Versioon Versioon

0

7

.

11

.2019

/

/

/

TÖÖ NR TÖÖ

19003365

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu

keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 19003365 Tartu-Tallinn 2019

Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht

Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 2 keskkonnamõjude eelhinnang

SISUKORD SISUKORD ...... 2 1. SISSEJUHATUS ...... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ...... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...... 7 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ...... 16 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ...... 16 5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ...... 16 5.3. Mõju kultuuriväärtustele ...... 17 5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ...... 18 5.5. Müra ...... 19 5.6. Õhukvaliteet ...... 19 5.7. Valgusreostus ...... 19 5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine...... 19 5.9. Avariiolukorrad ...... 20 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ...... 21

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 3 keskkonnamõjude eelhinnang

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu projekti koosseisus. Projekteeritav lõik asub Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus. (vt joonis 1.1).

Vastavalt Tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 Aruküla aleviku vahelisel lõigul.

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Projekteeritava tegevuse kohtvaatlus viidi läbi 20. juunil 2019.

Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Joonis 1.1 Projekteeritava ristmiku asukoht. Projekti tehnilise kirjelduse lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeemid: Joonis 1: riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 asukoha skeem

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 4 keskkonnamõjude eelhinnang

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.20051. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“2.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018045 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 5 keskkonnamõjude eelhinnang

Vastavalt VV määrusele:

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määruse nr 224 §13 p 8 „tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul“.

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest.

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 6 keskkonnamõjude eelhinnang

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolev eelhinnang on tellitud Reaalprojekt OÜ poolt riigitee nr 11304 Aruküla- Kostivere km 0,0-2,609 teelõigu projekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 7 keskkonnamõjude eelhinnang

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt projekti tehnilistele kirjeldusele on projekti eesmärgiks tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 Aruküla aleviku vahelise lõigus.

Projektiga lahendatakse maantee rekonstrueerimine, sh bussipeatused, ristmikud, mahasõidud, vete äravoolusüsteemid jmt. Projektiga nähakse ette valgustatud jalgratta- ja jalgtee (edaspidi ka: jalgtee) rajamist lõikudesse ~km 0,0-0,510 ja ~km 2,12-2,609 (vt joonis 3.1).

Projektiga olemasolevat teed oluliselt ei laiendata ning projekteeritava sõidutee telg järgib enam- vähem olemasoleva sõidutee telge. Projekteeritav jalgratta- ja jalgtee on projekteeritud sõidutee katte servast keskmiselt 2 meetri kaugusele. Lõigu esimeses kurvis pk 3+22 kuni 4+61 vasakul on projekteeritud sõidutee kitsa kuja tõttu jalgratta- ja jalgtee sõidutee serva äärekiviga. Samuti on sõidutee viraaž kallutatud jalgratta- ja jalgtee suunas. Trassi lõpupoole, pärast raudtee ülesõitu, jätkub jalgtee loogilise jätkuna sõiduteest paremal keskmiselt 2 meetri kaugusel sõidutee katte servast. Paiguti jäävad olemasolevad elektripostid jalgtee katte serva, mistõttu tuleb ehitustööde teostamisel sellega arvestada.

Kõik projekteeritavad sõiduteede katted on ette nähtud tolmuvaba kattega, mahasõitude katendid on enamasti samuti tolmuvaba kattega, välja arvatud mõned erandjuhud olukorras, kus ühel kinnistul on mitu mahasõitu. Projekteeritav jalgteed on ette nähtud tolmuvaba kattega.

Vajadusel rajatakse/puhastatakse pikikraave ja ka muid veeviimareid pinnavee ära juhtimiseks, lahendatakse sajuvee kanalisatsioon.

Lisaks projekteeritakse jalgtee teevalgustus lõikudesse, kus see praegu puudub.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 8 keskkonnamõjude eelhinnang

Joonis 3.1 Projekteeritavate jalg- ja jalgrattateede asukohad. Tehniline kirjeldus Lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeemid: Joonis 2: - riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0- 2,609 projekteeritavate jalg- ja jalgrattateede asukohad

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 9 keskkonnamõjude eelhinnang

4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND

Projekteeritav lõik asub Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus (vt joonis 1.1, ptk 1). Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2017. aastal oli 1181 autot ööpäevas.

Lõigul on üks kolmeharuline ristmik, mis asub km 0,00 (ristumine teega nr 11300 Lagedi-Aruküla- Peningi). Lisaks on asulavahelisel maanteelõigul arvukalt mahasõite ja lõikumisi kohalike teedega. Km 2,117 juures asub foori ja helisignaaliga tähistatud raudteeületuskoht (ristumine Tallinn-Tapa raudteega). Samuti asub maanteelõigul kaks bussipeatust Hellema ja Aruküla.

Olemasolev jalg- ja jalgrattatee kulgeb sõiduteest vasakul, mis saab alguse km 0,510 ja lõpeb km 2,12 peale raudtee ületust. Jalg- ja jalgrattatee on lõiguti eraldiseisval muldkehal ja lõiguti eraldatud sõiduteest äärekiviga. Olemasoleva jalgteega piirnev tee on valgustatud, valgustus kuulub kohalikule omavalitsusele.

Registreeritud kultuurimälestisi riikliku registri andmete alusel projekti mõjupiirkonda ei jää (lähimad asuvad projektialast lääne suunas ~1,3 km kaugusel). Keskkonnaregistri andmetel jääb projekteeritava jalgtee (esimese osa) lähedusse (~35 m kaugusel) pärandkultuuriline objekt „Aruküla mõis“, millest on säilinud alla 20%. Samuti jääb vahetusse lähedusse ka „Aruküla mõisa allee“, mis on hästi või väga hästi säilinud (vt joonis 4.1, foto 4.1). Pool alleest on registreeritud ka looduskaitse aluse objektina Aruküla lehisepuiestee (vt järgmine lõik).

Lähim looduskaitse alune objekt on Keskkonnaregistri andmetel Aruküla lehisepuiestee (KLO4001139), mis algab kavandatavast jalgteest ~10 m kaugusel (vt joonis 4.2, foto 4.2). Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 58 „Harju maakonnas asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi ulatus“ (vastu võetud 01.07.2002) on Aruküla lehisepuiesteele moodustatud 30 m ulatuses piiranguvöönd, mis ulatub kavandatavale jalgteele. Kavandatava tegevuse piirkonda jääb veel Aruküla hiidrahn (Hellamaa kivi, KLO4000453), mis jääb aga olemasolevast teest juba ~100m kaugusele.

Lähim II kategooria kaitsealuse liigi nahkhiirlase (KLO9100348) leiukoht jääb kavandatavast tegevusest ~20 m kaugusele (vt joonis 4.2, foto 4.3) ning põhja-nahkhiire (KLO9116330) leiukoht ~170 m kaugusele. Vääriselupaiku projekti mõjupiirkonda ei jää (lähim, VEP nr.158096 asub ~400 m kaugusel lääne suunas). Kavandatavad tegevused ei asu ka rohevõrgustiku alal (ega poolita seda).

Kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse ei jää ühtegi suuremat seisu- ega vooluveekogu. Lähim vooluveekogu Aruküla peakraav (VEE1088700) jääb kavandatavast tegevusest ~530 m kaugusele (vt joonis 4.3).

Projekteeritava tee läheduses paikneb mitmeid maaparandussüsteeme, millest lähimad on olemasoleva tee äärde jääv ARUKÜLA (kood 4108870020190001) ja ~50 m kaugusele jääv KURGLA, TTP-503 (kood 4109220020240003) (vt joonis 4.3).

Projekteeritava jalgtee lähedusse jääb mitmeid puurkaeve (vt joonis 4.3). Kahe puurkaevu (PRK0005043 ja PRK0005044) sanitaarkaitsealad ulatuvad ka rekonstrueeritavale teele.

Projektiala algus asub kaitsmata põhjaveega alal ning ülejäänud osa nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.4).

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 10 keskkonnamõjude eelhinnang

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse lähedusse jäävad pärandkultuuri objektid. Aluskaart: Maa- amet 2019

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 11 keskkonnamõjude eelhinnang

Foto 4.1. Vaade (Aruküla asula suunas) uue projekteeritava jalg- ja jalgrattatee lõigule, mis jääb pärandkultuuri objektile – Aruküla mõisa alleele. Allikas: Hendrikson & Ko, 20.06.2019

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 12 keskkonnamõjude eelhinnang

Avalikus versioonis varjatud.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1):

„I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.“

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna looduskaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2019

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 13 keskkonnamõjude eelhinnang

Foto 4.2. Vaade projekteeritavalt jalg- ja jalgrattateelt looduskaitse aluse objekti – Aruküla lehisepuiestee suunas. Allikas: Hendrikson & Ko, 20.06.2019

Avalikus versioonis varjatud.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1):

„I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.“

Foto 4.3. Vaade projekteeritavalt jalg- ja jalgrattateelt II kategooria kaitsealuse liigi leiukoha suunas. Allikas: Hendrikson & Ko, 20.06.2019

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 14 keskkonnamõjude eelhinnang

Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna veekaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2019

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 15 keskkonnamõjude eelhinnang

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse põhjavee looduslik kaitstus. Aluskaart: Maa-amet 2019

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 16 keskkonnamõjude eelhinnang

5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE

Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee nr 11304 Aruküla- Kostivere km 0,0-2,609 lõigu projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte riigiteel juba olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga tõstetakse kergliiklejate turvalisust ning seetõttu on projektil ka positiivne mõju.

Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem (st, teeprojektide puhul tavalisem) või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Kehtiv Raasiku valla üldplaneering4 on pärit aastast 2005 ning selles ei ole käesoleva projekti piirkonnas kergliiklusteed ette nähtud. Samas on tegemist on asulasisese lõiguga, mida Aruküla ja teiste lähedalasuvate külade elanikud aktiivselt kasutavad, seega on kergliiklejate liiklemistingimuste parandamine antud asukohas igati põhjendatud. Uue, koostatava üldplaneeringuga5 on kogu projekteeritaval lõigul kergliiklustee ka ette nähtud.

Projektiga ei halvendata oluliselt juurdepääsusid kinnistutele ning uusi alasid hõlmatakse minimaalselt, oluline mõju maakasutusele puudub.

5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE

Keskkonnaregistri andmetel jääb kavandatavast jalgteest lähim looduskaitse alune objekt Aruküla lehisepuiestee ~ 10 m kaugusele lõunasse ning sellele on moodustatud 30 m ulatuses piiranguvöönd (vt joonis 4.2, ptk 4). Kuna jalgtee rajatakse lehispuiesteest teisele poole juba olemasolevat sõiduteed ning sõidutee ei nihku kaitsealusele lehispuiesteele oluliselt lähemale, ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist lehispuiesteele. Aga kuna projektiga kavandatavad tegevused (nii olemasoleva sõidutee rekonstrueerimine kui ka kergliiklustee rajamine) ulatuvad siiski lehispuiestee piiranguvööndisse, tuleb projekt kooskõlastada Keskkonnaametiga.

4 Kehtestatud Raasiku Vallavolikogu 13.09.2005 otsusega nr 38 5 https://raasiku.kovtp.ee/koostatav-uldplaneering

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 17 keskkonnamõjude eelhinnang

Kaitstavatest üksikobjektidest jääb kavandatava tegevuse piirkonda veel Aruküla hiidrahn (Hellamaa kivi, KLO4000453), aga see jääb olemasolevast teest juba ~100m kaugusele ja ebasoodsa mõju kaasnemist sellele eeldada pole põhjust.

EELIS andmetel jääb II kategooria kaitsealuse liigi nahkhiirlase leiukoht kavandatavast tegevusest ~20 m kaugusele ning põhja-nahkhiire leiukoht ~170 m kaugusele. 170m kaugusel paiknevale elupaigale eeldatavalt mõju puudub, aga nimetatud lähem leiukoht jääb võrdlemisi projekteeritava tee lähedale.

Vastavalt „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“ loetletud ohuteguritele on nahkhiirte üheks hukkumise põhjuseks liiklus. Nahkhiirte liikluses hukkumise mõju täpset ulatust on vähestest uuringutest tulenevalt raske hinnata. Küll aga on tõenäoliselt tegemist aina suureneva ohuga, sest teedevõrgustik tiheneb ja sõidukite kiirus suureneb. Antud juhul asub projektiga ettenähtud tegevus juba olemasoleval sõiduteel ning lisaks ei kavandata projektiga tegevusi, mis otseselt tooks kaasa liiklustiheduse kasvu. Seega liikluse kui ohuteguri osas projektil oluline ebasoodne mõju puudub.

Teiseks nahkhiirte ohuteguriks on „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“ nimetatud valgusreostust. Öine liiga intensiivne valgustus (parkides, kõnniteedel ja mujal, eriti talvitumispaikade sissepääsude ja varjepaikade juures) on nahkhiirtele häiriv ja nad väldivad liigvalgustatud piirkondi. Kui tugev valgustus tekitatakse nahkhiirte kolooniate sissepääsuavade lähedale, võib see ligi meelitada röövlinde, kes nii lihtsa vaevaga nahkhiiri püüda saavad.

Et vältida valgustuse ebasoodsat mõju nahkhiirtele, tuleb tee lähedal paikneva elupaiga piirkonnas kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte nahkhiirte elupaikadeks olevaid puude võrasid, eemalolevaid põõsaid ja hooneid.

5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Registreeritud kultuurimälestisi riikliku registri andmete alusel projekti mõjupiirkonda ei jää (lähimad asuvad projektialast lääne suunas ~1,3 km kaugusel) ning sellest tulenevalt ei ole eeldada kultuurimälestisele ebasoodsa mõju kaasnemist.

Keskkonnaregistri andmetel jääb projekteeritava jalgtee (esimese osa) lähedusse (~35 m kaugusel) pärandkultuuriline objekt „Aruküla mõis“, millest on säilinud alla 20%. Arvestades, et jalgtee projekteeritakse olemasoleva tee äärde, ei ole põhjust eeldada, et see oluliselt antud pärandkultuuri objekti mõjutaks.

Lisaks jääb projekteeritav jalgtee (~km 0,0-0,510) osaliselt pärandkultuuri objektile „Aruküla mõisa allee“ (vt joonis 4.1, ptk 4). Pool sellest pärandkultuuri objektist on kaitse all ka vastavalt looduskaitseseadusele (vt Aruküla lehisepuiestee ptk 5.2), aga maanteel 11304 asuv osa ei ole otseselt riikliku kaitse alune objekt. Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus6. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida allee likvideerimist ja kahjustamist.

6 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 18 keskkonnamõjude eelhinnang

5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Projekteeritava jalgtee lähedusse jääb mitmeid puurkaeve. Kõik registreeritud puurkaevud, koos neile kehtestatud sanitaarkaitsealadega on esitatud peatükis 4, joonis 4.3. Kahe puurkaevu (PRK0005043 ja PRK0005044) sanitaarkaitsealad ulatuvad ka rekonstrueeritavale teele.

Teetöid puurkaevude sanitaarkaitsealadel ei ole võimalik vältida, sest tegemist on olemasoleva õiguslikul alusel rajatud ehitisega (riigiteega). Sanitaarkaitsealal on Veeseaduse (VeeS) §151 lõike 2 punkti 5 kohaselt lubatud õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Projektiga kavandatav tegevus (olemasoleva tee rekonstrueerimine), mis jääb olemasoleva ehitise (riigitee) piiresse, liigitub sellise tegevuse hulka.

(Juhul, kui mõnel sanitaarkaitsealal tuleks teha töid väljaspool olemasolevat ehitist (n. tee laiendamisel või nihkumisel), tuleks taotleda Keskkonnaametilt puurkaevu sanitaarkaitseala kaotamist või vähendamist (seda saab teha puurkaevu omanik). VeeS § 148 lõike 2 kohaselt ei moodustata sanitaarkaitseala juhul kui kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse VeeS § 154 kohane hooldusala. Ning vastavalt sama seaduse § 149 lg 3 võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust.)

Projektiga vajadusel rajatakse/puhastatakse pikikraave ja ka muid veeviimareid pinnavee ära juhtimiseks, lahendatakse sajuvee kanalisatsioon. Kuna liiklussagedus lõigul ei ole suur (2017. aasta andmetel 1181 autot ööpäevas), pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena (vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas.7

Pinnavee ja sajuvee lahendamisel tuleb projektiga tagada, et ei muudetaks oluliselt teeäärsete alade veerežiimi ning välditaks erakinnistute üleujutamist.

VeeS § 196 sätestatust tulenevalt tuleb Keskkonnaametis registreerida veekeskkonnariskiga tegevused. § 196 lõige 2 sätestab registreerimist vajavad veekeskkonnariskiga tegevused, mille hulka kuulub tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul. Käesoleval juhul ei ole tee koosseisus avalikult kasutataval ega avalikul veekogul asuvaid truupe, kuna projektialal paiknevad kraavid ei liigitu veekogude alla VeeS § 3 mõistes. Seega ei ole käesoleval hetkel teadaoleva info valguses veekeskkonnariskiga tegevuste registreerimine vajalik.

Projekteeritava tee läheduses paiknevad maaparandussüsteemi objektid, millest lähim asub kohe olemasoleva tee kõrval (vt joonis 4.3). Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga.

Kavandatav tegevus paikneb looduslikult kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.4, ptk 4), seetõttu on eriti oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui

7 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 19 keskkonnamõjude eelhinnang

eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette.

5.5. MÜRA

Projektiga kavandatakse olemasoleva tee rekonstrueerimist ja jalgtee rajamist ning sellega ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale. Pigem sõidutee uus kate võib mürateket vähendada.

Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

5.6. ÕHUKVALITEET Projektiga ei nähta ka ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

5.7. VALGUSREOSTUS Projekteeritavad uued jalgtee lõigud ~km 0,0-0,510 ja ~km 2,12-2,609 on ette nähtud ka valgustada. Lisaks projekteeritakse jalgtee teevalgustus lõikudesse, kus see praegu puudub.

Et vältida valgusreostust ja sellest tulenevat ebasoodsat mõju, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Kindlasti peaks sellele tähelepanu pöörama eluhoonete läheduses ja ka lõigu algusosas, (~km 0,0-0,510), kus tee läheduses paiknevad II kategooria kaitsealuste nahkhiirte leiukohad (täpsemalt käsitletud ptk 5.2).

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 20 keskkonnamõjude eelhinnang

Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.

Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

5.9. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 21 keskkonnamõjude eelhinnang

6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole v ajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid.

Meetmed projekti koostamisele:

◼ Kuna kavandatav jalgtee (lõigu algusosas ~km 0,0-0,510) läbib looduskaitse aluse Aruküla lehisepuiestee piiranguvööndit, tuleb projekt kooskõlastada Keskkonnametiga. ◼ Pinnavee ja sajuvee lahendamisel tuleb projektiga tagada, et ei muudetaks oluliselt teeäärsete alade veerežiimi ning välditaks erakinnistute üleujutamist. ◼ Puurkaevude sanitaarkaitsealade piires kavandatud tööde teostamine projekteerida viisil, mis ei kahjusta puurkaevu veehaaret ega põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Juhul, kui seda ei ole võimalik tagada (või kui teetööd väljuvad selgelt olemasoleva tee piirest, n laienemine) , tuleb taotleda Keskkonnaametilt puurkaevu sanitaarkaitseala kaotamist või vähendamist. Vastavalt veeseaduse (VeeS) § 148. lg 2: ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse VeeS § 154 kohane hooldusala. Ning vastavalt sama seaduse § 149 lg 3 võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust. ◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. ◼ Et vältida valgustuse ebasoodsat mõju nahkhiirtele, tule b tee lähedal paikneva elupaiga piirkonnas (vt joonis 4.2) kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte nahkhiirte elupaigaks olevaid puude võrasid, eemalolevaid põõsaid ja hooneid. ◼ Projekteeritava tee vahetus läheduses paikneb maaparandussüsteemi objekt. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. ◼ Ehitustööde käigus on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuriobjekti „Aruküla mõisa allee“ likvideerimist ja kahjustamist.

Meetmed ehitustegevuseks:

◼ Teetööd puurkaevude sanitaarkaitsealadel teostada viisil, mis ei kahjusta puurkaevu veehaaret ega põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Juhul, kui seda ei ole võimalik tagada (või kui teetööd väljuvad selgelt olemasoleva tee piirest) , tuleb taotleda Keskkonnaametilt puurkaevu sanitaarkaitseala kaotamist või

Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 22 keskkonnamõjude eelhinnang

vähendamist. Vastavalt veeseaduse § 148. lg 2: ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala. Ning vastavalt sama seaduse § 149 lg 3 võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust. ◼ Ehitustööde käigus on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuriobjekti „Aruküla mõisa allee“ likvideerimist ja kahjustamist. ◼ Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette. ◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga , pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. ◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. ◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.