Siim Patrael

PÕLVA PIIRKONNA TURISMIPOTENTSIAALI ANALÜÜS

Põlva 2003

1 25 Aprill 2003 Siim Patrael

Sisukord

Sissejuhatus 3 I Ülevaade turismi hetkeolukorrast Põlva linnas ja Põlva vallas 1. Üldinfo 4 1.1 Asend ja piirid 4 1.2 Pindala ja rahvaarv (andmed seisuga 01.01.2003) 4 2.Ajalooline taust 4 3. Keskkond 6 3.1 Kaitsealad 6 3.2 Väikesed huvitavad looduslikud territooriumid 7 3.3 Tähtsad linnualad 7 4. Vaatamisväärsused/tähtsamad turismiobjektid 7 5.Kultuur 8 5.1 Kultuuri- ja spordirajatised 9 5.2 Laiemale üldsusele huvipakkuvad traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused Põlvas 10 6. Infrastruktuur 10 6.1 Transport 10 6.2 Majutus 11 6.3 Toitlustus 12 6.4 Seminari- ja nõupidamisruumid 13 6.5 Vaba aja ning aktiivse puhkuse veetmise võimalused 14 7. Piirkonna külastatavus 15 7.1 Põlva Turismiinfokeskuse külastatavus 16 8. SWOT analüüs 16

II Põlva piirkonna turismipotentsiaali analüüs 1. Tootearendus 18 1.1 Probleemid 18 1.2 Lahendused 18 2. Turundus 18 2.1 Probleemid 18 2.2 Lahendused 18 3. Põlva piirkonna sihtgrupi analüüs 19 4. Arengueelduste koondhinnang 19

III Visioon 20

IV Projektid 1. Analüüsist tulenevad projekti-ideed 20 2. Pooleliolevad turismiprojektid 20 3. Planeeritavad projektid 20

Kokkuvõte 21 Kasutatud kirjandus ja allikad 22

2 25 Aprill 2003 Siim Patrael

Sissejuhatus

Käesolev kursusetöö on koostatud eesmärgiga analüüsida Põlva piirkonna (st Põlva linna ja valla) turismipotentsiaali ning pakkuda välja projektiideed sellest tulenevate võimaluste kasutuselevõtmiseks.

Eesmärgi täitmiseks püstitasin järgmised ülesanded: * Koostada põhjalik piirkonna kirjeldus olemasolevate turismi seisukohalt oluliste valdkondade kaupa; * Nimetatud kirjelduse põhjal koostada Põlva piirkonna turismipotentsiaali SWOT- analüüs, potentsiaalsete sihtgruppide analüüs, arengueelduste koondhinnang ning visioon; * Tuua välja peamised probleemid piirkonna turismitoote ja –turunduse valdkonnas; * Pakkuda välja lahendusvõimalusi konkreetsete projekti-ideede näol.

Töö teostamiseks olen tutvunud erinevate algallikate ja andmebaasidega ning tutvunud objektidega kohapeal.

Töö koostamise metoodiliseks aluseks on Räpina Turismiinfokeskuse ja SA Põlvamaa Turismiarenduskeskuse poolt välja töötatud piirkondlike turismipotentsiaalide analüüsi metoodika.

Paljuski puudutavad käesoleva kursusetöö raames välja pakutud ideed ja võimalused suuremat piirkonda, kui seda on Põlva linna ja valla territoorium, sest turismitegevus, rääkimata turismiturundusest, ei tunne haldusüksuste piire. Seetõttu on mõningate ideede rakendamine võimalik ainult siis, kui see võetakse kasutusele suuremal alal.

Suureks abiks juhendamise ja nõuannetega on olnud SA Põlvamaa Turismiarenduskeskus juhataja Reeli Kork, Põlva linna arendusnõunik Kaire Mets ja Põlva valla arendusnõunik Marina Tolmik.

Siinkohal neile suur tänu.

3 25 Aprill 2003 Siim Patrael

I Ülevaade turismi hetkeolukorrast Põlva linnas ja Põlva vallas.

1. Üldinfo 1.1 Asend ja piirid Põlva maakond asub Kagu-Eestis, hõlmates varasema Võrumaa põhjaosa, Tartumaa kaguserva ja Petserimaa Saatse ja Värska ümbruse. Maakond ulatub Otepää kõrgustikust Lämmijärve ja Pihkva järveni. Oma asendist tulenevalt Põlva maakond külgneb põhjast ja loodest Tartumaaga, kirdest Lämmi- ja Pihkva järvega, idast ja kagust Vene Föderatsiooni Pihkva oblastiga, lõunast ja edelast Võrumaaga, läänest Valgamaaga.

1.2 Pindala ja rahvaarv (andmed seisuga 01.01.2003) Linn Vald Territoorium km² 5,5 228,8 Rahavaarv 6400 4391 Asustustihedus el/km² 1164 19

2. Ajalooline taust Juured Vanarahvas räägib Põlva nime kohta, et kiriku ehitamise aegu müüritud kirikuseina põlvili neitsi, et pühakoda püsti püsiks. Sõnast "põlv" tuletatudki Põlva nimi. Teise versiooni kohaselt tulnud Põlva nimi Tartu-Võru ja Kanepi-Räpina teede asendist, mis teevad siin põlvekujulise kurvi.

Esimesed ligikaudsed ajaloolised andmed Põlvamaast pärinevad 13. sajandi esimestest aastakümnetest. Muistses Eestis kuulus praegune Põlvamaa Ugandi maakonda, ehkki oli temaga kui kauge ääremaa nõrgalt seotud. Ugandi maakonna kihelkondliku jaotuse kohta puuduvad andmed. Siiski nimetab Läti Henrik üht Ugandi allosa, mida võime pidada praeguse Põlvamaa eelkäijaks. Kroonikas nimetatud Walgatabalve Pihkvapoolses ääres hõlmas Kagu-Eesti võrumurdelise ala ja seda on püütud viia ühendusse nüüdse Põlvaga. Kaudseks tõendiks on Walgatapbalve ja Põlva kõlaline lähedus. Paikapanevamad on geograafilist laadi argumendid. Põlva kihelkonda, mis tõenäoliselt oli olemas juba 13. sajandil, nimetatakse vanades ürikutes alles 1452. aastal Pölve nime all. Pärast maa alistamist saksa feodaalide poolt 13. sajandil, läks Põlva kihelkond Tartu piiskopkonna koosseisu. Pärast veerandsajandilist Venemaa valduses olemist 16. sajandil kuulus kihelkond Poola, 1625. aastast Rootsi võimu alla. Kui Eesti ala 18. sajandi algul Venemaaga liideti, kuulus väike Põlva kihelkond endiselt Liivimaa kubermangu Tartu maakonda. 1783. aastal ühendati kihelkond vastloodud Võru maakonnaga, mille koosseisu jäädi 167 aastaks, so 1950. aastani.

Põlva linn Põlva Maarja kirik ehitati algkujul 1240. a paiku, läänekülg ja torn pärinevad 1460.-1470. a. Altarimaali “Kristus astub maale” (1845) tegi F. Ludwig von Maydell (1795-1846). Oreli valmistas Willhelm Müllverstedt 1883.a. Kirikukell on valatud 1868.a. Saksamaal Bochumis. Torni kõrgus 36,5m.

4 25 Aprill 2003 Siim Patrael

Intsikurmu metsaparki teavad paljud inimesed nii Eestimaalt kui kaugemalt eelkõige tänu laulupeo traditsioonile. Teadupärast peeti Eestimaa esimesed laulupühad aastatel 1855 ja 1857 just Põlvas. Intsikurmu kui sobiva koha vabaõhupidustusteks “avastas” lähedase Metste külakooli noor õpetaja Jaan Vahtra. Tema ettepanekul toimus siin 1906. a. suvel Põlva kihelkondlik laulupidu. Praegune laululava mahutab ligi 3500 lauljat, tantsima ja osalema mahuvad alati kõik huvilised. Küllap seepärast korraldas Eesti üliõpilasmalev (EÜE) oma suviseid kokkutulekuid Intsikurmus.

Läbi aegade on Põlva olnud haritud ning edumeelsete mõtete sünnipaik. Eesti kultuurilooga seovad Põlvat sellised olulised nimed, nagu pastorid Gustav Adolph Oldekop, Johann Georg Schwartz ja Jakob Hurt. Aga ka kooliuuendaja Johannes Käis, kunstnik Jaan Vahtra jpt. • Gustav Adolph Oldekop (1755-1838) – murdeluuletaja, eesti esimene ajakirjanik ja esimese eestikeelse ajalehe “Tarto maa rahwa Näddali-Leht” väljaandja 1806.a. • Johann Georg Schwartz (1793-1874) – andis aastatel 1852-1861 välja valla- ja kihelkonnakoolidele 8-köitelise õpikutesarja “Koliramat”. Pastoritele on Põlva kiriku kõrval püstitatud mälestuskivi • Jakob Hurt (1839-1907) - 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. 1888. aastal algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise • Johannes Käis (1885- 1950) - tuntud pedagoog ja kooliuuendaja. Ta on ta tuntud ka looduse uurijana

Kogu tsaariaja oli Põlva tagasihoidlik kirikuküla. 1892.aastal ühendati Peri, Koiola ja Partsi mõisad ja Põlva Peri vallaks. Eesti vabariigi ajal kasvas alevik jõudsasti, eriti kolmekümnendatel aastatel. Ehitati hulgaliselt eramaju Tartu-Võru maantee äärde. Alevi keskel asus Põlva ühispank (asutatud 1929), majandusühistu (1932), uus apteek (1936), seltsimaja (1910), koolimaja, pastoraat, kauplused, pagariäri jne. Suurimaks ettevõtteks oli Pika Villa-, Riide- ja Püülitööstus. Tartu-Petseri raudtee valmimisega 1931. aasta novembris paranes side välisilmaga. Põlva sai raudteejaama. 1932. aastast kuulus Põlva alevik Koiola valla alla. Vallamaja asus Visses. 1934. aasta rahvaloendusel pandi kirja 414 Põlva aleviku elanikku. 1935. aastal oli alevikus 40 maja, pea igas mõni äriline ettevõte või pood. Pöördepunktiks Põlva arengule sai 1. oktoober 1950. aastal, kui 776 elanikuga vallakeskusest sai rajoonikeskus. 8. juunil 1961. aastal nimetati Põlva aleviks ja moodustati Põlva Alevi TSN Täitevkomitee. 19. detsembril 1991. aastal kinnitati Põlva alevile tema omavalitsuslik staatus ning Põlva alev asus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. 10. augustil 1993. aastal sai Põlva linna staatuse. Väikelinn Põlva asub Kagu-Eestis Orajõe ja paisjärve kaldal, kaunis Maarjaorus ning oru nõlvadel.

5 25 Aprill 2003 Siim Patrael

Põlva vald Iseseisev Põlva vald moodustati 1. aprillil 1939. aastal Kiuma, Koiola ja Peri valla põhjaosadest ning Põlgaste valla Puskaru külast. Põlva valla TSN Täitevkomitee loodi Eesti NSV ajutise ülemnõukogu Presiidiumi seadusega 17. jaanuaril 1941. aastal. Põlva vald asub Kagu-Eestis Põlva maakonnas ning ümbritseb Põlva linna.Valla kogupind on 22 863 ha ja Põlva valla territooriumil asub 27 küla.Põlva vald on elanike arvult Põlva linna järel maakonnas suuruselt teine omavalitsus.

Tänapäeval. Põlva linn on maakonna keskuseks. Siin elab 6400 inimest, pindala on 5,5 km². Linna ja maakonna suurima tööstusettevõttena tegutseb AS Põlva Piim, rahvusvaheliselt tuntud farmaatsiatehas Nycomed SEFA. Linnas asuvad villavabrik, leivakombinaat, ehitusmaterjalide tootmise, ehitamise ja puidu töötlemisega tegelevad väikeettevõtted. Lisaks Põlva Tarbijate Ühistu kauplustele ja kaubamajale tegutseb linnas palju erapoode. Põlva haiglal on 150 statsionaarset voodikohta, tegutseb vanurite päevakeskus. Linnal on kaks keskkooli, kaks lastepäevakodu, puuetega laste kool, muusikakool, spordikool, raamatukogu. Suurimaks ehitiseks võib pidada kultuurikeskust, kus asub 500 kohaga kontserdi- teatrisaal, 200 kohaga väike saal ning Maarja Galerii. Linna eripäraks on see, et teda ümbritseb nii põhjast, lõunast, idast kui läänest Põlva vald. Praegu otsitakse võimalusi koostööks Põlva vallaga, et paremini hallata sotsiaalobjekte, mida kasutavad ka valla elanikud. Kaugem eesmärk on vallaga ühineda, et tekiks tugev ja jõukas omavalitsuslik haldusüksus. Ka Põlva vallas on olemas suhteliselt suured ja edukad ettevõtted, näiteks: Addinol Mineralöl Marketing OÜ, Kagureis AS Timmo Tallid, Taevaskoja Turismi-ja Puhkekeskus AS, Põlva Silvester AS.

Allikas: www.polvalinn.polvamaa.ee www.polvavald.ee/yldinfo/valla_kroonika.doc

Täpsemalt on kirjeldatud Põlva linna ja valla ajalugu: 1. Enn Esko - Karilatsi, Taevaskoja, Põlva (2001) 2. R.Vill – Põlva Rahvahariduse Selts 33 aastat (1995) 3. Ilmar Vananurm – Põlvamaa – Põlvamaa Kultuurifond (1994) 4. Jaan Kappo – Siin-ja sealpool maanteed, Põlva rajoon (1989) 5. Paul Lehestik – Pildiraamat Põlva rajoonist (1986) 6. Elmo Ploom – Siin-ja sealpool maanteed, Põlva rajoon (1975)

3. Keskkond 3.1 Kaitsealad Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala Ihamaru maastikukaitseala Valgesoo maastikukaitseala Tilleoru maastikukaitseala Himmaste allikad

6 25 Aprill 2003 Siim Patrael

3.2 Väikesed huvitavad looduslikud territooriumid Peri park Saessaare paisjärv Puuri park Partsi Kõrtsijärv Partsi Saarjärv Kivijärv Männi genofondi reservaat

3.3 Tähtsad linnualad Valgesoo maastikukaitseala (linnukaitseala ja linnuvaatlusala)

Allikas: Põlva Turismiinfokeskus Rohkem informatsiooni: www.polva.envir.ee

4. Vaatamisväärsused/tähtsamad turismiobjektid Põlvas Linna ja valla märk: Põlva linna vapil on kujutatud aabitsakukke, kes hoiab kaardikeppi. Põlva valla vapil – tugevat juurtega männipuud. Mõlemal vapil on ühise elemendina sinised linaõied. Oma brändingut (millele toetudes luuakse ka tunnuslause ning logo) tehtud pole.

Linnas Hetkeolukord Viidad Infotahvlid Põlva kalmistu Hooldatud Olemas Puudu (on vajadus) (15.saj) Põlva kirik ja park Hooldatud Puuduvad (pole Olemas vajadust) Vabadussõja Korrastatud Puuduvad (pole Infotahvel ausammas vajadust) ausambal Mälestuskivi Korrastatud Puuduvad (on Infotahvel pastoritele vajadus) ausambal Keldrikaela Hooldatud Puuduvad Puudu Mälestusmärk Puuduvad (pole Infotahvel Suures Isamaasõjas Hooldatud vajadust) ausambal langenud kangelastele Põlva järv Rand ja järve Olemas Pole vajadust ümbrus puhas ja korras J.Hurda Korrastatud Puuduvad (on Infotahvel mälestuskivi vajadus) ausambal Intsikurmu Hooldatud Olemas Pole vajadust metsapark (Põlvamaa populaarseim vabaõhulava)

7 25 Aprill 2003 Siim Patrael

Vallas Olukord Viidad Infotahvlid Rosma linnamägi Eraomand Olemas Puudu (on vajadus) Peri park, Peri Hooldatud Puudu (on vajadus) Puudu (on vajadus) koduloomuuseum J. Käisi sünnimaja, Hooldatud Olemas Valmimisel praegune koolimaja Rosma veski Hooldamata, Puudu (on vajadus) Puudu (on vajadus) eravaldus Väike Taevaskoda Hooldatud Olemas Olemas Emaläte ja Korrastatud Olemas Olemas ohvrikivi Neitsikivi Korrastatud Olemas Olemas Suur Taevakoda Hooldatud Olemas Olemas Salakuulaja kivi Korrastatud Olemas Olemas Saesaare Hooldatud Olemas Puudu (on vajadus) hüdroelektrijaam, paisjärv Otteni veski Varemed, Olemas Puudu (on vajadus) (“Viimse eravaldus Reliikvia” võttepaigad) J. Hurda sünnikoht Korrastatud, Olemas Valmimisel Himmastes eravaldus Köstrimägi, Eravaldus Olemas Valmimisel piirkonna ühe vanima kooli mälestuskivi Vanaküla kääpad Korrastamata Puuduvad Puudu Kähri kirik Hooldatud Olemas Valmimisel Kähri kalmistu Hooldamata Olemas Valmimisel J.Vahtra sünnikoht Hooldatud, Puudub (on Olemas Metste külas eravaldus vajadus)

5. Kultuur Kohalike kultuuriasutuste tegevus on suunatud rahvakultuuri säilitamisele, kaitsmisele ja arengu tagamisele, et rahuldada elanike meelelahutuslikke, kultuurialaseid ja vaimseid vajadusi. Samas püütakse toetada seltsi- ja harrastustegevust, et aidata elanikel rahuldada nende eneseväljenduse ja loomingulise tegevuse vajadust. Kohalik kultuuri- ja seltsielu on küllalt aktiivne. Ülelinnalise tähtsusega üritused on eelkõige Põlva päevad, taasiseseisvuspäeva, isadepäeva, advendiaja ja jõulude tähistamine ning Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine. Traditsiooniline on ka emadepäevakontsert.

8 25 Aprill 2003 Siim Patrael

5.1 Kultuuri- ja spordirajatised Linnas Vallas Kultuurimajad: Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus Kiuma kultuurimaja Himmaste külakeskus Peri külakeskus

Vabaõhulavad: Intsikurmu Peri laululava Põlva järve rannas

Muuseumid ja galeriid: Maarja galerii Peri muuseumituba Näitused on üleval veel Noortegaleris Põlva Kultuurikeskuse 4. korrusel, raamatukogu saalis Raamatukogud ja AIP-d Põlva Keskraamatukogu + AIP Kiuma raamatukogu Himmaste raamatukogu + AIP Peri raamatukogu + AIP Taevaskoja raamatukogu +AIP Vanaküla raamatukogu AIP Põlva vallamajas

Spordirajatised Staadionid ja väljakud: Põlva staadion Põlva tenniseväljakud Põlva Ühisgümnaasiumi staadion Põlva Keskkooli staadion Põlva välikorvpalli väljak

Võimlad ja saalid: Põlva spordikeskus: Peri Põhikool võimla 18 x 36 Võimla 8 x 12 võimlemissaal jõusaal maadlussaal ujula 25 m Põlva Ühigümnaasium Vana-Koiola Põhikool Võimla 6 x 12 Põlva Keskkool Mammaste Lasteaed-algkool võimla 18 x 36 Võimla 6 x 18

9 25 Aprill 2003 Siim Patrael

Põlva KEK võimla 18 x 24 Põlva spordihoone laskespordibaas (50, 25, 10 m laskerajad)

Tervise- ja suusarajad: Intsikurmu suusarada Mammaste Tervisespordikeskus

Allikas: Aastaraamat “Põlvamaa arvudes 1998-2002”

5.2 Laiemale üldsusele huvipakkuvad traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused Põlvas. • Põlva päevad (mai lõpus) • 1. mai motokross Rosma krossirajal • Põlva Intsikurmu laululaval toimuvad vabaõhuüritused (suveperioodil) • Regulaarselt korraldatavad kontserdid muusikakoolis (aastaringselt) • Õlle Winter (veerbruar) • Folk Fest (aprillis) • Käsitööpäevad (märts) • Maarja Galeriis toimuvad näitused (sh näitus “Järv”) (aastaringselt) • Ratsutamisvõistlused Timmo Tallides (aastaringselt) Allikas: EAS TA Põlva Turismiinfokeskus

6. Infrastruktuur 6.1 Transport Takso: Tiigri takso 1300, 94 009 Avo takso 050 56 397, 94656 Oti takso 1200, 94222 Matto takso 050 50 018 L. Jaanus 050 78 632, 079 94 515

Rongiliiklus: Orava – Põlva – Tartu 1 kord päevas Tartu – Põlva – Orava 1 kord päevas

Bussiühendus Eesti suuremate linnadega/keskustega: Põlva – Tartu 19 korda päevas Põlva – Võru 10 korda päevas Põlva – Tallinn 8 korda päevas Põlva – Narva 1 kord päevas Põlva – Pärnu 1 kord päevas, ümberistumisega Tartus Põlva – Kuressaare 1 kord päevas, ümberistumisega Tartus

Bussiliiklus Põlva maakonna piires on suhteliselt tihe. Allikas: www.bussireisid.ee

10 25 Aprill 2003 Siim Patrael

Põlva piirkonna paiknemist võib logistilisest seisukohast pidada rahuldavaks, ühendusteed suuremate keskustega on rahuldavas seisukorras. Põlvat läbib ka raudtee, millel reisirongiliiklus küll hetkel on minimaalne. Samas jääb Põlva suurtest magistaraalidest pisut kõrvale (uus Tartu-Võru mnt, Tartu- Petseri jne). Suurt logistilist tähtsust omab Põlva jaoks Tartu lähedus, Tartuga on ka bussiühendus kõige tihedam.

6.2 Majutus Linnas Tunnustatud Kohtade Tunnustamata Kohtade majutusasutused arv majutusasutused arv Pesa hotell Uus 5, Põlva 24 tuba + Tel 079 98 530 6 sviiti 72 kohta Rähni maja Rähni 5, Põlva 4 tuba Tel 079 97 562 12 kohta 079 95 045 Kokku 1 72 Kokku 2 12

Vallas Tunnustatud Kohtade Tunnustamata Kohtade majutusasutused arv majutusasutused arv Pinnamäe puhketalu Partsi, tuba Taevaskoja turismi- ja Põlva vald 4 kohta puhkekeskus Taevaskoja, 11 tuba Tel 051 77 906 Põlva vald 35 kohta Tel 079 92 067 051 74 013 Kiuma talu Aarna, Põlva tuba Timmo Tallid Mammaste, 9 tuba vald 6 kohta Põlva vald 27 kohta Tel 051 59 825 Tel 079 98 530 Orajõe puhkemaja Orajõe, tuba Põlva vald 6 kohta Tel 051 38 456 Männi talu puhkemaja tuba Eoste, Põlva vald 10 kohta Tel 052 76 152 Tamme Trahter puhkemaja 4 onni Mammaste, Põlva vald 10 kohta Tel 079 93 275 1 maja 051 55 214 6+lisakohad 2.maja 4 kohta Kokku 5 46 Kokku 2 62

Allikas: SA Põlvamaa Turismiarenduskeskus.

11 25 Aprill 2003 Siim Patrael

Põlva piirkond torkab silma suhteliselt eriilmeliste ning erinevatele sihtgruppidele mõeldud majutusteenuse pakkujatega: hotell Pesa – ärituristile, Taevaskoja turismi- ja puhkekekus ning Timmo Tallid – aktiivpuhkuse harrastajale, erinevad kodumajutused – perepuhkajale jne. Võrreldes piirkonna külastajate arvu majutuskohtade arvuga võib siiski öelda, et kasvuruum majutusteenuse pakkumise osas on olemas.

6.3 Toitlustusettevõtted Linnas Vallas Põlva restoran Timmo Tallid (ettetellimisel) Kesk tn 10 Mammaste 079 94 110 079 98 530 kohti 110 kohti 35 Hotell Pesa restoran Kohvik Sinule Uus tn 5 Mammaste 079 98 530 051 06 473 kohti 45 kohti 24 IQ Baar Kesk tn 10 079 98 530 kohti 40 Põlva Kultuuri-ja Huvikeskuse kohvik Kesk tn 15 079 97 126 kohti 60 Järve kohvik Tuglase tn 2 079 93 008 kohti 30+välikohvik 15 kohaga Andera OÜ Võru tn 29 079 98 068 kohti 28 Preeria pubi Jaama tn 63a 079 91 217 kohti 30 Wostokoil (bensiinijaam) Jaama tn 16b 079 76 675 kohti 33 Mahta (bensiinijaam) Kesk tn 43 079 76 297 kohti 35

12 25 Aprill 2003 Siim Patrael

Mündi kohvik (ettetellimisel) Kesk tn 39 051 00 430 kohti 30-50 Faasani Klubi, pub (ettetellimisel) Uus tn 5 079 98 530 kohti 60 Kohti kokku:536 Kohti kokku:59 Neist tanklates: 68 Neist ettetellimisel:35 Neist ettetellimisel:90-110 Allikas: SA Põlvamaa Turismiarenduskeskus Ehkki Põlva piirkonnas on toitlustusasutusi numbriliselt piisavalt, on Põlvas puudu omanäolistest, stiilsetest joogi- ja söögikohtadest, suvel vabaõhukohvikutest.

6.4 Seminari- ja nõupidamisruumid Nimi Kohti Tehnika Majutus Lisa Põlva Kultuuri- 1. Kontserdisaal Heli- ja Kohvik. ja Huvikeskus 500 kohta valgustehnika, Kultuuriprogra Kesk 15, Põlva 2. Peosaal 200 ekraanid, mmid Tel: 079 95 338 kohta. koopiamasin, ettetellimisel. Faks: 079 95 126 grafoprojektor, tahvlid, kinotehnika. Pesa hotell 1. Seminariruum Grafoprojektor, 72 Restoran, baar. Uus 5, Põlva 50 kohta. TV+video, Saun. Tel: 079 98 530 2. Seminariruum pabertahvel. Faks: 079 98 531 28 kohta. Põlva Seminariruum 30- TV+video, valge Keskraamatukogu 50 kohta. tahvel. Kesk 16, Põlva Tel: 079 94 321 Põlva jahiseltsi Seminariruum Tahvlid, 4 Kohvilaud seltsimaja kuni 40 kohta. TV+video, kokkuleppel, Mammaste, Põlva grafoprojektor. köögi vald kasutamise Tel: 079 95391; võimalus. 052 91958

Taevaskoja 30-kohaline Grafoprojektor, 74 (talvel) Toitlustamine turismi- ja kaminaruum. paber- tahvel, 97 (suvel) ettetellimisel. puhkekeskus projektsiooni- Saun. Taevaskoja, Põlva tahvel vald Tel: 079 92067; 05174013

13 25 Aprill 2003 Siim Patrael

Allikas: SA Põlvamaa Turismiarenduskeskus

Seminari- ja konverentsiturism Põlva piirkonnas on väga perspektiivikas turunišš: * Soodne asukoht, rahuldaval tasemel infrastruktuur (teed, sidevahendid jne) * On olemas erinevad võimalused erinevate sihtgruppide vajaduste rahuldamiseks * On olemas eeldused konverentsiturismi pakettide koostamiseks (toitlustamine, aktiivne puhkus, meelelahutus jne) * Põlvas on suhteliselt heal tasemel ettevõtlus (Nycomed Sefa, Põlva Piim jpt), mis omab positiivset mõju piirkonna mainele.

6.5 Vaba aja ning aktiivse puhkuse veetmise võimalused: MATKAMINE Kiidjärve – Taevaskoja huvimets Kiidjärve – Taevaskoja huvimetsa loodusrajad, “Viimse Reliikvia” võttepaigad. Kiidjärve – Saesaare – Taevaskoja – Valgesoo sild – Kiidjärve (15 km, parim osa Ahja jõe ürgorust). Kiidjärve – Koorvere – Kiidjärve (18 km, rada on kaardistatud). Akste sipelgariik ( Euroopa suurim metsakuklaste koloonia, kuni 2-meetri kõrgused püramiidid; kaitseala, ainult koos matkajuhiga (Ants Martin 07 47 2681, 052 40 909; Ain Erik 051 39 649). Raja pikkus 3 km. Valgesoo - Valgesoo servale on ehitatud lõkkekoht, vaatetorn ja 2 km pikkune õpperada Suur ja Väike Taevaskoda (4 km) Roiupalu metsa virgestusretk (1,5-2 km), ainult koos matkajuhiga Ain Erik 051 39 649 Laari männi genofondi reservaat (keeluala, ainult koos matkajuhiga Ain Erik 051 39 649). Raja pikkus 7 km. Linnuvaatlused (ainult koos matkajuhiga Arvi Lepisk 050 45 918)

KANUUMATKAD Taevaskoja turismi- ja puhkekeskus Taevaskoja, Põlva v 079 92067; 051 74 013 Kagureis Uus 5, Põlva 079 98530 Tamme Trahter puhkemaja Mammaste, Põlva v 079 93275; 051 55 214

PAADILAENUTUS Pinnamäe talu Partsi, Põlva v 051 77 906

LAEVASÕIDUD V-matkad Indrek Herman 051 10 253 (jõelaev Lonny - Ahja jõel; mai - september)

RATSUTAMINE Timmo Tallid Mammaste, Põlva v 079 98530 Taevaskoja turismi- ja puhkekeskus Taevaskoja, Põlva v 079 92067; 051 74 013

14 25 Aprill 2003 Siim Patrael

SUUSARAJAD Intsikurmu suusarada Põlva linn 079 94851; 050 34 368 Mammaste suusarada Põlva vald 079 94078 Taevaskoja turismi- ja puhkekeskus Taevaskoja, Põlva v 079 92067 Tamme Trahter puhkemaja Mammaste, Põlva v 079 93275; 051 55 214 Orajõe puhkemaja Põlva v 051 38 456

KALASTAMINE Pinnamäe talu Partsi, Põlva v 051 77906

JAHT Kagureis Uus 5, Põlva 079 98530

JALGRATTAD Taevaskoja turismi- ja puhkekeskus Taevaskoja, Põlva v 079 92067; 051 74 013 Kagureis Uus 5, Põlva 079 98530 Orajõe puhkemaja Põlva v 051 38 456

TENNISEVÄLJAKUD Põlva tenniseklubi Serv Nurme 7a-3, Põlva 056 357 310; 050 91 440

MINIGOLF Tamme Trahter puhkemaja Mammaste, Põlva v 079 93275; 051 55 214

SPORDIKESKUSED Põlva Spordihoone Põlva, Uus 3 079 94576 (võimla, siseujula, jõusaal)

Allikas: SA Põlvamaa Turismiarenduskeskus Aktiivse puhkamise võimalusi on Põlva piirkonnas suhteliselt laias valikus. Võib öelda, et Põlvas on maakonna tugevamad aktiivse puhkuse pakkumiste kaubamärgid – Timmo Tallid (AS Kagureis), Taevaskoja turismi- ja puhkekeskus, kes oma eduka tegevusega loovad kogu piirkonnale lisaväärtust.

7. Piirkonna külastatavus: RMK Kiidjärve-Taevaskoja puhkeala – 200 000 inimest aastas Taevaskoja – 15 000 kuus suveperioodil Valgesoo maastikukaitseala – 5 000 kuus suveperioodil Akste looduskaitseala – 3 500 kuus suveperioodil Ahja jõel – 400 kanuud kuus suveperioodil

Allikas: Riigimetsade Majandamise Keskus

15 25 Aprill 2003 Siim Patrael

7.1 Põlva Turismiinfokeskuse külastatavus 2002. aastal:

1600 1400 1200 1000 800 600 400

Külastajate arv 200 0

l i i i t t pt v ts ril ok jaan ebr ma uun juul gus se no de ve ap j au Kuu

Allikas: EAS TA Põlva Turismiinfokeskus

8. SWOT analüüs Tugevused Nõrkused Ajaloolised: Ajaloolised: * Ajalugu ulatub muinasaegadesse. * Säravate ajalooliste tähtsündmuste * Ajaloolised vaatamisväärsused – Põlva puudumine kirik ja kalmistu 13. sajandist. * Põnevad (ajaloolised) persoonid (Oldekop, Kolbakov, Schwartz , Kask, Timmo jpt)

Looduslikud: Looduslikud: * Üle-Eestiliselt tuntud kaubamärkide – *Tuntumate vaatamisväärtuste ränk Taevaskodade ja Intsikurmu – lähedus ülekoormatus * Loodusobjektide tihedus (Valgesoo, *Vähemtuntumate vaatamisväärsuste Tilleorg, Ihamaru jne) vähene kasutamine turismitootes * Igaüheõiguse objektide rohkus (RMK) * Massiturismi puudumine * Privaatsuse olemasolu * Heakorrastatud Põlva järve ümbrus * “Roheline” linn, ilus looduslik reljeef

Kultuur-sport: Kultuurilised: * Intsikurmu vabaõhulava olemasolu * Üle-Eestilist ja rv kõlapinda omava(te) * Spordi- ja kultuurirajatiste olemasolu kultuurisündmus(t)e puudumine

Infrastruktuurilised: Infrastruktuurilised: * Maakonna logistiline sõlmpunkt * Reisirongiliikluse vähenemine

16 25 Aprill 2003 Siim Patrael

* Infrastruktuuri optimaalne * Maakonnasiseste teede halb kvaliteet kontsentratsioon (kõik on käe-jala juures) * Vaatamisväärsused suhteliselt hästi viidastatud * Turvaline ja stressivaba keskkond

(Turismi)teenused: (Turismi)teenused: * Majutus – erinevate sihtgruppide vajadusi rahuldav * Toitlustus – võimalik vastu võtta suuri * Toitlustus – omanäoliste toitlustus- ja gruppe meelelahutuskohtade puudus

* Aktiivne puhkus – lai valik, hea kvaliteet * Seminari- ja konverentsiturism – erinevad ruumilised võimalused erinevatele sihtgruppidele * Puudulikult väljaarendatud turismitooted, sh. pole investeeritud turismiatraktsioonide, vaatamisväärsuste ja kultuuriürituste arendamisse * Oskuste puudumine turismitoodete väljatöötamiseks ja müümiseks * Läbi mõtlemata ning vähearendatud piirkonna turundus * Kohalike elanike madal aktiivsus, riskimishirm, tagasihoidlikkus * Teeninduse nõrk kvaliteet * Rahaliste ressursside vähesus * Paikkonna üldine mahajäämus * Infrastruktuuride puudulik kasutamine, infrastruktuur amortiseerunud * Konkurents naaberomavalitsustega Võimalused Ohud * Huvi tõstmine piirkonna vastu läbi ajaloo * Keskkonna-reostus populariseerimise * Ilmastikuriskid * Öko-elustiili ja -majanduse levik * Eramaadega seotud piirangud * Heal tasemel klienditeenindus * Noorte ja haritud inimeste väljaränne atraktiivsete objektide läheduses * Riiklike poliitikate heitlikkus * Teadlik tootearendus (Intsikurmu * EL-ga liitumisega võimalikud piirangud metsapark, Mammaste tervisespordikeskus ja kohustused jne) * Põlvamaa identiteedi tutvustamine kohalike kultuuriürituste kaudu * Kohaliku kultuuripärandi laiem rakendamine turismitootes

* Konverentsi- ja seminariturismi kui kompaktse teenuseliigi väljaarendamine

17 25 Aprill 2003 Siim Patrael

* Kokkutulekutoote väljaarendamine

* Piiriala võimaluste ärakasutamine * Turismiobjektide külastuse organiseerimine

* Koostöö aktiivsete naabritega. * Koostöö kõigi tasandite ja valdkondade vahel * Fokusseeritud suunitlusega koolitused * Abiprogrammidesse lülitumine * Välisinvesteerijate kaasamine

II Põlva turismipotentsiaali analüüs

1. Tootearendus 1.1 Probleemid * Üle-Eestilist ja rv kõlapinda omava(te) kultuurisündmus(t)e puudumine (nt Viljandi Folk, Otepää Suverull jne) * Omanäoliste toitlustuskohtade vähesus, stabiilsete meelelahutuskohtade puudumine * Selgelt eristuvate turismitoodete vähesus, olemasolevate vähene rakendamine. * Oskuste puudumine turismitoodete väljatöötamiseks * Piirkonnale iseloomulike suveniiride vähesus

1.2 Lahendused * Üle-Eestilist ja rv kõlapinda omava(te) kultuurisündmus(t)e loomine (taastamine) * Inveteeringud omanäoliste toitlustuskohtade ja stabiilsete meelelahutuskohtade tekkimiseks * Investeeringud selgelt eristuvate turismitoodete loomiseks, olemasolevate edasiarendamiseks. * Turismiettevõtjate koolitus turismitoodete väljatöötamiseks * Leida võimalusi lülituda suurematesse turismialastesse tootearendusprojektidesse * Käivitada piirkonnale iseloomulike suveniiride tootmine ja müük

2. Turundus 2.1 Probleemid * Väheintensiivne ning läbi mõtlemata reklaam ja mainekujundus * Oskuste puudumine turismitoodete müümiseks * Infotahvlite süsteemi puudulikkus

2.2 Lahendused * Piirkonna brändingu (sh logo ja tunnuslause) väljatöötamine * Turunduskava koostamine * Turismiettevõtjate koolitus turismitoodete müümiseks * Infotahvlite süsteemi edasiarendamine

18 25 Aprill 2003 Siim Patrael

3. Põlva piirkonna sihtgrupi analüüs Võimalik sihtgrupp Võimalused Aktiivse puhkuse Heal tasemel ratsutamise, kanuumatkade, talispordi harrastajad harrastamise võimalused jm. Aktiivse puhkuse paketid (Kagureis, TTPK) Matkarajad Pered Matkarajad/loodusõpperajad Kohalikud vaatamisväärsused Loodushuvilised Matkarajad eri tüüpi metsades (loodusõpperajad)

Ornitoloogid Linnuvaatlused Valgesoos

Ajaloohuvilised Kultuuri- ja ajalooobjektid (Põlva kirik ja kalmistu, kultuuriloolised mälestised jne) Tööasjus reisijad Hotell Pesa, Põlva linna infrastruktuurilised võimalused Ühepäevakülastajad Kohalikud vaatamisväärsused Matkarajad, aktiivse puhkuse võimalused, piknikuplatsid Suuremad üritused Läbisõitjad Konverentside ja Erinevad konverentsi- ja seminariruumid seminaride Võimalused koostada mitmepäevaseid seminaripakette korraldajad/osalejad (seminar + toitlustamine + vaba aja programm + ööbimine) Kokkutulekute ja Heal tasemel ratsutamise, kanuumatkade, talispordi suvepäevade harrastamise võimalused jm. korraldajad/osalejad Aktiivse puhkuse paketid Spordirajatised

4. Arengueelduste koondhinnang

Põlva piirkonnas on neli olulist valdkonda, mille baasil erinevaid arvestatavaid turismitooteid jätkusuutlikult arendada:

1. Aktiivse puhkusega seonduv 2. Looduspuhkusega seonduv 3. Piirkonna logistiline sõlmpunkt – konverentsiturism ja kokkutulekutoode 4. Meelelahutusega seonduv, eriti suvelõbustused (potentsiaal Intsikurmu ja Kultuurikeskuse näol)

19 25 Aprill 2003 Siim Patrael

III Visioon: Aastaks 2010 tuntakse Põlva linna ja/või valda kui populaarset aktiivse puhkuse veetmise piirkonda – nii suvel kui talvel Aastal 2010 on Põlva tunnustatud konverentside, seminaride ja kokkutulekute toimumise koht Põlvat seostatakse ürituste ja turismitoodetega, mis on iseloomulikud ainult sellele piirkonnale. Teed ja sidesüsteemid on korrastatud ning turismiobjektid varustatud mitmes keeles infotahvlitega. Põlva on Lõuna-Eestis arvestatav turismi-tõmbekeskus.

IV Projektid 1. Käesolevast analüüsist tulenevad projekti-ideed * Piirkonna brändingu (sh logo ja tunnuslause) ning turunduskava väljatöötamine * Konverentsi- ja seminariteenuse väljaarendamine * Kokkutulekutoodete väljaarendamine * Piirkonnale iseloomulike suveniiride tootmine ja turustamine * Kohaliku kultuurisündmuse väljaarendamine (EÜE laulupidu Intsikurmus, Pika Laua Pidu, jooksu- liulaskmise-, rula- vms spordivõistlus Kesk tänaval , kammerkontserdid Taevaskojas augustiöödel vms) * Investeeringud vaba aja ja aktiivse puhkuse toodetesse (nt Seikluspuhkuse keskus, Mammaste Tervisespordikeskus, (jalgpalli)staadion, Põlva järve piirkonna välja arendamine jms)

2. Pooleliolevad turismiprojektid: * Hetkel Põlva linnas käimasolevaid turismiprojekte ei ole * Põlva vald – Mammaste Tervisespordikeskuse väljaehitamine

3. Planeeritavad projektid * Intsikurmu seikluspuhkuse keskus (Põlva linn) * Järve tuledepark (Põlva linn) * Jalgrattateede võtgustik (Põlva linn) * Mammaste tervisespordikeskus (Põlva vald) * Taevaskoja Külakeskuse spordi – ja mänguväljakute väljaarendamine (Põlva vald) * Himmaste Külakeskuse spordi – ja mänguväljakute väljaarendamine (Põlva vald) * Peri Külakeskuse spordi – ja mänguväljakute väljaarendamine (Põlva vald)

20 25 Aprill 2003 Siim Patrael

Kokkuvõte

Turismi all mõistetakse reisi kui tervikut, mis hõlmab reisi ettevalmistamist, organiseerimist, sihtpunktis viibimist ja sisustamist. Vastavalt inimese reisi eesmärkidele valitakse selline sihtkoht, kus loodetakse oma eesmärke realiseerida.

Põlva piirkonnal on potentsiaali pakkuda omanäolisi turismitooteid nii kitsastele huvigruppidele kui ka laiemale publikule peamiselt neljas olulises valdkonnas:

* Aktiivse puhkusega seonduvad turismitooted * Looduspuhkusega seonduvad turismitooted * Piirkonna logistiline sõlmpunkt – konverentsiturism ja kokkutulekutoode * Meelelahutusega seonduvad turismitooted, sh suvelõbustused (potentsiaal Intsikurmu ja Kultuurikeskuse näol)

Kindlasti on võimalik ja vajalik arendada neid valdkondi kompleksselt ja omavahel kombineerides.

Turundus. Põlva piirkond kui turismi sihtkoht vajab tarbijate teadvusse jõudmiseks sihikindlat tööd nii sisemise identiteedi tugevdamisel kui ka pildi loomisel tarbija ettekujutuses. Äärmiselt oluline Põlva piirkonna turismipotentsiaali rakendamisel on turismiettevõtjate, kohalike elanike ja avaliku sektori vaheline koostöö.

Kuna antud teemad vajavad edasitöötamist ja süvenemist ülaltoodud valdkondade kaupa, pean võimalikuks sama temaatikat edasi arendada oma järgnevates töödes sh ka diplomitöös.

21 25 Aprill 2003 Siim Patrael

Kasutatud kirjandus ja allikad:

1. Põlva linna kodeluhekülg: www.polvalinn.polvamaa.ee 2. Põlva valla kodulehekülg: www.polvavald.ee 3. Enn Esko - Karilatsi, Taevaskoja, Põlva (2001) 4. R.Vill – Põlva Rahvahariduse Selts 33 aastat (1995) 5. Ilmar Vananurm – Põlvamaa – Põlvamaa Kultuurifond (1994) 6. Jaan Kappo – Siin-ja sealpool maanteed, Põlva rajoon (1989) 7. Paul Lehestik – Pildiraamat Põlva rajoonist (1986) 8. Elmo Ploom – Siin-ja sealpool maanteed, Põlva rajoon (1975) 9. Põlvamaa Keskkonnateenistuse kodulehekülg: www.polva.envir.ee 10. Aastaraamat “Põlvamaa arvudes 1998-2002” 11. Kodulehekülg www.bussireisid.ee 12. Põlvamaa maakonnaplaneering www.polvamaa.ee 13. Lõuna- Eesti turismi arengustrateegia aastani 2010 www.southest.ee 14. Hinsberg, A., Lelov, T. Kagu-Eesti turismi arengustrateegia ja –kava aastani 2006 www.polvamaa.ee 15. EAS TA Põlva Turismiinfokeskuse materjalid 16. SA Põlvamaa Turimiarenduskeskuse materjalid

22 25 Aprill 2003