KAITSE KODU! 7’ 2010 (99/545) KAITSELIIDU RIIGIÕIGUSLIKUST OLEMUSEST Kaitseliidu Uue Seaduse Kirjutamisel Tuleb Lähtuda Tema Unikaalsest Seisundist Eesti Riigis

KKAITSEAITSE

KKAITSELIITLASEDAITSELIITLASED SAIDSAID KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 7 U(99/545) 2010! SSOOMESOOMES SISSIKOOLITUSTSISSIKOOLITUST

KKAITSELIIDUAITSELIIDU RIIGIÕIGUSLIKUSTRIIGIÕIGUSLIKUST OLEMUSESTOLEMUSEST KAITSELIIDU KOOL KOLMNURGAS ALU-NYMINDEGAB-THBILISI ÄRGU VÄSIGU IIAL TE VIRGAD KÄED! NAISKODUKAITSE ETTEVALMISTUSED ERAKORRALISTEKS AEGADEKS

VENEMAA RELVAJÕUDUDE ENIMLEVINUD SOOMUSMASINATE IDENTIFITSEERIMINE II SEERSANT, TÄHELEPANU!

SCOUTSPATALJON PAKUB TÖÖD NOOREMALLOHVITSERIDELE SOOMUKIJUHI, KUULIPILDURI VÕI TANKITÕRJEGRANAADIHEITURINA.

HUVITAV AMET JA KINDEL SISSETULEK TAGATUD. MUID SOODUSTUSI NING KANDIDEERIMISE TINGIMUSI VAATA WWW.ELUKUTSE.EE

SAADA OMA KANDIDEERIMIS- AVALDUS ENNE 30. NOVEMBRIT. E-KIRJAGA: [email protected] VÕI HELISTA 717 0800 SISUKORD KAITSE KODU! 7’ 2010 (99/545) KAITSELIIDU RIIGIÕIGUSLIKUST OLEMUSEST Kaitseliidu uue seaduse kirjutamisel tuleb lähtuda tema unikaalsest seisundist Eesti riigis ...... 11

KAITSELIITLASED SAID SOOMES SISSIKOOLITUST Soomlased pole seni taastanud oma Kaitseliitu, kuid Eesti kaitseliitlastel on siiski põhjust põhjanaabritelt õppimas käia ...... 43 15 Reservõppekogunemisest Pärnumaal ÄRGU VÄSIGU IIAL TE VIRGAD KÄED! Kaitseliidu poolt vaadates Ülevaade Naiskodukaitse ettevalmistustest erakorralisteks aegadeks Teise maailmasõja eel ...... 47

Teenetemärkide andmine Kaitseliidu aastapäeval ...... 6 Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste kõne Kaitseliidu 92. aastapäeval ...... 8 Mõnikord võidavad või kaotavad sõdu luurajad ...... 14 Reservõppekogunemisest Pärnumaal Kaitseliidu poolt vaadates ...... 15 “Põhjakonn”. Kolme maleva ühisõppus motiveerib arenema ...... 17 21 Patrullvõistlus “Paras paar” on enda elutruu proovilepanek ...... 21 Eestlased käisid õhupüssijahi MMil ...... 23 Patrullvõistlus “Paras paar” on “Pahkla vint” näitas, et eestlased on soomlastest paremad laskurid ...... 24 enda elutruu proovilepanek Viru maleva mehed on võidukad laskjad...... 25 Järva maleva Sügispatrulli parim oli Kõrgema Sõjakooli võistkond ...... 25 Iisaku kaitseliitlased võitsid kodumaleva patrullvõistluse ...... 26 Politsei ja Kaitseliit tugevdavad üheskoos siseriiklikku julgeolekut ...... 27 Tänu Afganistanis langenud Eesti kaitseväelaste mälestusmärgi püstitamise toetajatele ...... 28 Sõjapidamine VII. Veel kord manööversõja taktikast ehk Boydi ja Lindi teooria rohujuure tasandil ...... 32 45 Kaitseliidu Kool kolmnurgas Alu-Nymindegab-Thbilisi ...... 41 Naiskodukaitse Põhja piirkonna koormusmatk – Naiskodukaitse Põhja piirkonna koormusmatk päev täis positiivseid emotsioone ...... 45 – päev täis positiivseid emotsioone Algajatest läbi raskuste praktikuteks ...... 51 Orissaare sügislaager avardas silmaringi ...... 53 Kodutütarde laager öiste hirmujuttude ja lollistaariga ...... 53 Kuidas ma läbisin “Kuperjanovlaste raja” ...... 54

KAITSELIIT TÄHISTAS 54 OMA 92. AASTAPÄEVA Nagu iga aasta 11. novembril 1918. aastast Kuidas ma läbisin “Kuperjanovlaste raja” alates, ajal, mil Lääne-Euroopas mälestatak- se Esimese maailmasõja lõppemist, tähistab Kaitseliit oma sünnipäeva. Tänavu möödus sellest olulisest tähtsündmusest 92 aastat ja Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste oli kutsunud Kaitseliidule olulised inimesed kokku meie laulva revolutsiooni hälli ehk Tallinna lau- luväljaku peahoonesse. Meeleolukalt kujundatud pidumaja küllap süvendas kõigi kokkutulnute 16 veendumist: kui vaja, laulame taas, kui vaja, võit- leme kui üks mees, et Eesti oleks vaba!. Vt lk 8

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 3 PEATOIMETAJA VEERG

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. september 1925 VÄLJAANDJA KAITSELIIT Ilmub kaheksa korda aastas. PEATOIMETAJA: kpt Ivar Jõesaar Ivar Jõesaar, kapten TEGEVTOIMETAJA: n-ltn Taive Kuuse KEELE- JA STIILITOIMETAJA: Kaitseliit kui üheksavägine Viire Villandi uistsed eesti maaisad ja maaemad teadsid kõike sellest maast, millel meie- MAKETT JA KÜLJENDUS: gi täna elame. Teadsid kündi ja külvi, teadsid paiku, kus kõrgus energia- Matis Karu Msammas, tundsid pühapuude hingust ning metsa- ja aasataimede terven- REKLAAM JA LEVI: davat väge. Kindlast oskasid nad loomade keelt ja eks ussisõnugi ole muistsest [email protected] asjast saati põimitud vöökirjadesse. See toekas põhimõte, et kodutanumalt pead TOIMETUS: ammutama oma elamise väge ning kodumetsast ja -aasalt võid leida kõike, mida Riia 12, Tartu 51013 eluks vaja, on ühe vana ja põlise rahva allesjäämise alustala ning eluusk. Kuid nagu pole me ise võrdsed siin päikese all, on teistest tugevam ka üks ravivatest Telefon 717 9155 taimedest, millele vanarahvas on omistanud tervendavat toimet rohkem kui ühe Faks 717 9150 häda vastu. Uhkelt õiemõõka viibutavat üheksavägist on tarvitatud köha ja hin- Toimetuse e-mail: gamisteede põletike, neeru- ja põiehaiguste korral, haavade ja ohatiste raviks. [email protected] Ja hädasid, mille vastu ta aitab, on veel rohkem. Eriline vägi pidi tal olema aga Trükitud ASi Printall trükikojas igasuguste üleloomulikest jõududest tulnud hädade vastu. Ta aitas kõrvaldada nõiduse, kurja silma jne tagajärgi. Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta. Mitte asjata ei otsi ma sedapuhku Kaitseliidule võrdlust muistsest metsaaptee- KAITSELIIT INTERNETIS: gist. Oma kodude kaitseks röövivate väekargajatest tsaariarmee sõdurite vastu www.kaitseliit.ee loodud Kaitseliit on ajaloo jooksul pidanud täitma ülesandeid, mida riigi püsi- www.alutaguse.ee miseks vaja. Kui rahvavägi võttis Vabadussõja rinnete hoidmise üle, tegelesid www.jogevamalev.ee kaitseliitlased tagalas korra hoidmise, vangide valvamise ja salakaubavedajate laane.kaitseliit.ee püüdmisega jne. Pärast 1924. aasta putšikatset jagus kaitseliitlastele ülesandeid toompea.kaitseliit.ee sõjaks valmistumisest kolkakülades korra valvamise ja seltsielu eestvedamiseni. Iseseisvuse taastamise järel oli Kaitseliit kutsutult – vahel ka kutsumata – ikka esi- parnu.kaitseliit.ee mesena kohal, kui tuli alles nõrgukest riiki oma territooriumil kehtestada. polva.kaitseliit.ee rapla.kaitseliit.ee Ka täna, kui Eesti Vabariik püsib kõikide tunnuste järgi kindlamalt kui iial enne, tallinn.kaitseliit.ee on Kaitseliidul tegemist üheksa ja rohkema väljakutsega ning häid inimesi tema www.meredivisjon.ee ridadesse on juurdegi vaja. Kaitseliit valmistab sõjaliseks riigikaitseks ette oma www.hot.ee/laanemk liikmetest üksusi ja toetab reservüksuste loomist. Kaitseliit on valmis vajadusel yhend.kaitseliit.ee koos Päästeametiga loodusõnnetustega rinda pistma ning koos Politsei- ja Piiri- www.virumalev.ee valveametiga tagama korda riigi sees ja piiridel. Kaitseliidu noorteorganisatsioo- tartu.kaitseliit.ee nid osalevad järgmise põlvkonna tublide riigikodanike kasvatamisel ja Naisko- www.ut.ee/akmk dukaitse ülesandeid ei jõua üles lugedagi. Kaitseliit on koondanud enda alla ka valgamaa.kaitseliit.ee moodsa aja ohtudele vastu astumiseks valmistuvad küberkaitseliitlased. Ning jarva.kaitseliit.ee tõelise üheksavägi(la)se vääriliselt peab Kaitseliit edaspidi oma kogu aeg kõikjal Eestis kohalolekut ning oma esindatust igas elussfääris ja sotsiaalses grupis ära Toimetuse kõnetund kasutades hakkama Eesti rahvale pakkuma ka psühholoogilist kaitset, et vastu esmaspäeviti kell 13–15 panna vaenulikule propagandale ja mõjutusoperatsioonidele. Kaitseliidul tuleb Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106 lihtsalt teha selgelt eesmärgistatult seda, milleks ta on loodud – olla toeks oma Kaastööde saatmise tähtaeg rahvale, igale Eesti inimesele tema raskel tunnil. KK! Kaitse Kodu! järgmisesse numbrisse on 29. november 2010

4 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 UUDISED Tuhanded lapsed mängisid kõikide laste isadepäeval

uhanded lapsed, isad ja emad mängisid ja võistlesid Võrus Ees- Tti jõustruktuuride korraldatud kõikide laste isadepäeval, vaatasid esinejaid ning tutvusid relvastuse ja varustusega. “Kõikide laste isade- päev on väga vahva üritus. Loodan, et isade-emadega kohal käinud lapsed saavad teada, et isa ei ole mitte ainult suur ja hea, vaid hoolitseb ka selle eest, et meiega midagi halba ei juhtuks,” ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. “Iga päev seisavad meie kaitsel kaitseväelased nii siin Eestis kui ka kodust kaugel Afganistanis ja teistel operatsioonidel.” Üheksan- dat korda korraldatava isadepäeva- ürituse eesmärgiks oli väärtustada isa kui kaitsja, aga ka kasvataja ja õpetaja rolli.

Kõikide laste isadepäeva tehnika- naeestlastele teenistuskoeri, märu- Võru tantsukool ja Budoklubi. Ko- näitusel said lapsed ja isad näha lipolitsei ja päästjad vormirõivaid. gupereüritust juhtis reservohvitser kaitseväe uut soomukit Pasi XA- Isad ja lapsed said lasta õhupüssist ja kaitseliitlane nooremleitnant 188, õhutõrjeraketikompleksi Mis- ja laskeimitaatorist, proovida selga Madis Milling. Kõikide laste isade- tral, tankitõrjesüsteemi MILAN-2, sõduri- ja päästevarustust ning võt- päeva korraldavad kaitsevägi, Kait- 23 mm õhutõrjekahurit, 122 mm ta mõõtu erinevatel võistlustel. seliit, siseministeerium, politsei- ja ja 155 mm haubitsat, 120 mm mii- piirivalveamet, päästeamet ning nipildujat, politsei-, piirivalve- ja Kõikide laste isadepäeval esinesid turvafirma G4S. Varem on kõikide päästesõidukeid. Oma oskusi näitas Ines, Traffic, kaitseväe orkester, po- laste isadepäeva korraldatud Tal- Vahipataljoni drillimeeskond. Polit- litsei- ja piirivalveameti orkester, linnas, Tartus, Rakveres, Viljandis ja sei- ja piirivalveamet tutvustas lõu- laste ja noorte tantsurühm Hopser, Paides. KK!

LÜHIDALT JÄRVA MALEV VALIS AASTA KAITSELIITLASE JA kelle tegevus Kaitseliidu ja tema eriorganisatsioonide NAISKODUKAITSJA heaks on olnud silmapaistev. KK! ärva malevas Kaitseliidu 92. aastapäeva puhul korraldatud pidulikul üritusel Veski-Sillal anti esimest korda KAITSELIIT KUTSUS JÄRVAKANDIS KOOLIÕPILASI Jvälja maleva aasta kaitseliitlase ja naiskodukaitsja tii- OMA 92. SÜNNIPÄEVALE tel. Järva maleva aasta kaitseliitlaseks valiti seersant Aivar aitseliit korraldas 10. novembril, oma 92. aastapäeva Rullinkoff, Järva ringkonna aasta naiskodukaitsjaks Maire eelõhtul, Järvkandis, kus organisatsiooni taastamine Arro. Järva maleva pealiku major Arvi Niglase sõnul ise- K20 aasta eest avalikult välja kuulutati, eeskätt noor- loomustavad kaaslased Türi üksikkompanii Türi I rühma tele mõeldud Kaitseliidu päeva. Selleks kutsuti ümber- pealikut Aivar Rullinkoffi kui pühendunud ja aktiivset kait- kaudsete koolide lapsed Järvakandi kultuurihalli tutvuma seliitlast, keda hinnatakse nii tänu tema oskustele ja tead- Kaitseliidu relvastusega, proovima kätt laskeimitaatoril ja mistele kui ka suhtumisele Kaitseliidu eesmärkide ellu- osalema põneval matkamängul. Oma tegevust tutvustasid viimisesse. samas ka Kaitseliidu koostööpartnerid Politsei- ja Piirival- Naiskodukaitse Järva ringkonna esinaise Kaire Lõhmuse veametist ning Päästeteenistusest. Loomulikult pakuti sõ- sõnul on aasta naiskodukaitsja tiitli pälvinud Maire Arro durisuppi. Kaitseliidu päeva lõpetuseks näidati Järvakandi teinud vabatahtlikuna ringkonna tegevuse edendamiseks kinos tasuta mängufilmi “Detsembrikuumus”. palju tööd, kusjuures kõike seda südame ja hingega. Ta Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste sõnul on teeb kõike hästi ja tema peale võib alati kindel olla, lausus igati kohane keskenduda Kaitseliidu aastapäeval noorte- Lõhmus. le. “Et olla tõsiseltvõetav ja vajalik organisatsioon, peame Lisaks Rullinkoffile ja Arrole tunnustati aastapäevaüritusel ajaga kaasas käima ja loomulikult saab seda teha kõige pa- ka teisi kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid, kodutütreid, noor- remini noori oma tegevusse kaasates,” selgitas kolonelleit- kotkaid ja koostööpartnereid, kokku ligi pooltsada inimest, nant Lumiste. KK!

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 5 KAITSETAHE

Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste 15. novembri 2010 käskkiri nr K-1.1-1/18957P Teenetemärkide andmine Kaitseliidu aastapäeval

Kaitseliidu seaduse § 11 lg 8 ja § 13 lg 9 2.3. Teenetemedali eriklassi kavaleride kapral Tõnu LOONET nr 1172 alusel ning seoses Kaitseliidu 92. aastapäe- nimekiri reamees Orm TAMMEPUU nr 1173 vaga Harju malev Indrek ERNESAKS nr 1174 Markku PELTONIEMI nr 657 Kadi KALBIN nr 1175 1. AVALDAN KAITSELIIDU KESKJUHATUSE 30. SEP- Pärnumaa malev Kalju NIGLASSON nr 1176 TEMBRI 2010 OTSUSE NR K-0.1-1/16411PR Kaido KIVI nr 658 Heino RAIE nr 1177 MEDALITE ANDMISE KOHTA Tartu malev Kalle REA nr 1178 1.1. Valgeristi III klassi kavaleride nimekiri kapten Marko LAND nr 659 Tartu malev Lääne malev leitnant Sven LIISTER nr 660 vanemseersant Janek METSMAA nr 1179 Kaidi SITS nr 795 reamees Margo KLAOS nr 661 seersant Riho NURM nr 1180 1.2. Teenetemedali eriklassi kavaleride Ove SAAR nr 662 lipnik Kristi LIND nr 1181 nimekiri Kaja SUUR nr 663 Valgamaa malev Alutaguse malev Kalvar TAMMINE nr 664 Leo LIBOV nr 1182 marssal Anatoliy SHEVCHENKO nr 636 Valgamaa malev 2.6. Teenetemedali III klassi kavaleride kindralleitnant Andrei GRITSKOV nr 650 Jaan BALODIS nr 665 nimekiri kindralmajor Vladimir PALAMAR nr 651 Tõnis BALODIS nr 666 Harju malev ülemveebel Markku TOIKKA nr 652 Kaitseliidu peastaap seersant Peeter TASSO nr 3257 ülemveebel Kari KOIVULA nr 653 Mart JÄRVIK nr 667 kapral Heiki LILLEVÄLI nr 3258 ülemveebel Erkki RIKA nr 654 2.4. Teenetemedali I klassi kavaleride reamees Piret RINGVEE nr 3259 vanemveebel Timo KITUNEN nr 655 nimekiri reamees Kalle SLENG nr 3260 veebel Kari HAAPANEN nr 656 Harju malev reamees Mati TREI nr 3261 1.3. Teenetemedali II klassi kavaleride Madis KELLO nr 245 reamees Urmas VEERSALU nr 3262 nimekiri Jaan KOTKAS nr 246 Johannes TÕRS nr 3263 Lääne malev Jõgeva malev Maris BORŠTŠIK nr 3264 leitnant Heino MAANAS nr 1163 vanemveebel Meelis MITT nr 247 Iivi ROOL nr 3265 Ulvi KARK-JAARMA nr 1164 Järva malev Heli JÜRISSON nr 3266 1.4. Teenetemedali III klassi kavaleride seersant Janis BARANIN nr 248 Jane ALJASMÄE nr 3267 nimekiri Pärnumaa malev Aavo KOTELNIKOV nr 3268 Lääne malev veebel Mati PÕLLUSTE nr 249 Jõgeva malev nooremleitnant Sulev LUIGA nr 3282 reamees Argo RING nr 250 lipnik Margus VIRU nr 3269 vanemseersant Tallinna malev lipnik Viktor NÕMM nr 3270 Marek VAINUMÄE nr 3283 nooremseersant Ado RESS nr 252 nooremseersant Siim ADAMSON nr 3271 Põlva malev Tartu malev nooremseersant nooremleitnant Allar EESMAA nr 3284 nooremleitnant Raigo POOL nr 253 Jaak LAURIKAINEN nr 3272 2.5. Teenetemedali II klassi kavaleride reamees Andres KRUUSKAND nr 3273 2. AVALDAN KAITSELIIDU KESKJUHATUSE 14. OK- nimekiri reamees Avo JÕESSAR nr 3274 TOOBRI 2010 OTSUSE NR K-0.1-1/17323PR Harju malev reamees Rünno SAVIR nr 3275 MEDALITE ANDMISE KOHTA nooremmaat Helmut LOIK nr 1155 Järva malev 2.1. Valgeristi II klassi kavaleride nimekiri Jõgeva malev Kaarel JÄNES nr 3276 Rapla malev leitnant Lembit KULDMAA nr 1156 Allan PÕLDMAA nr 3277 vanemseersant Arvo KÄSTIK nr 796 kapral Enn ROSENTAU nr 1157 Ants JÕE nr 3278 Tallinna malev Järva malev Siim TISCHLER nr 3279 kapten Rein LUHAORG nr 799 veebel Raid SAAR nr 1158 Kaspar KÕIV nr 3280 2.2. Valgeristi III klassi kavaleride nimekiri vanemmaat Sulev EINMA nr 1159 Tiiu VÄLI nr 3281 Järva malev reamees Karl JÜRJEN nr 1160 Pärnumaa malev kapten Alfons JAKOBSON nr 793 August ALBERT nr 1161 leitnant Oliver TOOMELA nr 3285 kapral Jaanus SAARELAHT nr 794 Vello LAPRIK nr 1162 nooremleitnant Mart LABI nr 3286 Rapla malev Pärnumaa malev seersant Eerich TUULING nr 3287 nooremleitnant Arto DUREJKO nr 797 vanemveebel Ervin HANSALU nr 1165 nooremseersant Kristi KIVISAAR nr 3288 Saaremaa malev seersant Pille LEND nr 1166 reamees Armand SAVI nr 3289 August KUNING nr 798 nooremseersant Harry SILGO nr 1167 Rapla malev Tallinna malev Tallinna malev nooremseersant Reinart ROO nr 3290 kapral Ustav TENNO nr 800 kapten Erik NIINE nr 1168 kapral Jaanus SMIRNOV nr 3291 Tartu malev veebel Mehis OIDSALU nr 1169 Saaremaa malev nooremleitnant Margus KLAIS nr 801 vanemseersant Ülo MÜÜRSEPP nr 1170 Taimi KIISSA nr 3292 lipnik Alar KÖÖBI nr 802 nooremseersant Kristjan MOOR nr 1171 Maret KOOR nr 3293

6 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 KAITSETAHE

Sakala malev Märt KIKKAS nr 3314 nooremseersant Paavel VÄHK nr 256 kapral Arvo KAMA nr 3294 Anton DONTSOV nr 3315 nooremseersant Heiki VÄLIMETS nr 257 Tallinna malev 4.2. Teenetemedali II klassi kavaleride nooremleitnant Robert KASE nr 3295 3. AVALDAN KAITSELIIDU KESKJUHATUSE 8. NO- nimekiri nooremleitnant Kaido SAUL nr 3296 VEMBRI 2010 OTSUSE NR K-0.1-1/18607PR Alutaguse malev seersant Henrik GUTHAN nr 3297 MEDALITE ANDMISE KOHTA leitnant Robert NAGEL nr 1183 seersant Ervin KROON nr 3298 3.1. Valgeristi III klassi kavaleride nimekiri vanemseersant Silver KOORT nr 1184 nooremseersant Arthur PAKKAS nr 3299 Kaitsevägi seersant Andrus VERNIK nr 1185 reamees Indrek LOORENTS nr 3300 major Tõnu MIIL nr 804 kapral Jaanus KAARAMA nr 1186 Tartu malev Kaitseliidu peastaap reamees Veljo AUN nr 1187 kolonelleitnant Artur LILLENURM nr 3301 major Neeme BRUS nr 803 reamees Vello OJA nr 1188 kapten Tamur KUSNETS nr 3302 leitnant Riina NEMVALTS nr 805 reamees Endel TOOMSALU nr 1189 lipnik Viljar VALDER nr 3303 3.2. Teenetemedali I klassi kavaleride 4.3. Teenetemedali III klassi kavaleride seersant Marten KARISE nr 3304 nimekiri nimekiri kapral Raivo PRANK nr 3305 Pärnumaa malev Alutaguse malev reamees Valdur KUKK nr 3306 Andres LEPIKU nr 251 lipnik Siim LINNARD nr 3316 reamees Peeter PÕLDVER nr 3307 nooremseersant Ardo VOLMER nr 3317 reamees Aive UIBO nr 3308 4. AVALDAN KAITSELIIDU KESKJUHATUSE 9. NO- kapral Vladimir BUKETOV nr 3318 Valgamaa malev VEMBRI 2010 OTSUSE NR K-0.1-1/18723PR kapral Anton GONTŠAROV nr 3319 vanemseersant Rauno RÄTSEPP nr 3309 MEDALITE ANDMISE KOHTA kapral Ardi REISENBUK nr 3320 nooremseersant 4.1. Teenetemedali I klassi kavaleride reamees Toomas KRIISA nr 3321 Tõnu KÕRGESSAAR-ARU nr 3310 nimekiri reamees Tarmo LEHES nr 3322 Louis LADVA nr 3311 Alutaguse malev reamees Tõnu TÕNURIST nr 3323 Meelis MEHINE nr 3312 vanemseersant Sander SABOLOTNI nr 254 Ants KÄRBERG nr 3324 Eero DORCH nr 3313 seersant Urmas ALAKÜLA nr 255 Sille LAKS nr 3325 Fotod: 4 x IVAR JÕESAAR 4 x IVAR Fotod: Kaitseliidu peastaabi töötajad asetasid Kaitseliidu 92 aastapäeval pärja Kaitseliidu ühe asutaja kontradmiral Johan Pitka monumendile ning osalesid seejärel autasustamistseremoonial Kaitseliidu peastaabi Miinisaalis.

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 7 KAITSELIIT 92 Foto: IVAR JÕESAAR IVAR Foto: Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste kõne Kaitseliidu 92. aastapäeval

ustatud Riigikogu esimees, ministrid, kindralid, üks tugevamaid kodanikuühendusi, mis täidab erinevaid ohvitserid, allohvitserid! Lugupeetud kaitseliitla- ülesandeid nii sõjalise riigikaitse ettevalmistamisel kui ka Ased, noortejuhid, naiskodukaitsjad! Head Kaitselii- meie ühiskonna ühendamisel, kodanike kaitsel ja noorte du külalised! Tere õhtust ja tere tulemast eesti rahvale kasvatamisel. Meie missioon on üks ja selge: suurendada olulisse paika Tallinna lauluväljakule! Täna tähistame kõikjal Eestis rahva turvalisust, liita rahvast ja kaitseväge siin Kaitseliidu 92. aastapäeva. Mäletame, et siiasamas- riigi ühiseks kaitseks ning vajadusel kaitsta riiki sõjaliselt. se tulid inimesed kokku enam kui 20 aastat tagasi ja al- Terviklikkusele tuginev, kõigi meie liikmete koostöövõi- gas laulev revolutsioon, mis kuulutas meie iseseisvuse mekas panustamine Kaitseliidus suurendab ka Eesti rii- taastamise algust. gikaitse heidutusvõimet selle sõjalises mõistes.

See aeg oli meie rahva vabanemise aeg. Koos vabadusega Lubage mul aga tänasel Kaitseliidu pidupäeval veel vei- tuli eestlastele omaste väärtuste seas tagasi ka võimalus di ajalugu meenutada. Sest vaadates tagasi meie eel- vabatahtlikuks algatuseks. Üks vabatahtliku isamaalise käijate mõtetele ja tegudele saame kindlust tänaseks initsiatiivi esimesi väljendusi oli Kaitseliit, kus inimesed päevaks ja ühtseks edasiminekuks. 80 aastat tagasi, mõtlesid ja tegutsesid juba 20 aastat tagasi meie riigi jul- Kaitseliidu 12. aastapäeva eel, kirjutas kindralmajor Jo- geoleku nimel. Need mehed ja naised lõid uuesti Kait- hannes Orasmaa ajakirjas Kaitse Kodu! järgmised read: seliidu malevad kõikjal Eestimaal ja seejärel üleriigilisel “Rahva enesekaitse väljendus, mis vabatahtliku töö kokkusaamisel Järvakandis. See tähtpäev ongi üks põh- kaudu avaldab end Kaitseliidus, on õnnistusrikas, vaja- jus, miks me praegu siin koos oleme ja mul on väga hea lik ja möödapääsmatu. Siis alles, kui kõik kodanikud on meel, et kutsele tulla täna õhtul kokku on vastanud Kait- kindlale veendumusele jõudnud, et ilma enda kaitseta seliidu taasloojad kõigist malevatest. Tänan südamest meil pääsu ei ole ja et ilma selleta võime kaotada kõik, nüüd ja praegu teid kõiki veel kord kahe aastakümne mida seni omaks oleme julgenud nimetada, siis alles eest ilmutatud vapruse ja kodanikualgatuse eest. võime rahulikumalt hingata.”

Täna, 20 aastat hiljem, on Kaitseliit koos oma eriorganisat- Kolm aastat hiljem, 1933. aasta septembrikuus paigalda- sioonide ja niiviisi kokku enam kui 20 000 liikmega Eesti ti Tallinnas Niine tänavas mälestustahvel 41 omakaitse 8 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 KAITSELIIT 92 võitlejale, kes veebruaris 1918 päästsid linna õhkulask- jäetud palju otsustamisruumi ja tegevusvabadust. Sel- misest, pidades taganevate enamlastega elektrijaama gepiirilise sõjalise riigikaitse ülesannete määratluse juures esimese võiduka lahingu. Mälestustahvlit ava- kaudu on kindlustatud Kaitseliidu territoriaalsus. Kait- des ütles Kaitseliidu looja admiral Johan Pitka: “Me ei seliit on nii täna kui ka tulevikus varustatud ja relvasta- unusta üksteise tööd ega lakka seda tõsiselt hindamast, tud parimate võimaluste kohaselt. Meie infrastruktuuri sest meid köitis ühine idee, mis meid liitis. Ühisest areng toetab ja tasakaalustab nii organisatsiooni sõjalist ideest aetult, väga palju riskeerides, asusime vabataht- kui ka mittesõjalist tegevust. Selle kõige tulemuseks on likult relvade juurde, et kaitsta pealinna ja luua kaitset Kaitseliidu usaldusväärsuse, liikmeskonna ja inimeste kogu Eestis.” aktiivsuse kasv.

Seesama ühine vabaduse ning oma riigi ja rahva va- Rõhutan, et Kaitseliit on nii noorele kui ka pisut küp- batahtliku kaitsmise idee kestis üle ajaloo ja läbi võõ- semale inimesele. Siin tuleb olla eriti paindlik, sest te- ra võimu aastate ning tõi inimesed Kaitseliitu ka Eesti gemist on vabade kodanikega, kes tegutsevad omal va- taasiseseisvumise aegu 1990. aastate alguses. Tänase likul ja vabal tahtel. Vabatahtlike ootusi ei saa ega tohi pidupäeva eel palusime taasloomise algusaastaid mee- petta. Igaühe panus peab olema tema võimetele, ette- nutada Kaitseliidu endistel ülematel Johannes Kerdil, valmistusele ja soovidele vastav. Samas ei saa Kaitselii- Lui Jaansonil ja Manivald Kasepõllul, keda mul on hea du liikmeskonna viimase paari aasta rõõmustava kasvu meel ka praegu siin tervitada ja tänada. juures hetkekski unustada, et inimene kuulub nüüd sõpruskonda, millel on omad käitumisreeglid. Esimene Peamise raskusena nimetasid nad kõik kvalifitseeritud omandamist vajav peatükk valdkonnast on: tunne oma sõjaväeliste juhtide vähesust ja vahendite nappust, ko- organisatsiooni ja taju oma rolli selles. Ja see kehtib nii hati olematust. Teisalt aga tõid kõik need mehed väga vabatahtlike juhtide kui otse loomulikult ka palgalise olulisena välja sellesama vaba tahte, isamaalisuse, ot- koosseisu kohta. Inimesed, kes meiega liituvad, peavad sustavuse ja aktiivsuse, mis liitis inimesi meie organi- saama teha oma teadliku valiku kogu eluks. Inimene satsiooniga. Tahe kindlustada oma riiki oli 1990. aasta- peab meilt saama võimaluse realiseerida oma aktiiv- tel Kaitseliidu suurim jõud ja nii on see ka täna. Urmas sust ja initsiatiivi riigikaitsesse parimal võimalikul viisil. Muld, kes koos meie seast lahkunud Benno Leesikuga Kui suudame oma inimesi selliselt rakendada, oleme juhtis Kaitseliitu juba sel aastatuhandel, meenutas, tõeliselt tugevad ja ühtekuuluvad. kuidas organisatsioon püüdis leida parimaid lahendusi sellesama inimeste vaba tahte parimaks rakendami- Lisaks inimeste vabale tahtele on üks Kaitseliidu väär- seks ressursianalüüsi, selgete eesmärkide ja ülesannete tustest territoriaalne terviklikkus. See tähendab eelkõi- püstituse, juhtide koolituse, võimekuste mõõdetavaks ge, et toimime kõikjal alates pere- ja kogukondadest muutmise ja paljude muude ettevõtmiste abil. Suur omavalitsuste ja riigi tasandini välja. Kodanikuühis- tänu sulle, Urmas Muld, ja loomulikult Benno Leesiku- konna mudeli aluseks oleva partnerluse kaudu pakub le, kelle mälestust me kalliks peame. Kaitseliit koos oma eriorganisatsioonidega tegevust kogu rahvale, haarates kaasa nii vana kui ka noore, nii Lubage kinnitada, lugupeetud eelkäijad, et teie mõtted mehe kui ka naise. ja teod, need väärtused, millele te tuginesite, ja rõhu- asetused, mida silmas pidasite, on kindlaks aluseks ka Territoriaalsuse tugevdamisse tuleb jätkuvalt panus- organisatsiooni tänases päevas. Me oleme järjepide- tada, ja mitte pelgalt rõhutades maakondlikku toimivad. Ka täna hindame me oma suurimaks jõuks vabade mist, vaid suunates tähelepanu seda tugevdavatele inimeste vaba tahet, mida kõik Kaitseliidu juhid peavad väärtustele, kogukonna- ja perekesksusele kõigis lin- parimal võimalikul viisil rakendama. nades ja valdades, külades ja kogukondades. See saab Kaitseliidus tekkida peaasjalikult vabatahtlike liikmete Aeg on edenenud, ühiskonna areng ja muutused on ol- endi initsiatiivi ja ettevõtlikkuse kaudu. Nii muudame nud kiired. Kahtlemata mõjutab väliskeskkonna areng me Kaitseliidu tegelikuks koostööorganisatsiooniks ja Kaitseliitu kui organisatsiooni – mitte küll põhiideed tasakaalustame tema terviklikku toimimist, sõjalist ja ehk mida ja miks me teeme, vaid pigem seda, kuidas mittesõjalist rolli ühiskonnas. Kõige eelöeldu tulemus neid tegevusi korraldada. Sellises olukorras ning pideva- on laiapõhjalise riigikaitse ja igapäevaturvalisuse ühe- tes ja vajalikes arengutes on kõigile meie vabatahtlikele mõtteline tugevnemine. oluline püsida alati ühtses infoväljas. Kõigile Kaitselii- dus toimivatele juhtidele aga on oma otsustes oluline Iga Kaitseliiduga seotud inimene peab tunnetama, et esitada kõige kriitilisemad testküsimused: kas selliselt meil saab ta end teostada ja areneda ning selle kaudu toimivad minu kompanii ja malevkonna, maleva, ter- olla kasulik ja väärtuslik nii endale, perele, sõpradele ve Kaitseliidu organisatsioonikultuur ja põhiväärtused, kui ka ühiskonnale tervikuna. Kui Kaitseliidu sõjaväe- kas selliselt seisame me oma eesmärkide eest? liste juhtide tasemega võib täna enam-vähem rahule jääda, siis eriti oluliseks tuleb pidada Kaitseliidu vaba- Viimastel aastatel on minu hinnangul toimunud mit- tahtlike juhtide rolli meie organisatsioonis. Täna oleme meid positiivseid arenguid. Selgelt on väljendatud tahet ühiselt määratlemas oma allüksuste – malevkondade ja Kaitseliitu eelisarenda, oleme kaasatud planeerimisse. kompaniide – eesmärke ja ülesandeid selleks, et nende Kaitseliidul on kindel koht riigikaitse terviklikku aren- üksuste vabatahtlikud juhid saaksid maksimaalselt tegut määratlevates alusdokumentides. Samas on meile gelikule juhtimistööle keskenduda. Meie juhid on saa-

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 9 KAITSELIIT 92 Foto: IVAR JÕESAAR IVAR Foto: nud haridust nii kaitseväe õppeasutustes kui ka Kait- ka avalikel üritustel, vabatahtlikena noorte juhtimisel, seliidu Koolis. Õppimine on aga elukestev protsess ja meediatöös ja meditsiinis, side ning toitlustamise vald- vähemasti Kaitseliidus ei lõpe see kunagi. konnas. Tänan teid, meie tublid naised!

Igal juhtimistasandil tuleb organisatsiooni ajakohasta- Sellest, kuidas erinevate elualade asjatundjad oma tead- mise abil säästa juhikohustusi täitvate inimeste aega, misi, oskusi ja kogemusi Kaitseliidus Eesti riigi ja rahva sest seda pole kunagi liiga palju. Panustada tuleb meil heaks saavad kasutada, võib tuua palju näiteid. Nii nagu maksimaalselt tõhusale ajakasutusele organisatsioonis, Kaitseliidu vabatahtlikud – korraks veel ajalikku vaa- parandades just vabatahtliku juhi “taktikepi” all toimi- dates – astusid vastu relvastatud mässu katsele 1924. vate malevkondade ning kompaniide juhtimiseks vaja- aastal, nõndasamuti pani tänapäevane reaalne oht kü- likke tegevusealaseid süsteeme, tugevdades sellega kol- berruumist meie juurde vabatahtlikena koonduma in- legiaalsust, tehes üheskoos valikuid olulise ja ebaolulise foturbespetsialistid. Tahame olla valmis astuma vastu vahel ning langetades selgeid ja kaalutletud otsuseid. võimalikele küberrünnakutele. Loodud on küberkaitse Vältimatu on ka jõupingutus sisekommunikatsiooni allüksused Tallinnas ja Tartus. Neisse on koondunud parendamise suunas eesmärgiga toimida tänapäevases peamiselt erasektori infotehnoloogiaasjatundjad, et toe- tempos kiiresti ja infomürata. tada riigi struktuure tänapäeval niivõrd olulises valdkonnas, nagu seda on küberkaitse. Me kõik teame, kuivõrd Mida ajakohasem on meie organisatsioon, seda rohkem oluline on see valdkond täna kogu maailmas. Eesti on jääb vabatahtlikel alles kõige väärtuslikumat ressurssi küberkaitse vallas saanud tugevat tunnustust ja selles on – aega –, et keskenduda Kaitseliidu sisulisele tööle. oma osa ka neil kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidel, tä- naseks malevlastel, kes on koondunud Kaitseliitu. Kaitseliitlasele olemuslikult omased isamaalisus ja ko- danikutunne on meie moraali ja eetika alustalad. Tänu Lubage mul kogu oma tänases aastapäevaettekandes tugevat isiklikku eeskuju andvatele ja hea ettevalmistu- esitatu kokkuvõtteks öelda lühidalt ja selgelt välja üks sega noortejuhtidele hakkavad need põhiväärtused ku- paljudest Kaitseliidu sõnumitest: hoiame väärtusi, ai- junema eriorganisatsioonide kaudu juba meie poistes tame inimesi, kaitseme Eestit! Soovin meile kõigile ja tüdrukutes. Siinkohal tõstan eriliselt esile meie noor- vääramatut tahet, suurt aktiivsust, eesmärkidele orien- teorganisatsioonides tehtavat isamaalise kasvatuse teeritud ja tasakaalustatud arengu kindlat jätkumist. tööd. Suur tänu teile, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Tänan teid kõiki, kõige rohkem aga meie vabatahtlikke noortejuhid! Rääkides Kaitseliidust kui tervikust tänan liikmeid, kelle kodanikutundest ja isamaa-armastusest ja kiidan naiskodukaitsjaid, just selles organisatsioonis tulenev osalemine riigikaitses on meie kõige suurem on tänavune liikmete lisandumine ja tegevusaktiivsus jõud. Soovin meile kõigile jõulist jätku Eesti eest seis- olnud kõige suuremad. Naiskodukaitsjate sisulist pa- misel mõtte, sõna ja teoga ning ilusat Kaitseliidu aasta- nust ja toetust tunneme Kaitseliidus nii õppustel kui päeva! Uute kohtumisteni Kaitseliidus! KK!

10 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 KAITSELIIDU SEADUS Kaitseliidu riigiõiguslikust olemusest

Tekst: TAIMAR PETERKOP, duse kommentaaride kohaselt on.1 tagab riik tõhusama valitsemise. kaitseministeeriumi õigus- ja Tasub mainida, et pärast siseminis- Sellest põhimõttest lähtudes on haldusküsimuste asekantsler teeriumi valitsemisalas sõjaväeliselt riik andnud osa avaliku halduse korraldatud asutuste kaotamist on ülesandeid konkreetse valdkon- iigikaitsealase seadusandluse Kaitseliit Eestis ainuke riigikaitse- na haldamiseks loodud avalik-õi- korrastamise käigus alustati organisatsioon. Kaitseliidul on nii guslikele juriidilistele isikutele. R2010. aastal ka uue Kaitselii- kodanikuühenduse kui ka riigikait- Nii on avalikust huvist, mitte riigi du seaduse väljatöötamist. Seda seorganisatsiooni elemente. Eelne- huvist, lähtuvalt loodud tele- ja sammu ei ajendanud mitte soov vale täienduseks on seadusandja raadioprogrammide edastamiseks viia läbi põhjapanevaid muudatusi otsustanud anda talle avalik-õigus- avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Kaitseliidus, vaid vajadus täienda- liku juriidilise isiku staatuse. Rahvusringhääling. Eesti muusika- da ja täpsustada olemasolevat sea- ja teatrikultuuri edendamiseks on dust. Et kavandatavad muudatused Kehtiv, 8. veebruaril 1999 vastu võe- loodud avalik-õiguslik juriidiline tud KLS on kohati lii- isik Rahvusooper Estonia. Samuti hõlmavad enam kui eoses Kaitseliidu õi- kolmandiku kehtivast ga üldine. See seadus, on Tartu Ülikool iseseisev avalik- Kaitseliidu seadusest Sguslike regulatsioonide mis omal ajal täitis õiguslik juriidiline isik ja selliseid (edaspidi KLS), tuleb ajakohastamisega on kor- olulise õigusliku tü- näiteid on veel. vastavalt õigusloome duvalt tõusetunud küsimus himiku, on kehtinud reeglitele kirjutada Kaitseliidu olemusest. enam kui 11 aastat. Kanaliseerimaks kodanike vaba ta- uus seadus. Meie riikluse ja sea- het osaleda Eesti riigi kaitsmises, on dusloomevõime arenedes on käes riik otsustanud delegeerida osa ava- KOLMEOLEMUSLIK ORGANISATSIOON aeg Kaitseliidu seaduse mõninga- liku võimu teostamist Kaitseliidule, sed ebakõlad lahendada. Angloa- andes Kaitseliidule avalik-õigusliku Seoses Kaitseliidu õiguslike regulat- meerika kultuuriruumis on tavaks juriidilise isiku staatuse. Kaitseliidu sioonide ajakohastamisega on kor- öelda, et kurat peidab ennast detai- erisused avalik-õigusliku juriidilise duvalt tõusetunud küsimus Kaitse- lides. Kaitseliidu olemus avaldubki isikuna, sh see, millises ulatuses ta liidu olemusest. Seesama küsimus, detailsete regulatsioonide kehtesta- on integreeritud kaitseväega ja mil- mida sageli Kaitseliidus arutatakse: misel, mistõttu täpsete sätete välja- lises ulatuses on ta kodanikuühen- millises ulatuses on Kaitseliit vaba- töötamine ongi keeruline. Kaitseliit dus, peavad tulenema seadusest tahtlik kodanikuühendus ja millises on osa Eesti riigikaitsesüsteemist ja – täpsemalt KLSist – ning kaitseväe ulatuses kohustusliku olemusega demokraatlikus riigis peab sõjalist tegevust käsitlevad õigusaktid pea- riigikaitseorganisatsioon? jõudu kasutavate organisatsioonide vad sellega arvestama. õiguslik regulatsioon olema selgelt Lisaks sotsiaalteaduslikule on selles määratletud ja ühtselt arusaadav. Andres Mihkelsi sõnul oli Kaitse- diskussioonis ka oluline riigiõiguslik liidu avalik-õigusliku juriidilise isi- mõõde. Aitamaks paremini mõista Artikkel väljendab autori isiklikke kuna sätestamine KLSi väljatööta- Kaitseliidu sobitumist Eesti riigi- seisukohti ega ole misel enim vaieldud korda, kehtivate regulatsioonide kaitseministeeriumi aitseliidul on nii kodaniku- säte.2 See on arusaa- põhimõtteid ja eesootavate täien- ametlik positsioon. Kühenduse kui ka riigikait- dav: selmet sätestada duste vajalikkust, kirjeldab see ar- Vastupidi, arvestades seorganisatsiooni elemente. Kaitseliitu kodani- tikkel Kaitseliidu riigiõiguslikku sei- Kaitseliidu liikmesu- Eelnevale täienduseks on kuühenduse või rii- sundit. Riigiõiguslikult sõnastatuna se vabatahtlikkust, seadusandja otsustanud giasutusest riigikait- taandub eelmainitud diskussioon on oluline, et kõik anda talle avalik-õigusliku seorganisatsioonina, Kaitseliidu olemuse üle küsimusele, lahendused oleksid juriidilise isiku staatuse. valis seadusandja millises ulatuses on Kaitseliit Eesti aktsepteeritud Kait- Eesti õigusruumis Vabariigi põhiseaduse § 48 alusel seliidu poolt, mistõttu on kaitseliit- võimaliku kesktee ja sätestas Kait- loodud kodanikuühendus ja milli- lased kaasatud ka viidatud õiguslike seliidu avalik-õigusliku juriidilise ses ulatuses § 126 alusel loodud rii- küsimuste lahendamisse. isikuna. Selle peamiseks põhjuseks gikaitseorganisatsioon. võib pidada just vajadust sätestada KAITSELIIT KUI AVALIK-ÕIGUSLIK Kaitseliit riigikaitseorganisatsiooni- Esimene viidatud põhiseaduse säte JURIIDILINE ISIK na, kellele riik saab vajadusel toetu- võimaldab kodanikel koonduda da. Piiratud ressurssidega väikeriigil ühingutesse ja liitudesse, sh ka relvi Riigil ei ole otstarbekas kogu avalik- on otstarbekas julgustada kodani- valdavatesse, sõjaväeliselt korral- ku haldust ise teostada. Detsentra- kualgatust. Seda ka riigi ühe oluli- datud ja sõjalisi harjutusi harrasta- liseerides avaliku võimu teostamist, sima ülesande – riigikaitse – teos- vatesse. Teine säte võimaldab luua viies mõnes konkreetses valdkon- tamiseks. Võimaldamaks Kaitseliitu riigikaitseorganisatsioone, mida nas otsustusõiguse võimalikult suu- integreerida efektiivselt riigikaitse Kaitseliit KLS § 3 lõike 2 ja põhisea- res ulatuses asjaosaliste endi kätte, ühtsesse süsteemi, oli otstarbekas

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 11 KAITSELIIDU SEADUS anda sellele avalik-õigusliku juriidi- dilise isiku õiguste kaitsest. Põhi- du tegevuskava, kinnitab ametisse lise isiku staatus. õiguste kaitse institutsioon lähtub malevapealikud, kehtestab Kaitse- põhimõttest, et isikut, nii füüsilist liidu vormiriietuse ja eraldusmär- KAITSELIIDU OLULISED ERISUSED kui ka juriidilist, tuleb kaitsta riigi kide kandmise korra jne)? Milline omavoli eest. Taavi Annus on osun- ulatus on põhiseadusest tuleneval Kõikidel avalik-õiguslikel juriidi- danud, et kui riik teostab avalikku kaitseväe juhataja pädevusel juhti- listel isikutel on tulenevalt nende võimu, ei tohiks tema tegevus, sõl- da riigikaitseorganisatsioone? Kas olemusest mõningad õiguslikud tumata tegevuse vormist, olla põhi- kaitseväe juhataja pädevus on ana- eripärad. Kaitseliidu puhul saame õigustega kaitstud.3 Oleks ebaloo- loogne ainujuhtimise põhimõttega rääkida kahest oluli- giline, kui riik vajaks kaitseväe üle ja kas ta seega omab sest erisusest võrrel- analiseerimaks kodani- kaitset iseenda eest. ka õigust korraldada Kaitseliidu des ülejäänud avalik- Kke vaba tahet osaleda Liikmeskonna ja esin- igapäevaelu küsimusi? On selge, et õiguslike juriidiliste Eesti riigi kaitsmises, on duskogude rolli kaudu kaitseväe juhataja pädevus Kaitse- isikute ja nende kohta riik otsustanud delegee- organisatsiooni toimi- liidu ja selle eriorganisatsioonide käiva õigusteooriaga. rida osa avaliku võimu mises on Kaitseliidus juhtimisel vajab täpsustamist ja teostamist Kaitseliidule. kodanikuühenduse tema juhtimispädevus peab olema Esmalt, Kaitseliit sün- elemente. Lisaks riigi- selgelt sisustatud. dis Eesti maakonda- kaitselistele ülesanne- des rahvaalgatuslikult moodustatud tele on tal ka rida kodanikuühen- Arvestades, et seadusandja on and- kaitse liitude liitmisel omakaitseor- dusele omaseid ülesandeid, nagu nud Kaitseliidule avalik-õigusli- ganisatsioonina enne Vabadussõ- näiteks noorteorganisatsioonide ku juriidilise isiku staatuse, peab ja algust (ametlikult 11. novembril töö. tema pädevus ja riigi sekkumine 1918) ja taastati kodanikualgatuse tema tegevusse, sh kaitseväe juha- korras avalikult enne Eesti Vaba- KAITSELIIT KUI ERAND taja kui valitsusasutuse juhi poolt, riigi iseseisvuse taastamist (1990. olema seaduses täpselt sätestatud. aasta 17. veebruaril). See tähendab, Sellest johtuvalt tuleks Kaitseliitu Kui Kaitseliit allutada ainujuhtimi- et mitte riik ei ole otsustanud luua käsitleda erandina ja näha talle ette, se põhimõttel kaitseväe juhatajale, ühe valdkonna haldamiseks ise- vaatamata sellele, et tegemist on tekib küsimus, miks on üldse vaja- seisvat avalik-õiguslikku juriidilist avalik-õigusliku, mitte eraõigusli- lik Kaitseliit eraldi avalik-õigusliku isikut, vaid kodanikud on koondu- ku juriidilise isikuga, võimalus oma juriidilise isikuna, sest olemuslikult nud ühendusse, millele riik on ot- põhiõiguste kaitseks. oleks ta ju kaitseväe aitseliit sündis Eesti sustanud delegeerida osa avaliku See tähendab, et rii- osa. Seega tuleks pi- halduse ülesannetest, andes talle gi sekkumise ulatus Kmaakondades rahvaalga- gem täpsustada am- ka avalik-õigusliku juriidilise isiku Kaitseliidu tegevusse tuslikult moodustatud kaitse mendava loeteluga staatuse. peab olema seaduse- liitude liitmisel omakait- kaitseväe juhataja ga täpselt piiritletud. seorganisatsioonina enne pädevus Kaitseliidu Kaitseliidul on umbes 12 000 kaitse- Nii kaitseministri kui Vabadussõja algust ja taas- juhtimises. liitlasest liiget, lisaks veel enam kui ka kaitseväe juhataja tati kodanikualgatuse korras 8000 Kaitseliidu eriorganisatsiooni- pädevus peab olema avalikult enne Eesti Vabariigi See regulatsioon peab de Naiskodukaitse, Noorte Kotkas- seadusega täpselt iseseisvuse taastamist. ühelt poolt tagama te ja Kodutütarde liiget. Erinevalt määratletud. Samast riigikaitse ühtsuse, valdavalt sõjaaja ametikohtadele põhimõttest lähtu- sh ühtse juhtimise, määratud kaitseliitlastest puudub valt peab olema ammendavalt mää- samas tagama Kaitseliidule iseseis- eriorganisatsioonide liikmetel otse- ratletud, kui palju riigi esindajaid, va organisatsioonina toimimiseks ne väljund riigi sõjalisse kaitsmisse konkreetsemalt kaadrikaitseväelasi, vajaliku autonoomsuse. Kaitseväe ja seetõttu ei saa neid võrrelda kait- võib Kaitseliidus töötada. juhataja juhtimispädevus peaks seväelastega, kuid nad kuuluvad piirduma Kaitseliidu riigikaitselise sellegipoolest samasse organisat- Teise olulise erisusena ülejäänud poolega. Kaitseliidu kodanikuühen- siooni, moodustades Kaitseliidu avalik-õiguslikest juriidilistest isi- duslik külg peaks jääma liikmete kodanikuühenduse osa, ja nende kutest allub Kaitseliit kaitseväe ju- endi korraldada. Kehtiv Kaitseliidu kohta kehtib samuti KLS. Kaitse- hatajale4 ehk ühe täitevvõimu otse- seadus üldiselt ka järgib seda põhi- liidu liikmed valivad endi hulgast selt teostava valitsusasutuse juhile. mõtet, vaja on vaid olemasolevaid esindajad Kaitseliidu esindusorga- See regulatsioon kajastab sõjalise regulatsioone täiendada. nistesse (nt esindajatekogu, üld- kaitse ühtse juhtimise põhimõtet. koosolek, Kaitseliidu keskorganid Kaitsevägi kui valitsusasutus ja Kait- KAITSELIIT jne). Liikmed ja esindusorganid on seliit kui avalik-õiguslik juriidiline RIIGIKAITSEORGANISATSIOONINA artikli sissejuhatuses viidatud põhi- isik moodustavad koos kaitsejõud.5 seaduse § 48 alusel moodustatavate Kas kaitseväe juhataja otsustusõi- On kõlanud ka ettepanekuid sätes- kodanikuühenduste elemendid. gus on piiratud nende Kaitseliidu tada Kaitseliit kui mitteriigikaitseor- seaduse sätetega, mis reguleerivad ganisatsioon.6 Andres Mihkels toob Eelnev jutt on oluline, kui rääkida tema pädevust mingite küsimuste põhjendusena välja, et Kaitseliidu Kaitseliidu sõltumatusest ehk jurii- lahendamisel (nt kinnitab Kaitselii- käsitlemine riigikaitseorganisat-

12 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 KAITSELIIDU SEADUS sioonina ei ole vajalik, sest Kaitseliit kaasa riigikaitselistest ülesannetest avalikke ülesandeid. On mõistlik, et tegeleb praktikas ka palju muu kui loobumise. kaitseliitlastele tagatavad sotsiaal- riigikaitsega. Kaitseliidu käsitlemi- sed garantiid on analoogsed kaitse- ne mitteriigikaitseorganisatsioo- VALIK PRAKTILISI PROBLEEME väelaste omaga, nende ulatuse keh- nina tähendaks, et teda ei ole vaja testamine on seadusandja poliitilise allutada kaitseväe juhatajale. Kuigi Kirjeldatud põhimõtetest peab läh- tahte küsimus. Oluline on rõhutada, riigikaitseorganisatsiooni täpset le- tuma ka konkreetsete Kaitseliidu et kaitseliitlase sotsiaalseid tagatisi gaaldefinitsiooni ei ole, võib senise toimimist käsitlevate õigusnormide puudutavad sätted tuleb ette näha halduspraktika põh- loomisel. Nii näiteks Kaitseliidu seaduses. aitseväe juhataja päde- jal tuletada, et riigi- ei saa automaatselt vus Kaitseliidu ja selle kaitseorganisatsioon K kohaldada kaitseliit- KOKKUVÕTE on sõjaväeliselt kor- eriorganisatsioonide juhti- lasele kaitseväelase raldatud ja riigikait- misel vajab täpsustamist ja käsuõigust, sest üks Kaitseliidu käsitlemine avalik-õi- selisi ülesanded täi- tema juhtimispädevus peab on vabatahtlik ja tei- gusliku juriidilise isikuna on kohati tev organisatsioon. olema selgelt sisustatud. ne kas kohustuslikus probleemne, kuid see on siiski pa- korras või lepinguga rim võimalikest lahenditest. Mõne Kaitseliidu sätestamine riigikait- võetud kohustuse kaudu kaitseväe konkreetse Kaitseliitu reguleeriva seorganisatsioonina tuleneb as- teenistuses. Kaitseväelaste puhul sätte väljatöötamisel saame kasuta- jaolust, et tal on riigikaitselised on tegemist olemuslikult täiesti da analoogiat teiste avalik-õiguslike ülesanded. Kui Kaitseliit ei oleks teistsuguse õigusliku suhtega, sest isikutega, kuid Kaitseliidu puhul on (enam) riigikaitseorganisatsioon, teenistuse kaitseväes tagab riik sun- tegemist millegi täiesti omanäoli- ei oleks vaja talle seada ka riigikait- niga. sega – nähtusega, mida õiguskeeles selisi ülesandeid ega käsitleda teda tähistatakse väljendiga sui generis avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Kui kaitseväelane keeldub tegev- – ja ta vajab uudsete õiguslike la- Sellisel juhul võib Kaitseliit olla sõ- teenistuses ülema käsu täitmisest, hendite loomist. javäeliselt korraldatud mittetulun- ootab teda distsiplinaarkaristus ja dusühing põhiseaduse § 48 lg 3 tä- halvimal juhul vabadusekaotuslik Kaitseliitu ei tule mitte suruda henduses. kriminaalkaristus. Kriminaalkaris- avalik-õigusliku juriidilise isiku tuse rakendamine vabatahtlikule formaati, vaid arvestada tema eri- Kuigi riik võib teostada avalikku oleks ebaproportsionaalselt raske susi. Need erisused tulenevad nii võimu ka eraõiguslike juriidiliste tagajärg, võrreldes ko- Kaitseliidu kodaniku- isikute kaudu, ei ole neile võima- hustusliku iseloomuga ui Kaitseliit ei oleks ühenduslikust olemu- lik delegeerida avalikke ülesandeid teenistuja rikkumise K(enam) riigikaitseor- sest kui ka Kaitseliidu osas, mis puudutab riiklikku sundi. karistamisega. Kaitse- ganisatsioon, ei oleks vaja pikast ajaloost ja sel- Et Kaitseliidu ülesanded toota sõ- liit võib küll kasutada talle seada ka riigikait- lel põhinevast orga- jalisi võimeid ja aidata tsiviilstruk- kaitseväe käsuõiguse- nisatsiooni eetosest. selisi ülesandeid ega tuure hädaolukorras hõlmavad ka ga analoogset regulat- Ka tuleb arvestada, et riikliku sunni kasutamise võima- siooni selles osas, mis käsitleda teda avalik-õi- Kaitseliidu surumine lust, ei ole võimalik neid ülesandeid puudutab käsuõiguse gusliku juriidilise isikuna. piiravasse formaati delegeerida eraõiguslikule mitte- olemust. Käskude ja võib pärssida kodani- tulundusühingule. See tooks kaasa korralduste tagamine distsiplinaar- kualgatust. Ent riik peab just iga- Kaitseliidu olemuse ja ülesannete karistusega vajab vabatahtlike osas ti soodustama kodanikualgatuse olulise muutuse. täiendavat seadusandlikku regu- kaasamist Eesti riigi kaitsmisele. latsiooni Kaitseliidu seaduses. Ka- Võib väita, et puudub vajadus Kait- Eelnevad kaks näidet selgitavad ristusõigusliku sunni kohaldamine seliidu põhiolemuse muutmiseks, Kaitseliidu erisust avalik-õigusli- kaitseliitlastele käsu mittetäitmise vajalik on lihtsalt olemasolevaid ku juriidilise isiku formaadist, mil- eest on üldse küsitav. regulatsioone täiendada. KK! le riik on talle kehtestanud. Ei ole võimalik otseselt kohaldada kõiki Analoogselt peab lähenema ka kaitseväe kohta käivaid regulatsioo- kaitseliitlaste sotsiaalsetele garan- 1 Truuväli, Eerik-Juhan jt 2008. Eesti Vaba- ne automaatselt Kaitseliidule kui tiidele, sest teenistuse aluste eri- riigi põhiseadus: Kommenteeritud välja- sõjaväeliselt korraldatud avalik-õi- suste tõttu ei ole õiguslikult kor- anne. Tallinn: Juura, lk 623. guslikust juriidilisest isikust riigi- rektne võrdsustada kaitseliitlased 2 Mihkels, Andres 2000. Kaitseliit sai uue põhikirja. Kaitse Kodu! 1 (XXV), lk 12–18. kaitseorganisatsioonile. Esimene automaatselt kaitseväelastega. Et 3 Annus, Taavi 2001. Riigiõigus. Tallinn: on kohustuslikul teenistusel põhi- riik on delegeerinud Kaitseliidule Juura. nev valitsusasutus, teine vabataht- kaitseväega sarnaste avaliku võimu 4 Põhiseaduse § 127 lg 3 ja Kaitseliidu sea- likkusel põhineva liikmeskonnaga, ülesannete täitmise ja Kaitseliit on duse § 10 lg 1. millest vaid osa on määratletavad sarnaselt kaitseväega sõjaväeliselt 5 Rahuaja riigikaitse seaduse § 11, Kaitse- kaitseväelastena, avalik-õiguslik ju- korraldatud organisatsioon, on loo- liidu seaduse § 2. riidiline isik. Samuti ei ole võimalik giline, et riik tagab ka samasugused 6 Mihkels, Andres 2006. Veel kord uutmis- käsitleda Kaitseliitu puhtakujulise sotsiaalsed garantiid kaitseliitlaste- juttu. Kaitse Kodu! IV (64/510), lk 20–23. kodanikuühendusena, see tooks le, kes täidavad Kaitseliidule antud

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 13 MAAILMAPILK

Tekst: MART HELME Mõnikord võidavad või kaotavad sõdu luurajad

iivi ordu vägi maamarssal Philipp Schall von Bel- mäe lahing on selles mõttes lausa klassikaline näide li juhtimisel ründas 2. augustil 1560 Härgmäe all ühe poole totaalsest läbikukkumisest. LVene vägesid. Orduvägi polnud suur – kõigest paar- sada orduvenda ning umbes viissada palgasõdurist Tänapäeval on luure ja kõik sellega seonduv muidugi või maakaitseväelasest abiväelast. Eelnevalt olid pii- täiesti teistsugusel tasemel. Seda kas või moodsate teh- lurid maamarssalile teada andnud, et nende ees on noloogiate ulatusliku kasutamise tõttu militaarvallas. ligikaudu viissada venelast. See hulk ei tundunud oma Ometi võime nüüdki näha, kuidas puudulik luuretöö oskuste, relvastuse ja väljaõppe üleolekus veendunud ja vastase edukalt läbi viidud desinformatsioonikam- ordusõdalastele midagi kohutavat. Sestap otsustati- paaniad võivad omada sõna otseses mõttes purusta- gi venelasi käigult rünnata ja nad puruks lüüa. Ordu vaid tagajärgi. Parim sellekohane näide on 2008. aasta kasuks näis kõnelevat ka maastik: venelased asusid all Vene-Gruusia sõda. Kasutades pikaajalisi, sh sõjalisi orus, samal ajal kui ordu ratsavägi võis allamäge neile provokatsioone, hoidsid Moskva ja tema käsilasena peale tormates ja juba kasutusel olevatest käsitulirel- tegutsev Lõuna-Osseetia nukuvalitsus Gruusiat pikka vadest vahetu kokkupõrke eel tuld avades saada sisse aega sõjaootuse seisundis. Kui siis juulis 2008 pinge purustava hoo. mõnevõrra nõrgenes, otsustas Gruusia valitsus pidevalt lahinguvalmis olnud sõjaväelastele puhkust anda Paraku osutus lahing Härgmäe all aga ordule võidu ja ühtlasi tükk aega korrapärase hoolduseta olnud asemel hoopis täielikuks hävinguks ja jäi selle organi- tehnikat (eelkõige tanke) remontida. Paraku polnud satsiooni ajaloos üldse tema viimaseks välilahinguks. Gruusia (ega Gruusiat toetava USA) luure suutnud Kaks aastat hiljem Saksa ordu Liivimaa haru likvidee- tuvastada, et eelnevalt Põhja-Kaukasuses tihedalt õp- riti. Milles oli siis asi? Mis puutub Härgmäe lahingusse, pusi korraldanud Vene armee oli sealt lahkudes iga siis eelkõige luures. Usaldades vaid piilurite andmeid, kord maha jätnud arvestataval hulgal raskerelvastust, ei vaevunud maamarssal põhjalikumalt kontrollima, k.a tankid ja soomustransportöörid. Seepärast lasidki kas viissada kohatud venelast on üksik väesalk, venela- Gruusia väejuhatus ja poliitiline juhtkond juuli lõpul se põhijõud või üksnes suure invasiooniarmee eelsalk. ennast uinutada informatsioonist, nagu poleks piir- Alles siis, kui venelastele oli juba kallale tungitud, sel- konnas hetkel arvestataval määral Vene armee profes- gus orduvendadele, kui uisapäisa nad olid tegutsenud. sionaalseid lahinguüksusi, mis võiksid lühikese ajaga Sest nende poolt hooga puruks löödud venelaste selja mobiliseeruda ja Gruusia vastu rünnakule asuda. tagant ilmusid peaaegu otsekohe lahinguväljale tema põhijõud ja 40 000 mehe vastu oli käputäis liivimaalasi Olnuks Gruusia luure efektiivsem ja ulatuslikum, tead- võimetu. Nad piirati sisse ja tapeti ebavõrdses lahingus nuks otsustajad Thbilisis, et Moskva plaan sõjakäigu läbi- üksikult võttes neile kvaliteedilt tugevasti alla jäävate viimiseks ongi kaheetapiline. Kõigepealt õppuste käigus vastaste poolt maha. 120 (enamasti haavatud) ordu- tehnika Vene-Gruusia piiri äärde toimetamine, seejärel venda, kes venelaste poolt vangistati, hukati hiljem. sõjakäigu alustamisel oma alalistes dislotseerumispai- kades üksikasjaliku operatsioonieelse ettevalmistuse lä- Siinkohal võib muidugi öelda, et Härgmäe lahing po- binud lahinguüksuste lennukitel kohale toimetamine ja leks ka ordu võidu korral Liivi sõja edasisele käigule käigult sõjategevusse paiskamine. Venelaste seisukohast määravat mõju avaldanud. Ometi näitab see, kui olu- toimiski kõik nagu õlitatult. Gruusia president Mihheil liseks teguriks on sõjategevuses luure. Vaenlase täpne Saakašvili oli venelaste algavast sissetungist kuuldes aga asukoht, tema jõudude suurus, nende liikumissuund sundseisus: kas kapituleeruda või alustada preventiivset, ja -kiirus on taktikalises mõttes vaieldamatult kriiti- ehkki piisava ettevalmistuseta vasturünnakut. Saakašvili lise tähtsusega, isegi kui kokkupõrke tulemused on otsustas viimase kasuks. Tegelikult kaotas Gruusia 2008. strateegilises plaanis vaid lokaalse tähendusega. Ning aasta augustis sõja, mille ta eelnevalt oli kaotanud juba loomulikult on oluline, et luureandmed jõuaksid ope- luure alal. Ja venelased võitsid sõja, mille nad eelnevalt ratiivselt ja adekvaatselt ka otsuselangetajateni. Härg- olid võitnud luure alal. KK!

14 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 PARA BELLUM

Pärnu maleva staabi- ja tagalakompanii tuletoe- tusrühm kasutas õppuse puhkehetke mälestuse jäädvustamiseks. Reservõppekogunemisest Pärnumaal Kaitseliidu poolt vaadates

Tekst: OLIVER TOOMELA, le alusel said rühmaülemad hakata Esimesel kolmel päeval alustati re- leitnant, õppuse operatiivülem koostama lahinguplaani. servväelastele üksikvõitleja oskuste meeldetuletamisest ja mindi nii ärnumaal korraldati 3.–5. sep- Pärast kaht klassitundides veede- edasi kuni rühma tasemeni. Lisaks tembrini ja 6.–10. oktoobrini tud päeva mindi lasketiiru. Vaja seati normaaljooksule isikkoossei- Pstaabi- ja tagalakompanii re- oli seada relvad normaaljooksule su relvad. Selle ülesande läbiviimi- servõppekogunemine. Staabi- ja taja kompanii juhtkonnal oli võima- sel olid abikäteks ka ohvitserid ja galakompanii on territoriaalkaitse- lus teha maastikuluu- allohvitserid, kes olid ppuse esimeses etapis üksuste koosseisu kuuluv allüksus, ret, et planeerida teise seadnud oma relvad mille ülesanne on tagada maakait- etapi lahinguid, mis Õosalesid ohvitserid ja normaaljooksule juba sepiirkonna juhtimiseks vajalike pidid peetama lasketii- allohvitserid ning teises esimeses etapis. Kuu- funktsioonide täitmine sõjaolukor- ru lähikonnas. Pärast kogu isikkoosseis. lipildurid, tankitõrju- ras. Kompaniisse kuuluvad staabi-, laskeharjutusi ja maas- jad ja tankitõrjekahuri tagala-, pioneeri-, tuletoetus- ja tikuluuret siirduti tagasi formeeri- meeskonnad said lisaks tavarelvade luurerühm ning võitlusgrupp. Õp- mispunkti, kus tehti osaline lahk- lasta ka oma toetusrelvadest. puse esimeses etapis osalesid oh- formeerimine. vitserid ja allohvitserid ning teises Viimasel kahel päeval matkiti tak- kogu isikkoosseis. Teises etapis oli planeeritud osa- tikalist olukorda ja üksustele anti lema kogu kompanii isikkoosseis. lahingulised ülesanded vastavalt eri- ESIMENE ETAPP EHK SISSEJUHATUS Kokku tuli reservõppekogunemise- aladele. Tuleb öelda, et ülesannetega le umbes 180 võitlejat (ca 75% kogu saadi edukalt hakkama. Lisaks tava- Õppuse esimese etapi eesmärkideks isikkoosseisust). Nendest ca 65% vastutegevusele osales vastutegevu- oli tuletada ohvitseridele ja allohvit- moodustasid kaitseliitlased ja 35% ses lennuväe helikopter R-44, üles- seridele meelde nende sõjaaja üles- üldreservväelased. Mainin veel, et andeks paljastada meie üksused ja anded, tutvustada uuenenud varus- reakoosseisu osas oli kaitseliitlasi ja anda hinnang kompanii paigutusele tust ja relvastust ning seada relvad üldreservväelasi võrdselt, kumba- nii päevasel kui ka öisel ajal õhust. normaaljooksule. Lisaks korrati üle gi 50%, kuid juhtivatel kohtadel oli neile juhtida antud üksuste struk- suur kaitseliitlaste ülekaal (ca 90%). Võib öelda, et õppus täitis eesmär- tuurid ja ülesanded, sidevahendid gi. Rühmad said hea kogemuse, te- ja nende kasutamine ning loomuli- TEINE ETAPP EHK VÄLIÕPPUS gutsemaks kompanii koosseisus ja kult jagati uusi juhtimiseks vajalikke täites lahinguülesandeid vastavalt teadmisi. Siis andis kompaniiülem Teine etapp korraldati täielikult vä- oma erialadele. Hindajad andsid allüksustele operatsioonikäsu, mil- litingimustes ja see vältas viis päeva. rühmadele positiivse hinde.

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 15 PARA BELLUM

sidejao ülemaks, sest see on ju res- sursi raiskamine. Pean oluliseks, et ajateenistuses õpitud eriala raken- dataks ka reservõppekogunemistel. Eriala muutumise juhtumeid sai kahjuks ka staabi- ja tagalakompanii õppekogunemisel kogetud.

JÄIKUS AUASTMETE JA AMETIKOHTADEGA

Teine lahendust vajav probleem on erinevate auastmetega kaitseliitlaste suhestamine. Õppekogunemise läbiviimisel tuli ette olukordi, et kaitseliitlane ei saanud reservõppe- kogunemisest osa võtta, sest rüh- mas, mille liige ta on olnud aastaid, puudus tema auastmele vastav ametikoht. Konkreetne näide: meil on seersandist autojuht, kuid meil pole võimalust kutsuda teda õp- Reservõppekogunemisele tulnutele oli üheks esimeseks ülesandeks relvade normaaljooksule pusele, panemata teda jaoülema seadmine Potsepa lasketiirus. kohale. Nii jääb ju jagu autojuhita. Selliste jäikade reeglite järgimisega RESERVÕPPEKOGUNEMISTEL TEKIB Ma ei väida, et üldreservi ei tohi kaa- toome pigem Kaitseliidule kahju MÕTTEAINET sata. Kuid pigem peaksid üksused kui kasu. esmalt olema täidetud kaitseliitlas- Kui rääkida veidi õppuse planeeri- tega, kes reaalselt sinna kuuluvad, Sellest johtuvalt võiksime üle vaa- mise protsessidest, on asju, mida ja seejärel vajadusel täiendatud üld- data ametikohale ja auastmele vas- me ei saa kuidagi objektiivselt hin- reserviga väljastpoolt. Iseenesest on tamise reeglid Kaitseliidu üksustes nata ja millele võiks veel sügavuti üldreservi kaasamise mõte õige, sest ja neid natuke lihtsustada. Kaitseliit mõelda. Toon siinkohal näite staa- tänu sellele on juhtidel võimalik te- on juba kord selline üksusepõhine bi- ja tagalakompaniist. gutseda reaalkoosseisuga täisüksu- organisatsioon, kus inimene jääb sega. Lisaks on võimalik innustada üldjuhul alaliselt ja alatiseks just Reservõppekogunemise ülesandeks selliseid riigikaitsest huvitatuid, kes sellesse üksusesse, kus ta kogu aeg oli hinnata allüksuste taset rühma hiljem ehk liituvad Kaitseliiduga. on olnud. Kuid kui ta vahepeal käib tasandil. Iseenesest on ju täiesti ajateenistuses ja saab seal allohvit- võimalik anda rühmale hinnang, LAHENDUSVÕIMALUSTEST seriks, ei pruugi tema tagasi tulles aga sellistel reservõppekogunemis- olla üksuses enam tema auastmele tel on see küsitav. Kaitseliidus on Üheks võimalikuks lahenduseks vastavat ametikohta. Kuid me ei saa kindlad üksused (rühmad), mis on pakun välja, et üksuse isikkoosseisu ju teda kui vabatahtlikku määrata peaaegu 100%liselt täidetud kaitse- paigutusega tegeleb Kaitseliit ja kait- vastu tema tahtmist teise üksuses- liitlastega. Kaitseliit korraldab neile seringkond toetab teda selles, mitte se või jätta sootuks Kaitseliidu ukse õppusi ja hindab nende tegevust aga vastupidi. Minu arvamus paigu- taha sellepärast, et ta on olnud tub- vastavalt oma kriteeriumidele. Siis tusest on selline, et kõigepealt täidab li ja talle on antud kõrgem auaste. tuleb sama üksuse reservõppeko- Kaitseliit oma üksuste ametikohad Tegelikult tehakse sellises olukor- gunemine, aga kutse saab vaid 30% nende kaitseliitlastega, kes nendes- ras erandeid ka kaitseväes. Miks selle üksuse liikmetest, sest ülejää- se üksustesse ka reaalselt kuuluvad. siis mitte ka Kaitseliidus kui hoopis nud kuuluvad reservistina mõnda Selle juures ei tohi segavaks olla ini- paindlikumas organisatsioonis? teise liiki ja neid ei ole võimalik re- meste kuuluvus reservistina mõnda servõppekogunemisele kutsuda. muusse liiki. Seejärel teeb Kaitseliit Kaitseliidu korraldatavad reserv- kaitseringkonnale ettepaneku üle- õppekogunemised on vajalikud See aga tähendab, et nende kohad jäänud kohtade täitmiseks vasta- nii kaitseväele kui ka Kaitseliidu- täidetakse üldreserviga, mistõttu valt erialadele. Sinna juurde kuulub le. Ühelt poolt valmistame ette ja üksus on killustatud. Reservõppe- kindlasti ka kaitseringkonna tagatav õpetame üksusi välja ju ühise ees- kogunemisel hinnatakse mingisu- ülekate, et kogunemisel oleksid ikka märgi nimel – suurendamaks riigi gust segaüksust, mis tegelikult ei ole kõik kohad täidetud. kaitsevõimet –, teisalt on see vajalik see, mida Kaitseliit ette valmistab. Kaitseliidule endale, sest üksused Sellest tulenevalt ei saa me hinna- Erilist rõhku tuleb panna ka selle- saavad osaleda õppustel teiste ük- ta objektiivselt konkreetset rühma, le, et reservväelased satuksid õigele sustega koos ja lisaks on võimalik millel on küll teatud rühma nimi, erialale. Vältida tuleb olukorda, et üldreservi liikmeid nende huvi tek- aga mille isikkoosseis on teine. pioneerist allohvitser on paigutatud kimise korral kaasata Kaitseliitu. KK!

16 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 PARA BELLUM

Viru maleva lahingukompanii võitlejad.

““Põhjakonn”Põhjakonn” Foto: TOORION OJAPERV Foto: Kolme maleva ühisõppus motiveerib arenema

Tekst: KRISTEL KITSING rikaitseväelased ning vastutegevus- sel viisil võtmemaastikud ja üksteist üksusega kaasa tulnud vabatahtli- toetades edasi tegutseda. aitseväe keskpolügoonil peeti kud ohvitserid ja allohvitserid, kelle 8.–10. oktoobrini Viru maleva ülesandeks oli hinnata üksikvõit- VIRULASTE EDU Kkiirreageerimisüksuste lahin- lejate oskusi ja allüksuste ülemate gukompanii ja võitlusgrupi takti- taktikalist tegevust. Esimesl ööl tegeles Viru maleva võit- kaline väliharjutus, mis keskendus lusgrupp luurega, selgitades välja vas- kompanii jagude ja rühmade tegut- Kolme maleva õppusele on pan- tase asukoha. Vastase luuregrupiga semisele rünnakul. Õppusel osale- dud juba vaikimisi tingnimetu- satuti kontakti kahel korral, kuid vas- sid vastutegevuses Kaitseliidu Järva seks “Põhjakonn”. Põhjakonn on tane tuld ei avanud. Oli ka üks kontakt ja Tallinna maleva rühmad, kelle Andrus Kivirähu poolt taas ausse patrulliga. Laupäev algas liikumisega tänavuse väljaõppe eesmärgiks on tõstetud eesti rahva alale: võitlusgrupi III harjutada kaitset. Teist aastat kor- ennemuistsete juttu- aks ööpäeva kestval jagu ees ründegru- raldataval kolme maleva ühisõppel de tegelane, kes tea- Kkatkematut lahin- pina ja IV jagu järel. said praktikat paljud – välikokast dis ussisõnu ja kait- guolukorda imiteerival Järgnes tugev katte- kuni pioneerini välja. ses muinaseestlasi. väliharjutusel harjutasid grupp granaadiheitja- Kui tuhanded mehed Viru maleva võitlusgrupp ja te, kuulipildujate KSP ÜLESANDEKS OLI RÜNNATA korraga kokku tulid lahingukompanii jalaväerüh- ja täpsusküttidega. ja ussisõnu sisistama made tegevust planeeritud Kontakti sattudes an- Kaks ööpäeva kestval katkematut hakkasid, Põhjakonn rünnakul ja kiirrünnakul. dis võitlusgrupi III jao lahinguolukorda imiteerival väli- ärkas. Hiljem, kui ülem nooremseersant harjutusel harjutasid Viru maleva enamik inimesi oli Kert Kirsimäe suunad võitlusgrupp ja lahingukompanii ja- kristlaseks hakanud ja ussisõnad ründe- ja kattegrupile, lahingukom- laväerühmade tegevust planeeritud unustanud, ei saadud enam piisa- panii jäi esialgu paigale. Viru maleva rünnakul ja kiirrünnakul, sidepida- valt sisistajaid kokku, et Põhjakonn võitlusgrupp surus vastase üksuse misprotseduure, esmaabi andmist, üles ajada. kaheks ja lahingukompanii sai posit- haavatu evakueerimist, jaoülemate sioonidele asuda, sest ta sai vastase tu- ja rühmaülemate tegevust üksuse Kui aga rääkida Viru maleva ülesan- letegevuse maha suruda. Kohtunikud juhtimisel, miinipildujatule telli- dest õppusel, siis selleks oli rünna- lugesid vastase rühma hävitatuks. mist kompaniisiseselt jne. Järva ja ta. Keskenduti rünnaku olulisimale Tallinna maleva rühmade väljaõp- etapile – läbimurdele ja sellele järg- Viru maleva võitlusgrupi ülema noo- pe eesmärgiks oli harjutada kaitset. nevale tegevusele. Kavas oli luua kit- remleitnant Sven Neudorfi ütlusel Kogu tegevust jälgisid maleva kaad- sas lõigus suhteline ülekaal, hõivata õnnestus esimeses etapis ülekaalu

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 17 PARA BELLUM

tatud, kuid seal ei viibinud kedagi,” rääkis nooremseersant Kirsimäe. Ja et lõppakord ikka kajaks, sõitis kaks vastase luureautot taas kord lahingukompanii nina alla. Võitlusgrupp hõivas kiirelt nende võimaliku ee- maldumistee, sest juhtus vastast otsides läheduses viibima. Vastase luureautod said mõned tankitõrje- lasud ja loeti hävitatuks.

“Vastane ei asunud jäigale kaitse- positsioonile, kus avaldada otsustavalt vastupanu,” ütles nooremseersant Kirsimäe. Tema sõnul polnud kontsentreeritud kaitset ega rist- Fotod: 2x TOORION OJAPERV TOORION 2x Fotod: tuld, Viru mehed täitsid eesmärgi, Viru maleva võitlusgrupp rünnakul. hõivates võtmemaastiku ja surudes loomine täielikult – kitsal mäeseljan- ga oskuslikult kõrvaldatud. Lahin- vastase tegevuse mänguala serva, dikul kogu löögirusikaga. Kahjuks ei gukompanii jalutas samal ajal läbi kasutades selleks vaevalt 5% üles- olnud isikkoosseisu vähesuse tõttu vastase laagriala. andeks planeeritud laskemoonast. võimalik sooritada samal ajal ka abi- Viru maleva stsenaarium oli teadli- või petterünnakut, mis oleks vastase Peale vastase öise provotseerimise kult lahtine, sest kogu aeg arvestati jõude sidunud. Nii sai vastane kohe võitlusgrupi poolt ei juhtunud suurt ka küljelt ründamise võimalust. oma jõud olulise- midagi: Viru maleva la- masse suunda ümber õjamängudes ei tohiks hingukompanii ja võit- RELVIL MALEVAPEALIK OLI HEAKS paigutada ja olukorra Solukorda peatada, sest lusgrupp jagasid maa- MOTIVAATORIKS riivistada. Ülekaal oli reaalolukorras ei anna ala kaheks ja läksid Nooremleitnant Neudorfi ütlusel siiski suur ja siit punkt keegi sellist aega. Õppusel pühapäeva varahommikul liikvele. Vastane oldi valmis ka kaitsele asuma: kaasas Virule. tuleb sellega siiski leppida. oli hajutanud ennast oli 300 m kolmekordset okastraati, Järgneski käsklus maastikule ja avaldas kaitselaengud, labidad. “Parim ol- “Olukord seis!” ja vastane sai min- sitket vastupanu. Ta ei lasknud kuni nuks, kui oleks kohe õnnestunud na ümber rühmituma. Sõjamängu- õppuse lõpuni sooritada Virul läbi- hävitada reserv või koguni juhtimis- des ei tohiks olukorda peatada, sest murret ega ennast otsustavalt pu- meeskond,” ütles nooremleitnant reaalses lahingus ei anna keegi sel- rustada, pigem eemalduti ja manöö- Neudorf. Kokku oli 300 Carl-Gusta- list aega. Õppusel tuleb sellega siis- verdati. Raskelt relvastatud Virule oli vi ja 50 granaadiheitja AT4 laengut. ki leppida. selliselt pealesurutud liikuv taktika Nagu Viru malevale kombeks, oli paras pähkel katki hammustada. kattegrupp võimsam kui rünnaku- SAHISEVATE VIHMAPÜKSTEGA LUURELE osised. Soovitatav olukord on noo- EI MINDA “Meie sihtmärgiks oli üks ristmik, remleitnant Neudorfi sõnul see, kui mida sai miinipildujatulega tümi- rünnakuosis juhib kattegrupi tuld Edasine tegevus jäi nii Viru maleva lahingukompaniile kui ka võit- lusgrupile selgusetuks: jätkati ma- nööverdamist vaenlasega kontakti otsides. “Vastane aimas meie stra- teegiat – rünnata raskelt relvastatud löögiüksusena – ning hajutas kaitse suurele maa-alale,” rääkis Viru maleva võitlusgrupi tulejuht seersant Alo Karus, “seetõttu kulus meil palju energiat kaitsepositsioonide leidmiseks, teisalt muutis see nende kaitseliini hõredaks.” Ühe tarku- sena tõi ta veel välja, et sahisevate vihmapükstega sõdurit ei maksa öi- sele luurele kaasa võtta.

Viru maleva võitlusgrupi juurde sõitis mingil hetkel ka vastase luu- reauto, mis sai viie tankitõrjelasu- Viru maleva võitlusgrupi võitleja Heitti Irval annab relvavend Marko Moorile esmaabi. 18 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 PARA BELLUM rakettide ja trasseritega (trasseeriva moonaga) ning kate teeb suurema KOMMENTAARID hävitustöö eemalt ära. Viru maleva võitlusgrupis oli korraldatud ka Nooremseersant KERT KIRSIMÄE: laskemoona pidev järelevedu nn Nägin, et manööverdamisega tuleb veel tegelda ja taktikapäevad võiksid väl- kaamelitega – selles rollis kasutati jaõppeplaani ilmuda, sest enesestmõistetav see kõigile pole. Õnneks on ma- noorkotkaid. nööverdamine ja taktika õpitavad. Hoopis suurem mure on see, et on levinud raamides mõtlemine ja rangete protseduuride täitmine: kiiver ja kaevik ei ole Meestele olid heaks motivaatoriks moes, kuid küll see saab popiks, kui päris mürsud lendavad. Seda traditsiooni relvil malevapealik, kes viibis kohal tuleks kindla peale jätkata ja vaba stsenaariumiga sõjamänge tuleks mängi- kogu õppuse, ja see, et ka kogu inst- da ka mujal, see annab palju parema ülevaate võimetest kui lasketiirus märki ruktorkoosseis oli väljas. Õppusel tulistamine. Põneva sõjamängu abil arendame mõtlemisviisi ja reaktsioonikii- osalenud Viru maleva pealik kapten rust paremini kui õpiku abil. Viru kaitseliitlaste tegevus oli minu arvates hea. Rudolf Jeeser oli saadud praktilise Üksuste kokkutöötamise kallal tuleb veel kõvasti vaeva näha, aga see kõik on kogemusega rahul. “Malevapea- teostatav. likuna sain väärt kogemuse ning tänu sellele õppusele oskan anda Nooremleitnant PEEP EERME, Tallinna maleva luurerühm: järgmiseks aastaks paremad juht- Kõik üksused (seda nii kaitseväes kui ka Kaitseliidus) peaksid rohkem tähele- nöörid allüksustele ja väljaõppega panu pöörama oma julgeolekule, seda nii valguse kui ka helide osas, kasutama tegelevatele kaitseväelastele,” rää- fikseeritud liikumisteid, teostama perimeetri kontrolli nii vaatlus- kui ka kuula- kis kapten Jeeser. mispostidega ja tegema perimeetrist väljas patrulle. Luurajatele teeb see küll info kogumise raskemaks, kuid on minu arvates valdkond, kus võitlejate arvu Õppuse käigus koges kapten Jee- suurenemisega kipub nende valvsus vähenema. ser Viru maleva üksuste tugevaid ja nõrku külgi. “Meie üksused peavad Raadiosideprotseduurid ei ole isikulised – taktikalises olukorras ei saa õpetada rohkem tähelepanu pöörama luure- või vigadele tähelepanu juhtida. Raadioeetrit kuulates on mõnikord üllatav, kui ja julgestustegevusele,” sõnas Jee- palju kasutatakse lahtist teksti, nimesid ja valesid kutsungeid. ser. Samas jäi malevapealik rahule Viitepunktide kasutamine oli ka sel aastal vaeslapse osas – soovitan seda jul- Viru maleva kaitseliitlaste lahingu- gelt kõigil tasanditel kasutada. distsipliiniga ja sõdurioskustega. Olgugi, et riigikaitse arengukavas on prioriteediks luure-, juhtimise- ja side- vahendite soetused, on Kaitseliidus tunda puudust taktikalise tasandi side- ja Lahingukompaniid juhtinud Viru vaatlusvahenditest. Räägin nii üksustele kinnitatud taktikalistest raadiosaatja- maleva nooreminstruktori veebel test kui ka nende lisavahenditest (nt kõrvaklappidest). Õppuse ajal panin tä- Alger Nurga ütlusel sai erinevatest hele, et saatjatega ei osatud alati ümber käia (sageduste vahetamine) – “kar- rühmadest komplekteeritud üksus juma hakkavad” saatjad kippusid patrullis olijaid reetma. ülesandega hakkama. “Saime hak- Selline malevate ühisõppus on tegelikult ka nn metsafoorum. See on ülioluline kama. Oli vastasega lahingukontak- kanal, kus tavakaitseliitlastel tekib teiste malevate liikmetega arutelu ja võrd- te ja saime harjutada rünnaku eri- lusvõimalus, kuidas on mujal asjad korraldatud. Kaitseliidu Kool on õppeasutu- nevaid etappe,” ütles veebel Nurk. sena üks suhtlemiskohti, kus (tulevased) juhid saavad omavahel infot jagada, kuid ikkagi on taktikalisel tasandil võrdlus- ja koostööarutelu võimalus midagi PISUT TALLINNA MALEVA LUURERÜHMAST muud. Tallinna maleva luurerühma ees- Vedelikku tarbitakse õppustel häbiväärselt vähe – see, mis puudu jääb, kom- märk on anda luurealalt infot penseeritakse paari-kolme päeva jooksul pärast tavaellu tagasi pöördumist. Ja koondkompanii ülemale ja täita liiga head kokad on meid ära hellitanud. Õppuse üks eesmärke võiks olla ise- teisi, ühekordseid ülesandeid. Et seisvalt poest ostetud toidukraamiga hakkama saamine. Õppustel võiks tarbi- koondkompanii ülema käsutusse da vähem katlatoitu ning harjutada käepärastest vahenditest ja seatud eelarve anti erialarühm, mis tavaliselt toi- (71 kr/päev) ulatuses ise poest toidu valimist (maleva veebel maksab kassas). metab pataljoniülema hüvanguks, See õpetab rohkem tähelepanu pöörama, mis toitu ja kui palju kaasa tassida. võib üksus vahel ehk teadmatusest Järgmistel õppustel võiks olla rohkem vahekohtunikke ja meditsiiniülesan- leida mitte täielikult eesmärgipärast deid. ja võimetekohast rakendust. Erine- valt varasemast aastast anti sel aas- nant Peep Eerme oma luurejagude tavalt mitteametlikele esmastele tal luurerühmale ainult erialaseid ja -meeskondade tegevusplaani nii, luureteabe nõuetele (priority intel- ülesandeid ja nende täitmine osu- et lisaks ülesannete täitmisele sai ligence requirements, PIR) andma tus nii edukaks, et kompaniiülem allüksusi hinnata ka teatud drillide õppuse ajal infot: 1) kas vastase võttis õppuse lõppedes rühma ees sooritamisel, mida luurepataljoni pealöögi suund on TAI 1st (nende mütsi maha ja tänas siiralt tehtud instruktorid olid neile aastate eest parem tiib); 2) vastase kaudtuleük- töö eest. õpetanud. suste olemasolu ja asukoht; 3) vastase baaslaagri asukoht ning milline Kompaniiülema püstitatud ülesan- Nooremleitnant Eerme ütlusel pidi isikkoosseis ja tehnika seal paikne- nete täitmiseks seadis nooremleit- Tallinna maleva luurerühm vas- vad.

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 19 PARA BELLUM

Esimese ülesande täitmiseks raja- ti eikellegimaal asuvasse olulisse MÕNED NÄITED RAADIO OTSE-EETRIS TEHTUD VIGADEST punkti vaatluspost ja see oli ligi 36 tundi järjest ka mehitatud. Et alal oli Kes kutsub keda. Teatud isikud kasutasid ~50% ulatuses üht, siis jälle ~50% aktiivne vastaste patrullitegevus, oli teistpidi kutsungeid (kutsudes teise nime alt iseennast eetrisse). vaatlusposti rajamine ja selle tege- Konkreetse tegevuse nimetamine eetris, mis aitab siduda konkreetset kut- vuse julgestamine nooremleitnant sungit mingi ülesande täitmisega. Soovitav on kasutada alternatiivina midagi Eerme ütlusel paras pähkel. neutraalselt, nt “lõpetage ülesande täitmine” – sellest saavad nii kutsutav kui ka kutsuja üheselt aru. Kui ülesandeid on mitu, saab neid prioriteetide (või varem Kui esimese ülesande täitmiseks kokkulepitu) järgi nummerdada. olid “silmad peal” pidevalt, siis Mugavus. Lühema maa taha lihtsamate ja mittekiirete sõnumite (nt “Lõpetasi- kahe järgmise ülesande täitmiseks me söömise, nüüd on teie kord”) saatmiseks on olemas kullerid. tuli erinevatel üksustel teostada klassikaline jalgsi maa-ala luure- Sosistamine. Kahjuks ei ole Kaitseliidus veel saatjaid, millel on sosistamisre- patrull. Olgugi, et enne oli tehtud žiim (nt Harrised). Seetõttu on raske või isegi võimatu aru saada, kui keegi mi- kaardiluure ja läbi arutatud vastase dagi sosinal ütleb. võimalikud asukohavalikud, otsu- Nimede kasutamine avatult. sed ja tegevused, on nooremleit- Parasiitväljend ja mõttepausid (“eeee”) otse-eetris. Enne mõtle, siis ütle! nant Eerme sõnul luurepatrullilt vahetult saadud info parim, sest vastase otsuseid võib mõjutada nii Ta lisas, et jalgsi liikuv patrull läbib olgugi et see oleks olnud heaks väl- muutuv olukord, maastik kui ka tunniga umbes kilomeetri. “Kui tei- jaõppekogemuseks. aeg. ne luurepatrull läks sama ülesannet täitma oluliselt suu- Kolmanda ülesande – selgitada väl- Vastase kaudtuleük- iru mehed täitsid ees- rema ajavaruga, leiti ja vastase laagri asukoht ja vastas- sust käidi otsimas kaks Vmärgi, hõivates võtme- otsitud kaudtuletorud te võimalik hulk – täitsid pealinna korda. Esimesel korral maastiku ja surudes vas- üles,” rääkis noorem- luurajad suhteliselt kergesti, sest kitsendas luurepatrulli tase tegevuse mänguala leitnant Eerme. oma üksuste julgeolekule pööratak- tegevust nii vastase ak- serva, kasutades selleks se kahjuks vähe tähelepanu. Hästi tiivsetest patrullidest vaevalt 5% ülesandeks “Nõuetekohaselt tel- oli kaitstud vaid laagri lõunakülg, möödaliikumine kui planeeritud laskemoonast. liti ohutust kaugusest mis oli oletatava vastase lähenemise ka ettekande esitami- korrektselt tuld. Pä- suund, kuid kahjuks olid ülejäänud se ajaline piirang. Eerme sõnul on rast tabavat tulelööki saabus rõõm küljed jäetud lahti ja sealtkaudu va- luurajatele seatud raporti esitamise kaitsjate õuele, kuid ründajate näod jaliku info väljaõngitsemine oli vilu- aeg üldjuhul ülimuslik, sest sellest läksid mossi,” selgitas nooremleit- nud meestele üsna kerge. tulenevalt on vaja juhil teha järgmi- nant Eerme. ne otsus. Täideti veel mõningaid ühekord- Viru maleval on nimelt suurepära- seid ülesanded. Et vastase pealöö- “Luurajatel on üks dogma: täita täht- ne koostöö Pioneeripataljoniga ja gisuund oli välja peilitud, kaudtule- ajaks kas või 70% ülesandest, mitte pärast kaudtuleüksuse hävitamist üksus hävitatud ja üksuste kaudne aga 100% ülesandest pärast tähtae- jäi nende võimsate tulelöökide suurus teada, jäi luurerühmale kolm ga,” selgitas nooremleitnant Eerme. imiteerimine seekord proovimata, lisaülesannet: tiiva julgestamine, reidide tegemine vastase varustus- teedel ja tagalas ning – kui kaitsjate olukord kriitiliseks kisub – vastase põhijõudude küljelt ründamise alustamine.

Reidid varustusautodele ja -üksus- tele täitsid tänu üllatusmomendile eesmärgi. Saime osa ka tavalisest luurajate ja snaiprite saatusest olla eriti vihatud vastase üksuste poolt. Selle vihkamise kulminatsioon saabus siis, kui üks luurejagu tegi õppuse lõpuminutitel nn kami- kazeretke vastase rünnakuüksuste tagalasse. Seal lasti relvad vastas- tikku tühjaks ja kui teine luurejagu oli valmis varitsusest tiibavale vas- Foto: TOORION OJAPERV TOORION Foto: tasele tuld andma, sai õppus selleks Viru maleva võitlusgrupp positsioonidel. korraks läbi. KK!

20 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 SÕJAVÄESPORT Patrullvõistlus “Paras paar” on enda elutruu proovilepanek

Tekst: KRISTEL KITSING

aitseliidu Viru malev korraldas 24.–26. septembrini 9. Kpatrullvõistluse “Paras paar”, kus selgitati parimad lahingupaa- rid. Kontrollpunktides sooritatud ülesannete põhjal saavutatasid esikoha taas kord nooremseersant Heiki Välimets ja vanemveebel Ai- var Raudsepp Alutaguse malevast. Teise koha võitlesid välja nooremveebel Jaanus Jürjo ja kapral Mario Maripuu Pioneeripataljonist ning kolmanda koha au kuulus reamees Aleksei Ditmanile ja reamees San-

der Aurile Viru malevast. KRISTEL KITSING KRISTEL

VASTUTEGEVUSE PILGU ALL 2x od: Fot Sel aastal leidis jõukatsumine aset Patrullvõistluse võitjad vanemveebel Aivar Raudsepp (vasakul) ja nooremseersant Heiki Väli- Lääne-Virumaal Laekvere vallas, mets Alutaguse malevast. kus võistlejatel tuli puuderägastikus läbida linnulennult 25-kilomeetrine Võistlusalal tegutses vastutegevus, kus vastutegevusest vaba turvaala trass, millel tuli täita mitmesuguseid kes kasutas snaipreid. Snaiprid fil- ei olnud. Kui tabati või jäädi snaip- oskusi nõudvaid ülesandeid. Võist- misid optilise sihiku kaudu üks- ri kaamerasihikusse enne ülesande lejad pandi proovile tulejuhtimises, kõik kus nende poolt valitud alal. täitmist, jäi peaülesanne soorita- külgmiini M-14 paigaldamises, vär- Kui võistleja fotolt ära tunti, loeti mata. vikuulilahingus, lahingugranaadi see tabamuseks ja oligi elu läinud. heitmises, laskeoskuses distantsilt Osaliselt sai elusid tagasi lunasta- “TÕKKEJOOKS” PUUDERÄGASTIKUS 25−500 meetrit, liikuva sihtmärgi da, loovutades trassile kaasa võetud laskmises ja esmaabi osutamises. granaadiheitja AT4. Granaadiheit- Tänavu Laekvere metsades korral- jate kaasavõtmine oli vabatahtlik ja datud “Paraja paari” maastik oli 2001. aastast korraldatav Viru ma- iga meeskond sai ise otsustada, kas võrreldes eelmisel aastal Ida-Viru- leva “Paras paar” on pälvinud suu- ja kui palju ta lisakilosid tassida ta- maal Aidu karjääri ümbruses pee- re osavõtuhuvi tänu võistlejate hab. tu omaga tunduvalt raskem. Rajale elutruule proovilepanekule. Võist- lastud kaheksateistkümnest võitle- lusel ei harjutata naiprid filmisid optilise Vastutegevus ei paik- jast jõudis lõpusirgele kaksteist. Rä- relva lahti-kokkupa- sihiku kaudu ükskõik nenud ainult teedel gastikus rassimine osutus mõnelegi nekut ega tambita S füüsiliselt nii väsitavaks, et tekkis kus nende poolt valitud ja sihtidel, vaid kogu kilomeetreid mööda võistlusalal, ka metsas. tahtmine katkestada. alal. Kui võistleja fotolt maanteed. Trassi lä- Tinglikult on “Parajal bimisel ei ole mää- ära tunti, loeti see taba- paaril” tegemist lahin- “Jätke mind siia, ma ei taha siit ravaks kiirus, vaid museks ja oligi elu läinud. gusituatsiooniga, kus ära minna. See on väga hea koht,” varjatud liikumine ja kõike tuleb teha var- rääkis teises kontrollpunktis puh- oskused ülesannete lahendamisel. jatult ja maskeeritult. Igal aastal on kav ja katkestamisplaani pidav Vil- Et vastutegevus sh filmivad snaip- “Parajal paaril” erinev peaülesanne lu Jõemets. Ka kapral Janno Rosar rid tegutseb igal pool, võidabki üld- ja kõik kõrvalülesanded kontroll- meenutas pärast võistlust enesega juhul see meeskond, keda kordagi punktides on otseselt seotud pea- võitlemisest. “Esimesest teise punk- ei avastata – sellest ka kahepäevase ülesande täitmise legendiga kaas- ti minnes tükkisid pähe mõtted, et võistluse kohta suhteliselt lühike nevate olukordadega. panengi asjad kokku ja lähen mi- trass. Kontrollpunktides kasutatak- nema,” meenutas ta. “Seal metsade se võimalikult palju reaalset moona Tänavu oli peaülesandeks miinipil- sees, kus oli kraavide rägastik, olid ja jm vahendeid: lahingugranaadid, dujatule juhtimine vastase objek- puud risti-rästi. Koprad olid teinud lõhkeaine jne. tile. Ülesanne tuli täita olukorras, seal oma nalja – tõkkejooks oli,”

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 21 SÕJAVÄESPORT jagas muljeid neljandat aastat pat- PATRULLVÕISTLUSE PARAS PAAR VÕITJAD LÄBI AASTATE rullvõistlusel osalenud Viru maleva kaitseliitlane kapral Rosar. 2010 – Heiki Välimets ja Aivar Raudsepp (Alutaguse malev) 2009 – Heiki Välimets ja Aivar Raudsepp (Alutaguse malev) LOEVAD MEESKONNAVAIM JA VÄLJAÕPE 2008 – Villu Jõemets ja Kert Kirsimäe (Viru malev) Et “Parajal paaril” võisteldakse la- 2007 – I ja II kohta jagasid Riivo Masing ja Liina Nurk (Viru) ning Aivar hingupaarina, peavad Viru maleva Raudsepp ja Robert Nagel (Alutaguse) võistlejad oluliseks meeskonnavai- 2006 – Tanel Järvet ja Tiit Riisalo (Tallinna malev) mu ja väljaõppes omandatud oskusi. Lahingupaarina on osalejate 2005 – Raul Hindov ja Kaido Ruul (Tallinna malev) arvates tunduvalt kergem hoida 2004 – Tanel Järvet ja Kalvi Abel (Tallinna malev) teineteise motivatsiooni ja leida 2003 – Mati Meedla ja Ene Ojaperv (Viru malev) ühtne keel. “Kui on kaks inimest, 2002 – Kristo Noorväli ja Riho Raudla (Tapa Suurtükigrupp) on kaks arvamust, st tema arvamus ja minu arvamus, ja nende vahel 2001 – Tiit Sepp ja Alar Konist (Viru maleva noorkotkad) leiab kompromissi,” selgitas kapral Rosar lahingupaarina võistlemise veel pisut kimbutas. Kuigi virulased da, pritsi lasta ja granaati heita,” üt- eelist, kõrvutades seda Erna ret- pidasid aasta jooksul omandatud les kapral Rosar. kega. Kapral Rosari arvates paneb väljaõpet oluliseks, siis Alutaguse “Paras paar” proovile ka inimeste mehed polnud näiteks tulejuhtimi- “Paraja paari” eripäraks peavad osa- võimed ja näitab ühtekuuluvus- seks vajalikku õpet saanudki. “Ise lejad elutruudust. “Saab ikka oma tunnet. “Sa pead motiveerima ka otsisime, ise vaatasime kirjandust,” käega midagi teha,” ütles noorem- oma paarilist, kes sinuga kaasas rääkis vanemveebel Raudsepp. seersant Välimets miiniülesannet on,” arutles ta. iseloomustades. “Siin on kõik päris. ELUTRUU VÕISTLUS Teist sellist võistlust polegi kuskil,” Pjedestaali kolmandale astmele lisas vanemveebel Raudsepp. Aluta- jõudnud Viru maleva kaitseliitlane Enim vaimustusid Alutaguse võist- guse meestele meeldib “Paras paar” reamees Aleksei Ditman rõhutas lejad Avinurme tiirus sooritatud ka seetõttu, et sellel on määravaks pärast võistlust aas- inglikult on “Para- kompleksharjutusest, oskused, mitte kiirus. “Pole kindlat ta jooksul läbitud kus tuli lasta kuulipildu- jal paaril” tegemist kellaaega kontrollpunkti sissetule- väljaõppekursuste T jast ja automaadist, heita kuks. Punkt on teatud aja lahti, saab kasutegurit. “Vaat lahingusituatsiooniga, granaati ja paigaldada puhata. Siin pead ise arvestama, kui palju luges see, kus kõike tuleb teha miin. millal mingisse punkti jõuad. Mõni et terve aasta oli varjatult ja maskeeritult. paneb algul suure hooga minema, kursusi: tulejuhti- Ka Viru maleva võistlejad jõuab esimesse punkti, ja ongi juba mine, miinide käsitsemine,” rääkis tõstsid pärast võistlust esile sama kõik,” rääkis juba kolmandat korda reamees Ditman. “Topograafia, me- kontrollpunkti. “Kolmas punkt oli “Parajal paaril” võidurõõmu maits- ditsiin, A-kategooria lõhkajate välja- parim, see, kus sai miini valmista- nut vanemveebel Raudsepp. KK! õpe,” täiendas kapral Rosar võitlus- grupist. Ka läbiviidud rännakud tulid võistlejatele kasuks. “Oleme võitlus- grupiga teinud igasugu rännakuid reaalsete lahingukomplektidega. Iga mees võtab kõik, mis ette on nähtud. Pritsimees kannab 500 lasku lindiga kaasas ja nii kuni 30 kilomeetrit,” tutvustas kapral Rosar füüsilise vas- tupidavuse treenimisest.

Kõigest kahe punktiga Pioneeripa- taljoni võistlejaid edestanud vanemveebel Aivar Raudsepp ja nooremseersant Heiki Välimets pisasid oma võidu saladuseks kogemusi. “Meie edu võti on kogemused,” rää- kisid võitjad vanemveebel Raudsepp ja nooremseersant Välimets ühest suust. “Raske on muidugi noorte- ga rinda pista küll,” lisas Välimets, kes alles nädal enne “Parajat paari” naasis võistlustelt ja keda väsimus Snaiprid filmisid optilise sihiku kaudu ükskõik kus nende poolt valitud alal.

22 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 SÕJAVÄESPORT Eestlased käisid õhupüssijahi MMil

Tekst: KAIDU JALAKAS, Tallinna Field-Target Klubi juhatuse liige

ngaris Debreceni lähedal park- metsas peeti 1.–3. oktoobrini Ufield target’i maailmameist- rivõistlused. Field target on jahti imiteeriv mäng, kus relvadeks ved- ru- või suruõhujõul töötavad täpsed õhupüssid ja sihtmärkideks väikeste saakloomade elusuuruses siluetid.

Võistlustele oli saabunud 153 laskurit paarikümnelt maalt. Euroopa riikide LISATEAVET HUVILISTELE kõrval olid esindatud Lõuna-Aafri- ka, Brasiiliast ja Kanada. Võistlus- Maailmameistrivõistluste ametlikud relvadeks olid õhupüssid suudme- tulemused: http://www.fieldtarget.hu/ energiaga kuni 16,3 džauli. Vastavalt index.php?option=com_wrapper&vie MMi reglemendile tuli võistlejatel iga w=wrapper&Itemid=37&lang=en päev läbida 50 märgiga võistlusrada. Eestlased field target’i maailmameistri- Võistluste pildid: http://picasaweb. Kolme päevaga oli vaja lasta kokku võistlustel. google.hu/bekesi.laszlo/FTWorlds201 150 märki, mis asusid vabas loodu- 0TheBegining?feat=directlink# ses laskuri laskepositsioonist 7–50 m Liikuv pilt: http://dehir.hu/sport/ kaugusel ja võisid laskuri suhtes olla ga 6. kohale, mis oli Eesti kõrgeim tulemus nendel võistlustel. Mees- egyeb/2010/10/04/123151/vadaszat- kuni 5 m kõrgemal või madalamal. a-voros-celpontokra/ Tabamuse eest punkti saamiseks kondlikus arvestuses võitis Inglis- Tallinna Field-Target Klubi kodu- pidi laskur istudes, põlvelt või püsti maa ülivõimsalt 544 punktiga. Eesti leht: http://www.field-target.ee/ asendis tabama märgil olevat 15, 25 jäi 382 punktiga 11. kohale, edesta- ?section=et/317&class=shop_order_ või 40 mm ava. Ühe märgi laskmi- des viimaseks jäänud Austria Steyri center&action=show_items&id=199 seks oli aega kuni 1 minut. tehasemeeskonda 33 punktiga. KK!

Tänavu sügisel ühinesid Eesti field FIELD TARGET’I MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTE TULEMUSI target’i harrastajad selle spordiala Suruõhupüssid (PCP) maailmaorganisatsiooniga (World 1. (kuldmedal) 141 punkti Jose Redondo, Hispaania Field Target Federation, WFTF). See andis neile õiguse osaleda field- 2. (hõbemedal) 137 punkti Andy Calpin, Inglismaa target’i iga-aastasel MMil ja Eestil 3. (pronksmedal) 137 punkti Craig McDonald, Inglismaa tekkis võimalus olla tulevikus ise 72.–75. 107 punkti Aron Jalakas, Tallinna Field-Target Klubi MMi korraldajamaa. Field target’i maailmameistrivõistlustele Unga- 89.–91. 101 punkti Romi Agar, Tallinna Field-Target Klubi risse õnnestus Eesti Gaasi toetusel 119.–120. 78 punkti Kaidu Jalakas, Tallinna Field-Target Klubi saata viis kvalifikatsiooninormi täit- Vedrupüssid (Springer) nud laskurit. 1. (kuldmedal) 121 punkti Paul James, Inglismaa 2010. aasta field target’i maailma- 2. (hõbemedal) 104 punkti Istvan Fejes Toth, Ungari meistriks tuli hispaanlane Jose Re- 3. (pronksmedal) 102 punkti Sean Orsmond, Lõuna-Aafrika dondo, kes tabas 150 märgist 141. 10. (mälestusmedal) 74 punkti Meelis Kurvits, Tartu Field-Target Klubi Parim eestlane Aron Jalakas jäi 107 tabamusega jagama 72.–75. koh- Naised (Woman) ta. Vedrupüsside arvestuses võitis 1. (kuldmedal) 115 punkti Paula Schofield, Inglismaa kuldmedali inglane Paul James, kes 6. 93 punkti Heli Jalakas, Tallinna Field-Target Klubi tabas 150 märgist 121. Parim eestlane Meelis Kurvits tuli 74 tabamusega Meeskondlik (Team) 10. kohale ja pälvis mälestusmedali. 1. 544 punkti Inglismaa Naiste arvestuses võitis kuldmedali 2. 522 punkti Lõuna Aafrika inglanna Paula Schofield, kes tabas 150 märgist 115. Eesti ainukene nais- 3. 506 punkti Venemaa laskur Heli Jalakas tuli 93 tabamuse- 11. 382 punkti Eesti

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 23 SÕJAVÄESPORT “Pahkla vint” näitas, et eestlased on soomlastest paremad laskurid

Tekst: ARVO VARDJA, Kaitseliidu Rapla maleva liige, võistluse “Pahkla vint” ülemkohtunik

aktikalise laskmise võistluse- se “Pahkla vint” kolmas etapp Tpeeti 26. septembril. Seekord- ne jõukatsumine oli esimest korda rahvusvaheline, nimelt osales võist- lusel ka külalismeeskond Soomest – Uudenmaan Reserviläiset. Selle liikmed on Soomes SRA-sarjas kõ- vad tegijad. Soome kolleegid on juba pikka aega Rapla maleva lask- misvõistlustel osalenud, kuid seni on nad võistelnud ainult nn staati- liste laskmiste aladel. “Pahkla vindil” osales tänavu 42 laskurit Harju, Tallinna, Rapla, Tartu ja Alutaguse malevast.

“Pahkla vindi” seekordsel etapil osa- sihikuga relvadega. Sõdur ja tema lemusi. Teisest küljest oli ka väga les kokku 42 laskurit Harju, Tallinna, (tavaline) relv – see on sümboolne huvitavaid harjutusi, mis tõmbasid Rapla, Tartu ja Alutaguse malevast. kooslus. Selle rändauhinna sai enda võistlejatel vere tõeliselt käima. Meeskondi oli üheksa. Võisteldi valdusse Kaitseliidu Harju maleva semiauto standard- ja open-divis- võistkond. Tänavu peetud kolm võistlusetap- jonis, kusjuures üleandmist ootas pi näitavad, et igal järgmisel korral ka Rapla maleva rändauhind aasta Erinevaid laskeharjutusi oli kavas on osavõtjaid rohkem kui eelmi- parimale semiauto standard-mees- viis ja need olid tavalisest raske- sel. Meeste oskusedki suurenevad konnale. Miks just selle divisjoni mad. Kahel rajal tuli suhteliselt eba- järk-järgult ja kogemused kasvavad. võitjale, kui open-relvad on tegeli- stabiilsetest asenditest lasta 100 m Võistlejatelt saadud tagasiside näi- kult võimekamad? Sest standardrel- kaugusele. Aeg tiksus ja see tekitas tab, et taktikalise laskmise võistlusi vade puhul on tegu tavaliste raud- paljudes stressi, mis halvendas tu- on vaja. “Pahkla vint” on täitnud selle tühimiku. KK!

Kaitseliidu Kool tuli Võrumaale külla “PAHKLA VINDI” 3. ETAPI TULEMUSED Standarddivisjoni meeskondlik arvestus eda ei juhtu just tihti, et kool tuleb ise oma tulevastele õpilastele külla. I Harju malev Aga just seda tegi Kaitseliidu Kool, külastades Kaitseliidu Võrumaa ma- II Tallinna malev Sleva pealikuid 28. novembril. Kohal olid kooli Võrumaa juurtega ülem leitnant Riina Nemvalts ja vaneminstruktor Ahto Alas. Kooli ülem tegi lühikese III Uudenmaan Reserviläiset ülevaate õppeasutuse ajaloost ning anti põhjalik ülevaade õppeprotsessist ja Open-divisjoni meeskondlik arvestus õpitavatest erialadest. Võrukesed olid head küsijad ja küsimusi jätkus mitmeks I Rapla malev tunniks. Arvestades kooli kaugust Võrust, tehti koolijuhile kohe esimene ette- panek korraldada väljasõidukursusi. II Tallinna malev Et Võrus asub Kuperjanovi jalaväepataljon ja Meegomäel lahingukool, oleks III Tallinna maleva Nõmme malevkond nende õpperuumides võimalik korraldada nii loenguid kui ka rühmatööd. Sa- Standarddivisjoni individuaalarvestus mas oleks võimalik ka kiiresti toitlustamist organiseerida. Kindlasti saaksid I Armin Meesit (Harju malev) Võrumaa kaitseliitlased ja eriorganisatsioonide liikmed sel juhul aktiivselt osaleda, sest jääb ära pikk sõit Alusse. Käsitleti ka kaugõppes õppimise ja e-õppe II Madis Reier (Harju malev) võimalusi. III Oliver Purik (Tallinna malev) Paljud võrukesed olid Kaitseliidu Koolis õppimise võimalust juba varem kasu- Open-divisjoni individuaalarvestus tanud. Seepeale kutsus kooli ülem veel kord kõiki vilistlasi osalema konkursil, I Dagnis Maiberg (Rapla malev) et talletada kooliga seotud huvitavaid seiku ja naljakaid juhtumeid. II Kalvi Abel (Tallinna malev) UNO MINKA, Kaitseliidu Võrumaa maleva teavituspealik II Arvo Vardja (Rapla malev)

24 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 SÕJAVÄESPORT Viru maleva mehed on võidukad laskjad

Tekst: HANNES REINOMÄGI

eine malevatevaheline Gustav Lokotari mälestusvõistlus lahin- Tgurelvadest laskmises peeti 26. septembril Tapal Kirde kaitseringkonna lasketiirus. Lasti sõjapüssi- dest harjutust 30 lasku lamades 300 meetri distantsil vastavalt Kaitse- liidu klassinormide reeglistikule. Võistluse üldvõitja oli 896 silmaga Kaitseliidu Viru maleva võistkond, järgnesid Rapla maleva võistkond 768 ja Lääne maleva võistkond 629 silmaga. Individuaalarvestuses oli parim leitnant Rain Sepping tule- musega 245 silma. Ka teise ja kolmanda koha saavutasid Viru maleva laskurid Aleksei Osokin 235 ja Pee- ter Pops 231 silmaga. Esimese kuue hulgas olid veel Andres Kalman Viru

Foto: HANNES REINOMÄGI Foto: malevast, Lauri Erm Rapla malevast Kaitseliidu Viru maleva võidukas võistkond pärast Gustav Lokotari mälestusvõistlust. ja Taavi Vaher Lääne malevast.

Võistlusega meenutatakse Kaitse- tar oli Virumaa mees ja tema 111. mõelda harjutuse muutmist kol- liidu ja kaitseväe kuulsate laskurite sünniaastapäev oli 12. oktoobril. mest asendist laskmiseks,” sõnas Argentiina karika võitu. 12-kord- “Kui mälestusvõistluste tulemused seitsmenda tulemuse välja lasknud ne maailmameister Gustav Loko- hakkavad jõudma 300 silmani, võib Meelis Kask. KK! Järva maleva Sügispatrulli parim oli Kõrgema Sõjakooli võistkond

Tekst: ALO AASMA

ktoobrikuu esimesel nädalava- hetusel Albu vallas korraldatud OJärva maleva Sügispatrulli või- tis Roosna-Alliku ja Ahula I rühma ees Kõrgema Sõjakooli võistkond. teerumisest, jõe ületamisest ja rel- Tema sõnul kasutati tänavusel Tänavusel Sügispatrullil osales 11 vade kokkupanemisest kuni hobuse Sügispatrullil esimest korda va- võistkonda, kellel tuli lisaks küm- rakendamise, takistusraja läbimise, batahtlike kontrollpunktide süs- mekonna kontrollpunkti läbimisele kauguste ja kaevu sügavuse hinda- teemi, mis võimaldas neil võist- ja seal ülesannete lahendamisele mise ning esmaabi andmiseni. kondadel, kel jõudu jagus, lisaks hoiduda kogu võistlustrassil võist- kohustuslike punktidele läbida kondi tabada püüdnud vastutegut- Ühe sügispatrulli peakorraldaja, lisakontrollpunkte ja sellega boo- sejatest. Järva maleva Roosna-Alliku üksik- nuspunkte teenida. “Just vaba- kompanii pealiku nooremleitnant tahtlikud punktid, mille puhul Võistkonnad läbisid ligi 30 tundi Aare Kabeli sõnul läks tänavune võistkonnad said ise hinnata, kas kestnud võistluse jooksul olenevalt võistlus igati korda. “Suutsime teha neil jagub jõudu ja tahtmist nende valitud marsruudist ligikaudu 50 just sellise raskusastmega võistlus- läbimiseks, küpsetasid läbi ka kõi- kilomeetrit. Kontrollpunktides tuli trassi, mis sobis hästi kõigile võist- ge tugevamad võistlejad, ent lu- neil täita nii militaaroskusi kui ka kondadele – keegi ei katkestanud, basid samas kõigil võistkondadel argielus kasuks tulevaid teadmisi kuid samas suutis võistlus terad sõ- võistluse katkestamata lõpetada,” nõudvaid ülesandeid alates orien- kaldest eraldada,” lausus Kabel. lisas Kabel. KK!

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 25 SÕJAVÄESPORT Iisaku kaitseliitlased võitsid kodumaleva patrullvõistluse

Tekst: KALVI KIVIMÄE, Kaitseliidu Iisaku rühma rühmaülem

aitseliidu Alutaguse maleva sõ- jalis-sportlik Avinurme lahingu Kmälestusretk ja Metsavenna retk peeti 17.–19. septembrini. Pat- rullvõistlus algas 17. septembri hi- lisõhtul Virunurmes Ida-Virumaa metsades langenud metsavendade memoriaali juurest. Võistkondi ootasid ees vihmamärg mets, märg rinnuni rohi, raskesti läbipääseta- vad tuulemurrud ning raiesmikud, pimedus ja aktiivne vastutegevus.

VIHMA JA VASTUTEGEVUSE KIUSTE

Võistlustrassil, mille üldpikkus oli linnulennult 40 km, tuli läbida 13 kontrollpunkti. Kahes kontrollpunktis tuli võistkondadel näidata Iisaku võidukas võistkond koosseisus Martin Taar, Kristjan Nurgamaa, Rainer Treilmann ja täpsust automaadilaskmises ja ka- Heiki Välimets. hes püstolist laskmises. Võistlusraja kontrollpunktides pidid võistkon- vaja üles otsida vastase lahinguük- major Ain Krondel kolme parimat nad lahendama kaardiülesande, sus ja määrata selle asukoha koor- võistkonda medalite ja meenetega. märkima silma järgi dinaadid, lahingu- Kõik osavõtjad said logoga pasta- kaugused erinevate ahelaagrisse jõudnud võist- tehnika paiknemine, pliiatsi. Selle aasta Avinurme lahin- maastikuobjektideni Vkonnad said veidi telgis isikkoosseisu suurus, gu mälestusretke ja Metsavenna ja täitma lahingu- puhata ning saapaid-rõivaid patrullide ja kaitsera- retke võitjaks tuli Kaitseliidu Iisaku tehnika tundmise kuivatada. Samal ajal läks osa jatiste paiknemine, rühma I võistkond, kuhu kuulusid testi. Füüsilisi või- võistlejaid igast võistkonnast mille kohta tuli esi- Heiki Välimets, Rainer Treilmann, meid näitasid võist- luureülesannet täitma. tada raport. Ülesan- Martin Taar ja Kristjan Nurgamaa. lejad kontrollpunk- de parimaks täitjaks Võistluste mahuka ettevalmistus- tis, kus tuli joosta raske palgiga. osutus Kaitseliidu Iisaku rühma II töö oli ära teinud vanemseersant Relvatundmises oli vaja kokku pan- võistkonna liige Robert Nagel. Sander Sabolotni. na neli relva. Ei tahetud ka vahele jääda vastutegevusele, sest ühe va- METSAVENDI MÄLETATAKSE Ida-Virumaa metsades langenud helejäämise ehk elu hinnaks oli 50 metsavendade memoriaalile on karistuspunkti. Teise päeva varahommikul startisid kivisse raiutud 186 Nõukogude võistkonnad järjekordset ülesannet okupatsioonivõimudega võideldes Pärast rasket ööd kostitas ilmataat täitma. Lõunaks jõudsid nad Avi- langenud metsavenna nimi. Võist- võistlejaid tugeva vihmasajuga. nurme jahilasketiiru. Seal tuli lasta lus lõppes Avinurmes. Seal peeti Kontrollpunkte läbides ja vastute- liikuvate sihtmärkide 1944. aasta septemb- gevust vältides jõudsid võistkon- pihta ja ees ootas vii- vinurme lahingu mäles- ris lahing Sinimä- nad vahelaagrisse. Nende esindajad mane ponnistus – 2,5 Atusretke ja Metsavenna gedest taganevate olid sinna püsti pannud jaotelgid ja km pikkune lõpujooks retke võitjaks tuli Kaitselii- Saksa ja Tartu poolt need soojaks kütnud. Vahelaagris- Avinurme staadionile. du Iisaku rühma I võistkond. pealetungiva Puna- se jõudnud võistkonnad said veidi väe üksuste vahel. telgis puhata ning saapaid-rõivaid Pärast varustuse kontrolli ootas Lahing oli äge. Punaväelased ei ha- kuivatada. võistlejaid soe dušš, kohtunikke aga lastanud isegi Avinurme kirikusse kokkuvõtete tegemine. varjule viidud raskelt haavatutele, Samal ajal läks osa võistlejaid igast tappes nad metsikult. Selle tapatöö võistkonnast puhkamise asemel Lõpurivistusel autasustas Kaitse- kuulide jäljed on tänini Avinurme luureülesannet täitma. Selleks oli liidu Alutaguse maleva staabiülem kirikus. KK!

26 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 KOOSTÖÖ Politsei ja Kaitseliit tugevdavad üheskoos siseriiklikku julgeolekut

Tekst: TAIVE KUUSE, nooremleitnant

olitsei- ja Piirivalveameti peadirektor politseikolonel Raivo PKüüt ja Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste allkirjastasid 11. oktoobril kahe jõustruk- tuuri koostöölepingu, et tagada riigi sisejulgeolek ja tugevdada elanike turvatunnet. Lepingu eesmärk on kokku leppida kahe organisatsiooni kohustustes ja koostöövormides ning luua strateegiline partnerlus.

KAITSELIIT JA KORRAKAITSE

Lepingus täpsustavad Politsei- ja

Piirivalveamet ning Kaitseliit mõ- KUUSE TAIVE Foto: lema poole korrakaitsekohustusi, Politseikolonel Raivo Küüt ja kolonelleitnant Raivo Lumiste kirjutavad alla Politsei- ja Piirival- -võimalusi ja -tegevusi sooviga teha veameti ning Kaitseliidu koostööleppele. ühiselt ennetustööd elanike seas ja parandada inimeste seaduskuule- meistrivõistlustelt koju meeskond- maks,” ütles ta. Kaks jõustruktuuri kust. Koostöö saab toimuma nii rii- liku esikoha karika. on koostööd teinud aastaid, viima- gi, kaitseringkondade ja prefektuu- seks näiteks oli möödunud nädala- Lõõlas allkirjastatud kahe organisat- ride tasandil kui ka maakondade ja vahetusel Tartus korraldatud õppus siooni koostöölepe ei tähenda siiski, asutuste tasandil. “Sillad lukku”. Lõõlas sai teoks vaid et tegemist oleks koostöö esimeste koostööleppe uuendamine. Politsei saab nüüd Kaitseliitu kaasata sammudega. Politseikolonel Küüdi korrakaitsesse asutusena, mitte ai- ütlust mööda on nii politseil kui ka Lepinguline koostöö algas juba nult kaitseliitlasi abipolitseinikena, piirivalvel Kaitseliiduga juba pika- 1998. aasta detsembris, kui politsei ja olla ühistegevuses ka väljaspool ajaline koostöökogemus, kuid allkir- peadirektor Harry Tuul ja Kaitselii- põhikohustusi. Politsei- ja Piirivalve- jastatud dokument annab ühistele du ülem Lui Jaanson allkirjastasid ameti ning Kaitseliidu ühistegevuse tegevustele formaalse raamistiku. esimese koostöölepingu. Ka 2004. täpsemad eesmärgid ja nende ellu- “Turvalisust saame luua vaid koos- aastal allkirjastasid toonane polit- rakendamise kava lepitakse koostöö töös nii teiste organisatsioonide kui sei peadirektor Robert Antropov korraldamise tasanditel kokku pe- ka kogukonnaga laiemalt ja täna ja Kaitseliidu ülem major Benno rioodiliste koostöökokkulepetega. uuendatud leping on märk osapool- Leesik Tallinnas kahe jõustruktuuri te soovist muuta Eesti turvalise- koostöölepingu. KK! LENNUREIS JÄRVAMAALE Koostööleping allkirjastati Kaitse- Kaitseminister külastas Võrumaa kaitseliitlasi liidu Järva maleva õppekeskuses Lõõlas. Järvamaale saabusid or- aitseminister Jaak Aaviksoo külastas 8. oktoobril Kaitseliidu Võrumaa ganisatsioonide juhid lennukiga malevat. 28. oktoobril väisas ta aga Kaitseliidu Võrumaa maleva Antsla Cessna Caravan, maandudes koha- Küksikkompaniid. Kompaniipealik leitnant Tiit Tõnts näitas uhkusega äsja likule Kaitseliidu malevale kuuluval valminud uusi õppeklasse, kus Antsla gümnaasiumi õppuritele avanevad täna- Nurmsi lennuväljal, kus Kaitseliidu päevased võimalused sõjalise algõppe omandamiseks. Samu ruume kasutavad peastaabi koostööjaoskonna staa- ka kompanii tegevliikmed, et korraldada kaitseliitlastele täiendõpet ja viia läbi biohvitser leitnant Mihkel Haug teooriatunde. Minister huvitus lasketiirust ja külastas peagi valmivat kompanii tutvustas Politsei- ja Piirivalveameti kodu. Tunnustust aktiivse tegevuse eest jätkus nii kompanii juhtkonnale kui ka esindajatele Kaitseliidu langevarju- kõikidele vabatahtlikele, kes on panustanud oma aega ja ressurssi riigi kaitse- rite tegevust ja väljaõpet. Kaitseliidu võime tugevdamisse. langevarjurid tõid septembri keskel Euroopa sõjaväelangevarjurite UNO MINKA, Kaitseliidu Võrumaa maleva teavituspealik

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 27 MÄLU Tänu Afganistanis langenud Eesti kaitseväelaste mälestusmärgi püstitamise toetajatele

dee mälestusmärgist Afganista- nis langenud Eesti kaitseväelas- Itele sündis 2010. aasta jaanuaris, mil Riigikogu riigikaitsekomisjon külastas Afganistanis teenivaid Ees- ti kaitseväelasi.

MÄLESTUSMÄRK ON PÜSTITATUD

Eesti kontingendi baaslaagris Camp Bastionis oli tekkinud üllas tradit- sioon. Missioonil osalevate riikide laagrites on püstitatud mälestus- märgid hukkunud teenistuskaas-

lastele. Riigilipu all olev tagasihoid- JÕESALU ARVO lik mälestusmärk, kuhu kantakse langenud kaitseväelaste nimed, on Foto: sõnumiks, et me ei unusta oma vu 6. oktoobril. Avamisel kõneles ka Veljo Lehis, Raiko Lipstok, Aleksei võitluskaaslasi kunagi ja mälestus Eesti riigikaitse kõrgeim juht, Eesti Lotman, Toomas Luman, Raimond nendest elab meiega. Mälestusmär- Vabariigi president Toomas Hend- Lunev, Nigul Maanus, Silver Mei- gid on ühesugused, neid eristavad rik Ilves. kar, Maret Miido, Anu Mill, Priit vaid plaadil olevad nimed. Pärast Mägi, Külli Nopri, Gaido Nurmsalu, Afganistani missiooni lõppu võetak- Idee Afganistanis langenud Ees- Mart Nutt, Raul Ojala, OÜ Voda- se mälestusmärk kaasa kodumaale, ti kaitseväelaste mälestusmärgist fone, J. Kelder, Eeva Eek-Pajuste, kus ta leiab püsiva asupaiga. Helmandis on saanud reaalsuseks. Kuno Peek, Toomas Peek, Heiki Tänu annetustele on ka kindel, et Pensa, Olar Petersell, Helmi Pihel- Hoidmaks hukkunud kaitseväelaste pärast meie kaitseväe missiooni lõp- gas, Heino Piirsalu, Jaanus Piirsalu, mälestust ning näitamaks sügavat pu Afganistanis leiab mälestusmärk Nelli Privalova, Parvel Pruunsild, austust meie kaitseväelaste mis- koha Eestimaa pinnal. Idee algata- Agu Pärnasalu, Mati Raidma, Ta- sioonitunde ees tekkis idee püstita- jate tänu kuulub kõigile, kes selle nel Raud, Rando Randveer, Heikki da taanlaste ja brittide eeskujul ka reaalsuseks tegid, eelkõige EROK-le Rannik, Mart Reino, Ahto Reinumä- eestlaste baaslaagrisse Afganistanis ja Estcon-9-le. gi, Indrek Reismann, Aivar Riisalu, langenud lahingukaaslaste mäles- Jana Riks, Reigo Rõõm, Kaido Ruul, tusmärk. TÄNU IGALE ANNETAJAILE Kaido Saar, Aivar Salekesin, Jaak Sa- lumets, Daniel Erik Schaer, Neinar Eesti kaitseväelased on osalenud Mälestusmärgi püstitamiseks tegid Seli, Tanel Sepp, Indrek Sirel, Erki NATO rahvusvaheliste julgeole- annetuse Olev Aarma, Kristo-Martin Soo, Joel Sõrmus, Jaanus Sägi, Pee- kuabijõudude Afganistanis (ISAF) Aav, Jaak Aaviksoo, Marge Allmann ter Tali, Uno Tallmeister, Tiit Tallo, koosseisus 2003. aastast. Seitsme (Kuperjanovi JVP Üleajateenijate Indrek Tani, Tõnu Teder, Paul Tee- aasta jooksul oleme kandnud ka Kogu), Andrus Ansip, Mart Arop, Ivi salu, Riho Terras, Tanel Tiks, Reela ränki kaotusi. Kaheksa Eesti kait- Eenmaa, Peep Eerme, Lauri Einre, Toomsalu, Toivo Tootsen, Toomas seväelast on jätnud oma elu sinna Indrek Elling, Aivar Engel, Ene Erg- Trapido, Urmas Tsahkna, Malle kaugesse kriisidest räsitud riiki. ma, Peeter Espak, Taivo Grossthal, Tuuleveski, Maiu Valk, Ergo Vas- Holger Haljand, Toomas Hendrik ke (NSE-9 liikmed), Trivimi Vellis- Aprillis allkirjastati Riigikogu riigi- Ilves, AS Innopolis Konsultatsioo- te, Jüri Verbulski, Jaano Vija, Aivar kaitsekomisjoni ja Eesti Reservoh- nid, Janari Jaanso, Tõnu Juul, Riho Vilbre, Andrus Viks, Vello Väinsalu, vitseride Kogu (EROK) ühisavaldus Kalda, Jimmy Karp, Georg Kirs- Neeme Väli ja Arko Õige. algatada mälestusmärgi idee reali- berg, Grigori Kleidov, Kajari Klet- seerimiseks korjandus. Üleskutsele tenberg, Aavo Kokk, Andres Kostiv, reageeris üle saja annetaja ja koguti Jaan Kundla, Valeri Kutuzov, Tarmo Idee algatajate nimel üle 100 000 krooni. Mälestusmärk Kõuts, Kalvi Kõva, Tiit Käba, Lauri MATI RAIDMA, avati ja pühitseti Afganistanis täna- Laasi, Mare Laide, Raimo Lander, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees

28 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE jal. Näiteks Vene tankid jagunevad lahingutankideks ja kerge- ehk ujuvtankideks, seega vastavalt omadustele. Lahingumasinad jagunevad jalaväe lahingumasina- Venemaa relvajõudude enimlevinud teks ja dessandi lahingumasinateks vastavalt kasutuseesmärkidele. Liikursuurtü- soomustehnika identifitseerimine II kid jagunevad otstarbe järgi haubitsateks ja õhutõrjekahuriteks. Kõige enam alaliike on aga eriotstarbelistel soomukitel ja raketikandjatel, mida jagame tihti välistunnuste järgi, süvenemata nende tegelikku otstarbesse. Kõiki TORN JA PEARELV SOOMUKI LIIGI MÄÄRAMISEL neid ma käsitleda ei jõua. Mõnda alaliiki saab omakorda veel täpsemalt jagada, näiteks liikursuurtükkide alaliiki liikurhaubitsaid saab täpsustada selle järgi, kas Tekst: RIHO ÜHTEGI, kolonelleitnant tegu on pigem suurtüki või eelkõige miinipildujaga. Oluline on teada, et alaliikide elmises osas oli juttu sellest, kuidas vaadelda soomustehnikat, kasutades piirid pole täpselt välja joonistunud ja neid võib määratleda erinevate tunnuste EWHAT-vaatlusmetoodikat. Selles osas tuleb juttu, kuidas vaadelda erinevu- järgi. Nimetangi neid vaid siis, kui neist on abi soomuki identifitseerimisel. Kui sel- si soomusmasinate osade vahel, mille abil saab selgemaks, kuidas eristada lest abi ei ole, on nad pigem kõrvale jäetud. tanki jalaväe lahingumasinast või liikursuurtükki tankist. Vastase hindamisel ei ole alati võimalik kindlaks määrata soomusmasina tüüpi, kuid hindamatu väärtusega on juba teave sellest, millist liiki soomusmasinat nähti. Kontrollküsimused 1. Mis on kaks esimest vaatlusobjekti, kui soomusmasinat hakatakse identi- Torniga roomiksoomuki liigi määramine fitseerima? Nagu eelmises osas esitatud skeemilt näha, teevad liigi täpse määramise sei- 2. Millised on kolm põhilist osa, kus ilmnevad vaatlusel jalaväe lahingumasi- sukohalt peavalu torniga roomiksoomukid, millel on pearelv, ja tornita roomik- na ja tanki erinevused? või ratassoomukid, millel pearelv puudub. Esimesel puhul on tegu lahinguvälja 3. Mille järgi on tulepositsioonil olevat liikursuurtükki kõige lihtsam ära tun- vaatlemise seisukohalt tähtsate soomusmasinatega, mille liikidel on kindlasti vaja da? vahet teha, sest sel moel saab teha oletusi vastase üksuse liigi, iseloomu ja suu- 4. Millisesse liiki kuuluvad õhutõrjesoomukid? ruse, aga tihti ka tema kavatsuse kohta. Et liiki määrata, kasutame vaatlusel juba 5. Kas soomustransportööridel on torn? tuttavat WHAT-metoodikat ja võrdleme tunnuseid omavahel. Jooniselt 1 on näha, 6. Kuidas ära tunda side- või juhtimissoomukit? et tanki, jalaväe lahingumasinat ja liikursuurtükki saab üksteisest eristada nelja 7. Kas kõigil pearelvaga soomukitel on relv alati nähtav? WHAT-metoodikast tuttava tunnuse järgi. Nendeks on: 8. Kas liikursuurtükil on alati torn? roomikud, 9. Kas torn võib olemas olla ka soomukitel, millel pearelv puudub? korpuse kuju, 10. Millistesse alaliikidesse saab lahingumasinaid liigitada? Joonis 1. Torni ja pearelvaga roomiksoomukite siluettide võrdlus. Vastused: 1. Veermik ja torni olemasolu. 2. Pearelv, torn ja korpus. 3. Kõrgele 1 m üles tõstetud relvaraua järgi. 4. Liikursuurtükid ja raketikandjad. 5. Võib olla, kuid kõigil ei ole. 6. Antennide rohkuse ja mõnikord generaatorikasti järgi. 7. Ei, näiteks tankitõrjeraketikandjatel võib see olla transpordiasendis peidus korpuse sees. 8. Ei ole. 9. Jah võib, näiteks luuresoomukil PRP. 10. Jalaväe lahingumasinad ja dessandi lahingumasinad. 1 m Tank T-80U Jalaväe lahingumasin BMP-2 Liikursuurtükk 2S3 Tunnus Tank Jalaväe lahingumasin Liikursuurtükk Roomikud Olemas Olemas Olemas Korpuse kuju Madal korpus Kõrgem korpus Võib olla nii madal kui (isikkoosseisu veoks) ka kõrgem korpus Torni kuju ja asukoht Ovaaline torn Väike torn kopruse Suur torn korpusel korpuse keskel keskel või pigem kopruse tagaosal tagumisel poolel Pearelva raua kuju/ Pearelval massiivne Pearelval lühike ja Pearelval massiivne suurus esileulatuv raud suhteliselt väike raud esileulatuv raud

8 1 ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

torni kuju ja asukoht korpusel, BMP-1-l baseeruval juhtimissoomukil BMP-1KŠ on pearelva asemel teleskoopan- pearelva raua kuju/suurus. tenn, mida tornis asuv tõstemehhanism vertikaalasendisse liigutab. Ka BMP-1 Need neli tunnust esinevad küll kõigil kolmel soomusmasina tüübil, kuid pole korpusele ehitatud luuresoomukil PRP-3/PRP-4 on nii torn kui ka relv (7,62 mm ühesugused. Vastavalt soomuki liigi iseärasustele on neil spetsiifilisi välistunnu- PKT), mistõttu on teda raske eristada tavalisest jalaväe lahingumasinast (vt joonis seid, mis on tingitud nende otstarbest ja ehitusest. Nii peab jalaväe lahingumasi- 8). MT-LBU baasil ehitatud suurtükitule juhtimise soomukitel (1V13-1V16) on torn, nas olema ruumi tervele jalaväejaole ja liikursuurtüki torni peab mahtuma võimas milles on varjul jälgimisaparatuur, mitte aga pearelva lukumehhanism. Pearelva suurtükimehhanism. Sellest tulenevalt on jalaväe lahingumasinal kõrgem korpus sellel soomukil ei olegi. ja liikursuurtükil tavapäraselt suurem torn. Tanki puhul on seevastu rõhku pandud tema soomuskattele, mistõttu on soomuki profiil madalam ja torn massiivne, Millisesse liiki kuulub mitme relvasüsteemiga soomuk? kuid liikursuurtüki omast madalam. Joonisel 1 olevas tabelis on esitatud kolme Mõnede soomusmasinate puhul võib tekkida küsimus, milline masina peal ole- soomusmasina liigi neli täpsustatud tunnust. Seega on tanki ja jalaväe lahingu- vatest relvasüsteemidest on pearelv. Kõige tüüpilisem on see probleem tänapäe- masina olulisteks erinevusteks: vaste kombineeritud relvasüsteemide puhul. Tänapäeva tank on suuteline pearel- pearelv – tankil massiivne raud, mis ulatub korpusest ettepoole, lahingumasi- va rauast välja laskma ka tankitõrjerakette, kuid samas ei teki meis mõtetki, et nal ei raud ulatu korpusest ettepoole, on lühem ja väiksema läbimõõduga; tegu võiks olla raketikandjaga, sest erinevat laskemoona lastakse välja tankikahu- torn – tankil ovaalne ja massiivsem ning üldise silueti juures madalat muljet rist. Kuid liigi küsimus tekib näiteks õhutõrjekompleksi SA-19 Grison puhul (tun- jättev, lahingumasinal väiksem ja rombikujuline; tud ka 9K22 Tunguska nime all, vt joonis 9), mille relvastuses on raketisüsteemid ja korpus – tankil käiguosa varju jääv ja madal, lahingumasinal käiguosa kohal kiirlaskekahurid. Kas Tunguskat tuleks pidada raketikandjaks või liikursuurtükiks? silmatorkavalt kõrgem. Sellisel puhul võib soomuk kuuluda mõlemasse liiki, kuid tavaliselt tehakse liigi- Tanki ja liikursuurtükki on võimalik teineteisest eristada peamiselt torni asu- tusotsus selle süsteemi järgi, mida peetakse pearelvaks (samamoodi, nagu teiste- koha järgi, sest tanki torn ei asu kunagi korpuse tagaosal, nagu see on tavaline gi soomukite puhul, mille teine relv ei ole nii silmanähtavalt võrdne pearelvaga). liikursuurtükil. Ka on liikursuurtüki torn tavaliselt palju massiivsem, kandilisem ja Ka siin võib tekkida probleeme. Näitena toodud Tunguska puhul peetakse pearel- silmatorkavam kui tankil. Samas võib see pilt olla mõneti petlik, sest tankil ka- vasüsteemiks raketikompleksi, niisiis tuleks seda soomukit pidada raketikandjaks. sutatakse tihti lisasoomuskatet. Kõige lihtsam on tanki liikursuurtükist eristada Kuid et kahurid paistavad selle süsteemi puhul rohkem silma ja rakette nähtaval positsioonil, sest liikursuurtüki raud on tavaliselt tõstetud üles. Tanki laskenurk ei ole (need asuvad konteinerites), võib teda liigitada ka liikursuurtükkide alla. ei ületa +18 kraadi, see-eest liikursuurtüki laskenurk ületab tavaliselt isegi +60 Käesolevas kirjutises ongi ta just seepärast liikursuurtükkide alla õhutõrjekahu- kraadi (vt joonis 2). rite hulka liigitatud.

Joonis 2. Liikursuurtüki 2S1 Gvozdika laskenurk. Soomusmasina alaliigi määramine Lisaks soomusmasina liigile tuleb tihti täpsustada, millist sorti masinaga tegu on, seega tuleb määrata n-ö masina alaliik. Alaliikidesse jagunemine toimub põ- hiliselt mingite oluliste omaduste, kasutuseesmärkide või väliste tunnuste põh-

Joonis 9. Õhutõrjekompleks SA-19 Grison/Tunguska. Liikursuurtükk 2S1 Gvozdika Liikursuurtükil on soo- mustransportöörile või jalaväe lahingumasinale omane korpus ja suhteliselt madal torn. Seetõttu aetakse teda mõnikord segi jalaväe lahingumasina või tankiga. SA-19 on õhutõrjekompleks, milles on ühendatud Kõige lihtsam on ära tunda, et tegu on liikursuurtükiga, kui 2S1 on laskepositsioonil, sest kaheksa (kõrvaloleval joonisel nelja) raketiga ra- tavaliselt on tal haubitsaraud laskmise ajal tõstetud kõrgemale, kui tanki või jalaväe lahin- ketisüsteem (1) kahe väikesekaliibrilise kiirlaske- gumasina pearelva rauda üldse tõsta saab. kahuriga (2).

2 7 ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

Joonis 7. BRDM-2 baasil ehitatud tankitõrjesoomuk 9P122/9P133. Joonis 3. Liikursuurtükk 2S9 Nona.

2S9 (üleval ja vasakul) on dessantväge- des kasutatav BMP-1 korpusele ehitatud Lahinguvalmis 9P122/9P133 korpuse iseliikuv miinipilduja/haubits. Seetõttu võib kohale tõstetud relvaga. ta väliselt sarnaneda dessandi lahingumasi- naga BMD-1 (all).

Juhtimissoomuk BRDM-2U iseloomuli- kuks tunnuseks on antennid kahel pool korpuse ülaosa. Tavaliste liikursuurtükkide kõrval on selliseid, mis eelloetletud tunnustele ei Tankitõrjesoomuk 9P122 või 9P133 Maljutka transpordiasendis. Pearelv on varjul korpu- vasta. Neid käsitleme üksikasjalikult kunagi hiljem. Siinkohal toon välja vaid olu- se sees ja kaetud kaanega (1). Äratuntav on lisimad. Laias laastus saab mittetraditsioonilisi liikursuurtükke liigitada sellisteks, soomuk korpuse ülaosa laiendite (2) ja korupuse mille torn ja pearelv ei vasta eelkirjeldatule, ja sellisteks, millel torn üldse puudub. eesmisel osal asuva sihtimisseadme (3) järgi. Kuulipildujatorniga baasmudel BRDM-2. Esimese kategooria ilmekaks näiteks on iseliikuv miinipilduja 2S9 Nona, mis mee- nutab välimuselt pigem jalaväe lahingumasinat, sest on ehitatud BMD korpusele, raketisüsteemidel jääb korpuse peale lisaks tõstemehhanismile ka relva las- tema torn on kooniline ja asub soomuki esiosal ning pearelva raud on suhteliselt kemehhanism. Lähemalt tuleb kõigest sellest juttu edaspidi. lühike (vt joonis 3). Teist kategooriat esindavad suurekaliibrilised suurtükid (mii- MT-LB puhul antennide otsimine ei aita. Kuid tankitõrjeraketisüsteemiga nipildujad), nagu näiteks 2S5 Giatsint, mille pearelv on lihtsalt nii massiivne, et MT-LB puhul on tegu tavaliselt uuema põlvkonna süsteemidega, mistõttu torn kaotaks selle puhul mõtte. Nüüdisaegsed liikursuurtükid, näiteks 2S25, on soomukile on paigaldatud ka vastase avastamise seadmed. Radar peaks aga sedavõrd mitmeotstarbelised, et neid nimetatakse nii iseliikuvateks miinipil- vaatlemisel silma hakkama soomuki esiosal korpuse kohal parempoolse dujateks, liikursuurtükkideks kui ka kergetankideks. luugi ees. Ka sellest tuleb põhjalikumalt juttu edaspidi. Erisused. Keerulisem on liigi määramine mõnede eriotstarbeliste soomukite Soomustransportöörid ja eriotstarbelised soomukid puhul, sest ka neil võib olla torn. Nii on osal juhtimissoomukitel torn, mille üles- Kuidas teha vahet soomustransportööril ja eriotstarbelisel soomukil? See kü- andeks on kaitsta seal varjus olevat radarit või antenni tõstemehhanismi. Näiteks simus tõuseb päevakorda, kui tegu on tornita soomukiga, millel ei ole selgelt Joonis 8. Luuresoomuk PRP-3. eristatavaid eriotstarbelise soomuki tunnuseid. Remondisoomukeid (joonis 4), Joonis 4. Remondisoomuk BREM-2, mis on ehitatud BMP-2 korpusele.

PRP-3 külgvaade.

PRP on jalaväe lahingumasina korupusele ehitatud luuresoo- BREM-2 on tüüpilisimaid remondi-eva- muk. Tal on torn, mille küljes on luureseadmed (1) ja 7,62 mm kuatsioonisoomukeid. Tal on remondi- soomukile iseloomulikud tunnused: kuulipilduja (2). Just pearelva puudumine, suurem antennide BMP-1, baasmudel, millele PRP arv ning radari ja luureseadmekarpide olemasolu tornil aita- on ehitatud. korpusele ehitatud kraana (1) ja korpu- vad eristada teda jalaväe lahingumasinast. se tagumisel osal asuv veokast (2).

6 3 ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

Joonis 5. Soomustransportööri MT-LBM torniga variant. Joonis 6. BTR-60 tornita ja torniga mudeleid.

, tänini kasutusel torniga soo- (kõrvaloleval pildil on BTR-80 torniga BTR-60PB MT-LBM mustransportöör. MT-LB M5) on korpuse tagaosal asuva BTRi või mõne teise soomuki torniga soomustranspor- töör. Tornis on 14,5 mm kuulipilduja KPVT või 30 mm automaatkahur 2A42.

baasmudel on ilma tornita (kõrvaloleval MT-LB BTR-60P/BTR-60PA, algupärane tornita soo- pildil ülemine), kuid enamkasutataval MT-LBV-l mustransportöör. Tänapäeval enam kasutusel (kõrvaloleval pildil alumine) on soomuki eesmisel ei ole. P ja PA vahe seisnes relvastuses: esime- , staabi- ja sidesoomuk. Soo- osal paremal pool väike kuulipildujatorn, kuhu on BTR-60PU sel oli relvaks ainult kuulipilduja SGMB, teisel muki korpusel on sidemasinale omased paigutatud 7,62 mm kuulipilduja PKT. aga KPVT ja 1–2 PKT-d. antennisüsteemid ja generaatorikast.

radareid ja sillatanke on lihtne ära tunda nende varustuse tõttu, samas side- ja generaatorikast soomuki korpusel – viitab sellele, et masin vajab peatuse juhtimissoomukitega on mõnevõrra raskem. ajal seadmetele lisavoolu, ilmset on tegu side- või juhtimissoomukiga; Soomustransportöörid võivad olla nii roomikutel kui ka ratastel ning mõle- eraldusmärk punane rist – viitab sellele, et tegu on meditsiinisoomukiga. ma liigi puhul esineb torniga ja tornita variante. Roomiksoomustransportöörid NB! Antennide tavapärasest suurem hulk on alati märgiks, et tegu on soomu- (tavaliselt MT-LB) on algupäraselt ilma tornita, kuid just MT-LB-l-il on mitmeid kil olevate lisaraadiojaamadega ning seetõttu on tegu ilmselt juhtimissoomuki- ümberehitatud variante, mis võivad, kuid ei pruugi soomuki otstarvet muuta. ga, kuigi see võib näida välimuselt täiesti tavaline tank, lahingumasin või soo- Näiteks on MT-LB edasiarendus MT-LBV väikese kuulipildujatorniga, kuid soo- mustransportöör. Kui tal on aga rohkem antenne kui tavalisel samatüübilisel muki isikkoosseisu vedamise funktsioon on sealjuures alles jäänud. Et MT-LB-sid masinal, on tegu tõenäoliselt juhtimissoomukiga. on valmistatud Venemaal palju, võidakse neid kasutada ka muul otstarbel. Nii leidub mudeleid, millele on näiteks paigaldatud automaatmiinipilduja Vasiljok Kas pearelv on või ei ole? – sel juhul on tegu miinipilduja vedukiga –, või ajakohastatud BTRi torniga MT- Selline küsimus tekib kõige sagedamini siis, kui pearelv on transpordiasendis LBM (vt joonis 5), kusjuures ka selle soomuki esialgne otstarve (isikkoosseisu varjul soomusmasina korpuses. Kõige enam esineb seda ratassoomuki BRDM-2 vedu) on alles jäänud. baasil ehitatud raketikandjate, aga ka soomustransportööri MT-LB baasil ehita- Ratassoomustransportööridel on tavaliselt torn koos raskekuulipilduja või au- tud raketikandjate puhul. Õhutõrjesüsteemide puhul on relvasüsteem enamasti tomaatkahuriga (enamik BTRe), kuid vanematel tüüpidel võib torn ka puududa soomuki korpuse peal, seda ka transpordiasendis, mistõttu äratundmisproblee- (BTR-60PA, vt joonist 6). Selle liigituse alla ei kuulu aga neljarattalised soomukid me tavaliselt ei teki. Äratundmine läheb raskeks, kui tegu on tankitõrjesoomu- (BRDM), sest neid ei kasutata enam soomustransportöörina. Sõltumata sellest, kiga (vt joonis 7). Sel juhul tuleb liigi tuvastamiseks vaadelda väliseid lisa tun- kas neil on torn või mitte, on tegu ilmselgelt eriotstarbeliste soomukite (torniga nuseid. BRDM-2 on luuremasin, tornita BRDM-2U juhtumismasin) või raketikandjatega BRDM-2 puhul peaks kahtlustama raketikandjat kohe, kui masinal puudub (puudub torn, kuid on pearelvasüsteem). torn. Kõige lihtsam on tuvastada masina liiki selle järgi, kas sellel on kaks Seega on kõige keerulisem vahet teha neil soomukiliikidel, millel pole torni ega antenni kahel pool küljel korpuse küljes või mitte. Kui on, on tegu juhtimis- selgelt eristatavat relvasüsteemi või seadeldist, mis annaks ettekujutuse masina masinaga (BRDM-2U), kui ei, siis tõenäoliselt raketikandjaga, sest teised eri- liigist. Siin tuleb lähtuda lisatunnustest, mida tavalisel soomustransportööril ei otstarbelised BRDMd on tavaliselt torniga. Edasi tuleks vaadelda soomuki esine. Nendeks tunnusteks võivad olla: korpuse ülaosa: kas seal on näha tõstemehhanismi või on see ümber ehi- lisaantennid, sh teleskoopantennid – viitavad, et tegu on side- või juhtimis- tatud (näiteks tankitõrjesoomuki 9P133/9P144 Maljutka korpuse ülaosa on soomukiga; ehitatud keskelt laiemaks, et relvasüsteem korpusesse varjule pääseks). Osal

4 5 HARITUD SÕDUR Sõjapidamine VII Veel kord manööversõja taktikast ehk Boydi ja Lindi teooria rohujuure tasandil

Tekst: EERO AIJA, leitnant aga töötab manööversõja taktika taktikalisel rohujuure tasandil? Millised on need konkreetsed praktilised võt- sun, et paljudele meist on tuttav olukord õppustelt, ted, milles manööversõja põhimõtted väljenduvad? kus meie hea ja nutikas plaan osutub läbiviijate Uarvates ebareaalseks ja teostamatuks. Tihti oleme MANÖÖVERSÕJA TAKTIKA ALUS – JOHN BOYDI VOOT-SILMUS kahepoolsetel taktikalistel õppustel tunnistajaks, et vahekohtunikud otsustavad lahingutulemuse punk- Ka rohujuure tasandil tuleb lähtuda üldistest manöö- tisüsteemist lähtuvalt. Võidab see pool, kellel on min- versõja taktika põhimõtetest, mille Ameerika sõjaline gis kindlas ajas ja ruumis arvuline ülekaal tehnikas või mõtleja William S. Lind üle kahekümne viie aasta tagasi elavjõus. Õppustel ei ole edukas mitte see, kes suudab oma raamatuga “Maneuver Warfare Handbook” ühtses- välja mõelda ja ellu viia nutika sõjaplaani, vaid see, kes se teoreetilisse käsitlusse pani. Olgugi, et manööversõja suudab luua vastase suhtes lihtsa arvulise ülekaalu. See põhimõtted on leidnud kasutust alates sõjapidamise on kindlasti ka paljusid jao- ja rühmaülemad ärritanud, algusaegadest, koondas need selgesse ja arusaadavas- sest nende väga hästi läbimõeldud plaani ei ole vahe- se vormi just Lind. Teooria, mis sai kaante vahele 1985. kohtunikud võitjaks tunnistatud ja seda just arvulise aastal, on nüüdseks jõudnud ka paljude riikide amet- ülekaalu puudumise tõttu. likesse lahingumäärustikesse ja manööversõja taktika põhimõtted on omaks võetud kui tänapäevase sõjapi- Sellise näitena võib tuua mõne aasta taguse kaitseväe damise alused. kahepoolse linnalahinguõppuse, kus harjutati rühma rünnakut hoonestatud alal. Ründav pool teostas aktiiv- Siiski tasub neid ikka ja jälle üle korrata, et need ka uu- selt luuret ja suutis kindlaks teha nõrga koha vastase tes taktikalistes olukordades õigesti rakenduksid. kaitsepositsioonides. Sellele reageeriti kiiresti ja suudeti läbi viia edukas hoonele lähenemine. Pärast lähenemist Huvitaval kombel peame tõdema, et Lindi manööver- murti positsioonidesse sisse pooljaosuuruse üksusega, sõja taktika põhimõtted said alguse hoopiski õhusõja mis tekitas vastases segadust ja paanikat ning sundis ajaloost. Ikka ja jälle on rühmasuuruse vastase positsioonidelt eemalduma. ellest avastusest arendas otsitud põhimõttelist vas- Järgnenud doominoefektiga andis vastane käest oma Sta välja nn VOOT-sil- tust küsimusele, mis on kompanii põhikaitsepositsioonid. Õppus pandi sellest muse, mille mõte seisneb lahingu võidu võti. Suure tulenevalt seisma ja vahekohtunikud saatsid sellesama selles, et igasugune tege- sammu sellele küsimuse- pooljaosuuruse üksuse tagasi algsetele positsioonidele, vus lahinguväljal koosneb le vastamise suunas tegi põhjendades seda ebapiisavate jõudude rakendamise- neljast üksteisele järgnevast Ameerika Ühendriikide ga. Nende nn vahekohtutabelite alusel lihtsalt ei tekki- etapist: vaatlus, orientee- õhuväe erukolonel John nud kindlas ajas ja ruumis vajalikku jõudude ülekaalu, rumine, otsus ja tegevus. Boyd, kes uuris põhjali- mis oleks võimaldanud rünnakul edu saavutada. kult, miks olid Ameerika lendurid Korea sõjas oma Suuremas õppuse plaanis tekitab selline olukord maas- vastastest mäekõrguselt üle. Ta avastas, et ameeriklaste tikul vaid põgusa arusaamatuse, mis lahendatakse edul oli väga lihtne põhjus: neil olid parema väljavaate- korraldajate poolt tehniliselt ja ilma süvenemata. Põh- ga kokpitid. Tänu paremale väljavaatele suutsid nad pa- jendus on tavaliselt ikka sama: lähtumine väljaõpp- remini ümbrust jälgida, mis omakorda tähendas, et nad eesmärkide täitmisest. Tegelikult on aga tegemist põ- suutsid kiiremini vastase avastada. See viis omakorda himõttelise taktikalise küsimuse ilminguga rohujuure selleni, et nad suutsid kiiremini otsustada ja tegutse- tasandil, mille esilekerimist liiga kergekäelist ignoree- sid juba siis, kui vastased alles neid avastada püüdsid. ritakse. (Lind 1985: 4–5.)

Kas me oleme armee, kes saab rajada lahingus edu teh- Sellest avastusest arendas ta välja nn VOOT-silmuse nilisele ja arvulisele ülekaalule, või peitub meie edu (vaatlus, orienteerumine, otsus, tegevus; ingl k OODA- manööversõja põhimõtete õiges rakendamises? Väike loop: observation, orientation, decision, action) teooria, armee on edukas ainult siis, kui ta suudab vastast piisa- mille mõte seisneb selles, et igasugune tegevus lahin- valt killustada ning tekitada tema üksustes segadust ja guväljal koosneb neljast üksteisele järgnevast etapist: paanikat. Selline tegevus röövib vastaselt initsiatiivi ja vaatlus, orienteerumine, otsus ja tegevus. Lahingutege- sunnib teda üksnes meie tegevusele reageerima. Kuidas vuses tegutseb kumbki vastaspool oma VOOT-silmuses KAITSE KODU! NR 7’ 2010 33 HARITUD SÕDUR

Joonis 1 EDU VÕTI LAHINGUS, LÄHTUDES JOHN BOYDI VOOT-SILMUSE TEOORIAST

Edukas on see pool, kes suudab oma VOOT-silmuse O etappe lühendada ja sellega kiirendada silmuse läbimist. Otsus

O O

Orienteerumine Otsus O T

Orienteerumine Tegevus V T

Vaatlus Tegevus

Tegutsedes ettearvamatult ja kiiresti, pikendatakse vastaspoole VOOT-silmuse V etappe, mis aeglustavad tema tegutsemist. Vaatlus

ja edu saavutab see, kes suudab oma tegevuse muuta se tulele reageerima. Vastane aga suudab jääda meile kiiremaks ja lühendada oma VOOT-silmust (Boyd 1986: märkamatuks, näeb enda suunas liikuvat jagu ja avab 5). Sellisel juhul toimub tegevuse osa (silmuse T-osa) meie pihta tule. Lähtudes VOOT-silmuse teooriast on juba siis, kui vastaspool on alles vaatluse, orienteerumi- sellisel juhul tegemist olukorraga, kus vastane on tegutse või otsustamise etapis. Tulemuseks on see, et vastane senud siis, kui meie alles otsime teda – me oleme oma peab meie tegevusele reageerides oma seniplaneeritud VOOT-silmuses alles vaatlusetapis. tegevuse katkestama ja alustama oma VOOT-silmust uuesti algusest. Kokkuvõttes kaotab ta initsiatiivi ja rea- agu öeldud, peame Järgnevalt viib meie jagu geeribki ainult meie tegevustele. Nkõigepealt kiiresti rea- läbi eelnevalt automaat- geerima vastase efektiivse- suseni treenitud drillid: BOYDI TEOORIA JA KIIRRÜNNAKU DRILLID le tulele. See on eelduseks, reageerimine vastase et suudaksime kiiresti efektiivsele tulele, vastase Boydi teooriat toetavad ka on jao ja rühma taseme tak- avastamine, tulevõitluse alustada oma VOOT-silmust. tikas välja töötatud kiirrünnaku drillid. Kiirrünnaku võitmine, manööver ja re- drillid on välja mõeldud, kiirendamaks standardseid organiseerumine. Eesmärk tegevusi siis, kui jagu või rühm satub vastase efektiivse on kiirendada oma VOOT-silmust ja jõuda vastasega tule alla. Drillide üheks eesmärgiks on kiirendada stan- samasse etappi – teha tagasi oma mahajäämus. Enamgi dardseid tegevusi, mis viivad omakorda kiirema VOOT- veel, me peame veelgi kiirendama oma tegevust nii, et silmuseni. see mõjutaks vastast hetkel, kui ta alles reageerib. See loob olukorra, kus vastaspool ei suuda järgnevalt pla- Kujutame ette, et meie jagu liigub lahingurühmituses neeritud tegevust läbi viia. Olgu see tegevus siis posit- eesmärgiga hävitada alal olev vastase kuulipildujapaar. siooni muutmine, kaudtule tellimine meie positsiooni- Jaoülem on andnud jaole kiire lahingukäsu ja jagu on dele või ka lihtsalt positsioonilt eemaldumine. rühmitunud “noolepea” formatsiooni ning liigub käs- tud rünnakusuunal, otsides pingsalt märke vastase Nagu öeldud, peame kõigepealt kiiresti reageerima võimalikest positsioonidest ja olles kohe valmis vasta- vastase efektiivsele tulele. See on eelduseks, et suudak-

34 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 HARITUD SÕDUR

Joonis 2 JAO KIIRRÜNNAKU KULG, VAADELDUNA JOHN BOYDI VOOT-SILMUSE TEOORIA KAUDU

Vastane ei suuda meie tegevusele piisavalt kiiresti reageerida. Meie kiire ja varjatud tegutsemine on ta segadusse ajanud ja tema orienteerumisetapp pikeneb.

V O O T V O O T

Vastane on maastikul varjunud ja avab meie jao pihta efektiivse tule. V O O T

Jagu viib läbi kiire manöövri ja Vastane on meid üllatanud. Jagu varjub ja Jaoülema ründab vastast enne, kui too püüab vastase asukoha kindlaks teha. kiire otsus. suudab olukorda hinnata ja ellu viia oma järgmise tegevuse. sime kiiresti alustada oma VOOT-silmust. Esimeseks Patrullimine mässuvastases võitluses lähtub paljus- etapiks selles on nüüd vastase positsiooni kiire leidmi- ki samadest põhimõttest, millel rajaneb patrullimine ne. Teisena peab jaoülem hindama olukorda ja võtma konventsionaalses lahingutegevuses. Samamoodi nagu vastu otsuse tegutsemiseks. Jaoülema otsuse alusel tu- konventsionaalses lahingutegevuses, nii ka mässuvas- leb kiiresti läbi viia manööver ja pärast manöövrit tu- tases võitluses on patrullimise eesmärk oma vastutusala leb kiiresti reorganiseeruda, et olla valmis järgmisteks kontrollimine ja selle kohta igakülgse infot kogumine. tegevusteks. Kiire tegevus ongi see võti, et vastane ei Mässuvastastes operat- ii nagu tavaliselt ei ole suudaks vahepeal meie tegevusele reageerides uuesti sioonides läbiviidavatel oma VOOT-silmust läbida. Meie tegevus peab olema Nvõimalik võita poksimatši patrullidel on aga üks kiire ja varjatud. See peab tekitama vastases segadust, ilma ise kordagi pihta saa- suur ja põhimõtteline teda üllatama. Meil tuleb sundida vastane reageerima mata, ei ole võimalik võita ka erinevus: enamasti viiak- meie tegevusele – meil tuleb haarata initsiatiiv. Kui ole- lahingut, välistades igasuguse need läbi avalikult. Kui me jõudnud vastase positsioonidele hetkel, mil ta alles sed kaotused oma üksustes. konventsionaalses lahin- püüab aru saada, kust meie rünnakugrupp liigub, või gutegevuses püüab pat- võita tulevõitlust meie kattegrupiga, oleme suutnud rull jääda kogu aeg varjatuks, siis mässuvastases võit- teda VOOT-silmuses edestada. Oleme tegutsenud juba luses on patrull peaaegu alati avalikult maastikul. Selle siis, kui tema alles orienteerub. eesmärk on lisaks ala kontrollimisele ja info kogumisele ka oma kohaloleku näitamine kohalikele elanikele ja VOOT-SILMUS JA KÕRVALISED TEGURID sellega neile turvatunde loomine.

Tihti takistvad VOOT-silmuse kiirendamist kõrvalised Oletame nüüd, et jalaväerühm patrullib oma vastutus- tegurid. Mõjutatuna välistest tingimustest ei suuda me alal, kus elavad ka rahumeelsed kohalikud elanikud. piisavalt kiiresti oma VOOT-silmuses tegutseda ning Olukord vastutusalal on olnud viimastel nädalatel ra- vastane jõuab planeerida ja läbi viia oma järgneva te- hulik ja lahingukontakte pole esinenud. Ühel hetkel gevuse. Selliseks näiteks on varitsusvastased drillid tä- avab vastane käsitulirelvadest tule ja meie patrull satub napäevases mässuvastastes võitluses, kus tsiviilelanike tule alla. Lähtudes asjaolust, et patrull on liikunud ava- pidav kohalolek on takistuseks tulevõitluse võitmisel ja likult, on tema esmaseks tegevuseks varjumine ja jul- manöövri sooritamisel. Enne, kui meie patrull suudab gestuspositsioonide hõivamine. vastase maha suruda ja tema vastu manöövri sooritada, on vastane juba eemaldunud järgmisele positsioonile Jällegi sattusime olukorda, kus olime vastase tegevuse või imbunud tsiviilelanike sekka. Ta on võitnud meid ajal alles orienteerumisetapis. Patrull püüab iga hinna VOOT-silmuse läbimisel. Vaatleme aga neid VOOT-sil- eest avastada vastase asukohta, et temaga tulevõitlu- muse takistusi täpsemalt, kasutades sedasama patrulli- sesse asuda ja tema tuletegevus maha suruda. Vastane mise näidet. alustab aga oma tegevuses uut VOOT-silmust. Ta vaat-

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 35 HARITUD SÕDUR leb meie tegevust ja püüab mõista meie edasist plaani kaosega leppimist ning loobumist kindlaksmääratud – orienteerub. Lähtudes manööversõja taktikast peame doktriinist ja taktikast (Lind 1985: 6–7). meie nüüd kiiresti tegutsema – vastane tuleb avastada, patrulliülem peab võtma vastu otsuse ja patrull peab Meile tähendab detsentraliseeritud kaitsevägi eelkõige vastast ründama. Kõike seda tuleb teha kiiresti, enne seda, et tihti peavad allüksuse ülemad olema valmis ise kui vastane suudab oma VOOT-silmuses orienteeruda otsuseid vastu võtma ja oma parema äranägemise jär- ja võtta vastu otsuse järgnevaks tegevuseks, mis tavali- gi tegutsema. See on eriti oluline just väikeste armeede selt on positsiooni muutmine või eemaldumine. puhul, mille allüksused tegutsevad märksa suuremal vastutusalal, kui lahingutegevuse tavapärane prakti- Siin tulevad mängu uba Carl von Clausewitz ka ette näeb. Kindlasti on ülematele tuttav olukord, et aga välised faktorid, ta on pidanud oma üksusega tegutsema maa-alal, kus mis takistavad patrul- Jpidas lahingut kaoseks. Mida suudaks traditsiooniliselt midagi korda saata kas üks lil kiiresti tegutseda: kiiremini me sellise paratama- või isegi kaks astet kõrgem üksus. See aga ongi meie lahingureeglid, tsiviil- tusega lepime, seda kiiremini tingimustes normaalne. Meie kaitseväe puhul on eba- elanike kohalolek la- saame hakata sellega harjuma. reaalne, et suudaksime kogu vastutusala – riigi territoo- hinguväljal ja oma jõu- riumi – katta reaalsete üksustega nii, et nad tegutsek- dude alateadlik säästmine. Tihti ei luba lahingureeglid sid nende tasemele vastavatel maa-aladel. Kompaniile tsiviilelanikega piirkondades kasutada kaudtuld kui lahingumäärustiku järgi määratud maa-ala on Eestis efektiivset vastase sidumise vahendit. Kaudtule kasuta- õppustel pigem erand kui tavapraktika. See kõik eeldab mine võidaks meie patrullile aega ja lööks sassi vastase meie allüksuste ülematelt märksa suuremat iseseisvust VOOT-silmuse. Tsiviilelanike kohalolek takistab vastase kui suurriigi armeede puhul. avastamist ning loob lisapiirangud võimalikule patrulli manöövriskeemile ja tulekasutusele. Juba Carl von Clausewitz pidas lahingut kaoseks. Mida kiiremini me sellise paratamatusega lepime, seda kii- Ka on mässuvastastes operatsioonides tihti raske remini saame hakata sellega harjuma. Loomulikult on maha suruda ülema alateadlik instinkt oma jõudusid peaaegu võimatu õppida hakkama saama kaosega ra- maksimaalselt säästa. Tegemist on mõistagi olulise huaegsetel õppustel, sest ükski segadust külvav prob- sõjapidamisprintsiibiga, kuid lahinguväljal tuleb tihti leem rahuaegsel õppusel ei ole ligilähedane lahingus leida tasakaal ülesande täitmise ja jõudude säästmise toimuvaga. Kaos on segaduse, teadmatuse, hirmu ja vahel. Ikka ja jälle tekib ülemal soov tõsta oma jõu- paanika segu. dude säästmine prioriteediks ja tõrjuda sellelt kohalt ülesande täitmine – antud juhul mässuliste neutra- Olgugi, et õppus ei suuda luua kaost, ei tasu alahinnata liseerimine. Selge on aga see, et nii nagu tavaliselt ei erinevate segavate asjaolude ja teadmatuse rolli. Tih- ole võimalik võita poksimatši ilma ise kordagi pihta ti on õppustel kuulda osalejate virinat, et asjad ei lähe saamata, ei ole võimalik võita ka lahingut, välistades nii, nagu nad peaksid, või nad ei saa piisavalt infot toi- igasugused kaotused oma üksustes. Loomulikult ei muva kohta. Seda peetakse tavaliselt õppuse läbiviija- tähenda viimane, et ei ole olemas poksijat, kes ei ole te möödalaskmiseks. Pahatihti praktikas see nii ka on, võitnud ühtki matši kordagi pihta saamata, või ük- aga sellest hoolimata on tahmatult tegemist väga olu- sust, kes ei oleks võitnud lahingut ilma ühegi kaotu- lise aspektiga väljaõppe läbiviimisel. Lahingus on alati seta. Kahjuks on aga sellistel juhtudel tegemist pigem puudus informatsioonist ja me peame sellele vaatama- reeglit kinnitava erandiga. ta tegutsema. Seega, kui me õppuse esimestel päeva- del täpselt ei tea, kus me oleme või mida me peaksime Kõik need välised faktorid tingivad olukorra, et vastane tegema, ongi see hea, sest võime ette kujutada, milli- suudab meie tegevust aimata. Sellest lähtuvalt suudab ne segadus valitseb reaalse lahingutegevuse esimestel ta oma uue plaani ellu viia, olgugi, et tihti on selleks päevadel. eemaldumine. Tema eesmärk on aga sellegipoolest täi- detud. Ta on suutnud lüüa sassi meie VOOT-silmuse, MANÖÖVERSÕDA JA LAHINGUMÄÄRUSTIKUD meie oleme jälle sunnitud ainult reageerima ja meie roll julgeoleku tagajana on kohalike silmis kõikuma Lahingmäärustikel on manööversõja taktikast lähtu- löönud. Selge on ka see, et ala ei kontrolli sellisel juhul des laias laastus kaks peamist eesmärki. Esiteks aitavad mitte meie, kes me suudame kontakti puhul vaid varju- need õppida lahingutegevuse aluseid ja on noortele da, st reageerida vastase tegevusele, vaid vastane, kes ülematele pidepunktiks oma taktika kujundamisel. meile oma tahet peale surub. Teiseks loovad lahingumäärustikud ühtse riigikeskse lähenemise taktikale ja nendes on säilitatud sõjaajaloo MANÖÖVERSÕJA TAKTIKA EELDUSED taktika alused, mille juba keegi teine on läbi mõelnud. Lahingutegevuse alused on nagu teoreemid, mis on ku- William Lind toob oma käsitluses välja kolm peamist nagi ajaloos verega tõestatud ja mille tõestamisest on eeldust, mis peavad olema täidetud, et viia ellu edu- püütud järgnevaid põlvkondi säästa. kat manööversõja taktikat. Need kolm eeldust on kui vundament, millele ta rajab kogu ülejäänud teooria ja Neid asjaolusid arvestades võib kindlalt väita, et lahin- ilma milleta on manööversõja taktika võimatu. Manöö- gumäärustikud on olulised. Sellega lahingumäärustike versõda eeldab detsentraliseeritud sõjaväge, lahingus olulisus ka enam-vähem piirdub. Kindlasti ei ole need

36 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 HARITUD SÕDUR

Joonis 3 NÄIDE KAHE KATTEGRUPI MOODUSTAMISEST JA GRUPPIDE KOMBINEERIMISEST RÜNNAKU KÄIGUS

KATE 3 II

Pettesuits (3)

KATE 1 KATE 2

(1) (1) (2)

LEGEND: - Pooljagu Charlie - MG-3 (KSP-58) Charlie Delta - Pooljagu Delta - Vastase lahingupaari positsioon

I (II) - Rünnakusuund ja -etapp

midagi, millest lähtudes hakatakse lahinguid pidama. mine (Boyd 1986: 5). Sellest tulenevalt on Lind defi- Lahinguid tuleb pidama hakata ikkagi konkreetsest olu- neerinud ka manööversõja taktika alused. Nendeks on korrast ja vastasest lähtudes. Tihti võib kogeda õppustel ülesandepõhised käsud, põhipingutuse määramine olukorda, et ülem, saanud kätte ülesande, hakkab pla- ja vastase nõrkuste ärakasutamine (Lind 1985: 13–19). neerima oma tegevust punkt-punktilt Ühendkuning- Neis kolmes aluses peitub lahingu võidu võti. riigi või Ameerika Ühendriikide lahingumäärustikust lähtudes. Ülesandepõhised käsud täidavad VOOT-silmuse kiirendamise eesmärki ja on just seesama Auftragstaktik, Kui määrustik ütleb, et jao kiirrünnakut viiakse läbi, mille Saksa väed Esimeses ja Teises maailmasõjas pea- moodustades ühest pooljaost kattegrupp ja teisest aegu täiuslikkuseni arendasid. Kõrgem ülem määrab pooljaost rünnakugrupp, siis nii ka tehakse. Seda, et ülesande ja alluv ülem valib ise meetodi, kuidas antud võib-olla on vastase positsioonidest ja maastikust läh- ülesannet täita (Lind 1985: 13). Ülem lahinguväljal on tuvalt mõttekam luua hoopis kaks kattegruppi ja eri- see, kes näeb vahetut lahingut ja on kõige pädevam nevaid gruppe omavahel rünnaku käigus kombineeri- otsustama, milline on käesoleval hetkel kõige mõistli- da, ei söandata kaalumisele võtta. Põhjuseks on sellise kum lahendus. Ükski ettekanne ega kõrgtehnoloogiline rühmituse puudumine traditsioonilistes määrustikes. lahingujuhtimissüsteem ei suuda piisavalt hästi edasi Manööversõja taktika aga eeldabki just loobumist iga- anda lahinguväljal toimuvat. Vahetu ülem lahinguväl- sugustest etteantud mallidest ja kogu lahingutegevus jal on see, kes juhib lahingut, ja selleks peab tal olema peab lähtuma ainult ja ainult käesolevast olukorrast. vabadus võtta vastu iseseisvaid otsuseid.

MANÖÖVERSÕJA TAKTIKA ALUSED Ülesandepõhised käsud tuginevad ülema tahte väljen- dusele. Ülema tahe on see, millest arusaamine on allu- Manööversõja taktika eesmärk peab olema oma VOOT- va kõige tähtsam eeldus edukaks ülesandepõhiseks tak- silmuse lühendamine ja vastase VOOT-silmuse sega- tikaks. Oma tahtes selgitab ülem, mida ta täpselt tahab

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 37 HARITUD SÕDUR käesoleva operatsiooniga saavutada (Lind 1985: 13). versõja taktika eeldustest – lahingutegevust planeerida ja Kui alluv seda mõistab, suudab ta sellest lähtuvalt olu- ellu viia. Praktilisi nõuandeid vaadeldakse nn tööriistade korra muutudes ka iseseisvalt otsuseid vastu võtta. Ees- kaudu, mis aitavad meil manööversõja eesmärke täita. märgiga kiirendada VOOT-silmust ei pea ta uute otsuste vastuvõtmisel nende teostamiseks luba küsima, vaid Esimeseks tööriistaks on tulejõud. Tihti arvatakse, et tegutseb kohe ja kannab pärast oma tegevusest ülemale manööversõjas ei ole tuletoetus kuigi oluline ja kogu ette (Lind 1985: 13). Kindlasti on iseseisvate otsuste vas- võit saavutatakse kiire manöövriga. Nii see siiski ei ole. tuvõtmisel ka oma piir, aga selle piiri kehtestab üksnes Manöövri sooritamiseks on tuletoetus väga oluline. ülema ja alluva vaheline usaldus ja teineteise võimete Siiski on tuletoetuse eesmärk konventsionaalses kurna- tundmine. mistaktikas ja manööversõja taktikas erinev. Konvent- sionaalne taktika püüab kasutada manöövrit selleks, Teine manööversõja lesandepõhised käsud et liikuda positsioonile, kust on soodsam teostada tu- alus on põhipingutuse Ütäidavad VOOT-silmuse letegevust. Tuletegevus on see, millega vastasele kao- määratlemine (ingl k kiirendamise eesmärki ja on tusi tekitatakse, teda kurnatakse ja millega teda lõpuks main effort). Põhipingu- just seesama Auftragstaktik, alistuma sunnitakse. Manööversõjas kasutatakse aga tus on eestikeelne vaste mille Saksa väed Esimeses ja tuletegevust selleks, et saavutada manöövrivabadus. saksakeelsele terminile Teises maailmasõjas peaaegu Tulejõud on ainult tööriist vastase mahasurumiseks, Schwerpunkt, mis kind- täiuslikkuseni arendasid. võimaldamaks meil manöövrit läbi viia. Manöövri ees- lasti ei tähenda ainult märk on omakorda killustada vastast ning tekitada talle mingit geograafilist asukohta maastikul. Lindi sõnul on võimalikult palju ohtlikke ja ettearvamatuid situatsioo- see pigem punkt ajas ja ruumis, kus ülem arvab, et ta ne, mis sunnivad teda initsiatiivilt reageerima. Lõplik suudab edu saavutada. Samas võib see olla ka üksus, eesmärk on vastase VOOT-silmus segi paisata. (Lind kellelt ülem prognoosib kõige tõenäolisemalt edu saa- 1985: 31–32.) vutamist. Kõik ülejäänud peavad seda üksust oma tege- vustega toetama. Reservi peamine eesmärk on samuti Kuidas praktikas tuletoetust manöövri toetamiseks ka- olla valmis põhipingutusüksuse edu ärakasutamiseks sutada? Kindlasti on üheks selliseks võimaluseks kaud- ja otsustavas punktis lahingu enda kasuks pööramiseks. tule kasutamine vastase pimestamiseks või mahasu- (Lind 1985: 17–18.) rumiseks eesmärgiga toetada meie üksuste liikumist. See tähendab, et olles vastase positsiooni avastanud, Kolmas alus annab vastuse küsimusele, kuhu suunata ei püüa me teda võimalikult massiivse kaudtulega hä- oma raskuspunkt. Väga lihtsalt öeldes on selleks vas- vitada, vaid kasutame kaudtuld jalaväemanöövri toetu- tase nõrk koht. Kaitselahingus võib selleks olla mingi seks. Teiseks selliseks võimaluseks on vastase petmine. tühimik positsioonides, kust on võimalik vastase rüh- Kaudtuld kasutatakse tähelepanu kõrvale juhtimiseks, mitusse sisse murda (Lind 1985: 18). See võib aga vabalt mis loob soodsad tingimused meie jalaväeüksustele olla ka vastase positsioon, mis on avatud meie vaatluse- oma plaani edukaks elluviimiseks. Kolmas võimalus le ja annab hea võimaluse ettevalmistavat tuld juhtida. võib olla vastase jõudude sidumine. Sellise tegevuse Samuti võib see olla positsioon, kus paiknevad vastase eesmärk on neutraliseerida vastase suuremate jõudude nõrgema väljaõppega võitlejad. Selleks, et teada vasta- võimalik toetus rünnaku alla jäävale üksusele. Oleta- se nõrku külgi, on oluline teha enne iga operatsiooni me, et meie jalaväerühm peab sooritama reidi vastase luuret. Vajalikud tühimikud, nagu meile soodsad posit- jaosuurusele julgestusüksusele eesmärgiga puhastada sioonid või kehvema väljaõppega sõdurid, tuleb ju kui- maa-ala kompanii rünnaku lähtepositsioonil. Sellisel dagi üles leida. Meie raskupunkti määratlemine peab juhul võib meie kaudtuleüksus fikseerida vastase kom- toimuma lähtuvalt luureinfost – me kombime vastast, paniisuuruse üksuse kaudtuletegevusega nii, et meie et leida tema nõrgad kohad (Lind 1985: 18). jalaväerühm saab rahulikult keskenduda oma eesmär- giks olevale julgestusjao hävitamisele. Teisest küljest võib vastase nõrk koht aga olla mingi tehniline puudujääk tema varustuses või relvastuses. RÜHMITUMINE MANÖÖVERSÕJAS Oletame, et tänapäevases mässuvastases võitluses peab jalaväerühm läbi viima konvoi julgestusoperatsiooni. Samamoodi on võimalik kasutada ka otsetuletoetust. Ja- Operatsiooni õnnestumise eelduseks on rünnata vas- laväerühma tasemel on oluline läbi mõelda, kuidas gru- tase nõrkusi. Selleks teostatakse operatsioon pimedas, peerida oma üksus kõige efektiivsemalt nii, et suudaksi- kui vastase tegutsemine on häiritud, sest tal puuduvad me kiirelt läbi viia oma manöövri ja samal ajal toetada öövaatlusseadmed. Sellisel juhul oleme suunanud oma sedasama manöövrit tulega. Lihtsamalt öeldes, peak- tegevuse täpselt vastase nõrkuse ärakasutamisele. sime mõtlema, kuidas grupeerida oma allüksus rühma rünnaku läbiviimisel. Rühma rünnakuks võib kasutada MANÖÖVERSÕJA TAKTIKA PRAKTILISTES LAHENDUSTES üht kahest moodusest. Esitaks võib selleks olla lahingu- patrull mingi väiksema üksuse hävitamiseks, see on rüh- Eelnevalt mõistsime, et Lindi järgi on üheks manööver- ma iseseisev ülesanne. Teiseks võib see olla kindel osa sõja taktika eelduseks tavapärasest taktikast loobumine. kõrgema üksuse rünnakust. Ükskõik milline see rünna- Igale situatsioonile tuleb läheneda ainult vastasest ja kuvorm ka ei ole, jagatakse rühm tavaliselt ikka kaheks hetkeolukorrast lähtudes (Lind 1985: 7). Siiski on ka mõ- grupiks. Nendeks on kattegrupp ja rünnakugrupp. Tih- ningad praktilised nõuanded, kuidas – lähtuvalt manöö- ti määratakse maastikule rünnakugruppi üks kuni kaks

38 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 HARITUD SÕDUR jagu ja vastavalt sellel jääb kattegruppi umbes sama palju pustel lihtsama vastupanu teed ja määratakse sellesse võitlejaid. Esimese ülesanne ongi sellisel juhul tuletoetu- gruppi mingi kindel jagu, näiteks 1. jagu. Põhjenduseks se tagamine ja teine viib läbi manöövri. on asjaolu, et jagu on kokku töötanud ja jaoülem tunneb oma mehi. Sellisel juhul unustatakse, et sõdida tuleb ik- Kui rühma iseseisvaks lahingupatrulliks on selline gru- kagi lähtudes vastasest, mitte struktuurist või määrusti- peerimine piisav, siis suurema üksuse raames ei ole kust. Määrates kattegruppi orgaanilise jao, rakendame see manööversõja taktikast lähtudes kõige mõistlikum. tuletoetuseks ainult kolmandiku selleks ideaalselt sobi- Rünnates näiteks kompanii koosseisus kindlal rünna- vatest relvadest – ühe kuulipildujapaari. Pigem tuleks kusuunal, tuleks pärast reageerimist vastase tulele rühm kaaluda vähemalt kahe või kõigi kolme kuulipilduja- kolmeks grupiks ümber jagada. Kõrgem üksus, nt rühm, paari määramist kattegruppi, mis moodustab rühma sõdib tavaliselt vähemalt kahe jao suuruse vastasega, mis vahenditest kõige parema mahasuruva tulega üksuse. tähendab, et rühmale jääb ülesandeks hävitada rohkem kui üks vastase positsioon. See tähendab, et rünnakul tu- Teise grupina tuleb moodustada vastase rühmitusse sis- leb arvestada vastase rühmituse sügavusega. semurret teostav üksus. Selline üksus peab olema kergelt relvastatud ja suutma kiiresti vastase rühmituseni jõuda. Oletame, et praeguses näites on meil kolmejaoline jala- Selleks sobiv üksus on pooljaosuurune. Kui rühmal oleks väerühm, mille igas jaos on kaks neljamehelist pooljagu kasutada toetusena veel lahingupioneerid, võiks sinna ja ühte neist kuulub ka kuulipildujapaar. Sellisel juhul kuuluda ka lahingupioneeride paar, kelle ülesanne oleks oleks rühmitumine manööversõja taktikast lähtuvalt tõketest läbipääsude rajamine. Sellise üksuse eemärk on järgmine. murda vastase positsioonideni ja rajada tee ülejäänud rühmale, kes hakkab edu arendama. Esimene on kattegrupp, mille ülesandeks on vastase mahasurumine ja manöövrivabaduse loomine. Kes Kolmandaks üksuseks olekski teise üksuse taga liikuv peaksid sinna gruppi kuuluma? Tihti minnakse õp- ülejäänud rühm, kelle ülesanne oleks sissemurdepunk- Joonis 4 NÄIDE RÜHMARÜNNAKUST, KUI RÜHM ON JAGATUD KOLMEKS GRUPIKS

Kattesuits Kattesuits

KATE 3

Pettesuits

RÜ

KATE 1 RV KATE 2

JULGESTUS LEGEND: - 1. jao sõdurid - 2. jao sõdurid - 3. jao sõdurid - Vastase lahingupaari positsioon

I (II) - Rünnakusuund ja -etapp

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 39 HARITUD SÕDUR tist edasiliikumine ja edu arendamine. Sellisel juhul ei madalal taktikalisel tasandil. Me ei tohi jääda lahinguväl- ole meie ründeüksus grupeeritud nn ühte ešeloni ja jal ainult reageerima. Võidu võti peitub vastase initsiatii- manöövri ebaõnne korral ei ole meie rünnak lõplikult vi murdmises ja selle enda poole kallutamises. luhta läinud, vaid meil on nn teine ešelon, kes suudab ründeüksust toetada. Ka võib seesama üksus panna sis- Artikli alguses kirjeldatud õppus, kus pooljaosuurune semurdehetkel sissemurdeüksusele välja külgjulgestu- rünnakuüksus suutis eemalduma sundida jalaväerüh- se või tegutseda lisatuletoetusena. ma, illustreerib hästi manööversõja taktika rakendamist praktikas. Ründav pool oli aktiivne. Teostati aktiivset luu- Loomulikult peab kogu meie rünnakutegevus tekitama ret ja suudeti leida vastase nõrk koht. Väike sissemurde- vastases segadust ja pikendama tema orienteerumis- üksus suutis kiiresti tungida vastaseni ja tekitada temas etappi VOOT-silmuses. Selleks tuleb ka rühma tasandil segadust. Vastane ei suutnud kiiresti reageerida ja uuesti kasutada pettevahendeid, nt suitsu. Suitsu võib kasuta- oma VOOT-silmust läbida. Selle tulemusena saavutas ar- da nii petteks kui ka vastase pimestamiseks. Mõlemal vuliselt väiksem üksus võidu suurema üksuse üle. Selline juhul on häiritud tema võime lahinguvälja olukorda ta- tegevus, kus lahinguplaan on tehtud, lähtudes vastasest, juda, mis aeglustab tema VOOT-silmuse läbimist. mitte mõne suurriigi traditsioonilisest lahingumäärusti- kust, võikski olla meie edu võti lahingus. KK! ERINEVATE RELVASÜSTEEMIDE RAKENDAMINE KIRJANDUS Teiseks tõsisemaks tööriistaks on ühendrelvaliikide (ingl k combined arms) kasutamine. Madalal taktika- Lind, William 1985. Manuever Warfare Handbook. lisel tasemel on siiski õige rääkida erinevate relvasüs- Boulder, CO: Westview Press. teemide kombineeritud kasutamisest. Kõige paremaks ühendatud relvasüsteemide taktikaks on koostöö, mille Boyd, John 1986. Patters of Conflict, http://committee- tulemusena vastane avab ennast ühele relvaliigile, teise ofpublicsafety.files.wordpress.com/2009/11/poc.pdf, mõju vältides (Lind 1985: 20–21). 28.09.2010.

Näiteks kui oleme rühmaga kaitses või varitsuses ja pla- neerime vastast rünnata kahe vahendiga – need on mii- niväli ja tankitõrjerelvad –, on vastane dilemma ees. Et Tallinna maleva Akadeemilise vältida tankitõrjerelvade efektiivset tuld, püüab ta või- malikult kiiresti liikuda, miinivälja avastamiseks peaks malevkonna pealikut autasustati ta aga võimalikult aeglaselt sõitma. Selline tegevus tekitab temas tunde, et lahendust nagu ei olegi. Me killus- Mannerheimi medaliga tame tema VOOT-silmuse – vastane ei suuda otsustada, kuidas käituda. aitseliidu Tallinna maleva Akadeemiline malevkond korraldas koostöös Eesti sõjamuuseumiga 30. sep- Sellisest kahe relvasüsteemi koosmõjust on meil ka tembril ürituse, millest võttis osa umbes 30 ajaloo- ja kurb praktiline näide tänapäevasest mässuvastasest K vabatahtliku riigikaitsetöö huvilist. Sõjamuuseumi nõuko- võitlusest. Oletame, et oleme seekord nn vastane, kes gu liige, Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak tutvustas peab julgestama logistikakonvoid punktist a punkti b. oma uut raamatu “Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad” Soovides täielikult vältida vastase isevalmistatud lõh- (raamatu tutvustust vt http://muuseum.viljandimaa.ee/ kekehasid, peaksime liikuma aeglaselt ning kogu teed vr/karutapjad_tutvustus.pdf). Järgnesid Akadeemilise visuaalselt ja miiniotsijatega kontrollima. Samas oleme malevkonna liikme ja sõjamuuseumi direktori lipnik Krist- seda tehes vastase varitsusele väga hea sihtmärk. Esiteks jan Lutsu juhitud ringkäik muuseumis koos uue eksposit- on tee kontrollijad avalikult teel ja seetõttu head siht- siooni tutvustusega ja kohvilaud. märgid käsitulirelvadele ning teiseks on soomustamata logistikamasinad pikalt ühe koha peal peatudes head Üritusel tähistati ka pool aastakümmet jätkunud Aka- sihtmärgid tankitõrjerelvadele. Selles olukorras olev nn deemilise malevkonna ja Põhja-Soome reservväelaste kaitsja on juba üksnes kahe võimaliku ohu loomisega ühistööd. Põhja Sideväelaste Gild annetas Akadeemilise meie tegevust takistanud. Meie iga lihtsaimgi liikumine malevkonna pealikule seersant Indrek Kuusikule pikaaja- on aeglustatud ja vajab uut lahinguplaani. Kõik see aga lise Soome ja Eesti riigikaitsealase koostöö edendamise aeglustab ka meie VOOT-silmust. eest Mannerheimi medali. Medali koos tänukirja ja tervi- tustega andis üle Akadeemilise malevkonna toetajaliige, Oulu ülikooli dotsent Kari Alenius. Akadeemiline malev- KOKKUVÕTTEKS kond kinkis Kari Aleniusele äsjavalminud juubeliraamatu “Kaitseliit Tallinnas 1917–2010”. Mõlemad pooled soo- Praktilised näited tõestavad, et John Boydi ja William visid ühistöö arendamist, milleks loodetavasti avab uusi Lindi teooria ei sõltu sõjapidamise tasandist, vaid sellega võimalusi ka Soome militaarse koolituskeskuse (MPK) ja peab arvestama iga tasandi ülem, sõltumata operatsioo- Kaitseliidu 2008. aasta detsembris alla kirjutatud laiem ni liigist. Olgu selleks siis kiirrünnakut läbi viiv jaoülem koostööleping. Protokolli kohaselt saavad nii soomlased või konvoid julgestava kompanii ülem. Manööversõja kui ka eestlased osaleda teise poole korraldatavatel koo- sügavaim sisu – oma üksuste VOOT-silmuse kiirendami- litustel. KK! ne ja vastase VOOT-silmuse killustamine – on oluline ka

40 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 KAITSELIIDU KOOL Kaitseliidu Kool kolmnurgas Alu-Nymindegab-Thbilisi

Tekst: MERLE KODU, Kaitseliidu Kooli inimressursi arendamise õppesuuna juhataja

ttepaneku Taani Kodukaitse, Gruusia Rahvuskaardi ja Kait- Eseliidu koostööks algatasid tä- navu kevadel taanlased. Taani Ko- dukaitse tegeleb Gruusia projektiga 2010. aasta jaanuarist. Põhjusi eest- lastega ühisprojekti algatamiseks oli mitmeid. Mõned aastad tagasi lõppes samalaadne Baltikumi pro- jekt. Kaitseliidu Kool on hoidnud tihedaid sidemeid Taani Kodukait- se Akadeemiaga ja siinne areng on neile teada.

JUHAN AUS PAARI SÕNAGA ÜHISPROJEKTIST

Fotod: 2x Fotod: Asjaolude selgitamine, kirjad saat- Instruktori rollis nooremallohvitseri kursuse ((NAKkl X)) kursuslane Karin Ilus Sakala ma- kondade vahel, delegatsioonid levast. siia-sinna ja kokkulepped on oma- jagu aega võtnud. Nüüd on lennu- jad kui ka vabatahtlikud koolitajad. kusagil valmis seatud raamidest. kipiletid ostetud ja novembris sõi- Projektiga oleme sidunud 6–7 ini- Ent see, mis võib sobida noorsõdu- davad Kaitseliidu Kooli koolitajad mest, kes kordamööda Gruusiasse ritele sõjaväeosas, ei pruugi Kaitse- Gruusiasse, et anda oma panus sõitma hakkavad. Esimesel sealsel liidu pealike puhul tulemusi anda. kolmepoolsesse projekti – viia 2012. treenerikursusel saavad tuleristsed aasta lõpuni koostöös taanlastega Merle Kodu ja Juhan Aus Kaitseliidu Kaitseliitlane on täiskasvanud õp- läbi instruktori- ja treenerikursusi Koolist ning Evelin Verš vabatahtli- pija, oma elukogemuse ja erialase Gruusia Rahvuskaardile. Kaugem ku koolitajana. ettevalmistusega. Kooli tsükliõppe- eesmärk on aidata arendada gru- na ülesehitatud kursustele jõuavad siinide suutlikkust oma maal ise sa- TREENING ON SÕJAVÄEPEDAGOOGIKAS enamasti väga motiveeritud vaba- masugust õpet korraldada. EFEKTIIVSEIM tahtlikud pealikud ja juhid. Lühi- kese aja jooksul on neil vaja oman- Kahtlemata on see põnev katsu- Enamik inimressursi arendamise dada teadmisi ja oskusi efektiivselt, mus osalejatele, vastutuskoorem õppesuuna kursustest on üles ehi- lisaks peavad need teadmised ja os- nii neile endale kui ka saatjatele tatud treeningukontseptsioonile kused olema sellised, et õppur saab kodumaal. Kursused kui sõjaväepedagoo- neid oma üksuse juurde naastes ra- toimuvad neli kor- namik inimressursi gika seisukohalt tõhu- kendada. da aastas, õpe käib Earendamise õppesuuna saimale. Tegemist on inglise keeles tõlkide kursustest on üles ehitatud kindlate oskuste tree- Tugevaks küljeks treeningu puhul vahendusel. Erialase treeningukontseptsioonile nimisega. Vastavalt on see, et õppegrupid on väikesed inglise keele oskus on kui sõjaväepedagoogika valdkonnale, näiteks ja õpetaja ehk treener pigem men- üks eeldustest, et pää- seisukohalt tõhusaimale. juhtimisfunktsioonid tori kui lektori rollis. Õppija soori- seda kaugele maale ülesandepõhise juhti- tusele on tagatud kohene tagasiside treenerina tegutsema, kuid on üsna mise puhul või standardtunni läbi- ja tulemus on kindlasti tõhusam kui suur tõenäosus, et öeldakse: kuulge viimine, järgneb õppija sooritusele seinalt slaidiprogrammi vaadates. poisid, räägime vene keeles, saame kohe eneseanalüüs koos tagasiside- Rühmasuuruse grupi puhul peab ise aru ja tõlk saab ka aru. ga treenerilt. Iga järgneva sooritu- treenereid olema vähemalt viis, mis sega suureneb saavutusvõime, kuni omakorda tähendab, et vabataht- Rahvusvahelises koostööprojektis on saavutatud vajalik tase. Sõjaväe- likke koolitajaid, kelle hulgast va- löövad kaasa nii Kaitseliidu Kooli liste juhtide õpetamises nähakse ta- lida ning kes saavad oma tööde ja inimressursi arendamise õppesuu- vapäraselt midagi väga formaalset, tegemiste kõrvalt tulla, peab olema nas igapäevatööd tegevad teenistu- mis ei tohi välja minna kindlatest, piisavalt.

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 41 KAITSELIIDU KOOL

SUURIM VARANDUS: INIMESED JA NENDE HINNANGUID KAITSELIIDU KOOLILE PÜHENDUMUS

Instruktorite ja treenerite leidmine “KL Kool võimaldab teha teha asju teha väga isemoodi – KL Kooli moodi. Tun- õppijate hulgast ja nende koolita- nistan, et lähenemine minu enda poolt korraldavatel koolitustel on sootuks mine Kaitseliidu Kooli tegevuse jär- mitteformaalsem ja seega on piirid KL Koolis minu jaoks hoopiski loovuse alli- jepidevuse tagamiseks on kestnud kaks. Usun siiralt, et tõeline loovus pääseb mõjule ainult kindlates raamides” kooli alguspäevadest. See on algselt (Ank M3). olnud ressursside piiratusest tin- “Olla täiskasvanute koolitaja Kaitseliidus – see on eelkõige enda proovilepa- gitud paratamatus, kuid sellest on nek, vajadus ennast täiendada, õppida, olla pidevalt löögivalmis. See on suur saanud suurimaid väärtusi. Kursus- eneseületus, sest ma ei ole varem tundnud vajadust tingimata esineda ega te koolitusmeeskond komplekteeri- enda teadmisi jagada” (Ank N6). takse peamiselt koosseisuvälistest “Minule annab see võimaluse kokku puutuda täiskasvanute koolituse täiesti oma ala spetsialistidest või vastava teistsuguse lähenemisega, kui olen harjunud oma igapäevatöös“ (Ank M1). väljaõppe saanud koolitajatest. Li- “Samas on see võimalus enda täiendamiseks, sest mitte ükski kursus ei sar- saks organisatsiooni liikmesusele nane eelmisega. Igal kursusel olen õppinud seda, kuidas erinevate inimestega (Kaitseliit, Naiskodukaitse, kaitse- suhelda, kuidas aidata neil leida soov ise õppida” (Ank N7). vägi) on neil kas juhtimiskogemus ka tsiviiltöös või tegelevad nad pi- “Soovin saada heaks rühmaülemaks ja seejärel heaks kompaniiülemaks, kes devalt ühel või teisel viisil koolitus- suudab oma ülesandeid täita. Tahan olla ka hea koolitaja Kaitseliidu Kooli ta- tega. semel, keda annab kasutada erinevatel kursustel. Oleksin rõõmus, kui mind saaks kasutada ka malevas korraldatavatel kursustel kursuseülemana (või abi- Kursuse ülemalt nõuab selline na)” (Ank M2). töökorraldus pädevust kogu käsit- Allikas: Merle Kodu Tallinna Ülikooli täiendkoolituse “Andragoogiapõhimõtete raken- letavas valdkonnas, oskust näha damine Kaitseliidu õppeprotsessis” raames kirjutatud lõputöö “Täiskasvanute kooli- õppeprotsessi ja kavandatavate õpi- taja kompetentsi täiustamise vajadused ja võimalused Kaitseliidu Kooli Inimressursi tulemuste tervikpilti ning koolitus- arendamise õppesuuna näitel” meeskonna edukat rakendamist.

Üha enam osalevad kursustel ini- ning rikkalik metoodiliste võtete õppijate hulgast ning andnud soo- mesed, kes on eraelus koolitajad pagas. vitused edasisteks õpinguteks ja ra- ning soovivad ise panustada ja üht- kendusteks reeglina kursuse ülema lasi õppida Kaitseliidu Koolis koo- Koolitajate kogemused, haridus- inimesetundmisele ja kogemustele litamise kaudu. Enamasti on neis tee, akadeemiline ettevalmistus, toetudes. Määravaks on saanud isiksustena mõned läbivad jooned, täienduskoolitus, täiskasvanute väljavalitu enda tahe koolitajateele nt hea suhtlemisoskus, empaatia- õppimise ja õpetamisega seotud asuda. võime ja väga hea õpikeskkonna teadmised ja valmisolek on väga loomise oskus, mis võimaldab täis- erisugused. Kool on teinud oma MÕTETEGA MÄGEDES kasvanud õppijal jääda iseendaks, valiku andekate ja silmapaistvate Eelkirjeldatud süsteemi rakenda- takse ka Gruusias. Instruktorikur- susi on taanlased seal läbi viinud kolmel korral ja õppurite hulgast on valitud need, kes osalevad tase kõr- gemal – treenerikursusel. Eripärad koolituses saavad kindlasti olema, seda on taanlased juba kogenud ja meile edastanud. Teine kultuur, õp- purite temperament ja tuhat muud üksikasja, mis selguvad kohapeal, nõuavad mõnevõrra teistsugust lähenemist. Kulunud väljend, et hea koolitaja peab lähtuma sihtrüh- mast, saab tõelise sisu ja värvi.

Nüüd me siis läheme. Kohe varsti. Novembrikuine treenerikursus toimub mägedes telklaagris. Muljetest ja kogemustest, mida nähti, kuuldi ja kogeti esimesel kursusel Gruu- sias, edaspidi juba osalejate vahen- Veebel Reemet Sits Lääne malevast praktikandina instruktorit treenimas. dusel. KK!

42 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 TEISTE KOGEMUS Kaitseliitlased said Soomes sissikoolitust

Tekst: RAUL HINDOV, kapten distada ja sealne tegevus kindlaks teha. Iga patrull alustas liikumist oome vabatahtliku riigikait- erineval ajal ja kokku olid lepitud sekoolituse ühing (Maan- ka erinevad lähenemissuunad. Ot- Spuolustuskoulutusyhdistys, setee objektini eeldas ligi 1 km pik- MPK) korraldab reservväelastele, kust sooületust, mida kõik patrullid aga ka kooliõpilastele ja kõigile ei pidanud öösel oma võimetele teistele umbes 1500 riigikaitselist, kohaseks, aga ligi kaks korda pikem enamasti nädalavahetusepikkust lisateekond mineraalmaal sai lisada kursust aastas. 1990. aastal, pärast nende ülesande täitmise ajale nii Pariisi rahulepingu uut tõlgendust, umbes pool tundi. Vastutegevus oli otsustas Soome luua sõjaväelise objekti lähistel aktiivne ja seetõttu väljaõppesüsteemi vabatahtlikele Hynnä osakonna käiseembleem. keegi väga lähedale ei pääsenud, reservväelastele. Esimene kursus nii et kokkuvõttes dokumenteerisid korraldati 1992. aastal ja nüüdseks jutusalal, kursuse tutvustamise ja meie üksused vaid üksikuid infokil- on MPK Soome reservväelaste ja osalejate kolmeliikmelisteks sissi- de, mis kokku andsid üsna hea pil- vabatahtlike peamine koolitaja, üksusteks jaotamisega. Pärast ker- di, aga nt teine telk jäi kõigil näge- korraldades kursusi igal pool Soo- get einet ja asjade pakkimist (lisaks mata. mes. MPK on avalik-õiguslik orga- isiklikule varustusele raadiosideva- nisatsioon, mida juhib, kontrollib hendid ja öövaatlusseadmed ning Vaenlase laagrit 150 m kaugusel jäl- ja arendab kaitseministeerium. üksuse peale üks ahjuga varustatud gides fikseerisime ka ühe arreteeri- Enamasti on nii kursustel osalejad sissitelk) tegime rännaku esimesse mise, mis jäi meile selgusetuks, sest kui ka koolitajad vabatahtlikud re- tugikohta. Peamiselt motoriseeri- meie oma üksusi poleks tohtinud sel servväelased, aga materiaalne, lo- tult, jalgsi läbisime juba pimedas hetkel seal olla. Hiljem õppuse taga- gistiline ja rahaline tugi tuleb kait- vaid korraliku “rebasesaba” osali- side ja kokkuvõtte ajal saime teada, seväelt. selt soisel, osaliselt kivisel maasti- et vastutegevuse eri üksuste vahel kul. Kella 23 paiku oli telk püsti, küt- oli tekkinud arusaamatus, mille MPK ja Kaitseliidu poolt allkirjas- tepuud olemas ja üksused valmis käigus võeti kinni kaks meest, ja oli tati 2008. aasta 11. detsembril Hel- objekti luureülesannet täitma. palju aega kulunud, enne kui nad singis koostöölepe, arendamaks vabaks olid saanud. Vaenlase alalt organisatsioonide ühistegevust ja Objektiks oli üks kaitseväelaste laa- välja filtreerumine läks meil õnneks vabatahtlike riigikaitsekoolitust, ger meie tugipunktist umbes 3 km teda vältides, aga ega liikumine risu- mille kohaselt pidid nii soomlased kaugusel ja ülesanne oli vaenlasega sel maastikul üksnes öövaatlussead- kui ka eestlased saama osaleda tei- kokkupuudet vältides laager kaar- me toel kuigi kerge olnud. se poole korraldatavatel koolitustel. Koostöölepe on leidnud praktilise väljundi kaitseliitlaste osalemises erinevatel MPK kursustel. Kaitse- liidu Tallinna maleva võitlusgrupi liikmed on alates 2009. aastast osalenud erinevatel Varsinais-Suomi piirkonna Hynnä osakonna korraldatud sissikursustel.

ÖINE LUURERETK

8.–10. oktoobrini korraldatud kursusel “Sissiõpe-3” osales 17 reserv- väelast, kelle seas viis kaitseliitlast Eestist: kapten Ivar Mäerand, kaitseliitlane Sören Vetevool, nooremseersant Anton Neidre, leitnant Aart Nõmm ja kapten Raul Hindov. Koo- litajaid oli viis, kellest kaks osales ka sissiüksustes.

Õppus algas reedeõhtuse kogunemisega Raasil Soome kaisteväe har- Naaberrahvad Soomes sissiõppuse rännakul tugikohta.

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 43 TEISTE KOGEMUS

kraavist lõhkeainet juurde hankima. Saatsime ühe lahingupaari sinna, aga tõenäoliselt oli vaenlase raadio- luure ka selle teate tabanud ja meie mehed oleks peaaegu kinni võetud. Neid päästis vaid see, et nad jõud- sid punkti 15 minutit määratust varem. Kontakti täiesti vältida siiski ei õnnestunud ja vaenlase üksus asus meie mehi jälitama ja metsa kam- mima. Laagris pandi topeltvalve välja, aga paar tundi hiljem selgus, et vaenlane kavaldas meid ikkagi üle – kuulates pealt valvepostide raadiosidet ning lähenedes üle jär- sunõlvalise ja kaljuse mäe. Nii lan- ges meie laager.

Pärast olukorra peatamist panime laagrirutiini uuesti käima ja jätkasi- Foto: AART NÕMM AART Foto: Kaitseliidu Tallinna maleva võitlusgrupi liikmed linnalahinguharjutusel kursusel “Sissi-2” me oma ülesannete täitmist. Muu- tänavu septembris. seas olid lõhkeainekastis, mille meie patrull ära tõi, meie rõõmsaks Tagasi tugipunkti jõudnud, said patrulli ülesanne oli ka ühe silla tur- üllatuseks šokolaadisaiakesed, iga- need, kes parajasti valvepostil või valisuse kontroll, et kas sealt pääseb ühele üks. Teine sabotaažiülesan- tulevalves polnud, öö varastel tun- üle. Selle tegid nad ka kindlaks, aga ne oli 1,5 m läbimõõduga veetorule didel veidi puhata. Hommikusöögi tegelikult õnnestus üksusel jõgi juba laengu paigaldamine ja luureob- valmistasime kaitseväe kuivpakist varem ületada, sest vesi oli madal ja jektiks masinapark. Üks asus ühes, ja seejärel jätkasime väljaõpet, lii- põhi kõva. teine teises suunas ligi tunnise kudes ringiratast mööda kontroll- rännaku kaugusel ja otsustasime, punkte, kus anti põhjalik laske- Teel tugikohta täitsime ka esime- et kaks patrulli lähevad eri aegadel väljaõpe automaadist, püstolist ja se ülesande – kõrgepingeliini kat- ühele objektile ja kaks teisele. Vas- pumppüssist. kestamise. Selleks olid meil kaasas tu hommikut said kõik paar tun- nii lõhkeainet kui ka detoneerivat di magada ja baasi tagasi läksime nööri. Sellega purustasime puust juba motoriseeritult. MIINID JA LÕHKEAINE NII JA TEISITI tugisambad – ühe maapinna lähe- dalt, teise 3 m kõrguselt, et süsteem Siis panime laagri kokku ja algas Baasis tegi iga patrull oma luurera- kindlasti külili kukuks. Nii kõrge- rännak uuele alale, kus jätkus väl- portitest ettekande ja seejärel sai- le nööri kerima pääses mees vaid jaõpe, teemaks külgmiinide paigal- me tagasisidet koolitajatelt ja vas- teise õlgadel seistes. Paigaldasime damine. Õppisime käsitsema kahte tutegutsejatelt. Analüüsiti kaarte, laengud ka pingutustrossidele. Pu- tüüpi miine ja kõik said ka ülesan- fotosid, kellaaegu, mis oli kasulik rustustöö teostatud, liikusime kii- de liikuda etteantud punkti maa- kõigile, sest nii sai üldpildi kogu õp- resti edasi, sest nüüd oli vaenlasele ntee ääres, paigaldada miinid ja pusest. Koolitajatelt saaud tagasisi- meie olemasolu ilmselgelt teata- rünnata nendega vaenlase kolonni. de õppuse ajal ja kokkuvõtteid tehes Koolitajad hindasid nii paigaldust, vaks saanud. oli asjatundlik ja otsekohene, aga nii maskeerimist, miiniala kaardi joo- just õpibki kõige paremini. Õppuse nistamist kui ka rünnaku teostust. ŠOKOLAADISAIAKESED LÕHKEAINEKASTIS ajal ei andnud koolitajad hinnan- Mitte kõik “miinid” ei lõhkenud guid ega suunanud kursuslasi n-ö täpselt õigel ajal, et maksimeerida Kui kohtusime eelpatrulliga, olid kindla edu rööbastesse, vaid juhti- hävingut, ja paraku oli vaenlane nad sobiva laagriplatsi juba välja sid tähelepanu võimalikele nõrkus- taeva taustal ka miinide käivitajate valinud ja kuna polnud veel päris tele ja veel avastamata võimaluste- päid näinud. pime, läks telgi püstitamine ker- le. Luureülesannete planeerimisel gelt. Ka pingutusnöörid said kor- julgustasid nad mõtet ja kujutlust Järgmiseks anti kogu üksusele rektselt paigaldatud, st ühe tõm- erinevaid variante läbi mängima, et kompleksülesanne, milles sisaldus bega lahtitulevalt. Seega oli telgi jõuda kõrgemal tasemel algse idee rännak, laagri püstitus ning pea- mahavõtmine sekundite küsimus juurde tagasi. misena üks objektiluure- ja kaks ja kiire lahkumine igal hetkel või- sabotaažiülesannet. Saatsime ühe malik. Õppuse lõpul ootasid kuum saun ja patrulli ette ja liikusime 15 minutit järves ujumine ning ametlik-pidulik hiljem kogu üksusega planeeritud Enne järgmiste ülesannete kallale osa sõdurikodus, mille käigus said ala poole, kus lootsime leida sobiva asumist saime teate, et peame tei- õppuse esmakordselt läbinud rinda koha tugipunkti püstitamiseks. Eel- seks sabotaažiks ühest teeäärsest hundimärgi. KK!

44 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 NAISKODUKAITSE Fotod: NELE SARRAPIK Fotod: Naiskodukaitse Põhja piirkonna koormusmatk – päev täis positiivseid emotsioone

Tekst: NELE SARRAPIK, Enne päästva lõpujooneni jõudmist kui palju keegi oli eelnevalt esma- Naiskodukaitse Rapla ringkonna tuli läbida palju kilomeetreid ja täita abi õppinud ja kui palju oli kelle- tegevliige mitmeid nupukust, osavust ja jõu- gi peas eelnevalt keerelnud mõte, du nõudvaid ülesandeid. Rännaku et mis ma siis teen, kui ma kohtan meilusal sügisesel laupäeval (9. marsruut keerutas võistlejaid Rapla kaelahaavaga naist. Sõnaga, tegu oli oktoobril) kogunesid Naiskodu- lähiümbruses siia ja sinna erineva- korralikule naiskodukaitsjatele har- Ikaitse Põhja piirkonna ringkon- te kontrollpunktide ja postkastide jumuspärase ülesandega, milleks nad koormusmatkale mõõtu võtma. juurde. teati eelnevalt valmis olla. Piirkondliku koor- ontrollpunktides tuli musmatka korralda- Kontrollpunktides tuli Kindlasti ei oldud aga valmis järg- jaks oli Rapla ring- Ktäita lisaks etteaimata- täita lisaks etteaima- miseks kontrollpunktiks, kus ootas kond eesotsas Aivi vatele ülesannetele, nagu tavatele ülesannetele, senitundmatu ja -nägematu hüdro- Tarvise, Sirje Klem- meditsiini- ja sideülesanne, nagu meditsiini- ja pult. Võistlejad pidid vastavalt nei- meri, Triin Tähtla ja ka mitmeid üllatavaid, isegi sideülesanne, ka mit- le jaotatud ülesandele ajama selga, ringkonna esinaise hämmastavaid ülesandeid. meid üllatavaid, isegi pähe või kätte sobivad riideesemed Pirko Petersoniga. hämmastavaid üles- ja koostööd tehes tulistama hüdro- Rada kulges mööda Raplamaa met- andeid. Lisaks tuli näidata teadmisi puldi surveveega maha viis märki. si, põlde, jõgesid ja järvesid. Naiskodukaitsest. See jõuproov kiideti ühiselt jõuko- haseks, meeleolukaks ja hästi vali- MITTE ÜLLATAVAD, VAID SUISA Alustuseks ootas võistkondi üles- tuks. anne, mis nägi ette HÄMMASTAVAD ÜLESANDED takistusraja läbimist, õistlejad pidid vastavalt Veeprotseduuridest Võistlust alustas kaheksa innukat kandes kaasas kaht Vneile jaotatud ülesan- alles elevil, mindi võistkonda: kaks Tallinna, üks Lää- laskemoonakasti, dele ajama selga, pähe või õhinaga järgmisesse ne ja üks Harju ringkonna naiskond, mida ei tohi käest las- kätte sobivad riideesemed punkti, kus ootas üp- kaks Rapla ringkonna naiskonda ta. Et naiskodukaitsja koostööd tehes tulis- ris omapärane üles- jad pole kobakäpad anne: metsloomade ja lisaks veel kaks Kaitseliidu Rapla tama hüdropuldi surve- ega ka loomult alla- mõistatamine välja- maleva noortevõistkonda. Tõe hu- veega maha viis märki. vides tuleb öelda, et kõige noorema- andjad, sai see üles- heidete järgi. tele osutus võistlus ülejõukäivaks ja anne täidetud ja jõu- nemad pidasid paremaks selle üsna du jätkus ka edasiliikumiseks. See ülesanne võttis esialgu suu lahti alguses katkestada. ja tekitas hiljem palju kihistamist. Järgmises, esmaabipunktis ootas Kusjuures tegu oli üsna värske kau- Ülejäänud seitse vaprat jätkasid võistlejaid verejooksuga naine, kes baga, mitte mingite kuivanud pabu- emotsioonirohket rännakut ja fini- oli tervisesörki tehes komistanud latega. Lisapunkte lubati anda selle šeerisid lõpuks rahulolevana nii ise- ja saanud sügava kaelahaava. See eest, kui õigesti öelda ka see, mida enda, ilma kui ka korraldajate tööga. olukord lahendati vastavalt sellele, loom hommikuks sõi.

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 45 NAISKODUKAITSE

anne – vee kandmine piimakotiga. Kõigepealt tuli suurest ämbrist ajada vesi piimakotti sellesama pisi- kese ava kaudu, mille me tavaliselt lõikame, et piim pakist kätte saada, ja seejärel see näidatud kohta viia, kus tuli piimakotiga vett kandes täita teine anum. See ülesanne osutus tõsiseks katsumuseks ja vett püüti piimapakki toppida õige mit- mel moel.

Järgmine ülesanne sisaldas nii jooksmist kui ka õhupüssist lask- mist. Jäi veel viimane jõukatsumi- ne, mis taas kord oli omapäraste kil- Kanuusõit Estonia järvel tõi kaasa kilkeid. last. Nimelt tuli kogu võistkonnaga suusatada etteantud trajektooril ja üldse mitte suuskade, vaid tuletõr- jevoolikuga. Siin tuli näidata mees- konnatööoskust ja viimaste jõuva- rude kokkuvõtmist ehk n-ö koera sabast üle saamist.

HARJAKAD OLID PARIMAD

Ja läbi see rada oligi. Võis öelda, et rännak oli olnud väsitav, ent pakkus väga palju positiivseid emotsioone. Nüüd ootasid võistlejaid saun, bas- sein ja väljateenitud õhtusöök Valtu spordimajas.

Suusatamine Ehkki peamised võitjad olid sport, tuletõrje- ilus ilm ja naiskodukaitsjaks olemine, voolikutel. oli parim ja teenis esikoha Naisko- dukaitse Harju ringkonna võistkond. PIIMAKOTIGA VETT KANDMAS järvel). Naistele omaselt võis kanuu- Teiseks tuli Lääne ringkonna ja kol- punktis kuulda mitut sorti kiljumist mandaks Rapla ringkonna esimene Tee viis edasi sideülesande juur- – nii ümbermineku kartusest kui ka võistkond. Kiita tuleb ka kõiki kor- de, kus tuli dešifreerida sõnum, ja märgade pükste pärast. raldajaid Naiskodukaitse Rap la ring- järgmises punktis ootas järjekordne konnast ja Kaitseliidu Rapla malevast veeülesanne, mis nõudis kanuusõi- Tagasi kindlal maal, ootas järgmi- – see oli suurepärane näide hästi toitu Estonia järvel (Hundiaugu pais- ses punktis jälle üks üllatav üles- mivast meeskonnast. KK!

Saare naised koovad taas oma sõdurpoistele jõuludeks sokke

aaremaa naiskodukaitsjad, Saarte Hääl ja Kadi raa- liku ja sooja ettevõtmisega. “See rõõm, mida meie sokiku- dio kutsusid taas kodusaare inimesi kuduma jõuluks dumisaktsioon pakkus nii sokkide saajatele kui ka kuduja- Ssokke saarlastest ajateenijatele. Et kõige rohkem on tele-annetajatele, näitas, et tegu on väärt ettevõtmisega,” saarlastest ajateenijaid Vahipataljonis ja mereväes (kokku meenutas Luks, lisades, et eelmisel korral paluti sokitooja- 117 poissi), on otsustatud kõigepealt neid rõõmustada. Kui tel panna soki sisse kindlasti ka oma nimi, kuid sinna pandi aga sokke saab rohkem, saavad sooja jõulukingi ka teistes ka näiteks šokolaadi, headest sõnadest ja soovidest rääki- väeosades teenivad saarlased. Pealegi on Kuressaare linnal mata. vapilaev Admiral Cowan, mille 30-liikmelisele meeskonna- Naiskodukaitsjatele, kes on sokikudumise idee algatajad, le võiks samuti rõõmu valmistada. teeb rõõmu, et tänavu on viis valda olnud nõus avama ka Eelmise aasta jõulueelne aeg, mil esmakordselt Saarte kohaliku sokikudumispunkti. Nii saab sel aastal sokke tuua Hääle toimetusse sõdurpoistele sokke koguti, näitas lehe lisaks Saarte Hääle toimetusele ka Leisi, Valjala, Muhu ja peatoimetaja Tiina Luksi sõnul, et tegemist oli väga inim- Lümanda vallamajja ning Kärla raamatukogusse. KK!

46 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 NAISKODUKAITSE Ärgu väsigu iial te virgad käed! Naiskodukaitse ettevalmistused erakorralisteks aegadeks

Tekst: MERIKE JÜRJO keskkorraldusega Kaitseliidu (KL) nende puudumisel leiti kursuste lä- eriorganisatsiooniks, sätestus tema biviijaid Tartu tervishoiumuuseumi ui Esimene maailmasõda tõi põhimäärustes järgmine kohustus: või Punase Risti kaudu. Hiljem koo- naised laskemoona- või lae- “[...] eriliseks ülesandeks “Kodu- litati sanitaarala instruktoreid juba Kvatehaste tööpinkide taha, siis kaitse” naisühingul on kaitseliidu oma liikmete seast. Teine maailmasõda haaras nad sanitaar- ja toitlusalade korralda- sõjaväeteenistusse, mõnes riigis, mine ning majanduslise külje kind- Üheaegselt kursustega rakenda- näiteks Nõukogude Liidus, ka la- lustamine.” Seega peeti sanitaarala ti naised ka kohe tegevusse, sest hinguüksustesse. Kuidas nähti aga Naiskodukaitse kõige tähtsamaks Naiskodukaitsel lasus kohustus 1930. aastate lõpul Eestis naiste rii- ja olulisemaks te- viibida 2–3-liik- gikaitselist panust võimaliku sõja- gevusvaldkonnaks äpsemalt formuleeriti Naisko- melise esindusega lise konflikti eel ja ajal, kui mõeldi, tema loomisest Tdukaitsele pandud ülesanded valvekordades kõi- mida teha Eesti sattumisel suurrii- alates. Sanitaara- 1939. aastal koostatud täiesti gil Kaitseliidu las- kide heitlusesse? la sisaldas endas salajases dokumendis, mis keharjutustel ning ülesannet “luua ja kandis pealkirja “Aruanne riigi- suurema esindatu- TÄIESTI SALAJANE korraldada KL me- kaitse tegevusest 1934–1939”. sega Kaitseliidu õp- ditsiinitagavarasid pustel, manöövritel 1930. aastail võeti Eestis omaks ning anda Kaitseliidu korraldusse ja rahvarohketel totaalkaitse põhimõtted, mille ko- tarviline arv haigeravitsejaid ja nen- üritustel. Kolmanda kohustusena haselt muutunuks Eesti oma terri- de abilisi manöövrite ja õppuste, hoolitses Naiskodukaitse sanitaar- tooriumi väiksuse tõttu tervikuna eriti aga mobilisatsiooni puhul”. varustuse (sanitaarpaunad, esma- sõjatandriks ja seega oli vaja riigi- tähtsad ravimid, sidumismaterjal, kaitseks ette valmistada kogu tsiviil- Kohe, 1928. aastal alustatigi koh- sanitaarpersonali riietus jne) hanki- elanikkond. Täpsemalt formuleeriti tadel enam praktiliste, vähem teo- mise ja valmistamise eest. Naiskodukaitsele (NKK) pandud reetiliste kursuste korraldamisega, ülesanded 1939. aastal koostatud mida peeti erinevate nimetuste ERAKORRALISED AJAD täiesti salajases dokumendis, mis (esimese abi kursus, samariitlase kandis pealkirja “Aruanne riigikait- kursus jne) all ja mis alati lõppesid Mõiste “erakorralised ajad” ilmus se tegevusest 1934–1939” ja mille osavõtjaile eksamiga asjatundliku esmakordselt Naiskodukaitse doku- kolm ainueksemplari asusid vasta- komisjoni ees. Algul paluti lektori- mentidesse 1937. aastal, kui algatati valt vabariigi presidendi, sõjaväge- teks kohalikke arste või velskreid, ülemaaline sanitaarkorjandus era- de ülemjuhataja ja sõjavägede staa- biülema seifis.

Peatükis “Kaitseliidu rakendamine riigikaitselisteks ülesanneteks” näh- ti Naiskodukaitse ülesannet järgne- vas (siin ja edaspidi osundites kir- javiis muutmata): “Naiskodukaitse rakendamise alal on koostatud vastav kava sanitaarasutiste organi- seerimiseks sõja korraks. Selle järgi Naiskodukaitse valmistab ette mõ- nede haiglate, kirurgiliste salkade ja toitluspunktide vormeerimise ning viib need läbi mobilisatsiooni korral. Tähendatud sanitaarasutised jääksid täienduseks ning abiks sõ- javäe organisatsioonis ettenähtud sanitaarasutistele.”

Iseenesest polnud selles kõiges mi- KARL HINTZER (Eesti Filmiarhiiv) Foto: dagi uut. Juba 1927. aastal, kui Nais- Naiskodukaitse Tartu ringkond 11. mail 1936 Tartus Näituse väljakul emadepäevaaktusest kodukaitse organiseeriti iseseisva osavõtjaile toitu valmistamas.

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 47 NAISKODUKAITSE

Naiskodukaitse sanitaarkorjanduse leht. korraliste aegade varustuse muret- ülesanded sõja korral” (lektor dr tembril 1939 oma organisatsiooni semiseks. Väljend kinnistus Naisko- Voldemar Sumberg). Sama aasta liikmeskonna poole Naiskodukaitse dukaitses käibemõistena juba 1938. juuni algul korraldati Viljandis tra- esinaine Erika Oskar-Männik. Or- aastaks. Näiteks kuulutati välja 16. ditsioonilised Naiskodukaitse suve- ganisatsioonile suunatud ringkirjas novembrist 1938 15. jaanuarini päevad, millele eelnes kolmepäe- püstitas esinaine mitu uut ülesan- 1939 järjekordne sanitaarkorjandus vane sanitaarlaager. Sel ajal välja net: erakorralisteks aegadeks: Pärnumaa pandud näitusel tutvustasid ring- ringkonnas oli igale naiskodukaits- konnad oma saavutusi: Narva – toit- 1) uute liikmete kaasatõmbamine, jale-korjajale ette nähtud oma piir- lustuspunkti sisustus 50 inimesele, nende ettevalmistamine ja eriala kond, mis tagas, et kõik talud läbi Pärnumaa – Arsenalis valmistatud valik Naiskodukaitse ülesannete käidi, kusjuures alammääraks kor- välikatel, Pärnu – välimööbel, Tar- täitmiseks; jaja kohta oli kehtestatud 15 krooni. tu välitööriietus, Tartumaa – laagri 2) vastupidavaks, tasakaalukaks, 11. detsembril 1938 Petseri ring- poetelk, Võrumaa – omakonstruee- kiireks ja otstarbekaks tegutse- konna teabepäeval peeti ettekan- ritud välikatel koos juurdekuuluva miseks harjutamine; ne “NKK ülesanded erakorralistel inventari kastiga, Sakala – ühe haig- 3) erakorraliste aegade kohustuste aegadel”, kus pandi naiskodukaits- la sisustus, Valgamaa – sanitaarva- selgitamine liikmeile; jatele südamele, et nad arendaksid guni sisustus, Tallinn – kirurgilise erakorraliste aegade tarbeks kehali- lendsalga varustus. 4) liikmeskonna liigitamine 15. ok- se kasvatuse osakondades aktiivselt toobriks. suusatamist, rattasõitu, ujumist, 1. SEPTEMBER 1939 aerutamist, purjetamist ja jala käi- Viimasest korraldusest lähtuvalt mist jne. “Suured ja võimsad riigid on alusta- liigitati naiskodukaitsjad kahte ka- nud hävitavat sõjalist heitlust. See tegooriasse: need, kes said asuda 1939. aasta algul astuti samm lähe- heitlus kajastub kogu Euroopa riiki- ülesannete täitmisele väljaspool male, tunnistamaks sõjalise häda- de ja rahvaste elus, vajutades elule kodukohta pikemaks ajaks, ja need, ohu ähvardust, kui 19.–21. jaanua- erakorraliste aegade pitseri. Kuigi kes oleksid täitnud ülesandeid ko- rini Valgas korraldatud ülemaalised meie maad ja rahvast ei ähvarda ot- dukohas. Esimesse kategooriasse Naiskodukaitse vanemate sama- sene sõjaline hädaoht, kohustavad kuulusid vallalised, valdavalt noore- riitlaste täienduskursused avati et- erakorralised ajad meid tõsisemale mad naiskodukaitsjad, kellelt ooda- tekannetega “Rinde- ja tagala sani- ellu ja oma kodaniku kohustustes- ti sanitaar- ja toitlustusülesannete taarteenistus” ning “Samariitlaste se suhtumisele,” pöördus 29. sep- täitmist Naiskodukaitse formeerida

48 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 NAISKODUKAITSE olevates haiglates, toitluspunkti- des, kirurgilistes lendsalkades ja sanitaar vagunites, abi sõjaväele varustuse valmistamisel ja selle hool- damisel ning kantseleides ja muudel ametialadel mobilisatsiooni alla kuu- luvate meeskodanike asendamist.

Teise kategooria moodustasid peamiselt abielunaised, keda si- dusid kodused kohustused ja kelle ülesandena nähti ette vaatlus- ja luureteenistust, kiire algatusega kaasabi igasugustel võimalikel õn- netusjuhtudel paanikasse sattunud kaaskodanike rahustamisel ja ta- sakaalustamisel, riigi poliitilise ja majandusliku olukorra objektiivsel selgitamisel ning vajadusel toitlus-

tamisel, sanitaarabi andmisel ja va- Eesti Filmiarhiiv Foto: rustuse valmistamisel. Loomulikult kandsid teise kategooria liikmed ka Naiskodukaitse Tallinna ringkonna varustuse valmistamise tööõhtu 1939. aasta sügisel. suurenenud koduseid kohustusi, kui nende mehed oli mobiliseeri- medikamendid ja arstiriistad ning korjasid aktsiooni käigus 67 kroo- tud. korraldatakse nende hoiustamine ni 40 sendi väärtuses pesu ja 103 puutumatu tagavarana kindlates krooni raha. Võrumaa Vana-Roosa Esimesed ringkonnad, kes rapor- apteekides. Samuti kavatses Nais- jaoskonnas muretseti tagavaraks teerisid oma liikmete liigitamisest, kodukaitse alustada eeltöid pesu- 10 m marlit, 1 kg vatti ja täiendati olid Harju, Saaremaa ja Sakala. pesemisasutuste loomiseks. sanitaarpauna 10 krooni eest. Pär- numaa ringkond raporteeris, et neil ETTEVALMISTUSED HOOGUSTUVAD Juba 1930. aastate keskel olid ring- on olemas täielik varustus 100 hai- konnad saanud konkreetse üles- ge jaoks, kuid hindas seda liiga vä- 1939. aasta oktoobris kogunesid ande haiglavoodite komplekteeri- heseks ja palus oma jaoskondadelt ringkondade esinaised Kaitselii- miseks: Tallinna ja Harju ringkond lisavarustust. du Järva malevasse. Neile esinesid à 200 voodit, Järva ja Sakala ring- esinaine Erika Oskar-Männik, pea- kond à 100 voodit ning Pärnu ja Pär- Esmajoones oodati köidismaterjali sekretär Alice Kuperjanov ja keskju- numaa ringkond à 75 voodit. Teis- ja kõike seda, mida ei oleks haigla hatuse liige Lilli Samkov. Esinejad tele ringkondadele jäi eelmainituid avamise korral võimalik saada va- rõhutasid, et Naiskodukaitse üles- abistav ja täiendav roll. Lisaks pidid batahtlike annetuste, kogumise või andeid erakorralistel aegadel tuleb Tartu ja Tallinna ringkond organi- sundvõõrandamiste kaudu: arsti- jätkata, kusjuures põ- aiskodukaitsjad liigitati seerima ja varustama mütsid, arstipõlled, sanitaarpõlled, hitähelepanu tuleb kumbki ühe kirurgilise kahte kategooriasse: haigete mantlid, jalanõud, punase pöörata sanitaarosa- N lendsalga. need, kes said asuda üles- ristiga varrukasidemed jne. Teises kondade formeerimi- järjekorras oodati ihu- ja voodipesu. annete täitmisele väljaspool sele ja koolitusele, et Kohtadel alusta- Pärnumaa ringkonna varustust hoi- kõik naiskodukaitsjad kodukohta pikemaks ajaks, ti kohe sanitaar- ti maleva staabis, kuhu selle ladus- läbiksid minimaal- ja need, kes oleksid täitnud korjandustega. Järva tamiseks ehitati spetsiaalne varaait. se esmaabikursuse. ülesandeid kodukohas. ringkonna korjandus Kaitseliidu Viru maleva pealik andis Osakondi kohustati kestis 1. oktoobrist 10. oma ringkonnale teada lisaülesan- end varustama sanitaarpauna või detsembrini 1939. Korjanduslehe- dest organiseerida maleva poolt 100 Naiskodukaitse esmaabikarbiga ga võis vastu võtta raha, teravilja ja voodikohaga haigemaja, milleks lu- ning jaoskondi kanderaami ja sidu- kõike, mis kuulus sanitaarvarustuse bas teostada 200 lehega korjanduse mismaterjali varuga. hulka, aga eriti oodatud olid pad- kuni 1. veebruarini 1940. japüürid, käterätikud, voodilinad, Naiskodukaitse juhtideni oli jõud- kindad, sokid, mitmesugune riide- Sõjaväe varustusvalitsus pöördus nud teave, et on tekkinud raskusi materjal, vill, takk ja lina. 1939. aasta sügisel Naiskodukaitse sobiva riide- ja sidumismaterjali poole abipalvega, et viimased võ- muretsemisel. Nad lubasid selliseid Võrumaa ringkonnas sai iga jaos- taksid enda peale pesu ja riiete val- materjale edaspidi hulgi kogu orga- kond käsu koguda korjandusleh- mistamise, aga ka nende paranda- nisatsioonile hankida. Juhid teata- tedega vähemalt ühe haigevoodi mise korraldamise. Selle ülesande sid, et keskselt soetatakse ka Nais- varustus, s.o 55 krooni. Valgamaa täitmiseks said 17. ja 18. veebruaril kodukaitse haiglatele vajaminevad Sigaste jaoskond andis teada, et nad 1940 Rakveres teoks pesuõmblemi-

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 49 NAISKODUKAITSE se kursused ja Mäetaguse jaoskon- missugused etendavad küllaldaselt 11. aprillil 1940 läbi raadio lühilai- nast on teada, et 25. veebruaril viibis tähtsat osa KL toitlustamistel, toit- nesaatja käsitsemise kursus. Linda Anton Rakveres varustusjuh- lusvanemate hool on varuda suvel tide kursusel, kust tõi õmblemiseks õie- ja marjateed ning valmistada LÕPETUSEKS kaasa üheksa paari kaitseväe pesu. küllaldasel ulatusel viljakohvi, aga Pesu õmmeldi ühiselt 9., 12. ja 14. ka sisseveetav soolakala heeringas Kuidas hinnata Naiskodukaitse valmisolekut erakorralisteks ae- märtsil Kalina Tule- õjaväe varustusvalitsus on kadunud turult, tõrjeseltsi ruumides. juhin toitlustajate gadeks? Ühelt poolt tuleb tunnis- Selliseid näiteid leidub Spöördus 1939. aasta sügi- tähelepanu räimete tada, et tehtud oli tohutu etteval- hulgi. Kogu Naisko- sel Naiskodukaitse poole abi- KL toitlustamiseks mistustöö oma liikmete esmasel dukaitses hoogustus palvega, et viimased võtaksid varuks soolami- väljaõpetamisel nii esmaabi, mas- varustuse õmblemi- enda peale pesu ja riiete seks”. sitoitlustamise kui ka teiste sama- ne senisega võrreldes valmistamise, aga ka nende laadsete kursuste kaudu. Ka oli ko- märgatavalt. parandamise korraldamise. Uue algatusena gutud ja ladustatud üle terve riigi alustati erakorralis- märkimisväärne varu ja inventar Aga sanitaarvarustuse teema lõpe- te aegade leivaküpsetajate ja kala- nii sanitaar- kui ka massitoitlusta- tuseks hoopiski teiselaadne seik. 10. soolajate kursuste läbiviimist. Neist mise vajadusteks. Teisalt võib puu- veebruaril 1940 saatis Naiskodu- esimene korraldati 28.–30. märtsini dusena välja tuua asjaolu, et kuigi kaitse esinaine laiali ringkirja, milles 1940 Tallinnas sõjaväe leivatehastes 1940. aasta kevadel jõuti korralda- märkis, et “viimasel ajal on ilmne- ja teine samal aastal 12.–14. juunini da õppused Pärnumaa ringkonnas nud nähe, et NKK kleidid muutu- samuti Tallinnas. Niidu-Pappsaare alal ja Tartu ring- vad lubamatult lühikeseks. Palun konnas, mängimaks läbi haigla ja jaoskonna esinaisi astuda selleks Uued kursused, mida Naiskodu- sanitaar punktide töölerakendamist samme, et see väärnähe kõrvalda- kaitses soovitati läbi viia, olid au- ning põgenike abistamist, nappis tud saaks”. Siinkohal võib intrigee- tojuhtide ja raadiosidekursused. naiskodukaitsjatel meeskonnatöö- rivalt küsida: kas kogu riidematerjal Tuleb tunnistada, et erinevalt tule- oskusi ja kogemusi ning seda eriti kulutati varustuse õmblemiseks, vasest Briti kuningannast Elisabeth pingelises olukorras pikemat aega nii et seda enam kleitidekski ei jät- II, kes Teise maailmasõja ajal osa- töötades. kunud, või oli kleitide lühenemisel les territoriaalses abiteenistuses, ei muu põhjus? osutunud autojuhi ega mehaaniku Samas olen veendunud, et naised oskuste omandamine naiskodu- oleksid kohanenud loovalt ja kii- KÄREKÜLM TALV JA UUED VÄLJAKUTSED kaitsjate hulgas kuigi populaar- resti, sest Naiskodukaitse esimene seks. esinaine Mari Raamot kirjeldab Kuigi esmatähtsaks peeti sanitaar- oma mälestustes, kuidas tarmukad ala, ei unustatud neil aegadel Küll aga paelus Nais- naised läksid 1941. õiste “erakorralised tähelepanu pööramast ka Nais- kodukaitset raadio- aasta suvel, kui lahin- kodukaitse teistele tegevustele, side. Esimesi samme Majad” ilmus esma- gud olid Tartust üle esmajoones toitlustamisele. 1939. oli püütud astuda kordselt Naiskodukaitse käinud, endise 2. jala- aasta sügisel keskenduti toitlus- juba 1934. aastal, kuid dokumentidesse 1937. väepolgu ja ratsarüge- tuspunktide ettevalmistamisele nüüd võeti asi ener- aastal, kui algatati üle- mendi kasarmutesse, ning kontrolliti vastavate ruumide giliselt üles. Algust maaline sanitaarkorjan- panid välikateldele olemasolu ja seisukorda, samu- tehti sellega Türil. dus erakorraliste aegade tule alla, saatsid oma ti varustuse ja toitlustusinventari 3. aprillil 1940 ilmus varustuse muretsemiseks. saadikud linnalähe- korrasolekut ja üritati täiendada sealse malevkonna- dastelt talupoegadelt vastavaid varusid. pealiku leitnant Her- toiduained hankima bert Puupilli käskkiri, mis andis ning hakkasid peavarjuta ja kodu- 1939/1940. aasta talv, mil meie põh- korralduse Türil Naiskodukaitse koldeta jäänud linlastele, omakait- janaabrid vapralt Talvesõjas võitle- liikmetele raadiosidekursuse läbi- semeestele ja vabatahtlikele rinde- sid, oli erakordselt külm. Kevadel viimiseks. Kursuse lõpul nähti ette võitlejatele toitu keetma. Aga need ootasid eestlased asjatult viljapuu- komplekteerida töökonnad põhi- olid needsamad naiskodukaitsjad, aedade õidepuhkemist. Naiskodu- mõttel, et naiskodukaitsjad oleksid kes end 1930. aastail olid erakorra- kaitse esinaine pöördus kevadel võimelised reservlaste õppusele listeks aegadeks ette valmistanud oma liikmete poole mitme soovi- kutsumise korral töötama iseseis- ja nüüd tarmukalt ilma igasuguse tusega: “[...] perenaiste hooleks on valt raadioside pidamise alal. ülevaltpoolt tulnud käsuta käised puuduv puuvili ja marjad asetada üles käärisid, sest erakorralised keeduviljaga, missugust selle tõttu Esimene naiskodukaitsjate raa- ajad olidki kätte jõudnud. KK! tuleb külvata sarnases ulatuses, et diosideõpe sai teoks pühapäeval, nad suudaksid osaliseltki asetada 14. aprillil 1940. Türi jaoskond pidi Artikkel on koostatud 8. mail 2010 puuvilja.” kursusele saatma 12 liiget, teistest Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi jaoskondadest oodati vabatahtlik- korraldatud konverentsil “65 aastat Sõjaolukorrast tingituna tõdes ta, ke. Sama leidis aset ka Tapal, kus Teise maailmasõja lõpust” peetud et “turult on kadunud tee ja kohvi, malevkonna staabis viidi 8., 10. ja ettekande põhjal.

50 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 Algajatest läbi raskuste praktikuteks

Tekst: SILLE LAKS, liigutamisega vormikandmiseeskir- noortejuht. Kuid ka sellepärast, et Jõhvi Kodutütarde rühmavanem, jade teemal. Kursuslastel tuli grupi- Kodutütarde järgukatsetesse on Alutaguse maleva Jõhvi malevkonna töö käigus panna selga neli erinevat sisse viidud paljud teemad, eelda- Kohtla-Järve kompanii III rühm vormi ning paigutada nendele kor- des, et Kaitseliidu liige neid teab ka rektselt ka kõik eraldusmärgid ja oskab. Kuid kursusel sai tõestatud, ugustis lõppes pool aastat kest- embleemid. Ülesande käigus tõde- et nt noored teevad mitu sõlme nud Kaitseliidu Alutaguse ma- sime, et korralikult seljas olev vorm vaid minutiga, samas Kaitseliidu Alevas korraldatud kursus “Alga- distsiplineerib nii kandjat kui ka liige pole neid kunagi kasutanud, jast praktikuks”, mis liitis Alutaguse vaatajat. kuigi metsalaagris või õppusel või- maleva usinad õppijad organisat- vad need kasulikuks osutuda. (Sel- siooniteadlikuks meeskonnaks. Sellelt aktiivõppemeetodilt veel- le tõdemuseni jõudsin ise aastaid gi aktiivsemale liigutamisele üle tagasi, kui kodutütardega tegelema EKSKURSID AJALUKKU JA PÄRIMUSSE minnes jätkasime riviõppega, mille hakkasin.) kestel saime tänu õnnelikule juhu- 20. veebruari hommikul enne esi- sele harjutada olukorda, mis esineb KUS VARITSEVAD OHUD mest koolituspäeva staapi sõites olin maakaitsepäeva ja vabariigi aasta- kergelt ärevuses, sest tegu oli esma- päeva paraadil, nimelt presidendi Üks vajalikematest läbitud teema- kordse üritusega ja saabumist, sest rivi- dest oli riskianalüüs. Õppisime pi- ei olnud mingit ette- õikidele teemadele sai poo- õppeinstruktor nägi kalt ja põhjalikult, kuidas koostada, kujutust, kuidas asi Kle aasta jooksul nii kooli- kaugelt autoga saa- analüüsida ja hinnata riskide ku- sujuma hakkab. Kuid tuspäevadel kui ka muudel üri- bumas malevapea- junemist ohtudeks. Koduse tööna kui ma pool aastat hil- tustel tugev alus alla pandud. likut ja kasutas olu- esitatud riskianalüüsi tulemusena jem, 18. augusti õhtul, korra oskuslikult ära. (tuli analüüsida oma kodu, seal lei- enne koolitussarja viimast päeva tun- Palju kasu oli riviõppest kõikidele duvaid riske ja ohtusid) jõudsime nistuste lisasid kirjutasin ja teemasid ja juhuse tahtel on meil ka grupis järeldusele, et isegi oma voodis ma- vaatasin, tõdesin, et kõikidele vald- inimene, kes polnud selle päevani gada pole päriselt ohutu, ent kõige kondadele sai poole aasta jooksul nii sekunditki riviõpet saanud, kuid ohtlikumate paikade hulka kuulu- koolituspäevadel kui ka muudel üri- kahetunnise harjutamise järel asja vad kodus vannitoad, garaažid ja tustel tugev alus pandud. Eesmärk on korrektselt oskas. köögid. täidetud. Kõige pingelisemad olidki viimased kolm koolituspäeva ja vahe- Õppepäevade käigus (tingitult Arutasime ka erinevate aktiivõppe- peale jäänud praktikalaager ning need osalejate organisatsioonilisest va- meetodite üle, milliseid kellega ka- üritused, kus tuli õpitut kasutada. rieeruvusest) võtsime läbi kõik sutada ja millistel on kõige suurem Kodutütarde organisatsiooni liik- kasutegur. Enamikule meie grupist Õppepäevade jooksul süvenesime mele vajalikud teadmised ja osku- tundusid kõige efektiivsemad rüh- põhjalikult Eesti ja Kaitseliidu aja- sed. Eelkõige selleks, et targemaks matööd, sest palju erinevaid inime- lukku. Paljud ajalooseigad olid ül- saaksid õppuritest kodutütred ja si koos täiendavad üksteist ja mõt- latuseks ka mulle endale lisamater- jale otsides, nt küsimus, mitu korda oli president Konstantin Päts surma mõistetud või kes olid erialalt Kait- seliidu ülemad ja mitu neist praegu veel elus on. Saime üheskoos palju teada ka kohaliku elu ja Ida-Viru- maa legendide kohta, sest enamik meist oli põliste idavirulastena pä- rit maakonna erinevatest piirkon- dadest ning paljud teadsid lisada kohalikke legende ja fakte. Huvitav oli ka teada saada, kust on pärit ko- hanimede vere-lõpp.

AKTIIVÕPPE ALGUS

Ajaloost aktiivõppele üle minnes Pool aastat kestnud kursusel “Algajast praktikuks” olid olulised aktiivõppemeetodid, mis pa- alustasime kõigepealt aktiivsema nid inimesed uudsesse olukorda ja aitasid kogemuse toel õpitavat kinnistada.

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 51 levad erinevatele aspektidele, mille korraldamine kontrollpunktides, misel. Palju aitasid seejuures kaasa peale teised ei tulekski. punktide arvestamine, laagrivalve, situatsiooni- ja loogikaülesanded, laagrikord, paberimajandus kui ka kus tuli nt leida võimalikult palju Juunikuu õppepäev oli raske. Vaata- logistika, kõik olid õigel ajal õiges loovaid lahendusi küsimusele “Kui- sime läbi esmaabi põhitõed ja esma- kohas, kaasas kõik, mida vaja, ning das saada dalai-laama Kaitseliidu abi erinevate juhtude puhul (võetud vajadusel sai ka kohapeal improvi- Alutaguse maleva liikmeks?” või järgukatsetest), samuti kordasime seeritud. loogikaülesanne teadustöö rahas- üle, kuidas teha korrektne esmaabi- tamise kohta Van Helsingi ja krahv väljakutse hädaabinumbrile. Tule- MEESKONNATÖÖST JA LOOVUSEST Draculaga peaosas. tasime meelde ja õppisime juurde mõnedki kasulikud asjad: mida ja Augustis kohtusime selle koolituse JÄÄDVUSTADA JA KAJASTADA kuidas siduda (või hoopiski plaaster- raames viimast korda, et võtta läbi dada), kuidas ja millega haavu pu- loovusülesandeid, arendada mees- Kursuse lõpetasime tegevuse jääd- hastada, kuidas tegutseda kuuma- ja konnatööoskusi ja leida mooduseid vustamise ja kajastamise teemaga. külmakahjustuse puhul, kuidas käi- infovahetuse parandamiseks, et Arutlesime erinevate tegevuse ka- tuda šokis inimesega oma tegevust kajas- jastamise meetodite ja massimeedia ja millega leevendada ursuslastel tuli grupitöö tada, ning tegime tu- teemadel, saime selgeks, mis vahe millise astme põletus- Kkäigus panna selga neli levikuplaane. Päeva on maakonna-, kooli- ja üle-eestilisel haavu. Harjutasime erinevat vormi ning paigutada alustasime Belbini päevalehel, mis on netis kajastamise üksteise peal kanna- nendele korrektselt ka kõik teooriaga meeskon- ohud ja eelised ning millal, mida ja tanu stabiilsesse kül- eraldusmärgid ja embleemid. narollidest. Saime kuidas tuleks üldse kirja panna. gasendisse seadmist, kõik ka teistelt grupi jopedest kanderaami liikmetelt enda kohta tagasisidet. Uurisime ka erinevaid sündmuste valmistamist (et staabi lähedal on Arutasime ka, mida on vaja selleks, jäädvustamise vahendeid ja arutle- vaid paar puud, ei hakanud me nen- et infovahetus toimiks. Kõige täht- sime nende efektiivsuse üle. Sünd- de oksi siiski maha saagima, vaid samaks – mida oligi tarvis tõestada muste jäädvustamiseks võib olla ajasime läbi kahe luuavarrega). –, osutus, et see, kellele info edasi ostetud mitmesajakroonine paks antakse, peab sellest aru saama ja nahkmärkmik. Aga kas see on ots- PRAKTIKA “VIRU PISTRIKUL” selle ka teistele arusaadavalt edas- tarbekas, kui selles on seitsme aasta tama. jooksul saanud täis vaid esimesed Süüvisime põhjalikult igapäevatur- paarkümmend lehte? Heaks näiteks valisusesse. Arutlesime, millised Jätkasime osalt meeskonnatöö, tõin 2008. aastal alustatud Kodutü- on tulekustutusvahendid, kuidas osalt loovusülesannetega. Palju tarde Jõhvi rühma kroonika, mis si- midagi kustutada (põlevale rasvale lõbu ja peamurdmist pakkusid nii saldab osalejate muljeid, fotosid ja vett peale kallata ei maksa!) ja mis kaitseliitlastele, kodutütardele kui ürituste kirjeldust. kasu on suitsuandurist. Puutumata ka noortejuhtidele loovad mõtlemis- ei jäänud ohutus veekogude ääres ülesanded kogu koolitussarja väl- Tagasisidet lugedes olen rõõmus, ega tuleohutus metsas, sest Ida-Vi- tel. Olgem ausad, nii jao- ja rüh- et paljud mainisid oma suhtlemis- rumaal pole suurpõlengud paraku mapealikud kui ka , organiseerimis- ja haruldased. Tutvusime siseminis- noortejuhid vajavad õudsime järeldusele, et planeerimisosku- teeriumi 2009. aasta aruandega, sh paljude igapäevaste Jisegi oma voodis maga- se paranemist ning õnnetussurmade hulgaga, võrreldes muredega sujuva- da pole päriselt ohutu, ent põhjalikumaid tead- seda tänavusega. Paljudele oli ülla- maks toimetulekuks kõige ohtlikumate paikade misi organisatsioo- tav uppumissurmade suur osa. loovat lähenemist, hulka kuuluvad kodus van- nist (ja Kaitseliidu olgu selleks siis liik- nitoad, garaažid ja köögid. liikmed oma malev- Juuni lõpul ühendasime kaks asja. mete motiveerimine, konnast). Alustasime Et üks meie kursuslastest-abikoo- aktiivsuse suurendamine või kas veebruaris kaheteistkümnekesi, lõ- litajatest oli noorte patrullvõistlu- või õhtuse tegevuskava kokkupa- petasime augustis viieteistkümne- se “Viru pistrik” peakorraldaja ja nek mõnel mitmepäevasel üritu- kesi. Kahjuks küll mitte kõik koos, kursuslased olid nõus aitama seda sel. (Milleks raisata raha õhtujuhile sest kaks kursuslast olid ajateenis- korraldada, said kõik sooritatud ka maksmiseks, kui seda tööd võib ka tuses, üks Afganistanis ja kolm tööl. õppepraktika. Pärast “Viru pistriku” ise teha? Muide, sedasama tõdesi- Minu tänu Kaitseliidu Alutaguse korraldamist “Algajast praktikuks” me ka kõik koos süüa tehes.) maleva Kodutütarde instruktorile kursuslastele praktikahinnanguid Tiina Normakule, Jõhvi malevkon- kirjutades olin rõõmus, sest kõik olid Loomingulisust sai arutatud nii na juhatusele, abikoolitajatele Ka- üle ootuste hästi hakkama saanud. söögi alla kui ka söögi peale. Mõeldi lev Kaubale, nooremveebel Tanel Ei tekkinud mingeid bürokraatia-, välja uusi võimalusi liikmete värba- Käherile ja Kadi Kasele, kõikidele organiseerimis-, planeerimis-, to- miseks ja neile tegevuse pakkumi- osalejatele aktiivse kaasalöömise pograafia-, turvalisus- ega logistika- seks, kuid tekkis ka palju ideid, mida eest ning loendamatutele oma ala probleeme. Hästi sujusid nii õhtuse saaks teoks teha nii mitmepäevaste spetsialistidele, kellega sain alati tegevuskava läbiviimine, tegevuse ürituste kui ka suvepäevade läbivii- vajadusel konsulteerida. KK! 52 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 Orissaare sügislaager avardas silmaringi

Tekst: ANNELY KASELA, Vihmast märgade ja tuulest räsitute, näitas Sigrid Oja kodutütardele Kodutütarde Orissaare rühm ent rõõmsatena jõudsid kodutüt- loomi. Nähtud said kitsed, kanad, red tagasi Orissaare koolimajja, kus kolm koera, lambad ja jänes. Maasi- aaremaa kodutütred olid 22. ja neid ootasid kunstiõpetuse õpeta- linna poole minnes kohtus esimene 23. oktoobril sügislaagiris Oris- ja Katrin Vaher ja lillepoe Reinelill grupp teisega, kes oli teel Savikotta. Ssaare gümnaasiumis. Sinna oli omanik Reine Väli. Tüdrukud jaga- Maasilinna tutvustas kohalik noor- kogunenud 40 Saaremaa koolide ti kahte gruppi. Üks osa asus koos giid Taavi Teevet. Maasi ordulinnus kodutütart. Reine Väliga meisterdama. Traadist, ehitati saarlastele karistuseks. Sel- riidest ja pärlitest valmisid kõrva- lest ka tolleaegne nimi Soneburg, JALUTUSKÄIK VIHMAS JA NÄPUTÖÖ rõngad, peavõrud ja võtmehoidjad. mis tähendab trahvi- ehk karistus- SOOJAS TOAS Teine osa kodutütardest asus koos linnust. Linnus käis riigi käest tei- kunstiõpetuse õpetajaga liivatrükis se kätte, kuni Taani kuningas selle Pärast avarivistust mindi Orissaare kaarte valmistama. Pärast oli kaks maha lasi lammutada. kodutütarde juhendaja Maidi Tilga lauda täis kaarte, kus oli kujutatud saatel alevit tutvustavale ringkäi- kauneid vaateid või lõbusaid sõ- Pärastlõunal oli kavas rühmadeva- gule. Käidi Illiku laiul Orissaare ja- numeid. Pärast õhtusööki mängiti heline viktoriin. Esimese koha saa- hisadamas ja vanas Uisusadamas. mänge ja valiti hääletuste teel ühine vutas 21 punktiga Laimjala, teiseks Uisusadama ja Muhus asuva Vaht- lemmikmäng. jäid Orissaare kodutütred 20,5 ja na sadama vahel käis siis, kui Väi- kolmandale kohale jõudis Kärla ja kese väina tammi veel polnud, tihe SAVIKODA JA MAASILINN Vanalinna kooli segavõistkond 20 laevaliiklus. Veesõidukit, millega punktiga. Täname Tornimäe rüh- ühendust peeti, nimetati uisuks, Järgmisel päeval ootas laagrilisi ma juhendajat Kaide Aasot, Aste sellest ka nimi Uisusadam. Teele maitsev hommikusöök Valge Vare- rühma juhendajat Merle Kivi, Oris- jäid veel perearstikeskus, tuletõrje- se trahtris. Seejärel jaguneti taas ka- saare rühma juhendajat Maidi Tilka depoo, muusikakool, kultuurima- heks. Esimene grupp suundus Savi- ja Saaremaa maleva noorteinstruk- ja, lasteaed ja Teises maailmasõjas kotta ja teine Maasilinna. Savikojas torit Ingrid Paistet. Suured tänud langenute mälestusmärk “Leinav näitas ja rääkis Risto Ränk, kuidas Valge Varese trahtrile maitsvate ema”. Viimane objekt oli telemast savist anumaid teha. Soovijad said toitude ja Orissaare gümnaasiumile – orissaarlaste isiklik Eiffeli torn. ka ise sõrmed saviseks. Hiljem õues peavarju pakkumise eest. KK!

KODUTÜTARDE LAAGER ÖISTE HIRMUJUTTUDE JA LOLLISTAARIGA Tekst ja foto: KARMEN POST

irumaal korraldati 25. ja 26. septembril Väike-Maarja kodu- tütarde laager, millest võtsid osa ka Simuna kodutütred. Kok- Vku osales laagris 20 kodutütart ja täiskasvanut. Laager algas kogunemisega Äntu järvede äärde, kus tüdrukud jagati gruppidesse. Ühtlasi kontrolliti osalejate varustust. Ligi ka- heksakilomeetrisel matkal keset ilusat sügist lahendati mitmesuguseid ülesandeid, millest osalejatele pakkus kõige rohkem huvi esmaabi andmine. Lõunasuppi nauditi ilusas Kiltsi mõisa pargis allika kaldal istudes. Ööbimispaik oli Kiltsis, kuhu jäädi laagri lõpuni. Kui tüdrukud olid pisut puhanud, tehti algust sõlmede õppimisega. Seejärel mängiti seltskonnamänge. Õhtu eel käidi jalutamas. Pärast seda korjati lõkke jaoks puid ja oksi. Lõkke ääres lauldi isamaalisi laule. Kuigi tüdrukutel silmad vaikselt juba kinni vajusid, ei tahtnud nad veel magama minna. Seepeale otsustati korrata üle Kodutütarde Väike-Maarja ja Simuna kodutütred ühislaagris, kus kinnistati ko- kodukord ja põhikiri – ja kõik kuulasid hoolega. Öörahu oli plaani- dutütarde tarkusi ja oskusi. tud südaööks ja siis mindi tõesti ka magama. Tüdrukud, kes laagri korraldasid, tegid osalejatele aga üllatuse: läksid metsa neid hirmutama. Pärast seda ei lasknud hirmujutud tükk aega uinuda. Laagrit külastas ka meie ringkonnavanem ja tema jäi kõigega rahu- Viimasel päeval korraldati võistlusmäng “Kodutütred otsivad lol- le. Laagri korraldasid Karmen Post, Hannamari Soidla ja Anet Veia, listaari”. See oli täitsa põnev mäng. kaasa aitasid Silvia Aasumets ja Laine Metus. KK!

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 53 Võrumaa maleva noorkotkad Kaspar Kaas- la, Taavi Heliste, Magnus Nirk ja Kevin Koskinen nimetasid tänavust “Kuperja- novlaste rada” raskeimaks seni kogetuist. Siiski olid nad teistele võistkondadele võitmatud.

Kuidas ma läbisin “Kuperjanovlaste raja”

Tekst: KASPAR KAASLA, tundi, otsustasime, et teeme vaen- läbi laagrisse ja läksin rühmajuhile Võrumaa maleva noorkotkas lase sidejaamale tormijooksu, sest asja selgitama. Lõpuks tulid tagasi muud võimalust ei paistnud olevat. ka Taavi, Magnus ja Kevin. Meie õn- li reede õhtu, 24. september, Niisiis jooksimegi kõik väikeste va- neks oli Taavi suutnud enne “van- kui Võrust Valka sõitsime. Ko- hedega, aga kui olime mahajäetud gilangemist” lõhkelaengu vaenlase Ohale saime kõigest mõne üksi- maja juures, jooksid kuskilt välja sidejaama visata. Seega saime kell 2 ku äpardusega. Nüüd pidime end viis meest, kes hakkasid meid taga öösel lõpuks magama. registreerima ja rivistusele minema. ajama. Mina jooksin kuuskede alla, Mina lootsin, et seejärel saab maga- et mind keegi ei märkaks, teised TEE PEAL TEGIME PLIIDIPUID ma, sest olin sõidust väsinud. aga saadi kätte ja viidi, käed raudus ja kott peas, pooleks tunniks sinna Laupäeva hommikul kella kuue pai- ÖISE LUURERETKE ÜLEELAMISED mahajäetud majja, kus olevat ol- ku anti meile start 30 km pikkusele nud 70 inimest kõigist võistkonda- rajale. Juba hommikul vara hakka- Paraku pidime juba samal öösel dest. sime sööma kodust kaasa võetud luuresse minema ja registreerimi- sprotte. Esimesse kontrollpunkti sel saadud lõhkepaketi (puuklotsi) jõudsime 30 minutit Mõtlesin, mida teha, õtlesin, mida teha, vaenlase sidejaama viskama. Aega sest olin jäänud täies- plaanitust varem. Seal ülesande täitmiseks oli 4 tundi ja ti üksi, mul polnud Msest olin jäänud täiesti kontrolliti varustust, 15 minutit. Alguses tundus, et aega telefoni, raadiosaat- üksi, mul polnud telefoni, sellega oli meil õnneks jääb ülegi, ja võtsime asja rahulikult. jat, lõhkelaengut ega raadiosaatjat, lõhkelaen- kõik korras. Edasi tuli Kui aga vaenlase alale jõudsime, kaar ti, mille abil laag- gut ega kaarti, mille abil minna 4 km üle mär- kulus julgelt kolm tundi, et midagi risse tagasi minna. laagrisse tagasi minna. ja heinamaa ja vahe- saavutada. Meile oli vastu umbes 50 Ma ei tahtnud end ka peal, kui läksime läbi inimest väikesel maa-alal. Nad ka- üles anda ja otsustasin minna maa- ühe vanamemme hoovi, aitasime sutasid meie vastu lõhkelaenguid, nteele ning proovida sealt telklaag- tal pliidipuid saagida. Peagi jõud- paukpadruneid, valgustusrakette risse pääseda. Pärast 23-minutilist simegi teise kontrollpunkti, kus tuli jms. Et meil oli aega kõigest pool öist jooksmist jõudsingi mingi ime määrata kaugusi. See ei läinud kõi-

54 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 kese Emajõe ja suure soo ületa- ajast sinna jäänud. Mina tormasin mine. Jõe ületasime takistusteta ja Kevinile otsa ja teised mulle. See ka sooga polnud probleeme. Kaks tegi haiget, aga me läksime ikkagi kontrollpunkti olid alles ees, aga lõpuni. Kui teekonna lõpetasime, kell oli juba ühele lähenemas ja oli tuju hea ja näpistav nälgki üle meie pead ei töötanud enam abso- läinud. Lõpuks sai sooja telki maga- luutselt. Mõttes oli ainult see, kui- ma. ge paremini, aga toime tulime. Pä- das saaks puhata. rast seda tuli väga mudane maastik Hommikul algas autasustamine. Väikese Emajõeni, millest pidime Kuidagimoodi lahendasime siiski Lootsin kohta esikolmikus, sest nä- kummipaadiga aja peale üle saama. ka viimased peamurdmisülesanded gime palju vaeva. Meie kõigi rõõ- Magnus oleks peaaegu vette kukku- ja hakkasime liikuma laagri suunas. muks saime koguni keskmises ast- nud, aga õnneks seda ei juhtunud. Minna tuli jälle läbi soo ja mina kui mesesikoha, mille üle olime väga võistkonna kapten pidin taas kord uhked ja meid kiideti väga. Minule Meie teekond jätkus 20-kraadises ees liikuma. Meil oli minna vaid üks oli see üks raskemaid rännakuid. kuumuses läbi niiske soo ja see oli- kilomeeter, kui ma kerget sörki las- Olen endaga väga rahul. Meie võist- gi kõige piinarikkam osa. Mõne aja tes kõhuni laukasse sattusin. Kaas- konnas olid Võrumaa maleva noor- pärast jõudsime kõige raskemasse laste abiga sain sealt kähku välja ja kotkad Kaspar Kaasla, Taavi Helis- punkti, kus tuli meditsiinialased liikusime edasi, kuid jamad sellega te, Magnus Nirk ja Kevin Koskinen. teadmised proovile panna. Olukord ei piirdunud. Kevin jooksis kõhuga Meie esindaja oli Oliver Kelder Kait- oli lavastatud, aga pidime tegutse- okastraati, mis oli arvatavasti vene seliidust. KK! ma, nagu oleks kõik tegelik. Nimelt oli narkojoobes autojuht alla ajanud lapse, kelle isa oli maruvihane ja tahtis autojuhi ära tappa. Allaaetud KUPERJANOVLASTE RADA – MIS SEE ON? lapse õde oli šokiseisundis. Minu ülesanne oli helistada hädaabisse Esimene võistlusmatk “Kuperjanovlaste rada” korraldati 19. septembril 1998. Et võistlus ja kõik täpselt ära seletada. Julgen osutus noorte hulgas populaarseks, on seda korraldatud tänini. “Kuperjanovlaste rada” väita, et meie võistkond tegutses on meeskondlik võistlusmatk. Võistkonnas on neli liiget. Osalejad saavad oma võimed professionaalselt, sest saime 25 proovile panna, liikudes varjatult metsas. Tänavusel võistlusmatkal osalesid Kaitseliidu võistkonnast ainsana maksimum- Valgamaa maleva noorkotkad, kodutütred, naiskodukaitsejad, üksikkompaniide liikmed ja punktid. külalisvõistkonnad. Meeskonna varustuseks oli ette nähtud automaat ja neli salve, vihma- keep, harilik pliiats, kell, vile, toiduained 24 tunniks, joogipudel, taskulamp ja varupata- reid, seljakott, taskunuga, esmaabivahendid, kaks kompassi ja mobiiltelefon. Võistlejatel KÜLL LAUKASSE, KÜLL OKASTRAATI, ENT pidi olema seljas ilmastikule vastav riietus, peas peakate ja jalas tugeva tallaga jalanõud. OMETI ESIKOHALE Võistlusrada kulges Valga maakonnas Tõlliste, Hummuli ja Õru valla territooriumil. Noore- Õhtu lähenes, meie aga olime alles matel kui 18-aastastel osalejatel tuli läbida orienteeruvalt 20- ja vanematel 25-kilomeet- poolel teel. Vahepealsetes kont- rine teekond. Võistluse peakorraldaja oli Kaitseliidu Valgamaa maleva noorteinstruktor rollpunktides püstitasime uusi Kaimo Vahtra. rekordeid. Tuli läbida takistusri- Võistlusmatka “Kuperjanovlaste rada 2010” noorema astme võistkondadest osutusid ba, sõlmedega takistusrada, täita südikaimateks Valga põhikool ja Võrumaa kodutütred. Keskmise astme võistlejatest olid sideülesanne ja vedada koorem edukaimad Võrumaa noorkotkad, Alutaguse ja Laigud. Vanema astme võistlejatest näitasid ühest punktist teise. Juba oli kell teistele taldu võistkonnad Hunt, Muhhahari Mägikitsed ja Sirius. 11 õhtul, aga ees ootas veel Väi- VELLO JASKA

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 55 VIKTORIIN: VIIS KÜSIMUST LAUAMÄNGUNURK 1. Kaitseliidu üks suurimaid kordaminekuid spordi vallas on kahtlemata Eesti laskurite suur edu 1930. aastate teisel poolel. Pildil näete Eesti kuulsaimat laskurit koos Argentiina karikaga. Laskmisega hakkas ta tegelema 25-aastaselt ja jõudis tulla 13-kordseks maailmameist- riks. Ta oli aktiivne Kaitseliidu liige. Pärast sõda varjas ta ennast metsas, kuid tabati ja saadeti Siberi vangi- laagrisse, kust ta vabanes alles 1956. aastal. Kes oli see laskesportlane (1905–1973)? 2. 18. septembril 1944 määras Jüri Uluots koos Otto Tiefi valitsusega ametisse ka sõjavägede ülemjuhataja (pildil AJALOO ÕPPETUND – vasakul). Vabadussõja ajal oli see mees olnud 6. jalaväe- LAUAMÄNG “A HOUSE DIVIDED” polgu rooduülem ja teda autasustati Vabadusristi II liigi Strateegiline sõjamäng “A House Di- 3. järguga (II/3). Aastatel 1924–1925 ja 1927–1940 oli ta Kaitseliidu peastaabi ülem. Saksa okupatsiooni ajal vided” viib meid aastatel 1861–1865 sai temast Omakaitse staabiülem. 1945. aastal lasti ta peetud Ameerika kodusõja sündmus- Moskvas Butõrka vanglas maha. Kes oli see Eesti sõja- te keeristesse. väelane? Põhja Unioon ja Lõuna Konföderat- 3. 11. september 1997 jääb ajalukku kui Eesti kaitsejõudude üks sioon võitlevad põhimõtteliste kü- traagilisimaid päevi. Nimelt hukkus tol päeval ühel õppusel 14 simuste – orjanduse keelustamise tollast Eesti ajateenijat. Sellest tragöödiast valmis kaks aastat ja riigiõiguste – eest. Mängijad on tagasi tõsielufilm “Surmaretk”. Kus see tragöödia toimus ja mis kehastunud vastavalt Põhja ja Lõuna nime all on see traagiline sündmus jäänud ajalukku? Pildil on väejuhtideks, kes liiguvad oma väe- selle tragöödia ohvrite mälestussammas. üksustega erinevate linnade vahel. 4. 1944. aasta 17. novembril kõlas Eestis Mängulaual on ära toodud ka mit- viimast korda enne laulvat revolutsiooni med muud sõjas olulist rolli mängi- ametlikult Eesti Vabariigi hümn ühel piduli- nud paigad, mis muudab lauamängu kul ja suurejoonelisel üritusel, kus osalesid mängimise omal moel interaktiiv- paljud silmapaistvad avaliku elu tegelased, seks ajaloo õppetunniks. Omavahel kes polnud Rootsi või Saksamaale põgene- nud. Ka tavainimestes tekitas see üritus ülevaid tundeid ja kohtuvad üksused peavad lahinguid, pisut positiivset tulevikuusku. Mis üritus see oli? Pildil selle võitjaid edutatakse ja oma ridadesse ürituse põhjustanud asutuse esindushoone tosin aastat va- värvatakse järjest uusi sõdureid. rem ühe olulise tähtpäeva puhuses piduehtes. Mis tähtpäev Mäng sisaldab kahte reegliraamatut: see oli? baasreegleid algajatele ja strateegi- 5. Erinevates riikides tähistatakse paljusid tähtpäevi, mis lisemat sügavust pakkuvaid mängu- on ühel või teisel viisil sõdadega seotud. Prantsusmaal, reegleid edasijõudnutele. On võima- Belgias, Suurbritannias, USAs, Austraalias, Kanadas ja lik matkida kogu Ameerika Kodusõja mitmes teiseski riigis tähistatakse tähtpäeva, mida saab sündmusi algusest lõpuni või valida märgistada nelja üheteistkümnega: 11.11.11.11. Selles reas mängimiseks lühem (ühte kodusõja- on kuupäev ja kellaaeg. Mis aasta selle üheteistkümne- aastat kajastav) stsenaarium. te rea ette käib? Mis sündmust see ajahetk märgib? Pilt, Nagu paljude sõjamängude puhul millel teiste hulgas marssal Ferdinand Froch, Sir Rosslyn Wemyss ja kindral Maxime Weygand, on selle sündmu- kombeks, on tegemist vaid kahele se tunnistaja. mängijale mõeldud mänguga, mille mänguaeg on suhteliselt pikk – ca 4 tundi. Samas ei maksa tõsistel män- guhuvilistel pikka mänguaega peljata, KÜSIMUSED KOOSTAS TARTU ÜLIÕPILASTE MÄLUMÄNGU KLUBI sest 1981. aastal ilmavalgust näinud lauamängu peetakse tänapäevalgi

saja maailma parima sõjamängu sek- VASTUSED relvarahu ja lõppes Esimese maailmasõja sõjategevus läänerindel. läänerindel. sõjategevus maailmasõja Esimese lõppes ja relvarahu ka kuuluvaks teoseks. kehtima järel vaharahu Compiègne’i hakkas 11.11 kell 11.11.1918 5. aastal. 1932.

Lauamänge tutvustab Ludo lauamängupood pidustused aastapäeva 300. ülikooli Pildil taasavamine. Ülikooli Tartu 4. dia.

(Tallinns Tartu mnt 67 ja Tartus Riia 15b, tragöö- Kurkse 3. Reigo. Juhan sisekaitseülem tollane on paremal vasakul; pildil http://lauamangud.ludo.ee) tehtud aastal 1944. (1896–1945), Maide Jaan Kindralmajor 2. Kivistik. Elmar 1.

56 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 RISTSÕNA

KAITSE KODU! NR 7’ 2010 57 VARIA

MATKA-AABITS SUMMARY

CONSTITUTIONAL NATURE OF KAITSELIIT SAABASTE KÕRGUS JA TALLA JÄIKUS Taimar Peterkop, undersecretary of Esto- nian Ministry of Defence introduces the Tekst: TÕNU JÜRGENSON, Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna instruktor- reasons for the new National Defence matkajuht ja koolitaja ([email protected]) League Act and the problems that need to be solved by it. Reason for this new act illiseid erinevusi võib saa- was not the wish to carry out fundamental bastel täheldada ja kuidas changes in Kaitseliit but the need to amend Mneed võivad mõjutada meie and detail the present act. As the planned looduses viibimist? Peamised eri- changes cover more than a third of the nevused tulenevad sääre kõrgusest, present National Defence League Act, the talla jäikusest ja materjalist, mida new act must be prepared according to on kasutatud saapa valmistamisel. the rules of legislative drafting. The main question is to what extent is Kaitseliit a Matkajad eelistava poolkõrgeid voluntary citizens’ association and to what saapaid, mis ulatuvad hüppeliige- extent is it a mandatory national defence seni või napilt üle selle. Poolkõrge- organisation. Kaitseliit has the elements te saabaste suurim eelis on see, et of them both. In addition, it has a status pikemate rännakute puhul, eriti kui of the legal person in public law. However, need kestavad päevi või nädalaid, ja maastikul, kus on palju laskumisi ja tõu- Kaitseliit should not be suppressed to the se, ei väsi jalad nii kiiresti kui kõrgemate saabastega. Jalad saavad vabamalt format of the legal person in public law. Also its distinctions arising from its nature liikuda ja saapasse ei teki ka nii kergesti umbsust. Vaatamata sääre madalu- of citizens’ association and history should sele toetab enamik sellise kõrgusega matkasaapaid ikkagi hüppeliigest, see on be taken in account. Pp. 11–13. saavutatud mitme nahakihi kokkuõmblemise või toestuse lisamisega naha alla. Selliste saabaste suurimaks puuduseks võib pidada seda, et pehmes märjas COMMON TRAINING ‘PÕHJAKONN’ OF THREE keskkonnas, nagu rabas, lodumetsas või kusagil lammialal, liikudes võib vesi UNITS MOTIVATES TO DEVELOP kergesti tulla üle saapaserva. Sellisel puhul aitavad mingil määral pahillid, aga Kristel Kitsing gives a review of the tacti- ega ka siis pikalt põlvini vees kõnni. cal field exercise ‘Põhjakonn’ (Northern Enamik sõjaväesaapaid ulatub 8–12 cm üle hüppeliigese. Selline saabas on pehmel Frog) of the rapid respond units (com- märjal maastikul oluliselt parem, sest vesi ei tule nii kergesti üle serva. Paraku muu- bat company and fighting group) of Viru Unit of Kaitseliit organised on the Central tub selline jalats pikematel rännakutel, eriti kui püksisäärt kantakse saapa sees, Training Area of the Estonian Defence klassikalisest matkasaapast ahistavamaks. Jalg ei saa hüppeliigesest kuigi vabalt Forces from the 8th to the 10th of October. liikuda, eriti kui paelad on kõvasti kinni, ja saapasse topitud püksisäär võib hõõruda It was concentrated on the action of the säärenaha valusaks. Suvel on selline saabas umbne. See kõik väsitab jalgu. Pisut divisions and groups of the company at aitab, kui kinnitada paelad lõdvalt ja vältida püksisääre saapasse toppimist. the attack. The training was participated Jahimehesaapad ulatuvad hüppeliigesest 15–20 cm kõrgemale. Selline kummi- by the teams of Järva and Tallinn Unit of Kaitseliit and their purpose of this train- kukõrgune saabas, kui ta on loodud algselt veekindlaks, on ideaalne jalanõu, ing was to practice the defence so that it kui on vaja märjas keskkonnas rahulikult ringi liikuda. Kui pole vaja väga pikki would become a common training of three rännakuid teha, on selline saabas parim valik. Asjata pole sellised saapad ku- units. The field exercise imitating the non- junenud jahimeeste ja loodusfotograafide lemmikuteks – kummalgi pole tarvis stop combat for two days was practised by kuigi pikalt kõndida, aga aeg-ajalt tuleb ületada keerulisi kohti. Sellist saabast the combat company and fighting group võib võrrelda maasturiga, millega on hea poris ronida, aga pikka teed sõita on of Viru Unit. Also the action of the infantry natuke ebamugav. platoons at the planned attack and rapid attack, etc. was practised. Pp. 17–20. Ka talla jäikus on tegur, mis määrab saapa kasutamiskeskkonna ja mugavuse. Mägimatkajad eelistavad hästi jäiga tallaga saabast. Selline saabas ei ole kuigi WALKING TOUR ‘KOORMUSMATK’ OF THE mugav, kui on vaja joosta, aga on pikkadel rännakutel raske seljakotiga asenda- NORTHERN DISTRICT OF NAISKODUKAITSE matu. Peamine põhjus on selles, et jäik tald “ei loe” välja pinnase reljeefi. Vabalt Nele Sarrapik, member of Naiskodukaitse võib astuda mööda kive ja koormus jagatakse talla all ühtlaselt, kivide tahuli- describes the walking tour ‘Koormusmatk’ sust pole tunda. See on eriti tähtis, kui kantakse rasket seljakotti. Tavaliselt on of the Northern District of Naiskodukaitse selliste saabaste tald peaaegu paindumatu. Eesti loodusesse, kus metsaalune organised on the 9th of October. This tour on valdavalt pehme ja samblane, selline saabas hästi ei sobi. passed through the forests, fields, rivers Pooljäik tald on parim lahendus looduses liikujale, sest vähese paindlikkuse and lakes of Rapla County. In the control tõttu “ei loe” saabas samuti kuigivõrd reljeefi ja tänu sellele ei väsi jalad liiga points, in addition to the predictable tasks of medicine and communication, also ruttu, samas on võimalik liikuda ka pehmel pinnasel. Kui kasutajal on seljas some surprising and amazing tasks had raske kott, on selline tald ainuõige valik. to be done. The first place was gained by Üks jalgade väsimise põhjusi koormusrännakul on see, et kantakse rasket sel- the team of Harju Unit, the second by the jakotti ja pehme tallaga saapaid. Pehme tald on sobilik ainult pehmele maasti- team of Lääne Unit and the third by the 1st kule ja siis, kui ei pea kaua rasket kotti kandma. Samas on pehme tald liikumisel team of Rapla Unit. Pp. 45–46. vaiksem. KK! Translated by Maarja Villandi

58 KAITSE KODU! NR 7’ 2010 5RQ'OBK>ABO+FOG>PQRPBIQ

Kalameeste kalender Jahi- ja kalameeste toidukalender Eesti sõjaajalookalender: 12 tähtsamat lahingut KALENDRID ja MÄRKMIKUD 2011

Plakatikunst

LASKEPÄEVIK

Nimi Malev Üksus Tel Alustatud Lõpetatud

www.military.ee Militaarmärkmik Kalameeste Jahimeeste Veekindel märkmik Laskepäevik A6 ja A5 formaadis ruudulised ja joonelised märkmikud. taskukalender taskukalender 85x125mm Kõvas ja spiraalköites 100x145mm RAAMATUD

ILMUMAS: MÄNGUKAARDID

Edgar Valter Saksa ajalooline jutustus”Hannibali rahvas” räägib Tallinna müntmeistri pojast Ivo Schenkenbergist ja tema talupoegade lipkonnast, kes pidasid sissisõda Vene väeüksuste vastu Liivi sõjas. Han- nibali rahvas oli üks kuulsaim ja vaenlase poolt kardetuim talupoegade üksus. Raamatu lõpust leiab lugeja ka Mart Laari järelsõna - ajaloolise ülevaate.

Harald Riipalu lugu on jutustus Eesti ühe legendaarsema ohvitseri Kaevikukaardid Ajaloolised plakatid elust. Kirjeldatakse Riipalu lapsepõlve ja teenistust Eesti Kaitseväes, sõja- väelase karjääri, millest põhiosa moodustab teenistus Saksa armees, antakse ülevaade Riipalu tegevusest paguluses. Raamatus avaldatud fotomaterjali hulgas on ka esmakordselt avalikkuse ette jõudvaid fotosid. Lisaks arhiiviandmetele ja erinevatele doku- mentidele on raamatus kasutatud hulgaliselt sõdurite ja teiste kaasaegsete mälestusi. +>FQPBIFFQI>PQBIBPLLARPQRPBA 4BIIFJFKBFKCL@DOBK>ABOBBTTTDOBK>ABOBBQBI ,FFQR'OBK>ABOFD>&!#%"//+FPG>!G>ILLO>>J>QRHIR?FD>I>ROF@DOBK>ABOBB