Antsla Valla Arengukava 2019-2030

Antsla valla arengukava 2019-2030

2018

SISUKORD

Sissejuhatus ...... 3 1. ANTSLA VALLA ARENGUEELDUSED ...... 4 1.1. Asend ja ruumiline muster...... 4 1.2. Rahvastik ...... 7 1.3. Arengu võtmetegurid ...... 10 2. ANTSLA VALLA ARENGUSTRATEEGIA ...... 12 2.1. Visioon ja strateegilised eesmärgid ...... 12 2.2.Meetmed ja tegevused ...... 13 2.3. Ühistegevused maakonna tasandil...... 20 3. ARENGUKAVA RAKENDAMINE ...... 21 3.1. Valla finantsvõimekus...... 21 3.2. Arengukava rakendamine ja seire ...... 22 Lisa 1 ANTSLA VALLA STRATEEGIAKAART ...... 24 Lisa 2 ANTSLA VALLA INVESTEERINGUTE KAVA 2019-2022 ...... 25

Sissejuhatus

Valla arengukava on dokument, mis määrab valla olulisemad pikemaajalised arengusuunad ja eesmärgid. Tegemist on kokkuleppega, kus omavalitsuse juhtkond - volikogu, valitsus, hallatavad asutused ja kohalikud elanikud lepivad kokku, missugused on Antsla valla prioriteedid järgmise nelja aasta jooksul ja missugused on üldised eesmärgid aastani 2030.

Ligi 4500 elanikuga Antsla vald on omavalitsusüksus Võrumaal, mis moodustati 24. oktoobril 2017. aastal Antsla valla (ca 3300 elanikku) ja Urvaste valla (ca 1200 elanikku) ühinemise tulemusena. Valla keskus asub Antsla linnas (ca 1300 elanikku).

Antsla valla arengukava koosneb põhidokumendist ja selle lisast. Põhidokumendis on kajastatud valla ruumilist paiknemist, antud ülevaade rahvastikuprotsessidest ning peamistest valla arengut mõjutavatest teguritest. Sellele järgnevas arengustrateegias on kirjas Antsla valla visioon aastaks 2030, strateegilised eesmärgid ning meetmed ja arendustegevused eesmärkide saavutamiseks. Selgitatakse arengukava rakendamise ja ülevaatamise põhimõtteid ning antakse lühiülevaade valla finantsvõimekusest.

Arengukava põhidokumendi lisaks on „Toimekeskkonna ülevaade“, milles on kirjeldatud valla elukeskkonda ning siin pakutavaid avalikke ja erateenuseid.

Antsla valla arengukava koostamisel on üheks sisendiks seniste omavalitsusüksuste arengudokumendid ning ühinemisleping. Strateegia koostamisel olid olulisemad arengukava koostamise protsessi raames toimunud arutelud ja rahvaküsitlus. Läbi internetikeskkonna oli kõigil soovijatel võimalus esitada ettepanekuid valdkonniti, kuidas ja missuguseid tegevusi tuleks elukorralduse arendamiseks ja paremaks muutmiseks Antsla vallas ellu kutsuda. Vastajaid oli 19.

Käesoleva arengukava koostamisega alustati 2018. aasta kevadel, mil korraldati kaks rahvakoosolekut. Arengukava koostamise juhtgrupp arutas teemasid kolmel koosolekul. Koosolekud andsid ülevaate, mis on Antsla vallas hästi, missugustes valdkondades ja kuidas tegutseda, et olemasolevat olukorda tulemuslikumalt parendada.

Kokku osales arengukava koostamisel ja erinevatel koosolekutel 68 inimest. Esindatud olid valla ametnikud, volikogu liikmed, valla allasutuste töötajad, kodanikeühenduste esindajad, ettevõtjad ja valla elanikud.

1. ANTSLA VALLA ARENGUEELDUSED

1.1. Asend ja ruumiline muster

Antsla vald asub Kagu-Eestis, Võru maakonna lääneosas. Ühine piir on põhjaosas Otepää ja Kanepi ning idaosas Võru ja Rõuge valdadega. Pikim on piir Valga vallaga, mis jääb Antsla vallast läände.

Antsla vald praegustes piirides moodustati 2017. aasta haldusreformi käigus.

Pindalalt 410 km² ja elanike arvult 4514 (Statistikaamet, seisuga 01.01.2018) on Antsla vald lähipiirkonna väikseim. Rahvastiku asustustihedus seisuga 01.01.2018 oli Antsla linnas 458 in/km², ülejäänud Antsla vallas 8 in/km² (valla keskmine 11 in/km²). Valla territooriumi iseärasuseks on põhja-lõunasuunaline ulatus 30 km, samas kui ida-lääne suunas on see 10-15 km.

Antsla vallas asub üks vallasisene linn, kaks alevikku ja 38 küla.

Rahvastiku paiknemise alusel võib valla jaotada kolmeks: põhja-, kesk- ja lõunaosaks. Kui pindalalt on kõik nimetatud võrdsed, siis erisused ilmnevad elanike arvus. Valla keskosas elab 63%, põhjaosas 23% ning lõunaosas 14% kogu valla elanikkonnast (joonis 1).

Valla keskus Antsla linn jääb maakonnakeskusest Võrust 33 km kaugusele, Valga linna on 35 Tartusse 74 ja Tallinnasse 235 km. Läti Vabariigi pealinn Riia asub 195 km kaugusel.

Joonis 1. Antsla valla ning avalike teenuste ja rahvastiku paiknemine.

Kirjeldades piirkonna ajaloolist kujunemist, saab algse keskusena nimetada 600-aastase ajalooga Vana-Antslat, esmanimetusega Anzen. Praegune vallakeskus Antsla linn (Vana- Antslast 4 km lõunas) hakkas arenema pärast Riia-Pihkva raudtee valmimist 1889. aastal.

Kihelkondade perioodil (joonis 2) oli praegune Antsla vald jaotunud kolme kiriklik- etnograafilise piirkonna vahel. Kihelkondade piirid kehtivad osaliselt veel tänapäevalgi, jaotades Antsla valla kolmeks, üksteisest mõnevõrra eraldatuks ja maastikuliselt erinevaks piirkonnaks:

1. Antsla ja ümbruskond koos endise Urvaste vallaga - omaaegne Urvaste kihelkond; 2. Tsooru kant – omal ajal Rõuge kihelkond; 3. Kaika kant – jääb ajaloolise Karula kihelkonna maadele.

Joonis 2. Lõige Vana Võrumaa kihelkondade kaardist. Regio 2013.

1.2. Rahvastik

Antsla valla rahvastikuprotsesse iseloomustab elanikkonna vähenemine ja vananemine, mis on kestnud enam kui kaks aastakümmet. Aastatel 2000-2018 vähenes elanike arv vallas 1496 inimese võrra – 6010 -lt 4514 inimeseni (joonis 3).

Statistikaameti prognoosi kohaselt väheneb elanike arv Võru maakonnas 2030. aastaks 17% võrra. Kui arvestada, et Antsla valla elanikkond väheneb samas tempos, on elanike arv vallas 2030. aastal ca 3800 inimest. Aastaks 2040 on prognoositav elanike arv Antsla vallas 3300 (joonis 3).

7000

6000 6010 5440 5330 5230 5000 5060 5010 4880 4750 4577 4594 4546 4505 4443 4394 4514 4000 3800 3300 3000

2000

1000

0 2000 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2030 2040 Mehed Naised Vald kokku

Joonis 3. Elanike arvu dünaamika Antsla vallas 2000-2017 ning prognoos aastateks 2030 ja 2040. (Statistikaamet)

Perioodil 2000-2017 oli kõikidel aastatel negatiivne nii rändesaldo kui loomulik iive (joonis 4). Rändest tulenevalt vähenes elanike arv ülalnimetatud perioodil 916 inimese võrra (keskmiselt 50 inimest aastas). Loomuliku iibe tagajärjel oli summaarne vähenemine 665 inimest (keskmiselt 39 inimest aastas). Ajavahemikul 2000-2017 sündis vallas keskmiselt 44 last aastas ning surmajuhte oli 84.

150

105 107 98 100 94 100 82 85 88 87 88 73 73 70 69 72 74 58 61 62 51 53 57 54 46 44 50 42 41 42 41 43 37 30 33 29

0 -1 -4 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014- 132015 2016-11 -24 -21 -23 -31 -31 -29 -25 -41 -41 -40 -36 -37 -50 -47 -44 -43 -45 -45 -43 -53 -56 -65 -62 -59 -70 -73 -86 -85 -85 -100 -103 -99

-150

Surmad Sünnid Rändesaldo iive

Joonis 4. Rahvastikuprotsessid Antsla vallas 2000-2017. (Statistikaamet)

Võrreldes rahvaarvu muutumist Võrumaa teiste omavalitsustega, näeme Antsla vallas keskmisest mõnevõrra kiiremat vähenemist aastatel 2005-2017 (tabel 1).

2005 2017 Muutus 2005-2017 Antsla vald 5 852 4 551 -1301 / 22% Rõuge vald 6 914 5 698 -1216 / 18% Võru vald 11 164 10 087 -1077 / 10% Setomaa vald * 3 390 Võru linn 14 552 12 167 -2385 / 16% Maakond kokku 39 797 33 505 -6292 / 16% Eesti kokku 1 370 224 1 315 635 -54589 / 4% Tabel 1. Võru maakonna rahvastiku muutus viimase 12 aasta jooksul. (Statistikaamet) *-andmed puuduvad

Kui 1997. a oli vallaelanike keskmine vanus 38, siis 2014. a jaanuaris 45 aastat ning 2018. aasta jaanuaris 47. (Rahvastikuregister)

70,00 60,00 50,00 40,00 30,00 20,00 10,00 0,00 0-14 15-64 65 ja vanem 2000 18,47 63,23 18,30 2005 16,54 63,05 20,40 2010 14,55 63,52 21,93 2015 13,20 63,15 23,65 2018 12,72 64,16 23,13

Joonis 5. Vallaelanike vanuseline struktuur ja muutus 2000-2017. (Statistikaamet)

Muutusi valla vanuselises koosseisus iseloomustab laste ja noorte osakaalu vähenemine ning pensioniealise elanikkonna kasv. Tööealiste osatähtsus on püsinud stabiilselt ~64% tasemel (joonis 5). Järgnevatel aastatel hakkab tööealise elanikkonna osakaal vähenema ning seda eelkõige pensioniealise elanikkonna kasvu tõttu.

4000 3800 3430 3500 3100 2896 3000 2775

2500 0-14 2000 15-64 1500 65 ja vanem 1110 1100 1110 1070 1039 1044 900 1000 710 580 574 500

0 2000 2005 2010 2015 2017

Joonis 6. Vallaelanike vanuseline struktuur ja muutus 2000-2017. (Statistikaamet)

Rahvastiku vanuskoosseisu muutusi näitab paremini joonis 6 (joonis 6). Nii selgub, et viimase 18 aasta jooksul on laste (0-14) arv vähenenud ligi kaks korda, samas kui pensioniealise elanikkonna arv on püsinud muutusteta. Tööealine elanikkond (15-64) on vähenenud 900 inimese võrra.

1.3. Arengu võtmetegurid

Omavalitsuse arengu üheks olulisemaks mõjutajaks on asend - kaugus teistest keskustest ning tähtsamatest liiklusmagistraalidest. Lähimatest keskustest Valga, Võru ja Otepää asub Antsla võrdsetel kaugustel. Suurematest maanteedest läbib valla põhjaosa Võru-Kuigatsi-Tõrva maantee, mis jääb vallakeskusest 7 km kaugusele.

Arengu mõjutajaks Eestis tervikuna, sealhulgas Antsla vallas, on inimeste ettevõtlikkus ning nende teadmised ja oskused. Kohalike ettevõtjate viimase kümnendi teravaim probleem on tööjõu puudus. Piirkonna ettevõtlus on pigem tööjõumahukas kui teadmistemahukas, sellest ka suurem tööjõuvajadus.

Enne 2017. a haldusreformi kuulus Antsla vald elanike arvu aluseks võttes Eesti omavalitsuste seas esimese kolmandiku hulka. Haldusreformi järgselt on Antsla aga väikevald. Elanike arvult 70. koht 79 omavalitsuse seas. Antsla valla väike territoorium ja elanike arv on üks teguritest, mida tuleb rõhutada tugevuse ja võimalusena.

Tuginedes erinevatele regionaalsetele uuringutele ¹ ² võib öelda, et regionaalpoliitiliselt on riigi jaoks oluline eluliselt tähtsate teenuste arendamine ja toetamine Antsla vallas. Vastasel juhul jäävad need suurele osale elanikest ebasobivasse kaugusesse, mis omakorda võib suurendada väljarännet ning riigile hõredalt asustatud alade näol piiriäärsetes piirkondades ka potentsiaalset julgeolekuohtu.

Antsla linna kaugus teistest keskustest on neis piirides, mis loob eeldused arendada Antsla piirkonnas teenuseid, nagu töötukassa, politsei, päästeamet, kiirabi ja gümnaasium.

Antslas on 2018. aasta seisuga tagatud järgmised kohalikud kvaliteet- ja põhiteenused: kiirabi, päästekomando, konstaablipunkt, postkontor, töötukassa büroo, hooldekodu eakatele, põhikool, gümnaasium, lasteaed, perearsti teenused, toidu- ja ehituskauplused ning toitlustuskohad. Kvaliteetteenustest puudub vaid ujula, mille majandusliku tasuvuse piir on oluliselt kõrgem ehk eeldab suuremat elanike arvu ¹.

Kaugused keskustest on samuti tegurid, mis kohalikku arengut mõjutavad ning ääremaadele jäävate omavalitsuste elanikkonda kahandavad (tabel 1). Antsla valla palgatöötajate keskmine brutotulu on madalam nii Eesti kui veidi ka Võru maakonna vastavast näitajast (tabel 2).

______

¹ Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes. Tartu Ülikool 2015 ² Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine. Tartu ülikool 2015

2005 2010 2015 2016 2017 Muutus % (2005- 2017) Antsla vald 434 635 820 894 961 55 Rõuge vald 401 652 901 972 1033 61 Võru vald 421 672 892 952 1008 58 Setomaa vald * * 858 915 960 Võru linn 429 657 865 923 986 56,5 Maakond kokku 423 657 873 934 994 57,6 Eesti kokku 502 767 1013 1077 1154 56,5 Tabel 2. Võrumaa palgatöötaja keskmine brutotulu 2005- 2017. (Statistikaamet) * andmed puuduvad

Viimase 10 aasta jooksul on maksumaksjate arv Antsla vallas püsinud samal tasemel (joonis 7). Arvestades tööealise elanikkonna vähenemist samal perioodil ca 500 inimese võrra, tähendab see hõive pidevat suurenemist.

Oluliseks aspektiks arengu ja eluolu edendamisel on aktiivsed ja mitmekesised kogukonnad ja kodanikeühendused.

2000 1831 1850 1847 1774 1730 1747 1764 1800 1675 1706 1699 1718 1630 1600

1400

1200

1000

800

600

400

200

0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 7. Maksumaksjate arv Antsla vallas. (Maksu- ja Tolliamet)

2. ANTSLA VALLA ARENGUSTRATEEGIA

Antsla valla arengustrateegia lähtub hetkeolukorrast ja arengueeldustest ning on suunatud arengukava koostamisel tõstatatud eesmärkide saavutamisele. Seda nii elukeskkonna, teenuste ning turismi ja ettevõtluse valdkonnas, määratledes seejuures fookused, millesse vald lähiaastatel enam panustab. Oluline on lähtuda nn tasakaalustatud arengu põhimõtetest - jälgides, et investeeringuid ja arendustegevusi jaguks valla erinevatesse piirkondadesse.

Strateegia läbivad põhimõtted:

Ettevõtlikkus ja uuenduslikkus – kasutada elukeskkonna, avalike teenuste ning turismi ja ettevõtluse arendamisel uuenduslikke lahendusi. Teha koostööd erinevate ekspertide ja koostööpartneritega ning toetada võimalusel teenuste pakkumisel uute ärimudelite kasutamist.

Vallasisene ja väline koostöö – koostöö ja infovahetus igal tasandil ja kõikidega, eelkõige oma valla elanikega, enne ning pärast oluliste otsuste vastuvõtmist. Koostöösuhete taasloomine või värskendamine naaber- ja sõprusomavalitsustega.

Kogukondade võimestamine – vallas tegutsevate kodanikeühenduste ja külaseltside potentsiaali kasutamine valla arenguks, osutades neile vallapoolset tuge. Toetada valla erinevate piirkondade sidumist terviklikuks toimekeskkonnaks, millel on atraktiivne kuvand ja maine.

Pärandi väärtustamine – on oluline aidata luua suuremat sünergiat piirkonna pärlite ja tunnusobjektide väärtustamise kaudu (Tamme-Lauri tamm, Karula rahvuspark, Pokumaa, Hauka Laat, kohalikud tooted jne). Kultuuripärandi säilitamiseks ja tutvustamiseks jätkata traditsiooniliste ürituste läbiviimist.

2.1. Visioon ja strateegilised eesmärgid

Soovitud seisund aastaks 2030.

Antsla vallas on elujõulised ja omanäolised piirkonnad ning kaasaegne keskus. Vallas on mitmekesised, paindlikud ja valikuvõimalusi pakkuvad avalikud ja erateenused, mis arvestavad kõiki huvi- ja vanusgruppe. Puhas, rahulik ja looduskaunis elukeskkond ning toimiv taristu on mõnus omadele ja kutsuv külalistele. Vallal on positiivne maine, mida toetab kohapealne edukas ettevõtlus ja koostegev kogukond.

Antsla vald on hää väega kotus, kus on rahulolevad inimesed ja mitmekülgsed võimalused eneseteostuseks.

Visiooni realiseerimiseks tuleb saavutada järgmised strateegilised eesmärgid:

E1: TUGEV KÜLA . Antsla vallas on ilusad kodud, omanäolised kandid, alevikud ja külad, kus on kogukonna jaoks esmavajalikud teenused ja mitmekülgsed võimalused eneseteostuseks.

E2: ATRAKTIIVNE KESKUS. Antsla linn on tugev keskus, kus on heal tasemel spetsialiseeritud teenused ning kaasaegne avalik ruum.

E3: KAASAEGNE JA TOIMIV TARISTU. Antsla vallas on rahulik, turvaline ja looduskaunis elukeskkond, kus on kaasaegne ja toimiv taristu ning head ühendused.

E4: POSITIIVNE MAINE JA KUVAND. Antsla vald on ettevõtja- ja turistisõbralik piirkond. Vald on kaasav, koostegev ja avatud nii omadele kui külastajatele.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks panustatakse läbivalt strateegilise ja avatud juhtimise arendamisse.

2.2.Meetmed ja tegevused

Eesmärkide saavutamiseks rakendatakse nelja meedet, mille all on omakorda 1-3 alammeedet ning millest omakorda lähtub valla investeeringute kava (lisa 2). Lisaks investeeringutele tuleb ellu viia mitmed teised olulisi investeeringuid mittevajavad tegevused, edaspidi arendustegevused.

Meetmete kaudu soovitakse arengukava perioodil arendada avalikke teenuseid, kaasajastada elukeskkonda, aidata igati kaasa turismi, ettevõtluse, külaelu ja kogukondade arengule. Kõige selle juures on läbivaks avatud ja kaasav juhtimine.

M1: Avalike teenuste arendamine on suunatud strateegiliste eesmärkide TUGEV KÜLA ja ATRAKTIIVNE KESKUS saavutamisele.

Alammeetmed avalike teenuste arendamisel:

M1.1. Hariduse ja noorsootöö arendamine; M1.2. Kultuuri, spordi ja vaba aja võimaluste arendamine; M1.3. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu arendamine .

Hariduse ja noorsootöö arendamisel panustatakse põhi- ja gümnaasiumihariduse säilimisele ja arendamisele piirkonnas. Selle raames on olulisemateks investeeringud Antsla koolihoone renoveerimisel. Teiseks suuremaks investeeringuks on Antsla noortekeskuse ruumide rekonstrueerimine.

Olulisemad arendustegevused:

 Alus-, alg-, põhi- ja gümnaasiumihariduse arendamine ja tagamine piirkonnas;  Tugispetsialistide tagamine haridusasutustes;  Antsla Muusikakooli arendamine huvikoolina;  Lusti lasteaia tühjana seisvale hooneosale rakenduse leidmine  Võimalusel alternatiivsete haridusvõimaluste toetamine;  Noorsootöö arendamine suuremates keskustes, sh mobiilne noorsootöö;  Kahe noortekeskuse baasil vajadusel valla hallatava allasutuse moodustamine;  Koostöös noortevolikogu, õpilasesinduse ja gümnaasiumis tegutsevate õpilasfirmadega noortele erinevate tegevuste algatamine;  Vanematele kui 18-aastased noored tegevuste võimaldamine ja nende kaasamine;  Vajadusel ja võimalusel lapsehoiukohtade loomise toetamine piirkondades;  Urvaste kooliga koostöö arendamine;  Formaalse ja mitteformaalse hariduse lõimimine;  Alushariduse arendamine - sobitus- ja tasandusrühmade loomine;  Elukestva õppe arendamine, sh täiskasvanute koolitus;  Lastevanemate koolituste korraldamine;  Ettevõtjate algatusel praktikakohtade loomine Antsla valla noortele;  Haridusasutuste vahelise koostöö arendamine;  Õpilastranspordi järjepidev parendamine;  Haridusasutuste arendamisel ja hariduselu korraldamisel lähtumine elanikkonna vanuselisest koosseisust ning piirkonna rahvastikuprotsessidest;  Rahvusvahelise noorsootöö arendamine.

Kultuuri, spordi ja vaba aja võimaluste arendamisel on olulisemaks investeeringuks Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuse ja Linda rahvamaja hoone renoveerimine. Viia lõpule Keeritiigi pargi mänguväljaku arendus. Kasumetsa terviserajale rajada kunstlume tootmise süsteem.

Olulisemad arendustegevused:

 Pokumaa teemapargi tegevuste arendamine koostöös Pokumaa Sihtasutusega;  Raamatukogude töö ümberkorraldamine ja kaasajastamine;  Teenuste delegeerimine vastavalt vajadusele;  Antsla laululavale rakenduse leidmine;  Kino näitamise võimekuse loomine Antslasse  Rahva- ja tervisespordi propageerimine ja liikumistegevuste toetamine  Erivajadustega inimeste aktiivsem kaasamine;  Traditsiooniliste rahvaürituste korraldamine ja korraldamise toetamine;  Koostöö olemasolevate inimeste vahel ning uute kaasamine rahvamajadepoolsete sündmuste korraldamisel ning ideede genereerimisel;  Valla külade päeva korraldamine;  Kogukonna algatuste toetamine;  Huvitegevuse toetamine  Pärimuskultuuri edendamine ja toetamine;  Jagamismajanduse arendamine asutuste ning elanike vahel;

 Jätkata koguduste toetamist avalike teenuste osutamisel;  Mänguväljakute parendamine.  Täispuidust kontsertsaali rajamine

Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna suurim investeering on esmatasandi perearstikeskuse ehitamine ning valla elamufondi arendamine.

Olulisemad arendustegevused:

 Abivajajate ning nende vajaduste kaardistamine ning teenuste arendamine;  Lastele ja peredele psühholoogi teenuse tagamine piirkonnas;  Lastega peredele vanemlust toetavate teenuste pakkumine ja arendamine. Probleemide ennetamiseks ja märkamiseks tagada erinevate nõustamis- ja teraapiateenuste parem kättesaadavus ja vastavus pere vajadustele;  Piirkondlike päevakeskuste arendamine;  Urvaste kooli baasil ja koostöös riigiga rehabilitatsioonikeskuse loomine;  Sotsiaaltranspordi arendamine/ kulude kompenseerimine;  Eakate ja puudega inimeste toimetulekut toetavate teenuste osutamine ja arendamine (päevahoid, intervallhooldus);  Hoolduspuhkuse tagamine puudega isikute või eakate hooldajatele;  Ööpäevaringse hooldusteenuse kohtade arvu suurendamine;  Omastehooldajate tööturule naasmist toetavate sotsiaalteenuste arendamine (koduteenus, hooldusteenus, isiklik abistaja, tugiisikuteenus jm);  Korterite ja kodude kohandamine puuetega inimeste vajadusi arvestades;  Ligipääsude kohandamine avaliku kasutusega hoonetes ratastooliga inimestele;  Tugiteenuste süsteemi arendamine (sh tugiisikute võrgustiku loomine);  Koolituste korraldamine abivajajatele sotsiaalsete oskuste arendamiseks;  Pikaajaliste töötute ja erivajadustega inimeste tööturule juurdepääsu tagamine koostöös Töötukassaga ja hoolekandeteenuste toel;  Koostöös era- ja kolmanda sektoriga hooldekodu/pansionaadi rajamine;  Kogukonna ja ühenduste kaasamine sotsiaalteenuste osutamisel ja arendamisel;  Koostöös külakeskuste, kodanikeühenduste ja kogudustega eakate päevakeskuste rajamise toetamine ja arendamine;  Erinevate teenuste sidumine (sotsiaalteenused, raamatukogu, kauplus jne);  Kvaliteetse esmatasandi tervishoiuteenuse arendamine Antslas;  Tervist edendavate tegevuste toetamine ja võrgustike arendamine;  Inimeste ujumisoskuse ja üldiste tervisenäitajate parendamiseks võimaluste leidmine Antsla valda basseini ehitamiseks või toimiva transpordi korraldamine ujulasse;  Sotsiaalse ettevõtluse arendamine.

M1: Avalike teenuste arendamise raames ning vallavalitsuse ja vallavolikogu töökorralduse tõhustamiseks on vajalik töötingimuste parandamine Antsla vallamajas. Selleks tuleb renoveerida ja ümber ehitada mõned ametiruumid.

M2: Elukeskkonna arendamine on suunatud strateegiliste eesmärkide TUGEV KÜLA, ATRAKTIIVNE KESKUS ning KAASAEGSELT TOIMIV TARISTU saavutamisele. Alammeetmeteks elukeskkonna arendamisel on:

M2.1 Taristu ja ühenduste arendamine; M2.2 Avaliku ruumi arendamine. Taristu ja ühenduste arendamisel on olulisemad investeeringud seotud vee ja kanalisatsiooni valdkonnaga (Antsla linna biopuhasti rekonstrueerimine ja Kobela-Antsla survekanalisatsioonitorustiku rajamine). Eesmärgiks on ka tänavavalgustuse kaasajastamine, asendades valgusallikad keskkonnasäästlikematega. Tähtis on jätkata kergliiklusteede väljaehitamisega suuremate keskuste vahel. Iga-aastaselt investeeritakse vallateede korrashoidu ning viiakse mustkatte alla olulisemad suurema liikluskoormusega teed ja tänavad.

Olulisemad arendustegevused:

 Rahuldav mobiililevi ja kiire interneti ühendusvõimaluste arendamisele kaasaaitamine hajaasustuspiirkonnas;  Elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasvatamine;  Öko-eluviiside arendamine nt mahetoit koolidesse;  Korteriühistute toetamine (Kredex);  Piirkondade toetamine taristu arendamisel (hajaasustusprogramm);  Transpordi vajaduspõhine korraldamine, sh liikumisvõimaluste lahendamine piirkondades, kus traditsioonilise ühistranspordi rakendamine ei toimi;  Avalikus kasutuses olevate erateede munitsipaliseerimine;  Taotleda Maanteeametilt olulisemate kruusakattega riigiteede mustkatte alla viimist;  Kaugkütte piirkondade loomine ja laiendamine;  Eramajade vee- ja kanalisatsioonisüsteemidest ülevaate saamine ja soovituste jagamine;  Munitsipaalomandis olevate hoonete energiatõhususe suurendamine, ning energiatõhususe kommunikeerimine valla infokanalites;  Taastuvenergia kasutusvõimaluste arendamine ja propageerimine;  Säästlike ja mugavate ning uuenduslike lahenduste kasutamine soojamajanduses;  Koostöö soodustamine (nt energiaühistud) kompaktsetes asulates, sh energia- ja soojatootmise arendamine;  Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine;  Vastavalt nõudlusele pakendijäätmete konteinerite täiendav paigaldamine;  Sularaha sissemakse võimalusega pangaautomaadi paigaldamine;  Prügimajade rajamine hajaasustuspiirkondades.

Avaliku ruumi arendamisel on olulisemaks investeeringuks Antsla keskväljaku tervikliku kujundusprojekti koostamine ja selle elluviimine.

Olulisemad arendustegevused:

 Linnaruumi ja teiste suuremate asulate ühtne/terviklik arendamine;  Antsla valla teede ja tänavate viidastamine ning külasiltide paigaldamine

 „Suvila linnas“ kampaania läbiviimine linna tühjade eramute kasutusele võtmiseks;  Heakorratalgute toetamine ja läbiviimine;  Ilus linn, talud ja külad – tunnustamine;  Avalike järvede ja ujumiskohtade korrastamine, sh Nässmetsa järve ja Suur-Boose järve tervendamine ja taaskasutuselevõtt rekreatsioonialana (ujumiskoht);  Lagunevate ning kasutusest välja langenud hoonete lammutamine;  Vana –Antsla mõisakompleksi renoveerimine.

M3: Maine, turismi ja ettevõtluse arendamine on läbivalt seotud kõigi strateegiliste eesmärkidega. Alammeetmed on:

M3.1. Ettevõtluse arendamine; M3.2. Turismi ja mainekujunduse arendamine.

Maine, turismi ja ettevõtluse meede aitab eelkõige kuvada meie külastaja- ja ettevõtjasõbralikkust ning meeldivat ja turvalist elukeskkonda, kus on kaasaegne ja toimiv taristu.

Ettevõtluse arendamise eesmärk on juba tegutsevate ettevõtete toetamine võimaluste piires ning tingimuste loomine uute ettevõtete tulekuks piirkonda. Sel eesmärgil on kavas investeerida Maratinurga tööstusala arendamiseks (maade väljaostmine) ning Antsla taluturu rajamiseks.

Olulisemad arendustegevused:

 Ettevõtluse arendamiseks vajaliku taristu (teed ja tänavad, valgustus, vesi ja kanalisatsioon, infokommunikatsioonid) arendamine;  Ülevaate koostamine olemasolevatest ettevõtetest ja valdkondadest;  Teenuste mitmekesistamise ja parendamise nimel tegutsemine, võimaldamaks Antsla linnal toimida ka lähitulevikus tõmbekeskusena;  Piirkonna tuntuse ja maine parendamine ning ettevõtjatele kiire ja korrektse asjaajamise võimaldamine;  Olemasoleva kinnisvara rakendamine ettevõtluses ja ühistegevuses;  Mikroettevõtluse arendamine koostöös töötukassa ja Võrumaa arenduskeskusega  Munitsipaalelupindade arendamine;  Kohaliku toodangu propageerimine;  Ettevõtlusinkubaatorite arendamine (kaugtöökohad);  “Kauplen Antslas“ - andmete kogumine piirkonna teenusepakkujatest;  Ettevõtjate ümarlaua korraldamine;  Ettevõtlikkuse arendamine haridusasutustes.

Turismi ja mainekujunduse valdkonnas on oluline aidata edendada koostööd juba toimivate sihtkohtade vahel, luues seeläbi suuremat sünergiat. SA Pokumaa liikmena aidata leida vahendeid Pokumaa teemapargi edasiarendamiseks. Töötada välja Antsla valla ühtne mainekujunduskava ja kohaturundusstrateegia.

Olulisemad arendustegevused:

 Maine kujundamine ja piirkonna propageerimine erinevates kanalites;  Valla tunnuslause „Hää väega kotus" ühine kasutamine ja turundamine;  Sündmustele parema teavituse/reklaami korraldamine;  Jahinduskultuuri edendamine;  Vana-Antsla mõisa arendamine;  Kolme torni projekti elluviimine: Urvaste ürgorg, Mustjõe org, Antsla linn;  Kohalike turismimarsruutide koostamine;  Turismiettevõtluse propageerimine;  Valda tutvustava jalgrattaraja loomine;  Vana-Antslas hoburakendite valmistamise hoone projekteerimine ja ehitamine, sh ruumid õpitubade korraldamiseks;  Liikluslinna arendamine (vesilõbustuspargi ja parkla ehitus ning toitlustuskoha avamine)

M4: Külaelu, kogukondade ja juhtimise arendamine aitab kaasa kõigi strateegiliste eesmärkide saavutamisele ning alammeetmed on:

M4.1. Avatud ja kaasava juhtimise arendamine; M4.2. Valla „pärlite“ lihvimine.

Avatud ja kaasava juhtimise arendamise eesmärgiks on suurendada elanikkonna huvi vallas toimuva vastu, kaasates kogukonnad nende elukeskkonda puudutavate otsuste tegemise Rakendada E-riigi Akadeemia poolt selleks koostatud soovitusi.

Olulisemad arendustegevused:

 Kaasava eelarve arendamine;  Avalike e-teenuste arendamine;  Külavanemate ja piirkondade toetamine ning motiveerimine;  Ekspertide ja spetsialistide kaasamine otsuste tegemisse, rohkem eelnevat analüüsi;  Piirkondlike arutelude korraldamine;  Noorte kaasamine otsustusprotsessidesse;  Infovahetuse parendamine;  Kogukondade kaasamine otsustusprotsessidesse; ettevõtjate kaasamine komisjonidesse;  Antsla Valla Lehes olulisemate otsuste kajastamine lihtsalt ja arusaadavalt  Meeskonnatöö arendamine, koolitamine;  Rahvusvahelise koostöö arendamine.

Valla „pärlite“ lihvimine on osa mainekujundusest. Tuleb enam reklaamida piirkonna tuntumaid objekte.

 Piirkonna „pärlite“ ja tunnusobjektide turundamine: Tamme-Lauri tamm, Karula rahvuspark, Urvaste kirik ja Uhtjärve ürgorg, Pokumaa, Liikluslinn, Nõiariik, Hauka Laat;

 Kodukandi ajaloo ja kultuuripärandi kogumise, säilitamise ning tutvustamise toetamine koostöös haridusasutustega.

Strateegiline eesmärk POSITIIVNE MAINE JA KUVAND saavutatakse, kui kõik meetmed ja arendustegevused viiakse ellu parimal moel.

2.3. Ühistegevused maakonna tasandil

 Kaugtöö edendamine ja propageerimine;  Linda Rahvamaja renoveerimine;  Karula rahvuspark olulisemate teede renoveerimine;  Kergliiklusteede võrgu väljaehitamine;  Liikluslinna arendamine, liiklusõppekeskuse, multifunktsionaalse veekeskuse rajamine Uue-Antslasse;  Pokumaa teemapargi edasiarendamine;  Urvaste Kooli baasil ja koostöös riigiga rehabilitatsioonikeskuse loomine;  Koidula-Võru-Valga raudtee kasutuselevõtt ühistranspordina;  Maratinurga tööstusala arendamine Taberlaane külas (Kobela II);  Esmatasandi tervisekeskuse ehitamine;  Maakondlikes projektides osalemine;  Olulisemate kruusakattega riigiteede mustkatte alla viimine;  Osalemine kiire interneti „Viimane miil“ rajamise projektis;  Koostöö jätkamine organisatsioonides, mille liige Antsla vald on: SA Pokumaa, SA Võrumaa Arenduskeskus, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, Võrumaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus, AS Võru Vesi, MTÜ Eesti Andmesidevõrk.

3. ARENGUKAVA RAKENDAMINE

3.1. Valla finantsvõimekus

Antsla vald moodustus 2017. aasta haldusreformi käigus kahe finantsvõimekuselt sarnase omavalitsuse liitumisel.

Valdava osa Antsla valla tuludest moodustavad maksutulud ja tegevuskuludeks saadavad toetused.

Antsla valla esimese tegevusaasta (2018) eelarve põhitegevuse tulud on 5,67 miljonit eurot ja põhitegevuse kulud 4,9 miljonit eurot. Põhitegevuse tulem 773 tuhat eurot.

Kõige olulisem tuluallikas on üksikisiku tulumaks, osakaal 44,9%, toetuste osakaal on ligi 47,9.%.

Põhitegevuse kuludest ligi poole moodustavad personalikulud 58,7 %, majandamiskulud 34,4% ning antavad toetused 6,9 %.

Aastatel 2019-2022 on sellise tulude-kulude struktuuri säilimisel võimalik investeerida vallaeelarve põhitegevuse tulemi arvelt ~770 tuhat eurot aastas.

2018. aasta alguses oli vallal võlakohustisi 1,4 miljonit eurot ja likviidseid varasid 0,6 miljonit eurot ehk valla netovõlakoormuse tase oli ca 14,5%. Aastani 2022 võimaldab valla netovõlakoormuse selline tase laenata kuni ~6,1 miljonit eurot.

Antsla vallal on lähiaastatel kavas viia ellu investeeringuid suuremas mahus kui eeldatavad põhitegevuse tulem ja likviidsed varad võimaldavad. Täiendavalt kasutatakse Euroopa Liidu ja siseriiklikke investeeringutoetusi ning laenukohustiste võtmisi.

Antsla valla investeeringute kava (lisa 2) kogumaht perioodiks 2019-2022 on ~9,4 miljonit eurot. Investeeringute elluviimisel on kavas kasutada Euroopa Liidu ja siseriiklikke investeeringutoetusi (EAS või KIK) summas 1,47 miljonit eurot. Laenukohustisi võetakse 5,8 miljonit ja omavahenditest finantseeritakse 2,08 miljonit eurot.

3.2. Arengukava rakendamine ja seire

Antsla valla arengukava viiakse ellu koostöös volikogu, vallavalitsuse, ettevõtjate ja kolmanda sektori organisatsioonidega. Arengukava strateegia rakendamine toimub investeeringute kava ning arendustegevuste alusel. Täpsemalt on investeeringud määratletud valla eelarvestrateegias ja konkreetse aasta vallaeelarves.

Üks kord aastas, hiljemalt märtsikuu volikoguks teostab vallavalitsus arengukava ülevaatamise ning esitab ülevaatearuande volikogule informatsiooniks. Arengukava ülevaatamisel hinnatakse seatud eesmärkide saavutamist ning tegevuste elluviimist. Täiendavalt tuleb arengukava üle vaadata valla teiste strateegiliste dokumentide uuendamisel või koostamisel (nt valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava, valla üldplaneering).

Arengukava elluviimisest ülevaate saamiseks rakendatakse kolme moodust:

1) Koostatakse ülevaade investeeringute kava ja arendustegevuste täitmisest. Selleks mõõdetakse iga konkreetset investeeringut ja arendustegevust nn valgusfoori meetodil:

PUNANE – investeeringu või tegevuse elluviimist pole alustatud. Tegevuse suhtes pole midagi toimunud, puuduvad konkreetsed vastutajad, tähtajad ja ressursid.

KOLLANE – tegevus on täitmisel (eraldi antakse hinnang, kas tegevus kulgeb plaanipäraselt või esineb kõrvalekaldeid).

ROHELINE – tegevus on ellu viidud.

2) Korraldatakse perioodilisi rahuloluküsitlusi, sh elanike, vallateenistujate ja hallatavate asutuste töötajate seas.

3) Täiendavalt hinnatakse arengukava elluviimist järgmiste mõõdikutega:

 Vallas osutatavate avalike- ja erateenuste säilimine vähemalt 2018. a tasemel  E-teenuste ja nende kasutajate arv  Projektidega valda toodud avaliku sektori investeeringute summa (sh 3.sektor)  Valla haridusasutustes õppijate arv on vähemalt samal tasemel (sh gümnaasiumiastme õpilaste arv)  Kõik valla kooliealised lapsed täidavad koolikohustust  Kultuuri- ja spordiürituste ja neis osalejate arv  Huviringide ja neis osalejate arv  Laulu- ja tantsupeol osalevate kollektiivide arv (sh maakondlikud, riiklikud)  Külade arv, kus on külavanem või kontaktisik  Lisandunud on vähemalt 2 naabrivalve piirkonda  Kuritegude arv on vähenenud  Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud teenused on kättesaadavad.

 Munitsipaalhoonete energiakulu vähenemine  Kõvakattega vallateede ja –tänavate pikkus  Rajatud kergliiklusteede pikkus  Ettevõtjate rahulolu valla vastutusel oleva taristuga  Tööstusala täituvus

Hindamiste järgselt, hiljemalt aprillis otsustatakse arengukava muutmine või mittemuutmine.

Lisa 1 ANTSLA VALLA STRATEEGIAKAART

Lisa 2 ANTSLA VALLA INVESTEERINGUTE KAVA 2021-2024

Meede 1. Avalike teenuste arendamine M1.1 Haridus ja noorsootöö arendamine 2021 2022 2023 2024 Märkused Antsla Gümnaasiumi B korpuse etapiviisiline rekonstrueerimine* 1 680 000 1 100 000 toetus 40%, KOV 60% Antsla noortekeskuse ruumide laiendamine / väljaehitamine* 100 000 KOV 100%

Lusti lasteaia II tiiva renoveerimine Kuldre kooli lasteaia ventilatsiooni rajamine Antsla Gümnaasiumi katlamaja fassaadi renoveerimine Lusti lasteaia kõnniteede uuendamine Lusti lasteaia ventilatsiooni väljaehitamine Lusti Lasteaia küttesüsteemi uuendamine Kuldre kooli katlamaja renoveerimine * 150 000

Linnaraamatukogu kolimine sobivamale pinnale

M1.2 Kultuuri, spordi ja vaba aja võimaluste arendamine 2021 2022 2023 2024 Antsla Kultuuri ja Spordikeskuse renoveerimine* 200 000 KOV 100%

Linda Rahvamaja renoveerimine* 400 000 toetus 75 %, KOV 25 % Kasumetsa terviseraja kunstlume tootmise süsteem Urvaste seltsimaja fassaadi ja II korruse ruumide renoveerimine* Antsla staadioni rekonstrueerimine* Pump track rattaraja ehitus Antsla valda Uue-Antsla Rahvamaja sissesõidutee ja parkla renoveerimine

M1.3. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu arendamine 2021 2022 2023 2024 Märkused

Antsla valla elamufondi arendamine

MTÜ Antsla Tervisekeskuse (hooldekodu osa) soojustamine

Sotsiaalteenuste keskuse rajamine sh erivajadustega inimeste päevakeskus* 2 000 000 toetus

M1: Avalike teenuste arendamine. Vallamaja parendamine 100 000 KOV 100 %

Meede 2. Elukeskkonna arendamine M2.1 Taristu ja ühenduste arendamine 2021 2022 2023 2024 Antsla valla teede ja tänavate renoveerimine ja ehitamine vastavalt teehoiukavale: 250 000 250 000 250 000 250 000

Tuletõrje veevõtukohtade rajamine Antsla vallas sh linnas Investeeringud vastavalt Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale 178 775 178 775 Jäätmete liigiti kogumise võimekuse suurendamine sh jäätmejaama laiendus Tänavavalgustuse kaasajastamine tiheasutusaladel* 507 000 toetus 69%, KOV 31 %

M2.2 Avaliku ruumi arendamine 2021 2022 2023 2024 Antsla linnakeskuse (avaliku ruumi) väljaehitamine 200 000 Linna / valda sissesõitude kujundamine Kobela, Vana-Antsla ja Lusti mänguväljakute rajamine Lagunenud hoonete lammutamine

Uue-Antsla Mõisapargi korrastamine* Antsla valla järvede tervendustööd

Meede 3. Maine, turismi ja ettevõtluse arendamine on läbivalt seotud kõigi strateegiliste eesmärkidega. M3.1 Ettevõtluse arendamine 2021 2022 2023 2024 Maratinurga tööstusala arendamine Taberlaane külas (Kobela II) 30 000 KOV 100%

M3.2 Turismi ja mainekujunduse arendamine 2021 2022 2023 2024

Antsla valla ühtse mainekujunduskava ja kohaturundusstrateegia väljatöötamine Pokumaa teemapargi edasiarendamine Piirkonna muuseumile ekspositsioonipinna võimaldamine Autokaravani- ja kämpinguplatsi rajamine Põhja-, vahe- ja lõunatornide ehitamine

2021 2022 2023 2024 KOKKU Kokku investeeringud 3 395 775 1 928 775 2 250 000 250 000 7 867 000

*- Investeeringud, mis lisandusid Antsla valla ja Urvaste valla ühinemislepingu lisast 5 „Investeeringute kava“