettevõtteid kelle põllud on ca. 50-60 km raadiuses, see tähendab, et 120 km ühest otsast teise. Ja kui see seadus oleks omavalitsuse põhiselt või maakonna põhiselt määratletud siis poleks see mõeldav.

27. Kas teie arvates on väärtusliku põllumajandusmaa tähendus (väärtused) aja jooksul kuidagi muutunud või muutuvad lähitulevikus? Tohvri talu : Väärtusliku põllumaa tähendus on jäänud samaks ja jääb seda ka edaspidi.

Agriculture AS: Buumiaegadel kasutati kindlasti väärtuslike maid „põlluprojektide“ ehitamiseks. Nõukogude ajal isegi osati neid hoida.

AS Metsaküla Piim : Raske öelda, vanasti pigem väärtustati kogu põllumaad, nüüd pööratakse sellele vähem tähelepanu ja määrav faktor on ikkagi rahakoti suurus.

OÜ Tulevik : Põllumajandusmaa väärtus on aja jooksul veel väärtuslikumaks muutunud, kuna maad juurde ei kasva!

Adrijan OÜ: Arvan küll, et on muutunud. Meie esivanemad hindasid maa väärtust palju kõrgemalt kui meie praegu. Sest tol ajahetkel tähendas põllumaa toitu, tänapäeval pigem ärikasumit.

28. Kas on mingeid teisi meetmeid kuidas väärtuslikku põllumaad saaks paremini kaitsta/ hoida põllumajanduse jaoks? Tohvri talu : Tuleks vältida linnastumist põllumaade arvelt. Uute teede rajamisel tuleb arvesse võtta põllumaa väärtust. Lisaks tuleks määratleda põllumaa kasutamisel vajalik huumusbilanss, et põllumaa oleks ka aastatepärast väärtuslik.

AS Metsaküla Piim: Ei oska hetkel kommenteerida

Adrijan OÜ : Leian, et alustuseks sobiks ka see, kui põllumaa väärtuslikkus ja kasutamistingimused oleksid üheselt määratletud riiklikul tasandil.

29. Kas põllumaade ostmisel arvestate/olete arvestanud ka seda, millistelt põllumajanduslikelt maadelt on võimalik toetusi taodelda? OÜ Tulevik: Intensiivse põllumajandusega tegeleva ettevõtte jaoks pole esmatähtis toetuse saamine, vaid olulisem on et loomadele vajalik kogus sööta suudetakse toota.

Agriculture AS : seda ikka arvestatakse. Aga üldiselt saab kõigilt põllumajanduslikelt maadelt toetusi taodelda.

127

LISA 8. Väärtuslike põllumaade määramise aluseks boniteedi võtnud vallad

Vald Räpina Mooste Põlva Valg- Kanepi Laheda Ahja Antsla Mõniste Sõmer- Vastse- Võru Helme Karula Palupera järve palu liina hp 40+ 40+ 42+ 40+ 40+ 39+ 40+ 38+ 38+ 38+ 38+ 45+ 40+ 40+ 38+

128

129