KEEL JA KIRJANDUS SISUKORD

R. Veidemann. Uus Eesti — uus kirjandus? 793 U. Sutrop. Eesti keele põhivärvinimed 797 V. Oja. Võrdlusel baseeruvaist värviliitsõnadest 809 V. Pino. Kes on käinud Peipsi piiril... Täiendavat Juhan Weizenbergi rahvaluuleharrastusest 818 T. Kallas. Põlvkond XX sajandi finiširuudustikus ehk Arvo Valton 60 830 Eesti elav luulelugu (D. Kareva, O. Kruus) 833

RAAMATUID

L. Viitol. Nii noor, nii contra! 835 M. Matsina. Kuhu j äi Jumal? 836 V. Uibopuu. Raimond Kolga monograafiat lugedes 837

RINGVAADE

V. Villandi. Asta Hameri 2. XII 1922 —18. VII 1995 841 O. Kruus. Kirjanduskriitikust romaanikirjanikuks 842 P. Olesk. Sihtpunktist keskpunkti. Jüri Talvet 50 843 A.-R. Hausenberg, H. Kaal, V.-L. Kingisepp, К. Ha- TOIMETUS: bicht, E. Niit, K. Tamm. Emakeele Seltsis 845 J. Oras. Noorte folkloristide kevadkonverents 851 E.Ross Ü. Tedre. Rahvausundiseminar 854 (peatoimetaja kt), L. Kreinin. Esimene liivi kirjakeele konverents 855 P. Lias (kirjandusteooria ja -kriitika osakonna toimetaja), Kaanel: Arvo Valton. H. Niit (kirjandusajaloo ja rahva­ luule osakonna toimetaja),

V.Klaus (keeleteaduse osakonna toimetaja),

I. Pärnapuu (toimetaja),

L. Veskis (toimetaja),

|M. Kleiner (sekretär).

Toimetuse aadress: EE0001 Tallinn, Roosikrantsi 6. Telefonid 449-228,449-126.

Trükkida antud 2. XII 1995. Trükiarv 1755. Tellimus nr 5632. Trükikoda Printall. EE0090 Tallinn, Pärnu mnt 67-a.

Praakeksemplari vahetab ümber trükikoja tehnilise kontrolli osa­ kond Pärnu mnt 67-a (telefon 681-411). © Keel ja Kirjandus 1995 Kirjastus Perioodika KEEL JA KIRJANDUS 12/1995

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI XXXVIII AASTAKÄIK

Uus Eesti — uus kirjandus?

REIN VEIDEMANN

ihtne tarkus ütleb, et mis tahes nähtuse uudsus ilmneb alles võrdluses. LTuntud tõde on seegi, et igas uues võib avastada taasleitud vana. Kui rää­ kida uuest Eestist ja sellele vastavast uuest kirjandusest või kirjanduse uutest väljakutsetest, siis peaks esmalt küsima, mille suhtes ja mil määral see uus ilm­ neb. Kogemus on näidanud, et õige tihti peetakse uueks vaid aktuaalseid, moes olevaid, hetke diskursusega sobivaid teemasid, stiile, asju ja olukordi. Õnneks kirjanduses nagu üldse kunstis, mida Juri Lotman on kirjeldanud pidevalt laieneva semiootilise universumina, sellised määratlused nagu in ja out ei toimi. Koik kirjutatu laiendab omal moel kirjalikku kultuuri. Võimatu on muidugi, et igast ilmuvast teosest võiks saada selle kosmose särav täht. Enamik muutub semiootilise universumi tolmuks või ka müraks. Ent sellelgi võib olla tähendus, sest tolmu tihenemine vallandab uute tähtede plahvatused. Kui söandada väita, et eesti tänapäeva kirjanduses ei ole õieti midagi olulist juhtunud, kuigi Eestist on vahepeal saanud ise­ seisev riik — seega täiesti uus seisund võrreldes ENSV-ga —, siis selle väite eel­ duseks on esiteks see, et suur jagu tähelepanu väärivat on juhtunud juba varem, ja teiseks, et kirjandusel kui niisugusel peaks olema täita oluline roll ühiskonnas. Mõlemad eeldused omakorda seostuvad määratute muutustega kirjandu­ se ühiskondlikus asendis ja kirjanduse mõistmises. Ja need muutused on tõe­ poolest paradigmaatilised nii viimaste aastakümnete kui ka kogu eesti seni­ se kirjandusloo kontekstis. Võrreldagu kas või kirjanduse staatust Nõukogude Eestis ja Eesti Vaba­ riigis. Nõukogude Eestis oli kirjanduse ja ka kriitika asend skisofreeniline. Ametlik ideoloogia käsitas kirjandust võimu atribuudina, propagandasüstee- mi osana. Mitteametlikult, n-ö rohujuuretasandil, oli aga kirjandus oma pari­ mates näidetes vaba vaimu peidupaigaks ja rahvusliku meelsuse kindluseks. Ametlikul tasandil valitses hierarhilisus, mis hõlmas kogu kirjanduselu alates

Г~ ""RESTI \ 793 i I ISFiAAMATUXOGU teatud kirjandusliikide ja žanride soosimisest ning lõpetades aunimetuste, tiit­ lite jagamise ja parteilise eelistusega. Kuna kirjastamisõigus oli üksnes riigil, siis võimaldas see "jagaja valitse" põhimõtte rakendamist. Ametliku ideoloogia eesmärgiks oli aretada uus inimtõug — homo soveticus — ja kirjandusele anti selles protsessis tähtis roll. Et aga süsteemi olemusse kuulus kahtlustamine, siis pidi kirjandus omakorda olema allutatud kontrollile. See funktsioon anti kriitikale. Lisaks oodati kriitikalt "tähenduste (õigsuse) valvamist". Kirjaniku enda staatuski oli skisofreeniline. Ametlikult kuulus kirjanik pri- vilegeeritute hulka. Kirjanike Liidu juhtkonnale oli reserveeritud koht nomenk­ latuuris. Ametlikku soosingut nautivate kirjanike esindajad seisid tribüünidel ja istusid aupresiidiumides. Samas ei olnud aga kirjanikud iseseisvad autorid. Nad ei olnud oma tekstide täieõiguslikud omanikud. Teksti ja kirjaniku vahe­ list ruumi valitsesid kirjastused ja tsensuur. Kirjaniku olemisviis sõltus kirjan- dusvälistest teguritest (teenimatust ülistusest täieliku mahavaikimiseni). Mitteametlikult oli kirjanik rahvatribuun, vaimne autoriteet, tõe eest võitleja, avaliku arvamuse kujundaja ja arvamuste liider (kuigi avalikul ar­ vamusel tegelikult puudus väljund). Kirjaniku kaudu kõneles vox populi. Po­ le imestada, et loominguliste liitude ühispleenumit 1.—2. aprill 1988 hakati nimetama sõjajärgse Eesti esimeseks tõeliseks rahvaesinduseks. Mõne kirja­ niku ümber (Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Arvo Val­ ton, Heino Kiik) kujunes teisitimõtleja oreool, üksikutel (Jaan Kross) õnnes­ tus ühendada ametlik tunnustus tribuuni rolliga. Kirjanduselu oli elutegelikkuse kompensatsiooniks ja asenduseks (nüüd käsitatakse seda virtuaalsusena). Kirjanike Liidu aastakogunemistel vähe­ masti üritati kritiseerida süsteemi. Vaba vaimu ilmutamise paikadeks said teater ja "kirjanduslikud kohvikud". Kirjandusõhtutel Kirjanike Majas, klu­ bides ja kultuurimajades kohtusid kirjanikud lugejatega, kirjandusest vest­ lemise kõrval või asemel kujunesid need rahvakoosolekuteks. See kõik on nüüd minevik. Koos ühiskonna avanemisega algas kirjandus­ elu iseseisvumine, samas ka selle eemaldumine ja võõrandumine lugejaskon­ nast (lakkas olemast ka ainus nõukogudeaegne meeldiv tava, kus kirjanikud suhtlesid oma lugejatega usalduslikult ja vahetult, kus kirjutatud sõna muutus elavaks kõneks). Sõnavabadus ja poliitilise elu legaliseerimine 1980-ndate aas­ tate keskel ja 1990-ndate algul mõjutasid otsustavalt kirjandusinstitutsiooni ja kirjanike edasist käekäiku. Osa loovast haritlaskonnast (L. Meri, J. Jõerüüt, P.-E. Rummo, T. Kallas, A. Valton, О. Remsu, J. Kaplinski, M. Hint, E. Põld­ roos, H. Valk, L. Siimera, T. Tepandi jmt) siirdus poliitikasse, mõned neist, na­ gu näiteks Paul-Eerik Rummo, on tänagi vahetult seotud erakonnaeluga. Kirjutamise ainevalikus ei ole enam tabusid, kõik saab avalikuks, igaüks võib oma sõnumit kuulutada mis tahes tribüünilt. Ajakirjandusvabadus, mis veel 1980-ndate aastate teisel poolel tähendas võitlust arvamuste pluralismi eest, tähendab täna vabadust valida poliitilisi sümpaatiaid, dikteerida käitu­ mismudeleid, alandada ja ülendada, "toota" uudiseid, müüa end lugejaile ja manipuleerida avaliku arvamusega. Massiteabevahendite paljususega on ha­ kanud kaasnema ajakirjandusvõimu monopoliseerumine. Kirjanduse asendi muutust tähistab samuti väliseesti kirjanduse ühine­ mine Eestis loodud kirjandusega. Ilmnenud on ka selle kirjandusharu sotsi­ aalne ja poliitiline angažeeritus, millega on iseloomustatud suurt osa 1950.— 1960-ndate aastate kodumaist kirjandust. See oli oma allhoovuses "võitlev kirjandus", poliitiline akt, mis teenis isamaa-aate elushoidmist. Väliseesti kirjanduse kojujõudmine on tähendanud muu hulgas ka seda, et suur osa sellest taandub esindama vaid harrastuslikku keskpära. 794 Esimesi võite tähistav üliavatud turumajandus on märgatavalt muutmas ühiskonnasiseseid suhteid. Taasiseseisvumiseni valitsenud kaksikmoraal on võtnud uusi (või vanu?) varakapitalistlikke vorme (näiteks nõukogudeaegse nomenklatuuri asendumine suletud huvirühmade, klikkide ja korporatsiooni­ dega, üldine salatsemine ja kahtlustamine, korruptsioon, ennenägematu kuri­ tegevus jms). Ühiskonnasiseses kommunikatsioonis valitseb moraalivälisust, indiviidi kõikealistavat õigust, sotsiaaldarvinistlikku jõu ja edukuse kultust kuulutav ideoloogia. Turumajanduslikele mehhanismidele püütakse allutada ka vaimsete väärtuste loomine ja vahetus, mis Eesti-taolistele väikestele ühiskondadele võib saada saatuslikuks. See on juba otseselt hakanud mõjuta­ ma kirjanduse mõistmist: kirjanduse olemuse määrab selle tarbimisväärtus. Kirjanduse ühiskondliku tähenduslikkuse minetamine, kirjanduse taan­ dumine ühte ritta muude kommunikatsioonivahendite ja -viisidega (argivest- lus, klatš, ajakirjandus) on äratanud murelikkust nii mõneski vaimuelu au­ toriteedis. Jaan Kaplinski tõdes juba 1993. aastal, et "koos poliitilise tsen­ suuriga on lõppenud ka intellektuaalne tsensuur". Andres Langemets on kurtnud lugejaskonna esteetilist iseseisvusetust. Küsimus on niisiis vali- missuutlikkuses ja just selle madaldumist või hoopiski kadu on põh­ just karta kirjandusinstitutsiooni hajudes. Kirjandusinstitutsiooni hajumisele viitab seegi, et kirjandus on — eriti noo­ remale põlvkonnale — vaid üks paljudest võimalustest teostada end "tekstuaal- suse väljal" (nii tõlgendavad kirjandust postmodernismi teoreetikud). Ühesuguse innuga luuakse tekste, kvaasi- või paratekste (performance'eid, reklaamiklippe, dialooge, kommenteeritud fotosid, interaktiivseid ja multimeedia projekte, ver­ baalseid installatsioone jms). On iseloomulik, et kõike seda saadab ajakirjandus­ lik kampaania. Puhuti näib, et see, mis sündima või juhtuma on määratud, sün­ nib või juhtub vaid ajakirjanduses või ajakirjanduse armust. "Siin" ja "nüüd", "kohe või ei kunagi" ajenditel on tähtis koht teose loomis- ja leviprotsessis. Kirjanikust on saamas kõigesööja, "kirjutav instants". Argielu amokk ja selles osalemine, pidev juuresolek muutuvad tõelisemaks igaviku riigist, mil­ leks eriti romantilises kunstikäsitluses on peetud kirjandust. Nende muutuste kokkuvõtteks sobib viidata eesti noorema põlve ühele terasemale kriitikule Barbi Pilvrele, kes 1994. aasta luuleülevaates tõdeb, et eesti kultuuri marginaliseerumisprotsess on täies hoos ja pöördumatu. Naastes kirjutise algul väidetu juurde, peab nüüd möönma, et see suur muutus, mida eespool kujutati, on tõepoolest oluline ja tähendusrikas, võiks isegi öelda — revolutsiooniline. Kas peaks sellele järgnema appikarje või tu­ leks otsida lohutust juhtunu paratamatuses? Ei seda ega teist. Ent mõnesugu­ ne ettevaatlikkus ja skepsis näib olevat siiski kohane, sest just kahtlemisest tõusevad uued ideed, mis rikastavad nii kirjandust kui ka kogu vaimuelu. Tänane eesti kirjandus elab üleminekutes. Mõnigi vaatleja on tahtnud näha selles koguni kliimaksit, millele saab järgneda vaid küpsemi­ ne omaenda mahlas ja vananaistesuvi enne lõplikku jäätumist. Avanenud või­ maluste rohkusega ei ole kaasnenud uut kvaliteeti, tõelisi kirjandusimesid. Taas annab oodata teost, milles autori anne, keelekasutus, elu-ja vaimne koge­ mus ning kultuuritaust oleksid harmoonilises kooskõlas ja mis samas puudu­ taks ühiskonna alateadvuses hõljuvaid ootusi. Viimati oli seda laadi kirjandus- sündmust võimalik kogeda Viivi Luige "Seitsmenda rahukevade" (1985) näol. Tänasele kirjandusele on iseloomulik kirjandusharrastuse ja professio­ naalsuse terav vastasseis, varasemate teemade ja meetodite jätkuvus, aga ka dialoog minevikuga kuni selle tsiteerimise ja jäljendamiseni. Veelahe har­ rastuse ja professionalism! vahel on eriti ilmekas luules. 795 1994. aastal ilmunud kuuekümnest luulekogust äratas tähelepanu vaid "vanameistri" (!), 1960-ndate põlvkonda kuuluva Mats Traadi luulekogu. Äramärkimist väärisid veel Indrek Hirv, Enn Lillemets, Tõnu Trubetsky ja Valeria Ränik. Aga nemadki ei ole enam algajad, vaid tuntuks saanud 1980- ndate aastate keskel, eeskätt Vikerkaare veergudel. Valitsevaks hinnanguks eesti tänasele luulele on "keskpärasus". Juba mõnda aega on arvatud, et 1960-ndate aastate kassetipõlvkonna vari on osutu­ nud liiga pikaks ja painavaks, nende seatud latt liialt kõrgeks, et sellest mööda minna või seda ületada. Võimalik, et muutused luules eeldavad kogu kehtiva triviaalsüsteemi, kirjanduse võttestiku ja kirjandusele suunatud "ootuste hori­ sondi" ülevaatamist, nii nagu see leidis aset soome luules 1950-ndate aastate algul. Ent Eestis näib seegi olevat küsitav. Kuuekümnendate aastate põlvkond on parnassi valitsejana jätkuvalt aktiivne. Nad on elavad klassikud, kes samas jätkavad ka ise luulevõimaluste ja -piiride laiendamist, nagu ilmneb näiteks Jaan Kaplinski äsja ilmunud luulekogus "Mitu suve ja kevadet". Proosaski võib täheldada metropolismi ja regionalismi (provintsialismi) vastasseisu. Kui luules ilmnes see professionaalse ja harrastusluule vahelise kuristikuna — harrastusluule pärineb enamasti provintsist —, siis proosas on see leidnud väljenduse Eesti ja Euroopa, perifeeria ja keskuse dialoogis. Ühelt poolt ülistatakse genius loci't, nagu näiteks mälestustes või mälestusliku koe­ ga romaanides, teiselt poolt aga tahetakse siit ära või jälgitakse kodus toimu­ vat Euroopa kõrgustest ja kaugustest. Euroopa-mõõtmeliselt, Euroopa kon­ tekstist või vaatepunktist lähtuvalt on kirjutanud Viivi Luik oma "Ajaloo ilu" (1991) ja see on jätkunud Maimu Bergi ja Reet Kudu romaanides. Kõige roh­ kem tähelepanu on väärinud aga Emil Tõde, kelle "Piiririiki" (1993) on 1994. aasta proosa ülevaataja Toomas Liiv nimetanud koguni eurobestselleriks. Kuid kõiges selleski ei ole midagi uut või imelist. Samasugusest Euroopa- tungist ja Euroopa—Eesti opositsioonist oli kantud ka selle sajandi algus­ kümnendite eesti kirjandus. Teatavatele sarnasustele või paralleelsustele omaaegsete otsingute ja suun­ dumustega viitab ka sensuaalsuse ja seksuaalse naturalismi uus laine eesti proo­ sas. Oma taidurlikus markantsuses esindavad seda täna Kati Murutar ja Peeter Sauter. Viimane on lausa avalikult nõudnud võrdset õigust kasutada nii argi- kui ka kirjanduskeeles siiani vaid odavas pornokirjanduses käibivat sõnavara. Sellest võiks areneda põnev mõttevahetus, mis aitaks selgitada eesti kee­ le seisundimuutusi ühiskonna sisekommunikatsioonis. Kati Murutarist on aga saanud tõeline meediatäht. Tõenäoliselt vastab just temataoline kirjani- kutüüp väljakutsetele, mida uus lugejapõlvkond ja ka postmodernne ühis­ kond esitavad "kirjutavale instantsile". Kui ajakiri Favoriit küsis oma lugeja­ telt, kellest nad kõige enam tahaksid teada ja lugeda, siis esimesel kohal oli Kati Murutar. Teisel kohal — ime küll — oli veel Jaan Kross. Kui lõpetuseks küsida, missugused' on need väljakutsed, mille eest kir­ jandus uutes oludes seisab, siis tähtsaim näib olevat kirjanduse kui keelefe- nomeni säilitamine keeletuks või ükskeelseks kaoseks hajuvas maailmas. Teine, mitte vähem tähtis väljakutse seostub kirjanduse eriomase võimalu­ sega säilitada ja arendada rahvuslikku üksoleku- ja samasustunnet. Ja kol­ mas, postmodernses maailmas eriti oluline väljakutse on kirjanduse võime ja kohustus säilitada või soodustada inimeste suutlikkust valida õige ja väära, hea ja kurja, peamise ja kõrvalise, mööduva ja püsiva vahel. Kui need välja­ kutsed keskenduvad "vanamoelisele" humanismile, kas siis tähendab see, et postmodernses maailmas on kirjandus kutsutud esindama konservatiivsust? Ei tea. Sellele vastamine vajab üle- ja järelemõtlemist. 796 •I* Eesti keele põhivärvinimed URMAS SUTROP

Sissejuhatus

ärvinimede uurimise traditsioon ulatub Eestis juba selle sajandi algu­ sesse. Ants Orase käsikirjalise magistritöö teemaks oli Percy Bysshe V 1 Shelley poeemides kasutatud värvinimede statistiline analüüs. Esimene Eestis trükitud värvinimesid käsitlev raamat on Margaritha Turmanni väi­ tekiri inglise renessansi luules leiduvatest värvinimetustest.2 Els Oksaar on avaldanud ühe põhjalikuma uurimuse tänapäeva saksa keele värvussõnava- rast.3 Eesti oma värvussõnavara uurimine jääb enamasti siiski hilisemasse aega pärast Berlini-Kay teooriat tutvustavaid kirjutisi nii Loomingus, Eesti Looduses kui ka Keeles ja Kirjanduses. Ilmunud on Lehte Rannuti artikkel kirjakeele ja Vilja Oja kirjutis murrete liitsõnalistest värvinimetustest, Mai­ mu Liivi ja Asta Oimu eesti ja vene värvinimesid kõrvutavad artiklid, aga ka Tiiu Jaago (Rolli) kirjutis rahvalaulude värvinimedest.4 Mõne aasta eest väitis Virve Sarapik kategooriliselt, et "Eesti keel Ber­ lini ja Kay hüpoteesi järgi oleks aga täiesti absurdne, kuna meil puuduvad monoseemsed sõnad valge ja musta tähistamiseks".5 See väide põhineb Berli­ ni-Kay teooria vääral tõlgendamisel. Värvide põhinimede definitsiooni esime­ ne kriteerium nõuab, et põhinimi oleks monolekseemne, s.t, et selle tähendus ei tohi olla tuletatav nimetuse komponentidest. Näiteks sõna roosakas ei saa olla põhinimi, sest see koosneb sõnast roosa ja liitest -kas, millest on võima- * Töö on valminud Saksamaal Konstanzi ülikoolis ning on osa autori käsüolevast suu­ remast tööst "Eesti keele värvussõnavara: areng, tüpoloogia, kognitsioon". Eksperimen­ taalse osa täielike tulemuste ja värvinimede loendiga saab tutvuda Keele ja Kirjanduse toimetuses. Autor tänab professor Grevüle G. Corbett'd ja dr Ian Daviest Inglismaa Surrey ülikoolist metoodilise abi ja võimaluse eest kasutada nende testmaterjale. Samuti kuulub autori tänu Konstanzi ülikooli professorile Frans Plankile arutelude ja kasulike nõuannete eest. Tahaksin tänada ka kõiki informante, kes olid lahkesti nõus katsetes osalema. Ilma nendeta oleks käesolev töö olnud võimatu. i A Oras Statistical Inquiry into the Use of Colour Names m the Longer Poems ol Shelley Tartu 1923. Käsikirjaline magistritöö Tartu Ülikooli Raamatukogus. Selle too statistiline meetod pärines L. Franose dissertatsioonist Goethe värvussõnavara kohta. 2 M T u r m a n n, Die Farbenbezeichnungen in der Dichtung der enghschen Renais­ sance Inaugural-Dissertation. Friedrich-Wilhelms-Universität zu Berlin. Reval, 1934. Margaritha Turmann oli 1906. aastal Peterburis sündinud baltisakslane. 1925. aastal lo­ petas ta Tallinna III saksa tütarlastegümnaasiumi ning õppis germanistikat ang istuwat ja ajalugu Saksamaal ja USAs. 1934. aastal omandas ta nimetatud tööga doktorikraadi. Tema edasise elukäigu kohta mul kahjuks andmed puuduvad. 3 E. Oksaar, Über die Farbenbezeichnungen im Deutch der Gegenwart. — Mut- tersprachel961,Juli/August,lk207—220. 4 L Rannut, Nimisõna liitumine värvust tähistava omadussõnaga. — KK 1УЬЪ, nr 8 lk 478—486- V О j a Valge, halli ja musta värvuse liitsõnalistest nimetustest eesti mur­ retes - Sõnast tekstini. Tallinn, 1978, lk 49-60; M. Liiv, Голубой цвет в эстонском и русском языках. - Русский язык в эстонской школе 1982, nr 4, lk 22-26jA. Oim,Varn- nimetuste moodustamisest ning kasutamisest eesti ja vene keeles. — KK 1983, nr 1, 1K 26—32- T R о 11 Värvinimetused ja nende kujundiline osa regivärsilises pulmalaulus. — Töid eesti filoloogia alalt X. TRÜ toimetised. Vihik 699. Tartu 1985, lk 34-58. 5 V. Sarapik, Punane: sõna ja värvus. - Rahvaluule. Noorteadlaste konverentsi teesid. Tartu, 1992. lk 12—14. 797 lik tuletada nimetuse tähendus 'roosasarnane'. Seejuures ei eelda see kritee­ rium, et põhivärvinimi ei või olla liitsõnaline.6 Hiljem on Virve Sarapik muutunud leplikumaks ja võtab oma töö üheks lähtekohaks B. Berlini ja P. Kay põhivärvide nimede teooria.7 Siia juurde kuulub ainult märkus, et Berlini-Kay teooria tegeleb värvide põhinimede, mitte aga põhivärvide nimedega. Eesti keele põhivärvinimesid on lähtuvalt Berlini-Kay teooriast käsitle­ nud Mauno Koski oma läänemeresoome keelte värvinimede monograafias. Ta väidab, et eesti keeles on 10 põhivärvinime: valge, must, sinine, punane, kollane, roheline, hall, pruun, roosa ja lilla. Sõna oranž täidab tema järgi ai­ nult osaliselt põhinime funktsioone.8 Kahjuks on tegemist vaid arvamusega, sest tema töö ei põhine eksperimentaalsel materjalil. Eksperimentaalseid lingvistilis-kognitiivseid töid ei ole eesti värvinimede kohta seni üldse. Käesolev töö lähtub Berlini-Kay teooriast ning kasutab Daviese-Corbett' välimeetodit. Töös kasutatud värvistiimulid põhinevad Ostwaldi, mitte Mun- selli värvisüsteemil. Jättes ruumipuudusel kõrvale Berlini-Kay teooria ja sel­ le edasiarendused, peatun lühidalt uurimismeetodil ning esitan oma töö tule­ mused, mille analüüsi põhjal selguvad eestikeelsed värvide põhinimed. Meetod Berlini-Kay meetodi puhul selgitatakse kõigepealt intervjuude ja sõna­ raamatute abil välja võimalikud värvide põhinimed, seejärel palutakse infor- mantidel näidata Munselli värvikaardil igale värvinimele vastav fokaal- punkt (kõige paremini nimele vastav värvitahvel) ning seejärel selgitatakse välja kogu värvinimele vastav piirkond. Et kasutataval Munselli värvikaar­ dil on 329 värvitooni (40 võrdsete intervallidega ja 8 erineva heledusastmega kromaatilist tooni, lisaks 9 akromaatilist halli tooni valgest kuni mustani), kulub kõigi nende läbiküsimiseks palju aega (keskmiselt 4 tundi inimese kohta). Samuti tuleb nädala pärast samade informantidega küsitlust korra­ ta. Meetod nõuab ka väga täpset kunstlikku valgust. Ian Davies ja Greville Corbett, toetudes Robert E. MacLaury täiustatud Berlini-Kay meetodile ning Robert M. Boyntoni ja Conrad X. Olsoni statistili­ sele meetodile, on arendanud välja praktilise ja kiire välimeetodi.9 Daviese- Corbett' meetodi puhul palutakse informanti kõigepealt nimetada nii palju värvinimesid, kui talle meelde tuleb. Need protokollitakse nimetamise järje­ korras. Seejärel näidatakse informandile juhuslikus järjekorras 65 värvi­ tahvlit ning küsitakse, mis värvi need on. Mõlemal juhul protokollitakse kõik, mis informant ütleb. Test viiakse läbi loomulikus päevavalguses, kus­ juures valgus peab olema hajutatud, s.t ilma tugevate varjude ja otseste päi­ kesekiirteta. Värvitahvlid on paigutatud üksteise järel juhuslikus järjekorras helehallile riidest, paberist või plastikust alusele. Vineerist värvitahvlid on suurusega 5 x 5 cm (paksus 0,4 cm) ja kaetud Color Aid Corporation'! värvipaberitega. Color Aid kasutab Ostwaldi värvi- süsteemi modifikatsiooni, milles on 24 kromaatilist värvi — 6 põhivärvi: Y — 6 В. В e г 1 i n, P. Kay, Basic Color Terms. Their Universality and Evolution. Ber­ keley, Los Angeles, 1969, Ik 6. 7 V. Sarapik, Valge ja must. — KK 1994, nr Ilja 12, lk 641—649 ja 713—717. 8 M. Koski, Värien nimitykset suomessa ja lähisukukielissä. Savonlinna, 1983, lk 265 ja 364. 9 I. R. L. D a v i e s, G. G. С o r b e 11, The Basic Color Terms of Russian. — Lin­ guistics 1994, vol. 32, nr 1, lk 65—89; I. R. L. D a v i e s, G. G. С o r b e 11, A Statistical Approach to Determing Basic Color Terms. An Account of Xhosa. — Journal of Linguistic Anthropology 1994, vol. 4, nr 2, Ik 175—193. 798 kollane, О — oranž, R — punane, V — lilla, В — sinine, G — rohelme ning nende vahetoonid, nt BG — siniroheline, GBG — roheline-sinirohehne. Va- hetoonide moodustamine sarnaneb vaheilmakaarte tähistamisega: N — põhi, О — ida, NO — kirre, NNO — põhi-kirre jne. Iga värvitoon jaguneb neljaks heledaks variandiks T1—T4 (T = ingl tint), milles proportsionaalselt suure­ neb valge osatähtsus, ja kolmeks tumedaks variandiks Sl—S3 (S — ingl shade), milles suureneb musta osatähtsus. Sellele lisanduvad akromaatilised värvid — valge, halli toonid ja must, ning mõned süsteemipäratud värvid (nt sieena ja roospunane). Eksperimendis kasutatud värvitahvlite CIE (pr Com­ mission Internationale de VEclairage) koordinaadid (heledus, punase sisaldus ja rohelise sisaldus) leiduvad Ian Daviese ja Greville Corbett' vene keele vär­ vinimesid käsitlevas töös.10 Seda, kuidas värvitoone CIE värviruumis valida, on Ian Davies jt põhjendanud ühes varasemas töös.11 Informandid

Töö autor intervjueeris 19. märtsist kuni 5. aprillini 1995 Tallinnas ja Tar­ tus 80 naist ja meest, kelle keskmine vanus oli 29 aastat. Informantide hulgas oh 53 naist vanuses 16—72 aastat (keskmine vanus 27,4 aastat) ja 27 meest vanuses 9—67 aastat (keskmine vanus 32,3 aastat). Tulemuste analüüsis soo­ lisi erinevusi ei käsitleta. Informantide hulgas oli kooliõpilasi, üliõpilasi, bio­ looge, filolooge, täppisteadlasi, kirjanikke, pensionäre jt. Informantidel oh eri­ nev (murde)keeleline taust. Nad olid pärit Läänemaalt, Kohtla-Järvelt, Aluta­ guse metsadest, Võrumaalt, Pärnust, Tartust, Tallinnast jm või neis paigus üles kasvanud. Nende hulgas oli kaks eesti-vene kakskeelset ning kahel infor- mandil oli lõunaeesti keeletaust. Kõigil oli normaalne värvinägemisvoime. Se­ da kontrolliti enne katseid City University testiga. Selleks näidatakse infor- mandile kümmet musta tahvlit. Kõigil tahvlitel on keskel teatud värvitooniga punkt ning selle ümber 4 erinevat tooni värvipunkti. Uuritav peab ütlema, missugune punkt on keskmisega kõige sarnasem: üleval, all, paremal või vasa­ kul. Test võimaldab diagnoosida peaaegu kõiki värvinägemise anomaaliaid na­ gu protanoopia, deuteronoopia, tritanoopia jt. Sõltuvalt informantide vanusest, haridusest, elukutsest või soolisest va­ hekorrast väljendavad käesoleva töö tulemused noorte haritlaste veidi femi­ niinset eesti kõnekeelt. Tulemused ja arutelu

Katsete tulemusena kogunes 6172 värvinime, nende hulgas oli 759 erine­ vat värvinime. Erinevate nimede hulka loeti kõik morfoloogilised variandid, nagu violett ja violetne, või erineva liitumistüübiga liitmmetused, nagu tae­ vassinine ja taevasinine. Foneetilistest variantidest käsitleti eraldi ainult sõ­ naalgulise Л-ga ja Л-ta vorme {hele ~ ele). Eesti keelele võõra helilise palato- alveolaari ž varieerumist (г asemel \ ~ ss ~ t\ - ts) sõnades oranž ja beezmng vastavates liitsõnades küll registreeriti, kuid käesolevas töös taandatakse need ÕS-i kujudele. Nende sõnade varieeruvust käsitletakse eraldi artiklis. Siin pakun ainult esialgse tööhüpoteesina välja tendentsi, et Pohja-Eestis asendatakse ž valdavalt ss-iga (oranss) ning Lõuna-Eestis *s-iga (orants). ba- muti varieerub sõnas oranž vokaal a lühikesest kuni ülipikani. 10I.R.L. Da v i e s, G. G. С o r b e 11, The Basic Color Terms of Russian, lk 70-71. Praktilistel kaalutlustel kasutan ingliskeelseid koode Y, YG, BG jne ni RL Davies, С M а с d e r m i d, G. G. С o r b e 11, H. M с G u r k, U J e г г e 11 Т. J e r r e 11, P. S о w d e n, Color Terms in Setswana: A Linguistic and Perceptual Approach. — Linguistics 1992, vol. 30, Ik 1065—1103. 799 Liitvärvinimed kirjutatakse selles töös tabelites parema ülevaatlikkuse huvides ÕS-i normist erinevalt sidekriipsuga. Nimetamiskatse. Esimeses, värvisõnade nimetamise katses ütlesid kõik 80 informanti kokku 1515 värvinime, nende hulgas oh 285 erinevat värvinime, keskmiselt öeldi 18,94 nime informandi kohta. Kõige vähem, ainult 6 nime, suutsid meenutada üks 20-aastane Tallinna meessoost pangaametnik ning 33- aastane Tartu meessoost eesti filoloog. Värvitahvlitele nimeandmisega neil raskusi ei olnud. Pärast 35. nime nimetamist informanti katkestati. Esimese ülesande täitmise järel informante tänati ja asuti teise ülesande juurde. Nimede hulgas oli küllalt palju liitnimesid. Kogu nimetamiskatses saa­ dud värvinimede korpuse keskmine pikkus oli 1,40 komponenti, erinevate värvinimede keskmine pikkus 1,78 komponenti. Tabelis 1 on näidatud värvinimed, mida nimetas vähemalt 4 informanti. Tabel 1 Kõige sagedasemad värvinimed nimetamiskatses

Värvinimi Sagedus Sageduse Keskmine Keskmise posit­ järk positsioon siooni järk sinine 71 2 punane 71 2 4Д6 2 kollane 71 2 6,07 4 roheline 69 4,5 5,75 3 must 69 4,5 7,13 5 oranž 68 6 9,79 13 valge 66 7 7,74 6 haU 64 8 13,80 31 Ulla 58 9 8,82 9 roosa 53 10 11,24 19 pruun 52 11,5 9,71 12 beež 52 11,5 11,44 21 hele-sinine 28 13 7,82 7 tume-sinine 22 14,5 9,90 14 tume-punane 22 14,5 15,04 40 hele-punane 17 16,5 14,35 37 sambla-roheline 17 16,5 17,05 47 hele-roheline 16 18 12,50 27 violetne 15 19 8,73 8 violett 14 21 9,50 11 tume-roheline 14 21 11,35 20 kirsi-punane 14 21 18,14 54 taeva-sinine 13 23,5 14,30 35 kuldne 13 23,5 18,15 55 mere-sinine 11 12,36 25 tume-kollane 11 15,54 43 hele-kollane 10 ¥ 10,90 18 hele-pruun 9 28 16,22 44 purpur 8 30 12,50 27 veri-punane 8 30 13,75 30 kastan-pruun 8 19,37 58 poti-sinine 7 10,00 15 mere-roheline 7 35 10,85 17 bordoo-punane 7 35,5 13,57 29 ooker 7 35,5 16,57 45 hele-roosa 7 35,5 17,14 48 vana-roosa 7 35,5 19,42 60 tume-pruun 7 35,5 20,14 64 hõbedane 7 35,5 21,57 67 hallikas-sinine 6 42,5 9,00 10 800 purpur-punane 6 42,5 14,00 32,5 ruuge 6 42,5 14,33 36 sidruni-kollane 6 42,5 15,50 42 mürk-roheline 6 42,5 17,16 49 vesi-hali 6 42,5 18,83 57 sinakas-roheline 5 50 11,60 22 sinakas-hall 5 50 14,00 32,5 türkiis-sinine 5 50 14,40 38 lõhe-roosa 5 50 17,40 52 süsi-must 5 50 18,20 56 lumi-valge 5 50 19,40 59 sireli-lilla 5 50 19,60 63 lillakas-punane 5 50 21,60 68 punakas-pruun 5 50 22,20 70 rohekas-sinine 4 63 10,75 16 purpurne 4 63 11,75 23,5 türkiis 4 63 11,75 23,5 taevas-sinine 4 63 12,50 27 hõbe 4 63 14,25 34 lehe-roheline 4 63 15,00 39 hele-hall 4 63 15,25 41 rohu-roheline 4 63 16,75 46 tibu-kollane 4 63 17,25 50,5 kuld-kollane 4 63 17,25 50,5 vaarika-punane 4 63 17,50 53 beebi-roosa 4 63 19,50 61,5 karmiin-punane 4 63 19,50 61,5 tume-hall 4 63 21,00 65 kollakas-pruun 4 63 21,25 66 hallikas-valge 4 63 22,00 69 vein-punane 4 63 25,25 71 Värvide põhinimede definitsiooni neljas kriteerium nõuab, et põhinimi oleks psühholoogiliselt silmatorkav, esineks esimesena nimetatud värvini­ mede hulgas, oleks stabiilse tähendusväljaga ning tuleks ette kõigis idiolek­ tides.12 Daviese-Corbett' meetodi puhul on see põhinimede eristamise tähtsa­ maid kriteeriume. Tabelist 1 on näha, et värvinimede sageduse vähenemine (suurim võimalik sagedus oleks 80) teeb hüppe 12. ja 13. värvinime vahel. Kui seni ei ületanud nime ja talle järgneva nime sageduse suhe väärtust 1,10, siis beeži ja helesinise sageduste suhe on 1,86. Seega jäävad silmatorkava sageduse alusel põhinime staatusele kandideerima 12 värvinime, lisaks 11-le standardnimele ka beež. Keskmine positsioon väljendab samuti värvinime silmatorkavust, kuid nimetuse sageduse vähenemisel väheneb selle tunnuse kaal. Kui üks kõige sagedamini nimetatud värvinimesid sinine (71) oli keskmiselt kolmas-neljas (positsioon 3,66, järk 1), siis näiteks helesinist nimetasid ainult 28 informan- ti, kuid nende jaoks üsna esimeste seas seitsmenda-kaheksandana (positsi­ oon 7,82, järk 7). Keskmine positsioon sobib hästi iseloomustama värvinime­ sid, mis vastavad põhilistele neuraalsetele värvusvastutoimetele. Tavakeeles on põhilised neuraalsed värvusvastutoimed need, mis osutavad harilikele eesti keele sõnadele must, valge, punane, kollane, roheline ja sinine.1^ See kriteerium reastab sama sagedusega nimetused. Siin töös ei ole eristatud ni­ metusi, mida informandid laususid kuni esimese pausini, et mõelda, mida edasi ütelda. Kuni esimese pausini lausuti värvinimetusi piltlikult öeldes ühe hingetõmbega. Selle tunnuse järgi oli nimedel helesinine ja helekollane siiski teatud põhinime tunnuseid (arbitraarne keskmine positsioon väiksem kui 6) ja seetõttu jäävad ka need kandideerima põhinime staatusele. 12 В. В e г 1 i n, P. Kay, Basic Color Terms, Ik 6. 51 Keel ja Kirjandus nr 12. 1995 801 Tabelis 2 on esitatud kõik esimesena nimetatud värvinimed. Rohkem kui neli korda on jällegi nimetatud neid nimesid, mis vastavad põhilistele neu- raalsetele värvusvastutoimetele, künnise taha jääb ainult kollane (3 korda). Kõiki värvinimesid, mida nimetati ainult üks kord, tuleb lugeda juhuslikeks. Kõige sagedamini nimetati esimesena sinist, seejärel punast, musta ja valget. Tabel 2 Esimesena nimetatud värvinimed nimetamiskatses Nimi Naised (53) Mehed (27) Kokku (80) sinine 11 7 18 punane 10 7 17 must 8 5 13 valge 8 3 11 roheline 6 2 8 kollane 3 0 3 lilla 1 1 2 bordoo-punane 1 0 1 hele-kollane 1 0 1 oranž 1 0 1 rooste-punane 1 0 1 sambla-roheline 1 0 1 umbra 1 0 1 ultramariin 0 1 1 violett 0 1 1 Esimesena nimetatud värvinimede keskmine pikkus on 1,05 komponenti, erinevate nimede keskmine pikkus 1,27 komponenti. Nimeandmiskatse. Teises, nimeandmiskatses, saadi 5200-st võimali­ kust (80 x 65) 5197 vastust, mille keskmine pikkus on 1,59 komponenti. Kolm korda vastati, et ei osata värvinime ütelda. Vastuste hulgas oli 638 eri­ nevat nime, mille keskmine pikkus on 2,17 komponenti. Kahes katses nimetati kokku 759 erinevat nime, mille keskmine pikkus oli 2,10 komponenti. Informandid ei kasutanud nimeandmiskatses 121 nime, mida nad nimetamiskatses nimetasid. Nimeandmiskatses kasutati jälle võr­ reldes esimese katsega 474 uut nime. Tabelis 3 on esitatud kaks igale värvitahvlile kõige sagedamini antud ni­ me koos vastavate sagedustega ja kõige sagedasem vene nimi. Kui teine ja kolmas nimi on sama sagedusega, siis on antud kolm eestikeelset nime. Vene keele andmed on võetud Ian Daviese ja Greville Corbett' tööst.14 Et vene kee­ le uurimisel osales nimetatud uurimuses 54 informanti, siis on siinses tabe­ lis algne vene keele sagedus korrutatud koefitsiendiga 1,48 (80/54), et eesti ja vene keele tulemused oleksid paremini võrreldavad. Tabel 3 Värvitahvlitele antud sagedasemad eesti- ja venekeelsed nimed ning vastavad sagedused (Sa; T — heledam toon, S — tumedam toon) Kood Nimi Sa Kood Nimi Sa Kood Nimi Sa Y kollane 52 S2 roheline 12 ere-kollane 9 kollakas-roheline 9 želtyj 47 sambla-roheline 9 xaki 34

13 Põhiliste neuraalsete värvusvastutoimete kohta vt P. Kay, Ch. K. McDaniel, The Linguistic Significance of the Meanings of Basic Color Terms. — Language 1978, vol. 54, nr 3, Ik 610—646. 14 I. R. L. D a v i e s, G. G. Corbett, The Basic Color Terms of Russian, lk 76—77. 802 kollane YOY 14 T4 kollane 22 S2 hallikas-roheline 11 oranž 13 oranžikas-kollane 12 roheline 9 želtyj 47 želtyj 46 xaki 18 oranž YO 18 T3 oranž 21 S3 roheline 17 tume-kollane 5 kollane 13 sambla-roheline 10 oranževyj 44 želtyj 38 bolotnyj 30 OYO oranž 56 tume-oranž 8 oranževyj 67

О oranž 28 Sl pruun 24 S3 pruun 59 punane 13 hele-pruun 14 tume-pruun 7 oranževyj 61 koricnevyj 41 koricnevyj 77 ORO punane 34 T3 roosa 13 S3 lillakas-hall 8 hele-punane 11 oranž 8 hall 7 krasnyj 21 rozovyj-oranževyj 27 seryj- sirenevyj 15 RO punane 44 T3 roosa 27 S3 must 28 ere-punane 8 roosakas-punane 10 tume-pruun 18 erk-punane 8 rozovyj 43 koricnevyj 33 krasnyj 55

ROR punane 46 T3 roosa 46 S3 lüia 19 ere-punane 4 tume-roosa 8 hele-lilla 9 hele-punane 4 rozovyj 56 sirenevyj 21 krasnyj 49

R punane 21 T4 roosa 35 S3 must 24 tume-punane 13 tume-roosa 14 hallikas-must 7 krasnyj 34 rozovyj 47 fioletovyj 27 RVR lilla 20 Sl lilla 40 S3 roosa 23 lillakas-punane 10 punakas-lilla 6 lülakas-roosa 11 punakas-lilla 10 sirenevyj 21 rozovyj-sirenevyj 21 malinovyj 36

RV lüia 43 T2 lilla 40 tume-lilla 18 ere-lilla 6 sirenevyj 12 hele-lilla 6 sirenevyj 24

VRV lilla 34 S3 roosa 28 tume-lilla 13 lülakas-roosa 8 ftoletovyj 30 sirenevyj 25 V tume-lilla 31 lilla 21 fioletovyj 62 VBV tume-lilla 22 T4 lilla 35 lilla 21 hele-lilla 14 fioletovyj 55 sirenevyj 40

BV tume-sinine 42 S2 sinine 17 sinine 11 hallikas-sinine 14 sinij 50 seryj-sinij 34 BVB sinine 28 S3 hele-lilla 34 tume-sinine 18 lilla 13 sinij 43 sirenevyj 33 В sinine 51 Tl sinine 34 hele-sinine 6 hele-sinine 26 sinij 55 goluboj 49 51* 803 BGB sinine 51 T3 hele-sinine 32 tume-sinine 18 sinine 25 sinij 56 goluboj 58 BG sinine 23 Tl sinine 23 S2 rohekas-sinine 18 rohekas-sinine 17 hele-sinine 22 sinine 16 morskoj volnyj 31 goluboj 38 morskoj volnyj 30 GBG roheline 46 S2 hele-sinine 30 tume-roheline 12 sinine 20 zelenyj 56 goluboj 31 roheline 60 S3 tume-roheline 38 tume-roheline 7 roheline 13 zelenyj 74 zelenyj 44 GYG roheline 56 T4 roheline 27 Sl roheline 18 tume-roheline 5 hele-roheline 26 sinakas-roheline 13 zelenyj 61 zelenyj 33 zelenyj-seryj 28 YG roheline 44 S3 tume-roheline 29 ere-roheline 6 roheline 10 lehe-roheline 6 zelenyj 28 zelenyj 70 YGY roheline 39 S3 hele-roheline 38 hele-roheline 11 roheline 13 zelenyj 59 salatovyj 33 Roospunane Sieena röösa 12 pruun 58 lillakas-roosa 7 hele-pruun 10 tume-roosa 7 koricnevyj 62 lillakas-punane 7 rozovyj 34 Valge Must valge 67 must 71 määrdunud-valge 2 sitik-must 1 belyj 80 cernyj 61 Hall 1 hall 32 2 hall 57 4 hall 55 hele-hall 32 hele-hall 9 tume-hall 16 seryj 68 seryj 71 seryj 70 tume-hall 35 8 must 54 hall 34 hallikas-must 10 seryj 59 seryj 70

Tabe ;l 4 md Imise katses

Nimi Nimetamis- Kogusagedus Värvitahvlite Kogusagedus / katses (KSa) arv (VäA ) värvitahvlite esinemine arv (KSa/VäA)

roheline + 366 15 24,40 lilla + 308 16 19,25 sinine + 303 11 27,55 roosa + 189 9 21,00 hall + 187 7 26,71 oranž + 183 9 20,33 must + 178 5 35,60 • punane + 172 11 15,64

804 pruun + 151 6 25,17 hele-sinine + 117 7 16,71 tume-sinine + 111 10 11,10 tume-roheline + 106 10 10,60 kollane + 105 6 17,50 tume-lilla + 104 9 11,56 hele-roheline + 83 7 11,86 hele-lilla + 76 10 7,60 valge + 68 2 34,00 tume-hall + 65 7 9,29 tume-roosa + 60 13 4,62 rohekas-sinine + 51 6 8,50 lillakas-roosa + 44 8 5,50 sinakas-roheline + 44 10 4,40 hele-hall + 43 4 10,75 hallikas-roheline 38 7 5,43 punakas-lilla + 38 8 4,75 roosakas-lilla 34 8 4,25 kollakas-oranž 33 7 4,71 lillakas-sinine + 33 6 5,50 lillakas-punane + 32 8 4,00 hele-pruun + 31 5 6,20 hele-punane + 31 6 5,17 oranžikas-kollane 30 4 7,50 sambla-roheline + 30 6 5,00 tume-pruun + 29 3 9,67 roosakas-punane + 28 8 3,50 sinakas-lilla + 26 8 3,25 hallikas-sinine + 25 5 5,00 mere-sinine + 25 5 5,00 oranžikas-punane + 25 5 5,00 tume-kollane + 25 5 5,00 Tabelis 4 on esitatud kõige sagedasemad nimed, mida anti nimeandmis- katses kõigile värvitahvlitele kokku. Nimed, mida anti vähem kui 25 korda, selles tabelis ei kajastu. Põhinime kandidaatide leidmiseks jälgime jällegi sa­ geduse kahanemist. Esimene suurem hüpe toimub kolmanda sagedusega värvinime sinine järel. See on aga liiga vara. Künnise asetamine kolmanda ja neljanda sageduse vahele jätaks välja liiga palju võimalikke kandidaate. Järgmine sageduse vähenemise jõnks on peale üheksandat nimetust pruun. Seega on värvinime põhistaatusele kandideerimise künniseks KSa > 150. Kogusageduse järgi kandideerivad põhinime staatusele roheline, lilla, sinine, roosa, hall, oranz, must, punane ja pruun. Nende 9 nime kogusagedused moodustavad 39 % nimeandmiskatses antud kõigi 638 erineva nime kogusa- geduste summast (5197). Valge jääb siin kandidaadistaatusest välja mõneti ebaõiglaselt, sest kat­ ses oli ainult üks tahvel, millele sai nimeks anda valge. Tegelikult nimetati ka üht helehalli tahvlit ühe korra valgeks. Värvinime kogusageduse ja nende tahvlite arvu suhe, millele anti üks nimi (KSa/VäA), korreleerub üsna hästi põhinime staatuse kandidaatidega. Mida suurem see suhe arvuliselt on, seda suurem on tõenäosus, et tegemist on põhinime kandidaadiga. Tabel 5 näitab nimeandmiskatses domineerivaid värvinimesid, mis on järjestatud spetsiifilisuse indeksi järgi koos erinevatel väärtustel saadud do­ minantsuse indeksiga, ning domineerivuse jaotust. Värvinimi on dominantne, kui teda on ühele kindlale värvitahvlile omista­ tud mingist künnisest rohkem arv kordi. Dominantsuse indeks (DI) näitab, mit­ mele värvitahvlile on kindlat künnist ületavat nime antud. Kui näiteks praegu-

805 ses katses antakse mingile tahvlile nimi punane 41 korda, siis on tegemist 50-protsendilise, kui aga 60 korda, siis 75-protsendilise domineerimisega. Praeguses töös on dominantsuse indeksi künnised arvestatud järgmiselt: DI 1/4 1/3 1/2 2/3 3/4 1 Künnis tahvli kohta > 20 27 40 53 60 80 Erinevatel künnistel saadud dominantsuse indeks iseloomustab sageda­ semate värvinimede värviruumis jaotumist. Spetsiifilisuse indeks (Sl) näitab dominantse sageduse ja kogusageduse suhet (Sl = DSa/KSa). Dominantse sageduse leidmiseks summeeritakse kindla künnisega domineerivad sagedused. Spetsiifilisuse indeks iseloomus­ tab arvamuste kokkulangevust. Erinevalt kogusageduse ja tahvlite arvu suhtest (KSa/VäA) iseloomustab spetsiifilisuse indeks ainult domineerivaid nimetusi, sest mittedomineerivate värvinimede Sl on alati võrdne nulliga (SI=DSa/KSa=>0/H=0). Sl arvestatakse praegu DI 1/2 jaoks. Tabel 5 Domineerivad värvinimed nimeandmiskatses Nimi Sl 1/2 DI 1/4 DI 1/3 DI 1/2 DI 2/3 DI 3/4 valge 0,99 1 1 1 1 1 pruun 0,77 3 2 2 2 0 must 0,70 4 3 2 2 1 hall 0,60 3 3 2 2 0 oranž 0,57 4 3 2 1 0 roheline 0,56 6 6 4 2 1 punane 0,52 4 3 2 0 0 kollane 0,50 2 1 1 0 0 Ulla 0,40 6 5 3 0 0 tume-sinine 0,38 1 1 1 0 0 sinine 0,34 6 5 2 0 0 roosa 0,24 5 4 1 0 0 hele-sinine 0 2 2 0 0 0 hele-roheline 0 1 1 0 0 0 tume-lilla 0 2 1 0 0 0 hele-hall 0 1 1 0 0 0 tume-roheline 0 2 2 0 0 0 hele-lilla 0 1 1 0 0 0 tume-hall 0 1 1 0 0 0 55 46 23 10 3 Kõige suurem on arvamuste kokkulangevus valge puhul. Kõige väiksem arvutatav arvamuste kokkulangemine on 50 % domineerimisel roosa puhul. Madalama künnise DI 1/4 juures domineerivad 19 nimetust 55 korral 65-st, samas kui DI 2/3 juures on ainult 3 domineeriva nimega värvitahvlit: valge, must ja roheline. Kui arvamuste kokkulangemine on 50 % (DI 1/2), siis on domineeriva nimega värvitahvleid 23. See künnis (DI 1/2) on ka kriteeriu­ miks, et värvinimi võiks kandideerida põhinime staatusele. Domineerimise alusel (DI 1/2 > 1) kandideerivad põhinime staatusele 11 standardnimetust ning lisaks neile tumesinine (DI 1/2 = 1). Kombineeritud analüüs. Mõlema katse tulemusena kandideerivad põ­ hinime staatusele 15 värvinime, neist 11 standardnime: valge, must, punane, kollane, roheline, sinine, pruun, hall, lilla, oranž ja roosa, 3 liitnime: helesini­ ne, tumesinine ja helekollane ning üks lihtne värvinimi: beež. Et nimetamis- katses oli nimel tumepunane sama sagedus mis tumesinisel, siis lisame lõpp- analüüsiks ka selle nime.

806 Kõigepealt summeeritakse iga nime kohta, mitme kriteeriumi künnised ta ületas. Nimetamiskatses on arvesse minevateks künnisteks sagedus (Sa > 50) ja keskmine positsioon (P < 8). Nimeandmiskatses on künniseks kogusa- gedus (KSa > 150), domineerimise indeks (DI > 1) ning spetsiifilisuse indeks (Sl > 0,40). Nende kriteeriumide alusel võib värvinime ületatud künniste arv olla vahemikus 0 kuni 5. Ületatud künniste arvu näitab kokkuvõtva 6. tabeli veerus summa (X). Alternatiivne võimalus kandidaatide reastamiseks on leida erinevate kri­ teeriumide järgi värvinimede järkude keskmine ning nende järjestamise alu­ sel uued järgud. Erinevalt Daviese-Corbett' algsest meetodist ei keskmistata siin mitte suhtelisi normaliseeritud järgupositsioone valimi sees (praegu oleksid need 1-st 16-ni), vaid absoluutseid järke. See tõstab oluliselt lõpptule­ muse lahutusvõimet. Nimetamiskatsest võetakse jälle sageduse ja keskmise positsiooni järk. Nimeandmiskatsest võetakse sageduse järk, sageduse ja tahvlite arvu järk, domineeriva indeksi järk ning spetsiifilisuse indeksi järk. Erinevalt algsest meetodist ei arvestata praeguses töös tahvlite arvu järku, millele mingi nimi anti. Kaudselt on see arvesse võetud sageduse ja tahvlite arvu suhte järgu näol. Tulemused on tabelis 6 reastatud nende kuue kriteeriumi absoluutsete järkude keskmiste positsitsioonide järkude järgi. Tabel 6 Põhivärvinimede kandidaatide järgud keskmiste positsioonide järgi Nimi Uus järk Keskmised järgud Summa (X) roheline 1 3,58 5 sinine 2 4,26 4 must 3 4,33 5 punane 4 6,58 5 lilla 5 6,67 3 valge 6,5 7,25 4 oranž 6,5 7,25 4 pruun 8 7,50 4 kollane 9 7,92 4 hall 10 9,25 4 roosa 11 10,42 3 tume-sinine 12 12,33 1 hele-sinine 13 21,00 1 tume-punane 14 37,58 0 beež 15 49,92 1 hele-kollane 16 - 0 Tabelist 6 on näha, et 12 esimese värvinime keskmised järgud jäävad va­ hemikku 3,00 kuni 13,00. Järgmise värvinime helesinine keskmine järk on 21,00. Järelikult on põhinime staatuse künnis vahemikus 13,00 kuni 21,00. Võtame selleks väärtuseks 13,00 ning ütleme, et kõik värvinimed, mille kesk­ mine järk on väiksem kui 13,00, võivad olla põhinimed. Selle tunnuse alusel jäävad kandidaatide hulgast välja helesinine, tumepunane, beež ja helekolla­ ne. Kõigi väljajäänud värvinimede ületatud künniste summa oli 0 või 1. Järe­ likult võib värvinimi olla põhinimi, kui ta on ületanud rohkem kui ühe kün­ nise (X > 1). Selle tunnuse alusel langeb põhinime kandidaatide hulgast välja ka tu­ mesinine (X = 1). Nüüd on värvinime tumesinine staatus kahtlane, sest eel­ mise tunnuse alusel (keskmine järk < 13,00) kuulus ta põhinime kandidaati­ de hulka. Samas on värvinime tumesinine 50%-line domineerimine ühe vär- vitahli (BV, siniviolett) juures väga tugev argument põhistaatuse kasuks.

807 Vastuargumendid on järgmised. Definitsiooni järgi peab põhinimi olema mo- nolekseemne, s.t, et selle tähendus ei tohi olla tuletatav nimetuse komponen­ tidest. Värvinime tumesinine komponentidest võime ette öelda, et see nimi tähistab tumedat ja sinist, kuid mitte seda, et nimetus domineerib siniviolet- ses regioonis. Seega jääb nime tumesinine staatus ikka veel kahtlaseks ning me peame võtma arvesse põhivärvinime definitsiooni viimase lisakriteeriu- mi: kui põhinime staatuses kaheldakse, tuleb arvestada värvisõna morfoloo­ gilist komplitseeritust. Et tegemist on liitsõnaga, siis võime nimetuse tumesi­ nine kandidaatide hulgast kustutada. Järelikult on eesti keeles 11 põhivärvinime — valge, must, punane, kolla­ ne, roheline, sinine, pruun, hall, lilla, oranž ja roosa — ning eesti keel vastab täielikult Berlini-Kay arenguskeemi viimasele, seitsmendale staadiumile. Kuigi nime oranž hääldus on varieeruv, ei ole mingit alust arvata, et see sõna täidaks ainult osaliselt põhinime funktsioone. Siinjuures on oluline, et mõiste oranž on eesti keeles vanem kui sõna oranž. Varem seisis sellel kohal sõna ruuge (ka ruske). Kõige madalama staatusega on põhinimedest roosa. Ilmselt on see nende hulgas ka kõige noorem mõiste. Soome keeles kasuta­ takse sõna roosa praegugi veel väga piiratud ulatuses, peamiselt kaubandu­ ses tekstiilivärvi nimetusena. Sagedasem on liitnimi vaaleanpunainen. Sa­ mas ei ole roosa ja vaaleanpunainen spektraalsed sünonüümid, nimetus roo­ sa tähistab soome keeles ainult ühte osa 'helepunasest'. Vene keele mõju avaldub eesti värvussõnavarale eelkõige mõiste sinine destabiliseerimises. Muidu kõrge staatusega värvinimel sinine oli väga ma­ dal spetsiifilisuse indeks, sest temaga konkureerivad nimed tumesinine ja helesinine. Sellel on kaks põhjust: esiteks sõnade sinine ja sinij väline sarna­ sus ning teiseks on vene keeles sinise piirkonna jaoks kaks põhinime: goluboj 'helesinine' ja sinij 'sinine'. Eesti ja vene keele värvinimede vahel päris üksühest vastavust ei ole (vt tabel 3). Mitmel juhul vastab eesti keele põhivärvinimele mitu vene keele värvinime. Järgnevas loetelus on nii eesti kui ka vene keele põhivärvinimed trükitud kaldkirjas: valge — belyj; must — cernyj, koricnevyj, fioletovyj, seryj; punane — krasnyj; kollane — želtyj; roheline — zelenyj, xaki, bolotnyj, zele- nyj-seryj; sinine — sinij, goluboj, seryj-sinij, morskoj volnyj; tume-sinine — sinij; hele-sinine — goluboj, pruun — koricnevyj; hall — seryj; lilla — fioleto­ vyj, malinovyj, sirenevyj; oranž — oranževyj, želtyj; roosa — rozovyj, sirene- vyj, rozovyj-oranževyj, rozovyj-sirenevyj. Sõna beež ei ole mingil juhul eesti keele põhisõna. Nimeandmiskatses puudus igasugune arvamuste kokkulangevus, missugune värv võiks olla beež, samuti oli väga madal selle nimetamise sagedus.

Kokkuvõte

Töö tulemusena registreeriti 6712 eesti keele värvinime. Nende hulgas oli 759 erinevat värvinime keskmise pikkusega 2,10 liitsõnalist komponenti. Eesti keeles on 11 põhivärvinime — valge, must, punane, kollane, roheli­ ne, sinine, pruun, hall, lilla, oranž ja roosa. Eesti keel vastab täielikult Berli­ ni-Kay arenguskeemi viimasele, seitsmendale staadiumile. Eesti keele edasisel arengul on uute põhinimede kandidaatideks eelkõige mõisted tumesinine, beež ja helesinine. Selles töös kasutatud Daviese-Corbett' välimeetod oli kergesti omanda­ tav ja toimis hästi. Sellega saadud erinevate keelte tulemused on omavahel kergesti võrreldavad.

808 Võrdlusel baseeruvaist värviliitsõnadest

VILJA OJA

esti keeles on suur hulk värvust tähistavaid liitsõnu, mis mahuvad E skeemi: võrdlusalust tähistav nimisõna + värvinimetus (omadussõna). Täiendsõnana võib nimisõna olla kas 1) nimetavas käändes: luikvalge, süsi• must, tuhkhall, veripunane või 2) omastavas käändes: kirsipunane, merero- heline, taevasinine. Kirjakeeles on enamik seda tüüpi sõnu normeeritud nimetavaliselt liituvaiks.1 Samas lisatakse grammatikais, et värvivarjundite märkimiseks kasutatakse (ka) omastavalist täiendsõna.2 Murretes kohtab omastavalist liitumist rohkem kui kirjakeeles, ometi tundub musta ja valge värvi puhul ka siin domineerivat nimetavaline liitumine.3 Tegelikku keele­ kasutust analüüsides tõdes Lehte Rannut, et kogu kõnesolev võrdlust märki­ vate liitsõnade rühm kujutab endast nimetavalise ja omastavalise liitumise segaesinemust, kus siiski kindlalt prevalveerib nimetavaline liitumine.4 Et tegemist on avatud süsteemiga — võrdluse alusel moodustatavate värvi- liitsõnade hulk pole piiratud, neid võib mis tahes võrdlusaluse baasil luua iga keelekasutaja —, tekitab ebamäärane liitumisviis probleeme nii keeleõppijaile, -õpetajatele, korrektoritele-toimetajatele, keele normeerijatele kui ka kõigile teistele keelekasutajatele. Seepärast on asjasse selguse toomiseks püütud liitu- misviisi kindlaks määrata täiendsõna käänamistüübi alusel.5 Ühest lahendust pole leitud, sest samad sõnatüved liituvad sageli kahel moel: nimetavaliselt ja omastavaliselt. (Näiteks tarvitatakse paralleelselt sõnu kirsipunane, kirsspuna­ ne; sinepikollane, sinepkollane; samblaroheline, sammalroheline). Miks? Asjaolu, et tegemist on kindla mõisterühmaga — värviadjektiividega —, ajen­ das käesoleva artikli autorit põhjust otsima semantika valdkonnast. Soome keele värvinimetuste moodustamise süsteem on küllalt lähedane eesti omale. Tähelepanu äratab, et analoogiliste liitsõnade puhul eelistavad põhjanaabrid genitiivset liitumist.6 Et eesti keeles genitiivi lõpp puudub, pole paljudes sõnades kääne määratletav (näiteks: pigimust, rebuhall, tellis­ kivipunane). Eesti keele liitsõnu üldiselt käsitledes on Valter Tauli tunnista­ nud, et nominatiiv- ja genitiivliitumise probleem on meie sõnavarakorraldu- ses kõige raskemate killast, mida näib olevat võimatu teoreetiliselt rahulda­ valt lahendada. V. Tauli soovitab lähtuda faktist, et eesti keeles on põhiline genitiivliitumine, kuna nominatiivliitumist tuleks tarvitada ainult teatud juhtumeil, eriti sõnades, kus on praktiline vajadus teha nominatiiv- ja geni­ tiivliitumise vahel tähenduslikku vahet.7

1 A. Kask, Liitsõnad ja sõnade liitumisviisid. Eesti keele grammatika III, 1. vihik. Tartu, 1967, lk 65—66; E. Vääri, Eesti keele õpik keskkoolile. Tallinn, 1968, lk 172. 2 J. Valgma, N. Remmel, Eesti keele grammatika. Käsiraamat. Tallinn, 1968, lk 317; M. E r e 11, S. Vare, Eesti keele õpik XI klassile. Tallinn, 1992, lk 62. 3 V. Oja, Valgest mustani eesti rahva kõnepruugis. — Kodumurre 14. Tallinn, 1980, lk 68—71. 4 L. Rannut, Nimisõna liitumine värvust tähistava omadussõnaga. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 8, lk 481. 5 L. Rannut, Nimisõna liitumine värvust tähistava omadussõnaga, lk 481—486. 6 M. Koski, Värien nimitykset suomessa ja lähisukukielissä. Savonlinna, 1983, lk 319. ' V. Tauli, Keelekorralduse alused. Stockholm, 1968, lk 152. 809 Alljärgnevalt tuleb käsitlemisele rühm ülalnimetatud kategooriasse kuu­ luvaid võrdlusel baseeruvaid värviliitsõnu, mis nii kirja- kui ka murdekeeles eelistab just nimetavalist liitumist. Mõistagi vaadeldakse vaid selliseid ühen­ deid, mille täiendosa omastav kääne nimetavast erineb. Arvestades keelekor­ raldajate, eriti J. Aaviku ja J. V. Veski usinat tööd sõnade liitmisviisi muut­ misel ja reeglistamisel, on materjali valikul lähtutud rohkem murdekeelest, et kahandada analüüsitavas ainestikus normeerituse osatähtsust. Murdenäi- ted pärinevad Eesti Keele Instituudi murdekartoteegist, need esitatakse "Ees­ ti murrete sõnaraamatu" transkriptsioonis ning samas sõnaraamatus kasuta­ tavate murde- ja murrakulühenditega varustatult. Kirjakeeles normeeritud sõnakujud ja tähenduste seletused on võetud uusimast "Õigekeelsussõnaraa­ matust" (ÕS)8 ja "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatust" (EKSS)9.

Valget värvi väljendavaid liitsõnu on kõnesolevas kategoorias seitse: kriitvalge, lehtvalge, lubivalge, luikvalge, lumivalge, piimvalge, õhkvalge. Kirjeldatavad objektid on üsna mitmekesised: kõige sagedamini riideesemed, aga ka juuksed, nägu, loomad, lilled, puunõud ja muud esemed. lehtvalge ja õhkvalge ÕS-is puuduvad, murdekartoteegis on andmeid mõlema kohta ühelt murrakualalt: VNg lehfvalged 'lumivalged' linad, "kit­ sed; Vig särgist peast leegiti koa vel, ike leegiti "valgess, sis tä vanemast peast läks üsna õhk"valgess "helevalgeks'. Ainult ühe murrakuga on esindatud lubivalge ja luikvalge: Jür Kui inime ehmatab, siis nägu on lubi" valge. Ööldakse ka "surnu näu "kohta. Lubja"valged küll ei "öölda, põle kuuld; Kaa Nii luik "valge Tielevalge' pea on "otsas; Uus rätik oli luik"valge. Kangas leegitati luik"valgeks. ÕS annab nende liitsõnade tähendusvasteteks 'valge kui lubi'ja 'valge kui luik'. kriitvalge (ÕS: 'väga valge') on registreeritud Püha, Kaarma, Muhu, Juuru, Simuna ja Laiuse kihelkonnast. Näiteks: Kaa Pesu oo üsna riik"val- geks leekind; Pha Riitvalge, valgem kut lammaskarva valge; Juu "enne olid puu nõud - - need pidid nii kriifvalged olema, kriifvalgeks 'pestud nõnna et; Lai oli päris kriifvalge "näoga. Laiemalt on levinud lumivalge (ÕS: 'täiesti valge'). Seda tuntakse kõi­ gis eesti murretes. Mõned näited: Lüg "Valgendasin peso, jäi kohe lumival­ ge; lumVvalge ku kriit; Jäm erk lumivalge mis ika "valge asi on; Pha Piim­ valge see on lumivalgega ühesugune. Lumivalge, see on valgem kut lillakas- valge; Käi siis on ta väga "valge, kui ta lumi "valge on; Jür No lumivalge on see kõige "valgem "valge; Lai lumi "valge on ele "valge, pole muud "tooni juu­ res; Hei kangass om lumVvalgess "plükin; Vas Langa mossi ar, sai Ulos lumi- "valgõ. Wiedemanni sõnaraamatus on lumivalge tõlgitud 'ganz weiss' ja lumevalge 'Schneelicht'.10 Sõna piimvalge kasutatakse peamiselt näovärvist rääkides: Pha Piim­ valge on nii nagu lumivalge — väga selge valge; Krl to_m piim"valgõ "naogõ?, illuss klaar nagu (ÕS-is: lumivalge'). Kõigi eeltoodud värviadjektiivide täiend­ osa märgib mõnda üldtuntud valget eset või ainet, millega kirjeldatava ob­ jekti värvust võrreldakse.11 Lausenäidetest selgub, et sisult need värvinime- tused üksteisest ei erine: kõik väljendavad hästi valget värvust.

8 Õigekeelsussõnaraamat. Tallinn, 1976. 9 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat I—IV. Tallinn, 1988—1995. 10 F. J. Wiedemann, Eesti-Saksa sõnaraamat. Tallinn, 1973, vg 1297. 11 V. О j a, Valge, halli ja musta värvuse liitsõnalistest nimetustest eesti murretes. — Sõnast tekstini. Tallinn, 1978, lk 54. 810 Musta värvi kohta kasutatakse järgmisi liitsõnu: nõgimust, sitik(as)- must, süsimust (~ hüdsimust), tukkmust. Wiedemanni sõnaraamatus leidu­ vad nõgimust 'Kienruss'ja süsimust 'kohlschwarz, Pechrappe'.12 Sõna nõgimust esineb murdekogus ainult värvaine tähenduses: Lüg nõgimust ehk pigimust, seda "üeldi vanast "värvi "kohta. ÕS-is tähendust pole märgitud, EKSS annab seletuseks: 'nõekarva must, must kui nõgi; nõest must'. Teiste ülalnimetatud liitsõnadega iseloomustatakse murretes kõikvõi­ malikke esemeid, marju, loomi, juukseid, silmi jne. tukkmust tähenduses 'sügavmust' on tuntud üksnes Saaremaal: Jäm tukkmust, must kut tukk; see "seisas sitikmust, tukkmust; Kaa Manni uus vilne kampsun oo nii tukkmust, et päris must; Pha "iilgavad mustad "juuk­ sed, sääre jämune pat's, tukk must, nii must kut süsi; Pöi See oli kohe näha, et padu vihma pagi, taevas oli tuule pealt kohe tukk must. Pisut laiemalt kui eelmine on levinud sitikasmust ja sitikmust. ÕS toob ainult viimase variandi. Mõned näited: Jäm kahja värv - - see "seisas sitikmust 'sügavmust'; Khk sitikmustad silmad mõnel; Pöi must räästas oo sitik must; Muh mis sitik must^o, see oo "valku võet pähis; Tõs must uss, - - mis päris sitikas must oo; Hää "vaargas ikki jusku "vaargas, aga sitikmust, "seuke on "käsper; Jür inimesed kirusid, et trahv oli all, et ei oid sitikas must; Lai minu palitugi on sitikmust. Kõige üldisemalt kasutatakse sõna süsimust (ÕS-is tähenduse seletuse­ ta). Mõned murdenäited: Jõh Neli süsi "musta obust ies; Pöi Liisul olid noo­ relt süsimustad juused; Amb kaanid on süsimustad loomad; Lai kui oli õige musta villaga lammas - - siis sai "lambamust riie. ega ta süsi must ikke oid, ikke nõnna pruunikas; His ronga om süsimusta, mõtus om süsimust; Hei ma "värmsi vana mustage. tuli "siande ilus süsimust värm. Tartu ja Võru murdes vastab kirjakeelsele süsimustale hüdsimust: Nõo "Üits vana lammas "olle, kui ära "pöeti, siss "olle Ütsi mustja kõik talv "olle must, aga kui kõik suvi vällän "olle, "pliikusi ära ja "olle täitsa tuha "karva; Rõu kiidsu9 umma9 pika? peenikese9 kala9 - - umma9 hüdsi musta9, höörigu9, "valgõ Ulos liha oli kiidsal, nahk oli inne hüdsi must; Vas Kül oli hää värm, lang sai nii hüdsimust. Ülaltoodud näidetest ilmneb, et põhiliselt väljendatakse nimetatud sõna­ dega sügavmusta värvi. Täiendsõnana esinev üldtuntud võrdlusalus rõhutab asjaolu, et kirjeldatav värvus ei ole hallikas, kollakas vms. Seega on siingi nagu eespool käsitletud valget värvust märkivate liitsõnade puhul tegemist sünonüümidega. Eesti värvisõnavara ulatuslikuma ainestiku analüüsimise tulemusena võib öelda, et värvi intensiivsusel on suurim tähtsus just hele- dus-tumedusskaala äärmiste väljade — valge ja musta — iseloomustamisel. Analoogilist võrdlusalust tähistava sõna kasutamist intensiteedisõnana koh­ tab aga ka teiste värvisõnade puhul.

Niinimetatud "värviliste värvide" juures on sageli raske eristada, kas liit­ sõna täiendosal on intensiivistav või täpset tooni märkiv funktsioon, sest võrdlusalusel endal on alati mingi värvivarjund. Lähtugem taas murdenäi- detest. Erepunast väljendatakse sõnaga veripunane. Sõna kasutuspiirkond on lai, hõlmates kõikvõimalikke punaseid objekte nagu lilled, marjad, kartu­ lid, tekstiilitooted, loomad, inimese kehaosad jne. Murdekartoteegis leidub näiteid sporaadiliselt kõigist eesti murretest. Näiteks: Käi veriponane on täis ponane; Mih taevas oli punane ja lumi oli kõik veripunane ja "taeva peäl olid sedasi "vardad (virmalistest); Kod iireermes õige veripunane ei õle, "niske lil- 12 F. J. Wiedemann, Eesti-Saksa sõnaraamat, vg 633. 811 lakas punane; SJn kikerbärid on Weiksed, lähvad veripunaseks, on ead magusad; Hei näost veripunane ku lihunik; Har Liht' om kolmõ"jaoline, mar- jakõsõ omma_periss veripunadsõ9. Tartu ja Võru murdes eelistatakse oma sõna veriverev: Urv Ma "värvse langa? mitma karvalidses klaasivereväs, koosõnivereväs, verivereväs; Lei tuu^m nei veriverrev neiku. Umbes sama paljuja samade objektide kohta nagu eelmist sõnapaari tar­ vitatakse adjektiive tulipunane (eP, M) ja tuliverev (T,V): Jäm öitspuul tulipunased 'erepunased' marjad; Khk Tulipunane on keige ergem punane; Vig kui ta punane "kangest oo, siss "ütled: see õte tuli punane; Saa Pull lähab kurjas kohe, kui tulipunast näeb; Kod ku tä "natke suas kua punakass, ma õege tulipunass ei taha; Lai tuli punane ei olt tuhakarva punane (kollakaspu- nane), oli kare punane (erepunane); Ran tedremarandega värmiti tuli verev, "kange verev, es "pliiku ära kah; Har sarlaku verrev, puu värmja langa värm, tulivereväst kõllatsõmp; Lut tuliverevä9 "bulba9 (kartulisort). Kuigi tule ja vere värvused teineteisest erinevad, on veripunane, veriverev, tulipunane ja tuliverev siin sünonüümid, nagu kinnitab ka Laiuse murraku keelejuht: mõned roosid on täitsa punased, veri punased, seda "ööldasse tuli punasest ka. Leidub küll kirjapanekuid, kus kõneleja võib tulipunasega väljendada tule värvi, kollakaspunast tooni, aga enamasti on täiendsõnadel tuli ja veri murdekeeles intensiivistav funktsioon. ÕS-is on tulipunane 'helepunane' ja veripunane tähenduse seletuseta. Wiedemanni sõnaraamatus on nimetavali­ selt liitunuist ainult veripunane 'blutroth, Brandfuchs', genitiivliitumisega sõnadest on registreeritud tulepunane 'feuerroth, ponceau'13 ja tuleverev 'feu- erroth, Brandfuchs'.14 Lisaks punasele (~ verevale) moodustavad tuli ja veri liitsõnu ka teiste põhivärvinimetustega. Murretes on tuntud tulikollane (ka kirjakeeles): Kei Karikakraga sai tulikollast, kaselehtega alekollast; tuhmust: Khk see (värv) "pandi ka "sõnna "sisse ning "sõnna "sisse "pandi riie ning see tuli siss tuh­ must sält "välja selle lepa koorde vee seest, see oli see "kuhjamine; tuliroheli- ne: Kod tuliroheline 'ereroheline' kleit õli seljän; tulivalge: 'helevalge' Kod, Pii; veriroheline: Kuu Veriroheliseld kisuda juo ne "marjad "metsast alade ära; Hää verirohelist "villa ei lõigata; Vili on veriroheline, kui on alles täiest roheline, kollakaks põle viil läinu; Kad sie larbakas meres oli veri rohelene. Loetletud näidetes on tegemist absoluutse gradatsiooniga, kus liitadjektiivid võib asendada sõnaühenditega: intensiivne kollane, hästi must, väga valge, täiesti roheline. Nii eesti murretes kui ka kirjakeeles tuntakse tervet rida muidki oma­ dussõnu, kus tuli- ja veri- esinevad intensiivistavate partiklitena. ÕS annab liitsõnad tulihapu, -kibe, -kuiv, -palav, -soolane, -terav, -uus, -valus, -vedel, -vihane, -õige. Murdekartoteegis lisandub nimetatuile veel üle kahekümne omadussõna. Mõned näited: Hää vikat olgu tulivahe, nüridaga ei tu midagi ära; Ran kui ta (piim) om tuli apu vai tuli rõõsk, siss võib süvvä, aga kui "löndenu, siss ei taha; San ta^i ole änt tulikuju maa; Urv ta lihagapudõr om tulimakus 'väga maitsev'. Esiosaga veri- on ÕS-is registreeritud verinoor, -toores, -vaene, -värske. Murdesõnadest võib lisada verisoolane, -vihane, -võõ­ ras. Sama funktsiooni täidavad need täiendsõnad mõnikord nimi- või määr­ sõnaga liitudes. Näiteks: Kuu Tuli pakkane o tänä, neh juo tuleb "lõuna vade puud о "aeva "tolgess; KJn kui üks asi sul tuli kõvasti "ümmer "kinni on, sii on siis pinevale; Nõo Hits aenuke kukk olli "põrknit ja "tuugi tuli õredade, üitspõrgan sääl, tõene tääl; Har ma^lõ tulihädän naidõ "kirpõga9; Hää Veri- 13 F. J. Wiedemann, Eesti-Saksa sõnaraamat, vg 893. 14 F. J. Wiedemann, Eesti-Saksa sõnaraamat, vg 1345. 812 muidu ja veriilmaasjata on üks 'täiesti asjatult'. Absoluutse gradatsiooni ast­ mestikus on Mati Erelt paigutanud intensiivistavad partiklid veri- ja tuli- aug­ mentatiivide hulka, teisisõnu öeldes, need täiendsõnad näitavad, et omaduse määr ületab keskmise normi.15 F. J. Wiedemann on väljendanud sisuliselt sama arvamust sõna tuli kohta, märkides selle 3. tähenduseks: adv. sehr.16 Mauno Koski läänemeresoome värvisõnade käsitluses nimetatakse inten­ siivsust märkivana eesti sõnu lumivalge, süsimust, tulipunane, tuliroheline, tulivalge ja soome sõnu tyk(k)imusta, pikimusta, sysimusta, hiilimusta, viti­ valkoinen, lumivalkoinen, -valkea, veriruskea, tulipunainen.11 EKSS-is seletatakse käsitletud värviliitsõnu enamasti võrdluste abil: valge kui lumi (-lubi, -luik, -kriit); must kui süsi (-tukk, -sitikas); punane kui veri (-tuli). Vormist lähtudes on Matti Punttila niisugused võrdlused lii­ gitanud perifrastilisteks ekvatiivkonstruktsioonideks, lisades, et kui pole te­ gemist värvidega, võib sel viisil rõhutada ka omaduse kvantiteeti.18 Sisuliselt tajume neis peaasjalikult augmentatiivsust nagu analoogilises mis tahes omadust kirjeldavas fraasis (näiteks: rikas nagu kröösus; suur kui elevant; terav silm nagu kotkal). Eesti kirjakeele ainese põhjal on tõdetud, et otsesel võrdlusel baseeruvad liitvärvinimetused väljendavad — sõltuvalt täiendsõnast — nii värvitooni kui ka värvuse erinevaid intensiivsusastmeid.19 Teame, et lauses Ta läks näost punaseks nagu peet (~ tomat, - vähk) ei saa võrdlus olla kvalitatiivne, sest inimese punetav nägu, peet, tomat ja vähk on igaüks ise värvi. Võrdlusalust tähistav nimisõna ehk Alo Rauna ter­ minoloogia kohaselt komparaator näitab ainult värvi intensiivsust ja liitsõna abil võiks sama öelda lausetega Ta läks näost tulipunaseks (~ veripunaseks - vähkpunaseks - peetpunaseks - tomatpunaseks) 'väga punaseks'. Teiselt poolt tuntakse spetsiifilisi värvitoone märkivaid liitsõnu peedipunane (Suu­ red pojengipõõsad peedipunaste 'peedi värvi lillakaspunaste' õitega) ja toma- tipunane (Kod tegin kleedi ruttulise, meresinine ja tumatipunane 'punase tomati värvi'). Võrreldes omavahel nominatiivse ja genitiivse komparaatori- ga liitsõnu, näeme, et tegemist polegi eriti kompaktse, üheselt võetava sõna­ rühmaga, sest samadest komponentidest moodustatud liitsõnades sisalduv informatsioon võib olla eritasandiline. Graafiliselt võiks asja kujutada järgmiselt. Paigutame horisontaalteljele (x) värvispektri (antud juhul osa sellest). Erinevad värvitoonid lähtuvad siis x-telje erinevaist punktidest. Vertikaaltelg (y) näitab värvi intensiivsustaset, mis x-teljega ristumise kohal on minimaalne, ülespoole liigub maksimaalsu- se suunas. Järgnevalt märgime graafikusse võrreldavad objektid, määrates nende koordinaadid kahe eelnimetatud omaduse põhjal. Oletame, et tavaline näovärv sisaldab punast intensiivsustasandil 1. Pu­ netav nägu erineb eelmisest ühe omaduse — punase värvi intensiivsusastme (2) — poolest. Selle rõhutamiseks võrdluse abil on oluline, et võrdlusalus paistaks silma just nimetatud omaduse poolest. Niisiis sobib punetava näo (PN) kirjelda-

15 M. Erelt, Eesti adjektiivide süntaks. Gradatsioon. Eesti NSV Teaduste Akadee­ mia Ühiskonnateaduste osakond. Preprint КШ-8. Tallinn, 1977, lk 44—46. 16 F. J. Wiedemann, Eesti-Saksa sõnaraamat, vg 1218. 17 M. Koski, Värien nimitykset suomessa ja lähisukukielissä, lk 329. is M. Punttila, Ekvaliteetin ilmaiseminen itämerensuomalaisissa kielissä. — CIFU VII, 3b. Sessiones sectionum. Debrecen, 1990, lk 219; M. Punttila, Nominien superlatiivisuuden ilmaiseminen. Vertailun typologiaa ja Kymenlaakson tienoon murtei­ den tarkastelua. Helsinki, 1985, lk 36. 19 A. Õi m, Värvinimetuste moodustamisest ning kasutamisest eesti ja vene keeles. — Keel ja Kirjandus 1983, nr 1, lk 28. 813 miseks mis tahes kõrge punase intensiivsusastmega (3) objekt (joonisel: A, B, C, D,E,F,G). У ^Ч-ЕЦ-^Г-В-Ет-^Г*

l TJN at D с une v 4 и sinine punane kollane А — peet, pojengiõis; В — kirss; С - vaarikas; D — veri, maasikas; E —tomat; F— vähk; G • tuli; H — porgand; TN — tavaline nägu; PN —punetav nägu

Värvitoonid erinevad üksteisest eelkõige eri spektrivärvide sisalduvuse poolest. Peedipunane sisaldab rohkem sinist värvi kui maasikapunane, por- gandipunane jälle rohkem kollast värvi kui mõlemad eelnimetatud. Värvitoo­ ni kirjeldamiseks valitakse võrdlusalus nii, et värvispektris asuks ta kirjel­ datava esemega samal kohal, s.t projitseeruks x-teljel samas punktis. Inten- siivsusaste on siinjuures teisejärguline. Nii võib vaarikapunaseks nimetada kõike, mis graafikul mahub joonele Cc.

Liitsõnades, mille põhiosaks on võrreldavat omadust märkiv adjektiiv ja täiendosaks nominatiivi või genitiivi vormis komparaator, tajutakse ekvatiiv- sust vähem kui vastavates ekvatiivkonstruktsioonides.20 Seega peaks fraasi vormis võrdlus aitama paremini mõista liitsõna sisu. Alljärgnevalt kõrvutata­ gu kaht rühma võrdlusi: В šokolaadi värvi pruun (maja) (poiss) pruun nagu šokolaad 'tumepruun' 'hästi pruun' tuhakarva hall (hobune) (muld) hall nagu tuhk 'puutuna värvi neutraalne hall' 'täiesti hall, väheküllastunud must' samblakarva roheline (lõng) (vaip) roheline nagu sammal 'kollakasroheline' 'sügavroheline' sidruni värvi kollane (õis) (näost) kollane kui sidrun Tielekollane' 'tavapäratult, väga kollane' kirsikarva punane (auto) (suu) punane nagu kirsimari 'tumepunane' 'erepunane' Vasakpoolne rühm (A) koosneb sisuliselt mitmesõnalistest topeltvärvini- metustest. Värvitooni kirjeldamisel on aluseks üldtunnustatud kriteeriumide põhjal iseloomuliku värvusega objekt (šokolaad, tuhk, sammal). Võrdlus-alust märkiv nimisõna + -karva või -värvi on tüüpiline läänemeresoome värviadjek- tiivide moodustamise viis.21 Siintoodud ühendites lisandub võrdluse baasil loo- 20 M. P u n 11 i 1 a, Nominien superlatiivisuuden ilmaiseminen. Vertailun typologiaa ja Kymenlaakson tienoon murteiden tarkastelua, lk 36. 21 M. Koski, Värien nimitykset suomessa ja lähisukukielissä, lk 326. 814 dud nimetusele veel põMvärvinimetus {tuhakarva + hall). Tulemuseks on küllalt täpselt piiritletud värvivarjund. Parempoolses rühmas (B) väljendatakse värvust põhivärvinimetusega. Võrreldes mingit põhivärvi sellise objektiga, mille värvus kuulub tolle põhivärviga samasse spektrisse, rõhutatakse eelkõige põhivärvi intensiivsust, vähemal määral ka muid aine omadusi nagu aine olekut, kuju, kõvadust, läiget jms. Seega võiks öelda, et mõlema rühma väljendites on esiko­ hal see sõna(ühend), mis kannab värvi seisukohalt olulisemat informatsiooni. Võimalik, et neist erineva tähenduse ja konstruktsiooniga võrdlustest lähtus ka liitsõna täiendosa erinev vorm. Rühma A kuuluvad fraasid võiksid seega olla aluseks järgmiste liitsõnade tekkimisele: šokolaadipruun, sambla­ roheline; tuhahall, sidrunikollane, kirsipunane. Pole kahtlust, et kõik need sõnad väljendavad värvivarjundit. Rühmas В loetletud ühendid saaks asen­ dada liitsõnadega šokolaadpruun, tuhkhall, sammalroheline, sidrunkollane, kirsspunane. ÕS-is esinevad loetletuist kirsipunane Tdrsspunane', kirsspuna­ ne, samblaroheline, sammalroheline 'samblaroheline', sidrunkollane, šoko• laadpruun ja tuhkhall. Murdekartoteegis leiduvad genitiivselt liituvad märksõnad kirsipunane (~ kirsiverev), samblaroheline, sidrunikollane, šoko• laadipruun ja nimetavaliselt liituvatest ainsana tuhkhall. Sõna tuhkhall kohta on üks kirjapanek 1962. aastast Laiuse murrakust. Tähenduseks on märgitud 'tuhakarva hall'. Tavaliselt väljendatakse nimetatud värvitooni murdeis sõnadega tuhakarva (hall), tuhakarvaline, tuhanäoline. Et Laiuse üksiknäite puhul võib olla tegemist kirjakeelenormide mõjuga või individu­ aalse keelekasutusega, ei anna see võimalust teoreetilisteks üldistusteks. Teistes murdekartoteegis registreeritud liitadjektiivides paistab nominatiiv­ sel täiendosal tuhk olevat intensiivistav funktsioon (näiteks: San tuhkkalg Tdvikõva'; IisR, Pöi, Muh tuhkkuiv 'väga kuiv'; Krk, Har tuhkpeenike 'ülipee- nike'; Khn tuhkpime 'täiesti pime'). ÕS pakub lisaks tuhkhallile liitsõnad tuhkblond, tuhkkuiv ja tuhkpeen ilma tähenduse seletuseta. Analüüsitud materjali põhjal võib oletada, et kõnesoleva võrdlusest läh­ tuvate liitsõnade rühma kahesugune liitumisviis johtub peaasjalikult tähen­ duslikest erinevustest. Genitiivse liitumisega sõnad väljendavad värvivar­ jundit, nimetavalise liitumise puhul on tegemist põhiliselt värvi intensiivsus­ astmega. Viimane rühm ei erine seega liitomadussõnade põhitüübist (nimi­ sõna + omadussõna), kus nimetavalise täiendosaga väljendatakse põhiliselt omaduse määra, esitades võrdlusalusena asja, millel arvatakse olevat kirjel­ datavat omadust maksimaalselt.22 Vaatame, kas niisugune jaotus peab paika ka teiste analoogiliste murdekeelsete värvisõnade puhul.

Ülalkirjeldatud malli järgi peaks värvinimetusi rohihaljas ja rohiroheline, -rohilene tõlgendama intensiivse rohelisena, mitte sõna rohukarvaline sünonüü­ mina. Murdekartoteegis olevad vähesed näited lubavad nii üht kui ka teist: Sim oli nõnna rohi rohelist'värvi;'värvis rohi rohelisest; Kod riikki piäl terad siden, aga ise rohi aljas; Nõo küll ^olli illuss rõõvass, tajlli *õkva rohirohilane, *õkva nigu särab jälle. ÕS annab sõna rohiroheline tähendusvasteks 'rohukarva roheline'. Nimetusi rohiroheline ja veriverev on seletatud veel reduplikatsiooni või geminatsiooniga.23 Siinkirjutaja eeldab sõnapaaride veriverev ja veripunane ning rohiroheline ja rohihaljas tekkemehhanismi sarnasust. Ei rohihaljas ega veripunane sobi reduplikatiivide hulka. Teiselt poolt kinnitab eelmaini-

22 M. E r e 11, S. Vare, Eesti keele õpik XI klassile, lk 60—61. 23 M. Mäger, Intensiivistavatest reduplikatiivsõnadest eesti murretes. — Ema­ keele Seltsi aastaraamat 12. Tallinn, 1966, lk 91—107; V. Niilus, Reduplikatiivsõna­ dest. — Eesti Keel 1938 (XVII), lk 224^-232. 815 tud käsitlus asjaolu, et eesti keeleuurijad on nende liitsõnade esiosas näinud just intensiivistavat tähendust. Üheks produktiivseks prefiksiks on nii kirjakeeles kui ka murretes vesi-. Vaatleme esmalt halli värvust tähistavaid liitsõnu vesihahk, vesihall ja vesihiir. OS tunnistab neist kirjakeelseks vaid sõna vesihall, mis on ka murdeis kõige levinum. Murdekartoteegi andmeil kasutatakse seda omadus­ sõna värvainest, riietest, lõngast, loomadest, pilvedest, silmadest jne rääki­ misel. Näiteks: Liig "Aldijas Wõisas "seinä "ääres "vasta "korsna ja tämä õli "niiskene vesi "alli, "niiskene "jusku kohe ilus õbe "alli; IisR Ilusad vesi"allid "kassipojad; VII küi ussid, vesi ollid, üsna pimed, vesi allid, Obe "karva; Vig vesi all või "valkjas all, seda öetasse mõlemid "moodi; Juu see nihuke ilus sinialt obone, mõni oli "jälle ilus vesiall; JJn kui mustikamarjaga "värvisid, siis tuli ilus vesiall, sinakas all; Hei ma "pandsi "valgidja "muste "villu segi, saive vesialli lõnga; Ran vesi all ja õbe all, kas sääl "ommegi vahet, vesi ei läegu nii, vai eledämp veedike kui all; Rõu vesi halli9 hiire9. Kagu-Eestis, kus tuntakse sõna hahk 'hall', esineb liitsõna vesihahk: Har vesiahk tuu om valsõmb. see vana särk oli mul vesiahk, tõnõ om periss ahk; vesi ahk om varõ- sõ ahagõ pia üte saganõ; Se vesihahk rõivass, pal'toss vai pindsäkess ummõl- da9. Adjektiivist hiir 'hall' tuleneb liitsõna vesihiir, mida tarvitatakse nagu põhisõna eraldigi, üksnes hobuse värvuse nimetusena: Har see hobõsõkarv om vesihiir; Lut ubinidiga vesihiir iibä Ulos hoppõn. Kuigi puhas vesi on värvitu aine, näeme Eestimaa veekogudes sageli halli taeva peegeldusena sama värvi vett, mistõttu vesi võiks värvitooni täpsusta­ misel võrdlusaluseks sobida. (Liitsõna taevashall pole küll kohanud.) Samas teame, et veekogu pind on kord heledam, teinekord sünkjam hall, mõnikord sinaka, roheka, kollaka või pruunika tooniga. Teistest silmaga tajutavatest omadustest tulevad vee puhul arvesse veemassi ühtlus ja mõningane läbi­ paistvus ning niiske läige. Viimane kajastub ehk nendes murdenäideteski, kus vesihalli võrreldakse hõbedaga. Pole välistatud, et värviliitsõna tekkimist ajendas mitu tegurit või lähtus võrdlus algselt ühest omadusest, näiteks vede­ liku värvuse ühtlusest, ja leidis hiljem mitmetähendusliku tõlgenduse. Värvi ühtlust võiksid demonstreerida järgmised laussadu ja lauspilvitust kirjelda­ vad näited: IisR Sadab "ninda^t "ümber on kõik vesiall, kedagi ei näe; Lai kui taevas on ühesuguses "pilves, siis ta on ka vesi all. Kõige sagedamini on murdekeeles vesihalliks nimetatud neutraalset lah- javõitu halli värvust. Võimalik, et siin ei olegi võrdlusaluseks veekogu hall vesi, vaid selge värvitu puhas vesi, ega võrreldavaks omaduseks mitte eriline värvivarjund, vaid lisavarjunditus, teisisõnu, põhivärvi ühtlane puhas toon. Sel juhul on täiendsõnal vesi- liitadjektiivis hoopis intensiivistav funktsioon ning eelnimetatud värviliitsõnade tähendust võiks tõlgendada 'täiesti hall'. Viimast versiooni kinnitavad muud uesi-partikliga liitsõnad nagu: Hää vesiil- maasjata 'täiesti asjatult' (vrd veriilmaasjata); vesiilmasüüta 'täiesti süütu'; Kuu, Mar, Kül, Hää, Trv, His, Krk, Hei, Nõo vesimage; Kuu, Pal vesimärg 'läbimärg, märg nagu vesi'; Vas (lugõminõ) vesiselge 'täiesti selge'; Kuu vesite- rav liästi terav (vikat)'; Ris, Trm vesiterav liästi terav (nuga)'; Ris, HJn vesi- võõras 'võhivõõras' ning värvinimetus vesihaljas 'täiesti roheline'; Kod kõiss niid kaarad küpsevad, vesi"aljad alles; Nõo kesi om periss vesi,allass, täil ei ole teragi sehen Nõo. Viimane sõna esineb ka Wiedemanni sõnaraamatus tähendusega 'grasgrün'.24 Käesolevas kirjutises ei käsitleta võrdlusel põhinevaid värviliitsõnu, kui on nominatiivliitumine ning täiendosa võib ka iseseisva sõnana märkida 24 F. J. Wiedemann, Eesti-Saksa sõnaraamat, vg 25. 816 värvi, nagu: ookerkollane, pronkskollane, kuldkollane, kuldkõrb, kuldpronks, kuldpruun, tsinkvalge, hõbevalge, hõbehall, hiirhall, türkiissinine, rubiinpu­ nane, purpurpunane jt. Nende puhul tuleb arvestada lisategureid.25 Eespool analüüsitud värviliitsõnade kohta võib kokkuvõtteks öelda, et nominatiivselt liituva substantiivse koinparaatoriga väljendatakse eesti murretes enamasti absoluutset gradatsiooni, täpsemalt, augmentatiivsust. Kõige rohkem erinevaid augmentatiive on registreeritud heledus-tumedus- skaala äärmiste väljade — musta ja valge — kohta: lumivalge, kriitvalge, süsimust, tukkmust jt. Täiendsõnaga rohi- saab märkida eelkõige intensiiv­ set rohelist värvust: rohihaljas, rohiroheline, rohirohilane. Paljude erinevate noomenite ja mõne adverbiga moodustavad liitsõnu tuli-, veri-, tuhk- ja vesi-. Kaks esimest on kõige levinumad punase värvuse nimetustes (tulipunane, -verev, veripunane, -verev), viimased kaks halli värvuse nimetustes (tuhk- hall, vesihall, vesihahk, vesihiir). Niisuguste liitsõnade arv, mis moodustatakse süsteemi järgi: nimisõna nominatiivis (võrdlusalus) + omadussõna (värvinimetus), ei ole piiratud. Ehkki tavaliselt kasutatakse värvuse intensiivsuse rõhutamisel kindlaksku­ junenud võrdlusaluseid (veri, tuli, rohi, süsi jt), sobivad selleks muudki kül­ lastunud värvusega objektid (sidrun, tomat, peet jt). Samu võrdlusaluseid tähistavad nimisõnad esinevad ka värvivarjundeid märkivates ühendites. Missugust värvuse omadust liitsõna igal konkreetsel juhul väljendab, määratakse ära kirjeldatava subjekti kohta käivate eeltead- mistega (teame, et inimese nägu ja peet on erinevat värvi). Värvitud esemete puhul, kus eelteadmised puuduvad, võib tekkida vääritimõistmisi. Ilmselt seetõttu eelistatakse rahvakeelses värviterminoloogias kvalitatiivse võrdluse puhul genitiivliitumisega ühendeid (mereroheline, sinepikollane, sirelililla jt), nominatiivliitumisega konstruktsioone tarvitatakse peamiselt augmentatiiv- suse väljendamiseks. Seega on loomulik, et paralleelselt kasutatakse liitsõnu, kus esineb kord genitiivne, kord nominatiivne liitumine, olenevalt sellest, kumb aspekt on esiplaanil, kas värvuse kvaliteet või intensiivsus, näiteks tae­ vasinine 'taevakarva sinine' ja taevassinine 'intensiivne (taeva)sinine'. Nõnda võib kõneleja subjektiivsest taotlusest lähtudes teise käände valikuga toonita­ da värvuse intensiivsust ka sellise liitsõnaga, mis tavaliselt väljendab pri­ maarselt värvivarjundit (orasroheline pro oraseroheline).

Autor tänab Eesti Teaduse Sihtasutust värvisõnavara uurimiseks antud materiaalse toetuse eest.

25 V. О j a, Gold, Silver and Copper in Estonian Colour Names. — Linguistica Uralica XXXI 1995, nr 3, lk 178—187.

52 Keel ja Kirjandus nr 12. 1995 817 Kes on käinud Peipsi piiril... Täiendavat Juhan Weizenbergi rahvaluuleharrastusest

VEERA PINO

akob Hurda rahvaluulekogumise aruannete läbitöötamisel tekib puhuti üsna Julatuslikke kõrvalprobleeme, mille lahendamine on samuti vajalik, et saada või­ malikult tõelähedast ülevaadet kogu probleemist. Üks niisuguseid kõrvalküsimusi piidles J. Hurda aruandes nr 17, vastuses A. K. Saalistile. J. Hurda kaastööline Ado Konstantin Saalist (snd 1870) saatis Vigalast aastail 1888—1889 Hurdale rahvaluulematerjali neljal korral. Tema esmasaadetis on regist­ reeritud 7. aruandes 8. juulist 1888 (saatja järjekorranumber 83); hilisemad saadeti­ sed on kviteeritud aruannetes nr 17, 23 ja 27. A. K. Saalisti teine kaastöö (H II 17, 287/302) saabus Hurdale 22. novembril 1888. Selle maht on 16 kvartlehekülge ehk kaks kirjutuspoognat, nagu Hurt tavatses arvesta­ da. See sisaldab rahvajutte, vanasõnu, usundi- ja kombealaseid teateid, ühe "komplekti" roosisõnu ja ulatusliku 80-värsilise teksti pealkirjaga "Armsaks arstimeseks" (H II 17, 287/9), mille järel on saatja märkus: "Kirjutadud 1840." Saadetise kaaskirjas on Saalist selgitanud: "Laulusi ei ole ma see kord rohkem saanud kui ühe aenukese Setu oma, see on aga isi kaunis vana seepärast, et mu isa ta oma lapsepõlves on üles kirjutand. Kahju, et ta aga Setu keelemurdes ei ole" (H II 17, 287). Aruandevastuses märkis Hurt tavapä­ raselt ära saadetise sisu ja mahu, tänas, kuid lisas lõpetuseks ~ õpetuseks: "Laul, mis saadetud ja Teie poolt Setu lauluks arvatakse, ei ole Setu laul, vaid ühe tutva Eestlase, J. W. tehtud, kes nüüd juba mulla põues hingab. Oh minu koolivend" (17. aruanne 24. novembrist 1888, vt Olevik 5. XII 1888, nr 49). Niisugune märkus vajab kommentaari. Nimemärgi J. W. äramõistatamine polnud raske. Peaaegu koheselt pähe turgata­ nud oletus, et initsiaalide J. W. taga varjub Juhan Weitzenberg (edaspidi: JW), osu­ tus kontrollimisel paikapidavaks. Selgus ka see, et muude luuletuste kõrval on JW avaldanud värsistatud pilkeloo "Armsaks arstimine".1 Selle luuletuse tekke- ja levi- kulugu pakub aga sügavamat folkloristikaalast huvi ning on seotud JW rahvaluule- harrastusega üldisemas plaanis. Et JW kohta on suhteliselt palju kirjutatud,2 siis ol­ gu siinkohal esitatud ainult tema elukäigu konspektiivne raamistik. 1 A. Selge, Juhan Weitzenberg. Tema 100-nda sünnipäeva puhul. — Eesti Kirjan­ dus 1938, nr 8, lk 347; M. Kalda, Juhan Weitzenberg. — Eesti kirjanduse ajalugu II. Tallinn, 1966, lk 170. 2 Möödunud sajandil käsitlesid JW elu ja loomingut Juhan Kunder, Anton Jürgenstein ja Gustav Masik. Kunder analüüsis luuletust "Tõnis Laks" Eesti Kirjameeste Seltsi koos­ olekul 3. I 1886 (vt Meelejahutaja 1886, nr 2, lk 15). Jürgenstein kirjutas artikli "Üks unustusesse jäänud Eesti luuletaja" (vt Isamaa Kalender 1892, lk 141—150). Tähtis koht JW uurijate hulgas kuulub G. Masikule, kes oli JW lähedasi sugulasi. G. Masik sündis Vastseliinas 9. I 1871, lõpetas 1893. aasta juunikuus Tartu gümnaasiumi ja astus sama aasta augustis Tartu ülikooli usuteadust õppima. Üliõpilasena oli ta Eesti Üliõpilaste Selt­ si liige (vt EAA, f 402, n 1, s 16 445; EAA, f 1767, n 1, s 1152). EÜS-i põhikirja kohaselt oli seltsi liikmetel kohustus pidada eestikeelseid kõnesid — eelistatavalt eesti ajaloo, kirjan­ duse või rahvaluule teemadel. G. Masik valis ühe oma kõne aineks JW elu ja loomingu. Kõne alusmaterjali kogus ta ajakirjandusest ja muudest trükistest, kirjalike ning suusõna­ liste teadetena JW sugulastelt ja tuttavailt ning — mis kõige olulisem — kogus kokku JW kirjad: 17 kirja kreiskoolikaaslasele Johannes Eglonile (KM EKLA, f 162, m 1:1), 11 kirja noorpõlvesõbrale Kusta Taalile (KM EKLA, f 162, m 1 : 2) ja 48 kirja JW vanematele (KM EKLA, f 162, m 1 : 3; vanematele saadetuist kõige varasem kiri 1856. aasta märtsikuust on kaduma läinud). Lisaks kirjadele on Masikul kasutada olnud ka JW hiljem kaotsiläi­ nud päevaraamat pealkirjaga "Ikulaul", kirjutatud Alatskivil 1860. ja Narvas 1861. aastal. Kogutud materjali alusel koostatud kõne esitas Masik EÜS-i üldkoosolekul 11. IV 1896. G. Masik lubas kõnet veelgi täiendada ja materjali juurde koguda (vt EAA, f 1767, n 1, s 28, 1 18). Kõnet kordas ta 21. IV 1896 Vanemuise seltsis (vt Postimees 22. rV 1896, nr 90).

818 JW oli Jakob Hurda kaasaegne ja naabrimees — Hurdast täpselt aasta vanem, sündinud 22. (vkj 10.) juulil 1838. aastal Põlva naaberkihelkonnas Kanepis Erastvere vallas popsist kingsepa lasterohke pere vanima pojana. Ta õppis Erastvere valla- ja Kanepi kihelkonnakoolis ning Tartu kreiskoolis.3 Tartus olid JW koolivendadeks muude hulgas Johannes Eglon (õppis kreiskoolis aastail 1852—1856) ja Jakob Hurt (aastail 1853—1854). Õpingute lõpetamise järel töötas JW koduõpetajana Tormas köster Adam Jakobsoni peres (1855—1857), mõisa- ja vallakirjutajana Kodavere ki­ helkonnas Alatskivil (1858. aasta märtsist kuni 1861. aasta maikuu keskpaigani) ning ametnikuna Narvas D. Zinovjevi metsatööstusfirmas (1861. aasta 18. maist kuni elu lõpuni). Ta suri Narvas 1877. aasta 4. novembri (vkj 23. okt) varahommikul ja maeti 7. novembri (vkj 26. okt) pealelõunal Narva Johannese koguduse (Siivertsi) kal­ mistule. Sada aastat hiljem otsustasid Narva linnavõimud tolle vana kalmistu likvi­ deerida ja asemele rajada pargi. Et varase eesti soost kirjamehe mälestust tema ko­ dukandis jäädvustada, korraldasid Põlva rajooni kultuuritöötajad, kodu-uurijad ja kohalikud majandijuhid JW põrmu ümbermatmise. See toimus 28. augustil 1977 Ka­ nepi Mäe kalmistul.4 Kalm tähistati graniidist mälestussambaga, millel on tekst: Luuletaja Juhan Weitzenberg 22. VII 1838 — 4. XI 1877 100. surma-aastapäevaks Erastvere rahvalt. Paljude teiste vaimsete harrastuste hulgas oli JW üheks huvialaks ka eesti rahva­ luule. Alatskivil elades oli ta tihedas kokkupuutes kohaliku rahvaga, jälgis inimeste eluolu ja küllap pani tähele mõndagi seesugust, mida tema kodukandis Kanepis ette ei tulnud. Alatskivil hakkas ta ka rahvalaule ja nõidussõnu kirja panema ning tutvus paari rahvaarstiga. Virgutust rahvaluuleharrastuseks sai JW tõenäoliselt dr Georg Julius Schultz-Bertramilt (JW võis teda tunda juba Torma päevilt.) G. Masik on mär­ kinud, et "Dr. Bertramile korjas Weitzenberg Alatskivi rahva suust ka "hulga Maakee­ li laule"".5 Eriti palju neid laule küll ei olnud. Tegemist on ainult kahe väikese saade­ tisega, mis laekusid Õpetatud Eesti Seltsi 1861. aastal.6 Esimene neist (ÕES, SK 348) sisaldab kaheksa teksti: seitse regilaulu ja ühed "armsaks arstimise" sõnad. Enamik tekste on kontaminatsioonilised. Neis tuleb ette orjuse-, töö-, mure-, vaeslapse-ja pul­ malaulude motiive, ühes palas on juttu nõiduse hävitavast jõust. Ühele tekstile on li­ satud ka viis. Käsikirja tutvustas ÕES-i 1861. aasta 15. veebruari koosolekul seltsi kassapidaja Carl Reinthal. Ta püüdis laule ka seletada ja nende ilule tähelepanu juh­ tida ("einzelne poetische Schönheiten anschaulich zu machen").7 Hiljem on Reinthal kõik need kaheksa teksti tõlkinud saksa keelde (tõlge originaalkäsikirja järel — ÕES, SK 348, lk 7—18). Järgnevalt on ÕES-is JW-st juttu olnud 3. mail 1861. Sellele koos­ olekule oli dr Schultz toonud JW-lt saadud igivana kangasüstiku (Weberschiffchen aus

Trükis ilmus kõnetekstist väljakasvanud pikem kirjutis EÜS-i IV albumis (vt G. M[asik], Juhan Weitzenberg. — EÜS-i Album. Neljas Leht. Jurjev, 1899, lk 114—157), saatuse tahtel juba pärast autori surma. Ülikooli lõpueksamite eel jäi G. Masik närvihaigeks ja suri 12. VIII 1899. Tema kogutud kirjad on olnud oluliseks materjaliks kõigüe pärastiste­ le JW uurijatele. Hiljem on suurema üksusena lisandunud veel JW 15 kirja C. R. Jakob­ sonile (KM EKLA, f 47, m 48 : 46). JW rahvaluulealasest tööst on varem kirjutanud Väi­ na Mälk (vt V. Mälk, Eesti Kirjameeste Seltsi osa eesti folkloristika arengus. Tallinn, 1963, lk 48, 98—99, 152). 3 Millal JW Tartus õppis, ei ole päris selge. Kõigis senistes käsitlustes on üheselt väi­ detud, et JW oli kreiskoolis aastail 1850—1854. Tartu kreiskooli õpilaste nimestikus aga on märge, et JW astus kooli 1. VIII 1852 ja lahkus sealt 20. VI 1855. (EAA, f 3581, n 1, s 13,1115p—116, nr 1903). 4 Kanepist pärit ja Kanepi kihelkonna kultuurilugu uurinud ajaloolane Milvi Reinfelt- Hirvlaane on koostanud asjakäigu kohta ka protokollilise kirjelduse: M. R e i n f e 11, Luuletaja Juhan Weizenbergi põrmu ületoomisest Narva Siivertsi end. saksa (rahvusva­ heliselt) kalmistult Kanepi Mäe kalmistule.... Käsikiri. KM EKLA, f 162, m 3: 1. 5 G. Masik, Juhan Weitzenberg, lk 135—136. Väide tugineb ilmselt JW enda kirja­ pandud sõnadele. 6 V. Mälk, Eesti Kirjameeste Seltsi osa eesti folkloristika arengus, lk 48. 7 Vt EAA, f 2569, n 1, s 12, 1 77; Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesell- schaft zu Dorpat. 1861. Dorpat, 1863, lk 4.

52* 819 dem Steinalter), mille JW oli leidnud Lahepera külast Siim Rääbise (Siem Rabis) pe­ rest. Süstikut oli selle omanik Siim Rääbis kasutanud ravivahendina.8 JW teine väike käsikiri saabus seltsi 9. mail 1861 (ÕES, EK 178). See sisaldas viis komplekti nõidussõ­ nu: hundisõnad, saksa viha võtmise sõnad, lendvasõnad, lastehaiguste ja langetõve sõ­ nad ning marutõve vastased sõnad.9 JW teatas ka oma informandid, need oUd vabadik Jaan Rääbis Laheperalt (kas eelmainitud Siim Rääbise sugulane?) ja Alatskivi köster Paukam. Käsikirja on mainitud ÕES-i 1861. aasta 7. juuni koosolekul.10 JW huvi rahvaluule vastu jätkus ka Narva perioodil. Tollest ajast säilinud märkmi­ kus ja kirjades leidub üksikuid regilaulutekste, lühivorme, tähelepanekuid kommete kohta ning rahvaluulet kõrgelt hindavaid mõtteavaldusi.11 1875. aastal ilmunud J. Hur­ da "Vana kandle" I köite esimesest andest oli JW vaimustatud. Kirjas vanematele kiitis ta selles leiduvaid väga ilusaid võrukeelseid rahvalaule.12 JW kirjutas ka Hurdale enda­ le, et raamat on talle suurt rõõmu teinud ja lisas omalt poolt väikese materjalisaadetise: ühe lastelaulu koos viisiga Erastverest ja ühe obstsöönsevõitu pulmalaulu Alatskivilt.13 Lubas rohkematki, kui Hurt seda sooviks, kuid midagi rohkemat pole JW talle saatnud. Mainitud väikesaadetistega JW rahvaluulekirjapanekud piirduvad. Kuid suhteli­ selt varajastena väärivad need vähesedki tähelepanu ja äramärkimist. Olulisemalt kui otsese rahvaluulealase tegevusega mõjustas JW meie laulutra­ ditsiooni oma originaalloominguga. Ta on üks meie rahvalikumaid luuletajaid, keda M. Kalda sõnutsi "on õigusega käsitatud kui mitteanonüümset rahvalaulikut".14 JW luuletused, vormilt lähedased uuemale rahvalaulule, said trükituna16 rahva seas kii­ resti tuntuks, jäid kergesti meelde, neid hakati kopeerima kodustesse laulukladedes­ se ning levitama käsikirjaliselt ja suuliselt, neid lauldi ning hakati saatma ka rahvaluulekogudesse. KM ERA uuemate rahvalaulude kartoteegi andmeil on kõige sagedamini rahvalauluna üles kirjutatud JW "Laksi Tõnist" (1993. aasta aprillis oli kartoteeki kogunenud 130 teksti), järgnevad "Noortemeestele õpetuseks" (rahvasuus üldiselt tuntud nimetuse all "Poiss Tudulinna külast" — 100 teksti),16 "Vana opmani

8 Vt EAA, f 2569, n 1, s 12, 1 80; Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesell- schaft zu Dorpat. 1861, lk 9. 9 Koik need "sõnad" on F. J. Wiedemann võtnud oma raamatusse "Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten" (St. Petersburg, 1876, lk 404, 406, 399—400, 399, 383). Oma käsikirjaköitesse on selle materjali kopeerinud ka J. Hurt (H R 2, 31/2). 10 Vt EAA, f 2569, n 1, s 12, 1 81; Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesell- schaft zu Dorpat. 1861, lk 10. « Märkmikus leidub kaks regilaulu Virumaalt (KM EKLA, f 162, m 1: 7,1 5 p—6); kir­ jas О R. Jakobsonile 8. XII 1868 üks laul Harjumaalt (KM EKLA, f 47, m 48: 46,1 21 p); kirjas J. Eglonile 4. IV 1863 laitis ta Jannseni halvustavat suhtumist rahvalauludesse (KM EKLA, f 162, m 1:1,1 1); kirjas С. R. Jakobsonile 9. XII 1866 väljendas ta pahameelt hernhuutlaste üle "kes laulud öölsid kuratist olevad" (KM EKLA, f 47, m 48 : 46,1 3); viibi­ nud 1864. aasta suvel Erastveres ühel pulmapeol, kirjutas ta kirjas 18/19. IX 1864 Egloni­ le oma tähelepanekutest pulmakommete muutumise kohta: "Wie haben sich die Hochzeits- gebräuche verändert! Keine Spur von "make kahi, kaaske kandke" etc., wie ich solches ais 8-jähriger Knabe hörte; dagegen Tanz und Gesellschaftsspiele nach deutscher Art..." (KM EKLA, f 162, m 1 : 1,1 10). 1866. aasta detsembris saatis ta C. R. Jakobsonile vanasõnu, mõistatusi ja kaks lühikest regilaulu ning palus need pärast läbivaatamist F. J. Wiede- mannile edasi toimetada eesti-saksa sõnaraamatu jaoks (kiri 9. XII 1866). 12 J. Weitzenberg vanematele 11. II1876. KM EKLA, f 162, m 1: 3,1109—109 p. 13 J. Weitzenberg J. Hurdale 17. X 1876 ja rahvaluulematerjal leidub köites: EKS 4° 4, 52/6. 14 Vt Eesti kirjanduse ajalugu II. Tallinn, 1966, lk 169. 15 JW luuletusi ilmus ajalehtedes Perno Postimees ja Eesti Postimees, Friedrich Brandti laulikutes, C. R. Jakobsoni "Kooli lugemise raamatus" I (1867), ajakirjas Meeleja­ hutaja (1885), Isamaa Kalendris 1892, Eesti Üliõpilaste Seltsi Albumis IV (1899) jm; oma­ ette brošüüridena ilmusid "Tönnis Laks" (1862) ja "Vana hopmanni Nutu-laul" (1864). 16 Hästi tunti seda luuletust veel 1950-ndail aastail Tudulinna ümbruses. 1956. aastal sinna korraldatud ekspeditsioonil panid KKI rahvaluulesektori töötajad sellest kirja arvu­ kalt variante. Seejuures kinnitasid informandid veendunult, et luuletus on loodud konk­ reetse kohapealse sündmuse kohta, juhtumiga seotud inimesi mäletati veel nimeliselt. Vt näiteks: KKI 21, lk 71, 74, 80, 487, 525/6; KKI 22, lk 63/4, 92/4, 102, 383/5, 418. 820 nutulaul (86 teksti) ja "Armsaks arstimine" (72 teksti). Küllalt sageli on lisaks sõna­ dele jäädvustatud ka viise ning tehtud helisalvestusi. On põhjust arvata, et laulude korraldustöö jätkudes JW luuletustele tagasiminevaid kirjapanekuid veelgi lisandub. "Armsaks arstimine" on folkloristlikus mõttes huvitav selle poolest, et siin on luu­ letaja otseselt tuginenud rahvaluulelisele ainesele. Luuletuse loomise inspiratsioo­ niallikaks on tõenäoliselt olnud JW poolt üleskirjutatud vihtlemise sõnad, mis leidu­ vad tema käsikirjas (ÕES, SK 348) pealkirja all "Kuda tüdrukut armsaks arstitakse".17 Sõnad ja nende kasutamise kirjeldus on mainitud säilikus edasi antud nõnda: "Dieser Hexenspruch wird von einem alten Manne oder alten Weibe hergesun- gen, während er (oder sie) ein junges Mädchen von 14—15 Jahren in der Badstube mit einem Wolfs- oder Fuchsschwanz quästet."18 Järgnevad sõnad: Vihake, vedeke võideks, Sauna leinike salviks! Nenda armas meeste meelest, Kui lõpnud lammas koerte meelest! 5 Õitse leini, õnne leine, Karja leini, kasu leine! Saki, saki, saunake, Saki, sauna leinike! Kuda tibu, nenda tervis, 10 Kuda arst, nenda abi! Saki, saki, saunake, Saki, sauna leinike! Irmu kak, armu kak, Läbi reite Reino kak, 15 Hundi sabaga vihelda, Rebase sabaga võidu! [ÕES, SK 348, 5 (7) ]. Tegemist on armumaagilisel vihtlemisel kasutatud nõidussõnadega. Viheldavale võ­ lutakse armuõnne (nenda armas....) ja majanduslikke hüvesid (karja leini, kasu leine). On mainitud ka võluvahendid. Värss õitse leini, õnne leine osutab tõenäoliselt sellele, et viheldi erilise vihaga, mis oli tehtud üheksa õitseva puu okstest (Kursi, ERM 6a, 34), või vihaga, millesse oli seotud lillekimp.19 Kõige suurema maagilise jõuga vahendiks oli hundi ja/või rebase saba. Nimetatud on ihaldatavale pakutavat armukakku ning vihjatud arsti ~ nõia tasustamisele kuda tibu (s.o teng, endisaegne rahaühik), nenda tervis. Nii vihtlemissõnadel kui nõidussõnade konkreetsel vormelil tervikuna kui ka selles mainitud üksikvõtetel (armukaku pakkumine, vihtlemine looma sabaga) on tugev, valdavalt idaeestiline traditsioonitaust. Uskumus ja sellele vastav kombetäitmine on eriti tuntud olnud "Peipsi piiril" — Kodaveres ja selle naa- berkihelkondades. 1920. aastal on ERM-i stipendiaat Karin Sullan saanud Maarja- Magdaleena kihelkonnast Saare vallast ERM-ile kingiks vihtlemisel kasutatud hun- disaba. Kinkija sõnul olnud ese tollal 156 aastat vana, seega siis pärit XVIII sajandi 17 Mõningast lisatuge võisid talle pakkuda ka olustikulised teated seesuguste komme­ te täitmise kohta kohapeal. 18 Tõlge: "Seda nõidusvormelit lausub vana mees või naine, kui ta noort 14—15-aas- tast tüdrukut saunas hundi või rebase sabaga vihtleb." 19 Lilledest kui võluvahendeist on üles kirjutatud hulgaliselt usundi- ja kombealaseid teateid. Sageli on need seotud jaanipäevakommetega. Lilledega on püütud võluda armas­ tatut, ennustada tulevast abikaasat, üldse tulevikku teada saada ning kindlustada endale head tervist. Kui neiu punus (jaanilaupäeval) üheksat liiki lilledest pärja või tegi lillekim­ bu ning pani selle ööseks pea alla, nägi ta unes oma tulevast meest (teateid Kolga-Jaanist, Palamuselt, Torist, Pühalepast, Kõpust). Setus on jaanilaupäeval tehtud auviha jaoks ok­ sad lõigatud niisuguselt kaselt, mis männiga kõrvu kasvanud, ja pandud viha sisse igasu­ guseid lüli, et saavutada abieluõnne [RKM II 51, 250 (103)]. Vaivaras ja Iisakus on jaani- päevaste lillekimbuliste vihtadega ennustatud tulevast eluiga (vt M. Hiiemäe, Eesti rahvakalender IV. Tallinn, 1985, lk 122, nr 578, 579). Tartu-Maarjast on aga kirja pandud misugune soovitus: "Tüdruk otsigu metsast üheksat seltsi lilli, sidugu oma juustega kinni ja pangu poisile rinda, siis poiss hakkab armastama" [ERA II12, 487 (8)]. 821 teisest poolest.20 Uskumuse kohaselt pidi menetlus tagama viheldavale tütarlapsele meeldivuse vastassoo silmis ja kindla mehelesaamise.21 JW kirjapandud tekst kuulub vihtlemise soovisõnade tüüpi "Saki saunake".22 Sel­ les on 16 värssi, kaheksa värsipaarikut, neist seitse annavad edasi erinevaid sisuele- mente, neljas ja kuues paarik on sõnastuselt identsed. Nõidussõnade kõnealusesse tüüpi on siiamaani koondatud 70 hilisemat üleskirjutust, millistel on JW tekstiga ühi­ seid värsse. Võrrelduna hilisematega paistab JW kirjapanek silma suurema värsside arvuga ja sellele vastavalt ka sisuelementide rohkusega ning erisuguste algusvärsside- ga vihake, vedeke võideks I sauna leinike salviks, kujutades endast n-ö Weitzen- bergi versiooni. Hilisemad, võrdlusmaterjalina kasutatud teisendid pärine­ vad ajast 1886—1970. Neid iseloomustab küllalt suur varieeruvus. Praktiliselt on esindatud kõik detailvarieerumise võimalused, nagu värsisisene sõnastuse muutumi­ ne, värsside järjekorra muutumine samas paarikus, värsipaarikute - sisuelementide erinev arv ja nende omavaheline erisugune järjestus tekstides. Vastavalt sellele vari­ eerub ka tekstide pikkus, ulatudes minimaalsest kahest värsist kuni maksimaalse 16 värsini. Mõnikord on tekste pikendatud mõne värsipaariku kordamisega. Enamik hi­ lisemaist teisendeist on JW kirjapandust lühemad, mõned pikematest aga sõnastu­ selt sel määral lähedased JW versioonile, et tõenäoliseks võib pidada trükiste mõju.23 Sõnade kasutamisfunktsioonidest on peamine tütarlapse armsaks vihtlemine. Selle kõrval esineb teateid, et sõnu on lausutud laste vihtlemisel, kui nad olid haiged [Lü­ ganuse, E 64562 (44)], ära kaetatud [Palamuse, H II 27, 230 (12)] või kui neil "harja- seid võeti" [Hageri, ERA II 205, 9 (1)]. Üks teade Väike-Maarjast kõneleb viljatu nai­ se vihtlemisest [E, StK 2, 167/8 (10)]. Kuusalust on kirja pandud tekst, et värsse "saa­ ki, saaki saunakene / saaki sauna leilikene" öeldi sauna minnes tõrjeloitsuna, et sau­ nast midagi halba külge ei hakkaks [E 41892 (46)]. Olenevalt eesmärgi erinevusest varieerus mõningal määral ka sisuelementide valik. Armsaks vihtlemise sõnad kui tuuma või iva ümbritses JW värsistatud sündmus- tikukujutusega kui koorega (jutt on see kooruke...) ning lõi sel viisil ühe oma pikema, 94-värsilise satiirilise luuleteose (pikkuselt ületab seda ainult 138-värsiline "Vana op­ mani nutulaul"). Sissejuhatavalt tutvustas ta loo üldisemat olustikulis-paikkondlikku tausta, märkis ära "täpse" tegevuskoha ning esitas sündmustiku kui üksikjuhtumi — konkreetse kombekirjelduse. Ühe keskse tegelase, nõiamoori suhu pani ta armsaks arstimise sõnad täpse rahvaluulelise tsitaadina ning lisas lõpumoraaliks häbistava manitsuse ebausukommete täitjaile. Hoiatas ka nõiamoori — jätku rahva petmine, või muidu... "Armsaks arstimine" (edaspidi: AA) ilmus esmakordselt ajalehe Perno Postimees rubriigis "Jutto jätkud" 10. VII 1863 (nr 27), teksti all autori nimelühend J. Wzbg. Järgnevalt avaldas luuletuse Friedrich Brandt oma lauliku "Eestimaa Ööpik" viies trükis aastail 1864—1883 (Perno Postimehes ja "Eestimaa Ööpiku" esimeses trükis oli tekst veel vanas kirjaviisis).24 Mõlema varasema trükingu vahel on väikesi erine­ vusi. Saavutamaks konkreetsust nendele erinevustele osutamisel kui ka JW teksti 20 ERM, A 35:1; vt ka: Т. H a b i с h t, Eesti saun. Tallinn, 1972, lk 90. 21 Lisaks armsaks vihtlemisele on rahvatraditsioonis tuntud veel mitmeid muid võlu- võtteid. Nii on püütud ihaldatavale salaja oma ihukarvu (eelnevalt hästi peeneks lõigatult või tuhaks põletatult) toiduga või joogiga sisse anda, on tehtud nn karvakakku või armu- kakku — taignasse on poetatud peenestatud karvu (ka higi), silutud kakk ja pandud see küpsema (seljaga ahjusuu poole seistes) jalge vahelt, on pakutud armastusobjektile midagi söödavat (kakku, muna, õuna), mis eelnevalt jalge vahelt läbi tõmmatud, jms. 22 Vt KM ERA, nõidussõnade kartoteek, korraldanud Mare Kõiva. 23 Sellised on näiteks tekstid: Kose, E 9035 (28); Saarde, E 25133 (12); Rapla, ERA II 6, 554/5 (10). 24 F. Brandti raamatu 1864. aastal ilmunud esimese trüki pealkiri oli: " Eestima Öpik ehk mitmesuggused aialikkud laulud. Nore rahva rõmuks ja mele jahhutamisseks kokko- korjatud". Nii esimeses kui ka hilisemates trükkides on 52 nummerdatud teksti, neist kuus JW-lt: nr 20 "Mis on süda armuta", nr 21 'Vihaga", nr 22 regilaul alguvärssidega "Emakene, nennekene / pane see tütar mehele", nr 28 "Laulatus sõrmus", nr 35 "Tõnis Laks" ja nr 41 "Armsaks arstimine"; neljandas (1873) ja viiendas (1883) trükis on "Arm­ saks arstimine" avaldatud anonüümsena. 822 võrdlemisel rahvatraditsioonist kirjapandutega, on otstarbekas siin ära tuua AA tervikuna. See on kopeeritud F. Brandti "Eestimaa Ööpiku" kolmandast trükist (1873, lk 79—82), kus ta on esitatud uues kirjaviisis ja ka muus mõttes kõige kor­ rektsemal kujul. Et hõlbustada tekstide võrdlemist, tundus asjakohane AA ulatus­ lik värsistus liigendada neljateistkümneks süžeeliseks osaks (episoodiks). Alljärg­ nevas on need osad märgitud rooma numbritega I—XIV ning eraldatud üksteisest reavahega. Armsaks arstimine

Kes on käinud Peipsi piiril, "Vihake, vedeke võideks, Suure järve kalda piiril, "Sauna leinike salviks! See seal nägi Eestirahvast, "Nende armas meeste meelest, j Halli kuue rannarahvast: "Kui lõpnud lammas koerale meelest! 5 Need on mehed habenikud, 45 "Õitse leini, õnne leine Inimesed imelikud; "Karja leini, leine kasu Neil on palju ebausku, Yjjj "Saaki, saaki, saunake Tontide ja nõia usku; — "Saaki, sauna leinike! "Kuda tibu, nenda tervis, JJ Nendelt kuulsin seda juttu 50 "Kuda arst, nenda abi! 10 Mis siin kukkun, kuulge ruttu! "Saaki, saaki, saunake, "Saaki, sauna leinike! Peipsi piiril, Peipsi piiril "Hirmu kak, armu kak, III Ranna külas Raba Jüril "Läbi reite Reinu kak, Kasvis kaunis lapsuke, 55 "Hundi sabaga vihelda, Ilus, kui üks õieke, "Rebase sabaga voida!"

15 Kui see laps sai suuremaks Sai see laul siis lõpetud jy Kasvis veidi kõrgemaks Tüttar armsaks arstitud, — Paisus pooleks inimeseks jX Minti saunast, anti süüa, Neljateistkümne aastaseks, — 60 Panti pauna, kodu viia, Liha, leiba nõiale Ema siis hakkas mõtlema Pandi pudel viinage 20 Asja järel arvama: "Terve on mo tütreke, X Paari aasta pärast sai "Ilus ka kui õieke, Tüdrukuks jo veike Kai у "Temast saab nägus neiuke; "Aga kas tuleb peiuke? 65 Juba kõik said kuulda, näha, 25 "Ehk jääb vahest kodu istma? Mis võib nõia vägi teha "See saaks hirmsast südant pistma. Kui kõik rahvas magasid "Tarvis tüttart arstida, Siis öö-käiad hulkusid, "Et ta ei jää meheta." Püüdsid minna salaja 70 Ranna Kaie vaatama.. Nenda rääkis rumal ema. Mõnel ööl aga tõusis kära 30 Sellepärast laskis tema XJ Hirmus, et voi jookse ära: VI Külast tulla vanamoori, Küla koerad haukusid, Kelle suus oli nõia lori. Noored mehed mürasid, 75 Kaie pärast taplesid, Sedasama ime arsti Karvu pidi kisklesid. Viidi soja sauna varsti, Nenda käisid sala teel, 35 Seal ta võttis vihelda Noored mehed igal ööl, *"• Tüttart armsaks arstida Kuni kallis Kaieke, Hundi- ja rebase sabaga 80 Viimaks viidi mehele Ja топе lausa lauluga. Ristiusu päike, sa paistad Viimaks sala soovimeisi Siin jo seitse sada aastat, - 40 Sosis nõid veel sedaviisi: XII Ja veel näad sa rumalust, 823 Ebausu pimedust! 90 Mitte kenaks arstitud. 85 Häbi sulle, Eestirahvas! Nõia moor, sa vana paha, Usu, moista, rannarahvas: XIV Jäm rahva petmist maha! Raba Jüri tüttar Kai So hing saab muidu tondile, XIII Sellepärast mehel' sai kui lõpnud lammas koertele. Et ta kenaks sündinud

Sõnastuslikud erinevused kahe trükingu vahel on järgmised.

Perno Postimehes: "Eestimaa Ööpikus":

9 Nendest kuulsin seda juttu Nendelt kuulin seda juttu 12 Ranna Küllas Rauka Jürril Ranna külas Raba Jüril 15 Sai se laps siis suremaks Kui see laps sai suuremaks 19 Emma hakkas mõtlema Ema siis hakkas mõtlema 35 Se nüüd võttis vihhelda Seal ta võttis vihelda 41 Vihhake veidike võideks Vihake vedeke võideks Värsse 51—52 Perno Postimehes pole. Selletõttu on tekstid erineva pikkusega: Perno Postimehes 92, "Eestimaa Ööpikus" 94 värssi. 54 Rebbase sabbaga võiduda 56 Rebase sabaga voida 59 Vöid ja leiba nõiale 61 Liha, leiba nõiale 65-86 Mitto ööd, kui maggasid, 67-68 Kui kõik rahvas magasid Rahvas, poisid hulkusid Siis öö-käiad hulkusid 69 Mõnnel ööl ka tõusis kärra 71 Mõnel ööl aga tõusis kära 85 Rauka Jürri tüttar Kai 87 Raba Jüri tüttar Kai 87 Et ta kenna sündinud 89 Et ta kenaks sündinud.

Värsisisesed detailmuutused osutavad, et JW on Brandti jaoks sõnastust veidi re­ digeerinud. Olulisem autoripoolne muutus on nimeteisendus: Perno Postimehe Ranna küla Rauka Jürist on "Eestimaa Ööpikus" saanud Ranna küla Raba Jüri.25 Autori tah­ test mitteolenenud muutused on Perno Postimehes juhtunud vihtlemissõnade eda­ siandmisel: sõnu on kahe värsi võrra lühendatud korduse ärajätmisega ja esimeses värsis on viga. JW originaal: vihake, vedeke.... (= vihake, veeke....) on trükitud kujul: vihake, veidike.... Viga tulenes arvatavasti Kodavere-murdelise sõna mittemõistmisest ning see muutis värsi mõtte segaseks. Need kahe trükingu erinevused, kuigi pealtnä­ ha ebaolulised, võivad tekstide võrdlemisel olla indikaatoriteks, mis lubavad teatava tõenäosusega määrata rahvatraditsioonist kirjapandud teisendi lähtetrükise.26 Peipsi piiril juhtunud pentsikust sündmusest jutustav luuletus võeti vastu rah­ valikku lauluvarasse. Ehk soodustas seda ka asjaolu, et lugu puudutas virgutavalt lugejate-kuulajate huumorisoont. Sealjuures võidi luuletust mingil määral käsitada mitte kohaliku, vaid lähemate või kaugemate naabrite loona. Juhtus see naerukspan- dav tembutamine ju kuskil seal Peipsi piiril... Uuemate rahvalaulude kartoteegis olemasolevate AA teisendite (72 üksust)27 le- vikukaart osutab, et põhimõtteliselt on üleskirjutusi ülemaaliselt, kuid hõredalt. Esindatud on 45 kihelkonda ning Viljandi ja Tartu linn. Idapoolsest Eestist on kirja­ panekuid suhteliselt tihedamalt (vt kaart nr 1). Üks teisend on ka väljastpoolt Eestit, kirja pandud Kaukaasiast Salme külast, saadetud Kirjandusmuuseumile 1966. aastal (As 1). Luuletuse levikust Kaukaasias ja selle kasutamisest laulutekstina on ERA-le 1937. aastal saatnud huvitava teate Kullamaa kaastööline Vello Eenveer. Talle rää-

25 Nime muutmine olenes ehk sellest, et JW ühe lähedase sugulase perekonnanimi oli Raukas. Võib-olla pidas JW selle edaspidist "laulu panemist" kohatuks. Vt J. Weitzenberg vanematele 21. XII 1873. KM EKLA , f 162, m 1:3,1 69. 26 Muidugi saab see määramine olla vaid ligikaudne. Ringlesid ju mõlemast trükisest lähtunud tekstid rahva seas paralleelselt ja võisid omavahel kokku puutuda. On ka tekste, milles tuleb ette mõlemale varasemale trükingule osutavaid tunnuslikke detaile. 27 Tekstide loend on antud Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi. 824 f-—- \ ^Р (J% в Ч \С»9/ -^-> /Ч ^^-»^» Л 1 Т*_9-в Л V® № vi • { V >•* ^^^^=^т i J/t 1С* 7\ JI • ®У~/ f / • • °Лэ^ - ü ^^г£\ЩЩ£ =v ••Л ЧлХв )» Гг • } С \®J А» ° j j jcr^j* T5~s\m/i* \ "у?^^»\.^ nar^?»^ I У в A e Vi • 7 в г_ *£р*Ку^§Шг ЩЁ' (о/ \ у И ~7ЙШ4 p-*Ч» Т'Яп с =@^^ oSWr

*^f ^ЧЖ :В Г\ чЯ®) / A ^JS

^= ZT" — 1^~Д

A. Armsaks vihtlemise sõnad: • — rahvatraditsioonist üleskirjutatud teisendid, milles on JW kirjapandud tekstiga ühi­ seid värsse. B. JW luuletus "Armsaks arstimine": О — teisendid, milles sisalduvad vihtlemissõnad, JW luuletuse sündmustikule on vaid mõ- nesõnaliselt vihjatud; ® — teisendid, milles esineb JW värsistatud sündmustik ja selle ühe koostisosana armsaks vihtlemise sõnad; <8> — analoogilised teisendid, mis on üles kirjuta­ tud koos viisiga; T — viisiüleskirjutused (sõnu 1—5 värssi); О — teisendid, milles esineb vaid JW värsistatud sündmustik, kuid vihtlemissõnu ei ole; К — proosavormiline kombekir- jeldus, milles JW luuletusele on vihjatud kui tõendusele vastava kombe esinemise kohta. Kaardilt puuduvad: О — Sal; • — E 18882/3 < Tt — J. Pihlak (1895); ® — Asi. kinud varem Venemaal elanud Mihkel Aasmann, et Kaukaasia eesti asunduste poisid laulnud seda lauluja sõnad olnud "paberi peäl üles kirjutud" (ERA II 139, 498). Tekstikoguni on kirja pandud umbes 120 aasta jooksul. Vanimad — kahjuks da­ teerimata või ebatäpselt dateeritud — võivad olla laulukladedesse kopeeritud juba kohe pärast AA esmailmumist 1863. aasta suvel Perno Postimehes või 1864. aastal F. Brandti "Eestimaa Ööpiku" esimeses trükis. Kõige hilisem tekst on aastast 1981 (Muh 1). Möödunud sajandist pärineb kaheksa üleskirjutust (Ris 1, Vig 1, Mus 1, Khn 1, Vii 1, Vln 1, Ran 1, Trt 1; vanimad neist on Ran 1, Mus 1, Khn 1 ja Trt 1). Kaks neist on jõudnud arhiivi originaalüleskirjutustena, kaks hilisemate koopiatena. Ran 1 leidub M. J. Eiseni kogus (lehekülgedel 55520/4, nr 5) poolikult säilinud, vanakirjaviisilises, olulisel määral lõunaeestilisi keelesugemeid sisaldavas lauluvihi- kukeses (E 55475/551). Vihikukese tiitellehe ülaosas on nimi ja aastaarv: "Karroline Tiller 1854". Kuid vihikus leiduvad tekstid osutavad, et tegelikult on säilik kirjutatud kümmekond aastat hiljem.28 Kes ja millal käsikirja Eisenile toimetas, ei ole teada. Arvatavasti laekus see kunagi 1925. aasta paiku. Eiseni üldiselt käsikirjade saabu­ mise järjekorras jooksvalt pagineeritud kogus paikneb see nende käsikirjade keskel, mis on dateeritud aastaga 1925. 73-värsiline AA tekst К Tilleri laulikus osutab kül­ lalt olulist sõnastuse varieerumist ning sisaldab mõlema varasema trükingu tunnus­ likke detaile, mistõttu selle lähtetrükis ei ole määratav. 1937. aastal kogus rahvaluulet Saaremaal filoloogiaüliõpilane Aino Ahurand. Mustjalast on ta kirjutanud neli laulu vanas kirjaviisis (ERA II 158, 398/407, nr 13— 16). Kolmeteistkümnenda teksti järel (lk 399) on märkus: "Laul on kirja pandud а. 1864 Toomas Nõmme poolt Paatsa külas." See märkus laieneb usutavasti ka tekstide- 28 Seda on veenvalt näidanud Ingrid Rüütel oma väitekirjas ning teinud kindlaks ka К Tilleri seosed trükistega (vt I. Rüütel, Eesti uuema rahvalaulu kujunemine. Tartu, 1969. Käsikiri, lk 44—45); Tilleri lauliku 19 tekstist läheb trükistele tagasi kaheksa. 825 le nr 14, 15 ja 16 — kõik need on vanas kirjaviisis ja laulusõnade järel on sulgudes märge: 1864. a. AA variant (Mus 1) on selles Ahuranna kogus nr 15. Tunnuslike sõ- nastusdetailide põhjal on see lähtunud Brandti "Eestimaa Ööpikust". Asjaolu, et A. Ahurand märkis need tekstid oma korjandusse vanas kirjaviisis, osutab, et infor­ mant, 1856. aastal sündinud Triina Tänav ei esitanud kõnealuseid tekste suuliselt, vaid andis kogujale kopeerimiseks mingi vana käsikirja. 1936. aasta juulis saatis teenekas kihnlasest koguja Theodor Saar ERA-le Kihnus elanud Mihkel Kuruli (1854—1930) kirjutatud materjalikogusid, sealhulgas ka eba­ täielikult säilinud vanakirjaviisilise väikese lauluvihiku, mille tiitellehel on omaniku- märge ja aastaarv: "Mihkel Kurrul. 1869."29 AA (Khn 1) on siin esimese numbrina [ERA II 33, 249/53 (1)], tunnuslike sõnastusdetailide põhjal on ilmne, et tekst on läh­ tunud Perno Postimehest. 1924. aasta veebruaris saatis sõjaväelane A. Traub Postimehele 94-värsilise AA teks­ ti (Trt 1) ja selgitas kaaskirjas (E 53774 ja 53775 vahel pagineerimata lehel): "Sorides oma 55-aastase ema laulude raamatut, leidsin ühe võrdlemisi huvitava laulu, milles val- gustakse üht praegugi kaunis laialt lihtrahvas tarvitatavat vana kommet. Laul on kirju­ tatud vigases enne Ahrensi aegses keeles segati pärast Ahrensi aegses keeles. Olgu ta pa­ randatuna siin." Vihje Ahrensi-eelsele vigasele keelele tähendab muidugi, et tekst oli lau­ likus vanas või vana ja uue vahel kõikuvas kirjaviisis. Ajaleht Postimees ei tundnud saa­ detise vastu huvi ja see anti Eiseni kogusse. Lehekülgedel E 53775/7 leiduv kirjapanek kattub sõnastuselt Brandti "Eestimaa Ööpiku" esimeses trükis esitatud tekstiga (ainult uude kirjaviisi transponeerituna). See on tekstikogumis ainus värsside arvult kattuv n-ö täiskoopia, kõrvalekaldeid algtekstist tuleb ette mõnede värsside sõnastusdetailides. Lau­ lik, kust saatja A. Traub teksti kopeeris, pärines tõenäoliselt 1880-ndaist aastaist. 1880-ndail aastail on kirjutatud ja/või saadetud ka ülejäänud möödunud sajandi tekstid (Ris 1, Vig 1, Vii 1 — viis ja kaks värssi sõnu — ja Vln 1). 1888. aastal Hurda­ le Vigala variandi saatnud A. K. Saalist on märkinud, et laul on kirjutatud juba 1840. aastal. See märkus ei saa olla õige, sest luuletuse tulevane autor JW oli tol ajal ainult kaheaastane. Ka ei saanud A. K. Saalisti isa Ado seda oma lapsepõlves 1840. aastal kirjutanud olla, sest ta oli sündinud 12. III 1840 (Vabariiklik Perekonnaseisuamet, arh 4498, 1 208). Küll võib A. K. Saalisti väites tõtt olla nõnda palju, et ta AA teksti mingist varasemast kirjatükist kopeeris. Käesoleval sajandil kirjapandud tekstid on ajavahemikust 1905—1981. Mõned üleskirjutused on ka dateerimata. Üleskirjutajateks on 40 meest ja 28 naist, nende hulgas niisugused silmapaistvad kogujad rahva seast nagu Vello Eenveer (Kül 1), Emilie Poom (Rap 3), Julius Aleksan­ der Reepärg (Hlj 1), Aadu Toomessalu (Mus 2), Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilased Aino Ahurand (Ans 2, Mus 1), Enda Ennist (Rei 2), Theodor Kaljo (Krj 1), Harald Paukson (KJn 1), Linda Part (Rap 1), üliõpilastena kogusid ka pärastised elu­ kutselised keele-, kirjandus- ja rahvaluuleteadlased Paul Ariste (TMr 2), Rudolf Põld­ mäe (Kos 2), Richard Viidalepp (Sim 2), Udo Kolk (Tõs 2,3,4) ja Mall Hiiemäe (Muh 1). Tekstide esitajaist on teada 19 meest ja 33 naist. Naiste hulgas on olnud üks võime­ kas laulik Ristilt ja kaks laulikut Tõstamaa kihelkonnast. Risti kihelkonna Nõva vallast pärit (tollal umbes 40-aastane) Miina Kõrvemann on 1880-ndail aastail kohalikule Nõva valla kooliõpetajale Jaan Truusmannile esitanud 118 laulu (vt EKS 4° 5, 587/721), seal­ hulgas ka ühe AA variandi. Üliõpilasena on Ellen Niit 1950. aasta suvel küsitlenud Tõs­ tamaa kuulsat laulikut, tollal 76-aastast Liisu Orikut, pannud temalt kirja suure hulga materjali ning iseloomustanud informanti kui haruldaselt hea mälu ja ulatusliku reper­ tuaariga laulikut, kes oli nooremas eas esinenud ka Estonia rahvamuusikapidudel (vt KKI 12, 366/8 ja 461/508). Liisu Oriku esitatud AA variant (Tõs 1) on lähtunud Brandti laulikust. 1952. aasta suvel kogus samas kihelkonnas folklorist Udo Kolk. Ta avastas seal andeka laulunaise, 1866. a. sündinud Leena Petersoni, küsitles teda põhjalikult üh­ tekokku kümnel päeval (22.—25. juulini ja 15.—20. augustini), pani kirja Leena lauluva­ ra ning andis päevikumärkmetes lauliku värvika portree, iseloomustades tema isikupä- 29 Laulikus (ERA II 133, 247/302) on 32 nummerdatud pala: 25 eestikeelset lauluteks­ ti (nr 1—22, 30—32, nende hulgas on ka trükistest lähtunuid), sõrmede, nädalapäevade ja kuude saksakeelsed nimed (nr 23—25) ning kirikulaulude tekste saksa keeles (nr 26—29). Vihikukese keskelt on lehti kadunud, ka lõpp puudub; laulud nr 10, 11 ja 32 on poolikud.

826 rast emotsionaalset esitusviisi (EKRKI 7, lk 48 jj). Variatsioonilisuse uurijana jälgis Kolk sihipäraselt varieerumist Leena Petersoni lauludes ning on temalt kirja pannud ka kolm AA varianti (Tõs 2, Tõs 3, Tõs 4). Need lähevad tagasi Perno Postimehe trükingule. Paaril korral on mõnesõnaliselt iseloomustatud ka meeslaulikuid. 1947. aastal Haljala kihelkonnas kogunud üliõpilane Ellen Tarvel on imekspanemisega kirjutanud, et tollal 82-aastane Toomas Tõnson (või Tõnsau)30 mäletanud hästi oma repertuaari kuulunud uuemaid rahvalaule ja esitanud neid humoristliku kaasaelamisega, "naerumuigega suu­ nurgas" (KKI 2, lk 16). 1923. aastal on peast pikki laule lugenud 69-aastane Tõnu Tiklat tähendanud Peetri kihelkonnas kogunud Paul Havile, et "kui viina võtad, siis tulevad rohkem meele". Tõnu Tiklati lauluvara olnud mitmekesine — "osalt vanad lauldavad re- gevärsid, osalt aga uuema aja vemmalvärsi moodi laulud". Koguja selgitab, et ta on vii­ masena mainituid üles kirjutanud sellepärast, "et nad vaist kirjandusajaloolasi võiksid huvitada, päälegi ei ole teada, kes on nende autor...." (EKS e, lk 13). Kirjandusest rahvatraditsiooni läinud laulude ~ luuletuste autoreid üldiselt ei tea­ ta (või teatakse vaid harukordadel). Nii on lugu ka JW luuletusega AA. Seda on pee­ tud rahvalauluks. Autori mitteteadmist on tõenäoliselt toetanud ka asjaolu, et F. Brandti "Eestimaa Ööpiku" IV (1873) ja V (1883) trükis oli luuletus avaldatud ano­ nüümsena. Autori kohta leidub materjalis vaid kaks märget. H. Paukson on oma 1929. aastal üles kirjutatud variandi juurde (KJn 1) arvatavasti hiljem pliiatsikirjas lisanud: "J. Weizenbergi "Armsaks arstimine" H. P." 1934. aastal JW kohta mälestusteateid kogunud Alma Selge küsitlusobjektid on muidugi asjast teadlikud olnud. Alatskivil on A. Selgele kinnitatud, et värsistuse aluseks olevat olnud tegelik sündmus, ning mee­ nutatud sellega seoses olnud inimesi,31 Kanepis on keegi JW sugulane või tuttav esi­ tanud luuletusest ka lühikese katkendi (Kan 2). Kaheksateistkümnel juhul on tekstidele pandud pealkirjad. Pealkirjade hulgas on niisuguseid, mis osutavad tegevuspaigale, nimitegelastele, kirjeldatavale arstimismenet- lusele kui nõidumisele ning sellele, et tegemist on Peipsi piiril käinud reisimehe jutustu­ sega.32 Kolmel korral tuleb ette JW luuletuse originaalpealkiri (Vig 1, Mus 1, Von 2). Tekstide hulgas on niisuguseid, milles sisalduvad kõik eespool mainitud 14 sisulist episoodi (Kül 1, Mus 3, Tõs 1, KJn 1, Trt 1, Kan 1), kuid ka lühikesi katkendeid (Koe 1, His 1, Pal 2, Trm 2, Kan 2). Kuus teisendit on sellised, mille põhisisuks on vihtlemissõ- nad (episood VIII). Vahel on JW luuletuse sündmustikule vaid mõnesõnaliselt vihjatud (lis 1, Sim 2, Kos 2, Sa 1, Ans 2, Kär 1). Tartu-Maarjast on saadud armsaks vihtlemise kombe kirjeldus, milles luuletusele on viidatud kui tõendusele vastava kombe esinemu­ sest. Kirjeldus lõpeb märkusega: "Seda tunnistab ka vana laul "Peipsi piiril, Peipsi pii­ ril / Ranna külas Raba Jüril jne." (TMr 1). Viisinoteeringuid on üheksa, kaks neist seo­ tud pikemate tekstidega (Trm 1, Von 1), seitse aga niisugust, milles sõnu on vaid 1—5 värssi, tavaliselt I või III episoodist (Rei 1, Krk 1, Saa 1, SJn 1, Vii 1, Rõu 1, Räp 1). Kui maha arvata katkendid, ainult vihtlemissõnu sisaldavad, nn vihjelised ja ainult mõne rea sõnu sisaldavad viisikirjapanekud (kokku 18 üksust), jääb üle 54 teksti. Nende pik­ kus ulatub 18 värsist 94-ni, ühe teksti keskmine pikkus 53 värssi. Seega on originaal folkloorses käibes peaaegu poole võrra lühenenud (nagu eespool mainitud, oli AA es- matrükingu pikkus Perno Postimehes 92 ja "Eestimaa Ööpikus" 94 värssi). Tekstide folkloriseerumise aste on erinev. Pikkade, kõiki sisulisi episoode sisaldavate tekstide hulgas on mõned niisugused, mis on ka sõnastuse poolest originaalile väga läheda­ sed, peegeldavad originaali (peaaegu) täpselt ega ole veel folkloriseerunud. Niisugused on esi­ teks 94-värsiline Brandti laulikust mingi teise käsikirja vahendusel lähtunud koopia Trt 1 ja suulise esituse järgi üles kirjutatud 92-värsiline Tõs 1, 88-värsiline Kül 1 ja 88-värsiline Kan 30 1935. a on ilmselt samalt isikult rahvaluulematerjali kirjutanud ka Haljala koguja J. A. Reepärg, kelle teate põhjal olnud informandi perekonnanimi Tõnsau (ERA II 120, 159). Nii Reepärg kui Tarvel on sellelt informandilt jäädvustanud ka ühe AA variandi (Hlj 1, Hlj 2). Kirjapanemise suurest ajavahest hoolimata on need sõnastuselt sarnased, lähtu­ nud tõenäoliselt Perno Postimehest. si KM EKLA, f 162, m 2:8,1 7. 32 Esinevad näiteks niisugused pealkirjad: Peipsi laul (His 1), Raba Jüri laul (Von 1), Ranna Kaie laul (Krl 1), Tütre Kaie arstimine (Hlj 1), Nõialaul (Kan 1), Kalsukaupmehe laul (Rap 2), Ränduri laul (Peetriaegne) (MMg 1). 827 1 ning teiseks vanemad tekstid Vig 1 ja Khn 1, milles leiduvad episoodid I—XI, kolm vii­ mast aga puuduvad, ja Mus 1, milles sisalduvad episoodid I—VIII on sõnastuselt originaali­ ga identsed. Niisuguste lühemate, originaaliga sarnaste tekstide esinemine suunab mõtte sinnapoole, et AA võis rahva seas ringelda ka esmatrükinguist lühema(te)s versiooni(de)s. Lõpuks olgu jälgitud AA tekstide varieerumist rahvatraditsioonis. Selleks on ole­ masolevaid kirjapanekuid võrreldud luuletuse esmatrükingutega Perno Postimehes ja "Eestimaa Ööpikus".33 Võrdlus osutab, et luuletus on rahvatraditsioonis püsinud suh­ teliselt originaalilähedasena, varieeerumine on n-ö kvantitatiivne, mis mõtet oluliselt ei muuda. Varieerumise kõige peamine ilmum on lühenemine, seda nii värsside kui ka episoodide tasandil. Tekstidest on episoode välja jäetud või neid on lühendatud. Episoodide esinemissagedus tekstides on erinev. Kõige vajalikumana on tajutud viht- lemissõnu (VIII, tuleb ette 60 kirjapanekus), kõige sagedamini on ära jäetud XII epi­ sood — imekspanemine, et ristiusust hoolimata veel ebausukombeid täidetakse, ja ebausklike häbistamine (esineb vaid 17 tekstis).34 Originaali pikemad episoodid (VIII ja XI — 16 värssi, V — 10 värssi, I ja VII — 8 värssi) on tavaliselt lühenenud kuni vär- sipaarikuni, puhuti isegi ainukese värsini. Sisuliste osade või värsside lisamist tu­ leb ette harva. Ainukordseid lisavärsse leidub variantides Ans 1, Pst 1 ja Von 1. XI epi­ sood, küla rahutute ööde pildirikas kirjeldus, lõpeb Ans 1 teisendis näiteks nõnda: Küla koerad haukusid, noored mehed mürasid, Kuni kallis Kaieke viidi viimaks mehele. Loppis ära külast kisa, rahu sai ka tütre isa. Pikem individuaalloominguline interpolatsioon tuleb ette teisendis Von 2. Selles kirjeldatakse — erandlikult linnast tulnud — nõiamoori35 kohutavat välimust ja tema tegevuse salapärasust nõnda: Mooril mokad verised, hambad kolme tollilised, ise oli hirmus ka, just kui päris kurat ta. Ööse tuli, ööse läks, et keegi teda ei näeks. Kolmel juhul on AA sündmustiku lõppu lisatud regilaulu värsse (Pst 1, MMg 1, Von 1). Lühenduste ja lisanduste kõrval tuleb ette originaalis olemasoleva ümberku­ jundamist. Siia kuulub värsisiseste sõnastusdetailide muutmine, värsside ja epi­ soodide järjekorra muutmine ning nende omavaheline põimumine. Kuigi väga sageli püsivad originaalile lähedased (puhuti identsedki) värsikujud, esineb hulgaliselt ka erisugust sõnastust. Näiteks arstitav tütarlaps oli ilus kui õieke (nii originaalis kui enamikus kirjapanekutes), kuid selle kõrval ka ilus kui roosike, inglike, õunake (Ans 1, Krj 1, As 1) ning lisaks sellele veel tasane kui tuike ( Pal 1). Tegevuspaik on kõigis tekstides originaalipäraselt Peipsi piiril Ranna külas Rauka (või Raba) Jüri talus. Aga Anseküla teisendis tuuakse see teise "suure vee" äärde. Mainitud tekstis öeldak­ se: "Kes on käinud Sõrve piiril / kauni Läänemere piiril" (Ans 1). Hulgaliselt on värs­ side nn minivariante tekkinud selletõttu, et on taotletud murdekeelsemat sõnastust. Tugevat kallet murdelisuse suunas osutab tekst Pst 1, läbinisti lõunamurdeline on Von 1. Nii värsside sõnastuse, episoodide järjestuse kui ka nende omavaheliste põi- mumiste poolest on originaalist kaugele põikunud 1880-ndail aastail suulisest tradit­ sioonist üles kirjutatud Ris 1. Selles 42-värsilises teisendis on originaali sisulised osad kaunikesti segi paisatud. Tekst algab minavormiliselt: 33 Võrdluse üksikasjalikud tulemused sisalduvad selle kirjutise pikemas redaktsioo­ nis, mis on antud Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhüvi. 34 Kõigi episoodide esinemissageduse alanev rida on nüsugune: VIII — 60 tekstis, V — 54, III — 53, VI — 52, VH — 49,1 — 48, XI — 41, IX — 40, II —34, IV — 32, X — 30, XIII — 28, XIV — 23, XII — 17. 35 Teistes variantides esineb valdavalt originaalilähedane sõnastus: ema laseb külast tulla vanamoori. 828 Olen mina käinud Peipsi piiril, sääl mina nägin Eesti rahvast... annab tegevuskoha ja kirjeldab lapsukest: Ranna külas Raba Jüril kasvis kaunis lapsuke, ta oli kena sündinud ja pärast armsaks arstitud.... ning lõpeb nõnda: Sai lauba öösi küla vahel, kõik noored mehed hulkusid ja Ranna Kaie vaatasid. Siis Kai läks kalliks poiste eest kui lõppend lammas koerte eest. Kõige kaugemale läinud sisulist ümberkujundust kohtame teisendis Muh 1. Siin tegutseb "imearstina" naiseks riietunud noormees ja tulemuseks on: Aga mis sest neiust sai? Aasta pärast väike Kai. Vallast tulnud vanamoor, tal kleidi all oli poiss nii noor, kes teda soojas saunas arstis, et ta armsaks läks tal varsti.... Mõningal määral on varieerumisele allunud ka praktiliselt veel folkloriseerumata kirjapanekud? Neiski tuleb ette lühendusi ja detailimuutusi sõnastuses. Varieerumist tinginud põhjused on ilmselt olnud nii tahtest olenematud, unustami­ sest johtunud kui ka tahtlikud, sihipärased. Unustamine on põhjustanud lühendusi, episoodide omavahelisi segunemisi ja nende originaalist erinevat järjestamist. Tahtlike muutmistena tuleks nimetada eelmainitud lokaalset ümberasetust — Sõrve piir Peipsi piiri asemel. VII episoodis on juttu, et nõid arstis ja vihtles tüdrukut "hundi- ja rebase sabaga /ja mõne lausa (= lausumise, sõnumise) lauluga". Seesugused ravivõtted ja -va­ hendid on Muhus ja Kihnus tundunud kas liialt ebamõistlikena või on olnud lihtsalt arusaamatud (see asjaolu võib omakorda osutada sellele, et saartel on armsaks vihtle­ mise komme olnud võõras või vähe tuntud) ning vastavad värsid on sõnastatud nõnda: "... mitme tühja tembuga (~ tempudega), / mõne lausa (- ausa) lauluga" (Khn 1, Muh 1). Üldse on hoomatav seaduspärasus, et etteantut — ebaselget või mõistetamatut — on püütud mitmel moel selgemini väljendada. Seetõttu on niisuguste kriitiliste kohtade varieerumine intensiivsem. Üks kriitilisi kohti on olnud vihtlemissõnade al­ gusvärsid "Vihake, vedeke võideks / sauna leinike salviks". Need näikse olevat tekita­ nud vastuvõtjais mõningat võõristust, neid on mitmeti ümber öeldud, kuid täiesti sel- gemõttelist väljendust polegi saavutatud. On mõeldav, et need algusvärsid on JW isiklik lisandus sellesse loitsutüüpi ning levisid rahva sekka alles koos luuletuse AA levimisega. Ilmselt on paljudes tekstides tahtlik ka manitsevate lõpuepisoodide (XII—XIV) väljajätmine. Tekstide lähteallikad on määratavad vaid osaliselt. Kahe esmatrükingu erinevusi arvestades on Perno Postimehest lähtunud tõenäoliselt 1436 ja Brandti "Eestimaa Oö- pikust" 3337 teksti. Juhul kui alustrükistes esineb mingi värss kahel erineval kujul, on rahvatraditsioonist saadud tekstides enamikus ikka Brandtist lähtunud sõnastus. See on ka igati mõistetav, sest ajaleht vajus aegade hämarusse, Brandt aga andis oma raamatust välja järjest uusi trükke. Nii on Juhan Weizenbergi jutustav satiiriline luuletus "Armsaks arstimine rah­ vale küllaltki omaseks saanud ning laulutekstina mitmekesistanud omaaegsete lau­ luhuviliste repertuaari. Seejuures on sügavamalt traditsiooni juurdunud episoodid I—XI, lõppu lisatud õpetused-manitsused on aga olnud vähem meelepärased. 36 щ 1, Hlj 2, Vig 1, Muh 1 (selle lõpuosa on individuaalne arendus), Khn 1, Tor 1, Tõs 2, 3,4, Vln 1,2, Pal l', Trm 1,2. - • • : Л 37 Kad 1, Siin 1, 3, 4, Koe 1, Pee 1, Kos 1, Rap 3, Ris 1, Kül 1, Rei 2, Ans 1, Jaa 1 Krj 1, Mus 1, 2, 3, Tõs 1, Van 1, Hei 1, KJn 1, Vln 3, MMg 1, Ran 1, 2, Trm 2, Trt 1, Von 1, 2, Kan 1, Krl 1, Urv 1, As 1. 829 Põlvkond XX sajandi finiširuudustikus ehk Arvo Valton 60 TEET KALLAS

Tänu taevale, nüüd on meil Oskar lest koosseisust on tänaseks proosasse Kruusi "Eesti kirjarahva leksikon" riiu­ jäänud kolm meest (Valton, Vetemaa ja list võtta. On ta rabe ja ebaühtlane mis siinkirjutaja). Meie seitsmeaastane eava- ta on, aga sellest saab siiski palju abima­ he määras tookord mõndagi. Mina olin terjali sääraselgi kohmetuks tegeval pu­ kirjandustõbine koolipoiss, Arvo Vallikivi hul nagu kolleegi juubeliartikli koostami­ aga oli noor keemiainsener, kes töö juu­ ne. Nii sain Arvo Valtoni (kodanikunime­ res pahanduste ärahoidmiseks valis oma ga Vallikivi) puhul näiteks teatava lisa- esimeste juttude jaoks pseudonüümi Val­ üllatusena teada, kui palju ta on tegeli­ ton. Oli vist nii? Minule assotsieerus see kult ikka reisinud, kui paljudes riikides soome ajaviitekirjaniku Hilja Valtoneni ja endise Nõukogude Liidu paikades vii­ nimega. Ükskord oli meil sel teemal isegi binud. Ja muide, kõikjal on ta ka päe- nagu juttu. vast-päeva proosat kirjutanud. (Mõtlen Peale O. Kruusi leksikoni tarvitan käes­ heitunult, et näe, mina unustasin selle­ oleva kirjatüki jaoks veel kaht abimater­ kohased andmed Part Liasele esitamata jali. Mu laual on A. Maurois' "Kolm Du- ja nüüd jääb mulje, nagu oleksin paadu­ mas'd" (sellest lõpupoole) ja üks narmen­ nud kodusistuja.) dav kaustik, siinkirjutaja kaootiline päe­ Kõige olulisem märge nimetatud ar­ vik novembrist 1960 veebruarini 1961. tiklis on siinses seoses muidugi see, et Sellest vihikust kirjutangi nüüd välja, Valton on sündinud 14. detsembril 1935. et "1960. aasta 2. detsembril algas Tal­ Temaga alustab eesti kirjanduse oma­ linnas Toompeal üle-Eestiline noorte au­ aegsete noorte ja ägedate meeste selts­ torite seminar. Juhendajad: Paul Rum­ kond oma uut juubeliringi. See on nii tõ­ mo, Paul Kuusberg, Osavald Tooming, sine asi, mille puhul pole kohane enam Juhan Smuul, Johannes Semper, Paul koketselt imestada, kuidas see üldse või­ Viiding, Jaan Kross, Ellen Niit, Villem malik on. Ütleme õtse, et meie põlvkond Gross, Valeeria Villandi, Ilmar Sikemäe, on kusagile finišisirge algusesse jõud­ Heljo Mänd, Uno Laht. mas. Et see langeb kokku XX sajandi vii­ Osalesid. Tartust: Paul-Eerik Rummo, maste aastatega ja iseseisva Eesti taas- Tõnis Lehtmets, Georg Sepp, Jüri Tuulik, sünniaastatega (ning kõige sellega kaas­ Ülo Tuulik, Andres Ehin, Jaan Kaplinski, nevaga), annab põlvkonna juubelitele E. Sööt, K. Tuiman jt. Mujalt Eestist: omakorda kordumatut tõsidusejumet. Nasta Pino, Milvi Seping, Kalle Kurg, Ott Valton kirjutas ennast novelliklassi- Kool, Ly Seppel jt. Tallinnast: Enn Vete­ kuks noore mehena, aga kui mälu mind maa, Kalju Habicht, Venda Sõelsepp, Sel­ ei peta, jäi tal klassikustaatus nõukogu­ ma Lorents, Salme Lepik, Helgi Müller, de ajal siiski ametlikult vormistamata. Reet Jõeots (hiljem Made), Leho Männik- Pean silmas teenelise ja rahvakirjaniku soo, Arvo Vallikivi-Valton, Teet Kallas jt." aunimetusi, mille saamine või mittesaa­ Seminari esimene päev lõppes nii: mine toona polnud sugugi teisejärguline "Meie Vetemaa ja Vallikiviga läksime elutahk. Kas Valton oli võimudele tüli­ veel Karja Keldrisse, jõime õlut, puhusi­ kam kui näiteks Mati Unt, kes ometigi me astroloogiast ning lugesime üksteise­ sai teeneliseks kirjanikuks, jäägu siinko­ le lugusid ette." hal lahtiseks. Ühesugused leebed, jonna­ Laup. 3. dets: "Palju vaidlust tekitas kad, natuke tabamatu olekuga mehed on Vallikivi "Kuidas ma esimest korda ehal nad ju mõlemad. käisin". Tuleb välja, et Villem Gross huu­ Mina sain Valtoniga tuttavaks viie- morit väga ei usalda. Harri Lehiste ja kümnendate-kuuekümnendate vahetusel Aadu Hint olid head advokaadid. Lõpuks Tallinna Noorte Autorite Koondises. Tol- ühines nendega ka Osvald Tooming. 830 Kuid mis tõsi, see tõsi — meie kirjandus, hakkas novelli või laastu kirjutama. Mi­ mitte ainult "Pikker", vajab huumorit!" nagi hakkasin tema eeskujul proovima, Mäletan veel üsna purjus lõpubanketti aga ma ei mäleta, et oleksin iialgi suut­ KUKU-s, kust meid vahepeal Eesti Raa­ nud rappuvates transpordivahendites diosse esinema viidi — 11 luuletajat ja (bussid, rongid, lennukid, laevad) midagi kaks prosaisti (Valton ja ka mina, kuna trükikõlblikku luua. Vetemaa oli siis ju õrnade lokkidega po­ Sellised on mõned minu põgusad mä­ eet!). Tundub, et kirjandus oli tollal üks lestused väga noorest Valtonist. Kuna tähtis asi ikka küll. olin ise veelgi noorem, siis on nende pea­ Jaanuarist 1961 leidsin ilusa pika epi­ liskaudsus ja lihtsameelsus vabandatav. soodi NAK-i töökast argipäevast ehk kir­ Me ei puudutanud tollastes kõnelustes jelduse sellest, kuidas me tões ja vaimus kuigivõrd isiklikke asju. Ma vist ei tead­ arutasime Valtoni loomingut. nudki, et Arvol olid seljataga Siberisse "NAK-i koosolek toimus Pikal tänaval küüditatu lapsepõlv ja venekeelne küla- "Pikkeri" toimetuses. Valton istus auko­ kool. Ega neist asjust niisama mööda­ hal, uuris hoolega rohelist laudlina ja oli minnes veel räägitudki. Oma pruutidest ei pihtinud me teineteisele samuti suurt näost punane. Parajasti pidas Lehti Met- midagi. Arvo suhtus minusse natuke ise­ saalt kurja kõnet. Tegi Arvole paksu üle­ gi isalikult. Mina olin ju ulakam. Pööra­ kohut. sed boheemlasringid, kus tiirlesin mina, Laua ümber istusid Harri Lehiste, jätsid Valtoni ükskõikseks. Ma ei mäleta, Martti Soosaar, Aino Laur, Salme Lepik, et oleksin näinud siis, aga ka üldse kogu Helgi Müller... Meie Ennuga (Vetemaa) meie tutvuse ajal pisutki purjus Valtonit istusime diivanil, lürpisime kohvi ja kuu­ — aga ometi pole ta mingi täiskarsklane, lasime. Tuli Selma Lorents ja hakkas õe­ maitses meelsasti šampanjat ja limpsis laid vahemärkusi pilduma. Aksel Tamm liköörigi. Mõnikord sõi aga hea isuga kinnitas, et Valtoni "Kolm etüüdi" on ge­ kohvikukooke. Ju kompenseeris ta osa niaalsed. Lehiste märkis, et "Ruth" on ja­ oma vahelejäänud noorusest kuidagi tei­ ma. Enn ütles pärast, et sellest jutulaa- siti, kuidagi varjatumalt ja lüürilisemalt. dast, mis järgnes, hakkas tal kohe. Sest nad vaidlesid kaks tundi kirglikult suur­ te silmadega noormehe üle esimeses Valtoni kirjanikurolli ainulaadne feno­ etüüdis. Aga etüüd ise oli 20 rida pikk." men kujunes välja kiiresti ja püsis muu­ Jumal küll, kui noored me siis olime, tumatus headuses väga kaua. Mina tema oskan nüüd vaid ohata. Ja kes enam raamatute üldarvu tuvastada ei suudagi, usuks, et Salme Lepiku ja Lehti Metsaal- ju on neid koos Vallikivi nime all trüki­ di kriitika suutis Valtonit punastama tud lastelugudega oma poolsada kindlas­ panna! Ja veel — kui hõredaks on jäänud ti. Või veel rohkem? Kummaline oli see, meie read. Kes taandunud kirjandusest, et meie kõrgelt haritud ja kirjaoskaja kes lahkunud elust. rahvas võttis omaks ennekõike peene, vihjelise, ülimalt šifreeritud-kodeeritud Veebruarist 1961 leidsin säärase üles­ Valtoni. Valton oli see, kes levitas salasõ- tähenduse: numit. Valtoni loomingut käsitleti kui te­ "Kohtasin hilisel tunnil Valtoni Artsi. ravmeelset peitepilti tobeda tegelikkuse Seisime südaöisel Raekoja platsil ja aru­ kohta. Mitmed sirgemad-selgemad raa­ tasime neid eesti proosa asju. Tulime jä­ matud, filosoofilisemad lood, k.a ta üsna reldusele, et proosat võivad noortest kir­ traditsioonilise selgrooga romaanid, on jutada ainult Vetemaa, Lehiste ja meie jäänud senini otsekui lavahämarusse. kahekesi." Nad on seal ju täiesti olemas, nad võivad Umbes samasse aega jääb ka tähelepa­ iga hetk eeslavalegi astuda, küsimus on nek Valtoni unikaalsest töövõimest. Sel aga selles, kas suudavad nad enam kuna­ talvel sõitsime tihti koos õhtuses 21. liini gi üle rääkida "Rohelise seljakotiga bussis: tema Maardusse öövahetusse, mi­ meest" või olla veenvamad kui "Kaheksa na pärast kõiki neid NAK-e, ajakirjandus­ jaapanlannat". Valton kuulus ja kuulub ringe, näidendiproove, kohvikutunde oma eesti lugeja teadvuses sellesse unikaal­ Iru kodusse. Kui oli õnne ja pirintäis bus­ sesse riiulisse, kust võime eest leida veel sis istekohad saime, ajasime viis minutit Kafka, Becketti, Mrožeki ja Haveli. juttu, siis võttis Arvo portfellist klade ja 831 Olen autorile enam kui kord rääkinud bane ja leplik mees, kes ei taha ega viitsi elu enese poolt lavastatud episoodi neil pikka viha pidada. Ja tõesti, milleks? kalkidel aastatel, mil akadeemik Gustav Viimati olime pikemalt koos septemb­ Naan loobus vaimu ja võimu teemast rikuus Komarovos Eesti ja Venemaa kir­ ning asus tümitama eksistentsialismi, janike ühiskonverentsil. Arvo sulgus oma Poola separatiste ja Arvo Valtonit. See oli tuppa ja palus koputada, kui koosolekuks 40 kirja aegu, mille all oli ka Arvo Valto­ läheb. Poole tunni pärast tegingi seda. ni allkiri. Just selles sogases aegruumis Valton polnud aega raisanud: ta oli vene ilmus Loomingu Raamatukogus "Arvedi keelde tõlkinud mõned oma lühikesed maailmareis", ka tänases kontekstis üks luuletused, mida ta ka kohe ujeda huli- keerukam osa valtoniaanast üldse. gaanimuige saatel auditooriumile ette lu­ Mäletan seda vihmast ja porist sügis­ ges. Läks peale küll, nagu öeldakse! päeva hästi, sest näe, üle meie suvilakrun- Lõpuks, nagu lubatud, kaks väljakir- te eraldava veetorn kargas naabrimees jutust vananeva Dumas' kohta. See ei Aadu, puutöömees ja õllesõber. Aadul olid viita ainult Valtonile, see puudutab ter­ prillid ja raamat peos, Aadu oli hasardis, vet meie uuele ja tõsisele juubeliringile Aadu lausa hõiskas: "Kurat, aga see Val­ asunud kirjanduslikku põlvkonda. ton jälle paneb! Näe, kus ütleb: "Riia linn 1. "Autor esines oma parimas vormis ja on augu põhjas, Riia linn on augu põhjas!" mõnel teisel ajal oleks niisugusest raama­ Küll paneb, ma ütlen!" Vaimustunud luge­ tust piisanud, et noorele autorile kuulsust ja laksas endale käega vastu kintsu. tuua, kuid lugejatel olid juba teised nõu­ Nüüd on need kirjanduse jaoks kau­ ded ja teised jumalused" (lk 346). nid, elamiseks aga üsna kõlbmatud ajad 2. "Teda erutas endiselt oma loomingu möödas. Just edukas ja palju tõlgitud väärtuse küsimus. Ühel hommikul jutus­ Valton oli see, kes ennustas ühel Kupra tas ta pojale oma unenäo: ta näinud end koosolekul ca anno 1989: "Mehed, varsti seisvat mäetipus ja selle mäe iga kivi ol­ tulevad ajad, mil ka 2000 eksemplari on nud üks tema raamat. Äkki varisenud hea tiraaž!" see mägi tema all kokku nagu liivaluide. Need ajad tulid kiiremini, kui oletasi­ "Ära muretse," vastas talle Alexandre, me. Aga see on juba hoopis teine teema. "maga rahulikult oma graniidipangal. Oleme Arvoga aastate jooksul mitut See on peadpööritavalt kõrge, aga kõigu­ puhku ja mitmes vallas kolleegid olnud. tamatult kindel ja igavene nagu meie Oleme rahmeldanud Kirjanike Liidu keel ja surematu nagu meie kodumaa." juhtkonnas, oleme sekeldanud kohvik- Oh mis prantslaslikult kaunid sõnad! klubi Pegasus kaitstes ja päästes, oleme Muidugi, igal kirjanikul pole nii taktitun­ kuulunud Eesti Vabariigi parlamenti — delist poega kui oli vanal Dumas'1. Ega tõsi, eri koosseisudes. Meil on rida erine­ see lausa oma poeg peagi olema. Ja näi­ vaid seisukohti ja vaateid, aga —ja seda teks Valtonil on veel vara niisuguseid pean ma kõige tähtsamaks — me pole unenägusid näha. Pisut lohutust vajame kunagi vaadete erinevuste, s.t poliitika aga sajandi lõpuruudustikus siiski kõik. pärast tülli läinud. Valtonit võib pidada Usun, et meil on ka uue sajandi joone ju parajaks rahmeldajaks, mõned tema taha asja. Sellest aga ehk juba järgmisel artiklid tunduvad lausa padukäredaina, Valtoni juubeliringil. Palju õnne Sulle, tegelikult on ta sünnilt ja saatuselt hu­ hea kolleeg!

832 EESTI ELAV LUULELUGU

Keele ja Kirjanduse toimetus pöördus nes tundeelamustest. Koik muud impul­ paljude luuletajate poole palvega vastata sid on siin teisejärgulised, intellektuaal­ järgmistele küsimustele: 1 ne luule ei suuda võita tundeluulet. 1. Mis on Teie arvates luuletamine ? 2. Luuletusi kirjutama pannud on mind 2. Miks olete kirjutanud luuletusi ja neid peamiselt kaks ajendit: jäljendamispüüd avaldanud? ja tunnete väljendamine. Kui luuletus on 3. Kas ja kuivõrd olete arvestanud poeeti- kanõudeid (ja kuidas olete seda teinud)? meeldinud ja mõjunud, siis on mõnigi 4. Mida arvate värsiteooriast? Kas olete kord tekkinud tahe midagi samalaadset tuttav Jaak Põldmäe "Eesti värsiõpetusega"? kirjutada, mingit motiivi edasi arendada Kuidas hindate värsiteooriaid luuleloos? või teisiti sõnastada. Kooliajast mäletan 5. Kas luule on Teie meelest inimesele seda, et püüdsin parandada noorte hulgas igiomane või on ta asendatav teiste, näiteks lauldavate laulude sõnu — tihti oli nende mitteverbaalsete fenomenidega? rütm konarlik ning mõnda sõna või silpi Vastustele lisaks on oodatud lühikirjuti- venitati värsimõõdu saavutamiseks pikalt sed ühe (või mõne) luuletuse sünnist. välja, riimid olid mannetud või puudusid (Vt ka Keel ja Kirjandus 1992, nr 10, lk hoopiski. Jäljendamis- ja teisendamisim- 621—623.) pulss on sünnitanud varasemad värsid, aga aeg-ajalt on seda esinenud hiljemgi. DORIS KAREVA: Kuid juba keskkoolipäevil pani luuletama Luuletus algab kahe sõna kohtumisest, tundeväljenduse tarve, esimesed lembe- äratundmisest; vastastikusest maagiast, elamused otsisid kaunist vormi ning vär­ mis äratab tähelepanu. Nende kordamisel sivorm näis selleks palju kohasem kui tekib magnetväli, kuhu hakkab tõmbuma mingi proosalause. Sonett tundus aga eriti teisigi häälikuliselt sarnase koostisega sõ­ sobivat, et mõnele tütarlapsele oma kiin­ nu; kujuneb salaordu, keda ühendab rituaal dumusest märku anda, ja nii ma neid 14- — rütm, mida alustanud kaks esimest sõna. realisi luuletusi kirjutasingi oma tasku­ Rütm ennekõike, olgu trummide või viiulite, raamatusse ning sealt lahtistele lehtedele kahinate, sosinate, hõigete kõla; või siis se­ kirjaümbrikusse pistmiseks. letu pilt — see ongi luuletuse algus, põhjus, Värsse avaldama on tõuganud auah­ põhi; just musikaalsus muudab luule ole­ nus, soov olla millegagi teistest ees, pais­ muse tajutavaks ka üle keelepiiride. Olen ta mikrokollektiivis silma. Vähemalt kord sellest kunagi kirjutanud; luuletuse sisu on on ajalehes trükitud luuletus täitnud ka saladus ja tema vorm vaikus. Luule koos­ kirja ülesannet. Mu armastatud kooliõde neb vaikusest otsekui õhkõrn sall, mis vae­ oli Vorkuta vangilaagrist kodumaale ta­ vata läbi sõrmuse libiseb. See kergus ja ter­ gasi jõudnud, kuid pühapäevasel juhusli­ viklikkus, mida küllap tunnevad pitsikudu- kul vastutulekul Ausambamäel ei tund­ jad, on ka luuletuse kullaproov. Sõnad rut­ nud ta mind ära ning meie oodatud jutle­ tavad ligi omasoodu, kõlasuguluse alusel mine ei toimunud. Kirjutasin siis luuletu­ üksteist ära tundes; tähendus saabub ta­ se "Jällenägemine", mille Noorte Hääl 28. gantjärele ja on enamasti üllatav. VIII 1957 avaldas. Kuid ei suutnud aja- Usun, et põhitehnika, materjalile lähe­ lehtki meie suhet uuendada, ajaloo tee­ nemine jääb samaks igas kunstis, erine­ rull oli meist halastamatult üle sõitnud. des küll loojati. Kui valdaksin teisi vahen­ 3. Värsside kirjutamisel on mulle kõige deid — muusikat, tantsu, graafikat, ehte- suuremaks eeskujuks olnud Henrik Vis­ kunsti —, kõneleks muusa lihtsalt muus napuu ja Bernard Kangro. Nende sattu­ keeles. Paraku on minu päralt vaid sõna. mine minu peamisteks mõjutajateks toi­ Luuletusi avaldanud olen enamasti siis, mus õigupoolest juhuslikult. Kui 1944. kui on küsitud. Kui mul praegu oleks veel aasta sõjasügisel õppetöö hilinenult algas, valida, kas neid avalikuks anda või mitte, ei olnud Otepää Keskkoolis raamatukogu valiksin vist vaikuse. eest hoolitsejat. Heatahtlik looduslooõpe­ taja tegi siiski ühe raamatukapi lahti ning OSKAR KRUUS: laenutas mulle H. Visnapuu viis varase­ 1. Luuletamine on kirjandusliku väl­ mat kogu ("Hõbedasi kuljuseid" nende hul­ jenduse selline liik, mis sünnib esmajoo- gas siiski ei leidunud). Need värsiraama-

53 Keel ja Kirjandus nr 12. 1995 833 tud jäid terveks talveks minu kätte ning mate muudatusteta senises laadis. Uks lugesin neid eest tahapoole ja vastupidi. probleem mul siiski tekkis. Moe mõjul 1948. aasta algul tõsteti aga Otepää kirjutasin minagi vabavärsse, kuid sain teenekas kultuuritegelane apteeker Val­ nende eest hurjutada juba esikkogu pu­ ter Jalviste oma majast välja koos biblio­ hul. Püüdsin edaspidi lohisemist vältida teegi ja arheoloogilise koguga (viimane ja vabavärssi tihendada ning kippusin ri­ läkski kaotsi). Jalviste andis osa oma raa­ dade lõppu isegi riime soetama, kuigi va­ matukogust minu kätte hoiule, saaniga bavärss peaks ilma nendeta hakkama linnast äraveetud raamatute hulgas lei­ saama. Teooriat tuleb küll tunda, kuid dusid ka kaheksa aastakäiku Loomingut ja vahel peab olema julgust ka eeskirju rik­ B. Kangro sõjaeelsed luuletuskogud. Nii kuda ning luua oma reegleid. sattusin ma eesti isamaaluule talve- ja 5. Luule on tundelisele inimesele vaja­ suvekooli ning pärast seda kohanesin üp­ lik. Luule ei pea siiski alati avalduma ris vaevaliselt sotsrealismi nõuetega. Kir­ verbaalse teosena, vaid ta võib hõljuda janduslik kaustik näitab veel tolleaegseid su ees mingi kujutluspildina, isegi mingi väljakirjutusi Villem Ridalalt, Gustav unustamatu lõhnana. Kadunud aja otsi­ Suitsult ja Marie Underilt — eks nemad­ mine nii Marcel Prousti samanimelises ki õpetanud mulle midagi. Ajakirja Loo­ teosesarjas kui ka Bernard Kangro Tar- ming kaudu sain tuttavaks ka teiste ar­ tu-romaanide kaksiktriloogias algabki bujatega, kuid Betti Alverist ja Heiti Tal­ iseäraliku lõhna meenutamisega. vikust libisesin tollal nähtavasti kergesti 6. Luuletuste sünniloost tahaksin ava­ üle. Kui ülikooli algusaastail kaaslased likkuse ette kergitada "Tartu visiooni" tsiteerisid tihti "Tolmu ja tule" aforistlik­ (avaldatud Tulimullas 1989, nr 2, mis al­ ke värsse, siis vastasin neile Kangro gab märkusega "Lugedes Bernard Kangro "Tuulelaulude" või "Ajatu mälestusega". Tartu-romaane"). Kirjutatud on see 12. Г7 Ülikoolis hakkas ehk mõjutama ka 1968 ning sellal ma hakkasin mainitud Mihhail Lermontov — igatahes katsusin romaane lugema — sattusin küll juhuse tõlkida nii tema lühiluuletusi kui ka kat­ tahtel sarja keskele ning alustasin kol­ kendeid poeemidest. Puškin mulle suure­ manda romaaniga "Tartu", mis on ilmu­ malt ei meeldinud, küll lugesin meelsasti nud 1962. aastal. Pagulaseestlase mõtte- Jaan Kärneri oneeginistroofis kirjutatud kujutuslik retk nõukogude Emajõe-linna värssromaani "Bianka ja Ruth". pani mu mõtted mitut kanti liikuma ja Olen juba 1942. aasta suvel rohkesti just selle romaani mõjul tekkis mul kus­ värsse kirjutanud, kuid luuleteooriat õppi­ tumatu janu eesti eksiilkirjanduse järele sin siiski alles kaks aastat hiljem, kui ke­ ning just see raamat õpetas mind mõist­ vadel olin valmis ostnud gümnaasiumi III ma modernset romaanistruktuuri. Hakka­ klassi kooliraamatud. Kirjandusõpikus lei­ sin kujutlema sedagi, et raamatu tegelase dus Bernard Söödi lühike poeetikakursus Benno Marani asemel tuleks Eestisse Ber­ ning selle tegin endale 1944. aasta suvel nard Kangro ise. Kuidas saaks teda viia selgeks. Proovisin siis kohe sonettide kõr­ Tartusse, mis ju välismaalaste jaoks oli val kirjutada ka tertsiine ja sekstiine. nõukogude ajajärgul keelatud linn? Lõin Neutraalsete loodusmotiivide sekka olen põnevusromaanide eeskujul mitu mars­ 1944. aasta oktoobris paberile pannud ka ruuti Kangro salaja Emajõelinna trans­ ühe ajakajalise luuletuse — "Tundmatu sõ­ portimiseks ja maskeerimiseks. Mõtte­ duri haud". Langenud sõdalase laip oh kae- mängudel tekkis mitmesuguseid lõppe: vikunõlval lebanud ka isatalu kaerapõllul. vahel õnnestus salaja Tartus ära käia 4. Värsiteooria põhilise koolituse sain ning Rootsi naasta, vahel kukkusime kin­ H. Visnapuu ja J. Ainelo käsiraamatust ni. Ent kirjanduses on kõik võimalik, siin "Poeetika põhijooni" ning see andis kül­ ei pea inimene reaalselt kannatama. Pa­ laltki palju asjaomast tarkust. Jaak ningi paberile esimese salmi: Põldmäe 1978. aastal trükitud "Eesti värsiõpetus" jäi minu jaoks hiljaks, sel­ Kild päikest udus, muutlik kiirtepild, leks ajaks olid juba mu värsikogud "Ma graniidist tahvleid pakub Kivisild tulen Otepäält" ja "Rändaja purdel" ilmu­ me talla alla taas. All läikleb vesi nud. Olen küll hiljem veel kolmandagi kord teadushall, kord igavikumust. värsikogutäie luuletusi kirjutanud ning Mees tuleb kaugelt. Otsib endist ust. paremad ka avaldanud, kuid ilma suure­ Teed linnas alustame kahekesi.

834 RAAMATUID

NII NOOR, NII CONTRA!

Contra. Ohoh! Eesti Luuleliit, 1995. 63 lk.

Miks Contra, oli esimene küsimus sel madalat, rikkust ja vaesust, armastust suvel ilmavalgust näinud kahvaturoosa ning seksi kõrvutades on tema lemmikvõ- luuleraamatu kaanelt autori nime otsides. teteks hüperboliseerimine ("Kole maja"), ei­ Kuid olgem ausad: Contral pseudonüümina tamine jaatuse kaudu ("Sinuga reisile", on mõju. Kes on autor? Raamatut avamata- "Kallim kullast", "Laristamise lõpp") ja al­ gi võib öelda, et tegu on debütandiga. Teise legooria ("Lehmad contra lambad", "No­ või kolmanda luuleraamatu autorid vaevalt vember contra", "Just another contra with­ end enam Contraks nimetada söandaksid. out you"). Kandvamateks osutuvad just Raamatu läbilugenule selgub ka, et autor viimast liiki esindavad luuletused. Kuidas on lõunaeestlane. Ise ta selle kohta vihjeid on aga lugu Contra loomingus luulelisuse ei tee; vaid ühe luuletuse — Tikuproblee- endaga? On luuletusi, mis meenutavad lo- mi" — lõpp on kirjutatud võrukeelsena. Pi­ rilaulu; terve rida on parafraseeringuid gem on tema luule konkreetset kohalisust tuntud lauludest. Äkki ei olegi midagi luu­ vältiv. Ainsana on mainitud Antslat ja se­ lelist, vaid kõik kirjapandu on tervenisti dagi mitte maastiku ilu pärast ("Provintsi- kontra-luule? Teatavasti eksisteerib muu­ show provintsis"). Ometi annab just tuleku- sikas mõiste "kontrapunkt". See tähendab koht luulemaastikule kaasa oma koodi. Se­ kahe paralleelse meloodia esitamisel sün­ da laadi äratuntavusi võib tabada ka Cont­ divat harmooniat. Samalaadset nähtust ra luules. Just seetõttu ei olnudki suureks võib täheldada ka luules. Hoolimata kõi­ üllatuseks kuulda ühes jaanipäevaeelses gist ülepaisutustest, õtse- ja ümberütle­ Kagu raadio saates Urvastes elavatest Kon- miste argisustest, riimilapsustest jne, on nulatest, sealhulgas ka kõnealuse raamatu seesama kontrapunkt täheldatav ka Mar­ gus Konnula luuletustes. Neid ei ole küll autorist Margus Konnulast. Poeeti ennast kuigi palju, küündivaimateks võiks pidada ei olnud kodus. Tema isiku ümber jäi edasi "Tikuprobleemi", "Dancing Contrat" ning lehvima "saladuseloor", mille kergitamiseks "Provintsishow'd provintsis". Kõigis neis tuleb lugeda luuleraamatut ennast. on aga autori pilk eriti teravustatud, dis­ Tunnistan avameelselt, et lugemine tants kujutatava vahel mõjub kandvalt ja viis mõtte põlvkondlikkuse teemale, infor­ autori enda isik jääb hetkeks tagaplaanile. matiivse lüürika pealesuruvale päevaka­ Osa luuletusi on kirjutatud valmilikult. jalisusele, kulunud riimidele ja tänapäeva Nendegi puhul kehtib contra-hood. Ivade luule traditsionaalsusele. Tähelepanu ära­ eraldamine sõkaldest näib aga Konnulale tasid ainult need luuletused, milles autor sobivat ja selle juurde kuuluv humoorikas kasutab contra't universaalse kujundina. õpetussõna või vihje mõjutab loodetavasti Tõepoolest, contra't võib leida nii metafoo­ lugejatki. Aga tulgem tagasi autori juurde. ri, metonüümia, personifikatsiooni kui ka Kes ta ikkagi on? Kas noor vihane mees? kõige ehedama allegooria vormis. Lugedes Uksihulpija, keda häirib kuldvasika kum­ jääb mulje kujundi kõikvõimsusest. Cont- mardamine, isikliku vihmavarju alla puge- ra'g& mängimine loob teise plaani. Seos vad paksud kaaskondlased, lõputute raa­ luuletaja ja tema loomingu vahel avardub. dioprogrammide ampluaa, vennastumine Contra on üheaegselt nii kood kui ka autor. Euroopa moodi, "Rossija" viina joomine Kas contra kui asjade algus ja lõpp? Piiri­ Eesti terviseks, firma kallima silmis, spon- deta mõiste, ehkki autor ise väidab: "hol­ sorreklaam jne, jne. Lugejale soovitab au­ landi juust / vene viin / viini vorstid / siiami tor parajuslust. Küllap on autoril õigus, et kassist... / täissöönud hiir /jah kõigel on vaid paras annus contra't mõjub hästi. "Too piir" (lk 15)? Niisiis Contra on looja ja sõna Much Contra Will Kill You", hoiatab ta lõ­ võidab kõik. Just seda näib Margus Konnu- petuseks. Kas puänt, mille käigus Contra la tõestada tahtvatki, kui ta loob üha uusi positsioon muutub ja tekib enneolematu vastandusi ja eitab. Ilusat, inetut, ülevat,

53* 835 vastasseis: Contra kontra contra? Oh ei! nagu ka lumevangiks olemist on Konnula Lihtsalt "Tänaseks küll!" kuulutab autor selleski kogumikus kirjeldanud. Lumi on suusatreeneri kombel üks luuletus enne aga ka libisemine suuski murdmata. Poee­ lõppu. Põhjus on mõistetav: ilma lumeta tidele tähendab see lisavõimalust. suusatamine murrab suusad! Lumesadu, Livia Viitol

KUHU JÄI JUMAL?

Tarmo Teder. Kurat kargas pähe. Eesti Raamat, Tallinn, 1995.180 lk.

Kui kurat kargas pähe, kuhu jäi siis aga ainult seda, et ta teosed oleksid kas­ Jumal? Seesama Jumal, keda Tarmo Te­ vanud kahekümnelt leheküljelt kahesa­ der oma raamatus nii mitu korda nime­ jale. Romaanižanri valikuga koos on toi­ tab? Kuradist pole juttu kuskil ja kui, munud hoopis huvitavamad muutused. siis ikka ainult tema vägevast vastasest. Lühikesed jutud ei võimalda pikki targu- Sellest hoolimata on just kurat see, kes tamisi, neis on vaja peamiselt tegevust romaani kangelasele Larats Kandlele lõ­ edasi anda, romaanis on aga lehekülgi puks pähe kargab. palju ja ruumi filosofeerimiseks laialt. Enesekindel jumalaeitaja loeb teosest Seda võimalust ei ole Teder suutnud ka­ mõnuga välja järjekordse koha kättenäi- sutamata jätta. Kuid endine jutustaja ta­ tamise sellele, keda mõned naiivikud hab nüüd olla ka õpetaja. Niisugune va­ usuvad olemas olevat ja tähtsaid asju te­ namoodsus oleks aga põhjendatav siis, gevat, kuid keda tegelikult olemas ei ole kui autoril oleks öelda midagi olulist ja ja kes midagi ei tee. Teistsugune inimene kui tal oleks põhjust karta, et otseütlemi­ mõtiskleb aga Laratsi ja tema Jumala seta teda ei mõistetaks. vahekorra üle teisiti. Kuigi eri inimesed võivad leida sama Keskajal oldi Jumala vastu palju au­ raamatu lugemiseks erineva võtme, võib paklikumad kui meie ajal. Seda teab iga­ alati eristada midagi sellist, mida tõenäo­ üks. Igaüks ei tea aga seda, et muutunud liselt kasutab enamik lugejaid. Kindlasti pole üksnes usklike arv ja nende usu tu­ on Tedre raamat ühtaegu ajalooline ja eeti­ gevus, vaid ka inimese ja kõrgema jõu line romaan. Mõni lugeja leiab ehk, et te­ vahekord on tänapäeval hoopis teine. Va­ gemist on ka armastusromaaniga, kuid see nasti elas inimene maailmas, mis oli ter­ tasand jääb liig katkendlikuks — ei ulatu venisti Jumala oma. Nüüd on aga igal algusest lõpuni. Laratsi kaks armastuslu­ inimesel oma universum ning võimalus gu on küll erinevad, aga tema armastuse otsustada, kas ta laseb sinna Jumala ligi retsept on niisugune: see on tunne esime­ või mitte. Ja kui laseb, siis kindlasti an­ sest silmapilgust lapse sündimiseni. nab talle või võtab temalt omadusi oma­ Kaks mudelit on vastavuses ka kahe tahtsi (vt Ü. M a 11 h e u s, Religioosne rolliga, mida arvan autori enesele võtnud aeg, religioosne inimene. — Eesti Eks­ olevat — jutustaja on kirjutanud ajaloo­ press, 18. VIII 1995). Niisugune mees on list romaani ja õpetaja eetilist. ka Larats Kannel. Ta on tüüpiline mood­ Tedre raamat kui ajalooline romaan ne inimene — egoistlik, tema ümber peab on heaks lisalugemiseks neile, kel huvi tiirlema muu maailm, ta ei pea ennast Eesti lähiajaloo vastu. Kuigi tegevus kul­ osaks suurest maailma-masinavärgist. geb seitsmekümnendate lõpust ärkamis­ Keskaja inimene oli kui seemnerakk, kes aegsete sündmusteni, on oluliste kõrvale­ püüdis munaraku poole, et saada küp­ põigetega puudutatud ka viimase maail­ seks viljaks. Nüüdisaja inimene tahab masõja aega ja sellele järgnevat. Objek­ aga olla ise munarakk, kes ootab seem­ tiivsete ajaloouurimuste kõrval on huvi­ nerakke. Et viimased võivad olla oma tav lugeda inimeste isiklikke, subjektiiv­ loomult väga erinevad, siis pole ime, kui seid ajalugusid, mis valgustavad aega küpsev vili osutub mõruks. Nagu juhtus­ mingisse konkreetsesse ühiskonnakihti ki Tedre tegelasega: hea rakuke küll kuuluva inimese pilgu läbi, kus "suur püüdis, aga kuri sai lõpuks ikka võidu. ajalugu" on põimitud inimese "väikese­ Juttude kirjutajast Tarmo Tedrest on ga". Tedre raamatus lisandub neile kahe­ saanud romaanikirjanik. See ei tähenda le aga veel prognoositud tulevik — utoo-

836 pia. Siin küll möödunud tulevikuna, sest tuste hulgaga, mis selle põhjustajaks mitu korda otseselt viidatud Orwelli võiks olla. Me tahaksime teada vastust "1984" ennustusi on Teder võinud võrrel­ küsimusele, kas inimesel on õigus lõpeta­ da sellega, mis tegelikult on juhtunud. da ise oma elu või mitte. Võimalikele kirjanduslikele paralleeli­ Teder kirjutab nii, nagu oli kombeks dele mõeldes leiame Orwellile lisaks raa­ möödunud sajandil. Tema käes on võim, matu ka eesti kirjandusest. Nagu Tedre ta laob oma kangelase turjale lõputu hul­ tegelane, nõnda hakkas ülekohtule vastu ga raskusi ja laseb tal lõpuks teha enese­ Jaan Krossi "Keisri hullu" Timotheus tapu. Kuid see ei anna vastust esitatud von Bock. Paralleele leidub rohkemgi. küsimusele, kuigi Teder näib arvavat, et Peamised neist on mõlema kangelase või- annab — muidu oleks finaal olnud ju muvastane samm — Bockil memoran­ teistsugune. Ja kuna ta arvab, et on dum keisrile, Kandlel trikoloori heiska­ probleemi lahendanud, siis ei lase ta ka mine vabariigi aastapäeval — ja sellele lugejal vastust otsida. Ja ega sellest po­ järgnenud vangistus. Ka püüavad mõle­ leks kasugi — ei tunne me oma ligimes­ mad teosed kujutada tõepäraselt ajaloo­ te hingeelu viimseni, olgu nad elus või list tausta. Võrreldavad ei ole nende lu­ raamatus, ja ei tunne ka autor oma kan­ gude lõpplahendused, kuid see intrigee­ gelast lõpuni. Siin ei aita ka rõhutatult rib mõtlema, kuidas oleks käitunud Bock kolmanda isiku tarvitamine. Kirjaniku Tedre loo lõpul ja Kannel Krossi loo lõ­ balzacilik kõiketeadmine ei veena. pul. Seda oleks huvitav mõlema autori Lõpuks on Tedre raamatus huviäratav käest järele uurida. veel nimesümboolika. Tegelaste nimed Tedre teos kui eetiline romaan jätab (Laura, Ave, Ambroosen, esiisa Kurjus) vastamata küsimusele, kas inimesel on aitavad kaasa teose mõistmisele. Raama­ õigust ennast tappa või ei. Selle asemel, tu tõsise tonaalsuse juures on nõutukste­ et aru pidada suitsiidi lubatavuse üle, li­ gev aga peategelase enda nimi. Ranniku­ biseb ta hoopis teisele probleemile: kui murde larats tähendab lobamokka, lara- suur peab olema kannatuste hulk, et ini­ lõuga. Larats Kannel — kas ta on tõesti mene võiks endale käe külge panna. kandlega lobamokk? Selles poleks midagi Vastus küsimusele, mis on hea, kostab imelikku, kui tegu oleks kergemeelsema tavaliselt umbes nii: vein on hea, õrn tuu­ raamatuga. Pealegi, romaan on kirjuta­ lehoog palavaga on hea, ema on hea, kõik tud kolmandas isikus ja peategelane ise meeldiv on hea. Meie otsime vastust küsi­ võtab otseselt harva midagi öelda. Üldse musele, mida "hea" tähendab. "Head" ei näib ta oma iseloomult olevat kinnine saa samastada meeldiva veiniga. Hea tüüp. Lobamokk on hoopis Teder ise, kes võib olla vaid üks veini omadusi, ja on oma taotlustega ajaloolist tõde selgitada huvitav, mida tähendab, et vein on peale ja filosoof olla on mõnevõrra kahandanud kõige muu ka hea. Sarnaselt on eneseta- oma romaanidebüüdi väärtust. pugagi: ei ole mõtet samastada seda kanna­ Märgo Matsina

RAIMOND KOLGA MONOGRAAFIAT LUGEDES

Oskar Kruus. Kirjanik Raimond Kolk. Elukäik ja looming. Kuldvillaku kir­ jastus. Tallinn, 1995.176 lk.

Oma monograafiaga on Oskar Kruus sama keerulises ümbruses. Seda enam, asetanud Raimond Kolga sellele püsiko- et eesti pagulasühiskonna ammendavat hale, mida ta meie kirjanduses väärib. kroonikat pole siiani veel olemas. Töö on tihe ja andmerikas, millest annab Siinne kirjatükk on mõeldud ühe pagu­ tunnistust seegi asjaolu, et see minule, laskirjaniku kommentaaridena kolleegi kes ma ennast mitmes mõttes Kolga kaa- kohta kirjutatud raamatule esimese põgusa saskõndijaks pean, andis mõndagi uut ja lugemise alusel. Kõigepealt on minu mee­ huvitavat. Arusaadavalt on Raimond lest tänu väärt, et O. Kruus on ära õienda­ Kolga noorusaja ning kodumaise elutee nud teatmeteoseisse jõudnud ekslikud and­ kirjeldus raamatus kindlamal pinnal kui med Raimond Kolga sünniaja ja Soome tema võõrsil viibimise keerukad aastad siirdumise kohta (õiged on 8. XII 1924 ja 837 14. I 1944). Kodumaisest ajast on R. Kol­ Olgu see lugu siin väikeseks olustikuli­ ga inglise keele oskust väikese liialdusega seks täienduseks raamatu muu pildistiku peetud Valga gümnaasiumi eriliseks tee­ kõrvale. Meenub veel, et Helsingis viibisid neks — raamatus mainitakse (lk 19), et tookord ka omaaegsed kirjandusarvusta- Eesti väikelinnade gümnaasiumides ole­ jad A. Kaelas ja A. Suik. Viimane pidi vat inglise keelt tollal (s.o 1930-ndate lõ­ kuulu järele Werner Söderströmi kirjastu­ pul) õpetatud "üpris harva". Mulle mee­ se jaoks koostama soome keele õpikut ees­ nub aga, et kui ma kahekümnendate lõ­ ti pagulaste tarbeks. Oma pädevust sel­ pul käisin Otepää gümnaasiumis, siis leks tõendas ta kaaslastele seletusega, et õpetati seal niihästi inglise kui ka ladina kuna ta soome keelt ei oskavat, siis olevat keelt. Ning koolivend Aksel Mark Kanepi tema kõige õigem mees, kes teab, mis selle ajast kinnitab, et samal ajal õpetati Võru õppimiseks vaja on... Suik ei saanud aga gümnaasiumis inglise keelt niihästi re­ oma pädevust tegelikult tõestada, sest sõ­ aal- kui humanitaarharus. Küllap olid jasündmused ajasid teda varsti edasi Haridusministeeriumil gümnaasiumide Rootsi nagu meid teisigi. jaoks tollal ühtlustatud õppekavad. Rootsi pagulasajast on O. Kruusi raa­ Raimond Kolga kodumaine ajalehtede matu suureks teeneks, et see kirjeldab ja ajakirjade kaastöö nii eesti, nõukogude tõetruult neid olusid, millistes eesti pa­ kui ka saksa perioodil oli mulle omaette gulastel tuli aastaid elada. Ei olnud su­ uudiseks, kuna nende tööde tegeliku au­ gugi tegemist meepottide juurde jõudmi­ torinime on senini katnud kirju pseudo­ sega ning raamat annab õige pildi ka R. nüümide rida, mille O. Kruus on nüüd Kolgast kui inimesest, kes polnud mingi suutnud avada. Nähtub, et kõik eeldused haliseja äärmistegi raskuste korral. Ta tulevase tõsikirjaniku kujunemiseks olid visa edasirühkimine ja jõudmine vähe­ juba kodumaal olemas. haaval lahedamaisse oludesse on suurel Rohkesti huvitavaid andmeid annab määral paralleelne paljude teistegi eesti raamat R. Kolga Soome perioodist. Ja seda pagulaste elukäiguga. mitte ainult teose uurimisobjekti, vaid ka Pagulaselu kõigist nähtustest on kodu­ üldtausta, eestlaste vaatevinklist nähtud maistel vaatlejatel nende keerukuse tõttu sõjaaegse Helsingi kohta. On nimeliselt — pikas ajaperspektiivis pealegi — vahel loetletud eesti kirjarahvas, kes viibis pagu­ üsna raske olnud aru saada. Sellest on lastena sõjaaegses Soomes. Sellest reast on märke ka vaadeldavas raamatus. Näiteks millegipärast välja jäänud Evald J. Voitk, on seal ette toodud "vastuolud" kirjandus- kes tegi endale Soomes nime usina ajakir­ rindel Stockholmi ja Lundi vahel (lk 112). janikuna. Tema suurimaks saavutuseks Kui on öeldud, et Stockholm moodustas oli intervjuu soome kirjanduskuulsuse F. kirjandusliku opositsiooni Lundile, siis E. Sülanpääga, kes teda oma Tampere li­ oleks põhjust tähele panna, et Stockhol­ gidal asuvas kodus vastu võttis (missugu­ mis tegutsenud kodumaise päritoluga kir­ ses lehes intervjuu ilmus, olen kahjuks janduslik rühmitus Tuulisui oli asutatud unustanud). Õigustatud uhkusega näitas aastaid varem, kui Eesti Kirjanike Koo­ Evald J. Voitk mulle hiljem juba maailma­ peratiiv (EKK) Lundis tegevust alustas. kuulsuseks saada jõudnud kirjaniku raa­ Tuulisuid on raske vaadata kui opositsi- matut tema autogrammiga. Et autogramm ooninähtust EKK-le, sest enamikust selle oli küllaltki omapärane, on see mulle eluks liikmetest said hiljem EKK kirjanikud ja ajaks meelde jäänud. Seal seisis nimelt: aktsionärid. Seejuures oli ka Raimond "Täten todistetaan, että Evald Johannes Kolk aastakümneid, kuni oma elu lõpuni, Voitk, hauska mies Viron valtakunnasta, EKK juhatuse ning kirjandusliku kollee­ on nukkunut yhden yön minun Saavutuk­ giumi liige, andes neis ülesandeis suure sessani" ['Sellega tõendatakse, et Evald Jo­ panuse. Millegipärast on see raamatus hannes Voitk, meeldiv mees Eesti riigist, nähtamatuks jäänud. on maganud ühe öö minu Saavutuses' (see Tuulisui väljaandel ja toimetusel aval­ vümane oh Sillanpää villa nimi)]. Tekst on dati Stockholmis stensileeritud ajakiri mul tänaseni meeles, kuid kahjuks mitte Sõna, mis oli kõrgetasemeline, kuid mille kingitud raamatu pealkiri ja sündmuse iga ei olnud kuigi pikk. Sama rühmituse kuupäev. Küllap see asitõend peaks leidu­ väljaandel ilmus ka koguteos "Homse ni­ ma Evald J. Voitki perekonna valduses mel", kusjuures sedagi ei saaks iseloo­ teispool Atlandi ookeani. mustada kui mingit kirjanduslikku kon- 838 kurentsiväljaannet, sest seegi oli varaja­ sedavõrd, et oli olemas õppelaenude süs­ sem Lundi kirjastuse tegevusse astumi­ teem, mis koosnes (ja koosneb) kahest sest. EKK suutis oma tegevusaja jooksul osast: studiebidrag (õppeabiraha) ja stu- välja anda üle 400 nimetuse raamatuid dielän (õppelaen), millest esimene ei ja oli ka enamiku Raimond Kolga raama­ kuulunud tagasimaksmisele, teine aga tute üllitaja. Seetõttu on raske pidada tuli osade kaupa tasuda pärast ülikooli Stockholmi mingiks konkureerivaks kir­ lõpetamist ja töökohale asumist. Kui R. janduslikuks keskuseks. Tegelikult oli Kolk sai veel erilise Ameerika-stipendiu- Stockholm suurimaks keskuseks eesti po­ mi, siis võib seda küll hinnata kui head liitilistele ja seltskondlikele organisatsi­ kompensatsiooni pärast aastaid nähtud oonidele, kuid neil jätkus vähe huvi kir­ näguripäevi. Need, kes õtse sõja järel janduselu vastu. Hiljem asutatud Eesti katsusid jätkata oma ülikooliõpinguid, ei Kultuuri Koondis võiks siin ehk olla tea­ saanud mingit toetust ja teenisid õppera- tavas mõttes erand. Ka Välismaine Eesti ha öötööliste-nõudepesijatena Stockholmi Kirjanike Liit ja Eesti PEN-klubi, mille restoranides. juhatuste asukohad olid Stockholmis, olid Raamatus on öeldud (lk 115), et pa­ sedavõrd väiksed ja erialased, et need rempoolsed pagulaslehed "pidasid Kolka avalikkuses silma ei paistnud. Erandiks liiga "punaseks"". Kahjuks ei ole seda muidugi kirjandusõhtud, mida korraldati väidet tõendatud viidetega mõnele sellise­ üle kogu maa. Liit oma enamikus koos­ le pagulaslehele. Isiklikult ei mäleta ma nesid EKK autoritest. Aastakoosolekudki küll midagi seesugust ei Teataja, Välis- olid ajaliselt koordineeritud. Eesti ega Stockholms-Tidningen Eestlas­ Ajakirja Tulimuld on sageli peetud tele (hiljem Eesti Päevaleht) veergudelt. EKK väljaandeks. Ometi oli see Bernard Endise soomepoisina oli R. Kolgal üldiselt Kangro eraettevõte, mis samuti oli asuta­ hea rahvuslase maine ning kõikide loetle­ tud enne EKK starti. Ühtki ajakirja, ka tud lehtede veerud olid talle avatud. Tea­ mitte Tulimulda, ei saa ette kujutada nii taja juures oli ta olnud isegi vaheldumisi universaalsena, et see oleks võinud ra­ majandusjuht ja toimetaja. Peaaegu sa­ huldada kõiki maitsesuundi, eriti gene- malaadse poliitilise hinnanguga on tege­ ratsioonivahedest johtuvaid. Kuigi Mana mist, kui leheküljel 164 on öeldud: "Sõja­ tekkimist on samuti esitatud opositsioo- järgses pagulasmaailmas domineerisid niilminguna, oli selle asutamine päris arusaadavatel põhjustel parempoolsed, loomulik nähtus just generatsioonivahe- konservatiivsed vaated ning esineda vä­ de olemasolu tõttu. Niisama nagu seda hemuse lipukandjana nõudis meelekind­ näiteks on kodumaal Vikerkaare olemas­ lust, vahel isegi sangarlikkust." Kui siin olu teiste kultuuriajakirjade kõrval. Hoo­ on mõeldud R. Kolga sotsialistlikku maa­ pis imelik oleks olnud, kui Mana poleks ilmavaadet, siis on nagu unustatud, et tekkinud ja Tulimuld oleks kõiki ring­ Rootsis valitses tegelikult sotsialistlik kondi pidanud rahuldama. Kui Mana ühiskond ning mentaliteet ning "pagulas­ kaastöölistest loetletakse Tulimullale maailmal" puudus võimalus määrata kel­ opositsiooni osutavate kaastöölistena legi elu ja vaateid. Mõnedki arvasid hoo­ Ivar Ivaskit, Arno Vihalemma, Kalju Le­ pis, et Rootsis nõudis "sangarlikkust" pikut ja Raimond Kolka, siis on tähelepa­ avalikult parempoolseks jäämine ning nemata jäänud, et ükski neist ei lõpeta­ seetõttu koguni lahkuti sealt kas USA-sse nud Mana ilmuma hakkamise järel kaas­ või Kanadasse. Rootsi sotsiaaldemokraat­ töö tegemist ka Tulimullale. Küllap ka liku parteiga liitunud said aga igakülgse kodumaal on autoreid, kes on niihästi toetuse osaliseks ning mõnedki eestlased Loomingu kui ka Vikerkaare kaastööli­ on tõusnud ka partei tippudesse. sed. On vaevalt usutav, et Mana asutati Eesti pagulasühiskonnas polnud Rai­ vaid selleks, et anda ilmumisvõimalus mond Kolgal oma laheda iseloomu tõttu Alur Reinansi romaanile, mis EKK poolt isiklikke vaenlasi ja ta lävis vägagi eri­ avaldamata jäeti. Pealegi kus kõigil kir­ nevate inimeste ning ringkondadega, ol­ jastustel maailmas on vaba valiku või­ les aktsepteeritud nii kirjanikuna kui ka malus ilma väljaspoolse surveta. inimesena. Suurtes keskorganisatsiooni­ Kui R. Kolk tubli ja edasipüüdva me­ des nagu Eesti Komitee ja Eesti Rahvus­ hena astus ülikooli, ehkki ea poolest hili­ nõukogu oli ta aktiivselt kaasas kas liht­ nenult, olid Rootsis olud juba muutunud liikmena või siis ka juhtorganeisse kuu- 839 ludes. Viimasena mainitus oli pagulas- mond Kolgal küll vaja erilist sangarlik­ eesti sotsiaaldemokraatlik partei koalit- kust, et oma seisukohtadele truuks jääda. sioonirühmaks, kellele anti sageli esin­ Ei, kolleeg Raimond polnud mingi "san­ dus- ja usaldusülesandeid, mille raames gar", sest selleks polnud lihtsalt vajadust. sai teoks ka osa R. Kolga välisreise rah­ Truuksjäämisel põhinevat sangarlust on vusvahelistele konverentsidele ja kong­ palju sobivam otsida kodumaalt, kus see ressidele. Eesti tooniandvaist poliitikuist oli tõsiasi. Raimond Kolk oli lihtsalt hari­ Stockholmis olid sotsiaaldemokraatide lik inimene nagu enamik teisigi. Sellele hulgast A. Rei, J. Klesment, G. Suits, J. lisaks oli ta hea kirjanik, tubli eestlane ja Mihkelson, B. Mäelo jt. Neile lisaks olid truu sotsiaaldemokraat. See ka kõik. A. Wanna, H. Laretei, R. Penno, H. Re­ Leheküljel 163 on avaldatud arvamist: bane jt enamikus liberaalse maailmavaa­ "Kodumaal võinuks ta oma rahumeelse tega inimesed, kellelt R. Kolgal küll oma iseloomu tõttu sattuda okupatsioonivõi­ seisukohtadega midagi karta polnud. Kui mude mõju alla...." Oletus võib olla kül­ nende kahe keskorganisatsiooni parem­ laltki tõenäoline, kuid ikkagi vaid hüpo­ poolseks vastaspooluseks pidada Eestlu­ tees meie hüpoteetilises maailmas, milles se Koostöö Keskust (hiljem Rootsi Eest­ tegelik elu oleks võinud anda teab mis laste Esindus), siis oli sellel organisatsi­ teisi suundi, kas või Siberisse sattumise oonil palju vähem ametlikku toetust kui halva sotsiaalse päritolu tõttu. kahel varem mainitul. Juhtivtegelasteks Hoolimata esitatud reservatsioonidest olid seal sellised küllaltki tuntud nimed on kõnealune teos tänuväärt saavutus ja nagu Otto Pukk, Aksel Linkhorst, Jaan see väärib kohta iga kirjandust armastava Lattik, August Mälk ja Hans Kauri, kel­ eestlase riiulis. Pärast monograafia ilmu­ lest Mälk ja Lattik olid vastaserakondlu- mist on Oskar Kruus avaldanud veel huvi­ sest hoolimata Kolga otsesed sõbrame­ tava kirjutise oma teose tagamaade ja selle hed, Lattik isegi toimetanud Ellen ja Rai­ tegemise keerdkäikude kohta (Viruskund- mond Kolga laulatuse. Ja organisatsiooni ra. Võrumaa Teataja kultuurilisa nr 5, mai sekretäriks oli pikka aega Ahti Pae, Kol­ 1995), mis on raamatule suurepäraseks ga koolivend Valga gümnaasiumist. täienduseks. Sellises üldõhkkonnas polnud Rai­ Lund, juuni 1995 Valev Uibopuu

840 RINGVAADE

ASTA HAMERI 2. XII 1922 — 18. VII 1995

neb väärtteostest, peaks neid lugema mu­ jal ja muul ajal. Ja siis tulid okupatsioonid. Teise, saks­ laste okupatsiooni ajal lõpetas Asta Ha­ meri 1942. aastal Tallinna IV Gümnaasiu­ mi (Pedussaare kooli); ülikooli pääsemi­ seks nõuti töö- või vähemalt asendustee- nistuse läbitegemist. Arvestanud õigesti — kuigi riski peale välja minnes —, et te­ masugust pilbaskõhna tüdrukut ei peeta kõlblikuks tööteenistusse Saksamaal, sai­ gi ta võimaluse sooritada asendusteenis- tus Eestis. Saadetud koduabiliseks Saksa ohvitseri naise juurde, ajas ta selle ühe kuuga nii närvi, et sai tulema ja õiguse töötada ülejäänud aja pensioniametis. Elanud lapsepõlves ühes majas raadio- onu Felix Mooriga, kellele saadetud uudis­ kirjandusest sai ka tema lugemisvara, Iga elu on kordumatu lugu, millest jä­ ning saanud tutvuste kaudu osa niihästi rele jääb midagi eripärast, paremal juhul Töölisteatri etendustest kui ka lavatagu­ isegi järelpõlvi mõjutavat. Asta Hameri sest, puutus ta pensioniametis lisaks kok­ lugu algab Harjumaalt põlvnevast sugu­ ku ka kirjanduse argipoolega — klassiku võsast. Ehk küll juba tema vanavane- lese Käthe Hanseni pretensioonikusega. maist olid saanud tallinlased, olid nad Saksa okupatsiooni ajal ei võetud uusi säilitanud sideme maaga, sealt võrsunud üliõpilasi kõigisse teaduskondadesse ja suulise ja esemelise rahvaloominguga. võimalikest valis Asta Hameri 1943. a Sellest ka kirjanduse eriharu üliõpilase arstiteaduskonna. Sõja kulg ja pommita- Asta Hameri osavõtt rahvaluule kogumis- mised katkestasid selle õppeaasta varake­ praktikast, tema — muidugi ka majan­ vadel 1944. Asunud tööle Tallinnas Aja­ duslikest vajadustest ajendatud — tööta­ loomuuseumis, töötas ta seal teise Vene mine Eesti Rahva Muuseumis. okupatsiooni esimesel aastal 1944—1945, Ent kui alustada algusest, siis oli kõi­ kuni sealne teaduslik personal maipeo gepealt üks lugemisahne ja — uskumatu ajal vahistati ja ülejäänud laiali läksid. küll — vähese jutuga algkoolilaps, kes Siis tärkas tal mõte, et milleks õppida kopsuhaiguste sanatooriumis viibides üht eriala ja lugeda teist, kui on ometi tundis rõõmu, kui teda karistuseks mõne võimalik neid ühitada. Nii õppiski ta aas­ üleastumise eest kästi terveks päevaks tail 1945—1951 Tartu Riiklikus Ülikoolis voodisse jääda, sest see tähendas piira­ eesti keelt ja kirjandust, töötades õppetöö matut lugemisvõimalust; oli teismeline, kõrval periooditi ka Eesti Rahva Muu­ kes salaja ning piilumisi luges läbi "Tõe seumis, Kirjandusmuuseumis ja Õpeta­ ja õiguse" (lahtilõikamata) köite, kui raa­ tud Eesti Seltsis. Lõpetamisel määrati ta matu ostnud ja esmalugemise endale re­ tööle Keele ja Kirjanduse Instituuti noo­ serveerinud tädi asja juurde asumisega remteaduriks. Aastail 1951—1953 oli As­ viivitas. Asta oli tundide ajal raamatuid ta Hameri TRÜ eesti kirjanduse aspi­ ahmiv gümnaasiumitüdruk, kellele kooli­ rant, kuid lahkus — nagu tollal tavaline juhataja pidi tegema märkuse, et kuigi — kraadi kaitsmata. 1958—1964 oli ta tema käest ära korjatud kirjavara koos­ Keele ja Kirjanduse, 1968—1983 Loomin-

841 gu kirjandusteaduse osakonna toimetaja. helepandavaim on Asta Hameri uurimus Kuhugi vahepeale mahtus veel asendus- E. Tammlaanest. toimetaja töö kirjastuses Eesti Raamat ja Rohkem kui tema vähesed kirjatööd paljudesse aastatesse avalikkusele tead­ on meie kirjandusellu jälgi jätnud ta toi- matuks jäänud Aleksander Kurtna roh­ metajapliiats, parandused tekstis ja mär­ kete tõlgete keeleline kohendamistöö. kused käsikirjaservadel — õpetlikud nii­ Kui räägime Asta Hamerist, mäletame hästi autoreile kui ka kolleegidele. Rää­ tarka, teravmeelset-keelset inimest, keda kimata sinna juurde käivast jutust. Kui piiritu nõudlikkus enese suhtes takistas ikka arvustajale öeldi, et tema loos peaks kirja panemast kõike seda järelpõlvedele- vähemalt poolteist oma mõtet leiduma, gi huvi pakkuvat, mida ta suulises väljen­ ülejäänud võib hädakorral ka juba toime­ duses päevast päeva ja aastast aastasse taja lisada, siis autor järgmisel korral esitas. enam nii kergekaalulist tööd ei esitanud. Tema oli see, kes ülikooli esimese luu­ Asta Hameri aastakümneid kestnud töö levõistluse auhinnakomisjoni liikmena kahe kõige olulisema kirjandusväljaande avastas tööde hulgas Marie Underi kogus toimetuses avaldas märgatavat mõju kriiti­ "Mureliku suuga" ilmunud luuletuse pla­ kute ja kirjandusteadlaste noorele — ja giaadi, mida sõja päevil Nõukogude taga­ mitte ainult noorele — põlvkonnale. Mitte las viibinud õppejõud ei tundnud. Ta osa­ üksnes tema terav pliiats, vaid ka terav sõ­ les ülikooli kirjandusringi töös, oli Tartu na lihvis nii mõnegi autori keelt ja meelt. NAK-i asutamise juures ja võttis seal sisu­ Tema ja ta töö olid säravad, ent mitte kalt sõna. 1949. aastast alates avaldas ta lühikesed nagu tähelend. Asta Hameri ajakirjanduses peamiselt uudiskirjanduse kirjandusliku sepikoja pika ning pingsa ja teatrilavastuste arvustusi, aga ka põhja­ töö ääsikuma ja tulesädemed hõõguvad likumaid seisukohavõtte näiteks Tamm­ üha edasi. saare uustrükkide järelsõnade puhul. Tä- Valeeria Villandi

Kirj anduskriitikust romaanikirj anikuks

Endel Nirk (15. XII 1925) on jõudnud hemalt veel kolmas (katkendid Loomin­ palju kirjutada ning järele proovida mi­ gus 1995, nr 5). tut kirjanduslikku žanri. Pärast ülikooli Triloogiat "Siin maa peäl" saab paigu­ alustas ta Sirbi ja Vasara toimetuses tada romaanikirjanduse mitmesse rubrii­ kriitikuna ning on liikunud järjest suure­ ki: (perekondliku tööpildiga) I köite kaas ma väljendusvabaduse suunas. Hoolima­ ahvatleb seda nimetama perekonnaro- ta sellest, et akadeemilise kirjandusloo maaniks, aga kujutuse laiahaardelisus viimases raamatus pole lausutud ühtegi võimaldab kasutada ka panoraamromaani julgustavat sõna tema ilukirjanduslike nime. III köite kirjavormis katkendid teoste kohta, on ta hakanud ikka rohkem meelitavad keelele ka kiriromaani mõiste, tegelema just ilukirjandusega. E. Nirk on rohked arutlused ja ajalookäigu filosoofi­ küll jätnud kõrvale novelli ahvatlevad line eritlus kisuvad isegi filosoofilise ro­ võimalused, on aga kogumikus "Mosaiik- maani poole. "Sellel maailmal ja meie si- võlv" (1978) esitanud üpris mitmesugust belemisel siin peaks mingi mõte või ees­ lühiproosat, mõnesõnalisest aforismist märk või tähendus olema," ütleb kirjanik mitmeleheküljelise mõtiskluse või minia­ esimese raamatu 202. leheküljel ning se­ tuurini, mille kohta tihti sobiks ka Juha­ da mõtet on ta otsinud kogu teose jooksul. ni Aho pakutud nimetus laast. Tema Tegelaskond ja pildistik on laiahaar­ kirjanikubiograafiaid Ants Laikmaast delised: romaanisarja on mahtunud kaks ("Kaanekukk", 1977) ja Karl Ristikivist maailmasõda oma eelaastate ja järelperi- ("Teeline ja tähed", 1991) on arvustajad oodidega, tegevus toimub nii maal (Valga pidanud romaanipärasteks. Viimastel läheduses) kui ka linnas (Tartus). Paneb aastatel on ta kirjutanud koguni romaa­ imetlema E. Nirgi enesekindlus — sama nisarja "Siin maa peäl", millest lugeja paikkonda ja samu ajajärke on kujuta­ käes on juba kaks raamatut nelja jaoga nud juba mitu kirjanikku (Valev Uibo­ (ilmunud 1993 ja 1995) ning tulemas vä- puu, Bernard Kangro, Mats Traat, Luise 842 Vaher, Keete Ainver). Kuid E. Nirk on Kadakat võivad pügada lambad, sellest leidnud oma käsitluslaadi ja osanud sü- võivad üle sõita vankrid ja sõjamasinad, žeed uudselt üles ehitada. E. Nirk on ise kuid vintskete okstega kadakas ajab end elanud noorpõlves maal ning romaani uuesti püsti ja jääb haljendama. Romaa­ materjaliks on tal sealt oma isiklikud nis kujutatud Põrkide-Ruubelite suguvõ­ mälestused, küllap on abi ka sugulaste ja sa saatus on kurb, kuid mõned selle ha­ naabrite meenutustest. Kirjandusloolase­ rud jäävad siiski püsima. Annus Põrk na on tal ju kirjanduslike mälestuste jõuab isegi teadusmaailma, kuigi peab hankimise kogemus. Haritlaselu problee­ selles rängalt pettuma. midele on ta aga Eesti keskustes üle poo­ Esitusviisina eelistab E. Nirk jutusta­ le sajandi kaasa elanud ning paljudest mist ja arutlemist, dialoogi leidub tema võitlemistest osa võtnud. Kuid erinevalt teoses napilt, kuigi ta on avaldanud ka B. Kangrost ei ole E. Nirk mälestusi ühe näidendi — ajaloolise draama XIII arendanud reaalsuse piiridest väljapoole, sajandi võitlustest "Tabellinus" (1990). kujutlustel on kindlad rajad, nüüdne juu­ Kuid viimane on kirjutatud värssides bilar tahab vaadelda ainult nähtusi siin ning seetõttu pole näidendiski tarvis maa peäl. pead murda kõnekeelsete ütlemiste üle. Niisiis ei ole Nirk teinud hoogsaid Nii ei ole tal oma lõunaeestlastest tege­ "hüppeid modernismi poole", mida Viker­ laste iseloomustamiseks vaja läinud ka kaares otsib Tiit Hennoste. Kuid muidugi murdekeelt, mida Otepää kõrgustikult tunneb ka Nirk hästi romaani-, eriti aga pärinev Mats Traat oma romaanisarjas vaatepunktiteooriat ning seda on ta ka "Minge üles mägedele" ehk liiga ohtraltki oma romaanis rakendanud. Erinevate pruugib. vaatepunktide kasutamine viib Nirgigi Tegelaste karakteriseerimine ei lähe teose sõjaeelsest traditsioonilisest romaa­ Nirgil nii hõlpsalt kui näiteks Richard nist eemale, kuigi üksikasjades näitab ta Rohul, kuid romaani "Siin maa peäl" naturalistlikku järjekindlust. Elu eba­ suurearvulise pere põhiliikmed on siiski meeldivaid külgi on toonitatud, "Siin selgesti eristatavad. maa peäl" on eesti rahva kannatuste Nii on filoloogiadoktor Endel Nirk kir­ kroonika. Okupatsioonid, küüditamised, janduselust mitmekülgselt osa võtnud: arreteerimised, sõja hävitustööd ning ise järele proovinud kirjanduse kolme põ- maa äravõtmine selle harijatelt — kõike hiliigi võimalusi, kritiseerinud uudisteo­ seda on ilustamata fikseeritud. Romaan seid, uurinud kirjanduslikke protsesse ja on üpris pessimistlik, Tammsaare Vana­ kuulsate meeste elulugusid, vaielnud nii pagana kombel jõuab ka Nirgi peategela­ Tartu Noorte Autorite Koondise kui ka ne Annus Põrk järeldusele, et siin maa Kirjanike Liidu koosolekutel, tutvusta­ peäl pole võimalik õndsaks saada. Seal­ nud eesti kirjanduslugu ka inglis- ja soo­ poolsusesse aga E. Nirk ei usu. Kuid mekeelsetele lugejatele, pannud aluse teose lehekülgedelt õhkub vastu kadaka­ teatmeteosele "Eesti kirjanduse biograa­ se rahva tunne, mida metafoorse kujun­ filine leksikon" (1975). dina on kirjanduses varemgi kasutatud. Oskar Kruus

Sihtpunktist keskpunkti Jüri Talvet 50

"Usutavasti on hispaaniahuvi eesti vas Hispaaniast hiljemalt aastal 1686, kultuuris üsna pikaajaline, aga kui võe­ mil ilmus "Wastne Testament". Kirjas takse jälgida selle algusotsa, ei jõuaks me roomlastele lubab apostel Paulus Hispaa­ oma praeguses teadmuses eriti kaugele." niasse (Hispania Mähle) minnes roomlas­ Kirjutanud nii Jüri Talveti kandidaadi­ te juurde sisse pöörata (Rm 15, 24.28). väitekirja kaitsmise järel siinsamas (KK Varasemast on küll intrigeerivaid seo­ 1981, nr 8, lk 507), saan nüüd — Tartu seid, ent mitte eesti keeli. Nimelt kuulub Ülikooli maailmakirjanduse professori ei monstruo de la naturaleza Lõpe de Ve­ juubeli puhul — täpsustada järgmist. ga pärandisse Vale-Dmitri süžeel rajanev Esimest korda luges/kuulis maarah- näidend "El gran Duque de Moscovia у 843 Emperador perseguido" (ilm 1617). Ühe Rootsist ostetud baski bareti üle. "Hispa­ allikana on ta selle kirjutamisel kasuta­ nistika" tähendab Hispaania süvendatud nud raamatukest, mille Antonio Possevi- uurimist tema keele, kirjanduse ja kul­ no (1533—1611) avaldas Barezzo Barezzi tuuriloo selgitamise kaudu. Ja seda ei pea varjunime all ja mida Lõpe de Vega tun­ sugugi viljeldama raja tagant — ehkki on dis hispaaniakeelses tõlkes (1606)1. Mei­ pikemata selge, et kultuur väljast pole le, kes me — välja arvatud Vello Salo ja kunagi seesama, mis kultuur seest. His- Vello Helk — tunneme Possevino laialda­ panistikaga võivad tegelda kõik, vahe sest kirjasõnast üksnes tema "Kirja Man- ilmneb alles siis, kui eraldame Hispaa- tova hertsoginnale" (eestikeelses tõlkes nia-uurimisest Hispaania-teadmuse. Ees­ koos originaaliga Roomas 1973, tõlge tis algab viimane, nagu mainitud, hilje­ uustrükis Tartus 1994), jäävad jesuiidi malt XVII sajandil. Hispanistika Eestis Venemaa-alased teosed, mis olid sihitud pärineb kustki eelmisest sajandivahetu­ katolitsismi levitamisele ja kinnistamise­ sest, mil Tartus õpetas vene ajalugu sla­ le Kirde-Euroopas, hertsoginnale saade­ vist, kuid ka arvestatav romanist Jevgeni tud läkituse taustaks. Possevino enda te­ Šmurlo (1853—1934). Eesti hispanistika gevuses moodustavad käsitlused sellest aga algab 17. detsembril viiekümneseks piirkonnast aga ühe terviku. Tuleb üks­ saanud Jüri Talvetist, kuivõrd alles tema nes kahetseda, et me teame sellest väga loob episoodide asemele süsteemi. vähe, ja soovida, et me hakkaksime tead­ Siinkirjutaja avastas Hispaania enda ma palju rohkem. jaoks Hemingway abil, kelle romaan "Ja Kui segased kaubandusasjad andsid päike tõuseb" ilmus Valda Raua tõlkes Moskva Venemaale ja Hispaaniale ette­ 1961. Pärast seda oli raskevõitu omaks käände liivimaalaste suhtes nõudmisi tunnistada Hispaaniat seestpoolt, nii nagu esitada juba XVI sajandi algul,2 siis mis esitas Ain Kaalepi tehtud valik "Kanee­ sunnib meid arvama, nagu poleks siin, list torn" (1966) Federico Garcia Lorcat. kus võõrad võimu jagasid, vähimalgi Jüri Talveti formaalselt võttes ju autodi- määral aru saadud, kes on kes? daktismi Hispaania ja ibeeri maailma uuri­ Ei maksa siis pärast kõike seda ülla­ misel mõjutas oluliselt kraadi taotlemise tuda, kui eestikeelseid pudemeid maa­ ajal nende nõudmiste omaksvõtt, mida pi­ rahva kokkupuuteist Hispaaniaga tuleb dasid loomulikuks Peterburi komparati- otsides ilmsiks ka XVIII sajandist. Kin­ vistid eesotsas NSVL TA kirjavahetaja- del on, et Hispaania kujul Spanja-maa liikme Boriss Reizoviga (1902—1981).4 tuleb 1825. aastal ette O. W. Masingu Komparativistika5 tähendas tollastele fi­ ajalehes (V. K i n g i s e p p, О. W. Ma­ loloogidele Viktor Žirmunski kaudu Alek­ singu "Marahwa Näddala-Lehhe" sõnas­ sandr Vesselovskilt päritud ajaloolis- tik (aa—ketramine). — Sõnasõel. Uuri­ võrdlevat lähenemist protsessidele, mille musi ja materjale eesti keele sõnavara puhul tuli ennekõike selgeks teha faktis- alalt 1. Tartu, 1972, lk 114). tik. Lähtekohaks võeti seega järjekindel Ma ei sünonüümistaks — nagu Jüri empirism, mis juba ette kahtlustas spe­ Talvet ühe hispaania leksikoni najal — kulatsioonides võrdlev-tüpoloogilise kir- sõnu "hispanism" ja "hispanistika"3. "His- jandusuurimisega tegelejaid, mitte aga panism" on hispaania keelele omane sõna näiteks strukturaal-semiootilist suunda. või konstruktsioon mingis muus keeles, Teinud kaitsmiseelsete erialaeksamite Hispaania-sarnasus või -taolisus, hispaa- nialikkus mõnes teises kultuuris, ka näi­ 4 B. Reizovi artiklikogust "Kirjanduse teks seisund, mida elas läbi Jaak Põld­ ajalugu ja teooria" (Leningrad, 1986) leiab mäe, kui ta 1978. aastal oli väga uhke lugeja lehekülgedelt 231—310 ka nood ar­ tiklid, mis kuulusid J. Talveti aspirandiek- 1 Vt lähemalt: M. П. А л e к с e e в, Русс­ samite kavasse — "Kirjanduslikest suun­ кая культура и романский мир. Ленинград, dumustest" (1957) ja "Kirjanduse võrdlev 1985, Dc 13—15. uurimine" (1966). 2 H. А. К а з а к о в а, Русско-ливонские и 5 Seda sõna kardeti Peterburis veel русско-ганзейские отношения. Конец XIV — kümmekond aastat tagasi nüvõrd, et näi­ начало XVI в. Ленинград, 1975, lk 243—244. teks minu loengu pealkirjas "Puškini Maja 3 Vrd Hispanistikast ja selle taustadest komparativistid ja Eesti kirjanduse seosed" Eestis. — Keel ja Kirjandus 1991, nr 8, lk paluti "komparativistid" asendada sõnade­ 477. ga "kirjanduste võrdlev uurimine". 844 jaoks tänulikult läbi niisuguse kooli (KK va tegevuse aluseks näibki olevat "laiem 1989, nr 3, lk 172), sai Jüri Talvetist ring", meie lükkamine avatud maailma ootuspäraselt Moskva ja Peterburi roma­ nõnda, et me juba eelnevalt teaksime, nistide ühiskogumike kaasautor. NSVL mida see endast kujutab, ning meie va­ TA maailmakultuuri ajaloo teaduslik hendamine maailmale niiviisi, et meid ei nõukogu oli aastal 1977 lubanud enda võõristataks. Ei tohi unustada, et Jüri koosseisus moodustada ka Pürenee pool­ Talvet alustas niisuguse vundamendi ra­ saare rahvaste kultuuri uurimise komis­ jamist kaugelt varem kui pärast joni, mille Iberica-sarja esimene köide il­ maailma avanemist käesoleva kümnendi mus Peterburis 1983. algupoolel. Ei maksa varjata, et need raamatud ei Liikunud oma stuudiumi käigus Ing­ muutunud otsitavaks väljaspool Nõuko­ lismaalt Hispaaniasse, on Jüri Talvet gude Liitu, kuid pole põhjust ka salata, et kutsetöös jõudnud maailmakirjanduse seal avaldatud uurimusi pole Jüri Talveti keskele. Tahaksin väga näha selles "laia- sugusel autoril edaspidigi tulnud häbene­ ringilises keskpunktis" asumise ühe vil­ da. Vähe sellest, et nad pakkusid esine- jana maailmakirjanduse gümnaasiumi- misruumi, nad viisid kodumaise eesti õpikut, jätku maailmakirjanduse lugemi­ võrdleva kirjandusteaduse siiski laiemas­ kule keskkoolide jaoks (1993). Jah, see se ringi, kui seda oli Tartu Ülikooli välis- töö võib tegijale olla tülikas ja tuju rikku­ kirjandusalaste, eeskätt venekeelsete toi­ da, kuid seda on väga vaja. Muidu me metiste kitsapiiriline lugejaskond. ei tea, kuhu me kuulume. Jüri Talveti mitmesse suunda hargne- Peeter Olesk

Emakeele Seltsis

Emakeele Seltsi 75. aastakoosolek pee­ süvendav kogumine" koolitab uut dialek­ ti 2. IV Tartus. toloogide põlvkonda. ES-i juhatuse 1994. aasta tööaruannet Seltsi väljaannete sarjad on küll taker­ alustas teadussekretär Mart Meri mõne dunud kestva rahapuuduse tõttu, ent arvuga seltsi 75 aasta tööst. Selle aja avaldatu on pälvinud vägagi kõrget tun­ jooksul on peetud 586 ettekandekoosole­ nustust: ES-i toimetiste sarjas ilmunud kut, millele lisandub sadu ettekandeid Juhan Peegli uurimusele "Nimisõna poee­ (täpsemalt seisuga 1. jaanuar 1995 — 600 tilised sünonüümid eesti regivärssides" ettekannet) rahvaluulesektsioonis ja I_V (1982—1991) ja Gustav Vilbaste kümneid lingvistilise poeetika sektsioo­ "Eesti taimenimetustele" (1993) on omis­ nis. Keelepäevi on olnud 190, rahvaluule­ tatud riiklik teaduspreemia. päevi 40 ja keelekogumisvõistlusi 41; tä­ Kauni emakeele väärtustamine ja kee­ navune Veski päev kannab numbrit 28. lehoole on olnud üks põhilisi seltsi tege­ Seltsi juhatus on pidanud 900 koosolekut. vusvaldkondi ja eriti keelehoole näib prae­ Oma põhikirj alisi ülesandeid on ES gu taas päevakorrale tõusvat. 1993. aastal täitnud ausalt. taastatud keeletoimkond täidab sisuliselt ES on vastuoludeta ühendanud eri VÕK-i funktsioone, töötades välja õige- ametkondadesse kuuluvaid Tartu ja Tal­ keelsusalaseid soovitusi. Maha pole mae­ linna lingviste ning folkloriste; seltsi liik­ tud keelehooldusliku bülletääni mõtet. meskonda kuulub ka arvukalt emakeele­ 1994. aastal peeti keeleteemadel kuus õpetajaid ja muid filolooge, lisaks ajaloo­ kõnekoosolekut ja rahvaluulesektsioonis lasi ja arheolooge ning 29 välisliiget. Aas­ üheksa koosolekut. Oktoobris korraldati ta lõpus oli seltsil 406 liiget. ühisseminar Jyväskylä ülikooliga teemal ES on alati püüdnud kaasa aidata eesti "Kõnekommunikatsioon ja käitumisstra­ keele ja rahvaluule uurimisele ning tea­ teegiad". Keelepäevi toimus neli: Õisus, dustööde publitseerimisele. Seltsi keeleai- Kuressaares, Viljandis ja Kadrinas. Juu­ nestiku kogud (üle 1,5 miljoni sedeli) on nis toimunud 27. Veski päeva üldteemaks aluseks Eesti Keele Instituudi murdear- oli "Tõlkimine — võitja kaotus". hiivilejakohanimekartoteegile. 1992. aas­ ES-i 41. keelekogumisvõistlusele lae­ tal alustatud projekt "Eesti murdeainese kus 7 tööd kogumahuga 7516 sedelit ja 845 340 lehekülge, mis sisaldasid toponüümi­ järgmisi valdkondi: keelepoliitika põhi­ list ja dialektoloogilist materjali, slängisõ­ suunad, õigussüsteemi keeleküsimuste re­ navara ja lastekeelt. Taas oli viljakaim gulatsioon, riigikeele ja võõrkeelte õpeta­ koguja Eduard Leppik, kelle 6095 sedelit mise strateegia, riigikeele eksamikorral- tõid täiendust Haljala, Kadrina, Simuna duse põhimõtted, riiklike eksaminaatorite ja Väike-Maarja kohanimekogudele. Üldi­ statuudi ja atesteerimise põhimõtted, selt aga näitavad viimaste aastate võist­ võõrkeelena ja teise keelena õpitava eesti lustulemused nii kvantiteedi kui ka kvali­ keele testide, õppevahendite ja metoodilis­ teedi langust. Ametisse astunud juhatu­ te juhendite ekspertiis ning keelealase vä­ sel tuleb välja töötada võistluse uus kord. lisabi suunamine ja projektide hindamine. Lastekeele kogumise juhendit koostab Revisjonikomisjoni esimehe Väino Krista Kerge. Klausi aruanne kinnitas, et seltsi raama­ 28. novembril 1994. aastal sõlmis selts tupidamine on laitmatult korras. Eesti Keele Instituudiga keeleainestiku ES-i auliikmeteks valiti mainekad deponeerimise lepingu, mille järgi ES an­ teadlased professor Juhan Peegel ja pro­ nab oma materjalid instituudi hoolde. Ko­ fessor Huno Rätsep ning viljakas murde- gude kasutajail on kohustus oma uuri­ koguja Eduard Leppik. Uuteks tegevliik- mistulemuste publitseerimisel viidata meteks võeti vastu Reili Argus, Tiiu Sala- ES-ile kui kogude omanikule. soo, Äge Salo ja Kadri Vider. Uude juha­ Projekt "Eesti murdeainese süvendav tusse valiti Mati Erelt, Valve-Liivi Kingi­ kogumine" jätkus Karl Pajusalu juhtimi­ sepp, Ellen Niit, Peeter Päll, Ulo Tedre, sel, konsultandiks oli Salme Nigol. Toi­ Jüri Viikberg ja Tiit-Rein Viitso, revisjo­ musid ekspeditsioonid ja seminarid, fi­ nikomisjoni Väino Klaus, Eili Riikoja nantseeris Eesti Rahvuskultuuri Fond. ning Eevi Ross. Seltsi murdetoimkonna Uurimistulemustest kirjutati käesoleva vanemana jätkab Anu Haak ja keeletoim­ ajakirja 1994. aasta aprillinumbris.1 konna vanemana Jaak Peebo, rahvaluule- Seltsi väljaannete kirjastamiseks taot­ sektsiooni juhatab Anu Vissel. leti toetust Teadusfondilt ja loodetakse Läbirääkimiste peamine teema oli mu­ jätkata aastaraamatu väljaandmist kas re eesti keele olukorra pärast. Eriti vajab või senisest väiksemas mahus. Järgmine sekkumist seaduste ja massikommuni­ aastaraamat ilmub Teadusfondi toetusel katsiooni keel. Koik seaduseelnõud peak­ 1995. aasta lõpul. sid läbima ka keelelise ekspertiisi. Koos­ ES-i juhatus on püüdnud sekkuda ka olek tegi juhatusele ülesandeks edastada eesti keele seisundit kindlustavatesse po­ Toompeale ettepanek parlamendi keele­ liitilistesse otsustesse. 18. V kutsuti kok­ toimkonna moodustamiseks. Korrektne ku ES-i ajutine keeleseaduse toimkond, keelekasutus peaks kuuluma teatavate mille ülesanne oli uue keeleseaduse eel­ ametikohtade kutsenõuete hulka. Välis­ nõu läbivaatamine. Tööd raskendas sega­ abi raha oleks otstarbekas jagada ka eesti dus, mille põhjustasid kuupäevadeta eel- keelehoolde tarbeks. nõuvariandid ja eelnõu ametlike koostaja­ Tegevliige Meinhard Laks tegi ettepa­ te lohakas töö. Mõningaid ES-i komisjoni neku hakata lipuheiskamisega tähistama parandusi siiski arvestati. kauni emakeele päeva ja pakkus selleks Juba 1993. aasta mais pöördus juhatus 14. märtsi, K. J. Petersoni sünnipäeva. kultuuri- ja haridusministri poole ettepa­ Ametlikule osale järgnes ES-i 75. aasta­ nekuga muuta riigikeele eksamite korral­ päeva pidukoosolek, mille avasõnad lausus damine eesmärgipärasemaks. Ministee­ seltsi esimees Tiit-Rein Viitso. Teadusliku rium kirjale ei reageerinud ja suures osas ettekande pidas Reet Käsik teemal "Ühest mõttetud eksamid kestavad senini. ES-i verbituletuse tüübist", milles käsitleti ees­ külvatud seeme hakkas siiski idanema ja ti verbituletuse rekursiivsuse juhtumeid. nüüdseks on loodud ministeeriumi juurde Tõdeti, et süstemaatiline rekursiivsus (na­ ametkondadevaheline koostööorgan — gu soome keeles) on eesti verbituletusele keeleasjade komisjon —, mille töö haarab võõras, kuid mõningaid näiteid siiski lei­ 1 E. О r g, N. R e i m a n, K. U i n d, dub. Esineja analüüsis kahte tüüpi näi­ E. Velsker, K. Pajusalu, Vastse­ teid, mille üldstruktuur on sihitu—sihili­ liina Süte küla elanike murdepruugist ja ne—sihitu. Ühelt poolt on eesti keeles mõ­ keelehoiakutest. — Keel ja Kirjandus 1994, ned verbikolmikud, kus kordub u-liide (al­ nr 4, lk 203—209. luma — allutama — allutuma), teiselt 846 poolt esineb mõningaid semantilise paral­ oma keelt, kusjuures normeerijatena hak­ leelsuse juhtumeid, kus on olemas nii ne- kavad sageli kaasa rääkima mittefiloloo- kui ka ы-liiteline vorm (muganema — gid. Filoloogide ah mõtles ta kõiki sõnasõp- mugandama — muganduma). R. Käsiku ru. Kingituseks ES-ile jättiski P. Olesk ettekanne ilmub Tartu ülikooli ja Gronin­ üleskutse "Sõnasõbrad, kaitskem eesti geni ülikooli ühiskogumikus "Minores keelt!". Tartu Ülikooli rektori, seltsi tegev­ Uralic Languages" 1995. liikme Peeter Tulviste tervituskõne sisal­ Emakeele Seltsist Eesti folkloristide das muu hulgas soovi, et Emakeele Seltsist ühendajana kõneles Ingrid Sarv. 1966. saaks jälle üliõpilaste organisatsioon, nagu aastal seltsi juurde loodud rahvaluule- ta seda oh seltsi algusaastail. Tervitusi ja sektsioon on töötanud väga stabiilselt ja kingitusi tõid Emakeele Seltsile veel Eesti tulemuslikult: 29 aasta jooksul on toimu­ Keele Instituudi direktor Asta Õim, Kirjan­ nud 238 koosolekut, esitatud on 600 ette­ dusmuuseumi direktor Krista Aru, Enn kannet ligemale 8900 kuulajale. Lillemets Tartu Lasteteatrist, Eesti Rah­ vuskultuuri Fondi poolt õnnitles Toivo Too­ Kolmas, Anu Haagi ettekanne "Ema­ memets, Tallinna Pedagoogikaülikooli ni­ keele Selts murdekogujana — pühendatud mel tervitas Krista Kerge. Pidulikule koos­ Hella Keemale ja Salme Nigolile" oli kõne­ olekule järgnes koosviibimine ülikooli koh­ kas ülevaade kolmest juubilarist. 6. aprillil vikus. 80-aastaseks saanud H. Keem on murret kogunud põhiliselt Tartu ja Võru murde 23. IV 1995 peeti Tartus ES-i kõnekoos­ alal. Tema poolt ajavahemikus 1936— olek, mille ettekanded käsitlesid eesti 1989 kogutud väärtuslikust keeleainesti- leksikograafia ajalugu. kust on murdearhiivi laekunud 229 615 sõ- Valve-Liivi Kingisepp rääkis teemal nasedelit ja 3930 lk. Niisuguse tulemusega "H. Stahli sõnastiku sõnu F. J. Wiede­ on ta meie murdekogujate hulgas abso­ manni eesti-saksa sõnaraamatus". Kõne luutne liider. Tema kogutud tekstidest on all olid 14 sõna H. Stahli teose "Anfüh- seni trükis ilmunud "Tartu murde tekstid" rung zu der Esthnischen Sprach" (1637) sõ­ 1970. aastal ja "Tartumaa saja-aastaste ju­ nastikuosast: käärmann, -i 'voorimees'; tud", mis äsja ilmununa anti ES-i poolt au­ karts,-e 'julge'; kogrias, kogria "koger'; torile üle juubelikoosolekul. Võru murde oherdim, -e 'oherdi', riidel, -dla 'riid'; tekstikogumik on koostamisel. räästud {liha) 'seismisel halvaks, kolla­ ES-i eakaaslane, 28. märstil 75-aasta- seks muutunud, rääsunud' (liha); saarik, -u 'saere, täimuna'; sidum, -e 'säde'; sil- seks saanud Salme Nigol on üks "Eesti malagi 'silmakulm'; siplokas, siplokene murrete sõnaraamatu" koostajaid. Tema 'sipelgas'; üsk, -i 'vaagen, liud, kauss'; peamiseks uurimisalaks on olnud Hargla ubokala 'linask'; veiks, vediks, -e 'veis'; murrak, mille kohta ilmus eelmisel aastal vinnistama 'viskama', mida Wiedemann trükist monograafia "Hargla murraku kon- esitab märgendiga (G) ning osutab nende sonantism". päritolule H. Gösekeni teosest "Manu- H. Keema ja S. Nigoli õnnitlemise järel ductio ad Linguam Oesthonicam" (1660). koondus tähelepanu Emakeele Seltsile. Gösekeni keelelises käsiraamatus, mille Esimesena sai sõna haridusminister, seltsi sõnastikuosa on üle nelja korra ulatusli­ tegevliige Peeter Olesk. Oma tervituskõnes kum Stahli omast, need ka leiduvad, väärtustas ta väga kõrgelt ES-i väljaan­ kuid on olemas juba Stahli saksa-eesti deid. Tema sõnul ei ole ES-i 34 aastaraa­ sõnastikus. V.-L. Kingisepp jälgis maini­ matus ühtki niisugust artiklit, mille pärast tud sõnade käekäiku hilisemates eesti saaks nende pikaajalisele toimetuskollee­ keele sõnaraamatutes. Ebatäpsus Stahli giumi esimehele Paul Aristele etteheiteid suhtes liigub läbi eesti leksikograafilise teha või mida lugemata jätta. G. Vilbaste kirjanduse. Wiedemanni andmeid kordab "Eesti taimenimetuste" mitukümmend aas­ suures osas ka Andrus Saareste oma tat väldanud saamislugu materjali kogumi­ "Eesti keele mõistelises sõnaraamatus", sest kuni selle ilmumiseni raamatuna on kust selguvad nende sõnade sünonüüm­ üks osa eesti rahva ajaloost. Päratult rik­ sed ja häälikulised variandid ning mur- kaks raamatuks nimetas Peeter Olesk J. delevik. Julius Mägiste eesti keele etü­ Peegli "Nimisõna poeetilisi sünonüüme". moloogiline sõnaraamat esitab samuti Üheks Emakeele Seltsi vältimatuks kohus­ enamiku vaatluse all olnud sõnadest tuseks pidas P. Olesk meie emakeele eest Wiedemanni järgi Gösekeni sõnadena, hea seismist. Avatud ühiskond surub peale 847 kuid Mägistelt saame nende päritolusele- väärib märkimist asjaolu, et Wiedemanni tused. Tegemist on enamasti arhaismide­ sõnaraamat fikseerib arvukalt sõnade ga, vanade laensõnadega või omatüvede erinevaid häälikulisi variante. Ühe ja sa­ eri murretes tuntud häälikuliste varian­ ma mõiste väljendamiseks on tihti paral­ tidega. Esineja avaldas arvamust, et F. J. leelselt kasutusel mitu sõna, mis võivad Wiedemann ei ole tõenäoliselt oma sõna­ olla tuletatud erinevaid malle kasutades. raamatu allikana Stahli "Anfuhrung'it" Näiteks on vaimset seisundit märkiva kasutanud, kuigi ta sõnaraamatu eessõ­ mõiste tuhmus tähistamiseks kasutusel nas Stahli grammatikat esimese sõnava- olnud nii tegusõna tuhmistama kui ka rakoguna mainib. Gösekeni sõnastik oma omadussõna tuhm baasil loodud tuleti­ rohke lääne-eestilise sõnavaraga pakkus sed, kusjuures mõlemal juhul on tähen­ Wiedemannile, sünnipärasele haapsalla- duseks 'Dummheit, Stumpfsinn, Stumpf- sele, suurt huvi, nii et ta oma keeleuuri- heit'. Näitena kirjakeelsete us-tuletiste misretkedel aastail 1861—1868 peatus variantiderohkuse kohta toodi äranõidu­ Kullamaal ja kontrollis, kas Gösekeni misest tingitud olekut, samuti haiguslik­ omapäraseid sõnu veel tuntakse või ei. ku seisundit tähistav sõnarida rabandus, Ta saigi jaatavaid vastuseid. rabadus, ravandus, ravatus, rabatus Stahli sõnastik oli haruldane ja vähe 'plötzliche Krankheit; Verzauberung' ning kättesaadav küllap Wiedemanni päevilgi, omadussõna baasil tuletatud kurbuse kuid oli Õpetatud Eesti Seltsi raamatuko­ mõiste variandid kurbdus, kurbus, kurb- gus tõenäoliselt olemas tol ajal, mil Wie­ tus, kurvatus Traurigkeit, Betrübnis'. demann oma sõnaraamatu koostamiseks Sõna abstraktsuse üle otsustamisel seltsi sõnakogusid ja raamatuid kasutas, lähtus kõneleja tuletise tähendusest, kä­ sest selts omandas H. Rosenplänter! sitades abstraktsust nimisõna semanti­ (1782—1846) surma järel ta arhiivi ja kat iseloomustava kategooriana, mida raamatukogu, milles oli ka Stahli teos. võiksid väljendada semantilised tunnused Tartu kirjandusmuuseumi arhiivraama­ 'kaugus meelelisest tajust', 'mitteesemeli- tukogus leiduv "AnfUhrung'i" esmatrüki sus', loendamatus/jaotamatus', 'üldisus'. Eesti ainueksemplar on tiitellehel H. Ro­ Probleemina toodi välja asjaolu, et tähen­ senplänter! autogrammiga ja kuulunud duste piiritlemisel on raske vältida inter­ ÕES-i raamatukokku. A. J. Schwabe pretatsiooni mõningast subjektiivsust. 1867. aastal ilmunud ÕES-i raamatute Eriti puudutab see verbide baasil tuleta­ nimekirjas H. Stahli "Anfuhrung'it" ei ole, tud tegevusprotsesse ja tegevuse üksik- aga selles puudub ka H. Gösekeni "Manu- juhtusid tähistavat sõnavara, mille puhul ductio". Wiedemanni ebatäpsus võis kõne abstraktse ja konkreetse sisuga tuletiste all olnud Stahli sõnastiku sõnade suhtes piiritlemine tekitas kõige enam küsimusi. tingitud olla veel muudest asjaoludest. Ettekandes jõuti järeldusele, et mõne­ Külli Habicht rääkis teemal "Kirja­ des mallides oli produktiivne «s-liide juba keelsed us-liitelised abstraktsubstantiivid ХГХ sajandil tähenduslikult ülekoorma­ F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraama­ tud ja väga erinevatele tüvedele liituv tu- tus". Kõneleja iseloomustas Wiedemanni letussufiks. Põhiliseks tuletusaluseks olid sõnaraamatu 1893. aastal ilmunud teises verbid ja seda ka eespool nimetatud nelja trükis sisalduvaid «s-liitelisi abstraktseid sõnaraamatu võrdluses, olulisuselt järg­ nimisõnu nii semantilisest kui ka vormili­ nes adjektiivne tuletusalus. Vähem näi­ sest aspektist. Lisaks sellele võrreldi ni­ teid leidus substantiivide (nt orjus lorja- metatud teose sõnavara H. Stahli 1637. dus, naabrus), adverbide (nt rohkus, püs- aastal ilmunud saksa-eesti, A. W. Hupeli tus), numeraalide (nt üksus, kolmus, kol- 1818. aastal väljaantud eesti-saksa ja K. mandus) ja pronoomenite (nt minadus, A. Hermanni 1889. aastal ilmunud eesti- omadus) baasil tuletatud abstraktsete ni­ vene sõnaraamatu sõnavaraga, et saada misõnade kohta. Semantilistest rühma­ ülevaadet «s-liiteliste abstraktsubstantii- dest olid arvukamalt esindatud tegevus­ vide arengu üldisematest tendentsidest protsesse ja tegevuse üksikjuhtusid tähis­ ajavahemikus XVII—XIX sajandini. tavad sõnad (nt arendus, nõutus 'püüdle­ Uurimuse tarbeks registreeritud 1502 mine; nõustamine', lorutus, julgustus); «s-liitelist abstraktset nimisõna moodus­ mõnevõrra vähem esines kategooriamõis- tasid Wiedemanni sõnaraamatu koguma­ teid (nt vaimus 'vaim', oldus 'olemus; ole­ hust (60 000 sõna) ca 2,5%. Esineja sõnul mine') ning olukordade, olekute ja seisun- 848 dite (nt kohmetus, jõuetus Ijõuetumus) ja loetelu, firma koordinaate ja lõpus üles­ omaduste nimetusi (nt narrus, mõistma- kutset külastada. Sellised reklaamid sar­ taus, teradus I teravus I terandus 'vaimute­ nanevad ülesehituselt trükireklaamiga ja ravus'). Abstraktsete mõistete perifeerias­ eiravad raadio spetsiifikat (ühekordne se kuuluvad vaadeldud allikate põhjal piiratud esitusaeg ja vastuvõtjapoolne kollektiivmõistete (nt rahandus), nähtus­ vähene tähelepanu). Nad ei ärata mille­ te (nt helkus) ja tegevusobjektide (nt ette- gagi huvi ega jää oma inforohkuse tõttu käändus) nimetused, mille osa on kõiki­ hästi meelde. Ülejäänud reklaamides on des sõnaraamatutes ühtlaselt väike. algusosas üritatud mitmesuguste vahen­ Liitevariantidest esines Wiedemanni ditega äratada vastuvõtjas huvi ja teda sõnaraamatus kõige sagedamini -us (nt veenda. Pöördumisega algavates reklaa­ alastus, jõuetus), hoopis vähem näiteid mides on määratletud kohe sihtgrupp, leidus dus- (nt halbdus, inimdus), tus- kellele toode on suunatud. Keelelistest (nt kurbtus, põlgtus), mus- (nt püüdmus, vahenditest toodi esile mitmetes reklaa­ soovimus), näus- (nt tühjandus 'tühjus', mides esinev struktuur: kui soovite saa­ võlandus) liitevariantide kohta. Alustü­ vutada X, siis kasutage Y abi. Vormilt vedest oli suurim osatähtsus 3-silbilistel kõige mitmekesisemad olid reklaamid, tüvedel, mis viitab sellele, et tegemist on mis algul lõid kas positiivse või negatiiv­ se pildi ja seejärel pakkusid lahenduse juba kord tuletatud tüvega. Küllalt sage­ reklaamitava abiga. Neis oli kasutatud dane oli ka 2-silbiline tuletusalus, harve­ õtse tarbijale suunatud teksti või loodud mini esines tuletusalusena 1- ning 4- ja väike omavahel suhtlevate osalistega enamasilbilisi sõnu. kuuldemäng, kusjuures sekundaarse osa­ Lõpetuseks nentis K. Habicht, et Wie­ lisena oli kasutatud kas reklaamijat (nt demanni sõnaraamatus esinenud Ms-liite- räägib automaatvastaja), reklaamitavat liste kirjakeelsete abstraktsete nimisõnade toodet (nt Postimees, Nokia mobiiltelefon arvukus ei saa olla üllatuseks kas või sõ­ ennast kiitmas) või tarbijat. Väike osa naraamatu enese aukartustäratavat mah­ reklaamidest, mis kasutas sekundaarse­ tu ja põhjalikkust silmas pidades. Märki­ te osalistega dialoogi, püüdis kujundada mist vääris esineja arvates seegi, et palju­ või tugevdada firma imidžit. Nende ise­ de varasemate eesti kirjakeele ajaloos olu­ ärasuseks oli eriti hoolikas intonatsiooni-, liseks peetud sõnaraamatutega võrreldes sõna- ja muusikavalik ning vähene infosi- sisaldab Wiedemanni suurteos ca 500 es­ saldus. Ettekandes avaldati ka arvamust, makordselt esinevat abstraktsubstantiivi. et raadioreklaam areneb kiiresti ja muu­ 28. V koosolekul Tartus esitati kaks tub raadiopärasemaks, s.t kaovad lohise­ reklaamikeelt käsitlevat ettekannet. Dr vad infost üleküllastatud reklaamid, suu­ Reet Käsiku ettekandes "Keelelisest mõ­ reneb dialoogide, kujutluspiltide ja muu­ jutamisest reklaamis" olid lähema vaat­ sikaliste/heliefektide osa. luse alla võetud suhtluse põhieeldused: vastuvõtja (s.o potentsiaalse tarbija) rele- ES-i rahvaluulesektsiooni 28. IX 1995 vantsuse põhimõte ja saatja (s.o reklaa­ Tartus toimunud igasügisesel nn kogumis- mija) usaldusväärsuse põhimõte. Toodi koosolekul mälestati esmalt suve jooksul hulgaliselt näiteid ja käsitleti nende põ­ lahkunuid: ES-i kauaaegset liiget prof Jüri himõtete konkreetseid rakendusvõtteid. Linnust ja ERA kaastöötajat Indrek Kai- Üliõpilane Inga Kukk vaatles oma et­ merit, kes on kogunud rahvaluulet Saare­ tekandes Tartu kohalike raadiote reklaa­ maalt ja Omski oblasti eesti küladest. mi. Materjali selleks oli ta saanud oma Kadri Tamm rääkis ERA sellesuvisest eesti keele seminaritööst. Tartu raadio, ekspeditsioonist Valjala ja Püha kihel­ Q-raadio ja Päikeseraadio reklaamide konda, kust varem oli küll üleskirjutusi, põhjal tutvustati eesti raadioreklaami kuid helilindistusi väga vähe. Nüüd kogu­ ülesehitust, selle võimalikke osi, sageda­ nes 56 t lindistusi, u 2000 lk käsikirjalist simaid ja huvitavamaid reklaamide tüü­ materjali, 11 laulukladet, videosalvestusi pe. Eesti raadioreklaam ei ole enamasti ja hulk fotosid. Praegu on veel võimalik mitte toote-, vaid firmareklaam. Suur osa saada heade jutustajate esituses päris va­ reklaamidest (u 50 %) on puhtinforma- nu usundilisi jutte libahundiks käimisest, tiivsed, sisaldades firma nime või logo painasj alast (mis oli mütoloogilisist olen­ (muusikalise kujundusega ühendatud ni­ deist kõige üldtuntum), vedajast, võludest (kes enamasti Seitsme Moosese raamatu mi), pakutavate kaupade või teenuste 54 Keel ja Kirjandus nr 12. 1995 849 abil kõikvõimalikke nõidusi tegid), tuleb kaaslasteks seekord Kaija Heikkinen ette ka klassikalisele muistendile väga Joensuu ülikoolist ning Voilahe külast omase ülesehitusega UFO-jutte jm. Koha- pärit keele- ja kultuuritegelane Nina juttude osas paistis silma rahaallikate Zaitseva Petroskoist. Nii mõneski mõttes (näiteks Vintri rahaallikas, mille ravivett on vepslaste olukord sarnane Siberi eest­ ka praegu kasutatakse) ja ohvrikivide laste omaga, ka seal räägitakse lastega rohkus, aga nähtud on ka rahatulesid jm. üldiselt vene keeles, kuid üllatusena rää­ Üldse õnnestus kirja panna umbes 30 kisid just Vologda oblastis mõned vana­ mingi konkreetse kohaga seotud süžeed, emad lapselastega vepsa keeles ning ühe mida varasemas arhiivimaterjalis ei leidu. pere üheksa-aastane laps jutustas toreda Püüti täiendada ka varasemaid andmeid traditsioonilise vepsa variandi nn reetur- merenduse ja kalandusega seotud usku­ õe muinasjutust. Muinasjutte teati üldi­ muste ning kommete kohta, otsiti ja leiti selt siiski vähe, aga see pole üllatav — kohalikke laulumeistrite jälgi, lindistati ja 1990-ndate aastate lõpp pole materjali filmiti pillimehi. Kalendrikombestikust osas enam kaugeltki võrreldav 1970-nda- olid üldtuntud küünlapäevani alles jäetud te lõpuga. Itkudega on asjad kaldunud jõuluõlle joomine, mis pidi suvel sääsed ja viimasel ajal tugevalt vene keele suunas muud söödikud eemale peletama; huvitav — idavepsa itke on küll varem õnnestu­ oli luutsinapäeva puudutav kombekiriel- nud koguda Kesk-Vepsa aladele välja- dus jne. Rahvameditsiini alalt on saare­ rännanuilt. Kuigi viimasel ajal on mõne­ rahvale ehk iseloomulikumad tuulest ja võrra hakatud küladesse tagasi pöördu­ merest tulevad haigused, räägitakse ka ma, jäi siiski mulje, et ka seda piirkonda värvikaid lugusid mitmetest ravijatest, ähvardab sihiliku väljasuretamise oht, sealhulgas Vigala Sassist. Väärtus omaet­ nagu on kirjutatud ja räägitud näiteks te on aga kogu ainest kandev mahlakas ja Šimjärve jt alade kohta. fraseoloogiliselt rikas keelepruuk. Marju Kõivupuu rääkis oma järjekord­ Anu Korbi ettekanne "Kes räägib, kes sest kogumismatkast Võrumaale koos kõneleb" käsitles ERA viiendat ekspedit­ Viljandi Kultuurikolledži talukujunduse siooni Siberi eesti küladesse, sedakorda ja rahvamuusika eriala tudengitega. See­ käidi kolmekesi Omski oblasti lõunaees­ kord käidi Rõuge kihelkonnas Lompka, tilistes (sada aastat tagasi asutatud Zolo- Nursi, Rõuge ja Mustahamba külas. Uue­ taja Niva ja Semjonovka külas) ja põhja- maid rahvalaule koguti põhiliselt naiste- eestilistes (Ivanovka ja Kovaljova) küla­ rahvastelt, huvitavad olid näiteks 70- des. Võrreldes varasemate muljetega oli aastase Linda Sisaski "käest kätte õpitud keskkond troostitu: soolakiht maapinnal, laulud". Hästi teati Rõuge surnuaia Root- kuivanud kased, lage maa, suured külad. si-aegsete matustega ja Rootsi kindrali Eriti rikkalik oli sealne laulutraditsioon hauaga seotud kohamuistendeid, jutusta­ — laulmine oli kombeks, lauldi peast ja ti Ilmaallika vee ravitoimest jm. Meele­ palju, olemas olid isegi külalaulud, mida olukaid pajatusi lähiminevikust (tähtsa­ seni on Siberist vähe saadud. Pillimehi test meestest, Venemaa-reisidest jne) sal­ oli kokku neli. Omski oblasti külades ei vestati väga heas ja mahlakas esituses ole ravimisi ja nõidussõnu üldiselt kom­ terve kasseti jagu. Kaardistati ka risti­ beks edsi anda (kaob ravija enda ravivõi- puid — riste tehakse tänapäeval mäles­ me), erinevalt näiteks Krasnojarski ja tuseks, mitte kaitseks surnute eest, ühe Tomski oblasti küladest, kus just arvati, pere ristid lõigatakse (tõmmatakse) või­ et neid võib ja tulebki teistele õpetada. maluse korral ühele puule. Tutvuti ka Ekspeditsiooniaja sisse langes ka vene­ käsitöötraditsiooniga: paljudes peredes lastelt üle võetud nn raditelski den, mis kootakse ja heegeldatakse tegemise enda sisuliselt on surnuaiapüha. Kõigest sel­ lest tegi I. Kaimer ka videovõtteid. pärast, nii on kombeks, kasutajaid neile kinnastele ja pitsidele ei jätkugi. Siiani Kristi Salve rääkis oma seekordsest kootakse ka nn setu mõrsjatekke, mida matkast idapoolsematesse vepsa külades­ antakse kaasavaraks ja millega ka mae­ se — Voilahe, Pondla ja Kuja külla Volog­ takse. da oblastis. See oli justkui väljamurre põ- A.-R. Hausenberg, H. Kaal, hialalt (juba 20 aasta jooksul on ta käi­ V.-L. Kingisepp, K. Habicht, nud kogumas Ojati-äärses piirkonnas), E. Niit, K. Tamm

850 Noorte folkloristide kevadkonverents

25. ja 26. aprillil toimus Tartus Kir­ ka oskuslik, pärimuslikel võtetel põhinev jandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Ar­ sünnitusabi, samuti võimalus sünnitada hiivis traditsiooniline noorte folkloristide traditsioonilises asendis (põlvili, sageli kevadkonverents. köitel rippudes) ja täita mitmeid kombes- Anneli Baran ja Katre Õim (EKI) rää­ tikunõudeid. Nurganaise staatus võimal­ kisid eesti kõnekäändude tüpoloogilisest das rahu ja varjatuse, samuti teatava korraldamisest. Nende poolt süstemati­ ühiskondliku hoolduse (katsikulkäimine). seeritav ERA kõnekäändude kartoteek (u Veel 1980-ndail aastail mäletati nurga­ 200 000 teksti) sisaldab põhiosas laiemat naise kirikliku õnnistamise kommet. fraseoloogilist ainest (lõppriimilised väl­ Usukuuluvusest tingitud erinevusi võib jendid, tõrjevormelid, tervitus- ja tänu- leida isurite ja ingerlaste ristimistavades. väljendid, paroolid, sõim, sajatused, Art Leete (ERM) arutles handi puu­ imestused, ühesõnalised metafoorid, sõ­ märkide mõistmisvõimaluste üle. Esineja napaarid — u 150 000 teksti), võrdlusi (u arvates puuduvad handi puumärkide de- 60 000 teksti) ja hüperboolseid vormeleid šifreerimiseks kindlad reeglid, pigem toi­ e liialdusi (u 10 000 teksti). Kõnekäändu­ mub protsess intuitiivsete, aja jooksul de arvutil töötlemiseks on vaja need si­ muutuvate algoritmide abil. Et puumär- sestada tüüpidena, kuid samatüübiliste gid kätkevad endas mööduva tähtsusega väljendite kokkuviimine on tekitanud teavet, hajub ajapikku nende tähendus ja palju seni lahendamata probleeme. Põh­ kaob vajadus neid lugeda. jalikumalt on praeguseks välja töötatud Reet Hiiemäe (EKI) võrdles eesti ja ve­ ühtlasema struktuuriga võrdluste sises­ ne katkukujutelmi. Venemaal ilmub katk tus-ja analüüsisüsteem. valdavalt naise, Eestis sagedamini poisi­ Astrid Tuisk (ERA) analüüsis anekdoo- kese või kitse kujul. Eestis tuntakse mit­ ditegelastele omaseid jooni, mis on seotud meid võimalusi katkust üle olemiseks anekdoodi žanriiseärasustega: jutu lühi­ (kuuma toidu söömine, katku äratundmi­ duse, liigsete detailide vältimise ja teema ne ja tabav vastus katkukitsele), venelas­ efektse lahendamise vajadusega. Kontekst tel on olulisel kohal ennetav tõrjemaagia. tekib konkreetse kommunikatsioonikesk- Küla ümber ringi kündmine näib Eestis konna ja jututraditsiooni tundmisel. Tege­ olevat venelaenuline rituaal; naiste ja laskujud vahetuvad sama süžeega anek­ laste rongkäik ümber küla on iseloomu­ dootide eri variantides, võib välja tuua lik ainult vene pärimusele. paikkondlikke või teatud rahvuse, aga ka Irina Pletnjova (Udmurdi Ajaloo, Kee­ jutustajate isiklikke lemmikkangelasi. le ja Kirjanduse Instituut) kõneles žanri- Koomilisele žanrile iseloomulikku ainese de sünkretismist udmurdi usundilistes degradeerumist võib jälgida lastekirjan­ juttudes, analüüsides lähemalt mets­ duse populaarsete tegelaskujude kasuta­ haldja olemuslike joonte muutumist, ära­ misel — Karlsson armukese rollis, Puna­ neetud lapse motiivi tõlgendamist ja eri mütsike seksuaalteemaliste anekdootide žanride stiilielementide segunemisjuhtu- tegelasena jne. Üldiselt välditakse lähi­ meid. Tekstidel äraneetud lapse äravahe­ kondlaste (sõprade, lähemate tuttavate) tamisest kurja vaimu poolt võivad ühe­ naerualuseks tegemist. aegselt olla muistendi (uskumuse otsene Marika Mikkor (ERM) andis ülevaate esitamine jutu lõpus: vanemad ei tohi Soikkola poolsaare isurite ja Kurgola lapsi kurja sõnaga nimetada) ja muinas­ poolsaare soomlaste sünnikombestikust jutu tunnusjooni (stereotüüpne algusmo- enda kogutud ekspeditsioonimaterjalide tiiv, õnnelik lõpp). Usundilised jutud on muinasjutte oluliselt mõjutanud, eriti ja 1930-ndail aastail E. Pässi kogutu kujundi ja stiili osas. põhjal. Eesti materjaliga võrreldes võib isuritel leida tunduvalt rohkem vanapä- Lea Mägi (Humanitaarinstituut) rää­ rast. Näiteks tava kodus sünnitada, mis kis 304 keskkoolilõpetaja ankeetküsitlu­ polnud kadunud veel 1950.—1960-ndail se tulemuste põhjal "püha" mõistest tä­ aastail ja mida õigustas rahva seas mee­ napäeval. Enamik vastajatest määratleb dikutest rohkem hinnatud ämma ~ bab- mõistet isiklikust suhtest või sõltuvusest

54* 851 lähtudes — pühad on perekond, vane­ sooritusmängud ja kehalised harjutused mad, sõprus, armastus (see on tüdruku­ ("Kekskast", "Rätsepaeksam"); 5. arva- tel pingereas eespool), Eestimaa. Paljud mis-märkamis-leidmismängud ("Liig või rõhutavad aga ka traditsiooni rolli, seost paar", "Peitus"); 6. vestlus-sooritus-naer- eelmiste põlvkondade tõekspidamistega, mismängud ("Kolmnurkne müts", "Va­ eriti kiriku, Jumala ja jõulude pühaduse naisa püksid"); 7. reastamismängud põhjendamisel. Poplaulja pühadust pidas ("Trips-traps-trull"). võimalikuks V4 vastajatest. Looduse pu­ Galina Gluhhova (Udmurdi Ajaloo, hul oli vastus enamasti jaatav, sealjuu­ Keele ja Kirjanduse Instituut) käsitles res oli põhjenduste seas esikohal loodus oma ekspeditsiooniandmetele tuginedes elu võimaldajana, teisel kohal side esiva­ seni detailsemalt uurimata Põhja-Ud- nemate ja nende usu — maausuga. murdi Kezi ja Balazino rajoonis ныл бра­ Ettekandes "Šamaanimise abivahendi­ га nime all tuntud noortepüha, mis on test hantidel" tutvustas Anzori Barkalaja sügisel, kui lõpeb viljakoristus. Peole (TÜ) sissejuhatuseks oma seisukohti ša- kutsutakse naaberkülade noored, see pa­ manismist, mida esineja arvates ei ta­ kub neile tutvumis- ja suhete loomise suks defineerida üksnes ekstaasitehnika- võimalusi. Ныл брага kalendripüha joo­ na. Suhtlemine teispoolsusega on metsas ned on segunenud pulmakombestikule elavatele kaluritele-küttidele eluliselt va­ iseloomulike joontega (pruudi ja peigme­ jalik ja kuulub normaalse nähtusena he rolli mängiv noor paar, neidude üm­ nende elukorralduse juurde. Vaimurän- berriietumine peo käigus, pruudi otsimi­ nakul on abivahenditeks muusikariistad ne ümberriietatud neidude seast jne). (trumm, keelpillid nõn-juh, narkis-juh, Ilmselt on püha tekkinud seoses traditsi­ torkõp-juh, parmupill), põhjahantidel kir­ oonilise neidude täisealiseks saamise tä­ ves ja nuga, seal tuntakse ka eririietust histamisega. — rebasenahaga ääristatud pleedi ja koo­ Svetlana Starodubtseva (Udmurdi Aja­ nilist mütsi. Esineja kirjeldas karupea, loo, Keele ja Kirjanduse Instituut) tutvus­ kirve, noa ning surnukehaga arbumist. tas põhjaudmurtide omapärast improvi­ Aleksander Sünter (Viljandi Kultuuri - satsioonilise laulu traditsiooni. Individu­ kolledž) näitas ja kommenteeris videovõt- aalset interpretatsiooni mittevõimaldava- teid Orissaare pillimehest Vassili Sepast tele kindla struktuuriga tavandilauludele ja oma kodukihelkonna Jaani uuema rah­ (seoses eelkõige pulma- ja nekrutiksvõt­ valaulu tundjatest. Kommentaare täien­ mise kombestikuga) vastanduvad emot­ dasid kuulajate toetusel lauldud Saare­ sionaalsed nn isiklikud laulud. Nende maa laulud, mis koos traditsioonilise laulude tekst võib olla vahetult improvi­ kringliga esimese konverentsipäeva ka lõ­ seeritud, sõnad võivad ka puududa; laulu petasid. struktuuri määrab igal konkreetsel juhul Karin Ribenis (EKI) alustas teist kon­ esitaja meeleolu. Sellekohaselt varieerub verentsipäeva ülevaatega eesti rahva­ ka laulu vorm, võimalik on helirea muu­ mängude liigitamisest, pidades ühtlasi tumine laulu vältel. silmas mängude arvutitöötluse võimalu­ Janika Oras (ERA) kõneles Krasno­ si. Varasemates rahvamängupublikatsi- jarski krai ligi 150-aastaste eesti asun- oonides, -küsitluskavades ja -kartoteegis duskülade Ülem-Suetuki ja Viru-Pulani liigitatakse mänge mitmelt eri aluselt uuema rahvalaulu traditsioonist. Valda­ (isiku, tegevuse, mänguvahendi, -aja või vale osale lauludest leidub paralleele -koha järgi). Olles läbi töötanud Eestis Eesti materjalis, paljudest lauludest on publitseeritud rahvamängud J. M. Clifii Siberis kujunenud kohalikud lokaalre- kataloogi "Folk Games and Toys" tar­ daktsioonid. Viisitraditsiooni on oluliselt beks, liigitas ettekandja neid tegevuse lõ­ mõjutanud vene rahvalaul — enamasti pust lähtudes: 1. puudutamis-tabamis- lauldakse mitmehäälselt, eesti tekstidele mängud (näit "Kullimäng", "Tagumine on liidetud venelaenulisi viise. Eesti ja paar", "Muna"); 2. vedamis-lükkamis- Siberi eestlaste mitmehäälselt esitatud mängud ("Kae sirgeksvedamine", "Kuke­ uuemaid laule võrreldes võib esile tuua võitlus", "Kingsepa silma pistmine"); 3. mitmeid ühisjooni (mõningad neist — võidujooksu-hõivamismängud (nn pika- näiteks toonika tertsi lõppev kahehäälne või lühimaajooksud — "Vähkide võidu­ kadents — on iseloomulikud ka saksa jooks", "Ümmargune lesk"); 4. tegevuse- rahvatraditsioonile), aga on ka erinevusi,

852 mille kujunemist on nähtavasti mõjuta­ lühike seletus selle kohta, mis juhtub nud ümbritsev vene folkloorikeskkond. siis, kui laps täiskasvanu kehtestatud Teemat jätkas Žanna Pärtlas (Muusi­ normi rikub. kaakadeemia). Kui eesti rahvalaul kuu­ Aivar Jürgenson (TÜ diplomand) ana­ lub ühehäälsete muusikakultuuride hul­ lüüsis eksitaja fenomeni eesti traditsioo­ ka, siis Siberi vene rahvalaulutraditsioo­ nis. Mõiste hõlmab nii impersonaalset ni keskkonnas asunud eestlaste laul- jõudu või väge kui ka kehastunud üleloo­ misstiili normiks on kujunenud mitme­ mulikku olendit, kes rahva ettekujutuste häälsus, mis näib suures osas olevat ve­ kohaselt kaitseb metsa ja karistab neid, nemõjuline. Peamine erinevus vene mit­ kes on eksinud üldkehtivate moraalinor­ mehäälsusest on saatehääle paiknemine mide vastu. Eksitajat seostatakse mets­ peahääle all, erijooned tulevad esile ka­ haldja ja kuradiga, maoga, Hiiumaal dentse võrreldes — vene laulud lõpevad hüübiga, põhiline on siiski eksitaja ilmu­ unisooni või oktaaviga, eesti laulud sage­ mine inimese, eelkõige tapetud lapse või li toonikalt ülesehituva tertsiga või tert­ (matmata) surnu kujul. Eksimise vastu siga 6. astmel. Huvitava nähtusena tõi olid kasutusel mitmed maagilised vahen­ esineja esile eesti viisi "ümberintoneeri- did ja võtted — haldjaleib, mahasülitami- mise" vene folklooritraditsiooni mõjul. ne enne istumist, tagurpidisus (riietus­ Irje Karjus (Antsla kultuurimaja) kir­ esemete pahupidi selga panemine ja pal­ jeldas hirmu ja hirmutamisega seotud ve tagurpidi lugemine). Kuid leidub ka mänge tänapäeva eesti lastefolklooris. jutte meeldivast kohtumisest metsas Hirmujuttude kogumisel ilmnes, et lap­ asuva üleloomuliku olendiga, mida esine­ sed otsivad hirmuelamust ka improvisee­ ja seostas tsivilisatsioonist rikkumata, ritud mängudes, kus — erinevalt juttu­ loodusega kommunikeerumisvõimeliste dest — saavad oma fantaasiat rakendada inimeste kogemusega. kõik osalised. Hirmuga seostatakse sõja- Liina Saario (TÜ) arutles regilaulu- ja muid võitlusmänge, aga ka tavalisi tüübi "Tütarde tapja" tekkimise taga­ mänge, mida põnevuse tekitamiseks maade üle. Täiskasvanud tütarde tapmi­ mängitakse pimedas. Mängima võib ne perekonnas küllalt suure otsustusõi­ ajendada mingi nähtus, asi, eriti vastava gusega (vanema) venna nõudel ei ole ilm­ "legendiga" koht, kuhu minnakse hirmu selt reaalne olnud ka laulu tekkeajal, tundma. Eraldi alaliik on ehmatusmän- keskajal, mil tuli ette vastsündinute huk­ gud. Lapsed seostavad hirmuga ka täna­ kamist vanemate poolt. Pigem on tege­ päevaseid arvutimänge. mist lauluga, kus naised on leidnud või­ Ergo Västrik (EKI) kõneles eesti tra­ maluse puudutada endile olulisi problee­ ditsioonilisest lastehirmutisest — kollist. me — minia majjatoomist ja vastuolusid Sõna koli on kasutatud veel ebamäärase ema, tütarde ning venna toodud uue pe­ üleloomuliku olendi märkimiseks, ka täi, reliikme vahel. Võimalik, et üks laulu hundi (karu) paralleelnimetusena. Etü­ tekkemotiive on naiste protest majandus­ moloogia viitab sõna algsele seosele hiiu like olude tõttu üleliigsete laste ärakao­ või muu mütoloogilise olendiga (E. Setä­ tamise vastu. lä), J. Mägiste järgi on koli tuletis surnut Konverentsi iga-aastasest teesivihi- tähistanud sõnast. Kolli välimuse kirjel­ kust on kahel viimasel aastal saanud lü- dused jäävad ebamäärasteks (seoseid on hiartiklite kogumik Pro folkloristica sar­ kuradi väliste tunnustega) ja teda seosta­ jas — tänavune, sarja III raamat, kannab takse lapsele keelatud kohtadega. Tüüpi­ pealkirja "Eksitaja" (Tartu, 1995; 80 lk). line lastehirmutamistekst on enamasti Janika Oras

853 Rahvausundiseminar

Eesti Kirjandusmuuseumi ruumides nahalvast säilib juttudes, mida kasuta­ Tartus 24. ja 25. mail toimunud rahva­ takse elusündmuste näitlikustamiseks. usundiseminar oli ühe huvitava ürituse Merike Metsala teemaks oli "Nõidus ja vahefaas. Arheoloogilistel eesmärkidel nõiad". Kuigi nõiad on enamasti juba mi­ korduvalt Setus käinud Tartu Ülikooli ar- nevikuline nähtus, ei ole usk nõidusse heoloogiakabineti töötaja Heiki Valk huvi­ veel täiesti kadunud. tus sedavõrd setude veel säilinud usun­ Rühma juht Heiki Valk pidas ettekan­ dist, et otsustas korraldada suureviisilise de "Ajaja ruumi suhetest". Vanaja prae­ ekspeditsiooni fikseerimaks selle tänast gust aega vastandas ta kolmes aspektis: seisu. Ta koostas küsitluskava, võttis kaa­ vana aeg oli sõjaaeg, Rootsi aeg, praegu sa 18 tudengit — asjahuvilised paljudelt on kuri, usuta aeg; teine vana ja uue erialadelt — ja kogus nende abil 1994. eristaja on nõiduse ja "kunstide" kadumi­ aasta suvel ühe nädala jooksul kokku roh­ ne, kolmas — üleloomulike nähtuste ka­ ke materjali. Lindistatud aines litereeriti dumine (v.a essütaja ja puuk, kes esine­ ja sisestati arvutisse. Eesmärk on avalda­ vad praegugi). Veera Pino ettekanne "Se­ da kogumik "Setu usund aastal 1994". tu surnuitkudest ja neid tingivatest tegu­ Üliõpilaste esinemine kogutud materjali ritest" oli põhjalik ja ülevaatlik. Itkus on põhjal oligi selle töö vahefaasiks. kahesuguseid värsse: ülditkulised motii­ Raskuspunkt oli seega üliõpilasette- vid ning spetsiifilised motiivid, mis olene­ kannetel. Siiski olid korraldajad päeva­ vad sellest, kes kellele itkeb ja millal. Itk korda lisanud ettekandeid ka juba koge­ on ikka konkreetne, kellelegi suunatud ja nud uurijatelt, mis mõistagi tuli asjale ta on naiste luule. Peamised itku objek­ kasuks, kuigi ei saa öelda, et seminar tid on isa, ema ja mees. Itketi surnu laut­ oleks ilma nendeta nurjunud või kuidagi sil olles, kirstu panemisel, matmispäeval, poolikuks jäänud. Ettekannetest sai päris kuuenädalase leinaaja jooksul igal püha­ hea ülevaate setude tänastest tavadest ja päeval haual ja mälestuspeol aasta pä­ usundist. Üldiseks puuduseks oli ehk see, rast surma. et alati ei tehtud vahet praegu esineva ja Marju Kõivupuu ettekande teemaks mälestustena esitatu vahel; ka ei olnud oli "Ristipuud Lõuna-Eesti matusekom- lisaküsimustega kontrollitud kaheldavaid bestikus". Tal oli kasutada 140 teadet. väiteid ja sageli ei rõhutatud mitte olu­ Kõige rohkem teateid ristipuu kohta on list, vaid seda, mis oli muljet avaldanud. Rõugest, Põlvast, Harglast, Võnnust ja Martin Arpo kõneles matusekomme­ Kambjast. Puu, kuhu rist lõigati, oli test. Asjalikust ja faktirohkest ettekan­ mänd (23 korral), kuusk (10), kask (5), dest, mis ulatus surnupesemisest matmi­ vaher (kahel korral, lapse surma puhul) seni ja matuserongi kojupöördumiseni, ja ühel korral ka lepp. Rist on lõigatud oli välja jäänud üks oluline etapp — sur­ kodukäija tõrjeks (32 teadet), surnu mä­ nu kirstupanemine. Pille Runnel rääkis lestuseks (12 teadet), põhjus teadmata (6 ettekandes "Setu kogemus" setude enese­ teadet). Kohati on okaspuu seotud mees­ tunnetusest, nende identiteedist. Huvita­ tega, lehtpuu naistega. Ettekannet näit- valt disponeeritud ettekanne ajendas likustasid fotod ja levikukaardid. rohkeid sõnavõtte. Tea Vassiljeva ette­ Oli veel ettekandeid hoopiski kauge­ kanne "Patt" tutvustas setude tänapäe­ telt aladelt. Vastne teoloogiadoktor Tar­ vaseid väärtushinnanguid hea-halva mo Kulmar kõneles ühe inkade usulise skaalal, alates tapmisest kui suurimast hümni tõlgendustest ja Art Leete teemal patust (kaasa arvatud enesetapp ja "Antropoloogist kui sünkretistlikust olen­ abort) kuni mittepaastumiseni paastu dist". ajal, kommete eiramiseni. Liina Saario Vastastikuste tänusõnadega lõppenud esinemine pakkus huvi pühakute järjes­ seminar oli kahtlemata huvitav, kuigi tamisega tähtsuse-populaarsuse järgi. paljudel esinejatel jäi vajaka ühest ja tei­ Selgus, et setude kõige tähtsamad püha­ sest. Aga eks töö õpeta tegijat. Jääme põ­ kud on Maarja ja Nikolai. Ergo Västrik nevusega ootama teost "Setu usund aas­ kõneles vanahalvast ehk kuradist, kes tal 1994". kuulub selgelt minevikku. Teadmine va- Ülo Tedre 854 Esimene liivi kirjakeele коп

Meie lähedase hõimukeele liivi keele idamurdel, läänemurdelisi nimesid kirju­ kõnelejaid on maailmas praegu umbes 30 tatakse aga algupärasel kujul (Klnka- inimest, neist emakeelseid liivlasi alla küm­ mäg; idamurdeline vaste oleks Kõnka- ne. Tänapäevaks on enamik selle rahvakil­ mäg). Kummaliseks traditsiooniks, mille­ lu liikmetest oma keele ja paljud ka rahvus­ le panid aluse soomlased ja eestlased, on tunde kaotanud. Väidetakse, et väikese olnud kirjutada 2-lõpulisi nimisõnu rahva ja tema kultuuri püsimajäämise ta­ (mlez, ärmaz jm) hääldusest lähtudes gab oma rahvusliku kirjakeele olemasolu. ainsuse osastavas käändes s-iga (nom. Liivi kirjakeel on umbes poolteise sajandi miez : part. mfestõ). Paradigma reeglipä­ vanune. Keele teaduslikule uurimisele pa­ rasuse huvides tuleks ka partitiivis kirju­ nid ХГХ sajandil aluse Peterburi Teaduste tada s-i asemel z (mieztõ). Sama lugu on Akadeemia liikmed A. J. Sjögren ja F. J. vana külanimega Džkilä, mida on hääl­ Wiedemann. Läbi aegade on liivi kirjakeel duspäraselt kirjutatud ka kujul Dškilä. põhinenud erinevail ortograafiail: osalt väl­ Järgsilpide redutseerunud õ-vokaali jaandjate tõekspidamiste, osalt trükitehni­ on eri väljaannetes märgitud erinevalt. liste põhjuste tõttu. On püütud luua eri Et kirjakeeles pole vajadust keerukate ja murdeil põhinevaid kirjakeeli (liivi keeles spetsiifiliste foneetiliste märkide järele, on kaks põhimurret — ida- ja läänemurre kirjutatakse ka järgsilpides õ. — ning nendevaheline üleminekuvariant Omapärane nähtus on liivi keeles kat- kesk- ehk Ira murre.) Tänapäevaks on ketoon. Selle nähtuse ülakomaga märki­ kesk- ja läänemurre hääbunud. Ka kõige mine muudab kirjapildi keerukamaks, rohkem kirjandust on ilmunud just idamur­ kuid aitab teatud juhtudel tähendust des. Liivi kirjakeelt on mitmeid kordi püü­ eristada (aigi 'aegne', a'igi 'äärne'). Otsus­ tud reeglipärastada ja ühtlustada. Enne tati, et katketooni tuleks märkida vaid Teist maailmasõda hakkas levima ajalehe õppeotstarbelises kirjanduses ja sõnaraa­ Lfvli idamurdel põhinev kirjaviis, mida ka­ matutes, kus katketoonita sõna eelneb sutatakse ka tänapäeval ilmuvates liivi­ katketooniliselehomonüümivariandile. keelsetes trükistes. Kuid keelel puudub pea­ aegu täiesti igasugune erialaterminoloogia, Lahtiseks jäi küsimus, kas konsonant­ kirjakeel on siiani ebaühtlane ja normeeri­ ühendites, kus kõik komponendid on pala­ mata. Mõeldes keeleõppijale, -õpetajale ja taliseeritud (vaaf^õ 'vaadata'), ei püsaks publitsistile, oleks vaja olemasoleva kirjali­ vaid ühe hääliku palatalisatsiooni märkimi­ ku ainese põhjal välja töötada kirjakeele or­ sest. Kandub ju palatalisatsioon enamasti tograafia ja grammatika ühtne süsteem. automaatselt naaberhäälikutele edasi. Palju vaidlusi põhjustas kahesilbilise Sel eesmärgil korraldatigi käesoleva sõna teise lahtise silbi poolpika vokaali aasta 11.—13. märtsini Irel (läti Mazirbe) märkimise küsimus. Seda märgiti piken- esimene liivi kirjakeele konverents. Üri­ duskriipsuga esmakordselt sõjaeelses aja­ tus toimus suuremate sugulasrahvaste lehes Llvli. Ka tänapäeval kasutatakse abiga hõimuliikumise käigus 1939. aas­ tihti seda tähistusviisi {musta 'must', aigu taks valminud liivi rahvamajas. Konve­ 'aeg", kuoigld 'laevad'). Lääne- ja kesk­ rentsi organiseerisid Kuramaa liivlaste murdes on teise silbi vokaal hääldamisel territooriumi kultuurajalooline kaitseala tunduvalt lühem kui idamurdes. Vokaali Llvõd Randa (Liivi Rand) ja Riias tegutsev poolpikkust tuleks märkida kas või peda­ Livõ Kulffir Sidäm (Liivi Kultuuri Kes­ googilistel kaalutlustel, eriti läti- ja soo­ kus). Osa võtsid emakeelsed liivlased Pou- mekeelsete õppurite jaoks. Tekkis küsi­ lin KJavina ja Valda Šuvcane, teadlased ja mus, kas ei tuleks sarnase häälikulise liivi keele õpetajad Kersti Boiko, Tõnu koostisega võõrsõnadeski teise silbi vo­ Karma, Zoja Sile, Tiit-Rein Viitso, Eduard kaali poolpikaks märkida (auto, foto, Vääri ning liivlaste järeltulijad ja keeleõp- kino). Emakeelsed liivlased seda poolpi­ pijad Riiast ja Tartust. Konverentsi töö­ kana ei hääldanud, o-tüvelisi omasõnu lii­ keeleks oli liivi keel. Kolmel päeval aruta­ vi keeles pole. Neil võõrsõnadel on mit­ ti mitmeid liivi kirjakeele küsimusi. muse paradigmas tüvevokaal о säilinud Ortograafias tuleb arvestada nii tra­ vaid nominatiivis, komitatiivis ja daati- ditsiooni kui ka keele vormiõpetuslikke vis, muud vormid on t-lised (pl. part. seaduspärasusi. Liivi kirjakeel põhineb autidi, pl. dat. autodõn). 855 Poolvokaalid j" ja v on teatud häälikulises le tüvedele lisatakse d-ga algav, konsonan­ ümbruses (kohati murdeti) sõna keskelt ja diga lõppevaile tüvedele t-ga algav tunnus. lõpust kadunud: nom. kouv - kou kaev1, rov Liivi keele käändesüsteemis on 12 ~ rovž - rouz - rouž 'rahvas'; part. kouvdi - käänet, omapärane on kõks-/ ks-lõpuline koudi, rovvõ - rouvvõ). Süsteemsuse saavu­ instrumentaal, mis oma funktsioonilt tamiseks tuleks j ja v siiski märkida para­ vastab kahele eesti käändele: translatii­ digma kõigis vormides. Nende häälikute vile ja komitatiivile {.iblzõks 'hobuseks, esinemine viitab ka katketooni olemasolule. hobusega'). Tekkis küsimus, kas tähen­ Tegijanime tunnuseks on liivi keeles -ji dusest lähtudes ei peaks instrumentaali (keratiji, gen. keratijiz, part. keratijist). asemel kasutusele võtma kaht eri kää­ Mitmuse nimetavas käändes on lubatud net. Vormiliselt on tegemist siiski ühe paralleelvormid keratijist ~ keratijid. Osa käändega. Käänete järjekord oli varem tegijanimesid on i-tunnuselised (tufti 'tu­ läti keele mõjul pisut teine: partitiiv asus lija', gen. tu\\iz, part. tu\\ist). daativi järel. Konverentsil otsustati par­ Kuude ja tähtpäevade nimetusi ning titiiv paigutada daativi ette, nii on kolm kuupäeva märgitakse liivi keeles nagu esimest käänet nominatiiv, genitiiv ja eesti keeleski. Lisaks rahvapärastele partitiiv nagu eesti keeleski. kuunimedele kinnitati ka rahvusvahelis­ Liivi keeles on ka varem sõnavarale te vastete ortograafia. kunstlikult lisa loodud. Konverentsil kin­ Läti keeles kirjutatakse võõrnimesid nitati mõnede uustuletiste täpne kasu- häälduse järgi. Liivi keeles on olnud tra­ tusväli: nägfimi 'näidend', nagoaks 'näi­ ditsiooniks kirjutada neid nagu originaa­ tus', nägföbkuy.št 'kujutav kunst', tarpali- lis. Probleeme võib tekkida läti keelest kuvšt 'tarbekunst'. Grammatilise termi­ tõlkimisel: võõrnime algupärast kuju pole noloogia arutamine lükati edasi. alati võimalik kindlaks teha. Liivi keelde Konverentsi viimasel päeval tutvustas on palju võõrsõnu jõudnud läti keele va­ kohalik liivi keele õpetaja Zoja Sile oma hendusel. Kas selliste sõnade kirjutami­ tööd L. Kettuneni sõnaraamatu lätindami- sel tuleks lähtuda läti, eesti, soome, saksa sel. Tehti kokkuvõtteid ja plaane edaspidi­ või ladina ortograafiast? Konverentsil kin­ seks. Tuleval suvel möödub ju 150 aastat nitati järgmiste võõrsõnade kirjapilt: esimesest teaduslikust Liivimaa-ekspedit- kvantität, kvalität; omasõnade vlerõ, klerõ sioonist, mille organiseeris A. J. Sjögren. eeskujul organizierõ, fotografierõ (= bilda- Töisele õhkkonnale pakkus teise päeva tõ), publitsierõ (= ulzõ andõ), studlerõ jne. õhtul meeldivat vaheldust väike koosistumi­ Mõnede deverbaalnoomenite genitiivi- ne rahvamaja saalis. Esinesid Küolkas liivi vorm on ebareeglipärane. Ilmselt netses- keelt õppivad randlaste järeltulijad ning siivivormi analoogial (minnõn um lõla- Riias tegutseva Liivi Kultuuri Keskuse an­ mõst) kirjutatakse ka genitiivis õ: lõla- sambel Vrm (Vihm). Ire erikooli õpetajad as­ mõzpiväd 'laulupidu', peab olema lõlamiz- tusid üles väikese liivikeelse näitemänguga. piväd, nom. lõlami 'laulmine', gen. lõla- Esimene liivi kirjakeelele pühendatud miz). Muudest tuletussufiksitest otsustati konverents läks korda nii mõneski mõttes. stiz-liidet eelistada paralleelselt kasutu­ Hulk tööd tehti ära keele normeerimisel, sel olnud samatähenduslikule stöz-liitele kuigi ajapuudus takistas kõigi kahelda- (kievämstiz 'kergesti'). vuste ja küsitavuste läbivaatamist. See Kokku- ja lahkukirjutamises kehtivad üritus aitas ka liivlastel mõista oma väike­ liivi keeles üldiselt samad reeglid mis se ja kaduva keele olulisust. Tundub, et eesti keeleski. Kokku kirjutatakse näi­ viimasel ajal on liivlaste seas taas elavne­ teks rovloul 'rahvalaul', kttõbsõnä 'kõne­ nud tegevus oma keele ja rahvuskultuuri käänd', vanäjemä 'ämmaemand' jne. fž- säilitamiseks. Paari aasta pärast pole võib­ komponenti (millel iseseisvat tähendust olla enam inimesi, kellelt elavat rahva­ ei ole) sisaldavate sõnaühendite kokku- keelt korjata. Oleks suur saavutus, kui sel­ lahkukirjutamises kokkuleppele ei jõu­ leks ajaks oleks liivlastel olemas oma reeg­ tud: nei Jž - neüž 'samuti, niisama'jne. lipärane ja ühtlustatud kirjakeel, mis Mineviku passiivi kesksõna tunnuseid oleks keele õpetamisel tugevaks aluseks ja (eesti keeles vastab neile tud-vorm) on liivi mis sõnavara rikkuselt ja väljenduste täp­ keeles neh: kunagi kasutati ainsuse tüvele suselt ei peaks ühegi suurema rahva keele liitmiseks tõt-/ dõt-tuimust, mitmuse tüvele kõrval häbenema. lutus töd-/cfö

856 KE EL JA KIRJANDUS

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI

TW

KOLMEKÜMNE KAHEKSAS AASTAKÄIK

SISUKORD

KEELETEADUS

Artiklid, lühikirjutised, publikatsioonid, mälestused

Alvre, P. Asesõna mõni erijoontest nr 2 99 — Mikael Agricola emakeelest ja selle eestipärasustest nr 7 449 Ehala, M. Integreeritud keeleteooria võimalikkusest tänapäeva keeleteaduses (I) nr 9 — 588, nr 10 680 Erelt, T. Kiriusutelu Rein Kulliga nr 10 699 — Numbrite kirjutamine. Kas numbrite või sõnadega? nr 3 191 — Soome keele kütkes nr 1 9 Help, T. Regulaarsed ja irregulaarsed verbid eesti keeles nr 3 — 162, nr 4 — 234, nr 5 320 Hone, L., Laar, M. Sada aastat Johannes Silveti (Schwalbe) sünnist nr 5 359 Kallasmaa, M. Mitmusevorme Saaremaa kohanimedes nr 1 20 — Rahvaetümoloogia ja historismi printsiip onomastikas nr 11 763 Karelson, R. Meenutuste Paul Ariste nr 7 - 489, nr 8 561 Käsik, R. Mis on pedagoogiline grammatika nr 1 48 Kokla, P. Paar kildu eesti-ungari kultuurisuhetest nr 8 554 Kulmar, T. Eesti keeleteaduse elav legend nr 11 733 Kõivupuu, M. Kaikakoolitus? Kellele? Milleks? Seitse aastat Kaika suveülikoole Võrumaal nr 9 621 Künnap, A. Vivat Congressus! nr 7 433 Lehiste, I. Meetrika foneetikast nr 8 - 525, nr 9 596 Mereste, U. Seaduste sõnastamise minimaalsusnõudest nr 10 693 Must, M. Aili Univere 23. X 1901— 5. X 1994 nr 1 65 Oja, V. Võrdlusel baseeruvaist värviliitsõnadest nr 12 809 Pajupuu, H. Eestlaste ja soomlaste kommunikatsioonikäitumise tagamaadest nr 11 767 Paldre, L. Keel ja prestiiž nr 6 373 Palli, H. Miks eestlased jäid püsima (Ajaloolise demograafia vaatenurgast) nr 7 475 Peebo, J. Emakeele Seltsi keeletoimkond soovitab magistrant: magistrandi: magistranti — ÕS-i tüüp nr 67 vaat nr 2 113 — Valve-Liivi Kingisepp —juubilar nr 11 788 Raag, R. Andrus Saareste Uppsalas nr 7 455 Remes, H. Soome esimesest eesti keele grammatikast nr 8 505 Saari, H. Üks häälikuõpetus nr 2 84 Salasoo, T. Morfoloogiliste tunnuste esmakasutus ühe lapse arenevas keeles nr 4 239 Sutrop, U. Eesti keele põhivärvinimed nr 12 797 Tender, Т., Kasak, E. Võru uuemad kirjaviisid ja Brown(e)'i liikumine nr 5 312 Vaba, L. Karl Kont ja Läti nr 10 702 Verschik, A Mitmekeelsus kui juudi kogukonna elu norm nr 6 403 Viikberg, J. Usutelu Hella Keemaga nr 4 266 Viitol, L., Ross, E. Usutelu Salme Nigoliga nr 3 185 Viitso, T.-R. Mitte ainult numbrite kirjutamisest nr 8 552

Arvustused

Alvre, P. Lastekeel mitmest aspektist (Lapsen normaali ja poikkeava kielen kehitys. Toim A. Iivonen, A. Lieko ja P. Korpilahti) nr 4 276 — Raamat esimesest soome keele lektorist (Irmeli Pääk­ könen. Suomalainen sydämessä. Carl Niclas Keckma- nin toiminta suomen kielen kehittäjänä) nr 11 781 Neetar, H. Hargla keel laia maailma (Salme Nigol. Hargla murraku konsonantism) nr 3 203 — Kaks eriilmelist sünonüümisõnastikku (Asta Õim. Sünonüümisõnastik; Paul F. Saagpakk. Sünonüümi­ sõnastik) nr 1 61 Sarv, I. Oodatud fraseoloogiasõnaraamat (Asta Õim. Fraseo­ loogiasõnaraamat) nr 2 135 Tedre, Ü. Üks ilus raamat (Tartumaa saja-aastaste jutud. Valimik murdetekste V. Kogunud Hella Keem) nr 7 498 Tiits, M. Praktiline leksikograafia (Bo Svensen. Practical Lexicography. Principles and Methods of Dictionary- Making) nr 5 354

Varia

Aastaauhinnad 1994 nr 1 72 Alvre, P. Silvi Vare filoloogiadoktoriks nr 9 647 Erelt, M. Heile Metslang filoloogiadoktoriks nr 7 500 Hausenberg, A-R., Kaal, H., Kingisepp, V.-L., Habicht, K., Niit, E., Tamm, K. Emakeele Seltsis nr 12 845 Keeleainestiku kogumise võistlus 1994 nr 6 432 Klaus, V. Konverents Liivi rannas nr 1 70 Kreinin, L. Esimene liivi kirjakeele konverents nr 12 855 Kukk-Halling, T. Tartus peeti akadeemik Paul Ariste päevi nr 7 503 Kull, R. Uuendatud õigusterminoloogiakomisjon nr 2 144 Kuusik, E., Langemets, M. Leksikograafia Euroopas 1994 nr 6 422 Künnap, A. Reet Käsik filoloogiadoktoriks nr 9 645 Metslang, H. XXI keeleteaduse päevad nr 3 209 Peebo, J. Läänemere rahvaste kirjakeelte algusaegu käsit­ lev konverents nr 9 644 Vaba, L. Doktoritöö läänemeresoome geograafilistest apella­ tiividest Läti kohanimedes nr 1 67 Veaparandus nr 4 288 Viitso, T.-R. Arvo Eegi doktoriväitekirjast nr 11 790

IV KIRJANDUSTEADUS

Artiklid, lühikirjutised, publikatsioonid, mälestused

Aaver, E. Uudisleid: Koidula kiri Alma Flomanile nr 6 410 Andre, L. Laastude lend nr 10 665 Annus, E. Kirjandusteose vaatepunkt nr 4 217 Berg, M. Astrid Reinia 1. III 1948 — 1.1 1995 nr 3 207 — Keele ja Kirjanduse küsimistest ärgitatud uitmõtteid ise­ enda tähtpäevaks nr 8 549 Eelmäe, A. A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus nr 2 - 115, nr 8 556 Eesti elav luulelugu (V. Ränik, M. Seping, Kauksi Ülle, V. Sõel- sepp, H. Mänd, D. Kareva, O. Kruus) nr 2 — 111, nr 3 — 190, nr 6- 407, nr 12 833 Epner, L. "Kirjaniku ülesandeks on kirjutada". Ilmar Külvet 75 nr 11 785 — Meeled ja mõistus. Sissejuhatuseks Madis Kõivu drama­ turgiasse nr 3 - 145, nr 4 225 Hain, J. Vildega kolmkümmend aastat tagasi nr 5 343 Haug, T. Gustav Suitsu kõne Jaan Tõnissonist aastal 1913 nr 6 361 Heuer, V. Arhiivid ootavad! nr 1 45 Järv, A. Lühimonograafiatest ja rahvusbiograafiatest nr 6 398 Kaalep, A. Eesti vabatahtlik Väinö Linna "Tundmatut sõdurit" lugemas nr 5 341 Kalda, M. Krossi keeleloomest. Romaanide "Kolme katku vahel" I ja "Wikmani poisid" põhjal nr 7 468 Kallas, T. Põlvkond XX sajandi finiširuudustikus ehk Arvo Val­ ton 60 nr 12 830 Kaplinski, J. Hiina vastupandamatu võlu nr 4 271 Kasemaa, K. Uku Masing semitistina nr 11 721 Kronberg, J. Raamatulik "Uputus" nr 9 617 Krusten, R. Tähelepandamatult ja silmapaistvalt nr 3 208 Kruus, O. Kirjanduskriitikust romaanikirjanikuks nr 12 842 — Kui on õnne, siis elame. Minni Nurme mälestuseks nr 2 139 Kuningas, O. Ühest lõunanaabrite vaimuvara vahendajast nr 10 717 Kõressaar, V. Jüri Kurman 10. VI1942 — 12. XII 1994 nr 11 784 Kost, E. Mats Traadi Palanumäe-tsükkel ning romaan "Hirm ja iha" nr 8 534 Lias, P. Punaste pihlade all nr 10 660 — Põhjamaade kirjanduste vastupandamatu võlu. Usutelu Arnold Raveliga nr 8 548 — Uusrealismilt modernismile nr 5 — 289, nr 6 385 Liiv, T. Juhan Viiding 1. VI 1948 — 21. II 1995 nr 5 358 Lillemets, E. Marje Pedajas iseendast nr 9 627 Lotman, P. Veel kord Heinrich Stahli Ingerimaal kirjutatud ka­ tekismusest nr 8 541 Läänemets, M. Linnart Mäll ja Tartu orientalistika nr 11 736 Matsin, P. Koera- ja vihmatrendist Vikerkaare luules 1994 nr 10 697 — Menukeid märgitakse nr 1 56 Muru, K. Ahel ja tuul (Kild Kalju Lepiku enesetunnetuslüürikast) nr 10 649 — Sõnast luuleks. Betti Alveri käsikirjadest mõeldes nr 3 156 Mägi, A. Kalju Lepik isiksusena nr 10 654 Olesk, P. Sihtpunktist keskpunkti. Jüri Talvet 50 nr 12 843 Olesk, S. 1950-ndad aastad soome luules. Lüürika modernism nr 7 436, nr 8 514 Parve, R. Jääkfakte (III) nr 1 41 Paul, T. Jaan Bergmann piiblitõlkijana nr 5 303 Peep, H. Apertseptsiooni ja retseptsiooni vaegustest. Ungari kirjanduse käekäigust Eestis nr 7 444 Põldmäe, A. Aine vaimuvald nr 10 716 Rebane, H. Sigrid Undseti "Siena Katarina" ja Karl Ristikivi "Mõrsjalinik" nr 9 604 Rummo, P.-E. Lähenedes Kalju Lepiku "Liii Marlenile" nr 10 657 Ruutsoo, R. In memoriam Juhan Viiding nr 5 328 Salupere, M. Koidula näidendid Pärnumaal aastatel 1871— 1872 nr 6 395 — Veel Koidula vaarvanematest nr 5 339 Zetterberg, S. Jaan Krossiga Jüri Viimsi mõjuväljas nr 2 73 Teder, E. Kes on salapärane eesti kirjanik, nõukogude korra õel vaenlane nr 105? nr 5 340 Tedre, Ü. Rein Sepp 23. IV 1921 — 25.1 1995 nr 4 284 Uibopuu, V. Saja-aastane Rootsi Kirjanike Liitja selle eesti seoseid nr 4 253 Undusk, J. Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: sünekdohhi printsiip nr 9 — 577, nr 10 — 669, nr 11 746 — Josef Nadler ja Gustav Suits. Eakaaslaste kohtumine nr 3 170 Vahtre, S. Chilian Rauscherti elutee ja elutöö nr 1 — 29, nr 2 103 Valgemäe, M. "Kollase kassi" metamorfoos nr 11 757 Valmas, A. Mees, kelle elutöö jääb püsima aastasadadeks. En­ del Annus 80 nr 2 142 Veidemann, R. Esseisti kiituseks. Fanny de Siversi tähtpäe­ va puhul nr 10 715 — Jumalaga, ainsus! (Postmodernismi väljakutse eesti kirjandusele ja kriitikale) nr 1 — 1, nr 2 77 — Uus Eesti — uus kirjandus? nr 12 793 Villandi, V. Asta Hameri 2. XII 1922 — 18. VII 1995 nr 12 841

Arvustused

Beier, P. Eesti anarhisti taskupiibel (Tõnu Trubetsky & Anti Pathique. Daam sinises. Punk-romaan) nr 11 777 Hellerma, K. Ma pole neiu, ma olen inimene (Triin Soomets. Janu masinas) nr 4 273 Härm, V. Mosaiikpildi kokkupanek (Indrek Hirv. taskuraamat (taskutähekerjus)) nr 7 495 Juske, A. Derrida on maale toodud (Jacques Derrida. Posit­ sioonid) nr 10 710 Kivi, A. Vabadus ja armastus käivad harva käsikäes (Reet Kudu. Vabadus ja armastus) nr 6 418 Künstler, P. Kodu oleks ilus (Mats Traat. Kodu on ilus) nr 4 275 — Naljakas, et pihtas, kahju, et põhjas (Teet Kallas. Jää hüvasti, mr. Shakespeare) nr 9 634 Liivamets, M. Koik on kokku... elamatus (Ene Mihkelson. Ni­ me vaev) nr 1 57 — Palju siin lisada enam polegi...(Jaan Kross. Järelehüüd) nr 2 129 Matsina, M. Kuhu jäi Jumal? (Tarmo Teder. Kurat kargas pähe) nr 12 836 VT Matsina, M. Poeet, Jeesus ja Remsu (Olev Remsu. Poeet ja Jeesus) nr 6 416 Miller, V. Paljudele vajalik teatmeteos (Eestis ilmunud saksa-, vene-ja muukeelne perioodika 1675—1940. Toim E. Annus) nr 6 419 — Väike raamat suure sisuga (Aarne Vinkel. Martin Körber. Elutee ja töö) nr 5 353 Olesk, S. Ingli koljust, valgest koerast ja eriti Enn Lillemetsast (Enn Lillemets. Olemise valge koer ehk ingli kolju) nr 5 350 — Võim Soomes, võim Eestis, võim kirjanduses (Vallan ver­ kot ja hengen neuvokkuus. Toim Markku Ihonen ja Jaan Undusk) nr g 201 Poodnek, E. Iga raamat meenutab mõnda eelnevat (Henn Mi-

kelsaar. Käiski Nuustakul ära) nr 5 351 Põldmäe, P. Kassina Eesti Vabariigis (Astrid Reinia. Kodanik on loll) nr 3 200 — Kirjad Ida-Euroopast (Jaan Kaplinski. Jääja Titanic) nr 9 636 Rebane, H. Johann Voldemar Jannseni näidendeist (J. V. Jann­ sen. Näidendid. [Koostanud Külli Laugaste]) nr 2 130 — Valguse ja varju segu (Aino Kallas. Jäätunud šampanja.

Päevaraamat aastaist 1907—1915) nr ю 707 — Valgus ja varjud (Aino Kallas. Pärjapunuja. Päevaraamat aastaist 1897—1900) nr 7 497 Salupere, M. Märkmeid Koidulauliku albumi ilmumise puhul (Lydia Koidula 1843—1886. Koostanud Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk) nr 9 g38 Soomets, T. Valge ja kollane (Kaks muinasjuttu [Paavo Matsin. Monoloogid. Mait Laas. Meie päeva revolutsionäär]) nr 11 778 Teder, E. Paeluv mälestusteraamat (Eeva Niinivaara. Ikka pais­ tab seesama päike. Elu mu noorusaja Eestis ja Soomes) nr 1 59 Tedre, Ü. Ühe mälestusraamatu puhul (Artur Adson. Lahkumine. Ülestähendused viimasest aastakümnest) nr 11 779 Tõnts, Ü. Kas rahvuskultuuri kadumine on loodusseadus? (Teet Kallas. Jää hüvasti, mr. Shakespeare) nr 9 635 — Kirjandus on kirjandusloo peategelane (Kai Laitinen. Soome kirjanduse ajalugu. Soome rahvaluule: Satu Apo. Soome rootsikeelne rahvaluule: Gun Herranen) nr 8 567 — Vabanemine huumori läbi (Ilmar Talve. Juhansoni reisid) nr 6 415 Uibopuu, V. Raimond Kolga monograafiat lugedes (Oskar Kruus. Kirjanik Raimond Kolk. Elukäik ja looming) nr 12 837 Undusk, J. Uuemat kirjandusteadust Saksast (I) (Moderne Lite- ratur in Grundbegriffen. Herausgegeben von Dieter Borch- meyer und Viktor Žmegac. 2., neu bearbeitete Auflage) nr 8 571 Viitol, L. Kirjad ajaloole (Kaksteist eesti kirja) nr 10 708 — Nii noor, nii contra! (Contra. Ohoh!) nr 12 835 — Sirje Kiini süvenemised (Sirje Kiin. Hirme ja arme) nr 2 132 Villandi, V. Elu ja lood (Heljo Mänd. Roheline hääl; Eeva Park. Tolm ja tuul; Holger Pukk. Suvest suveni (1990); Holger Pukk. Suvest suveni (1994); Eno Raud. Siniste kaantega klade) nr 3 i96

Varia

H.N. XXXVIII Kreutzwaldi päevad nr 4 288 Velsker, M. Tartus kõneldi arbujaist nr 4 285 Viik, K. Eesti Kirjanduse Selts 1994. aastal nr 10 720

VII FOLKLORISTIKA, MUINASKULTUUR

Artiklid

Eelsalu, H. Rahvaluule mõistatuslik valge põder nr 9 611 Hiiemäe, M. Tähtpäevajuttu Pille Kipparist nr 10 718 Oinas, F. Eluloolisi märkmeid ja mälestusi nr 2 120 — Vastuseks dr Ülo Tedrele nr 6 414 Pino, V. Kes on käinud Peipsi piiril...Täiendavat Juhan Wei­ zenbergi rahvaluuleharrastusest nr 12 818 Räim, H. Eduard Ertis 1.11915 — 19. XII 1994 nr 3 206 Sarv, V. Kristjan Torop 5. III 1934 — 28. XI 1994 nr 2 141 Viires, A. Oskar Kalda doktoritöö oponendi silmade läbi nr 7 484 Vissel, A "Laulul ond palju sõnuda..." nr 11 786

Arvustused

Laul, S. Uurimus lätlaste muinaskultuurist ja päritolust (E. Šnore. Agrä dzelzs laikmeta uzkalnini Latvijas austrumu dajä) nr 10 712 Pühvel, M. Veel kord "Beowulfist" ja selle eestindusest (Beo­ wulf. Tõlkinud Rein Sepp) nr 8 566 Tedre, Ü. Kalevipoeg või "Kalevipoeg" (Felix Oinas. Surema­ tu Kalevipoeg) nr 4 279

Varia

Oras, J. Noorte folkloristide kevadkonverents nr 12 851 Ribenis, K. ES-i rahvaluulesektsioonis nr 1 71 Salve, K. ES-i rahvaluulesektsioonis nr 6 431 — Rahvusvahelised folkloorikonverentsid nr 6 429 Salve, K., Vahtramäe, E., Vissel, A. ES-i rahvaluulesekt­ sioonis nr 8 575 Tamm, K. ES-i rahvaluulesektsioonis nr 11 792 Tedre, Ü. Ülo Valk kaitses doktoriväitekirja nr 1 68 — Rahvausundiseminar nr 12 854 Vissel, A., Kalmre, E. ES-i rahvaluulesektsioonis nr 4 287 Vissel, A., Kõiva, M. Perekond kui traditsiooni kandja nr 3 212

VIII INHALT

R. Veidemann. Ein neues Estland — eine neue Literatur? 793 U. Sutrop. Die estnischen Bezeichnungen fur die Grundfarben 797 V. Oja. Auf dem Vergleich basierende Farbkomposita 809 V. Pino. Wer an der Grenze am Peipussee gewesen ist... Ergän- zungen zur Folkloreliebhaberei von Juhan Weitzenberg 818 Т. Kallas. Die Generation auf der Zielgeraden des 20. Jahrhun- derts oder Arvo Valton — 60 830 Lebendige estnische Poesiegeschichte (D. Kareva, O. Kruus) 833

REZENSIONEN

L. Viitol. So jung, so contra! (Contra. Ohoh! 1995) 835 M. Matsina. Wo bleibt Gott? (Tarmo Teder. Kurat kargas pähe. Tallinn, 1995) 836 V. Uibopuu. Beim Lesen der Monographie über Redmond Kolk (Oskar Kruus. Kirjanik Raimond Kolk. Elukäik ja looming. Tal­ linn, 1995) 837

RUNDSCHAU 841

Armas lugeja!

Ilusaid jõulupühi ja õnnerikast uut aastat!

Keele ja Kirjanduse toimetus 7 kr. 78167

TEKSTIS SELETAMATA LÜHENDID

CIFU = Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum; E = M. J. Eiseni kogu KM ERA-s; EAA = Eesti Ajalooarhiiv; EKI =Eesti Keele Instituut; EKRK = Tartu Ülikooli eesti kirjanduse ja rahva­ luule kateedri rahvaluulekogu; EKS = Eesti Kirjanduse Selts; ERA = Eesti Rahvaluule Arhiivi kogu KM ERA-s; ERM = Eesti Rahva Muuseum; ES = Emakeele Selts; E, StK = M. J. Eiseni sti­ pendiaatide kogu KM ERA-s; EÜS = Eesti Üliõpilaste Seltsi kogu KM ERA-s; f = fond; H = J. Hurda kogu KM ERA-s; KK = Keel ja Kirjandus; KKI = Keele ja Kirjanduse Instituut; KM EKLA = Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv; KM ERA = Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv; 1 = leht; m = mapp; n = nimistu; NÄK = noorte autorite koondis; p = pöördel; RKM = Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogu KM ERA-s; s = säi­ lik; TRÜ = Tartu Riiklik Ülikool; TÜ = Tartu Ülikool; VÕK = vabariiklik õigekeelsuskomisjon; ÕES = Õpetatud Eesti Seltsi fond KM EKLA-s; OS = Õigekeelsussõnaraamat. Tallinn, 1976.

Murded ja murrakud: Ambla; Anseküla; As = asun­ dused; eP = põhjaeesti murded; Hargla; Helme; HJn = Harju- Jaani; Hlj = Haljala; His = Halliste; Häädemeeste; Iisaku; Jaani; JJn = Järva-Jaani; Juuru; Jõhvi; Jämaja; Jüri; Kaarma; Kadrina; Kanepi; Keila; Khk = Kihelkonna; Khn = Kihnu; KJn = Kolga-Jaani; Kodavere; Koeru; Kose; Krj = Karja; Krk = Karksi; Krl = Karula; Kullamaa; Kuusalu; Käina; Kärla; Laiuse; Leivu; Lutsi; Lüganuse; M = Mulgi murre; Martna; Mihkli; MMg = Maarja-Magdaleena; Muhu; Mustjala; Nõo; Palamuse; Peetri; Pha = Püha; Pilistvere; Pst = Paistu; Pöide; Rannu; Rapla; Reigi; Risti; Rõuge; Räpina; Saaremaa; Saarde; Sangaste; Setumaa; Simuna; SJn = Suure-Jaani; T = Tartu murre; TMr = Tartu-Maarja; Tori; Trm = Torma; Trt = Tartu linn; Trv = Tar­ vastu; Tõstamaa; Urvaste; V = Võru murre; Vastseliina; Vigala; Viljandi; VII = Valjala; Vln = Viljandi linn; VNg = Viru-Nigula; Võnnu; Vändra.

Keeled: ingl = inglise; pr = prantsuse.

JÄRGMISTES NUMBRITES:

• Kuidas sündisid J. Lotmani artiklite kogumi­ kud? • Ikka jälle tänapäeva eesti kirjandusest • "Soome rahvakultuuri atlase" 2. köide • Hora- tiuse eestindustest • Arvutuslingvistika arengu­ loost ja õpetamisest