Hara Neeme Ja Ristinina Vahelise Rannikuala

As10

To8 Lo4 Mi1 Ül3 Tr12 Lo5

Vl1 Pa8 To7 SustainBaltic RannikualaVs4 integreeritud korralduskava toetamaks Ül2 As9 rannikualadeNa4 ja mere sotsiaal-ökoloogilisi Tr10 võrgustikke Läänemere regioonis

Pu3

Vs3 Na3 Lo3

Põ7 Pu2 HARA NEEME JA Tr7 Pa7 Vs2 Tr9 Tr11 To6 Pa5 RISTININA VAHELISE As7 As8 Põ6 Ka2 Pa4 As6 Põ8 Pa6 Põ9 Tr8 RANNIKUALA RUUMILISE Lo2 ARENGU KAVA As5

Pu1 Põ4 Rannikuala integreeritud korralduskava Tr6 Põ5 Läänemaa testalale

Pa3 Ül1 To5

As4 To4 Pa2

Vs1

Lo1

Tr5

Na2 As3 Tsoon Sadama- ja tootmisalade tsoon (To) Tr4 Na1 To3 Asustuse arendusalade tsoon (As) Põ3 Traditsioonilise asustuse alade tsoon (Tr) Tr3 Põllumajandusalade tsoon (Põ) Ka1 Puhkemajanduslike arendusalade tsoon (Pa) Tr2 Puhkealade tsoon (Pu) Loodusalade tsoon (Lo)

Põ1 To2 Mere üldise kasutuse tsoon (Ül) Pa1 To1 Mere veespordi sihtkasutuse tsoon (Vs) Põ2 Tr1 Mere veeliikluse sihtkasutuse tsoon (Vl) Mere kaadamise sihtkasutuse tsoon (Ka) As2 As1 Mere elupaikade sihtkasutuse tsoon (Na) Mere militaarse sihtkasutuse tsoon (Mi)

0 2 4 6 km HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA SustainBaltic Rannikuala integreeritud korralduskava toetamaks rannikualade ja mere sotsiaal- ökoloogilisi võrgustikke Läänemere regioonis

ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region

Koostanud: Anne Kull, Valdeko Palginõmm, Maaria Semm, Pille Tomson (Eesti Maaülikool) Küljendus & kujundus: Karl-Kristjan Videvik

Projekti viivad läbi Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Turu Ülikool, Soome Keskkonnainsti- tuut (SYKE) ja Satakunta maakonna nõukogu

SustainBaltic on finantseeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi Interregi Kesk-Lääne- mere Programmi 2014–2020 kaudu

EUROPEAN UNION European Regional Development Fund

EUROPEAN UNION European Regional Development Fund As10

To8 Sisukord Lo4 Mi1 Ül3 Sissejuhatus 4 6 Tsoneering 19 Tr12 1 Rannikuala säästliku kasutamise korraldamine 5 6.1 TsoneeringuLo5 eesmärk ja visioon 19 2 Testala valik ja ulatus 6 6.2 Tsoonid 20 Vl1 3 Testala kirjeldus Pa8 To7 7 6.3 Tsoonide kirjeldused ja soovitused 21 3.1 Asustus Vs4 7 6.3.1 Puhkealade tsoon 21

Ül2 3.2 Looduslikud tingimused As9 8 6.3.1.1 Avalik supelrand/supluskoht 23 3.2.1 Geoloogiline ehitus. Aluspõhi ja pinnakate N8a4 6.3.1.2 Potentsiaalne avalik supelrand 23 3.2.2 Pinnamood 8 6.3.1.3 Kohalik supelrand 24 Tr10 3.2.3 Rannavööndid 9 6.3.1.4 Kogukonna supelrand 24 3.2.4 Mullastik 9 Pu3 6.3.1.5 Muu kasutusega puhkerand 24 3.2.5 Maakate 9 6.3.2 Puhkemajanduslike arendusalade tsoon 24 Vs3 Na3 Lo3 3.2.6 Taimkate 9 6.3.3 Sadama- ja tootmisalade tsoon 25 Põ7 3.2.7 Pu2 Veestik 10 6.3.4 Traditsioonilise asustuse alade tsoon 25 Tr7 3.3 Kultuuripärand Pa7 10 6.3.5 Asustuse arendusalade tsoon 26 Vs2 Tr9 3.4 Looduskaitse Tr1111 6.3.6 Põllumajandusalade tsoon 26 To6 3.5 Muinsuskaitse 11 6.3.7 Loodusalade tsoon 26 Pa5 3.6 Piirkonna majandustegevus 12 6.3.8 Mere üldise kasutuse tsoon 27 As7 As8 Põ6 Ka2 Pa4 As6 3.6.1 Kalapüük Põ8 12 6.3.9 Mere sihtkasutuse tsoon 27 Pa6 3.6.2 Turism Põ913 6.3.9.1 Mere elupaikade sihtkasutuse tsoon 27 3.6.3 Põllumajandus Tr8 13 6.3.9.2 Mere veeliikluse sihtkasutuse tsoon 27 Lo2 3.6.4 Metsandus 13 6.3.9.3 Mere veespordi sihtkasutuse tsoon 27 3.6.5 Tuulepargid 15 6.3.9.4 Mere kaadamise sihtkasutuse tsoon 27 As5 3.6.6 Kinnisvaraarendus 15 6.3.9.5 Mere militaarse sihtkasutuse tsoon 28 3.6.7 Militaartegevus 15 6.3.10 Juurdepääs rannale ja merele 28 Pu1 3.6.8 Maavarade kaevandamine 15 7 Kokkuvõte 28 Tr6 Põ5 Põ4 3.7 Rekreatsioon, puhkealad ja külastuskorraldus 16 3.8 Ülevaade olemasolevatest planeeringutest 16 Kasutatud kirjandus 29 3.8.1 Padise valla üldplaneering 16 LISA 1 Rannikuala ruumilise arengu kava koostamise ajakava 32 Pa3 3.8.2 Nõva valla üldplaneering 17 LISA 2 Kasutatud ruumiandmed 32 Ül1 To5 3.8.3 Noarootsi üldplaneering 17 LISA 3 Natura elupaigad testalal 33 4 Tsoneeringu koostamise metoodika 18 LISA 4 Rannavöönditüüpide sobivustabel 34 5 Probleemid ja huvigrupid 18 LISA 5 Ettepanekutega arvestamine 35 LISA 6 Natura mereelupaikade ohutegurid 38 As4 To4 Pa2

Vs1

Lo1

Tr5

Põ1 To2 Mere üldise kasutuse tsoon (Ül) Pa1 To1 Mere veespordi sihtkasutuse tsoon (Vs) Põ2

Tr1 Mere veeliikluse sihtkasutuse tsoon (Vl) Mere kaadamise sihtkasutuse tsoon (Ka) As2 As1 Mere elupaikade sihtkasutuse tsoon (Na) Mere militaarse sihtkasutuse tsoon (Mi)

0 2 4 6 km tulevikus ning selle üheks osaks on tso- SISSEJUHATUS neering. Kavas püstitatakse peamised lahendamist vajavad küsimused, tutvusta- takse rannikuala tsoneerimise eesmärki ja põhimõtted, kirjeldatakse määratletud Käesolev dokument „Hara neeme ja Risti- tsoone ja tehakse ettepanekud tsooni- nina vahelise rannikuala ruumilise arengu de kasutamise osas. Käesolev kava on kava“ on osa EL Interreg Kesk-Läänemere soovitusliku iseloomuga dokument, seda alamprogrammist rahastatud projektist saab rakendada kohalike omavalitsuste SustainBaltic: Rannikuala integreeritud üldplaneeringute koostamisel või teistes korralduskava toetamaks rannikualade kohaliku tasandi arengudokumentides ja mere sotsiaal-ökoloogilisi võrgustikke (arengukavad, projektid) aga ka üleriigi- Läänemere regioonis (ICZM Plans for lisel mereala planeeringu koostamisel. Sustaining Coastal and Marine Human- Rannaala tsoneerimisel on võetud arves- ecological Networks in the Baltic Region. se testala eripärasid, kuid kasutatud me- SustainBaltic). Projekt keskendus ranniku- toodika on laiemalt rakendatav ka ülejää- ala ja sellega piirneva merekeskkonna nud Eesti rannaaladel. hea seisundi saavutamise ja säilitamise meetmetele. Projekti SustainBaltic raa- Kava koostati perioodil juuni 2017 kuni mes koostati neli rannikualade integree- oktoober 2018 (Lisa 1). Lahenduse väl- ritud ruumilise arengu plaani, kaks neist jatöötamisele kaasati huvigruppe, keda Soomes ja kaks Eestis. Eestis käsitletud kava ühel või teisel moel mõjutada võib alad asuvad Eesti läänerannikul ja Lääne- (riigiasutused, kohalikud omavalitsused, Virumaal. ametkonnad, ettevõtjad, kohalikud elanikud, puhkajad jt). Kava koostamisel ar- Käesoleva kavaga on hõlmatud ala, mis vestati 25. mail 2017. aastal Vabariigi Va- jääb Läänemaal valdavalt Lääne-Nigula litsuse korraldusega algatatud üleriigilise valda ja osaliselt Harjumaal Lääne-Harju planeeringu teemaplaneeringu ehk Eesti valla edelaosasse ulatudes Hara neemest mereala planeeringu koostamisega. Ristininani (edaspidi testala). Käsitletava ala suurus on 218 km2. Ala sees on eris- Kava väljatöötamiseks ja koostamiseks tatud mereala: rannajoonest 300 m kuni moodustati töögrupp. Töögrupis osalesid 3 km kauguseni mere suunas ja rannaala: Anne Kull, Siiri Külm , Valdeko Palginõmm, 300 m rannajoonest mere suunas ja 3 km Maaria Semm, Kalev Sepp ja Pille Tom- maismaa suunas. son. Koostatud materjalidega on võimalik tutvuda Eesti Maaülikooli kodulehel. Rannikuala ruumilise arengu kava sisal- dab ettepanekuid rannaala kasutamiseks

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 4 1 RANNIKUALA SÄÄSTLIKU KASUTAMISE KORRALDAMINE

Rannikualad on Euroopa Liidu jaoks stra- Eestis algatati Valitsuse otsusega 25.05. teegilise tähtsusega. Rannikualad on 2017 üleriigilise mereala teemaplaneerin- tähtsad toidu- ja toorainete allikad ning gu koostamine (Vabariigi Valitsus 2018). olulised transpordi ja kaubanduse ühen- Mereala planeeringu koostamist ja mõju- duslülid, väärtuslikud looduslikud elupai- de hindamise läbiviimist korraldab Rahan- gad ja eelistatud vaba aja veetmise ko- dusministeerium. Planeerimise eesmärk had. Rannikualad on üha suurema surve on leppida kokku Eesti mereala kasu- all ja see nõuab integreeritud lähenemist tus pikas perspektiivis, tasakaalustades mere- ja rannikualade planeerimisele ning meremajandust ja –keskkonna hoidu ning majandamisele. arvestades keskkonna-, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid (Rahan- Rannikualade integreeritud majandamise dusministeerium 2018). korraldamine on Euroopa Liidu ranniku- ja mereala poliitika üks osa. Aluse selleks panid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu soovitused rannikualade integreeritud majandamise rakendamiseks (Recommen- dation of the European Parliament and of the Council 2002/413/EC). 2014. a. võeti vastu direktiiv, millega kehtestati mereruumi planeerimist käsitlev ühtne raamistik (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2014/89/EL). Merealade planeerimine (Maritime Spatial Planning – MSP) on seatud liikmesriikidele kohustuseks, samas ICZM (Rannikuala integreeritud majandamine) realiseerimise üle otsusta- vad riigid ja kohalikud omavalitsused.

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 5 Joonis 1 Läänemaa testala valiku kaart, kus on näha 4 kriteeriumi koondkaart. Suurem väärtus näitab suuremat vastavust esitatud kriteeriumitele. Halli joonega on kaardil toodud testala piirid.

Valikukriteeriumite alusel koostati Lääne- 2 TESTALA VALIK maa, Harjumaa ja Lääne-Virumaa kohta neli temaatilist kaarti: 1) loodusväärtu- JA ULATUS sed, 2) mitmekülgne ja rannaaladele iseloomulik maakasutus, 3) ääremaastu- mine, 4) kultuuripärand. Kaardianalüüsi Projekti esimeses etapis valiti välja tes- tulemuse põhjal koostati koondkaart (joo- talad. Testala valiku käigus korrastati ja nis 1), kus suurem väärtus märgib suu- analüüsiti Läänemaa, Harjumaa ja Lää- remat vastavust esitatud kriteeriumitele ne-Virumaa ruumiandmeid rahvastiku, ning selle kaardi alusel valiti välja kaks maakasutuse, looduskaitse, merel asuva- kriteeriumitele vastavat testala ranniku- te objektide, kultuuriväärtuste jm kohta ala ruumilise arengu kava koostamiseks (Lisa 2). Lähtudes projekti põhimõttest, et (üks testala Lääne-Virumaal ja üks testala väljatöötatavad kavad oleksid metoodilise Läänemaal). materjalina abiks rannikualade tsoneerimisel ka Eesti muudes piirkondades, lähtuti Läänemaa testala (joonis 2) jääb valdavalt testala valikul järgmistest kriteeriumitest: Lääne-Nigula valda (kuni 2017. aastani Nõva ja Noarootsi valdade territooriumi- »» võimalikult kõrge loodusväärtus (liigi- tele) ja ulatub Hara neemest Ristininani. line mitmekesisus, ohustatud liikide Testalale jääb ka osa Keibu ja Änglema elupaigad ja kasvukohad, Natura elu- külast, mis jääb Lääne-Harju valla edela- paigad jm); ossa (varasemasse Padise valda). »» mitmekülgne ja rannikule iseloomulik ressursikasutus (puhkemajandus, Testala ulatuse määramisel on lähtutud loodus- ja maavarade kasutamine sh Helcomi soovitusest 15/1) käsitleda ran- kalapüük, tuuleenergia kasutamine, nikualana ala, mis jääb 300 m keskmisest väärtuslike põllumaade olemasolu ja ehk tavalisest veepiirist mere poole ja 3 km sihtotstarbeline kasutus); maismaa poole (Helcom 1994). Rannaa- »» esinevad ääremaastumisega seotud la ulatub käesolevas töös 300 m ranna- probleemid (madal tööealise elanik- joonest mere suunas ja 3 km maismaa konna arvukus, ettevõtete vähesus, suunas. Mereala on käesolevas töös ala, madalad kinnisvara hinnad); mis jääb rannaala piiri ja testala merepiiri »» mitmekülgse kultuuripärandi olemas- sobivusklass vahele (300 m – 3 km rannajoonest mere olu (väärtuslikud maastikud, muin- 1 - 4 poole). suskaitse objektid, pärandkultuuri 5 - 7 objektid). 8 - 9 10 - 11 12 - 16

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 6

0 2 4 6 km Joonis 2 Testalale jäävad külad.

aastatel 2000-2011. Testala küladele on 3 TESTALA iseloomulik vananev elanikkond: 29,3% rahvastikust on 65-aastased ja vanemad, KIRJELDUS mis ületab märgatavalt Eesti keskmist. Vanuserühmadest on testalade külades enim 50-69 aastasi inimesi. Testalale 3.1 ASUSTUS jäävast neljateistkümnest külast viies ei Keibu küla Keibu küla ela ühtegi 0-14 aastast last. Rahvastiku Rannaküla vähenemise tagajärjel on testala külades Rannaküla Lääne-Harju Testalale jäävad Riguldi, Rooslepa, Dirha- Lääne-Harju mi, Spithami, Rannaküla külad ja osaliselt püsiasustuseta 25% elamispindadest, sh Peraküla Nõva küla vald Hara, Aulepa, Vanaküla, Höbringi, Elbiku, 20% korteritest ja 26% ühepereelamu- Peraküla Nõva küla vald Tuksi, Peraküla, Tusari, Vaisi, Nõva, Keibu test, mis on eeldatavasti kasutusel suve- Spithami küla / Spithamn ja Änglema külad (joonis 2). Testalale kodudena (Eesti Statistika 2018). Dirhami küla / Spithami küla / Spithamn DirDhaemrhia kmünla / jäävates külades elab kokku ligi 400 ini- Derhamn Suuremad asulad on Nõva (113 elanikku Vaisi küla mest.Testalale ei jää kõikide nimetatud Rooslepa küla / Vaisi küla külade territooriumid tervikuna, aga et 2017 aasta seisuga) ja Rannaküla (79 Rooslepa küla / elanikku 2017 aasta seisuga). Suuremad Roslep Tusari küla külade sisemaale jäävad alad on suures Roslep Tusari küla külad on veel Keibu (52), Vaisi (34) Hara Tuksi küla / Bergsby osas soised ja metsased ning asustus Tuksi küla / Bergsby on koondunud peamiselt ranniku lähe- (40), Elbiku (32) ja Rooslepa (24) (Noa- dale, siis annavad testala külade rahvas- rootsi valla arengukava 2016; Nõva valla tiku andmed üsna täpse ülevaate testala arengukava 2016; Padise valla arengukava 2013), Kahes asulas, Nõval ja Ran- Elbiku küla / Ölbäck Lääne-Nigula vald asustusest. Elbiku küla / Ölbäck Lääne-Nigula vald nakülas, on märgatav osa elamufondist Testalale jäävate külade keskmine elani- korterelamutes, kaks korterelamut on ka Höbringi küla / Höbring Dirhamis. Ühtlasi eristuvad Nõva ja Ran- Höbringi küla / Höbring ke arv 2011. a. rahvaloenduse andmetel on 30 inimest (Eesti Statistika 2018). naküla ülejäänud küladest tihedama asus- Rahvastiku muutused on selles piirkon- tuse poolest. nas olnud negatiivsed. Viimase 50 aasta jooksul on rahvaarv vähenenud peaaegu Ajalooliselt on piirkonnale omased tiheda kaks ja pool korda (langedes ligi 1000 asutusega sumbkülad (Rooslepa, Spit- elanikult ligikaudu 400 inimesele), mis hami, Keibu, Vaisi) või hajusamad külad Riguldi küla / nagu Peraküla, Elbiku ja Riguldi. Vähem Riguldi küla / teeb keskmiseks rahvaarvu muutuseks Rickul Vanaküla / Gambyn oli hajatalusid ja metsavahikohti. 20. sajandi Rickul Vanaküla / Gambyn -1,1% aastas. Seoses elanikkonna vähe- nemisega on vähenenud ka asustustihe- algupoolel kujunes asustus Nõva ja Rigul- dus, mis oli 2011. aastal keskmiselt 1,8 di mõisate ümber. Asustuspilti mõjutas Aulepa küla / inimest ruutkilomeetri kohta. Hara, Spit- oluliselt rannarootslaste lahkumine 1944. AuleDpiras lkäüttla / aastal ja järgnenud nõukogude piirivalvet- Hara küla / Dirslätt hami ja Peraküla külade rahvaarv kasvas HaHraa krgüala / sooni kehtestamine rannikualal. Harga

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 7 0 2 4 6 km 0 2 4 6 km Testala külades suuri tööandjaid ei ole, keskusena (nn saareliste tõmbekeskuse- musi leidub ka läänerannikul Riguldi ümb- 3.2.2 PINNAMOOD üle poole elanikkonnast töötab väljaspool na) Nõva. ruses, kus paljandub Rakvere lademe elukoha valda, sh 10% kõikidest hõiva- lubjakivi (Perens ja Kala 2007). Veealuseid tutest töötab Tallinnas. Primaarsektoris aluspõhja astanguid (enamasti 100-200 Hara-Ristinina rannikuala on pinnamoelt (põllumajandus, metsandus, kalandus) 3.2 LOODUSLIKUD m rannajoonest) leidub Spithamis ja Too- üldiselt tasane ja madal ning ala absoluut- on hõivatud alla 10% testala elanikest, manina looderannikul ning Ristinina ranni- kõrgused ei küüni enamasti kõrgemale mis on vähem kui maakohtades Eestis TINGIMUSED kumeres. Sügavamal meres on astanguid kui 10-15 m. Kõrgemaid kohti leiab tes- keskmiselt, tööstuses hõivatute osatäht- Kambriumi ja Ordoviitsiumi avamuste talal vaid põhjarannikul Ristininal ja lääne- sus (19%) aga on lähedane Eesti kesk- piiril, näiteks Toomaninast loodes kuni rannikul Tuksi-Höbringi joonel. Kerkivale Aroldi (2005) järgi kulub vaadeldud ran- misele. Töötuse määr oli testalal 2011. 3 km kaugusel rannajoonest ja Ristininast rannikule iseloomulikult liigestavad seda nikuala Lääne-Eesti madaliku põhjaossa, aastal märgatavalt allpool Eesti keskmist loodes 1-1,5 km rannajoonest. Aluspõhja ala madalad 4-5 meetri kõrgused vallid ja mida iseloomustavad rannikuterrassil (Eesti Statistika 2018). Suurimad kohali- pealispind on mandrijää kulutuse toimel seljakud: maasääred, rannavallid ja luited. kujunenud liivatasandikud. Iseloomulik on kud tööandjad on Swedest Motel Group tasandunud, vaid Peraküla ja Keibu lah- Need esinevad enamasti seeriatena, kus maakerke tulemusel kujunenud liigenda- AS (Roosta puhkeküla), Mellson Grupp tede piirkonnas lõikuvad aluspõhja kaks paralleelselt üksteise ja kunagise ranna- tud maastik. Siinsete maastike suurimaks OÜ (Dirhami sadamaala arendus). Nõval loode-kagusihilist mattunud orgu. joonega on kümneid madalaid valle (Arold eripäraks ongi noorus, kogu vaadeldud on oluliseks tööandjaks ka kohalik oma- 2005). Vähesest kõrgusest hoolimata rannikuala on kerkinud merest vähem valitus (kool, kommunikatsiooniettevõte Testala muldade lähtekivimina on val- takistavad vallistikud vee äravalgumist, kui 4000 aasta jooksul ning maakerge OÜ Nõva Kilk, päevakeskus (Nõva valla dav Limneamere liiv, vähemal määral ka kujundavad erinevaid vahelduvaid niis- jätkub ligi 3 mm/a. Looduslike tingimus- arengukava 2016). aleuriit ja kruus. Põhjaranniku luitestu- kustingimusi ning alale iseloomuliku viiru- te poolest on testala üleminekupiirkond nud rannavallistikes leidub eoolset liiva, lise maastikumustri. Läänemaa osas on piirkonna tõmbekes- Lääne-Eesti madalatest möllirandadest rannavallide-vahelistes ribasoodes madal- Põhja-Eesti pankrannikule. kuseks maakonnakeskus Haapsalu, Har- soo-, siirdesoo- ja rabaturvast. Põhja- Vee sügavus rannikumeres kuni 300 jumaa osas Tallinn. Testalale jäävate ran- rannikul Nõva-Vaisi ning läänerannikul meetri kaugusel rannajoonest on ena- nikualade näol on tegemist maakondade Rooslepa kandis ja Riguldist lõunas lei- masti alla 2 meetri, 3 kilomeetri kaugusel äärealadega, kus kaugus maakonnakes- 3.2.1 GEOLOOGILINE dub karbonaatse kattega uhutud moree- aga 10-15 meetrit. Mõnevõrra kiiremini kustesse on 30-60 km. Ka Läänemaa osa ni. Merepõhjas on põhjaranniku lahtede muutub meri sügavamaks põhjarannikul mõjutab Tallinna lähedus, nii tööhõive ta- EHITUS. ALUSPÕHI piirkonnas ning läänerannikul Rooslepast Ristininal ja Põõsaspeal, aeglasemalt loo- gamise kui puhkajate ja turistide lähteko- JA PINNAKATE lõunas ja Elbiku rannal liiv, mujal valdavalt derannikul Hara lahes ning Pöia rahu ja hana. Kohalike tõmbekeskustena on seni moreen. Rändkivide hulgas on laialt levi- Kronnsaare juures. toiminud endised vallakeskused Pürksi ja nud bretšalaadne kivim, mis on tekkinud Nõva. Viimane on Padise valla üldplanee- Testala aluspõhja moodustavad Ülem- Neugrundi meteoriidiplahvatuse tagajär- ringu seletuskirja (2002) kohaselt tõmbe- Ordoviitsiumi Haljala, Keila, Oandu, Rak- jel. Paljud siinsed rändrahnud, näiteks keskuseks ka Keibu küla jaoks. Uuteks vere ja Nabala lademe karbonaatkivimid, Sandgrundi Toodrikivi, Dirhami rändrahn vallakeskusteks on Läänemaa osas Taeb- valdavalt lubjakivid, savikad lubjakivid ja ja Toomaninal asuv Nõva suurkivi, koos- la ja Lääne-Harjumaa osas Paldiski. Lää- merglid. Aluspõhja paljandeid ja madalaid nevad nn Neugrund-bretšast (Suuroja ja nemaa maakonnaplaneeringus (2018) on astanguid esineb põhja suunatud pool- Suuroja 2005; Pirrus 2009). antud töös käsitletava testala jaoks ette saartel ja neemedel: Dirhamil, Spithamil, nähtud kõige madalama järgu teenindus- Põõsaspeal ja Ristininal. Aluspõhja ava-

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 8 3.2.3 RANNAVÖÖNDID 3.2.4 MULLASTIK 3.2.6 TAIMKATE

Rannikulõigul Ristininast Hara neemeni Testala mullad on noored ja veel kujune- Liivarandade läheduses võib leida mit- võib eristada kuut tüüpi rannavööndeid misjärgus. Valdavad mere- ja luiteliivadel meid luitekooslusi, möllirandades levib (Orviku 1993; Arold 2005). Tüüpilist liiv- on kujunenud mullad, mis on toitainevae- iseloomulik roostik ja esineb rannaniite. rannavööndit, millele on iseloomulik liiva sed ja väheviljakad (keskmine boniteet Leidub ka lahtiseid liivikud (Natura elu- esinemine nii ajurannal kui ka merepõh- alla 40), vähemal määral leidub uhutud paigatüüp koodiga 2330), halle luited jas pagurannal, võib näha põhjarannikul moreenil kujunenud viljakamaid rähkseid (2130*1), rusked luiteid kukemarjaga Peraküla ja Keibu lahtede ja läänerannikul muldi. (2140*) ja kuivi nõmmesid (4030). Levi- Elbiku liivaranna piirkonnas. Kaugema- nuimaks metsaelupaigaks on liivastel le merre ulatuvate poolsaarte rannikul Alale on iseloomulik endistel rannavallide aladel läänetaiga (9010*) – sambliku-, ka- on kujunenud moreenirannavöönd. vaheldumine liigniiskete nõgudega. Lui- narbiku-, pohla- ja mustikamännikud. Niis- Suhteliselt lühikesel lõigul Ristinina dete, vanade rannavallide ja meretasan- ketel aladel esineb karusambla-mustika-, otsas on kujunenud paerannavöönd, kus dike liivadel on kujunenud leede- ja lee- sinika- ning siirdesoo- ja rabamännikuid aluspõhja lubjakivid paljanduvad nii ranna tunud mullad. Vallidevahelistes nõgudes (91D0*) ning sõnajalakaasikuid (9080) veepealsel kui veealusel osal. Otse pae- esinevad liigniisked mullad: gleistunud ja sanglepikuid (91E0*). Iseloomulikud rannavööndi kõrval, Ristinina Keibu lahe ja gleimullad ning madalsoo, siirdesoo ja on ka liigirikkad lage- ja puismadalsood poolsel küljel, näeb aga veeristikran- rabamullad. Ristininal ja Põõsaspeal lei- (7230) ning rannikujärvede kinnikasvami- navööndit (Arold 2005). Lääneranniku dub klibumuldi. Nõva-Vaisi ja Rooslepa sel tekkinud õõtsiksood (7140), mõõkro- madalates ja tormituulte eest varjatud kandis ning Riguldist lõunas on kujune- husood (7210*) ning leidub ka lubjarik- rannikulõikudes (Hara lahes ning Pöia nud rähkmullad, madalamates kohtades kaid madalsoid (7230) (Arold 2005). rahu ja Kronnsaare juures) on kujunenud gleistunud rähkmullad ja gleimullad (Maa- möllirannavöönd, mida iseloomustab amet 2018 a). Uhutud moreentasandike kuivemad ja roostiku levik. Inimese mõju rannavöön- kõrgemad alad on enamasti põllustatud. dile on olnud (seni suhteliselt) vähene, Karbonaatsetel muldadel võib leida lii- inimtekkeliste rajatistega (muulid, kaid 3.2.5 MAAKATE Joonis 3 Testala maismaa osa maakate girikkaid niidukooslusi. Hara-Riguldi piir- jmt) tehnoranda esineb lühikestel lõi- (Eesti Põhikaardi 2016. a andmete põhjal). konnale on iseloomulikud ka kadastikud kudel Nõva, Dirhami ja Hara sadamate ja (5130). EELISe (2018) andmetel leidub Ristinina endise paekarjääri aladel. Poole testalast moodustab meri. Mais- dal olevaid liiva ja klibualasid on kokku testalal rannikulõukaid (1150*), mõõnaga maal on enam levinud metsad (73 %, joo- 1% maakattest. paljanduvad mudaseid ja liivaseid laug- nis 3). Lagedatest aladest domineerivad madalikke (1140), mereveega üleujutatud põllu- ja rohumaad. Muudest lagedatest liivamadalaid (1110) ja karisid (1170). Tes- aladest moodustavad peamise osa ran- talal leiduvatest Natura elupaigatüüpidest nalähedased lagedad alad aga ka sihid, annab ülevaate lisa 3. metsalagendikud jms. Vahetult merekal-

1 * tähistab esmatähtsaid elupaigatüüpe, mille tagamiseks on EL eriline vastutus seoses sellega, et suur osa antud elupaiga levialast paikneb liikmesriikide territooriumil

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 9 3.2.7 VEESTIK 3.3 KULTUURIPÄRAND Testala jääb mitme endise mõisa territoo- tegevusalad olid seotud merega, põhili- riumile. Suurim osa vaadeldavast alast seks sissetulekuallikaks olid rannakala- kuulus Rooslepa mõisale, idapoolne osa püük, meresõit, ka hülgepüük. 19. sajandil Põhjaranniku rannavallide ja luidete taha Ajalooliselt on testala kuulunud kahe jääb põhiliselt endistele Nõva mõisa maa- on sadamatena märgitud Dirhmi ja Spit- on tekkinud mitmeid rannikujärvi (Allika- erineva kihelkonna alla ning on erineva dele. Keibu kuulus Vihterpalu mõisa alla, hami (Rußwurm 2015). Piirkonna põhiline järv, Pumbuta, Toatse ja Väike-Toatse, kultuurilise taustaga. Riguldi ümbrus on Riguldi ja Rooslepa vahele jääb Saare sadam asus Spithamis. 20. sajandi algul Pikane, Flyvae, Mustjärv, Lepaauk) ning põhjapoolne osa rannarootsi asutusega mõisale kuulunud lahustükk. Hara küla oli Riguldis tähtsal kohal laevaehitus ja märgalasid (Peraküla soo). Rannikujärved Noarootsi kihelkonnast, mille vana nime- kuulus Vööla mõisa alla, riivamisi jääb –transport ning seal asus ka päästejaam on enamasti madalad (v.a Väike-Toatse, tus on Egeland. Nõva ja Keibu ümbrus testalale ka endisi Taebla ja Sutlepa mõi- (Maa-amet 2018 c). Põllumajandusharu- mis on kuni 7 m sügav), mudase või lii- kuulusid Risti kihelkonna alla, kus elas sate maid (Maa-amet 2018 b). dest domineeris loomakasvatus, sealhul- vase põhjaga (Pikane järv) ja soostunud eesti-rootsi sega-asustus. Esimesed kir- gas lambakasvatus. Riguldi piirkonnale (Toatse) või õõtsikuliste kallastega (Allika- jalikud andmed rootsi asutuse kohta pä- Riguldi mõisa on esmamainitud 1620. ainuomaseks põllumajandussaaduseks järv, Pikane ja Pumbuta). Vee reaktsioon rinevad 13. sajandist. Rootslaste sisse- aastal, Nõva mõisa 1402. aastal ala üle- oli kitsepiimast juust. Vihterpalu ja Nõva rannikujärvedes on neutraalne või nõrgalt ränne toimus pidevalt kuni 16. sajandini, andmisel Padise kloostrile (Rußwurm mail on kombeks olnud ka mesilaste pi- aluseline (Mäemets 1977). mil rootslaste asustus Eesti rannaaladel 2015) ja Padise kloostri majandusmõisa- damine (Rußwurm 2015). saavutas suurima ulatuse. Kirjalikult mär- na 1559. aastal (Mõisaportaal 2018). Mõi- Lõunas on Hara kandis on merest eraldu- gitakse Noarootsit esimest korda 1319. sakeskustest jäävad testalale Rooslepa Rannarootsi rootslased rääkisid oma nud lahesoppe, mis veel nüüdki kannavad aastal nimega Nucke (Aman 2017). Arva- ja Nõva. Nõva mõisa peahoone on lam- murrakut, mis loode-Eestis sarnases soo- mere nime, nt Karjatse meri ja Möldri takse, et Noarootsi alad Ridala muinas- mutatud ja samasse kohta on ehitatud merootsi keelepruugile (Arjakas 2011). meri. Mõlemad on soolatoitelised ranni- kihelkonnas olid kuni muinasaja lõpuni mõisahäärberit markeeriv koolimaja, osa Sellest on säilinud rootsikeelsed koha- kujärved. Soome lahe vesikonna jõgedest asustamata, muinasaegseid kultuurimä- mõisa kõrvalhooneid on säilinud. Riguldi nimed, mis on kasutusel vastavalt koha- on suuremad Keibu lahte suubuvad Veski- lestisi testalale ei jää. Noarootsi kihelkond 19. sajandist pärinev mõisahäärber säili- nimeseadusele (RT I, 30.06.2015, 49) jõgi ja Nõva jõgi ning väiksematest Keibu kujunes 16. sajandi alguseks, lisaks Noa- nud üsna autentse ja komplektsena (Kul- kasutusel teeviitadel ja külatähistel (koos oja, Lepajõgi ja asukohta vahetava jõe- rootsi poolsaarele, Egelandile kuulus sin- tuurimälestiste riiklik register 2018). eestikeelse nimega). Rannarootslased ei suudmega Uuejõe jõgi. Väinamere vesi- na ka Osmussaar. Noarootsi kihelkond oli erinenud eestlastest mitte üksnes keele, konna jõgedest on suurim Riguldi jõgi mandril ainuke piirkond, kus rootslased Rooslepa kabel rajati algselt 17. sajan- vaid ka õigusliku olukorra ja kultuuripäran- koos Höbringi lisaojaga. olid ülekaalus (Arjakas 2011). dil puukirikuna, sellest ajast sai alguse di tõttu. Rannarootsi tüüpiline asustus oli ka surnuaed. Praegune kivikabel ehitati sumbküla (Tihase 2007). 19. sajandil oli Jõed ja ojad on uuristanud luidetesse Testala idaosa on ajalooliselt olnud roh- 1834, see lagunes pärast rannaroots- piirkonna suurim küla Rooslepa. Seal on kanjonilaadseid orge, nende suue rannal kem seotud põhjapoolsete aladega. laste lahkumist II Maailmasõja järel ning sumbküla struktuur ja ilme säilinud täna- muudab oma asukohta. Ilmselt just sel- Piirkond kuulus muinasajal arvatavasti taaspühitseti 2007 aastal (Pikkor 2007). seni. Kultuuripärandi objektina on kaar- listest luidetesse uhutud jõesängidest – Vomentagana muinaskihelkonda (Mõisa- 1750ndatel aastatel ehitatud Nõva kirikut distatud Rooslepa tuulikumägi, kus oli nõvadest – on kogu piirkond oma nime portaal 2018). Keskaja alguses jäi piir- peetakse mandri Eesti vanimaks puukiri- 7-9 tuulikut (Maa-amet 2018 c). Säilinud saanud. kond algselt Keila kihelkonna alla Padise kuks (Nõva Püha Olevi kirik 2018). struktuuriga on ka vana rannaküla Keibu kloostri maadele. Hiljem on piirkond olnud küla (esmamainimine 1284. aastal (Keibu seotud nii Lääne-Nigula kui Harju-Risti Piirkonna asustus paikneb peamiselt piki küla 2018)). Endised põlised rannarootsi kihelkonnaga. rannikut, kaugemal sisemaa pool on met- sumbkülad nagu Riguldi, Elbiku, Roosta, sased ja soised alad. Rannarootslaste Spithami, Hara jt on tänapäeval rohkem

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 10 hajutatud. Nõva praegune asustusala poolsaar–Dirhami neem–Hanko poolsaar 3.4 LOODUSKAITSE loeselii) ning III kaitsekategooria liikide – on kujunenud peamiselt 20. sajandil 19. (Gustavson 1993). Säilinud on merepa- vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fushsii), sajandil oli tänase Nõva asula kohal vaid tareid kaitsepositsioonid ja kahurialused kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza mõis, kõrts ja kabel (Maa-amet 2018 b). Dirhamist läänes, Põõsaspea patarei nr. Suure osa testala rannikualast katavad incarnata), tumepunase neiuvaiba (Epi- 37 ja sinna viiv munakivitee. Perakülas kaitsealad, millest suurimad on Nõva loo- pactis atrorubens), suure käopõlle (Lis- Rannarootsi algne traditsiooniline elamu asus raadiojaam kolme raadiomasti ja duskaitseala (LKA), testala idaosas paik- tera ovata), halli käpa (Orchis militaris) ja oli kolme ruumiga elamu, kus oli lahtise teeninduskompleksiga, millest ei ole palju nev Keibu-Ristna hoiuala ja suuremat osa kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) koldega eeskoda, elutuba ja kõrvalkam- säilinud. Raadiojaama ühendusteeks ehi- testala merealast kattev Nõva-Osmus- elupaikade kaitse. ber. Elumaja oli rehest lahus (Rußwurm tatud munakivitee on alles ja kasutusel saare hoiuala. 2015). Alates 19. sajandi lõpust hakati tänini (Maa-amet 2018 b). Tsaariaegsed Nõva-Osmussaare hoiuala kaitse-ees- maju katma värvitud laudvoodriga. Prae- piirivalverajatised koos ligipääsuteega on Looduskaitseala iseloomustab Loode- märk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ gused vanemad elumajad ongi pärit ka Rooslepas. Eestile omane ranniku- ja luitemaastik I lisas nimetatud elupaigatüüpide - vee- just sellest ehitusperioodist. Suhteliselt eelluidete, avatud luitekoosluste, metsas- aluste liivamadalate (1110), liivaste ja väikesemõõtmeline rehi paiknes õuel, Oma osa militaarrajatistesse andis ka tunud luidete ja nendevaheliste soostu- mudaste pagurandade (1140), laiade reheahi moodustas osa hoone välissei- Nõukogude aeg. Rannamännikus on nud nõgude ja rannajärvedega, mis moo- madalate lahtede (1160), väikesaarte ning nast. Selliseid rehtesid on säilinud talu- tänini nähtav piirivalve hooldatud piiri- dustab ulatusliku katkematu elupaikade laidude (1620), rannaniitude (1630*), pü- kompleksides tänaseni mitmeid. Suletud riba. Spithamis asus radarijaam koos kompleksi piki mererannikut, ning sobi- sirohttaimestuga liivarandade (1640), ka- planeeringuga õuel asus veel ait, laut ja selle juurde kuulunud hoonetega ja piir- vate paljunemis- ja levimistingimustega dastike (5130) ning alvarite (6280*) kaitse saun, vahel ka sepikoda (Aman 2017). valvekordon koos rajatistega. Piirivalve ala metsa- ja sooaladele iseloomulikele ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu Vesiveskid oli Vaisil, Riguldis, Keibus kasarmud asusid Elbikul ja Spithamis. ohustatud liikidele. Põõsaspea neeme direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud (Maa-amet 2018 c). Piirivalvehooned on säilinud Rannaküla ja Osmussaare vaheline ala on muuhul- liikide ning I lisas nimetamata rändlinnu- sadamas, varemed Ristininal, kus asus gas tähtis arktiliste linnuliikide rändetee liikide elupaikade kaitse. Lisaks merele on piirkonda mõjutanud ka tulepaak. Piirivalveputkade varemed ning Põõsaspea neeme tipp kogu Eestis ka suurte metsaalade lähedus. Endised on Liivase rannal, Spithamis, Rooslepa üks parimaid lindude rände vaatlusalasid. tõrvaahjud on registreeritud Keibus, Pe- lähedal ja Haras. Riguldis on nõukogu- Seda rändeteed kasutavad miljonid vee- 3.5 MUINSUSKAITSE rakülas ja Elbikul. Keibus asus miiliaed. de aegsed militaarhooned ümber ehita- linnud, kellest arvukamad on aul, must- ja Liivase rannal rajati Peraküla saeveski tud kaasaegseteks majadeks. Dirhami ja tõmmuvaeras, valgepõsk-lagle, mustlagle toodangu väljaveoks spetsiaalne sild, kut- Spithami vahele metsa oli rajatud raketi- ning kaurid. Piirkond on ka oluline lindu- Muinsuskaitse alla kuuluvad üksikobjek- suti Paruni sillaks. Tsooni jäävad mitmed baasi jäljendus lääne satelliitluure eksita- de talvitusala ja sukelpartide toitumisala tidena Kultuurimälestiste riikliku regist- endised metsavahikohad. 19. sajandil miseks. Militaarpärandi hulka võib lugeda (Neugrundi ning Krassi madalad), sest tal- ri (2018) kohaselt, 2018 Riguldi mõisa rajati Keibus metsakaitseala tuiskliiva kin- ka venelaste poolt hävitatud eesti auriku viti on sealne mereala enamasti jäävaba. kompleksi hooned. Riguldi mõisa peahoo- nitamiseks (Pärandkultuur metsas 2005). „Vohi“ vrakk Liivase ranna lähedal (Eesti ne on 19. sajandist pärinev klassitsistlik Sõna 1943). Keibu-Ristna hoiuala kaitse-eesmärk on puidust ühekordne hoone. Riguldi mõisa Asukohast tulenevalt on piirkonnas mit- EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas kompleksis on kaitse all veel omalaad- meid eri aegadest pärinevaid militaarra- nimetatud elupaigatüüpide – püsitaimes- ne tahutud maakividest kuivati, maakivi- jatisi. Piirkonnas paiknes moodustas osa tuga kivirandade, püsitaimestuga liivaran- dest sepikoda, suuremahuline ristpalkait. Peeter Suure merekindlusest Peterburi dade ja rohunditerikaste kuusikute kaitse, Kaitse all on ka Riguldi mõisa tõllakuuri ja merekaitse eelpositsiooni joonel Tahkuna II lisas nimetatud liigi – soohiilaka (Liparis keldri varemed. Kaitse all on maakividest

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 11 Joonis 4 Testalal ja Läänemaal lossitud kogused (tonnides) aastate lõikes (rannapüük ja siseveed). Allikas: Maaeluministeerium (2018). . laotud müür Riguldi mõisa pargis. Park 3.6.1 KALAPÜÜK on vabakujuline ja valdavalt kodumaistest puuliikidest koosnev. Testala jääb Läänemaa kalanduspiirkonda. Muinsuskaitse all on Nõva kirikuaed, kus MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi on hästi säilinud 18.-19. saj. pärinevad aktiivgrupi eestvedamisel on Läänemaa hauatähised ja hooldatud kalmistu. Kal- kalanduspiirkonnas välja töötatud Lääne- mistul leidub mitmeid omapärase kujuga maa kalanduspiirkonna tegevusstrateegia sepisriste. Nõva kalmistu sepisaed on 2015–2025 (Läänemaa Rannakalanduse eraldi kunstimälestisena kaitse all. Nõ- Selts 2015). Sarnaselt teistele kalandus- val asuv Vabadussõja mälestussammas piirkondadele iseloomustab Läänemaa on muinsuskaitse all ajaloomälestisena. kalanduspiirkonda pikaajalise kalanduse Nõva kirik on muinsuskaitse alla võtmisel. traditsiooni olemasolu, kuid kalurkond vananeb ning noori lisandub valdkonda Rooslepa kabeli ümber paiknev kalmistu vähe. Enamiku kalurite jaoks on kalapüük on samuti ajaloomälestis. Kalmistul asub kõrval- või täiendav tegevus muu põhite- Riguldi mõisa endiste omanike Taubede gevuse kõrval. Ainult kalapüügist elatu- perekonna mälestuskabel. Arheoloogi- vate kalurite hulk on väike ning vajatakse amälestisena on muinsuskaitse all pakk- lisategevusi oma sissetulekute tagami- tee Aulepa küla territooriumil. seks. Testalal tegelevad rannakalanduse- ga Riguldi Rand OÜ, MTÜ Dirhami Kaluri- te koda liikmed, OÜ Nõva Kondor, Ühistu Mereaul, FIE Heino Niklas jt. (Noarootsi 3.6 PIIRKONNA valla koduleht 2017; Nõva valla arenguka- MAJANDUSTEGEVUS va 2016). Kala suuremahulise töötlemise- ga tegeleb Derhamn OÜ (Läänemaa Ran- nakalanduse Selts 2015). Piirkonna peamised tegevusalad on ka- lapüük ja töötlemine, puidutööstus, põl- Läänemaa kalanduspiirkonna strateegias lumajandussaaduste töötlemine ning leitakse, et lisaks traditsioonilisele ranna- turism. Peamine merekasutus on laevan- püügile on kalanduspiirkonnal potentsiaa- dus, kalandus, looduskaitse, riigikaitse li kalandusega seotud turismi arendami- ja turism. Mereline asend, sadamad ja seks ja merelise pärandi tutvustamiseks, Tallinna suhteline lähedus on testala olu- mis võiks olla alternatiivne tegutsemis- liseks potentsiaaliks. Peamised ettevõt- võimalus ja lisasissetulekuallikas kaluri- lusalad on koondunud sadamate ümber. tele.

Joonis 5 Testalal lossitud kogused (tonnides) lossimiskohtade kaupa 2017. aastal HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 12 (rannapüük ja siseveed). Allikas: Maaeluministeerium (2018). Probleemiks kalanduspiirkonnas on sada- Maaeluministeeriumi kalapüügiandmed on MTÜ Dirhami Kalurite Koda ja Roosta Nõva vallas tegutsevad põhikohaga Padi- mate ja lossimiskohtade halb tehniline Läänemaal näitavad kala lossimiskogus- Puhkeküla. Dirhami sadamasse on pla- se kandis registreeritud põllumajandus- seisukord ja investeeringute vajadus. tes tõusvat trendi (joonis 4). Testalal on neeritud hotelli ja akvaariumiga veekes- ettevõtted OÜ Laheotsa, OÜ Lahepõllu, Testalale jäävad olulised lossimiskohad samal perioodil lossitud kogused vähe- kus, et turismi hooajalisust vähendada. kohalik ettevõte on OÜ Hevera (Nõva valla on Spithami, Hara, Dirhami ja Nõva sada- nenud peaaegu kolm korda. 2017. aastal arengukava 2016). Hobuste ja lihaveiste mad. Heas korras on Dirhami sadam, kus lossiti testala kümnest aktiivsest lossi- Mitmed mittetulundusühingud tegelevad kasvatamisega tegeleb OÜ Mars. pakutakse sildumise, kala lossimise, lae- miskohast kokku 21 tonni kala. Suurem ekskursioonide ja retkede korraldamise- va hoidmise ja remonditeenust, samuti osa lossiti Spithami ja Nõva lossimiskoh- ga: MTÜ Peraküla Kompass ja Põlluotsa olmeteenuseid. Dirhami sadam on suve- tadest (14 t kala/aastas, joonis 5). Peami- talumuuseum. Dirhami ja Nõva sadamad 3.6.4 METSANDUS kuudel atraktiivne jahisadam, talvel tegut- sed lossitud kalaliigid olid lest (13301,7 pakuvad sildumis- ja sadamateenuseid seb põhiliselt kala- ja kaubasadamana. kg), räim (2193,7 kg), ahven (1705,7 mereturistidele ja merereise saartele Sadam on aasta ringi jäävaba ja tormi kg), tuulehaug (767,3 kg), mis on ühtlasi (Osmussaar ja Pakri saared). Laevareise Testala metsa pindala suuruseks on Eesti eest hästi kaitstud. Sadamas tegutse- enam tulu pakkuvad kalaliigid Läänemaa korraldavad Osmussaare Reisid (Aadya topograafia andmekogu (ETAK 2018) and- vad kalakohvik ja pood. Hara sadamas- kalanduspiirkonnas (Läänemaa Rannaka- OÜ), Kalasaba OÜ ja SA Osmusaare metel 7827 hektarit. Testala metsadest se ehitati 2017, aastal kaks betoonkaid, landuse Selts 2015). Fond. NordEstNõva korraldab sõite viikin- kuulub suurem osa riigile (joonis 7) ja on rekonstrueeriti slipp, paigaldati ujuvkai 14 gilaevadega. Riguldis tegutseb OÜ Mars Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) alusele, tehti parkla ja süvendustöid me- hobusekasvatuse- ja ratsatalu. majandada on 3527 hektarit metsa (Met- res. Nõva kalasadam on eraomandis, kuid 3.6.2 TURISM saregister 2018). Erametsaomanikke- käimas on läbirääkimised sadamakinnistu ühendab MTÜ Läänemaa Metsaühistu. munitsipaalomandisse saamiseks. Sada- Nõval tegeleb metsamajandusega OÜ mas on tehtud hädapäraseid investeerin- Testalal on hea turismipotentsiaal, eksis- 3.6.3 Hevera. guid. Nõva sadama detailplaneeringuga teerivad ajaloolised rannakülad ning säili- PÕLLUMAJANDUS (2016) on sadama territooriumile kavan- nud on mereline pärand, mida on võimalik Suur osa testala metsadest on kaitse all datud kompaktne elamupiirkond ja äriots- turismi eesmärgil ära kasutada. Kohalikus ja majanduspiirangutega. Kaitstavatele tarbelise sihtotstarbega hoonestust, et ettevõtluses on suur kaal puhkemajan- Piirkonna põllumuldade boniteet on enam- aladele jääb ETAK andmetel 2149,4 hek- soodustada sadama kontaktvööndis lae- dusel. Suurim puhkemajanduslik komp- jaolt madal, kuid põllumajandustootmine tarit metsa. Viimasel ajal on tõstatunud varemondi ja -ehitusega tegelemist ning leks on Roosta puhkeküla koos avaliku on pärast pikka madalseisu tõusuteel. kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsa- piirkondlikku turismiteenust (Lääne-Nigu- supelranna, terviseraja, seikluspargi ja Pindalatoetust taotleti 2017 aastal 872 de (joonis 7) teema RMK maadel, seda la valla koduleht 2018). Testalale jäävad spordiväljakutega. Majutust pakuvad veel hektarile (PRIA 2018), mis katab 57% eelkõige seoses metsade senise majan- teised lossimiskohad on Elbiku, Hara Roostasalu Puhkemaja, Tuksi Puhkemaja, põhikaardil põllu- ja rohumaadena märgi- damisega (raietega). KAH metsade puhul sadam, Karjasmaa, Keiburanna Lillevälja, Metskapteni turismitalu, Spithami Puhke- tud aladest. Põhiliselt on taotletud pind- on RMK-l teavitamisekohustus, kuid nen- Luksi rand, Männi, Nõva, Nõva jõe lauter, majad, Põõsaspea Puhkemaja, Dirhami ala toetusi rohumaadele (93%, joonis del aladele ei välistata lageraie tegemise Peraküla, Põõsaspea, Rannaküla Nõva, Külalistemaja, Tuksi tervise- ja spordikes- 6). Taotletavateks kultuurideks olid kaer, võimalust. KAH metsasid jääb testalale Riguldi, Riguldi jõe lauter, Roosta, Roos- kus, Bergsby Pansionaat, Veskijõe puh- suvinisu, suvioder, põlduba, kartul, valge 861,4 hektarit (kokku 13 metsaosa). lepa, Spithami, Tuksi ja Vaisi (Maaelumi- kemaja, Samblamaa puhkemaja, Madise mesikas ja valge sinep. Põllumajandusli- nisteerium 2018). puhkemaja, Roosi turismitalu, Kalasaba ke maade kasutajate hulgas on mitmeid OÜ, Villa Nõva ja Nõva Metskonna Puh- põhiliselt väljaspool testala tegutsevaid kemajad. Konverentsiteenuse pakkujad põllumajandustootjaid.

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 13 Joonis 6 Pindalatoetuste taotlemine testalal. Joonis 7 Testalale jäävad kõrgendatud huviga (KAH) metsad ja riigimetsad.

kultuurrohumaa KAH mets teravili riigimets kultuurrohumaa muu KAH mets teravili riigimets muu

0 2 4 6 km

0 2 4 6 km HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA0 2 4 6 km 14

0 2 4 6 km 3.6.5 TUULEPARGID 3.6.7 MILITAAR- TEGEVUS Testalale jääb Vanaküla tuulepark, mis koosneb kolmest 3 MW võimsusega Winwind tüüpi elektrituulikust ning tuu- Nõva valda jäävad kaitseväe riigikaitseli- lepargi koguvõimsus on 9 MW. Vanaküla sed eripiirkonnad 1A ja 1B (merele orien- tuulepargi haldaja on Vanaküla Tuulepark teeritud harjutusala maismaal Nõva Liiva- OÜ. Osaliselt jääb testalale Eesti Ener- se rannas ja mereharjutusala, joonis 8), giale kuuluv Aulepa tuulepark 4 Winwind millest 1B jääb osaliselt testalale (Lääne tüüpi tuulikuga. Aulepa tuulepargi kogu- maakonnaplaneering 2030+, 2018). Väl- võimsus on 48 MW ning tuulepargi aasta- jaspool riigikaitsemaad toimub regulaar- ne elektritoodang on kuni 123 GWh (Tuu- se väljaõppe korraldamine suurematel leenergia Assotsiatsioon 2018). riigimetsa aladel – taktikaaladel. Kaitse- jõudude perspektiivsete, merele orienteeritud, harjutusalade arenguprogrammi (ÕSMAAP) keskkonnamõju strateegilise 3.6.6 KINNISVARA- hindamise aruande põhjal sobib merehar- ARENDUS jutusala enam kasutamiseks detsembrist veebruarini (Kaitsejõudude perspektiivsete…2009). Piirkond on oma atraktiivse ranniku, ilu- sate metsamaastike ja Tallinna läheduse tõttu atraktiivseks kinnisvara arenduse 3.6.8 MAAVARADE piirkonnaks. Kõige enam on uusarendusi Spithami külas, Dirhamis ja Elbikus ning KAEVANDAMINE Nõval. Potentsiaalne arenduspiirkond on veel Rannaküla. Peamiselt ehitatakse siiski suvekodusid. Maavaradest jääb alale osaliselt kohaliku tähtsusega Tuksi ehitusliiva maardla (Maa-amet 2018 d). Tuksi maardla näol on tegemist on aktiivse reservvaruga, mis ei ole praegu kasutusel. Ristininal paikneb endine paekarjäär, mis ei ole enam kasutuses. Joonis 8 Riigikaitselised eripiirkonnad 1A ja 1B (Lääne maakonnaplaneering 2030+, 2018).

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 15 3.7 REKREATSIOON, RMK külastuskorralduse aluseks on 3.8 ÜLEVAADE on testalal Rooslepa – Riguldi rannikuala, RMK Nõva maastikukaitseala külastus- Lepaoja, Peraküla – Nõva jõe, Vaisi – Ves- PUHKEALAD JA korralduskava aastateks 2012–2016. OLEMASOLEVATEST kijõe, Riguldi – Höbringi oja. Uue perioodi külastuskorralduskava on KÜLASTUSKORRALDUS koostamisel (Nõva looduskaitseala kait- PLANEERINGUTEST Maakonnaplaneeringuga (Lääne maakon- sekorralduskava 2018). Külastustaristu naplaneering 2030+, 2018) on määratle- hooldamine toimub vastavalt RMK kavale, tud Lääne maakonnas paiknevad väär- Testala piirkond oma mitmekülgse loo- tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaa- Tsoneeringu koostamise käigus analüü- tuslikud maastikud, mille traditsiooniline dusega on populaarne ja perspektiivikas metiga. siti kehtivaid planeeringuid (Läänemaa maakasutus, väärtuslike liikide olemasolu siseturismipiirkond. Nõva piirkonda külas- maakonnaplaneering, valdade üldplanee- või nende puudumine, loodus- või muin- tab suvitushooajal hinnanguliselt 12 000 Nõva looduskaitseala kaitsekorraldus- ringud, teemaplaneeringud), et tagada suskaitse all olevate objektide olemasolu sise- ja välisturisti (Läänemaa Rannaka- kavas (Nõva looduskaitseala kaitsekor- käesoleva tsoneeringu seotus nende do- piirkonnas või muu iseloomulik tunnus, landuse Selts, 2015). RMK külastusmahu ralduskava 2018) peetakse oluliseks kumentidega ning tuvastada muudatuste annavad sellele maa-alale maakonna ta- seire ja külastajauuringu andmetel (2006, uue külastustaristu arendamise asemel vajadusi. sandil olulise väärtuse. Väärtusliku maas- 2010 ja 2015. a) on ala külastatavus enam keskenduda olemasoleva taristu hoolda- tikuga alad on jaotatud kahte klassi vas- kui 100 000 külastuskorda aastas ning on misele ning korrastamisele ja kvaliteedi Kuigi 2017. aasta haldusreformi käigus tavalt nende väärtuslikkusele. Esimese üheks Eesti külastatavamaks kaitsealaks parandamisele. Samuti on vajalik pööra- ühinesid Nõva ja Noarootsi vallad Lää- klassi alad on kõige väärtuslikumad alad; (Nõva looduskaitseala kaitsekorralduska- ta tähelepanu liikumispuudega inimeste ne-Nigula vallaga, kehtivad ühinenud testalale jääb neist Lepajõe – Nõva – va 2018). liikumisvõimaluste edendamisele kait- Lääne-Nigula valla üldplaneeringu kinnita- Peraküla – Dirhami ala pindalaga 4280 ha. sealal ning parendada liikumisteid nii, et miseni Nõva valla üldplaneering (2011) ja Teise klassi alasid testalale ei jää. Harju Testalal on välja arendatud terviklik RMK oleks vajadusel paremini tagatud pääs- Noarootsi valla üldplaneering (2003). Ühi- maakonna planeeringuga on maakondli- Nõva puhkeala, mis moodustub erinevate- ja kiirabiauto ligipääs. Külastuse kor- nenud Lääne-Harju valla üldplaneeringu ku tähtsusega väärtuslikuks maastikuks test külastuskorralduslikest objektidest raldamiseks ja puhkajate suunamiseks on kinnitamiseni kehtib Padise valla üldpla- määratletud Keibu-Vihterpalu. (Loodusega koos 2018). Neist testalale kaitsekorralduskavas käesoleval hetkel neering (2002). jäävad mitmed lõkke tegemiseks ette või edaspidi peetud vajalikuks mitmete valmistatud lõkkekohad: Keibu I, Keibu II, parkimisalade/taskute (n Lepaaugu, Uue- Üleriigilise planeeringu (Eesti 2030+, 3.8.1 PADISE VALLA Uuejõe, Uuejõe sauna, Allikajärve, Lepa- jõe, Roosta ranna) ja teede (Liiva-ranna 2010) kohaselt on Eestis määratletud augu ja kaks puhkekohta: Põõsaspea ja tee, Lepaaugu tee) laiendamist. Samuti 12 olulisemat rohelise võrgustiku tuu- ÜLDPLANEERING Toatsejärve. Puhkekohana võib käsitleda on puudutatud Peraküla telkimisala laien- mala, millest üks, Lääne-Eesti madalik, ka Lääne-Nigula valla avalikku rannaa- damise teemat. asub Lääne maakonnas. Rohevõrgustiku la – Roosta rannaala. Peraküla keskuses tuumalad koosnevad tugialadest ja neid Padise vallavolikogu kehtestas valla üld- asub RMK Nõva külastuskeskus, kus on siduvatest rohekoridoridest, mis moo- planeeringu 25. aprillil 2002. a. Planeerin- teabepunkt, ekspositsioon ja teabekogu dustavad suure võrgustiku ehk tuumala. gu visioon näeb rannikuga seoses ette, ning toimub erinevatele sihtrühmadele Riikliku tähtsusega tugialaks on testalal et valla loodusmaastikud ja rannikualad suunatud loodusteadlikkuse edendamist Nõva piirkond, mille olulisus tuleneb eel- on hästi säilitatud ning kaitstud. Stratee- toetav tegevus loodusõppeprogrammi- kõige rannikukoosluste ja pärandkooslus- gilisteks eesmärkideks on muu hulgas, de, ürituste ja teavitustöö kaudu. te ning lindude rände- ning pesitsuspaika- et valla territooriumil oleksid heakorras- de olemasolust. Tähtsamad rohekoridorid tatud hooned ja külad, puhkemaastikud

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 16 ja mererannik, samuti atraktiivne ettevõt- te maa (kaasa arvatud ka turismiteenu- 1) rannaalade teemaplaneering (2006), üldplaneeringus määratud miljööväärtus- luskeskkond, mitmekülgne ning keskkon- se pakkumine) on määratud Rannakülas 2) miljööväärtuslike alade teemaplanee- like hoonestusalade maa kasutamise, nasõbralik väike- ja keskmine ettevõtlus. Nõva sadama, Kontori ning Vana kordoni ring (2007), maastikuhoolduse ja ehitamise tingimusi Üldplaneeringu järgi kuulub valla lääneosa ümbrusse. Põllumajandusmaid endise 3) Aulepa tuulepargi teemaplaneering kolmel alal, millest kaks – Hara hoones- äärmine küla – Keibu küla – nii ajaloolistel Nõva valla territooriumi rannaaladel ei (2007) ja tusala ja Rooslepa hoonestusala – asuvad põhjustel kui ka valitsevate looduslike ole, maavarasid või maa-ainese varusid 4) elamualade teemaplaneering (2009). testalal. Teemaplaneeringuga määratak- tingimuste tõttu Lääne maakonnas asu- testalale ei jää. se piirkonniti kruntide minimaalsed suu- va Nõva tõmbepiirkonda. Planeeringuga Noarootsi vallavalitsus peab valla tõm- rused ja hoonestusalade paigutus ning on testalal ette nähtud elamumaad Keibu Endisesse Nõva valda jääval testala ran- befaktoriteks kultuuripärandit ja ajalugu ehitusarhitektuursed tingimused nagu külas küla keskuses ja Ristinina poolsaa- nikul on elamupiirkondade arendamise ning looduskeskkonda. Puhkemajanduse ehitusalune pind, korruselisus, materjalid rel. Üldplaneeringuga on reserveeritud võimalused peamiselt Rannakülas ja arendamise seisukohalt on eriti hinnatud ja välisviimistlus. Olulisel kohal on liigse avalikuks supelrannaks ranna-ala Keibu Nõva asulas. Rannakülas planeeritakse valla rannaalad. Puhkemetsadeks ran- kruntimise vältimine väljaspool määratud külas ranniku ja planeeritava tee vahel. elamumaad lisaks olemasolevatele Nõva nikul on määratud Dirhami ja Spithami tihehoonestusalasid (Roosta puhkeküla, Ehituskeeluvööndi piiriks mere rannal on sadamast lõuna ja lääne poole jäävatele vaheline riigimets ning Dirhamist lõunas- Dirhami, Elbiku, Spithami ja Tuksi detail- 100 m. Korduva üleujutusega ala piiri sel- aladele ka Kangru ümbruses Rannaküla se mööda mere äärt kulgev riigimets, mis planeeringu kohustusega alad). le üldplaneeringuga määratud ei ole. tee äärsel alal. Kogu Rannaküla ja Nõva on ühtlasi miljööväärtuslik ala. Miljööväär- asulad on määratud detailplaneeringu ko- tuslike aladena on lisaks määratud: Riguldi Üldplaneeringu täpsustamiseks on Noa- hustusega aladeks. Koostatud on Nõva mereäärsed kadastikud, Dirhami-Spithami raootsi vallas koostatud ka mitmeid 3.8.2 NÕVA VALLA sadama ja Toomanina kinnistu detailpla- vahelised luited, Dirhami kaitseehitiste teemaplaneeringuid. Rannaalade tee- neeringud sadamaala ja endiste piirivalve- ala, Roosta Puhkekülast lõuna poole jääv maplaneeringu eesmärk on valla üldpla- ÜLDPLANEERING rajatiste ala välja-arendamiseks turismi- liivaluidetega ala, Spithami-Nõva rand ja neeringus toodud rannaalade ehituskee- keskkonnana. Ehituskeeluvööndi piiriks Põõsaspea pankrannik. luvööndi ja piiranguvööndi piiride ning mere rannal on 100 m. Korduva üleujutu- rannaalade üldiste kasutamis- ja ehitus- Nõva vallavolikogu kehtestas valla üldpla- sega ala piiri üldplaneeringuga määratud Üldplaneeringus esitatud mitmed puh- tingimuste täpsustamine arvestades neeringu 25. märtsil 2011. a. Nõva valla ei ole. Nõva valla üldplaneeringuga on kemajanduslikud ettepanekud on reali- üleujutusohtu. Rannikuala reljeefi erine- üldplaneeringuga on määratud miljöö- Peraküla rand ja Lepaaugu reserveeritud seerunud, näiteks on toimivad ja leiavad vustest tulenevalt on teemaplaneeringus väärtuslikuks rohealaks testalal Veskijõe supluskoha maa-alaks. kasutust lautrikohad Riguldi küla piirival- ehituskeeluvööndi määramise aluseks – Lepaaugu piirkond ning Peraküla rand. vetorni juures, Spithami ja Rooslepa külas. võetud kõrgveepiir, milleks Noarootsi Vaba aja veetmise kohtade ja puhkeala- Telkimiskohad koos sinna juurde kuuluva vallas loetakse 1,5 m samakõrgusjoont, dena on määratletud viisteist roheala, 3.8.3 NOAROOTSI infrastruktuuriga on planeeritud Põõsas- millest madalamatele aladele üldjuhul millest mitmed on haljasalad. peale, Spithami ja Uuejõe vahelisele alal ehitada ei tohi. ÜLDPLANEERING ning Rooslepa ja Elbiku piirile jäävale alale. Rannikul ettevõtluse arendamiseks on võimalused Rannakülas, kus on loodus- Rannikul on elamuehituspiirkonnana välja kaitseliste piiranguteta maad. Tootmis- Noarootsi valla üldplaneering on kehtes- pakutud maa-alad Roosta ja Dirhami va- maadeks on planeeritud Võrguplatsi ja tatud 2003. aastal. Üldplaneeringu täien- hel ning Põõsaspea neemel. 2007. aastal Merimetsa kinnistud Nõva sadamas. damiseks ja täpsustamiseks on Noarootsi kehtestatud miljööväärtuslike hoonestus- Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone- vallas koostatud neli teemaplaneeringut: alade teemaplaneering täpsustab valla

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 17 dadeni ja rannaalad peavad jääma koostati rannavööndi tüüpide sobivusta- va 2016; Padise valla arengukava 2013). 4 TSONEERINGU avalikult kasutatavateks. bel (Lisa 4). Mereala tsoneerimisel lähtuti Probleemide ja huvide loetelu täiendati »» Kohaliku elanikkonna ja puhkajate hu- mereala ruumilise planeerimise metoodi- kohtumistel omavalitsuste ja ametkonda- KOOSTAMISE vid peavad olema tasakaalus. ka 2009. a versioonist (Hendrikson & Ko de ja huvigruppide esindajatega, kohalike METOODIKA »» Kavandatavad tegevused peavad ar- 2009). Seejärel töötati välja konkreetse- elanikega vesteldes ning avalikustamise vestama piirkonna pikaajaliste tradit- mad soovitused eristatud tsoonide jaoks. üritustel kogutud andmetega. sioonide, ranniku iseloomu, loodus-, Tsoneeringu koostamisel lähtuti ELi kultuuri- ja miljööväärtustega ning Tsoneeringu mustandit tutvustati oma- Testala valiku kriteeriumitest tulenevalt rannikualade integreeritud haldamise olema kasulikud nii kohalikele kui ka valitsustele ja huvigruppide esindajatele esinevad alal ääremaadele omased sot- soovitusest (Recommendation of the puhkajatele. koosolekutel ning toimus avalik arutelu. siaalmajanduslikud probleemid so madal European Parliament and of the Council »» Ranniku majanduslikku kasutamist Ettepanekuid tsoneeringu kohta oli või- tööhõive, kohapealsete töökohtade vähe- 2002/413/EC). Tsoneeringu metoodika puudutavatele tegevustele või objek- malik teha ka kirjalikult kasutades projekti sus ning töö hooajalisus. Omavalitsused kujundamisel analüüsiti seni koostatud tidele leitakse sobivaimad asukohad raames loodud veebipõhist kaardiraken- näevad peamiste arengut pärssivate te- rannikualasid puudutavaid tsoneerin- arvestades majanduslikke, sotsiaal- dust. Avalikustamise käigus kogutud et- guritena kaitstavate alade suur osakaalu guid ja planeeringuid: Saare maakonna sed ja looduskeskkonnale avalduvaid tepanekud analüüsiti ning tsoneeringu (peamiselt Nõva osavallas) ja loodus- rannaala tsoneering (Palginõmm 2004), mõjusid. põhimõtetega kooskõlas olevaid ettepa- kaitselisi piiranguid, peamiselt seetõttu, Lahemaa rahvuspargi rannikuala tsonee- »» Lähtutakse säästlikkuse ja keskkon- nekuid (Lisa 5) arvestati ja nende alusel et elamuehituseks sobivat piiranguteta ring (Veersalu jt 2012), Hiiu maakonna nasõbralikkuse põhimõtetest ning täiendati tsoneeringut. maad on vähe. Muret teeb ka püsielanik- merealade planeering (2016), Pärnu maa- arvestatakse pikaajalise perspektiivi konna vähenemine ja rahvastiku vanane- konnaga piirneva mereala maakonnapla- ning kliimamuutuste võimalike mõju- mine, sest ehitussurve on seotud eelkõige neering (2017) ja merealade planeerimi- dega. suvekodude rajamisega. Suvekodusid se metoodikad (Hendrikson & Ko 2009; 5 PROBLEEMID JA soovitakse rajada võimlikult mere lähedale. Hendrikson & Ko 2015). Eesmärgid, visioonid ja põhimõtted koos- HUVIGRUPID kõlastati kohalike omavalitsuste esin- Tulenevalt ilusatest randadest ja rannalä- Tsoneeringu koostamisel püstitati ees- dajatega. Kaardistati testalaga seotud hedasest metsaalast on piirkonna majan- märgid, mida tsoneerimisega saavutada huvirühmad ning selgitati välja alal lahen- Tsoneeringu koostamise eeltööna kaar- duses olulisel kohal turism. Probleemiks soovitakse. Lähtuvalt eesmärkidest töö- damist nõudvad probleemid. distati alal esinevad lahendamist nõud- on turismi koondumine üksnes suve- tati välja piirkonna arengu visioonid. Et vad probleemid, mille lahendamisele hooajale. Suvitajatest majaomanike suur rannikust sõltuvad tunduvalt suurema Tuginedes tsoneeringu põhimõtetele, tsoneering peab kaasa aitama. Problee- osakaal suurendab puhkajatele vajalike ala kui testala elanikud ning majandus- eesmärkidele, visioonile, olemasoleva mide ja huvide kaardistamisel kasutati nii teenuste hooajalisust. Talvisel perioodil elu, siis sõnastati esmalt arenguvisioon olukorra analüüsile ning piirkonnas kaar- erinevad andmekogusid (Eesti Statistika aitavad piirkonda elavdada mõned aasta tervele piirkonnale ja seejärel täpsemalt distatud probleemidele ja huvidele, selgi- 2018; Nõva valla koduleht 2017; Noaroot- ringi avatud toitlustus- ja majutuskohad. testalale. Sõnastati tsoneeringu aluseks tati välja testala peamised kasutusviisid ja si valla koduleht 2017), olemasolevaid olevad põhimõtted: kasutusvajadused ning eristati vastavad planeeringuid (Noarootsi valla üldplanee- Oluliseks probleemiks testalal on juur- tsoonid. Tsoonide eristamisel kasutatud ring 2018; Nõva valla üldplaneering 2003; depääsude tagamine merele (jalgsi, au- »» Rannaala tsoneerimine lähtub piir- ruumiandmed on toodud lisas 2. Ran- Padise valla üldplaneering 2002) ja oma- toga, veesõidukitega), juurdepääsutee- konna arenguvajadustest. navööndi looduslike tingimuste arves- valitsuste arengukavasid (Noarootsi valla de ligipääsetavus operatiivsõidukitele, »» Avalikus kasutuses olevad teed ran- tamiseks ja paremaks ärakasutamiseks arengukava; 2016; Nõva valla arenguka- suurenev kasutussurve liivarandadele,

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 18 puhkerandade erinevate kasutusviiside olulist mõju. Rahvaürituste korraldamise keskus, MTÜ Lääne-Eesti turism jt) mine vabatahtlike tööga. kokkusobimatus. Näiteks kasutatakse kohtadena peetakse sobivamateks näi- – puhkajatele vajaliku infrastruktuuri »» Surfarid ja surfiklubid - (Roosta Sur- veespordivahenditega merele minekuks teks Roosta ja Dirhami ümbrust, kuna arendamine, ürituste korraldamine, fiklubi SurFar jt) – ranna ja mereala sageli supelrandasid; veespordiga tege- seal on vajalik infrastruktuur juba olemas piirkonna tutvustamine ja maine pa- kasutamine treeninguteks, surfilaag- lemisel võidakse kalavõrke puruks sõita; ning võib-olla tulevikus ka välja arendata- randamine. rite korraldamine, rannavalve korral- ridvaga kalapüüdmisel jäävad randa õnge- vat Nõva sadama piirkonda. Orienteeru- »» Jahimehed ja jahiseltsid – jahipida- damine ja kohviku pidamine Roostal. konksud, mis võivad vigastada puhkajaid. jate ja puhkajate vahel on ebakõla tekita- mine ja jahikorraldus Nõva ja Riguldi »» Kaitseministeerium – laskmisharju- nud orienteerumispäevakud. jahipiirkondades. tuste teostamine Nõva-Osmussare Suvitushooajal põrkuvad erinevate kasuta- »» Kalurid, kalastajad ja kalaseltsid vahelisel alal ja Ristinina piirkonnas. jate huvid piirkonna ühes olulisemas Järgnevalt on välja toodud suuremad (MTÜ Läänemaa Rannakalanduse »» Keskkonnainspektsioon – järeleval- suvituskohas, Peraküla rannas. Peraküla huvigrupid ja nende peamised huvid antud Selts, jt) – kalastuskohtade säilimi- ve teostamine kaitsealadel, keskkon- rand on puhkajate poolt armastatud vaata- piirkonnas: ne, paatide vettelaskmiskohtade ja naalaste rikkumiste ennetamine. mata sellele, et rand läheb suhteliselt nende juurde ligipääsude säilitamine järsku sügavaks, lainetus on kohati tugev »» Nõva ja Noarootsi piirkonna ette- ning parendamine, kala hoiustamise ja vesi võib olla külm. Peraküla ranna võtjad - ettevõtluskeskkonna paran- ja esmatöötlemise võimaluste suu- kasutuskoormus on sageli nii suur, et damine. rendamine, kalasaaduste turustami- 6 TSONEERING olemasoleva kitsa juurdepääsutee tõttu »» Keskkonnaamet – looduskaitse taga- ne, mereturisimi arendamine. ei pruugita suuta tagada külastajate mine. »» Rannarootsi muuseum – rannarootsi Käesolev tsoneering keskendub eelkõi- ohutust evakuatsiooni vajaduse korral. »» Riigimetsa Majandamise Keskus pärandi uurimine, säilitamine ja propa- ge rannikumere ja maismaa senisest Kiiresti süveneva põhjaga randa kasuta- – praktiliste looduskaitsetööde teos- geerimine suuremale integreerimisele ja mitmeke- takse samal ajal veesõidukitega merele tamine riigimaadel ja ala külastuse »» Kohalikud seltsid ja MTÜd (Hara sise kasutamise võimaluste loomisele. minekuks. Samuti on Peraküla ainus korraldamine kaitseala väärtuste tut- külaselts, Dirhami külaselts, Noa- Tsoneeringu tulemuseks on soovitused, rand Eestis, kus on võimalik lesta püüda vustamiseks ning soodsa seisundi rootsi-Riguldi Kodukandiühing, MTÜ mida omavalitsus saab kasutada piirkon- ridvaga rannas seistes. säilitamiseks. NordEstNõva jt) – ala tutvustamine ja na arengu edasisel kavandamisel. »» Kohalikud ja ümbruskonna elani- kasutamine ürituste jaoks, teenuste Konflikte looduskaitsjate, kohalike elanikud – ala puhkemajanduslik kasuta- pakkumine külastajale, kohaliku kul- ke, puhkajate ja võimu esindajate vahel mine, metsade majandamine, metsa tuuri säilitamine ja arendamine ning 6.1 TSONEERINGU võivad Peraküla rannas tekitada ka suurü- kõrvalsaaduste kasutamine, põlluma- ajaloo uurimine. ritused. Viimasel ajal on väga suur surve jandus ja loomapidamine. »» Orienteerujad ja orienteerumisklu- EESMÄRK JA RMK poolt ettevalmistatud külastusob- »» Puhkajad – ala puhkemajanduslik bid (Läänemaa Orienteerumisklubi jektidele seoses rahvaürituste korral- kasutamine, metsa kõrvalsaaduste OKAS) – orienteerumispiirkondade VISIOON damisega (sh igasuvine lestafestival). kasutamine. (Dirhami, Tuksi, Peraküla, Rannaküla) Suurürituste ebasobivust põhjendavad »» Lääne-Nigula ja Lääne-Harju valla- kasutamine kord aastas orienteeru- Tsoneeringu koostamiseks sõnastati tso- looduskaitsjad sellega, et RMK külas- valitsus – majanduse arendamine mispäevakute korraldamiseks. neeringu eesmärgid ning arenguvisioonid tusobjektid ei ole ette valmistatud suurü- piirkonnas, turismisektori elavdami- »» Spordiklubid - rahvusvahelise spordi- Hara-Ristinina rannikut kasutavale piir- rituste korraldamiseks ja inimeste kogu- ne, püsielanikkonna suurendamine. ja terviselaagrite korraldamine Nõval, konnale laiemalt ning seejärel testalale. nemine ja kontsentreeritud liikumine ühe »» Turismiettevõtjad ja turismiorga- aktiivse ja tervisliku eluviisi tutvusta- õhtu jooksul võib avaldada keskkonnale nisatsioonid (Lääne-Eesti Arendus- mine, kohalike pensionäride abista-

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 19 Joonis 9 Läänemaa testala piirid. Testala sees on eristatud mereala (rannajoonest 300 m kuni 3 km kauguseni mere suunas) ja rannaala (300 m rannajoonest mere suunas ja 3 km maismaa suunas).

Tsoneeringu eesmärgiks on luua või- rannale ja säästes rannikule omaseid malused testala arenguks, mille tule- kooslusi. Avalikus kasutuses on piisavalt musel: heas korras lautrikohtasid ja tähistatud randumiskohtasid. Toimivad rannakalu- »» luuakse kvaliteetne elukeskkond; reid, mereturiste ja puhkajaid teenindavad »» rannikuga seotud loodusressursse väikesadamad, mis toovad piirkonnale kasutatakse säästlikult; tulu. »» kohaliku kogukonna ja puhkajate huvid on tasakaalus; »» inimtegevus ei avalda rannikule olu- 6.2 TSOONID list ega pöördumatut negatiivset mõju; »» säilib või suureneb ranniku väärtus. Testalal eristati tsoonid rannaala ja mereala jaoks. Rannaalana käsitletakse Lääne-Nigula valla loodeosa ja ala, mis jääb rannajoonest 3 km maismaa Lääne-Harju valla edelaosa arengu suunas ning 300 m mere suunas (joonis visioon: 9). Rannaala kasutus on tihti maismaal ja vees sarnane ning tihedalt seotud, mais- Aastal 2025 on piirkonnas arenenud tasa- maa kasutuse mõjud ulatuvad ka mere- kaalustatud loodussõbralik turism ja puh- le. Näiteks sadamad koosnevad nii maal kemajandus. Kasvanud on aastaringselt kui vees asuvatest ehitistest, puhkealal piirkonnas elavate inimeste arv. Noorte kasutatakse nii rannaliiva kui suplusvett, osakaal rahvastikus suureneb. Koha peal maastikus on oluline vaade maalt mere- on saadaval vajalikud teenused ning ole- le ja vastupidi jne. Merealana määratleti mas heas korras infrastruktuur. Areneb veeala, mis ulatub rannaalast (so ranna- kohalik väiketööstus ja keskkonnasõbra- joonest 300 m) kuni 3 km kaugusele avalik põllumajandus. Inimestel on piirkon- mere suunas. nas hea elada ja puhata ning inimesed leiavad piisavalt võimalusi ka lähiümbru- Rannaalal eristati järgmised tsoonid: 1) ses elatise teenimiseks. Väärtustatud on puhkealade tsoon, 2) puhkemajanduslike rannarootsi pärand. arendusalade tsoon, 3) sadama- ja tootmisalade tsoon, 4) traditsioonilise asustu- Testala arengu visioon: se alade tsoon, 5) asustuse arendusalade rannajoon tsoon, 6) põllumajandusalade tsoon ja 7) Aastal 2025 on alal säilinud ala piirkondlik loodusalade tsoon. Rannaala omapära ja hea loodusliku seisund. Ehi-

Mereala tustegevus toimub väljaspool üleujutus- Merealal eristati: 1) mere üldise kasutuse ohuga alasid säilitades avaliku ligipääsu tsoon ja 2) mere sihtkasutuse tsoonid:

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 20 0 2 4 6 km Joonis 10 Tsoneeringu kaart. Veebipõhise kaardiga saab tutvuda https://goo.gl/5dNC5F .

As10 mere elupaikade sihtkasutuse tsoon, 6.3.1 PUHKEALADE To8 Lo4 mere veeliikluse sihtkasutuse tsoon, Mi1 Ül3 mere veespordi sihtkasutuse tsoon, TSOON Tr12 Lo5 mere kaadamise sihtkasutuse tsoon ja Vl1 Pa8 To7 mere militaarse sihtkasutuse tsoon. Vs4 Tsooni eesmärk on alade puhkeväär- Ül2 As9 Na4 Tsoonid on kaardil (joonis 10) eristatud tuse säilitamine ja tõstmine ning alade Tr10 võimalikult kompaktsete ja terviklike ala- säästlik kasutamine arvestades avalik- Pu3 kuse ja kohaliku kogukonna huvidega. Vs3 Na3 Lo3 dena ning tsooni sihtkasutus on määra-

Põ7 Pu2 tud tsooni peamise kasutuse alusel. Näi- Tr7 Pa7 Vs2 Tr9 Puhkealade tsooni kuuluvad puhkami- Tr11 teks võivad loodusalade tsooni jääda ka To6 Pa5 mõned elamud. Tsoonis võib lisaks tsoo- seks sobivad looduslikud alad. Puhkeala- As7 As8 Põ6 Ka2 Pa4 As6 Põ8 Pa6 dena tsoneeriti rannad koos rannaalaga Põ9 nile määratud sihtkasutusele tegeleda ka Tr8 mere suunas ja rannalähedase maastiku- Lo2 muude tegevustega, kui need tegevused ei ole vastuolus tsooni sihtkasutusega. ga (rekreatiivses kasutuses olevad met- As5 Näiteks, kui loodusalade tsooni peami- sad koos puhke- ja telkimisalade, matka- Pu1 radade ja puhkerajatistega, kõrgendatud Tr6 Põ5 Põ4 seks eesmärgiks on looduskeskkonna hea seisundi säilitamine, siis tuleb sellest avaliku huviga metsad, nt Nõva-Treppoja Pa3 mets). Antud piirkonna kõige atraktiivse- Ül1 põhimõttest lähtuda ka kõigi loodusalade To5 tsoonis tehtavate tegevuste sooritami- mad ja suurima kasutuskoormusega on sealsed liivarannad. Tsoonis võivad paik- As4 sel. Eraldi kalapüügitsoone ei eristatud, To4 neda üksikud elamud. Pa2 kuna kogu meri on kalapüügiala va alad, Vs1 kus kalapüük ei ole soovitatav. Üldised soovitused puhkealade tsooni Lo1 kasutamiseks

Tr5 6.3 TSOONIDE KIR- »» Puhkealade kasutamisel tuleb säilitada Na2 As3 loodus- ja kultuuriväärtused. Tsoon JELDUSED JA SOOVI- Sadama- ja tootmisalade tsoon (To) »» Soovitatav on arendada välja kogu Tr4 Na1 To3 Asustuse arendusalade tsoon (As) Põ3 TUSED puhkealade tsooni hõlmav kont- Traditsioonilise asustuse alade tsoon (Tr) Tr3 septsioon ja terviklik infrastruktuur Põllumajandusalade tsoon (Põ) (optimaalse ja tegelikule olukorrale Ka1 Puhkemajanduslike arendusalade tsoon (Pa) Tr2 Tsoneering on soovitusliku iseloomuga ja vastava külastustaristu rajamine: li- Puhkealade tsoon (Pu) rakendub konkreetsemate planeeringute Loodusalade tsoon (Lo) gipääsuteed, parklad, telkimis- ja kaudu. Tsoneering näitab teatud aladele Põ1 To2 Mere üldise kasutuse tsoon (Ül) lõkkeplatsid jm), mis tagab puhkajate Pa1 To1 Mere veespordi sihtkasutuse tsoon (Vs) peamist soovituslikku kasutusviisi, välis- Põ2 teenindamise ning aitab säilitada loo- Tr1 Mere veeliikluse sihtkasutuse tsoon (Vl) tamata muud väikesemahulist ruumika- Mere kaadamise sihtkasutuse tsoon (Ka) dust, võimaldades ligipääsud külas- As2 sutust. As1 Mere elupaikade sihtkasutuse tsoon (Na) tatavatele aladele nii, et keskkonda Mere militaarse sihtkasutuse tsoon (Mi)

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 21 0 2 4 6 km Joonis 11 Supelrannad (suplemiseks sobivad puhkerannad) ja rannavööndi tüübid.

koormatakse võimalikult vähe (koor- »» Soovitatav on vältida suuremahuliste must hajutatakse või kui see osutub hoonete ja rajatiste püstitamist. vajalikuks siis kontsentreeritakse »» Soovitatav on supelrandades keelata koormus teatud kohtades, et ülejää- vee-mootorsõidukitega liiklemine ran-

!(Ranna nud alasid säästa). najoonele lähemal kui 200 m ning !(Keibu »» Üksikute puhkekohtade reklaamimise puhkajate häirimine. asemel on soovitatav tutvustada ran- Kännualuse!( !( nikupiirkonna erinevaid puhkevõima- Puhkealade tsoonis eristati suplemiseks Lepaaugu !( lusi tervikuna ja suunata ala külasta- sobivad puhkerannad (avalik supelrand/ Metskonna jaid vastavalt huvidele. supluskoht, potentsiaalne avalik supel- Spithami !( !( Peraküla »» Soovitatav on tagada olemasoleva rand, kohalik supelrand, kogukonna supel- !( !( Uuejõe külastustaristu pidev hooldamine rek- rand) ja muu kasutusega puhkerannad. !( Spithami/ reatsiooniperioodil ning amortiseeru- Puhkeranna tüübi määramisel võeti arves- Uuejõe Dirhami sadama nud detailide parandamine ning vaja- se looduslikke eeldusi, võimalikke konf- dusel asendamine. likte ala kasutamisel, puhkeranna kasu- Rooslepa/Dirhami !( »» Ettevõtluse arendamisel puhkeala- tamise intensiivsust ja sihtrühmi. Kõik del lähtutakse omakorda loodushoiu suplemiseks sobivad rannad paiknevad Rooslepa !( printsiibist ning piirkonna kultuuri- ja liivaranna rannatüübi vööndis, muu kasu- loodusväärtustest. tusega puhkerannad on moreenrannad »» Puhkekohtade, telkimisalade ja park- ja kruusa-veeristikrannad. Rannavööndi Elbiku late rajamisel kaitstavatele aladele tüübi ja puhkeranna tüübiga arvestamine !( tuleb arvestada kaitse-eeskirjast ja aitab tasakaalustada kohalike ja puhkajate Roosta !( looduskaitseseadusest tulenevate pii- huvisid. Näiteks on võimalik hajutada ran- rangutega. dade kasutuskoormust erinevate huvide »» Soovitatav on määrata kõik puhkeala- ja vajadustega puhkajate vahel (Lisa 4, de riigimetsad kõrgendatud avaliku joonis 11). Samuti on võimalik paremini huviga metsadeks2 või metsaaladel kavandada randade hooldust vastavalt ka- Supelrannad väljaspool kaitstavaid alasid ning ranna sutusfunktsioonile. !( Avalik supelrand ja kalda piiranguvööndit on soovitatav !( Potentsiaalne avalik supelrand lageraie langi suurus kuni kaks hek- !( Kohalik supelrand tarit ja laius kuni 30 meetrit ning tur- beraie langi suurus kuni viis hektarit. !( Kogukonna supelrand

Rannatüüp Kruusaveeristikurand Liivarand 2 Enamasti asulate lähedal RMK hallatavatel maadel asuvad alad, millel tehtavate töödega Moreenrand kaasneb kõrgendatud avalik huvi. Tasakaalu leidmiseks erinevate huvide vahel tuleb KAH Möllirand aladega seotud huvirühmadele tutvustada RMK planeeritud töid neil aladel.

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 22 0 2 4 6 km 6.3.1.1 AVALIK lejatele nähtavas kohas info suplus- supelrandadeks on Dirhami sadama rand, Soovitused potentsiaalsete avalike vee kvaliteedi ja supluskoha valdaja Peraküla, Keibu. supelrandade kasutamiseks SUPELRAND/ kohta. »» Tuleb tagada supluskoha ohutus, Peraküla rand sobib hästi ujumiseks täis- »» Soovitav on potentsiaalne avalik SUPLUSKOHT soovitatav on paigaldada rannavalve- kasvanutele (rand läheb suhteliselt järsku supelrand tulevikus muuta avalikuks püstakud. sügavaks, lainetus on kohati tugev ja vesi supluskohaks. Avaliku supluskohana »» Soovitav on piiritleda või selgelt tähis- võib olla külm). Peraküla randa jääb RMK määratlemisel kehtivad avaliku sup- Terviseameti andmete kohaselt kuulub tada maismaal ja meres (poidega) eri- Peraküla telkimisala, mis on varustatud lus-koha tingimused. testalal avalike supluskohtade nimistusse neva funktsiooniga tegevused (sup- kaetud lõkkeasemete, katusealuste ja »» Soovitatav on varustada supelrand Roosta supluskoht. Avalikes supluskoh- lemine, lohede lennutamine, veemo- kuivkäimlatega. Parkimiskohti on Perakü- piisaval hulgal käimlate, riietuskabii- tades teostab kohalik omavalitsus sup- tosport, kalapüük jm). la telkimisalal kuni 200 autole. Täienda- nide ja prügikastidega, korrastada lusvee seiret ja kontrollib ranna vastavust »» Soovitav on randa pääsud viidastada. vaid teenuseid Peraküla rannas ei pakuta juurdepääsuteed ja parklad, tähistada määruse nr 74 „Nõuded suplusveele ja »» Soovitatav on pöörata tähelepanu lii- või pakutakse kaootiliselt (küttepuude ja supluskoha ala. supelrannale” nõuetele. Avalike suplus- kumispuudega inimeste liikumisvõi- prügikottide müük, toitlustus). Kommu- »» Peraküla rannas on soovitatav mää- kohtade kohta on veekvaliteedi andmed maluste edendamisele. nikatsioonide ja teenindusega seotud ratleda ja tähistada idapoolne (süga- Terviseameti kodulehel. »» Soovitatav on külastuskorralduse rajatiste ja hoonete rajamine on Peraküla vam) rannaala kalapüügiks sobiva ja kavandamisel arvestada puhkajate ranna aladel keelatud. läänepoolne (veidi laugem) pigem Roosta rand sobib hästi peredele, ratas- soovitud teenustega ja teha koos- suplemiseks sobiva alana. tooli kasutavale inimesele, mugavusi ar- tööd kohalike teenusepakkujatega. Keibu rand sobib hästi ujumiseks lastega »» Potentsiaalses avalikus rannas sup- mastavale puhkajale, samuti aktiivsele peredele, sest rand läheb aeglaselt süga- lusvee seiret ei toimu, ujuda võib puhkajale. Suveperioodil on rannas või- vaks ja vesi soojeneb kiiremini. Keibu ran- omal vastutusel, vastav info on soo- malik võtta lohe- ja purjelauasurfi, aeru- na lähedusse jäävad RMK telkimisalaga vitatav panna rannas paiknevale info- paadi või aerusurfi-laua koolitusi. Roosta 6.3.1.2 POTENTSIAALNE lõkkekohad Keibu I ja Keibu II. Lõkkekoh- tahvlile. rannas on kohvik, kust on võimalus osta tades on kaetud lõkkealused, lauad, kuiv- »» Soovitatav on randa pääsud viidasta- suupisteid ja jooke. Oma teenuseid pa- AVALIK SUPELRAND käimlad ja infotahvlid. Mõlema lõkkekoha da. Supluskohta reklaamitakse koos kub kohe parkla kõrval asuv Roosta Puh- juurde kuulub parkimistasku. Keibu I lõk- konkreetse supluskoha iseloomus- keküla. Potentsiaalsete avalike supelrandadena kekohast on rajatud laudtee mereni. tusega (ligipääsetavus jalgsi/autoga, käsitletakse siin supelrandu, mille puhul madal/järsk sisseminek, teenuste Soovitused avalike supelrandade on tõenäoline, et nende külastatavus Dirhami sadama rand on veel väljaaren- olemasolu, mängulised tegevused kasutamiseks kasvab ja võib tekkida vajadus neid mää- damata, kuid seoses Dirhami sadamasse liivaalal jm) ratleda avaliku supluskohana. Üldpla- planeeritud hotelli ja akvaariumiga vee- »» Soovitav on piiritleda või selgelt tä- »» Enne suplushooaja avamist peab neeringutes on potentsiaalsete avalike keskuse “Meritäht” arendamisega on ka histada maismaal ja meres (poide- supluskoht olema hooldatud ja kor- supelrandade alad reserveeritud suplus- sellel rannal potentsiaal muutuda avali- ga) erineva funktsiooniga tegevused rastatud, varustatud piisaval hulgal koha maa-aladeks ning nende randade kuks rannaks. (suplemine, lohede lennutamine, riietuskabiinide, tualettruumide või läheduses asuvad välja ehitatud ja hool- veemotosport, kalapüük jm). kuivkäimlate ja prügiurnidega. datud külastusobjektid (telkimisalad, lõk- »» Toimub suplusvee nõuetekohane kekohad, puhkekohad, õpperajad, par- seire. Supluskohas peab olema sup- kimisalad). Potentsiaalseteks avalikeks

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 23 6.3.1.3 KOHALIK Soovitused kohalike supelrandade Soovitused kogukonna supelrandade Soovitused muu kasutusega puhke- kasutamiseks kasutamiseks randade kasutamiseks SUPELRAND »» Soovitatav on rand varustada käimla- »» Soovitatav on, et randu korrastaks »» Puhkeotstarbeline kasutus on pea- te, riietuskabiinide ja prügikastidega, kogukond ise ja vajadusel varustaks miselt loodusturism ja üldine rekreat- Kohalike supelrandadena on antud tso- korrastada juurdepääsuteed ja park- ranna käimlate, riietuskabiinide, prügi- sioon. neeringus käsitletud supelrandu, mis on lad, tähistada supluskoha ala. kastide ning veeohutuspüstakutega. »» Vastavalt piirkonna potentsiaalile on peamiselt kasutusel piirkonna elanike »» Suplusvee seiret ei toimu, ujumine »» Ujumine toimub omal vastutusel, soovitatav planeerida ranna puhke- poolt. Kohalikud rannad sobivad lühi- toimub omal vastutusel, vastav info suplusvee seiret ei toimu. väärtuse kasutamiseks vajalikud ra- ajaliseks rannapuhkuseks (ujumiseks, tuleks kirjutada rannas olevale info- »» Randa pääse pole vaja viidastada ja jatised – parklad, käimlad, juurdepää- suplemiseks ja päevitamiseks), kuna ko- tahvlile. randu pole tarvis reklaamida suplus- suteed, infotahvlid jne. halike randade ümbruses puuduvad väl- »» Randa pääse ei ole vaja viidastada ja kohtadena. »» Suplemisest tingitud piiranguid jaehitatud lõkkekohad ja telkimisalad (va randu pole tarvis supluskohtadena »» Vältida tuleb rannaala kasutusele võt- veesõidukitele ei ole soovitatav keh- Uuejõe ääres). Kohalike supelrandadena reklaamida. mist muul otstarbel. testata, küll aga võib veesõidukitele on antud tsoneeringus käsitletud Elbiku, »» Soovitatav on reguleerida maastiku- »» Soovitatav on tagada juurdepääs ran- piiranguid kehtestada kui looduskait- Rooslepa, Rooslepa/Dirhami,Spithami, sõidukitega liiklemist. nale jalgsi mõistlikult kauguselt. selised või muud huvid seda nõua- Spithami/Uuejõe, Uuejõe, Metskonna ja »» Soovitav on piiritleda või selgelt tähis- vad. Lepaaugu randu. tada maismaal ja meres (poidega) eri- »» Olulisemad linnuvaatluskohad on neva funktsiooniga tegevused (sup- 9.3.1.5 MUU KASU- soovitatav tähistada ja varustada info- Metskonna rand on väga hästi ligipää- lemine, lohede lennutamine, veemo- tahvlitega. setav. Randa viib laudtee. Ranna juurde tosport, kalapüük jm). TUSEGA PUHKERAND kuulub parkimisala, käimla, pink ja infotahvel. Lepaaugu on väiksema kasutuse- 6.3.2 PUHKEMAJAN- ga kaunis liivarand. Läheduses asub RMK Muu kasutusega puhkerannana on antud tsoneeringus käsitletud moreen- parkimisplats ja Lepaaugu lõkkekoht, kus 6.3.1.4 KOGUKONNA randu, kruusa-veeristikurandu või liiva- DUSLIKE ARENDUS- on lõkkealused, käimla, pinklauad, puur- SUPELRAND randade kiviseid rannikulõike, mis on kaev ja infotahvel. Uuejõe ranna eeli- ALADE TSOON vähem sobivad suplemiseks. Muu kasu- seks on privaatsus ja omapäraks Uuejõe tusega rannad sobivad looduses liikumi- Kogukonna supelrannana käsitletakse rändav suue. Ranna lähedusse jääb kaks seks, geoturismi ja militaarturismi harr- Tsooni eesmärk on luua piirkonda RMK telkimisalaga lõkkekohta. Uuejõe antud tsoneeringus supelrandu, mis on astamiseks, linnuvaatlusteks jms. Tooma- puhkemajanduse arengu tuumikalad, renoveeritud lõkkekohas on katusealune peamiselt lähiala kogukonna kasutuses. ninal on võimalik näha rändrah-nude seas mis toetavad kogu piirkonna puhke- pinklaud, kaetud lõkkekoht, infotahvel, Kogukonna supelrandade peamisteks haruldasi Neugrundi meteo-riidikaatri majanduslikku arendamist, soodusta- vaatetorn ja parkimiskohad. Uuejõe sau- kasutajateks on lähiala elanikud. Nime- tekkega seotud gneissbretšarahnusid. vad puhkealade kasutamist ning pa- na lõkkekohas on kaetud lõkkealused, tatud supluskohad ei vaja olulisel määral Muu kasutusega puhkerannas paiknevad randavad tööhõivet. pinklaud ja infotahvel ning parkla. taristut, peamine on ala korrashoid kogu- mitmed militaarobjektid, mida Nõukogude konna enda poolt. Kogukonna supelran- ajal ühendas omavahel enamasti esimese Puhkemajanduse arendusalade tsooni nana käsitletakse antud tsoneeringus rannavalli taga kulgev hooldatud piiririba. rajatakse kontsentreeritult puhkemajan- Kännualuse ja Ranna randu. duseks vajalikud hooned ja rajatised ning

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 24 muu teenindav infrastruktuur. Puhkema- arendusaladel soovitatav. sadam, Aulepa tuulepark, Vanaküla tuule- 6.3.4 TRADITSIOONI- janduslike arendusalade tsooni võib jääda »» Soovitatav on kavandada maastiku- park, endine Ristinina karjäär ja kaks Tuksi üksikuid elamuid. Puhkemajanduse aren- hooldust ja vajadusel piirata roo levi- liivakarjääri aktiivse reservvaru plokki. LISE ASUSTUSE dusalasid on testalal kaheksa: Roosta kut. puhkeküla, Dirhami sadama ümbrusse »» Mereturismi arenguks on vajalik koha- Soovitused sadama- ja tootmisalade ALADE TSOON puhkemajanduse arendamiseks planeeri- liku ettevõtluse arendamine ja koos- tsooni kasutamiseks tud ala, Kibuvitsa laagri- ja puhkekeskus, töö erinevate valdkondade vahel Tsooni eesmärk on säilitada kohalikku RMK külastuskeskus ja Põlluotsa talu- (kalandus ja mereturism, loodustu- »» Eelistatud on rannale iseloomulik väi- miljööd ja kultuuripärandit, tõsta koha- muuseumi ümbruses Peraküla keskuses, rism, loodus- ja kultuuriväärtuste säi- ketööstus, soovitatav on kasutada liku elukeskkonna ja puhkepiirkonna Tuksi spordibaasi ümbrus ja planeerita- litamine ning eksponeerimine jne). maksimaalselt olemasolevaid ehitisi, väärtust ning toetada rannarootsi pä- vad puhkemajanduse arendusalad Hara »» Soovitatav on koondada suuremad vajadusel neid rekonstrueerides ja randit. ja Nõva sadamates. avalikud üritused puhkemajanduse edasi arendades. arendusaladele. »» Soovitatav on sadama- ja tootmisalad Traditsioonilise asustuse alade tsoon Soovitused puhkemajanduslike aren- määrata detailplaneeringu kohutusega moodustub hästipüsinud asustusstruk- dusalade tsooni kasutamiseks aladeks. tuuriga aladest, kus majapidamised asu- »» Soovitatav on sadama- ja tootmisala- 6.3.3. SADAMA- JA vad peamiselt vanadel talukohtadel, on »» Soovitatav on puhkemajanduslikud dele hoonete püstitamisel arvestada ümbritsetud väiksemate põllumajandus- arendusalad määrata detailplaneerin- üleujutusriskiga. TOOTMISALADE like ning pool-looduslike aladega ning gu kohutusega aladeks. »» Sadamate arendamisel on soovitatav moodustavad kompaktseid asumeid. »» Ehitiste planeerimisel tuleb arvesta- TSOON arvestada rannakalapüügi ja meretu- Suuremad lagedad põllumassiivid on da üleujutusriskiga. rismi vajadustega ning tagada vajalik tsoneeritud põllumajandusalade tsooni. »» Hoonete rajamisel tuleks lähtuda mil- Tsooni eesmärk on kasutada kohalikke taristu erinevatele sadama kasutaja- Traditsioonilise asustuse alad on Hara kü- jöösse sobivusest ning arvestada ka loodusressursse ja parandada tööhõi- tele. las, Rooslepa külas, Rannakülas, Keibus, mere poolt vaadates avanevaid vaa- vet ning võimalikult väikese koormu- »» Vajadusel võib tsoonis kaaluda kalda- Riguldis, Vanakülas, Spithamis, Perakülas teid. Vältida tuleks suuremahuliste sega keskkonnale arendada kohalikku joone muutmist ja süvendustöid vas- ja Nõval. (kõrgete) üksikhoonete planeerimist. tootmist. tavalt õigusaktidele. »» Tsooni võib vajadusel rajada puhke- »» Alade arendamisel tuleb arvestada Soovitused traditsioonilise asustuse otstarbelisi lautrikohti, randumiskohti Tsooni kuuluvad tööstuse, sadamate, mõjuga naabruses asuvatele alade- alade tsooni kasutamiseks ja paadisildu ning nende rajamiseks tuulegeneraatorite, maavarade kaevanda- le, et mitte kahjustada kõrvalasuvate taotleda luba ehituskeeluvööndi vähen- mise jt tootmisalade ja neid teenindavate alade kasutust ja loodusväärtusi. »» Soovitatav on uute elamukohtade damiseks, kaldajoone muutmiseks infrastruktuuride ehitamiseks ettenähtud »» Kalapüük ja suplemine ei ole sadama- planeerimisel lähtuda ajaloolisest ning süvendustöödeks vastavalt keh- maa-alad ning nende mõjualad. Sada- ja tootmisaladel soovitatavad. asustusstruktuurist (vt ptk 3,1). Eelis- tivale seadusandlusele. Soovitav on maaladel on tegemist tehisrandadega ja »» Soovitav on suurendada sadamate tatud on kohalikud ehitusmaterjalid ja siiski mitte rannajoont oluliselt ümber nende lähiümbrusega. Tsooni kuuluvad rolli ürituste, kalalaatade, meretee- piirkondliku traditsiooni järgimine ehi- kujundada, tehisrandade rajamine olemasolevad ja tootmise arendamiseks maliste festivalide jm korraldamisel. tiste proportsioonidel ja paigutusel. vähendab ala puhkemajanduslikku sobilikud alad. Sadama-ja tootmisalade »» Soovitatav on ajalooline hoonestus väärtust. tsooni kuulub testalalal kaheksa ala: Hara säilitada ja renoveerida võimalikult »» Kalapüük ei ole puhkemajanduslikel sadam, Dirhami sadama keskosa, Nõva

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 25 algupärasel kujul ning hoonestuse davate infrastruktuuride rajamiseks ette- Tsooni kuuluvad tootmistalud ja põllu- »» Kalapüüki ei ole soovitatav piirata. välisilmes välja tuua rannarootsi ise- nähtud maa-alad. Asustuse arendusalade majanduslikuks tegevuseks ettenähtud »» Alale jäävate elamukohtade puhul loomulikke jooni. määratlemisel on arvestatud üleujutuso- alad (põllumassiivid, heinamaad, karja- on soovitatav lähtuda traditsioonilise »» Uute õuealade kavandamisel on soo- huga. Olulisemad asustuse arendusalad maad) koos vajalike hoonete, rajatiste ja asustuse alade tsoonile antud soovi- vitatav arvestada üleujutusohuga. asuvad Dirhami läheduses ja Elbikul, Spit- infrastruktuuriga. Tsooni jäävad üksikuid tustest va põllumajandusliku tootmi- »» Soovitatav on säilitada avatud põllu- hami, Riguldi piirkonnas ja väiksemad elamud. Lisaks põldudele ja kultuurrohu- sega seotud hoonete puhul. majanduslikke kõlvikuid ja kavanda- alad ka Rooslepas, Rannakülas, Ristina- maadele kuuluvad põllumajandusalade da kasutusest välja jäänud aladele nal ja Haral. tsooni ka rannaäärsed poollooduslikud maastikuhooldust ning vajadusel roo rohumaad. Põllumajandusalade tsooni 6.3.7 LOODUSALADE lõikamist. Soovitused asustuse arendusalade kuuluvad ka möllirannad, kus on madalad, »» Traditsioonilise asustuse aladele on tsooni kasutamiseks paguveega paljanduvad ja roostuvad me- TSOON soovitatav mitte rajada tuulegeneraa- reosad, kus rannakarjamaadel olev kari lii- toreid ega teisi suuremahulisi ehitisi, »» Soovitatav on asustuse arendusalad gub vees ja hoiab nii veepiiri kui madalad süvendada, kaadata, muuta kalda- määrata detailplaneeringu kohustuse- lombid avatuna (madala taimestikuga). Tsooni eesmärk on ala loodusväärtuste joont (va planeeringutes ette nähtud ga aladeks ja planeerida elamute alad Suurimad rannaäärsed poollooduslikud säilimine ja keskkonnasõbralik kasu- lautrikohtade korrastamisel). koos teenindava infrastruktuuriga. rohumaad asuvad Riguldi lähedal ja Haral. tamine. »» Kalapüüki ei ole soovitatav piirata. »» Asustuse arendusalade planeerimi- »» Igal rannaga piirneval traditsioonilise sel tuleks lähtuda maastikust ja ole- Soovitused põllumajandusalade tsoo- Loodusalade tsooni kuuluvad kaitstavad asustuse alal peaks olema seotud masolevast hoonestusest, vältida ni kasutamiseks. alad (va puhkemajanduslike rajatistega avalikult kasutatav ja ligipääsetav tuleks liigset reeglipärasust ja põllu- alad, mis jäävad puhkealade tsooni), loo- lautrikoht. ning metsamaade täisehitamist. »» Eelistatud tegevus on põllumajan- dusdirektiivi (Nõukogu Direktiiv 92/43/ »» Soovitatav minimaalne kruntide suu- dustootmine. EMÜ) I lisa elupaigatüübid ja teised loo- rus on 1,5 ha, olemasolevatel tihe- »» Soovitatav on regulaarselt hooldada duslikult säilitatavad alad (metsad, mär- 6.3.5 ASUSTUSE asustusaladel ka väiksem, krundi kuivendusobjekte galad jne). Loodusalad on kompaktsed suurus täpsustatakse planeeringuga. »» Soovitatav on põllumaid mitte krun- alad, kus metsa sisse võivad jääda ka ük- ARENDUSALADE tida, vältida põllu-ja rohumaade met- sikud elamud. sastamist ja metsastumist. TSOON Soovitused loodusalade tsooni kasu- 6.3.6 PÕLLUMAJAN- »» Poollooduslikud kooslused on soovitatav taastada ja neid hooldada, soo- tamiseks Tsooni eesmärk on luua täiendavaid DUSALADE TSOON dustatud on roo varumine ja maastike hooldamine. »» Loodusaladel tuleks eelistada tege- võimalusi elamuehituseks kohalikule vusi, mis aitavad kaasa ala loodus- kogukonnale ning kasutada piirkonna »» Soovitatav on põllumajandusaladele Tsooni eesmärk on soodustada kesk- mitte planeerida tuulegeneraatoreid väärtuste säilimisele. Kaitstavatel ala- puhkemajanduslikku potentsiaali su- konnasõbralikku põllumajandustoot- del lähtutakse ala kaitse-eeskirjast, vituspiirkondade arendamise kaudu. ega teisi suuremahulisi ehitisi (va mist, mis aitab säilitada rannaaladele põllumajandustootmisega seotud kaitsekorralduskavast ja looduskait- iseloomulikke maastikke ja kooslusi hooned), kaadata, muuta kaldajoont seseadusest. Asustuse arendusalad on üldplaneeringu- ning aitab tagada tööhõive. »» Väljaspool kaitsealasid toimuv metsa- tega elamute ehitamiseks ja neid teenin- va planeeringutes ette nähtud lautrikohtade korrastamisel. de majandamine ei tohiks kahjustada

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 26 naabruses olevate puhkealade, tra- Soovitused mere üldise kasutuse Soovitused mere elupaikade sihtkasu- 6.3.9.3 MERE VEES- ditsiooniliste asustusalade ja teiste tsooni kasutamiseks tuse tsooni kasutamiseks loodusalade väärtust. Uuendusraie- PORDI SIHTKASUTUSE tele võiks eelistada metsa majanda- »» Lubatud kõik inimtegevused v.a. need »» Keelatud on kaadamine, süvendami- mist püsimetsana. Väljaspoole KAH mis on seadusega keelatud või mille ne ja ehitamine. TSOON metsasid jäävate metsade puhul teostamiseks puudub vajalik luba. »» Teatud elupaikade puhul tuleks soo- tuleks lageraie kavandamisel eelista- dustada roo lõikamist (vt Lisa 6). Tsooni määratlemise eesmärk on luua da väikesi (kuni 2 ha) looduslikke piir- ohutuks veespordiks eraldatud alad. jooni järgivaid lanke. 6.3.9 MERE SIHTKA- »» Loodusaladel tuleks vältida uute kui- 6.3.9.2 MERE VEE- Tsooni kuuluvad veespordiks reservee- vendussüsteemide rajamist, maa krun- SUTUSE TSOON ritavad alad Roosta, Spithami, Dirhami, timist ja maavarade kaevandamist. LIIKLUSE SIHTKASU- Nõva sadama lähedal. »» Loodusaladele jäävaid poollooduslik- Mere sihtkasutuse tsoon on mereala, ke kooslusi võib taastada ja hooldada. TUSE TSOON Soovitused mere veespordi sihtkasu- mis on loodud kindla eesmärgi saavuta- »» Loodusaladele jäävate elamukohta- tuse tsooni kasutamiseks de puhul on soovitatav lähtuda tra- miseks ning mille muud kasutamisvõima- lused on selle eesmärgi täitmise nimel Tsooni eesmärk on tagada veesõidu- ditsioonilise asustuse alade tsoonile »» Soovitatav on mitte püstitada ehitisi piiratud. Piirangud erinevatele tegevustele kite turvaline liiklemine ja sadamate antud soovitustest. Uusi elamuid on ega rajada vesiviljelusalasid on suuremad, kui mere üldise kasutuse arendamine. soovitatav tsooni mitte planeerida. »» Vältida tuleb nõuetekohaselt märgis- tsoonis. »» Soovitatav on loodusaladele mitte Veeliiklusalad asuvad sadamate lähikon- tatud kalapüügivahendite kahjusta- planeerida tuulegeneraatoreid ega nas, kus merekasutuses on eelistatud mist. teisi suuremahulisi ehitisi, süvenda- 6.3.9.1 MERE ELU- tegevuseks veeliiklus. Veeliiklusalad da, muuta kaldajoont va planeeringu- moodustavad jätku sadama ja tootmisala- tes ette nähtud lautrikohtade korras- PAIKADE SIHTKASU- dele. Dirhami sadama juures on Veetee- 6.3.9.4 MERE KAA- tamisel. TUSE TSOON de Ameti poolt määratud laevatee. Teiste sadamate juures laevateid määratud ei DAMISE SIHTKASU- Tsooni eesmärk on tagada loodusdi- ole. TUSE TSOON 6.3.8 MERE ÜLDISE rektiivi I lisas nimetatud mereelupai- gatüüpide säilimine. Soovitused mere veeliikluse sihtkasu- KASUTUSE TSOON tuse tsooni kasutamiseks Tsooni eesmärk on võimaldada mere süvendamisel tekkinud merepõhjamater- Tsoon on moodustatud loodusdirektiivi jali teisaldada. Merealade üldise kasutuse tsooni kuu- I lisa mereelupaigatüüpide ja II lisas nime- »» Lubatud on veesõidukite liiklemine »» Vajadusel ja vastavalt õigusaktidele luvad merealad, kus on lubatud kõik tatud liikide elupaikade ja Linnudirektiivi Testalal kuulub mere kaadamise sihtkasu- inimtegevused va. Need, mis on sea- I lisa liikide ja rändlinnuliikide kaitseks tuleb alal teha süvendustöid »» Soovitatavad ei ole kalapüük kutseli- tuse tsooni Dirhami sadama kaadamisala dusega keelatud või mille teostami- merealal, kui nimetatud elupaikade kaitse ja Hara sadama kaadamisala. Edaspidi seks puudub vajalik luba. ei nõua muude mere kasutusviiside täie- se kalapüügi vahenditega, kaadamine, vesiviljelus ja veesport. võib osutuda vajalikuks planeerida kaada- likku keelamist (sh nt laevatamist). misala ka Nõva sadama tarbeks.

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 27 Soovitused mere kaadamise sihtkasu- 6.3.10 JUURDEPÄÄS »» Soovitatav on alustada maaomanike- tuse tsooni kasutamiseks ga läbirääkimisi juurdepääsude osas 7 KOKKUVÕTE RANNALE JA MERELE lautriteni, milleni ligipääsud on sule- »» Kaadamine peab toimuma vastavalt tud näiteks Luksi ja Riguldi. Käesolev tsoneering on välja töötatud kehtivatele õigusaktidele. »» Soovitav on kaaluda Peraküla randa Hara-Ristinina vahelise rannikuala arengu »» Soovitatav on kaadamisaladel vältida Juurdepääsudena rannale on käsitletud teise juurdepääsutee (kasutades tee soodustamiseks. Tulenevalt liivarandade ehitustegevust, vesiviljelust ja süven- avalikus kasutuses olevaid sõiduteid, mis asukohana olemasolevaid tuletõkke- suurest osakaalust on piirkonnas suur damist. peavad jääma avalikku kasutusse; samu- ribasid), Peraküla randa merepääs- osakaal puhkealadel ning puhkemajandu- ti puhkealade metsateid ja matkaradasid tele juurdepääsu ja merepääste slipi se sh meretursimi arendamine piirkonna jalgsi- ja jalgrattateid, samuti ligipääse rajamist Vaisi lossimiskohta. peamine majanduslik võimalus. Suur on 6.3.9.5 MERE lautrikohtadele ja merepääste ligipääse. ka loodusalade osakaal, sest maakerke järel kujunenud väheviljakad mullad ala MILITAARSE SIHTKA- Soovitused juurdepääsudele põhjaosas on ajalooliselt jäänud metsa- maaks. Et testala hõlmab vaid rannalähe- SUTUSE TSOON »» Avalikus kasutuses olevad teed pea- dasi alasid, siis on metsamajandamisel vad jääma avalikult kasutatavateks. otstarbekas keskenduda eelkõige alade Vajadusel tuleb maa omanikega kok- Tsooni määratlemise eesmärk on puhkeväärtuse säilitamisele, mitte inten- ku leppida juurdepääsude kasutustin- reserveerida ala piiratud ajal toimuva- siivsele majandamisele. Ala lõunaosas on gimused. teks laskeharjutusteks. rohkem põllumajandusalasid. Tsoneerin- »» Lautrikohad tuleks hoida avalikult ka- gu koostamisel on püütud leida tasakaalu sutatavatena. Mere militaarse sihtkasutuse tsooni puhul arenguvõimaluste ja ala puhkeväärtuste »» Soovitatav on tagada juurdepääsu- on testalal tegemist riigikaitsega seotud vahel. Seetõttu on eristatud puhkealad ja teede avatus ja läbitavus üldkasuta- laskeharjutuste ohutustsooniga, kuhu on puhkemajanduse arendusalad ning tradit- tavatesse lautrikohtadesse viivate juurdepääs keelatud laskeharjutuste ajal. sioonilise asutuse alad ja asutuse aren- teede puhul. Tsooni kuuluvad Ristinina ja Liivase har- dusalad. Arendustegevus on soodusta- »» Lautrikohtade täpne asukoht rannal jutusalad tud ka sadama- ja tootmisaladel. on soovitatav tähistada. »» Soovitatav on määrata ja tähistada Soovitused mere militaarse sihtkasu- Mereala tsoneerimisel piirkonnas puudus kohad vee mootorsõidukitele (jetid, tuse tsooni kasutamiseks vajadus merekasutuse oluliseks piirami- skuutrid, mootorpaadid) merele miseks. Piirkonna meri on oluline rannapüügi nekuks. Lisaks sadamatele (Dirhami, »» Laskeharjutuste ajal on laskeharju- piirkond ning seetõttu ei ole otstarbekas Hara, Nõva) võiksid juurdepääsuko- tuste ohutsoon suletud. kehtestada olulisi piiranguid kalapüügile, had olla lautrikohtadest, mis on ligi- »» Soovitatav on militaarse sihtkasutuse va sadamatega seotud aladel, kus võib pääsetavad autoga. tsooni mitte rajada tuulegeneraato- tekkida konflikt veeliiklusega. »» Soovitatav on hooldada metsaalade reid ega vesiviljelusalasid avalikult kasutatavaid radasid ja teid Tsoneeringus kasutatud põhimõtteid ja ning puhkealadele liikumiseks rajada metoodikat sobib kasutada ka teiste ran- kergliiklusteid. nikualade tsoneerimisel.

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 28 KASUTATUD KIRJANDUS

Aman. V. 2017. Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade. Argo. 632 lk. Arjakas, K. 2011. Rannarootslased Eestis. Rannarootslaste eest võitleja Hans Pohl (1876–- 1930). http://www.koolitaja.ee/wp-content/uploads/2011/09/Rannarootslased.pdf Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Aulepa tuulepargi teemaplaneering. 2007. EELIS. 2018. Natura loodus- ja linnualad ning elupaigad. Eesti 2030+. 2010. Üleriigiline planeering. https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering Eesti statistika. 2018. Rahvaloendus 2011. https://www.stat.ee/10593 Eesti Sõna, 1943. nr. 203, 4 september. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestisona19430904.2.28 ETAK. 2018. Eesti topograafia andmekogu. Nõukogu Direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. 21. mai 1992. EÜT L 206 Nõukogu Direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta. 2. aprill 1979. EÜT L 103 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2014/89/EL millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik. 23. juuli 2014. ELT L 257 Gustavson, H. 1993. Merekindlused Eestis 1913 – 1940. Olion. Helcom. 1994. http://www.helcom.fi/helcom-at-work/recommendations Hendrikson & Ko. 2009. Merealade ruumilise planeerimise metoodika. http://hendrikson.ee/wp-content/uploads/2016/03/Merealade_planeerimise_metoodika.pdf Hendrikson & Ko. 2015. Mereala ruumilise planeerimise metoodika. https://coastalandmaritime.files.wordpress.com/2015/07/mrp-metoodika_lc3b5plik.pdf Hiiu maakonna merealade planeering. 2016. http://www.maavalitsus.ee/hiiu-maakonnaga-piirneva-mereala-maakonnaplaneering Kaitsejõudude perspektiivsete, merele orienteeritud, harjutusalade arenguprogrammi (ÕSMAAP) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. 2009. TTÜ Meresüsteemide instituut. http://www.kmin.ee/sites/default/files/sisulehed/harjutusvaljad/osmaap/strateegilise_hindamise_aruanne.pdf Keibu küla. 2018. Risti kihelkonna ajalooalbum. http://ajalooalbum.edicy.co/tooted/keibu-kula Kultuurimälestiste riiklik register. 2018. https://register.muinas.ee/public.php Loodusega koos. 2018. https://loodusegakoos.ee/ Lääne maakonnaplaneering 2030+. 2018. Planeeringulahendus. http://www.maavalitsus.ee/laane-maakonnaplaneering Läänemaa Rannakalanduse Selts. 2015. Läänemaa kalanduspiirkonna tegevusstrateegia 2015–2025 http://www.lrs.ee/files/LAANEMAA%20KALANDUSPIIRKONNA%20TEGEVUSSTRATEEGIA%202015%20-%202025.pdf Lääne-Nigula valla koduleht. 2018. https://www.laanenigula.ee Maa-amet. 2018 a. Mullastiku kaardirakendus. Maaamet. 2018 b. Ajaloolised kaardid. Maa-amet. 2018 c. Kultuurimälestised. Maa-amet. 2018 d. Maardlad. Maaeluministeerium. 2018. https://www.agri.ee/

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 29 Metsaregister. 2018. Metsaeraldised. Kõrgendatud avaliku huviga metsad. Mõisaportaal. 2018. www.mois.ee Mäemets, A. 1977. Eesti järved ja nende kaitse. 264 lk. Möller, T. 2011. Väinamere mere-elupaigad ja põhjaelustik. LIFE projekti “Marine Protected Areas in the Eastern Baltic Sea” raames koostatud juhendmaterjal. TÜ Eesti Mereinstituut. http://www.balticseaportal.net/media/upload/File/Deliverables/MP%20Vainamere/Annex2_benthos_assessment.pdf Noarootsi valla arengukava. 2016. Noarootsi valla arengukava aastateks 2017 -2024. Avaldamismärge: RT IV, 02.09.2016, 17. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/9201/6017/m69_arengukava.pdf# Noarootsi valla elamualade teemaplaneering 2009. https://www.laanenigula.ee/teemaplaneeringud Noarootsi valla miljööväärtuslike alade teemaplaneering 2007. https://www.laanenigula.ee/teemaplaneeringud Noarootsi valla rannaalade teemaplaneering 2006. https://www.laanenigula.ee/teemaplaneeringud Noarootsi valla üldplaneering. 2003. https://www.laanenigula.ee/uldplaneering Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava. 2018. Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027. Kinnita- tud Keskkonnaameti peadirektori 13.06.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/8. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/novalka_kkk_2018_2027.pdf Nõva Püha Olevi kirik. 2018. http://nova.eelk.ee/ajalugu/ajalugu/ Nõva sadama piirkonna detailplaneering. 2016. https://www.laanenigula.ee/nova1 Nõva valla arengukava. 2016. Nõva valla arengukava aastateks 2017-2023. Avaldamismärge:RT IV, 25.10.2016, 11. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4251/0201/6011/arengukava.pdf# Nõva valla üldplaneering. 2011. https://www.laanenigula.ee/uldplaneering Orviku, K., 1993. Nüüdisrandla. Rmt.: Lutt, J. & Raukas, A. (toim.) Eesti Šelfi Geoloogia. Eesti Geoloogia Selts. Tallinn. Padise valla arengukava. 2013. Padise valla arengukava aastateks 2013 – 2025. RT IV, 12.03.2013, 20 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4120/3201/3020/Padise%20valla%20arengukava%20aastateks%202013-2025.pdf# Padise valla üldplaneering. 2002. http://laaneharju.ee/docments/17842239/19511302/Padise+valla+%C3%BCldplaneering+2002.pdf/a907c6f6-d19d-4d29-9a73- ad27a0bc21ae Palginõmm, V. 2004. Saare maakonna rannaala tsoneering 2003-2004. Perens, H., Kala, E. 2007. Paekivi - Eesti rahvuskivi. MTÜ GEOGuide Baltoscandia.Tallinn. http://www.gi.ee/geoturism/Paekivi_EST_062011_100dpiS.pdf Pikkor, T. 2007. Rooslepa kabel on nüüd pühitsetud jumalakojaks, Eesti Kirik 15. august 2007 Nr 30. http://www.eestikirik.ee/rooslepa-kabel-on-nuud-puhitsetud-jumalakojaks/ Pirrus, E. 2009. Eestimaa suured kivid. Suurte rändrahnude lugu. TTÜ Geoloogia Instituut, Tallinn. http://www.gi.ee/rahnud/rahnud.pdf PRIA. 2018. Taotletud põllud. Pärandkultuur metsas. 2005. Pärandkultuur metsas. Nõva puhkeala. RMK https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14031 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. 2017. Hendrikson & Ko. Pärnu Maavalitsus. Kätte- saadav https://www.maavalitsus.ee/143 Rahandusministeerium. 2018. Mereala planeerimine. https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud Recommendation of the European Parliament and of the Council 2002/413/EC concerning the implementation of Integrated Coastal Zone Management in Europe. 30 May 2002. Official Journal L 148. Rußwurm, C. 2015. Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus. Eestirootsi Akadeemia. 789 lk.

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 30 Suuroja, K.,Suuroja, M. 2005. Eesti 101 loodusimet. GeoTrail KS. Tihase, K. 2007. Eesti talurahvaarhitektuur, 388 lk. Tuuleenergia Assotsiatsioon. 2018. http://www.tuuleenergia.ee/about/statistika/olemasolev/ Vabariigi Valitsus. 2018. https://www.valitsus.ee/et/vabariigi-valitsuse-algatatud-eriplaneeringud Veersalu, T., Kabin, V., Roose, A., Sepp, K. 2012. Lahemaa rahvuspargi rannikuala tsoneering.

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 31 LISA 1 RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA KOOSTAMISE AJAKAVA

juuni 2017 ajakava arutelud august 2017 välitööd ja kohtumised huvigruppidega 08.01.2018 tehnilise hindamise koosolek märts-aprill 2018 välitööd ja kohtumised huvigruppidega 20.04.2018 avalik arutelu juuni 2018 ettepanekute läbivaatamine, täiendamine juuli 2018 välitööd ja kohtumised huvigruppidega juuni-september 2018 ettepanekute läbivaatamine, kava ja tsoneeringu täiendamine oktoober 2018 kava ja tsoneeringu vormistamine

LISA 2 KASUTATUD RUUMIANDMED

Testala valikul*, tsoonide määratlemisel** ning nii testala valikul kui ka tsoonide määratlemisel*** kasutatud kaardi- kihid:

»» EELIS, 2018 (Kaitsealad***, hoiualad***, rahvusvahelised kaitsealad (Ramsar*, IBA*, Helcom*), Natura loodus-* ja linnualad* ning elupaigad***, I, II ja III kaitsekategooria liikide elupaigad ja kasvukohad***, pärandkultuuri objektid***, muinsuskaitse objektid***) »» Maa-amet, 2018 (ETAK***, põhikaart***, katastrikaart**, mullakaart**, maardlad***, ajaloolised kaardid** (Vers- tane kaart (1894-1922), Eesti Topograafiline kaart (1923-1935), NL Topokaardid 1960-1989)) »» Metsaregister, 2018 (Metsaeraldised**, KAH metsad**) »» PRIA, 2018 (Taotletud põllud**) »» Statistikaamet, 2018 (Rahvastiku andmed*, ettevõtete andmed*) »» Veeteede Amet, 2018 (Laevateed**, kaadamisalad**, militaaralad**, vrakid***) »» Aulepa tuulepargi teemaplaneering 2007** »» Eesti 2030+. 2010. Üleriigiline planeering (Rohevõrgustik)*** »» Lääne maakonna planeering 2030+ kaardid 2018 (Väärtuslik põllumaa)*** »» Maaelu ministeerium, 2018 (Lossimiskohad**) »» Merealade planeeringu seminaril koostatud kaardid (2017)** »» Noarootsi valla elamualade teemaplaneering 2009** »» Noarootsi valla miljööväärtuslike alade teemaplaneering 2007** »» Noarootsi valla rannaalade teemaplaneering 2006** »» Noarootsi valla üldplaneering, 2003** »» Nõva valla üldplaneering, 2011** »» Padise valla üldplaneering 2002**

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 32 LISA 3 NATURA ELUPAIGAD TESTALA

Elupaigatüübi pindala Elupaiga tüüp kood ha 1110 Mereveega üle ujutatud liivamadalad 1611,9 1140 Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud 21,9 1150* Rannikulõukad 49,1 1160 Laiad madalad abajad ja lahed 14,2 1170 Karid 3,3 1210 Üheaastase taimestuga esmased rannavallid 17,1 1220 Püsi-rohttaimestuga kivirannad 7,6 1620 Läänemere kesk- ja põhjaosa väikesaared ning laiud 20,2 1630* Läänemere kesk- ja põhjaosa rannaniidud 59,2 1640 Läänemere kesk- ja põhjaosa püsi-rohttaimestuga liivarannad 75,0 2130* Rohttaimedega kinnistunud rannikuluited (hallid luited) 43,1 2140* Leostunud kinnistunud luited hariliku kukemarjaga (Empetrum nigrum) 20,0 2180 Atlantilise, kontinentaalse ning boreaalse piirkonna metsastunud luited 327,9 2190 Luidetevahelised niisked tuulekandenõod 29,8 2320 Kanarbiku (Calluna) ja hariliku kukemarjaga (Empetrum nigrum) kuivad liivanõmmed 2,0 2330 Hõberohu (Corynephorus) ja kasteheina (Agrostis) liikidega avatud luiterohumaad 11,3 sisemaal 3140 Bentiliste mändvetikakooslustega (Chara spp.) kalgiveelised vähe- kuni kesktoitelised 34,0 veekogud 3260 Tasandikel ja mäestike jalameil voolavad jõed Ranunculion fluitantis- ja Callitricho- 2,7 Batrachion-kooslustega 4030 Euroopa kuivad nõmmed 4,1 5130 Hariliku kadaka (Juniperus communis) kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga 12,2 rohumaadel 6210* Festuco-Brometalia-kooslustega poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud 32,2 karbonaatsel mullal (* olulised käpaliste kasvukohad) Elupaigatüübi pindala Elupaiga tüüp kood ha 6270* Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad 30,4 6280* Põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud 22,5 6410 Sinihelmikaniidud (Molinion caerulea-kooslused) karbonaatsel või turvastunud mullal 1,6 või savikatel mudasetetel 6430 Niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasandikel ja mäestikes alpiinse vööndini 16,3 6530* Fennoskandia puisniidud 1,3 7140 Siirdesood ja õõtsiksood 25,2 7210* Lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) ja raudtarnakooslustega (Caricion davallianae) 143,5 karbonaatsed madalsood 7230 Aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood 256,5 9010* Läänetaiga 550,2 9050 Hariliku kuusega (Picea abies) rohunditerikkad Fennoskandia metsad 12,8 9070 Fennoskandia puiskarjamaad 0,5 9080* Fennoskandia madalsoo- ja lodumetsad 48,1 91D0* Siirdesoo- ja rabametsad 11,1 91E0* Sanglepa (Alnus glutinosa) ja hariliku saarega (Fraxinus excelsior) lammimetsad (Al- 1,5 no-Padion-, Alnion incanae-, Salicion albae-kooslused)

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 33 LISA 4 RANNAVÖÖNDITÜÜPIDE SOBIVUSTABEL Tabel näitab, millised tegevused sobivad mingi kindla rannavöönditüübiga.

Rannavööndi tüüp Pankrand Moreenrand Kruusa- Liivarand Möllirand Tehisrand veeristik- rand

Kasutusala

Veeliiklus Sadamad ------+ Lautrid -- + + - + -- Jetid - - + ++ + -- Tuuleenergeetika ++ - - - - +/- Koosluste ja liikide kaitse + + + + + - Kultuuriväärtuste kaitse + + + + + + Turism

Matkamine ++ ++ ++ + + - Autoturism, + + + +/- - ++ karavanid Mereturism, väikelaevad, ------++ purjetamine Loodusturism, ++ + + + ++ -- linnuvaatlus Kämpingud, +/- +/- +/- +/- - -- telkimine Puhkus

Suplemine -- + +/- ++ +/- -- Sukeldumine, ++ +/- +/- +/- +/- -- snorgelamine Kalapüük + + + + + -

Jahipidamine Surfamine, ++ +/- +/- ++ +/- -- lohesurf Majandamine

Kalakasvatus +/- +/- +/- - +/- +/-

Agarik +/- 0 0 0 0 -

Karjatamine +/- +/- - - +/- --

Roovarumine - - - - + -

Muda varumine - - - - + -

-- sobimatu ++ väga sobiv - vähesobiv +- neutraalne + sobiv 0 ei kasutata

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 34 LISA 5 ETTEPANEKUTEGA ARVESTAMINE Vt juurde kaardirakenduse (https://goo.gl/5dNC5F) kihid: Ettepanekud: jooned, Ettepanekud: punktid ja Ettepanekud: alad.

Jrk Ettepaneku Ettepaneku sisu Koostajate seisukoht Nr esitaja 1 Enn Laansoo Nõva ÜP elamumaa sihtotstarbega erakinnis- Muudetud asustuse arendusalaks, mis tud on teie lahenduses muudetud puhkealaks. on elamute ehitamiseks ja neid tee- Pean sellist lahendust valeks. Õige oleks teie nindavate infrastruktuuride rajamiseks sõnastuses “Traditsiooniline asustusala”. ettenähtud maa-ala. 2 Kehtiva DP järgi ehitatakse alal välja laagri ja Ettepanekuga arvestatud. puhkekeskus (Kibuvitsa). Ehitus juba alanud. 3 Kasutuses ja planeeringuga kehtestatud Võetud teadmiseks. juurdepääsutee (Kibuvitsa). 4 Aivar Oruste Nõva sadama juures olev ala peaks olema Ettepanekuga arvestatud. puhkemajanduslik arendusala. 5 Nõva ja Männi vaheline loodusala võiks olla Ettepanekuga arvestatud. puhkeala, kunagi oli see RMK virgestusala. 6 Metsasihist saaks teha tagavaraväljapääsu Tagavaraväljapääsu vajadusele aruandes Peraküla rannast, mida on väga vaja ohutuse tähelepanu juhitud. tagamiseks. 7 Lääne-Nigula Siia võiks planeerida kaadamisala Hara sada- Hara sadamasse planeeritud kaadamisa- vallavalitsus ma laevatee süvendamiseks. la. Kaadamisala asukoha valikul arvestati mere sügavustega. 8 Riguldi Luige kinnistu juures on ka tee kinni ja Aruandes probleemile tähelepanu lautrile ligi ei pääse. juhitud. 9 Riguldi jõe lauter asub kaardil vales kohas. Võetud teadmiseks. Arvatavasti asub vales kohas ka Nõva jõe lauter. Riguldi jõe lauter võiks asuda pigem siin. 10 Höbringi küla on märgitud asustuse arendus- Ettepanekuga arvestatud. alaks, peaks olema tradistioonilise asustuse ala. Ala ei pea olema nii suur, põhjaosas olevad metsad määrata loodusalaks. 11 Planeeringus on Rooslepa Dirhami vahel Muudetud puhkealaks. riigimetsas elamumaa, aga ehitama seal ei hakata. 12 Vaatamisväärsus: tõrvapõletusahi Spithamis, Käsitletud aruande kultuuripärandi osas. mis on üsna hästi säilinud. 13 Dirhami sadama lääneosas on puhkemajan- Puhkeala suurust korrigeeritud. duslik arendusala väiksem, kui kaardil. Lõuna osas asustuse arendusala. 14 Riguldi lossimiskoht on kaardil valesse kohta Võetud teadmiseks. märgitud, arvatavasti on Karikakra kinnistu juures. 15 Riguldis Põlluääre teest lõunas asuvad peami- Tsooni nimetus jäetud asustus aren- selt vanad hooned. dusalaks, kuna Noarootsi elamualade teemaplaneeringu järgi planeeritud elamumaa. 16 Kõik teed Spithami kandis on jalgteed, autoga Võetud teadmiseks. ei saa sõita. Ainult lossimiskohani viib autotee

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 35 LISA 5 ETTEPANEKUTEGA ARVESTAMINE

17 Metskapteni juures on küll turismitalu, aga 1 Muudetud traditsioonilise asustuse kinnistu ja võiks olla traditsioonilise asustuse alaks. ala. Selliseid turismitalusid on palju. 18 Dirhami ja Rooslepa küla piirile planeeritud Dirhami/Rooslepa supelrand on määrat- rand ei ole enam aktuaalne. letud kohaliku ranna tüübina, mis tähen- dab, et ranna kasutajad on peamiselt piirkonna elanikud. Ranna varustamine infrastruktuuriga on soovituslik. 19 Hetkel pole Tuksi maardlat kasutusele võetud. Tuksi maardla ala aktiivse reservvaruga Tegemist aktiivse reservvaruga ja liivamaard- määratletud tootmisalade tsooni. lana riiklikus maardlate registris kirjas. Ilmselt tuleks seda maardlana ka tsoneeringus mää- ratleda. Tegelikult on liiv maavarana määratle- tud ka Dirhami ja Spithami vahel, aga riiklikku maardlat seal märgitud pole. 20 Henn Soovitakse juurdepääsu merele Riguldis (Alt- Juurdepääsu vajadusele on aruandes mäe), kõige kitsam koht (tee ja mere vahel). tähelepanu juhitud. Lähedal asuvad teed lautriteni on tõkkepuudega suletud. 21 Mart Vahtel Dirhami sadamast lääne pool ei käi ka kohali- Ettepanekuga arvestatud. kud ujumas, ujutakse sadamast ida pool. 22 Tiina Peraküla ranna veespordialale keeruline autoga Motoriseeritud veesõidukitega merele ligi pääseda, samuti konflikt ujujatega. minek kavandatud Peraküla asemel Spithami lossimiskohast. 23 Liivaninale suplusranda ei planeeriks, liiga Ettepanekuga arvestatud. tuuline ja kivine, keeruline ligi pääseda. 24 Silja Lepaoja rannas konflikt ujujate ja veesõidukite Nõva sadama juurde planeeritud vahel. Siia ei planeeriks veespordiala. Nõva veespordi sihtkasutuse tsoon. sadamast lähevad merele paadiga ja võiks olla ainuke koht Nõval, kust veespordivahendiga vette saab. 25 Tõnu Vaisi lossimiskoha juurde planeerida Aruandes merepääste slipi ja juurdepää- merepääste slipp ja Peraküla randa su vajadust käsitletud. merepääste merelemineku koht. 26 Kõik lautrikohad ei ole ligipääsetavad või on Võetud teadmiseks. välja ehitamata - Vaisi, Männiku ja Rannaküla. Võiksid olla pigem potentsiaalsed lautrikohad. 27 Ülo Kalm Munakivitee läheb läbi metsa Dirhamist kuni Käsitletud aruande kultuuripärandi osas. Rooslepa külani välja. 28 Dirhamis on Esimese maailmasõja ajal õhku Käsitletud aruande kultuuripärandi osas. lastud suurtüki patarei jäänused. 29 Kusagil siin (Riguldi, Luige) on ka tee ees Probleemile on aruandes tähelepanu värav, eramaa, jala saab läbi. juhitud. 30 MTÜ Lääne- Veespordi pealeminekukohad võiksid olla Aruandes soovitatud motoriseeritud maa Rannaka- kõigist lautrikohtadest. Samas kõik lossimisko- veesõidukitega merel minemiseks kalanduse Selts had ei ole sõiduautoga juurdepääsetavad. sutada läheduses paiknevaid ja juurde- pääsetavaid lossimiskohtasid. 31 Veesportlane peab arvestama kalapüügivahen- Lisatud aruandesse soovitusena (soovi- ditega. tused veespordi sihtkasutuse tsoonile).

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 36 LISA 5 ETTEPANEKUTEGA ARVESTAMINE

32 Lautrikohad peaksid olema märgistatud või Lisatud aruandesse soovitusena (soovi- viidastatud. Lautrikoht peaks olema avalik. tused juurdepääsudele). 33 Ettepanek kirjutada sisse, et teatud tegevusi Aruandes käsitletud (üldised soovitused on teha parem kontsentreeritumalt, siis see puhkealade tsoonile). hoiab ära ümbritsevate alade kahjustamist. 34 Avalikes randades võiks olla veesõidukitega Lisatud aruandesse soovitusena selgelt vetteminekukoht märgistatud (15-20 m) poide tähistada maismaal ja meres erineva rida. funktsiooniga tegevused.

35 Birgit Meritäht võiks olla pühendatud Eesti looduse Ei ole antud tsoneeringu teema. eksponeerimisele, mitte olla meritähekujuline, vaid nt Eesti järvekarbi vmt kujuline, tutvustada Eesti loodust ja vaatamisväärsusi, olla õpetlik ja kasulik. 36 Alari Peraküla on hea koht tuulelohe lennuta- Võetud teadmiseks. miseks. Tavaliselt käime seal lennutamas juuli alguses. 37 Heino Saarte vahelt kasvab kinni (Riguldi). Üks saar Osaliselt arvestatud. Põllumajandusala- on juba peaaegu poolsaar. Puhastada ei luba- de tsoonis on süvendamine neutraalne ta, paadiga on raske sõita. tegevus, Natura elupaugatüüpides ei saa lubada. 38 Ülle Nõva piirkond ei sobi väga suure tööstuse Tsoneeringu põhimõtted vastavad ette- jaoks, peamiselt kalatööstus ja turismitöös- panekule. tus, võib-olla väike puidutööstus, paadiehitus. Hooajaväline turism on ennast õigustanud (Dirhami sadama restoran). 39 Tervisekeskus, vanadekodu vms sobiks Tsoneeringu põhimõtted vastavad ette- Nõvale. Ilus männimets, Tallinnast ei ole panekule. kaugel. Noortele Rahvusvahelised spordi- ja terviselaagrid (Sparta Camp). 40 Rannaküla-Nõva vahele võiks teha kergliiklus- Kavas arvestatud: Rannaküla-Nõva tee. vahele kavandatud puhkeala. 41 Nõva sadama peaks korda tegema. Sealt Kavas arvestatud: Nõva sadam kavan- saaks purjepaadid merele minna, jahisadam. datud sadama- ja tootmisalaks, mis Hea Tallinna ja Kuressaare vahel seilamiseks. võimaldab selle korrastamist. Sadam vajaks süvendamist. Metallvrakk on vaja ära vedada.

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 37 LISA 6 NATURA MEREELUPAIKADE OHUTEGURID Väljavõtted LIFE projekti Marine Protected Areas in the Eastern Baltic Sea raames koostatud juhendist „Väinamere mere-elupaigad ja põhjaelustik“ (Möller 2011).

1110 – liivamadalad. Ohuks maavarade võimalik kaevandamine merepõhjast, sadamate, laevateede ja tuuleparkide rajamine ning nendega kaasnevad häiringud. Samuti on võimalikeks ohtudeks agariku ülepüük, keskkonna eutrofeerumine ja merereostus. 1130 – jõgede lehtersuudmed. Ohuks merereostus, eutrofeerumine. Elupaiga säili- tamiseks tuleb tagada roolõikus. 1140 – mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud. Ohuks kinnikasvamine, kuivendamine, ehitustegevus, rannajoone muutmine. Kohati vajalik roo lõikamine. 1150 – rannikulõukad. Ohuks roostumine, kinnikasvamine, eutrofeerumine. Kohati vajalik roo lõikamine. 1160 – laiad madalad abajad ja lahed. Ohuks kuivendamine, kinnikasvamine. Kohati vajalik roo lõikamine 1170 – karid. Ohuks tuuleparkide rajamine, eutrofeerumine, merereostus.

HARA NEEME JA RISTININA VAHELISE RANNIKUALA RUUMILISE ARENGU KAVA 38