SISSEJUHATUS Kohtla-Järve Linna 2009.Aasta Majandusaasta Aruanne Sisaldab Informatsiooni Linna Ametiasutuste Ja Nende Hallatava

SISSEJUHATUS

Kohtla-Järve linna 2009.aasta majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste ning linna valitseva või olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse tulemuste kohta. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud rida-realt konsolideerituna koos valitseva mõju all olevate üksustega (3 sihtasutust ja 3 osaühingut). Olulise mõju all olevad üksused on konsolideeritud aruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil (1 osaühing). Konsolideerimata aruanded on linna 2 ametiasutuse ja nende 41 hallatava asutuse konsolideeritud koondaruanded, mis kajastavad osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes soetusmaksumuses. Tulenevalt Valla- ja linnaeelarve seaduses ja Kohtla-Järve põhimääruses sätestatust esitatakse linna majandusaasta aruande koosseisus ka eelarve täitmise aruanne ja reservfondi kasutamise aruanne ning antakse ülevaade linna enamusosalusega äriühingute ning linna poolt asutatud sihtasutuste majandustegevusest. Majandusaasta aruanne on avalikustatud Kohtla-Järve linna veebilehel www.kohtla-jarve.ee.

MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMIST REGULEERIV SEADUSANDLUS JA JUHENDID

Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Majandusaasta aruande koostamisel on jälgitud raamatupidamise seadust, Raamatupidamise Toimkonna juhendeid, Riigi raamatupidamise üldeeskirja, kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, valla- ja linnaeelarve seadust, Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtteid, Kohtla-Järve Linna põhimäärust ja Kohtla-Järve linna eelarve koostamise, kinnitamise ja täitmise korda.

Lisa Kohtla-Järve Linnavolikogu 16. juuni 2010. a määruse nr 26 juurde

KOHTLA-JÄRVE LINNA 2009. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE

Aruandekohustuslase nimetus: Kohtla-Järve linn

Asutuse registrikood: 75001017

Juriidiline aadress: Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve

Telefon: +372 3378500

Faks: +372 3378503

E-post: [email protected]

Interneti kodulehekülg: www.kohtla-jarve.ee

Audiitor: AUDEST AUDIITORTEENUSTE OÜ

Majandusaasta algus ja lõpp: 01.01.2009 – 31.12.2009

Dokument koosneb 108-st leheküljest.

SISUKORD

Tegevusaruanne ...... 4-56

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne ...... 57-91

Tegevjuhtkonna deklaratsioon ...... 57

Konsolideeritud bilanss ...... 58

Konsolideeritud tulemiaruanne ...... 59

Konsolideeritud rahavoogude aruanne ...... 60

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne ...... 61

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad ...... 62-91

Eelarve täitmise aruanne ...... 92-106

Reservfondi kasutamise aruanne ...... 106

Vandeaudiitori järeldusotsus ...... 107

Allkirjad majandusaasta aruandele ...... 108

I TEGEVUSARUANNE

1.1 KONSOLIDEERIMISGRUPI STRUKTUUR

Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud konsolideerimisgrupi kohta, kuhu kuuluvad järgmised üksused:

Konsolideerimisgrupp

Kohtla-Järve linn Valitsev mõju Oluline mõju

AMETIASUTUSED Linnavolikogu Kantselei Linnavalitsus SA Ida-Viru Keskhaigla Ida-Virumaa Kiirabi SA LINNAVALITSUSE HALLATAVAD ASUTUSED SA Kohta-Järve Arenduskeskus Järve Biopuhastus OÜ Lasteaiad 14 SA Kohtla-Järve Linnaelamu (2009.a) Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA OÜ Oru Kodu Jõhvi Lennuväli SA Põhikoolid 2 SA Ida-Virumaa Gümnaasiumid 7 OÜ Sompa Maja OÜ Kukruse Maja Kutsehariduskeskuse Fond Täiskasvanute Gümnaasium 1

Spordiasutused 2 Sotsiaalhoolekandekeskus 1 Vanurite Hooldekodu 1 Lastekodu 1

Kultuurihoone ja klubid 3 Koolinoorte Loomemaja 1 Kurtna Noortelaager 1 Noortekeskus 1 Keskraamatukogu 1 Kunstide Koolid 2 Põlevkivimuuseum 1 Linnaorkester 1

TEGEVUSARUANNE 4

A. Konsolideeriv üksus Kohtla-Järve Linnavalitsus

Allüksuse nimetus Töötajate keskmine arv Töötasude kogusumma majandusaastal majandusaastal (tuhandetes kroonides) 2009.a 2008.a 2009.a 2008.a

1. Linnavolikogu kantselei 3 3 590 1 216 Volikogu liikmed 1 240 1 601 2. Linnavalitsus 96 123 20 790 23 690,5 3. Linnavalitsuse hallatavad asutused 3.1 Lasteaiad (14) 535,7 522 43 700 47 190 3.2 Gümnaasiumid (7) 588,4 636 63 343 70 784 3.3 Põhikoolid (2) 99,5 128 8 350 12 624 3.4 Täiskasvanute Gümnaasium 21,4 22,1 2 391 2 584 3.5 Spordiasutused (2) 57,4 63 4 244 4 856,3 3.6 Sotsiaalhoolekandekeskus 66 65 5 432 6 891 3.7 Vanurite Hooldekodu 74,5 76 6 257 6 229 3.8 Lastekodu 40,7 49 3 540 4 585 3.9 Kultuurihoone ja klubid (3) 91,75 93 6 737 7 207,9 3.10 Koolinoorte Loomemaja 30,5 29,2 2 630 2 836,2 3.11 Noortekeskus 9 10 798,7 815,5 3.12 Keskraamatukogu 70,25 74 5 149 5 485,6 3.13 Kunstide koolid (2) 82,08 81 8 859 9 410,3 3.14 Põlevkivimuuseum 9 11 804 906 3.15 Linnaorkester 1,2 1,2 462 546,7 3.16 Kurtna Noortelaager 24 27 1 348 1 898 Kokku 1900,38 2013,5 186 665 157 870

Volikogu liikmeid on 21.

B. Konsolideeritud üksused Kohtla-Järve Töötajate keskmine arv Töötasude kogusumma Üksuse nimetus Linnavalitsuse majandusaastal majandusaastal osalusemäär (tuhandetes kroonides) (%) 2009.a 2008.a 2009.a 2008.a SA Ida-Viru Keskhaigla 100 977 1 011 136 042 141 749 SA Kohtla-Järve 100 0 0 0 0 Arenduskeskus SA Kohtla-Järve 100 2,5 3 218,7 261 Linnaelamu OÜ Oru Kodu 100 19,9 28 1 948,3 2 300 OÜ Sompa Maja 100 12,5 18,5 1 070,6 1 304 OÜ Kukruse Maja 100 12,2 13 734,8 792 Kokku 1024,1 1073,5 140 014,4 146 406

TEGEVUSARUANNE 5

1.2 ÜLEVAADE KOHTLA-JÄRVE LINNA KONSOLIDEERIMISGRUPI FINANTSNÄITAJATEST

Linna konsolideerimisgrupi aruanne koostati rida-realt meetodil konsolideerituna esmakordselt 2005. majandusaasta kohta.

Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad (tuh.kr) 2005 2006 2007 2008 2009

Bilansinäitajad Varad aasta lõpuks 626 302 635 882 660 397 990 215 955 958 Kohustused aasta lõpus 200 591 186 284 202 512 279 630 278 820 Netovara aasta lõpus 425 711 449 598 457 885 710 585 677 138 Tulemiaruande näitajad Tegevustulud 572 203 653 227 776 825 935 335 834 155 Tegevuskulud 608 040 635 885 774 137 948 447 868 727 Tulem -35 837 17 342 2 688 -10 929 -34 572 Muud näitajad Põhivara investeeringute maht 8,4 8,5 8,8 9,1 5,2 Likviidsuskordaja 0,83 0,85 1,23 0,85 1,14 Lühiajaline 0,85 0,92 1,26 1,1 1,16 maksevõimekordaja Kohustuste osakaal varadest 32% 29% 30% 28,2% 29% Laenukohustuste osakaal 30,3 16,3 16,9 13,6% 26% tuludest, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine Tagasimakstud laenukohustuste 3,8 16,2 1,5 9,2 0,08 suhe tuludesse, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine

Likviidsuskordaja = käibevara kokku – varud : lühiajalised kohustused Lühiajaline maksevõimekordaja = käibevara : lühiajalised kohustused

1.3 ÜLEVAADE MAJANDUSKESKKONNAST

Eelmine ja tänavune aasta on Eestis üsna keerulised. Kiiresti on halvenenud olukord majanduses ja tööturul, mis on oluliselt mõjutanud ka paljude inimeste majanduslikku toimetulekut.

Eesti majandus on 2009.aasta kolm esimest kvartalit olnud järsus languses. 2009.aastal oli SKP jooksevhindades 214,8 miljardit krooni. Kokkuvõttes 2008.a sama perioodiga kahanes sisemajanduse koguprodukt 14,1%. Sisemajanduse nõudlus langes 24%, sh. kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused 19 ja kapitali kogumahtus põhivarasse 35%. Kiiresti vähenesid ka ettevõtete varud. Sisemajanduse nõudluse osatähtsus SKP-st oli 9,5%.

Esmakordselt viimase 15 aasta jooksul oli aastaarvestuses sisemajandusenõudlus SKP-st väiksem ehk vaatamata kiirele vähenemisele oli SKP suurem lõpptarbimiskulutuste, investeeringute ja varude kogusummast. Nõrga sisenõudluse tõttu vähenes reaalarvestuses oluliselt kaupade ja teenuste import võrreldes 2008.aastaga 27%. Eratarbimine vähenes 19,5%. Olulise negatiivse panuse eratarbimisele on andnud elamukinnisvara hinnalangus. Kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport vähenes 2009.aastal 11% sh. kaupade eksport 12% ja teenuste eksport kümnendiku. Tarbimishinna indeks vähenes 0,1%. Kaupade ja teenuste eksport vähenes 2009.a 9,5%.

TEGEVUSARUANNE 6

Statistikaameti andmetel oli 2009.aastal Eestis tööga hõivatute arv 575,5 tuhat inimest (2008.aastal – 656 tuhat inimest). Eelmise aastaga võrreldes vähenes tööhõive 81,1 tuhande inimese võrra ehk 14%, tõusnud on töötute hulk. Töötuse määr tõusis 2009.aastal 13,9%. Eestis oli 2009.aasta lõpuks töötuid 95,1 tuhat inimest, mis on kõrgeim Eesti riigi iseseisvuse ajal. Ida-Virumaal oli töötuse määr veelgi suurem – 18,1%. Registreeritud töötute arv 01.01.2010.a seisuga oli kogu Eestis 87 282 inimest, Ida-Virumaal 15 129 inimest ja veerand neist Kohtla-Järve linnas – 3 789 inimest.

Statistikaameti andmetel oli keskmine palk 2009.aasta IV kvartalis 12 259 krooni (2008.aastal 12 912 krooni), langedes aastaga 6,5%. 2009.aastal peatati palgalt maksuvaba tulu tõstmine ja see jäi kehtima 2 250 krooni ulatuses. Keskmine vanaduspension oli 4 768 krooni. Seadusega ettenähtud pensionitõusu vähendati 14%-lt 5%-le. Rahvapension oli 2 008 krooni. 2009.aastal peatati pensioni II samba maksed.

Rahandusministeeriumi andmete kohaselt laekus 2009.aastal riigieelarvesse 85,7 miljardit krooni ehk 101,7% eelarves kavandatust. Maksutulusid laekus 2009.aastal riigieelarvesse 63,4 miljardit krooni ehk 100% planeeritust. Riigieelarve kulusid tehti 87,3 miljardi krooni ehk 95,6% ulatuses eelarves planeeritust. Võrreldes 2008.aasta laekumisega kahanesid riigieelarve tulud 4,7 miljardit krooni ehk 3,5%. Kohalikud omavalitsused said eelmisel aastal 9,922 miljardit krooni füüsilise isiku tulumaksu, 13,6% vähem kui 2008.aastal.

2009. aastal kärbiti Riigieelarvet kahel korral. Sotsiaalvaldkonnas kaotati 400-kroonine koolitoetus ja 3000- kroonine matusetoetuse maksmine. Lõpetati õppelaenu osaline kustutamine. Peatati tulumaksumäära langetamine. Kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa kärbiti 11,93%-lt 11,4%-le.

TEGEVUSARUANNE 7

1.4 ÜLEVAADE KOHTLA-JÄRVE LINNA ARENGUSUUNDADEST

Kohtla-Järve elanikkond moodustab Eesti rahvastiku koguarvust 3,1%. Rahvastikuregistri andmetel elas seisuga 01.jaanuar 2010 Kohtla-Järvel 41 388 inimest. Aastaga vähenes registrijärgne elanikkond 787 inimese võrra. Kohtla-Järve demograafilist olukorda iseloomustab, nii nagu Euroopas ja Eestis tervikuna, vähenev rahvaarv ja vananev rahvastik.

Vanuserühmas 15-64 aastat on Kohtla-Järve elanike osatähtsus 69,5%.

Statistika andmetel oli 2009.aastal tööga hõivatud kogu Eestis 575,5 tuhat inimest, Ida-Virumaal 67,3 tuhat inimest 169,7 tuhandest elanikust.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2009.aastal Ida-Virumaal keskmine tööga hõivatute arv 58 701 inimest, Kohtla-Järvel oli tööga hõivatud 16 417 inimest, langedes aastaga 1 597 inimese võrra ehk 8,9%.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli keskmine palk Kohtla-Järvel 2009.aastal 9 588 krooni, langedes aastaga 466 krooni ehk 4,5%. Eestis oli – 11 967 krooni.

Maksumaksjate arv oli Eestis 2009.aastal 571 503 inimest. Kohalikele omavalitsustele oli tehtud väljamakseid tulumaksu 11,4% brutotulust, mis moodustas 84 miljonit 131 tuhat 726 krooni (2008.aastal 95 miljonit 074 tuhat 177 krooni).

Kohtla-Järvel oli 2009.aasta detsembris 16 035 maksumaksjat.

Tulumaksu laekus linnaeelarvesse 229 miljonit 611 tuhat 825 krooni.

Laekunud tulumaks ja maksumaksjate arv Kohtla-Järve linnas 2009.aastal:

TEGEVUSARUANNE 8

Töötute arv 2005 kuni 2009 tabel:

3000

2749 2500 2655

2403 2373 2000 2195 2082 2094 1979 1841 1810 1500 1688 1548 1448 1283 1311 1254 1240 1000 1132 1155 1054 1137 1097 1162 1043 1017

500

2/1/20054/1/20056/1/20058/1/2005 01.01.0601.04.0601.06.0601.08.0601.10.0601.12.0631.01.0731.03.0731.05.0731.07.0730.09.0730.11.07 10/1/200512/1/2005 31.01.200831.03.200831.05.200831.07.200830.09.200830.11.200831.01.2009

1.5 LINNA JUHTIMINE

15.juunil 1946.aastal said Kohtla-Järve elanikest linlased. Sellest momendist peaaegu kahekümne aasta jooksul kestis lähiasulate administratiivse ühendamise protsess. Käesoleval ajal koosneb Kohtla-Järve kuuest osast: Järve, Ahtme, Kukruse, Oru, Sompa ja Viivikonna (koos Sirgala alevikuga). Kohtla-Järve linn kui kohalik omavalitsusüksus lahendab inimeste probleeme linna tasandil ja sellega vähendab tunduvalt riigi võimuaparaadi koormust. TEGEVUSARUANNE 9

Kohtla-Järve linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevuse aluseks on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevate ülesannete täitmine: korraldada linnas sotsiaalabi- ja sotsiaalteenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, linna teede ja tänavate korrashoidu. Samuti korraldab linn linna territooriumil asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, kultuuri- ja spordiasutuste majandamist ja ülalpidamist. Kohtla-Järve linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohtla-Järve linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. Kohtla-Järve omavalitsusorganid on: linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu pädevused on lahti kirjutatud KOKS § 22. Neid on kokku 37 punkti ja peamised nendest on järgmised: valla- või linnaeelarve formeerimise, maksude kehtestamise, laenude võtmise, munitsipaalvaraga seotud küsimuste üle otsustamine; valla või linna põhimääruse ning arengukava vastuvõtmine; kohaliku omavalitsuse üksuse piiride muutmise ning linnaosa või osavalla moodustamise otsustamine; valla- või linnavolikogu esimehe, valla- või linnapea valimine ning ametist vabastamine; teenistujate palgaastmete ning palgamäärade kehtestamine; volikogu komisjonide moodustamine ning likvideerimine.

Volikogu XXVII koosseisu valimised toimusid 18.oktoobril ja koosseisu volitused algasid 22.oktoobril 2009. Linnavolikogu töötab täiskoguna ja samuti komisjonide kaudu. Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. 2009.aastal pidas linnavolikogu 13 istungit, võttis vastu 92 otsust ja 43 määrust. Linnavolikogu praegune koosseis on moodustanud 6 komisjoni (hariduse- ja kultuurikomisjon, sotsiaalkomisjon, noorsoo- ja spordikomisjon, kommunikatsiooni- ja keskkonnakaitsekomisjon, eelarvekomisjon ja revisjoni komisjon). Linnavolikogu praeguses koosseisus on 21 liiget. Linnavolikogu liikmetele arvestati 2009.aastal hüvitist kokku summas 540 tuhat 326 krooni. Linnavolikogu asjaajamise korraldamist, majanduslikku teenindamist, tema eestseisuse, komisjonide töö tagab Linnavolikogu Kantselei.

Linnavalitsus on kollegiaalne täitevorgan, mille volikogu on üheks volikogu perioodiks ametisse nimetanud ja mis viib praktilise tegevusega ellu talle riigi ja Kohtla-Järve õigusaktidega pandud ülesandeid. Kohtla-Järve linna tegevjuhtkond on 5-liikmeline, linnavalitsust juhib linnapea. Linnavalitsuse koosseisu kuulub 4 liiget (aselinnapead). Linnavalitsuse liikmed (aselinnapead) on üheaegselt teenistuste juhid (majandus-, finants-, arengu- ja sotsiaalteenistuse) ja linnakantseleid juhib linnapea poolt ametisse nimetatud linnasekretär. Linnavalitsuse liikmete töötasu üldsumma oli 2009.aastal 3 miljonit 094 tuhat krooni. Teenistustesse ja linnakantseleisse kuuluvad vastava tegevusala teenistujad. Linnakantselei tagab organisatsioonilise ja tehnilise linnavalitsuse töö-, õigus-, personali-, infotehnoloogia-, avalike suhete tegevust. Piirkondlikele elanikele osutavad teenust 3 abilinnapead linnaosade kaupa. Linnavalitsuse töövorm on istung. 2009.aastal toimus 58 istungit, millel võeti vastu 26 määrust ja 1285 korraldust. Linnavalitsus juhib hallatavate asutuste tegevust. Linna asutused osutavad avalikke teenuseid, lähtudes riigi ja linna õigusaktides ning asutuse põhimääruses sätestatust. Linna organisatsiooni struktuuri ja tegevusvaldkondade kohta saab täpsemat informatsiooni linna veebilehelt www.kohtla-jarve.ee.

TEGEVUSARUANNE 10

1.6 LINNA ARENG VALDKONNITI

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade linna tegevustest 2009.aastal linna tegevusvaldkondade lõikes. 1.6.1 Linna tugiteenused Linnavalitsuses registreeriti 2 293 kirja (kokku sissetulnud ja väljaläinud kirjad). Aasta jooksul on teostatud 176 notariaaltoimingut. Parema teenuse osutamise eesmärgil toimub avalike teenistujate ametialase pädevuse tõstmine ja täiendamine koolituse teel. 2009.aastal kulutati koolitusteks 115 tuhat 094 krooni, koolitust sai 31 inimest. Avalikkust teavitatakse linnavõimude tegevusest ja vastuvõetud otsustest linna ametlikul koduleheküljel. Infot edastavad ka ajakirjad Infopluss ja Panorama ning kohalik ajaleht Põhjarannik. Regulaarselt korraldatakse pressikonverentse. Linna juhtivad töötajad esinevad sageli kohalikus telekanalis LITeS s.h ka otsesaadetes, kus elanikel on võimalus esitada küsimusi ja saada kohe vastused. Iga nädal koostatakse linna teenistuste ja organisatsioonide poolt planeeritavate ürituste plaan, mis edastatakse Ida-Viru Maavalitsusele, IVOL-le, BNS-le, DELFI-le, Raadio-2 ja Raadio-4-le, ajalehtedele Äripäev, Postimees, venekeelne Postimees, Põhjarannik ja Narva leht.

1.6.1.1 Rahvastiku arvestus Linnavalitsus korraldab ka rahvastiku arvestust. 01.jaanuari 2010.aasta seisuga oli rahvastiku arv 41 388 inimest, linnaosade kaupa: Ahtme linnaosa – 18 418, Järve linnaosa – 18 296, Kukruse linnaosa – 632, Oru linnaosa – 1 415, Sompa linnaosa – 1 136, Viivikonna linnaosa – 208.

1.6.1.2 Arhiivindus Linnavalitsuses asub hooneregistriarhiiv, mis tegeleb hooneregistri arhiivimaterjalide haldamise ja jooksva korrashoiuga. 2009. aasta jooksul on sisestatud ehitisregistrisse alljärgnevad dokumendid: ehitusloa taotlused – 200, kasutusloa taotlused – 66, kirjaliku nõusoleku taotlused korterite ümberplaneerimise kooskõlastamiseks – 35.

1.6.2 Haridus 1.6.2.1 Alusharidus (koolieelsed lasteasutused) 1. Üldandmed: Kohtla-Järve linnas tegutses 2009.aastal 15 koolieelset lasteasutust: neist 14 munitsipaallasteaeda ja 1 eralasteaed. 1.1. Andmed laste/rühmade kohta seisuga detsember 2009 Koolieelseid lasteasutusi 15 - sh eralasteaedu 1 Laste arv 1912 - sh eralasteaias 86 Rühmade arv 105 - sh. eralasteaias 4 Erirühmade arv 9 Keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaedade arv 5 - keelekümblusrühmade arv 9 Terviseedenduslike lasteaedade võrgustikuga liitunud lasteaedade arv 5 Vanemate poolt kaetava kulude osa määr 120 krooni kuus

Toidukulu tasu sõimerühmas 20 krooni päev lasteaiarühmas 22 krooni päev

1.2. Kooliminevate laste arv: - Kooli läks linna koolieelsetest lasteasutustest 01.09.2009 - 369 last. 1.3. Teiste omavalitsuste lapsi Kohtla-Järve linna lasteaedades ja Kohtla-Järve linna lapsi teiste omavalitsuste lasteaedades: - Kohtla-Järve linna lasteaedades käis 94 teiste omavalitsuste last. - Kohtla-Järve linna lapsi käis teiste omavalitsuste lasteaedades 46 last. TEGEVUSARUANNE 11

1.4. Koolieelsete lasteasutuste lapsekoha keskmise tegevuskulu maksumus 2009.aastal oli 40 tuhat 845 krooni. Erinevates lasteaedades lapsekoha tegevuskulu maksumus jäi vahemikku 33 tuhat 513 krooni – 54 tuhat 978 krooni.

2. Ametikohad: munitsipaalsetes koolieelsetes lasteasutustes oli ametikohti 536,06, neist pedagoogide ametikohti 267,79 ametikohta. Võrreldes 2008.aastaga on ametikohtade arv vähenenud 30,89 ametikoha võrra tehnilise personali ametikohtade vähendamise tõttu. Pedagoogide töötasu tõsteti 01.jaanuarist 2009.a, kuid seoses linna eelarve vähenemisega 2009.eelarveaastal viidi alates 01.maist pedagoogide töötasu tagasi samale tasemele 2008.aasta töötasuga. Kõrghariduse omandas aasta jooksul 11 pedagoogi. Kõrgharidusega on 46% koolieelsete lasteasutuste pedagoogidest.

3. Projektid: lasteaedade poolt esitatud 28-st projektist finantseeriti 19 projekti, toetusi eraldati kokku 420 tuhat 163 krooni. Toetuste eraldajad: Ida-Viru Maavalitsuse Tervisenõukogu, Integratsiooni Sihtasutus. Kohtla-Järve Linnavalitsuse osalus projektide kaasfinantseerimisel oli 50 tuhat 041 krooni. Lisaks oli aasta jooksul esitatud Integratsiooni Sihtasutusele hulgaliselt taotlusettepanekuid töötajate keeleõppe finantseerimiseks, millest seitset toetati – keeleõpperühmad alustavad tööd 2010.aastal.

3.1 Projektitegevuse eesmärgid olid: 1) terviseedendus lasteaias: täiendavate vahendite kaudu korraldada terviseedenduslikke tegevusi (spordipäevad, tervisepäevad, väljasõidud lastele ja ühistegevused koos lastevanematega), soetada vahendeid terviseedenduslikuks tegevuseks; 2) lõimumisalane tegevus: eesti keele, kultuuri tutvustamine erinevate tegevuste kaudu (teemapäevad, väljasõidud, kohtumised erineva õppekeelega lasteasutuste lastele, õppematerjalide soetamine, rahvariiete soetamine); 3) kaasaegse õpikeskkonna loomine, õppevahendite, mänguasjade, tehniliste vahendite soetamine.

4. Ülelinnalisteks haridusüritusteks (alusharidus) oli linna eelarvest eraldatud 93 tuhat 600 krooni. Suurematest üritustest korraldatud: 1) Mudilaste laulu- ja tantsupidu (osavõtjaid - 400 last) - eelarve 12 tuhat 840 krooni; 2) Laste liikumispidu (osavõtjaid - 700 last) - eelarve 6 tuhat 260 krooni;

Ülejäänud summad kasutati järgmisteks üritusteks: lasteloomingu näitus, laste suvised väljasõidud, lastekaitsepäeva üritused, pedagoogide töökogemuslikud väljasõiduseminarid jms.

Linna lasteaedade lapsed osalesid lasteaedade pedagoogide juhendamisel ja initsiatiivil alljärgnevatel maakondlikel, vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel ning said tänukirju, meeneid ja auhinnalisi kohti:

1) maakondlikud: laulukonkurss “Viru kelluke”, Jõhvi Keskraamatukogu laste kirjanduskonkurss „Joonistame/kirjutame raamatut“;

2) vabariiklikud: Keskkonnaameti loomingukonkurss “Elurikkus on elujõud”, ajakirja Täheke naljavõistlus, ajakirja Täheke ja Euroopa Parlamendi Infobüroo joonistusvõistlus “Joonistame muinasjuttu”, Eesti Koostöökogu loovtööde võistlus “Minu Eesti”, Päästeameti loominguvõistlus “Kevad 2009”, Tallinna Haridusameti ja Õpetajate maja konkurss “Euroopa koolis”, UAB Wrigley Baltics Eesti filiaali joonistustööde konkurss “Hammas ja tema sõbrad”, Ida-Eesti Päästekeskuse loominguvõistlus “Nublu aitab”, Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi joonistusvõistlus “Vendade Grimmide põnev muinasjutumaailm”, Eesti Posti ja Eesti Televisiooni “Jõulupostmargi konkurss”.

3) rahvusvahelised: Tallinn MTÜ Maa Värvid noorte kunstnike joonistusvõistlus “Maa Värvid”.

TEGEVUSARUANNE 12

Investeeringud 2009.a krooni 1. Lasteaed Tareke Kõnnitee lasteaia territooriumil (asfaltkate) 472 000

2. Lasteaed Kirju-Mirju Vundamendid on kindlustatud hüdroisolatsiooniga ning 13 129 315 soojustatud. Paigaldatud on aknad ja uksed, välisseinad on soojustatud ja viimistletud. Trepid on remonditud, hoone ümber on rajatud uus sillutisriba, rajatud on betoonist platsid, kaldtee. Rajatud on aluspõrand. Teostatud on ruumide siseviimistlus. Paigaldatud köögiseadmed, san.tehnika. Rühma- ja magamistubade mööbel, saali mööbel jm inventar. Rajatud on vee- ja kanalisatsioonitrassid ning elektrivarustus, samuti küte, ventilatsioon ja jahutus. Hoones on laiali veetud ja ühendatud elektrijuhtmestik (nõrkvool) ja paigaldatud seinakontaktid. Ehitatud on kaldkatus.

3. Lasteaed Kakuke Kõnnitee lasteaia territooriumil (asfaltkate). 336 300

Lasteaiad kokku 13 937 615

1.6.2.2 Põhi- ja üldkeskharidus 2009. aasta alguseks tegutses Kohtla-Järvel 11 üldhariduskooli, nendest üks Täiskasvanute Gümnaasium ja üks Erakool Intellekt. Kokku oli Kohtla-Järve päevakoolides (seisuga 01.01.2009) 4034 õpilast (algklassides 1419, 5.-9. klassides 1799, gümnaasiumis 816) ja Täiskasvanute Gümnaasiumis 194 õpilast. Kevadel 2009 on lõpetanud päevases õppevormis gümnaasiumi 294 õpilast, nendest 27 õpilast hõbemedaliga ja 19 õpilast kuldmedaliga, 74,8 % lõpetanutest on astunud õppima edasi kõrgkooli. Täiskasvanute Gümnaasiumi on lõpetanud 26 õpilast, nendest 4 õpilast on astunud õppima edasi kõrgkooli, mis moodustab 15,3%. Päevaõppevormiga põhikooli on lõpetanud 354 õpilast, nendest on jätkanud õppimist gümnaasiumis 199 õpilast (56,2%) ja kutsekoolis 148 õpilast (41,8%). Kui võrrelda viimase viie aasta andmeid (2005-2009), siis võib öelda, et pärast põhikooli lõpetamist kutsekooli astujate arv suurenes 36,5%-st 2005.aastal kuni 41,8%-ni 2009.aastal. Samal ajal gümnaasiumi astujate arv vähenes 61,7%-st kuni 56,2%-ni. Alates 1.septembrist 2009 jäi Kohtla-Järve linna koolide arv samaks, kuid õpilaste arv päevaõpppevormi osas on vähenenud 140 õpilase võrra. Kõige suurem õpilaste arvu vähenemine on toimunud gümnaasiumi osas – 128 õpilast. 1.klassi astujate arv viimase nelja aasta jooksul on peaaegu stabiilne – ligi 400 õpilast. Kahes koolis (Vahtra Põhikoolis ja Ühisgümnaasiumis) töötavad kasvatusraskustega õpilaste klassid, kus õpib 20 õpilast. Kahes gümnaasiumis ja ühes põhikoolis (Ühisgümnaasiumis, Slaavi Gümnaasiumis ja Vahtra Põhikoolis) jätkub töö 21-s keelekümblusklassis, kus õpib 288 õpilast. Aastast aastasse kasvab erivajadustega laste arv. Kui 2008.aastal pöördus Erivajadustega Laste Nõustamiskomisjoni 85 lastevanemat, siis 2009.aastal oli neid juba 106, nendest 46 olid lasteaialapse vanemad ja 60 koolilaste vanemad. Oli vastu võetud terve rida otsuseid. Lasteaialastest suurem arv oli neid lapsi, kes vajasid suunamist kehapuudega laste rühma – 17 last; logopeedilisse rühma – 11 last, silmarühma – 3 last, tavaerirühma – 3 last; koolilastest oli kõige rohkem neid lapsi, kes vajasid õppimist lihtsustatud õppekava järgi – 11 ja koduõpet individuaalõppekava alusel 36 last (2008 – 10 last) ja koduõpet lihtsustatud õppekava alusel – 6 last. Kohtla-Järve gümnaasiumilõpetajate riigieksamite tulemused olid riigi keskmise tasemel, ainult mõned ained olid riigi keskmisest näitajast natuke allapoole.

Stabiilselt oli väga aktiivne ja mitmekesine Kohtla-Järve koolide osalemine projektitöös. Linna koolidelt oli 2009.a esitatud 87 projekti üldsummas 2 miljonit 745 tuhat 397 krooni. See on rohkem kui eelmisel aastal (65 projekti üldsummaga 2 miljonit 459 tuhat 668 krooni). 2009.a osales projektitegevuses vähem koole kui eelmisel aastal (Ei osalenud Oru Põhikool ja Slaavi Gümnaasium). Linna osalus moodustas 127 tuhat 545 krooni, see summa on väiksem kui eelmisel aastal (294 tuhat 366 krooni).

TEGEVUSARUANNE 13

Toetusfondidest saadi 2 miljonit 444 tuhat 916 krooni, pedagoogidelt, lastevanematelt ja sponsoritelt – 142 tuhat 539 krooni.

Projektide arv varieerus 6-st kuni 19-ne projektini. Kõige aktiivsemalt osalesid projektides Järve Vene Gümnaasium, Ahtme Gümnaasium, Tammiku Gümnaasium ja Ühisgümnaasium.

Projektide toetajateks olid Tiigrihüppe SA, Haridus- ja Teadusministeerium, Integratsiooni SA, MTÜ Sanare Nomade International, Euroopa Noored, MTÜ Integratsiooni ABC, SA Archimedes Hariduskoostöö Keskus, Eesti 4H Integratsiooni SA, Ida-Viru Maavalitsus, Swedbank AS, Taani Saatkond Eestis, Ida-Virumaa Spordiliit, Tallinna Haridusamet, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, RMK, Tervise Arengu Instituut, VKK TTÜ, TÜ, MTÜ Jutulind, ÜRO Lastefond UNICEF, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, MTÜ Tugikeskus ARKTUR.

Projektide teemadeks olid: 1)IT – tarkvara ja riistvara soetamine (sülearvutid õpetajatele ja projektorid); innovatiivsed ideed, e-programmide kasutamine, koolituskeskuse loomine; virtuaalse maailma võimaluste kasutamine, võrgustike loomine; 2) Õpilaste loovuse arendamine ja toetamine (koolifestivalid, konkursid, võistlused jms); 3) Tervisliku eluviisi propageerimine, haiguste ennetamine (tervisepäevade korraldamine koolides, seminarid, loengud); 4) Keeleõppe, ülemineku eesti keele õppele toetamine (keeleõpe – õigekiri, luuletused; keelelaagrid, keelekoolid, õpetajate professionaalne areng; Nõustamiskeskuse tegevus; riigi toetus koolidele, kus õpetatakse aineid eesti keeles); 5) Heategevus (koostöö UNICEF-iga); 6) Keskkonnakaitse (ökoloogiaalane õpe, õppereisid, looduspaikade külastamine, loodusfilmid, looduskaitsetöö süstematiseerimine; loodusteaduste elavdamine IKT vahendite abil, koristustööd; 7) Keskkonnateadlikkus - kodumaa kultuur ja riiklus (Kodanikupäeva tähistamine; õppematerjalid, metoodiline kirjandus, temaatilised tunnid, õppereisid, kostüümide soetamine tantsukollektiividele); 8) Vaba aja sisustamine (spordiüritused, koolivaheaja sisustamine, fotonäitus, tantsupeod);

Riigi eelarvelistest vahenditest eraldati hariduskuludeks: aastal 2008 – 86 miljonit 681 tuhat 387 krooni, toitlustamiseks põhikoolis 5 miljonit 314 tuhat 500 krooni; aastal 2009 – 80 miljonit 411 tuhat 237 krooni, toitlustamiseks põhikoolis 6 miljonit 406 tuhat 874 krooni, kusjuures palgavahendeid – 75 miljonit 403 tuhat krooni, õpikute kuludeks – 1 miljon 193 tuhat krooni, õppevahendite kuludeks – 1 miljon 480 tuhat krooni, koolide investeeringuteks – 1 miljon 404 tuhat krooni.

Kui võrrelda kohaliku omavalitsuse panust hariduse toetamisel kahe viimase aasta 2008 ja 2009 jooksul, siis kõige paremini peegeldavad tegelikkust järgmised summad: aasta 2008 – 254 miljonit 709 tuhat 635 krooni, mis moodustas 41,22% linna eelarvest; aasta 2009 – 240 miljonit 644 tuhat 535 krooni, mis moodustas 45,26% linna eelarvest.

Viimase 10 aasta jooksul oli linnas loodud õpilaste arengut toetav tugisüsteem: tugi- ja abiõpetajad, logopeedid, psühholoogid, pikapäevarühma kasvatajad, ringijuhid, infojuhid ja infolaborandid, sotsiaaltöötajad jne, mis olid kohaliku omavalitsuse finantseerimisel.

2008.aastal oli 133,21 ametikohta, keda finantseeriti summas 15 miljonit 493 tuhat 945 krooni. Raske majandusliku olukorra tõttu 2009.aastal pidi kohalik omavalitsus koondama tugispetsialiste 26 ametikoha võrra ja nende finantseerimine moodustas 11 miljonit 910 tuhat 272 krooni, mis on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 3 miljoni 583 tuhande 673 krooni võrra.

Koolides on teostatud remonditöid üldsummas 3 miljonit 666 tuhat 940 krooni.

TEGEVUSARUANNE 14

krooni 1 Tammiku Gümnaasium Väikese spordisaali katuse remont 336 000 2 Ahtme Gümnaasium Staadion 248 940 Altserva 6 Jooksuraja kummikatte paigaldamine, peaelektrikilbi vahetamine 188 423

3 Ahtme Gümnaasium filiaal Aktusesaali remont 2 034 851 4 Järve Gümnaasium Soojussõlme väljavahetamine 134 520 (teine osa vastavalt töövõtulepingule ) 5 Ühisgümnaasium Aknaplokkide osaline vahetus 339 786

6 Vahtra Põhikool Katuse osaline remont 329 520 7 Eragümnaasium 54 900 kokku 3 666 940

Kohtla-Järve linnas on moodustatud 17 õppeainesektsiooni, mille koosseisud ja tööplaanid on kinnitatud linnavalitsuse korraldusega. Kogu metoodiline töö õpetajatega on korraldatud õppeainesektsioonides tööplaanide alusel. 2009.aastal kasutasid ainesektsioonid oma tegevuseks 217 tuhat 102 krooni (tegelik eelarve). Aasta jooksul on korraldatud seminare, konverentse, väljasõite, teatrifestivale, lahtiseid klassiväliseid üritusi jne.

1.6.2.3 Kõrg- ja kutseharidus Kõrghariduse võimalust Kohtla-Järve linna territooriumil pakuvad Tallinna Tehnika Ülikooli Virumaa Kolledž ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve filiaal. Virumaa Kolledž soovib konkurentsivõimeliste haridus- ja arendusteenuste pakkumise kõrval olla piirkondlikuks tehnikakultuuri, innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu keskuseks, kaasata üliõpilasi ettevõtluse ja tootearenduse elavdamisse maakonnas. Alates 2007.aastast on linna ja Kolledži vahel sõlmitud koostööleping. Iga aasta määrab linnavolikogu komisjon stipendiume aasta parimatele üliõpilastele. 2009.aastal oli stipendium määratud 6-le üliõpilasele summas 17 tuhat krooni. Tervishoiu Kõrgkool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi rakenduskõrgkool, mis võimaldab õppida rakenduskõrgharidusõppe ja kutseõppe arengukavade alusel. Struktuurüksus on alates 2006.aastast Kohtla-Järvel ja asub Kukruse linnaosas. Kutseharidust on võimalik linnas elavatel noortel saada naaberlinnas Jõhvis tegutsevas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. 70% õpilaste üldarvust on Kohtla-Järve linnas elavad õpilased, mis moodustas 37% põhikooli lõpetanud õpilastest.

1.6.2.4 Huviharidus I Huvihariduse edendamine Kohtla-Järvel on üks võimalustest toetada noore arengut. Kohtla-Järve huvikoolid tegutsevad huvihariduse valdkonnas ning loovad huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sh oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused. Huvikoolide tegevust reguleerib huvikooli seadus. Eesmärgiga toetada lapse isiksuse arendamist, tema sotsialiseerimist ja vaba aja sisustamist turvalises õpikeskkonnas, professionaalsete pedagoogide juhendamisel, tegutses Kohtla-Järvel 2009.aastal 3 munitsipaalhuvikooli, kus õppis kokku 1 188 last, s.o 150 last enam kui 2008.aastal. Aastate vältel on huvikoolide õpilaste arv püsinud stabiilsena. Seisuga 01.01.2010 õppis 739 last muusika- ja kunstikoolides ning 449 Koolinoorte Loomemaja erinevates ringides. Lisaks külastas Loomemaja mängude tuba ligi 500 last aastas. 2009.a kevadel: ● Kohtla-Järve Kunstide Kooli lõpetas 24 õpilast edasi läks õppima 3 õpilast ● Ahtme Kunstide Kooli lõpetas 28 õpilast edasi läks õppima 1 õpilane ● Koolinoorte Loomemaja 18 õpilast

TEGEVUSARUANNE 15

Populaarsemad erialad on näitlemine, tants, sh. kaasaegne tants, breiktants; kunst, sh. kaasaegne kunst; käsitöö, moekunst, süntesaatori- ja kitarriõpe, puhkpillid, akordion, löökpillid, klaver, estraadimuusika, laulmine, pop-jazz kitarr, löökpillid. Nende erialade baasil on moodustatud popansamblid (sh. nn tünnitrummi ansambel). Õpilased esinesid kontsertidel, osalesid Kohtla-Järve linna, maakonna, vabariiklikel ning rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. 2008/2009.a õppeaastal vabariiklikel ja rahvusvahelistel muusika- ja kunstikonkurssidel osales edukalt: ● Kohtla-Järve Kunstide Kool - 19 õpilast ning ansamblid “Maestria” ja “Improviz” ● Ahtme Kunstide Kool - 28 õpilast ning ansamblid “Band AKK”, “Censored” ja vokaalansambel “Päikesekiired“. Juulis 2009 võtsid kunstide koolide kollektiivid osa Üldlaulupeo üritustest Tallinnas. ● Koolinoorte Loomemaja - 225 õpilast (individuaalselt ja rühmades). Õppe- ja kasvatustegevusega tegeles huvikoolides 84 huvihariduse spetsialisti ning õpetajat.

Kohtla-Järve linnavalitsus toetab laste õppimist huvikoolides. Õppemaksu toetust eraldati summas 20 tuhat krooni.

Olulisemad traditsioonilised üritused: ● Ida- ja Lääne-Virumaa pianistide etüüdiralli; ● Ervin Lemberi Roopillipäevad muusikaosakonna õpilastele; ● „Vaba Lava Rock vol IV”; ● Emadepäeva kontsert; ● Maikuu teisel poolel „Mudilaste muusikahommikud“; ● Kevadkontsert õppeaasta lõpetamiseks; ● Meistriklassid Peterburgi Konservatooriumi ja Tallinna õppejõududelt; ● Klaasikunstipäev linnaelanikele; ● Vabariikliku breiktantsuturniiri korraldamine. Festival «Meid sidus muusika»; ● Vastlapäev; ● Ida-Virumaa intellektuaalsete mälumängude festival; ● Lastekaitsepäevaüritus. Üritused linnalaagritele. Spordipidu; ● Jõuluüritused; ● Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud õpilaste kontsert Ahtme Klubis; ● Koolisisene konkurss “Noor helilooja” Ahtme Kunstide Koolis; ● Ida-Virumaa Keelpillimuusika päev; ● Kohtla-Järve linna aastapäeva tähistamisele pühendatud kultuuriprogramm; ● Rahvusvahelise laste kunstitööde konkursi “Kunst-mäng või looming?”; ● Advendi kontserdid.

Projektides osalemine Linn toetas ka huviharidusalaste projektide läbiviimist. 2009.aastal toetati haridusasutuste 62 projekti summas 418 tuhat 539 krooni. Toetust on saadud: Eesti Kultuurkapitalilt, Hasartmängumaksufondilt, IVOL-ilt, Haridus- ja Teadus- ministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Kohtla-Järve Linnavalitsuselt ja muudelt linna organisatsioonidelt ja sponsoritelt.

II Finantseerimine Huviharidus on finantseeritud olulisel määral Kohtla-Järve linna omavalitsuse eelarvest. Huvikoolide eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, huvikoolide põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, sihtasutustelt laekunud summadest, annetustest ja huvikoolide õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest ning muudest vahenditest. Õpilaskoha aastamaksumuseks kujunes linna vahenditest 2009.a: 1) Kohtla-Järve Kunstide Koolis - 27 tuhat 025 krooni, mis on võrreldes 2008.aastaga 1 135 krooni rohkem. 2) Ahtme Kunstide Koolis - 23 tuhat 628 krooni, mis on võrreldes 2008.aastaga 1 471 krooni rohkem. TEGEVUSARUANNE 16

3) Koolinoorte Loomemajas - 9 tuhat 977 krooni, mis on võrreldes 2008.aastaga 2 443 krooni rohkem.

III Investeeringud Kohtla-Järve linna üheks olulisemaks eesmärgiks huvihariduse valdkonnas on tagada huvikoolides tänapäevane õpikeskkond. 1) 2009.aastal tehti huvikoolide renoveerimistöid nii linna eelarve vahenditest kui ka koostöös fondidega. Jätkati Kohtla-Järve Kunstide Kooli muusikaosakonna renoveerimistöid (kunstiosakonna vahekatus, soojussõlm, osaliselt kanalisatsioon ja veetrass, välisukse trepp jms), millesse investeeriti 954 tuhat 244 krooni. Käivitunud oli Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemaja kaheaastane renoveerimisprojekt. 2009.aastal on kindlustatud hüdroisolatsiooniga ning soojustatud vundament, hoone ümber on rajatud uus sillutisriba, paigaldatud keldriaknad, rajatud aluspõrand ja välisvõrgud (drenaaž, sademevee kanalisatsioon hoone katuselt, olmekanalisatsioon, veetorustik, küttetorustik, välisvalgustus ja kaabelliinid). 2009.aastal investeeriti Koolinoorte Loomemajasse 3 miljonit 046 tuhat 644 krooni

2) Jooksvaks remondiks on kulutatud: Ahtme Kunstide Koolis 33 tuhat 334 krooni

3) Õpikeskkonna parandamiseks (õppevahendid, mööbel, tehnilised vahendid, infotehnoloogia) on investeeritud: Ahtme Kunstide Koolis 69 tuhat 921 krooni Kohtla-Järve Kunstide Koolis 48 tuhat 441 krooni Koolinoorte Loomemajas 16 tuhat 376 krooni

Huvihariduse valdkonna tulemuslikkuse näitajad on: Huviharidus annab praktilisi ning sotsiaalseid oskusi noortele. Läbi huvihariduse ja -tegevuse arenevad olulised isikuomadused nagu töökus, sihikindlus, saavutusvajadus, vastutustunne, kohusetunne ning huvitegevuses toob õpilasel kaasa ka õppeedukuse tõusu. Huviharidus ning huvitegevus lähendavad lapsi. Huvitegevusel on ka lõimumise funktsioon erinevate rahvusgruppide vahel. Kaasatus huviharidusse ja -tegevusse toetab noorte seas piirkonna identiteedi tugevdamist, mis on eriti oluline linnapiirkonna jätkusuutliku arengu jaoks: tugevnenud kodukohatunne aitab kaasa noorte spetsialistide tagasipöördumisele, pikemas perspektiivis ka piirkonna igakülgsele arengule (ettevõtlus, kultuurielu jm).

1.6.3 Sotsiaalhoolekanne Kohtla-Järve linnas teostab sotsiaalteenuseid Sotsiaalhoolekandekeskus, mille struktuuriüksusteks on: Sotsiaalabikeskus, kes teostab toimetulekutoetuse arvestamist ja maksmist ning ühekordsete sotsiaaltoetuste taotluste vastuvõtmist ja maksmist. Laste varjupaik, mis annab ajutist peavarju vanemliku hoolitsuseta jäetud lastele. Pensionäride päevakeskused Järve ja Ahtme linnaosades, mis tegelevad vanurite ja puuetega isikute nõustamise ja vabaaja organiseerimisega koostöös pensionäride liidu ja ühendusega. Eraldiseisvaks sotsiaalobjektiks on Sotsiaalmaja Järve linnaosas, kus pakutakse riskirühma kuuluvatele ja sotsiaalset kaitset vajavatele isikutele eluaseme- ja toetatud elamiste teenust. Linnas tegutsevad sotsiaalvaldkonnaga seotud erinevad MTÜ-d.

Sotsiaalhoolekande arengu üldpõhimõtted: Kliendikeskne lähenemisviis teenuste osutamisel ja administreerimisel. Nende teenuste arengu eelistamine, mis on suunatud elanikkonna ühiskonnaelus igakülgse osalemise tagamisele ning mis võimaldavad ennetada ja vältida ööpäevaringsele institutsionaalsele hooldusele sattumist. Hoolekande erinevate sihtgruppide iseseisva toimetuleku igakülgne toetamine. Oma eluga iseseisva toimetuleku toetamiseks minimaalselt vajalike teenuste olemasolu tagamine.

TEGEVUSARUANNE 17

Tähtsaks teguriks sotsiaalhoolduse planeerimisel on linna rahvastiku vanuseline jaotus. Kuna linna elanikkond väheneb, on karta lähemas tulevikus, et praegune töötavate elanike ja pensionäride suhe muutub tulevikus veelgi halvemaks.

Sotsiaalhoolekande süsteemi järkjärguline väljaarendamine peab tagama isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamise, kõrvaldamise või kergendamise abi osutamisel ning üksikisikutele ja sotsiaalsete erivajadustega inimestele turvalisuse, arengu ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamise.

Põhilised subjektid on lastega perekonnad, puudega või eakad inimesed ning toimetulekuraskustega inimesed. Sotsiaaltöötajad annavad nõu, konsulteerivad, lahendavad pere- ja kooliprobleeme, abistavad dokumentide täitmisel ja vormistamisel, hoiavad sidet eakate inimeste ja nende peredega. Üksi elavad eakad inimesed on sotsiaaltöötajate toetamisel, vajadusel abistatakse neid koduteenuseid osutades, toetades sellega nende igapäevaelu toimetulekut nendele sobivamas keskkonnas. Oluliseks asjaoluks 2009.aastal oli märgatav tööpuuduse kasv, millega seoses kasvas ka toimetulekutoetuse taotlejate arv, võrreldes eelnevate aastatega.

Toimetulekutoetuse saajaid oli 2009.aastal 6718 taotlejat, nendest 987 oli perekondi, sealhulgas 240 pensionäriga pere taotlejat, 25 üliõpilasega pere taotlejat, 1521 tööotsijaga ja 2285 töötuga pere taotlejat ning 1917 lastega pere taotlejat ning muud pere taotlejat 486. 2009.aastal maksti toimetulekutoetust summas 13 miljonit 683 tuhat 156 krooni, täiendavat toimetulekutoetust sai üksikvanemaga 1152 taotlejat summas 23 tuhat 400 krooni.

Eakate hoolekanne Vanurite hoolekandes tuleb lähtuda eelkõige Eesti vanuripoliitika põhialustest põhimõttel “Ühiskond kõigile”: - tagada eakatele õigus saada väärikalt koheldud, eluruumiõigus, õigus võtta osa kultuurielust, täiendada teadmisi ning rääkida kaasa ühiskonna asjades; - luua eakatele võimalused iseseisvaks toimetulekuks ning emotsionaalseks heaoluks, aidata kaasa sobiva elukeskkonna loomisel; - osutada ja arendada teenuseid eelkõige neile eakatele, kellel on hinnatud teenuse vajadus, kuid puudub seadusjärgne hooldaja-ülalpidaja; - arendada ööpäevast hooldust hoolekandeasutuses, kusjuures peetakse oluliseks, et seal elavaid vanureid ei jäetaks ilma õigusest ise otsustada oma igapäevaelu puudutavaid küsimusi; - arendada välja vanurite ja puudega inimeste hooldussüsteem perekondades.

Linnas tegutseb kaks pensionäride päevakeskust, külastajaid oli 2009.aastal 519. Linnale kuuluvas Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodus on 150 kohta, 2009.aastal suunati läbi sotsiaalkomisjoni ööpäevaringsele hooldusele 42 abivajavat inimest. Ööpäevaringset hooldusteenust osteti veel MTÜ-lt Turvakodu Rudolf linna 17-le elanikule, 2 teenust vajavat isikut oli hooldusteenusel OÜ HÄCKE AA Hooldekodus, 10 abivajavat asusid teenusel Kiviõli Tervisekeskuses ja 1 inimene oli teenusel Tabivere Sotsiaalkeskuses ning 1 teenusel Vahtra Hooldemajas Kiviõlis. Samuti olid teenusel 13 abivajavat isikut SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu, 1 isik viibis teenusel MTÜ-s Kodulävi. Ööpäevaringset hooldusraviteenust osutati Kohtla-Järve linna elanikele AS-s Sillamäe Haigla 7-le inimesele, Jõhvi Hooldushaiglas osutati teenust 9-le isikule. Hooldusraviteenused kokku moodustasid summa 296 tuhat 735 krooni.

Koduteenused on isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Koduteenuseid osutatakse reeglina täielikku või osalist kõrvalabi vajavale 134-le kliendile, nendest mehi 23 ja naisi 111. Teeninduskulude katmine aruandeaasta jooksul oli tagatud kohaliku omavalitsuse poolt ja 5-le kliendile oli tagatud tasuline hooldus, tasu tagasid seadusjärgsed ülalpidajad. Koduhoolduse sotsiaaltöötajaid oli 16 vastava ettevalmistusega ja 1 ilma erialase ettevalmistuseta. Kulud ühe teenuse kasutaja kohta 2009.aastal oli 15 tuhat 700 krooni.

TEGEVUSARUANNE 18

Puuetega inimeste hoolekanne Puudega inimestele teiste inimestega võrdsete võimaluste tagamine: - muuta linna ühiskondlikud hooned, tänavad, ühissõidukid jm puudega inimese sõbralikumaks; - toetada iseseisvat toimetulekut võimalikult vähese kõrvalise abiga; - koostöös Puuetega Inimeste Koja ning teiste invatranspordiga seotud puudega inimeste organisatsioonidega arendada invatransporditeenust ning töötada välja teenuse osutamise kriteeriumid ja kord; - juhtida avalikkuse tähelepanu puudega inimeste piiratud võimalustele ühiskonnaelus osaleda; - arendada koostöös kolmanda sektoriga välja päevateenus raske ja kerge vaimupuudega ning liitpuudega inimestele; - arendada koostöös kolmanda sektoriga välja ajutine päeva- ja ööpäevahoiuteenus raske ja sügava vaimupuudega täiskasvanutele; - toetada puudega inimeste integreerimist avatud tööhõivesse, tõsta rahva teadlikkust puudega inimestest; - luua sotsiaalmajas võimalused liikumispuudega isikute iseseisvaks liikumiseks; - arendada ja toetada tugiisiku ja isikliku abistaja teenust; - arendada koostöös kolmanda sektoriga välja päevahoiuteenus raske ja kerge vaimupuudega ja liitpuudega isikutele; - toetada puudega isikute tööhõivet ja arendada toetatud töö võimalusi; - laiendada Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu, tagamaks psüühilise erivajadustega isikutele ööpäevaringse hoolduse ja järelevalve; - arendada ja toetada Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuses ja MTÜ-s Turvakodu Rudolf psüühilise erivajadusega isikute igapäevaelu ning toetatud elamise teenust.

2009.aastal oli isikuid, kellele maksti toetust puudega isiku hooldamise eest 723 täiskasvanu ja 19 lapse hooldamise eest. Hooldatavaid oli 734, nendest naisi 568 ja mehi 166. Kulutused toetuseks puudega isiku hooldamise eest, täiskasvanu hooldamise eest oli 463 tuhat 340 krooni, nendest sügava puudega 155 tuhat 032 krooni, raske puudega 308 tuhat 308 krooni, kulutused sotsiaalmaksuks 595 tuhat 805 krooni, kulutused kokku puudega täiskasvanu hooldamise eest 1 miljon 059 tuhat 145 krooni. Kulutused puudega laste hooldamise eest 46 tuhat 148 krooni, nendest lapsed sügava puudega 11 tuhat 716 krooni ja raske puudega hooldamise eest 34 tuhande 425 krooni ulatuses, kulutused sotsiaalmaksuks 152 tuhat 838 krooni, kulutused kokku 198 tuhat 979 krooni. Kulutused kokku puudega isikute hooldamise eest 2009.aastal 1 miljon 258 tuhat 124 krooni, sellest sotsiaalmaks 748 tuhat 643 krooni. 2009.aastal osutati 160-le sügava puudega isikule ühekordset toetust summas kokku 572 tuhat 400 krooni.

Hooldaja vajaduse hindamisega tegeles 3 erialase ettevalmistusega sotsiaaltöötajat. Hooldajaid oli 734, nendest naisi 568 ja mehi 166. Hooldajatest oli tööealisi 281. Psüühilise erivajadusega isikule osutati 20-le igapäevaelu toetamise teenust ja toetatud elamise teenust 8-le kliendile, kokku 2009.aastal sai teenust 23 inimest, nendest 10 naised ja 13 mehed. Invatransporditeenust osutati 35-le puudega inimesele summas 36 tuhat 154 krooni. Esmatasandi meditsiini- teenust vajas 81 ravikindlustamata isikut 42 tuhande 008 krooni ulatuses.

Lastehoolekanne Väljaspool bioloogilist perekonda elava lapse abistamine: - koolitada ja nõustada hooldusperesid riigieelarve vahenditest; - toetada hooldusperesid rahaliste vahenditega; - arendada välja hooldusperede infobaas; - töös probleemsete lastega seada eesmärgiks laste probleemide kiire väljaselgitamine ning lahendamine koostöövõrgustiku abil; - arendada välja rehabilitatsioonitöö ja leida rehabilitatsioonivõimalusi narkosõltuvuses olevatele lastele; - toetada jätkuvalt laste vaba aja veetmise võimalusi; - jätkata laste varjupaiga tegevust.

TEGEVUSARUANNE 19

Lastekaitsega tegeleb vastava erialase ettevalmistusega 4 lastekaitse töötajat. 2009.aastal arvel oli 128 alaealist.

Asenduskoduteenusel 106 alaealist. Nendest asenduskodu teenustel: Kohtla-Järve Lastekodus - 44 last; Kohtla-Nõmme Lastekodus - 20 last; Narva-Jõesuu Lastekodus - 19 last; MTÜ Maria ja Lapsed - 5 last; Narva Lastekodus - 15 last; Kiikla Lastekodus - 1 laps Tartu MTÜ Vahtramägi Lastekodus - 2 last.

Perekonnas hooldusel oli 25 vanemliku hoolitsuseta jäänud last, nendest 12 last oli teises omavalitsuses. Hoolduspere teenus lõpetati 16-ne lapsega, nendest 2 suundus asenduskodu teenusele, paigutati eestkostele või lapsendati 8 alaealist, 5 sai täisealiseks. Perekonnast eraldati 76 last, vanema õigused kohtumäärusega oli ära võetud 42 lapse suhtes, hoolduskasvatus õigused ära võetud 42 lapse suhtes. Asenduskodu teenusele suunatud 37 last, eestkoste määratud 18 lapse suhtes. Eestkostel kokku 97 alaealist last.

Paljulapselisi perekondi oli 4-lapsega 39 peret, 5-lapsega 5, 6-lapsega 5, 7-lapsega 1, 8-lapsega 2 ja 9-lapsega 1 pere.

Esimesse klassi minevate laste vanematele maksti ranitsatoetust 345-le lapsele summas 345 tuhat krooni, vastsündinud lapse vanematele maksti sünnitoetust 316-le perele summas 960 tuhat krooni.

Psühholoogilist ja logopeedilist nõustamise teenust osutati 308-le lapsele summas 786 tuhat 820 krooni.

Samuti osutati lastega perekondadele abi lasteaia ja kooli toitlustamise eest tasumiseks 717-l korral summas kokku 450 tuhat kooni. Materiaalselt toetati koolis käivaid lastega peresid 281-l juhul 158 tuhande 824 krooni ulatuses. Materiaalset vähekindlustatud perede üldharidust omandavate päevases õppevormis õppivatele õpilastele õppetöö perioodil, tehtud kulutusi hüvitati sõidupiletite alusel 216-l korral summas 37 tuhat 450 krooni.

Muu sotsiaalne kaitse sotsiaaltoetuse osutamisena 1788-l juhul summas 535 tuhat 572 krooni, sh ravimite kompensatsioon 1150-le summas 267 tuhat 846 krooni, matusetoetus 103-l korral summas 97 tuhat krooni, muud toetused isikute toimetuleku soodustamiseks 542-l juhul summas 172 tuhat 275 krooni.

1.6.4 Kultuur Kohtla-Järve linna kultuurielu tugineb traditsioonidel ja avatusel, mis tagab keskkonna kultuuri loomiseks ja nende jätkusuutlikkuse tagamise.

Linna kultuurielu kannavad ja hoiavad Kohtla-Järve Kultuurikeskus ja Sompa Klubi, Ahtme ja Oru Klubi, keskraamatukogu, teatme- ja lugemissaal, lasteosakond ja 5 haruraamatukogu, linnaorkester, põlevkivi- muuseum.

Kultuuriasutustes tegutsevad taidlus- ja huviringid, millest võtab osa ligemale 1300 tantsijat-lauljat ja pillimeest.

Linna elanikele pakutakse põhiline osa kultuuriteenust linna kultuuriasutuste kaudu. Aastal 2009 korraldasid kultuuriasutused 582 üritust, mida külastas ligemale 140 tuhat külastajat.

Kohtla-Järve Kultuurikeskus on linna suurim kultuuriasutus. Aastal 2009 korraldas Kultuurikeskus 301 üritust 78 193-le külastajale. Omatulu laekumine oli 441 tuhat 661 krooni. Kultuurikeskuse poolt esitatud projektidest said positiivse hinnangu 33, summas 137 tuhat krooni. TEGEVUSARUANNE 20

Kultuurikeskuses tegutseb 37 erinevat kultuurikollektiivi ja huviringi, kus osaleb 790 lauljat-tantsijat- pillimeest.

Ahtme Klubis viidi läbi 196 erinevat üritust, millel osales 53 297 osavõtjat. Klubi ringi- ja huvitegevuses osales 443 taidlejat. Klubi omatulu 266 tuhat 985 krooni. Oru Klubi korraldas 85 üritust 6729-le osavõtjale, nendest lastele 16 üritust, osavõtjaid 815. Kokku osales huviringide töös 138 inimest.

Kohtla-Järve Keskraamatukogul koos oma haruraamatukogudega oli 2009.aastal 9102 lugejat, 169 867 külastust ja 431 669 laenutust. Keskraamatukogu koos haruraamatukogudega korraldas 367 näitust ja 173 raamatute väljapanekut. Keskraamatukogu ja tema osakonnad korraldasid 174 üritust kaaslinlastele, mida külastas 4007 külastajat. Keskraamatukogu omatulu oli 44 tuhat 969 krooni. Riigipoolne toetus teavikute soetamiseks oli 933 tuhat 054 krooni.

Põlevkivimuuseum korraldas 109 erinevat sündmust, mida külastas 7192 külastajat. Virtuaalseid programme esitleti 58-l korral, külastajaid oli 1439. Valges Saalis oli väljas 14 näitust, linnavalitsuse fuajees 9 näitust ja väljaspool ruume üks näitus. Peale näituste korraldamisega Valges Saalis toimusid kontserdid ja kohtumised, mida külastas 3053 külastajat. Põlevkivimuuseumi omatulu aastal 2009 oli 37 tuhat krooni.

Muuseum esitas 4 projekti, heakskiit oli kahele projektile: S.Peterburis näituse ettevalmistamine „Eesti kultuuripäevade” raames, summas 30 tuhat krooni ning muuseumi poolt korraldatavate näituste ja voldikute trükkimine summas 4 tuhat krooni. Põlevkivimuuseum osales juhtpartnerina INTERREG IIIA rahastatavas projektis „Virtual Tourism”, mille kogusumma oli 290 tuhat 700 EUR-i. Põlevkivimuuseumile eraldati aastal 2009 katuse renoveerimise projektile 29 tuhat 500 krooni.

Kohtla-Järve linnaorkester tegutseb aastast 1994. Orkestris mängib 35 pillimeest, mis võimaldab pakkuda erinevaid koosseise: puhkpilliorkester, big-band, instrumentaalansambel. Kollektiiv viljeleb erinevas žanris muusikat, mis võimaldab üles astuda linna- ja maakondlikel üritustel. Orkestri omatulu oli 15 tuhat 130 krooni.

Linna kultuuriürituste eelarve oli 674 tuhat 375 krooni.

1.6.5 Sport ja vaba aeg Spordi- ja liikumisharrastuse edendamine Kohtla-Järvel 2009.aastal oli eelkõige suunatud tema elanike tervise ja elukvaliteedi parandamisele. 2009.a oli spordivaldkonna põhieesmärgina määratletud linna elanikkonna ja eriti noorte harrastus- ja saavutusspordiga tegelemise võimaluste laiendamine. Selle eesmärgi saavutamiseks jätkati 2009.a sportimisvõimaluste pakkumist ning laste ja noorte sporditegevuse toetamist.

Sporditegevuse toetamine Kohtla-Järve linna sporditegevus tugines erinevatel spordiklubidel, millede tegevust toetati linna eelarvest. Spordivaldkonnas jätkas linn laste- ja noorte sporditegevuse toetamist. 2009.aastal Kohtla-Järve linn eraldas noortespordi toetust 39-le spordiklubile summas 4 miljonit 605 tuhat 300 krooni 2039 lapse ja noore (vanuses 5. kuni 19.aastat kaasa arvatud) organiseeritud sporditegevuse korraldamiseks. Akrobaatilise võimlemisega (II grupp) tegelevatele noortele eraldati noortespordi toetust alates 5-ndast eluaastast. Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil on kõik toetatavad spordialad jagatud gruppideks ning toetus ühele 5.-19.aastasele noorsportlasele oli alljärgnev: I grupi spordialad: ujumine, kergejõustik, jalgpall, jäähoki, tõstmine, judo, poks, korvpall, maadlus ja male. Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 2 tuhat 500 krooni. II grupi spordialad: võrkpall, suusatamine, jõutõstmine, akrobaatiline võimlemine ja allveeujumine. Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 2 tuhat krooni.

TEGEVUSARUANNE 21

III grupi spordialad: kabe, karate, kick-boxing, võistlustants, iluuisutamine, aeroobika, automudelisport ja tennis. Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 1 tuhat 500 krooni. Võrreldes 2008.aastaga langes toetus ühele 5.-19.aastasele noorsportlasele 500 krooni võrra kõikides gruppides.

Kohtla-Järve 2009.aasta spordikalender oli küllaltki tihe ja linnas oli korraldatud üle 100 rahvusvahelist, vabariiklikku ja ülelinnalist spordiüritust. Linn toetas spordiürituste korraldamist summas 469 tuhat krooni. Suuremad toetused eraldati traditsioonilistele üritustele nagu Hans Kaiva mälestusvõistlused poksis, XI Rahvusvaheline noorte korvpalliturniir “Järve Karikas”, Rahvusvaheline noorte vabamaadlusturniir „Kuldkaru Open Cup 2009“, Rahvusvaheline noorte vabamaadlusturniir “Alutaguse Mõmmi”, motokross “Sinivoore Cup 2009”, Euroopa Noorte Korvpalliliiga etapid 93. ja 94.aasta sündinud noormeestele ning Eesti meistrivõistlused erinevate vanuseklassi- ja spordialadel. Rahvusvahelist tunnustust on leidnud 1980.aastast ning 29-ndat korda korraldatavad Rahvusvahelised Avo Talpase mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses. Suure osavõtjate ja pealtvaatajate arvuga ürituseks oli III Rahvusvaheline sportaeroobika võistlus “AEROBIC GYMNASTICS KOHTLA-JÄRVE OPEN CUP 2009”, millest võtsid osa viie välisriigi võimlejad. Eesmärgiga välja selgitada spordialade parimad, korraldati Kohtla-Järve meistrivõistlusi ning 2009.aastal toimusid Kohtla-Järve meistrivõistlused 24-l spordialal. Kohtla-Järvel on hästi toimiv rahva- ja tervisespordiürituste kalender. Linna spordiklubid pakkusid linlastele võimalust osaleda tervisespordi üritustel – XII Ahtme rahvajooksul ja tervisekäimisepäeval, Kohtla-Järve linna kepikõnnipäevadel, jalgratta- ja suusamatkadel. 2009.aastal eraldati Kohtla-Järve linna spordiklubidele võistlustel osalemiseks ja spordimeisterlikkuse tõstmiseks – 522 tuhat krooni.

Kohtla-Järve linn on tunnustanud ka 2009.aasta parimaid sportlasi. Parimaks naissportlaseks on valitud kergejõustiklane REVETTA REILJAN. Parimaks meesportlaseks on valitud mitmekordne Eesti meister ning Eesti rekordite omanik - ujuja VLADIMIR SIDORKIN. Andekateks noorsportlasteks on valitud NATALIA RAK (judo) ja ALEKSEI BASKAKOV (vabamaadlus). Parimaks võistkonnaks 2009 on valitud SPORDIKLUBI VIRU SPUTNIK MEESKOND, kes saavutas Eesti Meistrivõistlustel jäähokis hooajal 2008/2009 kõrgliiga mängudes II koha. Koostöös spordiklubidega on 2009.aastal Kohtla-Järve linnas korraldatud 39 koolinoorte tunnivälist spordivõistlust ja Kohtla-Järve Koolispordi eelarve 2009.aastal moodustas 143 000 krooni, sh ka fondidest (Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kultuurkapital jne) eraldatavad toetused. Koostöös Spordikoolituse ja -Teabe SA-ga 8.mail 2009.a viidi läbi “Hommikuseminar uuest töölepinguseadusest”, kus osalesid linna spordiklubide esindajad.

Sportimisvõimaluste tagamine. Sportimisvõimalusi pakkus linn ka oma spordibaaside kaudu. Nendeks olid linna asutused – Kohtla-Järve Spordikeskus, Ahtme Spordihall ja üldhariduskoolide spordibaasid. Kohtla-Järve Spordikeskuse ja Ahtme Spordihalli ülalpidamiseks 2009.aastal eraldati linnaeelarvest 10 miljonit 650 tuhat 900 krooni. Kohtla-Järve spordiasutuste pakutud teenuste kättesaadavus oli tagatud keskmiselt 12-14 tundi päevas ja 7 päeva nädalas.

2009.aastal investeeringud sporti olid suunatud olemasolevate spordibaaside renoveerimiseks. Kohtla-Järve Spordirajatis Tegevus Maksumus Spordikeskus krooni

Spordihoone Malesaalis on välja vahetatud plastaknad 147 560 Järveküla tee 44 16 tk. komplekteerimisega Siseujula Valgustusseadmete vahetus 176 358 Järveküla tee 44 Jäähall Jäähalli spordimängude saali riietus-, WC- 279 660 Spordi 4 ja duširuumide ehitus; paigaldatud metalluks; 6 844 teostatud tänavavalgustustööd 8 855

TEGEVUSARUANNE 22

1.6.6 Noorsootöö Eesmärgid Linna noorsoopoliitika kujundamine. Noorsootöö prioriteetide määramine. Noorsootöö struktuurse arengu tagamine. Kohtla-Järve noorsootöö programmi koostamine. Võimaluste tagamine noorte eneseteostuseks ja -määramiseks kvaliteetse noorsootöö kaudu. Noorte eneseteostust soodustava keskkonna kujundamine. Noorsootöö teenuste kättesaadavust ning noorte kaasatust suurendavate infrastruktuuri- investeeringute tegemine.

Noorteürituste korraldamiseks oli eraldatud 2009.a riigi eelarvest 292 tuhat krooni. Linnas korraldatakse traditsiooniliselt linna territooriumil tegutsevat suvetöölaagrit. 2009.a suvetöölaagrisse kaasati 60 noort ja selle tööks oli eraldatud 25 tuhat krooni noorteürituste eelarvest.

Peamiseks noorsootöö teostajaks on Noortekeskus. Noortekeskuse külastatavus oli 2009.a ligi 400 inimest kuus. Kokku oli hõivatud ligi 10 000 noort. Noortekeskus korraldab igasuguseid üritusi, aktsioone, väljasõitusid, ekskursioone, festivale, noortekonverentse, diskosid jms, nende hulgas: projekt “Rebi ennast telerist lahti!”, disko vilistlastele “EXIT 2009”, töölaager jm. Ürituse korraldamiseks oli linna eelarve vahenditest kulutatud 80 tuhat krooni. Kulud Noortekeskuse tegevuseks moodustasid 1 miljon 589 tuhat 556 krooni. Juba mitu aastat tegutseb linnas Noorte Parlament. 2009.a oli Noorte Parlamendi algatusel korraldatud mitu üritust, mis olid suunatud noorte kaasamisele, loovuse ning initsiatiivi arendamisele, huvi tõstmisele ühistegevuse vastu. Jaanuarikuus toimus aktsioon “Ära tunne end üksildana” Vanurite Hooldekodus. Veebruarikuus korraldati viktoriin gümnaasiumiõpilastele teemal “Mu kodumaa”, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi aastapäevale. Olid eraldatud rahalised vahendid seminari korraldamiseks. Aprillikuus toimus aktsioon “Linn ei ole prügikast!” (pargi koristamine). Maikuus korraldati seminar “Noorte loominguline potentsiaal”, linna eelarvest eraldati 3 tuhat krooni seminari korraldamiseks. Rahalist abi osutas ka firma “Ehitus Servis”.

Linn toetab ka Kurtna Noortelaagri tegevust. 2009.a suvel puhkas laagris 994 last, neist 825 last tavatuusikutega, 144 last sotsiaaltuusikutega ning 55 lastekodu last. Sotsiaaltuusiku hind moodustas 1 tuhat 149 krooni, üldtoetussumma moodustas 207 tuhat 060 krooni. Kokku oli eraldatud 119 tuusikut. Lastekodu tuusiku hind moodustas 2 tuhat 349 krooni, üldtoetussumma moodustas 95 tuhat 700 krooni. Kokku oli eraldatud 55 tuusikut. Tavatuusiku hind moodustas 2 tuhat 349 krooni, üldtoetussumma moodustas 435 tuhat 780 krooni. Kokku oli eraldatud 807 tuusikut. Eesti Noorsootöö keskus kandis üle 738 tuhat 840 krooni, arvestades toetuse suuruseks 45 krooni laagripäeva kohta ja 145 krooni sotsiaaltuusiku laagripäeva kohta. Laagri töötajate koosseisus oli 2009.a 12 ametikohta, tegelikult töötas 125 inimest. 2009.a toimus 2 koolitust laagritöötajatele, üldsumma moodustas 2 tuhat krooni.

Investeeringud 2009.a: Kurtna Noortelaager C korpuse I korruse parema 520 738 poole ruumide remont Lagede viimistlus - S-104m² Seinte tasandamine, värvimine S-160m² ja plaatimine S-97m². Põrandate ehitus koos PVC katte S-67,2m² katmisega ja ker.plaatidest S-32,2m². Siseusteplokkide vahetus - 7 tk. ja klaasmetalluste paigaldamine - 2 tk. Tehtud ka järgmised tööd ruumides: ventilatsioon, elektrimontaaži- ja ja san.tehnilised tööd.

TEGEVUSARUANNE 23

Linnas tegutsevad ka lastetoad, mis on Kurtna Noorte laagri struktuuris ja pakuvad noortele vaba aja veetmise võimalust. 2009.a töötas lastetubades 4 lastetoa töötajat. Lastetubade eelarve moodustas 123 tuhat 750 krooni. Toetust saab linna noorteklubi „Lõbusad ja Leidlikud” konkursside läbiviimiseks ja väljasõiduturniiride korraldamiseks.

1.6.7 Välissuhtlus Rahvusvaheline koostöö Jaanuar - Kohtla-Järve linna ametliku delegatsiooni visiit Staffanstorpi linna (Rootsi). 17. jaanuaril kirjutati alla Kohtla-Järve linna ja Staffanstorpi munitsipaliteedi linnadevahelisele kahepoolsele kokkuleppele. Veebruar - Kohtla-Järve linna külastas Slantsõ rajooni delegatsioon. Visiidi eesmärgiks oli Kohtla-Järve tööstusturismiga tutvumine. Visiidi käigus külastati Kohtla kaevanduspark-muuseumi ja Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi. Märts - Kohtla-Järve linna külastas Veliki Novgorodi ametlik delegatsioon. Visiidi eesmärgiks oli kogemuste vahetamine ning seminaril „Linna planeerimine ja juhtimine“ osalemine. Tutvustati Kohtla-Järve linna korteriühistute tööd. Visiidi käigus korraldati sõit Tallinna linna, kus külalised tutvusid Eesti Korteriühistute Liiduga, samuti toimus visiit Tartu linna, kus oli organiseeritud kohtumine Eesti Arhitekt-planeerijate Liidu esindajatega. 11. märtsil toimus Kohtla-Järve Kunstide Koolis meisterklass Boris Nepomnyashiy juhendamisel. - Kohtla-Järve linna ametlik delegatsioon osales 18.03.2009-21.03.2009 Veliki Novgorodi linnas (Venemaa) konverentsil ettekandega. - Kohtla-Järve linna külastasid Ülevenemaalise A.S.Puškini Muuseumi esindajad. Viidi läbi seminar, mis oli pühendatud Puškini elule ja loomingule. Toimus kahe näituse avamine: Kohtla-Järve Linnavalitsuse fuajees „A.S. Puškini elu ja looming XX sajandi kunstnike teostes“ ja Kohtla-Järve Kunstide Koolis „Padaemand“. - toimus Soligorski linna (Valgevene) ametliku delegatsiooni visiit Kohtla-Järve linna. Eesmärgiks oli sõprusvisiit, mis oli pühendatud Eesti-Valgevene ühingu BEZ 20-aastapäevale. Aprill - toimus ökoloogia võistlus-konverents teemal „Vesi“. Võistlesid Kohtla-Järve linna kooliõpilased ja eesmärgiks oli selgitada välja parim võistkond, kes suundub maikuus Staffanstorpi linna (Rootsi), et võtta osa rahvusvahelisest konverentsist teemal „Vesi meie ümber“. Mai - toimus Kohtla-Järve linna ametliku delegatsiooni, Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi õpilaste ja tantsukollektiivi Rütm osalejate visiit Staffanstorpi linna (Rootsi), et osaleda rahvusvahelisel ökoloogilisel konverentsil ja osa võtta etendusest. Juuni - Valges Saalis toimus Vadim Antsupovi näituse „Võlumise paled“ avamine, mis oli pühendatud Veneetsia karnevalile. - toimus Kohtla-Järve linna delegatsiooni visiit Veliki Novgorodi linna. Eesmärgiks oli Hansapäevadel osalemine. - toimusid Tomski oblasti kultuuripäevad Eestis, mille auks korraldati Kohtla-Järve Kultuurikeskuses kontsert. Juuli - külastas Kohtla-Järve linna Norderstedti linna (Saksamaa) delegatsioon. Eesmärgiks oli Kohtla-Järve sotsiaaltööga tutvumine. Külastati Kohtla-Järve Invaühingut. August - toimus Kohtla-Järve ametliku delegatsiooni ja tantsukollektiivi Radost visiit Soligorski linna (Valgevene), võttes osa linnapidustustest, mis olid pühendatud Soligorski rajooni 85-aastapäevale. September - külastas Kohtla-Järve linna Pskovi linna aselinnapea. Eesmärgiks oli võimalike partnerlussuhete kehtestamise arutelu.

TEGEVUSARUANNE 24

- toimus Kohtla-Järve delegatsiooni ja tantsukollektiivi Rütm visiit Veliki Novgorodi linna (Venemaa), võeti osa linnapidustustest, mis olid pühendatud linna 1105-aastapäevale. - toimus Perekond Rerichi Muuseum-Instituudi esindajate visiit Kohtla-Järve linna. Eesmärgiks oli võimalike koostööprojektide arutamine. - andis Vene Föderatsiooni Peakonsul Narvas Nikolay Bondarenko üle kingituse – 330 raamatut Kohtla-Järve ja Ahtme Kunstide Koolidele. November - toimus Valges Saalis Ukraina Suursaadiku soovil Anzhelica Rudnytska näituse „Ukraina maailm“ avamine. Detsember - Kohtla-Järve Lastekodu lapsed osalesid Narvas Vene Föderatsiooni peakonsuli kutsel Moskva Teatri heategevusetendusel „Aladini võlulamp“.

Projekti „Klastrite areng ning B2B Eesti-Vene piiriregioonides“ / „EstRuClusters Development“ EL Baltimere regiooni programmi Interreg IIIB-IIIA põhja prioriteedi raames olid teostatud järgmised tegevused: - veebruaris toimus Kohtla-Järvel koolitus ja ärikohtumised ettevõtjatele, kes tegutsevad keemiatööstuse alal. - aprillis toimus Slantsõ linnas (Venemaa) koolitus ja ärikohtumised ettevõtjatele, kes tegutsevad metallitöötlemise sfääris. - mais oli korraldatud tööseminar Sillamäel, kus osalesid projekti töögrupi liikmed. - mais oli Peterburis läbiviidud rahvusvaheline konverents „Klastrite areng Eesti-Vene piiriregioonides“, milles osalesid ka Kohtla-Järve linna esindajad ja ettevõtjad. - juunis oli korraldatud koolitus ja ärikohtumised ettevõtjatele, kes tegutsevad puidutöötlemise alal. - juulis toimus Kohtla-Järvel lõppkonverents, kus osales peaaegu 65 osalejat Soomest, Venemaalt, Leedust ja Eestist. - projekti materjalide ettevalmistamine (eesti, vene ja inglise keeles).

Projekti „Virtual Tourism“ EL Baltimere regiooni programmi Interreg IIIB-Interreg IIIA põhja prioriteedi raames olid teostatud järgmised tegevused: 2.1. organiseeritud ja läbiviidud kaks õppe-informatsioonilist kooli projektis osalenud 20-le eesti ja vene tudeng-osavõtjale (esimene Narva-Jõesuus (Eesti) 06.04.2009-10.04.2009; teine Gatšinas (Leningradi oblast, Venemaa) 24.08.2009-28.08.2009); 2.2. organiseeritud ja läbiviidud kaks vooru noorte kaugolümpiaadi „Vene muuseum lossides ja Internetis“ (esimene voor toimus Kohtla-Järvel (Eesti) 08.04.2009, milles osales Kohtla-Järve linna 50 gümnaasiumide ja kunstide koolide õpilast, teine olümpiaadi voor toimus 20.05.2009-22.05.2009 Sankt-Peterburis (Venemaa), millest võttis osa 10 Kohtla-Järve linna õpilast – esimese vooru võitjad); 2.3. Kohtla-Järve-Sankt-Peterburi vahelise videokonverentsi organiseerimine ja läbiviimine 24.04.2009; 2.4. 13.06.2009 Kohtla-Järvel akadeemilise kunstialase seminari organiseerimine ja läbiviimine, mis oli suunatud 58-le kunstnikule ning Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe kunstide koolide õppejõududele; 2.5. projekti töögrupi liikmetele (15) infoseminari korraldamine ja läbiviimine 21.09.2009-23.09.2009 Toilas; 2.6. Tallinnas 10.11.2009-12.11.2009 toimunud projekti rahvusvahelise lõppseminari organiseerimine ja läbiviimine, milles osalesid 78 eksperti, muuseumide töötajat, Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindajad, EV Kultuuriministeeriumi esindajad, diplomaadid, ajakirjanikud; 2.7. Sankt-Peterburis 09.12.2009-10.12.2009 toimunud projekti lõpp ümarlaua organiseerimisel ja läbiviimisel osalemine, milles osalesid 85 eksperti, muuseumide töötajat, Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindajad, ajakirjanikud; 2.8. multimeediaprogrammi „Eesti kunstnikud Venemaal, vene kunstnikud Eestis“ (eesti, vene ja inglise keeles) väljatöötamine, tootmine ja heakskiitmine; 2.9. projekti kunstikalendri väljatöötamine ja väljaandmine; 2.10. kuue metoodilise õppematerjali ettevalmistamine ja väljaandmine; 2.11. noorte Interneti raamatu kunstialase kahe peatüki väljatöötamine ja väljaandmine (eesti, vene ja inglise keeles); 2.12. turistidele infobukleti „Virtuaal Turism“ (eesti, vene ja inglise keeles) väljatöötamine ja väljaandmine;

TEGEVUSARUANNE 25

2.13. projekti presentatsioonmaterjalide ettevalmistamine ja väljaandmine; 2.14. projektitegevuse regulaarne esitlus elektron ja trüki massimeediavahendites (projekti on kajastatud 2-s pressiteates, 22-l korral ajakirjanduses ja Internetis, 4-l korral telereportaažis, 2-l korral raadioülekandes).

Sankt-Peterburi Ärikontaktide Keskuse Kohtla-Järve linnas tegutseva filiaali BIZKON töö raames olid teostatud tegevused: 1.1. 18.02.2009-20.02.2009 osalemine Sankt-Peterburi Ärikontaktide Keskuse filiaali avamistseremoonial Häämenlinna linnas (Soome) ja osavõtt seminari arutelust Euroopa Liidu programmi Interreg IVA projekti koostööst; 1.2. osalemine 18.03.2009-21.03.2009 Veliki Novgorodi linnas (Venemaa) konverentsil ning ettekandega esinemine; 1.3. osalemine ja ettekandega esinemine 13.05.2009-15.05.2009 Kotka linnas (Soome) toimunud konverentsil, mis oli pühendatud Kotka linna 130-ndale aastapäevale ning Kotka linnas tegutseva Sankt- Peterburi Ärikontaktide Keskuse filiaali 10-ndale tööaastale; 1.4. osalemine ja ettekandega esinemine 24.06.2009-25.06.2009 Sankt-Peterburis toimunud seminaril, mis oli korraldatud Sankt-Peterburi Linnavalitsuse Välissuhete Komitee poolt ning pühendatud BIZKON-i 10-ndale aastapäevale; 1.5. osalemine 27.09.2009-29.09.2009 Sankt-Peterburi piiriülese koostöö rahvusvahelisel konverentsil; 1.6. osalemine Kohtla-Järve, Rakvere, Jõhvi (Eesti) ja Kotka, Häämenlinna, Turku (Soome) koostöö projekti taotluse „BISCON“ ettevalmistustöös (taotlus esitatud 16.10.2009, EL programmi Interreg IVA Turku linn, Soome); 1.7. osalemine, ettekandega esinemine ja 20.12.2009-22.12.2009 Sankt-Peterburis toimunud rahvusvahelise seminari läbiviimine Sankt-Peterburi-Soome-Eesti koostöö alal ning 2010.aasta plaanide arutelu Sankt- Peterburi Ärikontaktide Keskuse filiaalide töös Soomes ja Eestis.

1.6.8 Linnamajandus 1.6.8.1 Maakorraldus Kohtla-Järve Linnavalitsuse maakorralduse osakonna peaeesmärk on: maakorraldustoimingute läbiviimine (nt: kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaksmääramine). Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorralduse nõuetest, territoriaalplaneeringuga määratud kinnisasja sihtotstarbest, kinnisasja omaniku õigustest ja üldistest huvidest.

Maareformi seaduse § 23 lõike 1 alusel maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus plaani- ja kaardimaterjali alusel. Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui erastamise õigustatud subjekt ei soovi maad plaani- ja kaardimaterjali alusel erastada, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. Maa erastamise protsessi alustab maakasutaja või ehitise omanik maa erastamise avalduse KOV´ile esitamisega. Kui maakasutaja või ehitise omanik on eraisik, tuleb avalduse juurde lisada passi koopia, ehitise omandiõigust tõendav dokument, kui maakasutaja on juriidiline isik, peab ta esitama avalduse juurde juriidilised dokumendid: äriregistri B-kaart, põhikiri ning ehitise omandiõigust tõendav dokument. Kohtla-Järve Linnavalitsuse istungil kinnitatakse katastriüksuse suurus ja sihtotstarve, katastriüksuse plaanile kirjutab alla maataotleja. 2009.aastal võeti vastu 194 korraldust maa erastamise kohta. Edasi koostatakse 2 toimikut iga katastriüksuse. kohta ja saadetakse katastrisse. Maa erastamise juriidilised dokumendid edastatakse Ida-Viru Maavalitsusse ja Kinnistusametisse. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6.novembri 1996.a määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise kord” punktile 6 Kohtla-Järve linn sai 14 tuhat krooni maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute eest. Vastavalt Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusele ”Maamaksuvabastuse andmise ulatus ja kord” vabastatakse maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saajad ja okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikud. Maksuvabastus antakse ühe elamukrundi kohta kuni 0,1 ha ulatuses. Maamaksust vabastamiseks tuleb taotlejal esitada avaldus Kohtla-Järve Linnavalitsuse majandusteenistuse maakorraldajatele.

TEGEVUSARUANNE 26

2009.aastal võeti vastu ja registreeriti 6 686 avaldust maamaksuvabastamise kohta 2010.aastal. Maamaksuvabastuse 2009.a sai 6 650 pensionäri (maamaksuvabastamise summa 478 tuhat 969 krooni). Maksu- ja Tolliametile oli esitatud Kohtla-Järve linna maamaks (26 598 objekti) ja tehti 1 848 muudatust, sh uued omanikud, uus pindala jne.

Jätkub maa munitsipaliseerimine, maa riigi omandisse jätmise vormistamine, hoonestusõiguse seadmine, kinnistu jagamine, detailplaneeringute läbivaatamine, ehituskomisjonis koostöötamine jne.

2009.aastal saatsime Maavanemale kooskõlastamiseks maa suuruse ja piiride ettepanekut 32-e objekti kohta, kogu pindalaga u 16 ha. 17-ne maaüksuse kohta koostasime munitsipaalomandisse taotlemise toimikut kogu pindalaga u 3,5 ha. Katastris registreeriti 26 munitsipaalomandis olevat objekti kogu pindalaga u 35 ha, nendest registreeriti kinnistusraamatus 18 objekti kogu pindalaga u 25 ha. 2009.aastal oli määruse järgi tasutud riigilõivuseaduse (RLS) § 51 lg 1 kohaselt kinnistu uue omaniku kandmisel kinnisturaamatusse riigilõivu täismääras kokku 2 536 krooni.

1.6.8.2 Soojamajandus Soojamajanduse seisukohast on oluline piirkonna kliima, mis on mõõdukalt niiske. Aasta keskmine õhutemperatuur regioonis on +4,1˚C, kütteperioodi keskmine välisõhutemperatuur on +2,0˚C. Tuule kiirus ületab sageli puhangutes 20 m/s. Kõige külmem kuu on veebruar. Kohtla-Järve linna hulka kuuluvad 6 eraldiasetsevat linnaosa (Järve, Ahtme, Kukruse, Oru, Sompa ja Viivikonna).

Tegevus 2009 Täitmine Märkused Sompa soojusvõrkude renoveerimine 1 000 000 85 800 85 800 krooni (Dy 150mm) OÜ Sompa Maja omavahenditest Kukruse soojusvõrkude renoveerimine 2 700 000 156 861 127 629 krooni (Dy 50mm, Dy 100 mm, Dy 150mm) OÜ Kukruse Maja omavahenditest ja 29 232 krooni linna eelarvest Kukruse majadesse soojusmõõturite 40 000 paigaldamine Sõpruse-Kiige soojustrassi remont 500 000 Linnavahendite arvel Sompa pumbajaam 1 497 143 Need rahalised vahendid olid planeeritud aastasse 2010, kuid tehnilise vajaduse tõttu tuli teostada Sompa pumbajaama tööd 2009.aastal.

Järve linnaosa Järve linnaosa regiooni varustab soojusenergiaga OÜ VKG Energia koostootmisjaam, mis töötab põlevkiviõli tootmise tehnoloogilise protsessi kõrvalproduktil generaatorgaasil. OÜ-le VKG Energia kuulub 48 km soojustrasse. Järve linnaosas on ka põhiliselt individuaalelamute rajoonides paiknevaid ja OÜ-le VKG Energia mittekuuluvaid soojustrasse, millised rajati elamuehituse käigus vastavuses elamute projektiga, nad läbivad eramute territooriume ja sellega seoses esineb veel ka servituutide probleem ning mis pole kunagi olnud eraldi bilansil. Neid soojustrasse ei hoolda ega korrasta keegi ja omavalitsus oli sunnitud tunnistama need peremehetuteks ning võtma oma bilansile. Mainitud trasside teemal oli OÜ VKG Energia ja omavalitsuse vahel peetud läbirääkimisi soojustrasside renoveerimise osaluse ja OÜ VKG Energia bilansile üleandmise kohta, millest võtsid osa ka individuaalelamute omanikud.

Koostatud on soojustrasside renoveerimine Kohtla-Järvel, Endla tänaval PÕHIPROJEKT P-09-07. Finantsvahendite puudumise tõttu ei ole seda ellu viidud. TEGEVUSARUANNE 27

MWh hinna määrab OÜ VKG Energia Energiaturuinspektsiooni kooskõlastamise alusel. Tänane MWh hind on 526,95 krooni/MWh, millele lisandub EV-s kehtiv käibemaks 18%.

2009.aastal teostatud remonditööd: 1) korrastati Järve Vene Gümnaasiumi soojussõlm; 2) korrastati lasteaia Pääsuke soojussõlm; 3) korrastati soojussõlm lasteaias Väikemees; 4) korrastati pärast elektrivoolu katkemist soojussõlm Kohtla-Järve Kultuurikeskuses; 5) korrastati soojussõlmed Kohtla-Järve Kunstide Koolis; 6) korrastati soojussõlm Kohtla-Järve Spordihoone basseinis.

Teostati hüdraulilisi survekatsetusi ning kõrvaldati lekked Endla, Karja, Aia, Sakala ja Järve põik tänavatel.

Ahtme linnaosa Ahtme linnaosa varustab soojusenergiaga AS Kohtla-Järve Soojus koostootmisjaam, mis töötab põlevkivil. AS-le Kohtla-Järve Soojus kuulub 69 km soojustrasse. Ahtme linnaosas on ka põhiliselt individuaalelamute rajoonides paiknevaid ja AS-le Kohtla-Järve Soojus mittekuuluvaid soojustrasse, millised rajati elamuehituse käigus vastavuses elamute projektiga, nad läbivad eramute territooriume ja sellega seoses esineb veel ka servituutide probleem ning mis pole kunagi olnud eraldi bilansil. Neid soojustrasse ei hoolda ega korrasta keegi ja omavalitsus oli sunnitud tunnistama need peremehetuteks ning võtma oma bilansile. Mainitud trasside suhtes olid AS Kohtla-Järve Soojus ja omavalitsuse vahel toimunud läbirääkimised soojustrasside renoveerimise osaluse ülevõtmise kohta ja AS-le Kohtla-Järve Soojus bilansile üleandmisest, millest võtsid osa ka individuaalelamute omanikud. Koostatud on Kohtla-Järvel, Ahtme linnaosas Sõpruse ja Võidu põik tänavatel soojusvarustus EELPROJEKT. MWh hinna määrab AS Kohtla-Järve Soojus Energiaturuinspektsiooni kooskõlastamise alusel. Tänane MWh hind on 481,06 krooni/MWh, millele lisandub EV kehtiv käibemaks 18%.

2009.aastal teostatud remonditööd: 1) korrastati pärast välisanduri varastamist soojussõlm Ahtme Gümnaasiumis; 2) korrastati basseini regulaatorid Tammiku Gümnaasiumis; 3) korrastati Ahtme haruraamatukogu soojussõlm; 4) korrastati Ühisgümnaasiumi soojussõlm; 5) korrastati soojussõlm Ahtme Kunstide Koolis Ahtme mnt 26; 6) korrastati soojussõlm Ahtme muusikakoolis Jaaniku 11; 7) teostati survekatsetustöid raamatukogus Jaaniku 39. Teostati hüdraulilisi survekatsetusi Sõpruse, Võidu põik ja Kiige tänavatel.

Oru linnaosa Oru linnaosa varustab soojusenergiaga OÜ Oru Kodu. Oru gaasikatlamaja on ehitatud 1996.aastal. Soojustrasside pikkus on 2452 m. Trassid on moraalselt ja füüsiliselt vananenud ning nõuavad väljavahetamist. Oleks vaja üle vaadata terve asula soojusvarustussüsteem, et optimeerida soojustrasside uued paigalduskohad ja suunad. Oru linnaosas kehtis 2009.aastal MWh maksumus - 1218,76 krooni/MWh + 18%. Oru linnaosas ei ole paigaldatud ühtegi mõõturit, seega ei saa täpselt mõõta tarbitud soojust ega ka soojuskadusid eraldi.

Sompa linnaosa Sompa linnaosa soojusenergia varustamisega tegeleb Sompa Maja OÜ. Sompa katlamajas töötavad seadmed kütteõli põletamisel. Sompa kaugküttevõrk on rajatud aastatel 1970-75, millega seoses on torustike vanus üle 25 aasta. Sompa kaugküttetrassi pikkus 6,74 km. Soojustorude isolatsioon on mineraalvatist ja peaaegu lagunenud, mille tõttu moodustuvad ka suured trassikaod.

TEGEVUSARUANNE 28

2009.a kütteperioodiks OÜ-le Sompa Maja oli kooskõlastatud soojusenergia piirhinnaks 1195 krooni/MWh. Sompa linnaosas ei ole paigaldatud ühtegi mõõturit, seega ei saa täpselt mõõta tarbitud soojust ega ka soojuskadusid eraldi.

Kukruse linnaosa Kukruse kaugküttevõrgu soojus toodetakse amortiseerunud katlamajas. Katlad töötavad põlevkiviõliga. Katlamaja töötab suure kahjumiga. Kaugküttevõrgu trasside pikkus on 2,7 km. Trassid vajavad väljavahetamist ja selleks on vaja tellida optimaalsete soojustrasside projekteerimine. 2009.a kütteperioodiks OÜ-le Kukruse Maja oli kooskõlastatud soojusenergia piirhinnaks 1131 krooni/MWh. Kukruse linnaosas ei ole paigaldatud ühtegi mõõturit, seega ei saa täpselt mõõta tarbitud soojust ega ka soojuskadusid eraldi.

1.6.8.3 Teed ja tänavad Teede ja tänavate kogupikkus on 165,195 km. Kohtla-Järve linna arengukava eesmärgiks on teede ja tänavate järjepidev hooldamine, remontimine ja rekonstrueerimine. Kohtla-Järve linna tegevus teede ja tänavate valdkonnas sisaldab teede ja tänavate jooksvat ning kapitaalremonti, tänavapuhastuse ja tänavavalgustuse tagamist.

Teetööd Eesmärgiga tagada teede ja tänavate sõidetavust teostati teede ja tänavate ning teerajatiste puhastustöid 1 681 785,5 m2-l. Korraldati heakorratöid linna omandis olevates parklates, eraldiseisvatel jalg- ja jalgrattateedel, teemaal asuvatel haljasaladel ning ühistranspordipeatustes.

Väljastati 11 raieluba töödeks järgmistel objektidel: 1 – kalmistu RAUDI territooriumil; 8 – hooldusraie teekaitsevööndil; 2 – hooldusraie kommunikatsioonide kaitsevööndil.

Linna territooriumil tehnovõrkude rekonstrueerimiseks väljastati 106 kaeveluba ning 106 teede ja tänavate sulgemisluba.

Investeerimisobjektid Teede kap.remondiks linna eelarvest oli kulutatud 103 tuhat 370 krooni ja riigi poolt eraldatud 3 miljonit 312 tuhat 800 krooni. Sama eesmärgiga oli kasutatud pangalaen summas 11 miljonit 427 tuhat 467 krooni.

2009.a teostati kapitaalremonti järgmistel teeobjektidel: - Järve linnaosas: 1. Outokumpu tn; - Ahtme linnaosas: 1. Puru tee; 2. Maleva tn.

Et tagada katte ilmastikukindlust, tõsta haardetegurit ja uuendada kulumiskihti, oli järgmistel tänavatel teostatud pindamistöid: Sinivoore tn, Maleva tn, Puru tee, Estonia pst, Ahtme mnt, Altserva tn, Ridaküla tn. Kalmistul RAUDI ehitati killustikkattega tee. Linnatänavatel teostati auguremonti.

1.6.8.4 Ühistranspordikorraldus Kohtla-Järve linn koosneb 6-st linnaosast: Järve, Ahtme, Sompa, Oru, Kukruse ja Viivikonna. Linna administratiivhoone asub Järve linnaosas. Linn on geograafiliselt väga hajutatud, mistõttu linnaosade vahel liikudes tuleb läbida isegi teisi omavalitsusüksusi. Ka on linnaosade vahelised vahemaad Eesti kontekstis väga suured, nt. Järve linnaosast Viivikonnani on ca 40 kilomeetrit.

2009.aastal osutasid ühistransporditeenust firma Ekspress Auto L OÜ ja Järve Bussipark AS.

TEGEVUSARUANNE 29

Ühistransport on korraldatud 8-l autobussiliinil. Bussiliinid kulgevad mööda Kohtla- Järve linna, läbi Kohtla, Jõhvi ja Vaivara valla ja Sillamäe linna. Linnaliinid on nr 7 – Jõhvi – Vana Ahtme – Jõhvi, nr 15 Jõhvi – Sompa – Järve linnaosa – Sompa – Jõhvi, nr 17 Iidla – Jõhvi – Oru, nr 21 Jõhvi – Iidla – Tammiku alevik, nr 28 Vanalinn /Järve linnaosa/ - Kukruse linnaosa – Kohtla vald – Jõhvi – Ahtme mnt – Iidla /Ahtme linnaosa/, nr 29 Vanalinn – Kukruse – Kohtla vald – Jõhvi – Iidla /Ahtme linnaosa/, nr 31 Sillamäe – Sirgala – Viivikonna – Sillamäe, nr 77 Põhja r-n /Järve linnaosa/ - Kukruse linnaosa – Kohtla vald – Jõhvi – Iidla /Ahtme linnaosa/. Aastaga tagati liiniläbisõit 1 285 274 kilomeetrit ja teenindati 5 200 000 sõitjat. Saadud tulu piletite müügist moodustas 10 miljonit 070 tuhat 946 krooni, mis sisaldab 47,3% ühistranspordi korraldamise tuludest. Kuupileteid müüakse sularaha eest müügipunktis, sõidupileteid autojuhi käest. Müügipunktid asuvad igas linnaosas. Piletikontrolli osutas vedaja. Riigieelarvest saadi 2009.aastal ühistranspordi kulude doteerimiseks 2 miljonit 520 tuhat krooni, mis sisaldas 16,4% ühistranspordi korraldamise tuludest, linnaeelarvest dotatsioon moodustas 6 miljonit 985 tuhat 860 krooni. Busside arv oli 17 ja busside keskmine vanus on 16 aastat. Sõidupileti hind oli 10 krooni, kuukaart – 240 krooni, kuukaart päevase õppevormiga üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilastele ning kõrgkooli üliõpilastele – 120 krooni. Üksikpilet päevase õppevormiga üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilastele ning kõrgkooli üliõpilastele – 5 krooni. Valdade ja linnade vahelise ühistranspordi koosfinantseerimise küsimuses korraldati läbirääkimisi. 2009.aastal on väljastatud raskeveokite linna sissesõidulubasid – 933 tk, ühistranspordilubasid – 5 tk, taksoveolubasid – 3 tk. Väljastatud sõidukikaarte rahvusvaheliseks bussiveoks – 9 tk, sõidukikaarte siseriiklikuks bussiveoks – 27 tk, sõidukikaarte taksoveoks – 3 tk.

1.6.9 Keskkonnakaitse 2009.aasta jooksul oli Kohtla-Järve linnas ökoloogiline olukord märgatavalt paranenud. Eelkõige on see seotud tänu Euroopa normide karmistamisega keskkonnakaitse alal. Linn pöörab erilist tähelepanu jäätmekäitlusele. 2009.aastal võeti volikogus vastu 6 otsust keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta.

1.6.9.1 Jäätmekäitlus 2009.aasta jooksul tehti ligi 50 hoiatust sanktsioneerimata prügilate omanikele ja korteriühistutele vastavalt Jäätmeseaduse §-le 126 ja Kohtla-Järve Jäätmekäitluseeskirjale. Suurem osa prügilatest on utiliseeritud ning alustatud pole ühtegi väärteomenetlust. 2009.aasta kooskõlastati: 15 välisõhu saasteloa taotlust, 7 jäätmeloa taotlust, 6 vee erikasutusloa taotlust ja 5 kompleksloa taotlust.

1.6.10 Elamumajandus 2009.aastal valmistati ette kinnitamiseks uus Kohtla-Järve linna haridusasutustes vara kasutamise ja tasuliste teenuste hinnakirja kehtestamine (kinnitatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 19.01.2010.a määrusega nr 1).

2009.aastal sõlmiti 103 linnavara kasutuse lepingut (s.h. 92 üüri- ja rendilepingut, 10 tasuta kasutuslepingut, 1 hooldusleping). 2009.aasta eluruumide arvu muutumine linnaosade lõikes on toodud tabelis 1 "Munitsipaalkorterid".

Tabel 1. Munitsipaalkorterid Tulnud 2009.a Munitsipaal- Linnaosa Munitsipaalkorterite pärimisõiguse 2009.a 2009.aastal 2009.a pärijatele korterite arv arv 01.01.2009.a tunnistuste ostetud müüdud tagastatud 01.01.2010.a seisuga alusel korterite arv korterite arv korterite arv seisuga Ahtme 34 - - 3 - 31 Järve 27 1 - - - 28 Kukruse 2 - - - - 2 Oru 128 - - 7 - 121 TEGEVUSARUANNE 30

Sompa 113 - - 4 - 109 Viivikonna 244 - - 16 - 228 Kokku 548 1 - 30 - 519 Eesti Vabariik võõrandas 09.07.2009.a Kohtla-Järve linna kasuks kinnistu aadressil Kalevi 37, Järve linnaosas Kinnistu jagamisel tekkiva kinnistu võõrandamise ja asjaõiguslepingu nr 1416 alusel.

1.6.11 Kommunaalmajandus 1.6.11.1 Veevarustus Valdkonna põhieesmärgiks on vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteedi tõstmine ning linnaelanikele kättesaadavuse kindlustamine. Kohtla-Järve linna veevarustuse ja heitvee kanaliseerimise rendilepingu alusel määrati alates 01.01.2008.a vee-ettevõtjaks OÜ Järve Biopuhastus. Sademeveekanalisatsiooni hooldab AS N&V. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 16.oktoobri 2007.a määrusega nr 28 kehtestati Järve, Ahtme, Sompa ja Kukruse linnaosade tegevuspiirkonnas veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnaks 22,52 krooni/m³ + käibemaks 18%.

Osalus projektides Kohtla-Järve piirkonna reoveekäitlussüsteemi renoveerimise projekti II etapi tööd (kuhu kuulub Järve ja Ahtme linnaosade reovee- ja sademeveesüsteemide rekonstrueerimine) oli alustatud 2009.aasta märtsikuus. Põhiline osa reovee- ja sademeveesüsteemide rekonstrueerimise töödest on tehtud. 2010.aastaks on jäänud heakorrastus ja reovee- ja sademeveesüsteemide rekonstrueerimise topelttööd, mis finantsvahendite ülejäägi tõttu võimalikuks osutus. Projekti kogumaksumus oli 39 923 843 EUR. Linn osaleb kaasfinantseerijana, projekti viib läbi Järve Biopuhastus OÜ.

Oru linnaosa Oru linnaosa piirkonnas teenindab elanikkonda veevarustusega ja heitvee kanaliseerimisega OÜ Oru Kodu. 01.maist 2008.a kehtestati Oru linnaosa elanikkonnale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste hinnaks 18,16 krooni/m³ kohta (käibemaksuga).

1.6.11.2 Välisvalgustus Tänavavalgustus Kohtla-Järve linnas on 93 800 m õhu- ja maakaabliliine, millest 36 800 m Järve, 32 000 m Ahtme, 10 500 m Sompa ja 6 000 m Kukruse linnaosades. Nende teenindamist teostab AS Elektro-Sistem. Kuu teenustasu oli 239 tuhat 950 krooni 01.01.-31.08.2009.a ja 212 tuhat 250 krooni 01.09.2009-31.01.2010. Teenustasu eest teostati järgmised tööd, mis võimaldas linnasutused ühise tänavavalgustuse süsteemi alla üle viia: Järve linnaosa 1. Katse tn 2 (Järve Gümnaasium) – maakaabli paigaldamine 243 m ja tsingitud postide püstitamine – 8 tk; 2. Järveküla tee 56a (lasteaed Buratino) – maakaabli paigaldamine 109 m ja tsingitud postide püstitamine – 4 tk; Ahtme linnaosa 1. Maleva tn 45, 47, 49 – maakaabli paigaldamine 1 263 m ja tsingitud postide püstitamine – 38 tk; 2. Puru tn 39A – maakaabli paigaldamine 620 m ja tsingitud postide püstitamine – 21 tk; 3. Ahtme mnt 55B-59A – maakaabli paigaldamine 275 m ja tsingitud postide püstitamine – 6 tk; 4. Maleva tn 27-33 – maakaabli paigaldamine 322 m ja tsingitud postide püstitamine – 15 tk.

Oru õhu- ja maakaabliliine 3 520 m teenindab OÜ Oru Kodu. 2009.aasta tasu oli 95 tuhat krooni. Viivikonna ja Sirgala õhu- ja maakaabliliine 2 890 m teenindab OÜ Sirglat. 2009.aasta tasu oli 58 tuhat 677 krooni. 2009.aasta Oru linnaosas tehtud avariitöödele kululati 113 tuhat 044 krooni, mille eest uuendati õhukaablit 800 m ja vahetati valgustid – 13 tk. Elektri kokkuhoiu eesmärgil paigaldatakse igal aastal energiasäästlikke valgusteid. Enamus linnas paigaldatud valgusteid vastavad tänapäeva valgustite nõuetele. TEGEVUSARUANNE 31

Investeeringuid on vaja õhuliinide väljavahetamiseks ja postide vahetamiseks. 2009.aastal uute tänavavalgustusliinide rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks rahalisi vahendeid ei eraldatud.

1.6.11.3 Haljastus 2009.aastal pöörati palju tähelepanu meie linna heakorrastusele ja kaunistamisele. Jätkasime tööga, mis on suunatud vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks ja vaba aja veetmise võimaluste laiendamiseks. Püüdsime teha kaunimaks meie linna territooriumid, puhkealad.

Haljastus: Lähtudes nendest eesmärkidest istutati väga palju lilli – Ahtme linnaosas üle 10 000 tk, samuti Sompas üle 2000 tk (27-sse vaasi ja 25-e kännu sisse), lillede istutamiseks Ahtmes kulus 100 tuhat krooni, Sompas – 25 tuhat krooni.

Kuna meie linnaosade asumid on erinevad ja on välja kujunenud erineval ajal, siis ka puude istutamise ja langetamise probleemidele läheneti lähtudes vajadusest. Purul, Vana Ahtmes, Sompas pigem tegeleti sellega, et kärbiti ja formeeriti puude kroone, langetati maha kuivanud puud, kuna oli palju papleid, mis olid istutatud üle 50-ne aasta tagasi. Ahtmes langetati 40 puud, lõigati ja moodustati puude kroone – 150 tk, summas 200 tuhat 930 krooni. Laiendati teed Taborile, asfalditehase teed, mis viib aianduskooperatiivi „Mitšurinets“ (mis ei läinud linnale midagi maksma, kuna puidu ja oksad kasutas firma saepuru tegemiseks). Sompas langetati 10 puud Rutikul, linna territooriumil, mis ei läinud samuti linnale midagi maksma, lõigati ja kujundati põõsaid üle 50-ne põõsa. Sompas istutati juurde 30 väikest kaske Kanarbiku tänaval ja üle 60-ne männipuu Ülase tänava elanike algatusel, kuid kahjuks paljud puud on tänaseks ära kuivanud.

Järve ja Kukruse linnaosades formeeriti 633, noorendati 16 ja lõigati maha 285 puud. Kahe linnaosa peale istutati 5 683 lilleistikut.

Puhkealad (pargid, mänguväljakud): Ka 2009.aastal pöörati tähelepanu samuti meie väiksematele linnaelanikele. Järve linnaossa paigaldati lastemänguväljak, Kukruse linnaosas remonditi olemasolevat mänguväljakut. Sompas 2009.aastal uut mänguväljakut ei ehitatud, kuna antud hetkel jätkub olemasolevatest. Ahtmes kulutati 69 tuhat 200 krooni – remonditi ja värviti Tammikus asuv lastemänguväljak, Maleva tn puhkealal asuv mänguväljak ja lõpetati minispordiväljaku ehitamine Ahtme Spordihalli juures.

Heakorravahendite arvelt soetati Järve ja Kukruse linnaossa 64 postiga ja 50 postita liiklusmärki. Värviti 7 autobussi ootepaviljoni. 2008.aastal alustati Ahtme Spordihalli juures minispordiväljaku ehitamist (see on multifunktsionaalne kunstmuruga väljak, mis annab võimaluse mängida jalgpalli, korvpalli, võrkpalli). See on loogiline osa kogu spordihalli kompleksist. Selle minispordiväljaku valmissaamisega saab nüüd Ahtme Spordihall pakkuda sportlikku tegevust nii sees kui ka värskes õhus elanikkonna kõikidele vanuserühmadele. Ehitust kaasfinantseeris Eesti Jalgpalliliit, tagades väljakule kunstmurukatte. Üldmaksumus (ilma murukatteta ja selle paigaldamiseta) oli 386 tuhat 500 krooni.

Planeeriti üks haljasala Sompas Betooni tn 9 endise hoone asemele ja tasandati Timuti puhkeala, samuti kujundati puid ja põõsaid. Pinke ja prügiurne ei ole paigaldatud.

Pidevalt ja mitmekordselt oli teostatud rannilast paviljonide remonti Ahtmes summas 70 tuhat 400 krooni, Sompa linnaosa paviljonid värviti üle suve jooksul 2 korda. Remonditi ja vahetati välja liiklusmärke summas 104 tuhat 783 krooni, likvideeriti omavolilisi prügilaid summas 52 tuhat 424 krooni.

1.6.11.4 Kalmistud Kalmistu RAUDI territooriumi laiendamiseks oli väljastatud raieluba, ehitatud killustikkattega parkimiskohad. Pidevalt puhastati territooriumi võsast ja korrastati kalmistu ümbrust (korrastus- ja remonditööd, haljasalade niitmine).

TEGEVUSARUANNE 32

1.6.11.5 Loomakaitse Omanikuta koerte ja kasside püüdmist ja hooldamist teostab MTÜ Loomade Varjupaik Grey Dogs. Linn toetab MTÜ-d 300 tuhande krooniga. 2009.aastal on MTÜ poolt püütud 108 koera ja 213 kassi. Aruandeaastal kulus MTÜ-l tegevuseks 300 tuhat 270 krooni.

1.6.11.6 Puhkealad (linnapark) Linn on üks rohelisema taustaga Ida-Virumaa linnadest, mille territooriumi suuruseks on 4177 ha, sellest 1/3 on kaetud haljasaladega s.o. pargid, mänguväljakud, alleed. Linna territooriumil pargiala keskel paikneb Pargi järv, mille suuruseks on ca 2 ha. Järve koos äravoolukraaviga korrastatakse iga-aastaselt: hooldatakse, niidetakse, puhastatakse.

2009.aasta eelarvest eraldati 105 tuhat krooni linna Rahvapargis asuva veekogu ja vee äravoolukraavide puhastamiseks ning Pargi järve kaldaalade kindlustamiseks. Pargist lõunasse jäävad olemasolevad eramud, korterelamu ning koolihooned. Projekteeritava ala loodenurgas paikneb olemasolev spordikompleks koos staadioniga, pargi idakülge jäävad olemasolev kultuurimaja ning laste huvikeskus. Tiigist läänepoolne pargiala on liigniiske - seal paiknevad endise kaevanduse kuivenduskraavid ja basseinid. Juba 50-ndatel aastatel alustati ulatuslikku tiigiga maastikupargi rajamist. Rahvapark piirneb lõunast Keskalleega, läänest Tehnika tänavaga, põhjast raudtee ja Pärna tänavaga ning idast Torujõe tänava äärsete majadega. Põhiteedevõrgustik on uue asfaltkattega; leidub ka vananenud kattega jalgteid. Valgustus pargis puudub, välja arvatud Keskalleel.

1.6.11.7 Spetsiifilised matuseteenused Omasteta isikute matmiseks on linn sõlminud lepingu OÜ-ga Igavik. Leping sõlmitakse igal aastal, mis algab 01.jaanuarist ning lõpeb 31.detsembriga. 2009.aastal maeti 36 omasteta isikut, milleks kulus 135 tuhat 804 krooni, keskmiselt kulus ühe toimingu tegemiseks 3 772,8 krooni.

1.6.12 Miljööalade kaitse Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering on läbinud kooskõlastusringi. Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastuse andmisel kõnealune teemaplaneering oli tähistatud kui kõrgel tasemel koostatud planeering (kooskõlastuse komisjoni 21.07.2009 koosoleku protokollis nr 158 märgistatud, et – komisjon avaldab tunnustust ülevaatliku töö eest). Valminud planeeringulahendus on avalikustatud linna kodulehel ja juba on aluseks projekteerimistingimuste väljastamisel ja elanikkonna planeeringuga ettenähtud piiranguid ja ettepanekute hoonete renoveerimisel juurutamiseks.

1.6.13 Muinsuskaitse Arhitektuurimälestisteks on meie linnas tunnistatud Kohtla-Järve Kultuurikeskuse hoone (Keskallee 31), Kohtla-Järve õigeusu kirik (Järveküla tee 3), Järve mõisa tuuleveski (Järveküla tee 125a) ja Kohtla-Järve koolihoone (Spordi tn 2). Ka K.Lutsu tänava elumajad on tunnistatud arhitektuurimälestisteks. Kultuurikeskuse hoone ja Kohtla-Järve koolihoone on munitsipaalomandis.

2009.a oli väljastatud hoone Spordi 2 rekonstrueerimise eritingimused. Antud hoone rekonstrueerimiseks on koostatud eelprojekt. Muinsuskaitse ameti abil oli teostatud katuse remont elumajas K.Lutsu tänaval. Järve mõisa tuuleveskil (Järveküla tee 125a) on uus omanik, kes plaanib lähiajal alustada detailplaneeringu antud alal.

1.6.14 Linnaplaneerimine 2009.a Kohtla-Järve linna linnaosade üldplaneeringute koostamine on edenenud ja käesoleval ajal need on järgmistel etappidel: Ahtme ja Sompa linnaosa üldplaneeringud olid kooskõlastuse ringil lõppetapil. Veel on jäänud Maa-ameti kooskõlastuse hankimine ning üldplaneeringu võib esitada Linnavolikogule vastuvõtmiseks;

TEGEVUSARUANNE 33

Oru linnaosa üldplaneering on läbinud kooskõlastusringi erinevates ametlikes riiklikes instantsides ja naaberomavalitsustes, ja esitati jaanuaris 2010 Linnavolikogule vastuvõtmiseks; Kukruse linnaosa üldplaneering on läbinud kooskõlastusringi erinevates ametlikes riiklikes instantsides ja naaberomavalitsustes, ja esitati jaanuaris 2010 Linnavolikogule vastuvõtmiseks; Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringud on läbinud kooskõlastusringi erinevates ametlikes riiklikes instantsides ja naaberomavalitsustes ja on valmis esitamiseks Linnavolikogule vastuvõtmiseks, Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastuse andmisel tähistatud kui kõrgel tasemel koostatud planeering (kooskõlastuse komisjoni 21.07.2009 koosoleku protokollis nr 158 märgistatud, et – komisjon avaldab tunnustust ülevaatliku töö eest);

2009.aastal algatati 2 detailplaneeringut, ning rohkem oli koordinatsioonitööd detailplaneeringute menetlemisel. Oli kehtestatud 5 planeeringut, nendest on olulisem Kohtla-Järve Järve linnaossa kavandatava tsemenditehase kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku üldplaneering, on kehtestatud Kohtla- Järve Linnavolikogu 18.02.2009.a otsusega nr 387. Kõnealuse üldplaneeringu alusel on aasta jooksul jõudnud vastuvõtmisele ka Järve linnaosas kavandatava tsemenditehase detailplaneeringu koostamine (on vastu võetud 02. detsember 2009.a).

Aasta jooksul võeti vastu 3 detailplaneeringut ja kehtestati 5 detailplaneeringut. Olulisemad kehtestatud ja vastuvõetud detailplaneeringutest on – Ahtme linnaosas Altserva tn 38 krundi ja selle lähiümbruse detailplaneering on kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.01.2009.a otsusega nr 377, Järve linnaosas Kalevi tn 4 ja Järveküla tee 75 maaüksuste ja nendega piirneva maa-ala detailplaneering on kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.01.2009.a otsusega nr 378, Järve linnaosa Ehitajate tn 126 ja selle lähiümbruse detailplaneering on kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.04.2009.a otsusega nr 396, Oru linnaosa Virmalise, Vikerkaare ja Kesk tänavate vahelise maa-ala detailplaneering on kehtestatud Kohtla- Järve Linnavolikogu 16.06.2009.a otsusega nr 407.

Planeeringute korraldamise ja menetlemise käigus avaldati 21 ajalehekuulutust ja korraldati 19 arutelu. Pidevalt konsulteeriti Maa-ameti töötajatega detailplaneeringute paremate ja mõistlikumate lahenduste leidmiseks. Oli valmistatud 53 projekteerimistingimust, mis on projektide koostamise aluseks, toimus 44 ehituskomisjoni istungit, kus oli läbi vaadatud 242 küsimust ja kooskõlastatud 101 projekti. Suur töö oli tehtud linnas kohanimede korrastamisel seoses Kohtla-Järve linna keerulise territoriaalse struktuuriga, millega oli lubatav kasutada linna erinevates linnaosades ühesuguseid tänavate nimetusi.

Mittevastavuste kõrvaldamiseks võttis Kohtla-Järve Linnavolikogu Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007.a määruse nr 251 „Aadressiandmete süsteem“ alusel 18.novembril 2009.a vastu otsuse, millega viidi tänavate nimetused ja majavalduste aadressid kooskõlla kehtiva seadusandlusega. Samuti oli korrastatud Kohtla-Järve linna õige tänavanimede õigekirjutus. Koostöös korteriühistutega käib pidev töö fassaadide korrastamisega seotud küsimustes. Suur töö käib ka majade fassaadipasside koostamisel. Antud momendiks on väljastatud umbes 440 hoone välisviimistluse passi. Välisreklaami osas käib pidev töö, mis on suunatud linna ja reklaamiandja vaheliste paigalduslepingute sõlmimisele ja paigaldatud reklaami eest reklaamimaksu tasu linna tuludesse korjamine. Aasta jooksul oli sõlmitud umbes 23 reklaamipaigalduslepingut. Kohtla-Järve Linnavalitsuse põhipartnerid on firmad OÜ ART Depoo ja JC Decaux Eesti OÜ.

1.6.15 Ehitustegevus 2009.aastal teostati hulgaliselt renoveerimistöid linna munitsipaalhoonetes: Sompa pumplas renoveeriti hoonet 1 miljoni 497 tuhande 579 krooni eest. Kohtla-Järve Kunstide Kooli muusikaosakonda renoveeriti 954 tuhande 244 krooni eest. Töid teostati ka Koolinoorte Loomemajas, Kurtna Noortelaagris, Spordikeskuses ning seda 5 miljoni 632 tuhande 326 krooni eest. Linna koolides teostati renoveerimistöid 3 miljoni 666 tuhande 940 krooni eest. TEGEVUSARUANNE 34

Üle 2 miljoni krooni eest teostati töid Ahtme Gümnaasiumi aktusesaalis. Lasteaedades teostati renoveerimistöid 13 miljoni 937 tuhande 615 krooni eest, põhiliselt täideti Päästeteenistuse ettekirjutusi. Suurimad renoveerimistööd 13 miljoni 129 tuhande 315 krooni eest teostati lasteaias Kirju-Mirju. Vanurite Hooldekodus renoveeriti galerii ja katus 450 tuhande 018 krooni eest. Ehitus- ja renoveerimistööde summa kokku moodustas 28 miljonit 587 tuhat 573 krooni. Osa töödest teostatud sihtfinantseerimise arvel.

Jrk Objekt Tööde nimetus Maksumus krooni nr 1 Jaaniku tn 2 Ühiselamu aadressil Jaaniku tn 2 ümberplaneerimis- 2 544 579 tööd „B“ plokis. Paigaldatud on aknad ja uksed. Trepid on remonditud. Teostatud on ruumide siseviimistlus. Paigaldatud köögiseadmed, san.tehnika. Hoones on laiali veetud ja ühendatud elektrijuhtmestik. 2 Sompa pumpla Vana hoone on lammutatud. 1 497 143 Kannikese 12a Uus hoone on ehitatud: ehitise alune pindala: 60,30m2, kõrgus: 4,43 m. Vundament ja vahelaed – monoliitne raudbetoon. Kandekonstruktsioon – teras, katus ja välisseinad – sandwich paneel. Elektrisüsteem – 220V; 380V ja tulekahjusignalisatsioon. 3 Munitsipaalelamu asukohaga Teostatud on katuse remont. S – 1456 m2 ja tsinkplekist 322 363 Kase 4, Oru linnaosa elementide paigaldamisega. 4 Munitsipaalkorterid (Uus 1-4, Aknaplokid on vahetatud. Välisukseplokid on vahetatud. 103 012 Vahtra 10-3) Teostatud on sanitaartehnilised tööd. 5 Vahtra 27 Tööharjutuskeskus. Ruumide kohandamistööd on 82 954 teostatud. 6 Estonia pst 38 Teostatud on katuse remont: S – 1320 m2 koos 350 256 tsinkplekist elementide paigaldamisega ja seina tellimismüüri remondiga. 7 Kohtla-Järve Kunstide Kool Muusikaosakonna renoveerimise täiendavad ehitustööd 954 244 on teostatud. 8 Spordikeskus Plastaknad – 16 tk. komplekteerimisega. Malesaal, 147 560 aadressil Järveküla tee 44. Riietus-, WC- ja duširuumid on ehitatud aadressil Spordi 279 660 4. Kohtla-Järve ujula on valgustatud aadressil Järveküla 176 358 tee 44. Paigaldatud on välismetalluks aadressil Spordi 4. 6 844 Teostatud on tänavavalgustustööd – Spordi 4. 8 855 9 Koolinoorte Loomemaja Vundamendid on kindlustatud hüdroisolatsiooniga ning 3 046 644 soojustatud. Hoone ümber on rajatud uus sillutisriba. Keldris on paigaldatud aknad. Rajatud on aluspõrand. Rajatud on välisvõrgud (drenaaž, sademevee- kanalisatsioon hoone katuselt, olmekanalisatsioon, veetorustik, välisvalgustus ja kaabelliinid). 10 Põlevkivimuuseum Katuse renoveerimise projekt. 29 500 11 Kurtna Noortelaager C-korpuse I korruse parema poole ruumide remont. 520 738 Lagede viimistlus: S – 104 m2. Seinte tasandamine, värvimine S – 160 m2 ja plaatimine S – 97 m2. Põrandate ehitus koos PVC katte katmisega S – 67,2 m2 ja ker.plaadid S – 32,2 m2. Siseukseplokkide vahetus – 7 tk ja klaasmetalluste paigaldamine – 2 tk. Nendes ruumides on teostatud ka järgmised tööd: ventilatsioon, elektrimontaaži- ja san.tehnilised tööd. 12 Tammiku Gümnaasium Väikese spordisaali katuse remont ja suure spordisaali 336 000 vihmaveetorude vahetus ning ploki B fassaadi remont (paneelide vuukimine). 13 Ahtme Gümnaasium Staadion. Paigaldatud on jooksuraja kummikate Conipur 248 940 Altserva 6 13, S – 690 m2. TEGEVUSARUANNE 35

Peaelektrikilp on vahetatud. 188 423 14 Ahtme Gümnaasiumi filiaal Aktusesaali remont. Lagede vooderdamine güprokiga 2 034 851 Sõpruse 33 koos viimistlusega S – 132 m2. Põrandate ja lava ehitus koos parketi paigaldamisega S – 135 m2. Seinte vooderdamine güprokiga koos värvimisega S – 200 m2. Uste- ja aknaplokkide vahetamine. Tehtud ka järgmised tööd: küte-, elektrimontaaži- ja ventilatsioonitööd, tulekahjusignalisatsioon. Uus lavavalgustus, mööbel (toolid) ja saali tekstiil (kardinad). 15 Järve Gümnaasium Soojussõlme väljavahetamine. Teine osa vastavalt 134 520 töövõtulepingule. 16 Ühisgümnaasium Aknaplokkide osaline vahetus S – 138,60 m2 koos välis- 339 786 ja siseviimistlusega. 17 Vahtra Põhikool Katuse osaline remont. 329 520 Söögiplokipealne ala S – 1100 m2 koos tsinkplekist elementide vahetamisega ja ventilatsiooniavade viimistlemisega. 18 Eragümnaasium 54 900 19 Lasteaed Tareke Lasteaia territooriumil kõnnitee (asfaltkate). 472 000 20 Lasteaed Kirju-Mirju Vundamendid on kindlustatud hüdroisolatsiooniga ning 13 129 315 soojustatud. Paigaldatud on uksed ja aknad, välisseinad on soojustatud ja viimistletud. Trepid on remonditud, hoone ümber on rajatud uus sillutisriba, rajatud on betoonist platsid, kaldtee. Rajatud on aluspõrand. Teostatud on ruumide siseviimistlus. Paigaldatud köögiseadmed, san.tehnika, rühma- ja magamistubade mööbel, saali mööbel jm inventar. Rajatud on vee- ja kanalisatsioonitrassid ning elektrivarustus. Samuti küte, ventilatsioon ja jahutus. Hoones on laiali veetud ja ühendatud elektrijuhtmestik (nõrkvool) ja paigaldatud seinakontaktid. Ehitatud on kaldkatus. 21 Lasteaed Kakuke Lasteaia territooriumil kõnnitee (asfaltkate). 336 300 22 Vanurite Hooldekodu Galerii remont. 387 094 Estakaad on lammutatud. Galerii ümber on rajatud uus sillutisriba. Teostatud on galerii sise- ja välisviimistlus. Katuse osaline remont. 62 923 Talveaiapealne ala S – 180 m2 ja saunapealne ala S – 60 m2 koos tsinkplekist elementide vahetamisega.

1.6.15.1 Ehitusjärelevalve Ehitusjärelevalvet organiseerivad ehitusspetsialistid ja kaasatud on ka ehitusfirmad, kes teostavad järelevalvet ehitusobjektidel ning omavad ehitusjärelevalve litsentsi. Väljastatud dokumente: antud ehituslube – 99 kasutuslube – 66 kirjalikke korterite ümberplaneerimise kooskõlastusi – 35 ülevaatuse akte – 66 arhitektuuri komisjonis läbivaadatud – 110 projekti Linnavalitsuse istungile ettevalmistatud – 165 eelnõud kasutusloa, ehitusloa saamiseks, tehtud ettekirjutusi – 9 tehtud hoiatusi – 13 korraldatud ülevaatuse komisjone – 66 ehituslubade ja kasutuslubade taotluste ja korterite ümberplaneerimise projektide vastuvõtmine ja kontrollimine – 200 kontrollitud ehitisi (kohapeal) – 327 läbi vaadatud täitevdokumentatsiooni kasutuslubade saamiseks – 66 kodanike jooksvad konsultatsioonid – 2-3 tundi päevas tegelemine ehitisregistriga, uute ehitusnormidega ja standarditega tutvumine, osalemine õppeseminaridel.

TEGEVUSARUANNE 36

1.6.16 Ettevõtluskeskkond Kohtla-Järve linna majandusstruktuuris on esikohal tööstus, kus leiab rakendust umbes 20% erasektoris töötavatest inimestest. Tööstuse struktuuris domineerivad omakorda keemiatööstus, ehitus ja metallitöötlemine.

Linnas tegutseb äriregistri andmetel 39 aktsiaseltsi, 1040 osaühingut, 10 tulundusühistut, 7 täisühingut, 5 usaldusühingut, 491 FIE`t ning 3 välismaa ühingu filiaali. Kohtla-Järve linna ettevõtete struktuuris on suur osakaal kaubandusettevõtetel. Linnas on registreeritud 525 ettevõtet, mis teenindavad linna elanikke. 37 hulgikaubandusega tegelevat ettevõtet 130 teenendusega tegelevat ettevõtet 31 toitlustamisega tegelevat ettevõtet 2 kaubanduse korraldamisega tegelevat ettevõtet 325 jaekaubandusega seotud ettevõtet

2009.a on registreeritud majandustegevuse registrisse 87 uut ettevõtet. 27. novembril 2009. a ajalehes Äripäev avaldatud Eesti edukate TOP 100-s olid 2008. a 500 suurema käibega ettevõtte hulgas järgmised Kohtla-Järve ettevõtted: AS Viru Keemia Grupp: 34. koht, käive 2 miljonit 057 tuhat 776 krooni, AS Nitrofert: 53. koht, käive 1 miljon 572 tuhat 568 krooni, Genovique Specialities: 122. koht, käive 720 tuhat 596 krooni.

Eesti ettevõtete TOP 100 reitingu järgi on AS Nitrofert 1.kohal ja Remeksi Keskus jagab Jõhvi firmaga Orica Eesti OÜga 63.-64. kohta. 2009.a sügisel avas VKG OIL AS TSKT-3000 tehase, arendades pidevalt oma tegevust. Plaanides on avada veel üks samasugune tehas ning käigus on ka tsemenditehase ehitus. 2009. aastal on lõpetatud projekt „Klastrite areng ning B2B Eesti-Vene piiriregioonides”. Projekti käigus oli määratud 4 klasterit, mille arendamine on võimalik meie linnas ning naabritel. Need on keemiatööstuse-, ehituse-, metallitöötlemise- ja külalistevõtmise klasterid.

1.6.16.1 Ettevõtluse arendamine Kohtla-Järve Järve, Ahtme ja Sompa, Kukruse ja Oru üldplaneeringute käigus on määratud tööstuspiirkondade alad. Järgmise etapina on algatatud tööstusparkide detailplaneeringute koostamine. Tööstuspiirkonna arendamiseks on algatatud 3 detailplaneeringut ja vastuvõetud 2 detailplaneeringut Järve linnaosas ning algatatud 2 ja vastuvõetud 4 detailplaneeringut Ahtme linnaosas. On kehtestatud üldplaneering tsemenditehase ehitamiseks.

On asutamisel Sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus, kus Kohtla-Järve linn on üks asutajatest. SA eesmärgiks on tööstusalade arendamine Ida-Virumaal.

2009.aastal on loodud 2 tööharjutuskeskust meie linnas.

Oma tööd jätkab arenduskeskus BIZKON.

1.6.17 Tarbijakaitse Kohtla-Järve linna ettevõtete struktuuris on suur osakaal kaubandusettevõtetel. Linnas on registreeritud 526 ettevõtet, mis teenindavad linna elanikke. Füüsilisest isikust ettevõtjaid on 129 ning osaühinguid ja aktsiaseltse on 267 (mõnel firmal on mitu müügi- ja teeninduspunkti). Hulgikaubandusega tegelevaid ettevõtteid on Ahtme linnaosas 12, Järve linnaosas 24 ja Oru linnaosas 1. Teenendusega tegelevaid ettevõtteid on Ahtme linnaosas 48, Järve linnaosas 76, Kukruse linnaosas 2, Oru linnaosas 2 ja Sompa linnaosas 2. Toitlustamisega tegelevaid ettevõtteid on Ahtme linnaosas 8,

TEGEVUSARUANNE 37

Järve linnaosas 22 ja Oru linnaosas 1. Kaubanduse korraldamisega tegeleb Ahtme linnaosas 1 ettevõtja ja Järve linnaosas 1 ettevõtja. Jaekaubandusega seotud ettevõtteid on Ahtme linnaosas 127, Järve linnaosas 185, Kukruse linnaosas 4, Oru linnaosas 4, Sompa linnaosas 4 ja Viivikonna linnaosas 1.

2009.a on registreeritud majandustegevuse registrisse 87 uut ettevõtet – seega laekus Kohtla-Järve linna eelarvesse 26 tuhat 100 krooni. Tarbijakaitse alal nõustati linnaelanikke ja lahendati kaebusi ~ 80-l korral. Kontrolliti järelvalve korras 60 müügikohta. Läbi on viidud jõuluvaateakende ja kaunimate kohtade ülevaatus – parimaid autasustati Kohtla-Järve linna aukirja ja lilledega.

1.6.18 Tervishoid SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) põhitegevus on preventiivne ja ravitöö. Lähtuvalt põhikirjast osutatakse Ida- Viru elanikkonnale kõiki keskhaiglale ettenähtud raviteenuseid. Haigla on ühtlasi Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilaste ja residentide ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve filiaali üliõpilaste õppe- ja praktikabaas.

Põhitegevuse tagamiseks on haigla jaotatud kirurgia- ja sisehaiguste kliinikuks ning abi osutavad 8 meditsiinilist teenistust.

Ida-Viru Keskhaigla arstid võtavad vastu neljas maakonna polikliinikus – Kohtla-Järvel, Jõhvi, Kiviõlis ja Sillamäel. Haigla teenindab 175 000 elanikuga piirkonda ning annab tööd enam kui 1000-le töötajale.

Haigla 2009.aasta eelarve maht on enam kui 330 miljonit krooni. Haigla nõukogus on võrdselt esindatud Kohtla-Järve linn ja Tartu Ülikooli Kliinikum.

1.6.19 Avalik kord 2009.aasta jooksul on lõpule viidud 1 kriminaalasi, 7 tsiviilasja, 6 pärandvara hoiumeetmete rakendamise nõuet. 2009.a jooksul ei ole lahendust leidnud 1 kriminaalasi, 2 haldusasja, 5 tsiviilasja ja 2 pärandvara hoiumeetmete rakendamise nõuet, mis kanduvad edasi järgmisesse aastasse. 2009.a jooksul on linn notarile esitanud 37 pärimismenetluse algatamise avaldust ning 22 üleskutsemenetluse avaldust võimalike pärijate väljaselgitamiseks ning pärijate puudumisel kohaliku omavalitsusüksuse seadusjärgse pärimisõiguse rakendamiseks.

1.7 ÜLEVAADE ARENGUKAVA TÄITMISEST Kohtla-Järve linna arengu üldeesmärk on muuta linn inimkeskseks, haridust, kultuuri ja sporti väärtustavaks, koostööle ja avatusele orienteeritud, tasakaalustatud arenguga ja konkurentsivõimeliseks linnaks Eestis. Kõik eesmärgid valdkondade kaupa on suunatud põhieesmärgi saavutamiseks. Kahjuks, eelarve vahendite puudumise tõttu jäid mõned plaanitud tegevused tegemata.

1. Tehniline infrastruktuur 1.1. Veevarustus, olmekanalisatsioon ja sademeveesüsteem 2009.aasta tegevus toimus vastavalt arengukavas püstitatud eesmärkidele: Tegutsevate puurkaevude renoveerimine ja mittevajalike tampoonimine on osaliselt teostatud ja teostatakse aastal 2010-2014 läbi linna osaluse suurtes projektides: Ühiskanalisatsiooni arendamiseks Euroopa Liidu ISPA fondi toetusel toimivas projektis „Kohtla-Järve regionaalse kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine“, suurprojektis „Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemide rekonstrueerimine“. Linna osaluse tagamine regionaalsete puhastusseadmete renoveerimise ISPA projektis, et kindlustada Ahtme ja Järve linnaosa ühiskanalisatsiooni, puhastusseadmete ja vihmaveesüsteemide ajakohastamine ning kanalisatsioonisüsteemide ja puhastusseadmete euronõuetega vastavusse viimine – on täidetud. K. Lutsu tänaval asuva olmekanalisatsioonitorustiku renoveerimine on täidetud Ühiskanalisatsiooni arendamiseks Euroopa Liidu ISPA fondi toetusel toimuva projekti „Kohtla-Järve regionaalse kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine“ raames.

TEGEVUSARUANNE 38

Eesmärgid – avalike ürituste toimumispaikade varustamine rahvatervise seadusest tulenevatele nõuetele vastavate kommunikatsioonidega; vähese energiatarbega puhastusseadmete rajamine väheasustatud linnaosades (Oru, Sompa, Viivikonna) reovete puhastamiseks (olmeveed koos sademevetega), et vähendada elanikkonna soojuskulu ning tagada keskkonnanõuete täitmine – jäid täitmata eelarve vahendite puudumise tõttu.

1.2. Soojamajandus Aastal 2009 Sompa ja Kukruse soojusvõrkude renoveerimine toimus, kuid mahud olid väikesed, tehti avariiseisundis torustiku lõikusid OÜ Kukruse Maja ja OÜ Sompa Maja omavahenditest. Oru, Sompa ja Kukruse majasiseste soojusvõrkude läbipesemine ja sebimine – iga aasta täidetakse osaliselt. Oru, Sompa ja Kukruse majadesse soojusmõõturite paigaldamine – Ei ole täidetud finantseerimise puudumise tõttu, kuid lähiaastatel on plaanis seda teostada. Peremehetute soojustrasside munitsipaliseerimine – Ahtme eramajade rajoonis asuvad trassid on munitsipaliseeritud ja praegu on käigus nende trasside rekonstrueerimise projekt 50%-lise linna ja 50%-lise KIKi osalusega.

1.3. Välisvalgustus Elektripostide väljavahetamine linna tänavatel on teostatud osaliselt, jääb teostamata ligi 70%. Kõrgepinge õhuliini vahetus maaaluse vastu teostatud osaliselt, jääb teostamata ligi 70%. Tähtsamad teostatud tööd tänavavalgustuse rekonstrueerimisel: Vahetati välja 87 amortiseerunud tänavavalgustuse elektrikilbid kaasaegsete elektrikilpidega, sellest Ahtme linnaosas 33 elektrikilpi, Järve linnaosas 37 elektrikilpi, Kukruse linnaosas 1 elektrikilp ja Sompa linnaosas 11 elektrikilpi. Kõik rekonstrueeritud tänavavalgustuse paljasjuhtmetega õhuliinid vahetati välja isoleeritud juhtmetega, mis suurendasid õhuliinide töökindlust, ohutust ja ökonoomsust. Vahetati välja vanad valgustid töökindlamate vastu. Rekonstrueeriti tänavavalgustuse amortiseerunud raudbetoonmastid kaasaegsete metallmastide vastu ning õhuliinid asendati kaabelliinidega kokku 26 km, sellest Ahtme linnaosas 14 km ja Järve linnaosas 12 km.

1.4. Keskkond Ohtlike jäätmete kogumise süsteemi juurutamine – on loodud 2 ohtlike jäätmete kogumispunkti, Ahtmes ja Kohtla valla territooriumil, iga aasta linn eraldab raha nende teenindamiseks. Vanade autokerede ärakoristamine linna territooriumilt – täidetakse pidevalt rahaliste vahendite olemasolul.

Omavoliliste prügilate likvideerimine. 2009.a oli selleks raha eraldatud, kuid sellest summast ei piisa selle eesmärgi täielikuks täitmiseks ja elanikkonna suhtumine sellesse probleemi muutub väga aeglaselt.

Ehitusjäätmete ladestamise korraldamine selleks ettevalmistatud territooriumil – ei ole täidetud, seda eesmärki saab täita, kui linn osaleb KIKi poolt finantseeritavas projektis jäätmejaamade ehitamiseks suurtes linnaosades.

1.5. Elamumajandus Elamuehituseks sobivate alade ja kruntide määratlemine, planeeringute tegemine ja pakkumine, sobiva infrastruktuuri väljaehitamine – teostatakse pidevalt läbi detailplaneeringute. Linna üldilmet oluliselt rikkuvate hoonete peremehetuks varaks tunnistamine ja sundvõõrandamine – 2009.a ei ole täidetud. Munitsipaaleluruumide remontimine on pidev töö ja eelmisel aastal sai tehtud Estonia pst 38 katuse remont – 350 tuhat 256 krooni, Kase 4 renoveerimine – 322 tuhat 363 krooni, Vahtra 10-3, Uus 1-4 remontimine – 103 tuhat 012 krooni. Linna hoonete välisilme parandamiseks vajaliku toetus- ja stimuleerimissüsteemi väljatöötamine ning elluviimine – seoses finantsiliste raskustega 2009.aastal süsteem ei toiminud, kuid plaanis on taastada selle toimimine.

TEGEVUSARUANNE 39

Elamute valitsemisega tegelevate inimeste väljaõpe – pidevalt täidetakse, 2009.a töötas linnavalitsuses vastav konsultant, kes tegeles sellega läbi seminaride ning koolituste läbiviimise. Elamute omanike ja haldajate koolitamine, kursuste organiseerimine ja nõustamine – pidevalt täidetakse, 2009.a töötas linnavalitsuses vastav konsultant, kes tegeles sellega. Korteriühistute asutamise soodustamine ja arengu toetamine – täidetakse pidevalt. Heakorrastatud elamute omanike tunnustamiseks põhimõtete kujundamine – ei ole täidetud.

1.6 Linna hooldamine Arhitektuurimälestiste ning linna oluliste hoonete ja objektide valgustamise eesmärgi saavutamiseks 2009.a toimus lasteasutuste üleviimine tänavavalgustusele (Tammiku Gümnaasium, Noortekeskus, lasteaed Tareke, lasteaed Rukkilill, lasteaed Buratino, Järve Gümnaasium (1,7 miljonit krooni), jalakäijatetee, mis viib Ahtme Spordihalli juures asuvatele laste mänguväljakule ja mini-spordiväljakule (400 tuhat krooni).

Rahvapargi puhkeala heakorrastamine on pidev töö ja 2009.a oli eraldatud 102 tuhat krooni, pargis järve kallaste heakorrastamiseks.

Järve linnaosa ajaloolise linnakeskuse rekonstrueerimise projekt on rahastatud EAS-i poolt ja tööd teostatakse 2010-2012.a.

2. Linnaplaneerimine Linnale kuuluvate ehitiste (sh hooned, rajatised, tänavad ja teed) munitsipaliseerimine. Linnaplaneerimine on 2009.aastal edenenud arengukava eesmärkide täitmise osas: 2009.a Kohtla-Järve linna linnaosade üldplaneeringute koostamine on edenenud ja käesoleval ajal need on järgmistel etappidel: - Ahtme ja Sompa linnaosa üldplaneering on kooskõlastusringi lõppetapil ja esitamisvalmis Linnavolikogule vastuvõtmiseks; - Oru linnaosa üldplaneering on läbinud kooskõlastusringi, Linnavolikogu poolt oli vastu võetud Linnavolikogu 25.01.2010 otsus nr 53; - Kukruse linnaosa üldplaneering on läbinud kooskõlastusringi, Linnavolikogu poolt oli vastu võetud 25.01.2010 otsus nr 54; - Oru ja Kukruse Üldplaneeringute avalik väljapanek toimus alates 09.veebruar 2010 kuni 10.märts 2010 ning avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimus 18. märtsil 2010.a. Kukruse linnaosa üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal oli tulnud üks ettepanek AS-i EG Võrguteenus poolt – Kukruse linnaosa arendamisel arvesse võtta C-kategooria gaasitorustiku paigalduskohta. See ettepanek oli arvesse võetud. Arutelu käigus oli tulnud ettepanek laiendada Paate tänavale kavandatud puhkeala endise vana kaevanduse sissekäigu kohal, mis oli ka aktsepteeritud. Oru üldplaneeringu kohta avaliku väljapaneku käigus märkusi ja vastuväiteid ning ettepanekuid ei ole tulnud. Planeeringute menetlust jätkatakse vastavalt seadusandlusele.

Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosa miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering on läbinud kooskõlastusringi ja on esitamisvalmis Linnavolikogule vastuvõtmiseks;

Teostatakse pidevat kontrolli, kuidas ehitiste omanikud teostavad oma majade ümberehitamist, laiendamist ning rekonstrueerimist. Selgitatakse, milliste ümberehituste korral on vajalikud ja mis mahus projektid. 2009.aasta jooksul oli välja kirjutatud 9 ettekirjutust.

Suur strateegiline dokument Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosa miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering on valmis ja on saanud kooskõlastusringil heakskiidu Muinsuskaitseametilt, kui kõrgel tasemel koostatud planeering. Kõnealune teemaplaneering võimaldab suunata miljööaladel paiknevate hoonete korrastamist, ümberehitamist vastavalt planeeringuga määratud ehitustingimustele. Ning sellega koordineerida ka väärtusliku linnaruumi kujundamist ja säilitamist. Selles planeeringus on täpselt ülesnimetatud aadresside järgi kõik linnas olevad väärtuslikud majad ja üksikobjektid ja miljööväärtuslike alade piirkonnad ja kontaktvööndid.

TEGEVUSARUANNE 40

Koostatud Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosa miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringus on määratletud ka Järve linnaosa stalinismiaja majade renoveerimisel arhitektuurilised erinõuded, samas dokumendis on määratud eraldi tingimused nii kortermajadele kui ka eramajadele. Need teemaplaneeringus antud lahendused, lihtsustavad majaomanikele orienteeruda hoone ümberehitamise korraldamisel.

Linnaelanike vastuvõttudel selgitatakse vajadus ja viis, kuidas ja millised menetlused on vaja teostada, et vormistada oma hoonestus kinnistusraamatus. Näiteks suur töö selgitamisel oli läbiviidud Oru linnapiiri vahetus läheduses ja Tabori piirkonnas olevate aiamajade vormistamisega ehitisregistris, mis võimaldab edasi lõpetada ka maa vormistamist.

Linnale kuuluvate ehitiste ja rajatiste munitsipaliseerimise töö on 2009.aastal edukalt edenenud tänu detailplaneeringute ja projektide aktiivsele koostamisele. Olid munitsipaliseeritud Rahvapargi alad Rahvapargi ja Spordikeskuse detailplaneeringute alusel. Keskallee krundid Järve linnaosa Keskuse rekonstrueerimise projekti alusel. Teed ja tänavad Rahvapargi, Järveküla tee 50, Järveküla tee 28 detailplaneeringute alusel ja tööstusala ümbersõidutee rekonstrueerimise projekti alusel.

3. Välissuhtlus 2009.a. toimus Kohtla-Järve linna ametliku delegatsiooni visiit Staffanstorpi linna (Rootsi). 17.jaanuaril oli allakirjutatud Kohtla-Järve linna ja Staffanstorpi munitsipaliteedi linnadevaheline kahepoolne kokkulepe.

Tantsukollektiiv Radost võttis osa Soligorski (Valgevene) linnapidustustest, mis olid pühendatud Soligorski rajooni 85-aastapäevale. Tantsukollektiiv Rütm võttis osa Veliki Novgorodi (Venemaa) linnapidustustest, mis olid pühendatud linna 1105-aastapäevale.

Infomaterjalide valmistamine: Klastrite arendamise juhend Kohtla-Järve Investeerimise brošüürid Piiriüleste klastrite voldik Info väljaandmine DVD plaatidel Klastrite lõppanalüüs multimeediaprogrammi „Eesti kunstnikud Venemaal, vene kunstnikud Eestis“ (eesti, vene ja inglise keeles) tootmine. projekti kunstikalendri väljatöötamine; kuue metoodilise õppematerjali ettevalmistamine; noorte Interneti raamatu kunstialase kahe peatüki väljatöötamine turistidele infobukleti „Virtuaal Turism“ väljatöötamine.

Rahvusvaheliste konverentside läbiviimine: Veebruaris toimus Kohtla-Järvel koolitus ja ärikohtumised ettevõtjatele, kes tegutsevad keemiatööstuses. Toimus Kohtla-Järve Kunstide Koolis meisterklass vene rahvakunstnik Boris Nepomnyashiy juhendamisel. Aprillis toimus Slantsõ linnas (Venemaa) koolitus ja ärikohtumised ettevõtjatele, kes tegutsevad metallitöötlemise sfääris. Oli läbiviidud seminar, mis oli pühendatud Puškini elule ja loomingule, Ülevenemaalise A.S. Puškini Muuseumi esindajate juhendamisel. Toimus kahe näituse avamine: Kohtla-Järve Linnavalitsuse fuajees „A.S. Puškini elu ja looming XX sajandi kunstnike teostes“ ja Kohtla-Järve Kunstide Koolis „Padaemand“. Toimus ökoloogia võistlus-konverents teemal „Vesi“. Võistlesid Kohtla-Järve linna kooliõpilased ja eesmärgiks oli kindlaks teha parim võistkond, kes mais suundub Staffanstorpi linna (Rootsi), et võtta osa rahvusvahelisest konverentsist teemal „Vesi meie ümber“. TEGEVUSARUANNE 41

Mais oli Peterburis läbiviidud rahvusvaheline konverents „Klastrite areng Eesti-Vene piiriregioonides“, milles osalesid ka Kohtla-Järve linna esindajad ja ettevõtjad. Juunis oli korraldatud koolitus ja ärikohtumised ettevõtjatele, kes tegutsevad puidu-töötlemises. Juulis toimus Kohtla-Järvel rahvusvaheline konverents, kus osalesid peaaegu 65 osalejat Soomest, Venemaalt, Leedust ja Eestist. Läbiviidud kaks õppe-informatsioonilist kooli eesti ja vene osalejatele (esimene Narva-Jõesuus (Eesti), teine Gatšinas (Leningradi oblast, Venemaa). Läbiviidud kaks vooru noorte kaugolümpiaadi „Vene muuseum lossides ja Internetis“ (esimene voor toimus Kohtla-Järvel (Eesti), milles osalesid Kohtla-Järve linna gümnaasiumide ja kunstide koolide õpilased, teine olümpiaadi voor toimus Sankt-Peterburis (Venemaa), millest võttis osa 10 Kohtla-Järve linna õpilast – esimese vooru võitjad). Kohtla-Järve-Sankt-Peterburi vahelise videokonverentsi läbiviimine aprillis. Kohtla-Järvel akadeemilise kunstialase seminari läbiviimine, mis oli suunatud 58-le kunstnikule ning Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe kunstide koolide õppejõududele. Rahvusvaheline infoseminari korraldamine septembrikuus Toilas. Tallinnas toimus novembrikuus rahvusvaheline seminar, milles osalesid 78 eksperti, muuseumide töötajat, Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindajad, EV Kultuuriministeeriumi esindajad, diplomaadid, ajakirjanikud. Sankt-Peterburis detsembrikuus toimunud projekti lõpp ümarlaua läbiviimisel osalemine, milles osalesid 85 eksperti, muuseumide töötajat, Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindajad, ajakirjanikud. Projekti kunstikalendri väljatöötamine; kuue metoodilise õppematerjali ettevalmistamine; noorte Interneti raamatu kunstialase kahe peatüki väljatöötamine (eesti, vene ja inglise keeles); turistidele infobukleti „Virtuaal Turism“ (eesti, vene ja inglise keeles) väljatöötamine; projekti presentatsioonmaterjalide ettevalmistamine.

BIZKONi filiaali töö toetamine: Osalemine Sankt-Peterburi Ärikontaktide Keskuse filiaali avamistseremoonial Häämenlinna linnas (Soome) ja osavõtt seminari arutelust Euroopa Liidu programmi Interreg IVA projekti koostööst. Osalemine ja ettekandega esinemine Kotka linnas (Soome) toimunud konverentsil, mis oli pühendatud Kotka linna 130-ndale aastapäevale ning Kotka linnas tegutseva Sankt-Peterburi Ärikontaktide Keskuse filiaali 10- ndale tööaastale. Osalemine ja ettekandega esinemine Sankt-Peterburis toimunud seminaril, mis oli korraldatud Sankt- Peterburi Linnavalitsuse Välissuhete Komitee poolt ning pühendatud BIZKON-i 10-ndale aastapäevale. Osalemine Sankt-Peterburi piiriülese koostöö rahvusvahelisel konverentsil. Osalemine Kohtla-Järve, Rakvere, Jõhvi (Eesti) ja Kotka, Häämenlinna, Turku (Soome) koostöö projekti taotluse „BISCON“ ettevalmistustöös. Osalemine, ettekandega esinemine ja Sankt-Peterburis toimunud rahvusvahelise seminari läbiviimine Sankt- Peterburi-Soome-Eesti koostöö alal ning 2010.aasta plaanide arutelu Sankt-Peterburi Ärikontaktide Keskuse filiaalide töös Soomes ja Eestis.

4. Sotsiaalne infrastruktuur 4.1. Alusharidus Kooli läks linna koolieelsetest lasteasutustest 01.09.2009.a – 369 last. Kohtla-Järve linna lasteaedades käis 94 teiste omavalitsuste last. Kohtla-Järve linna lapsi käis teiste omavalitsuste lasteaedades 46 last. Koolieelsete lasteasutuste lapsekoha keskmise tegevuskulu maksumus oli 40 tuhat 845 krooni. Kokku koolieelsetes lasteasutustes 2009.a oli 1912 last. Munitsipaalsetes koolieelsetes lasteasutustes oli ametikohti 536,06, neist pedagoogide ametikohti 267,79 ametikohta. Võrreldes 2008.aastaga on ametikohtade arv vähenenud 30,89 ametikoha võrra tehnilise personali ametikohtade vähendamise tõttu. Seoses linna eelarve vähenemisega 2009.eelarveaastal viidi alates 01.maist pedagoogide töötasu tagasi samale tasemele 2008.aasta töötasuga.

TEGEVUSARUANNE 42

2009.a keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaedade arv – 5, keelekümblusrühmade arv – 9, terviseedenduslike lasteaedade võrgustikuga liitunud lasteaedade arv – 5. Lasteaedade poolt esitatud 28-st projektist oli finantseeritud 19 projekti, toetusi oli eraldatud kokku 420 tuhat 163 krooni.

4.2. Põhikoolid ja gümnaasiumid, kutse- ja kõrgharidus Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on 2009.a. teostatud järgmised sammud: Selleks, et tagada kvaliteetset haridust ning lähtudes nii piirkondlikkuse kui ka funktsionaalsuse põhimõttest, oli korrigeeritud koolivõrk: Pärna Põhikool liideti Slaavi Gümnaasiumiga, kusjuures Pärna Põhikool lõpetas tegevuse. Hariduse kvaliteedi tagamiseks toimub pidev haridustulemuste monitooring ja analüüs. Lähtuvalt sellest püstitatakse järgnevaks õppeaastaks eesmärgid ja sätestatakse prioriteete järgmiseks perioodiks. Vastavalt seaduse nõuetele, käivitus koolides sisehindamise süsteem. Hariduse kvaliteeti kontrollitakse teenistusliku järelevalve käigus. Koolide materiaalset baasi on tugevdatud. Avatud haridussüsteemi loomise raames osalesid koolid mitmetes rahvusvahelistes ja riiklikes projektides. Koolide veebilehtedel olevat informatsiooni õppetegevuse ja klassivälise tegevuse kohta uuendatakse pidevalt. Toimus tihe ja tõhus koostöö koolide ja lastevanemate ning kogukonna vahel. Hariduselus toimuvad üritused ja sündmused leidsid kajastust kohalikus meedias.

Heal tasemel pedagoogide kaadri hoidmiseks ning täienduskoolituse tähtsustamiseks linna koolides koostatakse täienduskoolituste aastaplaan, mille alusel jälgitakse pedagoogide osalemist täiendkoolitustel ja analüüsitakse kooli vajadust teatud koolituste järele. Koolides tähtsustatakse elukestvat õpet. Seoses venekeelse kooli 2007.a üleminekuga eestikeelsele õppele pööratakse suurt tähelepanu õpetajate ümberõppele ja täiendkoolitusele. Õpetajate eesti keele oskus on paranenud. Eesti keele oskuse parandamiseks tugevdati koolide juhtkonda ja venekeelsete koolide õpetajate kaadrit, et tagada kvaliteetset õpet, sealhulgas ka eestikeelsele aineõppele üleminekul. Noorte õpetajate jaoks on eraldatud linnakorterid. Koolides on välja töötatud kindel koolitus- ja personalipoliitika, mida pidevalt uuendatakse ja korrigeeritakse. 2009.a olid koolid osalenud edukalt SA Tiigrihüppe projektides, mille kaasfinantseerijaks oli Kohtla-Järve Linnavalitsus. Koole varustati kaasaegse infotehnoloogiaga, mille kasutamine mitmekesistas õppeprotsessi ja õpetamismeetodeid, pakkus tuge süsteemse mõtlemise ja infotöö oskuste kujundamisel, suhtlemisel teiste koolide ja kogu maailmaga. SA Tiigrihüppe programmi raames on õpetajad saanud uued sülearvutid. IT kasutamise kogemust jagati ka rahvusvahelisel seminaril “Using ICT for school improvement”, mida korraldati koostöös Lifelong Learning Programme`ga Euroopa Liidu haridusjuhtide jaoks, ja mis sai kõrget hinnangut kõikide osalejate poolt. Võimetekohase hariduse kättesaadavuse tagamiseks rakendatakse individuaalõppekavade koostamist ja rakendamist, koduõppele määramist, individuaalsete iseärasuste arvestamist hindamisel, õpilast toetava süsteemi kujundamist (sh kooli psühholoogid, logopeedid, eri-pedagoogid ja sotsiaaltöötajad). Koolid teevad tihedat koostööd Hariduslike Erivajadustega Laste Nõustamiskomisjoniga võimetekohase õppekava ja tugisüsteemide määramiseks. Lähtudes erivajadustega lapse huvidest on arendatud erinevaid tugisüsteeme, avatud kasvatusraskustega õpilaste klasse, tagatud psühholoogiline, sotsiaalne, logopeediline ja eripedagoogiline abi. Kasutades erinevaid õppevorme on pakutud võimalust arenguks ka võimekamatele lastele. Korraldatakse ülelinnalisi konkursse ja üritusi, linna koolide õpilased osalevad aktiivselt ja edukalt ka maakondlikel ja vabariiklikel olümpiaadidel. Linna tasandil tähtsustatakse võimalusi saada keskharidust eksternina ja õhtuses õppevormis.

Vältimaks vähem võimekate õpilaste eemaletõrjumist haridussüsteemist tegid koolid koostööd huvialakoolide, haridusspetsialistide, sotsiaalabiosakonna, noorsoopolitsei ning teiste õpilastega tegelevate institutsioonidega. Kohtla-Järve koolide pikapäevarühmade, huviringide, huvikoolide, Noortekeskuse, Kurtna Noortelaagri ja kooli suvelaagrite tegevus oli suunatud erinevate võimaluste loomiseks noorte vaba aja sisustamiseks. Toimub Alaealiste komisjoni ja lastekaitseinspektorite pidev kontroll asotsiaalsetest peredest laste üle. Tähtsustatakse preventiivset tegevust nii õppeprotsessis kui ka klassivälises töös. Koolikohustuse mittetäitjad on arvele võetud ning nendega tehakse tööd, mille tulemuseks koolikohustuste mittetäitjate arv on vähenenud.

TEGEVUSARUANNE 43

Integratsiooniprotsesside edendamiseks (sh keelekümblus) aidati kaasa koolidel keelekümblusprojekte ellu viia (keelelaagrid ja üritused). Integratsiooniprogrammi elluviimine toimub läbi linna, maakonna ja vabariiklikes üritustes, programmides ja projektides osalemise. Juba kolmandat õppeaastat toimub üleminek eestikeelsele aineõppele. Ülemineku protsessi monitooringuks ja edendamiseks, õpetajatele metoodilise abi osutamiseks koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on kahes linna gümnaasiumis avatud Nõustamiskeskus. Koolides toimusid mõned tunnid kahes keeles (erinevates kooliastmetes) või eestikeelsed tunnid. Kõigile lastele oli loodud võimalus saada haridus turvalistes ja tervislikes tingimustes. Õppimistingimuste parandamiseks toimus investeeringute tegemine koolide materiaalsesse baasi.

2009.aastal teostati koolides remonditöid kokku summas 3 miljonit 666 tuhat 940 krooni: - Tammiku Gümnaasiumis väikese spordisaali katuse remont – 336 tuhat krooni; - Ahtme Gümnaasiumis (Altserva 6) staadion – 248 tuhat 940 krooni (jooksuraja kummikatte paigaldamine), peaelektrikilbi vahetamine – 188 tuhat 423 krooni; - Ahtme Gümnaasiumi filiaali aktusesaali remont – 2 miljonit 034 tuhat 851 krooni; - Järve Gümnaasiumis soojussõlme väljavahetamine – 134 tuhat 520 krooni; - Ühisgümnaasiumis aknaplokkide osaline vahetus – 339 tuhat 786 krooni; - Vahtra Põhikoolis katuse osaline remont – 329 tuhat 520 krooni.

4.3.Huviharidus Huvihariduse edendamine Kohtla-Järvel on üks võimalustest toetada noore arengut. Kohtla-Järve huvikoolid tegutsevad huvihariduse valdkonnas ning loovad huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu.

Eesmärgiga toetada lapse isiksuse arendamist, tema sotsialiseerimist ja vaba aja sisustamist turvalises õpikeskkonnas professionaalsete pedagoogide juhendamisel tegutses Kohtla-Järvel 2009.aastal 3 munitsipaalhuvikooli, kus õppis kokku 1 188 last, s.o 150 last enam kui 2008.aastal. Kohtla-Järve linna üheks olulisemaks eesmärgiks huvihariduse valdkonnas on tagada huvikoolides tänapäevane õpikeskkond. Jätkati Kohtla-Järve Kunstide Kool muusikaosakonna renoveerimistöid, millesse investeeriti 954 tuhat 244 krooni.

Käivitati kaheaastane Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemaja renoveerimisprojekt. 2009.aastal investeeriti Koolinoorte Loomemajasse 3 miljonit 046 tuhat 644 krooni. Ahtme Kunstide Koolis on kulutatud 33 tuhat 334 krooni.

Õpikeskkonna parandamiseks (õppevahendid, mööbel, tehnilised vahendid, infotehnoloogia) investeeriti Ahtme Kunstide Koolis – 69 tuhat 921 krooni Kohtla-Järve Kunstide Koolis – 48 tuhat 441 krooni Koolinoorte Loomemajas – 16 tuhat 376 krooni

4.4. Noorsootöö valdkond Noorteürituste korraldamiseks oli 2009.a eraldatud riigi eelarvest 292 tuhat krooni. Noorte algatuste arendamiseks ja toetamiseks linnas kaasati 2009.a suvetöölaagrisse 60 noort ja selle tööks oli eraldatud 25 tuhat krooni noorteürituste eelarvest.

Peamiseks noorsootöö teostajaks on Noortekeskus, mida 2009.aastal külastas ligi 400 inimest kuus. Kokku oli hõivatud ligi 10 000 noort. Noortekeskus korraldab igasuguseid üritusi, aktsioone, väljasõite, ekskursioone, festivale, noortekonverentse, diskosid jms, nende hulgas: projekt “Rebi ennast telerist lahti!”, disko vilistlastele “EXIT 2009”, töölaager jm. Ürituse korraldamiseks oli linna eelarve vahenditest kulutatud 80 tuhat krooni. Kulud Noortekeskuse tegevuseks moodustasid 1 miljon 589 tuhat 556 krooni.

4.5. Kultuurivaldkond Kohtla-Järve linna kultuurielu tugineb traditsioonidel ja avatusel, mis tagab keskkonna kultuuri loomiseks ja nende jätkusuutlikkuse tagamise.

TEGEVUSARUANNE 44

Linna kultuurielu kannavad ja hoiavad Kohtla-Järve Kultuurikeskus ja Sompa klubi, Ahtme ja Oru klubi, keskraamatukogu, teatme- ja lugemissaal, lasteosakond ja 5 haruraamatukogu, linnaorkester, põlevkivimuuseum. Linna kultuuriürituste eelarve oli 674 tuhat 375 krooni.

Põlevkivimuuseum sai 2009.aastal katuse renoveerimise projekti koostamiseks ca 30 tuhat krooni.

4.6. Spordivaldkond Spordi ja liikumisharrastuse edendamine Kohtla-Järvel oli 2009.aastal eelkõige suunatud tema elanike tervise ja elukvaliteedi parandamisele. 2009.a oli spordivaldkonna põhieesmärgina määratletud linna elanikkonna ja eriti noorte harrastus- ja saavutusspordiga tegelemise võimaluste laiendamine. Selle eesmärgi saavutamiseks jätkati 2009.a sporditegevuse toetamist.

Kohtla-Järve linna sporditegevus tugines erinevatel spordiklubidel, millede tegevust toetati linna eelarvest. Spordivaldkonnas jätkas linn laste ja noorte sporditegevuse toetamist. 2009.aastal Kohtla-Järve linn eraldas noortespordi toetust 39-le spordiklubile summas 4 miljonit 605 tuhat 300 krooni.

4.7. Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande süsteemi järkjärguline väljaarendamine peab tagama isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamise, kõrvaldamise või kergendamise abi osutamisel ning üksikisikutele ja sotsiaalsete erivajadustega inimestele turvalisuse, arengu ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamise.

Oluliseks asjaoluks 2009.aastal oli märgatav tööpuuduse kasv, millega seoses kasvas ka toimetulekutoetuse taotlejate arv, võrreldes eelnevate aastatega. 2009.aastal oli toimetulekutoetuse taotlejaid 6718, nendest 987 perekonda, sealhulgas 240 pensionäriga pere taotlejat, 25 üliõpilasega pere taotlejat, 1521 tööotsijaga ja 2285 töötuga pere taotlejat ning 1917 lastega pere taotlejat ning 486 muud pere taotlejat

2009.aastal maksti toimetulekutoetust summas 13 miljonit 683 tuhat 156 krooni, täiendavat toimetulekutoetust sai üksikvanemaga 1152 taotlejat summas 23 tuhat 400 krooni. Linna volikogu otsusega oli eraldatud 3,5 miljonit krooni ühekordsete toetuste väljamaksmiseks.

1.8 ÜLEVAADE VALITSEVA JA OLULISE MÕJU ALL OLEVATE ÄRIÜHINGUTE JA SIHTASUTUSTE KOHTA

Kohtla-Järve linn osaleb neljas äriühingus ja on kaheksa sihtasutuse asutaja.

OÜ Oru Kodu, OÜ Kukruse Maja ja OÜ Sompa Maja on 100%-lise linnaosalusega elamufondi haldamise ja elanikele kommunaalteenuste osutamise eesmärgil asutatud äriühingud. Äriühingud ja sihtasutused tegutsevad Ida-Virumaal.

OÜ Oru Kodu Ettevõtte asutati 14.09.1993.aastal Kohtla-Järve Linnavalitsuse varade baasil ja on linna 100%-lise osalusega ettevõte. Tegevuse aluseks on Kohtla-Järve Linnavalitsusega 01.02.1996.aastal sõlmitud hooldusleping nr 24.

Osaühingu osakapitaliks on 982,0 tuhat krooni. Üks osa nimiväärtusega 982 tuhat krooni. OÜ Oru Kodu osutab Oru linnaosas kommunaalteenuseid (vee ja kanalisatsiooni, soojusenergia, elamufondi teenindamine).

Seisuga 31.12.2009.a on OÜ-l Oru Kodu 298 arveldusklienti (2008.a – 561), langus 263 arveldusklienti ehk 46,9% võrra, kuna 6-le korteriühistule on elamu haldamine ja majandamine üleantud (Kase 6, Virmalise 7, Kesk 2, 4, 18, 14).

TEGEVUSARUANNE 45

OÜ Oru Kodu 2009.aasta äritulud kokku olid 9 miljonit 127 tuhat 260 krooni, ärikulud 8 miljonit 902 tuhat 226 krooni, aruandeaasta kasum – 225 tuhat 394 krooni (2008.a kahjum – 112 tuhat 236 krooni). 2009.aastal on ettevõte teinud remonditöid ainult varade säilitamiseks ja likvideerinud veeuputusejärgset avariiolukorda. Seega üleliigseid kulutusi tehtud pole. Kulude langus 846 tuhat 800 krooni võrreldes möödunud aastaga on tekkinud peamiselt tööjõukulude vähenemisega, mis on seotud töötajate arvu vähenemisega koondamise tõttu, kuna langes haldamisel ja hooldamisel olev elamufond. Maagaasi hinna langemise tõttu kulud vähenesid 866 tuhat 714 krooni. Maagaasi hinna tõus 40%, elektrienergia hinna tõus ning minimaalse töötasu tõus tõi vajaduse soojusenergia hinna piirmäära muutmiseks 927 krooni/MWh kuni 1218,76 krooni/MWh. 2009.aasta sai OÜ Oru Kodu linnavalitsuselt 60 tuhat krooni dotatsiooni saunakulude katteks ja 1 miljon 846 tuhat 770 krooni soojamajanduse dotatsiooni, 175 tuhat 214 krooni – muud toetused.

Ettevõttes töötab 19 töötajat ning tööjõukulu oli 2 miljonit 597 tuhat 754 krooni. Töötajate keskmine palk oli 8 544 krooni (2008.a – 7 373 krooni), kasv 1 171 krooni ehk 15,9%. Tegevjuhi palk oli aastas 210 tuhat 532 krooni. Nõukogu koosneb 3-st liikmest ja nendele ei ole käesoleval aastal tasu makstud.

OÜ Oru Kodu olulisemad finantssuhtarvud olid: 2009.a 2008.a

Käibekapital = Käibevara kokku - Lühiajalised kohustused 1 654 758 1 409 800 Likviidsuskordaja = Käibevara kokku - Varud / Lühiajalised kohustused 2,4 1,82 Võlakordaja = Kohustused kokku / Aktiva kokku 0,47 0,58 Debitoorse võla laekumine = (Nõuded ostjate vastu + Mitmesugused nõuded) 141,33 154,2 / Müügitulu / 360 Koguvara käibekordaja = Realiseerimise netokäive / Aktiva kokku 1,88 1,72 Kapitaliseerituse tase = Pikaajalised kohustused kokku / (Pikaajalised 0,22 0,26 kohustused + Omakapital)

Ettevõtte netovara katab täielikult osakapitali.

OÜ Kukruse Maja OÜ Kukruse Maja on registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldusega nr 121-6 ning kantud äriregistrisse 20.01.1998.aastal. Ettevõte asutati Kohtla-Järve Linnavalitsuse varade baasil ja on linna 100%- lise osalusega ettevõte. Osaühingu osakapitaliks on 108,0 tuhat krooni. Üks osa nimiväärtusega 108 tuhat krooni. OÜ Kukruse Maja tegeleb kommunaalteenuste osutamisega ja varustab soojusenergiaga Kukruse linnaosa. Firma põhitegevusalaks on elamufondi ekspluatatsioon, hooldus ja jooksvate remonttööde teostamine ning soojusenergia tarbijate vajaduse paindlik ja võimalikult täielikum rahuldamine ning soojusvõrgu ja katlamaja hooldamine. Tulud realiseerimise netokäibes moodustavad: korteriüür – 17%, teenused elanikele – 17% ja soojusenergia müük – 66%.

Ettevõttel on 31.12.2009.aasta seisuga 83 arveldusklienti, üldpinnaga 4159 m2. 2009.aastal peamine tähelepanu oli pööratud pideva, avariideta katlamaja tööle. OÜ Kukruse Maja katlamajas tehtud seadmete revisjon ja remont, eelsoojendus ja masuudipumba vahetus, elektrisüsteemi ja kilpide revisjon, soojustrasside vahetamine katlamajast kuni Õnne tn 18 (40 m), väliskanalisatsiooni torude vahetus katlamajast kuni kaevani nr 2 (10 m), keskküttekaevudes sulgurarmatuuri revisjon ja remont (42 tk), keskküttetrassi ja katelde hüdrauliline katsetamine, siibrite vahetus keskküttekaevudes soojustrassidel – Staadioni 5B, Lehe 7, 23. Elumajades Lehe 25, 7, 6 paigaldati keskkütteregulaatorid, tehti katuseharja remont Lehe Põik 2, elumajades Paate 15, Lehe 25 paigaldati trepikodade varikatused, fassaadi krohvimine aadressil Lehe 25, Paate 14, Lehe Põik 4, veetorustiku sisendi vahetus elumajas Lehe 6.

TEGEVUSARUANNE 46

2009.aastal on jätkatud tööd korteriühistute ja korteriomanike ühisuste loomise kaasaaitamisel. Moodustatud on 1 korteriühistu (Lehe 9). OÜ Kukruse Maja 2009.aasta äritulud kokku olid 2 miljonit 901 tuhat krooni, ärikulud 2 miljonit 778 tuhat krooni, aruandeaasta puhaskasum 123 tuhat krooni. 2009.aastal sai OÜ Kukruse Maja linnavalitsuselt 1 miljon 341 tuhat 525 krooni katlamaja dotatsioonikulude katteks ja 29 tuhat 232 krooni katlamaja remondiks. Kokku: 1 miljonit 370 tuhat 757 krooni. Ettevõttes töötab 13 töötajat ja nende tööjõukulu 2009.aastal oli 986 tuhat 013 krooni. Töötajate keskmine palk oli 4 687 krooni (2008.a – 4 375 krooni), kasv võrreldes 2008.aastaga 7,1% võrra. OÜ juhatus koosneb kahest liikmest. Juhatuse liikmetele ei ole käesoleval aastal tasu makstud. Tegevdirektori töötasu moodustas 2009.aastal 100 tuhat 380 krooni.

OÜ Kukruse Maja olulisemad finantssuhtarvud olid: 2009.a 2008.a Müügitulu kasv = (2009.a.müügitulu- 2008.a. müügitulu)/2008.a.müügitulu*100 8,21 12,64 Puhaskasumi kasv = (2009.a.puhaskasum- 204,04 -53,44 2008.a.puhaskasum)/2008.a.puhaskasum*100 Puhasrentaablus = puhaskasum/müügitulu * 100 7,93 2,82 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused 3,08 2,91 ROE = puhaskasum / omakapital *100 14,11 5,40

Ettevõtte netovara 875 tuhat 934 krooni katab täielikult osakapitali 108 tuhat krooni.

OÜ Sompa Maja OÜ Sompa Maja on registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 04.07.1995.aasta korraldusega nr 121-2 ning kantud äriregistrisse 12.11.1997.aastal. Ettevõte asutati Kohtla-Järve Linnavalitsuse varade baasil ja linnavalitsus on OÜ Sompa Maja omanik. Osaühingu osakapitaliks on 313,4 tuhat krooni. Üks osa nimiväärtusega 313 tuhat 400 krooni. OÜ Sompa Maja põhitegevusalaks oli kuni 01.04.2009.a kommunaalteenuste osutamine, soojusenergiaga varustamine, elamufondi hooldamine Sompa linnaosas. Alates 01.04.2009.a ettevõtte põhitegevusalaks on Sompa linnaosa soojusenergia varustamine. Ettevõtte hooldas 566 elamuhoolduse arveldusklienti, üldpinnaga 28 675 m2. Soojuse arvelduskliente 2009.aastal oli 357, üldpinnaga 11 118 m2. 2009.aastal teostati järgmised tööd: 1) paigaldatud uued siibrid (Kelluka 16; Oblika 6; Aruserva 3; Tarna 6; Ülase 13; Kannikese 12a); 2) küttetoru vahetus soojustrassis teostati Kannikese 15, 17; Kelluka 12; Humala 1; Oblika 4; Tuule 3; 3) riivide vahetamine katlamaja pumbajaamas, maja soojussõlmes; 4) puuriti puurkaev soojustrassi veega täitmiseks aadressil Humala 1.

OÜ Sompa Maja 2009.aasta äritulud kokku olid 6 miljonit 551 tuhat 267 krooni, ärikulud 6 miljonit 155 tuhat 297 krooni, aruandeaasta kasum – 396 tuhat 191 krooni (2008.a – kahjum 294 tuhat 954 krooni). 2009.aastal OÜ Sompa Maja dotatsioon katlamaja kulude katmiseks oli summas 3 miljonit 374 tuhat 355 krooni. Müügitulu langus 340 tuhat 743 krooni ehk 10,9% võrra mõjutasid järgmised faktorid: 1) Riigihanke tulemusel lõpetas OÜ Sompa Maja alates 01.04.2009.a elamuhoolduse teenuste osutamise, seoses sellega vähenesid 2009.a äritulud 1 miljoni 605 tuhande 352 krooni ja ärikulud 2 miljoni 296 tuhande 942 krooni võrra; 2) dotatsiooni vähenemisega 1 miljoni 525 tuhande krooni võrra. OÜ 2009.aasta tulemust on oluliselt mõjutanud suured remondi- ja hoolduskulutused seoses vanade ja amortiseerunud seadmete ekspluateerimisega ja ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuete täiendav mahakandmine (üürimaksu remondi osa). Ettevõttes töötab 20 töötajat alates 01.04.2009.a jäi tööle 8 inimest ja nende tööjõukulude kogusumma moodustas 1 miljon 373 tuhat 505 krooni. TEGEVUSARUANNE 47

2009.aastal töötajate keskmine palk oli 6 827 krooni (2008.a - 5 704 krooni), kasv eelmise aastaga võrreldes 1 123 krooni ehk 19,7%. Juhatus koosneb ühest liikmest, kellele oli väljamakstud 2009.aastal 47 000 krooni. Tegevdirektori töötasu moodustas 72 899 krooni aastas.

OÜ Sompa Maja olulisemad finantssuhtarvud olid: 2009.a 2008.a

Käibekapital = Käibevara kokku - Lühiajalised kohustused 464 447 445 602 Likviidsuskordaja = Käibevara kokku - Varud / Lühiajalised kohustused 1,37 1,44 Võlakordaja = Kohustused kokku / Aktiva kokku 0,62 0,89 Debitoorse võla laekumine = (Nõuded ostjate vastu + Mitmesugused nõuded) / 134,0 100,7 Müügitulu / 360 Koguvara käibekordaja = Realiseerimise netokäive / Aktiva kokku 1,89 1,97

OÜ osakapital on 313 tuhat 400 krooni. Seisuga 31.12.2009.a oli osaühingu netovara 563 tuhat 963 krooni, mis katab täielikult osakapitali ja mis vastab Äriseadustiku § 176 sätestatud nõudele.

OÜ Järve Biopuhastus OÜ Järve Biopuhastus asutati 20.03.2002.aastal ning kanti äriregistrisse 26.03.2002.aastal. Omanikeks on Kohtla-Järve linn, Jõhvi vald, Püssi linn ja Kiviõli linn. Osakapital koosneb 4-st osast (1 osa nimiväärtusega 1 250,0 tuhat krooni). Kohtla-Järve linnal on 1 osa 1 miljon 250 tuhat krooni ehk 25%. OÜ Järve Biopuhastus on kaasomandis olev vee-ettevõte, mis osutab nende piirkondades allpooltoodud teenuseid avalikule ja erasektorile: a) vee-ettevõtja; b) Kohtla-Järve piirkonna tööstusreovee puhastus Kohtla-Järve reoveepuhastil; c) olmereovee puhastus Kohtla-Järve piirkonna reoveepuhastil; d) veemajandusalaste projektide juhtimine.

2009.aastal laienes OÜ Järve Biopuhastus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste osutamise tegevuspiirkond, alates 01.aprillist kuni 31.detsember 2013 hakkab tegutsema Illuka vallas. Veemajandusalased projektid: 1) Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt Kohtla-Järve piirkonna reoveekäitlussüsteemi rekonstrueerimiseks. Projekti eesmärgid Kohtla-Järvel on vähendada keskkonda suunatava heitvee parameetreid, vähendada infiltreerimise taset, reovee kogumissüsteemi renoveerimise kaudu 49%-ni, suurendada kanalisatsiooniga ühinenute osa 99%-ni. Projekti kogumaksumus on 624,7 miljonit krooni, millest 531,0 miljonit krooni ehk 85% projekti kogumaksumusest on EL Ühtekuuluvusfondi toetus, 31,2 miljonit krooni (5%) on riigieelarveline kaasfinantseerimine SA KIK kaudu ja 62,5 miljonit krooni (10%) on Järve Biopuhastuse OÜ omaosalus. Piirkondliku reoveekäitlussüsteemi osas rekonstrueeriti Kohtla-Järve piirkondlik reoveepuhasti, ehitati ja rekonstrueeriti reovee edastussüsteem, sh ehitati Ahtme-Jõhvi reoveekollektor ca 5,6 km ja Ahtme reoveepumpla, Kukruse- Jõhvi-Kohtla-Järve reoveekollektor ca 0,2 km ja Kukruse reoveepumpla. Umbes 4,5 aastat kestnud projekti töödega lõpetati 12.06.2009.aastal. Asulasisese ühiskanalisatsiooni osas ehitatakse ja rekonstrueeritakse Kohtla-Järve sade- ja reoveetorustik. Tööd kavandatakse lõpetada 2010.a IV kvartalis. 2) Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt Kohtla-Järve Piirkonna ühisveevarustuse rekonstrueerimiseks. Projekti eesmärgiks on kindlustada tarbijaile joogivesi, mille kvaliteet vastab EL asulajoogiveedirektiivile Drinking Water Directive 98/83/EC. Projekti kogumaksumus on 718,1 miljonit krooni, millest ca 66,94% projekti kogumaksumusest on EL Ühtekuuluvusfondi toetus ja ülejäänu on Järve Biopuhastus OÜ, Jõhvi valla ja Kohtla-Järve linna omaosalus. Projekti täitmisperiood on 12.03.2009 – 31.12.2014. Projekti raames rekonstrueeritakse Kurtna-Vasavere veehaare ja joogivee magistraaltorustik ca 12,5 km, Ahtme linnaossa rajatakse uus piirkondlik veetöötlusjaam, ehitatakse uus Ahtme-Vana Ahtme joogivee magistraaltorustik ca 3 km, rekonstrueeritakse Ahtme-Jõhvi magistraaltorustik ca 4 km,

TEGEVUSARUANNE 48

Järve linnaosas Lõuna veehaare, ehitatakse uus Jõhvi-Kohtla-Järve (Järve linnaosa) joogivee magistraaltorustik, rekonstrueeritakse asulasisene ühisveevärk sh Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas ca 37 km, Kohtla-Järve linna Järve linnaosas ca 45 km. 2010.a I kvartali lõpu seisuga on OÜ Järve Biopuhastus sõlminud projekti teostamiseks järgmised töövõtulepingud: a) Jõhvi-Kukruse maantee alla joogivee magistraaltorustiku rajamiseks vajalike hülsside ehitamine; b) Hankedokumentide koostamine veehaarete ja veetöötlusjaamade projekteerimiseks ja ehitamiseks; c) Hankedokumentide koostamine joogivee magistraaltorustike projekteerimiseks ja ehitamiseks; d) Ehitusuuringute läbiviimine ja puurkaevude inspekteerimine. 3) Kohtla-Järve linna Lõuna veehaarde süsteemi II astme pumpla osaline renoveerimine. Projekti eesmärk oli Kohtla-Järve linnaosa Lõuna veehaarde teise astme joogiveepumpla avariiliste sõlmede rekonstrueerimine ning selle abil joogivee kvaliteedi mikrobioloogiliste nõuete vastavuse tervise ohutuse tagamine veehaarde teeninduspiirkonnas (ca 10000 tarbijat). Projekti viidi läbi ajavahemikul 01.09.2009-01.10.2009.a. Projekti maksumus 2,4 miljonit krooni, millest 1,9 miljonit krooni on SA KIK toetus ja 0,5 miljonit krooni on OÜ Järve Biopuhastus kaasfinantseerimisosa. 4) Kohtla-Järve reoveepuhasti vana administratiivhoone renoveerimine. Projekti eesmärk on tagada töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele vastavad tööruumid ettevõtte töötajatele. Renoveeritav kahe korruseline hoone üldpinnaga ca 1200 m2 aadressil Uus-Tehase tn 3 Kohtla-Järve linnas. Projekti kogumaksumus on 5,4 miljonit krooni, mida finantseeris täies ulatuses OÜ Järve Biopuhastus. Projektialased tööd teostati ajavahemikul 15.07.2009 – 12.03.2010.a. 5) Kohtla-Järve tööstuspiirkonna liigveeprojekti projekteerimistööd. 2009.aastal alustatud projekteerimistöödel on järgmised eesmärgid: a) Varbe pea- ja harukraavidel toimivad eesvoolude Kohtla-Järve tööstuspiirkonna ja Järve linnaosa olmepiirkonna loodeosa maa-ala üleujutus ja tehislike liigveealade kuivendamiseks. Rekonstrueerimis- ja ehitustööde käigus taastatakse Sutermaa kraav ja teised Varbe peakraavi suunduvad harukraavid. b) Projekti kaudne eesmärk on parandada Varbe peakraavi eesvoolu Kohtla jõe seisundit. Projekti kogumaksumus on 146 tuhat 800 krooni, millest 131 tuhat 940 krooni on riigieelarveline toetus SA KIK kaudu ja 14 tuhat 860 krooni on OÜ Järve Biopuhastus omaosalus. Projektijärgseid töid teostatakse ajavahemikul 09.11.2009 – 31.05.2010.a. 6) Kohtla-Järve linna K.Lutsu tänava ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni taastamine. 2009.a lõpus oli sõlmitud projekteerimis-ehitusleping K.Lutsu tänava ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks, mille käigus taastatakse veetorustik alates Järveküla tee kuni K.Lutsu tänavani (K.Lutsu 2 – K.Lutsu 12 paaris numbritega kinnistud) kogupikkus u. 250 jm. Tööde maksumus on 740 tuhat 765 krooni. Plaanitud lõpetamisaeg on 2010.a III kvartal. 7) Integreeritud juhtimissüsteem. 09.12.2009.a sõlmiti lähtuvalt ISO 9001 ISO 14001 ja OHSAS 18001 nõuetest integreeritud kvaliteedi-, keskkonna- ning tervisehoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi väljaarendamise ning selle sertifitseerimiseks ettevalmistamise leping. Siseaudit on plaanis läbi viia 2010.a juunis, projekti lõpp enne sertifitseerimist on 01. juuli 2010.a.

Osaühingu juhatuse töötasu moodustas kokku 1 miljon 5 tuhat 848 krooni. Nõukogu liikmete arv oli 6 ning nõukogu liikmete töötasu oli 495 tuhat 827 krooni (2008.a – 835 tuhat 373 krooni ja 453 tuhat 113 krooni). Ettevõte töötajate arv oli 74, tööjõukulu oli 21 miljonit 278 tuhat 769 krooni. Personali arvu on plaanitud vähendada. See on seotud uue Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti rekonstrueerimise lõpetamisega ning käikulaskmisega 2009.a maikuus. 2010.aastal toimuvad sündmused ja arengusuunad: 1) EL Ühtekuuluvusfondi projekt Kiviõli linna ühisveevarustus ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamiseks. 2) Kohtla-Järve Sompa linnaosa veevarustussüsteemi osaline rekonstrueerimine. 3) Kohtla-Järve Ahtme linnaosa Tammiku reoveepumpla renoveerimine.

2009.a müügitulu vähenes võrreldes 2008.aastaga 5 miljonit 046 tuhat 568 krooni ehk 7,4% võrra. Peamiselt 2009.a vähenes reoveepuhastusteenuste rahaline maht 3 miljoni 452 tuhande 917 krooni võrra seoses AS-i Nitrofert tootmise seiskamisega.

TEGEVUSARUANNE 49

2009.a puhaskasum 7 miljonit 221 tuhat 146 krooni (2008.a – 15 miljonit 553 tuhat 250 krooni). Ettevõte netovara 30 miljonit 608 tuhat 460 krooni katab täielikult osakapitali 5 miljonit krooni. OÜ Järve Biopuhastus olulisemad finantssuhtarvud olid: 2009.a 2008.a Müügitulu (kroonides) 62 827 221 67 873 789 Käibe kasv võrreldes eelmise aastaga (%) -7,4 153 Puhasrentaablus (%) = puhaskasum/müügitulu *100 11 23 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused 1,00 0,92 ROA (varade rentaablus) = puhaskasum/varad kokku*100 1,12 2,63 ROE (omakapitali rentaablus) = puhaskasum/omakapital kokku*100 23,59 66,5

Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla on asutatud 07.05.2003.aastal Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusega nr 16 ja Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt meditsiiniliste teenuste osutamise eesmärgil. Ida-Viru Keskhaigla sihtkapital tekkis SA Kohtla-Järve Haigla ja SA Puru Haigla kapitali ühendamisel. SA Ida-Viru Keskhaigla on tervishoiuasutus, mis osutab statsionaarset ja ambulatoorset eriarstiabi ning sellega seotud tervishoiuteenuseid kõigile Virumaa elanikele. 2009.aasta kõige olulisem muutus kogu Eesti meditsiinivaldkonnale oli raviasutuste rahalise mahu järjepideva kasvu lõppemine. Haigekassa lepinguga sätestatud haigla eelarve tulu oli samal tasemel 2008.aasta lepingumahuga. Ida-Viru Keskhaigla täitis võetud eesmärgi saavutada eelarve tulu ja kulu tasakaal tingimustes, kus ravitegevuse maht ei ole vähenenud. Ravitegevuse kõige olulisem muutus saavutati normaalse töörütmi angiograafia (südame-veresoonkonna haigused) kabineti tegevuse käivitamine, mis avati 2008.aastal. Angiograafia 2009.aasta maht oli 14,8 miljonit krooni ja osakaal kardioloogiaosakonna statsionaarsest ravimahust oli 39%. Angiograafia kabineti töömahu kasv oli põhjus, miks Ida-Viru Keskhaigla ületas Haigekassa raviteenuste lepingu mahtu 12,4 miljonit krooni. 2009.aastal avati molekulaardiagnostika labor, mille ettevalmistus oli alanud samuti 2008.aastal. Labor parandab oluliselt piirkonna HIV positiivsete ja C-hepatiidiga nakatunute ravi jälgimist. Molekulaardiagnostika labori investeeringust 3,4 miljonit krooni 60% ehk 2,0 miljonit krooni laekus tagastamatu välisabina projekti „Nakkushaiguste diagnoosimise ja ravivõimaluste kaasajastamine Ida-Viru Keskhaiglas” toetuseks Norrast. Haigla pikaajalise tulevikuplaani seisukohalt on olulisim otsus Vabariigi Valitsuse rahaeraldus uue aktiivravikorpuse ehitamiseks.

Haigla on 2009.aastal investeerinud kokku 12,3 miljoni krooni ulatuses. Meditsiiniseadmeid on soetatud 8,9 miljoni krooni eest, hooneid on renoveeritud 1,1 miljoni krooni eest, muid investeeringuid tehti 1,75 miljoni krooni väärtuses, maad on soetatud kokku 0,55 miljoni krooni väärtuses (kõik summad käibemaksuta). Haigla ambulatoorsete vastuvõttude arv oli 2009.aastal 220,6 tuhat, võrreldes 2008.aastaga on vastuvõttude arv langenud 7,2 tuhande ehk 3,4% võrra. 2009.aastal kasvas operatsioonide ja kirurgiliste protseduuride arv, ambulatoorse ja päevastatsionaari vastuvõttude arv on stabiliseerunud. Vähenes voodipäevade arv.

Tööjõukulu oli kokku 182 miljonit 170 tuhat 330 krooni. Keskhaigla keskmine brutopalk oli 11 tuhat 140 krooni. Võrreldes 2008.aastaga olid vastavad näitajad langenud 5 miljonit 986 tuhat 702 krooni ehk 3,2% ja 392 krooni kuus ehk 3,4%. Sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmete töötasud moodustasid kokku 2 miljonit 594 tuhat 947 krooni. Nõukogu liikmete arv oli 6. SA Ida-Viru Keskhaigla tulud kokku olid 2009.aastal 339,7 miljonit krooni, suurenedes 3,2 miljonit krooni ehk 0,95% võrreldes 2008.aastaga. Tegevuskulud olid 326,9 miljonit krooni, mis on 2008.aastaga võrreldes kasvanud 3,0 miljonit krooni ehk 0,9%. Sihtasutuse 2009.aasta majandustegevuse tulem oli positiivne. Haigla tulud ületasid kulusid 12,7 miljoni krooni võrra. Haigla tulud kasvasid peamiselt tervishoiuteenuste müügist Haigekassale, mis moodustas 285,2 miljonit krooni ehk 84,0% haigla kogutulust. Suurendatud on Haigekassaga sõlmitud lepingute mahtusid põhiliselt raviteenuse osas (kasv 4,2 miljonit krooni ehk 1,6%), kasvanud on ka hooldusravi (kasv 0,3 miljonit

TEGEVUSARUANNE 50

krooni ehk 10,6%) ja ennetusravi (kasv 0,2 miljonit krooni ehk 1,6%), samas on vähenenud taastusravi (langus 0,5 miljonit krooni ehk 5,9%) teenuste müük. Tööjõukulud kasvasid 2009.aastal võrreldes eelmise aastaga 7,2 miljoni krooni võrra, moodustades 55,7% kogukuludest. Kulutused ravimite ja meditsiinimaterjali soetuseks on kasvanud võrreldes eelmise aastaga 3,4 miljonit krooni ehk 1,9% võrra, moodustades 56,6 miljonit krooni. Aruandeaasta lõpu seisuga haiglal laenukohustusi ei ole.

Haigla likviidsed varad ületavad jätkuvalt oluliselt haigla lühiajalisi kohustusi. Haigla 2010.-2013.aastate suurimaks väljakutseks on ehitada ja sisustada kaasaja nõuetele vastav aktiivravikorpus. 2010.aastal soetatakse magnetresonantstomograaf ja jätkub Puru aktiivravikorpuse projekteerimine.

Finantssihtarvud: 2009.a 2008.a Varade rentaablus (%) = Tulem/varad kokku*100 3,3 3,2 Maksevõime üldtase = Käibevara/lühiajalised kohustused 1,70 1,19

SA Kohtla-Järve Arenduskeskus SA Kohtla-Järve Arenduskeskus on asutatud 07.06.2003.aastal Kohtla-Järve Linnavolikogu otsusega nr 17, sihtkapitaliga 10 000 krooni linna arenguprojektide algatamise, läbivaatamise ja nende finantseerimise korraldamise eesmärgil. Olulisi sündmusi majandusaasta aruandeperioodil ei toimunud. Järgmiseks majandusaastaks nähakse ette samad arengusuunad, mis olid varem määratletud. Töötajaid tööle võetud ei ole. Juhatuse ja nõukogu liikmete tasu ning soodustused puuduvad. Väljaminekuid sihtasutuse uurimis- ja arendustegevuseks oli teostatud kokku summas 80 tuhat 816 krooni, suuremateks nendest olid: 1) Kohtla-Järve linna Rahvapargi Pargijärve kaldaalade katmine paekivisillutisega summas 68 tuhat 198 krooni; 2) Järgmisel majandusaastal on planeeritud teostada Kohtla-Järve linna Rahvapargis Pargijärve heakorrastamine, jäätmekava projektide koostamine ja elluviimine. 2009.aastal olid SA Kohtla-Järve Arenduskeskus tulud 114 tuhat 901 krooni ja kulud 108 tuhat 478 krooni. Aruandeaasta kasum oli 6 tuhat 603 krooni (2008.aasta kahjum – 30 tuhat 630 krooni). Ettevõte netovara 48 tuhat 194 krooni katab täielikult sihtkapitali 10 000 krooni.

Finantssihtarvud: 2009.a 2008.a Varade rentaablus (%) = Tulem/varad kokku*100 13,7 -73,6 Maksevõime üldtase = Käibevara/lühiajalised kohustused 0 0

SA Kohtla-Järve Linnaelamu SA Kohtla-Järve Linnaelamu on asutatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.02.2004.aasta määrusega nr 46 linna omandis olevate Järve ja Ahtme linnaosa eluruumide valitsemise, haldamise ja kasutamise ning nende tehnilise seisukorra säilitamise tagamise ja parandamise eesmärgil, õigusabi osutamine linnakodanikele, osalemine hooldaja asemel seadusjärgsel pärimisel. SA teeb koostööd KredEx-ga ja edastab õigeaegselt informatsiooni nende poolt pakutavate teenuste kohta linnas tegutsevatele korteriühistutele ja korteriomanike ühisustele. 2009.aasta jooksul andis sihtasutus 14-le korteriomanike ühisusele konsultatsioone korteriühistute moodustamise kohta; osutas 73 konsultatsiooni elanikele nende hoonete majandustegevuse küsimustes; abistas hagiavalduste koostamisel. Seisuga 01.01.2009.aasta teenindas sihtasutus 59 korterit (2008.aastal – 83 korterit) Ahtme ja Järve linnaosades. 2009.aasta jooksul müüdi oksjonil 3 korterit. SA Kohtla-Järve Linnaelamu sõlmis 2009.aastal 6 üürilepingut. Munitsipaalkorterite üüri eest väljastatud arvete üldsumma oli 13 tuhat 272 krooni. Hooldusfirmadele, KÜ-dele on ülekantud 78 tuhat 873 krooni, kommunaalteenuste eest oli esitatud arveid üldsummas 30 tuhat 094 krooni, tühjade korterite eest oli makstud 38 tuhat 636 krooni. TEGEVUSARUANNE 51

Asutuses töötab 3 töötajat ja nende tööjõukulu oli 292 tuhat 875 krooni, sh. töötasufond oli 2009.a 218 tuhat 748 krooni, töötajate keskmine palk oli 6 076 krooni (2008.aastal – 7 255 krooni). 2009.aasta tulud olid 395 tuhat 219 krooni, 112 tuhat 579 krooni tuludest moodustasid tulu ettevõtlusest ja 278 tuhat 873 krooni toetused linna eelarvest, tulud langesid võrreldes 2008.aastaga 104 tuhat 103 krooni ehk 20,8% võrra. Kulud olid 483 tuhat 908 krooni, millest 191 tuhat 022 krooni moodustavad tegevuskulud, 292 tuhat 748 krooni tööjõukulud. Aruandeaastal tekkis kahjum 88 tuhat 689 krooni (2008.a – kahjum 46 tuhat 607 krooni). SA Kohtla-Järve Linnaelamu on alustanud 15.12.2009.a lõpetamismenetluse. Kõik kohustused ja õigused likvideerimismenetluse lõpetamisel anti 19.04.2010.a üle Kohtla-Järve Linnavalitsusele.

Finantssihtarvud: 2009.a 2008.a Varade rentaablus (%) = Tulem/varad kokku*100 -247,6 -28,6 Maksevõime üldtase = Käibevara/lühiajalised kohustused 0,99 2,1

SA Ida-Virumaa Kiirabi SA Ida-Virumaa Kiirabi on asutatud 19.11.2001.a (Kohtla-Järve Linnavolikogu 12.september 2001.a otsus nr 134). Asutajateks olid kohalikud omavalitsused – Kohtla-Järve linn, Jõhvi linn, Sillamäe linn ja Kiviõli linn. Sihtasutuse põhitegevusala on kiirabi ja parameedikute tegevus (86901) Ida-Viru maakonnas. Alates 2006.a korraldatakse esmaabialast väljaõpet. Sihtasutusel on filiaalid Jõhvis, Kohtla-Järvel, Kiviõlis, Sillamäel, Iisakus.

Ettevõtte tegevus põhineb riigieelarvest finantseerimisel, mis 2009.aastal oli 40 miljonit 580 tuhat 646 krooni. 2010.aastal eelarve on planeeritud esialgu 35 miljonit 300 tuhat krooni. Seoses e-tervise projektiga on plaanis soetada kõikidesse kiirabiautodesse arvutid.

SA Ida-Virumaa Kiirabi tööd juhib juhatuse liige. Tema töötasu moodustas 451 tuhat 800 krooni, millest juhatuse liikme teenistustasu 366 tuhat krooni ja töötasu 85 tuhat 800 krooni. Juhatuse liikme kompensatsiooni suurus teenistuslepingu lõpetamisel on võrdne viimase kolme kuu teenistustasuga. Nõukogu on 5-liikmeline. Novembris nimetati Kiviõli linna poolt uus nõukogu liige. 2009.aastal moodustas nõukogu liikmetele väljamakstud tasu kokku 149 tuhat 083 krooni. 2009.aastal töötasu jäi 2008.aastaga võrreldes samale tasemele ja moodustas koos maksudega 75% eelarvest. Peale juhatuse liikme töötas sihtasutuses 2009.aastal keskmiselt 116 töötajat, kelle töötasu koos maksudega oli 25 miljonit 708 tuhat 396 krooni. Arvestades kiirabitöö spetsiifilisust olid kõik töötajad kindlustatud ja 2009.a. kindlustusmaksed olid suuruses 45 tuhat 600 krooni. Ka 2010.aastaks on sõlmitud kindlustusleping.

2009.a tulud olid 40 miljonit 976 tuhat 187 krooni, 321 tuhat 393 krooni tuludest moodustasid tulu ettevõtlusest, millest suurem osa 233 tuhat 010 krooni teenisid koolitusega ja 40 miljonit 654 tuhat 794 krooni muud tulud, millest suurem osa on riigieelarve finantseerimine, mis 2009.aastal oli 40 miljonit 580 tuhat 646 krooni. 2010.aastal eelarve on planeeritud esialgu 35 miljonit 300 tuhat krooni. Kulud olid 33 miljonit 381 tuhat 802 krooni, millest 4 miljonit 984 tuhat 684 krooni moodustavad tegevuskulud, 26 miljonit 503 tuhat 120 krooni tööjõukulud. Aruandeaasta tulem oli 7 miljonit 514 tuhat 757 krooni (2008.a – 142 tuhat 619 krooni). Tulemi kujunemisel mängis olulist osa eelnevate aastate eelarve ülejääk 5 miljonit 389 tuhat 294 krooni, mis kajastus ettemaksuna ja 2009.a septembris, vastavalt kokkuleppele Tervishoiuametiga võeti arvele tuluna. Sihtasutuse likviidsed varad katavad jätkuvalt lühiajalisi kohustusi.

Finantssihtarvud: 2009.a 2008.a Varade rentaablus (%) = Tulem / varad kokku*100 56,4 1,2 Maksevõime üldtase = Käibevara / lühiajalised kohustused 1,597 0,835

TEGEVUSARUANNE 52

SA Jõhvi Lennuväli SA Jõhvi Lennuväli asutajad on Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn ja Toila vald. Sihtasutus on asutatud 22.10.2007.aastal. SA Jõhvi Lennuväli eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu taastada ja arendada Jõhvi lennuvälja tegevust toimiva väikelennuväljana. 2009.aastal korraldati sihtasutuse algatusel järjekordne lennunduspäev, millest võtsid osa Eesti Era- ja Harrastuslendurite liidu liikmed. Huvilisi oli tunduvalt rohkem kui eelmisel aastal, mis näitab, et sellel alal on kasvav populaarsus. 2010.aasta juunikuus on plaanis järgmise lennupäeva korraldamine, lennuvälja kasutamine paraplaanidega lendamiseks ja mudellennukite harjutusväljakuna. Kohtla-Järve linn kui asutaja kandis üle 25 tuhat krooni rahalise sissemakse. Kokku oli asutajate poolt üle antava rahalise sissemakse suurus 75 tuhat krooni. Kohtla-Järve linna osalus – 33,3%. Sihtasutuse juhatus koosneb ühest liikmest. Nõukogu on 5-liikmeline. Nõukogu liikmed 2009.a tasu saanud ei ole. 2009.aastal saadud toetused olid 57 tuhat 600 krooni, tegevuskulud 30 tuhat 072 krooni. Aruandeaasta tulem oli 27 tuhat 674 krooni.

Finantssihtarvud: 2009.a 2008.a Varade rentaablus (%) = Tulem/varad kokku*100 36,1 -53,2

SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus on asutatud 11.12.2002.a, asutajad on Jõhvi linn, Kohtla-Järve linn ja Kiviõli linn. Tegevust alustati 18.03.2003.aastal. SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (edaspidi IVEK) eesmärgiks on toetada regiooni arengut osutades ettevõtlust toetavaid teenuseid ning kaasates regiooni arenguks vajalikke vahendeid. IVEK-il oli 2009.a kolm põhilist tegevusvaldkonda ja kliendigruppi – ettevõtlus ja ettevõtjad, KOV arendustegevus ning omavalitsused ja nende asutused; mittetulundussektor. IVEK lähtub oma tegevuses terve maakonna vajadustest ning on orienteeritud Ida-Virumaa arengule. IVEK-i tegevus on suunatud maakonna konkurentsivõime tõusule, ettevõtlusaktiivsuse suurendamisele regioonis ning kodanikuühiskonna aktiviseerimisele. 2009.aastal said planeeritud järgmised alaeesmärgid: 1) Maakondliku arenduskeskuse baasnõustamisteenused on maakonnas asjakohased ja kättesaadavad. 2) IVEK algatas arendustegevusi, mille tulemusel on tõusnud ettevõtlikkus erinevates sektorites ja 3-e sektori koostöös on algatatud turismikoordinaatori teenus maakonnas. 3) IVEK-i efektiivsemaks toimimiseks võeti kasutusele uus interneti kodulehekülg. 4) Tugevdati toimivat partnerite võrgustikku, sh. ka väljaspool Eestit. 2009.aasta teenused: 1) nõustati 501 ettevõtlikku inimest erinevast valdkonnast, neist 351 on saanud tasuta nõustamist oma ettevõtlusega alustamiseks ja 156 tegutsevat ettevõtet oma ettevõtte arendamiseks. Rahastati 13 projekti, 20 ettevõtjat alustas tegevust IVEK-i kaasabil; 2) nõustas 189 mittetulundussektoris tegutsevat ühendust, nendest rahastati 55 arendusprojekti. 32 vabaühendust alustas tegevust Ida-Viru Ettevõtluskeskuse kaasabil; 3) Ida-Virumaa kohalike omavalitsusi nõustati 153-l korral, projekte nõustati 52, nendest rahastati 20 projekti. Lisaks nõustati 3 KOV ühisprojekti ning 5 rahvusvahelist ühisprojekti; 4) IVEK jätkab tootearendustegevust ning arendab edasi käivitatud CRM TORU protsessist lähtuvalt.

Sihtasutuse juhatus koosneb ühest liikmest. Nõukogu on 9-liikmeline. Sihtasutuse juhataja tasu/brutopalk 2009.a oli – 349 tuhat 842 krooni. Nõukogu liikmetele tasusid ei maksta. 2009.a oli keskmiselt põhikohaga töötajate arv 8 ning neile arvestati palk summas 1 miljon 582 tuhat 966 krooni. Kokku tööjõukulud moodustasid 2 miljonit 118 tuhat 877 krooni. 2009.a oli IVEK-i ettevõtlustulu 1 miljon 568 tuhat 236 krooni (2008.a – 1 miljon 639 tuhat 881 krooni).

TEGEVUSARUANNE 53

2009.a annetused ja toetused olid saadud 4 miljonit 544 tuhat 209 krooni (2008.a – 3 miljonit 250 tuhat 029 krooni). Aruande puhaskasum on 185 tuhat 767 krooni võrreldes 2008.a langes 28 251 krooni ehk 13,2% võrra.

Sihtasutuse likviidsed varad katavad jätkuvalt lühiajalisi kohustusi.

Finantssuhtnäitajad 2009.a 2008.a Ettevõtlustulu (tuhat krooni) 568 1 639 Ettevõtlustulu kasv (%) = -65 73 = (ettevõtlustulu 2009.a – ettevõtlustulu 2008.a / ettevõtlustulu 2008.a x 100) Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) = 2,42 2,72 = käibevara / lühiajalised kohustused

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus on asutatud 06.11.2009.aastal. Osalejad: Eesti Vabariik, Narva linn, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Kiviõli linn.

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus eesmärgiks on ettevõtluskeskkonna arendamine Ida-Virumaal ning viies Ida-Virumaa tööstusliku traditsiooniga omavalitsuses (Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Püssi, Kiviõli) tööstusalade aktiivne väljaarendamine. Sihtasutuse strateegilisteks eesmärkideks on: asutajate poolt üleantud varade kasutamine visiooni, missiooni ja strateegiliste eesmärkide elluviimiseks, üle antud varade haldamise ja arendamise korraldamine, tegevuse käivitamise ja väljaarendamise korraldamine, eksportiva tööstuse arengule suunatud avaliku sektori varade sihipärane kasutamine ja uute otseinvesteeringute kaasamine Ida- Virumaal, mis omakorda tagab Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu.

Sihtasutuse juhatus koosneb ühest liikmest. Nõukogu on 8-liikmeline.

SA Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Fond SA Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Fond on asutatud 2009.aastal. Asutajad: Jõhvi vald ja Kohtla-Järve linn.

SA eesmärgiks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu toetada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse arengut ja seal õppivaid noori. 2009.a on toetatud stipendiumi väljamaksmisega kutsehariduskeskuse kuut õpilast. Lepingulisi töötajaid keskuses ei ole, töötasu väljamakstud ei ole. Juhatuse liikmele töötasu makstud ei ole. Sihtasutuse juhatus koosneb ühest liikmest.

Materiaalselt toetatakse tehnoloogia valdkonna õpilasi, kellel ei ole õppevõlgnevusi ja puudumisi, sest eriala õppekohtade täitumisega on raskusi.

Finantssihtarvud: 2009.a 2008.a Varade rentaablus (%) = Tulem/varad kokku*100 100 0

TEGEVUSARUANNE 54

2009.a Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute kohta Nr Üksus Osaluse Üksuse tegevusala KOV eesmärk antud üksuse määr osalemises 1 OÜ Kukruse Maja 100 Elamufondi ekspluatatsioon ja KOKS § 6 (1) täitmine Kukruse hooldus linnaosas

2 OÜ Sompa Maja 100 Elamumajanduslike teenuste KOKS § 6 (1) täitmine Sompa osutamine linnaosas

3 OÜ Oru Kodu 100 Elamufondi hooldamine KOKS § 6 (1) täitmine Oru linnaosas

4 OÜ Järve Biopuhastus 25 Reovete puhastamine ja Kohtla-Järve linna reovee- ümberpumpamine süsteemi rekonstrueerimis- dokumentide ettevalmistamine, EL abiraha saamine, rekonstrueerimise läbiviimine, joogiveesüsteemide renoveerimine.

5 SA Ida-Viru Keskhaigla 100 Tervishoiuteenuste osutamine Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt meditsiiniliste teenuste osutamise eesmärgil.

6 SA Ida-Virumaa Kiirabi 25 Kiirabi ja parameedikute Erakorralise meditsiini abi tegevus osutamise toetamine Ida-Viru maakonnas.

7 SA Kohtla-Järve Eluruumide haldamine KOKS § 6 (1) täitmine Kohtla- Linnaelamu 100 Järve, Ahtme linnaosa (likvideerimisel) munitsipaalkorterite osas.

8 SA Kohtla-Järve Arengualased projektid Toetada Kohtla-Järve linna Arenduskeskus 100 arenguprojektide algatamist ja läbiviimist.

9 SA Ida-Viru Arengualased konsultatsioonid Toetada regiooni arengut. Ettevõtluskeskus 33

10 SA Ida-Virumaa Ettevõtluse arendamine Ida- Ettevõtluse ja ettevõtlus- Tööstusalade Arendus 8 Virumaa tööstusalal keskkonna arendamine tööstusalade aktiivne väljaarendamine ja uute otseinvesteeringute kaasamine Ida-Virumaal.

11 SA Jõhvi Lennuväli 33 Lennuvälja arendamine Taastada ja arendada Jõhvi lennuvälja tegevust. 12 SA Ida-Virumaa 50 Ida-Virumaa kutsehariduse Toetada kutsehariduskeskuse Kutsehariduskeskuse Fond arendamine arengut ja seal õppivaid noori.

TEGEVUSARUANNE 55

1.9 ÜLEVAADE SISEKONTROLLI SÜSTEEMIST

Kohtla-Järve linna kulupoliitika optimeerimiseks on juurutatud Linnavalitsuse finantsteenistuses finantseerimise ja rahatellimise süsteem, mis lubab otsustada rahaliste vahendite kulutamise kontrolli. Linnavalitsuse, hallatavate asutuste ja linna osalusega äriühingute rahaliste ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse ja otstarbekuse kontrolli koha peal teostavad 2 revidenti, kes töötavad kvartali- plaanide järgi. 2009.aastal on teostatud finantskontrolli Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumis, Kohtla-Järve linna kultuuri ja vabaaja asutustes, OÜ-s Sompa Maja, Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis ning linnaasutustes teostati järelkontrolli. 22-s linnavalitsuse asutuses teostati kontrolli tööalase dokumentatsiooni kohta. Iga objekti kontrolli kohta on koostatud kontrollakt, mille põhjal on välja antud Linnapea korraldus puuduste likvideerimiseks. Puuduste likvideerimise kohta teostatakse järelkontrolli.

1.10 ÜLEVAADE FINANTSRISKIDE JUHTIMISEST

Linnavalitsuse finantsalast nõustamist, ettepanekute esitamist linna majanduspoliitika kujundamiseks ning eelarvepoliitika elluviimist tagab ja korraldab linnavalitsuse finantsteenistus. Igapäevategevuses korraldatakse linna rahavoogude juhtimist, eelarve koostamist ja muudatuste teostamist, kontsernraamatupidamist ning finantsinfosüsteemide arendamist. 2009.aastal teeniti linnale finantstulu linna vabade vahendite paigutamisest ööpäevadeposiitarvele 963,4 tuhat krooni. Laenude arvelt saadud vahendid kasutatakse ainult investeeringuteks. 2008.aasta alguseks oli kogu laenuportfell 167 miljonit 575 tuhat krooni ehk 37,45 % puhastatud eelarve tulude mahust. 2009.aastal võeti investeeringute katteks Hansapangast 40 miljonit krooni laenu soodsatel tingimustel, millest 2009.aastal ei tekkinud intressi kulu. Valuutariski linn vastavalt õigusaktidele võtta ei tohi. Kohalikele omavalitsustele on sätestatud piirang laenude võtmisel, mis oluliselt mõjutab KOV-ide tegevust.

TEGEVUSARUANNE 56

II KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

2.1 TEGEJUHTKONNA DEKLARATSIOON

Käesolevaga Kohtla-Järve Linnavalitsuse tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel 57 kuni 106 toodud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 2009.aasta konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ning kinnitame oma parimas teadmises, et

1. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses hea raamatupidamistavaga.

2. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt konsolideerimisgrupi ja konsolideeriva üksuse finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

3. Kõik meile teadaolevad asjaolud, mis on selgunud aastaaruande valmimise kuupäevaks 01.01.2010.a- 31.05.2010.a aastaaruandes on nõuetekohaselt arvesse võetud ja kajastatud.

4. Konsolideerimisgrupp ja konsolideeriv üksus on jätkuvalt tegutsevad.

Jevgeni Solovjov Linnapea „.....” ...... 2010.a

Viktoria Tsventarnaja Aselinnapea „....” ...... 2010.a

Ljudmila Jantšenko Aselinnapea „.....” ...... 2010.a

Niina Aleksejeva Aselinnapea „.....” ...... 2010.a

Riina Ivanova Aselinnapea „...... ”...... 2010.a

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 57

2.2 Konsolideeritud bilanss tuhandetes kroonides

Lisa 31.12.2009 31.12.2008 korrigeeritud Varad Käibevara Raha ja pangakontod 2 74 571 88 639 Maksunõuded ja maksude ettemaksed 3 21 286 25 276 Nõuded ostjate vastu 4 29 730 33 005 Muud nõuded ja makstud ettemaksed 4 18 195 5 777 Müügiootel põhivara 5 341 135 Varud 5 3 777 5 992 Käibevara kokku 147 900 158 824

Põhivara Osalused sihtasutustes 15 15 Osalused tütar- ja sidusüksustes 6 532 4 727 Kinnisvarainvesteeringud 7 3 503 2 914 Materiaalne põhivara 7 795 296 822 962 Immateriaalne põhivara 8 538 773 Muud nõude ja ettemaksed 7 2 125 0 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 49 0 Põhivara kokku 808 058 831 391

Varad kokku 955 958 990 215

Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele 41 083 44 031 Võlad töövõtjatele 9 50 545 57 301 Maksuvõlad ja saadud maksude ettemaksed 10 14 421 21 888 Sihtfinantseerimine 11 6 222 8 675 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 11 2 194 1 230 Laenukohustused 11 12 103 11 027 Lühiajalised kohustused kokku 126 568 144 152

Pikaajalised kohustused Ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud 12 360 Muu pikaajaline kohustus 12 5 458 10 720 Laenukohustused 12 146 794 124 398 Pikaajalised kohustused kokku 152 252 135 478

Kohustused kokku 278 820 279 630

Netovara Aruandekohustuslase omanikele kuuluv 677 138 710 585 netovara Akumuleeritud ülejääk 711 410 716 747 Reservid 300 300 Aruandeperioodi tulem -34 572 -6 462

Kohustused ja netovara kokku 955 958 990 215

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 58

2.3 Konsolideeritud tulemiaruanne tuhandetes kroonides

Lisa 2009 2008 korrigeeritud

Tegevustulud Maksutulud 14 228 725 267 844 Kaupade, teenuste müük 15 376 411 375 283 Saadud toetused 13 226 803 289 287 Muud tegevustulud 16 2 216 4 447

Tegevustulud kokku 834 155 936 861

Tegevuskulud Antud toetused 17 -43 515 -40 153 Tööjõukulud 18 -439 104 -478 759 sh. töötasukulud -326 837 -358 297 erisoodustused -1 149 -924 maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -111 118 -119 538 Majandamiskulud 19 -263 487 -298 870 Muud kulud 20 -2 778 -1 510 Põhivara amortisatsioon 7, 8 -75 302 -71 570 Maksu- ja lõivukulud 20 -44 141 -54 644

Tegevuskulud kokku -868 327 -945 506

Tegevustulem -34 172 -8 645

Finantstulud ja -kulud Tulem osalustelt 6 1 805 3 888 Intressikulud 12 -3 939 -4 271 Tulu hoiustelt 2 1 746 2 580 Muud finantstulud-kulud 2 -12 -14

Finantstulud ja -kulud kokku -400 2 183

Aruandeperioodi tulem -34 572 -6 462

Korrigeerimise mõju on avaldatud Lisas 1.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 59

2.4 Konsolideeritud rahavoogude aruanne tuhandetes kroonides

Lisa 2009 2008 korrigeeritud

Rahavood põhitegevusest Tegevustulem -34 172 -8 645 Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 7,8 75 302 71 570 Saadud sihtfinantseerimine põhivara 13 -23 794 -44 379 soetuseks Kasum/kahjum põhivara müügist 16 -16 -1 216 Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine 7 2 988

Korrigeeritud tegevustulem 17 320 17 330

Põhitegevusega seotud nõuete ettemaksete muutus 1 858 -7 347 Varude muutus 2 215 -2 808 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete -17 666 23 946 muutus Kokku rahavood põhitegevusest 3 727 31 121

Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 7 -41 440 -86 203 Laekunud põhivara müügist 7 174 1 348 Laekunud intressid 1 870 2 529 Korrigeerimine muutusega võlgades hankijale -6 618 7 117 Rahavood investeerimistegevusest kokku -46 014 -75 209

Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 12 45 000 54 000 Laenude tagasimaksed 12 -19 596 -6 596 Kapitalirendi tagasimaksed 12 -1 931 -2 546 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 8 699 19 446 Muu finantskulu -12 -16 Makstud intressid -3 941 -4 322 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 28 219 59 966

Puhas rahavoog -14 068 15 878

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 88 639 72 761 Raha ja selle ekvivalentide muutus -14 068 15 878 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 74 571 88 639

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 60

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne tuhandetes kroonides

Lisa Akumuleeritud Reservid Kokku tulem

Netovara seisuga 31.12.2007.a 454 801 300 455 101

2008.aasta tulem -9 450 Vigade korrigeerimine 2 988 Põhivara ümberhindlus 7 261 946

Netovara seisuga 31.12.2008.a 710 285 300 710 585

2009.aasta tulem -34 572 Põhivara ümberhindlus 1 125

Netovara seisuga 31.12.2009.a 676 826 300 677 138

Vigade korrigeerimist vaata eraldi lisa lk 66.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 61

LISAD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE

LISA 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses ning olulised enne 1995.aastat soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mis on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides.

Raha Bilansis kajastatakse raha jääke pangas arvelduskontodel ja kassas olevat sularaha, mille kasutamisel ei esine piiranguid. Pangadeposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena.

Nõuded Nõuded on bilansis kajastatud tekkepõhiselt soetusmaksumuses nõude õiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Kajastatakse tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid nõudeõiguse tekkimise momendil. Nõudeid korrigeeritakse ebatõenäoliselt laekuvateks loetud nõuete summaga. Nõuete ebatõenäoliseks hindamiseks vaadatakse iga nõuet eraldi, kui nõue on olnud üle 180-ne päeva maksmata, on saadetud meeldetuletuskirju, millele pole vastatud, siis kantakse nõue ebatõenäoliselt laekuvaks.

Pikaajalised nõuded Maksu- ja Tolliameti teatise alusel kajastatud ajatatud maksuvõlad. SA Ida-Viru Keskhaigla nõue remondikulude osas Kiviõli Tervisekeskusele ja seda pikaajalist nõuet on diskonteeritud 6%-lise diskontomääraga.

Varud Varud kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. Varudena on kajastatud tervishoiuasutuses olevaid toiduaineid, ravimeid ja remondimaterjale. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a. käibemaks, mis kajastatakse soetamise kuluna) ja muudest soetamisega otseselt seotud kuludest. Varude kuludesse kandmisel on SA-s rakendatud kaalutud keskmise soetushinna meetodit ja Äriühingus FIFO meetodit.

Osalused konsolideerimata aruandes Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse tuletatud soetusmaksumuses neid osalusi sihtasutuses, mittetulundusühingutes ja äriühingutes, mille üle aruandekohustuslasel on valitsev mõju. Tuletatud soetusmaksumuses kajastatakse konsolideerimata aruannetes ka osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes (sidusettevõtjad). Alla 50%-lisi osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes ei kajastata bilansis, vaid need on soetamisel kajastatud kuluna.

Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003.a soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse meetodil ning peale 31.12.2003.a soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist aruandekohustuslasele kuuluv osa (valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute korral nende omakapital tervikuna) on langenud allapoole osaluse bilansilisest väärtusest. Kajastatud allahindlusi taastatakse järgmistel perioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest.

Konsolideerimine Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute soetamist kajastatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustused nende õiglases väärtuses.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 62

Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud, kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud. Osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil.

Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvara investeering on maa või hoone ja nende osad, mida hoitakse renditulu teenimise eesmärgil ja mida ei kasutata enda majandustegevuses. Võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Amortisatsiooni kulu kajastatakse tulemiaruandes.

Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja soetusmaksumus on alates 30 000 Eesti krooni, välja arvatud maa, mis võetakse arvele soetusmaksumuses, olenemata maksumusest. Varad, mille kasulik tööiga on lühike ja mille maksumus on alla 30 000 Eesti krooni loetakse väheväärtuslikuks varaks ja kantakse soetamisel 100%-liselt kuludesse. Nimetatud varade kohta peetakse bilansivälist arvestust. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on mahaarvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Välja arvatud maa, mis on bilansis soetusmaksumuses ja mida ei amortiseerita. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: Hooned 5% Rajatised 10% Infotehnoloogia 35% Masinad, seadmed, transpordivahendid, inventar ja muu põhivara 20% Maad ei amortiseerita.

Ümberhindlus Aastatel 2003-2005 viidi läbi kinnisvara investeeringute ja materiaalse põhivara ühekordne ümberhindlus, mis tulenes vajadusest võtta arvesse enne 1996.aastat toimunud hüperinflatsiooni ja korrigeerida varasemaid puudujääke raamatupidamises. Seoses maareformi kestmisega on ümberhindluse kajastamist jätkatud ka peale 2005-ndat aastat võttes arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad. Samuti võetakse ümberhindlusena arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut vara seoses pärijate puudumisega. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objekti korral, millel turuhind puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasenduse meetodit. Maa arvele võtmiseks kasutatakse maa maksustamishinda. 01.juuli 2008.aastal teostati SA-s Ida-Viru Keskhaigla hoonete ja rajatiste ümberhindlust jääkasenduse meetodil. Ümberhindluse põhjus põhivaraobjektide tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed. Hindamist teostas Eino Pukk. 2009.aastal võeti arvele maa summas 1 039 tuhat krooni maa maksustamishinnaga ja maapealsed ja maaalused soojustrassid, mis olid peremehetuks tunnistatud summas 86 tuhat krooni. Soojustrassid inventeeritud ja hinnatud AS-i Alfatom Ehitus poolt.

Põhivara parenduskulud Parendustega seotud kulutused lisatakse põhivara soetusmaksumusele, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ja kulutuste maksumus ületab põhivarakapitaliseerimise alampiiri. Kui parendusega kaasneb vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatav osa, kui see on määratletud, põhivara arvelt maha.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 63

Immateriaalne põhivara Kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on mahaarvatud akumuleeritud kulum. Kajastamise põhimõtted haigla arengukava: objekt on ettevõtte poolt kontrollitav, on tõenäoline et saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ja objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Immateriaalset põhivara amortiseeritakse 20% aastas.

Müügiootel põhivara Müügiootel põhivaraks loetakse materiaalset või immateriaalset põhivara, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul ning mille puhul juhtkond on alustanud aktiivset müügitegevust, varale on määratud realistlik müügihind, klassifitseeritakse põhivara ümber müügiootel põhivaraks.

Renditud varad Renditehingute eristamisel kasutus- ja kapitalirendiks on lähtutud tehingu reaalsest majanduslikust sisust. Kapitalirendina käsitletakse lepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis varana ja kohustusena. Kohustus jaguneb lühiajaliseks ja pikaajaliseks. Kapitalirendimaksed jagunevad põhiosa ehk väljaostu tagasimakseteks ja intressikuluks, mis on perioodikulu. Kasutusrendi puhul ei võeta arvele vara ega kohustust vaid kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Aruandekohustuslane on kasutusrendi osas nii rendilevõtja kui ka rendileandja. Kapitalirendi osas on ainult rendilevõtja.

Eraldised ja tingimuslikud kohustused Sõlmitud lepingud ja muud võetud kohustused, mis realiseeruvad tulevastel perioodidel on avalikustatud bilansivälises lisas tingimuslike kohustustena. Finantskohustused Võetakse arvele algselt nende soetusmaksumuses. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tulemiaruandes tekkepõhiselt intressikulude real. Finantskohustus on jaotatud lühiajaliseks ja pikaajaliseks vastavalt nende tagasimaksuajale.

Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud toetusi ja vara. Sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kajastatakse tuludes (saaja) ja kuludes (andja) sel perioodil, millal toetuse saaja teeb kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud (tagatakse tulude ja kulude vastavus).

Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad saajad olenevalt sellest, kas nad on omanikule kasumit teenivad või mitte. Kelle eesmärgiks ei ole kasumi teenimine, kajastavad sihtfinantseerimist tuluna põhivara soetamise perioodis. Need, kelle eesmärgiks on kasumi teenimine, kajastavad sihtfinantseerimist jälgides tulude-kulude vastavuse printsiipi, esmalt kohustusena amortiseerides selle tuluks põhivara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Andjad kajastavad toetust kuluna sel perioodil, kui toetuse saaja teeb kulud, või soetab põhivara. Mittesihtotstarbelist toetust kajastatakse kassapõhiselt tuluna (saaja) kuluna (andja).

Maksude arvestus Maksude arvestamisel on lähtutud kehtivatest maksuseadustest. Põhivara ja varude soetamisel tasutud käibemaks on kajastatud kuluna ja seda ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Alates 01.01.2009.a on Maksu- ja Tolliamet kaasajastanud oma arvestussüsteemi, kus igale maksumaksjale on avatud ettemaksukontod, millelt arvestatakse maksete tasumist kehtestatud maksuliikide järjekorras. Asutusesiseselt toimub maksude arvestus endiselt maksuliikide viisi. Kassareserv Kassareserv on volikogu otsusega akumuleeritud tulemist moodustatud rahana hoidmisele kuuluv summa, mida võib vajadusel aruandeaasta keskel kasutada, kuid see tuleb aruandeaasta lõpuks taastada.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 64

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on võetud aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluuta tehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud tulemiaruandes.

Tulude arvestus Kogutud maksud, lõivud ja tulud teenuste osutamisest võetakse arvele tekkepõhiselt. Väikeste lõivusummade osas, kui raha laekumise ja tehingu sooritamise vahe on ebaoluline, kajastatakse laekumised kassapõhiselt. Maksu- ja Tolliamet esitab igakuuliselt teatise deklareeritud, kuid tähtajaks tasumata maksutulu kohta, mille alusel tehakse täiendavad kanded tekkepõhiseks kajastamiseks. Keskkonnaministeeriumi iga kvartaalselt esitatava teatise alusel tehakse samuti tekkepõhised kanded võlgnevuse kohta vee-erikasutustasu ja saastetasu osas. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on üle läinud ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuse osutamisest kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulud kajastatakse tekkepõhiselt.

Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud sellehulgas käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel muud tegevuskulud.

Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse linna volikogu ja linnavalitsuse liikmed, asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed, kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonnaliikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad SA-d, MTÜ-d ja äriühingud. Aasta jooksul toimunud tehingud seotud osapooltega toimusid tavahinnas ja ei erinenud turuhinnast.

Siirded linnaeelarvest Tehingud raamatupidamisüksuste vahel kajastatakse siiretena. Linna ametiasutuste struktuur on esitatud tegevusaruandes. Linna eelarvest ülekantud summad ja muud tehingud varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikused üleandmised kajastatakse siiretena. Linna konsolideerimata raamatupidamise aruandes ja linna konsolideeritud aruandes siirded elimineeritakse.

Eelarve täitmise aruanne Eelarve täitmise aruanne on koostatud Kohtla-Järve linna kohta konsolideerimata kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted. 1. Põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata.

2. Kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisandub käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real muud tegevuskulud).

Bilansipäeva järgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad vara hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva 31.mai 2010.a vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil toimunud tehingutega. Pärast bilansipäeva toimunud sündmused avaldatud Lisas 23.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 65

Lisa 1A Vigade korrigeerimine

Oli seis 31.12.2008 Korrigeerimine Korrigeeritud seis 31.12.2008 Konsolideeritud bilanss Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 719 735 2 988 716 747 Aruandeaasta tulem -9 450 2 988 -6 462

Konsolideeritud tulemiaruanne Antud toetused -43 141 2 988 -40 153 Tegevuskulud kokku -948 494 2 988 -945 506 Tegevustulem -11 633 2 988 -8 645 Aruandeperioodi tulem -9 450 2 988 -6 462

Konsolideeritud rahavoogude aruanne Tegevustulem -11 633 2 988 -8 645 Etteantud mitterahaline sihtfinantseerimine -2 988 2 988 0

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 2008.a tulem -9 450 2 988 -6 462

2008.aastal võeti arvele ümberhindlusena Kohtla-Järve-Kukruse maanteelõik, mille üle linn ei omanud valitsevat mõju summas 2988 tuhat krooni ja anti samal aastal üle Viru Teedevalitsusele. 2009.aasta aruande koostamisel korrigeeriti 2008.aasta konsolideeritud aruande andmeid.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 66

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

LISA 2 RAHA JA SELLE EKVIVALENDID tuhandetes kroonides 31.12.2009 31.12.2008 Raha arvelduskontodel pangas 74 487 88 581 Sularaha kassas 77 58 Raha teel 7 Raha ja selle ekvivalendid kokku 74 571 88 639 Aruande perioodil saadi arvelduskontodelt intressitulu 1 746 2 580 Muud finantskulud valuutakursi muutusest -12 -14

LISA 3 MAKSUNÕUDED tuhandetes kroonides lühiajalised nõuded 31.12.2009 31.12.2008 Maksu- ja Tolliamet tulumaks 20 414 24 563 Maksu- ja Tolliamet maamaks 316 238 Keskkonnaministeerium loodusressursi kasutamisest 500 443 Kohalikud maksud reklaamimaks 58 33 Ebatõenäoliselt laekuv maksunõue -2 -1 Kokku lühiajalised maksunõuded 21 286 25 276 pikaajalised nõuded Maksu- ja Tolliamet tulumaks 46 0 Maksu- ja Tolliamet maamaks 3 0 Kokku pikaajalised maksunõuded 49 0

Maksu- ja Tolliamet kogub tulu- ja maamaksu ja edastab iga kuu lõppedes teatise ülekandmata summade kohta, mille alusel KOV võtab üles saamata maksude kohta nõude.

LISA 4 NÕUDED OSTJATELE JA MUUD NÕUDED tuhandetes kroonides 31.12.2009 31.12.2008 Nõuded ostjatele brutosummas 33 854 38 983 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -4 124 -5 978 Nõuded ostjatele 29 730 33 005 sh. Eesti Haigekassale 22 589 24 588 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 5 837 4 475 Saamata sihtfinantseerimine 11 566 773 Maksude ettemaksed 576 236 Muud nõuded 165 0 Ettemakstud toetused 51 100 Laekumata intressid 0 124 KOKKU NÕUDED 47 925 38 782

Saamata sihtfinantseerimisena on kajastatud kokku 11 521 tuhat krooni sh. saamata sihtfinantseerimine Ettevõtluse Arendamise SA-lt lasteaed Kirju-Mirju renoveerimiseks summas 9 794 tuhat krooni, Elukestva Õppe Arendamise SA-lt Innove Loomemaja renoveerimiseks 1 348 tuhat krooni, Euroopa Liidult projekt EstRu Clusters 374 tuhat krooni.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 67

Pikaajalised nõuded

31.12.2009 31.12.2008 2 895 nõue 0 -770 diskonteeritud vähendus 0 2 125 kokku 0

SA Ida-Viru Keskhaigla rendib Kiviõli Tervisekeskuse ruume ja tasub ruumide ülalpidamisega seotud kommunaalkulud ning renditasu tasaarveldatakse ruumidesse tehtud investeeringutega. 2009.a renoveeringute kogumaht oli 3 864 tuhat krooni. 2010.aasta planeeritud renoveeringute maht 351 tuhat krooni ja perioodil 2011-2019.a 3162 tuhat krooni. Rendileping lõpeb peale investeeringu summas 3 864 tuhat krooni tasaarveldust, mis on orienteeruvalt 31.03.2019.a. Pikaajaline nõue on diskonteeritud diskontomääraga 6% aastas.

LISA 5 VARUD tuhandetes kroonides ravimid Ida-Viru Keskhaiglas 3 088 5 171 muu materjal 291 391 ettemaks varude eest 2 0 toiduained 135 170 remondimaterjalid 261 260 Varud kokku 3 777 6 127

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 68

LISA 6 OSALUSED SIHTASUTUSTES, TÜTARETTEVÕTJATES JA MUUD OSALUSED

Tuhandetes kroonides

A. Tütarettevõtjad

Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised valitseva mõju all olevad äriühingud: Nimetus, aasta Osaluse Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta lõpus määr Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Kohustused Netovarad % tulud kulud

Kukruse Maja OÜ 2009 100 2 901 -2 778 123 1 270 394 876 2008 100 4 010 -3 969 41 1 111 359 752

Sompa Maja OÜ 2009 100 6 551 -6 155 396 1 484 920 564 2008 100 8 157 -8 452 -295 1 593 1 425 168

Oru Kodu OÜ 2009 100 9 127 -8 902 225 3 670 1 731 1 939 2008 100 9 639 -9 751 -112 4 030 2 317 1 713

B. Osalused sidusettevõtjates Käesolevas konsolideeritud aruandes on kajastatud kapitaliosaluse meetodil järgmised sidusettevõtjad Nimetus,aasta Osaluse määr Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta lõpus (%) Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Kohustused Netovarad Tulud kulud OÜ Järve Biopuhastus 2009 25 71 627 -64 406 7 221 642 442 611 834 30 608 2008 25 69 837 -54 284 15 553 592 048 568 661 23 387 Kasum kapitaliosaluse meetodil 2009.a 1 805 2008.a 3 840

C. Osalused sihtasutustes Käesolevas konsolideeritud aruandes on kajastatud rida-realt Nimetus, aasta Osaluse määr Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta lõpus (%) Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Kohustused Netovarad tulud kulud SA Ida-Viru Keskhaigla 2009 100 339 590 -326 874 12 718 384 670 40 942 343 728 2008 100 336 360 -323 853 12 507 385 077 54 067 331 010 SA Kohtla-Järve Linnaelamu (likvideerimisel) 2009 100 396 -484 -88 34 34 0 2008 100 499 -546 -47 163 75 88 SA Kohtla-Järve Arenduskeskus 2009 100 115 -108 7 48 0 48 2008 100 187 -218 -31 42 0 42

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 69

D. Osalused sihtasutustes Konsolideeritud aruandes ei kajastata Nimetus, aasta Osaluse määr Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta lõpus % Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Kohustused Netovara tulud Kulud SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus 2009 33 5 248 -5 062 186 2 365 1 313 1 052 2008 33 4 891 -4 677 214 1 360 494 866 SA Ida-Virumaa Kiirabi 2009 25 40 976 -33 461 7 515 13 319 3 862 9 457 2008 25 34 845 -34 702 143 11 488 9 545 1 943 SA Jõhvi Lennuväli 2009 33 58 -30 28 77 0 77 2008 33 11 -37 -26 49 0 49 SA Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Fond 2009 50 50 16 34 34 0 34 2008 0 0 0 0 0 0 0

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 70

LISA 7 MATERIAALNE PÕHIVARA tuhandetes kroonides Maa Hooned ja Masinad Muu Lõpetamata Kokku rajatised ja seadmed põhivara tööd ja ettemaksed Soetusmaksumus 5 300 925 185 91 804 17 486 12 536 1 052 311 perioodi alguses Akumuleeritud kulum -163 118 -55 078 -11 153 -229 349 perioodi alguses Jääkväärtus perioodi 5 300 762 067 36 726 6 333 12 536 822 962 alguses Müügiootel põhivara 84 51 135 Soetused ja parendused 547 10 582 9 341 1 016 24 281 45 767 Saadud mitterahaline 95 1 257 1 352 sihtfinantseerimine Üle toodud kinnisvara- 0 investeeringust Ümberhindlused 1 039 86 1 125 Kulum ja allahindlus -3 -56 133 -14 405 -1 681 -72 222 Muu mahakandmine -2 034 -437 -2 471 jääkväärtuses Üleviidud müügiootel -36 -36 põhivaraks Ümber- 24 950 491 264 -25 705 0 klassifitseerimine Üle antud mitterahalise sihtfinantseerimisena Üle viidud kinnisvara- -27 -900 -927 investeeringus Müüdud põhivara -103 -56 -159 jääkmaksumuse mahakandmine Kokku liikumised 1 584 -22 248 -5 010 -401 -1 424 -27 499 Soetusmaksumus 6 854 957 936 99 544 18 400 11 112 1 093 846 perioodi lõpus Akumuleeritud kulum -218 254 -67 828 -12 468 -298 550 perioodi lõpus Jääkväärtus perioodi 6 854 739 682 31 716 5 932 11 112 795 296 lõpus Müügiootel põhivara 115 187 302

Kinnisvarainvesteeringud soetusmaksumus kulum Jääkmaksumus Seisuga 31.12.2007.a 5 500 -1 794 3 706 Üleviidud põhivarasse 816 -199 Soetused 2008.a 84 Akumuleeritud kulum -259 Seisuga 31.12.2008.a 4 768 -1 854 2 914 Üleviidud materiaalse põhivara alt 927 kinnisvarainvesteeringute gruppi Üleviidud müügiootel põhivara gruppi -84 Akumuleeritud kulum -254 Seisuga 31.12.2009.a 5 611 -2 108 3 503

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 71

2009.a 2008.a Renditulud kinnisvarainvesteeringult 2 603 1 737 Renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt tulevastel perioodidel kokku 2 449 2 247 järgmisel majandusaastal 1. kuni 2. aastal 721 494 2. kuni 3. aastal 487 428 3. kuni 4. aastal 465 347 4. kuni 5. aastal 457 323 peale 5. aastat 319 655 Kinnisvarainvesteeringu halduskulud -27 -453

Kapitalirenditingimustel Hooned Transport Muu Masinad Kokku renditud varad põhivara

Jääkväärtus 31.12.2007.a 2 323 160 262 4 912 7 817 Soetusmaksumus 3 995 210 449 9 166 13 820 Akumuleeritud kulum -1 880 -77 -6 125 -8 082 Jääkväärtus 31.12.2008.a 2 115 133 3 041 5 289 Soetusmaksumus 3 995 7 361 11 356 Akumuleeritud kulum -2 149 -6 011 -8 160 Jääkväärtus 31.12.2009.a 1 846 1 350 3 196

Kasutusrendile võetud varad Ruumide Transpordi- Info- Inventari Kokku rent vahendid tehnoloogia rent Rendikulud 2009.aastal 947 1 654 758 519 3 878 Rendikulu katkestamatutest rendilepingutest tulevastel perioodidel järgmistel aastatel aastal 2010 491 206 24 721 aastal 2011 393 65 24 482 aastal 2012 166 4 170 aastal 2013 36 36 kokku võetud 1 086 271 52 1 409 rendikohustused

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 72

LISA 8 IMMATERIAALNE PÕHIVARA tuhandetes kroonides

Immateriaalse põhivarana on kajastatud soetatud arvutitarkvara, 2009.a 2008.a litsentsid ja haigla arengukava.

Soetusmaksumus perioodi alguses 1 761 1 670 Akumuleeritud kulum perioodi alguses -988 -670 Jääkväärtus perioodi alguses 773 1 000

Aruandeperioodi liikumised -357 -227 Soetused 272 110 Amortisatsioon -345 -337 Mahakantud -122 -19 Ümberklassifitseerimine -162 0

Soetusmaksumus perioodi lõpus 1 749 1 761 Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -1 211 -988 Jääkväärtus perioodi lõpus 538 773

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 73

31.12.2009.a 31.12.2008.a

LISA 9 Võlad töövõtjatele 50 545 57 301 tuhandetes kroonides

Töötasu detsembrikuu eest 20 132 23 133 Arvestatud puhkusereservi 17 977 21 063 Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus 7 651 8 349 Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 3 639 4 100 Muud võlad 126 162 Deklareerimata kinnipeetud kogumispension 83 271 Deklareerimata kinnipeetud töötuskindlustusmaks 937 223

LISA 10 Maksuvõlad 14 421 21 888

Sotsiaalmaks 8 935 13 839 Üksikisiku tulumaks 4 190 6 993 Kogumispensioni maksed 1 439 Töötuskindlustusmaks 1 038 342 Käibemaks 124 166 Loodusressursside ja saastetasude kohustus 76 66 Erisoodustuse tulumaks 57 43 Muu maksu kohustus Sihtfinantseerimisena saadud vahenditeks on kohustusena 6 222 8 675 üleval sh. Haridus- ja Teadusministeeriumile 1 323 3 352 Tervishoiuametile med.aparatuuri soetamiseks 36 54 MEIS-le koolivälise tegevuse projektide raames 480 0 Swedbank AS projekt Tähed särama 0 10 Integratsiooni SA koolieelsete lasteasutuste projektid 0 341 Eesti Koolispordi projekt Reipalt koolipinki 0 7 Euroopa Liidu projekt EstRu Clusters Development 0 3 334 SA Archimedes 595 102 Euroopa Liidu projekt Virtuaal Turism 3 681 1 475 Muud riigid/ koolide Eesti-Rootsi koostööprogramm 77 0 Ida-Virumaa Spordiliit projekt sportlik eluviis elustiiliks 30 0

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 74

Lisa 11A Muud kohustused ja saadud ettemaksed

seisuga 31.12.2009 seisuga 31.12.2008 lühiajaline pikaajaline lühiajaline pikaajaline osa osa osa osa Laenukohustus AS SEB Pank 8 100 120 899 7 000 94 500 Laenukohustus Swedbank AS 2 000 25 500 2 000 27 500 Laenukohustus Hollandi Fondide Liit 96 395 96 491 Sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 6 222 8 675 Sihtfinantseerimisega seotud kohustus 1 072 Kapitalirendikohustused 1 907 1 931 1 907 Järve Bussipargile kompromisslepingu järgi 0 5 458 10 720 Intressivõlad 0 3 Toetuste andmise kohustus 20 Muud kohustused 704 716 Saadud ettemaksed 0 0 439 0 Tagatistasud 45 0 72 0 Muud tulevaste perioodide tulud 353 0 360 Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 20 519 152 252 20 932 135 478

Laenukohustuste jaotus aastate lõikes ja liikumine on toodud alljärgnevalt.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 75

Tuhandetes kroonides

Võetud laenude jaotus järelejäänud tähtaja järgi Laenukohustused Tähtajaga Tähtajaga Tähtajaga Tähtajaga Tähtajaga Tähtajaga Kokku perioodi alguses kuni 1-2 aastat 2-3 aastat 3-4 aastat 4-5 aastat üle 5 1 aasta aasta Pangalaenud 9 000 12 600 13 500 14 500 10 450 70 950 131 000 Laen mitteresidendilt 96 96 96 96 79 124 587 Kapitalirent 1 931 1 907 3 838 Kokku 11 027 14 603 13 596 14 596 10 529 71 074 135 425

Laenukohustused Tähtajaga Tähtajaga Tähtajaga Tähtajaga Tähtajaga Tähtajaga Kokku perioodi lõpus kuni 1-2 aastat 2-3 aastat 3-4 aastat 4-5 aastat üle 5 1 aasta aasta Pangalaenud 10 100 21 500 15 000 22 450 37 950 49 499 156 499 Laen mitteresidendilt 96 96 96 79 79 45 491 Kapitalirent 1 907 1 907 Kokku 12 103 21 596 15 096 22 529 38 029 49 544 158 897

Aruandeperioodil toimunud liikumised 2009.a 2008.a Saadud pangalaenud 45 000 54 000 Saadud kapitalirendikohustused 283 Tagasi makstud pangalaenud -19 500 -6 500 Tagasi makstud mitteresidentidele -96 -96 Tagasi makstud kapitalirendikohustused -1 931 -2 546

Kokku 23 472 45 141

Aruandeperioodi kulud Intressikulu Intressikulud pangalaenudelt 3 833 4 030 Intressikulud kapitalirendilt 105 237 Muud intressikulud 1 0 Keskmine intressimäär pangalaenudelt 3,04% 4,98% Keskmine intressimäär kapitalirendilt 4% Kokku intressikulu 3 939 4 271 sh. laenulepingute sõlmimise ja muutmise tasud 85 5 leppetrahv laenulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel 75 0

Pangalaenude tagatised Pangalaenude tagatiseks on linna eelarve rahalised vahendid.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 76

LISA 13 SAADUD TOETUSED tuhandetes kroonides Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks põhivara soetuseks 2009.a 2008.a 2009.a 2008.a Ida-Viru Maavalitsus 9 389 12 131 Välismaine sihtfinantseerimine 3 713 6 941 4 397 2 645 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 417 3 313 13 011 Haridus- ja Teadusministeerium 1 870 1 106 1 480 Kultuuriministeerium 984 1 390 Tervise Arengu Instituut 3 017 2 169 Eesti Noorsoo Töö Keskus 738 1 119 Integratsiooni SA 873 1 294 Rahandusministeerium 1 066 787 SA Tiigrihüpe 566 1 329 39 82 Kohalikud Omavalitsused 695 571 1 009 Välisministeerium 30 Muudelt residentidelt 635 660 1 090 Sotsiaalministeerium 2 765 439 657 Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus 127 225 Eesti Kultuurkapital 8 30 Keskkonnainvesteeringute Keskus 61 221 181 KredEx SA 910 2 090 PRIA 31 33 Sotsiaalkindlustusamet 93 100 Välismaise sihtfinantseerimise 579 kaasfinantseerimine MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 35 Ida-Virumaa Ettevõtluse Keskus 6 3 23 721 Ettevõtluse Arendamise SA 2 083 309 8 552 902 SA Archimedes 322 Ida-Virumaa Kutseharidus Keskus 1 352 Eesti Töötukassa 10 SA Innove 397 2 742 Kokku tegevuskuludeks 29 931 31 436 23 794 44 379

SAADUD MITTESIHTOTSTARBELISED TOETUSED 2009.a 2008.a Riigieelarvest KOV tasandusfondi 83 835 103 657 hariduskuludeks 79 356 86 681 toimetulekutoetus 8 846 koolilõuna 6 363 6 351 sotsiaalteenused 2 449 2 200 palkade ühtlustamiseks koolieelsete lasteasutuste toetus 885 5 315 kokku riigieelarvest 172 888 213 050 Muudelt residentidelt 40 232 Avalik-õiguslik juriidilistelt isikutelt 148 185 Teistelt KOV-lt 2 5 Kokku mittesihtotstarbelised toetused 173 078 213 472 Kokku saadud toetused 226 803 289 287 Vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele kantakse riigieelarvest kohalike omavalitsuste tasandusfondi, hariduskuludeks ja toimetulekutoetusteks kehtestatud valemite alusel kindlaksmääratud summa, mille täpsemat kulutamist riik ei jälgi. Vastavalt üldeeskirjale kajastatakse nimetatud toetused kassapõhiselt tuluna. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 77

LISA 14 MAKSUTULUD tuhandetes kroonides

2009.a 2008.a

Maksu- ja Tolliamet üksikisiku tulumaks 225 508 265 083

Maksu- ja Tolliamet maamaks 2 941 2 550

Muud residendid teede ja tänavate sulgemismaks 141 162

Muud residendid reklaamimaks 135 49

KOKKU 228 725 267 844

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 78

LISA 15 TULUD KAUPADE MÜÜGIST JA TEENUSTE OSUTAMISEST tuhandetes kroonides

2009.a 2008.a

Tulud haridusalasest tegevusest 22 618 21 724 sh. tasu toitlustamise eest 6 972 7 317 koolitusteenuse osutamine 7 485 7 049 kohatasu lasteasutustes 6 948 6 208 tasu õppematerjalide eest 180 154 muud tulud 970 938 tulud õppekavavälisest tegevusest 63 58 Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 8 193 7 598 sh. üldhooldekodude tulud 7 576 6 982 muud tulud 566 551 lastekodu tulud 51 65 Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 4 126 4 794 spordikomplekside tulu 1 905 2 229 sh. tulu puhkekeskustest 1 860 2 221 laste loome- ja huviala asutuste tulu 361 344 muud tulud 0 0 Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 1 455 1 349 sh. laste muusika- ja kunstikooli tulu 711 627 kultuurimajade tulu 656 626 raamatukogude tulu 44 53 muud tulud 44 43

Tulud tervishoiust – haigla tulud 323 626 325 157 Tulud elamu- ja kommunaalmajandus tegevusest 8 029 8 483 Üüri- ja renditulud 4 150 3 485 Muu toodete ja teenuste müük 3 894 2 263 Tulud keskkonnaalasest tegevusest 29 0 Muud tulud 26 18 Riigilõivud 265 412 Kokku tulud majandustegevusest 376 411 375 283

LISA 16 MUUD TULUD tuhandetes kroonides

Kasum põhivara müügist 16 1 216 Saastetasud 618 944 Vee-erikasutus tasu 885 864 Muud erakorralised tulud 508 661 Maksu intressid 189 632 Kindlustushüvitised 0 129 Trahvid 0 1 Kokku muud tulud 2 216 4 447

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 79

LISA 17 ANTUD TOETUSED tuhandetes kroonides 2009.a 2008.a korrigeeritud a) Sotsiaaltoetused Toimetulekutoetused -13 897 -9 281 Muud sotsiaalabi toetused -730 -977 Toetused puudega inimestele -1 140 -2 666 Erijuhtudel toetustelt makstav sotsiaalmaks -749 -2 169 Õppetoetused -508 -741 Peretoetused -1 492 -1 697 Toetused töötutele 0 -1 280 Kokku sotsiaaltoetused -18 516 -18 811

2009.a 2008.a b) Toetused tegevuskuludeks Korteriühistutele fassaadi korrastus 0 -1 022 MTÜ Allium Toetused narkovastaseks -2 068 -2 216 tegevuseks ESF-i projekti keskealiste madala toetused 0 -125 konkurentsivõimega töötute integratsiooni raames Spordiklubid toetused -4 497 -5 637 OÜ Järve Biopuhastus heitvee käitlus 0 -394 OÜ Õppekeskus Intellekt koolilõuna -306 -315 Kohtla Vallavalitsus jäätmete kogumispunkt 0 -24 Teistele omavalitsustele tööpraktika korraldus 0 -29 Mittetulundusühingutele toetused -60 -26 SA Ida-Viru Ettevõtluse Keskus toetused -21 -13 Ida-Viru Kiirabi SA toetused 0 -5 SA Jõhvi Lennuväli toetused -40 0 OÜ Sirglat toetused 0 -12 OÜ Õppekeskus Intellekt toetused 0 -20 SA Ida-Viru Kutsehariduskeskuse Fond toetused -25 0 Välisabi vahendamine tegevuskuludeks -663 0 projekt EstRu Clusters Kohtla-Nõmme Lastekodu toetused 0 -19 MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit õpilasürituste läbiviimiseks -266 0 Kokku tegevuskuludeks -7 946 -9 857

2009.a 2008.a c) Toetused põhivara soetuseks -4 770 -3 250 OÜ Õppekeskus Intellekt hoone renoveerimine -55 -262 Viru Teedevalitsus põhivara üleandmine 0 -2 988 OÜ Järve Biopuhastus linna ühiskanalisatsiooni -4 715 0 ehitus ja rekonstrueerimine d) Mittesihtotstarbelised toetused 2009.a 2008.a Linna spordiklubid spordiüritusteks -255 -959 Seltsitegevuseks toetused -524 -463 Mittetulundusühingud ürituste korraldamiseks -39 -86 Turvakodu Rudolf Invatõstuki paigaldamiseks 0 -100 Volikogu haridus ja spordikomisjoni toetused -36 -201 eraldatud

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 80

Ida-Viru Politseiprefektuurile toetused 0 -30 Ahtme kool lastemänguväljaku soetus 0 -5 Muudele residentidele toetused 0 -20 Teistele KOV-le 0 -54 Muudele residentidele projekt E-haigla -10 0 Kokku mittesihtotstarbelised toetused -864 -1 918

e) Liikmemaksud

2009.a 2008.a Eesti Linnade Liit -289 -289 MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit -162 -120 Eesti Haiglate Liit -106 -99 Tervise Arengu Instituut -2 -2 European Cities Against Drugs -5 -5 Eesti Muusikakoolide Liit -8 -13 Kokku liikmemaksud -572 -528

2009.a 2008.a f) Subsiidiumid -10 847 -8 777 sh. Ekspress Auto-L OÜ -5 474 -6 885 Järve Bussipark AS -4 855 -1 364 Kuproest OÜ saunadotatsioon -280 -280 Alinego OU saunadotatsioon -110 -60 IVP Reisid OÜ õpilaste sõidusoodustus 0 -46 Järve Bussipark AS õpilaste sõidusoodustus -128 -58 Ekspress Auto-L OÜ õpilaste sõidusoodustus 0 -34

Kokku subsiidiumid -43 515 -43 141

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 81

LISA 18 TÖÖJÕUKULUD Töötasukulud tuhandetes kroonides Keskmine Astme- Lisatasud Puhkuse- Toetused Kokku töötajate ja ja tasud ja arv põhipalk tulemus- hüvitised (inimest) tasud Ametnikud Valitavad ja ametisse nimetatavad 6 -2 852 -457 -486 -372 -4 167 ametnikud Kõrgemad ametnikud 7 -1 955 -361 -329 -282 -2 927 Vanemametnikud 76 -8 579 -1 336 -2 414 -1 053 -13 382 Nooremametnikud 7 -562 -150 -88 -55 -855 Kokku ametnikud 96 -13 948 -2 304 -3 317 -1 762 -21 331

Töötajad Juhid 161,44 -20 455 -2 481 -3 021 -566 -26 523 Tippspetsialistid 452,01 -40 739 -8 198 -5 629 -1 832 -56 398 Keskastme spetsialistid 836,92 -73 394 -6 125 -8 750 -2 970 -85 299 Töölised ja abiteenistujad 795,87 -49 597 -3 433 -5 213 -1 478 -59 721 Kokku töötajad 2246,24 -184 185 -20 237 -22 613 -906 -227 941

Õpetajad 573,9 -54 097 -4 916 -11 244 -687 -70 944 Ajutised töötajad -4 551 Kokku töötasukulud 2 916 -252 230 -27 457 -37 174 -3 355 -324 767

Nõukogu ja juhatuse liikmetasud 9 -1 793 -174 -103 -2 070

Töötasukulud kokku 2 925 -254 023 -27 457 -37 348 -3 458 -326 837

Erisoodustused tuhandetes kroonides 2009.a 2008.a Õppelaenude kustutamine -665 -507 Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis -359 -228 Esindus ja vastuvõtu kulud -84 -171 Tasemekoolitus 0 0 Muud erisoodustused -41 -17 Kokku erisoodustused -1 149 -923

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed tuhandetes kroonides Sotsiaalmaks töötasudelt -107 153 -117 764 Töötuskindlustusmaksed -3 006 -1 063 Sotsiaalmaks erisoodustustelt -582 -434 Tulumaks erisoodustustelt -377 -276 Kokku maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -111 118 -119 537 2009.a 2008.a 5-le linnavalitsuse liikmele maksti töötasu Lisa 21 -3 094 -3 108 21-le volikogu liikmele maksti töötasu Lisa 21 -540 -1 601

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 82

LISA 19 MAJANDAMISKULUD tuhandetes kroonides

2009.a 2008.a Meditsiini- ja hügieenitarvete kulu -70 074 -65 653 Rajatiste majandamiskulud -54 212 -64 921 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -45 225 -51 978 Õppevahendite ja koolitusteenuste kulud -18 186 -18 500 Toiduained ja toitlustusteenused -15 195 -16 707 Inventari kulud -12 985 -19 153 Muud majandamiskulud -8 779 -12 321 Administreerimiskulud -7 982 -8 563 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -5 669 -6 891 Tootmiskulud -4 834 -5 613 Sõidukite ülalpidamiskulud -4 161 -4 587 Sotsiaalteenused -3 936 -4 322 Koolituskulud -3 842 -6 122 Kultuuri ja vaba aja sisustamise kulud -3 684 -6 624 Uurimis- ja arendustööde kulud -2 289 -3 504 Teavikute ja kunstiesemete kulu -1 127 -1 787 Eri- ja vormiriietus -715 -727 Lähetuskulud -416 -465 Erivarustuse ja erimaterjali kulu -102 -171 Masinate seadmete majandamiskulud -74 -261

KOKKU -263 487 -298 870

Majandamiskulude jaotus tegevusalade lõikes on toodud Lisas 21.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 83

LISA 20 MAKSU- JA LÕIVUKULUD tuhandetes kroonides 2009.a 2008.a Käibemaksukulu kaupade ja teenuste, sh. põhivara soetuselt -43 782 -54 263

Riigilõivu kulud -78 -132 Saastetasud -249 -210 Maamaks -16 -15 Ettevõtte tulumaks -8 -5 Trahvid 0 -6 Maksuvõlalt arvestatud intressid -7 -3 Muud maksud -1 -10 Kokku maksu- ja lõivukulud -44 141 -54 644

Muud kulud -526 -172 Kahjutasud ja viivised -811 -1 200 Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu -1 441 -138 Kokku muud tegevuskulud -2 778 -1 510

LISA 21 TÖÖJÕU KULUDE JA MAJANDAMISKULUDE JAOTUS TEGEVUSALADE JÄRGI tuhandetes kroonides

Tegevusvaldkond 2009.a 2008.a 2009.a 2008.a Töötajate Tööjõukulud Töötajate Tööjõukulud Majandamiskulud arv arv Haridus 1 245 -158 889 1 307 -133 236 -51 335 -60 320 Vaba aeg, kultuur, 361 -41 516 390 -34 168 -15 743 -29 385 religioon Majandus 35 -3 975 40 -3 389 -53 931 -64 542 tsiaalne kaitse 182 -20 461 190 -18 346 -14 214 -16 201 Üldised 108 -30 774 126 -26 033 -4 622 -8 107 valitsussektori teenused Elamu- ja 12 -1 319 22 -1 375 -15 676 -17 786 kommunaalmajandus Keskkonnakaitse 0 0 0 0 -859 -1 412 Tervishoid 982 -182 170 1 011 -141 750 -107 107 -101 117 Avalik kord ja julgeolek Kokku 2 925 -439 104 3 086 -358 297 -263 487 -298 870

Töötajate arv on kajastatud keskmise töötajate arvuna taandatuna täistööajale.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 84

LISA 22 BILANSIVÄLISED NÕUDED tuhandetes kroonides 2009.a 2008.a

Rendile antud kinnisvarainvesteeringult renditasu 2 449 2 247 Projekt EE0024 Nakkushaiguste diagnoosimis- ja ravivõimaluste kaasajastamine SA-s Ida-Viru 0 5 222 Keskhaigla Norra kaasabil EAS toetus linna keskväljaku ja pargi 72 612 väljaarendamise projekt EAS toetus lasteaed Kirju-Mirju renoveerimise 1 584 projekt SA Innove Koolinoorte Loomemaja renoveerimise 9 541 projekt KIK Ahtme linnaosa soojustrasside renoveerimise 2 877 projekt Integratsiooni SA toetus 75 0 sh. projekt Koos on tore 36 0 projekt Inimeseõpetus 9.klassis 5 0 projekt Minu Eesti meie Eesti 27 0 projekt Üheskoos 7 0 Kokku nõuded 89 138 7 469

LISA 23 BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED tuhandetes kroonides 2009.a 2008.a

Hansaliisingu AS sõiduauto kasutusrent 391 588 Hansaliisingu AS bussi kasutusrent 311 441 AS SEB Liising sõiduauto kasutusrent 31 101 Sampo Pank sõiduauto kasutusrent 165 221 Swedbank Liising AS sõiduauto kasutusrent 188 0 DnB Nord Liising AS inventari rent 52 0 Parex Leasing Factoring OÜ infotehnoloogia rent 122 221 Swedbank Liising AS infotehnoloogia 79 139 Business Soft OÜ arvutid 70 371 Kokku 1 409 2 082

Sõlmitud hankelepingud 2009.a 2008.a AS N&V teede tänavate korrashoid 225 739 26 964

Elektro-Sistem AS tänavavalgustusvõrgu korrashoid 2 547 1 920

Ekspress Auto-L OÜ bussiliinide teenindamine 5 464 10 928

ATKO Liinid bussiliinide teenindamine 4 747 9 494

Värimal OÜ Jaaniku 2 ühiselamu renoveerimine 0 2 448

Minisport OÜ Ahtme mini-spordiväljaku ehitamine 0 59

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 85

Sirglat OÜ hooldustööd Viivikonna linnaosas 375 0

2WTeam OÜ hooldustööd Sompa linnaosas 172 0

Kokku 239 044 51 813

Kaasfinantseerimise kohustused

tuhat krooni Lasteaed Kirju-Mirju rekonstrueerimine KOIT kava kogumaksumus 13 386 linna omafinantseering 1 000 2009.aastal kulud 11393,0 tuhat krooni, projekt jätkub 2010.aastal

Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemaja renoveerimine kogumaksumus 14 182 linna omafinantseering 1 418,2 2009.aastal kulud 3509,0 tuhat krooni, projekt jätkub 2011.aastani

Kohtla-Järve piirkonna reoveekäitlussüsteemi rekonstrueerimine 89 180,2 Euroopa Liidu ISPA fondi toetusel. Projekti teostab OÜ Järve Biopuhastus. linna omafinantseering 8 918 Kulud 2009.a 3642,9 tuhat krooni, projekt lõpeb 2010.aastal

Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Keskallee ja pargi väljaarendamine kogumaksumus 101 597,6 linna omafinantseering 15 239,6 Kohtla-Järve Linnavalitsuse kulud 2009.aastal 348,1 tuhat krooni, projekt jätkub 2011.aastal. Koostööleping Jõhvi vallaga 02.07.2008.a.

Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa kaugkütte trasside rekonstrueerimine kogumaksumus 5 028,9 linna omafinantseering 2 268,3 AS Kohtla-Järve Soojus 665,1 2009.a kulutusi pole tehtud, projekt lõpeb 2010.aastal

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 86

LISA 24 Konsolideerimata finantsaruanded Konsolideerimata bilanss tuhandetes kroonides

31.12.2009 31.12.2008 korrigeeritud

Varad 606 688 640 789 Käibevara 74 449 91 708 Raha- ja pangakontod 34 262 61 026 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 21 286 25 276 Muud nõuded ja ettemaksed 18 526 5 241 Varud 34 30 Müügiootel põhivara 341 135

Põhivara 532 239 549 081 Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 43 838 43 838 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 3 146 2 706 Materiaalne põhivara 481 732 499 724 Immateriaalne põhivara 279 230 Kinnisvara investeeringud 3 195 2 583 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 49 0

Kohustused ja netovara 606 688 640 789

Lühiajalised kohustused 84 598 89 029 Saadud maksude lõivude ettemaksed Võlad hankijatele 27 609 22 074 Võlad töövõtjatele 29 521 33 635 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 10 470 14 987 Laenukohustused 10 776 9 658 Sihtfinantseerimine 6 222 8 675

Pikaajalised kohustused 152 252 133 790 Pikaajalised kohustused ja saadud ettemaksed 5 458 10 720 Laenukohustused 146 794 123 070

Netovara 369 838 417 970 Aruandja omanikule kuuluv netovara 369 838 417 970 Reservid 300 300 Akumuleeritud ülejääk (puudujääk) 418 795 440 275 Aruandeperioodi tulem -49 257 -22 605

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 87

Konsolideerimata tulemiaruanne tuhandetes kroonides

2009.a 2008.a korrigeeritud

Tegevustulud 489 448 595 966 Maksud 228 722 267 843 Tulumaks 225 508 265 082 Omandimaksud 2 938 2 550 Maksud kaupadelt ja teenustelt 276 211

Kaupade ja teenuste müük 38 222 37 068 Riigilõivud 266 413 Tulud majandustegevusest 37 955 36 655

Saadud toetused 221 014 286 802

Muud tulud 1 490 4 253 Kasum-kahjum põhivara ja varude müügist -111 1 216 Muud tulud varadelt 981 1 426 Trahvid 0 1 Saastetasud ja hüvitised 618 944 Eespool nimetamata muud tulud 2 662

Tegevuskulud -536 234 615 701 Antud toetused -50 814 -50 784 Subsiidiumid -17 094 -17 898 Sotsiaaltoetused -18 516 -18 811 Muud toetused -15 204 -17 063 Tööjõukulud -251 683 -283 180 Majandamiskulud -150 656 -187 979 Muud kulud -30 167 -39 637 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -52 914 -54 121

Aruandeperioodi tegevustulem -46 786 -19 735

Finantstulud ja -kulud -2 471 -2 870 Intressikulu -3 863 -4 138 Tulem osalustelt 440 -253 Tulu hoiustelt 963 1 534 Muud finantstulud ja -kulud -11 -13

Aruandeperioodi tulem -49 257 -22 605

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 88

Konsolideerimata rahavoogude aruanne tuhandetes kroonides 2009.a 2008.a

Aruandeperioodi tegevustulem -46 786 -22 723

Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 52 914 54 121 Kasum-kahjum põhivara müügist 111 -1 216 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -19 397 -43 097 Üleantud mitterahaline sihtfinantseerimine 0 3 432

Korrigeeritud tegevustulem -13 158 -9 483

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -42 1 428 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -10 811 15 306

Kokku rahavood põhitegevusest -24 011 7 251

Rahavood investeerimistegevusest -32 417 -60 216 Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -33 431 -63 505 Laekunud põhivara müügist 48 1 348 Laekunud intressid 964 1 534 Korrigeerimine muutusega võlg hankijatele 2 407

Rahavood finantseerimistegevusest 29 664 61 620 Saadud laenud 45 000 54 000 Laenude tagasimaksed -19 596 -6 596 Kapitalirendi tagasimaksed -562 -927 Makstud intressid -3 865 -4 189 Makstud muu finantskulu -11 -13 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara 8 698 19 345 soetuseks

Puhas rahavoog -26 764 8 655 Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses 61 026 52 371 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus 34 262 61 026 Raha ja selle ekvivalendi muutus -26 764 8 655

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 89

Konsolideerimata netovara muutuste aruanne tuhandetes kroonides

Kassa- Akumuleeritud Kokku reserv ülejääk (puudujääk)

Netovara seisuga 31.12.2007.a 300 439 861 438 682

2008.a tulem -25 593 Põhivara ümberhindlus 4 881 Vigade korrigeerimine 2 988 Netovara seisuga 31.12.2008.a 300 419 149 417 970

2009.aasta tulem -49 257 Põhivara ümberhindlus 1 125

Netovara seisuga 31.12.2009.a 300 369 538 369 838

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 90

LISA 25 SEOTUD OSAPOOLED

Informatsiooni saamiseks tehingutest seotud osapooltega väljastati informatsiooni kogumise leht kõigile volikogu liikmetele, linnavalitsuse liikmetele, asutuste juhtidele ja konsolideerimisgruppi kuuluvate SA-te ja äriühingute juhatuste ja nõukogu liikmetele. Saadud informatsiooni alusel võib öelda, et tehinguid, mis erineksid tavahinnast, seotud osapooltega ei toimunud.

Seotud osapoolte nimekiri: AS OstSteel; OÜ Portlifgrupp; MTÜ Progress; MTÜ Sompa Rahvamaja; OÜ Fairtop; OÜ Polvari Keskus; MTÜ Spordiklubi Rovesnik; MTÜ NLER;

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 91

2.7 EELARVE TÄITMISE ARUANNE 2.7.1. ÜLDOSA

Linna eelarve sisuks on eelarveaasta kavandatavate tulude arvelt linna ülesannete täitmiseks ettenähtud kulutuste määramine vastavalt riigi ja linna õigusaktidele. Kohtla-Järve linna eelarve on koostatud kassapõhisel meetodil. Eelarve koostamise aluseks on Linna arengukava ja Eelarve koostamise ja kinnitamise kord.

Eelarve koosneb eelarveaastaks kavandatud tuludest, nende arvelt linna ülesannete täitmiseks ettenähtud kuludest ja kulude katteks kasutatud finantseerimistehingutest.

2009.aasta eelarve tulude kavandamisel lähtuti Rahandusministeeriumi prognoosist. Aasta jooksul võeti vastu 3 lisaeelarvet ja ühel korral vähendati eelarve tulude mahtu aasta lõpus tulumaksu laekumise järsu languse põhjusel. Aasta jooksul suurenesid tulud 18 miljoni 769 tuhande 246 krooni võrra, s.h. 30,5 miljonit krooni vähendati füüsilise isiku tulumaksu laekumist ja suurendati 49 miljonit 874 tuhat 444 krooni toetusi riigiasutuste poolt. Kulud suurenesid 2009.aasta jooksul 23 miljoni 269 tuhande 245 krooni võrra. Finantstehingud suurenesid 2009.aasta jooksul 4,5 miljoni krooni võrra laenu tagastamise graafiku muutmise põhjusel.

Kohtla-Järve linna eelarve mahtu mõjutavad oluliselt riigilt ja riigiasutustelt saadud toetused, kuna nende osakaal eelarve tuludest moodustab ligi 43%.

Põhilised linna eelarve tuludeallikad on füüsiliselt isikult laekuv tulumaks, maamaks, vee-erikasutus õiguse tasu ja saastetasu. Tulumaksu laekumist reguleerib Tulumaksuseadus ja Füüsilise isiku tulumaksu kohalikele omavalitsusüksustele eraldamise kord. 2009.aastal vähendati alates 01.aprillist KOV-le eraldamise määra 0,53% võrra. Tulumaksu laekumist mõjutab maksumaksjate arv ja nende brutotulu. 2009.aastal oli Kohtla-Järve linnas keskmine maksumaksjate arv 16 417 inimest (2008.aastal 18 004 inimest) ning keskmine kuu brutotulu oli 9 tuhat 858 krooni (2008.aastal 10 tuhat 324 krooni). Brutotulu langes aasta jooksul 4,5% võrra, maksumaksjate arv vähenes 1587 inimese võrra. Maamaksu laekumist reguleerib Maamaksuseadus, maamaksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. 2009.aastal oli maamaksumäär 2,5% maa maksustamishinnast. Keskkonnatasude seaduse alusel laekub linna eelarvesse 50% vee erikasutuse tasust ja 75% saastetasu olmejäätmete äraveo eest. Tasude laekumist mõjutavad tasu määrad, vee ja olmejäätmete kogused.

2.7.2. KOHTLA-JÄRVE LINNA 2009.AASTA EELARVE TÄITMINE

Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.jaanuari 2009.a määrusega nr 172 „Kohtla-Järve linna 2009.aasta eelarve kinnitamine” kinnitatud linna 2009.aasta eelarve tulude maht oli 568 miljonit 219 tuhat 737 krooni. 2009.aastal võeti vastu Kohtla-Järve Linnavolikogu määrused: 13.mail 2009.a nr 198 - tulude suurendamine 22 miljonit 216 tuhat 65 krooni, 23. septembril 2009.a nr 206 – tulude suurendamine 72 tuhat 606 krooni, 18.novembril 2009.a nr 1 – tulude vähendamine 4 miljonit 371 tuhat 579 krooni, 23.detsembril 2009.a nr 3- tulude suurendamine 852 tuhat 154 krooni sh. füüsilistelt isikutelt tulumaksu laekumisi 30,5 miljoni krooni võrra, tulusid kaupade ja teenuste müügist 228 tuhande 610 krooni võrra, toetusi suurendati 49 miljoni 874 tuhande 444 krooni võrra, kusjuures tasandusfondi vähendati 15 miljoni 546 tuhande krooni võrra, muud tulud vähenesid 612 tuhande 888 krooni võrra. Toetuste suurendamine aasta jooksul on tingitud sellest, et eelarve vastuvõtmiseks ei olnud veel jaotatud kõik riigipoolsed eraldised ja sihtotstarbelised eraldised erinevate projektide rahastamiseks.

Aasta jooksul vähendas Vabariigi Valitsus eraldisi tasandusfondist hariduskuludeks 3 miljoni 842,1 tuhande krooni võrra. Esialgselt oli ettenähtud koolieelsete lasteasutuste pedagoogide palga ühtlustamiseks 4 miljonit 833,6 tuhat krooni, kuid need vahendid jäid eraldamata. Toimetulekutoetusteks vahendeid ei olnud eraldatud, kuna aasta alguseks oli kasutamata jääk 27 miljonit 948 tuhat 975 krooni. EELARVE TÄITMISE ARUANNE 92

Samuti oli aasta jooksul vähendatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste korraldamiseks ettenähtud vahendeid 201 tuhande krooni võrra.

Täiendavalt oli eraldatud 2009.aasta jooksul Haridus- ja Teadusministeeriumilt eestikeelse aineõppe läbiviimiseks põhikoolides ja gümnaasiumides summas 700,0 tuhat krooni, eestikeelse aineõppe seire- ja nõustamisalaseks tegevuseks summas 150,639 tuhat krooni. Sotsiaalministeeriumi projekti „Tööharjutuskeskuse loomine“ summas 2746,507 tuhat krooni, samas vähendati eraldisi madala läve teenuste osutamiseks 166,868 tuhande krooni võrra. Valitsussektorisse kuuluvatelt sihtasutustelt erinevate projektide toetusteks eraldati aasta jooksul täiendavalt vahendeid summas 2 miljonit 630 tuhat 732 krooni.

2009.AASTA KOHTLA-JÄRVE LINNA EELARVE TULUDE TÄITMINE Tuh.krooni

Tunnus Tulud Kinnitatud Täpsustatud Täitmine

eelarve eelarve seisuga + %

2009.a. 2009.a. 31.12.2009 -

30 MAKSUD 262 740,00 232 476,30 232 716,207 239,91 100,10%

3000 Tulumaks füüsilistelt isikutelt 260 000,00 229 500,000 229 611,825 111,83 100,05%

3030 Maamaks 2 600,00 2 745,600 2 857,723 112,12 104,08%

3044 Reklaamimaks 40,00 102,000 109,459 7,46 107,31%

3045 Teede ja tänavate sulgemise maks 100,00 128,700 137,200 8,50 106,60%

32 TULUD KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜGIST 38 924,692 38 696,082 38 845,228 149,146 100,39% 320 RIIGILÕIV 400,000 300,000 304,026 4,026 101,34%

320700 Riigilõiv tõestamistoimingute eest 2,00 2,000 0,000 -2,00 0,00%

320320 Riigilõiv kasutusloa väljastamise eest 100,00 50,000 54,813 4,81 109,63%

320180 Riigilõiv ehituslubade eest 250,00 200,000 174,683 -25,32 87,34%

320030 Riigilõiv ehitisregistri toimingute eest 2,00 2,000 19,720 17,72 986,00%

320140 Riigilõiv bussiveo liiniloa väljastamise eest 7,60 7,600 0,000 -7,60 0,00% Riigilõiv tarbijakaitses registreerimise eest ja muud 320999 riigilõivud 38,40 38,400 54,810 16,41 142,73%

TULUD MAJANDUSTEGEVUSEST 27 324,692 25 307,297 25 195,203 -112,094 99,56%

3220 Haridusasutuste majandustegevusest 11 393,200 10 662,036 10 589,890 -72,15 99,32%

3221 Kultuuriasutuste majandustegevusest 882,000 1 162,000 1 057,529 -104,47 91,01%

3221 Kultuuriasutuste majandustegevusest (õppemaks) 475,000 475,000 473,387 -1,61 99,66%

3222 Spordi- ja puhkeasutuste majandustegevusest 6 206,916 4 879,385 4 886,184 6,80 100,14%

3224 Sotsiaalasutuste majandustegevusest 7 827,000 7 588,300 7 624,249 35,95 100,47% Sotsiaalasutuste majandustegevusest 3224 (sotsiaalteenused erivajadustega inimestele) 540,576 540,576 563,964 23,39 104,33%

3220 Laekumised haridusasutuste kohatasu eest 10 000,000 11 600,000 11 772,564 172,56 101,49%

323 KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK (järg) 1 200,000 1 488,785 1 573,435 84,650 105,69%

3233 Üüri- ja renditulud varadelt 500,000 757,785 808,762 50,98 106,73%

3233 Üüri- ja renditulud varadelt (sotsiaalmaja) 700,000 726,000 736,641 10,64 101,47%

3238 Muu kaupade ja teenuste müük 0,000 5,000 28,032 23,03 560,64%

35 TOETUSED 263205,045 313079,489 205772,668 -107306,8 65,73%

EELARVE TÄITMISE ARUANNE 93

SIHTOTSTARBELISED TOETUSED RIIGILT 3500,00 JOOKSVATEKS KULUDEKS 18 487,421 26 372,087 25 377,488 -994,599 96,23% Haridus- ja Teadusministeerium (noortelaagri 3500.00.02 tegevuse toetuseks) 1119,432 738,480 738,480 0,00 100,00% Haridus- ja Teadusministeerium (projektide 3500.00.02 toetusteks) 0,000 133,610 117,454 -16,16 87,91% Haridus- ja Teadusministeerium (08.a.eestikeelse 3500.00.02 aineõppe seire- ja nõustamiskomisjon) 0,000 0,000 -0,029 -0,03 0,00% Haridus- ja Teadusministeerium (toetus eestikeelse 3500.00.02 õppe korraldamiseks) 0,000 368,000 368,000 0,00 100,00% Haridus- ja Teadusministeerium (toetus eestikeelse 3500.00.02 õppe korraldamiseks 08.a.) 0,000 0,000 -0,002 0,00 0,00% Haridus- ja Teadusministeerium (alaealiste 3500.00.02 komisjoni tööde korraldamiseks) 0,000 50,650 50,650 0,00 100,00% Haridus- ja Teadusministeerium (eestikeelse 3500.00.02 aineõppe seire- ja nõustamiskomisjon) 0,000 150,639 150,639 0,00 100,00% Haridus- ja Teadusministeerium (eestikeelse 3500.00.02 aineõppe korraldamiseks) 0,000 700,000 700,000 0,00 100,00% Haridus- ja Teadusministeerium (erivajadustega 3500.00.02 laste nõustamiskomisjoni töödeks) 0,00 46,830 46,830 0,00 100,00% Kultuuriministeerium (keskraamatukogu 3500.00.06 finantseerimiseks) 626,340 933,054 933,054 0,00 100,00%

3500.00.06 Kultuuriministeerium (projektide toetusteks) 0,000 206,060 177,500 -28,56 86,14% Kultuuriministeerium (algklasside kohustusliku 3500.00.06 ujumise algõpe) 0,000 111,550 111,550 0,00 100,00% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3500.00.07 (transporditoetuseks) 3 000,000 2 520,000 2 520,000 0,00 100,00% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Riigi 3500.00.07 Infosüsteemi Arenduskeskus) 0,000 417,200 417,200 0,00 100,00%

3500.00.08 Põllumajandusministeerium (koolipiimatoetuseks) 0,000 31,222 31,222 0,00 100,00% Rahandusministeerium (õppelaenude 3500.00.09 kustutamiseks) 966,520 1 071,626 1 065,568 -6,06 99,43% Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustusamet 3500.00.11 (matusetoetusteks) 100,000 108,000 99,000 -9,00 91,67% 3500.00.11 Sotsiaalministeerium (Tervise Arengu Instituut) 2 150,000 1 983,132 1 983,132 0,00 100,00% 3500.00.11 Sotsiaalministeerium (projektide toetusteks) 0,000 34,872 35,952 1,08 103,10% Sotsiaalministeerium (Projekt "Kohtla-Järve 35.00.00.11 tööharjutuskeskuse loomine") 0,000 2 746,507 2 746,507 0,00 100,00% 35.00.00.13 Toetus Välisministeeriumilt põlevkivimuuseumile 0,000 30,000 30,000 0,00 100,00% 35.00.00.14 Ida-Viru Maavalitsus (laste riiklikuks hoolekandeks) 6 300,000 6 579,175 6 579,175 0,00 100,00% Toetused kohaliku omavalitsuse üksustelt 3500.01 (transporditoetus) 560,000 690,000 690,000 0,00 100,00% Toetused kohaliku omavalitsuse üksustelt 3500.01 (Ühisgümnaasiumi projekti toetuseks) 0,000 5,000 5,000 0,00 100,00% Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt avalik- 3500.02 õiguslikelt isikutelt 0,000 11,000 11,000 0,00 100,00% Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt 3500.03 sihtasutustelt (EAS-lt "K-J linna turismiviidad") 1 000,000 326,597 326,598 0,00 100,00% Toetused Sihtasutuselt (EAS) õlivabriku torni 3500.03 arendamiseks 88,111 87,261 87,261 0,00 100,00% Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt 3500.03 sihtasutustelt (projektide toetusteks) 0,000 2 109,310 2 109,576 0,27 100,01% Toetused Sihtasutuselt INNOVE - Loomemaja 3500.03 infrastruktuuri kaasajastamiseks 0,000 808,855 318,528 -490,33 39,38%

3500.03 Toetus Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuselt 0,000 41,075 41,075 0,00 100,00% Toetus sihtasutuselt "Arhimedes" (projekt 3500.03 "Elukestev õppeprogramm") 0,000 345,790 276,772 -69,02 80,04%

3500.8 Toetused muudelt residentidelt 0,000 174,453 170,736 -3,72 97,87%

3500.8 Toetus MTÜ-lt Spordiliit koolispordiks 0,000 58,000 58,000 0,00 100,00%

3500.8 Toetus AS-lt Talter transporditoetuseks 0,000 97,461 97,461 0,00 100,00% Toetused mitteresidentidelt jooksvateks kuludeks 3500.9 (INTERREG IIIA Põlevkivimuuseum) 2 203,939 2 206,280 2 206,280 0,00 100,00% Toetused mitteresidentidelt jooksvateks kuludeks 3500.9 (Järve Vene Gümnaasiumile) 0,000 77,319 77,319 0,00 100,00% Toetused mitteresidentidelt jooksvateks kuludeks 3500.9 (Klastrite aregu projekt) 373,079 373,079 0,000 -373,08 0,00% SIHTOTSTARBELISED TOETUSED PÕHIVARA 3502 SOETAMISEKS 47 407,535 113 581,845 7 301,389 -106280,46 6,43%

EELARVE TÄITMISE ARUANNE 94

3502.0 Valitsussektorisisesed toetused 1 000,000 26 313,841 6 391,385 -19 922,46 24,29% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (teede 3502.00.07 renoveerimiseks) 0,000 3 312,800 3 312,800 0,00 100,00% Toetused kohaliku omavalitsuse üksustelt (projekti 3502.01 L/A Kirju-Mirju renoveerimiseks) 1 000,000 1 008,563 1 008,563 0,00 100,00% Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt 3502.03 sihtasutustelt (EAS-lt "K-J linna turismiviidad") 0,000 513,442 513,442 0,00 100,00% Toetused Sihtasutuselt INNOVE - Loomemaja 3502.03 infrastruktuuri kaasajastamiseks 0,000 11 954,945 1 556,580 -10 398,37 13,02% Toetused EAS-lt investeeringuteks (Lasteaed Kirju- 3502.03 Mirju) 0,000 9 524,091 0,000 -9 524,09 0,00% Toetused muudelt residentidelt (SA KredEX 3502.8 elamufondi renoveerimiseks ) 910,004 910,004 910,004 0,00 100,00% Toetused mitteresidentidelt investeeringuteks 3502.9 (Lasteaed Kirju-Mirju) 11 430,375 0,000 0,000 0,00 0,00% Toetused mitteresidentidelt investeeringuteks 3502.9 (Huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamine) 5 281,156 0,000 0,000 0,00 0,00% Toetused mitteresidentidelt investeeringuteks 3502.9 (INTERREG IIIA linnakeskusele) 28 786,000 86 358,000 0,000 -86 358,00 0,00%

352 MITTESIHTOTSTARBELISED TOETUSED 197 310,089 173 125,557 173 093,791 -31,766 99,98%

352.00.17 Vabariigi Valitsus, s.h. 197 310,089 172 888,411 172 888,411 0,000 100,00%

Tasandusfond 99 381,000 83 835,000 83 835,000 0,000 100,00%

Hariduskulud investeeringuteks 1 404,000 5 398,021 5 398,021 0,000 100,00% Hariduskulud (õpetajate palgafond, koolitus, õpikud, üritused maakonna tasandil) 82 848,319 75 013,216 75 013,216 0,000 100,00% Koolieelsete lasteasutuste toetus 4 833,600 0,000 0,000 0,000 0,00% Sotsiaaltoetuste ja -teenuste korraldamiseks ja arendamiseks 2 436,300 0,000 0,000 0,000 0,00%

Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus 0,000 2 235,300 2 235,300 0,000 100,00%

Toimetulekutoetus 0,000 0,000 0,000 0,000 0,00%

Vahendid koolilõuna toetuseks 6 406,870 6 406,874 6 406,874 0,000 100,00% Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt avalik- 352.02 õiguslikelt juriidilistelt isikutelt 0,000 171,596 139,000 -32,596 81,00%

352.8 Mittesihtotstarbelised toetused muudelt residentidelt 0,000 65,550 66,380 0,830 101,27%

38 MUUD TULUD 3 350,000 2 737,112 2 713,998 -23,114 99,16%

381 TULUD MATERIAALSETE VARADE MÜÜGIST 300,000 200,000 183,853 -16,147 91,93%

3811 Rajatiste ja hoonete müük 300,000 200,000 183,853 -16,147 91,93%

382 TULUD VARADELT 1 800,00 1 935,112 1 928,537 -6,575 99,66%

3820 Intressi- ja viivisetulud hoiustelt 1 000,00 970,000 963,377 -6,623 99,32%

3823 Intressi- ja viivisetulud muudelt finantsvaradelt 0,000 60,412 60,457 0,045 100,07% 382540 Laekumine vee erikasutusest 800,00 904,700 904,703 0,003 100,00% 388 MUUD TULUD 1 250,000 602,000 601,608 -0,392 99,93% 3882 Saastetasu 1 000,00 542,000 541,437 -0,563 99,90% 3888 Eespool nimetamata muud tulud 250,00 60,000 60,171 0,171 100,29%

TULUD KOKKU 568 219,737 586 988,983 480 048,101 -106 940,88 81,78% Puhastatud eelarve 502 324,781 447 035,051 447 369,224 334,173 100,07%

-106940,882

2009.aasta eelarve tegelikud tulud olid 480 miljonit 048 tuhat 101 krooni, 81,78% täpsustatud eelarvest, kusjuures maksude osas oli ületäitmine 239 tuhat 907 krooni (+0,1%). Võrreldes 2008.aastaga kahanesid eelarve tulud 100 miljoni 159 tuhande 503 krooni võrra.

37 miljoni 350 tuhande krooni võrra vähenes füüsiliselt isikult tulumaksu laekumine. 24,7 miljoni krooni võrra kahanes tulumaksu laekumine seoses brutotulu vähenemisega (2008.aastal oli ühe kuu brutotulu

EELARVE TÄITMISE ARUANNE 95

maksumaksja kohta 10 tuhat 321 krooni ja 2009.aastal – 9 tuhat 858 krooni); 4,3 miljonit krooni vähenes tulumaksu laekumine KOV-le maksumäära eraldamise vähendamisega 11,93%-lt 11,4%-le ja 1,1 miljoni krooni võrra maksumaksjate arvu vähenemise tõttu 1459 inimese võrra.

Kohalike maksude laekumine oli 16 tuhande krooni võrra suurem planeeritud summadest, kuid nende osakaal maksudest on alla 1%. 2009.aasta maamaksu laekumine oli 112 tuhande 123 krooni võrra suurem plaanitust, põhjuseks oli 2008.aasta võlgade tasumine.

Eelarve tulud kaupade ja teenuste müügist olid 149 tuhande 146 krooni võrra suuremad planeeritust ja 309 tuhande 020 krooni võrra 2008.aasta tasemest.

Tulud majandustegevusest kahanesid võrreldes 2008.aastaga 165 tuhande 898 krooni võrra ja olid ala- planeeritud tasemest 112 tuhat 094 krooni. Põhjuseks oli haridusasutuste ja kultuuriasutuste majandustegevusest saadud tulude laekumise langemine.

Laekumised teistelt omavalitsustelt haridusasutuste kohamaksu eest olid 2009.aastal 11 miljonit 772 tuhat 564 krooni. Kohtla-Järve linna koolides õpib 543 teiste omavalitsuste last, 113 teiste omavalitsuste last käib Kohtla-Järve lasteaedades. 2009.aastal laekus haridusasutuste kohamaksu tasu 172 tuhat 564 krooni rohkem plaanitust ja 493 tuhat 948 krooni rohkem kui 2008.aastal, kuna keskmise kohamaksu hind tõusis.

2009.aastal on laekunud eelarvesse 183 tuhat 853 krooni munitsipaalvarade müügist – 1 miljoni 013 tuhande krooni võrra vähem kui 2008.aastal. Suurem osa nendest olid laekumised munitsipaalkorterite müügist.

963 tuhat 377 krooni laekus intresse ja viiviseid hoiustelt, kuna 2009.aastal oli 15,2 miljonit krooni toimetulekutoetuse vahendite kasutamata jääk, mis paigutati kontsernikontole, millele on sõlmitud ööpäevadeposiidi leping.

Laekumised vee-erikasutuselt ja saastetasud olid planeeritud Keskkonnaameti andmete alusel ja laekusid plaani piires. Võrreldes 2008.aastaga vähenes saastetasu 211,5 tuhande krooni võrra, laekumised vee- erikasutuselt suurenesid 7 tuhande 973 krooni võrra.

Muude kaupade ja teenuste müügilt laekus 2009.aastal 84 tuhat 650 krooni võrra rohkem plaanitust, mis oli 117 tuhande 850 krooni võrra rohkem kui 2008.aastal. 2009.aastal suurenes renditulu varadelt 50 tuhande 977 krooni võrra ja moodustas kokku 808 tuhat 762 krooni.

2009.aastal renditi välja 4567,5m2 mitteeluruume ning vee- ja kanalisatsioonitrasse. Sotsiaalmaja renditulu oli 736 tuhat 641 krooni, 74 tuhande 163 krooni võrra rohkem kui 2008.aastal, mis on tingitud sotsiaalmaja elanike arvu suurenemisega.

Toetuste osas jäi saamata 107 miljonit 306 tuhat 821 krooni, millest 86 miljonit 358 tuhat 091 krooni EAS-lt Järve linnaosa linnakeskuse väljakujundamise projekti (INTERREG IIIA) finantseerimiseks, kuna 2009.aastal teostati ainult projekteerimist. 9 miljonit 524 tuhat krooni lasteaia Kirju-Mirju renoveerimiseks, kuna aruande esitamise tähtaeg oli 23.detsembril; 10 miljonit 888 tuhat 692 krooni jäi saamata Sihtasutuselt INNOVE Loomemaja infrastruktuuri kaasajastamiseks, kuna projekti jätkatakse 2010.aastal. Haridus- ja Teadusministeeriumilt 3 tuhat 844 krooni ja Kultuuriministeeriumilt 28 tuhat 560 krooni projektide finantseerimiseks. Mittelaekumise põhjuseks oli see, et projektide kuluaruanded olid esitatud aasta lõpus, kuid neid ei jõutud kontrollida ja vahendeid üle kanda.

EELARVE TÄITMISE ARUANNE 96

EELARVE TULUD 2003-2009.a

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

MAKSUD 106 335,100 124 962,700 142 041,551 170 103,588 219 765,485 269,699,659 232716,297

Tulumaks, tuh. kr. 103 945,170 122 776,400 139 601,792 167 429,708 217 458,838 266 961,847 229611,825 TULUD KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜGIST 19 702,300 25 114,100 28 095,495 29 570,776 32 841,640 38 536,208 39603,224

MUUD TULUD 2 031,300 2 643,750 3 596,603 4 190,054 7 936,532 4 921,684 2713,998

OMATULUD KOKKU 128068,7 152720,55 173733,649 203864,418 260543,657 313 157,551 275033,519 OMATULUDE OSAKAAL(%) 41,1 46,9 45,9 46,1 51,8 54,0 57,3

TOETUSED 183 842,706 173 233,540 205 121,873 237 996,334 242 649,352 267 080,053 205 772,668

KOKKU 311 911,500 325 954,100 378 855,522 441 860 ,762 503 193,008 580 207,604 480 048,101

2009.aasta puhastatud tulude maht oli 447 miljonit 369 tuhat 224 krooni - 79 miljoni 145 tuhande 639 krooni võrra väiksem kui eelneval 2008.aastal. tuhat krooni EELARVE TULUD 2006-2009 700000

600000 TOETUSED 500000 MUUD 400000 300000 KAUPADE JA TEEN.MÜÜK

200000 MAKSUD 100000

0 2006 2007 2008 2009

TULUMAKSU KASV 2003-2009 AASTATEL

EELARVE TÄITMISE ARUANNE 97

2009.aastal oli eelarve tegelike tulude struktuur järgmine:

MAKSUD TULUD KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜGIST MUUD TULUD TOETUSED

43% 48%

1% 8%

99% maksudest moodustab tulumaks füüsilistelt isikutelt.

MAKSUMAKSJATE ARV JA BRUTOTULU 2003-2009 AASTATEL

30000

25000

20000 ÜHE KUU BRUTOTULU 1 MM. 15000 KOHTA (KR) MAKSUMAKSJATE 10000 ARV (IN.)

5000

0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

KOHTLA-JÄRVE LINNA EELARVE KULUD AASTATEL 2003-2009

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Kulud kokku 319 398,9 327 587,4 383 009,7 443 063,1 514 973,8 617 963,4 531678,83 Investeeringud põhivarasse: sh. renoveerimine 28 396,7 24 047,5 37 542,2 54 828,9 57 018,24 81 719,7 44870,8

EELARVE TÄITMISE ARUANNE 98

Üheks peamiseks eelarve kulude kasvu vajaduse põhjuseks oli viimaste aastate personalikulude kiire kasv, mis oli tingitud palgaalammäära suurendamisest. 2009.aastal aga vähendati personalikulusid töötajate koondamise arvelt. Kokku koondati 2009.aasta lõpuks üle 50-ne töökoha linna asutustes, s.h linnavalitsuses 8 ametniku kohta.

PALGAALAMMÄÄRA KASV 2003-2009 AASTATEL

palgaalammäär 5000 4500 4000 3500 3000 2500 2000 palgaalammäär 1500 1000 500 0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Personalikulude osakaal eelarve kulude mahust on 49,6%.

2009.aasta eelarve tegelike kulude maht oli 427 miljonit 373 tuhat 991 krooni, mis moodustab 96% planeeritud mahust.

EELARVE TÄITMISE ARUANNE 99

2009.aasta eelarve tegelikud kulud valdkonniti jagunesid alljärgnevalt:

Eelarve kulude struktuur majandussisu järgi oli järgmine:

Tegevuskulud 80,4 % Eraldised 9,2 % Kapitalikulud 8,5 % Muud kulud 1,9 %

Tegevuskulude maht 2009.aastal oli 427 miljonit 373 tuhat 991 krooni, millest personalikulud – 263 miljonit 534,6 tuhat krooni – 61,7%. Tegevuskulud olid väiksemad planeeritud mahust 17 miljoni 912 tuhande 456 krooni võrra, sh. - üldvalitsemiskulud 78,0 tuhande krooni võrra - majanduskulud 280,1 tuhande krooni võrra - keskkonnakaitse kulud 4,4 tuhande krooni võrra - elamu- ja kommunaalmajanduse kulud 191,0 tuhande krooni võrra - vaba aja, spordi ja kultuurikulud 3 miljoni 45,9 tuhande krooni võrra - hariduskulud 6 miljoni 700,8 tuhande krooni võrra - sotsiaalse kaitse kulud 6 miljoni 776,9 tuhande krooni võrra.

Sotsiaalse kaitse tegevuskulude kokkuhoiu põhjuseks oli see, et puuetega inimestele osutatavate teenuste kuludest jäi kasutamata 257 tuhat 152 krooni, kuna aasta jooksul vähenes neid teenuseid vajavate inimeste arv. Sotsiaalasutuste kulude kasutamata jäägid olid 2009.aasta detsembrikuu töötasude ja maksude vahendid ja Vanurite Hooldekodu toitlustuskulude vahendid, mis kasutati 2010.aasta jaanuaris.

Haridusasutuste tegevuskulude kokkuhoid tekkis detsembrikuu personalikulude kasutamise vajadusega 2010.aasta jaanaurikuus (Detsembrikuu eest arvestatud töötasu ja maksude tähtaeg on 10.jaanuaril). Kokkuhoiust 6 miljonit 700 tuhat krooni 4 miljonit 640 tuhat olid Riigieelarvest eraldatud vahendid pedagoogide töötasudeks ja koolide investeeringuteks. Need vahendid on ülekantud 2010.aasta eelarvesse. Vaba aja ja kultuuriasutuste personalikulude osas tekkis ökonoomia samadel põhjustel kui haridusasutustel. Linnavalitsuse hallatavatel asutustel jäid kasutamata ka tulud majandustegevusest, mis kanti üle 2010.aasta eelarvesse summas 3 miljonit 332 tuhat 419 krooni.

EELARVE TÄITMISE ARUANNE 100

Majanduskulude osas jäid kulutamata eraldatud vahendid soojamajanduse soojustrasside hooldamiseks ettenähtud vahendid summas 260,4 tuhat krooni.

Eraldiste mittetäielik kasutamine 18 miljoni 980,8 tuhande krooni võrra on põhjendatud toimetulekutoetuste vahendite 5 aasta jooksul kogunenud jäägiga 01.01.2009.aasta seisuga summas 31 miljonit 567,5 tuhat krooni ja 885,5 tuhat krooni puuetega inimestele osutatud teenuste maht. Toimetulekutoetuse vahendite jääk aasta lõpuks oli 15 miljonit 622 tuhat krooni, 1 miljon 372 tuhat krooni jäi kasutamata puuetega laste toetuste vahendeid.

Kasutamata jäid projekti Kohtla-Järve piirkonna reoveekäitlussüsteemi rekonstrueerimise vahendid, mida kasutatakse 2010.aastal.

2009.aasta eelarve kuludest 45 miljonit 16,8 tuhat krooni moodustasid investeeringud põhivarasse, millest 44 miljonit 870,8 tuhat krooni kulutati hoonete ja rajatiste renoveerimiseks.

2009.aastal vähenes oluliselt investeeringute kasv seoses sellega, et majanduse languse ajal tulude vähenemine ei võimalda täiendavalt investeerida mitte ainult laenude ja riigi eelarve vahendite arvelt vaid ka linnaeelarve oma tulude arvelt.

Kohtla-Järve linna investeeringud 2003-2009.aasta

Tabel (tuhat krooni)

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Kokku sh. 28 397 24 048 37 542 54 829 57 018 81 719 44870,8 laenu vahendid 18 000 15 000 18 500 29 000 30 000 48 418 35526,1

riigi eelarve vahendid 9 097 7 256 9 941 18 611 13 803 18 200,6 3312,8 Haridus- ja Teadusministeeriumi - - 6 631 6 441 6 887 6 819 3313,4 pearaha Omatulu 9 300 1 792 2 470 777 6 328 8 281,4 1571,9

90000 80000 Omatulu 70000 60000 Haridus- ja 50000 Teadusministeeriumi 40000 pearaha Riigi eelarve vahendid 30000

20000 Laenu vahendid

Investeeringud(tuhat krooni) 10000 0 2003 2004 2005 2006 2007 2008

EELARVE TÄITMISE ARUANNE 101

2009.aasta investeeringud tegevusalade järgi on järgmised:

Linnamajandus 38,5%

Elamu- ja kommunaalmajandus 7,6%

Vaba aeg, kultuur ja sport 13,7%

Haridus 39,2%

Sotsiaal 1,0%

2009.aastal jäi kasutamata 10 miljonit 227 tuhat krooni Koolinoorte Loomemaja renoveerimiseks ettenähtud vahendeid, kuna tööde teostamine jätkub 2010.aastal ja 10 miljonit 050 tuhat krooni Järve linnaosa keskuse väljakujundamiseks ettenähtud vahendeid. 2009.aastal teostati ainult projekteerimistöid, ülejäänud vahendid kulutatakse 2010.aastal. 2 miljonit 095 tuhat krooni gümnaasiumide investeeringuteks pearaha kasutamata jäänud vahendeid kulutatakse 2010.aastal tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamiseks. Muude kulude maht oli 10 miljonit 190,6 tuhat krooni. Muude kulude arvelt tasuti 3 miljonit 865,4 tuhat krooni laenuintresse, 5 miljonit 636,4 tuhat krooni AS-le Järve Bussipark ühistranspordi korraldamise võla tasumiseks kohtuvälise kokkuleppe alusel, 467,7 tuhat krooni kulus sunniraha maksmiseks Päästeameti ettekirjutuste mittetäitmise eest. Ülejäänud vahendid kulutati käibemaksu ja riigilõivu tasumiseks munitsipaalkorterite eest.

KOHTLA-JÄRVE LINNA 2009.AASTA EELARVE KULUDE TÄITMINE

Osa Kulud tegevusalade järgi 2009 Täitmise 2008 täpsustatud s.h. reno- soetus 2009 s.h reno- soetus % Täitmine eelarve veerimine täitmine veerimine

1 ÜLDINE VALITSUSSEKTOR 50032,772 44158,545 0 0 43536,057 0 0 98,6% 01.111. Linnavolikogu 3784,214 2733 2730,33 01.112. Linnavalitsus 41636,69 36106,6 36030,948 01,114, Reservfond 526,0 01,600, Valimised 450 449,923 01.330. Omavalits.liikmemaks ja muud 426,595 508 459,481 01.700. Valitsussektori võla teenindamine 4185,273 3835 3865,375 3 AVALIK KORD JA JULGEOLEK 83,395 0 0 0 0 0 0 4 MAJANDUS 110387,62 85301,417 17835,259 0 84947,932 17835,259 0 99,6% 04.120. Üldine tööjõu poliitika 1531,42 2526,762 2526,761 04,210, Maakorraldus 12,71 50 5,336 04.360. Soojamajandus 11516,731 8067,881 1997,143 7779,062 1997,143 04.510 Teede ja tänavate korrashoid 81055,486 56611,106 15305,177 56611,105 15305,177 04.511. Liikluskorraldus 875,409 852,9 852,9 04.512. Transpordikorraldus 13726,304 15852,267 15832,267 04,540, Lennundus 40 40 04.740. Üldmajanduslikud arendusproj. 1669,561 1300,501 532,939 1300,501 532,939 5 KESKKONNAKAITSE 3177,881 10263,151 0 5012,019 0 48,8% 05.100. Prügivedu, jäätmekäitlus 491,507 278,122 277,062 05.200. Heitveekäitlus 1261,391 9820,029 4573,308 05.400. Saaste vähendamine 1424,983 165 161,649

EELARVE TÄITMISE ARUANNE 102

6 ELAMU- JA KOMMUNAALMAJ. 32824,79 21245,426 3403,164 0 21054,244 3403,165 0 99,1% 06.100. Elamumajanduse arendamine 9319,733 5312,265 3403,164 5214,349 3403,165 06.300. Veevarustus 315,697 344,608 344,608 06.400. Tänavavalgustus 10514,798 5586,748 5574,381 06.601 Elamumajanduse haldamine 300 200 200 06.602. Kalmistud 529,019 382,757 382,413 06.603. Hulkuvate loomade püüdmine 272,89 303,5 303,17 06.604. Saunad 400 400 400 06.605. Muu elamu ja kommunaalmaj. 11172,651 8715,548 8635,323 100,0 7 TERVISHOID 110,609 1,028 1,028 % 07.210. Üldmeditsiiniteenused 5 07.310. Üldhaigla teenused 104,15 07.400. Avalikud tervishoiuteenused 1,459 1,028 1,028

8 VABA AEG, KULTUUR 97037,341 190088,666 117109,482 70,862 74906,619 5632,694 69,062 39,4% 08.102. Ahtme Spordihoone 2763,886 2534,728 25,8 2493,512 24 08.102. Spordikeskus 10436,432 8947,311 620 8840,475 619,277 08.102. Noortespordi toetus 5636,5 4605,3 4605,3 08.102. Toetused spordiklubidele 958,2 522,2 475 08,102, Keskväljaku kujundamine 101597,65 101597,65 348,1 348,1 08.103. Pargid, mänguväljakud 2492,695 1453,999 114,19 1453,999 114,19 08.105. Laste Kunstide Koolid 28954,087 15973,739 954,244 15326,143 954,245 08.106. Koolinoorte Loomemaja 7414,731 19065,359 13273,16 7851,424 3046,644 08.107. Noorte Keskused 1951,772 1866,66 1715,617 08,107, Kurtna Noortelaager 5225,212 4478,347 520,738 3918,092 520,738 08.109. Spordi- ja vabaajaüritused 864,053 469 454,383 08.201. Keskraamatukogu 10065,2 9637,314 9386,217 08.202. Kultuurikeskus ja Klubid 14198,04 12766,684 12192,867 08.203. Muuseum 3235,913 4419,498 29,5 45,062 4242,037 29,5 45,062 08.206. Linnaorkester 911,641 821,996 676,843 08.208. Kultuuriüritused 1466,262 674,375 672,104 08.209. Seltsitegevus 462,717 254,506 254,506 9 HARIDUS 254709,64 249523,708 19671,1 64,7 240644,535 17549,655 64,638 96,4% 09.110. Lasteaiad 84912,857 93696,183 13964,175 92196,85 13937,615 09.110. Eralasteaed 3325,385 3093,136 3093,136 09.210. Lasteaed-kool 20,28 09.212. Põhikoolid 23682,097 17065,684 329,52 16139,686 329,52 09.220. Gümnaasiumid 131910,868 124673,828 5377,374 64,665 119223,886 3282,52 64,638 09,212, Erakool 5261,986 5518,56 5071,574 09.221. Täiskasvanute Gümnaasium 4076,672 3770,62 3707,671 09,400, Kolmanda taseme haridus 4,62 1,5 1,5 09.600. Õpilasveo eriliinid 150 152,234 152,234 09.601. Muud hariduse abiteenused 483,845 257,781 237,246 09.800. Muu haridus 881,025 1294,182 820,752 10 SOTSIAALNE KAITSE 69393,79 81889,024 871,6 49,2 61576,4 450,018 49,2 75,2% 10.120 Puuetega inimeste koduteenused 2162,046 2194,609 2103,906 Puuetega inimeste 10.121. sotsiaalhoolekande 8292,272 5985,468 4379,148 10.200 Vanurite Hooldekodu 15347,929 17017,962 871,6 49,2 15831,79 450,018 49,2 10.200. Pensionäride Päevakeskus 1041,471 933,238 627,869 10.400 Lastekodu 8462,425 7293,348 7129,648 Muu perekondade ja laste 10.402. sotsiaalne kaitse 2169,407 2384,914 1686,4 10,500, Töötute sots.kaitse projekt 6492,78 3217,44 3217,479 10.700. Sotsiaalmaja 2435,257 2914,256 2793,553

EELARVE TÄITMISE ARUANNE 103

10.701. Toimetulekutoetus 11515,957 32247,488 16625,239 Muu sotsiaalsete riskirühmade 10.702. kaitse 6526,516 2936,375 2779,535 10.900. Sotsiaalhoolekandekeskus 4947,731 4763,926 4401,833 KOKKU KULUD: 617757,834 682470,965 158890,574 184,727 531678,834 44870,791 182,9 77,9%

Finantseerimistehingute maht oli 51 miljonit 630,7 tuhat krooni. Millest 30 miljonit krooni on kohustuste suurendamine (laenu võtmine) ja 5 miljonit 158 tuhat krooni on tagastatud laenud ja liisingud (kohustused vähenesid).

Muutus kassas ja hoiustel oli 33 miljonit 857,3 tuhat krooni, millest 15 miljonit 622,2 tuhat krooni oli toimetulekutoetuse ja sotsiaalteenuste korraldamise vahendite kulutamata üleminev jääk, 5 miljonit 961,7 tuhat krooni Riigieelarvest eraldatavate vahendite jääk haridusele, 640,8 tuhat krooni üleminevad investeeringute vahendid (lõpetamata objektide rekonstrueerimise finantseerimiseks), 3 miljonit 332,4 tuhat krooni linnaasutuste majandustegevusest saadud tulude vahendite üleminev jääk, 4 miljonit 934,7 tuhat krooni oli vaba jääk ja ülejäänud sihtfinantseerimiseks jäänud kasutamata vahendid. Need vahendid on suunatud 2010.aasta eelarve kulude katteks.

Kassatagavara moodustas 300 tuhat krooni.

2009.aastal jäi kasutamata 10 miljonit krooni laenuvahendeid investeeringuteks, mis oli tingitud kahe suure projekti tööde teostamise jätkamisega 2010.aastal. 9,5 miljonit krooni laenuvahendeid kulutati lasteaia Kirju-Mirju renoveerimise kulude katteks, kuna antud projekti toetus laekus SA-lt EAS 2010.aastal.

2009.AASTA FINANTSEERIMISTEHINGUTE TÄITMINE 2009.aasta 2009. aasta kinnitatud Täpsustatud Täitmine eelarve Tunnus FINANTSEERIMISTEHINGUD 90981,983 95481,983 51630,730 1009.1 FINANTSVARADE SUURENEMINE 0,00 0,00 -1,90 1009.2 FINANTSVARADE VÄHENEMINE 0,00 0,00 0,00 20.5 KOHUSTUSTE SUURENEMINE 40000,000 40000,000 30000,014 2081.5.8. Laenude võtmine muudelt residentidelt 40 000,000 40000,000 30000,014 2081.5.8. Laenude võtmine muudelt residentidelt 0,00 0,000 0,000 2081.5.9. Välislaenude võtmine 0,00 0,000 0,000 20.6 KOHUSTUSTE VÄHENEMINE -9666,000 -5166,000 -5158,086 2081.6.8 Võetud laenude tagasimaksmine muudele residentidele -9000,000 -4500,00 -4500,00 2081.6.9 Võetud laenude tagasimaksmine mitteresidentidele -96,000 -96,00 -96,01 2082.6 Kapitaliliisingu maksed -570,000 -570,00 -562,07 1001 MUUTUS KASSAS JA HOIUSTES 60647,983 60647,983 26790,702 Sh. Vaba jääk 10673,565 10673,565 Toimetulekutoetus 27948,975 27948,975 Sotsiaalteenused 3618,513 3618,513 Sotsiaalteenuste korraldamiseks (2009.a. jääk) 0,000 0,000 Investeeringud laenu arvelt (Linnakeskus 09.a. ) 5582,339 5582,339 Investeeringud laenu arvelt (Kirju-Mirju L/A) 0,000 0,000 Investeeringud eelarve arvelt 356,374 356,374 Tänavavalgustuse hooldus 367,806 367,806 Koolitoit koolidele 132,290 132,290 Projektide kaasfinantseerimine (eelharidus ja gümnaasiumid) 122,043 122,043

EELARVE TÄITMISE ARUANNE 104

Sotsiaalministeeriumilt igapäevaelu toetamine 0,000 0,000 MV igapäevaelu toetus 93,840 93,840 MV laste riiklikuks hoolekandeks (lastekodu) 341,037 341,037 MV toetus alaealiste komisjoni tööks 109,157 109,157 MV toetus sügava puudega lastele 654,300 654,300 MV nõustamiskomisjoni tööks 38,414 38,414 Eelarve arvelt spordiürituseks 2,000 2,000 RE eraldised ainesektsioonitööks 111,502 111,502 RE eraldised koolide palga ja maksude vahenditeks 4609,800 4609,800 RE eraldised koolide investeeringuteks (pearaha) 0,000 0,000 RE eraldised lasteaedade koolituseks 6,732 6,732 RE eraldised üritusteks 0,000 0,000 RE eraldised koolide koolituseks 4,778 4,778 RE eraldised õppevahendite soetamiseks 0,956 0,956 RE puudega lastele hooldajatoetus 0,000 0,000 Haridusministeeriumi toetus lasteasutustele eestikeelse õppe toetamiseks 0,000 0,000 Haridusministeeriumi toetus lasteaedadele õppematerjalide ostmiseks 198,511 198,511 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt transporditoetus 0,000 0,000 Haridusministeeriumilt eestikeelse aineõppe nõustamiseks (Ahtme Gümnaasium) 136,256 136,256 Haridusministeeriumilt toetus eestikeelse aineõppe läbiviimiseks 700,000 700,000 Rahandusministeeriumilt õppelaenu kustutamiseks 1,306 1,306 Rahandusministeeriumilt õppelaenude maksude tasumiseks 46,064 46,064 Põllumajandusministeeriumilt koolipiima toetuseks 0,799 0,799 Omatulud 2574,030 2574,030 Sihtfinantseerimine 433,527 433,527 Projekt "Klastrite arendamine" 1783,069 1783,069 Projekt "Archimedes" 0,000 0,000 Projekt "Koolinoorte Loomemaja renoveerimine"" 0,000 0,000 SUUNATUD OTSTARBELISTE KULUDE KATTEKS 49974,418 49974,418 KASSATAGAVARA 300,00 300,00 300,00

Puhastatud 2009.aasta eelarve tulude maht oli 447 miljonit 369 tuhat 224 krooni. Laenukoormus ja muud kohustused 01.jaanuari 2009.aasta seisuga olid 37,5%. Eelarve defitsiit on (-) 11,67%.

EELARVE TÄITMISE ARUANNE 105

2009.a RESERVFONDI KASUTAMISE ARUANNE Reservfondi jääk 31.12.2009.a 525 tuhat 978 krooni. Kinnitatud reservfond 2009.aastaks 2 miljonit 500 tuhat krooni. 2009.aasta jooksul on suurendatud reservfondi 562 tuhande 204 krooni võrra. 2009.aasta jooksul on vähendatud reservfondi 2 miljoni 178 tuhande 470 krooni võrra. Kulutatud reservfondist 357 tuhat 756 krooni.

Kokku: 357,756

tuhat krooni

1 ÜLDINE VALITSUSSEKTOR 81,119

01,112, Kohtla-Järve Linnavalitsus sunnirahade tasumiseks 81,119

6 ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 23,500 06,605, Linnavalitsusele puude langetamine 20,000 06,603, Linnavalitsusele veterinaarteenuste kulude katteks 1,000 06,603, Hulkuvate loomade püüdmine 2,500

7 TERVISHOID 1,028 07,400, Linnavalitsusele vee laboratoorsed uuringud 1,028

8 VABA AEG JA SPORDITEENUSED 187,856 08,102, MTÜ-le Nelja Ratsu Klubi toetus matuse korraldamiseks 7,000 08,105, Kohtla-Järve Kunstide Koolile soojussõlme remont 4,892 08,105, Ahtme Kunstide Koolile projekti läbiviimiseks 2,000 08,105, Ahtme Kunstide Koolile elektrikitarri soetamine 0,850 Kohtla-Järve Kunstide Koolile valvesignalisatsiooni 08,105, paigaldamine 7,375 08,105, Kohtla-Järve Kunstide Koolile veetrassi remont 8,394 08,105, Kohtla-Järve Kunstide Koolile soojussõlme remont 14,760 08,106, Loomemaja projekt "Meid sidus muusika" kaasfinantseerimine 2,000 08,201, Keskraamatukogule küttesõlme remont 12,408 08,201, Keskraamatukogule tualeti remont 35,015 08,201, Keskraamatukogu tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine 30,600 08,202, Ahtme Klubile põranda remont 16,208 08,203, Põlevkivimuuseumile DVD mängija soetamine 0,997 08,203, Põlevkivimuuseumile välisukse soetamine 25,357 08,208, Kultuuriüritused 20,000

9 HARIDUS 49,253 09,110, L/a Kirju-Mirju tehnilise projekti koostamise kulud 4,130 09,110, L/a Tuhkatriinu sunniraha maksmiseks 11,357 09,221, Täiskasvanute Gümnaasiumile akna paigaldamine 3,113 09,221, Täiskasvanute Gümnaasiumile jooksvaks remondiks 0,840 09,221, Täiskasvanute Gümnaasiumile klaaspaketi paigaldamine 0,890 09,221, Täiskasvanute Gümnaasiumile keskküttesüsteemi remont 3,068 09,800, Linnavalitsusele Kutsehariduskeskuse Fondi asutamise kulud 25,855

10 SOTSIAAL 15,000 10,402, Invaühingule ürituste korraldamiseks 10,000 10,402, MTÜ Hingehoid ürituste korraldamiseks 5,000

EELARVE TÄITMISE ARUANNE 106

VANDEAUDIITORI JÄRELDUSOTSUS 107

KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUS

MAJANDUSAASTA ARUANNE 2009

Kohtla-Järve Linnavalitsuse liikmete allkirjad 2009.a majandusaasta aruandele.

Jevgeni Solovjov Linnapea „.....” ...... 2010.a

Viktoria Tsventarnaja Aselinnapea „....” ...... 2010.a

Ljudmila Jantšenko Aselinnapea „.....” ...... 2010.a

Niina Aleksejeva Aselinnapea „.....” ...... 2010.a

Riina Ivanova Aselinnapea „...... ”...... 2010.a

ALLKIRJAD MAJADUSAASTA ARUANDELE 108