Järvelilli Rein: Laaneotsa Annela: Kauksi Ülle: „Seto kultuur arõnõs sis, „Jah, ma olõ śooga harinu, „Setomaa jutusõvõistlusõ ku om seto kultuuri õt minno nakatasse ette võitjit ja kõiki osavõtjit põhist vahtsõt hoiadamalda pildstämmä, ni juhõndajit tunnustamõ loomingut.“ ku mul ommava’ seto rõiva’ Seto Kuningriigih!“ säläh nigu parhilla’.“ lk 3 lk 11 lk 12

Hind 1 euro August 2020, nr 8 (369) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Kuis ma käve pääga Petsereh

OJAMETSA LEA

Oll´ minevä aasta augusti- kuu lõpuosa kätte joudnu, säi hinnäst Petserehe minemä. Mul sai üle hulga ao viisa tet- tüs, vaia maaŕapääväle min- nä’. Latsõna ja noorõna sai õks õga aastak käütüs tuul tähtsäl pühäl. Mõtli, kuis ma lää nii ku määne turist, vaia õks uma hõimu rõiva’ sälgä panda’. Edi- mäst vuuri seto rõivil Petsere- he … Edimäst vuuri pääd sääd- mä … Sääne oll´ mu mõtõh ni miil. Radajil oll´ suur pidopäiv, sinnä’ kogonõs õga aastak hul- ga rahvast kokko. Meele oll´ sinnä’ eläminõ kolmõst pää- väst valmis säet. Olõ-s inämp ammu’ aigu seto rõivit sälgä saanu. Mul olõ-i hindäl kõiki rõivaasju ka tävvelitsõlt viil olõmah. Ku ma inne olli õks nuur tütrik, käve ringi, vanik pääh, siidi’ takah linnõldõh, sis praegutsõst om pall´o vett jõkõ pite allavuulu vaonu, latsõki suurõst kasunu’. Mu esätalo vanah kapih oll´ rõivit õgasagamatsi, a mul olõ-s sukmanni. Tuu, mis tütrigu­aol sälgä läts, no vot väikesest jäänü tõõnõ. Lätsi sis otsõ külä päält hüä tutva puult sukmanni. Śooga sai sis höstö. Hamõh oll´ mul olõmah, ristesä naane üteh mu kadonu imäga mullõ umbli’ kingtüsest, ku naksi naisiga üteh leelokoorih laulma. Vüü oll´ mul vahtsõ- nõ, ka kingtüs üte hüä ja arm- sa laulunaase käest. Ait´umma tälle timä hüvvi oppussõn- nu iist ja julgusõ jagamisõ iist eloraskuisist läbi minnä’. Ojametsa Lea kloostrih. Eräkogo pilt Lillitii Petsere kloostrih. Sundelli Harri pilt A kuis no’ pää jaost kõik tar- vilik üteh saasi’? Üts hüä elänü illos, nii illos. Mu vanavanaimä Velenaase käest sai ka sänt- kiil. pääle tuu kreemivalgõ helkvä ni sälgä õnnõ kooriga esine- naasekõnõ, kellega meid ütte uma. Linadsõga koetu, verevä’ se joonõga kängä’, mis passisõ’ Sis küsti: „Anna’ nöörä’!“ siidirätt miildünü. Imä prida- misõ jaost, sääl kõõ noorõm- üüpaika määräti, lubasi mullõ triibaki’ viil sisse koet. Linige rõividõ mano. Nöörä’! Nöörä’ lätsi’ mul narätt. Tä, kadonu, om mul- bana kanni õks vanikut. Hindäl maaŕapääväst ilosa pää säädä’. otsõ pääle kirotõt puuvilladsi- Tõõsõl puul „juunt“ küläh meelest üteh võtta’. Kipõst lõ pall´o juttõ kõnõlnu umast oll´ kõik aig süäme all tunnõh, Võtku ma õnnõ kõik tarvili- si languga Meremäe kandi kiri. ollõh naati minnu sis maaŕa- läts tulõgiga. Kõrrast oll´ mul ­elost ja rõividõ kandmisõst ni õt ma piat pääd kandma. No’ nõ üteh. Lugi viil sõna’ pääle: Taa ma panõgi, õkvalt pikkust pääväst valmist säädmä. Ma õs tunnõh, nii ku olõs taivast ar’ kost määne seto rõivakraam ollgi tuu päiv käeh. Ku mi sis „Kas om kõik olõmah?“ paras kah. Vanavanaimä Tara tiiä’, määne ma saa. Süä nõssi maa pääle sadanu. Kas no’ sis om tälle saanu. No’ ehe ma kloostrihe lätsi, tõõsõ’ seto’ ka „Om!“ Tat´o uma, kiä oll´ laulik, käve üles, ma olli õks viil ku mänd- ma saaki-i minnä’, rõivil, nii ku hinnäst piigli iih tuu rätiga. ümbretsõõri. Niimuudu oll- „Kossa’ omma’?“ Laaserova mõisahe õks laul- se unõ seeh. Kõik tuu aig mi ma tahtsõ? Latsõpõlvõh kässi vaihõl imet- gi õigõ, nii piatki kõikaig olõ- „Omma’!“ ma, ku kutsti. Sai tuu iist per- kõnõli umah keeleh. Mu abi- Kost saa nüüre? Olõ-s kel- letü siid sai neläkümne katõ ma. Ma olõ seto ja mu ümbre „Võta’ sa nööräjupi’ ka’!“ rele veidemp mõisa tüüpäivi lisõ’ kiti’ ni säi’ minnu nii ku lelgi üteh. Murõht-murõkõist. aastadsõlõ ümbre pää säetü. om tõisi rahvidõ vahel ka seto’. „Võta.“ vällä kaubõlda’. määnest pruuti. Mu avvulinõ Aigu ka olõ-s välläsõiduni pal- Säi õks üttemuudu ni veid´o Uma’ seto’, õgal puul. Ku nä „Päävüü om?“ Ma olli jo mitund aigu uut- abilinõ kai kossõ, mis mul üteh l´o joht jäänü inämp. A mis sis tõistmuudu, kuis siidirätt rõivil omma’, nõsõs pilt silmi „Om!“ nu, kunas tulõ sääne päiv, ku oll´ võõdõt: „Või, ńoo’ omma’ mu hüä säädja tekk´, mõtõl´, parembahe püsüssi. Ma ütle ette, kes śoo rahvas om. Ja niimuudu muudku ede- ma panõ jal rõiva’ sälgä ni sää veiga ar väsünü’“, harot´ sis mõtõl´ ni märke vooriga, õt täl siidirätt, a imä ütel´ kõõ õks Rõivit kanna õks edesi ni si: parra pikkusõga linik, vüü, hindäle edimäst vuuri pää. vallalõ, köüt´ vahtsõst, parem- om sitsi üüsärk üteh. Läts otsõ śolkanõ rätt: „Śolkanõ rätt om olõ uhkõ, õt inämp ni inämp hiusõnõgla’, siidi’, kuldrätt, No’ oll´ pia käeh. Ma olli nii bahe kokko. Ma ütli, õt mul tuu vällä, tõmmaś alaveerest nilbõ, püsü-i höstö pääh.“ näe seto rõivit nuuri säläh. Mu sälärõiva’, suurrätt … ku unõh, panni rõivit valmist, hindäl ka uma’ kossa’ pääh, pal´stusõ külest ni olliki nöö- Ku illos ma säält piiglist hindä latsõ’ ka jo küsüse’, õt Lätsi ma sis kapi mano, avvulidsõ’ kanga’ sahisi’ hil- köüdämi õigõ’ ni võlsskossa’ rä’ olõmah. Läts jal pää sääd- hindäle vasta kai. Ku inemisõ’ võisi kanda’ küll. naksi sortma: mitu liniket, lä peiõ vaihõl, ummi esiimmi kokko. minõ edesi. otsva’ õnnõ, mõtlõsõ’, õt õnnõ Mu jaost oll´ tuu üts pikk vanõmbit, vahtsõmbit ni valu- uma’. Kõik naksi’ naardma ni laul- Mul vahtsit siide viil olõ-s om rassõ saia’. Olõ-i. Lihtsa õnnõpäiv. Päiv täüs õnnõtun- vahtsit, koedu otsaki külge Korssi kõik tarviligu pää ma. Meid oll´ sääl nelli naist hangitu, a vana’ olli ar’ muu- om. Tulõ hindäle essi’ tetä’! nõht, mis ei saa’ kunagi kordu- umblõmalda viil, linige vee- tegemisõ jaost vällä, mõsi ütehkuuh. Küll oll´ illos olla’, seumilõ andnu, mõtli, õt panõ Ma olli nii kavva mõtõlnu, da’, mis jääs kõõst elost miilde. reh valgõ’ heegelpitsi’. Mõtli, puhtast, panni kõõ muu kraa- ku tarõh oll´ umanõ olõminõ, õnnõ päävüü linige pääle ni kunas om tuu päiv, ku ma olõ Tõistvuuri tuud edimätse kõr- kai. Üts oll´ vana, nii vana, a nii miga üteh. umanõ mõtlõminõ, umanõ siidiräti üle. Mullõ om latsõst täüsrõivih, pääga. Rõivit pan- ra tunnõht inämp kätte ei saa’. 2 August 2020 Nr 8 (369) Piiriveere malõvlaisil sai müüdä edimäne tüüsuvi

Piiriveere opilasmalõvah sai’ edimäist kõrda olla’ 30 piirkunna nuurt, malõvlaisi oll nii Räpinä, Setomaa ku ka’ Võro vallast. 12.–24. juulini’ olli’ malõvanoorõ’ kolmõh malõvarühmäh: Meremäel, Verskah ja Räpinäh.

ZUPSMANNI HELEN Tarrosõ Triinu-Liis ja Grünbergi Maria. Eräkogo pilt

Meremäe rühmä noorõ’ tei’ tüüd Lõuna-Antsu taloh, koh koŕati põllu päält tuulõkaara, Mille om tetti hal´astustüüd Kitsõ külä- tarõh ja tõisi kõrrastustöid. Verska rühm oll jaotõt poo- nuursootska lõst: üts jago pand halopuid pakki Almar Puit OÜ tuutmis­ üksusõh Miktämäel, tõõnõ jago käve mobiilsit töid tege- aamõht äge mäh Setomaa ja Võro vallah. Näütüses tetti erinevvi kõrras- tustöid Verska alõvih: värm- Õga aastak om umma- Mis oll´ śoo aastaga man ti Reegi maja ojovat purrõht, muudu, õga sootska kõgõ rassõmb? laululava silda ja bussipiätüst. ni nuursootska om Kõgõ rassõmb oll´ eriolukõrd­ Veeti kokko maaha võõdõt ummamuudu ni erilinõ. – tuu koroona. Üritüisi oll´ võssa, kitsti ja koŕati vabar- vähämbä, näütes es saa’ ­kävvu’ nit Riitsaarõ taloh Obinitsah, Meremäe rühm Lõuna-Antsu taloh kivve vidämäh. Eräkogo pilt Śool aastagal om ka kõik Seto Folgil, koh ma olõssi esi’ kaibõti ja sõglõti Piusa karjää- tõisildõ. Augusti algusõ pidänü tegevüisi ­kõrraldama rih liiva. ma edimätsel malõvanädälil, bidõga’ AS Sangaste Linnas. asõmõl valitas hoopis ni ma olõssi väiga tahtnu Räpinä rühmä noorõ’ tei’ olli’ ette ant ülesandõ’. MTÜ Piiriveere Liider taht 4. septembril Setomaal sääl ka praasnikku pitä’. Esi’ tüüd Juhani Puukooli Räpinä MTÜ Piiriveere Liider ten- ka’ järgmätsel aastagal piir- vahtsõnõ nuursootska. ka plaansõ latsilõ ni noorilõ aiandih, koh nä kidsi’ ilo- ja näs tüüandjit, kiä’ olli’ valmi’ kunnaülese opilasmalõva kõr- Seeni’ toimõtas Setomaal tegevüisi suvõs, a tuu viirus puukoolitaimõkõisi ja tei’ tõisi piirkunna noorilõ tüüd pak- ralda’ ja luut malõvahe tulõ- nuuriga Tarrosõ Triinu- mängse kõik ümbre. jovvuperrä töid. ma: Lõuna-Antsu talu OÜ, va aastaga inäbä nuuri vasta Piiriveere malõvlasõ’ ja rüh- AS Plantex, OÜ Almar Puit, võtta’. Liis, kiä om üts äge Mille om nuursoots­ mäjuhi’ olli’ väiga’ hoolõlit- Setomaa vald, SA Piusa ja Opilasmalõvat kõrraldõ- nuur näio. Küüsse timä ka aamõht äge? Mille piä­ sõ’ ja joudsõ’ uma tüüandji- OÜ Mentli. Suur teno kõigilõ di LEADERi kuuhtüüprojek- käest tśuut timä aastaga si tahtma seto nuur nuur­ lõ tõesta’, õt noorõ’ mõistva’ kuuhtüüpartneridõlõ ja toe- ti „Opilasmalõv Valgamaa ja kotsilõ. sootskast saia’? ja tahtva’ tüüd tetä’. Mõnigi’ tajilõ. Malõvlaisi toedi’ mine- Piiriveere Liidri piirkunnah“ Nuursootskana sul om roh- tüüandja tahasi tõõnõgi’ kõrd raalviiga’ AS Värska Vesi, pii- raamõh ja śood toet PRIA Ees- GRÜNBERGI MARIA kõmb võimaluisi ni su sõna malõvah mi piirkunna noorilõ airsofti mängmäh ja Rahinge mäkraamiga’ Nopri Talumeie- ti maaelo arõngukava 2014– mass ka rohkõmb. Sa saat käv- tüüd anda’. Wakepargih viilavvaga’ sõit- rei OÜ, kanamunnõga’ Eesti 2020 programmi ja Õuruupa vu’ põnõvatõh kotustõs, kohe Pääle tüü tegemisõlõ vabal mah. Eesti Tüütükassa Põl- Muna OÜ, lihatuutidõga’ Atria Maaelo Arõngu Põllumajan- Kuis kirjeldäsi sa uma nuur­ õgaüts umma jalga saa-i pan- aol nä mänge’ ütehkuuh, vamaa, Võromaa ja Valgamaa Eesti AS ja hummogusöögihel- dusfondi vahendeist. sootska aastakka? Jäit śooga da’. Saat laiõndada’ silmärin- võimli’, tandsõ’, kõrraldi’ osakunna’ kõrraldi’ malõva- rahulõ? gi ni puttuda’ rohkõmb kokko filmi­kaemisõ õdagit, käve’ tõi- noorilõ erinevvi kooltuisi ja Aastak oll´ tegevüisi täüs ni Setomaa tegemistõga. Soovi- sil malõvarühmil küläh, käve’ aktiivoppuisi. miildejäävä – üts erilidsõm- ta aktiivsõtõl ni tublidõl latsil ojomah, Meenikunno rabah, Katõ ­nädäli sisse mahtu ka’ bit aastakkõ mu eloh, mil- vai nooril aamõhtit pruumi’, käve’ kaemah Sillapää lossi Piiriveere ja Tankla opilasma- lest kindlahe kõnõlõ ka uma kuna tuu aastak tulõ kindlahe parki, olli’ Peipsi järvefestiva- lõva rühmi kokkotulõk Valga- latsõlatsilõ. tõistsugunõ. lil, Verska piirivalvõkordonih, maal Kuutsemäel, koh oll eri- kummipaadiga’ ­sõidõti müüdä nevvi rühmi vaihõl võigõlus, Midä sait Setomaa hüäst Mis sullõ miildüs seto Võhandu jõkõ, olti Moostõh minkõ jaost naati valmstum- ar’ tetä’? (nuuri) inemisi man? Esindi Setomaa nuuri välis- Seto noorõ’ omma’ ausa’ visiitidõl, kõrraldi noorilõ eri- ni lihtsa’ inemisõ’, nä võtva’ neväid opitarri, näütes vaniku asjo nii, nigu na ommava’, ni tegemisõ opitarõ, õt näiosil, omma’ tuuga lepliku’. Mõist- Valmis om saanu’ kolmas setokeeline Täheke kel viil pää’ palja’ olli’, saiva’ va’ tetä’ maatüüd, no käuva’ ka ńoo’ kaetu’, viil käve ma nuuri- liinah pido pääl. Näile miildüs LAANEOTSA ANNELA jo kolmas. Tähekeseh om jut- ga talvitsõl matkal, marsruudil ka umma kultuuri hoita’ ni üri- ta luudusõst ja tsirgast, om Luhamaa-Meremäe, koh saimi tüstest osa võtta’. ka’ mõtlõmisülesandit, meis- kaia’ ilosat talvist Setomaad. Tähekese päätoimõndaja terdämist, ­söögitegeminõ, Kiä om sullõ seto kultuu­ Martsoni Ilona, toimõndaja mitu huvtavva ristsõnna ja Määne oll´ sino trikk, õt ri man kõgõ suurõmbast iih­ Hindrikuse Kadri, Talina Seto edimäist kõrda Tähekeisi ao-­ seto kultuur nuuri jaost kujost, inspiriirjast? Latsi Kooli, Setomaa kuulõ ja luuh om setokeeline laul ja huvtavast tetä’? Kõgõ suurõmbast iihkujost sootska Laaneotsa Annela ja noodi’. Kõik Setomaa väiko- Ma kasuti sotsiaalmeediat, om mul olnu aastaga joosul Sarvõ Õiõ ütidse ettevõtmisõ- bidõ klassõ latsõ’, Seto Lat- teie sääl storysit ni erineväid Hõrna Aarõ. Tedä reaalsõlt na näkk ilmavalgust jo kolmas si Kooli latsõ’ ja kultuuriklubi postituisi, koh kasuti seto kiilt, huvtas seto kultuur, ta edendäs setokeeline latsiaokiri Täheke. Setoluu’ latsõ’ saava’ aokirä kõrraldi ka opitarri, miä’ näi- śood ni kand edesi ka ummi Setokeelidseh Tähekeseh umalõ sügüsel kingtüses, ao­­ le huvvi paksõ’ ni sidusi’ nä latsilõ ni latsõlatsilõ. Ta kõnõ- omma’ jutta kirotanu’ nii Seto- kirä’ joudva’ ka’ Setomaa latsi­ kultuuriga. lõs inämbüs aost seto keeleh, maal ku välähpuul Setomaad aidu ja raamadukogodõhe. miä mäng kultuuri hoitmisõh elävä’ seto loomõinemisõ’. Setokeelidse Tähekese saat Midä vahtsõt opsõ’, kogõ­ suurt rolli. Muidogi’ om setokeelidsehe hindäle osta’ Seto Kunigrii- si’ śoo aastaga joosul? Tähekeiste kirotanu’ ja joons- gipääväl, 5. septembril ja om Ma opsõ külmä närvi hoit- Kuis sujus kuuhtüü tanu’ seto latsõ’ nii Setomaalt müügih Verskah Setomaa ma avalikõl esinemistõl ni ka ülembsootskaga? ku Talina Seto Latsi Koolist. Turismiinfopunktih ni Seto- kõnõsit pidämä. Saie parem- Algusõh es saa’ vidämä, sis Śoo setokeeline Täheke om maa muusiumidõh. bahe tundma Setomaa ni Pet- peräst es saa’ pidämä. seri piirkunda ni erineväid nulkõ. Tutvusi erineväte ine- Midä sä ütlesi järgmidsele mistõga ni näie näide erine- nuursootskalõ? Kalli’ Mi anna tiidä’, õt kah´os mi ja Verskahe (tel 7964633, aad- kaia’ Terviseagentuuri kodole- väid mõttõmaailmu. Hoia’ lipp korgõh ni lasku-i pia Meremäel vastavõtu kinni ress Pikk 30, Värska) perears- he päält www.terviseagentuur. Kohtusi kuulsatõ inemistõ- latti madalambast! Jõudu ni Meremäe pandma 01.09.2020. Mi ooda tikeskuistõ, vastavõtulõ saat ee. ga ni saie näide ringkunnah jaksu! Pääle tuu hoia’ kiiorat teid Lasva (tel 7898226, aad- kirja panda’, helsteh keskusõ Terviteh juttu aia’ ni ilotada’. tervenä! patsiendi’ ress Palo tee 26, Lasva küla) numbri pääle. Eis’ saat mano HEIDI AIT August 2020 Nr 8 (369) 3 Kuis läts müüdä ülembsootska aastak

OÜ, luvvas vahtsõt setokiilset Kauksi Ülle küüsse muusikat. Plaani’ omma’ mui- Järvelilli Reinu käest dogi suurõmba’. Tahami kõrda saia’ Uusvada külämaja ja tuv- va’ Uusvatta ar’ soomõ-­ugri Mändse tundõga kaet kuu ülembsootskana. Rahva filmifestivali ni naada’ kõrral- tagasi uma ülembsootska umavahelinõ läbikäüminõ jäi dama külämajah kontserte ni aastagalõ? pia poolõst aastagast katski. kuuholõmiisi.­ Timahavatsõ’­ Ülembsootska kõõ tähtsämb Tõõsõst külest tõi taa viirus ja tuuga’ ka vahtsõ aastaga ülesannõh om arvu saia’ Peko meid pall´o rohkõmb suhtlõma plaani’ lätsi’ vähä halvastõ, mi sõnast ni tuu sõna uma rahva- umavahel interneti­ tiil. Kõõ saa-s toetust Setomaa arõn- lõ tuvva’. Midä kuningas Peko suurõmba karantiini aigu olli dusfondist ja maja põhikonst- käsk, tuu om säädüsest ni ede- ma ütest Setomaa interneti­ ruktsiooni’ jäävä’ viil umma nemisõst seto rahvalõ. Tuu kuuholõkidõ­ administraato- aigu uutma. A kaibada’ olõ-i Peko sõnast arvusaaminõ om rist ni aviti käümä saia’ mitu- midägi. ülembsootska kõõ suurõmb kümmend erinevät kuuholõ- Ma taha tennädä’ kõiki­ vägi ni salahus. kit. Eski vallavolikogo istungi’ annõtajit ja talgolisi, kiä’ Timahavanõ ülembsootska peimi internetih, kotost vällä omma’ uma toe ala pandnu’, aastak oll´ ­pall´ohki tõistmuu- minemäldä ja saimi kül otsus- ni mi olõ jo veiga pall´o ar’ ten- du, ku seeni’ om olnu’. Koroo- sit vasta võtta’. Ka pääminist- nü’. Küläplatsi kõrrah hoit- naviirus om kõigilõ tegemistõ- riga oll´ meil tüükuuholõk mu nu’, elektri ja vii sisse pand- lõ kogoni tõistmuudu lähene- umah Kullamäe taloh, kuki nu’, majalõ vahtsõ põrmandu misõ andnu’. Mul oll´ edimä- pääministri oll´ esi’ tuulaiga ehitänü’, küläle suurõ’ telgi’ ni ne vuur ülembsootska olla’ ja Talinah. lavva’-pingi’ hanknu’. Ait´um- tuuh mõttõh oll´ mu jaost õks Tuust tulõs meil tulõviku ma kõigilõ andjilõ! veiga erilinõ aastak. mõttõh ka oppi’, vaest omgi Hüä miil om tuust, õt rah- vahepääl lihtsamb ja kipõmb Mis saa seto rahvast? va puult valit ülembsootskat setodõl umavahel kokko saia’ Seto rahvast saa rahvas, ku om mi rahvalõ vaia. Oll´ tunda’, internetih ni sääl uma’ otsus- seto rahvas esi’ tuud taht. Seto õt ülembsootska oll´ kõõ ­oodõt tamisõ’ ni koolitusõ’ ar’ tetä’. rahvas jääs alalõ, ku seto’ esi’ ja õgal puul avvustõt. Tuud pidävä’ tuud tähtsäst ja näge- oll´ hüä tunda’, õt rahvas pidi Midä opsõt śoost aasta- vä’ tuuh määnestki väärtüst. taad aamõtit tähtsäst ni tund- gast? Ma mäletä latsõst, ku kõnõl- sõ uhkust, õt meil om uma iih- Õgast aśast om ­midägi oppi’. di viimätsest liivläsest. Peräot- kõnõlõja. Ülembsootska aamõt Hinde jaost oll´ vaest kõõ ras- sah olõ ma liivlästest jo ni pal- tege ka seto rahvast suurõm- sõmb ao planiirminõ. Ülemb- l´o kuuldnu’, õt tundus, õt tege- bast ni nähtävämbäst, selle õt sootska aamõt tõi mu kalend- mist om suurõ rahvaga. Setosit ülembsootskat avvustõdi ka rihe õks veiga pall´o tegemi- om õks tämbä tuhat kõrda roh- kõigi tõisi puult, olgu’ tuu sis si mano, a võta-s ar’ üttegi kõmb, ku viiskümmend aas- Eesti riigih vai vällämaal. innist kohustust. Kõõ jaost takka tagasi oll´ liivläisi. Loo- aigu löüdä’ oll´ õks veiga ras- tust om! Ku pall´o läts plaani perrä? sõ. Śoo aamõt andsõgi vei- Peko andsõ mullõ aamõtihe ga hüä aoplaniirmisõ oppusõ. Kohe suunda arõnõs seto saiõh käsü viiä’ uma rahvani Nüüd aamõti lõpuotsah tun- kultuur? tiidminõ, õt seto rahvas jääs dus kül, õt õga ma veiga hüä Seto kultuur arõnõs sis, ku alalõ, ku õgaüts meist tege opilanõ olõ-s joht, veiga pall´o’ om seto kultuuri põhist vaht- midägi uma kultuuri alalhoit- aśa’ omma’ tegemäldä vai ede- sõt loomingut. Ku seto kiilt misõst. Õt uma hoitminõ olõ-i si tougatu. kõnõldas, ku seto kiilt opitas, mändsegi aamõtnigu vai õnnõ Viil opsõ tuud, õt seto rah- ku tulõ vahtsit jutussit, vaht- ülembsootska asi, a umma piat vas om veiga suurõ andõga ni sit laulõ, vahtsõt kunsti, vaht- hoitma õgaüts meist. Selle śoo ettevõtlik. Aastaga sisse jäi sõt arhitektuuri. Määne tuu kultuur omgi mi uma, õt õga- tohutult pall´o avamisi, alos- suund om, mõista-i ma üldä’. üts meist esi’ hoit sedä. Ja mul- tuisi ni kontserte. Kaegõ’, mia’ Ma veiga usu, õt saa aasta- lõ tundus, õt tuu sõna joudsõ om kõik valmis ehitet: Verska ga peräst om kultuuriloolas- ka rahvani. Timahava oll´ pal- satam, Reegi maja, Vabadussõa tõl põhjust kõnõlda’ Setomaa l´o sändsit vahtsit suurõmbit Petserimaa mälestüsmärk ... 21. saandi edimätse poolõ kul- ja peenembit tegemiisi, midä tuuriluulisõst eriperäst, mit- võeti ette selle, õt esi’ midägi Mis tekk´ ülembsootskalõ te arotada-i tuu üle, ku pall´o ar’ tetä’. Tuu oll´ Peko plaan ni rõõmu? inemiisi mõistsõ viil tuulaiga rahvas võtt´ tuud kuulda’. Kõõ rohkõmb hüämiilt tege- perrä laulda’ vannu seto laula Tõõsõ tegemisõna käskse vä’ õks latsõ’ ja noorõ’ ni näi- vai piili pääl kuta’ saa aastaga Peko seto rahval kokko hoi- de ettevõtmisõ! Uhkõ oll´ kaia’ tagotsit kirju. ta’, ütehkuuh umma asja aia’. Setomaa opilasfirmasit, kes Mullõ veiga miildü’ soots- olli’ õks riigi parembidõ seeh Kas astut septembri algu­ ka Pireti tegemisõ’ Talinah, ja kasuti’ ar’ umma seto kul- sõh vahtsõst paku pääle? koh tä om õks mõnõ ao takast tuuri uma äri ajamisõl. Hüä Septembri viiendäl pääväl kokko kutsnu’ Talina setosit miil oll´ nätä’ pall´o nuuri, kiä’ valitas Kolossovah Jumala- ni kõrraldanu’ õgasagamatsi võti’ vaivast ni kiroti’ ummi mäe kõrval vahtsõnõ setodõ kuuhkäümiisi. juttõ setokiilsele jutuvõistlu- Järvelilli Rein. Sundelli Harri pilt ülembsootska. Kaegõ’ ja kul- Ma veiga looda, õt sügüse sõlõ. Uhkõ oll´ Võro maakun- lõlgõ’ nüüd hoolõga’, kellele Seto Kongressilõ om tulõmah na paremba noorõ tiitli üle- vata’. Ku Setomaa ettevõt- neti müügikeskkond, mis kauba müüjit vähävõitu, või- and Peko märku, õt saistada’ pall´o rahvast ummi plaanõ ni andminõ nuursootska Tarrosõ ja’ möövä’ umma kaupa Seto sai jah kasutustõ mu ülemb­ nu’ olla’ rohkõmb. paku otsa ni pallõlda’ kuning- mõttidõga. Kongressil jovva Triinu-Liisile. Tuu kõik tege krooni iist ni vahetusrahana sootska aamõti aigu ni õkva riigi rahvalt hindele volitust! mi vaest ka kokko leppü’, õt mi suurt rõõmu. Edenemist ni andva’ tagasi Seto kroonõ, sis kõõ suurõmba koroonakriisi­ Mis om murõs külä­ Ülembsootska kandidaat piät luuma uma üleilmalitsõ saldmist noortõlõ! om tuu turisti jaost elamüs keskel. Kaubamaja tegemi- vanõmba poolõ päält? saa-i niisama paku otsa, kiä- setodõ võrgu, mis sis liit meid ni märk Setomaast. Nii lääsi’ sõlõ ja käügüh hoidmisõlõ ni Jah, pääle kõigi muiõ aamõ- ki piat timä üles säädmä. Selle kimmähe kokko, jaga tiidmiisi Kuis lätt Seto kroonil? Seto kroonil pall´o parembahe turundamisõlõ om lännü’ kõik tidõ om mul hoita’ ka Uusva- ma pallõgi seto rahvast: kaegõ’ ni pand aamõtihe setodõ iist- Viimätsel aol om pall´o jutta ni Seto kroon saasi’ rohkõmb mu vaba aig ja nüüd sa üldä’, õt da külävanõmba aamõtisau. hinde ümbre ni mõtõlgõ’, kiä vidäjä nii Talinah, Tartoh ku olnu’ tuust, kuismuudu turist Setomaad tiini’. kaubamaja tüütäs. Murõh om nigu pia kõigil, ine- piat olõma vahtsõnõ ülemb- Vinnemaal. Ku kõik nii lätt, sis tund ar’, õt om joudnu’ Seto- Seto kroon om võimalus Õga aastagaga kasus inter- misi om vähäst jäänü’, eriti sootska. Arotagõ’ tuud ummi om küll kõik Peko plaani perrä maalõ. Tuu piasi pall´o roh- ärimehe jaost rohkõmb sil- netikaubandusõ osakaal ja nuuri. Mi olõ Uusvada külärah- sõpruga ni minge’ pallõlgõ’ lännü’. kõmb silmä jäämä ni mi küläli- mä paistuda’ ka välähpuul Setomaa ettevõtja’ tohisi-i vaga otsustanu’, õt Uusvadast tuul inemisõl paku otsa saista- sõ’ piasi’ rohkõmb tundma, õt Seto Kuningriigipäivä, ku Seto tuust maaha jäiä’. Kaubamajah piat saama kultuurikülä. Õga da’. Arvõstama piat ka tuuga’, Kuis kohandit uma nä omma’ käünü’ Setomaal. Ku kroon om aamõtlik massu- saa õga ettevõtja ilma rahalda tä om jo ka nüüd. Meil tegut- õt seto lask hinnäst vähembält tegevüst eriolukõrraga? olõ-i õkvalt pidopäiv, sis saa- vahend ni kõik kauplõja’ piat uma poodi tetä’ ni uma kau- sõs mitu bändi, küläh eläs mitu kolm vuuri pallõlda’. Nigu joba varõmb oll´ jutust, ki-i veiga arvo, õt olt Setomaal. kroonidõh arvlõma. ba müüki panda’. Õga kuu käü kunstnikku, Uusvada leelo- Tämbätse saisuga arva ma’, jätse koroonaviirus timaha- Seto uma raha om üts või- sääl mitu tuhat ostjat, kiä’ ots- mehe’ käävä’ kokko, küläh õt paku pääl saisa-i septemb- vatsilõ tegemistõlõ uma jäle malus silmä jäiä’ ni suurõm- Kuis lätt Seto kaubamajal? va’ säält ehtsät seto kaupa. tegutsõs üts Setomaa parem- rih Järvelilli Rein. A Peko tiid, ni andsõ mullõ ka üte lisa- bat huvvi mi kandi vasta kas- Setokaubamaja.ee om inter- Praegu ostjit om, a hüä seto bit kujundusfirmasit Hurmart kiä sääl sais. 4 August 2020 Nr 8 (369) Lubjapalotamisõst Setomaal

NASSARI ELVI lähkoh olli’ lubjapalotajist vindläse’ Nazimov ja Voronin. Tüü käve näil päämätselt uma Savikivve palotamisõ ja kipsi- perrega, kipõl aol võeti mano valmstamisõ kõrval oll´ Petse- tüüliisi. rimaal tähtsä tüüala ka lubja- Kõkõ inämbä oll´ umal aol palotaminõ. Lubjakivvi, mia lubjapalotamisõga tuntu Tiir- om eesti keeleh paas vai pae- hanna külä, mitmõl perrel olli’ kivi, kutsti Setomaal ka pliit- sääl uma’ aho’. Meremäe kan- kivi. Tuud löüdü Petserimaal dist om 1941. a üles tähendet,­ mitmih paigoh: Lessitska külä õt edimäne lubjapalotusahi lähkoh, Irboska ja Mõla ümb- ehtedi sinnä’ uma 100 aastat re mitmih kotussih, niisama tagasi. Arvada’ oll´ tuu Tiir- Meremäe kandih Tiirhanna hanna naabriküläh Ulanuvah, ja Ulanuva (Ulanova) küllih. koh olõvat edimätse lubjapa- Irboska ümbre omma’ nätä’ lotusõ tennü Garatši Jaaska. suurõ’ pliitkivimüürü’. Tuud om kirotanu Tiirhanna Lubjakivvi murrõti pliit- külä aoluuh Remmeli Raivo. havvoh (karjäär) ja tarvtõdi 19. aastasaa lõpuh olõvat edi- ehtüskivvest. Tuust tetti läbi mätse aho Tiirhanda ehtänü palotusõ ka kistutamalda lup- Kuusingu Semmen. ja. Ku säändsele lubjalõ vett Peräst teie’ uma’ aho’ ka pääle valla’, sis lätt tuu kuu- tõõsõ’ peremehe’. Ku tull´ külä- mast ja paisus. Tuu valgõ pulb- maiõ kruntiajaminõ, sai lub- ri oll´ kistutõt lubi, midä tarv- jamurrust õgalõ peremehele tõdi ehtüskrohvi tegemisõl. eräle tükk. 19. aastasaa lõpust Lubjast sai ka hüvvä ehtüs- kooni 1940. aastani olõvat matõrjali tsimmenti: lubja- Tiirhannah olnu ütstõõsõst kivi peenüstedi ar’, siäti savi 10–15-meetritsõ vahemaa- ja viiga, jahvatõdi ja palotõ- ga ridastikku 7–11 lubjaahjo. di ahoh. Huvitav om tiidä’, õt Kivve tuudi külä lähkost, pia Petserimaal tarvtõdi ka sää- 0,5 ha suurutsõst pliithavvast. nest lubjakivvi, mia oll´ saistu- Suurõmba’ aho’ olõvat olnu’ nu lubjatsõh lätteviih ja oll´ nii Kuusingutõl, Lumel, Mehilä- pehmekene, õt sai lõigada’ kir- sel, Luisul, Talvõdõl, Küläot- bidsämuudu jupõst. Eesti kee- sõl, vähämbä’ Koosõritõl, li kutsti tuud nõrg- vai kobeki- Rahusoovil ja Looginal. Tiirhanna pliithaud. Nassari Elvi pilt vi, tiidä’ ka ku tuff. Mõla külä ümbre olõvat talomehe’ tuud Lubjaaho’ kah mito päivä aigu. Lubjaahi vanal aol kodo truubakivvest tetti tühäst nätäl pääle palo- (korstnakivvest) vidänü’. Lubjaaho tegemisõst peeti tamist. Pääle tulõ kistumist hüäst kuntligubat (künklikku) katõti ahi päält kinni, selle õt Lubjapalotaja’ kotust – kuntõ vaihõlõ sobi- muido vihmadsõ ilmaga lännü si ahokotus kõkõ parembahe. lubi kuumast ja palama. Lupja Lubjapalotusahjõ om tiidä’ Kotus pidi olõma kuiv, muido hoiõti alalõ kistutamalda. nuist paigost, koh pliitkivvi võidsõ johtuda, õt hämmeh Ütest ahost sai 180–240 löüdü ja murrõti. Kinkõ talo- kotusõh jäi palaminõ saisma vakka puhast lupja, üte vaka mehe krundi pääl säändsit kiv- vai kistut´ viiaur lubja inneaigu kaal oll´ 4 puuta (65 kg). Lup- ve löüdü, tuu murd´ pliithav- ar’. Ku ahjo ehtedi, kaeti õks, ja müüdi tahtjilõ ahost kotu- vast kivve kas sis tarõ, kivilau- õt ahosuu saasi põhja poolõ. sõ pääl. Eesti aol oll´ vaka hind da, aida vai saraja ehtüsest vai Setomaa lubjapalotusaho’ olli’ üteh ostjalõ kodovidämisõga 2 palot´ lubja saamisõst ni müü- höörigu’, saina’ ehtet korgu- krooni ja 20 senti. misõst. Tüüd tetti muiõ talo- sõga 5 meetrit ja läbimõõduga Lupja müüdigi vakakaupa, töie kõrvalt. Olguki vaivalinõ pia 2 meetrit. Midä suurõmb vakal olli’ katõl puul pidõrmõ’ ja rassõ tüü, tõi tuu siski per- ahi, tuu inämbä kivve mahtu. (sanga’). Keskmätse suurusõ- rehe rahha mano. Õgal puul Aho saina’ olli’ maakivvest, ga (30–35 m³) ahi tõi pereme- lubjapalotamist muidogi tun- selle õt tuu sula-as ar’. Saina’ hele ütekõrraga tullu 250–300 da-as. Nii om Jatsmani koo- tetti paksusõga üts arssin (75 krooni. Tuu oll´ umal aol õks lioppaja 1941. a rahvamuuse­ cm), kivvevaihõ’ kimmütedi suur raha. umi küüsümisõ pääle kirotanu, tulõkimmä saviga. Aho seeh õt säälkandih tuudi vaiaminev all oll´ kütmisõ kotus (tulõ- Lubjapalotaminõ lubi Põhja-Eestist (voorih käv- ruum), minkõ ümbre oll´ kivi- häädü ar’ Vinne aol veh) vai lähkombast – Tartost ruum, kohe nõstõti palotamis- vai Võrost. kivi’. Kivve nõstõti sisse aho- Tiirhanna lubi oll´ uma hää- Meremäe vallah palotõ- lae päält mulgust. Aholagi pidi Lubjakivitüüstüs Petserimaal. ERMi kogo pilt düseh tuntu ja ku Petserist di lupja mitmõh küläh: Väi- olõma kõrraligult ja kimmält sai maakunnaliin ja sääl naa- ko-Sergah, Tiirhannah, Ulanu- tett. Koh oll´ lubjaahi, säälsa- Lupja palotõdi suvidsõl aol minti ahjo sisse ja kaeti per- ka aho lae alt läbi. Olulinõ oll´ ti 1920. aastil kipõstõ vaht- vah. Väiko-Serga küläh Kopli- mah lähkoh oll´ ka pliithaud ja inämbüistõ õks tetti tüü rä, kas saina’ kostki peri anna- tuulõ suund, tuul pidi õkva sit huunit ehtämmä, kulu- mäe taloh tekk´ tuud tüüd Kop- (paemurd). Lubjakivve vee- paarih, katõ talo pääle. Ütit- ai, mõranõnu’ kotussit tohi-is ahosuu pääle puhkma. Nii kav- si ehtüskivve ja -lupja pall´o. limäe Ol´oksa, Ulanuva küläh ti rattil (vankriga) vai raamõ selt täüdeti mõlõmba’ aho’ seeh olla’ (muido sadanu aho- va kas vai oodõti, kooni nakaś Tiirhanna külä katõl pereme- Plitanuva (Pliidanova) mäe pääl. ja ka palotusõ ettvalmstus ni sain kokko). õigõst suunast puhkma, selle hel, Rahusoovil ja Kahul, olõ- palotaminõ käve paarilisõ- õt muido olnu-us ütesuguma- vat tulnu üte suvõga kogo- ga ütitsõlt. Ahjõ õks tull´ val- Aho täütminõ nõ palaminõ ni lubigi saanu ni viis ahotäüt lupja palota’. vada’, sis tuud tetti vahel ka ja palotaminõ kehv. Pall´o lupja läts liina eesti keŕ- Lehte tegevä’: ütstõõsõ ala. Edimäne murõh Üte ahotävve lubja palota- ko ehtüsest, tuuga krohvti ka oll´ palotuspuiõ hankminõ. Aho täütminõ käve nii, õt kiv- misõst läts tulõnõvalt puiõ maastõra müürü ja keŕkit. Toimõtaja Kauksi Ülle, tel 5656 9079, e-post: [email protected] Tuu jaost ostõti mõnõ’ maa- ve naati ladoma alt põhjast, häädüsest ar’ 30–50 kan- Vinne aol võeti lubjaaho’ (lisaleht Vahtsõt Vallah) Toimõtaja ha jätet talohuunõ’, päämä- kohe märgiti ar’ ka tulõvaistõ ti palotuspuid. Ku olli’ kui- ar’ riigilõ ni anti üle Petseri Sarapuu Indrek, tel 522 0661, e-post: [email protected] ne, õt sainahirre’ olli’ kavva truupõ (lõõri’) kotusõ’. Ku tuu va’ puu’ ja paras tuul, võtt´ üte ehtüskantooralõ. Näide kätte Keeletoimõtaja Palmi Silvi kuionu’. Tuu võeti kotusõ pääl tiidä’, sis panti sinnä’ piuta ahotävve kivve palotaminõ jäi ka lubjakivirikas Plitanuva Seto keele tõlkja Sarvõ Õiõ vallalõ ja veeti hobõssidõga üles tugõva’ ja jämme’ ruud- aigu 2–2,5 päivä – sis olli’ kivi’ mägi. Kahu Nikolai om kõnõl- Külesäädmine Lööpri Priit lubjapalotuskotusõhe. mõ’ ja nuidõ ümbre naati kivve palanu’ ja lagonu’. Kuumus nu, õt määndselgi aol viidi Välläandja: Setomaa Liit Õnnõ sis, ku küttemater- kõrdapite ladoma. pidi olõma paralik, kütmisõ Tiirhanna pliithauda autoga Setomaa kolleegium: Külviku Helen, Kauksi Ülle, Laaneotsa Annela, jal oll´ valmis, naati pliithav- Kivve panti ahjo niimuu- aigu kaeti tulõ värmi – algusõh lupja vidämä soldadi’. Määnd- vah kivve murdma ja nuid du, õt üts miis oll´ all ahoh ja oll´ tuu verrev, a midä inämbä sitki kaitsmisvahendit näile õs Matvei Arvi, Sarvõ Õiõ, Leima Aarne, Kruusamäe Meelike, Jüriöö Vello, hobõssidõga aho ülemätse suu tõõnõ and´ üleväst kätte. Kivi’ nakaś lubi valmist saama, tuu anda’, paaril tśurakõsõl joosi’ Järvelilli Rein, Leima Evelin, Mustimetsa Indrek. mano vidämä. Üte ahotävve panti kõrdapite viir veere vas- helehembäst jäi, savvugi nakaś tüü man nõna’ verd. Trükjä: Printall AS lubjakivve murdmisõst kulusi ta, peräkõrra panti aholõ vil ka vähämbä vällä tulõma. Tulõ Lubja ku ehtüsmatõrjali Lehe ilmumist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm katõl mehel kimmähe kokko kivest müts päähä. Ku ahi oll´ värmi perrä mõist´ tuuaolinõ valmstaminõ Vinne aol inämp ja lisalehte Vahtsõt Vallah Setomaa vald. kats pikkä päivä. Palotamisõst kivvega täüdet, alostõdi küt- palotaja ar’ arvada’, kunas lubi õigõt vunki sisse saaki-is ja võeti õks vana pliitkivi, selle mist. Puu’ olli’ lõigadu’ hüä valmist sai. Üle palota’ kah kohki 1950. aastidõ algusõh KAASTÜÜ’ saata’: [email protected] õt värske oll´ toorõs ja võid- pikä’, piä paarimeetritsõ’ jupi’, tohi-is, sis tuu lubi saa-as laa- jäi kogoni maaha. Parhillatsõl vai Setomaa aoleht, Obinitsa külä, 65301, Võro maakund. sõ olla’ hämm. Ka pidi palo- mia’ aeti otsa pite ahosuust dulinõ, kistutaminõ võtt´ aigu aolgi om Tiirhanna külä läh- SETOMAA VALLA UUDISÕ’ saata’: [email protected] tamiskivi olõma hahka värmi, sisse. Sisse olli’ müürüdü’ päivi. koh vannu sissesadanu lubjaa- Tähtaig õga kuu 12. kuupäiv. miä oll´ eri värmi ja soonilinõ, ruudmõ’, minkit pite pässi tuli Kütminõ lõpõtõdi ni ahol hokotussit ja sükäv võssokasu- Lehe telminõ ja reklaam: tel 5627 3889, [email protected] tuu kõlba-as. Inne palotamist kivvele õgalt puult liki ja käve lasti maaha jaahtuda’. Tuu võtt´ nu pliithaud. August 2020 Nr 8 (369) Uus õppeaasta Setomaa valla haridusasutustes

Kohe on algamas uus esimesena pöörduda haridus­ klassijuhataja on Reet Allik. lapsevanem kooli või lasteae- õppeaasta ja Setomaa Kooliaasta avaaktused asutuse juhi ning vajadusel Koolis on kokku 44 õpilast (sel- da järele. valla haridusasutused ■ Värska Gümnaasium – 1. september 2020 kell 9.35 valla haridus- ja kultuuriosa- les numbris ei kajastu lasteaias­ Üldine põhimõte on selli- on selleks valmis. rongkäik kooli juurest ja kell 9.45 aktus Värska kultuurimajas. konna juhi poole. Ainult koos- käivate laste arv). ne, et haridusasutused on vii- Kõikides valla ■ Mikitamäe Kool – 1. september 2020 kell 9.30 töös saame leida parimad vas- Värska Muusikakool jät- mased, mida sulgetakse. See Meremäe Kool – 1. september 2020 kell 11. koolides toimuvad ■ tused ja lahendused. kab oma tegevust nii Värs- tähendab, et lasteaedasid ja kas, Mikitamäel kui ka Mere- koole hoitakse avatuna nii traditsioonilised 2020/2021. õppeaasta koolivaheajad: Hariduskorraldusest mäel ning kõik õppurid saa- kaua kui võimalik. Kui haridus­ kooliaasta avaaktused ■ I vaheaeg 19.–25. oktoober 2020; vad jätkata oma õpinguid asutuses tekib viirusekolle, siis 1. septembril. ■ II vaheaeg 23. detsember 2020 kuni 10. jaanuar 2021; Setomaa vallas tegutseb ka tavapäraselt. sellisele olukorrale lähenetak- 22. –28. veebruar 2021; ■ III vaheaeg 2020/2021. õppeaastal üks se juhtumipõhiselt, see tähen- ■ IV vaheaeg (v.a 12. klass) 19. –25. aprill 2021; KARIN VILJUS ■ V vaheaeg (v.a lõpuklassid) 14. juuni kuni 31. august 2021. gümnaasium, kaks lasteaed- Oluline info dab ajutist klassipõhist või Setomaa vallavalitsuse haridus- põhikooli, lasteaed ja huvikool. lastevanematele rühmapõhist sulgemist. ja kultuuriosakonna juhataja Värska Gümnaasiumis alus- Kui on vaja haridusasutu- da tuli uue olukorra ning selle alane ohutus oleks parimal vii- tab kooliteed 8 õpilast ja 1. Nii ministeerium kui ka valla si siiski tervenisti sulgeda, siis väljakutsetega. sil kaitstud. Kindlasti on oluli- klassi klassijuhataja on Ruth haridusasutuste juhid panevad alustatakse vanematest õpi- Koroonaviirus pole veel kadu- Haridus- ja teadusministee- sel kohal erinevate pindade Kõivo. Koolis on kokku 117 lastevanematele südamele, et lastest, kellel on lihtsam dis- nud ning ikka ja jälle on kuulda rium on saatnud koolidele ka tihedam puhastamine ning ka õpilast. kui lapsel on haigustunnused, tantsõppega toime tulla. uutest viirusesse nakatunutest soovitused ja juhised uueks desinfitseerivate vahendite Mikitamäe Koolis alustab sealhulgas köha ja nohu (välja Kui kool, lasteaed, huvikool üle maailma ja Eestis. Samuti õppeaastaks ning uue õppe- olemasolu tagamine. kooliteed 4 õpilast ja 1. klassi arvatud allergiline reaktsioon), tegutsevad tavapäraselt ja on veel nii lastevanematel, las- aasta alustamiseks koroona- Head lastevanemad ja hari- klassijuhataja on Kersti Kiu- siis palutakse jätta laps koju. ühtegi ajutist klassipõhist või tel kui õpetajatel ning paljudel viiruse tingimustes. Valla hari- dusasutuste töötajad, kui dorf. Koolis on kokku 42 õpi- See kehtib nii kooliõpilaste kui rühmapõhist sulgemist ei ole, teistel hästi meeles kevadine dusasutuste juhid teevad kõik teil on täiendavaid küsimusi, last (selles numbris ei kajastu ka lasteaialaste kohta. siis distantsõpet haridusasu- eriolukord, kus ühe hetkega oli endast oleneva, et nii laste­ muresid seoses tervisealase lasteaias käivate laste arv). Kui haigustunnused tekivad tus lapsele tagama ei pea. kogu tavapärane elukorraldus aialaste, õpilaste, õpetajate ohutuse tagamisega haridus­ Meremäe Koolis alustab haridusasutuses viibimise ajal, Hooligem üksteisest! segamini pööratud ja harju- kui ka teiste töötajate tervise­ asutuses, siis palun kindlasti kooliteed 5 õpilast ja 1. ­klassi siis kutsutakse lapsele kohe Head algavat kooliaastat! Meremäe perearsti teemal

Perearst Jana Merisalu ja tähendab see seda, et Tervise­ meste jaoks tagatud. rile 2019. aasta lõpus ühe- pereõde Piret Vesi andsid amet kinnitab perearsti nimis- Tekkinud olukord külvas kordset toetust summas 2000 10. augustil sotsiaalmeedia tu ning määrab või muudab palju segadust nii Meremäe eurot. Kogu vallapoolne toetus vahendusel teada, et alates 1. perearsti teeninduspiirkonna perearsti nimistusse kuulu- on kokku suurusjärgus umbes septembrist 2020 lõpetatak- ja nimistu piirsuurust. nud inimestele endile kui ka 10 000 eurot. se Meremäe perearstipunktis Perearsti nimistule perearsti kogukonnale ja vallale tervi- Vald on teinud omalt poolt vastuvõtt. leidmiseks korraldab konkurs- kuna. Vallavanem ja ­volikogu kõik võimaliku, andes OÜ Ter- Teade Meremäe perearsti- se Terviseamet­ ning Meremäe esimees pidasid aktiivseid viseagentuurile tasuta remon- punktis vastuvõttude lõpeta- perearsti nimistu teeninda- läbirääkimisi, leidmaks lahen- ditud ruumid teenuse osuta- misest tuli Setomaa Vallavalit- mist korraldab OÜ Tervise­ dust Meremäe perearsti miseks. Kuna tegemist on riik- susele halva üllatusena, kuna agentuur, mida rahastab probleemile. liku teenusega, mida korraldab ühtegi ametlikku teavitust Haigekassa­ arstiabiteenuse­ Oktoobris 2019. aastal sõl- Terviseamet, mis on sotsiaal- kuni tänaseni, s.o 18. augus- osutamiseks sõlmitud lepingu misid Terviseamet ja OÜ Ter- ministeeriumi hallatav asutus, tini vallavalitsusele ega valla­ alusel. viseagentuur lepingu, mis siis kahjuks ei saa vald omalt Rahvastikuminister Riina Solman Nedsajas. Foto: Ulvi Oper volikogule saadetud ei ole. Meremäe endine perearst dr tagas võimaluse taasavada poolt rohkem antud teemal Setomaa Vallavalitsuse töö- Katrin Rahusoov lõpetas oma perearsti vastuvõtt Meremäe kaasa aidata ning loodab, et tajad on saanud kodanikelt tegevuse 31.12.2018. Kuigi dr perearstipunktis. Haigekassa ja Terviseamet sel- pahaseid telefonikõnesid, mis- Rahusoovi lahkumise aeg oli OÜ Terviseagentuur haldab gitaksid kujunenud olukorda Rahvastikuminister tõttu tunneb vald vajadust tol korral Terviseametile tea- ka Värska perearstinimistut ja täpsemalt ning esitaksid selles tekkinud olukorda selgitada da juba 2018. aasta algusest võttis selle juurde tööle dr Jana osas oma seisukoha valla poolt ning ümber lükata Tervise­ alates, ei suutnud Terviseamet Merisalu koos pereõega, kes Haigekassale ja Terviseametile väisas Setomaad ameti väiteid, justkui vald ei Meremäe nimistule uut pere- võtsid patsiente vastu Mere- esitatud kirjalike arupärimiste oleks oma kohustusi perearsti arsti 1. jaanuariks 2019 leida mäe perearstipunktis. Seto- vastustes. Ministri visiit meie valda ku Setomaa Liidu juhatuse esi- teenuse tagamisel ja säilitami- ning jaotas perearsti nimistus maa vald remontis selleks ruu- Setomaa vald jälgib asja- oli oodatud sündmus mees ja Timmo talu peremees sel täitnud. olnud inimesed, kes ise pere- mid Meremäe endises perears- de käiku mureliku meelega, ning eelkokkulepped Margus Timmo. Perearsti teenus on riiklik arsti ei vahetanud, ümber- tipunktis, võttis enda kanda kuid otsib paralleelselt aktiiv- Riina Solmani ja tema Laupäeval kohtus minister teenus, mida rahastab Hai- kaudsete perearstide vahel perearstipunkti kommunaal- selt erinevaid võimalusi, taas- Solman Nedsaja külarahvaga. gekassa ja korraldab Tervi- ära. Seega oli riigi poolt pere- kulud ning rahastas Meremäe tamaks perearsti vastuvõtt meeskonna saabumiseks Räägiti programmist „Noored seamet. Tervishoiuteenuste arsti teenus justkui Meremäe perearstipunkti käivitamist, Meremäe perearstipunktis. olid ette valmistatud Setomaale“ ja vahendati koge- korraldamise seaduse 1 järgi perearsti nimistus olnud ini- makstes OÜ Terviseagentuu- Setomaa Vallavalitsus juba möödunud aasta must, kuidas tulla laiast ilmast jõulude ajal, rääkis üks Eestisse elama. vastuvõtjatest, Setomaa Minister tutvus ka vallakes- Liidu kultuuri- ja välis- kuses vastvalminud kohalike suhete nõunik Aare Hõrn. maamärkidega: Värska sada- ma, Petserimaa vabadussamba Setomaa kostipäev õnnestus hästi ning Reegi majaga. INDREK SARAPUU Visiidi lõpetas tutvumine ÜLLE PÄRNOJA Kõik kohvikud olid väga tub- mullu aasta küla tiitliga pär- lid! Eriti tõstan esile kohvikut jatud Lüübnitsa külaga, mis Õkva Üle Moro, sest see osa- Visiit kestis kaks päeva, 7. ja 8. paistab silma kui ettevõtlik ja Setomaa ülimenukast kos- les kostipäeval esimest korda augustil. Külastuse esimesel hakkaja vene, seto ning eesti tipäevast võttis seekord osa ja suutis marsruudi esimese päeval viibis minister Obinit- küla. Kohtumine oli kütkestav rekordarv kohvikuid. kohvikuna vastu võtta oota- sas, kus Seto seltsimajas toi- ja põnev ning kestis nii mõnigi Kohvikute tagasiside publi- matult palju külalisi. Lisaks muvas vestlusringis anti üle- tund kauem, kui oli plaanitud. ku hulga osas ei ole veel laeku- oli seal mitmeid tegevusi ja vaade EV Pihkva konsulaartee- Ministrit saatsid Setomaa nud, kuid senise info järgi võib tantsuõhtu. nistuse tegevustest: üritused Liidu kultuuri- ja välissuhe- juba öelda, et nii suure külas- Kuigi mitmes kohvikus sai seto seltsiga, kalmistute kor- te nõunik Aare Hõrn ja valla tajate hulgaga kostipäeva pole soe toit pärastlõunal otsa, olid rashoid jne. Kõneldi üleilmsest arendusspetsialist Ulvi Oper, kunagi varem olnud. Eriti suu- külalised positiivsed ja kiitsid eestluse programmist ning kes mõlemad tõdesid, et sel- red rahvahulgad olid kohvi- oma kommentaarides palju- Setomaa võimalikust osast lised visiidid ja otsekontaktid kus Helmekaala’ Polovinah. Et sid kohti. Seega Seto kostipäev selles. on tõhusad ning aitavad valit- leelokooril on kogemust juba õnnestus sel aastal eriti hästi. Minister külastas ka Härma suseni viia teavet, kuidas tege- mitme aasta jagu ja meeskond Suur tänu ilmataadile, kes sel- küla, Obinitsa õigeusukirikut likult elu meie piirkonnas käib on ka suur, siis saadi selle küla- les õnnestumises suurt rolli ning galeriid Hal´as Kunn. Här- ning mis mured ja rõõmud ela- Kostipäev kohvikus Helmekaala’ Polovinah. Foto: Jaanus Tanilsoo liste mahuga kenasti hakkama. mängis. mal võõrustas kõrget ametnik- nikel on. 6 August 2020 Nr 8 (369)

Kagu Ühistranspordikeskus hakkab sotsiaaltranspordi- Kuidas jäätmetest vabaneda teenust osutama alates 14. septembrist ning kuhu ja mida tuua?

Euroopa Sotsiaalfond avali- on teenuse korraldajal õigus Prügistamine on hea- kustas meetme „Eakatele, eri- võimalusel sõite liidestada oluga kaasas käiv nähtus vajadustega ja toimetuleku- kas omavahel või siduda ava- ja sellest ei pääse ka raskustega inimestele ning liku liiniveo poolt osutatava kõige parema tahtmise nende pereliikmetele tööle- teenusega. saamist toetavad hoolekande- Teenuse korraldamiseks, juures – kus on elu, on ka ja tugiteenused“, mille ees- tellimuste edastamiseks, auto- prügi. Prügi on probleem, märk on selgitada välja kõige juhtide töö korraldamiseks kuid selle äraandmiseks mõistlikum mudel, mille alu- ning arvelduse võimaldami- püüab nii omavalitsus kui sel sotsiaaltransporditeenust seks hankisid kolm piloot- ka erinevad keskkonna- edaspidi kohalike omavalit- projektis osalejat (Kagu Ühis­ ametid koos vastavate suste koostöös osutatakse. transpordikeskus, Pärnumaa firmadega anda oma Sotsiaalministeerium ja Ühistranspordikeskus ning MTÜ Kagu Ühistranspordi- Tartumaa Ühistranspordikes- parima, et elanikel oleks keskus allkirjastasid koostöö- kus) ühiselt vajaliku IT-lahen- selge, kuhu ja milline lepingu inimeste vajadustele duse. Vajaliku arenduse teos- jääde käib, kuhu see sotsiaaltransporditeenuse uue tajaks osutus riigihanke võitja tuleb tuua. korraldusmudeli katsetami- ettevõte Ridango AS. seks möödunud aastal. Vajalik IT-lahendus peab INDREK SARAPUU Koostöös Põlva- ja Võrumaa ajakava kohaselt olema esi- kohalike omavalitsustega ning mese etapina kasutusvalmis Sotsiaalministeeriumiga osu- paralleelselt teenuse osuta- Endast parima peavad andma tab MTÜ Kagu Ühistranspor- mise alustamisega. Hangitav kõik elanikud, sest koostöös dikeskus vähemalt järgneval IT-lahendus võimaldab enda ja üksteisemõistmises jõu- kahel aastal sotsiaaltranspor- sotsiaaltranspordi sõite regist- takse parimate lahendusteni. diteenust kohalike omavalit- reerida ning ka sõitude eest Et prügi ka õigesse kogumis- suste poolt teenusele suuna- tasuda ÜHISKAARDIGA. Ühis- kohta jõuaks, vastutavad kõik. tud inimestele. kaart on kasutusel täna ühis- Suvisel ajal tekib erinevat Obinitsa Külakeskuse kõrval on esindatud kõik tavaprügi sorteerimise konteinerid. Teenusele suunamise eel- sõidukites üle Eesti. Olenema- sorti jäätmeid alati rohkem. Foto: Indrek Sarapuu duseks on kohaliku omavalit- ta kujundusest on ühiskaardid Kui ilmad halvad, siis pole ka suse poolne inimeste vajadus- ristkasutatavad. Ühiskaardi suuremat korrastamistuhi- tegelev ka Tootjavastutusor- Saare (tel 796 4746, 520 4526, me oma jäätmed õigesse koh- te hindamine ja teenust hak- isikustamisel on sinna võima- nat. Suviti saabuvad meie val- ganisatsioon OÜ (TVO), mille [email protected]) käest ta ja ärme tassime neid suva- kab osutama kokku 5 vastavalt lik laadida raha ning tasuda ka las asuvatesse elamistesse ka konteinerid asuvad Obinitsa ja vaadata ka Setomaa valla liselt konteineritesse või veel- kohandatud sõidukit, ­millest piletite eest sõidukites, kus see need, kes tavaliselt seda ainult Külakeskuse parklas, Määsi, kodulehte keskkonna teema gi olulisem, ÄRA JÄTA PRÜGI neli on võimelised veda- on nõutud. Isikustatud ühis- kolmel kuul kasutavad. Miikse, Uusvada, Võmmorski alt. ÜLETÄITUNUD KONTEINERI ma muuhulgas ka ratastoolis kaardi kaotamisel on võimalik Tuletame teile kooliaasta külades, Treski ja Sesniki bus- Hoolime üksteisest ja too- KÕRVALE! kliente. Üks sõiduk on kohan- uue kaardi muretsemisel sinna hakul meelde, kuidas meie val- sipeatustes, Mikitamäe kooli datud lamava reisija vedami- jäänud vahendid ka sujuvalt las prügikorraldusega lood on juures, Laossina kalmistul ja seks ehk on loodud tingimu- üle kanda. ja kuhu mis jääde käib ja kus Värska alevikus Järvesuu täna- Pane tähele! sed raamiga transpordi osuta- Kliendi poolt tasutav sisene- neid kogutakse. Kahjuks on va korrusmajade parklas. Paberi ja papi konteineritesse tohib panna ainult pappi ja paberit miseks. Sõidukid on vastavalt mistasu on sõiduks Kagu ÜTK inimesi, kes arvavad, et kontei- Samuti on segapakendi kliendi vajadustele varustatud teeninduspiirkonnas (Põlva- nerisse võib tuua ükskõik mida konteinerid ka veel MTÜ Ees- ■ Tohib tuua: pappkastid ja -karbid. Paberist pakendid (näiteks paberkotid, pakkepaber). Lamineerimata kartong, lainepapp. ka abivahenditega, olgu nen- ja Võrumaa) 3 eurot. Sisene- alates olmesolgist kuni ehi- ti Pakendiringlusel ja need ■ EI SOBI: Määrdunud või vettinud paber ja papp, fooliumi või kilet deks kas kargud või ratastool mistasu makstakse ühekord- tusprügini, leitakse, et kast on asuvad Kalatsova, Mikita- sisaldav paber, papp ja kartong (näiteks mahlapakid). Pehmepaber või trepitõstuk. selt sõidu tellimuse kohaselt, kast ja toon, mida tahan. Päris mäe, Võõpsu, Meremäe, Mat- (näiteks tualettpaber), mähkmed ja hügieenisidemed. Kile, foolium, Osutatava teenuse hul- mis sisaldab edasi-tagasi sõi- nii see ei ole ja see pole ka aus suri, Saatse külades ja Värska kopeerpaber või vahtplast. ka kuulub ka kliendi saatmise tu ühe tellimuse raames samal teiste ja ausate ning seadus- alevikus. teenus: kliendi aitamine mis- kuupäeval. kuulekate inimeste suhtes. Ohtlikke jäätmeid saab aga Segapakendisse peamiselt pakend tahes liikumisvõimest liikumi- Teenust hakkab osutama rii- Paberi ja papi konteinerid tuua jäätmejaamadesse, mis ■ Segapakendisse sobib tarbe- ja toidukauba plastpakend (näiteks sel kodust, haiglaruumist või gihanke käigus võitjaks osutu- asuvad Värska jäätmejaamas, asuvad nii Värskas kui Mikita- jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi-, majoneesi-, šampoonipudelid), muust avaliku teenuse hoone- nud, seni reisijate tellimusve- Pikk 13 (Värska kool) ja Pikk mäel. Samuti korraldab Mere- plastkarbid. Muud plastpakendid. Joogipudelid, kilekotid, pakke- sisesest ruumist mistahes kor- dusid ning liinivedusid osuta- 12 (vallamaja), Värska Sana- mäe piirkonnas AS Eesti Kesk- kile. Metallist konservpakendid (nt konservikarbid). Alumiiniumist ja plekist joogipakendid. Toidu- ja joogipakendite metallkorgid ruselt sõidukini või vastupidi. nud ettevõte ABuss OÜ. tooriumi prügikastide ja Mere- konnateenused iga aasta kolm ja -kaaned. Sõltuvalt kliendi vajadustest Kagu Ühistranspordikeskus mäel kortermajade juures. jäätmeringi, kus võetakse vas- ■ EI SOBI: Plastist mänguasjad, kummist tooted, hügieenisidemed, Segapakendi konteinerid tu ohtlikke jäätmeid, vanu mähkmed. Ohtlike ainetega määrdunud pakendid (näiteks kodu- asuvad Värskas, Olerex tankla, rehve, vanapaberit ning pappi, keemia pakendid). Ohtlike ainetega määrdunud pakendid (näiteks OJ kogumiskoha juures, Miki- elektri- ja elektroonikasead- liimi-, värvi -ja lahustipakendid). Ohtliku aine märgisega tähista- tamäe jäätmejaamas ja Mere- meid ning nende jäätmeid, tud toodet sisaldavad pakendid, määrdunud või toodet sisaldavad mäe vallamaja juures. Nende vanametalli, puhast lehtklaasi kartongpakendid. konteineritega majandab Ees- ja kasutuskõlblikku mööblit. NB! Paber- ja kartongpakend kogutakse ühes konteineris koos sega- ti Taaskasutusorganisatsioon Kui on aga küsimusi, tasub pakendiga ainult juhul, kui segapakendi konteineri vahetus lähedu- MTÜ (ETO). neid julgelt küsida vallavalit- ses ei ole eraldi paber- ja kartongpakendi kogumise konteinerit. Lisaks on segapakendiga suse majandusspetsialist Lauri

Kas Sina teadsid, et meie planeet on äikeseplaneet, millel tekib aastas keskmiselt 45 000 äikesepilve?

Kuna Eestimaa ilm on heitlik telefoni aku ja kodus olevad viibida siseruumides, sulgedes varju üksikute puude, metall- ning suve lõpupoole kohtab nii akupangad. kõik uksed ja aknad, või viibida mastide ega -aedade lähedale, päikest kui ka äikest, siis pea- Kõige parem on äikese ajal kinnises autos. Kindlasti ära kuna välgutabamuse võimalus tume selle kuu teemana just on seal suurem. käitumisel äikese korral. Äikese ajal tuleb samu- Igapäevaselt on mõistlik jäl- ti meeles pidada, et majas ei gida ilmaennustust ning enne tohi tuld teha, kuna laetud tormi- või äikesehoiatust on osad suitsus toimivad pikse- soovituslik korjata õuest kok- vardana. Samuti ei tohiks lasta ku igasugused lahtised ja len- kraanist vett, kuna vesi on hea duminevad asjad, eemalda- elektrijuht. da kodumasinad ja elektroo- Ära räägi võrgutelefoniga nikaseadmed elektrivõrgust (võib põhjustada elektri- või ning võtta vooluvõrgust välja akustilise šoki). side- ja antennikaablid. Auto Kui sul ei õnnestu vältida on mõistlik võimalusel parkida äikese ajal liikumist, siis hoia lagedale või garaaži. eemale mahalangenud elektri­ Alati peab arvestama ka või- liinidest ja teavita nendest maliku elektrikatkestusega, Elektrilevi rikketelefonil 1343. seega kontrolli üle kodused Täpsemat infot saad Ole varud (vesi, küünlad, toit, ravi- Valmis! mobiilirakendusest. mid jne) ning lae täis mobiil- Naiskodukaitse August 2020 Nr 8 (369) 7

Seto suveülikool Triinu-Liis Tarros kutsub vii pääle

HELEN KÜLVIK pälvis aasta noore tiitli Pane tähele! Pühapäeval, 13. septembril, ■ Koguneme 13. septembril kell 10 Värska sadamas ja 11. augusti õhtul tänas toimub Seto Instituudi tra- seilame umbes kella 14-ni. ja tunnustas SA Võrumaa ditsiooniline suveülikool. Kui Kindlasti tuleks panna selga Arenduskeskuse algusaastatel peeti ülikooli soojad riided ja varuda juhatuse liige Tiit Toots tõesti suviti, siis viis viimast kaasa veidi toidupoolist, aastat on tarkust taga nõutud­ külma ilma korral soe jook. Obinitsas maakonna sügiseti: bussireisidel, mil ■ Osavõtumaks 5 eurot silmapaistvamaid nimeks „Ülikuul rattil“. Tekki- (tasuda kohapeal). noortevaldkonna tegijaid. nud on väike, üsna kindel, ehk- ■ Palume ette registreerida: [email protected] Aasta noore tiitli pälvis ki pisut vahelduv seltskond, või tel 5294033 hiljemalt Setomaa noorsootska kellega on tore, hariv ja lõbus 7. septembriks. Triinu-Liis Tarros. üks sügisene päev Setomaal mööda saata. Igal aastal on lektoritena kaasas erinevate looline asustuspilt ning piiri- Tunnustusüritus toimus Obi- elualade asjatundjad, kes osa- teema – tegemist on ju piiri- nitsa puhkemajas Võru maa- lejatega oma teadmisi jagavad. veekoguga Eesti ja Venemaa konna noorte suvepäevade Juba eelmisel sügisel tuli ehk koguni Euroopa Liidu ja raames. Kokku esitati 14 kan- koos teiste „suveüliõpilastega“ Venemaa vahel. didaati, kellest kuus said maa- mõte, et maa peal käidud küll, Lektoriteks on lubanud tul- konna aasta laureaadi tiit- läheme nüüd vee peale. Nõnda la setost zooloog Nikolai Laa- lid. Käesoleval aastal otsustas sünnibki: 2020. aasta suveüli- netu ehk Kolla, kes on kogu elu maakondlik konkursi hinda- kool viib meid suure vee pea- uurinud just vee-elustikku, ja miskomisjon anda välja kaks le ning kannab seetõttu nime ülikooli veteran-lektorid Hei- aasta noore tiitlit, kuna kan- „Vii pääl“. Setomaa mõistes on ki Valk ja Arvis Kiristaja. Värs- didaadid saavutasid tasavägise suur vesi mõistagi Pihkva järv ka lahe linnustikku tutvustab punktiskoori ning nad on iga- ning eelkõige Värska laht. Sei- samuti seto soost bioloog-or- ti tunnustamist väärt noored. lame Seto Line’i laevaga Värs- nitoloog, Eesti ornitoloogia- Aasta noorteühenduse tiitlit ka lahel ja Pihkva järvel kuni ühingu esimees Margus Ots sel aastal välja ei antud, sest Võru maakonna noortevaldkonna aasta tegijad, keskel Triinu-Liis Tarros. Foto: Reigo Jänes Lüübnitsani ning teeme tiiru ning kohal on politsei- ja pii- nimetatud kategooriasse kan- ka Õrsava järvel. Jutuks tule- rivalveameti esindaja, kes rää- didaate ei esitatud. välja maakonna aasta tegi- vad traditsiooniline kalandus, gib piiriga seonduvast. Oma tervitussõnades aval- Võru maakonna noortevaldkonna jad. Žüriisse kuulusid Võru- veeteede ajalugu, Värska lahe Nagu igal varasemalgi aas- das Tiit Toots rõõmu selle üle, maa Arenduskeskuse esindaja ja Pihkva järve loomastik ja tal, on kõik osalejad oodatud et meie maakonnas on noor- silmapaistvamad tegijad Kertu Pehlak, Võru maakonna linnustik, järvemuda kasuta- ka ise mälestusi, teadmisi ja tevaldkonnas palju vahvaid ■ Aasta noorsootöötaja 2020 – Liina Loosaar Noorsootöö Nõukoja esinda- mine, Värska lahe ranniku aja- arvamusi jagama. tegusid ja väärikaid kandidaa- ■ Aasta koostöö noorsootöös 2020 – Kerli Kõiv, ja Triinu Arund, noorte esin- te. Ta tunnustas noori nende rahvusvaheline projekt Zackathon daja Emil Aništšenko, Eesti ettevõtlikkuse eest ning rõhu- ■ Aasta tegu noorsootöös 2020 – Verner Teder, Avatud Noortekeskuste Ühen- tas, et just nii kasvavadki tule- Lõuna-Eesti Ekstreemspordi Klubi (LEEK) duse esindaja Kerli Kõiv ning Aasta noor 2020 – Triinu-Liis Tarros vikutegijad – esialgu vaikselt ■ maakonna huvijuhtide esin- ■ Aasta noor 2020 – Lisette Heitur oma koolis või noortekeskuses ■ Pikaajaline panus noorsootöösse 2020 – Egle Kõva daja Anu Koop. Samuti valis aktiivselt tegutsedes kogemu- komisjon välja kandidaadid, si omandades, millest hiljem keda esitada sügisel üle-eesti- jõutakse üleriigiliste ning isegi palju teeb, see palju jõuab. Jul- parim pillimees ning Nedsaja lisele noortevaldkonna tegija- rahvusvaheliste tegude juurde. get pealehakkamist ning vah- Küla Bändi liige Toomas Valk. te tunnustuskonkursile. Samuti tänas Tiit Toots kõiki vaid uusi ideid noortevaldkon- Vahva ürituse lõpetas ühi- Noortevaldkonna tunnus- noorte toetajaid. Ühtlasi aval- na tegijatele! ne tassikookide söömine ja tusüritus toimus tänu SA das ta kohalolnud noori vaada- Tunnustusürituse aitasid tantsuõhtu. Võrumaa Arenduskeskuse, tes lootust, et järgmistel aasta- korraldada Setomaa vald ja Maakondlikule noortevald- Võru maakonna Noorsootöö tel võiks kandidaate olla veel- valla noored koos noorsootöö- konna tunnustamiskonkur- Nõukoja, Setomaa valla, Obi- gi rohkem. Tänuürituse võib tajatega. Õhtujuhiks oli ­Lauri sile sai kandidaate esitada nitsa puhkemaja ja Setomaa kokku võtta ühte kandidaati Mäesepp ning muusikalise 22. maist 10. juunini. 15. juu- kultuurikeskuse koostööle. iseloomustanud sõnadega: kes etteaste tegi Seto Kuningriigi­ nil valis viieliikmeline žürii Võrumaa Arenduskeskus

Lobotka küla tegus poolaasta

Lobotka külas on olnud ka külaplatsil meie rahvasti- tegus ja tore poolaasta. kuministri Riina Solmani ja Külarahva koostöö tema meeskonnaga, et tutvus- ja pealehakkamine tada küla ajalugu ja tegemi- si, rääkida hetkeolukorrast ja on toonud külla uusi tulevikuplaanidest. sündmusi, külalisi, 1999. aastast Lobotka külas vahendeid ja muud toimunud traditsiooniline põnevat. sündmus Muinastulede öö on saamas külarahva jaoks uue TRIINU KOTOV hingamise. Suured pidustu- sed on viidud teise piirkonda. Sellel aastal algab 29. august Aasta algas välktalguga. Kor- Lobotka küla laste- ja noorte- rastati Lobotka külaplats ja päevaga ning lõppeb üheskoos Platsil on: sadam, et olla valmis põneva- tulede süütamisega külaplatsil avatud kohvik teks ettevõtmisteks. ja sadamas. Sündmust toetab mänguala Setomaa Edendüsfond (SEF) Setomaa vald. Päeva juhib Triinu-Liis Tarros on andnud Lobotka külale või- Suve jooksul on Lobotka puhkeala maluse oluliste objektide raja- Küla Selts soetanud ja soe- 12.30–13.00 kogunemine ja rongkäik miseks. Eelmise aasta lõpus tamas kohaliku omaalgatuse 13.00 pidulik avamine / avasõnad 13.30 maastikumäng matkarajal valmis SEFi toega külakiik, Juulis õpetati külaelanikele, kuidas ohtusid ennetada ja ohu- fondi (KOP) toega uusi mängu- 15.00 söögipaus mis on meelitanud külaplatsi- Foto: Lobotka Küla Selts vahendeid, et muuta Lobotka olukorras käituda. 15.30 nuursootska räägib oma aastast le aega veetma lapsi ja noori. külaplats atraktiivseks vabaaja Setomaa noorte fotokonkursi autasustamine Sellel aastal valmib puurkaev, Pidamata ei jäänud ka jaani­ teki ja külarahva ühiskasu- veetmise kohaks kogu perele. 16.00 töötoad Saatse muuseumi platsil mis varustab puhta joogi­veega päev. Ikka koos külarahva ja tusse läheb seitse päästevesti. MTÜ Lobotka Küla Selts 17.30 nuursootska valimine – traditsioonilised tegevused külaplatsi külastajaid kui ka sõpradega süüdati külaplatsil Vahendid soetati tänu kogu- tänab kõiki tegusaid ja tore- on segatud takistusrajaga korraliku joogiveeta talusid. võimas jaanituli. kondliku turvalisuse toetuse- daid Lobotka küla inimesi ja 19.00 päeva lõpetab etnodisko, Eesti Post kutsus juunikuus Juulis toimus Lobotka küla le ja külarahva oma panusele. toetajaid. puldis on DJ Kermo Kukk kogukondi üles grupipostkaste elanikele koolitus, kus õpi- Koolituse koostööpartneriks Lobotka küla tegemistel Lisainfo: paigaldama. Tänu kampaania- ti ohtu ennetama ja ohuolu­ oli Päästeamet. saab silma peal hoida Face- [email protected], le on Lobotka külas seitse uut korras käituma. Lisaks sai iga Augusti alguses oli külarah- booki lehel MTÜ Lobotka Küla tel 5171796 grupipostkasti. talu endale kingituseks tule- val au ja rõõm kohtuda Lobot- Selts. 8 August 2020 Nr 8 (369) Kiireim mees, keda Setomaalt võtta

REIN ZAITSEV 8.–9. augustil Tallinnas Kadri­ Karel-Sander võttis Ees- Uue päeva sama ilus ilm tõi oru staadionil. Keskmaajook- ti meistrivõistlused kokku nii: vägevad emotsioonid. Enne sudes oli stardis kogu Eesti „Esimesel päeval sai joostud [800 m jooksu] starti ennast Karel-Sander Kljuzin on värs- paremik. Setomaale tõi ­Eesti 1500 m, mis algas rahuliku kõige värskemana ei tundnud, ke Eesti meister 800 m jooksus meistritiitli 800 m jooksus kulgemisega, kuid arenes väga aga suutsin seda, mis eelmine ja nagu ühes pildiga ülekandes Karel-Sander Kljuzin ajaga metsikuks, viimased 800 m aasta jäi 0,05 sekundi kaugu- ütles ajakirjanik Timo Tarve, 1.52,13, edestades teiseks jää- vaheaeg tuli 1.58, kui 600 m oli sele. Lisaks uus isiklik rekord kiireim mees, keda Setomaalt nud hetke edetabelijuhti Ras- joostud, lükkas Tiidrek Nur- 1.52,13, mis sai parandust ter- võtta on. mus Kiselit 0,45 ja kolmandaks me käigu sisse ja hakkas valu velt ühe sekundiga. Tänud kõi- 103. Eesti kergejõustiku jäänud Enari Tõnströmi 0,82 andma, minu jaoks viies koht gile, kes karjusid nii raja ääres meistrivõistlused toimusid sekundiga. ja uus isiklik rekord 3.59,81. kui ekraanide ees!“

Värska OK Peko orienteerujad. Foto: Raul Kudre Esimeste võistlustega Setomaale medalisadu

REIN ZAITSEV kolmekordseks Eesti meistriks ja sprindi kuldmedali võitis Leana Jete Korb N17. Olle Ilmar Spordivaldkonnas on rahvus- Jaamale tuli M17 klassis hõbe- vahelised võistlused veel täie- medal lühirajal ning sprindi ja lik haruldus, küll on sellevõrra tavaraja pronksmedal, Timo tihedama kalendri ja konku- Kudre M17 klassis sai hõbeme- rentsiga Eesti võistlused. Pea- dali tavarajal ja pronksmedali le sunnitud pausi olid ühed lühirajal. esimesed võistlused Eesti Veteranidest võitis N40 meistritiitlitele­ rattaorientee- vanuseklassis Epp Käpa meist- rumises. Rattaorienteerumise ritiitli sprindis ja lühirajal, 2020. aasta medalitele võistel- tavarajalt hõbemedali. Raul di 25.–26. juulil Saku alevikus, Kudre tuli Eesti meistriks M50 kust Setomaale tõid OK Peko vanuseklassi tavarajal ja hõbe- liikmed kokku 23 medalit. dale sprindis. Indrek Mah- Põhiklassis tuli Daisy Kud- la võitis pronksmedali M40 Eesti meistrivõistluste 800 meetri jooks, vasakult Karel-Sander Kljuzin, Enari Tõnström (nr 179), Sten Ütsmüts (nr 162), Rasmus re kolmekordseks Eesti meist- vanuseklassi sprindis. Kisel (nr 28). Foto: Marko Mumm / EKJL riks, võites nii sprindi, lühiraja kui tavaraja, Doris Kudre või- tis samas klassis hõbemedali sprindis ja lühirajal. Noorte­ klasside medaleid võitsid viis Peko liiget. Mari Linnus N20 vanuseklassis ja Mihkel Mah- la M17 vanuseklassis krooniti

Setomaa kergejõustiku- õhtutel kaotajaid polnud

REIN ZAITSEV

Setomaa valla kergejõustiku- õhtud toimusid juunist augus- tini valla kolmes erinevas kohas: Meremäel 17. juunil, Mikitamäel 8. juulil ja Värskas 5. augustil. Igal õhtul võistel- di 3–4 erineval kergejõustiku- alal, sprindis, kettaheites, kau- gushüppes, kuulitõukes, kõr- gushüppes, 1000 m jooksus ja 470 m jooksus. Kokku osales 44 erinevat kergejõustikuhu- vilist, kes tegid 106 erinevat starti. Kaks sportlast osale- sid kõigil kolmel võistlusõh- tul. Ilm soosis meid kõik kor- rad ning kõik sportlikud õhtud möödusid meeleolukalt. Sellised kergejõustikuõhtud­ on võimalus kõikidele, väi- Hoiusta oma tooteid kestest kuni eakateni ning sportlik ettevalmistus variee- rub samuti algajast kuni Eesti Obinitsa külmhoones! paremateni. Tõsistel harras- Kõigil, kellel on vajadus hoiustada midagi –18° C tajatel oli võimalus teha üks juures, on võimalus seda teha Obinitsa külmhoones. pingevaba võistlusstart ja nii Näiteks saab hoiustada taimi, marju, seeni, köögivilja, mõnigi osaleja tegi esimese pakitud lihakaupa, saunavihtasid jne. heite, viske või hüppe palju- de aastate tagant või sai min- Täpsemat infot hoiustamisvõimaluste ja -tingimuste git ala suisa elus esimest kor- ning kokkulepete osas saab järgnevatel kontaktidel: da proovida. Kaotajaid nendel Neeme Tulp, tel 503 7413, [email protected] õhtutel ei olnud, kõik võitsid või Margus Timmo, tel 5622 2886, [email protected] vähemalt osalejamedali. August 2020 Nr 8 (369) 9 XIII Seto Kongress 9. oktoobril 2020 Verskah

9. oktoobril 2020 korjumi kok- ko Verskahe XIII Seto Kong- ressist. Järgminõ aastak saa 100 aastakka, ku Petseri liinah XIII Seto Kongressi pääväkõrd peeti I Setu Kongressi. Sis olle Setomaa üts, no’ olõ 10.00–10.15 Seto hümn 13.55–14.05 Partsu Triin – Petseri rajoonih seto maiõ mi jaet katõ riigi vaihõl. Petse- Kongressi rakõndaminõ: ja talodõga olõva’ küsümüse’ rimaal elli 64 000 inemist, no’ Juhatajidõ kinnitäminõ 21 000 inemist. Mõni aastak ■ 14.05–14.20 Ettekannõh otsussidõ ja papõrdõ kotsilõ. ildampa rahvalugõmisõl and- ■ Üleskirotaja kinnitäminõ Otsussidõ, papõrdõ tutvustaminõ sõ 15 000 inemist üles hinnäst ■ Inemisi ja helüde üleslugõjidõ kinnitäminõ setona, viimätse rahvalugõmi- ■ Kodokõrra tutvast tegeminõ sõ aigu 2011. aastagal 12 500 ■ Pääväkõrra tutvast tegeminõ 14.20–14.35 Vaheaig inemist. Tuuvoori kõnõli suu- ■ Inemisi ülelugõjidõ aroandminõ rõmb jago setodõst seto kiilt, 14.35–14.50 Registreerit sõnavõtu’: parhilla’ vaest, ku höste, sis 10.15–10.30 SKVK päävanõmba ettekannõh ■ Tarto – Noormetsa Maria – Seltsi iistvidämisõ poolõ’. Seto Kongressi Vanõmbidõ Kogo (SKVK) ja takasttoukamisõ murrõ’ Muial olti õnnõ elämäh Sibi- tüüst kongressidõ vahelitsõl aol – ■ Põlva – Maria Rahasepp – Põlva jao setodõ räh, pääminõ jago elli Seto- Hõrna Aare murrõ’ ja rõõmu’ maal. No’ eläs suurõmb jago HÕRNA AARE Setomaa ja hõimurahvidõ läbikäuminõ – ■ Talin – Nassari Elvi – Kas seto kiil liinoh – Tarto, Talin, Võro, Põl- Hõrna Rieka Talinah häös kogoni ar’? Seto Kongressi va, Viljandi ni tõõsõ’ Eestimaa Võro – Toomiku Siiri – Võromaa ja Võro nulga Vanõmbidõ Kogo ■ liina’ ja kotusõ’ omma’ setodõ 10.30–11.15 I TEEMA: Setomaa umavaltsus uma setodõ murrõ’ ni rõõmu’ päävanõmb kodost. majandusõ ni kultuuri püsümise hoitjana Sis olle laulutarkus ja tiid- Ettekandõ’: 14.50–15.15 Otsussidõ, papõrdõ, memorandumi arotaminõ. minõ, no’ kirätarkus ni tiid- ■ Kudre Raul – Midä Setomaa vald om toonu Ettepanõki’ minõ. Sis olle inämbüs põllu- kohe näid kutstas, õt kõnõlda’ Timmo Margus – Setomaa Liidu roll 15.15–15.45 Seto Kongressi Vanõmbidõ Kogo kandidaatõ mehe’, mõni ka kaupmiis. No’ XIII Seto Kongressi tegemis- ■ kogokunna, ettevõtlusõ, perimüskultuuri tutvustaminõ, valiminõ om põllupidäjit veid´o, kõgõ tõst ja arotamistõst. Seto’ ja hoitjana seeni’ ja tulõvikuh muu pääle om opitu. Sis olle setomiilse’ inemisõ’, tulgõ’ ka 15.45–16.00 Vaheaig veid´o koolih käunu setosit, ilma toolda, õt saadikist olõt ■ Leisi Kuldar – Setomaa võimalusõ’ no’ omma’ pall´o’ korgõ kooli valit, 9. oktoobril 2020 Seto kõrvaltkaeja pilguga lõpõtanu’. 20. juulil 2020 Vers- Kongressilõ. Arotami, mis om 16.00–16.30 Otsussidõ ja memorandumi ülekaeminõ, kah Petserimaa Vabadussamba meil õnnahanu ja kõrda lännü 11.15–11.30 Vaheaeg hääletäminõ man saisõ kindralipagonidõga ni minkõga om kõhnastõ. Mitä 16.30–16.40 Seto Kongressi Vanõmbidõ Kogo valimistõ setost Petseri poiss. Koh kor- mi kõik kuuh seto rahvana saa 11.30–12.15 II TEEMA: Setomaa noorõ’ ni seto noorõ’ üle ilma tulõmuisi tiidäandminõ, kinnitäminõ gidõ kotsidõ pääl seto’ kõik üteh tetä’. Ettekandõ’: 16.40–16.50 Sõnavõtu’. Päävä kokkovõtminõ parhilla’ omma’, jovva-i üleski 10. oktoobril 2020 vahtsõst ■ Tarrosõ Triinu-Liis – Nuuri elo Setomaal lukõ’. Seto leelo om UNESCOh valit Seto Kongressi Vanõm- ■ Grünbergi Maria – Nuuri võimalusõ’ oppi’ seto Pildistäminõ ja Obinitsa om olnu soo- bidõ Kogo ja sootska Leima kiilt välähpuul Setomaad Iloõtak mõ-ugri kultuuripääliin. Aarne Verskah pallõsõ’ mär- ■ Variksoo Elena – Seto language in Russia: Śoo om vähäne jago tuust, gotama tuust, mis meid uut yesterday, today, tomorrow mis 100 aastagaga om Seto- iih järgmitsõ’ 50–100 aastak- XIII Seto Kongressi tsõõriklaud maal tõõsõst saanu. ka, mis om kipõ hummõnidsõ 12.15–13.00 Lõunasüük „Üle ilma setodõ kaasaminõ“ Hüä seto rahvas Setomaal, päävä tegeminõ ni minkõ jaost Petseri poolõ pääl, Sibiräh, tulõ võtta’ aigu ni säädä’ atra. 13.00–13.55 III TEEMA: Kultuur. Perimüse püsüminõ 10. oktoobril 2020 Verskah kell 10.00–14.00 Eestimaal ja Eestimaa liinuh, Ńoo’ 100 aastakka omma’ Ettekandõ’: Iistvõtja Leima Aarne valigõ’ augusti- ja septemb- näüdänü’, õt Setomaa ja seto’ Järvelilli Rein – Hindämääramise teema Teema’: rikuuh hindä siäst XIII Seto püsüse’, seto miil, leelo ja ■ Tormi Piret – Seto – olla’ vai olku-ui? (To be or ■ Setodõ parhillanõ olõminõ üle ilma Kongressi saadigu’. Seto Kong- hindäperrä tiidminõ hoitus ■ not to be, that is the guestion, W. Shakespeare) ■ Noorõ’ ressi Vanõmbidõ Kogo liik- käeh ka Sibiräh ni Eestimaal ja Perimüs, seto kiil mõ’ tahtva’ tulla’ Talina, Tar- Eestimaa liinuh. ■ Raudoja Ahto – Seto Instituut 10 – Tiidmisõ’ ■ Kotusõpääl ülessäet märgotusõ’ ni ettekandmisõ’ to, Võro, Põlva ni tõisi liinu Mi elä ilma otsani ni tśuut vai Setomaa tiidüs, kuiss edesi? ■ ja maakotsidõ setodõ mano, üle tuu ka. Suur ja väiko maaŕapäiv

TOMINGASE MARILI Kerikih om suurt maaŕapäi- ki kaŕusõ’ lubati tuul pääväl Maaŕa sündümisõ päiv ja seto silisõ’, kiä’ sis üteh lauli’ ni Tarto Ülikooli 2. aasta doktorant vä peet Pühä Maaŕa taivahe laadolõ. kombidõ perrä om tuu nii keri- kul´adi’. minemisõ päävänä. Tuu oll´ Setomaa suurõ maaŕapää- gu- ku küläpühä. Parhillatsõl aol om suur suur pühi, inne vil ka paastõ- vä kumbõ’ olli’ hüä lähkokõsõ’ Ku muial Eestih om hussi- maaŕapäiv niisamatõ Petse- Setodõl om kats olulist Pühä ti kats nädälit. Suurõst maaŕa- vadja rahva ja Kurõmäe maas- maaŕapääväga köüdet uskmi- ri maastõra suur pühi, kohe Maaŕaga köüdet pühhä: 28. pääväst väikohe jääs kol’ nädä- tõra nulga rahva kumbidõga: nõ, õt kõik hainaalosõ’ lää- rahvast tulõ kokko Setomaalt augustil suur ja 21. septemb- lit edesi. nuih paigoh niisamatõ tuudi vä’ tuust pääväst ar’ uusõhe ni kavvõmbastki. Peräst keŕ- ril väiko maaŕapäiv. Nime per- Suurõ maaŕapäävä pühi om kerikihõ andit viläsaagi kõr- ja mõtski nakas puhkamma, kot peetäs Nedsäjä küläh kir- rägi või üldä’, õt katõst pühäst köüdet ka arstmisõga. Hiie- daminekist, tetti arstimiisi ni sis Setomaal arvati tuud joh- mast ni suurt maaŕapäivä pee- olulitsõmb om suur maaŕa- mäe Malle raamatuh „Eesti peeti laadopäivi. tuvat viissenjapääväl, 27. sep- täs õgal aastal ku küläpäivä, päiv. Kuis nuid kerigupäivi om rahvakalender V“ om ar’ nim- Suur maaŕapäiv oll´ ka päiv, tembril. Setomaal arvõstõdi, õt koh rahvas kokko saa. Väiko- Setomaal peet, midä nuil päivil mät mitmit kumbõkirotuisi, minkõ ümbre arvõstõdi rüä- pääle väikomaaŕapäivä võidsõ maaŕapäivä peetäs palvusõga tetti ja määne om näide aoluu- kuis suurõl maaŕapääväl papp põimmisõ ja külviaigu: rügä jo’ minnä’ suuhu kurõmarju tsässonah, perrä tulõ kirmas linõ taust – tuud kaegi śooh maastõrah inemiisi arstõ ni tetti maaha suurõ ja väi- korjamma. küläplatsi pääl. kirotusõh. kuis sääl oll´ ka suur laud, täüs ko maaŕapäävä vaihõl; suu- Väikomaaŕapäivä peeti ka Ma eis’ olõ varahambatsõst õgasuku paastusüüke. rõl maaŕapääväl nakaś pääle õks suurõst pühist – õga pää- Kirotus om Tarto Ülikooli 2019. aost tutva õnnõ suurõ maaŕa- Suurõl maaŕapääväl vii- rüäsiimne maaha külbminõ – le maŕakorjamisõ määndsitki a ainõkava „Seto elolaat, elahüs­ pääväga, olõ olnu tuul kerigu- Maaŕa ilmutaminõ. Post­kaart, di maastõrahe rüki, leibä, ka tuust ka rüämaaŕapäävä nimi. suurõmbit töid tohi-is tetä’. ala’ ja perimuskultuur“ (vidosnik pühäl ka Tarto Pühä Aleksand- Petseri 1936. ERA kogo kohopiimä. Rahvas kogo- Pääle nakaś sis ka sügüsene Tuul pääväl pidi süümä kurõ- Nassari Elvi) arvõstustüü. Kirotu­ ri keŕkoh. A väiko maaŕapäävä si maastõra mano, koh peeti tindipüük. marju ni ubinit. Väikomaaŕa- sõ luumisõl om kasutõt raamatit: pidäminõ olõ-õs mullõ tutva ja ne nimega uspeenja (uspeni- ka sügüselaato, sinnä’ kogosi 21. septembril peeti Seto- pääväl sai otsa ka öitsih käu- Hiiemäe, Mall „­Eesti rahvakalen­ nii tahtsõgi perrä uuri’, määne je), mis om eesti rahvakalend- kokko ka pall´o nuuri inemii- maal väikot maaŕapäivä minõ – üüse inne väikomaaŕa- der V“ (1991) ja Rantasalo, Aukus­ ti Vilho „Der Ackerbau im Volksa­ oll´ tuu pühi pidäminõ ja kuis rih kah rüämaaŕapäiv (rukki- si. Pääle kauplõmisõ otsti laa- (väiko­maaŕapäiv), midä eesti päivä jäi hobõssidõ vaht öitsi- berglauben der Finnen und Esten nuu’ kats maaŕapäivä uma- maarjapäev), a tuud peetäs 15. do pääl ka tallo suviliisi. Rah- rahvakalendrih tundas ka ku he õnnõ ütsindä. Vahilõ tõiõ’ mit entsprechenden Gebräuchen vaihõl olli’ köüdet. augustil – 13 päivä varahampa, vas mälehtäs jo vanast aost, õt hussimaaŕapäivä ja midä pee- tõõsõ’ öitsilisõ’ tenost kara- der Germanen verglichen II. Sor­ Suurt maaŕapäivä kutstas ku õigõusukalendri perrä om tuul pääväl oll´ teie pääl ilma- täs 8. septembril. Kerigu tra- meelkit ni viina. Hummogu tavala: Suomalainen Tiedeakade­ Setomaal rüämaaŕapäiv, vin- setodõl. du hulga rahvast käumah, eis- ditsiooni perrä om tuu Pühä tulli’ kokko mitmõ külä öit- mia“ (1919). 10 August 2020 Nr 8 (369) Seto Kunigriigi võistluisi kõrd

1. Seto leelokuurõ võistlus silmäpaistvapa pupe valmstanu’ Piirak: joogi­tegijä’ omma’ rahva lemmi- ■ Õga osalõja või võistlusõlõ esi- näpotüülinõ. ■ piät olõma pakso põh´aga’; gu’. Śooaastagatsõ’ sõira-, lee- tä’ kooni’ kol’ pilti. Esitä’ või Timahava om Seto Kunigriigih ■ pääl vai seeh piät olõma Seto- vä-, hanśa-, ollõ- ja taari­meistri’ nii tava- ku digitaalkaamõraga’ koorikõsõ võistlus! Õks tuu jaost, Päävedosnik: Kala Ingrit, maal kasvatõt kraam; sortva’ vällä seto söögi ja joogi pildistet mustvalgit vai värmilit- tel 5620 0057 õt kullõlda’, kuis koorih helü’ kok- ■ piät olõma ilosa näoga’; aśatundja’. Piiragu- ja verevä vii- si pilte, mia saadõtas võistlusõ ko käävä’ ja mäntsit viise ni sõnno ■ piät olõma säänestmuudu tettü, na meistri selgüs rahva helüde kõrraldajalõ JPG/JPEG kvalitee- laulõtas. 4. Kargusõkargaja, õt pernaane saa seletäda’, kuis- perrä. dilitsõ pildifailina vai originaal- Laul tohi-i olla’ pikep ku kol’ kasatskilüüjä võistlus muudu tä piiragu tekk. ■ Juukõ ja süüke pruumminõ fotofaili sisaldava andmõkandja- mintat ja õgaüts otsustas eis’, lõpõs, ku üte inemisõ tuud ga’. Fotofaili lühep külg piksliteh minkast laul. Laulda’ tulõ pääst, Valitas illos, tark ja kõrralinõ seto Süüke päävedosnik: Põldmetsa Egle, kraam saa otsa. Perräjäänü’ joo- piat olõma vähäbält 3508 px. tel 5631 9828 seto muudu ja seto viiega’. esindäjä. gi’ ja söögi’ läävä’ kunigalauda ■ Õga pildi mano tulõ panda’ pääl- Hinnatas kõkkõ tuud, mia seto kostis. kiri, pildistäjä nimi ja kontakt­ laulu mano k´au: sõnno, iistütlejät, Kõgõ parep kargusõkargaja HANŚA, OL’, TAAR andmõ’, pildi tegemisõ aig ja killõt ja koori hellü. A niisamata ja kasatskilüüjä: ja VERREV VIIN 6. Vägümehe välläsortminõ kotus. ka’ tuud, kuis kuur ilotas ja helü ■ mõist seto muudu tandsi’; Setomaal pakutas umatettü’ kraa- ■ Pilte tüütlemisõl tulõ silmäh kokko kõlas. ■ om seto muudu olõkiga’ ja mi õks nõnnopite. Tuuperäst piät Setomaa kõgõ kõvõba mehe väl- pitä’ hüvvä tavva ja nättü tõe­ Leelotarko Kogo uut, õt kõik kihähoitmisõga’; joogi’, miä’ kunigriigi võistlusõlõ läsortmisõ man kaetas joudu, peräsüst ja loomulikku esitlüst. leelokoori’ tulõva’ hüälmeelel ilo- ■ mõist hinnäst pillimehe muusi- rahvalõ maitsmisõst tuvvas, olõ- kindlat kätt ja terävät nutti. Kihä- ■ Võistlusõst osavõtja ­vastutas tamma ja võiki laulma. Võistlõm- ga perrä säädä’ ja tandsi’; ma hüä maiguga’, vannamuudu ja kaal om õnnõ üts ja piä-äi olõma hindä ja pilte kottalõ esitet and- ma oodõtas nii naisi ku miihi! ■ tands tsõõrih tõisiga ütehkuuh, kõrdapiteh tettü’. Setomaa juurõ’, om vaia julgõt midõ õigsusõ iist ja kinnitäs, edvistämäldä’ kaejidõ jaos. Hanśa piät õks vannaperrä olõ- päälenakkamist. Kõgõst kõnõldas õt tä om võistlusõlõ esitet pildi Päävedosnik: Kalkuni Andreas, ma mito kõrda läbi aet ja tohi-i täpsebält võistlõmisõ man. Kõgõ tennü’. [email protected] Ku om veidebä ku kats võistlõ- olla’ vähäb ku’ 45 kraati kangõ. kõvõba vägümehe jaost olõ-õi ■ Konkursilõ saadõt pildest sor- jat, sis hindamist tulõ-õi. Hinda- Õigõ hanśa om rüäst tettü ja väe- tähtsä’ punkti’, tä om tõisist üle, ditas vällä konkursilõ 15 pilti, 2. Pillimiihi võistlus mistargol om õigus jättä’ avvu- ga’ avvu seeh omma’ nuu’ meist- ku om õigõl aol õigõh kotusõh – nuu’ pandas Seto Kunigriigipää- hind vällä andmalda’, ku olõ-õi re’, kiä’ viil eis’ ka’ rükä kasvata- kunigriigipääväl Kolossovah. väl 5.09.2020 Kolossova küläh Võistlusõl sorditas vällä üts kuni- tingimuisi täüdet. sõ’. Vannamuudu tettü hanśa om kaemisõst vällä. Võidupildi ga pillimiis. klaar ja ilma värmildä’ ni’ hüä lõh- Päävedosnik: Pärsiku Margus, sortva’ vällä hindaja’ ja rahvas. Päävedosnik: sootska Paaba Palaga, naga’, minkaperrä saat õkva üldä’, tel 511 8783 Kunigriigi pildimiis hõigatas tel 517 7614, [email protected] Mängi’ võit: õt kraam om paslik ja õigõ. Hüvvä 5. septembril, kunigriigipääväl ■ libliklõõtsa, karmoškat; https://www.facebook.com/ hanśat piät vällänägemisõ per- 7. Pildimehe võistlus vällä. ■ kiigat; events/623319098177795/ rä jo tahtma ja maigo perrä hüäst ■ Võistlusõlõ esitet tüü’ jäävä’ ■ (seto helühannaga’) kannõlt. kitmä. Vastavõtja piät kõrraga’ ar’ Teema: SETOMAA LUUDUS MTÜ Seto Kunigriigi Krooni- Kaetas ja kullõldas: 5. Süüke ja juukõ maitsma hanśa ja ütlemmä tuu- ■ Võistlusõ mõtõh om pruumi’ kogolõ. Kroonikogol om õigus ■ tulõ mängi’ üts seto kargus võistlus jalõ, kas juuk lätt Seto Kunigriigi saia’ pildi pääle Setomaa illos võistlusõl võistõlnu’ pilte edes- ja üts lugu, midä mängitäs meistri võistusõlõ vai jääs rahvalõ luudus ja nuist vällä sorti’ Seto pidi tasuta kasuta’ ja võimalusõl Setomaal; SÕIR ku’ mi paigah käsitsi tettü maitsa’. Kunigriigi kõgõ parep pildimiis. märgitäs pildi kasutamisõl mano ■ pillimäng õkva kisk tandsma; ja suurõ avvu seeh peetü süük om Taar olõ-õi kali. Innevanastõ ■ Võistõlda’ võiva’ kõik, v.a vällä­ tegijä nimi. ■ pilliperrä om hüä ja kerge seto viimätsel aol nii ülesnõstõt kraam, tetti õgah taloh ummamuudu taa- sortmisõ hindaja’ ja näide perre muudu tandsi’ ja lugu om män- õt sõiralõ om Eesti riigi puult ri. Taar om leevä vai leevä koori- liikmõ’. Võistlusõlõ „Kunigriigi pildimiis git kimmä taktiga’; ja mi hüäskitmisõl tettü taotlus kidõ vai muud muudu ­jauhhõlõ ■ Võistõlda’ võiva’ Setomaa luu- 2020“ saata’ pildi’ Virro Kerstile ■ pillimiis piät tiidmä, mäntsest Euroopast tunnusmärgi saamisõs. pääle pantu vii hapnõmisõ perrä dusõst tett pildi’, mäntse’ olõ-õi [email protected] vai tuvva’ nulgast lugu peri om vai kinka/ Tuu tähendäs, õt piämi hoitma saadu hapu juuk. Taar piät olõma inne ütelgi’ võistlusõl võistõlnu’. võistlusõ kõrraldajalõ mälupul- minka perrä tä om tuu ar’ opnu’. umma sõira väiga’ avvu seeh, ilosa värmi ja hüä lõhnaga’, tegijä ■ Võistlusõlõ saadõt pilte man gaga’, CD-l vms andmõkandjal. tegemä sõira säänestmuudu, õt piät ar’ seletämmä taari tegemise. hinnatas, õt kas om õigõh tee- Mano saat küüsüdä’ ja andmõ- Hindamistargol om õigus jättä’ tä väärisi’ mi hindä ja külälisi Taar piät olõma kõrralitsõlt aigu- mah, kaetas väljendüsrikkust, kandja kätte toimõtamisõ kokko avvuhind vällä andmalda’, ku olõ- kitmist. piteh ar’ hapanu’ ja piät olõma luudusõ illo, kunstilist ja tehni- leppü’ telefonil 517 1451. Viimäne õi śood kõrda täüdet. juujalõ meeleline. list tasõt. tähtaig om 1. septembri 2020. Sõir: Verrev viin om kodoaia vai Päävedosnik: Kadarpiku Tiina, piät olõma ilosa näoga’ – helle- mõtsamaŕost õigõhe kääritet [email protected] ■ kõllatsõst kooni’ kõllatsõni’, ku juuk, miä olõ-õi ätkõst lastu’. Õga uma’ kanamuna’ seeh omma’; meistri tege ummamuudu, tuu­ 3. Naisi näpotüü võistlus ■ piät olõma tihtsä olõmisõga’, peräst tulõ eis’ pruumma tulla’, õt midä om hüä lõigada’; meistri vällä sorti’! Teema: SETO PUPE piät olõma hüä lõhnaga’; ■ Juukõ päävedosnik: Toomistõ Lauri, Närdsopupe om rõivast tett ine- piät olõma hindäl tettü; ■ tel 524 3876 misõ muudo mängoasi. Närdso- ■ piät olõma tettü nii, õt per- nuku või olla’ kas õnnõ rõivast naane saa eis’ tegemisõst kõigilõ Söögi- ja joogikraami tingimusõ’ vai täüdet om paklidõ, närdso, kõnõlda’ ja ku vaia, sis tõisi om kirjeldänü’ MTÜ Seto Küük. vati, saepuru, tuha, kuiva liiva, opada’; haina, hüüvlilastaga’ jms. Pupe- ■ sõira seeh või olla’ küümnit, mia Võistlõmma tuud kraami iist kõisi valmstamisõs saat võtta’ om vanaaolitsõ sõira tunnus. mastas rahha: rõivapala’ ja umblõmisõst üle ■ sõir 10 €/kg jäänü’ linadsõ’ vai puuvilladsõ’ LEIB om kullanõ pala, minkalõ ■ piirak 8 €/kg rõivatükü’. anti suud, ku käärokõnõ maaha ■ leib 4 €/kg Seto Kunigriigi näpotüü kon- sattõ. Vannamuudu leevätegemi- ■ hanśa 8 €/l kursilõ ­oodõtas 10–70 cm pikkust sõ man piät kaema, määne tettü ■ ol’ 2 €/l seto pupet, või olla’ kas tüdrokõnõ leib om. ■ taar 2 €/l vai poiskõnõ. Üts autor või tuv- ■ verrev viin 5 €/l va’ ka’ mito tüüd. Tüü tohi-i olla’ Leib: inne kohki’ olnu’ esitet, avaldõt ■ piät olõma tettü Setomaal kas- Kraami piät olõma: vai müügi jaos tett. Konkursil hin- vatõt kraamist; ■ sõira 2 kg KOLOSSOVA 5.09.2020 natas, ku kõrdapiteh ja ku keero- ■ piät olõma vannamuudu tettü; ■ piirakut 2 kg litsõlt om tett, kaetas seto tradit- piät olõma hüä maigu ja leibä (vannamuudu) 2 kg ■ ■ Päiv nakas pääle kell 12 sioonilisust ja terviklahendust. lõhnaga’; ■ hanśat 1 liitri (teräviläst vai lin- Hindamisõl arvõstõdas ka’, õt ku piät olõma ilosa näoga’; nasõst tett ja üle 50 kraadi) ■ päälava, Peko lava leelokoorõlõ, külälava seto pillimiihilõ vahtsõnõ idee om ja ku huvtavalt piät olõma päält ille ja pakso olt 2 liitrit ■ ■ seto süük ja käsitüü, kuninga meistridõ valiminõ om näpotüütraditsioonidõlõ lähe- koorõga’. taari 2 liitrit ■ ülembsootska valiminõ, sõaväeparaat net. Viimäne aig pupe tuumisõs verevät viina 2 liitrit ■ illos Piusa ürgoro luudus üteh nimesildiga’ om 1. septemb- AIAVILÄ PIIRAK. Setomaal om matkarada, slackline üle kuningriigi rist 2020 Seto Käsitüü Kogo kon- vanast aost tettü mitot muudu Kraami või tuvva’ ka’ inäbä ja sis ■ kirmas Nedsäjä Külä Bändiga torihe Verskah. Töid võõdas vasta piirakit. Om tettü päält vallalitsi, tuu pandas kunigalavva pääle ka’ kunigriigipäävä hummogu a om ka’ käkidü’ piiraku’, koh sisse kostis. infotelgih kooni’ kellä 11ni’. pant pala vällä paistu-ui. Inneva- ■ Kraamõ vastavõtminõ kellä Töid hindasõ’ kunigriigipäävä nastõ panti piirakidõ sisse kapstit, 10–12. www.visitsetomaa.ee aigu hindaja’, kinkõ kuts kokko põrknit, kartohkit ja tõisi ­aiavilju. ■ Hindaja’ (söögi- ja joogimaitsja’) Seto Käsitüü Kogo. Tuuperäst piäsi’ mi kõik võtma andva’ uma helü, a tuu iist tulõ Kõigist konkursilõ esitet töiest niti, õt kunigriiki toomõ’ ja teeme’ massa’: sõir 4 €, piirak 3 €, leib Setomaa Vald Seto Kuningriigi Kroonikogo pandas kokko näütüs. Rahva hää- vannamuudu piirakit õnnõ aiavi- 2 €, hanśa 6 €, taar 2 €, ol’ 3 € ja Setomaa Programm letüse tulõmusõna kuulutadas läst. Piirak või olla’ rüä- vai nisu- verrev viin 4 €. Setomaa Kultuuriprogramm vällä ka’ publigu arvatõh kõgõ jauhast vai seätü jauhast. ■ Kõkõ inäbä helli saanu’ söögi- ja August 2020 Nr 8 (369) 11

Seto’ täämbä. Nelsoni Jimmy pilt

Lennumassinaga NATO lennukeelutsoonih

LAANEOTSA ANNELA Sama hoiadamalda, ku miis saava’ maaha tulla’ N. küläh. mah innitsõ’ rahvamassõ uma a kuismuudu ma ütle telefo- staadioni pääl. Ei, lennumas- massinast vällä hüpse, läts tä Tah om poodi ja bussijaama helü perrä haarnu’ muusigu’. nih lennumassina juhilõ, õt sin saa-ai õks sinnä’ taivast ka uma massinahe tagasi ja iih üts paras platsikõnõ. Edi- Nigu Vestmani Olev näütüsõst. olkõ’ nii hää ja tulkõ’ lennu- maaha tulla’. Olli tiil ummi vanõmpidõ põl- śoo hirokarva Mazza tõmp- mäne suurõmp külä Setomaa Ja koh olle kultuurimaja, min- massinaga maaha T. talomehe Ja sis ma näe – tah om illos la pääle, õt perrä kaia’, kas tah se minemä, nii õt kummivillin vallah, ku Põlva poolõ päält ka tõõsõ kõrra pääl toimusi’ rüäpõllu pääle vai S. talomehe hal´as hain. Matal kah. Sõi- om võimalik lennumassina- oll´ kõrvuh kuulda’. Tolmukõrd tulla’. Sõida õkva sinnä’. Perüs śookandi rahva innitsõ ao hääh hainamaa pääle? Tarõ’ omma- da õkva uma massinaga tarõ ga taivast maaha tulla’. Õkva nõsõsi taiva puulõ ja matsõ suur ümbresõitminõ kõrvalist mõttõh kõgõ hullõmba’ kirma- va’ ütstõõsõst kavvõndõh. mano śoo hainamaa lähkoh. olli just tiidä’ saanu, õt Seto- kõik hindä ala ümbreringi. Tii- tiid pite. Olõki-i ammu’ śood sõ’. Nüüdsel aol om küläkõnõ Hajaküläst kutstas śood. Olõ- Koputa hilläkõisi vasta tarõ maa om pia tävvendehe Ees- tüü’ es olõ’ viil lõpõtõdu’ ja tiid sõitnu. Tii om tutva, a mis väiga vaganõ, tä olõ-õi eiski õi külä nimme, midä ma saasi ussõkõist. Lätt veid´o aigo ja ti riigi, śoo tähendäs Õuruu- kogo śoo tii, üts Setomaa tuik- ümbreringi om, om viimätsidõ inämp vallakeskus. Om suu- lennumassina juhilõ üteldä’. nuur miis tege ussõ vallalõ. Ja pa Liidu ja NATO lennukeelu­ soon, oll´ üles kaivadu. Ma eis- aastakidõga õks väiga pall´o rõ Võro valla O. kant, viimäne Rassõ. Sõida edesi O. külä suu- kaes minno päälinigust kund- tsoonih ja mu uma vanõmpidõ ki es jovva’ mõtõlda’, kas ma muutunu – mõnõ’ innitse’ väi- suurõmp külä vasta Setomaad. nah…ja tah olõki-i vilä’ võetu’. sõni. No om õks kaia’ kah – talo maa’ Setomaal ommava’ piassi uma massina ussõ seest- ga kõrralitsõ’ talo’ ommava’ är Jaa, nuu’ innitsõ’ kirmasõ’. Kaar, nisu, rügä – kõik omma- hõpõ helk päävä käeh ja hel- üte’ edimetse’, mis śoost tsoo- puult kinni vaotamma, õt miis häönü’, ka katusõ’ ommava’ Las jääse’ inämbüs śoost sin- va’ viil põllu pääl. Võeh, perüs mise litridõ päält tälle õkva nist välläpoolõ­ jäävä’. Üüse ma es päsesi minno haardma. Vai sisse sadanu’ ja hain om üle nä’ pümmehe saali, koh ma kipõst joba lätt, no kohe ma nä silmihe. kaie śood lennukaarti õks väe- piassi hoopistükküs eis’ vällä pää kasunu. Koh innitsel aol edimest kõrda näi ummi sil- maaha võta? „Andist, mi tahassi nii poo- ga kõrralikult. kargamma ja küsümä, õt midä oll´ põld, om nüüd mõtsakõnõ. miga striptiisi – Onu Bella ja Sõida läbi külä Setomaa lõ tunnikõsõ peräst võtta’ ti Ja siis śoo massin tulle, ulli tä taht või kuvvamuudu ma Innitsidõ maamärke perrä küll Üürahu. Ja koh kirmasõ’ naksi’ poolõ. Kas ma olõ jälki joud- hainamaa pääle taivast maa- suure vaardiga õkva vastas- timmä avtada’ võinu. inäp siih inemisi juhõndada’ pääle karva päält – kordonist nu joba lennukeelutsooni? ha üte lennumassina. Kas om suunast. Valgusfoor näütäsi, õt A päämine teema om õks, õt saa-i. hüppehe tulnu’ tśurril oll´ vällä O. külä oll´ jo veid´o välähpuul võimalik?“ mul om śoo Setomaa üte pää- kuismuudu löüdä’ kotus len- Jovva N. küllä. Võeh. Kor- arvõstõdu, ku pall´o kulus aigo, õnnõ. Nõsõ mäeveere pää- Mis mullõ jo varahamba ja mitse maantii pääle päsemi- numassina jaost õkva väläh- gõh śoo platsi kotsil, koh ma õt O. küllä sõita’ nii näil eis- le – oo, vai jummal, siih om ka nüüd śoo külä inemisi man sest vaia uuta’ viil nelli mintat. puul lennukeelutsooni. Õt ku mõtli, õt nä saava’ lennumas- hindil ku ka kordoni ülembä- maa är künnedü. Inemise’ väiga miilüs, om näide ava- Ma saisõ uma massinaga väe- nä maaha tulõva’ uma lennu- sinaga maaha tulla’, ommava’ tel, ku sõdurpoiskõstõ hüppe- ­ommava’ moro pääl. Võisi ma tus õgasagamatsi plaanõ kot- ga rahulikult STOP liiklusmär- massinaga, õt sis es olõssi vaia elektri­liini’. A mis ma nüüd he minek avalikust tulle. Asi minnä’ näide mano ja küüssü’: sil. Śoo või tulla’ muidohki gi takah. Ja sis jäi śoo massin liisnalt pall´o aigo massinaga pääle naka? Aigo ka väiga oll´ tiidä’ nii tśurril ku näide „Andist, om ti perre kardohka- ka aoluust – nä ommava’ siih saisma ja üts miis kargse väl- sõidu jaost. Aigu, mis nä saava’ inämb olõ-õi. No kohe nä uma ülembil, kia’ väiga höste tiid- põld välähpuul vai seehpuul Setomaa piirikõsõ pääl õks lä. Jah, ma olõ śooga harinu, Setomaal olla’, om niigi liisnalt lennumassinaga nüüd maaha sõ’, kohe poiskõsi otsma tul- NATO lennukeelutsooni?“ ütte-tõist nännü’ kah. õt minno nakatasse ette hoia- veid´o. Vaest paar tunnikõist. tulõva’? la’. Ku kordoniülembä’ pümme Õt õkvalt lää ummi tśolga- Ja niisagamatsõ avatusõ- damalda pildstämmä, ku mul Lambikõnõ foorih läts rohe- Sis halgahtas, õt veid´o siist saali ussõavalõ joudsõ’, sis olle lintõ lehvideh ja hõpõ helise- ga võtsõ mi ettepanõku õkva ommava’ seto rõiva’ säläh nigu litsest ja ma naka aigopite śood edesi om O. külä. Śoo om näil vaia hiitä’ vaid üts pilk ja deh üle moro ja küsü nii? Sis- hüpädä’ ütsi ja uma ullipall´o parhilla’. A miis juusksõ mu tsungitu tiid müüdä edesi sõit- ka õkva lennukeelutsoonist üte käega hindä poolõ tõmma- ki, ma arva, õt śoo kardohka- rahha massva pildistämisvär- massina tagumitsõ otsa mano ma. Viil paarkümmend meetri- välähpuul. Vast saa kopteril da’ – lapilitsih rõivih ­ajatiinja’ põld om jo lennukeelutsoonih, giga vasta ka üle ilma kuulus ja pildist śood üteh massina kõist, viil kümme meetrikõist sinnä’ maaha tulla’ laskõ’? Śoo lasksõ’ tütrigidõst vallalõ ja ja pöörä uma massina jälki O. pildistäjä Nelsoni Jimmy, välä- nummõriga. ja sis om õkva nätä’, õt kogo O. külä olõ-õi inämb Setomaal. lätsi’ tävveste rahuligu kõn- külä puulõ tagasi. maa miis, kia tuu lennumas- Mis tah pildistädä’ olle? śoo sõit om olnu aśalda – esäl A śoo külä halgahtigi miilde niga ussõ poole. Nüüd oll´ või- O. küläh om koolikõnõ, śoo sinaga sinnä’ hainamaa pää- Midä timä sääl näkse? Mi olli- om põllu päält vili võtmalda. śooperäst, õt sääl om ka vara- malus ka kotusõpäälsidõ tśurri tähendäs, õt om ka koolistaa- le maaha tulle. Presse hinnäst mi eelä’ śoo massinaga sõitnu Saa-ai jo laskõ’ lennumassinal hamba saanu tetä’ sääntsit jaost, õt tandsma tulla’. dion. Śoo võisi jo olla’ tävveste sootska Aare massina tagapin- läbi pia kõik Eesti ja Vinne ­riigi maaha tulla’ õkva kaarapõllu asju, midä Setomaal tetä’ saa- Jovva O. küläle lähkom- hüä maandumisplatsikõnõ. A gi pääle ja lännü’ nä ollivagi. kontrolljoonõ lähkoh olõva’ sisse nigu ütel ullil liinast peri as. Illos Setomaa-Eestimaa bahe. Näe õkva rõõmuga, õt om jo suvõaig, kostkotsilt ma Võtsõ sis pildistäjä saatjarah- tii’. Ütski noist politsei vai pii- instagrammeril. Sõida tagasi. piiripäälne­ küläkõnõ, innine­ sääl omma’ vilä’ põllu päält lövvä koolijuhi, õt maandu- va uma massina pääle ja kipõ rivalvõ miihist, kinkast müüdä Võtami vahtsõ plaani. sovhoosikeskus, koh järve vee- jo är võetu’. Õkva ku kõrrali- misõst lupa küüssü’? Näe, õt rallisõit Setomaa poolõ nakaś sai sõidõtu, es pia’ meid kinni. Üüse ma lubasi näile, õt nä reh lauluplatsil kävevä’ laul- gu’ maandumisplatsikõsõ’. No latsõ’ sõitva’ ummi rattidõga pääle. 12 August 2020 Nr 8 (369) Kooli kokkotulõk Räpinäh

NASSARI ELVI Kokko oll´ tulnu 33 vilist- tull´ pikäst aost kodo jäiä’. läist, naisi inämbä ku miihi Huvtavit juttõ oll´ pall´o, (6). Inämbüs kokkutulnuist lavvast lauda saadõti pildial- Petseri II Keskkuul oll´ mu koo- olli’ kooli lõpõtanu’ 1960. aas- bummõ tõisilõgi kaia’. Tetti ka lihkäumisõ aol (1964–1972) ja til, nuist kogoni 13 olli’ 1960– ütehkuuh pilte, minkõ’ pand´ perähki viil ainumas eesti kee- 1962 vällälinnust. Eesti aol peräst mol´oraamatuhe üles leh keskharidust andva kuul sündünü’ vilistläistest olli’ Tarto kutsõhariduskeskusõ Vinnemaal. Tuud tiidmist too- tulnu’ pääle Veera vil ka Matsi tüütäjä Holteri Kaie. nidi’ mi oppaja’ eis’ kah. Luule (1957. a vällälind) ja Ves- Mu klassisõsaridõst olli’ Koolimaja oll´ hobõsõ­ so (Moro) Alli, kiä lõpõt´ 1953. kohalõ tulnu’ Võrost ja Võro- turu man haljah katõkõrra- a Petserih 7. klassi. Mõlõmba’ maalt Tammo Eha ja Leimi litsõh majas. Eesti aol ehtet eläse’ Tartoh. Kõkõ noorõbast Siina. Nimä’ lõpõdi’ keskkoo- Petseri Gümnaasiumi ilosah vällälinnust olli’ Kadajamäe li 1975. Ma kõnõli uma vällä- kivihuunõh oll´ vinnekiilne Elmar (1986) ja Päka (Rästas) linnu nimel, a tegelikult lätsi internaatkuul. Marju (1985). ma pääle 8. klassi lõpõtamist Petseri kooli lõpõtajit haa- Pääle kellä 12 nakaś Räpi- Tartohe aamõtit opma, kuna rus õgalõ poolõ, näid om jäänü nä loomõmajah ütinõ istmi- vanõmba’ arvssi’, õt ütekõr- elämä ka Petseri poolõ Seto- nõ pääle. Undina tekk´ sisseju- raga saa kunstikoolih oppõh maalõ. Koroona peräst om piir hatusõ, tehnäś kokkutulnuid. kätte keskharidusõ ni aamõdi. kinni ja kiäki säältpuult tulla’ Timä palvõ pääle saisahtudi Ülikuuli lätsi opma sis, ku kol’ saa-as, minkõst oll´ muidogi pistü ja mälestedi keväjä śoost aastat kohustuslikku aigu sai hallõ. ilmast lähestikku lahkunuid ar’ tüütet. Nigu õga aasta hainakuu vii- oppajit, aoluuoppajat Too- Lätsimi peräst kolmõgõsõ mätsel puulpühäl, oll´ ka śoo mõ Helbet ja keemia-bioloo- edesi Siina poolõ, koh vil kohvi aasta kõrraldõt kooli vilistläis- giaoppajat Matvejeva (Raud) jõimi ja kooliaigu miilde tulõ- te kokkosaaminõ määntseh- Kiirat. Helbe matõti Talinahe, Petseri kooli kokkotulõk. Nassari Elvi kogo pilt di. Kukki meilgi iih piä pensio- ki ilosah kotusõh. Iistvidäjist Kiira Petserihe. Mõlõmba’ olli’ niigä, läts ütehkuuh kõnõldõh olli’ śoovoori Matteuse (Tai- kunagi Petserihe oppajast tul- li ja oppajit, koolihkäumist, kullõjilõ muidogi pall´o nalja. edesi oppi’, kuna imä oll´ rah- ja naardõh aig lõbusalt ja vars- vere) Undina, Uljanova (Räs- nu’ noorõh iäh ni tüüdi’ sääl umaaolist Petseri liina. Undi- Trepp om nüüdki alalõ, a rah- vavaindlasõna vangi pant. Ves- ti tullgi ar’ Tarto bussi pääle tas) Ene ja Kuhi Väino. Viimä- kavva aigu. na kamand´ õgast lavvast ine- vas säält inämb üles-alla käv- so Alli kõnõli, õt tuul aol, ku minnä’. ne oll´ Tamsalust tullõh Vers- Tulõtõdi miilde ka kooli 100. miisi kõnõlõmma. Hirsigu vu’ tohi-i. Veerast sai mate- latsi oll´ perreh pall´o, küüsü- Illos kokkosaaminõ oll´, kast massina pääle võtnu ka sünnüpäivä, mia peeti minevä Veera kõnõli tuust, kuis timäl maatikaoppaja mitmõlõ põl- üs vanõmba’ tuust, kas ja midä ait´umma kõrraldajilõ! Järg- uma sugulasõ Hirsigu Veera. aasta talvõl Petseri kooli saa- tull´ vahepääl kloostrih oppi’, võlõ, pikkä aigu oll´ timä ka tahat edesi oppi’. Tähendä-äs mäne kokkotulõk 2021. a om Petseri kooli 1948. aastal lõpõ- lih. Imestedi tuud, õt vilist- tuu johtu innidse vaimuligu Verska Gümnaasiumi opmisala tuugi, ku jo kohegi kuuli sisse plaanit Võroh, aig om õks sama tanu Veera om vil veiga käpe läisile peeti pido ütel pääväl, seminari huunõh. Kuna võim- juhataja. olli’ saanu – oll´ taloh api vaia, – juulikuu viimäne puulpühä. ja hüä meelehpidämisõga. a tähtsämbidõlõ herrilõ ja lat olõ-õs, sis tull´ koolilatsil Rand (Viilo) Õie, kiä tüüt´ tull´ kuul poolõlõ jättä’ ja küllä Ku śoovoori oll´ rahvast vähä, Nii auväärt iäh tõisi lõpõtajit aamõtnikõlõ peräst eräle. müüdä korgõt kloostritrep- pikkä aigu Võroh hambaarsti- tagasi minnä’. Nii antigi hari- sis loodami, õt järgmäne aasta olõki-is. Aeti juttu, mälehtedi kuu- pi võiki üles juuskõ’. Tuu tekk´ na, kõnõli, ku rassõ oll´ timäl dust vanõmbalõ sõsarõlõ, Allil tulõ kokko inämbä.

Sündmüse’ Setomaal SÜNNÜPÄÄVÄ’ SEPTEMBRIH

28. august kell 15 maaŕapäävä kirmas Tuulõ Brittany – 21 Tarrosõ Aira – 56 Luga Maie – 60 Setomaa ■ 5. september 11. september 19. september Vallavalitsus Nedsäjä küläplatsil. Helmise Mokornulga koori Sõsarõ leelonaane suuv õnnõ: ■ 29. august kell 18 muuseumiüü ja Verska leelotütrik leelonaane külästüskeskusõ Reegi maja vallalõtegemisõ Haukanõmmõ Tiiu – 86 Helmi Rappu 98 tähistäminõ. Mesikäpä Laivi – 51 Agafonova Marju – 56 20. september Aino Seeba 92 29. august kell 20 muinastulli üü 6. september 11. september Petsere 2. Keskkooli Valentina Kandla 92 ■ seto söögi tundja Hõpõhelme’ ja Meremäe innine oppaja Sinaida Raud 90 Õrsava järve kaldõh. mehe’ leelonaane Laine Nõlvand 89 ■ 4. september kell 12 Väiko-Kunigriik Ahvena Marika – 47 Karro Kärt – 21 Sinaida Sarapuu 88 Saatse muusiumi moro pääl. 7. september Sibula Tiit – 41 22. september Ludmilla Lennuk 87 ■ 5. september kell 12 XXVII Seto Kunigriigipäiv laulupargi Õiõ Seto’ 11. september Meremäe-Obinitsa Maria Saarela 87 Kolossova küläh. leelo- ja pillinaane muusiumitüütäjä, naiskoori laulja Raissa Rassadkina 87 Liinats´ura’ laulumiis Zinaida Mäepalo 86 ■ 5. september kell 7 viietõistkümnes Võhandu Ojametsa Lea – 44 Nurmeotsa Juta – 67 Aino Lummo 84 maraton Võõpsoh. 7. september Variksoo Elena – 27 23. september Aleksei Kozlov 84 ■ 8. september kell 18 hatha jooga Ketriiniga Hõpõhelme’ ja Meremäe 14. september Helmise leelonaane Milda Kõopuu 83 Verska kultuurimajah. mehe’ leelonaane Seto nuuri koori Raissa Rogatšova 83 12. september ubina- ja maŕalaat Luhamaal. Tsirgukõsõ’ vedosnik Kauksi Ülle – 58 Heino Kuuse 82 ■ Toomõ Iti – 54 Petsereh 23. september Maria Nisu 82 ■ 12. september kell 10 Niitsiku süküslaat 8. september kiränik, Mokornulga koori Linda Saviots 82 ja küläpäiv Niitsikul. leelonaane Tullusõ Kaja – 56 leelonaane Kaljo Kõrgemäe 81 ■ 17. september kell 17 Setomaa ja leeväküdsäjä 15. september Maria Tillo 81 orienteerumispääväk Ootsipaloh. Setomaa Liidu Raua Siina – 90 Helgi Ubinhain 80 19. september kell 10.30 Lüübnitsa sibula- Raudoja Ahto – 46 kirotaja 25. september Anna Mokrikovskaja 80 ■ 8. september Hõpõhelme’ ja Meremäe Külli Kauksi 79 ja kalalaat Lüübnitsa küläh. sootska, Valgu Meel – 35 mehe’ leelonaane Evald Pähn 78 ■ 21. september väikomaaŕapäiv Laossina küläh. Seto Instituudi 16. september Aari Veski 78 ■ 24. september kell 18 ümbre Verska järve juusk vedosnik, Seto Kongressi Nedsäjä külä arõndaja, Ristimäe Ingrid – 64 Silvia Eelsalu 77 Verskah. Vanõmbidõ Kogo liigõh pilli- ja leelonaane 25. september Viktor Harju 77 Ilolisõ ja Madara’ Saima Lepaste 76 Laaneotsa Annela – 42 Batalinovskaja Linda – 82 leelonaane Saveli Tšubajev 75 8. september 17. september Aino Ledjanova 75 sootska, Seto Latsi Kooli Petsere 2. Keskkooli Lehese Ester – 53 Kalju Teppo 75 Setomaa jutusõvõistlusõ võitjit vedosnik innine oppaja 25. september Pille Nooni 73 ja kõiki osavõtjit ni juhõndajit tunnustamõ Mokornulga koori Endel Toomemägi 73 Pliineri Natalja – 69 Helmi Aino-Maria – 76 leelonaane, Meremäe- Viktor Perve 73 Seto Kuningriigih! 10. september 18. september Obinitsa naiskoori laulja Mihhail Bogatov 73 Kõrraldaja’ Setomaa ülembsootska Järvelilli Rein Petsere 2. Keskkooli Hõpõhelme’ ja Meremäe Senni Tamm 72 ja Setomaa lehe toimõtaja Kauksi Ülle. innine oppaja mehe’ vedosnik, Liivago Imre – 33 Tatiana Yaitskaya 72 Meremäe-Obinitsa 25. september Nikolai Prokopjev 72 Kooseri Viivika – 57 naiskoori laulja Setomaa valla volikogo Vaido Kooser 71 10. september asõesimiis Koit Laanemäe 71 Hõpõhelme’ ja Meremäe Lõvi Vello – 64 Aare Kuura 71 SILVER VAAKS – 90 Leinämi mehe’ leelonaane, 18. september Aasa Marielle – 33 Arvo Vill 70 Õnnitlõsõ’ sõbra’ Petseri Meremäe-Obinitsa seto mõttõ 30. september Luule Tuusa 70 koolih opmisõ aost. ✝ Sergey Leynik naiskoori laulja arõndaja Hõpõhõimu leelotaja Mihail Matrosov 70