Märjamaa Nädalaleht 24

TÄNA LEHES:

• Noortekeskuses töötab vabatahtlik Ameerikast. Lk 2 Märjamaa • Vee hinda vaagib volikogu komisjon. Lk 3 • Koolivõrgus tulevad muuda- tused. Lk 6 • Märjamaa sotsiaalabikeskuse tegevused. Lk 7 • Valla tänukirja saajad. Nädalaleht Lk 8 ja 9 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 8 (878) 24. veebruar 2010 Hind 5 krooni Kostivere talu saab oma valgustatud võidusamba Nädala eest hakkas Sipa küla Kostivere talu mees Viktor Jakimainen oma talu õuele “või- dusammast” rajama. Innustust andis mõista- gi originaal, aga tema ajendiks sai tahtmine kogeda, mida jääga teha annab. “See on pä- ris raske töö, aga väga huvitav,” ütles Jaki- mainen esimese kogemuse kohta. Algul oli kavatsus teha kahe meetri kõr- gune lumest alus ja järgida eeskujuks olnud klaassamba proportsioone, aga lõpptulemus on masajam ja mehekõrgune, sest Viktori põhitöö - lumelükkamine suurema samba ehitamiseks palju aega ei jäta. Risti valmistamiseks lõikas ta kanistrid pooleks ja valas neisse vee ning “kleepis” vee abil lumelükkamiste vahel ka jääplokid kokku. Nüüd tuleb neisse veel ettevaatlikult augud puurida, kuhu samba valgustuseks küünlad panna. Jakimainen nimetas pildil nähtavat ob- jekti veel toorikuks, mida ta viimistlema Viktori võidusammas. Mati Eriku foto hakkab. “24. veebruariks on aga kõik valmis. Loodame, et tema sambasaaga saab õn- samba ümbruse lumest lahti lükata ja kuna Hommikul tõmbame lipu masti ja õhtupime- neliku lõpu, millest on rõõmu peale oma talu on üsna maantee ääres, ei keela ta oma das süütame samba tuled,” kinnitas ta. pere teistelgi huvilistel. Peremees lubas õues kätetööd uudistama tulla.

Asukohta vahetanud noortekeskus kutsub ajurünnakule Algab valla tervise- Märjamaa noortekeskus on nüüd uuel aad- ühiselt välja selgitada noorte soovid ja va- profiili koostamine ressil Tehnika 11 (Märjamaa vallavalitsuse jadused, kokku võtta ideed ja mõtted, et tu- majas, endistes SEB panga ruumides). levikus valmiks noorte endi jaoks parimate Lahtiolekuajad: lahendustega keskus! Volikogu otsustas algatada Märjamaa valla E, K, N 14.00-20.00 Ajurünnak toimub 3. märtsil kell 18 terviseprofiili koostamise, mis lahtiseleta- T 13.00-18.00 Märjamaa noortekeskuses (Tehnika 11). tult tähendab omavalitsuse elanike tervise R 13.00-20.00 Oodatud on kõik noored vanuses 14-26. Oo- ja seda mõjutavate tegurite kaardistamist. tame aktiivset osavõttu! Seoses uue noortekeskuse projekteeri- Terviseprofiil on vahend tervisega seondu- misega Pärnu mnt 58 (endise koolisöökla) Merit Lootus va informatsiooni koondamiseks, et tutvus- majja, kutsume kokku noorte koosoleku, et Märjamaa Valla Noortekeskus tada lahendust vajavaid ülesandeid paik- konnas. Profiili alusel koostatakse tervise arendamise arengukava, milles püstitatak- 24. veebruaril kell 11–16 Märjamaa rahvamaja kinosaalis se eesmärgid tervisetulemuste paranda- kodulookonverents “ETTEVÕTLIK MÄRJAMAA” miseks ja määratakse vajalikud ressursid. Ly galeriis temaatiline väljapanek. Terviseprofiili koostamiseks moodustatak- Konverentsil esitletakse ja saab osta Harri Jõgisalu kokkupandud uut raamatut se juhtrühm koosseisus Villu Karu, Triin “Mu kodune Eestimaa. Läänemaa radadel”. Hind 200 krooni. Müügil ka teised ILO Matsalu, Gaili Ilisson, Tiina Kokemägi ja kirjastuse trükised soodsa omahinnaga. Maksta saab nii sularaha kui pangakaardiga. Riina Meidla. Märjamaa Nädalaleht 24. veebruar 2010 Sipa küla pidas viiendat suusapäeva

14. veebruaril pidas Sipa küla viiendat kor- da oma suusapäeva. “Seekord kaasnes mitu toredat kokkusattumust: algasid olümpia- mängud, mis üldist spordivaimustus suu- rendab, oli sõbrapäev ja ees vastlapäev,” paigutas külavanem Peeter Paunmaa siinse ettevõtmise laiemasse konteksti. “Suusarajal võistles 21 inimest, päris palju oli kelgutajaid ja pealtvaatajaid. See ongi meil nii pere- kui spordipäev,” lisas külavanem. Kuni kümneaastased sõitsid põllu äärt pidi 1,2 km, noormehed ja mehed läbisid 4,5 ja neiud ja naised 3,5 km. Raja ja parkimiskohad valmistasid ette Ivo ja Rain Kivastik ja Enrico Salk. Kohtunike- na tegutsesid Anne Link, Sirje Volas ja Kirsi Paunmaa. Kelgutamisvõistluse viisid läbi noortekeskuse töötajad Triin Oldekop ja ameeriklanna Shera Fowler. Väga menukas Kelgurong tuleb. Peeter Paunmaa foto oli nn tandemkelgutamine, kus võistkonda- dena mäest alla tuhiseti. Auhindadeks olid saamine, kuhu olid kutsutud ka siitkandist külapäev kohaliku hariduselu aastapäeva- priipääsmed Märjamaa kinno ja kevadel valitud volikogu liikmed. ga, mida tähistatakse iga viie aasta järel. toimuvale Noorsoolikale. Tavapäraselt kee- Esmalt lõi meeleolu naisansambel Can- Külavanem Peeter Paunmaa lootis, et tis (herne)suppi Aaso Kleeberg oma mees- tare. Siis anti infot Sipa kooli sulgemise ehk pakutakse välja ka tema mantlipärija, konnaga ja sooja teed pakkus Ankru baar. plaanist ja kõlama jäi, et kool peaks jätkama. kuid seda kohustust ei kipu keegi võtma ja Üritust toetas SA Loodna Vabaajakeskus. Arutati, kuidas rahastada tulevase mängu- nii tuleb tal vankrit edasi vedada. Mõni nädal varem toimus Sipa ja ümb- väljaku ehitamist ja kuuldi noortekeskuse Reet Saar ruskonna külade aktiivsete inimeste kokku- projektidest. Lepiti kokku siduda edaspidi

Ujula baariruumi tuleb jõusaal Maadlusklubi Juhan soovib Märjamaa 70,4 m2 kuni 31.12.2015. saal pakub sobivaid harjutamisvõimalusi ujula senises baariruumis avada jõusaali. “Jõusaal on üks viis, kuidas ujulat ka teistele sihtrühmadele. Juba on neil esitatud PRIA Leader meet- paremini turundada,” selgitas abivalla- MK Juhani eestvedaja ja ujula juhata- messe projekt seadmete saamiseks, vas- vanem Triin Matsalu. Lähedal paikneva ja Harri Koiduste kinnitas, et baari puu- tus sellele tuleb lähiajal. Volikogu andis Metsanurga võimlas on samuti jõusead- dumise pärast külastajad janu kannata- nõusoleku anda MK Juhanile tasuta ka- med, kuid need sobivad rohkem raske- ma ei pea – administraatorid hakkavad sutusse nimetatud ruumid üldpindalaga jõustikualade harrastajatele. Ujula jõu- müüma karastusjooke.

Noortekeskuses töötab vabatahtlik Ameerikast

Märjamaa noortekeskuses töötab esimesi nä- pevahendina” oma tundides. dalaid ameeriklanna Shera Fowler (22). USA Neiu vastused Märjamaa Nädalalehe kü- Texsase osariigist pärit neiul on bakalaure- simustele väljendasid rahulolu oma valikute- usekraad massikomunikatsiooni ja reklaami ga – mulle meeldib Eestis, hakkan harjuma erialal. Enne magistriõpinguid otsustas ta siinse talvega, kuigi see on külm, aga lumi on tulla maailma avastama ja teha midagi kasu- ilus,Texases ju lund ei ole. Esimesed muljed likku ning valis välja Eesti, millest ta varem on tal Märjamaast head: miljonilinnast pärit midagi ei teadnud. neiu naudib seda, et siin kõik üksteist tunne- Shera on olnud Eestis juba kümme kuud vad ja suhted on isiklikumad, Tallinnas do- ja lubas jääda Märjamaale vähemalt aastaks. mineeris rohkem “äri, äri”. Juba on ta tegut- Siia tulles soovis ta leida peavarju kellegi ko- senud ka Sipa noortekeskuses ja loodatavasti dus ja mitmed pered olid kohe nõus teda vas- kaasab ameeriklanna tulek sinna uusi noori. tu võtma. Nüüd on tal oma tuba Tiiu ja Mati Noorsootöötaja Triin Oldekop ütles, et Vankeri kodus. Pisut oskab neiu eesti keelt, Shera on tegus ja avatud, energiline ja pea- aga keeleoskus peaks ruttu suurenema, sest lehakkamist täis, nagu näeme ameerika fil- pererahvas inglise keelt ei räägi ja soovides mides. “Olen valmis tegema siin kõike, mida suhelda, tuleb ruttu õppida. Inglise keele vaja,” ütles Shera Fowler. Märjamaa avatud noortekeskuses õpetaja on valmis teda kasutama “keeleõp- töötab vabatahtlikuna Shera Fowler Ameerikast. Reet Saare foto 24. veebruar 2010 Märjamaa Nädalaleht Märjamaa 6. Metsküla külas asuv Laeva kinnistu Camp saun-aiamaja püstitamiseks. jagatakse Laevapõllu, Laevaaasa ja Laeva ka- 12. Väljastada kasutusluba: Eesti Energia Vallavalitsuse tastriüksuseks. Jaotusvõrk OÜ-le elektrivõrgu püstitamisel; istung 7. Õigusvastaselt võõrandatud maa ta- Märjamaa Valla Külavanemate Ühendusele gastamine: Velise külas Velise kiriku katast- kuue atraktsiooniga mänguväljaku, laulu- 16. veebruaril riüksuse ja Velise kogudusemaja katastriük- lava ja piknikulaudade püstitamiseks koos suse tagastamine Eesti Apostliku-Õigeusu istepinkidega. 1. Kooskõlastada Harju maakonnapla- Kirikule. 13. Välja anda projekteerimistingimused neeringut täpsustav teemaplaneering Via 8. Muuta vallavalitsuse korraldust, sest puurkaevu projekteerimiseks Sipa külas Baltica trassi asukoha keskkonnamõju stra- laekus täiendav ja eelnevatest soodsam hin- Metsaääre maaüksusel. teegilise hindamise programmi osas. napakkumus (9600 krooni) Besclean Pu- 14. Kinnitati korraldatud jäätmeveoga 2. Abivallavanem andis ülevaate taotluse hastusteenus OÜ-lt Varbola aedkooli hoone seonduvad taotlused. esitamisest Riigikantselei taotlusvooru “Suu- katustelt lume koristamiseks. 15. Keskkonnaspetsialist andis ülevaate rem haldusvõimekus”. 9. Hinnapakkumise Märjamaa vallamaja lumehooldustöödest.– Teha maanteeametile 3. Kümnendat aastat on Eesti Kirikute fuajeesse vaheukse paigaldamiseks esitasid märgukiri lume äraveo kohta Pärnu maantee Nõukogu käivitanud kultuuriturismialase AS Klaasmerk, AS Plasto ja AS GLASKEK. äärest. projekti “Teeliste kirikud”, mille eesmärgiks Madalaima hinnaga pakkumuse esitas vii- 16. MTÜ Võimlemisklubi Piruett esitas on tutvustada turistidele ja reisihimulistele mane – koos käibemaksuga 9601.56 krooni. taotluse projektlaagri läbiviimiseks Varbola eestlastele kauneid skraalhooneid, sh Märja- –Kinnitada AS GLASKEKi hinnapakkumine. aedkoolis. Laagri toimumise aeg 5.–18.06 ja maa kirikut. – Otsustati toetada 1000 kroo- 10. Märjamaal Pärnu mnt 56 asuva in- 24.07–08.08.2010. – Jätta menetlusse. niga, nagu paluti. Lõplik otsus langetada pä- ternaadihoone (senine noortekeskuse hoo- 17. Anti nõusolek ratsavõistluse korral- rast 2010.aasta vallaeelarve vastuvõtmist. ne) kütmisest kevadperioodil. 2010. aastaks damiseks OÜ-le Juurimaa Tall. Juurimaa 4. Raplamaa Vaegkuuljate Ühing tegi et- planeeritud küttekulud on otsas. Et radiaa- Talv 2010/ERL Talvise Ponikarika IV etapp tepaneku külastada Märjamaa valda. Raha- torid lõhki ei külmuks, hoida temperatuur toimub 13.03.2010. lisi kohustusi vallale ei kaasne. minimaalse sooja peal. Osta kütust 1000 l 18. Nimetada Raikküla Kooli nõukogus- 5. Anti nõusolek maa riigi omandisse kaupa. se Märjamaa vallavalitsuse lastekaitsespet- jätmiseks seoses vajadusega arvata see riigi 11. Väljastada ehitusluba OÜ-le Forest sialist Sirje Praks. maareservi. Vee hinda hakkab vaagima volikogu komisjon 1. juulist 2009 pakub Märjamaa vallas vee- jum. Ta väitis, et hinnataotluses ei ole mi- tist välja rebida: alles tänavune esimene ja kanalisatsiooniteenust AS Matsalu Vee- dagi liigset, see sisaldab mitmeid ettevõtte poolaasta näitab õigeid arve. värk. Ettevõte soovib, et kinnitataks vee- riske, nad on juba oma palku vähendanud. Kuna volikogu majanduskomisjon ei varustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse Taotluse põhjendamiseks oli esitatud väga jõudnud enne istungit hinna osas ühele senisest kallim hind (kokku ligi 39 krooni detailseid kuludokumente. Märgiti sedagi, meelele, lepiti kokku moodustada lahendu- koos käibemaksuga), mis meie vallas on vo- et see on sama summa, mis pakuti välja läi- se leidmiseks volikogu komisjon, kuhu ni- likogu kompetentsis. Küsimust käsitles juba nud kevadel. Tulevane tegevjuht Hans Lii- metati Andres Jõessar, Ants Riismaa, Urmas volikogu eelmine koosseis, kuid valimiste bek kinnitas Raplaga võrreldes, et soovitud Kristal, Ülo Olm ja Villu Karu. Nemad vaagi- tõttu jäi otsus langetamata. Novembris taot- hind pole üle küsitud. vad hinnapakkumist ja küsimust arutatakse les firma koguni 47-kroonist hinda, kuid see Andres Jõessar uuris, millal lõpetatakse edasi 16. Märtsi istungil. Koit Kuus toonitas, oli ka nõukogule liig ja lükati tagasi. 50-kroonise lisatasu võtmise. – Uuest aas- et lahendus tuleb ruttu leida, sest ettevõte Istungil andis selgitusi juhatuse liige tast seda enam ei võeta, nõukogu keelas peab saama edasi areneda. Ka Ago Kirsipuu Reimo Põldäär. AS Matsalu Veevärk ope- ära, kuid tarbijakaitse seda valeks ei pida- sõnas, et kui julgesime investeerida, siis tu- reerib kaheksas vallas, neist neljas on uus nud, ütles Põldäär. leb hinda tõsta, sest praeguse hinnaga pole hind kehtestamata. Seetõttu on ettevõttel Ta ei pidanud küsimustele vastates ka Matsalu Veevärk jätkusuutlik. juba tekkinud ligi 2 miljoni kroonine kah- õigeks üksikuid majandusnäitajaid konteks- Reet Saar Mustlasvanker veeres Märjamaale Corelli Music tõi Märjamaal publiku ette Reinhardti loomingut. Ta õppis iseseis- Need tegevusalad on jälje jätnud mustlaste ühe oma populaarsema kava: mustlastee- valt kitarri mängima ja hakkas koostööd kultuuri ning seda ei ole oluliselt mõjuta- ma pakkus värvikat valikut mustlasmuusi- tegema tuntud muusikutega, peagi jõudis nud tööstuse areng ning paiksem eluviis. kast ja huvitavatest juhtumistest selle kirju esikalbumini – eeskujuks tuntud muusi- Hispaanis musitseerivad mustlased kitarri saatusega rahvakillu elust Marko Matvere kud Armstrong ja Ellington. Eeskujud te- ja rütmipillidega, Ungaris kasutavad viiu- esituses. gid Reinhardtist geniaalse muusiku, kes ei lit ja tamburiini. Esikohal on laulmine. Koos laulva, haaravaid lugusid vestva ja tundnud noodikirja. Oli tore kuulata tema Eks meil kõigil ole mustlastega erinev kitarri mängiva Matverega astus kuulajate lugusid 100. sünniaastapäeval. kokkupuude. See kontsert oli nagu muu- ette Indrek Kruusimaa flamenkokitarril Mustlased on India põhajapiirkonda- sikalektoorium, kus saime osa mustlas- ning Estonia muusikutest koosnev Ooper- dest pärinev rändrahvas, kelle suuremad kultuurist, selle rahvakillu elust-olust tä- kvartett. Lauldi mitmes keeles, kanti ette kogukonnad Euroopas asuvad Ungaris, napäevani. Kõrvu jäid kõlama aegumatud vene romansse, rahvalikke lugusid ja bal- Slovakkias ja Rumeenias. Rändrahvana viisid. kanimaade muusikat ning maailmakuulsa tegelesid nad peamiselt hobusekasvatuse, Mustlasvankri veeremist jälgis mustlaspäritolu kitarrimängija Django metallitöötlemise ja rändkauplemisega. Jaan Viska Märjamaa Nädalaleht 24. veebruar 2010 Märjamaa valla kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja võrgust eraldumise kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, piirhinna kooskõlastamise kord ja soojusettevõtja arenduskohustus

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse kor- (1) Märjamaa valla kaugküttepiirkonna piirid seks annab Märjamaa Vallavalitsus (edaspidi Val- ralduse seaduse § 6 lõike 1 ning kaugkütteseaduse on määratud kaartidel lisas 1. lavalitsus) projektide läbivaatamise ja kinnitamise § 5 lõike 6, § 9 lõike 3, §10 ja § 14 alusel. (2) Märjamaa vallas on kolm kaugküttepiir- käigus. konda: I ÜLDSÄTTED 1) Tehnika tänava kaugküttepiirkond, mis hõl- § 6. Kaugküttevõrgust eraldumine mab järgmisi aadresse: (1) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühen- § 1. Määruse eesmärk Tehnika tänav 1, 2, 3, 5, 6, 7, 9 ja 11; Tehase duse katkestamist koos liitumise ja soojusenergia (1) Määruse eesmärgiks on kehtestada Märja- tänav 1 ja 3; Laane tänav 1, 1a, 2, 3, 4, 5, 7, 8, 9, 10, ostu-müügilepingute lõpetamisega. maa valla kaugküttepiirkonna piirid, 11, 12, 13 ja 14; Tööstuse tänav 1 ja 3; Pargi tänav (2) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas kaugküttevõrguga liitumise ja kaugküttevõr- 1,1a, 2, 3, 4, 5, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 15, 16, 17 ja 19; on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel: gust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte Raua tänav 1, 2, 3, 4, 8 ja 10; Uus tänav 3 ja 5. 1) võrgu kaudu soojusenergiaga varustatud üldised kvaliteedinõuded ning soojusettevõtja 2) Pärna tänava kaugküttepiirkond, mis hõl- ehitise lammutamisel või konserveerimisel; arenduskohustus. mab järgmisi aadresse: 2) ehitise rekonstrueerimisel selliselt, et soo- (2) Käesolevat määrust tuleb käsitleda koos Pärna tänav 1, 11 ja 13, Pärna põik 2 ja 4; Pärna jusenergiaga varustamiseks hakatakse kasutama Kaugkütteseadusega. tee 8, 10, 12, 14, 16 ja 18; Pihlaka 2 ja 4 ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise; 3) Orgita küla kaugküttepiirkond, mis hõlmab 3) ehitise soojusenergiaga varustamiseks ha- § 2. Mõisted järgmisi aadresse: katakse kasutama kogu soojusenergia vajaduse ra- 1) kaugküte on soojusenergia tootmine ja võr- Orgita küla 2, 3, 4, 5, 14, 17, 24, 28, 30, 30a, 32, huldamiseks tehnoloogilist jääksoojusenergiat. gu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soo- 34, 36, 38 ja Midrimaa Lasteaed (3) Eraldumist taotlev tarbija peab soojusette- jusenergiaga kaugküttesüsteemi kaudu; võtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud 2) kaugküttesüsteem on soojusenergia tootmi- III KAUGKÜTTEVÕRGUGA LIITUMISE JA taotluse. se, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille VÕRGUST ERALDUMISE KORD (4) Soojusettevõtja peab vastama tarbija taotlu- moodustavad soojusenergia tootmise, jaotamise ja sele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud § 4. Kaugküttevõrguga liitumine arvates. ehitised; (1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine (5) Eraldumistingimustes määratakse kind- 3) kaugküttevõrk (edaspidi võrk) on torustike, kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele laks: seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste isikutele, kelle omandis või valduses on tar- 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvesta- kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, bijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehi- des, et see toimuks vähemalt 6 kuu jooksul mis on vajalik soojusenergia jaotamiseks, samas tise soojusenergiaga varustamiseks, välja arvatud eraldumistaotluse esitamisest arvates; võrguks ei loeta kaugkütteseaduse tähenduses tar- käesolevas määruses § 5 nimetatud erandjuhtudel. 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised bijapaigaldisi; (2) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võima- nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud 4) tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või luste piires kohustatud ühendama võrguga kõik võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustus- ühtse majandusüksuse moodustavas kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esita- kindluse tagamiseks. funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata (6) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud ohtu varasemate liitujate varustuskindlust. soojusettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abisead- (3) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise kulud. mete võrguga ühendatud või ühendatav ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma talituslik kogum tarbija varustamiseks soojus- võrguga, välja arvatud tiheasustusega uusehitiseks IV KAUGKÜTTE ÜLDISED KVALITEE- energiaga; planeeritaval maa-alal asuvad isikud. DINÕUDED, PIIRHINNA KOOSKÕLAS- 5) liitumispunkt on võrgu ja tarbijapaigaldise (4) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga lii- TAMISE KORD JA SOOJUSETTEVÕTJA ühenduskoht; tujalt põhjendatud liitumistasu. ARENDUSKOHUSTUS 6) võrgu teeninduspiir on piir, milleni võrguet- (5) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas tevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab; toimub Kaugkütteseadusega sätestatud korras. § 7. Kvaliteedinõuete tagamine 7) võrgupiirkond on maa-ala, kus asub ja kus (1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või § 5. Erandid muude kütteviiside kasutamise omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga valduses olevat võrku; lubamiseks ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus 8) tegevuspiirkond on tegevusloaga kindlaks (1) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas koguses soojusenergiaga. määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb; ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojus- (2) Kaugküttevõrgus peab soojusettevõtja 9) tarbija on isik, kes ostab võrgu kaudu jaota- energiaga varustamisel lubatakse kasutada muud hoidma stabiilset hüdraulilist režiimi ja soojus- tavat soojusenergiat; kütteviisi kui kaugküte, on: kandja 10) liitumine on tarbijapaigaldise ühendamine 1) ajutised ehitised; temperatuurigraafikut, milles on tarbijaga võrguga: 2) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võr- kokku lepitud. 11) soojusettevõtja (võrguettevõtja) on ettevõt- gu tehnilised võimalused või mille võrku (3) Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedi- ja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate nõuded esitatakse soojusenergia tarnija ja tarbija on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning varustuskindluse; vahel sõlmitavas soojusenergia ostu-müügilepin- vastutab nende tegevustega seonduvate kauban- 3) ehitised, mille soojusenergiaga varustami- gus. duslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahenda- seks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid küt- mise eest. teviise: maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, § 8. Soojusettevõtja arenduskohustus tuuleenergia, bioenergia, soojuspump jne. (1) Soojusettevõtja peab arendama oma võrke II KAUGKÜTTEPIIRKONNA PIIRID 4) ehitised, mille puhul kütteks kasutatakse lähtudes valla üld- ja detailplaneeringutest ning ainult tehnoloogilist jääksoojusenergiat. nende realiseerimise vajadusest. Kaugküttepiir- § 3. Märjamaa valla kaugküttepiirkonna piirid (2) Loa lõikes 1 loetletud erisuste kasutami- konnas algatatud planeeringud kooskõlastatakse 24. veebruar 2010 Märjamaa Nädalaleht soojusettevõtjaga. gia piirhinna kooskõlastamisel lähtub vallavalitsus (9) Vallavalitsus ei avalda seoses soojusenergia (2) Soojusettevõtja peab arendama tema oman- eelkõige Kaugkütteseaduse §-des 8 ja 9 sätesta- piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kol- dis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõst- tust. mandatele isikutele, välja arvatud juhul kui teabe ma nende efektiivsust, et oleks tagatud kaugküt- (4) Vallavalitsus teeb soojusenergia piirhinna avaldamine on ette nähtud seadusega või teabe tepiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku kooskõlastuse kohta otsuse 30 kalendripäeva jook- edastamine on vajalik kaugkütteseadusest tulene- ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate sul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest vate kohustuste täitmiseks. kvaliteedinõuetele vastava soojusenergiaga varus- soojusettevõtja poolt. tamine. (5) Vallavalitsuse nõudel peab soojusenergia V LÕPPSÄTTED müüja selgitama ja põhjendama piirhinna moodus- § 9. Soojusenergia piirhinna kooskõlastamise tamise aluseid. § 10. Määruse jõustumine kord (6) Vallavalitsus võib kaasata soojuse piirhinna (1) Määrus jõustub 22. veebruaril 2010. (1) Soojusettevõtja, kes lähtuvalt Kaugkütte- kehtestamise kooskõlastamiseks sõltumatu kaug- (2) Määrus avalikustatakse Märjamaa valla seadusest ei pea soojusenergia hinda kooskõlas- kütte eksperdi. kodulehel ja Märjamaa Nädalalehes. tama Konkurentsiametiga esitab soojusenergia (7) Soojusettevõtja võib taotleda hinnavalemi piirhinna kooskõlastamiseks põhjendatud taotluse kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavale- Villu Karu Vallavalitsusele. mit kasutatakse soojusenergia piirhinna kooskõlas- Volikogu esimees (2) Soojusenergia piirhind tuleb kujundada sel- tamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest liselt, et oleks tagatud: sõltumatute ja soojusenergia hinda mõjutavate te- LISA 1 1) vajalike tegevuskulude katmine soojusener- gurite (nt hinna muutuvkulu komponentide muutu- Märjamaa Vallavolikogu gia tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks; mine) ilmnemisel. 16.02.2010 määrusele nr 12 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustu- (8) Soojusettevõtja peab avalikustama oma Märjamaa valla kaugküttepiirkonna kaardid se täitmiseks; võrgupiirkonnas soojusenergia piirhinna ja müü- 1) Tehnika tänava kaugküttepiirkond 3) keskkonnanõuete täitmine; dava soojuse tegeliku müügihinna vähemalt üks 2) Pärna tänava kaugküttepiirkond 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; kuu enne selle kehtima hakkamist oma kodulehel 3) Orgita küla kaugküttepiirkond 5) põhjendatud tulu. ja esitama Märjamaa vallale taotluse uue piirhinna (3) Soojusettevõtja poolt taotletud soojusener- avaldamiseks valla kodulehel.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pär- ja laiendamine ning lõigud, kus tuleb kaa- litsus, Roosikrantsi 12, 15077 Tallinn ja e- nu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha luda maantee rajamist alternatiivses asu- maili aadressile: [email protected] Harju täpsustamise teemaplaneeringute kesk- kohas. Harju maakonna teemaplaneeringu maakonna teemaplaneeringu osas; ning konnamõju strateegilise hindamise käigus valitakse sobiv trassi asukoht Kernu aadressile: Rapla Maavalitsus, Tallinna programmi avalik väljapanek ja avalik ümbersõidu jaoks. Teemaplaneeringutega mnt 14, 79513 Rapla ja e-maili aadressile: arutelu Harju ja Rapla maakondades km luuakse lähtealused teeprojektide, samuti [email protected] Rapla maakonna 12,0 – 92,0 üld- ja detailplaneeringute koostamiseks. teemaplaneeringu osas.

13.05.2009 algatati Harju maakonnas Planeeringute lähteseisukohtade Riigipiiri ülest mõju teemaplaneeringu Harju maakonnaplaneeringut täpsustav tutvustamine ja keskkonnamõju stra- elluviimine senistel andmetel kaasa ei too. teemaplaneering “Põhimaantee nr 4 (E67) teegilise hindamise programmi avali- Tallinn - Pärnu - Ikla (Via Baltica) tras- kud arutelud toimuvad 9. märtsil 2010. Oodatakse aktiivset osavõttu avalikest si asukoha täpsustamine km 12,0 - 44,0” a. kell 15.00 Kernu valla rahvamajas aruteludest. ning selle keskkonnamõju strateegiline (Riisipere tee 6, Haiba küla, Kernu vald) hindamine. 07.05.2009 algatati Rapla maa- ja samal päeval kell 18.00 Märjamaa Kontaktandmed: konnas Raplamaa maakonnaplaneeringut Rahvamajas (Sauna 2, Märjamaa alev, Teemaplaneeringute algatajad, koosta- täpsustav teemaplaneering “Põhimaantee Märjamaa vald). Planeeringu lähtesei- mise korraldajad ja kehtestajad: nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) sukohtade tutvustamisel on kavas anda Harju maakonna osas: Harju Maava- trassi täpsustamine km 44,0-92,0” ning ülevaade ka planeeringute protsessist litsus, aadress Roosikrantsi 12, Tallinn selle keskkonnamõju strateegiline hinda- ning teostatavatest uuringutest. 15077, kontaktisik: Heino Alaniit, e mail: mine. Konsultandiks teemaplaneeringute [email protected], tel: 611 8772 koostamisel ja keskkonnamõjude stratee- Keskkonnamõju strateegilise hinda- Rapla maakonna osas: Rapla Maavalit- gilisel hindamisel on Hendrikson & Ko OÜ mise programmiga ja teemaplaneeringu sus, aadress: Tallinna mnt 14, Rapla 79513, ja Reaalprojekt OÜ. Teemaplaneeringute lähteseisukohtadega on 23. veebruar – 8. kontaktisik: Tavo Kikas, e post: tavo@ra- rahastajaks on Maanteeamet. märts võimalik tutvuda Harju Maavalit- plamv.ee, tel: 4841104 suses (Roosikrantsi 12, Tallinn), Kernu Teemaplaneeringute eesmärgiks on Vallavalitsuses (Haiba külas), Rapla Maa- Teemaplaneeringute ja keskkonnamõju riigi põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pär- valitsuses (Tallinna mnt 14, Rapla) ja strateegilise hindamise koostaja: nu – Ikla olemasoleva trassi vastavusse Märjamaa Vallavalitsuses (Tehnika 11, OÜ Hendrikson & Ko, Raekoja plats 8, viimine I klassi maanteele esitatavatele Märjamaa alev), projekti jaoks koostatud Tartu 51004, [email protected], nõuetele Harju maakonnas km 12,0 – 44,0 infoportaalis http://viabaltica.hendrikson. 7 409 800 s.h Kernu ümbersõidu trassi valik ja Rapla ee/ ja samuti Hendrikson & Ko veebilehel OÜ Reaalprojekt, Pärnu mnt. 463, Tal- maakonnas km 44,0 – 92,0. Planeeringu- www.hendrikson.ee alajaotuses “Avalikud linn 10916, [email protected], te käigus täpsustatakse need olemasoleva dokumendid”. Programmi kohta ettepane- 608 11 00 maantee lõigud, kus on otstarbekas ja või- kuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada malik olemasoleva maantee õgvendamine kuni 8. märtsini aadressile: Harju Maava- Märjamaa Nädalaleht 24. veebruar 2010 Koolivõrgu korrastamisel langetati raskeid otsuseid Koolivõrgu korrastamise vajadust ja sel- palju selgemini läbi mõeldud olema. mate koosolekul ei pooldatud, küll aga lega seonduvaid probleeme on volikogu Mesila põhjendas, et kuna edasimineku volikogu hariduskomisjonis. arutanud aastast 2007, kuid muudatusi variante on mitu, tuleb esmalt langetada A. Jõessar küsis, kas seda otsust te- pole tehtud. Seekordseks istungiks oli poliitiline otsus. hes ei kaalutud siis sotsiaalset poolt nagu välja pakutud lahendus liita Haimre põ- Andres Jõessar leidis, et saadav kok- Haimre puhul? Mesila vastas, et taolisi hikool, kus õpib 51 õpilase Märjamaa kuhoid – direkori kahe kuu töötasu – on otsuseid ei tehta kergekäeliselt ja küsi- gümnaasiumiga ja kaotada Sipa laste- napp. Mesila sõnul on kool teinud juba must on palju arutatud. Ta meenutas, et aed-algkoolis algkooliosa, kus õpib neli kõikvõimalikke kärpeid. eelmisel kevadel lükati Sipa kooli sulge- last. Ka Villu Karu märkis, et üksnes ma- mine edasi. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et janduslikest kaalutlustest lähtudes võiks Volikogu liikmetel oli ees Sipa kooli vald on elukohalähedase hariduse nimel lapsed vedada MG-sse, aga kooli olemas- lastevanemate ja õpetajate ühine kiri, püüdnud seni üleval pidada kõiki ole- olu on paikkonna jaoks väga tähtis. milles kinnitati, et nad mõistavad valla masolevaid haridusasutusi, arvestamata Andres Elmik ütles, et kõige lihtsam majanduslikku olukorda ja koolivõrgu nendes käivate laste arvu ja riiklikku ha- oleks väikesed koolid sulgeda, aga kõi- optimeerimise vajadust, kuid ei olda riduse rahastamise poliitikat, kuid laste gile õpilastele ei sobi suur kool. “Kui ta- nõus põhjendustega, mis otsuse eelnõu arv väheneb jätkuvalt, vallaeelarves na- hame Märjamaa gümnaasiumi säilitada, juures kirjas, nt nagu ei saaks väikekoolis pib raha ja ratsionaalne majandamine tuleb täna otsus langetada, mõne aasta täita kvaliteetselt riikliku õppekava nõu- nõuab radikaalsemaid samme koolivõr- pärast on meil juba 100 lasta vähem,” deid. Teistesse koolidesse edasi läinud gu optimeerimiseks. ütles koolijuhist Elmik. laste õppeedukuse suhtes pole preten- Haimre kooli hoolekogu liige ja oma sioone olnud. Sügisest tulevad Märjamaa kooli suur kaitsja Agu Raadik rõhutas, et Sõna palunud juhataja Katrin Einlig gümnaasiumi Haimre klassid Haimres on jalad alla aidatud mitmetele toonitas, et Sipas on lasteaed ja algkool Ettekandes ütles haridusnõunik Tõnu nõrgematele õpilastele ja liitmine güm- nii tihedas koostöös, neid ei vaadata Mesila, et Eesti haridusmudel ei soosi naasiumiga on kompromiss, et kooli säi- eraldi. Sipa kooli taasavamisest saab tä- alla 90 õpilasega põhikoole, Haimre PK-s litada. navu 20 aastat, lasteaed-algkool töötab on õpilasi 51, kuid selle kooli tugevus on Jõessar küsis, et kui see on sotsiaal- 15 aastat. “Palun märgake ja tähtsustage 7.–9. klassis, kus õpib hulk neid noori, projekt, milleks siis üldse midagi muuta. ka Märjamaa valla väiksemaid piirkondi kellele suur Märjamaa kool pole sobinud Raadik vastas, et teemat vinduma jätta ei ning säilitage olemasolev asutus, mis on ja kellel on väikeses koolis aidatud saada saa ja tuleb astuda järgmine samm. Sipa küla jaoks väga tähtis just sellisena kätte põhikooli lõputunnistus. Arutelus märgiti, et õpilaste puudu- nagu ta on,” kirjutasid pöördumises voli- Rahvastikuregistri andmeil pole ses on ka Valgu põhikool, kuid seal on kogule 12 lapsevanemat ja viis õpetajat. Haimres lähiaastail loota I klassi tulevate vajaduse korral võimalik moodustada Villu Karu sõnas, et kõik maksab ja laste arvu kasvu. Et tagada koolihariduse algkool. vallal pole jaksu nii suurt infrastruktuuri jätkumine Haimres ja loodud tugisüstee- Hääletamistulemused olid järgmi- üleval pidada. Tahtes säilitada ujulat ja mi jätkumine pakuti otsuses välja Haimre sed: 19 poolt- ja üks vastuhääl, kolm jäid muusikakooli kui oma valdkonna ain- PK liitmine Märjamaa gümnaasiumiga. erapooletuks. A. Jõessar palus oma vas- said objekte, tuleb mujalt kokku tõmma- Allar Oviir küsis, mis sisuliselt muu- tuhääl nimeliselt protokollida. ta. “Oleme oma otsustes niigi kaks-kolm tub peale kooli nime? T. Mesila vastas, Otsustati liita alates 1.09.2010 Haim- aastat juba hiljaks jäänud,” tõdes Karu. et juhtimine läheb MG alla, eeldame, et re põhikool Märjamaa gümnaasiumiga ja Hääletamisel oli 15 inimest selle õpilaste ja klassikomplektide arv seetõt- lõpetada tema tegevus iseseisva vallaa- poolt, et lõpetada alates 1.09.2010 Sipa tu ei muutu, poiste tööõpetust ja õpilaste sutusena. Kujundada Haimre PK ümber lasteaia-algkooli kooliosa tegevus ja ku- toitlustamist saaks paremini korraldada MG osaks nimetusega Haimre klassid. jundada asutus ümber Sipa lasteaiaks. MG baasil, kuid keegi ei tea, kui palju Vastuhääli oli 7 ja erapooletuks jäi üks Märjamaa lapsi tuleb Haimresse uuel Sippa jääb vaid lasteaed saadik. õppeaastal. Sipa kooliosa sulgemiseks olid eel- Reet Saar Oviiri arvates oleks nii kaalukat ot- nõus toodud samad põhjused nagu sust ette valmistades pidanud tulevik Haimregi puhul. Seda plaani lapsevane- Eelarveprojekt ootab muudatusettepanekuid Teisel lugemisel esitati volikogule tasa- Olm leidis, et ka vallavalitsuse per- Allar Oviir küsis, kas vastab tõele kaalus eelarveprojekt. Seda tutvustades sonalikulu võiks veelgi kärpida. Seda tu- kuuldus, et vallavalitsus tahab Valgu ütles rahandusosakonna juhataja Lea leb vaagida komisjonides, ütles Laurits. rahvamaja selles hoones sulgeda. Valla- Laurits, et istungil tehti kaks rasket ot- Andres Jõessar väitis, et ujula ning vanem vastas, et päästeamet on teinud sust seoses koolidega ja nüüd ootab val- muusika- ja kunstikooli kasutab väike ettekirjutuse ATS süsteemi puudumise lavalitsus järgmisi ettepanekuid. osa elanikest ja nende omatulu peaks pärast. Samuti on väga kulukas kütta Ülo Olm tundis huvi, kas on võima- suurendama. – Vallavalitsus on seda elektriga hoonet, mis sooja ei pea. Ot- lik nn puhvrit tekitada. L. Lauritsa sõnul arutanud, kuid sotsiaalne pool on peale sust langetatud ei ole. Valla hooneid re- võiks reservi suunata 1,5 milj krooni jäänud – hinnatõusuga ei saaks paljud noveeritakse järk-järgult. valla raha, mis on kavandatud teede re- neid teenuseid endale lubada. “Võiks Eelarveprojekti muudatusettepane- mondiks ja teede hoolduseks kasutada kaaluda hinna tõstmist igal aastal, mitte kud tuleb esitada 28. veebruari õhtuks. vaid riigipoolseid eraldisi. hüppeliselt,” pakkus Laurits välja. 24. veebruar 2010 Märjamaa Nädalaleht

Ülevaade le. Tõhusad ja turvalised harjutused aitavad Sobib neile, kes teavad, et male mängimine Märjamaa sotsiaalabikeskuse säilitada liigeste liikuvust ja luua head aitab mõistuse erksana hoida teenustest, tegevusvõimalustest enesetunnet. ka vanemas eas. ja ringide LAPITEHNIKA ÕPIRING JOOGAVÕIMLEMINE VANEMAEALIS- uutest toimumisaegadest Juhendaja Irina Skorljakova TELE JA PUUETEGA INIMESTELE Keskus on avatud Esmaspäeviti 16.00 -19.00 Juhendaja Helgi Saage esmaspäevast reedeni 9.00–17.00 Osaleda saavad kõik huvilised, kel on Reedeti 14.00 olemas esmased õmblemisoskused ja huvi Pehmed ja jõukohased harjutused aitavad Eluasemeteenuse osutamist eluaseme- lapitöö põnevate tehnikate vastu. lõõgastuda ning leida tasakaalu ning hin- ja toimetulekuprobleemidega Märjamaa Innustav juhendaja tutvustab erinevaid gejõudu eneses, vabaneda pingetest ning valla elanikele ja nende peredele võimaldab lapitehnika võimalusi ja õpetab, kuidas parandada vastupidavust haigustele. viie ühiselamutüüpi sotsiaaltoa olemasolu uutest kangastest ja ka vanematest riietest keskuse teisel korrusel. praktilisi kodutekstiile valmistada. Loodetavasti leiavad keskuses tegevus- võimalusi, vajalikke sotsiaalteenuseid ja Keskuse keldrikorrusel on igal tööpäeval LAULUKLUBI “KUKEMARI” toetust eelkõige Märjamaa valla eakad, pesumasina ( 9.00–6.00 ) Juhendaja Marika Kosubenko töötud, puuetega inimesed ja toimetuleku- ja duši ( 9.00–13.00 ) kasutamise võimalus. Kolmapäeviti 14.00 probleemidega pered. Neile on tegevusrin- Neljapäeviti on päevasaun (10.00–16.00). Üle kahe nädala oodatakse keskusesse gides osalemine tasuta. laulusõpru. Ühises, rõõmsas lauluringis Info ja eelregistreerimine keskuse Tasulised teenused sotsiaalabikeskuses on lauldakse vanu armsaid seltskonnalaule ja telefonil 482 1139. endiselt duši, sauna ja pesumasina kasuta- õpitakse vahelduseks ka uuemaid. mine. Sotsiaalabikeskus laenutab olemasolevaid liikumisabivahendeid ( hetkel ole- KODUKAUNISTAMISE ÕPITUBA mas kaenlaalused kargud, küünar- Juhendaja Tiina Kokemägi Lastega kodusolevatele emadele ja nende kargud). Neljapäeviti 12.00 lastele toimub sotsiaalabikeskuses Hommikupoolikuti on päevakeskuse saalis Uuemaid käsitöötehnikaid, lilleseade BEEBI- JA MÄNGUKOOL. võimalik ajalehti, ajakirju ja raamatuid nõuandeid ja traditsioonilisi käsitöövõtteid Arendavat ja eakohast tegevust juhendab laenutada või lugeda, lauamänge mängida, tutvustav õpituba. Eelistatud on taaskasu- Reelika Põldmann, telefon 529 0297. arvutit kasutada, televiisorit vaadata ja tatavad ja looduslikud materjalid, millest Beebikooli tunnid toimuvad kahes vanuse- käsitööd teha. valmistame tarbeesemeid, tähtpäevakingi- grupis esmaspäeviti 10.00–14.00 tusi, -kaarte ja -kaunistusi. Alati on teretulnud nii senised kui ka uued NÄPUTÖÖ- JA JUTUTUBA Päevased rühmategevused osalejad koos koos uute ja huvitavate soovi- Eestvedaja Linda Lendsalu eakatele, puuetega inimestele de ning ettepanekutega. Neljapäeviti 14.00 ja töötutele Hea kokkusaamisvõimalus käsitööhuvidega Meeldivate kohtumisteni inimestele. Ikka selleks, et end käsitööuu- TOOLIVÕIMLEMINE Märjamaa sotsiaalabikeskuses ! diste ja elu-oluga kursis hoida ning ajaga Juhendaja Tiina Kokemägi kaasas käia. Tiina Kokemägi Esmaspäeviti 14.00 ja teisipäeviti 13.00 MALEKLUBI Keskuse info 4821139, 56484190 ( Tiina) Toolivõimlemine on jõukohane nii eakatele Eestvedaja Arved Randoja e-mail : [email protected] kui ka mõõduka liikumispuudega inimeste- Neljapäeviti 18.00 ja Märjamaa valla kodulehekülg

VANA FOTO 80

Juba enne esimest maailmasõda mõl- gutati mõtteid raudteest Tallinna ja Pärnu vahel. Kui aastatel 1918–1919 rajas Riisipere mõisnik metsaveoraud- tee Vaimõisa kandist Riisipereni, hakati pidama plaane selle ühendamisest läbi Märjamaa Pärnuga. Paraku jäi see kava teostamata. Ka 20-ndatel aastatel kavandati erinevaid raudtee kulgemise suundi, mit- mete puhul raiuti looduses selleks sihte- gi. Ajakirjanduses nimetati lausa seitset erinevat sisseraiutud metsasihti. Aga mõte idanes ja 1928. aastal võt- tis Riigikogu vastu raudteede ehitamise kava, kus oli ka Rapla-Virtsu oma sees. Sama aasta sügisel hakati maid võõ- randama ja lõplikku sihti sisse raiuma. seks veeti 1929. aastal trassi juurde elek- Märjamaa jaama kohal. Näha on, et ka Samaaegselt alustati mullatöödega, mis ter ja ehitati valmis tööliste majad. tööliste majad on valmis. lõpetati 1930. aastal. Tööde hõlbustami- Juuresoleval pildil käivad mullatööd Tõnu Mesila Märjamaa Nädalaleht 24. veebruar 2010 Märjamaa valla tänukirja saajad aastal 2010

1. ILJU AVISTE eriti karm on, kui piiramine tubli abielupaar Aime ja Koit nevad tublilt aineolümpiaa- Pikale mandril elami- kestab pikka aega. Aga 32 Kuus. didel, Nuputa-viktoriinil ja sele vaatamata ei õnnestu aastat raamatutest ümber 9. RAIVI LAASER võistlustel. Viimastel aastatel tal oma võluvat Saaremaa piiratud olla? Tema näitel 10. ARGO RAU on tema IX klassid soorita- keelt ja Saaremaa naeratust võib öelda: see on koguni Varbola kandis on kaks nud põhikoolieksami kõrge ära unustada. Ta oskab olla väga hea! Ega ta muidu oma tublit meest, kes on kolm keskmise hindega. Õpilastele üheaegselt nii vanaema kui tööd hoole ja armastusega koosseisu olnud vallavoliko- meeldib, et õpetaja on sõbra- kooliõpilane, teda võib ko- teeks! Monika oskab väga gu liikmed ning seal head lik ja oskab seletada, kollee- hata volikogus koolibussi hästi suhelda lastega ja luge- seisnud oma kodukoha käe- gidele meeldib tema hea tuju eest võitlemas ja kaupluses da luuletusi. Ei pea paljuks käigu eest. Nad on toetanud ja abivalmidus. lillekimpusid meisterdamas. rahvamajaski kaasa lüüa. lasteaia, kooli ja kultuurima- 14. AILI LOODUS Talle meeldib kokakunst, 6. MAIE KORK ja arengut ning öelnud otsus- Temas on midagi ürg- muusika ja teater. Ta arvab, Kui te näete Varbolas tu- tava sõna ka võimla valmi- naiselikku ja austusväärset. et rahvamaja külastamine lukest süttimas, võite olla misel. Uude volikogusse nad Teisiti ei oskakski iseloomus- võiks olla iga Märjamaa ini- kindlad, et selle süütajaks on ei kandideerinud, kuid on tada suure pere ema, kes on mese aukohus. ühe kena proua käsi. Mida meelsasti nõus toetama, nõu üles kasvatanud kümme last. 2. ENE JAANISTE “Tuluke” teeb? Joob kord andma ja panustama oma Neist kõige vanem on 45 ja 2009. aastal ilmus tubli kuus üheskoos kohvi, peab ideid Varbola kandi arengus- kõige noorem 24. Lisaks on Vaimõisa küla naise ja Var- meeles sünnipäevalapsi ja se. Mõlemad mehed on koha- ta kasvatanud üles kaks ka- bola kooli õpetaja sulest arutab päevasündmusi. “Tu- likud ettevõtjad ja tööandjad sulast. Kõigist on saanud tub- kirjatöö, mis märgiti ära luke” ei püsi paigal, vaid teeb ning ka väga tublid pereisad. lid tööinimesed, kes tugevalt noorsooromaani konkursil. väljasõite teatrisse, kontser- 11. JANIKA LILÄNDER oma jalgadel seisavad. Kuigi Aastatepikkune kogemus ja dile, käib ekskursioonil ja Ta töötab Märjamaa Val- emale on suurimaks tunnus- ühes rütmis hingamine kooli- piknikul. “Tuluke” on Var- lavolikogu tubli sekretärina tuseks laste tänu, tahab ka noortega andis põneva teose bola pensionäride ühendus juba 11 aastat ning teeb seda Märjamaa vald tänada Aili kirjutamiseks tublisti ainet. ja proua Maie Kork on selle tööd äärmise kohusetunde- Loodust suurepärase elutöö Romaani nimi on “Elu on tuline hing ja vabatahtlik ju- ga. Samuti täidab ta Märja- eest. ilus”. See on ilus tõdemus ja hataja. maa Ettevõtjate Piirkondliku “LÄÄNEMAA RADADEL” ka ilus soov. 7. MAIE KUSMIN Ühenduse sekretäri kohuseid. autorid: 3. MARGUS JEHE Juba rohkem kui veerand Nende tööde kõrval õpib ta 15. HARRI JÕGISALU Tema teab, et nafta ja sajandit tunnevad Sillaotsa kõrgkoolis, kasvatab kolme 16. LEMBIT TIHKAN autod veel maailmast otsa muuseumi kambrid, köök, last, tegutseb ja tantsib meie 17. JÜRI KUSMIN ei saa ja et viie rikkama rii- teerajad ja parginurgad tema sõbraliku naabervalla Vigala 18. UNO KIISMA gi hulka jõudmiseks on vaja toimetamisi. Kes jõuaks neid folklooriseltsis “Kiitshara- Umbes kaks aastat tagasi AS-ist Comser veel palju kü- samme kokku lugeda? Ei ole kad” ning korraldab lastele langetas meie tuntud kirja- tust läbi lasta, et on vaja teha siin hoolitud nädalapäeva- folkloorilaagreid. mees Harri Jõgisalu otsuse, kohaliku elu edendamiseks dest ega kellaaegadest – kõik 12. MAIE LINDRE et nüüd on õige panna kok- õigeid otsuseid nii vallavalit- külastajad on saanud küsi- 1990. aastal alustas ta ku raamat, mis jäädvustaks suses kui ka koguduse juha- mustele vastuseid ja enamgi Vinguti-Juurimaal talupida- vana Läänemaa ajalugu, loo- tuses ja vabal ajal täiel rinnal veel. Paljud on asunud ko- mist, milles on umbes 100 dust, elu-olu, rahvapärimust, segakooris tenorit laulda. duteele, kõht sooja saia-leiba veist, kellest 40 on piimaleh- isiklikke mälestusi, perekon- 4. TIIA JOHANSON täis ja kohvimaik veel suus. mad. Kes arvaks küll kokku nalugusid ja fotosid. Mõte Ta on naine, kes on juba Loodetavasti jagab ta meie selle energia, mis loomade sai teoks ning tulemuseks on 30 aastat oma igapäevast kõikide ühiseks rõõmuks ka talitusele, ehitusele, hobu- mitmekülgne ja kapitaalne leiba teeninud iginaiselikul oma järgnevaid aastaid meie sekasvatusele ning iluaian- teos, mis oma tähenduselt moel – usinalt käsitööd te- kõigiga. dusele on kulunud! Asjaolu, ja ulatuselt ületab praeguste hes ja kududes. Töökohas 8. AIME JA KOIT KUUS et järeltulev põlvkond tema valdade, endiste kihelkonda- OÜ Haketos peetakse temast Märjamaal on ettevõte, valitud elamisviisi jätkab, de ning praeguste maakon- kui heast kollegist väga lugu. mis on tuntud kaugemalgi, annab tunnistust sellest, et dade piirid. Raamatu tegemi- Tema valmistatud suveniir- mis on tegutsenud ligi 15 Maie on oma eeskujuga teisel lõid kaasa Lembit Tihkan, nukud on sõbraks paljudele aastat ning mis annab tööd nud maaelu põnevaks ja ela- Uno Kiisma ja Jüri Kusmin. lastele siin- ja sealpool piiri. ligi 30 inimesele. Töö and- misväärseks ka noortele. Suur aitäh teile, et meil on Ja arvake, mis on selle tubli mine on tänapäeval juba ise- 13. RUTH LIPPUS nüüd olemas Meie Oma Raa- naise hobi? Innovatsioon ehk enesest suur väärtus, aga AS 1986. aastast töötab ta mat. uute käsitöönippide avasta- A.K.K-d iseloomustab ka see, Märjamaa Gümnaasiumis 19. MILVI MARIPUU mine nii tikkimisel, viltimisel et igal aastal parandatakse matemaatikaõpetajana. Sel- Tal on kärmed käed ja te- kui lapitöös. ettevõtte töö- ja olmetingi- leks, et nii rasket ainet ka rav silm. Ta on hoidnud viis 5. MONIKA KASE musi ning et oma töötajaid kõige nõrgematele arusaa- aastat korras Valgu küla hal- Sõjandusest on teada, et osatakse hinnata. Salapä- davaks teha, on vaja erilist jasalad ja Tiigi männiku par- ümber piiratud olla pole hea, rase lühendi A.K.K taga on talenti. Tema õpilased esi- gi. Tema tähelepanelikkus ja 24. veebruar 2010 Märjamaa Nädalaleht nõudlikkus koduküla kauni vististi küll igaüks, kes ku- kuigi kena. Just selline oli välimuse tagamisel on laialt nagi mööda Tallinna-Pärnu 27. JÜRI SALK kunagi ka Pajaka mõis. Aga tuntud. Lisaks hoiab ta silma maanteed sõitnud on. 57ndal Tema hakkas kapitalistiks mitte enam! Tänaseks on peal avalikul korral ega kar- kilomeetril seisab ligi 20 aas- juba vene rubla ajal. Tänu te- pilt muutunud – ühe mehe da teha märkusi küla noorte- tat mõnus söögikoht, kust ei male ja ta tublile tööperele ei tegevuse tulemusel on sellest le uljaspeadele, kes teinekord puudu kliendid päeval ega vihise vihatud kolhoosilauta- saanud kena ümbrusega pil- krutskeid korraldada plaani- öösel, kus väsinud rännu- des tuul. Tublid mehed ongi kupüüdev mõisaansambel. vad. mees saab kellaajast hooli- need, kes toodavad piima ja See on positiivseks näiteks 20. MÄRJAMAA AVATUD mata jalga puhata ja keha mitte viina. Märjamaa valla kultuurilisest NOORTEKESKUS kinnitada. See kuulus paik 28. SULEV SEIMANN arengust. Ümmargusest nullist on OÜ Pajuks – populaarne Tema on eesti talumehe 32. VEIKO ÜLEJÕE alustades on Märjamaa noor- nii möödasõitjate kui ka ko- jonnakuse musternäide, kes 23 aastat on ta töötanud tele loodud tore kooskäimis- halike elanike seas. koos teiste pereliikmetega ra- vabatahtliku tuletõrjujana koht. Spartalikele tingimus- 24. LIA PUHM jas Maidla külas tugeva Tika ning 5 aastat päästja-tuletõr- tele vaatamata on Märjamaa 1973. aastast töötab ta talu. Talupidamisele ei ole jujana ja Laukna abikoman- Avatud Noortekeskus kõvasti Märjamaa Gümnaasiumis saanud takistuseks ei külm do pealikuna. Tema vedada tööd teinud ning seejuures algklasside ja matemaati- talv, ega paks lumi, ei ma- on tervelt 4 tuletõrje võist- karmides oludes kindlasti ka ka õpetajana, 1. septembril dalad hinnad ega isegi mitte konda – poeglaste, tütarlaste, karastunud. Parimaks tänuks saab täis 30 aastat algklassi- meeste tantsupidu Rakveres. naiste ja meeste võistkonnad. tegijaile on kõrge külastata- de õppealajuhataja ametis. 29. ENE SIIMAR 2009. a võitsid Veiko juhitud vus, sihtgrupi poolehoid ja Aineõpetajana on ta, nagu 20 aastat on ta töötanud Laukna abikomando mehed tunnustus. Aga ka vald tahab heale õpetajale kohane, tark, Velise kalmistuvahina. Tänu Raplamaa tuletõrjevõistlustel teid tänada tubli töö eest. nõudlik ja järjekindel ning tema hoolsusele on Velise esikoha. Ta teeb oma tuletõr- 21. ENNA OTS tema viljaks on õpilased, kes kalmistu puhas ja korras juja tööd tuliselt ja hasartselt Tema hoolde on usalda- saavutavad häid tulemusi. nagu koduaed. Kuid ta tööl ning suudab oma kodukülast tud valla tähtsaim raamat Igapäevatöö kõrval on tal on ka rahvusvaheline mõõ- vajaduse korral kaasata ko- – pearaamat, mida ta täpselt jätkunud tahtmist abistada de – tema hooldada on Soo- guni 15 vabatahtlikku pääst- ja kohusetruult juba 20 aas- kooli tantsurühmi, kuuluda me lendurite mälestusmärk. jat-tuletõrjujat. tat peab. Tema näol ei ole valla hariduskomisjoni, ai- Ene on tegev külaelus, kus 33. EVE ÜTT aga sugugi tegemist karmi ja data kaasa Märjamaa Folgi tal headest ideedest puudust Aktiivse ja sooja inimese- kuivapoolse numbrimeistri- korraldamisel ning tantsida ei tule, samuti EAÕK Velise na ei ole pidanud ta paljuks ga, vastupidi, Enna on lahke, rahvatantsurühmas Ülejala Ristija Johannese koguduse Nurtu ja Valgu kandis orga- vastutulelik ja seltskondlik, Sussisahistajad. juhatuses. Koos abikaasaga niseerida ühiseid bussisõite armastab peent huumorit 25. THEA RAHUOJA on ta suureks kasvatanud Pärnu ja Tallinna teatritesse. ja teeb sporti. Tema peres 10 aastat on ta tegelenud kolm tublit last. Kui ta teile Tema puhul leiab kinnitust on kasvanud tublideks ning Märjamaa valla rahva toitlus- aga omatehtud torte pakub, tõsiasi, et millegi olulise tege- haritud noorteks inimesteks tamisega. Peo- ja pulmalauad, tasub olla ettevaatlik – need miseks pole vaja palju: head kaks poega ja üks tütar ning juubeli- ja peielauad – kõik viivad keele alla. teod saavad alguse heast sü- väga lühikese aja jooksul on tulevad tema käe alt otsekui 30. RIHO VJATKIN damest. ta omandanud neljakordse mängeldes. Imeteldav on Pildiga on raske edasi vanaema auväärse staatuse. tema kiirus ja töövõime. Ta anda sõnu ja sõnadega on 22. AILE PAJULA on klientide suhtes vastutule- raske kirjeldada pilti. Kes PARIMAD 620-aastase Sulu küla ja lik ja abivalmis, arvestab tel- on lehitsenud kolme viimast Jõeääre küla vanem on oma lijate soovidega ning pakub Märjamaa kalendrit, on ot- SPORTLASED eeskujuga nakatanud kõik ka omalt poolt lahendusi. sekui laenanud seda pilku, külaelanikud. Ta kirjutab usi- Tema köögis valminud road millega tema ümbritsevat 1. Parim neiu - Marii-Heleen nalt projekte, mängib pilli, on alati maitsvad ja stiilselt näeb: kas rebasepoega, mõi- Raidmets, ratsutamine sõidab autorallit, keedab ja garneeritud, tema teenindus- sahäärberit või vana veskit. 2. Parim noormees - Madis küpsetab. Parasjagu on tal kultuur paistab konkurentide Ta on väga palju pildistanud Pool, jõutõstmine käsil Sulu külamaja ehituse seas silma. ka inimesi ja sündmusi. Tema lõpetamine. Ta on tubli pere- 26. REET REIMANN pildid annavad Märjamaa- 3. Parim naine - Annika ema ja abikaasa – kodust on Ta on uue Eesti Vabarii- le näo, mida meie sõbrad ja Tikk, jalgpall tugevad tiivad saanud neli gi ajal pühendanud ennast tuttavad tunnevad. Aastaid 4. Parim mees - Madis Sihi- last. Igapäevast leiba teenib loomaarsti praksisele, tema tagasi tegutsesid Märjamaal mets, maadlus ta kärme ja lahke müüjanna- käest saab abi nii kodurott tuntud fotograafid Rääk ja 5. Parim naisveteran - Elle na Kati poes. “Selleks peab kui lüpsilehm. Peale tema Ots, täna oleme rõõmsad, natuke hull olema, et mida- visiiti läheb paremaks nii et siin tegutseb tuntud foto- Valtu, kergejõustik gi ära teha. Kui väga kiretult looma kui ka pererahva tuju. graaf Vjatkin. 6. Parim meesveteran - elada, siis ei juhtu ka mida- Reet on Sipa külla rajanud 31. VAHUR VOLL Heino Maiste, jõutõstmine gi,” ütleb Aile ise. eduka loomakliiniku ja ve- Vallas ringi sõites võib 7. Parim võistkond: 23. INDREK PAUMETS terinaarapteegi, mis lisaks hakata silma hooneid, mida Märjamaa Rally Team - Vaimõisa külas tegutseb kasulikkusele ja vajalikkusele ajahammas on armutult pu- ettevõtja, kelle asutust teab näeb ka väga ilus välja. renud ja mille ümbruski pole Rait Sinijärv ja Raido Loel 10 Märjamaa Nädalaleht 24. veebruar 2010 hämarad. Raplamaa tartumaalased, Fenomeni süvitsi uurinud doktor avastas piirkonnast terve rea inimeste kadumisi ning hoiame ühte! K 24.02 EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV, kummaliste sündmuste ahela, mis pärines juba FILMI EI NÄIDATA Kõik me kuulume kuhugi, oleme osa mingist 1960. aastatest. Mida kaugemale ta oma uurin- gus jõudis, seda enam süvenes temas usk täiesti suuremast või väiksemast kogukonnast, R 26.02 kl 17; 19; 21 “NELJANDA ASTME uskumatusse: patsientide lood ei olnud väärad seltskonnast, perekonnast. Tartumaa on KONTAKT” mälestused, vaid põhjalikud tõendid tulnuka- Raplamaast päris kaugel, asumine siiakanti USA õudus-ulmepõnevik 1.38 (K -12) oli ja on lõuna-eestlasele kindlasti suur röövidest. Pikkides filmi seninägematut arhiivimater- samm. Osad meist on juba kohanenud ja P 28.02 kl 17; 19; 21 “ELI RAAMAT” jali, toob lavastaja vaatajate ette mitme pealt- tunnevad ennast pigem raplamaalastena, USA põnevik-actionfilm 1.57 (K -14) nägija kohutavad tunnistused. Nende lood osad aga peavad ennast ühel või teisel viisil tulnukakontaktidest on häirivalt sarnased pisi- Pilet 40.-; pigem tartumaalasteks. On neid, kes on äsja asjadeni, mille ehtsust filmi vältel uuritaksegi. sooduspilet 25.-; maakonda elama tulnud ning alles loovad Filmi peaosas psühholoogi rollis Milla Jo- alla seitsmeaastased kontakte ja ka neid, kes asja üle pikemalt vovich (Resident Evil). ei juurdle, lihtsalt elavad ja toimetavad lapsed 10 .- omasoodu. Igaüks on oma aja ja valikute peremees: “Eli raamat” 30 aasta eest peeti maha suur sõda, mis kutsume kõiki Raplamaa tartumaalasi, kes “Neljanda astme kontakt” olla rebinud augu taevalaotusesse. Sellest ajast leiavad, et võiks üksteisele toeks olla ja elu Lugu tulnukaröövidest. 2000.a sügisel tä- rändab üksik sõdalane Eli (Denzel Washing- huvitavamaks teha, endast märku andma heldas psühholoog hüpnoosi all viibivate pat- ton) mööda bandiitidest rüüstatud maad. Tal Jürgen Postile, tel 5373 0167, jyrgenp@ sientide käitumises vihjeid kokkupuudetele on kaasas raamat, milles võib peituda võti kogu hot.ee ja Eeva Kumbergile, eeva.kumberg@ maaväliste olenditega. Neile kõigile meenus inimkonna päästmiseks. Paljud on valmis tap- valge kakk, kes neid uinumise eel akna tagant kohila.ee. Ootame teie kontakte, soove ja ma, et seda raamatut endale saada. Eli tapab piidleb. Nad ärkasid liikumisvõimetuna, kuul- ettepanekuid, mis laadi ühistegevusest kõhklematult, et seda raamatut kaitsta. des uste tagant hirmsaid hääli vahetult enne olete huvitatud ja mida olete omalt poolt ”Eli raamat” on karm põnevusfilm tröösti- seda, kui tundmatu ründaja nad kisendavana valmis panustama. Kuidas kavatseme tust tulevikust ja õrnast lootusekiirest. üksteisele toeks olla, sellest anname teada, toast minema viis. Järgnevad mälestused olid kui võrgustik juba kujunema hakkab. Kodanikuühiskonna sihtkapitali KOGU PERELE Algatusrakukese nimel toetusel saab teoks LASTEL ON OMAD MÄNGUD JA Eeva Kumberg KASUPEREDE SEMINAR-PEREPÄEV TEGEVUSED Raplamaal Kasupered on tugi-, hoolduslepingu,- Rapla, Viljandi mnt 3 eestkoste või adoptiivpered. Doonoripäev Piilupardi mängutoas kolmapäeval, 10. märtsil http://www.piilupart.ee/ Registreeri end üritusele eha@kasupe- kell 10.30–15.00 II korrus, Aia poe peal redeliit.ee või 5301 9956; 5615 5432, koordinaator Eha Seller Läänemaalt. Märjamaa rahvamajas Sauna 2. 13. märtsil 2010, kell 10.00-13.00

Seoses külaliikumise tänupäevaga ootab Märjamaa Valla Külavanemate Ühendus ettepanekuid tublide inimeste tänamiseks. Esitada võib üksikisikuid, organisatsioone ja ettevõtteid, kes on kaasa aidanud külaelu edendamisele ja toimimisele. Ettepanekuid ootame 1. märtsiks aadressil Tehnika 11 Märjamaa 78304 või e-post [email protected] 24. veebruar 2010 Märjamaa Nädalaleht 11 EELK Märjamaa Varbola rahvamajas Maarja koguduse teated 6. märtsil kell 20.00 NAISTEPÄEVA ERI Kolmapäeval, Ees ootavad mitmed üllatused!!! 24. veebruaril Esineb meeskvartett Amigos. 10.00 Iseseisvuspäeva Märjamaa rahvamajas jumalateenistus (kirikuhoones) ja pärgade Tantsuks ansambel asetamine Vabadussõja mälestussambale VANA KALLIM 25.02 kell 19.00 Vana Baskini teatri Neljapäev, 25. veebruar etendus “MINU SÕBER MAKSU- Tiigriaasta üllatus: 7.30 Missa (kogudusemajas) AMET”, pääse 125.-/150.- Loosime välja priipääsmed 9.15 Hommikupalvus (kogudusemajas) kahele piletiostjast naisele Reede, 26. veebruar 3.03 kell 12.00 kõigile rahvamaja pidudele 7.30 Missa (kogudusemajas) Rakvere teatri lasteetendus “PIPI” aastal 2010. 9.15 Hommikupalvus (kogudusemajas) Pääse 60.- Pääsmed: naistele 65.-,

meestele 85.- Pühapäev, 28. veebruar 3.03 kell 19.00 PAASTUAJA 2. PÜHAPÄEV Rakvere teatri etendus TÖÖTAB PUHVET 10.30 Hommikupalvus (kogudusemajas) “TÄISMÄNG” 11.00 Missa. Kirikukohv (kogudusemajas) Laudade broneerimine tel 50 27 322 Pääse 120.-/140.- 11.00 Pühapäevakool (kogudusemajas) Esmaspäev, 1. märts 7.30 Missa (kogudusemajas) Märjamaa Perearstikeskus OÜ 9.15 Hommikupalvus (kogudusemajas) uued vastuvõtuajad 18.00 Palvetund (kogudusemajas)

Alates 01.03.2010 jätkame haigete Teisipäev, 2. märts teenindamist perearstikeskuse 9.15 Hommikupalvus (kogudusemajas) ruumides järgnevatel 7.30 Missa (kogudusemajas) vastuvõtuaegadel: 5. märtsil kell 12 Haimre rahvamajas kohtumine Dr Marju Raadik: E-R 8.30-13.30 Maire Aunastega. Kas kuuled, kuis nutab Su kodu, K 14.00-18.00 Osalustasu 10 krooni. Su puudumist leinates sääl. Tal kaaslaseks vihmade sadu Dr Marika Hiiemaa Müügil tema raamat ja piiskadel pisara hääl. E,R 8.00-13.00 “Mitte ainult meestest”, hind 100 krooni. T,N 12.00-16.00 Kallist naabrimeest K 9.00- 13.00 VILLU JÜRISMAAD Käsitööhuvilised! leinavad Kõigil kindlustatutel on haigekas- Neljapäeval, 25. veebruaril kell 18 Ester, Mati ja Endel peredega. sa poolt määratud õigus pääseda joonistame Märjamaa rahvamaja käsitöötoas vastuvõtule ägeda haigusega sa- T-särkidele. Kaasa võtta sobiv särk. Sügav kaastunne lähedastele. mal päeval, kroonilise haigusega kolme päeva jooksul. Tiina ja Eve 5615 7757 Sind leinama jääb kodumaja ja igatsema koduõu. AS Hoolekandeteenused Mõisamaa Elu on laul, on habras ta viis Hooldekodu müüb enampakkumisel heliseb hetke ja katkeb siis. Kallist järgmised masinad ja põllutööriistad: VILLUT Sõiduauto Ford Sierra, 1991 Mälestame rõõmsameelset ja leinavad Sõiduauto Toyota Camry, 1992 abivalmis naabrimeest ja avaldavad kaastunnet lähedastele Buss Ford Transit, 1994 Villut Hilja, Juta, Hugo ja Ants peredega. Veoauto GAZ 52-04, 1986 Traktor 16M, 1978 Tunneme kaasa Helgile Linttraktor TT 75D, 1989 ja kõigile omastele. Sa andsid, mis Sul oli anda, Kombain Jenissei, 1990 tööd tehes kulus eluniit. Silokombain KIR 1,5, 1997 Õile, Jaanika, Indrek Sa kandsid, mida suutsid kanda Kaaruti Dobilas, 1994 ja ootamatult läksid siit... Müüa ka söödateraviljaks nisu Avaldame kaastunnet omastele Masinate ja põllutööriistadega on võima- Mälestame endist klassivenda kalli venna lik tutvuda aadressil Mõisamaa Hoolde- NIKOLAI NAUTSI VILLU JÜRISMAA kodu, Mõisamaa küla, Märjamaa vald, (Sõsujev) kaotuse puhul. Raplamaa. Info tel 5302 0341 ja avaldame kaastunnet lähedastele. Kirjalikud pakkumised saata e-postiga [email protected] Märjamaa Keskkooli 31. lend Helmi, Eha, Tiiu ja Anne perega 12 Märjamaa Nädalaleht 24. veebruar 2010

MÜÜK 79 Juta Link 22.02 Märjamaa Kuivad küttepuud alates 2,5 rm. 5633 5305 79 Maimu-Hermine Põlluste 22.02 Kasti küla Soodsalt küttepuud. Küsi hinda! 79 Ilse Uuesoo Holmes&Meyers. 5559 5537 23.02 Moka küla Müüa maja Märjamaal. 513 5965 79 Almire-Sylvia Viisma 27.02 Märjamaa MITMESUGUST 78 Laine Alasi 89 Salme Viibus 25.02 Maidla küla OÜ Mau&Pojad teostab hoonete mõõdis 26.02 Märjamaa 78 Laine Altmäe tamist ja geodeetilisi uurimustöid. 87 Leida-Marie Agudi 25.02 Loodna küla Kontakt 5301 9216; [email protected] 25.02 Tolli küla 78 Juhan-Kaupo Tõnts 86 Henn Kraas 26.02 Märjamaa Katuse lisaplekid. Redeli rent (10 m), 25.02 Russalu küla 75 Erna Teesalu kerghaagise rent (6 m) Merilo Plekitööd 86 Aino Laud .02 Märjamaa 5695 6753 27.02 Purga küla 70 Ilme Kristin 86 Endel Põldmaa Saekaatriteenus Märjamaal. Ehitusliku 22.02 Sõtke küla 29.02 Teenuse küla saematerjali müük. 521 3805 70 Leida Valdek 80 Salme Metsa 25.02 Märjamaa Kiire, kvaliteetne ja usaldusväärne meistrimees 22.02 Tolli küla 70 Jüri Tilk teeb teile uue sauna, vannitoa või remondib 80 Jaan Tamsaar 26.02 Mõisamaa teie korteri - võtmed kätte! Kõik san., kan., 27.02 Loodna küla el., vent., plaadi- ja parketitööd. Oodatud on ka kõik muud ehitusalased pakkumised. Küll Timberston OÜ koos lahenduse leiame. Marko 5399 2362

Teostan soodsalt elektritöid. 5306 1082 * OSTAME • metsakinnistuid ja kasvavat metsa Siseviimistlus. Põrandad, maalri- ja plaa • kuuse- ja männipalki timistööd kvaliteetselt ja hea hinnaga. • kase-, kuuse-, männi- ja haava- 557 6214 paberipuud * MÜÜME OST • 3 m küttepuud

Ostan metsa ja metsamaad. 5675 4120 Tel 528 4932 Riho Alavee OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. faks 482 1890 514 5215, 504 5215 [email protected]

OÜ ostab kokku teie kraavid, kaldad met- saääred. Hind kokkuleppel. 5672 8793 RUUT 66 PUB Ostan autoromusid ja sõidukorras au- Reedel, 26. veebruaril tosid, hind 500-50 000 kr. ARK kustut- algusega 22.00 amine, lammutustõend - vedu tasuta, raha kohe. Paku kõike, iga päev 56 328 660. • Komisjonimüügis palju kasutatud TANTSUÕHTU kodumasinaid, diivaneid, telereid jne. PLAATE KEERUTAB Lumekoristus • Meilt on nüüd võimalik tellida DJ. Riho Pruul Katustelt. plastikaknaid kohaletoomisega. 5674 3443 Piletiraha ei küsita! • KAUBIKU RENT JA VEOTEENUS. • Nüüd kõik videokassetid ainult 15.-.

Pakitud OÜ ostab kokku teie kraavid, kaldad Pärnu mnt 68, mob 55 66 99 03 puidubrikett. metsaääred. Hind kokkuleppel. Kojuvedu. 5359 2794 www.dracula.ee 5672 8793

MÄRJAMAA NÄDALALEHT Märjamaa valla infoleht www.marjamaa.ee Toimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842 Trükiarv 1110 eksemplari Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, [email protected]