Palju Õnne Sünnipäevaks!

Programm „Noorte kohtumised“ Head loksalased, Loksa linna sõbrad lähemal ja kaugemal! Soovime teile ja teie lähedastele meeleolukat Eesti Vabariigi sünnipäeva, rõõmsat meelt ja julget pealehakkamist kõigis Loksal ettevõtmistes! Ühiselt pingutades ja üksteist hoides me ületame kõik takistused! lk 5 Lehvigu lipud meie kodudes ja tundkem uhkust oma kodumaa üle!

Rein Heina, Linnavolikogu esimees Värner Lootsmann, Linnapea

Harju maleva Maailmameistrivõistluste Vahel lisaleht noorte suvelaager pronks toodi koju kordagi „Loksa esmamainimise puhkamata ja hullu ilma 390“ kiuste lk 5 lk 6

LOKSA KANDI AJALEHT august 2019

Palju õnne sünnipäevaks!

AUGUST

Ekaterina Tetyukhina 93 Priit Parmas 91 Lidia Efremova 89 Laine Epner 88 Lya-Ailen Mühlbach 87 Nina Ratnikova 86 Tõnu Paap 86 Pavel Gruzdev 85 Zoja Yashina 83 Ulve Mardisalu 83 Lidia Karamkova 82 Tamara Belova 81 Laine Hermann 81 Nadezhda Kolugina 81 Aino Prektold 81 Zoja Linjova 81 Niina Gavritšenko 81 Ljubov Mištšenko 80 Niina Loikonen 80 Yury Burov 80 Valeri Artamonenko 80 Galina Sivagina 75 Niina Verbova 75 Marje Pruul 75 Natalia Piskova 70 Liudmila Valdmann 70 Galina Volkova 70 Sirje Kari 70

Loksa linna uued ilmakodanikud poeg Demid Kalvan Palju õnne vanematele! Tule tulemine –

2 AKTUAALNE

Kui Baltimaad seisid käsikäes

Värner Lootsmann Loksa linnapea Kuusalu vallavolikogu aseesimees

Iga aasta, iga kuu, iga päev Eesti riigi iseseisvuse taastamisel oli olulise täht- susega. Aastatetagused augusti- ja sep- tembrikuu sündmused andsid tollastele arengutele erilise tähenduse.

Kolmkümmend kaks aastat tagasi, septembris tegi rahvas algust Hirvepargi miitingutega, aasta hiljem septembris 1988 toimus Lauluväljakul sadade tuhandete osavõtul suurüritus Eestimaa Laul ja veel aasta hiljem, 1989 aasta 23. augustil ühendasid oma käed vabaduse nimel sajad tuhanded eestlased, lätlased ja leedulased ühiseks Balti ketiks. Laulev revolutsioon oli saavutamas oma kulminatsiooni. 20. augustil 28 aastat tagasi suutsid Eestimaa Rahvarinne ja Kodanike Komitee jõuda kompromissini ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadikud võtsid üksmeeles vastu otsuse, mis taastas Eesti riigi iseseisvuse.

Eesti iseseisvuse taastamisel soovisid oma jõukohase panuse anda kõik vabadust ihkavad eestimaalased – nii noored kui vanad. Ja see ei olnud massihüsteeria nagu väidab täna mõni valitsuse liige!?.

See oli kindlasti masside poolt algatatud ja läbi viidud üritus, mis vilja kandis ja oma eesmärgid saavutas. Ja tänud kõigile, kes sellele kaasa aitasid.

Loksa Kultuurikeskusele ajalooline välimus Ülo Russak Fassaadi tahame teha klassikaliselt, nii nagu kultuurikeskuse ümber oleva pargi, rajame Harju Elu selline hoone peaks välja nägema. parkla ja valgustuse. See võtab ehk kauem aega. Paralleelselt käib linnas ka Spordihoone Loksal Kultuurikeskust ümbritsevad Hoone fassaadil seisab aastaarv 1953. Maja remont, mida pole alates selle ehitamisest, ehk tellingud, maja ümber toimetavad vilkalt valmis siis Stalini ajal? siis ligi pool sajandit, remonditud. töömehed. Käib tõsine remont. Mis ära on tehtud ja mida veel tehakse? Jah. Hoonel on tegelikult väga huvitav Mis on tööde maksumus? ajalugu, kajastades kogu meie Harjumaa Kommenteerib Loksa linnapea Värner lugu. Möödunud sajandi keskpaigas oli Kultuurikeskuse renoveerimine maksab Lootsmann maakonnas kolm rajooni – Keila, Kose ja ligi 200 000, spordisaali remont 250 000 Loksa rajoon. See hoone ehitati siis Loksa eurot. Enamus sellest rahast tuleb seekord Kultuurikeskuse renoveerimise projekt on rajooni parteikomitee majaks, mitet rahvale riigieelarvest. Senini on kõik remondid, Loksa linnal juba aastast 2004. Projekt näeb kultuurielamuste pakkumiseks. Need Loksa linnapea Värner Lootsmann kinnitab, sealhulgas Loksa ujula ehitus toimunud linna ette ka vanale hoonele suurema saali ehitamist rajoonikesed ei püsinud aga kaua, juba kolme- et Loksa Kultuurikeskusele antakse tema omavahendite arvelt. nii, et saal eenduks majast. Paraku pole sellise nelja aasta pärast sai hoonest Loksa Keskooli ajalooline välisilme projekti elluviimiseks linnal seni raha olnud internaat ja see oli siin aastaid. Hiljem kolis Aga projektijärgne eenduv saal Kultuuri- ega ole ka riigilt toetust tulnud. Aga maja hoonesse Loksa muusikakool ja hiljem ka Millal remont lõpeb? keskusele kontsertite korraldamiseks? oleme remontinud sellest hoolimata pidevalt, Loksa Kultuurikeskus. Hoonet haldab täna SA etappide kaupa. Sellel aastal võtsime ette siis Loksa Kultuur, kes siin ka huviringide tööd ja Hoone enda remondi tahame lõpetada juba Kui riik toetab ja ka ise rikkamaks saame, siis välisfassaadi ja väikeses mahus ka sisetööd. linna kultuuriüritusi korraldab. mõne nädala pärast. Korrastame aga ka teeme ka selle ära. Tule tulemine –

AKTUAALNE 3

Linnavolikogu tegevusest

Rein Heina, • Volikogu tegi õiguskantsleri ettepanekul määramine, maa-ala väikeelamu kruntideks Ka Keskkonnaamet on seisukohal, et volikogu esimees muudatuse linnavolikogu 15.12.2011.a jaotamine, tehnorajatiste ja -võrkude planeeritava tegevusega ei kaasne eeldavalt määruses nr 32 „Loksa linna ühisveevärgi planeerimine, haljastuse ja heakorra olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine 25. juulil toimunud Loksa Linnavolikogu ja -kanalisatsiooniga liitumise, nende põhimõtete ning servituutide vajaduse ei ole eeldavalt vajalik. IX koosseisu 23. istungil osalesid 11 kasutamise ja liitumistasu võtmise kord“ määramine. Eesti Looduse Infosüsteemi volikogu liiget, Loksa linnapea Värner (edaspidi Kord). Korda oli volikogu muutnud (EELIS) kohaselt ei jää planeeringualale • Volikogu otsustas jagada Nooruse tn 5a Lootsmann, abilinnapea Andres Kaskla, 30. mail 2019 toimunud istungil, eesmärgiga looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid kinnistu kaheks eraldiseisvaks kinnistuks. protokollis volikogu sekretär Viive võimaldada OÜ-l Loksa Haljastus võtta loodusobjekte. Kahe hektari suurune kinnistu kuulub Loksa Pajusaar. Eelnõusid tutvustas volikogule klientidelt abonenttasu ühisveevärgi ja linnale. Kõrvaloleval, Nooruse tn 3a kinnistul Andres Kaskla. kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise Kuna antud DP puhul on tegemist asub N. R. Energy OÜ-le kuuluv katlamaja. tagamise eest, sõltumata kasutamisest. Loksa linna üldplaneeringut muutva Katlamaja kasutab kütteks põlevkiviõli. • Volikogu otsustas suurendada Loksa Volikogu lubas linnavalitsusel kinnitada planeeringuga (vajadus vähendada ranna Soojatootja soovib rajada puiduhakkel töötava linna kaugküttepiirkonda. Linnavalitsuse abonenttasu suuruse vee-ettevõtja ettepanekul. ehituskeeluvööndit), algatas Loksa katlamaja. Et katlamaja kinnistule mahuksid ettepanekul tegi volikogu vastava muudatuse Korra üle järelvalvet teostanud õiguskantsler Linnavalitsus keskkonnamõju hindamise kõik projektis kavandatud tehnoloogilised 04.10.2012 kehtestatud Loksa linna leidis, et kuna linnas elab üle 2000 inimese, eelhinnangu, eesmärgiga välja selgitada, rajatised, soovib N. R. Energy OÜ omandada kaugküttemäärusesse. Kaugküttepiirkonda siis vastavalt seadusele tuleb veeteenuse kas DP koostamise käigus Mere tn 18 Nooruse tn 5a kinnistust 647 m² suuruse suurendati laevatehase ja Kalurite tänava hind, sealhulgas hinnastruktuuri muutmine territooriumile konkreetse kavandatava maatüki. ning Grossi poe äärse piirkonna võrra. ja abonenttasu kehtestamine kooskõlastada tegevuse korral on vajalik keskkonnamõju Seega hõlmab kaugküttepiirkond nüüd konkurentsiametiga. strateegiline hindamine (KSH). • Volikogu otsustas seada isikliku Valgejõe paremast kaldast põhja poole jäävat Linnavalitsuse arendus- ja keskonnanõuniku kasutusõiguse maa-aluse kaabelliini linna teritooriumi. Isikud, kes ei ole seni Linnavalitsuse ettepanekul sõnastati koostatud eelhinnangu kohaselt ei ole rajamiseks ja jaotuskilpide paigaldamiseks kasutanud kaugkütet, ei pea võrguga liituma. kõnealuse korra paragrahvi 2 punkt 30 DP kontekstis planeeringuga kaasnevaid taotleja, Elektrilevi OÜ kasuks Loksa Kaugküttega liitumise kohustus tekib vaid järgmiselt: „Abonenttasu on tasu, mida negatiivseid keskkonnamõjusid ette näha. linnale kuuluvatele Posti ja Uus tänavale. küttepiirkonnas paiknevate uusarenduste klient maksab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt Isikliku kasutusõiguse seadmine võimaldab ja -ehitiste puhul. Uute soojatarbijate nõuetekohase toimimise tagamise eest olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, Elektrilevil maakaablid ja jaotuskilbid lisandumine muudab soojatootmise sõltumata kasutamisest“. pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, välja ehitada, omada ning kasutajal neid efektiivsemaks, mis omakorda mõjub vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja ekspluateerida. Kasutusõiguse seadmise kulud positiivselt kütte hinda. • Volikogu algatas Mere tn 18 lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda tasub Elektrilevi OÜ. detailplaneeringu ja jättis algatamata olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas Aastatel 2017-2018 renoveeris soojatootja selle detailplaneeringu keskkonnamõju pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese Loksa Linnavolikogu istungite eelnõudega N. R. Energy OÜ linna kogu kaugküttevõrgu. strateegilise hindamise. Linnavalitsusele tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. saate tutvuda linna veebilehel Hetkel tegeleb ettevõte biokütusel töötava laekus taotlus sooviga algatada Eelhinnang võimaldas järeldada, et KSH http://www.loksalinn.ee/et/volikogu-istung. katlamaja projekteerimisega. Uus katlamaja detailpaneering (DP) kinnistul Mere tn 18. läbiviimine DP koostamisel kinnistule Mere Rohkem teavet Loksa omavalitsuse tegevusest peaks valmima hiljemalt 2021. aastal. Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse tn 18 ei ole vajalik. www.loksalinn.ee.

Loksa Gümnaasiumi tööpakkumised KASKOD-MTRONIX OÜ KASKOD-MTRONIX OÜ Loksa Gümnaasium kuulutab välja konkursi järgmiste ametikohtade täitmiseks: (Posti 27, Loksa, Harjumaa) (Posti 27, Loksa, Harjumaa) - Põhikooli tehnoloogiaõpetus 0,8 ametikohta (eesti ja vene osas keelekümblus) pakub tööd pakub tööd - Ajalugu põhikoolis 0,5 ametikohta (vene osas keelekümblus) elektroonikaseadmete - Eripedagoog 1,0 ametikohata. mehaanik-koostajale - Haridustehnoloogi 0,5 ametikohata. monteerijale - Keemia põhikoolis ja gümnaasiumis 0,6 ametikohta (vene osa). Tööülesanded: - Eesti keel ja kirjandus põhikoolis ja gümnaasiumis1,0 ametikohta (eesti keel ja eesti keel Tööülesanded: teise keelena). • Elektroonikadetailide käsitsi • Mehaaniliste detailide - Klassiõpetaja keelekümblusklassidele 1,0 ametikohta. monteerimine, väljastusjuhtmete ja monteerimine (reduktorid, Tööleasumise aeg alates 21.08.2019 pindmiselt monteeritavate elektrooniliste korpused, väikeste gabariitidega Avaldus, CV, kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad saata elektrooniliselt hiljemalt komponentide kokkupanek trükiplaadile kõvakettad jne) 15.08.2019 aadressil [email protected] • Elektrooniliste jõuelementide käsitsi • Seeriatoodete koostamine mehaaniline monteerimine Lisainfo: tel 622 1420, mob 554 2974 - direktor Õnnela Tedrekin • Jootekvaliteedi kontroll ja elektrooniliste vastavalt koostamisjuhenditele tel 622 1422 - õppealajuhataja Valvi Joaväli komponentide paigaldamise defektide • Lukksepp-koostaja tööde kõrvaldamine teostamine • Elektrooniliste blokkide, sõlmosade Rahvusvaheline Noorteorkestrite Festival mehaaniline koostamine Nõuded kandidaadile: • Koostatud toodete toimimise- ja Itaalias Toscanas kvaliteedikontroll • Soovituslik analoogne • Koostamisel ja paigaldamisel varasem töökogemus keeruliste kasutatavate komponentide arvestus mehhanismide ja sõlmede lukksepp-koostajana Minimaalsed nõuded kandidaadile: • Koostamisjuhendite lugemise • Elektrooniliste seadmete tootmise ja montaažiga seotud eelnev töökogemus oskus • Jootmisoskus - jootmisjaama oskuslik • Varasem lukksepatööriistadega, kasutamine (jootekolb ja föön) polümeeridega (liimid, ühendid), • Juhtmestiku paigaldamise kogemus mõõteinstrumentidega (jootmine) • Pinnale komponentide paigaldamise (nihikmõõdik, mikromeeter, kogemus (jootmine) pikkusplaadid, lehtkaliiber) • Hea käte liikuvus, täpsus, töötamise kogemus Riina Paartalu, Loksa Muusikakooli õpetaja nende ümber olid maalilised ja väga kaunid, pika tähelepanelikkus, visadus kultuuri- ja ajalooga. • Oskused ja soov teha kvaliteetset käsitsi • Hea käte motoorika, täpsus, Juba 21. korda toimuv Rahvusvaheline Firenze – Toscana maakonna pealinn; nõudvat tööd tähelepanelikkus, sihikindlus Noorteorkestrite Festivali peetakse tänavu Montecatini Termes – seal elas ja ravitses • Üldteadmised kaasaegsetest • Oskused ja soov teha 23. juunist 20. augustini. Sellel osaleb mõnda aega ka itaalia helilooja Giuseppe Verdi, riistvarakomponentidest, tehnoloogiatest, 20 orkestrit kaheksast riigist: Norrast, Cremona – viiuli sünnilinn, kuhu HKO sattus pinna- ja terminalikomponentide kvaliteetselt vastutusrikast käsitsi Šotimaalt, Austriast, Prantsusmaalt, Eestist, juba teist korda. paigaldamise meetoditest, rakmete, nõudvat tööd USA-st, Belgiast ja Saksamaalt. Lisaks kontserditele tutvusime nende linnade vaatamisväärsustega ning külastasime kaablite monteerimisest • Õppimisvõime Festivali omapära seisneb selles, et osalevad lähedalasuvat Pisa torni kompleksi. • Soov õppida ja areneda orkestrid üksteist ei näe ega kuule. Harjumaa Vaatamata päikesele ja 36-kraadisele kuumusele • Elektroonika montaažijooniste, Keelpilliorkestri (HKO), mille koosseisus olid oli kontsertreis väga lõbus, meelelahutuslik ja koostamisjuhendite, skeemide lugemise CV ja sooviavaldus saata Loksalt Eliisabeth Jordan ja Riina Paartalu, hariv. oskus aadressile [email protected] osalemise aeg oli 11.-17. juulini. Siinkohal soovime meie, Eliisabeth ja Riina hiljemalt 15.09.2019. Selle aja jooksul andis HKO neli kontserti: tänada Loksa Linnavalitsust toetuse eest. Orkester CV ja sooviavaldus saata aadressile Firenzes, Montecatini Termes, San Gimignanos läheb mõneks ajaks puhkusele, et augusti lõpus [email protected] hiljemalt 15.09.2019. ja Cremonas. Kõik kontserdipaigad ja linnad taas kokku saada ja uut, 18. hooaega alustada. 4 NOORED/TEATED

Üle mitmete aastate töötas Loksal õpilasmalev

Siim Aksel Amer riisuti staadion niidetud murust näha arengut ja töösse suhtumise ja Kristo Metus, rühmajuhid puhtaks. muutust. Tsuks nähtud suure vaeva Kell 13.30 söödi Lucky kohvikus eest teenis iga tööline oma esimese 8.-21. juulini töötas Loksa linnas korralik kõhutäis, pärast mida tehti ametliku palga. õpilasmalev: 15 malevlast ja kaks igal päeval erinevaid ühistegevusi. rühmajuhti. Koos loodi Loksa ÕM-i lipp ja 19.-21. juulini veedeti päevad Hu- Päevade ülesehitus oli kahe nädala laul „Kauges linnas“ ning käidi mala raketibaasis riigikaitselaagris. jooksul lihtne. Hommikul koguneti väljasõitudel Paukjärve ääres Koos teiste õpilasmalevatega kell 8.45 noortekeskuse juures, kust Lontova seikluspargis, Tallinna õpiti metsas iseseisvalt hakkama haarati kaasa rehad, labidad ja käru, Staabi- ja Sidepataljonis ning saama, roniti köiega mööda seina ning seejärel sai neli tundi tõsist tööd Viimsis Sõjamuuseumis. Lisaks alla, mängiti airsofti, läbiti raske rügatud, et Loksa linn oleks veelgi mängiti nii söögi alla kui ka peale seljakotiga paari kilomeetri pikkune parem ja ilusam koht. hästi palju erinevaid sportlikke ja lõpurännak ning loeti peale huvitavat Kahe nädala jooksul kaeti Nõmme meeskondlikke mänge. ristimist õpilasmalevlase vannet. pargis suusarada saepuruga, pu- Kaks nädalat andis pea igale noorele Suur tänu kõigile toetajatele ja hastati rand vetikatest ja prügist, elu esimese töökogemuse ning abilistele ning metsik kummardus tõsteti ujula kolast tühjaks ning nende 40 töötunni jooksul oli selgelt noortele!

TEATED

Loksa veetarbijatele Koolimaja suvel Raik Saart, OÜ Loksa Haljastus Palume mõistvat suhtumist, meie teeme oma tööd. MUINASTULEDE ÖÖ Loksa kooli kantselei dokumentide Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni Veelkord kutsun ma loksalasi üles vastuvõtuks seaduse kohaselt tuleb vee- vältima kanalisatsiooni saatmast LOKSA RANNAS ettevõtjal, meie puhul OÜ Loksa sinna mittesobivaid asju. Näiteks Haljastus, jälgida, kuidas meie riideesemeid, toidujäätmeid, hügiee- 7.-15. augustil tööpäevadel avatud kliendid täidavad oma lepingulisi nivahendeid jm. Need ummistavad Augusti viimasel laupäeval, 31. augustil kell 9.00-12.00. kohustusi. torud ja lõpptulemuseks on see, et Info telefonil 53423844 kanalisatsioon ei tööta enam. Ja siis kohtume ikka Loksa rannas kell 20.30 Sama on ülekorratud Loksa te palutegi meilt kiiret sekkumist. ja süütame lõkke Haljastuse ja kliendiga sõlmitud *** veevarustuse teenuse osutamise Ummistuse likvideerimist ei saa edasi Koolimaja suvel lepingus punktis 6.2. See nõue lükata. Töö nõuab meilt täiendavat 1. juuli – 7. august – ei ole midagi erakorralist. Meid ressurssi, alates santehniku tööajast koolimaja suletud; huvitavad veearvestid, nende kuni ekskavaatori kasutamisega paigaldus, taatlemise kuupäevad. seotud kuludeni. Olgem mõistlikud alates 22. augustist avatud Oleme planeerinud teha seda tööd – selleks, et kanalisatsioon töötaks Nõmme linnaosas alates 7. augustist tõrgedeta on vaja üsna vähe. kell 8.00-15.00. ja eeldatavalt jõume augustikuuga Kempsupotti mingu ainult see, mis lõpuni. Konkreetsed kontrollipäevad inimesest endast välja tuleb. Kõige teatatakse klientidele täiendavalt. muu jaoks see ei sobi. Leitud 06.07.2019.a Loksa linnast pildil olev jalgratas. Omanikul võtta ühendust politseiga nr 5123615. Foto, kuidas meie ummistunud kanalisatsioon välja näeb NOORED/ELU 5

Harju maleva noorte suvelaager – palju põnevat Margit ja Tarmo Amer, populaarne sudoku lahendamine aja Loksa rühma juhid peale. Peale lõunat moodustati kuue 25.- 28. juulini toimus kaitseliidu liikmelised võistkonnad, kes hak- Harju maleva noorte suvelaager, kasid oma vahel mõõtu võtma köie seekord Kiili vallas. Osales 255 tõmbamises, teatevõistluses, lina noort ja noortejuhti. võrkpallis, inimlauajalgpallis ning muus. Noored jäid päevaga väga Esimesel päeval pärast avarivistust rahule ning õhtul olid nad taas ja telkide püstitamist toimusid alles esinemas oma nägemusega Eesti hiljuti peetud tantsu- ja laulupeost muusikast. inspireerituna muusika ja tantsu Viimase päeva hommiku sisustas õpitoad: beatboxi, rahvatantsu, järguraamatutesse allkirjade laagrilaulude, line-tantsu ja enese- kogumine. Järkude ehk meie õpi- peegeldamine läbi muusika. Neisse materjalide teemad olid juhendajate sai eelregistreerida juba enne laagrit. vahel ära jagatud. Noored käisid Line-tantsu ja rahvatantsu õpitubasid mööda avatud punkte ja sooritasid viisid läbi meie kandi inimesed. eksameid erinevate teemade kohta. Õhtul said kõik näidata, mida nad Noored olid motiveeritud, sest õppinud olid, eriti hoogsaks läks järkude tõstmine on neile väga tähtis. line-tantsu esitamine, sest tants läks Laager sattus selle suve kõige kordamisele ja tantsijaid liitus kogu kuumemate päevade sisse. Laagri tantsu vältel. lähedal asuv Angerja oja oli paljudele Järgmisel päeval keskenduti tead- ainsaks jahutuseks selles palavuses. miste täiendamisele ning õpiti järgu Meie rühma noored, kes käisid nõuete järgselt sõlmi, topograafiat, laagris, olid kõik supervahvad! organisatsiooni tundmist, saadi teadmisi politsei ja piirivalve tegemistest ja palju muud. 18. AUGUSTIL Õhtuks oli vaja välja mõelda TÄHISTAME LOKSA isetegevuskava ette antud teemal, mis Loksa rühmal koos teiste Rävala RÜHMA malevkonna rühmadega oli film 20. AASTAPÄEVA „Nimed marmortahvlil”. Kui alguses tundus, et ei saa kuidagi ühiselt Kell 12.00 ootame endisi ja tegutsema 50 noort, siis lõpuks oli praegusi liikmeid Loksa staadionile, tulemus väga vahva. et veeta üheskoos aega sportlikult. Laupäev oli spordipäev ning Kell 18.00 toimub Loksa hommikuse poole sisustasid indi- Kultuurikeskuses pidulik koondus, viduaalsed alad. Noored võistlesid kuhu on oodatud samuti endised ja kätekõverduste, kükkide ja kõhu- praegused liikmed, lapsevanemad, lihaseharjutuste tegemises minuti aja sõbrad, toetajad ja kõik, kes jooksul, saapa viskes, hüppenööriga tunnevad, et meie tegevus hüppamises ja paljudel muudel ala- nende 20 aasta jooksul on neid del, millest ehk üllatusena oli väga puudutanud. Turbuneeme küla 325 Linda Metsaorg ongi nn Prassi ninas, kus toimuvad filmile “Tuulevaikus” 1971. aastal ja külapäevad iga viie aasta järel alates paar aastat hiljem filmile Verekivi”. Turbuneeme küla esmamainimist, aastast 1999, mil toimus esimene Ninase võrgukuurist tehti keskaegne millest saab 325 aastat, tähistati külapäev. Seega oli tänavune ninasel suitsutare ja vastavalt stsenaariumile peoga Ninase külaplatsil 13. juulil. juba viies külapäev. põletati see maha. Filmi “Röövlirahnu Selle paigaga on olnud tihedalt Martini” filmiminegi toimus osaliselt seotud meile paljudele tuntud kodu- siin 2005. aastal. uurja ja soomepoiss ning Eru lahe Rannarahva Seltsi auliige Väino- Mälestus endisest randumiskohast Johannes Piikmann (17.07.1925- Edaspidi oli püünistekuuriks 17.05.2018). Oma raamatu “Lahemaa veoauto plekist kong, mille Vanatoa rannakülade lugusid” I osas ja II noormehed katsid laudadest osas on ta üksikasjalikult kirja ümbrisega ja värvisid punaseks. pannud Turbuneeme küla ajaloo ja Väino kirjutab: “See väike majake on kultuuriloo. kui mälestus endisest randumiskohast. Küla aastapäeva avas ja ütles Kunagised rannakuurid olid tublisti tervitussõnad Kuusalu vallavanem Prassi ninas ja võrgukuur suuremad ega olnud kunagi värvitud. Urmas Kirtsi. Turbuneeme külaseltsi Raamatu II osas kirjutab Väino Mõnel talul, kus ei olnud soolaseaita, poolt jagati rahvale sel puhul välja Prassi ninase kohta: “Prassi ninas on täitis rannakuur ka aida aset – sool ja antud kahepoolega ajalehte. Sele Turbaneeme külas kalapaatidele hea silgutünnid olid rannakuuris.” esiküljel tutvustavad külavanemad, randumiskoht ja seda on ta olnud kes on 10 aastat seda ametit pidanud vähemalt 400 aastat – alates Rootsi Rannakuur on Prassi-Vanatoa pere VeikoPonn ja Aivo Janter ning ajast, kui küla ei olnud olemaski ja valduses, seda on kasutanud Väino praegune külavanem Kalev Klaus olid vaid üksiktalud. koos abikaasa Ainoga oma elu oma tegemisi ja probleeme külas. Ninas on vähemalt saja aasta aegu viimastel aastakümnetel. Teisel küljel on ülevaade Eru lahe püsinud muutumatuna kuni 20. sajandi Külapäeva ninasel on hakatud Rannarahva Seltsist, mille asutasid 50ndate aastateni, kui Vene piirivalve kutsuma kaluritepäevaks, millel Turbuneeme küla tegusad inimesed rannad üles kündis ja okastraadiga pole tänapäevaga enam endisaegset 2005. aasta jaanuaris. piiras. Ninas jäi traataiast mere poole, seost – külas on ainult kaks kalurit. Eru lahe Rannarahva Selts andis Prassi-Vanatoa suur võrgukuur ninase See nimetus on pigem nostalgiline välja voldiku, mis oli peo ajal kõigile tipus jäi meenutama endist tähtsat meenutus ajast, mil rannarahvas huvilistele saadaval. Voldikut jagati kalasadamat. Kuna kariloomad ütles ”Meri meid süödab, meri meid samuti külas püsielanike peredele ja enam ninasele ei pääsenud, muutus juodab!” Eru lahe Rannarahva Seltsi liikmetele on: tsaariajast pärit saviaugud kui Palul, sadamakai ja kaluritemaja kiiresti ninase ilme, sinna kasvasid Küla kõige väärtuslikum vara on tasuta. siit veeti hoburaudteel savi Loksa Kuusiku rannal; Nõukogude-aegne puud ja põõsad ning ümbritsevasse kaunis rannaloodus, kus on hea Voldikus tutvustatakse küla olulisi Tellisetehasele; Ahju tellisetehas, mis piirivalvekordon; külapood. madalmerre pilliroog.” suvepuhkust veeta. Hoiame seda ajaloolisi kohti ja seda, mis on neist töötas 18.-19.saj. vahetusel; Kirovi Need kõik on nüüd eravaldused. 1970ndate aastate alguses kasutas suurepärast elukeskkonda nii endale tänapäevaks saanud. Need kohad kalurikolhoosi-aegne karjafarm Ainuke üldkasutatav maatükk külas võrgukuuri Tallinnfilm, tehes võtteid kui järeltulevastele põlvedele. 6 SPORT

Maailmameistrivõistluste pronks toodi koju kordagi puhkamata ja hullu ilma kiuste

Aive Mõttus ilmaolusid Kaisa Rooba, kellega koos Loksa läksid, koos sadade teiste maailma erinevaist Öösel aga hakkasid orienteerumisvead sisse neiu Epp Paalberg ränkraske, terve ööpäeva paigust La Molinasse sõitnud rogaineritega. tulema, kaotasime aega,” selgitas Epp pärast Mägine maastik, mitu äikesehoogu, ti- kestnud rogainivõistluse läbi tegi. finišit Loksa Elule Instagrami vahendusel. he vihm, öised tugevad tuuleiilid ning „Stardieelne vihm ja äike sundisid meid riietust „Hommikul muutsime plaani, et kontrollaega õhutemperatuur, mis võiks pigem Eestimaa Õudused algasid juba enne starti, kui seni veelkord läbi mõtlema – et oleks veekindel mahtuda ja kokkuvõttes kasutasime oma sügisesse kui Hispaania suvesse sobida – kõik suvisena püsinud ilm ootamatult sügiseseks ja öise saju ning temperatuuri languse korral võimalused hästi ära.” see ei seganud maailmameistrivõistlustel pööras – soojakraade jättis võistluspaigast saaks sooje kihte selga panna,” rääkis Epp. pronksmedalit võitmast. üle käinud äike järele vaid 13-14 ning vihma Kogu kaasavõetav kraam – toit, jook ja muu Kaisagi jäi planeeringuga, mis on rogai- kallas lakkamatult. pidi mahtuma väikestesse seljakottidesse ega nivõistlustel tegelikult määravamgi kui „Terve võistluse teise poole oli meil pealisriiete Need pole just meeldivaimad saatjad, kui tuleb tohtinud olla raske. liikumiskiirus, rahule: „See oli ambitsioonikas, all seljas soe pesu,” iseloomustas lõunamaiseid 24 tunniks metsa suunduda. Aga neiud siiski kuid samas mõistlik.” Sooja pesuga suvises Hispaanias Niiviisi vihmakindlalt Maastikul oli 396 erinevates klassides Iseennast ületades medalile Hoolimata koerailmast ja ühest vahetult sissepakituna läksid Epp ja võistelnud võistkonna jaoks üles seatud 87 kontrollpunkti, kust oli võimalik koguda enne starti kaduma läinud kaardist suutsid Kaisa 24 tunniks tundmatusse 518 punkti. Korraldajate teatel olnuks lühim Rakvere Orienteerumisklubi esindanud Epp metsa ja võõrastesse mägedesse distants kõiki punkte läbides stardist finišini Paalberg ja Kaisa Rooba rajal olles nautida 103 kilomeetrit ning tõusumeetreid tulnuks sel ka udupilvede seest avanenud imelisi vaateid teel võtta üle 9000. ning naisjuunioride klassis viie võistkonna seas endale 218 punktiga kolmanda koha Kuigi ilm muutus hommikul, pärast üsna kindlustada. Võistluse lõpetasid nad ajaga 23 kohutavat ööd, paremaks, polnud tüdrukutel tundi 47 minutit. peatumiseks ja riidekihtide vähemaks koori- miseks mahti. „Kogu aeg tuli ennast liikumises „Kripeldama ei jäänud midagi. Ületasime end hoida. Vastasel juhul oleks tekkinud tahtmine rajal kõvasti ja oleme rahul, et lõpuni tulime. istuda ja puhata,” ütles Kaisa. Ning siis end Meeletu võitlus iseendaga, et edasi liikuda ja taas liikuma sundida olnuks väga raske. järjekordsest nõlvast üles või alla sammuda,” võttis Epp ränkraske katsumuse kolme lausega kokku. Meeletu võitlus iseendaga, et edasi liikuda ja järjekordsest Klassi võitsid 253 punktiga Ukraina neiud nõlvast üles või alla sammuda,” Anastasiia Basiuk ja Mariia Hoienko, teise koha saavutasid 237 punktiga eestlannad võttis Epp ränkraske katsumuse Marie Tammemäe ja Emily Raudkepp. kolme lausega kokku. Juuli viimasel nädalavahetusel toimunud maailmameistrivõistlustest võttis osa mitmeid „Tegime julgema planeeringu kui eelmisel Eesti võistkondi, medaleid võideti ka teistes aastal Ukrainas Euroopa meistrivõistlustel klassides. ja esimesed 12 tundi sujusid väga hästi.

Mis on rogain? • Rogain on pika kontrollajaga võistkondlik valikorienteerumine, mille eesmärgiks on koguda kontrollaja jooksul maastikule paigutatud kontrollpunkte läbides võimalikult palju punkte. Kontrollpunktide väärtus on erinev ning sõltub kaugusest ja tehnilisest keerukusest. • Võistlusspordina nõuab rogain väga head vastupidavust. Oluline on ka oskus kaarti tõlgendada. Kohati paranes ilm niivõrd, et nautida sai ka udupilvedest avanevaid kauneid • Kuna kontrollpunktide läbimise järjekord ei ole ette antud, vaateid nõuab rogain oskuslikku raja planeerimist ja teevalikuid, samuti võimet õigesti hinnata oma jõuvarusid ja head maastikul liikumise kiirust. • Maailmameistrivõistlustel võib võistkonnas olla 2 või 3 liiget, kes peavad liikuma koos. • Rogaini nimi ja võistlusformaat võeti kasutusele 1976. aastal Austraalias. • Termin rogain on tuletatud spordiala algatajate eesnimedest: Rod Phillips, Gail Davis (Phillips) ja Neil Phillips, kes olid ka esimese rogaini korraldajad Austraalias.

Allikas: Wikipedia SPORT 7

Hara noored purjetajad harjutasid suures fliidis sõitmist

Juba kahekümnendat aastat peetavas Optimist klassi purjetajate nädalases suvelaagris osalesid teist korda ka Hara Seilamise Seltsi noored.

„Saadjärvel oli meie seltsist laagris 11 last. Neli neist said päris päris esimese võistluskogemuse,” selgitas treener Ingrid Randlaht, kelle sõnul ongi laagri mõte pakkuda võimalust harjutada n-ö võistlustingimustes.

Kuigi laager on suunatud eelkõige võistlemist alles alustavatele sportlastele, kasutavad paljud LHV karikasarjas osalejad seda kui head võimalust treenimiseks. Seetõttu olid koos algajatega Kõigi laagris olnud 11 lapsega tuli Saadjärvel ka kaks Hara Seilamise Seltsi tugevamat sportlast – Kuldar Paalberg ja Ott treener Ingrid Randlahtil (teises Richard Hääl. Neile kuulusid Saadjärve Karikasarjas II ja III koht. reas vasakult esimene) Väga hea seeria sõitis välja ka Jens Randlaht pälvides karikasarjas üheksanda ning LHV sarjas nädalajagu päevi üksi II koha. hakkama saada Esimene võistlus ja medal Oma esimese purjetamisvõistluse medali said kaela Jessika Jõesaar, Leonard Artur Vatunen, Hendrik Hang, Robert Luht, Alisa Kask ja Andres Kadaste. Laagris viibisid ka Johanna Süda Viljasaar Triin Foto: ja Rikhard Juhani Vatunen ning treeneri sõnul tegid häid sõite kõik. Kuid mis kõige olulisem – seda stabiilselt, olenemata tuule tugevusest või millestki muust.

„Oli suurepärane võimalus treenida koos paljude teiste purjetajatega ning harjutada suures fliidis startimist ja sõitmist, mida kodus ega tegelikult pea ühelgi muul Eesti võistlusel kogeda ei saa,” jäi Ingrid Randlaht laagriga rahule.

Nädalase koosviibimise tulemuslikkust hindas ta väga kõrgeks. Järgmisele Eesti meistrivõistluste etapile sõidetakse juba kuueliikmelise koondisega, kuivõrd ettevalmistus seda nüüd lubab.

Laagri, kus osalesid Optimist klassi purjetajad Tallinna Kalevi, Noblessneri, Narva-Jõesuu Purjespordikoolist ja Pärnu Jahtklubist, Saaremaa Merispordi Seltsist, Hara Seilamise Seltsist ja Narva Noorte Meremeeste Klubist, korraldajaks oli Eesti Optimist Klassi Liit. Linna spordipäev: viskame palli korvi ja jookseme Ujumisoskus tagab rõõmsama ja ohutuma elu Loksa esmamanimise 390. aastapäeva sobib kõigil linnakodanikel tähistada sportlikult.

„Soovin registreerida oma üheksa-aastase laps, lapselaps, õde või vend kursusele kirja Võimaluse pakub selleks pühapäeval, 11. augustil spordipäev, kus on kavas nii korvpalli vabavisete venna ujumise intensiivkursusele. Ujumisega panna. võistlus kui erinevad jooksudistantsid ja kepikõnd. tegeles ta koolis kehalise kasvatuse tunnis, „Kui laps kolme nädala jooksul ujumist päris Ajakava: kuid selgeks seda ei saanud,” kirjutas üks selgeks ei saa, teeb ta siiski suure sammu edasi ja Kell 12 – vabavisete võistlus (täiskasvanutele ja lastele, meestele ja naistele – kõigile üks arvestus) Loksa neiu oma venda kursusele kirja pannes. saab septembris juba julgemalt jätkata,” innustab Kell 13 – lastejooksud Keskväljakul (kuni 7-aastased – 250 meetrit, 8-12-aastased – 500 meetrit; eraldi treener Tõnning. arvestus poistele ja tüdrukutele; mõlemas võistlusklassis I-III kohale esemelised auhinnad) Miks peaks iga laps ujuda oskama? Sest ujumine Tema juhendamisel algavad septembris ka Kell 13.45 – kepikõnd 6 km (täiskasvanutele ja lastele, meestele ja naistele; ajavõtuta, pakub väikesele inimesele mitmekülgseid täiskasvanute ujumistreeningud, teisipäeviti kell 20. paremusjärjestust ei selgitata; kõigi osavõtjate vahel loositakse välja kaks esemelist auhinda) arenemis-võimalusi, nii füüsiliselt kui vaimselt. Loksa Spordikeskuse ujula on pärast suvepuhkust Kell 14 – linnajooks 6 km (noored – kuni 16-aastased; põhiklass – 17-39-aastased; veteranid – üle Ning mis kõige olulisem – ujumisoskus tagab taas avatud 1. augustist (esmaspäevast reedeni 40-aastased; eraldi arvestus meestele ja naistele; kõigis võistlusklassides I-III kohale esemelised rõõmsama ja ohutuma elu! kella 8-21.30, laupäeval ja pühapäeval kella auhinnad; eriauhind absoluutarvestuses parimale Loksa linna asutuses töötajale) 5. augustil algab spordikeskuse ujulas just lastele 10-21). Kell 15 – autasustamine Vabaviskevõistlus toimub Keskväljakul, samas asuvad ka jooksude ning kepikõnni start ja finiš. mõeldud intensiivkursus. Kolme nädala jooksul Jooksu- ja kepikõnnirada kulgeb bussijaama ja kooli vahelt Rohuaia tänavale, suundub pärast saavad osalejd treener Monika Tõnningu käe all Kuidas hinnatakse ujumisoskust? ravikeskust vasakule metsarajale kuni Suurpeale viiva asfaltteeni, pöörab sealt linna poole ning jõuab kas päris algusest alustada või juba olemasolevaid Laps oskab ujuda, kui ta saab hakkama lõpuks Tallinna tänavat mööda Keskväljakule tagasi. oskusi täiendada. Võistlejate registreerimine toimub kohapeal ning lõpeb 30 minutit enne starti. Osalemine on tasuta. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas: 200meetrise kompleksharjutusega. esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kell 17 See sisaldab järgmisi elemente: algajatele ning kell 17.45 edasijõudnutele. • laps huppab sugavasse vette Kursuse hinnaks on 27 eurot, üksikpileteid ja ujub 100 meetrit rinnuli treeningutele osta ei saa. asendis; Harjutame trennihooajaks • sukeldub, toob käega põhjast Kursuse eesmärgiks on lisaks ujumisoskuse eseme; arendamisele ka uute, septembrist esimest korda • pusib paigal puhates ja trennis käima hakkavate laste sissejuhatamine asendeid vahetades kolm regulaarsetesse treeningutesse ning ujumisoskuse arendamise võimaluse pakkumine neile, kes minutit; Atla mõisa keraamikakoda kinkis spordikeskusele lillepotid sügisel algajate rühmast edasijõudnutesse edasi • ujub seejärel 100 meetrit selili Küsi ja sulle antakse, ütleb rahvatarkus. liikuda soovivad. asendis ja väljub veest. Palusime linnarahval spordikeskuse toa- Lehe ilmumise ajaks on küll esimene trenn juba Allikas: www.kooliujumine.ee lillede kollektsiooni ümberistutamiseks toimunud, kuid pole veel lootusetule hilja oma lillepotte annetada ning saime potid, millest unistadagi ei osanud.

Loksa tänavakorvpalliväljakud kanti veebikaardile Esimesena sammus, savipotid seljakotis, kohale Arvo Liivamägi. Ütles, et kodus enam vaja ei Eesti Korvpalliliidu ja korvpallifännide ühis- on puu ümber korvi kasvanud,” kirjeldas Kimmel lähe ja küsis, kas sobivad. Sobisid hästi. tööna kaardistati vähem kui nädalaga kõik ning leidis, et Loksa Keskväljaku korviplatsidel Ning seejärel, pärast mõningast vaikust, välikorvpalli väljakud Eestis, mida tol hetkel pole viga midagi. „Olen külastanud üle paarisaja saabus spordikeskuse Facebooki lehele sõnum: oli kokku 458. väljaku ning võin öelda, et teie omad on täiesti „Tere! Olen Kristel Luige ja mul on oma mängitavad.” keraamikatehas. Annetaksin meelsasti savipotte, „Nüüd on neid vähemalt kaks rohkem,” tõdes mis on terved, kasutamata ja ühesugused.” spordikeskuse juhataja Aive Mõttus. Kui varem Kogu Eesti tänavakorvpalliväljakute kaardile Kristel on Loksa kooli vilistlane ning Atla olid Loksalt kirjas vaid Keskväljakul asuvad märkimine on alles esimene osa suuremast mõisa perenaine. Raplamaal asuvas mõisas platsid, siis praeguseks on kaardile kantud ka projektist, mille raames on plaane nii väljakuid töötab juba mitu aastakümmet Mõisakeraamika Papli tn 4/6 kortermaja ees asuv korv ning korrastada, kui ka veebiinfot eelkõige piltide Nõmme pargi väljakud. Üleval on ka väljakute näol uuendada. Väljakute kaardi leiate internetist koda, kus kõik kirjatud nõud Kristeli käe alt värsked fotod. aadressilt läbi käivad – ta maalib need otsast lõpuni ise. http://www.tanavakorvpall.ee/valjakud/. Neid imekauneid savinõusid saab Loksal Eesti Korvpalliliidu 3 x 3 valdkonna juht Reigo osta Floriko lillepoest. Samas on müügil ka Kimmeli sõnul soovivad nad kaardile kanda kõik Kui teate veel Loksal mõnda korvpalliväljakut, ülivahvad vanade Loksa fotode ja vaadetega väljakud, ka need, mis on väga rohtu kasvanud mida kaardil ei ole, andke spordikeskusesse kaunistatud külmkapimagnetid. ning kus saab harrastada vaid vabaviskeid. teada. Väljakuks kvalifitseerub ka tagasihoidlik Spordikeskuse pere eesotsas lillehaldja Heli „Kristel Luige annetatud lillepotid on avalikuks kasutamiseks mõeldud majadevaheline Pitertseviga tänab nii perekond Liivamäge kui imekaunid,” ei varja Aive Mõttus oma „Paljud väljakud päris naljakad – näiteks mõnel õuekorv. Kristel Luiget ja Atla mõisa. Olge terved! rõõmu. Korstnapitside ehitus. tel 5557 9399 LINNAVARA MÜÜK Loksa Linnavalitsus müüb avalikul suulisel enampakkumisel alljärgneva linnavara:

1. Endise laboratooriumihoone kinnistu aadressil Kalurite tn 2b Loksa linn, pindalaga 7195 m², sihtotstarve tootmismaa (võimalik maa sihtotstarbe muutmine), enampakkumise alghind 21600 eurot. Kinnistu asub looduslike tiikide põhjakaldal, mereni (Hara laht) umbes 250 m. Valmidus tehnovõrkudega liitumiseks olemas.

2. Kinnistu aadressil Kalurite tn 2c Loksa linn, pindalaga 2317 m², sihtotstarve tootmismaa (võimalik maa sihtotstarbe muutmine), enampakkumise alghind 4650 eurot. Mereni umbes 300m. Valmidus tehnovõrkudega liitumiseks olemas.

3. Kinnistu aadressil Nooruse tn 6 Loksa linn, pindalaga 3232 m², sihtotstarve tootmismaa (võimalik maa sihtotstarbe muutmine ja kinnistu jagamine kaheks eramu krundiks), enampakkumise alghind 32 320 eurot. Kinnistu asub Loksa linna keskosas. Valmidus tehnovõrkudega liitumiseks olemas.

4. Kinnistu aadressil Tallinna tn 41 Loksa linn, katastritunnusega 42401:001:0051, pindalaga 1424m², sihtotstarve ärimaa, alghind 21 360 eurot. Võimalik maa sihtotstarbe muutmine. Valmidus tehnovõrkudega liitumiseks olemas.

5. Kinnistu aadressil Mere tn 12 Loksa linn, katastritunnus 42401:002:0027, Loksa Püha Neitsi registriosa 14604702, pindala 3000 m², sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, Maarja Kirikule enampakkumise alghind 90 000 eurot. Valmidus tehnovõrkudega liitumiseks olemas. aknavitraažid 6. Kinnistu aadressil Tallinna tn 5, Loksa linn, pindala 3878 m², sihtotstarve Esialgsed läbirääkimised tootmismaa (003;T), enampakkumise alghind 62 048 eurot. Valmidus LOKSA AUTOREMONT OÜ, Loksa, vitraažikunstnikuga on tehnovõrkudega liitumiseks olemas. Tallinna 7A juba peetud. Pakub järgmisi teenuseid: Kuna tegemist on suure tööga, Loksa Haljastus OÜ müüb avalikul siis on igati oodatud ka toetajad. suulisel enampakkumisel Jõekalda Rehvitööd, õlivahetus, autovaruosad, Võimalik on toetada kogu akna kinnistu Loksa linnas, pindalaga 14414 m², rehvid, õlid ja määrded! Remont ja vitraaži tegemist või mingit osa diagnostika. Autovaruosade tellimine aknast. sihtotstarve elamumaa, võimalik maa (kättesaamise tähtaeg 1-2 päeva). sihtotstarbe muutmine ja kinnistu jagamine. Samuti on võimalik tellida mootorratta Plaanis on teha vitraažidega neli Enampakkumise alghind 85 000 eurot. varuosasid. altaripoolset akent. Kinnistu asub looduskaunis kohas Valgejõe Info ja registreerimine: kaldal, piirneb mereäärse parkmetsaga, 58137151, Aleksei Täpsem info: tel 5568 1983 mereni (Hara laht) umbes 300 m.Tehnovõrkudega liitumise võimalus. Korstnapühkimise teenus Osavõtu tingimused: OÜ Dolmax korstnapühkijad Osavõtutasu (ainult Loksa linnavalitsuse kinnistud) 100 eurot tasuda enne (kutsetunnistus nr 126621, tase 4) enampakkumist Loksa linnavalitsuse arvele 10002025531005 SEB panka. Osalemisel teevad puhtaks teie majade esitada maksedokument. Registreeruda saab kohapeal enne oksjonit. Notarikulud korstnad ja lõõrid. Selle alal on meil tasub ostja. Loksa Haljastus OÜ-le kuuluva kinnistu oksjonil osalustasu ei ole. üle 20-aastane kogemus – see on Enampakkumine toimub 08.08.2019 ja 29.08.2019 kell 11.00 Loksa Linnavalitsuse puhtus ja kvaliteet. saalis Tallinna tn 45 Loksa linn. Hind on taskukohane, pensionäridele 10% allahindlust. NB! Alternatiivina on võimalik kõikide kinnistute osas esitada taotlus Suvine Loksa spordilaager Tel: 508 8941 või 603 1263. läbirääkimiste alustamiseks hoonestusõiguse seadmiseks. E-post: Arvo Liivamäg, laagri korraldaja [email protected] Info telefonidel 509 4088, 603 1252. Sellel suvel toimus nädalane laager juuli lõpus. Laagris osales kümme last vanuses 7-11 eluaastat. Lapsed olid nii Loksalt, Tallinnast, Moskvast kui Šveitsist. Põhiliselt tegelesime erinevate spordialadega, mängisime palli, orienteerusime, sõitsime rattaga ja tegime teatevõistlusi. Kuna ilmad olid suviselt soojad, ujusime palju meres ja sõitsime ratastega ka Lohja järve äärde. Palju oli erinevaid turniire ja põnev oli matk ka päästekomandosse, kus Rain Gussev meile põhjaliku ekskursiooni tegi. Lastele laager meeldis ning nad lubasid osaleda ka tuleval suvel. Tänan Margit Amerit ruumide eest ja ka teisi abilisi, kes andsid oma panuse laagri õnnestumisesse. Loksa 390 – Vana-Loksa Seltsi eestvedajad: meie arhiivi pärlid on kuidas edasi? Mikiveride perekonna ja haridusseltsi materjalid Aive Mõttus Reet: Meil on ka suur materjal kunstnik Heino Lehisest, kes lapsena Suurpeal elas ja Loksal koolis käis. Ta elas 100aastaseks Vana-Loksa ajaloo kogujad Eha Gnadeberg ja Reet Vaher ning meil oli enne surma temaga väga südamlik kohtumine. on ühtaegu õnnelikud ja nukrad – tulevaste põlvede jaoks Isegi mõned Lehise maalid on seltsile annetatud ja tema oma on endistest aegadest õnnestunud tallele panna palju käega kirjutatud elulugu. Värner Lootsmann väärtuslikku, kuid inimesi, kes nende tegevuse üle võtaksid, Loksa linnapea praegu veel silmapiiril ei paista. Milline osa teie arhiivist on kõige väärtuslikum, n-ö pärl? Eha: Ilma igasuguse kahtluseta – kõik Mikiveride perekonna Te kumbki pole põline Loksa inimene, ometi on teist ajapikku materjalid. Loksa kirjalikust esmamainimisest möödub tänavu 390 aastat. saanud kõige usinamad kohaliku ajaloo talletajad. Reet: Ja muidugi haridusseltsi materjalid, need on kõige Ajaloo jaoks pole seda palju. Isegi olles veendunud, et tegelikuks Eha: Mina elan sündinud Tallinnas, aga elanud Käsmus. Loksale vanemad ja väga hoolikalt koostatud. inimeste asulapaigaks oli Loksa kant palju-palju varem, on ajaloo tulin 1950. aastal 7. klassi. Lõpetasin Loksa Keskkooli esimeses mõistes see aeg kaduvväike. Aga ometi on olnud see aeg ja koht, lennus 1955. aastal. Siis läksin õppima Tallinna Pedagoogilisse Palju Vana-Loksa Seltsis liikmeid on? mida meie esivanemad on põlvkond põlvkonna järel harinud ja Instituuti, mille lõpetamise järel kutsus toonane koolijuht Reet: Asutamisel oli liikmeks astumine auasi, siis oli meid arendanud paremaks tulevaste põlvede jaoks – meie jaoks. Nad Robert Adamson mind Loksale saksa keele õpetajaks. 70 ümber. Nüüdseks on 40 ringis järele jäänud, ning neistki on kujundanud selle koha ajalugu. Reet: Mina olen pärit Kuusalus. Lõpetasin seal 7-klassilise kooli paljudel pole Loksaga mingit seost. Loksast ja Loksa kandi ajaloost ja tegemistest teame nii mõndagi, ja tulin Loksale keskkooli. Pärast kõrgkooli lõppu tõi töö mind olgu siis kirjapandult Vana-Seltsi initsiatiivil või ajakirjanduslike taas Loksale tagasi, olin siinse kooperatiivi raamatupidaja. Aeg läheb, ilmasambaks ei jää meist keegi. Kas näete noorte väljaannete kaudu. Põhiliselt puudutab see eelmise sajandi seast kedagi, kes võiks teie tööd-tegemised Loksa ajaloo 50-ndate aastateni, hariduse vallas selle aastatuhande alguseni. Ja elu viis teid siis hiljem kokku, et nii kena tandemi jäädvustamisel üle võtta, kui aeg käes? Aga edasi? moodustate? Me võime ja peamegi südamesoojusega rääkima oma vanematest Reet: Eha oli koolipäevil neli aastat minu klassijuhataja ja sealt see Reet: No ei ole neid noori! ja vanavanematest ja nende poolt tehtust, aga me peame ka tegelikult algas. Hakkasime lähemalt suhtlema ja nii ongi jäänud. Eha: Oleme mõelnud paari inimese peale, aga me pole nendega tunnistama, et tehtu vajab uueks arenguks muutmist, parandamist Eha: Jah, meil on väga tore koostöö. Põnevaid asju oleme veel rääkinud ega kokku leppinud. – selle nimel vahel ka lammutamist. Täna ei saa edasi minna kunagi teinud. vajalike ja armsate värkstubade, tellisevabrikute ja sepapadadega. Vaatasin järele, et 11 inimest nendest, keda me raamatu „Sinule Ilme Adamson ütles väga kenasti: „Oleks hea, kui Loksa Ka pillimängu ei harjutata enam sellistes tingimustes nagu sada ja Sinust, Loksa” jaoks intervjueerisime, ei ole enam meie seas. noored astuksid nende inimeste jälgedes, kes neile tee on aastat tagasi. Ja tulevastele spordikangelastele ei piisa medalite Jõudsime nende juurde tõesti viimasel hetkel. Nad olid eakad, rajanud, ning hoiaksid ja peaksid kalliks kõike seda, mis püüdmiseks ainult metsas turnimisest-jooksmisest. mäletasid ja teadsid asju, mida praegu enam ei teata. minevik on meile hoida jätnud ja mida olevik loob.” Kuidas Kindlasti püüab tänane Loksa uusi vajadusi arvestada ja ka selle asjaga teie meelest Loksal praegu on? realiseerida. Meie ajalooline 150- aastane Loksa kool vajab pidevat On need vestlused üles kirjutatud või lindistatud? Eha: Seda on väga raske öelda. Esiteks elab Loksal palju teisest õpikeskkonna värskendamist - seda eriti tänases digikeskkonnas. Eha: Oh, diktofoniga oli anekdootlik lugu! (Naerab.) rahvusest inimesi, keda vanad ajad ja ajalugu võib-olla üldse Kümne aasta vanune ujula läbib tänavu korraliku puhastuskuuri Reet: Algul ei lubatud seda projekti rahadest osta ja omal meil ei huvita. Me ei tea ju. Ja need eakad, kes huvitatud olid, on ja spordihoones tehakse kooliaasta alguseks ligi veerand miljonit ju raha polnud. Aga lõpuks me ta saime. paljuski juba läinud. eurot maksev rekonstrueerimine. Eha: Lindistatud on vähe, peamiselt siiski üles kirjutatud. Ilme Adamson pani lapsed uurimistöid tegema, andis teemad Pärast poolt sajandit saab tänapäevase näo nii seest kui väljast Võtsime oma mahlapurgi, natuke küpsist ja kommi ja läksime ette ja kõik huviga tegidki. Nüüd on aga uued õpetajad tulnud, Loksa Kultuurikeskuse ja Muusikakooli hoone – ole vaid hakkaja nende juurde, kellega oli kokku lepitud. Mina vestlesin ja Reet neil võtab aega, et sisse elada. ja asu harjutama. Järge ootab Loksa staadioni rekonstrueerimine, kirjutas üles, vahepeal jälle teistpidi. Pärast hakkasime siis Reet: Nii kooli õpetajate kui linna elanikkonna hulgas on mille projekt valmis juba paar aastat tagasi. Loksa elukeskkonna kokku panema seda kõike. Omamoodi tore aeg oli! praegu põlvkondade vahetus. Tagasi hakkavad tulema need, paremaks muutmise nimel annavad oma parima meie kes siit kunagi läksid, kelle emad-isad on nüüd kas vanaks heakorratöötajad. Kõik need vanad fotod saite ka inimestelt, keda interv- jäänud või surnud. Neid on päris palju tulnud ja nende hulgas On oluline, et uut luues, käiks me armastusega ringi kõige vanaga, jueerisite, või olid need kauasel kooli ajalooõpetajal Ilme me vaatamegi ringi – püüame huvi tekitada. mida on võimalik hoida tulevastele põlvedele. Seda kõike saame Adamsonil juba olemas? Ning ootame, et praegused noored jõuaksid sellesse vanusesse, hoida ja luua vaid kõik koos - inimestega, kes Loksat Eha: Ei, Ilmel palju fotosid polnud, vaid mõned. Peamise osa kui neil kodu- ja ajaloo vastu huvi tekib. armastavad ja lugu peavad eelkäijate töödest ja pingutustest. saime Fred Hallikult. Tema kogus eestiaegseid postkaarte ja Eha: Loksa murekoht on see, et pole enam inimesi. Meil Siis püsib ka Loksa. fotosid, tal on suur kogu. Tänavu sai Hallik 90aastaseks. Lubas on siin ilusad kontserdid ja muud üritusedki, aga no pole ikka suvel Loksale ka tulla mõneks ajaks. pealtvaatajaid-osalejaid. Needki ei käi enam, kes vanasti üheltki kogunemiselt ei puudunud – aastad on oma töö teinud, Mis seltsil järgmisena plaanis on? ei saa enam toast välja. Väike näitus Loksa Linnaraamatukogu Eha: Oleme püüdnud koondada oma arhiivi asju, mida kunagi Reet: Ühesõnaga, lapsed, kes siit kunagi läinud, peavad koju lugemissaalis võiks vaja minna. Näiteks tegime ühel aastal Loksa kalmistule tagasi tulema ja küll siis leiame ka kellegi, kellele oma töö üle maetud tuntud inimeste hauakohtade plaani. See on meil anda. (Naerab optimistlikult.) Eliisa Gusseva (8 klass) loovtöö: paberil olemas, aga avalikustada pole õnnestunud. 10 loksalase portreed

Käesolev näitus on tema loovtöö, mis koosneb meie kodukandi kuulsuste portreedest. Joonistatud on 10 inimest, kes on Loksaga seotud ning keda teatakse ka kodukandist kaugemal. Juurde on lisatud väike ülevaade nende inimeste tegemistest, et värskendada mälu nendega seonduvast. Tulge vaatama!

Loksa Linnaraamatukogu

Loksa Hariduse Seltsi 90.aastapäeva tähistamine 2012 Päris algus

Rannakülast linnaks nelja sajandiga

Laevandus Seoses tööstuse arenguga võttis hoogu ka laevandus. 1905. aastal asutati Loksa dokk, mille ainsaks ülesandeks oli laevade remont; väiksemate aluste ja paatide ehitamine.

Aurik Concordia

1910. aastal osteti aurik “Dagmar’“, kus olid ruumid ka reisijatele. See oli esimene liiniühendus Loksa ja Tallinna vahel, mis toimus kaks korda nädalas. Hiljem asendati ‘’Dagmar’’ suurema aurikuga „Concordia“. Tööstuse areng Loksal Rahvaarvu pideva kasvuga tekkis vajadus uute tööstusarude Vaade turule ja seltsimajale järele, mis rahuldaksid elanikkonna suurenevaid vajadusi. Need olid tänapäevase mõiste järgi kaubanduse ja teeninduse ettevõtted. Loksal oli limonaaditöökoda, vorstitööstus, Loksa nimi on tulnud oletavalt sõnast loks, mis tähendab puidutöökoda, 3 kingsepatöökoda, 3 rätsepatöökoda, 2 madalat soist kohta, kuival ajal ärakuivanud järve. Täpsed meestejuuksurit, naistejuuksur, 3 sepikoda ja pagaritööstus. andmed puuduvad, aga arvatakse, et muistne Loksa küla Külas oli ka turg. Loksa kujunes sajandivahetuse paiku sai oma nime mõnest kohapealsest loksust või tuli see nimi aegamööda väikeettevõtete ja käsitöölistega alevikuks. Valgejõge pidi allavoolu tulnud asukatega kaasa. Kõnnu mõisa vakuraamatus on kirjas 21. maist 1687 kolm peremeest, kes kandsid lisanime Loxa.

Algklasside maja valmis 1929

Tellisetehas Loksa küla elanikkond kasvas koos tellisetehase rajamisega 1874. aastal. Loksa tellisetehase ehitas Kolga krahvi Karl Magnus Stenbocki (1804 -1885) kõige aktiivsema loomuga poeg Nikolai (1840 -1902), kes eelistas suved koos perekonnaga Kirik valmis 1853 Loksal veeta, et tellisetehasel silma peal hoida. Enne tehase jõudmist Loksale oli väiksem tööstusettevõte Hara saare juures, seal oli sügav sadamakoht ja head turustamisvõimalused, kuid Esmakordselt mainitakse Loksat Kuusalu savi lõppes otsa. Uueks kohaks sai heinamaa Risti talu lähedal kirikukroonikas 1629. aastal seoses Loksa Vihasoos. Peagi selgus, et ka see koht ei ole sobiv, kuna kivide kabeli remondiga, mis tõestab, et kabel laadimine laevadele oli seotud suurte kuludega, sadama oli ehitatud juba hulk aastaid varem. ehitamiseks polnud aga mererand kõlbulik. Kõige soodsamad Varasemaid aastaid ei ole millegagi tõestada. tingimused olid Loksal ja nii jõudiski oma aja kaasaegseim Üheks märgiks, et Loksa on olnud inimeste tehas Valgejõe suudmesse. asulapaigaks juba õige kaugest minevikust, on Vanaveski talu põllult leitud kivikirves, mis asub Loksa Gümnaasiumi koduloonurgas. 1867. aastal hakkas kiriku köster Jakob Jakobi poeg Janter oma elutoas Loksa Kaubatarvitajate Ühisus lastele koolitarkust andma. Esimene koolitare ehitati 1875. aastal. Loksa oli väike kaluriküla, kus elas 24 peret, vaid 7-8 talus võis 1911. aastani kuulusid Loksa erapoed Gorbatsovile, oma leivaga aastaringselt elada. Küla maad kuulusid Kolga Altenbrunile ja Reskovile. 1912. aastal asutasid koolmeistrid mõisale ja enamus kohti olid rendikohad. Kõnnu Vallavalitsusel Leo ja Peet Lindeberg Loksa Kaubatarvitajate Ühisuse, mis ostis tuli sageli sekkuda mõisa ja rendikohtade asjaajamisse. oma algkapitaliga ära Ivan Gorbatsovi kaupluse koos kaubaga. Vallavalitsus tegeles ka kooli ja talude vaheliste probleemidega, Suurärimeheks tõusis Loksale tulnud Johannes Mankin, kes määras karistusi seaduse vastu eksinuile. alustas oma äri väikese raamatupoega. Päevapilte tegi Loksal Jungvist oma ateljees. Kultuuritegelane ja kellasepp Jakob Tellisetehas Mikiver, kes kirjutas üles Loksa Hariduse Seltsi kroonika, parandas kelli, müüs jalgrattaid ning raadioid. Telliseid vormiti käsitsi, savisegajat aeti ringi hobusega. Vajalik Esimene selts asutati Loksal 1905. aastal ja kandis nime savi toodi Turbuneeme saviaukudest 1900. aastal ehitatud Priitahtlike Tulekaitse Selts, millest algab Loksal korraliku seltsi- hoburaudteel. Tootmist laiendati pidevalt. Suurem osa elu ajalugu. Vabrik toetas seltsi majanduslikult mitmesuguste toodangust läks Helsingisse. Levinud on väide, et pool Helsingi materjalidega ning aitas ehitada seltsimaja. Maja kuulus linnast on ehitatud Loksa tellistest. Kivid olid nõutud ka Tallinna tervikuna tellisetehase käsutusse. Saali kasutas tuletõrjeselts. ehitustel, Stenbockide maja Narva mnt ehitati samuti Loksa Seltsile osteti komplekt muusikariistu ja esimene muusikakoori punastest tellistest. Telliste väljaveoks ehitas krahv Stenbock juhataja oli Pärispealt Aleksander Sandbank. Tema järel jätkas jõesuudmesse sadama. Sadamasilla ehituseks kasutati kooliõpetaja Meyer, kes asutas laulukoori. Lisaks tegeleti palkkaste, mis täideti kividega ja asetati teatud vahekaugusel näitemängu tegemisega. merre. Kastide vahele ja peale pandi plangud. Tehasest sillale kulges hoburaudtee, mille abil toimetati tellised laevade Seltsielu juurde. Peale Soome laevade on Loksa sadamas käinud ka Taani 1922. aasta oli murrangulise tähtsusega Loksa kultuurielus. ja Inglise laevu. Olulised väljaveetavad kaubad telliste kõrval 24. veebruaril 1922. aastal moodustati 44 asutajaliikme poolt olid Joaveskil toodetud papp ja tehase juures töötava saekaatri Loksa Hariduse Selts. Kolmeliikmelisse juhatusse valiti: Jakob Esimene koolitare lauad. Umbes 1905. aastal ostis kroonu silla ära ja pikendas Mikiver - seltsi hing ja selle kroonika kirjutaja, Arnold Mikiver, seda 20-ne sülla võrra, sadamat süvendati 18-ne jalani. Loksa algkooli juhataja ja Ernst Veidenberg - Loksa ellingu juhataja. 1923. aastal organiseeriti Hariduse Seltsi juurde ka Postiteenus raamatukogu, kusjuures Harju maakonna valitsuselt saadi Postkontor asutati Loksale oletatavasti möödunud sajandi teisel raamatuid 4200 marga väärtuses, seltsi summadega hangiti aastakümnel, täpne aeg ei ole teada. Post veeti hobustega või veel 5000 marga ulatuses kirjandust. Muusikaelu paremaks toodi käsitsi Tallinnast Loksale, teatud keskustes postivedajad korraldamiseks otsustati osta seltsi liikmetelt laenatud rahaga vahetusid. Raasikult toodi post Kiidu, sealt Kolka, Kolgast klaver ja 30. juulil 1925 .aastal toodigi see Tallinnast kohale ja Kõnnu Vallamajja ja siis alles Loksale. paigutati koolimajja. Hiljem otsustas Kõnnu vallavalitus vedada posti Kolgast Loksale oma valla inimesega, esimeseks postivedajaks palgati Eduard Hübschermann, kellele maksti 25 rubla iga päeva eest, mil ta posti vedas. Posti veeti iga kolmapäev ja reede, hiljem juba kolmel korral nädalas ja 1930. aastate paiku hakati seda tegema iga päev. Kaua aega oli postivedajaks Kolgakülast pärit Elvine Rumberg, hiljem aga Loksal Kõrtsi talu valdaja Mihkel Kaitseliidu rongkäik Eesti Vebermann. Loksa postkontor on alati asunud üürimajades. Vabariigi 10. aastapäeval 1928 Transport Esimene bussiühendus Loksa ja Tallinna vahel seati sisse 1922. aastal. Autobussid olid väga väikesed, trepiga sissepääs asus tagaküljes. Peagi lisandus kaubabuss, mis vedas kohalike elanike põllumajandussaadusi ja ka metsamarju Tallinna turule. Bussiliikluse kõrval oli alaline laevaühendus Loksa ja Tallinna vahel. Viimane reisilaev sellel liinil oli vesiratastega mootorlaev “Kungla“. Nimetatud laev vedas ka Loksa ja Kolgaküla Tarvitajate ühistute ning erakaupmeeste tellitud kaupu. Kolme esimese Selts korraldas peoõhtuid, näitusmüüke ja majapidamiskursusi, sõiduauto omanikud olid Koppas, Vahtram ja Nelke. viidi läbi ka üldhariduslike kursusi, mis kestsid umbes 3 nädalat. Programmis oli eesti kirjandus, loodusteadus, ajalugu, Linnaõigused anti Loksale 25. augustil 1993. tervishoid (karskus), kodanikuteadus ja ühistegevus. Haridusselts tegi väga tänuväärset tööd näitekunsti arendamisel. Õpitud näidendeid esitati korduvalt Loksal ja Foto Aare Olanderi kogust ümbruskonna külades. 1930. aastal suunati Arnold Mikiver näitejuhtide kursustele Tallinnas.

Kõige vanem asutus Loksal on kool, mille asutaja ja esimene õpetaja oli Jakob Janter, kes on maetud Loksa kalmistule. Loksa bussijaam 1939, http://eag. Koolitöö korraldamisega tuli pidevalt tegeleda Kõnnu Valla- vanatehnika.ee/ewmootor2.html nõukogul, kuna kool oli valla ülalpidamisel. Suvitus- ja puhkepiirkonnaks hakkas Loksa kujunema pärast seda, kui Kolga krahv Michel hakkas Loksa ja Hara männimetsa ehituskrunte jagama. Naistuletõrjujate rongkäik Meditsiiniteenuse areng 1927. aastal asutati Loksal laulukoor. 1933. aasta üldlaulupeost Tööstuse areng Loksal suurendas pidevalt rahvaarvu ja peagi võttis koor osa 37 liikmelisena (22 naist ja 15 meest). Koori tekkis vajadus arstiabi korraldamisele kohapeal. Kõnnu juhatas Johannes Dankman, hiljem õpetaja Tiit Kaisel. Vallavalitsus hakkas seda küsimust arutama ja 30. jaanuaril 1927. aastal osteti raadio ja seati üles Loksa Algkooli saali 1919. aastal tehtigi taotlus vabriku valitsusele vastavate ühiskuulamiste tarvis. ruumide saamiseks. Lisaks sellele tegi vallavalitsus Harju Loksa Hariduse Selts töötas aktiivselt 1939. aastani, tegevus maakonna tervishoiuosakonnale ettepaneku palgata Loksale lõppes täielikult 1944. aastal. endine Käsmu arst, doktor Goldberg. 25. juulil 1919. aastal Loksa Hariduse Seltsi õigusjärglasena hoiab kodukandi kul- võeti ametisse ka ämmaemand Ekaterina Rismann, kellele tuuritraditsioone Vana-Loksa Selts. anti korter postkontoriga ühes majas. 1929. aastal võeti Loksa Naised olid koondunud Marie Parmase juhitud Loksa Maanaiste sanitaarkaitse alla ja anti õigus avada siin arstijaoskond, mille Seltsi. Loksa Kaubatarvitajate Ühisus esimene arst oli Boris Schelnin, kes töötas 1940. aastani. 1940-1948. aastal juhtis arstijaoskonda Herman Valtok, kes tuli Loksale Võsult. Kojukutsetele sõideti hobustega. Loksal oli ka apteek, mida juhatas sakslane C. Jucum, kes lahkus Eestist 1940. aastal. Uueks juhatajaks sai A. Saar.

Loksa sild esimese Lasteaed Loksal 1936 Vabariigi ajal 1933

Vaade Loksa peatänavale

Loksa on koht, kuhu tahad tagasi tulla – 1928 siin on ilus elada Loksalt läks laulukoor üldlaulupeole aastal 1923 Eha Gnadeberg

1922. aastal kutsus Loksa Hariduse Selts kokku laulukoori, et osa võtta VIII üldlaulupeost. Kooris oli esialgu 20 liiget, koori juhatas Jakob Jungvist Kolgakülast. Koori nimeks võeti Loksa Lauljad. Koorile tehti oma lipp: tumepunasel alusel valgete tähtedega koori nimi.

Pärast laulupidu võttis koori juhatamise üle Johannes Dank- mann. Tema tütar Laine Tankmann meenutab: „Isa asjadest on mi- nul säilinud kaks väga kaunist taktikeppi. Ühe on kinkinud Loksa lauljad – 20 aasta koorijuhtimise tähistamiseks, ilusa monogrammi ja pühendusplaadiga. Teise sama- laadse on kinkinud Kolgaküla lauljad.” Muusikalise tegevuse tunnustuseks annetas Eesti Vabariigi president K. Päts oma käskkirjaga 09.01.1939 Johannes Dankmannile Eesti Punase Risti teenetemärgi I klassi medali Eesti riigile ja rahvale osutatud teenete eest.

Johannes Dankmann oli ka Kaitseliidu Harju maleva liige ja Allveelaevastiku Sihtkapitali toimkonnas osaleja, mille eest 1939. aastal annetati temale I jär- gu rinnaskantav märk. Märgiga kaasnevale tunnistusele on alla kirjutanud kontraadmiral Johannes Loksa Hariduse Seltsi segakoor 1932 Pitka ja kapten Luks.

Ajaloo õpetaja ja hoidja Ilme Loksa linna aukodanikud Adamson noortele: astuge nende jälgedes, kes teile tee on rajanud

Oli aasta 1951. Nooruke neiu Ilme Hintser tuli Loksa kooli ajalooõpetajaks. Tuli ja jäi. Tema Ulve Mardisalu (2003). Elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest. tulemiseta oleks paljustki ilma jäänud nii Loksa kool kui linn Ilme Adamson (2004). Elutööna osutatud väljapaistvate tervenisti. teenete eest. Kogunud hindamatu materjali koduloolise ajaloo Kohe võitis ta õpilaste armastuse jäädvustamisel ja tegutsenud Vana Loksa Seltsis kultuuriloo kinnistamisel. ja lugupidamise, suutis panna lapsed huvi tundma ajaloo vastu Juri Grill (2005). Väljapaistva ja pikaajalise treeneritöö eest ja ja lugu pidama oma kodukandist. seoses 55. juubeliga väljapaistvate sportlike saavutuste eest. Loksal rajast ta koos koolidirektorist abikaasa Robert Adamsoniga kodu Tiit Kivila (2006). Elutööna Loksa linna hariduselu järjepidevuse ja perekonna. hoidmisel ja koolinoortele tublide teadmiste andmisel. Loksa ajalugu oli alati Ilme Adamsoni südameasi. Aastatel 1960-1990 roigasaeda. Päris ehtne roigasaed. kes neile tee on rajanud, ning Heino Põldver (2007). Loksa inimeste tervise hoidjale ja tegeles ta koduloo uurimisega ja Kui lihtne, aga samal ajal praktiline hoiaksid ja peaksid kalliks kõike röntgenoloogile. rajas kooli koduloonurga. on see vaarisade aiategemise kunst,” seda, mis minevik on meile hoida „Imestan isegi, millise õhinaga tulid Eino Pärna (2008). Pikaajalise ja kohusetundliku töö eest on ta öelnud. jätnud ja mida olevik loob,” soovis Loksa Laevatehases ja Loksa Vene Gümnaasiumis ning aktiivse õpilased kaasa. Kui tunnid lõppesid Ilme energia ja pädevus ning legendaarne ajalooõpetaja. osalemise eest segakooris Loksa Lauljad. kell 14-15, siis meil kestis töö ikka ajaloolised materjalid olid Loksa kooli muuseum, mille loomist kella 17ni. Keegi ei küsinud, mis ma asendamatud Loksa päevade Ilme Adamson koduloonurgana Arnold Mærsk Mc-Kinney Møller (2009). Panuse eest Loksa linna selle eest saan, ehkki oli selline aeg. korraldamisel. Seltsi luuleklubi ilma alustas, asub alates 2012. aastast elanike heaolusse ja tulevikku. Vahel ei teadnud ma isegi, mis on tema hingestatuse ja südamlikkuseta perekond Adamsoni endises korteris, minu jaoks suurem armastus, kas ei ole võimalik ette kujutada. Tema kus nad 37 aastat koolmeistritena Tatjana Nugis (2011). Ennastsalgava arstitöö eest. tunnid, mida ma andsin või töö selles korrektselt ja suure armastusega elasid. Muuseumi asupaik – tema väikeses ruumis ajalooklassi kõrval, täidetud klubi kroonika on väärtus looja kodu – on tähendusrikas ja Galina Nikitina (2012). Panuse eest Loksa linna elanike heaolusse sest ka see oli omamoodi klass, kus omaette. nostalgiahõnguline, muuseum on ja tulevikku. toimusid tunnid. Nii kestis see pea Eha Gnadeberg meenutab, et lõpuks jõudnud koju. 30 aastat,” on ta meenutanud. Raidi Andre (2013). Kauaaegse Loksa kandi kultuuri- ja hariduselu seltsi muusikaklubis avaldas kõigile Ilme Adamson suri 80 aasta vanusena edendamise eest. Kui 1995. aastal tekkis idee rajada muljet Ilme koolitatud lauluhääl. 4. juulil 2010 ning on maetud Vana-Loksa Selts, lõi Ilme Adamson Hiljem tuli välja, et kooli ajal Tartus Tallinnasse Metsakalmistule. Ilmar Murakas (2014). Kauaaegse Loksa kandi haridus- ja nõu ja jõuga kaasa. Ilme oskas näha võttis ta laulutunde Vanemuise Allikad: „Sinust ja Sinule, Loksa” kultuurielu edendamise eest. vanades asjades ilu ja otstarbekust. ooperiprimadonna Linda Tannilt. (2010), Loksa Gümnaasiumi „Kui noore neiuna Loksale „Oleks hea, kui Loksa noored koduleht, „Loksa kool 150. Meie kool Värner Lootsmann (2017). Suure panuse eest Loksa linna tulin, käisin imetlemas Sillaotsa astuksid nende inimeste jälgedes, – see Loksa teadustempel” (2017) arengusse.