Peko: Sarvõ Õiõ: Hõrna Aare: „Unõh tulõ õks ti ussõ „Tehnä kõiki aastakki, „Säitsmes märgo taadõ, maatõh astu ti kõiki inõmisi, kiä’ omma’ om säädä’ tsihi’ Seto mõttihe!“ minnu s´ooho päivä, siiä’ Kuningriik 50 ja 100 ni kotusõhe toonu’ ja siih 150 pääle. Kiil, rõiva’, hoitnu’.“ leelo kestmine.“ lk 10 lk 9 lk 3

Hind 1 euro September 2018, nr 8 (345) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht

Seto Kuningriigi meistri’ Lüübnitsa 2018 Ülembsootśka – Hõrna Aare Nuursootśka – Grünbergi Maria Kuninga leelopark – Madara’ Kuninga pillimiis – Vabarna Jalmar Kuninga nuurpillimiis – Rei Kaileen Kuninga kargusõkargaja – Valgu Meel Kuninga nuur kargusõkargaja – Keerpalu Elina Kuninga kasatskikargaja – Linnasmäe Villu Kuninga leeväküdsäjä – Linnusõ Marje Kuninga piiraguküdsäjä – Kruusamäe Sirje Kuninga sõirameistri – Lepasilla Elli Kuninga ollõtegijä – Hõrna Aare Kuninga taarimeistri – Raali Ain Kuninga veinimeistri – Kaska Liia Kuninga handśa-ajaja – Vainura Ahti Kuninga näpotüümeistri – Otsa Sirje Kuninga vägimiis – Kepsu Kaspar Kuninga kalamiis – Ermi Garel Kuninga pildistäjä – Hermanni Urve Kuninga külä – Lüübnitsa Ülembsootska valiminõ. Sundelli Harri pilt. Rahva Setomaa tennäs lemmiku’ avvuhinna sai’ (aupapõr): Kauksi Ülle Kuningriigipääväst Leeväküdsäjä – Täpsi Aivar Hõrna Rieka Sõirameistri – Kala Ingrit Bogatsova Malle Handśa-ajaja – Täpsi Aivar Liinamäe Eevi Ollõtegijä – Täpsi Aivar Lõvi Vello kõrraldaja silmi läbi Taarimeistri – Tuvi Toomas Vananurmõ Ilmar Näpotüümeistri – Vabarna Maret Nutovi Mirjam Lännü kuningriigipäiv Ja muidogi Kroonikogo, kinkõ tidõ tuudu inämb-vähamb üt- kruuni. Määne oll´ kruuni käive Suurvälja Piret oll´ mitund muudu kokkosaamistõ ja arotamistõ temuudu. eräkauplõjil, olõ-i tiidä’. Karro Silvia eissagamanõ. üts iihmärke omgi kuningrii- Olõ kuuldnu arvamisi, õt lava Ka s´oovoori oll´ kuninga gipäävä sisuline puul. pääl oll´ kõik aig pall´o huvtavat meistritõlõ antu võimalus tuv- LEIMA AARNE Õga osapuul hindas pido kõr- ja tuuperäst saa-s väega muia- va’ uma kraam meistritõ laav- Pääkõrraldaja daminekit umast vaatõvinklist. lõ. Nojah. Õt tõõnõkõrd tükü- kahe müüki ja esi’ rõõmsalt sisse värehtitest. Kuigi külä väl- – hümn, Peko käsü’, meistritõ Kiä piät kõrralduskulu’ tagasi se’ võistlusõ’ lava pääl mono- kul´ata’. Näid oll´, a ooda õks länägemine oll´ niigi illos, sis sortminõ, ülembsootska vali- saama, kiä umast kraamist val- toonsõs minema ja vinnüma, rohkõmb. nüüd tetti parembahe kõrda minõ, laat, sõaväeparaat, kir- Muidogi tuu 25. vuur, inemisilõ lalõ, a kiä uut lihtsalt ilosat päi- sis sai nüüd meelega tõistsaga- Eräle taha kittä’ Lüübnitsa mitmõgi’ kotusõ’. Kroonikogo mask. Kiä’ omma’ naa’ ine- lihtsalt meelüse’ numbri’, mia’ vä ni hüvvi emotsioonõ. Looda, mast, mis herähtäs, mano haar- inemisi ja eriti näide vedos- nimet´ Lüübnitsa Seto kuninga mise’, kiä’ kuningriigipääväl märkvä’ midägi suurõmbat ja õt s´ookõrd nurisõ-i kiäki. Kok- tus – pillimiihi ütehmängmine, nikkõ Rattusõ Svetlanat ja Sarja küläs 2018. k´auva’? Rahvarõivih om üts kimmämbät. A tuuga k´au üteh ko anti vällä pääle 3800 viisa. Zetod. Ja õt vana Peko esi’ hin- Urmast väega suurõ panusõ iist Kuismuudu piäsi’ veerand- osa, kiä’ omma’ tõõsõ’? Mille ka tahtminõ millelegi inämbä- Arvami mano seto rõivih ine- näst ilmutas, tuud tiiä-s kiäki kuningriigipäävä ettevalmista- saa-aastanõ kuningriik ede- peräst tulõva’? Lüübnitsa kogõ- le, midä olõ-i varramba olnu. mise’, kutsutu’ külälise’, kaup- arvada’. misõh. si minemä? Üritüs om jakku- musõ perrä võimi vahtsit kotu- Joba Lüübnitsa külä nime väl- lõja’, sis kogoarv om kohki 5500 Kuna Seto Kuningriigih mass Algusõst pääle olti peri, et valt populaarnõ, rahvas tulõ. sit julgõmbalt kaia’. lähõikaminõ tekit´ elevüst. ümbre. Kuningriigipäävä kotu- Seto kruun ja sis tõõsõ’ raha’, s´oo seto pido peetäs Lüüb- Om tähelepanuväärne, õt kõik Vaia om laembat analüüsi Tiiä, õt oll´ küüsümist, õt mille sõ valimisõl piät arvõstama vä- piät märkmä, õt kõrraldaja kas- nitsah, lahkõlt pallõldi küläli- s´oo aig om pääväkava olnu olnust ja nii umbõs 10-aastast nii, olõ-i taa jo’ setokõisi külä. hämbält 1500 massina saisuko- sah oll´ päävä lõpuh täpselt 65 si k´auma müüdä küllä, astma inämb-vähämb ütesagamanõ plaani. Üts nulk, üts maa, üts kuning- tusõga. riik kõik. Kuigi ka varramba oll´ Vahest pidoplatsi kõkõ parem Lüübnitsa pääle mõtõld, siis kotus oll´ seto söögi ja joogiga nüüd otsust´ kotusõ valiku fakt, kauplõjil. Puiõ all viloh möie õt põllu’ Miktämäe kooli ümbre umma kraami 18 laavkat. Seto olli’ üles küntü’ ja tuuga massi- käsitüüle oll´ 21 kotust. Võrd- nidõ saismiskotusõ’ är’ kaonu’. lusõst mano, õt tõõsõlpuul tiid Nüüd, pääle pito, om kotusõ va- laadaplatsil oll´ 26 söögikraa- lik õnnõ kittüst saanu. mi- ja 26 käsitüümüüjät. Ku pall´o’ üldse tiidvä’ vai Ku viisa’, massina’, süümi- mäletäse’, õt 2005. aastagal ne, kemmergu’ ni muu taolinõ suurõ vihma peräst Luhamaal omma’ tähtsä’, sis päämäne om är’ jäänü sõaväeparaat peeti siski tuu, õt ku pall´o om kotusõ ildamba Lüübnitsa laada aigu? pääl seto inemisi, laulu, tandsu, Eski kuningriigipäivi raamat pillimängu, näpotüüd jne. kirota-i tuust. S´ookõrd oll´ kõkkõ kimmält. Ütitsele Setomaa vallalõ oll´ Ku minevä aastaga oll´ eriti hal- s´oo edimäne kõrraldaminõ. Ku lõ sõnolisõ ja pillimehe võist- inne sai vald mõnõ aasta va- lusõst, sis s´oovoori olli’ mõ- het pitä’, sis joba täämbä om lõmba’ kimmä’. Võiki laulsõ aig järgmädse pääle mõtõlda’. 12 leeloparki ja mänge 10 pil- Liki 80 inemist oll´ kuningrii- limiist. Kasatskit lei 9 miist ja gipäävä kõrraldamisõ ja läbivii- kargust karas´ 25 naist. Söö- mise man. Latsipäiv viil pääle. gi- joogikraami om läbi aas- Kuningriigi meistri’ Lüübnitsah. Sundelli Harri pilt. 2 September 2018 Nr 8 (345) Seto Kunigriigi Lummo Kati laagri tõi Nedsäjä küllä kokko latsipäiv Miktämäel leelo- ja pillimänguhuvilisi üle Eesti 3. augustil oll Miktämäel müüdä kablakargusnüürä ja Seto Kunigriigi latsipäiv, näil oll ka’ vibulaskminõ. Seto Augustikuu edimätsil mia om päiv inne kuniga nuurpernaases sai Lin- päivil oll Nedsäjä Kunigriiki, kohe oodõtas nuse Anni ja kuniga kar´usõs küläh jo nelädät suvvõ Tormi Andro Temmo. latsi ja nuuri. Lummo Kati laululaagri. Peräst kõkkõ tuud naati sort- Kolmõpäävätseh KELLY KITTUS ma nuursootskat. Paku pääle seto kultuuri laagrih saistsi’ Tarrosõ Triinu-Liis ja Grünbergi Maria. Pikä ja ütejo- oll 50 leelo- ja Nuuri jaost olli’ mitmõ’ opi- vvulitsõ võistlusõ ja hääletüse pillimänguhuvilist. tulõmusõna sai vahtsõs nuur- tarõ’. Söögitegemisõ opitarõh VALGU MEEL sootskas Tartost peri Grünber- opas Luigasõ Inara üteh uma Kõrraldaja latsõlatsõga’, õt kuvvamuu- gi Maria. Latsipäävä lõpuh oll du tulõ õigõhe pelmeene tetä’. kirmas, koh laulõti, tandsti ja grilliti. S´ool aastagal olli’ laagrih op- Kõik tubli’ pelmeenitegijä’ sai’ pamah rahvaluulõtiidläse’ Ora- peräst ummatett pelmeene Latsipäiv om päiv, mia kuu- lus latsilõ ja noorilõ. Päiv oll se Janika ja Kalkuni Andreas, ka’ maitsa’ ja jäi veel tõisilõ- Treski küläst lauluimä Pihla gi’ pruumi’. Luudusõ opitarõh väiga’ höste kõrraldõt ja kiäki’ kaiba-as igävüst. Tüütarõ’ olli’ Kull´o tütär Ledjanova Aino opas Piiri pereh latsi liplkit ja üteh laagri pääkõrraldaja Val- hainu tundma. Kagu Vibuklubi hariva’ ja õgasugumatsõ’, tuu- peräst ma usu, õt kõik sai’ midä- gu Meelega’. Pääle seto leelo vibulaskmisõ opitarõh sai’ ka’ sai laagrih oppi’ Valgu Tooma kõgõ väikoba’ pruumi’, õt kuis gi’ vahtsõt pruumi’ ja vaest eis- ki’ tull mõnõl huvi kotoh tetä’ juhendamisõ perrä seto lõõtsa, tuu asi k´au. Muusiga opitarõh olli’ ka’ opitarõ’ latsilõ hällü- meisterdedi Mändmaa Anni- pelmeene vai liplkit uurma naa- da’. laulast, rahvarõividõst ja seto kaga’ ruupilli, Vabadusspordi tandsast. Nedsäjä külä leelolaagrih leelotamah. Visseli Kerti pilt. opitarõh tetti Arundi Triinu ja Opitarõ’ andva’ noorilõ või- malusõ hinnäst pruumi’ ja tun- Laagrih sai oppi’ vahtsõbit ja leelokoori’ Kuldatsäuk Vers- laagri köüt inäbä minnu Se- Leelolaagri lõpulaul Vabadusspordi nuurmiihi abi- vanõbit seto laula, pruumi’ kil- ga’ tutvust kabla pääl kargami- da’ hinnäst mõistjana. Vahtsõ kast ja Helmekaala’ Võrost. tomaa setokõisiga’, and kee- as´a mõistminõ tege meil kõi- lõ laulmist ja sõnnu säädmist, Uma nuurpõlvõ mälestüisi jai’ lepraktikat ja vahtsit laula.“ Ledjanova Aino Treski küläst – sõga’. küüssü’ seletüisi laulusõnnulõ Ku tüütarrih olli’ vahtsõ’ gil meele hüäs. Eiski’ täüskasu- õdagutsõao jututsõõrõh Kure- „S´oo om parhilla’ ainumas 3. august 2018 nu’ võti’ julgusõ kokko ja lät- ja lauluhelü liikumisõ kottalõ. mäe Anni Velnä küläst ja Tso- tiidä’ kotus, koh võit üte laag- mõistmisõ’ jo selges saanu’, Vanõba’ naase’ kõnõli’, kuv- sis naksi’ pääle nuurpernaase si’ kablakargusnöörä pääle. Ma patalo Helju Metkavitsa küläst. ri joosul saia’ leelotamisõ, pil- Naka laulu jal laulõmahõ, usu, õt latsipäivä om vaia, õt lat- vamuudu vanastõ laulõti, seto Suur teno laagri toetajilõ: Ees- limängu- ja tantsuoppust, nätä’ laulõmahõ ja leelotama. ja kar´usõ võistlusõ’. Nuurper- rõivih k´auti ja pita peeti. Laag- naase võistlusõl tull tütärlatsil sõ’ saasi’ lihtsalt latsõ’ olla’ ja ti Kultuurkapital, Setomaa Kul- õigõt seto rõiva sälgäpandmist Sedä päivä ammu oodi, samah näile andas ka’ võima- rih oll hüä võimalus seto kiilt tuuriprogramm, Setomaa vald ja tuud kõkkõ Setomaal, pää- ammu oodi, ärä näie, pilonõglaga’ pilota’, kartoh- har´ota’, nii kõrraldaja’, oppaja’ kit võtta’ ja hüppämisnöörä- lus hinnäst pruumi’ ja minkõgi’ ja EST-LAT Interreg Unesco mätselt setosidõ hindi käest.“ kuna meid kokko kutsutas iist vastuta’. Illos päiv oll, koh ku ka’ söögitegijä’ kõnõli’ seto Tourism projekt. Suur teno ka’ „Ma arva, õt säntsel laagril laulma laulu laagrihe, ga’ hüpädä’. Nuurmehe’ kar´u- keeleh. sõvõistlusõh pilli’ saapit, käve’ üteh perrega’ olla’. Väiko-Nedsäjä külärahvalõ, om tähtsä mõo seto kultuuri armast Katit siin austama, Laagri opitarõ’ ja tegevüse’ kiä’ jo nelädät aastakka laagri- edesiminekilõ, selle õt nii pil- suvõ pito siin pidämä. omma’ mõtõld täüskasunui- lisi umah küläh ja talomoropääl li- ku leelotunni’ loova’ inemi- Kokko tulli õgast kolgast, lõ, a laagrih sai olla’ ka’ kõõ võõrusti’. sih suurõ soovi püsüdä’ Seto- viirdü rahvast õgast veerest, perrega’. Latsõ’ sai’ kol’ päivä maal. Ja tähtsä om ka’ mõistmisi Talinast tull tantsulisi, seto keele, leelo ja tandsu seeh Osavõtjidõ mõttit Lummo Kati laagri vajalikkusõst: ja tiidmisi edesiandminõ.“ Tartust tulli tarku naisi. ummi mänga mängi’, ojomah „Uma (seto) juuri otsja’ löüd- Kulõtõlli siin kolmi päivä, k´avvu’ ja vahtsit sõpru löüdä’. „Teno laagrilõ ma sai pall´o vä’ üles tõõsõ’ umasugumatsõ’. üteh olli mitto üüd, Laagri joosul sai’ latsõ’ selges inäp tiidä’ leelotamisõst, kar- Seto kultuuri huvilisõ’ saava’ siin mi laulu lasimõ, ka’ mõnõ laulukõsõ ja kõigil gusõst ja sai kokko inemisiga’, süvendedült tiidmisi ja vaelda’ siin mi tantsõ tantsõmõ. latsil oll võimalus pruumi’ pil- kinkõga’ om ütist Setomaa- kogõmuisi ja esitä’ tävvendäv­ Teno anna tegijäile, limängu. ga’. Laagri avitas löüdä’ vaht- vi küüsümüisi. As´atundmal- aitüma, kes avitiva’, Latsiga’ kamandamist vidi’ sit tutvit ja and tiidmisi Seto- da’ inemisõ’ saava’ tiidä’ tuud, siiä’ õks tulõ jal tõõsõl kõrral, iist Vabarna Jane ja Teervalti maast. Huvtav oll ka’ kohalikõ mia om seto leelo, kiä oll Lum- vagivahtsõl aastäkal. Janika. Hüvvi süüke tei’ sõsarõ’ perimüskandjidõga’ kõnõlda’.“ mo Kati, kuvvamuudu ja mille Laulgõ’ jal, naasõ’, Visseli’. Laagriõdakilõ olli’ kut- „Ma elä Setomaast kavvõh, pandas sälgä seto rõiva’ ja min- laulgõ’ noorõ’, Kuningriigi latsipääväl. Mauritsa Lauri pilt. sut üteh laagrirahvaga’ laulma elä Har´omaal, tuuperäst s´oo kõst laulu’ jutustasõ’.“ laulgõ’, noorõ’ näiokõsõ’. S´oosuvitsõ’ õgasugumatsõ’ sportliku’ tegemisõ’ 13. juulil kutsõ Meremäe rium ja Verska viikeskus. Võit- riigi 100. sünnüpäävä avvust külä kõiki tõisi Setomaa ja’ lubasiva’ sis tulõva aastaga käümismaraton SETO SADA. külli kokko vahtsõ valla kõiki hindä mano kokko hõi- Siih oll kõiki kutsutu ilma või- edimätsilõ külli mängõlõ. gada’, õt jal’ vahtsõnõ paremp do pääle kihotamalda’ käü- külä selgtä’. Õt mängo’ ja staa- mä vabariigi avvust 24 tunni- ZAITSEVI REIN dioni vahtsõnõ avaminõ kõrda- ga 100 kilomeetrit. A’ kiä ni pite tettü saasi’, näivä’ pall´o’ pall´o jovva-as vai saa-as, tuu vaiva Koosõri Viivika, Järvelil- võidsõ kävvü’ ka’ vähämbä, a Kutsmisõ pääle tull kohalõ nel- li Mainer, Paloki Helle, Tarrosõ vähämbält üte 20-kilomeetrit- litõist küllä. Kuuh sis selgtä- Rein, Ojasoo Triin ja tõõsõki’. sõ ringi. Kogo s´oo ettevõtmisõ ti vällä Setomaa valla kõgõni Ait´umma näile! takah oll Satsi Villu, kedä sis tu- sportlikub külä, a’ tuujaost oll 31. juulil hõigati kõiki ker- gõsi’ Politsei- ja Piirivalvõamõt vaia ütstõsõ vasta hinnäst proo- gejoustikuhuvilisi kokko Vers- ja Setomaa vald. Ka’ s´oo kot- Nedsäjä küläpäiv. Itse Urmeti kogo pilt. vilõ panda’. Nii sis tetti viguri- ka staadioni pääle. Sääl sis sai silõ saat lukõ’ rohkõmba lehe tõga’ juuskmist ütstõsõ perrä, hinnäst proovilõ panda’ vii- tõõsõh osah, koh om intervjuu lüüdi palli üle võrgo ja orien- õl alal, millest üts oll eriline Satsi Villuga’. Nedsäjä küläpäiv oll´ laululinõ teeruti kambakõstõ. Kõgõ taa Verska Originaali juuskminõ. pääle oll asi nii tasavägine, õt Nelikümmend inõmist, nuurist 25. augustil oll´ Nedsäjäh tõdi ütiste juurtõ ja sugulus­ ja täämbä kanti ette jo päält 10 tull katõ paremba vaihõl viil vannoni, kävevä’ ja teivä’ roh- traditsioonilinõ küläpäiv. köüdüssidõ üle. luu. Pall´o õnnõ ja pikki aastit edimätse selgtämisõst laskõ’ kõmp ku sada starti. Rohkõmpa Kokko oll´ tulnu päält S´oo küläpäiv oll´ ka väi- näile! näide kaptenidõl juuskõ’ või- saat lukõ’ lehe valla poolõ päält. 70 inemise, kiä’ eläse’ ga laululinõ. Külä vanõmba’ Külä bändi perrä astõ üles 10.-11. august oll sääne väge- inemise’ lei’ lauluhääle valla- Nedsäjä kunnakuur, kiä käve mi du pääle staadioniring. A’ tuud Nedsäjäh vai om lähkolt oll hüä tetä’, selle õt Meremäe vämp ettevõtminõ, koh Verska- lõ kõrraga, ku pillimees perä- küllä s´ooaastaga ka Uma pidol staadion oll õkvalt keväjäst saa- he oll kokko kutsutu kõik Peip- seotu Nedsäjä küläga. le joudsõ, õga õs lõpõta inne, esindämäh. Külävanõmb teh- si järve viirtpiteh olõva’ valla’, ku küläpäävä laulik oll´ lõpuni näs´ kulladsõ tenomedaliga ka nu’ remondiga’ ka’ vahtsõ ilo- ITSE URMET õt selgtä’ vällä kõgõni sportli- laulõt. Kõrraldaja Väiko-Ned- tublimbit ja kõiki kõgõ noorõm- sa verevä rajakattõ. Tuuperäst Nedsäjä külävanõmb oll külli mängõlõ kutsutugi’ kump vald järve veereh. Kuv- säjä oll´ lõkkõ palama pandmi- bit ja tähtsämbit – mi perrätu- õgasugutsõ’ as´amehe’, õt näi- võst vallast, kiä’ ommava’ jär- sõ aost valmis tennü hingelitse lõjit. Ait´umma näile, õt nä ar’ le ait´umma üteldä’ kõrdatettü ve viirtpiteh, tulle kohalõ nelli. Küläpäivä alostõdi Seto hüm- laulu, tuu perrä astõ üles Ned- kannatasõ’ ja andku’ andist, ku staadioni iist. Selle oll ka’ kõigil Pääle katõpääväst ja kümnel ni laulmisõ ja lipu nõstmisõga, säjä külä bänd, kiä tähist umma vanõmba’ ummi asjuga tegele- tahtjil võimalus ketast kaugusõ alal mõõduvõtmist tull vällä, pääle tuud mälestedi ja tenna- viiendät sünnüpäivä – õkva 5 se’ ja näile liisna veid´o tähele- pääle keerotada’. Jutt jäi poo- õt timahava saa-as keski’ Se- ti ütehkuuh kõiki esivanõmbit aastakka tagasi tei’ nä küläpää- panu püürdvä’. tomaa vallalõ likilähedälegi’ mõttõh. Sis and´ külävanõmb lõlõ parempa külä selgtämisõ Roose Jaan Swisshotelli väl uma edimädse etteastõ, koh Pido sai sisult kimmäs ja hin- ja uhkõ suur võidukarikas jäi ülekaehusõ, mis küläh om vii- pidi mängmä kolm selgest opit gele lämmi. Ait´umma kõigilõ, kotsil, tuust sis sai Väiko-Rõs- katusõ pääl maailmare- na külä Verska küle alt. No ti kodo. S´ookotsilõ loe’ ka’ roh- matse aastaga joosul toimunu. luku, a vanajummal taht´ tõist- kiä’ kokko tulli’. Ait´umma kõi- tiiät õks, koh tuu om? Tuuh kü- kõmba lehe valla poolõ päält. kordit tegemäh. Süüdi üteh võetu süüki ja juu- muudu ja nii omgi bändi mehe’ gilõ kõrraldajilõ! Ilosat süküst läh om kuulsa Verska sanatoo- 19. augustil oll Eesti Vaba- Ree Jaanusõ pilt. ki, kõnõldi küläjuttõ, märgo- vaihõpääl kimmämbäst saanu’ ja hüvvvä maar´apäivä kõigilõ! September 2018 Nr 8 (345) 3 Hõrna Aare sääd tsihti Seto Kuningriik 100 pääle

Seto Kuningriik läts Rein, Laaneotsa Annela, Leima du 597 eurot lätt nuursootska mõst tõhvu ja kasvata’ Peko kõrda ja valiti är’ ka Evelin, Linnusõ Artur, Riitsaarõ esindüskuludõ kattõs.Ka Seto- tammõst nuuri tammi õkka ülembsootska järgmädse Evar, Leima Aarne ja viil hulga maa valla arõngukavva om pan- nulka. Nii nigu Budda viigipuu Seto Kuningriigini 2019. tõisi. Paraku kiäki võta-s s´oo tu rida, õt võimalusõ kõrral kat- võrsõ’ om jo juuri ajanu’ pall´o- aasta kiiorat uma kanda’, a mit- ta’ otsõsit kulutuisi. sih maailma paigoh. aasta augustih. mõ’ olli’ nõuh kunagi edespidi Tõnõ asi omgi sootskakandi- Säitsmes märgo om säädä’ KAUKSI ÜLLE tuu sammu astma. Kuna Kroo- daatõ kurssi viimine näide üles- tsihi’ Seto Kuningriik 50 ja 100 nikogoga oll´ kokkolepeh, õt ku andidõga ja ootustõga joba inne ni 150 pääle. Kiil, rõiva’, leelo Toimõtaja õi lövvä’ väärilitsi kandidaatõ, Kuningriiki. kestmine. tulõ hindäl üles astu’, sis tullgi Kolmas om kuuhtüü kõigi Katsas ülesannõh om noorõ Viil inne Kuningriiki ja Kuning- hindäl tuu ette võtta’. sootskidõga aasta läbi. Taha põlvkunna päälekasvataminõ. riigi aigu peeti läbikõnõlamisi Kroonikogo ossa ülembsootska väärilitsi kandidaatõ siäh. Lõ- Mis teo’ Sul ülembsootska aol Varsti saami kümme käsku omma’ vällä märgit? sälätagotsõna suurõnda’. Lui­ täüs. Olõt pääle ülembsootska pus saisi’ lava pääl pakkõ ot- gasõ Inara lubasi meistridõ ja olõmisõ viil Seto Kongressi sah kimmält uma ülembsoots­ Edimäne omgi tuu, õt valmista’ söögiasjuga kammanda’. Laa- Vanõmbidõ Kogo ka­ aasta aolukku tandsnu tulõvaastas ette sootskakandi- neotsa Annela ja Raudoja Ahto päävanõmb, Setomaa Liidu Tormi Piret ja Kuningriigi idee daadi’ ja süsteem, õt kuis tugõ- lubasi’ olla’ latsi kuningriigi et- kultuurinõunik, Kaitsõliidu tegeläne, Seto Miihi Summa üts alos­tajit ni mitmõkõrdnõ da’ ülembsootskat timä aamõ- tevalmistamisõ man. Hagu Paul ülembsoots­ka Hõrna Aare. Põn- liigõh, imänd Hõrna tiholõki aigu. Ülembsootskas ja Sarvõ Õiõ võtva’ laulu ja sõ- Riekal Taarka Tarõ köögih nõv tasavägine valimisvõistlus­ olõminõ om tõsinõ aamõt. Võtt nolisõ asja iist. soolamaitsja, mitmõkõrdnõ lõppi Hõrna Aare napi võiduga. pall´o aigu ja eeldas perre kõik- Neläs märgo om toimõta’ nii vanaesä, Obinitsa keriguh Kuis Peko Sullõ and´ märku, võimalikku tukõ. Niisamatõ ku- pall´o, ku saa, üteh nuursoots- toimõtat... lus bensiini ni kingtüisi pääle. õt tulõ paku pääle saistada’? kaga. Nuidõ inemisi toel ma jovva- Aig aga lätt esindämisi, kõnõ- Viies plaan om kaia’ kuuh Kroonikogoh jaatas inne Ku- gi, kiä’ mu ümbre omma’. Hüä dõ valmistamistõ ja kuuholõki- sootskidõga läbi kotusõ’ järg- ningriiki ülesandit kõrralda- sõna, tark nõvv, hüä pilk omgi tõ pääle är’. mätse viie kuningriigi kõrralda- misõs. Mina ja Anipai Vello suur tugi. misõs. Kõnõlami’ külliga läbi, saimi käsu otsi’ mitu väärikat Kas tulõvaasta om mõttõkas määnegi protsent pileditulust õt kas om valmisolõk, midä vaia ülembsootska kandidaati, õt määrädä’ ülembsootska tetä’ inne. Parhilla’ om läbikõ- rahval olõs, kinka siäst valli’. kassassõ? nõlõminõ Küllätüvä küläga. Hõrna Aare kiioraga Kõnõlimi pia 30 kandidaadiga. Kuvvõs märgo om kor´ada’ tammõ all. Näütes olli’ nimekiräh Vabar- S´oo aasta kõrraldimi kor´an- Petsere kluustrõ pühäst tam- na Jalmar, Kala Ingrit, Järvelilli dusõ Kuningriigih ja annõtõ- Sundelli Harri pilt. Tereh, hüä vahtsõnõ nuursootska Grünbergi Maria!

LEIMA EVELIN Seto rõiva’ – omma’ pidorõi- Muusik, aokiränik va’ ja kõõ ilosamba’ rõiva’ mino rõivakapih. Ku om praasnigulõ Kiä olõt, kost tulõt, kohe läät? minek, panõ ma nuu’ sälgä ja olõ uhkõ. Ma olõ Maria ja elä Tarto liinah Kiä om Sino kõõ suurõmb sünnüst saati. Ma käve Miina iihkujo? Härmä koolih ja s´ool sügüsel lää ütsändähe klassi. Ma olõ katõaastakatsõst saa- ti Zetosit kullõnu ja näile üteh Miä Sullõ Setomaal tähtsä om ni minkperäst tahtsõt elänü. Parhillaki om Zetod mino Miktämäel paku pääle saista’? lemmikbänd. Vabarna perrä ma naksi algusõh kitarri, ildamp ka Ma olõ seto laula väigokõsõst karmoškat ni basskitarri opma. saati kullõnu ja laulnu, paar Teno timäle om minostki muu- aastakka tagasi naksi karmoš- sik saanu ja ma Setomaad õnnõ kat opma. Olõ pall´o Setomaal rohkõmp ja rohkõmp tiiä ja ar- käunü ja olnu. Osa sõpru omma’ masta! ka Setomaal. Mito luku karmoška pääl Paku pääl saisi tuuperäst, õt jo vällä tulõ ni määne kõkõ ku om sääne võimalus antu, inäbä miildüs? taha ma ka midägi hüvvä Seto- maa jaost ar tetä’. Sõbra’ omma’ Ma mõista karmoškal mängi’ 22 ka mullõ ütelnü’, õt ma sobi luku. Kõõ inäbä miildüs mullõ nuursootskast. tuustep. Tiiä-i mille, a miildüs. Su nimelitsi inemisi om EV 100 puhul tull´ sündünü Austriah, om Vikerraadiost pall´o heliluujit, kunstnikkõ. Kost õnnõsuuvmiisi, midä Grünbergi nimi om tulnu? nuursootska 25-aastagadsõlõ Seto Kuningriigilõ tahasi’ Alostusõst ma ütle, õt ma olõ-i suuvi’? Sven Grünbergi sugulanõ. Tuu Ma soovi Setomaalõ tuud, õt nimi om ammudsõl aol mõis- seto kiil olõs kõnõlõmiskiil. Õt nikul ütele mino esiesäle pant s´ood olõs kogo Setomaal, kõi- hüä tüü iist. gih katõtõistkümneh nulgah Mõtlõ’ hinnäst 2050. aastaga Eelmine ja tulõvanõ nuursootska. Mauritsa Lauri pilt. Radajal tandsti nuursootska pilli perrä. Kauksi Ülle pilt. kuulda’! Viil ma soovi, õt Se- Setomaalõ. Midä Sa näet? tomaa mõtsu maaha raotasi-i. Ma looda, õt 2050. aastagal om Hõrna Aare – Ku inemist om jaost tähtsä kotus. Külä vai ma olõ-i latsiaiah käünü, olõ Mõtsa’ kuuh siini ni mar´akõi- Setomaal piirega olukõrd pa- 2050. aastagal ma elä eis’ Se- kolm kõrda ülembsootskast va- alevik saa-i olla’ peris pääliin. ma maast-madalast hindäper- siga om Setomaa väega suur rõmp. Eiski ku Vinnemaa piir tomaal. lit, sis tä piät olõma superhüä! Petserih om käutü kauplõmah, rä olnu ja eis’ uma pääga mõ- uhkus. juusk ka siis Petseri iist, olõ-i Kuvvamuudu Sa hindä jaost Ja tä omgi. Suurõstõ teno timä- tüüst vabal aol ja kerigupühhi tõlnu, määndsit mänge ma Ja lõpuh ma soovi nuursoots- vaia viisat Petseri poolõlõ mi- seletät? le om meil Seto Kuningriik ja tä aol kerkoh ja ka muu as´a pe- mängse, midä tei. Mitte kasva- kana viil ilosat ja edukat koo- nemisõst. räst. Petserih maka ka setodõ taja käe perrä. Ildamp, kooli aol liaastakka Setomaa latsilõ ja Setomaa vald – Üts vähäs- om lugõmalda pall´o hüvvä Se- kuningas Peko. ja ka parhilla’, olõ ma ka veido- noorilõ! Nigu parhilla’ Eesti ja Läti test hüvvist asjust, mis innid- tomaa ja setokõisi jaost tennü. Ehkki Petseri om parhilla’ kõnõ tõistsagamanõ ja nii pal- vaihõl piir om. Õkva mine’ ja se aastaga haldusreformiga om Ma looda, õt mul tulõ timäga Vinne piiri takah, eläse’ sääl viil l´o, ku saa, elä uma süäme per- Ait´umma ni ilosat aastakka kul´ata’! Ma väega looda ka tettü. Kuuhtüü om tähtsä ja väega huvtav aastak! seto’ ja pühiaigu om sääl seto rä. Ma olõ säändse eloga rahul. Sullõ, Maria! tuud, õt ka siis viil kõnõldas ma arva, õt tuu vald tekk´ Se- Petseri – om Setomaa pää- rõivih inemisi nätä’. Mu sõbra’ saava’ minost arvu ja seto kiilt ja lauldas seto laulu. tomaa viil ühtsembäst ja kim- liin, selle õt tuu om ainokõnõ Hindäperrä olõminõ – Õt nä eis’ olõ-i kah tavalitsõ tibi’. Valgõt päivä! Ma arva ja soovi ka tuud, õt mämbäst. liin üldse Setomaal ja setodõ 4 September 2018 Nr 8 (345) Pühäst Petseremaast

AABRAMSI VAHUR tennü’ … Tuu tagapõh´al pand imehtämmä mittetavaperätsü- sega’ Uku Masing (1909–1985), kiä sääd 1938. aastagal aokiräh 1918. aastagal luud Petsere Protestanlik Maailm setokõsõ’ maakunnast kirotõdi innesõ- eesti kristlaisilõ hoops iihku- ta Eesti aokirändüseh mõnigi’ jost, löüdeh, õt “seto rahva- kõrd ku “pühäst Petseremaast”. laulõh ristiusk [om] meele [s. o Täks pühäst sai Petseremaa eestläisilõ] lähebäl ja niisamata tävvendsõna teno sõnahelü- õigõ ku õgasugutsidõ võimalikõ le, tulõmusõs oll jo illos allite- säksa teoloogõ uma”,16 ja võrrõl ratsioon. Tuu sama peräst miil- aastaga peräst samah aokiräh dü eestikeelitsel aokirändüsel Jeesusõ kodoliina Naatsaretti kirota’ tsaaririigi aol ka’ uu- Setomaaga’, minkperäst Krõs- dissist “Pihkva piiril”, mõtõl- tosõ jumaluistõ, timä suutli- dõh tuuga’ Setomaad. Perüs kustõ inemisi patust vabasta’ sõnakõlksuna kõik õks mõtõld olõvat mõnõl nii hirmus rassõ olõ-õs, selle õt Setomaa ollegi’ usku’: “Tä tull jo Naatsaretist, Pihkva kubermangu piiri vee- kostkilt Setomaalt, midä sääne reh ja eestiaolitsõ Petseremaa prohvet sis õks võisi’ tetä’, a pääliin oll tõistsagamanõ Ees- sis, ku tä tulõ kuningligu avvu- ti tõisist maakunnakeskuisist jo ga’ pilvi päält, vot sis tä om nii tuu poolõst, õt sääl oll kloost- tukõv, õt timmä või nimetä’ Ju- ri. Nii õt vaest viil sagõhõppa malas.”17 Tuu pidi olõma tuuao- ku pühäst Petseremaast kirotõ- lisi eesti lugõjidõ jaos härgütäv di innesõta Eesti aokirändüseh kõrvuisipandminõ. “pühäst Petserest”. Vaest iih- Räpinä valla haridustegelä- kujosit oll ka’ vindläisi “pühä ne Jaan Tolmusk (1880–1966) Vinnemaa” (“Святая Русь”). tutvust 1962. aastagal Põlva Eestikeelidseh aokirändüseh aoleheh Koit umma teooriat, kirotõdi inne tõist ilmasõta pü- minkõ perrä Setomaa olnu’ häst Petserest ja pühäst Petse- hallil aol asustamalda’ räbäs- remaast, mõntkõrd ka’ “pühäst tü, õkva tsungli, kohe eestläse’ Setomaast” (tuul aol muidogi’ Ristikjauk Kuulja keriku ümbre aastal 1917-1920. Kaldi Elmari pilt TÜ muuseumi kogost. veenü’ uma’ lõpnu’ eläjä’ silmä “Setumaast”), a sääne keeleka- alt ar’. Setomaa olnu’ eestläi- sutus tükkü olõma õks irooni- ses nõkluga’ tsuskmisõ tiil) oll käsitäse’ jumalateenstüst “ku sil tsaariaol imäkeelist jumala- tomaad trehvsi’ nägemä, olli’ si prügükotus, päämätselt lõp- linõ, aokirändüseh kaheldi tuu keskaost pääle ristirahva hul- usulist näütemängu, ilosat sil- teenstüst olõ-õs ja eissaisvusõ uma aamõdi poolõst päämät- nu’ hobõssidõ surnuaid, minkõ maanulga pühädüseh kõvas- gah väiga’ lajastõ tiidä’ ja k´au marõõmu” (“als ein geistliches edeotsah oll kirämõistminõ selt rändkaupmehe’, kinkõ siäh nimi peräst sinnä’ hädä sunnil tõ, ku pehmelt üldä’. Säänest- vaest kõõ populaarsõbidõ anti- schauspiel, als eine schöne au- tervel Petseremaal kehväke- oll säntsit, kiä’ tegeli’ asusort- elämä lännü’ eestläisilõ (nuu’ 5 muudu tull vällä kindlahe sis, semiitlike müüte sekkä. Jutt, õt genweide”). Tüüpnäütüs om ne, sis saa-as setokõisi man misõga’ – päämätselt närtsa ja olnu’ täpselt ugalasõ’) kül- ku pruumi’ tuud piirkunda eest- seto’ eestiaolitsõh Petsere lii- ristik´auk, minkõ pidämisõ pe- kõnõlda’ ka’ pühäkirätundmi- vanna rauda kogova’ taloni- ge pant. Peräst nii jälle pildi läisi “pühä” ja “rüvedä” mõõ- nah juutõ hapnõmalda’ leibä räst setokõisi inne sõta Eesti sõst ja sis ka’ lupa-as tuu arvu- gu’, kinkõlõ tuu valdkund pakk joonstamist (jäleheppä olõ-õi dulavva pääle panda’. Sis näüs napsi kõrvalõ sakuskas jagava’ aokirändüseh sagõhõhe hutsu- saaminõ kõnõlda’ mäntsest- viil 1930. aastagil kõrvalteens- seto-sõnaga’ tegelejist joons- perüs veid´o näütävät toolõ, õt (taso iist?), nii ku Grünthali luu- tõdi (näütüses üteh 1933. aas- ki’ pühäst ristiinemisõ elost. tüst. Mõnõ’ Eesti liinu kolinu’ tanu’ Setomaa esiaost vaest tegemist olnus kotusõga’, koh lõtusõh sais, tuud võisi’ kujo- taga aoleheartiklih kaaluti “ris- Novellih “Pühä Petseremaa” mehe’ olli’ tennü’ tuust ka’ uma kiäki’) soovit Tolmusk seto et- 6 eestläne olõs kipõlt, kuvva- ta’ ku’ luulõtaja originaalsõt tik´augitamisõ” kiildmistki’). (trükitült 1999) lask Juhan Jaik päämätse rahatiinmiskotu- nonüümist ku “kõlbmalda’ ni- muudu üldä’, mütsi pääst ar’ variatsiooni teemal, mille juut Tuu loogiga perrä pia-ai olõ- (1899–1948) noorõl seto per- sõ. Asusortminõ oll muial Õu- mest” tasaligult vallalõ saia’.18 1 võtnu. Ma mõista siih rüvedät ikk, ku seto sündü. ma s´oo, mia Setomaal pühänä reesäl tutvusta’ latsilõ ummi ruupah ütiskunna veererühmi Säänestmuudu arotlõdi üle pühä halva vastaspoolusõna, Kimmähe olõ-õi tuuh Petse- paistus, sukugi’ pühä. Või olla’, tiidmisi piiblijutast inne ees- (näütüses juutõ) as´as. A tõist- poolõ saandi tagasi üteh ra- tuu om religioossõ mõtlõmisõ reh, midä siih om kujotõt, pü- õt om tegemist perrätettüga’, tiaigsõ koolikõrraldusõ masma piteh sai’ eestläse’ nuidõsam- joonileheh. A Setomaa seos- perrä kuvvagimuudu ebapuhas hädüsest jälgegi’. ull´usõga’ (harimatusõga’) vai nakkamist. Jaik pakk lugõjalõ mu seto kaupmiihi käest närtsa tamist ebapuhta piirkunnaga’ ja sitanõ, tuuman ka’ tõisi sita- A võit üldä’, õt Grünthali luu- ka’ kavala maskipidoga’, pü- pall´o vällämõtõldut, nal´alist iist söögi- ja joogianomit, min- löüdüs Eesti aokirändüseh viil sõs tekev, ku nuu’ piasi’ tuuga’ lõtusõh avanõs lihtsalt üte Tar- hänäolisus või käkki’ hindäh ja lämmind naivismi, a teksti kõ vastavõtminõ muidogi’ taht noki’. Üteh 2014. aastagal Sibe- 2 kokko puttumma. to eesti koolipoisi kirriv fantaa- rüvedüst. Jaan Krossi (1920– viimäne lausõh paistus nii ku tuud, õt näid peeti tarvitamisõs räh ilmunu’ artiklih lugõ muu- Eestikeelitseh (ja muukee- siailm, koh löüdüs veerealadõ 2007) illadsõbal aol kirotõt no- õgas juhus miilde tulõtavat, õks puhtas. sigalavastaja Neeme Kuningas litseh) ilokirändüseh om Seto- eksootikat ja koh nii mõntki’ vellih “Eksam”, koh johtumisõ’ õt tegemist oll sissekaehusõ- Mia pututas mõskmiskom- üles kotussit, kohe klassikalisõ maad ja setokõisi kujotõt väiga- om käänet pääpääle. Nii seos- veevä’ 1945. aastaga keväjät- ga’ arõngupeetüsega’ piirkun- bit, sis oll 1920. aastagil Eesti ooperi tegevüse paigutaminõ gi’ harvakutti. Setomaa ja timä tus Petsere liin, koh om vana sest Tartost Setomaalõ (kohe- da: “Õgas kinkaltki’ saa-ai inäp maakundõst talondidõ kottalõ s´ooao lavastusõh lääsi’ timä 10 inemisi kujotamist pühä ja rü- õigõusu kloostri, siih läbi riimi gi’ Tretski mano, tuuga’ om nõuda’, ku tä joud.” kõgõ inäp sannu pääle Võro- arvatõh selgelt pall´ost: “Olõ- vedä pingeväläh löüdüs s´oo- hoops ketserlusõga’: “Ku õda- täks mõtõld Treski küllä Järve- Välästpuult kaeja’ omma’ maad Petseremaal (78,4 %) ja õi vaia väiga’ pinguta’, õt mõ- ni’ aoni’. Näütüses maal Ivar gus jouti Petserehe / tiil nättü suu vallah), hoit vana seto ta- kõikaig pidänü’ setokõisi väi- kõgõ veidebä Süä-Eestih – Jär- tõlda’ vällä handsakit ja äkilisi 13 Grünthal (1924–1996) uma luu- Rõugõ, Rõngu, / lei nõnna klas- lomiis umah kibotah liikvat: “Ja ga’ puhtas, a ka’ väiga’ mustas vamaal (12,5%). Saa-ai kuv- arvusaamisi ja viiä’ klassikali- lõtusõh “Aurea prima …” väiga’ si ketseri / mant kavvõlitsõ-ida teeda käve kõrra kibota man ko- rahvas. Seletüse’ omma’ liiku- vagimuudu üldä’, õt seto’ olõ- si ooperidõ tegevüs näütüses värmikit pilte eestiaotsõst klas- hõngu.// Las mandariini’ maka- bistamah. Täks oll tuu siih ma- nu’ ao joosul ütest veerest tõis- õs hinnäst mõsknu’ … Musta Marsilõ, Kesk-Aafrikahe, Seto- 4 siekskursioonist (1944. aasta- sõ’, / ku kuli’ löövä’ kasatskit” jah maisõbis as´os pruukmisõl. tõ. Siih sais ütel puul Friedrich ja pogana kujotaminõ paistus maalõ, soolkihe vai putukidõ gal Ruutsi pagõhõnu’ Grünthal jne. Tuu man oll õigõusklikõ va- Teeda võtt säält pudela: “Ei, Reinhold Kreutzwald (1803– pall´ohki’ olõma tähendüsega’, ilma. A määne mõtõh tuul om oppõ Treffneri gümnaasiumih) nõbidõ lats Ivar Grünthal, kin- tiiät, ma vala tälle siist seod- 1882), kiä kitt 1847. aastagal tuud om löüdnü’ antropoloog pääle jalost rabamisõ ja edevü- 14 Petserehe, koh, nii ku tä ütles, kõ nimekaim oll tuuao Petsere samma umma opmanni tsilga- setokõisi erilist, muinasjutu- Mary Douglas (1921–2007), se?”19 “potiseto’ jagava’ / sakuskas liinapää, ka’ eis’ õigõusku ristit. kõst sisse. Sis om õkva nigu piät list puhtust sitavidämisõ aol kiä ka’ pidi tähtsäs, õt pühä- A olgõh, ku säntse’ täämbät- 3 7 itske matskit”. Eestläisi siäh levinü’ arva- olõma.”” võrrõldõh eestläisiga’ – seto’ düs ja ebapuhtus olõ-õi vas- sel pääväl õnnõs õnnõ erändli- 15 Matskiga’ om vaest mõ- mist setokõisi religioossuis- Setokõisi elo kujotaminõ olnu’ tuu lihtsa maatüü man tandi’, kukki’ tuud sagõhõhe gu’ teksti’ nii ku Kuninga artik- tõld juutõ hapnõmalda’ leibä tõ om kõvastõ mõotanu’ Jakob sääl Krossi novellih tuu miil- ”puhtah, päämätselt pidoli- säänestmuudu kujotõdas. Ka’ li Talina kultuurileheh, kõrvalõ (jidiši mátse, heebr. matsá). Hurda (1839–1907) luterlik de 1965. aastagal Talinah il- guh ihokattõh, sagõhõhe lilli- s´ooh jutuh om nuid säänest jättä’ (olgu’ ka’ märgit, õt sänt- 11 Juutõ süüdüstäminõ pühit- kaehus, õt setokõisi usuelo munu’ raamadu “Mungarüü lisi vankidõga’”. Tõõsõl puul muudu pruugit. sidõ tekste autori’ unõhtasõ’ set armulavvaleevä’ (ku Krõs- olõ-õi midägi’ muud ku väli- var´oh”, minkõ autor Gennadi sais näütüses Eesti Rahva Muu- Mullõ paistus, õt inne sõta oll vaest ar’, õt näid lugõva’, päid tosõ iho) rüvetämisõh (näütü- mäne kombõtäütminõ, seto’ Gerodnik (1911–2000), Vitebs- siumi direktor Ilmar Manninen Eesti avaligu arvamusõ perrä raptasõ’ ka’ seto’ ja seto juuri- kist peri Valga oppaja, hoia-ai (1894–1935), kiä löüdse 1924. setokõisi kristlus kõgõ veidep ga’ inemisõ’ nii Setomaal ku ka’ Lehte tegevä’: kokko joudu Petsere kloostri- aastagal, õt “midä tege elo se- “puhas”, kõgõ kavvõbah tuust, muial), sis näüs kül’, õt Seto- elänikõ väidetävält ebapühä tokõisi man jällest, om näide minkõst ütel ristiinemisõl olõs maa om Eesti vahtsõ eissaisvu- 12 Toimõtaja Kauksi Ülle, tel 5656 9079, e-post: [email protected] elo näütämisõh ja ruuskami- mustus”. kõlbanu’ iihkujo võtta’, olõ-õs sõ aol saanu’ ka’ eestläisi jaos Toimõtaja (lisaleht Vahtsõt Vallah) Kittusõ Kelly, tel 522 0661, e-post: sõh. Päämätselt om tähelepanu Uma osa setokõisist musta jo setokõisi usk (tuud seleteh siski’ maanulgas, mia või sin- [email protected] all vana munkpreestri Simeon, inõmisõ kujo luumisõ man või- levinü’ märksõna’: ebausk, ka’ nä’ tii löüdnü’ inemist pigem Palmi Silvi Keeletoimõtaja autori sõnnu perrä “vana susi” sõ olla’ ka’ tuul, õt nuu’ seto’, nõidus) erinevält lutõrligõ eest- pühitsedä. Seto keele tõlkja Sarvõ Õiõ ja “pikähiusõlinõ elomiis”.8 kedä eestläse’ välähpuul Se- läisi usust “usupuhastust” läbi Makett ja külesäädmine Saluveere Tomi Kõgõ kärehebät võitlõvat ateis- Välläandja: Setomaa Liit mi esindävä brošüüri lugõja saa 1 Või kingad jalast võtma: “Võta kingad jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha!” (Jos 5:15). 2 Vt Kulmar, Tarmo. Üldine usundilugu. 1. Õppesõnastik. 2. tr. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000, lk 61. Setomaa kolleegium: Külviku Helen, Kauksi Ülle, Laaneotsa Annela, Mat- muu siäh tiidä’, õt maar´apäiv 3 Grünthal, Ivar. Aurea prima ... - Neitsirike. Tartu: Ilmamaa, 1995, lk 213. om Petsereh “suurõ pettusõ 4 Samas. vei Arvi, Sarvõ Õiõ, Leima Aarne, Kruusamäe Meelike, Jüriöö Vello, Järvelilli 5 Hurt, J. Dr. Über die pleskauer esten oder die sogenannten setukesen. - Anzeiger der finnisch-ugrischen Forschungen 1903, Bd. III, H. 3, lk 192. päiv”, pümehüsjüngridõ joudõ 6 Petseri Uudised 14.X 1933, nr 41, lk 2. Rein, Leima Evelin, Mustimetsa Indrek. 7 Kross, Jaan. Eksam. - Looming 2001, nr 12, lk 1304. ülekaeminõ” ja õt kloostri läh- 8 Gerodnik, G. Mungarüü varjus. Tõde Petseri kloostri kohta. Tõlk. N. Duplevsky. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 43, 44, 83. Trükjä: Printall AS 9 Samas, lk 46, 59. koh oroh om Kito kivi “vaimu- 10 Jaik, Juhan. Käokübarad. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, lk 349. Lehe ilmumist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm ja lisalehte Vahtsõt pümehidõ inemisi tuhandõaas- 11 Kalkun, Andreas. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, lk 53. 12 Samas, lk 136. Vallah Setomaa vald. 13 Pärdi, Heiki. Eesti argielu. Teekond moodsasse maailma. Tallinn: Tänapäev, 2017, lk 123. tatsidõ essümisarvamisi tumm 14 9 Vt Douglas, Mary. Puhtus ja oht. Mõistete “rüvetus” ja “tabu” analüüs. Tõlk. Triinu Pakk. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 88–89. KAASTÜÜ’ saata’: [email protected] vai Setomaa aoleht, Obinitsa tunstaja” jne. 15 Vt samas, lk 48. 16 külä, 65301, Võro maakund. Masing, Uku. Eestipärasest ristiusust. - Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Tartu: Ilmamaa, 1993, lk 240. (Artikkel esmakordselt: Protestantlik Luteriusulinõ eestläne pand Maailm 1938, nr 1, lk 4–9.) SETOMAA VALLA UUDISÕ’ saata’: [email protected]. kokko pühädüst päämätselt 17 Masing, Uku. Kristluse ülesandeid. - Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Tartu: Ilmamaa, 1993, lk 322. (Artikkel esmakordselt: Protestantlik Maa ilm 1939, nr 4, lk 3–8.) Tähtaig õga kuu 20. kuupäiv. imakeelidse piibliraamadu- 18 Tolmusk, J. Miks Setumaa? - Koit 13.I 1962, nr 6, lk 4. 19 Kuningas, Neeme. Vuntsidega Mona Lisa. - Sirp 28.II 2014, nr 8, lk 13. Lehe telminõ ja reklaam: tel 5627 3889, [email protected] ga’ – Pühäkiräga’. Õt setokõi- Septemper 2018 Nr 8 (345) VALLA UUDISED Vahtsõt Vallah Seto Sada kõndimismaraton saavutas oma eesmärgi 18.08-19.08 leidis nendele, kes kohale tulid. Iga- aset Villem Satsi üks, kes tuli, ainult tänu sinu- kodanikualgatuse le said need kilomeetrinumbrid korras toimunud sellised, nagu nad said! Ei oleks ma ilma valla ja PPA kõndimismaraton Seto abita saanud maratoni teha. Sada. Ilma Kelly ja Reinu abita ja Rau- KELLY KITTUS lita, kes tuli mõttega kohe algul Toimetaja kaasa. Oma töökaaslasteta, kes minu mõtet kogu aeg võimen- dasid ja suurendasid. Tänu PPA Seto Sada oli Eesti Vabariigi tehnikale saime raja maha ja 100. aastapäeva puhul korral- raja üles pärast. Lõpuks ka oma datav kõndimismaraton, mille pere, kelle ma tööle rakendasin, eesmärgiks oli kasvatada üht- istus valvelauas 24 tundi, neid set vaimu ja tugevdada koos- tänan samuti. Ja Ave, kes tegi tööd kohaliku kogukonnaga. teed ja ületas ennast: tuli ühte Eelkõige oli Seto Sada mõel- ringi käima ja käis kolm! Samuti dud neile, kes regulaarselt vas- tänan Värska Gümnaasiumi, et tupidavustreeninguid ei tee. saime nende ruume kasutada. Maratoni start ja finiš oli Värs- See 2120 km +10 km lõpptu- ka staadionil, rada kulges läbi lemus tuli sellest, et üks tugev kauni Setomaa maastiku, teiste naine, kes toodi ära 3. ringi 10. hulgas jäid rajale sellised kau- kilomeetrilt, tuli ja tohterdas nid kohad nagu Palanumägi, ennast, puhkas ning läks uues- Põrguhaud ja Setomaa Saha- ti ringile ja tegi selle ringi ära. ra. Sündmust aitasid korralda- Kuna ta ikkagi läks veel kord rin- da PPA, Setomaa vald ja Värska gile, siis läks see +10 ka kirja. Gümnaasium. Paistab, et vabas vormis star- Seto Sada kõndimismarato- timinek ja 24 tundi, mis inimes- nist võttis osa 58 osavõtjat, kes tele on antud, mõjub motivee- läbisid kokku 106 ringi ja 2120 rivalt. km (+10). Neist 3 osalejat (2 Pikal rajal tegelikult üksi jää- meest ja 1 naine) läbisid 100 km. da ei tohi. Ühe ringi veel võib nii, Maratoni läbisid ka 7-aas- Seto Sada kõndimismaraton. Foto: Sergei Vertepov. aga maratonil ei tohi. Su vaim tased kaksikud koos samaea- ei pruugi vastu pidada ja keegi lise onupojaga ja koer Muki. siis tuligi mõte, et äkki proo- tugevam tunne. gelenud selle asjaga aastaid, Kas see ei võiks saada iga- aastaseks traditsiooniks? peaks kõrval olema, kui sinuga viks jälle uuesti, ja sealt edasi Minu mõte oli ikkagi see, et tean, et tegelikult on väga palju midagi juhtub, eriti veel pikal Kohtusin sündmuse algataja tuli see, et Eesti Vabariik sada nii-öelda tavainimene tuleb, inimese mõtlemises kinni. Me No jah, seda nüüd hakati ka metsarajal. Villem Satsiga pärast maratoni, jne. Algul mõtlesin, et üksi teen et see pole nii väga sportlaste- keelame endale hea olemise, mulle rääkima. Kusjuures ka Veel kord tänan kõiki, kes ko- et muljeid vahetada. seda ja siis mõtlesin, et äkki tu- le mõeldud. Tavainimene, kel- kui ütleme, et ei jõua ega suuda. niisugune mõte käis peast läbi, hale tulid! Villem, kust sa nii vahva idee leks veel keegi, ja hakkasin ini- lel ikka on mingid unistused ja Tegelikult suudad küll, liht- et miks mitte ka Seto Sada Üks mestega rääkima. Sealt tuli siis eesmärgid, saigi proovida. Ja salt ei julge proovida! said? jne. Praegu ei julge hakata mi- Villem Satsi on piirivalvur see üritus lõpuks. nagu ma aru sain, nii mõnigi Kui kasvõi üks inimene leidis, dagi lubama. Värska kordonis. Piirivalves See oli 90ndate lõpus, kui ma ületas ennast. et ta ületas ennast, siis järeli- Mis oli maratoni korraldamise Mida sa veel lisaksid? töötab ta alates 1995. aastast. olin NATO missioonil Balkanil, eesmärk? See oligi asja eesmärk, et ini- kult on maraton korda läinud. meil oli seal 100-kilomeetrine Varasemalt on ta olnud rahu- mesed saaks pisiku sisse ja jul- Kes oli rajameister? Ma tahan öelda, et ma üksi rännak, kuhu ma tol hetkel ei Ma soovisin, et inimene saaks valvur, piirivalvurite treener geks pikemaid teekondi ette seda ju ei teinud, ma olin läbi- julgenud minna ja sellest ajast ennast proovile panna. Alati kui valmidusüksuses ja töötanud võtta. Raja tegi Rein Zaitsev. Rada viija. Tänusõnad ütlen esmalt saadik jäi see mulle hinge. Nüüd oled ennast ületanud, on kohe Olen ise treener olnud ja te- väga meeldis inimestele. piirivalve operatiivüksuses. Uus hooaeg Setomaa vald algab saavutas Peipsi ekstreemselt TRIINU ARUND mängudel kindla 7. septembril on ekstreemspor- võidu di harrastajatel Värska skate- pargis võimalus nautida adre- 10.-11. augustil toimusid Kiiking kooseisus Margo Kapten, naliinirohket õhtut koos oma Värska staadionil 45. Sergei Vertepov, Joana Jõgela, ala parimatega. Värskasse tule- vad Mikael Parman, kes on üks Peipsi suvemängud. Liis Metsakaev. Orienteerumine – Kristel Kõivo, Eesti parimaid tõukerattureid, Karel-Sander Kljuzin. keda jälgivad kümned tuhan- REIN ZAITSEV ded noored, ja Bert Ribul, kes Setomaa valla sporditöötaja Juhtkonnavõistlus – Raul Kudre, Erika Joonas, Lauri Saar. on Eesti parim BMX flatlander ning maailmas Top 10-s. Võistluste eesmärgiks on jätka- Teatejooks – Kristel Kõivo, Emily Raudkepp, Kevin Hallop, Karel­- Parimatest parimad tulevad ta Peipsi suvemängude tradit- kohale ja viivad läbi õpikoja Sander Kljuzin. siooni, aidata kaasa spordi- ja ning nautida saab šõud, mis Maastikuratta kross – Anni Lin- liikumisharrastuse hoogusta- ei jäta külmaks mitte kedagi. nus, Mart Linnus, Rein Toomas, misele kohtadel ning selgitada Kõik ekstreemspordihuvilised Doris Kudre, Emily Raudkepp, välja sportlikumad Peipsi järve on oodatud septembri esimesel äärsed omavalitsused. Osalema Annika Sing, Annika Sirendi, reedel Värska skateparki nauti- olid oodatud kõigi kuue Peip- Ingrit Kala, Meelis Anipai, Lauri ma tõeliselt ekstreemset õhtut. si järve äärse valla esindajad, Kallari, Mihkel Mahla, Timo Peipsi suvemängud. Foto: ReigoTeervalt. Alates 1. septembrist 2018 kellest enda esinduse pani väl- Kudre, Sander Linnus, Kevin Hal- on võimalik Setomaa noorte- ja neli valda. lop, Raul Kudre, Indrek Mahla. Kõik see kokku tagas Seto- kes Setomaa valla eest väljas Järgmisel korral kogunevad keskuste tegemiste, huvitege- Mängudel oli kavas 10 eri- Köievedu – Tanel Püve, Enno maa vallale 194 punktiga kind- olid, kohtunikke Setomaa val- Peipsi-äärsed vallad omavahel vuste ning sündmuste kohta nevat ala: kiiking, orientee- Laiakivi, Kalle Kallari, Helmut la võidu, järgnesid Peipsiää- last, Oravalt, Räpinast ja Põlva sportlikku mõõtu võtma 2019. leida infot kodulehelt www.se- rumine, juhtkonnavõistlus, Koplimets, Jaanus Liivago, Aare re vald 177 punktiga, Mustvee Maakonna Spordiliidust. Eraldi aasta talimängudel. Kõikidel tomanoored.ee. Koduleht teeb kergejõustik, teatejooks, maas- Poolak, Peeter Kukumägi. vald 173 punktiga ja Räpina vald tänu seto leelonaistele, kes ter- Setomaa valla elanikel on kind- lihtsamaks leida endale meele- tikuratta kross, köievedu, jalg- Jalgpall – Egert Naruson, Rivo 170 punktiga. vitasid osalejaid avamisel asja- lasti võimalus tulla ning osa pärane huvitegevus piirkonnas pall, võrkpall, mälumäng. Tuik, Karel-Sander Kljuzin, Remi Täname kõiki, kes andsid enda kohase lauluga, ning paljudele võtta nendest pikkade tradit- ning annab hea ülevaate noorte Kümnest alast saavutas Se- Oper, Randy Suurmann, Alar Alve, panuse 45. Peipsi suvemängu- teistele, kes andsid enda panu- sioonidega mõnusatest võist- elust ja sündmustest. tomaa vald võidu seitsmel alal: Oliver Lillestik. de õnnestumisse, sportlasi, se ühel või teisel viisil. lustest. 6 VALLA UUDISED Vahtsõt Vallah September 2018 Nr 8 (345) Setomaa kuum suvi Setomaa Setomaa kuum suvi on möödu- Vallavolikogu istung nud vallas kiirelt ja töiselt. Ole- me suvel endale ikka külalisi külla oodanud ja neid osanud 30. augustil Värskas hästi kostitada. Vaadates taga- ■■ Kuulati Mikitamäe Kooli direktor Karin Sontsi ja Meremäe si sellel aastal korraldatud üri- Kooli direktor Mainer Järvelille informatsiooni algavaks õp- tustele, võib tõdeda, et need on peaastaks, Värska Gümnaasiumi direktor Liina Palu esitab korda läinud. Seto Folk, Kosti- kooli info septembri istungil. päiv, Kuningriik, Lüübnitsa laat ■■ Kehtestati Värska, Tartu mnt 2 detailplaneering – planeering ja mitmed teised üritused on ol- Petserimaa Vabadussõja monumendi rajamiseks, kogu kin- nud rahvarohked ja saanud kiit- nistu kujundamiseks atraktiivseks avalikuks kasutamiseks vaid hinnanguid. Võtan mütsi pargi ja väljakuna, kujundatakse haljastus, muudetakse kin- nistu sihtotstarve üldkasutatavaks maaks. maha korraldusmeeskondade ees ja arutelud, mis lähiajal ees ■■ Muudeti Setomaa Vallavolikogu 26.04.2018 otsuse nr 24 „Setomaa valla uue asustusüksuse lahkmejoone määramine“ on, peavad andma vastuse, kui- lisa külade lahkmejoone kulgemise osas. das, kellega ja milliste üritus- ■■ Tunnistati kehtetuks Meremäe Vallavolikogu 25.09.2003 tega edasi minna. Ainult nen- määrus nr 18 „Meremäe valla ehitusmäärus”. de üritustega oleme me toonud ■■ Muudeti Setomaa Vallavolikogu 28.06.2018 otsust nr 36 Setomaale üle 15 tuhande ini- „Osaühingu Verska Calor, Osaühingu Meremäe Vesi ja Osa- mese, kes jätavad enamasti ko- ühingu Katel ühinemise algatamine“ – OÜ Meremäe Vesi ja halikule ettevõtjale ka midagi OÜ Katel osasid ei asendata ja need kaotavad kehtivuse. maha. Setomaa nimistusse tu- ■■ Kehtestati määrus „Munitsipaaleluruumide ja mitteeluruu- leb kindlasti lisada eraalgatu- mide üürimäärad“. se ettevõtmised, millest silma- paistvamad on Treski Küüni tegemised ja Taarka Pärimus- teatri etendused. Sügisel on meid ees ootamas Maakonnaliin NR 114 Mardilaat, mille teema on seto eri ja seal on meil jälle üks või- VÕRU-VASTSELIINA-OBINITSA-VÄRSKA-VÕRU malus Setomaa tugevusi näida- ta. Loodan, et see annab hoogu meie järgnevate aastate turis- SÕIDUPLAAN* mistatistikale. Tänavune kuiv suvi soosis Liiklus toimub esmaspäevast reedeni ja pühapäeval (käigus kõigil riigipühadel, sõltumata riigipüha nädalapäevast) väliüritusi, kuid trotsis põllu- Peatuste Liini Oma­ Peatuste Liini Oma­ meest. Samuti on mure kuivade Väljumise Peatus Väljumise Peatus kellaaeg vahe pikkus valitsus kellaaeg vahe pikkus valitsus kaevude ja tolmavate teede pä- (km) (km) (km) (km) rast. Setomaa vald teostas sel- lel kevadel üle 12 km tolmutõr- 14:50 0 0,0 VÕRU BUSSIJAAM Võru 16:51 0,8 82,2 VÄIKE-RÕSNA Setomaa jet, mis on kindlasti läbi aegade Raul Kudre. Foto: Mauri Laurits. 14:53 2,1 2,1 TURU Võru 16:55 2,6 84,8 VÄRSKA Setomaa suurim maht valla territoori­ 14:55 0,9 3,0 SOO Võru 16:57 1,0 85,8 LOBOTKA Setomaa umil. See aitas oluliselt kaasa ka kooslus terve, nutikas ja seto kuiva suve tõttu tekkinud tol- kultuuri kandev inimene on 14:58 1,0 4,0 KOSE Võru 17:00 2,4 88,2 REHA Setomaa tulevikus edukuse võti. mu üleelamisele. Lisaks enda 14:59 0,5 4,5 VALGJÄRVE Võru 17:01 1,2 89,4 TRESKI Setomaa tegevusele peame riigiga ka Värska gümnaasiumi uue di- läbirääkimisi piiriäärsete tee- rektorina alustab tööd Liina 15:00 0,5 5,0 AIANDI Võru 17:03 2,1 91,5 SOE Setomaa de tolmuvabaks saamise üle, Palu, kes on varasemast tuttav 15:02 1,3 6,3 LOHU Võru 17:07 2,7 94,2 NEDSAJA Setomaa rõhudes piiri väljaehitamise Mikitamäe kooli tegemistega. otsustele. Hajaasustuse prog- Uue aasta alguseks on val- 15:05 2,7 9,0 RÄPO Võru 17:09 1,4 95,6 KESK-NEDSAJA Setomaa rammi paikvaatlused on teosta- lal kindel plaan konsolideerida 15:09 2,5 11,5 TOOTSI Võru 17:12 2,8 98,4 PILLERI Setomaa teatud tegevused ja liita kok- tud ja õige pea saavad inimesed 15:12 2,2 13,7 HOLSTA Võru 17:14 2,0 100,4 MATSURI Setomaa teada, kas nende projekt on ra- ku ettevõtteid ning allasutusi. hastatud. Loodame sellega mit- Kõik tegevused jäävad koha- 15:17 3,2 16,9 HALLA Võru 17:16 1,6 102,0 KOIDULA Setomaa metele hädasolijatele appi tulla peale toimima, kuid ühiste- 15:22 3,9 20,8 VANA-SAALUSE Võru 17:19 1,4 103,4 KOIDULA JAAM Setomaa ja 1/3 riigi, 1/3 valla ja 1/3 ini- gevus ja ühine juhtimine loob mese enda panusega olukorda arenguks paremad võimalu- 15:27 2,5 23,3 RAUBA Võru 17:22 2,6 106,0 KOLODAVITSA Setomaa parandada. sed. Konsolideerimiseks on 15:30 2,0 25,3 VASTSELIINA Võru 17:23 1,3 107,3 VÕMMORSKI Setomaa otsuseid tehtud kolme munit- Kooliaasta koputab uksele ja 15:36 4,4 29,7 MÖLDRIKÜLA TEE Võru 17:26 1,9 109,2 VESKI Setomaa lehe ilmumise ajaks on esime- sipaalettevõtte ja Mikitamäe sed koolikellad kõlanud Seto- ning Meremäe hooldekodude 15:38 1,1 30,8 VANA-VASTSELIINA Võru 17:29 2,6 111,8 VERETINO Setomaa maa valla kolmes koolis. Esi- kokkupanemise osas. Arutelul 15:41 1,5 32,3 PLESSI Võru 17:36 4,7 116,5 UUSVADA Setomaa messe klassi on meil minemas on muuseumide ühise mütsi üle 20 lapse, mis pole suur arv, alla viimine. Juba on kokku lii- 15:44 1,9 34,2 KALATSOVA Setomaa 17:39 2,3 118,8 KITSE Setomaa kuid on stabiilne. Koolide ühis- detud Obinitsa lasteaed Mere- 15:48 3,0 37,2 MEREMÄE Setomaa 17:43 2,9 121,7 MEREMÄE Setomaa tegevuste arutelu seisab veel mäe kooliga. Vald on jätkuvalt 15:52 2,8 40,0 KITSE Setomaa 17:47 3,0 124,7 KALATSOVA Setomaa kindlasti ees, kuid märksõnad ja kindlalt kohal teenuspunk- on selle juures majandusõpe ja tides ning korraldab sotsiaal- 15:56 2,3 42,3 UUSVADA Setomaa 17:50 1,9 126,6 PLESSI Setomaa tööd, jõudes igasse valla punkti. seto keele integreerimine koo- 15:59 1,8 44,1 LEPÄ Setomaa 17:52 1,5 128,1 VANA-VASTSELIINA Võru liprogrammi. Seto keele edasi- kandmiseta koolides on ka seto Head suve lõppu soovides 16:03 3,0 47,1 ROKINA Setomaa 17:54 1,1 129,2 MÖLDRIKÜLA TEE Võru kultuur hävimisohus. Loomu- Raul Kudre, 16:05 1,3 48,4 OBINITSA Setomaa 18:00 4,5 133,7 VASTSELIINA Võru likult on me lapsed ja ka täis- Setomaa vallavanem 16:08 2,5 50,9 KORSKI Setomaa 18:03 2,1 135,8 RAUBA Võru kasvanud ka sportlikud ning 16:11 1,5 52,4 POLOVINA Setomaa 18:08 2,5 138,3 VANA-SAALUSE Võru 16:13 1,2 53,6 VESKI Setomaa 18:12 3,9 142,2 HALLA Võru Seto Talumuuseumi uudised 16:16 1,9 55,5 VÕMMORSKI Setomaa 18:14 2,1 144,3 VOKI Võru 16:17 1,3 56,8 KOLODAVITSA Setomaa 18:17 3,9 148,2 HOLSTA Võru ■■ Talumuuseumi elumajas on kuni septembri lõpuni avatud Ahto Raudoja koostatud fotonäitus „Setomaa fotodel 1918- 16:20 2,7 59,5 KOIDULA JAAM Setomaa 18:19 2,1 150,3 TOOTSI Võru 2018.“ 16:22 1,3 60,8 KOIDULA Setomaa 18:22 2,6 152,9 RÄPO Võru ■■ Seto Talumuuseumi rõivaaidas on kuni septembri lõpuni näi- tus „Üte talo näputüü.“ 16:24 1,6 62,4 MATSURI Setomaa 18:25 2,5 155,4 LOHU Võru ■■ Augustis olid talumuuseumis mitmed toredad teemapäe- 16:26 1,9 64,3 PILLERI Setomaa 18:26 1,0 156,4 KIREPI Võru vad ning tegevused. 11. augustil meepäeval tutvustas mee- tegemist Puskari talu pererahvas. 20. augustil oli pinipäiv, kus 16:30 2,9 67,2 KESK-NEDSAJA Setomaa 18:27 0,4 156,8 AIANDI Võru Marta Vaidla jagas koerte koolitamise nõuandeid ja külas käis 16:32 1,4 68,6 NEDSAJA Setomaa 18:28 0,5 157,3 VALGJÄRVE Võru Saatse kordoni piirivalvekoer koos omanikuga. ■■ 20. augustil etendas kunstnik Eva Mustonen performance/ 16:35 2,7 71,3 SOE Setomaa 18:29 0,5 157,8 KOSE Võru töötuba sõira valmistamisest. Tsäimaja hoovis on kuni 15. 16:37 2,1 73,4 TRESKI Setomaa 18:32 1,9 159,7 SOO Võru septembrini tutvumiseks ka Eva Mustoneni näitus „/seto.“ ■■ 21. augustil külastas Asuurkeraamika stuudio EV 100 projek- 16:38 1,1 74,5 REHA Setomaa 18:33 0,7 160,4 MARKET Võru tiga „Tuleraamatuga Eestimaad salvestamas“ ka Seto Talu- 16:41 2,4 76,9 LOBOTKA Setomaa 18:35 0,4 160,8 TURU Võru muuseumit ja keraamikaahjus põletati ja maa sisse kaevati inimeste tehtud saviobjekte. 16:45 1,1 78,0 VÄRSKA Setomaa 18:36 0,5 161,3 PAJU Võru

16:48 2,7 80,7 VÄIKE-RÕSNA Setomaa 18:38 0,7 162,0 KESKLINN Võru Alates 1. septembrist läheb Seto Talumuuseum talvehooajale ja 18:40 0,7 162,7 VÕRU BUSSIJAAM Võru on avatud T-L kell 10-16, Seto Tsäimaja on avatud T-L kell 11-17. 16:49 0,3 81,0 VÄRSKA VEEKESKUS Setomaa 16:50 0,4 81,4 VÄRSKA SANATOORIUM Setomaa *Muudatus alates 01.09.2018 September 2018 Nr 8 (345) VALLA UUDISED Vahtsõt Vallah 7 Külas Margus Alveril

Läksin külla Almar Puit juurida, aga üksikuid seiku ikka OÜ omanikule Margus juhtub. Alverile, et uurida, On töö ka füüsiliselt raske? kuidas maapiirkondades Kuidas võtta, see on järjepi- tööjõuga lood on. dev. Mõned kohad on füüsiliselt KELLY KITTUS raskemad, teised on kergemad. Toimetaja Need on rutiinsemad: pakenda- mine ja sellised asjad. Aga kel- lele sobib, see töötab. Kõigi- OÜ Almar Puit on Mikitamäel le ei sobi, see on selge. Tööjõu asuv kohalikul kapitalil põhi- valikut ei ole, tahes-tahtmata nev 2006. aastal loodud puidu- peame leidma kunagi variandi, ettevõte. et hakata mujalt tööjõudu sis- Mis on teie põhitoodang? se tooma, kui me tahame ko- hapealset elu üles ehitada ja Meie toodang on kütte-kami- arendada. napuud ja 90% läheb ekspordiks Eestis on otsas kohalik töö- Skandinaaviasse, Euroopasse. jõud, kes teeb mustemat ja liht- Anname madalakvaliteedilise- samat tööd. Meie üks põlvkond le toormaterjalile lisandväär- vanuses 35-50 töötab Soomes. tuse. Meil on alles natuke vanemad ja Kuidas sai teie ettevõte nooremad, aga sellele põlvkon- alguse? nale asendust kohapealt võtta ei ole. Kergejõustikuõhtu. Foto: ReigoTeervalt. Alguse sai 2004. aastal, kui kor- See lünk tuleb täita mujalt, raks kadus mul töö ära. Võtsin kas me tahame või ei taha, aga sae õla peale ja läksin metsa lõi- tulevikus peame seda teed mi- kama. Üksi töötasin, läks veidi Tore õhtupoolik kergejõustikuga nema. Väga paljud firmad juba aega edasi, võtsin paar tööta- kasutavad võõrtööjõudu ja see jat juurde. Selleaastane Värska järjest suureneb. Kas paneme 2006. aastal tegin osaühingu kergejõustikuõhtu koos oma toodangu seisma või ot- ja sealt hakkas järk-järgult kas- sime võõrtööjõudu. Tulevik on Värska Originaali 470 m vama. Kõik on endal üles ehi- selline. Väga paljud riigid on jooksuga toimus 31. juulil. tatud. just niiviisi oma rikkuse teeni- Ega midagi keerulist ei ole, REIN ZAITSEV nud, Rootsi näiteks. lihtsalt tuleb tööd teha, tuleb

oma otsused hästi läbi mõelda, Kas teie palgatase on turgu hoida, uusi väljundeid ot- konkurentsivõimeline? Suur kolmekümnekraadine sida ja kvaliteetset toodangut Alati võiks rohkem maksta. Aga päeva­­ kuumus­ oli õhtuks järele teha. Ja nii ta on läinud. kes teevad, need saavad palka. andnud ning staadionile kogu- Kuidas on ettevõte arenenud? Kes tööd teevad, saavad ka üle nenud sportlased ja kaasaelajad 1000 kätte. Rohkem ei saa väga said nautida mõnusat õhtupoo- Järk-järgult vahetame masi- selle ala peal maksta. likut kergejõustikuga. naid välja ja püüame tootmist Usun, et tasu pole kõige vilet- Tulijaid oli nii lähemalt kui järjest efektiivsemaks muuta, sam. Kes on siia tööle jäänud, kaugemalt, võistlejatele oli val- see ongi areng. Alustasime ku- on ka palgaga enam-vähem ra- mis pandud auhindu ja diplo- nagi kirvega ja ladusime hunni- Kergejõustikuõhtu. Fotod: ReigoTeervalt. hul. Mingi aja tagant on ka pal- meid ning ehk õhtu suurimaks kus puud kotti, see on nüüdseks gatõusud. „naelaks“ Värska Originaali rukutest nelja alavõiduga Trii- das spordiklubi Orava Sport, vus, millelt jõuab mineraalve- unustatud. Kiirus ja toodang on Ma propageerin seda, et me jooksu võitjale alusetäis ehtsat nu-Liis Tarros, kes esindas meesveteranidest kahe alavõi- si Värska Originaal pudelisse viidud igati suuremaks, pare- peame suutma efektiivsemalt mineraalvett Värska Originaal. Meremäe kooli, poistest kolme duga Taimo Laanetu, kes esin- (meieni). maks, kvaliteetsemaks. tööd teha, sellest tuleneb ka Võisteldi viiel alal: sprindis alavõiduga Sander Süvaorg, kes das Igrise küla, naisveterane ja- Kergejõustikuõhtu sai teoks Millised on viie aasta plaanid? palgatõus. (60 m või 100 m), kaugushüp- esindas Oravat, naistest nelja gus kahjuks ainult ühele alale tänu headele toetajatele: Seto- Toodangu hinda me väga pes, kuulitõukes, kettaheites ja alavõiduga Kelli Marie Jaama, ning selle võitis Küllike Jaama. maa vald, AS Värska Vesi, Eesti Kavatseme tootmist laiendada. muuta ei saa, selle on paika 470 m jooksus, ning seda kuues kes on Värska OK Peko liige, aga AS Värska Vesi välja pandud Kultuurkapital ja Värska Güm- Plaanis on teha teine tootmis- pannud maailmaturg. võistlusrühmas. kergejõustikus esindab Tartu eriauhinna absoluutsele kiire- naasium. baas, see tootmisbaas on oma Kokku tehti 106 võistlusstar- Ülikooli Akadeemilist Spordi- male 470 meetri jooksjale viis Suur tänu ka kõikidele kohtu- mahu ammendanud. Kuidas on valdade ühinemine teid mõjutanud? ti pea neljakümne osaleja poolt. klubi, meestest kolme alavõi- koju Karel-Sander Kljuzin. nikele nende panuse eest võist- Kui palju on teil tänaseks Nendest kõike edukam oli tüd- duga Ivar Keerpalu, kes esin- 470 meetrit on see süga- luste õnnestumisse. töötajaid kontoris ja Meid otseselt ei mõjuta. tootmises? Võib-olla näen selles suunas ai- Kõik töötajad on tootmises ja nult paremust. See vald on lu- kui on vaja, siis on kõik konto- banud meile tootmishoonetele OK Peko orienteerujad võistlesid vee paigaldada, mis on pikka ris. 23 töötajat on praegu. Kui tarvis, siis tuleb endal ka töö aega panemata ja mille taga- Viljandimaal Eesti meistritiitlitele ära teha, sest tööjõupõud on järjel seisab töötajate olmeruu- meil väga suureks läinud ja ke- mide ülesehitus. Siis saame ka dagi tööle võtta ei ole. See on paremad töötingimused luua, 18. ja 19. augustil pronksmedali Emily Raudkepp. et inimestel oleks mugavam. selgusid Viljandimaal Pühapäeval, 19. augustil pee- see, mis pidurdab kohalikku elu ti taas Viljandis orienteerumis- arengut siin. Millised töökohad hetkel 24 tunni jooksul saadaval on? Keda vajaksite? orienteerumisjooksu jooksu Eesti meistrivõistlused Kuidas siis maapiirkonnas sprinditeates, kus jooksid nel- tööjõuga tegelikult on? Hetkel 2 masinameest, 3 paken- Eesti meistrid nii jaliikmelised segavõistkonnad. sprindidistantsil, Kohapealt on juba väga raske dajat, 1-2 puittaara valmistajat, Sprindiga võrreldes tuli võist- lisaks 1-2 ehitajat. 8 inimest öisel tavarajal kui ka lejatel olla eriti tähelepanelik, kedagi leida, töötajad on praegu 30 km raadiusest. 50-60% töö- saaks kohe tööle võtta, kui nad sprinditeates. sest punktid paiknesid võistlus- meil ukse taga seisaks. maastikul lähestikku ning pi- tajatest on püsima jäänud, aga KRISTEL KÕIVO 40% tööjõust kogu aeg liigub. Kui keegi kaugemalt tahaks kematel radadel pakkusid põ- tulla ja küsiks ka öömaja? nevust ka mõned Lossimägede Noored on küllaltki liikuvad, metsastele nõlvadele paiguta- nende ootused on üsna kõr- Meil on 4 korterit, osa juba täis, tud punktid. Orienteerumisklu- ged, töökogemused aga puu- aga 3-4 inimest saaks korraga Laupäeval, 18. augusti pärast- duvad. Otsitakse head tasuvat lõunal selgitati eelmise aas- bi Peko oli tiimiga väljas neljas ära mahutada. võistlusklassis. Eelmise aasta kohta, aga sellise suhtumisega ta orienteerumise maailma- väga tihti ei leia. Kas tootmises on töö meistrivõistluste sprinditeate meistritiitlit kaitsesid võist- vahetustega? maastikul välja Eesti meistrid lusklassis MN 45-50 Mare Par- Mis sa arvad, mis orienteerumisjooksu sprindi- Vasakult Emily Raudkepp, Kristel Kõivo ja Kelly Vildek. ve, Ain Fjodorov, Randy Korb tööjõupuuduse põhjuseks Pakume iga varianti, vahetus- võib olla? tes ja kaheksast viieni. Kellel distantsil. Foto: Rein Zaitsev. ja Epp Käpa. Peko noortel õn- kuidas on võimalik käia. Väga Kuni 20-minutilised rajad nestus MN 14-16 klassi tihedas See vaba tööjõud, kes Ees- paljud on pereinimesed, väi- nõudsid võistlejatelt täpset Ain Fjodorov, meesjuunioride vanuseklassis Mare Parve. konkurentsis võita pronksme- tis praegu liigub, on üldjuhul keste lastega, siis sobitame, et kaardilugemist Viljandi ordu- klassis Karel-Sander Kljuzin Veel samal õhtul-öösel võis- dal koosseisuga Anni Linnus, ebapüsiv, pole valmis tööks ja kes kus saab käia. Proovime iga- linnuse varemete vahel ja los- ning naisjuunioride seas Kris- teldi Viljandist paarikümne ki- Olle Ilmar Jaama, Mihkel Mahla kohustuseks, tahab tööl käia, pidi vastu tulla. simägedes ning kiiret jalga ja tel Kõivo. Kuue sekundiga kao- lomeetri kaugusel Tääksi met- ja Leana Jete Korb. OK Peko juu- aga meil on ka tarvis kvalitee- Meil on ka muud hüved: tal- head teevalikute tegemis- ja tas Kristelile Emily Raudkepp, sas öisel tavarajal. Kohati väga nioride ja põhiklassi võistkon- ti ja töökohustust, aga kui seda vine ja suvine tööriietus, su- elluviimisoskust linnatäna- kes võitis N20 vanuseklassis võsasel maastikul tulid kindla nad tulemust kirja ei saanud. pole, siis paratamatult meile vepäevad, jõulupidu, puhkus vate vahel. Värska orientee- hõbemedali. Kolme sekundiga eduga Eesti meistriteks Mih- Järgmised Eesti meistrid sel- kõik inimesed ei sobi. Problee- suvel ja talvel, arvatavasti ka rumisklubi Peko liikmed olid jäi teiseks ka Randy Korb (M45). kel Mahla (M16), Ain Fjodorov gitatakse 25. – 26. augustil miks on ka alkohol. Ja see pole mõned spaakülastused. Aga küllaltki edukad ning võit- Hõbeda võitsid veel Olle Ilmar (M40) ja Randy Korb (M45). orienteerumisjooksu tavarajal ainult noortel, vaid igas va- põhiline on, et töö pidevalt sid hulgaliselt medaleid. Ees- Jaama (M14) ning Mari Linnus Naisjuunioride seas võitis hõ- ning noorte- ja veteranide tea- nuses. Oleme proovinud selle käiks. ti meistriteks tulid M40 klassis (N18). Pronksmedali sai N50 bemedali Kristel Kõivo ning tes Võrumaal Kütiorus. nimel tööd teha, et seda välja 8 VALLA UUDISED Vahtsõt Vallah September 2018 Nr 8 (345) Tuleohutut Ansambel KLAPP kooliaasta algust! lõpetas sajanda Suvi on läbi saamas ning kätte kontserdiga tegevuse jõuab aeg, mil pere kõige noo- ga kontsert oli Kaasanis 2007 remad liikmed taas koolitee jal- 22. augustil toimus või 2008. Istusime terve pundi- ge alla võtavad. Kindlasti kuu- Treski Küünis ansambli ga (Zetod ja Klapp) tagasi tul- lub koolialguse juurde ka ohutu Klapp (Kristjan Priks, les Moskvas kinni. Jõime odavat liiklemine, tähelepanelikkus Jalmar Vabarna, vene õlut ja tegime tšastuška- ning ettevaatlikkus. Tihtilugu Toomas Valk) sajas ja ka sid. Nende viisadega ei tohti- aga võib selle kõige kõrval unu- viimane kontsert. Sain nud tegelikult Moskvast edasi neda kodus toimuv ning selle- bändimeestega kokku, et minna. Aare Hõrn oli ka, Rieka ga tihedalt seotud tuleohutus. oli grupijuht ja meile taheti teha Päästeamet saab sageli välja- küsida, kas nüüd enam ei trahvi 18000 krooni, mis oli to- kutseid eluhoone tulekahjude- “klapi”. hutu summa tol ajal. Siis haka- le, mis on seotud pliidile kõr- KELLY KITTUS ti seal lugema, palju lapsi on, ja bema unustatud toiduga. Kord Toimetaja võeti need summad maha ja sa- on inimene magama jäänud ja mal ajal meie tšastuškatasime toidu pliidile valmima jätnud, kogu aeg bussis, 6 tunni pärast teine kord aga on mindud välja Jalmar, Kristjan ja Toomas on saime minema lõpuks.” koeraga jalutama ning toit on kõik ühel meelel, et nad lähevad laiali lihtsalt seepärast, et elud ahjus kõrbema läinud. Mõte, et KLAPP erineb teistest „käin korraks ära“, lõpeb pal- on edasi liikunud ja kõigil on ju suitsu ja pahandust tekitava teised projektid tekkinud. Het- pärimusmuusika õnnetusega. Kui täiskasvanutel kel tulid mehed üle nelja aasta ansamblitest juhtub, võib samamoodi juhtu- uuesti kokku, et uhke numbri- da ka lastega, mistõttu on ka- ga lõpetada. Kristjan: „See paus on hea ol- sulik neile lihtsad tuleohutuse „See on rõõmupidu! Ja juhtus nud, tagantjärele oma lugusid reeglid meelde tuletada. selline aritmeetiline õnnelik üle kuulates oleme muianud, Punase kuke külaskäiguks Kirsitubaka kohviku meeskond. Foto: Mauri Laurits. juhus, et tuli välja, et kui kaks et oleme ikka oopuseid kirju- pole palju vaja, piisab vaid vähe- kontserti veel teha, saab sada tanud, pikad ja hästi paljude sest hooletusest või hajameel- täis,” ütleb Kristjan. muutustega lood.“ susest. Lapsed on uudishimuli- Jalmar lisab: „Eesti 100, meie Jalmar: „Võiks öelda, et meil kud ning kodus üksi olles võivad Muljeid kostipäevast 100, Seto kuningriik 25 – see on ajudega pärimusmuusika. ohtlikud asjad ahvatleda. See- oli hea võimalus tõmmata ot- Neid akordijärgnevusi ja pool- tõttu on hea, kui lapsevanem sad kokku.” toone, mida Tom, ma ei tea, kust näitab eeskuju ning räägib, kui- Mina külastasin Seto ta need välja võlub, mängib, see das ohutult käituda ning millest Külävüü kostipäivä Südamelähedane on ikkagi ainulaadne. Neid kee- õnnetuse vältimiseks hoiduda. nišimuusika gi teine ei mängi. Samamoodi esimest korda. Teadsime, Kristjani pillipark, kes män- See tähendab, et rääkida võiks et 16 kohvikut me ühe suitsuandurist, ohutust toidu- Löökpillidel imesid tegev Krist- gib tamburiinidel ja teeb müra tegemisest ning sellest, kuidas päevaga kindlasti läbi jan usub, et see muusika on kõi- nagu ei miski muu. Ja kitarri- tuleb lahtise tulega ümber käia. ei käi, sest kõhtu nii ge südamelähedasem ikkagi alaselt, pärast seda kui Klapp Tavapäraste toidukõrbemiste palju toitu ju ei mahu. kohalikele. alustas tegevust, siis Kristjani puhul annab suitsuandur val- Otsustasime, et hakkame Jalmar lisab: „Sellisest nišist koolkonna teadmised realisee- juhäälselt ohust märku, lapsed pihta ja vaatame, kuhu saab turg mingil hetkel täis. Sa- risin mina. Kidramäng avatud mamoodi Kiiora, nad ei mängi akordidega, mille Kristjan oli aga võivad selle peale ehmuda jõuame. ja hoopis peitu pugeda. Siinjuu- väga palju kontserte. Kui sa välja mõelnud, aga ei osanud res ongi oluline rääkida lapsega teedki eesmärgipäraselt konk- ise nii hästi kasutada, siis õpe- KELLY KITTUS sellest, milleks suitsuandur hea reetset asja, kuhu sa siis enam tas mulle. Ma arvan, et neid ei Toimetaja on ning mida teha siis, kui see Kostipäev Kriisa talus. Foto: Mauri Laurits. lähed. Me kõik oleme pädevad ole ka keegi suutnud niimoodi, tööle rakendub. pillimehed siiamaani, aga me nii lendlevalt ja loominguliselt Selleks aga, et asjad paremi- Esimesena külastasime Mõtsi- filmist, valikus oli ka mitmeid selammas. ise panime piirid sellele asjale, mängida.“ ni meelde jääks, on päästeame- ku kohvikut, mille perenaine on erinevaid plaadipirukaid, sõira, Talus sai kuulda karmoška- et seto rõivad, instrumentaal- Kristjan: „Mul on tunne, et ti ennetajad kokku pannud ni- Raili Mõttus. kanapraadi. mängu ja ühes pererahvaga ne, siit kandist pärit muusika oma energiaga oleme nakata- mekirja, mis tasub välja lõigata Menüü oli mitmekesine, Minu südame võitis ehtsa tantsugi lüüa. või selleaineline uuslooming. nud väga paljusid noori pilli- ning nähtavale kohale panna. meie otsustasime kukesupi ja suitsusingi ja rohke sibulaga Kõiki kodukohvikuid iseloo- nüüd tundus hea või turvaline mehi Setomaal kindlasti.“ lumepallisupi kasuks, millest matkavõileib! Kirsitubaka koh- mustab südamlikkus. Nägin, enda jaoks ära vormistada, et Jalmar: „Oleme oma üles- MINU MEELESPEA: viimane oli täielik reis lapse- vikus toimus ühine filmi „Kir- et selle ühe-kahe päeva nimel see sada on ilus number. Vii- ande selle bändi näol täitnud. ■■ Mina ei mängi tikkudega. põlvemaale ja jääb pikaks ajaks situbakas“ vaatamine, samuti on kuude kaupa vaeva nähtud, mane kontsert oli Viru folgil, Meie muusika jääb ju kestma, ■■ Mina ei jäta põlevat küünalt meelde. toimus vestlusring Andres Mai- ometigi oli tulemus meeldivalt kus müüsime 98 plaati!” meil on kaks plaati, „Hopp“ ja üksinda tuppa. Seejärel suundusime Ina- miku ja filmi peaosatäitja Maris kodune ja siiras. Iga pere pak- Kristjan: „Meil olid toredad „Sepp“, mis on tükk aega saada- ■■ Mina ei pane laadivat telefo- ra Luigase Vanavalgõ Kohvi- Lüüsiga ning Tiina Kadarpiku ja kus selliseid roogi, mis iseloo- ajad, pole midagi kurvastada.” val ja internetis elab meie muu- ni teki või padja alla. tarrõ juba ammu armastatud Andres Kütiga, kes filmis mat- mustab just seda kohta ja just sika ka edasi. Täname väga oma ■■ Mina ei hoia pistikupesas pelmeene maitsma. Pakuti ka kalisi mängisid. Kuulda ja laul- neid inimesi. Mis on kõige eredam fänne, meil on mõned tulihin- korraga liiga palju asju. sõira, osta sai mitmesugust kä- da sai ka seto leelot. Kostipäiv on ideaalne aja ma- mälestus KLAPi gelised fännid, näiteks Viljan- ■■ Tuletan vanematele meelde, sitööd. Teisel päeval külastasime havõtmise päev peredele, paa- aegadest? dist ja Toila kandist.“ et suitsuandurit tuleb kont- Seejärel viis tee meid Värska Kriisa Talo kohvikut Saatserin- ridele, miks mitte ka üksinda! rollida kord kuus. lahe äärde Sadama kohvikusse, nas, mille menüü võttis samu- Kui terve päeva eesmärk pole Jalmar: „2010 välisfestivalid. Ansambli KLAPP plaadid on ■■ Süüa tehes olen alati köögis mille menüüs oli lai valik kala- ti silme eest kirjuks, müügil oli muu, kui sõita ringi ja nautida müügil Värska turismiinfopunk- ja jälgin toitu. Võib-olla see ka, et meie esi- toite, pakuti maitsvaid magus- palju talukaupa. erinevaid hõrgutisi imeliselt mene mingisugusegi pikkuse- tis. ■■ Mina ei jäta pliiti valveta. toite ja samuti erinevaid kaupu Talu perenaine Ingrit Kala oli kaunites paikades ja meeldiva- ■■ Tulekahju korral: kaasa osta. avanud ka talumaja uksed, kus te inimeste keskel, mõjub see 1) Väljun ohutult ruumidest, Õhtu lõpetasime Kirsitubaka sai vaadata mitmekülgset seto ääretult lõõgastavalt ja annab liikudes põranda lähedal, kus kohvikus Värskas, mille menüü käsitööd ja rahvarõivaid. Toi- pikaks ajaks positiivse energia- suitsu on vähem. oli inspireeritud „Kirsitubaka“ du poolelt võitis südame jäne- süsti! 2) Helistan 112 ja edastan, mis juhtus ja kus juhtus. 3) Helistan vanematele. 4) Lähen saabuvate päästjate juurde ja räägin, mis juhtus. Kas Sinu või Su lähedaste ko- dud on tuleohutud? Telli endale või oma lähedastele tasuta ko- dunõustamine, et koos spet- sialistiga olukord üle vaadata ja vajadusel muudatusi teha. Päästjate kodukülastuse saad endale, naabrile või ohutus- alast nõu vajavale sugulasele tellida päästeala infotelefoni 1524 kaudu. Kodunõustami- ne on tasuta. Pensionäridele ja vähekindlustatud peredele paigaldatakse nõustamise käi- gus vajadusel uus suitsuandur. Turvalist kooli algust soovi- des Päästeameti ennetustöö- tajad Inara Vanavalgõ Kohvitarõ. Foto: Mauri Laurits. Ansambel KLAPP. Foto: Kelly Kittus. September 2018 Nr 8 (345) 9 Petsere kooli lõpõtanu’ saiõ’ kokko Tallnah NASSARI ELVI midõ piltega raamatut-kokko- võtõt viietõistkümnest Petsere kooli kokkosaamisõst. Lõpõtu- Keskharidusõ sõst tei ma tutvustustsõõri seto andmisõst Petsereh saa muuseumitaloh. Mitmõgi olli’ muuseumih edimäist vuuri. sada aastat Pääle tuud minti bussirah- vaga Kakumäele Võsu-per- Petsere liinah om eestikiilset re poolõ kostma. Nimä’ olõ-i keskharidust ant nii Eesti ku külh Petsereh koolih käünü’ Vinne aol. Koolioppaja Tam- (omma’ Vohinah), a tahtsõ’ mõ Vally 2005. a Petsere ees- uma seto rahvaga õks veiga kok- tikiilsest kooliharidusõst kiro- ko saia’. Muuseumi lähkoh Ka- tõt raamadu perrä om tiidä’, kumäel om näil veiga abar elo- õt mõnõ’ eestläse’ opõ’ joba tarõ, kõik rahvas mahtu ilosahe 1871 luud ministeeriumikoo- kohvilauda. Süüdi mar´akuuki, lih. Tuud kuuli peetäski Pet- kaeti sainu pääl olõvit perreimä sere gümnaasiumi alostusõ- suuri kunstipilte (maalõ) ni kä- pandjast. Korgõmp algkuul, sitüüd, jalotõdi ilosah aiah. Per- koh oll´ nii eesti- ku vinnekiil- naane Veera om peri Trubalt, ne haro (osakond), luudi 1913. peremiis Ove Alaotsalt. Jutu Alosõpandjast olnu koolikõr- seeh tull´ vällä mitmit ütitsit raldajast aamõtnik Ustavi Karl tutvit-sugulaisi. Setodõ kokko- (Karp). Timä olõvat lasknu kah saaminõ olõ-i laululda, nii tull´ tuu algkooli 1919. a gümnaasi­ mul ka üts seto leelolaul üles umist ümbre nimmädä’. võtta’. Peräst laulõti üteh viil Petseri Gümnaasiumi sün- ka „tahtu-i kuigi kodo minnä’“. nüpäävast peetäs 24. jaanuari Kokkosaaminõ oll´ veessel, 1919. Kooni 1923. a oll´ nimest aig läts kipõstõ ni varsti tullgi Petseri Reaalgümnaasium, pe- bussinõna ar’ Võro poolõ kään- räst Ütishumanitaargümnaa- tä’. Kuigi mõnõ’ koolilõpõtanu’ sium. Kuuli käve’ liinalatsõ’ ni Petsere Kooli lõpõtanu’ Vabaõhumuuseumi moro pääl. Nassari Elvi kogo pilt. naase’ olõvat olnu’­­ pahanu’, õt mõnõ’ talolatsõ’ Petsere-tagot- koh, kuna gümnaasiummi tetti sereh, om plaani võet kõrralda’ Sõmõrpalost ja ma eis’. Siina- jit ni arodi, õt pia kõik mi klassi kokkosaaminõ ni kavvõh tetti, sist küllist, a käüti kavvõmbast- sõaväe laatsaret. Hirsigu Veera, 2019. aastal vanah koolimajah ga om tuu huvtav asi, õt olõ- ts´ura’ omma’ jo ar’ koolnu’ – sis tiidäki’ oll´ nuidki, kinkilõ ki: Miss´ost, Räpinäst, Oravalt, kiä viil maasterahe kuuli käve, üts suurõmbat sorti juubõli- mi sündünü’ ütesama aasta ütel aig tege umma. Tallnahe tulõgi mõtõh miildü. Vastsõliinast, kogoni Võrolt ni mälehtäs, õt kooliruumi’ olli’ pido. Parhilla’ külh viil plaan, pääväl, naarimi, õt olõmi klas- Undina, kiä om pikkä aigu tüü- Tulija’ jäie’ veiga rahulõ. Inne Mehikuurmast. Kuna koolil üü- tuuh majah, koh inne oll´ olnu a kimmähe om vaia tuu pääle sisõsarõ’-katsigu’. Liia tull´ ar’ tänü Võroh muusigaoppajana, tulõva suvõ vilistläisi kokko- maia õs olõ’, tull´ liinah löüdä’ vaimulik seminaar. mõtlõma naada’ jo’ parhilla’, Petserist Eesti elämä mõni aas- om mu sugulanõ – esä lel­läpuja saamist loodami trehvädä’ tal- kostipaik. Kuigi Petsere riigi- Pääle Petserimaa ar’jagamist õt kaia’ passi kõlblikkust – vaia ta tagasi, Vinnemaal lasti pensi tütär. Timä om kokkusaamisi­ võl Petsere kooli juubõlil. Ar- gümnaasiumih oll´ opminõ tõi- ja osalisõlt Vinne ala minekit jo sinnä’ Vinne viisa saia’. Tuu pääle jo 55-aastatsõlt. Tulõdõ- kõrraldanu jo aastit. Muuse­ vada’ veebruarih. Naakõ’ sis sist gümnaasiumõst odavamb, 1945 sai Petsereh keskharidust juubõlipido oll´ ka üts Tallna mi miilde umma klassi ja oppa- umih näüdäs tä ka umma mit- vaimu valmist säädmä. olõ-s tuugi massulda. Rahha õnnõ vinne keskkoolih, eestläi- kokkosaamisõ jututeema. kulusi ka kortina pääle, söö- silõ olnu sääl uma haro. 1956. Kokkosaaminõ oll´ õkva päät- gikraam panti nädälist aost ko- a teije’ eesti vai seto lastõva- nitsapäävä järgmätsel puulpü- tost üteh. Vana koolimaja oll´ nõmba’ avaldusõ, õt liinah tetä- häl. Tuu segäsi vaest mõnõgi Vaksali huultsal (olõ-i inämb si’ jalki vallalõ eestikiilne kuul. tulija plaani ar’. A õks om nii, alalõ). 1927. a sai valmist ka illos Õiõ sõlg 1. jaanuarist 1957 alost´ tüüd õt ku ütele passis, sis tõõsõlõ ja uhkõ maja Vabadusõ huult- Petseri II Keskkuul. Kavvõm- sukugi. A vabaõhumuuseumi sal (parhilla’ internaatkuul). Om lämmi suvõpäiv, da’, läbi kihä üleväst alla k´au (2002) mitmit kõrdu kaenu’, lu- bast käüijilõ latsilõ oll´ võima- seto talo platsi pääle oll´ ko- Riigigümnaasiumil oll´ ni ees- ku värmilinõ tsirrin. Mi kuagi’ gõnu’ säält uma sõlõ meistrist. lus jäiä’ üümajalõ internaati. gonu’ liki 60 inemist. Inämbüs muusiumih hüä jaahe. ti ku vinne haro. Koolih opati mõista-ai kuvvamuudu olla’, Olõ Kaalulõ näüdänü’ umma Tuuh, peräkõrra Pihkva huulit- siski vanõmbah keskiäh vai va- Üte’ külälisõ’ omma’ matemaatikat, füüsikat, aolu- midägi tetä’. Suur hiitüminõ. sõlgõ, tuust om pilt tett, a tuu sah olõvah ainumah eesti kesk- nõmba’ naase’-mehe’, nai- lännü’, tarõ jal’ kõrda ku, maatiidüst, loodustiidüst Sis astu mõnõ sammu tõistõ kõik om õks nii kavvõlinõ, õt koolih suurõl Vinnemaal opati si õks inämbä. As´a iistvidäjä’ üteh keemia ni tervüshoiuga, säet, õt järgmätsil olõs tarrõ, võta riiolist Kaalu Kirme nuu’ meistritähe’ RH olli’ õnnõ kõiki kooliasju eesti keeleh koo- olli’ Matteuse (Taivere) Undina majandustiidüst, mõttõtiidüst, illos tulla’ innidsehe sõlõraamadu, koh seeh omma’ kinkõgi’ nimetähe’. Ja no’ üte ni 2004/2005. opiaastani. Vii- Võrost ja Kuhi Väino Tamsalust usuoppust, joonistamist ni joo- taloelämistõ. Mõttõ’ viil pildi’ timä vanavanaesä tett kõrraga’ tull katõ tähe taadõ mäne lõpõtaja, kiä alost´ opmist (keskkooli 5. vällälind, 1965) ni nõstamist, võimlõmist, riigi- kõrrast juuskva’ innidsidõ sõlgist. Anna näile raamadu. inõminõ, ja õt sääne inõminõ viil eestikiilseh keskkoolih, oll´ Kirsipuu Veera Tallnast (9. väl- kaitsõt ja laulmist. Pääle eesti Nä kaesõ’. No’ mi saa jo naar- om elänü’ ja hingänü’. Mu kõr- imä puult seto Anišihhina Kati. lälind, 1969). Võrost oll´ tel- mano, ku ussõst astusõ’ keele opati ka säksä, inglüse ja ta’ ja mõistus nakas jal’ tüühü. val om naane, kinkõ juurõharo’ Timä lõpõt´ 2009. aastal 50. väl- lit ütinõ buss, liinavaltsus oll´ sisse miis ja naane. vinne kiilt. Ma olõ umah noorõh iäh läävä’ timäga’ kokko. lälinnu ja oll´ ainumas lõpõtaja. asja tugõnu, andnu massina Korgõ iäni elänü kooli vi- k´aunu’ aastakki s´oo sõlõga’ Ka no’, ku paari kuu peräst Kuna seto latsi oll´ veid´o jää- massulda’. Oppajist oll´ tulnu’ SARVÕ ÕIÕ listläne, riigiaamõtnik Gor- müüdä ilma laulmah, a no’, ku s´oost kiroda ja mõtlõ tuu pää- nü, sis naati 2005/2006 oppam- õnnõ kats: aoluuoppaja Toomõ Muuseumitüütäjä dejevi Leonid om kõnõlnu, õt olõ jo vana naane ja sõlg sais vä pääle, sis näe ja tunnõ jal’ ma vinne keeleh, eesti kiilt sai Helbe ni füüsigaoppaja Pliine- gümnaasium olõvat vindläisi- närdsu seeh kaabah, sis saat sõ- kõkkõ tuud samma. Mu sõlõl süvitsi mano oppi’. Nii-üldä’ ri (Vorobjova) Natalja. Viimä- lõ keeleopmisõ mõttõh kasuli- Nä omma’ tulnu’ Säksamaalt. lõtsäpendäjä mu mano uma lat- om hing. Tiiäki-i kedä tehnädä’! keelekallaguga kuul sai vaht- ne, nigu ka paar vilistläst, olli’ nõ olnu: eri klassõh kõrvulitsi Seletäse’, õt nä omma’ siih jo sõlatsõlatsõ. Tehnä kõiki aastakki, kõiki inõ- sõ nime – Petseri Lingvistilinõ tulnu’ peräle piiri takast, üts ko- opva’ vindläse’ ja eestläse’ pidi’ mitmõndat kõrda, a õks tulõva’ Mu sõlg om väikobat jako misi, kiä’ omma’ minnu s´ooho (keelekallaguga) Gümnaasium. goni Peterbuurast. Aoluuoppa- suhtlõmma umavaihõl ees- jal’. Saisa sis näidega’ kest tarrõ suursõlg ja tä om inne min- päivä, siiä’ kotusõhe toonu’ ja Eestikiilse haridusõ aig Petse- ja Helbe, kaemalda uma korgõ- ti keeleh, selle õt eesti ts´ura’ ja mõtlõ, õt midä ma mõista näi- nu jo päivi nännü’, timmä om siih hoitnu’. reh ollgi tuuga ümbre saanu. lõ iäle, oll´ sama illos, peen´o vinne keelest suurt arvu õs saa’. le huvtavva näüdädä. Paistus, ts´uut ka’ kobendõt, a kõgõst Sõlõ meistri RH nimi om Ro- Pihkva huulidsa hal´ast värmi ni preilnanõ nigu kooli aigugi. Kooni 1934. aastani tüüt´ kuul õt nä minkõstki’ haara-ai kinni, huulmalda’ illos ku kuu ja pili- bert Herman. Kaalu Kirme raa- koolimaia pidävä’ umast mit- Timä oll´ ni hüä ja õiglanõ, mit- mõlõmbah osakonnah 5 klassi- silmä’ juuskva’ õnnõ tarrõ pi- ses ku päiv. Õgas mi kiäki’ tiiä- maduh om kiräh, õt Robert Her- mõsaa’ seto’ ja eestläse’ siih- mõ vilistlasõ jutust tull´ vällä, ga. Pääle koolireformi muudõti teh. Sis halgahtu mullõ miilde, äi, kohes mi hiro’-haro’ veevä’, man sai Tartoh meistris 1853. ja säälpuul kontrolljuunt. Sõa õt oll´ kooli kõkõ meelüsamb Petseri Gümnaasium 5-aastat- õt mul om kaabasuhvlih uma kinkõga’ mi kokko trehvä, mää- aastagal. 1870. aastais sai tä aigu ar’ välismaalõ paenu’ koo- oppaja. Sündünü oppaja! Too- sõ opiaoga progümnaasiumist hõpõkraam. Tõmba suhvli val- ne om hummõninõ päiv, pikält Tarto kullasseppi siäh seto sõlgi li vilistläse’ mälehtäse’ koolina mõ Helbe tekk´ mullõgi aoluu ja 3-aastatsõ opiaoga gümnaa- lalõ ja nõsta sõlõ tsäposkidõga’ edepoolõ võit kül’ tegemisõ tegemisõ monopoolsõ seisun- õks tuud parhillatsõl aol jo ar’ nii armsast, õt lätsi tuud üli- siumist. Vinne haro panti kin- lavva pääle. plaanõ vällä märki’, a lätt sää- di. 1886. aastagal võtt tüükua kulõhunu valgõt, kunagist uh- kuuli opma. ni, vindläse’ viidi eestläisiga Sõlg om lavva pääl. Minkõ- nestmuudu, ku lätt. üle timä poig Gottlieb Died- kõt kivimaia. Uma gümnaa- Kokkotulnu’ kati’ ütitsõlt ütte. Petserehe tetti külh ka gi’ peräst käänä sõlõ tõisildõ ja Ma no’ saa arvu kül’, õt mi- rich Herman ja tiidä’ om, õt nä siumi, Alma Mater Petseriana lavva’, üteh oll´ küdset hüvvä vinne erägümnaasium, a sääl näütä, õt seeh om tegijä märk, nost saia-ai tuuperäst õgakõrd omma’ katõ pääle tennü’ 111 kokkotulõkit omma’ vilistlasõ’ ni parembat. Süüdi-juudi, kul- üts vällälind lõpõtõjit õnnõ nimetähe’. Naane kumardas arvu, õt mu mõttõ’ omma’ liis- seto sõlgõ. Muidogi’ tetti näid pidänü’ joba 1963. a Kanadah lõldi mälestüisi, aeti juttõ, kae- ollgi. Pääle riigigümnaasiumi sõlõ mano ja kaes tähti. Mui- nalt kavvõh aoh takah vai sis pall´o inäbä, a nuid olõ-õi tiidä’. Torontoh. Kodomaa ja kavvõ- ti pilte ni laulõti ka mõnõ’ lau- and´ keskharidust viil ka Lau- do ma külälisilõ säänestmuudu liisnalt iih. No’ muusiumih Tuust pääväst pääle om mul litsõ’ vilistläse’ sai’ kokko ka lu’. Proomti ar’ tunda’ inemiisi, ra Erä-ütisgümnaasium, a tuud tii-i, inõmisi huvtasõ’ päämät- ma saa olla’ uma hõimu innit- no’ ja mu perrel läbi sõlõ nii ku 1993 Viländih ni 1995 Mere- nätä’ oll´, õt hüä miil üle mit- olõ-s kavva. selt tsäposka’ ja kuvvamuudu sidõ immi näpotüü ja ilokraami sõlõsugulasõ’ Säksamaal. mäel. 1998. aastast pääle om midõ aastagi trehvädä’. Inäm- Kuigi 1940 keväjä tetti Petse- sõlg rinda k´au. A no’ om tõi- keskpaigah – olõ ja tiiä, õt nimä’ kooli kokkotulõkit peet õga aas- büiste istõ’ õks ütel aol koo- ri gümnaasiumi man jalki vin- sildõ, naane käänä-äi päädki’ omma’ olõmah. Ma kohruda ja Sõlõ mõtõh sõud Säksamaalõ, ta. Kokku om saadu’ Võromaa, lih käünü’ innidse’ koolilatsõ’ ne klass vallalõ, muudõti pää- hõpõrahhu poolõ. näütä ja seledä innist ello, kõ- kavvõndõhe kotusõhe. Põlvamaa ja Tartomaa eri pai- üte lavva taadõ kokko. Kõgõ le kommuniste võimulõtulõkit Ja kõrraga’ naane ütles midä- nõlõ, midä tiiä umast elost ja ka’ Sõlg kuts siiä’ sugulasõ, goh, 2007-2009 Tartoh ni 2012. vanõmba’ vilistläse’ olli’ Ku- ar’ kooli nimi. Tuust sai Petse- gi mehele, sis käänd hinnäst mu elost Petseremaal, uma imä ja hindä hellä tsäpendäjä. a Petsereh. ninga Luule 1950. a ja Jaagu- ri Keskkuul. Kuuli panti vidä- poolõ ja kõnõlõs, õt nuu’ tähe’ esä kotoh, koh mu latsiiäh elli’ Meid tekk tutvast tarõkõsõh, mäe Õie 1951. a vällälinnust mä kommunistist paaba, üles omma’ timä vanavanaesä uma’. mu vanaimä ja vanaesä. Siih innidseh elämisõh, Kokkosaaminõ ni Vesso (Moro) Alli 1953. a panti verevä’ loosungi’ ni Sta- Tä oll Tartoh kullassepp. muusiumih olõ-õi kõkkõ, midä hindä elo alostaja’, vällälinnust. Kõgõ noorõmb lini pilt, usuoppus ja inglüse kiil muuseumimoro pääl Jummal, jumalakõnõ! Mi mõ- olõs vaia ja tahasi näüdädä, hõ- vahtsõ elo eloh hoitja’. oll´ 1994. a lõpõtanu Valdisoo kaotõdi ar’. Ku säkslasõ’ sisse lõba’ saisa, kae sõlgõ, kae tõõ- põkraami om veid´o, tuuperäst Tehnä tuud tunnikõist, Timahavva võeti nõust kokko (Kullasaar) Maret. Mu klassist tulli’, nakas´ kuul jal’ güm- nõtõist, kae sõlgõ ja silmä’ lää- sis mõntkõrd om mul uma hõpõ pia meeleh pääväkeist, tulla’ Tallnah. Kuna järgmäne oll´ tulnu’ kolm koolisõsard: naasiumi nimme kandma. Sõa vä’ hämmest. Ts´uut häpe om. üteh. kunas sõlg heräsi, aasta saa 100 aastat keskhari- Verevmäe (Kallaste) Liia Ants- aol, 1942-1943 oll´ kuul maas- Ma saisa hanguh, silmä’ kin- Ma olõ Kaalu Kirme raama- kallikõsõ kokko kuts. dust andva kooli luumisõst Pet- last ni Leimi (Saaremõtsa) Siina terah, peräh 1944. aastani ker- ni, mõista-ai midägi’ mõtõl- tut „Eesti rahvapärased ehted“ 10 September 2018 Nr 8 (345) Peko ilmutas Setomaa XIV ülembsootska hinnäst 25. Seto tenometal „Kõgõ tähtsäp olõ-i seto keele, laula vai tandsa Miktämäe Kooli pikäaolidsõst silmäga nätä’“. Paaba pääle, pand hindäle medali direktrist olõmisõ iist. Kuningriigih Palaga and uma kaala. 33. VALGU MEEL, Lummo Kati ülembsootskast olõki 13. KAARLI LATSIAIA’, se- leelolaagri ellokutsmisõ ja aastaga joosul vällä tokeelidsõ imäkeelepäävä iist vedosnigust olõmisõ iist. KAUKSI ÜLLE Peko: Tuu om hüä, tuu om k´auma. tenomedalit nuilõ, kiä’ – õga latsiaialats, kiä mõtlõs 34. ITSE URMET, Nedsäjä Ülestähendäjä höste kõrraldõt, a kuningriik Hallusraat tege haigõt, pii- omma’ edendänü’ seto Setomaa pääle, seto keele, laula külävanõbast olõmisõ ja küläelo om üle kõgõ! riposti’ pitstäse’. Mi hõimu- vai tandsa pääle, pand hindäle ello, omma’ tennü’ võrksabast tegemisõ iist. Zetodõ bänd mäng. Sootska’ Kõik vana’ ja noorõ’ seto- kõnõ om mitmidõ maie pääl medali kaala. 35. KESONENI HELENA, Taarka omma’ Kroonikogo telgih. kõsõ’, lajah, vahtsõ’ kodo’ omma’ ko- Setomaad suurõbast. 14. KUSLAPI VOLDEMAR, laulja, Perimüstiatre setokeelitsidõ Tammõ takast astus vällä Peko ja kiä’ ti elät ilma piteh lajah: doküläst kavvõndõh. A hüä, õt Kaemalda tuu pääle, om olõt uma’ kodo’ muial kõrda tunstat kavvõlitsi seto harokõi- ülembsootska avvuväärsõ Esto- näü­temänga lavastamisõ iist ja liigus hilläkeiste lava poolõ, kaes s´oo olnu pikäaolinõ vai nia Seldsi külälisõst kutsmisõ rahvast, bändi. kobendanu’, si Siberäh ja hoiat kokko uma õnnõ kõrrast, omma’ etendüseh „Vanahunt“ vana- ja talokõsõ’ Siberähe tennü’, liinahõimuga’. iist. vaht­sõaolisõ kokkopandmisõ Sootska’ omma’ pistü saisnu’, tenomedali saaja’ olnu’ telgist vällä tulnu’, ts´uut hii- juurõkõsõ’ Eestimaalõ aja- Seto rõivas om õks avvu seeh 15. PREEDELI (RAHASEPA) iist. nu’, ja hõpõkraam helises ja pilises seto’ ja Setomaalt vai HELGI, aastakil 1962-1966 Kol´o tünü’ nägodõga liigusõ’ Peko- ütskõik kiä ja kost. 36. PEDÄJÄ LII, XXIV Seto Kun- lõ järgi. unõhtagu-ui ti umma häll- õgal puul ilosahe üteh seto lau- Algkooli oppajast; 1966-1969 ingriigipäävä sõnolinõ, ainumas Pillimäng piatus. Peko lätt lava üasõnd, luga’ ja tasaligu seto tandsoga’. Lühkolt üldeh tsill´okõsõ Mitkovitsa 8-kl kooli oppajast kuningriigi meistri, kiä om ummi pääle, sootska’ jääse’ lava ette, lasku-ui meelest ti umma Sootska Aare: Mi õks olõ printsi sõnnuga – kedä olõmisõ iist ja 75. hällüpääväst. meistreoskuisiga olnu ülemb- sünnükotust, pruumnu’ k´avvu’ su saadõt nii õt varja-i lavapäälset tegevüst XIV ülembsootska om 16. HÕRNA RIEKA, II rahvusva- sootskalõ suurõst abist. hoitkõ’ õks umma esätarkust, unni piteh. ar’. süämega kaieh pidänü helidsõ soomõ-ugri külli foorumi 37. KAUKSI ÜLLE, üts suurõbit Tereh! Merosk, poig, kõnõlgõ’ õks kõõ umma imä- A kas lätt edesi mi rahulinõ Peko: medali väärilidsõst. kokkokutsmisõ ja kõrraldamisõ Setomaa suurõbast tegijit, kiä su pillimängo om kavvõndõhe kiilt. vaimukunigriik? iist Obinitsah. om olnu Paaba Palaga vaimlinõ kullõlda’, sa lüüt kannõld kõr- Sootska Inara: Pekokõnõ, Õgas ummõhtõ sõta meele TORMI PIRET 17. NASSARI ELVI, kõgõ vanõba iihkujo ja tugõja kõgõs ja kõõ. dapiteh. olõt sa rahul uma maapäälidse sõvva-ai, õgas mi maie pääle Sootska leelopargi SÕSARÕ vedosnigust Merosk: Esä Peko, sa’ olõt! kunigriigiga’? tapõlusõ’ jovva-ai? 38. ANIPAI VELLO, I sootska, läm- olõmisõ iist ja leelopargi 45. Kas sõda om naanu’ sõudõma- Peko: Olõ õks rahul. Õnnõ Peko: Sõda k´au muial, ta- mä olõhki, huulmisõ ja sõbralik- he? Mia segäsi su und pühä tam- kõõst ti jutast ma saa-ai väiga’ põlus siiä’ jovva-ai. A siih hällüpääväst. kusõ iist. höste arvu, ti kõnõlõt mu jaost omma’ mõtsa’ tett maatasa, mõ all? 18. SAARÕ VELLO, Verska Sana­ 39. HAGU PAUL, II sootska, liisnalt pall´o tõisi kiili. Opakõ’ mar´amõtsa’ häötet ja maaessä Peko: tooriumi vedosnik, Lahe Resto ülembsootska kõgõ suurõbast (Meroskilõ) õks latsilõ umma kodokiilt ja tuuga’ pahandõt. Põllu’ omma’ vallalõtegemisõ iist ja Verska hoitkõ’ eloh umma miilt. Mul- siih mürgütet ja maaimä hingäs nõvvuandjast olõhki iist; miis, Õgas tulõ-õs ma sõa peräst, Sanatooriumi 38. hällüpääväst. kinkä suust linnäs nõvvu andõh õgas astu-us ma hädä peräst, lõ paistus, õt latsõ’ vaest liis- vaivalitsõlt. Vesigi’ om ar’ tsur- nalt pall´o omma’ nõnna pi- git ja vii-imä ikk ja nuutsk hil- 19. LEIMA MATIS, seto muusiga õkva kullaterri. (rahva poolõ) hoitmisõ ja tsärrest tegemisõ ma tulli umma hõimu tereh- teh musta kasti iih, võisi’ inäp läkeiste. 40. NURMÕOTSA SULO, IV soots- umavaihõl kõnõlda’ ja kässiga’ Kull´a rahvas, kullõlgõ’, pan- ni Kiiora tsõõrigu „Rääräüss“ ka, kõgõh kimmä olõki ja iihkujo tämmä, kaejatsi iist Obinitsah. terehtämmä, tervütämmä, midägi’ valmist tsäpendä’. gõ’ tähele, jätke’ miilde: Joudu iist, määne piät olõma vedosnik. tulli kaema nii kullõmma, Sootska Inara: Setomaa taht uma rahvalõ, olgõ’ terve’ ja tu- 20. KALA INGRIT, XXV Seto Pitsi 41. LUIGASÕ INARA, V sootska, tulli nägemä nii näütämmä. minnä’ maheda tiid, nii ku’ oll gõva’! Teke’ tüüd, hoitkõ’ pe- Päivi vedosnigust olõmisõ ja kõgõh avtamisõ, tähelepand- Sootska Evar: Täämbä joud- innidsel aol, õt söögikraam oll reht ja koto, a unõhtagu-ui seto näpotüü avvu seeh hoit- misõ, kitmisõ, naaratamisõ iist; sõt sa õkva katõkümneviiendä- puhas. ka’ umma kiilt ja miilt, hoitkõ’ misõ iist. osalõmisõ iist I Seto Tandsopi- Peko: Kitä. Hüä edesimineki- ütte ja k´augõ’ kokko ilotamma he kunigriiki. 21. VISKARI GALINA, täüskasu­ dol nii pillimängjä ku tandsjana. tii. Ja hüä ka’, õt vahtsit katussit ja latsõ’ hannah, leelotamah! Peko: Ma olõ õga kõrd ja õgal nudõ karmoškapundikõsõ 42. RIITSAARÕ EVAR, VI sootska, pääväl tiika’, tii’ panõ-õi kõõ katõtas ja aiakõisi säetäs. Mullõ Unõh tulõ õks ti ussõ taadõ, KARMONA kokkokutsmisõ ja säändse nägemäldä avvupaistõ minnu tähele õnnõ. om miilt piteh, õt vahtsit seto- maatõh astu ti mõttihe! Tormi Aleksa sai tütrelt oppamisõ iist ni ülembsootskalõ iist; vana hoitmisõ ja samal aol Sootska Evar: Unõh vai keelitsit raamatit tulõ riiolihe. (Rahvalõ): Ma’ lää no’ ar’ edimädse tenomedali. muusikalidsõ nõvvuandmisõ iist. vahtsõ tugõmisõ iist; osalõmisõ ummi tähti piteh olõt meid kõi- Sootska Aare: Kõkkõ sa ka’ puhkamma umma uusdõ, a Tormi Pireti kogo pilt. 22. RAUDMÄGI KOIDULA, iist I Seto Tandsopidol nii pil- ki meeleh pidänü’ ja meid ju- olõt tähele pandnu’ ja tiiät, olõ- tii’ kul´atagõ’ ja hoitkõ’ umma memme-taadi päivi pikäaolidsõ limängjä ku tandsjana. hatanu’. õi kõikaig maanu’. maad ja koto! 1. TORMI ALEKSA, uma esäkõnõ, kõrraldamisõ iist Eesti Vabaõhu- Peko: Seto miihi laulu om Peko: Magaminõ om olnu’ Merosk /kannõl ja/või Zetod teno kinkäle olõ ma seto! 43. HÕRNA AARE, VII sootska ja makus, uni om olnu’ otsani’ nakasõ’ mängmä, Peko lätt, aig- muuseumih ja setokõisi ütehvõt- parhillanõ ülembsootska, suurõ höste kavvõndõhe kuulta’. 2. KALJULAIDI KERSTI, Eesti pikk, a vaehtõpääl om tulnu’ aolt üle ola tagasi kaiõh tammõ misõ iist perämädsil aastakil. S-tähega setost olõmisõ, õga Mehe’ laulva’ umah kotoh ja Vabariigi president, edimätsel käävä’ ka’ ilma piteh ilotamah. heränedä’ ja sõnomit saata’, poolõ. Sootska’ saatva’ silmi- 23. JÄRVELILLI REIN, Setomaa ütega ja õgal puul seto keeleh uma valtsusao vastavõtul seto Sootska Annela: Meil om no’ ku ti siih lasõt külä’ haina ka- ga’ Pekot. Ku’ Peko kaos tam- valla volikogo esimiis, se- kõnõlamisõ, seto elo väsümäldä rõivih olõmisõ iist. olõmah uma Setomaa vald, koh suda’ ja paaba’ nakasõ’ mõrs´a mõ taadõ, läävä’ sootska’ umma tokeelitsidõ raamatidõ välläand- joonõ pääle säädmisõ iist; eläs ka’ üts jago setokõisi. muudu vankidõga’ pidopääl telki, Zetod mängvä’. 3. Metropoliit STEFANUS, misõ, Seto Panga ja Setomaa osalõmisõ iist I Seto Tandsopi- Eesti Apostlik-Õigõusu Kerigu valla volikogo kimmäst vedosni- dol tandsjana. metropoliit, seto rahva sõbrast gust olõmisõ iist. 44. HÜDSI SILVER, VIII sootska, ja hoitjast olõmisõ iist. Veera Oinets – Siberi setodõga 24. KUDRE RAUL, Setomaa val- vaga vesi, sükäv põhi olõki iist; 4. KLAASSENI MAIT, Eesti lavanõb, I Seto Tandsopido Seto iihkujo, koh kõnõlda’ pall´o ja Maaülikooli rektri, seto noorilõ Folk 2018 tsiibu ala võtmisõ iist. koh veid´o. kuuhtüü iistvidäjä konkursilda kotussidõ pakmisõ 25. LEIMA EVELIN, I Seto Tand- 45. SARVÕ ÕIÕ, IX sootska, ilosa iist KAUKSI ÜLLE naimä küllä ja sinnä’ tä kõõs sopido muusigavedosnik, hüvvi vanamoodulidsõ seto keele, elos jäigi. Veeral om sõsar ja veli 5. BOBROVSKAJA NATALJA, Ir- nõvvuandidõ ja suurõ abi iist. vaikiolõmisõ hüäst oppajast ka. Sõsar om muusigakooliop- boska muuseumi direktri, Radaja 26. JURTINI MARIJA, Seto Folk olõmisõ iist. Om ütlemäldä hüä miil, õt Si- paja, veli ehitäjä. Veera om ka vestivaali pääkõrraldajast 2018 pääkõrraldaja, eisheränis 46. RAUDOJA AHTO, X sootska, beri setodõ man Krasnojarski kolmõ poiskõsõ vanaimä joba. olõmisõ iist. kraih Vinnemaal olõmi saanu’ 1991. aastal kutsõ Krasno- loohvka kuuhtüü iist. ts´uut salaperädsõst, huvtavast 6. TSOPATALO HELJU, seto elo suurõmba seto pargiga kost- jarski Eesti Selts eesti kiilt 27. RAALI AIN, Rikka Ivvani talo ja tõistsagamadsõst sootskast hoitmisõ iist kontrolljoonõ mah kävvu’. Niisamatõ omma’ opma. Kävevä’ Eestist vaba- peremiis, rikkuisi jagamisõ iist olõmisõ iist. takah. Siberi seto’ käunu’ jo mitu vuuri tahtligu’ oppaja’. Seltsiga te- noorilõ ja latsilõ Rikka Ivvani 47. LAANEOTSA ANNELA, XI Seto Kuningriigih vai muul aol täs näüdendit, käsitüüpro- 7. Esä JEVGENI, Petsere Varvara pillilaagrih. sootska, edimädsest sootskast kostmah. Mõnõ’ noorõ’ käve’ kerko preestre, seto kerko­ jekte. Oll´ suur kindafestival. 28. ANDRESONI SIGRE, Rikka olõki iist, kiä nakas´ tegemä eiski Rikka Ivvani pillilaagrih elo pikäaolidsõ hoitmisõ iist Koeti 300 eesti ja seto kirjuga Ivvani talo pernaane, rikkuisi Setomaad suurõbast välähpuult pillimängu ja seto ni eesti kiilt kindapaari tuberkuloosihaigi- Petsereh. jagamisõ iist noorilõ ja latsilõ Setomaad kaieh; osalõmisõ iist I opmah. lõ latsilõ. 8. ALEKSANDROVNA LARISSA, Rikka Ivvani pillilaagrih. Seto Tandsopidol tandsjana. S´ookõrd käve Seto Kuning- Kuuh Krasnojarski muuse­ Petsere Lingvistilidsõ Gümnaa- 29. NEDSÄJÄ KÜLÄ BÄND, 48. VABARNA JANE, XII sootska, riigih ja üleseto organisatsioo- umi kunstnikuga ja latsiga siumi direktri, seto keele ja kul- rahvabänd 2018, muusikat pite ainumast sootskast olõki iist, nõ kuuholõkil Krasnojarski tetti Haida küllä külä makett. tuuri avvustamisõ iist innidsõh Setomaa suurõbast tegemisõ kiä uma ülembsootska aastaga Eesti Seltsi iistvidäjä Oinetsi Tuul oll´ suur meediatähelepa- eesti koolih. Veera, kiä omgi üts suurõm- nu. Parhilla’ om Siberi setod- iist. joosul om tennü seto rahvast 9. TIMMO MARGUS, Setomaa füüsilidsõlt mano; osalõmisõ iist bit Siberi setodõga kuuhtüü õl kolm ansamblit: Lill, Kuller- 30. KARJA STEPAN, kirämiis, Liidu vedosnik, pikäaolidsõ seto I Seto Tandsopidol tandsjana. takastavitajit.­ kupp ja Päävälill. Setomaa elo kajastamisõ iist elo edendämisõ iist. Kiä sis om Oinetsi Veera eis’? Määnest kuuhtüüd võisi’ seto’ Oinetsi Veera ja Hõrna Aare. raamatih ja aokirändusõh; 49. LEIMA AARNE, XIII soots- Imä puult vanaimä Pauline Eestist pakku’? Kauksi Ülle pilt. 10. Arhimandriit TIHON, Petsere ülemb­sootskalõ Setomaa elo ka, tugõmisõ, põh´aligust, Rosalie Kronman oll´ Tarto- kluustrõüleb, seto rahva av- kottalõ hüvvi mõttidõ kõnõla- pühendünust ja väärigast Nelä kooni kümne inemise käsitüü opmisõ man. Tuu jaost maalt, vanaesä Räpinäst. Imä vustamisõ iist. misõ iist. olõmisõ iist. sündü Siberi Räpinäh, Veera delegatsiooni’ omma’ parra’. olõsi’ hüä nelä kaupa näütes Si- 11. SUURÕ ERIKA, Talina Ehte 31. HUIGI ANNABEL, nuursoots- ka sääl lähkoh. Vanaimä tüüt´ Hüä olõs tulla’ koolivaheaol, berihe juhõndajit saata’. Lisäst nuilõ 49-le om viil pall´o Nõvvupidämisel ülemb­ Humanitaargümnaasiumi oppa- ka aamõhti edolidsõ pidämisõ Peterburih 20ndäil aastil, taht- õt saas käsile võtta’ Siberi seto tenomedali väärilitsi inemiisi, sootska Hõrna Aare man lepi- ja, setokeelidsõ imäkeelepäävä iist. sõ Irkutski kaudu Ameerikahe latsõ’. kiä’ edendäse’ seto ello ja tegevä’ täs kokku kuuhtüü jakkaminõ kõrraldamisõ iist. sõita’. Kuigi nä omma’ suvõl kül- 32. SONTSI KARIN, XXV Seto Setomaad suurõbast. Kimmähe Siberi setodõga, pidev dele- Sai kokko Irkutskih armeeh lih vannuimmi puul, omma’ 12. KAARLI KUUL, setokeelidsõ Kuningriigi latsipäävä kõr- mõistva’ järgmädsõ’ ülembsoots- nuil uma’ toimõtusõ’, a latsi gatsioonõ vahetus ja ütstõsõ- olnu vanaesäga. Tuul oll´ talo imäkeelepäävä iist – õga koo- raldamisõ, Miktämäe latsi I ka’ näid tähele panda’. Jenisseiski lähkoh. Kutsõ va- om vaia juhõnda’ nii keele ku ga kuuhtüü tegemine. lilats, kiä mõtlõs Setomaa pääle, Seto Tandsopidolõ tuumisõ ja September 2018 Nr 8 (345) 11 Kuvvamuudu ma olli Kostipääväl hainasüüjä Puulpühä tull mul mõtõh minnä’ pruumma, õt kuvvamuudu ma hainasüüjänä vai veegänina saa Kostipääväl söönüs, ku ma süü-üi lihha, piimä, munna. Täüs hainasüüjä ma viil olõ-õi, a hinda korgõlt inemisi, kiä’ söövä’ kindla põhimõttõ perrä, õt hoita’ eläjit ja ilma.

MALKOVI PILLE

Ma alosti Meremäe lähkost Kir- si talo Kohvitarõst. Ilostõ om siih kokko säet vana taloehtüs ja vahtsõnõ mooduaig. Moro- pääle oll säet palat (telk) söö- gilavvaga’. Külälisi võti’ vasta ja paki’ süüke seto rõivih naase’ ja näio’. Leti iih saistõh ma tut- vusti hinnäst veegäninä ja ütli, õt ma olõ valms pakmisilõ. Ma hüä meelega’ võtasi värskist hainust tett söögi. Mullõ kõr- raga’ ülti: „Oi-oi, meil olõ-õi midägi’ säänest!“. Väigokõnõ hiitüminõ ja ebamugavustun- nõh mõlõbilõ. Ma naksi sele- tämmä, õt lihalda’, piimäldä’ ja munalda’ süük! Eis’ mõtli tuu man, õt ma olõs võinu’ ummi suuvõ esitä’ väiko sissejuhatu- sõga’. Tennä, proomi silmädä’ per- naist ja lää leti iist ar’. Ma saa- ai tuust arvu, õt kuvvamuu- du suvitsõl aol saa söögilaud olla’ ilma värske kraamilda’. A sis tulõ jo naarulinõ pernaa- ne, mi kallista ja tä kullõs min- nu, mõtlõs ts´uut ja pakk mul- lõ hautõt põrknist ja kaalõst ObiNizza 2018. Tõõsõl pääväl. Sundelli Harri pilt. tett söögi. Tuuga’ ma naka-as sääl aigu viitmä, selle õt kujodi nakas tsiksmä mõtõh, õt kas ol- li, õt olõs võinu’ lämmind hai- naase Maivi mano. Mullõ pakti poodõh om pall´o säänest kraa- latit mano. jo ette taldrigu pääl kõlladsõ ja las valmi’ arvõstamma nuidõ- nasüüki pruumi’. Süük süüd ja kartohkasuurmõputru. Küüsü- mi, minkõst süvvä’ tetä’. Pääle Kuuldusõ’, õt Maagõkõsõ oransi kooslust, mitte tuu pe- ga’, kiä’ omma’ valinu’ tii sästä’ no’ läts pikebäs sõitmisõs Vers- misõ pääle, õt vaest saasi’ midä- tuud ülti viil, õt säntsidõ suuvõ- kohvigu köögih om veegänist räst, õt tuu mullõ meelünü-üs, maailma lihast prii söögikraa- ka poolõ. gi’ värsket, olõs pidänü’ arbuusi ga’ tulõjit om liisnalt veid´o ja kokk, nõst mu ootusõ’ perüs a ma oodi midägi’ inäbät. Ar’ mi tuutmisõst ja süvvä’ tervüs- Ilosah ja uhkõh Inara Vana- ja värske kurgiga’ lepmä. Värs- süük pias õks olõma hüämauli- korgõhe. Tagasi mõtõldõh ma minneh soovidi näil olla’ val- ligult. valgõ Kohvitarõh paistu’ olõvat ke kurk pidävät värske süük olõ- nõ, näütüses kohopiim õks ko- olli ebaõiglane, õt telli-is tuuh mi’ ka’ säntsidõ kliente tulõkis. A kõtt nakas hindäst jo märko rahulolõva’ külälisõ’ ja minnu ma! Ma pia viil mõtlõmma tuu hopiimämaulinõ. Siih lätsi’ mi ilosah ja arõnõvah kohvkuh Järgmäne kotus oll Rikka Iv- andma, õt võisi’ midägi’ suuhtõ võti’ vasta käpe’ teenindäjä’. teema pääle, õt kas om mia’ ja arvamisõ’ kattõ harro, selle õt maitsmisõs läätsekotletti ja vani talo. Sääl oll hulga rah- panda’. Iih uut Obinizza koh- Kõõ naarulinõ pernaane kul- mia’ om kas! ma’ kinnidi läbi uma pruuvmi- salatit. Nuu’ olli’ kindlahe väi- vast. Ma loi saina päält pikkä vik. Tiideh minevät aastakka, lõl minnu ar’ ja jäi mõtlõmma. Viie kohvkuh k´aumisõga’ si, õt hainalisõ’ söögi’ omma’ ga’ hüä’. nimekirja, õt tuurtatrik tuuga’ sis ma olli kindla, õt näil om kõi- Pääle mustigakisselä tulõ-õs täl olli tiidä’ saanu’, õt ülesannõh väiga’ hüä’, piat õnnõ mõistma Ma unõhti kül’ küüsüdä’, õt ja taaga’. Järekõrra lühenemist gi jaost midägi’ ja süüke tege- kõrraga’ midägi’ tõist miilde. om keerulitsõp, ku ma arvssi. tetä’ ja piat olõma läbi pruum- kas kotledi’ olli’ tett munaga’! ma uutma jää-äs, õt aigu par- vä’ välläopnu’ koka’. Ma joudsõ Ma sai ka’ tiidä’, õt Kostipäävä Muidogi’ olõ-õi mõtõht naa- nu’, õt kuvvamuudu ja minkõ- Mu pikäaolisõ murrõ pääle, õt rast tetä’, lätsi kaema näpo- sinnä’ iihkava aost, ku tandsõ’ oppõpäivil oll olnu’ hainasüü- da’ siih kirotamma tiidlikku- ga’ jouda’ tuu õigõ ja hüä mai- ma tahasi saia’ makõsüüki, pak- tüüd. Kõgõpäält naksi’ silmä noorõ’ tandsja’ ja „mitte vana’“ jidõ teema. Kuulsa’ pelmeeni’, sõst, hainasüümisõ hüvtüsest guni’. ti hainapiimäga’ kamajuuki. Nä hämäräh aidah tatrigutootõ’. tandsupaari’, esitüs oll kelmi- pliini’ ja muu kraam jäi mu pää- iholõ ja tarbimisütiskunna al- Edesi sõidi Saatsehe, eis’ õks seledi’, õt rahvast om pall´o ja Küüsümisõ pääle, õt mia nuidõ kas ja ütehhaardva. Esinemi- raptusõ pääle vällä ja sis kõr- lamäke süümisharinõmisõst viil makõsöögist mõtõldõh.­ väiga’ kipõ, õt tellit söögiga’ seeh om, ülti, õt küpsisih õks sõ aol anni hilläkeiste pernaa- raga’ läts Inara nägo naarulõ: ja lihasöögi tuutmisõh olõvast Täämbä paistu tuu pall´osidõ lätt aigu. Tuu pand minnu ki- päämätselt muna ja või. Ilosalt sele tiidä’, õt ma olõ veegän ja „Jah, meil om jo kikkaseene- raiskamisõst vai päälekasuvast jaost olõvat raketitiidüs, õt saat põlt otstamma ja ma naksi ko- säet hunkoh ollõva tatrigu- soovi õnnõ hainasüüke. Kas om ruug! Siini sa õks süüt? Mi tei lihasöögi kasvatamisõl. kütsä’ ilma võiu, kohopiimä ja dopoolõ tagasi sõitma. sepigu pakkõ sissu ma saaki-i midägi’!? lihaleemeldä’, tütär soovt. Vot, Kuvvõndahe, Kirsitubagu munalda’! Kokkovõtõh mu kuvvõtun- tiidä’. Hüvvämiilt tei’ silmäle Kohvigu pernaane Ülle oll sis sullõ kõlbas! Kõrraga’ tuu?“ kohvkohe joudõh naksi midä- Kriisatalo söögiaida käpe nidsõst ja 120 km pikkusõst korvõ seeh suurõ’ suvikõrvid- kindla uma puja Niilo pääle, kiä Lämmi kikkaseeneruug oll hüä. gi’ makõt tahtma. Rahvarõi- pernaane Ingrit pruumõ mu tiikunnast ja säitsme kohvi- sa’ ja muidogi’ kõrdapiteh säet om välläopnu’ kokk, tä soovit- Ait´umma! Ts´uut virisesi ka’, vih ja kõõ kinä Jane vastas mu suuvi joosult lahenda’. Moro- gu külästämisõst om sääne: näpotüü. Imelinõ ait-puut, kitä ki’ kõrraga’ minnä’ timä mano. õt mille pias kododsõ maiguga’ soovilõ naarulitsõlt: „Olgu-ui pääl oll hüä olla’, võisi’ eiski’ tegijät! Tahtsõ ka’ talo pernaist Korgõ leti veereh tiati, õt ma ruvvalõ pandma sisse riisi, väi- täämbä kül’ veegän!“ Kiusaja- üldä’, õt kohvigumeeleolulinõ Kõõ ilma hoitminõ ja pästminõ kittä’, a täl oll pall´o sehkendä- olõ veegän ja küüsse, õt midä ga’ võõras lisaainõh üteh põrk- ligulõ soovilõ löüdä’ hindäle olõminõ. läbi hainasöögi om siih kandih mist ja juuskmist. Söögikaardi ti mullõ pakudõ’. Mullõ miil- na, kartohka ja kodomõtsa sii- kõlbulist süüki jäi ma uutma Ma telle soovidusligult väiko viil väiga’ algusõh. pääl olõ-õs kiräh üttegi’ süüki, dü, õt minnu kullõldi ilostõ ar’ niga’. pakmist. suurmõpudru kurgi- ja põrkna- Söögilavval pias olõma inäbä midä muutmalda’ olõsi saanu’ ja ka’ küüsüti viil tävvendävält Sadama kohvikohe joudõh Ma olõs saanu’ värske hüä palluga’, a ütli ar’ saiakõsõst, hainost tett süüki. telli’. Ma pidänü ütlemmä, õt mano, kas ma taha lämmind, hiidüt kohvigu kõrval puhkõ- leevä värske salatiga’, a mu selle õt tahtsõ ka’ sepäst täämbä Erinevä mauga’ söögi’ tegevä’ taha ilma toolda’ ja taalda’. Ja külmä, toorõst vai küdset hai- kotusõl Leeväliidu suvõpäiv mõttih oll makõsüük. Tuu, õt prii olla’. Üllätüst ja silmäillo mi söögilavva huvtavabast. prostat putru ma täämbä inäp nasüüki. Ma telle tuurõ ja kül- hulga rahvaga’. Edimält pais- lähkost poodist võit osta’ man- pakk taloperre maitsekalt säet Kõgõ parep arstminõ om süük. taha-as, selle õt tuud ma jo mä, selle õt mõtli tõisih kohvkih tu, õt ma mahaki-i kostipää- gosorbetti, tuu olõ-õs kindla- näpotüütarõ! hummogu sei. paktavidõ süüke maitsmisõlõ ja väle, a randa joudõh näi lakja he täämbäne teema. Nõuko- Mu jaost ilmetü ja kuiv süük Õdagu kodo joudõh ma tund- Jo tõõsõh kohviguh nakas mõtõh läts ka’ hulga pääle, kas kolmõ palataga’ kohvikut, koh godõaolitsõ kodo nostalgilist püstüjalal süüd, lätsi ilma mait- sõ hinnäst höste, ma olli uma s´oo teema mu jaost huvta- ma jovva õks õgal puul maitsa’. oll parralt söögihuvilisi. Innit- olõmist kaieh läts pererahva- sõelämüseldä’ edesi. Midä sa ülesandõ täütnü’, ülekaehusõ vas minemä. Päämätselt liha, Kipõlt tuudigi’ salat – lillkaps- sidõ kogõmuisi pääle valõ õkva ga’ jutt veegänlüse pääle. Tull õks viriset, nälgä jo jää-äs! A saanu’ säitsme kohvigu söö- piimäsöögi’, muna’ ja kala. A tas, kurk, tumat, keedet piit, kõnõlõmisõ teenindäjänäioga’, vällä, õt kõik tiidvä’ kedägi’, mõttih panni söögile erinev- gest. Kihä oll kerge ja tenolik, täämbä ma tahtsõ ilma lihal- pall´o hal´ast valõt üle hüä so- kiä tunnõ-õs teemat ja imehteh kiä’ om veegän ja määne tee- vi maitsidõga’ soja- ja hainust õt ma olli õnnõ hainasüüke söö- da’ söögest kõtu täüs saia’. Pääh jahämmätüsega’. Sei ja mõt- kõrraga’ läts pääkapteni-per- ma tuuga’ om. Tiidäs tuudki’, õt tett hämmätüisi ja mahlast sa- nü’. 12 September 2018 Nr 8 (345) Leelokonverents Obinitsah 6. ja 7. oktoobril

Tulõda miilde, õt 3.-9. Kas seto kiilt õks om vaia? Kin- hoiat umma seto laulu hinge- oktoobrini om seto nätäl, kõlõ tuud kiilt om vaia? Kas kiil ga’ eloh. tuu seeh sis puulpühäl või jäiä’ alalõ? Kuvvamuudu? Edimätse päävä õdagu om ka’ ja pühäpääväl oodõtas Mille laulõtas seto laulu? pido seto muudu – kuis eis’ olõt, sääne pido tulõ. Obinitsa kõiki, kedä Õks säänestmuudu mõnt- Tõõsõl pääväl pääle hummo- huvtas ja kinkõ süämeasi kõrd küüsütäs ja umavaihõl gusüüki kõnõldas seto keelest ja om, õt mi innist seto arotõdas. No’ sis võisi’ suu- kuvvamuudu edesi. Jal’ oodõtas laulu laulõtasi’ süämest ja rõba summaga’ kokko saia’ ja kõiki üteh mõtlõmma ja umma mõistõtasi’ ka’ laulukiilt ja kõnõlda’ innitsist laulunaisist, sõnna vällä ütlemmä. seto miilt. alostaijist ja muidogi’ ka’ umast Angõ’ s´ood sõnna edesi! Sää- keelest. nestmuudu vanastõ tetti, oo­ SARVÕ ÕIÕ Õgal aastagal mi mõtlõ ja dõta-as määnestki kirja, sõna poonta, õt kuvvamuudu õks oll kõvõp ku papõr. Kõrraldaja kunigriigih lauluvõistlus tetä’ Ma ooda ti helstämisi, õt kiä’ Sootska’ ja nuursootska Lüübnitsah. Sundelli Harri pilt. vai jättä’ tegemäldä. tahtva’ tulla’ kõnõlõmma uma Kooni’ kõnõldas, arotõdas leelopargi aoluust ja laulma Kas ti tiiät, õt Petsere poolõ ja poontadas, nii kavva omma’ laulu. Ja mitu inõmist om tulõ- pääl edimäne seto leelokoor, kõik nuu’ teema’ inõmisi- mah, tuud om vaia kõrraldajai- mia kokko säeti, oll Sokolova lõ tähtsä’ ja sis ka’ eloh. Ka- lõ. Üümaja tulõ kokko leppü’ ja külä naisist 1962. aastagal? tõpäävätsel leelokonverentsil söögilavva laadtamisõ jaost om Mäntseh koorih laul Rahase- juuskvagi’ nuu’ jutu’, midä ti ka’ vaia süüjidõ arvu. pä Nati? eis’ kõnõlõt. Ku tulõt ja olõt, sis tiiä’ ja Kiä mälehtäs, mäntseh kü- Tunnõh om, õt olõs vaia näet. Kiäki’ tõõnõ saa-ai su läh sündü Talina koori Sõsarõ kõrrast k´avvu’ mõttõh ja pil- mõttit mõtõlda’ ja laula laul- alos­taja Virgo Veera? dih nuidõ laulunaisi man, kiä’ ta’, tandsa tandsi’. omma’ olnu’ lauluparkõ alos- Kutsjidõ puult om kotus, süük Kas säntsit tiidmisi mi pias taja’, vidäjä’, iistvõtja’. ja üümaja, tulõjidõ puult mõt- tiidmä? Väiga’ illos ja hüä olõs, ku tõ’, jutu’, arotamisõ’ ja üteh Kas mi mõista ummi mõttit õga laulupark laulasi’ üte näile olõminõ. täv­veste seto keele muudu väl- tähtsä naase laulõt laulu, teno lä üldä’? kinkõlõ ti täämbätsel pääväl Hoiami umma vanõbidõ varra!

Sündmüisi SETOMAA AASTAGA ETTEVÕTJA septembrih, Setomaa vallavaltsus kuultas vällä kandidaatõ esitämisõ oktoobrih Setomaa aastaga ettevõtja nimetüsele. Metropoliit Tihhon setodõ maar´apääväl. Lintropi Aado pilt. 4. septembril Konkursi mõtõh om tähele panda’ ja tunnusta’ Setomaa ettevõtjat, Lahe kohvkoh segärahvatand- kinkõl omma’ huvtava’ ja tävveste vahtsõ’ ärimõttõ’; Sünnüpäävä’ septembrih surühm Hõbehall; Ingmar Päid ■■ ■■ kiä om julanu’ naada’ ummi ärimõttit ello viimä ja om tuuh 6. septembril tsihikindla; mehe’ leelonaane, Mere­ orienteerumispääväk Lobotkah kiä julgas riski’: Pulk-Piatkowska Kauksi Ülle – 56 Vello Tigas 82 ■■ Carolyn – 32 mäe-Obinitsa naiskoori 23. september 7. septembril ■■ kiä and arvõstava jao KOVi ja riigi tasandil (tüühõivõ, massu’, 27. august laulja kiränik, Mokornulga koori Aino Lummo 82 Lahe kohvkoh Kalmer Järv teenus); Sõsarõ leelonaane Sibula Tiit – 39 leelonaane 11. septembril ■■ kiä om kõgõ parep tüüandja (loonu’ hüä’ tüütingimusõ’, pil- 82 ka-ai ummi tüütegijit); Tuulõ Brittany – 19 11. september Raua Siina – 88 Aleksei Kozlov Lahe kohvkoh leelokoor Hel­ muusiumitüütäjä, Liina­ 25. september ■■ kiä om ka’ ühiskondligult tekiji kogokunna hüäs; 5. september Milda Kõopuu 81 mine; Ojar ja Einar tsura’ laulumiis Hõpõhelme’ ja Meremäe kiä om uma süäme perrä avitanu’ tõisi (abi, annõtus vm). Helmise leelotütrik 14. septembril ■■ mehe’ leelonaane Mesikäpa Laivi – 49 Variksoo Elena – 25 Raissa Rogatšova 81 Lahe kohvkoh Ingmar Päid 6. september 14. september Ristimäe Ingrid – 62 Kandidaatõ saat esitä’ kooni’ 30. septembrini. 18. septembril Seto söögi mõistja muusiumitüütäjä 25. september Vilja Kallaste 80 Ettepanõk ja kandidaadi tutvustus saata’ e-kiräga’ [email protected]. naisrühm Poloda Piigad, Ora- Setomaa aastaga ettevõtja avvustaminõ om 9. oktoobril, Setomaa Ahvena Marika – 45 Valgu Meel – 33 Ilolisõ ja Madara’ leelo- Heino Kuuse 80 vapoissa orkestri sünnüpääväl. 7. september 16. september naane laulupargi Õiõ Seto’ leelonaane ja pillimäng- Lehese Ester – 51 Maria Nisu 80 20. septembril leelo- ja pillinaane jä, ettevõtja 25. september orienteerumispääväk Verhulitsah Linda Saviots 80 Ojametsa Lea – 42 Batalinovskaja Linda Mokornulga koori leelo- 21. septembril naane, Meremäe-Obinitsa Ojar ja Einar MTÜ Seto Küük võtt tüühü PÄÄLIGU 7. september – 80 Kaljo Kõrgemäe 79 Hõpõhelme’ ja Meremäe 17. september naiskoori laulja 25. septembril MTÜ SETO KÜÜK luudi 2017. aastaga lõpuh tsihiga’ arõnda’ ja mehe’ leelonaane Petsere 2. Keskkooli Liivago Imre – 31 Maria Tillo 79 Lahe kohvkoh leelokoor Kul- edendä’ seto söögikultuuri ja toeta’ valdkunnah tegutsõvvi ettevõtjit. Toomõ Iti – 52 innine oppaja 25. september datsäuk; ansambli Aare Setomaa valla volikogo Helgi Ubinhain 78 8. september Helmi Aino-Maria – 74 PÄÄLIGULÕ pakumi: aseesimees 28. septembril Obinitsa kerigukoori 18. september Anna Mokrikovs- 78 Lahe kohvkoh Qvalda võimalust hindäteostusõs ülesetomaalisõ söögiorganisatsiooni laulja, Iti Leeväköögi Hõpõhelme’ ja Meremäe Aasa Marielle – 31 ülesehtämisõl; kaja 29.-30. septembril pernaane mehe’ vedosnik, Mere­ 30. september võimalust tsihti näüdädä’ ja arõndada’ söögivaldkunda Setomaal Külli Kauksi 77 rahvusvaihõlinõ orienteeru- Raudoja Ahto – 44 mäe-Obinitsa naiskoori Hõpõhõimu leelotaja uma nägemisõ ja arvusaamisõ perrä; laulja misvõistlus XXX Suunto Games paindlikku tüüaigu, võimalust tüüd tetä’ kodokontorih; 8. september Evald Pähn 76 Ootsipaloh sootska, Seto Instituudi Lõvi Vello – 62 MTÜ juhatusõ õkkamuudu api ja toetust strateegilisi tsihte säädmi­ 11. oktoobril sõl ja organisatsiooni arõndamisõl. vedosnik, Seto Kongressi 18. september Helmi Rappu 96 Aari Veski 76 Vanõmbidõ Kogo liigõh seto as´a ajaja ümbre Verska järve juusk Aino Seeba 90 Silvia Eelsalu 75 KANDIDAADILT OODAMI: Laaneotsa Annela – 40 Luga Maie – 58 Soovimõ õnnõ oppajalõ ja huvvi söögivaldkunna vasta; 8. september 19. september Valentina Kandla 90 Viktor Harju 75 kiränikulõ tahtmist mano anda’ Setomaa arõngohe; sootska, Seto Latsi Kooli Sõsarõ leelonaane päälenakkamist ja algatusvõimõht; 74 NIKOLAI AJULÕ, vedosnik Haukanõmme Tiiu – 84 Maria Meresaar 88 Saima Lepaste pikäaolitsõ plaani vällämärkmisõ ja juhtmisõ mõistmist; 20. september Pliineri Natalja – 67 Saveli Tšubajev 73 kiä sai 10. augustil mõistmist höste tõisiga’ läbi saia’; 10. september Petsere 2. Keskkooli Sinaida Raud 88 90-aastadsõst juhilupa ja uma massina kasutamisõ võimalust; Petsere 2. Keskkooli innine oppaja väiga’ hüvvä eesti ja hüvvä inglisõ keele mõistmist, kasus tulõ ka’ Laine Nõlvand 87 Aino Ledjanova 73 innine oppaja Lintnermanni Aivi – 50 Tervitämi till´okõist vinne keele mõistminõ; Kooseri Viivika – 55 20. september Sinaida Sarapuu 86 Kalju Teppo 73 vallakodanikku! valmisolõkit k´avvu’ tüülähetüisih. 10. september rahvakultuuritüütäjä MADLI LIIVAGO Aleksander Säre 86 Pille Nooni 71 Kasus tulõ: Hõpõhelme’ ja Meremäe Laari Heino – 61 mehe’ leelonaane, Mere­ projektikirotamisõ ja -juhtmisõ mõistminõ; 22. september Ludmilla Lennuk 85 Endel Toomemägi 71 Leinämi innine tiidminõ MTÜ vms organisatsiooni ülesehtämisõh vai juht- mäe-Obinitsa naiskoori Hõbehalli tandsja laulja Viktor Perve 71 misõh. Karro Kärt – 19 Maria Saarela 85 b Üllar Siegert Tarrosõ Aira – 54 22. september Tüükotus: kodokontor ja Setomaa vald. Raissa Rassad- 85 Mihhail Bogatov 71 b Tamara Dolgova 11. september Meremäe-Obinitsa nais- Tüükoormus: 0,6 kotust vai kol’ päivä nädälih. Mokornulga koori leelo- kina koori laulja Senni Tamm 70 b Jevdokia Telvar Tüüle nakkamisõ aig: 1. oktoobri 2018. naane Aleksander Vana- 84 Kandidiirmisõ tähtaig: 9. septembri 2018. Nurmeotsa Juta – 65 Nikolai Prokopjev 70 b Liivia Utsal Agafonova Marju – 54 23. september varblane CV ja huvikiri üteh palgasooviga’ saata’ e-postile [email protected]. 11. september b Manoküüsüminõ: [email protected] ja Helmise leelonaane Zinaida Mäepalo 84 Tatiana Yaitskaya 70 Salme Ojaperv Hõpõhelme’ ja Meremäe telefonil 513 1266 (Pärnoja Ülle). b Mai-Maimu Purdeots