0

Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) asukohavaliku teemaplaneeringu olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess

Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Pärnu mnt 27, Tallinn http://www.hendrikson.ee

Töö nr 887/06

Projektijuht: Kuido Kartau (litsents KMH0034)

Tartu 2012 (Keskkonnaameti Ida-Viru regiooni heakskiit 26.03.2012)

Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 4 1 ÜLEVAADE ÜLDPLANEERINGUST JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISEST ...... 6 1.1. TEEMAPLANEERINGU EESMÄRK JA SISU ...... 6 1.2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE KÄESOLEVAS PLANEERINGUS ...13 1.3 PLANEERINGU JA KSH OSAPOOLED ...... 17 1.4 TEEMAPLANEERINGU ALUSED – ÕIGUSLIK TAUST ...... 19 1.5 SEOS MUUDE ASJAKOHASTE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDEGA ...... 21 1.5.1 Ida-Virumaa maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ...... 21 1.5.2 Lüganuse valla üldplaneering ja arengukava ...... 26 1.5.3 Energeetika-alased dokumendid ...... 32 2 OLEMASOLEV OLUKORD JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..33 2.1 PLANEERINGUALA ASEND JA PÕHISTRUKTUUR ...... 33 2.2 SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...... 34 2.2.1 Asustus ja rahvastik ...... 34 2.2.2 Infrastruktuur ...... 36 2.2.3 Kinnisvara ja ettevõtluskeskkond ...... 37 2.3 LOODUSKESKKONNA ÜLEVAADE ...... 40 2.3.1 Geoloogia, geomorfoloogia ja mullastik ...... 40 2.3.2 Veestik ja vetevõrk ...... 47 2.3.3 Maastikud, rohevõrk ja maakasutus ...... 50 2.3.4 Loomastik ...... 58 2.3.5 Kaitstavad loodusobjektid ...... 62 2.3.6 Natura 2000 ...... 65 2.3.7 Muinsuskaitseobjektid ...... 65 2.3.8 Tuuleolud ...... 67 3 PLANEERIMISETTEPANEKU JA KSH VÄLJATÖÖTAMINE JA AMETLIK PROTSESS ...... 69 3.1 PLANEERIMISETTEPANEKU KUJUNEMISE (LOOGILISE ARENGU) LUGU JA AVALIKKUSE KAASAMINE ...... 70 3.1.1 Tuulikupargi arendamise planeeringueelne faas ...... 70 3.1.2 Planeeringu ja KSH algatamine ning kavandatava tegevuse alternatiivid ...... 71 3.1.3 Planeeringuala kohta lähteandmete kogumine ...... 72 3.1.4 Planeeringu lähteseisukohtade väljatöötamine ja avalikkusele tutvustamine ...... 75 3.1.5 Planeerimisettepaneku ja KSH aruande koostamine ...... 77 3.1.6 Koostöö ja avalikkuse kaasamine ...... 84 3.1.7 KSH aruanne ...... 94 3.1.8 Planeeringu kooskõlastamine ...... 94 1 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

3.1.9 Planeeringu ja KSH aruande avalik väljapanek ja arutelu ...... 94 3.1.10 Planeeringu kehtestamine ja KSH aruande heakskiitmine ...... 95 3.2 KAVANDATUD TEGEVUSE ÜLEVAADE (SEISUGA NOVEMBER 2011) ...... 96 3.3 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE – MÕJU HINDAMISE FAAS ..... 109 3.3.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ...... 109 3.3.2 Mõju maastikule, rohevõrgustikule ja maakasutusele ...... 118 3.3.3 Mõju kaitsealustele loodusobjektidele ...... 140 3.3.4 Mõju Natura 2000 võrgustikule ...... 141 3.3.5 Mõju loomastikule ...... 142 3.3.6 Planeeritava tegevusega kaasnevast mürast ...... 148 3.3.7 Mõju maavarade kasutamisele ...... 158 3.3.8 Mõju veele ja veevarustusele ...... 161 3.3.9 Jäätmetekke võimalused ...... 162 3.3.10 Tuulikupargi mõju seoses elektri-, magnet- ja elektromagnetväljaga ...... 163 3.3.11 Tuulikute ekspluatatsiooni riskidest ...... 164 3.3.12 Globaalne ja üleriigiline keskkonnamõju ...... 171 3.3.13 Kumulatiivsed mõjud ...... 172 3.3.14 Tuuleturbiinide keskkonnakaitseliselt oluliste tehnoloogiliste parameetrite analüüs parima võimaliku tehnoloogia (BAT – best available technology) aspektist ....173 3.3.15 Seire ...... 174 3.3.16 KSH kokkuvõte ja lõppjäreldused ...... 176 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 177 LISAD ...... 179 LISA 1 PLANEERIMIS- JA KSH PROTSESSI JURIIDILINE MENETLUS (PASS) ...... 180 LISA 2. TEEMAPLANEERINGU JA KSH PROTSESSIGA SEOTUD DOKUMENDID ...... 183 1. Teemaplaneeringu algatamise ettepanek (18.12.06 nr VS/82) ...... 185 2. Teemaplaneeringu algatamise otsus (25.01.2007 nr 86) ...... 186 3. KSH algatamise teade asutustele (05.02.07 nr 40/07) ...... 188 4. Maavanemale teemaplaneeringu algatamisest teavitamine ja maa-ala suuruse määramine (06.02.07 nr 7-1.4/137) ...... 189 5. Teemaplaneeringu ja KSH algatamise teade ajalehes Põhjarannik (07.02.2007) .190 6. Varja tuulikupargi teemaplaneeringu maa-ala määramise koosolek (13.02.07) ...191 7. Maavanema maa-ala määramine (07.03.07 nr 1.2-38/532) ...... 197 8. Maa-ala määramise kooskõlastuse palumine regionaalministrilt (21.05.2007 nr 7- 1.4/401) ...... 198 9. Regionaalministri vastus Varja tuulikupargi maa-ala määramiseks (31.05.2007 nr 13-3/5219) ...... 199 10. KSH programmi sisu kohta seisukoha küsimine ja avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise teade (11.09.2007 nr 300/07) ...... 200 11. KSH programmi avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise teade ajalehes Põhjarannik (12.09.2007) ...... 202 12. KSH programmi esitamine heakskiitmisele (12.10.2007 nr 343/07) ...... 203 13. KSH programm (heaks kiidetud 08.11.2007) ...... 204 14. KSH programmi heakskiitmine (08.11.2007 nr 32-12-1/43888-3) ...... 242 15. Teemaplaneeringu vastuvõtmine (24.11.2011 otsus nr 87) ...... 244 16. Teemaplaneeringu ja KSH aruande avalikustamise teade Põhjarannikus (6.12.2011) ...... 248 17.KSH aruande avalikustamise teade PõhjarannikusAmetlikes Teadaannete (2.12.2011) ...... 249 18. KSH aruande avalikustamisest teatamine ametkondadele ...... 250 19.Tervisekaitseameti Ida talituse seisukoht teemaplaneeringu ja KSH aruande osas ..276

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 2 teemaplaneering II köide

20.Põllumajandusministeeriumi seisukoht KSH aruande osas ...... 277 21.Vastusseisukoht Põllumajandusministeeriumile ...... 279 22. Teemaplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest teavitamine Põhjarannikus ...... 280 23. Ida-Viru maavanema heakskiit teemaplaneeringule ...... 281 24.Keskkonnaameti Ida-Viru regiooni heakskiit KSH aruandele ...... 282 25.Teemaplaneeringu kehtestamise otsus ...... 287

LISA 3. PROTSESSI KÄIGUS TOIMUNUD AVALIKE ARUTELUDE PROTOKOLLID JA AVALIKEL ARUTELUDEL JA TÖÖKOOSOLEKUTEL OSALENUTE NIMEKIRJAD. LAEKUNUD ETTEPANEKUD ...... 290 1. KSH programmi avaliku arutelu protokoll ...... 291 2. Varja ja Purtse tuuleparkide teemaplaneeringute ja KSH töökoosolek 11.12.2007 295 3. Varja tuulikupargi üldplaneeringu teemaplaneeringu juhtrühma arutelu protokoll (02.07.2008) ...... 299 4. Varja tuulikupargi üldplaneeringu teemaplaneeringu eskiislahendust tutvustav koosolek (03.12.2009) ...... 301 5. Varja tuulikupargi üldplaneeringu teemaplaneeringu eskiislahendust tutvustav avalik koosolek Lüganuse rahvamajas - protokoll (12.01.2010) ...... 302 6. Varja tuulikupargi üldplaneeringu teemaplaneeringu eskiislahendust tutvustav avalik koosolek Lüganuse rahvamajas – osalejate nimekiri (12.01.2010) ...... 305 7. Varja tuulikupargi üldplaneeringu teemaplaneeringu eskiislahendust tutvustav avalik koosolek Varja raamatukogus – protokoll (12.01.2010) ...... 307 8. Varja tuulikupargi üldplaneeringu teemaplaneeringu eskiislahendust tutvustav avalik koosolek Varja raamatukogus – osalejate nimekiri (12.01.2010) ...... 314 9.Varja tuulikupargi üldplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH aruande avalikustamise järgse avaliku arutelu protokoll (26.01.2012) ...... 316 10.Varja tuulikupargi üldplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH aruande avalikustamise järgse avaliku arutelu osalejate nimekiri (26.01.2012) ...... 318

LISA 4. ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU KOOSTÖÖ KÄIGUS TOIMUNUD KIRJAVAHETUS ...... 319 1. H&Ko kiri asutustele 11.09.2007 ...... 320 2. Maanteeameti vastus 14.09.2007 ...... 322 3. H&Ko e-kiri Maanteeametile 09.12.2008 ...... 323 4. Maanteeameti vastus 22.12.2008 ...... 324 5. H&Ko e-kiri Viru Maaparandusbüroole 16.05.2008 ...... 325 6. Viru Maaparandusbüroo vastus 16.05.2008 ...... 325 7. Tervisekaitsetalituse vastus 10.10.2007 ...... 326 8. Lüganuse Küla Seltsi kiri 27.09.2007 ...... 327 9. H&Ko vastus12.10.2007 ...... 329 10. Lüganuse valla kiri 06.02.2007 ...... 331 11. Ida-Viru-Maavanema kiri 07.03.2007 ...... 332 12. H&Ko e-kiri Eesti Gaasile 21.11.2008.a...... 333 13. Eesti Gaasi vastus 27.11.2008.a ...... 334 14. H&Ko kiri 17.12.2008.a ...... 335 15. Eesti Gaasi vastus 18.12.2008 ...... 337 16. OÜ Raisneri kiri Eesti Gaasile 07.05.2009 ...... 338 17. Eesti Gaasi vastus Raisnerile 21.05.2009 ...... 340 18. OÜ Raisneri kiri Lennuametile 31.01.2007 ...... 342 19. OÜ Raisneri kiri Lennuametile 21.08.2009 ...... 343 20. Lennuameti vastus Raisnerile 02.09.2009 ...... 345 21. OÜ Raisner kiri Eesti Energia Jaotusvõrgule 20.05.2009 ...... 346 22. Eesti Energia Jaotusvõrgu vastus 22.06.2009 ...... 348

Töö nr. 887/06 3 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

23. AS Raunistali ettepanek täiendavate tuulikute paigutamiseks ja kohaliku omavalitsuse vastusseisukoht ...... 350

LISA 5. ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISE ETAPIS TOIMUNUD KIRJAVAHETUS ...... 352 1. Täiendavate kooskõlastuste vajaduse määramine (kiri Ida-Viru maavanemale) 09.06.2011 ...... 353 2. Ida-Viru maavanema vastus täiendavate kooskõlastuste vajaduse osas 20.06.2011 ..354 3. Kaitseministeeriumiga kooskõlastamine 09.06.2011 ...... 355 4. Kaitseministeeriumi mittekooskõlastus .07.2011 ...... 356 5. Kaitseministeeriumi kooskõlastus 24.10.2011 ...... 357 6. Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastamine 09.06.2011 ...... 359 7. Maa-ameti (Keskkonnaministeeriumi volitatud esindaja) kooskõlastus ...... 360 8. Siseministeeriumiga kooskõlastamine 09.06.2011 ...... 364 9. Siseministeeriumi kooskõlastus 12.07.2011 ...... 365 10. Põllumajandusameti Ida-Viru keskusega kooskõlastamine 09.06.2011 ...... 366 11. Põllumajandusameti Ida-Viru keskuse kooskõlastus 09.06.2011 ...... 367 12. Keskkonnaameti Viru regiooniga kooskõlastamine 09.06.2011 ...... 371 13. Keskkonnaameti Viru regiooni kooskõlastus 17.06.2011 ...... 372 14. Muinsuskaitseametiga kooskõlastamine 09.06.2011 ...... 374 15. Muinsuskaitseameti kooskõlastus 08.08.2011 ...... 375 16. Aseri vallaga kooskõlastamine 09.06.2011 ...... 377 17. Aseri valla kooskõlastus 22.06.2011 ...... 378 18. Kohtla vallaga kooskõlastamine 09.06.2011 ...... 379 19. Kohtla valla kooskõlastus 17.06.2011 ...... 380 20. Kohtla-Nõmme vallaga kooskõlastamine 09.06.2011 ...... 381 21. Täiendav kirjavahetus Kohtla-Nõmme vallaga 05.08.2011 ...... 382 22. Maidla vallaga kooskõlastamine 09.06.2011 ...... 383 23. Maidla valla kooskõlastus 01.09.2011 ...... 384 24. Sonda vallaga kooskõlastamine 09.06.2011 ...... 387 25. Täiendav kirjavahetus Sonda vallaga 05.08.2011 ...... 388 26. Kiviõli linnaga kooskõlastamine 09.06.2011...... 389 27. Kiviõli linna kooskõlastus 30.06.2011 ...... 390 28. Kohtla-Järve linnaga kooskõlastamine 09.06.2011 ...... 391 29. Kohtla-Järve linna kooskõlastus 24.08.2011...... 392 30. Püssi linnaga kooskõlastamine 09.06.2011 ...... 395 31. Püssi linna kooskõlastus 07.07.2011 ...... 396 32. Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti „Varja“ tuulepargi asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu kooskõlastamiste koondtabel ...... 397

LISA 6. NAHKHIIRTE DETEKTOR-UURINGU TULEMUSED VARJA TUULIKUPARGI ALAL 2007.A. SUVEL ...... 402

LISA 7. LINNUSTIKU VAATLUSTULEMUSI KOKKUVÕTTEV LIIGINIMESTIK NING ARVUKUSTE HINNANG ...... 404

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 4 teemaplaneering II köide

Sissejuhatus

Lüganuse Vallavolikogu algatas 25. jaanuaril 2007 otsusega nr 86 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Varja tuulikupargi (terviklik elektritootmise objekt, mis lisaks tuulikutele koosneb teedest, ühenduskaablitest, alajaamadest jms1) arendamisest huvitatud isikuks on OÜ Raisner. OÜ Raisner osanikeks on Iberdrola Renovables (Hispaania)2, EBRD (European Bank for Reconstruction and Development)3 ja OÜ Adepte. Teemaplaneeringu algatamise ettepaneku tegi OÜ Adepte.

Lähtuvalt Planeerimisseaduse §8 lõikele 5 on Ida-Virumaa maavanem koostöös kohaliku omavalitsusega määranud olulise ruumilise mõjuga „Varja” tuulikupargi üldplaneeringu teemaplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse ja see on kooskõlastatud regionaalministriga. Teemaplaneeringuala pindala kokku on 4780 ha.

Planeering koosneb kahest köitest:

I köide koos kaartidega - „Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering. Seletuskiri” on planeeringulahenduse tekstiline osa, mis täiendab planeeringulahenduse kaarte ning sisaldab maakasutus- ja ehitustingimusi. Teemaplaneeringu seletuskiri koos selle juurde lahutamatu osana kuuluvate planeeringukaartidega on planeeringudokument, mis kehtestatakse õigusaktiga.

I köite juurde kuuluvad kaardid on:

1 Võrgueeskiri (Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määrusega nr 184 (RT I 2003, 49, 347), jõustunud 1.07.2003) defineerib: Tuulepark käesoleva määruse tähenduses on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Käesolevas planeeringus ja keskkonnamõju strateegilises hindamises kasutatakse mõisteid tuulikupark, tuulepark ja tuuleelektrijaam sünonüümidena.

2 Iberdrola Renovables kuulub maailma ühe juhtiva energiaettevõtte Iberdrola Group koosseisu. Tegemist on maailma suurima tuuleenergia ettevõttega (lähtudes püstitatud tuuleenergia võimsusest). Iberdrola Renovables tegutseb enam kui 20 riigis üle maailma. Ettevõte on noteeritud börsil.

3 EBRD (Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank) on rahvusvaheline finantsasutus, mis tegutseb Kesk-Euroopas ja Kesk-Aasias enam kui 30 riigis. Panga omanikeks on 61 maailma riiki (sh Eesti) ja Euroopa Liit ning Euroopa Investeerimispank. EBRD on oma tegevuspiirkonnas suurim erainvestor, kes investeerib põhiliselt eraettevõtlusesse. EBRD toob sageli endaga kaasa suures mahus välismaiseid otseinvesteeringuid.

Töö nr. 887/06 5 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

 Kaart 1. Planeerimisettepanek. M 1:15 000  Kaart 2. Elektriskeem. M 1:15 000  Kaart 3. Illustratiivne planeeringulahendus ortofotol. M 1:15 000

Käesolev II köide - ”Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne”, mis sisaldab endas:

 Teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust ja olemasoleva olukorra analüüsi, saamaks ülevaadet planeeringuala sotsiaal- kultuurilistest, majanduslikest ning looduslikest eeldustest ja eripäradest ning võimalike alternatiivide mõjust keskkonnale.

 Teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusprotsessi kirjeldust, mis kajastab protsessi käigus läbiviidud seminare, koosolekuid, nendes kasutatud meetodeid, nende tulemusi ning kavandatava tegevusega kaasneda võiva mõju hindamist erinevate alternatiivide puhul.

 Keskkonnamõju strateegilist hindamist ja alternatiivide võrdlemist.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (sisalduvana II köites) on koostatud vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §40 nõuetele, heakskiidetud KSH programmile ja keskkonnamõju hindamise heale tavale.

Teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess on viidud läbi vastavalt Planeerimisseaduse ning Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele ja planeerimismenetluse heale tavale.

Töö koostamisel konsultandina osalenud planeerimis- ja keskkonnakorraldusfirma Hendrikson&Ko tänab kõiki töö valmimisele kaasaaidanuid, eriti Lüganuse vallavalitsuse spetsialiste, juhtrühma liikmeid ja kohalikke elanikke nende aktiivse osalemise eest.

Käesolev planeeringu dokumentatsioon on koostatud Lüganuse Vallavalitsuse juhiste ja otsuste kohaselt.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 6 teemaplaneering II köide

1 Ülevaade üldplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilisest hindamisest

1.1. Teemaplaneeringu eesmärk ja sisu

„Varja“ tuulikupargi planeeringut ei algatatud suvalises kohas. Planeeringu algatamisele eelnes tuuletingimuste analüüs, olemasoleva maakasutuse ja maade kasutamise võimaluste analüüs ning koostöö maaomanike ja kohalike elanikega. Lisaks soodsatele tuuleoludele soodustab „Varja“ tuulikupargi rajamist konkreetses piirkonnas ka maakasutuse iseloom, asustuse paiknemine, piirkonna looduslikud tingimused ning väljakujunenud teedevõrk ja head tingimused tehnilise infrastruktuuriga liitumiseks.

Planeeringuala näol on tegemist valdavalt põllumajanduslikus kasutuses oleva maaga. Suurimad ja tihedamalt asutatud asustusalad planeeringualal on Lüganuse alevik, mis asub planeeringuala sees ala edelaosas ning Varja küla tihedamalt asustatud külaala, mis paikneb planeeringuala keskosas Tallinn-Narva maantee vahetus läheduses. Vastavalt 1945-52 aastate topograafilisele 1:50 000 kaardile (mis näitab paljuski enne II maailmasõja eelset maakasutust) on planeeringuala ajalooline asustusstruktuur säilinud võrdlemisi sarnaselt tänapäevale, mistõttu tuulikupargi rajamine antud alale ei lõhuks olulisi ajaloolisi maastikuelemente ja maastikumustreid. Kuna tuulikud paiknevad planeeringualal lähimast elamust enam kui 500 m kaugusel, ei avalda Varja tuulepark oluliselt negatiivset mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale.

Põllumajanduslikus kasutuses oleval maal on looduslike ja väärtuslike koosluste osakaal väike (sellele viitab ka kaitseväärtusega loodusobjektide vähesus). Planeeringuala põhja- ja lõunaosas leidub mõningal määral ka metsamaad, kuid kavandatud tuulikud asuvad metsast ja rohevõrgustiku osadest väljas. Rohevõrgustiku aladele ei kavandata ka tuulikute juurdepääsuteid ning elektriliine, seega loomastiku seisukohalt ei ole tuulikupargi ehitiste asukohas tegu oluliselt väärtusliku alaga ei liikumisteede ega ka elupaikade aspektist lähtuvalt. Seda enam on planeeringu elluviimisel vähe tõenäoline tundlike ja kaitseväärtusega loomaliikide liikumisteede või elupaikade kahjustamine. Varja tuulikupargi piirkonnas nahkhiirte aktiivsusperioodi jooksul teostatud loenduse (2007 aastal kolmel korral - juunis, juulis ja septembris) tulemuste analüüsi põhjal lendab nahkhiiri kogu suve jooksul tuulikupargi piirkonnas suhteliselt vähe: keskmiselt ca 14,6 möödalendu tunnis ning teiste sarnase metoodika alusel tehtud nahkhiirte uuringute tulemusi võrreldes (teiste Ida-Virumaale planeeritavate tuuleparkide piirkondades ning lisaks veeäärsetel aladel (Narva jõe ja Soome lahe ääres) ei ole „Varja“ tuulikupargi puhul tegu nahkhiirerikkaima paigaga. Linnustikku kohta käesoleva töö raames Ida-Virumaa Linnuklubi liikmete poolt läbi viidud linnustiku inventuuri andmetel (inventuur teostati 2005. ja 2007. a. kevadel ja suvel) kohati kaitstavate liikide isendeid vähearvukalt, vaid mõnda isendit või paari. I kaitsekategooria liike ei kohatud alal üldse ja II kaitsekategooriasse kuulusid vaid 3 liigi esindajad (sarvikpütt, kes

Töö nr. 887/06 7 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide pesitseb Moldova küla juures asuval veekogul; sooräts ja põldtsiitsitaja kelle pesitsemine alal on tõenäoline). Küll on „Varja“ tuulikupargi piirkond rändavatele hanelistele ahvatlevaks peatuspaigaks, kuna enamus planeeringualast moodustab põllumajandusliku kasutusega maa (karjatatav, niidetav ja haritav), mis on rändavatele lindudele sobilikuks toitumis- ja peatuspaigaks. Planeeritaval tuulepargi alal ega selle vahetus läheduses ei asu ühtegi hoiuala. Lähim, Arupealse hoiuala, asub enam kui 8 km kaugusel läänesuunas, mis on loodud puisniitude kaitseks ega ole tõenäoliselt mõjutatud tuulepargi tegevusest. Seega tuulikupargi rajamine ei too kaasa olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale (ei ole takistavaks teguriks loomade liikumisteel, ei kahjusta nahkhiirte rännet ning I ja II kategooria kaitstavate linnuliikide pesitsemist) ning on looduskeskkonna seisukohalt antud piirkonnas akstepteeritav.

Planeeringulahenduse kujunemisele ja planeeringu realiseerumisele avaldab positiivset mõju ka olemasolev teedevõrk ja planeeringuala lähipiirkonnas asuv tehniline infrastruktuur. Planeeringuala keskosa läbiva Tallinn-Narva põhimaantee kaudu on tagatud head tingimused tuulikute transpordiks planeeringualale. Samuti on hea teedevõrgu olukord ja paiknemine planeeringualal ja selle lähivööndis, tagades Tallinn-Narva põhimaantee kaudu planeeringualale ohutu ja suhteliselt mugava juurdepääsu peamiselt kas olemasolevate mahasõitude või tugimaantee ja kõrvalmaanteede kaudu. Planeeringuala läheduses paikneb Elering’i Püssi alajaam, mis tagab liitumispunkti tuulikupargi vahetus läheduses, vältides ulatuslike kõrgepingeliinide rajamist, mis osutuks vajalikuks juhul, kui tuulikupargi asukoht on mujal.

Häid või väga häid ehitusgeoloogilisi tingimusi lubab planeeringuala pinnakate, mis on valdavalt õhuke (valdavalt kuni 1 meeter) ja selle all lasub lubjakivi (tuginedes kvaternaarsete setete läbilõikele ja pinnakattekaardile).

Tuulikupargi rajamise korral kujuneb alast suhteliselt intensiivse, kõrgtehnoloogiliste rajatistega ja kaasaegse kasutusega ala. Kuigi tuulikupargi rajamine ei avalda sotsiaalmajanduslikule ja looduskeskkonnale otsest ja olulist negatiivset mõju, avaldab kavandatav tuulikupark keskkonnale kaudset mõju, mis võib olla nii positiivse kui negatiivse iseloomuga – töökohtade lisandumine ja maa-ala intensiivsem kasutus, olemasoleva teedevõrgu rekonstrueerimine, kinnisvaraturg ja üldine majanduskliima või ehitustegevusega kaasnev otsene mõju looduskeskkonnale ja muutused maastiku traditsioonilises ilmes. Planeeringu koostamise protsessis on osa elanikke jäänud seisukohale, et tuulikupargist tekitatav müra ja visuaalne häiring on vastuvõetamatud ning halvendab nende elukeskkonda. Müra ja muud keskkonnakomponendid vastavad kehtestatud normidele. Olemasoleva maastikku visuaalne mõjutamine on nähtavaim, kõige paremini tajutav ning suhteliselt kaugele ulatuv mõju, mis on üks enim diskussioone tekitanud ka käesoleva tuulikupargi rajamisel.

Arvestades kehtivaid arengudokumente ning avaliku protsessi käigus väljatöötatud planeeringulahendust on kavandatava tuulikupargi rajamine aktsepteeritav.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 8 teemaplaneering II köide

Maaomanikud, kelle maale tuulikud, meteomastid ja alajaam püstitatakse, on andnud põhimõttelise nõusoleku tuulikupargi rajamiseks ja tuulikute püstitamiseks (arendaja ja maaomaniku vaheline kokkulepe võimalike tuulikupargi objektide rajamiseks maaomaniku maale). Samas on mitmed maaomanikud andnud nõusoleku maa kasutamiseks ja sinna tuulikute rajamiseks, kuid planeering ei näe ette nendele maatükkidele tuulikute rajamist.

Tuulikupargi rajamise eesmärgiks on tuulest elektri tootmine. Tuulikupargi rajamisega suurendatakse taastuvenergia osakaalu Eesti energeetikas. Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015 (kinnitatud Riigikogu 15. detsembri 2004. a otsusega; RTI, 23.12.2004, 88, 601) näeb ette taastuvate energiaallikate kasutamise soodustamist riigi ning omavalitsuste poolt. Aastaks 2010 peab nende osakaal ulatuma 5,1%-ni elektrienergia brutotarbimisest. 26.02.2009.a. on Valitsuse poolt heaks kiidetud „Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“, kus on sätestatud, et: “Taastuvelektri osakaal brutotarbimises on kasvava trendiga ja saavutab aastaks 2010 vähemalt 5,1%; aastaks 2015 vähemalt 15%“.

Eesti kohustub Kyoto protokolli ratifitseerimisega 17. novembril 1998 vähendama 1990. aastaga võrreldes oma territooriumilt aastatel 2008- 2012 õhku paisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguseid 8% võrra.

Vastavalt nn Taastuvenergeetika direktiivile on Euroopa Liidus eesmärgiks aastaks 2020 taastuvatest allikatest lähtuva energiaga katta 20% energiavajadusest. Igal liikmesriigil on vastav protsent individuaalne - Eesti peab seniselt 18% tasemelt (2005 a) jõudma 25% tasemele. Tuuleenergia rakendamine on üheks olulisimaks võetud kohustuse täitmise võimalustest.

Käesoleva teemaplaneeringu eesmärk on täpsustada ja täiendada kehtivat Lüganuse valla üldplaneeringut põhiliste tehnovõrkude trasside ja elektrienergia jaotamise ja –tootmise maa asukoha määramise osas valitud planeeringualal tuulikupargi rajamiseks.

Teemaplaneeringu ülesanne on maakasutuse funktsioonide määramine ja maakasutustingimuste seadmine võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Planeerimisseaduse § 7 lg 2 p 2 ja § 8 lg 2 p 2 sätestavad, et teemaplaneeringut saab koostada kehtiva maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Teemaplaneeringut ei saa koostada, kui kehtivat maakonnaplaneeringut või üldplaneeringut ei ole. Lüganuse vallal on kehtestatud kogu valla territooriumi hõlmav üldplaneering.

Teemaplaneeringu ülesanne on läbi viia tuulikupargi asukohavaliku Planeerimisseaduse kohane planeerimisprotsess, et läbi arutada tuulikupargi antud kohale rajamise võimalused, selle erinevad alternatiivid ning planeeritava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud. Käesolev olulise ruumilise mõjuga objekti teemaplaneering viiakse läbi haja-asustuses, mistõttu ei ole planeerimisseaduse järgi kohustuslikult

Töö nr. 887/06 9 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide nõutav detailplaneeringu koostamine antud tuulikupargi rajamiseks. Teemaplaneeringu lahendus teostatakse kavandatava tegevuse osas detailplaneeringu täpsusastmes.

Teemaplaneeringu algatamise hetkel võeti aluseks kaks peamist alternatiivi:

 Tuulikupargi rajamise alternatiiv, mille esialgse tuuleoludest ja maakasutuskokkulepetest lähtuvad visioonid (näiteks KSH programmi ajal oli vaatluse all 3 alternatiivi tuulikute arvuga 50 – 75 igaüks võimsusega 2, 2.3 või 3 MW) koostas arendamisest huvitatud isik. Planeeringu koostamise protsessi käigus (sh avalikkuse kaasamine ja avalik diskussioon) on esialgsele visioonile ja avalikule diskussioonile tuginedes välja töötatud võimalikult paljude ühiskonnaliikmetele vajadusi ja huvisid arvestav planeerimisettepanek.

 Null-alternatiiv, ehk antud alale tuulikuparki ei rajata ning ala maakasutus säilib sarnaselt olemasolevale.

Tuulikupargi rajamise (kavandatava tegevuse elluviimise) alternatiivi juures vaadeldi töö käigus täpsustuvaid mitmeid all-alternatiive, eeskätt: o Tuulikute arvu ja konkreetsete asukohtade alternatiivid. o Tuulikute võimalikud tehnoloogilised alternatiivid (tuuliku mark, võimsus, torni kõrgus, rootori läbimõõt, vundamendi tüüp jms). o Teede rajamise asukoha ja ehituslikud alternatiivid. o Ühenduskaabli ja alajaamade asukohtade ja lahenduse alternatiivid.

Planeeringu algfaasis oldi teadlikud, et sõltuvalt arendaja valikutest ja tootjate pakkumistest võib tuulikute tüüp ja paiknemine planeerimisprotsessi käigus muutuda, kuid võimsus ja gabariidid tõenäoliselt oluliselt ei muutu. Töö koostamise algfaasis (KSH programmi menetlemise faasis, kuni november 2007) analüüsiti tuulikuid võimsusega 2, 2.3 ja 3 MW.

2008 aasta suvel on täpsustunud arendajapoolne valik tuuliku margi osas, tuulikuks on 100 meetrise (või 78 meetrit kui see osutub kulutõhusamaks) torniga Gamesa G90 (võimsus 2 MW). Eesmärgiks oli püstitada tuulikupark 150 MW võimsusega, st 75 tuulikut.

Arvestades planeeringu koostamise käigus väljakujunenud seisukohti ja reaalseid maakasutuse võimalusi jõuti 2009 aasta sügisel planeeringulahenduseni, milles nähti ette 47 tuuliku ehitamine käesoleva planeeringu alusel. 2010 aasta aprillis esitas planeeringu koostamise konsultant Lüganuse vallale planeeringu dokumentatsiooni (milles sisaldus 47 tuulikut) esitamiseks kooskõlastamiseks ning korrigeeris seda 8. märtsi 2011 versioonis. Arvestades Lüganuse Vallavalitsuse juhiseid ja otsuseid on koostati (juuni 2011) planeeringu dokumentatsioon, milles sisaldus võimalus kuni 26 elektrituuliku arendamiseks. Planeerimisettepaneku kooskõlastamise etapis korrigeeriti planeeringulahendust (november 2011) Kaitseministeeriumi ja teiste

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 10 teemaplaneering II köide kooskõlastajate poolt planeeringu kooskõlastamisel esitatud tingimustest tulenevalt. Arvestades Kaitseministeeriumi seisukohti, vormistati planeerimisettepanek, mis võimaldab 27st tuuliku asukohast realiseerida (pärast ka ehitusprojekti kooskõlastamist) 26.

Lisaks tuulikutele on kavas püstitada 2 statsionaarset meteomasti eeldatavasti kõrgusega 98 meetrit (78 meetrise tuuliku torni puhul rajatakse 76 meetri kõrgused meteomastid).

Kuna planeeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on arvestatud (suurima mõjuga) 100 meetrise torniga tuulikutega, siis on arendamisest huvitatud isiku edaspidi täpsustuva soovi korral lubatud kasutada ka madalamaid (näiteks 78 meetriseid) torne ja vastavalt ka madalamaid meteomaste.

Planeeringuga nähakse ette ka tuulikupargi jaoks vajalike teede, alajaamade, elektri õhuliinide ja kaablite (elekter ja side) rajamine.

Käesolev olulise ruumilise mõjuga objekti üldplaneeringu teemaplaneering viiakse läbi haja-asustuses. Koostatava teemaplaneeringu otsene eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine tuulikupargi/tuulikuparkide rajamiseks arendamisest huvitatud isiku poolse detailse visiooni olemasolul täpsusastmes (detailplaneeringu täpsusaste), mis lubab (kuna tegemist ei ole tihe-asutusalaga) planeeringu kehtestamise korral arendamisest huvitatud isikul taotleda vallalt projekteerimistingimusi ning vastavalt projekteerimistingimustele koostatud projekti alusel väljastada kohalikul omavalitsusel ehitusluba. Teemaplaneeringuga määratav maakasutus annab sisulised alused katastriüksuste sihtotstarvete määramiseks planeeringualal vastavalt Maakatastriseaduse § 18.

Maakatastriseaduse § 18. Katastriüksuse sihtotstarbe määramine (6) Planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringu puudumise korral määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohaliku omavalitsuse volikogu.

Käesoleva teemaplaneeringuga ei määrata detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid ega juhtusid.

Planeerimisettepanekus on näidatud 27 tuuliku asukohad, kuid Lüganuse valla kehtivas arengukavas (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 04.06.2009 määrusega nr. 69) 2009-2015 on kehtestatud maksimaalseks tuulikute arvuks Lüganuse vallas 30 (seni on Purtse tuulikupargis kehtestatud 4 tuuliku asukohad; kokku ei või tuulikute arv Lüganuse valla territooriumil ületada 30–t).“ Seega on käesolev planeering koostatud kuni 26 tuuliku ja muude vajalike ehitiste (terviklik elektritootmise objekt - Varja tuulikupark) ehitamiseks detailplaneeringu täpsusastmes, mis annab ehitiste projekteerimise aluseks olevad detailsed maakasutus- ja ehitustingimused. Planeeringuga

Töö nr. 887/06 11 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide määratakse tuulikute asukohad, rajatiste ehitusalad, ehitusõigus, lahendatakse juurdepääsud tuulikutele, samuti vajalikud tehnilised kommunikatsioonid ning olemasoleva looduskeskkonnaga ümberkäimise põhimõtted.

Soodustamaks planeeringu optimaalses mahus realiseerumist, ei ole planeeringu kohase tuuliku ja muu ehitise korral, ehituslubade ja projekteerimise faasis sisulist vajadust nõuda kooskõlastust naaberkinnistute omanikega.

Tuulikuid võib planeeringu kohaselt ehitada ainult planeeringu maakasutuskaardil määratud kohtadesse/alasse (lubatud on väikesed korrektuurid, sh korrektuurid ehitusprojektide kooskõlastamise faasis Kaitseministeeriumiga, kui nendega ei kaasne põhilahenduse muutus ega täiendav oluline negatiivne keskkonnamõju). Meteomastid tuleb planeeringu kohaselt ehitada planeeringu maakasutuskaardil määratud kohtadesse/alasse (vajadusel on lubatud asukoha korrektuur kuni 100 meetri ulatuses – sealjuures vajadusel konsulteerides/kooskõlastades täiendavalt naabritega ja teedehaldajatega kui korrektuur on tee suunas).

Alajaamad tuleb planeeringu kohaselt ehitada soovitavalt planeeringu maakasutuskaardil määratud kohtadesse/alasse, kuid arvestades asjaoluga, et vastavalt käesolevale planeeringule võib tuulikuid rajada üksnes Tallinn-Narva maanteest lõunasuunas ja 27st tuuliku asukohast tohib realiseerida kuni 26, on energeetilise efektiivsuse tagamiseks (st väiksemad võrgukaod) lubatud alajaama asukoha korrigeerimine.

Teed tuleb planeeringu kohaselt ehitada planeeringu maakasutuskaardil määratud kohtadesse/alasse, kuid vajadusel (mis võib selguda edasisel täpsemal projekteerimisel, ehitamisel, suhtlemisel maaomanikega vms) võib analoogsete parameetritega teid rajada ka uutesse (planeeringus mittenäidatud) alternatiivsetesse asukohtadesse tagamaks vajalikud juurdepääsud. Planeering on koostatud kahe teedevõrgustiku variandina, millest realiseeritakse üks (sealjuures võib erinevate tuulikute juures realiseeruda erinev variant). Milline teede variant valitakse selgub edasise arendustegevuse käigus vastavalt täpsustuvatele asjaoludele (täpsed ehitusgeoloogilised tingimused, maaomanike täpsustuvad soovid/eelistused jms).

Elektriliinid ja sidekaablid tuleb planeeringu kohaselt ehitada planeeringu maakasutuskaardil määratud põhimõttelistesse asukohtadesse. Kuid vajadusel (mis võib selguda edasisel täpsemal projekteerimisel, ehitamisel, suhtlemisel maaomanikega vms) võib analoogsete parameetritega elektriliine ja sidekaableid rajada ka uutesse (planeeringus mittenäidatud) alternatiivsetesse asukohtadesse tagamaks vajalikud elektriühendused ja side. Üldjuhul rajatakse elektrikaablid ja sidekaablid teedega samasse koridori.

Projekteerimise algstaadiumis on vajalik teostada topo-geodeetilised mõõdistustööd planeeritavate tuulikute kinnistutel (igaüks kuni ca 10 000

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 12 teemaplaneering II köide m²) ning planeeritavate teede ja tehnotrasside ulatuses täpsuses 1:500 kuni 1:2000.

Ehitise (eeskätt tuulikud), välja arvatud teede ning tehnovõrgu ja -rajatise püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi, moodustatakse iseseisev ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus, mille sihtotstarbe määrab kohaliku omavalitsuse volikogu planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu teemaplaneeringu ja ehitise kasutamise sihtotstarbe alusel.

Planeeringu teostamisega samaaegselt (sisuliselt selle osana) viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis põhimahus sisaldub planeeringu II köites „Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) asukohavaliku teemaplaneeringu olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne”.

Töö nr. 887/06 13 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

1.2 Keskkonnamõju strateegiline hindamine käesolevas planeeringus

Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi lühendina ka KSH) eesmärgiks on vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule: o arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel, o tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning o edendada säästvat arengut.

Käesoleva planeeringuga samaaegselt KSH läbiviimine tuleneb lisaks sisulisele vajadusele ja eesmärgile ka seadusandlikust nõudest – Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33.

KSH aruanne on koostatud integreeritud osana planeeringu tervikdokumentatsiooni järgides sealjuures Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, heakskiidetud KSH programmi, keskkonnamõju hindamise head tava ja Hendrikson&Ko senist positiivset praktikat.

KSH teostamisel on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud planeeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades planeeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi.

KSH koostamisel on arvestatud asjaoluga, et strateegiliseks planeeringudokumendiks on teemaplaneering, mille lahendus töötatakse välja detailplaneeringu täpsusastmes, loomaks võimaluse projekteerimistingimuste andmiseks ilma detailplaneeringuta (mis oleks antud juhul sisuliselt kahe dubleeriva ja asjatult ressursse raiskava planeerimisprotseduuri teostamine).

Seega on teadlikult arvestatud KMHKJS seaduses §40 lg 3 p 3 sätestatud põhimõttega vältida asjatult mitmekordset mõju hindamist. Käesolev KSH on koostatud täpsusastmes, mis peaks olema piisav keskkonnaalaste otsuste tegemiseks lisaks planeeringu faasile ka projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisel ning suures osas ka tuulikupargi opereerimisel. Täiendavad keskkonna-alased tööd võivad osutuda vajalikuks seni teadmata oluliste muutuste korral kas planeeringus, tuulikupargi muus arendus- või opereerimisfaasis, samuti seadusandlike nõuete muutumisel.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 14 teemaplaneering II köide

Hindamise ja mõjude prognoosimise meetodid

Kavandatava tuulikupargi rajamisest ja ekspluatatsioonist tingitud keskkonnamõju määratlemisel kasutati kontrollnimekirjade ja kaardikihtide (EELIS-e jm andmekihid) meetodit, mis võimaldavad lähtuda eelkõige kohalikest oludest (nt kaitstavate objektide olemasolu, taimestik jm). Lisaks võeti arvesse rahvusvahelist ja Euroopa kogemusest tuulikuparkide rajamisel ja nende võimaliku mõju väljaselgitamisel, nagu dokument Europan Best Practice Guidelines for Wind Energie Development (europa.eu.int/comm/energy/res/sectors/doc/wind_energy/best_practice. pdf). Asustatud piirkondades peetakse olulisemateks tuulikuparkidega kaasnevateks keskkonnaprobleemideks visuaalset häiringut ja müra. Palju räägitakse ka tuulikuparkide võimalikust mõjust linnustikule ja nahkhiirtele. Piirkonnas viidi 2005. ja 2007.a. kevadel ning suvel läbi linnustiku seire ja 2007.a. suvel nahkhiirte detektoruuring. Müra leviku ja varjutamise ulatuse/kestuse modelleerimiseks kasutati spetsiaaltarkvara WindPro.

Mõjude prognoosimisel kasutati lisaks eksperthinnangutele analoogiate meetodit. Eestis on tuuleturbiinidega seotud kogemusi oluliselt lühemaajaliselt kui mujal maailmas ja Euroopas, kus on aastakümnete jooksul läbiviidud palju erinevaid uuringuid tuulikuparkide mõjust nii loodus- kui sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (nagu avalikkuse suhtumine, müra, linnustik, nahkhiired, kariloomad jm). Selliseid teiste maade kogemusi on kasutatud erineva üldistusastmega ka käesolevas töös.

Märkimisväärselt on kasutatud ka Arendaja (arendaja OÜ Raisner osanikeks on Iberdrola Renovables (Hispaania), EBRD (European Bank for Reconstruction and Development) ja OÜ Adepte) organisatsioonisiseseid keskkonnaalaseid standardeid ja põhimõtteid. Järgnevalt on toodud ka Iberdrola Renovables ja EBRD keskkonnaalased põhimõtted, millest juhindutakse projektide (sh Varja tuulikupark ühena paljudest) arendamisel.

Töö nr. 887/06 15 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

EBRD keskkonnaalased seisukohad

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 16

Iberdola Renovables´i keskkonnapoliitika

Töö nr. 887/06 17 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

1.3 Planeeringu ja KSH osapooled

Planeeringu ja KSH protsessis osalevad mitmed osapooled. Need on: o Planeeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Lüganuse vallavolikogu ning planeeringu koostamise korraldaja Lüganuse vallavalitsus. o Arendamisest huvitatud isik on OÜ Raisner (planeeringu algatamise ettepaneku tegi OÜ Adepte kes korraldas OÜ Raisner’ile tuuleelektrijaama arendamist). OÜ Raisner osanikeks on Iberdrola Renovables (Hispaania), EBRD (European Bank for Reconstruction and Development) ja OÜ Adepte. o Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaameti Viru regioon (kuni 31. jaanuar 2009 Ida-Virumaa Keskkonnateenistus) kui KSH järelevalvaja. o Ida-Viru maavalitsus planeeringu järelevalvaja ja planeeringuala määratleja. o Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium ja Kaitseministeerium kui võimalikud huvitatud osapooled tulenevalt KSH protsessi loogikast ja KSH seadusandlusest. o Planeeringuala maaomanikud. o Piirkonna elanikud. o Valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikeühendused. o Laiem avalikkus. o Tuulikupargi arendamise võimaluste väljaselgitamiseks ja planeeringulahenduse väljatöötamiseks (protsessi käigus sisuliste otsuste vastuvõtmiseks) komplekteeriti kohaliku Lüganuse omavalitsuse ametnikest ja kohaliku elu eestvedajatest (kohalikud arvamusliidrid, külavanemad või –esindajad) teemaplaneeringu juhtrühm millesse kuuluvad: 1. Arno Rossman – Lüganuse vallavanem 2. Anne Liinak – Lüganuse Vallavalitsuse maanõunik 3. Juho Põld – Lüganuse Vallavolikogu liige, Purtse külavanem 4. Kaja Toikka - Lüganuse Vallavolikogu liige 5. Evald Männiksaar - Lüganuse Vallavolikogu esimees 6. Kaido Roos 7. Karli Kivi - Voorepera külavanem 8. Priit Uus - Lüganuse külavanem 9. Maarika Uudeküll – Lüganuse Vallavolikogu liige / Varja küla esindaja 10. Uno Sepp – Aa küla esindaja

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 18

11. Janek Lainjärv - Lüganuse Vallavolikogu liige 12. Ants Kangro – Lüganuse Vallavalitsuse ehituskonsultant

o Planeeringu koostamise konsultant ja keskkonnamõju strateegilise hindaja OÜ Hendrikson&Ko osales töös arvuka töörühmana koosseisus: 1. Kuido Kartau – projektijuht, keskkonnamõju hindaja 2. Marika Pärn - planeeringuspetsialist 3. Pille Metspalu – planeeringuspetsialist 4. Merlin Jääger – planeeringuspetsialist 5. Rauno Schults - planeeringuspetsialist 6. Alar Jürgenson - keskkonnaspetsialist 7. Veiko Kärbla – keskkonnaspetsialist (müra, visualiseeringud) 8. Kaile Peet – keskkonnaspetsialist 9. Tiit Oidjärv – keskkonnaspetsialist (sotsiaalne keskkond) 10. Ülli Reimets – geoinformaatik / kartograaf 11. Kätlin Veber - geoinformaatik / kartograaf 12. Peep Leppik

Töö nr. 887/06 19 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

1.4 Teemaplaneeringu alused – õiguslik taust

Eesti Vabariigis on omavalitsuse territooriumi üldplaneeringu teostamise kohustus sätestatud planeerimisseadusega. Vastavalt planeerimisseadus § 8, p2, lg2, võib üldplaneeringut koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt alltoodud eesmärkidele/ülesannetele:

1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine; 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid; 5) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 6) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 7) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; 8) teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 9) vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 10) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 11) puhke- ja virgestusalade määramine; 12) ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras; 13) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 14) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 15) üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 16) ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu; 17) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 20

Planeerimisseaduse kõrval tuleb üldplaneeringu koostamisel lähtuda ka teistest seadusandlikest aktidest, sh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Nimetatud seaduse järgi on strateegilistel arengudokumentidel, sealhulgas üldplaneeringul, keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustus. Seadus sätestab, et keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldatakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus enne strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist õigusaktiga.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise nõue lähtub Euroopa Liidu direktiivist 2001/42/EC (Directive on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment), et kindlustada teatud plaanide ja programmide elluviimisel keskkonnakaitse ja keskkonnaga arvestamine ning propageerida säästlikku arengut. Ruumilise planeerimise juures mõistetakse selliste keskkondadena üksteisega tihedalt seotud ja koos toimivat majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja looduskeskkonda, kus ühe valdkonna arengul on mõju teistele valdkondadele. Ruumilise planeerimise sellisest komplekssusest tulenevalt ei ole siin (erinevalt projekti või sektorarengukava keskkonnamõju hindamisest) sageli võimalik hinnata planeerimisotsustega kaasnevaid konkreetset keskkonnamõju, vaid võimalikku keskkonnamõju – teisisõnu ei ole planeeringu koostamise ajal võimalik ette näha antud keskkondades tulevikus toimuvaid konkreetseid üksteist mõjutavaid protsesse, vaid pigem tõenäolisi ja võimalikke protsesse, mistõttu hinnatakse ka võimalikke tagajärgesid/tulemusi ning mõjusid.

Strateegilise planeerimise interdistsiplinaarsusest tulenevalt toimub võimalik keskkonnamõju hindamine planeerimisprotsessi tihedalt integreeritud osana, kus pidevalt kaalutakse/hinnatakse planeeritavate tegevuste mõju erinevatele valdkondadele. Käesoleva planeeringu puhul on seepärast lähtutud põhimõttest, et keskkonnamõju strateegiline hindamine peab olema üldplaneeringu koostamisega protsessiga paralleelne ja võimalikult integreeritud. Strateegilist mõju hindamist ei nähta siinkohal kontrollmehhanismi, vaid abisüsteemi ja töövahendina, et analüüsida ja hinnata planeeritavate tegevustega kaasneda võivaid mõjusid ning langetada üldisest huvist lähtuvaid põhjendatud kaalutlusotsuseid.

Töö nr. 887/06 21 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

1.5 Seos muude asjakohaste planeerimis- ja arengudokumentidega

1.5.1 Ida-Virumaa maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”

Teemaplaneering määrab asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ning loob eeldused loodushoiu ja kultuurilis- ajaloolist aspekti arvestava ruumistruktuuri kujunemiseks Ida-Virumaal. Teemaplaneering jaotub kaheks osaks: väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik. Teemaplaneeringu tulemused on alusmaterjaliks linnade ja valdade üldplaneeringute koostamisel ja täiendamisel, valgalade veemajanduskavade koostamisel, kaitsekorraldus-, maakorraldus- ja metsamajanduskavade koostamisel jne.

Roheline võrgustik Teemaplaneering määrab ära üldised kasutustingimused rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride toimimiseks. Välja toodud kasutustingimused on aluseks majandus- ja arendustegevuse planeerimisel rohelise võrgustiku aladel. Täpsemad kasutustingimused määratakse metsakorralduskavades ning omavalitsuste planeeringutes, mille koostamisel tuleb lähtuda teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” esitatud nõuetest.

Nõuded rohelise võrgustiku toimimise säilitamiseks:  Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90%.  Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet pole soovitatav muuta. Maa sihtotstarbe muutmise vajadusel tuleb koostada vastav detailplaneering ning kooskõlastada see keskkonnateenistusega.  Tuumaladel ja koridoridel on metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib vastavalt metsakorralduskavadele arendada majandustegevust.  Tugialadel ehk rohelisse võrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad, jne) on majandustegevus seadustega kas keelatud või piiratud.  Tuumaladele ja koridoridele pole soovitatav teatud infrastruktuuride (kiirteed, prügilad, sõjaväepolügoonid, jäätmehoidlad, mäetööstus ja teised kõrge keskkonnariskiga objektid) rajamine. Juhul kui nende rajamine on vajalik või vältimatu, tuleb üldplaneeringute ja/või detailplaneeringute koostamise käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning koostada keskkonnamõju hindamine.  Kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette näha meetmeid nende negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ning kompenseerimiseks.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 22

 Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb vältida lageraiet. Metsade majandamisel on soovitatav kasutada valikraiet.  Rohelise võrgustiku alade maa sihtotstarvet muutvate tegevuste või kavandavate joonehitiste (teed, kõrgepingeliinid jne), samuti vooluveekogude sängide õgvendamise plaanid tuleb kooskõlastada omavalitsuse, maavalitsuse ja keskkonnateenistusega.  Uute ehitusalade planeerimisel tuleb silmas pidada, et ei häiritaks rohelise võrgustiku toimimist. Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore ega häirida tuumala terviklikkust.  Omavalitsuste üldplaneeringutes tuleb linnadega piirnevates metsades kaitsemetsana reserveerida u. 1 km laiune nn. roheline vöönd. Erandjuhul on linna rohelise vööndi suunal lubatud arendada elamuehitust, kui see ei häiri rohelise võrgustiku funktsioneerimist.  Omavalitsustel, mille territooriumil on põhjavee reostusohtlikud alad, tuleb ette näha meetmeid põhjavee reostusohu vähendamiseks.  Puisniitudel ja struuga aladel on koosluse säilitamise huvides vajalik taastada põllumajandustegevus (karjatamine ja regulaarne niitmine).

Planeeringuala piirides asuvad rohekoridorid (K2 ja K3) maa-ala kesk- ja lääneosas, mis enamasti langevad kokku planeeringualasse jääva metsamaaga. Teemaplaneering toob välja ka puuduvad rohekoridorid, kus koridor on katkenud või kuhu võrgustiku parema toimimise eesmärgil oleks vajalik täiendava koridori rajamine: planeeringualal kulgevad need koridorid kesk- ja idaosas, valdavalt üle loodusliku rohumaa, karjamaa ning kompleksviljeluses oleva maa.

Eesti senises praktikaks on rohevõrgustiku alale paigutatud mitmeid tuulikuparke (nt Läänemaal, Harjumaal). Käesoleva planeeringu koostamisel on olemasolevaid ja puuduvaid rohekoridore arvesse võetud ning planeeringulahenduse kaudu on maksimaalselt püütud aidata kaasa rohekoridori säilimisele.

Väärtuslikud maastikud Järgnevad asustust ja maakasutust suunavad kasutustingimused määravad väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks vajalikud üldised meetmed ning on üldiseks aluseks majandus- ja arendustegevuse korraldamisel teemaplaneeringus Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” eristatud aladel. Täpsemad kasutustingimused määratakse väärtuslike maastike hoolduskavadega, mille alusel täiendatakse omavalitsuste üldplaneeringuid.

Asustust ja maakasutust suunavad kasutustingimused:  Säilitada väärtuslike maastike omapära. o Väärtuslike maastike maa sihtotstarbe muutmine pole soovitatav juhul, kui sellega muutub oluliselt maastikumuster.

Töö nr. 887/06 23 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

o Uute hoonete rajamisel või vanade ümberehitamisel tuleb jälgida, et uuendused ei rikuks maastiku üldilmet ning ühtiks piirkonnale iseloomuliku ehitusstiiliga.  Säilitada ja avada silmapaistvalt ilusad vaatekohad. o Reserveerida ilusate vaatekohtade maad puhkekohtadeks ja avaliku kasutusega aladeks. o Väärtusliku maastiku hoolduskava koostamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu vaatekohtade lähipiirkonna arendustöödele (vaadete avamine ja säilitamine, ehituspiirangud vaadetele jne). o Arendamist vajavad vaatekohtade infrastruktuur (tualetid, prügimajandus, puhkepingid jne).  Igale väärtuslikule maastikule tuleb koostada maastikuhoolduskava. o Vastavad kavad tuleb kohalike omavalitsustel koostöös naaberomavalitsuste, maavalitsuse ja Keskkonnaministeeriumiga valmis teha (soovitatavalt sätestati tähtajaks 2005. aasta lõpp). Kavas tuleb täpsustada väärtuslike maastike ulatust ja piire, aga ka täpselt ette näha väärtuslike maastike säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused. Hoolduskavade alusel täiendatakse kehtivaid üldplaneeringuid.  Uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku taustaga. o Eriti väärtuslikes maastiku osades tuleb maastikuhoolduskavasid aluseks võttes üldplaneeringuga kehtestada vastavaid maakasutus- ja ehitustingimusi. o Maastike eriti väärtuslike osiste ning võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade, maakasutuse muutmise kavade jne) arendamise suunamiseks tuleb koostada vastavad detailplaneeringud. o Tuuleturbiinide, mobiilsidemastide ja teiste maastikul domineerima jäävate objektide asukoha valiku aluseks on soovitav igal konkreetsel juhul lähtuda ekspertide maastikuanalüüsist.  Põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena. o Koostöös maaomanike, taluliitude ja külaliikumise organisatsioonidega ning omavalitsustega tuleb leida võimalusi väärtuslike põllumajandusmaade kasutuses hoidmiseks. Põllumaade kasutuses hoidmine ning võsastumise vältimine on hoolduslepingute objektiks. o Likvideerida maastike üldilmet kahjustavad peremeheta varemed jms heakorrastamata objektid. o Erilist tähelepanu tuleb pöörata väärtuslikele maastikele jäävate asulate heakorra suurendamisele.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 24

o Leida lahendusi endiste suurmajandite tootmishoonete (karjalaudad töökojad jms) heakorrastamiseks või lammutamiseks. o Suurt tähelepanu tuleb pöörata prügimajanduse korrastamisele nii väärtuslikele maastikele jäävates asulates, kui ka nende lähiümbruses.

Ida-Virumaa teemaplaneeringus on väärtuslike maastike hindamisel lähtutud neljast aspektist:

Kultuurilis-ajaloolise väärtusega maastikud:  traditsiooniline maastikumuster (põldude, heinamaade ja talumetsade jaotus), maastikuelemendid ning asustusstruktuur, mis kujunes välja enne ühismajandite moodustamist, s.o enne 1950-ndaid aastaid. Lisaväärtus neil aladel on järgmine: säilinud mõisakeskused, vanemat tüüpi hoonestus, ajaloo-, arhitektuuri- ja arheoloogiamälestised jne.  nn "ajaloo kontsentraadid" - maastikud, millel suhteliselt väikesel maa-alal leidub rohkesti hästi säilinud jälgi erinevatest ajalooperioodidest.  ajaloosündmuste (sõdade, revolutsioonide jne.), muistendite, kangelaste, kultuuritegelaste ja teiste rahva seas hästi tuntud sündmuste või inimestega seotud paigad.  ajaloolise väärtusega maastikupildis domineerivad üksikobjektid (kirikud, kalmistud, mõisad, tuulikud, mälestusmärgid jne).  väiksemad, valdavalt heas korras olevad asulad (külad, kirikukülad, väikelinnad), kus on suures osas säilinud traditsiooniline või iseloomulik hoonestus (näiteks nõukogudeaegsed majandikeskused).

Kõrge loodusliku väärtusega maastikud on:  tavalisest enama looduskaitsealuste üksikobjektide või vääriselupaikadega maastikud; looduslikud või poollooduslikud rohumaad.  maastikud, milles esinevad iseloomulikud, kordumatud või looduskaitseliselt väärtuslikud maastikuelemendid (pinnavormid, rändrahnud, üksikpuud, puude grupid, puiesteed, kiviaiad jt).  inimtegevusest puutumatud loodustüübid (sood, ürgmetsad jne).  looduslikke veekogusid (sh maaparandusest puutumata jõed ja ojad) ja/või inimese poolt rajatud veekogusid (paisjärved, tiigid) sisaldavad alad.

Rekreatiivset (turismipotentsiaali ja puhkeväärtust) väärtust omavad:  maastikud veekogude lähedal, mis sobivad ujumiseks ning mille kaldad on kergesti ligipääsetavad.  linna või asula lähedased looduslikud või poollooduslikud alad, mis pakuvad inimestele jalutamis-, sportimis- jms. võimalusi.

Töö nr. 887/06 25 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

 käesolevas töös peetakse maastiku rekreatiivset väärtust tõstvateks elementideks ka rajatud telkimiskohti, lõkkeplatse ning matkaradu.

Maastike esteetilisel hindamisel väärtustatakse:  maastiku ilu, mitmekesisust, omapära,  huvitavat reljeefi ja sobivust puhkemaastikuks,  maastiku traditsioonilist ilmet ja hooldatust,  teedelt avanevad ilusad vaated.

Esteetilist väärtust kahandavad häirivad tegurid nagu maastikku halvasti sobitatud suuremad hooned või rajatised, kõrgepingeliinid, prügimäed, suuremad karjäärid jne. Töös ei ole hinnatud ehitiste arhitektuurilist väärtust.

Teemaplaneeringu koostajad hindasid iga maastiku kultuurilis-ajaloolist, looduslikku, rekreatsioonilist ja esteetilist väärtust kolme-palli-süsteemis. Kõrgeim pall (3 palli) omistatakse maastike kõige väärtuslikemaile aspektidele, mis on eeskujulikult korras ning eksponeeritud, ilusad, pakuvad esteetilist naudingut jne. 2 palli on saanud need maastiku aspektid, mis on antud alal keskmise väärtusega. Ka iseenesest küll väga suure väärtusega ent hooldamata, halvasti eksponeeritud või "käest lastud" maastikukomponendid on saanud madalama hinde. 1 pall tähistab tavaliselt seda, et eristatud maastikul antud aspekt puudub või on väheoluline. Ühe palliga hinnatakse ka maastike neid külgi, mis sisuliselt omavad suurt väärtust, kuid on kas hävinenud, väga halvas seisukorras või lagastatud nii, et kogu maastiku üldilme kannatab tunduvalt.

Peamiselt kultuurilis-ajaloolisele, looduslikule, esteetilisele väärtusele antud hindepallide alusel määrati eristatud maastikud I, II või P väärtusklassi: I väärtusklassi kuuluvad maastikud, millel on kõik või enamus maastiku- komponentidest väga kõrge väärtusega (3-2 väärtuspalli). Sellised alad nõuavad oma väärtuslikkuse säilitamisel edasisi pingutusi (ka riiklikul tasemel). II väärtusklassi kuuluvad maastikud, millel on enamus maastiku- komponentidest kõrge väärtusega (3-2 palli), kuid mõni madalama väärtuspallidega (2-1). Neil aladel on potentsiaali tõusta esimesse väärtusklassi kui tehakse pingutusi maastike korrashoiu ja väärtustamise nimel. P ehk potentsiaalsesse väärtusklassi kuuluvad need maastikud, millel on üksikud kõrge väärtusega komponendid või mille piirkonnas on olulisi väärtusi, mis on aga kahjuks väga halvas seisukorras või rikutud. Sellised alad omavad potentsiaal saamaks II või isegi I väärtusklassi alaks ent kas ressursside puudumisest, hoolimatusest, või teadmatusest pole kõiki kohalikke väärtusi rakendatud. Potentsiaalsesse väärtusklassi kuuluvad piirkonnad vajavad olulisi investeeringuid maastike väärtustamiseks.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 26

Teemaplaneeringuga määratletud väärtuslikeks maastikeks on planeeringuala kesk- ja põhjaosa hõlmav Sope-Ontika väärtuslik maastik (II väärtusklass, maakondliku tähtsusega) ja planeeringuala lääneosaga kattuv Lüganuse-Purtse väärtuslik maastik (I väärtusklass, maakondliku tähtsusega).

Planeeringuala kirdeosas asub vana põhjaranniku tee, mis on maakonna teemaplaneeringuga määratletud ilusa teelõiguna. Sellelt teelõigult avanevad vaated ka kavandatud tuulikupargile. Teemaplaneeringuga märgitud ilusatest vaatekohtadest asub üks vaatekohta ka planeeringualal. Planeeringuala keskel Varja ja Moldova küla vahel asuvalt suurelt kultusekivilt avaneb ilus vaade ümbritsevatele avaratele põldudele ja Kohtla-Järve poolkoksimägedele.

Käesoleva planeeringu koostamisel on väärtuslike maastikega arvestatud ning püütud planeeringulahenduse kaudu aidata kaasa nende säilimisele ja arengule.

1.5.2 Lüganuse valla üldplaneering ja arengukava

Valla üldplaneeringu ülesanne on kavandada valla territoriaal- majandusliku arengu põhisuunad ja määratleda arengutingimused, määrata detailplaneeringut vajavad alad ja kavandada loodusressursside säilimine ja kasutamine, määrata tehnilise infrastruktuuri rajatiste asukohad, selgitada piirangud maakasutusele arvestades valla territooriumil kujunenud olukorda, kaitstavaid loodusobjekte, kultuurimälestisi, väärtuslikke põllumaid, looduskooslusi jm. ning teha ettepanekud valla territooriumi funktsionaalseks tsoneerimiseks. Arvestades valla sotsiaal-majandusliku arengu kava ja maareformi tingimusi on käesoleva üldplaneeringu koostamisel eesmärgiks:  selgitada maakasutuse piirangud (nii looduslikud kui tehnogeensed);  teha ettepanekud maade sihtotstarbe määramiseks;  reserveerida ehitusmaad;  käsitleda valla keskkonnaseisundit, tehnovõrke ja -rajatisi, teedevõrku jne.

Lüganuse valla üldplaneeringuga nähakse ette:  Põllumajandustsoon: o Parematel põllumaadel maad kasutada võimalikult sihtotstarbe kohaselt. o Üksikute talumajapidamiste planeerimine ja taluhoonete ehitamine vastavalt ehitusmäärusele. o Keerukama tehnoloogiaga ettevõtete rajamisel koostada detailplaneering.

Töö nr. 887/06 27 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

 Metsamajandustsoon: o Tsooni kuuluvad valla ida-, kagu- ja lõunaosas asuvad metsad. o Rannikumadalikumetsad hoiumetsad. o Metsade majandamisel kinni pidada Eesti Metsakorralduskeskuses koostatud Ida-Virumaa metsakorralduse materjalidest. o Metsade väärtustamine puhkemajandusliku ja metsa kõrvalsaaduste ning oluliselt keskkonda kujundava ja mõjutava faktorina.  Puhkemajandustsoon: o Puhkemajandustsoonina kasutatav kogu mere äärne ala alates Liimalast kuni Aani, sh Liimala ja Aa supelrannad koos rannateenindusobjektidega. o Planeeritud väikelaevade sadam. o Puhkelaager. o Turismiteenindusobjektid. o Matkarajad ja Euromatkarada (E-9) – puhkemajanduse üks osa, läbib valla looduslikult kaunimaid ja kultuurilis-ajaloolisi paiku ning ühendab valla loodus- ja kultuurimälestisi. o Aiandusühistu. o Krossirada .  Kompaktse hoonestusega ala: o Olemasolevad kompaktse hoonestusega alad (asulad) ja suuremad eraldipaiknevad hoonetegrupid. o Arengueeldustega alad on Lüganuse, Purtse, Varja, Aa.  Perspektiivne elamute ja suvitusehitiste hajapiirkond: o Valla rannikuääred Aa, Moldova, Jabara, Purtse – võimalikud elamute ja suvitusehitiste hajapiirkonnad.  Tootmistsoon: o Suuremate tootmisaladena paiknevad vallas RAS „Kiviter” settebasseinide maa-ala ja Moldova kruusakarjääri maa-ala. o Üldplaneeringus on toodud kasutatavad ja potentsiaalsed tootmisalad (alad, kus paiknevad tühjaks jäänud tootmishooned), ettevõtlus- ja tootmisobjektid. o Tootmisettevõtete arenguks piisab olemasolevatest territooriumitest ja ehitistest. o Tootmisprofiili muutmisel silmas pidada keskkonnakaitselisi nõudeid.  Muu maa:

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 28

o Väheväärtuslikud põllu- ja metsamaad (eelpool nimetatud funktsionaalsetest tsoonidest järelejäänud alad).

Asulate tsoneerimine  Lüganuse alevik: o Planeeritav ala jaguneb tsoonideks – elu-ühiskondlik tsoon ja tootmistsoon. o Reserveeritud maa-ala üldkasutatavatele hoonetele Kiviõli tee ja Kiriku tee nurka – võimalik rajada staadion ja spordiväljak. o Reserveeritud äri- ja teenindusettevõtte maa-ala. o Endine politseihoone ja mõisa kõrvalhoone rekonstrueerida teeninduskompleksiks, kuhu suunatakse kaubandus, toitlustus, teenindus. o Eraldi ansambli moodustavad kirik, kalmistu, köstri elamu, leerimaja, pastoraat. Tühjad hooned rekonstrueerida ja leida tänapäevane kasutus. o Jalakäijate silla juures kasutamata hooned äri- ja teeninduse tarbeks. o Püssi kooli poolelioleva ehitise maa-ala ärimaaks. o Pereelamute reservala Püssi kooli kõrval ja Kiriku teel oleva ridaelamu kõrval. Lisaks üksikud krundid pereelamute kvartalis. o Tööstusmaa-alas on piisavad ettevõtluse arenguks. Vajadusel võimalus laiendada aleviku põhjaosas. o Kalmistu Kopli külas laieneb.  Purtse küla: o Purtse jõe suudmes asuv kalasadam ja kalatööstus arenevad olemasoleval maa-alal. o Elutsoonis reservmaa-ala väikeelamute ehitamiseks. o Parandada ühendusteed üle jõe Purtse külast Liimala külla (seoses rannakompleksi ja väikelaevade sadama rajamisega). o Purtse kindluselamu ümbruses ehitatakse välja kultuurikeskus, kus korraldatakse kontsere ning sisaldab ka turistide teenindamiseks vajalikku – kauplus, toitlustuskoht, majutuskoht, turismiinfopunkt, suveniiritöökoda jne. Maksimaalselt rekonstrueerida mõisaaegsed hooned ja leida neile tänapäevane kasutusotstarve. o Mõisaaegne kuivati huviobjekt turistidele. o Kindluselamust lõuna pool asuval tootmismaal lammutada arhitektuurimälestist varjavad ja sobimatud hooned.

Töö nr. 887/06 29 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

o Asula lõunapiiril mittesobiv hoone lammutada, sinna parkla rajamine. o Asula põhjaosas asuv farmi territoorium heakorrastada. o Turismiobjekt Kurjuse ohvrite park. o Tallinn-Narva mnt äärne kauplus-söökla hoone teenindushooneks. o Parkmetsa äärde on reserveeritud maa-ala üldkasutatava hoone tarbeks. o Oleva spordiväljaku kõrvale maa-ala lauluväljaku rajamiseks. o Parkmetsa loodeserva maa-ala väikeelamute rajamiseks.

Lüganuse valla arengukava 2009-2015 võeti Lüganuse vallavolikogu poolt vastu 4.06.2009 ja selles on muude strateegiliste eesmärkide seas aastaks 2015 seatud tuuleenergia tootmine vallas optimaalsel tasandil. Optimaalseks tasandiks on fikseeritud maksimaalselt 30 tuulikut.

Käesoleva planeeringu koostamise konsultanti ja keskkonnamõju hindajat on Lüganuse vallavalitsuse poolt 2010 aastal teavitatud vastavasisulisest arengukavas fikseeritud seisukohast. Planeeringu koostamise konsultandil ja KSH eksperdil ei ole informatsiooni (kuna seda ei sisaldu arengukavas) motivatsioonist ega põhjendustest, millel baseerub arengukavas sisalduv 30 tuuliku maksimaalne arv. Seetõttu ei ole seda kajastatud ka käesolevas planeeringudokumentatsioonis. Arengukava kujunes välja ühiste (avalike) arutelude tulemusena. Arengukava võeti volikogus vastu ühehäälselt.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 30

Töö nr. 887/06 31 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Väljavõte Lüganuse valla arengukavast ja selle vastuvõtmise määrusest.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 32

1.5.3 Energeetika-alased dokumendid

Riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil on mitmeid tuuleenergeetikat käsitlevaid, puudutavaid ja mõjutavaid energeetika alaseid dokumente.

Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015 (kinnitatud Riigikogu 15. detsembri 2004. a otsusega; RTI, 23.12.2004, 88, 601) näeb ette taastuvate energiaallikate kasutamise soodustamist riigi ning omavalitsuste poolt. Aastaks 2010 peab nende osakaal ulatuma 5,1%-ni elektrienergia brutotarbimisest.

26.02.2009.a. on Valitsuse poolt heaks kiidetud „Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“, kus on sätestatud, et: “Taastuvelektri osakaal brutotarbimises on kasvava trendiga ja saavutab aastaks 2010 vähemalt 5,1%; aastaks 2015 vähemalt 15%“.

Eesti kohustub Kyoto protokolli ratifitseerimisega 17. novembril 1998 vähendama 1990. aastaga võrreldes oma territooriumilt aastatel 2008- 2012 õhku paisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguseid 8% võrra.

Vastavalt nn Taastuvenergeetika direktiivile on Euroopa Liidus eesmärgiks aastaks 2020 taastuvatest allikatest lähtuva energiaga katta 20% energiavajadusest. Igal liikmesriigil on vastav protsent individuaalne - Eesti peab seniselt 18% tasemelt (2005 a) jõudma 25% tasemele. Tuuleenergia rakendamine on üheks olulisimaks võetud kohustuse täitmise võimalustest.

Arendatav Varja tuulikupark aitab kaasa neis dokumentides fikseeritud eesmärkide täitmisel.

Töö nr. 887/06 33 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

2 Olemasolev olukord ja mõjutatava keskkonna kirjeldus

2.1 Planeeringuala asend ja põhistruktuur

Planeeritav ala asub Ida-Virumaal Lüganuse valla territooriumil. Planeeringuala põhjapiir ulatub Jabara küla piirkonnas Soome lahe rannikuni. Idast piirneb planeeringuala Aa külaga ning lõunast Lüganuse ja Varja küla ning Püssi linnaga. Läänes kulgeb planeeringuala piir Matka ja Purtse küladega. Teemaplaneeringuala pindala on 4780 ha.

Skeemkaart 1. Planeeringuala asukohaskeem

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 34

2.2 Sotsiaalmajanduslik ülevaade

2.2.1 Asustus ja rahvastik

Teemaplaneeringu maa-ala paikneb Lüganuse vallas Lüganuse, Varja, Voorepera, Moldova, Jabara, Purtse, Mustmätta ja Kopli asumite territooriumil. Suurim tiheasustusala on Lüganuse aleviku kompaktne hoonestusala, mis asub planeeringuala sees ala edelanurgas. Lüganuse külas elas 01.01.2007.a. seisuga 496 elanikku. Teine terviklikum hoonestusala asub Varja külas ning see paikneb planeeringuala keskosas Tallinn-Narva maantee läheduses. Tihedam hoonestus asub veel Voorepera külas, mis asub samuti planeeringuala keskosas. Üksikud majapidamised asuvad samuti planeeringuala põhjaosas Moldova külas ning planeeringuala idaosas Aa külas. Valdav osa Purtse küla hajali asuvatest majapidamistest asub hajali väljaspool planeeringuala.

Skeemkaart 2. Planeeringuala

Vastavalt 1945-52 aastate topograafilisele 1:50 000 kaardile on planeeringuala ajalooline asustusstruktuur säilinud võrdlemisi sarnaselt tänapäevale (vt. skeemkaart 3). Tihedam asustus on paiknenud põhiliselt Lüganuse küla, Tallinn-Narva maantee äärsetes külades (Varja, Voorepera ja Teelahkme) ning Soome lahe ranniku lähedal – Moldova, Aa külades.

Töö nr. 887/06 35 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Samuti on olnud tihedama asustusega Jabara ja Purtse küla alad, mis on ka tänapäeval tihedama hoonestusega. Planeeringuala lõunaosa paikneb maastikuliselt niiskel järvetasandiku paigastikutüübil ning analoogselt tänapäevaga on see olnud hõreda asustusega piirkond. Minevikus oli see ala aga veel niiskem.

Võrreldes tänapäevaga on Kiviõli-Varja maantee ääres Mustmätta külas paiknenud tihedam asustus.

Kuna planeeringuala asustusstruktuur on säilinud võrdlemisi sarnaselt võrreldes ajaloolise asustusstruktuuriga, siis tuulikupargi rajamine antud alale ei lõhuks olulisi ajaloolisi maastikuelemente ja maastikumustreid.

Skeemkaart 3. Planeeringuala ajalooline ruumistruktuur (1945-52 topograafiline kaart)

Vastavalt statistikaameti 01.01.2008. aasta andmetele elas Lüganuse vallas 1059 inimest (valla kodulehe andmetel elas vallas 01.01.2007 1396 elanikku). Siseministeeriumi rahvastikuregistri andmetel oli 01.01.2011 Lüganuse vallas 1391 elanikku (01.01.2010 1380 elanikku). Sotsiaalmajandusliku staatuse järgi moodustas majanduslikult aktiivne

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 36 elanikkond, Lüganuse vallas 68%, mis on Eesti keskmisega võrreldav näitaja. Kokkuleppeliselt peetakse majanduslikult mitteaktiivseteks pensionäre ja alla 15 aastaseid

Demograafiline tööturusurve indeks näitab tööturule saabujate osatähtsust võrreldes tööturult lahkujatega. Kui demograafilise tööturusurve indeks on suurem kui 1, võib prognoosida tööjõu pakkumise suurenemist. Ja vastupidi: 1-st väiksem indeks prognoosib tööjõupuuduse tekkimise võimalust. Vastavalt 2007.a. andmetele on Lüganuse valla rahvastiku tööturusurve indeks 0.88. See ületab tunduvalt Kirde-Eesti näitajat (0.73) ning on veidi kõrgem kogu Eesti näitajast (0.85).

2.2.2 Infrastruktuur

Teedevõrk Teedevõrgu olukord ja paiknemine on planeeringualal ja selle lähivööndis hea. Ala keskosa läbib üks riigi põhimaanteedest : Tallinn-Narva maantee (T-1). Ala läbivad või alaga piirnevad mitmed kohaliku tähtsusega maanteed: Kiviõli-Varja tugimaantee (T-34), Purtse-Lüganuse tee (T- 13118), Lüganuse-Kalmistu tee (T-13171, Lüganuse tee (T-13177), Soodumäe-Moldova–Aa tee (T-13191), Varja-Moldova tee (T-13192), Moldova karjäär (T-13193), Voorepere-Saka tee (T-13121) ja Purtse-Hiie tee (T-13119). Nimetatud teed tagavad hea ühenduse nimetatud põhimaanteega ning nad on ühendatud planeeringualal asuvate kruusakattega põllulaamade vaheliste teede ning pinnaseteedega.

Tehnovõrgud Planeeringualal paikneb Püssi alajaam kus asub ka Varja tuulikupargi liitumispunkt Elering’i poolt hallatava elektrisüsteemiga. Tehnovõrkudest läbib planeeringuala lääneserva üks 110 kV ning üks 330 kV kõrgepinge õhuliin. 110 kV õhuliini korral on kaitsetsoon kummalegi poole liini 25 meetrit, 220-330 kV liinide korral kummalegi poole liini 40 meetrit. Samuti läbivad planeeringuala mitmes suunas 10 kV õhuliinid.

Planeeringuala lõunaosa läbivad D kategooria gaasitrassid lääne-idasuunal mööda Aa, Varja ja Mustmätta küla lõunaserva

Maaparandus Planeeringuala kesk- ja lõunaosas lõuna pool Tallinn-Narva maanteed on valdav osa haritavast maast hõlmatud maaparanduse drenaažkuivendussüsteemidega.

Drenaaživeed juhitakse kraavide lähimatesse vooluveekogudesse (Varja oja, Varbe peakraav ja Kohtla jõgi) ning edasi Purtse jõe kaudu Soome lahte.

Drenaažitorustiku täpset paiknemist maaparandusalade sees ei ole käesolevas planeerimise faasis välja selgitatud, mistõttu tuleb teede ja tuulikute ehitusalal koguda enne ehituse alustamist (näiteks

Töö nr. 887/06 37 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

projekteerimisel) drenaažtorustiku asukoha ja seisundi kohta täpsustavat informatsiooni (näiteks Põllumajandusameti Ida-Viru keskusest või täiendavate välitöödega). Vajaduse korral on võimalik nihutada drenaažtorustik kõrvale. Tagada tuleb seotud olevate alade drenaaži jätkuv toimimine.

Skeemkaart 4. Planeeringuala kuivendusalad

2.2.3 Kinnisvara ja ettevõtluskeskkond

Planeeringulahendusega kavandatavate tuulikute maa-alal on valdavalt tegemist põllumajanduslikus kasutuses oleva maaga, kus asub mitmeid loomalautasid. Planeeringuala põhja- ja lõunaosas leidub mõningal määral ka metsamaad. Tööstuslikule tootmisele suunatud ettevõtted ja teenindusasutused asuvad peamiselt Lüganuse alevikus ja Varja küla tihedama hoonestusega alal. Planeeringuala paikneb küllaltki lähedal piirkonna tõmbekeskustele – Püssile ning Kiviõlile ja Kohtla-Järvele. Nendes asulates tegutsebki piirkonna põhiline ettevõtlus – s.h põlevkivi-

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 38 ja keemiatööstus. Planeeringuala keskosa läbib riiklikult ja piirkondlikult oluline liiklusmagistraal Tallinn-Narva maantee.

Lüganuse vallas tegutses 1. juuni 2009.a. seisuga Äriregistri andmetel 81 ettevõtet (sh FIE-d). Piirkonna juhtivateks tootmisharudeks on põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti õmblustööstus ja puidutööstus ning põllumajanduslik tootmine. Arvuliselt valdav osa ettevõtteid tegeleb aga kaubanduse ja teeninduse valdkonnas. Ida-Virumaa suurimad tööandjad on Kohtla-Järvel tegutsevad Viru Keemia Grupp ja Nitrofert, Sillamäel asuv Silmet ning Kiviõli Keemiatööstus. Kohtla-Järvel tegutseb Triest-Val, Balti Uniform ja Virulane ning Kiviõlis samuti Vezala. Ehitusmaterjalide tootmises on kõige olulisemad ettevõtted Aseris telliskive valmistav AS Wieneberger, Püssis asuv Repo Vabrikud ja Kohtla-Järvel tegutsev Silbet.

2008/2009 aastatel alanud ja jätkuvalt kestva majandusaktiivsuse vähenemise perioodil võib olla ettevõtetes suuri ja kiireid muutusi (töökohtade vähenemine, palkade vähenemine jms).

Sihtotstarve. Teemaplaneeringu alast moodustab valdav osa sihtotstarbelt maatulundusmaa (M).

Skeemkaart 5. Planeeringuala maakasutus

Töö nr. 887/06 39 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Tabel 1. Planeeringuala maakasutus

Katastriüksuse Katastriüksuse Jrk Katastriüksuse Katastriüksuse Planeeritava pindala maakasutuse nr nimetus nr positsiooni nr ha sihtotstarve

7 Laiatee 43701:002:0121 27,66 MP/M Pos 48 16 Kivivoore 43701:003:0460 46,81 MP/M Pos 19,22 17 Vissi 43701:003:0690 49,86 TH/T, MP/M Pos 20 18 Ussisoo 43701:003:0550 49,85 TH/T, MP/M Pos 21, 27 19 Heina 43701:003:0630 48,95 TH/T, MP/M Pos 23 20 Kivi 43701:003:1100 64,24 MP/M Pos 24, 33-35 Pos 49 21 Tuule 43701:003:0831 MP, MM/M Pos 25, 26 22 Naisteoja 43701:002:0710 79,78 MP/M Pos 37, 38 23 Lageda 43701:002:0670 50,25 MP/M Pos 29 Pos 50 24 Turba 43701:003:0980 45,04 MP/M Pos 30-32 25 Koht Koolmeistri 43701:002:0112 9,0 MP/M Pos 39 26 Kaldapealse 43701:002:0740 39,42 MP/M Pos 40, 41 27 Lille 43701:004:1140 36,36 MP/M Pos 42, 45 28 Hiire 43701:002:0730 30,55 MP/M Pos 43 28 Rebase 43701:004:1100 34,93 MP/M Pos 44 30 Nurga 43701:004:1020 10,99 MP/M Pos 46,47

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 40

2.3 Looduskeskkonna ülevaade

2.3.1 Geoloogia, geomorfoloogia ja mullastik

Aluspõhi Planeeringuala aluskorra (aluskorra pealispinna) moodustavad alam proterozoikumi tard- ja moondekivimid – gneisid. Aluskorra ülemine osa on pealispinnast kuni pooleteistsaja meetri sügavuseni murenemisjälgedega.

Pealiskorra aluspõhja moodustavad erineva vanusega settekivimid; valdavalt Vanaladekonna (Paleozoikumi) kesk-ordoviitsiumi karbonaatkivimid, kus vahelduvad lubjakivid, dolomiidid, merglid ja kukersiit. Vähemal määral ka Vanaladekonna alam-kambriumi ja alam- ordoviitsiumi ladestiku purdkivimid (savid, aleuroliidid, liivakivid).

Skeemkaart 6. Planeeringuala aluspõhi.

Töö nr. 887/06 41 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Pinnakate Planeeringuala paikneb Kirde-Eesti lavamaa lääneosas, mille iseloomulik tunnus on aluspõhja ulatumine maapinna lähedale. Aluspõhjakivimeid katvate setete paksus varieerub planeeringualal vähesel määral, ulatudes 0,5 – 2 m (kohati isegi rohkem). Planeeringuala pinnakatte moodustavad valdavas osas balti jääjärvesetted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi) ja moreen (vt Skeemkaart 7). Vähemal määral leidub madalsooturbaga kaetud alasid. Planeeringuala põhjaosas paljandub paekivi. Ala on suhteliselt tasane, absoluutsed kõrgused jäävad 39 ja 55 meetri vahele.

Skeemkaart 7. Planeeringuala pinnakattekaart

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 42

Maardlad Planeeringuala põhjaosas ning ala keskosas asub maavarade registrisse kantud Aseri fosforiidimaardla (registri nr 191). Planeeringualale jäävad plokid 1, 2, 4, 5, 15, 16, 26, 28, 29, 30 ning kogu maavara on passiivne tarbevaru. Maardla hõlmab planeeringuala 4780 ha suurusest pindalast ligikaudu 2/3. Planeeringuala põhjaosas asuvad Moldova kruusamaardla kaks plokki – plokid 1 ja 2. Plokk nr 1 on hetkel aktiivselt kaevandatav ning on märgitud aktiivse tarbevaruna. Plokk nr 2 on hetkel arvel aktiivse reservvaruna. Nende saarekujuliste plokkide pindala on kokku ca 90 ha.

Planeeringualast ca 2,5 km kaugusel idas asub Kohtla-Järve lubjakivimaardla kolm plokki. Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel asub planeeringualast ca 2 km lõunas Hiiesoo turbamaardla.

Skeemkaart 8. Maardlad planeeringuala piirkonnas

Planeeringuala asub piirkonnas, mis on rikas põlevkivi poolest. Otseselt planeeringualale ei jää ühtegi põlevkivimaardlat, kuid ala lähedusse jääb mitmeid põlevkivimaardlaid. Planeeringualale lähim tegutsev

Töö nr. 887/06 43 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

põlevkivimaardla - Aidu maapealne kaevandus asub alast u 4 km lõuna pool. Kohtla kaevandus paikneb alast ca 6 km kaugusel.

Aktiivse tarbevaruga põlevkivi kaeveväljadest asub kavandatava tuulepargi alale kõige lähemal Aidu kaeveväli, mis paikneb ca 3,5 km kaugusel lõunas. Kohtla põlevkivimaardla aktiivse tarbevaruga kaeveväli asub planeeringualast ca 5,5 km kaugusel kagus. Lähim passiivse tarbevaruga põlevkivi kaeveväli – Kohtla, jääb planeeringualast ca 3,5 km kaugusele kagusse.

Ehitusgeoloogilised tingimused Tuginedes kvaternaarsete setete läbilõikele ja pinnakattekaardile, võib väita, et pinnakate on valdavalt õhuke (valdavalt kuni 1 meeter) ja selle all lasub lubjakivi, mis lubab eeldada häid või väga häid ehitusgeoloogilisi tingimusi.

Ehituslikult on oluline planeeringuala teatud piirkondades esinev kõrge pinnasevee tase.

Planeeringu järgselt, enne projekteerimist, teostatakse konkreetsetes tuulikute asukohtades täpsustavad ehitusgeoloogilised uuringud.

Geomorfoloogilised tingimused Geomorfoloogiliselt kuulub ala tasandikupaigastike maastikutüüpi, valdavalt järvetasandike ja paetasandike paigastiku, vähemal määral ka moreentasandiku, meretasandiku ja madalsootasandiku alljärgnevatesse alltüüpidesse:  Ala kagu- ja lõunaosa kuulub vähekarbonaatse kattega järvetasandiku paigastiku alltüüpi;  Ala edela- ja lõunaosa kuulub karbonaadivaese kattega järvetasandiku paigastiku alltüüpi;  Ala põhjaosa kuulub väga õhukese ja õhukese kattega paetasandiku ning liivase kattega paetasandiku paigastiku alltüüpi;  Ala ida- ja keskosa kuuluvad karbonaatse kattega abradeeritud moreentasandiku ning madalsootasandiku paigastiku alltüüpi;  Ala lääneosa kuulub karbonaatse kattega moreentasandiku ning karbonaadivaese kattega meretasandiku paigastiku alltüüpi.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 44

Skeemkaart 9. Planeeringuala maastikuelemendid (paigastikud)

Mullastik ja drenaaž Planeeringuala piirkonnas, Kiviõli ja Püssi ümbruses valitsevad peamiselt leostunud ja leetjad liivsavimullad, paepealsed liivsavimullad (paepealsed rendsiinad) ning glei-liiv-, saviliiv-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad.

Planeeringualal valitsevad peamisel leostunud ja leetjad gleimullad ning rähk- ja klibumullad. Teistest enam esineb ka leostunud ja leetjaid muldi ning väga õhukesi ja õhukesi paepealseid muldi.

Töö nr. 887/06 45 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Skeemkaart 10. Planeeringuala mullakaart

Ida-Virumaa teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ andmetel esineb planeeringualal mitmeid väärtuslikke põllumaid (boniteet > 40). Väärtuslikud põllumaad esinevad kavandatava tuulikupargi ala keskosas Varja, Mustmätta ja Voorepera külas ning vähemal määral ka ala lääneosas Purtse ja Lüganuse külas. Kokku on väärtuslike põllumaade pindala ligi 300 ha. (vt Skeemkaart 14 ptk 2.3.3 „Rohevõrgustik planeeringuala piirkonnas”)

Maaparandus Planeeringualale jääb seitse maaparandussüsteemi (Varja 2, Alulinna 1, Voorepere, Aa-Varja, Naisteoja 2, Varja 1 ja Varjaoru 2), mis asuvad Varja Maaparandusühistu tegevuspiirkonnas. Planeeritavatest tuulikutest 12 asuvad Naisteoja maaparandusobjektil, mis on ühtlasi kuulutatud pärandkultuuriobjektiks.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 46

Maaparandussüsteemide toimimine tuleb tagada edasise projekteerimise käigus väljatöötavate lahendustega. Antud ala kasutatakse suures osas põllumajandusmaana, ning maapinna liigniiskuse vähendamiseks on ulatuslikel aladel planeeringuala kesk- ja lõunaosas teostatud maaparandust. Tulenevalt lähtekivimite kohati vähesest filtratsioonivõimest on kuivenduskraavide mõju mõnevõrra piiratud.

Kuna tuulikud ja alajaam on planeeritud drenaažikuivendusega maaparandussüsteemile, tuleb maaparandussüsteemide kahjustamise vältimiseks (põllumaa kvaliteedi languse vältimiseks) enne ehituslubade väljastamist koostada maaparandussüsteemide rekonstrueerimisprojekt (võib olla osaks üldisest ehitusprojektist), millega tagatakse maatulundusmaa kuivendamine. Tagada tuleb naaberkinnisasjade ja seotud olevate alade drenaaži jätkuv toimimine ja kraavides vee takistusteta läbivool. Selleks tuleb drenaažkuivendusega aladel projekteerida transiitkollektor. Maaparanduse seisukohast on soovitatav projekteerida tuulikute teenindamiseks planeeritavatele maaüksustele piirdekraavid.

Skeemkaart 4. Maaparandus planeeringuala piirkonnas

Töö nr. 887/06 47 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

2.3.2 Veestik ja vetevõrk

Põhjavesi Hüdrogeoloogiliselt eristatakse piirkonnas kvaternaari, siluri-ordoviitsiumi, ordoviitsium-kambriumi ja kambrium-vendi põhjaveekihid. Ida-Viru maakonnas kasutatakse tsentraalseks veevarustuseks üldjuhul põhjavett, kus põhiline kogus saadakse kambrium-vendi põhjaveekihist (80%) ja kvaternaari põhjaveekihist (15%). Siluri-ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi- kambriumi veekiht annab kuni 5% maakonna joogiveest.

Kambriumi-vendi veekompleks on kogu Põhja-Eesti jaoks üks olulisemaid joogiveeallikaid ja Soome lahe rannikuäärsetel aladel sageli ainus ühisveevarustusele sobiv veeallikas.

Maapinnalähedane põhjavesi on planeeringuala piirkonnas kas kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Peamiselt õhukese pinnasekihi tõttu on maapinnalähedane põhjavesi kõrge reostusohtlikkusega. Kogu Ida-Viru maakonna põhjaosas on pinnakate õhuke ja põhjavesi reostuse eest kaitsmata. Põhjavesi on hästi kaitstud ainult kitsal rannikualal, kus avaneb Kambriumi sinisavi. Seega on põhjavesi praktiliselt kogu planeeringualal kaitsmata.

Skeemkaart 11. Põhjavee kaitstus planeeringuala piirkonnas (Allikas: Eesti geoloogiakeskus)

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 48

Töö nr. 887/06 49 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Pinnavesi Kõige põhjapoolsemas servas ulatub planeeringuala Läänemere rannikule. Planeeringuala territooriumil esineb paljudes kohtades kõrge pinnasevee tase ning praktiliselt kõikidel planeeritava ala põllumaadel on drenaazkuivendussüsteemid (v.a. Tallinn-Narva maanteest põhja pool asuvate alade idapoolne osa). Planeeringuala läbivad mitmed kraavid ja ojad, neist suurim on planeeringuala lääneosas asuv Purtse jõgi. Planeeringuala lõunaosas on suhteliselt tihe vetevõrk. Läbi planeeringuala voolab Varja oja ning planeeringuala kagu- ja lõunaosas voolab Varbe peakraav, kuhu juhib vee suhteliselt tihe kraavidevõrgustik. Varbe peakraav suubub omakorda Kohtla jõkke. Planeeringuala põhjaosas on vetevõrk hõredam. Ala loodeosas voolavad kaks väiksemat oja ning planeeringuala põhjaosas asuvad Moldova karjäärid – tehisjärved, mis tekkisid kruusa kaevandamisel.

Tuulikupargi rajamisel on veerežiimi kontekstis peamiseks olemasoleva kuivendussüsteemi võimalik mõjutamine läbi teede rajamise, vundamentide ehitamise ja läbi tõenäolise kuivenduskraavide korrastamise.

Tabel 2. Planeeringuala vooluveekogude kaitsevööndite ulatus Veekogu Veekogu Ranna- ja kalda Ranna- ja kalda (valgala veekaitsevöönd piiranguvöönd ehituskeeluvöö pindala) (m) (m) nd (m) Purtse jõgi (810 10 100 50 km2) Varja oja (11.9 10 50 25 km2) Varbe peakraav 10 100 50 (37,9 km2) Peakraavid, 10 50 25 maaparanduse eesvoolud Väikesed 1 50 25 maaparanduse eesvoolud

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 50

Skeemkaart 12. Alamvesikondade piirid planeeringuala piirkonnas

2.3.3 Maastikud, rohevõrk ja maakasutus

Planeeringuala asub Viru-Harju lavamaa idaosas ning konkreetsemalt Kirde-Eesti lavamaal, mille moodustavad kulumisele vastupidavad karbonaatkivimid.

Peamiselt on planeeringuala piirkonnas tegemist avatud põllumajandusliku maaga, mida liigestavad üksikud metsatukad. Suures osas on säilinud veel mõisa-aegne põldudestruktuur. Ka asustuses on säilinud eelmise sajandi esimestel kümnenditel loodu. Tooni annavad Moldova rida- ja Saka tänavküla ning asundustalud.

Planeeringualal on kõlvikuliselt ülekaalus haritav maa. Metsamaa ja rohumaa osakaal on suhteliselt väike. Tuulikupargiks kavandatav ala on suhteliselt lage (üksikute põõsastike, metsaribadega ja metsatukkadega), metsasem on planeeringuala ida- ja lõunaosa. Samuti kasvab kõrghaljastust peamiselt hoonete lähedal ja kraavide kallastel.

Töö nr. 887/06 51 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Planeeringualast läänes on 3-4 km ulatuses lage maa. Lõunas ja idas paiknevad valdavalt metsaga kaetud alad. Metsa puhul on tegemist peamiselt okasmetsaga, kuid esineb ka segametsa ning lehtmetsa.

Skeemkaart 13. Metsaalad planeeringuala piirkonnas (Allikas: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse veebikaart).

Rohevõrgustik Vastavalt Ida-Virumaa maakonna teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ asuvad planeeringuala piirides järgmised rohevõrgustiku elemendid:  idaosas Voorepera ja Aa külas metsamassiivi alal asub kohaliku tähtsusega tuumala (T3),  lõunaosas varja külas oleval metsaalal asub kohaliku tasandi koridor (K3)  põhjaosas Jabara ja Moldova külas Soome lahe ranniku läheduses paikneb piirkondliku taseme koridor (K2).

Pindalaliselt moodustavad rohevõrgustiku elemendid planeeringualast väikese osa.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 52

Skeemkaart 14. Rohevõrgustik planeeringuala piirkonnas

Teemaplaneering toob välja ka puuduvad rohekoridorid, kus koridor on katkenud või kuhu võrgustiku parema toimimise eesmärgil oleks vajalik täiendava koridori rajamine. Planeeringualal asub üks puuduv koridor ala lääneosas (ca 30 ha), kuid see jääb kavandatavatest tuulikutest eemale.

Tuulikupargi planeeringulahendus näeb ette tuulikute paigutamist haritavatele maadele (rohumaad, põllumaad). Olemasolevatel metsa- aladel asuvatele rohevõrgustiku osadele tuulikuid ei rajata. Rohevõrgustiku aladele ei kavandata ka tuulikute juurdepääsuteid ning elektriliine.

Käesoleva planeeringu koostamisel on rohevõrgustiku osadega arvestatud ning püütud planeeringulahenduse kaudu tagada rohekoridori säilimine ja funktsioneerimine.

Töö nr. 887/06 53 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Väärtuslikud maastikud Ida-Virumaa maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratletud väärtuslikud maastikud katavad suuremat osa planeeringualast (v.a. lõuna- ja idaosa). Planeeringuala kesk- ja põhjaosas asub Sope-Ontika väärtuslik maastik (II klass) ning planeeringuala lääneosa ulatub osaliselt Lüganuse-Purtse väärtusliku maastiku (I klass) territooriumile.

Skeemkaart 15. Väärtuslikud maastikud planeeringuala piirkonnas

Sope ja Ontika väärtuslik maastik (II klass, maakondliku tähtsusega) hõlmab ranniku Sopest (Moldova tulepaagist) Ontika mõisani, ulatudes lõunas Tallinn-Narva maanteeni. Tegemist on mitmekesise piirkonnaga, kus esineb nii põllumajandus-, kultuurilis-ajaloolisi, kui ka looduslikke ja puhkemaastikke. Sealsed maastikud on tugevalt mõjustatud inimtegevusest - ala läbib tuhandeid aastaid kasutuses olnud tee. Seal asub ka iidne asustusala. Sope ja Jabara põldudel on mitmeid kivikirst- ja tarandkalmeid. Kalmeid, asulakohti ja ohvrikive leidub kogu iidse tee ulatuses - Varjal, Aas, Sakal jne. Antud ala lähedale jääb ka Alu maalinn

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 54

(I aastatuhat), mille juurest on leitud suur, üle 80-st raudesemest koosnenud peite- või ohvrileid. Alale jäävad kolm mõisa - Aa, Saka ja Ontika.

Peamiselt on väärtusliku maastiku alal tegemist avatud põllumajandusliku maaga, mida liigestavad üksikud metsatukad. Suures osas on säilinud veel mõisa-aegne põldudestruktuur. Ka asustuses on säilinud eelmise sajandi esimestel kümnenditel loodu. Tooni annavad Moldova rida- ja Saka tänavküla ning asundustalud.

Avatud maastik ja paiknemine klindi serval annab võimaluse mitmes kohas nautida kauneid vaateid nii merele kui ka lõunasse jäävatele maadele. Nii avaneb Varja ja Moldova küla vahele jäävalt suurelt kultusekivilt vaade ümbritsevatele avaratele põldudele ja Kohtla-Järve poolkoksimägedele.

Loodusobjektidest on alal kõige olulisemaks pankrannik Sakalt Ontikani. Omanäolises pangaaluses laialehises metsas leidub mitmeid Eestis haruldasi taimeliike. Huvitavaid taimekooslusi on ka pangapealsetel alvarilaadsetel rohumaadel. Sopest Aani on aga pank merest taandunud, jagunenud kaheks astanguks ning osaliselt mattunud. Sellele alale jääv liivane rand pakub väga häid supluse- ja puhkevõimalusi.

Maakonna teemaplaneeringus on toodud Sope-Ontika väärtusliku maastiku väärtuste hinnangud:  Kultuurilis-ajalooline väärtus – Keskmine. Alale jääb palju mälestisi erinevatest ajalooperioodidest; neist atraktiivsemad on halvas seisukorras.  Loodusväärtus – Keskmine. Loodusobjektidest on alal kõige olulisemaks pankrannik Sakalt Ontikani.  Sobivus puhkemaastikuks – Keskmine. Ala on väärtuslik turismipiirkond, Moldovast Aani ulatub ilus liivarand supluskohtadega.  Esteetiline väärtus – Kõrge. Alal avaneb hulgaliselt kauneid vaateid nii merele kui “tuhamäestikule”.

Väärtuslike maastike teemaplaneeringus on antud järgmised soovitused:  Oluliselt vajavad parandamist piirkonna teed. Tuleks leida võimalus muuta Ontika-Saka-Aa tee tolmuvabaks.  Lammutada tuleks tühjaks jäänud karjalautade varemed.  Moldova küla heakorrastusele peaks enam tähelepanu pöörama.  Aa mõisa lagunenud kõrvalhooned peab kas taastama või konserveerima.

Töö nr. 887/06 55 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Lüganuse ja Purtse väärtuslik maastik (I klass, maakondliku tähtsusega) hõlmab Purtse jõe alamjooksu Lüganuse ja Purtse küla vahel ning rannikualasid Kõrkkülast Sopeni. Haaratud on ka osa Kõrkkülast ja Uhaku karstiala. Tegemist on mitmepalgelise maastikukompleksiga, kus suhteliselt väikesel alale on koondunud silmapaistvad kultuurilis- ajaloolised ning looduslikud väärtobjektid. Ala lõunaosas on valdavalt tegu põllumajandusmaastikuga, mida ilmestavad Purtse jõe kanjonorg, sellesse suubuvad lisajõed ja -kraavid. Siin paikneb ka suurim asula – Lüganuse alevik. Lüganusest läänes, Sonda tee lähedal asub Uhaku karstiala. Uhaku nime kannab Erra jõe alamjooksu maa-alune osa. Lüganuse alevikku ning selle lähedasi põlde võib pidada ajaloo kontsentraadiks. Iidse asustuskeskusena on seal jälgitavad märgid erinevatest ajastutest. Muinasajast on külas tähistatud kaks asulakohta, ümbritsevatel põldudel lebab hulgaliselt ohvrikive ning mitmeid kivikirstkalmeid. Viimastest on silmapaistvam Lüganuse alevikus asuv varajasest rauaajast pärinev Tark- Jaagu kalme. Lüganuse kindluskirik (14. saj.) koos surnuaia ja kabeli varemetega asub Purtse ning Kohtla jõe ühinemiskohta jääval veidi kõrgemal neemikul. Kiriku aias on säilinud mõned kiviristid. Lüganuse pastoraadis elas ja alustas oma tegevust O. W. Masing. Koos V. Melliku loodud Vabadussõja monumendi, pastoraadi hoonete ja üle Purtse jõe viiva sillaga moodustab kirik ühtse kauni maastikulise terviku. Hävinud Lüganuse mõisa peahoone varemeile ehitati 1924.-1926. aastal koolimaja, mis on üks omanäolisemaid piirkonnas. Mõisa park, tiik ja kõrvalhooned on heas seisukorras.

Maakonna teemaplaneeringus on Lüganuse-Purtse väärtusliku maastiku väärtustele antud järgmised hinnangud:  Kultuurilis-ajalooline väärtus – Kõrge. Maastik on omalaadne ajaloo kontsentraat  Loodusväärtus – Keskmine. Palju loodusväärtusi: alamjooksul voolab Purtse jõgi kanjonorus, Uhaku karstiala jt.  Sobivus puhkemaastikuks – Keskmine. Liimala rand on väga hea supluskoht, Purtse kindluselamu atraktiivseks turismimagnetiks; piirkonna turismipotentsiaali tuleks edasi arendada ja intensiivsemalt rakendada.  Esteetiline väärtus – Kõrge. Hulgaliselt kauneid vaateid, avatud põllud; Ida-Virumaad iseloomustav Kõrkküla vaade.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 56

Väärtuslike maastike teemaplaneeringus on antud järgmised soovitused:  Lüganusel tuleb jätkata küla korrastamist. tuleb korrastada kirikuaias olev kabeli osa. Tuleks lahti raiuda kirikaiast itta, Kohtla jõe luhale jääv vaade.4  Tuleks restaureerida 18. saj. pärinevad pastoraadi hooned ning jäädvustada O. W. Masingu siinsed tööd ja tegemised.  Lüganuse rippsilla kohal õhus olev vaateid risustav elektriliin peaks asendama maa-aluse kaabliga.  Uhaku karstiala ümbrust peab regulaarselt niitma.  Mõnes Purtse kanjonoru kaunimates lõikudes võiks Lüganuse-Purtse tee äärde rajada vaateplatvormi ning jõeni viiva treppi.  Purtse jõe org tuleb puhastada prahist. Võsastumise vältimiseks tuleks taas kasutusele võtta nn Napa põllud.  Tuleks jätkata Lüganuse kalmistule viiva tee ääres asuva vana karjalauda varemete likvideerimistöid.  Kindlasti tuleb hoida avatud vaade Kõrkkülast Purtsele, s.t. tuleb vältida Purtse jõe läänekaldale jäävate põldude võsastumist või metsastumist.

Vastavalt maakonna teemaplaneeringule asub Varja tuulikupargi planeeringualal üks ilus vaatekoht, mis paikneb Varja ja Moldova küla vahele jääva Varja rändrahnu juures, kust avaneb ilus vaade lõunasse seal asuvatele avaratele põldudele ja Kohtla-Järve poolkoksimägedele. Planeeringuala läbivad kaks ilusat teelõiku. Üks neist on Püssi-Purtse teelõik, mis asub planeeringuala läänepiiril ning kust avaneb ilus vaade läände. Teine ilus teelõik paikneb planeeringuala kirdeosas, kus asub Vana põhjaranniku tee.

Pärandkooslused – (Traditsioonilised kultuurmaastikud ehk Eesti pool- looduslikud kooslused) – planeeringualal asub suhteliselt vähe Pärandkoosluste Kaitseühingu poolt inventeeritud pärandkooslusi. Kokku paikneb planeeringualal kas täielikult või osaliselt neli pool-looduslikku kooslust, mille pindala on suhteliselt väike:  Lääneosas Purtse jõe vasakkaldal - üks ala (niiske looniit).  Edelaosas Lüganuse aleviku ja Erra jõe läheduses – kaks ala (märg lamminiit, niiske pärisaruniit ning kuiv looniit).  Keskosas Mustmätta külas - kaks ala (niiske looniit ja niiske pärisaruniit).

4 Lüganuse Vallavalitsuse andmetel (7.02.2011) on enamus töid teostatud.

Töö nr. 887/06 57 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Skeemkaart 16. Pool-looduslikud kooslused planeeringuala piirkonnas

Kolme koosluse puhul on tegemist looniiduga, kaks kooslust on pärisaruniidu tüüpi ning üks poollooduslik kooslus on lamminiidu tüüpi. Koosluse hooldatuse astet ja taimestiku vastavust poolloodusliku koosluse kriteeriumitele hindav geobotaaniline väärtus on keskosas asuvatel kooslustel väike ning keskmisele lähenev. Lääneosas oleva koosluse geobotaaniline väärtus on samuti keskmisele lähenev ning edelaosas asuvate koosluste puhul on ühe koosluse väärtus väike ning teisel peaaegu kõrge.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 58

2.3.4 Loomastik

Planeeringuala loomastik sõltub paljuski nii otseselt planeeringuala kui laiema piirkonna looduslikest eeldustest - potentsiaalsete elupaikade olemasolust. Planeeringuala ja rohevõrgustiku analüüsi alusel võib eeldada, et planeeringualal elavad (või külastavad) tüüpilised Eesti metsade, pool-avatud ja avatud maastike loomad. Arvestades, et antud juhul on tegemist projektiga, mis puudutab peamiselt kahte loomarühma, siis on käesolevas töös vajalik keskenduda põhiliselt neile. Võimalikeks tuulikute poolt oluliselt mõjutatavateks loomarühmadeks on linnud ja nahkhiired. Muude loomarühmade kohta Varja tuulepargi piirkonnas täpsemate andmete kogumine ja lisauuringute teostamine KSH töögrupi hinnangul vajalik ei ole.

Loomastiku kaitse ja heade elutingimuste tagamise seisukohalt on tähtis, et tuulikud ja kaasnev infrastruktuur paigutataks selliselt, et olemasolevad elupaigad ja maastiku looduslikkus säiliksid võimalikult hästi s.t. arvestama peab määratud rohevõrgustiku, kaitsealadega, aga ka väärtuslike niidu ja metsa-aladega (nt vääriselupaigad). Neid põhimõtteid on planeeringu koostamisel ka arvestatud. Varja tuulepargi hõlmatavad alad on suures osas põllumajanduslikus kasutuses olevad maad, kus looduslike ja väärtuslike koosluste osakaal on väike (sellele viitab ka kaitseväärtusega loodusobjektide vähesus). Samuti ei ole tuulepargi alusel maal määratletud rohevõrgustiku alasid (tuumalasid ega ka koridore) s.t. loomastiku seisukohalt ei ole tegu oluliselt väärtusliku alaga ei liikumisteede ega ka elupaikade aspektist. Seda enam on vähe tõenäoline tundlike ja kaitseväärtusega loomaliikide esinemine alal. Küll aga on tuuleparkide arendamisel vajalik arvestada järgnevalt käsitletavate loomarühmadega (nahkhiired ja linnud).

Nahkhiired. Käesolevas töös edaspidi kasutatav informatsioon Varja tuulikupargi piirkonna nahkhiirte kohta pärineb 2007. a. suvel M. Masingu poolt läbi viidud nahkhiirte detektor-uuringu tulemustel ja ekspertarvamusel (Lisa 6).

Varja tuulikupargi piirkonnas teostati loendusi nahkhiirte aktiivsusperioodi jooksul kolmel korral (juunis, juulis ja septembris).

Tuvastati kahe nahkhiireliigi olemasolu: o põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) - tuvastati 69 korral; o veelendlane (Myotis daubentoni)- tuvastati 34 kord;

Lisaks kohati kahel korral lendlast, kelle liiki ei suudetud tuvastada. Mõlemad kohatud liigid on Eestis paiksed (talvituvad Eestis) ja on võimalikule tuulikute mõjule vastuvõtlikud vaid aktiivsusperioodi vältel (s.o. aprillist-oktoobrini). Mõju olulisus sõltub ka liigile omasest käitumisest (lennukõrgus), millest täpsemalt mõjude hindamise peatükis.

Tulemusi analüüsides võib öelda, et kavandatava tuulikupargi piirkonnas lendab nahkhiiri kogu suve jooksul suhteliselt vähe: keskmiselt ca 14,6

Töö nr. 887/06 59 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

möödalendu tunnis. Sarnase metoodika alusel tehti nahkhiirte uuringuid ka teiste sel perioodil Ida-Virumaale planeeritavate tuuleparkide piirkondades (Narva, Vaivara, Purtse) ning lisaks veeäärsetel aladel (Narva jõe ja Soome lahe ääres). Neid tulemusi võrreldes võib öelda, et Varja puhul ei ole tegu siiski kõige nahkhiirerikkama paigaga. Täheldati, et nahkhiirte lennuaktiivsus oli oluliselt suurem rannikualadel ja jõe kallastel (Varja tulemustega võrreldes kohati isegi mitmeid kordi). Varja tuulepargi tuulikud jäävad rannikust ca 1 kilomeetri kaugusele, mistõttu võib arvata, et need jäävad välja ka kõige intensiivsemalt kasutatavast rändeteest rannikul.

Eesti seadusandluse järgi kuuluvad kõik Eesti nahkhiireliigid kaitse alla ja on määratud II kaitsekategooria liikideks. Vastavalt Looduskaitseseadusele arvatakse II kaitsekategooriasse: 1) liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel; 2) liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.

Linnustik. Kavandatava tuulikupargi piirkonna linnustikku kohta on ilmselt kõige informatiivsemaks teabeks käesoleva töö raames Ida- Virumaa Linnuklubi liikmete poolt läbi viidud linnustiku inventuur. Inventuur teostati kahel aastal 2005. ja 2007. a. Mõlemal aastal viidi loendusi läbi kevadel ja suvel.

Piirkonna maakasutus ja võimalikud pesitsus- ja toitumistingimused määravad suuresti ära milline on linnustiku liigiline koosseis ja arvukus antud alal. Valdavalt on tegemist kultuurmaastikuga, kus puistute osatähtsus on väiksem kui 5%. Enamus alast on põllumajanduslikus kasutuses (karjatatav, niidetav ja haritav). Põõsaid ja suuremaid puid kasvab kitsaste ribadena ka ala läbivate teede ja kraavide ääres, samuti asulate ja üksikute majapidamiste juures. Valdavalt piirneb uuritav ala põllumajandus- ja hoonestatud maaga, suuremad metsa-alad jäävad kavandatavatest tuulikutest põhja- ja idapoole.

Kokku vaadeldi uuritaval alal mõlemal aastal üle 80 linnuliigi (2006 a 83 liiki ja 2007 a 88 liiki), kellest suurem enamus olid alal pesitsejad (s.h. on silmas peetud nii kindlaid, tõenäolisi kui ka võimalikke pesitsejaid s.t. liike, kes tegutsesid alal pesitsusperioodil). Nii liigiliselt kui ka isendite arvu poolest domineerisid haudelinnustikus kõige ohtramalt värvulised. Viimastest on suur osa Eestis üldlevinud (nt metsvint, põldlõoke, lehelinnud, pääsukesed, metskiur jne.) ja linnukaitse seisukohalt väheolulised haudelinnud. Kaitseväärtusega liikideks osutus ca 80-st kohatud linnuliigist on ligi ¼ (Vt. Tabel 3). Nagu tabelist näha, kohati kaitstavate liikide isendeid enamasti vähearvukalt, vaid mõnda isendit või paari. I kaitsekategooria liike ei kohatud alal üldse ja II kaitsekategooriasse kuulusid vaid 3 liigi esindajad (sarvikpütt, kes pesitseb Moldova küla juures asuval veekogul; sooräts ja põldtsiitsitaja

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 60 kelle pesitsemine alal on tõenäoline). Ülejäänu 18 kaitsealust liiki kuulusid III kaitsekategooriasse, mis on nimetatud kolmest kategooriast leebeim.

Linnudirektiivi I lisa liike (Linnudirektiivi I lisas on kirjas need linnuliigid, mida peetakse Euroopa territooriumil ohustatuks ja mille kaitseks tuleb moodustada linnualad) esines haudelinnustikus 9 liiki (Vt Tabel 3). Tõsi küll, osad neist on Eestis levinud haudelinnud, mille soodus seisund näib senini olevat hästi tagatud (nt. valge-toonekurg, rukkirääk).

Tabel 3. Varja tuulikupargi alal kohatud kaitseväärtusega haudelinnustiku liigid, nende arvukus ja kaitsestaatus NR Liik Ladinakeelne Kohatud lindude Kaitse- Linnudir nimi arv (i-isendit, p- kategoo ektiivi I paari) ria lisa liik 2005. a 2007. a 1. Hoburästas Turdus viscivorus 4i 2p III 2. Randtiir Sterna 1i - III + paradisaea 3. Hiireviu Buteo buteo - 1p III 4. Musträhn Dryocopus ? ? III + martius 5. Suitsupääsuke Hirundo rustica - 16-20p III 6. Valge- Ciconia ciconia 1p - III + toonekurg 7. Rukkirääk Crex crex 30-40i 10-15p III + 8. Suur-koovitaja Numenius 6i 2-3p III arquata 9. Sarvikpütt Podiceps auritus 2p 3p II + 10. Välja-loorkull Circus cyaneus 2 p 1p III + 11. Tuuletallaja Falco tinnunculus - 1p III 12. Sooräts Asio flammeus ? - II + 13. Väänkael Junx torquilla ? 3-4p III 14. Vööt- Sylvia nisoria 1p 2p III põõsalind 15. Punaselg- Lanius collurio 5p 3-5p III + õgija 16. Põldtsiitsitaja Emberiza 1p 2p II + hortulana 17. Ristpart Tadorna tadorna - 1p III 18. Väike- Dendrocopos - 3p III kirjurähn minor 19. Väiketüll Charadrius dubius - 1p III 20. Mudatilder Tringa glareola - 1p III + 21. Roo-loorkull Circus - 1p III + aeruginosus

Töö nr. 887/06 61 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Läbi viidud linnustiku uuring hõlmas ka 2005. ja 2007. a. kevadist lindude rännet. Läbirändel kohati järgmisi linnuliike (ära on märgitud kaitsestaatus: Linnudirektiiv- LiD; kaitsekategooria- kk): 1. Suur-laukhani- LiD II ; 2. Valgepõsk-lagle- III kk, LiD I; 3. rabahani- LiD II; 4. Hallhani- LiD II; 5. Laululuik- II kk, LiD I (kohati 12 isendit 2005 a); 6. Kormoran- 1 isend 2005 a; 7. Sookurg- II kk, LiD I lisa liik (1 parv 300 isendiga); 8. Hoburästas- III kK (4 isendit);

II lisas loetletud liike võib küttida vastavalt siseriiklikele õigusaktidele olenevalt konkreetse liigi arvukusest, geograafilisest levikust ja sigivusest kogu ühenduse ulatuses. Liikmesriigid tagavad, et nende liikide küttimine ei sea ohtu looduskaitse alaseid pingutusi nende levikualal. Eesti seadusandluse järgi kuuluvad kohatud liikidest mitmed jahilindude hulka (suur-laukhani, valgepõsk lagle, rabahani, hallhani, kormoran).

Kõige arvukamateks osutusid rändajatest hanelised; rabahani ja suur- laukhani, keda kevadise rändeperioodi ajal oli uuritaval alal tuhandeid (mõlemat loendati üle 13 000). Hallhane ja valgepõsk-lagle kohati oluliselt vähem (vastavalt ca 1100 isendit ja ca 750 isendit) (2007 a loenduse järgi). Linnudirektiivi I lisa liikide, valgepõsk-lagle ja väikeluige, massiline ränne kulgeb pigem läbi Lääne-Eesti (väikeluigel ka üle Peipsi järve).

Plaanitava tuulikupargi piirkonnas loendati nimetatud hanelisi ühel rändeperioodil kokku üle 30 000 isendi (peamiselt rabahani ja suur- laukhani). Eelpool mainitud kohatud haneliste arvukused on hinnangulised. Kuna need liigid rändavad tihtipeale segaparvedes ja linnuvaatlejad hindasid kohati kogu segaparve arvukust ei ole arvud väga täpsed, siiski näitavad need ära millist liiki esines massiliselt ja millist vähem.

Rändavatele hanelistele on Varja tuulikupargi piirkond ahvatlevaks peatuspaigaks kuna enamus planeeringualast moodustab põllumajandusliku kasutusega maa (karjatatav, niidetav ja haritav), mis on rändavatele lindudele sobilikuks toitumis- ja peatuspaigaks.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 62

2.3.5 Kaitstavad loodusobjektid

Kaitstavateks loodusobjektideks Looduskaitseseaduse kontekstis on: o Kaitsealad. o Hoiualad. o Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid. o Püsielupaigad. o Kaitstavad looduse üksikobjektid. o Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Planeeringuala on suures osas kultuurmaastik, mida ei saa loodusväärtuste poolest kuigi rikkalikuks lugeda. Mõningaid kaitstavaid loodusobjekte planeeringualal siiski leidub (Vt Skeemkaart 17).

Skeemkaart 17. Looduskaitse planeeringuala piirkonnas

Kaitsealad

Töö nr. 887/06 63 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Planeeringuala piiridesse jäävad tervenisti või osaliselt kolm kaitseala, mis asuvad planeeringuala ääreosas ja väljaspool tuulikutega kaetavat ala:  Püssi mõisa park, mis asub planeeringuala edelaservas. Parke käsitletakse Looduskaitseseaduses kui maastikukaitseala eritüüpi ja nendes kehtib kaitsekord vastavalt „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjale“  Purtse männik- planeeringuala loodeosas,  Uhaku karstiala planeeringuala edelaosas

Planeeringualast juba väljapoole jääb Aa mõisa park.

Hoiualad Planeeritaval tuulepargi alal ega selle vahetus läheduses ei asu ühtegi hoiuala. Lähim, Arupealse hoiuala, asub aga juba üle 8 km kaugusel läänesuunas. See hoiuala on loodud puisniitude kaitseks ega ole tõenäoliselt mõjutatud tuulepargi tegevusest.

Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Vastavalt ITK EELIS’e (looduskaitseregister) andmetele ei asu planeeringualal ühtegi kaitstavat liiki, kivistist ega mineraali. Käesoleva aruande töörühma hinnangul on I kaitsekategooria liikide esinemise tõenäosus alal väike. Lähim I kategooria taimeliik (sudeedi põisjalg) asub planeeringualast ca 8 km kaugusel ja loomaliik (lendorav) ca 11 km kaugusel. II ja III kaitsekategooria liikide esinemist ei ole küll andmebaasi EELIS andmetel tuulepargi alal tuvastatud, kuid käesoleva töö raames teostatud linnustiku ja käsitiivaliste uuringu põhjal võib väita, et alal siiski neid esineb. Läbi viidud linnustiku uuring tuvastas alal 18 III kaitsekategooria ja 3 II kategooria linnuliigi (vt Ptk 2.3.4. Loomastik) ning käsitiivaliste uuring tuvastas 2 nahkhiireliigi, mis mõlemad kuuluvad II kaitsekategooriasse esinemise.

Kaitstavad looduse üksikobjektid Kaitstavatest loodusobjektidest asub planeeritaval tuulikupargi alal ainult Varja rändrahn, mis on kaitsealune üksikobjekt. Üksikobjektile on määratud 50 meetri raadiusega kaitsetsoon.

Kasutada olnud andmebaaside ja töö käigus kogutud informatsiooni alusel ei asu planeeringualal rohkem Looduskaitseseadusega kaitstavaid objekte (püsielupaiku ega kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjekte jne). Järgnevalt on toodud ka muud looduskaitselise väärtusega alade esinemine planeeringul ja selle läheduses.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 64

Muud loodusväärtused

Muudeks looduskaitselise väärtusega objektideks on näiteks Metsaseadusega kaitstavad vääriselupaigad, aga ka seadusliku kaitseta, kuid looduslikult väärtuslikud alad ja objektid (inventuuridega kindlaks tehtud kooslused, Ürglooduse Raamatu Objektid jne).

 Vääriselupaigad Planeeringualast idas asuvad mitmed vääriselupaigad (VEP), millest otseselt planeeringualale (kuid mitte tuulikutega kaetavale alale) jääb vaid üks: vääriselupaik Nr. 157090. metsaregistri andmetel on selle VEPi puhul tegu jänesekapsa-mustika kasvukohatüübiga, kus puuliikidest domineerivad vanad, üle 120 a vanused kuused ja männid. Vähesemal määral leidub ka haaba ja kaske.

Vastavalt Metsaseadusele on vääriselupaik (ehk võtmebiotoop) kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks on suur, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osad.

Eelpool kirjeldatud vääriselupaiga lähistel, samas metsamassiivis leidub veel kaksteist vääriselupaika: (nr. 157088-89, 157091-94, 157096- 100 ja 157225), kuid need jäävad planeeringu mõjupiirkonnast veelgi kaugemale.

 Eesti Ürglooduse Raamatu objektid Looduskaitse skeemkaardil (nr 17) on ära toodud ka Eesti Ürglooduse Raamatu objektid. Need geoloogiliste mälestiste andmebaasi kuuluvad objektid ei ole Looduskaitseseadusega kaitstavad, kuid on väärtuslikud ja käsitlemist väärt objektid. Planeeritava tuulepargi alale jääb mitmeid selliseid objekte: Kruusi kivi, Moldova kaksikud, Moldova rändrahn, Moldova kultusekivi, Lepiku kivi, Varja hiidrahn, Uhaku jõe kanjoni paljandid. Lisaks jääb planeeringualast väljapoole sarnaseid objekte. Kavandatavad tuulikud on planeeritud selliselt, et Ürglooduse Raamatu Objekte ei kahjustataks.

 ELF-inventuuri alad Eestimaa Looduse Fondi poolt inventeeritud alad on märgitud looduskaitse kaardile ELF inventuuri aladena ja neid leidub planeeringuala kaguosas ja selles piirkonnas vahetult planeeringualast väljas. Need alad kattuvad suuresti sealsete vääriselupaikadega ja jäävad kavandatavatest tuulikutest eemale, mõjupiirkonnast välja.

Töö nr. 887/06 65 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

2.3.6 Natura 2000

Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualasid planeeringualal ei asu. Lähimaks võrgustikku kuuluvaks alaks on Pangametsa loodusala (EE0070109), mis jääb paari kilomeetri kaugusele kirdesse. Loodusalal kaitstakse järgmisi elupaigatüüpe: esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), lubjakivipaljandid (8210) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180); (*tähistab esmatähtsat elupaigatüüpi).

Kauguselt järgmine on Aseri loodusala (EE0070112), mis paikneb enam kui viie kilomeetri kaugusel loodes. Alal kaitstakse järgmisi elupaigatüüpe: püsitaimestuga kivirannad (1220), kadastikud (5130), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Eestimaa Looduse Fond on kriitiliselt analüüsinud Vabariigi Valitsuse 2004. a Euroopa Komisjonile esitatud Natura-alade nimekirja ja koostanud sõltumatu Natura-alade nimekirja ehk nn varinimekirja, mille alusel esitatakse lähitulevikus täiendavaid Natura alasid. Osaliselt on varinimekirja alasid juba Natura võrgustiku koosseisu arvatud. Planeeritava tuulepargi alalae varinimekirja alasid ei jää. Lähimaks jääb vähem kui paari kilomeetri kaugusel läänes asuv Matka varinimekirja ala, kus on tuvastatud elupaigatüüp 6280* (lood ja alvarid).

2.3.7 Muinsuskaitseobjektid

Planeeringualal asub ajalooliselt ja kultuuriliselt rikkaliku pärandiga piirkonnas, kus leidub arvukalt ajaloo- ja kultuurimälestisi. Tegemist on iidse asustuskeskusega, kus leidub rohkesti kultuskive ja kivikalmeid ning paikneb muistseid asulakohti. Rikkalikult mälestisi leidub nii Lüganuse asulas kui ka Püssi mõisa pargis, kus on säilinud Püssi mõisakompleksiga seotud hooned.

Ida-Viru maakonna teemaplaneeringu ja Maa-ameti kultuurimälestiste andmebaasi kohaselt paiknevad planeeringualal järgmised mälestised:  11 kultuskivi,  10 kivikalmet  3 kalmistut (Mustmätta ja Jabara)  2 asulakohta  1 ühishaud ja 1 mälestusmärk (Lüganuse alevikus)

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 66

 Lüganuse asulas olevad mälestised (pastoraadiga seotud hooned jt objektid) – 11 tk  Püssi mõisaga seotud mälestised – 12 tk

Planeeringu lähipiirkonnas asub samuti arvukalt kultuurimälestisi: planeeringualast läänes Purtse jõe ümbruses Kopli ja Matka külades, planeeringualast edelas Püssi asula läheduses ning planeeringualast loodes Purtse külas. Põhiliselt on seal tegemist kultuskivide, kivikalmete, muistsete asulakohtade, kalmistute, mälestusmärkide jt mälestistega.

Skeemkaart 18. Kultuurimälestised planeeringuala piirkonnas

Töö nr. 887/06 67 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

2.3.8 Tuuleolud

Tuuleolud on Eesti tuuleatlase (Kull, 1996) andmetel tuuleenergia tootmiseks sobilikud, ulatudes aasta keskmisena 4-5 m/s (olenevalt metsasusest) 10 m kõrgusel maapinnast. Tuulikupargi ala on Kirde-Eestile iseloomulikult valdavad lõuna- ja edelatuuled, väikseim on ida- ja kirdetuulte korduvus. Keskmine tuule kiirus on seevastu suurim põhjakaartest Soome lahelt puhuvatel tuultel. Keskmisest tugevamad on ka lõuna ja edelatuuled.

Tuuliku aastasest energiatoodangust suurima osakaalu annavad suure esinemissageduse ja tugevuse tõttu lõuna- ning edelatuuled. Tuuliku asukoha osalise avatuse tõttu Soome lahe poolt on suure keskmise kiiruse tõttu olulised ka lahe kohalt puhuvad põhjatuuled.

Tulenevalt tsüklonaalse tegevuse intensiivsusest on tuule kiirusel selge aastaajaline käik. Suurimad tuule kiirused on iseloomulikud talvekuudele (novembrist veebruarini), kevade poole hakkab tugevate tuulte korduvus vähenema ning suureneb nõrgemate tuulte osakaal. Kogu kevade jätkub tuule kiiruse kahanemine. Suvi on kõige nõrgema tuulega aastaajaks, mil vaid väga harva esineb tugevaid tuuli ja tormituultega päevi. Sügisel hakkab tuule kiirus kiiresti kasvama ning sel aastaajal esineb kõige sagedamini tugevate tuultega ja tormiseid päevi. Rannikualadel võib ühe kuu kohta selliseid päevi esineda 5-6, sisemaal siiski märgatavalt harvem. Kuu keskmine tuule kiirus saavutab Ida-Eestis maksimumi alates detsembrist. Tuule kiirus on suur veel ka jaanuaris, kuid peale veebruari lõppu hakkab tuule kiirus kahanema. Kirde-Eesti tuulekliimale on iseloomulik mõõduka keskmise tuule kiiruse juures (aasta keskmine tuule kiirus 4.5-5 m/s) väga suur tuulte korduvus kiirusklassides 3-6 m/s ning suhteliselt väike nõrkade (1-3 m/s) ja tugevate tuulte (> 8 m/s) korduvus, seetõttu on ka tuule keskmine energiasisaldus pisut madalam sama aasta keskmise tuule kiirusega alal Lääne-Eesti rannikul.

Oluline tuulekliimat iseloomustav näitaja on tuulevaiksete päevade arv. Tuulevaikusega päevade esinemise sagedus suureneb piki Soome lahe lõunarannikut läänest idasuunas kasvades 20-lt 65-le päevale. Soome lahe läänepoolses osas erineb tuulevaikusega päevade arv talvel (1-2 päeva kuus) vaid pisut suvest (3 päeva kuus), kuid idapoolses osas on eeskätt briiside esinemise tõttu aastaajalised erinevused suured. Talvel esineb 2-5 tuulevaikusega päeva, suvel aga keskmiselt 7-11 päeva kuu kohta.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 68

Skeemkaart 19. Väljavõte Eesti tuuleatlasest (Kull, 1996)

Skeemkaart 20. Energia tihedus 30 meetri kõrgusel (Kull, 1996)

Töö nr. 887/06 69 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

3 Planeerimisettepaneku ja KSH väljatöötamine ja ametlik protsess

Käesolevas peatükis antakse ülevaade planeerimisettepaneku väljatöötamisest – sellega kaasnenud ametlikust protsessist (Planeerimisseaduse ning Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisseaduse kohase) ja planeerimisettepaneku sisulise kujunemise loogikast (olukorra ja andmete analüüs, osapoolte arvamused, keskkonnamõju hindamise aspektid, kaalutlusotsused jms).

Samuti antakse ülevaade töö käigus käsitletud alternatiividest – nii üldisemal arengustsenaariumi tasandil (tuulikupark või 0-alternatiiv) kui ka detailsemate lahenduste alternatiivide tasandil (tuulikute detailse asukoha alternatiivid, tuulikumargi alternatiivid, liitumislahenduste alternatiivid jms).

Planeerimisprotsessi ja KSH avalikustamine toimus vastavalt Planeerimisseadusele ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (vt Lisa 1). Planeerimisdokument, KSH programm ja aruanne olid protsessis avalikustamise perioodil paberkujul kättesaadavad Lüganuse vallavalitsuses ja OÜ Hendrikson&Ko kontoris ning digitaalkujul veebilehel aadressiga www.hendrikson.ee alajaotuses Avalikud dokumendid/Ida-Virumaa. Mainitud internetiaadressil on avalikud materjalid pidevalt kättesaadavad.

Planeerimisprotsessi metoodilised alused Teemaplaneeringu väljatöötamine ning KSH läbiviimine planeerimisprotsessiga tihedalt integreeritud protsessina põhineb avaliku kaasamise ja osalemise põhimõttel (meetodil), järgides Planeerimisseaduses ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud kaasamise ja teavitamise nõudeid ning arvestades head tava.

Planeerimisettepaneku väljatöötamisel erinevate alternatiivide analüüsimisel kasutati kogutud faktandmeid positiivse-negatiivse kaardi meetodit rakendades, ehk kaardikihtide GIS analüüsi meetodit. Kaardile kanti kogu kogutud faktandmete info, et tuvastada välistavate kriteeriumite alusel tuulikute paiknemiseks sobimatud alad. Seejärel analüüsiti planeeringuala kogu protsessi vältel tingimuslike kriteeriumite alusel. Täiendavate tingimuslikke valikukriteeriumitena analüüsiti protsessi käigus erinevaid alternatiive: o Läbi kogu protsessi huvigruppide tunnetuslikku/subjektiivse info alusel; o Müra modelleerimise alusel; o Varjutamise modelleerimise alusel; o Visuaalse aspekti analüüsimiseks fotomontaažide koostamine; o Sotsiaalmajanduslike mõjude alusel; o Keskkonnamõju alusel.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 70

3.1 Planeerimisettepaneku kujunemise (loogilise arengu) lugu ja avalikkuse kaasamine

Planeerimisettepaneku väljatöötamine on paljude osapooltega protsess, mis sisaldab ekspertide tööd „põllul” ja „kabinetis”, avalikke arutelusid ja avalikke väljapanekuid, piiratuma osavõtuga koosolekuid (näiteks planeeringu juhtrühma koosolekud, kooskõlastajatega lähtetingimuste ja kooskõlastuste saamist) ning muid lahendust kujundavaid tegevusi.

Alljärgnevalt antakse ülevaade planeerimisettepaneku kujunemisest kronoloogilises järjekorras viidetega erinevatele üritustele/sündmustele/uuringutulemustele (mida on detailsemalt käsitletud töö erinevates peatükkides).

3.1.1 Tuulikupargi arendamise planeeringueelne faas

Tuulikupargi planeeringut ei algatatud suvalises kohas ega juhuslikul ajal. Tavaliselt eelneb planeeringu algatamisele huvitatud isiku (potentsiaalne arendaja) poolne tegevus - tuulikuparkide korral üldjuhul tuule mõõtmine ja tuuletingimuste analüüs, maakasutusvõimaluste analüüs, tutvumine kehtivate planeeringute ja arengudokumentidega, asjakohase seadusandluse analüüs, koostöö maaomanikega jms. Nende materjalide alusel koostab huvitatud isik (potentsiaalne arendaja) üldjuhul äriplaani ja selle perspektiivikuse korral asub läbima järgmisi samme plaanide võimalikuks realiseerimiseks.

Kirjeldatud tegevused on hüpoteetilised - planeeringueelne faas ei ole seadusandlikult reguleeritud ja võimalike tegevuste läbiviimise viis toimub huvitatud isiku parema äranägemise järgi. Suur osa nimetatud tööst on konfidentsiaalne, olles kasutatav huvitatud isiku soovi/loa korral. Tuulikupargi arendamise planeerimiseelses faasis ei ole käesoleva planeeringu koostaja märkimisväärselt osalenud.

Planeeringueelse faasina saab käsitleda ka 2005 aastal alustatud Lüganuse tuulepargi (tänases kontekstis Varja tuulikupark) keskkonnamõju hindamist. Nimetatud keskkonnamõju hindamise raames teostati mitmeid uuringuid (näiteks linnustiku uuring) ning toimus avalik arutelu. Keskkonnamõju hindamist ei viidud lõpuni kuna korrektsem on kavandatava tegevuse planeerimine läbi käesoleva olulise ruumilise mõjuga objekti teemaplaneeringu ning sellega koos toimuva keskkonnamõju strateegilise hindamise. Tookordse töö käigus kogutud materjale on võimaluse korral maksimaalselt kasutatud käesoleva planeeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel.

Töö nr. 887/06 71 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

2005 aastal algatatud Lüganuse tuulepargi keskkonnamõju hindamisest teavitav väljavõte Ametlikest Teadaannetest.

3.1.2 Planeeringu ja KSH algatamine ning kavandatava tegevuse alternatiivid

Lüganuse Vallavolikogu algatas 25. jaanuaril 2007 otsusega nr 86 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) asukohavaliku teemaplaneeringu ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Teemaplaneeringu algatamise ettepaneku tegi OÜ Adepte, kes on Varja tuulikupargi (kui tervikliku elektritootmise objekti) arendamisest huvitatud isiku esindaja (OÜ Adepte korraldab OÜ Raisnerile tuuleelektrijaama arendamist).

Lähtuvalt Planeerimisseaduse §8 lõige 5 määras Ida-Virumaa maavanem koostöös kohaliku omavalitsusega olulise ruumilise mõjuga „Varja” tuulikupargi üldplaneeringu teemaplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse 07.03.2007.a. otsusega nr 1.2-38/532 ja see on kooskõlastatud regionaalministriga.

Planeeringuala hõlmab Lüganuse vallas Jabara, Moldova, Voorepera, Varja, Mustmätta, Lüganuse ja Kopli külasid. Teemaplaneeringuala pindala on ca 4780 ha. Planeeringuala maa-ala suuruse määramise argumentatsioonis ja arutelus osales planeeringu koostamise konsultandina Hendrikson&Ko.

Teemaplaneeringu algatamise hetkel võeti aluseks kaks peamist alternatiivi:  Tuulikupargi rajamise alternatiiv, mille esialgse tuuleoludest ja eeldatavatest maakasutusvõimalustest lähtuva visiooni koostas OÜ Raisner.  Null-alternatiiv, ehk antud alale tuulikuparki ei rajata ning ala maakasutus säilib sarnaselt olemasolevale.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 72

Tuulikupargi rajamise (kavandatava tegevuse elluviimise) alternatiivi juures vaadeldi töö käigus täpsustuvaid mitmeid all-alternatiive, eeskätt: o Tuulikute arvu ja konkreetsete asukohtade alternatiivid. o Tuulikute võimalikud tehnoloogilised alternatiivid (tuuliku mark, võimsus, torni kõrgus, rootori läbimõõt, vundamendi tüüp jms). o Ühenduskaabli ja alajaamade asukohtade ja lahenduse alternatiivid.

Planeeringu algfaasis oldi teadlikud, et sõltuvalt arendamisest huvitatud isiku (esindaja OÜ Adepte) valikutest ja tootjate pakkumistest võib tuulikute tüüp ja paiknemine planeerimisprotsessi käigus muutuda, kuid võimsus ja gabariidid tõenäoliselt oluliselt ei muutu. Töö koostamise algfaasis eeldati, et kasutatav tuulik on umbes 100 m torutorniga. Teemaplaneeringu ajal muutus täpsemaks ka arendaja tuuliku valik ning planeeringus ja mõjude hindamises arvestatakse tuulikuga Gamesa G90, mille torutorni kõrgus on 100 m (alternatiivne variant 78 m) ning kolmelabalise rootori diameeter on 90 m.

3.1.3 Planeeringuala kohta lähteandmete kogumine

Planeeringu koostamise esimeseks etapiks oli esmalt lähteandmete kogumine, et saada ülevaade planeeringuala sotsiaal-kultuurilistest, majanduslikest ning looduslikest eeldustest ja eripäradest ning lahendamist vajavatest probleemidest.

Koondatud olemasolevate andmete analüüsimisel selgunud tunnetatavad kitsaskohad ja probleemid kui ka võimalused, andsid aluse tuulikupargi rajamise võimaluste analüüsile ja alternatiivide omavahelisele hindamisele. Lähteandmete kogumise ja olemasoleva olukorra analüüsimise käigus selgusid ja töötati välja esialgsed ruumilise arengu põhimõtted ehk lähteseisukohad, mis võeti aluseks edaspidiseks tööks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel.

Olemasoleva olukorra ja keskkonnaülevaate koostamist detailsemalt kirjeldav materjal on esitatud peatükis 2. Olemasolev olukord ja mõjutatava keskkonna kirjeldus.

Teemaplaneeringu esimese etapi käigus koostati OÜ Hendrikson&Ko poolt koostöös kohaliku omavalitsuse juhtrühmaga planeeringu tugiplaan, mis kajastab infot planeeritava maa-ala hetkeolukorra ja olemasoleva maakasutuse (katastriüksuste kasutusotstarve) osas. Planeeringu protsessi kavandamise etapis püstitatud töö üldeesmärkide saavutamiseks koguti ja koondati tugiplaanile planeeritava piirkonna kohta mitmeid erinevaid infokihte, mis on hetkeolukorra analüüsi aluseks ja abiks planeerimisettepaneku väljatöötamisel. Planeeringu aluskaardiks valiti Eesti põhikaart 1:10 000, mille juures kasutatakse veel erinevaid andmekihte. Tugiplaan on oma ülesehituselt üldiselt sarnane planeeringu maakasutusplaaniga ning selle koostamisel kasutati osaliselt

Töö nr. 887/06 73 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalis „Planeeringute leppemärgid“ soovitatud maakasutuse juhtfunktsioonide definitsioone ja leppemärke.

Olulisemad infoallikad käesoleva planeeringu koostamisel olid järgmised:  Väärtuslikud maastikud ja rohevõrgustik – Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (2003.a.)  Looduskaitsealane informatsioon – Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus (EELIS) – 06. aprill 2009.a. seisuga.  Muinsuskaitse objektid – Muinsuskaitseamet. 10.06.2009.a. seisuga.  Ida-Virumaa maakonnaplaneering – Ida-Viru maavalitsus (1999.a.).  Ehitatud keskkond (teedevõrk, sidevõrk, elektrivõrk, kanalisatsiooni- ja veevarustuse võrk, soojusvõrk ) – Vallavalitsus ja võrkude haldajad, Eesti põhikaart 1:10 000.  Katastripiirid ja sihtotstarbed – Eesti Maa-amet. 12.02.2007 seisuga.  Maaparandusobjektid – Ida-Virumaa maaparandusbüroo. 20.12.2005 seisuga.  Lüganuse valla üldplaneering (2004.a.).  Lüganuse valla arengukava 2009-2015 võeti Lüganuse vallavolikogu poolt vastu 4.06.2009 ja selles on muude strateegiliste eesmärkide seas aastaks 2015 seatud tuuleenergia tootmine vallas optimaalsel tasandil. Optimaalseks tasandiks on fikseeritud maksimaalselt 30 tuulikut. Käesoleva planeeringu koostamise konsultanti ja keskkonnamõju hindajat on Lüganuse vallavalitsuse poolt 2010 aastal teavitatud vastavasisulisest arengukavas fikseeritud seisukohast. Planeeringu koostamise konsultandil ja KSH eksperdil ei ole informatsiooni (kuna seda ei sisaldu arengukavas) motivatsioonist ega põhjendustest, millel baseerub arengukavas sisalduv 30 tuuliku maksimaalne arv. Seetõttu ei ole seda kajastatud ka käesolevas planeeringudokumentatsioonis. Arengukava kujunes välja ühiste (avalike) arutelude tulemusena. Arengukava võeti volikogus vastu ühehäälselt.

Keskkonnainformatsiooni analüüsi teostati sama-aegselt informatsiooni kogumisega ning esialgsete hinnangute alusel anti esialgne hinnang planeeringu erinevatele alternatiividele ning töötati välja planeeringu lähteseisukohad. Keskkonnainformatsiooni analüüsi, planeeringu lähteseisukohtade ja esialgsete planeeringu eskiislahenduste alusel koostati planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamiseks küsiti seisukohti Sotsiaalministeeriumilt, Virumaa Tervisekaitsetalituse Ida-Virumaa osakonnalt, Kultuuriministeeriumilt, Ida-Virumaa Keskkonnateenistuselt, Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa osakonnalt, Riigimetsa Majandamise Keskuse Kirde regioonilt, Riikliku Looduskaitse

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 74

Keskuse Ida-Viru regioonilt, Viru Teedevalitsuse Ida-Viru osakonnalt. Kirjalik seisukoht saadi Maanteeameti Viru Teedevalitsuse Ida-Viru osakonnalt ning Tervisekaitsetalituse Ida-Virumaa osakonnalt ning need on lisatud KSH programmi. Vt. Lisa 2.

Planeeringu- ja KSH protsessi jooksul tehti koostööd mitmete kommunikatsioonide valdajate ja asutustega kelle haldusalas olev informatsioon osutus vajalikuks planeeringulahenduse väljatöötamisel ja mõjude hindamise läbiviimisel. Koostöö raames toimunud suhtlus ja kirjavahetus on toodud tabelis 5 ja kirjad on esitatud lisas 4.

Töö nr. 887/06 75 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

3.1.4 Planeeringu lähteseisukohtade väljatöötamine ja avalikkusele tutvustamine

Keskkonnainformatsiooni analüüs (sisuliselt keskkonnamõju esialgne hindamine) ning pädevate asutuste seisukohad programmi osas võimaldasid koostada läbimõeldud keskkonnamõju hindamise programmi ning anda esialgne hinnang planeeringu nn I-arengustsenaariumile ehk tuulikupargi rajamise arengustsenaariumile ning selle realiseerumise võimalustele võrreldes 0-arengustsenaariumiga.

Alternatiivsed arengustsenaariumid Tuulikupargi rajamise arengustsenaarium valiti tuuleenergeetikale sobivate tingimuste ja konkreetse arendamishuvi tõttu. Tuulikupargi stsenaariumi korral kujuneb alast suhteliselt intensiivse, kõrgtehnoloogiliste rajatistega ja kaasaegse kasutusega ala. Tuulikud paiknevad tuulikupargis hõredalt, hõlmates otsesest maakasutusest vaid mõned protsendid, maakasutuse täielik intensiivsus kujuneb koos tuulikutevahelise ala kasutusega (näiteks jätkuvalt põllumajandus, metsandus või tootmine).

Tuulikute võimalike asukohtade ja arvu täpsel määramisel lähtuti tuuleressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest, müra levikust, keskkonnale tekitatava riski minimiseerimisest, teistest seadustest tulenevatest piirangutest ja kitsendustest ning muudest aspektidest.

Teise võimaliku alternatiivina (lisaks planeeringu algatamise aluseks olevale väljapakutule) ehk planeeritava tegevusega kaasneda võivate mõjude hindamise võrdluskriteeriumina käsitletakse nö. null-alternatiivi, ehk alternatiivi mille järgi antud alale tuulikuparki ei rajata ning ala maakasutus säilib sarnaselt olemasolevale. Teise arengustsenaariumi puhul on tõenäoline maa kasutamine muudel suhteliselt ekstensiivsetel maakasutusviisidel, eeskätt põllumajandusmaana ja metsamaana. 0- alternatiiv, on juhul kui alale uut kasutust ei leita, oma mõjult looduskeskkonnale võrreldes tänasega neutraalne (eeldades põllumajanduse korral selle suhtelist keskkonnasõbralikkust, st mitte liigset väetamist, kaitsemürgitamist jms). Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale on neutraalne. Arvestades, et tegemist on siiski asustusalade lähipiirkonnaga, võiks alal olla intensiivsem kasutus.

Kogutud informatsiooni ja tuuleressursside analüüsi alusel koostati arendamisest huvitatud isiku Raisner/Adepte poolsele väljapakutud tuulikupargi alternatiivlahendusele ning erinevate kommunikatsioonide valdajatega koostöö tulemusele tuginev planeeringu eskiisvariant ja lähtetingimused planeeringu koostamiseks.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 76

Planeeringu lähteseisukohti (ja eskiisi) tutvustav ning KSH programmi avalik arutelu (Lüganuse rahvamaja 27.09.2007)

Algatamaks arutelu Lüganuse valla tuulikupargi rajamise võimalikkusest võimalikult varases staadiumis oli pärast planeeringuala määramist esimeseks avalikkust kaasavaks sammuks planeeringu lähteseisukohti tutvustav ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu.

Avaliku arutelu eesmärgiks oli tutvustada planeeritavat tegevust ning välja selgitada planeeringu maa-alal elavate inimeste ja teiste asjast huvitatud isikute ja huvigruppide esialgsed arvamused planeeritavast tegevusest, koguda tunnetuslikku ja subjektiivset infot planeeringuala kohta lisaks varem kogutud faktilisele informatsioonile.

Lisaks Planeerimisseaduse ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgsele avalikkuse teavitamise nõuetele riputati avalikkuse kaasamise ja võimalikult laiapõhjalise planeeringulahenduse väljatöötamise eesmärgil planeeringualal olevatel avalikel teadetetahvlitel ja avalikes asutustes (raamatukogudes, vallavalitsuse ruumides) üles planeeringu protsessi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ning avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise osas täiendavad teated, millega teavitati planeeringuala elanikke kavandatavast tegevusest ja kutsuti neid osalema planeeringu lähteseisukohti ja KSH programmi tutvustaval avalikul arutelul.

Planeeringu lähteseisukohti ja KSH programmi tutvustati 27.09.2007 Lüganuse rahvamajas toimunud avalikul arutelul. Eelnevalt oli materjal avalikkusele tutvumiseks väljas alates 12. septembrist 2007 kuni avaliku aruteluni 27. septembrini 2007 Lüganuse vallas, OÜ Hendrikson&Ko kontorites ning Hendrikson&Ko kodulehel www.hendrikson.ee.

Laiema avalikkuse huvi planeeringu ja KSH vastu oli avalikul väljapanekul ning programmi avalikul tutvustamisel aktiivne (huvi tundsid eeskätt piirkonna elanikud).

Lähteandmete kogumisest ning olemasoleva olukorra analüüsist selgunu põhjal tutvustati avalikkusele teemaplaneeringu lähteseisukohti ning kavandatavat tegevust (eskiisi), tutvustati avalikkusele keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi. Avaliku arutelu protokoll, osalejate nimekiri ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise programm on esitatud Lisas 2.

Arutelul tutvustatud eskiisil (sisaldub KSH programmis) käsitleti tuulikuparki koguvõimsusega 150 MW mille realiseerimiseks oleks vajalik 50- 75 tuulikut (olenevalt valitavate tuulikute võimsusest kas 2, 2.3 või 3 MW).

Töö nr. 887/06 77 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Avalikul arutelul üleskerkinud teemad:  Avaliku arutelu tulemusena selgus (sai kinnitust juba kaasamisplaani koostamisel eksisteerinud eeldus), et piirkonna inimesed on huvitatud informatsioonist kavandatava tegevuse suhtes. Kohalike- ja piirkonna elanike teadmised tuulikuparkidest, nende toimimisest ning nendega kaasneda võivatest mõjudest on kohati vähesed ning sellest tulenevalt on vaja tegeleda intensiivse teavitustööga inimeste seas. Otsest vastuseisu arutelul inimeste vähese informatsiooni tõttu siiski ei täheldatud – sooviti rohkem infot ja jälgida planeeringu edasist käiku.  Juhiti tähelepanu tuulikutega kaasnevale tehnogeensele reostusele ja visuaalsele mõjule, piirkonna loomastikku puudutavale infole – metsise, sookurgede, metskitsede elukohad, rändelindude koridor (s.h haned). Samuti märgiti võimalikke esile kerkida võivaid probleeme seoses planeeringuala lõunaosas olevate kuivenduskraavidega ning piirkonna nõrgalt kaitstud põhjaveega.  Näiteks sooviti teada tuulikutest pärineva madalsagedusliku heli ja varjutuse mõju kohta inimeste tervisele ning tuulikute mõju kohta maastike miljööväärtusele. Samuti tunti huvi, kuidas mõjutavad rajatavad tuulikud valla külade arenguvõimalusi (põllumajanduse, turism, kinnisvaraarendus) ja kohalike teede seisundit. Lisaks märgiti ära tuulikute võimalik negatiivne mõju putukatele (mesilased) ja mulla eluskooslustele.

Kõigile avalikul arutelul esitatud küsimustele anti vastused (vt. avaliku arutelu protokoll Lisa 2) ning keskkonnamõjude programmi osas tehtud ettepanekud võeti arvesse ning lisati programmi koosseisu.

3.1.5 Planeerimisettepaneku ja KSH aruande koostamine

Eelnevatest etappidest selgunu põhjal oli OÜ Hendrikson&Ko´l olemas põhjendatud alus planeerimisettepaneku edasiarendamiseks ja KSH aruande koostamise jätkamiseks.

Planeeringu töökoosolek Lüganuse vallavalitsuse ja volikogu liikmetega 11.12.2007 Lähtuvalt kogutud informatsioonist mindi edasi Varja tuulikupargi tuulikute paigutuse alternatiiviga, mille koostamisel oli arvestatud energeetiliselt suuremahuka alternatiiviga (sisuliselt 27.09.2007 avalikul arutelul tutvustatud eskiisi mõningane täiendus – näiteks tuulikute ridade paigutus järgides asustusstruktuuri telgesid). Selle alternatiivi (planeerimisettepaneku eskiisi) arutamiseks korraldati Lüganuse vallavalitsuse ja volikogu liikmetega koosolek 11.12.2007.a. (valdavalt oli tegemist naabrusesse planeeritava Purtse tuulikuparki käsitleva aruteluga kuid põgusamalt käsitleti ka Varja tuulikupargi temaatikat) Lüganuse vallavalitsuses, kus arutati järgmist:

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 78

 Teemaplaneeringu ja KSH konsultandid Kuido Kartau ja Marika Pärn tutvustasid vallavalitsuse ja vallavolikogu liikmetele planeeringu ja KSH protsessi seisu ja edaspidiseid tegevusi. Tutvustati planeeringu eskiisjoonist tuulikute ja juurdepääsuteede paigutusega.  Kuulati Lüganuse Vallavalitsuse ja Volikogu liikmete seisukohti planeeringu eskiisjoonise suhtes.  Vallavalitsuse ja Volikogu esindajad esitasid oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu eskiisjoonise kohta. Oldi vastu tuulikute paigutamisele Tallinn-Narva mnt põhja poole.  Planeerija ettepanek oli liikuda edasi lahendusega, milles on võimalusena sees ka maanteest põhjapool asuvad tuulikud (kuna konsultandi/KSH eksperdi arvates on huvigruppide ring siiski laiem kui on juhtrühmas esindatud ning suuremahuline alade välistamine võiks konsultandi/KSH eksperdi arvates toimuda läbi laiema / mitmekordsema arutelu).  Arutleti planeeringu juhtrühma moodustamise teemal.

Varja tuulikupargi üldplaneeringu teemaplaneeringu juhtrühma koosolek (2. juuli 2008) ja arutelu volikogus 10. juuli 2008

Planeeringu koostajate ja planeeringu juhtrühma koosolek toimus 02. juulil 2008.a. Koosolekul tutvustati planeeringu vahepeal edasiarendatud eskiislahendust (tuulikud võimsusega 2 MW, kaks paigutuse alternatiivi – 73 tuulikuga ja 81 tuulikuga variant). Juhtrühma liikmed esitasid oma seisukohad planeeringu eskiislahenduse kohta:

 Tuulikuid maanteest põhjasuunas mitte paigutada. Samuti ei tohiks tuulikuid paigutada Narva mnt ja Sämi-Varja mnt vahelisele alale.  Sobivam ala on planeeringuala lõunaosas alajaama läheduses.  Tuulikuid ei tohiks paigutada Varja väljadel olevatele põldudele.  Tuleks arvestada väärtusliku maastikuga planeeringuala põhjaosas.  Planeerimisel tuleks arvesse võtta ka varjutuse joont. Mõnes kohas võivad tuulikud olla elamutele ka lähemal kui 1 km.

Juhtrühma koosoleku protokoll on esitatud Lisas 3.

10 juulil 2008 arutas Varja tuulikupargi temaatikat ka Lüganuse Vallavolikogu. Kuigi volikogu protokolli kohaselt oli tegemist informatsioonilise punktina toimus protokolli kohaselt hääletus volikogu seisukoha saamiseks. Protokolli kohaselt oli küsimus hääletusel (täpne küsimuse sõnastus protokollist ei selgu), kuid vallavalitsuse informatsiooni kohaselt otsustati et tuulikud võivad paikneda üksnes Tallinn-Narva maanteest lõuna ja Sämi-Varja maanteest kagu pool. Hääletati 4 poolt, 1 vastu ja teised erapooletud. Planeeringu koostamise konsultant / KSH ekspert volikogu istungil ei osalenud. Istungil osales arendamisest huvitatud isiku esindaja, kelle väitel (mida olevat diktofonilindistuse alusel võimalik kontrollida) ei olnud volikogus hääletamisele seatud küsimus sõnastatud selliselt, nagu see kajastub protokollis.

Töö nr. 887/06 79 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Volikogu istungil viibis ka maakonnalehe „Põhjarannik“ ajakirjanik, kellelt ilmus 12. juuli 2008 ajalehenumbris artikkel pealkirjaga „Varja tuulikuparki tõmmatakse koomale“.

Väljavõte Lüganuse Vallavolikogu 10.07.2008 istungi protokollist.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 80

Väljavõte 12.07.2008 ajalehest „Põhjarannik“.

Täpsustatud planeeringulahenduse kujundamine suvi 2008 – suvi 2009

Pärast 2. juuli 2008.a. suvist koosolekut toimus planeeringulahenduse edasine koostamine osaliselt / suures osas juhtrühma koosolekul (2.06.2008) väljendatud seisukohti arvestades kui ka arendajapoolsete täpsustavate tehniliste ja tuuleressursi optimaalse kasutamise aspektidega. Ühtki esialgselt vaatluse all olnud tuulikute paigutamise piirkonda (näiteks Tallinn-Narva maanteest põhja pool) ei ole välistatud, kuna suuremahuline alade välistamine võiks toimuda läbi laiema ja mitmekordsema arutelu. Tuulikute arvu on oluliselt vähendatud (sealjuures tuulikute võimsust suurendamata – see on 2 MW) 47 tuulikuni ning vahemaa asustusaladega on suurem kui esialgu (tagatud on müra normatiivne hea tase ja varjutuse rahvusvaheliselt soovitatav tase).

Eskiislahenduse tutvustamine juhtrühma ning Lüganuse vallavalitsuse ja –volikogu liikmetele (03.12.2009)

Teemaplaneeringu ja KSH koostaja Hendrikson &Ko esindaja Kuido Kartau tutvustas protsessi hetkeseisu, planeerimisettepanekut ning edaspidiseid tegevusi, kuidas protsessiga edasi minna. Kuido Kartau vastas kohalviibijate esitatud küsimustele, mis käsitlesid muuhulgas Kaitseministeeriumi kooskõlastust ja tuulikute planeerimist Tallinn-Narva mnt põhja poole.

Töö nr. 887/06 81 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Koosolekul juhiti küll vallavanema poolt tähelepanu asjaolule, nagu oleks koostatud lahendus vastuolus Lüganuse Vallavolikogu 10.07.2008 istungi seisukohaga. Protokollist on välja loetav, et sõna võtnud viiest juhtrühma liikmest neli väljendasid seisukohta, et tuulikuid põhja poole Tallinn-Narva maanteed mitte paigutada. Lepiti kokku, et detsembrikuu valla lehes ilmub teade Varja tuulikupargi eskiislahenduse tutvustamisest 12.01.2010 Varja külaseltsi ruumides kell 17.00 ja Lüganusel 19.00.

Arutelu protokoll on esitatud Lisas 3.

Oluline on ka märkida, et kohalik omavalitsus ei olnud senini, ega ka sellel koosolekul ei informeerinud planeeringu koostamise konsultanti / KSH eksperti 4.07.2009 Lüganuse Vallavolikogu poolt vastuvõetud arengukavast ja selles sisalduvast tuulikutega seotud eesmärkidest.

Varja tuulikupargi üldplaneeringu teemaplaneeringu eskiislahendust tutvustavad avalikud koosolekud Varja raamatukogus ja Lüganuse rahvamajas (12.01.2010)

Vastavalt juhtrühma ja Lüganuse vallavalitsuse ning volikoguga liikmete osavõtul toimunud koosolekul vastu võetud otsusele, korraldati Varjas ja Lüganusel teemaplaneeringu eskiislahendust tutvustavad koosolekud. Nende käigus tegid teemaplaneeringu koostajad esmalt lühikese tutvustuse planeerimise põhimõtetest ja teemaplaneeringu protsessist. Seejärel tutvustati teemaplaneeringu eskiislahendust. Lisaks oli koosolekutel kohal arendaja esindaja, kes tutvustas kavandatava tegevuse eesmärki. Sellele järgnes avalik arutelu ja küsimuste esitamine.

Koosolekute protokollid ja osalejate nimekirjad on esitatud Lisas 3.

Arutelude käigus kerkisid üles järgmised olulisemad teemad:  Tuulikute planeerimine põhja poole Tallinn-Narva maanteed. Juhtrühm ja osa kohalikke elanikke väljendas vastuseisu tuulikute planeerimisele põhja poole maateed. Samas osa maaomanikke toetab seda planeeringu lahendust. Planeerija peab siiski õigeks esitada KOV hetkel täismahus planeering ning edasi otsustab KOV.  Kompensatsioon kohalikele elanikele. Kohaliku sotsiaalsfääri toetamine jne.  Tuulikute poolt tekitatud müra ja mõju inimestele.  Mõju rändlindudele.  Tuulikute asendamine võimsamatega, mis võimaldab vähendada tuulikute arvu.

Avalik arutelu Lüganuse rahvamajas 13.04.2010 Diskuteeriti tuulikupargi kaudu toimuda võiva kohaliku kasu võimaluste üle.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 82

Lüganuse vallavalitsuse 17.06.2010 istung

Istungil arutati muude küsimuste hulgas Vallavalitsuse seisukohti juunikuu volikogus arutlusele tulevates küsimustes, sealhulgas Varja tuulikupargi teemaplaneeringu seisu. Vallavalitsuse enamuse seisukoht oli, et tuulikuid võib ehitada ainult Varja külast lõuna poole.

Väljavõte Lüganuse vallavalitsuse 17.06.2010 istungi protokollist.

Lüganuse Vallavolikogu istung 29.06.2010

Istungil arutati muude küsimuste hulgas Varja tuulikupargi teemaplaneeringu planeerimisettepanekut. Arutelu lõppes tõdemusega, et asja tuleb veel arutada. Väljavõte protokollist on lisatud.

Töö nr. 887/06 83 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Väljavõte Lüganuse vallavolikogu 29.06.2010 istungi protokollist.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 84

3.1.6 Koostöö ja avalikkuse kaasamine

Planeeringu koostamine (sh KSH selle osana) ja planeeringulahenduse väljatöötamine toimub tihedas koostöös erinevate osapoolte ja huvigruppide vahel. Planeeringut ei tee valmis ainult planeeringu koostaja (konsultant) ja keskkonnamõju hindaja, vaid planeeringulahenduse kujundajad ja lõpplahenduse väljatöötajad on eelkõige kohalik kogukond – avalikkus (kohalikud elanikud, maaomanikud jt huvitatud isikud), aga samuti erinevad ametkondlikud institutsioonid (näiteks kohalik omavalitsus, seadusejärgsed planeeringu kooskõlastajad jt) ning asjast huvitatud organisatsioonid ja ettevõtted (näiteks looduskaitseorganisatsioonid, piirkonna äriettevõtted jt).

Kaasamisplaani koostamine Üheks esimestest ülesannetest oli planeeringu ja KSH kaasamisplaani, ajakava ja tegevuste programmi koostamine.

Kaasamisplaani koostamise eesmärk on olulise ruumilise mõjuga objekti (Tuulikupark) protsessis fikseerida üldsuse kaasamise ja osalemise viisid, võimalused ning ajakava lisaks seaduse nõuetele ka vastavalt heale tavale. Kaasamise eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, demokraatlikul viisil kooskõla leidmiseks ning kõikidele huvigruppidele võrdsed õigused ja võimalused kaitsta oma huvisid. Seda juba protsessi algusest peale ja kogu protsessi vältel, et oleks tagatud protsessi avatus ja ausus ning saavutatud lõppotsuse/kokkulepete õiglane tulem.

Üldsuse osalemise põhimõtted on sätestatud mitmete Eesti Vabariigi seaduste ja rahvusvaheliste konventsioonidega. Erinevates seadustes sätestatud üldsuse kaasamise protseduurid põhinevad kõik ühistel eeldustel:  inimestel on õigus osaleda nende elu mõjutavate otsuste langetamisel;  asjast huvitatud üldsuse kaasamine aitab tunduvalt tõsta poliitiliste ja administratiivsete otsuste kvaliteeti.

Sihtrühmade ja kaasamise ulatuse määratlemine Sihtrühmade määratlemine toimus:  asukoha alusel (kohalikud, piirkondlikud, riiklikud),  mõjude alusel (otseselt või kaudselt mõjutatud),  huvide alusel (isiklik, üldine, erialaline huvitatus),  ning ühiskonnasektorisse kuulumise alusel (riiklik- või erasektor, valitsusväline organisatsioon või üksikisik).

Töö nr. 887/06 85 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Tabelis 4 on välja toodud isikud ja asutused, keda planeeringu alusel kavandatav tuulikupark võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi planeerimistegevusega kaasneva vastu.

Tabel 4. Sihtrühmade kaasamine Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjaga* Kohalik omavalitsus Kohaliku arengu edendaja Enamasti kirjaga ei (Lüganuse vallavalitsus) ja tasakaalustatud avalike teavitata (kuna on huvide kaitsja. otsustajana protsessiga Otsustaja (kehtestamine) kursis). planeeringu küsimuses. KSH algataja. Eesti Vabariik Arengu edendaja ja Teavitatakse kirjaga. 1. Sotsiaalministeerium, tasakaalustatud avalike 2. Kultuuriministeerium, huvide kaitsja. 3. Ida-Viru Maavalitsus Riiklike 4. Keskkonnainspektsioo taastuvenergeetika ni Ida regioon, eesmärkide täitmise eest 5. Riigimetsa vastutaja Majandamise Keskus Kirde regioon, 6. Virumaa tervisekaitsetalitus Ida-Virumaa osakond, 7. Viru Teedevalitsus Ida- Viru osakond, 8. Muinsuskaitseamet Maaomanikud On huvitatud maa Kirjadega ei teavitata väärtuslikust Teavitatakse: kasutamisest. Naabrid ja piirkonna On huvitatud  ajalehes Põhjarannik, elanikud (väljaspool maksimaalselt kõrge  Lüganuse valla planeeringuala) kvaliteediga ajalehes elukeskkonnast.  väljaandes Ametlikud Teadaanded Valitsusvälised Keskkonnaalaste või e-kiri Eesti organisatsioonid ja muude organisatsiooni Keskkonnaühenduste kodanikeühendused suunitlusest tulenevate Kojale [email protected] väärtuste arvestamise tagamine kavandatava tegevuse realiseerimisel. Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja Kirjaga ei teavitata huvid. Teavitatakse:  ajalehes Põhjarannik,  Lüganuse valla ajalehes  väljaandes Ametlikud Teadaanded Informatsioon avalikustatakse kodulehel www.hendrikson.ee jaotuses Avalikud dokumendid. Keskkonnaamet Viru KSH järelvalvaja huvi ja Teavitatakse kirjaga.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide 86

Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjaga* regioon funktsioon on tagada KSH protsessi seadusejärgsus ja üldiste keskkonna- alaste huvide tasakaalustatud arvestamine. Arendaja, OÜ Raisner Huvi arendada Kirjaga ei teavitata (kuna majanduslikult efektiivselt on arendajana protsessiga toimivat tuulikuparki kursis). * Vastavalt KeHJS §37 lg1.

Tuulikupargi arendamise võimaluste väljaselgitamiseks ja planeeringulahenduse väljatöötamiseks (protsessi käigus sisuliste otsuste vastuvõtmiseks) komplekteeriti kohaliku Lüganuse omavalitsuse volikogu liikmetest, ametnikest ja kohaliku elu eestvedajatest (kohalikud arvamusliidrid, külavanemad või –esindajad) teemaplaneeringu juhtrühm.

Koostöö asutuste ja organisatsioonidega

Oluliseks osaks planeeringu koostamisel on pidev koostöö erinevate asutuste ja institutsioonidega, kelle huvide ja seisukohtadega tuleb arvestada. Koostöö toimub planeerimisprotsessi jooksul pidevalt vastavalt esilekerkivatele küsimustele ja senisele analoogsete tööde käigus omandatud kogemustele. Kõnealune koostöö on täiendav ametlikule planeerimisseaduse kohasele kooskõlastamisele (mis toimub pärast planeerimisettepaneku vormistamist enne planeeringu vastuvõtmist kohaliku omavalitsuse poolt).

Alljärgnevas tabelis on koondatud planeeringu ja KSH protsessis teostatud koostöö.

Tabelit täiendatakse edasise planeeringu koostamise käigus.

Töö nr. 887/06

Tabel 5. Teemaplaneering protsessi raames toimunud koostöö.

Ettevõte Tegevusala/valdkond Toimunud koostöö (info kirjavahetuse kohta)

 Hendrikson&Ko e-kiri Eesti Gaasie 21.10.2008.a. Tuulikute paiknemisest gaasitorustiku lähedal.

 Eesti Gaasi vastus 27.11.2008.a. Eesti Gaas kinnitab tuulikute aktsepteeritavat paigutamist näiteks vähemalt 90 m torujuhtmest ning vajadust lisada KSH aruandesse riskihinnang.

 Hendrikson&Ko kiri 17.12.2008.a. Küsimus gaasitorustikku katvate kaitseplaatide maksimaalse kandevõime kohta tuulikute transpordil.

 Eesti Gaasi vastus 18.12.2008, Eesti Gaas palub teede projekteerimisel ja ehitamisel arvesse võtta AS EESTI GAAS Gaasitorustike valdaja konkreetsete teede vastupidavust. Torustikku kaitsev plaat vastab teede kandevõimele.

 OÜ Raisner kiri Eesti Gaasile 07.05.2009.a. Info küsimine gaasitrasside ja teeninduskaablite kohta Küsimus standardite või õigusaktide kohta, mis reguleerivad gaasitrasside ümber toimuvat ehitust ja maakasutust. Küsimus teede, kaablisüvendite jm objektide projekteerimistingimuste kohta gaasitrassi läheduses.

 Eesti Gaas vastus 21.05.2009.a. Info gaasitrassi tehniliste näitajate kohta ning projekteerimisel arvesse võetava standardi kohta. Torustiku kaitse transpordist tulenevate negatiivsete mõjude eest.

Töö nr. 887/06

Ettevõte Tegevusala/valdkond Toimunud koostöö (info kirjavahetuse kohta)

Koostöö planeeringuala kinnistutel ja teedel olevate õhuliinide ja maa-aluste kaablite paiknemise küsimuses.

 OÜ Raisner kiri Jaotusvõrgule 20.05.2009 Info küsimine Eesti Energia Jaotusvõrgu elektriülekandeliinide ja jaotuspunktide paiknemise kohta. Samuti järelepärimine tuulikupargi projekteerimis- ja ehitustegevust puudutavate nõuete kohta.

EESTI ENERGIA Ülekandeliinide valdaja Jaotusvõrk OÜ  Eesti Energia jaotusvõrgu vastus 22.06.2009 Väljavõte andmebaasidest EE Jaotusvõrgu elektriülekandeliinide ja jaotuspunktide kohta. Vastus esitatud järelepärimisele 20kV liinide paiknemise kohta, minimaalsest kaugusest tuuleturbiini ja elektriülekandeliini vahel ning nõuded juurdepääsuteede ja maa-aluste kaabeliinide rajamiseks EE Jaotusvõrgu elektriülekandeliinide ja võrkude suhtes.

Arendajapoolne koostöö väljaspool planeeringu protsessi - EESTI ENERGIA liitumistingimused/leping. Põhivõrk OÜ

Arendaja (OÜ Raisner) informeeris Lennuametit ajutiste tuulemõõdumastide asukohtadest 31.01.2007

Tsiviillennunduse alane Lennuamet Koostöö lennuohutuse seisukohast vajalike signaaltulede ja tuulikute värvuse järelevalve osas mai 2009.

Töö nr. 887/06

Ettevõte Tegevusala/valdkond Toimunud koostöö (info kirjavahetuse kohta)

Toimub tihe koostöö KSH protsessi käigus (programm, aruanne). KSH Keskkonnaamet Viru aruande järelvalvaja. KSH järelevalve teostaja regioon Kooskõlastas teemaplaneeringu lahenduse (17.06.2011). Maa-Amet Keskkonnaministeeriumi esindajatena on planeeringu Keskkonnaministeerium kooskõlastanud (08.07.2011). Maa-amet Kooskõlastas teemaplaneeringu lahenduse (08.07.2011). Kohalik omavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus ja kohaliku elu edendaja. Tihe koostöö KSH ja teemaplaneeringu protsessi raames -volikogu Planeeringu algataja ja kehtestaja  Hendrikson&Ko kiri asutustele 11.09.2007 nr 300/07 KSH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade. Seisukohtade küsimine KSH programmi osas

 Maanteeameti (Viru Teedevalitsus) vastus 14.09.2007 Teemaplaneeringu koostamiseks on vajalik küsida projketeerimistingimused. MAANTEEAMET  Hendrikson&Ko e-kiri Maanteeameti 09.12.2008 Viru Teedevalitsus Päring tuulikute kauguse kohta Tallinn-Narva põhimaanteest. Samuti päring kavandatava laienduse kohta Varja küla territooriumil.

 Maanteeameti vastus 22.12.2008, Maanteeamet teatas, et tuulikute ja teede vahaline kaugus peab olema vähemalt tuuliku kõrgusega (torn + laba pikkus). Samuti küsiti tuulikupargi planeeringulahenduse kohta ja tuulepargi siseste (kõvakattega) teede asetuse kohta.

Töö nr. 887/06

Ettevõte Tegevusala/valdkond Toimunud koostöö (info kirjavahetuse kohta)

Koostöö seoses maaparandussüsteemide paiknemisega, et tagada maaparandussüsteemide jätkuv toimimine. Hendrikson&Ko e-kiri 16.05.2008

Maaparandusbüroo e-kiri 16.05.2008

Põllumajandusamet Info maaparandussüsteemide paiknemise kohta

Kooskõlastas teemaplaneeringu lahenduse (10.08.2011).

Riigikaitse, Kooskõlastas teemaplaneeringu lahenduse (24.10.2011). Kaitseministeerium sõjalennunduse järelvalve

 Hendrikson&Ko kiri asutustele 11.09.2007 nr 300/07 KSH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade. VIRUMAA Seisukohtade küsimine KSH programmi osas TERVISEKAITSETALITUS, Ida-Virumaa osakond  Tervisekaitsetalituse vastus 10.10.2007 Seisukohta KSH programmi osas. Palusid Hendrikson&Ko -l teha koostööd Maanteeameti Ida-Viru osakonnaga

Eesti Keskkonnaühenduse  Hendrikson&Ko kiri asutustele 11.09.2007 nr 300/07 Koda Eesti Keskkonnaühendusete KSH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade. (Eesti Ornitoloogiaühing Koda – Seisukohtade küsimine KSH programmi osas eesistuja kuni 31.12.2008, keskkonnaorganisatsioonide seejärel Eesti Roheline koostöökoda  Vastus puudub. Liikumine)  Edasine teavitamine vastavalt sellekohasele korrale.

Töö nr. 887/06

Ettevõte Tegevusala/valdkond Toimunud koostöö (info kirjavahetuse kohta)

 Hendrikson&Ko kiri asutustele 11.09.2007 nr 300/07 KSH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade. Keskkonnainspektsioon, Keskkonnajärelevalve Seisukohtade küsimine KSH programmi osas Viru regioon teostamine

 Vastus puudub.

 Hendrikson&Ko kiri asutustele 11.09.2007 nr 300/07 KSH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade. Riigimetsa majandamise Seisukohtade küsimine KSH programmi osas keskus Ida-Viru regioon

 Vastus puudub.  Hendrikson&Ko kiri asutustele 11.09.2007 nr 300/07 KSH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade. Kultuuriministeerium Seisukohtade küsimine KSH programmi osas

 Vastus puudub.

Muinsuskaitseamet Kultuuriväärtuste kaitse Kooskõlastas teemaplaneeringu lahenduse (08.08.2011).

 Hendrikson&Ko kiri asutustele 11.09.2007 nr 300/07 KSH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade. Sotsiaalministeerium Seisukohtade küsimine KSH programmi osas Rahvatervise osakond

 Vastus puudub. Planeeringuala KSH protsessi ja teemaplaneeringu avalikud väljapanekud ja arutelud. maaomanikud, Avalikest väljapanekutest ja aruteludest teavitatakse vastavalt sellekohasele planeeringuala naabrid ja korrale, näiteks kohalikus ajalehes ja väljaandes Ametlikud Teadaanded. piirkonna elanikud

Töö nr. 887/06

Ettevõte Tegevusala/valdkond Toimunud koostöö (info kirjavahetuse kohta)

 Lüganuse Küla Seltsi kiri 27.09.2007 Ettepanekud ja vastuväited KSH programmi osas

Lüganuse Küla Selts  Hendrikson&Ko vastus12.10.2007 Selgitused esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele ning nendega arvestamise kohta.  Lüganuse valla kiri 06.02.2007 Teemaplaneeringu maa-ala määramise palve.

 Ida-Viru-Maavanema kiri 07.03.2007 Teemaplaneeringu Varja tuulepargi teemaplaneeringu maa-ala määramine. järelevalve teostaja, Ida-Viru maavanem täiendavate kooskõlastuste  Lüganuse valla kiri 09.06.2011 täiendavate kooskõlastuste määraja määramiseks. Ida-Viru maavanema kiri 20.06.2011. ei pea vajalikuks täiendavate kooskõlastuste määramist

Töö nr. 887/06 93 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Avalike arutelude ja töökoosolekute ajakava

Varja tuulikupargi teemaplaneeringu ja KSH avalike arutelude ja koosolekute ajakava

Koosolek (maa-ala määramise töörühm) (kestvus ca 1 h) 13.02.2007.  Maa-ala määramise põhimõtete kokku leppimine

Avalik arutelu [KSH programm ja planeeringu lähteseisukohad / eskiis] (kestvus ca 2 h) 27.09.2007.  Konsultandi poolne planeeringu tutvustamine  KSH programmi tutvustamine ja arutelu  Planeerimisprotsessi, põhimõtete ja edaspidise tööprogrammi ja ajagraafiku tutvustamine  Planeeringuala maa-ala ning seal valitsevate tingimuste tutvustamine  Uuritavate valdkondade ja teemade tutvustamine  Esialgse tuulikute paiknemise alternatiivi tutvustamine

 Avalik arutelu, kus kuulati ära ja fikseeriti kõikide kohaletulnute arvamused, ettepanekud ja vastuväited. Küsimustele vastamine.

Töökoosolek (Lüganuse Vallavalitsuse ja Vallavolikogu liikmed) (kestvus ca 2 h) 11.12.2007.  Teemaplaneeringu hetkeolukorra ning planeeringu eskiisjoonise tutvustamine

Töökoosolek (juhtrühm) (kestvus ca 1 h) 02.07.2008.  Planeeringu eskiislahenduste tutvustamine juhtrühmale  Juhtrühma liikmed esitasid oma seisukohad planeeringu eskiislahenduse kohta:  Tuulikute paigutamiseks ebasobivad piirkonnad: Tallinn-Narva maanteest põhjasuunas. Narva mnt ja Sämi-Varja mnt vaheline ala, Varja väljadel olevad põllud  Sobivad alad: ala on planeeringuala lõunaosas alajaama läheduses.  Tuleks arvestada väärtusliku maastikuga planeeringuala põhjaosas.  Planeerimisel tuleks arvesse võtta ka varjutuse joont. Mõnes kohas võivad tuulikud olla elamutele ka lähemal kui 1 km.

Lüganuse Vallavolikogu 10.07.2008 Varja tuulikupargi teemalise informatsiooni käsitlemine Lüganuse Vallavolikogus. Arutleti tuulikute paigutamist Tallinn-Narva maanteest põhja pool ja Sämi-Varja maanteest lääne pool. Toimus hääletus.

Eskiislahenduse tutvustamine juhtrühmale, vallavalitsuse ja –volikogu liikmetele 3.12.2009 Pärast rohkem kui aastast planeeringu koostamist toimus arutelu vaatamaks üle korrigeeritud lahendust. Peeti vajalikuks planeeringu avalikku tutvustamist.

Avalikud arutelud Varja raamatukogus ja Lüganuse rahvamajas 12.01.2010 Tutvustati planeeringulahendust ja diskuteeriti osalejaid huvitavatel teemadel.

Avalik arutelu Lüganuse rahvamajas 13.04.2010 Diskuteeriti tuulikupargi kaudu toimuda võiva kohaliku kasu võimaluste üle.

Lüganuse Vallavalitsuse istung 17.06.2010 Istungil arutati muude küsimuste hulgas Vallavalitsuse seisukohti juunikuu volikogus arutlusele tulevates küsimustes, sealhulgas Varja tuulikupargi teemaplaneeringu seisu. Vallavalitsuse enamuse seisukoht oli, et tuulikuid võib ehitada ainult Varja külast lõuna poole.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 94 teemaplaneering II köide

Lüganuse Vallavolikogu istung 29.06.2010 Istungil arutati muude küsimuste hulgas Varja tuulikupargi teemaplaneeringu planeerimisettepanekut. Arutelu lõppes tõdemusega, et asja tuleb veel arutada.

KSH aruande avalik arutelu, planeerimisettepaneku avalik arutelu 26.01.2012

Avalikul arutelul tutvustati planeeringulahendust, KSH aruannet ja anti ülevaade avaliku väljapaneku tulemustest. Teemaplaneeringu avalikustamise järgselt lahendamata ettepanekuid ja vastuväiteid ei jäänud.

3.1.7 KSH aruanne

Käesolev planeeringudokumentatsioon on koostatud 2012 aasta veebruaris KSH aruande esitamiseks heakskiitmisele.

3.1.8 Planeeringu kooskõlastamine

Planeeringu kooskõlastamine on toimus ajavahemikul juunist oktoobrini 2011. Planeering kooskõlastati vastavalt Planeerimisseadusele naaberomavalitsuste ning asjakohaste riigiasutustega. Vastavalt planeerimisseadusele määrab teiste kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega kooskõlastamise vajaduse maavanem. Täiendavat kooskõlastamise vajadust Varja tuulikupargi teemaplaneeringule ei määratud. Täpsem ülevaade teemaplaneeringu kooskõlastamise tulemustest on esitatud lisade osas Lisa 5 ptk 32.

3.1.9 Planeeringu ja KSH aruande avalik väljapanek ja arutelu

Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu toimus pärast planeeringu vastuvõtmist Lüganuse Vallavolikogu poolt. Samaaegselt planeeringu avalikustamisega toimus KSH aruande avalik väljapanek.

Teemaplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek toimus 16.12.2011- 13.01.2012 ja avalikustamise järgne avalik arutelu 26.01.2012 Lüganuse rahvamajas. Avaliku väljapaneku jooksul laekus kaks kirjalikku seisukohta: Põllumajandusministeeriumilt ja Terviseameti Ida talituselt. Terviseameti Ida talitus teatas, et neil ei ole teemaplaneeringu ja KSH aruande osas vastuväiteid, samuti ei esitatud Tervisekaistseameti poolt ettepanekuid ega muid märkusi. Põllumajandusministeerium esitas märkused KSH aruande osas: täpsustada KSH aruannet, et maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks on vajalik rekonstrueerimisprojekti koostamine. KSH ekspet on nõus esitatud märkusega ning KSH aruannet on vastavalt korrigeeritud.

Töö nr. 887/06 95 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Teemaplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisel osales 15 inimest. Täiendavaid ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud.

Teemaplaneeringu avalikustamise järgselt lahendamata ettepanekuid ja vastuväiteid ei jäänud.

3.1.10 Planeeringu kehtestamine ja KSH aruande heakskiitmine

Planeeringu kehtestamine toimub pärast maavanema poolset järelevalve tesotamist ning teemaplaneeringu heakskiitu ning KSH aruande heakskiitu Kerskkonnaameti Ida-Viru regiooni poolt.

Ida-Viru maavanem andis teemaplaneeringule heakskiidu ja tegi ettepaneku planeering kehtestada 12.03.2012 (kiri nr 12-2/1511-2).

Keskkonnaameti Ida-Viru regioon andis KSH aruandele heakskiidu ning kinnitas strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju seire meetmed 26.03.2012 (kiri nr v 6-8/12/21117-7).

Lüganuse Vallavolikogu kehtestas teemaplaneerigu 29.03.2012 otsusega nr 99.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 96 teemaplaneering II köide

3.2 Kavandatud tegevuse ülevaade (seisuga november 2011)

Kavandatavaks tegevuseks on Ida-Virumaal Lüganuse valla territooriumil elektrienergiat tootva tuulikupargi ja selle jaoks vajaliku infrastruktuuri rajamine. Planeeringu koostamise käigus on kavandatava tegevuse sisu pidevalt täpsustunud ja arenenud. Planeerimisttepaneku kujunemisest on antud ülevaade peatükis 3.1 Planeeringulahenduse kujunemise (loogilise arengu) lugu ja avalikkuse kaasamine ning detailsemalt on võimalik seda tuvastada lisade kaudu.

Käesolevas peatükis antakse ülevaade kavandatavast tegevusest selle kõige värskeimas variandis (vastavalt antud hetke planeerimisettepanekule).

Tuulikud ja alajaam

Kasutatavateks tuulikuteks on Gamesa G90 tuulikud võimsusega 2,0 MW masti kõrgusega 100 m (või 78 m, selgub edaspidi pärast planeeringu koostamist projekteerimise käigus kui see osutub kulutõhusamaks) ning kolmelabalise rootori läbimõõduga 90 m.

Tuuliku tehnilised andmed:  Tiiviku pöörlemiskiirus (maksimaalne) nominaalvõimsusel 16,7 pööret minutis, (minimaalne pöörlemiskiirus 8,9 pööret minutis).  Rootori käivitumiseks vajalik tuule kiirus on ca 3 m/s ning rootor seiskub kui tuule kiirus ületab 21 m/s.  Nominaalvõimsuse saavutab tuulik tuule kiirusel 14 m/s.

Töö nr. 887/06 97 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Foto 1. Gamesa G90 2,0 MW tuulik (Allikas: www.thewindpower.net)

Gamesa G90 tuulikud on varustatud süsteemiga, mis kaitseb neid välgutabamuse eest. See säästab tuuliku labasid ja elektrilisi osasid välgutabamuse poolt tekitatud kahjust. Samuti on tuulikul mürakontrolli süsteem, mis võimaldab kontrollida tuuliku mürataset ja vajadusel seda vähendada. Tuuliku võimalikult madala mürataseme tagab tuuliku labade otste aerodünaamiliselt sobiv kuju. Tuuliku töö jälgimine ja juhitimine toimub kaugjuhtimisel põhineva süsteemi abil.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 98 teemaplaneering II köide

Gamesa G90 tuulikute tornide ja tiivikute standartne värvitoon on RAL 9018 ("papüüruse valge"). Lennuohutuse tarbeks varustatakse osa tuulikuid punaste signaaltuledega. Täpsemad tingimused tulede tehniliste näitajate ja paigutamise osas esitab Lennuamet planeeringu hilisemas etapis.

Gamesa on maailma üks juhtivaid tuulikutootjaid ja nende poolt toodetav G90 on ülemaailmselt üks levinumaid tuulikuid mida on maailmas alates 2005.a. üles seatud ca 740 tk. (31.12.2008.a. andmed Saksamaa Tuuleenergia Assotsiatsioon).

Tabel 6. Maailma suurimad tuulikute tootjad ja nende levinuim mudel, 2007.a. andmed (Allikas: Wind Energy – The Facts) Firma Turuosakaal Levinuim Levinuima mudel mudeli võimsus kW Vestas 22,8 % V90 3000 GE Energy 16,6 % 2,5XL 2500 Gamesa 15,4 % G90 2000 Enercon 14,0 % E82 2000 Suzlon 10,5 % S88 2100 Siemens 7,1 % 3.6 SWT 3600

Varja tuulikupargis on kavandatud rajada üks 20kV/110kV alajaam, kus tuulikute toodetav 20 kV pingega elekter muudetakse 110 kV pingega elektriks, mis juhitakse üekandeliiniga Püssi alajaama (liitumispunkti).

20kV/110 kV alajaama asukohaks on valitud Varja külas asuv Lageda maaüksuse (43701:002:0670) põhjaosa. Alajaama ehitsite (rajatised ja hoone) jaoks vajaliku maa-ala suurus on eeldatavasti 65 x 70 meetrit. Alajaama rajamiseks nähakse planeeringus ette eraldiseisva kruni moodustamine pindalaga 10 000 m², krundi maksimaalne ehitusalane pindala määratakse 5000 m².

Töö nr. 887/06 99 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Foto 2. Näide tuulikupargi alajaamast (allikas: Iberdrola).

Foto 3. Näide alajaamast (allikas: Iberdrola).

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 100 teemaplaneering II köide

Vundamendid

Hetkel ei ole teada täpne tuulikute vundamentide jaoks vajaliku maa-ala suurus, sest puudub täpne informatsioon planeeringuala geoloogilise ehituse kohta. Esialgsel hinnangul on vundamendi alune ala ruudu kujuline ning ligikaudne suurus on maksimaalselt 18 x 18 meetrit.

Planeerimisettepanekus võimaldatakse ehitusalust maksimaalset pindala 400 m² (mis võimaldab kuni 20 x 20 meetrit vundamendi rajamist).

Tuuliku vundament on üldjuhul terassõrestikuga tugevdatud kohapeal valatav betoonvundament, mis ulatub 2-3 meetrit maa sisse. Maapealne osa on võimalik katta pinnasega mispuhul ei jää vundament praktiliselt nähtavale. Sageli ehitatakse vundamendid siiski mõnevõrra maast kõrgemale (näiteks kuni 1 meeter) ulatuvatena.

Täpsemad uuringud ja arvutused tehakse edasise arendustegevuse faasis – planeerimisele järgneb projekteerimine, misjärel alles väljastatakse ehitusluba.

Töö nr. 887/06 101 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Foto 4. Näide tuuliku vundamendi ehitusest (allikas: Iberdrola).

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 102 teemaplaneering II köide

Foto 5. Näide tuuliku vundamendist enne sellele tuuliku torni püstitamist (allikas: Iberdrola).

Teed ja montaažiplatsid

Tuulikupargi jaoks vajalikud teed ehitatakse vajadusel olemasolevaid teid rekonstrueerides ja uusi rajades. Maksimaalselt kasutatakse ka olemasolevaid teid.

Tuulikupargi rajamiseks kasutatakse võimaluse korral (kui nende tehnilised tingimused seda võimaldavad) olemasolevaid teid. Vajadusel olemasolevaid teid rekonstrueeritakse tagamaks nende tehniline vastavus tuulikupargi rajamiseks. Enamuse tuulikute ja muude rajatiste asukohtades ei ole olemasolevaid teid, mistõttu tuleb rajada ka uusi teid.

Rekonstrueeritavate ja uute teede kavandamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:  Juurdepääsuteed peavad olema sobivad (enamasti vastavalt sellekohastele tootjapoolsetele nõuetele) tuuliku detaile transportivatele masinatele ja kraanale.  Teede ehitus peab olema realiseeritav ajaliselt mõistlikult ja majanduslikult kulutõhusalt.  Teede ehitus peab vastama keskkonnakaitse nõuetele ja põhimõtetele.

Töö nr. 887/06 103 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Üldjuhul on tuulikupargi sisesed teed kruusateed, mille ehitamisel kooritakse kasvupinnas (muld) ja muu tee aluseks mittesobiv pinnas ning asendatakse see teetammi ja kruusakatte kihtidega, mille valikul ja ehitamisel arvestatakse nõutava kandevõime saavutamise vajadusega. Tee rajatakse kaldega (tavaliselt 2%) keskelt servade suunas ning tee äärtes on kraavid sadevee ärajuhtimiseks. Teede kvaliteedi tagamiseks on vee ärajuhtimine teelt ja tammist väga oluline.

Teede kavandamisel (planeerimine ja projekteerimine) ja ehitamisel lähtutakse enamasti tuulikute tootja poolsetest vastavatest nõuetest (tee laius, kurvide raadius, kandevõime, vertikaalkurvide raadius jms) tagamaks raskete ja suuregabariidiliste detailide ja kraana ohutu transport. Näiteks Gamesa G8X transportimise veoki pikkus (veduk + treiler) on ligikaudu 50 meetrit.

Gamesa Eolica’s värskeima tehnilise juhendi kohaselt (detsember 2008) on vajalik kavandatavate teede reaalselt kasutatava osa laius 5 meetrit, millele lisandub kummalgi pool 0,5 meetri laiune täiendav ala ning seejärel teepeenar ja kraavid. Tee laius koos kraavide ja elektrikaablite ja fiiberoptiliste sidekaablitega on üldjuhul maksimaalselt kuni 12 meetrit.

Teedega samasse nn koridori paigaldatakse üldjuhul ka elektrikaablid ja sidekaablid. Nende täpne asukoht määratletakse edasise projekteerimise ja ehitamise käigus. Käesolevas planeeringus on teede (koos kraavidega) ja kaablite koridoride laiuseks arvestatud kuni paarkümmend (20) meetrit (eeldatavasti on kasutatav laius maksimaalselt 12 meetrit).

Planeerimisettepanek on koostatud kahe teedevõrgustiku variandina, millest realiseeritakse üks (sealjuures võib erinevate tuulikute juures realiseeruda erinev variant). Milline teede variant valitakse selgub edasise arendustegevuse käigus vastavalt täpsustuvatele asjaoludele (täpsed ehitusgeoloogilised tingimused, maaomanike täpsustuvad soovid/eelistused jms).

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 104 teemaplaneering II köide

Skeem 21. Tee tüüpiline läbilõige vastavalt Gamesa tehnilisele juhendile.

Foto 6. Näide (Ungari) tuulikupargi ehitamiseks vajaliku tee mahasõidust maanteelt (allikas: Iberdrola).

Töö nr. 887/06 105 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Tuulikute montaažiplatsid rajatakse vastavalt seal tehtavate tööde vajadustele. Kõige nõudlikumaks on kraanade alused alad, mis peavad olema piisavalt tugeva kandevõimega. Planeeritavate Gamesa tuulikute püstitamisel kasutatakse tuuliku juures kahte kraanat. Otseselt tuuliku püstitamiseks vajalik montaažiplats on vastavalt Gamesa G90 2 MW tuuliku tehnilistele eeskirjadele mõõtudega 25x35 meetrit (tuulikud, mis asuvad ühendustee lõpus - tupikus) ja 25x35 meetrit (tuulikud, mis asuvad jätkuval ühendusteel). Pikem külg on paralleelne montaažiplatsile viiva juurdepääsutee telgjoonega. Tuulikute ehitustegevuse mõjud (näiteks ajutine pinnase ladustamine või tuulikute detailide hoiustamine) võivad ulatuda kuni 8 m kaugusele monaažiplatsi alast. Käesoleva planeeringu koostamisel on arvestatud arendajapoolse sellekohase informatsiooniga. Järgnevas projekteerimise etapis teede ja montaažiplatside tehnilist lahendust vajadusel täpsustatakse. Teede, nii nagu kõigi muudegi rajatiste ehitamiseks peab arusaadavalt olema ka kokkulepe maaomanikuga.

Planeerimisettepanekus on ette nähtud tuulikute rajamiseks omaette 1 hektari (10 000 m²) suuruste kruntide moodustamine, millele mahub tuulik ja selle rajamiseks vajalik montaažiplats.

Elektrikaablid (20kV) ja fiiberoptilised sidekaablid

Tuulikud ühendatakse alajaamaga 20 kilovoldise pingega maakaablitega. Infoedastuseks paigaldatakse ka fiiberoptilised sidekaablid.

Elektrikaablid ja sidekaablid paigaldatakse üldjuhul teedega samasse nn koridori ning kõik vajalikud tööd toimuvad samaaegselt. Kaablite täpne asukoht määratletakse edasise projekteerimise ja ehitamise käigus. Käesolevas planeeringus on teede (koos kraavidega) ja kaablite koridoride laiuseks arvestatud kuni paarkümmend (20) meetrit (eedlatavasti on kasutatav laius maksimaalselt 12 meetrit). Kaablite jaoks vajalik kaevis on umbes 1 meetri laiune.

Kui kaablitrass ei asu teega samas koridoris, siis on lisaks otsesel kaevise laiusele (1 m) vajalik ajutise maakasutusena (ehituse ajal) ühele poole kaevist 5 m ala sõidukite liikumiseks ning teisele poole kaevist 2 m laiune ala väljakaevatud pinnase ladustamiseks.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 106 teemaplaneering II köide

Foto 7. Näide elektri- ja sidekaablite kaevisest (allikas: Iberdrola).

Püsiv meteomast Varja tuulikuparki rajatakse püsiv meteomast ilmastikuolude pidevaks ja täpseks mõõtmiseks, mis võimaldab tuulikute töö efektiivsust parandada. Püsiv meteomasti kõrgus on 98 m (100 torniga tuuliku korral. Kui edasise projekteerimise käigus valib arendaja 78 meetritse tuuliku torni on meteomasti kõrguseks 76 meetrit).

Meteomastide püstitamiseks vajalik motaažiplats on vastavalt tehnilistele eeskirjadele mõõtudega 15 x 20 meetrit (ja väiksema kandevõimega kui tuulikute montaažiplats). Meteomastide vundamendi jaoks vajaliku ala suurus on ligikaudu 6,5 x 6,5 meetrit. Mast on ilma täiendavate toestusteta (näiteks trossid) püsti püsiv.

Meteomasti juurde ühendatakse ka elektrikaabel (seadmete toiteks) ja fiiberoptiline kaabel infoedastuseks.

Meteomastid tuleb planeeringu kohaselt ehitada planeeringu maakasutuskaardil määratud kohtadesse/alasse (vajadusel on lubatud asukoha korrektuur kuni 100 meetri ulatuses – sealjuures vajadusel konsulteerides/kooskõlastades täiendavalt naabritega ja teedehaldajatega kui korrektuur on tee suunas).

Töö nr. 887/06 107 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Foto 8. Näide meteomastist (allikas: Iberdrola).

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 108 teemaplaneering II köide

Foto 9. Näide meteomastist. Torni kavandatav kõrgus Varja tuulikupargis on 98 (või 76) meetrit (allikas: Iberdrola).

Töö nr. 887/06 109 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

3.3 Keskkonnamõju strateegiline hindamine – mõju hindamise faas

Planeeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju hinnati jooksvalt planeerimisprotsessi ajal. Käesolevas peatükis antakse ülevaade hindamise sisulisest osast ning esitatakse keskkonna-alase hindamise argumentatsioon ja tulemused vastavalt tavapärasele KSH ja KMH aruannetes rakendatavale struktuurile.

Keskkonna olemasolevast olukorrast on antud ülevaade peatükis 2 Olemasolev olukord ja mõjutatava keskkonna kirjeldus. Käesolevas sisulise hindamise peatükis välditakse dubleerivat keskkonna kirjeldamist, vaid tuuakse välja mõju ja antakse hinnang planeeringu elluviimisega kaasnevale.

3.3.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale

Tuuleenergiaga seotud sotsiaal-majanduslikud mõjud tänases Eestis on pigem kaudsed. Otsesed tulud maksude vms näol omavalitsusele või riigile on täna üldjuhul vähesed.

Lüganuse valla sotsiaalset keskkonda mõjutab kavandatav tuulikupark kaudselt. Tuuleparkide rajamine ja ekspluatatsioon võib mõjutada tööhõivet, maakasutust, kinnisvaraturgu, rekreatsioonivõimalusi ja üldist majanduskliimat.

Töökohad

Tuulikute tehnoloogia areneb maailmas ja eeskätt Euroopas väga kiiresti. Sellise tehnoloogia arenguga koos areneda püüdmine võib arendada ka kodumaist ja lokaalset kompetentsi ning avada uusi majandusvaldkondi.

Taastuvatest allikatest energia tootmist peetakse fossiilsetest kütustest tööjõumahukamaks, seega enam töökohti pakkuvaks ka kohapeal. Lisaks tuulikute ekspluatatsiooni ajal vajatavatele töökohtadele, tuleb vähemalt sama oluliseks pidada tuulepargi rajamise ajal loodavaid töökohti.

Varja tuulepargi rajamisel tekkivad kohapealsed töökohad saavad seotud olla tuulikute transpordiga (nii logistika korraldamine kui ellu viimine), tuulikute püstitamisega (ehitustööd ja –materjalid), tuulikuparkide hooldusega ning tuulikupargi haldamisega.

Keskmine töötajate arv tuulikuparkide rajamisel Keskmine arvatav lisanduvate töökohtade arv tuulikuparkide rajamisel varieerub erinevates teaduslikes ja rakenduslikes käsitlustes. Levinumaks on kujunenud tekkivate töökohtade arvu prognoosimine läbi tuuleparkide koguvõimsuse, arvestatuna megavattides. Eristatud on ka töökohtade arvu, mis tekivad tuulikute valmistamisel ja paigaldamisel töökohtadest,

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 110 teemaplaneering II köide mis kaasnevad otseselt tuulikute töötamise aegse hoolduse ja haldamisega.

Valmistamise ja paigaldamise aegsete tekkivate töökohtade osas saab erinevate käsitluste5 põhjal maksimaalseks tõenäoliseks tekkivaks töökohtade arvuks pidada 6 täistöökohta 1 MW kohta, vähimaks vähem kui 1 töökohta 1 MW kohta – seega varieerub erinevates käsitlustes tootmise ja paigaldamise aegsete tekkivate töökohtade koguarv oluliselt. Erinevused on paljuski tingitud analüüsi piiritlemisest: näiteks kas hinnatakse vaid töökohti, mis on otseselt seotud tuulikute valmistamisega või arvestatakse ka ressursse, mida nõuab näiteks toorainetöötlus.

Tuulikupargi töötamise aegsete lisanduvate töökohtade arvuks võib pidada keskmiselt 0,2 kuni 0,3 töökohta 1 MW kohta (pakutud on ka kuni 1 töökoht 1 MW kohta), milles ei ole arvestatud kaudselt mõjutatavaid valdkondi, milles nõudlus võib suureneda – eelkõige teenindus, aga ka muud toetavad valdkonnad, kuna nende prognoosimine sõltub olulisel määral ka muust kui tuulikute rajamisest.

Kohalike töökohtade loomine Soovides võimalike tekkivate kohalike töökohtade arvu täpsustada, saab tekkivaid töökohti liigitada ka järgmiselt:

Rajamisaegsed töökohad: - Tuulikute tootmine - Tuulikute transport - Tuulikute püstitamine

Tegutsemisaegsed töökohad: - Tuulikute hooldus - Tuulikupargi haldus

Kõik nimetatud valdkonnad loovad nii nn sini- kui valgekraede töökohti.

Tuulikute valmistamisega seotud töökohad ei ole reeglina seotud paikkonnaga, kuhu tuulikupark rajatakse, kuna valmistamine vajab ressursse, oskusteavet ning vastava kvalifikatsiooniga tööjõudu, ning on seega koondunud väheste spetsiifiliste ettevõtete tegevusalaks. Tootmisega kaasnevaid töökohti hinnatakse maailmapraktikas geograafiliste üksuste lõikes eelkõige juhul, kui tootmine ja tuulikupark jäävad samasse regiooni – näiteks Ühendriikide puhul osariikide tasand, Euroopas riigi tasand (näiteks Taani kui üks olulisemaid tuulikutootjaid, ühtlasi paljude tuuleparkide asukoht).

5 BC Sustainable Energy Association andmed http://www.bcsea.org/; “Wind Force 12. A blueprint to achieve 12% of the world's electricity from wind power by 2020” Global Wind Energy Council & Greenpeace (2005); Singh, V., Fehrs, J. (2001) “The work that goes into renewable energy” Renewable Energy Policy Project; Kammen, D. M., Kapadia, K. & Fripp, M. “Putting Renewables to Work: How Many Jobs Can the Clean Energy Industry Generate?” University of California (2004)

Töö nr. 887/06 111 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Eestis tegelevad tuulikute erinevate detailide tootmisega mitmed ettevõtted – näiteks BLRT Tallinnas, aga ka Leedus Klaipedas (meretuulikute nn kolmjalg-vundamendid, meretuulikute paigaldamise laev, tuulikute generaatorite võllid), ABB elektrimasinate tehases Jüris Rae vallas (generaatorid) ning teised. 2009. aastal on Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni eestvedamisel (EAS rahalisel toel) käivitatud nn Tuuleenergeetika klastri projekt, mille käigus soovitakse edendada selles valdkonnas tegutsevate ettevõtete võimalusi.

Ülejäänud nimetatud – logistika, paigaldus ja käitamise aegsed töökohad – on vähemalt osaliselt kaetavad kohalike/regionaalsete töötajatega. Tuulepargi rajamisel on oluline osakaal ka kohalikul tööjõul maismaa- ja veetranspordi ning ehitusmaterjalide pakkumisel ja üldehitustööde teostamisel. Hoolduse ja haldusega seotud töökohtade näol on tegemist pikaajaliste stabiilsete töökohtadega, milleks on võimalik pakkuda vajaminevat väljaõpet.

Tuginedes tavapärasele töömahtude jaotusele töö iseloomu järgi tuulikuparkide rajamisel (vt joonis 1), saab üldistades välja tuua kohaliku töömahu osakaalu tuulikupargi energiaühiku suhtes. Arvestades kohalikuks joonisel eristatud püstitamise ja hoolduse, võib oletada, et kõigist töökohtadest, mis tuulikupargi rajamisega tekivad, on ligikaudu 40% kaetavad kohapeal/regioonis (maakond).

Joonis 1. Töömahtude jaotumine töö sisu järgi tuulikuparkide püstitamisel (Andmed: REPP 20016).

6 Singh, V., Fehrs, J. (2001) “The work that goes into renewable energy” Renewable Energy Policy Project

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 112 teemaplaneering II köide

Seega saavad Varja tuulepargi rajamisel tekkivad kohapealsed töökohad olla seotud tuulikute transpordiga (nii logistika korraldamine kui ellu viimine), tuulikute püstitamisega (ehitustööd ja –materjalid), tuulikuparkide hooldusega ning tuulikupargi haldamisega.

Tuulepargi arendajate sõnul annab tuulepark tööd 21 inimesele. Planeerimisettepanekus välja pakutud mahus tuulikupargi rajamisel saab tööd hinnanguliselt 15 hooldustöötajat-tehnikut. Lisaks vajatakse 5 inimest tuulepargi operaatori kohale ja ühte inimest juhataja kohale.

Oluliselt rohkem inimesi saab aga tööd tuulepargi rajamise ajal. Põhiliselt vajatakse ehitajad ja elektrikuid, mis on küll ajutise iseloomuga töökohad, kuid tulenevalt tööde mahtudest, kestavad need siiski vähemalt aasta.

Võib eeldada, et Ida-Virumaal on piisavalt inimesi, kes suudavad soovi korral (vajadusel loomulikult täiendõppe abil) täita tuulepargi rajamise ja opereerimisaegseid töökohti. Üldjuhul on tegemist kõrget kvalifikatsiooni nõudvate, kuid seetõttu ka hästi või väga hästi tasustavate töökohtadega. Sisuliselt on tegemist kõrgtehnoloogilise tootmisettevõttega, mis edendab ja ergutab ka muud majanduskeskkonda.

Maa ja kinnisvara väärtus Senist sihtotstarbejärgset kasutust maatulundusmaana (valdavalt põllumajandus ja metsandus) tuulikupargi rajamine ei kitsenda, vaid maastiku majanduslik väärtus planeeringualal võib isegi tõusta, kuna samaaegselt energia tootmisega on võimalik ka maa-ala põllumajanduslik ja metsanduslik kasutus. Põllumajandusliku maatulundus- või tootmismaa ning metsamaa majanduslikku väärtust tuulikute lähedus ei kahanda. Maa-ala saab lisafunktsiooni säilitades samal ajal ka oma senise funktsiooni haritava maana.

Kavandatava tuulikupargi ala ei piirata aia või muu tõkkega ja seda on elanikel soovi korral võimalik ka edaspidi külastada. Kavandatava tuulepargi piirkonna naaberkinnistud on käesoleval ajal valdavalt maatulundusmaad. Naaberkinnistute senist kasutust põllumajanduses, metsanduses või tootmises tuulikupargi rajamine ei piira ega kahjusta. Küll piirab tuulikupark naaberkinnistute kasutusele võtmist elamumaana aladel, kus müra ületab 40(45) dB(A). See võib tekitada erinevaid huvisid kinnistute omanike vahel, kuna mõlema kinnistu omanikul on õigus teostada oma võimu kinnisasja üle. Naabrusõigused on Eestis sätestatud kehtiva Asjaõigusseadusega. Naabrusõigused ei kaitse tavaliselt kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt, pigem on tegemist seadusliku kompromissiga.

Seoses tuulikute rajamisega on üles kerkinud väiteid, nagu mõjutaks tuulikute rajamine negatiivselt piirkonna kinnisvara hindu. Selle nähtuse selgitamiseks on mitmel pool maailmas tehtud uuringuid, selgitamaks, kas tuulikute ja tuulikuparkide rajamisega kaasneb mõju tuulikupargi läheduses asuva kinnisvara väärtusele ning uurimaks mõju olemust.

Töö nr. 887/06 113 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Kasutatud uurimistulemuste kokkuvõtteks tuleb märkida, et tuulikupargi arendused ei avalda suure tõenäosusega olulist negatiivset mõju kinnisvara hindadele. Arenduse algusfaasis eksisteerivad kartused müra ja maastikupildi (visuaalsete mõjude) pärast võivad ajutiselt hindu langetada, kuid need mõjud on üldjuhul väikesed ning lühiajalised. Tuulikupargi käivitumise järel taastuvad kinnisvara hinnad suhteliselt kiiresti. Hindade taastumise põhjusena on toodud kohalike elanike teadlikumaks saamist tuulikupargiga tegelikult kaasnevatest mõjudest ning algsete hirmude kadumist või vähenemist.

Uuringud, milles on küsitletud kohalike elanikke ja piirkonnas tegutsevaid kinnisvaramaaklereid ja –hindajaid, ei ole andnud küsimusele ühest ja selget vastust. Mitmed uuringud on näidanud, et tuulikupargi arenduse teatavaks tegemise järel on tõepoolest toimunud kinnisvarahindade mõningane langus, mida on tõenäoliselt põhjustanud kohalike elanike hirm tuulikupargiga kaasneva müra ja maastikupildi muutumise pärast. Samas eksisteerib teistsuguseid uuringuid, mis on näidanud, et tuulikuparkidel ei ole negatiivset mõju kinnisvara hindadele. Analüüsides neid uuringud, mis kinnitasid tuulikute rajamisega kaasnenud negatiivset mõju kinnisvara hindadele, tuleb arvestada uuringutest tuleneva järeldusega, et tuulikupargi käivitumise järel taastuvad kinnisvara hinnad suhteliselt kiiresti selle tasemeni, mis oli enne arenduse algatamist. Hindade taastumise põhilised põhjused on enamasti kohalike elanike teadlikumaks saamist tuulikupargiga tegelikult kaasnevatest mõjudest ning algsete hirmude kadumine või vähenemine.

Inglismaal kinnisvaramaaklerite seas läbi viidud uuring näitas, et tuulikute rajamine avaldab teatud negatiivset mõju lähipiirkonna kinnisvara hindadele, kuid tuulikute mõju kinnisvara hinna langusele on sageli üle tähtsustatud ning jääb teistele teguritele alla. Negatiivne mõju avaldus eelkõige mitte-ühepereelamute (nt paarismajad ja ridaelamud) hindadele 1 miili (ca 1,6 km) raadiuses tsoonis tuulikupargi ümber. Negatiivne mõju eramute hindadele selles tsoonis ei avaldunud. Tuulikupargist kaugemal kui 1,6 km asuva kinnisvara puhul puudus selgesti märgatav negatiivne mõju kinnisvara hindadele.

Teine kinnisvaramaaklerite seas läbi viidud uuring käsitles lisaks kinnisvarale hinnale ka mõju põllumaa hinnale. Selle kohaselt avaldavad tuulikupargid väga väikest mõju põllumajandusmaa hinnale. Põllumaa osas täheldas ca 1/3 ekspertidest negatiivset mõju hindadele ning 2/3 ei täheldanud mingit mõju. Elamualadele/elamutele avalduva negatiivse mõjuosas jagunesid eksperdid suhteliselt võrdselt. Ligi 60% ekspertidest täheldas negatiivset mõju elamualadele või elamutele ning 40% ei täheldanud negatiivset mõju. Valdava osa negatiivse mõju täheldajate hinnangul hakkab mõju avalduma juba planeerimisprotsessi algatamise järel. Suurim negatiivne mõju kinnisvara hindadele avaldub planeerimisprotsessi ja ehitustegevuse ajal ning mõju hakkab aja jooksul vähenema. Selle põhjuseks on ostjate kasvanud teadlikus arendusega kaasneva suhtes. Kõige olulisemate negatiivse mõju põhjustena mainiti uuringus visuaalse pildi muutumist, negatiivse mõju kaasnemise hirmu ja lähedust tuulikupargile.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 114 teemaplaneering II köide

Toimunud kinnisvaratehingute analüüsil põhinevaid uuringuid on isikute küsitlustega võrreldes tunduvalt vähem teostatud, kuna võrdluseks sobivate kinnisvaratehingute leidmine on raskem, kuid tulemused on näidanud, et tuulikuparkidel ei ole negatiivset mõju kinnisvara hindadele. Samal ajal on avaldatud ka uurimistulemusi, mis väidavad kinnisvara väärtust tõusvat. Näiteks Ameerika Ühendriikides tuulikuparkide lähedusse jääva kinnisvara hindu analüüsinud uuring leiab, et ostu-müügi tehingute statistika alusel tuleb nentida, et kinnisvara hind tuulikupargi läheduses kasvab pigem kiiremini külgnevatest kinnistutest.

Olemasolevate uurimistulemuste kokkuvõtteks tuleb märkida, et tuulikupargi arendused ei avalda suure tõenäosusega olulist negatiivset mõju kinnisvara hindadele. Arenduse algusfaasis eksisteerivad kartused müra ja maastikupildi (visuaalsete mõjude) pärast võivad ajutiselt hindu langetada, kuid need mõjud on üldjuhul väikesed ning lühiajalised. Selle eelduseks on muidugi ka korrektne planeeringuprotsess ja planeeringu realiseerimine.

Mõju üldisele majanduselule Kaasaegsed tuulikupargid on käsitletavad ka kui märgid rohelise energia toetamisest ja ökoloogilisest arengusuunast. Majanduslikult tagasihoidlikult arenenud piirkondade jaoks võib tuuleenergia tootmine anda teatava impulsi üldise majanduskliima parandamiseks ja positiivse imidži loomiseks. Juhul kui tuulikute eluea lõppedes (ca 20-25 aasta pärast) on vallal/arendajatel maa-ala arendamiseks kasulikumaid ideid, saab tuulikupargi likvideerida ja anda alale muu funktsiooni või jätkata peamiselt põllumajandusliku tegevusega. Tõenäoline on ka samadele asukohtadele uute tuulikute püstitamine.

Mõju infrastruktuurile Tuulikute ehitus ning hilisema hoolduse jaoks on vajalik rajada juurdepääsuteed tuulikuteni. Tuulikute monteerimiseks on vajalik iga tuuliku juurde rajada ka montaaživäljakud. Montaaživäljakud rajatakse tuulikuga samale kinnistule. Juurdepääsuteede rajamisel kasutakse võimaluse korral olemasolevaid teid (neid vajadusel rekonstrueeride), kuid vajadusel rajatakse ka uusi teid. Olemasolevate teede kasutamisel korrastatakse need enne tööde tegemist ning samuti hiljem pärast tööde lõppemist. Mõju teedele on positiivne.

Tuulikute võrku ühendamiseks vajalikud liinid üle naaberkinnistute vajavad maaomanikega kokkuleppeid, mille saavutamisel on mõju neutraalne või positiivne.

Puhkealad Senised kogemused näitavad, et tuulikute rajamine ei avalda otsest mõju vabas õhus puhkamise võimalustele. Mõju võib kaasneda müra leviku ning visuaalse maastikupildi muutumisega. Müra levik on käsitletud peatükis 3.2.6. Visuaalse maastikupildi muutumine on märkimisväärne juhul, kui puhkekohas või turismisihtkohas avaneb otsene vaade kavandatavatele tuulikutele. Juhul, kui otsene vaade avaneb, ei saa automaatselt oodata

Töö nr. 887/06 115 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide negatiivset mõju turistide hulgale – hoiakud visuaalse pildi muutumise suhtes sõltuvad oluliselt inimese isiklikest eelistustest ning aset võib leida nii külastajate hulga vähenemine kui ka suurenemine – tavapäraselt rõhutatakse tuulikute püstitamisel uue turismiliigi (tuulikuturism) tekkimise võimalust, mis võib kaasa tuua külastajate arvu suurenemise.

Planeeringualal ning selle läheduses ei asu massiliselt kasutatavaid puhkealasid. Alal ja naabruses asuvad üksikud majutust ja toitlustust pakkuvad ettevõtteid - Purtse kindlus, kus toimuvad kontserdid ja erinevad üritused ning pakutakse toitlustamist. Lüganuse alevikus asub Lüganuse Puhkemaja, mis on majutusasutus. Maakasutuse poolest on planeeringuala näol valdavalt tegemist maatulundusmaaga, kus põhiliseks tegevusalaks on maaharimine ning kus kasvav mets on kasutusel tulundusmetsana.

Planeeringuala ja selle ümbruse vaatamisväärsustest tuleb mainida maakonna teemaplaneeringuga määratletud Sope-Ontika (II klass) ja Lüganuse-Purtse (I klass) väärtuslikku maastikku, millel asub osaliselt ka planeeringuala (vt Skeemkaart 15 ptk. 2.3.3). Sope-Ontika väärtusliku maastiku alal planeeringuala põhja ja keskosas on kavandatud 16 tuulikut. Lüganuse-Purtse väärtuslikul maastikul asub 3 tuulikut.

Peamiselt on Sope-Ontika väärtusliku maastiku alal tegemist avatud põllumajandusliku maaga, mida liigestavad üksikud metsatukad. Väärtuslik maastik hõlmab endas nii põllumajandus-, kultuurilis-ajaloolisi, kui ka looduslikke ja puhkemaastikke. Avatud maastik ja paiknemine klindi serval annab võimaluse mitmes kohas nautida kauneid vaateid nii merele kui ka lõunasse jäävatele maadele. Üks teemaplaneeringus märgitud ilus vaade asub planeeringuala keskosas Varja ja Moldova küla vahel asuva suure kultusekivi läheduses, kus avaneb vaade ümbritsevatele avaratele põldudele ja Kohtla-Järve poolkoksimägedele.

Planeeringuala lääneosas paikneva Lüganuse-Purtse väärtuslik maastik on hinnatud eelkõige suhteliselt väikesele alale koondunud silmapaistvate kultuurilis-ajalooliste ning looduslike väärtobjektide poolest. Ajalooliselt on väga väärtuslikud Lüganuse alevik ning selle lähedased põllud. Hinnalise loodusobjektina asub väärtuslikul maastikul Lüganusest läänes, Erra jõe alamjooksul Uhaku karstiala. Kõrkkülas ning Erra ja Matka küla avatud põldudel esineb piirkonnale iseloomulikke avatud vaateid.

Planeeringualale või selle lähedusse jäävad Lüganuse-Purtse väärtusliku maastiku hinnaliseks tunnistatud osad on põhiliselt kultuuri- või loodusmälestised, mille väärtust tajutakse vahetult objekti läheduses. Seetõttu ei avalda nendest mälestistest mitme kilomeetri kaugusele kavandatavad tuulikud nendele olulist negatiivset mõju.

Avalik arvamus Tuuleenergiarajatiste vastuvõetavus kogu ühiskonna ja läheduses elavate inimeste jaoks on olnud teravate arutelude teemaks kõigis riikides, kus tuulikuid on püstitatud. Arenduste aktsepteeritavuse koostisi on defineeritud kolmnurkskeemina, mille täpsusaste varieerub erinevates

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 116 teemaplaneering II köide allikates7. Mitut olulist tasandit eristav skeem on näidatud joonisel 2, mis kirjeldab tuuleenergia projektide ühiskondliku vastuvõetavuse erinevaid komponente.

Joonis 2. Tuuleenergia projektide sotsiaal-poliitiline aktsepteeritavus. Allikas: IEA Wind8

Turu vastuvõtlikkus viitab tarbijate, investorite ning energeetikaettevõtete valmisolekule uute tehnoloogiate rakendamiseks ning rohelise energia „nõudmiseks“ turul. Probleemid võivad siin kaasneda muuhulgas suurte rahvusvaheliste ettevõtete suutmatusega piisavalt kohaneda kohalike regulatsioonidega ja suurte energiamonopolide inertsusega ning turu, seadusandluse ja asukohavaliku protseduuride mahajäämusega turu nõudlusest rohelise energia järele.

Kõige laiemal, n-ö sotsiaal-poliitilisel tasandil on reeglina toetus taastuvenergia kasutuselevõtule, sh tuulikute püstitamisele suur, seda eelkõige kogu antud ühiskonna tasandil (riigi kodanikud, riigisisese laiema piirkonna kodanikud) ning isegi juhul, kui riigi avalik võim või kohalik võim ei ole taastuvenergia kasutuselevõtuks ja maine kujundamiseks teinud olulisi samme. Selline positiivne suhtumine on mitmes piirkonnas loonud

7 Wüstenhagen, R., Wolsink, M. & Bürer, M. J. (2007) "Social acceptance of renewable energy innovation: An introduction to the concept“, Energy Policy, vol 35, pp2683-2691, viidatud European Wind Energy Association (EWEA) (2009) "Wind Energy – The Facts. A guide to technology, economics and future of wind power“ 8 IEA Wind (2007) ”Proposal for a new Task: Social Acceptance of Wind Energy Projects ”Winning Hearts and Minds””. http://ieawind.org/iea_wind_pdf/New_Task_Social_Acceptance_29_10_07.pdf Mai 2009

Töö nr. 887/06 117 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide ennetava arusaama, et projektide ellu viimisele ei kujune arvamuseks kohaliku elanikkonna arvamus, kuna see on eeldatavasti positiivne.

Reaalsuses on harilikult seisukohad kohaliku kogukonna tasandil olnud mitmetahulisemad kui pelgalt üldine positiivne vaade taastuvenergiale ning seotud eelkõige vaadete ja kohaliku maakasutuse muutustega. Kokkuleppe saavutamine kohalikul tasandil on olnud aeganõudvaks ning tihti alatähtsustatud etapiks tuuleparkide rajamise juures.

Rahvusvahelisele kogemusele tuginevas kokkuvõttes9 nenditakse, et kohaliku tasandi vastuseisu erinevatele arendustele (nii tuulikupargid, tee- ehitus kui näiteks kaevandused) käsitletakse tihti kui n-ö NIMBY10-efekti, mille kohaselt lihtsustatult peetakse arengut antud valdkonnas (olgu see siis näiteks tee-ehitus või „rohelise energia“ tootmine) peetakse globaalselt või regionaalsel tasandil küll oluliseks, selle realiseerimisele elukoha läheduses ollakse aga (põhjendatud või põhjendamatute hirmude tõttu oodatavate kaasnevate mõjude suhtes) vastu. Esineb arvamus, et avalikkus ongi üldiselt taastuvenergeetika arendamise poolt, selle realiseerumisel tuulikupargina oma kodu läheduses ollakse arendusele aga vastu. Esineb ka seisukohti, mille kohaselt selline arusaam on lihtsustatud ega arvesta piisavalt kohalike inimeste tegelikke motiive, mis peituvad vastuseisu taga. Samal ajal on ka uurimistulemusi, mis näitlikustavad vastupidist: inimeste vastuseis tuuleenergia arendustele mitte ei suurene, vaid väheneb, kui tuulikupark kodu lähedusse rajatakse.

Erinevates riikides on kinnitust leidnud tuuleenergia projektide elukaare jooksul toimuv avaliku arvamuse muutus: projekti esimeses (asukohavaliku) faasis toimub avalikkuse heakskiidu langus – kõrgest „üldisest“ soosingust rohelisele energiale (võrdlemisi) madala soosinguni kohalikul tasandil. Heakskiit projektile hakkab kasvama peale projekti ellu viimist, tuulikute töötamise ajal.

Eesti elanike seas viimastel aastatel läbi viidud uuringud on näidanud inimeste suurt üldist toetust tuuleenergia suhtes ja selle kasutamiseks Eestis. 2005.a. Euroopa riikides läbi viidud Eurobaromeetri uuringu kohaselt arvab 54% eestlastest, et tuuleenergia arendamisse tuleks oluliselt panustada. Selle näitajaga oldi Euroopa riikide elanike seas esimesel kohal. (http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_247_en.pdf)

Teine 2006.a. Euroopa liidu liikmesriikides läbi viidud uuring uuris inimeste teadlikust erinevatest energiatehnoloogiatest ning nende hoiakuid erinevate tehnoloogiate suhtes (http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_262_en.pdf). Eesti elanikest toetas tuuleenergia kasutamist Eestis koguni 79% vastanutest. 17% vastanud inimeste suhtumine oli lahtine ning vaid 2% oli tuuleenergia kasutamise vastu). Euroopa Liidu riikide elanike keskmine

9 IEA Wind (2007) ”Proposal for a new Task: Social Acceptance of Wind Energy Projects ”Winning Hearts and Minds””. 10 Akronüüm ingliskeelsest väljendist „Not In My Backyard“ – „mitte minu tagaaias“

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 118 teemaplaneering II köide toetus tuuleenergia kasutamisele oli 71% ja 21% oli kahe seisukoha vahel.

Kohalikule tasandil ei ole inimeste suhtumine enam nii selge. Varja tuulepargi planeeringu koostamise ajal on avalik arvamuse avaldamiseks olnud mitmeid võimalusi. Üheks parimaks avaliku arvamuse edastamise vahendiks on avalikud arutelud. Varja tuulepargi planeeringu raames on seni toimunud üks avalik arutelu (KSH programmi avalik arutelu), mille protokoll on esitatud lisas 3. Samuti esindab protsessi käigus piirkonna kohalike elanike arvamust teemaplaneeringu juhtrühm, kuhu kuuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed ja aktiivsed kohaliku elu tegelased (külaseltsi esindaja, külavanemad jt).

Seisukohad on olnud mitmekesised. On väljendatud täielikku vastuseisu tuulikute rajamisele, põhjendusega, et neid ei ole vaja ning need rikuvad maastikku. Samuti on esitatud toetavaid arvamusi, kuid selle juures tuleb arvestada, et mingi seisukoha toetajad on üldjuhul tagasihoidlikumad ning nende häält on vähem kuulda kui vastaste oma. Proportsionaalselt kõige rohkem on levinud seisukoht, mis ei välista tuulepargi rajamist, kuid esitab tingimusi, mille korral projekt oleks neile vastuvõetav (nt tuulikute paigutust ja arvu puudutavad ettepanekud).

3.3.2 Mõju maastikule, rohevõrgustikule ja maakasutusele

Suurima otsese mõju allikaks taimestikule ja maastikule on ehitustegevus. Sellega hävib otseselt tuuleturbiinide vundamentide, montaažiplatside ja teede alune kasvupinnas koos taimestikuga ning osaliselt muudetakse kõlvikute struktuuri. Kuna osa alast, kuhu tuulikud rajatakse, on varem eeskätt põllumajanduslikult inimtegevusest mõjutatud, ega oma otseselt tuulikute ja muude ehitiste juures kõrget looduskaitselist väärtust, ei ole sellega tekitatav kahju märkimisväärne. Tuulikuparkide puhul on ehitiste alune kogupindala küllaltki väike - kokku vaid kuni mõni protsent tuulikupargi kogupindalast. Teadaolevaid kaitstavate taimeliikide kasvukohti ehitiste alla ei jää.

Planeeringulahenduse väljatöötamisel on jälgitud, et teede ja liinirajatiste ehitamine ei raskendaks oluliselt kõlvikute edasist kasutamist/hooldust. Tuulikupargi ekspluatatsiooniperioodil mõju taimestikule puudub.

Otseselt tuulikupargi arendamisega mitteseotud, kuid maastikuilme seisukohalt oluline on maakasutus ja -hooldus. Maastikuliste väärtuste tõstmiseks ja hoidmiseks tuleb tuulikupargi ala hoida heas korras, arukas on põllumajanduslikke maid sihipäraselt kasutada.

Tuulikupargi planeeringulahendus näeb ette tuulikute paigutamist haritavatele maadele (rohumaad, põllumaad), olemasolevatele metsa- aladele tuulikuid ega nende juurdepääsuteid ei rajata. Ka tuulikute,

Töö nr. 887/06 119 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide vahealajaama ning Püssi alajaama ühendamiseks rajatav kaabel paigutatakse väljapoole metsaalasid.

Metsa maksimaalne säilitamine väldib negatiivset keskkonnamõju otseselt ökosüsteemile, samuti muudab maastiku visuaalselt mitmekesisemaks laskmata selles domineerida vaid tuulikutel ning mõningal määral summutades ja maskeerides (st luues nn metsakohina näol loodusliku mürafooni) müra.

Mõju rohevõrgustikule. Käesoleva planeeringu koostamisel on olemasolevate ja puuduvate rohekoridoridega arvestatud ning püütud planeeringulahenduse kaudu aidata kaasa rohekoridori arenguks.

Ida-Viru maakonna teemaplaneeringu kohaselt on planeeringualal kolm rohevõrgustiku elementi, mis asuvad planeeringuala servaaladele jäävatel olevatel metsamaadel. Need rohevõrgustiku osa moodustavad planeeringuala kogupindalast aga suhteliselt väikese osa (Vt Skeemkaart 14).

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 120 teemaplaneering II köide

Skeemkaart 14. Rohevõrgustik planeeringuala piirkonnas

Planeeringuala idaosas Voorepera ja Aa külas oleval metsamassiivi alal asub kohaliku tähtsusega tuumala (T3). Selle tuumalale ei ole kavandatud tuulikute, nende juurdepääsuteede ega elektriliinide rajamist. Planeeringuala lõunaosas Varja külas asub metsaala, mis kuulub rohevõrgustiku kohaliku tasandi koridori (K3) koosseisu. Sellele metsaalale ei kavandata samuti tuulikuid, teid ega elektriliine. Planeeringuala põhjaosas Jabara ja Moldova külas Soome lahe ranniku läheduses asub mitmeid väiksemaid metsatukkasid, millel paikneb rohevõrgustiku piirkondliku taseme koridor (K2). Sellele koridorile ei ole kavandatud tuulikute, juurdepääsuteede ja elektriliinide rajamist. Ka pindalaliselt moodustavad rohevõrgustiku elemendid planeeringualast väikese osa.

Olemasolevate rohekoridoride säilimine on tagatud eeskätt läbi metsa maksimaalse säilitamise ja loomade liikumist piiravate uute tõkete vältimise. Puuduva rohekoridori osas planeeringuga märkimisväärseid täiendavaid lahendusi ette ei nähta. Jätkuva põllumajandusliku maakasutuse korral toimivad ka põllud ja rohumaad rohevõrgustiku osana. Tarade ja aedade rajamist ei saa soovitada, kuid seda planeeringus

Töö nr. 887/06 121 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide ei fikseerita. Metsaaladel olevate rohekoridoride ja tuumala säilimine on tagatud eeskätt läbi metsa maksimaalse säilitamise ja loomade liikumist piiravate uute tõkete vältimisega.

Kokkuvõtlikult võib väita, et kavandatava tuulepargi planeeringu elluviimine on kooskõlas rohevõrgustiku toimimiseks seatud kasutustingimustega ja ei vähenda võrgustiku tuumalade ega koridoride väärtust.

Mõju pärandkultuurmaastikele. Planeeringualal asuvad üksikud poollooduslikud kooslused (niidud) planeeringuala lääneosas Purtse jõe läheduses ning ala keskosas Mustmätta külas. Tegemist on pärisaruniidu ja looniidu tüüpi pärandkoosluste aladega. Purtse jõe ääres asuvatele niitudele ei ole planeeritud tuulikuid, teid ega muid rajatisi. Mustmätta külas asuvatele pärandkooslustele ei ole kavandatud tuulikuid, tuulikute juurdepääsuteid ega elektriliine. Kuna niitudel ei toimu otsest ehitustegevust on seeläbi välditud planeeringuga kavandatava tegevuse negatiivne mõju.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 122 teemaplaneering II köide

Skeemkaart 16. Pool-looduslikud kooslused planeeringuala piirkonnas.

Visuaalsed aspektid (Mõju väärtuslikule maastikule, vaated, varjutamine) Maakonna teemaplaneeringuga määratletud väärtuslikeks maastikeks on enam kui kolmandikku planeeringualast (v.a. kagu- ja lõunaosa) kattev Sope-Ontika väärtuslik maastik (maakondliku tähtsusega). Planeeringuala lääneosa katab Lüganuse-Purtse väärtuslik maastik (maakondliku tähtsusega).

Töö nr. 887/06 123 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Skeemkaart 15. Väärtuslikud maastikud ja kultuurimälestised planeeringuala piirkonnas.

Tuulikute püstitamisega kaasneb suurem mõju Sope-Ontika väärtuslikele maastikele. Planeeringuala moodustab väärtusliku maastiku territooriumist üsna olulise osa - väärtusliku maastiku kogupindala on ca 4300 ha, millest planeeringuala moodustab üle kolmandiku. Tuulikupargi planeerimisetepaneku järgi kavandatakse väärtuslikule maastikule kokku 1 tuuliku rajamist. Lisaks rajatakse väärtusliku maastiku alale veel tuulikute jaoks vajalikud juurdepääsuteed, alajaam ja elektriliinid/kaablid.

Maakonna teemaplaneeringus on Sope-Ontika väärtusliku maastiku väärtustele antud järgmised hinnangud:  Kultuurilis-ajalooline väärtus – Keskmine. Alale jääb palju mälestisi erinevatest ajalooperioodidest; neist atraktiivsemad on halvas seisukorras.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 124 teemaplaneering II köide

 Loodusväärtus – Keskmine. Loodusobjektidest on alal kõige olulisemaks pankrannik Sakalt Ontikani.  Sobivus puhkemaastikuks – Keskmine. Ala on väärtuslik turismipiirkond, Moldovast Aani ulatub ilus liivarand supluskohtadega.  Esteetiline väärtus – Kõrge. Alal avaneb hulgaliselt kauneid vaateid nii merele kui “tuhamäestikule”.

Tuulikute mõju Sope-Ontika väärtusliku maastiku kultuurilis- ajaloolisele väärtusele ei ole oluline kuna tuulikud sinna ei planeerita (va 1 ala serval) ning kultuuri ja ajalooväärtused on üldjuhul konkreetsed objektid (mitmesugused mälestised, asustus- ja maakasutusstruktuur, väikesed asulad), kultuuripärimus (legendid, ajalooliste isikutega seotud paigad) või lihtsalt mitmekesised maastikud, mille väärtust tuuleturbiinid ei mõjuta. Nii ei muuda tuulikute rajamine ning hilisem ekspluatatsioon oluliselt senist maakasutus- ja asustusmustrit. Tuulikute rajamine ei sunni olemasolevatest asulatest inimesi ära kolima ning ei takista põldudel maaharimise jätkumist. Samuti ei kaasne tuulikute rajamisega negatiivset mõju väärtuslikele üksikobjektidele (kirikud, kalmistud, mõisad, mälestusmärgid, kultuskivid jms), sest neid objekte tajutakse tavaliselt lähidistantsilt ning kuna tuulikuid ei paigutata väärtuslikest üksikobjektide vahtusse lähedusse siis nad ei mõjuta enam oluliselt neid objekte.

Samuti ei ole tuulikutel olulist negatiivset mõju väärtusliku maastiku loodusväärtusele, sest väärtuslikule maastikule ulatuval planeeringualal ei ole puutumatu loodusega alasid või arvukalt looduskaitsealuseid objekte, mis annavad maastikule kõrge loodusväärtuse. Planeeringualal asub üks looduskaitsealune üksikobjekt (Varja rändrahn) ning üks pool- looduslik kooslus (niit). Sope-Ontika väärtusliku maastiku kõige hinnalisem loodusväärtus on Põhja-Eesti pankrannik, mille silmapaistvam osa asub Saka ja Ontika piirkonnas, mis jääb planeeringualast enam kui 5 km kaugusele kirdesse. Planeeringualale jääva väärtusliku maastiku põhiliselt loodusväärtuseks on rändrahnudega maastik, kus põllud vahelduvad metsatukkadega. Rändrahnud ei ole enamasti otseselt looduskaitse all, kuid on ära märkimist leidnud Eesti Ürglooduse raamatus. Muude iseloomulike või kordumatute elementide olemasolu kohta puudub teave. Väärtusliku maastiku alal asuval planeeringuala osal ei leidu ka vääriselupaiku ning inimtegevusest mõjutamata keskkonda (sood, ürgmetsad jne) ja loodusliku veerežiimiga (kuivendamata) veekogusid. Tuulikute rajamine ei mõjuta negatiivselt seda maastikku iseloomulikuks muutvaid rändrahne, kuna tuulikuid ei ehitata rändrahnude vahetusse lähedusse ning säilib nende nautimise võimalus. Samuti ei mõjuta tuulikute rajamine negatiivselt planeeringualal olevat pool-looduslikku niitu. Samas mõjutab tuulikute rajamine maastiku seda tahku, mida tajutakse põldude ja loodusmaastiku vaheldumisest tekkiva meeldiva mitmekesisusena. Seda käsitletakse allpool esteetilise väärtuse juures.

Töö nr. 887/06 125 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Üheks maastiku väärtuseks on ka puhkeväärtus. Kõrget puhkeväärtust omavad näiteks veekogude ääres olevad maastikud, samuti linna või asula lähedased looduslikud või poollooduslikud alad, mis pakuvad inimestele jalutamis-, sportimis- jms. võimalusi ning kindlasti ka puhkevõimalusi pakkuvate elementide olemasolu (rajatud telkimiskohad, lõkkeplatsid ning matkarajad). Sope-Ontika väärtuslik maastik on väärtuslik turismipiirkond, mille hinnatuimaks osaks on Moldovast Aani ulatuv ilus liivarand supluskohtadega. Planeeringualale jääv väärtusliku maastiku osa ei ole eespool nimetatud kriteeriumite põhjal aga kõrge puhkemaastiku väärtusega ning maastiku peamiseks puhkevõimaluseks on jalutamine jms tegevus. Planeeringualale jääval väärtusliku maastiku osal puuduvad suplusvõimalustega veekogud (va mererand, kuid ka sellest asuvad planeeritud tuulikud mitmete kilomeetrite kaugusel) , tähistatud matkarajad (va EuroVelo marsruut nr 1 jalgrattamatkarada) ning spetsiaalselt ettevalmistatud ja regulaarselt kasutatavad/hooldatavad lõkkeplatsid-telkimiskohad. Seetõttu võib väita, et kavandatud tuulikute asukohas ei asu laialt kasutatud puhkekohti ning rajatavad tuulikud ei takista seniste vaba aja veetmise harjumuste jätkamist.

Maastiku esteetilise väärtuse loovad maastiku ilu, mitmekesisus, omapära, huvitav reljeef ja sobivust puhkemaastikuks, maastiku traditsiooniline ilme ja hooldatus, teedelt avanevad ilusad vaated. Maakonna teemaplaneeringu kohaselt on Sope-Ontika väärtuslikul maastikul kõrge esteetiline väärtus. Tegemist on mitmekesise maastikuga, kus ühel alal leidub nii põllumajandus-, kultuurilis-ajaloolisi, kui ka looduslikke ja puhkemaastikke. Alal avaneb hulgaliselt kauneid vaateid nii merele kui Kohtla-Järve “tuhamäestikule”. Kavandatava tuulikupargi alal vahelduvad põllumajanduslik ja loodusmaastik koos arvukate ajaloo- ja kultuuriobjektidega. Lisaks pakub planeeringuala avatud maastik ilusaid vaateid avaratele põldudele ning Varja rändrahnu juurest olevalt vaatekohalt avaneb ilus vaade lõuna pool asuvatele tuhamägedele. Planeeringu eskiislahenduse kohaselt rajatakse väärtusliku maastikule ulatuvale planeeringuala osale 1 tuulik.

Planeeringuala lääneosa asub Lüganuse-Purtse väärtuslikul maastikul ning see on tuulikute poolt oluliselt vähem mõjutatud. Planeeringu eskiisjoonise põhjal on kavandatud tuulikud Mustmätta küla territooriumile väärtusliku maastiku äärealale. Selle väärtusliku maastiku kogupindalast moodustab planeeringuala territooriumile jääv ala suhteliselt väikese osa. Lüganuse-Purtse rajada kavandatakse rajada 0 tuulikut.

Maakonna teemaplaneeringus on Lüganuse-Purtse väärtusliku maastiku väärtustele antud järgmised hinnangud:  Kultuurilis-ajalooline väärtus – Kõrge. Maastik on omalaadne ajaloo kontsentraat  Loodusväärtus – Keskmine. Palju loodusväärtusi: alamjooksul voolab Purtse jõgi kanjonorus, Uhaku karstiala jt.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 126 teemaplaneering II köide

 Sobivus puhkemaastikuks – Keskmine. Liimala rand on väga hea supluskoht, Purtse kindluselamu atraktiivseks turismimagnetiks; piirkonna turismipotentsiaali tuleks edasi arendada ja intensiivsemalt rakendada.  Esteetiline väärtus – Kõrge. Hulgaliselt kauneid vaateid, avatud põllud; Ida-Virumaad iseloomustav Kõrkküla vaade.

Tuulikute mõju Lüganuse-Purtse väärtusliku maastiku kultuurilis- ajaloolisele väärtusele. Tegemist on väärtusliku maastikuga, mis on omalaadne ajaloo kontsentraat - seal on koos jäljed erinevatest ajastutest ning seetõttu on selle väärtusliku maastiku kultuurilis-ajalooline väärtus kõrge. Väärtusliku maastiku alale jääval planeeringuala osal leidub palju ajaloolisi ja kultuurilisi objekte, kuid need paiknevad põhiliselt Lüganuse alevikus või selle kõrval ning Purtse jõe läheduses.

Lüganuse-Purtse väärtusliku maastiku loodusväärtust on hinnatud keskmiseks. Silmatorkavamad loodusobjektid on Lüganusest läänes, Sonda tee lähedal asuv Uhaku karstiala, Purtse jõe kanjonorg koos sinna suubuvate lisajõgedega ning arvukate paljanditega. Matka küla põldudel leidub mitmeid rändrahne, millest osad on märgitud muistsete kultusekividena. Purtse külas asub kaitseala – Purtse männik, kus kaitstakse männikut. Lüganuse-Purtse väärtuslikul maastikul leidub ka mitmeid pool-looduslikke kooslusi – niite. Väärtuslikule maastikule ulatuval planeeringuala osal asub ainult üks pool-looduslik niit. See asub Mustmätta külas Tallinn-Narva maantee läheduses ning tegemist on niiske looniiduga. Rohkem väärtuslikke loodusobjekte sellel planeeringuala osal ei ole. Kuna pool-looduslikule niidule ei rajata tuulikuid ning nende jaoks vajalikke juurdepääsuteid ja elektriliine siis puudub negatiivne mõju niidule. Rajatavad tuulikud ei avalda negatiivset mõju tuulikutest kaugemal Lüganuse-Purtse väärtusliku maastiku territooriumil asuvatele väärtuslikele loodusobjektidele ega nende objektide vaatlemist (näiteks Purtse jõe org ja sealsed paljandid).

Lüganuse-Purtse maastiku puhkeväärtus on teemaplaneeringu kohaselt keskmine. Selle juures on kõige olulisemate osadena mainitud Purtse jõe suudme lähedal asuvat Liimala liivaranda, mis on armastatud supluskoht ning kus avanevad ilusad vaated läänes olevale pankrannikule. Samuti on atraktiivne Purtse kindluse ja Hiiemäe ümbrus. Purtse külas asub ka tähistatud matkarada, mis saab alguse Leinapargist ning mille kogupikkus on ligi 10 km. Rohkem matkaradu väärtuslikul maastikul oleval planeeringualal ei ole. Väärtusliku maastikule jäävat planeeringuala osa läbib Purtse jõgi ning selle piiresse jääb ka Lüganuse alevik, kuid kavandatavate tuulikute asukohtades ja nende lähiümbruses ei asu siiski ühtegi maastikuelementi, mis omaks kõrget puhkeväärtust.

Maastiku esteetilisele väärtuse hindamisel väärtustatakse maastiku ilu, mitmekesisust, omapära, maastiku huvitavat reljeefi ja sobivust puhkemaastikuks, maastiku traditsioonilist ilmet ja hooldatust ning teedelt avanevad ilusad vaated. Lüganuse-Purtse väärtusliku maastiku esteetiline

Töö nr. 887/06 127 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide väärtus on teemaplaneeringu kohaselt kõrge. Maastiku peamiste väärtustena on mainitud maastikul avanevaid arvukaid kauneid vaateid (avatud põldudele, merele, tuhamägedele jne) ning maastiku mitmekesisust. Lüganuse alevikus ja selle ümbruses on ohtralt jälgi erinevatest ajaperioodidest. Lisaks on märgitud, et väärtusliku maastiku alale jäävad külad on silmatorkavalt korrastatud.

Eelnevast tulenevalt võib väita, et tuulikute rajamisega väärtuslikele maastikele ja nende lähedale kaasneb mõju maastikele. Mõnda maastiku elementi või väärtust ei mõjuta tuulikud peaaegu üldse või see mõju on väheoluline (nt kultuurilis-ajalooline väärtus või puhkeväärtus). Näiteks kivikalmet, mälestusmärki või ajaloolist põllumustrit mõjutavad tuulikud väga vähe. Teatud mõju kaasneb maastiku loodusväärtusele (maastiku mitmekesisus), kuid rändrahnudele ja pool-looduslikele niitudele ei ole tuulikutel olulist mõju. Kahtlemata on planeeringu eskiislahendusega kavandatud mahus ja asukohtades rajatavatel tuulikutel mõningane mõju väärtuslike maastike esteetilisele väärtusele - maastiku ilule ja traditsioonilisele ilmele ning teedelt ja vaatekohtadest avanevatele vaadetele. Kõige tugevam mõju on tuulikutel Varja küla avaratelt põldudelt avanevatele vaadetele, kus tuulikud hõlmavad osa vaatesektorist. Maastiku traditsiooniline ilme muutub, kuid selle tajumine negatiivse või positiivsena sõltub palju konkreetse inimese subjektiivsest hinnangust ja kogemustest.

Mõningal määral mõjutab maastikku Lüganuse valla territooriumile kavandatav „Purtse“ tuulikupark, mis paikneb Lüganuse valla lääneosas ja Sonda vallas osaliselt Lüganuse-Purtse väärtusliku maastiku territooriumil. Enim mõjutab see kahe tuulikupargi vahel asuvat Lüganuse-Purtse maantee ilusalt teelõigult ja Matka küla põldudelt avanevat vaadet. Käesoleval ajal on kehtestatud Lüganuse vallas Purtse tuulikupargi 4 tuulikut.

Maastikule avalduva negatiivse visuaalse mõju leevendamiseks soovitame tuulikud paigutada võimalikult kompaktselt, et vähendada „tehnogeenset segadust“.

Tuulikutega seonduvat visuaalset aspekti on käsitletud ka alljärgnevalt.

Tuulikute visuaalne mõju ja varjutamine Lisaks küsimusele tuulikute visuaalsest sobivusest väärtuslike maastike kontekstis on üks olulisemaid (tihti ka kõige olulisem) aspekt visuaalne mõju kohalike elanike vaatenurgast. Olemasoleva maastikku visuaalne mõjutamine on nähtavaim, kõige paremini tajutav ning suhteliselt kaugele ulatuv mõju, mis on sageli enim diskussioone tekitav probleem tuulikuparkide puhul. Ühtlasi on tegemist ka ilmselt kõige subjektiivsema aspektiga tuulikuparkide mõju hindamisel, sest „ilu on vaataja silmades“.

Majanduslikel kaalutlustel peavad tuuleturbiinid olema eksponeeritud (tuultele avatud), millest tulenevalt on nad üldjuhul maastikus hästi märgatavad. Antud planeeringu käigus on terviklikku visuaalset lahendust

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 128 teemaplaneering II köide silmas pidades püütud tuulikuid maksimaalselt koondada gruppidesse loomaks tuulikupargi gruppidest pildi kui terviklikest taastuvenergia tootmise aladest. Üksikud tuulikud, mis jääksid oluliselt eemale tuulikute paigutamise põhialadest suurendavad „tehnogeenset segadust” ja võivad jätta planeerimata või juhusliku paigutamise mulje. Seda on püütud käesolevas planeeringus maksimaalselt vältida. Samuti on piirkondades, kus seda võimaldavad erinevad piirangud (elamualade puhvrid, infrastruktuuriobjektide kaitsevööndid), järgitud tuulikute paigutamisel maastikukontuure ning tuulikud paigutatud ridadesse.

Kohalikust maastiku eripärast tulenevalt kasutatakse mõnikord tuulikute disaini kui visuaalse maskeeringu või rõhutamise vahendit tuulikute sulandamiseks maastikku. Üks lihtsamaid lahendusi on tuulikute värvimine tavapärasest valgest erinevaks. Näiteks tuulikute alaosade värvimine rohekaks sulandamaks metsaaladega ja ülaosa (taeva-) värvimine siniseks. Käesoleva planeeringu koostamisel leiti sobivaim olevat siiski nn klassikaline valge tuulik. Oluline aspekt on ka ühe tuulikupargi siseselt sarnaste parameetritega tuulikute (sama tuuliku tüüp ja torni kõrgus) kasutamine rõhutamaks visuaalset ühtsust ja terviklikust, seda lähenemist on kakäesolevas planeeringus kasutatud.

Visuaalse mõju hindamiseks koostati 2009 aasta juunis kavandatava tuulikupargi visualiseeringud (kasutades fotomontaaži tehnikat spetsiaaltarkvaraga WindPRO). 3-st eri vaatekohast on kokku koostatud 7 visualiseeringut. Vaatekohtade asukohad ja vaatesuunad on toodud skeemkaardil 22. Visualiseeringud on koostatud kästitletavatest alternatiividest suurimate võimalike gabariitidega tuuliku kohta (100 m kõrguse torniga Gamesa G90), madalama torni kõrgusega (78 m) alternatiivi korral on ka visuaalne mõju oluliselt väiksem. Mais 2011 on seoses tuulikute arvu olulise korrektuuriga mitteaktuaalsed vaated vaatekohast B, vaatekohast A vaade kirdesse ja läände.

Visualiseeringute koostamisel ei olnud peamiseks eesmärgiks võimalikult realistlike piltide koostamine, eelkõige lähtuti visuaalse mõju võimalikult ilmekast esiletoomisest. Parema eristatavuse huvides on seetõttu eri taustaga piltide tuulikute värvitoone pisut muudetud, lisaks on tuulikute labad ja rootor kõikidel piltidel suunatud risti vaataja poole maksimeerimaks tuuliku poolt kaetavat vaatesektorit ning visuaalset mõju. Reaalsete ilmastikuolude korral (arvestades tuult, pilvisust, udu) on tuulikute visuaalne mõju maastikus oluliselt vähem silmapaistev.

Töö nr. 887/06 129 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Skeemkaart 22. Visualiseeringute koostamise vaatekohad ja vaatesuunad.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 130 teemaplaneering II köide

Punkt A vaatesuunaga Tallinn-Narva maantee ja Kiviõli tee ristmikust kirdesse.

Töö nr. 887/06 131 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Punkt A vaatesuunaga Tallinn-Narva maantee ja Kiviõli tee ristmikust kagusse.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 132 teemaplaneering II köide

Punkt A vaatesuunaga Tallinn-Narva maantee ja Kiviõli tee ristmikust lõunasse.

Töö nr. 887/06 133 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Punkt A vaatesuunaga Tallinn-Narva maantee ja Kiviõli tee ristmikust läände.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 134 teemaplaneering II köide

Punkt B vaatesuunaga Moldova külast Soodumäe-Moldova-Aa teelt kagusse.

Töö nr. 887/06 135 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Punkt C vaatesuunaga Voorepera külast lõunasse.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 136 teemaplaneering II köide

Punkt C vaatesuunaga Voorepera külast kagusse.

Töö nr. 887/06 137 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Varjutamine Visuaalselt häiriv võib olla tuuleturbiinide rootorite pöörlemisest tingitud varjude liikumine ehk varjutamine päikeselistel päevadel. Varjutamine sõltub eelkõige ilmastikuoludest – pilvisusest, tuule suunast (tuuleturbiini asendist) ning päikese seisust. Reaalselt on aega, mil vari tekib ja võib olla häiriv, väga vähe. Varjud on pikimad hommiku- ja õhtutundidel, mil päikesekiired langevad madala nurga all ning lühimad keskpäeval. Pikimad on varjud ida- ja läänesuunas, kuid mida pikemad on varjud, seda lühemat aega varjutamine kestab. Teoreetilisel võivad varjud ulatuda kuni 2-3 kilomeetri kaugusele.

Uuringud on näidanud, et tuulikutest lähtuv varjude liikumine ei põhjusta reaalset häiringut kaugemal kui 10 tuuliku rootori läbimõõt tuulikutest (Danish Wind Industry Association – http://www.windpower.org/en/core.htm). Arvestades antud projektis kasutatavaid tuulikuid (Gamesa G90 tuulik, rootori läbimõõduga 90 m, torni kõrgusega maksimaalselt kuni 100 m) võib öelda, et varjutamist kui negatiivset mõju ei ole oluline hinnata kaugemal kui 900 m tuulikutest. Vaatlemisel kaugemalt kui 10 rootori diameetrit ei tundu rootori labad lõikavat päikesekiiri, vaid tuulik paistab olevat statsionaarne objekt päikesekiirte ees. Samuti on päike niivõrd madalal, et atmosfääri optilistest omadustest tulenevalt ei ole päikesekiirgus kuigi erk, mistõttu teoreetiliselt tekkiv varjutus on reaalselt vaevu märgatav. Varjutamist kui häiringut hinnatakse antud juhul kuni 1 km kaugusel.

Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutati aasta keskmisi meteoroloogilisi andmeid: päikesepaiste keskmist jaotust kuude lõikes ja domineerivate tuulte jaotust (EMHI andmed 1961-1990 a). Eesti kliimas moodustab päikesepaisteline aeg aasta keskmiselt ligi 40 % maksimaalsest võimalikust. Teine oluline aspekt varjutuse kujunemisel on tuule suund, kuna tuuliku rootor pöörab ennast tuule suunas. Seetõttu on varjutuse hindamisel arvestatud ka tuulteroosi. Tuulevaikseid päevi, mil varjutust ei esine, on hinnanguliselt 30 päeva aastas.

Varjukaardi koostamisel ei ole arvestatud võimalike varjutuse levikut takistavate objektide (näiteks metsaalad või kõrvalhooned) mõjuga, mistõttu kaardil esitatu on mõnevõrra ülehinnatud situatsioon. Arvutamisel eeldatakse, et hoonete aknad asetsevad risti tuulikupargiga, mis ei vasta reeglina tõele ja põhjustab samuti varjutuse ülehindamist.

Eesti seadusandluses puuduvad normid, mis käsitleks lubatud varjutamise kestust ühel hoonestusalal. Mitmel pool Euroopas (samuti USA-s ja Austraalias) loetakse vastuvõetavaks aastas kuni 30 tundi summaarset varjutamise kestust ühel hoonestusalal. Ühe enam lähtutakse hea tava juurutamisel ka rangemast soovituslikust ajapiiridest - 10 tundi aastas (Rootsi ja Taani praktika). Käesoleva planeeringu käigus tuulikutele sobiva asetuse määramisel on lähtutud rangemast ehk 10 tunnilisest piirangust aastas, mis tagab head tingimused tundlikel elamualadel.

Spetsiaaltarkvaraga WindPRO modelleeritud varjutamise kaart planeeritava tuulikute paigutuse korral on toodud skeemkaardil 23 (juuni 2009 planeeringulahendusele).

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 138 teemaplaneering II köide

Skeemkaart 23. Varjutamise kestus (tundi/aastas).

Välja pakutud tuulikute asetuste korral ei jää seega ühtegi eluhoonet alale, kus summaarne varjutamise kestus ühe kalendriaasta jooksul ületaks 10 tundi ning seega ei ole vajalik alade kaupa detailsemalt käsitleda varjutamise ilmnemise kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla

Töö nr. 887/06 139 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide aluseks näiteks ülenormatiivse varjutamise tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks. Nimetatud leevendava meetme rakendamise vajadust hetkel välja pakutud planeeringulahenduse realiseerimise korral ette näha ei ole.

Alljärgneval skeemil on toodud näide detailsest varjutamise analüüsist (kalendrikujul), millest saab välja lugeda täpse kuupäeva ja kellaja, mil päiksepaistelise ilma korral võib teatud tuulik varjutamist kui häiringut põhjustada. Graafikul on toodud varjutamise ilmnemise võimalik aeg päikesepaistelisel päeval tuulikute nr 13 ja 18 piirkonda jääval Kivimäe kinnistul. Punasega on tähistatud tuuliku nr 13 ning rohelisega tuuliku nr 18 poolt tekitatava varjutamise ilmnemise võimalik aeg.

Suvekuudel põhjustab tõusev päike hommikuti ja loojuv päike õhtuti selgeid varje tuulikust lääne-loode ja kirde-ida sektoris, keskpäeval on päike kõrgemal ja varjud lühemad. Talveperioodil võib varjutamist esineda peamiselt keskpäeval ja ainult tuulikutest põhjasuunas. Varjutamise kui häiringu tegelik mõju sõltub suuresti olemasolevatest visuaalsetest barjääridest (mets puud, hooned), mis varje “murravad”. Reaalselt takistavad maksimaalset varjude ulatust mitmed olemasolevad barjäärid (kõrghaljastus, hooned jms).

Visuaalse häirimise allikana räägitakse mõnikord ka nn „diskoeffektist“ ehk päikeselistel päevadel valguse tagasipeegeldumisest tiivikutelt. Nimetatud teema ei ole viimased kümmekond aastat enam aktuaalne, kuna kaasaegsete tuulikute puhul kasutatakse labade värvimiseks spetsiaalseid matte mittepeegelduvaid värve.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 140 teemaplaneering II köide

Senist üldist visuaalset olukorda piirkonnas muudab tuulikupark mõningal määral. Peamine muutus, mida tuulikute rajamine põhjustab, on maastikupildile vertikaalse mõõtme lisamine, mille negatiivse/positiivse mõju objektiivne hindamine jääb jätkuvalt diskussiooni objektiks.

3.3.3 Mõju kaitsealustele loodusobjektidele

Kasutada olnud andmebaaside ja töö käigus kogutud informatsiooni alusel ei asu planeeringualal hoiualasid, püsielupaiku, kaitsealuste taimeliikide leiukohti ega kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjekte. Planeeringualal asub kokku kolm looduskaitseala: edelaosas Uhaku karstiala ja Püssi mõisa park ning loodeosas Purtse männik. Need kaitsealad ei jää planeeritud tuulikute alusele maale. Planeeringuala kaguosas asub üks vääriselupaik (nr 157090), mis on samuti väljaspool tuulikute ala. Seega negatiivne mõju neile kaitsetavate loodusobjekti tüüpidele puudub.

Skeemkaart 17. Looduskaitse planeeringuala piirkonnas

Töö nr. 887/06 141 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Planeeringualal paikneb üks kaitsealune üksikobjekt: Varja rändrahn, mis asub Moldova küla territooriumil. Planeeringu eskiislahenduse kohaselt ei rajata tuulikuid üksikobjekti peale ega selle 50 m raadiusega kaitsevööndisse.

Kaitstavate liikide kasvu- ja elupaigad andmebaasides leiduva info põhjal planeeringualal puuduvad. Käesoleva töö töörühma hinnangul on I kaitsekategooria liikide esinemise tõenäosus alal väike. Seega ka tuulikupargi realiseerimise võimalik mõju on ebaoluline. II ja III kaitsekategooria suhteliselt laia levikuga liikide esinemise tõenäosus alal on tõestatud (alal on kohatud II ja III kaitsekategooria linnuliike ja II kategooria käsitiivalisi). Mõju hindamine neile toimub peatükis 3.2.5.

Muudest loodusväärtustest esineb planeeringualal mitmeid Ürglooduse Raamatu Objekte, üks vääriselupaik ja ELF inventuuri ala. Viimased kaks asuvad kavandatavatest tuulikutest kaugemal ja tegevuse elluviimisel ei ole ette näha negatiivset mõju neile. Ürglooduse Raamatu objekte leidub küll ka tuulikute vahelisel alal (Moldova kultusekivi), kuid tuulikud on planeeritud selliselt, et objekte need ei kahjusta.

Planeeringuala lähiümbruses ca 1 km raadiuses asub mitmeid looduskaitselisi väärtusi- vääriselupaiku (planeeringuala kaguosas), looduskaitsealasid (Aa mõisa park planeeringuala kirdeosas Aa külas) ning kaitsealune üksikobjekt (ohvripärn planeeringuala loodeosas Purtse külas), kuid kavandatavatel tuulikutel puudub nendele mõju kuna need asuvad planeeringualast väljas ja nende näol ei ole tegemist kaitstavate linnu- või nahkhiirte kaitseks määratud alade/objektidega.

3.3.4 Mõju Natura 2000 võrgustikule

Planeeringualale Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Lähimad Natura alad jäävad planeeringualast mitme kilomeetri kaugusele- pangametsa ja Aseri loodusalad. Nende alade kaitse-eesmärkideks on sealsete elupaigatüüpide kaitse, mistõttu on selge, et mitme kilomeetri kaugusele planeeritavad tuulikud ei oma eeldatavalt mõju nende alade kaitse- eesmärkidele. Lähimateks Natura linnualadeks on üle 10 km kaugusel asuvad Sirtsi ja Muraka linnualad, mida planeeritavad tuulikud suhteliselt suure vahemaa tõttu eeldatavasti ei mõjuta.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 142 teemaplaneering II köide

3.3.5 Mõju loomastikule

Kavandatav tegevus, peamiselt tuulikupargi ekspluatatsioon, võib teatavat mõju avaldada peamiselt linnustikule ja nahkhiirtele. Ülejäänud loomastikku häirib kavandatav tegevus üksnes tuuleturbiinide ehituse perioodil, kuid ei vähenda märkimisväärselt elupaikade hulka ega kvaliteeti pikema-ajalises perspektiivis. Viimast siis just olukorras, kus tuulikupark on planeeritud selliselt, et ehitatavate struktuuride alla ei jääks ja selle tõttu ei hävineks vanu, liigirikkaid kooslusi või muid looduslikult liigirikkaid piirkondi (nt vääriselupaigad jms).

Suuremat osa imetajatest tuulikupargi töö tõenäoliselt ei häiri. Teadaolevalt ei peleta töötavad tuulikud metsloomi ning kariloomi. Vähem inimpelglikumad liigid nagu rebased, metskitsed, jänesed jt., tõenäoliselt harjuvad tuulikutega ja jätkavad liikumist oma endistel toitumisaladel ja liikumisteedel – põldudel ning rohumaadel.

Tihtipeale tõstatatakse ka küsimus tuulikute mõjust putukatele (s.h mesilastele) ning mulla eluskooslusele (vihmaussid). KSH töögrupi andmetel ei ole erialakirjanduses (s.h. rahvusvahelisel areenil) ilmunud uurimusi ning esitatud usaldusväärseid teaduslikel alustel põhinevaid andmeid tuulikute negatiivse mõju kohta putukatele (s.h mesilastele) ning mullas elutsevatele eluskooslustele (s.h vihmaussidele). Arvestades tuulikute suurt arvukust Euroopa ja muu maailma riikides oleks nende negatiivsete mõjude esile kerkimise korral neid teemasid tõenäoliselt laialdasemalt käsitletud teaduskirjanduses.

Nahkhiired11

Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et teatud juhtudel võivad nii rannikule kui ka sisemaale paigaldatud tuulikud kujutada ohtu nahkhiirtele. Rändeperioodil koonduvad nahkhiired peamiselt rannikule, kuna rannikulähedased paigad, samuti veekogude kaldad ja puistuid on nahkhiirte öisteks toitumiskohtadeks.

Nahkhiired lendavad peamiselt öösel ja toitumise eesmärgil, mida nad saavad teha siis, kui öö on piisavalt soe ja tuul pole väga tugev. Seetõttu tugeva tuule tingimustes, mil tuulikute tööaktiivsus on suurem (ja nahkhiirtele kõige ohtlikum) on nahkhiirte lennuaktiivsus tõenäoliselt madal. Kõik Eestis elavad nahkhiired (teadaolevalt 11 liiki) toituvad valdavalt öösel lendavatest putukatest, kelle paiknemine ja arv sõltuvad suuresti õhutemperatuurist, pilvisusest, sademetest, tuule tugevusest ja tuule suunast.

Tuulikud on mõnedel juhtudel peibutiseks putukatele ning seetõttu võivad hukkuda saagijahil nahkhiired. Uuringutes on selgunud, et teatud

11 Nahkhiirte temaatika käsitlus baseerub suures osas M. Masingu poolt tuulikupargi alal 2007. aastal läbi viidud nahkhiirte uuringul.

Töö nr. 887/06 143 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide kohtades ja ajal on putukate kontsentratsioon tuulikute juures väga suur. Tõenäoliselt on see tingitud tuulikute poolt emiteeritavast soojuskiirgusest, mis muudab tuuliku lähedase õhu õhtu- ja öötundidel soojemaks kui mujal ning sellega atraktiivseks öise eluviisiga putukatele.

Tuulikuparkides võivad hukkuda nii rändavad kui paiksed liigid. Problemaatilised asukohad on rändavate liikide lennukoridorides ja paiksete liikide nn kriitilistel aladel - elupaikades, kus kevadel ja sügisel on palju putukaid, seega aladel, kus nahkhiired aeg-ajalt kontsentreeruvad väikesel territooriumil. Et nahkhiirte hukkumist ära hoida, tuleks selliseid kohti tuulikuparkide asukohana vältida. Suurim risk on tõenäoliselt piki teatud rannikualasid ja teisi alasid, kus on kõrge putukate kontsentratsioon. Eriti kehtib see hooaja lõpus (august kuni oktoobri algus) ja alguses (kevadel), mil teistes toitumispaikades veel putukaid ei ole. Sellised elupaigad on näiteks märgalad, veekogude lähedased metsatukad, soised alad, järved rannaniitudel. Konkreetsete alade kindlaks tegemine eeldab uuringut ultrahelidetektoriga. Riskide hindamiseks peaksid välitööd kestma vähemalt ühe hooaja. Seda nõuet on käesolevas töös ka järgitud.

Kaasaegsete uuringute („Report of the International Working Group on Wind Turbines and Bat Populations“, 2005) põhjal võib loetleda soovitused tuulikuparkidega seonduvate negatiivsete mõjude minimiseerimiseks nahkhiirtele: 1) mitte ehitada tuulikuparke kohtadesse, kus toimub nahkhiirte koondumine (rändavate nahkhiirte lennukoridorid, toitumisalad, alad tähtsate varjepaikade läheduses); 2) mitte ehitada tuulikuparke metsadesse; 3) paigutada tuulikupargid kohtadesse, mis asuvad eemal puudest, võsaribadest ja hekkidest; 4) mitte ehitada tuulikuparke mäekurudele ja kitsastele mäeharjadele (seljandikele); 5) tuuleturbiinide konstruktsiooni muuta vähendamaks putukate ligimeelitamist; 6) analüüsida tuuleturbiinide paigutust tuulikupargi sees; 7) turbiinid, mille alt leitakse rohkesti hukkunud loomi, tuleb demonteerida või panna seisma kriitilisel ajal aastas.

Varja tuulikupargi puhul on neid soovitusi valdavalt olemasolevate teadmiste ulatuses järgitud või on neid võimalik järgida edaspidi. Näiteks ei ole tuulikuid paigutatud metsa-aladele, samuti jäävad nad kaugemale rannikust, mis toimib nahkhiirte rände juhtjoonena.

Nahkhiirte puhul tulenevad mitmed tuulikute mõju leevendavad asjaolud nende loomad eluviisist ja käitumisest. Näiteks on nahkhiired on öise eluviisiga ja ei ole talvel aktiivsed lendajad. Samas on tuuletugevus suurem just külmematel aastaaegadel ning päevasel ajal (vt ka peatükk Tuuleolud). Samuti lendavad nahkhiired enamasti madalamal kui tiivikute

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 144 teemaplaneering II köide ulatus. Teadaolevalt lendavad nahkhiired enamasti kuni 40 m kõrgusel, mis jääb kavandatavate tuulikute tiivikutest madalamale. Nahkhiiri saab jaotada püsisagedus- ja muutsagedusliikideks. Tuulepargid ohustavad enam just püsisagedusliike, kelle hulka kuulub ka Varja tuulepargi alal tuvastatud põhja-nahkhiired. Püsisagedusliigid lendavad üldjuhul kõrgemal kui muutsagedusliigid, kuid harva üle 40 m kõrgusel. Muutsagedusliigid lendavad enamasti kuni 5 m kõrgusel, kuid harva võivad nad tõusta ka puude latvade kõrgusele. Muutsagedusliikide hulka kuulub Varja tuulepargi piirkonnas tuvastatud veelendlane. Seega, nahkhiirte tavapärane lennukõrgus on tasasel maal enamasti allpool tuuliku tiiviku pöörlemiskõrgust. Selge on ka, et sõltuvalt asjaoludest (ilm, putukate lennukõrgus jne) võivad nahkhiired siiski sattuda tuuleturbiini ohutsooni. Varja tuulepargi alal tuvastatud kahest nahkhiireliigist on reaalne pigem ühe liigi, põhja-nahkhiire, sattumine tuuliku labade pöörlemiskõrgusele.

Olemasolevad probleemsete tuulikuparkide puhul (maailma näited) on oluliseks faktoriks valesti valitud asukoht. Need paiknevad näiteks mägedes kurudel, ja muudes „pudelikaelades“, kus nahkhiirte lennutee ja tuulik võivad olla oluliselt tõsisemas konfliktis. Nahkhiirte poolt aktiivsemalt kasutatavaid alasid tuleks tuulikute asukohavalikul vältida. Kuna käesoleval juhul viidi uuringud läbi nelja Ida-Virumale kavandatava tuulepargi piirkonnas ja lisaks veel kahel rannikul asuvas kontrollalal, siis on võimalik erinevate uurimisalade tulemusi võrrelda. Selgus, et Varja tuulepargi ala on nahkhiirtele suhteliselt kehv elupaik. Võrreldes teiste uurimisaladega leidus Varja tuulepargi alal vähe liike (2tk) ja ka lennuaktiivsus oli suhteliselt madal (keskmiselt 14,6 möödalendu tunnis). Ülejäänud uurimisalad näiteks jõe kaldal ja mererannikul osutusid oluliselt paremateks elupaikadeks. Seega on tuulikute püstitamine Varja tuulepargi alale nahkhiirte kaitse seisukohalt ohutum ja asukohavalik õnnestunum kui ülejäänud aladele.

Niisiis võib lugeda Varja tuulepargi asukohavaliku ja planeeringu suhteliselt õnnestunuks peamiselt põhjustel, et : o Piirkond ei ole nahkhiirlastele heaks elupaigaks. Alal ei tuvastatud olulisi koondumisi, esines vaid 2 nahkhiireliiki ja neidki suhteliselt vähearvukat; o Tuulikuid ei ole planeeritud metsadesse, jõgede äärde ning tuulikud asuvad mererannikust vähemalt 1 km kaugusel, mis jätab vabaks nahkhiirte rändeaegse põhilise lennukoridori.

Kuigi tuginedes eelnevale võib arvata, et kavandatava tuulepargi mõju nahkhiirtele ei oluline, peame siiski vajalikuks tuulepargi realiseerumisjärgse seire läbiviimist. Tuulikupargis on soovitatav 2 aasta jooksul pärast tuulikute paigaldamist teostada nahkhiirte seiret, mis sisaldab kahte tegevust: 1) nahkhiirte detektor-järeluuring, eesmärgiga teha kindlaks muutused nahkhiirte koondumises pärast tuulikute püstitamist; 2) hukkunud nahkhiirte otsimine tuulikute alt.

Töö nr. 887/06 145 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Linnustik

Käesoleva töö raames läbi viidud linnustiku vaatluste käigus 2005. ja 2007. a kevadel ja suvel selgitati välja Varja tuulikupargi piirkonna haudelinnustiku põhiolemus ja kevadrändel esinevad põhilised liigid. Põhilise osa piirkonnas kohatud linnuliikidest (2005 a 83 liiki ja 2007 a 88 liiki), moodustasid värvulised, suures osas Eesti metsades üldlevinud ja arvukad liigid. Üldise tähelepanekuna võib välja tuua, et esinenud kaitsealuste liikide (21) arvukus oli enamasti madal, tihtipeale tuvastati vaid mõned isendid või paarid, I kaitsekategooria liike ei kohatudki, II kaitsekategooria liike kohati 3). Lindude kevadrände ajal kohati piirkonnas peatumas kõige arvukamalt hanelisi- rabahane ja suur-laukhane, keda kevadise rändeperioodi ajal oli uuritaval alal tuhandeid (mõlemat loendati üle 13 000). Käesoleva töö ekspertgrupp on seisukohal, et vaatlused andsid piirkonna linnustiku kohta piisava ülevaate ja tulemused iseloomustavad kohalikku linnustikku määral, mis on käesoleva töö jaoks vajalik. Seetõttu täiendavaid uuringuid ei kavandatud. Teatava puudujäägina võib mainida siiski sügisrände aegse info puudumist.

Linnustikule avaldatava võimaliku mõju hindamisel on käesolevas aruandes lähtutud linnukaitse organisatsiooni BirdLife International poolt koostatud dokumendist “Tuulikupargid ja linnud: analüüs tuulikuparkide mõjust lindudele, juhend keskkonnamõju hindamise kriteeriumite ja asukohavaliku kohta. Raport Berni konventsioonile12 BirdLife International`i poolt” (“Windfarms and Birds: An analysis of the effects of windfarms on birds, and guidance on environmental assessment criteria and site selection issues. Report written by BirdLife International on behalf of the Bern Convention RHW Langston & JD Pullan, RSPB/BirdLife in the UK September 2003. CONVENTION ON THE CONSERVATION OF EUROPEAN WILDLIFE AND NATURAL HABITATS. Standing Committee 23rd meeting Strasbourg, 1-4 December 2003”), milles on koondatud rohkem kui 10 aasta vastavate uuringute tulemused koos viidetega (käesolevas töös ei ole viiteid eraldi toodud); antud kriteeriumid, millest lähtuda tuulikuparkide poolt linnustikule avaldatava mõju hindamisel ning ettevaatusabinõud tuulikuparkide asukohavalikul.

Erinevate maailmas teostatud uuringute põhjal on peamised potentsiaalsed tuulikuparkidest põhjustatud negatiivsed mõjud linnustikule järgmised: 1. häirimine (kaasa arvatud liikumisbarjäärid), mis viib lindude poolt koha vältimisele või mahajätmisele; 2. lindude hukkumine kokkupõrgetes tuulikulabade või torniga või elektriliiniga või muul moel; 3. elupaikade kaotamine või kahjustamine tuuleturbiinide ja kaasneva infrastruktuuri poolt.

12 Berni konventsioon ehk Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse konventsioon võeti vastu 1979. aastal, Eesti liitus sellega 1992. aastal. Konventsiooni eesmärk on Euroopa metsiku taimestiku ja loomastiku ning nende looduslike elupaikade säilitamine ja rahvusvahelise koostöö edendamine metsiku looduse kaitseks, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 146 teemaplaneering II köide

Varja tuulikupargi piirkonna puhul võib ilmselt olulisemaks pidada kohaliku haudelinnustiku mõningast häirimist ja turbiinide vahetu läheduse vältimist liikide poolt. Värvuliste (keda on antud alal kõige arvukamalt) kohta on teada suhteliselt vähe, kuid on leitud, et näiteks niitudel pesitsevate värvuliste arvukus oli kõrgem tuuleturbiinidest kaugemal. Seetõttu võib arvata, et mingit vältivat mõju avaldavad tuulikud ka Varjas. Ka toituvad rändlinnud hoiduvad turbiinidest ohutusse kaugusse. Näiteks on leitud, et suur-laukhani toitub ca 600 m kaugusel turbiinidest (Drewitt & Langston 2006).

Elupaikade otsene hävitamine ja kahjustamine tuuleturbiinide ning nendega kaasneva infrastruktuuri poolt on mõju, mille olulisus sõltub tuulikupargi suurusest, olemasolevate elupaikade väärtusest ja linnustiku iseloomust konkreetses paigas. Arvestades kavandatava Varja tuulikupargi asukohta ja alal valitsevaid elupaiku (kultuurmaastik suures osas), ei ole lindude otsene elupaikade kahjustamine ja kadu antud juhul oluline teema. Alal võivad pesitseda ja seda toitumispaigana kasutada peamiselt mõningad avamaastiku linnud ja inimkaaslejad, saagijahil ka kullilised.

Ei saa välistada ka kokkupõrkeid ja hukkumisi, kuid see puudutab siiski olulisemalt vaid osasid linnurühmi. Enamik värvulisi tegutseb tavaolukorras ilmselt allpool nö ohutsooni- tuulikute labadest madalamal (<50 m). Samas on ka liike, kelle jaoks on tavaline tegutsemine ka kõrgemal (nt põldlõoke), mistõttu on ka kokkupõrgete oht olemas. Samuti peetakse ohustatumaks suuri ja halvema manööverdamisvõimega linnuliike (nt kurelised ja toonekurelised. Varjas esinevatest nt sookurg ja valge-toonekurg).

Rändel olevate lindude lendamise kõrgus ja seega nö ohutsoonis lendamine sõltub paljudest faktoritest, nagu lennu pikkus, ilm, tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur ja –niiskus, kellaaeg, topograafia, samuti ka liigist, linnu suurusest ja kujust. Näiteks udus võivad linnud maabuda või lennata madalamalt ja võivad eksida, eriti valgustatud objektide läheduses.

Arvestades rohkem kui 10 aasta uuringuid ja kogemust ning liikide kaitsestaatust, on eriti tundlikeks või potentsiaalselt tundlikeks tuuleturbiinidega kokkupõrke suhtes arvatud järgmised liikide grupid ja liigid (siinkohal on ära toodud vaid Eestis esinevad):  kaurilised,  toonekurelised (valge- ja must-toonekurg),  hanelised (laululuik, valgepõsk-lagle),  haukalised (merikotkas),  tiirlased,  kakulised (kodukakk, händkakk, habekakk),  kurelised (sookurg),  värvulised, eriti öised rändajad.

Töö nr. 887/06 147 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Rändlindudest on Varja piirkonnas tavaks toitumispeatumisi teha hanelistel (rabahani, suur-laukhani, hallhani, valgepõsk-lagle jne). Haneliste peatumispaigad kattuvad suures osas ka planeeritavate tuulikute alaga, mistõttu on võimalik, et tuulikud peletavad mõningal määral seal peatuvaid hanelisi ja vähendavad seeläbi põllupidajatele tekitatavat kahju.

Kaitseväärtusega liikide arvukus alal on enamike kohatud liikide puhul suhteliselt väike ja rangelt kaitstavaid liike pea ei esinenudki (enamikel juhtudel mõned isendid või paarid). Rohkem kohati vaid suitsupääsukest, rukkirääku. Tuleb tunnistada, et linnukaitse seisukohalt ei ole ala väga väärtuslik ja tõenäoliselt ei suuda kavandatava tegevuse elluviimine neid liike olulisel määral mõjutada.

Birdlife International on andnud järgmisi soovitusi tuulikuparkide asukohavaliku tegemiseks: tuuleaparke ei soovitata planeerida Natura võrgustiku linnualadele aga ka loodusaladele; IBA-dele (Important Bird Area); looduskaitsealadele; muudele ebasoodsas seisus olevatele lindudele tähtsatele aladele; peamistele rändeteedele, eriti rände pudelikaeladele või muudele lindude kontsentreerumise alale jne.

Kui vaadelda Varja tuulikupargi asukohta võrdlevalt teiste Eestis asuvate/ plaanitavate ja olemasolevate tuulikuparkidega, siis võib öelda, et linnustiku seisukohalt ei ole Varja tuulikupargi asukohavalik halb. Rändlinnud läbivad pigem massiliselt Lääne-Eestit ja sealset saarestikku. Samuti ei ole planeeringuala läheduses Natura 2000 võrgustiku linnualasid (lähim asub üle 10 km kaugusel) ega muid tähtsaid linnualasid (IBA); puuduvad ka muud linnustikule olulisi elupaiku pakkuvad biotoobid (nt ulatuslikud märgalad; rannaniidud, mis on kurvitsalistele olulised elu-ja peatuspaigad).

Kokkuvõtteks võib öelda, et kavandatava tegevuse mõningast negatiivset mõju kohalikule linnustikule välistada ei saa. Vähesel määral esineb lindude elupaikade kahjustamine ja kadu, paljud linnuliigid ilmselt väldivad pesitsemist ja toitumist tuulikute vahetus läheduses ning ka kokkupõrgete ning hukkumise risk on olemas. Läbi viidud linnustiku vaatlused kavandava tuulikupargi piirkonnas ja maastiku-analüüs annavad aga kinnitust, et olulist linnukaitselisest väärtust planeeringualale ega ka selle lähialadele omistada ei saa. Birdlife Internationali poolt välja töötatud asukohavaliku soovitustele vastab ala isegi paremini kui paljud teised Eestis hetkel kavandamisel või juba ka töötavad tuulikupargid.

Linnustiku seire Käesoleva töö ekspertgrupi hinnangul on tuulikupargi ehituse järgselt vajalik linnustikuseire kordamine. Kordusseire andmestik võimaldaks võrrelda linnustiku kooseisu ja arvukust ning selle muutusi planeeringualal pärast tuulikute püstitamist. Samuti oleks andmestik võrreldav Varja tuulikupargi kõrvale kavandatava Purtse tuulikupargi linnustiku andmetega ja võimaliku kumulatiivse mõju tuvastamiseks. Soovitame sarnaselt Purtse tuulepargile esitatavate nõudmistega ka kavandatavas Varja tuulepargis 2 aasta jooksul pärast tuulikute paigaldamist teostada

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 148 teemaplaneering II köide linnustiku seiret, seda nii pesitsus kui ka rände ajal. Linnustiku seire kava soovitame kooskõlastada Keskkonnaameti Viru regiooniga.

3.3.6 Planeeritava tegevusega kaasnevast mürast

Tuulikuparkidest lähtuv müra on tänaseks päevaks märgatavalt vähem oluline teema kui 15-20 aastat tagasi. Seda peamiselt kahel põhjusel: esiteks on kaasaegsed tuuleturbiinid tehniliselt oluliselt täiustatumad võrreldes paarikümne aasta taguse toodanguga. Tuulikute võimsuse ja gabariitide suurenemisega on kaasnenud tuuliku rootori labade pöörlemiskiiruse kui ühe peamise müratekitaja aeglustumine, mis on oluliselt vähendanud rootori labade tuulde lõikamisest tingitud müra. Teine põhjus, miks müratemaatika ei ole tuulikuparkide puhul tänapäeval kõige aktuaalsem teema, on inimeste teadlikkuse kasv tuulikuparkidega kaasnevatest mõjudest, mis üldjuhul kummutab müüte tuulikutest kui olulistest müratekitajatest. Müütide lõhkumisele on kaasa aidanud ka juba olemasolevad tuulikupargid, kus iga huviline saab oma silma (kõrvaga) ise kujundada enda arvamuse.

Vaatamata kaasaegsete tuulikute suhteliselt vaiksele töörežiimile tuleb siiski tuulikud paigutada elamutest mõnevõrra eemale (üldjuhul piisab üksikute tuulikute korral 250-300 meetrist, tuulikute gruppide korral on puhverala laiem) tagamaks arendusprojektidele kehtestatud keskkonnanõuete täitmine.

Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil on kehtestatud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel.

Välisõhu kaitse seadus defineerib müra, kui inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus levivat soovimatut ja kahjulikku heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad.

Füüsikalises mõttes on heli gaasilises või elastses keskkonnas piki-, rist- või pinnalainetena leviv võnkliikumine. Kitsamas tähenduses on heli inimkõrvaga kuuldav võnkliikumine. Terve inimese kõrv kuuleb helisid, mille sagedus on 20 – 20 000 Hz (1 Hz = 1 võnge sekundis). Madalasageduslikuks loetakse helisid sagedusvahemikus 20 - 200 Hz.

Müraks võib lugeda igasugust heli, mis on soovimatu ja mõjub häirivana. Füüsikalises mõttes on müra paljude erineva võnkesageduse ja intensiivsusega helide korrapäratu segu. Võnkeid, mis jäävad inimkõrva tajuvuse piiridest alla- või ülespoole, nimetatakse vastavalt infra- (alla 20 Hz) ja ultraheliks. Inimkõrv on kõige tundlikum 1000 – 4000 Hz sagedusega heli suhtes.

Töö nr. 887/06 149 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Müra kahjulikkus oleneb müratasemest, sagedusest, iseloomust, toimeajast, inimese individuaalsetest omadustest. Kõige ohtlikum on kõrgsageduslik ja impulssmüra, eriti pikemaajalise toime korral. Üldiselt on kõrgsageduslik ja tonaalsete komponentidega müra ebameeldivam ja ärritavam kui madalsageduslik ja pidevaspektriline müra. Kõige ebameeldivamaks peetakse muutuva intensiivsuse ja helisagedusega müra.

Valdav osa elanikest tunneb igapäevases elukeskkonnas segava faktorina pidevat mürataset alates 55-60 dB. Sellise tugevusega müra organismi otseselt ei kahjusta, kuid võib põhjustada keskendumisraskusi ja meeleolu langust, sarnase öise müra puhul ka unehäireid. Kestev müratase 60 dB võib häirida elulisi toiminguid nagu mõtlemine, suhtlemine, keskendumine.

Pidevat mürataset 65 dB peetakse üldjuhul talutava müra ülempiiriks. 70 dB taustamüra raskendab kõnesid ja kõnest arusaamist. Pideva viibimise korral üle 75 dB tugevusega müratsoonis sagenevad elanike kaebused ja võimalikud tervisehäired. Tervisele otseselt kahjulikuks peetakse kestvat müra tugevusega üle 85 dB. Kuulmiselundi ühekordse kahjustuse riskipiiriks peetakse 130-140 dB tugevusega müra. Mürafooni suurenemine 10 dB võrra on inimese jaoks üldjuhul tajutav mürataseme kahekordistumisena. Müratundlikkus sõltub ka konkreetse inimese kõrva reaktsioonist, näiteks vanusega müratundlikkus langeb. Madalama sageduse (20-200 Hz) puhul on vaja suuremat helirõhku (dB), et inimese kuulmisläveni jõuda.

Tabel 7. Näiteid erinevate seadmete ja tegevustega kaasnevast mürast.

Müratase (dBA) Müraallikas

0 Inimese kuulmislävi 20-30 Vaikne sosistamine 30-40 Mõõdukas tuul 35-40 Elutuba 40 Tuulik 300 m kaugusel 40-45 Vihmasadu 50-60 Vestlus 60 Linnasisene kontor 60-65 Liiklus kõrvaltänaval 70-75 Tihe liiklus magistraaltänaval 85-90 Raskeveokite liiklus 100 Ketassaag, puur 110 Rokk-kontsert 120 Reaktiivlennuki start (hoovõturaja ääres) 130-140 Inimese valulävi 140 Tulirelvad (1 m kaugusel)

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 150 teemaplaneering II köide

Tiheda liiklusega linnatänavate ääres on magistraaltänavatega külgnevatel aladel tavaline päeva keskmine mürafoon ca 70-75 db, tipptunnil kohati isegi kõrgem. I klassi maantee ääres 50 m kaugusel teest on tavapärane mürafoon päeval ca 60-70 dB, vahetult tee lähedal kõrgem.

Kuna reeglina tavainimesed ei ela ega viibi pikaajaliselt aladel, kus esineks inimtervisele ohtlikult kõrge müratase keskenduvad mürauuringud peamiselt mürafooni võrdlemisele kehtestatud normidega ja inimeste subjektiivsete kaebuste ning häiringute analüüsimisele.

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:  Taotlustase – mainitud määruse tähenduses müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Kui taotlustasemel on soovituslik iseloom, antakse taotlustaseme arvsuuruse juurde sellekohane märkus.  Piirtase – mainitud määruse tähenduses müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks.

Konkreetselt tuulikute mürale Eestis normid puuduvad, kuid paikse ja pideva müraallikana on ta võrreldav ööpäevaringselt töötava tööstusettevõttega. Välismüra normtase on A-korrigeeritud (inimkõrva tundlikkust arvestav) ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T.

Tabel 8. Välismüra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel

(LpA,eq,T, dB päeval/öösel): Ala kategooria I II III IV üldplaneeringu looduslikud laste- ja segaala tööstusala alusel puhkealad ja õppeasutused, (elamud ja rahvuspargid, tervishoiu- ja ühiskasutuseg puhke- ja hoolekandeas a hooned, tervishoiuasut utused, kaubandus-, uste elamualad, teenindus- ja puhkealad puhkealad ja tootmisettevõtt pargid ed) linnades ning asulates Tööstusettevõtete 45/35 50/40 55/45 65/55 müra taotlustase uutel planeeritavatel aladel

Töö nr. 887/06 151 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Tööstusettevõtete 50/40 55/40 60/45 65/55 müra taotlustase olemasolevatel aladel Tööstusettevõtete 55/40 60/45 65/50 70/60 müra piirtase 601/451 olemasolevatel aladel 1soovituslik normtase müravastaste meetmete rakendamisel.

Tööstusettevõtetest lähtuva müra taotlustase elamualadel on öösel 40 ja päeval 50 dBA. Piirtase on öösel 45 ja päeval 60 dB. Tuulikupargist lähtuva müra hindamisel (ja tuulikutele sobiva asukoha määramisel) võetakse reeglina aluseks kõige rangem nõue ehk öine taotlustase uutel planeeritavatel aladel (40 dB elamualadel), mis tagab naaberaladel head akustilised tingimused ööpäevaringselt. Segaaladel (maatulundusmaa) on öine taotlustase 45 dB. Maaomanikuga kokkuleppel võib olemasolevatel elamumaadel lähtuda ka piirtasemest (45 dB), Tuulikpargist lähtuvat 45 dB-st kõrgemat mürafooni ei ole elamualal öisel ajal mõistlik lubada. Hoonete magamisruumides on öisel ajal lubatud 30 dB müratase, mis on üldjuhul tagatud ka osaliselt avatud akende korral. Elamualade välisterritooriumil öisel ajal lubatud 40 dB, mis kirjeldab häid tingimusi, on sageli vaiksem normaalsest elutoa foonist, kuid võib ületada magamistoa taset.

Tuulikupargis tekkiva müra peamised allikad on: o Rootori labade tuulde lõikumise sahin, sõltub nn laba tipukiirusest, madalama kiiruse puhul on sahin väiksem. Sel viisil tekkiv müra on kesk-ja kõrgsageduslik. Tegemist on tuulikute puhul peamise müraallikaga, kuid kaasaegsete turbiinide rootori aeglasest pöörlemiskiirusest tulenevalt on ka seda liiki müra teke suhteliselt hästi piiratud. o Õhuturbulents, mis tekib kui rootor kiirust juurde võtab näiteks rootori käivitamisel või optimaalse pöörete arvu saavutamisel. o Õhuturbulents, mis tekib, kui laba mõõdub tornist, tavaliselt ei ole see madalsageduslik (alla 20 Hz) müra kuuldav, vaid sumbub ülejäänud mürafooni enne, kui kuuldavasse spektrisse jõuab. o Tuulikute vaheline vastasmõju, kui näiteks tuulepealsel poolel asuva tuuliku poolt tekitatud turbulents mõjutab tuulealusel küljel oleva tuuliku rootorit. o Generaatori-, transformaatori ja seadmete madalsageduslik (20- 100 Hz) müra – need müraallikad on madalsageduslikud. Kaasaegsetele tuulikutel on tuuliku gondlis olevate seadmete poolt tekitatud müra väga hästi summutatud ega ole reeglina kuuldav.

Seega inimesele kuuldav on peamiselt tuuliku labade tekitatav kesk – ja kõrgsageduslik müra, teiste müraallikate osatähtsus on väike. Labade tekitatavat sahinat täielikult vältida ei ole võimalik. Mürataset saab

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 152 teemaplaneering II köide vähendada rootori pöörete arvu vähendamisega. Vaiksema tuule korral on pöörete arv väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, kuid samal ajal tugevneb ka looduslik mürafoon.

Kõrgsageduslikku müra neelavad mõningad ained ja gaasid, samuti sõltub see õhurõhust ja –niiskusest, niiske õhk on summutava mõjuga. Labade sahinat leevendab seetõttu kõrgsagedusliku oktaavi (1 kHz kuni 10 kHz) absorbeerumine õhus, puudes, põõsastes ja teistes looduslikes objektides. Infraheli summutavad massiivsed kehad nt paksud seinad hoonetel.

Infra- ja ultraheli Infrahelist õiges kontekstis rääkides tuleb samaaegselt käsitleda kahte muutujat: heli sagedusspekter (Hz) ja helirõhu tugevus (dB), kuna väljaspool inimese tavapärast kuulmisläve oleva madalasagedusliku müra ehk infraheli (sagedusvahemikus ca 0-20 Hz) mõju inimesele sõltub eelkõige selle tugevusest. Infraheli mõju inimese tervisele on maailmas uuritud ja väidetakse, et intensiivne infraheli mõjutab inimese vegetatiivset närvisüsteemi tuues kaasa mitmesuguseid häireid, nagu hirm, keskendumishäired, väsimus, uimasus, iiveldus, kaaluhäired/isutus, peavalu jmt. Infraheli summutavad massiivsed kehad nt paksud seinad hoonetel.

Võimalikku tuuliku töötamisest tingitud infraheli on viimase aastakümne jooksul uuritud nii Suurbritannias, Taanis, Saksamaal kui ka USA-s, sealhulgas on teostatud hulgaliselt testmõõtmisi, kuid üldine järeldus on, et moodsate vastutuult seadistatud tuuleturbiinide töötamisel tekkiv madalsageduslik müra ning vibratsioon on väga madalal tasemel, mis jääb oluliselt madalamaks kui tajulävi.

Sisuliselt ei ole väide - infraheli võib tekkida tervisehäireid - vale, kuid selleks, et mitte põhjustada valearusaamasid ja asjatuid hirmusid tuleb alati rõhutada, et reaalseks ohu tekkeks peab infraheli puhul esinema äärmiselt kõrge (intensiivne) helirõhk (WIND TURBINES AND INFRASOUND, http://www.canwea.ca/images/uploads/File/CanWEA_Infrasound_Study_F inal.pdf).

Arstiteaduslikud uuringud on näidanud, et infraheli taju algab ikkagi kuulmisorganist ning kui infraheli ei ole piisavalt tugev, et seda kuulda, ei ole võimalik ka mingil muul moel infraheli (või õhuvibratsiooni) füsioloogiliselt tajuda (Hearing at Low and Infrasonic Frequencies, http://www.noiseandhealth.org/temp/NoiseHealth62337- 1943482_052354.pdf, Moller, Pedersen).

Inimese kuuldelävi algab kesksagedustel (500-4000 Hz) helirõhu tugevusest 0-20 dB, madalsageduslikus spektrivahemikus (0-200 Hz) peab tajulävi ületamiseks helirõhk olema oluliselt tugevam - ca 80 dB 20 Hz piirkonnas ning 100 db 5 Hz piirkonnas (joonis 3) . Nimetatud tugevusega madalsageduslikku heli ei kaasne kaasaegsete tuuleturbiinide töötamisega. Samuti ei põhjusta inimese tajulävest nõrgem infraheli muid füsioloogilisi või psühholoogilisi efekte.

Töö nr. 887/06 153 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

(WIND TURBINES AND INFRASOUND, Canadian Wind Energy Association http://www.windrush-energy.com/Update%2015-1- 08/Flesherton%20Wind%20Project/Environmental%20Screening%20Repo rt/Appendix%20C%20-%20Acoustic%20Study/CAN )

Joonis 3. Inimese kuulmislävi erinevates sagedusvahemikes.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 154 teemaplaneering II köide

Tuulikute tekitatud infraheli on nii madalal tasemel, et vaid kõige keerulisemad aparaadid ja andmetöötlusprogrammid suudavad seda registreerida ja ei ole reaalne, et inimesed tunnetaksid seda, samuti puudub risk inimese tervisele ja seda ka vahetult tuuliku all seistes. (http://www.bwea.com/ref/lowfrequencynoise.html)

Infraheli esineb tavapäraselt ka looduses, näiteks on tuulikutele sarnaste sageduskarakteristikutega tuul samuti üheks infraheli tekitajaks. Samuti põhjustavad tuulikutega samal tasemel ja ka intensiivsemat infraheli erinevad tööstuslikud seadmed ja transpordivahendid, ometi ei ole ka nende masinate poolt tavapäraselt tekitatav inimesele tajumatu madalasageduslik müra terviseriskide põhjustajaks.

Igapäevaelus võib tajutavat infraheli (sagedusvahemikus 10-20 Hz) kohata lahtise aknaga autos suurel kiirusel sõites ning mõningal määral ka ventilatsioonisüsteemide töötamisel. Kuna tihti kaasneb infraheliga ka reaalselt kuuldav heli peetakse ekslikult infraheliks ka näiteks ventilatsioonisüsteemide töötamisega kaasnev kesksageduslik heli. Puhtal kujul tajutavat infraheli igapäevases elus siiski tihti ei kohta.

Mida madalama sagedusega heli on, seda raskem on eristada tuuliku poolt emiteeritavat madalsageduslikku müra looduslikust foonist (tuulest), mis teeb keeruliseks tuulises piirkonnas tuuliku poolt tekitatava madalasagedusliku müra määramise mõõtmise teel. Ka kõrgtehnoloogiliste mõõteseadmetega puhta infraheli jäädvustamise probleem on ilmne, kuna väheste tuultega piirkonda tuulikuid ei rajata.

Juba sagedusel 40 Hz (ehk inimese poolt veel hästi tajutavas sagedusvahemikus) ületab keskmine tuul tuuliku mürafooni lähemal kui 100 m kaasaegsest tuulikust. Veelgi madalamas sagedusvahemikus (sealhulgas infraheli 0-20 Hz) jääb helirõhk juba oluliselt madalamaks kui inimese kuuldelävi antud sagedusel (INFRASOUND FROM WIND TURBINES – FACT, FICTION OR DECEPTION, http://www.wind.appstate.edu/reports/06-06Leventhall-Infras-WT- CanAcoustics2.pdf).

Tüüpiliselt tuulikutele lähimatel elamualadel ca 300-500 m kaugusel tuulikust puudub igasugune infrahelist tingitud oht inimese tervisele ning küsimus infraheli eksisteerimisest tuulikuparkide alal on pigem teoreetilist laadi, kuna ka tuulikute puudumise korral esineks looduses sarnase tugevusega kuid inimesele tajumatu infraheli.

Inimkõrvaga tajumatut ultraheli (sagedusega enam kui 20 000 Hz) on tuulikute puhul uuritud peamiselt seoses nahkhiirte ja tuulikuparkide kooseksisteerimisega (http://www.batsandwind.org/pdf/ultrasoundem.pdf), mõju inimese tervisele ja heaolule ei ole ultraheli väga madala intensiivsuse tõttu aktuaalne teema. Arvatakse, et nahkhiirte jaoks kuuldav ultraheli võib meelitada loomi tuulikute lähedusse ja põhjustada kokkupõrkeid pöörlevate labadega. Siiski valitseb hetkel üldine arvamus, et tuulikud emiteerivad ultraheli

Töö nr. 887/06 155 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

äärmiselt väikses koguses ja otsest seost ei saa tuua ka nahkhiirte tähelepanu tõmbamise osas, rääkimata mõjust inimese tervisele.

Kaasaegsete tuulikute puhul on oluline hinnata potentsiaalset mürafooni eelkõige inimesele tajutavas sagedusspektris (eelkõige kesksagedustel 1000-4000 Hz) ja vastavalt valitavate tuulikute mürakarakteristikutele tagada piisav vahemaa tundlike aladega. Inimese kuuldetajust väljapoole jäävad võnkumised ei ole madala helirõhu tõttu (loodusliku fooniga sarnaselt) aktuaalne teema tuulikute mõju hindamisel inimese tervisele.

Müra leviku modelleerimine Praegune mürafoon vaadeldavas piirkonnas koosneb peamiselt looduslikust foonist ja mõnedes piirkondades ka maanteemürast. Maanteemüra pärineb Tallinn-Narva maanteelt ja mõjutab tuulikupargist põhjas paiknevaid alasid. Müra levimiseks on tingimused suhteliselt head – maastik on suures ulatuses avatud. Müralevi soodustavatest tuultest domineerivad edelatuuled. Suhteliselt kõrge on ka lõuna - ja läänetuulte osakaal. Põhja- ja idatuuled ei oma märkimisväärset mõju.

Enamasti hinnatakse tuuleturbiinide müra arvutuslikult. Looduses, eriti mere ääres, on harva päris vaikne, see teeb raskeks mõõta vaid tuuleturbiini poolt tekitatud müra, näiteks foonimürast eristamiseks peaks tuuleturbiini müra mõõtmise ajal olema vähemalt 10 dB kõrgem kui taustamüra. Tuule kiirusel üle 8 m/s summutab taustamüra moodsate tuuleturbiinide hääle pea täielikult. Foonimüra ning tuuleturbiini müra kumuleeruvad, kuid taustamüra enamasti ühtlustab tuuleturbiini tekitatavat selgemate toonidega müra.

Müra hindamisel eeldati, et planeeritavas tuulikupargis kasutatakse tuulikuid Gamesa G90 võimsusega 2.0 MW. Kuna ka teiste analoogse võimsusklassi tuulikute mürakarakteristikud on ligilähedased (mõned ka madalamate mürakarakteristikutega), siis saab Gamesa G90 alusel tehtud järeldusi suure tõenäosusega kasutada ka juhul, kui kasutatakse teisi (sama või madalama müraemissiooniga) tuulikuid.

2.0 MW võimsusega Gamesa G90 poolt emiteeritav summaarne müratase on 106,4 dB(A) (tootja poolt garanteeritud müratase tuule kiirusel 8 m/s 10 m kõrgusel maapinnast).

Tuulikupargi mürakaardi koostamisel arvestatakse kõigi tuulikute summaarset müraemissiooni liites tuulikute omavaheline kumuleeruv müraosa. Iga tuulikut käsitletakse kui eraldi punktmüraallikat helirõhutasemega (Lw), mille mürataset (Lp) saab vastaval kaugusel (r, väljendatuna meetrites) arvutada järgmise algoritmi põhjal:

Mürataseme täpsustaval arvutamisel arvestatakse lisaks veel järgmiste tuulikupargi summaarset müraemissiooni ja levikut mõjutavate teguritega: helirõhk ja sagedus, müraallika kaugus ja atmosfääri seisund

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 156 teemaplaneering II köide

(nt. õhurõhk, õhuniiskus, tuule suund ja kiirus jne.), reljeef, maakasutus ja heli neelduvus/peegelduvus tulenevalt maapinna omadustest.

Skeemkaardil 23 on esitatud (planeeringulahendus juuni 2009 seisuga) arvutuslik müra levik modelleerituna spetsiaaltarkvaraga WindPRO (versioon 2.6.1.252 Jan2009). Arvutamisel kasutati rahvusvahelist standardit ISO 1996-2 (sotsiaalministri määrusega nr 42 kehtestatud meetod välismüra hindamiseks). Müra levik on antud võimalikes ebasoodsamates tingimustes - müralevi maksimaalselt soodustav pärituul 8 m/s igas suunas (tuule kiirusel üle 8 m/s summutab taustamüra (tuul ise) moodsate tuuleturbiinide hääle pea täielikult). Reaalselt igapäevaselt avalduvad müratasemed on seega tunduvalt madalamad.

Müralevi modelleerimisel on arvestatud ka heli neelduvust või peegelduvust maapinnal. Maapinna heli neelavuse omadused on määratud skaalal 0 (akustiliselt "kõva" heli peegeldav pinnas: maantee, veekogud, betoon) kuni 1 (akustiliselt "pehme" heli neelav pinnas: põllud, põõsad, heinamaa, lumine pind). Antud juhul domineerib kogu uuritaval alal akustiliselt „pehme” ehk helilaineid neelav looduslik pinnas.

Modelleerimisel ei ole arvestatud otseselt müra levikut takistavate objektidega nagu kõrgemad puud ja metsaalad. Juhul, kui tuulikute ja vaatleja vahele jäävad metsatukad, on tegelikkuses avalduvad müratasemed veelgi madalamad kui arvutustes näidatud.

Töö nr. 887/06 157 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Skeemkaardil 24. Arvutuslik müra levik müralevi soodustavate tuuleolude korral.

Antud tuulikute asetuste korral ei jää ühtegi olemasolevat eluhoonet 40 dB-st kõrgema müratasemega alale ka ebasoodsate ilmastikuoludega (müralevi maksimaalselt soodustav tuul) korral. Täidetud on

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 158 teemaplaneering II köide tööstusettevõtetest lähtuva müra kõige rangem kehtestatud nõue, – taotlustase uutel elamualadel – mis iseloomustab häid tingimusi elamualadel öisel ajal (40 dB).

Arvestades, et müraalased normid on kehtestatud aasta keskmiste tingimuste kohta, ebasoodsad ilmastikuolud võivad ilmneda aga harva ja ainult lühiajaliselt, võib öelda, et reaalselt on kogu alal tagatud oluliselt paremad akustilised tingimused. Modelleerimistulemused on seega ülehinnatud ning tuulikute ja elamualade vahel on jäänud minimaalsest vajalikust isegi suurem puhverala.

Tuulikupargist lähtuva vibratsiooni hinnang Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teket labades, rootoris ning sealt edasi kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on minimaalne kuna tagamaks tuuleturbiini püsivus ja vastupidavus peab tuuliku konstruktsioon olema vibratsiooni võimalikult vähe tekkida laskev, seda summutav ja edasikandumist vältiv.

Oluliseks osaks vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil. Eeskätt tagamaks turbiini püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetes tingimustes), rajatakse turbiinide vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagaks vibratsioonivaba olukorra vundamendis ja ümbritsevas pinnases.

Lähtudes eelnevale võib öelda, et tuuleturbiini poolt tekitatava vibratsiooni mõju ümbruskonnale sisuliselt puudub. Vibratsioon ei teki ega kandu edasi väljaspool tuuliku vundamenti.

3.3.7 Mõju maavarade kasutamisele

Suure osa planeeringualast moodustab maavarade registrisse kantud Aseri fosforiidimaardla, mis on arvel passiivse tarbevaruna. Maardla hõlmab planeeringuala 4780 ha suurusest pindalast ligikaudu 2/3. Planeeringuala põhjaosas asub veel Moldova kruusamaardla, mille suurus on ca 90 ha. Alal asub kaks plokki, millest plokk nr 1 on hetkel aktiivselt kaevandatav ning on märgitud aktiivse tarbevaruna. Plokk nr 2 on arvel aktiivse reservvaruna.

Töö nr. 887/06 159 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Joonis 8. Maardlad planeeringuala piirkonnas.

Planeeringualal ei ole ühtegi põlevkivimaardlat. Lähim tegutsev põlevkivimaardla asub alast u 4 km lõuna pool. Lähim aktiivse tarbevaruga põlevkivi kaeveväli asub kavandatava tuulepargist ca 3,5 km kaugusel lõunas ning lähim passiivse tarbevaruga põlevkivi kaeveväli planeeringualast ca 3,5 km kaugusel kagus.

Vastavalt Maapõueseadusele jaguneb maavaravaru olenevalt uurituse detailsusest tarbevaruks, reservvaruks ja prognoosvaruks. Aktiivne tarbevaru kujutab maavaravaru, mille kasutamine on majanduslikult kasulik, ratsionaalselt kasutatav ja selle kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ja keskkonnanõuete täitmise ning mis on piisavalt põhjalikult uuritud, et maavara hakata kaevandama.

Aseri fosforiidimaardla kasutuselevõtt on praegusel hetkel nii tehnilisest kui ka keskkonnakaitselisest aspektist ebatõenäoline, kuid kui kunagi peaks maardla kasutuselevõtt muutuma reaalseks ja asutakse maavara

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 160 teemaplaneering II köide kaevandamisele, siis on võimalik tuulikud maha võtta ja planeeringukohane lahendus ei ole maardla kasutuselevõttu takistav.

Planeeringu realiseerimisega ei tehta takistusi maardlatest kaevandamisele.

Maaomanik peab käesoleva planeeringu kontekstis tagama tuulikupargiga (tuulikud, teed, alajaamad jt tuule-elektrijaama elemendid) kattuvate kinnisasjade osas arvelevõetud maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise ja vajadusel juurdepääsu maavaravarule.

Tuginedes analoogiale (võttes arvesse samuti Aseri fosforiidimaardlal asuva Purtse tuulikupargi teemaplaneeringu kogemust ja Keskkonnaministeeriumi poolt kooskõlastamisel esitatud tingimusi) tuleb Varja tuulikupargi puhul arvestada järgmiste asjaoludega:  Tuulikute ja tehnovõrkude ja rajatiste monteerimiseks tuleb kasutada tehnikat ja meetodeid, mis ei kahjusta kinnisasja all maapõues paiknevaid fosforiidivarusid.  Tuuliku(te) igakordsed omanikud kohustuvad kaevandamist takistaval alal asuva(d) tuuliku(d) demonteerima ja ära vedama ning kõrvaldama tehnovõrgud ja rajatised 2 aasta jooksul pärast maavara kaevandamise loa andmist õigusaktides sätestatud korras. Demonteerimise, äravedamise ja kõrvaldamise kulud kannab tuuliku(te) igakordne omanik. Kui tuuliku(te) igakordne omanik ei demonteeri ja ei vea ära tuulikuid või ei kõrvalda tehnovõrke ja rajatisi nimetatud aja jooksul, on kinnisasja omanikul õigus tellida ise tuuliku(te) demonteerimise ja äraveo või tehnovõrkude ja rajatiste kõrvaldamise tööd kolmandalt isikult tuuliku(te) igakordne omaniku kulul. Kinnisasja omanik võib nõuda tuuliku(te) igakordselt omanikult tuulikute demonteerimise ja äraveo või tehnovõrkude ja rajatiste kõrvaldamise mõistlike ja vajalike kuude hüvitamist.  Tuulikute võõrandamisel tuleb tagada, et kõik lepingujärgsed kohustused kinnisasja omaniku ees võetakse üle.

Töö nr. 887/06 161 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

3.3.8 Mõju veele ja veevarustusele

Tuulikupargi rajamisel ei ole vajalik veeressursi (sh joogivee) kasutamine, mistõttu olemasolevate veetarbijate olukorda tuulikupargi rajamine ei muuda.

Eesti Geoloogiakeskuse andmetel (põhjaveekaitstuse kaart) on planeeringualal põhjavesi enamasti nõrgalt kaitstud, kuid osal alal ka kaitsmata. Kõrge ja väga kõrge reostusohtlikkuse põhjuseks on kogu Ida- Viru maakonna põhjaosas olev õhuke pinnakate. Põhjavesi on veidi paremini kaitstud ainult kitsal alal Purtse jõe ümbruses.

Skeemkaart 11. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000 Eesti Geoloogiakeskus

Tuulikutega seotud peamiseks riskiallikaks arvestades pinna- ja põhjavee reostumist on tuuleturbiini gondlis asuva käigukasti poolt kasutatav õli (kokku kuni 400 l tuuliku kohta), mis gondli purunemisel või ebaõige

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 162 teemaplaneering II köide

õlivahetusprotseduuri korral võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette.

Rahvusvahelise kogemuse põhjal tuulikute sedalaadi vigu praktiliselt ei esine, samuti teostatakse õlivahetust spetsialiseeritud ettevõtete ja kvalifitseeritud spetsialistide poolt, mistõttu veekogude ja põhjavee reostumise risk on praktiliselt olematu.

Tuulikupargi rajamisel on veerežiimi kontekstis oluliseks olemasoleva kuivendussüsteemi võimalik mõjutamine läbi teede rajamise, vundamentide ehitamise ja läbi tõenäolise kuivenduskraavide korrastamise. Kuna kuivendussüsteemi funktsioneerimine on mingil määral vajalik ka tuulikupargi rajamiseks ja toimimiseks, siis võib väita, et tuulikupargi arendamine on positiivse mõjuga planeeritaval alal inimese poolt juba ümberkujundatud veerežiimile.

Tuulikupargi realiseerimine võib hilisema korrektse hoolduse abil tõenäoliselt parandada veerežiimi põllumajanduse arendamiseks ja seeläbi luua paremad võimalused maahoolduse aspektist positiivseks niitmiseks ja/või karjatamiseks.

Olemasolevatel teedel säilitatakse truubid olemasolevates asukohtades hinnates nende tehnilist seisukorda ja kasutusvõimalust teede projekteerimise faasis. Uute teede rajamisel on planeeritud olemasolevate kraavide kohtadesse truubid vältides seeläbi toimiva veerežiimi ebasoovitavat muutust, st uute liigniiskete või –kuivade alade teket.

3.3.9 Jäätmetekke võimalused

Tuulest elektrienergia tootmisel kasutatakse taastumatuid loodusressursse tuuleturbiinide tootmisel ning tehnilisel hooldusel (näiteks reduktoris kasutatav õli). Jäätmeid betoonvundamendi, metalli ja plasti näol tekib eeskätt tuuleturbiinide demonteerimisel nende eluea lõppemisel, kuid tuuleturbiine on lihtne demonteerida ja nende materjal taas- või korduvkasutada. Raskem on likvideerida betoonvundamente, kuid need on suhteliselt väikesed, ega sega oluliselt maakasutust. Samuti on vundamente võimalik kasutada uute rajatiste (näiteks uute tuuleturbiinide) osana.

Tuuleturbiinide püstitamisel soovitame tekkivad jäätmed sorteerida kohapeal ja suunata korduvkasutusse. Hilisema ekspluatatsiooni käigus tekkivate jäätmete käitlemine tuleb lahendada arukalt, arvestades tekkivate jäätmete iseloomu ning järgides jäätmekäitluse alast seadusandlust.

Töö nr. 887/06 163 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

3.3.10 Tuulikupargi mõju seoses elektri-, magnet- ja elektromagnetväljaga

Tuulikuparkide rajamisel on sageli küsimuseks - kuidas tuulikud mõjutavad raadio, televisiooni ja mobiilside kvaliteeti.

Et tuuliku poolt tekitatud elektromagnetlained saaksid segada signaale, peavad eksisteerima järgmised tingimused: - signaali olemasolu, - tuuliku generaatori süsteem peab muutma raadio laineid, - raadio signaali vastuvõtja peab olema sisse lülitatud, - vastuvõtja peab olema aldis muudetud signaalile.

Kogemused tuulikuparkidest, analüütiline modelleerimine ja EMI (Electromagnetic Interference – elektromagnetiline mõjutus) uuringutest saadud kogemused näitavad tuulegeneraatorist tulenevaid järgnevaid mõjutusi ja nende ulatust: - TV lainete mõjutus. See on tuulegeneraatori töötamisel tekkivate elektromagnetlainete mõjutuste murettekitavaim valdkond. Seda tüüpi mõjutust iseloomustatakse tavaliselt pildi moonutuste kaudu (näiteks pildi virvendus sünkroonis tuuliku labade pöörlemisega). Selle probleemi lahenduseks on tehtud palju tööd ning saavutatud ka edu. Tuleks veel mainida, et need elektromagnetlained ei avalda mõju digitaalsele televisioonile ja enamikele SAT TV võrkudele. (Hydro Tasmania, 2002 ; Sengputa and Senior, 1994). - FM raadio mõjutus. Elektromagnetlainete mõju fm raadiosidele on täheldatud ainult labori tingimustes ja see avaldub tausta sahinana FM raadio mängimise ajal. Sellel alal tehtud uuringud näitavad, et tuulegeneraatorite poolt tekitatud elektromagnetlained ei avalda mõju FM raadiole isegi juba paarikümne meetri kaugusel olles. (Connell Wagner PPI, 2004). - Mõjutus õhusõidukite navigatsiooni- ja maandumissüsteemidele. Ringsuunaline kauguse mõõtmise süsteeme (VOR, radar) on katsetatud analüütiliste mudelite teel. Uuringud näitavad, et seisev tuulik võib põhjustada häiringud VOR süsteemide töös. Töötava tuuliku korral mõjutused tunduvalt nõrgenevad. Olemasolevad FAA (Federal Aviation Authority) reeglid keelavad elektrienergia tootmiseks kasutatava ja töötava tuuliku ehitamise lähemale kui 1 kilomeeter VOR süsteemist. (Sengputa and Senior, 1994). - Mobiilside võrk koosneb kõrvuti asetsevatest tsoonidest, mille raadius varieerub 2 – 10 km. Igal tsoonil on oma baasjaam, mis saadab ja võtab vastu signaali üle kogu antud tsooni. ACA (Australin Communications Authority) uuris kolme mobiilside firmat, mille baasjaamad asusid tuulikupargi läheduses. Kõik kolm teenusepakkujat tegid ka oma uuringud ning kinnitasid, et tuulikupargid ei häiri signaali saatmist ega vastuvõtmist. (Connell Wagner PPI, 2004).

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 164 teemaplaneering II köide

Samas on tuulikute puhul tegemist suure ehitisega ning sarnaselt suurte hoonetega võivad nad tekitada niinimetatud „surnud punkte”. Seetõttu tuleks tuulikute paigutamisel arvestada ka suunda, kuhu tuulik mobiilside baasjaamast jääb, et kaotada ära võimalikud „surnud punktid”. - Satelliitteenuste mõjutus. Geostatsionaarset orbiiti kasutavad satelliitteenuseid ei tohiks tuulikutes tekkivad elektromagnetlained segada ja seda tõusunurga erinevuse tõttu enamikel laiuskraadidel ja antennide kasutamise tõttu. (Sengputa and Senior, 1994). - Südamestimulaatorite suhtes ei ole teadaolevalt mahukaid uuringuid teostatud, kuna kaebuseid ei ole esinenud. Siiski on suhteliselt kindel, et kui ka mingit mõju peaksid elektromagnetlained südamestimulaatoritele avaldama, siis on need väga tühised ning ei ole ohtlikud.

Üldiselt tuulegeneraatori poolt tekitatud elektromagnetlainete mõjutusi on tugevalt piiratud. Torn ja labad on sihvakad ja kumerad, seetõttu nad pigem hajutavad kui takistavad ja peegeldavad laineid. Tüüpilised labad on valmistatud klaasiga tugevdatud plastikust, mis on põhimõtteliselt elektromagnetlainete jaoks läbipaistev. Vaatamata sellele, et tänapäevaste tuuleturbiinide mõjutused on väga tühised, ei ole neid täielikult elimineeritud. Siiski kõikide potentsiaalsete mõjutuste puhul saab neid leevendada, vältida või kompenseerida. Mõjutusi saab minimiseerida ja elimineerida kasutades spetsiaalsete lahenduste kombinatsioonidega ja turbiinide õige asetusega.

Käesoleva teemaplaneeringu koostamisel on kavas teha koostööd mobiilside operaatoritega.

3.3.11 Tuulikute ekspluatatsiooni riskidest

Korrektsel monteerimisel, kvaliteetsete ning nõuetele vastavate seadmete kasutamisel ja ekspluatatsioonil ei ole tuuleturbiinist lähtuv keskkonnarisk kuigi suur, kollabeerumise juhud on üliharvad. Lisaks on elementaarne, et tuulikuparkide arendajad ise on huvitatud oma seadmete pikaajaliselt tööst ja tagavad seadmete stabiilsuse, mis hoiab ära vibratsiooni ja resonantsid. Siiski ei ole võimalik välistada ka ekstreemseid juhtumeid, mille korral võib tekkida reostuse oht. Ohustatavaks piirkonnaks on tuuleturbiinide lähiümbrus.

Peamiseks riskiallikaks on tuuleturbiini gondlis asuva käigukasti poolt kasutatav õli, mis gondli purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette. Planeeringuala piirkonna õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi piirkonnas pindmise reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud.

Gamesa G90 tuuliku gondlis on kokku 10 erinevat sõlme, mis vajavad õli.

Töö nr. 887/06 165 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Joonis 4. Tuuliku gondel ja õli tarbivad tehnosõlmed (allikas: Iberdrola).

Kõige suurem kogus õli asub hüdraulika sõlmes (punkt 5), kus on kokku 315 l õli. See vajab vahetamist 5 aasta järel. Ülejäänud tehnosõlmedes on kasutatava õli kogus oluliselt väiksem (kõige enam 50 l, kuid enamasti 1,5 l ja vähem. Õlilekete ohu vältimiseks on tuuliku hüdraulika sõlme all kogumisvann, kuhu koguneb õnnetuse korral seadmetest välja voolanud õli.

Oma olemuselt oleks sedalaadi õnnetus sarnane näiteks avariiga maanteel ning peamine abinõu on päästeteenistuse kiire reageerimine ja oskus olukord lahendada. Operatiivse info tuuleturbiini seisundist tagab pidev digitaalne kontroll.

Õli lekke võimalus on vaid tuuleturbiini kollabeerumisel, tõenäosus õlireostuse tekkeks õli nõuetekohasel vahetamisel on minimaalne. Vanaõli tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule ning selle käitlemisel kinni pidada Vanaõli käitlusnõuetest (Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 23).

Õnnetusjuhtumid Sarnaselt muude seadmetega, võib ka tuulikutes ette tulla tehnilisi häireid, mis võivad põhjustada ka õnnetusi. Inimesele võivad need ohtlikuks muutuda juhul, kui tuuliku osad alla kukuvad või tuulik ise kollabeerub. Sama risk on paljude teiste ehitiste puhul (nt hoonetel võib alla kukkuda katus). Kuna tuuliku labad on enamasti klaaskiust, ei tähenda mõra selles või murdumine kohe laba alla kukkumist.

Saksamaal, kus 2003. aastal oli 14 283 tuulikut, arvutati samal aastal toimunud raskemate õnnetuste (nagu rootori- ja gondlikahjustused, põlengud) alusel välja, et tõenäosus nende tekkeks on 1 õnnetus 500 kasutusaasta kohta. Seega on tõenäosus väga väike. Hamburgis asuv

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 166 teemaplaneering II köide firma TÜV Nord Gruppe on välja arvutanud, et tõenäosus 10*10m suure tuulikuosa lendamiseks tuulikust 100 m kaugusele 125 m kõrguse torni puhul on üks 10 000 kuni 100 000 kasutusaasta kohta. Õnnetusi, kus kogu tuulik kokku kukkus, toimus Saksamaal nelja aasta (2000 – 2003) jooksul vaid 5. (Deutscher Naturschutzring. Grundlagenarbeit für eine Informationskampagne "Umwelt- und naturverträgliche Windenergienutzung in Deutschland (onshore)” www.wind-energie.de.

2005.a. Hollandis avaldatud tuulikute keskkonnariskide käsiraamatus olid toodud andmed Euroopas tuulikutega toimunud õnnetuste sageduse kohta („Guidelines on the Environmental Risk of Wind Turbines in the Netherlands“ http://www.ecn.nl/publications/PdfFetch.aspx?nr=ECN-RX-- 04-013). Selle kohaselt oli õnnetuste üldine esinemise sagedus 0,001, mis tähendab 1 õnnetust tuhande kasutusaasta jooksul ehk aastas juhtub 1 õnnetus tuhande turbiini kohta.

Eraldi statistika on tehtud ka tuuliku osadega toimuvate õnnetusjuhtumite sageduse kohta, mis põhineb avalikustatud õnnetusjuhtumite statistikal (Tabel EMD – Taani andmed ja ISET – Saksamaa andmed). Kõige suurem tõenäosus on osakeste kukkumiseks gondli ja torni küljest – arvutuslikult juhtub selliseid õnnetusi kord ca 590 kasutusaasta kohta. Terve tuuliku tiiva ärakukkumist tuleb ette üks kord ca 1200 aasta jooksul. Gondli (k.a käigukasti ning teiste õli sisaldavate osade) allakukkumine tuleb ette kord ca 3100 kasutusaasta jooksul. Tiiviku tipu või tüki ärakukkumine toimub kord ca 3800 kasutusaasta jooksul ning tuuliku täielik ümberkukkumine juhtub arvutuste kohaselt kord 7700 aasta jooksul.

Tabel 9. Õnnetusjuhtumite sagedus osade lõikes (Allikas: „Guidelines on the…“). Õnnetuste sagedus* EMD ja ISET andmed (1/turbiini kasutusaasta) Osa Arv Soovitatav Turbiini Eeldatav väärtus kasutusaastad väärtus (95% määr) Labad 27 42889 6.3*10-4 8.4*10-4 Tiiviku tipp ja tükid 3 24006 1.2*10-4 2.6*10-4

Gondel 8.5 42889 2.0*10-4 3.2*10-4 Torn 2.5 42889 5.08*10-5 1.3*10-4

Väiksed detailid 21 17452 1.2*10-3 1.7*10-3 (gondli ja torni küljest) * - õnnetuste sagedus näitab õnnetuse sagedust ühe turbiini kohta ühe kasutusaasta jooksul

Õnnetusjuhtumite statistika põhjal võivad tuuliku küljest kõige kaugemale lennata tiiviku tükid ja tiiviku labad. Tiiviku tükk on teadaolevalt lennanud

Töö nr. 887/06 167 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide kuni 500 m kaugusele tuulikust. Tiiviku laba on lennanud kuni 150 m kaugusele. Tuuliku ümberkukkumise korral on ohustatud ala ulatus võrdne torni ja laba kogupikkusega. Gondli ja sealt pärit osakeste õnnetuste korral jäävad osakesed tuuliku aga suhteliselt torni lähedale (pool tiiviku läbimõõdust).

Tuulikuga juhtuvate õnnetuste sagedus on aja jooksul oluliselt vähenenud. Näiteks tuuliku labadega toimunud õnnetusjuhtumite sagedus on võrreldes 1990-ndate aastate algusega vähenenud 3,1 korda (oli 0,0026 ning nüüd 0,00084). Seoses tuulikute tehnoloogia arenguga, jätkub tõenäoliselt õnnetuste sageduse vähenemine.

Tuulikute jäätumine Tuulikute puhul on ühe riskifaktorina käsitletav tiivikute jäätumine ja suurel tiiviku kiirusel lahti murduvate jääkamakate oht. Eesti on suhteliselt riskivaba kliimaga piirkond, kuid mõningane oht sellisteks juhtumiteks siiski esineb (hinnanguliselt kuni 5-6 päeva aastas). Ohu minimiseerimiseks on erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, milliste seast peab tuulikute ülesseadja valima endale sobivaima, kuid ohutuse tagava konkreetse lahenduse.

Tuulikute rootorite jäätumine on probleemiks teatud piirkondades (nt mägistel aladel). Euroopa Komisjoni poolt juhitud projekti „Wind Energy Production in Cold Climates” raames koostati nn jääkaart, mille järgi Eesti on ala, kus jäätumine on juhuslik (skaalal tugev-palju päevi-vähe päevi- juhuslik) vt allpool asuvat Skeemkaart 25.

Jäite esinemissagedus sõltub mere lähedusest, reljeefist ja koha kõrgusest merepinnast. Kõige vähem tekib jäidet saartel ja rannikul, sest seal on temperatuur kõrgem. 1950-2005 perioodi andmetel on jäidet registreeritud rannikul keskmiselt 1 päeval aastas ja sisemaal 10 päeval aastas. Keskmiselt kestab iga juhtum alla 1 ööpäeva, püsides kauem sisemaal. Jäite läbimõõt ei ületanud 1991 – 2005 perioodil 10 mm.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 168 teemaplaneering II köide

Skeemkaart 25. Nn jääkaart

Pöörlevatel rootoritel tekkivad jäätükid on suhteliselt väikesed ja arvutuslikult on kindlaks tehtud, et nt tuule kiirusel 18 m/s lendab jäätükk maksimaalselt 100 m kaugusele risti tuule suunaga. Suurim võimalik kaugus on 180 m. Saksamaal soovitatakse aladel, kus jäätumise tõenäosus on „palju päevi” paigaldada tuulikud ohustatavatest objektidest kaugusele, mis leitakse järgneva valemiga: 1,5x(torni kõrgus+rootori

Töö nr. 887/06 169 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide läbimõõt). (Deutscher Naturschutzring Grundlagenarbeit für eine Informationskampagne "Umwelt- und naturverträgliche Windenergienutzung in Deutschland (onshore)” 2005. www.wind- energie.de). Seda vaid juhul, kui tuulik ei ole varustatud labade küttesüsteemiga või automaatse juhtimisseadmega, mis jäätumise puhul seadme seisatab.

2007.a. Kanadas tehtud uuringus näidati arvutuslikult leitud seost õnnetusjuhtumi tõenäosuse ja kauguse vahel tuulikust (Recommendations for Risk Assessments of Ice Throw and Blade Failure in Ontario http://www.canwea.ca/images/uploads/File/FINAL- CanWEAPositionOnSetbacks-2007-09-28.pdf). Tulemustest selgus, et eksisteerib kriitiline kaugus tuulikutest (ca 220 m), millest kaugemal väheneb õnnetusjuhtumite tõenäosus kiiresti. Seda seost väljendab joonis 5.

Joonis 5. Tuulikutelt pärinevate jäätükkide lennukauguse arvutuslik tõenäosus (tabamust 1 m2 kohta/aastas)

Arvutustes käsitleti jäätükke suurusega ca 10x10 cm ja massiga üle 1 kg. Euroopa tuulikuparkidest kogutud andmed jäätükkide suuruse ja lennukauguse kohta kinnitavad, et jäätükkide mõõtmed ulatusid kuni 1 kg, kuid enamasti olid oluliselt väiksemad. Jäätükkide lennukaugus ulatus harilikult kuni 100 m kaugusele tuulikust.

Õnnetusjuhtumite tõenäosus tuuliku vahetus lähenduses on 0,0006 tabamust 1m2/aastas ehk teisisõnu tuuliku all seisvat inimest tabab ca 1 kg jäätükk kord ligi 1660 aasta jooksul. Kriitilisel kaugusel (ca 220 m) on õnnetusjuhtumi tõenäosus 0,00000001 ehk 1 tabamus 100 000 000 aasta jooksul (100 miljonit aastat).

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 170 teemaplaneering II köide

Kriitiline kaugus sõltub kõige rohkem tuuliku tiiviku otsa kiirusest, mitte tuuliku suurusest. Enamike suurte turbiinide tipukiirused on suhteliselt sarnased.

Isegi toodud valemit aluseks võttes, ei kujuta Varja tuulikuparki kavandatavad tuulikud jäätumisel ohtu, kuna ca 300 meetri kaugusel elamuid ei ole. Lähemale jäävad teed on väikese kasutusintensiivsusega.

Üks levinuim moodus jäätumise ära hoidmiseks on tiivikute soojendussüsteemide kasutamine, mis aitab sulatada tiivikule tekkinud jää. Varja tuulikupargis kasutatavad Gamesa G90 tuulikutel ei ole tiivikute soojendussüsteemi, kuid nende lisavarustusse kuulub jäätumisest teavitav süsteem. See sisaldab jäätumist märkavat sensorit, gondli kinnitus toendit ja infoedastuskaableid. Tuuliku kontrollisüsteem toimib sel põhimõttel, et ta pidevalt võrdleb toodetava elektrienergia kogust võimaliku toodetava energia hulgaga, mida tuulik võiks valitsevates tuuleoludes toota. Juhul kui energiatoodang on alla 50% võimalikust toodangust ja õhutemperatuur on alla 6 kraadi C (suurenenud jäätumise oht), käivitub häiresüsteem ja tuulik lülitub ooterežiimile. See kontrollimehhanism reageerib ka juhul kui tuuliku laba on kahjustatud, kuid tiivikutel jääd ei ole.

Tuulikute tehniline korrasolek, mis on eelduseks kõikvõimalike riskide minimiseerimiseks, garanteeritakse tuulikupargi haldaja/omaniku poolt kogu ekspluatatsiooni perioodil.

KSH töögrupi hinnangul ei ole tuulikud objektid, mis tõmbaksid autojuhtide tähelepanu rohkem kui teeäärne hoone, metsatukk või näiteks tankla. Teadaolevalt ei ole rahvusvaheliselt täheldatud korrelatsiooni tuulikute maantee lähedase paigutuse ja liiklusõnnetuste sagenemise vahel.

Töö nr. 887/06 171 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Foto 9. Näide tuulikute ehitamisest maantee lähedusse (Viini-Budapesti maantee M1, Ungari) (allikas: Iberdrola).

3.3.12 Globaalne ja üleriigiline keskkonnamõju

Tuuleenergia kui keskkonnasõbraliku energia kasutamine on globaalses ja üleriigilises kontekstis üldjuhul keskkonnasõbralikum kui fossiilsete kütuste (näiteks Eestis valdava põlevkivi) kasutamine. Näiteks 1 kWh elektri tootmiseks kulub umbes 1,4 kg põlevkivi. Kui 5% elektrist toodetaks Eestis tuule abil, siis väheneks põlevkivivajadus 0,67 mln tonni aastas, mis ligikaudse arvutuse põhjal säästaks otsesest ümberkaevamisest aastas 15 ha maad. Kaevanduse mõjuala taimkattele, loomastikule ja iseäranis põhjaveele võib olla suurusjärke suurem. Põlevkivielektri tootmisel paisatakse 1 MWh elektrienergia tootmisega

(tänase tehnoloogiaga) atmosfääri 1350 kg CO2-e, 1,1-1,5 kg NOx-i ja 10-18 kg SO2-e.

2006 aastal läbi viidud Vestas V90-3,0 MW tuuleturbiini uurimuses leiti, et see tuulik toodab oma eluea jooksul vajaliku energiakoguse 6,6 kuuga. Oma eluea jooksul toodab see tuulik aga ligikaudu 158 000 MWh energiat ehk keskmiselt 36 korda rohkem energiat kui ta ise oma elu jooksul kulutab. Väga heas asukohas toodab see tuulik umbes 280 000 MWh oma eluea 20 aasta jooksul – võrreldes seda mõjuga keskkonnale, siis paisatakse selle tuuliku töötamisega 230 000 tonni vähem süsihappegaasi õhku kui sama energia koguse saavutamisel kivisöe põletamisel. Lisaks sellele saab tuuliku eluea lõppedes 80% tuulikust taaskasutada.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 172 teemaplaneering II köide

Peab märkima Eesti põlevkivielektrijaamade tootmisvõimsuste tehnoloogilisi reguleerimisvõime piiranguid, mistõttu ei suudeta kogu tuuleelektri toodangu võrra võrdses koguses põlevkivi põletamist tänases süsteemis vältida. Tuuleenergia üldisesse elektri süsteemi suunamine selliselt, et süsteem oleks stabiilne ja efektiivne on väljakutse kõikide riikide ja elektrisüsteemide jaoks. Tänu süsteemi pidevale täisutamisele ja uutele kogemustele on näiteks Euroopa elektrisüsteemide tuuleelektri integreerimisvõime pidevalt paranenud ja eeldatakse jätkuvalt sellekohast edenemist (loomulikult on vaja selleks teha elektrisüsteemis mitmeid ümberkorraldusi ja investeeringuid). Ka Eesti kontekstis on tuuleelektri osakaalu suurendamiseks vajalik korrigeerida elektrisüsteemi.

Põlevkivi või näiteks kivisöe või fossiilse maagaasi põletamise vältimine tuuleenergiaga asendamise kaudu pole maailmapraktikas ka ainuke aspekt. Tähtis on ka katta maailmamajanduse kasvuga kaasnevat elektrivajaduse kasv taastuvenergia allikate kasutamisega.

Globaalne ja ka üleriigiline positiivne keskkonnamõju jääb kohapeal tihtipeale „kasuna“ tunnetamata, kuid vaatamata sellele see siiski eksisteerib ja seda tuleb ka kohalike otsuste tegemisel arvestada.

Globaalse ja üleriigilise keskkonnamõju kontekstis on Varja tuulikupargi arendamine olulise positiivse mõjuga ettevõtmine.

3.3.13 Kumulatiivsed mõjud

Mõju hindamisel pöörati tähelepanu ka mõju erinevale avaldumisviisile – kumulatiivsusele, sünergilisusele ja ajalisele dimensioonile. Tuleb aga tunnistada, et koosmõjude hindamise metoodika (ja pealegi kompleksele strateegilisele dokumendile – antud juhul tuulikupargi teemaplaneeringule) ei ole maailmas kaugeltki nii hästi välja töötatud kui nn tavaline mõju hindamine. Ka Eestis on sellekohane teemakäsitlus suhteliselt uus ja kindlasti ka jätkuvalt täiendamist vajav kõigis keskkonnakorraldusega tegelevates sektorites (näiteks vastavasisuliste metoodiliste materjalide väljatöötamine keskkonnaministeeriumi kureerimisel jms).

Erialakirjanduses käsitletakse kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning koosmõju teemat järjest aktiivsemalt ja tähelepanu vajavana. Siiski on teema alles arenemas ning ka näiteks definitsioone on ohtralt - seetõttu on rakenduslikes keskkonnamõju hindamistes kõiki kolme tüüpi mõjusid käsitletud koondnimetusega – kumulatiivsed mõjud (sarnaselt ka Eesti praktikas). Sisuliselt on selline lähenemine õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele.

Töö nr. 887/06 173 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Kumulatiivne mõju on üksikute tegevuste ja mõjuliikide koostoimes avalduv/tekkiv mõju (mis ei pruugi olla erinevate mõjude „aritmeetiline summa”).

Osaliselt on kumulatiivsust arvestatud eespool peatükkides käsitletud iga teema juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude hindamise loogilise osana.

Kumulatiivse mõju aspekt on Varja tuulikupargi teemaplaneeringu puhul tähelepanuväärne seoses rohkearvuliste tuulikuparkide rajamisega piirkonda, mis võiks võimendada negatiivseid aspekte. Käesoleval ajal tegutseb lähikonnas lääne pool Viru-Nigula tuulikupark. Varja tuulikupargi vahetus läheduses lääne pool on arendamisel nn Purtse tuulikupark. Laiemalt Ida-Virumaal on erinevas arendusstaadiumis kuni kümmekond tuulikuparki.

Kumulatiivne mõju Varja tuulikupargi kontekstis võib osutuda märkimisväärseks eeskätt visuaalsest aspektist. Nii nagu visuaalne aspekt tervikuna on paljuski subjektiivne, on visuaalse aspekti kumulatiivsust veelgi keerukam hinnata. Eeskätt väljenduks häirivus avalikkuse arvamuses a la „meie piirkonnas on liiga palju tuulikuparke”. Avalikel aruteludel on osad kohalikud elanikud väljendanud arvamust, et Varja tuulikupargi rajamisel koos Purtse tuulikupargi realiseerumisega oleks tuulikuid Lüganuse valla jaoks liiga palju. Tuulikuparkidest tekkiva liiga tugeva mõjutatuse tunnet võimendab kahe tuulikupargi kavandamise suhteline ajaline kokkulangemine ning teema suhteline uudsus. Võrreldes Varja ja Purtse tuulikuparkide planeeringuprotsesside algusjärgus esitatud eskiisjoonistega on planeerimisettepanekute kujunemisel maksimaalne tuulikute arv mõnevõrra vähenenud ja paigutus muutunud vähemalt paljudes piirkondades suuremale osale kogukonnast aktsepteeritavamaks. Seeläbi on vähenenud nii üksikute projektide kui ka nende terviklik kumuleeruv mõju ning see on planeeringulahendusena aktsepteeritav.

Võimalik kumulatiivne mõju näiteks linnustikule või rohevõrgustikule ei ole Varja tuulikupargi puhul KSH töögrupi hinnangul märkimisväärne.

3.3.14 Tuuleturbiinide keskkonnakaitseliselt oluliste tehnoloogiliste parameetrite analüüs parima võimaliku tehnoloogia (BAT – best available technology) aspektist

Parima võimaliku tehnoloogia aspektist tuleks kaasaegseid suure võimsusega tuuleturbiine eelistada väiksema võimsusega (nominaalne võimsus alla 500 kW) seadmetele, sest keskkonnale avaldatav mõju on keskmise ja suure võimsusega tuuleturbiinidel sama, aga elektrienergia toodang mitu korda suurem ning üldjuhul on parem ka väljastatava energia kvaliteet. Varja tuulikuparki püstitatava tuuliku konkreetne mark ega mudel ei ole veel lõplikult selge, kuid tegemist on kindlasti suure võimsusega kaasaegsete uute tuulikutega.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 174 teemaplaneering II köide

Tuuleturbiinide konstruktsioonis kasutatakse nii sõrestik kui monoliitseid maste. Kaasaegsete tuuleturbiinide puhul on levinumad monoliitsed mastid, mis mõjuvad esteetilisemalt. Varja tuulikuparki rajatakse planeeringu koostamisel selgunud informatsiooni kohaselt tõenäoliselt arendamisest huvitatud isiku poolt torutorniga tuulikud Gamesa G90 2 MW.

Arvestades tuulest energia tootmiseks sobivate alade piiratust tuleks nende piirkondade efektiivseks kasutamiseks eelistada tuuleturbiine, mis oleksid: o suure kasutusteguriga ning elektrivõrkude tööd toetavad viimase põlvkonna tuuleturbiinid, mis annavad sama pindalaga maatükki kasutades rohkem energiat, o suure nominaalse võimsusega ja lülituksid tööle ning saavutaksid maksimaalse võimsuse antud asukohale optimaalse tuule kiirusega, o reguleeritava müratasemega, o monoliitse torniga, millesse oleks visuaalse reostuse vältimiseks integreeritud tuuleturbiini tööks vajalikud lisaseadmed.

Tuulikuparkide planeerimisel/kujundamisel tuleb arvestada valdavate tuultega ja paigutada tuulikud viisil, mis võimaldaks igal seadmel toota maksimaalselt energiat. Ebaefektiivne on tuulikute paigutamine liialt tihedasti või valitsevate tuulte suhtes vale nurga alla – tuulepealsed tuulikud tekitavad turbulentse õhuvoo ning hakkavad tuulealustelt nö tuult ära võtma.

Maakasutusintensiivsus (pindala toodetava kWh kohta) ja avaldatav keskkonnamõju on suurema võimsusega tuulikutel väiksem kui väikestel tuulikutel. Suurem toodetav energiakogus tähendab suuremat keskkonnasõbralikkust, kuna iga toodetava kWh kohta tuleb vähem utiliseeritavat materjali, vähem visuaalset reostust, vähem võimalust lindude hukkumiseks.

Varja tuulikuparki rajatavad tuulikud on käesolevaks ajaks kasutatava informatsiooni põhjal kaasaegsed suure võimsusega tuulikud ning sobivad kasutamiseks Varja tuulikupargis. Tuulikute paigutus tuulikupargis on optimaalne.

3.3.15 Seire

Tänasel päeval ei ole tuulikuparkidele kehtestatud (näiteks Keskkonnaministeeriumi poolt) ühtseid kriteeriume seire teostamiseks. Samuti ei ole välja kujunenud sellekohast head tava. Mõningatel juhtudel on seire soovitused kirjutatud projektide keskkonnamõju hindamise aruannetesse, kuid nende reaalse teostamise kohta on info lünklik.

Töö nr. 887/06 175 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Varja tuulikupargis teostati loomastiku osas linnustiku ja nahkhiirte eelseire, mille tulemusi on planeeringu koostamisel ja keskkonnamõju hindamisel arvestatud.

Kui tuulikuparkidele kehtestatakse (näiteks Keskkonnaministeeriumi poolt) ühtsed kriteeriumid seire teostamiseks ja planeeritav tuulikupark vastab neile kriteeriumitele, siis tuleb vastavat seiret teostada.

Hädavajaliku spetsiifilise seire järele planeeritava tuuliku ja olemasoleva Varja tuulikupargi ekspluatatsiooniperioodil otsene vajadus tänase päeva teadmiste alusel puudub.

Käesoleva töö ekspertgrupi hinnangul on tuulikupargi ehituse järgselt vajalik linnustikuseire kordamine. Kordusseire andmestik võimaldaks võrrelda linnustiku kooseisu ja arvukust ning selle muutusi planeeringualal pärast tuulikute püstitamist. Samuti oleks andmestik võrreldav Varja tuulikupargi kõrvale kavandatava Purtse tuulikupargi linnustiku andmetega ja võimaliku kumulatiivse mõju tuvastamiseks.

Soovitame sarnaselt Purtse tuulepargile esitatavate nõudmistega ka kavandatavas Varja tuulepargis 2 aasta jooksul pärast tuulikute paigaldamist teostada linnustiku seiret, seda nii pesitsus kui ka rände ajal. Linnustiku seire kava soovitame kooskõlastada Keskkonnaameti Viru regiooniga.

Samuti on soovituslik Varja tuulikupargis 2 aasta jooksul pärast tuulikute paigaldamist teostada nahkhiirte seiret, mis sisaldab kahte tegevust: 1) nahkhiirte detektor-järeluuring, eesmärgiga teha kindlaks muutused nahkhiirte koondumises pärast tuulikute püstitamist; 2) hukkunud nahkhiirte otsimine tuulikute alt.

Teostatud seirete andmed tuleks avalikustada.

Tuulikute tehnilise korrasoleku ja töörežiimi seiret teostab tuulikupargi operaator.

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 176 teemaplaneering II köide

3.3.16 KSH kokkuvõte ja lõppjäreldused

Varja tuulikupargi planeerimislahenduse väljatöötamisega sama-aegselt läbiviidud konstruktiivne KSH protsess oli vajalik parima võimaliku planeeringulahenduse koostamiseks. Suur osa KSH protsessis analüüsitud infot ja selle põhjal tehtud ettepanekuid kasutati (võeti arvesse) planeeringulahenduse koostamisel.

Planeeringu elluviimisel ei ole ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel tuleks läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Planeeritaval alal ei ole ega planeerita keskkonnaohtikke objekte ega (keskkonnakaitselist)kaitsevööndit nõudvaid rajatisi. Edasisel maakasutuse arendamisel tuleb arvestada tuulikute mürast tulenevaid võimalikke piiranguid (eeskätt elamute rajamisel).

Planeerimisprotsessis oli vaatluse all mitmeid alternatiivseid planeeringulahendusi (erinevad tuulikute arvud). KSH aruanne koostati käesoleva verisooniga samaväärses täpsusastmes ka 8.03.2011 planeeringuversioonile, milles sisaldus 47 elektrituulikut. KSH ei tuvastanud ka 47 tuulikuga lahenduses olulist negatiivset keskkonnamõju ega vastuolu normeeritud keskkonnanäitajatega.

KSH töögrupi hinnangul ja arvestades kehtivaid arendusdokumente on kavandatava tuulikupargi rajamine mõistlik realiseerida.

Töö nr. 887/06 177 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Kasutatud kirjandus

1. Arold, I. 2005: Eesti maastikud. Tartu 2. Birdlife International „Position Statement on Wind Farms and Birds“ 2005 3. Drewitt, A.L. & Langston, R.W.H. (2006) ”Assessing the impacts of wind farms on birds“ Ibis, Vol. 148, 29–42; 4. Eesti Geoloogiakeskus – Eesti Põhjavee Kaitstuse Kaart 1:40 000, 2001 Tallinn 5. Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon: http://www.ewea.org/ (08.05.2008) 6. European Commision. 2006: Attitudes towards energy. http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_247_en.pdf (10.06.2009) 7. European Commision. 2007: Energy tehnologies: Knowledge, perception, measures. http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_262_en.pdf 8. European Wind Energy Association. 2009: Wind Energy – The Facts. London 9. Guidelines on the Environmental Risk of Wind Turbines in the Netherlands“ http://www.ecn.nl/publications/PdfFetch.aspx?nr=ECN-RX-- 04-013 (22.06.2009) 10. Ida-Virumaa maakonnaplaneering (koostatud 1998.a.). 11. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. TPÜ Ökoloogia Instituut, 2003 12. KKm. Info ja Tehnokeskus: Eesti Looduse Infosüsteem andmebaas 2008.a 13. Kull, A. Eesti tuuleatlas. Tartu, 1996 (käsikiri Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis) 14. Maa-ameti Geoportaal – kaardirakendus: http://xgis.maaamet.ee/ (08.05.2008) 15. Manwell, J. F., McGowan, J.G., Rogers, A.L. 2008: Wind Energy Explained. Wiley, England 16. Masing, M. 2007: Nahkhiirte detektor-uuring nelja tuulikupargi alal 2007.a. suvel. Tartu 17. Masing et al. „Tegevuskava nahkhiirte kaitse korraldamiseks aastaiks 2005-2009“ 2004 18. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Metsaregistri avalik veebiteenus: http://register.metsad.ee/avalik/ (08.05.2008) 19. Paal, J. Elupaigatüüpide käsiraamat – Eesti Natura 2000 20. Raukas, A. 1995: Eesti Loodus. Tallinn

Töö nr. 887/06 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) 178 teemaplaneering II köide

21. Recommendations for Risk Assessments of Ice Throw and Blade Failure in Ontario http://www.canwea.ca/images/uploads/File/FINAL- CanWEAPositionOnSetbacks-2007-09-28.pdf (22.06.2009) 22. Renewable Energy Policy Project (1003) The Effect on Wind Tevelopment on Local Property Values http://www.crest.org/articles/static/1/binaries/wind_online_final.pdf 23. „Report of the International Working Group on Wind Turbines and Bat Populations“, 2005 24. RICS study – What is the impact of wind farms on house prices? March 2007 http://www.rics.org/NR/rdonlyres/63D1BF3E-A608-45CD-8086- A6E7924D7F14/0/WindfarmsFiBREversionthreelowres.pdf 25. RICS survey - Impact of wind farms on the value of residential property and agricultural land. 2004 http://www.rics.org/NR/rdonlyres/66225A93-840F-49F2-8820- 0EBCCC29E8A4/0/Windfarmsfinalreport.pdf 26. Statistikaameti statistika andmebaas: http://www.stat.ee/andmebaas 27. Saaber, K. koostaja 1996: Koguteos Virumaa. L.-Viru ja I.-Viru maavalitsus 28. Saksamaa Tuuleenergia Assotsiatsioon: http://www.wind-energy- market.com/ (15.06.2009) 29. Soppe, A. Pensa, M. Zeinet, I. Ülevaade Purtse tuulikupargi ala linnustikust. Ida-Virumaa Linnuklubi 2007 30. „Specification of wind monitoring campaign for the Purtse wind farm, Estonia” by Garrad Hassan and Partners Limited 31. Tammets, T. 2008: Eesti ilma riskid. EMHI Tallinn 32. Tarmisto, V. 1983: Kohtla-Järve rajoonis: kodu-uurijate seminarkokkutulek 18.-21. augustini 1983. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Tallinn 33. Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava (eelnõu), 2005 Tallinn 34. Windfarms and Birds: An analysis of the effects of windfarms on birds, and guidance on environmental assessment criteria and site selection issues. Report written by BirdLife International on behalf of the Bern Convention RHW Langston & JD Pullan, RSPB/BirdLife in the UK September 2003. CONVENTION ON THE CONSERVATION OF EUROPEAN WILDLIFE AND NATURAL HABITATS. Standing Committee 23rd meeting Strasbourg, 1-4 December 2003. http://www.safewind.info/pdf/windfarmsandbirds.pdf 35. Wind Farms The facts and the fallacies The Australia Institute 2006 http://www.tai.org.au/documents/dp_fulltext/DP91.pdf 36. Volke, V. 2002: Keibu tuulikupargi võimalik mõju linnustikule. Kuressaare. Käsikiri Eesti Ornitoloogiaühingus 37. Volke, V.: 2002. Rõuste tuulikupargi võimalik mõju linnustikule. Kuressaare. Käsikiri Eesti Ornitoloogiaühingus.

Töö nr. 887/06 179 Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja” tuulikupargi) teemaplaneering II köide

Lisad

LISA 1 PLANEERIMIS- JA KSH PROTSESSI JURIIDILINE MENETLUS (PASS) ...... 180 LISA 2. TEEMAPLANEERINGU JA KSH PROTSESSIGA SEOTUD DOKUMENDID ...... 183

LISA 3. PROTSESSI KÄIGUS TOIMUNUD AVALIKE ARUTELUDE PROTOKOLLID JA AVALIKEL ARUTELUDEL JA TÖÖKOOSOLEKUTEL OSALENUTE NIMEKIRJAD. LAEKUNUD ETTEPANEKUD ...... 290

LISA 4. ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU KOOSTÖÖ KÄIGUS TOIMUNUD KIRJAVAHETUS ...... 319

LISA 5. ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISE ETAPIS TOIMUNUD KIRJAVAHETUS ...... 352

LISA 6. NAHKHIIRTE DETEKTOR-UURINGU TULEMUSED VARJA TUULIKUPARGI ALAL 2007.A. SUVEL ...... 402

LISA 7. LINNUSTIKU VAATLUSTULEMUSI KOKKUVÕTTEV LIIGINIMESTIK NING ARVUKUSTE HINNANG ...... 404

Töö nr. 887/06