November 2018
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Nr 11 Vald tunnustas õpetajaid · lk 4 • Kärstnas on päikeseelektrijaam · lk 6 • Lumekoristus erateedel · lk 7 November 2018
Selgusid valla parimad laululapsed
oktoobril kogunes Paistu rahva- majja 39 Viljandi valla laululast, 13. keda juhendab kaheksa muu- sikaõpetajat: Valli Pang, Lee Lipp, Tiina Lillepuu, Ene Uuland, Hedi-Kai Pai, Kertu Kukka, Merle Mets ja Tiina Jõgis. Toimus viies valla laste lauluvõistlus „Viljandi valla laululaps“. Võistlus toimus seitsmes vanuseklassis ja anti välja ka eripreemiaid. Lauljaid hindas kolmeliikmeline žürii: Viljandi muusika- kooli õpetaja Sander Kahu, Viljandi valla kultuurispetsialist Jana Seeba, Võhma muu- sikakooli vilistlane ja bändi Päike.re.Satas liige Tiit Remmel.
Žürii üksmeelse otsuse kohaselt olid tu- lemused järgmised: 3-4 aastased 1. koht Alondra Leelo Sandermat, õp Valli Pang Foto: Marko Saarm 5-6 aastased 1. koht Renate Pool, õp Lee Lipp Avamispäeval sõitsid Rohelistel Rööbastel vapralt vihmasadu trotsides ka Viljandi vallavanem Alar Karu ja Viljandi linnapea Madis Timpson. 2. koht Loore Puustusmaa, õp Lee Lipp 3. koht Marit Kaasik, õp Hedi-Kai Pai 7-8 aastased 1. koht Taivi All, õp Hedi-Kai Pai 2. koht Marta Kaasik, õp Hedi-Kai Pai Roheliste Rööbaste 3. koht Petra Okas, õp Ene Uuland 9-10 aastased 1. koht Andris Reimaa, õp Merle Mets 2. koht Janeli Sults, õp Kertu Kukka matkarada algab 3. koht Lisandra Romantšuk, õp Ene Uuland 11-12 aastased 1. koht Liisbet Sõerde, õp Ene Uuland 2. koht Madli Engely Reima, õp Hedi-Kai Pai Viljandi külje alt 3. koht Maria Jüris, õp Kertu Kukka 13-15 aastased oktoobril oli selle sügise kõige 1. koht Loretta Silm, õp Merle Mets vihmasem päev, kuid paras 2. koht Helina Kalamees, õp Merle Mets 7. seltskond jalgrattureid oli siis- 3. koht Gedy-Ly Salum, õp Lee Lipp ki kogunenud Viljandi raudteejaama, 16-18 aastased et teha Roheliste Rööbaste matkarajal 1. koht Sandra Vesseluha, õp Hedi-Kai Pai selle valmimise puhul üks ühine sõit. 2. koht Aleksander Tokman, õp Merle Mets Nii vallavanem Alar Karu kui linna- Eripreemiad pea Madis Timpson näitasid sportlikku Publiku lemmik – Maria Jüris eeskuju ja sõitsid matkajaterivi eesotsas, Parim poiss – Andris Reimaa hoolimata aina tihenevast vihmasajust. Grand Prix – Liisbet Sõerde Kuigi avamise puhul tehti kummardus kunagisele raudteele ning teed alustati Tänan kõiki laululapsi, kes osalesid kon- Viljandi raudteejaamast ja lõpetati Kivi kursil, ning nende õpetajaid! Suur tänu žü- turismitalus, siis päris matkarada algab riile tehtud töö eest! Kutsari ristmikult ja kulgeb sealt endise Piia Mänd, Sinialliku raudteejaamani Ramsi külje Paistu rahvamaja juhataja all, siis Sinialliku järvest ja ujumisko- hast mööda ning Kivi turismitaluni väl- Foto: Kati-Katri Koppel ja. Sealt tuleb korraks pöörata suurele teele ja siis kohe paremale poole kruu- Tänu matkaraja korrastamisele sai hoopis kenamaks ka Sinialliku ujumiskoht. sateele, kus järgmised viis kilomeetrit viivad Loodi raudteejaamani. Vanasti oli sellel teelõigul kitsarööp- nüüd on korrastatud vallas ligi 10 km, samal teel sõitis veel vedur koos va- meline raudtee – siin liikus Mulgi eks- aga Eesti ja Läti peale kokku rohkem gunitega. Vaatamisväärsused on kaks press, mis sõitis Viljandi ja Mõisaküla kui 290 km matkaradu, mis asuvad just säilinud raudteejaama – Sinialliku ning vahel. Rööpad võeti üles juba 1974. vanadel kitsarööpmelise raudtee tam- Loodi, mis on praegu kasutusel elamu- aastal, kuid raudteetamm seisab siia- midel. tena. Nende omanikud on uhkusega ni tugevana. Kohalikud inimesed on Viljandi maakonnast osalesid projek- säilitanud kultuuriloolist pärandit, hoi- seda juba aastaid kasutanud nii suusa- tis veel Viljandi linn, endine Halliste des alles raudteega seotud maamärke ja tamiseks, jooksmiseks kui ka matkami- vald ja Mõisaküla linn. hooneid. Mõlemas raudteejaamas on ka seks. Viimastel aastatel oli aga loodus Projekti abiga on Viljandi vallas olev infotahvel, kust saab lisaks lugeda fakte võimust võtnud ning rada võsastunud matkarada puhastatud võsast ja niide- möödunud ajast. tammil kitsuke. tud, madalatele kohtadele on veetud Nii ratturid kui jalutajad on matkaraja Paar aastat tagasi pakuti Viljandi val- kruusa, korrastatud on Sinialliku uju- juba enda jaoks avastanud. Loodame, et lale võimalust osaleda Eesti-Läti prog- miskoht ja kaks silda on saanud uued talvel saab mööda rada ka suusatada ja rammis Green Railways, mille eesmärk käsipuud. Lisaks ootavad matkajaid iga hea õnne korral Sinialliku järvel mõned oli rajada vanadele raudteetammidele kilomeetri järel vanadest liipritest kilo- uisutiirudki teha. Lauluvõistluse „Viljandi valla laululaps 2018” matkarajad nii Eestis kui Lätis. Vald meetripostid, millel on tahvlid vanade Kati-Katri Koppel, võitja Liisbet Sõerde koos žürii esimehe Sander võttis sellest võimalusest kinni ning fotode ja ajaleheväljavõtetega ajast, kui Green Railways projektijuht Kahuga. Foto: Piia Mänd 2 · TEATAJA Viljandi Vallavalitsuse istungitel oktoobrikuus VALLAVOLIKOGU VEERUD • Tänassilma külas korraldati • Korraldati väljakuuluta- Detailplaneering ei ole üld- kergliiklustee ja rahvamaja tä- miseta läbirääkimistega hange planeeringut muutev ja olulist navavalgustuse ehituseks väi- „Viljandi vallamaja projekteeri- keskkonnamõju ette ei näh- kehange. Osales kaks pakkujat, mine“, asudes läbirääkimistesse ta. Detailplaneeringu avalik majanduslikult soodsaima pak- arhitektuuribürooga Nagel OÜ väljapanek toimub 21.11 kuni kumuse tegi OÜ Iffel Energia, (ideekavandi märgusõnaga VIIR 05.12.2018. Paberkandjal saab käibemaksuta 50 675,10 eurot. autoritega). planeeringuga tutvuda Viljandi • Kuulutati välja lihthange • Võeti vastu Ülensi külas vallamajas ja endises Tarvastu „Pärsti Pansionaadi rekonst- Jäätmejaama katastriüksuse vallamajas (Posti tn 52e, Mustla rueerimise projekteerimine“. 79701:001:0356 (Mustla jäätme- alevik). • Moodustati mittetulundus- jaam) detailplaneering vallava- • Kuulutati välja riigihange liku tegevuse toetuste taotluste litsuse 31.10.2018 korralduse nr elektrienergia ostmiseks Vil- läbivaatamise alatine komisjon 2-3/1050 alusel. jandi vallavalitsusele alates ning kinnitati toetuse taotluse, Detailplaneeringu eesmär- 01.01.2019. lepingu ja aruande vormid. giks on jäätmejaama rajamine.
Foto: Meret Anson Viljandi Vallavolikogu oktoobrikuu istungil Kuigi paljudes meie valla lasteaedades on praegu lapsi piisavalt, on loo- • Võeti vastu ja kinnitati Tar- nuse kirjeldus ja toimepidevuse • Võeti vastu „Viljandi valla mulik iive vallas siiski negatiivne. Fotol on Saarepeedi lasteaia lapsed. vastu Gümnaasiumi arenguka- nõuded “. tunnustuse avaldamise kord“. va aastateks 2018-2021. • Võeti vastu Viljandi valla- Mitmekesisus töökohtade • Võeti vastu ja kinnitati Vil- volikogu määrus nr 48 „Viljan- jandi valla lasteaia Päikesekiir di valla jäätmekava 2018-2023 Järgmine vallavolikogu arengukava aastateks 2018-2020. vastuvõtmine“. istung toimub valikul hoiab elu maal • Võeti vastu Viljandi valla- • Võeti vastu Viljandi valla 28. novembril aasta 1. jaanuari volikogu määrus nr 47 „Viljandi teehoiukava aastateks 2019- seisuga elas rah- valla korraldatava elutähtsa tee- 2022. 2018. vastikuregistri järgi Viljandi vallas 13 950 inimest. Määruste ja korraldustega saab tutvuda Viljandi valla koduleheküljel 28. oktoobri seisuga on see arv vä- www.viljandivald.ee alajaotuses Dokumentide register. henenud 151 võrra. Kui võrrelda eel- nevate aastate rahvastiku arve, saab teatud reservatsiooniga (aasta ei ole veel lõppenud) öelda, et tegemist on positiivse numbriga, sest see on kaks kuud enne aasta lõppu väiksem kui eelnevatel aastatel. Vaadeldes rahvastikustatistikat, on Hea vallarahvas! meil põhjust rõõmu tunda. Kaupo Kase Silma paistab, et piirkonnas on rän- Ootame Teie kandidaate deiive positiivseks muutumas, mis tähendab, et paikkonda saa- bunud inimeste arv on suurem kui siit lahkunud inimeste arv. Samas on näha, et meie piirkonna loomulik iive on negatiivne, mis tähendab, et lapsi sünnib vähem, kui inimesi sureb. Kui suvel Viljandi valla aukodaniku aunimetusele saime teada, et laste sündide osas on mõnel kuul rekordeid löö- Aukodaniku aunimetus on Viljandi valla kõrgeim tunnustus, mis omistatakse üksikisikule aus- dud, siis statistika järgi on meil sündide arv pika perioodi vältel tusavaldusena väljapaistvate teenete eest ettevõtluse, majanduse, hariduse, kultuuri- või sotsiaal- valdkonnas, isamaalise tegevuse või vabatahtliku töö eest. vähenenud. Vähese sündimuse üheks põhjuseks on tõsiasi, et meie vallas (ka maakonnas) elab sünnituseas naisi Eesti kesk- misega võrreldes vähem. Kui sünnitajaid on vähe, siis sünnib ka lapsi vähem. Viljandi valla tegija aunimetusele Miks ma sellest räägin? Viljandi valla tegija aunimetus on tunnustus üksikisikule või ühendusele, kelle tööalane või ühis- Ühelt poolt on rahvaarv otseselt seotud kohaliku omavalitsuse kondlik tegevus on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega majanduse, kultuuri, ha- eelarvega. Riigi valitsuse poolt kohalikele omavalitsustele antava riduse, spordi, sotsiaalelu, kohaliku omaalgatuse või muus valdkonnas ning toonud vallale tuntust. toetusfondi arvutamisel võetakse aluseks rahvaarv. Kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa sõltub täielikult kohalikus omavalitsuses elavate ja tööl käivate isikute Viljandi valla aasta pere aunimetusele arvust ning nende poolt välja teenitud palga suurusest. Viljandi valla aasta pere aunimetusega tunnustatakse vähemalt kolmelapselisi aktiivseid ja koos Teisalt peab kohalik omavalitsus seadusest tulenevalt korral- tegutsemist väärtustavaid peresid. dama avalike teenuste kättesaadavuse üle kogu valla. Nende teenuste (koolid, lasteaiad, külamajad, raamatukogud, teede ehitamine jne) arendamine sõltub otseselt piirkonnas elavate inimeste arvust. Üliõpilasstipendiumitele Kolmandaks. Meil on terves Eestis eestlaste sündimus madal ja Tunnustamaks Viljandi vallast kõrgemasse õppeasutusse õppima läinud hästi õppivaid üliõpilasi, annab Viljandi Vallavalitsus õpingute jätkamiseks välja kaks nimelist aastastipendiumit: rahvastik vananeb. Selline olukord on kaasa toomas (toonud) töö- Aino Tamme nimeline stipendium humanitaar- ja kultuuriüliõpilasele; jõupuuduse ning töötajate suurema maksukoormuse, mida saab Jaan Depmani nimeline stipendium reaal- ja loodusainete üliõpilasele. leevendada (odava) tööjõu massilise impordiga. See aga ohustab Stipendiumile kandideerija peab olema kõrgemas õppeasutuses edukalt läbinud vähemalt kaks esimest õp- Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud eesmärki: rahvusriigi peaastat. Taotlusi stipendiumi määramiseks võivad esitada nii üliõpilased kui ka kõrgemad õppeasutused. püsimiseks tuleb tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Elu on näidanud, et kampaania korras inimesi sünnitama ei Aasta noorsootöö auhinnale pane ja piirkonda suurt hulka uusi elanikke ei too. Fakti, et ini- Aasta noorsootöö auhinna omistamise eesmärgiks on märgata ja väärtustada noori ning noorsoo- mesed lahkuvad siit suurematesse linnadesse parema töö ja palga töö tegijaid. Noorsootöö auhind on tunnustus füüsilisele või juriidilisele isikule või isikute grupile järele, me ju teame. Kui õppima minek teistesse linnadesse on väljapaistva tegevuse või saavutuste eest noorsootöö valdkonnas. normaalne, siis seda, et sealt tagasi ei tulda, enam normaalseks pidada ei saa. Kas me lepime sellega? Paljud asjad saavad alguse märkamisest. Viljandi valla kultuuripreemiale Viljandi valla noortevolikogu osaluskohvikus küsisin meie Viljandi valla kultuuripreemiaga tunnustatakse ja innustatakse vallas tegutsevaid isikuid ja orga- noortelt, mis on see, mis toob neid pärast ülikooli kodukohta nisatsioone, kes on kultuuri valdkonnas silma paistnud ning panustanud vallale oluliste sündmuste tagasi. Vastuse sain kui ühes suust: hea palgaga ja huvitavad korraldamisse või toonud vallale üleriigilist tuntust. Kultuuripreemia määratakse Viljandi vallas töökohad. tegutsevale füüsilisele või juriidilisele isikule või siskute grupile väljapaistva tegevuse või saavutuste Me peame pingutama selle nimel, et meie inimesed ei peaks eest kultuuri valdkonnas. siit ära minema ja tahaksid hea meelega siia tagasi tulla. Kuidas saab vald uute töökohtade tekkele kaasa aidata? Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus küll ei ütle, et vald Martin Kleini nimelisele spordipreemiale peab piirkonnas ettevõtlust arendama, kuid see seadus ütleb, et Martin Kleini nimeline spordipreemia on tunnustuseks valla elanikeregistris olevatele sportlastele kõrgetasemeliste saavutuste eest ja edasiseks spordiga tegelemiseks ning spordivaldkonna eden- omavalitsus peab tagama piirkonna arengu. Viljandi vald pa- dajatele. Spordipreemia määratakse kolmes kategoorias: nustab ettevõtluse jaoks vajaliku taristu (teed, vesi, elekter jne) Martin Kleini nimeline spordipreemia parimale naissportlasele; arendamisse. Näiteks võib tuua Viiratsi külje all asuva Mäeltküla Martin Kleini nimeline spordipreemia parimale meessportlasele; tööstuspargi arenduse, kus esimeses etapis lahendati olemas- Martin Kleini nimeline spordipreemia spordielu edendajale. olevate ettevõtjate tolmuse ja aukliku tee probleem ning praegu valmistatakse ette ettevõtlust võimaldavate kruntide müüki. Üks krunt on juba ka maha müüdud. Kui meil on olemas tööandja, kes Kandidaate võivad tunnustamiseks esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Tunnustused antakse üle Viljandi tahab piirkonnas areneda, siis on kohaliku omavalitsuse kohus vallas Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul sündmusel. teha kõik, et tema taha asjad soiku ei jääks. Vabas vormis ettepanekud tuleb esitada vallavalitsusele aadressil Kauba tn 9, 71020 Viljandi linn või e-posti Töökohad ja nende mitmekesisus hoiavad elu maal! aadressile [email protected] hiljemalt 15. detsembriks 2018 ning need peavad sisaldama kandi- Kaupo Kase, daadi eluloolisi andmeid ning põhjendusi. Viljandi vallavolikogu esimees TEATAJA · 3
SAAME TUTTAVAKS
Tutvustame lugejaile meie valla volikogu liikmeid. ÜLLE GURJEV len Viljandimaa perearst ja töötanud arstina üle 30 aas- Ota: 10 aastat lastearstina ja 20 aastat perearstina. Mulle meeldib ini- mesi aidata ja nende probleemidele lahendusi leida. Minu peres on kaks täiskasvanud last ja kaks lapselast. Alati olen öel- nud, et lapsed on mulle kõige täht- samad, ükskõik, mis tööd ma elus Foto: Tuuliki Jürjo olen teinud. Nii vist peaks mõtlema iga ema. Muusikalisel missal laulsid Kolga-Jaani rahvamaja naisansambel Jaaniko ja Viljandi Jaani koguduse naisansambel Iiris. Volikogus seisan ma eelkõige laste, haigete ja puuetega ini- meste eest. Need on hästi suured ja laiad teemad. Praegused lahendused mõjutavad meid võibolla kümnete aastate pärast. 150 aastat koorilaulu Arvan, et iga amet ja iga inimene on tähtis. Minu põhimõtted, mida soovitan järgida ka teistel, on järgmised: kõige tähtsamad on lapsed ning igal tööl peab olema kvaliteet, tee Kolga-Jaanis! kõik asjad lõpuni. Nii paraneb meie kõigi elujärg ja õitseb Eesti. aevasse tõusku me loo- aasta üldlaulupeol. 1887. aastal lauluviise, ütlemisi ja mõtteteri. tuste loit“ – see Kolga- tuli ta oma lauljatega Tartus Kolga-Jaani vaimne rikkus ja VALMAR HAAVA „T Jaani koguduse sega- rahvapeol esimesele kohale – au- suurus ongi tema sügavad ja pi- len 26-aastane ja elan vaikses koori lipukiri aastast 1939 ütleb hinnaks kuldrõngaga taktikepp, kad kultuurivaod, mis ulatuvad Kärstna külas. Mul on 5-aasta- meile nii mõndagi. Teatud mõt- millel kiri „I võit Vanemuine tänasesse. One poeg Rasmus, kes käib Tar- tes antakse sellega edasi kogu 1887“. Jaan Rümmeli käsitsi kir- Lõikustänupühal, 14. oktoob- vastu lasteaias. Olen kolme ettevõtte meie siinse ühistegevuse ja selts- jutatud noote oli 12 kausta, igas ril toimus Kolga-Jaani kirikus omanik ja annan tööd kolmele inime- kondliku elu aade ja eesmärk. kaustas 100 laulu. Sellest saab muusikaline missa koos Jaani- sele. Kärstna Vili OÜ ja Baltic Barley Eesti ajalugu on sageli täis järeldada, millise armastusega koga Liisi Toomsalu juhtimisel OÜ tegelevad põllumajandusega ja süngeid ja pimedaid perioode: koorilaulu vastu töötas esimene ja Viljandi Jaani koguduse an- Päikeseenergia OÜ elektri tootmisega. sõdu ja salasobinguid; maade ja kirikukoori juht Kolga-Jaanis. sambliga Iiris, mille juhataja on Lõpetasin Tarvastu Gümnaasiu- külade müümisi; nälga ja ikal- Jaan Rümmeli 25 aasta pikkust Tuuliki Jürjo. Jutlustas praost mis põhikooli, peale seda suundusin dusi; õnnetusi ja reetmisi. Hä- tööd Kolga-Jaani koguduse koo- Marko Tiitus, kes puhus indu Tartu kutsehariduskeskusesse au- maratele perioodidele järgnevad riga jätkasid Jüri Tiedt, Andres hõõguvaisse südametesse. Et totehniku erialale. Kahjuks jäi kool ikka ka helgemad ja valgemad Vanaus, Tõnis Lepik, Johanna taas leiduks neid lauluhuvilisi, lõpetamata ja tulin maale tagasi. Sel aastal alustasin õpinguid päevad ja aastad. Muistne laulik Hubel, Ilmar Suurorg, Liivia kes panevad südamed tuksuma Tarvastu gümnaasiumis, et omandada keskharidus. laulis sellest, kuidas ta käis Ar- Viks, Taimo Terasmaa, Merike tervisest ja tänust. Koorilaul oli Kuulun Viljandi valla haridus- ja noorsootöökomisjoni, kul- kaadia teel, kuigi sündis saunas. Villems, Jaanika Põder (Ruubel), vägev ja aitas kohalviibijatel lei- tuuri ja spordikomisjoni ning hariduse arengukava koostamise Ühiselt lauldud laulud annavad Mari Tooming, Einike Roosioja da paremaid mõtteid. Inimhää- töögruppi. Mille või kelle eest volikogus seisan? Vastus on endi- lootust, väge ja tervist. ja Thea Pärnamets. Paljud neist led kõlasid kokku imekaunilt. selt sama, mis enne valimisi: seisan kõigi valla elanike ja nende Kolga-Jaani rahva laululembus on pidanud kirikus ka organisti Eriliselt täname kauni teenistu- murede lahendamise eest. Hästi südamelähedaseks pean loo- on tõsine, igatsev ja valus. Siin- ametit. Koor on osalenud palju- se eest heliloojat Tuuliki Jürjot, mulikult meie laste tulevikku maal ja ka olevikuga seonduvaid seis hiites puhkavad mitmed del maakondlikel ja üleriiklikel dirigenti Liisi Toomsalut, praost teemasid, nagu haridus, sport ja huviringid. Tahan hoolt kanda suure väega arbujad, kes kand- laulupidudel, käinud välisreisi- Marko Tiitust ja Villem Reima- ka selle eest, et valla elanikele oleks vallas tehtavad otsused lä- sid muinasaegade muistseid lau- del Soomes ja Saksamaal ning ni nimelise rahvamaja juhatajat bipaistvad ja arusaadavad. lutõrvikuid Tartusse 1869. aasta külastanud kevadiste väljasõi- Hovard Nurmet. Minu sõnum meie valla rahvale: hoolige oma lähedastest, hoid- esimesele üldlaulupeole. Laulu- tude ajal erinevaid kogudusi ja Tuleme loo algusesse ja kut- ke üksteist ja tugevat pealehakkamist, sest vanasõnagi ütleb, et peod ongi olnud lootuse peod, paiku Eestimaal. Kolga-Jaani sume üles laulusõpru taas lii- julge pealehakkamine on pool võitu! mis tõstavad üles meie raskeid ja laulutraditsiooni on edasi vii- tuma. Seekord Villem Reimani murelikke mõtteid, teevad mee- nud Villem Reimani nimelise rahvamaja segakooriga. Tule siis led kergeks, südamed puhtaks ja rahvamaja juures tegutsev se- julgesti pühapäeviti kell 18 Kol- pead kaineks. gakoor Jaaniko Liisi Toomsalu ga-Jaani rahvamajas toimuvasse UUED TÖÖTAJAD Nii kogunesid Kolga-Jaani tub- juhatusel. Koor käis ka eelmisel lauluharjutusse, et osaleda ühes lid memmed ja taadid koos oma üldlaulupeol. Praegu käib koos väga kaunis ja väärikas tradit- ärgaste poegade ja tütardega 150 naisansambel. sioonis. aastat tagasi kiriku ümber laulu- Tänase päevani liigub meie Uue aasta alguses otsime ka Üllar Reino – koori. Koolmeister ning aktiiv- kihelkonnas, alevikus ja ko- uut dirigenti oma segakoorile, ne seltsitegelane Jaan Rümmel guduses selle koori kunagiste kuna praegune peab minema Viljandi valla siseaudiitor (1847-1936) oli see, kes juhatas lauljate järeltulijaid. Üks neist, tagasi välismaale. len sündinud Tartus, aga kas- Siruli koolitalus Eesnurga külas Hillar Taska kannab oma mälus, Peeter Parts, vanud maal ning käinud ka seda esimest koori. Valitud koo- südames ja hinges rohkesti pä- EELK Kolga-Jaani koguduse karjas. Peale Puhja keskkooli rilauljatega osaleti edukalt 1869. randkultuuri hulka kuuluvaid õpetaja O lõpetamist olin sunnitud läbi tegema kaheaastase sundteenistuse nõuko- gude lennuväes. Tartu Ülikoolis õppisin õigusteadust. Peale ülikooli Hooldatud kütteseade ja vinguandur tagavad ohutuse lõpetamist asusin kohe tööle õpitud erialal ja töötan sel alal tänaseni. ütteperioodi alates sa- ma igal viiendal aastal. Vahepeal kohustuslikust suitsuandurist, Tartu Piimatoodete Kombinaadis genevad päästjate väl- peab sel juhul hooldustööd ise mis käib lakke, kinnitada ruu- töötasin personaliosakonna juhina Kjakutsed hooldamata ära tegema. mi seinale, umbes 0,5-1,5 meetri ning juristina. Taasiseseisvunud Eesti kütteseadmetes tekkivatele tah- Umbes lõõride halva tõmbe kõrgusele põrandast ehk hinga- riigiametites olen töötanud peadirektori asetäitjana, juristina mapõlengutele. Kui tahm või tõttu ohustab elanikke veel ruu- miskõrgusele. Vingugaasi mür- ning osakonna ja inspektuuri juhatajana. pigi lõõrides süttib, siis võivad midesse imbuv nähtamatu, lõh- gistuse sümptomid on peavalu, Enne Viljandi vallavalitsust töötasin Kallastel linnasekretäri- kütteseadme kuumenevad osad natu ja ülimürgine vingugaas. iiveldus, pearinglus, südame na ja Raplas juristina ning Võnnu vallas vallasekretärina. Seo- süüdata terve maja. Põlengud Eelmisel aastal hukkus tahke- pekslemine, oksendamine, se- ses möödunud aastal lõppenud haldusreformiga kadus Võnnu lõhuvad kütteseadet ning ka kütusel töötavast kütteseadmest gasus. Seda tundes välju värske vallasekretäri ametikoht igavikku ja mul tuli taas hakata uusi tekkivatest pragudest välja leviv nagu ahi, pliit või kamin tuppa õhu kätte ja kutsu kiirabi. väljakutseid otsima. kuumus või säde võib tulekahju imbunud vingu tõttu Eestis viis Tegutsemine kui vinguanduri Kuigi mu elukoht asub Tartus, pole Viljandimaa mulle sugugi põhjustada. Samuti ei salvestu inimest. Samuti ohustab vingu- häiresignaal käivitub: võõras. Nimelt on üks minu emapoolne esivanem pärit Viljan- tahma täis lõõridega küttesead- gaas neid, kelle gaasiseadmed • Ava aknad, uksed, et ruumi dimaalt, praeguse Viljandi valla Mursi talust. metes soojus kividesse ning võtavad põlemiseks õhku sise- tuulutada. Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi taasasutajaliikmena sooja saamiseks kulub seepärast ruumidest ning millel puudub • Lülita välja kõik soojussead- kuulusin Tartu teadlaste töörühma, kes töötas välja maareformi rohkem küttematerjali. Et selli- eraldi ventilatsioon. Selliste med ja/või kustuta ära tuli ahjus seaduse eelnõu. Eesti Kodanike Tartu Komitee ning Eesti Kong- seid probleeme ära hoida, tuleb gaasiseadmete kasutamisel on või pliidi all. ressi liikmena andsin oma panuse Eesti Vabariigi taastamisele kütteseadmeid õigeaegselt ja re- vingugaasiandur alates 2018. • Kutsu kohale kvalifitseeri- õigusliku järjepidevuse alusel. gulaarselt hooldada ja korstnat aasta algusest kohustuslik. tud tehnik või korstnapühkija, Loodan, et töötamine käesoleval ametikohal aitab tihendada pühkida. Kõige õigem on see Kaitseks tapva vingugaasi eest kes aitab probleemi välja selgita- mu sidemeid kena Viljandimaa ja selle inimestega. Loodan, et töö usaldada kutselisele korst- saavad nii gaasi- kui muude da. Enne nende korda tegemist minu teadmised ja oskused toovad kasvõi mõningalgi määral napühkijale. Kortermajas võibki kütteseadmete kasutajad enda- ärge seadmeid kasutage. kasu Viljandi valla arengule ning aitavad valla kodanikkonna seda tööd teha ainult tema, era- le koju vinguanduri paigaldada. Marek Kiik, murede lahendamisel. majas peab korstnapühkija käi- Vingugaasiandur tuleb erinevalt Lõuna päästekeskus Soovin meile meeldivat koostööd! 4 · TEATAJA Vald tunnustas õpetajaid
„Suurim kunst õpetamise juures on äratada õpilases rõõmu loomingulisest enese- isaks Viljandi valla aunimetustele said meie õpetajad laureaaditiitleid ka väljendusest ja tarkusest.” Albert Einstein Lmaakonna aasta õpetaja konkursil: Aime Reier – Viljandimaa aasta lasteaiaõpetaja iljandi vald tunnustas oma tublisid õpetajaid, kes valdavad õpetamise kunsti Urve Mukk – Viljandimaa aasta õppeasutuse juht eriti hästi, 5. oktoobril Sakala keskuses toimunud üritusel „Viljandimaa õpib Aive Kaldra – Viljandimaa aasta gümnaasiumiõpetaja (Tarvastu Gümnaasium) Vja tänab”. Viljandi valla aasta noore õpetaja ja Viljandi valla aasta õpetajate tiitlid anti üle Palju õnne kõigile! koos aukirja, meene ja rahalise preemiaga. Anne Põldsaar, haridusspetsialist
Fotod: Marko Saarm
iljandi valla aasta noor õpetaja 2018 on Kolga- iljandi valla aasta õpetaja 2018 on Viiratsi laste- iljandi valla aasta õpetaja 2018 on Heimtali Põ- VJaani Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Teet Vaia Rüblik muusikaõpetaja Aime Reier. Vhikooli õppealajuhataja Urve Mukk. Meerits. Aime Reieri kohta ütlevad kolleegid, et ta on äärmi- Urve Mukk on pikaaegne õppejuht, kelle jaoks on Kolleegide sõnul on Teet Meerits kohusetundlik selt pühendunud, loov ja lapsi armastav muusikaõpe- oluline koolielu edendamine, kooli maine hoidmine, pedagoog, kes leiab aega ja tahtmist lisaks koolitööle taja. Teeb oma tööd kirega ja panustab ka väljaspool ettevõtlus- ja majandusõppe arendamine ning kes tegelda kohaliku kogukonnaga. Tema juhendatud tööaega. Aime paneb lapsed orkestrina musitseerima panustab aega õpilastele uute võimaluste leidmiseks sportlased osalevad erinevatel võistlustel. alates sõimeealistest ning õpetab kasutama nii muu- erinevate projektide kaudu. Heimtali koolipere peab Teet Meerits on algatanud erinevaid pallimän- sikainstrumente, isetehtud pille kui kehapille. Ta on Urvet oma eeskujuks kui õppivat õpetajat, kes õpib gude sõprusturniire nii maakonnas kui vabariigis. lastele ja kolleegidele eeskujuks oma tasase loomu ja ise ja organiseerib erinevaid koolitusi kolleegidele Ta kaasab lisaks õpilastele ka Kolga-Jaani elanikke tolerantsusega. Seejuures on ta nõudlik nii enese kui ning on pikaaegne Eesti Lastevanemate Liidu koo- erinevatesse üritustesse. laste suhtes. Tal jätkub kannatust arutleda lapsega litaja. Teedu eestvedamisel on Kolga-Jaani õpilased saa- murede üle ja leida sobilik lahendus. Avatud meelega ja ühiskondlikult ergas naine on nud korvpallikohtunike koolituse ning käinud vaa- Aime Reier valdab muusikas Carl Orffi metoodi- aktiivne kodukandiliikumise eestvedaja nii koo- tamas kõrgliiga võistlusi. Ta on rahulik ja sõbralik kat, õpetab väikekannelt Viljandi Kultuuriakadee- lis kui oma kodukülas Kuhjaveres. MTÜ Heimtali õpetaja, kes oskab hinnata enda ja kolleegide aega mias ning August Pulsti õpistus. On õpetanud hari- Mõisakooli Seltsi kaudu kaasab ta kooli tegemistesse ning propageerib tervislikke eluviise. dusasutustes üle Eesti, jagades oma töökogemust ja kohalikke elanikke, lapsevanemaid ja ettevõtjaid Teet Meerits on Tartu Ülikooli doktorant ning päl- loodud materjale. Ta on raamatu „Abiks väikekand- (talgupäevad mõisapargis ja Siversite kalmistul, jõu- vinud 2016. aastal noore teadlase preemia. le õppijale“ autor ja Mari Karilaidi raamatu „Küllap lulaat, Heimtali mõisa suvefestival jne). sirgun“ kaasautor, luues viisid laulutekstidele.
Valla ainus gümnaasium peab säilima! iljandi valla ainuke güm- meie lapsed peaksid asuma õp- naasium asub Mustlas. pima linna gümnaasiumi. VTarvastu gümnaasiumi Minu arvates sellised volini- neljas kooliastmes õpib 230 õpi- kud ei peaks meie valla voliko- last, neist 29 gümnaasiumiast- gus istuma, vaid peaksid olema mes. linnavolikogus. See, kui voliko- Vaatamata praegusele suhte- gu liige ütleb, et meie gümnaa- liselt väikesele õpilaste arvule, siumis ei suudeta anda piisavat peame oma gümnaasiumi al- gümnaasiumiharidust, on vale les hoidma, et meie lastel oleks ja näitab, et see inimene ei ole võimalik kodulähedases koolis piisavalt oludega kursis. Tõe- õppida. Laste arv lasteaedades poolest ei suuda me võistelda näitab kasvutrendi ja see tõstab suurte linnagümnaasiumidega, tulevikus õpilaste arvu ka koo- kuid igal koolil on oma plussid lis. Paraku leidub vallavolinikke, ja miinused. Kodulähedane kool, kes nii ei arva ja gümnaasiumi rahulikum õpikeskkond (Tarvas- püsimisele vastu töötavad. tusse tuleb sel põhjusel igal aastal Viljandi valla volikogu ok- õpilasi ka Viljandist), väiksemad toobrikuu istungi algus oli üsna sõidukulud, õpilase suurem või- pingeline, kui arutati kahe kooli, malus ennast teostada ja silma Mustlas asuv Tarvastu gümnaasium on praegu Viljandi valla ainus gümnaasium. Foto: Lea Küla Leie põhikooli ja Tarvastu güm- paista on väärtused, mis esma- naasiumi arengukavasid. Üks pilgul ehk välja ei paistagi. Ette- vastupanu teed ja gümnaasiu- raha kokku, kui gümnaasiumi- Hoiame ja toetame oma güm- häiriv asjaolu oli see, et mõned panekud ja nõuandmine, kuidas miosa kaotada. Vale! Selle mõt- osa sulgeme, siis ta eksib. Mõne naasiumi! meie valla volikogu liikmed, kes kooli paremaks teha, peaks ole- tega ei tohi kaasa minna ja meie volikogu liikme auto kuuliising peaksid seisma meie noorte ha- ma number üks. Teatud inime- gümnaasium peab säilima! Kui on samaväärne ühe õpilase poo- Valmar Haava, riduse ja koolide eest, leiavad, et sed tahavad aga minna lihtsama keegi arvab, et me hoiame palju leaastase ülalpidamisega. Viljandi valla volikogu liige TEATAJA · 5 Karula inimesed on raamatute laenutamisel agarad gal teisipäeval avab Karula korral jõuaks soovitud raamat külas Karula Kodu majas lugejani. Mõne uue ja nõutu- Iukse Saarepeedi raamatu- ma raamatu puhul läheb oota- kogu Karula teeninduspunkti misega aega ja järjekord tuleb raamatukogutöötaja Ülle, kel- ära kannatada. Elanike ütluse lel on alati kaasa võetud kotitäis järgi on siiski kõige olulisem uuemat ja soovitud kirjandust. see, et raamatuid saab jätku- Karula Kodu majas pääseb valt laenutada ning ajalehti- raamatukogu heledatesse ja ajakirju kohapeal lugeda. soojadesse ruumidesse maja Ruum, mida kaunistab Vil- esiküljest paremale jääva ma- jandi valla õpilastööde näitus, jaosa terrassilt. on valge, soe, hubane ja õdus. Teeninduspunkt on avatud Raamatukogutöötaja Ülle sõb- teisipäeviti kella 13-18 ja see ralik olek annab päevaks hea näib olevat lugejatele piisav. tunde nii mulle kui ka samal Lisaks kohapeal saada oleva- ajal sisse astunud kolmele kü- le kirjandusele hoolitseb Ülle lastajale. selle eest, et külastajate soovid Ene Saar, saaks täidetud ja järgmisel abivallavanem
Paistu lapsed illustreerisid
Kooli aastapäeval esitas akordionistide ansambel „Kevade“ filmimuusikat. Foto: Laura Trei raamatut elmise õppeaasta lõpus dab vanemast ajakirjandusest tehti Paistu koolile ette- pärit lugusid siin elanud ini- Epanek osaleda uue raa- mestest, Mulgimaa ajaloost ja Aastapäev tõi koolikaaslased matu illustratsioonide kon- juhtumistest. Lugedes raama- kursil. Raamatu pealkirjaks tut, rändame tagasi aastatesse pidi saama „Mulgi muheluse“. 1873–1942. kokku Meie ilus koolimaja asub Paistu kooli lapsed illust- Paistu kihelkonna maadel, siin reerisid kolm juttu: „Kaits ord iga viie aasta järel laskoori ja kümne aasta eest on elanud palju sajandeid uh- ullu miest“, „Äränõijut kits“ ja tabab paljusid inimesi spetsiaalselt kooli aastapäevaks Tarvastu gümnaasium peab ked mulgid. Väärtustame oma „Vana taadi suust“. Knostalgiline igatsus oma loodud segakoori Üits Viis ühine oma eelkäijaks Tarvastu piirkonna kultuuri ja tradit- Raamat on müügil Tarvastu kooli ja klassikaaslaste järele, etteaste. Ja juba enesestmõiste- poeglaste kihelkonnakoo- sioone ka koolis. Seega võtsime raamatukogus ja Rahva Raa- hakatakse uurima, kas kokkutu- tavaks on saanud „Kodukotus“, li, mis asutati 1843. Mustla rõõmuga ettepaneku vastu. matus. lek ikka toimub ja millal täpselt seekord nelja eri aegadel tant- keskkool loodi 1947, see Kalle Gastoni koostatud raa- Antonina Eek, see päev on. Tarvastu gümnaa- sinud tantsupaari esituses, mis nimetati ümber Tarvastu mat „Mulgi muheluse“ sisal- kunstiõpetaja siumis otsustati seekord tradit- kujunes ka aktuse kulminatsioo- gümnaasiumiks aastal 2000. siooni murda ja tuua vilistlaste niks. Tänaseks on lõpetanud 68 kokkutulek varasemale ajale kui Vallavanem Alar Karu, kes on lendu. Õpilaste arv praegu seni, nimelt oktoobrikuusse. 30. lennu vilistlane, kutsus oma 231, direktor Ene Savi. Tänased koolijütsid vaheajale kõnes üles põhjalikumalt uuri- Allikas: Tarvastu saadetud, avasid mõlemad koo- ma hariduse andmise ajalugu Gümnaasium limajad uksed neile, kes siit juba kodukandis ja kinkis õpilaste- ammu läinud. Rahvamajas pee- le kolm suurt lauamängu ning tud aktus elustas lõbusaid hetki õpetajatele Valmiera veepargi muuseumituba ja vilistlase Viive möödunust ja pakkus emotsio- külastuse. Tervitajate hulgas Taluri fotonäitus mahajäetud naalseid etteasteid praegustelt olid ka sõpruskoolide esindajad majade ustest, mida keegi enam õpilastelt. Publik võttis soojalt Lätist ja Saksamaalt. ei ava. Tants käis varajaste hom- vastu võimlejate kava ja akor- Vilistlaste peoõhtusse mahtus mikutundideni, laval oma kooli dionistide ansambli esitatud palju põnevaid kohtumisi, taas- vilistlased Õed-Vennad Ristik- „Kevade“ filmimuusika, värske leidmisi ja sügavamat silmavaa- heinad Vähendatud Koosseisus, ja uudsena mõjus solisti ja las- tamist. Kes tahtis, sai end proo- Margus Kastor ja DJ Aare Anton. tekoori esituses „Õnne valem“, vile panna Kuldvillaku koolitee- Helle Soots, Raamatut aitasid illustreerida Karolina Soopa, Kärttu Põrk, Marja Kirss oodatud oli lastekoori, mudi- malises mälumängus. Avatud oli Tarvastu gümnaasiumi õpetaja ja Romet Keerig. Foto: Kristi Pajuste
Murdeluulevõistlus oli osalejaterohke änavu 1. märtsist kuni käigust kärstnalase Ingrid Kus- 1. septembrini toimus tavuse uurimustöö põhjal Mulgi T 13. Hendrik Adamsoni Kultuuri Instituudi juhataja Kai- murdeluulevõistlus. Laureaat ri Nigol. kuulutati välja Hendrik Adam- Peale väikest kontserti täna- soni 127. sünniaastapäeval ti konkursil osalejaid Hendrik Kärstna mõisas. Adamsoni luulekoguga, Kärst- Konkurssi korraldas 1994-2016 na mõisa õunamoosiga ja Mulgi Tarvastu vald. Sel aastal valmis- valla tassiga. tasid konkursi ühiselt ette Mulgi 13. Hendrik Adamsoni nime- Kultuuri Instituut, Mulkide Selts lise murdeluulevõistluse pari- ja Viljandi vald. Traditsiooniks mad: on luulepreemia üleandmine Eripreemiad pälvisid Vello Jas- Adamsoni sünniaastapäeval, 6. ka Mulgimaalt Helme kihelkon- oktoobril Kärstna mõisas, kus nast, Milvi Panga Raplamaalt Adamson on õppinud valla- ja Alust, Ene Säinast Põlvamaalt ministeeriumikoolis aastatel Foto: Jüri Kobin Oravalt ning Aili Urm Tartu- 1901-1907 ja olnud nii õpetaja maalt Kambja vallast. kui koolijuht. Murdeluulehuvilised Hendrik Adamsoni kodutalu asemel. Paremalt teine on peapreemia saaja Rauno Alliksaar. Peapreemia laureaadiks tun- Hendrik Adamson on kirju- nistati noor kooliõpetaja Rauno tanud: Võistlusele oodati luulevalikut võitja Ene Säinast ja 2016. a võit- Baturin, Kalmetu Põhikooli õpe- Alliksaar, kes kirjutas konkursi- „Ma istun toan pimesi…. vähemalt viiest luuletusest, mis ja Irma Järvesalu. taja ja luulevõistluste korraldaja le Tartu murdes. Mu mõtte-sõrme iusten sebitseve on kirjutatud autori lemmik- Luulekonkursi žüriis olid sel Ene Toomsalu. Huvi konkursi vastu näitas, ja sõrme-mõtte lavval rommi lööve; murdes. Konkursile saabus sel aastal kirjandusteadlane ja Tar- 6. oktoobri hommikupoolikul et murdeluulevõistluse tradit- na uusi riime otsive.“ aastal 80 luuletust 16 autorilt. tu Ülikooli õppejõud, eesti kir- meenutasid sündmusel osalejad sioon on elujõuline ja konkursi Murdeluule aitab mäletada, See näitab, et huvi murdeluule janduse dotsent Mart Velsker, Hendrik Adamsoni tema kalmul korraldamine on üks võimalus kust oleme pärit, kes olid meie vastu ei ole vähenenud. Nii on Tarvastu Gümnaasiumi õpeta- Helme kalmistul ja tema kodu- murdekeelsele loomingule kaa- vanemad ja vanavanemad. See taas meie tänaste autorite hulgas ja Helle Soots, mulgi kultuuri talu asukohas Metsakuru külas sa aidata. on osake meie kultuurist, mille ka varasemate konkursside võit- edendaja Alli Laande, kirjanik, Patsi talu asemel. Kärstna mõisa hoidmisele ja kaitsmisele saame jad: 2004. a võitja Milvi Panga, murdeluulevõistluse algataja ja pargis oleva mälestuskivi juures Ene Saar, kõik omal moel kaasa aidata. 2012. a võitja Maie Perve, 2014. a 2006. a preemia saaja Nikolai kõneles Hendrik Adamsoni elu- Mulkide Seltsi vanem 6 · TEATAJA Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva käis Viljandi valla hoolekandeasutustes otsiaalkaitseminister Kaia juubilari Lea Täksi, kes on Vii- Iva külastas 29. oktoobril ratsi Hoolekandekeskuses töö- SViljandi valla hooldeko- tanud hooldajana 16 aastat. Esit- dusid ja eakatemaju. Visiit al- luskiri kolleegidelt Lea Täksile gas Pärsti Pansionaadist, kus oli muljetavaldavalt tunnustav! juhataja Erika Kiviloo tutvus- Kolga-Jaani Hooldekodu tas ministrile ruume ja eakate ruume tutvustas juhataja Eda tegevusi. Peagi algavad hoone Protsin, kes lisaks hooldekodu fassaaditööd ning juba keerle- juhatamisele toimetab ka Kol- vad ka plaanid, kuidas õueala ga-Jaani sotsiaalmajas. elanikele meeldivamaks muuta. Viimasel ajal on tihti toodud Minister sai imetleda eakate näiteid seeniormajadest Soo- poolt heegeldatud toolikatteid, mes, Rootsis ning Saksamaal, meisterdatud unenäopüüdjaid, kus oleks väikesed korterid ka väike maalinäitus oli üles neile eakatele, kes saavad väi- seatud. Kaia Iva tutvus imet- kese kõrvalabiga ise hakkama. lusväärse proua Antoninaga, Mõistliku summa eest on eakal kes oli seitsmeaastasena miinile võimalus üürida endale korter, astunud, kuid nüüd ühe käega kus ta toimetab iseseisvalt oma ülima osavusega sokke kudus. igapäevatoimetusi, olles oma elu Rõõmsalt kinnitas ta, et teeks peremees. Päeval on kohal ma- rohkem, aga päev saab liiga rut- japerenaine, kes aitab vajadusel tu otsa. poes käia, arsti juurde minna Visiit jätkus Viiratsi Hoolekan- jms. See sobib hästi nendele ea- dekeskuses, kus Kaia Iva võttis katele, kes küll päris üksi oma vastu Merike Siht, kes on vali- senises kodus enam hakkama tud 2017. aastal aasta hoolekan- ei saa, aga ei vaja veel institut- deasutuse juhiks. Merike Sihi sionaalselt hooldekoduteenust. kutsel tuli minister õnnitlema Viljandi vallas on sellised see- ja tänukirjaga tunnustama noort nioride majad juba mõnda aega olemas: Viiratsi tugikodu, Paistu Brigita Linamägi, Kaia Iva, Alar Karu, Irma Väre Viiratsi Tugikodu lugemisnurgas. Fotod: Angela Lõhmus sotsiaalkeskus, Kärstna Kodu ja Kolga-Jaani sotsiaalmaja. Tingi- mused ja teenused on igal pool vanaduspensioniealised või minud sotsiaalmajas on 12 kor- Väre on eriliselt hea ja asjatund- veidi erinevad. pensionieelikud. terit, ühisruumis kaunis kamin lik sotsiaalvaldkonna juht. Vallavanem Alar Karu ja Vii- Lisaks on majas puhkenurk pikema elektrikatkestuse korral Aitäh kõigile, kes näitasid, sel- ratsi tugikodu perenaine Brigita koos lugemisvaraga. Keldrikor- sooja andmas, lugemisnurgake gitasid, arutlesid, küsisid! Aitäh, Linamägi tutvustasid Kaia Iva- rusel on päevakeskus, kus on ning avar terrass. Kolga-Jaani Pärsti Pansionaat ja Erika Kivi- le tugikodu ruume ja tingimusi. sauna kasutamise ja pesupese- sotsiaalmaja elanikud tunnista- loo, Viiratsi Hoolekandekeskus Viiratsi tugikodus on 21 korte- mise võimalus, lisaks on võima- sid, et nad elavad seal kui üks ja Merike Siht, Kolga-Jaani hool- rit. Korterites on elanike isik- lik osa võtta kõikidest ühisüri- pere. Ministrile kingiti külaskäi- dekodu ning sotsiaalmaja ja Eda likud asjad ja sisustus, toas on tustest ja saada muid teenuseid gu puhul enda kirjutatud laulu Protsin, Viiratsi päevakeskus, külmik, tee tegemise võimalus, (nt massaaž) ja kasutada trena- sõnad ning ka mesi anti kaasa, et kõik eakad ja Urve Kimmel, mikrolaineahi jmt väiketehnika. žööre. ikka tervist ja jaksu oleks. Viiratsi eakatemaja ja Brigita Li- Suuremad köögid, mida usinalt Üks kena proua Viiratsi tugi- Juhtub sageli, et eakatekodu- namägi, vallavanem Alar Karu kasutatakse, on ühiskasutuses. kodus, kelle laudadel-kappidel des ja hooldeasutustes elanikud ja sotsiaalnõunik Irma Väre ja Teisel korrusel on hiiglaslik olid kaunid enda valmistatud lahket pererahvast kiidavad, nii kõik teised, kes ministri päeva Kolga-Jaani sotsiaalmajas kingi- ja miljonidollarivaatega rõdu. pitslinad, ohkas: „Oleks kõigil ka seekord. Kuid seekord tõst- sisukaks muutsid! ti Kaia Ivale mesi ja ise kirjutatud Maja renoveeriti täies mahus eakatel sama hea elada!“ sid töötajad mitmes kohas esile Angela Lõhmus, laulusõnad 2013. aastal. Maja elanikud on Kolga-Jaanis 2011. aastal val- ka oma juhte. Rõhutati, et Irma sotsiaalkaitseministri nõunik
Kärstnas valmis päikeseelektrijaam aastuvenergiasse investee- alla, kuid seal oleks tulnud raja- vikus võib tekkida olukord, kus rimine on vaade tulevikku da ettevõtjail oma kuludega ka saame elektrienergiat müüa ka Tja keskkonnasõbralikku uus alajaam ja ehitada välja lii- otse tarbijale ja seda soodsamalt, tootmisse. Nii arvavad Päikese- tumisliin, mille maksumus oleks kui hetkel turul olevad pakku- energia OÜ asutanud Viljandi olnud ligi 60 000 €. jad müüvad. Kindlasti ei jää valla ettevõtjad, päikeseelektri- Asukoha valikul sai määra- see jaam meil viimaseks,“ lisas jaama rajajad Valmar Haava ja vaks vaba platsi olemasolu. So- Haava. Ülo Tuvi. bivaks paigaks osutus plats, kus Rajatud päikeseelektrijaama Valmar Haava lisab: „Põllu- asus endine Kärstna kolhoosi liitumisvõimsuseks on 199 kW ja mees, kes tulevikku vaatab, teab, töökoda ja millel oli liitumiseks päikesepaneelide koguvõimsus et parim energia on jätkusuutlik vajalik alajaam. Kärstna Vili on 237,6 kW amortiseerumisaja- energia, näiteks päikeseenergia!“ OÜ-le kuuluval Päikese kin- ga 25 aastat. Projekteeris ja ehi- Algselt kavandati päikesepar- nistul piirdutakse ainult liitu- tustööd teostas Smartecon OÜ. gi rajamist Holstre asula külje mistasuga Elektrilevile. „Tule- Medi Meikar
Foto: Sven Andreson
uinsuskaitseamet tunnustas tänavu oktoobris pärandihoid- Mja tiitliga Lalsi Püha Nikolause koguduse vanemat Marta Suigussaart. Fotol on Marta Suigussaar ja preester Stefan (Ilon) Kärstnasse rajatud päikeseelektrijaam toodab jätkusuutlikku energiat. Foto: Valmar Haava Fraiman Lalsi Püha Nikolause kirikus haruldase ikonostaasi ees. TEATAJA · 7 Tarvastu noortekeskuse uhke sünnipäevakink aasta algul appi ka Viljandi valla ehitus- kohtusid mehed, kes üheskoos kasutus- 2018.ühe ar- juhendit järgides piljardilaua vuti taga noorsootöötaja Liis kokkupanemist alustasid. 18. ning varasema projektikirju- mail toimus ühtlasi ka Tarvas- tamise kogemusega Tarvastu tu Avatud Noortekeskuse 12. noor Triin. Üheskoos sooviti sünnipäev ning äsja kokku taotleda toetust uue piljardi- pandud piljardilaud oleks ol- laua soetamiseks. Meie suu- nud suurepärane sünnipäeva- reks rõõmuks saigi projekt kingitus. Paraku selgus paar „Piljard+koostöö=innukad tundi enne sünnipäevapeo noored“ positiivse vastuse ning algust, et piljardilaua kokku- uue piljardilaua soetamise tee- panek jääb poolikuks. Sellest kond võis alata! Tänapäeval hoolimata ei loobunud me pil- pole e-poest tellimise protse- jardilaua avamise mõttest, vaid duur väga keeruline, mistõttu korraldasime avamise täpselt Saarepeedi ja Holstre Kooli noored ning ajakirjanik Märt Treier Saarepeedil. Foto: Kädi-Liis Hunt tegime seda meiegi. Kui uus nii uhkelt, nagu see oleks täie- piljardilaud tellitud, tuli oodata, likult valmis olnud! oodata ja veel kord oodata, sest Tänaseks on piljardilaud piljardilaud transporditi meieni juba tublisti kasutust leidnud Dokumentaalfilm andis lausa Baltikumi teisest otsast. ning pakub iga päev noortele 18. mail saime kullerilt oota- suurt mängurõõmu! Piljardi- matult kõne piljardilaua saa- laua soetamist toetasid Eesti noortele mõtteainet bumise kohta. Tänu Viljandi Noorsootöö Keskus, Haridus- valla Tarvastu piirkonnajuhi ja Teadusministeerium ning „Tark inimene õpib teiste eksimus- lusaid tagasilööke. Kas nad on Filme vaadates kerkis palju Mati Valli kiirele reageerimi- Viljandi vald. test. Teeme siis kohe õigesti!“ sellest midagi õppinud? Saame küsimusi ning koos püüti neile sele saime Tarvastu noortele Liis Lääts Märt Treier meie neilt midagi õppida? vastuseid ja selgitusi leida. Miks võtavad noored liialt ris- Loodan siiralt, et õpilased oktoobril kohtusid Saare- ke? Kellele ja mille jaoks on vaja võtsid nendest lugudest endaga peedi Koolis ajakirjaniku ennast tõestada? Kas üleüldse kaasa filmis nähtud noorte ko- 8. Märt Treieriga noored ongi vaja ennast kellelegi tões- gemused ega pea sellistes olu- Saarepeedilt ja ka Holstre Koolist. tada? Mis on riskide ja enda näi- kordades oma eluteel olema. Märt Treier jagas õpilastega tamise hind? Kes maksab minu kahe dokumentaalfilmi abil lugu ego upitamise eest valusalt? Kes Meret Anson, noortest, kes on saanud elult va- vastutab? Saarepeedi Kooli huvijuht Lumekoristus erateedel ugupeetud Viljandi valla Sissesõiduteede otsad tuleb mär- vaja kindlasti teatud kellaajal elanikud! Viljandi valla- gistada helkuriga varustatud liikuma pääseda, palume anda Viljandi valla Tarvastu piirkonnajuht Mati Valli ja noorsootöötaja Liis Lvalitsus tuletab meelde, postidega. Ära tuleb märkida sellest teada otse oma piirkon- Lääts piljardilauda avamas. Foto: Joonas Talvik et Viljandi valla elanikud, kes ka kohad või esemed, mis või- na lumekoristajale. Püüame teie soovivad talvel lumelükkamist, vad lumelükkamisel traktori- soovidega arvestada! peavad tegema oma sissesõidud le kahju teha või mida soovite Lumelükkajate kontaktid piir- korda nii, et traktor mahuks masinate eest kaitsta. Märgis- kondade kaupa on esitatud all- lund lükkama ja et oksad ei lõ- tamata kaitsmist vajavad kohad järgnevas tabelis. Vallaametnik avas huks traktorite peegleid. Oksad ei kuulu hiljem hüvitamisele. ja võsa tuleb eemaldada vähe- Juhul kui inimesed ei soovi, et Tanel Raud fotonäituse malt kahe meetri kauguselt tee nende kinnistu(te) tee lumest tel 522 3550 äärest ja nelja meetri kõrguselt. puhtaks lükatakse või kui on [email protected] uni novembri lõpuni haaramata, aga peamiselt on saab Viljandi vallama- see suunatud inimeste poole. ja saalis vaadata valla Inimene ise, tema ja looduse Piirkond küladena Teostaja Kontaktisik Telefon K planeeringuspetsialisti Raivo vahelised suhted, inimene ja Mustivere, Jämejala, Aindu, Pärsti, Pihlama Agro OÜ Sander Kannel 5656 1883 Laidma näitust „Eluteater“. ühiskond – need on lõpma- Savikoti, Vanamõisa, Kookla Peamiselt fotokompositsiooni- tult intrigeerivad ja inspiree- Mustivere, Pinska, Päri, Matapera, Alustre Pihlama Agro OÜ Sander Kannel 5656 1883 dest ja lavastustest koosnevate rivad teemad. Võta raamat piltide keskmesse on fotograaf või ajaleht, kuula raadiot või Rihkama, Tõrreküla, Marna, Laanekuru, Heimtali Hobusekasvandus Feliks Kõiv 516 7445 paigutanud inimese ning tema vaata telerit – vaata lihtsalt, Raudna, Heimtali, Vardi, Kiisa, Turva suhted ühiskonna ja looduse- mis ümberringi toimub, ja pil- Kiini, Leemeti, Väike-Kõpu, Tohvri, Heimtali Hobusekasvandus Feliks Kõiv 516 7445 ga. diideest ei ole kunagi puudus! Kingu, Puiatu, Rihkama, Alustre Ennast tutvustab Raivo Viimastel aastatel on mulle Rahetsema, Ramsi alevik, Sinialliku Pihlama Agro OÜ Sander Kannel 5656 1883 Laidma nii: „Sündisin 16. ok- üha rohkem huvi pakkunud Karula, Peetrimõisa, Taari, Koka- toobril viiskümmend aastat abstraktsionism ja sürrealism viidika, Saarepeedi, Moori, Välgita, Taari Talu FIE Margus Juurik 529 5491 tagasi. Oma esimesed fotod fotokunstis. Miski on juhtinud Võistre,Auksi, Tõnissaare tegin umbes kaheksa-aastase mind sõnadeni Letter Art ja poisikesena isa kaameraga, mis Composing. See annab võimalu- Tobraselja, Võistre, Auksi, Aindu, Karula, Taari Talu FIE Margus Juurik 529 5491 nüüd küll ammu enam töökor- se mitte lihtsalt passiivse vaat- Peetrimõisa ras pole, aga ma pole raatsinud lejana nähtud ja tehtud pilti Valma, Rebaste, Jõeküla, Loime Paugo Põld OÜ Andrus Jõemaa 506 7695 seda ka ära visata. Tunnen, et edasi näidata, vaid ka sekkuda Vardja, Mäeltküla, Kibeküla, Verilaske OÜ Argenta Andres Kahu 527 4937 see on tü- ja mida- Vanavälja, Tänassilma, Surva, Mähma kike minu gi öelda, Kange Karu OÜ Avo Grünberg 5567 9508 Tusti, Kuudeküla loost. Fo- m i d a g i Ruudiküla, Vasara, Saareküla, Uusna, tograafia küsida. Kange Karu OÜ Avo Grünberg 5567 9508 Tõnuküla on minu Loodan, j a o k s et leiad Mustapali, Rebase, Pirmastu, Luiga Nõmme Sova talu Veiko Nõmm 521 2194 täna segu ka enda Intsu, Hendrikumõisa,Paistu, Loodi, hobist ja jaoks sel- Aidu, Sultsi, Kassi, Tömbi, Pulleritsu, OÜ Argenta Andres Kahu 527 4937 tööst. Vii- lelt näitu- Holstre, Viisuküla, Lolu mast vä- selt pildi, Saarepeedi asula Tinni Agro OÜ Martin Juurik 5394 5649 hemalt nii mille pä- Viiratsi, Vana-Võidu, Verilaske Valla traktorid Tanel Raud 522 3550 palju, et rast tasus hobi ülal argipäe- Mustla alevik, Mõnnaste-Raassilla, Undi Vili OÜ Peeter Peek 512 1691 pidada ja vast het- Suislepa-Vooru, Soe piirkond pisut roh- keks välja Väluste – Kalbuse piirkond OÜ Väluste PL Raivo Tepandi 506 0942 kemgi. a s t u d a , Kärstna – Veisjärve piirkond Kärstna Vili OÜ Valmar Haava 5627 2188 K u i et just se- Anikatsi – Pahuvere piirkond Lipsu-Männiku talu Elmar Lips 523 6886 l e i a n d a s a m a Leie, Oiu, Kaavere, Lalsi, Meleski, Vaibla, loodu- argipäeva Alari Pullisaar FIE Alari Pullisaar 510 5309 Lätkalu, Otiküla sest enda siis pa- jaoks kõ- remini Parika, Oorgu, Odiste, Eesnurga Vadi Talu FIE Allan Paal 513 0192 neka het- mõista.“ Kolga-Jaani alevik, Vissuvere, Järtsaare, Kukevälja Talu OÜ Ivar Laansalu 5343 9668 ke, ei jäta Taganurga kaamerat VVT 8 · TEATAJA Päri eakad on reisihimulised äri eakate grupp Leeklill Meie huviobjektiks oli ka tegutseb juba ligi 30 aas- Hiiu-Suuremõisa mõis, kõige Ptat. Ligi 40-liikmeliseks suurejoonelisem barokkstiilis paisunud grupp saab endiselt mõisaansambel Eestis, milles kokku Päri rahvaraamatukogu tänapäeval asuvad põhikool lugemissaalis iga kuu teisel pü- ja ametikool. Kõigile Hiiumaa hapäeval. Tihti kutsume enda- külastajatele pakub alati huvi le ka külalisi. Sellel aastal käis Ristimägi, kuhu panid esime- meil külas Viljandi vallavanem se risti vabad Rootsi talupojad Alar Karu, kes vastas põhjali- 1781. aastal, kui Vene keisrinna kult kõigile meie pensionäride Katariina II andis ukaasi nen- poolt esitatud valla elu puu- de sunniviisiliseks ümberasus- dutavatele küsimustele. Mai tamiseks Lõuna-Ukrainasse. Muttika pensioniametist rää- Kõpu poolsaarest 10 km põhja kis pensionide arvutamisest. pool asub kurikuulus Hiiu ma- Ajalooliste mõisaraamatute dal ehk Suurrahu, mille kari- autor Imbi-Sirje Torm soovitas del on sajandite vältel hukku- kirja panna tööalaseid ja elu- nud palju laevu. Ohtliku koha loolisi mälestusi, et neid saaks tähistamiseks ehitati 1531. tulevaste põlvede jaoks kirjan- aastal poolsaare kõrgeimale dusmuuseumis talletada. Tore kohale tuletorn, mis on praegu oli kohtumine Viljandimaa PÜ 37 meetri kõrgune. Juba 16. sa- esimehe Hillar Saarega. jandil mainitud Vaemla mõisa Grupi kauaaegseks tradit- heinaküüniks ehitatud hoone siooniks on ekskursioonid ehitati 1950ndatel ümber vil- tutvumaks Eesti erinevate lavabrikuks, milles tegutseb paikade ajaloo, kultuuri ja nüüd pereettevõte Hiiu Vill. loodusega. Tavaliselt teeme Käisime vaatamas Aino Kalda kaks reisi aastas. Tänavu võt- suvekodu, kus ta kirjutas oma sime ette kahepäevase reisi tuntumad jutustused „Reigi Iga õpilane on Viiralti tamme natuke isemoodi kujutanud. Kõigist töödest kokku sai põnev näitus. Foto: Eve All Hiiumaale. Eelkõige huvi- õpetaja“ ja „Hundimõrsja“. Ise tasid Orjaku õpperada ning nimetas ta seda paika oma pa- keskkonnaameti juhtimisel radiisiks. Sääretirbil läbi viidud eurora- Üks Hiiumaa eripärasemaid Viiralti tammed jõudsid hadega toetatud projekt „Eesti kohti on nn Eiffeli torn, mille loopealsete karjamaade taasta- ehitas kohalik külamees Jaan mine“. Ristna looduskeskuses Alliksoo oma koduõuele. Lisaks näitusele oli näitus „Mere kaubamaja“, eelpool nimetatud tornile on kus olid näha merest välja seal ka hulgaliselt muid ehitisi ktoobri viimasel päeval uhutud esemed. Väga huvi- (labürindimaja, lossike, rakett avati Viljandis Kondase tav oli Kõrgessaare orhideede jm), kõik peremehe enda kä- Okeskuses Viljandi valla õpperada-peenar, kus väiksel tetöö. Igal aastal külastab seda õpilastööde näitus „Minu Vii- maa-alal kasvab kümme eri- paika umbes 30 000 turisti. ralti tamm“. nevat liiki käpalist. Käina lahe Oma teise reisi sel suvel tegi- Projekti ideest ja käigust andis kaldale roostikku on ehitatud me Kolga-Jaani, Pilistvere ja Sii- ülevaate Holstre Kooli kuns- Orjaku õpperada. Seal on mitu musti kanti. Imetlesime Kolga- tiõpetaja ja näituse eestvedaja piiretega laudteed, mida pidi Jaani kiriku kauneid vitraaže. Sirje Kannel. „Ürgse oru kaldal liiguvad ka vabapidamisel Sealses kirikus töötas 27 aastat seisab majesteetlik tamm. Ilus olevad lambad. Sinnasamasse koguduse õpetajana Eesti rah- puu! Puu suursugusust märkas on RMK ehitanud linnuvaat- vusliku liikumise üks juhte 75 aastat tagasi ka Eduard Vii- lustorni, kuhu on paigaldatud Villem Reiman. Pilistveres kü- ralt, kes veetis tollase sõjasu- lindude elu tutvustavad info- lastasime nii kohalikku kirikut ve 45-aastasena Viljandimaal. tahvlid. Lahel ujusid luiged ja kui ka kõigile teada-tuntud Tema graafilisel lehel „Viljandi lagled, mõned meist nägid esi- kivikangrut. Reisi lõpetasime maastik“ kujutatud eakat tam- mest korda elus kormorane ja Siimusti keraamikatehases. me ongi hakatud aja jooksul nende pesitsemisalal puudele Meie aasta lõpetab tradit- Viiralti tammeks kutsuma. See tekitatud kahjustusi. Orjaku siooniline grupi jõululõuna. vana puu võiks julgesti süm- Näituse avamisel said kohaletulnud nautida õpetaja Sirje Kanneli loodud külamajas on pannoo, mis Raja Aardevälja, boliseerida eestlaste kestmist ja regilaulu „Minu Viiralti tamm“, mis kõlas Holstre Kooli muusikaõpetaja Eve tutvustab Kassari taimestikku, Päri eakate grupi Leeklill elujõudu läbi paljude keerukate Alli ja õpilaste kandlemängu saatel. Foto: Anu Saar linnustikku ja putukaid. eestvedaja aegade. Õpetajana soovisin, et lap- sed seda Viljandi valla kuulsai- ku 55 tööd. Auväärt žürii valis Saeveski, Nordwood, Viljandi mat ja kaunimat tamme oma nende hulgast näitusele 20 pa- vald. silmaga näeksid ning laseksid rimat. Kõigi näitusele jõudnud Lisaks ilusatele kunstitöödele mõtetel lennata, kuidas nemad kunstitööde autorid koos juhen- said kõik kohaletulnud nautida seda puud praegu kujutaksid. dajatega saavad osaleda Eesti õpetaja Sirje Kanneli loodud Tahtsin, et nad läbi isikliku ko- trüki- ja paberimuuseumis kuiv- regilaulu „Minu Viiralti tamm“, gemuse jõuaksid Eduard Viiralti nõeltehnika trükkimise töötoas mis kõlas Holstre Kooli muu- suurepärase loomingu juurde,“ või leida põnevat tegevust pabe- sikaõpetaja Eve Alli ja õpilaste rääkis Kannel ja tõdes, et tema rimuuseumis 8. detsembril. kandlemängu saatel. lootused täitusid ning kogu Sirje Kannel tänas südamest Hea oli näituse avamisel näha, protsess pakkus palju rõõmu, õpilasi, kes oma Viiralti tamme et kunst kõnetab meie õpila- uudishimu, innustust, visadust hoole ja armastusega paberile si. Rõõmustas rohke osavõtt ja ja loovust. panid, ja neid innustanud õpe- suurepärased tööd. Suur tänu Konkursile laekus kuuest Vil- tajaid Küllike Bärengrubi, Anto- kõigile projekti eestvedajatele jandi valla koolist (Heimtali Põ- nina Eeki, Leili Viinapuud, Epp ja selles osalejatele! Barkalajat ja Anneli Valgret. Foto: Esma Lillik hikool, Kalmetu Põhikool, Leie Kool, Holstre Kool, Paistu Kool Tänati ka kõiki sponsoreid: Dag Anu Saar, Eakatele pakkusid huvi Hiiumaa loodust tutvustavad teabetahvlid. ja Tarvastu Gümnaasium) kok- Reklaam, AS Jerver, AS Viiratsi Holstre Kooli direktor
Aiajäätmed saab tasuta ära anda uulehed on enamjaolt lan- ning valmis seatud oksad saab teatanud ei ole, jäävadki kotid genud ja seoses sellega tu- tasuta ära saata juhul, kui eel- seisma. Pletame tublidele kodani- nevalt on teatatud kottide asu- Ära antavad aiajäätmed tu- kele meelde, et lehtede ja punti koht ja aadress. Lehevedu saab leks koguda kottidesse ja kotid seotud okste äravedu toimub ka kokku leppida valla keskkon- pealt siduda. Ei soovita puulehti sel aastal. Teostame lehtede ja naspetsialisti telefonil 435 0122 ja muud seesugust panna väga okste äraveo taaskord Viiratsi või elektrooniliselt karin.saar@ suurtesse kottidesse, lehekoti alevikus, Vana-Võidu keskuses viljandivald.ee. Niisama mööda kaal ei tohiks ületada 20 kg ning ja Ramsi alevikus. Kogumine alevikke ringisõitmist ja lehe- kimpu seotud okste pikkus võib toimub kuni 23. novembrini kottide otsimist ei ole planeeri- olla kuni 1,5 m. 2018. tud. Nii võib juhtuda, et kui kee- Jõudu sügiskoristustöödeks! Prügikottidesse kogutud puu- gi on kotid aiast välja tõstnud, Karin Saar, lehed, tõrud ja muud aiajäätmed aga lehtede äraveo soovist ette keskkonnaspetsialist TEATAJA · 9
TEATED
Novembris toimuvad maakondlikud raamatukogude koolitus- päevad, kus osalevad ka meie raamatukogude töötajad. Seoses sellega võib osa meie valla raamatukogusid neil päevil (16. ja 28. novembril) suletud olla. Täpsem info ilmub valla kodulehel. * * * * * Novembri lõpuni on Viljandi linnaraamatukogus avatud näitus „Tarvastu kool 175“ – läbilõige viimase viie aasta jooksul tehtud kunstitöödest. * * * * * 17. novembril kell 20 Kärstna kultuuriaidas Priit Pilk Live Bänd ja DJ Sass. Info ja kohtade broneerimine tel 5678 2056 ja 5462 0432. * * * * * 23. novembril kell 19 Pärsti mõisas sügispidu. Külaliseks Sakala meeskoori topeltkvartett. Too kaasa huvitav hoidis teistele proo- vimiseks ja sügisand õnneloosiks! Laua katame ühiselt. * * * * * Kuni 29. novembrini on avatud Laine Vettiku käsitöönäitus Tar- Osaluskohvik tõi ühiste laudade ümber arutlema valla noored ja täiskasvanud, kes noori puudutavete teemadega iga vastu raamatukogu näituseruumis. päev kokku puutuvad. Foto: Karolyn Moppel * * * * * Viiratsis • 22. novembril kell 19 EHH-Teatri etendus „Sõdalane“ rahva- Noorteta asjade ajamine on majas. Piletid (5 € / 3 €) saadaval rahvamajas tööpäeviti kl 10-18. • 2. detsembril kell 12 keskväljakul esimese advendi tähistamine. Võimalus viia koju jõulutuli. aja raiskamine • 12. detsembril kell 17-20 lõhnava jõuluseade valmistamine rah- vamajas. Õpetaja Anu Pindsoo. Osalustasu 15 €. oktoobril toimus Ramsi ka niisuguseid, millest tasub Viljandi valla õpilasesinduste, • 16. detsembril kell 12 eakate jõulupidu koolimaja saalis. Vaba Aja Keskuses osa- rohkem õppida ehk eksimusi. aktiivgruppide ning noortevo- • 21. detsembril kell 20 Viiratsi jõuulupidu. 3. luskohvik, mis tõi ühiste Sealjuures on juhendaja roll likogu noori, valla spetsialiste Info tel 5342 9902. laudade taha arutlema noored peamiselt motiveerida noori ning haridus- ja kultuuriko- (noortevolikogust, õpilasesin- tegutsema ning vajadusel anda misjoni liikmeid 30. novembrist * * * * * dustest ja aktiivgruppidest) üle nõu ning sõbralikult eesmärgi 1. detsembrini Kärstna mõisa, et Tarvastu käsitöölaat toimub 15. detsembril kl 9-13 Mustla rah- terve Viljandi valla ning ka ot- poole suunata. jõustada ja arendada noorsoo- vamajas. Info ja registreerimine laadale telefonil 436 6262. Koha- sustajad (vallamaja töötajad, Noorte jaoks on loodud eri- töös osalejaid. Sündmuse käigus maks 4 €. Tule müüma, ostma ja võta ka sõber kaasa! Korraldab õpetajad, noorsootöötajad). Ühi- nevaid võimalusi, et harjutada viiakse läbi simulatsioonimäng, MTÜ Tarvastu Muuseumi Sõprade Selts. selt tegeleti noori puudutavate eluks vajalikke tegevusi. Viljan- mille tulemusena selgub, kui- * * * * * kohaliku tasandi probleemsete di valla territooriumil on küm- das liigub info osaluskogudest 27. novembril kl 10-12 on Karula vana raamatukogu ruumides teemadega ning toimus ideede me kooli, millest igas toimetab noortevolikogule ning kuidas raamatute tühjendusjagamine. korje. Ühendades noorte ideed õpilasaktiiv. Lisaks toimetab Viljandi vallavolikogu saab * * * * * täiskasvanute omadega, otsiti vallas noortevolikogu. Samuti juba läbi töötatud ettepanekuid. Paistu rahvamajas lahendusi noorte muredele. on vallas üks noortetuba, kus Plaanis on koolitus, info vaheta- • 2. detsembril kell 12 piparkookide küpsetamine ja jõulukaar- Leian, et noorte osalemine tegutseb noorte aktiivgrupp. mine ning meelelahutuslik osa. tide meisterdamine. neid puudutavate teemade kä- Eesmärgiks on seatud, et noor- Kärstnas kavandatav sündmus Kell 16 advendi kontsert-palvus Paistu kirikus, järgneb adven- sitlemisel on hädavajalik, et kas- sootöö põld oleks hästi küntud on saanud sisendeid Ramsil läbi diküünla ja jõulutulede süütamine Paistu küla jõulukuusel. vaks üles inimene, kes julgeb ja ja viljakas ning noored, kes täis- viidud osaluskohvikust ning • 9. detsembril kell 15 mudilaste jõulupidu, näete Lepatriinu soovib kaasa mõelda ja rääkida kasvanuks saades iseseisvasse toimub koostöös Viljandi noor- teatri etendust „Kõige helgem päev” ja külla tuleb jõuluvana. erinevates elu valdkondades. ellu astuvad, saaksid ise hästi tevolikoguga. • 25. detsembril kell 21 jõulupidu Suloga. Kohtade broneerimine Noorte eest otustamine ja tege- hakkama. Miks? Kui inimene Nii 3. oktoobril Ramsil toi- tel 5302 3135. Olete oodatud! vuste ise ära organiseerimine saab ise oma eluga hakkama, siis munud osaluskohvikut kui ka tähendab nendelt kogemuse ta on rahul ja õnnelik. 30. novembrist 1. detsembrini * * * * * võtmist. Selleks, et noor saaks Selleks, et eelnimetatud noor- korraldatavat noorte osaluse Segakoor Üits Viis kutsub kõiki oma 10. aastapäeva kontserdile ise ideid välja mõelda, ellu viia ja te osaluskogude ettepanekud teemalist sündmust toetab Eesti 16. detsembril kell 16 Mustla rahvamajas. toimunut analüüsida, on loodud oleksid vallavolikogu jaoks läbi- Noorteühenduste Liit. * * * * * noortekogud, mille turvalises mõeldud ja kergelt läbi töötata- Ester Valk, Kolga-Jaani rahvamajas 27. novembril kell 19 Vana Baskini teatri keskkonnas saab elupagasisse vad, on noored koos noorsootöö Ramsi Vaba Aja Keskuse etendus „On alles perekond”. Pilet 15/13 €. Eelmüük Kolga-Jaani väärtuslikke kogemusi. Toetava spetsialistidega loonud mudeli, noorsootöötaja, raamatukogus. täiskasvanu abiga saavad noo- mille tulemuslikkust oleme val- aktiivgrupi Korraldajad * * * * * red elukogemusi, nii häid kui mis testima. Selleks kutsume juhendaja Mustla Rahvamajas 11. detsembril pensionäride jõulupidu ja 13. detsembril puuetega inimeste jõulupidu. * * * * * Aastalõpupidu ansambliga Sada ja Seened 28. detsembril algu- sega kell 20 Uusna külamajas. Muusikaviktoriin, erinevad män- Kolga-Jaani korvpallitüdrukud gud, üllatusesineja. Pileti saab muretseda tööaegadel külamajast, 21. detsembrini 5 €, edasi 8 €. Lauale vajaminev võta ise kaasa! võõrustasid taas konkurente * * * * * iljandimaa meeste korv- senud Laiuse tüdrukutele alla niiridel on alati esinenud tantsu- Tarvastu Jüri talu OÜ ostab ja rendib põllu- ja heinamaid Vil- pallimeistrivõistlused vanduma. Laiuse tüdrukute tüdrukud. Seekord oli enamikul jandi vallas. Korrektne rendimaksete tasuja! Tel 504 6625, e-post Volid juba alanud ning ega võistkond viis endaga kaasa ka tantsimisega tegelevatest tüd- [email protected]. tüdrukudki saanud maha jääda. selle aastase võidukarika! Kolga- rukutest seljas korvpallivorm * * * * * 2. novembril, pärast seda, kui Jaani tüdrukute võistkonda ve- ning tuli võistelda palliplatsil ja Kodumasinate remont, varuosad. Tel 517 9771; [email protected] Kolga-Jaanis oli taastatud elekt- dasid oma hea mänguga Hanna esinemiseks energiat raisata ei * * * * * rivarustus ja spordihoone soo- Paal ja Lisanna Laansalu. Tur- saanud. Korvpalliteemalise kava OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, jaks köetud, oligi aeg tüdrukute niiri parimaks mängijaks valiti esitasid seekord hoopis Kolga- [email protected] korvpalliturniiriks käes. Annaliisa Väljaots Laiuselt. Jaani Põhikooli noormehed. Li- Turniir toimus juba teist aas- Selle aasta turniir oli eriline ka saks etteastele oli noormeestel tat ja on mõeldud põhikoolis selle poolest, et kohtunikutööd tähtis ülesanne valida turniiri harrastajate tasemel korvpalli said harjutada noorkohtunikud, kauneim neiu, keda autasusta- mängivatele tüdrukutele. Eel- kes seda tööd veel õpivad ning ti Lumivalgekese eriauhinnaga misel aastal osales turniiril harjutavad. Oma esimese õigu- „Peeglike, peeglike, seina peal, kuus võistkonda, sel aastal olid semõistmise väljakukohtuni- kes on kauneim ilma peal?“. võistlustules lisaks Kolga-Jaani kuna pidas Ragnar Liivak, kes Korvpallimatšide vaheaegadel tüdrukutele ka Abja, Paldiski ja juba kogenud Elisabeth Rõigase võisid osalejad ja publik panna Laiuse koolide tüdrukud. Kok- juhendamisel sai ettekujutuse end proovile viskevõistlustel, ku peeti kuus kohtumist, mille antud töö võludest ja valudest. mis nõudsid nii täpsust kui kii- käigus selgitatigi välja parim Lisaks tegutsesid lauakohtunike- rust. Meie korvpalliturniiri toe- võistkond. Kolga-Jaani tüdru- na Mikk Vaks ja Rainis Liivak – tas Eesti Kultuurkapital. kutel õnnestus oma esimesed nemad hoolitsesid selle eest, et Noorte korvpallihooaeg jätkub kaks vastast, Abja ja Paldiski skoor oleks alati õige. Protokolli juba 14. novembril Paides, kus tüdrukute võistkonnad, alista- täitis Hans Johhan Nahkor, keda toimub 3×3 korvpalli rahvaliiga Foto: Lea Küla da. Päeva viimases kohtumises aitasid nüüdseks juba Kolga-Jaa- festival 8. ja 9. klassi õpilastele. pidid kohalikud tüdrukud siiski ni Põhikooli vilistlased Tolores Teet Meerits, oktoobril andsid Tarvastu Gümnaasiumis kontserdi noored pärast võitluslikku mängu juba Lomp ja Kärt Nurme. Kolga-Jaani Põhikooli kehalise 16. pianistid Leander Brand ja Edvard Salvesen Saksamaalt aastaid koolide tasandil võidut- Varasematel Kolga-Jaani tur- kasvatuse õpetaja Minden-Lübbecke maakonnast Pro Musica muusikakoolist. 10· TEATAJA
VANA FOTO Õnnitleme sünnipäevalapsi! 99. Merit ja Riho LINDA KREILIS 06.12.1919 Päri küla Antonovi perre sündis 96. 16. oktoobril 2018 poeg HEINO KITSING 23.12.1922 Mustla alevik ARTJOM ANTONOV. VELLO-ERICH ELERAND 28.12.1922 Mustla alevik 95. LINDA VIIDIK 25.12.1923 Unametsa küla 94. MARIE TUPITS 31.12.1924 Soe küla 93. Palju õnne! LEIDA GRÜNBAUM 02.12.1925 Karula küla LAINE HUNT 16.12.1925 Vardi küla KOIDU UUSTALU 29.12.1925 Lalsi küla 92. LAINE ALLAS 13.12.1926 Saareküla 90. Vaade linnuse kaguvallilt Sinialliku oja lammile 1960. aastatel. Praegu on LAINE ALMERS 11.12.1928 Mustla alevik raudtee asemel matkarada, kus liiguvad rongide asemel jalgratturid ja mat- KLAVDIA PEEDO 27.12.1928 Kaavere küla kajad. Foto: Ants Pullmann 85. AINO MÄEORG 04.12.1933 Mustla alevik ZINAIDA SALU 05.12.1933 Peetrimõisa küla ADO KASK 17.12.1933 Päri küla ELLA PUKS 17.12.1933 Soe küla EVA RÕÕM 26.12.1933 Uusna küla Birch Decor Poles OÜ Pottsepatööd HELJU VESTERINEN 27.12.1933 Ülensi küla on kolmandat aastat turul tegutsev Eesti Loodusehitus HELJO NÕMM 31.12.1933 Viiratsi alevik ettevõte, kelle peamiseks tegevusalaks on Üldehitus 80. MARE KUKK 04.12.1938 Anikatsi küla kasepostide tootmine interjööridesse. +372 5675 1468 www.stoneandcrystal.ee AINO VÄLJARU 08.12.1938 Meleski küla Ostame metsaomanikelt MAIMU TATS 18.12.1938 Sultsi küla URMAS TISLER 19.12.1938 Peetrimõisa küla kasest poste ELGI KOLTS 21.12.1938 Kolga-Jaani alevik diam 5-12cm, pikkus VALDUR TSAPOV 26.12.1938 Parika küla 3m, hind 1,9 €/tk Mälestame ENDEL PETUHOV 27.12.1938 Mustla alevik (maksetähtaeg 7 päeva) STANISLAV SEREBRJAKOV HELLE-MAI HUNT 28.12.1938 Vana-Võidu küla Postide vastuvõtt: M.E.R.P puit, Siimu tee, 26.10.1953 – 07.09.2018 Ridalepa küla, Audru osavald. Savikoti küla Nõuded tarnele: RINALDO LIIV https://birchdecorpoles.weebly.com/postide-ost.html 21.03.1981 – 20.09.2018 KIRIKUTES Tarvastu küla Palun tutvuge kvaliteeditingimustega kodulehel IISI KOPPEL ja küsige julgelt lisa 15.08.1951 – 20.09.2018 KOLGA-JAANI RISTIJA vendi jumalateenistus armu- Kati Rahnel +3725179824 [email protected] Taari küla JOHANNESE KIRIKUS lauaga. Pühapäeva juhtmõte „Sinu kuningas tuleb kirkusse“. VAIK E R ÄNI Jumalateenistused pühapäe- 24.08.1937 – 29.09.2018 viti kell 14. Leeri- ja pühapäeva- Tobraselja küla kooli tunnid pastoraadis püha- TARVAST U EVI OTS päeviti kell 12. Lisainfo: Peeter PEETRI KIRIKUS Parts, tel 5568 4711. VIKTORIIN TÄISKASVANUTELE 13.04.1956 – 01.10.2018 18. novembril kell 11 valvamis- K Metsla küla pühapäeva jumalateenistus. ul e Ku PAISTU tuu in ltu ne 25. novembril kell 11 igavi- rila urilai ILMAR SUITS MAARJA KIRIKUS 24.02.1933 – 01.10.2018 kupühapäeva jumalateenistus. Aunnad! Kalbuse küla 25. novembril kell 14 jumala- Mälestame igavikku lahkunud teenistus armulauaga. Pühapäe- lähedasi. AGU VAINOLA va juhtmõte „Kristus – taeva ja 2. detsembril kell 11 esimese 24.05.1946 – 05.10.2018 maa Issand“. Igavikupühapäev. advendi jumalateenistus. Oiu küla 2. detsembril kell 16 esimese 5. detsembril kell 18 kiriku TARMO KOKKAR advendi kontsert-palvus, mis taastamise 125. aastapäeva kont- 28.10.1962 – 11.10.2018 lõpeb advendiküünla süütami- sert-jumalateenistus. Viiratsi alevik sega. 9. detsembril kell 11 teise ad- 9. detsembril kell 14 teise ad- vendi jumalateenistus. oktoober 2018 – mai 2019 EEVI KERT 21.10.1966 – 12.10.2018 Info lähimast Viljandimaa raamatukogust! Kolga-Jaani alevik HELJU KÕVERJALG 23.07.1935 – 14.10.2018 Suislepa küla URMAS LEPP 17.01.1954 – 16.10.2018 Vissuvere küla VIRU-NIGULA SAEVESKI AS EERIKA KÕLU Lääne-Virumaal 15.12.1924 – 17.10.2018 Päri küla Matusetalitus mis toob hinge rahu! AEGVIIDU PUIT AS OSKAR JÜRISO Meie büroo leiad Viljandi, Tartu 20-1 Harjumaal 07.08.1929 – 20.10.2018 VIIRATSI SAEVESKI AS Kiisa küla Kõik matusteks vajalik ühe koha pealt Viljandimaal HELJU-ROSILDA PALOVER 20.10.1931 – 22.10.2018 Tel. +372 5586 502 vastab 24/7 OSTAB Valma küla www.hingesaatjad.ee JÜRI ILUMETS KUUSE- JA MÄNNIPALKI 29.11.1947 – 25.10.2018 www.nordwood.ee Viiratsi alevik JÜRI SUIGUSAAR Viljandi Valla Teataja tel 520 2709 16.01.1948 – 25.10.2018 Viljandi Vallavalitsuse väljaanne Toimetaja Kristi Ilves [email protected] Meleski küla Toimetusel on õigus tekste lühendada ja korrigeerida. SIGNE POOM e-post [email protected] 10.07.1968 – 28.10.2018 Kontakttelefon 435 0112 (üldinfo), 5344 8176 (toimetaja) Lolu küla Kodulehekülg www.viljandivald.ee