RÄPINA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE HÄÄLEKANDJA Nr 130 jaanuar 2015 0,32 EUR

Põlvamaa kultuuripärl 2014 on Aapo Ilves Räpina nooruslikud naised Reedel, 9. jaanuaril jagati Mooste Folgikojas preemiaid tähistasid viienda tegevusaasta läinud liikumisaasta tublimatest tublimatele spordi ja kultuuri valdkonnas. Nominentideks olid nii mõnedki aktiivsed Räpina täitumist valla inimesed. Reedel, 16. jaanuaril tähistas rahvatantsurühm Räpina Tiitli Põlvamaa kultuuripärl 2014 pälvis Räpina luuletaja, kirja- nooruslikud naised meeleoluka kontserdiga oma viienda nik, kunstnik, muusik Aapo Ilves. Auhinda vastu võttes sõnas Ilves: tegevusaasta täitumist. Rahvast oli sünnipäevalapsi õnnit- „Ma teen niikuinii kogu aeg edasi, mistõttu üks preemia ei tõmba lema kogunenud lähedalt ja kaugemaltki. mul hoogu maha. Ka alanud aastal tuleb riburadamisi suuri asju, Räpina nooruslikud naised on särtsakas grupp noori naisi, kes millele on alus pandud juba eelmisel aastal ja veelgi varem. Eks on nüüd juba viis aastat oma võimeka ja särasilmse juhendaja ma olen ise süüdi, et ma midagi rohkem ei oska, kui see, mida Anu Naela käe all koos tantsinud. Pidulikul reedel näitasid need ma teen, ja tundub, et see lähebki korda. Ja siis leiadki ennast tublid nooruslikud naised, kui kaunis, humoorikas, vaheldusrikas ja põnev võib olla naisrahvatants. Publikut kättpidi nii minevikku kummalises olukorras, et antakse sulle mingi auhind näiteks. kui tulevikku viies puudutas rühm kindlasti ka tantsukaugeima Üksnes sellepärast küll ei tehta midagi. Tehakse ikka sellepärast, osalise hingekeeli. et meil kõigil oleks hea ja tore elada selles Eesti kultuuriruumis.“ Kontsert oli tantsurahvale omaselt üles ehitatud mõnusas Möödunud aastal võitis Räpina laulik Vikerraadio „Luulelahin- etenduslikus stiilis. Vaataja ette toodi nooruslike naiste tegevus gu“ tasavägises viimses heitluses Viljandi ööbikut Kristel Mägedit, selle algusest 2010. aastal kuni tulevikuplaanideni tänavusel omandades sellega võimaluse salvestada oma luulekava, mis suvel. Esmalt astuti publiku ette treeningriietes, kuna rahvariideid jõudis eetrisse Vikerraadio „Luuleruumi“ saates. Aapo Ilves oli naistel ju päris alguses polnud – nii tantsiti tantsu, mille esime- mullu kaastegev mitme raamatu sünniloo juures, rääkimata sel- seks prooviks kokku tulnud esiti ära õppisid. Järgmised numbrid lest, et ta nii mitmelgi puhul avaldas artikleid ja arvamusavaldusi esitasid tantsijad juba kaunis rahvariides – kõik need ilusamad ja Eesti meediamaastikul. Suvel toimunud XXVI üldlaulupeol esitati vahvamad kõrghetked viimasest viiest aastast. Nooruslike naiste muu hulgas ka tema tekstidele kirjutatud laule ning nii mõnedki kavas leidus nii muhedat huumorit kui naiselikku hõllandust ja muusikalised kollektiivid viisistavad jätkuvalt Aapo Ilvese tekste, hoolt. Nende tantsu ja rõivaid oli ilus vaadata ning huvitav oli kuul- viies need paljude muusikamaiaste südameisse. da rühma mitmekülgsetest tegemistest viimase viie aasta jooksul. Pole vist tarviski pikemalt seletada, mille eest hr Ilves kultuu- Räpina nooruslike naiste aastapäevakontserdile olid abiks tulnud ka Helgerite rühma meestantsijad, kes kontserdil mõne ripärliks nimetati. Jätkuvalt on ta hoos ja pidevalt pildis muusika-, mehelikuma tooniga tantsu esitasid. Peab ka mainima, et Hel- luule-, kirjanduse- või kunstimaailmas ning teeb kõike seda mitte gerite mehed polnud esinema pääsenud mitte lihtsalt niisama, mingi sunni vaid puhta loomerõõmu ajel. Ja rõõm – see särab ju vaid ikka alles pärast konkursikadalipu läbimist. Hakkama said eredamaltki kui looduslik pärl. meestantsijad oma ülesandega suurepäraselt, andes õhtu pea- kangelastele pisut hingetõmbeaega ning lõbustades publikut Anu-Cristine Tokko, oma eranditult humoorikate tantsudega. Külaliste vastuvõtuks, Räpina valla haridus- ja kultuurispetsialist Aapo Ilves – Põlvamaa kultuuripärl 2014. vahepaladeks ning ka meelelahutuseks pärast kontserti mängis Foto: Põlva Maavalitsus. kandleansambel, mis oli kontserdil nii omal kohal, et sidus kogu ürituse kokku üheks väga kauniks kimbuks. EAS-i turismiarenduskeskus külastas Põlvamaad Niisiis – õitsvaid lilli pakuti publikule keset vahelduvat ja pirt- sakat talvepakast, justkui viibinuks me muinasjutus. Aitäh Räpina 12. jaanuaril külastasid EAS-i turismiarenduskeskuse töötajad EAS-i turismiarenduskeskuse soovitus on turunduses kasuta- nooruslikele naistele ja nende sõpradele! Jätkuvat tantsulusti ja Põlvamaad. See oli taolistest maakonnavisiitidest järjekorras juba da rohkem visuaali – pilti ja videot – ning teha end veebis rohkem okas päkka! kaheteistkümnes. Päeva esimeses pooles kohtuti Põlva maava- nähtavaks, sest tänapäeval on põhiline infoallikas ikkagi Internet. nema, avaliku sektori ja kohaliku omavalitsuse esindajate ning Eesti Turismifi rmade Liidu peasekretär Kristen Lahtein kut- Anu-Cristine Tokko, turismiarendajatega. Päeva teine pool möödus Räpinas. Külastati sus üles siinseid turismiettevõtteid tegema rohkem koostööd Räpina valla haridus- ja kultuurispetsialist Põlvamaa Turismiinfokeskust ning järgnes arutelu turismiettevõt- turismifi rmadega, kes seovad väikestest asjadest kokku pakette jatega Räpina loomemajas. erinevatele reisiseltskondadele. EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso märkis, *Turismiarenduskeskus aitab kaasa Eesti kui reisisihi hea et kindlasti on oluline siin piirkonnas keskenduda siseturistile, maine ning tuntuse suurendamisele kogu maailmas ja võimaldab sest välisturistide kohalejõudmine on raskendatud juba ainuüksi Eesti ettvõtjatel läbi erinevate turundussündmuste laiendada logistilistel põhjustel. Välisturgudest peaksime suunama oma pilgu oma tootepakkumisi. Keskus töötab igapäevaselt selle nimel, esmajoones siiski naaberriikide (Venemaa, Läti, Leedu) poole, et Eesti oleks välisturistidele atraktiivne sihtkoht ning siseturist kust on kõige lihtsam väliskülalisi saada. oleks teadlik puhkamisvõimalustest Eestimaal. Muuhulgas Kohtumisel siinsete turismiettevõtjatega rõhutas Tarmo koordineerib keskus ametlikke veebilehti www.puhkaeestis.ee Mutso, et Euroopa Liidu toetusi investeeringuteks eeloleval ja www.visitestonia.com. perioodil enam ei tule. Kui varem said tuge need, kes oskasid paremini projekte kirjutada ja kellel oli võimalus välja panna Kristi Kahu, omaosalus, siis praegu peab iga maakond kokku leppima paik- Põlvamaa Turismiinfokeskuse konsultant konna olulisemates turismiatraktsioonides, mille ümber saaksid ennast siduda ka teised.

Räpinas toimuvad XXXVII Peipsi talimängud Naisrahvatantsurühm Räpina nooruslikud naised said 5-aastaseks. Laupäeval, 7. veebruaril toimuvad Räpinas järjekorras XXX- Foto: Andrus Karpson. VII Peipsi talimängud. Peipsi-äärsete omavalitsuste sportlikud võistkonnad võtavad omavahel mõõtu kümnel alal: suusatami- ne, teatesuusatamine, kombineeritud teatevõistlus, male-kabe, Räpina Rahvaleht meeste korvpall, naiste võrkpall, meeste võrkpall, kalapüük, Väljaandja: juhtkonnavõistlus, mälumäng. Räpina Vallavalitsus XXXVII Peipsi talimängude logo, medalid ja karikad on ku- Kooli tn 1, Räpina 64504 jundanud ja valmistanud keraamik Helemall Maask. Toimetaja: Selgitame välja Peipsi-veere kõige sportlikuma omavalitsuse! Annika Oper Mis muud kui tutimütsid pähe, kindad kätte ning omadele telefon: 5817 2124 aktiivselt kaasa elama! e-mail: [email protected] Kujundus & trükk: Räpina Vallavalitsus Paar OÜ Tartu, Ilmatsalu 3g 2 Räpina Rahvaleht jaanuar 2015 RÄPINA VALLAVOLIKOGU Muudatused sotsiaalkindlustuse vallas 17. detsembril toimunud volikogu istungil võeti vastu 3 otsust. 1. Otsusega nr 37 kinnitati Räpina Vallavolikogu revisjonikomis- alates 1. jaanuarist 2015 joni 21.11.2014. a akt nr 5. 2. Otsusega nr 38 otsustati omandada kinnistu registriosa Vanemahüvitise arvutamisel lähtutakse 2015. aastal järg- lendriaastal: kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast nr 154938 omanikult Räpina vallas Linte külas Linte-Hõra mistest suurustest: last; kuus tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last jagamisel moodustatud katastriüksus pindalaga 1041 m2, 1. Vanemahüvitise määr on 355 eurot. Hüvitise määra suu- või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Lisaks kolmele või kuuele lähiaadressiga Kunnumäe tee, hinnaga 40 eurot, sihtots- rust vanemah üvitist makstakse vanemale, kellel eelmisel päevale lapsepuhkusele on puudega lapse emal või isal õigus tarbega transpordimaa (007; L). kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks 3. Otsusega nr 39 otsustati anda nõusolek Pargi tänav (nt mittetöötanud õppurid); saamiseni. 2. Töötasu alammäär on 390 eurot kuus. Töötasu alammäära T2 kinnisasja (registriosa nr 2729838, katastritunnus Üldise maksuvaba tulu suurus 2015. aastal on 1848 eurot suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise 70501:005:0146, sihtostarve 100% transpordimaa) koor- aastas ehk 154 eurot kuus. Pensionide täiendava maksuvaba kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne mamiseks isikliku kasutusõigusega MTÜ Piiriveere Liider tulu suurus 2015. aastal on 2640 eurot aastas ehk 220 eurot kuus. või sellest väiksem; kasuks. Seega koos üldise maksuvaba tuluga on pensionäridel õigus saa- 3. Vanemahüvitise maksimummäär on 2548,95 eurot (s.o Räpina Vallavolikogu otsused ja määrused on väljas vallava- da tulumaksuvabalt kokku 4488 eurot aastas ehk 374 eurot kuus. litsuse stendil aadressil Kooli 1 ning nendega on võimalik tutvuda üle-eelmise aasta keskmise kuutulu kolmekordne suurus). volikogu kantseleis, valla raamatukogudes ja internetis aadressil Maksimumhüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise aasta Tulumaksumäär 2015. aastal on 20%. www.rapina.ee. keskmine ühe kuu tulu oli märgitud summaga võrdne või sellest suurem. Jõustub muudatus puudega vanema toetuse maksmisel. Piret Sermandi, 2014. a lõpuni maksti puudega vanema toetust puudega üksik- volikogu asjaajaja Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele on 45 eurot vanemale ja ühele puudega abikaasadest (lapse mõlemad vane- kuus, kolmandale ja igale järgnevale lapsele 100 eurot kuus. mad on puudega ning omavahel abielus). Alates 2015. aastast abielus olemise nõue kaob. Piisab, kui puudega vanematel on RÄPINA VALLAVALITSUS ON VÄLJASTANUD Eestkostetoetuse suurus on 240 eurot kuus iga eestkostel ühine laps. või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED: Toetuse taotlemisel tuleb esitada teise vanema kirjalik nõus- Lapsepuhkuse päevatasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse olek. Kui nõusolek esitatakse elektrooniliselt, peab see olema 1. Olemasoleva kõrvalhoone (ehitisregistri kood 110011402) kehtestatud töötasu alammäärast, mille suurus on 2015. aastal digitaalselt allkirjastatud. rekonstrueerimisprojekti koostamiseks asukohaga Saare 390 eurot. Lapsepuhkuse päevatasu suurus 2015. aastal on talu Naha külas (katastritunnus 70701:002:0158) Räpina 18,57 eurot. vald, Põlvamaa ‒ 04.12.2014 korraldus nr 633; Elve Tonts, Lapsepuhkust antakse emale või isale tema soovil igal ka- Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik 2. Olemasoleva kuivati (ehitisregistri kood 120257586) re- konstrueerimisprojekti koostamiseks asukohaga Võuküla külas Kuivuse (katastritunnus 70702:001:0084) ja Aida (katastritunnus 70702:001:0090) Räpina vald, Põlvamaa ‒ Muudatused riikliku matusetoetuse seaduses 16.12.2014 korraldus nr 661; Alates 1. jaanuarist 2015 hakatakse maksma 250-eurost kindlustusametile avalduse, lisab sellele esindaja isikut tõendava 3. Olemasoleva kuivati rekonstrueerimisprojekti koos- matusetoetust majanduslikult vähekindlustatud inimestele, dokumendi, valla- või linnavalitsuse esindaja volikirja ja omasteta tamiseks asukohaga Nulga külas Kirsi (katastritunnus kellele määrati toimetulekutoetus kas matusetoetuse taot- või tundmatu inimese matuse korraldamise kulusid tõendavad 70703:001:0747) Räpina vald, Põlvamaa ‒ 16.12.2014 lemise kuul või sellele eelnenud aasta jooksul vähemalt dokumendid. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib rahvastikure- korraldus nr 662; ühel korral. gistrist andmeid surnu omaste olemasolu või puudumise kohta. 4. Üksikelamu ja kõrvalhoone ehitusprojekti koostamiseks asu- Ajavahemikul 2009. aasta juulist kuni 2014. aasta detsemb- Omasteks loetakse surnu abikaasa, vanemad, täisealine laps, kohaga Kalevi tn 1b Räpina linnas, Räpina vald, Põlvamaa rini maksis riik matusetoetust üksnes kohalikele omavalitsustele õde, vend (sealhulgas poolõde, poolvend) või muu lähedane, (katastritunnus 70501:004:0074). ‒ 06.01.2015 korraldus omasteta või tundmatu inimese matuse korraldamiseks. Alates tulenevalt tema elukorraldusest. nr 1; 1. jaanuarist 2015 makstakse ühekordset riiklikku matusetoetust Kui matusekorraldaja, eraisik või kohalik omavalitsus saab Täpsem info: lisaks ka majanduslikult vähekindlustatud isikutele, kes kuuluvad matmata või tuhastamata isiku surmast teada rohkem kui 15 majandusosakonna juhataja Jaan Purge tel 799 9503, 527 2322 toimetulekutoetust saavasse perekonda sotsiaalhoolekande päeva pärast tegelikku surmapäeva, siis eespool nimetatud või veebiaadressil avalik.amphora.ee/rapinavv. seaduse tähenduses. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse nõutavatele dokumentidele lisaks tuleb esitada ka politseiasutuse perekonnaliikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad või muu pädeva asutuse dokument, mis tõendab isiku surmast Räpina Vallavalitsus samas eluruumis elavad isikud, nende abivajajad lapsed ja teadasaamise aega. vanemad või muud tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise maja- Matusetoetus määratakse, kui toetuse avaldus on esitatud Sellest aastast alates ei pea töötaja pärast pidamisega isikud. kuue kuu jooksul isiku surmapäevast või surmast teadasaamise Kui matusekorraldaja on füüsiline isik, siis esitab ta matuse- päevast arvates. Sotsiaalministri 01.03.2001 määrusega 29 keh- haigust viima tööandjale paberil haiguslehte, toetuse taotlemiseks Sotsiaalkindlustusametile avalduse, lisab testatud riikliku matusetoetuse avalduse vorm on kehtetu alates sest andmed arsti, tööandja ja haigekassa sellele isikut tõendava dokumendi ja Eesti perekonnaseisu- 01.01.2015. Matusetoetuse taotlemise uus avalduse vorm on asutuses registreeritud surmatõendi või isiku surma tõendava leitav alates 01.01.2015 Sotsiaalkindlustusameti kodulehel http:// vahel hakkavad liikuma ainult elektrooniliselt dokumendi, mille on välja andnud välisriigi asjaomane asutus, www.sotsiaalkindlustusamet.ee/muud-blanketid/. 2014. aasta lõpuni oli elektrooniline töövõimetusleht (e-TVL) kui surm on registreeritud väljaspool Eestit. Füüsilisest isikust ja paberil töövõimetusleht kasutusel paralleelselt. Alates 1. jaanu- matusekorraldajal ei ole õigust taotleda matusetoetust selle isiku Elve Tonts, arist 2015 ei anna arst inimesele pärast haiguse lõppemist või surma korral, kes on surnud enne 2015. aasta 1. jaanuari. Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik sünnituspuhkusele minnes paberkandjal töövõimetuslehte, vaid Matusekorraldajast valla- või linnavalitsus esitab Sotsiaal- edastab andmed tööandjale riigiportaali kaudu elektroonselt. Andmete elektrooniline edastamine muudab asjaajamise Esimese töökoha teenus senisest kiiremaks ning võimaldab ka töötajale hüvitise kiiremini Kaimar Kütt – Räpina valla uus välja maksta. Töövabastuse perioodi lõppedes vormistab arst 2015. aastal käivitus minu esimese töökoha teenus, mille elektroonilise töövõimetuslehe oma arvutis ja edastab selle sihtrühmaks on 17–29-aastane noor ning sisuks palgatoetuse majandusspetsialist haigekassa andmekogusse. Selle tegevusega muutub töövõime- maksmine ning koolituskulude hüvitamine tööandjale, kes 2. jaanuaril asus Räpina valla tusleht süsteemis tööandjale nähtavaks ning täienduste tege- võtab tööle teenuse tingimustele vastava noore. majandusspetsialisti kohale tööle misteks avatuks. Seejärel tuleks töötajal teavitada oma tööandjat, Alates 1. jaanuarist 2015 maksab Eesti Töötukassa eri- hakkaja noormees Kaimar Kütt. et haigusleht on lõpetatud ning andmed arsti poolt riigiportaali alaoskuste ja töökogemusteta noore tööleaitamiseks tööandjale Räpina valla rahvale tutvustab sisestatud, et tööandja saaks omalt poolt hüvitise arvestamiseks palgatoetust ja hüvitame koolituskulu. ta end nii: vajaliku info süsteemi sisestada. Kui tööandja on omalt poolt Teenuse sihtrühmaks on 17–29-aastane noor, „Olen pärit Põlvamaalt, täp- andmeid täiendanud, käivitub järgmine etapp, mille käigus arves- ● kes on olnud töötuna registreeritud järjest vähemalt neli kuud semalt Mägiotsa külast. Pärast tatakse Maksu- ja Tolliameti andmebaasist eelmise aasta tulude ega ole tööd leidnud ning Räpina Ühisgümnaasiumi lõ- kohta laekuva info alusel haigekassa poolt väljamakstava hüvi- ● kellel puudub erialane haridus (on alg-, põhi- või üldkeskhari- petamist 2011. aastal astusin tise suurus ning teostatakse ülekanne töötaja arvelduskontole. dus) ja Eesti Maaülikooli põllumajandust Ülekanne tehakse üldjuhul järgmisel tööpäeval pärast tööandja ● kellel ei ole töökogemust või see on lühiajaline (on viimase õppima. Kuni 1991. aastani kan- andmete lisamist. Kuni 5% juhtudest kulub rohkem kui üks päev, kolme aasta jooksul töötanud vähem kui aasta või on kokku dis Eesti Maaülikool nime Eesti selle peamiseks põhjuseks on töötaja arvelduskonto andmete töötanud vähem kui kaks aastat). Põllumajanduse Akadeemia. EPA – elu parimad aastad, on puudumine. Oma töövõimetuslehe menetlemise hetkeseisu saab Minu esimese töökoha teenus koosneb palgatoetusest ja naljatades öelnud nii vilistlased, õpilased kui ka õppejõud ning iga inimene ka ise riigiportaalist www.eesti.ee kontrollida. noore töötaja koolitamise kulude hüvitamisest. Teenuse raames ka mina nõustun nendega. toetatakse tööandjat, hüvitades osaliselt noore töötaja palgaku- Kõik hüvitised kantakse ühele kontole. Eriala valikul tulid kõne alla ainult lemmikvaldkonnad põl- Kuivõrd enam ei tule esitada paberil töövõimetuslehte, kaob lud esimesel tööaastal ning töötaja tööalase koolituse kulu kahe esimese tööaasta jooksul. lumajandus ja metsamajandus, peale jäi esimene. Ülikoolis ära ka vajadus esitada igakordselt oma arvelduskonto andmeid. olles elasin kolm aastat Tartus ja kuna pärast kooli ei olnud ma See tähendab seda, et hüvitis kantakse sellele pangakontole, Palgatoetust makstakse 12 kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja töötasust, kuid ennast veel kusagile kindlalt sisse seadnud, tundus Räpinasse mille inimene on haigekassale edastanud. Haigekassas on ravi- tulek õige otsusena. kindlustatud inimesel kasutusel vaid üks arvelduskonto, s.t kõik mitte rohkem kui 50% palgatoetuse halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui Jään huviga ootama tulevasi kohtumisi ja tegemisi Räpina rahalised hüvitised (töövõimetushüvitised, hambaravihüvitised, vallas.“ ravimihüvitised jne) kantakse ühele ja samale – viimati esitatud kahekordne töötasu alammäär. kontole. Oma kontoandmeid on võimalik kontrollida ja muuta Tööalase koolituse kulu hüvitame kuni 2500 euro ulatuses. Räpina Rahvaleht soovib Kaimarile palju edu ja riigiportaalis või täites haigekassa kodulehel vastava vormi ning Tööalase koolituse kulu hüvitamiseks peab eelnevalt olema sõl- õnnestumisi uuel töökohal! edastades selle haigekassale kas e-kirja teel digitaalselt allkir- mitud minu esimese töökoha palgatoetuse leping. jastatuna ([email protected]) või posti teel. Kui on soov konto Tööandjal tuleb tagada noorele töötamise võimalus vähemalt andmeid muuta või saada töövõimetushüvitis mõnele teisele kaks aastat. Töötukassa nõuab palgatoetuse täies ulatuses taga- VALLAKANTSELEI KONTAKTID arvelduskontole, tuleb seda teha enne, kui tööandja andmed si, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või kaheaastase tähtajaga haigekassale esitab. Nimi Amet Telefon Seetõttu on oluline, et haigekassal oleks olemas kõigi kindlus- töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu tatute korrektne arvelduskonto number. Iga inimene saab oma Kalle Laht Vallasekretär 799 9502 arvelduskonto numbrit kontrollida riigiportaalis www.eesti. seaduse § 88 lõike 1 alusel. Minu esimese töökoha teenust kaasrahastab Euroopa Sot- ee või helistades haigekassa infotelefonil 16363. Viigi Oru Registripidaja 799 9519 Tänu uuele teenusele on töövõimetushüvitiste menetlemi- siaalfond „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ toetuse andmise tingimustest. ne muutunud oluliselt efektiivsemaks ning hüvitiste maksmine Maire Vahala Sekretär-asjaajaja 799 9500 kiiremaks. Merja Teever, Piret Sermandi Volikogu asjaajaja-arhivaar 799 9509 Eesti Haigekassa Töötukassa Põlvamaa osakonna teenusekonsultant jaanuar 2015 Räpina Rahvaleht 3 Lõuna-Eesti lood ja head pakkumised said Siseministeerium soovitab Riigikogu valimisteks tellida e-valijakaardi

raamatukaante vahele Valimiste eel saadab riik igale hääleõigust omavale Eesti Lõuna-Eestit hõlmav projekt „Elu kahe maailma piiril“, mis kodanikule valijakaardi infoga selle kohta, kus, kuidas ja on loodusesse ja avastamist väärt paikadesse toonud National millal valida. Siseministeerium soovitab tavapärase paberil Geographicu suured kollased aknad, on jõudnud järgmise suure saadetava valijakaardi asemel tellida endale elektrooniline sammuni – ühise lugude ja heade pakkumiste raamatu avalda- ehk e-valijakaart. miseni. Tegemist on esimese taolise raamatuga Eestis. „Nii nagu me deklareerime makse elektrooniliselt, maksame Raamatus on üle 300 pakkumise kuuest maakonnast, et arveid internetipangas ja allkirjastame dokumente digitaalselt, Lõuna-Eesti külastajad saaksid soodsamalt tutvuda põnevate võiks ka valijakaart olla elektrooniline kõigi nende jaoks, kelle kohtadega, mis pakuvad nii majutust, toitlustust, aktiivset puh- suur osa igapäevatoimingutest on niigi internetis,“ ütles sisemi- kust kui ka sündmustel osalemist. Näiteks saab sooduskupongi nisteeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pun- kasutamisel Eesti Maanteemuuseumisse perega poole sood- gas. „E-valijakaardiga on võimalik valimisteks oluline info saada samalt, Vudila mängumaale täiskasvanu viis ja laps kolm eurot mugavalt oma e-posti aadressile. Sealjuures ei tähenda see, et soodsamalt, Värskas toimuvale Seto Folgile kaks festivalipassi e-valijakaardi tellinud peaksid elektrooniliselt valima. Valimise ühe hinnaga. Need on vaid mõned head pakkumised, mis 360- viisi otsustab iga valija ise,“ selgitas Pungas. leheküljelises raamatus sees. Et saada e-valijakaart 1. märtsil toimuvateks Riigikogu vali- Raamatus leiduvad ka kõik Lõuna-Eestit puudutavad lood, misteks, tuleb see tellida eesti.ee leheküljelt hiljemalt 29. jaanuaril. mis on koostööprojekti raames ilmunud ajakirjas National Geo- Need, kes on e-valijakaardi tellinud juba varasemalt, ei pea seda graphic Eesti. uuesti tegema. Tellimus jääb kehtima ka kõikideks järgnevateks Peamiselt kehtivad raamatusse kogutud head pakkumised valimisteks. 2015. aasta jooksul, kuid on ka selliseid pakkumisi, mis kehtivad E-valijakaardi tellimine võtab aega vaid mõne hetke ja selleks mingil perioodil või kindla sündmuse ajal. Lisaks raamatu püsi- pakkumistele hakkavad alates veebruarist Lõuna-Eesti huvilisteni on vaja www.eesti.ee/portaal/valimised.eabi leheküljele ID-kaardi, jõudma läbi veebirakenduse ka nädalapakkumised, mis annavad mobiil-ID abil või internetipanga kaudu siseneda. Hääletama külastajatele nädala alguses võimaluse endale nädalavahetuseks minnes ei ole vaja valijakaarti kaasa võtta. või algavaks nädalaks sooduskuponge soetada. Kõigega kur- Enne valimisi tuleks üle vaadata ka oma rahvastikuregistrisse sisolekuks tasub külastada „Elu kahe maailma piiril“ veebikodu kantud elukoha andmed. Valijale määratakse valimisjaoskond www.visitsouthestonia.com. nende aadressiandmete alusel, mis on rahvastikuregistris Kupongiraamat hinnaga 15 eurot on müügil Rahva Raamatus 30. päeval enne valimisi. Kehtivaid elukoha andmeid saab Tallinnas ja Tartus, Lõunakeskuse taluturul, Lõuna-Eesti Selveri- kontrollida riigiportaalis aadressil www.eesti.ee/portaal/rrteenus. tes, Tartumaa Arendusseltsis, Lõuna-Eesti turismiinfokeskustes. paring_enda_andmete. Juhul kui elukohaandmed on muutunud, Räpinas saab raamatuga tutvuda ja selle endale soetada Põlva- saab sealsamas esitada elektroonilise elukohateate oma uue maa Turismiinfokeskuses (Kooli 1). aadressiga. Elukohateate võib esitada ka elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele kohapeal. Kristiina Timmo, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht Valijate nimekiri Riigikogu valimisteks koostatakse rahvasti- Kristi Kahu, Põlvamaa Turismiinfokeskuse konsultant kuregistri andmete põhjal 30. jaanuari 2015 seisuga ning valija- kaartide saatmist alustatakse 3. veebruarist. Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil 2015. Eelhääletamine ja e-hääletamine algab Väikeloomakliinik kolis uude majja 19. veebruaril. Sodalis OÜ Väikeloomakliinik on Räpinas teenust pakkunud Lisainfo: 2011. aasta augustist. Sobivaimad ruumid leiti Hütimäe Ehituse Enel Pungas, hoonest ning alguseks olid need väga head. Räpina rahvas võttis Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja kliiniku hästi vastu ja iga aastaga on läinud ikka paremaks. Kuna Tel: 612 5163 rahvast käib üha rohkem, jäid esialgsed ruumid pisut väikeseks. E-post: [email protected]. Suureks miinuseks oli ka trepp, mis tegi koertele üles-alla käimise ebamugavaks. Ajaga sai selgeks, et kui soovitakse pakkuda paremat oma ISAMAALISE OMALOOMINGU klientidele, tuleb edasi liikuda. Võhandu tänava lõpus oli vana kauplus-kuur, milles müüdi nii kalatarvikuid kui kõikvõimalikku KONKURSS OOTAB OSALEJAID pudi-padi. Kaupluse omanik otsustas krundi müüa ning oma teenuse pakkumise Räpinas lõpetada. Koht oli kliiniku jaoks Põlva maavanem koos Kaitseliidu Põlva malevaga kuu- ideaalne, aga hoone paraku mitte. Uue hoone projekteeris vas- lutab välja noorte isamaalise omaloomingu konkursi. Noorte tavalt väikeloomakliiniku soovidele Raamprojektist Kasper Asi. töid oodatakse 27. veebruariks. Ehitustöödega alustati 24. septembril 2013 ning kasutusluba „Konkursil osalejatel palume mõtestada ja väljendada oma saadi vahetult enne jõule 2014. Seega kulus pisut üle aasta hoone arusaama ning suhtumist Eesti Vabariiki kui nende oma riiki, mille ehitus- ning sisustustöödele. Kuigi kõik ei ole veel päris valmis: kodanikud ja elanikud nad on, samuti omariikluse ja vabaduse vaja veel haljastus ja parkimisplats teha. Need tööd peaksid tähtsusest laiemalt,” selgitas Kaitseliidu Põlva malevapealik saama hea kodu päevadeks tehtud. Pingutatakse selle nimel, et Räpinas tegutsev väikeloomakliinik kolis Võhandu tänaval Janel Säkk. klientidele ning patsientidele meie uus kliinik meeldiks. uutesse ruumidesse . Foto erakogust. Võisteldakse neljas erinevas kategoorias: Räpina lemmikloomaomanikud on saanud Lõuna-Eesti kõige I – õpilased klassides 1–4 (algkool). Ülesanne: joonistada maid protseduure tegemas. Väga tubli on ka meie praktikant Triinu PILT uuema väikeloomakliiniku. Uues majas on palju rohkem ruumi, Tereping, kes õpib Maaülikoolis loomaarsti erialal 6. kursusel. näiteks on eraldi vaikne ruum mõeldud operatsioonist ärkajatele, II – õpilased klassides 5–9 (põhikool). Ülesanne: kirjutada Triinu on väga tublisti meid aidanud oma positiivse suhtumise ja LUULETUS kus on tagatud rahulik ja hämar keskkond. Võimalus on koerad pealehakkamisega. ja kassid panna ärkama eraldi ruumidesse. Varem toimus ärka- III – õpilased klassides 10–12 (keskkool/gümnaasium). Üles- Loodame, et need, kellel ei ole veel lemmiklooma, kaaluvad anne: kirjutada ESSEE (max 2 A4 lehekülge) mine samas ruumis, kus oli vastuvõtt ja meie töö nõudis rohkem nüüd selle idee teokstegemist, et oleks põhjust meie juurde tulla. planeerimist aegade kokkuleppimisel. Eraldi on meil loomade IV – üliõpilased. Ülesanne: kirjutada ESSEE (max 2 A4 lehe- Ja kui soov on kindel, siis tulge ja konsulteerige meie arstidega. külge) vastuvõturuum ja protseduuride ruum, varem toimus see ühes Nii saate head nõu otsuste tegemisel. ruumis koos. Ka autoga maja ette parkimine on kindlasti mugavam Õpilastele on tingimuseks, et osalejad peavad õppima kui eelmises kohas, kus see tekitas sageli segadust. Jaan Konks, ja elama Põlvamaal. Meie Räpina fi liaalis töötab täiskohaga üks loomaarst Anne Sodalis OÜ Väikeloomakliinik Liiske ning kahel päeval nädalas käib Võru kolleeg tal abis tõsise- Valminud võistlustööd palume toimetada hiljemalt 27. veeb- ruariks 2015 Kaitseliidu Põlva maleva staapi (Võru tn 3, Põlva). Tööd tuleb märgistada vastavalt: ees- ja perekonnanimi, kooli Tule nüüd aga julgesti edasi, me ootasime sind! nimi ja klass. I, II ja III kategooria esimesed kolm kohta on auhinnalised „Tommi, hooldekodusse ma ei lähe. Oleme siin kaks vana paremini teha. Juhataja teab, et eaka hoolduse puudusel on kohad. IV kategooria puhul läheb välja eriauhind. Koolid, kes sõpra teineteisele toeks,“ ohkab üksik vanamemm kortsus käega karm hind – elu hind. osalevad kõigis kategooriates, võistlevad rändauhinna „PÕLVA- väsinult koera paitades. Me ei tea, kuidas kellegi elu kulgeb ja milliseks see kujuneb. MAA AASTA ISAMAALISUSE KANDJA“ eest. Aga tuli minna. Ei oska ette kujutada, mis toimus memme Aga on hea teada, et ikka tuleb keegi kusagil uksele vastu ainult Lisaks avaldatakse iga kategooria võidutööd kohalikus aja- hinges, kui tuli jätta kodu ja ainuke allesjäänud sõber Tommi. See memme pärast... lehes ja raadios. kodu, kus tehti koos abikaasaga kogu elu rasket tööd, kasvatati Auhinnad õpilastele ja koolide rändauhind antakse kätte lapsed. See kodu, mille seinad nägid rõõmu ja valu, kuni saatus Hea inimene! 13. märtsil Kanepi Gümnaasiumis maavanema ja Kaitseliidu ükshaaval kõik memme kallid inimesed endaga kaasa korjas. esindajate poolt. Lapsed aga kaugel … Tule kuula EELK Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu Isamaalise omaloomingu konkurssi korraldatakse Põlvamaa Hooldekodu uksel ootab säravate silmadega juhataja: „Tere, juhataja mõtteid heategevuskontserdil 14. veebruaril õpilastele alates 2011. aastast. Eelmisel aastal pälvis rändauhin- memmeke! Tule nüüd aga julgesti edasi. Me ootasime sind, sätti- 2015. aastal Räpina Aianduskooli saalis kell 18.00. Koos na, Ahti Linnu loodud skulptuuri Kanepi Gümnaasium. sime sulle toa korda ja köögist toome kohe sooja toidu.“ sinuga osalevad üritusel Põlva Mandoliinide Orkester, Aapo Lisainfo: „Tommi, ära muretse. Minuga on kõik hästi. Mul on siin sõpru, Ilves, Räpina Kammerkoor, Põlva Kammerkoor, Heino Tartes Janel Säkk, kellega juttu ajada. Külalisi käib, pakutakse armulauda. Hooldajad ja sõbrad, ansambel Mahmõr, Räpina fl amenkotantsijad, Kaitseliidu Põlva maleva pealik on lahked, toidud maitsvad. Tuba on puhas ja soe. Helgerid jne. Tel: 717 9251 Tõin siia kaasa oma kummuti. See on mulle väga kallis – Üheskoos kogume annetuse hooldekodule tubade valgus- E-mail: [email protected] ema kingitus. Kummuti peal on luitunud raamides pildid. Ühe tuse parendamiseks. Toimub Räpina l oomemajas valmistatud Allikas: www.polvamaa.ee peal olen mina ise valges kleidis koduõue õitsvate õunapuude toodete heategevuslik oksjon. all. See on päevast, kui lõpetasin kooli. Tommi, sinu kaelarihma panin kummuti alumisse sahtlisse linase rätiku vahele kadunud Eaka aitamine on eetiline, teeb hingele pai. Räpina Rahvaleht ootab kaastöid abikaasa sõrmuse kõrvale,“ mõtiskleb vanamemm. iga kuu 10. kuupäevaks aadressil Õues sajab vaikselt laia lund. Kõik on puhas ja vaikne, aga Uno Nagelmaa juhataja süda muretseb. Jah, ikka tahaks veel rohkem ja veel [email protected] 4 Räpina Rahvaleht jaanuar 2015 RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI TEATED 28. novembril kogunes Räpina Ühisgümnaasiumi ajalooring neeritud teatevõistlusest ja võistkondlikest korvpalli vabavisetest. 2.b Lisandra Aruküla, Emily Dalberg, Agathe Erik, Kermo Küüts, Pizza Olive’s, kus tutvuti tuntud külakohviku omaniku ja pitsameistri Võistkonda kuulusid meie koolist Kert Hüdsi, Märt Hüdsi, Aleks Kermo Leppik, Carmen Mossin, Hanna-Marleen Oras, Birgit Ivo Rootslase juhendamisel pitsa ajaloo ning pitsaküpsetamise Mõttus, Diana Heering ja Esme Kergand. Õpilasi juhendasid Pihlap, Regnar Preeden, Siim Raidla, Kateriina Raudberg, Raido saladustega. Kõik osalejad said käe valgeks teha, valmistades õpetajad Jaanus Meitus ja Karin Junson. Rõuk, Georg Sulaoja, Cätriin Zirna, Daisi Treier. endale ise pitsa ja pannes selle ehedasse puuküttega pitsaahju * * * 3.a Lenna Haamer, Krettel Kivisaar, Heleri Kruusamägi, Katariina küpsema. Täname Ivo Rootslast ja Olavi Raiet meeldejääva pit- 16. detsembril käisid 3.a klassi õpilased esinemas Räpina Nagel, Elise-Cristine Paabo, Erle-Mai Pabusk, Rihhard Poltan, saõhtu eest! Ürituse organiseeris Tarmo Tammes. Haiglas. Lapsed tantsisid, laulsid, lugesid luuletusi ja esitasid Adele Punnek, Reio Tootsman. * * * lühinäidendi „Jõululumi”. Õpilasi juhendas Evi Tamm. 3.b Aleksei Andrejev, Erolyn Palu, Lisett Rämson, Pilleriin Sillakivi, 30. novembril esines Räpina ÜG poistekoor esimese advendi- Emma-Eliise Talviste, Lenna-Emilie Võikar. küünla süütamise üritusel Räpina keskväljakul. Õpilasi juhendas * * * 4.a Merilin Arumets, Janely Belausev, Melystiin Hüsson, Karina Marika Aruküla. Teisel veerandil õppisid 7.a klassi õpilased kirjandustunnis murde- Kolosova, Dimitri Krot, Karoliina Raudberg. * * * keelt ja tutvusid kodukoha silmapaistvate kultuuritegelastega. EENeti ja Eesti Olümpiakomitee arvutijoonistuste võistlustel 17. detsembril esinesid õpilased veerandi jooksul õpitud murde- 4.b Roman Gadjak, Kerttu Galka, Kevin Idion, Aleksandra Kukk, „Liigu terviseks!“ oli äramärgitud töö Maarja-Ly Maastikul. Pildi keelsete luuletuste, laulude ja näidenditega. Õpilasi juhendas Maie Hardi Mathiesen, Robert Rauba, Kati-Karoli Silla, Trinity Talas, pealkiri oli „Minu lemmikspordiala“. Oper. Merlin Tolmusk, Agnessa Tund, Bianca Tuul, Jakob Täht. * * * * * * 2. Põhikoolis õppisid neljadele ja viitele ning käitumine ja Põlva maakonna koolide 6.–9. kl poiste korvpallimeistri- 17. detsembri õhtul toimus aulas 1. klasside jõulupidu. Väikesed hoolsus oli eeskujulik või hea (I pa tulemused): võistlustel saavutas I võistkond koosseisus Egert Aia, Tambet päkapikud 1.a ja 1.b klassidest esitasid meeleoluka kava luuletuste, 5.a Angelika Apuhtin, Kärt Hüdsi, Mai Kirsing, Markus Kriiskütt, Toim, Marthin Vahtra, Risto Lillemäe, Märten Liiske ja Mehis Egert laulude ja tantsudega. Õhtut juhtisid kaks suuremat päkapikku. Kenomar Kustavus, Mari-Lii Lume, Harri Mähar, Kaisa Pilv, Ken- Üllim I koha. Poiste kehalise kasvatuse õpetaja on Ants Järv. Peol oli külaliseks ka jõuluvana, kes jagas lastele kommipakke. Marten Puusaar, Janika Rõbakova, Kristin-Johanna Silla, Sandra II võistkond saavutas 6. koha, võistkonnas mängisid Raiko * * * Sulaoja. Belausev, Eric Justin Jõks, Andreas Närep, Reio Sõukand, 18. detsembril toimus jõulupidu 5.–12. klassi õpilastele ning 5.b Amalia Belaš, Rasmus Freirich, Uku Johannes Kiik, Angelo Kevin Zirna, Mart Lume, Toomas Kilk ja Philip Hrabrov. Kehalise 19. detsembril toimusid jõulukontserdid. Raoul Lombardo, Robin Marten Murre, Juulia Paulson, Sandra kasvatuse õpetaja on Jaanus Meitus. * * * Poltan, Raul Randma, Gerlin Reinson, Maria Sokk, Kaarel Volk. * * * 2014. aasta matemaatikapäeva kokkuvõte: 6.a Märten Kala, Toomas Kirsing, Evelin Konsap, Oskar Johannes Eesti Koolispordi Liidu võrkpalli rahvaliiga võistlustel 10.–12. Nuputa võistluse parimad: Laht, Mikk Mälberg, Mariin Tikka. klassi poistele saavutasid meie kooli noormehed II koha. I–II koht 5.a ja 6.b klass 6.b Steven Beljaev, Eric Justin Jõks, Reno Kokmann, Daili Võistkonnas mängisid Aleks Mõttus, Karl Pargas, Eduard Paulson, I–II koht 7.a ja 8.a klass Kruusamägi, Agnes Leek, Glenn Rahasepp, Triinuliis Sillakivi, Kert Hüdsi, Mikk Tarros, Sander Tensing ja Märt Hüdsi. Õpilasi I–II koht 11.b ja 12. klass juhendas Karin Junson. Reijo Sõukand, Kärt Talumees. Parimad peastarvutajad: Sandra Sulaoja, Harri Mähar, Kaarel 7.a Anette Gutjuma, Ketlyn Idion, Risto Nelk, Veronica Oidingu, * * * Volk, Devin Lember, Reijo Sõukand, Triinuliis Sillakivi, Mart Lume, Anna-Leena Rämson, Melani Vosmi. 4. detsembril oli õpetajatel võimalus osaleda tervistaval Tarvi Arbma, Alina Poduškina, Kati Heering, Jaakob Suurmõts, koolitusel Värskas. Kristo Kärtmann, Karl Tereping, Kristin Poljakov ja Veronika 7.b Keilit Adson, Toomas Kilk, Liina Konsap, Mart Lume, Mailis- * * * Balanova. Heleen Maastik, Karen Rämson, Brigitta Uibo. 4. detsembril pidas Põlva politseijaoskonna Räpina piirkonna- Joonistusvõistluse „Joonlaua ja sirkliga“ äramärgitud tööd: 8.a Indrek Arumets, Janne Jaago, Taiger Kala, Wiido Konsap, vanem Katrin Satsi 6. ja 7. klasside õpilastele loengu meele- Sessika Semmel, Tõnis Roosileht, Andry Must, Alar Avarmaa, Risto Lillemäe, Hanna Mathiesen, Alina Poduškina, Keir Rämson, mürkidest. Salme Ussanov, Erle-Mai Pabusk, Mats Truija, Heleri Kruusamägi, Peeter Samoldin. * * * Amalia Belaš, Roman Stefanjuk, Janika Rõbakova, Veronica 8.b Merilyn Idion, Oliver Kruusamägi, Andres Palusalu, Helena Üle-eestilise informaatikaviktoriini „Kobras” I voorust võtsid osa Oidingu, Kristin Runin ja Oliver Kruusamägi. Sokk. 7., 8., 11. ja 12. klassi õpilased. Meie kooli parimad lahendajad olid * * * 9.a Märten Liiske, Pilleriin Jäämets, Triin Nelk, Marike Peedosaar. benjaminide arvestuses (6.–8. klass, osalejaid 1648) Mart Lume 29. detsembril toimus õppenõukogu koosolek, kus olid arutlusel 9.b Henri Kübe, Victoria Priimets, Egert Punnisk, Brittany Tuul. (7.b) 26 punktiga 30-st jagades 17.–51. kohta (16 parimat kutsuti järgmised teemad: 4. Gümnaasiumis õppisid neljadele ja viitele ning käitumine fi naali) ja Algmar Erik (8.b) 24 punktiga. Seenioride arvestuses kokkuvõtted I poolaasta õppetöö tulemustest ja võrdlus  oli eeskujulik või hea (I ja II tsükli tulemused): (11.–12. klass, 485 osalejat) oli meie kooli parim Märt Konsap 2013/2014. õa I poolaasta tulemustega; (12. klass) 18 punktiga.  õpilaste ettevalmistamine riigieksamiteks ja põhikooli 10. klass Kati Heering, Elis Andra Jõks, Polina Kasyanova, Annali Kruusamägi, Rain Loodus, Maris Neeno. * * * lõpueksamiteks; 5. detsembril toimus riigikogus noorteparlament, kus noored said  töökorralduse reeglid, aineõpetaja ametijuhend, klassijuhata- 11.a Diana Heering, Kristo Kärtmann, Salme Ussanov, Vallo tutvuda riigikogu tööga ja teha tutvust poliitikaga. Meie koolist ja ametijuhend; Vaherpuu. osalesid Maris Neeno ja Mikk Tarros. Mikk kuulub majandus-  õppenõukogu koosolekute protokollija valimine; 11.b Veronika Balanova, Reio Härm, Kert Hüdsi, Elina Kirjuškin, komisjoni ja Maris Euroopa välisasjade komisjoni.  kursuste materjalid: Kristin Poljakov, Karoline Solovjev, Karl Tereping. 1. Mäng „Väärtuste avastajad“ (M. Soidla). * * * 2. Laps turvalises haridussüsteemis: 12. klass Kati Justus, Märt Konsap, Katre Kriiskütt, Koit Kõrvel, 5. detsembril toimus piirkondlik inglise keele olümpiaad 10.– kaasamine ja sekkumine kõigi laste Maarja-Ly Maastik, Matthias Tuuling. 12. klassi õpilastele. huvides (K. Runthal, M. Aruküla). * * * Kristo Kärtmann I–II koht  info. Neljadele ja viitele õppis ning eeskujuliku või hea käitumise või Karoline Solovjev I–II koht * * * hoolsusega oli kokku 203 õpilast, mis hindamisele kuulunud õpilaste Märt Konsap II koht arvust 419 (hinnati 154 algklassiõpilast, 181 põhikooliõpilast ja 84 Õpetaja Aira Meitus. 12. detsembril anti gümnaasiumiõpilastele kätte õpinguraa- matud 2014/2015. õppeaasta teise tsükli tulemustega ning gümnaasiumiõpilast), moodustab 48,4%. Algklassides oli vastav * * * 19. detsembril said tunnistused algklasside ja põhikooliõpilased. õpilaste arv 111 (72,1%), põhikoolis 69 (15,8%) ja gümnaasiumis 6. detsembril toimunud TV 10 olümpiastarti võistlustel saavutas Esimesel poolaastal õppisid neljadele ja viitele ning said Räpina 23 (27,7%). 5.b klassi õpilane Raul Randma 60 meetri jooksus ajaga 8,62 ÜG õpilasesinduse poolt tänukirja 111 algklasside, 69 põhikooli- ja * * * II koha ja kuulitõukes 7. koha. 23 gümnaasiumiõpilast. Puudulikud hinded olid tunnistusel 31 õpilasel, mis moodustab * * * Direktor avaldab kiitust: 7,40% hindamisele kuulunud õpilaste arvust. Algklassides 9. detsembril osalesid 1.ab klasside õpilased Varbusel maan- 1. Algklassides õppisid neljadele ja viitele ning käitumine ja puudulikke hindeid ei olnud, põhikoolis olid 17 õpilasel (9,4%) ja teemuuseumis „Jõulutee” programmis. Lapsed said sõita tõuke- hoolsus oli eeskujulik või hea (I pa tulemused): gümnaasiumis 14 õpilasel (16,9%). kelkudega ja hobusega. Eriti põnev oli helkuri koolitus pimedas * * * tunnelis. Veel küpsetati piparkooke ja vaadati fi lmi suurest lumest 1.a Remon Ainson, Vadim Astrov, Liivar Hakmaa, Mihkel Toomas Heering, Kaur Kala, Oliver Hans Kaljuvee, Stella Lisethe Kivilo, Eelmisel õa samal ajal olid aga tulemused sellised: ning päkapikust. Lisaks toredatele tegevustele said lapsed helkur- neljadele ja viitele õppis ning eeskujuliku või hea käitumise käevõru. Lapsed said koduteele kaasa maanteemuuseumi komme. Aleks Kozer, Caroli Kriisa, Kätryn Liblik, Richard Liin, Cordelia Liiv, Rasmus Mestiljainen, Marten Märks, Marleen Möller, Georg või hoolsusega oli kokku 194 õpilast, mis hindamisele kuulunud * * * Neimann, Tanel Otsing, Sten Martten Parman, Kätriin Punmann, õpilaste arvust 431 (hinnati 147 algklassiõpilast, 2 vene õppe- Räpina Ühisgümnaasium osales vabariiklikul konkursil „Hea Sandra Puurmaa, Aleksandr Rekonin, Karoliis Rohtla, Meribel keelega õpilast, 176 põhikooliõpilast ja 106 gümnaasiumiõpilast), kool kui väärtuspõhine kool. Kuidas tagada kiusamisvaba Toim. moodustab 45,2%. Algklassides oli vastav õpilaste arv 98 (66,7%), haridustee?” ning pälvis „Hea kooli rajaleidja“ tiitli. põhikoolis 68 (15,8%) ja gümnaasiumis 29 (27,3%). 1.b Mia Mirel Asi, Aleksei Dogadov, Marcus Erm, Karl Robert * * * Härm, Jaan Junson, Ander Konsap, Anton Kusnets, Mirtel Must, * * * 11. detsembril esinesid meie kooli õpilased Räpina Aianduskooli Tambet Nurmetalo, Rasmus Oijov, Marvin Poltan, Darja Prussakov, Puudulikud hinded olid tunnistusel 35 õpilasel, mis moodustab ja 12. detsembril Politsei- ja Piirivalveameti jõulupeol, kus pakuti Rebeka Rahasepp, Timo Raidla, Kertu Reinson, Lenna Reinson, 8,12% hindamisele kuulunud õpilaste arvust. Algklassides olid showprogrammi kuue maakonna esindajatele. Nele Reinson, Kevin Salve, Marilin Tabo, Meryl Talv, Andri puudulikud hinded 2 õpilasel (1,4%), vene õppekeelega klassis * * * Toomasaar, Romet Ula. 1 õpilasel (50%), põhikoolis 21 õpilasel (12,0%) ja gümnaasiumis 12. detsembril toimus koolis jõululaat. 2.a Alisa Burdina, Miko Kaarlõp, Kristel Koido, Martin Konsap, 11 õpilasel (10,5 %). * * * Kermo Küttmann, Meribel Lill, Kirke Lukki-Lukin, Kaisa Mähar, 12. detsembril toimunud pallimängude mitmevõistluses Põlva- Maia Mähar, Renet Pindek, Rauno Purdeots, Mirel Rämson, Kersti Sammelselg, maa koolinoorte meistrivõistlustel saavutas gümnaasiumi võist- Helerin Salve, Kristjan Tagel, Merili Tiigimäe, Romio Tikka, Aveli Räpina ÜG õppealajuhataja kond kokkuvõttes II koha. Võistlus koosnes võrkpallist, kombi- Virro, Sandra Vizel. Päkapikkude aeg lasteaias Aeg lendas kiiresti ja kätte jõudis aasta viimane kuu – detsember. Täiskasvanud said 1,5-tunnise loengu ja õpikoja ajal teadmisi, kuidas saadeti. Koos käidi ka ekskursioonil Tartus Metsapere mängumaal, Lasteaias hiilisid ringi päkapikud. Juba mitmed aastad on olnud meie märgata väärkohtlemist ja sellele reageerida. Kohalolijad said kasu- kus vaadati etendust „Metsapere koolilood” ning lapsed said hullata majas tavaks tähistada jõulude ootamist esmaspäeviti toimuvate likku infot ja jäid koolitusega rahule. Loodame järgnevatel koolitustel seni, kuni jaksu jätkus. advendihommikutega. Esimese neist korraldasid Lepatriinud, kes samuti näha nii palju osalejaid. Muumide rühmas valmistati koos lapsevanemaga jõuluteemalisi etendasid Krõlli jõulude ootust Triinu ja Taavi vanaema juures. Teisel Jõulupeod olid sel aastal omanäolised, kuna tavapärase laste- külmkapimagneteid. advendihommikul lavastasid Muumide rühma õpetajad päkapikkude näidendi-kontserdi asemel oli õpetajate etendus „Jõuluvana kingikott” Silmailu pakuvad jõulude ajal ka tänavatel olevad kaunistused. toimetusi jõulumaal. Kolmandal esmaspäeval etendasid Oravate ning selle juurde esitasid lapsed laule, tantse ja luuletusi. Pidude Mitmed rühmad käisidki uudistamas, missugused ehted on kodude rühma õpetajad loo, kuidas jänesest sai päkapikku abistades jõu- lõpuks jõudis kohale ka kauaoodatud jõuluvana suure kingikotiga, kust ja asutuste akendel, laternapostidel ja valla jõulupuul. lujänes. Viimasel advendihommikul jutustasid Mõmmide õpetajad iga laps sai luuletuse või plaksu eest kommipaki. Siginat ja saginat Jõulurõõmu viidi ka Räpina Haiglasse ja EELK hooldekodusse. piilurpäkapikkudest ja näitasid juurde pilte. jätkus kõikidesse ruumidesse. Seal esinesid oma laulude ja tantsudega meie maja koolieelikud. Loovusetuba muutus detsembris Krõlli (meie lasteaia aasta tege- Paljud rühmad käisid lasteaia õppeköögis maitsvaid piparkooke Kauneid jõululaule esitasid meie lapsed ka Sillapää lossis toi- laskuju) jõulude ootel koduks, kus ühe nädala jooksul asus ka Tibude küpsetamas ja seega levis kogu majas sageli mõnusat jõuluhõngu. munud jõululaadal. rühma õpetajate poolt korraldatud päkapiku töötuba. Kõik rühmad said Sipsikud korraldasid oma rühmas jõulupuude näituse, kuhu Detsembrikuus leidsid tee meie lasteaeda kolleegid Tartu laste- seal mõnusa muusika saatel jõulukaunistusi meisterdada. toodi kodus erinevatest materjalidest valmistatud kuuski. Lasteaias aedadest ja Värskast. Külalised tutvusid majaga ning said ülevaate 10. detsembril toimus koolieelikutele, lastevanematele ja õpeta- meisterdati koos lisaks veel üks suur jõulupuu. Selleks, et jõuluvanale meie töödest ja tegemistest tervise edendamise valdkonnas. jatele mõtlemapanev CAP-koolitus „Igal lapsel on õigus olla kaitstud, esitatavad luuletused hästi meelde jääksid ja jõulutunne põue poeks, Toimetusi täis jõulukuu oli meie majas laste ja täiskasvanute tugev ja vaba!”, kus teemaks väärkohtlemine ja selle ennetamine. korraldati lugemispesas luulehommik. jaoks täis üllatusi ja rõõmu. Lapsed said õpikoja rollimängudes teada, kuidas käituda, kui võõras Õnneseente ja Krõllide rühma lapsed meisterdasid koos õpeta- inimene lapse juurde tuleb ning kuidas ennast vägivalla eest kaitsta. jatega jõulukaardid, millega meie lasteaia poolt jõulutervitused teele Margit Kasvand ja Tiina Konsand, Räpina Lasteaia Vikerkaar õpetajad jaanuar 2015 Räpina Rahvaleht 5 Maiu Vares oma tööst loomemajas ja debüütnäitusest Läinud aasta 21. detsembril avas noor kunstnik Maiu Vares Räpina loomemajas oma debüütnäituse „Usaldus“. Kohtusin Maiuga mõni nädal hiljem Räpina loomemajas, et tassi kohvi juures vestelda tema loomingust ja tööst loomemajas. Kui kaua Sa seda näitust planeerinud oled? Maiu: Kümme aastat küll juba on olnud teemaks, et mul tuleb kunagi näitus. See polnud kunagi päriselt päevakorral, pigem ma lihtsalt teadsin, et see kunagi tuleb. Ma ei teinud kunagi konk- reetseid samme, et näitus saaks päriselt toimuma. See tundus küll hea mõte, aga tegin ikkagi alati tellimustöid, maale jmt, mille andsin alati kellelegi ära. Ma ei teinud kunagi midagi sellist, mis jääks mulle endale alles. Miks just selline teema? See, et näitus sai lõpuks aktitöödest, on võib-olla seotud sellega, et olen teinud väga erinevaid asju. Olen maalimisel kä- sitlenud erinevaid teemasid. Akti või inimese teema on saanud mu varasematest töödest kõige enam tähelepanu. Mulle endale on see ka oluline teema, kuna selles on minu jaoks kõige rohkem emotsiooni. Kas aitab samastuda Sinu ideega? Jah. See on küll alasti keha, aga samas on igaühe jaoks väga oma ja kogu aeg olemas. Samas pole see alati avalik teema, on rohkem nagu saladus. Mulle tundus, et see pole otseselt kellegi personaalsuse rikkumine või intiimsusesse tungimine. Ma ei kasuta näitusel ühtki konkreetset inimest, saan rääkida vaatajaga, suhestuda iga inimesega, kel on see teema kuskil hinges, kuigi igapäevaselt sellest ei räägita. Kas näituse pealkiri oli ka juba varem olemas või sündis see töö käigus? See sündis koos töödega. Seda, milline see näitus välja tuleb, ei teadnud ma küll päris täpselt. Mul oli peas mitmeid mõtteid ja Maiu Vares tööhoos. Foto: Kristjan Kahu. visuaalseid pilte, mis oli vaja paberil läbi joonistada, et nad saak- kuna ma näen, et kui teen midagi hästi, saavad inimesed sellest saan ise otsustada, kui palju miski läbi paistab ja kõik need va- sid just sellised, nagu peab. Aga see, milliseks näitus kujunes, parema emotsiooni ja visuaalselt hea kujundus jõuab rohkemate hepealsed variandid, mida kasutada saan. Osad asjad paistavad sündis ikka viimaste nädalate jooksul. Usalduse, iseenda ning inimesteni. Mõnikord on mul plakati visuaalne idee kohe olemas, läbi ja mõned üldse mitte. Saan ise otsustada. teiste usaldamise teema on mulle samuti oluliseks saanud just aga teinekord on lõpptulemuseni jõudmine hästi pikk protsess. Peegeldumine, varjud ja läbipaistvus on minu jaoks tohutult viimasel ajal seoses mu elus toimunud sündmustega. Püüan teha asju nii, et lõpplahendus oleks hästi lihtne. Siis võibki põnev. See on hoopis midagi muud kui lõuendile maalimine. tunduda, et mis see siis ära ei ole, aga tegelikult on seal taga Kuidas sa loomemajja jõudsid? Rohkem siis valisid klaasi tehnilise põnevuse kui süm- pikk-pikk protsess. Tulin Räpinasse eelmise aasta varakevadel või talve lõpus, boolse tähenduse pärast? sest mu vanaema elab siin. Tulin lihtsalt loomemajja vaatama, Räägi „Usalduse“ plakatist. Sümboolset tähendust, jah, minu jaoks nii palju pole. Seda et mis maja see on ja mida siin tehakse. Leo (Kütt – toim.) võttis See plakat on ehitatud südamemotiivile, mis on ka sellel võib küll nõnda seostada, mõtlesin ka sellele, kui kogu see näituse mu hästi ruttu omaks. Sellest oli mul tohutult hea meel, sest ma näitusel kõige esimesena alustatud töö motiiv. Minu jaoks on sisu, vorm ja pealkiri hakkas kokku tulema. Siis tuli mulle pähe, ei tundnud Räpinas mitte kedagi. Ta ei suhtunud minusse üldse iseenda usaldamine hästi oluline teema näituse, plakatite ja muu et see on sümboolne ka, aga see ei olnud alguses eesmärk. nagu võõrasse. Ajasime juttu ja sain teada, mis siin majas toimub tööga seoses. Tegelikult tean, et kui panen millessegi piisavalt Pigem huvi materjali vastu. ja kuna ma ise tegelen kunstiga, siis küsis Leo palju selle kohta, aega ja energiat, on tulemus hea. Aga vahel või tegelikult iga kord Jah. Pigem ongi nii, et neid asju, mida olen teinud hästi, ka- mida ma teen. Ikka selle mõttega, et mida saaks koos teha. Siis tekib tööprotsessi käigus hetk, kus mulle tundub, et kõik on käkk. sutan hiljem uuesti. Aga ma tahan proovida ka uut. Samamoodi leppisimegi kokku, et hakkan sügisest juhendama huviringe: trüki- Sellepärast mulle ei meeldi, kui inimesed mu tööprotsessi jälgivad. on loomemaja tööga. Vahel pakun lihtsalt välja ideid. Näiteks ja T-särgi kursust. Need kursused tulevad ka, aga on praegu edasi Tihti teen abijooni ja kavandeid jne, mingil hetkel on see kõik üks meie kuuse idee: miks meil loomemajas peaks olema tavaline lükkunud, kuna sündmused arenesid hoopis nii, et minust sai suur tohuvabohu. Tavaliselt on see hetk just siis, kui inimesed jõulupuu, kui võiks teha midagi täiesti omanäolist. Kogu kollektiiv loomemaja programmijuht, mida alguses üldse plaanis ei olnud. tulevad kommenteerima, et nii on kole, kas nii jääbki. Tegemist oli nõus, et võiks teha midagi vahvat. Millal siis? on loomeprotsessiga. Sel tohuvabohu hetkel mulle tundubki, et Kui kõik kiired tööd ära saavad. See on plaanis. Me pole seda peaksin võtma mõne muu idee või valmis asja ja tegema ülesande Mida Sa loomemajas programmijuhina peale kujunduste mõtet maha matnud. ruttu ära, aga ma tean, et pean ennast usaldama. Pean uskuma, veel teed? et sellest tuleb hea maal või sellest tuleb hea plakat. Kujundamine on tegelikult ainult osa minu tööst. Minu töö on Miks T-särgid? See esimene töö ja näituse plakat sündisidki koos. Ma see, et hea loomeelamus jõuaks veelgi rohkemate inimesteni T-särke olen ise varem teinud. Mulle meeldib see, et saan olin kõik selle paberile joonistanud, enne kui hakkasin klaasile ükskõik kas siis kujunduste või muude tööde kaudu. olla isiklik. Ma arvan, et igal inimesel on kapis T-särk, mida ta on kandma. Klaasivärvidega ei ole võimalust enam midagi muuta ja Minu meelest on loomemaja selline hea elamuse koht. Minu mustmiljon aastat kandnud ega ole raatsinud ära visata, ükskõik, iga parandus paistab lõpuks läbi. Paberil on hea kõik enne läbi jaoks vähemalt on, kuna olen selline inimene, kes armastab kõike kui hõredaks see kulunud on. Ma arvan, et sellised särgid tekivad, katsetada. Kui hakkasin seda tööd klaasile kandma, tundus kõik näpuga katsuda ja ise protsessi juures olla. kuna kujutis sellel on hästi enda oma või selle saamislugu on jälle käkk. Süda sai klaasile kantud esimesena ja jäigi nii, nagu sai. Loomemaja ongi selline koht, kus inimene saab ise midagi kuidagi armas, eriline või oluline. teha ja see on tohutu elamus. Mul pole kunagi meeles töölt õigel On Sul mõni lemmiktöö ka oma näitusel? Mõtlesin, et oleks tore need kaks asja kokku panna: inimesed ajal ära minna. Minu jaoks on juba siin töötamine hea elamus. Ma Kõik need maalid olid samal ajal tööprotsessis, erinevates saavad ise särki teha ja saavad teha seda enda jaoks. Kirjutasin lähen tihti alles siis töölt koju, kui keegi helistab, et kuhu sa jääd. oma ülikooli lõputöö persoonibrändist, sellest, kuidas T-särk on järkudes. Kogu aeg tundus mulle, et see töö, mida ma parasjagu väljendusvahend, et näidata, kes sa oled ja kuidas iseenda eri- teen, on mu lemmiktöö. Aga kui näitus üles sai ja ma nägin, kuidas Maiu ajab kogemata kohvi ümber. Mina kommenteerin, et pära väljendatakse T-särgi kaudu. Sealt edasi sündiski idee, et iga maal muutub seinal täiesti teistsuguseks, kui ta alguses mol- ka minuga juhtub pidevalt sarnaseid asju, kuna olen tõeline persoonibrändi T-särki võiks edasi teha ja sellepärast tahtsingi bertil oli olnud, siis see kõige valgem töö kujunes näituseruumis kobakäpp. loomemajja tulla, et juhendada T-särgi ja käsitsi trükkimise kursust mu lemmikuks. Nii ei tohi üldse öelda. Kui sa alati ütled, et sinuga alati juhtub ja oledki selline kobakäpp, siis su aju kuuleb seda nagu käsku nagu vanasti trükiti: trükirulli alt läbi ja värv käsitsi peale. Siin on Miks su töödel pealkirju pole? ja programmeerubki nii. trükimasin olemas. Praegu hakkame sellega tegema loomemaja Seda südamega tööd kutsun küll ise „Usalduse“ tööks. Kui Tegelikult vahepeal olen küll tuisupea, aga see ei häiri mind, enda infofl aiereid. ma neid töid kõiki korraga tegin, siis nimetasin igaüht selle alg- sest tean, et mul on nii palju teisi häid omadusi, mis selle kom- idee järgi. Kas ise tehtud paberile? penseerivad. Jah. Leo mõtles, et milleks saata meie asjad kuskile trükikotta Miks just klaas? Kui midagi läheb halvasti, siis ütlen endale, et olen Maiu ja lasta trükkida paberile, kui me teeme siin ise paberit ja Räpina Kui kolisin Räpinasse vanaema juurde, siis leidsin palju selli- Vares. See tähendab, et minu peas on olemas mingi visioon ongi ju paberilinn. See on hulga ägedam, kui teha need loome- seid asju, mis lihtsalt ootavad oma aega, et millal neid vaja läheb sellest, kes ma olen ja kes ma tahan olla. Isegi kui mõnes olukor- majas käsitsi valmistatud paberile. Sel oleks isetehtu puudutus ja ühes ruumis olid suured klaasid lihtsalt seina ääres. Pärast sain ras juhtub midagi või miski läheb halvasti, siis ma tean, et saan ja tunne juures. Hakkan neid varsti trükkima. Praegu on veel teada, et need on mõeldud aknaklaaside parandamiseks juhul, kui sellega lõpuks ikka hakkama, sest ma olen Maiu Vares. Asi ongi kujundamine pooleli. midagi katki läheb. Kui nad on juba 20 aastat seal seisnud, siis iseenda usaldamises. Milline on sinu varasem kokkupuude kujundustööga? minu meelest on õige aeg neid kasutama hakata, mitte oodata Ma olen õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis graafi list disaini veel 20 aastat, millal neid viimaks vaja võib minna. Näitus „Usaldus“ jääb Räpina loomemajas avatuks 15. veeb- ja töötanud varem vabakutselise graafi lise disainerina. Kujundus- Suvel töötasin RMK Räpina taimlas. Sealne ülemus küsis, et ruarini. Näituse arvustust saab lugeda ajalehest Koit nr 6, tega seoses mõtlen vahel, et kulutan palju aega liiga väikestele kas ma praegu veel maalin ja mis värvi maalid tulevad. Ütlesin, 15.01.2015. et tulevad läbipaistvad, kuna maalin klaasile. Siis pakkus ta mulle asjadele. Aga see on mulle tohutult oluline, et iga väike plakat Maiu Varesega vestles oleks hästi tehtud. Mõnikord, kui olen kujunduse juba kuhugi suuri klaase, mis tal üle olid, mille ta oleks nagunii hävitanud. Nii ära saatnud ja märkan, et seal on mingi väike viga või midagi et praegu ootab mul garaažis veel kuhi klaase. Anu-Cristine Tokko on kuskil valesti joondatud, saadan kohe parandatud variandi. Need klaasid, mis on praegu näitusel, on siis vanaema Tegelikult ei paneks keegi ilmselt selliseid asju tähelegi. Mul on juurest ja võib oodata veel lisa Sinu klaasimaalidele? töid kuhjade viisi kogu aeg ootamas, aga hea töö on mulle tähtis, Jah. Mulle väga meeldib see meedium. Meeldib eriti see, et 6 Räpina Rahvaleht jaanuar 2015 Apteekritel sai mõõt täis Uudiseid 80 aasta tagant ajalehest Võru Teataja, jaanuar 1935 Räpina kirik soojaks. Räpina ev luteriusu koguduse kirikusse käimapanemisega kiirus taga, siis võib arvata, et vabrik alul seati uueks aastaks üles orelimängijale soe kabiin. Räpina umbes 25 inimesega tööle võib hakata juba käesoleva kuu lõpu kirik on külm – puuduvad ahjud. Orelit mängides kohmetu- poole. Räpina paberivabriku omanikuna on vastavaile soovi- sid mängijal alati ära sõrmed ega töötanud enam klaviatuuril, avaldusile alla kirjutanud järgmised härrad: advokaat K. Grau, mispärast oli ta sunnitud kaasas kandma soojaveepudeleid Ferd. Karlson, Jul. Lill ja Joh. Sepp, kuna räpinlane Paal on ai- näppude soojendamiseks. Ülesseatud soe kabiin köetakse nult omanike kohapäälne volinik. Viimane võttis ka osa eilsest väikese piiritusahjuga ja orelimängijal on mängida palju kodu- tööstuskomisjoni koosolekust. Räpina paberivabriku käimapa- sem. nemisest on juba aastaid räägitud, kuid seni pole rääkimisest Räpina tuletõrje sai auto. Räpina Vabatahtlik Tuletõrje Ühing kaugemale jõutud. Vahest nüüd ometi jõutakse kaugemale. tundis seni suurt vajadust ühe kiire liiklemisvahendi järele, Räpina naiste kursused. Praegu on käimas Räpinas naisselt- mispärast möödunud pääkoosolekul otsustati osta üks pruu- si korraldusel seltsi esinaise ruumides juurdelõike kursused. gitud veoauto, kuhu asetatakse pääle vastav veepaak, millega Kursused on iga päev ja kestavad 2 nädalat. Osavõtjaid on siis kerge ja kiire liikumine võimaldatud tuleõnnetuskohale. rohkesti, kelledest suurem osa ümberkaudsetest küladest. Pääkoosoleku otsuse kohaselt ostetigi 4. jaanuaril auto, mille Kursused on liikmetele kui ka võõrastele maksulised. eest maksis ühing 1100 krooni. Sellega on Räpina ühing teinud Reedel, 9. jaanuaril toimus üle Eesti sõltumatute apteekide Suusapäev Räpinas. Räpina malevkonna suusapäev jälle ühe suure edusammu. hoiatusstreik. peetakse laupäeval, 2. ja pühapäeval, 3. veebruaril. Laupäeval Pikaaegse ajalooga Räpina apteegi pere nimel soovin olu- Räpina segakoor 15-aastane. Räpina haridusseltsi segakoor on nähtud ette suusasõiduharjutused ja loengud, kuna püha- korda veidi selgitada. Toimuvad sündmused mõjutavad oluliselt saab käesoleval aastal 15-aastaseks. Sel puhul kavatseb koor päeval korraldatakse suusavõistlused mees- ja naissuusa- valdkonna tulevikku ka meie kodulinnas. oma juubelit pühitseda pidulikkusega. Praegu on koor ümb- sportlastele ning noorkotkastele. Apteegid üle Eesti viis streigini mure oma ellujäämise pärast. ruskonnas üks võimsamaist, kus 70 liiget-lauljat. Kogu aeg on Kaitseliidu aastapäev Räpinas. 27. jaanuaril pühitseb Räpi- Maal ja väikelinnades asuvate proviisoritele kuuluvate apteekide koorijuhi kohal püsinud Räpina algkooli õpetaja Joh. Karhe- na kompanii Räpina lossis oma aastapäeva. Kavas on vaimu- säilimine on täna ohtu seatud. iding, kes koori viinud väärikale tasemele. Koor on Räpinas lik aktus, aruanded ja lõpuks koosviibimine kontsert-osaga Varem kehtisid Eestis uute apteekide asutamispiirangud (kui korraldanud selle aja jooksul viis laulupäeva ja nüüd valmis- malevkonna orkestrilt ja soololauludega prl Parsonilt Tartust. tatakse juba Räpina 6. laulupäeva. Samuti õpitakse hoolega piirkonnas oli 3000 elaniku kohta juba apteek olemas, ei olnud Veriora sai apteegi. Neil päevil avatakse Veriora raudteejaa- Tartu 1935. a laulupäeva laule, millest Räpina segakoor osa sinna uue rajamist ette nähtud). ma juurde Leevi apteegi omaniku prov Hugo Petersoni poolt võtab. Räpina haridusseltsi segakoor asutati tegelikult küll Kuna ravimite turg on erilaadi äri, hõlmates spetsiifi lise uus apteek. Proviisor Petersonil on apteegi avamiseks juba 1907. a, kuid segased olukorrad ei lasknud tookord kooril kuigi haridusega töötajaid (proviisoriks õpitakse viis aastat arstitea- vastav luba käes ja ruumid, kus avatakse apteek, revidendi edukalt tegutseda. duskonnas), sest tegemist on ju inimeste tervise ja ravimitega, poolt üle vaadatud. siis on enamikes Euroopa riikides apteekide asutamisele seatud Räpina paberivabrik tööle. Täna [9. jaan] saabus Võru Räpinas algasid rahvaülikooli loengud. 15. jaanuaril algasid teatud piirangud ja nõuded. Ollakse veendunud, et ravimite müük maavalitsusele Räpina paberivabriku juhatuselt palve vabriku Räpinas Võrumaa õpetajate liidu rahvaülikooli loengud. Loen- ei saa olla valdkond, mis reguleerib end täiesti ise vabaturu uuesti käimapanekuks majandusministeeriumile esitamiseks. gud peetakse Räpina algkooliõpetaja Herman Otsmani poolt põhimõtete kohaselt. Vabrik kavatseb mitmeaastase seisaku järele hakata uuesti umbes kahe kuu kestel õhtuti endise täienduskooli ruumes Eestis on tänaseks igasugused piirangud apteekide ava- mitmesugust paberit valmistama. Kava kohaselt hakkaks – Sillapää lossis. Loengute pääaineks on gaasiasjandus, kus miseks tühistatud. Kõrvaltvaatajale võib näida, et turu täielik vabrik töötama kolme jõumasinaga ja võtab esialul tööle 25 ini- tutvustatakse kuulajaid sõjagaasidega ja antakse igakülgset avamine toimub eeskätt lõpptarbija huvides, kuid süvenedes mest. Juba praegu käivad vanasti tuntud kaltsusetud mitmel- õpetust gaasikaitse alal, teoreetiliselt kui praktiliselt. näeme selgelt, et väiksemates maakohtades asuvad apteegid on pool maakonnas ringi ja ostavad Räpina vabrikule kaltse, kuna sellega seoses määratud kadumisele. Suured poeketid, kellele viimane hakkab jälle paberit valmistama kaltsudest. Vabriku Võõpsu parve leping lõpeb. Võru maavalitsusel lõpeb ren- nüüd on avanenud võimalus rajada piiramatult uusi apteeke, ei tööle hakkamine võtab aga veel mõni päev aega, kuna enne dileping Võõpsu parvepidajaga 1. apr. Alates 1931. a oli parv hakka maal uue „rohupoe“ avamist kaalumagi – nad on juba täna vaatab vabriku hoone ja jõumasinad üle tööstuskomisjon ja renditud Jakob Munskile, kes lepingu põhjal ehitas ise uue võtnud sihikule just meiesugused väikelinnad: Räpina, Kunda, alles sellele võib järgneda loaandmine vabriku käimapanekuks. parve, mis aga praegu kuulub maavalitsusele, kuna ta selle Vändra. Kuna veel väiksemates kohtades asuvad haruapteegid eest oli esimesel aastal rendi maksmisest vabastatud. Ülejää- Väike tindisaak Pihkva järves. Pihkva järv on käesoleval tal- on tihti seotud oma väikelinnas asuva üldapteegiga, kaovadki nud aja eest maksis Munski Võru maavalitsusele renti kokku vel tindivaene. Kalurite seletuse järele olevat tindikala parved mõlemad, kui poeketi apteek väikelinnas juba olemasoleva ap- 800 kr. Parvepidaja oli kohustatud inimesi ja voore üle vedama käesoleval talvel rännanud „suurele Peipsile“. Suurem jagu teegi turult välja tõrjub. igal ajal, saades iga jalakäija üleviimise eest 2 senti, jalgrat- Pihkva järve tindipüüdjaid, umbes 100 meest 25 hobusega Kuigi poeketid nõuavad valjuhäälselt oma põhiseaduslikku tasõitja ja ratsamehe eest 3 senti, veise ja hobuse päält 2 sen- viibisid enne jõulupühi tindipüügil Peipsil, Kolkja küla kohal. õigust vabalt turul võistelda, ei ole nende endi meetodid sugugi ti, väikeloomade (sea, lamba, vasika) eest 1 sent, ühehobuse Käreda külma tõttu pidid kalurid ka jääl püügi katkestama ja kõige eetilisemad. Kuidas näiteks hinnata aastaid Kunda rahva koorma päält 5 senti, kusjuures võis pääl olla ka 4 inimest, kodukohta tagasi sõitma. Kui külm taganeb, siis sõidavad kalu- tervise eest hoolt kandnud sealse apteegi omanikule Euroapteegi mootorratta päält 4 senti ja mootorrattalt küljekorviga 5 senti, rid jällegi Peipsile, mis nende elukohast umbes 80 km kaugel. esindaja poolt öeldut, et nende apteek võib aastaid kahjumiga sõiduautolt ühes sõitjatega 20 senti, veoautolt 80 senti, trakto- Tindipüük võib käesoleval talvel kujuneda suurel Peipsil rahul- töötada, kuni kohalik väikeettevõtja on välja suretatud. rilt 15 senti, rehepeksumasin 1 kr ja lokomobiil ühes hobuste ja davaks. Külma tõttu on Peipsi kalurid püügi üldse katkesta- Sama (leedumaise) keti tegutsemise tõttu öeldi Räpinas oo- saatjatega kr 1,50. Kuna parv on praegu juba neli aastat vana, nud, sest valitseva pakasega on püük peaaegu võimatu. tamatult üles Mariine poe rendileping, et sinna tulevikus apteek siis sõlmitakse uus leping arvatavasti 3 aastaks. Kolm õunaauhinda Võrumaale. Pomoloogia komisjon, mis avada. Kalaturu sundmäärus Võõpsus. Siseminister kinnitas Võõp- tegutseb õunte ja õunasortide hindamisega, hindas viimaseid Peatselt on valimised ja kindlasti kuuleme palju lubadusi su alevivolikogu poolt 21. dets m. a. vastuvõetud kalaturu õunu alles neil päevil. Hindamiseks olid esitatud peaaegu kõik väikeettevõtluse toetamisest. Maapiirkonnas peaks ka kohalikul sundmääruse. Määruse järgi on kaladega kauplemine lubatud omavalitsusel olema õigus toetada ja kaitsta oma piirkonna ette- maakonnad. Hindamistulemusena määrati parematele õuntele Võhandu kaldal alevi piires äripäeviti kl 4–12 ja pühapäeviti kl võtlust, selleks peaks seaduseandja vastavad otsused tegema. auhindu. Võrumaal said 3. auhinna A. Soiver Verioralt, K. Press 4–9. Kauplemine väljaspool turu piirkonda pole lubatud. Räpinas paneb aga peatselt kujunev olukord ülimalt muretse- Võrust ja F. Liiv Käätsolt. Petserimaal langes 2. auhind P. Mih- ma. Apteegiteenuse kättesaadavus täna Räpinas on väga hea: kelsonile. Esimest auhinda üldse ei määratud. 2. auhinnaks on Pihkva järvel piirijoon tähistatud. Pihkva järvel jõuti Eesti siin on kaks apteeki. Meie apteek on ainukesena maakonnas 30 kr raha ja 3. auhinnaks 10 kr. Auhinnatuile makstakse pool ja N-Venemaa vahelise piirijoone tähistamiseni suurel Peipsil. avatud tööpäevadel 8–20. Aga oleme avatud ka laupäeval ja auhinnasummast välja 15. märtsiks. Tähistamistöödeks kulub ligemale 100 koormat kuuseoksi. Hu- vitav on, et N-Venemaa piirivõimud ei tunne tähistamise vastu pühapäeval. Ainsana piirkonnas valmistame ka ise ravimeid – Räpina paberivabrik tööle asumise eel. Eile peeti Võrus mingisugust huvi ega pole kordagi tähistamistööd vaatamas seda ei hakka uus apteek kindlasti tegema. tööstuskomisjoni koosolek, kus arutusel oli kavatsetava Räpi- käinud. Seega näeme, et edaspidi tuleb apteegiteenusega meie na paberivabriku käimapanemisega ühenduses olevad küsi- kandis pigem probleeme. mused. Tööstuskomisjon vaatas läbi vabriku plaanid ja leidis Toolamaale uus abivallavanem. Võru maavalitsus määras Kuigi hetkel toimuv on määrava tähtsusega meie valdkon- neis mõningad puudused, milliste kõrvaldamine ei takista aga Toolamaa abivallavanemaks Daniel Otsingu. Seni oli Toola- na tuleviku osas, otsustasime oma apteegi uksi streigipäeval Räpina paberivabrikul tööle asumist. Enne seda tuleks aga maa ilma abivallavanemata, kuna möödunud kevadel viimane siiski mitte päriselt sulgeda ning abivajaja sai oma ravimid kohapääl paiklik ülevaatus ette võtta. See sünnib 18. jaanu- tagandati ja asemele määrati Aleksander Soever, kes aga kätte. Mõtleme ikka, et haigel inimesel on raske tagasi tulla. aril, mil Võrust vastavad inimesed koha pääle sõidavad. Ka keeldus. Saime siiski oma apteegi külastajatega streigi vajadusest ja vaatas Eesti Tehnika Järelvalve Selts enne üle jõumasinad, ideest tol päeval vestelda ning äärmiselt soojendav oli kogeda elektri sisseseade jne. Tööstuskomisjoni arvates pole erilist Vanu ajalehti sirvis kõigi mõistmist ja tuge. takistust Räpina paberivabriku tööle panemiseks. Muidugi teeb Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum Täname väga inimesi toetuse eest ja tahame ikka teie jaoks lõpuotsuse majandusministeerium. Kuna omanikel on vabriku olemas olla. Tervist ja päikest kõigile! Malle Rätsep, Suitsusaunast, ujuvast jõulupõrsast ja puude parvetamisest Räpina apteegi proviisor Unikaalne Lõuna-Eesti suitsusaun sai UNESCO pärandisse. Ema ja vend arvasid, et saavad põssa enne kraavi kätte, kuid ei Meenus eelmise sajandi 50. aastate suitsusaun Alutaguse midagi, loom tormas otse vette ja ujus üle. Tagaajajad läksid mitu RÄPINA RAHVALEHE MÜÜGIKOHAD metsade vahel Oonurme külas. Saun asus majast tükk maad kilomeetrit ringiga ja said notsu metsast kätte. eemal heinamaal. Selle ehitasid meie vanemad, aga see polnud Kui praegu on aktuaalne sigade Aafrika katk, siis tol ajal oli Räpina Rahvalehte saab osta järgmistest palkidest nagu siinmail vaid saepurutäidisega laudis. Sauna köeti veel Siberi katku oht. Vanem vend puutus kokku korjusega ning kohtadest: igal laupäeval. Saunas suitsutati ka liha. Ükskord juhtus nii, et rasv koju tulles ütles väga tõsise näoga, et ta võib 24 tunni pärast • Räpina Konsum tilkus kerisele ja saun läks põlema. Suitsusaun põles maani maha, surra. Me väiksemad olime väga hirmul ja valvasime teda kogu suitsuliha tükke tuli saepuru seest otsida. Suitsusaunas olen aeg, aga õnneks midagi ei juhtunud. • Kauplus Leevaku käinud ka tädi Meeta pool Toostes ja Rammuka külas. Tunne oli Huvitav moodus oli seal ka küttepuude kojutoomine. Talvel • Kauplus Linte tõesti mõnus ja tervistav, kuigi vahel võttis ving ka silmad kipitama. lõigati metsas puid ja kevadel suurvee aegu lasti need siis kraavi • Kauplus Ruusa Kasvatasime ka sigu. Põssad võeti kevadel ja jõuludeks saime mööda tulema. Kodus pandi plank üle kraavi ja mehed tõmbasid jõulupraadi. Suurele 7-liikmelisele perele oli liha tarvis. puud pootshaagiga kuivale. Autosid ju tol ajal peaaegu polnud ja • Kauplus Võõpsu Kord kevadel osteti jälle põrsas ja pandi umbes meetrikõrguse see parvetamine oli ainus võimalus puud koju saada. • Räpina postkontor vundamendi sisse. See oli aga lausa tsirkusenotsu: nagu ühest servast aeda pandi, nii teisest servast üle hüppas ja padavai mine- Maie Vaino • Põlvamaa Turismiinfokeskus ma. Umbes poole kilomeetri kaugusel oli lai maaparanduskraav. jaanuar 2015 Räpina Rahvaleht 7

Peresündmused 2014 Miks müüa oma metsa või põllumaad interneti Sünnid registreerimise sooviga võib inimene pöörduda talle sobiva asutuse 2014. aastal registreeriti Põlva maakonna perekonnaseisuasutustes või ametniku poole, kellel on soovitava toimingu tegemise õigus. (maavalitsus, kohalikud omavalitsused) 209 lapse sünd. Elukohajärgsus toimingute tegemisel pole vajalik. enampakkumistel? Enim sünde (107) registreeriti Põlva Maavalitsuses. Perekonnasündmusi registreerivad ametnikud, kes on valdkonna Räpina Vallavalitsuses registreeriti 29, Valgjärve Vallavalitsuses eest vastutavalt ministrilt (siseministrilt, varasemalt regionaalministrilt) Mets – meie varandus 12, Laheda Vallavalitsuses 11, Mooste Vallavalitsuses kaheksa, saanud perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse. Eestis on 90 000 erametsaomanikku. Osad neist majandavad Vastse-Kuuste Vallavalitsuses kaheksa sündi, teistes kohalikes Toimingute info on kättesaadav siseministeeriumi kodulehelt www. oma metsa aktiivselt. Teised seevastu pole metsamajandamise omavalitsustes vähem. siseministeerium.ee, avades rahvastiku ja regionaalvaldkonna, ja kõige sellesse puutuvaga väga kursis. Tegelikult ei peagi 2013. aastal registreeriti maakonnas 236 sündi, 2012. aastal 264 ja seejärel rahvastiku toimingud ning toimingute alt leida endale vajalik. 2011. aastal 268. olema. Meil kõigil on oma töö ja tegemised ning pole võimalik Sünde ja surmi registreerivad maavalitsused, Tallinna Perekon- ning vajalik alati kõigest kõike teada. Oluline on leida vajadusel Surmad naseisuamet ja kohalikud omavalitsused (välja arvatud kohalikud oma ala spetsialist ning kasutada kvaliteetseid teenuseid. Seda omavalitsused, kelle territooriumil asub maavalitsus). Maakonna perekonnaseisuasutustes registreeriti 2014. aastal 381 ikka selleks, et kvaliteet ja tulu oleksid maksimaalsed ning hiljem Abielusid sõlmivad maavalitsused, Tallinna Perekonnaseisuamet, inimese surm. poleks vaja kahetseda tehtud otsuseid. Põlva Maavalitsuses registreeriti 136 surma. notarid ja abielu sõlmimise õigust omavad vaimulikud. Mets kasvab pikalt ja tulu saab sealt vaid mõne korra põlvkon- Räpina Vallavalitsuses registreeriti 79, Värska Vallavalitsuses 26, Abielu lahutamise sooviga võib pöörduda maavalitsusse ja notarisse Kanepi Vallavalitsuses 21, Vastse-Kuuste Vallavalitsuses 21, Valg- juhul, kui avaldajate elukohad on Eestis ning abielu lahutamisega na jooksul. Seda enam on oluline, et saadav tulu oleks õiglane järve Vallavalitsuses 18, Laheda Vallavalitsuses 15, teistes kohalikes seoses olevad vaidlused puuduvad. Vaidluste olemasolul ning ka ja ei peaks tundma hirmu pettasaamiste ees. juhul, kui vaidlusi pole, kuid ühe abielupoole elukoht on väljaspool omavalitsustes vähem. Ostjad ründavad uksest ja aknast 2013. aastal registreeriti maakonnas 397 surma, 2012. aastal 399 Eestit, tuleb abielu lahutamise sooviga pöörduda kohtusse. Paarikümne aasta tagusesse aega jäävad juhused, kus met- ja 2011. aastal 354. Uue nime taotlemiseks esitatakse avaldus maavalitsusele. Kui uue nime andmine ei kuulu maavalitsuse pädevusse, siis edastatakse saomaniku ukse taha ilmus metsaostja ja tegi oma pakkumise. Abielud avaldus siseministeeriumile. Täna on tegutsemisstiil koos infotehnoloogia arenguga muutunud 2014. aastal sõlmiti Põlvamaal 68 abielu (39 maavalitsuses, 16 moodsamaks – nüüd laekuvad ostupakkumised metsaomanikule notarite ja 13 vaimulike poolt). Kuhu pöörduda perekonnasündmuse registreerimiseks Põlva maakonnas? elektronposti teel. Sageli juhtuvad need pärast seda, kui maa- Põlva notar Ere Kürsa sõlmis 11 ja Põlva notar Kaire Salomon viis omanik on tellinud metsamajandamise kava. Kas see on juhus? abielu. Sooviga registreerida Põlva maakonnas: Vaimulikud sõlmisid 13 abielu, neist Sakarias Jaan Leppik neli, Margit SÜND – Põlva Maavalitsus, kohalikud omavalitsused (välja arvatud Raske uskuda... Justkui mingi ime läbi on ostuhuviline saanud Lail kaks, Urmas Nagel kaks, Toomas Meiel kaks, Leevi Lillemäe ühe, Põlva Vallavalitsus alates oktoober 2013). teada sellest, et teie kinnistule on äsja valminud metsamajan- Tarmo Tammes ühe ja Enar Jallai ühe abielu. ABIELU – Põlva Maavalitsus, notarid Ere Kürsa ja Kaire Salomon, damise kava. 2013. aastal sõlmiti Põlvamaal 39 abielu (20 maavalitsuses, 11 no- vaimulikud Margit Lail, Urmas Nagel, Leevi Lillemäe, Tihhon (Tarmo) Iseenesest on ju tore, kui pakkumine koju kätte tuleb. Kuidas tarite ja 8 vaimulike poolt). 2012. aastal maakonnas kokku 70 abielu, Tammes, Toomas Meiel ja Enar Jallai. Sakarias Jaan Leppik on aga olla kindel, et pakutav hind ka turuhinnale ligilähedane on? neist 50 sõlmitud maavalitsuses, seitse notarite ja 13 vaimulike poolt. lahkunud Tallinnasse. On ju teada tõde, et ostja tahab osta alati võimalikult odavalt ning UUS NIMI – Põlva Maavalitsus. müüja seevastu müüa võimalikult kallilt. Lahutused LAHUTUS – Põlva Maavalitsus, notarid Ere Kürsa ja Kaire Salomon, 2014. aastal lahutati Põlvamaal 37 abielu (30 maavalitsuses ja seitse kokkuleppe puudumisel ja vaidluste korral kohus. Oksjoniportaal Maaturg.ee aitab notarite poolt). SURM – Põlva Maavalitsus, kohalikud omavalitsused (välja arvatud Oleme tänaseks juba üle kolme aasta tegelenud internetis 2013. aastal lahutati 26 abielu, neist maavalitsuses 21 ja notarite Põlva Vallavalitsus alates oktoober 2013). oksjonite korraldamisega. Meie eesmärk ja missioon on pakkuda poolt viis. 2012. aastal lahutati Põlva Maavalitsuses 28 abielu ning Põlva nota- Põlva maakonna elanikud eraomanikule teenust, mille kaudu saab metsaomanik oma kin- rite Ere Kürsa ja Kaire Salomoni poolt kokku kümme abielu. Kohtus Rahvastikuregistri andmetel elab Põlva maakonnas 01.01.2015 sei- nistu või raieõiguse müügi puhul hetke parima turuhinna. lahutatud abielude kohta arvud puuduvad. suga 29 169 inimest (mehi 14 659, naisi 14 510). Suurim omavalitsus See saab juhtuda, kuna meil on: on Põlva vald 9908 elanikuga, väikseim Orava vald 753 elanikuga. ● suur ostuklientide andmebaas; Nimemuutmised 01.01.2014 oli Põlvamaal elanikke 29575, 01.01.2013 elanikke ● avalikud enampakkumised, kus pole võimalikud kulissideta- 2014. aastal muutis Põlva Maavalitsuses nime 13 inimest, 2013. aas- 30 038. tal soovis uut nime 7 inimest, 2012. aastal oli uue nime saajaid 10 gused kokkulepped; ning 2011. aastal 6. ● enampakkumistel tekib hasart ja vahel lisatakse mõned Maiken Jüriöö, tuhanded ka emotsioonide ajendil. Sündmuste registreerimine Eestis Põlva Maavalitsus Kolm aastat tagasi alustasime internetis metsakinnistute ja kantselei peaspetsialist Perekonnasündmuse (sünd, surm, abielu, lahutus, nime muutmine) kasvava metsa raieõiguse enampakkumiste korraldamisega. Põlva maakonnas registreeritud sünnid ja surmad perioodil 1990-2014 Algus oli väga raske. Arvasime, et metsaseltsid võiksid saada Aasta 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 kasu meie portaali kasutamisest. Läbi selle, et lisaks aja kokku- sünnid 532 513 508 440 411 423 386 340 283 320 278 264 298 294 279 293 278 257 285 302 288 268 264 236 209 hoiule aitab see tagada erametsaomanikule, keda metsaseltsid surmad 543 514 572 550 611 592 549 525 550 545 476 481 502 463 484 502 456 473 473 414 400 354 399 397 381 nõustavad ja kelle vara haldavad, tema vara parima ja tulusaima teenimise. Võta näpust! Isegi tasuta proovikasutamist pakkudes Põlva maakonnas registreeritud abielud ja lahutused perioodil 1990-2014 jäi seltside huvi pehmelt öeldes leigeks. Me ei löönud käega, vaid Aasta 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 püüdsime jõuda eraomanikeni ilma metsaseltside vahenduseta. abielud 208 166 146 126 138 117 86 67 88 72 54 63 51 74 80 81 73 85 67 60 54 48 70 39 68 Tänaseks on see ka õnnestunud. lahutused 73 64 93 74 70 97 62 60 37 39 40 33 34 42 46 46 48 50 49 26 39 33 38 26 37 Meie portaalis on toimunud üle saja õnnestunud enampak- kumise. Müüdud varade väärtus on kasvanud keskmiselt 16,5%. Tabelis ei kajastu kohtus toimunud lahutused. Meil on viis suurt püsiklienti-ettevõtet, kes müüvad oma vara Põlva maakonna elanike arv 1995–2015 (alus: rahvastikuregister) regulaarselt läbi meie portaali. Lisandunud on põllukinnistute Elanike arv Elanike arv Elanike arv Elanike arv müük ja rentimine. Põllumaade enampakkumistega oleme veel maakonnas maakonnas maakonnas maakonnas algusfaasis, aga üsna mitmed põllumaa omanikud on leidnud läbi 1.1.1995 36 201 1.1.2001 34 066 1.1.2007 32 062 1.1.2013 30 038 meie keskkonna oma põldudele hea hinnaga ostja või eelnevast 1.1.1996 36 063 1.1.2002 33 858 1.1.2008 31 614 1.1.2014 29 575 oluliselt kõrgema hinnaga rentniku. Hetkel arendame metsamater- 1.1.1997 35 597 1.1.2003 33 557 1.1.2009 31 348 1.1.2015 29 169 jali müügikeskkonda. Osalesime sel suvel RMK hankel metsama- 1.1.1998 35 449 1.1.2004 33 313 1.1.2010 31 033 terjali internetioksjoni keskkonnas müümisel. Paraku ei osutunud 1.1.1999 34 984 1.1.2005 32 846 1.1.2011 30 839 me seal edukaks, sest aega toimiva keskkonna väljatöötamiseks 1.1.2000 34 497 1.1.2006 32 601 1.1.2012 30 446 oli napp nädal. Saime sellest oma õppetunni ning osaleme päris kindlasti järgmisel suvel toimuval hankel. Põlva maakonna elanike arv kohalike omavalitsuste lõikes 2005–2015 (alus: rahvastikuregister) Kohalik Maaturg.ee tahab olla abiks 1.1.2005 1.1.2006 1.1.2007 1.1.2008 1.1.2009 1.1.2010 1.1.2011 1.1.2012 1.1.2013 1.1.2014 1.1.2015 omavalitsus Meie soov on jätkuvalt aidata erametsaomanikel saada oma Ahja vald 1198 1196 1181 1158 1141 1131 1115 1086 1056 1041 1023 vara müügist parim hind. Lisaks pakume asjaajamisteenust, kus Kanepi vald 2807 2811 2786 2752 2700 2684 2658 2604 2553 2511 2476 oleme müüja kõrval alates metsakava tellimisest kuni notaris Kõlleste vald 1054 1035 1034 1013 994 1010 1022 994 1019 1018 1020 tehingu tegemiseni või lepingute sõlmimiseni. Oleme olnud Laheda vald 1446 1423 1388 1348 1301 1279 1262 1237 1221 1192 1198 abiks ka metsamajandamise kavade tellimisel, sest sagenenud Mikitamäe vald 1161 1144 1129 1090 1162 1070 1059 1055 1048 1015 994 on juhtumid, kus metsaomanikule tehakse pakkumine ilma met- Mooste vald 1694 1660 1621 1577 1559 1538 1554 1543 1525 1496 1490 samajandamiskava olemasoluta. See on nagu vaadata sisse Orava vald 907 881 860 853 832 817 815 809 769 759 753 laudauksest, kus on 50 lehma, ja teha pakkumine kogu homse Põlva linn 6434 6424 6331 6314 6314 6296 6260 6200 6111 – – piima ostuks omalt poolt pakutava hinnaga. Sellisel puhul ar- Põlva vald 4314 4291 4213 4169 4122 4120 4079 4082 4049 10009 9908 vestab potentsiaalne ostja tehtava pakkumise sisse alati riski Räpina vald 5785 5757 5629 5550 5507 5393 5318 5265 5190 5091 4894 ja hindab kogust pigem väiksemaks kui suuremaks. On olnud Valgjärve vald 1549 1556 1530 1494 1467 1477 1473 1449 1428 1420 1415 juhtumeid, kus esialgne pakkumine on pärast kava tegemist ja Vastse-Kuuste vald 1280 1258 1259 1267 1270 1250 1266 1229 1203 1202 1192 enampakkumisel müümist tõusnud pea kahekordseks. Veriora vald 1667 1629 1588 1556 1510 1512 1492 1453 1427 1403 1406 Esmalt metsamajandamise kava ja seejärel Värska vald 1550 1536 1513 1473 1469 1456 1466 1440 1439 1418 1400 enampakkumine Maakond kokku 32846 32601 32062 31614 31348 31033 30839 30446 30038 29575 29169 Metsa müügi esimeseks eelduseks on kindlasti metsamajan- Koostaja: Maiken Jüriöö damiskava olemasolu. Põlva Maavalitsuse kantselei peaspetsialist Kui pärast kava valmimist tehakse teile ostupakkumine, siis pange oma vara müüki meie portaalis ja saate veendumuse, kas 01.01.2015 seisuga rahvaarv külade lõikes Räpina vallas tehtud pakkumine oli võrdväärne turuhinnale. Teile pakkumise KÜLA MEHI NAISI KOKKU Pindi 7 8 15 Sülgoja 20 18 38 teinud ostuhuviline saab selle osta siis juba enampakkumisel ja Jaanikeste 30 24 54 Pääsna 19 8 27 Toolamaa 27 21 48 kui pakutud hind oli õiglane, siis see tal ka õnnestub. Nii lihtne Kassilaane 31 42 73 Raadama 60 58 118 Tooste 48 44 92 see ongi. Kõnnu 24 29 53 Rahumäe 46 48 94 Tsirksi 8 6 14 Küsige julgesti lisa Maaturg.ee portaali kohta kas siis e-posti Köstrimäe 69 63 132 Raigla 72 60 132 Võiardi 14 14 28 aadressil [email protected] või telefonil 5344 3610. Leevaku 85 71 156 Ristipalo 129 130 259 Võuküla 37 30 67 Head metsaomanikud, just teile mõeldes on Maaturg.ee Linte 129 101 230 Ruusa 96 115 211 Võõpsu 95 105 200 loodud. Oleme alati teie jaoks olemas. Meelva 45 29 74 Räpina 1095 1234 2329 KOV.TÄPSUSEGA 30 11 41 Meeldivate kohtumiste ja tehinguteni! Mägiotsa 31 24 55 Saareküla 14 15 29 RÄPINA VALD 2408 2486 4894 Naha 50 60 110 Sillapää 59 69 128 Mirko Metsaoru, Nulga 27 37 64 Suure-Veerksu 11 12 23 www.maaturg.ee Koostaja: Viigi Oru (alus: rahvastikuregister) 8 Räpina Rahvaleht jaanuar 2015

KULTUURIKALENDER JAANUARIS-VEEBRUARIS Räpina linna silmipimestav ÕNNITLEME VANEMAID N, 22. I 9.30 Teater Lepatriinu etendus “Veskimäe Villu”. ilutulestik Ehita päikesekildudest pesa Pilet 2 eurot. Räpina Lasteaias Vikerkaar keset võilillede kollast kesa N, 22. I 13 Pensionäride Seltsi pidu Tuletõrje saalis Ka sellel aastavahetusel toimus Räpina linnas särav ilutules- meelita sinna naerukajakad, R, 23. I 13.30 Suhkrumassi voolimine. Osalustasu 5 eurot. tik, mille viis läbi juba kuuendat korda Triplex Eesti OÜ. et päevad poleks rõõmudest vajaka. Räpina Lasteaia Vikerkaar kunstiklassis Ilutulestik kestis umbes kaheksa minutit. Taevas avanesid tähepommid kaliibriga 50 kuni 150 mm. Tähepomme oli kokku R, 23. I 17 Räpina Lasteaia Vikerkaar 30. sünnipäev Räpina Lasteaias Vikerkaar 393. Tähepommidele lisaks katsid paljude osade alumist vaate- välja erinevate muljetega efektlaengud. Efektlaenguid oli kokku Henri Tagel R, 23. I 19 J. B. Priestley etendus “Nad tulid linna” 1188. Ilutulestiku efektide lennukõrguste vahemik oli maapinnast 21.11.2014 Alle-Saija Teatristuudio esituses. 160 meetrini. Lavastaja Tarmo Kruus. Etenduse pikkus koos Valeria-Lisette Punmann Traditsiooniks on saanud ka see, et ilutulestik viiakse läbi vaheaegadega on 2 tundi ja 20 minutit. 29.11.2014 ettevõtjate ja eraisikute rahastusel. Pilet 5 eurot, sooduspilet 4 eurot. Räpina Aianduskooli saalis Täname selle aasta toetajaid, kelleks olid Airi Pärnaste, Martin Špilik Adeline Sunday OÜ, Allan Kolpakov, Almar Puit OÜ, Frantsiis 3.12.2014 P, 25. I 16 Avatud treening vanuses 15+. OÜ, Irmen Nagelmaa, Kalle Laht, Kastelaane OÜ, Mariine OÜ, Treeningutasu 3 eurot. Treeningu korraldab Marko Põder, Miia Kasearu, Põlva Tarbijate Ühistu, Revekor AS, MTÜ Vabaajaklubi Toushi. Artjom Lõssenko Räpina Paberivabrik AS, Signaal-R OÜ, Teet Helm, Toomas Pe- Treener Janar Saarniit. 19.12.2014 Räpina ÜG väikeses võimlas dosk, Tulvo Ilves, Unosan OÜ, Varola OÜ, Vello Kasearu, Virge Mastik, Ülo Tuuling, Räpina Vallavalitsus. 26.–30. I Lasteaia Vikerkaar sünnipäevanädal TERVISEPÄEV Räpina Lasteaias Vikerkaar Kõiki toetajaid koondas SA Räpina Inkubatsioonikeskus. R, 30. I 19 Märka ja tunnusta 2014 Räpina Aianduskooli saalis Räpina Rahvakoolis K, 4. II 18 Eesti Kontsert esitleb: Johan Randvere (klaver) soolokontsert. Johan Randvere oli 15. veebruar kell 10.00–15.00. „Klassikatähtede“ I hooaja üks fi nalistidest. Muusikakooli õpilastele tasuta, õpilastele ja pensionäridele 3 eurot, täiskasvanutele Tervisepäeva lektorid: 5 eurot. Räpina Muusikakoolis Maire Sirkel – vabastav hingamine, reikist N, 5. II 19 Kinoõhtu: “Nullpunkt”. Pilet 3 eurot, sooduspilet 1,50 eurot. ja külluse loomisest oma ellu; Räpina Aianduskooli saalis R, 6. II 19 Kinoõhtu: “Nullpunkt”. Pilet 3 eurot, Heli Tennosaar – Maagilise Matrixi indivi- sooduspilet 1,50 eurot. duaalterapeut (teemad: energiakanalite Ruusa kultuurimajas avamine, organismi puhastamine). L, 7. II 10–18 XXXVII Peipsi talimängud Räpinas K, 11. II 19 Vana Baskini teater: Mika Waltari komöödia „Tule tagasi, Gabriel!“ Kohal on magnetravi tegija Imbi Sild. Lavastaja Lasse Lindeman (Soome), kunstnik Jaak Vaus. Osades: Anne Paluver, Toimub ka organismi pH testimine. Enne- Ene Järvis, Agnes Aaliste ja Jüri Aarma. Pilet 13 eurot, sooduspilet 11 eurot. kõike saavad seda teha need, kellel see Piletid eelmüügis Räpina Valla eelmine kord aja puuduse tõttu tegema jäi. Kultuurikeskuses. Info telefonil 796 1363. Räpina Aianduskooli saalis N, 12. II 17 Muusikakooli õpilaskontsert Tervisepäeva osavõtumaks on 10 €, Räpina Muusikakoolis nendele, kes registreerivad R, 13. II 13.30 Sõbrapäeva-teemaline kommivabrik lastele! enne tervisepäeva. Osalustasu 5 eurot. Juhendaja Kertriin Paabo. Tule ja tee sõbrale magus kingitus! Räpina Lasteaias Vikerkaar Neile, kes tulevad sellel päeval kohale R, 13. II 18 Maakondlik sõbrapäev ansambliga Shanon. registreerimata, on osavõtumaks 12 €. Pilet eelmüügist 5 eurot, kohapeal 7 eurot. Räpina Aianduskooli saalis R, 13. II 20 Sõbrapäeva tantsuõhtule kutsub tantsurühm Registreerida saab aadressil Reilender. Tantsuks mängib ansambel K.O.I. MEIE HULGAST ON LAHKUNUD Üritus on tasuta. Ruusa kultuurimajas [email protected] P, 15. II 10–15 Tervisepäev Räpina Rahvakoolis: Ja sääl, kus tee nii pikk ja tolmune Muutumise kunst, elamise teadus, viib sinimetsa poole kaugele, ülluse loomine oma ellu sääl kasekõne loob kui pilvi teele, Või telefonil 5698 9574. Sillapää lossi I korrusel et kanda kojukutset minu meele. P, 15. II 14–16 Sõbrapäevale pühendatud treeningud. Ja sala laulvad minu vaiksed leinad, Kohtumiseni ! väikesed Osalustasu kahele sõbrale 4 eurot. 16–18 Treeningut korraldab MTÜ Vabaajaklubi et õitsvad kodus valged ristikheinad. vanus 15+ Toushi. Räpina ÜG väikeses võimlas K, 18. II 18 Loodusõhtu: äikesest ja pilvedest räägib Jüri Ernst Enno Kamenik. Lisainfo ja registreerimine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 799 0914, Saima Jüris e-post [email protected]. 29.11.2014 Üritus on tasuta. Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) Rosilde Toriland R, 20. II 18 Kirjandusõhtu Ülo Tuuliku loomingu põhjal 30.11.2014 Võõpsu Raamatukogus L, 21. II 18 Iseseisvuspäeva kontsert-aktus külalistega Nikolai Muravljov Lätist Räpina Aianduskooli saalis 3.12.2014 T, 24. II 10 Eesti Vabariigi aastapäev. Mälestushetk REKLAAM RAHVALEHES Ausamba pargis Zinaida Vorobei 4.12.2014 T, 24. II 13 Etendus „Ilves ja Orav“. Üritus on eelnevalt Reklaami ja kuulutuste avaldamine Räpina Rahvalehes tasutud ja kutsetega Maria Lodi (alus: Räpina Vallavalitsuse 31.03.2010 korraldus nr 201) Räpina Aianduskooli saalis 11.12.2014 1. Räpina Rahvalehes avaldatavate kuulutuste ja reklaam- R, 27. II 19 Valsside õhtu tantsuõpetaja Helge Tootsmani tekstide hinnad on järgmised: 80. sünniaastapäeva tähistamiseks. Üritus on Alfred Pirbe 1.1. Eraisiku väike kuulutus (maht 8 x 4 cm) 1,60 eurot tasuta. Räpina Aianduskooli saalis 11.12.2014 (25 krooni); 1.2. Eraisiku suur kuulutus (maht 8 x 8 cm) 3,20 eurot NÄITUSED Jaan Saaremäe (50 krooni); 11.12.2014 1.3. Juriidilise isiku väike kuulutus (maht 8 x 4 cm) 6,39 eurot Maiu Varese debüütnäitus „Usaldus“ Räpina loomemajas (100 krooni); 21. detsembrist kuni 15. veebruarini. Milvi Lihtsa 18.12.2014 1.4. Juriidilise isiku suur kuulutus (maht 8 x 8 cm) 12,78 eurot Näitus „Räpina Aianduskool aastatel 1924–1984: näpud (200 krooni); mullas, närvid korras!“ Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis ja Sergei Divonin 1.5. Juriidilise isiku eriline ärikuulutus (maht 17 x 17 cm) 31,96 Räpina haldushoone I korrusel. 20.12.2014 eurot (500 krooni). Näitus „Räpina kultuurielu viimasel 100 aastal” Räpina Aiandus- 2. Räpina valla avalikes huvides avaldatavad teated ja kuu- kooli vestibüülis. Tatjana Tihanova lutused, sh kolmanda sektori ja valla hallatavate asutuste 26.12.2014 kuulutused avaldatakse tasuta. Näitus „Killukesi tuletõrjeühingu ajaloost“ raamatukogus ja haldushoones kuni 1. maini 2015. Nikolai Rakov 3. Räpina vallas tegutsevatel ettevõtetel võimaldatakse aval- dada 1 kord kvartalis tasuta reklaamtekst mahus kuni 8 x 16 cm. 28.12.2014