Juubel: Evar Päivi Meremäe vald Riitsaar: Kahusk: tähistab Presidendi Noorte 95. juubelit teenetemärk tegemised lk 2, 3, 4, 6 lk 9 lk 7 MEREMAE AJALEHT nr. 2 (mai 2017) MEREMÄE VALLA UUDISED Kaljulaid ja Ratas Meremäel külas President Kersti Kaljulaid külastas esmakordselt Meremäe valda. Mõned päevad varem käis meremäelastel külas peaminister Jüri Ratas. EMERI SALUVEER Meremäe kultuurijuht Kersti Kaljulaid Lõuna­Antsu talu töökojas kohtumas Mere­ AIVAR LUTS President Kersti Kaljulaid kü- mäe ettevõtjate Mikk (vasakul) ja Rein Kooseriga. Meremäe vallavanem lastas 10. mail toimunud Meremäe visiidil Obinitsa külakeskust, kus tutvus käsi- Hea vallarahvas! töömeistrite Margit Mehila- se töökoja, Terje Lillmaa käsi- 23. mail tähistame koos valla töötoaga, Priit ja Sirli Vaariku 95. sünnipäeva, mis on inime- Särgikojaga ning Seto Käsitüü se jaoks väärikas iga ning oma- Kogo ruumidega. valitsusele just see verstapost, Kaljulaid ütles Võrumaa Tea- kust tänutundega seni tehtule tajale antud intervjuus, et ää- järele vaadata ning uuele vas- remaastumise probleem peaks tu astuda. Vallal ei ole olnud Eestis peagi mööduma – geo- viimane aasta kergete killast, graafilisest asukohast sõltu- sest haldusreformi tuultes on matut tööd tuleb iga päevaga tulnud ette erimeelsusi ja valla juurde. Käsitöölised tunnevad arengusuundade suhtes ei va- tema sõnul ennast palju kind- litse üksmeelt. lamalt kui näiteks 15 aastat ta- Aga kui Meremäe raamatu- gasi. „Nende turg on nüüd kogu kogus Anni Lahe sisukat valla maailm, nad ei pea enam oma ajaloo väljapanekut vaadata, on tooteid turustama läbi suvenii- vald 95. aasta jooksul üle ela- riputkade, interneti kaudu saab President Kersti Kaljulaid koos Margus Timmo (vasakul) ja Jüri Ratas ja Mihhail Korb kuulamas Mokornulga leelokoori. nud oluliselt raskemaid aegu ja täna müüa miljarditele inimes- Aarne Leimaga liikumas Härma külas asuva tsässona poole. „Vastuvõtt tegi mind heas mõttes sõnatuks,” ütles Ratas. ikka lootusrikkalt edasi liiku- tele,” lisas Kaljulaid. nud. Loodame, et nii läheb ka va lõpetas kirmas külaplatsil. uutest programmidest võetak- ratiivsemad, kvaliteetsemad vad,” rääkis ta. „Teiseks saavad nüüd ning 96. aastal astutak- Kohapeal tehtav töö se see piirang ära. ja sagedasemad. Kui vaadata omavalitsused võtta tööle kor- se lootusrikkalt koos juba ühes Ratas ja Korb Meremäel omavalitsuste liitumise prae- ralikud spetsialistid, valik suu- rütmis. Meil kõigil on põhjust Tehnoloogia arenedes muutub Valdade edasiminek gust praktikat, siis on edasimi- reneb.” rõõmustada oma valla sünni- Kaljulaidi sõnul aasta-aastalt Peaminister Jüri Ratas ja riigi- kolmes valdkonnas nekut tema sõnul märgata kol- Kolmandaks suudetakse päeva üle. Selle üle, et meil on üha enam võimalikuks jõuda halduse minister Mihhail Korb mes kohas. tema sõnul igal aastal ära teha olemas kool ja lasteaiad, küla- kohapeal tehtava tööga kauge- külastasid 5. mail Obinitsat ja Selleks, et omavalitsused saak- „Esiteks tõuseb teenuste tase investeeringud konkreetsete keskus ja oma muuseumitare male ja ennast seeläbi paremini Meremäed. Jüri Ratas kinnitas, sid tugevaks, peavad omava- valdadest parima liituva oma- objektide osas, on see siis las- ning kunstigalerii. ära elatada. „Kahekümne aasta et ühtse Setomaa valla loomi- litsuste pakutavad teenused valitsuse vastava teenuse tase- teaia ja kooli kordategemine või Meie vallas on tublisid et- pärast ei saa meie lapsed meist ne on praegu väga tõenäoline, olema peaministri sõnul ope- mele, kõik teised sellega võida- kergliiklustee rajamine. tevõtjaid, kes tunnevad muret enam hästi aru- valitsus plaa- valla käekäigu pärast. Kõige gi, kui räägime, „Kahekümne aasta nib selles osas suuremaks väärtuseks on ikka et Eestis oli ku- lõplikult otsu- meie oma inimesed. Kohalikud nagi ääremaas- pärast ei saa meie se teha juba 15. inimesed, kes kannavad põlvest tumise prob- lapsed meist enam juuniks.Külas- põlve edasi traditsioone ja esi- leem,” lisas hästi arugi, kui käigul käsitle- vanemate pärandit ning soovi- Kaljulaid. tavateks tee- vad ka tulevikus oma koduvalla Presidendile räägime, et Eestis madeks olidki elu-olu paremaks muuta. näidati Obinit- oli kunagi ääre- Setomaa val- sa külakeskuses maastumise prob- la moodusta- Palju õnne teile kõigile! asuva lasteaia mine, teenuste ja raamatukogu leem,” ütles Kal- tase, spetsia- ruume ja seal- julaid Meremäed listid, inves- seid võimalusi külastades. teeringud ja ning inimesi. riiklikud ning Pärast küla- Euroopa Liidu keskust liikus president Seto toetused. Ateljee-Galeriisse Hal´as Kunn Ministrid kinnitasid kõigi Se- ja sealt edasi Meremäele osa- tomaad toetavate programmi- ühingu Lõuna-Antsu talu töö- de edaspidist jätkumist. Praegu kotta, kus räägiti talu pererah- on vähemalt kahel programmil vaga maaelust. toetuse saamiseks 5000 elani- Härma külas Margus Timmo ku miinimumnõue. Riigihal- talus kõneldi üldisemalt Seto- duse ministri sõnul selles osas maa elu teemadel ja külastati mingit diskrimineerimist edas- ühiselt Härmä, Navikõ, Lindsi pidi ei tule, käimasolevad prog- ja Ignasõ külade tsässonat. Päe- rammid on peagi lõppemas ja 2 MEREMAE AJALEHT Mai 2017 Eevi Liinamäe meenutab taastatud Meremäe valla algusaegasid Meenutame Meremäe ning tahtsid oma vara tagasi juubeli eel valla Eevi Liinamäe saada. Põllumajandushoone- taasloomise algusaegu. te oksjonite abiga loodeti hoo- Eevi Liinamäe oli nende Eevi Liinamäe on põline kohalik inimene ja töötanud pikalt netele uued omanikud leida, et vara lihtsalt laiali ei tassitaks. kiirete muudatuste Meremäe külanõukogus, Obinitsa sovhoosis ja hiljem külanõu- Sel ajal sai ka Meremäe – Vast- ja suurte otsuste ajal kogu esimehena ning taastatud valla esimese vallavanemana. seliina tee asfaltkatte. vallavanem. Kõneleme Teda teatakse kui head suhtlejat ja rahuliku meelega kindla- temaga nendest meelset juhti. Kindlasti oleksid tema nõuanded ka praegusel Mis täna kohalikku elu jäl­ pöördelistest aastatest ajal igale juhile ja keeruliste otsuste tegijale abiks ja toeks. gides enim muret teeb? tema kodutalus Serga Kahjuks on Meremäe ja Obi- külas. Kuidas vallaelanikud nii Milliseid olulisi ettevõtmisi nitsa kandis rahvaarv pidevalt pöördelisel ajal toime tulid? sellest ajast veel meenub? vähenenud. Kui ajas tagasi vaa- NELE REIMANN Väga lühikese ajaga jäi kohali- Sel ajal toimusid esimesed data, siis 1972. aastal elas Me- Haridus- ja kultuuritegelane kus sovhoosis Võit töötuks 300 Seto kuning riigi päevad, Seto remäe külanõukogu piirkonnas inimest ja Obinitsa sovhoosis kongressi ja Setomaa valdade umbes 3000 inimest. Tänaseks Kuidas elate praegu, kui elu­ ilma tööta 200 töötajat. liidu loomine. Tegutsesid mit- on tööealist rahvast kordades töö koduvalla taasloomisel Piimapukid jäid külades tüh- med leelokoorid, sõideti esine- vähemaks jäänud. Meie kanti jaks. Võru piimakombinaadi ma Soome ja kaugemalegi, nen- on mujalt tulnud ka uusi ela- on tehtud? maksejõuetus langes samuti de esinemisi ja reise tahtsime Nüüd pühendan ennast kodule nikke. Kui varem tundsin val- samasse aega. Kui varem sai kü- ikka toetada. Sel ajal sai kor- las iga inimest, siis praegu küll ja perekonnale. Mul on kaks tü- lainimene oma müüdud piima rastatud ka Vana-Vastseliina tart ja poeg, kaheksa lapselast enam uusi elanikke ei tunne. eest raha kätte, siis oli lehma- linnuse ümbrust, lava ja parki, Meele teeb kurvaks, et mitmed ja kaks lapselapselast. Kodus kasvatajal vähemalt igapäeva- toimusid esimesed Vastselii- on ikka toimetamist, kuigi loo- Eevi Liinamäe oli Meremäe vallavanem aastatel 1992-1996. võimekad tööjõulised inimesed ne leivaraha olemas. Aga ka- na talulaadad. Ühistegevusi oli on pidanud siit lahkuma. Neil mi enam ei pea, aga veidi aia- vana – seda mainitakse juba õigust alles jäetud, näiteks kü- dus seegi teenimisvõimalus ja veel teisigi. Kohalikke kombeid tööd tahaks ikka teha. Võtan ei ole kohapeal tegutsemiseks 1784. aastal. Tänane tsässon lanõukogul ei olnud lisaks pal- samal ajal ei saanud piiri tõttu ja traditsioone tuleks kindlasti piisavalt võimalusi. heameelega osa Obinitsa pen- on taastatud. garahale mingeid muid rahalisi ka enam Petseri turule minna. hoida alles igal ajal. sionäride seltsi tegemistest. võimalusi, abi sai õnneks koha- Surnuaiale minek muutus sa- Olete aastaid vastutusrikkaid Püüan külaplatsi ja kohalikku Tuletage meelde 5. märtsil likest majanditest. Kõike kont- muti keeruliseks. Sageli ei saa- tsässonat korras hoida – peame Kuidas oli omal ajal kavas ameteid pidanud. See nõuab 1992. aastal taasloodud rolliti, korraldused tulid ülevalt nudki kindel olla, kas õnnestub külapäevi ja igal aastal 11. no- siin majanduselu edendada? paljudega suhtlemist ja prob­ Mere­mäe valla algusaegu. poolt. Uue riigikorra tulekuga ja üle piiri saada või mitte. Bussi- Plaane kohaliku ettevõtluse vembril on nahtsipäev (näitab leemide lahendamist. Teadmatus oli muidugi suur ja oma valla loomisega see olu- ühendus suuremate kohtadega arendamiseks oli küll, aga mit- külapäevade ja teiste ühisette- Kui keegi kaebab oma muret, kedagi ei olnud ka eeskujuks kord kiiresti muutus. Loodud oli samuti halb – näiteks hom- med nendest jäid rahapuudusel võtmiste kohta pildialbumeid). tuleb ta ära kuulata. Kannatlik- võtta. Ei olnud veel teada, mis vallavalitsusse tuli tööle võtta mikul Võrru sõites sai sealt ta- lihtsalt seisma. Tehti plaane ka Meil on vana ja omaaegne rah- ku meelt peaks olema ja taht- saab edasi. Kõigepealt pidime mitmeid uusi ametnikke nagu gasi alles õhtul. kohalikku toorainet nagu savi ja varohke küla, sel ajal olid maal mist aidata. Inimesel saab alati koostama valla põhimääruse näiteks sotsiaal- ja maanõunik, Töökohti on praegugi vähe: paekivi kasutusele võtta. veel suured perekonnad ja su- kergem, kui tal on olnud võima- ja arengukava, mida tuli Tal- korraldada raamatupidamist. kes leiab tööd Vastseliinas ja Kui tuli maade tagastamise guvõsad. Esimese Eesti vabarii- lik kellelegi oma murest rääki- linnas vastava ekspertkomis- Kohalik rahvas seisis aga juba Võrus, mitmed noored mehed aeg, kasvas tööde maht kiires- gi ajal oli Serga külas 172 ini- da. Arvan, et varem olid inime- joni ees kaitsta. 1988. aastal koos teiste piirkon- on Soome tööle läinud. Noored, ti väga suureks ja vallavalitsus- mest, nüüd on 19. Mitmes talus sed leplikumad ja rahulikumad, Nõukogude ajal oli kohapeale dadega Balti ketis, maakonnas kes mujale õppima lähevad, ei se tuli palju neidki inimesi, kes elatakse põhiliselt suviti. otsest nõudmiste esitamist ja väga vähe iseseisvat otsustus- taastati esimesena Haanja vald. tule enam koduvalda tagasi. olid siit aastaid tagasi lahkunud Meie tsässon on samuti väga teiste süüdistamist oli vähem. Meremäe leinapark: kohaliku rahva pühapaik tuletab meelde mineviku kannatusaegu Meremäe asula see tal lõpuks ometi võimalik. südamesse koolimaja Oma kätega tegi ta juuniküü- ditamise 50. aastapäevaks val- lähedale rajati eelmise mis mälestuskivi – see on liht- sajandi 80.-90. aastatel ne maakivi, kuhu on tähisena leinapark, millest on aastaarv raiutud. Meremäe lei- kohalike inimeste jaoks napark oma mälestuskiviga oli saanud tuntud pühapaik. Eestis sel ajal esimesi küüdita- mise ohvrite mälestusele pü- NELE REIMANN hendatud ettevõtmisi. 14. juu- Haridus- ja kultuuritegelane nil 1991 toimus rahvarohke mälestuspargi avamine ja sis- sepühitsemine Petseri Varva- Leinapargi mõtte algataja ja ra koguduse preestri Jevgeni hilisem elluviija Voldemar Ran- poolt koos mälestusteenistu- naste sooviks oli oma Siberisse sega repressioonide tõttu huk- viidud saatusekaaslaste mä- kunutele. lestuse alles hoidmine ka tule- Meremäe kauaaegne raama- vastele põlvedele. Tänasel val- tukoguhoidja Anni Lahe mee- la juubeliaastal meenutagem nutab: ’’Meremäe valla rah- kaheksa kohaliku eestiaegse vas võttis selle paiga kiiresti Mälestusüritus „50 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest.“ 60 aastat juuniküüditamisest. Mälestushetked koos re­ vallavanema, vallaametniku­ ja omaks. Kuidagi märkamatult Meremäe leinapargi avamine - peakorraldajaks Voldemar presseeritutega (vasakult): Niina Golovina, Liia Solovjev ja kooliõpetaja perekonda, kelle- ja väga ruttu kasvas see juuni- Rannaste (keskel). tema ema Alli Šmukler-Tsänk, Eeva Nassar, Vladimir Liivik … le algas 14. juunil 1941. aastal küüditamise mälestus park väl- raske ja enamasti tagasipöör- ja kohalikuks tunduvalt laiema piirkonna elu korraldamiseks töönädala väsimust välja – mit- teks saatjateks olid hirm ja pi- dis Meremäel keskkooli ja hil- dumatu teekond Siberisse. tähendusega pühapaigaks, kus erinevatel aegadel oma panuse te keegi ei oleks osanud ennus- dev näljatunne. Liia mäletab ka jem kaugeõppes Eesti Põlluma- Leinapargis sirguvad iga aas- Meremäe vald on alati tähista- on andnud, kuid tänaseks juba tada teekonda veoauto kastis kaugelt kojutulekut: pikk ron- jandus akadeemia ning töötas taga üha kõrgemaks Meremäe nud ka kõikide teiste, nii 1949. manalateele läinud. Nende hul- Petseri raudteejaama ja see- gisõit, vanaisa oli Petseri jaa- kaua aega peaökonomistina ko- vallast 1941. aastal küüdita- kui 1950. aasta küüditamiste gas on kahjuks pühapaiga rajaja järel loomavagunis Siberisse. mas hobusega vastas, ema oli halikus sovhoosis. Küüditami- tud kaheksa perekonna mäles- mälestuspäevi. Vabariigi aas- Voldemar Rannaste ise.’’ Järgnesid enneaegne sünnitus õpetanud, et tuleb eesti keeles se aastapäev on tal alati meeles tuseks istutatud tammepuud. tapäeval ja võidupühal on siin Meremäe raamatukogus lei- rongis ja lapse surm, mehe kao- tere öelda. Koduõue sisse sõites ja emaga, kes tänaseks on juba Need puud istutas oma kodu- sageli käinud au andmas ja pär- dis aega minevikusündmusi tus vangilaagris ja igapäevane märganud Liia ema kõigepealt manalateele lahkunud, mee- aia äärde uue ärkamisaja tulles ga asetamas Kaitseliidu koha- meenutada Liia Solovjev, kes orjatöö. Metsatööl tuli nööriga seda, et noored kased küündi- nutasid nad seda valusat päe- Voldemar Rannaste, kes vii- lik kompanii. Võimalust siia lil- on ise sündinudki Siberis ja lauajupid talla alla köita, sest sid juba üle küüni katuse. Tema va alati koos. di juba 14. aastaselt Siberisse. li panna või küünal süüdata on kuueaastasena sealt koos ema- jalanõusid ei olnud. Elupääst- mäletas ainult väikeseid puu- ’’Neil, kellel puuduvad isik- Tema töömehetee algas sama kasutanud nii kohalikud elani- ga 1956. aastal tagasi kodukan- jaks said õmblusoskused, sest kesi, kuid sellest ajast oli juba likud kogemused, on võib-ol- vanalt Siberi jõgedel palke par- kud kui möödaminejad. Samuti ti jõudnud. Tema ema oli alles õmblustöö eest sai süüa mu- 15. aastat mööda läinud. la raske selle päeva tähtsusest vetades. Eestisse tagasi jõudes on see olnud kohaks, kuhu valla sügisel abiellunud ja ootas noo- retseda. Ema abiellus hiljem Liia, kes Siberis viibides aru saada,’’ mõtiskleb Liia. Aga soovis ta südamest oma saa- oluliste tähtpäevade puhul tul- re naisena oma esimest last, kui uuesti ja nii elati koos perega pidi kasvama valdavalt vene- keegi meist ei taha, et niisugu- tusekaaslaste mälestust jääd- lakse mälestama neid, kes siin- juuniküüditamine ta koduta- pikemat aega Tomski oblastis keelses keskkonnas, sai kodu- ne vägivald korduks ja rõõmsa- vustada ja uue ärkamisaja al- se piirkonna elu korraldamisse lust Siberi teekonnale viis. Oli Krasnõi Jari külas. maale jõudes eesti keele, oma te tähtpäevade kõrval peame gul, kui küüditamisest võis erinevatel aegadel oma panu- ilus suvine laupäevaõhtu, pere- Koduigatsus oli Siberis iga- emakeele ikkagi väga kiiresti meeles pidama ka oma rahva jälle kõva häälega rääkida, oli se on andnud, kuid kes siinse kond saunast tulnud ja puhkas päevane kaaslane, aga alalis- selgeks. Ta lõpetas kodukan- kurbi mälestuspäevi. Mai 2017 MEREMAE AJALEHT 3 110 aastat kooliõpetust Meremäe kandis Esimesed andmed Meremäe kandis koolihariduse andmisest on pärit ajast enne Eesti Vabariiki. Kooli kroonikaraamat annab teada, et tsaariajal olevat lühikest aega lastele õpetust antud Serga külas Uljana majas, koolis oli 1.- 3. klass ja lapsi õpetanud üks õpetaja. Koolimälehtüisi EVI KAMBRIMÄE Meremäelt Meremäe kooli 19. lennu vilistlane Setomaal om suur oppa-i muus ku hobõsõvargas. Eesti Vabariigi ajal sai 1932. inämbüs mu iälitsist A tõõsõ hummogu oll´ tuu aastal Meremäe valla 10. sünni- op´ma käunu’ mitmõhõ kõva plaan ar meelest lännü’. päevaks valmis uus vallamaja. kuuli. Ka kodokülä Kas minno ka tuuhu majja viidi, mis tiiristi man sais ja parhilla Endisest vallamajast tehti koo- Ostruva latsõ’ alosti’ limaja – sinna asus Serga alg- valgõs om krohvit, ei mälehtä’ koolitiid õks Tobrovast, inäp. Sääl oll´ liiast rahvast eśki kool. Majale ehitati 1937. aas- sinnä oll´ maad kõgõst tal juurdeehitus ja kõik klassid, ja algklassõ tunni’ olli’ hoopis 2 kilomeetrit. Ku algkuul vallamajah. Tuu klassiruum jäi mis olid varem mitmes kohas, Meremäe Keskkooli 1960. aastal avatud uus hoone ja õpetajate maja, valminud 1959. hakkasid tööle ühes majas. Kool läbi, sis tull´ jo minnä’ vast mu umas kõõs neläs talvõs. oli 6-klassiline ja õpilasi oli 100 mis sai õpetajate maja ja kooli- täitunud 2007. aastal pool sa- põhikuuli kavvõmbahe, Põhikooli aigu olli’ klassiruu- aktiivne elluviija ja on liitunud mi’ muidogi päähuunõh. ümber. maja ümbrusse rajati muruväl- jandit, kuid keskkooli osa 2000. ettevõtlike kui ka tervist eden- Ostruvast muidogi Nõukogude ajal 1956/57. õp- jakuid, istutati üle 200 ilupuu ja aastal suleti. Koolihariduse Ma või kulaguga vasta rinda davate koolide võrgustikuga. Meremäele, kohe maad koputõh õkva vannu’, õt Mere- peaastal oli koolis 9 klassi 167 -põõsa, rajati õppetootmisaed. andmist jätkas Meremäe põ- Iga õpilase puhul peetakse olu- saa 4 km. õpilasega. 1957. aastal muude- Keskkoolis oli sel ajal 10 klassi hikool, mis liideti 2004. aastal mäe kooli vahtsõnõ 3-korrusõ- liseks tema huvide ja eripära ar- linõ hoonõh ilma mu abilda val- ti kool Meremäe keskkooliks ja ja 199 õpilast. Obinitsa põhikooliga ja jätkas vestamist. HAO PAALI (PAUL HAGU) 1960. aasta lõpul toimus uue Elanike vähenemise tõttu Meremäe - Obinitsa põhikooli mis saa-s. Rahvaluulõtiidläne ja ülemsootska koolimaja pidulik avamine. ja haridusjuhtide korraldusel nime all. Mitu kõrda kõik kooli lat- Ülevaate kooli ajaloost on sõ’ käve’ appi koristustöid te- Uus koolimaja oli mõeldud 440 kaotati 1970. aastal Navike, Ve- Tänases Meremäe Koolis õpib koostanud Evi Kambrimäe, Me- Muka käve asi tõisildõ. Kuna gemäh, olõ-i joht kohegi kirja õpilasele, koolimajas asus 11 retino, Tobrova, Puista, Sulbi, 50 õpilast, kellest 13 omandab remäe keskkooli 19. lennu vilist- tädi oll´ Meremäe koolih arvõa- pant, a tuu päiv, ku koolima- klassiruumi, 3 õppekabinetti, Kuksina algkool. alusharidust ja 37 põhi hari- lane ja praegune õpetaja. 2 töökoda, võimla, söökla. Val- Meremäe keskkoolil oleks dust. Kool on kooliuuenduste mõtnik, tull´ mul alosta’ kõr- ja ette puid istutõdi, om mullõ raga säält. Ma küll päiv inne 1. siiäni kinäste miilde jäänü’. Ku septembrit 1954 käve uiboaida ma koolimajast müüdä lää, sis pite ringi ja pei plaani, õt ma õks kae, kuis 3 kõrvutist kõivo Vahtsõ elo, häti ni võimaluisiga hummõn joht kuuli ei lää’, ei kasusõ’ ja eläse’ – nuu’ omma’ Meremäele õga Tobrovahe! Ma mi klassil hoolõ ja armastusega lukõ’ jo mõista, mis mul kuuli sinnä istutõt. Sis oll´ huunõ ni- toimõtulõki aastaga’ asja? Lellgi kõõ ütles, õt kuul´ mes jo Meremäe keskkuul.

Meremäe vallaga sõ elo, häti ni võimaluisiga toi- tekkü mul edimene mõtulõki aastaga’. Sovhoosi’ kokkoputtumine lätsi’ lakja, rahvas jäije suurõh kohki 1980. aastidõ jaoh tüüldä. Omandi ja põllu majandusreform tulle kõrral- algusõh. Tõõnõkõrd dada, vara ja maa tagasi anda. olle vaija kirota kohegi Säält tulle ka pallo pahanõmist, paprõhe vai hindä kirja mitä om tunda täämbädse pää- pandmisõ lehele, koh väni. Aga tegemä pidi uma pa- om elokotus. Sovhoosi remba mõistmisõ ni tiidmise nimme ma taha-s perrä. panda, külänõukoko kah Rajoon andsõ üle vallalõ koo- li’, latsiaia’ ja kohaliku’ tii’, mitä mitte. Vanõmba’ mehe’ inne hoit kõrrah sovhoos. Vaht- õks kõnõli’ vallast ni sõ valla ala tulli’ puhastussead- vallavanõmbist - õt ku mõ’, katlamaja, arstiabi, van- targa’ mehe’ olli’. nu hooldaminõ, kultuur, kõrra hoitminõ. Kõrraga naksi tulõ- HÕRNA AARÕ ma kah riigi nõudmisõ’: nii pal- Meremäe kool. Pildi on joonistanud Lisette Haljasmets (3.kl) Vallavolikogu esimiis 1993-1999 lo meetrit küüki, nii mitu kraa- Aare Hõrn, Meremäe vallavolikogo esimees aastatel nikaussi, viiproovi’. Mi kandih 1993 – 1999, tööasju ajamas. sai tähtsäs viil piiriasi - Taeluva, Ni sis ma naksi kirotama: Me- Pangjavitsa, Saalesa surnuaial 1. september 1967 remäe vald. Aamõtlikult olle Eesti Muinsuskaitsõ Seltsi üts go pidi kõrraldama poistõ ar- olli’ mi rahval kalmu ni sugu- Koolimaja tundus suur ja meelde jäänud vahetunnid või Meremäe külänõukogo ja juh- jago. Edimene registiirmisõ pa- võstust ni tüüteenstüs tulle lasõ’ elli’ tõõsõl puul. avar ja 1. klassi ruum oli vabad tunnid, sest siis toimus tõ tuud külänõukogo esimiis vai põr Setu Seltsile ehk sis edimet- pitä umah tüükotusõh – sääl, Algusõh olle rassõ eski vo- 3. korrusel. Mäletan, et ikka midagi põnevat.Algklassi- Meremäe esinaane – Liinamäe sele Seto organisatsioonilõ anti koh kiäki olle. likogo istungit pitä: õgaüts minu pinginaabriks sai des oli meil selline mäng: jook- Eevi. A kõik elo käve kas sov- vällä Meremäe külänõukogoh Tuu olle vinne kõrralõ väigä tahtsõ kõnõlda sis, ku päähä sime alumiselt korruselt kol- hoosõh vai rajoonih. Kinkõl olle Liinamäe Eevi allkirägä. suur vastanakkaminõ. Tuu olle halgaht. Kõkkõ tulle ette, a ma ilusate heledate juustega mandale ja seejärel õpetajate kas veidö vai tsuut rohkõmp Liinamäe Eevi umal vaiksõl, ka üts põhjus, mille 1991. aas- arva, õt Meremäe kandi rahvas tüdruk Ene ja esimene toa lähedalt trepist alla taga- rahha, nuu’ ehti majju ni küti’ rahulikul ja kindlal moodul tagal minti augustipöörähüse tull 1990. aastil ja mõni aig pää- õpetaja oli Maria Tasane. si. See, kes viimaseks jäi, hak- katlamajja, teije teid ni peije olle algusõst pääle kõgõ vaht- pääle. Mu tiidmist perrä helst le tuud uma elo kõrraldamisõ- kas teisi püüdma. Muidugi toi- üleväh kuuli ni latsiaida. Külä- sõ toetaja ni iistvõtja. Umal aol Eevi poissõ läbi kah sis, ku olle ga toimõ. TIINA LILLMAA mus kõik suure kisa ja käraga, nõukogol olle võimu ni rahha oll tä Eesti Vabariigi kodanike oht, õt võidas tulla sõaväelai- Kats algusaastidõ vallava- Meremäe kooli 18. lennu vilistlane tihtilugu läks õpetajate toa uks kõvastõ veidembä. registiirmise ja Meremäe külä- si puult näid otsma vai kinni nõmbat, Liinamäe Eevi ja Nur- lahti ja me jäime vahele. Edimetse’ vahtsõ ao tuu- nõukogoh elävidõ poistõ vinne võtma. ga Aivar, panni’ kimmä põha Õppimine oli kerge ja saime Keskkooliaeg õpetas oma lõ’ tõijõ Obinitsa 1986. aastal kroonust är’ pästmise iistvõtja 1989. aastaga valiti külänõu- Meremäe vallalõ ni Meremäe, enamasti õpetaja käest kiita. peaga mõtlema – meil kõiki- leelopäävä. 1987. aastaga ke- ni kõrraldaja. kokko vahtsõnõ kuuhsais saa- Obinitsa, Miikse, Võmmorski Meid oli päris palju nii klassis del tekkisid omad huvid, aga väjä naas pääle muinsuskaitsõ Viimätsest asast om avaliku- dikit ni ma saijõ ka sinnä sisse. kandi elokõrraldusõlõ. kui koolis, aga omavahel saime vahetevahel võtsime üht-teist liikuminõ, kohe liitusi ärksamb sõh kõnõld veidö. Kuna poissõ Tuuh kuuhsaisuh naas val- Annas jummal meele mõist- hästi läbi. koos ette. rahvas kah Obinitsast, Sillaot- olle saanu vinne kroonuh huk- la ettevalmstaminõ. Inne tul- mist ni mõistust vahtsõh Seto Käisime lastekooris, mida Mõeldes tagasi Meremäe sa Liidi õks kõgõ kõrraldamah. ka, tiinminõ olle 2 aastakka ni le tetä’ põhimäärus, kava ni sis valla vahtsõh alostusõh jättä’ juhatas Kaarel Tetsmann ja 4. koolis veedetud ajale, meenu- 1987. aastaga 25.oktoobril asu- kotost kavvõndõh, sis Arnold anti vällä papõr, mis tunnist, õt maaha halv ni kius ja võtta’ üteh klassis saime Tallinnasse lau- vad toredad klassikaaslased, tati Petsereh II Eesti Keskkoolih Rüütli iihvõtmisõl luudi Eesti külänõukogost om saanu vald. mõistminõ, hüä ni pia 35 - aas- lupeole, mis maalapse jaoks oli erinevad õpetajad ja üldine hea, Setu Selts, mis olle tuud aigu NSV tüüteenstüs. Külänõuko- 1993.-1995. aastaga’ olli’ vaht- tanõ tarkus. suur sündmus. Kooliajast on üksteist toetav õhkkond. 4 MEREMAE AJALEHT Mai 2017

JUUBELINÄDAL

Laupäev 20. mai Kolmapäev 24. mai 10.00 - 12.00 Rohevahetus Obinitsa muuseumi hoovis Alates 16.00 Muusikaõhtu Võta kaasa oma üleliigsed püsikud, lillesibulad, maitsetaimed, põõsad, Kontserdid igal täistunnil Meremäe koolimajas. Tasuta. Info: puud, seemned, toalilled ja muud istikud, anna ära, vaheta, kingi, saad Viivika Kooser, [email protected], tel 5660 5168 ise vajalikku vastu. Kõik see ongi rohevahetus! Lisaks taimedele võib Rohevahetusele tuua ka üleliigseid taimenõusid (potid-kastid) ja Neljapäev 25. mai aiakirjandust (ajakirjad, ajalehed, raamatud). Tasuta. Info: Eve Ellermäe, 10.00 Juubelipuu istutamine Obinitsa parki [email protected], tel 524 2080 Info: Emeri Saluveer, [email protected], 12.00 - 16.00 VII Roosipäev Meremäe koolimajas tel 5852 0011 v Ettekanne värvide mõjust inimese tervisele - Ingvar Luhaäär 11.00 Obinitsa pensionäride seltsi kevadpidu v Vanaemade ja enda valmistatud käsitööde näitus külakeskuses Töötoad: Obinitsa pensionäride seltsi traditsiooniline kevadpidu. Villaehted – Maia Kulla (Võru) Tantsud, laulud ja näitemäng. Info: Maidi Tammik, tel 785 4163 Klaasitöö – Geenart Nagel (Vastseliina) 16.00 Teatriõhtu Akrüülmaal – Juha Okko (Helsingi) "Obinitsa" etenduse ühisvaatamine Obinitsa ateljee galeriis Emaleeritud ehted – Oili Tuomainen (Helsingi) Hal'as kunn, koos osatäitjate kommentaaridega. Rääkima Portselanimosaiik – Anna-Karoliina Terti (Helsingi) Juuksekaunistused – Pirjo Surakka-Cooper (Helsingi) tulevad Iti Toom, Marje Metsur, Merca jt. Info: Ülle Kauksi, Vahtplast-lilled – Ülle Fomotskina (Antsla) [email protected], tel 5656 9079 Kehamaaling – Meelika Krutjakova (Tallinn) Riideribadest punumine – Pille Kolnes-Ehvärt (Vändra) Reede 26. mai Looduslikud ehted – Vaike Kukk (Rannu) 16.00 Meremäe valla 95 aasta juubelile pühendatud Sini-valged sõlmed – Ene Kaas, Silva Stepanova (Lüllemäe) vallavolikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtt Pudelipael – Sirje Laanemäe (Meremäe) Paberpunumine – Riina Rosenberg (Otepää) (kutsetega) Kalliskivide õpituba – Katrin Hallik (Tallinn) Võta kaasa väike näks ühisele kohvilauale! Sissepääs 1 euro. Töötubades Laupäev 27. mai osalemine kokkuleppel. Info: Sirje Pakler, [email protected], 5567 7256 110 aastat kooliharidust Meremäel 18.00 - 23.00 Muuseumiöö "Mängude- ja jutuõhtu" 12.00 Registreerumine Meremäe koolimajas 18.00 - 20.00 Otsimismäng Obinitsa külas. Start ja juhised Osavõtutasu 5 eurot (saab maksta kohapeal). Avatud on muuseumimajast. erinevad näitused kooli ajaloost. 19.00 Mänguautode veeretamise võistlus loomkal (vihma korral 13.00 - 14.30 Ekskursioon Meremäe piirkonnas muuseumimajas). Võta kaasa oma väikeauto! Eelregistreerimine [email protected] (kestab kohtade 18.00 - 21.00 Erinevad mängud sees ja õues (keksud, kabe, lauamängud täitumiseni) sh tubateater) 12.30 - 16.00 Lõunasupp registreerunutele 21.00 - 23.00 Zooloog ja jahindusteadlane Nikolai Laanetu kõneleb 15.00 - 01.00 Avatud kohvik kalade ja loomade pulmamängudest. Tasuta. Info: Eve Ellermäe, 15.00 - 24.00 Töötab fotograaf [email protected], tel 524 2080 16.00 - 18.00 Pidulik aktus saalis koos külaliste 21.00 - 00.00 Noortepidu Obinitsa külakeskuses, DJ ERGO V sõnavõttudega 18.00 - 19.00 Direktori vastuvõtt kõigile Meremäe kooli Esitamisele tulevad uuemad ja vanemad klubimuusikahitid, lisaks endistele ja praegustele töötajatele õpetajate toas põnevad valguse- ja efektimasinad. Tasuta. Info: Guuri Piholaan, 18.00 - 02.00 Tantsuõhtu kooli saalis ansambliga Hea Story [email protected], tel 5326 7546 Info: Mainer Järvelill, [email protected], tel 514 7199 Pühapäev 21. mai Pühapäev 28. mai 10.00 Noortepäev 14.00 Piusa kordoni avatud uste tund Seinamaalingute tegemine Obinitsa külakeskuse noortetoas. Võimalik tutvuda kordoni ruumidega. Eelregistreerimine kuni Külla tuleb tänavakunstnik Von Bomb (kodaniku nimega Indrek Haas). 24. mai tel 785 6666 või [email protected] (kohtade arv Von Bombi seni tuntuimaks tööks on Tallinnas Ülemiste City linnakus piiratud). Tasuta. Info: Emeri Saluveer, asuv Baltimaade suurim seinamaaling „Ülemiste tüdruk" (1780 [email protected], tel 5852 0011 ruutmeetrit). Tasuta. Info: Päivi Kahusk, [email protected], tel 5354 9451 Kogu juubelinädala jooksul: Esmaspäev 22. mai v Obinitsa külakeskuse avatud uste päevad v Ajalooline fotonäitus Ivvo 18.00 Helbi kirmas Kropkova külas Info: Viivika Kooser, Kalju perest ja kaasaegsest seto [email protected], tel 5660 5168 kunstist (Galeriis Hal´as Kunn ja Kunstizaalis) Info: Evar Riitsaar, Teisipäev 23. mai evar. [email protected] 11.00 Migulapäevale pühendatud eakate pidu vallamaja saalis v Näitused „Meremäe valla Räägitakse rahvameditsiinist ja kivide tervendavast mõjust. Külla tuleb ajaloost" (Meremäe ja Obinitsa tervendaja Aivar Täpsi. Tasuta. Bussiringile registreerimine kuni 19. mai raamatukogudes) tel 785 6666 või [email protected] Info: Emeri Saluveer, v Raili Riitsaare näitus [email protected], tel 5852 0011 "Elu mustrid seto tikandis” 17.00 Sportlik jalgpallitund (Meremäe koolimajas) Jalgpallivõistlus Meremäe noorte ja volikogu liikmete ning vallavalitsuse töötajate vahel. Info: Päivi Kahusk, [email protected], tel 5354 9451 Mai 2017 MEREMAE AJALEHT 5 Ülevaade vallavolikogu istungitest

20. jaanuari istung ■■ arutati Askersund Trading Osaühingu 13.12.2016 Tartu Haldus- kohtule esitatud kaebust Meremäe valla kohustamiseks vaadata Marinova III uuringuruumi uuringuloa kohta arvamuse andmise küsimus kahe kuu jooksul uuesti läbi ja otsustati nõustuda kae- busega geoloogilise uuringu loa taotluse uuesti läbivaatami- seks kohustamise nõudes

31. jaanuari istung ■■ algatati umbusalduse avaldamine volikogu esimehele Arno Va- resele ■■ kinnitati „Meremäe valla Aasta Tegija 2016” aunimetuse saa- jad: hariduse valdkonnas Peeter Pai, kultuuri valdkonnas Me- remäe-Obinitsa Naiskoor, ettevõtluse (majanduse) valdkonnas Urmas Utsal, spordivaldkonnas võrkpallivõistluse „Paasavolle“ korraldusmeeskond, sotsiaal valdkonnas Guuri Piholaan ■■ kuulati Mihhail Lingi ettekannet eelarve- ja majanduskomisjoni 2016. aasta tööst ■■ määrati 2016. majandusaasta konsolideeritud aruande auditee- Meremäe vallavolikogu 22. veebruari istung, kus võeti vastu 2017 aasta valla eelarve. rijaks Merike Kiisk osaühin gust „AMC Audit“ ■■ muudeti Väiko-Härmä külas katastriüksuse 46001:001:0509 sihtotstarvet ja määrati katastri üksuse uueks sihtotstarbeks elamumaa ■■ muudeti vallavalitsuse koosseisu - koosseisus on vallavanem Ai- Jaanuar-aprill 2017: var Luts ja liikmed Ülle Herr, Ago Keir, Tiina Lepasaar, Katre Pin- när, Emeri Saluveer ■■ arutati haldusreformiga seoses laekunud avaldusi ■■ kuulati vallavalitsuse liikme Ago Keiri ettekannet valla majan- ülevaade vallavalitsuse istungitest dusküsimustes ja sotsiaal nõunik Katre Pinnäri ettekannet val- la sotsiaaltööst HELLE PALOK Meremäe vallasekretär ■■ ravitoetust 391,77 eurot 2 taotlejale ■■ kolimistoetust kokku 1900 eurot ja toidukartulitoetust 19 val- da elukoha registreerinud isikule ■■ Tunnustati Meremäe valla tänukirjaga 10. tegutsemisaasta täi- ■■ peretoetust 825,38 eurot tumisel Mokornulga leelokoori seto laulutraditsiooni hoidmi- ■ erivajadusega lapse lapsehoiuteenuseks 402 eurot se ja esitlemise eest. ■ ■■ hooldekodu kohamaksu puudu jääva osa katmiseks 160 eu- ■■ Tunnustati Tiiu Mattis’t Meremäe valla tänukirjaga pikaajalise rot kuus. kohuse- ja vastutustundliku töö eest - töötanud 23 aastat Me- remäe vallavalitsuse teenistuses veterinaararsti, arhiivitöötaja, ■■ Toetuse maksmisest keelduti 4 korral. sotsiaal töötaja ja arhiivitöötaja-koristajana. ■■ Kinnitati Meremäe valla 2017. aasta tegevuskulude ja perso- ■■ Määrati tugiisik ühele puudega isikule. Määrati hooldaja ühe- nalikulude eelarve. le raske puudega isikule. Lõpetati 3 hooldust, keelduti 2 hool- ■■ Kinnitati projekti ’’Noored Setomaale’’ toetuse saajad (9). Kii- daja määramisest. deti heaks 2 taotleja hajaasustuse programmi projekti aruan- ■■ Anti volitus sotsiaalnõunikule Meremäe Vallavalitsuse eest- ne ning 3 ’’Noored Setomaale’’ projekti aruannet. Anti nõus- kostetava isiku asjaajamiseks. olek 2 projekti lõpptähtaja pikendamiseks. ■ Kinnitati Meremäe Hooldekodu töötajate koosseis: juhataja ■ 22. veebruari istung ■■ Eraldati vallaeelarvest toetust 9500 eurot kultuuritegevuseks 1,0 ametikohta ja hooldustöötaja 4,0 ametikohta. mittetulundusühingutele ja seltsingutele. ■■ Esitati mittetulundusühingu Piiriveere Liider üldkoosoleku- ■■ Lõuna Prefektuuri Kagu politseijaoskonna Võru esindajad Anti ■■ Anti korraldused hankemenetluseks: Meremäe koolimaja re- le kinnitamiseks Meremäe valla esindajana juhatuses vallava- Paap ja Peeter Piirmann andsid ülevaate 2016. aasta kuritegevu- noveerimine, Meremäe Kooli staadioni rekonstrueerimine, nem Aivar Luts. se analüüsist Võru maakonnas ja Meremäe vallas Meremäe valla bussiootepaviljonide rajamine ja infotahvli- ■■ Moodustati komisjonid omaalgusliku tegevuse toetuse mää- ■■ viidi läbi volikogu esimehe Arno Varese umbusalduse avaldami- te paigaldamine, Meremäe valla välitreeningalade rajamine. ramiseks, projekti ’’Noored Setomaale’’ toetusskeemi taotluste se hääletus – häältega 5 poolt, 6 vastu jäi umbusaldus avalda- Kinnitati laenuhankes edukaks AS SEB Pank pakkumus, teede hindamiseks, hajaasustuse programmi taotluste hindamiseks, mata hööveldamise hankes Aktsiaselts Eesti Teed pakkumus, laua- hanke menetluste korraldamiseks. ■■ jäeti vastu võtmata Obinitsa Lasteaia ja Meremäe Kooli ümber- tenniselaua ja pinkide hankes Osaühing Kiili Betoon pakku- korraldamise (lasteaia kooliga liitmise) otsus ■■ Arvestades ilmastikuolusid, piirati liiklust perioodil 03. märts ■ kinnitati Meremäe Hooldekodu hoolekogu koosseis: Reet Allik, mus. Anti korraldus Meremäe külas külastuskeskuse maaüksu- kuni 13. aprill ja keelati üle 3,5-tonnise registrimassiga sõidu- ■ se rendile andmise enampakkumiseks. Liile Koltsov, Maret Utsal kitega liiklemine teeregistrisse kantud Meremäe valla avalikel ■■ võeti vastu Hilana Taarka nimelise kultuuripreemia andmise ■■ Muudeti OÜ Meremäe Vesi juhatuse liikme lepingut. kohalikel teedel. kord ■■ Kinnitati Meremäe Hooldekodu kohamaksumus alates 01. ap- ■■ Nõustuti avalike ürituste korraldamisega: 15.-16. aprillil orien- ■■ võeti vastu Meremäe valla 2017. aasta eelarve rillist 2017. a ühe hooldatava kohta ööpäevas: tavahooldus teerumisvõistlus XXVI Peko Kevad ja 21.-23. juulil Ostrova ■■ võeti vastu Meremäe vallavalitsuse juhtimise struktuuri, tee- 18,00 eurot ja lisavajadusega hooldus 20,00 eurot. Festival 2017. nistujate ja vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate palga- ■■ Anti korraldused ostueesõigusega ja kinnisasjaga liitmiseks määrade kehtestamise määrus Maksti toetusi: sobiva maa erastamiseks. Anti nõusolek 4 maaüksuse jagami- ■■ arutati Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Meremäe valla , Mi- seks. kitamäe valla ja Värska valla osas haldusterritoriaalse korraldu- ■■ sünnitoetust 200 eurot - 2 se ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti ■ sünnitoetust 120 eurot lapse 1-aastaseks saamisel - 4 ■■ Väljastati projekteerimistingimused ehitusprojekti koostami- territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ ■ seks Väiko-Härma külas asuvale maaüksusele. ■■ matuse korraldamise toetust 120 eurot – 5 ■■ otsustati teha Vastseliina vallale piiride muutmise ettepanek ■■ Määrati koha-aadressid munitsipaalomandisse taotletava- häältega 6 poolt, 5 vastu ■■ toimetulekutoetusi 105 taotluse alusel le 5 maaüksusele, ühele hoonele, koha-aadressi muudeti viiel ■■ anti revisjonikomisjonile ülesanne vallavalitsuse 2016. a tege- ■■ vajaduspõhist peretoetust 3-kuuliseks perioodiks 19 taotlu- maaüksusel. vuse üle kontrolli teostamiseks se alusel ■■ Vabastati 9 taotlejat korraldatud jäätmeveost, kuna kinnistut ■■ prillitoetust kokku 128,51 eurot 2 lapsele ei kasutata alalise elukohana. 22. märtsi istung ■■ valiti valitsuse ettepaneku kohta arvamuse otsuse eelnõu et- tevalmistamiseks, Mikitamäe, Misso ja Värska vallaga läbirääki- miste pidamisega, ühinemiskokkuleppe koostamise ja muude Ka töötavad inimesed saavad nüüd ühinemisega seotud toimingute tegemise ja otsuste vastuvõt- miseks ettevalmistamisega seoses Meremäe valla esindajateks Viivika Kooser, Aivar Luts ja Arno Vares ■■ otsustati nõustuda Askersund Trading Osaühingule maavara Töötukassa toel ümber- ja täiendõpet! tarbevaru uuringuks Meremäe vallas asuvas Marinova III uurin- Mais lisandusid töötukassa tee­ toetame osalemist eesti keele guruumis geoloogilise uuringu loa andmisega nuste hulka uued tööl käivatele ja IKT õppevaldkonna koolitus- inimestele mõeldud teenused. tel. Ka tööandjad saavad koo- 26. aprilli istung Uute võimalustena toetatak- litustoetust taotleda töötajate ■■ muudeti Meremäe Vallavolikogu 23.10.2008 määrust nr 6 „Me- se töötajaid kutse-, kõrg- või värbamiseks kasvava tööjõu- remäe valla elutööpreemia statuut“ kandidaatide esitamise rakenduskõrghariduse oman- vajadusega ametitesse. Toeta- tähtaja osas (10. mai) ja kinnitati elutööpreemia suuruseks 1000 damisel, kuni aasta kestvatel tajate oskustesse investeeri- vahetamist vajajad. tavad õppekavad, koolitusvald- eurot tööturukoolitustel osalemisel mine on oluline, sest see aitab Töötukassa toetab ametite konnad ja ametid on valitud ■■ muudeti vallavalitsuse koosseisu: kinnitati liikmeks Iive Lillmaa ja kvalifikatsiooni dokumen- tõsta tootlikkust ja toetab ma- õppimist, millel on kasvav töö- Kutsekoja tööjõu- ja oskuste ja vabastati liikme kohustustest Emeri Saluveer ■■ eraldati toetust kauplusautode teenuse säilimiseks OÜle Ränd- di saamisel. Tööandjad saavad janduse struktuurimuutuseid jõuvajadus ja kus juba täna on vajaduse (OSKA) uuringutele kauplus 1000 eurot ja osaühingule Aaroks 1000 eurot taotleda töötajate koolitami- laiemalt,“ ütles töötukassa ju- töökäte puudus. Tänavu toe- tuginedes. ■■ määrati vallavanemale töötasu 1360 eurot kuus seks koolitustoetust. hatuse esimees Meelis Paavel. tatakse koolitusi info- ja kom- Erandina ei kehti koolitus- ■■ anti arvamus valitsuse ettepanekule: kuus volikogu liiget otsus- „Töötukassa jaoks on tege- Paaveli sõnul on uued võima- munikatsioonitehnoloogia; valdkondade piirang töötajate- tasid mitte nõustuda Vabariigi Valitsuse määruse „Meremäe val- mist olulise muutusega - kes- lused mõeldud töötajatele, kel- metsanduse ja puidutööstuse; le, kes ei saa oma senisel ame- la, Mikitamäe valla ja Värska valla osas haldusterritoriaalse kor- kendume järgnevatel aastatel le oskused vajavad tööelus jät- arvestusala; sotsiaaltöö; me- tikohal jätkata tervise tõttu. Sel ralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muut- üha rohkem ka töötajate os- kamiseks täiendamist: näiteks talli- ja masinatööstuse; kee- juhul on oluline, et õpitav eriala mine“ eelnõuga, 5 volikogu liiget esitasid eriarvamuse kuste arendamisele, et inime- erialase hariduseta, vananenud mia ja plastitööstuse; ener- oleks inimesele terviseseisun- sed vahetaksid pigem eriala ja oskuste, puuduliku eesti keele geetika ja kaevandamise ning dit arvestades sobiv ja toetaks tööd kui jääksid töötuks. Töö- oskusega või tervise tõttu ameti tervishoiu valdkonnas. Lisaks teda töötamise jätkamisel. Ülevaate koostas vallasekretär Helle Palok. 6 MEREMAE AJALEHT Mai 2017 Meremäe vald 95 ainult Meremäele. Kunagises Meremäe valla ajalehes kirjutab Eevi Liina- mäe artiklis „Külanõukogust vallaks“ tagasivaatavalt elu- korralduse kohta 1960.-1980. aastatel järgmist: „1960. aasta- te alguseks valmisid Meremäe keskkooli uus hoone, kaup- lus-söökla Meremäel ja Vastse- liinas, Obinitsa uus koolihoone ning 1961. aastal avati Mere- mäel haigla. Külanõukogu piir- konnas oli kaks majandit: Või- du sovhoos ja Obinitsa sovhoos. 1971. aastal kinnitati uus küla- de nimekiri, kus 101 küla ase- mele Meremäe külanõukogus jäi 35. Näiteks Kitse küla nime Meremäe vald arendab Obinitsa parki Piiriveere Liidri projektirahade abil. alla pandi 7 küla, aga rahvas ka- sutas vanu nimesid edasi.“ See oli aeg, mil kohalikku otsustu- sõigust oli vähe, aga igapäeva- Arendus- ja ne elukorraldus kindlalt paigas ja nii suuri muutusi, mis 1980.- 1990. aastatel järgnesid, ei osa- koostööprojektidest nud veel keegi ennustada. Meremäe valla lipu pühitsemine 16. mail 1998. Lipu heiskab Koduvalla taastamine ja Meremäe vallas vallavanem Aivar Nurk, teda abistab Meremäe Keskkooli abi­ esimesed ettevõtmised turient Kaivo Juhkam. Tseremoonia viis läbi preester Andreas. Meremäe vallas Ülemnõukogu Presiidiumi ot- on piisavalt 95. aastat on kahtlemata maja ja toodi see talvel regedega susega sai 5. märtsil 1992 Me- arengupotentsiaali, et väga väärikas teetähis – kohale ning ehitati uuesti üles. remäe külanõukogust taas Me- kohalikku elukeskkonda 10. novembril alustas Meremäe remäe vald. Esimese taastatud ajaloo tõmbetuultes on valla vallavanemaks sai Eevi parendada ja siin üle elatud nii keerulisi vallavalitsus tööd oma majas. Vallavanemana jätkas Nikolai Liinamäe (aastatel 1992-1996), atraktiivsemaks muuta. kui ka lootusrikkaid aegu. Rammula ja sekretärina Johan kelle põhitööks kujuneski val- Heitkem tähtpäeval laelu taastamine täiesti uues ÜLLE HERR Tamm. Meremäe valla 10. sün- Meremäe abivallavanem üheskoos pilk minevikku. nipäevaks oli valmis saanud uus olukorras, väga väikeste va- vallamaja. On märkimisväärne, hendite ning võimalustega. Meremäe valla algusaega esi- et krundiks vajalik maa saadi „Ei Võru maavalitsus ega Tal- Pisut rohkem kui kolm kuud mese Eesti Vabariigi ajal mee- jällegi kingituseks, seekord et- linn seda kanti ei toetanud. tagasi Meremäe valla arendus- nutab koduloo-uurija, raa- tevõtlikult talumehelt Semen Regionaalarengust ei olnud tööle asudes tuli kohe hakata matukoguhoidja ja omaaegne Põhjalt. Ajalooline järjepide- veel juttugi“, on ta ise kirjuta- ellu viima tubli eelkäija Maar- volikogu esinaine Anni Lahe: vus on säilinud – selles samas, nud. Aga ärkamisaegne vaim oli ja Uibokandi poolt algatatud ja „Meremäe vald sündis 23. mail hiljem renoveeritud majas te- teotahteline ja suurte lootuste- juba rahastamisotsuse saanud 1922. Eesti Vabariigi sisemi- gutsetakse tänaseni.“ ga vaadati tulevikku – esimene projekte. Töös on üks Setomaa arenguprogrammi poolt toeta- nistri määrusega anti sellele Järgnesid pöördelised sünd- võidutuli süttis Meremäe mäel Parki rajatakse mänguväljak ja turvaala lastele. esialgu Obinitsa nimi, mis oli mused: võõra ideoloogiaga 1995. aasta võidupäeval. Samal tud projekt ning kaks MTÜ Pii- tuntum koht, seal oli ka kirik ja võimu kehtestamine, vallaa- aastal pidas Obinitsa kool 105. riveere Liidri 2016. aastal ra- tööprojekti “UNESCO-turism” digitaalselt allkirjastatuna Me- töötas kool. Vallakantselei ruu- metnike perede Siberisse küü- aastapäeva, toimus Obinitsa hastatud Maaelu Arendamise , mille toel rekonstrueeritakse remäe vallavalitsusse hiljemalt mid puudusid. Hädast aitas väl- ditamine, lisaks repressioonid tehisjärve pühitsemine ja Seto LEADER meetme projekti. Luikjärve talu peahoone ning 12. juunil 2017 k.a. Hajaasustu- ja Meremäe küla läheduses ela- eestiaegse vallaelu aktivistide muuseumitarõ avamine, varsti Setomaa arenguprogrammi toimub erinevaid turismisuu- se programmi eesmärk on taga- nud taluperemees Filip Kärneri hulgas. Rasked, ohtuderikkad ilmus ajalehe Setomaa esime- toel kavandatud bussiootepa- nitlusega tegevusi. Eelnime- da hajaasustusega maapiirkon- perekond, kes andis vastvalmi- ja valusatest kaotustest tulvil ne number. viljonide paigaldamistöödega tatud projekti turismialase dades elavatele peredele head nud elumaja suurema toa valla olid ka sõja-aastad. Omapoolse panuse valla on tulnud sisse väike viivitus, koostöö aktiivsem partner val- elutingimused ning seeläbi ai- kantselei kasutusse. arenguks andsid järgnevatel mille tingis Maanteeametiga la poolt on Obinitsa Muuseum data kaasa elanike arvu püsimi- 1923. aasta 16. mail muutis Meenutusi Meremäe aastakümnetel kuni tänaseni kooskõlastamisel lisatingimus- ning hanke ja investeeringute- sele maapiirkondades. Eesti Vabariigi valitsus kohali- külanõukogu ajast alates 1996. aastast vallavane- te seadmine. Lisatingimuste ga tegeleb Meremäe Vallava- Programmist toetatakse ma- ku vallanõukogu ettepanekul mad Aivar Nurk (1996-2005), täitmine vajab suuremaid et- litsus. japidamistele hooneteväliste ära valla nime: Obinitsa val- Sõja-järgsetel aastatel alga- Peeter Sibul (2005-2010), Vil- tevalmistustöid ning bussioo- Meremäe valla 2017 aasta vee- ja kanalisatsioonisüstee- last sai Meremäe vald. Nime- sid ühismajandite loomine ja lu Lillmaa (2010-2012), Rein tepaviljonidele projektlahen- omaalgatuse programmi esi- mide ning juurdepääsuteede vahetuse otsus oli sündinud nõukogude võimu aegsed üm- Järvelill (2012-2016) ja Aivar duse koostamist. tati 12 taotlust üheksa ühingu rajamist. Juhul, kui majapi- pikkade vaidluste tulemusena, ber korraldused. Paljud koha- Luts (2016) ja volikogu esime- MTÜ Piiriveere Liidri stra- või huvigrupi poolt summas damine ei ole elektrivõrguga peale vallaelanikelt allkirjade likud noored lahkusid kodu- hed Aare Hõrn (1993-1999), teegia meetme raames on töös 13300 eurot. Tänaseks on hin- liitunud, toetatakse ka auto- kogumist. Kes oma nime kirju- kandist, lootes mujalt paremat Anni Lahe (1999-2005), Mar- „Atraktiivsed puhke- ja huvite- damiskomisjon otsuse teinud noomsete elektrisüsteemidega tada ei osanud, tegi kolm risti. teenistust leida. Nõukogude aja gus Palok (2005-2009), Arno gevuse alad Meremäe ja Obi- ning toetused summas 10000 seotud tegevusi. Oma vallamaja rajati Mere- alguses oli siinkandis koguni Vares (2009-2012, 2013-2016 nitsa külla“ ja „Kaasaaegsed eurot selleks korraks jagatud. Kogu vajamineva informat- mäe asulasse tähtsamate tee- kolm külanõukogu: Kalatsova, -...), Villu Lillmaa (2012-2013) sportimisvõimalused Mere- Heameel on tõdeda, et toetust siooni leiate valla kodule- de ristumiskohta. 1922. aasta Obinitsa ja Veretino, Meremäe ja Mihhail Link (2016). Valla- mäel“. Eelnimetatud projekti- leidsid kõik traditsioonilised helt (http://vald.meremae.ee/) sügisel kinkis Unkipa talu pe- vallamajas asus kohalik täitev- sekretäri vastutusrikast ametit de toel paigaldatakse Meremäe üritused ning samuti saavad te- või EAS-i kodulehelt (http:// remees Vassili Lipp vallale väi- komitee. 1960. aasta septemb- on pidanud sel ajavahemikul ja Obinitsa staadionile välitre- gevustoetuse toel jätkata kõik www.eas.ee/teenus/hajaasus- kese maatüki, Luhamaa kandist riks olid väikesed külanõuko- Terje Ploom, Aino Soodla, Liia nažöörid, Meremäe ja Obinitsa huvigrupid, kes on selleks soo- tuse-programm/#articleb- osteti pooleldi valmisraiutud gud kaotatud, külanõukogu jäi Solovjev ja Helle Palok. erinevatele puhkealadele 12 vi avaldanud. Siinkohal soo- lock-Taotlejale). istepinki, 2 piknikulaua komp- vin ka kõigile tegusat kultuu- Kui soovite abi hajaasustuse lekti ning Meremäe Noorte- riaastat - kuna vallal täitub 95. programmi või ka teiste lisara- keskuse juurde välilauatennise aastat, saavad kõik selle tähis- hastajate leidmisel erinevates laud. Mõlema projekti puhul on tamiseks oma ettevõtmiste ja valdkondades, olen teie jaoks hanke korras leitud ka teosta- kultuuriprogrammidega pa- vallamajas olemas. Minu poo- jad ning hetkel käivad läbirää- nustada. le võivad julgelt pöörduda ka kimised. Maaeluministeeriumi poolt alustavad ja juba tegutsevad et- Rõõmustada saavad ka Obi- finantseeritava „Noored - Se tevõtjad, et koos leida erinevaid nitsa väikelastega pered, kuna tomaale“ programmi raames toetusmeetmeid nii ettevõtte- 2017.aasta taotlusvoorust sai esitati veebruariks 2017 12 le hoo andmiseks, tootearen- positiivse otsuse Piiriveere taotlust summas 34 000 euro. duseks kui ka äriplaani koos- Liidri strateegia raames esita- Vastavalt „Noored Setomaale“ tamiseks. Oman projektitöös tud „Obinitsa küla elukeskkon- toetusskeemi hindamiskomis- pikaajalist kogemust ning olen na arendamise“ taotlus, mille joni koostatud hindamistabeli- hea meelega neid nõus oma ko- toel rajatakse Obinitsa parki le jagus toetusraha vaid ühek- gemust jagama. Toetan iga al- lastele mänguväljak koos tur- sale taotlejale kokku summas gatust, mis toob piirkonda uusi vaalaga ning küla atraktiivsuse 21730,10 eurot. arenguvõimalusi ning nagu tõstmiseks paigaldatakse kül- Hea uudis on ka see, et Ha- eelpool juba öeldud, siis aren- la sissesõidu kohtadesse paik- jaasustuse programmi 2017 gupotentsiaali meil siin on. kondlikule seto kultuurile oma- Võru maakonna taotlusvoor se sümboolikaga külatähised. on avatud ning taotlus koos Kõigile meeleolukat juubeli- Meremäe vald on kaasatud kohustuslike lisadokumenti- nädalat ja aktiivset osalemist ka Est-Lat (Eesti-Läti) koos- Esimene vallamaja. dega tuleb esitada paberil või juubelinädala üritustel. Mai 2017 MEREMAE AJALEHT 7 Meremäe noorte tegemised: “Kas hundil on pojad või kutsikad?” Meremäe valla avatud sustiilidest. Street dance’i stiile noortekeskus osaleb käivad õpetamas Marko Visla- Võrumaa koostöögrupi puu ja Irmeli Kokmann Tar- programmis koos Lasva, tust. Selles ettevõtmises osa- levad Meremäe ja Lasva valla Misso, Vastseliina ja Võru noored koos. Üle 20 osaleja oli vallaga. Seoses selle 21. märtsil korraldatud parkou- projektiga on toimunud ri õpitoas, kus koolitajaks MTÜ 3 arvamusliidrite Vabadussport Värskast. Kõik, seminarlaagrit 13-16 kes tulid, tegid huviga kaasa. aastastele noortele. Huvitavad, sportlikud ja PÄIVI KAHUSK arendavad tegevused Meremäe noortejuht Meie valla noored teevad rõõ- Laagrite seminaridel õppisid muga üheskoos midagi huvi- noored projektitaotlust kirju- tavat, sportlikku ja arendavat. tama ja hindama. Kolmas laager Koos käiakse nii Otepääl lume- toimus Lasva vallas. Meremäe lauaga sõitmas kui ka bowlingut vallast osales viimasel semi- mängimas. Toimus noorteõhtu naril neli noort, kes kirjutasid Meremäe noortekeskuses, kus ise kaks projekti. Ühe projekti käis uusi lauamänge tutvusta- raames kutsuti Meremäe koo- mas Marika Tartu brain-games li esinema improteater Ruutu lauamängude poest. Samal õh- 10, kes tutvustas noortele im- tul oli teiseks külaliseks räp- poteatri tegemist. Teise projek- par Azma, kes kõneles endast tina korraldasid noored kooli- ja räppmuusikast. Esmakord- vaheajal väljasõidu Tallinnasse ne ettevõtmine oli laserlahing Megazone seikluskeskusesse. Piusa koobaste ümbruse mat- Käisime ka FK kardikeskuses karajal. kardirajal sõitmas. Esimest korda toimunud Lauamängude õhtule on kogunenud (vasakult) Siret Laan, Andre Ausma, õpetaja Marika, Kert Karro ja Elisabeth Toomik. Võrumaa koostöögrupi prog- moto- ja rallipäev tõi 29. ap- ramm. Ralli ideega tuli välja se sponsoriteks olid AS Värska kingil on tulevikumõju osale- jad-voi-kutsikad. rammi raames sai teoks Mere- rillil Meremäele kokku üle 60 kohalik mees Rainer Press, kes Vesi, Värska veekeskus ja sana- jate ühismälu kujundamisel – Meremäe noortekeskusest mäe valla noortele korraldatud pealtvaataja. Rallipäeva kor- valmistas ette vigursõidura- toorium, Juraski Park OÜ ning isegi väga pika aja pärast saavad käib igapäevaselt läbi 5-15 tantsuring. Põhitegevuseks raldas koostöös Meremäe ava- ja. Lõuna-Antsu talu peremees Asulavent. Osales 11 sõitjat, matkajad öelda:”Ma osalesin noort vanuses 7-20. Noortekes- on tantsutrenn ja seejärel toi- tud noortekeskusega Misso Mikk Kooser võimaldas raja ehi- kellest kaks olid tüdrukud. Lä- EV 100 sünnipäeva-aasta te- kuse korralda tud väljasõitu- muvad veel vestlused tantsu- avatud noorteklubi ja rahas- tada oma talu maadele. Üritu- hemalt sai vaadata huvitavaid gevustes, ma andsin oma pa- dest võtab osa tavaliselt umbes kultuurist ja erinevatest tant- tas EAS-i Setomaa arenguprog- autosid ja tutvuda vabatahtli- nuse.” 15-20 noort. Kindlasti jätkame ke päästjate töö ning tehnikaga. Täpsemalt saab lugeda kogu koostööd teiste Setomaa noor- Noortekeskus korraldas 7. ettevõtmise kohta: https:// tekeskustega ning planeerime mail noortele fotograafia õpi- ev100.ee/et/kas-hundil-po- suveks ühiseid üritusi. toa ja 21. mail värskendame Obinitsa noorte toa seinu maa- lingutega õpitoa vormis, mille viib läbi tänavakunstnik Von- Bomb. Mitmete ette võtmiste toimumist rahastatakse hari- dus- ja teadusministri kinni- tatud ning Eesti noorsootöö keskuse poolt elluviidava Eu- roopa sotsiaalfondi kaasra- hastatud programmis “Tõrju- tusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse pa- randamine” kirjeldatud tege- vuste raames. Eesti Vabariik 100

Plaanime Meremäe noortekes- kuse noortega osaleda ka pro- jektis “Kas hundil on pojad või kutsikad?” Ettevõtmise alga- tajaks on EANK (MTÜ Eesti FK Keskuse kardirajal ootavad rajale minekut (vasakult) Sander Palm, Andre Ausma, Mainer Avatud Noortekeskuste Ühen- Kuljus ja Kert Karro. dus) ja tegevusteks on koos- töös noortekeskustega läbida üle Eesti kaks Riigimetsa Ma- jandamise Keskuse matkarada: Oandu-Ikla (375 km) ja Perakü- Venemaa viisad la-Ähijärv (820 km). Iga noor- tekeskus läbib väikese osa mat- ANDY KARJUS Viisakoordinaatori karajast. Kagu-Eesti viisakoordinaator vastuvõttude graafik Meremäe noortel on suvel plaanis läbida jalgratastel Piu- Kevadine nimekiri on kinnitami- Kuu Päev Aeg sa jõe ürgoru matkarada. Koos sel ja viisasid vormistama hakati ühise eesmärgi nimel tegutse- selle alusel märtsi keskpaigas. Pik- Mai 16. 14.00 mine motiveerib ja väärtustab ki järjekordi ei tohiks tekkida, kuna Juuni 6. ja 12. 14.00 igaühe pingutust. Matkad toi- eelmised viisad lõpevad erinevatel muvad alati üheaegselt vähe- aegadel kogu suve jooksul sügi- 2017. aasta I poolaasta viisa­ malt kahel grupil – nad liiguvad seni välja. koordinaatori vastuvõttude üksteisele vastu, saavad kokku Mitmekordsed viisad kehtivad graafik Meremäe vallavalit­ täpselt aasta alates viisa väljaand- ja lõpetavad matkad ühistege- suses. vusega. misest (kui pass seda võimaldab). Kingitusprojektiga soovitak- Pädevate põhjenduste ning terveks oodati 01. aprilliks. Nimekiri kin- se muuta matkamist kui ühte aastaks planeeritud konkreetse- nitatakse augustis 2017. seikluskasvatusliku meetodit te ürituste ajakava olemasolul on Kõik viisade vormistamise ja ni- noortekeskus tes ja kogukon- võimalikud ka kaheaastased viisad. mekirjadesse kandmise tingimu- dades igapäevaseks tegevuseks Järgmine nimekiri koostatakse sed ning protseduurid on esialgse- ning julgustada noorsootööta- tavapäraselt märtsis-aprillis või tel andmetel endised. jaid koos noorte ja laste- ga roh- kuni lubatud kvoodi (2000 inimest kem looduses liikuma. Korral- aastas) täitumiseni. Kultuurigrup- Andy Karjus: tel 511 0611 pide ja omavalitsuste ettepanekuid Setomaa noorte motopäeval tüdrukute arvestuse I ja II koht: Agnes Annemäe ja Siret Laan. dajad loodavad, et niisugusel 8 MEREMAE AJALEHT Mai 2017 Hulljulge mõte, millele järgnes ka tegu: naiskoor on aasta tegija 2016

5. veebruaril 2006. lest, et oleme eestlased ja elame aastal kell 12.00 kauneimal maal, kus peetakse Meremäe- toimus Meremäe kooli pidu, mille sarnast pole kusa- Obinitsa nais- muusikaklassis Meremäe- gil maailmas! Võimas, et meie väike Setomaa koor sai osa sel- koor ehk MONK Obinitsa naiskoori lest meeliülendavast AJA PUU- asutamiskoosolek. DUTUSEST’’. 26. märts 2016. “Puudutus, mis on jagatud sõrme, sü- HELE VERREV “Sinitaeva killuke” dame või sõnadega, annab Laulja ja naiskoori kroonik meie elatud elule ja ajale Sel kevadel oli kooril etteval- tõelise väärtuse ja väe. Meie Pole väga igapäevane nähtus, et mistamisel meiepoolne osa väikeses külas sünnib nii hull- kontsertkavas ’’Sinitaeva kil- pisike, tütarlapseikka jõud- julge mõte, millele järgneb ka luke’’. Meie esinemine toimus nud koor tahab teid, armsad tegu. Aga nii see läks! Algselt 22. aprillil Tõravere observa- peolised, tänasel õhtul ansambli loomise mõttest kan- tooriumis, kuhu sõitsime Tartu puudutada oma lauludega. tud idee sai dirigent Valdur Hel- meeskoori Akadeemiline Ema- On meie puudutuste aeg.” mi julgustamisel vormistatud jõgi kutsel. Äge! Põnev! Vastu- kooriks. tusrikas! Selliste sõnadega algab Esimesse proovi tuli kokku Väga eriline esinemispaik ja pidu, millega tähistame 8 lauluhuvilist, kellest enami- hea kuulajaskond, kelle hul- oma 10. sünnipäeva. Selle ku koorilaulu kogemus pärines gas oli palju meeskoori liik- peo ettevalmistamise kooliajast. mete tuttavaid, sõpru ja pe- käigus sündisid MONKILE Käesoleval hooajal laulab reliikmeid. Koos meeskooriga pühendatud värsiread: kooris 17 naist. 11 liiget on lau- esitasime helilooja Urmas Si- lurõõmu nautinud pea kümme saski kaheosalise laulu ’’Ood MONK aastat, nendest omakorda 6 on Meremäe Obinitsa naiskoor esinemas Obinitsa külakeskuses armastusele.’’ Sellest laulust Sa me päikesepaiste, sa me koorile truuks jäänud esimesest on pärit ka read ’’sinitaeva kil- pidu ja töö. proovist alates. Liikmete arv on Mooste järve ääres. Koori kroonikaraamat luväljaku poole. luke’’, mis said meie ühiskont- Sa me päevatööst väsinud kõikunud 8-st 25 lauljani. Mil- Meieta pole peetud ühtegi on mahukas Kanname imeilusaid setu serdi pealkirjaks. naiste legipärast kosub naiskoor eriti valla jõulupidu, kooli kokku- rahvariideid ja hõikame tervi- värvidest kirju kui setu vöö. hästi üldlaulupidude eel. tulekut, rääkimata arvukatest Meil on ette näidata üsnagi ma- tajatele vastates hääled kähe- Koor on näide elu Kord oled kui mõru pill, roosi-, emade-, isade-, naiste- hukas kroonikaraamat, mida daks. On ütlemata ülev tunne! võimalikkusest maal siis jälle kui õilmitsev lill. Meenutada on nii ja aastapäevade pidudest. huvilised saavad Meremäe raa- 5. märts 2011. Meremäe koo- Kord kui sügisleht, mis Meil on olnud au laulda koos mõndagi matu- kogus sirvida. Paljude li saali laval on üles rivistunud Kindlasti laulab meie koor Me- tormivaevas, Värska naiskoori, Võru mees- sissekannete seast võib lugeda: Meremäe-Obinitsa naiskoor, remäe kooli kokkutulekul ja siis jälle kui jõuluöö tähis- 11-st tegevusaastast on mee- koori ja Tartu meeskooriga ’’ 3.-5. juuli 2009 on ajalooli- et piduliku kontserdiga tähis- käesoleva aasta hooaeg lõpeb nutada nii mõndagi. Esinemi- Akadeemiline Emajõgi. Ole- se tähtsusega: ligi kolme aasta- tada oma viiendat sünnipäeva. nagu tavaliselt väikese lõpu- taevas. si on olnud nii Vastseliina ki- me olnud osalised 13. laulu- kümne järel on Meremäe valla Paari viimase kuuga on etteval- peoga. Meie eriline tänu kuu- MONK rikus kui Orava rahvapeol ja peol, neist kahel üldlaulupeol täiskasva- nute koor taas sam- mistatud mahukas ja eriilmeli- lub dirigent Valdur Helmile. Tä- Sa me kolmapäevaõhtute Vana-Vastseliina lossipargis ja kõikidel pidudel, mis kanna- mumas rongkäigus, mis kulgeb ne kontserdikava. name teda kannatlikkuse, töö, tuline kiire, kuni päikese looja laulmiseni vad nime UMA PIDO. mööda pealinna tänavaid lau- sihikindluse, vastutustunde ja siin tihtigi me auväärt Aja puudutus usu eest, mis on aidanud meie dirigendi kooril pikka aega tegutseda ja kannatlikkus kompab piire. 3. juuli 2014 kell 15.00. ON AEG laulmisest rõõmu tunda. Siiski meist rõõmu vast astuda rongile, mis viib sinna, Suured tänud kõigile laulu- rohkem kus vormistada kirjeldamatuks naistele, klaverisaatjatele Pee- emotsiooniks proovides tüütu- kui muret näed, ter Paile ja Reinis Kampele. Veel sest kui on orud, seni harjutatud - korratud lau- tahame tänada Meremäe kooli, peavad olema ka mäed. luread. See juhtus jälle! kes lubab lahkelt oma ruumi- Sammume taas oma uhketes des harjutada ja Meremäe val- Aga täna uhke oleme su rahvarõivastes rongkäigus lau- lavalitsust, kes meie ettevõtmi- üle – lukaare alla. Võimas! Võimas si toetab. ja mitte veidi. on laulda kauneid laule, mida Sinu auks väärikalt kan- andekad kaasmaalased aegade Ja lõpetuseks: meie koor on name välja jooksul on loonud! ehe näide elu võimalikkusest oma uued kleidid. Võimas on tunda rõõmu sel- maal. Kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete Meremäe valla Aasta Tegijad 2016 vedu Meremäe vallas Meremäel puudub 6) puhas lehtklaas OJ konteinerisse ohtlikke ■■ Hariduselu – Meremäe Kooli õpetaja Peeter Pai 7) kasutuskõlblik mööbel jäätmeid enam ei koguta! Ta juhendab mudilaskoori, lauluansambleid ja soliste nii koolis kui lasteaias, lööb kaasa seto mees- jäätmejaam. AS Eesti te folklooriansamblis Seto Miihi Summ ning punkbändis SMS Tuhkkwizza. Keskkonnateenused (ruumi olemasolul) korraldab kodumajapida­ Eelpoolloetletud ohtlikke jäät- ■■ Kultuurielu – Meremäe-Obinitsa naiskoor Veoringil võib vaba ruumi kor- meid saavad ära anda Mere- Naiskoor on koos laulnud ja esinenud juba 11 aastat. Algul oli mõte moodustada naisansambel, mises tekkinud ohtlike ral võtta tasuta vastu: mäe valla elanikud 18. juunil aga koori dirigendil Valdur Helmil tekkis julge idee – kui juba, siis olgu koor! Nende aastate jooksul jäätmete kogumiseks 8) pakendijäätmeid alljärgnevalt: on koor laulnud muusikast ja muusikale, isamaast ja igatsusest, lumest ja merest, rõõmust ja valust, aastas 3 jäätmeringi, 9) töötlemata puitu - Obinitsa kaupluse jumalast ja jumalale. aeg ja marsruut 10) telliseid (terved) platsil: 15.00-15.30 ■■ Ettevõtlus – Urmas Utsal kooskõlastatakse vallaga. - Meremäel korrusmajade Ettevõtjat iseloomustati järgnevalt:’’ Urmas Utsal on Utsali Koidu talu peremees, kes koos talu pe- Teenindaja registreerib ohtli- juures: 15.45-16.30 renaise Ülle Utsali ja naabertalu abiga on suutnud säilitada ja arendada piimatootmist Meremäe AGO KEIR ke jäätmete üleandmisel üle- vallas. Urmasel on ka oluline roll taluperenaise töö väärtustamisel ja au sisse tõstmisel’’. Meremäe vallavalitsuse liige andjad isikuliselt ja jäätmete Järgmiste veoringide toimu- kogused liigiti. misajad on täpsustamisel. ■■ Spordivaldkond – võrkpallivõistluse Paasavolle korraldusmeeskond Obinitsa külas on 13 korda korraldatud järjepidevalt harrastajate võrkpalliturniiri Paasavolle. Paa- Jäätmeringil tasuta vastu võe- savolle korraldus- meeskonna algatusel toimuvad võrkpallitreeningud ja teisedki spordiga seotud tavad jäätmed: ettevõtmised piirkonnas, viimastel aastatel on hakatud korraldama loodusmatku. Teade 1) ohtlikud jäätmed ■■ Sotsiaalvaldkond – Guuri Piholaan Vallaelanikud, kes soovivad saada 2017. aastal tasuta kil- Guuri kandidaadiks esitanute sõnade kohaselt ta tunneb ja aitab kõiki. Guuri on Obinitsa kirikuva- 2) vanarehvid nem ja üks koguduse juhte ning aitab koguduseliikmeid ja külainimesi transpordiga. Guuri toel on 3) vanapaber ja papp lustikku, saavad esitada vallavalitsusele avalduse hiljemalt Jüri Kiveste saanud sõna otseses mõttes jalule, sest Guuri tegi Jürile varbseina, rööbaspuud ja muid 4) elektri- ja elektroonika- 05.06.2017. Killustiku jagamisel on eelistatud ühiskondlikud abivahendeid. Olenemata sellest, kas on tööaeg või mitte, saab alati tema poole pöörduda ja ta on seadmed ja nende komp- objektid ja teed. Eraldatav killustik tuleb karjäärist ära vedada nõus abistama, lahke sõna suul ja naeratus näol. lektsed jäätmed (mitte- hiljemalt 2017. aasta esimeseks oktoobriks. Hiljem killustikku komplektsete jäätmete eest enam ei väljastata ja jaotus kaotab oma kehtivuse. Killustiku Ülevaate koostas Emeri Saluveer tuleb tasuda) eraldamisest antakse teada valla kodulehel. Meremäe valla tunnustatud inimeste töödest ja tegemistest pikemalt järgmistes lehenumbrites. 5) vanametall Mai 2017 MEREMAE AJALEHT 9 Loomeateljeed Obinitsas: Seto Ateljee Galerii ja Kunstizaal Seto Ateljee Galerii ja Kunstizaal on Riitsaare Evar Riitsaar Evari ja Kauksi Ülle loomeateljeed. MTÜ Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid andis 23. veebruaril Seto Ateljee Galerii on Evar Riitsaarele silmapaistva tegevuse eest seto kultuuri hoid- asutatud 2005. aasta misel sootska ja kunstnikuna V klassi Maarjamaa teenetemär- algul, et arendada seto gi. Evar Riitsaar peab Obinitsas galeriid Hal’as Kunn, kuulub kunsti ja käsitööd, ansamblitesse Seto Miihi Summ ja SMS Tuhkwizza ja aastatel tantsu-laulu ja teha 2001-2006 tegutsenud ansamblisse Lõkõriq. Evar Riitsaar on teatrit. Luua vana kultuuri olnud neljal korral Setomaa ülemsootska ning soome-ugri aluspõhjal uusi suundi kultuuripealinna üks korraldajaid ja liinapää. Kunstnikuna on sisekujunduses. Taasluua ta maalinud tahvelmaale ja kujundanud raamatuid, tegelenud dekoratiivmaalingutega (Setomaa turismitalu Taivaalodsõ seto ehteid ja nende nulga otsaseinad). Alates 2006. aastast on ta pühendunud põhjal autoriehteid. Anda ehtemeister, kes on loonud seto ajalooliste hõbeehete eesku- välja ka ilukirjandust: jul hulga suuri sõlgi ja muid seto ehteid. Selle eest tunnustati ajakirja Peko Helü ja Evar Riitsaart 2016. aastal pärandihoidja tiitliga Eesti rah- alates 2015. aastast vusliku käsitöö liidu poolt. Evar Riitsaar on taastanud ka seto ajalehte Setomaa. ajaloolise pakutrüki traditsiooni ja loonud setoaineliste must­ ritega käsitöötapeete. Samuti on ta mänginud kaasa enam- KAUKSI ÜLLE uses setokeelsetes näidendites Setomaa suvelavastustes ja Seto Ateljee-Galerii Hal´as Kunn kohalikus Miitsirgu lihavõtteteatris. Meie MTÜ tegutseb kahes hoo- nes. Galeriis, 1933. aastal kaup- servjette, kotte, pühaselinikuid ekskursioone kui perega külas- mees Ivan (Ivo) Kalju pere ehi- ja muud vajalikku. tajaid, tutvustame neile eesti, tatud rohelises majas on avatud seto, võro, soome, vene ja ing- ateljeed ja näitused. 2015. aas- Kostipäeval ikka lise keeles seto kultuuri. tal avatud Kunstizaalis on näi- muusikakohvik Meie kunsti ja käsitöö näi- tusesaal ja näitusmüügi ruum. tusmüügi nurgast on kujune- Suvehooajal on mõlema maja Võtame viiendat aastat osa ka nud ka väike kingituste kiirabi, uksed igapäevaselt lahti, väl- kostipäevast. Evar laulab koo- kust leiab seto kingituse. jaspool hooaega saab sisse et- ris Seto Miihi Summ ja ansamb- On hea meel tänada Seto tehelistamise korral. lis SMS Tuhkwizza, Ülle teeb Ateljee Galerii heale käekäigu- Näitused vahelduvad kaasa Mokornulga leelokoo- le kaasa aitamise eest Raili Riit- ris. Korraldame meelsasti ka saart perega ja kõiki meie lapsi, 2005. aastast alates on su- kontserte ning peoõhtuid, stii- kes kõiges kaasa löövad ning sa- vehooajal olnud võimalik ga- lipidusid ja isegi juubeleid, kui muti sõbralikke naabreid ja kü- leriimajas erinevaid näitu- vaja. Hooajal võtame vastu nii larahvast. si vaadata. On püsinäitus, kus vahelduvad kunstnike Renaldo Veeberi, Lembit Kiissoni, Evar Riitsaarõ, Toomas Kuusingu, Eero Iijavoineni, Tuuli Puhve- li, Toomas Kalve, Peeter Laurit- sa, Mark Kalev Kostabi, Albert Gulgi, Epp Margna, Erki Jürise jt tööd. Oleme korraldanud veel mit- mete Setomaaga seotud või lä- hikonnast pärit kunstnike (Ivo Lill, Nikolai Kormashov, Gee- nart Nagel, Raili Riitsaar jt.) näitusi. Meil on esinduslik soo- me-ugri kunstikogu, kus tun- Riitsaare Evar ja Kauksi Ülle oma ateljee - galeriis Kalju perepildi taustal. tumad nimed on Juri Dõrin, XXIV Pasha Mikushev, Juri Lisovski, Alumine foto: suur sõlg on Seto naise kõige hinnalisem ehe (Evar Riitsaare ehtekogust) Seto Kuningriik Aleksandr Ivanov. Taula küla Teater halikud näitlejad ning toitlus- Pakutrükk Luhamaal erza puukujurite Pjotr ja Alek- tamist korraldasid kohalikud sandr Rjabovi ning teiste skulp- Oma tegevuse algusest peale inimesed. Seto Ateljee Galerii arendab 5. augustil 2017 tuurid on meie kogu uhkuseks. oleme osalenud ka teatrielus. Etenduse käsikiri valmis aastast 2011 pakutrükki. Tege- Nende valmistatud kujud ehi- Paljud kevadised Kauksi Ülle koostöös perekond Kalju jä- mist on juba Sumeris ja Egip- vad nii Kunstizaali kui väljaku kirjutatud näidendid on la- rel­ tulijatega ning oma abi ei tusest tuntud tekstiili kaunis- sissepääsuteid. vastatud ja mängitud kas Seto keelanud meile ka unustama- tamise viisiga. Setomaale levis seltsimajas või galeriis ja selle pakutrükk vene meistrite kau- Sõled nagu Meremäe aias. Galerii ruumides on olnud du. Petseris käidi tellimas pü- vapil teatrilaagreid ja siin on etendu- haserätte ja lasti triibulise- nud „Kullo“ 2008, „Hamlet“ le püksikangale pakutrükis 2007. aastast hakkas Evar Riit- 2009, „Maratsauk“. Sa- mustrid peale lüüa. Nei- saar valmistama hõbeehteid. muti peeti siin Kauksi dude vaniku ja ja naiste See sai võimalikuks tänu Se- Ülle suvelavastuse „Ah helmise külge riputati tomaa Valdade Liidu korralda- tsusku külh…“ laag- trükimustris siidpae- tud koolitusele. Praegu on Evar rit. Galeriimajas on lu, pakutrükki oli põl- juba laiemalt tunnustatud eh- kirjutatud ka eten- le- ja rätikangal. temeister nii Setomaal kui väl- dus „Peko“ (mängiti Evar Riitsaar on jaspool. Värskas 2011-2013). graveerinud mitusa- 2016. aastal andis Eesti rah- Kauksi Ülle kirjuta- da trükipaku templit, vusliku kunsti ja käsitöö liit tud „Taarkat“ män- millega saab töötoas Evarile pärandihoidja tiitli. giti 2005-2006 Seto trükkida. Esindatud seltsimaja õuel. on seto mustrid, mui- Tapeedid seto Enamuses etendus- nasjutustiil, lillemotii- mustritega tes on mänginud kaasa vid, aabitsatähestik. ka Evar. Kohalikel on hästi Pakutrüki töötuba saab 2006 – 2007. aastatel lõi Evar meeles tema peaosad näiden- korraldada ettetellimisel. koos meeskonnaga seto must- dites „Põhitüü“, „Hitivabrik“ ja Võimalik on trükkida tellija ma- riga tapeetide kollektsiooni. „Rebane hanekarjas.“ terjalile, kuid on olemas ka valik Töötas välja tehnoloogia ja Suursündmuseks kujunes trükitud rätikuid, riidest kotte mustrid. Neid tapeete on telli- aastatel 2015 ja 2016 galerii ees tu ­koduloolane Sillaotsa Lii- saab kohapealt osta. Trükime tud nii muuseumidele, kabinet- mängitud „Obinitsa“ koostöös di. Täna on galerii püsiekspo- tekstiilivärvidega. tidesse kui ka kodudesse, isegi teatriga „Vanemuine“. Eten- sitsioonis fotonäitus perekond Tellida saab sümboolikaga Aafrikasse viidi üks rull. duses said kaasa teha ka ko- Kalju elust. T-särke või rätikuid, põlli või 10 MEREMAE AJALEHT Mai 2017 Mokornulga leelokooril täitus 10 aastat Mokornulga leelokoor Naasekese’, noorõkõsõ’, linikpää’ linnukõsõ’, tuli kokku 2007. aasta mille ti kokko kogosi, mille saisit sagarikku? veebruaris, koori Naisi illo iks ihati, naisi tandsu taheti. loomise idee pandi paika paabapraasnikul. Kos oll´ pido, pallõldi, kos oll´ ilo, oodõti. Koori nime ristiisaks on (koor laulis seda laulu Leiko juubelil, Hõrna Aare, kes arvas, üles kirjutanud 1879.aastal Jakob Hurt). et Mokornulga piirkond tuleb kuulsaks laulda. meie repertuaaris järjest roh- des oleme käinud sõpradel kü- kem. Head sõnaseadjad on Tii- las Lätis, Venemaal ja Ungaris. AIRA TARROS na, Ülle, Kati, Eleonora ja Rieka. Ega meile ei meeldigi lava peal laulda – laul kõlab palju pare- Mokornulga leelokoori laulja Lapsed võeti alguses laulu- Mokornulga leelokoor laulmas seto leelot Seto kuningriigipäeval Luhamaal. proovidesse ja esinemistele mini kirmasel omade ringis või Obinitsa külas tegutses tol ajal kaasa ning seati rea peale, nüüd siis, kui ka rahvas kaasa laulab. noorte neidude leelokoor Tsi- laulavad lapsed omaette kooris. Koori on kahel korral tunnus- bihärbläse’ ja vanemate naiste Mehi prooviti ka kampa meeli- tatud kõrgema kategooria vää- Algas kolmeaastane Helbi seto koor, meie jäime oma tada, mõnikord õnnestuski, aga riliseks. Välja on antud kaks vanuse poolest nende vahepea- nüüd on neil oma koor Seto Mii- CD-plaati: “Imeline imänd” le. Kutsusime naised kokku, hi Summ. (2012) ja “Tsirgulaul” (2015). turismi­arendusprojekt, hakkasime laulma: emade-va- Mokornulga koor on laulnud Praegu laulavad kooris Ülle naemade laule, muuseumist ja ilotanud festivalidel, seto Kauksi, Rieka Hõrn, Tiina Sü- korjatud laule, plaatide pealt pidodel, siinsamas Obinitsas vaorg, Eleonora Aida, Kati Liiv, meeldejäänud laule, hiljem turistidele, kirmas- kitel, soo- Aira Tarros, Margit Mehilane, mis ühendab Eesti ja Läti ka Helbi koori ja enda seatud me-ugri pealinna üritustel ja Kadri Metsik, Annika Djomina, sõnadega laule. Viimaseid on mitmel pool mujal. Välisriiki- Ester Lehes ja Helen Külvik. UNESCO vaimse kultuuripärandi piirkonnad Märtsis algas Eesti-Läti UNESCO tunnustus siiani vä- osalemine jms. programmi rahastuse hekasutatud, eriti väljaspool Projektipartnerite esimene toel projekt „Omakultuuri Eestit. kohtumine ja arutelud toimu- piirkondade arendamine sid 6.-7. märtsini Piusa Ürgoru Ehe kultuuripärand, Puhkemajas. Seal allkirjasta- ja tutvustamine turismi mida tänapäeva sid partnerid ka partnerlusle- sihtkohtadena – maailmas leidub vähe pingu. UNESCO-tourism“. Päev hiljem, 8. märtsil toimus Projekti raames UNESCO-tourism projek- Obinitsas Seto seltsimajas esi- arendavad neli piirkonda ti eesmärk on projektipartne- mene ühine töötuba, kus õpiti – Setomaa, Kihnu, Suiti ja ritelt ja spetsialistidelt õppi- üksteiselt marsruutide arenda- Liivi – turismisihtkohti nii, da, arendada ühiselt paremaid mise kohta. sihtturule sobivaid tooteid, lei- et nende kultuuripärand Kolme aasta eelarve üle ja ülemaailmselt tuntud da ühine tunnuslause, millega saaks UNESCO tunnustusele miljoni euro UNESCO tunnustus oleks viidata, ja arendatud tooteid paremini rakendatud. ka ühiselt turundada. Projekti eelarve kolme aasta Pakkudes terviklikumaid ja peale on 1 123 547,00 EUR, sh. atraktiivsemaid teenuseid on sisaldab Eesti-Läti programmi ÜLLE PÄRNOJA külastajatel paremini võimalik toetus 955 014,95 eurot. MTÜ Setomaa Turism osa saada ehedast kultuuripä- Projekti partnerid on MTÜ Mokornulga leelokooril täitus 10 aastat tegutsemise algusest, sellel puhul peeti juubelipidu randist, mida tänapäeva maa- Setomaa Turism (põhipartner), SA Seto Instituut, Rahvuskul- Obinitsa külakeskuses. Õnnitlejad olid kohale tulnud nii kaugemalt kui lähemalt. UNESCO vaimse kultuuripä- ilmas leidub järjest vähem. tuuri Keskus “Suiti”, Dunda- randi esindusnimekirja kuulu- ga Vallavalitsus, Ventspilsi vad piirkonnad on unikaalsed, Investeeringud, Vallavalitsus, Läti Maaturis- sest vanad traditsioonid on hoi- koolitused, turundus mi Ühendus “Lauku ceļotājs”, tud elus kohalike inimeste iga- Kihnu Vallavalitsus, SA Kihnu päevaelu osana. Laul ja tants, Projekti tegevused on laias Kultuuriruum, Värska Vallava- rahvariided, usu- ja rahvaka- laastus jagatud kolme ossa: litsus, Meremäe Vallavalitsus, lendripühade tähistamine, toi- arendustegevused, sh väikse- Kuldiga Vallavalitsus, Alsun- du- ja käsitöötraditsioonid on mad investeeringud, koolitu- ga Vallavalitsus. Projektipart- neis paigus jätkuvalt au sees. sed, töötoad; UNESCO suu- nalise arendusega seotud nereid toetab koordinaatorina Seto leelo ja suitsusaun tegevused, sh tunnuslause OÜ Gravitas. loomine, konverentsid, õppe- Eestist kuuluvad UNESCO reis Ungarisse tutvumaks seal Projekti sisu ja tegevuste vaimse kultuuripärandi nimis- UNESCO piirkondade arendu- kohta leiab rohkem infot tusse seto leelo, Kihnu kul- se ja turundusega; turundus veebilehel: http://www.visit­ tuuriruum ja suitsusauna tra- ja kommunikatsioon, sh ühis- setomaa.ee/UNESCO-tourism ditsioon. Paraku sihtkohtade te materjalide tootmine, reisi- tutvustamisel on üleilmne juhtide koostamine, messidel Mai 2017 MEREMAE AJALEHT 11 Seto Folk ootab folgisõpru juunikuus Värskasse Folgilised võtavad juunis le ootab väiksemaid folgilisi ajaloolistes paikades. Matku ootavad lapsi haaravad toime- saks heli keeles loominguliste Sõirapäiv kutsub suuna Õrsava järve eakohase programmiga mõ- leidub erineva metsatundmise tused, põnevad mänguasjad, palangute nautimisele naudi- folkarid Saatsesse kallastele, kus Seto Folk nus lasteala, mõtisklejad leia- võimekusega folgilistele. joonistusvahendid, raamatud vad ka verbaalset eneseväljen- 2017 „Metsa poole“ vad kindlasti üles muruüli- Suuremad seikluseotsijad ja vaibad mõnusaks äraolemi- dust. Seto Folgi laupäeval toimub kooli ning seiklejad saavad saavad näiteks otsida orientee- seks. Saab ringi kapata kiikho- Kolme päeva jooksul saab Seto nime all toimub 16.-18. Saat­ses traditsiooniline Sõira- matkaprogrammi raames min- rumise kontrollpunkte, pise- busega. Igal täistunnil toovad Folgi muruülikoolis kuulata päev. juunini Setomaa suurim na otse metsa! Arhailist ja ehe- maid folgilisi ootab ees mikro- lastealale rõõmu laulud, män- mõtteid avardavaid loenguid Kutsume kõiki folgi külalisis muusika- ja matkafestival. dat seto kultuuri saab aga folgil matka taimeteekond ma­ a­ s­ tiku­ gud, jutud, pillimäng või tant- ning anda ka oma panuse väär- avastama kohalikku toidukul- kogeda kõigi meeltega – kuu- liigirikkamatel ruutmeetritel sud. Külla tuleb Eesti Nuku- tusliku arutelu loomisesse. ANNELA LAANEOTS tuuri ning osa saama Setomaa lata ja kaasa laulda UNESCO ning järve ja lompide pisiela- ja Noorsooteater etendusega meistrite valmistatud hõrgu- Seto Folgi kommunikatsioonijuht vaimse kultuuripärandi nimis- jate vaatlus mikroskoobi all. “Vepsa muinasjutud”. Filmid ehtsas jurtas tistest. tusse kantud seto leelot, kee- Matkaprogrammi toetab Värs- Kõige-kõige pisematele fol- Seto Folgi muusikaprogram- Seto Folgil saab nautida soo- rutada jalga tõelisel seto kir- ka Sanatoorium ja Veekeskus. gikülalistele ja nende vanema- Seto Folk (16-18 juuni) mis on sel aastal artiste, kes masel, õppida valmistama seto tele avatakse tarvilikuks päe- me-ugri filmitegijate käe all vää­navad folki nii roki- kui ka käsitööd ning maitsta ja kaasa Folgil on oma lasteala vapuhkuseks ja toitumiseks valminud ainulaadseid filme ja tekno- võtmesse. Värsket muu- osta tõelist seto toitu. ja -programm taaskord tudula. seda täiesti eksklusiivses linas- Koduleht – www.setofolk.ee sikat ja veidi metsa poole mee- tuspaigas, spetsiaalselt festiva- Piletid – www.piletilevi.ee leolu toovad folgilisteni lauljad Seto Folgi elamuslik Kuna Seto Folk on pere- ja laste­ Muruülikool kutsub li ajaks püstitatavas jurtas. ja pillimehed nii festivali kodu- matkaprogramm sõbralik festival, on folgipeo pi- kaasa mõtlema Filmiprogrammi filmid -pä Seto Folgi peasponsor on rinevad eelmiste aastate soo- kandist Setomaalt kui üle kogu simatele külalistele kavanda- Tiksoja Puidugrupp. Eesti, kaugemad külalised tule- Matkaprogramm­ kutsub­ osa tud omaette programm: saab Seto Folgi muruülikool on me-ugri filmifestivalide (FUFF) vad aga Soomest, Ungarist ning saama Setomaa metsade ime- meisterdada, joonistada ja nä- mõel­­dud kõigile neile, kes li- valikust. Gruusiast. dest ja rikkustest. Üheskoos putööd teha, proovida oma sõr- Seto Folgi kontserdid toimu- avastame Värska loodust ja meosavust erinevatel pillidel, vad mitmel laval üle kogu fes- maastikku nii rohujuure, pöial- laulda ja tantsida ning end las- tivaliala. Päälava asub sel kor- poisi kui puude kõrguse vägila- teala vahvasse mängumelusse ral Värska laulu väljakul, Tõõnõ se uudishimuliku pilguga. unustada. Ent on ka võimalus lava Seto Talumuuseumi kar- Ükskõik, kas oled tegus seik- end ajaloohõngulistes muu- jakoplis ning Mõtsalava festi- leja, rahulik kulgeja või tead- seumiruumides rahulikult sis- valimelust veidi eemal Õrsava mistejanuline matkasell – se seada ning lasta end kaasa järve läänekaldal. Lisaks avab kindlasti leiad folgil omale haarata heade jutumeistrite kõ- hilisõhtutel uksed vana söökla, sobiva viisi metsaga jutule saa- nel ja oskajate pillimängul. kus pidulisi ootab Üüklubi ning miseks. Matkal saad osaleda nii Ka sel aastal on folgil huba- kaks erikontserti toimub lau- päeval kui ka öösel. Saad tun- ne, kuid avar lasteala, mis sea- päeval ka Treski Küünis. netada järvehelisid, liuelda või takse sisse Seto Talumuuseumi Lisaks heale muusikale ja kulgeda järvel või siis võtta ette mänguväljaku vahetusse ümb- kaunitele kontserdipaikade- kultuuriloolise matka Setomaa russe. Turvaliselt piiratud alal

Meremäe bänd SMS Tuhkwizza. Seto punkbänd Tuhkwizza seab end Seto Folgiks valmis Seto Folgile läheb SMS Tuhkwizza ne on täiesti normaalne ja lu- esinema ka Meremäe batud.” Tuhkwizza ei tahtnud kind- bänd Tuhkwizza, Evar Riitsaar – vokaal, kitarr varasemalt tuntud lasti teha midagi, mida on juba Peeter Pai – kitarr, klahvpillid varem tehtud, seetõttu tuli ko- kui SMS Tuhkwizza, heselt asuda tegelema ka re- mis on setokeelne Kaur Pai – soolokitarr pertuaariga. “Sealsamas Ost- bänd Setomaalt, keda rovas ilmusid õllekasti kaanele võib nimetada ka Aivar Piirisild – basskitarr kollektiivse loominguna meie punkbändiks. Rein Järvelill – trummid kahe esimese laulu sõnad ja nii see läks,” meenutab Järvelill. ANNELA LAANEOTS aastat tagasi Ostrova festivalil, Vajaliku bänditehnika sai Seto Folgi kommunikatsioonijuht kus esinesime Seto Miihi Sum- Tuhkwizza kasutamiseks Me- maga, sealt ka tähekombinat- remäe Kultuuriühingult, kes oli “Teeme muusikat, mida me eri- sioon SMS bändi nime ees,” üt- juba oodanud, et Meremäele te- ti liigitada ei taha, aga võib-ol- les Järvelill. “Toona tuli Aivaril kiks oma bänd. Alustati nelja- la ongi tegemist pungiga. Kõik, mõte, et miks me ainult laula- kesi: Evar, Rein, Aivar ja Peeter. mida esitame, on seto keeles me. Võiks võtta kokku need Hiljem liitus ka Kaur, kes viis ja meie omalooming või rah- mehed, kes mängivad ka min- bändi helikeele hoopis uuele ta- vamuusika töötlus. Tegeli- git pilli ja teeks bändi. Kuna me semele. Bändi tegevus on toe- kult oleme ainuke setokeelne ei olnud kõik väga kindlad oma tust leidnud Piiriveere Liidrist punkbänd,” ütles bändi trum- pillimehe oskustes, sai valik ja Hooandjast, kust on saadud mar Rein Järvelill. tehtud pungi kasuks, kus mõ- vahendeid bändi helitehnika ja “Bänd tekkis varsti juba kolm ningane muusikaline eksimi- trummide soetamiseks.

Meremäe ajaleht Makett ja küljendus: Tomi Saluveer Toimetajad: Nele Reimann Väljaandja: Meremäe Vallavalitsus, Emeri Saluveer Meremäe küla, 65302 Teostaja: Kokkuhoid MTÜ

Trükkija: Printall AS Kontakt: 5852 0011 [email protected] Järgmine number ilmub septembris. 12 MEREMAE AJALEHT Mai 2017 Ostrova Festival taas tulekul man, kus saab nii kaasa laulda kui jalga keerutada. Ja neile, kel veel jaksu ja eeltoodust väheks jäi, mängib öötundidel Eesti muusikat särav DJ Sin-Sin. Nii- siis, muusikaelamusi peaks jät- kuma ka kõige nõudlikumalegi kuulajale. Kahepäevast muu- sikaüritus veab ja vormib üht- seks tervikuks tuntud Urvaste täht Contra. Lisaks muusikalistele kü- lalistele, ootame festivalile kaasa lööma kohalikke toi- duvalmistajaid ja käsitöö- meistreid, kes pakuvad ise valmistatud tooteid omanäo- listest müügikohtadest ja kodu- kohvikutest. Soovitame kõigil julgelt ühendust võtta ja tulla kauplema! Rohkem infot leiab facebookist või Ostrova kodu- lehelt www.ostrova.ee. Veel uudiseid Ostrovast

06. mail 2017 toimub Ostro- va taluküünis SMS Tuhkwizza tänukontsert, 27. mail toimub Ostrovas kevadkontsert, mis paitab iga muusikasõbra hinge Teisel festivalipäeval saab kuulata Võrus pesitsevat seto naiste leelokoori Helmekaala’ ja südant. Bluesi toob esimest korda Ostrovasse Tanel Padar Ostrova Festivali piletid kokkusaamiskohaks. nedes tempo aina tõuseb, sest Blues Band! on juba müügil Meremäe Kahe päeva vältel saab kuul- järgnevalt sooritab oma rüt- Bänd koosneb Eesti tippmuu- Ostrova festivali noored osalejad. da- näha väga eripalgelisi ar- mikad etteasted Madis Arro sikutest, kes tulid kokku juba vallamajas ja Obinitsas, tiste ja gruppe, aga nüüd kõi- ja Vanemõde. See grupp on 2012. aastal. 2016. aastal anti Ukareda ning trummide taga kui ka klaveril. Enamiku laulu- seto muuseumis. Samuti on gest lähemalt. Festival algab läbi teinud põhjaliku koossei- välja ka plaat nimega Gold`n`- on Petteri Hasa. sõnade autor on Rein Järvelill, piletid müügil piletimüügi reedel, 21. juulil kell 17.00, su uuenduse ja seda põnevam Fish. Bändis laulab ja mängib Setokeelse indiemuusikaga­ kes võlub trummidest välja mõ- punktides üle kogu Eesti. mil suurele sadullavale astub on kuulda ansamblit, kes üsna kitarri Tanel Padar, klahvpilli- astub lavale Meremäe ansam­ ­ nusad indierütmid. Laulu toob Eesti rahvamuusika tõusev täht harva avalikel kontsertidel üles del on rahvusvaheliselt tuntud bel Pääväpüürdjä! Bändi ve- teieni Kärt Kooser, kes mängib Piletid on kõige soodsamad ansambel Konterbant. Seejä- astub. Ülo Krigul, bassi mängib Argo dajaks on Peeter Pai, kes laseb ka kitarri. Iga bändi hing on bas- kuni 30. aprillini. rel kuuleme jazz-rock gruppi Esimese õhtu kulminatsioon Toomel, kitarri mängib Raul bändis näppudel käia nii kitarril simees, kelleks on Kaur Pai. Heavy Beauty, kus basskitar- saabub tõenäoliselt keskööl, AIME ja NEEME TULP ril hoiab rütmi Võru poiss Hen- mil lavaväravad avanevad 81 74 Ostrova festivali korraldajad no Kelp. Winny Puhhile, kes on luba- Sünnipäevad Nikolai Mehilane Paul Saar Teatepulk läheb üle Ostrova nud Ostrova publikut kostita- Iriniya Egorova 80 Aksel Haavik 73 Juba 7 aastat järjest, juuli kes- vanale tuttavale ansamblile da värvika uusrahvarõivais eks- Nimi Vanus kel, täitub Ostrova küla paariks Dagö, kelle solist Lauri Saat- Vladimir Anufrienko 77 Valentina Sikk 72 klusiivse showga, mida varem Märts päevaks muusikaga. Üritus on palu vist lähemat tutvustamist pole kusagil nähtud. leidnud laialdast kõlapinda ja on ei vaja. Seejärel esitab oma igi- Maria Pihlak 92 Eugen Luha 77 Maia Kuusing 71 nii muusikute kui külastajate jaoks haljaid hitte alati kaasakiskuv Festivali teine päev Marie Lumi 90 Silvi Valle 77 Silvia Stepanova 60 kujunenud oodatud kesksuviseks ansambel Apelsin. Õhtu are- Teine festivali päev, ehk 22. Anna Külanurm 90 Mart Kesa 75 Andres Kunnus 60 juuli algab kell 12.00 küünis 84 lastele toimuva etendusega, Matrjona Rahusoov Viiu Pinnär 75 Paul Sõrmus 60 millele järgneb traditsioonili- Olga Tikk 83 Maigi Allik 75 selt Rikka Ivvani Pillilaagri Kuulutused Valentin Bogovski 83 laste kontsert parimate pala- Silvi Karro 74 dega. Käesoleval suvel täitub Vladimir Illak 82 Kaelakee. Ostan ümmarguste Viktor Timofeev 74 Rikka Ivvani pillilaagril juba Lidie Hain 82 või ovaalsete kividega merevai- 15-nes tegevusaasta. Seejärel gust kaelakee. Aus kaup ja raha Malle Männik 74 kuuleme Võrus pesitsevat Seto Maria Rahulane 82 kohe kätte. Tel 5871 0351 naiste leelokoori Helmekaa - Lepo Koger 81 Leili Koger 72 Laut. Ostan või rendin põlluma- la’, kelle repertuaaris on nii va- janduseks sobiva maa ja lauda. Liidia Taro 80 Helju Lumi 72 nad leelolaulud kui ka tuntud Maa võib olla osaliselt metsa all popviisid murdekeelses tõlgen- Voldemar Kitsemägi 79 Hilja Laanoja 72 või hoonestatud. Tel 5848 4909 duses. Kohaliku võimsa kõlaga Valentina Anufrienko 76 Ene Mõttus 71 Sünnid (kevad 2017) meestelaulu eest hoolitseb Salme Liinamäe 75 Ostrova Festivali veterankol- Eevi Turvas 71 73 lektiiv Seto Miihi Summ, kes Maimu Lumi Ants Noé Kilusk Leo Urbanik 71 seekord võtab suurele püünele Albert Kukka 73 Sanna Tiisler Festivali veterankollektiiv Seto Miihi Summ kaasa järeltuleva põlve esinda- Elvi Haljas 72 Jaan Ülenurm 65 jad – Meremäe Noore’ Mehe’. Fatou Marta Fall Seto meeste järel tuleb lavale Heldur Ilves 71 Kalev Pilve 65 ansambel Kruuv, kelle reipad HeljuJärvelill 71 Marina Rakusheva 60 päikselised rütmid peaksid pa- Lahkunud (kevad 2017) nema jala lõbusalt tatsuma pea Ülo Turvas 71 Mai Märts igal kuulajal. Edasi on järg tu- Anu Klaas 71 handete televaatajate lemmiku Maria Hagu 89 b Armilde Vaaks Kalle Sepa käes, kes astub pub- Eduard Pedassaar 71 Vilja Karavin 85 liku ette oma uhiuue ansamb- Valentina Männik 70 b Eha Zerel liga Locomotiiv. Silvi Muinasmaa 84 Milvi Jõe 70 b Aleksei Lõhmus Shanon ja Sõpruse Valentin Talupoeg 65 Ivan Kalamees 83 b Vladimir Bogoroditski Puiestee Kaja Juhkam 65 Ilmar Vahermets 82 Aprill Järgmine ülesastuja on Sõpru- Aprill Elli Tarro 81 b Mihail Toom se Puiestee, kelle muusika on mõjutusi saanud 80ndate elekt- Maria Vassiljeva 90 Anni Plaado 78 b Maria Rahulane roonikast, 70ndate vintage roc- Maria Lahe 89 Vaike Hirv 76 kist ja 60ndate estraadist. Neile Mai järgneb grupp, kes on end klubi- Valentina Randala 88 Georg Dubrovin 75 b Jaan Leim des, lavadel ja raadiojaamades ülipopiks mänginud – Shanon. Nikolai Liinamäe 88 Enn Suleva 74 Festivali päeva veeretab õhtus- Ülevaate koostas Malle Lokk Maria Ploom 86 Niina Reha 74 Seto meeste järel astub lavale ansambel Kruuv. se ansambel Vanaviisi sim-