Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee ÄP indeks HEX indeks +0,25% 5457,925457,92 -2,52% 25.04.2003 612,51612,51612,51 25.04.2003 5457,925457,925457,92

Tänases Juhtimises:

• Vestlusring mees- konnatööst • Arenda meeskonda ideaali abil • Väärtusta müügimees- konna ühine eesmärk • Meeskonna mikrokliima esmaspäev 28. aprill 2003 nr 80 (2385) hind 15 kr areneb viie etapiga

Kalleimad rendiautod  põllumajandus- Metsatöösturid nõus ministeeriumil Reiljani toetama keskmine autoliising kuus kroonides Metsatöösturid on valmis viima ellu 6887 kr keskkonnaminister Villu Reiljani kava põllumajandusministeerium EBS soetab metsanduse korrastamiseks, kuigi 5281 soovivad esmalt selgeks rääkida, kas kultuuriministeerium Eesti üleküpsenud metsades ikka 5007 haridusministeerium raiutakse ülemäära palju. lk 7 4504 majandusministeerium 4080 Soome firmad maksude kaitseministeerium kinnisvara eest pakku Eestisse 3988 siseministeerium Majanduskõrgkool EBS Pärast Eesti liitumist ELiga suurenevad Allikas: ministeeriumid Group on investeerinud soomlaste alkoholiostud Eestis. Kesk- üle poolesaja miljoni suuri Soome firmasid tuleb maksude Erinevused krooni Tallinna kinnis- eest pakku Eestisse, samas hakkab mingi osa eestlasi Lõuna-Soomes tööl ametiauto varaturule. Muu käima, põhiliselt kodutöödel. lk 11 kasutamisel hulgas on koolil Ministeeriumidest hoonestusõigus Sponsorlus pole on lahkeim ameti- vanalinna heategevus autode jagaja kinnistule, Raha antakse selleks, et rahandusministee- kus asub rium – oma midagi tagasi saada, ametiauto on pea McDonald’s. leiab ASi IBM Eesti juht Valdo Randpere. Kallis kõigil osakonnaju- lk 3 Valdo Randpere hatajatel. Ainsana spordiala sponsorluse on ametiautodelt koha pealt on näiteks purjetamine, mis kokkuhoiu tõsiselt võrdub külma duði all 500krooniste ette võtnud ükshaaval katkirebimisega. lk 13 keskkonnaminis- teerium – kokku jäi Iga kuu saab tööl olles sel kevadel jala- meheks viis amet- surma kolm inimest nikku, autod anti Tööõnnetusi ELis  Eestis sai mullu tööl rohkem maakondlikele olles surma 35, raske tööõnnetusi 100 000  keskkonnateenis- töötaja kohta aastas tervisekahjustuse ligi tustele. Uusi auto- 7100 tuhat ja töötades või tööteel kannatada üle sid hetkel juurde ei Kinnistu Tallinnas, kust EBSi juht Madis Habakuk, tema poeg Mart ning Arle Mölder üritasid välja soetata. lk 4–5 süüa McDonald‘si restorani. Viis päeva tagasi andis kohus õiguse rahvusvahelisele kiirsöögiketile. 4000 4000 inimese. Siiski ELi keskmine registreeritakse 1300 683 tööõnnetusi Eestis

Kreeka Rootsi Eesti tunduvalt vähem kui Allikas: tööinspektsioon Euroopa Liidus. lk 38 Rootsi riskiraha otsib Eestis kohta Hiina vedas Elcoteqi Rootsi Swedfund otsib uusi rahasta- kasumisse misobjekte Eestist. Swedfundi vahen- Eestis enam kui 2000 inimesele tööd dava Jonas Olssoni sõnul on eesmär- andva elektroonikatehase Elcoteq giks leida tänavu kuni viis projekti. netokäive kasvas tänu Hiina ülevõtmis- Rootsi riigile kuuluv riskikapitali fond tele esimeses kvartalis ja mulluse kahjumi asemel suudeti seekord on valmis paigutama igasse projekti tegevuskasumisse jääda. lk 32 kuni 85 miljonit krooni. Luubi alla on jäänud Eesti biotehnoloogia ning IT- kinnisvara ja telekomisektor, samuti puidu- ja Hüvitise tagab vastutus ...... lk 15 tekstiilitööstus ning elektroonika. lk 9 ärikoolitus Meeskonnatöö ...... lk 26 Swedfundi projekte vahendav Jonas Olsson. summary p 36 2 Äripäev 28. aprill 2003 reklaam reklaamitoimetaja Jana Kibal 667 0161 e-post [email protected]

Kui sõnadest ei piisa, tee pilt!

Seda, et sõber sinu veiniklaasi kogemata tühjaks joob, juhtub vahest ikka. 6990.- Aga seda, et sinu laual on konn, kes sellega tegeleb... kõlab uskumatult. Hind Radiolinja kliendile Kui sõnadest ei piisa, tee pilt! Radiolinja uus teenus Multimeedia sõnum (MMS) võimaldab sul mobiiliga saata pilte, heli ja teksti otse sõbra mobiilile või • Sisseehitatud e-posti aadressile. Vajad vaid telefoni, mis toetaks MMS teenust. digitaalne kaamera • Sisseehitatud videosalvesti ja mängija Multimeedia sõnumid (MMS). Esimesena Eestis. Ainult Radiolinja klientidele. • Multimeedia sõnumid (MMS) • Täisvärviline ekraan • Kolmesageduslik uudised Äripäev 28. aprill 2003 3

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] EBS tungib kinnisvaraärisse Seni rohkem haridu- Habakuked pluss Mölder võrdub se edendajana Kuidas McDonald’siga kohtusse jõuti OÜ Aaber Kinnisvara • äriregistris jaanuarist 2002 tuntud AS EBS Viru 24/Valli 2/Müürivahe 38 omandi- ja rendisuhted • osakapital 40 000 kr osanikud: • juhataja Mart Habakuk Group omandab 1993 järjest uusi osalusi • mai Ühena esimestest said vennad David Abramson (sünd 1923) ja Gabriel Abramson (sünd 1928) Tallinna 34% suurtes kinnisvara- vanalinnas tagasi tervet kvartalit hõlmava hoone, mis AS Estonian enne 1940. aastat kuulus nende isale Max Business School projektides. Abramsonile. • juuli Abramsonid kui kinnistu omanikud sõlmisid Group 25aastase rendilepingu Kawe Kinnisasja ASiga • aktsiakapital 477 200 kr Peeter Raidla (omanik Karl Wellner). • asutaja ja juht Madis [email protected] Habakuk 1994 • Algselt ainuomanik, praegu • juuli Kawe Kinnisasja AS sõlmis allrendilepingu 13 600 kr suuruse osa omanik. EBS Groupi suurem huvi McDonald’s Eesti ASiga, kes sai osa hoonest enda kinnisvara vastu sai alguse Müüs 2002 veebruaris 13 200 kr kasutusse ja kohustus maja korda tegema. suuruse osa osaühingule Must 2000. aasta lõpus, kui sinna- Puu ja teise sama suure osa maani pigem haridus- ja kooli- 1996 Metro Aktivate ASile. Mõlemal tusalal tegutsenud ettevõte • märts Abramsonid, Kawe Kinnisasja AS ja McDonald’s 33% puhul oli müügihinnaks 100 kr. asus tuumikinvestoriks Harju Eesti sõlmisid kokkuleppe juhuks, kui 1993. a sõlmitud OÜ Must Puu • 2001. a käive 54,2 mln kr, kasum pearendileping peaks lõppema. Kokkulepe nägi ette, • osakapital 250 000 kr 17,2 mln kr. tänava alguses asuva Tallinna et kui pearendileping lõpeb, muutub allrendileping • haridus- ja koolitusasutuste kõrval Ärikeskuse ostnud ASis Genex automaatselt samadel tingimustel põhirendilepinguks. • alates augustist 1999 omab osalusi kinnisvarafirmades, Invest. ainuomanik Madis Habakuke nt ASis Genex Invest (Harju Järgmised suured ostud teh- 2002 noorem poeg Mart Habakuk tänaval asuva Tallinna Ärikeskuse • veebruar Vennad Abramsonid sõlmisid kokkuleppe • 2001. a käive 2,9 mln kr, kasum 2,5 mln valdaja). On alustanud riigiga ti mullu: 2002. aasta alguses OÜga Aaber Kinnisvara kinnistu hoonestusõiguse kr. kohtuprotsessi Imanta tänavas omandati suur kinnistu (täpse- seadmiseks osaühingu kasuks. Kümme päeva enne • omab korterit Laulupeo ja Pärna tänava asuva EBSi peamaja malt selle hoonestusõigus) Tal- seda oli riiulilt ostetud Aaber Kinnisvara ainuomanikuks nurgal, on omanud ASi FKSM aktsiaid. omandamiseks. linna vanalinnas Viru tänava saanud Madis ja Mart Habakuke juhtimisel tegutsev AS alguses ning aasta lõpus osalus Estonian Business School Group (siis veel AS Eesti 33% Kõrgem Kommertskool). Pirita Rannahoones. Tagatippu • juuli Abramsonid sõlmisid kuu alguses Kawe Metro Aktivate AS omandati 100protsendiline Kinnisasja ASiga kohtuliku kokkuleppe rendilepingu • aktsiakapital 3,045 mln kr osalus Genexis. ennetähtaegseks lõpetamiseks. Samal päeval sõlmisid • juhataja Arle Mölder Majandustulemusi (kasuta- vennad lepingu ka Aaber Kinnisvaraga, leppides kokku • endine N&L Investeeringud, omanikeks võrdselt 50%ga osaühingud Laurus tingimustes hoone kasutamiseks kuni hoonestusõigu- Invest (ainuomanik Arle Mölder, 2001. a käive 0,5 mln kr, kasum 1,4 mln kr) ja da on küll vaid 2001. ja varase- se kinnistamiseni. Kinnistu ise jäi veel vendade Magister Morum (ainuomanik Sulo Nigul, 2001. a käive 2,9 mln kr, kasum 3,5 mate aastate aruanded) vaada- omandusse. Kuu lõpus esitas Aaber Kinnisvara mln kr). tes võib julgelt öelda, et EBS McDonald’s Eestile nõude ruumide vabastamiseks • omab enamusosalusi firmades Metro Haldus, Metro Ehituskonsultandid, Group ongi tugevasti ülekapita- hiljemalt kolme nädala jooksul. Eldora Kinnisvara (Kadakaranna kinnistu), Jõelähtme Arendusgrupp, N.L.K. • august–september McDonald’s Eesti kinnitas oma EBSi asutaja ja juht Madis Habakuk on Kinnisvara ning 50% osalusi Viru Väljaku Keskuse ASis (rentis Teenindus- liseeritud. Näiteks kui 1999. soovi tegutseda renditud ruumides edasi, millele Aaber alati ise EBSi kinnisvaratehingute maja) ja Metro Consultingus. Oli EBS Grupi kaasaktsionär Genex Investis. aastal oli aktsiaseltsi omakapi- Kinnisvara vastas pretensiooniga üürilepingust vormistamise juures olnud. Foto: Raul Mee • 2001. a käive ligi 1,7 mln kr, kasum 2,2 mln kr. Allikas: Äripäev tal 3,3 miljonit krooni, siis tuleneva võla tasumiseks. McDonald’s Eesti tasus 2001. aastal juba 62,3 miljonit Aaber Kinnisvarale ligi 22 000 USA dollarit (sel ajal ligi 350 000 kr) ja kinnitas, et jätkab varasema rendilepingu krooni. Selsamal 2001. aastal täitmist, nüüd juba Aaber Kinnisvara kasuks, keeldudes jõudis omakapital ette juba ka sõlmimast uut, muudetud tingimustega rendilepingut. netokäibest, mis oli 54,2 miljo- Seda enam, et McDonald’s Eesti investeeris hoone nit krooni. Aasta puhaskasum kordategemisse 20 mln kr, mis on küll osaliselt on samal ajal kasvanud 1,3 mil- hüvitatud. Aaber Kinnisvara polnud sellega päri ning otsustas jonilt 17,2 miljoni kroonini. alustada kohtuteed McDonald’s Eesti väljatõstmiseks, Edukas oli ka 2002. aasta. Nii leides, et seoses pearendilepingu lõppemisega juulis et raha, mida investeerida, 2002 on lõpetatud ka enne sõlmitud allrendilepingud peaks koolikontserni omanikel ning et Kawe Kinnisasja AS on tehtud kulutused McDonald’sile hüvitanud (0,9 mln USD ehk ligi 13,5 piisama. mln kr). Investeerimispartneriks on Ülejäänud allrentnikega õnnestus Aaber Kinnisvaral EBS Group valinud endise Hü- sõlmida uued rendilepingud. McDonald’s Eesti suhtes vitusfondi (ja ka Maapanga) võttis Aaber Kinnisvara kasutusele väljasöömistaktika – vahetas ventilatsiooniruumi ukse luku, segas asjasse juhi Arle Mölderiga seotud turvatöötajad jne. Metro Aktivate ASi. Ehkki EBS Groupi poolt ajab asju EBSi asu- 2003 taja ja juhi Madis Habakuke • 23. aprill Tallinna linnakohus jättis Aaber Kinnisvara noorem poeg Mart Habakuk, on hagi rahuldamata ning leidis, et McDonald’s Eestil on õigus allrenditud ruume kasutada ka edaspidi juulis sel aastal 75aastaseks saav isa 1993 sõlmitud lepingu tingimustel. Seda enam, et ka ise alati esiti tehingute vor- vennad Abramsonid olid hoonestusõiguse seadmise mistamise juures ja seejärel kin- lepingut sõlmides Aaber Kinnisvara teavitanud nisvarafirma nõukogus. kehtivatest üürilepingutest. Kohus kohustas Aaber Kinnisvara täitma McDonald’s Investeeringute summad on Eesti poolt 1993. a sõlmitud rendilepingut ning vendi olnud kopsakad. Genex Invest Abramsone kui siiani veel kinnistu omanikke fikseerima ostis Tallinna Ärikeskuse 33 kinnistusametis üürilepingu McDonald’s Eesti kasuks. miljoni krooniga. Viru tänava McDonald’si kõrval tegutsevad samas majas veel restoran-pubi Kolumbus Krisostomus, iiri pubi O’Malleys, dþässi- ja bluusibaar kinnistu ja Pirita Rannahoone Rhythms. ostuhinda pole avalikustatud, kuid arvata võib, et paarküm- Allikas: Äripäev mend miljonit krooni tuli nen- de eest ikka välja käia. Tõsi, selt moodustatud sihtkapitali. Esimene tõsisem tõrge oma EBS Groupile kuulub neid kin- Just selle kaudu olemegi otsi- varaga tekkis EBS Groupil siis, nistuid omavates äriühingutes nud võimalikult väikese riskiga kui Viru tänava kinnistu hoo- umbes kolmandik. Kõike kok- rahapaigutusvõimalusi.” nestusõiguse ostnud Aaber Kin- ku lüües teeb see aga ikkagi Eeskujuks võetud USA suu- nisvara asus McDonald’s Eesti ligi 50 miljonit krooni, mis kin- remate ülikoolide sarnaselt on restorani sõna otseses mõttes nisvarasse investeeritud. Seda ka EBS Group paigutanud oma majast välja tõstma. Nagu kõr- enam, et üks väiksem kinnisva- vaba kapitali lisaks kinnisvara- valolevast kroonikast on näha, raobjekt osteti läinud aastal le veel ainult rahaturufondides- pidas Tallinna linnakohus seda veel, kuid Habakuked ei soovi se. Riskantseid aktsiaoste väldi- ebaseaduslikuks. Tõsi, tegu po- seda veel avalikustada. takse. Kui Genex Invest välja le jõustunud kohtuotsusega “EBS Group on oma olemu- jätta, siis jaotuvad Habakuke ning nagu Aaber Kinnisvara selt kasumit mittetaotlev äri- sõnul EBS Groupi investeerin- esindav vandeadvokaat Maive ühing, kes pole kunagi maks- gud vahekorras 80:20 rahatu- Ots kinnitas, jätkub vaidlus nud ega hakka ka tulevikus rufondide kasuks. Sellest võib ringkonnakohtus. maksma dividende,” kommen- järeldada, et EBS Group on fon- Arle Mölder ei soovinud teerib Mart Habakuk. “See ra- didesse ja kinnisvarasse paigu- koos EBS Groupiga tehtud kin- ha, mis põhitegevusest üle jääb, tanud kaugelt enam kui 100 nisvarainvesteeringuid kom- paigutatakse EBS Groupi sise- miljonit krooni. menteerida. 4 Äripäev 28. aprill 2003

Ametiautode arv ja klass ministeeriumide kaupa väga erinev

tabelis on toodud kindla isiku kasutuses olevad ametiautod ja kõik rendimasinad,  Kes sõidab millega? ei ole üldkasutatavaid ministeeriumi omanduses olevaid autosid ministeeriumide ja riigikantselei liisingmakse kuus ametiautod kroonides VALITSUS MAJANDUSMINISTEERIUM • kaitseminister Margus Hanson • asekantsler Signe Ratso ministeeriumi 12 320 Volvo S80 Honda Accord omandis • peaminister Juhan Parts • asekantsler Taivo Kivistik 11 485 Volvo S80 Opel Astra ministeeriumi omandis Valitsuse • rahvastikuminister Paul-Erik Rummo • kantsler Marika Priske 11 485 5580 kõrgeima Volvo S80 Volkswagen Passat liisingmaksega • põllumajandusminister Tiit Tammsaar • asekantsler Andres Tint 10 962 5288 auto on Volvo Jeep Grand Cherokee Limited (2000) Ford Focus • siseminister Margus Leivo • kaubandusosakond S80, sellisega 5288 Audi A6 Quattro (2001) 8230 Ford Focus sõidavad • regionaalminister Jaan Õunapuu • energeetikaosakond 7895 5136 peaminister, BMW 530iA Renault Megane S kaitseminister • haridus- ja teadusminister Toivo Maimets • Phare administreerimise osakond 4949 Audi A6 7722 taastusremondis Seat Leon ja rahvastiku- • keskkonnaminister Villu Reiljan • ehitus- ja elamuosakond minister. 7271 4700 w„•Žˆ•Œë Volvo V70 AWD XC Toyota Camry • kultuuriminister Urmas Paet • asekantsler Raul Malmstein 4659 Audi A6 (2000) 5205 Seat Toledo ˆ–Œ‘‡„„ë • justiitsminister Ken-Marti Vaher • nõunik Maria Alajõe 4659 Toyota isiklik auto, kasutamise kompensatsioonita Seat Toledo • majandusminister Meelis Atonen • tööstusosakond lˆ–—Œ–­ 4635 Volkswagen Passat isiklik auto, kasutamise kompensatsioonita Seat Toledo • rahandusminister Tõnis Palts • kriisireguleerimise osakond Mercedes-Benz (S-klass) isiklik auto, kasutamise kompensatsioon 1000 kr Ðkoda Felicia 2732 • sotsiaalminister Marko Pomerants • nõunik Mait Heidelberg Mercedes-Benz E200K ministeeriumi omandis Nissan Almera 1921 • välisminister Kristiina Ojuland Mercedes-Benz E280 (1996) ministeeriumi omandis RAHANDUSMINISTEERIUM • kantsler Aare Järvan ministeeriumi omandis HARIDUSMINISTEERIUM Rover 75 • juhtkond 7483 • rahvusvahelise suhtlemise osakonna Audi A6 juhataja Marge Laast ministeeriumi omandis wˆ—ˆ• ˜•Œë—ˆˆë©¢l • juhtkond 6500 Ford Escort {ˆëêÄ릪ªë¥¡¡¦ BMW 320 • välisfinantseerimise osakonna juhataja • üldises kasutuses 6036 Ivar Sikk 5998 ššš­ œ•’’„„Œ­ˆˆ Opel Vectra Subaru Forester • avalike suhete osakond 1729 • asekantsler Renaldo Mändmets 5985 Ford Escort Mazda 6 • üldises kasutuses • asekantsler Raivo Sulg 1297 5299 Opel Omega Mazda 6 • riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen 4511 JUSTIITSMINISTEERIUM Honda CR-V • üldises kasutuses • personaliosakonna juhataja 2998 Citroen kaubik Ele-Mall Vainomäe 4495 Citroen C5 KAITSEMINISTEERIUM • finants- ja haldusosakonna juhataja kt Veikko Vahar 4463 • kantsler Indrek Kannik Citroen C5 BMW 525 ministeeriumi omandis •finantsteenuste osakonna juhataja • asekantsler Margus Kolga Veiko Tali 4030 Volkswagen Passat ministeeriumi omandis Opel Zafira • asekantsler Ahto Kuuseok •finantskontrolli osakonna juhataja kt Nissan CR-V ministeeriumi omandis Apo Oja 4022 • asekantsler Jüri Parbo 5834 Volkswagen Passat Mercedes-Benz • asekantsler Margus Uudam 4000 Audi A6 KESKKONNAMINISTEERIUM • maksupoliitika osakonna juhataja • kantsler Sulev Vare Lemmi Oro 3788 BMW ministeeriumi omandis Seat Toledo • asekantsler Allan Gromov •infotehnoloogia osakonna juhataja Volvo S70 ministeeriumi omandis Margus Kreinin 3786 • asekantsler Harry Liiv Seat Toledo • riigieelarve osakonna juhataja Ants Liiver Honda Accord ministeeriumi omandis 3547 • nõunik Eva Kraav Nissan Almera ministeeriumi omandis • juriidilise osakonna juhataja Alar Urm Honda Accord 3432 • asekantsler Tõnu Traks Volkswagen Passat 3176 Suzuki Vitara • metsaosakonna juhataja Olav Etverk SISEMINISTEERIUM 3176 Suzuki Vitara • asekantsler Kalev Timberg ministeeriumi omandis • looduskaitseosakonna juhataja  Volvo 850 Hanno Zingel 3176 • infotehnoloogia osakonna juhataja Suzuki Vitara Urmo Kalamees • jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek Toyota Carina E ministeeriumi omandis 1702 Toyota Corolla • regionaalarengu osakonna juhataja • infosüsteemide osakonna juhataja  Priidu Ristok Vahur Eenmaa Volvo 460 ministeeriumi omandis 1702 Toyota Corolla • kohaliku omavalitsuse osakonna juhataja • keskkonnakorralduse ja tehnoloogia Väino Tõemets osakonna juhataja Rein Raudsep ministeeriumi omandis 1702 Opel Astra Toyota Corolla • sisejulgeoleku poliitikaosakonna juhataja • metsaosakonna peaspetsialist Lauri Tabur Riina Matverk 1702 Volvo S40 ministeeriumi omandis Toyota Corolla • riigivaraosakonna juhataja Merle Küngas Kia Sportage ministeeriumi omandis KULTUURIMINISTEERIUM • juhtkonna üldkasutuses •spordiosakond 5637 Chevrolet Chevy Van ministeeriumi omandis Ford Mondeo • asekantsler Mart Kirsipuu 5700 Suzuki Grand Vitara • kantsler Siim Sukles 5001 Audi A6 • kantsler Märt Kraft Toyota Camry 5664 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM • EV alalise esinduse ELi juures ataðee Hannes Kont 4000 • kantsler Ants Noot Saab 9-3 Volvo S70 ministeeriumi omandis • siseauditi osakonna juhataja Anne Schmidt 3178 • asekantsler Toomas Kevvai Seat Toledo Citroen Picasso ministeeriumi omandis • avalike suhete osakonna juhataja Ilona Leib 3178 • asekantsler Andres Oopkaup Seat Toledo Opel Zafira ministeeriumi omandis • ministeeriumi nõunik Tiit Sepp • avalike ja välissuhete osakonna juhataja  2210 Toyota Avensis Peeter Seestrand Opel Vectra ministeeriumi omandis • maaelu arengu osakonna juhataja  SOTSIAALMINISTEERIUM Krista Kõiv • kantsler Maarja Mändmaa ministeeriumi omandis Opel Vectra ministeeriumi omandis Volkswagen Bora • haldusosakonna juhataja Roland Türner BMW 523I ministeeriumi omandis VÄLISMINISTEERIUM • veterinaaria- ja toiduosakonna juhataja • kantsler Priit Kolbre Hendrik Kuusk Audi A4 ministeeriumi omandis 4850 Ford Mondeo • asekantsler Mati Vaaramnn • kalamajandusosakonna juhataja Mercedes Benz C230 ministeeriumi omandis Andres Jagor • asekantsler Harri Tiido 4850 Ford Mondeo Subaru Legacy ministeeriumi omandis 2000 6000 10 000 12 000 2000 6000 10 000 12 000 vaatlus Äripäev 28. aprill 2003 5

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected]

Kalleimad rendiautod on põllumajandusministeeriumil

liisingu keskmine maksumus kuus, kroonides

RIIGIKANTSELEI 6887 põllumajandus- 5281 kultuuri- 5007 haridus- • riigisekretär Aino Lepik von Viren ministeerium ministeerium ministeerium Mercedes-Benz E320 riigikantselei omandis autosid: 14 autosid: 8 autosid: 10 • transporditalituse juhataja Vambola Vilbo sh renditud: 3 sh renditud: 3 sh renditud: 6 Mercedes-Benz E220 riigikantselei omandis • majandusosakonna direktor Kristel Pihelgas 4286 Alfa Romeo 156 • valitsuse infonõunik Tex Vertmann 4275 Ford Focus 4560 riigi- 4504 majandus- 4080 kaitse- • riigisekretäri nõunik Sirje Sulp 3866 kantselei ministeerium ministeerium Toyota Corolla autosid: 23 •peaministri kaitse- ja julgeolekunõunik autosid: 30 autosid: 23 3745 sh renditud: 17 sh renditud: 11 sh renditud: 15 Peugeot 307 •majandusosakond 3677 Ford Focus • peadirektori nõunik Heili Nigulas 3431 Mazda 626 3988 sise- 3674 rahandus- 3009 keskkonna- • istungiosakonna juhataja Reet Ringo 3120 ministeerium ministeerium Peugeot 206 ministeerium •raamatupidamise osakonna juhataja autosid: 16 autosid: 15 autosid: 26 Malle Erlenheim sh renditud: 6 sh renditud: 13 sh renditud: 8 2989 Seat Alhambra • valitsuse pressinõunik Priit Põiklik 2956 Saab 900 2998 justiits- • riigikantselei nõunik Annely Kase 2882 ministeerium Opel Astra • Euroopa Liidu infosekretariaadi juhataja autosid: 8 sotsiaalministeeriumil on 5 ja välisministeeriumil 21 autot,  sh renditud: 1 Henrik Hololei 2738 nende hulgas rendiautosid ei ole Ford Focus Allikas: Äripäev Hüljatud ametiautod ikka rendifirmadele tagastamata Neljast ametiautost, millest Res Publica dud Chrysler 300 M. Ülejäänud les justiitsministeeriumi pressi- cedest ja saab kompensatsiooni ametiautodelt kokkuhoiu tõsi- kolme auto saatus on veel lahti- esindaja Kristiina Herodes. tuhat krooni kuus. selt ette võtnud keskkonnami- ministrid oniirused? loobunud, on liisingufirmale ne – seni seisavad need kasutult Kuigi Vaher on lubanud kasu- Ministeeriumidest on lah- nisteerium: kokku jäi sel keva- tagastatud vaid üks, ülejäänud kolm seisa- garaaþis. tada isiklikku masinat, sõitis ta keim ametiautode jagaja rahan- del jalameheks viis ametnikku, V Riigikantselei pressinõuniku näiteks neljapäeval Lõuna-Eesti dusministeerium – oma ameti- autod anti maakondlikele kesk- vad ministeeriumide garaaþis. Jaanus Rankla sõnul käivad eel- visiidile ministeeriumi üldkasu- auto on 16 inimesel, lisaks mi- konnateenistustele. Uusi ma- mise peaministri ametiauto ta- tuses oleva Volkswagen Boraga. nistrile, kantslerile ja asekants- sinaid praegu plaanis soetada Majandusminister Meelis gastamise üle läbirääkimised ja Igapäevasteks sõitudeks kasutab leritele ka pea kõigil osakonna- pole. Ühte ministeeriumile kuu- Gea Atonen, rahandusminister Tõnis auto läheb kindlasti tagasi lii- Vaher omaenda Toyotat, isikliku juhatajatel, enamikul on rendi- luvat Mercedest müüb ka kul- Velthut-Sokka Palts ja justiitsminister Ken-Mar- singufirmale. auto kasutamise kompensat- autod. Järgneb siseministee- tuuriministeerium, siseministee- [email protected] ti Vaher loobusid demonstratiiv- “Kummagi, ei eelmise ega siooni ta ei saa. rium 12 ametiautoga. Kui mi- rium lõpetas ühe auto rendile- selt ametiautodest ja lubasid praeguse auto puhul, ei ole tege- Ka majandusministeerium on nistri sõiduk välja arvata, siis üh- pingu. Sotsiaalministeerium an- töösõitudeks kasutada isiklikke mist luksusmasinaga,” rõhutas liisingufirmale esitanud taotlu- tegi isiklikku ametiautot ei anna nab tänavu kaks üldkasutuses masinaid. Peaminister Juhan Rankla. “Tegemist on keskklassi se ministri Mercedese rendi- oma töötajatele haridusminis- olnud autot tööturuametile ja Parts vahetas Siim Kallast sõidu- autodega.” lepingu lõpetamiseks. Atonen teeirum ja justiitsministeerium ühe vähiliidule, ühtlasi käib tanud Mercedes E odavama Vol- Ka justiitsministri ametiauto sõidab oma Volkswagen Passa- – autod on kasutuses osakonda- praegu eelmise kantsleri skan- vo vastu. saatus on veel lahtine. “Kas loo- tiga ja isikliku sõiduki kasuta- de kaupa. Ka kultuuri- ja sot- daalse luksusauto Volvo 960 Neljast vabanenud masinast bume mõnest autost lähiajal, mise kompensatsiooni ei saa. siaalministeeriumis on ameti- müük. Osta.ee portaalis on auto on tänaseks liisingufirmale ta- selgub paari nädala jooksul. See Rahandusminister Tõnis Palts auto vaid ministril ja kantsleril. alghinnaks märgitud 68 000 gastatud vaid Paltsi jaoks mõel- käib ka ministri auto kohta,” üt- kasutab isiklikku S-klassi Mer- Ainsa ministeeriumina on krooni.

Viirused? 6 Äripäev 28. aprill 2003 reklaam reklaamitoimetaja Jana Kibal 667 0161 e-post [email protected] www.estomatic.ee Head lahendused – automaatselt! SÄÄSTA 10 050 KROONI!

Ostes kampaaniatooteks oleva kohviautomaadi, saad 10 050 krooni maksva veeautomaadi tasuta Pakkumine kaasa!!! kehtib kuni 30.06.2003.

KOHVIAUTOMAADID: • Alati värsked ja kvaliteetsed joogid 24 h päevas, soodsalt • Otsene kulude kokkuhoid materjalide ning tööaja arvel • Informatsioon ja kontroll jookide tarbimise üle JOOGID: • Kohv värskelt jahvatatud ubadest: alates 70 senti tass • Espresso värskelt jahvatatud ubadest: alates 1 kroon tass • Alati värske filterkohv: alates 70 senti tass • Uskumatult hästi maitsev kakao: 2 krooni tass • Cappuccino: alates 1,5 krooni tass jpm

VEEAUTOMAADID: Alati värske ning puhas joogivesi minimaalse kuluga! • Jahutatud puhas joogivesi hinnaga umbes 12 senti liiter • Gaseeritud/jahutatud joogivesi hinnaga umbes 30 senti liiter • Tuline vesi (teeveeks, puljongile jne) hinnaga umbes 12 senti liiter

SEADMETE MÜÜK/LIISING/RENT; HOOLDUS; GARANTII; KONTAKTEERUGE PAIGALDUS; TOORAINETEGA VARUSTAMINE KOGU EESTIS. tel 683 1800, e-post [email protected], www.estomatic.ee NING ME KOOSTAME TEILE PERSONAALSE PAKKUMISE. uudised Äripäev 28. aprill 2003 7

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] METSATÖÖSTUS Andres Talijärv: üleraie aitab vananenud puistud ratsionaalselt ära kasutada Töösturid Reiljaniga kõhklevalt nõus Metsatöösturid on koostööd võitlemaks illegaalse metsaäri vastu. valmis koostööks, et Raiemahu suur tõus  12,7 12,7 Keskkonnaminister “Kuid võidelda tuleb põhjus- 12,3 Villu Reiljani rõhuasetused  viia ellu keskkonna- metsanduse korrastamisel te ehk selle vastu, mis ajab ke- jäi 90ndate keskele dagi metsa mustalt müüma ja minister Villu Reil- raiemahu määramisel  • piirata raiet kuuse- ja   mustalt ostma,” rääkis raiemaht kasutatud statistilise metsa männimetsades,  Dembovski. “Erametsaomanik jani kavandatavat mln tihumeetrites inventeerimise meetodit karmistades  metsaseaduse  kasutab maksupettust seetõttu, andmed metsanduse korras- puuduvad sätteid et metsatulud on ebaõiglaselt tamise plaani, kuid 7,6 • litsentseerida metsa- maksustatud ega arvesta pikas 7,2 korraldus, et tagada  metsakasvatuse tsüklis tehta- soovivad kõigepealt 7,1 6,9 metsade korralik  6,3 inventeerimine ja  vaid kulutusi.” selgeks rääkida, kas 5,7 metsamajanduse  Dembovski nentis, et kui riik Eesti üleküpsenud planeerimine hakkab karmistama metsaraiet 4,0 4,3 • panna koostöös sise- ja justiitsministee- ja toorainemaht väheneb, jää- metsades ikka 3,7 riumiga piir kuritahtlikule raiele vad suured tootmisvõimsused • tõsiselt käsile võtta uute metsade rajamine  raiutakse ülemäära 2,6 rakendamata. “Ja küsimus ei 2,3 põllumajandusest välja langenud  palju. pindadele ja metsade uuendamine,  teki siis mitte niivõrd saetöös- eriti erametsades tustega, vaid on selles, kuidas see mõjutab Eesti majandust Allikas: metsakaitse- ja metsauuenduskeskus,  1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 keskkonnaministeerium tervikuna – näiteks pingelist rii- gieelarve täitumist ja tööhõivet Margit Toovere maapiirkondades,” lisas Dem- bovski. Väinu Rozental aastatel raiutud üle 12 miljoni kärpimine võib probleeme te- peab selgeks rääkima, mis tuuri juures ei ole üleraie mitte Andres Talijärve sõnul satu- [email protected] tihumeetri. kitada metsatööstustele, mis on printsiibi alusel määratakse paratamatus, vaid kohustuslik, vad toorainemahu vähenemisel “Eesti, mis peaks olema kul- oma tootmisse liiga uljalt in- konkreetne puistu raiesse,” se- et vananenud puistud võimali- löögi alla eelkõige väiksemad Eelmise nädala esmaspäeval tuurne metsariik, on ainus riik vesteerinud. letas Talijärv. “Kas peale jääb kult ratsionaalselt ära kasuta- saeveskid, sest suured, uljalt metsanädala avaüritusel ja nel- Euroopas, kus on üleraie,” rää- “Ma ei süüdista üleraiete pä- ametniku arvamus, et seda da. investeerinud tööstused on loo- japäeval Eesti Metsatööstuse kis Reiljan. Tema kinnitusel on rast metsatööstureid, sest met- metsa võib raiuda ja seda met- Eesti Metsatööstuse Liidu nud ahela saeveskist järeltööt- Liidu (EMTL) üldkogu ees esi- eriti hullus seisus männi- ja sapoliitikat on ellu viinud ikka sa mitte, või põhimõtteline lä- juhatuse esimehe, ASi Rait, ASi lemiseni. “Kui palki jääb turul nenud keskkonnaminister Vil- kuusemetsad, mida raiutakse ametnikud,” lisas Reiljan. henemine, et küpsesse ikka Aegviidu Puit ja ASi Viiratsi vähemaks, tõuseb palgi hind,” lu Reiljan taunis üleraiet, eriti poolteist kuni kaks korda enam, Eesti Metsatööstuse Liidu te- jõudnud puistut võib metsa- Saeveski juhatuse esimehe Ivar selgitas Talijärv. “Hinda hakka- erametsades. Reiljani sõnul ei kui mände-kuuske juurde kas- gevdirektori Andres Talijärve omanik raiuda.” Dembovski kinnitusel kiidab vad dikteerima suured saeves- lähtuta Riigikogus 1997. aastal vab. Samas on lepa- ja haava- sõnul ei ole vaja hakata disku- Talijärve kinnitusel on mit- Eesti Metsatööstuse Liit igati kid, kes on suutelised tänu heaks kiidetud metsapoliitikast majanduses alaraie. teerima selle üle, kas õige raie- med Eesti metsandusprofesso- heaks keskkonnaministri kavad efektiivsemale tootmisele ja kokkulepitud 7,8 miljoni ti- Keskkonnaminister hoiatas, maht on 10, 11 või 12 miljonit rid rõhutanud, et meie puistu- suurendada taasmetsastamist maksma palgi eest rohkem kui humeetri asemel on viimastel et kavandatav raiemahtude tihumeetrit aastas. “Kõigepealt te erandliku vanuselise struk- ja on valmis tegema sisulist väikesed saeveskid.”

PROFESSIONAL professionaalsed pesuhooldusseadmed • pesumasinad 6–32 kg • kuivatid • kalandrid

Destein OÜ, Maakri 23a, tel 666 2373

TABASALU MEISTRID OÜ tel/faks 60 32 061 Sarapuu 6, 76901 Tabasalu E - post: [email protected] tel. 60 76 371 www.online.ee/~meistrid

Üldehitustööd Eramute ehitus Katuse- ja fassaaditööd Maalri- ja plaatimistööd Santehnilised ja elektritööd Korterite kapitaalremont

TOOTMISHOONED • BÜROOD • KORTERID 8 Äripäev 28. aprill 2003 reklaam reklaamitoimetaja Jana Kibal 667 0161 e-post [email protected]

KÕIK KILEPAKENDID RAAMATUPIDAMISTEENUSED • KONSULTATSIOONID NEILE, KES MIDAGI äriühingutele, korteriühistutele, mittetulundusühingutele, FIE-dele

PAKIVAD VESIIRI KONSULTATSIOONID Tel (0) 614 0820 Faks (0) 655 6007, e-post [email protected], www.vesiir.ee • KILEKOTID • TERMOKILE umapack • PAKKEKILE • KATTEKILE • TEIBID Sertefikaat ISO 9001 Müüa Võsul rannapiirkonnas tegutsev Pakume tööd hea suhtlemisoskusega MÜÜGIESINDAJALE ööklubi koos sisseseade ja kinnistuga Eeldame müügitöö kogemust pakendite alal. CV palume saata e-postiga või faksiga. Tel (0) 661 0737, faks (0) 661 0231, GSM 055 48 014, e-post [email protected] Info tel 050 49 385, [email protected]

IDEA ...SINU suurte asjade algus

Suured plaanid nõuavad suuri investeeringuid

KREDIIDILIIN – lahendus Sinu ettevõtte rahamuredele. • krediidilimiit alates 50 000 kroonist • välja- ja tagasimaksed vastavalt vajadu- sele • igakuiselt tasud vaid intressi* • äriplaani pole vaja ette näidata • tagati- seks kinnisvara • tagasimaksmise aeg kuni 6 kuud • otsus 24 tunni jooksul * võib lisanduda kohustistasu HELISTA 1333 JA VAATA www.raha.ee

Tallinn Tartu mnt 18 Tel (0) 630 9930 Tartu Rüütli 23 Tel (07) 441 032 Pärnu Pikk tn 11 Tel (044) 42 269 Rakvere Laada 27a/29b Tel (032) 40 808 uudised Äripäev 28. aprill 2003 9

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] INVESTEERING Swedfund ostab alati kuni 49% osaluse Rootsi riigi riskikapital otsib Eestis rakendust Rootsi Swedfund, Swedfundil Leedus mille esimesi inves- kolm korda rohkem  teeringuid Eestis oli raha kui Eestis osalus Ühispangas, Swedfundi aktiivsed  otsib sel aastal veel investeeringud Balti riikides mln kroonides viimaseid suure- maid investeerimis- 44,7 mln kr võimalusi Balti riikides. 14,6 Sirje Rank [email protected]

Tulevast aastast, mil Eestist 1,7 saab Euroopa Liidu liige, ei ole arenevatele turgudele investee- Läti LeeduEesti rival fondil siinse kiire kasvuga Allikas: Swedfund regioonis enam samu võimalu- si. Eestis on eesmärk leida veel selle aasta jooksul kolm kuni Eestisse tuli Swedfund ühek- viis sobivat projekti, kuhu sakümnendatel aastatel, inves- 100% Rootsi riigile kuuluv ris- teerides 1995. aastal 18,7 mil- kikapitalifond on valmis paigu- jonit Rootsi krooni Eesti Ühis- tama 5–50 miljonit Rootsi kroo- panka. Kaks aastat hiljem in- ni iga projekti kohta. Eesti ra- vesteeriti täiendavalt 22 miljo- has teeb see 8,5–85 miljonit nit Rootsi krooni. Aastal 2000 krooni. Nii ütles Jonas Olsson müüs Swedfund osaluse Rootsi Rootsi Ekspordinõukogust, kes SEB Groupile, teenides 25,5 Eestis Swedfundi projekti veab miljonit Rootsi krooni kasumit. ja vahendab. Lätis on Swedfund tänaseks “Otsime investeerimisobjek- realiseerinud oma 1995. aastal te, mis võiksid Rootsi firmade- tehtud investeeringu lennufir- le huvi pakkuda,” ütles Olsson, masse AirBaltic. Siis 21,5 mil- kelle sõnul on eeltööd käinud joni Rootsi krooni eest ostetud veebruarist saadik. Luubi alla osalus müüdi 2001. aastal on jäänud Eesti biotehnoloogia- Skandinaavia lennufirmale SAS ning IT- ja telekomisektor, kind- 25,5 miljoni Rootsi krooni suu- lalt omab potentsiaali puidu- ja ruse kasumiga. Eestis veab Swedfundi projekti Jonas Olsson Rootsi tekstiilitööstus ning elektrooni- Leedus müüdi 1996. aastal Ekspordiagentuurist. Pilt on tehtud reedel Rootsi saat- ka. 17,7 miljoni Rootsi krooni eest konnas. Foto: Erik Prozes “Projekti jaoks sobivad juba ostetud osalus Vilniaus Bankas tegutsevad kohalikud firmad, partner olla ka kohalik firma, Rootsi riigi eesmärkidega. Ka neli aastat hiljem SEB Groupile mis tahavad oma tootmist kui neil on Rootsiga väga tihe- on praegu õige aeg, kui arves- 106,6 miljoni Rootsi krooni laiendada või kaasajastada,” dad sidemed,” ei välista Olsson. tada siinse piirkonna kiiret ma- suuruse kasumiga. rääkis Olsson. Investeeritakse Investeering tehakse kas janduskasvu. Kui Balti riigid Kokku on Swedfundil vara- tavaliselt koos strateegilise in- omakapitali või antakse laenu- ühinevad ELiga, ei saa Rootsi sid üks miljard Rootsi krooni. vestoriga, kes jagab riski ning na. Praegu Swedfundi seits- riik enam piirkonna arengus Fond on tegutsenud 20 aastat toob kaasa oskusteabe. Swed- mest Eestis aktiivsest investee- osaleda. “Vähemalt mitte samal arenevatel turgudel Aafrikas, fund ise ei osta kunagi suure- ringust on vaid üks tehtud oma- moel,” ütles Olsson. Ladina-Ameerikas, Aasias ning mat osalust kui 49%. Partner kapitali, ülejäänud on laenud. Lisaks Eestile otsib Swed- Kesk- ja Ida-Euroopas. Läinud on tavaliselt Rootsi firma, sest Investeeringu kestus on reegli- fund sama projekti raames in- aasta lõpu seisuga ulatusid fon- fondi eesmärk on toetada Root- na 5–7 aastat. vesteerimisvõimalusi Lätis ja di investeeringud üle maailma si firmasid uutel turgudel. “Mõ- Olssoni sõnul on investeeri- Leedus ning ka Venemaal ja 677 miljonile Rootsi kroonile nel juhul võib strateegiline mine Balti riikidesse kooskõlas Ukrainas. (1,16 mld Eesti krooni).

Prügiveo hind Tallinnas Eesti saab soodustusi ja Harjumaal tõuseb põllumajandustoodete Keskkonnanõuetele vastava tõttu osalt on tegemist parata- jäätmekäitlusteenuse hind tõu- matusega. Paraku mõjutab ekspordiks Poolasse seb Tallinnas ja Harjumaal ala- jäätmekäitlushinda ka trans- 1. mail jõustuvad mitmed soo- ning lihatooted, mahlad, kon- tes 2. juunist, teatas AS Ragn- pordikulude kasv, sest Jõeläht- dustused Eesti päritolu põllu- servid ja kondiitritooted jne. Sells. me on Pääskülast kaugemal,” majandustoodete ekspor- Kokkulepe annab võimaluse Keskkonnanõuetele mitte- selgitab Ragn-Sellsi juhatuse dile Poolasse. tihendada kahe riigi vahelist vastavate prügilate sulgemine esimees Rein Leipalu. Soodsam kaubandusreþiim majanduskoostööd veel enne ning kaasaegse Jõelähtme Praegu viib Ragn-Sells prü- hakkab kehtima reedel allkir- Eesti ja Poola tulevast liitumist jäätmekäitluskeskuse avamine gi Pääsküla prügilasse. Jõeläht- jastatud Eesti ja Poola vahelise Euroopa Liidu ühisturuga. 2. juunil tõstab prügiladestuse me keskuse avamisega kaasneb vabakaubanduslepingu ühisko- Poola on 2002. aasta põhi- tonni hinna koos käibemaksu- keskmiselt 40protsendiline hin- mitee otsuse alusel. Reþiim kaubavahetuse statistika järgi ga 507 kroonini. Samuti tõuse- natõus. Näiteks kui eramuoma- puudutab imporditollide kaota- Eesti 16. kaubanduspartner. vad Ragn-Sellsi teenuste hin- nik tasus senini 240-liitrise prü- mist ja täiendavaid tariifikvoo- Eesti eksportis 2002. aastal nad. gikasti tühjendamise eest 40 te mitmele Eesti tootjale huvi Poolasse kaupu 543 miljoni “Pääsküla prügila on aegu- krooni, kallineb konteineri tüh- pakkuvate põllumajandustoo- krooni eest ja importis 2,2 mil- nud ja saastab keskkonda, mis- jendus ligi 16 krooni. ÄP Online dete osas, nagu näiteks piima- jardi krooni eest. ÄP Online 10 Äripäev 28. aprill 2003 uudised

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] HALDUSREFORM Seni on vabatahtlikult ühinenud paarkümmend linna-valda

online

Microsoft avab Eestis oma esinduse Valitsus valib nelja kava vahel Maailma suurim tarkvara- tootja Microsoft kavatseb Aastaid vinduv haldusterritoriaalne reform avada Eestis oma esinduse, Väino Sarnet ennustab tulevikku praegu asub MS Balti kontor ärkab varjusurmast, kui valitsus otsustab Riias. minister Jaan Õunapuu esitatavast neljast ühetasandilisele omavalitsussüsteemile Microsofti Balti regiooni regionaalhalduse ümberkorralduse kavast juht Torben Andersen räägib Haldusreformi teisipäevasel pressikonve- rentsil, miks ja millal avab ühe kasuks ning viib plaanid ellu. ilmselt suurimaid Microsoft esinduse Eestis. eksperte Väino Andres Kärssin luseks vastupidiselt maavalit- Sarnet pakub, et [email protected] suste täielik kaotamine. “Nel- uus valitsus jätab ET ja MicroLink jas variant – toome tagasi oma- alles ühetasandilise teenivad koolidelt Homsel istungil esitab sise- valitsustaseme, mis alates omavalitsussüstee- ministeeriumi juures regionaal- 1993. aastast ära kaotati,” mär- mi, sest nii on 3 aastaga 63 mln kr küsimustega tegelev minister kis Õunapuu. odavam. Eesti Telefon ja MicroLink valitsuskabinetile arutamiseks 1999. aastal kirjutas võimu- teenivad Tallinna koolidelt Sarneti sõnul on kõik omavalitsuse tulubaasi töörüh- le saanud kolmikliit koalitsioo- kolme aastaga 63 miljonit neli praegu pakutavat ma moodustamise põhimõtted nileppesse soovi viia läbi hal- krooni. varianti valitsuse laualt ja neli regionaalhalduse ümber- dusreform. Ajend tuli kunagis- “Hansa Liising, 3Step IT läbi käinud varemgi. korraldamise kava. te ministrite – Jaak Leimanni, ja MicroLink on meie alltöö- Koalitsioonilepingu luba- Viimaste valimisteni Tartu Mart Opmanni ja Raivo Vare – võtjad selles hankes. See ei duste taustal tundub, et maavanemana tegutsenud ettepanekust. 1999 loodi hal- ole arvutite müük, see on jäädakse sama juurde, Õunapuu eeldas, et valitsus va- dusreformi komitee ja nõuko- rent kolmeks aastaks,” ütles mis on olemas olnud vii- lib ühe neist neljast edasise te- da, mõlemaid pidi teenindama ASi Eesti Telefon meediasu- mased kümme aastat, tõ- gevuse aluseks. riigikantselei avaliku halduse hete juht Ain Parmas. des ta. Samas ei soovinud minister büroo eesotsas Väino Sarneti- Eesti Telefon paigaldab Kuigi ühetasandiline ettepanekute sisu ga. selle summa eest 81 Tallinna omavalitsussüsteem on täpsustada: “Üksik- 2000. aasta algu- kooli arvutiklassidesse riist- riigile kõige odavam, asjadest praegu ei Üksikasjadest ses paistis asi lootus- ja tarkvara ning andmeside- pole see pikas plaanis re- räägi. See pilt on sil- praegu ei räägi. rikas – valitsus pidi ühendused ning osutab kol- gionaalse arengut arves- me ees, kui kolmik- See pilt on lähematel kuudel me aasta jooksul hooldustee- tades Sarneti hinnangul valitsus kires enne, silme ees, kui paika panema täpse- nust. Lisaks 1300 arvutile parim variant. kui muna mune- kolmikvalitsus ma tegevuskava. paigaldab Eesti Telefon iga Sarneti kommentaa- tud.” kires enne, kui Toona pakuti väl- kooli arvutiklassi kohtvõrgu rid nelja ülalmainitud re- Õunapuu sõnul muna munetud. ja nii radikaalsem serveri, katkematu toite alli- gionaalhalduse ümber- Riigikantselei avaliku halduse büroo juhina töötades oli haldus- lähtub esimene va- plaan, mis nägi ette ka, võrguprinteri ja kaasas- korralduskava kohta: territoriaalne reform Väino Sarneti ülesanne. Foto: Julia-Maria Linna riant koalitsiooni- Jaan Õunapuu, 15 + 5 omavalitsust, kantava videoprojektori. leppest ning kätkeb kui ka pehmem regionaalminister 1. Ega selles midagi uut pole, see variant on 3. Kui ärakaotamine tehakse sedamoodi, et omavalitsuste ja kava, kus arvestati arutlusel olnud kuus aastat kindlasti. Vastuargu- maakonda jääb üks omavalitsus, siis pole häda maavalitsuste üles- 60–100 omavalitsu- Elva TÜ ehitab ment – lähtumine harukondlikust juhtimisest. midagi. Kui mõeldakse ära kaotada maavalit- annete ümberjagamist ning sega. Õhus oli võimalus, et Minister optimeerib oma tööd ega arvesta ole- sus ja alles jäetakse tänased omavalitsused, kaubanduskeskuse piirkondliku juhtimise muut- enne 2002. aasta valimisi saa- masolevate keskustega, nagu on osa maakondi. siis on see ajutine lahendus. Kunagi tekib ikka- mist, kus ühe maavanema hal- dakse haldusreform tehtud. Augusti keskel avab uksed Väljakujunenud majandusregioone on kindlasti gi mingi sama sisuga struktuur, mida ei kutsu- dusalasse kuuluks mitu maa- Haldusreformi surmasid Elva Tarbijate Ühistu uus rohkem kui neli, samas oleks nelja maakonda ta maavalitsuseks. Regionaalarengu asju ei saa konda. Võimalik on 4–6 regioo- 2001. aasta presidendivalimi- kaubanduskeskus linna ma- tsentraalselt lihtsam juhtida. viia tänase omavalitsuse tasemele. ni moodustamine. Minister rää- sed, kui koalitsiooni kuuluv Re- gusaimal krundil – endisel kis, et siin oleks üheks näiteks formierakond üllatas avalikkust turuplatsil. 2. Olen ise seda varianti toetanud, kui haldusre- 4. Teise tasandi omavalitsuse variant ei erine häirekeskuse neli piirkonda, otsusega välistada omavalitsus- Elva suurimasse kauban- formiga tegelesin ning esitanud valitsusele kaks- eriti tugeva maavanema variandist, maavane- aga näideteks on ka piirivalve- te sunniviisiline liitmine. duskeskuses on 2400 ruut- kolm sarnast ettepanekut, ajakirjandusse see ei ma valijad on maakonna elanikud, mitte kesk- ringkonnad ja kohturingkon- Eestis on praegu 241 oma- meetrit müügipinda, hoone jõudnud. Tugevus selles, et on olemas regiooni võimu tahe. See on üldlevinud süsteem Euroo- nad. valitsust, kogu senise nn hal- teisele korrusele tulevad Elva arendamise huvi ja otstarbekas struktuur raha pas ja mujal maailmas. Miinused – kui on ko- Teiseks variandiks on tugev- dusreformi jooksul on vaba- Tarbijate Ühistu kontoriruu- kulutamiseks. Maavanem saab piirkonna aren- halik ning teise tasandi omavalitsus, võivad dada oluliselt maavanema ins- tahtlikult ühinenud paarküm- mid. Hoone maksumus koos damiseks koondada oma ressursi, omavalitsuste suurneda kulutused ja tekkida ülesannete dub- titutsiooni, kolmandaks võima- mend linna-valda. sisseseadega on 24 miljonit ressursi, riigi raha ning ka ELi raha. leerimised. krooni.

Uus ja soodne koduarvuti seeria! Tehase hinnaga!

Hind 22 500.- OptiMax 295.- järelmaks alates 940.- kuus ® ® 550.- • Intel Celeron protsessor 1700MHz • 128MB DDR muutmälu Kaardilugeja 64MB USB ASUS M2400 – • 30GB, 7200pm kõvaketas sülearvuti vaid 2,2 kg • heli- ja võrgukaart Omnikey Cardman 1010 mäluseade • 14" ekraan, 1024x768 • kuni 64MB integreeritud graafikakaart • Arvuti järjestikporti ühendatav • Kaasaegne disketiseadme asendaja • mobiilne Intel® Celeron® protsessor 1500MHz • CD seade kaardilugeja, mis sobib koos pikenduskaabli ja kaelapaelaga. • 256MB DDR muutmälu, 20GB kõvaketas • EST klaviatuur; MS Intellimouse Web Eesti ID-kaardi kasutamiseks. Hind 1 490.- • modem ja võrgukaart, helikaart ja kõlar arvutihiir koos alusega • DVD-seade Hind 5 200.- Atlas ADSL • EST klaviatuur, 4-nupuga puuteplaat Stardikomplekt • Microsoft Windows XP Home • viirusetõrje, sõnastik • Sisaldab Nokia modemit • Microsoft Windows XP Home tarkvara • IEEE1394, 3xUSB, infrapunaliides ning vajalikke • viirusetõrje; eesti-inglise-eesti sõnastik seadmeid arvuti • Keyboard PRO ja Junior Tasuta kaasa 5 200.- ühendamiseks • nahast sülearvuti kott Hind 1 550.- 890.- internetiga Tehasepood Tallinnas: Lisaks telli meilt Atlas Kodu Pärnu mnt. 142 Kaup saadaval • 17" monitor TCO99, 1024x768@85 15" Vibrant LCD monitor või Kodutöö ADSL. MicroLinki CD kirjutaja (Tondi Ärikeskus) TCO99, mudel VL5A9DL Kuutasud alates 345.- Hind 2 260.- Micro-Star MS-8352 tel 651 2555 edasimüüjate juurest • Koos Nero tarkvaraga (52/24/52). • Soodsa hinna ja üle Eesti Garantii 1 aasta, onsite hea pildikvaliteediga LCD monitor avatud tööpäeviti kell 10–18

www.arvutid.com; MicroLink Arvutid - Pärnu mnt 142, 651 2555 uudised Äripäev 28. aprill 2003 11

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] LIITUMINE Laevafirmad mõju osas eri arvamusel

Soome turistid Tallinna reisisadamas: ka praegu on alkoholil turistide pagasis kindel koht, Eesti ja Soome vahelise tollipiiri kadumisel suurenevad siit viidavad alkoholikogused eeldatavalt kaks-kolm korda. Foto: Raul Mee Piiri kadumine Soomega elavdab kaubavahetust Tuleva aasta mais, liit ennustab, et soomlaste os- tureisid Eestisse sagenevad tu- kui Eestist peaks Arengud pärast levikus veelgi. Põhilisteks ostu- saama Euroopa 2004. aasta maid artikliteks on alkohol, toidu- Liidu liikmesriik, ained, koduelektroonika ja op- tikakaubad ning ravimid. kaob Eesti ja Soo- Suurenevad soomlaste alkoholiostud Laevafirmadest ei jaga seda Eestis. Kasv sõltub Soome alkoholi- optimismi Viking Line, mis me vahelt ELi maksu alandamisest: kui see alaneb prognoosib pärast Eesti saamist ainult 10–20%, ostetakse Eesti kanget alkoholi ca kaks tollipiir, kaubavahe- ELi liikmeks ja laevadel mak- ning veini-õlut kolm korda rohkem. suvaba müügi lõppemist Tallin- tus kiireneb ning Osa soomlasi üritab kaubikuga Eestis alkoholi järel na liinil reisijate vähenemist kapitali ja tööjõu käies varustada Soome musta turgu ja restorane. Eesti maffia püüab püsti panna salajast alkoholimüügiketti. kuni poole võrra, mistõttu ta liikumine elavneb Kesksuuri Soome firmasid tuleb maksude eest pakku kavatseb suurema panuse teha veelgi. Eestisse. Rootsi suunale, kus tänu Ahve- Mingi osa eestlasi hakkab Lõuna-Soomes esmas- namaale jääb maksuvaba müük päevast reedeni tööl käima, põhiliselt kodutöödel. alles. Tõnis Arnover Laevafirmad panevad maksuvaba müügi lõppemise Hoopis teistsugusel seisuko- [email protected] järel laevadel müüki rohkem Eesti kaupu. hal on Silja Line, mis ei arva, et Eesti transpordifirmad püüavad saada endale ajutisi soomlaste huvi ELi pääseva Ees- Soome teenindustööandjate Soome-siseseid vedusid. ti vastu kahaneks. liit ei prognoosi oma analüüsis Seoses Eesti astumisega ELi Allikas: Stakes, Etla, Kauppalehti, Taloussanomat, Tietoviikko Eesti teenindusfirmade pürgi- on traditsiooniliseks arutlus- mist Soome, kuna suur osa valdkonnaks Soomes see, kas neist on välisomanike käes ja mid on otseselt seotud Soome alandamata väga raske konku- Eesti madal maksutase suudab Eesti oma firmad ei ole piisa- kõrge alkoholimaksuga ja alko- reerida. Soome firmasid Eestisse meeli- valt konkurentsivõimelised. holitoodete sissetoomise ülemi- Ametist lahkunud Soome va- tada või mitte. Kõige tõenäolisemaks peab liit nekuaja lõppemisega 2005. litsus ei soostunud tänavu al- Soome infotehnoloogia liidu Lõuna-Soomes väikefirmade aasta algul. koholimaksu alandama ja uue tegevdirektor Jorma Kielen- teket, mille eestlastest töötajad Soome õlletööstusliit nõuab valitsuse majandusprogramm nivat lausus Tietoviikkole, et teevad Soomes esmaspäevast valitsuselt õllemaksu alanda- näeb esialgu ette alkoholimak- järjest tõsisemalt kaaluvad oma reedeni tööd ja lähevad siis nä- mist kahes jaos kokku 70%. su tõstmist. tegevuse ülekolimist Eestisse dalalõpuks tagasi koju. Nende Eestis on õlle ja viina hinnatase Soome alkoholitööstuse lii- mitte väike- ega börsifirmad, põhiliseks tegutsemisvaldkon- kaks kolmandikku madalam. du esimees Heikki Elo ennus- vaid keskmised firmad, näiteks naks on kodutööd. Edaspidi, kui Eestist saab ELi tab uut laadi ettevõtluse teket, IT valdkonnas. Suurimat ohtu teenindus- liige ning sealt tohib sisse tuua kus Eestist hakatakse kaubiku- Eesti plussideks peetakse et- sektoris näevad soomlased 110 liitrit õlut, 90 liitrit veine tega alkoholi tooma, mis paisa- tevõtte ja üksikisiku madalat transpordifirmadele ja restora- 20 liitrit aperitiive ja 10 liitrit takse müüki mustale turule ja tulumaksutaset, Eesti pädeva nidele. kanget alkoholi, oleks Soome ka restoranidesse. tööjõu odavust ning väikest va- Soome restoranide problee- õllel ja viinal sellega makse Soome teenindustööandjate hemaad. Tallinn kavandab lisasoodustusi maksumaksjatele Tallinna maksumaksjad hakka- Komisjoni ettepanekul tu- kultuuri-, harrastus-, spordi- jm Üheks eesmärgiks peab ko- vad saama lisasoodustusi, kui leks 1. jaanuariks 2004 välja teenuste kasutamisel. misjon saavutada linnaasutus- linnavalitsus kiidab heaks rah- töötada nn tallinlase kaart ühis- Samuti soovitab komisjon te Tallinnas elavate töötajate vastikuregistris Tallinna elani- transpordi kasutamiseks ning töötada välja lahendused teh- elukoha registreerimine, et lin- ke arvu suurendamise ajutise kehtestada tallinlaseks regist- novõrkude kompensatsiooni si- na palgal olevad inimesed an- komisjoni ettepanekute paketi, reeritutele soodushinnad ja hü- dumiseks eramuomanike Tal- naks eeskuju kõigile teistele lin- vahendab Raepress. ved linnaasutuste pakutavate linna elanikuks olemisega. lastele. ÄP Online 12 Äripäev 28. aprill 2003 reklaam reklaamitoimetaja Jana Kibal 667 0161 e-post [email protected] uudised Äripäev 28. aprill 2003 13

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] PÄRNU FINANTSKONVERENTS Eelmise nädala lõpus Pärnu uues kontserdimajas Inno Tähismaa toimunud PricewaterhouseCoopersi korraldatud inno.tahismaa.aripaev.ee Pärnu 5. finantskonverentsil esinenud kümnetest ettekannetest toob Äripäev välja kolm. Sponsorlus aitab sporti, firmat ja enesetunnet Sponsorluse motivaator käest küsisin, milles asi, ütles on aidata spordiala, ta: sa pole mulle maksnud,” kujundada oma firma rääkis Randpere. imagot ja rahuldada oma Teise miinina tõi Randpere ego, ütles Pärnu finants- välja negatiivsed sündmused, konverentsil üllatusesi- näiteks dopingu tarvitamine, neja Valdo Randpere. sportlase joobeseisund või IBM autoõnnetus sportlasega. IBM Eesti juht Valdo Rand- Eesti juht Kolmas miin on lepingu jät- pere märkis, et on naiivne ar- Valdo kumine, kuna tavaliselt tuleb vata, et sponsorlus on lihtsalt Rand- juba sisse pandud rahale veel heategevus. Raha antakse sel- pere juurde panna, et lepingut või- leks, et midagi tagasi saada. malikult hästi ära kasutada. Randpere jagas spordialad luubis ei kesta see kauem kui Näiteks teha klientidele üritusi sponsorluse koha pealt suur- 20 sekundit. Kümnevõistlus seoses spondeeritava spordiala- teks-väikesteks, kalliteks-oda- pole tema sõnul TV-sõbralik, ga. vateks, TV-sõbralikeks-vaenuli- maailmas peavad seda TV sei- Randpere soovitab sponso- keks, puhasteks-mustadeks. Ta sukohalt kuninglikuks spordi- ritele kõigepealt defineerida tõi kalli spordialana välja pur- alaks ainult eestlased. sihtgrupp ja vastavalt sellele jetamise. Odava spordiala näi- Randpere sõnul on miiniks valida spordiala. Siis valida, kas tena tõi ta korvpalli ja male. sponsorluses kajastamine mee- toetada spordiliitu, võistkonda “Ostsin ise lastele 96 krooni dias. Kui IBM mõned aastad ta- võik üksiksportlast. Edasi tuleb eest male, sain veel kabe ja doo- gasi spondeeris Kadriorus ten- paika panna lepingu pikkus, ta- mino ka juurde.” nisevõitlust IBM Open, siis ei valiselt tehakse 1-2aastased le- TV-sõbralikuks nimetas ta mainitud kordagi meedia IBMi pingud. 100 meetri jooksu, mis võtab nime, ütles Randpere. Randpere toetab ise tenni- ainult 10 sekundit, isegi aeg- “Kui ma siis ajakirjaniku sist Kaia Kanepit. Avalik sektor lähtub Tðapai sündroomist Avaliku sektori asjaaja- vad, et on põhjendamatult ra- mises kehtib nn Tðapai hast ilma jäänud. Siis tulevad sündroom, ütles finants- appi meedia ja madrus, ehk po- konverentsil Tallinna liitik, kes kuulutab, et võitleb linna finantsjuht Ahti raha saamise nimel. Sellega Kallaste. tõmmatakse liistule nn ruma- lad ametnikud, kes raha ära Kallaste tõi piltliku näite, võtsid, ja teine poliitik, kes peab Tallinna mis juhtub siis, kui avalikus sek- põhjendama kulude kärpimist. finants- toris kulusid kärpida. Nii nagu Konflikt võimendub ajakirjan- juht Tðapai ja Petka anekdootides fi- duses ja lõpuks leitakse ikkagi Ahti gureerib madrus, kes oma trii- raha juurde. bulise särgi rinna eest lõhki Avalikus sektoris ei saa teha Kallaste tõmbab, esineb madrus ka ava- efektiivseid otsuseid, lausus nas kaks kooli kokku panna, siis liku sektori kulude kärpimise Kallaste. Ta tõi näite erasekto- seda ei tehta. Avaliku sektori puhul. Kui sügisel hakatakse rist, kus kahe firma ühendamist mõõdupuu on elanike rahulolu Kohtume messil Ideaalkodu uue aasta eelarvet kokku pane- on lihtne läbi viia. Kui aga õpi- ja koolide sulgemine tekitaks ma, leidub alati neid, kes leia- laste puudumisel on vaja lin- üldist meelepaha. 1.–4. mai Töötaja sai firmalt välja petta 900 000 krooni Eesti juhtiva elektrima- Teise skeemi järgi võeti kaup Pettus sai toimuda, kuna terjalide hulgimüügifirma Elektroskandia nimel välja keskkond oli selleks soodne: fir- ASi Elektorskandia maaletooja käest. Kolmas ma oli värskelt turule tulnud ja töötaja pettis firmalt välja skeem, nn parem pakkumine, agressiivne, müüjatel olid laiad kaupu rohkem kui oli selline, kus töötaja tegi kaks volitused, tarkvaraprogramm 900 000 krooni eest. pakkumist kliendile: odava ja oli algeline, firmal oli uus oma- kalli. Üks neist oli töötaja enda nik, arhiivile oli lai juurdepääs, Elektroskandia juht Heiki firma pakkumine. saldokinnitused jäid regulaar- Liiser kirjeldas Pärnu finants- Pettus tuli ilmsiks, kui ilm- selt saatmata. konverentsil, kuidas töötaja nes ühe töötaja müügivõlgne- Teine põhjus oli suhtumises: kandis firmast alates 1997. aas- vuste suur osakaal. ei kontrollitud B-kaartide koo- tast välja kaupu ligi sajal eri Petturi puhul oli tegu intel- piate autentsust, ei kontrollitud E–R 9–18 • L 10–15 moel. ligentse, laia silmaringiga ini- klientide tausta, ei jälgitud Näiteks üks skeem, nn oma mesega, kes oli õppinud kahes maksedistsipliini, häbeneti kü- mees Havannas, oli selline, et ülikoolis. sida piinlikke küsimusi, häbe- võltsiti volitusi ja B-kaardi koo- Pärast pettust tellis Elektro- neti helistada kliendile, firmas www.piazzetta.it piaid. Kaup läks välja, aga raha skandia riskianalüüsi. Taastati usaldati liigselt üksteist, kauba [email protected] Tel 650 0884 • Faks 650 0885 • Tondi 17, Tallinn ei tulnud. protsessid. väljaandmisel kontroll puudus. 14 Äripäev 28. aprill 2003 reklaam reklaamitoimetaja Jana Kibal 667 0161 e-post [email protected]

Istikute müügikeskus ÄripäevÄripäevÄripäev 28. aprill 2003 15 kinnisvara toimetaja Ain Alvela tel 667 0048, e-post [email protected]

SEADUS Kinnisvaraomaniku kohustused pärast varakindlustuslepingu sõlmimist Vastutav isik tagab toimiva kindlustusleppe ja kiire hüvitise

Ettevõttes on mõtte- sentsi, ei ole selts kohustatud ja lepingu allakirjutamisega ko- kas määrata kind- kontrollima selle olemasolu, hustub klient neid täitma. kuid lepingut sõlmides ta eel- Veel tuleb kasuks, kui sama lustuse eest vastu- dab, et kliendil on see seadus- isik jälgib ka kindlustusmakse- tav isik, kes jälgiks, test tulenevalt olemas. Siiski te õigeaegset tasumist. Nimelt esineb juhtumeid, kus ettevõt- on kindlustusseltsidel pidevalt et leping oleks tel puudub erinõuetega tege- tegemist juhtudega, kus ette- täidetud, maksed vusalal tegutsedes ametlik te- võttel, kel on hulgaliselt lepin- tasutud, seadused gevusluba. Ka sel juhul eksis- guid, on mõned maksed tasu- teerib vastuolu kindlustuslepin- mata. Praktika näitab, et kahju täidetud ja firma gu tingimustega, mis on sõlmi- kipubki juhtuma just selle ob- käituks oma varaga tud kindlustusseltsi poolt hea- jektiga, mille eest pole kindlus- uskselt. Kindlasti ei muuda tusmakse õigeaegselt laeku- heaperemehelikult. ainult paberid ettevõtet ohutu- nud. Seletus stiilis “raamatupi- maks, kuid suur osa kahjudest daja oli haige” siis enam ei saab alguse just ohutusnõuete aita. Alver Kivirüüt eiramisest, valesti paigaldatud Kui on täidetud kolm põhi- Salva Kindlustuse elektriinstallatsioonidest, pro- tingimust kindlustuses – on jektita ehitatud küttesüsteemi- kehtiv leping, on olemas kind- varakindlustuse Ennekõike on kindlustusvõtja huvides jälgida, et leping seltsiga oleks täidetud perfektselt, osakonna juhataja dest jms. Seega peaks ka kont- lustusrisk ja objekt ja ka raha mis tagab kahju korral võimalikult suure hüvitise saamise. Foto: Harju politseiprefektuur roll ettevõtte riiklikele regulat- makstud, siis matemaatikute Kindlustuslepingu allkirjastami- tuleb selgitada, et tema kohus- korraldusest vastutustundliku- gevusala, tuleb sellest kindlasti sioonidele vastavuse üle kuu- keeles öelduna on loodud kõik sega võtab ka kindlustusvõtja tused ei lõpe poliisi sõlmimise- le töötajale – tuleb jälgida vara teavitada kindlustusandjat. Ris- luma kindlustamisega tegeleva tarvilikud, kuid igakord mitte- endale rea kohustusi, mille eira- ga. Võib eeldada, et ta tunneb väärtuse muutumist ning selle ki suurenemisest mitteteavita- vastutava isiku kohustuste hul- piisavad eeltingimused hüviti- mine seab kahtluse alla hüviti- end vastutavana, kui kahju või- suurenemisel üle 10% kindlus- misel on kindlustusandjal õigus ka. Lisaks riigi regulatsioonide- se saamiseks. Piisava garantii se maksmise. Olulisemad klien- dakse hüvitada vaid osaliselt. tuslepingus märgitud summast kahju korral vähendada maks- le on kindlustusseltsid amet- saamiseks tuleb lepingut ka di käitumisnõuded lepingu keh- Näiteks unustati kindlustusselt- peab teavitama kindlustusselt- tavat hüvitist. kondlikele eeskirjadele tugine- kliendipoolselt mõttega täita ja timise ajal on ohu- sile teatada, et ette- si. Kui ettevõtte tegevusalade des välja töötanud täiendavad mitte kindlustusseltsi telefoni- tusnõuete täitmise võtte laomahtu on Lisaks vara väärtuse muutu- seas on mõni, millel tegutsemi- ohutusnõuded. Ka need sisal- numbrit ära unustada, vaid kü- kohustus ja kindlus- Tuleb jälgida võrreldes lepingu al- mise jälgimisele peab kindlus- ne nõuab tegevusluba või lit- duvad lepingu tüüptingimustes simuste tekkel konsulteerida. tusandja teavitami- vara väärtuse guses kokkulepituga tuslepingu eest vastutava isiku se kohustus kindlus- muutumist ja kahekordistatud, et töö sisaldama ka kindlustusris- tusriski suurenemi- selle suurene- tulla vastu oodatust kide kontrolli. Tuleb silmas pi- sest. misel üle 10% suuremale nõudlu- dada, et ettevõttes valitsev olu- Kahju puhul aitab kiire teatamine Olemaks kindel, kindlustusle- sele. Loodetud läbi- kord vastaks kindlustusavaldu- et kindlustusjuhtu- pingus märgi- müük võib aga jää- ses deklareeritud riskiandme- avastamist tekkinud kahjusid, lusel telefoni, e-posti või inter- kui kahju saanuks piirama või mi korral hüvitami- tud summast da tulemata, sest kui tele. Kindlustusavaldus on neti kodulehe kaudu. Kiire tea- Urmas Saar likvideerima asuda koheselt tamine on vajalik seetõttu, et ne kiiresti, täielikult peab teavitama pärast tulekahju hü- kindlustusandja ja kindlustus- If Eesti Kindlustuse pärast selle avastamist. kindlustusandja esindaja saaks ja tõrgeteta toimub, vitab kindlustusselts võtja ainus kirjalik andmealli- kahjukäsitlusosakon- seltsi. Järgnevalt või ka paralleel- tuleb alustuseks lepingus märgitud kas, mis on kindlustusmakse na regioonide juht viivitamatult kahjustunud vara määrata ettevõttes laojäägi, täites oma määramise aluseks. Järelikult selt kahju ulatuse piiramisega üle vaadata ning kahju asjaolu- isik, kes vastutab õigeaegselt ja kohustused, võib ettevõte sel- on seal sisalduvad andmed Tegevusjuhised käitumiseks tuleb sellest teatada politseile sid uurima asuda – kõik kahju korrektselt sõlmitud kindlustu- legipoolest sattuda majandus- kindlustusandja jaoks olulised kahjujuhtumi toimumise korral või päästeametile, olenevalt kiirema hüvitamise huvides. se eest. Pahatihti peetakse kind- raskustesse, kuna klientide tel- ning muutuvad veelgi olulise- on toodud kindlustusseltside kahju iseloomust. Kindlustus- Kindlustusandja saab nõustada lustamist tülikaks lisakohustu- limused nõuavad täitmist ja li- maks kahjujuhtumi saabumisel. tingimustes ja need on põhi- seltsid tuginevad kahju põhju- kindlustusvõtjat edasise tegevu- seks, mistõttu kindlustuslepin- saraha uue kauba ostmiseks Näiteks kui avalduses on tege- mõtteliselt sarnased. se tuvastamisel sageli ameti- se osas. Viivitamatu teatamine gu sõlmimine jääb pealiskaud- pole lihtne leida. vusalana kirjas laoteenuste osu- Esmalt tuleb võtta kasutuse- asutustest saadud infole ja sel- tagab, et kahjustunud vara tu- seks – kindlustusfirma esinda- Säärane olukord ei rõõmus- tamine, kuid kindlustusperioo- le jõukohased abinõud kahju le info puudumine võib viivita- leb kahjujuhtumijärgses seisu- jalt ei uurita, mida siis ikkagi ta ühtegi ettevõtjat, kuid selli- dil lisandub ettevõtte tegevus- edasise kasvu vältimiseks ja ini- da kahju hüvitamise kohta teh- korras (eksperdi ülevaatuseni konkreetne kindlustus katab ja seid juhtumeid tuleb ette mit- valdkonda veel ka keemiliste meste ohutuse tagamiseks. tava otsuse vastuvõtmist. või nõusolekuni kahjujuhtumi millised kohustused lepinguga meid kordi aastas. Selle välti- ainete kokkusegamine laos, mis Kindlustusselts võib eristada Kindlustusandjale tuleb juh- tagajärgede likvideerimiseks) kaasnevad. Vastutavale isikule miseks piisaks aga ainult ühest on oluliselt kõrgema riskiga te- enne ja pärast kahjujuhtumi tumist teatada esimesel võima- hoida lühemat aega.

& 6++ % %-:1 % %-:1 % %-9       1 +   +   "" &1 " %" 2 3   .   "   )  "" 
  
  2 +34 + " ' ,-$ ! - " # # 4   3"  3   4    
     (   (  &* ././/        " "  3" "  ""   "            ././/     !"0" - # *+ "   
  "    6            !"0" ))&%% '( ) 78 966///    " #    "  6 + " "  !  " "     ))&%% '( )    !"0$#4$4 3 !        " "   78 966///     "  % +  &'( )   + " &"  3  "   "     !"0$#4$4 #  % &' ( 78 966/// + " 
"  % +  &'( )    (  &* ( . 5 .&+&&%    !"0$#4$4 78 966///   , - ""     % +  &'( )    !"0$#4$4    !"#$  ./

 ;;;( ) % +  &'( )  % &'( )  ""0 %   16 ÄripäevÄripäevÄripäev 28. aprill 2003 kinnisvara

toimetaja Ain Alvela tel 667 0048, e-post [email protected]

TURUÜLEVAADE Kakumäe populaarsus kasvab

piirkonna Kakumäe võistleb mainekuses ja ülevaade Kakumäe elamukruntide hindades Piritaga arendusprojektid Merirahu elurajoon Eluasemelaenude müügis kommunikatsioonidega võtmise hõlbustumine, elamukrundid (kruntide arv 88) umbes 2000 kr/m² intressimäära langus ja Kammelja elurajoon üldise majanduskesk- müüakse kommunikatsioonidega konna positiivne areng elamukrunte (18) on märkimisväärselt hind 790–1300 kr/m² Pikaliiva elamurajoon aktiveerinud Tallinna ja müügis elamukrundid (39) selle lähema ümbruse 300–320 kr/m² + liitumised trassidega eramu- ja krunditurgu. Viige tänav, Kakumäe müüakse elamukrunte (69) hind keskmiselt 500 kr/m² Mereveere elamurajoon müüakse kommunikatsioonidega Alis Möll elamukrunte ERI Valduse ASi hind 450–650 kr/m² finantsjuht Gilde elamurajoon Vabaõhumuuseumi tee 4 müügis krundid (44) ja majad müügis korterid maa hind alates 295 kr/m² hind 13 900–20 500 kr/m² Rannamõisa tee 18b Rannamõisa tee 15c Nõutumad ja kallimad piirkon- müügis krundid (8) müügis korterid nad Tallinnas on Pirita ja Meri- hind 300–350 kr/m² hind 580 000–930 000 krooni välja ümbrus ning Nõmme lin- naosa. Järjest kasvanud on os- Allikas: Äripäev tuhuvi Kakumäe piirkonna vas- tu. Olenevalt perekonna suuru- sest on Kakumäel eelistatud väiksemad ja sellest tulenevalt Hinnad laes Ostjat paelub eriti absoluutsummas odavamad 90–150 m² suurused elamud Kakumäe krundihindade Kakumäe eramute hinnad või suuremad (alates 200 m²), kujunemises mängib olulist on olnud 1960.–1980. looduslik elukeskkond eksklusiivsemad, suure krundi- rolli, milline saab olema uue aastate elamutel 700 000– ga eramud. omaniku käe all jätkava 1 200 000 krooni, 1990. Kakumäe elamukruntide po- Merirahu elamupiirkonna aastate alguse eramutel Roland Nermann pulaarsuse tõusu alus on mere hinnatase. Foto: Raul Mee vahemikus 900 000– Haabersti Maja nõukogu esimees lähedus, uute elamurajoonide 1 900 000 kr ja uusehitiste arendamine ja üldine positiiv- pinnavormid ja suured krundid või renoveeritud elamute ne aura. Arengutrendi rõhutab (2300–3400 m²) lubavad ümb- hinnad on olnud Kinnisvaraarendamise üks kõige olulisem tegur on kinnistu asu- Kakumäe tsentraalsete tehno- ruskonnast täielikult eralduda. vahemikus 1 800 000– koha valik. Kakumäe kiire kinnisvaraareng ja müügiedu arenda- võrkude (vesi, kanalisatsioon, Plusspunkte lisab elamurajoo- 3 000 000 krooni. tavates piirkondades on näidanud, et tegemist on ostjaskonna gaas) väljaehitamise aktiivne ni ümbritsev riigimets ja krun- Tehnovõrkudega kruntide seas populaarsust võitnud piirkonnaga. edenemine. Samuti kauban- tidel olev kõrghaljastus. Kam- hinnad Rannamõisa tee Eramurajooni arendamisel peab jälgima ostjaskonna soove. duskeskuste (Rocca al Mare melja tee elamurajooni krunti- ümbruses on 350–450 kr/ Praegu on enim nõutud krundid Kakumäel suuruses 1000–1400 keskus, Citymarket), meelela- de hind on tasemel 790–1300 m², Kakumäe piirkonnas m² ja hoonestamata kinnistu hind koos kommunikatsioonidega ei hutusasutuste (Saku Suurhall, kr/m². 450–650 kr/m². Mereveere tohiks ületada 600 kr/m². Kakumäe luksuslikumate ja merevaa- loomaaed, vabaõhumuuseum) Kakumäe piirkond jääb lä- elamurajoonis pakutakse detega kinnistute ühe ruutmeetri hind võib jääda isegi kuni 2000 lähedus ja sportimisvõimaluste hiaastatel kiiresti arenevaks ja kommunikatsioonidega kr/m². elamukrunte hinnaga (jalgrattateed, Premia jäähall, aktiivse kinnisvaraturuga piir- Haabersti Maja soetas Pikaliiva kinnistu 1998. aastal ja tellis 450–650 kr/m². bowling) olemasolu. konnaks. Laiemal kinnisvaratu- maa-alale detailplaneeringu. Kinnistu jagati 39 elamukrundiks ja Kakumäe pärliks tõotab ku- rul on kiire hinnatõusu periood Praegu on veel teadmata, müüki alustati 2002. aasta juunis. Kinnisvaraturg oli müügipe- juneda Tallinna linna piires ha- küll möödumas. Kakumäe kii- milliseks kujunevad rioodi ajal aktiivne ning enamik kruntidest müüdi/broneeriti Ülioptimistlikult kõrge ruldast privaatsust pakkuv re areng lubab sealse kinnisva- Merirahu projekti 2002. aasta lõpuks. Ostjaid meelitas eelkõige looduslik elukesk- hinnatase põhjustas müügihinnad. Kammelja tee elamurajoon. ra hinnatõusu aastases perspek- kond (kõrghaljastus, mere lähedus, Tiskre oja) ja kogu Haabersti Pankrannikul asuva Kammelja tiivis prognoosida suurusjärku Merirahu arendaja Allikas: Alis Möll, Eri Kinnsivara väljaarenenud infrastruktuur. Üllatav oli asjaolu, et 70% ostjas- pankroti. Foto: Raul Mee tee elamurajooni vahelduvad 10%. konnast ei kasutanud krundi ostmiseks pangalaenu. kinnisvara ÄripäevÄripäevÄripäev 28. aprill 2003 17 toimetaja Ain Alvela tel 667 0048, e-post [email protected]

ELAMUMAJANDUS Täishalduslepingu olemus Kinnistu täishalduse tellimine Kas hallata kinnisvara ise võimaldab kulusid kokku hoida või osta teenust?

lihtsam. Pole vaja inimesi koon- teks viis ärimaja, on kulutused Halduskulusid saab kärpida dada, samuti ei jää üle inven- palgatööjõule ja teenuse ostmi- Sven Suurväli tari, mida peaks võõrandama Kalle Norma ASi Minu Vara Uus Maa Kinnisvara- sele võrreldavad; HALDAMISEGA ISE TEGELEDES või maha kandma. haldus OÜ tegev- • kinnisvara asukoht – suu- ärikliendi müügiosa- • hõlmavad kulutused halduspersonalile (keskastme juht ja spetsialistid) Seega – peamine kokkuhoid konna juhataja direktor remates linnades on võimalik ettevõtte kinnisvara halduskuludest 28% tuleb töövahendite, personali, • turvateenusele 32% haldusteenust osta, väiksema- Täishalduslepinguga delegeeri- • siseruumide koristamisele 22% palga-, töökoha-, koolitus- ning Valides haldusteenuse sisseost- tes asulates teenusepakkujad takse vastutus haldusfirmale – • territooriumi korrashoiule 9% Täishalduslepingu kaudsete kulude ressursside ar- mise või ise haldamise vahel, puuduvad ja seal on ainukeseks • hooldusteenusele 9% puhul pole vaja inimesi kliendi katuseräästast kukkuva velt. Pealegi muutuvad kinnis- peab arvestama mitmete asja- võimaluseks haldusküsimused koondada, samuti ei jää vara haldusega seotud kulud jääpurika poolt tekitatud kahju TÄISHALDUSLEPINGUGA üle inventari, mida oludega. Olulisemad neist on: ise lahendada; eest vastutab haldusfirma. • kulub turvateenusele 31% peaks võõrandama või firma raamatupidamises seni- • kinnisvara kasutusots- • teenuse kvaliteet – kui Kõige kaasaegsem ja kasuli- • haldusteenusele 14% maha kandma. sest läbipaistvamaks. tarve – korruselamute ja äri- omanikud soovivad professio- kum variant on iga firma jaoks • siseruumide koristamisele 24% Praegu jälgitakse kogu maa- • territooriumi korrashoiule 8% pindade omanikel on üldjuhul naalset teenust, tuleb selle eest täishaldusleping. Täishaldus ilmas motot “keskendu põhite- soodsam täisteenus sisse osta. tõenäoliselt ka senisest rohkem • hooldusteenusele 6% gevusele”. Kui kinnisvara hal- tähendab seda, et kogu kinnis- • vaba ressurss – 17% Eramajade omanikel on sood- tasuda. Samas ei tähenda kal- vara haldamine ja hooldamine Näiteks büroohoone pinnaga 5000 m² haldamiseks kulutab ettevõte oma damine ei kuulu ettevõtte põ- sam vajalikud toimingud ise ära lim teenus alati paremat kvali- ostetakse sisse. Outsourcing on haldusteenistusega umbes 100 000 kuus ehk 1,2 miljonit krooni aastas. hitegevuse hulka, siis tasub teeti ja odava teenusega kaas- Haldusteenust ostes oleks kokkuhoid enam kui 200 000 krooni. korraldada. Tehnorajatiste väga levinud näiteks IT-vald- kindlasti kaaluda täishaldusle- omanikel (raudtee, elektriliinid neb üldjuhul ka madalam kva- konnas. Järjest rohkem kasuta- Allikas: Sven Suurväli, Minu Vara pingu sõlmimist. Eestis on juba jms) ei ole võimalik teenust liteet. takse seda ka kinnisvarahaldu- hulk firmasid, kes suudavad osta, kuna kitsalt spetsialisee- Kokkuvõtteks võib öelda, et ses. Kinnisvara haldamise ost- sisse kompleksteenuse või ter- lustus või side- ja internetila- kinnisvara täishaldust piisavalt runud teenusepakkujaid ei ole teenuse ostmise või ise halda- mine haldusfirmalt annab näi- viklahendusena. Firmal on per- hendused. Firma saab täie pü- professionaalselt ja kvaliteetselt meie väikesel turul lihtsalt pii- mise otsustamine on omanike teks ASi Minu Vara klientide sonaalne haldur ehk kontakt- hendumusega keskenduda oma pakkuda. savalt; pädevuses ja ainuõiget kõiki- seas läbi viidud uuringu põhjal isik, läbi kelle suheldakse kõi- põhitegevusele. Professionaalse teenusega • kinnisvara maht – ühe dele sobivat soovitust anda ei 12–17% kokkuhoiu. gis valdkondades. Olgu see siis Kui firma otsustab näiteks tagatakse kinnisvara suurim po- hoone haldamine palgal oleva ole võimalik. Täishalduslepingu puhul on kinnisvara korrashoid, jooksev laieneda, kokku tõmbuda või tentsiaalne tulusus ja optimaal- tööjõuga on kulukam kui tee- Igal juhul soovitan tänaste kogu kinnisvaraga seotud tege- remont, turvateenused või mi- profiili muuta, siis muutuvad seimad lahendused varade hal- nuse ostmine. Seetõttu on suu- halduskulude hindamiseks kü- vus firmast välja viidud. Kin- dagi muud. Täishalduslepingus- ka tema vajadused tugiteenus- damisel, mille saavutamiseks rem osa korterelamute omanik- sida professionaalset teenust nisvara haldamise, hooldamise se võivad mahtuda ka näiteks te järele. Täishalduslepingu pu- jääb muu valdkonna spetsialis- ke otsustanud teenuse sisseost- osutavalt haldusfirmalt pakku- ja majandamisega seotud küsi- bürootugi ja muud tugiteenu- hul on kinnisvaraga seotud tidel enda teadmistest ja koge- mise kasuks. Teisest küljest, kui mist, et hinnata praeguste hal- muste lahendamine ostetakse sed. Näiteks catering ehk toit- muudatuste sisseviimine kõige mustest reeglina väheseks. ühele omanikule kuulub näi- duskulude otstarbekust.

Piret Veski, Ehituse eri ilmub 4. juunil reklaamimüügi projektijuht tel 667 0069, 052 97 339 ilmubfaks 667 0200 Reklaampinna broneerimine 21. maini [email protected]

Uued korterid Uued korterid Kristiines Uued korterid Mustamäel Uued korterid Kadriorus Rocca al Mares 2- 4 toalised 1 -4 toalised 1-4 toalised 3 ja 4 toaline korter Vabaõhumuuseumi tee 4 Mustamäe tee 29 Sõpruse pst. 257 J.Poska tn 5 Taavi Paide GSM 050 47 798 Merlin Lind GSM 051 19 745 Merlin Lind GSM 051 19 745 Merlin Lind GSM 051 19 745 kinnisvara esindusteenus , arendusprojektide müük ja hindamine! Simus Kinnisvara, tel : 6 455 266, fax : 6 455 270, gsm : 050 82 001, e-post : [email protected], www.simus.ee 18 Äripäev 28. aprill 2003 kinnisvara

reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Ander Sibrik tel 667 0110, e-post [email protected]

rõõm oma kodust

E.L.L. Kinnisvara AS Järvevana tee 9G, Tallinn Tel (0) 6805 400 [email protected] www.ellkinnisvara.ee

• Maja ja krundi hind alates 1 280 000 kr E.L.L. Kinnisvara AS • Võimalus tutvuda sisustatud majaga • Turvaline keskkond Tel (0) 6805 400 • Supelrand • Lasteaed • Laste mänguväljak, korvpalliplats Almar Otter 056 805 405 • Kesklinnast ca 10 km kaugusel E.L.L. Kinnisvara AS, www.peremaja.ee, tel (0) 680 5400, GSM 056 805 425 Kaire Pettai kinnisvara ÄripäevÄripäevÄripäev 28. aprill 2003 19 toimetaja Ain Alvela tel 667 0048, e-post [email protected]

KRUNDID Meriväljal läks käiku uus elamuarendus

Lodjapuu elamukvartal Lodjapuu pakub üllatab hinnaga “täisvarustuses” Lodjapuu teele rajatavast uuest elamurajoonist saab jätk Arco elamukrunte Investeeringute ASi poolt arendatavale ja kvaliteetse elukeskkon- nana tuntud Merivälja² elamurajoonile. projekti nimetus: Lodjapuu tee Lodjapuu elamukvartali 18 krunti asuvad väljakujunenud inf- elamukvartal rastruktuuri ja elukeskkonna vahetus läheduses ning ühendavad arendaja: Kuldkuu Investeeringute AS Merivälja elamurajooni Mähe aedlinnaga. Merivälja oma loodu- asukoht: Merivälja, Lodjapuu tee 50a se ja asukohaga on üks Tallinna kõrgemalt hinnatud elamurajoo- kruntide arv: 18 ne. Kesklinna on autoga kümne minuti tee. Kindlaks konkurent- kruntide suurus: 1081–1278 m² sieeliseks peab arendaja, Kuldkuu Investeeringute AS Lodjapuu maa (krundi) hind: 675 kr/m² kruntide hinda – 675 kr/m², mis on Merivälja keskmisest elamu- maja suurus: üldpind alates 170 m², Meriväljal Lodjapuu teel asuvad elamukrundid maa turuhinnast mõnevõrra madalam. kaks korrust on müügil piirkonna keskmist hinnataset Kruntide suurused on keskmiselt 1200 ruutmeetrit, mis annab maja hind: olenevalt keerukus- ja arvestades suhteliselt madala hinnaga, seda arhitektidele elamu projekteerimisel piisavalt erinevaid võimalu- viimistlustasemest enam, et hinna sisse kuulub ka enamik si. Majade planeerimisel tuleb kindlasti arvestada detailplanee- müüdud/broneeritud: 2 liitumisi trassidega ning elurajooni haljastuse, ringus ette nähtud kahe korruse ja 11 meetri kõrguse katuseharja praegune staadium: detailplaneering lõpetamise teede ja tänavavalgustuse rajamine. piiranguga. Osale kruntidele on arendajal kavas elamud valmis järgus ehitada. Majad on võimalik planeerida gaasiküttega, sest liitumi- lisavõimalused ja tingimused: hind sisaldab vee-, ne gaasitrassidega on uues elamurajoonis krundi hinna sees. kanalisatsiooni-, elektri-, telefoni- ja gaasitrasside toomist krundi Lisaks kuuluvad hinna sisse vee-, drenaaþi- ja kanalisatsioonisüs- piirini, teed asfalteeritud, tänavavalgustus. Ainsad maatükid Meriväljal, kus krundi hind koos teem, 3×16amprine elekter igale krundile, kõvakattega teed ja kommunikatsioonidega jääb alla 700 kr/m². tänavavalgustus. ÄP Arendaja teeb koostööd Hansa Liisinguga (eluasemelaenud alates 6% aastas, pikkusega alates 15 aastat) Samal teemal: http://www.kuldkuu.ee Allikas: Kuldkuu Investeeringute AS TURUÜLEVAADE Äripäev Raplamaal

2004. aasta kevadel valmib Tallinnas Rapla korterihinnad Kesk-Eesti kõrgeimad Tartu mnt 2 kõrgetasemeline hinnad kroonides 23kordne büroohoone Rapla Haapsalu Paide

1toaline 100 000 2toaline 150 000 3toaline 180 000

1toaline 110 000 2toaline 130 000 3toaline 150 000 1toaline 40 000 2toaline 60 000 3toaline 100 000 City Allikas: Pindi Kinnisvara

Raplamaa omandab väärt Plaza elupiirkonna mainet • parkimiseks 114 kohta 2.–5. korrusel • üüripind ehitatakse välja vastavalt kliendi soovidele Kui mõned aastad tagasi oli Raplamaal • büroopindadelt suurepärased vaated Raplamaa tallinlasele tavaline maapiirkond, siis üha Täpsem üüriinfo www.estconde.ee rohkem hakkab Raplamaa muutuma aktsepteeritavaks Estconde Kinnisvara OÜ Toompuiestee 33a, 10149 Tallinn elamiskeskkonnaks ka Tel 650 2232, 051 34 467, faks 650 2231 põlisele Tallinna elanikule, [email protected] kes tahab linnast eemale kolida. Näiteks kui kolm aastat tagasi maksis Raplas keskmine kahetoaline korter umbes 70 000 krooni, siis tänaseks on hind tõusnud ligikaudu 120 000 MÜÜA HOTELL/VÕÕRASTEMAJA kroonini. Loomulikult mängib piirkonna arengus kõige suuremat rolli • kinnistu 1120 m², Telliskivi tn selle asukoht. Raplamaa hindasid ei saa praegu ega saa ka • 2kordne renoveeritud palkmaja tulevikus võrrelda Harjumaa hindadega, kuna Harjumaa on suurele linnale lähemal ning seetõttu on ja jäävad seal • 9 korterit x 22 m² hinnad kõrgemaks. Ent Raplamaa kinnisvara hinnad on • el-pinda 210 m² jõudsalt Harjumaale lähenenud. • 2 sauna • suur sisehoov, hea asukoht Raplamaa kinnisvaraturust loe lähemalt 30. aprillil ilmuvast Äripäeva Raplamaa TOPist Info ja pildid www.hot.ee/salderen Allikas: Pindi Kinnisvara, Peep Sooman Hind 2,5 mln krooni Tel 050 46 143

TU! * – ei mingeid tärne! USKUMA Laenuintress 3,95%*

Kui teed aastail 2003 või 2004 valmiva korteri või eramu ostuks laenu broneeringu enne emadepäeva, on Sinu laenuintress tõesti vaid 3,95%. Et saada lisainfot tule kohe Nordea Panga kontorisse või internetilehele www.nordea.ee või helista 6283 300. Uskumatuid asju on ennegi teoks saanud! 20 Äripäev 28. aprill 2003 kinnisvara

reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Ander Sibrik tel 667 0110, e-post [email protected]

Müüa Matsi puhkekeskus Pärnumaal 500 m liivarand 2 ha maad, 4 maja 100 voodikohta tel 051 981 708, tel/faks (044) 96 834 Vilivere UUSUUS ELURAJOONELURAJOON 25 minuti kaugusel Tallinnast KIISA – AESPA Kruntidest võtmed kätte lahenduseni!

Info 058 054 702, 050 23 474 Tenniseväljakud Lasteaed

Üürile anda: Kaubanduspind Tartu Üürile anda: Büroopind Liivalaia Üürile anda: Laod Liiva Keskuses mnt. 18 tänaval > tavalised ja toiduainete laod 2 > Stockmanni kaubamaja > Stockmanni Kaubamaja kõrval > ruumid 275-500 m kõrval city väravas > terve II korrus 240 m2 > soodne asukoht (säästad raha > 375 m2 vitriinakendega kahel > mugav ruumilahendus transpordi arvelt) korrusel > ruumides kliimaseadmed > ajutiste lisaladude võimalus > rahvarohke asukoht > kõrval parkimismajad > avalik tolliladu > mugav parkimine Tiina-Piret Peegel, Marko Karjus, gsm: 050 14 820, Rein Ruusmann, gsm: 051 41 477, [email protected] gsm: 051 34 582, [email protected] [email protected]

> Nüüd hindame Teie vara 10% soodsamalt! Telli hindamisakt aadressil www.eri.ee ja saad soodustuse! ERI Valduste AS Pärnu mnt 21, 10141 Tallinn tel 626 6455 kinnisvara Äripäev 28. aprill 2003 21

reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Ander Sibrik tel 667 0110, e-post [email protected] Gilde elurajoon MÜÜME KRUNTE JA MAJU looduslikult kaunis kohas Harku järve kaldal.

Rannamõisa tee 9a, Tallinn Tel 656 0290, 056 698 869 www.gilde.ee

Vastavalt Vihula Vallavolikogu 17.10.2002 otsusele nr 263, 12.03.2003 otsusele nr 70, MÜÜA UUED KORTERID 09.04.2003 otsusele nr 71 MÜÜB VIHULA VALLAVALITSUS KIRJALIKUL ENAM- Pärnu rannarajoonis Aisa 2 PAKKUMISEL VIHULA VALLALE KUULUVAD JÄRGMISED KINNISTUD: Korterid: üp. 46,2 - 127,3 m² , rõdu, kamina ja saunaga – hoonestatud kinnistu “Leida” Rutja külas, maatulundusmaa suurusega 5,81 ha. panipaigad ja garaazid 0-korrusel Alghind 350 000 krooni; parkimiskohad sisehoovis – hoonestatud kinnistu “Leitnandi” Vergi külas, ühiskondlike hoonete alune maa kõik päikesepoolsed korterid hinnad siseviimistluseta alates 12600.- m² 2 suurusega 23 410 m . Alghind 500 000 krooni; valmib september 2003 – hoonestatud kinnistu Vergi tee 11, Võsu alevikus, ühiskondlike hoonete alune maa suurusega 7201 m2. Alghind 360 000 krooni. Ajalugu väärtustades...

Enampakkumine viiakse läbi Vihula Vallavolikogu poolt kinnitatud Vihula valla põhimääruse lisa nr 6 “Vihula vallavara Rüütli 38,telefon 044 77000,www.lvm.ee omandamise, valitsemise ja kasutamise ja käsutamise kord” alusel. Enampakkumise läbiviijaks on vallavalitsuse poolt moo- Maaklerid: Ingmar Saksing 050 13320,Rita Sepp 050 65364,Malle Tomingas 050 72172 dustatud komisjon. Kinnised ümbrikud kirjalike pakkumistega esitada 15. maiks 2003. a kella 9.00 Vihula Vallavalitsusele, Mere tn 6, Võsu alevik, 45501 Lääne-Virumaa. Ümbrikule peab olema märgitud objekti nimi, millele enampakkumine on esitatud. Pakkumised avatakse 15. mail 2003. a vallamaja saalis kell 9.10 aadressil Mere 6, Võsu alevik, II korrus. Pakkumises peavad olema esitatud järgmised andmed: • pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; KRUNDID • millisele objektile pakkumine esitatakse; • juriidilise isiku puhul kehtiv registriosa koopia, põhikirjakohase pädeva organi otsus enampakkumisel osale- miseks ja vara ostmiseks, füüsilise isiku puhul passi koopia; MERIVÄLJAL • nõusolek enampakkumisel osalemiseks vastavalt esitatud tingimustele; • tõendid enampakkumise osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu tasumise kohta; suurusega 1100–1300 m² • sõnadega ja numbritega kirjutatud pakkumise summa, pakkumise tegemise kuupäev; • pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. HIND 675 kr/m² Kinnistute dokumentatsioonidega saab tutvuda vallavalitsuses. Eelneval kokkuleppel võimalik tutvuda kinnistutega koha- koos kommunikatsioonidega: vesi, ka- peal. Müügiobjekt antakse ostjale üle pärast ostu-müügilepingu sõlmimist 7 kalendripäeva jooksul. Ostu-müügilepingu nalisatsioon, elekter, asfaltkattega teed, Tel 637 6001 sõlmimisega seotud kulud ja riigilõivud tasub ostja. Osavõtumaks on 500 krooni, mis on võimalik tasuda vallavalitsuse tänavavalgustus, gaas, side, telefon. [email protected], arvelduskontole nr 105202009487002 Ühispangas või valla kassasse. Osavõtumaksu ei tagastata. Tel 050 22 811, 050 27 077 Täpsem info telefonil (032) 58 643 või 052 76 311 Einar Ohov. OLE MEES JA AINULT EHITA! www.kuldkuu.ee

Müüa korterid kesklinnas Müüa korterid vanalinnas Ilmarise kvartalis Raekoja platsil • 2- ja 3toal, uued • renoveeritud • mere ääres • eksklusiivse asukohaga kinnistu • soodsad finantseerimistingimused • parkimisvõimalus

Pro Kapital Grupp AS Pro Kapital Grupp AS tel 614 4920, 050 71 921 tel 614 4920, 050 71 921

² r r k r kr/m k k 00 0 00 00 0 0 0 90 00 5 2 6 510 2 9 3 8

Müüa korterid Müüa korter Maakri 36 Müüa korterid Valli 4 Müüa korter Nõmmel Müüa korterid Pärnu mnt 48a, Tallinna vanalinnas Rüütli 13 • 4toaline, 113 m², 19/13 • kolm 2toalist korterit (87, 89 ja 103 m²) • 3toaline, uus maja Tõnismäe ja Pärnu mnt • renoveeritav hoone • korter nõudlikule city-elustiili ja privaatne luksuslik residents 268 m² • 4/1, 67,3 m², toad eraldi, suur tuba ristmikul valmis detsembris 2001 nautivale inimesele. Head vaated • renoveeritud eestiaegne hoone, avatud köögiga, köögimööbel, tehnika • 2 korterit 43 m², kino Kosmose vanalinnale, merele ja Piritale köögisisustus, individuaalne • vannituba ja WC koos, plaaditud, vastas, III ja IV k, 5korruseline • hinna sees 2 autokohta suletud gaasiküte põrandaküte kivimaja territooriumil • oma gaasikatlamaja, tel, turvauks ja • keskküte, parkimisvõimalus • küsi Maakri majast ka teisi -lukud, signal., fonolukk sisehoovis, gaasipliit pakkumisi tel 055 18 057, 620 7823 Tatjana, AS Kaanon Kinnisvara tel 665 9585, Pro Kapital Grupp AS Uus Maa tel 627 2600, 052 07 288 korteri näitamine 052 46 626 Jaak, 055 675 555 Tõnis Avikson, Paavli Ehitus OÜ tel 650 0000 tel 614 4920, 050 71 921 Allan Vanatoa www.valli4.ee [email protected], www.kaanon.ee tel 050 32 100 Anton Urb

² r u kr kr 0 k kr/m 0 0 0 kr/ku 00 0 00 00 0 8 0 0 00 0 0 20 1 0 0 12 1 4 2 4 3

Müüa maja Tiskres Kotlepi tn Müüa mereäärsed paarismajad Müüa majakarp Tiskres Anda üürile maja Tiskres Müüa uued ridaelamuboksid Müüa maja Pääskülas Sambliku tn • privaatne krunt (1572 m²), piirneb Tiskres Vahepere elamurajoonis • üp 230 m², krunt 1300 m² • üp 185 m², 3 magamistuba, hall, Kloostrimetsas • kivimaja, valmib mais, üp 220 m², Tiskre ojaga, mereni 600 m • kinnistud 1467–2038 m², 2kordne • kõik kommunikatsioonid kaminaruum, köök, elutuba, • üldp 116,9 m² ja 144,9 m² kinnistu 1200 m², I k elutuba, kamina • erladi garaazhid 2 autole kivimaja, I poole üp 184,9 m², saun, 2 • el, vedelkütusel keskküttekatel mullivann, garaazh, haljastatud • avatud köök elutoaga, 3 või 4 ehitamise võim., põrandast laeni • majas hall kaminaga, 4 tuba, WCd pesuruumiga, terrass valvatav territoorium, Kakumäe magamistuba, saun, terrass, auto aknad, köök-söögituba, kabinet, talveaed, sisustatud köök tehnikaga, • koduhooldusruum, varjualune supelranda 300 m varjualune, hind sisaldab sise- saun, sansõlm, kütteruum (gaasi- maj-ruumid, rõdu, garderoob, 2 autole, lõplik siseviimistlus viimistlust ja kõiki liitumisi veepõrandaküte), garaazh 2 autole, vannituba, saun, parkett, avar • hind sõltub krundi suurusest: Kliendipäev 4. mail kl 13–16 terrass, II k hall, 3 mag-tuba, planeering 1 890 000 kr ja 1 990 000 kr Kinnisvarakeskus tel 600 9111, garderoob, vannituba, panipaik, 3 rõdu Pindi Kinnisvara tel 610 3900, Pindi Kinnisvara tel 610 3900, 051 67 tel 050 23 474, tel/faks 677 2035 tel 050 23 474, tel/faks 677 2035 051 11 733 Anne Karapetjan, Adelberg KVB tel 050 10 966 050 59 273 Madis Eelmaa, www.pindi.ee 248 Ulvi Pechter, www.pindi.ee Mihhail Mihhail www.kindelkinnisvara.ee [email protected] 22 Äripäev 28. aprill 2003 kinnisvara

reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Ander Sibrik tel 667 0110, e-post [email protected]

kr kr kr 000 000 000 640 2 360 200 1 1

Müüa eramu Veskimöldres Müüa maja Tiskres Müüa lõpetamata maja Kiisa- Müüa ärikinnistud Laagris • 2korruseline kivimaja, üldp 188 m², • ehit 1984, II k, 4 tuba, 190 m², krunt Aespal Tänassilma tehnopargis kivikatus 2784 m² • üp 190 m², krunt 1300 m² • www.tehnopark • ehit 2001–2002, kvaliteetne • ahjuküte, 2 kaminat, saun, garaazh • kõik kommunikatsioonid, valmib siseviimistlus • oma puurkaev, lokaalkanal., 380 V, juuni 2003 • majas 5 tuba, köök-söögituba viljapuuaed • projekti “võtmed kätte” teostamise • saun, kamin, kaks vannituba ja • Harku ojaga piirnev privaatne ja võimalus Mergo Holding OÜ tel 655 6295, WCd looduskaunis krunt 050 31 290, 050 18 674, • kinnistu pindala 1650 m² Kaanon Kinnisvara tel 665 9585, tel faks 655 6296, tel 056 633 477 Alla Talu 055 633 926 Aleksander Promet, tel 050 23 474, tel/faks 677 2035 Söe 3a, Tallinn [email protected], www.neweka.ee [email protected] Mihhail [email protected]

kr r k 000 00 0 350 kr/m² 0 1 0 00 17 24

Müüa hoonestamata elamu- Müüa elamukrundid Kiisa- Müüa krundid Viimsis Heldri Müüa kinnistu Tallinnas Müüa kinnistu Peterburi tee 92a maa Rohuneeme tee ääres Aespal elamurajoonis Sadama 5/7 • äri- ja tootmismaa 2,5 ha • pindala 1200 m², kinnistu • 25 km Tallinnast • 1000–1500 m², hind 470 kr/m² •kinnistu suurus 2069 m² • kinnistul kahekordne kontorihoone • detailplaneering kehtestatud • al 1000 m² • hind sisaldab kõiki liitumistasusid. •sihtotstarve – ärimaa 95%, ja kolm angaari • lubatud 2korruseline elamu • detailplaneering kehtestatud, kõik Ostes maja koos krundiga, on krundi transpordimaa 5% • lubatud max ehit-alune pind 360 m² kommunikatsioonid hind 356 kr/m². Hinnad al 1 127 000 – •lubatud ehit alune pind 80% • tehnovõrgud naaberkinnistul • projekti “võtmed kätte” 2 182 000 kr + krundi hind •ehitise lubatud kõrgus 4 korrust • kinnistu piiril väike tiik, vaade teostamise võimalus •kinnistust möödub 2,5 mln turisti merele, veepiirini 30 m aastas tel 056 633 477 Alla Talu tel 050 23 474, tel/faks 677 2035 Pindi Kinnisvara tel 610 3900, 050 Talu Management Group OÜ [email protected], www.neweka.ee Mihhail 59 273 Madis Eelmaa TMG OÜ tel 050 58 000 Mait tel 050 58 000, [email protected]

² r/m² k kr/m kr/m² 120 100 90 al

Anda rendile ruumid Tartu Anda rendile kontori- Anda rendile büroopind Tondi Anda üürile büroopind Pärnu Anda rendile büroopinnad Anda üürile Vilde tee 150 kesklinnas teenindusruumid kesklinnas Selveri hoones mnt 22 kesklinna lähistel Tulbi 6 • bürooruumid 18 m² ja 35,4 m², hind 83 kr/m² • tootmisruumid II k 470 m², hind 41 kr/m² • kuni 80 m² • I k, remonditud, WC, dush, suur • üldp 283 m² + 120 m² (tasuta), 2/2, • 240 m², kaasaegne remont, kõik • bürooruumid 25, 38, 40, 300 m² • laopind koos kontoriboksiga 386 m², • sobivad hambakliinikuks teenindussaal, laadimisestakaad, uus hoone, kaasaegsed komm-d, mugavused ja kommunikatsioonid • keskküte, ADSL-ühendus, hind 41 kr/m² parkimine oma hoovis odav gaasikeskküte, head parkimis- • hind kokkuleppel hoone omanikuga signalisatsioon, ventilatsioon, • kaarhall 460 m², hind 31 kr/m² • rendile lisanduvad 18% ja komm- tingimused, üürile lisanduvad • kiire mehitatud valve, kinnine parkla • kauplus-laoks sobivad ruumid 819 m², kulud (soojus rendi sees!) mõõdetavad komm-teenused ja 18% • otse omanikult, hinnale lisanduvad • ruumi muutmise võimalus komm- kulud + käibemaks hind 45 kr/m² (vabanevad al maist) Ober-Hausi Kinnisvara Ober-Haus Kinnisvara tel 665 9700, Morrison Invest AS tel 626 2104, • telefoniliinid, Falcki valve, parkla tel 665 9700, 056 51 755 Ivo Martin, 056 51 755 Ivo Martin, 056 44 544 Kristel Kongas, • hindadele lisanduvad komm-tasud tel 052 13 285, 050 82 252 [email protected] [email protected] tel 050 44 468 Nikolai [email protected],www.morrison.ee VVOK innisvara tel 670 3699, 050 76 557

kr 00 0 00 kr/m² 0 75 11 1

Anda üürile äripinnad Müüa büroohoonega kinnistu Müüa või anda üürile Anda üürile büroopind Anda üürile kaubanduspind Vana-Narva mnt 20 kesklinnas kauplusehoone Sauel Toompuiestee 33a Viru 13/15 De la Gardie • kaupluseks, tootmis- või büroo- • hoone üp ca 600 m², kinnistu 1091 m² • sobib ka muuks otstarbeks • 342 m², V k, 10 tasuta kaubamajas pinnaks, keldrikorrusel kuivad • hoone renoveeritud 1999. a parkimiskohta kinnises parklas • 249 m² (võimalik jagada), III k ruumid, sobivad arhiiviks • olemas eskiisiprojekt ca 1000 m² • lift, jahutssüsteem, gaasiküte • lift, eskalaator • üldp 9000 m², krunt 7000 m², hind juurdeehituse (korterid) ehituseks • suurepärane vaade Toompeale 29 kr/m² + komm-maksud parkimisplatsi kohale • hea parkimisvõimalus, ööpäevane Falcki valve, 200 tel-liini Kinnisvaraekspert tel 630 9440, Müügihind kokkuleppel. Laenuvõimalus. 050 28 972 Ennu Susi, City 24, ID 97477, tel 051 34 467, City24 ID: 81217, tel 052 81 030, VVO Kinnisvara tel 670 3699, 050 76 557 [email protected], www.kve.ee tel 050 32 520, www.lasnamaja.ee 650 2232, www.estconde.ee 650 2233, www.estconde.ee

kr kr 0 0 00 00 pildiga 0 00 40 kr/m² 3 9 6 65 reakuu

Müüa kaasaegne laokompleks Anda üürile tootmispinnad Anda üürile kaasaegne lao- ja Anda rendile lao- ja Müüa tootmishooned Viimsis Sauel Põhja-Tallinnas tootmispind Peterburi tee tootmispinnad Luha 34 • kapitaalsed, üldp kokku ca 3000 m², lutus • üp 2080 m², reguleeritavad • üp 280 m², 380 m² ja 700 m² ääres • erinevad suurused al 48–1000 m² sh kapitaalne tootmishoone ca 1700 tuulepüüdjatega laadimissillad, • I k, ruumid ja territoorium valvega • üp ca 2800 m², gaasiküte, • hinnad al 40–80 kr/m² m², viilhall 1000 m², kapitaalsed kinnistu 7393 m² asfalteeritud • bürooruumide võimalus ventilatsioon, turva- ja sidesüsteemid, garaazhid 300 m² platsiga olme- ja kontoriruumid • kinnistu 9967 m², hooned • kontori- ja olmeruumid normaalses korras, telfer, gaasiküte, 42×57 mm olme- ja kontoriruumid, asfaltplats Kapitali Grupp tel 660 4644, Kinnisvaraekspert tel 630 9440, Majaekspert Kinnisvara Ober-Hausi Kinnisvara 050 26 336 Einar Helmik, 050 28 972 Ennu Susi, tel 644 6061, 051 45 777 Jaak Kinnisvaraekspert tel 630 9445, tel 665 9700, 056 51 755 Ivo Martin [email protected] [email protected], www.kve.ee Hoffart, www.majaekspert.ee 050 28 972 Ennu Susi 531 kr

RUBRIIK KINNISVARA IGAL ESMASPÄEVAL www.aripaev.ee 1 RIDA 413.– TELEFON 667 0105

ELAMISPINNAD Korterid Anda üürile • korterid Tallinna vanalinnas renoveeritav hoone valmis detsembris 2001 Pro Kapital Grupp AS tel 614 4920 Rüütli 13 Müüa • korterid Ilmarise kvartalis 2- ja 3toal, uued, kesklinnas, mere ääres, parkimisvõim, soodsad finantseerimistingimused Pro Kapital Grupp AS tel 614 4920 • korterid Raekoja platsil renov, vanalinnas, eksklusiivse asukohaga kinnistu Pro Kapital Grupp AS tel 614 4920 • korter kesklinnas Tatari 5 3toaline, 3/1, 107 m², stiilselt renoveeritud, vanalinna läheduses, laudpõrandad, 1 680 000 kr Uus Maa Kinnisvarabüroo tel 627 2600, 051 50 069 Margit Sild, osal. plaaditud põrandad (põrandaküte), tellislaed, paekiviseinad, avatud planeeringuga [email protected] köök ja avar elutuba, toad eraldi, kamin, saun, valvesignal., maja renoveerimisel, parkimine kinnises hoovis, ühistu, sobib äripinnaks kinnisvara Äripäev 28. aprill 2003 23

reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Ander Sibrik tel 667 0110, e-post [email protected]

wwwbremee

Äripäeva KVARTALIKIRJA uus number ilmub Kinnisvarafirma 21. mail real estate company Reklaami projektijuht Maria Tammeorg www santaline ee [email protected] telefon 667 0021, 052 15 099

KINNISTUD Müüa • ärikrundid Jüri tehnopargis kõik kommunikatsioonid, ka gaas Uus Maa tel 627 2600, 050 15 869 Laur Kivistik, 051 31 001 Aivo Hallist • ärimaad Assakul Tartu mnt lähedal, Lagedi tee Peterburi mnt poolses otsas, Kapitali Grupp tel 660 4644, 053 408 336, www.kapitaligrupp.ee Viljandi mnt ääres Luigel, 1700 m² – 6,2 ha • äri- ja tootmiskinnistud Jüris 7426 m² ja 2,28 ha, paiknevad uue Kalevi tehase naabruses, 120–150 kr/m² Kinnisvaraekspert tel 630 9445, www.kve.ee Jüris ja Sauel kommunikatsioonid, sh gaas; asfalttee ääres, Sauel Tule tn lähistel 4526 ja 5423 m² 050 28 972 Ennu Susi, [email protected]

ÄRIPINNAD Bürood Anda üürile • Sprincktali suvemõis Tondi 42 renoveeritav, muinsusväärtusega, 50–180 m², hoovis tasuta parkimine 120 kr/m² Ober-Hausi Kinnisvara tel 665 9700, 050 24 800 Igo Sagri • büroopinnad Susi büroo- ja erineva suurusega, head parkimistingimused, hea digitaalside, interneti püsiühendus, soodsalt tel 630 3668, 050 20 705 kaubanduskeskuses valvatav autoparkla, valvatavad ruumid, turvaline keskkond, mitmekesised Peterburi tee 46 toitlustustingimused • büroo- ja äripinnad erineva suuruse ja otstarbega, ootame uusi pakkumisi omanikelt Kaanon Kinnisvara tel 665 9585, 055 687 555 Riina Piirsalu, kõikjal Tallinnas [email protected] • bürooruumid Ðveitsi majas 12–220 m² al 200 kr/m² Uus Maa tel 627 2600, 050 15 869 Laur Kivistik Roosikrantsi 11 [email protected] • büroopinnad Tallinna kesklinnas 18, 25, 37, 40, 41, 44, 113, 150, 170, 200, 240, 435 m², Ober-Hausi Kinnisvara tel 665 9700, 056 51 755 Ivo Martin, Mustamäel 18, 35, 43, 73, 100, 210, 300 m², Järvel 25, 30, 70, 100, 220, 300, 400, 595 m², [email protected] Lasnamäel 18, 20, 35, 70, 130–510 m² jm • büroopind Tartu mnt 16 104 m², uus 11korruseline büroo- ja elumaja, avar ja valgusküllane ruum V k, 185 kr/m² Uus Maa tel 627 2600, 051 61 979 Katja Kesselman, parkimine Tartu mnt läbimurde all avatud 280kohalises parklas [email protected] • kaubandus-teeninduspind kuni 150 m², ruumilahendus vastavalt soovile, sundventilatsioon 220 kr/m² + 18% ERI Kinnisvara tel 626 6455, 051 41 477 Tiina-Piret Peegel, Tartu mnt + komm-kulud [email protected], www.eri.ee, ID 99723 • büroopinnad Mustamäel Laki tn I k, 168 m², omaette sissepääsuga, III k, 131 m² ning ehitatavad pinnad 4×40 m² ERI Kinnisvara tel 626 6455, 051 41 477 Tiina-Piret Peegel, ja 70 m², III k, hoones sundventilatsioon ja väga korralik sideühendus [email protected], www.eri.ee, ID 90703 ja 80533 • bürooruumid Rocca al Mare uued, II ja III k, ruumi siseplaneering vastavalt kliendi soovile 160 kr/m² Simus Kinnisvara tel 645 5266, 050 47 798 Taavi Paide mere ääres www.simus.ee Müüa • äripinnad Kristiines uues korterelamus, I k; 165,1 m² 13 000 kr/m²; 77,4 m² 13 500 kr/m²; 79,4 m² 13 500 kr/m²; Simus Kinnisvara tel 645 5266, 051 19 745 Merilin Lind Mustamäe tee 29 105,1 m² 13 000 kr/m²; 131,4 m² 14 500 kr/m²; 146 m² 14 000 kr/m²; 73,7 m² 15 000 kr/m²; www.simus.ee 73,7 m² 15 000 kr/m²; 161,6 m² 14 000 kr/m²; 132,3 m² 14 500 kr/m² • uued bürooruumid II ja III k, 120 –243 m², ruumi siseplaneering vastavalt kliendi soovile 13 200– Simus Kinnisvara tel 645 5266, 050 47 798 Taavi Paide Rocca al Mares mere ääres 13 500 kr/m² www.simus.ee • teenidus-kaubanduspind I k, 95 m², teeninduspind kaubanduskeskuse kompleksis (kõrval Kristiine 180 kr/m² Uus Maa tel 627 2600, 051 61 979 Katja Kesselman, Tammsaare tee 116 kasiino). Sobib piljardi- ja arvutiklubiks või noorte kogunemispaigaks, võim muu otstarve [email protected] • kontoripind Tartu mnt valmiv maja 16 000 kr/m² Ober-Hausi Kinnisvara tel 665 9700, 050 24 800 Igo Sagri • büroopind Tartus Võru tn lõpus 2 kokku ehitatud ridaelamuboksi, üp 560 m², heas korras, valvesüsteem, tel ja arvutivõrk, tel 050 77 417, 051 77 417 ventilatsioon, osaliselt möbleeritud, täiskelder (võim kasutada laopinnana), suur parkla • büroopinnad Vilmsi 53 üp 150 m² 175 kr/m² tel 600 9085, 050 16 287, [email protected]

Kauplused, restoranid, baarid, puhkekompleksid, spordihallid jm Anda üürile • kaubanduspind Tatari tn alguses 50 m², suured vitriinaknad 10 000 kr/kuus Ober-Hausi Kinnisvara tel 665 9700, 050 24 800 Igo Sagri Vabaduse platsi läheduses • kaubanduspinnad Gonsiori tn 150–450 m², I k, vitriinaknad, parkimine maja ees 300 kr/m² Ober-Hausi Kinnisvara tel 665 9700, 050 10 434 Agur Tammistu alguses • kaubanduspind Õismäel kaubanduskeskuse II k, 180 m² 90 kr/m² Ober-Hausi Kinnisvara tel 665 9700, 050 10 434 Agur Tammistu • kaubandus-teenindus- erineva suurusega, hea asukohaga Ober-Hausi Kinnisvara tel 665 9700, 056 485 845 Maido Kalviste büroopinnad kesk- ja vanalinnas • teenindus- ja/või kaubanduspind I k, 95 m², kaubanduskeskuse kompleks (kõrval Kristiine kasiino). Sobib 180 kr/m² Uus Maa tel 627 2600, 051 61 979 Katja Kesselman Tammsaare tee 116 piljardi- ja arvutiklubiks või noorte kogunemispaigaks, võimalik muu otstarve [email protected] • võimla + olmehoone Pärnus võimla üp 1051 m², olmehoone üp 523 m², täismõõdus korvpallisaal ja 5 300 000 kr Kinnisvarabüroo LVM tel (044) 77 000, 050 46 918 Andres Sutt 2 väiksemat saali. Olmehoones riietusruumid, majutus (toad) • külmkambrid Vilmsi 53 2×200 m² (kambrite temperatuur +5 kuni -25 Cº) 200 kr/m² tel 600 9085, 050 16 287, [email protected] • kaubanduspind ja bürooruum 85 + 12 m², II k kokkuleppel tel 051 45 205, [email protected] Viru tn Müüa • võimla + olmehoone Pärnus võimla üp 1051 m², olmehoone üp 523 m², täismõõdus korvpallisaal ja 5 300 000 kr Kinnisvarabüroo LVM tel (044) 77 000, 050 46 918 Andres Sutt 2 väiksemat saali. Olmehoones riietusruumid, majutus (toad)

Lao- ja tootmispinnad Anda rendile • tootmispind Vilde tee 71 2156 m², endine restoran Kännu Kukk, elektrivõimsus 125A, 9000 kr/kuus AS Morrison Invest tel 626 2104, 056 44 544 Kristel Kongas, kanalisatsioon, sobilik lao- ja tootmispinnaks, töökojaks vms [email protected], www.morrison.ee • tootmis- ja laopinnad Lasnamäel 15, 30, 98, 100, 172, 314, 410, 426, 540, 581, 714, 1100–4600 m², Ober-Hausi Kinnisvara tel 665 9700, 056 51 755 Ivo Martin, Mustamäel 270, 300, 1100, 1500, 2700 m² jm [email protected] • lao- ja tootmispinnad Mustamäel 60–1200 m², kesklinnas 186–3400 m², Lasnamäel 200–10 000 m², Uus Maa tel 627 2600, 051 31 001 Aivo Hallist Põhja-Tallinnas 150–10 000 m², Haaberstis 300–400 m², erineva kvaliteediga, [email protected] ka renoveeritud ja soodsa hinnaga, ost, müük, üür ja konsultatsioonid • lao- ja tootmispinnad Tänas- uue põlvkonna lao- ja tootmispinnad, al 430 m² Uus Maa tel 627 2600, 051 31 001 Aivo Hallist silma tehnopargis Pärnu mnt [email protected] • lao- ja tootmispinnad Tallinnas erineva suuruse, hinna ja kvaliteediga, otsime teile vajalikud ruumid Kapitali Grupp tel 660 4644, [email protected] ja Harjumaal 24 ÄripäevÄripäevÄripäev 28. aprill 2003 ärikoolitus toimetaja Enn Tosso tel 667 0280, e-post [email protected]

MAKSUD Kingitused ja maksud Kingituste ja annetuste maksustamine tulumaksuga Juriidilise isiku poolt ga kohustab üks isik (kinkija) teenust, sõltumata tema väär- Reklaamifunktsiooniga mine, siis sellisel kujul tasuta teisele isikule (kingisaa- tusest, mida antakse või osuta- esemete kinkimist ei mak- vormistamist peaks tehtud kingitused ja) üle andma talle kuuluva ese- takse tasuta. Kui hakata otsus- sustata TMSi § 49 alusel kä- maksustatakse me ja tegema võimalikuks tama, kas mingisuguste asjade Ka ei saaks kingituseks lugada sitlema kui tütarette- omandi ülemineku kingisaaja- jagamise näol on tegu sellise ja tulumaksuga maksustada sel- võttele tehtud kingi- tulumaksuga 26/74, le või tasuta varalisest õigusest kingitusega, mida peaks mak- liste asjade kinkimist, mis ei tust. ent küsimus on, kingisaaja kasuks loobuma või sustama, siis tuleks kindlaks kujuta endast selle saaja jaoks Seega maksustami- mida lugeda kingitu- muul viisil kingisaajat rikasta- teha eesmärk, miks neid asju varalist hüve ja mille reklaami- se vältimiseks on vaja ma. VÕS näeb ette, et jagatakse. Kui tasuta jagatavad funktsioon ületab nende tarbi- suurendada tütarette- seks? kinkeleping peaks olema kirja- asjad on osa müügihinnast, siis misfunktsiooni. Nagu näiteks võtte aktsiakapitali ja likus vormis. Juhul kui kink on see endaga maksustamist kaa- kataloogid, plakatid, pastakad, nende samade nõuetega saab tegu reaalselt üle antud, sa tuua ei saa. õhupallid jne. Tarbeesemete teha mitterahalise sissemakse. olla teenuse ostmisega. Näiteks siis loetakse leping Kui näiteks kõik kinkimine on igal juhul mak- Tütarettevõtte aktsiakapitali kui ettevõte toetab mingit spor- Priit Möldre diklubi ja vastutasuks teda rek- ASi KPMG Estonia kehtivaks ka sellisel Kui kingisaaja kliendid, kes osta- sustatav. suurendamine aga ei ole selli- maksukonsultant juhul, kui kirjalik le- vad korraga kaks ne tehing, mis endaga maksu- laamitakse, siis on tegemist pi- midagi vastu ping on sõlmimata kingib või mõne sülearvutit, saavad Tütarettevõtte vastu kohustusi kaasa tooks. gem reklaamiteenuse ostmise- jäänud. teene osutab, kauba peale ka prin- nõudest loobumine on ga kui annetuse tegemisega. Juriidilise isiku poolt tehtud Kuid tulumaksu teri, siis seda tulu- kingitus Annetus on sisuliselt Sellistel juhtudel tuleks ka või- siis võib tege- kingituste tulumaksuga mak- seisukohast ei tuleks maksuga maksusta- Kuid samas tuleks seda kingi- sama mis kingitus malike lepingute ja kokkulepe- mist olla sustamist käsitleb tulumaksu- ainult jälgida VÕSis ma ei pea. On ju tuste teemat natuke laiemalt Nagu ei ole tulumaksuseadu- te sõnastamisel tähelepanelik seaduse § 49. Printsiip on oma sätestatut. Kui hin- hoopis näiteks tegu ühtse paketi vaadata, st alati ei pruugi kin- ses defineeritud kingituse mõis- olla. olemuselt lihtne, kõik tehtud nata, kas tõepoolest vahetamisega. müümisega, ehk gituseks olla selline konkreet- tet, ei ole eraldi defineeritud Kui sõlmitava lepinguga võ- kingitused on maksustatavad on tegu kingitusega, siis kaks sülearvu- ne juhtum, kus mingi ese kin- ka annetuse mõistet. tab see spordiklubi endale ko- 26/74 tulumaksuga, välja ar- mida peab maksustama, on olu- tit ja printer müüakse kahe sü- gitakse. Tulumaksuseaduses kasuta- hustuse ettevõtjat reklaami- vatud mõned üksikud erandid line see, et kingisaaja on selle learvuti hinnaga. Kui see prin- Toome näiteks sellise situat- takse tegelikult neid mõisteid da, lepitakse kokku reklaami (tulumaksusoodustusega eseme või hüve tasuta saanud ter aga näiteks loositakse väl- siooni, kus emaettevõttel on kogu aeg paralleelselt. Anne- esitamise viis jne, siis on oma MTÜ-le ja SA-le tehtud kingi- ja ei toimu kingi saaja poolset ja kõikide klientide vahel, kes nõuded tütarettevõtte vastu, tus on sisuliselt sama mis kin- sisult tegu reklaamiteenuse ost- tused ja annetused). vastusooritust. Kui kingisaaja mingil perioodil sülearvuti kelle majanduslik olukord on gitus ja üldjuhul kasutatakse misega, mis ei too selle ostjale midagi vastu kingib või mõne ostnud on, siis on tegu kingi- halb ja kelle omakapitali suu- annetuse mõistet siis, kui on kaasa kohustust tulumaksu ta- Küsimusi tekitab see, teene osutab, siis võib tegemist tusega sellele konkreetsele rus ei vasta seaduses toodud tegu heategeval eesmärgil teh- sumiseks. mida üldse lugeda kingi- olla hoopis näiteks vahetami- kliendile, kes loosi alusel väl- nõuetele. Emaettevõte võtab tud kingitusega. Samas võib selline reklaa- tuseks sega. ja valiti, ja see kingitus kuulub siis tütarettevõtte majandusli- Küsimusi võib tekkida juhul, miteenuste osutamine sellele Tulumaksuseaduses ei ole eral- maksustamisele. Seega on olu- ku olukorra parandamiseks kui on tegu mingil konkreetsel spordiklubile tuua kohustuse di ära defineeritud kingituse Iga tasuta saadud ese line asjaolu, et selline tasuta vastu otsuse, et ta loobub oma eesmärgil tehtava annetusega, ennast käibemaksukohustusla- mõistet. Näiteks võlaõigussea- või teenus on kingitus kaasa antav toode oleks sama- nõuetest tütarettevõtte vastu. mille eest midagi vastu soovi- seks registreerida, kuna sellisel duses on kinkeleping definee- Seega saab kingituseks lugeda del tingimustel kättesaadav kõi- Kuigi tehingu eesmärk oli tü- takse saada. Kui midagi ka vas- juhul tegeleb ta ju ettevõtluse- ritud järgmiselt: Kinkelepingu- igasugust eset või osutatavat kidele klientidele. tarettevõtte omakapitali taasta- tu saadakse, siis võib hoopis ga.

LOGISTIKA LÄBI SOOME KOGEMUSE RAAMATUPIDAMISE ALGKURSUS raamatupidaja assistent I 21. mail 2003 I osa 5.–7. mai ja II osa 12.–13. mai 2003 Kursus toimub loengute ning iseseisvate ja näidisülesannete lahendamise kombinat- Logistika muudatustest sioonina. Kursuse jooksul käsitletakse kõiki teemasid, mida läheb vaja väiksema firma raamatupidamise sisseseadmiseks ja korraldamiseks. Mahukad jaotusmaterjalid. ühinemisel Euroopa Liiduga RAAMATUPIDAJA II l riigihankekorraldused 14.–16. mai 2003 l ostulogistika Kompleksülesanne enamlevinud majandustehingute raamatupidamises kajastamise koh- JUHI FINANTSKURSUS II l logistika olukord täna ja tulevikus ta. Bilansi, kasumiaruande ning rahavoogude aruande koostamine. Tööseadustik. Mak- suseadused. Lepinguliste suhete korraldamine tarnijate ning ostjatega. l 4P-logistika 7.- 8. mai, Tallinn l telemaatika jpm FINANTSANALÜÜS JA FINANTSPLANEERIMINE hind: 4500.- 19.–20. mai 2003 Info ja registreerimine tel 605 7227 või [email protected] Sissejuhatus finantsjuhtimisse. Äritegevuse eesmärgid ja finantsjuhtimine. Finantsris- Korraldaja: Mainori Koolitus kide maandamine. Finantsaruannete koostamisel kasutatud põhimõtete mõju finants- analüüsi tulemustele. Finantsanalüüsi olemus. Finantssuhtarvudel põhinev analüüs. Raha ajaldatud väärtus ja investeerimisotsused. Rahavoogude aruanne. Rahavoogude prog- JUHI FINANTSKURSUS III noos. Rahavoogude, kasumi ja käibekapitali seosed. Rahavoo analüüsi näide. Rühma- tööd: firma X rahavoo analüüs. SWOT-analüüs. Firma X finantsplaani koostamine. AUDIITORI ASSISTENDI ETTEVALMISTUSKURSUS 21.- 22. mai, Tallinn Äri- ja Maksukonsultatsioonide OÜ 21.–23. mai 2003 hind: 4500.- • Audiitortegevuse üldpõhimõtted, tegevust sätestavad dokumendid ja praktika. Audii- tortegevuse seadus. Eetika. Tööpaberid. Püsidokumendi fail. Jooksva aasta fail. Audii- Finants- ja maksukonsultatsioonid tori paberite organiseerimine. Auditi läbiviimine. • Situatsiooniülesannete lahendamine Raamatupidamise Toimkonna juhendite ja teiste PRAKTILINE PSÜHHOLOOGIA Audiitor- ja raamatupidamisteenused õigusaktide järgi. Arvestuspõhimõtete valik ja muutmine. Vigade korrigeerimine. Raa- matupidamishinnangute rakendamine ja muutused. Kodutöö situatsiooniülesannete la- JUHILE Ärikonsultatsioonid hendamise kohta. 8.- 9. mai, Tallinn • äriühingute ühinemine ja jagunemine hind: 4800.- • maksude planeerimine • kuluarvestuse juhtimine www.emigrupp.ee

Laki 19 10621 Tel 654 4901 Faks e-post: t 654 2001, f 677 9845, Sütiste tee 21, ruum 238, Tallinn (050) 91 029 654 4901 [email protected] [email protected] ärikoolitus Äripäev 28. aprill 2003 25

reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Külli Kruusandi tel 667 0089, e-post [email protected]

Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn Vali: kvaliteetne digikaamera või tipptasemel pult. Äripäeva Raamatuklubi Tel 667 0108 28. mail Faks 667 0200 ilmub Äripäeva lisana Igal juhul [email protected] infoteatmik TASUTA!* www.aripaev.ee/ Ostes 3M™ MP7740i raamatuklubi multimeediaprojektori veerg SuvepuhkusSuvepuhkus saad kaasa tasuta puldi! Ostes 3M™ MP7750 multimeediarojektori saad kaasa tasuta digikaamera!

Lisainfo 3M edasimüüjatelt.

Info ja reklaami tellimine * Pakkumine kehtib kuni Andrus Lahe kaupa jätkub. [email protected] telefon 667 0045

Peep Vain on juhtimisseminari peaesineja. 3M Eesti Filiaal Seminar juhtimiseliidile Tel: 6115900 Stanfordi ülikooli professorite James C.Collins ja Jerry I.Porras raamatut “Loodud kestma” soovitas ja andis luge- da 1999. aastal tippkoolitaja Peep Vainule ülikooliaegne PricewaterhouseCoopers lätlasest sõber Juris Bariss, kes töötab praegu kosmeeti- korraldab kafirma Oriflame Baltikumi tegevjuhina. Nüüd ütleb Vain, et sai sõbralt väga väärtusliku soovituse - raamatul on suur osa 1997. aastal loodud koolitusfirma Vain SMD edul ja tema enda juhiedu kujunemisel. “Olin firmas üksi ja jõud- nud just sellesse faasi, mida raamatus kirjeldatakse. Sain aru, et kui ma ei ehita meeskonda (ei hakka kellameistriks ehk organisatsiooni ehitajaks), jään ma igavesti raamatus kirjeldatud ajaütleja (ehk ise peamiselt asjade ära tegija) rolli. See kellameistri jutt oli otse minu pihta sihitud,” rää- EESTI gib Vain kuidas “Loodud kestma” teda mõjutas. Et Peep Vainu põhjalikult läbi tunnetatud entusiasm koos RAAMATUPIDAMISE maailma juhtimisraamatute tippklassi kuuluva raamatu idee- dega ka teiste Eesti juhtideni jõuaks, korraldab Äripäev 26. mail SAS Radissonis seminari “Kuidas saavutada ettevõtte UUS SEADUS pikaajaline edu”. Seminaril esineb Eesti ärikultuuri eliit: Aavo Kokk, Andres Liinat, Mare Pork, Jaan Kallas, Raivo Vare, Rain Lõhmus, Ken-Marti Vaher, Jüri Ross ja Peep Vain. Seminari peaesineja Peep Vain õpetab kuidas missioon töötajani viia, kuidas leida töötajate tuumikväärtus, kuidas avastada meeskonna ja ettevõtte põhiväärtused. Põhjali- 1. jaanuaril 2003 jõustusid kud ettekanded on ettevõtte missiooni, visiooni ja põhi- 28. ja 29. mail 2003 Esimesel päeval käsitletakse uus raamatu-pidamise põhjalikult uut raamatupidamise väärtuste olulisest ja töötajateni viimisest. seadus ja 11 uut Seminarile on reede õhtuse seisuga registreerinud ligi Raamatupidamise Võimalik on osaleda ka eraldi ühel seadust ja kõiki uusi RT juhendeid. 100 osalejat. Toimkonna juhendit, mis valitud koolituspäeval. Õpitav teooria on läbi põimitud “Loodud kestma” ilmub sel kolmapäeval ning saade- muudavad oluliselt senist Kursused toimuvad Reval Hotell illustreerivate näidisülesannetega. takse raamatuklubiliikmetele ja ettetellijatele laiali nädala Eesti raamatupidamise Olümpia konverentsikeskuses praktikat mitmetes jooksul. Raamatu esitlus toimub 26. mail seminaril “Kuidas esimesel päeval kell 9.00-17.00 ja Teine päev on pühendatud ainult saavutada ettevõtte pikaajaline edu”. arvestusvaldkondades, näiteks: teisel päeval kell 9.00-13.00. praktilistele ülesannetele, et MARI KÕLLI süvendada õpitud teadmisi ja aidata Äripäeva + Rendiarvestus; neid paremini praktikas rakendada. RaamatuklubiUUDISED + Äriühendused; + Finantsinstrumentide arvestus; + KUIDAS PÄÄSEDA TÖÖVAIDLUSEST Kinnisvarainvesteeringute Lektorid: PwC juhtivad audiitorid ja konsultandid Ago Vilu, Leon Jankelevitsh, arvestus. Kersti Liibert ja Siret Soom. 30. aprillil korraldab Äripäev seminari “Kuidas pääseda Hinnad: esimese päeva hind 2500 krooni, teise päeva hind 1500 krooni ja kahe päeva töövaidlusest”, mis sai inspiratsiooni kirjastuse TEN- Uued Raamatupidamise hind kokku 3500 krooni, PwC klientidele vastavalt 2200, 1300 ja 3000 krooni. TEAM poolt väljaantud raamatust “Kuidas lahendada Toimkonna juhendid (RTJ) katavad ka mitmeid selliseid Registreerimine: tel. 614 1800, e-mail: [email protected], www.pwc.ee. töövaidlusi”. arvestusvaldkondi, mida seni Seminar käsitleb töövaidlusi, keskendudes töölepingu ei ole Eestis juhenditega lõpetamise kolmele erinevale põhjusele: koondamine, reguleeritud. töötaja mittevastavus ja distsiplinaarkaristus. Eesmärk on Me lubame, et ükski Teie küsimus ei jää vastuseta. anda konkreetset nõu, kuidas lõpetada tööleping ilma töövaidlusteta. Seminaril esinevad tippjuhid Oliver Kruuda ja Peeter Tohver; juristid Heli Raidve, Niina Siitam, Tiia Kruusmaa, Helve Toomla, Piret Blankin; ametiühingu liider Kadi Pärnits. Töövaidluskomisjoni seisukohti edastavad Raili Karjane, Enn Reinsalu ja Thea Rohtla. Põhjalik ettekanne töölepingu seaduse viimastest muudatusest koos nõuannetega tööandjale on Eesti parimalt töövaidluste spetsialistilt Heli Raidvelt. MARI KÕLLI

Äripäeva Raamatuklubiga liitumiseks helistage 667 0108 või saatke e-kiri [email protected], siis saadame liitumistingimused. ÄP RAAMATUKLUBI: juht Äripäeva Kirjastuse arendusjuht Mari Kõlli, toimetaja- projektijuht Monika Pais, kliendihaldurid Hetti Nessler, Jana Mitt ja Liina Pärtel 26 ÄripäevÄripäevÄripäev 28. aprill 2003 ärikoolitus

toimetaja Enn Tosso tel 667 0280, e-post [email protected]

MEESKOND Kuidas jaotada rolle meeskonnas?

Erisoodustus tekib Meeskond peaks arvestama hoolimata tehingu vormistusest Erisoodustusmaksust pääsemi- seks ei tasu pingutada tehin- gute vormistusliku küljega, liikmete erinevaid võimeid nagu seda soovitavad paljud maksukonsultandid. Kuigi et- tevõtlusega seotud toimingud Uuendusprotsessi edu sõltub sellest, kui Käitumisviiside erinevad kombinatsioonid annavad võivad olla vormistatud nii, et palju erinevaid mõtlemis- ja käitumisviise kokku viis meeskonnas esinevat rolli: nad ei kajasta erisoodustust, meeskonnas on esindatud ja kuidas võib maksuamet tehingu sisust lähtudes maksu siiski välja kasutatakse ära iga meeskonnaliikme Looja – kontseptuaalne mõtlemis- ja Käivitaja – spontaanne/normatiivne nõuda, selgitas Ernst & Young spontaanne käitumisviis. käitumisviis. ASi maksuosakonna juhataja loomupärane potentsiaal. Tugevuseks on probleemide nägemine uues kontekstis, Tugevuseks on huvitavate ideede või võimaluste mis võimaldab leida pöördelise tähtsusega lahendusi; äratundmine ning kiire tegutsemine nende elluviimise Tõnis Jakob Äripäeva maksu- liikumine uues suunas; uute võimaluste uurimine riski nimel. Üksi või tugeva kontseptuaalse käitumisviisiga koolitusel. “Kui ettevõte vor- tamatu. Spontaanse käitumis- kaalumata. Kuna aga Loojatele meeldib vaid ideid gene- inimesega koos töötades võivad Käivitajad aga tegeleda mistab otsuse, et ametiauto- reerida, siis võivad nad liikuda ühelt mõttelt teisele, ilma et kontseptsioonidega, mis ei ole korralikult läbi mõeldud, viisiga inimesed tahavad aus- sid lubatakse hoida töövälisel Mati Sööt nad peatuksid ja tagajärgi kaaluksid. Kui nad jäetakse üksi ignoreerides ohumärke ja reaalseid tõkkeid ülesande ajal näiteks Lasnamäel, Mus- tust ja mõjuvõimu. Nad ei pea kontseptsioone viimistlema, hakkavad nad lahendama edukal elluviimisel. Inscape Koolituse tamäel ja Õismäel, ning samas juhtimiskonsultant traditsioonidest kinnipidamist probleemi sees olevaid probleeme ning kaotavad enda jaoks kohustuslikuks ning lõppkokkuvõttes sihi silme eest. Täiustaja – kontseptuaalne/metoodiline selgub, et just vastavates koh- lasevad end otsustamisel tun- käitumisviis. tades elavad ka nende auto- Rohkem kui kahekümne aasta netest mõjutada. Tugevuseks on uute või ainulaadsete ideedega dega sõitvad töötajad, on sel- jooksul tehtud vaatluste ja uuri- kaasnevate probleemide väljatoomine, ideede ge, et tegelikult ei luba te autot täiustamine enne nende ellurakendamist. Kui neil aga “garaþeerida”, vaid neil selle- mistööde põhjal on töötatud Normatiivne käitumisviis lasta kontrollida gruppi või protsessi, võivad Täiustajad välja meeskonna analüüsime- Normatiivse käitumisviisiga juhtida meeskonna ideedele, millega kaasneb ga koju sõita,” selgitas Jakob toodika C.A.R.E, mis kirjeldab inimesed tahavad näha väiksem risk, ning samas heita kõrvale ideed, vormistuse ja sisu vahet samas uuendusprotsessis osalevate ideid tuttavas kontekstis, millega võib küll kaasneda suurem risk, kuid ka toimingus. “Ja siis süüdistatak- suurem tulu. meeskonnaliikmete mõtlemis- et tugineda minevikus se teid maksudest kõrvalehii- limises.” ÄP Online ja käitumiskalduvusi. Mõistes sarnastes olukorda- Täideviija – normatiivne/ uuendusprotsessis osalevate des saadud koge- metoodiline käitumisviis. inimeste käitumisviise, on või- mustele. Nad ju- Tugevuseks on alustatu lõpuleviimine ning Ettevõtlusega malik kindlaks määrata mees- hinduvad üldtun- õigesti tegemine. Samas võib selgete konnas olev potentsiaal, jaga- nustatud normi- fokuseeritud sihtide või suuniste mitteseotud laen puudumisel Täideviija kaotada da teadlikult uuendusprotsessi dest ja ootustest eesmärgi silmist ning kasutada mitte maksustatakse läbiviimiseks vajalikud rollid ning tahavad kõige sobivamaid strateegiaid. ning lõppkokkuvõttes saavuta- enne tegutse- Kas võib tekkida ettevõtlu- da parem tulemus. mist teada, mil- Ühendaja – võrdselt sega mitteseotud kulusid või Inimeste mõtlemine olla kas lised on tagajär- esindatud kõik käitumisviisid. väljamakseid, juhul kui üks kontseptuaalne või normatiiv- jed. Normatiiv- Ühendaja tugevuseks on meeskonna äriühing annab teisele äri- ne ning käitumine kas spon- se käitumisviisi- tööprotsessi juhtimine ja ülesannete ühingule laenu kas %-ta või andmine ühelt meeskonnaliikmelt taanne või metoodiline. ga inimesed la- teisele. Ühendajad mängivad tähtsat madalama %-ga, kui on sä- sevad meelsasti rolli grupi suunamisel eesmärkide testatud võlaõigusseaduse Kontseptuaalne käitu- teistel juhtida täitmisele, eriti kui meeskonnas on § 94 lg-ga 1? Kas võib arves- misviis ning proovivad tekkinud vastuolud, mis ähvardavad tada erisustega omavahel viia liikmete tähelepanu tööülesannetelt Kontseptuaalse käitumisviisiga kohanduda teiste mujale. Kui aga Ühendaja roll on seotud (tütar-, sidus-, ema- inimestele meeldib pakkuda inimestega. meeskonnas konkreetselt määratlemata, ettevõte) äriühingute vahel? välja uusi ideid. Kui neile rää- võivad tugevamalt oma rolliga seotud Kas siin on maksuriske tulu- gitakse probleemidest või või- Metoodiline inimesed (näiteks Loojad, Käivitajad, maksuseaduse seisukohalt? Täiustajad või Täideviijad) neid malustest, oskavad nad näha käitumisviis ignoreerida. Vastuseks esitatud järelepä- alternatiive ja kaaluda erine- Metoodilise käitumis- rimisele teatame, et kehtiva vaid kontseptsioone. Kontsep- viisiga inimesed armas- tulumaksuseaduse alusel toi- tuaalse käitumisviisiga inime- tavad korda ja ratsio- Edukas meeskonnas täidetakse kõiki viit rolli ning mub väljamaksete ja kulude sed oskavad näha asju laiemas naalsust. Kui neile tutvus- püütakse maksimaalselt ära kasutada kõigi maksustamine, kui nimetatud plaanis. Nad eelistavad suuna- tatakse probleemi või võima- meeskonnaliikmete tugevaid külgi. Ülesanded väljamaksed ja kulud ei ole ta oma tegevuse tulevikule, lust, asuvad nad sellega tegele- määratakse kindlaks ning antakse ühe rolli täitjalt üle seotud äriühingu ettevõtluse- arendada teooriaid, põhimõt- ma sammhaaval, uurides üksik- teise rolli täitjale, võimaldades igal meeskonnaliikmel ga. Seega ühe äriühingu poolt teid ja ideid, leida alternatiive. asju ning mõeldes enne tegut- keskenduda oma tugevatele külgedele. Tavaliselt teisele äriühingule laenu and- semist kõik aspektid hoolega antakse ülesanne Loojalt Käivitajale, Käivitajalt misel lähtub maksuamet juhul, Spontaanne käitumisviis läbi. Tegeledes peamiselt asja- Jalgpallis joonistuvad Täiustajale, Täiustajalt Täideviijale. Ühendaja hoolitseb kui laenu andmine ei ole äri- Neil on kalduvus liikuda kiires- dega, mille õigsust nad saavad meeskonnaliikmete selle eest, et protsess toimiks. Piltlikult kujutab ühingu põhitegevus, eelkõige ti ühelt teemalt teisele ja pü- tõestada, suudavad nad luua erinevad rollid väga selgesti uuendamine endast Z-kujulist protsessi, millesse on sellest, kuidas laenu andmine henduda korraga paljudele as- korda ning neile meeldib, kui välja. Foto: Raul Mee kaasatud kõik uuendusmeeskonna liikmed. on seotud laenu andva äri- jadele, olles mõnikord kanna- kõik hästi sujub. ühingu ettevõtlusega, olene- mata sellest, kas laenu saav JUHTIMINE Konfidentsiaalsus või salastatus? juriidiline isik on laenu andva juriidilise isikuga seotud või mitte. Kui laenu andmine ei ole seotud äriühingu ettevõt- Salastamine pärsib meeskonna arengut lusega, siis kuulub laen välja- andmise kuul maksustamisele nib juba partnerlus eraldivõe- did teiselt poolt on huvitatud ma ei jää, kuid pelgalt ideedest vastavalt tulumaksuseaduse § tuna olema avatud kõigi suh- varasematest töödest, otsusta- Info peaks liikuma ja finantsidest ei piisa. 52 lg 1 ja lg 2 p 1. Siinjuures Mait Rungi tes. Avatus partnerite ees on maks firma sobivuse ja võime- Teadmiste vaba turg kubiseb on maksumaksjal kasulik tea- TTÜ lektor partnerluse üks eeldustest. kuse üle. Mõnikord soovitakse Avalik info peaks jõudma kõikide ideedest, näiteks tervest reast da ka tulumaksuseaduse § 54 Partnerlussidemetes ollakse eelnevatelt klientidelt küsida osapoolteni: kliendid, töötajad ja protsessikesksetest lähenemis- lg 6, st kui langevad ära tulu- omanikud. Näiteid avalikust paljude ettevõtetega – muutuv täpsustavat informatsiooni. informatsioonist: test, mille kaudu üks või teine maksuseaduse § 52 lg 2 mak- Ettevõtete liigne salastatus ei keskkond muudab pidevalt Pööratakse tähelepanu kü- peamised majandusnäitajad; ettevõte on edu saavutanud ja sustamise aluseks olevad asja- luba meeskonnal efektiivselt ja partnerlussuhteid, partnerid simustele, kuidas soovitu saa- peamised omanikud; seejärel meelsasti oma koge- olud (laen tagastatakse äri-

arenemisvõimeliselt tegutse- võidakse olla ka ainult ühe pro- vutatakse, samuti pakub roh- peamised juhid (nõukogu liik- must laia avalikkusega jaga- ühingule), siis on maksumaks- da. jekti piires. Ettevõttel kujuneb kem huvi keskkonnaalane ja med, juhatus, üksuste juhid jne); nud. organisatsiooni struktuur; jal õigus teha tulumaksu üm- Konfidentsiaalsus on täna- oma eluajal suur praeguste ja sotsiaalne aspekt. Avatuse missioon, visioon ja Oma ideede publitseerimi- berarvestus ning nõuda enam ses kiires ideede jäljendamise endiste partnerite ring ning trend eksisteerib tehnoloogia põhiväärtused; sest lõigatakse hoopis loorbe- makstud tulumaksu tagasta- maailmas omandamas uut tä- enamik neist on soovinud enne vallas samamoodi, näiteks on strateegia; reid, näiteks positiivse maine mist. Maksuamet ei ole pädev hendust – järjest vähem püü- kampalöömist teada saada suundumus avatud tarkvara tehtud tööd (kliendi nõusolekul) kujundamise kaudu – arvamus- ja soovitajad; nõudma võlaõigusseaduse § takse varjata oma tänast päe- partneri tänast päeva ja tule- poole. Tuleb valmis olla oma kasutatavad tehnoloogiad ja liidrina, tööandjana heade ini- 94 lg 1 sätestatu täitmist ja va ja tulevikku. Nimelt peavad vikku. olevikku ja tulevikku kõigiga protsessid; meste ligimeelitamisel, klienti- ainuüksi nimetatud sätte täit- ettevõtted sagedamini oma Kuna ühes lõigus partnerid jagama ilma kartmata, sest ava- muid osapooli – omanikke, de silmis jne. matajätmine iseenesest mak- strateegiaid partnerite ja laia võivad olla teises lõigus konku- tus ei ole ebaedu allikas. töötajaid ja kliente – huvitav Samal teemal: Salastamise informatsioon. sukohustust kaasa ei too. avalikkuse, sh klientide ees rendid, siis peaks olema ava- Heade ideede olemasolul et- teemal loe ka 5. mai Allikas: Mait Rungi Aivar Sõerd, maksuameti avalikustama. Iseenesest sun- tud ka konkurentidele. Klien- tevõtte edu finantside taha seis- ärikoolituse rubriigist. peadirektor ärikoolitus ÄripäevÄripäevÄripäev 28. aprill 2003 27 toimetaja Enn Tosso tel 667 0280, e-post [email protected]

SEADUS Aktsionäride üldkoosolek Kuidas korraldada õnnestunult aktsionäride üldkoosolekut koostamine ja hääletusprotse- ; aktsiaseltsi seda nõuavad duurid – kõik see kannab en- ärinimi ja asu- aktsiaseltsi ju- Indrek Vaheoja Eksimused, millest das aktsionäride seaduslike hu- koht; hatus, nõukogu Eesti Väärt- tasub hoiduda: vide kaitstuse eesmärki. ; koosoleku või aktsionärid, paberikeskus toimumise aeg koosoleku kokkukutsumisteate kelle aktsiatega Tunne äriseadustiku ja koht; sisu ei vasta äriseadustiku on esindatud Igakevadine aktsionäride üld- nõudeid ; koosoleku ju- nõuetele; vähemalt 1/10 koosoleku kokkukutsumis- koosolek on ettevõttele aasta Vigade vältimiseks üldkoosole- hataja ja proto- teateid ei saadeta õigeaegselt aktsiakapitalist tähtsündmus, kus juhtkond ku korraldamisel ja läbiviimi- kollija nimed; välja; (ÄS § 304). esitleb omanikele aasta tulemu- sel tuleb tähelepanu pöörata ; koosoleku koosolek ei toimu aktsiaseltsi si, kinnitatakse majandusaasta järgnevatele äriseadustiku päevakord; asukohas (kuigi aktsiaseltsi Vajadusel ; põhikiri mujal toimumist ei aruanne ja kasumi jaotamine nõuetele. koosolekul võimalda); usalda asja- ning otsustatakse tuleviku jaoks Korralise üldkoosoleku toi- vastu võetud aktsionäride registreerimine on tundjat olulisi küsimusi. mumisest peab ette teatama otsused koos halvasti organiseeritud ja Üldkoosoleku Paraku selgub üllatavalt sa- seetõttu kannatab koosoleku vähemalt kolm nädalat ja era- hääletustule- ajakavast kinnipidamine; kokkukutsumi- geli tagantjärele, et koosoleku korralise üldkoosoleku toimu- mustega; häältelugemine on vastava teh- ne ja läbiviimi- kokkukutsumine või läbiviimi- misest vähemalt ühe nädala, ; koosoleku ot- nilise lahenduse puudumise ne on seda kee- ne ei vastanud õigusaktide ja kui põhikirjaga ei ole ette näh- suse suhtes eri- tõttu äärmiselt keeruline ja rukam, mida aeganõudev; põhikirja nõuetele ning üld- tud pikemat tähtaega (ÄS arvamusele vead koosoleku protokollimisel rohkem on ette- koosolek ei olnudki õigustatud § 294). jäänud aktsio- ja otsuste vormistamisel. võttel omanik- otsuseid vastu võtma (vt ÄS Üldkoosoleku kokkukutsu- näri nõudel Kogemus näitab, et peamiselt ke. Suurema § 296). Seega võivad ettevõtte misteates tuleb näidata: tema eriarva- kipuvad ettevõtted eksima just aktsionäride arenguks olulised otsused ; aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht; muse sisu. protseduurilistes küsimustes – ringiga ettevõ- mõne lihtsa protseduurilise ; üldkoosoleku toimumise aeg Üldkoosole- selliseid vigu on lihtne vältida, kui tetel tasub kaa- võimalikke takistusi ette nähakse probleemi tõttu edasi lükkuda. ja koht; ku protokollile ja detailidele piisavalt tähelepanu luda koosoleku Veel halvem on, kui mõni akt- ; märge selle kohta, kas koos- tuleb lisada pööratakse. korraldamise sionäridest hiljem koosoleku ot- olek on kinnine või lahtine; koosolekule usaldamist asja- sused vaidlustab ja pika kohtu- ; üldkoosoleku päevakord; esitatud kirjalikud ettepanekud tundjale, kellel on olemas nii vaidlusega taas ettevõtte töö hal- ; muud üldkoosolekuga seondu- ja avaldused ning üldkoosole- vajalikud juriidilised teadmised vab – põhjuseks jällegi koosole- valt tähtsust omavad asjaolud; kul osalenud aktsionäride ni- kui ka tehnilised vahendid. ; ku ebakorrektne läbiviimine. koht, kus saab tutvuda ma- mekiri (ÄS § 304). Eesti väärtpaberite keskre- Selleaastase Saku Õlletehase aktsionäride koosoleku Aktsionäride üldkoosoleku jandusaasta aruandega. Notariaalselt peab koosole- gistri pidaja Eesti Väärtpaberi- korraldas Eesti Väärtpaberikeskus. Foto: Erik Prozes õnnestumiseks tuleb jälgida, et Kui põhikirjas ei ole ette ku protokoll olema kinnitatud keskus korraldab enamiku bör- selle korraldus vastaks täpselt nähtud teisiti, peab koosolek juhul, kui üldkoosoleku otsus siettevõtete ja teiste suurema- risse kantud ettevõtetele – vas- Samal teemal: Lisainfot äriseadustikus ja põhikirjas toimuma aktsiaseltsi asukohas on nõukogu liikme valimise või te firmade aktsionäride üld- tavalt vajadusele tuleb Eesti koosolekuteenuse kohta nõutule. Korrektselt tuleb kor- (ÄS § 295). tagasikutsumise aluseks või koosolekuid juba aastaid. Ta- Väärtpaberikeskus appi nii saab Eesti Väärtpaberikesku- raldada koosoleku kokkukutsu- Üldkoosoleku protokolli nõukogu kohta põhikirjas muu- sub teada, et täna on see tee- koosoleku kokkukutsumisel kui se kodulehelt www.hex.ee mine, registreerimisnimekirja kantakse: datuse tegemise aluseks või kui nus kättesaadav kõigile regist- ka läbiviimisel.

KALVI MÕIS

Rohkem stiili ja naeratusi! # JAH, soovin sõlmida firmalepingu ja osaleda loosimisel, Sõlmi meiega firmaleping ja osale loosimisel, mille auhinnaks on tasuta ööbimine kahele mille auhinnaks on tasuta ööbimine kahele Kalvi mõisa hotellis Kalvi mõisa hotellis. Firma nimi: Loosimisest osavõtmiseks täitke juuresolev kupong ja saatke faksi või posti teel hiljemalt 15.05.2003. Reg. nr: Firmalepingu sõlmimine ei sea teile kohustusi Kalvi Mõisa ees. Kõikides hotellitubades on teie käsutuses TV, tasuline TV, minibaar, telefon, föön, seif, püksipress, elektroo- Aadress: niliselt seadistatavad voodid ja hommikumantel. Indeks: Firmalepingu hinnad sisaldavad ka rikkalikku hommikusööki. Kalvi mõisa hotell on koht, kus garanteeritakse just teile suurepärane teenindus ja mugavus. Linn: Kalvi mõisa hotell on ideaalne koht puhkuse veetmiseks, peo või konverentsi korraldamiseks. Olete oodatud Kalvi mõisa hotelli! E-post: Kontaktisik: Kalwi Mõis AS, Kalvi küla, Aseri vald, 43401 Ida-Virumaa Tel 033 95 300, faks 033 95 301 Tel: e-post: [email protected], www.kalvi-hotel.com 28 Äripäev 28. aprill 2003 ärikoolitus

reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Külli Kruusandi tel 667 0089, e-post [email protected]

 
 

           

                       A
  $    $            A RR  A         !
   "  !     !  
 2  $ A   $  Y$                          " $  $        $   $  $ "$  ' $( $ $ $ & $    $$ R  A
   $$ R$  R R$
  R      )*   +,A  -    .   $      $     A  R$   $ A        R   $$  A          'R  RSS -
 R  $$ $ $  R   3  A   R 
     SS  $$ A  A   R           $     SS A    A$ $ 
 $ )          Y  $$   R   $       $ A   $ "R  R    A    4
   =   $$        
      A     $     /    " A    $ $    $     $ 1     R   $ % $    A    & Y &$   R $$$   A A  "     A$  R   Y $ $    $  Y$  $  A      R AA   $$   *  R$     )    $     $  R     $    YY$     YY$ &  R A   $

  R      !""# $%   ' (") *"" +, (") *"#  -. /0.12. 2/'  333'2. 2/' ärikoolitus ÄripäevÄripäevÄripäev 28. aprill 2003 29 toimetaja Enn Tosso tel 667 0280, e-post [email protected]

RAHASTAMINE Euroopa Liidu 6. raamprogramm ELi raamprogramm rahastab uuenduslikke ideid erinevatest Euroopa program- Euroopa konkurentsivõime Järgnevaks võimalikuks ta- midest, kas siis raamprogram- tõstmisega globaalselt. Oluline sandiks loetakse regiooni, ees- Eesmärgid, mis võiksid olla eduka projekti Silver Toomla mist, struktuurifondidest või on asetada projekti taotlus mõ- kätt mõne regiooni mahajää- üheks eelduseks: SA Archimedes mõningatest tehnoloogiaprog- nevõrra laiemasse konteksti must teistest. Oma suurusjär- rammidest, on mõeldud eeskätt ning mõista selle võimalikku si- gult ongi Eesti vastavuses ühe kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid, et arengus mitte maha jääda; siiski Euroopa probleemide la- dusust Euroopa sotsiaalmajan- Euroopa regiooniga. Regionaal- luua võrgustik Euroopa tasemel, töötada koos; Euroopa Liidus eksisteerib mit- hendamiseks. Peale uuendusli- duslike eelistustega. Projekt se arengu parandamiseks ek- arendada uusi oskusi, luua võimalusi parema hariduse andmiseks; rakendada teadusarendustegevust uute projektide näol. meid võimalusi saada lisafi- ku idee on tarvis leida ka konk- saab olla vastavuses Euroopa sisteerivad riiklikul tasandil nantseeringut oma innovaati- reetne niðð mõnes prioriteetidega mit- struktuurifondid, mis antakse Allikas: Silver Toomla lise idee elluviimiseks. Euroopa jaoks priori- mel tasandil. Üheks riigile enda strukturaalseks kor- Üheks selliseks võimaluseks teetses valdkonnas. selliseks tasandiks on rastamiseks ja konvergentsi on Euroopa Liidu teadus- ja Edukas projekt peaks sotsiaalne panus. Sel- soodustamiseks Euroopa kesk- Ei maksa arvata, et ühe ka projekti puhul, on projekti arendustegevuse 6. raamprog- olema suunatud min- lisel juhul peaks pro- mise tasemeni. konkreetse projektiga peaks konsortsium ehk siis partnerid ramm, mis on eeskätt mõeldud gile konkreetse prob- jekt olema suunatud Raamprogrammi juures on täitma terve lünga Euroopa teistest Euroopa riikidest. See, Euroopa teadusarenduse efek- leemi lahendusele mõnele konkreetsele olulisel kohal majanduslik pa- mastaabis. Oluline on leida kui palju partnereid on mõne tiivsemaks muutmiseks. Enne- Euroopa sotsiaalma- sihtgrupile, kelle elu- nus. Euroopa Liidu program- oma niðð mõnes valdkonnas, projektiga seotud, sõltub juba kõike pööratakse tähelepanu janduslikus sfääris. standard seeläbi para- mid on suuresti suunatud kus projekti esitaja on tipptegi- projekti olemusest ja suurusjär- rakendusteaduslikele eesmär- Euroopa Liidu erinevate prog- neks, aitaks antud sihtgrupil Euroopa kui terviku majandus- ja, ning mis jääb maha Euroo- gust. Partnerite puhul on täh- kidele, seega suurt mõju eduka rammide näol on tegemist ühe paremini integreeruda ühis- liku efektiivsuse tõstmiseks pa keskmisest tasemest või tis just nende maine ja usalda- projekti puhul omavad ka eri- poliitikaga, mis võimaldab konda. Kõigepealt tuleb selline valdkondades, kus jäädakse omakorda tõstab Euroopa kon- tavus Euroopa kontekstis. nevad sotsiaalsed ja majandus- Euroopal läbi vastavate finant- sotsiaalne tühimik Euroopa maha Ameerika Ühendriikidest kurentsivõimet globaalselt, ar- Kõik need faktorid on võrd- likud faktorid. seeringute oma prioriteete ellu kontekstis tuvastada – leida ning Jaapanist. Seega majan- vestades majanduslikku tasan- selt olulised või isegi olulise- Heast ideest ainuüksi ei pii- viia. mingi konkreetne grupp indi- duslik faktor hõlmab Euroopat dit. mad kui innovaatilisus, kuid sa – tähtis on meeles pidada, et Raamprogrammi näol ei ole viide, kelle elustandard on alla kui tervikut, mitte pelgalt mõn- Veel üheks faktoriks, mis alustada tuleb siiski ideest en- finantseeringud, mis tulevad tegemist abiprogrammiga, vaid Euroopa keskmise. da regiooni või inimgruppi. võib osutuda otsustavaks edu- dast.

KOOLITUSKALENDER IGAL ESMASPÄEVAL 1 RIDA 295.00 TELEFON 667 0105 aeg, koht nimetus (kellele) kursuse temaatika lektorid hind firma kontaktandmed ERIALANE KOOLITUS n 05.–08.05. käiduelektrikutele elektriohutus (õhtune) 2400 kr Õpimaja OÜ, Juhkentali 11, Tallinn Juhkentali 11, Tallinn tel 660 5470, 660 5472; koolitusluba 2025 HM [email protected]; www.opimaja.ee n 05.–23.05. käsi-, elekter-, gaaskeevitajatele algõpe eksternina 2200 kr Õpimaja OÜ, Juhkentali 11, Tallinn Juhkentali 11, Tallinn (eelneva töökogemusega: eesti- ja venekeelne) tel 660 5470, 660 5472; koolitusluba 2025 HM [email protected]; www.opimaja.ee n 07.05. raamatupidajatele teabepäev 850 kr Õpimaja OÜ, Juhkentali 11, Tallinn Juhkentali 11, Tallinn (uus maksukorralduse seadus; tel 660 5470, 660 5472; koolitusluba 2025 HM käibemaksuseadus) [email protected]; www.opimaja.ee n 13.–15.05. töötervishoiu- ja tööohutus- väljaõpe 1800 kr Õpimaja OÜ, Juhkentali 11, Tallinn alane tel 660 5470, 660 5472; koolitusluba 2025 HM 05.06. täiendõpe 750 kr [email protected]; www.opimaja.ee Juhkentali 11, Tallinn n 19.05.–20.05. troppijate/telferikäitajatele (alla 5 t) algõpe 1000 kr Õpimaja OÜ, Juhkentali 11, Tallinn Juhkentali 11, Tallinn tel 660 5470, 660 5472; koolitusluba 2025 HM [email protected]; www.opimaja.ee n 22.05. toiduhügieenikoolitus jae-, hulgimüügi- ja toitlustusettevõtetele; ravi- ja 500 kr Õpimaja OÜ, Juhkentali 11, Tallinn Juhkentali 11, Tallinn hoolekandeasutustele tel 660 5470, 660 5472; koolitusluba 2025 HM [email protected]; www.opimaja.ee n 26.–27.05. aku- ja autotõstukijuhtidele algõpe 1000 kr Õpimaja OÜ, Juhkentali 11, Tallinn Juhkentali 11, Tallinn tel 660 5470, 660 5472; koolitusluba 2025 HM [email protected]; www.opimaja.ee n 21.05. tuletöö tegijatele koos atesteerimisega 700 kr Õpimaja OÜ, Juhkentali 11, Tallinn Juhkentali 11, Tallinn (keevitajad, metallide lõikajad, põlevmastiksi kasutajad jne) tel 660 5470, 660 5472; koolitusluba 2025 HM [email protected]; www.opimaja.ee n 28.05. riigitöötajatele töökeskonnaalane teabepäev 750 kr Õpimaja OÜ, Juhkentali 11, Tallinn Juhkentali 11, Tallinn tel 660 5470, 660 5472; koolitusluba 2025 HM [email protected]; www.opimaja.ee n maikuu, eksam 27.05. katlakäitajatele eksternõpe 2000 kr Õpimaja OÜ, Juhkentali 11, Tallinn Juhkentali 11, Tallinn tel 660 5470, 660 5472; koolitusluba 2025 HM [email protected]; www.opimaja.ee n 02.06.–03.06. esmaabiandjatele väljaõpe 1200 kr Õpimaja OÜ, Juhkentali 11, Tallinn 10.06. täiendõpe 600 kr tel 660 5470, 660 5472; koolitusluba 2025 HM Juhkentali 11, Tallinn [email protected]; www.opimaja.ee

MAKSUKOOLITUS n 05.05. kl 10–15.30 Maksud 2003 käibemaksuseaduse enamlevinud probleemid ja9a, Kalle Tallinn Kägi,1400 kr,Eesti Maksumaksjate Liit, Narva mnt Toome konverentsimaja,1. aprillil jõustunud seadusemuudatused; BDO Eesti juhtiv EMLi liikmetele tel 630 2255, faks 630 2256 Lossi 19, Tartu tulumaksuseaduse muudatused ja rakendus- maksukonsultant, -30%, [email protected]; www.maksumaksjad.ee probleemid; sotsiaalmaksuseaduse muudatused; Eva Metsaots hind sisaldab EMLiga liitunutele ühekordne hinnasoodustus muudatused töötuskindlustuse ja kogumispensionide maksukonsultant käibemaksu 50% (1 isik) seadustes; maksuameti poolt enamavastatud rikkumised n 13.05. kl 10–15.30 ettevõtja õigusraamistik juhtorganite tegevuse reeglid ja vastutus;, Narva mnt 9a, Tallinn Jaak Annus,1700 kr,Eesti Maksumaksjate Liit klubi Atlantis konverentsi- äriseadustik praktikas; põhireeglid tehingute BDO Eesti vannutatud EMLi liikmetele tel 630 2255, faks 630 2256 keskus teostamisel; suhted maksuametiga; audiitor,-30%,[email protected]; www.maksumaksjad.ee Narva mnt 2, Tartu raamatupidamisekohustus; suhted riigiga; Kalle Kägi, hind sisaldab EMLiga liitunutele ühekordne hinnasoodustus keskmine saal tegutsemine tööandjana; võlgniku ja võlausaldaja BDO Eesti juhtiv käibemaksu 50% (1 isik) (II korrus) suhted; karistused rikkumiste eest maksukonsultant n 14.05. kl 10–15.30 finantsinstrumendid ja õiglane õiglase väärtuse ja turuväärtuse võidukäik Rimess MRI Liit, 1500 Narva mntkr,Eesti 9a, TallinnMaksumaksjate EMLi seminariruum väärtus raamatupidamises; finantsinstrumentide kajastamine audiitor EMLi liikmetele tel 630 2255, faks 630 2256 Narva mnt 9a, Tallinn (RTJ 13); kinnisvarainvesteeringute arvestus (RTJ 6); Artur Suits, -30%,[email protected]; www.maksumaksjad.ee uued põhimõtted materiaalse ja immateriaalse põhi- ärirahanduse juht hind sisaldab EMLiga liitunutele ühekordne hinnasoodustus vara kajastamisel lähtudes RTJ 5 põhimõtetest; Sten Raendi käibemaksu 50% (1 isik) ajaväärtus ja diskonteerimise põhialused

KEELEÕPE n 05.05. inglise kõnekeele intensiivkursused soovi korral eratunnid õpetaja Language Learning Service Ltd 40 tundi, 4 nädalat; Inglismaalt Kentmanni 22, Tallinn vene keele individuaalõpe tel 646 7121, faks 646 6104; [email protected] 30 Äripäev 28. aprill 2003 ärikoolitus

reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Külli Kruusandi tel 667 0089, e-post [email protected] n 09.–18.05. R+L+P+L+P Intensive business english uus kursus on efektiivne keeletreening, suure õpetamis- 3600 kr/ Multilingua AS, Pärnu mnt 16, Tallinn kl 9–16.30 course mille kestel arendatakse eeskätt suulist kogemusega 40 akad h tel 640 8540, faks 640 8543 Multilingua keelekeskus, eneseväljendusoskust filoloogid [email protected], www.multilingua.ee Pärnu mnt 16, Tallinn reg nr 10453607; koolitusluba nr 2015 HM n mai–august 2003 kursused inglise, saksa, prantsuse, soome, vene, rootsi al 1790 kr, TEA Keeltekool, Liivalaia 28, Tallinn Tallinna kesklinn ja eesti keele intensiivkursused, kevadkursused püsikliendi tel 645 9206; [email protected]; www.tea.ee ja soodsad suvekursused; testimine tasuta soodustus koolitusluba nr 1017 HM

KEELEÕPE, ÜLDHARIDUSKOOLID, ÜLIKOOLID VÄLISMAAL n Suurbritannia, Iirimaa, Malta, keelekursused lastele al 6., täis- keelekursused aasta ringi: kõnekeel, ärikeel; International Language and Education Centre Evenor USA, Kanada, Prantsusmaa, kasvanutele al 16., põhi- ja kesk- keskharidus; ettevalmistus ülikooliks; Raua 4-12, Tallinn Saksamaa, Hispaania, Itaalia, haridus al 12., kolledþid ja ülikoo- bakalaureus, MBA; tel 648 5441, 648 5509; www.evenor.ee Austraalia, Uus-Meremaa jt lid al 17. eluaastast keeleeksamid; diplomi- ja sertifikaadikursused Küsige büroost tasuta kataloogi! n suvevaheaeg lastele koos keeleõppega; NB! eriprogrammid Language Learning Service Ltd treeningtundidega mitmetel spordialadel (Ðveitsi ja Tirooli Kentmanni 22, Tallinn Alpid, Baieri, Manchester, Edinburgh jm); tel 646 7121, faks 646 6104; [email protected] UUS! vene keel Peterburis

PSÜHHOLOOGIAKOOLITUS n kokkuleppel firmasisene koolitus; kuidas stressiga toime tulla; vaimujõu reservide psühho- Tel 056 959 881 Jüri Ennet seminarõpe kasutamine; motiveerimine ja edule orienteeritus; terapeut [email protected] eneseregulatsioon ja juhtimise müstika Jüri Ennet

Rubriik SEMINARIRUUMIDE RENT igal esmaspäeval 1 RIDA 413.00 TELEFON 667 0105 korraldaja, ruumi iste- hind/ühik hinna sees lisatasu eest majutus- soodus- lisainfo kontaktandmed suurus (m²) kohti kohti tused

Grand Hotel Tallinn Wiiralt 23 12 300 kr/h grafoprojektor, paber- tõlkesüsteem, videoprojektor, 328 kokku- valik kohvipause, grupi- ja banketi- Toompuiestee 27, Tallinn Köhler 29 18 300 kr/h tahvel, ekraan, televiisor, ärikeskuse teenused leppel menüüsid. Restoranis Le Paris iga Tel 667 7139, faks 667 7001 Keres 30 18 250 kr/h video, slaidiprojektor, päev lõuna- ja õhtu-buffet. Saia- ja Koidula 33 40 400 kr/h kirjutusvahendid, kohvipood Mademoiselle. Tubin 42 50 500 kr/h lauavesi Lisainfo www.grandhotel.ee Jakobson 75 80 700 kr/h Eiffel 75 40 1000 kr/h

EMLi seminariruum 50 44 1–3 tundi 200 kr/h, universaaltahvel, dataprojektor, internetiühenduse EMLi liikmetele parkimismaja kõrvalhoones Narva mnt 9a, III korrus, Tallinn klapp- 4 ja enam tundi grafoprojektor, tausta- kasutamine, kohvipausid -15% Tel 630 2255 laudadega 170 kr/h muusika, lauavesi Faks 630 2256

Hotell Dzingel saal A 88 50 800 kr/päev TV, video, toitlustamine gruppidele, 350 kokku- grillrestoran, 3 sauna, Männiku tee 89, Tallinn saal B 52 20 600 kr/päev grafoprojektor, kohvipausid, koopiad, video- leppel tasuta traadita internet (WIFI; Tel 610 5201 saal C 200 150 1000 kr/päev pabertahvel, dataprojektor, sünkroontõlke- tasuta parkimine valvega parklas www.dzingel.ee saal D 117 70 900 kr/päev CDmängija aparatuur UUS saal 72 45 800 kr/päev UUS saal 36 20 500 kr/päev nõup. ruum 10 400 kr/päev

Hotell Vana Wiru konv. saal 44 30–50 450 kr/h, 2800 kr/päev grafoprojektor, tv+video- tehnilised lisavahendid, 170 kokku- pubi, restoran, soome ja türgi (Vana Wiru Grupp OÜ) nõup. ruum 15 12 200 kr/h, 1200 kr/päev mängija, ekraan, paber- kohvipausid, toitlustamine leppel saun Viru 11, Tallinn ärikeskus 15 ja 16 2 300 kr/h, 1800 kr/päev tahvlid, internetiühendus Tel 669 1500, faks 669 1501 (kahes esim. ümberpaigut. võimalus [email protected] ning erihind 2 ja enama päeva puhul)

Saku mõis suur saal 90 80–100 500 kr/h TV ja video-DVD, paber- kohvipaus, karastusjoogid, lõuna- 28 + 10 kokkuleppel valik kohvipause, grupi- ja banketime- Juubelitammede tee 4, Saku seminari- tahvel, grafoprojektor ja ja õhtusöök (ettetellimisega), data- lisa- nüüsid; pubi, kohvik, 2 soome sauna; Tel 672 8540, faks 672 8362 ruum 72,5 30–45 200 kr/h ekraan, interneti püsi- projektori laenutus, koopiad, video- kohta sportimisvõimalused: ATV, ratsuta- ühendus, faks kaamera laenutus mine, vibulaskmine, jõusaal, ujula; sobiv koht firmaüritusteks, pressi- konverentsideks, presentatsioonideks

Ammende Villa Punane salong 40 15 500 kr/h, 2800 kr/päev grafoprojektor, pabertah- dataprojektor, koopiad, internet, 47 soodushind parim rühmatöödeks, omanäoline Mere pst 7, Pärnu Roheline salong 76 35 või nõupidamispäeva- vel, TV, videomagnetofon, toitlustamine (grupimenüüd), 2000 kr/päev, keskkond (vastupidiselt rutiinsele Tel (044) 73 888 Sinine söögisaal 98 60 pakett 380 kr/in märkmepaber, kirjutusva- kohvipausid kui ruumi kasut kontorile), kõrge teenindustase, Faks (044) 73 887 Veinisaal 46 20 (al 10 inimesest) hendid 2 või enam päeva täiuslik konverentsipakett koos ma- [email protected] Jahisaal 48 25 jutusega www.ammende.ee, www.ammende.ee lõõgastavad iluteenused hotellituppa

Hotell Männikäbi suur konv-saal 100 84 250 kr/h diaprojektor, magnet- sünkroontõlge, dataprojektor, 84 2päevane pakett piljard, keegel, saun, hobuste lae- Mändjala, Kaarma v, Saare mk koos. saal 45 28 180 kr/h tahvel, pabertahvel, kohvipausid, al 490 kr al 495 kr (konv ruum, nutamine, võimalik tellida muusikat Tel (045) 44 100, 050 58 272 koos. saal 25 16 120 kr/h pliiatsid, TV, video, buffet või a la carte lõunasöök, maj., lõuna, õhtusöök) Faks (045) 44 106 (võim. ühendada) ekraan õhtusöök, transfeer lennu- min 8 inimest; [email protected] või bussijaama kokkuleppel www.saarehotell.ee

Pädaste mõis banketisaal 96 56 600 kr/h, 3000 kr/päev grafoprojektor, kohvipaus, lõuna- ja õhtusöök, 30 kokkuleppel põnev valik lisateenuseid, sobiv Muhu vald, Saare mk hommikusaal 48 24 400 kr/h, 2000 kr/päev pabertahvel ja pliiatsid, video- ja dataprojektor, koht firmaüritusteks, maitsev toit, Tel (045) 48 800 cinema 22 10 400 kr/h, 2000 kr/päev ekraan, video, TV DVD-mängija, helivõimendus- ainulaadne mõisaatmosfäär, auru- Faks (045) 48 811 süsteem, koopiad ja puuküttega saun [email protected], www.padaste.ee

Jäneda Mõis OÜ suur saal 212 300 140 kr/h grafo- ja diaprojektor, koopiad, faks, PC, printer, 130 kokku- Musta Täku Tall, saun, suusarajad Jäneda, Järvamaa sinine 75 45 90 kr/h pabertahvel, video, TV, videoprojektor, kohvipausid, leppel/ ja seikluslik metsamäng “Ingvari Tel (038) 49 750 koolituba 45 25 150 kr/h ekraan, käibemaks toitlustamine päevahind mõõk” [email protected] kaminatuba 35 10 150 kr/h www.janeda.ee

Pühajärve Puhkekeskus AS 100 100 200 kr/h grafoprojektor, paber- valguskoopiad, faks, 170 kokku- 2 sauna, tervisekeskus, juuksur, Otepää vald, Valgamaa 116 80 1000 kr/päev tahvel, markerid, data- ja videoprojektor, leppel ilusalong, restoran, pubi Tel (076) 65 500, faks (076) 65 501 34 16 TV, video internet, kohvipausid, [email protected], www.pyhajarve.com toitlustamine

Waide motell 60 70 75 kr/h pabertahvel ja pliiatsid, dataprojektor, koopiate valmis- 52 kokku- restoran ca 100 kohaga, baar, Käo küla, Elva, Tartumaa 90 100 75 kr/h grafoprojektor, tamine, arvuti ja printeri kasutamine, leppel saun, piljardilaud; Tel (07) 303 606, faks (07) 303 605 500 kr/päev TV, videomakk, CD kohvipausid suvel lõkke- ja grillplats koos varju- [email protected]; www.waide.ee alustega, võimalus korraldada firmade suvepäevi reklaam Äripäev 28. aprill 2003 31

reklaamitoimetaja Jana Kibal 667 0161 e-post [email protected] METALLMÖÖBELMETALLMÖÖBEL TOOTMINE, MÜÜK JA PAIGALDUS

•Kergekaubariiulid •Raskekaubariiulid EUR- ja FIN-alustele •Arhiivikapid ja -riiulid •Seinariiulid koju ja garaaþi •Garderoobikapid •Kauplusesisustus •Raud- ja turvauksed •Roostevabad tööpinnad eti kvalite Tooted kliendile vale OÜ CROSSBERG hinda Laki 9A, 10621 Tallinn Tel 650 7936, 650 7914 Faks 650 7924 www.crossberg.ee e-post: [email protected]

OSTA ARVUTI K-Arvutisalongist, VÕIDA AUTO! Väikseke Protsessor 800Mhz, int. videokaart, operatiivmälu 128MB, kõvaketas 20GB 5400rpm disketiseade, helikaart, 10/100Mbps võrgukaart, vaikne ATX korpus klaviatuur, hiir + hiirematt 3590.- Leonardo EGO järelmaksukaardi kuumakse alates 160.- Intel®® Celeron protsessor 1,7Ghz, emaplaat Shuttle MV43N, operatiivmälu 256MB, USB 2.0 kõvaketas 30GB 7200rpm, kuni 32MB int. videokiirendi, vaba AGP siin, 52x CD-lugeja disketiseade, helikaart, 10/100Mbps võrgukaart, kõlarid Corporation vaikne ATX korpus 300W, klaviatuur, hiir + hiirematt

Intel 17" Lite-On C1770 monitor f 6590.- o

Apollo EGO järelmaksukaardi kuumakse alates 280.-

®® trademarks Intel Pentium 4 protsessor 2,4Ghz, emaplaat Shuttle Av42 USB 2.0, operatiivmälu 256MB DDR, kõvaketas 40GB 7200rpm 64MB GeForce4 MX440 TV väljundiga videokiirendi, 52x CD-lugeja registered disketiseade, helikaart, kõlarid, vaikne ATX korpus 300W, klaviatuur are

hiir + hiirematt, 17" Lite-On C1770 monitor Inside 9 990.- Intel

EGO järelmaksukaardi kuumakse alates 400.- and

, Värviprinter Lexmark Z25 CD-Kirjutaja 48x24x48 - 1200x1200 punkti tolli kohta Lite-On LTR-48246S entium P - kuni 9lk/min , - Burn Proof - USB liides - Nero 5.5 Intel NB! Komplektis must ja värviline tint 650.- 790.- Scanner Mustek Monitor 15” AOC ScanExpress 1200UB+ LM-520A TFT - 600x1200 punkti tolli kohta - soovituslik pilditihedus 1024x768-75Hz - 48bit värvide hulk - horisontaalne punktisamm 0,3mm - Photo Express, - vastab ohutusstandardile TC099 FineReader eesti keele toega - USB liides 4690.- Täpsema info 690.- kampaania kohta leiate K-Arvutisalongi kauplustest ® ja koduleheküljelt www.k-arvutisalong.ee.

Tallinn: Gonsiori tn 14, tel (0)6613085, faks (0)6613086, E–R 10–20, L 10–15, Rocca al Mare Kaubanduskeskus (Paldiski mnt 102), tel (0)6659117, E–P 10–21, Mustamäe tee 33, tel (0)6563445, faks (0)6564233, E–R 10–18, L 10–15, Sõpruse pst 237/239, tel (0)6545385, E–R 10–19, L 10–16, Mustamäe Kaubanduskeskus (Tammsaare tee 116), tel (0)6979839, E–P 09–21, Torupilli Selver (Vesivärava 37), tel (0)6766882, E-P 10-22, Sikupilli Kaubanduskeskus (Tartu mnt 87), tel (0)6332949, Järve Kaubanduskeskus (Pärnu mnt 234/238), tel (0)6140369; Tartu: Akadeemia 4, tel (07)420027, faks (07)420134, E–R 10–18, L 10–15; Viljandi: Männimäe Selver (Riia mnt 35), tel (04)344977, E–P 09–21; Jõhvi: Kaubanduskeskus Tsentraal (Keskväljak 4), tel (033)70291, E–R 09–20, L–P 09–16; Hooldus: Koidu 56A, tel (0)6612369, E–R 10–18; www.k-arvutisalong.ee 32 ÄripäevÄripäevÄripäev 28. aprill 2003

Ericsson 6,00 -1,64% Nokia 14,58 -3,89% Hansapank 247,69 -0,44% Eesti Telekom 93,25 -1,98%

12 Börsiinfo  reaalajas

9 3 börs www.aripaev.ee/bors/ toimetaja Kaja Koovit, tel 667 0096, e-post [email protected] 6

KASV Elcoteq loodab tänavu käivet kasvatada üle 60 protsendi

online SonyEricsson kukkus esiviisikust välja SonyEricsson kukkus välja mobiiltelefonitootjate esiviisikust, vahendas uudisteagentuur Dow Jones Conventumi analüüti- Elcoteq sai  ku Esa Nurkka seisukohta. kahjumist üle Sony Ericssoni kehvast I kvartali tulemusest on jäänud tä- helepanuta oluline detail. I kvartalis saatis firma välja vaid 5,4 käive majandustulemused mln mobiiltelefoni, millega ta kukkus välja mobiiltelefonide 517,3 mln I kvartal, mln eurodes tootjate esiviisikust, jäädes maha LG Electronicsist, kes saatis eurot välja 5,6 mln mobiiltelefoni. 13,2 Ettevõtte suhtes skeptilise seisukohaga ühines ka Rootsi 469,9 tegevuskasum Handelsbanken. Pank ei usu, et SonyEricsson saaks pärast 438,2 5,3 mln suurt I kvartali kahjumit selle aasta kokkuvõttes kasumiga 402,3 eurot lõpetada. Panga analüütikud peavad ebatõenäoliseks, et Sony ja Ericssoni ühisettevõte suudaks üheaegselt suurendada tu- ruosa ja keskmist telefoni müügihinda, mis on vajalikud ees- 3,6 märgi saavutamiseks. Seetõttu otsustas Handelsbanken suurendada Ericssoni sel- le aasta kahjumiootust 10%, 0,23 Rootsi kroonile aktsia koh- ta.

-6,5 Amazoni kahjum on kahanenud 2000 2001 2002 2003 2000 2001 2002 2003 Maailmas suurim internetikaubamaja Amazon.com raportee- ris kahanenud kvartalikahjumist ning 28% kasvanud müügi- kasum aktsia kohta: 0,38 -0,07 -0,26 0,06 käibest, kirjutas Reuters.

Allikas: Elcoteq Network Corp. Kompanii esimese kvartali kahjum ulatus aktsiakompensat- sioone ja ülejäänud kulusid arvestades 10 mln dollarini (0,03 dollarit aktsia kohta), võrreldes möödunud aasta 23 mln dol- larilise kahjumiga. Käive kasvas 2002. aasta esimese kvartali 847 mln dollarilt 1084 mln dollarini, ületades esimest korda ajaloos väljaspool pühadeperioodi 1 mld dollari piiri. See erineb kardinaalselt teiste traditsiooniliste jaekaubandusettevõtete kehvadest müü- Hiina kasvatas Elcoteqi gitulemustest. Arvestamata erakorralisi kulusid, ületas Amazoni kasum analüütikute keskmisi ootusi. Amazon lubas alandada oma turundus- ja tehnoloogiakulu- sid, et tõsta oma kasumlikkust. käivet ligi kolmandiku Selle aasta müügikäibe kasvuks ootab internetikaubamaja varasema üle 15% asemel minimaalselt 19% kasvu (4,7 mld Elcoteqi netokäive kasvas tänu Hiina punkti ja andsid 78% Elcoteqi Samas tõdes Kurkilahti, et dollarist müügimahtu). 2003. aasta tegevuskasumi prognoosi käibest. epideemia venimise korral an- tõstis Amazon.com aga 225 mln dollarilt 275 mln dollarini. ülevõtmistele esimeses kvartalis 29% ja Analüütikud on liigset sõl- nab reisimise piirang löögi uute mulluse kahjumi asemel suudeti seekord tuvust neist kahest kliendist klientide müügikasvule ja pro- American Airlinesi juht astus tagasi tegevuskasumisse jääda. Elcoteqile ette heitnud. Ettevõt- duktiivsus Hiinas langeb. te juhid kinnitasid, et Elcoteq Maailma suurima lennufirma American Airlines juhatuse esi- püüab kliendibaasi laiendada, mees Donald Carty astus neljapäeval tagasi, kirjutas FT. Kaja Koovit tegelikust tulemusest suuremat kuid uute tellijatega lepingute Carty asemele asub senine ettevõtte tegevjuht Gerard Arpey. [email protected] – 542 miljonit eurot. sõlmimine on pikaajaline ja Majandusleht märgib, et Carty jätab pankrotiohus lennufir- Aktsia kohta teenis ettevõte aeglane protsess, mistõttu sel- ma maha ajal, mil see peab ametiühingutega läbirääkimisi Eestiski 2100 inimesele tööd kasumit 0,06 eurot. Eelmise lel aastal ei ole uute klientide koondamiste ja palkade vähendamise osas. Läbirääkimiste edu- andva Elcoteqi netokäive kas- aasta I kvartalis jäädi aktsia panus ettevõtte käibe suuren- kas lõpetamine on lennufirma viimane katse päästa ettevõtet vas aasta esimese kolme kuuga kohta 0,26 euro suurusesse damisesse märkimisväärne. pankrotist. 517 miljoni euroni (8,1 mld kahjumisse. Tänavu loodab Elcoteq kas- Kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, saabub maailma len- krooni). Elcoteqi börsiteate kohaselt vada üle 60% ja lõpetada aas- nundusfirmade seas suurim pankrot. Ettevõtte tegevuskasum oli andsid põhiosa käibe kasvust ta 3 mld eurose käibega. Ka ka- aasta esimeses kvartalis 5,3 eelmise aasta lõpus Hiinas sum peaks eelmisel aastal akt- miljonit eurot (ligi 83 miljonit omandatud ettevõtted, lisades sia kohta teenitud 0,54 eurolt HEX-indeks krooni). Eelmise aasta kolm esi- 90 miljonit eurot (1,4 mld kr). kasvama. 5457,92 mest kuud lõpetas Elcoteq 6,5 Tegevuskasumi paranemine Ka Elcoteq ei saa läbi sala- -2,52% miljoni euro (101,7 mln kroo- oli ettevõtte juhi Lasse Kurki- pärase ja surmava kopsuviiru- 8500 ni) suuruse kahjumiga. Ettevõt- lahti sõnul sisemise efektiivsu- se SARSi mõju mainimata. Et- te maksude-eelne kasum oli 3,8 se paranemise ja võimsuse suu- tevõtte töötajatest laias laastus 7000 mln eurot (59,5 mln krooni) rendamise tulemus. 30% asub Hiinas. SARSi tõttu mullu sama aja 8,1 miljoni euro Elcoteqi suuremad kliendid on töötajatel Aasia reisid kee- suuruse kahjumiga võrreldes. on Nokia ja Ericssoni gruppi latud ning Elcoteqi töötajate 5500 Analüütikud ootasid Kaup- kuuluvad ettevõtted, millega seas SARSi juhtumeid ei ole, palehti andmetel ettevõtte seotud tellimused vähenesid samuti ei ole kopsuviirus seni maksude-eelseks kasumiks 2 eelmise aasta sama aja tulemu- ettevõtte tegevusele olulist 4000 040212100806 miljonit eurot ja käibeks firma sega võrreldes 2 protsendi- mõju avaldanud. investeerimine Eestisse Äripäev 28. aprill 2003 33

toimetaja Tõnis Oja 667 0171 e-post [email protected]

Tallinna börs suurim tõusja suurim langeja enim kaubeldud ÄP indeks 52 nädalat 25.04. 650 25. aprill Talse 217,95 -0,82% 620 Farmaatsiatehas Eesti Telekom Hansapank 612,51 käive 18,75 mln kr +13,89% ää% -1,98% 12,85 mln kr 590 -0,28% ÄP tööstusindeks 75,11 0,18% 560 52 nädala 530 Investori kalender kõrgeim Farma aktsionärid 500 630,04 E 28. aprill 470 madalaim McDonald’s – majandustule- 030111090705 487,40 mused Äripäeva üldindeks on arvutatud 10 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemishinna põhjal Statoil – majandustulemused teenisid 3 miljonit Procter & Gamble – majandus- Tallinna Börs 25.04. Romet Kreek tulemused Farmaatsiatehase aktsia hind sulgemis- muutus ost müük tehin- käive P/E div. akt. Volvo – majandustulemused [email protected] hind kr eelm (%) guid kr suhe* kohta** T 29. aprill PÕHINIMEKIRI Baltika ...... 35,36 ... 0,45 ...... 35,20 .... 36,77 ..... 1 ...... 3 536 ...... 28,3 .... - Vaatlusmärkega Tallinna Far- 30 Hansapank – majandustulemu- Eesti Telekom ...... 93,25 .. -1,98 ...... 93,10 .... 93,88 ... 18 .... 3 261 879 ...... 15,5 .... 6,00 sed maatsiatehase aktsia tegi ree- del äkilise ligi 14protsendise Hansapank ...... 247,69 .. -0,44 .... 247,53 .. 248,00 ... 20 .. 12 848 533 ...... 10,5 .... 6,00 Harju Elekter ...... 61,18 ... 2,09 ...... 61,65 .... 64,93 ..... 7 .... 1 137 612 ...... 6,2 .... 2,00 Ericsson – majandustulemu- hüppe ülespoole, 20,50 kroo- 25 sed Merko Ehitus ...... 83,24 ... 3,30 ...... 80,58 .... 83,24 ..... 2 ...... 16 382 ...... 7,5 .... 2,25 nile. Aktsiaga tehti kaks tehin- Norma ...... 72,13 ... 0,22 ...... 72,29 .... 73,54 ..... 1 ...... 6 492 ...... 5,5 .... 5,00 ABB – majandustulemused gut, kokku 6256kroonise käi- 20 T. Kaubamaja ...... 56,48 ... 0,28 ...... 56,33 .... 56,80 ..... 2 ...... 84 570 ...... 8,5 .... 1,00 Alcatel – majandustulemused 20,50 kr I-NIMEKIRI bega. Sedavõrd järsk aktsia- 25.04.03 hinna tõus muutis Farmaatsia- Estiko ...... 8,29 ... 0,00 ...... 8,29 ...... 9,39 ..... 0 ...... 0 ...... - ...... - Alfa Laval AB – majandustule- 15 Kalev ...... 31,14 ... 2,06 ...... 30,98 .... 32,86 ..... 1 ...... 1 713 ...... 5,5 .... - mused tehase päevaga 3,1 mln kroo- Klementi ...... 21,91 ... 0,00 ...... 21,91 .... 23,31 ..... 0 ...... 0 ...... - ...... - ni kallimaks. 01.0301.0205.01 BP – majandustulemused Allikas: Tallinna börs Rakvere LK ...... 14,86 .. -1,07 ...... 14,86 .... 15,02 ..... 1 ...... 1 486 ...... 7,4 .... - Madala likviidsusega aktsia- Saku Õlletehas ...... 63,37 ... 1,25 ...... 62,59 .... 63,37 ..... 6 ...... 222 897 ...... 13,1 .... 5,00 Stora Enso – majandustulemu- tega juhtub ikka selliseid ülla- Farmaatsiatehase aktsia tõusis ligi 14 protsenti ja rebis T. Farmaatsiatehas 20,50 . 13,89 ...... 20,50 .... 22,06 ..... 2 ...... 6 256 ...... 5,2 .... - sed Viisnurk ...... 33,33 ... 1,43 ...... 32,86 .... 33,33 ..... 1 ...... 9 998 ...... - ...... - tavalt suuri liikumisi. Vaadates end ligi kahe aasta madalaimalt tasemelt ülespoole. DuPont – majandustulemused börsil ravimitootja aktsia turu- VÕLAKIRJADE NIMEKIRI France Telecom – majandustu- nile 3,3 mln kroonise käibe Tallinna Sadam 10 032,94 ... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ..... 0 ...... 0 ...... 3,40% .. sügavust, olid parimad ostu- ja sia reedene käive – 6256 kroo- VABATURG lemused müügihinnad vastavalt 19,71 juures. Suurima käibega oli ni. Aktsia sulgus 72,13 kroonil. EVP ...... 0,965 0,33 ...... 0,9544 .. 0,9701 . 7 .... 1 149 437 ...... - ...... - K 30. aprill krooni ja 22,06 krooni. Ostu- ja Hansapanga aktsia, mis odav- Merko Ehituse aktsia tõusis * P/E suhe on arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande ((kui on olemas siis rahvusvahelise AstraZeneca – majandustule- raamatupidamisstandardi (IAS) kohase)) konsolideeritud puhaskasumi põhjal müügihinna erinevuseks teeb nes 0,4 protsenti, 247,69 kroo- 3,3%, 83,24 kroonile, seda vaid ** viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides) mused see 12 protsenti – pole siis ime, nile 12,8 mln kroonise käibe- 16 382kroonise käibega. Veel *** tulusus viimase tehingu põhjal Ballard Power Systems – kui see aktsia kõvasti kõigub. ga. Enam kui miljonikroonine möödunud esmaspäeval tehti Aktsiate ostu-müüginoteeringud* 25.04. majandustulemused Farmaatsiatehase aktsia tõusis käive oli veel Harju Elektri akt- aktsiaga 74 mln kroonine käi- Canon – majandustulemused aktsia valuuta ostuhind müügihind noteerija reedel ligi kahe aasta madalai- sial ja erastamisväärtpaberil. ve. Nii mõnigi aktsia leiab käi- Eesti Gaas ...... EEK ...... 52,00 ...... - ...... Hansapank N 1. mai malt tasemelt ülespoole. Harju Elektri aktsia tõusis üle be vaid dividendi tõttu maksu- EVP ...... EEK ...... 0,950 ...... 0,970 ...... Hansapank Exxon Mobil – majandustule- Liideraktsiate hinnad alane- 2 protsendi, 61,18 kroonile. de optimeerimise ajal...... 0,925 ...... 0,975 ...... Ühispank mused sid. Eesti Telekomi aktsia lan- Farmaatsiatehasega samas- Kokku tehti börsil 18,9 mln Microlink ...... EEK ...... 70,00 ...... 150,00 ...... Trigon ges ligi 2 protsenti, 93,25 kroo- se suurusjärku jäi Norma akt- krooni käivet. * kursid on päeva jooksul korrigeeritavad

Juhtimisseminar nr 4 raamtu “Kuidas lahendada töövaidlusi” põhjal

Hind 2900 kr (km-ga 3422 kr) Kuidas pääseda töövaidlustest? Registreerimine ja info telefonil 6670 233 (Merle Kumari) Seminar toimub 30. aprillil 2003 TTÜ aulas Ehitajate tee 5

Investeerimisfondid 25.04. Pensioniindeksid 25. aprill fond kuupäev ost müük NAV riski- aasta tootlus (p.a.)% fondi maht haldav ettevõte 103 kr kr aste*** algusest % 12 kuud 3 aastat 5 aastat kr EPI II PENSIONISAMBA FONDID 102,767 Ergo Tuleviku Pensionifond 25.04 ... 10,3600 ...... 10,7700 ... 10,4600 .... - ...... 2,55 ...... - ...... - ...... - ...... 13 683 318 ..... AS ERGO Varahaldus 102 -0,09% Ergo Rahulik Pensionifond 25.04 ... 10,1900 ...... 10,6000 ... 10,2900 .... - ...... 0,98 ...... - ...... - ...... - ...... 8 047 501 ..... AS ERGO Varahaldus Hansa Pensionifond K1 25.04 ... 10,4300 ...... 10,7000 ... 10,5400 .... - ...... 0,86 ...... - ...... - ...... - ...... 19 257 062 ..... Hansa Investeerimisfond 101 Hansa Pensionifond K2 25.04 ... 10,1600 ...... 10,4100 ... 10,2600 .... - ...... 1,38 ...... - ...... - ...... - ...... 55 292 198 ..... Hansa Investeerimisfond EPI 100 Hansa Pensionifond K3 25.04 ... 10,0200 ...... 10,2700 ... 10,1200 .... - ...... 1,20 ...... - ...... - ...... - ...... 82 123 997 ..... Hansa Investeerimisfond 100 104,18 LHV Aktsiapensionifond 25.04 ..... 9,6900 ...... 9,8900 ..... 9,7900 .... - ...... - 0,20 ...... - ...... - ...... - ...... 13 557 503 ..... LHV Varahaldus LHV Intressipensionifond 25.04 ... 10,4000 ...... 10,6100 ... 10,5000 .... - ...... 1,45 ...... - ...... - ...... - ...... 6 107 319 ..... LHV Varahaldus EPI 75 Sampo Pension 25 25.04 ... 10,4445 ...... 10,6555 ... 10,5500 .... - ...... 1,83 ...... - ...... - ...... - ...... 8 974 455 ..... Sampo Varahaldus 99 102,50 Sampo Pension 50 25.04 ... 10,6722 ...... 10,8878 ... 10,7800 .... - ...... 2,76 ...... - ...... - ...... - ...... 31 288 169 ..... Sampo Varahaldus 0201110907 EPI 50 Sampo Pension Intress 25.04 ... 10,2465 ...... 10,4535 ... 10,3500 .... - ...... 1,27 ...... - ...... - ...... - ...... 6 130 010 ..... Sampo Varahaldus 101,80 Seesami Kasvu Pensionifond 25.04 ..... 9,5200 ...... 9,8100 ..... 9,6200 .... - ...... - 0,62 ...... - ...... - ...... - ...... 11 548 244 ..... Seesam Varahalduse AS Eesti Väärtpaberikeskuse kogumispensionifondiide indeksid Seesami Optimaalne Pensionifond 25.04 ..... 9,9400 ...... 10,2400 ... 10,0400 .... - ...... 0,50 ...... - ...... - ...... - ...... 11 815 537 ..... Seesam Varahalduse AS Seesami Võlakirjade Pensionifond 25.04 ... 10,3500 ...... 10,5500 ... 10,4500 .... - ...... 1,06 ...... - ...... - ...... - ...... 11 224 680 ..... Seesam Varahalduse AS Ühispanga Pensionifond Konservatiivne 25.04 ... 10,2600 ...... 10,5200 ... 10,3600 .... - ...... 1,02 ...... - ...... - ...... - ...... 21 237 663 ..... Ühispanga Varahaldus Maaklerifirmad Ühispanga Pensionifond Progressiivne 25.04 ... 10,2600 ...... 10,5200 ... 10,3600 .... - ...... 1,64 ...... - ...... - ...... - ...... 67 476 823 ..... Ühispanga Varahaldus Eesti Krediidipank ...... Narva mnt 4, Tallinn ...... tel 669 0941, faks 661 6038 III PENSIONISAMBA FONDID Hansa Pensionifond V2 25.04 ... 12,7600 ...... 13,0200 ... 12,8900 .... 3,63 ...... 2,46 ...... 5,68 ...... 6,61 ...... - ...... 28 372 399 ..... Hansa Investeerimisfond Eesti Ühispank ...... Tornimäe 2, Tallinn ...... tel 665 6622, faks 665 6802 LHV Täiendav Pensionifond 25.04 ..... 9,0000 ...... 9,1800 ..... 9,0900 .... - ...... 0,33 ..... -12,00 ...... - ...... - ...... 3 578 454 ..... LHV Varahaldus Hansapank – ...... Liivalaia 8, Tallinn ...... tel 613 1659, faks 613 1545 Sampo Pensionifond 25.04 ... 11,6028 ...... 11,8372 ... 11,7200 .... - ...... 3,17 ...... 5,11 ...... - ...... - ...... 9 281 281 ..... Sampo Varahaldus Ühispanga Pensionifond Täiendav 25.04 ... 11,6096 ...... 11,8442 ... 11,7269 .... 2,22 ...... 2,93 ...... 8,72 ...... - ...... - ...... 27 287 048 ..... Ühispanga Varahaldus LHV ...... Roosikrantsi 2, Tallinn .... tel 611 0300, faks 611 0310 AVATUD INVESTEERIMISFONDID Sampo Pank ...... Narva mnt 11, Tallinn ..... tel 630 2104 Balti Kasvufond 25.04 . 225,7900 ...... 230,3500 . 228,0700 . 10,14 ...... 5,41 ...... 9,49 ...... 13,17 ...... 1,01 ...... 128 806 309 ..... Hansa Investeerimisfond Suprema ...... Pärnu mnt 10, Tallinn .... tel 640 5784, faks 640 5701 Hansa Läänemere Aktsiafond 25.04 ... 65,2800 ...... 66,6000 ... 65,9400 .... - ...... -2,47 ..... -26,25 ...... - ...... - ...... 17 520 790 ..... Hansa Investeerimisfond Hansa Vene Kasvufond 25.04 . 440,8900 ...... 449,8000 . 445,3400 . 21,99 ...... 7,32 ..... -14,32 ...... 6,55 ...... -8,28 ...... 44 969 389 ..... Hansa Investeerimisfond Trigon Securities ...... Pärnu mnt 15, Tallinn ..... tel 667 9233, faks 667 9201 Nordea Euroland* 24.04 ..... 1,5944 ...... 1,6266 ..... 1,6105 .. 30,45 ...... -1,65 ..... -32,71 ...... -18,20 ...... - ...... 147 300 000 ..... Nordea Rahastoyhtiö Nordea Optima.fi* 24.04 ..... 0,2161 ...... 0,2205 ..... 0,2183 .. 11,34 ...... -0,79 ..... -13,66 ...... -9,90 ...... -1,60 ...... 495 200 000 ..... Nordea Rahastoyhtiö Sampo Balti IF 25.04 ..... 2,7033 ...... 2,7861 ..... 2,7585 . 13,48 ...... 11,64 ..... 14,45 ...... 21,85 ...... - ...... 154 311 896 ..... Sampo Rahastoyhtiö Fondivalitsejad Sampo Kasvufond 25.04 ... 10,8009 ...... 11,0191 ... 10,9100 . 20,14 ...... 3,71 ...... - 4,57 ...... - ...... - ...... 20 715 605 ..... Sampo Varahaldus Ergo Varahalduse AS ...... Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, faks 667 9201 Trigon Balti Aktsiafond 25.04 . 149,5537 ...... 153,3495 . 151,8312 .... 8,45 ...... 12,90 ...... 14,62 ...... 15,52 ...... - ...... 11 295 937 ..... Trigon Funds Trigon Kesk-ja Ida-Euroopa Fond 25.04 . 101,3690 ...... 103,9418 . 102,9127 .... - ...... 1,98 ...... 3,27 ...... - ...... - ...... 125 310 630 ..... Trigon Funds Hansa Investeerimisfondide AS ... Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0336, faks 626 0636 Äripäeva Indeksi Fond 25.04 ..... 5,7089 ...... 5,9419 ..... 5,8254 .. 15,30 ...... 3,37 ...... 7,32 ...... 13,84 ...... -3,73 ...... 12 818 681 ..... Ühispanga Varahaldus e-post: [email protected] Ühispanga Kasvufond 25.04 ..... 2,6259 ...... 2,6789 ..... 2,6524 .. 13,80 ...... 6,31 ...... 7,13 ...... 14,42 ..... -11,85 ...... 39 877 816 ..... Ühispanga Varahaldus VÕLAKIRJAFONDID LHV Varahalduse AS ...... Roosikrantsi 2, Tallinn 10 119, tel 611 0308 faks 611 0310, e-post: [email protected] Hansa Intressifond 25.04 . 131,2300 ...... 131,2300 . 131,2300 ... 0,17 ...... 0,77 ...... 3,53 ...... 4,56 ...... - ...... 1 359 047 896 ..... Hansa Investeerimisfond Kapitalikaitsefond 25.04 1 173,6205 ... 1 176,5619 1 176,5619 .... 0,26 ...... 1,02 ...... 3,65 ...... 4,20 ...... - ...... 27 323 297 ..... Trigon Funds Nordea Rahastoyhtiö ...... Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3344 Nordea Euro Obligaatio* 24.04 ..... 0,0527 ...... 0,0533 ..... 0,0530 .... 3,38 ...... 1,83 ...... 9,89 ...... 6,50 ...... 5,10 ...... 215 900 000 ..... Nordea Rahastoyhtiö Sampo Varahalduse AS ...... Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2295, faks 630 2275 Sampo USD Intressifond** 25.04 ... 56,3270 ...... 56,3270 ... 56,3270 .... 0,96 ...... 0,26 ...... 1,27 ...... - ...... - ...... 7 615 574 ..... Sampo Varahaldus e-post [email protected] Ühispanga Võlakirjafond 25.04 ... 11,5140 ...... 11,5140 ... 11,5140 .... 0,99 ...... 1,77 ...... 6,25 ...... - ...... - ...... 276 488 727 ..... Ühispanga Varahaldus kodulehekulg: http://www.sampo.ee tootlus (p.a.) Trigon Funds ...... Pärnu mnt 15, Tallinn 10 141, tel 667 9208 fond kuupäev ost müük NAV 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud fondi maht haldav ettevõte faks 667 9221, e-post:[email protected] RAHATURUFONDID kodulehekulg: http://www.trigon.ee Hansa Rahaturufond 25.04 ...... - ...... - ...... 1 000,0000 .... 2,53 ...... 2,58 ...... 2,72 ...... 2,92 ...... 1 144 109 457 ..... Hansa Investeerimisfond. Ühispanga Varahalduse AS ...... Tornimäe 2, 15 010 Tallinn, tel 665 5611 Hansa USD Rahaturufond** 25.04 ...... - ...... - ...... 59,1026 .... 0,77 ...... 0,81 ...... 0,94 ...... 1,41 ...... 15 385 549 ..... Hansa Investeerimisfond. faks 665 6201, e-post [email protected] Sampo Rahaturufond 25.04 ...... - ...... - ...... 1 142,8500 .... 2,45 ...... 2,72 ...... 2,96 ...... 3,12 ...... 215 982 650 ..... Sampo Varahaldus kodulehekülg: http://finance.eyp.ee Ühispanga Rahaturufond 25.04 ...... - ...... - ...... 100,0000 .... 2,42 ...... 2,53 ...... 2,69 ...... 3,00 ...... 1 314 539 785 ..... Ühispanga Varahaldus Seesam Varahalduse AS ...... Pärnu mnt.15, 10 141 Tallinn, tel 665 1727 faks 665 1729, e-post [email protected] * noteeringud ja fondide mahud EUR`des; ** noteeringud ja fondide mahud USD`des; *** investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu standardhälve kodulehekülg: http://www.pension.ee 34 Äripäev 28. aprill 2003 investeerimine välismaale

toimetaja Tõnis Oja tel 667 0171, e-post [email protected]

25.04. 25.04. 25.04. FINANTSTURGUDEL Reede 900 11000 8306,35 2100 1434,54 497,92 -1,58% -1,56% -1,10% online 1900 800 USA majanduskasv ei 10000 Honda kasum 1700 700 täitnud kõrgeid ootusi kasvas 9000 1500 600 Jaapani teise suurema auto- Romet Kreek RJ Reynolds Tobbaco tootja Honda Motori IV kvar- 8000 USD tali kasum kasvas 9,4 prot- 1300 500 [email protected] senti, rekordtulemuseni, kir- USAs tegid reedel ilma esimese 65 jutas Bloomberg. 7000 1100 400 Honda puhaskasum kas- 040212100806 040212100806 040212100806 kvartali majanduskasvunumber vas märtsiga lõppenud ma- ja USA suuruselt teise tubaka- 55 tootja kasumihoiatus. 28,18 jandusaasta viimases kvarta- USA börsid* 25.04. 25.04.03 Helsingi börs* 25.04. USA majandus kasvas I kvar- lis 116,7 mld jeenini (13,8 aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala 45 mld kr) ehk 120,86 jeenini hind % max min p/e hind % max min p/e talis palju nigelamalt, kui ana- lüütikud ootasid. Majandus (14,3 kr) aktsia kohta. Aasta Adobe Sys Inc ...... TT 34,62 -3,11 43,32 16,50 42,7 Aldata Solution ...... TT 1,04 -1,89 2,16 0,43 37,1 35 varem teenis autotootja Advanced Micro Dev ..... ET 7,54 -3,33 12,95 3,10 - Comptel ...... TT 0,92 -1,08 2,50 0,68 - kasvas 1,6 protsenti, analüüti- Alcoa ...... MT 21,92 -0,41 36,85 17,62 37,8 Eimo ...... MT 1,07 0,94 5,70 0,78 20,6 kute ootus oli 2,3 protsenti. Sel- 106,7 mld jeeni (12,6 mld kr) Elisa Comm...... TE 6,80 -0,73 16,00 4,46 - Altera Corp ...... ET 15,86 -4,92 21,40 8,32 66,1 25 ehk 109,51 jeeni (ligi 13 kr) Elcoteq Network ...... ET 12,89 -2,35 14,20 2,19 19,5 le numbriga jäi majandus alla Altria Group Inc ...... MT 31,01 -5,74 57,79 27,70 6,0 03.01.11.09.07.05. aktsia kohta. Amazon.com Inc ...... EK 28,97 15,33 28,04 12,26 - Elektrobit Group ...... ET 0,33 3,12 6,40 0,25 - isegi suurimatest pessimistidest F Secure ...... TT 0,75 0,00 15,50 0,44 - Honda teatas, et suutis American Express Co ... FV 36,69 -0,97 44,91 26,55 17,6 analüütikute ootustele. Pettunud investorid Amgen Inc ...... FT 63,00 -1,55 64,45 30,57 - Nordea ...... FV 4,47 -6,49 6,40 3,24 - kasumit kasvatada tänu tu- AOL Time Warner Inc .... TN 13,32 -3,48 20,15 8,70 - Nokia ...... TE 14,58 -3,89 20,50 10,52 20,4 Tubakatootja R. J. Reynolds tampisid tubakatootja Novo Group ...... TT 2,25 -2,17 29,05 2,08 10,2 lutoovate MDXi ja Piloti Apple Computer Inc ...... AT 13,35 -0,67 25,98 12,72 - Tobacco Holdings teenis küll aktsia tagasi 2000. aasta Applied Materials Inc .... ET 14,19 -5,71 27,72 10,26 94,6 Outokumpu ...... MT 7,38 -2,51 22,40 7,15 6,4 sportautode kasvanud müü- Pohjola Vakuutus ...... FV 22,99 0,00 22,99 22,26 8,8 ootuspäraselt kasumit, kuid tasemele. AT&T Corp ...... TE 16,34 -1,33 28,88 13,45 - gile USAs ning kulude kärpi- Bellsouth Corp ...... TE 23,47 -0,09 34,10 18,32 15,3 Perlos ...... MT 3,95 -0,75 8,49 0,11 - käive kukkus 20%. Firma an- Biogen Inc ...... FT 38,51 0,00 51,31 28,43 30,6 Sampo ...... FV 6,39 -0,16 13,71 5,05 10,1 dis kogu aasta ulatuses kasu- siast lõpetasid vaid kolm päeva misele. Boeing Co ...... MT 27,19 -1,59 46,03 24,73 17,5 Stonesoft ...... TT 0,45 4,65 2,67 0,30 - Honda ei suutnud täita Bristol Myers Squibb .... FT 23,95 -3,00 31,70 19,49 24,9 Stora Enso ...... MP 9,40 -0,95 15,70 8,30 - mihoiatuse. Cameli, Winstoni, plussis. Broadcom Corp ...... ET 17,65 -4,95 35,75 9,52 - Teleste ...... TE 2,76 -4,50 18,50 2,21 - Salemi ja Dorali brändidega Neljapäeval pärast aktsiatu- analüütikute 120 miljardi Brocade Comm Sys ...... ET 5,40 -4,59 25,96 3,59 30,0 TeliaSonera AB ...... TE 3,12 -1,89 4,15 2,57 - jeenini (14,2 mld kr) ulatu- Tietoenator ...... TT 13,80 -1,43 28,84 3,91 17,9 tuntud firma teatas ka varem ru sulgumist analüütikute ootu- Campbell Soup ...... TO 21,86 -0,09 28,40 19,65 15,7 nud kasumiprognoosi. Caterpillar ...... MT 51,93 -1,55 56,35 33,75 21,3 TJ Group ...... TT 0,13 0,00 0,26 0,12 - teada antud aktsiate tagasios- si ületanud kvartalitulemused Check Point Soft Tech ... TT 15,24 -4,27 20,68 10,37 15,1 UPM Kymmene ...... MP 13,00 -0,76 21,56 11,05 6,1 tuprogrammi katkestamisest. avaldanud Amazon.comi aktsia Honda müük kasvas 1,2%, ChevronTexaco ...... EG 63,40 -1,06 90,50 61,31 59,3 * sulgemishinnad, EUR, Moneyline Telerate’i põhjal Firma ei avaldanud teise kvar- sööstis reedel üles 15,3 prot- 2,13 triljoni jeenini. Kogu eelmise majandus- Chiron Corp ...... TT 40,62 -1,41 42,92 26,38 29,6 Stockholmi börs* 25.04. tali ootusi. Reynoldsi aktsia senti, 28,97 dollarile. Tegu on Ciena Corp ...... ET 4,22 -3,43 7,99 2,41 - kukkus 17,6 protsenti, 28,18 kunagi üle saja dollari maks- aasta kasum kasvas 17,6%, Cisco Systems ...... ET 14,34 -0,07 17,49 8,12 34,1 aktsia sektor muut 52. nädala 426,7 mld jeenini (50,5 mld hind % max min p/e dollarile. Nii madalal oli aktsia nud aktsia enam kui kahe aas- Citigroup Inc ...... FV 38,45 -1,79 44,14 22,95 14,2 krooni) ja käive 8,3%, 7,97 Colgate Palmolive ...... MT 56,68 -0,91 57,99 44,05 25,0 ABB Ltd ...... MT 24,70 0,00 98,00 9,00 - viimati 2000. aasta augustis. ta kõrgeima tasemega. Coca Cola ...... TO 39,42 -1,23 57,91 37,01 23,1 Autoliv ...... MT 188,50 0,27 247,00 154,50 - USA suurima tubakatootja Dow Jonesi tööstuskeskmi- triljoni jeenini. Comcast Corp ...... TE 29,96 -1,06 31,14 16,40 - Assa Abloy ...... MT 76,00 -2,56 139,50 67,00 21,5 Honda loodab, et 2004. DaimlerChrysler ...... AU 31,52 -3,22 50,88 26,27 11,4 Philip Morrise, mida nüüd tun- ne kaotas reedel 1,58 protsen- Atlas Copco ...... MT 188,00 -1,31 258,00 137,50 - aasta märtsis lõppeva majan- Delta Air Lines ...... TN 11,97 -2,60 29,10 6,10 - AstraZeneca ...... FT 313,00 1,13 531,00 245,00 - takse Altria nime all, aktsia ti, tehnoloogiaaktsiaterikas Dell Computer ...... AT 29,11 -1,72 31,06 21,90 36,4 Electrolux ...... MT 144,50 0,70 188,00 119,50 8,6 kukkus 5,7 protsenti, 31,01 Nasdaq 1,56 protsenti ja laiem dusaasta kasum kasvab 3,1% Du Pont ...... MT 41,12 -1,74 47,48 34,71 22,3 Ericsson Tel Lm ...... TE 6,00 -1,64 19,72 2,96 - ja käive 4,1%. Eastman Kodak ...... MT 29,29 -2,04 41,08 25,59 11,9 ForeningsSparbanken .. FV 107,00 -0,93 133,50 85,00 13,6 dollarile. Eliitaktsiaindeksi Dow S&P 500 indeks 1,38 protsenti eBay Inc ...... EK 93,47 -1,24 94,78 49,25 93,5 Jonesi tööstuskeskmisse kuulu- EchoStar Comm ...... TE 28,60 -0,63 30,50 13,41 - väärtusest. Hennes and Mauritz ..... MT 181,00 -0,28 214,50 147,00 26,3 vatest firmadest oli see reedel Electronic Arts Inc ...... TT 59,47 -0,87 72,44 47,51 24,7 Holmen AB ...... MP 205,00 -2,84 270,00 200,00 8,4 EMC Corp ...... AT 8,79 -4,97 9,85 3,67 - Icon Medialab Int ...... TT 1,50 0,00 2,50 0,70 - suurim kukkuja. Kolmeküm- Bayer kasvatas Exxon Mobil Corp ...... EG 34,79 -0,97 41,13 29,75 20,7 Investor ...... FV 49,60 0,40 107,00 39,30 23,6 FedEx Corp ...... TN 58,79 -0,83 59,90 42,75 22,6 nest indeksisse kuuluvast akt- Pharmacia Corp ...... FT 371,50 0,00 449,50 286,50 - käivet Flextronics Intl Ltd ...... ET 8,35 -8,04 16,95 5,47 - Sandvik ...... FV 201,50 -0,49 252,00 174,00 14,7 Ford Motor Co ...... AU 9,96 -5,14 18,23 6,58 18,1 Skandia ...... FV 21,00 -0,47 54,00 10,50 - Saksamaa suurima ravimi- General Electric ...... MT 29,11 0,03 33,45 21,30 19,7 Skanska ...... MT 46,20 0,65 79,00 38,10 - tootja Bayer AG käive kasvas SKF ...... MT 222,50 -1,33 263,50 191,50 10,3 esimeses kvartalis enam kui Kevade parim pakkumine!a Kevade parim pakkumine!a Om General Motors ...... AT 35,62 -2,84 68,17 29,75 6,6 Maj aja Oma Oma M a Maja a Maja Maja Om Maja Om a Oma ma a Oma ma Maj a Maja O SEB ...... FV 82,00 0,00 110,00 65,50 10,8 ma Maj a Maja O aja Om neli protsenti. Genzyme Corp ...... FT 39,82 1,12 41,92 15,64 41,5 a O m M a ma Maj Maja O a Oma Oma Maj Maja O a Oma ma Maj a Maja Oma Oma Maj a Maja O aja Om ma a Maja aja Om ma M a Maja O aja Om ma M a Maja O Maja Om a Securitas ...... TN 93,50 -1,58 206,50 67,50 21,7 M a Maja O Maja Om a Oma ma Maj Gillette Co ...... MT 30,41 -2,06 37,30 27,57 26,7 Maja Om a Oma ma Maj Maja O Oma Oma Maj a Maja O aja Oma Oma a Maja aja Om ma M a Maja Bloomberg kirjutas, et a Om ma M Maja O ja Om Maj Maja O a Oma Oma Ma a Maja a Oma ma Maj a Maja aja Om Svenska Cellulosa SCA MP 262,00 -1,50 353,50 246,50 10,7 ma Maj a Maja O aja Om Oma M a GlaxoSmithKline ...... FT 39,80 0,56 49,98 31,35 - O aja Om Oma M a Maja aja Om Oma M a Maja aja Om a Oma M Maja aja Om a Oma M ma Maj Maja a Oma M ma Maj Maja O a Oma ma Maj Maja O a Oma ma Maj O a Oma ma Maj Maja O aja Oma Bayeri vähemalt aasta kest- a Maj aja O ma a M Svenska HandelsbankenFV 133,00 -0,37 160,00 97,00 12,7 aja Om ma M a Maja O aja Om a Hewlett-Packard ...... AT 15,85 0,32 21,20 10,75 - M a Maja O aja Om a Oma M ma Maj aja Om a Oma M ma Maj Maja O Oma M Omama Maj Maja O a Oma ma Omaaja O Oma a Maj Maja O a m a Oma M ma Maj Maja O a Oma Maj Maja O a Oma Oma Maj a Maja Honda Motor ...... AU 15,50 -2,33 23,85 15,76 4,4 Tele2 AB...... TE 263,50 0,19 274,00 126,00 174,5 a Oma ma Maj a Maja aja Om Oma Maj a Maja O aja Om Oma M a nud tegevuste käive oli 7,3 aja Om Oma M a Maja Maja Om Oma M a Maja Maja Om a Oma Maja Maja Om a Oma ma Maj Maja Oma a Maj aja O aa Oma M j Maja a Om ma j a Maj TeliaSonera AB ...... TE 28,20 -1,40 36,20 21,10 - Oma a Maj Maja O a Om ma Home Depot ...... JK 27,47 -0,65 49,50 20,10 17,6 Maja Om a Oma ma Maj Maja O a Oma maMa Maj Maja O aja Oma Maj aja O Maa Oma ma M Maja a M Maj a O ma Maja Om a Oma ma Maj Maja O miljardit eurot (114,2 mld a Maj a O Oma a Om a Oma Oma Maj a Maja aja Om Volvo ...... AU 160,50 -0,93 204,00 124,00 48,6 ma Maj a Maja aja Om ma M Honeywell ...... MT 22,69 -2,11 39,51 18,77 - Maja O aja Om Oma M a Maja O aja Oma M a Maja aja Om a Oma M a Maja aja Om a Oma M ma Maj Om a Oma M ma Maj Maja O a Oma ma Maj Maja O a Oma ma Maj Maja O a Oma ma Maj Maja O aja WM Data ...... TT 10,20 0,00 24,50 5,50 - ma Maj Maja O aja Oma Oma M krooni). IBM ...... AT 83,88 -1,55 89,46 54,01 26,7 aja O ma a M aja Oma M a Maja O aja Om a Oma M ma aja Om a Oma M ma Maj Maja O a Oma M ma Maj Maja O a Oma Maj Maja O a Oma Oma Maj a Maja a Oma ma Maj a Maja aja Om ma Maj a Maja O aja Om Oma M a IDEC Pharm Corp ...... FT 32,22 -4,82 58,33 20,76 35,0 O aja Om Oma M a Maja aja Om Oma M a Maja aja Om a Oma M * sulgemishinnad, SEK, Moneyline Telerate’i alusel Maja aja Om a Oma M ma Maj Maja Bayeri teatel oli ettevõtte a Oma M ma Maj Maja O a Oma ma Maj Maja O a Oma ma Maj O a Om2a ma Maj Maja O aja Oma Maj a O ma M Intel Corp ...... ET 18,28 -3,54 31,36 12,95 38,9 a Oma ma Maj Maja O aja Oma Maj Maja O aja Oma Oma M a Maja aja Oma ma M Maja aja Om Oma M a Maja O aja Oma a Oma M ma aja Om a Oma M ma Maj Maja O a Oma M ma Maj Maja O a Oma tegevuskasum I kvartalis aas- aj Maj Maja O aja Oma Oma M a Maja International Paper ...... MP 35,45 0,14 45,20 31,35 62,2 aja Oma ma M a Maja aja Om Oma M a Maja O aja Om a Oma M ma aja Om a Oma M ma Maj Maja O a Oma M ma Maj t Maja O a Oma Maj Maja O a Oma Oma Maj Maja a Oma ma Maj a Maja aja Oma Londoni börs* 25.04. ma Maj Maja ehitusesO aja Om Oma M a Intuit Inc ...... TT 37,24 -4,24 55,04 36,72 56,4 O Oma a M t aja m a Maja aja Om ma M Maja O tatagusega võrreldes suurem. Om a M aja O a Oma Maja aja Om emondisa Oma M ma Maj Maja a Oma M ja rma Maj Maja O a Oma ma Maj Maja O t a Oma Oma Maj a O a Oma Oma Maj a Maja aja Om ma Maj a Majpuusa aja Om ma M JP Morgan Chase ...... FV 27,96 -2,10 38,75 15,26 28,0 Maja O aja Om Omas M a Maja O aja aktsia sektor muut 52. nädala Oma M a Maja aja Om a Oma M a Maja aja Om a Oma M ma Maj Om a Oma M punasekma Maj Maja O a Oma Toona oli ettevõtte tegevus- Maj ja a O ma a Maj a Oma ma Maj a Maja O aja Om Maj Maja O aja Om Oma M Maja JDS Uniphase Corp ...... ET 3,13 -3,69 5,08 1,58 - aja Oma ma M a Maja aja Oma Oma M a Maja O aja Om a Oma M ma hind % max min p/e aja Om a Oma M ma Maj Maja O a Oma M ma Maj Maja O a Oma Maj Maja O a Oma Oma Maj a Maja a Oma ma Maj a Maja aja Om Oma Maj a Maja O aja Om Oma M a kasum 840 miljonit eurot M a m Johnson & Johnson ..... MT 56,21 -2,24 64,63 41,40 24,3 Maja Om a Oma ma Maj Maja O a Oma ma Maj Maja O aja Oma Maj Maja O aja Oma Oma M a Maja aja Oma ma M a Maja aja Om Oma M a Maja O aja Om a Oma M aja Om a Oma M ma Maj Juniper Networks ...... ET 9,72 -2,70 10,83 4,15 - a Oma M ma Maj Maja O Maj Maja O aja Oma aja Oma ma M (13,1 mld krooni). M a O Barclays ...... FV 4,19 -1,93 6,32 3,10 12,4 Oma Oma Maj a Maja Kraft Foods Inc ...... TO 30,15 -2,30 43,95 26,35 14,7 Maja Om British Airways ...... TN 1,16 -1,69 2,49 0,85 7,8 + Sellel aastal loodab Bayer Kroger Co ...... JK 14,20 -0,35 23,81 11,00 8,7 British Telecom ...... TE 1,84 -1,08 2,90 1,40 - Linear Tech Corp ...... ET 33,75 -5,91 42,40 18,92 47,5 HSBC Holdings ...... FV 6,50 -1,14 8,74 6,24 14,6 “Oma Maja 1” 190 kr “Oma Maja 2” 240 kr tegevuskasumit kasvatada Lowes Companies ...... JK 44,42 -0,85 49,99 32,50 23,9 Lloyds TSB Group ...... FV 4,06 -3,22 8,24 2,95 12,7 enam kui 10 protsenti. “Ma- janduskeskkonna tingimused Lucent Technologies ..... TE 1,72 3,61 4,10 0,55 - Marks and Spencer ...... JK 2,90 -1,36 4,28 2,58 33,0 Maxim Intgr Products ... ET 38,39 -5,93 52,97 20,75 45,7 BP ...... EG 3,95 -2,71 6,11 3,49 18,2 = 290 kr ei ole oluliselt halvenenud,” McDonald’s ...... TN 15,81 -0,69 30,72 12,12 20,5 Shell Trans & Trading ... EG 3,76 -3,10 5,42 3,32 14,6 = 290 kr põhjendas Bayer pressiteates MedImmune Inc ...... FT 34,81 -2,08 36,20 20,37 68,3 Unilever ...... TO 6,02 0,92 6,60 4,58 28,7 Merck & Co ...... FT 56,75 -2,66 60,48 38,50 17,8 Vodafone Group ...... TE 1,26 0,20 1,28 0,78 - oma lootusi. Merrill Lynch & Co ...... FV 40,34 -2,02 45,59 28,21 14,7 Tellimine [email protected] * sulgemishinnad, GBp, Moneyline Telerate’i alusel Microsoft Corp ...... TT 25,21 -1,10 29,48 20,70 28,5 või telefonil 6670 108 Millennium Pharm Inc ... FT 10,82 1,03 20,35 6,24 - 3M Company ...... MT 122,90 -2,24 136,75 108,20 24,0 Vilniuse börs* 25.04. Renault’ käive Morgan Stanley ...... FV 45,01 -3,54 50,68 28,80 16,3 aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala Motorola Inc ...... TE 7,90 -2,95 17,12 7,30 - hind % max min p/e kahanes Nextel Comm ...... TE 13,92 0,51 14,67 2,50 5,6 Maailma väärtpaberiturud* 25.04. Indeks viimane muutus aasta Novell Inc ...... TT 2,65 -5,02 4,07 1,57 - Lietuvos Telekomas ...... TE 1,14 0,00 1,49 0,75 - Prantsusmaa autotootja Re- eelmisest % kõrgeim madalaim Office Depot ...... JK 12,57 -0,16 20,04 10,28 12,7 Ekranas ...... ET 4,95 0,00 6,75 4,90 - nault teatas, et I kvartali käi- Oracle Corp ...... TT 11,79 -2,00 13,36 7,25 30,2 Ameerika Palm Inc ...... AT 9,78 -2,49 67,40 9,00 - Standard & Poors 500 ...... 898,81 ...... -1,38 ...... 1 106,59 ...... 768,63 ve kahanes 2,9%, kuna auto- * sulgemishinnad, LTL, Vilniuse börsi põhjal PanAmSat Corp ...... TE 16,65 -2,06 25,99 12,60 26,0 Toronto S&P TSX ...... 6 521,69 ...... -0,61 ...... 7 746,52 ...... 5 678,28 de müük ettevõtte peamisel, Paychex Inc ...... TN 29,46 -4,13 38,84 20,39 38,3 Pepsico Inc ...... TO 42,65 -1,57 53,23 34,00 22,0 Riia börs* 25.04. Lääne-, Lõuna- ja Põhja-Euroopa Lääne-Euroopa turul vähenes. Pfizer Inc ...... FT 30,37 -2,00 38,40 25,13 19,8 aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala Pariis CAC40 ...... 2 866,74 ...... -1,25 ...... 4 513,31 ...... 2 401,15 Bloomberg kirjutas, et PMC Sierra Inc ...... ET 7,33 -5,78 18,03 2,70 - hind % max min p/e London FTSE ...... 3 870,20 ...... -0,74 ...... 5 282,20 ...... 3 277,50 Oslo OSE All Share ...... 120,11 ...... 0,23 ...... 174,39 ...... 105,22 Prantsusmaa teise suurema Kopenhaagen KFX ...... 201,81 ...... -0,91 ...... 267,91 ...... 166,75 autotootja Renault’ käive ka- Procter & Gamble ...... MT 89,14 -0,81 94,75 74,08 25,6 Ventspils Nafta ...... EG 0,87 1,16 0,88 0,57 - Qualcomm Inc ...... ET 31,12 -4,63 42,89 23,21 48,6 Frankfurt DAX ...... 2 838,23 ...... -1,85 ...... 5 166,98 ...... 2 188,75 hanes 9,02 mld euroni (141 Madrid General ...... 673,89 ...... -0,55 ...... 840,03 ...... 561,20 RealNetworks Inc ...... TT 4,79 -2,64 9,28 2,68 - * sulgemishinnad, LVL, Riia börsi põhjal miljardit krooni) eelmise aas- RF Micro Devices Inc .... ET 4,95 -1,59 19,38 4,95 - Amsterdam AEX ...... 278,30 ...... -1,50 ...... 518,45 ...... 217,80 SBC Communications .. TE 22,12 -1,78 36,36 18,85 8,7 Moskva kauplemissüsteem* 25.04. Milano MIBTel ...... 23 793,00 ...... -1,80 ...... 32 730,00 ...... 20 530,00 ta sama aja 9,29 miljardilt Siebel Sys Inc ...... TT 8,50 -2,72 25,30 5,33 - aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala eurolt (145,4 mld krooni). Sony Corp ...... ET 23,92 -12,22 59,95 26,86 26,1 Kesk- ja Ida-Euroopa hind % max min p/e Sun Microsystems ...... AT 3,26 -3,81 8,70 2,34 - Varssav WIG ...... 14 231,82 ...... 0,25 ...... 15 845,61 ...... 12 436,84 Renault’ turuosa Lääne- Budapest BUX ...... 7 964,13 ...... 1,06 ...... 9 019,43 ...... 6 546,35 Tellabs Inc ...... ET 5,60 -5,41 10,11 4,00 - UES ...... EG 0,14 1,90 0,17 0,07 - Euroopa autoturul kahanes Praha PX50 ...... 514,80 ...... -0,27 ...... 519,60 ...... 404,40 Texas Instruments ...... ET 18,39 -4,96 32,74 13,10 - Lukoil ...... EG 16,72 2,58 18,62 13,60 12,0 Slovakkia SAX ...... 161,08 ...... -1,24 ...... 175,21 ...... 105,97 10,1%-le eelmise aasta sama Toyota Motor ...... AU 42,82 -2,75 57,45 41,17 - Rostelekom ...... TE 1,44 0,84 1,82 0,95 - Moskva RTS-Interfax ...... 430,39 ...... 2,37 ...... 430,19 ...... 305,56 Wal-Mart Stores ...... JK 55,00 -0,20 59,30 43,72 30,4 Surgutneftgaz ...... EG 0,48 9,32 0,52 0,29 - aja 10,9 protsendilt. Walt Disney Co ...... MT 18,16 -2,63 25,15 13,48 33,0 Vilnius LITIN-10 ...... 1 511,07 ...... -0,30 ...... 1 515,66 ...... 1 136,58 Riia RICI ...... 318,98 ...... 0,67 ...... 318,98 ...... 161,23 Wells Fargo & Co ...... FV 47,42 -0,34 53,44 41,50 13,9 * sulgemishinnad, USD, Moneyline Telerate’i põhjal 25. aprill Verisign Inc ...... TT 10,87 7,30 18,35 3,92 - Viin ATX ...... 1 200,62 ...... -0,29 ...... 1 368,18 ...... 991,23 Veritas Software ...... TT 21,20 -4,29 29,96 10,30 70,7 76,94 Sektorite tähised: Aasia Verizon Comm ...... TE 36,06 -0,66 44,73 26,01 15,8 AT - arvutitööstus FT - farmaatsiatööstus EG - energeetika -0,07% Viacom Inc ...... TN 42,03 -2,21 50,90 29,79 32,3 ET - elektroonikatööstus EK - e-kaubandus MP - metsa- ja Hongkong Hang Seng ...... 8 409,01 ...... -0,39 ...... 12 021,72 ...... 8 403,49 Xilinx Inc ...... ET 26,19 -3,36 42,50 13,50 72,8 TT - tarkvaratööstus JK - jaekaubandus paberitööstus Tokio Nikkei 225 indeks ...... 7 699,50 ...... -1,97 ...... 12 081,43 ...... 7 693,46 AU - autotööstus TN - teenindus Yahoo! Inc ...... MT 24,96 -1,93 26,25 8,94 104,0 TE - telekommunikatsioon Soul KOSPI ...... 566,63 ...... -3,69 ...... 903,40 ...... 512,30 TO - toiduainetööstus FV - finantsvahendus MT - muu tööstus * sulgemishinnad, USD, Moneyline Telerate’i põhjal * Moneyline Telerate’i põhjal investeerimine Äripäev 28. aprill 2003 35 toimetaja Romet Kreek tel 667 0192 e-post [email protected]

BÖRS Spetsialistide sõnul Eestis analüütikute usaldusväärsusega probleeme ei ole Kas analüütikud on otsustes vabad?

Kas Eesti analüütikud on oma otsustes ajalt on ajaleheartikli ilmumise ametlik jutt omavahel ei kattu, päeval analüütikud helistanud püsima. vabad? Kas ka meil esineb olukordi, kus toimetusse ja lausunud, et aja- Ühispanga peaanalüütiku Nõuded analüütikute ametlikud kommentaarid kirjanik on temast valesti aru Sven Kunsingu sõnul on akt- saanud, tsitaadi kontekstist väl- siaanalüütikud oma otsustes ja investeerimisnõuannetele erinevad sellest, mida nad tegelikult ja rebinud või muud taolist. soovitustes vabad. Börsi regle- mõtlevad? Kas analüütikute usalduskriis Taolised etteheited kipuvad tu- ment käsitleb siseinfo liikumist Väljavõte Tallinna Börsi reglemendi nõuetest börsi liikmetele on vaid Wall Streeti probleem või on seda lema eriti siis, kui tsiteeritakse ja investeerimisnõustamist üp- Börsi liikme poolt avaldatud investeerimisalane ettevõtte juhtkonda, marketin- ris põhjalikult. Kuid lisaks reg- nõuanne peab olema täpne ja tõene. Börsi liige peab oodata ka Maarjamaal? giplaani või midagi muud konk- lemendis sätestatule võivad olema suuteline põhjendama iga tema poolt antud reetset. Viimane kord oli nii 8. analüütikute arvamusi mõjuta- investeerimisalase nõuande sisu ja tõestama selles Tõnis Oja Ka Sampo Panga maakler aprillil ilmunud artikliga Balti- da lihtsalt inimlikud põhjused esitatud arvamusi ja seisukohti. [email protected] Peeter Koppel, kes on töötanud ka raskustest, mis tekitas vas- (kas või ülaltoodud Grubmani Börsi liikme poolt kliendile antav soovitus peab ka finantsinspektsioonis, arvab, tukaja ettevõtjate hulgas, eriti juhtum). Meie puhul on õigla- võimalikest variantidest kõige enam vastama kliendi Pärast Enroni, WorldComi ja et “nii soliidse taustaga välis- valulise reaktsiooni aga Ühis- se hinnangu andmine komplit- huvidele, arvestades Börsi liikmele teadaolevaid kliendi teiste veel mõni aeg tagasi ana- maistele omanikele” kuuluvate panga analüütikute seas, kes seeritud juba üksnes selle pä- vajadusi ja eesmärke. lüütikute poolt taevani kiide- suurpankade puhul on ebatõe- süüdistasid uudise kirjutanud rast, et Eesti on nii väike ja kõik Investeerimisalase nõuande andmisel peab Börsi liige tud ettevõtete pankrotte tabas näoline, “et oluli- ajakirjanikku ot- tunnevad praktiliselt kõiki. Tu- arvesse võtma kliendi teadmisi väärtpaberiturust ja Wall Streeti analüütikuid usal- ne informatsioon seses valetami- letame meelde, et paljud keel- vastavast tehingust ning sellega kaasnevatest riskidest, Nii soliidse tausta- kliendi üldist riskivalmidust, majanduslikku olukorda ja duskriis. Selgus, et nad olid selleks mitte ette ses. Juhtum dusid Indrek Neivelti ebasea- ga välismaistele investeerimiseesmärke. ülistanud avalikkuse ees ette- nähtud kohta sa- ajendaski meid duslikku tegu hukka mõistmast Iga Börsi liikme poolt antav investeerimisalane tuks”. omanikele kuuluva- korraldama aja- ainuüksi selle pärast, et seni on võtteid, mida nad omavahelis- nõuanne peab olema põhjendatud ning kliendi tes vestlustes ja kirjavahetuses Võib-olla on te suurpankade kirjanduslikku olnud tema renomee laitmatu. puhul on ebatõe- eksperimenti, Kuidas saab aga sellise ettevõt- nõudmisel peab Börsi liige nõuande aluseks olnud nimetasid pehmelt öeldes saas- neil õigus, ehkki andmed kliendile avaldama. Börsi liikmel on keelatud näoline, et oluline selgitamaks väl- te kohta, kes on samal ajal pan- taks. Kas see oli ja on vaid väga välismaise ja anda investeerimisalaseid nõuandeid/soovitusi, kui informatsioon ja, kas maakler- ga suurklient või teeb parajasti Ameerika analüütikute prob- väga soliidse taus- nõuanne/soovitus ei ole piisavalt põhjendatav. leem või ulatub otsapidi ka taga Citigroupi tü- selleks mitte ette firmade analüü- pangale internetilahendust, Kui Börsi liikme töötajal, kellelt klient on palunud Maarjamaale? tarettevõtte Salo- nähtud kohta tikud räägivad käivas erapooletus aktsiaana- investeerimisalast nõuannet, ei ole piisavalt Turuosaliste ja börsi juht- mon Smith Barney satuks. väikeinvestorite- lüüsis kindel olla? informatsiooni nõuande andmiseks või põhistamiseks, konna arvates Eestis problee- tippanalüütik Jack le samasugust Millest ikka tuleneb see, et peab nimetatud Börsi liikme töötaja teatama seda ka me ei ole. Tallinna börsi juhi Grubman tõstis Peeter Koppel, juttu kui ajakir- olukorras, kus aktsiate hinnad nõu küsinud kliendile. Gert Tiivase sõnul võis mõne väga soliidse tele- Sampo Panga maakler janikele või mit- on kerkinud viie aasta kõrgei- kommenteerija pädevuse ja ob- kommunikatsioo- te. Eksperiment male tasemele, aktsiatesse in- Allikas: Tallinna börs jektiivsuse suhtes küsimus tek- niettevõtte AT&T meile ühest vas- vesteerivate Eesti väikeinvesto- kida 1996.–1997. aasta buumi reitingut selleks, tust kahjuks (või rite hulk järjest kahaneb ja ka- ajal. “Viimastel aastatel ei ole et tema lapsed võetaks ühte õnneks) ei andnud. Üldiselt haneb? Üheks põhjuseks, miks saider,” selgitas mõni aeg taga- Tihtipeale tuleb kaotatud usal- Eestis analüütikute investeeri- New Yorgi eliitkooli. sain anonüümselt helistades investeerimine aktsiatesse pole si väikeinvestor põhjusi, miks duse tagasisaamiseks ka elu- missoovitustega probleeme ol- Äripäeva kogemus ütleb, et meie hinnangul adekvaatseid enam populaarne, on usalduse ta börsile investeerima ei kipu. aegsel täiskarsklasel tõestada, nud,” lausus Tiivas 15. jaanuari mingil määral on see probleem vastused. Vaid ühel juhul jäi puudumine. “See, kes pole Kaotatud usalduse taastamine et ta on igahommikuse konja- Äripäevas. täiesti olemas ka Eestis. Aeg- kahtlus, et ametlik ja mitte- insaider, on paratamatult aut- on aga väga raske ülesanne. kijoomise juba maha jätnud. 36 Äripäev 28. aprill 2003 rahaturg/börsikaubad

toimetaja Tõnis Oja tel 667 0171, e-post [email protected]

14,224 25.04 18,5 +0,13% 2,474 Nafta hind taas

17,5 3,5 novembri tasemel Swedfund seeks to invest millions in Estonian enterprises 16,5 3,2 Romet Kreek le. Mõnede kauplejate hinnan- gul muudavad need otsused [email protected] Swedish state risk capital fund vähe, kuna nafta hind on lan- 15,5 2,9 Swedfund plans to invest in up Brenti naftasegu lähima lepin- gustrendis. to five enterprises in Estonia gu hind kukkus reedel Londo- OPECil on põhjust muretse- this year. The requirement is 14,5 2,6 nis ligi 1,8 protsenti, 23,90 dol- da oma tuleviku pärast. Nafta- that there is a Swedish part- larile. Viimati sulgus nafta hind kartelli suurliikme Iraagi tege- ner. 13,5 2,3 madalamal 15. novembril. vust organisatsioon enam ei Swedfund which began in 030111090705 030111090705 OPEC pidas neljapäeval hä- kontrolli. Faktiliselt kontrollib Estonia by acquiring a holding daistungi, tehes omapärase ot- maailma suurim naftatarbija in Ühispank that is now owned Eesti Pank 25.04. Rahaturu intressid 25.04. suse. Naftakartelli 10 aktiivset USA ühe maailma suurima by SEB is ready to invest up ot valuuta tähis EEK tähtaeg Euribor Talibor Talibid liiget nõustusid kärpima too- musta kulla varudega Iraagi 85 million kroons in such a Austraalia dollar ...... AUD .... 8,762432000 dangut 2 mln barreli võrra päe- naftatoodangut. Iraagi ekspor- project. 1 kuu ...... 2,5760 3,1000 2,6000 divabadus nõrgendaks OPECi Bulgaaria levi ...... BGN .... 8,040005000 2 kuud ...... 2,5610 3,1700 2,6700 vas võrreldes praeguse kvooti- Since next year Estonia and Euro ...... EUR .. 15,646640000 3 kuud ...... 2,5430 3,2000 2,7000 ületava toodanguga. Samas tõs- nafta hinnakujunduse võimalu- other Baltic countries are likely Hiina juaan ...... CNY .... 1,718405000 6 kuud ...... 2,4740 3,2600 2,7600 teti ametlikku tootmiskvooti si. USAst on saanud sisuliselt Jonas Olsson. to join the European Union, it Hongkongi dollar ...... HKD .... 1,823640000 9 kuud ...... 2,4420 3,3200 2,8200 alates 1. juunist 24,5 mln bar- naftakartelli üks mõjukamaid is the last opportunity for IMF arveldusühik ...... SDR .. 19,572830000 12 kuud ...... 2,4350 3,3700 2,8700 relilt päevas 25,4 mln barreli- liikmeid. Swedfund to invest in Baltic states. Jonas Olsson who represents Swedfund in Estonia said Jaapani jeen (yen) ...... JPY .... 0,118047800 that Swedfund was looking for possible projects in biotech- Kanada dollar ...... CAD .... 9,750857000 Börsikaubad Nafta Küprose nael ...... CYP .. 26,616580000 23,90 nology, IT and telecommunications sector, but also in tim- Kütused Rotterdami sadamates London (IPE) USD/barrel Leedu litt ...... LTL .... 4,531580000 ber industry, textile industry and electronics. BBN Läti latt ...... LVL .. 24,706550000 kuupäev ühik toornafta* kerge kütteõli masuut bensiin 95 diislikütus Malta liir ...... MTL .. 36,790700000 25.04...... USD/t ...... 23,90 ...... 230,00 ...... 125,00 ...... 284,00 ...... 248,25 32 Norra kroon ...... NOK .... 2,002221000 24.04...... USD/t ...... 24,33 ...... 230,50 ...... 122,00 ...... 283,00 ...... 254,50 Elcoteq announces strong Q1 results Poola zlott ...... PLN .... 3,653630000 23.04...... USD/t ...... 24,26 ...... 231,00 ...... 127,00 ...... 298,00 ...... 259,00 22.04...... USD/t ...... 25,46 ...... 242,25 ...... 129,00 ...... 323,00 ...... 277,50 29 Finnish electronics manufacturer Elcoteq that employs *brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil (USD/barrel) Rootsi kroon ...... SEK .... 1,716517000 2,000 persons in its two plants in Tallinn improved its Rumeenia lei ...... ROL .... 0,000426942 Väärismetallid* Värvilised metallid (25.04.) result notably in Q1. 26 Shveitsi frank ...... CHF .. 10,409910000 kuupäev kuld hõbe plaatina metall ühik ost müük First-quarter net sales totalled EUR 517.3 million, up 29 Singapuri dollar ...... SGD .... 7,964818000 25.04...... 333,25 ...... 4,6200 ...... 630,00 alumiinium ..... USD/t ...... 1354,0 ...... 1354,5 percent from last year. Operating profit improved substan- 23 Slovakkia kroon ...... SKK .... 0,381753900 24.04...... 333,70 ...... 4,6050 ...... 635,00 nikkel ...... USD/t ...... 7895,0 ...... 7900,0 tially to EUR 5.3 million, as a year ago it was a loss of 6.5 Sloveenia talaar ...... SIT .... 0,067266870 23.04...... - ...... 4,5650 ...... 638,00 plii ...... USD/t ...... 442,0 ...... 443,0 tina ...... USD/t ...... 4580,0 ...... 4590,0 million euros. Pretax profit amounted to 3.8 million euros, Suurbritannia nael ...... GBP .. 22,582770000 *USD/oz tr, pärastlõunase seisuga (oz tr – 31,103 g) 20 tsink ...... USD/t ...... 767,0 ...... 767,5 Taani kroon ...... DKK .... 2,106635000 up from minus 8.1 million euros a year ago. Kohv vask ...... USD/t ...... 1584,0 ...... 1584,5 030111090705 Tshehhi kroon (koruna)CZK .... 0,495422400 In comment Elcoteq said that its net sales between Janu- kuup. Arabica (USc)/LB* Robusta(USD/t) Türgi liir ...... TRL .... 0,000008923 ary and March developed as expected and the result was 25.04...... 64,70 ...... 757,00 Ukraina grivna ...... UAH .... 2,667837000 24.04...... 65,20 ...... 752,00 Forward-tehingute kursid Eesti pankades 25.04. even better. Both net sales and the operating profit were Ungari forint ...... HUF .... 0,063667240 23.04...... 66,25 ...... 759,00 also higher than in the first quarter of 2002. *1 LB – 453,59 g, USA dollar ...... USD .. 14,223570000 Eesti Ühispank USD USD EUR EUR SEK SEK The Group had 10,246 employees at the end of March, Uus-Meremaa dollar .. NZD .... 7,876304000 Suhkur tähtaeg ost müük ost müük ost müük of whom around 2,000 work in Tallinn and 1,000 in Fin- Valgevene uus rubla .. BYR .... 0,007036148 kuup. valge(USD/t) toor-(USc/LB) land. Elcoteq’s largest customers are companies belonging Venemaa rubla ...... RUB .... 0,457395200 25.04...... 224,00 ...... 7,71 spot ...... 14,1913 ...... 14,2248 ...... 15,6450 ...... 15,6470 ...... 1,7139 ...... 1,7219 to the Ericsson and Nokia groups and accounted for 78 24.04...... 221,40 ...... 7,61 1 nädal ...... 24 ...... 54 ...... -6 ...... 16 ...... -5 ...... -2 Kuld (EEK/oz) ...... XAU 4731,11600000 23.04...... 217,50 ...... 7,61 1 kuu ...... 108 ...... 241 ...... -31 ...... 73 ...... -20 ...... -6 percent of Elcoteq’s first-quarter net sales, excluding busi- 3 kuud ...... 351 ...... 775 ...... -49 ...... 295 ...... -49 ...... -12 ness activities with Sony Ericsson. Elcoteq is aiming for growth of approximately 60 percent in 2003. BBN Põhivaluutade kursid* 25.04. Sampo Pank USD USD EUR EUR EUR/USD EUR/USD tähtaeg ost müük ost müük ost müük ÜLEKANNE USD USD EUR EUR SEK SEK ost müük ost müük ost müük spot ...... 14,1298 ...... 14,2883 ...... 15,6020 ...... 15,6935 ...... 1,0918 ...... 1,1111 Government gears up to launch Sampo Pank ...... 14,1298 ...... 14,2883 ...... 15,6020 ..... 15,6935 ...... 1,7097 .... 1,7278 1 nädal ...... 32 ...... 54 ...... -9 ...... 17 ...... -4 ...... -2 2 nädalat ...... 67 ...... 100 ...... -15 ...... 24 ...... -7 ...... -4 Krediidipank ...... 14,1435 ...... 14,2856 ...... 15,6040 ..... 15,6900 ...... 1,7087 .... 1,7259 3 nädalat ...... 101 ...... 151 ...... -15 ...... 39 ...... -11 ...... -7 new public administration reform Ühispank ...... 14,1209 ...... 14,2861 ...... 15,6000 ..... 15,6940 ...... 1,7084 .... 1,7284 1 kuu ...... 153 ...... 227 ...... -23 ...... 65 ...... -15 ...... -10 Tallinna Äripank .... 14,1925 ...... 14,3260 ...... - ...... - ...... 1,7083 .... 1,7247 2 kuud ...... 327 ...... 459 ...... 3 ...... 180 ...... -29 ...... -19 The minister of internal affairs 3 kuud ...... 501 ...... 709 ...... 31 ...... 267 ...... -40 ...... -29 on regional issues, Jaan Õuna- SULARAHA USD USD EUR EUR SEK SEK ost müük ost müük ost müük puu, has drafted four public administration projects and Sampo Pank ...... 14,0887 ...... 14,3224 ...... 15,5550 ..... 15,7250 ...... 1,6925 .... 1,7295 Nordea Pank USD USD EUR EUR SEK SEK Krediidipank ...... 14,1010 ...... 14,3420 ...... - ...... - ...... 1,6930 .... 1,7260 tähtaeg ost müük ost müük ost müük submitted them for the govern- Ühispank ...... 14,0688 ...... 14,3088 ...... 15,5700 ..... 15,6995 ...... 1,6938 .... 1,7287 ment to decide. The previous spot ...... 14,2178 ...... 14,2238 ...... 15,6455 ...... 15,6475 ...... 1,7177 ...... 1,7186 Tallinna Äripank .... 14,1722 ...... 14,3376 ...... - ...... - ...... 1,6778 .... 1,7259 1 nädal ..... 14,2211 ...... 14,2227 ...... 15,6451 ...... 15,6491 ...... 1,7173 ...... 1,7184 time the government intro- * kursid on päeva jooksul korrigeeritavad 1 kuu ...... 14,2330 ...... 14,2397 ...... 15,6454 ...... 15,6552 ...... 1,7162 ...... 1,7182 duced a sweeping public ad- 3 kuud ...... 14,2668 ...... 14,2858 ...... 15,6500 ...... 15,6743 ...... 1,7142 ...... 1,7174 ministration reform was in 6 kuud ...... 14,3198 ...... 14,3598 ...... 15,6621 ...... 15,7107 ...... 1,7116 ...... 1,7172 9 kuud ...... 14,3728 ...... 14,4328 ...... 15,6795 ...... 15,7506 ...... 1,7113 ...... 1,7192 1999 under Väino Sarnet, but Muude valuutade kursid 25.04. 12 kuud .... 14,4128 ...... 14,4928 ...... 15,6892 ...... 15,7827 ...... 1,7089 ...... 1,7187 its results were limited. Experts say that this could UAH / EEK PLN / EEK HKD / EEK ost müük ost müük ost müük put the public administration Ühispank ...... 2,5900 ...... 2,6900 ...... 3,6108 ...... 3,6882 ...... 1,7974 ...... 1,8494 reform back on track. So far kursid on päeva jooksul korrigeeritavad Läti, Leedu ja Vene valuuta kursid 25.04. Väino Sarnet. most of what has been accom- RUB RUB LTL LTL LVL LVL plished is the merger of around ost müük ost müük ost müük twenty towns and municipalities. Kontaktandmed Sampo Pank (ülek) ...... 0,4530 ...... 0,4605 ...... 4,5135 ...... 4,5500 ..... 24,4629 ..... 24,8653 By one plan, the number of county governors would be Eesti Ühispank – Tornimäe 2, Tallinn tel 665 5100 Krediidipank (sular) ...... 0,4550 ...... 0,4730 ...... 4,4820 ...... 4,5750 ..... 24,2890 ..... 24,8070 Hansapank – Liivalaia 8, Tallinn tel 631 0311, faks 631 0410 reduced and they could govern between four to six regions. Eesti Krediidipank – Narva mnt 4, Tallinn tel 669 0900, faks 661 6037 (ülek) ...... 0,4542 ...... 0,4599 ...... 4,5157 ...... 4,5474 ..... 24,4700 ..... 24,8400 By the second plan, the institution of the county governor Tallinna Äripank – Vana-Viru 7, Tallinn tel 668 8088, faks 668 8089 Ühispank (sular) ...... - ...... - ...... 4,4760 ...... 4,5800 ..... 24,2591 ..... 24,8678 Tavid Valuutavahetus – Aia tn 5, Tallinn tel 627 9900, GSM 1771, www.tavid.ee (ülek) ...... 0,4535 ...... 0,4595 ...... 4,5157 ...... 4,5474 ..... 24,4489 ..... 24,8432 would be strengthened notably. By third plan, county gov- Nordea Pank - Hobujaama 4, Tallinn 10151tel 628 3300, faks 628 3201 Tallinna Äripank (ülek) ...... 0,4538 ...... 0,4632 ...... 4,5059 ...... 4,5557 ..... 24,5591 ..... 24,8365 ernments could be abolished entirely. Fourth plan is to e-post: [email protected], www.nordea.ee (sular) ...... 0,4539 ...... 0,4638 restore the local government level that was abolished in Sampo Pank – Narva mnt 11, Tallinn 15015 tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], www.sampo.ee *kursid on päeva jooksul korrigeeritavad 1993. BBN Eurex Valuutavahetus – Pronksi 7, Tallinn tel 631 2100, GSM 05161332 e-post [email protected], www.eurex.ee For more on these and other stories

Kommertspankade intressitooted go to www.balticbusinessnews.com jooksev hoius % keskmiselt kuu min tähtajaline hoius % pank kuu jäägilt püsijäägilt püsijääk 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat min summa

(4) (6) Sampo Pank ...... 0,25 ...... 0,25 ...... - ...... 2,25 ...... 2,35 ...... 2,45 ...... 2,65 ...... 2,90 ...... 3,10 ...... 3,10 ...... 1000/5000 +0.25% (5) (6) Sampo Pank ...... 0,30 ...... - ...... 2,50 ...... 2,55 ...... 2,60 ...... 2,75 ...... 3,00 ...... 3,25 ...... 3,25 ...... 1000/5000 Krediidipank ...... 0,50 ...... 1000** ...... 2,60 ...... 2,65 ...... 2,70 ...... 3,00 ...... 3,30 ...... 3,75 ...... 3,90 ...... 1000 Ühispank ...... 0,20 ...... 0,25 ...... 2,20 ...... 2,30 ...... 2,40 ...... 2,65 ...... 2,85 ...... 3,10 ...... 3,15 ...... 2000* Hansapank ...... 0,20 ...... - ...... - ...... 2,30 ...... 2,55 ...... 2,75 ...... 3,00 ...... 3,00 ...... 1000/100 000(3) Tallinna Äripank ...... 1,00 ...... 2,80 ...... 2,95 ...... 3,05 ...... 3,25 ...... 3,55 ...... 3,75 ...... 4,00 ...... 1000 626.33 Nordea Pank ...... 2,29 ...... 2,30 ...... 2,31 ...... 2,34 ...... 2,37 ...... 2,40 ...... 5000 EEK 76.94 pank tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR -0.07% 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Sampo Pank ...... 0,95 ...... 1,00 ...... 1,10 ...... 1,15 ...... 1,25 ...... 1,50 ...... 2,25 ...... 2,25 ...... 2,25 ...... 2,25 ...... 2,25 ...... 2,35 ...... 617.63 Krediidipank ...... 1,00 ...... 1,10 ...... 1,20 ...... 1,40 ...... 1,60 ...... 1,80 ...... 100 USD ...... 2,40 ...... 2,40 ...... 2,50 ...... 2,60 ...... 2,70 ...... 2,80 ...... 100 EUR Ühispank ...... 0,95 ...... 1,00 ...... 1,05 ...... 1,15 ...... 1,20 ...... 1,45 ...... 600 USD ...... 2,20 ...... 2,20 ...... 2,20 ...... 2,20 ...... 2,20 ...... 2,25 ...... 640 EUR 612.69 612.51 Hansapank ...... - ...... - ...... 1,05 ...... 1,10 ...... 1,15 ...... 1,40 ...... 225 USD ...... - ...... - ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 195 EUR 610.97 Tallinna Äripank ...... 1,05 ...... 1,10 ...... 1,20 ...... 1,25 ...... 1,30 ...... 1,55 ...... 100 USD ...... 2,70 ...... 2,70 ...... 2,70 ...... 2,75 ...... 2,75 ...... 2,75 ...... 65 EUR Nordea Pank ...... 0,60 ...... 0,60 ...... 0,60 ...... 0,60 ...... 0,80 ...... 1,00 ...... 5000 EEK ...... 2,00 ...... 2,02 ...... 2,04 ...... 2,10 ...... 2,13 ...... 2,16 ...... 5000 EEK 25.0424.0423.0422.0421.04 * maks 99 999 EEKi ** nii era- kui jur. isikutele (3) alates 3 kuud 3000 kr ja alla 3 kuu 100 000 kr (4) juriidiline isik (5) personaalpanganduse klientidele (6) kontoris ÄripäevÄripäevÄripäev 28. aprill 2003 37 arvamus toimetaja Mati Feldmann tel 667 0115, e-post [email protected]

JUHTKIRI TAUSTAINFO Loovisikute seaduseelnõu seletuskirjast Eestis käesoleval ajal koostamisel oleva vabakutselis- te loovisikute sotsiaalse kaitse alase seaduseelnõu mõistes või- vad loovisikud olla esindatud teiste riikide seadusandluses nii freelancer’ite kui ka self-employed-isikutena. Kuna Eestis seni puu- dub loovisikute legaaldefinitsioon, pole ka ametlikku statistikat nende lõikes.

  Loovisiku definitsiooni sarnasel kujul ei leidu teada- olevalt ka teistes Euroopa riikides. Enamikul juhtudel on püütud seda määratleda iseseisva kunstniku läbi (artist, Künstler, taiteilija).

  Kutselise sõltumatu kunstniku ja vaatemängude va- hendaja statuudi ja kunstiloomingu soodustamise seaduses on püütud iseseisvat kutselist kunstnikku defineerida järgmiselt – s.o isik, kes on vähemalt kolm aastat igasuguste alluvusvahekor- dadeta määranud tingimused, millel ta oma kunstiloomega tege- leb, ning kes võtab enesele kogu sellega seotud majandusliku ja sotsiaalse riski, omamata selleks mingisugust muud kutselist te- gevust.

  Loovisikute ring Saksamaal: kõne all oleva seaduse mõistes on kunstnik (Künstler) isik, kes muusikat, näite- ja kujutavat kunsti loob, sellega tegeleb või õpetab. Publitsist (Publizist) on isik, kes on kirjanikuna, ajakirjanikuna või muul viisil publitsistlikult tegev.

  Soome samalaadne õigusakt puudutab töösuhetes ole- vaid töötajaid, kes pärast seaduse jõustumist töötavad seaduses loetletud ametites. Nendeks on: muusik; näitleja, tantsija jm esinev kunstnik, aga ka operaator, dramaturg, koreograaf, kostümeerija ja lavastaja; aja- lehe või ajakirja toimetaja ja abistaja toimetamise juures, aga ka muu trükitud väljaande valmistaja; raadio- või televisiooniprog- Loomeinimestele pole rammi toimetaja ja diktor ning kunstiline abistaja; tõlk ja giid jt.   Riiklik sotsiaalkindlustuse süsteem Austrias sisaldab tervisekindlustust, õnnetusjuhtumi kindlustust, vanaduspen- sioni miinimummäärana ja pikaajalise töövõimetuse ning töötu- eraldi toetusseadust vaja se kindlustust. See osa sotsiaalse kaitse süsteemist on selles riigis Loomeliidud kavandavad seadusemuu- ne 3750 krooni võrra kuus oleks suur joni krooniga, mis pole terve riigi mas- kohustuslik. Austria eripära freelancer’ite sotsiaalse kaitse tagamisel on, et datust, mis tagaks kunstiinimestele la- riigipoolne vastutulek – on ju mitteloo- taabis väga suur raha, kuid asi on roh- nad on kohustatud tegema süsteemi sissemakseid juhul, kui neil hedama elu. Näiteks saaksid nad oma meinimestel praegu vaid 1000 krooni kem põhimõttes. on oma ametlikult registreeritud tööruum – office. Self-employed- maksustatavast tulust maha arvata kuus tulumaksuvaba. Mõned loomeini- Kui keegi ei soovi jääda riikliku või isikud aga teevad sissemakseid spetsiaalselt neile mõeldud sot- 45 000 krooni aastas. Teine võimalus mesed, nagu heliloojad, dirigendid, ar- kohaliku omavalitsuse sotsiaalabi pea- siaalse kaitse fondi. oleks saada loominguliste kriiside ajal, hitektid, teenivad väga hästi, mistõttu le, siis peaks muidki toetusfonde jätku- kui puudub loometegevusest saadav sis- neile lisasoodustuste tegemine ei ole ma. Kas või Kultuurkapitalis oli raha   setulek, riigilt alampalka, tõsi, mitte roh- millegagi põhjendatud. See kinnitab jalaga segada ja kontroll praktiliselt ole- Belgia self-employed-isikute sotsiaalne kaitse toimib tervisekindlustuse, pikaajalise töövõimetuse, minimaalse va- kem kui kuus kuud järjest. meie väidet, et kavandatav abi ei pruu- matu, nii et raha võis hoopiski kasiinosse nadus- ja toitjakaotuspensioni saamisel ning sünnitus- ja lapse- Äripäev ei toeta ega ole kunagi toe- gi minna tegelikule abivaja- rännata. Kindlasti on sihipä- puhkuse saamise kindlustamisel. tanud niisugust poliitikat, mis teeb ra- jale, nii nagu see on mõeldud. Loomeinimese rase suunitlusega toetusfon- Allikas: Riigikogu kantselei halisi soodustusi üksnes inimese ame- Ei tahaks küll näpuga näi- deklareeritud de, mis loodetavasti siiski pa- tist lähtudes. Tõelisi abivajajaid tuleb data, aga näiteks kunstnikul sissetulek võib remini tegutsevad, Eestis kahtlemata toetada, aga selleks on ül- on võrdlemisi lihtne oma töid küll nullis olla, veelgi. Tarvis on need üles REPLIIK dised riiklikud ja kohaliku omavalitsu- käest kätte müüa, jättes ka ent see ei leida. se sotsiaalabi programmid. kõik riigimaksud maksmata. pruugi tähenda- Probleem võib seisneda Väga raske – vähemalt meile tundub Seega võib deklareeritud sis- da, nagu seda selles, et Kultuurkapitalist Las emadele jääda nii – on määratleda, kes on nn loome- setulek loomeinimesel tõepoo- tegelikult raha nõutades peab sul juba polekski. inimene. Kas see on mõne loomeliidu, lest nullis olla, kuid see ei tä- nimi tehtud olema, mistõttu näiteks Kirjanike Liidu liige, või mõne henda veel, nagu sissetulekuid polekski. igaüks sealt raha ei saa. Ent kas peabki siiski emapalk seltsi, loomingulise rühmituse või klu- Niisuguse abi seadustamine võib kaa- saama? Natuke meenub nõukogude aeg, Idee, et emapalk tuleb asendada vanemapalgaga, kuna emapalga bi liige? Sihtotstarbelise riigiabi saami- sa tuua negatiivse kõrvalmõju, et seni mil kultuuritegelased olid võrdlemisi kehtestamine võib tekitada probleeme tööjõuturul, on pseudo- idee. Võimalik, et isadele ei tahaks valitsus vanemapalka maksma seks peaksid olema fikseeritud selged loometegevusest saadud ja deklareeri- hästi makstud hoolimata sellest, kui hea hakata, sest meeste palgad on üldjuhul kõrgemad ja see suuren- kriteeriumid. Igal juhul ei peaks nende tud tulu läheb põranda alla – et saada nende looming oligi. daks ka eelarves kulusid selle valimislubaduse täitmiseks. hulka kuuluma nn tunnustamata gee- riigilt lisaks alampalka. Mis tahes abi- Kui see fakt peaks kedagi lohutama, Väide iseenesest, et ka isad võivad jääda aastaks lapsega koju, niused, kelle loomingut millegipärast ei meede ei tohi halvendada üldiste riigi- siis surematud taiesed on tavaliselt val- ei tundu just veenev. Võib-olla mõned tahtjad oleks. Aga kuidas mõisteta. Lõppkokkuvõttes võib igaüks maksude laekumist. minud nende loojate vaesuses vaevel- last esimestel elukuudel sel juhul rinnapiimaga toita? Teine asi tituleerida end loomeinimeseks. Kokku koormaksid need abimeetmed des. Selle eest aga ootavad sajandid tee- on, kui tegu on tõepoolest üksikisaga, kellele peaks üle minema Tulumaksuvaba miinimumi tõstmi- ülejäänud maksumaksjaid küll 25 mil- nitud kuulsust. kõik ema õigused. Praegu ajab 200 allkirjaga avalik kiri, mis peaminister Partsule tehti, taga mõttetut võrdõiguslikkust. 38 Äripäev 28. aprill 2003 arvamused

toimetaja Aili Sandre tel 667 0310, e-post [email protected]

KOMMENTAAR Madalad laenuintressid

firmad 655 8128 Laenuriskid kontrolli all pangad 655 6825 fondid 655 6100 mitte laenude kiire kasv iseene- töötajad järgiksid printsiipi tidest on olnud ühe ja sama sest, vaid laenuprojektide kva- “tunne oma klienti”. Kui panga panga kliendid sünnist surma- tööskeemid 050 54 760 Ivar Kallast kaatrid www.sfi.ee liteet ning laenude kasutamise turuosa kasvab tänu konku- ni. Ja Briti pangad ei ole siiani Nordea Panga otstarve. Tähtis on jälgida, et rentsivõimelistele pakkumiste- suutnud hakata pakkuma kä- krediidijuht, juhatuse pankade senine krediidipoliiti- le väga kiiresti, siis tuleb ka sitsi kirjutatavatele tðekiarvel- EESTI liige SUNTIGER FIVE ka karmistuva konkurentsi all klientide tundmaõppimisele dustele kaasaegsemat ja klien- FIRMAD INTERNATIONAL Laenude andmisega seotud te- ei koolduks ja laenuportfelli pühendada palju aega. Sellega disõbralikumalt toimivat asen- maatika on pälvinud ajakirjan- kvaliteet seeläbi ei kannataks. ei pea kaasnema nõue, et elu- dust. duses viimasel ajal suurt tähe- Nordea kontsernil on küm- asemelaenu taotleja peaks ole- Üks uurimus ütleb, et ligi lepanu. Tegu on valdkonnaga, me miljonit eraisikust klienti. ma enne laenutaotluse esita- pooled eestlased on valmis va- Audiitorteenused mis otseselt puudutab paljude Nende klientide käes on täna mist panga klient. hetama oma senise pangasuh- Raamatupidamisteenused Eesti elanike rahalist seisu. laene üle 900 miljardi krooni Laenutaotlejaga koostöös ja te uue vastu. Võib-olla on just MAJANDUSAASTA ARUANDED Pakutavate intresside hüp- suuruses summas. Lihtsa võrd- mitmete andmebaaside abil meie rahva innukus uuendus- pelise languse ja kiiresti kasva- lusena tooksin välja, et kokku suudavad pangad luua taotleja tega kaasa minna tekitanud Ratonell OÜ • Tallinn, Laki 14 Tel 651 7775, 051 51 473 vate laenumahtude tingimustes moodustab see Eesti riigi 23 senisest maksekäitumisest ja panganduses tiheda konkurent- krebane@onlineee on viimasel ajal suurenenud ka aasta eelarve. tulevasest tagasimaksevõimest si ja teravdanud tähelepanu pankade valvsus laenamise On selge, et nii suurte sum- täpse ja tervikliku pildi, sõltu- langevate laenuintresside vas- suhtes. Mure sellise made majandamise- mata sellest, millist panka tu. Muutus on aga elu edasi viiv kiire kasvu jätkumi- le on Nordea kont- klient siiani on kasutanud. jõud ja muutused paremusele AMEERIKA AUTODE VARUOSAD Võib-olla just PowerfPowerflexlex puksid, Green filtrid, se pärast on põhjen- Eesti elanike sern kehtestanud Klient saab soodsa pakkumi- visad tulema, kui ei ole konku- OÜ/AS Wettec madaldussarjad datud. Samas on innukus uuen- põhjalikud ja ranged se, kui ta vastab selgetele ja rentsi. kasvu aluseks olnud Tallinnas Mäealuse 3A dustega kaasa reeglid ja me ei saa konservatiivsetele reeglitele. TelTelefonefon 655 0600, 056 250 352 eestlaste seni suhte- lubada endale liht- Madalate intresside pakkumi- Samal teemal: valmisfirmad, asutamine, Faks 655 0615 minna on teki- e-post [email protected] liselt madal laenu- muudatused äriregistris tanud pangan- sustatud lähenemist sele võib täiendavalt kaasa • Sven Kunsing, “Tarku otsu- www.usparts.ee koormus ja jätkuvalt laenude väljastami- aidata olukord, kui pangal ei seid tehakse ka hullude päeva- • soodne duses tiheda paranenud majan- sel ühelgi turul, kus tule intressitulu arvelt finant- de aegu”, 25.04. • suur valik konkurentsi. duslikud võimalused tegutseme. See keh- seerida suurt hulka muude tee- • Rasmus Pikkani, “Madal int- • raamatupidamine Haapsalus müüa laenu võtmiseks. tib kõigis Nordea nuste kulusid. Olulist rolli ma- ress – õnn või oht?”, 24.04. toiduainete jae- ja hulgimüügiga Laenude andmisel Eestis ei Panga rahvusvahelistes filiaali- dalate intresside kujunemisel •Jaan Liitmäe, “Hullud päevad www.prosperainfo.com tegelev OSAÜHING ole Nordea kohaldanud lihtsus- des Eestist kuni Luksemburgi- mängib panga jaoks ka kesk- ei sobi laenuturule”, 23.04. Roosikrantsi 11, Tallinn (tunnustatud, hooned kesklinnas tatud reegleid, mis lubaksid väl- ni. Põhjamaades on keskmine misest suuremate laenusum- • “Panga jõupositsioon kliendi + kauplused) Šveitsi Maja jastada laenu kaheldava taga- intressitase veel kuni 0,6% võr- made väljastamine ja heas kor- suhtes nõrgeneb”, 24.04. Tel (0) 630 7700 Tel 050 73 284 simaksevõimega klientidele. Pi- ra madalam kui seni meie turul ras laenutagatise olemasolu. • “Kui praegu mitte võtta elu- gem järgime siin konservatiiv- pakutav madalaim. Eestlased ütlevad, et julge asemelaenu, siis millal?”, 16. semat krediidipoliitikat kui näi- Panga krediidijuhi üheks pealehakkamine on pool võitu 04. Online uudised teks meie naabrid Põhjamaa- kesksemaks tööülesandeks on ja julge hundi rind on rasvane. • “Laenuintressid alanevad sel- ACltius onsult des. Murelikuks ei tohiks teha hoolitseda selle eest, et panga Enamik konservatiivsetest brit- lel aastal veelgi”, 10.03. FIRMADE ASUTAMINE JA MÜÜK päevapiletiga KOMMENTAAR Täna on töötervishoiu ja tööohutuse päev Tõnismägi 3a, tel 646 3760 10– [email protected] www.altius.ee wwwaripaevee Et me jõuaks töölt tervena koju Rendile anda Kreekas (7100), Portugalis ja DRYVIT SYSTEMS USA (EESTI) Belgias, vähem Rootsis (1300), Mullu rekordarv tööõnnetusi Tõnu Vare Suurbritannias ja Taanis. Meie teleskooplaadur 3293 FASSAADIMATERJALID tööinspektsiooni väikeste suhtarvude põhjuseks tööõnnetuste arv aastas 3285 koos tõstekorvi, tõste- MAJADE SOOJUSTAMINE nõunik ei ole ohutum töökeskkond, vaid 2758 2664 käppade ja 3 t tõstevintsiga Suur-Sõjamäe 31, Tallinn 2296 2251 2368 Tel 053 422 522 tel 621 2025, faks 600 7873, osa tööõnnetuste varjamine. 2965 4002 www.dryvit.ee Tööl sai meil mullu surma 35, Maailmas juhtub aastas 270 esialgsed raske tervisekahjustuse ligi tu- miljonit tööõnnetust ja 350 000 andmed hat ja üldse töötades või töö- surma tööõnnetuste läbi. Sur- 1465 AUTENTE teel kannatada üle 4000 inime- majuhtumite suhtarv on maail- 1320 VALMIS OSAÜHINGUD se. Tänavu kolme kuuga oli sur- mas 14 (kaks korda rohkem kui RAAMATUPIDAMISTEENUSED masaanuid seitse, raskesse töö- Eestis), tööõnnetusi tuleb 1992 1994 1996 1998 2000 2002 Tallinnas Narva mnt 7–643, VI k õnnetusse sattunuid oli 263 ja 12 500 ehk jällegi meist ligi Telefon 660 1760 Allikas: tööinspektsioon Tartus Vallikraavi 2, IV k üldse registreeriti üle 1300 töö- kaks korda rohkem. Tööõnne- Telefon (07) 440 460 õnnetuse. Suhtarvus – 100 000 www autente ee info@autente ee tused ei tähenda ainult kaota- haiguspäeva), kus see raha- See summa on kolme aastaga töötaja kohta – oli meil mullu tud elusid ja vigastusi, püsivat määr on aasta-aastalt suurene- kahekordistunud ning tänavu- 683 tööõnnetust. Nii suurt töö- töövõime vähenemist ja selle- nud – kolme aastaga on lisan- ses eelarves on selleks juba ette õnnetuste määra ei ole meil ol- Ettevalmistuskursused EESTI KEELE riiklikuks ga kaasnevaid otseseid kulutu- dunud 10 miljonit. Tööõnne- nähtud koguni ligi 49 miljonit nud viimased viisteist aastat! si, vaid ka saamata jäänud too- tuste ja kutsehaiguste hüvitis- krooni. Kuni meil ei ole tööõn- tasemeeksamiks soome ja vene keele baasil Muidugi on liiklusohvrite, dangut, kannatanu ja purune- teks tööandja puudumisel netus- ja kutsehaiguskindlus- tapetute, uppunute, enesetap- EL PHARE programm maksab 50% kursuse tasust tagasi! nud seadmete asendamist, uue maksti mullu juba ligi 35 miljo- tust tööandjate vastuseisu tõt- pude jm vigastuste arv igal aas- töötaja väljaõpetamist ja enne- Kursused alg-, kesk- ja kõrgtasemele alates maist 2003. Info: Estfin Äri- ja Keeltekool, nit krooni maksumaksja raha. tu, jääme ühiskassast maksma. tal suurem kui töö- k-luba nr 1959 HM, www.estfin.ee, [email protected], tel 601 0402, 056 492 294 tustöö kulusid. õnnetustes surma- Tööõnnetused Taanis mullu lä- saanute hulk. Siiski lähevad meile biviidud uuring töö- Euroopa Liitu ohutuma töökeskkonnaga ei saa töösurmasid aastas maksma õnnetuste maksu- kuidagi tähelepanu- muse kohta näitas, Euroopa Komisjon kiitis mullu heaks Euroopa Liidu töötervis- umbes 3–4 hoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2002–2006. Rõhuta- ta jätta. Igal tööte- miljardit krooni. et keskmine tööõn- gijal on põhimõtte- netusega kaasnev takse, et töötervishoid ja tööohutus on ELis tähtsaim sotsiaal- Turunduse poliitika sektor. Sellest tõdemusest lähtudes hakkab EL arenda- Turunduse line õigus sellistele töötingi- kulu oli kerge tööõnnetuse kor- mustele, mis tagavad tema ter- ral 17 000, ettevõttele tüüpili- ma kolme uut ainevaldkonda ja suunda. vise ja turvalisuse. se tööõnnetuse puhul 63 000 Esiteks on strateegiale omane kõikehõlmav lähenemine töö- ilmub Suhtarvu aluseks võttes on ja raske tööõnnetuse tõttu heaolule, võttes arvesse töökeskkonna ja tööelu muudatused ja 15. Lätis ja Leedus mitu korda vä- 171 000 Eesti krooni. uued, sh psühhosotsiaalsed riskid (nt tööstress). Parandada hem tööõnnetusi kui meil. Teis- Koos Taani töökeskkonna- tuleb töökvaliteeti, mille keskne osa on tervislik ja ohutu töö- mail te saatusekaaslastega võrreldes ameti spetsialistidega on töö- keskkond. Teine lähtekoht on riskiennetuse tugevdamine ja TOP partnerluse loomine töötervishoiu ja tööohutusega tegelevate on suhtarv meie omast suurem inspektsioon käivitanud projek- Tðehhis, Slovakkias ja Ungaris, ti tööõnnetuste maksumuse sel- sidustöörühmadega. samas suurusjärgus Venemaal gitamise mudeli väljatöötami- Kolmandaks rõhutab strateegia, et ambitsioonikas sotsiaal- TÄNA ON REKLAAMPINNA ning tunduvalt väiksem Rumee- seks, seda nii ettevõtte kui ka poliitika on oluline konkurentsivõime seisukohalt, selle puudu- nias ja Sloveenias. riigi tasandil. Üks ühisarutelu mine põhjustab majandusele ja ühiskonnale suuri kulusid. Tõ- Euroopa Liidu liikmesriiki- on juba toimunud. Täna oska- detakse, et kandidaatriikides on tööõnnetusi rohkem kui ELis. BRONEERIMISE VIIMANE PÄEV Nii liikmes- kui ka kandidaatriikides ei ole veel mõistetud vaja- dega võrreldes oleme hoopis me vaid arvata, et tööõnnetu- teises seisus. ELis on keskmine sed lähevad teiste riikide koge- likul määral ennetustöö põhimõtet, mis on määratletud EK tööõnnetuste suhtarv langenud musi arvestades meil maksma direktiivides. Strateegia sätestab, et ELil tuleb igati edendada viimase 10 aastaga 4500-lt ca 3–4 miljardit aastas. Üksi head töökeskkonda (tähistab füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset 4000ni, seega juhtub neil töö- tööõnnetuste haiguspäevade heaolu), mida ei saa mõõta ainult tööõnnetuste ja kutsehaigus- reklaamimüügi projektijuht Külli Kruusandi te põhjal. ELi tulevase liikmena ei saa me neist eesmärkidest [email protected] • telefon 667 0089 • faks 667 0200 õnnetusi 7–8 korda rohkem. hüvitisi maksti 2002. a üle 25 Riigiti on rohkem tööõnnetusi miljoni krooni (üle 170 000 mööda vaadata ja jätkuvalt oma raskele minevikule viidata. arvamused Äripäev 28. aprill 2003 39 toimetaja Aili Sandre tel 667 0310, e-post [email protected]

KOLUMN VIIS AASTAT TAGASI

28. aprill 1998 Eesti kaks valikut Hoiuseintress on langenud

Riigi konkurentsivõime ja elatustase sõl- mitte võimatu organiseerida. Suurtes ja ti- Eesti kommertspankades hoiustatud tähtajaliste krooni- hoiuste kaalutud keskmine intress moodustas märtsis 10,49 tuvad majanduse tootlikkusest. Seda mõõ- Kaarel Kilvits hedates majandustes asuvad kõrgtehnoloo- detakse inim-, kapitali- ja loodusressurssi- gilised ettevõtted omavad selgeid konku- protsenti, langedes kuu jooksul 1,2 protsendipunkti. Eraisi- de ühiku kohta toodetud kaupade ning rentsieeliseid. kute kroonihoiuste keskmine intress oli keskpanga andme- teenuste väärtusega. Majanduspraktikas Edukas regioonis kontsentreerub kõrg- tel märtsis 11,0 protsenti. Tähtajaliste Saksa marga hoiuste kasutatav kõige üldisem ja lihtsustatud tehnoloogiline, teadusmahukas, suure li- keskmine aastaintress oli märtsis 7,19 protsenti, mis on tootlikkuse näitaja on sisemajanduse ko- sandväärtusega tootmine. Energia-, tööjõu- viimase kuue kuu kõrgeim näitaja. guprodukt (SKP) elaniku kohta. Kuigi eri- ja maamahukas väikese lisandväärtusega Hetkeseis: Hoiuseintressi pole enam ollagi – tähtajali- nevate allikate (nt Maailmapank, IMF, tootmine surutakse perifeeriasse. se hoiuse intress jääb vahemikku 1,80% (Hansapank, täht- ÜRO, Eurostat) vastav statistika ei lange Tänu aglomeratsioonist saadavatele aeg kolm kuud) kuni 4,00% (Krediidipank, üle kahe aas- päriselt kokku, võib väita järgmist. Eesti eelistele võivad arenenud riigid ettevõtteid ta). Siin ka üks põhjus, miks hoiused kasvavad aeglaselt. SKP elaniku kohta on arenenud tööstus- maksustada kõrgema maksumääraga kui riikide omast jooksevhindades ligi 10 kor- vähemarenenud riigid, seejuures pole vaja da ja PPS (ostujõu standard, näitab euro karta kõrgtehnoloogilise kapitali väljavoo- VÄLISKOMMENTAAR tegelikku väärtust) järgi üle kolme korra lu. Maksudena kogutud raha arvel on või- väiksem. Väga suured on erinevused ka malik veelgi konkurentsieeliseid tugevda- palgatasemeis. Värske statistika näitab, et da – finantseerida teadus- ja arendustege- 2002 oli keskmine brutopalk Soomes 5,3 vust, leevendada sotsiaalprobleeme. Kui riik satub korda kõrgem kui Eestis. Tuumas asuvad kõrgtehnoloogilised et- Need asjaolud on üldiselt teada ja nen- tevõtted püüavad tegelda põhiliselt kõrget de üle virisetakse meie ajakirjanduses pi- kasumit võimaldava tootearenduse ja tu- võimuvaakumisse devalt. Hädaldatakse meie viletsa kvali- rundusega. Madala kasumiga tootmisprot- teediga tööjõu, väikese palga, mõne ette- sessid suunatakse aga perifeerias asuvates- Tõnis Arnover võtte madala tootlikkuse ja mille iganes se tütarfirmadesse või allhanget täitvates- üle. Aga sellise olukorra süvapõhjusteni se iseseisvatesse ettevõtetesse. USA kõrgtehnoloogilisel armeel läks Iraagi dik- jõutakse väga harva. Kui üldse. Senist tööstuse struktuu- taatori erilise motivatsioonita vägede purus- ri säilitades ei jõua Eesti tamine hõlpsalt. Et USA tegutses ilma ÜRO oma majandusarengus Mida peab Eesti tegema? volituseta ning Iraagi valitsus haihtus nagu ti- Põhjus majanduse struktuur arenenud tööstusriikidele Globaliseerumine põhimõtteliselt soodus- na tuhka, sattus Iraak selle tagajärjel nii sise- Kui vähemarenenud riigis on tootlikkus mitte kunagi järele. tab majanduslikku progressi, kuid riigid ja riiklikult kui ka rahvusvaheliselt väga kum- 10 korda madalam kui kõrgeltarenenud regioonid ei võida sellest kaugeltki mitte malisse tühiruumi. tööstusriigis, ei tähenda see, et vähem- Inimesed nii arenenud tööstusriikides kui võrdselt. Võit või kaotus oleneb geograafi- Anarhia, kunstiväärtuste rööv ning relvade arenenud riigi töötaja oleks 10 korda ru- ka arengumaades ei tarbi vaid kõrgtehno- listest tingimustest, üldisest geopoliitilisest müük Bagdadi turul on üldteada faktid. Hoo- malam ja laisem ning sealsete ettevõtete loogilisi tooteid (arvuteid, ravimeid). Nad olukorrast ja (majandus)poliitikast. Eesti on pis vähem on juttu olnud seaduslikust poo- majandusnäitajad Lääne analoogidega vajavad ka lihtsaid kaupu (toitu, rõivaid). mitmel objektiivsel ja subjektiivsel põhju- lest. Näiteks eelmisel nädalal peetud nafta- võrreldes 10 korda viletsamad. Globaliseerunud maailmaturg vajab nii sel jäänud perifeeriasse. Aga ka meie unis- tootjariikide organisatsiooni OPEC kohtumise Riikide tootlikkus ja elatustase ei sõltu kõrg- kui ka madaltehnoloogilisi harusid. tame “kuldse miljardi” hulka jõudmisest, eel huvitas kõiki, kes esindab seal Iraaki. niivõrd mingi konkreetse ettevõtte või ha- Kuid viimased ei taga riigi rikkust, seepä- muu maailma arvelt kasu lõikamisest. Ehkki USA on võtnud Iraagi kontrolli alla, ru tootlikkusest, kui just majanduse struk- rast käib kõrgtehnoloogiliste, teadusma- Tänapäeva globaliseeruvas maailmas ei soovi ta näidata, et määrab selle tuurist, kõrge lisandväärtusega harude hukate, suure lisandväärtusega valdkon- püüavad kõik riigid olla rahvusvaheliselt poliitikat, sealhulgas naftatootmise osakaalust. Vaesed riigid on madalast teh- dade pärast nii riikide kui ka majan- konkurentsivõimelised. Majanduse efektiiv- Jah, Iraagi vallas. Seepärast vastas USA, et Iraa- noloogilisest tasemest, kehvadest turuside- dusühenduste vahel halastamatu võitlus. suse ja rahvusvahelise konkurentsivõime sõda on lõppe- ki ei esinda keegi. Samal ajal oli metest jms tulenevalt suutelised tootma Sellest võitlusest ning võidust pole hu- tõstmiseks on põhimõtteliselt kaks võima- nud, kuid OPEC saatnud ametliku kutse Iraagi väikese lisandväärtusega lihtsat toodan- vitatud ainult ettevõtjad, vaid kõik ühis- lust. Üks neist on tõsta olemasolevate ette- rahuni on veel endisele naftaministrile Amer gut. Kõrge lisandväärtusega kõrgtehnoloo- konnakihid. Sest kõrgeltarenenud tööstus- võtete kogutootlikkust ja muuta majandu- pikk maa. Rasheedile, kes seisab USA tagaotsi- giline (teadusmahukas) tootmine koondub riikide palgatöötajate kõrge palk ei tulene se struktuuri suure lisandväärtusega allha- tavate poliitikute nimekirjas. üha enam arenenud tööstusriikidesse. Sel- nende tarkusest ja usinusest. See on liht- rude suunas. Teine tee ehk kõrgtehnoloo- Ei lähe kergelt ka valitsuse loomi- line – majanduslikult kahtlemata ratsio- salt mittetöine tulu, nende osa muu maa- gilise (teadusmahuka) tööstusliku tootmi- ne. USA eriesindaja Jay Garneri kokkupanda- naalne – rahvusvaheline tööjaotus on nii ilma ekspluateerimisest, ettevõtjate ja rii- se eelisarendamine on vaieldamatult efek- vasse Iraagi üleminekuvalitsusse kutsutud ek- globaliseerumise eesmärk kui ka tulemus. gi (vabatahtlik?) maks sotsiaalse rahu eest. tiivsem. Esimene tee Eestis arvestatavat tu- siilpoliitikud pole riigis populaarsed. Tugevalt Just spetsialiseerumine kasulikele tege- Kapitali territoriaalsel kontsentreerumi- lemust ei anna. Senist tööstuse struktuuri on aktiviseerunud Husseini ajal allasurutud vusaladele on olnud kõrgeltarenenud töös- sel tekkiv majanduslik efekt on selle haju- säilitades ei jõua Eesti majandusarengus enamus – ðiiidid, kes nõuavad ameeriklaste tusriikide edu alus. Teenindussektori töö- tatud paiknemisega võrreldes oluliselt suu- arenenud tööstusriikidele mitte kunagi jä- lahkumist ega taha minna nende loodavasse tajate tootlikkus erineb riigiti suhteliselt rem. Ettevõtetel on sel juhul odavam kor- rele. Millised on tänases maailmas kõrge valitsusse. USA väidab, et ðiiitide õhutamise vähe. Hotelliteenija ja bussijuht on Albaa- raldada allhankeid, osta teenuseid, tugev- lisandväärtusega allharud, on üldiselt tea- taga on Iraan, kus ðiiidid on võimul 1979. nias ja USAs enam-vähem sama tootlikud. dada infrastruktuuri, vahetada teadmisi. da – meile reaalsetest valdkondadest näi- aastast peale, kui nad ajasid maapakku USA Tootlikkuste vahe tuleneb sellest, et kõr- Samuti on ettevõtetel suurtes ja tihedates teks masina- ja aparaadiehitus ning kõik toetatud ðahhi. geltarenenud tööstusriik tegeleb enamas- majandustes tootmist kergem spetsialisee- telekommunikatsiooniga seotu. Kuidas aga Või võtame USA presidendi Bushi soovitu- ti kasulike (kõrgtehnoloogiliste, teadusma- rida. Suuremaid püsikulutusi nõudvaid selles suunas liikuda, on juba omaette jutt. se tühistada ÜRO Iraagi-vastased sanktsioo- hukate) valdkondadega. Vaestes riikides kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid on väikes- Kaarel Kilvits on Tallinna Tehnikaülikooli nid. Näib loomulik, et 13 aastat kestnud sankt- domineerivad mittekasulikud valdkonnad. tes ja hajutatud majandustes raske, kui majanduspoliitika professor sioonide kaotamine aitaks iraaklaste elu nor- maliseerida. Ometi Prantsusmaa ja Venemaa ei toeta KOMMENTAAR Kokkuhoiust riigitegelaste moodi seda, sest väidetavalt tunnustaksid nad nii sõja seaduslikkust post facto. Lisaks ei pea Vene- maa sanktsioonide kaotamist võimalikuks en- ne, kui Iraagis on seaduslik valitsus. Riik on Eestile liiga kallis lõbu Diplomaatilistele kähmlustele lisanduvad sioon käib riigile üle jõu. Liiga form” päädis lihtsalt sellega, et ei jaksa endale ise elamispinda majanduslikud. Näiteks Euroopa Liit on luba- kallis lõbu. Tarvis kokku hoida. regionaalminister nimetati üm- hankida ja punktist A punkti B nud põhjalikult uurida, kas USA Bechteli fir- Tiit Reinart Kokkuhoiust kõnelemine on ber teiseks siseministriks. Rah- liikumine peab kellegi teise ku- male antud Iraagi infrastruktuuride taastami- kolmnist populaarne teema. vastikuministriga ei lul käima. Rääkimata muudest se 9,7 miljardi kroonine leping üldse vastab Tavaliselt enne vali- viitsitud sedagi teha. hüvedest. WTO reeglitele. misi või kohe nende Huvitav, et Ja muidugi need Nüüd söön oma sõnu. Pais- Jah, Iraagi sõda on lõppenud, kuid rahuni Kuulates aeg-ajalt riigiisade järel. valituks osutu- väljastpoolt Tallinna tab siiski, et riik ei käi meile on veel pikk maa. kurtmist kõhna rahakoti üle, Võimule tulnud mine tähendab pärit rahvasaadikud, üle jõu. Päris palju jaksame kin- tihti ka abituks taban end ketserlikult mõttelt, koalitsioon alustas kellele on ilmtingi- ni maksta. Ja osa neid mitte- Toimetus e-post: [email protected] osutumist, nii tel: (372) 667 0111 et riik on Eestile liiga kallis kärarikkalt niinime- mata vaja maksu- abituid lihtsurelikke istub juba faks: (372) 667 0265 lõbu. Nii kallis, et ükskõik, mida tatud ametiautondu- abituks, et ei maksja raha eest praegu igal hommikul rongi, et Reklaamiosakond e-post: [email protected] peatoimetaja: Igor Rõtov tel: (372) 667 0105 jaksa ise enda- väljaandja: Äripäeva Kirjastuse AS vajalikku ka teha tarvis poleks, se reformi. Selle ku- üürida Tallinna kesk- kuni 100 kilomeetri kauguselt faks: (372) 667 0200 Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn raha selleks niikuinii ei jätku. jukaimaks kokku- le ei elamist linnas väärt korterid. Tallinnas tööl käia. Käidaks Tellimine ja levi e-post: [email protected] tel: (372) 667 0111 tel: (372) 667 0099 (372) 667 0222 Möödunud nädalal lugesin hoiunäiteks sai Rii- ega sõiduriista Ja ikka täie ettenäh- kaugemaltki, kui keegi viitsiks faks: (372) 667 0300 faks: (372) 667 0265 Tellimishind 12 kuuks 1900 kr majandusminister Meelis Ato- gikogu esimees, kes hankida. tud raha eest, sest oma ametiautost ja -korterist (372) 667 0165 Tellimine internetis http://pood.aripaev.ee e-post: [email protected] neni ja rahandusminister Tõ- erinevalt oma eel- ega siis rahva poolt kaugemale vaadata. WWW: http://www.aripaev.ee trükk: AS Kroonpress nis Paltsu pea ühest suust kin- käijaist, kes ühe sõidukiga hak- austatud ja armastatud rahva- Vähemasti raudteespetsialis- Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus nitamas, et reisirongiliiklus on kama said, hakkas kasutama saadikuil kõlba odavamat pin- tide sõnul oleks reisirongiliik- kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on Eestis väljasure(tata)v nähtus, kahte sõiduautot. da kasutada. luse kaotamine üsna erandlik autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine kuna selle doteerimine olevat Mõni aeg tagasi räägiti ka Huvitav, et valituks osutumi- samm. Eriti Euroopa konteks- mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. riigi raha laristamine. vajadusest ära kaotada portfel- ne tähendab tihtipeale ka abi- tis, kus reisirongiliiklus eelis- Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, Signaal on selge – üks funkt- lita ministrite ametikohad. “Re- tuks osutumist. Nii abituks, et arendatav ala on. [email protected] või tel (372) 646 3363 Äripäev esmaspäev 28. aprill 2003

VALUUTAKURSID

25.04.2003 Gaasitorude paigaldamise eel tuleb meelde tuletada koolimatematemaatika, kui on soov Eesti Gaasi võrguga liitumise hind üle kontrollida. Foto: Sven Arbet USD 14,22 EEK SEK 1,72 EEK Ülesanne teile, gaasitarbijad LVL 24,71 EEK EUR 1,10 USD Selline on valem, mis teile lahkelt ette antakse, kui tahate ÄRILAUSE teada, kas Eesti Gaasiga liitumise eest küsitav kopsa- kas rahasumma on õigustatud. Rehken- Tarbijakaitseameti jurist Kat- rin Malm selgitab, et seaduse dage ja otsustage kohaselt peab ka tavaline ini- Liitumistasu arvestamise metoodika ise! mene, kes puutub kokku enda- le võõra alaga, täpselt aru saa- Liitumistasu suurus sõltub liituja tarbitavast gaasikogusest ning liitumispunkti Silva Männik ma, mille eest temalt raha kü- asukohast gaasivõrgu suhtes. q uue tarbija või kütuseettevõtja oodatav aastane tarbitav gaasikogus, mis [email protected] sitakse. See tähendab, et Eesti t Gaas ja seda kontrolliv ener- määratakse lähtuvalt gaasitarvitite tehnilistest parameetritest ja gaasitarvitite otstarbest Enamikul inimestest, kel giaturu inspektsioon peavad I piirkonna üldinvesteering ehk investeering ülekande- ja jaotustorustikku, mis koolist juba üksjagu aastaid olema võimelised selle valemi ü teostatakse antud piikonna või tarbijate grupi maagaasiga varustamiseks möödas, jookseb uue, vaevu ja küsitava raha suuruse lihtsas I liituja ühendamiseks teostatav investeering ehk investeering, mis teostatakse Eesti Konjunktuuriinstituudi aasta tagasi kehtestatud vale- vormis lahti selgitama. i tarbija või kütuseettevõtja ühendamiseks olemasoleva või ehitatava ülekande- direktor mi peale mõttelõng kokku. “Liitumistasude ja muude või jaotustorustikuga

“Mul on ikka tõsiselt raske teenuste hinnakujundus on era- Qpt piirkonna oodatav aastane gaasitarbimine ehk piirkonna kõigi potentsiaalsete selgusele saada, kas Eesti Gaa- ettevõttel vaba, kuid hind peab uute tarbijate aastane gaasitarbimine Marje Josing x si poolt ette kirjutatud liitumis- olema igale tarbijale selgelt (1+R) tulevikuväärtuse intressitegur, mida arvestatakse juhul, kui liitmine leiab aset hilisematel aastatel kui investeeringu teostamine tasu on õigustatud ja kust selli- arusaadav,” rääkis Malm. “Loo- R rahaturu keskmine intress Euroopa Liitu kuulu- ne number saadakse,” kehitab mulikult on see valem tavaini- x aastate arv investeeringu teostamisest (0) kuni liitumiseni, kus misega kaasneb ka oma kliendi nimel gaasiettevõt- mesele üle mõistuse ja vajadu- n c ajaldatud tulu investeeringust arvestusliku tasuvusaja jooksul, kus Σ t teatud psühholoogi- tega asju ajav projekteerija va- sel tuleb uurida, kas see on ikka t C =q ×(p–c) (r+1) t t line efekt – Eesti tee- lemi ja selle komponentide sisu õigustatult kulupõhine.” t=1 q – aastane tarbitav gaasikogus t nused ja kaubad läbipaistvuse peale õlgu. “Hea, Energiaturu inspektsiooni p – hind ühikule kui vaidlustamise korral majan- peadirektori asetäitja Margus c – kulud ühikule pole siis enam “Teh- duspolitseigi sellest läbi suu- Kasepalu möönab, et valem t – periood (aasta) alates investeeringu teostamisest tud endises nõuko- r – diskonto määr gude liiduvabarii- daks närida.” võib esmapilgul tõepoolest üle- Allikas: Eesti Gaas Ainult tänu kogemustele ja tamatuna tunduda. “Aga see on gis”, vaid “Made in asjaajamisjulgusele selgitas ta nagu kooliaja matemaatikaski, EU”, ehk aitab see lõpuks välja, et tema kliendil ei et alguses tundub valem üle vaja teha kaevetöid ja kui pikk peaks see ikka kestma,” toob mann tunnistab, et valem võ- Eesti ettevõtjal oma olegi vaja liitumistasu maksta, mõistuse, kuid kui rehkenda- on trassi distants, kui suur on Kasepalu näite võimalikust tab tedagi kukalt kratsima ning töö eest ka paremat sest gaasivõimalus oli objektil ma hakata, ei olegi nii keeruli- gaasivajadus ja investeeringu vaidluskohast Eesti Gaasiga. raske on esimese hooga öelda- hinda küsida. juba varem olemas. Kogenema- ne,” räägib ta. periood. Üldiselt pole aga tõsiseid vaid- gi, kuidas seda lihtsalt ja üld- tu kinnisvaraarendaja või era- Vaidluste puhul on inspekt- “Näiteks ühe vaidluse puhul lusi eelmise aasta juuli lõpus rahvalikult oleks võimalik lahti tarbija oleks aga raha tõenäoli- siooni range põhimõte, et iga oli investeeringu ajatatud tu- rakendunud valemi osas palju seletada. “See arvutatakse iga selt lauale ladunud, saamata liitumist vaadeldakse indivi- luks märgitud 10 aastat, kuid ette tulnud, märgib ta. kliendi puhul eraldi välja ja läh- Äripäev täpselt aru, miks ja kuidas see duaalselt. Tähtis on objekti asu- mina ei usu, et see nii lühike Eesti Gaasi avalike suhete tutakse igast objektist eraldi,” 25.04.2003 number tekkinud on. koht ja eripära. Kui palju on on. Paar-kolmkümmend aastat nõunik Maarika Saarna-Sii- lisab ta.

Äripäeva seminar 15. mail Hotellis Reval Olümpia Raamatupidamistarkvara Kauplus Rosalind nüüd ka ost – üheksa korda Tartu mnt 14 mõõda, üks kord lõika! (Ühispanga kõrval) Rosalindi teised kauplused asuvad: Seminari soodushind 1950 kr (km-ga 2304 kr). Tavahind alates 8. maist 2500 kr TALLINNAS: (km-ga 2950 kr). Roosikrantsi 16, Tartu mnt 87 (Sikupilli Kaubanduskeskus) Mitme osaleja korraga registreerimisel Toetavad: kehtib 10% soodustus. PÄRNUS: Papiniidu 42 (Mai Selver) Registreerimine ja lisainfo www.aripaev.ee/seminar TARTUS: Riia 4, Rüütli 6 ja tel 667 0233 Merle Kumari