Kolmapäev, 16. jaanuar 2008 Tsooru kandi rahva teabeleht

nr 28 ------Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu

Tsooru kandi talusid ja inimsaatusi Päka talu pererahvas on vapralt läbinud Külaleht jätkab siitkandi talude ja inimsaatuste tutvustamist. Varem on ilmunud Jaan Köötsi katsumuste karmi Pärna talu, Oskar Kaljuvee Kannosaare IV ja kadalipu Linda Mõttuse Suure-Lahu talu töid ja tegemisi Pea 20 aastat tagasi alanud kajastavad kirjutised. Seekord räägime kahest talude taasasutamine andis uue Roosiku küla talust. tõuke küla arengule. Samal ajal peatus ka Aivari pilk ühel pool- Evald Nurk uskus talupidamisse tühjal talul, kuhu asuski oma perega elama. Elamu oli kuulunud endisele Päka 18 talule ning nüüd oli selle peremeheks Tsooru kolhoos. Kolhoositööst vabal ajal asusid Aivar ja Esta maja korda tegema ning ümber ehitama. Esta on põline Roosiku küla elanik, tema va- nemad Johanna ja Aavo Thealane elavad praegugi sa- mas külas. Tänu Sloogade pere töökusele algas Päka talu uus elu, mis on uhkuseks kogu Roosiku külale. Taasloodud talu hingab täiel rinnal, ehk maameheli- kult. Päka talu taassünniajaks loeb pererahvas 1. maid 1993, sest siis tehti lõpparve Tsooru kolhoosiga ning pühenduti täielikult oma talule. Talu asutamisel oli suureks kergenduseks asjaolu, et osa maad ning metsa saadi kingituseks Päka talu õi- Pildil on Evald oma igapäevase rõõmsameelse olekuga. gusjärgselt omanikult Loore-Vanda Jõulult, kes elab Foto Nurga pere erakogust Kanadas. Ja seda tänutäheks taluhoonete säilitamise, Ligi 45 aastat tagasi lõi minu isa Evald Nurk Lepistu kordategemise ja kohanime Päka säilitamise eest. koolimaja taga lagedal väljal toki maasse ja ütles, et Aivar nimetab ennast naljatlemisi miljonäriks. Kogu siin hakkab ta ehitama ja elama. Juba kahe aasta pärast tema raha on paigutatud talu inventari, osa võlga vajab koliski ta majja, kus pea kohal vaid katus ja jalge all veel tagasimaksmist. Ega praegugi teisiti ei saaks. Tä- muldpõrand, aknaavad olid kinni löödud laudadega. napäevane tehnika on tõhus ja mugav töö tegemiseks, Olin tol korral kuueaastane, kuid mäletan hästi uude moodsa traktori kabiinis istudes on kogu aeg jõulutun- majja kolimist. Isa rääkis, et samasse tahetakse ehitada ne. On ju armatuurlaud tulesid täis, istu mugavalt toolis veel palju maju, sest Roosiku külla koolimaja lähedus- ja muudkui keera rooli. Isegi muusikat saab kuulata, se pidi kerkima niinimetatud kolhoosi linnak. Õnneks räägib Aivar. Hoolimata sellest, et tallu on ostetud pal- tuuled pöördusid, kolhoos hakkas ehitama hoopiski ju uut tehnikat, tuleb osa töid siiski käsitsi teha. Vana korterelamuid ning inimesed kolisid maamajadest kõi- maakivist talulaut on kitsas, mistõttu traktor sinna sisse gi mugavustega korteritesse. Isa ehitatud taluhooned ei mahu. Perenaine Esta ütleb, et igapäevase talutöö jäid ainukesteks, millest tänaseks on välja arenenud juures on kõige raskem toa juurest üle õue lauda juurde Lepistu talu. minek, sest laudas alles ei lase lüpsimasina hääl enam Tagantjärgi on hea mõelda, et minu isal jätkus ettenä- millelegi muule mõelda- käib neljatunnine aastate gelikkust ja tarkust otsustada talupidamise kasuks. jooksul sissekodeeritud liigutustega töö. Tänane elu näitab, et tal oli igatpidi õigus. Peamise osa talutöödest teeb pere oma jõududega, iga- ühel on oma töökohustus teada. Esta ülesandeks on lehmade lüpsmine ning lüpsiseadmete pesemine, üle- jäänud talutööd on meeste pärusmaa. Söödavarumine töö. Ka meil on juba hakatud sellele mõtlema, kuid on ainuke töö, kus rakendatakse brigaaditöövõttu. raske on tagasi meelitada neid, kes ei pidanud vastu talupidamise algaastate katsumuste kadalipule ning lõpetasid talutöö. Mõisaaegadel kasutati kadalippu vas- tuhakkajate karistamiseks, neid sunniti läbi kõndima kahe rivi vahelt, kus iga sõdur nüpeldas eksinut kuni see jõudis rivi lõppu. Naljaga pooleks võib öelda, et tänapäeval on sõdurid asendatud ametnikega ja piitsa asemel kasutatakse euronõudeid ning mitmesuguseid seaduseparagrahve. Aivar on Eesti talupidajate suurkogus valitud selle seitsmeliikmelisse juhatusse. Olles silmitsi Kesk-Eesti suurtootjate probleemidega, arvab ta, et kaua nii edasi liikuda ei saa. Tsooru kandis Savilöövi külas Savimäe talumaadel asuva sigalakompleksi omanike tülid küla- Pildil veab Aivar lüpsikarjale silo ette . Nii suurt kärutäit suudab ainult rammumees liigutada. elanikega on tühised sealsete kismade kõrval. Foto: Kalle Nurk Üha igapäevasemaks muutub keskkonna reostamise Andes talule näpu, pead peagi paljust loobuma. Meie oht ka meil. Päka talus on betoonbasseinis kinnine praegustes tingimustes on talupidamine enda vaba- sõnnikuhoidla, mis esialgu rahuldab kõik keskkonna- tahtlikult ahelasse panemine. Hea, kui on kellelegi nõuded. tööjärge üle anda. Päka talu võib selles osas lootusi Ka talumees väsib, ta tahab puhata ning vaheldust. hellitada. Perepoeg Aivo töötab pärast kooli lõpeta- Tsooru kandi aktiiv, kelle eesotsas on külavanem Arvo mist kõrvuti isaga. Tänu Aivo toetusele on Aivar saa- Tammega, korraldas lõppenud aastal sügispeo. nud reisida ja pilgu heita paljudesse Euroopa riikide Külarahvas sai ühise laua taga mõnusalt aega veeta taludesse. Mitte alati pole seal paika pidanud see, mi- ning visata pilgu tagasi lõppevale aastale. Olles Tsooru da meil räägitakse ning kuhu meil tahetakse jõuda. taluseltsi esimees, teadis Aivar öelda, et peol viibinud 2003. aastal tegi Eesti talupidajate kuueliikmeline talupidajad jäid üritusega rahule. Tore oleks, kui sa- delegatsioon reisi Prantsusmaale, et tutvuda sealsete malaadset üritust saaks näha juba traditsioonilisena igal piimandustaludega. Gruppi kuulus kaks meest Võru- aastal. maalt, üks neist oli Aivar. Tema sõnade kohaselt ei Kalle Nurk pidanud meie talumehed häbi tundma oma tegemiste üle, oleme prantslastele võrdväärsed partnerid. Eesti riigiametnikud aga jätkavad praegu talupidajatele üle- Teade ! pingutatud euronõuete pealesurumist, kui mujal nii Võrumaa Partneluskogu rahastab meie ettevõtmist ranged ei olda. Aivari teine reis 19liikmelise grupi Tsooru kandi ajaloo talletamisel. MTÜ Tsooru Koidu- koosseisus Itaaliasse näitas, et seal on pandud piirid kiired kutsub üles kõiki Tsooru kandi rahvast aktiiv- suurtootmisele. Keskmine talu suuruseks on 7 hekta- selt osalema sellel üritusel. Asuge koostama oma su- rit, perel ei tohi olla üle 30 lüpsilehma ning 30 noor- gupuud, pange paberile esivanemate ja talude kohta looma. Ka maa kasutamise suurus on piiratud 100 teadaolev informatsioon, sirvige fotoalbumeid. Juba hektariga. Sellega püütakse võimalikult paljudele jaanuarikuu lõpus toimub seminar, kuidas olemasole- maainimestele säilitada nende põhitegevus ehk maa- vat materjali kasutada. Parimaid töid premeeritakse. MTÜ Tsooru Koidukiired juhatus

Jaanuarikuu (2008) sünnipäevalapsed 83 Amanda Rood 3. jaanuar Tsooru 68 Anatoli Kuzmin 15. jaanuar Roosiku 82 Koidu Bergmann 2. jaanuar Tsooru 62 Kalju Tigane 6. jaanuar Kikkaoja 77 Toivo Talja 15. jaanuar Tsooru 61 Valdur Luik 23. jaanuar Luhametsa 77 Aksel Lokk 25. jaanuar Tsooru 60 Riho Tammiksaar 28. jaanuar Tsooru 77 Valentina Hannova 29. jaanuar Roosiku 59 Marje Tarnaste 22. jaanuar Luhametsa 75 Leonhard Kasak 5. jaanuar Luhametsa 59 Ainu Kööts 26. jaanuar Roosiku 75 Väino Värnik 29. jaanuar Savilöövi 59 Vello Jürisoo 28. jaanuar Savilöövi 72 Elsa Väits 7. jaanuar Tsooru 57 Ene Sõmer 14. jaanuar Tsooru 72 Johanna Thealane 20. jaanuar Roosiku 55 Vellak Toomas 26. jaanuar Luhametsa 71 Maria Tammemägi 15. jaanuar Roosiku 51 Gennadi Semjavin 14. jaanuar Kikkaoja 70 Ülo Reiljan 21. jaanuar Litsmetsa 50 Heldur Väits 31. jaanuar Kikkaoja 69 Heli Palm 10. jaanuar Tsooru Külas Tsooru kaksikutel õppinud elus arvestama ka teistega. Seega ei tekkinud probleemi, kui nende perre 29. detsembril lisandus väi- kevend Henri. Jah, Sandra soovis omale väikest õde ja Oliver väikest venda. Seekord täitus Oliveri soov. Henrile nime otsimise juures oli ametis kogu pere. Siingi läksid lahku laste arvamused ning valiti välja hoopis kolmas nimi. Õnneks lapsed enam ei mäletagi, mida nad oleksid nimeks soovinud. Ema Ragne tunneb, et lapsed on hoolimata mõnedest erinevustest omavahel siiski väga lähedased. Kuigi lapsed mängivad erinevates mängunurkades ja neil on lasteaias tekkinud oma sõbrad, vajavad nad teineteise lähedust. Nende vahel säilub alati silmside. Et lastes Pildil on kaksikud Sandra ja Oliver Jõela. mitte stressi tekitada, peab neil võimaldama koos Fotod: Kalle Nurk olemise. Oliver ja Sandra Jõela on kaksikud. Nad elavad Tsooru külas mäe otsas suures punases kivimajas. Ko- duõuelt avaneb ilus vaade Tsooru paisjärvele. Jaani- kuu 15. päeval saavad lapsed neljaaastaseks. Oliver on seitse minutit vanem ning ema-isa võtavad neid kui õde-venda. Juba oma arengu alguses märgati kaksikute erinevust. Isa Jarek arvab, et Oliver on rahulikuma iseloomuga. Roomama hakkas ta kaheksakuuselt ning kõndima aastaselt. Samuti on poiss võimeline pikka aega vaik- selt istuma oma mängunurgas. Sandra see-eest on täis temperamenti. See väljendus juba seitsmekuuselt, kui roomamise asemel lasi ta käpuli mööda tuba ringi, ometi hakkas ta Oliverist natuke hiljem kõndima ja Pildil õpivad Sandra ja Oliver lasteaias oma esimese rääkima. Samuti meeldib talle igale poole ronida. õpetaja Kersti Kalaga tähti . Üldiselt arvatakse, et kaksikud on sarnased ja neil pea- Juba aasta aega sõidutab isa Jarek iga tööpäeva hom- vad olema kõik ühesugused asjad, siis Oliveri ja Sand- mikul lapsed 20 kilomeetri kaugusel asuvasse Piller- ra puhul on vastupidi. Juba väiksena jagasid nad kom- palli lasteaeda. Lasteaiaga harjumiseks kulus neil mõ- me värvide järgi, poisile sinised ja rohelised, tüdruku- ni päev, kuid alles pool aastat hiljem eemaldusid nad le kollased ja punased. Ka mänguasjadega on asjad teineteisest erinevatesse mängunurkadesse. selged, kellele nukud, kellele autod. Laste oleku ja Kasvatajatädi Kersti iseloomustab Sandrat kui tulesä- käitumise järgi otsustades on arvatavasti tegemist det. Kaksikutele meeldib joonistada. Tähed on lapsed kahest munarakust alguse saanud kaksikutest. ilusti selgeks õppinud ning numbreidki oskavad luge- da. „R“ tähe põristamisega ei saada veel hakkama, kuid ka sellel tähel on oma nimi. See on ema täht. Sandral on ilus lauluhääl, Oliveri meelistegevuseks on meister- damine ning ehitamine. Kersti pajatab huvitava seiga. Mõlemal lapsel oli mitu salmi jõuluvanale lugemiseks pähe õpitud. Üllatus oli suur, kui vapper Sandra ei julgenudki paki järgi minna, tema jõulusalm jäi sel korral lugemata. Meheteoga sai hakkama aga Oliver. Lasteaiakasvataja Kerstile meenub veel, et kunagi oli tema rühmas ka üks kaksikutest tüdrukute paar. Ka nende iseloom oli väga erinev, kuid neil polnud välja arenenud teineteise kaitsmise refleksi nagu Sandral ja Oliveril. Nii nagu kaksikutest lapsed Sandra ja Oliver, Pildil on kümnepäevane pesamuna Henri ühtehoidva pere on kogu Jõelate pere kokkuhoidev ja vastastikku keskel. hooliv. Kaksikutest lastel on vedanud, sest juba sündides oli Külas käis Kalle Nurk neil olemas omaealine mängukaaslane. Nii on nad Mittetulundusühing Tsooru Koidukiired. Tsooru Koidukiirte read täienesid Filmivaatamisele järgnes allakirjutanu põhjalik kokku- võte tehtud töödest, olnud rõõmudest ning muredest. Ringi liikus mahukas fotoalbum, kus pildid tuletasid meelde kõiki seni korraldatud ning kaastööna tehtud üritusi.Ühingul on olemas ka kõikidest üritustest sal- vestatud filmiarhiiv. Teine ühingule tunnustust andev kaust sisaldas 34 projekti, mis on kolme aasta jooksul kirjutatud nendele raha taotlemiseks. Näitaja, et sellest ainult seitse ei ole saanud rahastamiseks heakskiitu, on väga kõrge. Kolmandasse kausta oli kokku köidetud 27 Külalehe numbrit. Internetilehel Tsooru kandi kodu- lehe külastamine ning sagedased küsimused Külalehe ilmumise kohta annavad tunnistust, et MTÜ Tsooru Pildil on MTÜ Tsooru Koidukiired liikmed koos oma Koidukiired tegevus on õigel teel. Üksmeelse arvamu- perega uut aastat vastu võtmas. sena kiideti kolmeaastane MTÜ tegevus heaks. Foto: Kalle Nurk Teadmisest, et MTÜ on lõpetanud eelläbrääkimised Neljapäeva, 3. jaanuari õhtutundidel kogunesid selt- kolme õppinud ringijuhiga, täienesid meie read kümne singu Tsooru Koidukiired liikmed hubasesse rahva- liikme võrra. Nende hulgas oli nii näite- kui ka seltsi- maja saali jõulukuuse ümber, et teha kokkuvõtteid laulu huvilisi. Eeskätt tundsime rõõmu noorte üle, kes oma tegemistest ning valida uus juhatus. Üritus sai astusid meie liikmeks. Salajasel hääletamisel valiti uus teoks teist aastat järjest. Peolaud oli kaetud seltsi pe- juhatus, kes lähiaegadel valib enda hulgast ühingule reliikmetele ja teistele aktiivsetele Tsooru kandi ini- liidri. Suure, loodetavasti ka teotahtelise kollektiivi mestele, kelle abiga ning kellele lootes püütakse koos tööd hakkavad vedama Krista Puija, Laine Keerov ning Tsooru kultuurielu edendada. Šampusepudelite ava- Kalle Nurk. misega ning uusaasta õnnesoovide vastastikuse ütle- Uue juhatuse esmaülesandeks on kiiremas korras tööle misega lõppes pidulik osa. saada näitering, lauluring ning tantsuringid. Kui juha- Lavale asetatud televiisori pilt viis ajaarvamise tagasi tus on üle saanud ringide töö käivitamiseks hädavajali- kolme aasta võrra. Film jutustas, kuidas 14. jaanuaril kest majandusküsimustest, süttivadki rahvamaja soo- 2005.aastal seitsemeliikmeline kollektiiv tundis rõõ- jad tuled kultuurilembelisele Tsooru kandi rahvale. mu esimese saavutuse üle-äriregistris oli registreeritud Kalle Nurk , eelmine MTÜ Tsooru Koidukiired juht

Mineja jälgedes rohi võidelda raskete haigustega kuni 22. detsembrini, mil karedalt torkivaks muutub, enne jõule sulges jäädavalt silmad. Meie kaastunne kaasa ta võttis vaid valud, milliseid võita ei suutnud. tema lähedastele kalli abikaasa, isa,vanaisa, vanavana- Heino Palm isa ja äia kaotuse puhul. 14.III 1936-22.XII 2007 Puhkama, puhkama kutsuti sind töökas ja sõbralik oli su hing ... Heino Palm sündis 14. märtsil 1936.aastal Vagula külas Võru vallas neljalapselises perekonnas. Lapsepõlv möödus tal kahe venna seltsis, Oskar Kaljuvee sest õde suri juba kaheaastaselt. 05.VII 1924- 01.I 2008 Tsooru kandi rahvas tundis Heinot alates 1980.aas- tast, kui ta asus tööle Sverdlovi-nimelises kolhoosis Mälestame uue aasta esimesel päeval lahkunud visa osakonna juhatajana, hiljem vastutas ta mürkkemi- töömeest ja perekonnapead. Viimati kirjutasime tema kaalide- ja väetiselao eest. Heino oli mees, kes kasva- elust ja tööst Külalehes nr 20. tas üles kaks poega, sai tunda rõõmu seitsme lapselap- se sirgumisest ning oli viiekordne vanavanaisa. Töökaaslased mäletavad Heinot kui hästi seltsivat ini- Lehte Kikas mest, kes huvitus kõigest ning kõigist ja oli kursis 10.X 1933-21.XII 2007 jooksva poliitikaga. Tema hobid olid kalastamine ja Mälestame. Südamlik kaastunne omastele. ristsõnade lahendamine. Viimased aastad tuli Heinol

Külalehe nr 28 toimetaja Kalle Nurk, telefon 5193 0084, e-mail kalle@antsla.ee, www.antsla.ee/tsoorukant/