KohilaKOHILA valla ajaleht 8. märts 2017. Nr 4(226) Tunnustamine TEENETEMÄRK Ta on endine ale- alates alevivanema ametiko- OÜ Kohila Maja asutamine, Märtsikuu sündmused Joel-Siimo Põld vivolikogu esimees, Kohila ha loomisest esimene Kohila tsentraalkatlamaja viimine alevivanem ning kohalik alevivanem. Selles ametis oli gaasiküttele, asutuste hoonete 8. märts avaliku elu tegelane. ta aastani 1999. Hiljem, kui renoveerimine, Kohila kooli- 10.00 Rapla maakonna koolinoorte sisekergejõustiku Joel-Siimo Põld osales aktiiv- Kohila vallast ja alevist sai üks tuskeskuse loomine, perears- meistrivõistlused Kohila spordikompleksis 19.00 Kohila valla mälumäng rahvamajas selt Eesti Vabariigi iseseisvu- omavalitsusüksus, oli ta mit- tikeskuse süsteemi loomine 9. märts mise taastamise perioodil rah- me volikogu koosseisu liige. Kohilasse, tuletõrjedepoo ja 20.00 Eesti meistrivõistlused korvpallis I liiga vuslikus liikumises, olles üheks Alevivanema tööaastatest kiirabi valla alluvusse toomine. Kohila/Telia SK/Webware – Ambla SK Kohila spordikompleksis võtmeisikuks 1989. aastal Ko- väärivad esile tõstmist järg- Hiljem oli Joel-Siimo Põld 13. märts hilat läbinud Balti keti korral- mised ettevõtmised: alevi- üks olulisemaid organisaa- 18.30 Keraamikakursus: valumassist esemete valmistamine Kohila koolituskeskuses damisel. Esmakordselt osales ta valitsuse struktuurile aluse toreid Vabadussõja ausamba 14. märts kohalikel valmistel 1989. aastal. panemine ning ametnikkon- taastamisel. Laialdaste tead- 10.00 Rapla maakonna koolinoorte meistrivõistlused 1990ndate aastate alguses na moodustamine, asutuste mistega, täpne, korrektne, saalijalgpallis 10.-12. klassi poistele Kohila spordikompleksis oli Joel-Siimo Põld Kohila munitsipaliseerimine, maa- ja õiglane, abivalmis, omakasu- 10.00 „Meistrite Akadeemia“. Pille Lille muusikafondi kammermuusika sari Hageri rahvamajas alevivolikogu esimees ning elamispindade erastamine, püüdmatu. 11.30 „Meistrite Akadeemia“. Pille Lille muusikafondi kammermuusika sari Hageri hooldekodus 13.00 TV 10 Olümpiastarti III etapp Kohila spordikompleksis VAPIMÄRK AUNIMETUS KULDA- näiteks lapse oma aabitsa 17. märts Andres Allik VÄÄRT KOOLMEISTER metoodika. 19.00 Gümnaasiumi ball “Maagia tähtede all” Kohila gümnaasiumis Andres Allik on mõnes mõttes Kohila keraamikasümpoosioni Raili Bachmann Raili on hea mentor ja isa, sest tema on olnud see mees, kes on kaks korda üles ladu- 20. märts praktikajuhendaja. Tema käe 18.30 keraamikakursus: valumassist esemete valmistamine nud suure keraamika ahju ja lisaks veel ühe väiksema. Ilma sel- all on oma oskusi lihvinud Kohila koolituskeskuses le mehe teadmiste, oskuste ja sihikindla tegutsemiseta ei oleks mitmed noored tulevased 25. märts Kohilast saanud sellist rahvusvaheliselt tuntud anagama keraa- lasteaiaõpetajad. 12.00 Kaarli kooli mudilaskoori ja Kaarli koguduse noorte- ansambli kontsert Tohisoo mõisas mika keskust maailmas nagu see täna on. Ta on väga hea meeskonna lii- 27. märts ge, kellega koostöö sujub suu- 10.00 Rapla maakonna koolinoorte meistrivõistlused AASTA ELUEDENDAJA ja eeskuju on jalgpallihuviga repäraselt. Väga head suhted paarisvõrkpallis B vanuseklassile Kohila spordikompleksis PREEMIA nakatanud sadu Kohila lapsi. 18.30 Keraamikakursus: valumassist esemete valmistamine on tal lastevanematega. Raili Kohila koolituskeskuses Kaido Mägi Üle 10 aasta tagasi, kui Kaido tegutsejahing leiab rakendust 1. aprill alustas Kohilas lastele mõeldud lasteaia õpetajate näiteringi 20.00 Kontsert-tantsuõhtu „Danzing Queen“ jalgpallitreeningute läbiviimist, juhendamisel ning ka lastega Kohila gümnaasiumis polnud Kohilas mõnda aega lavastab ta näidendeid. Näitused: jalgpalliga tegeldud. Kaido Raili korraldab lastelaagreid, eestvedamisel sai tühimik täi- 17. veebruar – 18. märts Ta on 33 aastat tervitanud kirjutab artikleid, lööb kaasa Kohila gümnaasiumi ja Mõisakooli õpilaste näitus detud ning algasid treeningud. hommikuti lasteaeda saabu- kohaliku kogukonna tege- Kohila raamatukogu lasteosakonnas Nüüdseks on Kaido algatusel jaid. Ta on loov ja uuendus- vustes ning on vallavolikogu 1. – 12. märts käivitunud Kohila jalgpallikool Enn Kaupi fotonäitus „Antarktika“ Kohila raamatukogus meelne, pakkudes laste aren- kultuurikomisjoni ja tunnus- Püsivus, kus treenib hetkel pea- damiseks välja uusi ideid, tamiskomisjoni liige. 1. – 30. märts Aarne Mesikäpa näitus „Kuradi karm kunstinäitus“ Kohila aegu 100 last ning osalejate arv vallamajas on tõusuteel. PARIMA ÜHENDUSE PREEMIA 13. – 27. märts Lisaks lastejalgpallile, on Kai- Kohila Avatud Noortekeskus Kohila valla lasteaedade laste näitus Kohila raamatukogus do seotud ka täiskasvanute jalg- 27. märts – 26. aprill pallitreeningutega Kohilas, ol- Eve Selisaare näitus „Nõelutud nõud“ Kohila raamatukogus les ise nii mängija kui asjaajaja. Laste ja noorte jalgpallitree- Kaidol on UEFA B treene- ner, lasteaia liikumisõpetaja, rilitsents ja jalgpallikohtuni- kolme lapse isa. Kaido on jalg- kuna 3. kategooria. Erialaselt palliga tegelenud üle 30 aasta. on Kaido täiendanud end Alustades ise lapsena trenni- mitmetel koolitustel nii Ees- HAGERI RAHVAMAJAS des osalemisega ja olles nüüd tis kui välismaal. Lastega on väga hinnatud jalgpallitreener ta osalenud jalgpallivõistlustel 19. märtsil kell 16 ja liikumisõpetaja lasteaias. ja –turniiridel nii kodumaal Need rollid võimaldavad Kai- kui ka väljaspool Eestit. Tema OHVER dol kohalikel väikestel lastel ja juhendatavad on saavutanud Lii Haabma, Tessi Ilustrumm, Ivika Veelma, Anne-Lys Vagur, noortel tervislikke ja sportlik- jalgpallivõistlustel häid tule- Katrin Ilau, Veronika Paletzky ning vabatahtlikud Karine Ava- Eluline jant ke eluviise kujundada. musi. Kaido käe alt on sirgu- kian ning Victoria Gusrskaya Kaido on tõeline jalgpallihing nud mängijaid ka Eesti jalg- Neil täitub sel aastal 14 aastat tegutsemise algusest. Kohila Ava- Esitab Haimre - jalgpall on tema jaoks elustiil, palli noortekoondisesse. tud Noortekeskus pakub tasuta mitmekülgseid ja arendavaid te- milleta ta enda elu ette ei kuju- näitetrupp MOKAKOBIN gevusi piirkonna ja kogukonna noortele. Nad taaselustasid ko- ta. Just tema sütitav suhtumine haliku töömaleva, alustasid kohaliku Tugila programmiga, mis toetab noorte naasmist kooli, Mängivad: ELUTÖÖ PREEMIA igati õigus kodus veidi rahuliku- kui neil on see pooleli jäänud. Ohver — Eha Kaljusaar Tiiu Mae malt elu nautida, on kooli juht- Noortekeskus korraldab koos I õde — Kätlin Kivilo Tiiu Mae on Kohila lastele õpe- konnal ikka ja jälle tema abi vaja naabervaldadega laagreid ja an- II õde — Marve Johanson tanud inglise keelt 54 aastat! Seega läinud. Ta on aidanud hakkama nab välja noortelehte. Nad on Arst — Hannes Sassi on ta olnud õpetajaks, kasvatajaks saada marakrattidega ning õpeta- pakkunud tegevust juba küm- nele vabatahtlikule Euroopast. Sanitar — Helle Kingisepp ja suunajaks mitmele põlvkonnale. nud eesti keelt võõrkeelt rääkivate- Tema käe all on lõpetanud keskkoo- le lastele, kelle maailmapilti on ta See on tegevus, mis rikastab kohalike noorte maailmapil- Pileti hind 4 € li kolm lendu – 1977, 1986 ja 1997. pikkinud huvitavaid fakte ka Eesti Ta on töökas, nõudlik, elurõõ- kultuuriloost. ti. Nad teevad palju koostööd Kallid sõbrad, ootame teid vaatama! mus, intelligentne ja empaatiline. Tema panus sellesse, et Kohila lap- Prillimäe ja Hageri noortega Vaatamata sellele, et tal on nüüd sed räägivad inglise keelt, on suur. ning valla haridusasutustega. 2 VALLAINFO Nr 4 Märts 2017 Tunnustamine

AUKIRJAD Reet Runge vald jõudsalt edasi areneks. abiks olnud valla eakatele, et koduvalla muuseumi, toetades Karmen Mereküla Maire Midri ja KOVIL MTÜ Reet Runge töötas juba enne nad igapäevaselt kodus hakka- nii remonditööde kui materja- Maire Midri on tegus noor Eesti iseseisvuse taastamist kul- ma saaksid. lidega. Abi on olnud omakasu- naine, kes koondab enda ümber tuurikorraldajana, ta on olnud Kätlin on Kohila valla sotsiaal- püüdmatu ja tasuta. oma küla kogukonna ning nii mitmeid aastaid Kohila kultuu- hoolekande süsteemis tänu kiire- Väino Maasalu saavad teoks olulised ettevõtmi- rimaja juhataja. le tegutsemisele, südamlikkusele, Väino Maasalu on suure sü- sed nagu jalgrattamatk, jaani- 1992. a asutatud Kohila Kooli- abivalmidusele ja ärakuulamis- damega mees, kes on aastaid pidu, kogupere mängupäev või tus- ja Kultuurikeskuse juhataja oskusele väga vajalik ja usaldus- seisnud hea nende eest, kel mõni huvitav seminar või koo- oli ta 1994. aastani. väärne töötaja. Ta on pühendu- vaja tuge, abi ja nõu. Tema lituspäev täiskasvanutele. Ta pa- nud ja hingega asja juures. Sander Evisalu ja Uwe Sööt juures on saanud head nõu elu nustab oma küla arengusse kogu Sander Evisalu ja Uwe Sööt Siilas Kask hammasrataste vahele jäänud, hingega ja soovib, et Viliveres on aktiivsed noormehed, kelle Siilas Kask on pühendunud töö kaotanud ja vahel ka sea- oleks kõigil hea elada. eestvõttel rajati Kohilasse 9-ra- noorkotkaste liikumise hoidja dusega pahuksisse sattunud Valdu Reinaas jaga discgolfirada. Seda ala on Kohila vallas. Kõrge moraali inimesed. Ta püüab alati aida- Valdu Reinaas on MTÜ Kohila võimalik harrastada igas vanuses ja isamaalisusega on ta eesku- ta ja leida muredele lahendu- Metsaseltsi juhatuse liige. 2016. a inimestel nii lähedalt kui kau- juks paljudele noortele. Ta on se. Väino töö pole kerge, kuid Karmen Mereküla on noor ja täitus 13 aastat Kohila Metsaseltsi gelt ja iga ilmaga, igal aastaajal. vahva õpetaja oma klassile ja suu on tal alati naerul. Ta on Reet Runge on oma mitme- andekas võrkpallur, kes juba neli asutamisest ja üks kolmest asu- hea isa neljale lapsele. Tema tagasihoidlik, kuid alati ole- külgse õpi, töö- ja elukogemu- Sirje Mäesalu aastat on kuulunud Eesti noorte tajast oli Valdu Reinaas. Kohila eestvedamisel korraldab Ko- mas, kui teda vajatakse. Ta on se, positiivse ellusuhtumise ja Sirje Mäesalu on töötanud rahvuskoondisesse, olles seal olu- Metsaselts ühendab ja nõustab hila baptistikogudus­ vabariigi suurepärane isa oma kolmele sihikindlusega andnud suure Tohisool alates 1. septembrist line sidemängija. Ta on kolme- õppepäevade korraldamisega era- aastapäeva hommikul piduliku pojale, kes spordivad, laulavad panuse Kohila valla arengusse. 1997, seega peaaegu 20 aastat. kordne Eesti ja Baltikumi meister metsaomanikke. Seltsist on kasva- riigilipu heiskamise Vabadussõ- ja mängivad pilli. Ta on kaasa rääkinud mitmeid Ta on kenasti ja maitsvalt kat- ning kahekordne Eesti karika- nud suur, enam kui 300 liikmega jas langenute ausamba juures, erinevaid valdkondi puuduta- nud aastaid vabariigi aastapäeva, Kohila võrkpalli naiskond - võitja. Ta kuulub viide kõrgeta- organisatsioon, kuhu kuuluvad millest on kujunenud välja ilus vate otsuste aruteludel. Reet on Kauni Kodu vastuvõttude ja pal- Kohila valla parim võistkond semelisse naiskonda: Eesti noorte metsaomanikud nii Rapla- kui isamaaline traditsioon. kuulunud pikka aega Kohila val- jude teiste valla pidulike ürituste Marie Aasorg, Kateryna rahvuskoondis, Kohila võrkpalli Harjumaalt. Valdu Reinaas on la kultuurikomisjoni ning koos- peolaudu. Ta on toitlustanud ka Merle Evisalu Dudnikova, Nea Emilia Haa- naiskond, Audentese SG/Spordi- kõik need aastad olnud aktiivselt tanud naabervaldade ja Kohila keraamikasümpoosionil osalejaid Merle Evisalu armastab raama- tainen, Merike Errit, Katleen gümnaasiumi naiskond, Kohila tegev metsaseltsi töö korraldami- valla kultuurielu analüüsi, mis ja erinevaid lastelaagreid. tuid - ta on Kohila raamatuko- Kangur, Käroli Kärdi, Maarja võrkpalliklubi esiliiga ja Kohila sel, metsaomanike nõustamisel, annab võimaluse nii Kohila kul- gus töötanud juba 10 aastat ja Kerner, Kertu Laak, Karmen võrkpalliklubi U20 vanuseklass. toetuste taotlemisel metsaomani- Lea Kõiv tuurielu kaardistada kui ülevaate teinud seda suure pühendumi- Mereküla, Julija Mõnnakmäe, Vaatamata suurele koormusele kele, metsaomanike esindamisel hetkeolukorrast saada. Reet on sega. Ta on rõõmsameelne, töö- Hanna-Loore Õunpuu, Laura õpib Karmen gümnaasiumi vii- Raplamaa jahindusnõukogus ja põhjalik ja tõeline fanaatik, teda kas, abivalmis ja õpihimuline. Parts, Eliisa Peit, Pille Vahtra, mases klassid vaid headele ja väga Eesti Erametsaliidus. Ta on loo- huvitab kultuurivaldkond ja kes Merle teab kõiki Kohila raama- Helle-Maris Siilak, Tatjana headele tulemustele. Ta on palju dust armastav ja mõistev metsa- tahab, et kogu meie Kohila ko- tukogu raamatuid ja oskab neid Karpushina, Anastassija Go- andnud oma koduvallale, spordi- mees, kes hea meelega jagab oma gukonnal läheks hästi ning meie kõigile huvilistele soovitada. Ta rina, Agnes Karm, Silvia Per- le ja spordi järelkasvule. tarkust teistele metsaomanikele. korraldab raamatukogus ekskur- tens, Anni- Ly Abel, Katrin Steel Express OÜ sioone, kirjandust tutvustavaid Tammsaar, Treenerid Peeter kogunemisi, temaatilisi raama- Vahtra, Ingrid Kangur, Fre- tukogutunde lastele jms. Tema di Kostikov, Madis Kesküla, ideena valmis ka Kohila raama- Carl-Robert Reidolf. Õnnitleme eakaid tukogu nukk – raamatukogu- Peeter Vahtra - Kohila valla haldjas. Lisaks raamatute armas- sünnipäevalapsi! parim treener tusele on tal andekust korralda Peeter Vahtra on Kohila võrk- erinevaid käsitöö õpitubasid nii ALIIDE MULIN 94 palliklubi naiskonna peatree- SILVI PUGATŠOV 79 lastele kui täiskasvanutele. HELLA TERIK 93 NELLI KVITKO 79 Lea Kõiv on OÜ Kohila Maja nerina viinud naiskonna Balti- AGNES KALJUVEE 91 LINDA SOANS 79 kliendihaldur, volikogu komisjo- Galina Petrova maade tippu. ERICH MÄENURM 88 SILVI PÄRN 79 nide liige, aktiivne vallakodanik. Galina Petrova on 19 aastat MELITA HOLTSMANN 87 VALDUR LAANEMETS 79 Mattias Reinaas - Kohila val- Lea on elukestev õppija, kes kontrollinud ja ravinud Ko- LINDA KUUSIK 86 JÜRI PALK 78 la parim meessportlane oma ametis professionaalse te- hila inimeste hambaid. Ta on LEIDA RODI 85 TIIU SOIKMETS 78 Mattias Reinaas on kiire VALDUR MURUMAA 85 gutsemise tarvis läbis kinnisva- suurepärane suhtleja, energili- EHA ASPERG 78 poiss nii maa kui ka vee peal. HELKUNDA-MIRALDA MILVI-TIRETA RANNIK 78 rahaldajate keerulise koolituse. ne ja oma tööd sooja südame- Vaatamata oma noorusele on TAREMAA 85 MEIDA MIRMA 78 Tema aktiivne sekkumine, as- ga tegev hambaarst. Nad on toetanud ja panusta- AGE HEINPÕLD 84 ta saavutanud silmapaistvaid INGE-LIINA KIPSO 77 jatundlik ja südamega tehtud nud valla noorte tegevusse. Nad SELMA VOLRAT 84 SIRJE ASPERK 77 Kersti Aru tulemusi kogu maailmas, olles töö paistab silma kõikide valla aitasid taas avada noorte jaoks VÄINO PARRI 83 AINO ILUMETS 77 Kersti Aru on teinud ära tohutu omavanuste klassis suisa kii- ehitiste renoveerimisel, millele väga vajaliku skatepargi, soeta- ÕIE SEMJONOVA 83 EINU MIK 77 töö, uurides Hageri reim jetisõitja. LAINE PIHLAKAS 82 MARIINA RINDESALU 76 Lea tegutsemine uue hingami- des sinna ekstreemsete hüpete rahvarõivaste ajalugu. Ta on kok- MALL-MESIKE INDERMITTE 82 TIINA HERMLIN 76 se annab (Posti 8 ja 13, Kooli Kertu Laak - Kohila valla pa- tarvis pehmendused. ku kirjutanud meie kihelkonna LAINE TÄHE 82 TIIT PÕLLENDIK 76 9, Tööstuse 12, Jõesaare 1 ja rima naissportlane TAMARA POROSON 82 rahvarõivaste valmistamise õpe- Sutlema lasteaed Linnupesa SVETLANA RAONDI 76 paljud teised). Kertu Laak on Eesti noorte VASSILI PRITTŠIN 82 AILI KRUUSBERG 76 tuse ning andnud välja raamatu. hoolekogu Lisaks on ta hea suhtleja, ja Eesti rahvuskoondise liige, LEIDA SARNETS 81 HELJU ROODLA 76 Ta on valmistanud täiskomp- Nad on panustanud lasteaialas- MAIE JOON 81 läbirääkija nii ehitajate kui võistelnud nii siin kui seal REIN VÜRST 75 lekti Hageri kihelkonna naise te õuesõppesse ja sellega aidanud AVO PIIRSALU 80 ANDRES PÄRNAMÄGI 75 majaomanike vahel, kes teeb pool piiri. rahvarõivaid. õpetajatel erinevaid tegevusi ka- ENDEL LOIT 80 rohkem kui palgatöö temalt Ikka ja jälle on just tema vandada. Nad on aidanud kujun- otseselt nõuaks. Ta oskab tun- Hans Kõiva, Tõnu Valk, skoorinud suurimate punkti- dada õuesõppeklassi, soetanud nustada nii majaomanikke Eiki Hansar ja TAHH summadega. Ta on lõpetamas õpivahendeid ja vahvaid kos- Õnnitleme noorimaid kui ehitajaid. Metalli­tööde OÜ gümnaasiumi heade tule- tüüme ning toetanud oma laste 1990ndate aastate algusest mustega, olles mitmekülgselt vallakodanikke! Kätlin Uuemäe lasteaia tegevust suure hoole ja toimetab Kohila vallas TAHH andekas. ROMEK ARON PAPPEL LISETTE RAUN Kätlin Uuemäe töötab Kohi- Metallitööd OÜ. Tegu on mõ- armastusega. „Nad on üks tore HENRY TAMMISTE ALICIA PUKMAN la valla koduhooldustöötajana nusa ja vaimuka, kolmest me- kogu – hoolekogu!“ TARVI TELLER SOFIA ŠITOVA 2007. aastast. Oma tööga on hest koosneva töökollektiiviga. Kätlin nende aastate jooksul Nad on korduvalt aidanud Kohila valla ajaleht KOHILA Katarina Seeherr - Väljaandja: Toimetus: Jaanus Kõrv Kohila vallavalitsus Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk Tel 489 4797, 5663 7037; Küljendus ja trükk: Katarina Seeherr juhtis 24 näitasid, mida nad talve jooksul herr Pahkla Camphilli külast ja e-post: [email protected] Auratrükk • www.aura.ee aastat Pahkla Camphilli küla Katarina käe all olid õppinud. läks tagasi Saksamaale. Presiden- Esne Ernits, tel 5564 7719, Tiraaž: 3250 kultuurielu. Katarina panus küla tegevus- di poolt antud teenetemärk on e-post: [email protected] Järgmine ajaleht Katarina töö erivajadustega tes oli suur: ta oli küünlatöökoja vääriline tunnustus tema tööle ilmub 29. märtsil inimestega näitas, kuidas muusi- meister, andis välja küla ajalehte, muusikateraapia tutvustamisel Kohila vallavalitsus, Vabaduse 1, Kohila 79804, kateraapia võib neid aidata. Igal oli vabatahtlike mentor, tänu talle kogu Eestis. tel 489 4760 e-post: [email protected] kevadel toimus tema juhtimisel toimusid jõulunäidendid jne. Toimetus kevadpidu, kus külaelanikud Sügisel lahkus Katarina See- Nr 4 Märts 2017 kohila valla ajaleht 3 Tööstuse tänava rekonstrueerimine Kohila vallavalitsus on • abinõude rakendamine Männi lasteaia (Tööstuse tellinud Landverk OÜ-lt liikluse rahustamiseks; tn 3) juures nähakse ette 10 Tööstuse tänava sõidutee, • kitsastes ehituslikes oludes parkimiskohta piki tänava allee ja kõnniteede rekonst- mõisaallee kui paikkonna äärt. Keskväljakust Posti tä- rueerimise ning kergteede olulise elemendi taastami- nava ristmikuni kulgeb mõ- 3 võrgustiku ühtseks tervikuks ne või asendamine reaalselt lemal pool sõiduteed kuni ühendamise tehnilise pro- teostatava, maitseka ja jät- tall-tõllakuuri ja ait-raama- jekti, mis hõlmab liiklusala kusuutliku lahendusega; tukoguni 2,5 m laiune val- keskväljakust kuni Tööstuse • piirkonna kõrghaljastusele gustatud jalg- ja jalgrattatee. tänava paissillani ja Jõe täna- lahenduse pakkumine. Joonis 2: va olemasoleva kergteeni. Joonis 1: Liikluskorralduslikult on Projekteerimisel on seatud Praegu on Tööstuse täna- läbiva liiklusega tänav suh- prioriteediks jalakäijad, kerg- va sõidutee asfaltkatte laius teliselt kitsas. Kuna teada- liiklus ja kaasaegse inimsõb- 4-5,5 m. Projektiga kavan- olevalt on liiklussagedus seal raliku avaliku ruumi kujunda- datav laius on 5,6 m (va sõi- küllaltki suur, siis olemas- mine, sealhulgas: dutee kinnismälestise kait- olevast situatsioonist (pea- • liikluskorralduse ja -ohu- sevööndis asuval lõigul Side miselt muinsuskaitselised tuse taseme tõstmine, tänavast Posti tänavani). piirangud) lähtuvalt ei saa ristmike optimaalsete ja Ristmikud projekteeritak- lõiku Side tänavast Jõesaare majanduslikult tasuvate la- se nn tõstetud ristmikena. tänavani rekonstrueerida nii, henduste leidmine; 2

1 1

Joonis 1

et see oleks kooskõlas eeldatavast ootab kaugkütte trassi valda- liiklussagedusest lähtuvate pro- ja SW Energia seisukohta allee jektnormidega. uuendamise võimalikkusest. Jõe tänav 1 ja Tööstuse tänav Sõltumata sellest, kas alleed 4 kinnistute juurde kavandatavad uuendatakse või mitte, projek- ülekäigurajad on projekteeritud teeritakse sõidutee Side tänavast sõiduteega samasse tasapinda, kuni Posti tänavani 4,6 m kuna seal on mõlema ülekäigura- kattega, mis mahutab kõrvuti ja juures tee pikikalle umbes 4%, veo- ja sõiduauto. Eesõigusmärke siis sellisel künnise rajamist ette ja tee markeerimist ette ei näh- ei nähta. ta. Vajadusel on möödumiseks 3 Side tänavast kuni Posti tänava võimalik kasutada 0,5 m laiust ristmikuni (nn mõisa allee) on kindlustamata teepeenart ja ma- tee serva jäävate puude tervisliku hasõite. seisundi hindamiseks viidud läbi Tulenevalt rekonstrueerimise dendroloogiline uuring. Hinnan- kõrgest maksumusest jagatakse gust selgus, et puude seisukord projekti töömahud viieks etapiks. on halb ja mõistlik oleks tee re- konstrueerimise käigus uuendada I etapp - Posti ristmik ka kogu allee. Puid ei saa asen- II etapp – keskväljakust kuni dada ükshaaval, kuna see rikuks Side tänavani allee terviklikkuse ning noortele III etapp – Mõisa parempool- 2 istutatavatele puudele ei jääks ne haru kasvamiseks piisavalt valgust. IV etapp – Mõisa vasakpoolne haru, koos mõisataguse jalg- ja Allee uuendamist takistavateks jalgrattateega teguriteks on tehnosüsteemide V etapp – Side tänavast kuni paiknemine kõnnitee ja sõidutee Posti tänavani koos allee uuenda- vahelisel alal. Kohila vallavalitsus misega

Joonis 2 4 kohila valla ajaleht Nr 4 Märts 2017

Rapla maakonna Logopeed andis nõu: mida teha lapse seeriavõistlused Kohilas kõne arengu toetamiseks kodus 31. jaanuaril ja 7. veebruaril toimusid vahendid on poes olemas, et oma last aida- Nõuandeid koolituselt: Kohila Männi lasteaias lapsevanematele ta,“ kirjeldab koolituse korraldaja Siiri Na- • Mängige lapsega erinevaid mänge, sest nii koolitused kõne arengu teemadel. Kooli- ris. Tagasisideküsitluses ilmnes, et vanemad kujunevad lapsel oskused lahendada õpi- tajaks oli Kadi Lukanenok, kes on aastaid ootavad näiteid ja nõuandeid lapse arengu ülesandeid erineval moel. Mängige me- töötanud logopeedina, samuti on ta koos- toetamiseks, kuid kahjuks toimub selliseid moriinimänge, doominot, täringumänge, tanud erinevaid materjale, mida logopee- koolitusi vähe. Suurem enamus vastanutest puslemänge, mõtlemismänge (mõistatu- did ja lasteaia pedagoogid oma igapäeva- sooviks osaleda sarnastel koolitustel veel. sed, leia erinevused mängud), arvutus- ses töös kasutavad. Esimene koolituspäev Mõlemal koolituspäeval osalenud Maire mänge, tähemänge. 19. veebruaril toimus Kohila spordikompleksis Rapla maakon- keskendus 0-5 aastase lapse kõne arengu Park: „Kuna minul endal on kaks eelkoo- • Lugemismängude kohvrid on head mängu- na seeriavõistluste 5. etapp lauatennises, kus osales rekordiliselt 60 etappidele, teisel koolituspäeval räägiti lu- liealist last, siis otsustasin osa võtta mõ- vahendid lugemisoskuse kujundamiseks ja mängijat. Nii palju võistlejaid polnud Raplamaa seeriavõistlustel gemisest, lugemisprobleemidest ja raskustes lemast Männi lasteaias läbiviidavast koo- need on poodides saadaval. veel ühel etapil osalenud ning võistlejate tase oli samuti väga kõrge. lapse toetamisest. Mõlemal päeval tutvus- litustest. Ennekõike seetõttu, et oskaksin • Jutustage lastele erinevaid muinasjutte, Kohal oli Eesti reitingu järgi neli meest ja kaks naist, kes on esimese tati vanematele vahendeid, eelkõige mänge, kaasa aidata oma laste kõne- ja lugemis- osutage jutustamisel piltidele ja pidage nä- viiekümne sees, samuti oli kohal kogu Raplamaa paremik. Võist- mis lõbusal viisil aitavad kõne arengut toe- oskuste arengule, kuid ka kinnituseks, kas puga järge. Kui laps ei soovi muinasjuttu lused olid väga põnevad, sai näha parimal tasemel mänge, millest tada. Tänu Kohila vallavalitsuse toetusele minu laste areng siiani on olnud eakoha- kuulata, siis leidke mõni muu kirjanduslik võitjana väljus Anatoli Lans, kes finaalis alistas Allan Kottise 3:2. oli koolitus osalejatele tasuta. Kuulajaid oli ne. Kuigi probleeme oma laste arengus ei materjal, mis lapsele huvi pakub (näiteks Parim naine oli üldarvestuses 7. kohaga lõpetanud Elle Õun. palju, esimesel päeval 39, teisel 30. „Kooli- näinud ma enne koolitust ning koolituselt koomiksid). tuse korraldamise idee tuli sellest, et hetkel sain sellele vaid kinnitust, siis leian, et ka- • Tehke häälemänge, liisusalme ja laulge Parimad erinevates vanuseklassides: ei ole lasteaedade meeskondades logopeede. sulike nippe laste õpetamiseks sain palju. lapsele väga varajasest east peale. N19–34; 1. koht Käthlin Vahtel. Põhjus pole selles, et rahastus puudub, vaid Tore koolitaja tutvustas meile erinevaid • „Kips-kõps külla“ ja „Hopsadi-huu, võim- N35–44; 1. koht Kristi Kruusimaa. selles, et logopeede koolitab ainult Tartu õppemeetmeid läbi mängu, mille peale lemas on suu!“ on head raamatud, mida N45–54; 1. koht Ene Laur, 2. koht Erika Šefer-Müller. Ülikool ja tihti asuvad lõpetajad töötama ise kindlasti tulnud ei ole. Samuti häid kasutada kõne arengu toetamiseks kodus. N55–64; 1. koht Elle Õun, 2. koht Marika Kotka. suuremate linnade meditsiiniasutustes. tähelepanekuid, mida lasteraamatute juu- • Lugemise õpetamiseks on üks parimaid N65+; 1. koht Aili Kuldkepp, 2. koht Iris Rajasaare, Seega lasub vanemal üsna suur roll oma res jälgida. Ise ma vaatasin peale loengut vahendeid jätkuvalt „Mõmmi aabits“, sest 3. koht Malle Miilmann. lapse kõne arengu toetamisel. Õnneks on raamatupoes ringi hoopis teise pilguga, raamatu tekst on lapsele eakohane sisu ja P–10a; 1. koht Jasper Jakobson, 2. koht Marten Vaher. välja töötatud erinevaid mänge ja materjale kui varem. Ka lapsed olid minu valikutega keelekasutuse poolest. P11–14; 1. koht Romet Rättel, 2. koht Karlis Bollverk, spetsialistide poolt, et lapsi kodustes tingi- väga rahul. Kindlasti soovitaksin mõle- • Kui tunnete muret oma lapse kõne arengu 3. koht Kevin Andreas Assin. mustes aidata. Soovisime jagada vanematele maid loenguid kõigile eelkooliealiste laste kohta, küsige lasteaia õpetajalt või tugi­ P15–18; 1. koht Tanel Toomla, 2. koht Erich-Raimond Stepanjuga, infot, millised on eakohase ja mitteeakoha- vanematele, olenemata lapse arengust.“ spetsialistilt nõu. se kõne arengu tunnused, mida teha kõne 3. koht Kevin Kaarel Prazeres. Siiri Naris arengu toetamiseks eri vanustes ja millised M19–34; 1. koht Veiko Ristissaar, 2. koht Reino Ristissaar, lasteaed Männi eripedagoog 3. koht Timo Teras. M35–49; 1. koht Anatoli Lans, 2. koht Kuido Põder, 3. koht Ants Hendrikson. M50–59; 1. koht Allan Kottise, 2. koht Ivari Kindsigo, Koostöös loome turvalisust! 3. koht Heino Kruusement. Jaanuarikuu keskpaigas vapustasid maa- majapidamise vargale oluliselt ebaatraktiiv- et tegemist võibki olla vargaga, tuleks polit- M60–69; 1. koht Kalju Kalda, 2. koht Heldur Nermann, konna elanikke vargused. Mitmest maja- semaks. Investeerides lukkudesse ja turva- seisse helistada. Kui kahtlastele tegevustele 3. koht Aleksander Tuhkanen. pidamisest viidi ühel ööl tööriistu, elekt- seadmetesse, muudame varale ligipääsu var- ja -inimestele oma elukohas tähelepanu ei M70+; 1. koht Uno Kuill, 2. koht Heino Vanker, roonikat ning muud, mida kurjategijatel gale keerulisemaks. Kindlasti ei saa midagi pöörata, võib täna langeda varguse ohvriks 3. koht Mihkel Lasn. hiljem lihtne rahaks teha. Varastati ese- täielikult vargakindlaks muuta, kuid alati minu naaber ja juba homme mina ise. Sest Üldvõitja; 1. koht Anatoli Lans, 2. koht Allan Kottise, meid, millele oli vähese vaevaga võimalik on võimalus olukorda parandada. Üks neist kurjategija näeb - selles piirkonnas on lihtne 3. koht Kuido Põder. ligi saada: garaaži aknast paistev tööriist või on teha sihikindlat koostöö kogukonna tegutseda, sest see kahtlust ei ärata. muu väärtuslik ese lukustamata hoonest. turvalisuse parandamisel. Politsei saab siin Turvalisus algab väikestest, aga olulistest Tagasiside võistluste korraldamise osas oli võistlejatelt väga po- Paraku annavad just sellised negatiivsed kahtlemata anda piirkonna elanikele nõu asjadest. sitiivne, eriti toodi välja Kohila spordikeskuse suurepärast saali, sündmused tõuke inimestele oma vara pa- ja sekkuda, kui olukord ohtlikuks muutub. Töökorras tänavavalgustus, hooldatud kuhu saab võistluste sujuvaks läbiviimiseks üles panna piisavalt remaks kaitsmiseks ja teadlikkuse tõusuks. Samas tuleb turvalisuse loomisel ning hoid- koduhoovid ja hooned on esmaseks visiit- palju lauatennise laudu. Loodetakse, et ka tulevikus toimuvad Peale vargusi laekus politseile mitmeid tea- misel koostööd teha ka piirkonna elanike kaardiks, mis annavad signaali, et selles ko- lauatennise võistlused Kohila spordikeskuses. teid kahtlastest „kalamüüjatest“ ning kirjel- endi vahel. gukonnas hoolitakse ning pannakse ümb- Suured tänud toetajatele, kes ürituse toimumisele nii nõu kui dusi nende sõidukitest. Kahjuks kustutab Parim võimalus selleks on naabrivalve sek- ritsevat tähele. Kogukonnas, kus pööratakse jõuga kaasa aitasid: Toomas Hansar, Riivo Toomla, Raivo Roots, aeg peagi valusad mälestused ja ettevaatlik- tori loomine, mis seob kogukonna liikmeid tähelepanu heakorrale, on tavaliselt ka roh- Jüri Jakobson, Olavi Mägi, Kalju Kalda ja Kohila spordikeskus. kus ununeb. Nii ununeb jälle ukse ja akna ja tõhustab omavahelist koostööd. Hoolivas kem tähelepanu pööratud vara kaitsmisele. Raigo Rommot lukustamine - ohtu justkui enam ei ole. Ui- kogukonnas märgatakse võõrast, läbisõitjat, Katkise aiaväravaga majapidamises ei pöö- võistluste korraldaja nunud valvsuse äratab taas see, kui ise või kes oma kohalolekuga kindlasti küsimusi rata suurema tõenäosusega tähelepanu ka mõni lähedastest vargus ohvriks langeb. tekitab. Sellele peaks kohe järgnema kiire vara kaitsmisele. Ma ei väsi kordamast, et oma vara luku kõne naabrile, küsimaks – kellega tegu?? Jaan Sildoja Võimlemispidu taga ning väärtuslikumat kõrvaliste inimes- Niisugune tegutsemine aitab olukorda piirkonnapolitseinik Sutlema Linnupesa lasteaias te eest varjatumalt hoides muudame oma kindlasti rohkem selgust tuua ja kui tundub, Heategevuslik ettevõtmine „Avatud südamega“ õnnestus taas Ettevõtmise algataja Kairis Kontus on õn- Viimased kingikotid viis Hageri rahva- nelik, et Kohila rahvas on suure südamega maja juhataja Maria Saarna kodudesse ja jätkuvalt valmis oma kodukandi inimesi veebruari keskel. „Rõõmustasime sel kor- aitama. Kairis on südamest liigutatud, et ka ral 15 peret“, ütleb Maria ja lisab, et pea- lapsed ja noored üleskutsega kaasa tulid ning miselt olid need pered, kus oli palju lapsi, head teha soovisid. „Lapsed on ju meie tu- mõni puudega laps või üks pereliige ise levik, nemad hoiavad abistamise ja heatege- töövõimetu. Iga pere sai 2-5 suurt kotitäit mise ideed elus ja viivad selle ka järgmisetele kaupa, sõltuvalt sellest, kui palju peres põlvkondadele edasi“, ütleb Kairis ja lisab, liikmeid oli. „Otsustasime, et viime abi- et kui lapsed hoolivad, siis on meil tulevikus vajajatele ikka korraliku portsu asju, nii kindlasti kokkuhoidvam kogukond. et abi oleks märgatav ja tunda“, selgitab Koguseliselt koguti umbes sama palju kaupa Maria, miks kaup jõudis vaid 15 pereni. Võimlemispidu. Foto erakogust kui eelmisel aastal, aga sel aastal annetati ka Abivajajatest andsid korraldajatele teada raha, mille eest ostetakse inimestele vajalikku Kohila koolid ja lasteaiad. 3. veebruaril toimus Sutlema lasteaias kolmandat korda võim- köögitehnikat. Kairis ütleb, et raha kogumise Heategevuslik kampaania „Avatud süda- lemispidu, mille korraldas liikumisõpetaja Annely-Thea Häggb- ettepaneku tegid eelmisel aastal kampaanias mega“, mille raames koguti toidu- ja tarbe- lom. Lapsed ja kogu maja personal võimlevad sel päeval ühiselt. osalenud inimesed. „Ka sel aastal võtsid mit- kaupu Kohila valla elanikele, kestis 9. det- Annely üllatas meid seekord sellega, et kutsus tantsuliste numb- med inimesed minuga ise ühendust, et oma sembrist 2016 kuni 31. jaanuarini 2017. ritega esinema lapsi Saku võimlemisklubist „Piruett“. Graatsili- abi pakkuda. Näiteks annetati meile suur Aitäh kõikidele avatud südamega sed ja painduvad tüdrukud näitasid oma oskusi rõngaste ja palli- hulk mähkmeid, mis on väikeste lastega pere aitajatele! dega. Nende üksik- ja rühmakavad olid ilusad ja huvitavad ning jaoks suur kuluallikas ning seetõttu äärmi- Kohtumiseni uuesti aasta lõpus! tekitasid meie lastes suurt elevust! selt vajalik abi“, räägib Kairis ja tunneb head Kristi Sarapuu Kaire Pari meelt, et info heategevusliku ettevõtmise osas kampaania vabatahtlik direktor on jõudnud üha suurema hulga inimesteni. Tänulik abivajaja. Foto erakogust Nr 4 Märts 2017 kohila valla ajaleht 5

Koolinoored Lõuna-Eestis talvelaagris Luuletraditsioon Kohilas On juba traditsiooniks saa- nud, et septembrikuus hakkan mõtlema jaanuarikuu viimase- le neljapäevale. Miks? Sest just septembris tuleb kirjutada pro- jekt, et minna aasta esimese kuu viimaseks nädalalõpuks õpilas- tega Lõuna-Eestisse talvelaag- risse. Kõige esimesena räägin projektist Leo Hansari ja Too- mas Toomega, et kas nemad on valmis koos minuga laagrit kor- raldama: Leo õpetajana ja Too- mas bussijuhina. Saanud Leolt ja Toomaselt need rõõmsad Lõuna-Eestis. Foto erakogust “JAH” sõnad, räägin MTÜ Gaudeo esindaja Maria Saarna- mäesuusatamise koolituse ning ning kõik nautisid tuubitamist ja Enne Kohilasse jõudmist ootas ga ning kui ka tema on toetav, seejärel võimaluse seda põnevat kelgutamist täie hooga. 1,5 tun- meid ees veel üks peatus, see- siis asun projekti kirjutama. spordiala nautida. Mäel oleme ni tuubitamise järel ootas meid kord Tartu Ahhaa keskuses. Seal Septembris on äärmiselt kee- tavaliselt umbes kuus tundi. Õh- ühes sealses iglus piruka ja tee veetsime 2,5 tundi. Aeg möödus rukas ennustada, mis plaanid tuks on lapsed väga õnnelikud, et näol väike lõunasnäkk. märkamatult. Kell 17.00 olid Luulepidu. Fotod erakogust on ilmataadil jaanuarikuu lõpu- said kogeda midagi uut ja põne- Peale hullamist Otepää Winter- kõik lapsed bussis ja võisimegi ga. Tuleb enda jaoks välja mõel- vat. Nii mõnigi lubab ema-isaga places tuli taaskord suusatund. alustada kojusõitu Kohilasse. Nii nagu kasvavad õunad puule, da kõige mustem stsenaarium, peagi uuesti mäele minna. Nüüd läksime Tehvandi staa- Siinses spordihoone parklas oo- kannab tuul sõnad suule. mida teha siis, kui looduslikku Teine päev kuulub murdmaa- dioni tõelistele radadele. Kõik tasid meid vanemad – taaskoh- Pilk rändab kutsuvale kuule- lund napib. Sel juhul tuleb kõik suusatamisele ja tuubitamisele. lapsed said sõita rajal, kus peagi tumine oli rõõmus! nii ongi sündinud luule! Kohe hommikul toimus Piiri kihutavad maailma tugevaimad Nüüd on laagrist juba veidi lootused panna kunstlumele. Esimene Kohila valla lasteaedade „Luuletuste lugemise võistlus“ spordi- ja puhkebaasi lähedu- suusatajad. Lapsed läbisid suus- aega möödas, aga ikka tulevad Kui projekt Kohila vallavalitsu- toimus 14. märtsil 2007. a Männi lasteaias. Siit sai alguse ema- ses suusatund, kus õpetaja Leo kadel 4-7 kilomeetrit. Kilomet- meelde mõnusad hetked nendest sele saadetud, hakkab üks pikk keelepäeva tähistamise traditsioon. Esimesele võistlusele olid kut- juhendas erinevaid mängulisi raaž kogunes vastavalt võimetele, kolmest päevast. Jääb lootus, et ootamine ja närveerimine, kas sutud meie valla lasteaedade lapsed ja õpetajad. Võistlus toimus tegevusi. Seejärel nautisime lõu- aga rajal käisid kõik. Hiljem sel- laager toimub ka järgmisel aastal laagrit toetatakse ning kui suur neljas vanusgrupis ning eraldi arvestuses võistlesid need lapsed, nasööki ja siis suusad bussi ning gus, et see oli ikka mõnus koge- ning on õpilasi, keda talispordi on toetus. Tuleb hakata ka lisa- kelle kodune keel ei ole eesti keel. toetajaid otsima - see on võtsime suuna Otepää poole. mus. Päeva lõpetasid ööbimisko- erinevad võimalused huvitavad. „Luuletuste lugemise võistluse“ algatasid ning viisid esimesed viis planeerimise kõige keerukam Päev enne laagrit tuli minu has viktoriin ja ühislaulmine. AITÄH! - Kohila vallavalit- aastat läbi Männi lasteaia õpetajad Ülle Pajumets ja Ingrid Herr- külg. Sellel aastal meil vedas, postkasti kiri, kus lastele pakuti Kolmanda päeva hommikul sus, Kohila Vineer OÜ, OÜ mann. Alates teisest tegutsemisaastast liitus õpetajate Ülle ja Ing- meid olid nõus toetama nii Ko- võimalus osaleda Otepää Win- kell 9.15 algas meil kõigil disc- Vesiroos, Kohila gümnaasium, ridiga tol ajal Kohila vallas elanud näitleja Heino Pall, kes esines hila Vineer OÜ kui ka OÜ Ve- terplace reklaami filmimisel.golfi koolitus. Koolitajaks oli Toomas Toome, Piiri spordi- ja luuletuste lugemise võistlusel erinevates kirjandustegelaste rollides. siroos. AITÄH! Saatsin veel enne ööd vanema- Sander Lember. Kui algtõed puhkekeskus, õpetajad Leo Han- Eredalt on meelde jäänud Heino Palli esitatud Saabastega Kass. Alati on laagris kohti 45-le tele kirja, küsides nendelt rek- teada ja väikesed võistlused teh- sar ja Rutti Räbovoitra, MTÜ Kuna esialgu oli tegu võistlusega siis oli kohal ka auväärne žürii, Kohila valla noorele. Esimesed laamis osalemiseks nõusolekut. tud, algas discgolfi raja läbimine Gaudeo, lapsevanemad ja lapsed. kuhu kuulusid Kohila valla kultuurinõunik Anneliis Kõiv, haridus- 35 kohta täitusid sellel aastal ka- Vastused tulid ainult jaatavad. võistkondadega. Rajad oli põne- Kohtume aastal 2018! nõunik Reet Reispass ning valla nelja lasteaia juhatajad. Seega ootas meid ees uus ja põ- vad, aga rasked. Tublimad jõud- he-kolme päevaga. Merike Tiidrus Alates aastast 2008 on Kohila vald olnud ürituse toetaja. Sellest nev kogemus. Juba bussist välju- sid läbida kõik seitse punkti. Juba mitmed aastad veedame Kohila gümnaasiumi ajast on traditsiooniks, et kõik „Luuletuste lugemise võistlusel“ des algas filmimine. Meid filmiti, Peale lõunasööki hakkasime talvelaagri esimese päeva Kuut- klassiõpetaja osalenud lapsed saavad kingituseks raamatu. semäel, kus kõik soovijad saavad aga õnneks see lapsi ei häirinud tagasi kodu poole suunduma. 2012. a võttis Sipsiku lasteaed luuletuste lugemise võistluse tra- ditsiooni Männi lasteaialt üle. Uued tegijad muutsid võistluse luulepeoks. Esimesed kaks aastat olid Sipsiku lasteaias luulepeo korraldajateks õpetajad Hegle Volkov ja Kärt Kask. 2013. a on Meelis Männari – meie oma Youtuber üheks peo korraldajaks taas Ingrid Herrmann ning temaga koos kell kolm öösel, sest monteerisin ru tänu Youtubele. Näiteks olen Marii Trakmann. Näitleja H. Palli asemel on meiega liitunud videot ja olen tahtnud selle järg- ma saanud heaks sõbraks oma küla Marja-Liis Heinmäe, kes on siiani luulepidudel kehastanud kir- miseks päevaks valmis saada. See poistega, kellega ma enne Youtube- jandustegelast Sipsikut. on tähendanud seda, et olen koo- ga tegelemist nii hästi läbi ei saa- Luuletuste lugemise võistlus, millest nüüdseks on välja kasvanud lis väga väsinud olnud. nud. Need poisid: Mihkel Juhkam, Kohila valla lasteaedade luulepidu, on kõik need 10 tegutsemi- Kuidas sa jagad aega kooli, Mihkel „Mirrux“ Rump ja Romet saastat toiminud ühtsete põhimõtete järgi. Nimelt on luuletuste trenni ja videote tegemise vahel? Reisin on ka praegu youtuberid. lugejatele ja nende juhendajatele alati ette antud luuletuste teema. Aja jagamises ma veel väga hea Kuhu sa tahaksid videote te- Erinevateks teemadeks on olnud: kodu, kodumaa, mäng, aastaa- ei ole ... Kui kõik on õpitud, siis gemisega välja jõuda? Mis on su jad jne. Üks tingimus on olnud muutumatu, luuletuste autoriteks ma asun videot filmima ning peale eesmärk? on Eesti autorid või omalooming. Muukeelsed lapsed on lugenud seda hakkan monteerima. Hetkel Hetkel mul otseselt plaani pole, luuletusi oma emakeeles. Nii „Luuletuste lugemise võistlusele“ kui ma trennis ei käi, sest mul tekkisid kuhu ma täpselt jõuda tahan. „Luulepeole„ eelneb alati iga lasteaia sisene eelvoor ehk luulepäev, muud huvid, mis tulid Youtube vi- Mul on alles noor kanal ning teen kus selguvad lõppvooru edasipääsejad. Luulepäeval saab iga soovija Foto erakogust deote kaudu. Uuteks huvideks ongi sinna videoid nii kaua kuni see võimaluse oma esinemisjulgus proovile panna. nii videograafia kui ka fotograafia. õppimist segama ei hakka. Ees- Meelis on 13-aastane noormees, Hallikul on vahel näiteks sellised 14. märtsil 2017 toimub Sipsiku lastaias juba kümnendat märk on see, et tahan jääda silma kes õpib Kohila gümnaasiumis ja videod, kus ta istub maas ja rää- Mis kaamerat sa filmimiseks korda ühine emakeelepäeva tähistamine luulepeoga. Tänaseks teistele erinevatele Eesti või välis- tegeleb videote tegemisega. Tal on gib igasugustest teemadest. Sha- kasutad ja mis programmi ka- võib julgelt öelda, et meie vallas on tore traditsioon. Siinkohal maa youtuberitele ning nendega oma Youtube kanal MeelisMän- ne teeb videoid sellest, kuidas ta sutad videote monteerimisel? soovime tänada Kohila vallavalitsust, kes on meid toetanud. tuttavaks saada. Peale gümnaa- nari, kus tal on 24. jaanuari sei- testib erinevaid lollusi ning jagab Videote tegemiseks kasutan Loomulikult täname ka toredaid lapsi, kes on ikka ja jälle rõõ- siumi tahaksin saada sisse BFM-i suga 25 videot ja 169 jälgijat, mis filmimisnippe oma vaatajatele. kaamerat Olympus E-PL6 ning muga luuletusi lugema tulnud ning suured tänud ka juhenda- monteerin videoid programmiga (Balti Filmi- ja Meediakool) ning on juba väga hea saavutus. Youtu- Kust sa oma videote tegemi- jatele - õpetajatele ja lastevanematele, kes oma lastele luuletusi Sony Vegas 13. tulevikus erialast tööd saada. bega hakkas Meelis tegelema juba seks mõtteid saad? on otsinud ja õpetanud. Mida sa soovitad teistele noor- 9-aastaselt kui nad koos klassiven- Peamiselt tulevad minu videote Mida su vanemad sellest arva- tele, kes tahaksid ka youtuberiks Kohtumiseni 14. märtsil Kohila valla lasteaedade luulepeol! dadega erinevate mängimisvideo- ideed ikka mu enda mõtetest. Kui vad, et sa tegeled Youtube video- saada? te tegemisega alustasid. tuleb mõni hea idee, siis panen te tegemisega? Ingrid Herrmann, Minu soovitus on see, et hakka Kuidas sul tekkis huvi hakata selle kirja ja hakkan filmimisele Mu vanematele see alguses väga Marii Trakmann kohe pihta ja tee igasuguseid vi- videoid tegema? mõtlema. Vahel juhtub ka seda, ei meeldinud, et ma laen videoid Sipsiku lasteaia õpetajad deoid! Proovi saada enda vaataja- Huvi tekkis sellest, et ma olin et mõne idee võtan teiselt Eesti sotsiaalmeediasse. Mida aeg edasi, telt head ja positiivset tagasisidet üsna pikka aega vaadanud kuul- või välismaa youtuberilt. seda rohkem mu vanemad tun- ning jätka videote tegemist. Al- said youtubereid ning ma tundsin, nevad, et see on minu koht, kus Kui palju aega sul tavaliselt fil- guses ei ole originaalsus nii tähtis, et ma suudan ka sama häid videoid enda oskusi ja võimeid näidata, mimine ja monteerimine võtab? vaid see, et sa postitad videoid teha ja tahan ka kuulsaks saada. milleks ma suuteline olen. Videote filmimiseks läheb mul tihedalt ja varsti hakkavadki sul Kes on sinu lemmikud youtu- keskmiselt 1-3 tundi (oleneb vi- Mida sulle videote tegemine andnud on? originaalsed mõtted tulema. Kui berid ja miks just nemad? Milli- deo pikkusest ja mahust) ja mon- sa hakkad kvaliteeti tähtsaks pi- seid videoid nemad teevad? teerimisele tavaliselt 5-9 tundi. Videote tegemine on teinud mind palju avatumaks. Mul on hea vaata- dama, siis muretse endale kaame- Minu lemmik youtuber Eestist Vahel on olnud olukordi, kus on ra (see ei ole algajale nii oluline). on Martti Hallik ja välismaalt läinud videote monteerimisele jaskond ning hea tagasiside video- tele, mis teeb mind väga rõõmsaks Naudi seda, mida sa teed ja mõtle Shane (Shane Dawson). Nad tee- ka kuni 10 tundi. Mõnikord on ainult heale tagasisidele! vad hästi erinevaid videoid. Martti juhtunud, et olen läinud magama ning annab motivatsiooni juurde. Ma olen saanud ka palju uusi sõp- Tessi Ilustrumm 6 Kkohilaohila valla ajaleht Nr 4 Märts 2017 Nr 4 Märts 2017 Kkohilaohila valla ajaleht 3

Kohila katlamaja alustab tarbevee soojendamisega UUSI RAAMATUID ka suvel kuiv,“ loetles otsuse lange- kohta langetada ka vannituppa tek- KOHILA RAAMATUKOGUS tamist mõjutanud argumente ener- kiv S-tähe kujuline soe veetoru ehk raamatukogu soovitab Põhjamaade giakonsultant ja Tõrva korteriühis- siug. „Vannituba on ka suvel kuiv, kirjandust: tu “Üheksa” esindaja Pärt Metsar. tänu sooja vee tsirkulatsioonile läbi Üks olulisi argumente on mui- siu,“ selgitas Metsar. Vannitoas, Kersti Aru „Rahvarõivaste valmistamise dugi hind. „Kaugküttega vee soo- kus inimene kipub kandma kaunis juhend. Hageri naine“ jendamine on poole odavam, kui vähe riideid, on väike lisaküte ka Eesti Rahva Muuseum, 2016 elektriga,“ märkis Metsar. Kuna rõskel suvel tõepoolest teretulnud. Hageri on üks suuremaid ja vanemaid Har- suurema osa aastast kasutatak- Väikese lisaväärtuse annab ka jumaa kihelkondi. Oletatavasti oli kihelkond se vee soojendamiseks sedasama roheline oreool kaugkütte kui kõi- Lohu linnuse ümber juba muinasajal, kuid sel- soojust, millega köetakse ka ra- ge keskkonnasõbralikuma kütte- le tollane nimi ei ole teada. diaatoreid, on sooja vee tootmine viisi kohal. Kohila kaugküttekatla- Kirjalikes allikates on Hageri kihelkonda esma- väga efektiivne. Tootmiskaod on maja kasutab kütusena eestimaist kordselt mainitud 1241. aastal. Hageri kihelkonna väikesed ja nii ongi energia mega- hakkpuitu, nii on tegu ka väga traditsiooniline rõivastus sarnanes Harjumaal ja vatt-tunni hind elektriga võrrel- keskkonnasõbraliku soojusega. kogu Põhja-Eestis kantuga. Soe tarbevesi. Foto Pixabay des oluliselt odavam. Võitlusse kliimamuutustega pa- 19. sajandi II poolel Hageri kihelkonnas kantud rõiva- kostüümi kirjeldus põhineb Eesti Rahva Muuseumi Üleminek elektriboilerilt annab nustab selline kaugküttevõrk täp- Kraanivee soojendamine ning soojussõlmes õiged seadmed. kogudel. Esemeid on kirjeldatud koos mõõtudega. keskkütte baasil on kõige sood- Mõnel juhul on mõtet ka torustik võidu ka varustuskindluses: kui selt 0 kg CO2 heidet aastas. sam ja keskkonnasõbralikum uuesti üles ehitada. boiler võib ajutise suurema tar- Kaugkütte baasil soojendatud viis lõppematu varuga sooja vee Näiteks Tõrvas on praegu Kre- bimise korral tühjaks saada, siis tarbevett saaks toota pea kõigis SW Maarja Kangro „Klaaslaps“ saamiseks, kuid selle võimaluse dexi abiga renoveerimisel kuus kaugküttekatlamaja soojendab vett Energia katlamajades. Selle võima- Nähtamatu Ahv, 2016, 208 lk kasutamiseks peab maja torustik maja, kus kõik ühistud otsustasid pidevalt ja varustamine on tagatud luse kasutamiseks peab majas ole- Päeviku vormis, avameelne, robustse keelekasutu- tehniliselt sobima. teha vajalikud investeeringud, et kogu aeg. Kes kunagi šampoonise mas olema sobiv torustik ning soo- sega. Raamat räägib autori isiklikust elukogemusest. Katlamaja poolt on tehniline hakata kasutama keskkütte baasil peaga tulutult dušikraani punast jussõlmes vajalikud seadmed. Huvi „Kangro teos on lõhkekeha, mis plahvatades rapu- võimekus sooja vee tootmiseks soojendatud tarbevett. nuppu kruttinud, see oskab lõppe- korral andke endast SW Energiale tab segamini kõik, mida puudutab. Siin purunevad Kohila katlamajas olemas, tarbija- „Soe vesi ei saa järsku otsa, bo- matut sooja vee varu hinnata. märku: tehniline konsultatsioon on riigipiirid, piirid isikliku ja avaliku vahel, ühte sulavad emotsionaalsed läbielamised, kirjandusklatš, mõtisk- teni jõuab soodne soe vesi siis, kui iler ei võta enam ruumi, vee hind Tõrva renoveeritavates majades SW Energia soojatarbijatele tasuta. aitas valikut sooja vee tootmise lused sünni ja surma absurdsuse üle, Ukraina sõda, majas on olemas sobilik torustik on poole soodsam, ja vannituba on SW Energia abitu vanamutt haiglapalatis, Harta 12, pooleli jäänud kirjandusresidentuur. Kangro nihilistlikus ja traumaa- tilises maailmas omandavad uudistehuvilisele lugeja- Valla lipuks on gümnaasium le tuttavad kohad ja sündmused hoopis uue kuju ja tähenduse“ (Aro Vermet, ajakirja Vikerkaar toimetaja) Rohkem kui 15 aastat tagasi lennata ja kõndida, aga mitte mil- rohkem peame panustama oma kohustus läks riigile. Kui riik selle hakkas Kohila alev koos valla- leski pole parim. Saada parimaks, kooli, gümnaasiumi arengusse, kohustuse endale edasiseks võtaks, ga jõuliselt paikkonna arengut olla atraktiivne, selleks tuleb aren- et Kohilasse tuldaks õppima ja taotleksid kõik koolid endale era- Valve Raudnask „Juunilumi“ planeerima. Kaasati inimesi väl- dada valdkonda, mis on edasimi- elama. Alternatiiviks oleks güm- kooli staatust. Käesoleval aastal Tammerraamat, 2016, 188 lk jastpoolt. Püstitati uued ülesan- neku aluseks kogu vallale. See teeb naasiumi osa hääbumine, põhi- katab riik veel erakooli pingirahast Selles raamatus kirjutab tuntud ajakirjanik palju ded. Ei takerdatud ütlustesse, et meid tugevaks ja paremaks, et olla kooli nõrgenemine ning valla 75% ehk ühe õpilase 88 euro suu- sellest, mis on tema jaoks elus ja Eestimaal tähtis: see pole võimalik, vaid püstitati siis gepard, delfiin või kotkas! Tu- maine langus. Midagi ei sünni rusest pingirahast 71 eurot kuus. „Selle rahva nimi, kes Läänemere kaldal, siin- ja küsimus – kuidas seda saavuta- gev gümnaasium on tugeva ja jät- iseenesest, kõik see nõuab valla- Ülejäänud kulu, ehk 17 eurot sealpool Emajõge elab, pole natsionalistid, nagu da? Jõuti selgusele, et kogu valla kusuutliku valla tunnus. juhtidelt kindlameelset tegutse- peaks jääma erakooli ehk koolipi- nõukaajal arvati, ega rassistid, nagu nüüd sildista- takse, vaid eestlased.“ arengu eelduseks, aluseks on tu- Üle kümne aasta tagasi toimusid mist, pühendumist ja usku. daja kanda. Sel aastal võtab nime- Elukogenud autor, kes ei suuda päevagi kirjuta- gev gümnaasium. Kool, kus on suured muutused koolikeskkon- Täna töötab vallas vallas kaks tatud kulu enda kanda vald, ehk mata elada, teab: „Eesti ei vaja poliitkorrektset, vaid võimalik omandada heal tasemel nas. Koolihoones tehtud renovee- kooli – munitsipaalkool ja siis 80 erakoolis õppiva valla lapse ehtsat armastust.“ keskharidus ja osaleda erinevate rimistööd ja uute spordirajatiste, erakool. eest 16320 eurot aastas. huvialaringide töös. Prioriteediks töökoja ning Hageri koolihoone Kohila vald peab tagama kooli- On tekkinud ebavõrdne olu- sai haridus. Arenguks vajalikud ehitamine avas õpilaste arenguks kohad kõigile valla lastele st kat- kord, kus erakoolile kaetakse Dorothea (Tea Raudsep) ressursid suunati eelistatud vald- palju uusi võimalusi. Paremad ma ka kooli ülalpidamiskulud kooli tegevusega seotud kulud „Päikesele päitsed“ konda. Täna tagasi vaadates saab õppetingimused aitasid suuresti (majanduskulud, tugispetsialis- täies mahus ja sellele lisandub veel 2016, 74 lk öelda, et valitud suund oli õige. kaasa õppekvaliteedi kasvule ja tid) ehk nn pingiraha. Õpeta- õppemaks, mida munitsipaalkoo- Kohilast pärit harrastusluuletaja roman- Saavutused laienesid kogu val- kooli maine parandamisele. Ko- jate palgakulu, õppevahendite, lis pole. Rohkem raha võimaldab tiline luulekogu. 2001. aastal ilmus Tea Raudsepal luulekogu „Nõmmenümf“. lale, arenes kool ja arenes vald. hila muutus nähtavaks. Seda teed õpikute, põhikooli töövihikute suuremaid valikuid õppetöö kor- Luulekogu on illustreerinud Heli Roht- Kohilal on läinud hästi. Seda tuleb jätkata. ja õpilaste koolilõuna (1 eurot) raldamisel ja kaadri otsingul. la, toimetanud Mati Laos, kujundanud ütlevad nii valla inimesed kui ka On aasta 2017. See, mis aastal garanteerib riik. Seda nimeta- Lõpuks on riik leidnud, et Toom Raudsep. Raamatut saab osta külalised, seda kinnitavad meile 2005 oli hästi ja kaasaegne, va- takse pearahaks. koolide taseme võrdsustamine Kohila raamatukogust. kõigile nähtavad muutused. Ni- jab nüüd uuendamist. Kohilas Lapse õppima asumine erakoo- raha jaotamises vajab uut läbi- metus Kapa Kohila, kui kolkluse kasvab aasta-aastalt koolis õppi- lis on vanemate vaba valik ja see mõtlemist. Välistada tuleb kõik sünonüüm on muutunud ühe vate laste arv. On viimane aeg on tasuline. Seejuures pearaha niisugused lahendused, mille pu- kiirelt arenenud valla hellitus- parandada algklasside õpilaste maksab erakoolile riik munit- hul soodustatakse ja kiirendatak- nimeks. Kohila vald on paljude õppetingimusi ja -võimalusi. sipaalkooliga samadel alustel. se hariduslikku kihistumist. võimalustega, suure arengupers- Praeguste plaanide kohaselt uus 2010. a lisati kohalikule omava- Kui siia lisada erakooli toetami- EELK Hageri Lambertuse pektiiviga paikkond. Tänane õppekorpus neile 2018. a sep- litsusele kohustus katta ka era- seks tehtavad või planeeritavad tunnuslause võiks olla: „ Tehke tembriks ka valmib. Viivitada ei kooli pingiraha. Peale selle sea- vallapoolsed täiendavad maksed, koguduse teated nii nagu Kapa Kohilas!“ saa vana majaosa renoveerimi- duse vastuvõtmist hakkas kiiresti siis kasvab ebavõrdsus gümnaasiu- Kuidas edasi? Minu veendumus sega, tänastele nõuetele vastava kasvama erakoolide arv. See oli mis õppivate õpilaste ja õpetajate Pühapäev, 12. märts on, et jätkuvalt tuleb panustada õpikeskkonna loomisega. See, ka mõistetav, erakooli loomiseks suhtes veelgi. Kuidas see täpselt 10.45–11.45 raamatukogu kogudusemajas kooli arengusse. Prioriteetsesse 1961. ja 1977. aastal ehitatud olid tingimused väga soodsad. on ja millised on need kulutused, 12.00–13.15 pühapäevakool kogudusemajas valdkonda tuleb rohkem panus- koolimaja/hospidal on igand, Riik tasus pearaha ja vald pingi- seda oskab vallavanem kindlasti 12.00 jumalateenistus, armulaud. tada, meeldib või mitte, kuid see mis ei meelita siia tööle ja õppi- raha, st - kooli ülalpidamine oli paremini selgitada. Laulab koguduse segakoor on ainus võimalus arenguks. Kõi- ma ei õpetajaid ega õpilasi. See rahaliselt kaetud. Õppemaksust Hariduslikule kihistumisele on kidesse valdkondadesse võrdsuse kõik pärsib õppekvaliteeti. laekunud summa oli aga täien- juhtinud tähelepanu ka õigus- Pühapäev, 19. märts printsiibil panustamine muudab Valla eesmärgiks on elanike davaks tuluallikaks. Tekkis olu- kantsler Ülle Madise. 10.30 kuulutusetund kirikus meid keskmikuks, arengut mit- arvu kasv, mis on ka äärmiselt kord, millist pole üheski riigis. PS. Pealkiri on laenatud And- 12.00 jumalateenistus, armulaud. tevõimaldavaks ja seisakut põh- vajalik. Peale haldusreformi jääb Riigikohus tunnistas vallapoolse rus Saarelt. Orelimuusika, organist Mai Mänd justavaks. Näitlikult võiks seda Kohila vald elanike arvult piir- pingiraha maksmise põhiseadu- Raivo Heinaru Pühapäev, 26. märts võrrelda pardiga, kes oskab ujuda, konnas üheks väiksemaks. Seda se vastaseks ja pingiraha katmise volikogu liige 10.45–11.45 raamatukogu kogudusemajas 12.00–13.15 pühapäevakool kogudusemajas 12.00 jumalateenistus, armulaud. Ühe raamatu lugu Laulab koguduse lastekoor. Aastatel 2011-2012 õppisin Muuseumi (ERM), kus tutvusin konstrueerimist, oli kirjaliku osa kutriipude ja mustrite näidiseid Pühapäev, 2. aprill Tallinnas Rahvakultuuri Aren- etnograafilise arhiivi materjali- tegemine koos jooniste ja tege- teistegi Hageri piirkonna rahva- 10.45 piiblitund kogudusemajas dus-ja Koolituskeskuses kursu- dega, mõõtsin ja joonistasin üles mise õpetusega mulle huvitav ja rõivakomplektide kohta. 12.00 jumalateenistus, armulaud. Laulab bariton sel „Rahvarõivaste valmistajate museaale. Nende materjalide jõukohane erialane väljakutse. Kui käsitööhuviline soovib Priit Põiklik, orelil saadab Anneli Merilaid kool“. Kursusel osaleja kohustus põhjal valmiski komplekt ja sin- 2015. a lõpul tuli meeldiva ül- raamatu põhjal ka endale rõivad oli valmiva töö kohta kirjuta- na juurde kuuluv uurimistöö latusena telefonikõne ERM-ist, teha, siis soovitan kindlasti hea Jumalateenistused Hageri kirikus igal pühapäeval kell 12 da lisaks uurimustöö ja sealhul- koos jooniste ja tegemise õpetu- kus avaldati soovi kasutada minu tulemuse saamiseks neid kogenud gas tutvustada ka kihelkonda, sega, mille andsin enne kursuse uurimustööd raamatu väljaaand- juhendajate käe all valmistada. Täpsem info koguduse kodulehel kust rõivakomplekt pärit on. lõpetamist koolile ja ERM-ile misel. Raamatus on lisaks minu http://www.eelk.ee/hageri/ Lugupidamisega Kahe kooliaasta jooksul külas- üle 2012. a lõpul. Kuna olen tehtud komplekti tööjoonistele Kersti Aru tasin mitmeid kordi Eesti Rahva õppinud varasemalt rõivaste ja mustritele ka trükitud seeli- 4 Kohila valla ajaleht Nr 4 Märts 2017

kuulutused Telli Eesti lipud, vimplid, vardad ja vardahoidjad e-poest www.lipuvabrik.ee. Kaup kätte 1 tööpäevaga!

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, [email protected]

Kvaliteetne raamatupidamisteenus sinu firmale! Info www.lconsult.eu või tel 5692 0290

Soovin osta teie sõidukõlbliku auto! Pakkuda võib ka remonti vajavat või seisma jäänud autot. Pakkuda võib ka vanarauaks muutunud autosid. Kuulutus ei vanane. Tel 5457 5055.

pakub tööd TOOTMISE PLANEERIJALE

Peamised tööülesanded: tootmise planeerimine, sealhul- gas planeerimiseks vajalike arvutuste tegemine; tootmis- tellimuste prioriteetide määratlemine koostöös müügiga; planeerimist mõjutavate andmete regulaarne kontroll ja monitoorimine koostöös tootmise-, ostu- ja müügiosakon- dadega; uute toodete artiklite loomine ja vajadusel ole- masolevate muutmine, vajadusel tarviliku informatsiooni kooskõlastamine ja kontrollimine müügiesindajaga. Nõudmised kandidaadile: vähemalt keskharidus, kogemus tootmise planeerimises, infotöötluses või raamatupidamises, täpsus ja korrektsus, väga hea analüüsi ja planeerimisoskus, eesti keele valdamine, hea inglise keele oskus, kasuks tuleb soo- me keele oskus, kasuks tuleb kogemus töötamisel Directo´ga. Omalt poolt pakume: huvitavat ja stabiilset tööd edukas ettevõttes, kaasaegset töökeskkonda ja töövahendeid, heale ehituspuidu tööle väärilist tasu, väljaõpet kohapeal. Töökoht asub Kohilas. müügiplats Sooviavaldus ja elulookirjeldus koos palgasooviga saata Saaremõisa OÜ aadressil [email protected] või tuua aadressile Tööstuse 19a, Kohila 79806, Raplamaa, KP Factory OÜ hiljemalt 19. märtsiks 2017. Kohilas, Vabaduse 15a Avatud: E-R 9-19 L 9-14 Täiendav info telefonil 489 0010 Hulgimüük tel 5667 1772 Jaemüük tel 5550 7377, 670 4018

Head lapsevanemad! Olete oodatud Eesti Lastevanemate Liidu poolt korraldatavale loengule: “Piiride kehtestamine ja seadmine, kas on vaja seada piire?” Mälestame kurbuses Mälestame kallist naabrimeest Lektor Kristiine Vahtramäe. Loeng toimub Männi lasteaia saalis TOIVO TOIVO 16.03.2017 kell 18–20. Loeng on tasuta. NB! Vajalik registreerimine aadressil HEINLAT HEINLAT [email protected], tel 5662 7389 Avaldame sügavat Ja avaldame kaastunnet abikaa- Avaldame kaastunnet kaastunnet omastele. Tänan kõiki, kes olid toeks sa Tiiule ja pojale perega. Maimule abikaasa ning ja abiks sel raskel hetkel! Perekond Aire, Aidi, Meida Argole ja Merikesele kalli isa Suurimad tänud Kohila Pärnamägi ja perekond Trakmann päästeameti meeskonnale, Kohila Vineerile, Tallinna Pesumajale AARE ja erilised tänud mereväe tuukritele! Meie hulgast on lahkunud Tänavad varalahkunud Ats Siimeri PÕLDSAARE ema, isa ja õed. LINDA PALJAK LIA AER surma puhul. KALJO SAARE HELJU TEKKO Nigulas, Naima, Ants, Suur, suur tänu Väino Maasalule! ESTER-FELICIA OSBEK TOIVO HEINLA Veldur, Aivar, Alla, Maie Silvi Hannus