Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

1. SISSEJUHATUS 5

2. SISUKOKKUVÕTE 5 2.1 Sotsiaal-majanduslik ülevaade ...... 6 2.2 Asulate investeeringuprojektid...... 6 2.3 Laatre aleviku investeeringud ...... 6 2.4 Paju mõisa investeeringud...... 7 2.5 Sooru küla investeeringud ...... 7 2.6 Tagula küla investeeringud ...... 7 2.7 Tsirguliina aleviku investeeringud...... 8 2.8 Tõlliste valla investeeringuprojektide kokkuvõte ...... 8 2.9 Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus ...... 9 2.9.1 Maksumuse arvutamise alused ...... 9 2.9.2 Projektide maksumus...... 9

3. ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEANDMED 10 3.1 Õiguslik baas...... 10 3.2 Valga maakonna planeering ...... 10 3.3 Tõlliste valla üldplaneering ...... 12 3.4 Arengustrateegia 2015 aastani...... 12 3.5 Tõlliste valla arengukava ...... 12 3.5.1 Visioon – Tõlliste vald aastal 2015 ...... 13 3.6 Majanduskeskkond ...... 14 3.6.1 Hetkeseis ja arengu eesmärgid ...... 14 3.6.2 Infrastruktuurid ...... 14 3.6.3 Teed ...... 15 3.6.4 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ...... 15 3.6.5 Kommunikatsioon ...... 15 3.7 Hüdrandikaevud, hüdrandid. Tuletõrje veevõtukohad...... 16 3.8 Jäätmemajandus ning jääkreostus ...... 17 3.9 Sotsiaalmajanduslikud tingimused ...... 18 3.10 Keskkonnakaitselise tegevuse eesmärgid ...... 18 3.11 Põhjavesi...... 19 3.12 Looduskeskkond ...... 20 3.13 Looduskaitsealad ...... 21 3.13.1 Kaitstavad looduse üksikobjektid Tõlliste vallas...... 21 3.13.2 Kaitse all olevad alad, Natura 2000 võrgustiku alad ...... 22 3.13.3 Avalikult kasutatavad veekogud ...... 24 3.13.4 Riikliku kaitse all olevad muinsuskaitselised väärtused ja kasutuspiirangud ..... 25 3.14 Veemajanduse areng aastani 2021...... 25 3.15 Pikemaajalised plaanid ...... 26 3.16 Omavalitsustevaheline ühistegevus ÜVK arendamisel...... 26 3.17 Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava eelnõu ...... 26 3.17.1 Vooluveekogud...... 27 3.17.1 Paisjärved...... 30 3.17.2 Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava peamised eesmärgid ...... 30 3.17.3 Keskkonnaeesmärgid ...... 31 3.17.4 Meetmete kava...... 32 3.17.5 Joogivee alamprogramm ...... 33 3.17.6 Pinnavee alamprogramm...... 35

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 1/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

3.17.7 Põhjavee alamprogramm...... 36 3.17.8 Keskkonnakaitse alamprogramm...... 36

4. TÕLLISTE VALLA VANA ÜVK ARENGUKAVA 37 4.1 Kokkuvõte seni kehtinud arengukavast ...... 37 4.2 Olemasolev veevarustus ...... 38 4.2.1 Vee erikasutusluba ...... 38 4.3 Tõlliste valla ühisveevärgi üldine kirjeldus...... 38 4.4 Ülevaade ...... 38 4.5 Põhjavee pumpamine ja kvaliteet ...... 39 4.6 Põhjavee kaitsmine ...... 46 4.7 Veetarbimine ...... 47 4.7.1 Ülevaade veetoodangust ja tarbimisest ...... 47 4.7.2 Ettevõtete keskmine veetarbimine...... 47 4.7.3 Veetarbimise aastaajaline ja ööpäevane muutumine ...... 47 4.7.4 Perspektiivne veetoodang ja tarbimine ...... 48 4.8 Olemasolevad veevarustuse ehitised...... 48 4.8.1 Puurkaevpumplad ...... 48 4.9 II-astme pumplad ...... 56 4.10 Veetöötlus ...... 56 4.11 Veevõrk ...... 57 4.12 Teised veevarustuse süsteemid ...... 58 4.13 Veekvaliteet tarbimispunktis ...... 58 4.14 Veevarustuse keskkonnamõju...... 63 4.15 Hinnang olemasolevale veevarustussüsteemile ...... 63 4.16 Veevarustuse tehnilised indikaatorid ...... 64

5. OLEMASOLEV KANALISATSIOON 65 5.1 Ülevaade ...... 65 5.2 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused ...... 66 5.2.1 Reovee keskmised vooluhulgad ...... 66 5.2.2 Ettevõtete reoveekogused ...... 66 5.2.3 Reovee koguste aastaajaline ja ööpäevane muutumine ...... 67 5.2.4 Perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus ...... 67 5.2.5 Reovee reostuskoormus ...... 68 5.3 Olemasolevad kanalisatsiooniehitised ...... 68 5.3.1 Üldist ...... 68 5.3.2 Kanalisatsioonitorustik ...... 69 5.3.3 Reoveepumplad ...... 69 5.3.4 Reoveepuhastid ...... 70 5.3.4.1 Laatre ...... 70 5.3.4.2 Paju mõis...... 71 5.3.4.3 Sooru ...... 71 5.3.4.4 Tagula ...... 72 5.3.4.5 Tsirguliina ...... 73 5.3.4.6 Tõlliste suvilad...... 73 5.3.5 Teised kanalisatsioonisüsteemid ...... 73 5.4 Ühiskanalisatsiooni keskkonnamõju...... 74 5.5 Olemasolevad lahkvoolse sademevee kanalisatsiooni ehitised ...... 74 5.6 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile ...... 74 5.6.1 Jaanikese suvilad...... 74 5.6.2 Paju mõis...... 74 Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 2/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

5.6.3 Sooru ...... 75 5.6.4 Tsirguliina ...... 75 5.6.5 Tõlliste suvilad...... 75 5.7 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid...... 75 5.8 Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenuse standardid ...... 76 5.8.1 Teenuse kvaliteedi eesmärgid ...... 76 5.8.2 Projekteerimise lähteandmed ...... 78 5.9 Arendamise kavas väljatöötatud probleemide lahendused ...... 79

6. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS 80 6.1 Elanikkond...... 80 6.2 VK-teenuste kulu leibkonnaliikme keskmise netosissetuleku suhtes ...... 81 6.3 Suuremad ettevõtted ja tööandjad...... 82 6.4 Tõlliste valla finantsmajanduslik ülevaade vee- ja kanalisatsiooniteenustest .... 82 6.5 Tarbitud kogused ...... 82 6.6 Teenuste tariifid...... 82 6.7 Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste tegevustulud ja –kulud ...... 83 6.8 Vee-ettevõtte finantsvõime kaasrahastada CF projekti ...... 84 6.9 Omavalitsuse eelarve ja finantskohustused ...... 84 6.10 Tõlliste vallavalitsuse laenuvõime analüüs...... 86

7. INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA LAHENDUSALTERNATIIVID 87 7.1 Eesmärgid ...... 87 7.2 Investeeringuprojektide eesmärkide püstitamise alused ...... 89

8. ÜHISVEEVÄRGI ALTERNATIIVID 89 8.1 Ülevaade ...... 89 8.2 Kanalisatsiooni alternatiivid ...... 90 8.3 Ülevaade ...... 90 8.4 Individuaalsed reoveekogumise lahendused või ühiskanalisatsioon...... 90

9. INVESTEERINGUPROJEKTIDE KIRJELDUS 92

10. PIKAAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM 92 10.1 Torustike ehitus ja rekonstrueerimine ...... 93 10.2 Veetöötluse tüüplahendused ...... 93 10.2.1 TÜÜP VP-1. Rauaeraldus...... 93 10.2.2 TÜÜP VP-2. Raua ja mangaani eraldus...... 93 10.2.3 TÜÜP VP-3. Raua ja mangaani eraldus...... 93 10.2.4 TÜÜP VP-4. Raua, mangaani ja ammooniumi eraldus...... 94 10.3 Reoveepuhastuse tüüplahendused ...... 94 10.3.1 TÜÜP RP-1. Reovee vooluhulk kuni 10 m3/d...... 94 10.3.2 TÜÜP RP-2. Reovee vooluhulk 10 - 100 m3/d...... 94 10.3.3 TÜÜP RP-3. Reovee vooluhulk üle 100 m3/d...... 94 10.4 Asulate investeeringuprojektid...... 95 10.4.1 Laatre aleviku investeeringud ...... 95 10.4.2 Paju mõisa investeeringud...... 95 10.4.3 Sooru küla investeeringud ...... 96 10.4.4 Tagula küla investeeringud ...... 96

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 3/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

10.4.5 Tsirguliina aleviku investeeringud...... 97 10.5 Tõlliste valla investeeringuprojektide kokkuvõte ...... 97 10.6 Hajaasustusega asumite vee- ja kanalisatsiooni probleemid ...... 97 10.6.1 Kanalisatsioonirajatiste uuendamine hajaasustusega aladel ...... 98 10.6.2 Põhjavee kvaliteet ja varud hajaasustusega aladel ...... 99 10.7 Maksumuse arvutamise alused ...... 99 10.7.1 Projektide maksumus...... 100 10.7.3 Omavalitsuse kaasrahastamisvõime ja projekti suurim võimalik maksumus ... 100

11. LÜHIAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM 101 11.1 Üldist ...... 101 11.2 Projektide prioritiseerimise alused ...... 101 11.3 Pikaajalise investeeringuprogrammi prioritiseerimine ...... 102 11.4 Lühiajalise investeeringuprogrammi projektid ...... 103 11.5 Lühiajalise investeeringuprogrammi tehnilised indikaatorid...... 105 11.6 Lühiajalise investeeringuprogrammi tulem ...... 105

Lisa 1. Tõlliste valla ÜVK arendamise pikaajaline programm. Jaanuar 2008.a.

Lisa 1a. Tõlliste valla ÜVK arendamise lühiajaline programm. Jaanuar 2008.a.

Lisa 2. Tellija eritingimused. Tööde kirjeldused . Graafiline materjal.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 4/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

1. SISSEJUHATUS

Käesolev Tõlliste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on koostatud SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskuse töögrupi poolt, kellele viidatakse töös kui „Konsultandile”.

Töögrupi liikmed ja nende osalus töös oli alljärgnev:

Riho Karu – projekti korraldaja; Avo Zimmermann – projekti spetsialist, veevarustus, kanalisatsioon, investeeringuprojektide väljatöötamine, skeemid.

Töö teostamise aluseks oli Tõlliste Vallavalitsuse ja SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus vaheline leping „2009.a Tõlliste valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava koostamine”.

Leping nägi ette: olemasoleva ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni süsteemide olukorra kirjeldust ja analüüsi; valla poolt korraldatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni teenuse analüüsi; valla finants-majanduslikku analüüsi; optimaalse teeniduspiirkonna- ja reoveekogumisalade määramist; valla üldisest arengust ja probleemidest tulenevate veevarustuse - ja kanalisatsiooni arengu eesmärkide püstitamist; projektide valikut ja tegevusprogrammide koostamist; finantsanalüüsi.

Arendamise kava koostamisel on lähtutud Tõlliste vallavalitsuselt saadud informatsioonist, varem koostatud uuringutest, varasematel ajaperioodidel väljatöötatud ÜVK-arengukavadest, projektidest ja planeeringutest ning töögrupi liikmete tähelepanekutest. Materjalide koostamisel ja tulevaste investeerimis- projektide programmi kavandamise põhilisteks alusteks olid 2005-2008.a teostatud Valga maakonna Veemajandusprojekti tehnilise abi projekti 2003/EE/16/P/PA/012 raames AS Infragate Eesti poolt läbiviidud tehnilis- majanduslikud uuringud.

2. SISUKOKKUVÕTE

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava hõlmab Tõlliste valla järgnevaid asumeid: Jaanikese suvilad (52 elanikku) Laatre alevik (251 elanikku)) Paju mõis (hooldekodu elanikke 92) Sooru küla (303 elanikku) Tagula küla (192 elanikku) Tsirguliina alevik (520 elanikku) Tõlliste suvilad (108 elanikku)

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 5/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Tõlliste vald paikneb Valga maakonnas, Sakala, Otepää ja Karula kõrgustike vahel asuvas valdavalt tasase pinnamoega Valga nõos. Vallas on 13 küla ja 2 alevikku: Tsirguliina ja Laatre alevikud. Tõlliste vald piirneb Hummuli, Õru, Sangaste, Karula vallaga Valgamaal ja Urvaste ja Antsla vallaga Võrumaalt ning Valga linnaga. Registreeritud elanike arv seisuga 01.01.2007 oli Tõlliste vallas 1868 inimest. Valla pindala on 193,78 km2, asustustihedus 10,45 inimest/km2. Valda läbib Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee ja Tallinn-Tartu-Valga raudtee. Valla keskus on Tsirguliina alevik.

2.1 Sotsiaal-majanduslik ülevaade

Tõlliste vallas elas vallavalitsuse andmetel 1. jaanuari 2009.a seisuga 1854 inimest. 2008 aasta jooksul on elanike arv vähenenud 0,7 %.

2.2 Asulate investeeringuprojektid

Kõikide projektpiirkonna asulate amortiseerunud ja vananenud ühisvee - varustuse torustikud tuleb rekonstrueerida ning vajadusel süsteemi laiendada. Kõik amortiseerunud ühisveevarustussüsteemi puurkaevpumplad tuleb rekonstrueerida ning paigaldada veetöötlusseadmed. Ühiskanalisatsioonisüsteemide parendamiseks tuleb rekonstrueerida ja laiendada (sh rajada vastavalt vajadusele reovee ülepumplaid) kanalisatsiooni- torustikke ja rekonstrueerida/rajada reoveepuhastid. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette investeerimisprojektid.

2.3 Laatre aleviku investeeringud

Kokkuvõte Laatre aleviku investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis. Laatre aleviku investeeringuprojektide detailne kirjeldus on esitatud Lisas 2 Tellija eritingimused. Tööde kirjeldused. Investprogrammi illustreerib joonis 10-1-02 Laatre alevik. Perspektiivsed vee- ja kanalisatsioonijoonised.

Tabel 2.3 Kokkuvõte Laatre aleviku investeeringute tehnilistest indikaatoritest Projekt Nimetus Ühik Väärtus A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 1 B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 1965 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 2375 C-2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine m 75 D-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1

Reoveepuhasti rekonstrueerimise all mõistetakse Laatre reoveepuhasti kompleksi (BIOCLERE-KB100, võrekaev (käsivõre), ülepumpla, keemiline järelpuhasti - setiti BIOCLERE LK 2,9, 10 m3 settemahuti ) täiustamist pikaajalises

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 6/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021 perspektiivis tagamaks puhasti töö tõhustamine muutlikes ilmastiku- ja kormuse tingimustes.

2.4 Paju mõisa investeeringud

Kokkuvõte Paju mõisa investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis. Paju mõisa investeeringuprojektide detailne kirjeldus on esitatud Lisas 2. Tellija eritingimused. Tööde kirjeldused. Investeerimisprogrammi illustreerib joonis 10-2-02 Paju küla. Perspektiivsed vee- ja kanalisatsioonijoonised.

Tabel 2.4 Kokkuvõte Paju mõisa investeeringute tehnilistest indikaatoritest Projekt Nimetus Ühik Väärtus A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 1 D-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1

Puurkaevpumplate rekonstrueerimise all mõeldakse puurkaevpumpla hoone rajamist ja veetöötluse paigaldamsit koos sinna kuuluvate seadmetega.

2.5 Sooru küla investeeringud Kokkuvõte Sooru küla investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis. Sooru küla investeeringuprojektide detailne kirjeldus on esitatud Lisas 2. Tellija eritingimused. Tööde kirjeldused. Investprogrammi illustreerib joonis 10-3-02 Sooru küla. Perspektiivsed vee- ja kanalisatsioonijoonised. Tabel 2.5 Kokkuvõte Sooru küla investeeringute tehnilistest indikaatoritest Projekt Nimetus Ühik Väärtus Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 1 A-1 sh puurkaevu tamponeerimine tk 2 B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 1960 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 1370 C-2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine m 1840 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1 D-1 sh reoveepumplate rajamine tk 1

Likvideeritakse (tamponeeritakse) Sooru Keskuse (kat. nr 10979) ja Ühepereelamute (kat. nr 10982) puurkaevud. Reoveepumpla rajamine on planeeritud reoveepuhasti ette juhuks, kui isevoolne kanalisatsioonitorustik läheb enne reoveepuhastit liiga sügavale.

2.6 Tagula küla investeeringud

Kokkuvõte Tagula küla investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis. Tagula küla investeeringuprojektide detailne kirjeldus on esitatud Lisas 2 Tellija eritingimused. Tööde kirjeldused.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 7/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Investprogrammi illustreerib joonis 10-4-02 Tagula küla. Perspektiivsed vee- ja kanalisatsioonijoonised.

Tabel 2.6 Kokkuvõte Tagula küla investeeringute tehnilistest indikaatoritest Projekt Nimetus Ühik Väärtus Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 1 A-1 sh puurkaevu tamponeerimine tk 1 B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 1035 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 1810 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1 D-1 sh reoveepumplate rajamine tk 1

Reoveepumpla rajamine on planeeritud reoveepuhasti ette juhuks, kui isevoolne kanalisatsioonitorustik läheb enne reoveepuhastit liiga sügavale. Tamponeeritakse Tagula Kanala (kat. nr 10987) puurkaev.

2.7 Tsirguliina aleviku investeeringud

Kokkuvõte Tsirguliina aleviku investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis. Tsirguliina aleviku investeeringuprojektide detailne kirjeldus on esitatud Lisas 1. Investeeringute programmi illustreerib joonis 10-5-02 Tsirguliina alevik. Perspektiivsed vee- ja kanalisatsioonijoonised.

Tabel 2.7 Kokkuvõte Tsirguliina aleviku investeeringute tehnilistest indikaatoritest Projekt Nimetus Ühik Väärtus A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 1 B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 1015 B-2 Veevõrgu rajamine m 5220 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 1295 C-2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine m 4516

2.8 Tõlliste valla investeeringuprojektide kokkuvõte

Kokkuvõte Tõlliste valla investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 2.8 Kokkuvõte Tõlliste valla pikaajalise programmi investeeringuprojektidest Projekt Nimetus Ühik Väärtus

Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 5 A-1 sh puurkaevu tamponeerimine tk 3 B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 5975 B-2 Veevõrgu rajamine m 5220 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 5040 C-2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine m 6431 D-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 4

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 8/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

sh reoveepumplate rajamine tk 2

2.9 Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus

2.9.1 Maksumuse arvutamise alused Investeeringuprojektide elluviimise maksumused arvutati kasutades ühtseid keskendatud ühikhindu. Keskendatud ühikhinnad arvutati lähtuvalt: 2006-2007.a sarnaste hangete tulemustest Eestis; seadmete tarnijate hindadest; eritööde (nt puurkaevude puurimine ja tamponeerimine) teostajate hindadest. Ühikhinnad sisaldavad materjalide ja seadmete maksumust, samuti ehitustöid, sh katete taastamist ja haljastust. Hindadele on lisatud 25%, mis jaotub liigiti järgnevalt: projekteerimine 10%; projektijuhtimine 5%; ettenägematud kulud 10%. Torustike puhul on jaotatud ehitustööd katete liigist sõltuvalt kahte kategooriasse: tööd kõvakattega alal; tööd kruusateel, pinnaseteel või haljasalal. Paralleelsete torustike ehitus ühte kaevikusse on kuni 50% odavam kui torustike ehitus eraldipaiknevatesse kaevikutesse.

2.9.2 Projektide maksumus Tõlliste valla veevarustuse projektide maksumus kokku on 75 019 tuhat krooni ja kanalisatsioonisüsteemi projektide maksumus 30 400 tuhat krooni. Vee ja kanalisatsiooniprojektide maksumus kokku 44 619 tuhat krooni. Summad on esitatud ilma käibemaksuta. Summa sisaldab projekteerimise, projektijuhtimise ning ettenägematuid kulusid. Maksumused projektide lõikes on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 2.9.2 Kokkuvõte Tõlliste valla pikaajalise programmi investeeringute projektide maksumusest Projekt Nimetus Ühik Väärtus

A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tuhat kr 2114 sh puurkaevu tamponeerimine tuhat kr 188 B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine tuhat kr 20758 B-2 Veevõrgu rajamine tuhat kr 7342 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine tuhat kr 24518 C-2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine tuhat kr 12864 D-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tuhat kr 6112 sh reoveepumplate rajamine tuhat kr 1125 Kokku 75 019

Mitme paralleelse torustiku ehitamisel ühte kaevikusse on arvestatud töö odavnemine torustiku liikide lõikes võrdeliselt pikkusega.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 9/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Maksumused asumite ja tegevuste lõikes on esitatud Lisas 1. Tõlliste pikaajaline programm Jaanuar 2008.a.

3. ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEANDMED

3.1 Õiguslik baas

02.06.2003 aastal vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 (1) järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja –teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib Eestis praegu 10.02.1999.a vastu võetud ning 01.01.2006.a viimati muudetud Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus. Tõlliste vallas on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud järgmiste õigusaktidega: „Tõlliste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kasutamise eeskiri”, milline on kinnitatud Tõlliste Vallavolikogu 16.septembril 2004. a määrusega nr 14. Määrus jõustus 20. septembril 2004. a. Tõlliste Vallavolikogu poolt 26.mail 2004.a määrusega nr 7 on kinnitatud Tõlliste valla ehitusmäärus (KO 2004, 165, 1589) .

Teostatud uuringud: AS Maves. 2007.a Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks keskkonnamõju hindamine. Kokkuvõtted: Emajõgi, Esna jõgi, Kasari jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Mustoja jõgi, Õhne jõgi, Pärnu jõgi,Pirita jõgi, Piusa jõgi, Valgejõgi, Vasalemma jõgi. 2006.a Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava eelnõu. AS Maves. Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Tallinn, 2005, Kiirguskeskus.

3.2 Valga maakonna planeering

Valga maakonna planeeringu koostamise aluseks on Valga maavanema 29.mai 1995.a. korraldusega nr.115 kinnitatud planeerimisprojekti lähteülesanne. Planeeringu koostamist alustati 1995.a. lähtudes 14.juunil 1995.a. Riigikogus vastuvõetud “Planeerimis- ja ehitusseadusest”. Planeeringu koostamisel osalesid Valga Maavalitsuse osakonnad ja maakonna omavalitsused, Valgamaa Metsaamet, Valga Teedevalitsus, Valga ja Otepää Elektrivõrk, muinsuskaitse inspektsioon ning teised riiklikud asutused. Töö koostamisel on algmaterjalina kasutatud varem koostatud projekte, vabariiklikke haruskeeme, olemasolevaid ja ka täiendavalt kogutud statistilisi Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 10/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021 andmeid. Maavalitsuse poolt saadeti 2.oktoobril 1995.a. vabariigi ministeeriumi- dele kirjad palvega esitada nii ministeeriumide kui ka alluvate ametkondade seisukohad riiklike piirangute osas, millega maakonnaplaneeringu koostamisel tuleks arvestada. Vastused saadi Teede- ja Sideministeeriumilt, Majandusministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Põllumajandus- ministeeriumilt ning Keskkonnaministeeriumilt. Maakonnaplaneeringu koostamisel on arvestatud arengunõukogu poolt välja töötatud ja Valga maavanema ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe poolt alla kirjutatud Valgamaa arengukava aastateks 1997-2010. Keskkonnakaitseline visioon aastal 2010: maakonna linnades ja suuremates asulates on joogivee kvaliteet viidud vastavusse joogivee standardiga (sh. rauaärastus); on likvideeritud põhjavee reostuse allikad; maakonna veekaitse prioriteetsetel objektidel Otepää ja Tõrva linnas on lahendatud heitvee ja joogivee probleemid; aastaks 2009 on lõpetatud Valgas joogivee programm koos heitvee puhastusseadmetega; pooled väikepuhastid maakonnas on rekonstrueeritud; prügilad on viidud vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud tervise- ja keskkonnanõuetega; suletud prügilad on rekultiveeritud ja haljastatud; toimub jäätmete sorteerimine, puidujäätmed kasutatakse ära energiamajanduses; ohtlike jäätmete käitlemiseks on loodud kogumispunktid Otepääl, Valgas ja Tõrvas; aastaks 2006 on igas vallas vähemalt 1 karjäär, mis katab valla teede korrashoiu vajadused; ammendunud ja perspektiivitud karjäärid on rekultiveeritud; metsade pindala on säilinud; metsatööstuses rakendatakse keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid; ulukite arvukus on kasvanud; jätkub maakonna seni veel kalanduslikult uurimata veekogude teaduslik uuring; kalastajad on koondunud klubidesse ja ühendustesse; tagatakse Eestile omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, looduslike ja poollooduslike koosluste ja maastike püsimine; taime- ja loomaliikide, elupaikade ja maastike kaitse on korrastatud vastavalt uuenenud õigusnormidele; klassikaline looduskaitse on ümber korraldatud, juhindudes kaitstavate loodusobjektide seadusest; kaitstavatele territooriumidele on määratud valitsejad.

Strateegiad: veekaitse ja kasutamine; jäätmemajandus; klassikaline looduskaitse; säästlik metsamajandamine.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 11/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

3.3 Tõlliste valla üldplaneering

Tõlliste valla üldplaneering on algatatud Tõlliste Vallavolikogu 16. veebruarii 2005.a. otsusega nr 6. Määrus on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 31, Planeerimisseaduse § 24 lõike 3 ja § 25 lõike 4 ning Valga maavanema 07.04.2008.a. kirja nr 9-12-*314/1134, millega anti Tõlliste valla üldplaneeringule heakskiit ja tehti ettepanek Tõlliste valla üldplaneering kehtestada, alusel. Määrus jõustus alates 01.03.2006.a. Tõlliste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamist ei teostatud kuna valla üldplaneering algatati enne vastava määruse jõustimist.

Üldplaneeringu rakenduslikud põhimõtted ühisveevärgi arendamiseks:

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

Uute puurkaevude rajamisele eelistada kasutuses olevate puurkaevude rekonstrueerimist ja ühendamist uute võrkudega. Valla investeeringute toel rajatavate puurkaevude planeerimisel tuleks eelistada piirkondi, kus oleks võimalik puurkaevuga liita maksimaalne arv uusi tarbijaid, tagamaks nende varustatus kvaliteetse põhjaveega.

3.4 Arengustrateegia 2015 aastani

Inventariseerida ja kaardistada valla territooriumil asuvad tehnovõrgud; Rekonstrueerida ja laiendada valla vee ja kanalisatsioonivõrgustik; Tagada kvaliteetne joogivesi kõigile vallaelanikele; Nõuete kohaselt juhtida ära reovesi ja normide kohaselt puhastada; Reovee kogumisalade määramine

3.5 Tõlliste valla arengukava

Tõlliste Vallavolikogu määrusega nr 14 25. september 2003.a on kinnitatud “Tõlliste valla arengukava 2004+”. Määrus jõustus 1. oktoobril 2003. a. 12. veebruari 2007 määrusega nr 7 volikogu muutis ülalnimetatud määrust ja kinnitas tegevuste ja investeeringute kava aastateks 2007-2009. Määrus jõustus 15. veebruaril 2007. a.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 12/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

26. novembril 2007.a omakorda määrusega nr 22 Tõlliste valla volikogu muutis 12.02.2007.a määrust ja kinnitas uue “Tõlliste valla arengukava 2004+” tegevuste ja investeeringute kava 2008-2011. Määrus jõustus 30. novembril 2007. a. Kõnealune arengukava on Tõlliste valla arengu aluseks olev tegevusplaan ja vallavalitsuse töövahend järgnevateks aastateks.

Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks ajavahemikuks.

Läbiviidud uuringute tulemusena on arengukavas sätestatud prioriteetsete valdkondade järjekord: 1. Ettevõtlus ja teenindus 2. Haridus 3. Tervishoid, terviseedendus ja sotsiaalhoolekanne 4. Kultuur ja sport, vaba aeg 5. Külade ja III sektori areng 6. Keskkonnakaitse 7. Infrastruktuurid 8. Turvalisus

3.5.1 Visioon – Tõlliste vald aastal 2015

Piirkonna arengu jätkusuutlikkuse tagab olukord, kus inimesed sellest piirkonnast ei lahku (isegi töökoha kaugemal paiknemisel) ning kui inimeste sisserändele on loodud võimalikult soodsad tingimused. Selles osas on võtmeteguriteks töö- ja elukohavaheline hea transpordiühendus ning mitmete avalike teenuste (haridus-, sotsiaal- ja kommunaalteenused) olemasolu ja kättesaadavus. Tõlliste vald 2015 aastal: • Kõikidele lastele on tagatud kvaliteetne alusharidus ja kindlustatud kooliks vajalik ettevalmistus. • Välja on kujundatud optimaalne haridusasutuste võrk tagades võimalused kvaliteetse ja konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks. • Täiskasvanute hulgas on võetud omaks elukestva õppe mõttelaad. • On loodud parimad tingimused aitamaks kaasa noorte neseteostumisele. • Iga inimene on suuteline oma eluga iseseisvalt toime tulema, kasutades sotsiaal- teenuste või -toetuste abi ainult konkreetse vajaduse korral ja võimalikult lühikest aega. • Sotsiaalteenuste pakkujate ring on avardunud (riik, kohalik omavalitsus, era- ja mittetulundussektor). • Prioriteedina võetakse arvesse inimese enda ja tema pere ressursid. • Elanikud on varustatud kvaliteetse joogiveega. Et puhas loodus säiliks ka järeltulevatele põlvkondadele, on renoveeritud analisatsioonisüsteemid ja puhastus-seadmed. Paranenud on teede tehniline seisund. Valla asulad on

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 13/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021 heakorrastatud ja omanäolised. Keskasulatesse on paigaldatud optimaalne tänavavalgustus. • Vallas on mitmekülgsed võimalused tegelemaks huvitegevuse ja spordiga ning vaba aja sisuka veetmisega. • Inimesed on koondunud erinevatesse kodanikeühendustesse aidates kaasa kohaliku identiteedi säilitamisele, piirkonna arengule ja elukvaliteedi tõstmisele kogukonnas. • Vallas tegutseb arvukalt ettevõtjaid – on arenenud väikeettevõtlus. Ettevõtted on elujõulised ja konkurentsivõimelised. • Transpordi parema korraldamise teel on elanikele kättesaadavad haridusteenused ja vaba aja veetmise võimalused.

3.6 Majanduskeskkond

3.6.1 Hetkeseis ja arengu eesmärgid

Majanduskeskkonda vallas iseloomustab valla asukoht, infrastruktuuride seisund ja arendatavus, tööjõu olemasolu ja kvaliteet ning loodusvarade hulk. Valgamaa tähtsaimateks tööstusharudeks on metsa- ja puidutööstus ning sellega seonduv mööblitööstus. Samuti on Valgamaa tööstuses tähtsal kohal toiduainetööstus ning metalli- ja kergetööstus. Põllumajanduslikul tootmisel ja maamajandusel on jätkuvalt täita oluline roll. Ettevõtluses mängib suurt osa kiiresti arenev turismi- ja teenindussektor. Statistikaameti andmete järgi 2009.a alguse seisuga on maakonnas 1301 äriühingut ja ettevõtjat, neist majanduslikult aktiivseid 680. Tõlliste vallas tegutseb 34 füüsilisest isikust ettevõtjat, 22 osaühingut, 2 tulundusühistut ja 4 aktsiaseltsi. Majandusaktiivseid ettevõtteid oli 2007.a 22 (statistilised regionaal- arengualased andmed 2007.a kohta). Ettevõtlus on koondunud Jaanikese külasse, Valga linna piiri äärde ja Laatresse. Enamus teenuste pakkujaid on Tsirguliinas. Suurimad tootmisettevõtted on metallitööstus OÜ Otolux ja puidutööstus OÜ Muhkva. Suurimad põllumajandusettevõtted AS Laatre Piim ja OÜ Linnu Talu. Valla tuntuim teenindusettevõte ( turismiettevõte) Jaanikese Motokeskus motokompleksi, toitlustus ja majutusasutusega. Tõlliste valla ruumilise arengu põhimõtted on: 1) inimsõbraliku, säästliku ja keskkonnanõudeid arvestav elukeskkonna arendamine; 2) väljakujunenud keskuste edasine arendamine ja laiendamine; 3) Valga linna rekreatiivse ja majandusliku tugialana toimiva elu- ja töökeskkonna väljaarendamine; 4) infrastruktuuri arvestav hoonestuse rajamine ning ehituskeskkonna kvaliteedi parandamine; 5) kvaliteetse ja ajalooliselt omase ehitatud keskkonna säilimine ja 6) tasakaalustatud arendamine; 7) väljakujunenud miljööväärtusega ja funktsioonidega alade säilitamine.

3.6.2 Infrastruktuurid

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 14/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Tehnilise infrastruktuuri arendamise üldiseks eesmärgiks peab olema elektri-, side ja muude ühenduste tagamine. Oluline on, et paljusid kinnistuid läbivate rajatavate tehnovõrkudega kaasnev üleüldine talumiskohustus oleks mõõdukas. See ei tohi piirata maa omanikku rohkem, kui see on üldsuse ja tehnorajatiste omanike huvidega põhjendatav. Tehnorajatise projekteerimise ja ehitamisega tuleb võimalikult palju vältida asjaolusid, mis võivad kaasa tuua takistuse kinnisasja eesmärgipärasel kasutamisel või valla üldplaneeringu realiseerimisel. Detailplaneeringu kohustusega kompaktse hoonestusega aladel tuleb tehnovõrgud (soovitavalt ka elektrikaablid ) projekteerida maa-alustena. Erandid võib ette näha detailplaneeringu lähteseisukohtade väljastamisel või projekteerimistingimustega juhtudel, kui seadusest tulenevalt ei ole detailplaneeringu kohustusega alal planeeringu koostamine nõutav.

3.6.3 Teed

Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning vallavalitsuse ja omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku vallavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus tuleb ette näha eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad. Tõlliste vald määrab avalikku kasutusse järvega lõppevad teed.

3.6.4 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamisel on siiani lähtutud Tõlliste Vallavolikogu (21.10.2004.a) määrusega nr 15 kinnitatud Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukavast 2004-2016. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

Kavandatavate vee- ja kanalisatsioonitrasside asukoha määramine uutel perspektiivsetel ehitusaladel on otstarbekas läbi valla osaüldplaneeringu koostamise või suurema ala kohta koostatava krundijaotuskava, millega määratakse liikluskorralduse skeem, tehnovõrkude koridorid ning lepitakse kokku detailplaneeringute koostamise.

3.6.5 Kommunikatsioon

Sideliinide arendamise eesmärk on üleüldise kvaliteetse digitaalside kasutusvõimaluse tagamine kogu valla territooriumil elamutele ja ettevõtluse tarbeks. Maksimaalselt tuleks eelisarendada nn fikseeritud võrgu rajamist, vajadusel sellele alternatiive otsides (RDSL). Muude tehnovõrkude ehitamisel on otstarbekas arvestada andmeside vajadusteks vajalike kaablitega vältimaks korduvaid kaevamistöid. Oluliseks televõrkude arendamise eelduseks on koostöö ka kõigi mobiilsideoperaatoritega, välja selgitades valla piiri lähedal,

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 15/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021 naaberomavalitsuste territooriumil asuvate mobiilsidemastide võimalusi andmesidelahenduste loomiseks. Mobiiltelefoniside tugijaamad asuvad: • Rampe külas (AS Tele 2 Eesti); • Tõlliste külas (AS Elisa Mobiilsideteenused); • Tõlliste külas (AS EMT). 2005. aastal käivitus Valga maakonda ja Valka rajooni kattev raadiointerneti- võrgu projekt “Virtual Community of the Valga-Valka Region”. Selle käigus ehitatakse välja vähemalt 80% regiooni territooriumi kattev ja vähemalt 90% elanikke levialasse kaasav andmesidevõrk. Eesmärk oli luua vähemalt 800 uut internetiühendust.

3.7 Hüdrandikaevud, hüdrandid. Tuletõrje veevõtukohad.

Tõlliste vallas on nõukogude ajast säilinud tuletõrje hüdrante, kuid nende arv, asukohad, kasutus ja tehniline seisukord on teadmata. Valdav osa hüdrantidest on amortiseerunud. Hüdrandid on olnud mittekasutusel nende ehitusest peale ja kaasaaegsetele masinatele ja seadmetele ei ole kasutuskõlblikud. Tuletõrje veevarustus baseerub looduslike pinnaveekogude veel. Tabelis 3.5.2.4 on esitatud Päästeametis registreeritud Tõlliste valla looduslikud tuletõtõrje veevõtukohad.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 16/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Tabel 3.7 Looduslikud tuletõrje veevõtukohad Tõlliste vallas Asustusüksus Aadress Aadressi täpsustus Nimetus Maht, m3 Mõisast 300m Pedeli Paju Paju mõis Tiik Teadmata jõe suunas Tsirguliina Tinu küla Alajaama hoovis Veehoidla 60m3 alajaam Tsirguliina Tsirguliina Raudtee ülesõidu juures Tiik Teadmata alevik alevik Laatre alevik Laatre alevik Laatre jõgi Jõgi Teadmata

Kuritse järv Järv Teadmata

Aleviku sildijuurest Tagula alevik Tagula alevik 2 Tiik Teadmata vasakul Tagulast Valtina poole Koosa küla Koosa küla Järv Teadmata Korijärv Tuulemäe Tuulemäe Tuulemäe bussipeatusest Paisjärv Teadmata vasakule Sooru sildi juurest Sooru küla Sooru küla Paisjärv Teadmata vasakule mäest alla Allikas: Päästeameti Valgamaa osakond

3.8 Jäätmemajandus ning jääkreostus

Tõlliste valla territooriumil jäätmete kogumine, vedu, hoidmine, taaskasutamine ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud Tõlliste valla jäätmehoolduseeskirjaga. Valla territoo- riumil prügilaid ei ole ning üldplaneeringuga ei reserveerita jäätmekäitluse tarbeks maad. Lähim praegu kasutatav jäätmete ladustuskoht on Valga prügila, mis suletakse 2009. aastal. Erinevat liiki jäätmete käitlemine valla territooriumil toimub vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale. Vallas hakkas toimima korralda- tud jäätmevedu 2009.a. Ehitusloa väljastamise tingimuseks on kohustada jäätmevaldajat korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätme- registris registreeritud jäätmekäitlejale. Hinnang: käesolevaks ajaks välja kujunenud jäätmekäitlus Tõlliste vallas ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ning üldplaneeringuga kavandatud tegevused ei muuda seda.

Suuremad jääkreostusalad või keskkonnaprobleemsed objektid Tõlliste vallas on põllumajanduslikud ettevõtted AS Laatre Piim Laatre asulas ja OÜ Linnutalu Tagula külas. Tõlliste vallas on varasemast ajast säilinud jäänukid siin kunagi paiknevatest arvukatest endiste Nõukogude Liidu sõjaväeobjektidest (Metsniku raketibaas, Vilaski raketibaas). Kohaliku reostuse liik – samiin. Põllumajandusega seotud jääkreostus on praeguseks likvideeritud – väetise- ja taimekaitsevahendite laod ning küttemahutid valdavalt likvideeritud ning sõnniku- ja silohoidlates ja nende ümbruses olnud reostus keskkonnasõbraliku

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 17/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021 tehnoloogiavõtete kasutamisega ning korrapärase puhastuse teel lakanud olemast. Tulenevalt Valga maakonna riskianalüüsist ja kriisireguleerimisplaanist ei ole valla üldplaneeringuga määratletud lõpnud loomade matmispaikate perspektiivseid asukohti. Üldplaneeringuga määratletakse, et taudi korral lõpnud loomade matmispaigad kindlustab kinnistu omanik.

3.9 Sotsiaalmajanduslikud tingimused

Tõlliste valla areng sõltub suuresti riigi üldisest majanduskasvust, mis annab lootust kavandatud tulevikuplaanide elluviimiseks. Tähtis on, et vald tagaks soodsa arenduskliima ning planeeriks hoolikalt perspektiivsete tegevuste kavandamist. Tõlliste vallas on võimalik eriti tõhustada näiteks loodussõbraliku põllumajanduse ja puhkemajanduse arendamist. Valla edasise arengu esmaseks eelduseks on praegused ja tulevased elanikud. Olemasoleva elanikkonna säilitamise ja uute elanike valda juurde toomise aluseks on eelkõige hea elukeskkond, s.h. puhas ja tervislik ümbruskond, puhkuse ja vaba aja veetmise võimalused, ka tööhõive, teenuste kättesaadavus ja muud sotsiaal- majanduslikud tingimused.

Üleriigiline planeering Eesti 2010 seab üldisteks eesmärkideks järgmised tegevused: inimeste põhivajaduste ruumiline rahuldamine; Eesti asustussüsteemi ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine; asustuse ruumiline tasakaalustamine; looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on ruumilist arengut vaja suunata nelja peamise komponendi kaudu: asustus, transpordiühendused, energeetika ja roheline võrgustik.

3.10 Keskkonnakaitselise tegevuse eesmärgid

Olemasolevad vesivarustuse – ja kanalisatsioonivõrgud on korrastatud ja kaasajastatud. Joogivesi vastab kehtestatud normidele. Luuakse võimalused ühisvesivarustuse- ja kanalisatsiooniga liitumiseks torustike väljaarendamise näol. Soojamajanduses võetakse kasutusele järjest uusi ja ökonoomsemaid tehnoloogiaid. Elamute ja ühiskondlike hoonete ümbrused on heakorrastatud. Ajaloolised pargid, linnamäed ja teised vaatamisväärsused on korrastatud ning eksponeeritud. Vallas toimib korraldatud jäätmekäitlussüsteem.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 18/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

3.11 Põhjavesi

Valga maakonna hüdrogeoloogilises läbilõikes eraldatakse 4 veekompleksi: Kvaternaari (Q), Kesk-Devoni (D2), Kesk-Alam-Devoni (D2-1) ja Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekompleks Devoni kihtide all.

Põhiliseks ühisveevarustuse veeallikaks on Keskdevoni veekompleks, kasutatakse ka Kvaternaari veekompleksi vett salvkaevudest.

Tõlliste vallas kinnitatud põhjaveevarusid ei ole. Kvaternaari veekompleks (Q) on esindatud põhiliselt pinnaseveena. Kuna veekompleks toitub sademetest, siis langeb ta levikuala kokku toitumisalaga. Pinnasevee liikumine toimub raskusjõu mõjul reljeefi kõrgematest kohtadest jõeorgude ja järvenõgude suunas. Veerikkad on moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad kruus ja liiv. Kvaternaari setete paksus Aakre puurkaevu andmetel on 34m, Puka puurkaevudes 50-70m ja Komsi puurkaevus 109m. Kõige suurema levikuga on moreen, milles esineb veeriste ja munakatega savika kruusa vahekihte. Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on tavaliselt moodustunud madalsood.

Kesk-Devoni veekompleks (D2) levib kõikjal kogu Valga maakonnas. Vettandvateks kivimiteks on Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe valged, kollakad või punakaspruunid savi vahekihtide ning saviläätsedega liivakivid ja aleuroliidid. Veekompleksi lasuv pind on Puka valla ühisveevarustuse puurkaevude andmetel 40-50m absoluutsel kõrgusel. Tänu suhteliselt väikesele veevõtule ja kivimite suurele veekandvusele on põhjavee seisundi muutused veevõtust hoolimata looduslähedase iseloomuga. Vettandvate kivimite iseärasused mõjutavad põhjavee tarbimise tingimusi. Veekompleksi vesi on surveline. Puurkaevude deebit ulatub 0,9-9,6 l/s (keskmine 4,1 l/s). Kuna veekompleks lasub kvaternaari veekompleksi all, on selle põhiliseks toiteallikaks sademed, mis infiltreeruvad läbi setete. Keemiliselt koostiselt on Kesk-Devoni veekompleksi vesi valdavalt HCO3 -Ca-Mg-tüüpi, vees lahustunud mineraalainete üldsisaldusega 0,3-0,5 g/l. Veekompleksi põhjaveele on omane madal Na+, Cl- ja SO4-2 sisaldus ning suhteliselt kõrge Ca2+, Mg 2+ ja HCO3 sisaldus. Joogivee tootmiseks kasutatav veekompleksi vesi kuulub üldraua sisalduse ja värvuse näitajate põhjal II ja III kvaliteediklassi. Mikrokomponentide sisaldus antud veekompleksi põhjavees on väike.

Kesk-Alam-Devoni veekompleksi (D2-1) vettkandvateks kivimiteks on Pärnu ja Rezekne lademe peene-ja keskmiseteralised liivakivid ja aleuroliidid paksusega kuni 80m, mis lasuvad 240-320 m sügavusel. Kagu-Eestis Valga-Räpina joonest lõunas iseloomustab D2-1 veekompleksi Cl-Na-Ca-või SO4-Cl-Ca-Na-tüüpi põhjavesi mineraalainete sisaldusega üle 1g/l. Veekompleks levib kogu maakonnas. Veekompleksi vesi on surveline, survekõrguseks on kuni 280 m. Puurkaevude deebit on 1,7-9,3 l/s (keskmine 4,5 l/s).

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks Devoni kihtide all veevarustuse seisukohast huvi ei paku.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 19/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Lõuna-Eesti Devoni terrigeensete settekivimite levikualal, kus asub Valga maakond, on põhjavee kaitstuse hüdrogeoloogilised tingimused tunduvalt paremad kui mujal Eestis. Lõuna-Eesti moreen moodustab suurtel aladel küllaltki hea ekraani reostuse tõkestamiseks. Liival, samuti aluspõhja liivakivil on väikese reostuskoormuse korral isepuhastusvõime.

3.12 Looduskeskkond

Tõlliste vald asub Sakala, Otepää ja Karula kõrgustike vahel asuvas valdavalt tasase pinnamoega Valga nõos, mida veestavad Väike -Emajõgi ning tema lisajõed (Pedeli, Laatre jt.). Valga nõo madalama keskosa moodustab Väike-Emajõe keskjooksul olev Korva luht. Vald paikneb Kõrg-Eesti alal ja kuulub Lõuna-Eesti ürgorgudest liigestatud lainjate lavakõrgendike ning moreenkühmustike valdkonda. Valla territoorium on põhiliselt nõrgalt lainjas. Ainult valla idapiiril paikneb moreenkühmustikega kaetud ala. Kühmude suhteline kõrgus varieerub 10...20 m piires. Geoloogilise aluspõhja moodustavad keskdevoni kirjuvärvilised liivakivid ja savid. Aluspõhja paljandeid võib näha Väike-Emajõe kaldanõlvadel. Valga maakonna hüdrogeoloogilises läbilõikes eraldatakse 4 veekompleksi: kvaternaari, ülem-keskdevoni, keskdevoni ja ordoviitsium-kambriumi. Kahte ülemist kasutatakse veevarustuses, keskdevoni ja ordoviitsium-kambriumi veekompelksi vesi on kõrge mineralisatsiooniga ja ei ole sobiv majandus- joogiveeks.Veevarustuses tarbitav põhjavesi saadakse 93%-lt ülem-keskdevoni ja 7% kvaternaari veekompleksist . Seega on ülem-kesdevoni veekompleks Valga maakonna peamine veevarustuse allikas. Kuna Tõlliste vallas on tegemist suuresti savi pinnasega, läheb enamus põhjaveest.

Pinnaehitus Pinnakatteks on valdavalt jääjärvede ja jõgede setted. Esineb veel punakaspruuni karbonaadivaest liivsavimoreeni ja soo- ning alluviaalseid setteid. Pinnakatte tüsedus varieerub suurtes piirides, ulatudes 3...4 m-st kuni 30...40 m-ni. Reljeef on liigestatud väikeste ja keskmiste küngastega, suhtelised kõrgused piirduvad enamikul alal 5–10 meetriga, kuid esineb ka 15–20 m kõrguseid üksikuid künkaid. Pinnakattesetted on valdavalt kujunenud aluspõhja kulutusel jääliustike poolt kui ka hilisemal setete kuhjumisel jääjärvedes, nendest jäänud jäänukjärvedes ja hilisemal soostumisel.

Kohakliima Tõlliste vald asub mereliselt mandrilisele kliimale ülemineku alal: ühelt poolt avaldab mõju Läänemeri ja teiselt poolt mandriline idapoolne ala. Kliima iseloomustamiseks saab kasutada Valga meteojaama vaatlusandmeid. Valga meteojaam paikneb Valga linnas, jäädes Hummuli valla lõunapiirist ca 10 km kaugusele. Talvine temperatuur on sama või isegi madalam kui mujal Kagu- Eestis, suvine jälle tihti kõrgeim kui Eestis keskmiselt. Pilves päevi on aastas keskmiselt 115, sademetega päevi 187. Sademeid on külmaperioodil 186 mm, soojaperioodil 531 mm umber; aastasummas keskmiselt 700 mm. Aasta keskmine temperatuur on 4,6 kraadi, kõrgeim juulis ja madalaim veebruaris. Üldklimaatilised tingimused ei põhjusta erinevusi valla erinevates piirkondaes. Mikroklimaatiliselt on aga suured erinevused orgudes, kus oru veerude, põhja ja

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 20/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021 pervealade vahel kujunevad ajuti suured temperatuurierinevused. Oru põhjas on suurem öökülmaoht, rohkem esineb udu ja kastet ning talvel võib esineda väike negatiivse temperatuuri erinevus pervealadega võrreldes. Valla üldplaneeringu seisukohalt sedavõrd väikesed erinevused erilist kaalu ei oma ning neid pole võimalik arvesse võtta. Kuid talukohtade rajamisel on ajalooliselt mikrokliima tingimusi arvestatud ja samu põhimõtteid peaks arvestama ka detailplaneeringute koostamisel. Mikroklimaatilisi tingimusi valla lõunapoolmiku metsamaastikus ei muuda väikesed järved, sest väikese mahu tõttu on järvede soojuslik akumulatsioon väike.

Maavaradest Peamiseks Tõlliste valla maavaraks on liiv. Üldplaneeringuga perspektiivse mäetööstusmaana nähakse järgmisi alasid: • Valli karjäär ; • Tagula karjäär. Mäetööde mõju Tõlliste valla loodusele ei ole oluline.

3.13 Looduskaitsealad

Valla üldplaneeringu seisukohalt on oluline iseloomustada kaitseväärtusega alasid ja objekte ning varasemates maakonnaplaneeringutes määratud väärtuslikke alasid. Looduskaitseseaduses § 14 on sätestatud, et kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 6) anda projekteerimistingimusi; 7) anda ehitusluba.

3.13.1 Kaitstavad looduse üksikobjektid Tõlliste vallas.

Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse Looduskaitseseaduse alusel. Tõlliste vallas asub looduse üksikobjektina Ristipettai, registreeritud registris 132 all. Kaitstava looduse üksikobjekti valitsejaks Tõlliste vallas on Valgamaa Keskkonnateenistus. Looduskaitseseaduse § 68 lg 1 tulenevalt moodustub looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel selle ümber 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust. Kõigi Tõlliste vallas asuvate looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja valdaja peab tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 21/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Tõlliste vallas asuvad alljärgnevad kaitsealused pargid: 1) Laatre park - pindalaga 4,504 ha, asukohaga Laatre alevik; 2) Paju park - pindalaga 7,625 ha, asukohaga Paju küla; 3) Sooru park ja Sooru pargi tammik - asukohaga Sooru küla; 4) Tõlliste vanadekodu puiestee (270 m)- asukohaga Tõlliste küla; 5) Vargasaare puistud - pindalaga 5,346 ha, asukohaga Korijärve küla.

3.13.2 Kaitse all olevad alad, Natura 2000 võrgustiku alad

Natura 2000 ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest EÜ Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu. Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil. Tõlliste valla territooriumil on Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 311 "Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas" moodustatud kaks hoiuala: 1) Kuritse järve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140) kaitse; 2) Valli soo hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – siirde- ja õõtsiksoode (7140) kaitse. Tõlliste valla hoiualade valitsejaks on Keskkonnaameti Võru-Valga-Põlva regioon. Tõlliste vallas paiknevad hoiualad on loetud Natura 2000 võrgustiku alaks. Looduskaitseseaduse § 32 lg 2 tulenevalt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja 29 funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada: 1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal; 2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat (alus looduskaitseseadus § 32 lg 3 ja 4). Looduskaitseseaduse § 33 lg 1 alusel peab hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja esitama hoiuala valitsejale teatise järgmiste tegevuste kavandamise korral: 1) tee rajamine; 2) loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine; 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 5) loodusliku ja poolloodusliku rohumaa kultiveerimine; 6) puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumine; 7) maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 22/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Teatis peab sisaldama kavandatud tööde kirjeldust, mahtu ja aega ning nende tegemiskoha skeemi. Teatist ei pea esitama tulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja elamu- ja õuemaa kõlvikutel tehtavate tööde kohta (alus looduskaitseseaduse § 33 lg 7). Vallavalitsus võib nõuda hoiualale kinnistutele ehitamisel ja kinnistute jagamisel detailplaneeringu koostamist juhul, kui tekib põhjendatud kahtlus ehitustegevuse eeldatavast negatiivsest mõjust hoiuala kaitse-eesmärgi saavutamisele. Tõlliste vallas on kaitse alla võetud Tagula ajutiste piirangutega ala, pindalaga 21,18 ha, asukohaga Tagula küla. Ajutiste piirangutega ala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Ajutiste piirangutega alad on moodustatud Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise ratifitseerimise seaduse (RT II 2004, 3, 8) täitmiseks vajalike väljaspool kaitsealasid asuvate aladena kaitse alla Euroopa Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest (Euroopa Liidu Teataja L 103, 25/04/1979, lk 0001–0018) I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide elupaigad või Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (Euroopa Liidu Teataja L 206, 22/07/1992, lk 0007–0050) I lisas nimetatud looduslikud või poollooduslikud elupaigatüübid või II lisas nimetatud liikide kasvukohad või elupaigad. Tagula ajutiste piirangutega alal on moodustatud Keskkonnaministri 22. aprilli 2004. a määrusega nr 24 "Majandustegevuse ajutiste piirangute rakendamine väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel". Tagula ajutiste piirangutega ala: Alal on keelatud: 1)puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 2)uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat; 3)väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine looduslikul rohumaal ja metsamaal. Ala valitseja nõusolekuta on alal keelatud: 1 teede ja liinirajatiste rajamine; 2)ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine; 3)veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine; 4)uute maaparandussüsteemide rajamine; 5)maavarade ja maa-ainese kaevandamine. Keskkonnaministri 25. jaanuari 2006. a määrusega nr 8 "Hariliku kobarpea püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirja kehtestamine" on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu» § 1 lõike 2 punkti 12 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi hariliku kobarpea (Ligularia sibirica (L.) 30 Cass.) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta selle liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määruse kohaselt kuulub püsielupaiga maa-ala sihtkaitsevööndisse, kus kehtib «Looduskaitseseaduses» sätestatud kaitsekord. Püsielupaigas on lubatud: 1) inimeste viibimine; 2) marjade ja seente kogumine; 3) jahipidamine; 4) kalapüük. Enam kui 30 inimese viibimine ja rahvaürituste korraldamine

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 23/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021 püsielupaigas on lubatud ainult püsielupaiga valitseja nõusolekul. Püsielupaiga valitseja igakordsel kirjalikul nõusolekul on lubatud veerežiimi muutmine hariliku kobarpea elutingimuste säilitamiseks või parandamiseks. Püsielupaiga valitseja nõusolekul on Tagula püsielupaigas lubatud metsa esinemisalal metsakoosluse kujundamine vastavalt hariliku kobarpea kaitse eesmärgile, võttes arvesse järgmisi piiranguid: 1) metsa on lubatud majandada ainult püsimetsana, mis jäetakse looduslikule uuenemisele; 2) metsa I ja II rinde ühist liituvust ei ole lubatud vähendada alla 0,6; 3) metsamajandamistöid on lubatud teha ainult külmunud pinnasel. Hariliku kobarpea elutingimuste parandamiseks on vajalik säilitada ning taastada poollooduslikke kooslusi, tõrjuda võsa ja niita heina, arvestades järgmisi tingimusi: 1) Tagula püsielupaigas on vaja allikasoo esinemisalal hoida puu- ja põõsarinde liituvus alla 0,2; 2) Püsielupaigas hooldustööde käigus niidetud hein ja raiutud põõsad tuleb eemaldada; 3) hariliku kobarpea taimede esinemisaladelt 10 päeva jooksul pärast niitmist või raiumist.

3.13.3 Avalikult kasutatavad veekogud

Vabariigi Valitsuse 18. 07. 1996. a määrusega nr 191 kinnitatud avalikult kasutatavate veekogude nimekirja on Tõlliste vallas kantud alljärgne vad jõed ja järved:

Tabel 3.13.3 Tõlliste valla avalikult kasutatavad veekogud

Jrk Kood Nimi Lähe/Suubla Pikkus km, Asukoht valgala pindala km², Järvedel pindala(ha 1 10082 Väike-Emajõgi Pühajärv/Võrtsjärv 83/1380 jõgi 2 10111 Laatre jõgi Puka külast 8 km kagu pool/ 26/195 Väike Emajõgi 3 10121 Pedeli jõgi Kadastiku järv/Väike- 31/219 Emajõgi 4 10095 Antsla jõgi Lõõndla järv/ Väike Emajõgi 25/135 5 10126 Piirioja Puugisoo idaservast/Väike 12/38,1 Emajõgi 6 10100 Lambahanna oja Antsla linnast 7,5 km ida- 25/67,4 kirde suunal/ Antsla jõgi 7 208201 Laatre veskijärv Laatre jõgi 1,9 8 208202 Piiri paisjärv Piirioja 2,5 9 212200 Korva Raudjärv küla 2,1 10 201180 Kuritse ehk Pelsi küla 11,9 järv 11 213270 Korijärv ehk küla 36,4 Koosa järv

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 24/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

3.13.4 Riikliku kaitse all olevad muinsuskaitselised väärtused ja kasutuspiirangud

Tõlliste vallas on kultuurimälestisteks tunnistatud alljärgnevad objektid:

Tabel 3.13.4 Arhitektuurimälestised

Jrk Mälestise nimi Asukoht Registri number 1. Laatre kirik Laatre alevik 23290 2. Laatre kirikuaed Laatre alevik 23291 3. Paju mõisa peahoone Paju küla 23292 4. Palju mõisa park ja alleed Paju küla 23293 5. Sooru mõisa ait Sooru küla 23294 6. Sooru mõisa ait-kuivati Sooru küla 23295 7. Sooru mõisa park Sooru küla 23296

Tabel 3.13.4.1 Arheoloogiamälestised Jrk Mälestise nimi Asukoht Registri number 1. Asulakoht Vilaski küla 13190 2. Kirikuase Väljaküla küla 13191

Tabel 3.13.4.2 Ajaloomälestised Jrk Mälestise nimi Asukoht Registri number 1. Valga Tartu maantee kalmistu Jaanikese küla 384495 2. Laatre (EAÕ) kalmistu Laatre alevik 384496 3. Vabadussõja Paju lahingu koht Paju küla; Paju mõisa, Tartu Valga mnt., Viira oja ja Pedeli jõe vahelisel alal 384497 4. Laatre kalmistu Rampe küla 384498 5. II maailmasõjas hukkununute ühishaud Tsirguliina alevik 384499

3.14 Veemajanduse areng aastani 2021

Valla territooriumil asuvate tehnovõrkude inventeerimine ja kaardistamine, omanike vaheliste suhete korrastamine Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava elluviimise jätkamine Veemõõdusüsteemide rakendamine Andmeside infrastruktuuri arendamine ja infotehnoloogia kasutuse laiendamine veemajanduse valdkonnas Vee hinna korrigeerimine vastavalt vajadusele Vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimine Laatre alevikus, Tsirguliina alevikus, Sooru külas, Tagula külas, Paju asumis puurkaevude korrastamine Sooru puhastusseadme rekonstrueerimine Jaanikese VK-süsteemide arendamiune

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 25/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

3.15 Pikemaajalised plaanid

Teha vastavaid uuringuid, mis on seotud põhjavee ja veekogudega. Muuta joogivee kvaliteet kõikjal Tõlliste vallas ühisveevärgiga hõlmatud aladel nõuetele vastavaks. Seoses planeeritud pikaajaliste investeeringutega koostada vastav prognoos uuendustega kaasneva veehinna tõusu kohta. Biotiikide puhastamine. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike väljavahetamine ja uute kasutajate liitmine süsteemiga.

3.16 Omavalitsustevaheline ühistegevus ÜVK arendamisel

Tõlliste valla ja Valga maakonna omavalitsuste vahel toimub ühistegevus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamiseks sihtasutuse Valga Piirkonna Keskkonnakeskus kaudu. Sihtasutusega on sõlmitud asjakohane haldusleping.

3.17 Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava eelnõu

EU Veeraamdirektiivi kohaselt on ette nähtud veemajanduse riiklikus korralduses valglaprintsiibi rakendamine. EU aspektist kujutab Eesti tervikuna ühte veemajandusliku planeerimise üksust – Eesti vesikonda. Eesti territoorium on omakorda jaotatud 9 alamvesikonnaks, mille kõigi jaoks on vaja koostada veemajanduskavad. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi peamiseks eesmärgiks on tagada põhjaveekihtide ja veekogude vee hea seisund. Vajalik on koostada abinõude programm veemajanduskava eesmärkide täitmiseks. Veemajanduskava üldine eesmärk on säästva arengu ja võimalikult loodusliku veeklassi tagamine ning mere-, pinna- ja põhjaveekvaliteedi, hulga ja režiimi (edaspidi vee seisund) hoidmine inimtegevusest võimalikult rikkumatuna, täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõudeid.

Vesikond või alamvesikond käesoleva veeseaduse tähenduses on valgalade majandamise põhiüksuseks määratud üht või mitut valgala koos põhjavee või rannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala. Veeseaduse § 38 kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas (edaspidi veemajandus-kava), mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava, üld- ja detail-planeeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel. Veemajanduskavaga hõlmatavad vesikonnad ja alamvesikonnad nimetab ning veemajanduskavad kinnitab Vabariigi Valitsus. Veemajanduskava sisaldab: ülevaadet reostusallikate mõjust vee seisundile ja veekasutuse analüüsi; ülevaadet põhjaveekihtide ja veekogude veeklasside kohta ning vastavuse kohta vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõuetele; vee seisundi võimalikult looduslikuna hoidmise tegevuskava reostuse vältimiseks või piiramiseks; ülevaadet aladest, kus veekasutust tuleb piirata või vee edasist kasutamist vältida ning tegevuskava otstarbekuse analüüsi.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 26/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Tõlliste valla veekogud paiknevad Võrtsjärve alamvesikonnas . Võrtsjärve alamvesikonna pindala on 3374 km2. Väljaspool Eestit, Läti vabariigi territooriumil, asub vesikonnast 99 km2 (Pedeli jõgikonnas 91 km2 ja Õhne jõe jõgikonnas 8 km2). Alamvesikond paikneb 4 maakonnas: Viljandi, Valga, Tartu ja Võru. Selle territooriumil on 29 kohalikku omavalitsust. Neist 5 on alamvesikonnas kogu oma territooriumiga ning osalise territooriumiga 24 omavalitsust. Joogivett veekogudest ei võeta, v.a. mõningatest allikatest. Veevarustuseks kasutatakse eramajapidamiste juures olevaid tiike ja järvi. Tõlliste vald paikneb kogu ulatuses Võrtsjärve vesikonnas. Valla territoorium jaotub hüdrograafiliselt Pedeli, Laatre (valgla suurus 165 km2), Antsla (valgla suurus 135 km2), Ärma (valgla suurus 165 km2) ja Väikese Emajõe (valgla suurus koos Purtsi jõega 1380 km2) jõgikonna vahel. Väikese-Emajõe jõgikonda kuuluva Pedeli jõe ülemjooksu valglat, mille suurus on 219 km2, jõuab vesi Väikesse Emajõkke Läti Vabariigi territooriumi kaudu. Valla suuremad jõed – Väike Emajõgi, Ärma ja Pedeli on ühtlasi valla piirijõgedeks. Väike Emajõgi on piirijõeks Hummuli vallaga ning Pedeli jõgi koos Kelli ojaga Valga linnaga.

Tõlliste valla veestiku saab jaotada järgmiselt: vooluveestik: a) jõed, ojad, peakraavid ja kraavid (detailkuivenduskraave arvestamata); seisuveekogud: b) järved, vähesel arvul ka paisjärved ning suurel arvul väikesi tiikisid.

3.17.1 Vooluveekogud.

Tõlliste vallas olevad Väike Emajõgi on Eesti keskmise suurusega vooluveekogud, Laatre jõgi, Pedeli jõgi ja Antsla jõgi aga väga väikesed jõed. Ülejäänud ojad ja kraavid on väikesed ning väikese valglaga ja veevaesed. Tõlliste valla vooluveekogud võib jaotada tinglikult 5 gruppi: 1. Eesti ametlikus vooluveekogude nimestikus olevad jõed, ojad või kraavid; 2. põllumajandusmaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid; 3. põllumajandusmaa kuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk); 4. metsamaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid; 5. metsakuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk).

Tabelis 3.17.1 on andmed esitatud kahe esimese grupi veekogude kohta, sest riiklikus katastris seniajani ei arvestata detailkuivenduskraavidega ning ka metsakuivenduse kogujakraavidega. Tabeli koostamisel on arvestatud nende vooluveekogudega, mis on esitatud Eesti vastavas ametlikus nimekirjas (Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide nimestik, 986 ) ning mis on maaparanduse katastris arvele võetud kogujakraavidena. Eesti vooluveekogude nimekirjades on Hummuli vallast 6 veekogu. Suurematest jõgedest ja ojadest ei ole kogupikkuses valla territooriumil ühtegi vooluveekogu. Veestiku tiheduse näitaja sõltub sellest kuivõrd väikesi vooluveekogusid võetakse arvesse. Eesti vooluveestiku tiheduse arvutamisel ei arvestata üldjuhul kuivendus- ja kogujakraavidega ning enamik peakraave jääb samuti arvestusest välja. Selleks et kriteeriumid oleksid üheselt käsitletavad on põhjendatud vooluveestiku tiheduse arvutamine nende veekogude järgi, mis on toodud Eesti Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 27/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

vooluveekogude ametlikus nimestikus maaparanduse kogujakraave arvestamata. Tõlliste vallas saame niiviisi talitades vooluveekogude kogupikkuseks 57.2 km. Vooluveestiku tiheduseks kujuneb sel juhul 0.36 km/km2, mis on veidi väiksem Ee sti keskmisest näitajast.

Tabel 3.17.1. Tõlliste valla vooluveestik

Kood Nimi Pikkus, Valgla, Valgla Tõlliste

km km2 vallas, km2 10180 Tänassilma oja 34,0 454 10111 Laatre jõgi 30,8 195 98 10082 Väike Emajõgi 83.6 1380 98 10095 Antsla jõgi 25.0 219 52 10102 Ärnu jõgi 22.0 18 11 10126 Piiri oja 12.0 38 13

KOKKU Tõlliste valla vooluveekogude kalastiku väärtuse kohta leiab andmeid Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava III etapi materjalidest. MTÜ Eesti Loodushoiukeskus on koostanud vastava ülevaate: R. Järvekülg, R. Veeroja, M. Tambets, J. Tambets. 2005. Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava koostamine III etapp. Vooluvete kalastik, kaitstavad liigid ja elupaigatüübid. Nimetatud töös on käsitletud Tõlliste valla territooriumil oleva kolme vooluveekogu kalastikku (tabel 3.17.1.1).

Tabel 3.17.1.1 Tõlliste valla uuritud vooluveekogude kalastikuline väärtus

Vooluveekogu Vooluveekogu tähtsus (hinnanguskaala: 0, ?, +, ++, +++)

Kaitse- Kala- Kalade Kalade Harrastus- Lõheliste Üldine väärtusega ning rände- sigimis- püük elupaigad hinnang Liigid liigirikkus teed paigad Väike Emajõgi +++ +++ +++ +++ +++ +(+) +++ Antsla jõgi +(+) +++ ++ ++ ++ ++ ++ Laatre jõgi 0 ++ ++ +(+) +(+) 0 ++ Ärnu jõgi 0 + + ? ? ? +

Tabelis 3.17.1.1 esitatud andmetest nähtub, et Tõlliste valla vooluveekogude kalastikuline väärtus tervikuna on arvestatav, kusjuures Väikese Emajõe alamjooks on oluline kudeala ka Võrtsjärves esinevatele liikidele.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 28/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Tabel 3.17.1.2 Avalikult kasutatavad vooluveekogud ehituskeeluvööndiga 50 m* Jrk. Nimi Lähe Suubla Kogu- Valgala Kalda Veekaitse nr pikkus pindala ulatus vöönd (m) (km) (km2) (m) Väike- 1. Pühajärv Võrtsjärv 83 1380 200 10 Emajõgi Lõõdla Väike- 2. Antsla jõgi 25 135 200 10 järv Emajõgi Antsla linnast Lamba- Antsla 3. 7.5 km 25 67.4 200 10 hanna oja jõgi idakirde pool Antsla linnast Väike- 4. Ärnu jõgi 22 165 200 10 5,5 km Emajõgi kagu pool Puka külast 8 Väike- 5. Laatre jõgi 26 195 200 10 km kagu Emajõgi pool Kadas- Väike- 6. Pedeli jõgi 31 219 200 10 tiku järv Emajõgi Rautina Pedeli 7. Rautina oja 10 29.1 200 10 järv jõgi Pungisoo Väike- 8. Piiri oja 12 38.1 200 10 idaserv Emajõgi *(kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega 18.07.1996 nr.191)

Tabel 3.17.1.3 Vooluveekogud ehituskeeluvööndiga 25 m Jrk. Nimi Lähe Suubla Kogu- Valgal Kalda Veekaits nr. pikkus a (km2) ulatus (m) e-vöönd (km) (m) Taheva Väike- 1. Mürgi oja 10 22.3 100 10 vallas Emajõgi Rampe Õru Laatre 2. 7 19 100 10 oja vallas jõgi Tõlliste Pedeli 3. Viiraoja 5 13.8 100 10 vallas jõgi Männiku Karula Pedeli 4. 8 14.1 100 10 oja vallas jõgi

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 29/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

3.17.1 Paisjärved.

Tabel 3.17.2 Avalikult kasutatavad paisjärved* Jrk. Veekogu Asukohajõ Pindala Ehituskeeluvöön Veekaitse nr nimi gi täisolekul d (m) vöönd (m) (ha) Laatre 1. Laatre jõgi 1,9 50 10 Veskijärv 2. Piiri paisjärv Piiri oja 2,5 50 10 *(kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega 18.07.1996 nr.191)

3.17.2 Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava peamised eesmärgid

Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava peamised eesmärgid: elanikkonna varustamine ohutu joogiveega, kusjuures kõigi näitajate osas hea joogiveega varustamine toimub kooskõlas piirkonna majanduslike võimalustega; põhjavett kasutatakse säästvalt, tagatakse väärtuslike allikate kaitse ja reostunud põhjaveega alade kontroll; pinnaveekogude hea seisundi saavutamine või hoidmine; puhkemajanduslike võimaluste laiendamine ja säästva maakasutuse tagamine põllumajanduses; veekeskkonnaga seotud vee-elustiku mitmekesisuse säilimine; veekogude kasutamisvõimalused ja -piirangud on selgelt määratletud ning toetavad säästlikku majandusarengut. Üldiselt on Võrtsjärve alamvesikonnas põhjavee looduslik reostuskaitstus hea. Põhjaveekogumid on heas seisundis. Põhimõtteliselt on kõikidel põhjaveekogumitel oht kaotada oma hea seisund, kui ei lähtuta reostuse vältimise põhimõttest ning põhjavee säästlikust kasutamisest.

Kõikide looduslike vooluveekogude seisund on Võrtsjärve alamvesikonnas hea või kesine. Kesine hinnang on antud jõgedele või jõelõikudele, mis on tõkestatud paisrajatistega ja mille tõttu ei saa kalad jõgede ülemjooksudele kudema minna (selle tulemusena on jõeelustik vaesemaks jäänud). Kuigi Laatre jõe ülemjooksule (Laatre-Kuigatsi veekogum) ja Pedeli jõe ülemjooksule (Pedeli-Riisupi veekogum) on kalade juurdepääs paisude tõttu piiratud, on need veekogumid loetud heas seisundis olevateks, kuna need jõelõigud on looduslikult vähesobivad paigad kalade elutsemiseks ja kudemiseks (puudub kogumi kalastikuline väärtus). Seega ei muuda antud paisud jõelõigu looduslikke tingimusi.

Võrtsjärve alamvesikonnas on üks ametlik supelrand (Pühajärve rand) ja kolm ametlikku supluskohta (Vanamõisa ja Riiska järved ning Pedeli puhkeala). 2006. aasta suve seireandmed näitavad, et kõik neli ametlikku ujumiskohta (Pühajärve

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 30/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021 rand, Vanamõisa ja Riiska järved Tõrva linnas ning Pedeli puhkeala) vastasid suplusvee kvaliteedinõuetele.

Võrtsjärve alamvesikonnas baseerub elanikkonna veevarustus täielikult põhjaveel. Üksikmajapidamiste joogivee võtuks on rajatud kuni 10 m sügavused salvkaevud või sügavamad, 15–60 m sügavuseni ulatuvad, puurkaevud. Salvkaevudega tarbitakse tavaliselt pinnakatte liiva-kruusaläätsedes paiknevat ja reostuse eest looduslikult kaitsmata põhjavett.

Põhjavee varud on joogivee tagamiseks piisavad. Veemajanduskava koostamisega seotud nõupidamistel, samuti avalikul arutelul kujunes seisukoht, et veemajanduskava elluviimiseks on kujunenud juba kas eespoolnimetatud organisatsiooni (Võrtsjärve Sihtasutus ja Valgamaa Piirkondlik Keskkonnakeskus), kes võiksid jääda tulevikus suuremate tööde tellijateks. Kaitseväärtusega kalaliikidest on Purtsi jõgi väga oluliseks elupaigaks jõeforellile, ojasilmule ja võimalik, et ka tõugjale. Esinevad veel vingerjas, võldas ja tõenäoliselt ka tippviidikas ja hink.

3.17.3 Keskkonnaeesmärgid

Joogiveevarustuse tagamine Kogu elanikkonnale tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi, st ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid. Joogiveekvaliteedi nõuetele peab vastama kõigi veeallikate vesi, mida kasutavad enam kui 50 inimest. Pikemas perspektiivis peab ühisveevärgist pärinev joogivesi vastama nõuetele kõigis asulates. Tiheasustusalal tuleb kõigile soovijatele pakkuda võimalust liituda ühisveevärgiga. Põhjavee hea seisundi tagamine. Võrtsjärve alamvesikonnas on põhjavesi suhteliselt hästi kaitstud, mistõttu põhjaveega alamvesikonnas hetkel suuri probleeme ei ole. Samas tuleb vältida edaspidise kahju tekitamist intensiivse põllumajanduse, heitvee juhtimise pinnasesse või otse põhjavette ja majandustegevuse tulemusena. Põhjavee kaitse seisukohalt on väga oluline, et tiheasustusalas oleks välja ehitatud ühiskanalisatsioon. Hajaasustusalal võiks reoveekäitluse lahendada looduslikemate vahenditega, näiteks lodud, biotiigid jms. Pinnaveekogude hea seisundi tagamine Pinnaveekogude puhul on suurimaks eesmärgiks saavutada aastaks 2015 kõigi looduslike pinnaveekogude hea seisund ning tehislike ja oluliselt muudetud veekogude hea ökoloogiline potentsiaal. Pinnaveekogude hea seisundi tagamiseks tuleb vähendada heitveega veekogudesse juhitavate toitainete kogust. Kõikide asulate ja tööstusettevõtete reovesi tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Kuna Võrtsjärve alamvesikonnas tegeletaks suhteliselt intensiivselt põllumajandusega, siis tuleb suurt tähelepanu pöörata sõnniku ja vedelsõnniku hoiustamisele ja laotamisele. Reostuse ennetamiseks ja vältimiseks tuleb loomakasvatuses ja põlluharimises lähtuda heast põllumajandustavast. Tugevasti muudetud veekogude puhul on eesmärgiks nende võimalikult looduslähedase seisundi taastamine. Vee-elustiku mitmekesisuse säilitamine

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 31/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Vee-elustiku säilitamiseks luua veekogudes võimalikult looduslähedased tingimused. Kraavitatud jõelõigud viia võimalikult looduslähedasse olukorda – suurendada vooluveekogu looklevust, luua kiiremaid ja kärestikulisi jõelõike, tagada juurdepääs lisajõgedele ja vanajõgedele ning kaotada olulised rändetõkked. Üks oluline faktor vee-elustiku säilimisel on miinimumveetase ja vooluhulk. Kui paisutatud jõgedel suvise madalveeperioodi aegu piisavalt vett allavoolu ei lasta, hukkuvad paljud organismid ning jäävad kuivale olulised kalade kudemiskohad. Samuti on aegajalt probleeme Võrtsjärve veetasemega. Võrtsjärve meetmekava koondtabelis on toodud, et ÜF projekti koosseisus olevate veevarustus – ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamise teostuse tähtaeg on 2010. aasta (prioriteet I). Väljaspool ÜF koosseisu asumites veevarustussüsteemide korrastamise aeg 2013 aasta ja kanalisatsioonirajatise korrastamise tähtaeg 2014. a (prioriteet II). Täiendava fosforiärastuse teostamise tähtaeg 2014.a. Lisameetmed hajaasustuse aladel- väikese asumite veevarustuse korrastamise ning kuivade või reostunud kaevude asendamise ning hajuasustuse kanalisatsioonilahenduste toetamine ja kogumiskaevude vee kogumine ja puhastuse tagamise toetamise teostamise aeg on 2014 aasta (prioriteet III). Lisaks on toodud meetmekavas tähtajad pinnaveekogude seisundi parandamiseks jne. Lisainfot saab Tartumaa Keskkonnateenistuse koduleheküljelt aadressil http://www.envir.ee/126208

3.17.4 Meetmete kava.

Meetmekavade koostamise eesmärgiks on leida kõige kuluefektiivsemad lahendused alamvesikonna veemajanduse kaitseks ning heaperemehelikuks kasutamiseks. Võrtsjärve alamvesikonna nelja maakonna 29-st omavalitsusest on 7 sellist omavalitsust, mille territooriumist vähemalt 90% jääb Võrtsjärve alamvesikonda. Vee ja veekogudega seotud loodus- ning keskkonnakasutust ja –kaitset korraldavad riiklikult valdavalt 4 keskkonnateenistust, 2 keskkonnainspektsiooni osakonda, 4 tervisekaitsetalituse osakonda, 4 maaparandusbürood. Lisaks on moodustatud ühistegevuse raames 12 maaparandusühistut ja mitmeid teisi institutsioone, sh kolmanda sektori ühendusi, esmajoones klassikalise looduskaitse valdkonnas. Veemajanduskava koostamisel ja elluviimises peavad tingimata osalema kohalikud omavalitsused, kes vastutavad oma haldusterritooriumi looduskeskkonna, sotsiaalse ja majandusliku arengu eest. Tulenevalt loodusolude ja -ressursside majandamistingimustest (antud juhul ennekõike vee, veevarude ja veekogude aspekt) on paratamatud veemajanduslikud ruumilised erinevused. See tähendab, et piirkondlikul tasandil nõuab veemajanduse käsitlus kohalike olude arvestamist. Oluline on soodustada, et kõik huvitatud pooled osaleksid aktiivselt veemajanduskava koostamises, elluviimises ja ajakohastamises. Selle tarvis tuleb tagada, et asjakohane informatsioon on üldsusele kättesaadav ning on võimaldatud laekuvate märkuste ja ettepanekute õigeaegne arutelu ning asjakohasuse korral nendega arvestamine.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 32/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Alamvesikonna ning omavalitsute ühiste keskkonnasihtide leidmine ei ole kerge, sest suur osa investeeringute mahust tuleb siiski katta omavalitsustel.

Meetmekava koostamiseks on vajalik määratleda meetmete eelistuskriteeriumid ning nende kaalukoefitsendid (Tabel 3.17).

Tabel 3.17.4 Meetmete eelistuskriteeriumid ning kaalukoefitsiendid. kriteeriumi nr. kriteerium kaal 1 meetme 5 rakendumisel kohene mõju olukorra parandamiseks 2 kulude ja mõjude 3 soodne suhe 3 pikaajaline 2,5 (vähemalt 20 aastat) soodus mõju keskkonnale 4 loob aluse 1 järgnevateks keskkonnategevu steks 5 aitab täita 1 rahvusvahelisi kohustusi

Samuti on soovitatav meetmed tegevuste eesmärkide alusel liigitada:

o ennetav – tegevus, millega ennetatakse/välditakse keskkonnakahjustuste ja–saaste teket

o puhastav – vältimatu või juba tekitatud keskkonnasaaste vähendamine, puhastamine, mille tulemusel väheneb või leevendub reostamise/saastamise maht või mõju keskkonnale (nt. reoveepuhasti rajamine)

o taastav – minevikus tekitatud saaste või kahjustuste likvideerimine või selle keskkonnale põhjustatud mõju leevendamine (suletava prügila rekultiveerimine)

o seire – keskkonnaseisundi mõõtmise ja kaardistamisega seotud tegevus

o regulatiivne – õigusakt või muul moel keskkonda korraldav tegevus.

3.17.5 Joogivee alamprogramm

Eesmärk: kogu elanikkonna varustamine ohutu joogiveega, kõigi näitajate osas hea joogiveega varustamine toimub kooskõlas piirkonna majanduslike võimalustega.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 33/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Reeglina puuduvad Eestis probleemid põhjavee kvantiteedi osas, küll aga ei vasta piirkonniti põhjavesi oma keemiliselt koostiselt joogiveele kehtestatud kvaliteedinõuetele. 1999-2001. aastal tehtud põhjavee mikrokomponentide kvaliteedi uuringu tulemused näitasid, et Lõuna-Eestis kasutatav vesi on vaene selliste tervistohustavate komponentide poolest nagu alumiinium, areseen, elavhõbe, kaadmium, kroom ja plii. Samuti on vähe molübdeeni ja seleeni, mida peetakse küll organismile vajalikeks komponentideks, kuid suurtes kontsentratsioonides võivad need organismile avaldada kahjulikku mõju. Tervisekaitse aspektist on oluline teada, et Lõuna-Eesti põhjavesi on üldiselt fluorivaene (alla 0,5 mg/l), mistõttu selle tarbija ei saa hammaste ja skeleti normaalseks arenguks vajalikku hulka fluori. Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on Kesk-Devoni põhjavesi radioloogiliselt ohutu. Võrtsjärve alamvesikonnas tarbitav põhjavesi, millest enamuse moodustab Kesk-Devoni põhjaveekompleksi vesi, vastab üldjoontes Eesti Vabariigi määrusega (Joogivee 2001) kehtestatud nõuetele, kuid üldraua sisaldus, millest enamuse moodustab kahevalentne raud, on lubatud piirväärtustest tunduvalt suurem. Savika ja valdavalt paksu pinnakatte tõttu vaesestub infiltreeruv vesi pinnasest ja sademetest pärit hapnikust ning keskkonnatingimused muutuvad oksüdeerivatest redutseerivateks. Redutseerivatele tingimuste domineerimisele viitavad Fe2+, H2S ja NH4+ kõrgendatud sisaldused põhjavees. Teisalt võib Fe2+,H2S ja lämmastikuühendite kõrgendatud sisalduste põhjuseks olla ka veevarustussüsteemide halb sanitaartehniline seisund – tehniliselt mittekorras puurkaevud ning amortiseerunud vee torustikud. Järjest väheneva veekasutuse tõttu jääb vesi torustikus seisma, kahjustades veevarustussüsteemi ennast. Veevõtu vähenemisega kaasnevad vee Fe2+- sisalduse suurenemine, (SO4)2- sisalduse vähenemine ning H2S tekkimine anaeroobsete bakterite elute gevuse tulemusena (Schmied 1999). Hiljutised uuringud on näidanud, et kõrge rauasisaldus vees võib põhjustada oksüdatiivset stressi. Kõrgenenud stressi näitajaid seostatakse eelkõige kahevalentse raua (Fe2+) kõrge sisaldusega tarbitavas vees. Vee käitleja peab tagama ühisveevärgi liitumispunktini kinnistu veevärgiga nõuetele vastava vee kvaliteedi. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui see ei ole kokku lepitud teisiti. Euroopa Liidu joogiveedirektiiviga (98/83/EEC) ühtlustatud nõuetele (Joogivee 2001) täitmiseks üldraua, sulfaatide, kloriidide sisalduse, agressiivsuse, elektrijuhtivuse ja pH osas on Eestil ajapikendus aastani 2013 (asulad elanike arvuga alla 2000). Kuid siiski on rauaärastuse juurutamine kahtlemata üks prioriteetsemaid ülesandeid ühisveevärgisüsteemide arendamisel juba praegu. Lisaks aitavad rauaärastusfiltrid tõsta vee pH-d ja sellega parandada nii happe-leelistasakaalu kui elimineerida või vähendada agressiivse süsihappegaasi sisaldust vees. Viimatinimetatud omadus väldib torustike edasist kahjustumist ning tagab veekvaliteedi säilimise nõuetekohasena kuni tarbijani. Kvaliteetse joogivee tagamiseks on vajalike investeerigute suurus Koiva alamvesikonnas kokku 34,9 miljonit krooni, millest lühiajalised

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 34/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

investeeringud moodustavad 8,4% (2,9 miljonit krooni), ülejäänud 32 miljonit krooni kulub pikaajaliste investeeringute katmiseks. Joogivee puhastuseks (rauaärastus, puurkaevude tehnilise seisundi rekonstrueerimine) kulub 3,2 miljonit krooni. Uute veetrasside rajamine läheb maksma 31,7 miljonit krooni.

3.17.6 Pinnavee alamprogramm

Eesmärk: pinnaveekogude võimalikult looduslähedase seisundi, vee kvaliteedi ja varude tagamine. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus-kommunaalheitveed ning atmosfäärisaastus, mis jõuab veekogudesse sademetena. Enamasti on saastus tingitud inimtegevusest. Veekogude seisundi halvenemise vältimiseks on oluline jälgida reoveepuhastite, eelkõige nende, millede eesvooluks on veekogu, tööefektiivsust ning samas vähendades saasteainete emissiooni loodusesse, kuna üks olulisemaid keskkonnaprobleeme veekogudes on eutrofeerumine, ehk veekogu toitelisuse tõus, millega kaasneb sageli bioloogilise mitmekesisuse, veekogu majandusliku, seahulgas puhkemajandusliku väärtuse vähenemine. Toitainete limitatsioon on eutrofeerumise võtmeprotsess. Probleemid saab jaotada laias laastus kaheks. Esimesse kategooriasse kuuluvad akuutsed mürgitused, kalakasvatuste hävinguga kaasnev majanduslik kahju, akvakultuuride pideva monitooringuga kaasnevad rahalised väljaminekud, turismilt saadavate tulude kahanemine. Teine kategooria - toksiinide mõju teistele veeorganismidele, sealhulgas kaladele ning toiduahela kaudu ka veelindude ja veeimetajatele ning hapnikupuudusest tekkida võiv elustiku häving. Eutrofeerumisprotsessi pidurdamisel ja kontrolli alla saamisel on suur tähtsus väikestel jõgedel, tiikidel ja märgaladel, sest mida rohkem on vee teel põllumaalt lõplikku retsipienti väikeseid tiike, märgalasid, jõgesid, seda rohkem jõuab vesi puhastuda. Mida mitmekesisem on vee elustik, seda suuremaid reostuskoormuseid suudab veekeskkond taluda. Et sellist isepuhastumist soodustada, on oluline reostusallikate ja veekogude vahel jätta puhvertsoonid - mets, võsa. Kuivenduskraavid, eriti kuna need on sirged ja hästi puhastatud, on reostavatele toitainetele kiireteks transporditeedeks suurematesse veekogudesse ja kiirendavad veekogude eutrofeerumist. Kui vesi voolab läbi käänulise jõe, läbi paljude väikeste järvede ja tiikide, on isepuhastumise võime suurim, seega on põllumajandusega kaasnev "kraavitamine" veekogude seisukohalt väga ebasoovitav. Üks olulisi etappe veemajanduse korraldamisel on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava koostamine. Arengukava võimaldab oluliselt parandada investeeringute planeerimist veevarustus ja – kanalisatsiooniobjektide rajamiseks. Arengukavas sisalduva süstematiseeritud informatsiooni alusel on võimalik oluliselt parandada projektide otstarbekuse uuringute kvaliteeti. Võrtsjärve alamveskonnas on ühisveevärgi- ning kanalisatsiooniarengukava olemas vaid Õru vallal.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 35/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Kogu pinnaveekaitseliste investeeringute suurus Valga maakonnas Võrtsjärve alamvesikonnas paiknevatel omavalitsustel on kokku 788,74 miljonit krooni, millest lühiajalised investeeringud moodustavad 58,68% (462,86 miljonit krooni), ülejäänud 325,88 miljonit krooni kulub pikaajaliste investeeringute katmiseks. Kanalisatsioonitorustike ehituseks ning rekonstureerimiseks kulub 412,01 miljonit krooni. Reoveepuhastite nõuetele vastavate puhastusefektiivsuste tagamiseks on vajalik 164,71 miljonit krooni. Keskkonnaohtlike objektide likvideerimiseks ning uuringuliste projektid läbiviimiseks on vajalik üks miljon krooni.

3.17.7 Põhjavee alamprogramm

Eesmärk: põhjavee kvaliteedi ja varude säilitamine. Eestis leiavad joogi- ja olmevee allikatena kasutamist mitmed põhjaveekompleksid. Veekompleksid erinevad üksteisest nii leviku, lasumistingimuste, hüdrauliliste kui ka keemiliste näitajate poolest. Võrtsjärve alamvesikonnas kasutatakse peamiselt järgmiste veekomplekside põhjavett: Ülem-Devoni veekompleksi põhjavesi. Setete paksus ulatub mõnest meetrist kuni 100-200 meetrini. Sellesse veekompleksi on rajatud salvkaevud sügavusega 2-5 m, kohati 10-15 m ja mõned puurkaevud. Ülem-Devoni setete veed on hästi kaitstud reostuse eest. Ülem-Devoni veekompleksi veelademe paksus 5-43 m ja kaetud 10–45 m paksuse pinnakattekihiga, mõnes kohas vettkandvad kivimid paljanduvad. Vesi on kohati rauarikas.

3.17.8 Keskkonnakaitse alamprogramm.

Eesmärk: Pinnaveekogude vee kvaliteedi ja varude tagamine joogiveeks, veeelustiku mitmekesisuse säilitamine, puhkevõimaluste ja säästva maakasutuse tagamine põllumajanduses ning metsamajanduses. Keskkonnakaitse investeeringuteks on planeeritud 1,5 miljonit krooni, millest 0,5 miljoni krooni ulatuses on lühiajalised ja üks miljoni krooni ulatuses pikaajalised investeeringud.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 36/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

4. TÕLLISTE VALLA VANA ÜVK ARENGUKAVA

4.1 Kokkuvõte seni kehtinud arengukavast

Valga piirkonna ühise veemajanduskava aluseks on valdade ja Valga Keskkonnakeskuse koostöös valminud omavalitsuste ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukavad. Seni kehtinud Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaajaperioodiks 2004-2016 on koostatud 2004.a PHARE 2001 CBC- 010 SPF projekti "Valga piirkonna omavalitsuste ühine veemajanduskava" tegevusprogrammi raames. Eesti Keskkonnastrateegias püstitatud eesmärkidest tulenevalt, peab joogivee kvaliteet 2000 ja enama elanikuga asulates vastama õigusaktides kehtestatud normatiividele hiljemalt 2008. aastaks ja alla 2000 elanikuga asulates hiljemalt 2013. aastaks. Samuti tuleb 2009. aastaks tagada asulareovee kogumine ja 2010 aasta lõpuks tuleb tagada reoveepuhastus kõigis üle 2000 elanikuga asumites. Keskkonnaprobleemide tõhusamaks lahendamiseks moodustasid kuus Valgamaa omavalitsust - Valga linn, Hummuli, Puka, Puka, Sangaste, Taheva ja Tõlliste vallad 2001. aastal ühise keskkonnakeskuse. Keskkonnakeskuse strateegiliste prioriteetide hulka kuuluvad muuhulgas ühisveevärgi kaudu elanikele antava joogivee kvaliteedi vastavusse viimine Euroopa Liidu joogiveestandardiga, veevarustussüsteemide lekete ja see läbi vee kulu vähendamine, veehaarete ja torustike rekonstrueerimine, reoveepuhastite ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja rajamine. Oma strateegiliste prioriteetide elluviimiseks esitas Valga Keskkonnakeskus Phare CBC Väikeprojektide fondile 2002. aastal projektitaotluse „Valga piirkonna omavalitsuste ühine veemajanduskava”, mille üheks eesmärgiks oli Valga piirkonna valdade (Hummuli, Puka, Puka, Sangaste, Taheva, Tõlliste) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühise arengukava koostamine. Phare CBC Väikeprojektide fond hindas projekti positiivselt ja 2003. aasta augustis kirjutati alla projekti rahastamisleping. Tõlliste Vallavalitsuse ja Valga Piirkonna Keskkonnakeskuse koostöös käivitati 2002.aastal Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamine. Arengukava tegemist koordineeris Meelis Linnamägi Valga Piirkonna Keskkonnakeskusest. Kuna puudusid konkreetselt Tõlliste valla põhjavee kvaliteeti puudutavad uuringud ja analüüsid, siis on seni kehtidnu arengukavas kasutatud kogu Valgamaad hõlmava põhjavee uuringu tulemusi. Arengukava koostamise käigus vaatas ekspert Peep Moorast läbi, vajadusel korrigeeris ja digitaliseeris kõik valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni võrke puudutavad tehnilised joonised. Investeerimisprojektide tehniliste lahenduste väljatöötamisel ja võimalike maksumuste hindamisel osales eksperdina Mihkel Gross. Finantsanalüüsi osa koostasid eksperdid Alar Meltsov ja Neeme Kärbo.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 37/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

4.2 Olemasolev veevarustus

4.2.1 Vee erikasutusluba

Vee võtmiseks ning heitvee ärajuhtimiseks on Valgamaa Keskkonnateenistus väljastanud OÜ-le Tõll vee erikasutusloa nr L.VV.VA-36850 kehtivusega kuni 16.06.2010. Lubatud veevõtt põhjavee-haarete kaupa Tõlliste vallas: a) Sooru puurkaev nr. 2 aastas 12000,0 m3, ööpäevas 33,3 m3/d b) Laatre keskasula puurkaev „ 16000,0 m3, „ 46,6 m3/d c) Tsirguliina puurkaev „ 12000,0 m3 , 33,3 m3/d d) Tagula puurkaev „ 3200,0 m3 , 8,8 m3/d

Heitvee vooluhulk aastas Tõlliste vallas : a) Sooru puhastusseade 12000,0 m3 /a b) Laatre aleviku p/s 40000,0 m3/a c) Tsirguliina väljavool 12000,0 m3 /a d) Tagula p/s 3200,0 m3 /a

4.3 Tõlliste valla ühisveevärgi üldine kirjeldus

Tõlliste vallas tarbitakse vett valdavalt ülem-keskdevoni (D3-2) veekompleksist. Põhjavee tase on valla territooriumil üsna kõikuv, 5 - 30 m. Tõlliste vallas põhjaveevarusid kinnitatud ei ole. Valla territooriumil asub Valga linna Paju veehaare, kus on kinnitatud põhjavee tarbevaru aastani 2015 kokku 6600 m3/d. Tõlliste valla ühisveevarustus põhineb põhjaveel. Enamus puurkaevpumplaid on üheastmelised, 40% pumplatest on paigaldatud veepuhastusseadmed. 100% asulate veeanalüüsid ei vasta nõuetele. Veevõrk on valdavalt ehitatud hargvõrguna, tuletõrje veevaru tagamine on lahendatud mahutite ja pinnaveekogudega.

4.4 Ülevaade

Projektipiirkonnas elab kokku 1529 inimest. Ühisveevarustuse ulatus ja liitunud elanike arv on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 4.4 Ühisveevarustus projektipiirkonnas Asula Liitunud elanikkond, Liitunud elanikkond, % inimest asula elanikkonnast

Jaanikese 0 0 Laatre 190 75 Paju mõis 911 100 Sooru 224 73

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 38/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Tagula 65 34 Tsirguliina 210 39 Tõlliste 0 0 Kokku 780 51 Allikas: Tõlliste Vallavalitsus Märkused:1-pansionaadi elanikud

4.5 Põhjavee pumpamine ja kvaliteet

Ühisveevarustuse puurkaevude nimekiri on esitatud Tabel4.5. Keemiliselt koostiselt on Kesk-Devoni veekompleksi vesi valdavalt HCO3 -Ca-Mg- tüüpi, välja arvatud Tsirguliina 140m sügavusest puurkaevust pumbatav vesi, mis on HCO3-Cl-Ca-Mg-tüüpi. Vees lahustunud mineraalainete üldsisaldus on ühisveevarustuse puurkaevudes 0,2-0,3 g/l, üldkaredus 3,5-6mg-ekv/l. Veekompleksi põhjaveele on omane madal Na+, Cl- ja SO4-2 sisaldus ning suhteliselt kõrge Ca2+, Mg 2+ ja HCO3 sisaldus. Mikrokomponentide sisaldus antud veekompleksi põhjavees on väike.

Laatre Laatre puurkaevust (nr.10975) pumbatav põhjavesi vastab II kvaliteediklassile üldraua sisalduse (0,26-0,3mg/l) poolest, vees on suhteliselt kõrge väävelvesiniku sisaldus – 0,069mg/l. Mangaani sisaldus on 0,045mg/l. Põhjavesi vajab vee aereerimist raua eraldamiseks ja filtreerimist.

Sooru Aiandi puurkaevu (nr.11241) puurkaevu veele on iseloomulik kõrgendatud üldraua (2,07-5mg/l), mangaani sisaldus (0,055mg/l) ja NH4+ ( 0,57-0,7mg/l), mille tõttu vesi kuulub III kvaliteediklassi; hägususe (4,99NHÜ) ja värvuse (35 kraadi) poolest on vesi isegi halvem kui III kvaliteediklass ja nõuab eritöötlusmeetodeid joogivee saamiseks. Väävelvesiniku sisaldus 02.07.07 võetud veeproovis oli <0,05mg/l.

Tagula Tagula puurkaevu (nr.10988) vee üldraua sisaldus on 0,21-0,51mg/l ja mangaani sisaldus eriti kõrge (0,353-0,393mg/l), seega kuulub vesi halvemasse kui III kvaliteediklassi põhjavesi ja vajab eritöötlusmeetodeid joogivee saamiseks. Väävelvesiniku sisaldus 07.02.07 võetud veeproovis oli <0,05mg/l.

Tsirguliina Tsirguliina puurkaevu (nr.9986) vesi kuulub üldraua sisalduse poolest II kvaliteediklassi (0,32mg/l) ja vajab joogivee saamiseks aereerimist raua eraldamiseks ja fitreerimist. Mangaani sisaldus 0,039mg/l vastab joogivee nõuetele. Väävelvesiniku sisaldus on <0,05mg/l P.

Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009.a 39/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Tabel 4.5.1 Ühisveevarustuse puurkaevud Tõlliste vallas Asula Nimetus/Aadress Veekiht Katastri Passi nr Sügavus, Puurimise Lubatud nr m aasta veevõtt, m3/d

Laatre Keskasula D2 10975 3291 130 1972 46,6

Paju mõis Hooldekodu D2 11636 A-333-M 60 1958 40,0

Aiandi D2 11241 1547 140 2008 33,3

Sooru Keskuse D2 10979 4939 66 1981 -

Ühepereelamud D2 10982 5545 65 1985 -

Tagula Tagula D2 10988 3669 90 1973 8,8 Tsirguliina (Sangaste D 9986 - 140 1969 33,3 Tsirguliina 2 raudteejaama) Allikas: Tõlliste Vallavalitsus

Tabel 4.5.2 Põhjavee kvaliteet Puurkaevu Proovi Joogiveeallika I Parameeter ja Joogivee kvaliteedi Asula nimetus kuupäev Proovi tulemus kvaliteediklassi ühik nõuded 1 /kataster nõuded1 Värvus, kraadi 5 5 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 0,76 1,5 Tarbijale vastuvõetav Üldraud, mg/l 0,26 0,2 0,2 Laatre Keskasula/ 10975 21.02.07 Mangaan, mg/l 0,045 0,05 0,05 + NH4 , mg/l <0,07 0,5 0,5 PHT, mg/l O2 1,2 5 5

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 40/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Puurkaevu Proovi Joogiveeallika I Parameeter ja Joogivee kvaliteedi Asula nimetus kuupäev Proovi tulemus kvaliteediklassi ühik nõuded 1 /kataster nõuded1 Värvus, kraadi kollakas 5 Tarbijale vastuvõetav Läbipaistvus, cm läbipaistmatu - - NHÜ - 0,2 0,2 Hooldekodu/ 23.06.1958 Üldraud, mg/l - 0,05 0,05 11636 (pass) Mangaan, mg/l - 50 50 Nitraat, mg/l 1,2 5 5 PHT, mg/l O2 Värvus, kraadi värvitu 5 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ vähe hägune 1,5 Tarbijale vastuvõetav Paju mõis Hooldekodu/ Üldraud, mg/l 08.08.1958 - 0,2 0,2 11636 Mangaan, mg/l (pass) - 0,05 0,05 Nitraat, mg/l - 50 50 PHT, mg/l O2 - 5 5 Värvus, kraadi värvuseta 5 Tarbijale vastuvõetav Läbipaistvus, cm >50 - - Hooldekodu/ Üldraud, mg/l 21.08.1958 0,3 0,2 0,2 11636 Mangaan, mg/l (pass) - 0,05 0,05 Nitraat, mg/l - 50 50 PHT, mg/l O2 4,2 5 5

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 41/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Puurkaevu Proovi Joogiveeallika I Parameeter ja Joogivee kvaliteedi Asula nimetus kuupäev Proovi tulemus kvaliteediklassi ühik nõuded 1 /kataster nõuded1 Värvus, kraadi kollane 5 Tarbijale vastuvõetav Läbipaistvus, cm 30 - Üldraud, mg/l 22.02.1966 5,0 0,2 0,2 Aiandi/ 11241 Mangaan, mg/l (pass) - 0,05 0,05 Nitraat, mg/l - 50 50 PHT, mg/l O2 6 5 5 Värvus, kraadi 35 5 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 4,99 1,5 Tarbijale vastuvõetav Üldraud, mg/l 2,07 0,2 0,2 Sooru Aiandi/ 11241 21.02.07 Mangaan, mg/l 0,055 0,05 0,05 + NH4 , mg/l 0,57 0,5 0,5 PHT, mg/l O2 2,8 5 5 Värvus, kraadi 0 5 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 6 (mg/l) 1,5 Tarbijale vastuvõetav Üldraud, mg/l 10.02.1981 0,44 0,2 0,2 Keskuse/ 10979 Mangaan, mg/l (pass) - 0,05 0,05 Nitraat, mg/l - 50 50 PHT, mg/l O2 1,6 5 5

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 42/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Puurkaevu Proovi Joogiveeallika I Parameeter ja Joogivee kvaliteedi Asula nimetus kuupäev Proovi tulemus kvaliteediklassi ühik nõuded 1 /kataster nõuded1 Värvus, kraadi 95 5 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 11 (mg/l) 1,5 Tarbijale vastuvõetav Ühepereelamud/ Üldraud, mg/l 25.06.1985 1,4 0,2 0,2 10982 Mangaan, mg/l (pass) - 0,05 0,05 Nitraat, mg/l - 50 50 PHT, mg/l O2 2,9 5 5 Värvus, kraadi - 5 Tarbijale vastuvõetav Läbipaistvus, cm >50 - - Üldraud, mg/l 15.11.1973 - 0,2 0,2 Tagula/ 10988 Mangaan, mg/l (pass) - 0,05 0,05 Nitraat, mg/l - 50 50 PHT, mg/l O - 5 5 Tagula 2 Värvus, kraadi - 5 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ - 1,5 Tarbijale vastuvõetav Üldraud, mg/l 0,51 0,2 0,2 Tagula/ 10988 07.03.05 Mangaan, mg/l - 0,05 0,05 Nitraat, mg/l - 50 50 PHT, mg/l O2 - 5 5

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 43/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Puurkaevu Proovi Joogiveeallika I Parameeter ja Joogivee kvaliteedi Asula nimetus kuupäev Proovi tulemus kvaliteediklassi ühik nõuded 1 /kataster nõuded1 Värvus, kraadi - 5 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ - 1,5 Tarbijale vastuvõetav Üldraud, mg/l 0,393 0,2 0,2 Tagula/ 10988 05.09.05 Mangaan, mg/l - 0,05 0,05 Nitraat, mg/l - 50 50 PHT, mg/l O2 - 5 5 Värvus, kraadi - 5 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ - 1,5 Tarbijale vastuvõetav Üldraud, mg/l 0,34 0,2 0,2 Tagula/ 10988 07.11.05 Mangaan, mg/l - 0,05 0,05 Nitraat, mg/l - 50 50 PHT, mg/l O2 - 5 5 Värvus, kraadi 5 5 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 0,37 1,5 Tarbijale vastuvõetav Üldraud, mg/l 0,21 0,2 0,2 Tagula/ 10988 21.02.07 Mangaan, mg/l 0,353 0,05 0,05 Nitraat, mg/l <0,4 50 50 PHT, mg/l O2 2,8 5 5

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 44/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2021

Puurkaevu Proovi Joogiveeallika I Parameeter ja Joogivee kvaliteedi Asula nimetus kuupäev Proovi tulemus kvaliteediklassi ühik nõuded 1 /kataster nõuded1 Värvus, kraadi 10 5 Tarbijale vastuvõetav Tsirguliina Hägusus NHÜ 1 1,5 Tarbijale vastuvõetav (Sangaste Üldraud, mg/l 0,252 0,2 0,2 06.09.04 raudteejaama)/ Mangaan, mg/l 0,033 0,05 0,05 9986 Nitraat, mg/l <1,5 50 50 PHT, mg/l O2 <0,5 5 5 Värvus, kraadi 5 5 Tarbijale vastuvõetav Tsirguliina Hägusus NHÜ 0,7 1,5 Tarbijale vastuvõetav (Sangaste Üldraud, mg/l 0,32 0,2 0,2 21.02.07 raudteejaama)/ Mangaan, mg/l 0,039 0,05 0,05 9986 Nitraat, mg/l <0,4 50 50 PHT, mg/l O2 1 5 5 Allikas: Pass- puurkaevu passist võetud andmed, eesti Geoloogiakeskuse labor, proovid võetud aprill 2007. Märkused: (1) nõuded vt. ptk 4.8.1

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 45/106

Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

4.6 Põhjavee kaitsmine

Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 61, 16. detsembrist 1996, moodustatakse põhjaveehaardele sanitaarkaitseala üldjuhul 50m raadisuses ümber puurkaevu. Juhul, kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 10m3/d ja põhjaveekiht on hästi kaitstud, võib keskkonnaminister sanitaarkaitse ulatust vähendada 30 meetrini. Vastavalt Veeseaduse § 28 lg 4 [RT I 2009, 20, 131 – jõust. 18.04.2009] Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks:

1) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks;

2) 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud;

3) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Tervisekaitseinspektsiooni kirjalik nõusolek.

Veeseaduse § 28 lg 5 järgi [RT I 2009, 1, 2 – jõustunud 12.01.2009] sanitaarkaitseala võib ulatuda veevõtukohast kuni 200 meetrini, kui põhjaveekihist võetakse üle 500 m3 vett ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaarde projekti alusel Keskkonnaamet.

Tabel. 4.6 Puurkaevude sanitaarkaitsealad Puurkaevu Puurkaevu Sanitaarkaitseala Asula nimetus/ katastri Tähistus olukord, m1 aadress number Laatre Keskasula 10975 30 Puudub Paju mõis Hooldekodu 11636 50 Puudub Aiandi 11241 30 Puudub Sooru Keskuse 10979 50 Aed osaliselt Ühepereelamud 10982 50 Puudub Tagula Tagula 10988 30 Puudub Tsirguliina Tsirguliina (Sangaste 9986 30 Puudub raudteejaama) Märkused: 1 – sanitaarkaitse ala ulatus mõõdetud Eesti Põhikaardilt M1:10000

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 46/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

4.7 Veetarbimine

4.7.1 Ülevaade veetoodangust ja tarbimisest

Veetoodang ja tarbimise keskmised näitajad projektipiirkonnas aastal 2008 on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 4.7.1 Veetoodang ja tarbimine aastal 2008 Asula Veetoodang, Veetarbimine Elanike Ettevõtete Arvestamata m3/d kokku, m3/d veetarbimine, veetarbimine, vesi 3 3 m /d m /d m3/d % Jaanikese 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0 Laatre 15,6 13,7 11,8 1,93 1,86 12 Paju mõis 5,191 0,00 5,19 0,00 0,00 0 Sooru 20,4 18,2 16,3 1,92 2,16 11 Tagula 4,02 3,42 3,3 0,10 0,60 15 Tsirguliina 16,4 15,5 8,8 6,70 0,86 5 Tõlliste 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0 Kokku 61,6 50,9 45,5 10,6 5,48 11 Allikas: OÜ Tõll Märkused: Lasteaiad ja koolid on asutused, mille tarbimine on arvatud ettevõtete alla. 1-arvutuslik Tõlliste valla keskmise veetarbimise järgi

Veetarbimine valla järgnevates asulates on leitud veemõõtjate alusel: Tsirguliina, Sooru, Tagula ja Laatre asulates. Veetoodang on võetud OÜ Tõll poolt esitatud andmete põhjal. Samade andmete põhjal on arvutuslikult saadud ka arvestamata vee kogus.

4.7.2 Ettevõtete keskmine veetarbimine

Tõlliste vallas on suurimad tarbijad Tsirguliina alevikus Tsirguliina keskkool koos lasteaiaga, raamatukogu ja kultuurimaja. Tsirguliina keskkoolis on ca 232 õpilast, 24 õpetajat ja 22 teenistujat. Sooru külas on suurimaks tarbijaks lasteaed ja rahvamaja ning Laatre alevikus lasteaed.

4.7.3 Veetarbimise aastaajaline ja ööpäevane muutumine

Veetarbimise aastaajalist olulist muutumist on märgata Tsirguliina alevikus, kus suveperioodil keskkool ei tööta. Samuti on märgata mõningast veetarbimise vähenemist suveperioodil Sooru, Tagula ja Laatre asulates.

Tarbimise ööpäevase muutuse kohta mõõtmisandmed puuduvad.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 47/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

4.7.4 Perspektiivne veetoodang ja tarbimine

Perspektiivne veetoodang ja tarbimine arvutati lähtuvalt ühisveevärgiga liitunud perspektiivsest elanike arvust, ettevõtete andmetest ja projekteerimise üldistest lähteandmetest.

Tabel 4.7.4 Perspektiivne veetoodang ja tarbimine aastal 2021 Asula Vee- Vee- Vee- Elanike Ettevõtete Arvestamata toodang toodang, tarbimine vee- vee- vesi 3 aastal m /d kokku, tarbimine, tarbimine, 3 2008, 2021 m3/d m3/d m3/d m /d % m3/d Jaanikese 0,00 0,0 0,00 0,00 0,00 0,00 0 Laatre 15,6 23,5 21,2 19,0 2,16 2,3 10,0 Paju mõis 5,7 11,11 10,0 10,0 0,00 1,1 0,0 Sooru 20,4 27,3 24,5 22,4 2,14 2,7 10,0 Tagula 4,02 7,3 6,6 6,5 0,11 0,7 10,0 Tsirguliina 16,4 61,7 55,5 48,0 7,51 6,2 10,0 Tõlliste 0,00 0,0 0,0 0,0 0,00 0,0 0,0 Kokku 56,4 119,8 107,8 95,9 11,9 11,97 10,0

Kõik projektpiirkonna asulate veetorustikud on plaanis kogu ulatuses rekonstrueerida. Seega on arvestamata vesi võetud 10 %. Ettevõtete veetatarbimise kasv on võetud 1 % aastas, lähtudes 2006. a veetarbimisest.

Võrreldes 2006. aastaga on perspektiivne veevajadus 53 % suurem. Oluline veetoodangu suurenemine tuleneb Tsirguliina aleviku uue veetorustiku välja ehitamisega ja sellega kaasneva elanike liitumisega ühisveevarustussüsteemi. Samuti on muutus tingitud keskmise veetarbimise kasvuga praegusest 57 l/d tuleviku 100 l/d-ni inimese kohta.

4.8 Olemasolevad veevarustuse ehitised

4.8.1 Puurkaevpumplad Joogivee kvaliteet peab vastama järgnevates dokumentides sätestatud nõuetele (edaspidi “veekvaliteedi nõuded”): EL Joogivee Direktiiv 98/83 EC; Sotsiaalministri määrus nr. 82, 31.juuli 2001, “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”

Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale põhjaveele kehtestatakse nõuded järgmise dokumendiga: Sotsiaalministri määrus nr 1, 2. jaanuar 2003, “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded”.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 48/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

Jaanikese Jaanikese suvilate piirkonnas ühisveevarustussüsteemi puurkaevpumplad puuduvad.

Laatre Laatre alevikus on ühisveevarustussüsteemis kasutusel üks puurkaevpumpla.

Laatre Keskasula puurkaevpumpla (nr. 10975) Laatre aleviku puurkaevpumpla on üheastmeline, pumpla väljundrõhk hoitakse püsivana puurkaevupumba ja hüdrofooride abil. Puurkaevupump pumpab vett puurkaevust läbi survefiltersüsteemi ja hüdrofoori veevõrku.

Puurkaevpumpla on rekonstrueeritud 2003. aastal, mil paigaldati ka rauaeraldusseadmed kaaliumpermanganaadi doseerimisega ja kaks 0,5m3 mahuga membraanhüdrofoori. Vana hüdrofoor, mis oli läbi hoone seina muldkehas, eemaldati. Katus on rekonstrueeritud. Hoone jäi rekonstrueerimise käigus soojustamata ja profiilplekiga katmata, kinni laoti aknad ja vana hüdrofoori eemaldamisel tekkinud ava. Seinad värviti seestpoolt üle.

Rekonstrueerimise käigus vahetati kogu pumpla sisetorustik, elektrisüsteem ja seadmed. Pumplas on olemas proovivõtu kraan ja veemõõtja.

Talvekuudel hoitakse pumplas temperatuur üle 5oC elektrikütte abil. Hoone on varustatud äravoolutrapiga. 1972.a. rajatud puurkaev asub pumplahoones sees. Puurkaev on varustatud proovivõtukraaniga, samuti on võimalus võtta veeproovi veevõrku suunatavast töödeldud veest. Puurkaevu suue on kaetud metallplaadiga, kuid seal puudub ava staatilise ja dünaamilise veetaseme mõõtmiseks.

Puurkaevu erideebiti arvutamiseks vajalikke mõõtmisi ekspluatatsiooni ajal teostatud ei ole, seepärast ei ole võimalik hinnangu andmine erideebiti muutuse (vähenemise) ja filtriosa ummistumise kohta. Pumplahoone katusekatte all asub puurkaevu kohal luuk, mis tagab vajadusel puurkaevu suudmele ligipääsu puurimisagregaadiga. Puurkaevu suudmele ligipääs videouuringuks on võimalik ka pumplahoone ukse kaudu. Juurdepääsutee on olemas. Pumpla üldine seisund on hea.

Tabel 4.8.1 Laatre puurkaevu konstruktsioon Manteltoru diameeter, Intervall, mm m 324 +0,3-10,0 219 +0,4-100,0 114 94,6-130,0 114 perfofilter 102,7-129,0

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 49/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

Tabel 4.8.1.1 Laatre puurkaevu proovipumpamise andmed aastast 1972 Veetaseme Deebit, Staatiline Dünaamiline Erideebit, Passi nr. alanemine, m3/h veetase, m veetase, m m3/h.m m 3291 13,7; 16,9 4; 5 6,2 10,2; 11,2 3,4 ; 3,4

Tabel 4.8.1.2 Laatre puurkaevupumba andmed

us us

-

-

/h

3

aeg

nimi m

Pump

Pumba

Asetus

Passi nr. Passi

sügavus,m

tootlikk

Puurkaevu

Katastri nr Katastri

Paigaldatud Paigaldatud Paigaldamise Paigaldamise Keskasula 3291 10975 2003 DX8-13 ~25 6-8

Paju mõis Paju mõisa puurkaevpumpla varustab veega hooldekodu inimesi.

Paju Hooldekodu puurkaevpumpla (nr. 11636)

Paju Hooldekodu puurkaev on rajatud 1958. aastal. Puurkaevpumpla on maa-alune. Puurkaev-pumpla koosseisu on 2008.a detsembris paigaldatud veetöötlusseadmed . 2 –astmelise raua- ja mangaanieralduse filtri tootlikkusega 37-74 l/min seeria CLACK WS1,25 koosseis: 1.aste: Fe-filter EURA IR75: reaktsioonipaak, fltripaak ja kontroller; 2.aste: kombineeritud täidisega filter MN1865 vee hägususe ja lahustumate osakeste kõrvaldamiseks], kompressori, pesuveepumba ja loputusvee mahuti (1,0 m3), kompressor ja vajalikud klapid. Tabel 4.8.1.3 Paju Hooldekodu puurkaevu konstruktsioon Manteltoru diameeter, Intervall, mm m 10 `` 0,3-20,0 8`` 0-50,0 6`` 44,0-50,0 6`` perfotoru 50,0-60,0

Tabel 4.8.1.4 Paju Hooldekodu puurkaevu proovipumpamise andmed aastast 1958 Veetaseme Deebit, Staatiline Dünaamiline Erideebit, Passi nr. alanemine, m3/h veetase, m veetase, m m3/h*m m A-333-M 3,6 7,5 12,5 20,0 0,48

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 50/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

Tabel 4.8.1.5 Paju Hooldekodu puurkaevupumba andmed

-

/h

3

aeg

nimi m

Pump

Pumba

Asetus

Passi nr. Passi

tootlikkus tootlikkus

Puurkaevu m sügavus,

Katastri nr Katastri

Paigaldatud Paigaldatud Paigaldamise Paigaldamise Hoolde A-333-M 11636 -1 -1 -1 -1 -kodu Märkused: 1 – andmed puuduvad

Sooru Sooru külas on ühisveevarustussüsteemis kasutatud kolme puurkaevpumplat, millest tänapäeval kasutatakse Sooru puurkaevpumplat nr 24290. Reservis on Ühepereelamute ja Keskuse puurkaevpumpla.

Sooru puurkaevpumpla (nr. 24290) Sooru küla Aiandi osaliselt maa-alune puurkaevpumpla on üheastmeline, pumpla väljundrõhk hoitakse püsivana puurkaevupumba ja hüdrofoori abil. Puurkaevupump pumpab vett puurkaevust läbi survefiltersüsteemi ja hüdrofoori veevõrku. 2002.a ajal paigaldati ka kahe mooduliga rauaeraldusseadmed (kompressoriga aereerimine) ja üks 0,5m3 mahuga membraanhüdrofoor. Veetöötlusseadmed ei tööta vajalikul määral. Rekonstrueerimise käigus vahetati kogu pumpla sisetorustik, elektrisüsteem ja seadmed. Pumplas on olemas veemõõtja. Talvekuudel hoitakse pumplas temperatuur üle 5oC elektrikütte abil. Hoone on varustatud äravoolutrapiga. Puurkaevpumpla on rekonstrueeritud 2008. aastal. Puuritud on on uus puurkaev šahti puurimissügavusega 140 m. Dünaamiline veepind 9 m; staatiline veepind 8,00 m. Komplekteeritud süvaveepumbaga CALPEDA TYPE SD 10/12, tõsterõhkude diapasoon: Hmax 81 m tootlikkuse korral Qmin 1,5 m3/h ja Hmin 25 m tootlikkuse korral Qmax 12 m3/h. Paigaldatud pumba uus elektjuhtimise aparatuur. Paigaldatud adaptertorustik puurkaevu ja pumpla vahel. Tööde käigus rekonstrueeriti pumplahoone: soojustati ja ning kaeti plekkkattega välisseinad, paigaldati uus ventilatsiooniseadmestik, on vahetatud välja välisuks, paigaldatud vihmaveetorustik. Ehitati 50 jm kruusakattega juurdepääsutee. Vana, 1966.a. praegu reservis olev rajatud puurkaev asub pumplahoones sees. Puurkaev on varustatud proovivõtukraaniga, samuti on võimalus võtta veeproovi veevõrku suunatavast töödeldud veest. Puurkaevu suue on kaetud roostes metallplaadiga, seal puudub ava staatilise ja dünaamilise veetaseme mõõtmiseks. Puurkaevu erideebiti arvutamiseks vajalikke mõõtmisi ekspluatatsiooni ajal teostatud ei ole, seepärast ei ole võimalik hinnangu andmine erideebiti muutuse (vähenemise) ja filtriosa ummistumise kohta. Puurkaevu kohal puudub luuk, mis tagaks vajadusel puurkaevu suudmele ligipääsu puurimisagregaadiga. Puurkaevu suudmele ligipääs videouuringuks on võimalik ka pumplahoone ukse kaudu. Vana pumplahoones olev puurkaev on otstarbekas säilitada reservpuurkaevuna.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 51/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Tabel 4.8.1.6 Puurkaevu konstruktsioon

Riiklik reg nr 24290

Puurauk Manteldus

Jrk nr Puurimise Vahemik, Manteltoru Algus Lõpp Pikkus (mm) (m) (mm) (m) (m) (m) 1 178 0 - 18 125 + 0,70 110 110,70 105 2 152 18- 110 110 140 30 piliufilter 3 105 110 -140 Koha geograafilisd koordinaadid: X=6414365 Y=625555 Puurkaevu töötav osa 105 mm manteldamata 110 - 140 m. Tabel 4.8.1.7 Puurkaevu proovipumpamise andmed 4.08.2008.a Veetaseme Dünaamiline Staatiline Deebit, Erideebit, Nr alanemine, veetase, m veetase, m m3/h m3/h*m m 1 9,0 1,0 8,0 5,2 5,2

Sooru Keskuse puurkaevpumpla (nr. 10979) Sooru Keskuse puurkaevpumpla on üheastmeline, pumpla väljundrõhk hoiti püsivana puurkaevupumba ja 3m3 mahuga hüdrofoori abil.

Silikaatkivist tõrvatud katusega pumplahoones on sees ainult hüdrofoor, torustik puudub. Pumplahoones asub sees 1981.a. puuritud puurkaev, mis on pealt kaetud avaga kaanega, puurkaevupumpa sees ei ole. Puurkaevpumpla on tänaseks amortiseerunud. Puurkaevu seisundi kohta andmed puuduvad. 2007. a veetorustiku rekonstrueerimisega uus veetrass ei läbi enam antud pumplat ning perspektiivis ei ole otstarbekas puurkaevpumpla säilitamine, seega tuleks antud puurkaevpumpla likvideerida ja puurkaev tamponeerida.

Tabel 4.8.1.8 Puurkaevu konstruktsioon Manteltoru diameeter, Intervall, mm m 8`` +0,3-40,0 6`` perfotoru 35,3-65,0

Tabel 4.8.1.9 Puurkaevu proovipumpamise andmed aastast 1958 Veetaseme Deebit, Staatiline Dünaamiline Erideebit, Passi nr. alanemine, m3/h veetase, m veetase, m m3/h*m m 10,01; 4939 2; 3 10,5 12,5 ; 13,5 5,05; 5,00 15,01

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 52/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

Tabel 4.8.1.10 Puurkaevupumba andmed

-

/h

3

aeg

nimi m

Pump

Pumba

Asetus

Passi nr. Passi

tootlikkus tootlikkus

Puurkaevu m sügavus,

Katastri nr Katastri

Paigaldatud Paigaldatud Paigaldamise Paigaldamise Keskuse 4939 10979 -1 -1 -1 -1 Märkused: 1 – andmed puuduvad

Sooru Ühepereelamute puurkaevpumpla (nr. 10982) Sooru küla Ühepereelamute (Mäeküla) reservpuurkaevpumpla on üheastmeline, pumpla väljundrõhk hoitakse püsivana puurkaevu pumba ja 3m3 mahuga hüdrofoori abil. Puurkaevpumpla on rekonstrueerimata. Pumplahoone on ehitatud väikeplokist, akende ja tõrvatud katusega.

Sooru Ühepereelamute puurkaev on puuritud 1985. aastal. Puurkaevpumpla on halvas seisundis, samuti on veekvaliteet väga halb. Juurdepääsutee asub eramaal.

Tabel 4.8.1.11 Puurkaevu konstruktsioon Manteltoru diameeter, Intervall, mm m 168x7,3 +0,4-44,0 114x9 39,25-66,0 114x9 perfotoru 48,5-66,0

Tabel 4.8.1.12 Puurkaevu proovipumpamise andmed aastast 1958 Veetaseme Deebit, Staatiline Dünaamiline Erideebit, Passi nr. alanemine, m3/h veetase, m veetase, m m3/h*m m 5545 5,47; 9,0 1,5; 2,5 13,5 15,0; 16,0 3,64; 3,6

Tabel 4.8.1.13 Puurkaevupumba andmed

-

/h

3

aeg

nimi m

Pump

Pumba

Asetus

Passi nr. Passi

tootlikkus tootlikkus

Puurkaevu m sügavus,

Katastri nr Katastri

Paigaldatud Paigaldatud Paigaldamise Paigaldamise Ühepere 5545 10982 -1 ECV-5-80 -1 -1 -elamud Märkused: 1 – andmed puuduvad

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 53/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Tagula Tagula küla ühisveevarustussüsteemis on kasutusel üks puurkaevpumpla. Oma puurkaevpumpla on Tagula kanalal.

Tagula puurkaevpumpla (nr. 10988) Tagula küla puurkaevpumpla on üheastmeline, pumpla väljundrõhk hoitakse püsivana puurkaevupumba ja hüdrofoori abil. Punastest tellistest tõrvatud katusega osaliselt maa-alune akendega pumplahoone on tänaseks amortiseerunud. Pumplahoone katusel kasvavad väikesed puud. Amortiseerunud on ka kogu pumplasisene seadmestik ja torustik. Pumplasse on paigaldatud uus hüdrofoor 0,5 m3-se mahuga. Tagula küla puurkaev on puuritud 1973. aastal. Puurkaev asub hoones sees, päiseosa on põranda all. 2009.a hoonele on paigaldatud uus plekkattega ühepoolse kaldega katus. 2009..a veetehniliste seadmete komplekti on paigaldatud raua- ja mangaanieraldusfilter. Veemõõtja ja proovivõtukraan on paigaldatud. ÜVK arendamise kava koostamise hetkel veeproovide analüüsi tulemusi polnud veel võimalik esitada.

Tabel 4.8.1.14 Puurkaevu konstruktsioon Manteltoru diameeter, Intervall, mm m 426 1,0-8,1 324 +0,5-55,7 219 50,0-90,0 219 perfotoru 55,5-90,0

Tabel 4.8.1.15 Puurkaevu proovipumpamise andmed aastast 1958 Veetaseme Deebit, Staatiline Dünaamiline Erideebit, Passi nr. alanemine, m3/h veetase, m veetase, m m3/h*m m 3669 25,7 5,2 13,0 18,2 4,94

Tabel 4.8.1.16 Puurkaevupumba andmed

-

/h

3

aeg

nimi m

Pump

Pumba

Asetus

Passi nr. Passi

tootlikkus tootlikkus

Puurkaevu m sügavus,

Katastri nr Katastri

Paigaldatud Paigaldatud Paigaldamise Paigaldamise Tagula 3669 10988 2001 DX8-13 ~25 4-6

Tsirguliina Tsirguliina alevikus on ühisveevarustussüsteemis kasutusel üks puurkaevpumpla.

Tsirguliina puurkaevpumpla (nr. 9986) Tsirguliina aleviku puurkaevpumpla on üheastmeline, pumpla väljundrõhk hoitakse püsivana puurkaevu pumba ja hüdrofoori abil. Puurkaevupump pumpab vett puurkaevust läbi survefiltersüsteemi ja 0,5m3 mahuga SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 54/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 hüdrofoori veevõrku. Puurkaevpumpla asub vanas veetornis. Puurkaevpumpla on rekonstrueeritud 2003. aastal, mil paigaldati ka rauaeraldusseadmed (õhuga oksüdeerimine). Filterseadmed on tööst väljas, vaja on ümber ehitada torustik ja filterseadet täiustada. Rekonstrueerimise käigus vahetati kogu pumpla sisetorustik, elektrisüsteem ja veeseadmed, soojustati lagi ja seinad. Pumplas on olemas veemõõtja.

Talvekuudel hoitakse pumplas temperatuur üle 5oC elektrikütte abil. Hoone on varustatud äravoolutrapiga.

1969.a. rajatud puurkaev asub pumplahoonest eraldi šahtis. Puurkaevust on võimalik veeproovi võtta pumplahoonesse paigaldatud kraanist, ka veevõrku suunatavast veest on võimalik veeproovi võtta.

Puurkaevu erideebiti arvutamiseks vajalikke mõõtmisi ekspluatatsiooni ajal teostatud ei ole, seepärast ei ole võimalik hinnangu andmine erideebiti muutuse (vähenemise) ja filtriosa ummistumise kohta. Puurkaevu kohal asub lukustatav luuk, mis tagab vajadusel puurkaevu suudmele ligipääsu puurimisagregaadiga või videouuringuteks.

Tabel 4.8.1.17 Puurkaevu konstruktsioon Manteltoru diameeter, Intervall, mm m 324 0-12,0 219 +0,5-45,0 168 45,0-111,0 114 105,0-140,0 114 võrkfilter 111,0-140,0

Tabel 4.8.1.18 Puurkaevu proovipumpamise andmed aastast 1958 Veetaseme Deebit, Staatiline Dünaamiline Erideebit, Passi nr. alanemine, m3/h veetase, m veetase, m m3/h*m m - 14,4 ; 18,0 6,02; 7,6 7,1 13,12; 14,7 2,39; 2,37

Tabel 4.8.1.19 Puurkaevupumba andmed

-

/h

i nr. i

3

aeg

nimi m

Pump

Pumba

Asetus

Pass

tootlikkus tootlikkus

sügavus,m

Puurkaevu

Katastri nr Katastri

Paigaldatud Paigaldatud Paigaldamise Paigaldamise Tsirgu- 2000/ - 9986 DX8-13 ~25 6-8 liina 2001 Märkused: 1 – andmed puuduvad

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 55/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Tõlliste suvilad

Tõlliste suvilate piirkonnas ühisveevarustussüsteemi puurkaevpumplad puuduvad.

4.9 II-astme pumplad

Tõlliste valla ühisveevarustussüsteemis II-astme pumplad puuduvad.

4.10 Veetöötlus

Tõlliste vallas on kolmel puurkaevpumplal veetöötlusseadmed: Sooru, Laatre ja Tsirguliina asulate puurkaevpumplates. Laatre puurkaevpumpla veetöötlusseadmete seisund on hea, Tsirguliina ja Sooru puurkaevpumpla veetöötlusseadmed ei tööta vajalikul määral.

Laatre puurkaevpumplas kasutatakse põhjavee töötlemiseks ja nõuetele vastava joogivee kvaliteedi tagamiseks pidevat KMnO4 lahuse doseerimist proportsionaalselt läbivoolavale vee hulgale. Raua sisaldus puurkaevust pumbatavas vees 0,26-0,3mg/l, suhteliselt kõrge on väävelvesiniku sisaldus – 0,069mg/l. Veetöötlusseadmed on paigutatud ühte hoonesse puurkaevu suudme ja hüdrofooriga. Filtri pesu on ette nähtud toorveega. Läbipesuvesi tagatakse puurkaevupumba abil. Filtripesu toimub automaatselt ja pesuvesi juhitakse kanalisatsiooni. Veetöötlussüsteem koosneb kahest survefiltermoodulist, torustikust ja juhtimisplokist.

Sooru puurkaevpumplas toimub üheetapiline rauaeraldus kompressoriga aereerimise teel. Aiandi puurkaevu (nr.11241) puurkaevu veele on iseloomulik kõrgendatud üldraua (2,07-5mg/l), mangaani (0,055mg/l) ja NH4+ ( 0,57-0,7mg/l) sisaldus, hägususe (4,99NHÜ) ja värvuse (35 kraadi) poolest on vesi isegi halvem kui III kvaliteediklass.

Veetöötlusseadmed on paigutatud ühte hoonesse puurkaevu suudme ja hüdrofooriga. Süsteem koosneb kahest survefiltermoodulist, kompressorist vee aereerimiseks ja raua oksüdeerimiseks ning torustikust ja juhtimisplokist. Toorvesi juhitakse survefiltrisse selle ülaosas, kus toimub intensiivne aeratsioon suruõhu abil. Puhas vesi kogutakse kokku filtri allosas paiknevas drenaažisüsteemis, kust see juhitakse edasi hüdrofoori. Filtrite pesuvesi võetakse puurkaevust. Läbipesu juhtimiseks ja kontrollimiseks on paigaldatud automaatikakontroller. Paigaldatud toorvee aereerimisel põhinev filtersüsteem on tööst väljas, kompressor ei tööta ning põhjavee töötlemist joogiveeks vajalikul määral ei toimu.

Tsirguliina puurkaevpumplasse paigaldatud rauaeraldusseadmed ei ole töös, vajalik on torustike ja filterseadme ümberpaigutamine ja töösserakendamine, kompressor on tööst väljas. Toorvees on ülemäärane üldraua sisaldus - 0,32mg/l. Filtri pesu on ette nähtud toorveega. Läbipesuvesi tagatakse puurkaevupumba abil.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 56/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Tabel 4.10 Veetöötlusseadmed Puurkaevu Puurkaevu Veetöötlusseadme Tootlikkus, Paigaldus- Tehniline Asula nimetus/ katastri tüüp m3/h aasta seisukord aadress number Rauaeraldusfilter BR112/1665/V132/ Ei tööta Laatre Keskasula 10975 XPO Filtrid , 2 -1 2003 vajalikul moodulit, KMnO2- määral ga Paju mõis Hooldekodu 11636 puudub Rauaeraldusfilter, 2 Ei tööta moodulit, 1 Aiandi 11241 - 2002 vajalikul kompressoriga määral Sooru 2BR 112/1665 STO Keskuse 10979 puudub Ühepereelamud 10982 puudub Tagula Tagula 10988 puudub Rauaeraldusfilter Tsirguliina Ei tööta BR112/1665/V132/ 1 Tsirguliina (Sangaste 9986 - 2003 vajalikul XPO Õhuga raudteejaama) määral oksüdeerimine. Allikas: OÜ Tõll Märkused:1-andmed puuduvad

4.11 Veevõrk

Ühisveevarustussüsteem puudub projektipiirkondade asumitest Tõlliste ja Jaanikese suvilate piirkonnas. Veevarustustorustikkude valdavaks ehitusmaterjaliks on malm, plast ja teras läbimõõtuduga 25-400 mm. Torustike skeem on esitatud joonistel 10-1-1; 10-2-1; 10-3-1; 10-4-1; 10-5- 1.

Tabel 4.11 Ülevaade Tõlliste valla projektiasumite veevõrgust Asula Torustiku Ehitusaasta Läbimõõdu vahemik, Pikkus, materjal mm m Laatre malm, plast, -1 25-100 20002 teras Paju mõis -1 -1 -1 -1 Sooru malm, plast -1 32-65 7600 Tagula malm, plast, -1 40-100 3360 teras Tsirguliina malm, plast -1 25-400 7100 Allikas: Tõlliste Vallavalitsus Märkused: 1-andmed puuduvad 2- joonise pealt mõõdetud

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 57/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

4.12 Teised veevarustuse süsteemid

Elanikud, kes ei ole ühendatud ühisveevarustussüsteemi, saavad oma vee isiklikest salv- või puurkaevudest.

Eraldiseisvad veevarustussüsteemid on: Tagula külas OÜ-l Linnu Talu Laatres AS-l Laatre Piim Tsirguliinas AS-l Valga Teed tootmisbaas

4.13 Veekvaliteet tarbimispunktis

Joogivee kontrolli teostatakse vastavalt tervisekaitsetalitusega kooskõlastatud joogivee kontrolli kavadele. Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks väljastab tervisekaitsetalitus vee erikasutajale vastava müügiloa. Laatre - “Joogivee kontrolli kava 2008-2011”. Veetarve 28 m3/d, tarbijate arv 305 inimest. Tava- ning süvakontrolli jaoks võetakse veeproove Laatre lasteaiast. 14.08.06 oli tehtud süvakontroll lastepäevakodust võetud veeproovist. Üldraua sisaldus veevõrgus vastab joogiveele esitatud nõuetele. 18.09.06 võetud veevõrgu proovis ei vasta joogivee nõuetele mangaani sisaldus – 0,115mg/l. Müügiluba väljastatud ei ole. Sooru - “Joogivee kontrolli kava 2008-2011”. Veetarve 30 m3/d, tarbijate arv 247 inimest. Proovivõtukoht nii tava- kui ka süvakontrolli jaoks asub Sooru Lasteaias. 08.09.05 tehti lasteaias süvakontroll. Puurkaevpumplasse paigaldati survefilter 2002.a. Sooru lasteaiast vahemikus 20.11.03-18.09.06 võetud neljast veeproovist kolmes ei vasta vesi joogivee nõuetele üldraua (0,86mg/l (860 µg/l), 1,054mg/l (1054 µg/l) ja 3,17mg/l (3170 µg/l) ja kahest veeproovist ühes ka mangaani osas (0,071mg/l (71 µg/l), neljastvveeproovist kolmes on ülemäärane ammooniumiooni sisaldus (0,65- 0,89mg/l (650-89 µg/l); ka organoleptilised näitajad on veevõrgust võetud veeproovides halvad, näiteks värvus lasteaias 15 kraadi. OÜ-le Tõll oli väljastatud TKI Valgamaa osakonna poolt joogivee müügiluba kehtivusajaga 30.10.06-31.12.08 Sooru külas joogivee müügiks üldraua sisaldusega kuni 3,17mg/l (3170 µg/l )ja mangaani sisaldusega 0,071mg/l (71 µg/l). Tagula – “Joogivee kontrolli kava 2008-2011”. Proovivõtukohaks nii tava- kui ka süvakontrolli jaoks on Tagula kauplus „Kuke Äri”. Veerave 8,3 m3/d, tarbijate arv 65. 2003-2006.a. Tagula kauplusest võetud seitsmest veeproovist neljas ei vastanud üldraua sisaldus nõuetele (0,258-0,645mg/l (258-645 µg/l). Kahes veeproovis oli määratud ka mangaan kõrge sisaldusega 0,393mg/l (393 µg/l9 ja 0,388mg/l (388 µg/l). 2006.a. oli ette nähtud süvakontroll. Müügiluba kehtis 22.04.04-31.12.06 üldraua piirsisaldusele 0,8mg/l (800 µg/l).

Tsirguliina – “Joogivee kontrolli kava 2008-2011”. Proovivõtukohaks nii tava- kui ka süvakontrolli jaoks on 2 kohta: Tsirguliina Keskkool ja kauplus „Anti”. Veetarve 22 m3/d, 400 tarbijat. SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 58/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 2005-2006.a. võetud kolmes veeproovis oli kõigis ülemäärane üldraua sisaldus (0,332-1,945mg/l (332-1945 µg/l), kahest mangaani veeproovist oli ühes ülemäära ka mangaani (0,055mg/l (55 µg/l), hägusus oli 12 – 16NHÜ. Müügiluba väljastatud ei ole. Paju Hooldekodu – „Joogivee kontrollikava 2008-2011”. Proovivõtukoht: MTÜ Paju Pansionaadid personaali köök. 4,4 m3/d, 130 tarbijat.

Tabel 4.13 Veekvaliteet veevõrgus Asula Proovi- Puur- Parameeter ja Proovi Joogivee Proovi võtu kaev ühik tule- kvaliteedi kuu- koht mus nõuded päev Laatre Kesk- Värvus, kraadi 5 Tarbijale kauplus asula pk Hägusus NHÜ 1 vastuvõetav nr.10975 Üldraud, mg/l 0,112 Tarbijale Mangaan, mg/l - vastuvõetav 06.09. Nitraat, mg/l - 0,2 04 PHT, mg/l O2 - 0,05 50 5 Mini Keskasul Värvus, kraadi 0 Tarbijale market a pk Hägusus NHÜ <1 vastuvõetav nr.10975 Üldraud, mg/l 0,099 Tarbijale Mangaan, mg/l 0,048 vastuvõetav 05.09. Nitraat, mg/l - 0,2 05 PHT, mg/l O2 - 0,05 50 5 Laatre Kauplus Keskasul Värvus, kraadi - Tarbijale Sanet a pk Hägusus NHÜ - vastuvõetav nr.10975 Üldraud, mg/l - Tarbijale Mangaan, mg/l - vastuvõetav 14.08. Nitraat, mg/l <0,002 0,2 06 PHT, mg/l O2 - 0,05 50 5 Mini Keskasul Värvus, kraadi 10 Tarbijale market a pk Hägusus NHÜ <1 vastuvõetav nr.10975 Üldraud, mg/l 0,16 Tarbijale Mangaan, mg/l 0,115 vastuvõetav 18.09. Nitraat, mg/l - 0,2 06 PHT, mg/l O2 0,5 0,05 50 5

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 59/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Asula Proovi- Puur- Parameeter ja Proovi Joogivee Proovi võtu kaev ühik tule- kvaliteedi kuu- koht mus nõuded päev Lasteaed Aiandi pk Värvus, kraadi 10 Tarbijale nr. 11241 Hägusus NHÜ <1 vastuvõetav Üldraud, mg/l 0,86 Tarbijale Mangaan, mg/l - vastuvõetav 20.11. Nitraat, mg/l - 0,2 03 PHT, mg/l O2 - 0,05 50 5 Lasteaed Aiandi pk Värvus, kraadi 15 Tarbijale nr. 11241 Hägusus NHÜ 2 vastuvõetav Üldraud, mg/l 1,054 Tarbijale Mangaan, mg/l - vastuvõetav 06.09. Nitraat, mg/l - 0,2 04 PHT, mg/l O2 - 0,05 50 5 Sooru Lasteaed Aiandi pk Värvus, kraadi 15 Tarbijale nr. 11241 Hägusus NHÜ 1 vastuvõetav Üldraud, mg/l 0,11 Tarbijale Mangaan, mg/l <0,01 vastuvõetav 06.10. Nitraat, mg/l - 0,2 04 PHT, mg/l O2 2 0,05 50 5 Lasteaed Aiandi pk Värvus, kraadi 15 Tarbijale nr. 11241 Hägusus NHÜ 19 vastuvõetav Üldraud, mg/l 3,17 Tarbijale Mangaan, mg/l 0,071 vastuvõetav 18.09. Nitraat, mg/l - 0,2 06 PHT, mg/l O2 2,5 0,05 50 5 Kauplus Tagula Värvus, kraadi 10 Tarbijale pk nr. Hägusus NHÜ 1 vastuvõetav 10988 Üldraud, mg/l 0,42 Tarbijale Mangaan, mg/l - vastuvõetav 20.11. Tagula Nitraat, mg/l - 0,2 03 PHT, mg/l O2 - 0,05 50 5

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 60/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Asula Proovi- Puur- Parameeter ja Proovi Joogivee Proovi võtu kaev ühik tule- kvaliteedi kuu- koht mus nõuded päev Kauplus Tagula Värvus, kraadi - Tarbijale pk nr. Hägusus NHÜ - vastuvõetav 10988 Üldraud, mg/l 0,258 Tarbijale Mangaan, mg/l - vastuvõetav 17.05. Nitraat, mg/l - 0,2 04 PHT, mg/l O2 - 0,05 50 5 Kauplus Tagula Värvus, kraadi - Tarbijale pk nr. Hägusus NHÜ - vastuvõetav 10988 Üldraud, mg/l 0,086 Tarbijale Mangaan, mg/l - vastuvõetav 16.08. Nitraat, mg/l - 0,2 04 PHT, mg/l O2 - 0,05 50 5 Kauplus Tagula Värvus, kraadi 10 Tarbijale pk nr. Hägusus NHÜ 1 vastuvõetav 10988 Üldraud, mg/l 0,168 Tarbijale Mangaan, mg/l - vastuvõetav 06.09. Nitraat, mg/l - 0,2 2008 PHT, mg/l O2 - 0,05 50 5 Kauplus Tagula Värvus, kraadi - Tarbijale pk nr. Hägusus NHÜ - vastuvõetav 10988 Üldraud, mg/l 0,16 Tarbijale Mangaan, mg/l - vastuvõetav 02.11. Nitraat, mg/l - 0,2 2008 PHT, mg/l O2 - 0,05 50 5 Kauplus Tagula Värvus, kraadi 5 Tarbijale pk nr. Hägusus NHÜ 3 vastuvõetav 10988 Üldraud, mg/l 0,419 Tarbijale 05.09. Mangaan, mg/l 0,393 vastuvõetav 2006 Nitraat, mg/l <1,5 0,2

PHT, mg/l O2 1,4 0,05 50 5

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 61/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Asula Proovi- Puur- Parameeter ja Proovi Joogivee Proovi võtu kaev ühik tule- kvaliteedi kuu- koht mus nõuded päev Kauplus Tagula Värvus, kraadi 15 Tarbijale pk nr. Hägusus NHÜ 3 vastuvõetav 10988 Üldraud, mg/l 0,645 Tarbijale Mangaan, mg/l 0,388 vastuvõetav 18.09. Nitraat, mg/l - 0,2 2006 PHT, mg/l O2 1,5 0,05 50 5 Anti baar Tsirgu- Värvus, kraadi 5 Tarbijale liina pk nr. Hägusus NHÜ 1 vastuvõetav 9986 Üldraud, mg/l 0,332 Tarbijale Mangaan, mg/l - vastuvõetav 06.09. Nitraat, mg/l - 0,2 2008 PHT, mg/l O2 - 0,05 50 5 Kesk- Tsirgu- Värvus, kraadi 0 Tarbijale kool liina pk nr. Hägusus NHÜ 16 vastuvõetav 9986 Üldraud, mg/l 1,945 Tarbijale Tsirgulii Mangaan, mg/l 0,028 vastuvõetav 05.09. na Nitraat, mg/l - 0,2 2008 PHT, mg/l O2 - 0,05 50 5 Kesk- Tsirgu- Värvus, kraadi 10 Tarbijale kool liina pk nr. Hägusus NHÜ 12 vastuvõetav 9986 Üldraud, mg/l 1,43 Tarbijale Mangaan, mg/l 0,055 vastuvõetav 18.09. Nitraat, mg/l - 0,2 2008 PHT, mg/l O2 0,5 0,05 50 5 Allikas: Tervisekaitseinspektsioon Märkused: Veeanalüüsid Paju mõisa juures puuduvad

Kõikides asulates on bakterioloogilise reostuse näitajad korras. Tehtud analüüsidest on näha, et rauasisaldus ületab väga tugevalt lubatud normi, samuti on probleeme mangaani, värvuse ja mõnes asulas ka hägususega. Joogivee ja joogiveeallika vee kvaliteedi kontrolli teostatakse vastavalt tervisekaitsetalitusega kooskõlastatud joogivee ja joogiveeallika (puurkaevu) kontrolli kavadele.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 62/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

4.14 Veevarustuse keskkonnamõju Kinnitatud varud puuduvad, keskkonnamõju ei saa hinnata. Veevõtt puurkaevudest ei ületa lubatud veevõttu, seetõttu on veevarustussüsteemil väike keskkonnamõju.

Puurkaevud, mis kuuluvad perspektiivis tamponeerimise on: Sooru Keskuse puurkaev (kat. nr 10979); Sooru Ühepereelamute puurkaev (kat. nr 10982); Tagula Kanala puurkaev (kat. nr 10987).

Ühegi puurkaevpumpla veevõtt ei ületa lubatut veevõttu.

4.15 Hinnang olemasolevale veevarustussüsteemile

Olemasoleva ühisveevarustuse süsteemi probleemid on loetletud alljärgnevalt projekti asulate kaupa.

Jaanikese suvilad Ühisveevarustussüsteem puudub.

Laatre Joogivee kvaliteet halveneb veevõrgus; Veetöötlusseadmed ei tööta vajalikul määral; Vanad veetorustikud on amortiseerunud.

Paju mõis Põhjaveekvaliteet ei vasta üldraua osas kohati joogivee nõuetele. Joogivee kvaliteet halveneb veevõrgus.

Sooru Põhjaveekvaliteet ei vasta üldraua osas kohati joogivee nõuetele; Joogivee kvaliteet halveneb veevõrgus; Kaks puurkaevu (Keskuse ja Ühepereelamute) on reostusohtlikud ning perspektiivis tuleks ette näha nende tamponeerimine; Vanad veetorustikud on amortiseerunud.

Tagula Põhjaveekvaliteet ei vasta üldraua osas kohati joogivee nõuetele; Joogivee kvaliteet halveneb veevõrgus; Kanala puurkaevpumpla on reostusohtlik ning perspektiivis tuleks ette näha selle tamponeerimine; Vanad veetorustikud on amortiseerunud.

Tsirguliina Suur osa asula elanikkonnast on ühisveevarustussüsteemiga liitumata; Joogivee kvaliteet halveneb veevõrgus; Vanad veetorustikud on amortiseerunud.

Tõlliste suvilad Ühisveevarustussüsteem puudub.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 63/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

4.16 Veevarustuse tehnilised indikaatorid Tabel 4.16 Veevarustuse tehnilised indikaatorid Komponent Ühik Väärtus

Projektipiirkonna elanikkond Inimeste arv 1529 Ühisveevarustusega % kogu elanikkonnast 51 elanikkond Vee kogus, mis makstakse % kogu tarbitud 1 - veemõõdu näitude alusel veekogusest Keskmine ühiktarbimine l/in ööpäevas 57 Veetoodang m3/d 61,6 Lubatud veevõtt m3/d 122 Veetoodangu reserv % 49 Veetöötluse projekt võimsus m3/h -1 Veekvaliteedi vastavus % võrku pumbatud veest 0 kvaliteedi nõuetele Veemahutite kogumaht m3 8,5 Veekvaliteedi vastavus kvaliteedi nõuetele % võrku pumbatud veest 50 tarbimispunktis Veevõrgu pikkus km ~20,1 Arvestamata vesi m3/d 5,48 Arvestamata vesi % pumbatud veest 11 Märkused: 1-andmed puuduvad

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 64/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

5. OLEMASOLEV KANALISATSIOON

5.1 Ülevaade

Projektipiirkonnas elab kokku 1529 inimest. Ühiskanalisatsiooni ulatus ja liitunud elanike arv on esitatud alljärgnevas tabelis. Ühiskanalisatsioonisüsteemi opereerijaks on projektpiirkonna asulates Ühismajandamise OÜ. Tabel 5.1 Ühiskanalisatsiooni ulatus Tõlliste vallas Asula Liitunud elanikkond, Liitunud elanikkond, % inimest asula elanikkonnast

Jaanikese suvilad 0 0 Laatre alevik 188 74 Paju mõis 91 1 100 Sooru küla 159 52 Tagula küla 60 31 Tsirguliina alevik 130 24 Tõlliste suvilad 0 0 Kokku 628 41 Allikas: OÜ Tõll Märkused:1-pansionaadi elanikud

Jaanikese suvilad Külas puudub ühiskanalisatsioonisüsteem.

Laatre Laatre alevikus ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb 4200 m pikkusest kanalisatsioonitorustikust, ühest reoveepumplast ja reoveepuhastist BIOCLERE KB-100 ning kolmest järelpuhastuse biotiigist. Reoveepuhasti ei puhasta reovett nõuetekohaselt. Heitveesuublaks on Rampe oja (kood 101190).

Paju mõis Paju mõisa reoveepuhastiks on septik ja kaks biotiiki. Heitveesuublaks on Pedeli jõgi (kood 101210, enne seda 1 km nimetu kraav),. Sooru Sooru küla ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb ca 1400 m pikkusest kanalisatsioonitorustikust, reoveepuhastist (ringkanal RK 250) ja kahest järelpuhastuse biotiigist. Tänaseks on reoveepuhasti amortiseerunud ning puhastina töötavad ainult biotiigid. Heitveesuublaks on Väike -Emajõgi (kood 100820).

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 65/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

Tagula Tagula küla ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb ca 1800 m pikkusest kanalisatsioonitorustikust, reoveepuhastist (rõngaspuhasti MRP-300) ja kahest järelpuhastuse biotiigist. Tänaseks on reoveepuhasti amortiseerunud ning puhastina töötavad ainult biotiigid. Heitveesuublaks on Antsla jõgi (kood 100950).

Tsirguliina Tsirguliina aleviku ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb 1850 m pikkusest kanalisatsioonitorustikust. Tsirguliina alevikus õhustusega aktiivmuda reoveepuhasti puudub. Aleviku nii Valga-poolse asumi osa kui ka Raudteest Antsla-Otepää poole jääva asulaosa reovesi suunatakse alates 2007.a sügisest uue reoveeülepumpla abil kolme järjestikulisse biotiiki ja edasi heitvesi voolab ojja, mis suubub 500 m pärast Väike -Emajõkke (kood 100820).

Tõlliste suvilad Külas puudub ühiskanalisatsioonisüsteem.

5.2 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused

5.2.1 Reovee keskmised vooluhulgad

Reovee mõõtmist enamikes reoveepuhastites ei toimu, v.a Laatre aleviku reoveepuhastis. Asulates, kus reovee mõõtmist ei toimu, arvestatakse reovee koguseid tarbitud veekoguste alusel. Reovee keskmised arvutuslikud kogused 2008. aastal on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 5.2.1 Reovee keskmised kogused 2008. aastal

Reovee kogus Reovesi Reovesi Infiltratsioon Asula puhastile 3 ettevõtetelt, 3 elanikelt, m /d 3 m /d m /d m3/d % Jaanikese 0,00 0,00 0,00 0,0 0 Laatre 13,3 11,3 1,93 0,0 0,3 Paju mõis 5,70 5,70 0,00 0,0 0,0 Sooru 10,74 9,97 0,77 0,0 0,0 Tagula 2,89 2,79 0,10 0,0 0,0 Tsirguliina 6,60 6,01 0,59 0,0 0,0 Tõlliste 0,00 0,00 0,00 0,0 0,0 Kokku 39,2 35,8 3,38 0,0 0,3 Allikas: OÜ Tõll

5.2.2 Ettevõtete reoveekogused Tõlliste vallas on suurimad tarbijad Tsirguliina alevikus Tsirguliina keskkool koos lasteaiaga, raamatukogu ja kultuurimaja. Tsirguliina keskkoolis on ca 232 õpilast, 24 õpetajat ja 22 teenistujat. Sooru külas on suurimaks tarbijaks lasteaed ja rahvamaja ning Laatre alevikus lasteaed.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 66/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

5.2.3 Reovee koguste aastaajaline ja ööpäevane muutumine

Reovee koguste aastaajalist olulist muutumist on märgata Tsirguliina alevikus, kus suveperioodil keskkool ei tööta. Samuti võib veetarbimise alusel oletada mõningast reovee koguste vähenemist suveperioodil Sooru, Tagula ja Laatre asulates.

Reovee koguste aastaajaline ja ööpäeva muutus on tingitud valdavalt ilmastikust. Reovee vooluhulkade, tarbitud veekoguste ja sademete võrdlemisel on selgunud, et sademevee ja infiltratsioonivee kogus võib sõltuvalt ilmastikust moodustada puhastile suunatavast reoveest 40 – 100%.

5.2.4 Perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus

Perspektiivne reoveekogus ja reostuskoormus arvutati lähtuvalt ühiskanalisatsiooniga liitunud perspektiivsest elanike arvust, ettevõtete andmetest ja projekteerimise üldistest lähteandmetest (vt ptk 5.8.2).

Tabel 5.2.4 Perspektiivsed reoveekogused aastal 2021 Asula Reovee kogus Reovee kogus Reovesi Reovesi Infiltratsioon puhastile puhastile elanikelt, ettevõtetelt, 3 3 3 2008. aastal m /d m /d m /d 3 m3/d m /d % Jaanikese 0,00 0,00 0,00 0,00 0,0 0 Laatre 24,2 26,5 19,0 2,16 5,3 20,0 1 Paju mõis 5,7 12,5 10,0 0,00 2,5 0,0 Sooru 10,74 29,1 22,4 0,86 5,8 20,0 Tagula 2,89 8,3 6,5 0,11 1,7 20,0 Tsirguliina 6,60 60,8 48,0 0,66 12,2 20,0 Tõlliste 0,00 0,0 0,0 0,00 0,0 0,0 Kokku 44,4 124,6 95,90 3,79 24,9 20,0 Allikas: OÜ Tõll Märkused:1-arvutuslik

Kogu projektpiirkonna asulate kanalisatsioonitorustik on plaanis rekonstrueerida, seega lisavete kogus on võetud arvutuslikult 20 %. Ettevõtete reovee koguse kasv on võetud 1 % aastas, lähtudes 2006. a reovee kogusest. Reovee kogus puhastile suureneb tänu veetarbimise kasvule.

Tabel 5.2.4.1 Perspektiivne reovee reostuskoormus puhastile Reostuskoormus, ie Puhasti 2008 2019 Jaanikese 0 0 Laatre 188 190 SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 67/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Paju mõis 0 0 Sooru 159 224 Tagula 60 65 Tsirguliina 130 480 Tõlliste 0 0 Kokku 537 959 Märkused: Andmed on leitud arvutuslikult.

5.2.5 Reovee reostuskoormus Arvutuslikud reostuskoormused olemasolevatele reoveepuhastitele on esitatud alljärgnevas tabelis. Arvutused on taandatud elanikele, võttes aluseks järgnevad andmed: Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike arv; Reovee kogused klientidelt; Reoainete kogus inimekvivalendi kohta: BHT7 – 60 g/d; KHT – 120 g/d; HA – 60 g/d; Nüld – 12 g/d; Püld – 2 g/d.

Tabel 5.2.5 Reoveepuhastitele suunatava reovee arvutuslikud reoainete sisaldused

Reovee BHT7 KHT HA Nüld Püld kogus Puhasti ie puhasti kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l le, m3/d

Laatre 1 13,3 188 11,4 857 25,6 1930 11,4 857 2,28 170 0,38 28,6 alevik Paju mõis 5,7 1 Sooru küla 10,7 159 9,6 897 21,6 2020 9,6 897 1,92 179 0,32 28,9 1 Tagula küla 2,9 60 3,6 1241 8,1 2793 3,6 1241 0,72 248 0,12 41,4

Tsirguliina 1 6,6 130 7,8 1182 17,6 2659 7,8 1182 1,56 236 0,26 39,4 alevik Märkused: reostuskoormused on leitud arvustuslikult. 1 – reoveekogused vastavalt 2006. a saastetasu aruannetele

5.3 Olemasolevad kanalisatsiooniehitised

5.3.1 Üldist Enamus kanalisatsioonitorustikest on ehitatud üle 30 aastat tagasi ja on tänaseks suures osas amortiseerunud. Samuti on enamus valla reoveepuhastitest amortiseerunud, v.a. Laatre aleviku reoveepuhasti, mis rekonstrueeriti 2004/2005. aastal. Tsirguliina alevikku ehitati reoveepuhastuse 1.järk 2007.aastal. Teised olemasolevad reoveepuhastid ei tööta, nende järelpuhastuse biotiigid on setet täis.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 68/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

5.3.2 Kanalisatsioonitorustik

Ühiskanalisatsioonisüsteem on olemas Laatres, Soorus, Tsirguliinas ja Tagulas. Paju külas on kanalisatsioonisüsteem olemas hooldekodul.

Tabel 5.3 Olemasolevad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud Asula Torustiku materjal Ehitusaasta Läbimõõt Pikkus (mm) (m)

Keraamiline, 2 1977-1985 150-300 4200 Laatre alevik asbotsement Paju mõis Plast -1 -1 5302 Sooru küla -1 -1 -1 14002 Tagula küla -1 -1 -1 18002

Tsirguliina 1 1 plast, keraamilika - - 1850 alevik Allikas: OÜ Tõll ja 2 - Tõlliste valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava Märkused: 1 - Andmed puuduvad, 2- joonise pealt mõõdetud

Torustike skeemid on esitatud joonistel 10-1-1; 10-2-1; 10-3-1; 10-4-1; 10- 5-1.

5.3.3 Reoveepumplad

Tõlliste vallas on kasutusel üks reoveepumpla, mis asub Laatre alevikus. Teistes asulates reoveepumplad puuduvad.

Tabel 5.3.3 Ülevaade projektipiirkonna reovee ülepumplatest Asula Pumpla Ehitusaasta Survetoru Tootlikkus, Seisundi nimi pikkus, m m3/h hinnang

Laatre Laatre 1 2005 430 11 Hea alevik Tsirguliina Nimi 2007 154 10,0 Hea alevik puudub

Allikas: Laatre aleviku reoveepuhasti põhiprojekt Märkused: 1- Andmed võetud Laatre aleviku reoveepuhasti põhiprojektist

Laatre aleviku reovee pumpla on ehitatud 2005. aastal. Reoveepumpla on maa-alune plastkestaga kompaktpumpla. Pumpla ümber on tagatud vajalik kuja 20 m. Survekanalisatsioonitorustiku pikkus on ca 430 m (PE, DE90, PN6).

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 69/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

5.3.4 Reoveepuhastid Nõuded heitvee pinnasesse või veekogusse juhtimiseks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 269, 31. juuli 2001. Määrus on vastavuses Asulaheitvee direktiiviga 91/271/EEC.

Tõlliste vallas on reoveepuhastid olemas Laatres, Soorus, Tagulas ja Paju mõisas.

5.3.4.1 Laatre Laatre aleviku reoveepuhastiks on BIOCLERE KB-100, mis on rajatud 2005. aastal. Puhasti kossseisu kuulub: võrekaev (käsivõre), reoveepumpla, biopuhasti BIOCLERE KB-100, keemiline järelpuhasti /- setiti BIOCLERE LK 2,9, 10 m3 settemahuti ja järelpuhastuse biotiigid (3 tk kogupindalaga 3500 m2). Puhastil on olemas vooluhulgamõõtur. Puhastil puudub nõutav kuja - 100 m: läheduses asuvad sigalad, kasvuhooned. Puhasti territooriumi ümber on piirdeaed, mis on lukustatava väravaga. Juurdepääsutee on olemas. Heitveesuublaks on Rampe oja (kood 101190).

AS KOBRAS Laatre aleviku reoveepuhasti põhiprojekti (Töö nr p 004) on valitud puhastusseadme jõudlusnäitajad järgmised: keskmine ööpäevane vooluhulk 95…115 m3/d ja koormus RBHT7=28…33 kg/d, mis oleks 465…550 ie/d.

Siit tulenevalt oleks puhastile siseneva reovee keskmine kontsentratsioon 245…350 mg/l. Tabel 5.3.4.1 Laatre aleviku reoveepuhasti tehnilised näitajad Parameete Projekteeritud, Määrus Vee Arvutuslik 2006.a. r m3/d Nr 269 erikasutus Juuli, 2001 luba3 Vooluhulk, 95-115 13,3 m3/d Enne Pärast Pärast Pärast Enne Pärast puhastamis puhastamis puhastamis puhastamis puhastamis puhas- t t t t 1 tamist mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l 4

BHT7 350 15 15 25 857 50,7 HA - 5 25 25 35 857 68,6 5 2 2 Nüld - - - - 170 27,8 5 Püld - 1,5 1,5 1,5 28,6 4,3 Allikas: 1 – Tabel 5.2.5 Märkused: 2 –Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269 “Heitvee pinnasesse või veekogusse juhtimise kord” pole normeeritud 3 – Vee erikasutusluba nr L.VV.VA-36850 (kehtiv kuni 16.06.2010) 4 – 2006. a keskmine näitaja 5 – andmed puuduvad

Tekkiv jääkmuda kogus arvutuslikult oleks 45-75 t/aastas.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 70/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Jääkuda arvutus. Jääkmuda (JM) tekib kaaluliselt kuivaines (KA) vastavalt valemile: JMKA [kg/d] = 0,8*HA [kg/d] + 0,3*BHT7 [kg/d], süsteemist eemaldatava muda kuivainesisaldus on maksimaalselt 0,5%, seega jääkmuda mahuliselt (JMM) eemaldatakse minimaalselt: JMM = JMKA : 0,5 * 100 : 1000 [m3/d].

BIOCLERE KB tüüpi puhasteil tekib jääkmuda oluliselt (kuni 10 korda) vähem kui aerotanktüüpi puhasteis, samas aga tekib fosforisadestamisest täiendav kogus eemaldatavat muda, seega võib eemaldatava muda koguseks kuivaines arvestada 1/3…1/5 esialgselt arvestatust ja seda ka mahuliselt.

Arutuslikult tekib jääkmuda kaaluliselt kuivaines: JMKA=(0,8*11,4+0,3*11,4)*1/3…1/5= 12,54*1/3…1/5=4,2…2,5 [kg/d] ja mahuliselt: JMM=0,8…0,5 [m3/d]. Pärast tihenemist settemahutis (maht 10 m3) ja selginenud vee eraldamist tagasi põhipuhastusprotsessi tõuseb jääkmuda kuivainesisaldus kuni 2 protsendini ja väljaveetava muda arvutuslikuks mahuliseks koguseks oleks 0,21…0,125 [m3/d]. Keskmiselt tuleb settemahutit tühjendada paakautoga (maht 3,5 m3) 1-2 kord kuus.

Foto 1 Laatre reoveepuhasti BIOCLERE KB-100

5.3.4.2 Paju mõis

Paju mõisa hooldekodu reoveepuhastiks on septikud ja biotiigid (2 tk). Biotiigid vajavad settest puhastamist. Septikute territoorium on tähistatud aiaga ja vajalik kuja on tagatud.

5.3.4.3 Sooru

Sooru küla ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb ca 1400 m pikkusest kanalisatsioonitorustikust, reoveepuhastist (ringkanal RK 250) ja kahest järelpuhastuse biotiigist. Heitveesuublaks on Väike-Emajõgi (kood 100820). SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 71/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Sooru küla reoveepuhastiks on 1975. aastal rajatud ringkanal RK 250 koos kahe järelpuhastuse biotiigiga, kogupindalaga 4800 m2. Reoveepuhasti RK 250 on täielikult amortiseerunud, puhastina töötavad ainult biotiigid. Puhasti ümber aed puudub. Elektriliin asub ca 200 m kaugusel. Suublaks on Väike-Emajõgi (kood 100820). Puhastil puudub vooluhulgamõõtur. Reoveepuhasti kuja (100 m) ei ole tagatud. Purgimise võimalus puudub. Juurdepääsutee on olemas.

Tabel 5.3.4.3 Sooru küla reoveepuhasti tehnilised näitajad Parameeter Projekteeritud, Määrus Nr Vee Arvutuslik 2006.a. m3/d 269 Juuli, erikasutus 2001 luba3 Vooluhulk, 3 - 10,7 m /d Enne Pärast Pärast Pärast Enne Pärast puhastamist puhastamist puhastamist puhastamist puhastamist1 puhastamist mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l 4 5 5 BHT7 - - 15 25 897 5,8 HA - 5 - 5 25 35 897 5,9 5 5 2 Nüld - - - - 179 7,45 5 5 Püld - - 1,5 - 28,9 1,45 Allikas: 1 - Tabel 5.2.5 Märkused: 2 –Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269 “Heitvee pinnasesse või veekogusse juhtimise kord” pole normeeritud 3 – Vee erikasutusluba nr L.VV.VA-36850 (kehtiv kuni 16.06.2010) 4 – 2006. a keskmine näitaja 5 – andmed puuduvad Jääkmuda ei teki, kuna puhasti – ringkanal RK 250 – on täielikult amortiseerunud ja ei tööta. Põhipuhastina töötavad biotiigid on täitunud neisse akumuleerunud setetega ja vajavad perspektiivis puhastamist. Eemaldamist vajavate setete kogus on hinnanguliselt kuni 2000 m3.

5.3.4.4 Tagula

Tagula küla ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb ca 1800 m pikkusest kanalisatsioonitorustikust, reoveepuhastist (rõngaspuhasti MRP-300) ja kahest järelpuhastuse biotiigist. Heitveesuublaks on Antsla jõgi (kood 100950). Tagula küla puhasti koosseisu on algselt kuulunud: võrekaev, rõngas- puhasti MRP-300 ja biotiigid 1500 m2 ja 2100 m2. Käesoleval ajal töötavad ainult biotiigid. Biotiigid asuvad puhastist ca 200 m kaugusel. Biotiigid vajavad settest puhastamist. Puhasti ümber aed puudub, säilinud on postid. Elektriliin asub ca 10 m kaugusel. Suublaks on Antsla jõgi (kood 100950). Puhastil puudub vooluhulgamõõtur. Reoveepuhasti kuja (100 m) on tagatud. Purgimisvõimalus puudub. Juurdepääsutee puudub.

Jääkmuda ei teki, kuna puhasti – rõngaspuhasti MRP-300 – on täielikult amortiseerunud ja ei tööta. Põhipuhastina töötavad biotiigid on täitunud neisse akumuleerunud setetega ja vajavad perspektiivis puhastamist. Eemaldamist vajavate setete kogus on hinnanguliselt kuni 1800 m3.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 72/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Tabel 5.3.4.4 Tagula küla reoveepuhasti tehnilised näitajad Parameeter Projekteeritud, Määrus Nr Vee Arvutuslik 2006.a. m3/d 269 Juuli, erikasutus 2001 luba3

Vooluhulk, 5 3 - 2,9 m /d Enne Pärast Pärast Pärast Enne Pärast puhastamist puhastamist puhastamist puhastamist puhastamist1 puhastamist mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l 4 5 5 BHT7 - - 15 25 1241 6,1 HA - 5 - 5 25 35 1241 8,0 5 5 2 Nüld - - - - 248 8,7 5 5 Püld - - 1,5 - 41,4 1,9 Allikas: 1 - Tabel 5.2.5 Märkused: 2 –Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269 “Heitvee pinnasesse või veekogusse juhtimise kord” pole normeeritud 3 – Vee erikasutusluba nr L.VV.VA-36850 (kehtiv kuni 16.06.2010) 4 – 2006. a keskmine näitaja 5 – andmed puuduvad

5.3.4.5 Tsirguliina

Tsirguliina aleviku ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb 1850 m pikkusest kanalisatsioonitorustikust. Tsirguliina aleviku reoveepuhastusseadmete 1.järk , mille kompleksi kuulub reovee võrekaev, ülepumpla ja 3 järjestikulist biotiiki, selle suublaks on Tsirguliina oja, mis suubub 500 m pärast Väike-Emajõkke (kood 100820). Tsirguliina alevikus õhustusega aktiivmuda reoveepuhastuse seadmed puudub. 2007.aastal On väljaehitatud puhastuskompleksi 1.järk: aleviku nii Valga-poolse asumi osa kui ka Raudteest Antsla-Otepää poole jääva asulaosa reovesi suunatakse alates 2007.a sügisest uue reoveeülepumpla abil kolme järjestikulisse biotiiki ja edasi heitvesi voolab ojja, mis suubub 500 m pärast Väike-Emajõkke (kood 100820). Valgamaa Keskkonnateenistuse poolt 17.06.2005. a OÜ-le Tõll väljastatud vee erikasutusloas nr L.VV.VA-36850 (kehtiv kuni 16.06.2010) on Tsirguliina väljavoolule (kood VA608) Väike-Emajõkke (kood 100820) kehtestatud järgmised nõuded: - lubatud vooluhulk aastas 12000.0 m3, keskmiselt 32,9 m3/d; - lubatud saasteainete kogused vastavalt: 2005-2006. a 2007-2010. a

BHT7 mg/l - 333,0 25,0 Hõljuvained mg/l - 168,0 35,0 KHT mg/l - 125,0 125,0 Üldfosfor ja üldlämmastik ei ole limiteeritud

5.3.4.6 Tõlliste suvilad

Reoveepuhastusseadmed puuduvad.

5.3.5 Teised kanalisatsioonisüsteemid

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 73/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Elanikud, kellel ei ole ühiskanalisatsiooni teenuse kasutamise võimalust, kasutavad kogumiskaeve ja septikuid. Ligikaudu 65% projektpiirkonna elanikest on eraldi süsteemidega. Purgimisvõimalus Tõlliste valla väikepuhastitel puudub. Kasutatud on purgimist Valga linna reoveepuhastile. Andmed purgitavate koguste kohta puuduvad. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga mitteliitunud elanikud kasutavad kogumiskaeve.

5.4 Ühiskanalisatsiooni keskkonnamõju

Reoainete kogused, mis tekivad asulates ning mis satuvad keskkonda puhastatud heitveega on heaks indikaatoriks ühiskanalisatsiooni keskkonnamõju hindamisel. Kuna reoveeproovid puhastite väljalaskudest võetakse punktproovidena so samaaegselt vooluhulka ei mõõdeta, on vajalik reoainete kogustest ülevaate saamiseks kasutada arvutuslikke näitajaid.

Tabel 5.4 Projektipiirkonna puhastitest väljuv jääkreostus

Reoainete kogused (tonni/aastas) BHT7 HA Ntot Ptot Reoained puhastile 13,75 13,75 2,75 0,46 Puhastites eemaldatud reoained 10,7 11,02 2,17 0,36 Loodusesse juhitud reoained 3,05 2,73 0,58 0,1 Märkused: : Reoainete kogused on leitud arvutuslikult

5.5 Olemasolevad lahkvoolse sademevee kanalisatsiooni ehitised

Tõlliste vallas lahkvoolse sademevee kanalisatsiooni ehitised puuduvad.

5.6 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile

Olemasoleva ühiskanalisatsiooni süsteemi probleemid on loetletud alljärgnevalt projekti asulate kaupa.

5.6.1 Jaanikese suvilad

Ühiskanalisatsioonisüsteem puudub.

5.6.2 Paju mõis

Kanalisatsioonisüsteem on tervikuna amortiseerunud; Reoveepuhasti praktiliselt puudub. Biotiigid on setteist puhastamata.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 74/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

5.6.3 Sooru

Kanalisatsioonitorustikud on halvas seisukorras; Reoveepuhasti on amortiseerunud; Biotiigid on settest puhastamata; Vooluhulga mõõtmine puhastil puudub.

5.6.4 Tsirguliina

Ca´ 50% kanalisatsioonitorustikest on halvas seisukorras; 2006.a ja 2007.a jooksul on Tsirguliinas rekonstruueritud ja uuena ehitatud kokku 903 jm kanalisatsioonitorustikku. Kuid e namus eramaju on ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendamata. Tsirguliina gümnaasiumi hoonete kompleksi jaoks on renoveeritud reovee septik. Alevikus puudub kaasaegne aktiivmuda menetlusega reoveepuhasti.

5.6.5 Tõlliste suvilad

Ühiskanalisatsioonisüsteem puudub.

5.7 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid Tabel 5.7 Ühiskanalisatsiooni indikaatornäitajad projektipiirkonnas Indikaator Ühik Väärtus

Ühiskanalisatsiooniga liitunud Inimeste arv 628 elanikkond Ühiskanalisatsiooniga liitunud % asulate elanikkonnast 41 elanikkond Kanalisatsioonitorustiku pikkus km ~9,8

Reoveepuhastite projektkoormus m3/d 95-1111 Reovee vooluhulk tarbijatelt m3/d 39,2 Puhastile suunatud reovee vooluhulk m3/d 39,2 Infiltratsioon m3/d 0 Infiltratsioon % puhastile suunatud 0 reoveest

Tekkiv reostus kokku tonni BHT7/aastas 13,75 Loodusesse suunatav reostus tonni BHT7/aastas 3,05 Reoveepuhasti liigmuda kogus tonni/aastas 45-75 Märkused: : 1 – Laatre reoveepuhasti oma, muudel juhtudel andmed puuduvad

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 75/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

5.8 Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenuse standardid

5.8.1 Teenuse kvaliteedi eesmärgid

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi eesmärgid on koostatud Euroopa Liidu direktiivide, Eesti Vabariigi seaduste ja standardite alusel. Eesmärgid on esitatud alljärgnevas tabelis. Iga eesmärgi puhul on võimalusel viidatud selle alusdokumendile. Vastavalt Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadusele (10.02.1999. a, viimati muudetud 8. 06. 2005) loetakse ühisveevärgiks ja –kanalisatsiooniks süsteemi, mis teenindab vähemalt 50 elanikku.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 76/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Tabel 5.8.1 Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenuse kvaliteedieesmärgid Teenuse kvaliteedieesmärgid Kirjeldus

Veevarustus

Liitumine ühisveevärgiga asulates Vähemalt 90% asula elanikkonnast üle 2000 elaniku

Liitumine ühisveevärgiga asulates Torustike laiendust ei planeerita, olemasolev süsteem alla 2000 elaniku vajadusel rekonstrueeritakse

Veekvaliteet Vastavuses EL Joogivee Direktiiviga 98/83 EC ning Sotsiaalministri määrusega nr.82, 31.juuli 2001, “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”

Vee viibeaeg veevõrgus Vee kvaliteedi muutuste ärahoidmiseks veevõrgus, ei tohi vesi viibida torustikes enne tarbimist üle 24h

Veevarustuse töökindlus Seadmed peavad olema ühendatud kaugvalve süsteemi võimaldamaks rikke korral operatiivset reageerimist. Hooned on varustatud valveseadmetega. Pumplatel peab olema võimalus elektri varugeneraatori paigaldamiseks.

Tuletõrje veevarustus Üheastmeliste pumplate korral tagatakse tuletõrje veevaru olelemasolevate veemahutitega. Üle 2000 elanikuga asulates võetakse tuletõrje vesi kaheastmeliste pumplate korral veevõrgust.

Kanalisatsioon ja sademevee kanalisatsioon

Liitumine ühiskanalisatsiooniga Vähemalt 90% asula elanikkonnast asulates üle 2000 ie

Liitumine ühiskanalisatsiooniga, Torustike laiendust ei planeerita, olemasolev süsteem asulates alla 2000 ie vajadusel rekonstrueeritakse

Reovee puhastamine Reoveepuhastamine peab vastama Asulaheitvee direktiivile 91/271/EEC ning Vabariigi Valitsuse määrusele nr 269, 31. juuli 2001 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”

Reovee liigmuda käitlemine Muda käitlemine peab vastama direktiivile 86/278/EEC (reoveemuda kasutamine põllumajanduses) ning Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 “Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded”

Sademevesi Sademevee kogumine ja käitlus tuleb lahutada ühiskanalisatsioonist. Linnaheitvee Direktiiv 91/271/EEC ja HELCOM’i dokument 23/5 “Veereostuse vähendamine asulate sademeveekanalisatsiooni nõuetelevastava korraldamise teel”

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 77/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

5.8.2 Projekteerimise lähteandmed Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni projekteerimiseks on Eestis olemas mitmeid standardeid. Olulisemad projekteerimise lähteandmed koos viidetega standarditele on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 5.8.2 Projekteerimise üldised lähteandmed Kirjeldus Ühik Väärtus

Pikaajaline investeeringute programm aasta 2021 (12 aastat)

Lühiajaline investeeringute programm aasta 2017 (7 aastat) (ÜF rahastamistaotlus)

Elanikkonna perspektiivne l/in 100 ühiktarbimine ööpäevas

Ettevõtete perspektiivne tarbimine Tarbimise kasv 1% 2006. aasta keskmisest tarbimisest aastas

Suurima ööpäevase veetarbimise korda 1,2 (EVS 847-3:2003) erinevus keskmisest ööpäevasest veetarbimisest

Suurima ööpäevase veetarbimisega korda Sõltuvalt asula suurusest 1,8 – 5,4 päeva tipptunni veetarbimise erinevus (EVS 847-3:2003) sama päeva keskmisest veetarbimist

Arvestamata vesi (veelekked, arvestite % võrku A. Kui renoveeritakse kogu asula vead, tulekustutusvesi) pumbatud veetorustik: 10% veest B. Kui renoveeritakse 50% veetorustikust: 20%

Surve veevõrgus mH2O 1-korruselistel hoonetel 20m, iga järgmine korrus lisab 4m (EVS 847- 3:2003)

Tuletõrjevee kogused l/s Kuni kahekordne hoonestus 10l/s, suurem kui kahekordne hoonestus 15 l/s (EVS 812-6:2005). Tulekustutusvee garanteeritud varu vähemalt 3 tundi. Veevõrgu hüdrandid planeeritakse üle 2000 elanikuga asulatesse vaid juhul, kui puurkaevu pumpla on kaheastmeline. Alla 2000 elanikuga asulates tulekustutusvee võtmist veevõrgust ette ei nähta

Kanalisatsioon ja sademevee kanalisatsioon

Reovee kogused Lähtutakse tarbitud veekogustest

Reoveekoguse ööpäevane muutumine Lähtutakse veetarbimise ööpäevasest muutumisest

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 78/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Keskmine infiltratsioon % A. Kui renoveeritakse kogu asula kanalisatsioonitorustikku (torustikku reovee- kanalisatsioonitorustik: 20% infiltreeruv pinnase ja sademevesi) puhastile B. Kui renoveeritakse 50% juhitud kanalisatsioonitorustikust: 40% veest

Elanikkonna reostuskoormused g/d ühe ie BHT7 – 60, KHT – 135, HA – 60, Nüld kohta – 12, Püld – 2

Kanalisatsioonitorustik Minimaalne isevoolse toru läbimõõt De160 (EVS 848:2003), minimaalne survetoru läbimõõt De63

Sademevee torustik Minimaalne isevoolse toru läbimõõt De200, (EVS 848:2003)

Sademevee kanalisatsiooni Vastavalt EVS 848:2003 vooluhulgad

Ehitiste ja seadmete eluiga Aastat Üldehitus - 40 Torustikud - 40 Seadmed - 15

5.9 Arendamise kavas väljatöötatud probleemide lahendused

Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda ÜVK süsteemide olemasolevast olukorrast ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest: arengukava järgi peab aastatel 2006-2013 olema tagatud 95% elanike varustamine veevarustus- ja kanalisatsiooniteenustega; veekvaliteet tarbija juures peab investeeringuprojektide tulemusena vastama Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” (RTL 2001, 100, 1369) kehtestatud nõuetele ja Euroopa Liidu direktiivile 2000/60EÜ “Ühenduse veepoliitika-alane tegevusraamistik” (veepoliitika raamdirektiiv [EÜT L 327,22.12.2000] ning Euroopa Ühenduse standardile EC 98/83); vee viibeaeg torustikus enne tarbijani jõudmist ei tohi ületada 48 tundi ; suublasse juhitav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” (terviktekst RT I, 03.08.2001, 69, 424).

Investeeringuprojektide realiseerimise ajakava määratlemisel lähtuvad arengukava autorid järgnevast:

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 79/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 vee- ja kanalisatsioonirajatiste seisundist, töötamise efektiivsusest ja sellenende vastavusest nõuetele; vee-ettevõtete haldussuutlikkusest, organisatsioonilistest võimalustest; vee- ja kanalisatsioonirajatiste keskkonnamõjust.

VK- arendamise kavaga ajalises perspektiivis planeeritud investeerinisprojektide tehnilised lahendused on esitatud käesoleva arengukava Lisas 1: Tellija eritingimused. Tööde kirjeldused.

6. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS

6.1 Elanikkond

Tõlliste vallas elas vallavalitsuse andmetel 1. jaanuari 2009.a seisuga 1 864 inimest. Tõlliste valla elanikkonna arvud ja demograafiline sõltuvusindeks on välja toodud iabelis 6.1. Demograafilise sõltuvusindeksi langus näitab, et elanikkonna trendiks on tööealiste osatähtsuse kasv ja 0-14 aastaste ning elanikke 65+ osatähtsuse vähenemine. Valla elanike arv on aastast- aastasse vähenenud, mida on mõjutanud demograafilised protsessid. Demograafiline sõltuvusindeks Tõlliste vallas on kõrgem kui Valga maakonnas ja Eestis keskmiselt.

Tabel 6.1. Tõlliste valla/linna elanikkond Elanikke 2004 2005 2006 2007 65+ 407 412 429 420 15-64 1163 1144 1152 1131 0-14 414 397 334 317 Rahvaarv kokku 1 984 1 953 1 915 1 868 Demograafiline sõltuvusindeks: 0,706 0,707 0,662 0,652 Tõlliste vald Demograafiline sõltuvusindeksa: 0,525 0,515 0,501 -* Valga maakond Demograafiline indeksa: Eesti 0,474 0,47 0,466 -* Allikas: Tõlliste Vallavalitsus Märkused: * Statistikaametil avaldamata

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 80/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

6.2 VK-teenuste kulu leibkonnaliikme keskmise netosissetuleku suhtes

Vee- ja kanalisatsiooni teenused peavad olema kättesaadavad jõukohase hinnaga. Rahvusvaheliste standartide järgi vee - ja kanalisatsiooniteenuste arve ei peaks ületama 4 protsenti leibkonna liikme netosissetulekust. Eesti oludes on see piir 1,5-2 protsenti ringis, mille põhjuseks on eesti tarbijate suurem hinnatundlikkus, kus hinna tõstmise korral tarbimine langeb.

Leibkonna liikme netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee - ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Eestis puudub statistika leibkonna liikme netosissetuleku kohta valdade kaupa. Hetkel on leibkonnaliikme netosissetuleku värskemad andmed kättesaadavad aastast 2007.

Tabel 6.2 Valga maakonna leibkonnaliikme sissetulek Leibkonnaliikme netosissetulek, aastas, kr 2003 2004 2005 2006 2007 Valga maakond 26 564 25 550 31 840 42 548 53 040 Allikas: Statistikaamet

Tabelite 6.1.1 ja 6.2 andmed näitavad vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve ja 2007.a keskmise leibkonna liikme netosissetuleku suhet. Keskmiseks leibkonna suuruseks Valga maakonnas on 2,3 inimest. Tõlliste vallas moodustab keskmine vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve 1,0 protsenti keskmisest leibkonna liikme netosissetulekust.

Tabel 6.2 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste keskmine arve ja sissetuleku suhe

2006 tariif Abonent- Kuu Protsent vesi kanal tasu arve neto- kr/m3 kr/kuu kr. sissetulekust

Kuu arve (eeldatud 9,30 8,50 - 35,3 1,0% tarbimine 66 l/päevas) Allikas: OÜ Tõll, Sooru alevikus

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 81/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

6.3 Suuremad ettevõtted ja tööandjad

Tõlliste vallas suuremad ettevõtted ja tööandjad puuduvad.

6.4 Tõlliste valla finantsmajanduslik ülevaade vee- ja kanalisatsiooniteenustest

Tõlliste vallas osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust OÜ Tõll järgmistes Tõlliste valla asumites: Tsirguliina alevik, Sooru alevik, Laatre küla, Tagula küla, Paju mõis.

6.5 Tarbitud kogused

Müüdud vee- ja kanalisatsioonikogused aastatel 2007-2008 on välja toodud tabelites 6.5 ja 6.5.1. 79,0 protsenti vee- ja 89,1 protsenti kanalisatsiooniteenustest oli müüdud elanikkonnale. Ettevõtete tarbimine moodustas vastavalt 21,0% ja 10,9%. Tabel 6.5 Müüdud veekogused 2005-2006 Tarbijagrupp Ühik 2007 2008 Elanikkond m3 14 539 14 700 Ettevõtted ja asutused m3 4 277 3 885 Kokku m3 18 816 18 585 Allikas: Ühismajandamise OÜ

Tabel 6.5.1 Müüdud kanalisatsioonikogused 2007-2008 Tarbijagrupp Ühik 2007 2008 Elanikkond m3 10 761 10 987 Ettevõtted ja asutused m3 3 944 1 235 Kokku m3 14 705 12 222 Allikas: Ühismajandamise OÜ

6.6 Teenuste tariifid

Teenuste tariife kehtestab Tõlliste Vallavalitsus. Tariifid üldjuhul peaksid katma vee-ettevõtte opereerimiskulud, amortisatsiooni. Alates 2008. a. 1.augustist teenuste hinnad järgmised nii kodutarbijale kui ka ettevõtetele koos käibemaksuga: vesi 20,0 kr/m3 ja kanal 27,0 kr/m3, abonenttasusid ei rakendata. Teenuste tariifid on välja toodud järgmises tabelis.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 82/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Tabel 6.6 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid

Tariifid EEK/m3 alates: 2006 2007 2008 Tarbijagrupp 1.jaan 1.jaan 1.august Vesi Elanikkond 9,30 9,30 16,95 Ettevõtted 9,30 9,30 16,95 Kanalisatsioon Elanikkond 8,50 8,50 22,90 Ettevõtted 8,50 8,50 22,90 Allikas: OÜ Tõll / Ühismajandamise OÜ Märkused: ilma käibemaksuta

6.7 Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste tegevustulud ja – kulud

Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenustega seotud tulud ja kulud on välja toodud tabelis 6.7. Vastavalt vee-ettevõttest (Ühismajandamise OÜ) saadud informatsioonile opereerib ettevõtte kahjumi piiril, veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste kulud kaetakse muude teenuste tuludest.

Tabel 6.7 Veevarustus ja kanalisatsiooniteenuste tulud-kulud 2005 2006 tuh. kr. Müügitulu – vesi 192 838 202 787 Müügitulu – kanalisatsioon 162 181 120 646 Müügitulu kokku 355 019 323 433 Opereerimiskulud - vesi 176 639 187 484 Opereerimiskulud - kanalisatsioon 192 704 123 292 Amortisatsioon 95 567 364 435 Kulud kokku 464 910 675 211 Tulud-kulud - 109 891 - 351 778 Allikas: OÜ Tõll

Veemajanduse majandustegevuse tulud ja kulud oli 2005-2006 a. vee- majanduse teenuste osutamisel kahjumis vastavalt 109 891 ja 351 778 kr- ga.

Tõlliste valla veemajanduse tegevuskulud kokku olid 2006.aastal 675,2 tuhat krooni, millest 364,4 tuhat krooni moodustas amortisatsioon. Teisteks suuremateks kuluartikliteks olid materjali ja remondikulud ning töötasud.

Ettevõtte veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste tegevuskulud aastatel 2005-2006 on välja toodud Tabelis 6.7.1.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 83/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

Tabel 6.7.1 OÜ Tõll veemajanduse tegevuskulud 2005-2006. a. 2005 a 2006 a Vesi Tööjõukulu koos maksudega 61 781 68 134 Elekter 36 013 34 792 Materjali ja remondikulu 41 587 45 712 Admin. kulud 15 505 11 987 Muud kulud ( kütus) 10 889 14 867 Vee erikasutustasu 10 864 11 992 Amortisatsioon 64 109 63 956 Vesi kokku 240 748 251 440 Kanalisatsioon Tööjõukulu koos maksudega 43 655 45 432 Elekter 14 166 21 850 Materjali ja remondikulu 13 774 11 993 Admin. kulud 629 1 166 Muud kulud ( kütus) 20 845 8 639 Ülenormatiivne saastetasu 20 806 13 811 Saastetasu 78 829 20 391 Amortisatsioon 31 458 300 479 Kanalisatsioon kokku 224 162 423 771 Tegevuskulud kokku 464 910 675 211 Allikas: OÜ Tõll

6.8 Vee-ettevõtte finantsvõime kaasrahastada CF projekti

Omavalitsus ise ilma laenu võtmata ei ole võimeline kaasrahastama ÜF projekti.

6.9 Omavalitsuse eelarve ja finantskohustused

Tõlliste valla 2009.a eelarve tulude maht on 25,351 miljoni krooni. Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 1 ning valla- ja linnaeelarve seaduse § 12 lõigete 1 ja 3 alusel.

Väljavõte Tõlliste valla volikogu 09. märtsi 2009 .a määrusest nr 7:

§ 1. Võtta vastu 2009. aasta eelarve tulud summas 25 351 414,41 krooni järgnevalt: Tabel 6.9 Tõlliste valla 2009.a eelarve

Tulu Nimetus Eelarve liik 3 TULUDE KLASSIFIKAATOR 22550501 30 MAKSUD JA SOTS.KINDL.MAKSED 8783600 3000 Füüsilise isiku tulumaks 8000000 32 KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK 1036588 3220 LAEKUMISED HARIDUSASUTUSTE maj.tegev-st 637000

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 84/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 3221 Laekumised kultuuri-ja kunstiasutuste majandustege 14400 3224 LAEKUMISED SOTSIAALASUTUSTE maj.tegev-st 51800 3225 LAEKUMISED ELAMU-ja KOMMUN.asut.maj.teg-st 126870 322502 *laekumine veest ja kanalisatsioonist 16200 323 KAUPADE ja TEENUSTE müük 144418 323310 *vee ja kanalis.tulu (asutus) 1340 350 SIHTOTSTARBELISED TOETUSED 2099105 350000 RIIGILT JA RIIGIASUTUSTELT 134013 3502 SIHTOTST.toetused PÕHIVARA soet -ks 1529900 350200 RIIGILT JA RIIGIASUTUSTELT 1529900 352 MITTESIHTOTSTARBELISED TOETUSED 10445208 3520 VALITSUSSEKTORISISESED toetused 10445208 3520017 TOETUSED RIIGILT JA RIIGIASUTUSTELT 10445208 35200171 *tasandusfond §4 lg.1 5320000 352001720 TASANDUS FOND §4 lg.2 5125208 3825 Tulud loodusressursside kasut-st 171000 382540 *tulu vee erikasutusest 171000 388 MUUD TULUD 11000 3882 Saastetasud ja keskk-le tekitatud kahju hüvitis 11000 T U L U D K O K K U 25351414,41

§ 2. Võtta vastu 2009. aasta eelarve kulud summas 25 351 414,41 krooni järgnevalt:

Tegev. Kulu Nimetus Eelarve ala liik 01 ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 3093861,41 01111 *Vallavolikogu 113203 01112 *Vallavalitsus 2253276 masin. ja seadmete,sh.transp.vah.soet -ne ja 01112 1554 renov. 33993 01112 5511 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 253000 016002 *Keskkonnakeskus 95500 016002 45203 valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 95500 04 MAJANDUS 1983017 05 KESKKONNAKAITSE 291575 05100 *Jäätmekäitlus (sh prügivedu) 10000 05200 *Heitveekäitlus 70900 05300 *Saaste vähendamine 15000 06 ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 887005 06300 *Veevarustus 517543 06300 1551 rajatiste ja hoonete soet-ne ja renov-ne 0 06300 45008 muudele residentidele 293443 06300 5511 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 10300 06300 5512 Rajatiste majandamiskulud 213800 092201 601080 Saastetasu 0 K U L U D K O K K U 25351414,41

§ 3. Lubada Tõlliste Vallavalitsusel käsutada reservfondi ettenägemata kulude katmiseks 100 000 krooni suuruses summas.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 85/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 § 4. 395 454,26 krooni suurust summat reservfondist kasutatakse volikogu otsusel investeeringuteks ning investeeringuprojektide oma- ja kaasfinantseeringuteks.

§ 5. Lubada vallavalitsusel teha vallaeelarve täitmise käigus muudatusi hallatavate asutuse siseselt üksikute kulualaliikide vahel.

Tabel 6.9.1 Tõlliste valla laenukohustused Laenuandja Laenu (liisisngu) summa kr. 2009.a alguses SEB Eesti 158 476 Ühispank Allikas: Tõlliste Vallavalitsus Märkused: Puhastatud eelarve-tulud – eelarveaastaks kavandatud eelarvetulud, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised

6.10 Tõlliste vallavalitsuse laenuvõime analüüs

Tõlliste vallavalitsuse laenuvõime sõltub kohalikele omavalitsustele sätestatud laenutegevuse üldistest põhimõtetest ja seaduses sätestatud piiridest. Üldpõhimõtteks on, et kohaliku omavalitsuse tagasimaksmata võlakohustuste kogusumma ei või ületada 60 % ja iga aasta tagasimaksed 20% eelarve aastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised.

Tabelis 6.10 on välja toodud Tõlliste Vallavalitsuse eelarve puhastatud tulud, laenukoormus ning laenukoormuse protsent puhastatud tuludest.

Tabel 6.10 Tõlliste vallavalitsuse eelarve tulud ja laenukohustused

Puhastatud Laenu- Laenukoormuse % eelarve- koormus puhastatud tulud 2009 kokku tuludest 2009 2009 tuh. kr. 23252309 158476 0,68%

Allikas: Tõlliste vald

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 86/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 7. INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA LAHENDUSALTERNATIIVID

7.1 Eesmärgid Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine lähtub peamisest eesmärgist: tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenus võimalikult paljudele elanikele; kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest. Investeeringuprojektide kavandamisel on lähtutud järgnevatest lähteandmetest: Tõlliste valla “Tõlliste valla arengukava 2004+” ja arengukava tegevuste ning investeeringute kava aastani 2012; Tõlliste valla üldplaneering; Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2000-2014; Valgamaa Veemajandusprojektis 2003/EE/16/P/PA/012 Tõlliste valda puudutavad investeeringud; reovee kogumisalade määramine. Omavalitsuse veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide selgitamisel, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada: insener-tehniliste aspektidega, VK rajatiste hetkeseisund ja nende ekspluatatsioonitingimused; puudulikud andmed vee- ja kanalisatsioonivõrgu seisukorra, objektide kaardistamise täpsuse ning geodeetiliste andmete kohta; ebapiisav informatsioon ÜVK-süsteemides varasematel aegadel ehitus- ja remonttööde käigus kasutatud seadmete, materjalide ja mõõtparameetrite kohta; veevarustuses suured ja enamasti määratlemata veekaod ning lekkimised kanalivõrkudes; lisavee sattumine kanalisatsioonitorustikku; hajali asustusest tingitud suhteliselt pikad torustikud; joogivee- ja heitvee käitlemise bioaktiivsete protsesside keerukus ja neile omane labiilsus; kaasaegsetes veekäitlemistehnoloogiates automaatjuhtimise rakendamine.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 87/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 keskkonnamõjudega vee- ja kanalisatsioonivõrgud on lõpuni välja arendamata; olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk on vana ja amortiseerunud; sadevesi juhitakse otse veekogudesse, puudub puhastus; mitmed vanad puurkaevud ei ole kasutuses ja on tamponeerimata, seega kujutavad endast ohtu keskkonnale; põhjavee kõrge rauasisaldus; kontrolli puudumine biotiikidest suublasse väljuva vee indikaatorite kohta; ummistunud ja setted täis ning ülejooksvad kaevud ja kraavid muudavad ümberkaudse pinnase soomülkaks majanduslike aspektidega:

Osutatav ÜVK-alane teenus peab olema tarbijatele tagatud ööpäevaringselt; ühisveevärgi teenustega haaratud tarbiate arv; Valga maakonna maa-asulate ja kohalike omavalitsuste investeeringute tasuvuse tundlikkus; maakohtades üldine elanike vähenemise tendents, leibkondade väiksus; joogivee kvaliteedi parandamise vajadus elukvaliteedi tagamiseks maal; investeeringute rahastamiseks vahendite olemasolu ja vahendite piisavus projektide realiseerimiseks; investeeringuprojektide kvaliteet, projekteeritavate objektide ekspluatatsioonitingimuste arvestamine objekti disainerite poolt; energiakandjate, materjalide ja transpordi hindade pidev tõusutrend tulevikus, saastemaksu kasv seoses EL direktiivide täitmisega, näiteks oodatav CO2-maks. Kohaliku omavalitsuse poolt VK-teenuste osutamise optimaalse teeninduspiirkonna määratlemisel tuleb lähtuda: elanikkonna huvist kasutada ühiskanalisatsiooni ja -veevarustuse teenust; asjaolust, et põhjavee varusid ei ole uuritud; sellest , et pinnasevee kaevude vee kvaliteeti ei ole teada; praeguse ja perspektiivse vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijate arvust; eelnevast tulenevalt teeninduspiirkonna vee- ja kanalisatsioonivõrkude laiendamise tasuvusest; asjaolust, et teeninduspiirkonna võimaliku laienemisega kaasneb transpordikulude kasv; sellest, et kaasaegse kvaliteediga teenuste pakkumine eeldab informatsioonikanalite tõhusat tööd (interaktiivsete sidekanalite olemasolu ja nende püsivus).

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 88/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 7.2 Investeeringuprojektide eesmärkide püstitamise alused Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda ÜVK süsteemide olemasolevast olukorrast ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest: arengukava järgi peab aastatel 2006-2013 olema tagatud 95% elanike varustamine veevarustus- ja kanalisatsiooniteenustega; veekvaliteet tarbija juures peab investeeringuprojektide tulemusena vastama Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” (RTL 2001, 100, 1369) kehtestatud nõuetele ja Euroopa Liidu direktiivile 2000/60EÜ “Ühenduse veepoliitika-alane tegevusraamistik” (veepoliitika raamdirektiiv [EÜT L 327,22.12.2000] ning Euroopa Ühenduse standardile EC 98/83); vee viibeaeg torustikus enne tarbijani jõudmist ei tohi ületada 48 tundi ; suublasse juhitav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” (terviktekst RT I, 03.08.2001, 69, 424). Investeeringuprojektide realiseerimise ajakava määratlemisel lähtuvad arengukava autorid järgnevast: vee- ja kanalisatsioonirajatiste seisundist, töötamise efektiivsusest ja sellenende vastavusest nõuetele; vee-ettevõtete haldussuutlikkusest, organisatsioonilistest võimalustest; vee- ja kanalisatsioonirajatiste keskkonnamõjust.

8. ÜHISVEEVÄRGI ALTERNATIIVID

Peatüki eesmärgiks on kirjeldada ja analüüsida erinevaid alternatiive veevarustuse väljaarendamiseks. Peatüki esimeses osas sõnastatakse alternatiivid, kirjeldatakse vajalikke tegevusi ning arvutatakse alternatiivide maksumus. Peatüki teises osas kaalutakse alternatiivide tehnilisi ja keskkonnaalaseid eeliseid ja puudusi ning tuuakse välja alternatiivide maksumuse võrdlus. Lõpuks, võttes arvesse kõiki kriteeriume, valitakse välja kõige sobivam alternatiiv.

8.1 Ülevaade

Tõlliste valla projektpiirkonna 1529 elanikust on ühisveevarustussüsteemiga liitunud ca 51 % elanikkonnast. Valdavaks probleemiks on joogivee mitte vastamine joogivee kvaliteedi nõuetele, samuti veetorustike halb seisukord.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 89/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Tõlliste valla ühisveevarustuse põhiprobleemide lahendusel ei ole alternatiivseid lahendusi. Kõikide projektpiirkonna asulate amortiseerunud ja vananenud ühisveevarustuse torustikud tuleb rekonstrueerida ning vajadusel süsteemi laiendada. Kõik amortiseerunud ühisveevarustussüsteemi puurkaevpumplad tuleb rekonstrueerida ning paigaldada veetöötlusseadmed. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas töös investeerimisprojektid.

8.2 Kanalisatsiooni alternatiivid

Peatüki eesmärgiks on kirjeldada ja analüüsida erinevaid alternatiive kanalisatsiooni väljaarendamiseks. Peatüki esimeses osas sõnastatakse alternatiivid, kirjeldatakse vajalikke tegevusi ning arvutatakse alternatiivide maksumus. Peatüki teises osas kaalutakse alternatiivide tehnilisi ja keskkonnaalaseid eeliseid ja puudusi ning tuuakse välja alternatiivide maksumuse võrdlus. Lõpuks, võttes arvesse kõiki kriteeriume, valitakse välja kõige sobivam alternatiiv.

8.3 Ülevaade

Tõlliste vallas on ca 9,8 km torustikke, mis on suures osas tänaseks amortiseerunud. Projektpiirkonna asulates on ühiskanalisatsiooni- süsteemiga liitunud ca 628 elanikku, mis teeb liitunute arvuks ca 41%. Projektpiirkonna asulates on reoveepuhastid amortiseerunud ning Tsirguliina külas reoveepuhasti käesoleval ajal puudub, kuid plaanis on selle rajamine lähiajal. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas töös investeerimisprojektid.

8.4 Individuaalsed reoveekogumise lahendused või ühiskanalisatsioon

Reovee kogumist asulates võib lahendada kahel viisil: 1) Iga reovee tekitaja juurde paigaldatakse kogumismahuti; 2) Ehitatakse välja kanalisatsiooni kollektorid ning iga reoveetekitaja juhib oma vee tänavakollektorisse. Kui suuremates asulates on eelistatum teine variant, siis väiksemates asulates võiks kaaluda mõlema alternatiivse lahenduse vahel. Kollektorite ehitus on väiksemates asulates ilmselt tunduvalt kallim kui kogumismahutite paigaldus, samas on kogumismahutite tühjendamine ilmselt kallim kui reoveetorustiku hooldus. Selleks, et selgitada välja optimaalseim reovee kogumise lahendus tüüpsele väikeasulale elanike arvuga kuni 250 inimest, viidi läbi mõlema alternatiivi maksumuste nüüdisväärtuste arvutus ja võrdlemine. Kanalisatsioonikollektorite alternatiivi puhul on võetud aluseks sarnaste asulate torustike rajamise keskmised ehitushinnad. Opereerimiskuludena SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 90/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 on arvestatud vaid pumpamise energiakulusid. Reovee puhastamise kulusid pole arvestatud, kuna need on mõlema alternatiivi puhul samad. Kogumiskaevude alternatiivi puhul arvestati, et ühe kogumiskaev koos paigaldusega maksab 15 tuhat krooni. Opereerimiskuludena arvestati mahuti tühjenduskulusid. Paakauto tunnitasuks võeti 250 krooni ning kilomeetritasuks 6 krooni/km. Arvutuse tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis:

Tabel 8.4 Individuaalsete kogumismahutite ja ühiskanalisatsiooni tasuvus Alternatiiv Nüüdisväärtus (PV)1 kr x 1 000 Ehitus Opereerimine Kokku Ühiskanalisatsioon 8 886 86 8 972 Kogumismahutid 1 477 9 266 10 743

Tabelist on näha, et kuigi kogumismahutite ehitus on suhteliselt odavam, on oluline vahe ühiskanalisatsiooni kasuks opereerimiskuludes. Seega on optimaalseim lahendus ühiskanalisatsiooni väljaehitamine /olemasoleva ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 91/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

9. INVESTEERINGUPROJEKTIDE KIRJELDUS Vastavalt investeeringuprojektide eesmärkide määratlemisele investeeringuprojektid on jagatud kahte ajajärku: Lühiajaline investeeringuprogramm (2008-2011) Pikaajaline programm (2012-2019) Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile. Pikaajalise investeeringuprogrammi eesmärgiks on luua kuluefektiivne, keskkonnasäästlik tegevuste nimistu, mille elluviimine lahendab ptk 5 ja ptk 6 esitatud veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemid ning mille tulemus vastab püstitatud teenuse kvaliteedieesmärkidele. Investeeringuprogrammi aluseks on ptk 8 analüüsitud optimaalseimad alternatiivsed lahendused. Järgnevates alapeatükkides esitatakse valitud projektide tehnilised kirjeldused erinevate rajatiste lõikes. Arengukavas kasutatakse järgnevat projektide tähistust: Projekt A: Puurkaevpumplate rekonstrueerimine/rajamine/veetöötlus A-1. Puurkaevpumplate rekonstrueerimine A-2. Puurkaevpumplate rajamine A-3. Puurkaevude tamponeerimine Projekt B: Veevõrgu rekonstrueerimine/rajamine B-1. Veevõrgu rekonstrueerimine B-2. Veevõrgu rajamine Projekt C: Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine /rajamine C-1. Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine C-2. Kanalisatsioonivõrgu rajamine Projekt D: Reoveepuhastite rekonstrueerimine /rajamine D-1. Reoveepuhastite rekonstrueerimine D-2. Reoveepuhastite rajamine Projekt E: Sademevee- ja drenaažisüsteemide rekonstrueerimine/rajamine E-1. Sademevee- ja drenaažisüsteemide rekonstrueerimine E-2. Sademevee- ja drenaažisüsteemide rajamine

10. PIKAAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 92/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Omavalitsuse pikaajalise investeeringuprogrammi tegevused on esitatud kokkuvõtlikult peatükis 10.4.1 ning joonistel 10-1-...– 10-5- ... .

10.1 Torustike ehitus ja rekonstrueerimine

Arendamise kavas mõistetakse rekonstrueerimise all juhtu, kui olemasolev toru asendatakse uue toruga, kusjuures uue toru asukoht ei pruugi täielikult järgida vana toru paiknemist. Selline olukord tekib näiteks juhtudel, kui olemasolev toru on ehitatud läbi kinnistute, uus toru aga planeeritakse avalikule maale. Sellisel juhul taastatakse kõik kinnistuühendused. Mitme paralleelse toru ehitus ühte kaevikusse on väiksema töömahuga kui ehitus eraldipaiknevatesse kaevikutesse, mistõttu on ette nähtud torustiku rajamise ühtses kaevikus võimalikult suures ulatuses. Torustike rekonstrueerimise puhul on vajadusel ette nähtud ka täiendavad uuringud (videouuring), mis võimaldavad projekti hilisemates etappides valida optimaalseim torustiku rekonstrueerimismeetod.

10.2 Veetöötluse tüüplahendused Arvestades Valga maakonna põhjavee keemiliste omaduste ning veeproovide tulemustega on valitud teostatavusuuringus neli veetöötluse tüüplahendust.

10.2.1 TÜÜP VP-1. Rauaeraldus Üheastmeline veetöötlusseade, aeratsioonil põhinev rauaärastus. Rauaärastuseks kaks filtripaaki. Loputusvesi võetakse puurkaevust. Süsteemi hüdrauliline koormus maksimaalselt 10 m3/h.

10.2.2 TÜÜP VP-2. Raua ja mangaani eraldus Üheastmeline veetöötlusseade, aeratsioonil põhinev raua- ja mangaaniärastus. Rauaärastuseks kaks filtripaaki. Loputusvesi puurkaevust. Süsteemi hüdrauliline koormus maksimaalselt 10 m3/h.

10.2.3 TÜÜP VP-3. Raua ja mangaani eraldus Kaheastmeline veetöötlusseade, aeratsioonil põhinev raua- ja mangaaniärastus. Rauaärastuseks kaks filtripaaki. Loputusvesi puhta vee mahutist. Süsteemi hüdrauliline koormus maksimaalselt 10 m3/h.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 93/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 10.2.4 TÜÜP VP-4. Raua, mangaani ja ammooniumi eraldus Üheastmeline veetöötlusseade raua, mangaani ja ammooniumi eraldamiseks. Loputusvesi mahutist. Süsteemi hüdrauliline koormus maksimaalselt 10 m3/h.

10.3 Reoveepuhastuse tüüplahendused Arvestades projekti asumite suuruse ja reostuskoormusega on välja töötatud kolm reoveepuhastuse tüüplahendust. Arvestades projekti asumite suuruse ja reostuskoormusega on välja töötatud kolm reoveepuhastuse tüüplahendust.

10.3.1 TÜÜP RP-1. Reovee vooluhulk kuni 10 m3/d. Mehaaniline eelpuhastus, käsivõre, septik, looduslähedane järelpuhasti – biotiik või filterväljak. Septiku sete veetakse põllule või suuremasse reoveepuhastisse. Purgimissõlme ei rajata.

10.3.2 TÜÜP RP-2. Reovee vooluhulk 10 - 100 m3/d. Mehaaniline eelpuhastus: võre ja võreprahi press mehaanilise võre korral, septik. Bioloogiline puhastus: kompaktpuhasti (aktiivmuda- või biokileseade või kombinatsioon neist), järelpuhasti (1-2 biotiiki). Jääkmuda kompaktpuhastist eemaldatakse septikusse. Septiku sete transporditakse sõltuvalt vahekaugusest Tõrva, Valga või Otepää reoveepuhasti mudatihendisse või mudaväljakule. Purgimissõlme pole soovitatav rajada.

10.3.3 TÜÜP RP-3. Reovee vooluhulk üle 100 m3/d. Individuaallahend, mille kooseisus on: mehaaniline eelpuhastus - 2 võret: üks mehaaniline võre koos võreprahi pressiga, teine käsivõre möödavoolul; aktiivmudapuhasti koos fosfori keemilise ärastusega, vajadusel lämmastiku bioloogilise ärastuse rakendamine; vajadusel järelpuhastus 1-2 biotiigis (maa-ala olemasolul) või sundläbipesuga liivafilter. Jääkmuda eemaldatakse mudatihendajasse ja sellest muda vahemahutisse ning edasi muda mehaaniline veetustamine lint- või tigupressiga. Reoveesette lõppkäitlus: kas kohapealne komposteerimine - eeldab väljaku rajamist (vajalik vastava maa-ala olemasolu) ja tugiainega segamist (tugiaineks turvas, puiduhake, -koor, saepuru, põhk vms). Vajalik kopaga varustatud ratastraktor-buldooser ja järelhaagis-laotur. Purgimissõlmel võre ning vooluhulga ja reostuskoormuse ühtlusti.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 94/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

10.4 Asulate investeeringuprojektid

Kõikide projektpiirkonna asulate amortiseerunud ja vananenud ühisveevarustuse torustikud tuleb rekonstrueerida ning vajadusel süsteemi laiendada. Kõik amortiseerunud ühisveevarustussüsteemi puurkaevpumplad tuleb rekonstrueerida ning paigaldada veetöötlusseadmed. Ühiskanalisatsioonisüsteemide parendamiseks tuleb rekonstrueerida ja laiendada (sh rajada vastavalt vajadusele reovee ülepumplaid) kanalisatsioonitorustikke ja rekonstrueerida/rajada reoveepuhastid. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette investeerimisprojektid.

10.4.1 Laatre aleviku investeeringud

Kokkuvõte Laatre aleviku investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis. Laatre aleviku investeeringuprojektide detailne kirjeldus on esitatud Lisas 1.

Tabel 10.4.1 Kokkuvõte Laatre aleviku investeeringute tehnilistest indikaatoritest Projekt Nimetus Ühik Väärtus A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 1 B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 1965 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 2375 C-2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine m 75 D-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1

Reoveepuhasti rekonstrueerimise all siin mõeldakse 2004-2005.aastal oma põhilises osas rekonstrueeritud Laatre RVP kompleksi täiendamist: piisava mahuga eelseptiku paigaldamist reoveepumpla koosseisu, biopuhasti õhustustorustiku soojuslikku isoleerimist ja kaasaegsete aeratsiooniseadmete paigaldamist olemasolevate asemele.

10.4.2 Paju mõisa investeeringud

Kokkuvõte Paju mõisa investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis. Paju mõisa investeeringuprojektide detailne kirjeldus on esitatud Lisas 1.

Tabel 10.4.2 Kokkuvõte Paju mõisa investeeringute tehnilistest indikaatoritest Projekt Nimetus Ühik Väärtus A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 1 D-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 95/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Puurkaevpumplate rekonstrueerimise all mõeldakse vana puurkaevpumpla renoveerimist ja veetöötluse (rauaeraldamise - ja mangaanieraldamise aparatuur) seadmete paigaldamist.

10.4.3 Sooru küla investeeringud Kokkuvõte Sooru küla investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis. Sooru küla investeeringuprojektide detailne kirjeldus on esitatud Lisas 1. Tabel 10.4.1 Kokkuvõte Sooru küla investeeringute tehnilistest indikaatoritest Projekt Nimetus Ühik Väärtus Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 1 A-1 sh puurkaevu tamponeerimine tk 2 B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 1960 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 1370 C-2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine m 1840 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1 D-1 sh reoveepumplate rajamine tk 1

Tamponeeritakse Sooru Keskuse (kat. nr 10979) ja Ühepereelamute (kat. nr 10982) puurkaevud. Reoveepumpla on planeeritud reoveepuhasti ette juhuks, kui isevoolne kanalisatsioonitorustik läheb ennem reoveepuhastit liiga sügavale.

10.4.4 Tagula küla investeeringud Kokkuvõte Tagula küla investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis. Tagula küla investeeringuprojektide detailne kirjeldus on esitatud Lisas 1. Tabel 100.4.4 Kokkuvõte Tagula küla investeeringute tehnilistest indikaatoritest Projekt Nimetus Ühik Väärtus Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 1 A-1 sh puurkaevu tamponeerimine tk 1 B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 1035 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 1810 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1 D-1 sh reoveepumplate rajamine tk 1

Reoveepumpla on planeeritud reoveepuhasti ette juhuks, kui isevoolne kanalisatsioonitorustik läheb ennem reoveepuhastit liiga sügavale. Tamponeeritakse Tagula Kanala (kat. nr 10987) puurkaev.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 96/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 10.4.5 Tsirguliina aleviku investeeringud Kokkuvõte Tsirguliina aleviku investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis. Tsirguliina aleviku investeeringuprojektide detailne kirjeldus on esitatud Lisas 1.

Tabel 100.4.5 Kokkuvõte Tsirguliina aleviku investeeringute tehnilistest indikaatoritest Projekt Nimetus Ühik Väärtus A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 1 B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 1015 B-2 Veevõrgu rajamine m 5220 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 1295 C-2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine m 4516

10.5 Tõlliste valla investeeringuprojektide kokkuvõte Kokkuvõte Tõlliste valla investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 100.5 Kokkuvõte Tõlliste valla pikaajalise programmi investeeringuprojektidest Projekt Nimetus Ühik Väärtus

Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 5 A-1 sh puurkaevu tamponeerimine tk 3 B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine m 5975 B-2 Veevõrgu rajamine m 5220 C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine m 5040 C-2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine m 6431 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 4 D-1 sh reoveepumplate rajamine tk 2

10.6 Hajaasustusega asumite vee- ja kanalisatsiooni probleemid Senini ei arvestata investeeringute planeerimisel “päris maaelanikku” – hajali ja pisikülades elavaid inimesi, kes jäävad alla joogivee direktiivi 50 inimese künnist, kuid kannatavad veepuuduse all või peavad kasutama reostunud vett. Võrdse kohtlemise seisukohalt lähtudes on meetmekavasse lülitatud kuivade kaevude asendamine, jääkreostuskollete ümbruses elavate inimeste varustamine tervisele ohutu joogiveega, intensiivse põllumajandusega piirkondades rajamine. Hajaliasustusega piirkonnas VK-süsteemide arengu probleemid on lahendatavad alamvesikondade veemajanduskavadesse sätestatud joogivee kava ning kanalisatsiooni ja reoveepuhastamise põhi- ja lisameetmete kavade järgi.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 97/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

Joogivee kava Põhimeetmed. Joogivee vastavusse viimine direktiiviga 80/778/EMÜ (parandatud 98/83/EÜ) ja Eesti õigusaktidega Võrtsjärve alamvesikonnas maksab praeguse hinnangu järgi kokku 500 miljonit krooni. Hajaasustega piirkonna veevarustuse probleemide lahendamiseks (väljaspool Ühtekuuluvusfondi projekti – tähtsuse aste II) 2013.aastaks on hinnanguliselt 170 miljonit krooni. Lisameetmed, hajaasustuse veevarustus. Piirkondades, kus madalad kaevud jäävad kuivaks, on probleemi lahenduseks veevarustuse tagamine sügavamate (puur)kaevude rajamisega või veetorustiku ehitamisega. Viimane on võimalik kohtades, kus läheduses on ühisveevarustus olemas nagu Antsla linna äärealadel, Mustla aleviku lõunaserval, Tsirguliina alevikus, Tõrva linnas Kaarlimäe piirkonnas. Maksumuste hindamisel on arvestatud, et ligikaudu 15% veemajanduspiirkonna elanikkonnast jääb ühisveevõrgu ulatusest välja. Võrtsjärve alamvesikonnas oleks kulutused kokku 50 miljonit krooni. Väikeste asumite veevarustuse korrastamiseks (veemajanduskava meetmete tähtsuse III.aste) aastaks 2014 on kavandatud 30,0 miljonit krooni. Kuivade või reostunud kaevude asendamise toetamiseks (veemajanduskava meetmete tähtsuse III.aste) aastaks 2014 on kavandatud 20,0 miljonit krooni. Väikeste asumite veevarustuse korrastamiseks (veemajanduskava meetmete tähtsuse III.aste) aastaks 2014 on kavandatud 30,0 miljonit krooni. Kuivade või reostunud kaevude asendamise toetamiseks (veemajanduskava meetmete tähtsuse III.aste) aastaks 2014 on kavandatud 20,0 miljonit krooni.

10.6.1 Kanalisatsioonirajatiste uuendamine hajaasustusega aladel

Põhimeetmed Kanalisatsioonirajatiste korrastamiseks väljaspool Ühtekuuluvusfondi projekti ( meetmetekava tähtsuse II.aste) aastaks 2014 on Võrtsjärve alamvesikonnas paiknevate asumite jaoks kavandatud 260 miljonit krooni.

Lisameetmed

Kanalisatsioonirajatiste korrastamiseks väljaspool Ühtekuuluvusfondi projekti ( meetmetekava tähtsuse II.aste) aastaks 2014 on Võrtsjärve alamvesikonnas paiknevate asumite jaoks kavandatud järmised lisameetmed: Täiendav fosforiärastus : 15,0 miljonit krooni;

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 98/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

10.6.2 Põhjavee kvaliteet ja varud hajaasustusega aladel

Põhimeetmed Põhjaveevarude uuringuteks ja järelevalve ning kaitsemeetmeteks on aastateks 2007-2014 Võrtsjärve alamvesikonnas hajaasumite jaoks kavandatud 1,4 miljonit krooni. Puurkaevude sanitaarkaitseala projekti koostamine (meetmete tähtsuse I. aste) läheb maksma 0,1 miljonit krooni ning allikate registri ja kaitsekorralduse kava koostamine 0,2 miljonit krooni. Kasutuseta seisvate puurkaevude inventariseerimine, likvideerimine või konserveerimine (tähtsuse III.aste) kavasse on sätestatud 0,3 miljonit krooni.

Lisameetmed Koolitus- ja infoseminaride korraldamine hajaasustusega asumitele on Võrtsjärve alamvesikonna meetmetekavas sätestatud aastateks 2007-2014 0,30 miljonit krooni ning allikate registri ja kaitsekorralduse kava koostamiseks 0,20 miljonit krooni.Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus

10.7 Maksumuse arvutamise alused Investeeringuprojektide elluviimise maksumused arvutati kasutades ühtseid keskendatud ühikhindu. Ühikhindade tabel on esitatud Lisas 2. Keskendatud ühikhinnad arvutati lähtuvalt: 2006-2007.a sarnaste hangete tulemustest Eestis; Seadmete tarnijate hindadest; Eritööde (nt puurkaevude puurimine ja tamponeerimine) teostajate hindadest. Ühikhinnad sisaldavad materjalide ja seadmete maksumust, samuti ehitustöid, sh katete taastamist ja haljastust. Hindadele on lisatud 25%, mis jaotub liigiti järgnevalt: Projekteerimine 10% Projektijuhtimine 5% Ettenägematud kulud 10% Torustike puhul on jaotatud ehitustööd katete liigist sõltuvalt kahte kategooriasse: Tööd kõvakattega alal; Tööd kruusateel, pinnaseteel või haljasalal Paralleelsete torustike ehitus ühte kaevikusse on kuni 50% odavam kui torustike ehitus eraldipaiknevatesse kaevikutesse.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 99/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

10.7.1 Projektide maksumus

Tõlliste valla veevarustuse projektide maksumus kokku on 75 019 tuhat krooni ja kanalisatsioonisüsteemi projektide maksumus 30 400 tuhat krooni. Vee ja kanalisatsiooniprojektide maksumus kokku 44 619 tuhat krooni. Summad on esitatud ilma käibemaksuta. Summa sisaldab projekteerimise, projektijuhtimise ning ettenägematuid kulusid. Maksumused projektide lõikes on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 10.7.1 Kokkuvõte Tõlliste valla pikaajalise programmi investeeringuprojektide maksumusest Projekt Nimetus Ühik Väärtus

Puurkaevpumplate A-1 tuhat kr 2114 rekonstrueerimine sh puurkaevu tamponeerimine tuhat kr 188 B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine tuhat kr 20758 B-2 Veevõrgu rajamine tuhat kr 7342 Kanalisatsioonivõrgu C-1 tuhat kr 24518 rekonstrueerimine C-2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine tuhat kr 12864 D-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tuhat kr 6112 sh reoveepumplate rajamine tuhat kr 1125 Kokku 75 019

Mitme paralleelse torustiku ehitamisel ühte kaevikusse on arvestatud töö odavnemine torustiku liikide lõikes võrdeliselt pikkusega. Maksumused asumite ja tegevuste lõikes on esitatud Lisas 1. Pikaajalised investeeringud

10.7.3 Omavalitsuse kaasrahastamisvõime ja projekti suurim võimalik maksumus Omavalitsuse kaasrahastamisvõime määrab ära projekti suurima võimaliku rahalise maksumuse. Selleks, et kontrollida, kas peatükis 10 esitatud projekte, mille maksumus on esitatud ptk 2.10..2, on võimalik täies mahus ellu viia, analüüsiti omavalitsuse eelarvet ning laenukohustusi. Analüüsi tulemused on esitatud tabelis 10.7.3.

Vastavalt Elukeskkonna arendamise rakenduskavale, on veemajanduses maksimaalne Euroopa Liidu poolne abimäär 85%. Võttes aluseks sarnased projektid Eestis, on tehtud arvestus ka juhul, kui omavalituse osa on 20% ning abimäär 80% (vt tabel 10.7.3 rida 6.)1 Tabel 10.7.3 Omavalitsuse laenuvõime ning investeeringuprogrammi soovitatav maksumus

1 Osaluse määrad muutuvad (tõenäoliselt kasvab omafinantseeringu määr), kui finantsanalüüsis arvutatakse välja loodava ettevõtte tegelik abimäär, millele on peale investeeringu maksumust kaasatud lisaks tulud ja kulud. SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 100/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Jrk nr Suurus, kr 1 Omavalituse 2009 a. eelarve 23252323 2 Laekohustused 158476 1 3 Maksimaalne laenuvõime 13792918 2 4 Soovitatav laenuvõime 9285053 3 5 Investeeringuprogrammi suurim maksumus (15%) 78 534 475 6 Investeeringuprogrammi soovitav maksumus (15%) 52 028 125 Märkused: (1) 60% eelarvest miinus olemasolevad laenukohustused (2) 40% eelarvest miinus olemasolevad laenukohustused (3) maksumus juhul kui max. abimäär on 85%, lähtuvalt maksimaalsest laenuvõimest

Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus 75 019 tuhat krooni ületab suurimat soovitatavat maksumust 1,4 korda. Investeeringuprogrammi mahutamiseks eelarve piiridesse on vajalik pikaajalisest investeeringuprogrammist välja tuua lühiajaline programm. Selleks järjestatakse pikaajalise programmi projektid tähtsuse järjekorras, arvestades nende maksumust, keskkonnamõju ning kasu kohalikule omavalitusele.

11. LÜHIAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM

11.1 Üldist

Lühiajaline investeeringute programm hõlmab tegevusi, mis on hinnatud kõige olulisemateks, mahtudes samas projekti võimaliku eelarve piiridesse. Lühiajalise investeeringuprogramm põhineb pikaajalisel investeeringuprogrammil, millest ette antud kriteeriumite alusel on eraldatud kõige tähtsamad projektid. Lühiajalise investeeringuprogrammi kohta on koostatud eelprojekt, kõik planeeritavad tegevused, sh töömahud on kirjeldatud eelprojekti seletuskirjas ning esitatud eelprojekti joonistel.

11.2 Projektide prioritiseerimise alused

Projektide järjestamine tähtsuse järjekorras ehk prioritiseerimine viidi läbi tuginedes struktuurtoetuste meetme määruse kriteeriumitele omavalitsuse eelistustele tulenevalt ÜVK arengukavast, projektide finantskriteeriumitele, tehnilistele otstarbekusele, sotsiaalsele ja keskkonnamõjule. Alljärgnevalt on loetletud prioritiseerimise aluseks võetud tähtsamad kriteeriumid:

>2000 elanikuga (ie) asulas rahastatakse ehitust ja rekonstrueerimist; <2000 elanikuga (ie) asulas rahastatakse vaid rekonstrueerimist; Projekt peab asuma tiheasustusalal; Asulas peab olema moodustatud reoveekogumisala; SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 101/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Asulas peab olema üle 50 veevarustuse või ühiskanalisatsiooni kliendi; Sademevee ärajuhtimise süsteeme rahastatakse vaid juhul, kui need on majanduslikult põhjendatud; Asula peab olema kajastatud omavalitsuse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavas; Mõistliku investeeringu printsiip – kõikide taotluses osalevate omavalitsuste ulatuses peaks jääma keskmine investeering ühe teenuse kliendi kohta alla 25 000 krooni; Projekti maksumus peab mahtuma eelarve piiridesse; Projekti omafinantseeringu katab iga omavalitsus laenuga; Tulenevalt projekti omafinantseeringu katmisest tõuseb omavalitsuse laenukoormus hinnanguliselt 40%-ni eelarve puhastuludest. Tõlliste valla poolt võetava laenu maht on eeldatavalt 10 041 949 krooni; Projekti omafinantseeringu määr on hinnanguliselt vähemalt 15% - (täpne määr sõltub finantsarvutustest finantseerimisvajaku meetodiga2); Omavalitsuse olemasoleva laenujäägi baasiks on võetud laenude maht 2007.a. alguse seisuga; Tõlliste valla investeeringuprogrammi omafinantseeringu summa võib suureneda, tulenevalt võimalusest, et kasutatakse ära täiendav laenuvõime mis tekib varade omanikul (nt. Äriühing saab võtta investeeringu-programmi tulevaste varade tagatisel pangalaenu. Seejuures ei kasutata ära omavalitsuse laenuvõimet); Iga omavalituse investeeringuprogrammi maksimaalne suurus (ja maksumus) kujuneb kogu omafinantseeringu-summa põhjal investeeringu-programmi maksimaalne suurus = kogu omafinantseeringusumma / omafinantseeringu määr); Investeeringuprogrammi maksumus saadakse kui ehitusmaksumusele lisatakse kaudne kulu 25% (s.h. projekteerimine 10%, ehitusjärelevalve 5% ja ettenägematud kulud 10%); Investeeringuprogrammi maksumusele lisandub ehitushinna tõusu mõju tulevikus.

11.3 Pikaajalise investeeringuprogrammi prioritiseerimine

Pikaajalise investeeringuprogrammi prioritiseerimine teostati lähtudes ptk 11.2 esitatud kriteeriumitest. Esimese etapina analüüsiti asumi kui terviku sobivust Ühtekuuluvusfondi projekti kriteeriumitega. Analüüsi tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 11.3 Omavalitsuse projektiasumite priortiseerimise põhilised kriteeriumid Asula Veevarustuse Ühiskanalisatsiooni Tiheasustusala Reovee Vastab tarbijate arv klientide arv 2021. kogumisala kriteer- 2021. aastal aastal iumitele

2 Kulude-tulude analüüsi metoodika suunised; aadress http://www.envir.ee/204756?automatweb=423e210a0e8ded36c39e25e82d 2985f8 SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 102/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 Laatre 190 190 Jah Jah Jah Tsirguliina 480 480 Jah Jah Jah Sooru 224 224 Jah Jah Jah Tagula 65 65 Jah Jah Jah Paju mõis 100 100 Jah2 Ei Jah1 Märkused:1- vastab veevarustussüsteemi investeeringuprogrammi kriteeriumidele. 2- mõeldud on Paju mõisa projektpiirkonda ehk hooldekodu.

Teise etapina analüüsiti iga eraldiseisva projekti vastavust ette antud kriteeriumitele. Analüüsi tulemusena leiti, et Paju mõis ei vasta kanalisatsioonisüsteemi investeeringute kriteeriumidele (asula projekt ei vasta nõudele, et alla 2000 ie asulates on ette nähtud vaid torustike rekonstrueerimine). Veevarustussüsteemi kriteeriumidele vastab. Uute torustike rajamist peale Tsirguliina aleviku ette ei nähta.

11.4 Lühiajalise investeeringuprogrammi projektid

Pikaajalise investeeringuprogrammi prioritiseerimise tulemusena koostati lühiajaline investeeringuprogramm. Programmi projektide nimistu on esitatud alljärgnevas tabelis:

Projektide kogumaksumus koos lisakuludega on 66 946 tuhat krooni, mis ei jää omavalitsuse soovitatava võimaliku projektieelarve 52 028 tuhat krooni piiresse.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 103/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021

Tabel 11.4 Lühiajalise programmi investeeringuprojektid koos maksumusega

Baashind, Allahindlus, Lisakulud Kokku, tuh Asula Projekti number ja nimetus tuh kr tuh kr 25%, tuh kr kr Tagula küla A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine 654 0 164 818 Tagula küla B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine 3 646 -196 862 4 312 Tagula küla C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine 5 508 -196 1 328 6 639 Tagula küla D-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 608 0 402 2 009 Sooru alevik A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine 345 0 86 431 Sooru alevik B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine 5 432 -383 1 262 6 311 Sooru alevik C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine 4 322 0 1 081 5 403 Sooru alevik D-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine 2 482 0 621 3 103 Laatre alevik A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine 130 0 33 163 Laatre alevik B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine 5 485 -1 011 1 118 5 592 Laatre alevik C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine 7 036 -1 011 1 506 7 531 Laatre alevik D-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine 350 0 88 438 Tsirguliina alevik A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine 186 0 47 233 Tsirguliina alevik B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine 3 108 -1 354 438 2 191 Tsirguliina alevik B-2 Veevõrgu rajamine 15 444 -8 295 1 787 8 936 Tsirguliina alevik C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine 3 812 -143 917 4 587 Tsirguliina alevik C-2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine 14 371 -8 295 1 519 7 594 Paju mõis A-1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine 526 0 132 658 Investeeringuprogrammi maksumus kokku 66 946

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 2009 104/ 106 Tõlliste valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010- 2021

11.5 Lühiajalise investeeringuprogrammi tehnilised indikaatorid

Lühiajalise investeeringuprogrammile on koostatud eelprojekt. Tööde kirjeldus koos töömahtude loeteluga on esitatud eelprojekti seletuskirjas. Tabel 111.5 on esitatud kokkuvõtte omavalitsuse lühiajalise programmi projektide tehnilistest indikaatoritest.

Tabel 11.5 Lühiajalise programmi investeeringuprojektid tehnilised indikaatorid Tehniline indikaator Ühik Kokku

Veetorude ehitus km 5,2 Veetorude rekonstrueerimine km 6,0 Uute puurkaevude rajamine tükki 0 Olemasolevate puurkaev-pumplate rekonstrueerimine tükki 5 Isevoolse kanalisatsiooni ehitus km 4,5 Isevoolse kanalisatsiooni rekonstrueerimine km 6,9 Survekanalisatsiooni ehitus km 0 Survekanalisatsiooni rekonstrueerimine km 0 Sademeveetorustiku ehitus km 0 Sademeveetorustiku rekonstrueerimine km 0 Reoveepumpla ehitus tükki 0 Reoveepumpla rekonstrueerimine tükki 0 Reoveepuhasti ehitus tükki 0 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tükki 3

11.6 Lühiajalise investeeringuprogrammi tulem

Lühiajalise investeeringuprogrammi üldine eesmärk on viia omavalitsuste veemajanduse infrastruktuur vastavusse peamiste Euroopa Liidu veekaitse direktiivide nõuetega ja Eesti Vabariigis kehtestatud normatiivaktidega joogivee kvaliteedile ning veekogude suublasse juhitavale heitveele. Üldised eesmärgid on sõnastatud peatükis 7.1.

Projektide elluviimise konkreetne tulem põhiliste kriteeriumite lõikes on esitatud tabelis 11.6.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 105/106 2008.a Tõlliste valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010- 2021 Tabel 11.6 Veevarustuse lühiajalise investeerimisprogrammi tulem Komponent Enne projekti, Peale projekti, Ühik aastal 2009 aastal 2019 Ühisveevarustusega inimest 51 80 elanikkond Vastavalt nõuetele 3 m /aasta 0 47778 puhastatud veetoodang Vastavalt nõuetele % võrku pumbatud 0 100 puhastatud veetoodang veest Veetöötluse projekt m3/h -1 25 võimsus Veekvaliteedi vastavus % võrku pumbatud kvaliteedi nõuetele 0 100 veest tarbimispunktis

Märkused: 1- andmed puuduvad. Praegusel ajal veetöötlusseadmed ei tööta korralikult

Tabel 11.6.1 Ühiskanalisatsiooni lühiajalise investeerimisprogrammi tulem

Indikaator Ühik Enne projekti, Peale projekti, aastal 2006 aastal 2015 Ühiskanalisatsiooniga inimest 41 74 liitunud elanikkond Reoveepuhastite ie 5501 8392 projektkoormus Vastavalt nõuetele m3/aastas 9 4633 40 3903 puhastatud reovee kogus Vastavalt nõuetele % reoveepuhastile 66 81 puhastatud reovesi juhitud reoveest Märkused: 1-Laatre reoveepuhasti 2- antud projekti raames rekonstrueeritakse/rajatakse uued reoveepuhastid Tagula ja Sooru asumitesse. 3- Laatre aleviku heitvee näitajad ei vasta nõuetele, kuna rekonstrueerimist ei toimu, siis perspektiivis ka näeb konsultant, et selles osas ei vasta heitvesi nõuetele. Kuna Paju mõisa kohta andmed puuduvad aga omaniku hinnangul vastab heitvesi nõuetele, siis perspektiivis on arvestatud ka, et see on nõuetele vastav.

SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus 106/106 2008.a