Aadio Kümme Aastat Pianistist Tipp-Poliitik Condoleezza
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Nr 4 aprill 2005 Hind 25.90 Mitmekülgne Viljandi Kultuuri akadeemia »aadio kümme aastat Pianistist tipp-poliitik «Njp Condoleezza Rice Vana kala, milles on konks? 6 Fm Gm E6 Fm Fm Gm A Va- na, va - na, va-na ka- la, va -na ka -la ah-oi; va - na, va -na, va - na ka- la, va- na ka- la ah- oi; ~m 0 m~~~fr Mil - les on konks? Mil-les on konks? Va - na ka - la, mil - les on konks? Mil - les on konks? Mil- les, mil - les on konks? A5 D6 OI - la , oi - la va - na ka - la koi -ges! Va - na ka - la kõi-ges! Va - na ka - la koi - ges! De E? OI - la, oi - la va - na ka - la kõi-ges! Va - na ka - la kõi-ges! Jee! KAVA Intro 4/2005 2 Joosep Sang. Söödi seitse ametit Aprillikuu on nagu kokteil vastanditest. Väljas on "• IA külm ja soe, lumi ja päike. Heliruumis on klassika, 7 Jaan J. Leppik. Ooperikalad ja ooperiha- lad jazz ja uus muusika; ooper, tants, sümfooniaorkester, ATELLID klaveriorkester... 8 Mailis Põld. Uudiseid maailmast Vaatluse alla tuleb, kuidas vastandub Viljandi IMPRESSIOONID 10 Jaan-Eik Tulve. Moi - Napoleon! Tõnis Tallinnale, Tallinn iseendale, traditsioonid uuele, Kaumanni ooperi "Mina - Napoleon!" lavas tusest Rahvusooperis Estonia ootamatused ootustele. 11 Malle Maltis. Mauricio Kagel - looja nii kõrvale kui silmale. NYYD Ensemble'i kont Muusikas on tuhandeid võimalusi üllatusteks, serdist "Kagel-Abend" 12 Pille Taniloo. Klaveriorkester Tartus muusika "mängukivikesed" võimaldavad lõpmatuid 13 Diana Kiivit. 5 + 6=1. Club Guy & Roni ja NYYD Ensemble'i kontsertetendusest kombinatsioone. Sama kui korraks randuda ja siis "Myrrh & Cinnamon" 14 la Remmel. Noored talendid - väärikad kohe seilata tundmatule merele. dirigendid. ERSO kontsertidest "Pildid näitu selt" ja "Noor talent" 15 Lauri Sommer. Uued narrikesed ja nende la Remmel kuulsused. Olematute bändide festivalilt Tartu Sadamateatris 16 Joosep Sang. Märkmeid "pole-suurem- asi" jazzikontserdilt RÜBATO 18 Mailis Põld. Vaba vaim George Antheil Peatoimetaja la Remmel [email protected] Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] 20 Mirjam Tally. Viljandi versus Tallinn? Toimetaja Mirjam Tally [email protected] Viljandi Kultuuriakadeemia hetkeseisust Turundusjuht Herje Tamm [email protected] Kujundaja Tõnu Kaalep [email protected] Keeletoimetaja Kulla Sisask 23 la Remmel. Loob ja peegeldab. Klassikaraadio 10 Rahastaja EV Kultuuriministeerium Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital Väljaandja SA Kultuurileht 26 Piret Väinmaa. Pärast Lortie kuulamist. Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus Intervjuu Kanada pianisti Louis Lortie'ga •rt Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, II korrus, В 214 Toimetuse telefon (0) 6675 788 28 Margus Kiis. Asendus-Eurovisioon Kodulehekülg: muusika.kui.ee Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas ISSN 1406-9466 30 Ines Maidre. Silmast silma Hugo © Eesti Muusikanõukogu Lepnurmega BAGATELLID 32 Uudiseid Eestist Tellimine: AS Express Post Tel 6662535, www.tellimine.ee Tellimisindeks 00679 36 Heliplaatide tutvustus Otsekorraldus 21 krooni number 3 numbrit 63 krooni %J \J XJ JLJ A. VJT Üi 6 numbrit 126 krooni 38 Valik aprillikuu muusikasündmusi Aastatellimus (11 numbrit) 230 krooni. Välismaale tellimisel lisandub postikulu. RAUL SOOT FOTO MARK RAIDPERE muusika 4/05 1 FOTO MARK RAIDPERE ч 2 muusika 4/05 SOOLO Söödi seitse ametit JOOSEP SANG Raul Sööt on palju näinud ja teinud muusik, kes on Eesti jazzilaval silma paistnud juba to sinkond aastat. Alliteratsioonimaigulisi pealkirju mõlkus mul seda lugu visandades mee les teisigi, näiteks "Valgast Village Vanguardi" (esimene on Söödi sünnilinn, teine New Yorgi jazzimeka - tõsi, ma ei tea siiani, kas Raul seal käinud ongi, kuid press on ju varemgi vas sinud). Siiski jäi pinnale käesolev pealkiri, mis peegeldab Söödi tänaseid rakendusi: sakso- fonimäng oma ansamblis Soot Group ja Tanel Rubeni ansamblis Hinkus, õpetajatöö Eesti Muusikaakadeemias ja Viljandi Kultuuriakadeemias, tegevus arranžeerija, helilooja ja pro dutsendina. Kas sai kokku seitse? Hakkame siis peale. Järgnev on kokkuvõte ühel veebruari- lõpu laupäeval toimunud jutuajamisest etteantud teemadel. Õppimisest ja õpetamisest hale arusaamine sellest, mida kujutab endast loominguline ja Käisin Õtsa koolis, selle järel sai üht-teist tehtud ja paar plaati tõetruu musitseerimine. Tehniline oskus on ju väga tähtis, kuid välja antud ning siis tuli Rootsi, kus olin ühe aasta. See oligi nii tänapäeval on kogu maailm täis professionaalseid muusikuid, planeeritud - kasutada seda aastat hüppelauana ja siis edasi lii palgasõdureid, kes vorbivad muusikat ja kannavad selle ette. kuda. Algselt pidin ma minema USAsse Berklee kooli, sain sin Kui muusikast otsida midagi, mis sind liigutab, jääb sellest käsi na osalise stipendiumi, ent siiski jäi palju raha puudu. Kuid ka tööoskusest vaheks. Skurupi kool Rootsis oli väga hea koht, seal oli juba enne mind Taanis veedetud aja jooksul tundsin ehk kõige rohkem puu trummar Tanel Ruben. Ükskord käisin aga Kopenhaagenis, dust hingesugulastest - inimestest, kellega koos harjutada, kat kõndisin sealsetel tänavatel ja vaatasin, et siia ma pean saama. setada erinevaid süsteeme, panna üksteist proovile, olla positiiv 1998. aastal õppisingi juba Rütmikonservatooriumis. ses ja vastastikku arendavas konkurentsis. Alguses, kui ilmselt Vahepealsesse aega mahtus European Youth Jazz Orchestra, püüdsin ka koolis rohkem teha ja oma oskustega silma paista, mis oli minu jaoks oma suvise turneega sama tähtis kui Taani sain tunda suhtumist: "ära sügele, me oleme siin kõik võrdsed, kool oma viie aastaga. Mängisin seal 1998. aasta suvel ja osale massist väljaulatuv pea raiutakse maha". Mitte et keegi oleks ot sin Põhja- ja Ida-Euroopa tuuril. See, et ma sain nii professio seselt nii öelnud, aga suhtumine oli selgelt tajutav. Täielik sot naalse kollektiiviga olla pikal turneel, oli sialism! minu jaoks hindamatu väärtusega, kuigi Taani süsteemi vabameelsust peegel mingi selline kogemus oli mul olemas juba dab minu meelest hästi see, et kui sa lähed ansambli 2 Quick Start suvistest tuuridest. Tõnu Kõrvits: Rütmikonservatooriumi, istub fuajees hulk European Youth Jazz Orchestra Pärnu "Raul Sööt on välismaal õppinud tegelasi, jalad laua peäl, ja nurga taga on kontserdilt on pärit meeldejääv seik. muusikuna eesti jazzi toonud mitmeid õlleautomaat. See ei tähenda, et seal õpi Kuidagi oli kontserdile sattunud ka punt uusi tuuli. Mulle tundub, et ta kuulub vad täielikud loodrid, kuid üldine suhtumi teismeeas tüdrukuid. Publik võttis orkest "avali südamega" muusikute hulka, ne on liiga lõtv. See lõtvus paistab Taanis ri väga hästi vastu ja pärast ütles üks tüd kes innustub ja süttib ideedest ja kel igas valdkonnas silma ja see hoiak kajas rukutest, et ta poleks mingi hinna eest le paljudest headest omadustest on üks tub ka muusikas. Taanis on muidugi palju jazzikontserdile tulnud. Keegi oli ta pool tähtsamaid olla uudishimulik. Nagu häid muusikuid, kuid siiski on mingi pinge vägisi kaasa vedanud, aga tema sai ootama jogi - mitte peatuda, olla alati kusagi puudu. Inimestel on justkui kõik võimalu tult nii suure elamuse, et hakkabki nüüd le teel." sed eneseväljenduseks, aga pole mida väl jazzi kuulama! Inimesele jõudis järsku ko jendada. Samuti on sealne ringkond väga muusika 4/05 3 self-protective. Võõramaalast ei lasta naljalt Ma isegi ütleksin, et minu peamine meepoti ligi, kui ta ei ole just New Yorgist. Sööt õpilastega püüd õpetajana on suunata inimene ise Aga selles ei saa ka neid süüdistada - eks Tõnu Laikre (klaver): avastama saladusi, mitte kühveldada kõi meie pisike konnatiik siin ole ju samasugu "Raul võtab õpetamise tööd tõsiselt, ke labidaga ette. Siingi kehtib minu arust ses kaitsepositsioonis. Vahest ehk Ameerika jättes samas tudengile piisavalt vali vanasõna: "Annad näljasele kala, toidad muusikud on selles osas kõige avatumad. kuvabadust. Ta ei rõhuta pidevalt, et teda ühe päeva, õpetad aga näljase ise ka Koosneb ju sealne elanikkond peaaegu peaksin rohkem tööd tegema - Rauli la püüdma, toidad teda terve elu." Võiks eranditult immigrantidest. meetodis on midagi sellist, mis tekitab ju lugeda lõigu raamatust, anda sealtsa Rootsi muusikud on minu arvates tõsi minus tugeva soovi antud muusikas mast kodutöö, nii semestri lõpuni välja. semad, ka Kopenhaagenis õppivad roots sügavamalt "kaevata", otsida, mõelda, Diplom käes - riputa seinale. Mis edasi? lased olid teisest puust. Kui vaadata, kes harjutada ja kõike väärtuslikku kinnis Ei tea, võib-olla tänavale jäätist müüma. Rütmikonservatooriumis minu ajal harju tada." Jazzmuusika tähendab loomingulisust, või tasid, siis olid need rootslased, soomlased, met hetkes läbi mõelda mitu stsenaariumi, meie Jaak Sooäärega, itaallased, sakslased seejärel valida nendest üks ja see ellu viia. ja vaid harva mõni taanlane. Rootsi süsteem tähtsustab rohkem Seda ei saagi õpetada. Saab vaid õppida ning välja arendada. bebop'i traditsiooni ja on üldiselt õpilaste suhtes nõudlikum. Muidugi on olemas traditsioon, omad reeglid, just nagu male- Minu jaoks on tegelikult alati primaarne olnud iseõppimi mänguski. Aga miks siis kõik, kellel on olemas male käsiraama ne, isegi ajal, mil ma olen olnud mingi süsteemi osa. Seetõttu on tud, pole meistrid? mul õnnestunud alati seista mingil määral väljaspool süsteemi. Ameerikas oli Baltimore'i Peabody Conservatory kool, kus Praegugi, kui näen kedagi omaette tegutsemas, ei takista ma te 2001. aastal alustati esmakordselt kraadiõpet jazzmuusika alal. da. Kui ta on valel teel, jookseb ta varem või hiljem vastu seina Ameerika haridussüsteem on võrreldes Skandinaaviaga konser ja saab ise oma eksimusest aru. vatiivsem ja seal