avalugu, Viivi Luik_Layout 1 30.12.11 15:07 Page 1

Keel ja 1/2012

Kirjandus LV aastakäik

EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri

LUULETAJA ILMUMINE

ViiVi Luik

Merel ihalen kallast ja kaldal merd. Pimedast surmavallast läbi viib mõtete lend.

Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend nägevat päevades, kuhu õisi on varisend. artur alliksaar

maenese inimese- ja luuletajakogemuse põhjal võin kinnitada: jah, luu - le väljendab tõepoolest seda, mis mõistuspäraselt peaks olema keele abil Oväljendamatu, võimatu. jah, luules võib võimatu võimalikuks saada. siin peaks muidugi arvesse võtma seda, et enamik tekste, mis teesklevad luuletusi, ei ole luule, sest neis puudub see kaasahaarav jõud ja intensiivsus, ilma milleta jääb tekst surnud tekstiks. surnuist ülestõusmise müsteeriumi ei toimu, silda inimesest inimeseni ei ehitata. Ei piisa ka sellest, kui väljendamatu on mingis keeles ükskord täiuslikult väljendatud. iga elavana püsiv keel vajab, et uued ja uued põlvkonnad uues - ti ja uuesti leiaksid omaenese sõnad ja omaenese väljendusviisi, et nad annaksid keelele omaenda ajatunnetuse, jõu ja intensiivsuse. 1 avalugu, Viivi Luik_Layout 1 30.12.11 15:07 Page 2

Pateetiliselt öeldes: iga keel on elav seni, kuni ikka jälle ilmub luuletaja, kes talle oma elu ohvriks toob. kuni sellekeelse rahva hulgas leidub mõni, kelle peale suur luule silma heidab ja ta „ära” viib. nii nagu ta viis Eestis ära juhan Liivi ja juhan Viidingu. nii nagu ta viis ära alliksaare. muidugimõista võib öelda, et see on ainult üks ülepaisutatud kujund ja et tegelikult viis need luuletajad ära nende eneste õnnetu elusaa - tus. ka see on tõsi, kuid see on asja niinimetatud „nähtav” ja seletatav pool. kuid teatavasti on igal asjal kaks otsa ja seal, kus on olemas nähtav ja sele - tatav, on kohe platsis ka nähtamatu ja seletamatu. alliksaare kaks lühikest rida (merel ihalen kallast / ja kaldal merd ) ja nende kaudu väljendatud vastuolu on kootud iga luuletaja elumustrisse. Luuletaja inimlik pool võitleb ja protestib luule vastu, ta ei taha olla see, kellele suur luule silma heidab, ta ei taha, et teda ära viiakse, ta tahab elada ja olla nagu igamees, nagu teised. Luuletaja on prints, kes kadestab kerjust. kas siis luuletaja ei tahaks teha raha ja niita muru! Ehk nagu va õnnis tammsaare koja-maadami suu läbi ütles: et oleks „hea teenistus ja saaks lõunest õhtale”. Luule vaatab teatava mõistva pilkega seda võitlust pealt, ei sekku, on üle. niigi on selge, et kelle ta kord kätte on saanud, see tema käest minema ei pääse. kunagi arvas sylvia Plath, et „luuletajate lõbumaja asub surma rohtaias”, ja võib-olla on see tänini nii. nii kaua kui ma Paul-Eerikut tunnen (ja tunnen kaua, peaaegu kogu elu), on mind hämmastanud see, kui sügavat, kirglikku kurbust suudavad väljendada paljud tema luuletused, ja kuidas ta oma inimese-elus sellest üle püüab olla. tema võitlus oma luuletaja-olemusega on olnud suur ja küllap see kestab kogu elu. ta on visalt vastu hakanud, ei ole lasknud end ära viia. On peitnud end koguni riigikogusse, paika, kust suurel Luulel tema arust ei tule pähe teda otsida. kuid luule teab ilma otsimatagi, kus ta peidus on. kui Paul-Eerikut poleks olnud, siis oleks olnud minu elu teistsugune. ma ei oleks see, kes ma täna olen. minule ilmus emakeel ja emakeelne luule Paul-Eeriku kujul 1963. aasta detsembris, pimedal ajal. Pimedal nii otseses kui ka kaudses tähenduses. igaüks, kes tol ajal Eestit väljastpoolt jälgis, võis arvata, et mis seal ikka enam tulemas saab olla, sest eesti keeles kirjutavad suured luuletajad olid suuremalt jaolt kas surnud, põgenenud või vaikima sunnitud. kuid ilmus Paul-Eerik ja lõi mängu segi, heiskas häbematult keset halli ja troostitut argipäeva kuldse lipu, mille alla koondus uus luule, uued luuletajad. kolmekümnendate ja neljakümnendate aastate eesti keel tõusis surnuist üles, muutus moodsaks keeleks, oma aja ja oma põlvkonna keeleks. muidugi olin ma ammu enne seda pimedat 1963. aasta detsembrit luge - nud Liivi ja Ennot, suitsu ja alverit, kuid hoolimata sellest, kui hardalt või kui vaimustunult ma neid lugesin, olid Liiv, Enno ja suits siiski juba surnud, alver oli siiski juba vana ja kirjutas hoopis teisti, kui oli kirjutanud see uljas sõja-eelne alver, keda ma omale kaustikusse ümber kirjutasin. need vanad luuletajad küll toetasid ja julgustasid mind, kuid minule oli tarvis noort ja elavat. kedagi, kes väljendaks vanu lootusi ja vanu kurbusi

2 avalugu, Viivi Luik_Layout 1 30.12.11 15:07 Page 3

uues sõnastuses. kes oma olemasoluga jälle tõestaks, et suur luule on ka siin ja praegu võimalik. Oli üks talveõhtu, ja on tänini alles, vähemalt nende mälus, kes selle õhtu kaasa tegid. kirjanike maja saali suurte akende ees ei olnud kardinaid, sealt ei paistnud mitte ainult pimedus, vaid ka üks iseäralik sätendus, lumevalgus. Väljas sadas tihedat, kerget ja sädelevat lund. saalis sees seisis Paul-Eerik, kahekümne ühe aastane, mustas ülikonnas, valges särgis, mitte sugugi nõukogude Eesti noore luuletaja moodi. seisis, nagu oleks ta just kuu pealt kukkunud või suure laine poolt kaldale kantud, ja luges suletud silmadega seda luuletust, kus on read: mis seal kahab iilides, pahaendeliselt hiilides. Lõikehein, oh sõber, lõikehein. Võimalik, et selles luuletuses on mõni sõna teisiti, ma ei vaata meelega järele, sest sellisena jäi ta mulle tookord meelde, kooti elu mustrisse sisse. jah.

3 Toomas Haug_Layout 1 30.12.11 15:08 Page 4

„SANTA MARIA” FOREVER Eesti ja Portugali kirjandussuhetest

TOOMAS HAUG

ärgnev motiivisõrmitsus on ajendatud Paul-Eerik Rummo luuletusest „Santa Maria”, mis ilmus tema teises kogus „Tule ikka mu rõõmude Jjuurde” (1964). Luuletuse moto viitab Aleksander Suumani samanimeli - sele maalile ja sealt edasi luuletuse reaalelulisi taustu uurides avaneb väike narratiiv, mis oma olemuslikus suurejoonelisuses on just sobiv pidulikuks meenutuseks luuletaja 70. sünnipäeva puhul. Niisiis – 1960. aastate algupoole sularomantilises luules on kesksel kohal laeva, mere, meresõidu ja maailma avastamise kujutelm. Tõsi küll, võib-olla mõju - tavad seda muljet tähtsaima sulaluuletaja, Jaan Krossi mõned eriti jõulised tekstid, mis pretendeerivad meie mälus esindama tervet ajastut. Pean tun - nistama, et praegusel juhul see mulle sobib, ma ei kavatse seda muljet revi - deerida, vaid pigem süvendada. Poeemis „Maailma avastamine” (1960–1962) manab Kross esile Kolumbu - se legendaarse merereisi ja loob sellest nii inimelu filosoofilise kui ka poliiti - lise alltekstiga metafoori. Tuntud värsirida – kõik inimesed on sündinud Genuas (Kolumbus sündis Genua Vabariigis) – kõlab kahtlemata trotsliku manifestina olukorras, kus omapäi mereleminek ning isegi lihtsa paadi oma - mine oli üldjuhul keelatud. Kross tõhustab oma manifesti kandvust laevatüü - pide loeteluga, järjestades neid üle neljakümne, alates karavellidest ja galeoo - nidest ning lõpetades aatomlaevadega. Vilunud silm paneb tähele, et Kross ei nimeta selles sugereerivas reas Kolumbuse esimese reisi (1492) lipulaeva, karakki, mis kandis nime „Santa Maria”. Võimalik, et karakk ei sobinud hea - kõlalistel kaalutlustel, aga võimalik ka, et Kross hoidus konkreetsest viitest Kolumbuse laevale, mis oli poeemi kirjutamise ajal omandanud eesti kultuuri - ruumis tema teksti vaatenurgast ehk liiga poliitilis-konkreetse ilme. Mis siis oli juhtunud? Portugalis, kus 1932. aastast valitses António de Oli - veira Salazar (1889–1970), kes oli rajanud autoritaarse Estado Novo , sugenes mässulisi ohvitsere. Eksiilis elades kavandasid nad režiimivastaseid ettevõt - misi. Nii andis Brasiilias resideeriv õhujõudude kindral Humberto da Silva Delgado (1906–1965), kes hiljem hukkus Salazari salapolitsei käe läbi, käsu kaaperdada mõni Portugali laev. Ülesande täitjaks sai kapten Henrique Galvão (1895–1970), kes oli 1959. aastal põgenenud Portugali vanglahaiglast ja pääsenud Argentiinasse. Pärast hoolikat kaalumist valiti sihtmärgiks Por - tugali üks suuremaid reisilaevu, mille nimi oli niisamuti inspireeritud Kolum - buse retkest, tõeline valge unistus „Santa Maria”. Galvão kirjutab oma mäles - tustes: „Me ei oleks saavutanud samasugust mõju maailma avalikule arvamu - sele ega samasugust tegutsemisvabadust mõne väiksema, aeglasema ja vähem muljet avaldava laevaga. „Santa Maria” seevastu oli sobiv laev meie operatsioo - ni tarbeks, mida me nimetasime „Dulcineaks”, sest ka meie olime romantikud, kui võitlesime oma südamedaami, Vabaduse eest” (Galvão 1961: 108). 4 Toomas Haug_Layout 1 30.12.11 15:08 Page 5

21. jaanuaril 1961 asub 25 reisikohvritega varustatud meest Venetsueela La Guaira sadamast ja Curacaost „Santa Maria” pardale. 22. jaanuari vara - hommikul võtavad nad kohvritest relvad välja ning hõivavad laeva, mille par - dal on 600 reisijat ning 300 meeskonnaliiget. Maailmale läkitatakse laevalt Salazari diktatuuri vastane poliitiline avaldus. Galvãol oli plaanis sõita Angoolasse, mis sel ajal oli Portugali asumaa, kuulutada seal välja iseseisev piirkond ning õhutada üldist vastuhakku Salazari režiimile. Need kavatsused küll nurjuvad, kuid „Santa Maria” jätkab kümmekond päeva sõitu omalaad - se vabaduse laevana, võidab suurt tähelepanu maailma ajakirjanduses ja randub lõpuks Recife sadamas Brasiilias. 2. veebruaril 1961 võtavad Brasii - lia võimud „Santa Maria” oma kontrolli alla, kaaperdajad saavad poliitilise varjupaiga ning laev tagastatakse Portugalile. „Me saavutasime kahtlemata poliitilise võidu,” nendib Galvão. „Me andsime maailmale just sellise emotsio - naalse šoki, nagu me kavatsesime” (Galvão 1961: 158). Meid huvitab praegu sellest šokeeritud maailmast vaid üks punkt, Tartu, veelgi täpsemalt – ülikooli nn vana kohvik ja ka endine Werner, kuhu 1960. aastate algul kogunes kirjanduslik seltskond, sealhulgas Artur Alliksaar oma jüngritega. Üks nendest on meenutanud järgmist: „Igatahes oli „Santa Maria” ka kohvikus igapäevaseks kõneaineks, Suumani Sass maalis pildi valgest lae - vast sinisel merel ning nimetas selle „Santa Mariaks” ja ka Alliksaar kirju - tas sel teemal luuletuse. Pole ime, et meie südamed sellele sündmusele aktiivselt kaasa resoneerisid ja et eestikeelne ajakirjandus valgustas sündmu - si palju napimalt kui „Ameerika Hääl ”” (Raitviir 2007: 171). Tuleb siiski tunnistada, et Eesti NSV ajakirjandus valgustas „Santa Maria” saagat üsna põhjalikult, silmas pidades välisinformatsiooni üldist nappust ning äärmist tendentslikkust. Kahe nädala jooksul ilmus paarküm - mend küllaltki objektiivsena mõjuvat teadet ning laiendatud käsitlust, mis kaardistasid „Santa Maria” teekonna mässu alguspunktist kuni Brasiiliasse jõudmiseni. Lugejateni tuuakse kapten Galvão poliitiline avaldus pealkirja all „Oleme valmis igaks ohvriks”. 1 Üsna tavatu oli sel ajal välisuudiste kokku- surutud rubriigis fotode avaldamine, kuid „Santa Mariast” ilmus neid kogu - ni kaks, seejuures üks eriti suurejooneline pilt tuulist merd lõikavast valgest laevast. 2 Nõukogude propagandamasina vaatenurgast oli mõistagi kasulik vahendada võitlust ühe Lääne-Euroopa riigi „fašistliku režiimiga”. Teisalt ei olnud mässajad kuidagi seotud Moskva poolt õhutatud kommunistliku liiku - misega. Galvão distantseeris ennast Nõukogude Liidust, toonitades selle sar - nasust Salazari režiimiga. „Meie ainus abimees oli väikesearvuliste ja väga vaeste demokraatide patriootlik pühendumus,” rõhutab portugali kapten (Galvão 1961: 116–117). Nii heroiseeris nõukogude ametlik uudistepoliitika ikkagi n-ö kodanlikku kangelast, kes liiatigi oli ka kirjanik. 1953. aastal vanglasse saatmise ainsaks aluseks olevat olnud Galvão näidend, mis konfis - keeriti arreteerimise käigus (Požikov, Košeida 1961). Niisugust aurat kandva kangelasega võis allutatud Eestis samastuda isegi radikaalsem seltskond. Pole siis ime, kui niisamuti väiksearvulised ja kindlasti ka vaesed patrioodid ülikooli kohvikus, kellest mõnelgi tuli oma käsikirju lauasahtlis hoida, portu - gallaste ettevõtmisele kõigest hingest kaasa elasid. Ohtlik laevasõit (kaaper - damise käigus oli üks hukkunu ning mitmed haavatud) teisenes Tartusse jõu - des omamoodi artefaktiks, romantiliseks narratiiviks, mis oli ühtaegu nii 1 „Oleme valmis igaks ohvriks”. Enrique Galvao avaldus. – Noorte Hääl 27. I 1961. 2 „Santa Maria” Brasiilias. – Noorte Hääl 3. II 1961. 5 Toomas Haug_Layout 1 30.12.11 15:08 Page 6

tegelikkus kui ka seda tegelikkust peegeldav lugu, milles omakorda kajastus Eesti olukorra analoogia. „Laev „Santa Maria” oli vabaduse ja mässu sümbol, mis tuli metafoorina Eestisse,” meenutab üks tollane kohvikuline. 3 Et mässuline „Santa Maria” ilmub Aleksander Suumani (1927–2003) maalile, sobib hästi kunstniku tollase loominguga, mida iseloomustas silma - torkav ignorants nõukogulike teemade suhtes. Suuman oli sattunud ideoloo - giliste rünnakute alla ja mitte põhjusetult, sest nagu nendib Külli Aleksan - derson: „…Suumani 1960. aastate alguse tinglik-lakoonilise vormitunnetuse - ga tööd olid kui avalik natsionalismi ja formalismi kuulutus” (Aleksanderson 2004). Niisuguse Suumani „Santa Maria” oli üleval 1960. aastate alguse noor - tenäitusel, mille korraldamine kulges üle kivide ja kändude. Poliitiliselt tund - likumale asjaosalisele on laevakujutis sellelt näituselt aga eredasti meelde jäänud. „Pärast mõnesugust peataolekut lubasid kultuuriametnikud näituse üles panna Pirita teel asuva Näituseväljaku ümmarguses paviljonis-rotundis. Niisuguse nime all seda näitust järgnevatel aastatel tuntigi: Rotundi näitus. Avamine meenutas farssi, sest oli kinnine…. [---] Ja ometi hõljus kogu näitu - se ümber mingi protesti meeleolu, mida kõige ilmekamalt väljendas Sass Suumani töö „Santa Maria”. Pilt iseenesest oli täiesti neutraalne, käsitluslaa - dilt pigem traditsiooniline kui novaatorlik. Kujutatud oli silmapiiril seilavat valget laeva. Aga mingite salapäraste seoste tõttu hakkas selle lihtsa maali ümber lehvima vabaduse ja vastuhaku vaim. [---] Sõnumi reaalne kandja oli mõnda aega enne näitust oma meeskonna poolt kaaperdatud ja Vabaduse lae - vaks kuulutatud reisilaev... Võib arvata, et need olid seotud Kuuba vabadus - võitlusega” (Arrak 2007: 176). (Mälupete pole siinkohal üllatav, sest nagu öeldud, Nõukogude Liidus olid tunnustatud eeskätt Ladina-Ameerika pro - kommunistlikud vabadusvõitlejad.) Suumani pildi kõrvale, mis nii lakooniliselt mässuvaimu ikoniseeris, pai - gutuvad mõned samast inspiratsiooniallikast pärinevad luuletekstid. Küllap vahetu reageeringuna on kirjutatud Artur Alliksaare „Santa Maria”. Sel ajal avaldamisvõimaluseta luuletaja tekst ilmus esmakordselt ligi 50 aastat hil - jem (Alliksaar 2007). Et Alliksaarele oli teema südamelähedane, osutab Hen - no Arraku oletus, et Suumani laevapilt oli Werneri vaimuinimeste silmis üle - pea tõstnud noorte kunstnike mainet (Arrak 2007: 180). Suuman ja Alliksaar suhtlesid sel ajal tihedalt, Suumanilt pärineb näiteks ainuke Alliksaarest elu- ajal maalitud portree (mis on kaduma läinud), Alliksaarel on olnud tähtis osa Suumani luuletama õhutamisel. Tema virtuooslikult allitereerivad vabavär - sivalangud „Santa Maria” teemal korvavad kuhjaga Suumani visuaalsete väl - jendusvahendite nappuse. Riigivastaline vabadusiha võis siduda kahte estee - tiliselt täiesti eripalgelist natuuri. (Peatselt läksid nende teed siiski lahku, võib-olla just seesuguse vastandlikkuse tõttu.) Alliksaare tekst kätkeb portu - gallaste laevaretkest inspireeritud kuulutusi nagu:

Laevad on vabariigid, mis vältavad vähe päevi. Laevad on vabaduse vabrikud, mis toodavad tahtejõu tugevat terast . [---] Inimsüdamed on laevad, mis lähevad otsima vabaduse rahutut rannikut (Alliksaar 2007: 161, 162) 3 Ain Kaalep autorile 21. XII 2011.

6 Toomas Haug_Layout 1 02.01.12 11:24 Page 7

Jah, Kolumbuse „Santa Maria” arhetüübist multiplitseeruv laevasümboo- lika oli ajastu märk. Boheemkonnas kohtame seda ootamatuiski seostes, näi- teks ühel uusaastapeol: „Kunstnike modell, tohutu rinnakas daam, kelle hüüdnimi oli Kolmekordne Brikk, pigistas kleenukese Alliksaare oma higises embuses peaaegu surnuks” (Ehin 2007: 156). Kui oleme ennast trotslikust mereretkest loodud meeleollu sisse elanud, siis ei üllatagi enam, et komsomoli häälekandja Noorte Hääl avaldas välisuudiste rubriigis (!) tsükli lõpetuseks Aldo Roomere pateetilise luuletuse „Santa Maria” (1961). Autor oli 1934. aastal Westholmi gümnaasiumi lõpetanud Alfons Röm- mer, Jaan Krossi „Paigallennu” peategelase Ullo Paeranna legendaarne proto- tüüp. Luuletus on nii ideoloogia kui ka kujundikasutuse poolest sularomantika musternäide: vabaduseretoorika, millega seostub merereis, Kolumbus, tähen- duslik laev. Kapten Galvãod võrreldakse Kolumbusega, kes sedapuhku on avas- tamas „paremat isamaad”. Seejuures tuletatakse meelde veel ühte Portugali ajaloolist pattu: Kolumbuse reisiplaanide tagasilükkamist, mille tulemusel ta pidi kolima Hispaaniasse. Luuletus lõpeb tõotuslike värssidega: Ja olgugi vähe, ent lähenes hetk, mil lõkkele lööb Lusitaania taevakaar uhkest vabaduslipust, mis lehvis „Santa Maria” mastide tipus (Roomere 1961) Tõenäoliselt pakuks vastavate motiivide jälitamine 1960. aastate alguse tekstistiihias veel mitmeid leide. Siinkohal mainitagu siiret noorsookirjandus- se, Heino Väli novelli „Kolumbuse maa Kolumbus”, kus problemaatika on pro- jitseeritud väikese poisi maailma kinnikasvanud mõisatiigil. Aga sealgi – „Kolumbus purjetas Kolumbuse maale. Ookean möirgas ja märatses endi- selt, kuid torm kapteni vaprat südant ei kohutanud. [---] Surmaoht varitses vana merehunti mujalt – „Santa Mariat” jälitasid ahne kuninga konkistadoo- rid”, et „heisata Kolumbuse maal kuninga lipp” (Väli 1963: 61). Näeme, kui- das kirjaniku kujutluses on lahutamatult segunenud maadeavastamise, piraatluse ning vabadusvõitluse paatos, mis iseloomustab 1960. aastate mere- romantikat tervikuna. Kahtlemata olulisim tekst portugali-eesti ühisnarratiivis on Paul-Eerik Rummo luuletus „Santa Maria”. Esitagem see siin tervikuna esmatrüki järgi. „Santa Maria” Aleksander Suumanile, tema sellenimelist maali vaadates Sass! Röövime õige laeva ja läheme merele. All valgepilvise taeva läheme merele. Ja läheb me „Santa Maria” ja meri on sinine. Nii rõõmsalt, ai santa Maria, on meri sinine. 7 Toomas Haug_Layout 1 30.12.11 15:08 Page 8

Ka sünguse peidus on helgus, kuid sünguse helgus on morn. Maha tülpimus, tuimus ja pelgus olla endale tuldnäitav torn! Tuleb korstnast ohvrisuits kaarjalt ja pardal käib priiuse prass. Meilt endilt ja ilmsüüta Maarjalt tuleb lunastus meile, Sass! (Rummo 1964: 16)

On huvitav märkida, et vahepealsetes valikkogudes (1968, 1985, 1999) on autor kelmika „ai santa Maria” asendanud tavapärasema fraasiga „oh santa Maria”. „Kogutud luuletustes” (2005) on aga pöördutud tagasi noorusliku esmatrüki juurde ning lisatud kursiiv, mis tugevdab ühtaegu nii luuletuse ulaklikku kui ka pühalikku aktsenti. Santa Maria peenekoeline nüansseerimi - ne läbi erinevate trükkide näeb välja nii: ai santa Maria > oh santa Maria > ai santa Maria. Luuletuses kätkev meeleolu on kahtlemata seostatav „Viimse reliikvia” romantiliste vabaduslauludega, aga ka varasema luuletusega „Jõu - luhommikul”, mis kujutab persona poetica külaskäiku neitsi Maarja juurde. Rummo luuletuse puhul tekib muidugi küsimus, missugune on see meie „Santa Maria”, mille pardal priiusest pidutsetakse, kas see on kapten Galvão valge laev, Suumani pildil olev selle laeva lapidaarne sümbol või veel midagi muud? Sest paljas luulekuju ei saa see laev luuletuse sünni objektiivsetes tin - gimustes paratamatult olla. Ei tea. Aga vähemalt luuletuse ilmumise ajal oli juba olemas veel üks prototüüp-laev, mille kujutlemine luuletuse osana muu - dab selle teksti 1960. aastate sularomantika manifestatsiooniks plus ultra. Jutt on 1909. aastal Soomes ehitatud jõelaevast, mis kurseeris kaua aega Narva ja Narva-Jõesuu ning seejärel Tartu ja Pihkva vahel. 1960. aastal ehi - tati laev nimega Joala ümber kohvikuks Emajõe ning see hakkas seisma endise Vabadussilla ning vahel ka endise Kivisilla lähistel (Suur, Vaher 2008: 88). Laeva rahvalikuks nimeks sai aga Santa Maria, mis väljendas ilmselgelt tartlaste reageeringut portugali vapra kapteni vabaduseaktsioonile. (Hiljem on Santa Mariat vahel ekslikult peetudki selle „populaarse joogikoha” amet - likuks nimeks. Tartu linnavolikogu on 1995. aastal kavandanud Vabadussil - la juurde laevkohvik Santa Mariat. See õilis kavatsus legend reaalsuseks muuta on 1998. aastal asendunud Turu kai ääres avatud ujuvrestoraniga Õlletanker. Miski ei kehasta paremini Õhtumaa allakäiku kui see Tartu lae - vasümboolika: Vabadus > Turg, Neitsi Maarja > Õlletanker.) Emajõe „Santa Maria” algus oli nähtavasti paljutõotav, kuid Madis Kõiv meenutab, et kui tema kunagi hilisematel aegadel sellele laevale astus, siis jättis see „räpase ja haisva urka mulje”. 4 Kõivule meenuvad ähmaselt laeva kummitanud tuleõnnetused, teisalt on teada, et unarusse jäetud laev kippus 1970. aastate lõpul uppuma, veeti mitu kilomeetrit mööda jõge ülespoole ja unustati jõesoppi maha. „Praeguseks on Joalast järel ainult riismed Emajõe põhjas” (Suur, Vaher 2008: 88). Tõepoolest, Madis Kõivu me ei kujutlegi sinisilmse romantikuna, tema astub „Santa Mariale” siis, kui laev hakkab põhja vajuma, kui lahvatavad lee - gid ja käib juba üks hoopis teine narratiiv. Kui aga mobiliseerime kujutluse 4 Madis Kõiv autorile 21. XII 2011. 8 Toomas Haug_Layout 1 02.01.12 11:06 Page 9

Emajõe kaldasse aheldatud jõelaevast noore Paul-Eeriku luuletuse osaks, siis tõuseb pinge inertse tegelikkuse ning sellesse tegelikkusesse vangistatud dünaamiliste ihade vahel katkemise kõrgpunktini. Siis tõuseb Paul-Eerik Rummo luuletus sularomantika Tartu-keskseks lipulaevaks. Mis on kirjandus- loos ehk võrreldav mõne Gustav Suitsu „Elu tule” kuulutusliku palaga, kuigi 1960. aastate luulemaastik pole enam kaugeltki nii hõre ega traditsioonitu, et Suitsu kombel ainsana kõrgelt esile küündida. Muidugi, me räägime praegu lühikesest ajalõigust, Stalini-järgsest nn Hruštšovi-aegsest sulast, lootuste puhangust, mis sellisena peagi taandub. Luules tähistab seda muuhulgas mere-metafoori asendumine maa-metafoori- ga. 1965. aastal ilmunud Hando Runneli esikkogu „Maa lapsed” avab näiteks programmiline luuletus „Meri ja maa”, kus ülemeelikule merele kippumise meelsusele seatakse vastu missioonitundeline maameelsus: Ah meri! Ah maa! – oigan ma rohus. Oigan ja peaaegu nean, miks jääma pean. On siis vaid minu kohus hoida sind, maa? (Runnel 1965: 6)

Ja tõepoolest muutuvad olud ning meelsus langeb (või koondub) tagasi maa peale nii otseses kui ka ülekantud mõttes, tegelikule võitlusväljale, kui nii võiks öelda, kuid meie püsime praegu veel selles merelises episoodis, „San- ta Maria” narratiivis, mille hilisemat ülekirjutamist on leida õige napilt. (Tõsi küll, Alo Ritsingu meeskoorilauluna on Paul-Eeriku „Santa Maria” ka meie tänaste laulupidude repertuaaris.) Märkimisväärne siiski, et August Eelmäe tähistab Suumani 60. juubelit pealkirja all „Unistuste „Santa Maria””. Kirju- taja meenutab „noid aegu”: „Ühiskondlikus õhustikus toimunud muutumised tundusid enneolematult uudsetena, see tunnetus suutis inimesi liita, turgu- tada usku vaimsuse jõusse, taastada tulevikuoptimismi. Luules pürgis juht- positsioonile õilis eetiline idealism, süvenes missioonitunnetus. Millised pers- pektiivid, millised retootilised hüüatused ja üleskutsed. [---] See kõik on nii armsalt liigutav – ka sünkmusta taeva, tormimaruse mere ja uttu uppunud tuletorni taustal” (Eelmäe 1987). Eelmäe kirjelduses on kahju-läinud-aegadest meeleolu ja veidi sentimen- taalset irooniat. Viide sünkmustale taevale meenutab repressiivse süsteemi vaibumatut kohalolu ka sularomantika magusamatel hetkedel. Nüüd Paul-Eerikut küsitledes ütleb ta, et nägi luuletuse inspiratsiooni- allikaks olnud maali näitusel, aga valge laeva sümboolikaga pilt ei ole mälus säilinud. „Meenub pigem süngevõitu, tinajas pilt, mis kujutas sõjalaeva. Laev, õigemini laeva profiil, asetses väikeseformaadilise, hallides toonides maali keskel ja mõjus ähvardavalt. Mingit piraadi- või vabaduseromantikat selline pilt poleks tekitanud.”5 Mõistagi on miski Paul-Eerik Rummo mälus pildid välja vahetanud ja aja- lookäiku silmas pidades võib-olla muutnud mälupildi isegi realistlikumaks. Suuman ise on kõnelnud, et „Santa Maria” läks salapäraselt kaduma ühelt Laululava all korraldatud näituselt, kus kunstnikul sugenes mingisugune 5 Paul-Eerik Rummo autorile 26. XII 2011. 9 Toomas Haug_Layout 1 30.12.11 15:08 Page 10

konflikt ametimeestega. 6 Parimal juhul võib see pilt leiduda veel mõnes era - kogus. Mida siis teha, kas üritada saada lõplik selgus Suumani erinevate lae - vamaalide kohta? Või panna siia punkt. Ja jätta õhku eestipärane metafoor - sus, ajaloo igavene mõistukõne. Me pole saanud oma rahvuslikke narratiive ju kunagi üleliia täiuslikuks lihvida. Ikka ja jälle on mõni murrang või pööre muutnud huvifookuse, pildid ära kaotanud, välja vahetanud või unustusse määranud. Meie lood on tihti poolikud, uurimata-puurimata, osalt vette vajunud ja virvendavad vastu Emajõe põhjast.

Kirjandus

Aleksanderso n, Külli 2004. Näitus heidab pilgu kargele ja poeetilisele Sass Suumanile. – Postimees 6. IV. Alliksaa r, Artur 2007. Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa. Arra k, Henno 2007. Meenutusi Artur Alliksaarest. – H.–K. Hellat (koost), Artur Alliksaar mälestustes. Tartu: Ilmamaa, lk 175–185. Eelmä e, August 1987. Unistuste „Santa Maria”. – Sirp ja Vasar 24. IV. Ehi n, Andres 2007. Tartu boheemlaste kuningas. – H.–K. Hellat (koost), Artur Alliksaar mälestustes. Tartu: Ilmamaa, lk 155–160. Galvã o, Henrique 1961. Santa Maria: My Crusade for Portugal. Cleveland–New York. Požiko v, A., Košeid a, A. 1961. Kes on kapten Enrique Galvao? – Õhtuleht 31. I. Raitvii r, Ain 2007. Mälestusi Artur Alliksaarest. – H.-K. Hellat (koost), Artur Alliksaar mälestustes. Tartu: Ilmamaa, lk 161–174. Roomer e, Aldo 1961. „Santa Maria”. – Noorte Hääl 8. II. Rumm o, Paul-Eerik 1964. Tule ikka mu rõõmude juurde. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Runne l, Hando 1965. Maa lapsed. Tallinn: Eesti Raamat. Suu r, Aleksander, Vahe r, Ruth 2008. Sisemere lainekündjad. – Tehnikamaailm, nr 6, lk 88–92. Väl i, Heino 1963. Kolumbuse maa Kolumbus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

„Santa Maria” Forever. On Estonian-Portuguese Literary Relations

In January 1961 all papers wrote about the seizure of the Portuguese liner „San - ta Maria” in protest against the dictatorship ruling Portugal at the time. In occu - pied Estonia „Santa Maria” became a symbol of freedom and rebellion whose use in arts and literature is best exemplified by a painting by Aleksander Suuman and a romantic freedom-singing poem by Paul-Eerik Rummo. Even a cafe ship in Tar - tu on the river Emajõgi was popularly christened „Santa Maria”. Those were marks of the social optimism raised in Estonia by the political „thaw” of the ear - ly 1960s, soon, however, running into the sands of reaction.

Toomas Haug (b. 1956 ), literary magazine Looming, editor, [email protected]

6 Asta Põldmäe autorile 27. XII 2011.

10 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:08 Page 11

EESTI PINDAROS K. J. Petersoni oodide vaimuloolisest taustast

JaaN UNdUsk

Pindarose-kultus

enessansist alates sai tavaks pidada vanakreeka luuletajat Pindarost (V saj ekr) poeedi võrdkujuks ja sageli ka kõigi aegade suurimaks lüü - Rrikuks. 1 Nii nagu Homeros eepilises, nii oli Pindaros lüürilises luules siitpeale ületamatu-jäljendamatu looja. kui taheti esile tõsta mõne rahvusli - ku luuletaja erilist väge või algupära, siis nimetati ta selle rahva Pindaroseks. Prantslane Pierre de Ronsard avaldas 1550. aastal oma menuka esikkogu „Oodid”, mis hakkas pihta tosina pindarosliku ülistuslauluga ning jätkus see - järel Horatiuse ja anakreoni oodidest inspiratsiooni ammutanud värssidega. Tema sõber ja võitluskaaslane „Plejaadi” luulevennaskonnast, Joachim du Bellay, ei ristinud teda seepeale aga sugugi mitte näiteks „prantsuse Horatiu - seks”, vaid andis talle „prantsuse Pindarose” ( le Pindare François ) aunime (schmitz 1993: 82). see tähendas, et siitpeale oli Ronsard’i looming prantsu - se luule kvaliteedi mõõt ning luuletaja oma kodumaal niisama vaieldamatu suurus kui Pindaros kreeklaste seas. kaks sajandit hiljem nimetas Johann Georg Hamann „saksa Pindaroseks” oodimeistrit Friedrich Gottlieb klop- stocki (Hamann 1983: 134), ja seegi tähendas siis saksa rahva poeta laurea - tus ’t. Pindarose ja „saksa Pindarose” kui kahe suurima lüüriku najal vaagis omaenese luuleindu noor Friedrich Hölderlin luuletuses „Mu otsus”: „kas Pin - darose lennu rauge järelkaja? kas / rabelev püüd olla nii suur kui klopstock?” (Hölderlin 1961: 40). XX sajandi veerult tagasi vaadates osutus Hölderlin ise uueks „saksa Pindaroseks” (vt edaspidi). Muidugi ei puudunud pindaroslastel ka vastasleer. François de Malherbe ja tema kool Prantsusmaal distantseerusid Ronsard’ist ja olid arvamusel, et Horatius on enam väärt kui kogu anakreon ja Pindaros kokku (Viëtor 1923: 72). Ronsard’i oodidega saigi õieti alguse uusaja Pindarose-retseptsioon. Tõu - ke selleks oli andnud Horatiuse ood number 2 tema „Carmina” neljandast raa - matust. Just selles stiliseeritakse Pindaros antiikse luulemaastiku ainulaad - seks tipuks ning hoiatatakse tema matkimise eest: jäljendaja võib Ikarose kombel merre plartsatada. Ning mitte ainult seda. Pilt, mille Horatius Pindarosest maalib, vastab täiesti hilisema saksa „tormi ja tungi” aegsele gee - niusekuvandile: Horatiuse järgi kõneleb Pindaros vaimustusse sattunult di- türambides (kõrgelennuline kultuslaul dionysose auks), hüljates kõik värsi - mõõdud, leiutab uusi sõnu ja sõnaühendeid, ühesõnaga – loob nagu loodus ise, pulbitseb kui vesi, puhub kui tuul.

1 Pindaroselt on säilinud 45 epiniikioni ehk võidulaulu, koorilüürilist oodi, mis on pühendatud Olümpia, Püütia, Isthmose ja Nemea mängude võitjaile.

11 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:08 Page 12

Pindarum quisquis studet aemulari, Kes iganes püüab jäljendada Pindarost, Iule, ceratis ope Daedalea oo Iullus, see toetub Daidalose tehtud Nititur pennis vitreo daturus vahast tiibadele ja annab peagi oma nime Nomina ponto. kristalsele merele.

Monte decurrens velut amnis, imbres Justkui mäest allavoolav jõgi, mille Quem super notas aluere ripas, vihm paisutab üle tavapäraste kallaste, Fervet immensusque ruit profundo nii mühab ja pulbitseb võimsana Pindaroski Pindarus ore, oma sügavast kurgust.

Laurea donandus Apollinari, Ta on väärt Apolloni loorberit, Seu per audaces nova dithyrambos nii näiteks julgeteks ditürambideks Verba devolvit numerusque fertur uusi sõnu keerlema pannes ja lastes end kanda Lege solutis [---] reegleid eiravail rütmidel [---] 2 (Horatius 1848: 271–273)

Need värsid on uusaegse Pindarose-retseptsiooni võtmetekst ning toimi - vad vaikimisi kõige Pindarosest kõneldu taustal; ilmaasjata ei paigutatud selle oodi esimest seitset stroofi Pindarose luule mitmete varaste editsiooni - de etteotsa, juhatamaks sisse Pindarose enda tekste (schmitz 1993: 77, 98). Horatiuse värsid on alates renessansist olnud Pindarose mõistmise vältima - tu eeltingimus. Euroopas võib eristada kahte Pindarose-lainet. Esimene kõrgpunkt saa - vutati XVI sajandi keskpaiku ühes prantsuse „Plejaadi” luulerühma tegevu- sega. seitsmeliikmelise vennaskonna juht P. de Ronsard oli ühtlasi Euroopa esimene „pindariseerija”; sellega kiitleb ta ka ise oma oodis „kalliopele”: Le premier de France / J’ai Pindarisé ... – „esimesena Prantsusmaal pindarisee - risin mina” (Ronsard 1862: 177). Tollase pindariseerimise tähtsaim tunnus oli kõrgstiilne ja vaimustunud kiidulaul, mis väljendas ühtlasi luuletaja täit usku oma loomejõusse. On küll väidetud, et Ronsard ülistas poeete umbes samal moel, nagu Pindaros oli kord ülistanud atleete (Brunel 1977: 267), kuid seda ei pea vääriti mõistma: just Pindaros oli olnud äärmiselt eneseteadev luu - letaja, kelle oodides ringleb leitmotiivina mõte, et suured teod „füüsilises ilmas” saavad oma tõelise olemisõiguse alles tänu neid ülistavale laulule (Maehler 1963: 85). Nii osutub luule otsekui ajaloolise sündmuse legitimeeri - jaks. Ronsard’i teeneks tuleb lugeda seda, et ta kandis ja kohandas prantsu - se keelde pindaroslikku sõna- ja kujundivara, andes selle oma loomingu kau - du edasiseks kasutamiseks teistele Euroopa kirjandustele. 3 Värsistamise vaatevinklist tähendas pindariseerimine seda, et järgiti stroofide kolmikjaotust: luuletus võis pihta hakata vabamõõdulise ja meetri - liselt ühtlustamata stroofiga, millele järgnes sellega struktuurilt samane antistroof ehk vastustroof; skeemi kolmandaks liikmeks oli meetriliselt isesei - sev epood ehk järellaul, mis jäi esimeses triaadis (kolmikus) küll meetriliselt vabaks, aga andis sellisena ette meetrumi kõigile järgnevatele epoodidele. seda kolmeastmelist struktuuri võis korrata kui palju tahes ning nõnda üles - ehitatud luuletus kandiski Pindarose oodi nime.

2 Joonealuse tõlke eest tänan kristi Viidingut. 3 Ronsard’i poeetilise töötluse ulatus tuleb ilmsiks eeskätt Paul Laumonier’ analüüsi - des (Laumonier 1909: 316–327; vt ka silver 1985: 119–183). 12 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 13

Olgu aga kohe öeldud, et Ronsard’i sule all sündinud pindaroslike oodide stroofid jäid sellest hoolimata üsna ühetaoliseks. Ronsard’ile polnud värsi ülesehituses otsustava tähtsusega mitte kvantiteet (silbi pikkus), vaid silpi - de arv; samuti on tal ühte stroofi kuuluvad värsiread ühemõõdulised, niisiis enam-vähem ka ühe pikkusega, ja riimi pandud. kusagil pole märgata ei kompositsiooni geniaalset korrastamatust ega meetrika seaduste ditürambi - list eiramist, millest oli kõnelnud Horatius; pigem valitseb Ronsard’i oode prantsaslikult taltsas värsistamiskunst. Esimene pindariseerimislaine koos kõigi oma veel mitu sajandit kestnud järelnähtudega tähendaski eeskätt kõr - geid teemasid, mida käsitleti kolmeastmelisest oodilisest tuumstruktuurist lähtudes. seda teed käisid ka esimesed saksa pindariseerijad. Ronsard’i mõjul jäl - jendas Paulus Melissus (Paul schede) 1570.–1580. aastail Pindarose oode ladina keeles (schäfer 1976: 75–82). aastal 1616 ilmus Wittenbergis Erasmus schmidi suur kommenteeritud Pindarose-väljaanne ning vaid kaks aastat hil - jem (1618) alustas Georg Rodolf Weckherlin oma luulekogu „Oodid ja laulud” („Oden und Gesänge”) Ronsard’i kiiluvees kirjutatud Pindarose oodidega, mis koosnesid riimilistest stroofidest, antistroofidest ja epoodidest (vt Weckherlin 1972: 26–37). aastal 1624 avaldas Martin Opitz oma kuulsa „Raamatu saksa luulekunstist” („Buch von der deutschen Poeterey”), kus ta muuhulgas õpe - tab kirjutama ka Ronsard’i stiilis Pindarose oode (Opitz 2002: 62–69). siiski torkab silma, et Opitz seda luulevormi just eriti ei armasta, ning tema auto - riteet välistas selle moodimineku saksa barokkluules, kui välja arvata suur erand, andreas Gryphius, kes esimesena sakslaste seas andis talle elu ja kandvuse (Viëtor 1923: 74, 77 jj). Gryphiuse 15 riimitud ja religioossetele tee - madele pühendatud pindaroslikku luuletust tähistasid 1640. aastail saksa oodi esimest kõrgpunkti. Uuestisünni elas Pindarose ood läbi XVIII sajandil. Inglased Joseph addi - son (1711) ja eriti Edward Young oma mõjuka esseega „Mõlgutusi algupära - sest loomingust” („Conjectures on Original Composition”, 1759) pärjasid Pin - darose ja shakespeare’i kogu kirjandusloo kõige puhtamateks geeniusteks (schmidt 1988: 154, 184–185). Pindaros kui stilistiline eeskuju hakkas üha enam teisenema Pindaroseks kui ideoloogiliseks autoriteediks. Jälle otsiti väl - ja Horatiuse ütlus Pindarose ditürambide kohta, aga seda võeti nüüd märk - sa tõsisemalt kui varem. Ja see tõi kaasa täiesti uue arusaama pindaroslikust vormitungist. Pindarose oodi kolmikjaotus ei kadunud veel kuhugi, ehkki minetas osa oma tähtsusest, aga esiplaanile kerkis ditürambilisuse ehk kau - ni geniaalse korrastamatuse idee. Otsiti kompromissi kahe vastandjõu, luu - letuse stroofilise korra ja tema rütmilise vabaduse vahel. ajastule iseloomulik oli nüüdseks suuresti unustusse vajunud Johann Gottlieb Willamovi (1736–1777, alates 1767 elas Peterburis) looming. Toru Éni gümnaasiumiõpetajana avaldas ta 1763. aastal oma esimese luulekogu „ditü - rambid” („dithyramben”, 10 luuletust, 1766. aasta teises väljaandes 12 luu - letust), andes saksa poetoloogidele ühes sellega uue lööksõna. Esiotsa järgis Willamov luuletuste ülesehituses veel pindaroslikku triaadi, aga oli juba hül - janud riimi ja kindla meetrumi, mistõttu värsirea pikkus oli vahelduv: ühes stroofis võis olla niihästi väga lühikesi kui ka väga pikki ridu. Ta moodustas julgelt uudissõnu ja tarvitas radikaalseid süntaktilisi võtteid: anakoluuti ehk lausekatkestust ning siiret (anžambmaani) ehk värsikatkestust. Niisiis ei

13 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 14

olnud pateetiliste sõnavalingute rütm enam allutatud värsimõõdu sunnile. Hiljem hülgas Willamov ka stroofid ja kirjutas luulet lihtsalt vabade tiraadi - dena (triaadide asemel seega tiraadid!). Näiteks olgu katke ditürambist „Tae - vassetormajad” (Evius on siin Bacchuse – kreeklaste dionysose – hüüdnimi):

Sul, sul, Evius, vihastvahune, äravõitmatu, koletu gigantidekukutaja, olgu triumf! Rõkkame kõik sulle rõõmu, tantsides Chiose viinaväljade vahel, kuldaste joomaanumate õõtsudes, sinule triumfi, sa ülesaamatu! (Willamowius 2001: 64)

Willamov läks ehk isegi sammukese kaugemale kuulsast oodimeistrist klopstockist, kes alustas 1754 küll luuletamist vabavärsis ehk nn vabades rüt - mides ( freie Rhythmen ), aga jagas värsid peagi taas neljarealistesse stroofi - desse. klopstocki „Oodide” (1771) ilmumise puhul kirjutas Johann Gottfried Herder, et nende autori „kõrvad on liiga lühikesed pidamaks kinni Pindarose stroofi, järelikult ei suuda need ka seda meeleliselt hinnata ning tantsu ja meloodiliste helide tervikut tajuda. Roomlastega läks samamoodi, sest need ei saanud üle neljarealisest stroofist; klopstock ei saa kah üle...” (Herder 1862b: 461). Igatahes meenutavad Willamovi ditürambid oma graafiliselt ilmelt Pindarose oode rohkem kui klopstocki oodid. Nagu klopstock, nii tõs - teti tookord ka Willamov „saksa Pindaroseks” (anger 1988: 335). Willamov juhataski sisse saksa Pindarose-kultuse.

Herder ja Goethe

sidemeheks Willamovi ja Goethe vahel oli muidugi eelromantilise saksa kul - tuuri ideoloogiline võtmefiguur Herder. Herder oli Willamovi pisut noorem kaasmaalane – mõlemad tulid Mohrungenist (Mor ąg tänapäeva Poolas) – ning arvustas tolle „ditürambe” isegi kaks korda, ehkki mitte just ülemäära soosivalt. Herderi kuulsaimas noorusteoses, fragmendikogus „Uuemast saksa kirjandusest” (1767–1768) on Pindaros ja ditürambid üks korduvaid motiive. Mõlemad kuuluvad sealtpeale kokku. ditüramb – Herderi varase veendumu - se kohaselt nii-öelda looduslikult vaba värss – on sünnipärase geeniuse tun - nus, dionüüsosliku joobumuse retooriliselt töödeldud saadus: „Lüüriline monoloog, mis on täis afekti ja tegevust, muusikat ja maalilist tantsu – väl - jenduse kõrgeim tase! Jajah, just see on ditüramb!” (Herder 1984: 295). Tuletagem meelde Herderi ajaloolise poeetika põhijoonist. Tõelise loodus - poeesia, tõeliste loodusgeeniuste ning loomu- ja looduspäraste ditürambide aeg oli ammu möödas. Herder mõtleb alati ajalooliselt, kui see talle ka mõnikord ebamugav tundub. ditürambide aeg oli möödas ja püüded antiikset ditüram - bideloomet saksa pinnal ja saksa keeles uuesti ellu äratada ei tasunud vae - va, sest kaasajale jäi see võõraks. seega on Pindarose-vaimustusel ja ditüram -

14 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 15

bidel Herderi silmis ambivalentne väärtus. Ta igatseb ja imetleb neid, aga ei soovita järele ahvida. Me ei taha, ütleb ta oma arvustuses Willamovi luule- kogule, et „ditürambiseerimisest saaks meie aja valitsev poeetiline maitse; kreeka ditürambe uuesti avastada on tühi töö; ja meie asjust ditürambide kee - les kiidulaule kõlada lasta on võõras ja kistud. selles luulelaadis valitseb otse - kui mingi ülev, uljas, reeglipäratu stiil, mis käis tõeliselt sulni ja reeglipära - se ilu eel; ning meie naudime pigem seda viimast” (Herder 1984: 292). siin tuleb ilmsiks Herderi kultuurifilosoofia igavene dilemma. Herder tahab oma kaasajale hinnangut anda ja leida temas võimalusi nii-öelda uueks geniaalseks loometööks. aga ta mõtleb ajalooliselt ja tema ajaloofilosoofia on põhiosas regressiivselt suunitletud: kõik suur ja terviklik seisab asjade algu- ses, see tähendab minevikus, ja mis sellele järgneb, see on jagunemine, liigen - dumine, diferentseerumine. Me oleme vanast suurest kultuurist saanud päranduseks vaid torsosid ja me oleme ise fragmentaarsed kui torsod (selle kohta vt Undusk 1995; 2000). Umbes sedasama arutlusloogikat peab silmas ka Friedrich schiller, kes kurdab kirjas Goethele 18. juunil 1796: „Tema [Her - deri] austus [---] kõige väljasurnu ja kõdunenu vastu on kooskõlas tema kül - musega elava suhtes.” Ja edasi: „Ta mõjub [---] mulle ikka rohkem laostavalt kui kordaloovalt” (Briefwechsel 1901: 210, 209). aga ei olda Herderi suhtes õiglane, kui nähakse vaid tema põhiliselt ju orgaanilise, et mitte öelda kul - tuuribioloogilise mõtlemise üht külge. kui orgaanilise mõtlemise üks kohus - tuslik tees on totaalne väljasuremine, siis selle teine tees on idanemine, õit - semine, taassünd. Herderile on omane terav piiripealsusetunne: ta dotseerib kultuurilisest allakäigust ja jutlustab samas uuestisündi, aga ta ei suuda omaenese kaasaega nende pooluste vahele õieti paigutada. Tema usk pole pii - savalt kindel, et väita: uus algus on siin ja nüüd, meie endi ajas. Ta tajub end algataja, kuulutaja, prohvetina ja ometi – või just seetõttu – on möödaläinud suurus talle lähem kui potentsiaalne tulevik. Ja see kehtib ka ditürambide - loome kohta. Herderi tüüpiline toon on hästi äratuntav: „Oleks meil tõesti üks ditürambiline luuletaja, kes heliseks Bacchuse välgunoolest tabatuna joobnult ja vaimustavalt: – loomulikult poleks ükski värsimõõt talle siduv; ta rebiks selle puruks nagu simson niineköied [---]” (Herder 1984: 100). „Oleks meil” – see on Herderi kõnede tunnusjoon, prohvetlik ja ühtaegu eitav. see saabki Herderi ametiks saksa kultuuris: uus, mastaapne „oleks meil”. Ta visandab avaraid humanistlikke perspektiive, aga ta on vaevu või - meline julgustama mõnd oma kaasaegset kirjanikku. Nüüd aga tuleb Goethe. Temas pole midagi prohvetlikku, teda huvitab vaid olemasolev maagiline maailm oma lõpmata saladustega. Ta ei mõtle mit - te ajalooliselt, vaid loominguliselt, ning talle on tõeline eeskätt see, mis end siin ja nüüd teha laseb. Tema kangelane on Prometheus, kes saadab korda selle, millest teised keelduvad. Goethe luges Herderi fragmente „Uuemast sak - sa kirjandusest” suvel 1772 – tõenäoliselt oli ta Johann Georg Hamanni kau - du Pindarose „heroiliste keeležestideni” jõudnud juba varemgi (Henkel 1962: 22) – ja kirjutas seejärel kirja Herderile, milles pihib oma Pindarose-huvi: „Elan nüüd [täiesti] Pindaroses” (Grumach 1949: 226). Goethe tõlkis saksa keelde Pindarose 5. Olümpia oodi ning pindaroslikust inspiratsioonist on sün - dinud tema nõndanimetatud suured hümnid „Ränduri tormilaul”, „Promet - heus” jt. Pindaros ei tähenda Goethele mitte ainult Pindarost. Pindaros on tal - le Pindaros pluss Herder, see tähendab – Herderi ditürambiline Pindarose-

15 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 16

arusaam. kuid näib, et Herderi tõlgendus pole Goethet mitte ainult inspiree - rinud, vaid ka tema auahnust kõditanud ja trotsi kasvatanud. see on uurijail üldiselt kahe silma vahele jäänud. Goethe ei vala Herderi suunatud pindaroslikku inspiratsiooni mitte ainult oma algupärasesse luulesse, vaid vaidleb luuletades ka Herderi valemiga „oleks meil”, mis justkui välistaks ditürambilise luuletaja eksistentsi siin ja praegu. Herderi „oleks meil (see luuletaja)” asemel tahab Goethe öelda, et „meil on (see luuletaja)” või isegi „mina olen (see luuletaja)”. Mõne Goethe noorusaja hümni paljukõneldud äärmuslikkust ei seleta mitte ainult soov jäljendada ditürambe ja anda tunda noore geeniuse jõulist eneseväljendust. Goethe tahab Herderile ära teha, talle midagi näidata. Ja nimelt seda, et luu - les ei saa ajalooline hinnang olla otsustav. Loov vaimustus läbistab ajalooli - sed vaheseinad, astub üle ajaloo seadustest ja ideoloogiliselt paika pandud perioodidest. ditürambe ei kirjutatud mitte ainult antiigis, geenius võib neid luua igal ajal. Luuletajad, kes laulavad „Bacchuse välgunoolest tabatuna joobnult ja vaimustavalt”, on alati olemas. see on maailmavaateline rünnak Herderi vastu, kes armastab loogilisi, bioloogilisi ja poeetilisi arenguid suruda kindlatesse ajaloolistesse raamidesse: täna saab kirjutada seda, homme aga toda. Ja see rünnak sooritatakse Herderi enese laetud relva ehk ditürambiga. Ma pean Goethe suuri ditürambilisi hümne osalt kempluskirjadeks. Vaid - luseks mitte ainult valitsevate poeetikareeglite, vaid ka ditürambide ideoloo - gi Herderi endaga. 4 Herder konstrueerib kõigist kehtivatest seadustest üle- astumise poeetilise žanri, ditürambi, aga seab talle samas kohe ka ajalooli - selt kitsendavad piirid. Goethe tahab sellessamas žanris neistsamadest Herderi seatud ajaloolistest piiridest luuletajana üle astuda. Ja nii kirjutab - ki ta esmalt „Ränduri tormilaulu”, seejärel teised hümnid. „Terava ja igat grammatilist korda lõhkuva sõnajärjega arvas ta end pindariseerivat,” ironi - seeris tuntud saksa Pindarose-uurija Ulrich von Wilamowitz-Moellendorf, „aga see ei tulnud tal välja” (Wilamowitz-Moellendorf 1922: 5). Ei oskagi öelda, kui pindaroslikuks või ditürambiliseks pidas Goethe saavutust Herder ise, aga palju hiljem, nimelt oma „kirjades humaansuse edendamiseks” 1790. aastail, vaagides antiiksete vormide kasutamist moodsas kirjanduses, pillab ta lause, millega tahtmatult hindab positiivselt ka Goethe ditürambilisi katsetusi. Nimelt ütleb ta, et Goethe näidend „Götz von Berlichingen” on „saksa teatritükk, suur ja ebareeglipärane nagu saksa riik ise; aga täis karakterit, täis jõudu ja liikuvust” (Herder 1862a: 300). sellega annab Her - der sotsioloogilise põhjenduse „geniaalsele” reeglipäratuseluulele ka saksa pinnal: see vastab rahvuse enda „ditürambiliselt” reeglipäratule poliitilisele seisundile. Täna arvame teadvat, et antiiksete ditürambide tõlgendajana tegi Herder teadusliku vea. Pindarose ajal ei olnud ilmselt olemas mingeid reeglipäratus rütmis voogavaid ditürambe; alles hiljem arenes žanr selles suunas. Fragmen - did Pindarose enda kirjutatud ditürambidest on komponeeritud korrapäras - tes värssides (Bowra 1964: 318; vrd Zimmermann 2009: 130–131). aga taas kord juhtus see, et „ajalooline pooliti- ja vääritimõistmine võimaldas küpseda uuel” (Henkel 1962: 26). ka klopstocki juba varem teoks saanud kohtumist

4 ka Bernd Witte arust teeb Goethe oma „Ränduri tormilauluga” opositsiooni Herderi ditürambide-keelule (Witte 1996: 90).

16 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 17

ditürambiliseks stiliseeritud Pindarosega on vaadeldud kui produktiivset vää - ritimõistmist või – olenevalt vaatleja akadeemilisuse astmest – kui arvukate „lüüriliste väärsünnitiste” algtakti (Viëtor 1923: 176; snell 1962: 193–194; Henkel 1981: 180–181; Zimmermann 1992: 13). Esimene Pindarose vääriti- lugeja võis olla suur Horatius ise, kes oma poeetilise tunnistusega, mille kohaselt Pindaros keerutavat ditürambilisi värsse reeglipäratuis rütmes, lõi justkui autoriteetse aluse uusaegsele Pindarose-paradigmale. On kaks võima - lust: kas ei saanud Horatius Pindarose oodide struktuurist õigesti aru või ole - me meie Horatiust valesti mõistnud. Olgu, kuidas on, aga Pindarose oodide poeetilisele vääritilugemisele lisandus veel ka nende akadeemiline vääriti- lugemine.

Anžambmaan ( enjambement ) ehk siire

Peaasjalikult saab eristada Pindarose oodide kahte erinevat lugemis- või kir - jutusviisi. ajalooliseks pöördepunktiks on aasta 1811, kui ilmus august Boeckhi murranguline Pindarose-väljaanne. Võib kõnelda Pindarose-paradig - mast enne ja pärast 1811. aastat. Viimast paradigmat loetakse teaduslikus mõttes kehtivaks põhiliselt tänaseni, ehkki uuemad analüüsid on hakanud taas möönma ka varasema lugemis- ja kirjutusviisi eeliseid. see varasem ehk nn kolomeetriline kirjutusviis, mis enne Boeckhi valitses ligi kahekümne sajandi vältel, on meieni jõudnud Bütsantsi aristophanese (III–II saj ekr) vahendusel. algselt olid Pindarose epiniikionid üles kirjutatud pigem proosas (Irigoin 1958: 17–20). klopstock, Herder, Goethe ja teised, kellest eelnevalt juttu oli, lugesid Pindarose teoseid kolomeetrilises, Boeckhi-eelses kirjutusviisis. sel juhul oli tekst jagatud üsna lühikesteks meetrilisteks ühikuteks ehk nn kooloneiks, vastupidiselt Boeckhile, kes murdis teksti pikemateks lüürilisteks värssideks. Neid kahte on vastandatud ka kui vanemat ja uuemat kolomeetriat. Pinda - rose-kultuse aegsed luuletajad tundsid vanemat kolomeetriat ja lugesid lühe - mateks eri pikkusega lõikudeks jagatud Pindarose tekste. Need nägid välja nagu vabavärss, milleks neid ka peeti. Juba Ronsard püüdis kirjutada lühi - kest värssi ja pikka stroofi, et anda oma luuletustele võimalikult pindaroslik väljanägemine (Maddison 1960: 229). saksamaal oli enne Boeckhi kaks alust - rajavat Pindarose-väljaannet: 1616. aasta Erasmus schmidi editsioon, mis sisaldas originaalteksti, ladina tõlget ja kommentaari, ning mida lehitsesid veel nii Herder kui ka võib-olla et Goethe, ja Christian Gottlob Heyne ülimalt menukas ladina kommentaariga väljaanne aastast 1773, mille teadus - lik tähtsus ei olnud veel võrreldav hilisema Boeckhi väljaandega, aga mis ergutas seda jõudsamalt ajastu poeetilist vaimu. sellega seoses tuleb juttu teha värsi- ja stiilifiguurist, mis kannab alates XVII sajandist prantsuskeelset nime enjambement ja tähendab sõna-sõnalt ’üleastumine’; eesti keeles on selle vasteks siire. siire tekib, kui lauseüksuse piir (ehk fraasipiir) ja värsipiir ei lange kokku ning fraas kandub üle järgmis - se värsiritta. siire on niisiis süntaktiline ja meetriline ühildamatus värsi- piiril, Ronsard’i jaoks näiteks võte „jätkata fraasi teispool värssi” ( prolonger la phrase au-delà du vers – dictionnaire 2005: 173). siirde ilusaid näiteid lei - dub koidula luuletuses „Lõokene”, mis muuseas on Herderi luuletuse „die

17 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 18

Lerche” mugandus – kus aga Herder ise siirdeid ei kasuta! koidulal esineb neid ridamisi, näiteks:

Tere, lõokene, kevadise Taeva esimene laulik! Sa Kahevõrra õpetust mull’ annad [---]

(koidula 1969: 28)

Tegu on tüüpiliste nn tugevate siiretega, kus semantiliselt terviklik üksus („kevadine taevas”, „sa õpetust annad”) lõigatakse värsi servaga pooleks. Värsisiirde kõrval võib esineda ka stroofisiire (fraas jätkub järgmises stroo - fis), ning eriti tugev siire tekib siis, kui värsipiiril poolitatakse sõna. 5 Tundub, et Pindaros oli Euroopa uusaegses kultuuris oma siiretega algu- sest peale kuulus. Neid võib tal leida igat sorti, ja ehkki siire polnud ka uue - mates kirjandustes mingi ime, mõjus siirete üliküllus antiikses ja eriti Pin - darose värsis ühtaegu nii joovastavalt kui ka rusuvalt. Ronsard kasutas oma „pindariseerivates” oodides meeleldi siiret (vt silver 1981: 297–301). siirdest rääkides väljendati end enamasti ümberütlevalt, sest puudus veel kinnistu - nud mõiste. Vastava tegu- (pr enjamber ’üle astuma’) ja nimisõna ( enjambe - ment ) poetoloogiline kasutus on tõestatav XVII sajandi lõpu Prantsusmaal, näiteks Nicolas Boileau’ peateoses „Luulekunst” („L’art poétique”, 1674), kus paraviisi kõneldakse just pindaroslaste vastasleeri juhi Malherbe’i luulest: Les stances avec grâce apprirent à tomber, / Et le vers sur le vers n’osa plus enjam - ber („Värsid õppisid nõtkelt langema / ja ei tihanud enam astuda üksteisest üle”; Boileau 1969: 90). saksa keeles võeti mõiste enjambement kasutusele XIX sajandi lõpul (doering 2007: 448). Goethe näiteks räägib veel „mõtte üleastu - misest” ( Übergreifen des Sinnes – Grimm 2004: 279). Ühes oma kirjas 9. märtsist 1772 ütleb Voltaire, et ta vaatab jubedusega, kuidas „see Pindaros nii tihti oma sõnu poolitab, visates ühe poole sõnast vär - si lõppu ja teise järgmise algusse” (tsit teosest: schmidt 1988: 183). Mõistet ta ei kasuta, kuid igaüks saab aru, et jutt käib siirdest. Täpselt samal ajal, 1772. aasta kevadel, tutvus Goethe Wetzlaris esimest korda ulatuslikumalt Pindarose loominguga ja alustas hümnide kirjutamist. Ühes neist, „Promet - heuses” (kirjutatud 1773), tarvitab ta just seda Voltaire’i sarjatud radikaalset siiret ehk sõnapoolitust värsi lõpul, mis Pindarose eeskujuta poleks ilmselt mõeldav. Nimelt murrab ta keskelt pooleks iseenda loodud uudisliitsõna Knabenmorgenblütenträume („poisihommikuõiteunelmad”):

Wähntest du etwa, Ich sollte das Leben hassen, In Wüsten fliehn, Weil nicht alle Knabenmorgen- Blütenträume reiften? (Goethe 1999: 46) 6

5 siirde kohta vt ka Mäger 1979: 40–46; Merilai 2004. 6 august sanga tõlkes on siirde markeerimisest loobutud: „Või arvasid ehk, / et ma elu peaksin vihkama, / põgenema kõrbe, / sest et viljaks ei valmi / kõik õitsvad unelmad?” (Goethe 1968: 30).

18 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 19

Iseenesestki mõista kerkib küsimus: miks leiutab Goethe nii pika sõna nii lühikeste värsiridadega luuletusse? Enamik „Prometheuse” värsse on ju lühemad kui see üksainus sõna. Ja peaaegu iseenesestmõistetav vastus sellele kõlab: sest Goethe tahab tekitada siiret. Ta ei tarvita siiret mitte see - tõttu, et talle hädavajalik sõna oleks värsi jaoks liiga pikk. see ülipikk sõna on ka täiesti avalikult kunstliku moega, ehkki sisuliselt ilus leid. Pigem loob Goethe selle sõna just seetarvis, et värssi tekiks siire. Ja kui küsida edasi, miks on Goethele tähtis tekitada siiret, siis näib vastus olevat üks: Goethe tahab Pindarose-päraselt kirjutada, pindariseerida. sest siire on Pindarose märk. Juba Horatius mainis pindarosliku stiili tunnusena uudissõnaloomet (nova verba ) ning ilmselt just seetõttu armastas liitsõnu Willamov, ehkki ei murdnud neid siiretes pooleks; veinijumal dionysos on tal näiteks „silepõsk - ne sõprustnaeratav semele poeg” (Willamowius 2001: 66). klopstock kiitis ala - ilma saksa keele soodumust liitsõnaloomeks ja oma neljandas „Grammatilises kõneluses” arvab ta isegi, et see omadus teeb saksa keele võrdväärseks kreeka keelega. klopstocki sulest pärinevad sellised kompoositumid, nagu „hõbejuuk - seline teguderingistet rauk”, „eemaltitkuv oja” või „hauaigatsuslik sõbratar” (der silberhaarige thatenumgebene Greis, ein fernherweinender Bach, die grab - verlangende Freundin – schneider 1965: 52–53). see ei puutu küll enam Pin - darosse, aga eriliselt kummalisi liitsõnu kasutati emotsionaalselt ülevoolava usutunde märgistamiseks pietistlikes ringides, mida Goethe tundis susanna klettenbergi vahendusel; ühe vennastekoguduse laulu supermana ei pea tõlki - magi, sest juba välisilme on kõnekas: so seitenheimwehfühlerlich, so lammsherz - gruftdurchkriecherlich, so lammsschweißspurberiecherlich (sperber 1930: 507). Nii Voltaire oma nördimusega kui ka Goethe oma matkimislustiga anna - vad tunnistust sellest, et siire oli Pindarose-retseptsioonis kindlalt juurdunud. seda kinnitavad ka Herderi fragmendid, ehkki tal puudub nähtuse märgista - miseks terminus technicus : „Pindarosel ja Horatiusel astuvad lauseperiood ja võrdpilt üle stroofi piiri; enamikul saksa luuletajaist on nad piisavalt taltsad, et sulguda stroofi” (Herder 1984: 101). siin on kirjas nii retseptsiooni lähe kui ka väärtushinnang: stroofisiire annab märku poeetilisest sõltumatusest. Herder kirjeldab Pindarose lauset, mis oma jõuga kisub isegi silbid üksteise küljest lahti ja valgub üle stroofipiiride (Herder 1984: 176). Pindaros jäädvus - tub kultuurimällu siirete loojana, ning siire mõjub kui poeetiliselt markeeri - tud keelekasutuse tunnus. Inglise uurija Cecil Maurice Bowra näeb Pindarose stiilis läbivat intent - siooni tekitada meetriliste ja süntaktiliste üksuste vahel pinget, kus siire on vaid üks vahendeist. selle poeetilise printsiibi täpsemat põhjust me ei tea, lisab Bowra, aga oletab, et asja tuum on kirjandusliku üllatusefekti taotlus (Bowra 1964: 316–354). siiski oli XX sajandi filoloogias teooria, mis püüdis siirdeid seletada luule algse suulisuse või kirjalikkusega. Teooria sai alguse 1920. aastate Homerose-uurija Milman Parry töödes. Parry jälgedes rääkis ka albert Bates Lord anžambmaani-testist, mis võimaldavat kindlaks teha, kas teksti on algselt suuliselt ette kantud või mitte. Tugevate siirete kõrge sage - dus osutavat algupärasele kirjalikkusele, pehmete siirete kõrge sagedus aga algupärasele suulisusele (Friedrich 2000: 1–2, 6; Lord 2001: 54, 145; Päll 2000: 88–89). Pindaros on sellest vaatevinklist üheselt „kirjalik” autor, kirja - nik par excellence . Üllatav on selle valgel aga seik, et Pindarose epiniikionid olid kirjutatud ja ette kantud koorilauludena.

19 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 20

kui Bowra asetab põhirõhu luuletaja individuaalsele tahtele, siis tuntud saksa uurija Franz dornseiff kõneleb Pindarose puhul pigem sotsiolingvistili - sest tingitusest. Tema järgi peegeldub kreeka koorilüürikas, sealhulgas Pinda - rose võidulauludes, kirjandusliku keelekasutuse vanim elementaarne tase, kus süntaktilised vahendid on suhteliselt tähtsusetud või lausa arenematud ning maksab peamiselt üksiksõna. säärases olukorras ei teki mingit erilist võistlust meetrumi ja süntaksi vahel, mis on moodsas luules siirde eelduseks. koorilüürika on olemuselt kõnetamine, pidulik nimetamine, kus valitsev on rinnastav sõnajärg; keel on „veel või taas” aglutinatiivselt üles ehitatud ja tema vahendiks on „ära kasutada sõnade järjestamise piiramatuid võimalusi” (dornseiff 1921: 94, 96–97, 102). dornseiff ei maini siinkohal üldse siiret, aga annab implitsiitselt olulise vihje: see, mida me tajume täna kui siiret, tuleneb koorilüürika suhteliselt lausevabast ja sõnakesksest keelest – ja üleüldse kree - ka keelest, kus sõnajärg oli uute indoeuroopa keeltega võrreldes üsna sundima - tu. siirded on ehk suuresti meie endi silmis ja kõrvus sündinud. Pindarose siirete vaagimisel tulebki silmas pidada vanakreeka keele suh - teliselt vaba sõnajärge. XVIII sajandil toimunud suures inversioonivaidluses arutleti ägedalt sõnajärje filosoofilise ja poeetilise tähenduse üle. Inversioon – ebaharilik sõnajärg – ja siire on funktsionaalselt sarnased nähtused. Mõle - ma lai levik vanakreeka keeles sümboliseeris moodsate mõtlejate meelest antiigi vaba loovat vaimu. saksamaal võttis vaidlusaluses küsimuses sõna ees - kätt J. G. Hamann, kaitstes inversiooni ja vaba sõnajärge kui individualisee - riva eneseväljenduse vahendit (vt Undusk 2005). aga just seetõttu, et sõna - järg oli kreeka (ja samuti ladina) keeles suhteliselt vaba, ei pruukinud vanad kreeklased Pindarose värsi servadel, kus meie oleme ikka ja jälle valmis tajuma siiret, mingit erilist retoorilist üllatusefekti üldse aimatagi. kui klopstock, Herder või Goethe lugesid Pindarost, siis tajusid nad värsisiiret omaenda keelelise konteksti mõjul märksa tugevamalt kui kreeklased, kes sellise keelelise vabadusega olid harjunud. Oma kirjutises „sõnajärjest” (1779) ütleb klopstock, et roomlaste või kreeklaste keeles polnud mingit „kindlaksmääratud proosalist ja niisiis ka mingit kõrvalekalduvat ja seetõttu märgitult poeetilist sõnajärge” (klopstock 1855: 421; vt ka schneider 1965: 53–56). kui saksa luuletajad aga Pindarost tõlkisid või teda saksa keeles järele aimasid, siis oli siirde- ja inversiooniefekt veelgi vägevam. „Vaba sõna - järg polnud kreeka keeles midagi erilist, sest funktsiooni näitasid sõnalõpud,” kirjutab Goethe teoste kommentaator, „saksa keeles oli see aga ebatavaline” (Trunz 1999: 478). Niisiis ei mõjunud Pindaros oma koduses kreeka kultuuris ilmselt üldse nii „geniaalselt” tujukana, nagu tema hilisem maine osutab. Meie ees on kõnekas näide kultuuriülekandest, mille käigus algselt nõrga või isegi olema - tu poeetilise markeeritusega element omandab uues keelelises ümbruses poeetilise ning kõrgstiilse väärtuse. Väikese liialdusega võiks suisa väita, et antiikne värsisiire alles sünnib ülekandel uute Euroopa keelte konteksti. Ja nüüd avaldab sellele kõigele veel oma toimet ka vanem ehk lühem kolo - meetria, millest oli eespool juttu. Ehkki siirded ei kadunud kuhugi ka Boeck - hi Pindarose-väljaande pikemates lüürilistes värssides ning ehkki värsirea pikkus ja siirete teke pole teineteisest üksüheselt sõltuvad, on ometi selge, et mida lühemad on värsiread, seda suurema tõenäosusega siire tekib. see tähendab, et neis Pindarose-väljaandeis, mida lugesid valgustuse ja eel-

20 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 21

romantilise aja literaadid, oli siirete kontsentratsioon veelgi suurem kui Boeckhi editsioonis ja hiljem. seda enam, et teatud positsioonides välistas Boeckhi leiutatud süsteem radikaalsed siirded üldse, rääkimata juba sõnakat - kestustest.

Saledad rütmid

suurteks hümnideks on hakatud nimetama vabavärsilisi noorusluuletusi, mis Goethe kirjutas põhiliselt aastail 1772–1774: „Ränduri tormilaul” (a. san- ga tõlkes „Ränduri laul tormis”), „Rändur”, „Mahometi laul”, „Prometheus”, „Ganymedes”, „küüdimees kronosele”, „Meresõit”, „Harzi-reis talvel” (see sündis erandlikult 1777). Neid kõiki ühendab pindaroslik inspiratsioon. kõi - ge esimeses ja äärmuslikumas neist hümnidest, „Ränduri tormilaulus”, esineb teiste seas kaks korda ka Pindarose nimi. Hümnides leidub muidki vihjeid Pindarose luule motiividele, eeskätt sarnaneb aga luuletuste välisilme Pinda - rose vanema kolomeetrilise kirjutusviisiga (erand on vaid „Meresõit”): värsi - read on suhteliselt lühikesed ja ebaühtlase pikkusega, toon on pidulik ja eks - pressiivne, äkiliste hüpete ja pööretega. Ja mis samuti tähtis: luuletustes tar - vitatakse sageli siiret ning poolitatakse isegi üks sõna. Vabade rütmide asemel räägiksin siinkohal pigem saledaist rütmest. see ei tähenda, et tingi - mata kõik värsiread peaksid olema lühikesed, aga igas tekstis kohtab väga ja ülilühikesi ridu ning luuletuste pikkuse ja laiuse suhe ehk proportsioon jätab saleda mulje. Need on silmapaistvalt vertikaalse ülesehitusega teosed ning seda rõhutab ka asjaolu, et laused, mis suletakse lühikestesse värsiridades - se, on ise silmapaistvalt pikad. Võtkem näiteks 88-värsirealine „Harzi-reis talvel”, mis jaguneb 11 erine - va pikkusega salmiks (5+13+5+5+6+8+8+9+6+16+7). Mõned salmid koosne - vadki ainult ühest lausest ja pikim neist on 16-realine. Teos hakkab pihta õhus heljuva kotka motiiviga Pindarose 3. Nemea oodist. siiret esineb kokku 8 korral. Et luuletust ei saa pikkuse tõttu terviklikult ära trükkida, olgu siin - kohal toodud vaid teine salm (3 siiret on märgitud poolpaksus kirjas, a. sang on neid tubli saavutusena markeerinud tõlkes kahel juhul).

Denn ein Gott hat Sest keegi jumal Jedem seine Bahn määranud on Vorgezeichnet , igaühele tee; Die der Glückliche õnnelik sellel Rasch zum freudigen kiirustab rõõmsa Ziele rennt; eesmärgi poole; Wem aber Unglück kellel ent õnnetus Das Herz zusammenzog, ahistab hinge, Er sträubt vergebens asjatult endalt Sich gegen die Schranken püüab see heita Des ehernen Fadens, raudset kammitsat, Den die doch bittre Schere mille vaid korra Nur einmal löst. päästavad valla armutud käärid. (Goethe 1999: 50) (Goethe 1968: 63)

21 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 22

Pindarose-kultuse ajal oli saksamaal mitmeid luuletajaid, kes lasid end kreeka koorilüürikust mõjustada: klopstocki kõrval ka krahv Friedrich Leo - pold stolberg, Johann Heinrich Voss, kes nagu Herder ja Goethe tõlkis ka ise Pindarost jt. kuid kellelgi ei leidu Goethe kirjutatud saledaid rütme. On rii - mita luuletusi, aga mitte tingimata vabas värsimõõdus; on vabavärssi, aga see pole enamasti saledasse stroofi suletud; on ka saledust, aga see on siis riimi - line ja korrastatud. Goethe suured hümnid näivad saledate rütmistatud orga - nismidena seisvat üksi tollases saksa kirjanduses. aga mitte maailmakirjan - duses. Goethe hümnid näevad välja nagu saksa keeles ja vanas kolomeetrili - ses kirjutusviisis paberile pandud Pindarose oodid. Pindarose oodilist kolmikjaotust Goethe ei järgi, vastupidi – ta näib oma salme üles ehitavat või - malikult sidumatu värsiridade arvuga. 7 sest ta katsetab ju Herderi kiuste moodsat saksa ditürambi!

Üleastujate figuur

Goethe kahe värsi vahel pooleks raiutud pompoosse liitsõna Knabenmorgen- blütenträume (’poisihommikuõiteunelmad’) näitel püüdsin eespool sõnastada tööhüpoteesi: siirded Goethe hümnides pole tekkinud mitte lühikeste värsi- ridade tõttu, vaid lühikesed read on tekkinud vajadusest luua siirdeid. Esma - ne on olnud iha siirde järele ja alles siis on valitud selle teket soodustav värss. Pindaros kui kõigi aegade suurim ja isepäiseim lüürik esindas traditsioonide murdmise traditsiooni. Pindarose vormiliseks tunnuseks oli meetriliselt ja süntaktiliselt keeruline värss, mis oli kolomeetrilises kirjutusviisis valatud suhteliselt saledasse vormi, kus hädavajalike vahenditena kasutati inversioo - ni ja siiret. seega omandas siire ka nii-öelda poliitilise varjundi: ta esindas poeetilist mässu, ta oli triviaalse värsistamise vastane aktsioon. siiretega murtud värsse polnud enam nii mugav lugeda, nad mõjusid kui rahurikkujad luule ladusalt kulgevas voos. Ehkki siirde kui „üleastumise” ( enjambement ) mõiste polnud saksa entusiastidele veel teada, olid tema kasutamise motiivid sellega täies psühholoogilises vastavuses. kõige mõjusamaid efekte saavuta - ti siirdega lühikeses värsis. see kõik kokku võiks olla Goethe saledate rütmi - de taustafilosoofia. sel hüpoteesil ei puudu haavatavad kohad. klopstock kasutas mõnikord oma kõike muud kui saledates värssides siiret palju sagedamini, kui Goethe seda iganes tegi, poolitades värsipiiril ka sõnu. Võtkem näiteks üks stroof tema luuletusest „koorid” („die Chöre”, 1767); nagu tal kombeks, annab klops - tock lugejale ette ka luuletuse kvantitatiivse (pikkade ja lühikeste silpide vaheldumise) skeemi; siirded on siinkirjutaja märkinud poolpaksult.

Ließ’ mich das Grab, säng’ ich von dir! Zu der schönsten ˉ ˘ ˘ ˉ’ ˉ ˘ ˘ ˉ’ ˘ ˘ ˉ ˘’ Leyer ertönt mein Gesang nicht; doch begeistert ( ) ˉ ˘ ˘ ˉ’ ˘ ˘ ˉ ˘’ ˉ ˘ ˘ ˉ ˘ Säng ’ ich, schöpft’ aus der Freude tiefsten ( ) ˉ ˘ ˉ ˘ ˘ ˉ’ ˘ ˉ ˉ ˘ Strömen , Vollführer, dein Lob! 8 ˉ ˘ ˘ ˉ ˘ ˘ ˉ (klopstock 1854: 186) 7 Hoolimata sellest ei puudu kangelaslikud üritused avastada ka Goethe noorushüm - nides pindaroslikku kolmikjaotust (vt schmidt 1988: 203–207). 8 „Lubaks mul haud, laulaksin sinust! Kauneima / lüüraga laul mul kokku ei kõla; siis - ki vaimustunult / laulaksin ma, ammutaks rõõmu sügavaimast / tulvast , Täidesaatja, ma sinu kiitust!” 22 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 23

Nagu näeme, on luuletus läbivalt „siirdestatud”, sest ligilähedaselt samas vaimus on kirjutatud ka ülejäänud stroofid. samas pole aga tegu mingi vaba - värsiga, sest järgitakse jäika meetrilist skeemi. siire ja värsi pikkus pole tei - neteisest üheselt sõltuvad ja seda tõestab see näide ka suurepäraselt. aga siis - ki, mida lühemad on värsiread, seda suurem on üldiselt siirde tekitatud efekt (välja arvatud näiteks värsid, mis koosnevad ainult ühest sõnast – sel juhul kaob pinge süntaktilise ja värsiloogika vahel). Ja mis veelgi tähtsam: suurim retooriline efekt saavutatakse siiretega just vabavärsis, kus peaasjalikult valitseb süntaktiline rütm. klopstocki siiretelt võtab nende spetsiifilise mõju - jõu asjaolu, et värsid on allutatud väga kindlale ja kunstlikule meetrumile. Värsisisene meetriline takt on nii valdav, et süntaktiline rütm suretatakse peaaegu välja, ning lugeja (kuulaja) ei taju värsiridade üleminekul enam ei siirdeid ega nende tekitatud psühholoogilist ootamatust. Niisiis on siirded suu - resti neutraliseeritud, sest meetrum võtab värsi juhtimise täielikult enda peale. Ja seetõttu võib oletada, et klopstock läheneb siin mingil moel sama - sugusele tulemusele, mis saavutati omal ajal ka vanakreeka keeles. 9 Eespool oli juba juttu, et kreeklased ei tajunud Pindarose värsside piiril, kus tänapäe - val nähakse tugevaid siirdeid, oma vaba lauseehituse tõttu ilmselt mingeid erilisi retoorilisi „üleastumisi”. Vabavärsilises, igapäevakeele rütmile lähene - vas luuletuses seevastu on siire – siiski eeldusel, et teksti ei loeta kui laus- proosat, vaid värsshaaval – semiootiliselt hästi markeeritud figuur. 10 Olgu kuidas on, selge on ometi see, et nii klopstock kui ka Goethe nägid siirdes luule uuendamisvahendit, noor Goethe ehk isegi protesti märki. siire ei pruukinud talle „üleastumise” figuurina olla tähtis mitte ainult poetoloogi - lises, vaid ka palju avaramas mõttes. Pindarose ümber keerlesid tol ajal pal - jud; C. G. Heyne Pindarose-loenguid Göttingeni ülikoolis käisid teiste seas kuulamas ka vennad stolbergid ja schlegelid, samuti hilisemad Pindarose-tõl - kijad J. H. Voss ja Wilhelm von Humboldt. Vaevalt jõudis Herder oma arvus - tuses Heyne 1773. aasta Pindarose-väljaandele rääkida ulatuslikuma Pinda - rose-kommentaari vajalikkusest, kui ilmus Johann Gottlieb schneideri „Essee Pindarose elust ja teostest” (1774), esimene asjakohane saksa monograafia, mida kasutas veel Hölderlin. Juba aastal 1770 oli Christian Tobias damm proosateksti kujul tõlkinud saksa keelde ka kõik Pindarose epiniikionid. Goethe ei lugenud mitte niivõrd Pindarost, kui üht kirjandusajaloo suu- rimat poeetilist mässumeest Pindarose nime all. Teisiti öeldes: ta luges Pin - darost ehk rohkem vääriti kui kes tahes teine. Rohkem isegi kui Herder, kes tihti kaldus sulgema oma mässulisi ideid kindla ajaloolise konteksti raami ja seega nende loovat väärtust vähendama. Pindarosega seoses võib õigusega väi - ta: kes teda vääriti luges, see luges teda produktiivsemalt. Mitte õigsuses, vaid üllatuses oli loovat väge.

9 Mõned uurijad seostavad klopstocki julgeid siirdeid rooma luule eeskujuga (Heusler 1956: 212). 10 On autoreid, kes arendavad teistsugust loogikat, vähendades siirete tähendust Goe - the hümnides (vt Brummack 1997: 34). 23 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 24

Kristian Jaak Peterson

Järgnevalt püüan näidata, et Pindaros andis tõuke ka eestikeelse luule (nur - junud) uuendamiseks XIX sajandi algul, ehkki see tol ajal tegelikus kirjan - dusprotsessis ei kajastunud. Teisisõnu: Pindaros mõjutas eestikeelset luulet implitsiitselt, nii nagu me seda retrospektiivse kirjandusloo vaatevinklist või - me nentida, aga see ei leidnud tollal mingit vastukaja kirjanduslikus avalik - kuses. Põhjus seisnes selles, et mees, kes oli tõenäoliselt Pindarosest sisse võe - tud ja kelle looming Pindarose-andumusest aimu võiks anda – et see noorelt surnud literaat, Gustav suitsu sõnul „meie esimene luuletaja” kristian Jaak Peterson (1801–1822), ei saanud oma luuletusi eluajal kusagil trükkida. Need ei pääsenud trükki kogu XIX sajandi vältel ja toodi avalikkuse ette alles XX sajandi algul, kui leidsid vaimustunud vastuvõttu Noor-Eesti põlvkonna kir - janike seas, andes omalt poolt tuult tiibadesse XX sajandi alguse luule - uuendusele. Laias laastus on see võrreldav F. Hölderlini juhtumiga saksa kirjanduses. Hölderlin mitte ainult ei tõlkinud XVIII–XIX sajandi vahetusel mituküm - mend Pindarose oodi, vaid oli ühtlasi tema andunud tõlgendaja, seda ka oma algupärases luules, milles saavutas valdava Pindarose-elamuse mõjul täiesti uue kvaliteedi. 11 see luuleoaas avastati aga alles XX sajandil (eelkõige tänu Norbert von Hellingrathile) ja selles nähti sealtpeale saksa uuema luule põhi - voolu üht tähtsaimat suunajat. Nagu klopstock, nii oli ka Hölderlin kirglik – ja veelgi kirglikum – siirde harrastaja. see tulenes tema ihast tõlkida Pinda - rost sõna-sõnalt ja luua omamoodi saksa-kreeka segakeel, tõeline keeltekanal, mis oleks leksikaalselt küll saksa-, süntaktiliselt aga pigem kreekapärane; seetõttu murrab ta sõnu värsiserval pooleks niisama sundimatult kui Pinda - ros kolomeetrilisse kirjutusviisi panduna. Friedebert Tuglase terav silm mär - kas Petersoni ja Hölderlini ühist asendit kummaski rahvuskirjanduses väga täpselt: „kr. J. Peterson oli eesti uusromantilisele voolule sedasama, mis a. Chénier prantsuse ja Hölderlin saksa romantikuile – eelkäija, progoon. Ta toetus niisama muinasklassikale nagu needki. Ja isegi tema tegevusaeg ei eri - nenud palju nende omast. kahju ainult, et järglased nii hilja pidid tulema!” (Tuglas 1966: 216.) Olen oma tervikliku arusaama Petersoni elust ja loomingust esitanud mujal, kus on ka osutatud sellele, kuidas Peterson oma hoiakuis ja välimu - ses jäljendas antiiksete küünikute eeskuju (Undusk 2001; 2011: 151–160). Järgnevalt olgu lühidalt esile toodud vaid need eluloolised seigad, mis seon - duvad Petersoni ilmselt suurima antiikse luule-eeskuju – Pindarosega. Peterson õppis aastail 1815–1818 Riia kubermangugümnaasiumis, kus ladina, vene, prantsuse ja heebrea keele kõrval õpetati ka kreeka keelt (Zur Geschichte 1888: XXIII). Ta armastas kreeka keelt ja jõudis oma erilise kee - leandekuse juures juba gümnasiastina niikaugele, et hakkas ise andma kree - ka keele tunde. aastal 1818 pani ta kokku luulekogu „kristiani Jago Petersoni laulud. Ria - linnas, 1818”, mis sisaldas 14 eestikeelset antikiseerivat luuletust: 4 dialoo - gilise ülesehitusega karjaseidülli, 2 anakreontilise laulu tõlget ja 8 natuur-

11 Hölderlini kiidulaul Pindarosele kui luulekunsti absoluutsele tipule leidub tema artiklis „kaunite kunstide ajalugu kreeklaste seas” (Hölderlin 1961: 936).

24 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 25

filosoofilises kõrgstiilis oodi. 17-aastase poisi oodid paistavad silma oma puhta ja lakoonilise, vertikaali rõhutava looduskujundiga, mida kroonib spirituaalne ülenemine, ja on eesti luule varaseid suursaavutusi. silma tor - kab pikkade ja keeruliste lauseperioodide looklemine lühikestes vabarütmi - listes värsiridades, millest tuleneb ohter siirde kasutamine. säärane luule- keele ja -graafika autonoomsust rõhutav vorm tähistas „poeetilist mässu” nii baltisaksa luule kontekstis, kus valitsev oli ladus riimiline värss, kui ka ees - ti vanema rahvalaulu vormitraditsioonis, kus telgne on värsiridade seesmine ja väline rööpsus ehk parallelismiprintsiip (mida Peterson jäljendas oma kar - jaselauludes). Petersoni „poeetiline mäss” jäi tulemusteta: ajakirja Beiträge zur genauern kenntniss der ehstnischen sprache toimetajale, pastor Johann Heinrich Rosenplänterile 1818. aasta oktoobris saadetud luulenäited ei leid - nud avaldamist. Publikuta noorpoeet lõpetas (eesti keeles) luuletamise à la arthur Rimbaud 18-aastaselt. aastail 1819–1820 kuulas Peterson Tartu ülikoolis loengumaksust vabas - tatuna arvatavasti üksnes professor Johann Wilhelm Friedrich Hezeli (1754–1824) loenguid, sooritamata ühtki eksamit. Põhiliselt Hezeli pärast – kui maha arvata tung teha rännak Eesti isademaale – paistab Peterson üldse Riiast Tartusse olevat tulnudki. Õpingute katkemine 15. mail 1820 võis olla seotud nii majanduslike ja tervislike põhjustega kui ka Hezeli peale- sunnitud lahkumisega ülikoolist 1820. aasta jaanuaris (salupere 1998: 157). Petersonile artiklis „konsonantide iseloomust, eriti eesti keele vaatevinklist” (Peterson 2001: 144–159) huvi pakkuv õhuomaduste toime keele häälikulise - le koosseisule on oluline ka tema õpetaja Hezeli töödes (vrd nt Hezel 1795: 6–11, 198). XIX sajandi algul kerkis ka Balti kirjaruumis seoses eesti ja läti keelega üles vana küsimus, millega suured Euroopa kirjandused olid kokku puutunud juba varasel uusajal: kuidas edendada noort kirjakeelt kiiremini ja edukamalt – kas tõlgete ja muganduste või algupärase loominguga? Jäljendada või „leiu - tada”, see oli veelahe, kus ka klopstock nägi seisvat oma aja saksa kirjanik - ke (Beck 1947: 34). Eesti alal arvati häälekalt, et „vähemalt alguses pole algupärandid küll soovitatavad” ning et „kõige kaunimate juba olemasoleva - te luuleteoste heade tõlgete [---] või nende sihipäraste mugandustega saaks meie rahvas endale niisama õpetlikud eeskujud, nagu [said] kõik praegu hari - tud rahvad kreeklaste, roomlaste ja heebrealaste poeetiliste meistriteoste üha truuma kopeerimisega”, mööndusel, et „ka oodidest võiks vahetevahel olla väga suur kasu, kui nad ülistaksid kas elutarkuse praktilisi tõdesid või tõe - liste ja väljamõeldud eestlaste kuulsusrikkaid tegusid” (Frey 1813: 24–25, 34). Nõnda arutas Püha pastor ja estofiilne literaat Peter Heinrich von Frey saa - remaalt. Üks väheseid teisitimõtlejaid, J. H. Rosenplänter, andis aga hoopis nõu „tõlkimisega [---] mõnda aega vahet pidada” ja pühenduda selle asemel eesti algupärasele luulele, sest eesti keelt olevat kõige rohkem risustanud just kehvad tõlked saksa keelest (Rosenplänter 1813b, vt vastuseks sellele Frey 1815: 31). Igatahes prooviti 1810. aastail alustada nõudlikuma tõlkeprogram - miga, kus aukoht kuulus eht-baltisaksalikult schillerile (salu 1968: 115–168; 1970). Tuleks siiski arvestada sellega, et tõlge, mugandus ja algupärand ei eristunud Balti kirjaruumis tollal veel piisava eredusega. Nii näiteks olid ees - ti rahvuseepose looja ja XIX sajandi ühe algupärasema aju, F. R. kreutzwal - di teosed suuremas osas vaid võõraste tekstide mugandused.

25 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 26

Noor Peterson, kes Beiträge veergudel toimunud vaidlust usutavasti tun - dis, otsustas radikaalse eestikeelse originaalloomingu kasuks. Ta kirjutas 17–18-aastaselt küll antiiksetele eeskujudele toetuvaid, aga läbinisti algu- päraseid eestikeelseid luuletusi, kokku tosinajagu oode ja pool tosinat dialoo - gilist karjuseidülli. aga tema oodid ei ülistanud mingeid praktilisi tõdesid või kuulsusrikkaid tegusid, nagu seda oli soovitatud, vaid taotlesid üleva loodus - kaemuse sõnastamise kaudu tõsta eesti keel välja tema senisest madalstiil - sest ettemääratusest ja võita talle koht kõrgstiilseks väljenduseks sobivate kultuurkeelte seas. Nõnda siis juhtuski, et oma ilukirjandusliku loomingu ees - tikeelses osas oli Peterson varaküps, ajakohatu ja ebaõnnestunud balti kirja - kultuuri uuendaja, selle saksakeelses osas (tunneme vaid kolme luuletust) jäi aga ajastule siinmail tüüpilise traditsiooni jätkajaks. säärane tulemus oli ehk iseloomulik kogu baltisaksa kirjakultuurile. Oma saksakeelses osas jäi see alalhoidlikule kaanonile truuks kuni väljasuremiseni, samal ajal kui tema läti- ja eestikeelset „alamhulka” ei võetud üldse tõsise kandidaadina maa- ilmakirjanduslike ülesannete lahendamisel – mille need kaks aga hiljem ome - ti iseseisvalt lahendada suutsid. Esimeseks katseks eesti maailmakirjanduse poole oligi Petersoni luule, eriti tema oodid.

Kuidas pindariseerida eesti keeles?

Võtkem Petersoni oodidest näiteks „süggise”. Luuletus on 48 värsirida pikk ja koosneb 5 salmist (10+8+12+3+15). Näitena olgu toodud vaid kolmas salm; siirdeid ei märgita, sest neid leidub enamikus värssides.

Surreva aasta pärrast Nuttes, taevasta Rangode lapsed [Pindaros, Olümpia XI, 3] Süggise kanged vihmad, Kurva näolise oia Laeste 12 peäle mahha Tullemas; öhkudes Suiaia surma pärrast Süggise tuled on puhhumas Lanes ning paljas metsas, Pilvede tagga pääv Murrega on leinamas. (Peterson 2001: 40–41)

Mida pindaroslikku on Petersoni oodi struktuuris? selles pole jälgegi Pin - darose stroofilisest kolmikjaotusest: viiest salmist seisab igaüks eraldi oma teistest erineva värsiridade arvuga. Olen tuvastanud ühe Pindarose-tsitaadi kümnendast Olümpia oodist: „rangode [=pilvede] lapsed, süggise kanged vih - mad” (vrd Pindar 1986: 69). seda vihmametafoori kasutab prantsuse galant - susega ( les filles des nues , „pilvede tütred”) ka Ronsard oma oodides (nt Ron - sard 1968: 25). Nagu P. Laumonier on näidanud, omandasid just tänu Ron - sard’ile mõned Pindarose kujundlikud ütlused iseseisva poeetilise klišee tähenduse (Laumonier 1909: 318). 12 lainte. 26 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 27

Julgen siiski arvata, et Petersoni oodid järgivad eeskätt Pindarose enda luuleõhinat. Petersoni oodide esmane tunnus on nende sale kuju, vertikaalne ülesehitusprintsiip, mille tuvastasime ka Goethe hümnides. selliseid luuletu - si ei õnnestu leida ei XIX ega XX sajandi baltisaksa kirjanduses, nad oleksid seal olnud skandaal. Vertikaalne ülesehitus – see pole mitte lihtsalt suhteli - selt lühikesed värsiread (6–7 silpi) suhteliselt pikas (30–50 rida) lüürilises luu - letuses, ehkki ka see ütleb juba midagi proportsioonide kohta (traditsioonili - se soneti värss on 10–11 silpi ja sonett ise 14 värssi pikk). Petersoni oodide saledus ehk vertikaalsus on taotluslik: nende lugemisel tajub pea igaüks, et värsiread ei pruugiks loomupäraselt üldse olla nii lühikesed, nagu nad on. Fraasid, millega Peterson oma mõtteid väljendab, on – vastuoksa – just rõhu - tatult pikad ja seejuures veel riimimata. Värsiridade lühidus on kunstlik ja teadlik konstruktsioon. Värsiread on lühikesed ka näiteks eesti vanemas rah - valaulus, kuid seal on nad vastavuses enamasti niisama lühikeste fraasidega – värss võrdub enamasti fraasiga. Petersoni oodid on teistmoodi üles ehita - tud, nende värsid pole iseseisvad, ümardatud fraasid – seda enam, et neid ei seo ka riim; iseseisev tervik on pigem salm. „süggises” on viis salmi ja need vastavad viiele lausele: iga salm võrdub ühe lausega. Ja seejuures on viima - ne, 15-realine salm niisama pikk kui üks nn sabaga sonett. sonett ühest ain - sast lausest! Petersoni oode oleks lihtne lahti kirjutada proosaluuletustena, pikkades ridades vasakult paremale, ja see oleks teatud mõttes nende loomu - lik vorm. aga sellele vaatamata on ta värsiread rõhutatult lühikesed ning kompositsioon silmatorkavalt retooriline. Omaenda tarkusest sellised värsid ei sünni, see vorm on õpitud. Petersoni oodid on kahtlemata eesti algupärandid, mitte mingid „truud koopiad” pastor Frey mõttes. samas on nad selgelt kunstlikud sõnastruktuu - rid, mille vormilisi eeskujusid tuleb otsida võõrast traditsioonist. kõige silmatorkavam figuur Petersoni oodides on siire. Tähtis pole mitte ainult tema suhteline sagedus, vaid ka semiootiline markeeritus. 13-värsili - ses salmis võib Peterson tarvitada siiret isegi kuus korda (oodis „söbradus”). Eesti kriitika on kord osanud tähelepanu juhtida sellelegi, et nii värsside lühi - dust kui ka sellest tingitud kalduvust siirdesse võib tõlgendada „pindarisee - rimisena” (Väinaste 1927: 44–45). Oodis „Ollen jälle önnis” kasutatakse kaks korda ka siirde radikaalsemat kuju, sõnapoolitust värsipiiril; mõlemad sõnad seostuvad rõõmuga: „römo-/laul” ja „römo-/päev” (Peterson 2001: 53); „Innimes - te vaimus” poolitatakse sõna „kivvi-/ärega” (Peterson 2001: 71). siire on Petersoni värssides nii tugevalt tähistatud, et omandab ideoloo - gilise kaalu. Nii nagu Goethe hümnides võib ka siin aimata, et autor pressib oma pikad laused lühikestesse värssidesse saavutamaks siirete maksimaal - set intensiivsust. siire on oluline, sest märgib „üleastumist” mitte ainult poe - toloogilises, vaid ka sotsioloogilises mõttes. Peterson kui küünik ja boheem - lane oli ju nagunii rebell, kes armastas konventsionaalseid ootusi eirata, see tähendab, siirdeid toota ning elu tavapärast mugavust katkestada. Muidugi tunti siiret eestikeelses luules juba enne Petersoni, nii näiteks kirikulauludeski. Taas oli see pastor Frey, kes võitles „sageli eksiteele viiva - te üleminekutega ühest värsist teise”, sest sellised kohad (niisiis siirded) või - vat isegi usuõpetuse tuuma moonutada:

27 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 28

Jo ammo Paradisi au Sai tühjaks. Omma Loja nou [---].

Frey arutleb täiesti õigesti, kui ütleb, et eestlane laulab teist rida siin- kohal „sai tühjaks oma Looja nõu”, mis kõlab kui mõnitus. „Eesti luules,” võtab Frey kokku, „peaks seda [= siiret] piinliku hoolega vältima, eriti vaimu - likes lauludes. Las loeb ka eestlane ainult selliseid värsiridu, mis on järgmi - sega täpselt ühendatud [---]” (Frey 1815: 34– 36). Ja võib-olla just seetõttu teeb põhimõtteline küünik k. J. Peterson siirdest oma relva rahvale mõeldud liht - sa, sileda ja sulava värsistamiskunsti vastu. kes võinuks olla Petersoni eeskuju? Eesti kirjanduslool pole ette näidata mingeid võrdlevaid uurimusi. siiski kõlab kanooniline vastus, et Petersoni tähtsaimad mõjutajad olid klopstock ja Göttingeni Hiieringi ( Göttinger Hain ) luuletajad, ning et ta oli tuttav ka kolme suurima antiikse oodimeistri (anak - reoni, Pindarose, Horatiuse) luulesüsteemiga. Need väited ei räägi teineteise - le vastu, sest antiikne oodipärimus jõudis Baltimaadesse saksa kultuuriruu - mi kaudu. Mida meil on teada Petersoni kokkupuuteist antiiksete oodidega? Peterson tõlkis eesti keelde kaks anakreontilist laulukest: „Naesed” ja „Ma pean joma” (Peterson 2001: 48–49). Mõlemad kuulusid rokokooluule ja ühtlasi üldhariduslikku kaanonisse arvatavasti mitte ainult saksamaal, vaid ka Baltikumis. Ühes Berliinis ja Liep ºjas (Liibavis) 1789. aastal väljaantud anakreontika koolilugemikus on Petersoni tõlgitud laulud ära toodud nii kreeka kui ka saksa keeles (anakreon 1789: 4, 20). Mõlemad ilmusid kreeka- ja ladinakeelseis anakreontika antoloogiais korduvalt ka järgmistel kümnen - ditel (nt anakreon 1809; 1825). Joomalaulu tuntuim saksa tõlge pärineb Eduard Mörike sulest (anakreon 1864: 92). Prantsuse klassikaline versioon sellest joomalaulust („La terre les eaux va buvant”) ilmus Ronsard’i „Oodide” neljandas raamatus 1550 (Ronsard 1862: 267–268). M. Opitz pani joomalaulu ümber saksa keelde, aga on õigu - sega väidetud, et tema tõlge meenutab pigem Ronsard’i kui antiikset algu- pärandit (Opitz 1869: 59, LXXI). Petersoni tõlkes ei ole märgata erilisi Ron - sard’i või Opitzi jälgi, mistõttu võib oletada, et see on tehtud kreeka originaa - li järgi. Oma anakreontika-tõlked saatis Peterson tudengina taas Beiträge välja - andjale Rosenplänterile, kes omakorda läkitas need arvustamiseks Otto Wil - helm Masingule. Masing kirjutaski neile tänapäeva mõistes siseretsensiooni, kus võttis avaldamise suhtes eitava seisukoha, mida Rosenplänter respektee - ris: „alahindamata noormehe püüdlusi ja alavääristamata tema tähelepane - likkust, millised ma mõlemad lugupidavalt nende pälvitud kohale asetan, – pean ma siiralt ütlema, et mulle näib, nagu põeks ta meie maa laste endee - milist kihelust varaküpsena näida ning, nagu ülejäänud seesugused inimesed, hapusid ja kõlbmatuid vilju kanda” (Masing 1996: 101). Masingu märkused tõlgete serval näitavad, et ta ei kritiseeri mitte ainult Petersoni keelekasu - tust, vaid samavõrra ka anakreontilist luulet üldiselt, mida ta ütleb end mit - te eriti austavat ja mida tal koduses raamatukogus ei leiduvat („mul [pole] anakreoni kohe käepärast”), ning ei paista teadlik olevat ka Ronsard’i ja Opitzi nimega seotud suurest traditsioonist Petersoni valitud laulude ümber - panekul emakeelde. „Põllud on kül jañus, agga sedda weel polle kulda, et nemad ial jomas olleksid olnud,” ironiseerib Masing (1996: 99). Ironiseerib

28 Jaan Undusk 1_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 29

küll, aga just nõnda seisab kreeka originaalis ja just nõnda tõlkisid suured meistrid selle ka prantsuse ja saksa keelde. Ning anakreontiliste laulude „pueriilne” valik, nagu Masing arvab, ei olnud ju „poisikese” Petersoni oma, vaid järgis koolilugemiku eeskuju. Niisiis pidi Peterson enda arvele võtma ka oma eelkäijatele antavad vitsad. Petersonist jäi maha kolm suuremat käsikirja ning kõik need kolm on varustatud suurte oodimeistrite motodega. see on soovide ja lootuste märk – ning ärgem unustagem, et kirjas Rosenplänterile nimetas ta ise oma originaal - luuletusi oodideks (Lepik 1958: 265). Oma esimese Riia-aegse luulekäsikirja (1818) motoks valis ta ladinakeelse tsitaadi Horatiuse „Carminast”, ja nimelt selle esimese raamatu esimese oodi viimased read, mis ei vihja just tingima - ta väga süvenenud Horatiuse-lugemusele. Ülejäänud kaks käsikirja on mär - gistatud Pindarose nimega: Tartu-aegne luulekäsikiri (1819) algab esimeste värsiridadega teisest Olümpia oodist („Lüüral helisevad hümnid, / missugust jumalat, missugust kangelast, / missugust meest me hakkame ülistama”) ning mõttepäevik ehk nn päevaraamat (1818–1820) – esimeste ridadega kuuendast Nemea oodist („Üks inimeste, üks jumalate sugu, / kuid meie mõlemad oleme elu / saanud ühest emast”; k. Taevi tõlked). Mõlemad järgi - vad vormiliselt vanemat kolomeetriat ja on milleski sisult sarnased, tuues esi - le jumalate ja inimeste võrdväärse kooseksistentsi või isegi ühise päritolu. Oodi „söbradus” ühe käsikirjalise variandi serval (Peterson 2001: 72) märgib Peterson ära Pindarose oodi kanoonilised osad: esimesed 10 värssi on „jaggo a” (stroof a), järgmised 4 värssi „vastojaggo a” (antistroof a), järgmised 4 värs - si „jaggo b” (stroof b) ning seejärel tuleb pikk 24-värsiline „otslaul” (epood). selle märkuse põhjal on väidetud, et Petersonile oli Pindarose oodi kolmik - jaotus tuttav, aga see, kuidas ta seda kolmikjaotust omaenese värsside peal rakendab, tundub küll olevat väär või vähemasti mittemidagiütlev. Olen Petersoni oodidest leidnud ka paar ehtsalt pindaroslikku väljendit. Ühest neist, „pilvede (rankade) lastest” (Olümpia 11, 3) oli juba juttu, teisest, „laulukastest” (Püütia 5, 99–100), räägime edaspidi, nagu ka mõnest silma- metafoorist. On veel mõnesid väiksemaid osutusi Pindarose poole, kuid põhi - liselt on see Petersoni väheses loomingus kõik. sestap jääb minu lähtepunk - tiks ja katsekiviks eeskätt luuletuste „saledus” eespool mainitud tähenduses (pikad laused, lühikesed read) – saledus, mis ei iseloomusta mitte ainult Petersoni oodide välist, vaid ka seesmist vormi.

(Järgneb )

29 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 30

TundekausaTiivikonsTrukTsioon eesTi moodi

Liina Lindström

1. sissejuhatus

ogemissündmust väljendavates konstruktsioonides on tüüpiliselt kaks osalist: kogeja (K), kelle sisemist seisundit mingi väline tegur mõjutab, K ning stiimul (st), mis selle seisundi või seisundimuutuse põhjustab. Olulisem on kahtlemata kogeja ise, kes tajub, tunneb ja mõtleb, stiimulit ei pruugi aga alati olla üldse olemas või pole see oluline: näiteks lauses Mul on igav on olemas küll kogeja ( mina ), ent mitte stiimulit, mis seda seisundit kui - dagi põhjustaks. reeglina ongi kogemissündmuses kogeja prominentsem osa - leja kui stiimul (Bickel 2004: 77) ja seda ilmselt seetõttu, et tüüpiline kogeja on inimene. Kogejat sisaldavatel lausetel on võrreldes muude lausetüüpidega paljudes keeltes mitmesuguseid eripärasid. Eelkõige puudutab see kogeja ja stiimuli lauses märkimist, mis võib olla väga varieeruv. tavaliselt räägitakse kolmest peamisest kogeja markeerimise tüübist (Bossong 1998; Haspelmath 2001), kõik need kolm tüüpi on ka eesti keeles esindatud: 1. Kogeja markeeritakse nagu agent (s.t nagu transitiivse lause subjekt), stiimul nagu patsient (objektina):

(1) Ma (K) armastan muusikat (st).

2. Kogeja markeeritakse daativiga (eesti keeles vastab sellele adessiiv või allatiiv) ja stiimul on markeeritud nagu intransitiivse lause subjekt: ta on nominatiivis ja ühildub verbiga:

(2) Annile (K) meeldivad banaanid (st).

3. Kogeja on markeeritud nagu patsient (s.t objektina) ja stiimul nagu agent (s.t subjektina):

(3) Mind (K) hirmutavad teie mõtted (st).

nende kolme tüübi olemasolu on motiveerinud tõenäoliselt kogemissünd - muse semantiline komplekssus, kausaalne kahesuunalisus: ühelt poolt peab kogeja suunama oma tähelepanu stiimulile, teiselt poolt mõjutab stiimul koge - jat ja tekitab temas mingi seisundi (Croft 1993: 64). samuti mõjutab seda kaht - lemata kogeja roll sündmuses: mil määral kogeja olukorda kontrollib. Käesoleva artikli huviobjektiks on kolmas tüüp, mida kasutatakse seetõt - tu, et stiimul põhjustab kogejas mingi mentaalse seisundi, mida kogeja ei suu - da kontrollida.

30 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 31

martin Haspelmathi väitel on Euroopa standardsele keskmisele (saE) keelele iseloomulik pigem 1. tüüp, 2. ja 3. tüüp on iseloomulikud pigem mit - te saE-keelele (Haspelmath 2001: 63), sh ka eesti keelele (Bossong 1998). Eesti keeles on levinud kõik kolm konstruktsioonitüüpi, neist 2. ja 3. on grammatikakäsitlustes ühendatud mõiste kogejalause alla: neid ühendab pöö - ratud sõnajärg (XVs) ja kogeja markeerimine teisiti kui grammatilise subjek - tina, samal ajal kui 1. tüüp on normaallause sõnajärjega (sVX), milles koge - ja on grammatiline subjekt (EKK; Erelt, metslang 2006; 2008). senistes uurimustes (metslang 2006; 2007; Erelt, metslang 2008) on väl - ja toodud tendents, et kui teatavat kogemissündmust saab väljendada mitmel viisil, kaldutakse ka eesti keeles eelistama normaallausekujulist (1. tüüpi) kogejakonstruktsiooni: vähemalt ajaperioodi 1995–2005 korpuse andmete põhjal on märgatud mõningast nominatiivse (1. tüüpi) kogeja sagenemist. nii eelistatakse näiteks lauset 5, milles kogeja on markeeritud subjektina, lause - le 4, kus kogeja on objekt (metslang 2006; 2007; Erelt, metslang 2008).

(4) Võit rõõmustas Annat. (5) Anna rõõmustas võidu üle.

artiklis käsitletakse 3. tüüpi kogejakonstruktsiooni, milles kogeja on mar - keeritud nagu grammatiline objekt ja stiimul nagu grammatiline subjekt. Konstruktsioon väljendab sündmust, milles elutu stiimul mõjutab elusat kogejat ning tekitab temas mingi tundeseisundi. Konstruktsiooni keskmeks on (enamasti) kausatiivse sufiksiga verbid. seetõttu nimetan konstruktsiooni edaspidi tundekausatiivikonstruktsiooniks (tKK), nagu on tehtud ka soome keeleteaduses (vt nt siiroinen 2001; isK). ivi toluki bakalaureusetöö (2002) põhjal on eesti keeles vähemalt 55 verbi, mis selles konstruktsioonis osalevad, neist 44 on kausatiivse sufiksiga - ta -. artikli esimeses osas vaatlen konstruktsiooni muude läänemeresoome keelte ja indoeuroopa naaberkeelte taustal, et välja selgitada muutusi, mis eesti keeles toimunud on. artikli teises osas võrdlen tundekausatiivikonst- ruktsiooni agentiivse konstruktsiooniga, mis moodustatakse osalt samade predikaatidega, ent milles stiimul on agentiivne, s.t teadlikult ja tahtlikult toi - miv isik. tKK ja agentiivse konstruktsiooni võrdlus aitab välja selgitada neid omadusi, mis on ainuomased tKK-le ning mis on tingitud peamiselt subjek - ti ja objekti ebatüüpilisusest.

2. Tundekausatiivikonstruktsioon läänemeresoome keeltes

Eesti keelega sarnane tundekausatiivikonstruktsioon, milles kogeja on mar - keeritud nagu objekt, on iseloomulik kõigile läänemeresoome keeltele. Erine - vused seisnevad peamiselt stiimuli olemasolus: soome, vepsa ja vadja keeles võib tKK esineda ka stiimulita, ilma et konstruktsioon mõjuks elliptiliselt (võrdle näiteid 6 ja 7 soome keele kohta, 8 ja 9 vadja keele kohta).

(6) soome Mattia pelottaa. ’matit hirmutab’

31 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 32

(7) soome Mattia pelottaa työ. (Pörn 2008: 202) ’matit hirmutab töö’

(8) vadja minua aikutaB, vähä makazin (Heinsoo 2010: 29) ’mind ajab haigutama, vähe magasin’

(9) vadja kase s üºtši minua inotaB (Heinsoo 2010: 32) ’see söök on mulle vastik’

seega võib neis läänemeresoome keeltes tKK esineda nii stiimuliga kui ka ilma. Vaid vepsa keele puhul pole siinkirjutajal päris selge, kas konstrukt - sioon võib esineda ka koos nimetavas käändes stiimuliga: maria Zaitseva vepsa lauseõpetusest (2001) ei leidnud ma selle kohta ühtegi näidet. tõenäo - liselt on stiimuli lisamine vepsa keeles siiski võimalik.

(10) vepsa mindei säreidiitab (Zaitseva 2001: 81) ’mul on jahe’

Eesti keeles seevastu on stiimul lausestruktuuris kohustuslik argument, seda ei saa lausest välja jätta: laused Mind hirmutab , Mind ehmatas mõju - vad poolikult ja ebagrammatiliselt. Vaid verbiga ängistama leidsin korpustest näite 11, kus lauses stiimulit pole ning lause mõjub grammatiliselt tervikli - kult. 1 tundub siiski, et keelekasutaja on hakanud ka selle verbiga eelistama 2. tüüpi kogejakonstruktsiooni, milles kogeja on markeeritud alalütleva kään - dega (näide 12): võimalik, et just seetõttu, et ilma stiimulita tKK mõjub poo- likult.

(11) Sind ei ängista, Bronka? (12) Tead, kõik, kõik on justkui kodus korras, aga ma kardan, mul ängis- tab , ma kardan ja kahtlustan kõike ja kõiki.

siiski on analüütilise kausatiivse verbiga ajama võimalik tKK moodus - tada ilma stiimulita, nt mind ajab köhima , mind ajab vihale . (sama on tähel - danud ka Erelt, metslang 2006.) mõningaid näiteid võib stiimulita tKK kasutamise kohta leida ka kirde - rannikumurdest, millel on süntaktilisi ühisjooni ida- ja lõunaeesti murretega ning põhja- ja idapoolsemate läänemeresoome keeltega (must 1987: 284). näi - ted 13–14 on aga huvitavad selle poolest, et kogejana ei ole siin vormistatud elus osaline, vaid ta kehaosa (ja nii oli see kõigis mari musta vastavates näi - detes); elus osaline (ehk tegelik kogeja) on näites 14 lisatud adessiivse argu - mendina, mida on võimalik tõlgendada omajana. Kas on tegemist näidete juhuslikkuse või mingit sorti üleminekukonstruktsiooniga, pole selge.

1 sama on väitnud ka tiia Palosaar (isiklik teade).

32 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 33

(13) pä&t ai getßta (Vng), pä&d kivistä (Vai) ’pea valutab’ (must 1987: 288) (14) mu lª aike tßtapki setä kontti (Lüg) ’mul valutab see kont’ (must 1987: 288) Kahtlemata on ka muudes läänemeresoome keeltes piiranguid, milliste verbidega stiimul lauses on vajalik, millistega mitte. Eesti keeles on aga stii - mul – väheste eranditega – muutunud lause obligatoorseks osaks. Eesti keel ei ole siiski ainus läänemeresoome keel, kus tKK-s on stiimul muutunud konstruktsiooni obligatoorseks osaks: ka liivi keeles on stiimul kinnistunud konstruktsiooni (näide 15). 2 (15) liivi Se kõz ºtaiz täºnda . ’see pahandas teda’ (Viitso, käsikiri) nii eesti kui ka liivi keelel on teatavasti olnud pikaajalised kontaktid läti keelega. Üks võimalikke mõjuallikaid võib seega olla läti keel, milles samuti on stiimul lauses obligatoorne (näide 16). 3 analoogiliselt kasutatakse aga tKK-d ka vene keeles (näide 17), millel on samuti pikaajalised kontaktid ees - ti keelega. Vene keeles on siiski üksikute verbidega võimalik ka ilma stiimu - lita tundekausatiivikonstruktsioon (näide 18). 4 Kas selle taga on omakorda läänemeresoome keelte mõju, pole selge. stiimuli kinnistumisel lausestruktuu - ri ei saa välistada loomulikult ka saksa keele mõju. seetõttu on võimalik, et siin ei ole otseselt või ainult läti või vene keele mõju, vaid tegemist on laie - ma indoeuroopa keelte mõjuga.

(16) läti 5 Visvair ºka mani interes º me anu b ºrenu n ºkaotne. Kõige_rohkem mina:aCC huvitama:sG3 mina:PL:GEn laps:PL:GEn tulevik ’mind huvitab kõige rohkem oma laste tulevik’ (17) vene Меня больше всего интересует будущее моих детей . mina:aCC rohkem kõik:GEn huvitama:sG3 tulevik mina-PL:GEn laps:PL:GEn ’mind huvitab kõige rohkem oma laste tulevik’ (18) vene Меня тошнит . mina-aCC oksele_ajama:sG3 ’mind ajab oksele’ stiimuli kinnistumisega lausestruktuuri on tKK muutunud eesti keeles väliselt sarnaseks transitiivse normaallausega, peamiseks erinevuseks on semantilised rollid ning OVs-sõnajärg (normaallause sõnajärg on sVO). Eri -

2 Valt Ernštreiti suuline teade. 3 ilze Zagorska suuline teade. 4 renate Pajusalu suuline teade. 5 tänan läti, liivi ja vene keele andmete eest Jana Šteinberga-rankit, Valt Ernštreiti, tuuli tuisku ja Olga Gerassimenkot. 33 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 34

nevusi võib siiski leida konstruktsioonide käitumises. Ühelt poolt on need seo - tud objekti ebatüüpilisusega (objekt viitab inimesele, paikneb lause alguses), teiselt poolt subjekti ebatüüpilisusega (ei viita tKK-s inimesele, paikneb lau - se lõpus).

3. kogeja subjekti omadused

Kogeja on semantiline roll, mis eeldab elusat inimesest osalist: osalist, kes on võimeline tundma või kellega inimene (kõneleja) on võimeline ennast samas - tama. tüüpiliselt valitakse kogeja lauses empaatiahierarhia (elusushierarhia) algusest (küll väikeste variatsioonidega, aga enamasti kujutatakse empaatia - hierarhiat nii: 1. > 2. > 3. isiku pronoomen > pärisnimi > inimene > elusolend > elutu olend, vt nt Palmer 1994: 30). sama on iseloomulik ka tüüpilisele (kanoonilisele) subjektile (vt nt andrews 1985). Eesti keelele on üldiselt oma - ne sV-sõnajärg: tuntud referendile viitav (nt asesõnaline) subjekt paikneb reeglina enne verbi, v.a V2-reeglist tingitud inversiooni puhul (vt nt Lindström 2002; EKK; tael 1988). seega on objektina markeeritud kogejal mitmesugu - seid subjekti omadusi. Lisaks eespool mainitud omadustele on tüüpilisel subjektil käitumisoma - dusi, mida teistel lauseliikmetel ei ole või esineb piiratult (vt nt ülevaateid Keenan 1976; andrews 1985; Onishi 2001; Barðdal 2006). subjekti käitumis- omadused võivad avalduda ka muudel lauseliikmetel (näiteks adverbiaalidel), kui nad on hakanud subjektitaoliseks grammatiseeruma: neile on tekkinud subjekti käitumisomadused, ent subjekti vormistusomadusi (nimetavat kää - net, verbiga ühildumist) veel ei ole, need võivad lisanduda grammatisatsiooni - protsessi mõnes hilisemas etapis (Givón 1997; Haspelmath 2010). mati Erelt (2004) on eesti subjektile iseloomulike käitumisomadustena nimetanud reflek - siivpronoomeni kasutamise kontrolli, rindliikme kustutust, imperatiivi moo - dustust, samasuskustutust ning subjektiks või objektiks tõstet. Järgnevalt vaatlen lähemalt, millised subjekti omadused on objektina markeeritud koge - ja tundekausatiivikonstruktsioonis omandanud.

3.1. refleksivatsioon subjekt kontrollib tüüpiliselt refleksiivpronoomeni oma või enda kasutamist, nt Peeter jutustas kallimale iseendast / oma elust (vt Erelt 2004: 9). tKK kogeja (mis on markeeritud nagu objekt) kontrollib samuti refleksiiv - pronoomeni kasutamist, s.t refleksiivpronoomen oma või enda viitab kogejast objektile ( mind ) (näited 19–20). refleksivatsiooni kontrollijana toimib objekt ka soome keeles tKK-s (näide 21), aga mitte näiteks läti (näide 22) ega vene keeles (näide 23), kus samas positsioonis tuleb korrata isikulist asesõna (’mina’).

(19) Mind hirmutab kõige rohkem oma laste tulevik. (20) Mind ehmatas enda nägemine peeglist.

(21) soome Reinoa hävetti oma käytökse nsä . (siiroinen 2001: 52) ’reino häbeneb oma käitumist’

34 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 35

(22) läti Visvair ºka mani bied º me anu b ºrenu n ºkaotne . kõige rohkem mina:aCC hirmutama:sG3 mina:GEn laps:PL:GEn tulevik ’kõige rohkem hirmutab mind oma laste tulevik’

(23) vene Меня больше всего пугает будущее моих детей. mina:aCC rohkem kõik:GEn hirmutama:sG3 tulevik mina:PL:GEn laps:PL:GEn ’kõige rohkem hirmutab mind oma laste tulevik’

3.2. rindliikme kustutus teine oluline subjekti omadus on kontrollida samaviitelise subjekti kustutust teises rinnastatud osalauses, nt Tüdrukud piilusid poisse ja __ [tüdrukud] itsistasid (Erelt 2004). Objektina markeeritud kogejal eesti keeles seda omadust ei ole, vähemalt mitte siis, kui ühes osalauses on n-ö kanooniline subjekt, teises tKK-sse kuu - luv objekt (näide 24). rindliikme kustutus on võimalik vaid sel juhul, kui mõlemas rinnastatud lauseosas on tegemist tKK-sse kuuluva samaviitelise objektiga (näide 25). siiski ei ole see enam subjektile iseloomulik omadus, mis lauses 25 avaldub: kui tegemist on samas vormis ja samas grammatilises funktsioonis oleva noomenifraasiga, siis on selline väljajätt võimalik ka muu - de lauseliikmetega, mitte ainult subjektiga (vt nt Koks 2004).

(24) * Te-da hirmuta-s mu väljanägemine ja __ jooksi-s koju . (25) Teda hirmutas mu väljanägemine ja __ üllatas mu äkilisus .

Ka soome keele puhul on väidetud, et rindliikme kustutus tKK-s pole või - malik nii, et seda kontrolliks kogeja (sands, Campbell 2001: 255), ent mari siiroinen (2001: 52) on siiski korpusest leidnud ühe lause, kus see toimib (näi - de 26), ja selle põhjal on ta seisukohal, et soome keeles see subjektilisuse test siiski osutab kogeja subjektitaolisusele.

(26) Marista erottua asteli hän hiljalleen kotia päin, mieli maan tasalla ja __ pelotti . (siiroinen 2001: 52)

Eesti keele puhul rindliikme kustutuse test aga tKK kogeja subjekti- taolisusele ei osuta.

3.3. samasuskustutus samasuskustutus on subjekti omaduseks peetav nähtus, kus pealause subjekt kontrollib lisatavas infiniitkonstruktsioonis samaviitelise argumendi kustu - tust, nt Ma tahan __ [ma] suppi keeta . meid huvitab, kas objekt (kogeja) saab kontrollida samasuskustutust tundekausatiivikonstruktsioonis, s.t kas tunde - kausatiivikonstruktsiooniga saab kasutada infiniitkonstruktsiooni, mis eeldab samaviitelisust tKK kogejaga (näites 27 teid huvitab – teie kuulete ).

(27) Vahest huvitab teid seda kuulda .

35 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 36

see test toimib hästi nii soome (näide 28), vepsa (näited 29–30) kui ka vad - ja (näide 31) keele puhul, s.t neis keeltes on kogejal (= objektil) see subjekti omadus olemas.

(28) soome Reinoa hävetti pyytää lainaa . (siiroinen 2001: 53) reino:Prt häbenema:Pst:sG3 paluda-inF laen-Prt ’reino häbenes laenu küsida’

(29) vepsa händast himoitab kargeita (Zaitseva 2001: 108) ’ta tahab tantsida’

(30) vepsa tatad himoitab ostta uuz Í veneh (Zaitseva 2001: 110) isa:Prt soovima:sG3 ostma:inF uus paat ’isal on soov osta uus paat’

(31) vadja minua inotti süvvä sitä s üºtšiä (Heinsoo 2010: 96) mina:Prt vastik_olema:Pst:sG3 sööma:inF see:Prt söök:Prt ’mul on vastik seda sööki süüa’

Eesti keele puhul toimib see test aga väga piiratult: laused, kus infiniit - konstruktsioon tKK subjektina esineb (s.t kus samasuskustutus toimib), on paljudele keelekasutajaist vastuvõetamatud või raskesti aktsepteeritavad (näited 32–33). 1990. aastate ilukirjanduskorpusest ( http: // www.cl.ut.ee/kor - pused/segakorpus/eesti_ilukirjandus_1990 /) võis siiski leida kuus huvitama - verbiga lauset, kus samasuskustutus toimib (näited 34–35).

(32) ? Mind rusus üksi kodus olla. (33) ? Reinu hirmutas küsida laenu . (34) Keda huvitaks mind viis aastat oodata ? (35) Vahest huvitab teid kuulda, mis teie siiajäänud varandusest on saanud .

samasuskustutus ei toimi ka läti ega vene keeles, seetõttu võib siin ole - tada taas indoeuroopa keelte mõju. seega näeme, et läänemeresoome keeltes on tKK kogejal mitu subjekti omadust: ta viitab inimesele, paikneb lause algul, kontrollib refleksivatsiooni (seda vähemalt soome ja eesti keeles) ja kontrollib samasuskustutust. rind - liikme kustutus võib mingil määral toimida soome keeles (siiroinenil üks näi - de), ent reeglina see läänemeresoome keeltes ei toimi, vähemalt mitte siis, kui teises rindlauses on nominatiivne samaviiteline subjekt. Eesti keel on võrreldes teiste läänemeresoome keeltega kaotanud tKK-le iseloomulikke jooni: lisaks stiimuli obligatoorseks muutumisele on vähenenud ka kogeja subjektitaolised omadused, hästi toimib vaid refleksivatsiooni test. tõenäoliselt on kogeja subjekti omaduste vähenemine seotud stiimuli kinnis - tumisega konstruktsiooni: et konstruktsioon on välispidiselt sarnastunud tavalise transitiivse lausega, siis on see kaasa toonud ka argumentide käitu -

36 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 37

misomaduste sarnastumise: subjektile iseloomulikud käitumisomadused ei avaldu enam kogejast objektil. teisisõnu, stiimuli lausesse kinnistumine on peatanud kogeja subjektiks grammatiseerumise, mille üheks etapiks on peetud subjekti käitumisomaduste avaldumist mittesubjektist argumendil (vt Givón 1997; Haspelmath 2010). seega on eesti keel muutunud sarnasemaks läti ja vene keelega, milles samuti on stiimul lauses obligatoorne argument ja milles tKK kogejal ei ole selliseid subjekti omadusi nagu enamikus läänemeresoome keeltes.

4. stiimuli agentiivsus ja mitteagentiivsus ning sellega seotud süntaktilised piirangud

stiimuli tKK-sse kinnistumine toob kaasa olukorra, kus lause sarnaneb pealtnäha tavalise transitiivse lausega, ent peamine erinevus seisneb gram - matiliste ja semantiliste rollide vahekorras. tKK-s on objektiks tüüpiliselt elus kogeja, subjektiks elutu stiimul (näide 36); transitiivses lauses on tüüpi - liselt (prototüüpselt) tegu aga elus agendiga subjekti rollis ning elus või elu - tu patsiendiga objekti rollis. Paljude tKK predikaatidega saab aga moodus - tada ka konstruktsiooni, mis sarnaneb pigem tüüpilise transitiivse konstrukt - siooniga: see on agenditaolise stiimuliga konstruktsioon (edaspidi: agentiivne konstruktsioon; vt näidet 37). agentiivne konstruktsioon võib tüüpilise tun - dekausatiivikonstruktsiooniga paralleelselt eksisteerida, ent neil kahel konst- ruktsioonitüübil on süstemaatilisi erinevusi, mis avalduvad piirangutena süntaktilistes protsessides (vt näiteks ka Verhoeven 2010). Et enamik neist piirangutest on seotud grammatilise subjekti (stiimuli) agentiivsuse ja subjek - ti omadustega, siis võib öelda, et taas on tegu subjekti ebatüüpilisusest tingi - tud nähtustega. nagu öeldud, eristab agentiivset konstruktsiooni tundekausatiivikonst- ruktsioonist eelkõige stiimuli agentiivsus: stiimuliks on teadlikult ja tahtlikult toimiv elus osaline (vrd näiteid 36 ja 37).

(36) Mind hirmutas tema väljanägemine . kogeja stiimul objekt subjekt

(37) Naabrionu hirmutas last vitsakimbuga. stiimul/agent kogeja/patsient subjekt objekt

alati pole stiimuli agentiivsus siiski päris selge, näiteks lauses 38 viitab stiimul küll elusale osalisele, ent pole selge, kas ta käitub teadlikult ja taht - likult. siin aitab meid ühelt poolt kontekst (lauses 38 osutab järelduslik ju , et ilmselt mina -isik ei tegutsenud tahtlikult), teiselt poolt võime testina kasu - tada tahtlikkusele osutavat määrust meelega : kui lausesse saab lisada meele - ga , siis on tegemist pigem agentiivse konstruktsiooniga (vt ka Verhoeven 2010).

(38) Ju ma polnud Aolille esimesel ööl ära hirmutanud.

37 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 38

Järgnevalt võrdlen omavahel agentiivset ja (mitteagentiivset) tundekau - satiivikonstruktsiooni sisaldavaid lauseid, mis on pärit tÜ 1990. aastate ilu - kirjanduskorpusest ( http: // www.cl.ut.ee/korpused/segakorpus/eesti_ilukirjan - dus_1990 /). Eesmärk on leida need piirangud, mis tundekausatiivikonstrukt - sioonil on võrreldes agentiivse konstruktsiooniga. Võrdlen predikaate, mis võivad mooodustada ainult tundekausatiivikonstruktsiooni ( huvitama, häm - mastama, vaimustama, ängistama, rusuma, heidutama, kohutama ), nendega, mis võivad moodustada nii agentiivset konstruktsiooni kui ka tKK-d ( hirmu - tama, ehmatama, üllatama, ärritama, häirima ).

4.1. impersonaali kasutamine agentiivne konstruktsioon ja tKK käituvad erinevalt nii impersonaliseerimise kui ka passiveerimise käigus, olulisemad erinevused tulevad esile eelkõige impersonaliseerimisel: tKK-st reeglina impersonaalset lauset moodustada ei saa. teatavasti kustutatakse impersonaali moodustamisel lähtelause subjekt ning predikaat pannakse umbisikulisse tegumoodi. seejuures saab imperso - naali kasutada vaid siis, kui lähtelause subjekt viitab inimesele (rajandi 1999; Pihlak 1993). see on ühtlasi põhjus, miks tKK-st ei saa impersonaal - set konstruktsiooni moodustada: tKK stiimul on tüüpiliselt elutu. tegemist ei ole aga ainult stiimuli elutusega, vaid siiski kogu konstruktsiooni omadu - sega – sellele viitab asjaolu, et see piirang laieneb ka neile juhtumitele, kus lähtelause subjekt (stiimul) viitab inimesele (kes aga ei tegutse teadlikult või tahtlikult nagu tüüpiline agent, vt näiteid 39–40).

(39) Ethel huvitab mind. *Mind huvitatakse. (40) Vanad sõbrad hämmastasid mind eile. *Mind hämmastati eile.

sama piirang laieneb muide ka datiivsetele kogejakonstruktsioonidele, milles samuti stiimul on grammatiline subjekt ning tüüpiliselt elutu (näide 41).

(41) Need inimesed meeldivad mulle. *Mulle meelditakse.

agentiivse konstruktsiooniga on aga impersonaali võimalik moodustada ilma piiranguteta (näited 42–43).

(42) Kui rahvas muidu ei kuuletu, siis ta lihtsalt hirmutatakse surmani ära. (43) Kui ma vihastan või mind ehmatatakse, võib mõnikord midagi ise- enesest põlema minna, ma ei peagi selle peale mõtlema .

seega puudutab piirang vaid tundekausatiivikonstruktsiooni. Kui predi - kaat võib moodustada nii agentiivse konstruktsiooni kui ka tKK, siis esindab impersonaalne lause agentiivset konstruktsiooni. see seletab, miks näide 40 võib teatavates kontekstides olla siiski vastuvõetav.

4.2. Passiiv impersonaaliga seotud piirangud ei puuduta aga kuidagi passiivi: nii agen - tiivse konstruktsiooni kui ka tKK-ga saab passiivi vabalt moodustada. Pas - siveerimise käigus ülendatakse objekt lause subjektiks ning olema -verb ühil -

38 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 39

dub sellega arvus ja isikus. agentiivse ja tKK erinevused ilmnevad aga stii - muli markeerimises (juhul kui seda üldse lauses väljendatakse). Passiivilauses väljendatakse agenti (s.t osalist, mis vastavas aktiivilauses on subjekt) suhteliselt harva, ent selleks on mitu erinevat võimalust (vt nt rajandi 1999; Pihlak 1993): poolt -konstruktsioon, adessiiv, elatiiv, genitiiv. Kirjalikus keeles on kõige tavalisem poolt -konstruktsioon (torn 2006), suuli - ses markeeritakse agenti pigem adessiiviga (Lindström, tragel 2007). Elutut agenti markeeritakse reeglina elatiiviga (rajandi 1999; Uuspõld 1970), ades - siivi ei saa aga elutu agendi puhul üldse kasutada. süntaktiliselt kõige seo - tum on genitiiv, mis võib esineda vaid tud -partitsiibi seotud laiendina (vt sahkai 2011). tundekausatiivikonstruktsiooni passiveerimisel kasutatakse stiimuli (lähtelause subjekti) väljendamiseks peaasjalikult elatiivi (näide 44), ja seda ka siis, kui stiimul viitab inimesele (näited 45–46). adessiivi ega poolt - konstruktsiooni kasutamine ei tule tKK puhul kõne alla (näide 47).

(44) Mõni loob suuri luulelugusid kokku ja seltskond on ta lorast vaimus - tatud . (45) Kui oled vaimustatud inimesest , on sulle ka jumalad inimeste sarnased . (46) Viieteistkümnesele on see traagika: keegi ei märka mind, keegi pole minust huvitatud, ma ei lähe kellelegi korda. (47) * Kui oled inimese poolt vaimustatud / inimesel vaimustatud …

Põhjuseks võib olla ühelt poolt tKK tüüpilise stiimuli elutus, teiselt poolt aga asjaolu, et stiimulit markeeritakse elatiiviga ka muudes tundeseisundeid väljendavates konstruktsioonides (näide 48).

(48) Mul on sinust kahju .

agentiivse konstruktsiooni passiveerimisel kasutatakse aga peaasjalikult poolt -konstruktsiooni ja adessiivi nagu muudes elusa agendiga passiivilause - tes (näide 49).

(49) Mees oli võimuka proua Sigridi poolt täielikult ära hirmutatud .

4.3. imperatiiv

imperatiivi moodustamise võimalikkust on peetud üheks subjekti omadustest, selle põhjuseks on asjaolu, et imperatiivi saab moodustada vaid verbidest, mis eeldavad agentiivset subjekti: käskida ei saa seda, mille üle käsu adressaadil pole kontrolli (sadock, Zwicky 1985: 172). Et imperatiivi saab kasutada ka mõningate mitteagentiivsete verbidega (nt Ole õnnelik !), ei osuta see kritee - rium otseselt agentiivsetele verbidele, vaid pigem kontrolli puudumisele, s.t verbi mitteagentiivsusele (Verhoeven 2010: 223). Ka eesti keeles eeldab imperatiivi kasutamine agentiivset tegijat. mitte - agentiivses konstruktsioonis on imperatiivi kasutamine võimatu või küsitav ka siis, kui (lausest välja jäetud) subjekt viitab inimesele (näited 50 –51). agentiivset konstruktsiooni võib aga käskivasse kõneviisi panna piirangute - ta (näited 52 –53).

39 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 40

(50) * Huvita mind! (51) * Ängista mind! (52) Ehmata teda, küll ta siis vait jääb . (53) Hirmuta neid natuke, siis lähevad ära.

seega võib öelda, et agentiivses konstruktsioonis käitub stiimul tüüpilise (kanoonilise) subjektina, mis imperatiivis jäetakse väljendamata. mitteagen - tiivses tundekausatiivikonstruktsioonis tal aga see omadus puudub.

4.3. sõnajärg Üks olulisemaid erijooni, mis eristab agentiivset ja tundekausatiivikonstrukt - siooni, on sõnajärg: tüüpiliselt on tundekausatiivikonstruktsioonis kogejat väljendav objekt lause algul ja subjekt lause lõpul (OVs-sõnajärg), agentiiv - ne konstruktsioon järgib aga tavalise transitiivlause sõnajärge (sVO). sama on täheldatud ka soome keele puhul (siiroinen 2001) ning see kehtib laiemalt - ki (vt Verhoeven 2010). tundekausatiivikonstruktsiooni OVs-sõnajärje üks motivaatoreid on kahtlemata kogeja sobivus topikuks: kogejaks on enamasti inimene, samuti on kogejat väljendav sõna/fraas tüüpiliselt tuntud info. Eesti keele sõnajärg liigub üha enam sVO suunas, s.t sVO-sõnajärge kasutatakse üha enam konstruktsioonides, kus varem kasutati muud sõna - järge (vt nt Lindström 2006). Ka tundeverbide kohta on väidetud, et kui on võimalik valida kahe konstruktsioonitüübi vahel, siis üha enam kaldutakse kasutama pigem sellist, kus kogeja markeeritakse subjektina (vrd näiteid 4 ja 5; metslang 2006; 2007; Erelt, metslang 2008). sellega seoses võiks oleta - da ka sVO-sõnajärje sagenemist tundekausatiividega seoses. samuti võib ole - tada, et agentiivses konstruktsioonis, mis on sarnasem tavalise transitiivse lausega kui tKK, on sVO-järjega lauseid oluliselt enam kui tKK-s. nende hüpoteeside kontrollimiseks vaatlen lähemalt tundekausatiivikonstruktsioo - ni ja agentiivse konstruktsiooni sõnajärge. Kõigepealt esitan vaadeldud verbide kohta üldandmed eesti kirjakeele korpuse 1990. aastate ilukirjanduse alamkorpuse põhjal, kus on kokku ligi 6 miljonit tekstisõna (vt http: // www.cl.ut.ee/korpused/segakorpus/eesti_ilukir - jandus_1990 /). Osa neist verbidest esineb ainult tundekausatiivikonstruktsioo - nis (tabeli 1 i pool „mitteagentiivsed verbid”), osa aga nii tundekausatiivi- kui ka agentiivses konsktruktsioonis (tabeli 1 ii pool „agentiiivsed verbid”). Konstruktsioone ei ole eristatud ning lihtsuse huvides on esitatud vaid sub - jekti (= stiimuli, tabelis s) ja objekti (= kogeja, tabelis O) vastastikune asend. Ehkki verbide sagedus on korpuses väga erinev, võib mõningaid järeldusi siiski teha. Olulisim järeldus on, et agentiivsete verbidega domineerib sO-järg, nagu võiski arvata: 65 % on sO-järjega (näide 54), 35 % Os-järjega (näide 55). seega soodustab agentiivse konstruktsiooni olemasolu sO-järje kasutamist.

(54) Või nagu see hull naine vaest Jane’i öösel ehmatas, mõtles ta nagu Marcelgi. (55) Erikut ehmatas, et Liana ta vastu nii külm oli. (56) Viimane teema huvitas mind rohkem . (57) Mind huvitab teie arvamus .

40 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 41

tabe l 1. so- ja os-järje sagedus eri verbidega

Verb sO Os Kokku sO (%) Os (%)

mitteagentiivsed verbid (ainult tK K)

huvitama 300 411 711 42 % 58 % vaimustama 8 5 13 62 % 38 % hämmastama 15 33 48 31 % 69 % rusuma 52 7 71 % 29 % heidutama 13 6 19 68 % 32 % kohutama 32 13 45 71 % 29 % ängistama 5 05 100 % 0 % Kokku 378 470 848 45 % 55 %

agentiivsed verbid (nii tKK kui ka a K)

ehmatama 53 18 71 75 % 25 % hirmutama 57 15 72 79 % 21 % üllatama 94 42 136 69 % 31 % ärritama 63 26 89 71 % 29 % häirima 147 126 273 54 % 46 % Kokku 414 227 641 65 % 35 %

mitteagentiivsete verbidega (mis agentiivses konstruktsioonis ei osale) on Os-järje osakaal suurem: sO-järjega lauseid on kokku 45 % (näide 56), Os-jär - jega 55 % (näide 57). tabelist 1 näeme ka, et mõlema rühma sees on palju varieerumist nii ver - bide sageduse kui ka sõnajärje osas. mitteagentiivsete verbide puhul mõjutab tulemust oluliselt verbi huvitama ja hämmastama suur sagedus ning Os-jär - je eelistamine, teisi verbe esineb tekstis üldse oluliselt vähem ning neid kasu - tatakse pigem sO-järjega. seega võib tulemus muude verbide puhul olla ka mõnevõrra juhuslik. Võimalik on aga seegi, et iga verbi kasutamisel on min - gi oma loogika: näiteks verbi kohutama puhul on sagedusandmed täpselt vas - tupidised kui verbil hämmastama , mida esines enam-vähem sama palju. igal juhul näitab rühmasisene varieerumine, et tKK sõnajärg on väga varieeruv ning tõenäoliselt on käimas muutus sO-sõnajärje suunas. agentiivsete verbide puhul on varieeruvus väiksem. teistest erineb roh - kem häirima -verb, mis on väga sage ning mida kasutatakse enam-vähem võrdselt nii sO- kui Os-järjega (vastavalt 54 % ja 46 %, näited 58–59).

(58) Ernie puudumine ei häirinud kedagi, moodustas ta ju tühise kuuendiku elektoraadist. (59) Minnat häiris Roodina põikpäisus, kes teda mõista ei tahtnud .

41 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 42

Häirima -verbi käitumist saab seletada asjaoluga, et agentiivset konst- ruktsiooni kasutatakse sellest verbist vähem: enamasti moodustatakse häiri - ma -verbiga vaid tundekausatiivikonstruktsiooni (mida esindavad näited 58–59), agentiivset konstruktsiooni aga vaid 7 % juhtudest (näide 60).

(60) Ta ei häirinud mind, lubades magada mul lõpuni kogu selle pika süga - va une .

Võrdluseks: verbid hirmutama ja ehmatama , mida kasutatakse oluliselt enam sO-järjega (vt tabelit 2), esinevad ka oluliselt sagedamini agentiivses konstruktsioonis ( hirmutama 39 % kasutusjuhtumeist, ehmatama 37 %). see - ga on agentiivse konstruktsiooni sageduse ja sO-sõnajärje sageduse vahel seos olemas. seda, et agentiivne konstruktsioon selgelt eelistab sO-sõnajärge, näeme aga tabelist 2, kus on andmed verbide kohta, mis võivad esineda nii tKK-s kui agentiivses konstruktsioonis. andmed on esitatud järgmiselt: tulp st esin - dab selget mitteagentiivset tKK konstruktsiooni, milles subjektiks on stiimul (vastab näitele 36), tulp ag esindab agentiivset konstruktsiooni, milles sub - jekt on agent (vastab näitele 37), ning tulp st/ag esindab nende vahepealset, milles on subjekti rollis inimesele (või elusolendile) viitav argument, ent sel - le tahtlik käitumine ei ole ilmne (näide 38).

tabe l 2. sõnajärg sõltuvalt stiimuli (subjekti) agentiivsusest

st st/ag ag Verb sO Os sO Os sO Os Kokku ehmatama 29 16 16 28071 hirmutama 29 15 13 0 15 0 72 üllatama 62 40 15 2 17 0 136 ärritama 50 26 12 01089 häirima 131 123 11 350273 Kokku 301 220 67 7 46 0 641

Konkreetsest verbist sõltumata on sO-järg valdav, kui subjektiks on agent, ning sõnajärg on sO peaaegu alati ka siis, kui subjektiks on inimene, kelle tahtlikkus pole selge (tulp ag ja st/ag). Varieerumine on suur aga lau - setes, kus subjektiks stiimul, seega puhtas tundekausatiivikonstruktsioonis. mida sellest kõigest järeldada? Eesti keele tundekausatiivikonstruktsioo - nis on toimumas sõnajärjemuutus, mille käigus üha enam eelistatakse Os-jär - je asemel kasutada sO-järge (nagu on valdav tavalises transitiivses lauses). selle muutuse allikaks on predikaadid, mis võivad osaleda nii agentiivses kui ka mitteagentiivses tundekausatiivikonstruktsioonis: agentiivse konstrukt - siooni sõnajärg on sarnane tavalise transitiivse lause sõnajärjega (sO), aga et konstruktsioonid on pealtnäha eristamatud, on see levinud ka sama predikaa -

42 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 43

di mitteagentiivsesse konstruktsiooni. see omakorda on mõjutanud mitte - agentiivset tundekausatiivikonstruktsiooni tervikuna: konstruktsiooni sees on varieeruvus suur. Kõige vähem on muutusest mõjutatud predikaadid, mil - lel on vaid mitteagentiivne tKK ( huvitama, hämmastama ), ent ka nende puhul on sõnajärg tekstides varieeruv.

5. kokkuvõte

tundekausatiivikonstruktsioon on eesti keeles teinud läbi terve rea muutusi, milles põhjusi tuleb otsida eelkõige keelekontaktist. Läänemeresoome keeltele on iseloomulik tundekausatiivikonstruktsioon, milles kogeja vormistatakse nagu tüüpiline objekt (partitiivis), stiimul aga nagu subjekt (nominatiivis), seejuures ei ole stiimul konstruktsioonis obliga - toorne, s.t konstruktsiooni kasutatakse nii stiimulita kui ka stiimuliga. Kon - taktkeelte mõjust tingituna on aga lõunapoolsemates läänemeresoome keel - tes – eesti ja liivi keeles – muutunud stiimuli kasutamine konstruktsioonis obligatoorseks, samal ajal kui põhja- ja idapoolsemates keeltes on sama lau - setüüp võimalik ka ilma stiimulita, s.t ilma grammatilise subjektita, predi - kaadi ainus argument on sel juhul objekt. stiimuli kinnistumisel lausestruktuuri võime oletada indoeuroopa, tõe - näoliselt aga just naaberkeelte – läti ja vene keele – mõju, aga oma osa võib olla ka saksa keelel: on ju nii eesti, liivi kui ka läti keel olnud pikka aeg sak - sa keele mõjusfääris. mis täpselt on muutuse allikaks, on raske välja selgita - da, igal juhul on tegemist keelekontaktist tingitud nähtusega. stiimuli kinnistumine konstruktsiooni on omakorda peatanud kogeja grammatiseerumise subjektiks: kogejal on konstruktsioonis vähem subjekti käitumisomadusi kui ida- ja põhjapoolsetes läänemeresoome keeltes, eelkõi - ge on marginaalseks muutunud samasuskustutus infiniitkonstruktsioonis. sellegipoolest on eesti keeles tundekausatiivikonstruktsiooni objektil enam subjekti omadusi kui vastavates konstruktsioonides läti või vene keeles. stiimuli kinnistumise tagajärjel on tundekausatiivikonstruktsioon muutu - nud sarnase(ma)ks tavaliste transitiivlausetega. Paljude predikaatide puhul ongi olemas paralleelne agentiivne (transitiivne) konstruktsioon. agentiivse ja mitteagentiivse konstruktsiooni erinevus püsib küll semantiliste rollide osas, ent formaalselt eristab neid ainult sõnajärg, mis näib samuti olevat haaratud muutustesse. agentiivsel ja mitteagentiivsel konstruktsioonil on aga erinevusi käitumis- omaduste poolest: mitteagentiivset tKK-d ei saa näiteks kasutada imperso - naalis, agentiivset konstruktsiooni saab. Passiivistamise käigus markeeritak - se tKK-s stiimul elatiiviga, agentiivse konstruktsiooni puhul aga pigem kas adessiiviga või poolt -konstruktsiooniga. mitteagentiivse tKK-ga ei saa (ena - masti) kasutada ka imperatiivi: stiimuli rollis olev subjekt käitub selles osas nagu mittekanooniline subjekt. agentiivse konstruktsiooni puhul on impera - tiivi kasutamine tavaline. stiimuli kinnistumine lausestruktuuri ning agentiivse ja mitteagentiivse konstruktsiooni esinemine kõrvuti, isegi samade predikaatidega, on toonud kaasa ka sõnajärje muutuse. Kui tKK-le on iseloomulikum O(V)s-järg, siis agentiivne järgib üldiselt transitiivsele lausele omast s(V)O-malli. samade

43 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 44

predikaatidega agentiivse konstruktsiooni ja tKK sõnajärje võrdlus näitab, et agentiivse konstruktsiooni olemasolu mõjutab ka sama predikaadiga tKK sõnajärge sVO-suunas. tõenäoliselt just see muutus on kaasa toonud ka mit - teagentiivse tKK sõnajärje suure varieeruvuse. Eesti keele tKK puhul on tegu pikaajalise muutusteahelaga, mille on käi - vitanud kontaktid naaberkeeltega ning mille tulemusena on tundekausatiivi - konstruktsioon sarnastunud ühelt poolt üha enam indoeuroopa keelte sama konstruktsioonitüübiga, teiselt poolt aga ka tavalise transitiivse lausega.

Uurimust on toetanud ETF-i grant nr 7464.

kasutatud lühendid

aCC – akusatiiv GEn – genitiiv inF – infinitiiv K – kogeja O(V)s – objekt–(predikaat)–subjekt PL – mitmus Prt – partitiiv Pst – lihtminevik st – stiimul sG – ainsus s(V)O – subjekt–(predikaat)–objekt sVX – subjekt–predikaat–verbi laiend tKK – tundekausatiivikonstruktsioon V2 – predikaatverb 2. positsioonil XVs – verbi laiend–predikaat–subjekt

kirjandus

andrew s, avery 1985. the major Functions of the noun Phrase. – Language typology and syntactic description. Kd 1. Clause structure. t. shopen (toim). Cambridge: Cambridge University Press, lk 62–154. Barðda l, Jóhanna 2006. Construction-specific Properties of syntactic subjects in icelandic and German. – Cognitive Linguistics, nr 17, lk 39–106. Bicke l, Balthasar 2004. the syntax of Experiencers in the Himalayas. – non- nominative subjects. Kd 1. P. Bhaskararao, K. V. subbarao (toim). amster - dam –Philadelphia: Benjamins, lk 77 –111. Bosson g, Georg 1998. Le marquage de l’expérient dans les langues de l’Euro - pe. – actance et valence dans les langues de l’Europe. J. Feuillet (toim). Ber - lin: mouton de Gruyter, lk 259–294. Crof t, William 1993. Case marking and the semantics of mental Verbs. – semantics and the Lexicon. J. Pustejovsky (toim). dordrecht: Kluwer academic Publishers, lk 55 –72. EKK = mati Erelt, tiiu Erelt, Kristiina ross, Eesti keele käsiraamat. 3., täienda - tud trükk. tallinn: Eesti Keele sihtasutus, 2007.

44 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 45

Erel t, mati 2004. Lauseliigendusprobleeme eesti grammatikas. – Lauseliikmeist eesti keeles. L. Lindström (toim). (tartu Ülikooli eesti keele õppetooli preprin - did 1.) tartu: tartu Ülikool, lk 7 –15. Erel t, mati, metslan g, Helle 2006. Estonian Clause Patterns — from Finno- Ugric to standard average European. – Linguistica Uralica, nr 4, lk 254 –266. Erel t, mati, metslan g, Helle 2008. Kogeja vormistamine eesti keeles: nih - keid saE perifeerias. – Emakeele seltsi aastaraamat 53 (2007). tallinn: teaduste akadeemia Kirjastus, lk 9–22. Givó n, talmy 1997. Grammatical relations. introduction. – Grammatical rela - tions. a Functionalist Perspective. t. Givón (toim). amsterdam –Philadelphia: Benjamins, lk 1 –84. Haspelmat h, martin 2001. non-Canonical marking of Core arguments in European Languages. – non-Canonical marking of subjects and Objects. a. Y. aikhenvald, r. m. W. dixon, m. Onishi (toim). amsterdam –Philadelphia: Ben - jamins, lk 53 –83. Haspelmat h, martin 2010. the Behaviour-before-Coding Principle in syntac - tic Change. – mélanges denis Creissels. Franck Floricic (toim). Paris: Presses de L’École normale supérieure, lk 493 –506. Heinso o, Heinike 2010. Mº aja p ºdu l ºveäd, meid eb l º. ethe subject and the Pre - dicate in Votic. (Linguistica Uralica supplementary series / Vol. 4.) tallinn: tea - duste akadeemia Kirjastus. isK = auli Hakulinen, maria Vilkuna, riitta Korhonen, Vesa Koivisto, tarja riit - ta Heinonen, irja alho, iso suomen kielioppi. ( suomalaisen Kirjallisuuden seu - ran toimituksia 950.) Helsinki: suomalaisen Kirjallisuuden seura, 2004. Keena n, Edward L. 1976. towards a Universal definition of „subject”. – sub - ject and topic. Charles n. Li (toim). new York: academic Press, lk 303 –333. Kok s, Helen 2004. subjekti ja objekti käitumisreeglid komplekslauses. – Lause - liikmeist eesti keeles. L. Lindström (toim). (tartu Ülikooli eesti keele õppetoo - li preprindid 1.) tartu: tartu Ülikool, lk 34 –39. Lindströ m, Liina 2002. Veel kord subjekti ja predikaadi vastastikusest asendist laiendi järel. – Emakeele seltsi aastaraamat 47. tartu: Emakeele selts, lk 87 –105. Lindströ m, Liina 2006. infostruktuuri osast eesti keele sõnajärje muutu - misel. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 875 –888. Lindströ m, Liina, trage l, ilona 2007. Eesti keele impersonaali ja seisun - dipassiivi vahekorrast adessiivargumendi kasutamise põhjal. – Keel ja Kir - jandus, nr 7, lk 532 –553. metslan g, Helle 2006. Predikaat ajastut kogemas. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 714 –727. metslan g, Helle 2007. Predicates in Estonian sentences. Contact-induced developments? – Combat pour les langues du monde. – Fighting for the World’s Languages, Hommage à Claude Hagège. m. m. J. Fernandez-Vest (toim). Paris: L’Harmattan, lk 363–375. mus t, mari 1987. Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. tallinn: Valgus. Onish i, masayuki 2001. non-Canonically marked subjects and Objects. Para - meters and Properties. – non-Canonical marking of subjects and Objects. a. Y. aikhenvald, r. m. W. dixon, m. Onishi (toim). amsterdam –Philadelphia: Ben - jamins, lk 1 –51.

45 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 46

Palme r, Frank robert 1994. Grammatical roles and relations. Cambridge: Cambridge University Press. Pihla k, ants 1993. a Comparative study of Voice in Estonian. (Eesti sisekait - se akadeemia toimetised.) tallinn. Pör n, michaela 2008. Psychophysical and Physical Causative Emotion Verbs in Finnish. the temporal structure of Causative Emotion Verb + infinitive 1 – Constructions within Conceptual semantics. – sKY Journal of Linguistics, nr 21, lk 201–218. rajand i, Henno 1999 [1968]. Eesti impersonaali ja passiivi süntaks. (Eesti Kee - le instituudi toimetised 3.) tallinn: Eesti Keele instituut. s adoc k, Jerrold m., Zwick y, arnold m. 1985. speech act distinction in syn - tax. – Language typology and syntactic description. t. shopen (toim). Kd 1. Cambridge: Cambridge University Press, lk 155 –196. sahka i, Heete 2011. Eesti keele genitiivse agendifraasi süntaks. – Keel ja Kir - jandus, nr 1, lk 12 –30. sand s, Kristina, Campbel l, Lyle 2001. non-Canonical subjects and Objects in Finnish. – non-Canonical marking of subjects and Objects. a. Y. aikhenvald, r. m. W. dixon, m. Onishi (toim). amsterdam –Philadelphia: Benjamins, lk 251 –305. siiroine n, mari 2001. Kuka pelkää, ketä pelottaa . nykysuomen tunneverbien kielioppia ja semantiikkaa. ( suomalaisen Kirjallisuuden seuran toimituksia 844.) Helsinki: suomalaisen Kirjallisuuden seura. Zaitsev a, maria 2001. Vepsän kielen lauseoppia. (suomalais-ugrilaisen seuran toimituksia 241.) Helsinki: suomalais-ugrilainen seura. tae l, Kaja 1988. sõnajärjemallid eesti keeles (võrrelduna soome keelega). (Pre - print KKi-56.) tallinn: Eesti nsV teaduste akadeemia Keele ja Kirjanduse ins - tituut. tolu k, ivi 2002. Eesti keele tundeverbid. (Käsikirjaline bakalaureusetöö tartu Ülikooli eesti keele osakonnas.) tor n, reeli 2006. poolt -tarind eesti keele impersonaalis ja passiivis. – Lause argumentstruktuur. Pille Penjam (toim). (tartu Ülikooli eesti keele õppetooli preprindid 2.) tartu: tartu Ülikooli eesti keele õppetool, lk 108 –121. Uuspõl d, Ellen 1970. On the agent adverbial in the tud -Construction. Genera - tiivse grammatika grupi aastakoosolek. teesid. tartu: tartu riiklik Ülikool, lk 38 –43. Verhoeve n, Elisabeth 2010. agentivity and stativity in Experiencer Verbs. implications for a typology of Verb Classes. – Linguistic typology, nr 14, lk 213 – 251. Viits o, tiit-rein, Liivi keele sõnaraamat (käsikiri).

46 Liina Lindström_Layout 1 30.12.11 15:09 Page 47

Causative emotion Construction in estonian

Keywords: experiencer constructions, causative emotion verbs, word order, syntax, Estonian

the Causative Emotion Construction (CEC) is one of the constructions for expressing experiential events in Estonian. in a CEC, the experiencer is marked as an object and the stimulus as a subject. in this paper, the CEC is examined in respect of the occurrence of the stimulus, a subject’s behavioural properties of the object argument (semantically: experiencer) and the effect of the agentivity of the subject argument (semantically: stimulus). the data are compared with those of Latvian and russian as contact languages, and with those of the other Finnic lan - guages. the Estonian CEC deviates from the respective constructions used in other Finnic languages in the obligatoriness of the stimulus argument, i.e. unlike in the rest of the Finnic languages, in Estonian the stimulus is an obligatory part of the construction, acting in this respect more similarily to its Latvian and russian counterparts. also, the same tendencies are revealed in the behavioural proper - ties of the experiencer argument. the second part of the paper investigates the effects of the agentivity of the stimulus argument: a proper CEC (with a non-agentive, inanimate stimulus) has many restrictions that do not apply to an agentive stimulus. these restrictions concern the use of the impersonal voice, the case of the agent argument in the pas - sive (only the elative can be used in the CEC), the use of the imperative, and word order. more attention is paid to word order, which has a notable variation: with a non-agentive stimulus, the word order is more often OVs (yet, with remarkable variation depending on the verb), whereas with the agentive stimulus the word order is mostly sVO.

Liina Lindström (b. 1973 ), Phd, University of Tartu, department of Estonian and general Linguistics, senior researcher, [email protected]

47 Evar SaarUUS_Layout 1 30.12.11 15:10 Page 48

SÕNA

lümanda, lümandu ja lümatu

EVar saar

estis leidub kohanimepesa, mille liikmed on silmapaistvalt sarnased ja mida hääldusvariandid ning vanemad kirjapildid veelgi lähendavad. ENeed on saaremaa küla ja mõis Lümanda , vanal Harjumaal Hageris küla ja mõis Lümandu , vanal Läänemaal Märjamaal küla ja mõis Lümandu , Virumaal Lüganusel küla Lümatu , Põhja-Tartumaal küla Lümati , Võrumaal küla Lümatu (Lümätü ), Pärnumaal Kaisma vallas põlistalu Lümandu , endi - ne mõisaase. Lauri Kettunen on mõne kõnealuse nime tüve võrrelnud sõnadega lima ja lüma ning oletanud, et tuletis * limand võiks olla märkinud mudast kohta. samuti on ta pakkunud võrdluseks eesti sõnu lümama ’niederlegen’ [’maha panema’], lümakil ’niedergedruckt’ [’maha surutud’] ja soome sõnu lymytä ’sich verbergen’ [’ennast varjama’], lymypaikka ’Versteckplatz’ [’peidukoht’] jt. Kolmanda võimalusena on ta oletanud tundmatut isikunime (Kettunen 1955: 27, 249). Valdek Pall (1969: 131) on Põhja-Tartumaa Lümati nime juures täpsusta - nud Kettuneni pakutud arvukate võrdlussõnade tähendust ja lisanud võrdlus - sõnade hulka veel lõunaeesti lümbähtämmä ’maha kukkuma’, lümitama ’ot - sima, hiilima’, lümäle (keema ) ja lümo ’liiga pehmeks keenud toit’. Marja Kallasmaa (1996: 200) on saaremaa Lümanda nime käsitledes esi - tanud Kettuneni ja Palli materjali ega ole iseseisvat tõlgendust välja pakku - nud. 1 Juba esmapilgust põlistena paistvate asustusnimede pessa ei kuulu saa - remaa Valjala heinamaa nimi Limandi , mida EKI kohanimekogu järgi on kää - natud illatiivis kujul liman ıª tti (lima`niiti ). siin on lühenemata kujuks kaht - lemata Limaniit , kaheosaline looduspaiga nimi. Läänemaa Hanila Limandi mägi – Kause küla heinamaal – võib olla samasugust päritolu. Martna Lümandi mägi võib olla nii see kui ka inimesega kaasa tulnud nimi mõnest teisest Lümand -kohast. Virumaal leidub EKI kohanimekogu järgi mitu Lümati ja Limati talu, aga siin kinnitab pärimus, et need rahvakeelsed nimed põhinevad perekonnanimel Lümat . Jõhvi kihelkonnas Peeri mõisas on pandud

1 Olen Marja Kallasmaale tänulik tähelepanu juhtimise eest, et minu versioon Võru - maa Lümatu (Lümätü ) nime etümoloogiast võiks olla seni esitatud võrdlustest tunduvalt tõepärasem ja kehtida ka teiste Eesti samakujuliste ja lähedaste külanimede kohta. M. Kal - lasmaa aitas mul leida ka kõiki seostuva algusega nimesid Eesti Keele Instituudi koha- nimekogust. Nii sain analüüsis kõigepealt eristada, millised nimed kuuluvad samasse levi - kukihti (pessa) nagu Võrumaa vana külanimi Lümätü ja millised tõenäoliselt mitte.

48 Evar SaarUUS_Layout 1 30.12.11 15:10 Page 49

perekonnanimi Limmart (aadu Must, Onomastika (testversioon). http :// www. eha.ee /labs /onomastika /index.php /et ; vaadatud 7. XI 2011). Perekonnanime Lümat Musta andmebaas ei sisalda, kuid tõenäoliselt on see pärit Lüganuse kihelkonna Hirmuse mõisast (Eaa.1862.2.300: 3).

Vaadeldava seitsme koha lühikesed kohalood

Harjumaa Hageri Lümandu küla ja mõisat on mainitud juba Taani hin - damisraamatus XIII sajandil külana Laemaeth, par. Haccriz . Mõis on küla juurde asutatud enne 1666. aastat ja olnud mõnda aega (XVIII saj) iseseisev rüütlimõis. XIX sajandil muudeti Lümandu sutlema poolmõisaks, aga rahva teadvuses on püsinud Lümandu vald ka XX sajandil. Külanime varasemaid kirjapanekuid: aastal 1394 Lummede , 1695 Limmeda (BHO: 309–310), 1707 mõis Limmat ja küla Limmat bÿ (naabermõis Kohatu on Kohat ) (Eaa.1.2.C- IV-21), 1732 mõis Limmat ja küla Lümmad (Eaa.3.1.467), Mellini kaardil 1796 mõis Lümmad / Limado M , küla Limmado , kõrts Limmando .

Läänemaa Märjamaa Lümandu küla ja mõis asuvad eelmisele küllaltki ligidal, vahe on alla 20 km. Mõisat on mainitud aastal 1546 nimega Lummat ja 1549 Lemade . siin on mõis ja küla mõlemad maastikuliselt vana ilmega asulad, mõisast on olnud allikates juttu kui vasallilinnusest või kindlustatud kloostrist (BHO: 309). Kaardil esinevad nimed: 1694. aastal Hoff Limmat , Bÿÿ Limmat (Eaa.1.2.C-I-52), mõis Limmat ja küla Limmate (Mellini kaart 1796).

Saaremaa Kihelkonna Lümandat on mainitud 1522. aastal kujul Lümma - da . Esmamainimine on seotud saare-Lääne piiskopile kuulunud mõisaga, mis oli keskajal Väike-Kihelkonna ametkonna keskus (ENE 4: 556). 1600. aasta paiku on mõisat tunduvalt suurendatud samanimelise küla arvelt, kusjuures mõisakeskus viidi üle praeguse Põllu küla kohalt lääne poole (BHO: 325). 1695. aasta kaardil on Lümmada mõis ja Lümmada Bÿÿ . rootsiaegse Lüman - da küla kõige arvukamast talurühmast (tuumikust?) on saanud tänane Var - pe küla (Eaa.308.2.43). Tänane Lümanda keskus on kujunenud XIX sajandil rajatud õigeusu kiriku ümber.

Võrumaa Urvaste Lümatu (Lümätü) küla on esimest korda mainitud 1582. aastal kujul Limiada (Pa I: 83). Küla kuulus Vaabina, hiljem Liinamäe mõisa alla. aastal 1627 on kirjapilt Limmate Kuella (rev 1627: 101), 1638 Lymmatakyllo (rev 1638: 55). Hiljem üldistub dokumentides nd -lõpuga kirja - pilt: 1762. aastal Limando Külla (Eaa.1270.1.264:62 L 62). XVIII sajandi lõpus rajati küla keskele, varasema Tobra talu kohale karjamõis, mille sak - sakeelseks nimeks kinnistuski nd -sufiksiga Limmando .

Pärnu-jaagupi Kaisma mõisa Lümandu (Lümanda) talurühm on samu - ti vana. 1782. aasta hingeloendis on kirjas Limmande Maddise Wittwe Marri (Eaa.1865.3.188/6:7 L 6p). Talukoht on selles paigas olemas ka rootsiaegsel kaardil (Eaa.308.2.13). Kaisma mõisa kujunemislugu näitab, et mõis on alguse saanud just Lümandult: aastal 1601 mõis Lumme , 1624 kõrvuti mõis Lommat ja küla Kaussma , 1638 mõis Lemedh , mille kohta on kirjutatud, et

49 Evar SaarUUS_Layout 1 30.12.11 15:10 Page 50

mõisa majapidamine on üle viidud Kaylakylle kohale ja vana mõisakoht ning küla Kaysma on talupoegadega taasasustatud (BHO: 168; rev 1638: 16). Kaardil asustuskeskust ja perifeeriat hinnates võib kokku võtta, et Lüman - du nime on siin esmalt kandnud hajatalulaadne keskajast pärinev mõis.

Põhja-Tartumaa Lümati küla ilmub ajalooallikatesse pisut hiljem. selle ümber on põlised vere -lõpuliste nimedega külad: Sassukvere , Raatvere ja Tul - ler (1582) ehk Tullistfehr (1627). Viimasest on saadud ranna mõisa saksakeel - ne nimi Tellerhof (BHO: 588). Mõisaks muudetud Tullistfehr on arvatavasti hõlmanud nii ranna mõisa kui ka hilisema Lümati küla maad. Lümati ilmub Kodavere meetrikaraamatusse 1752. a Limmatist, Ranna moisa wallas t (Eaa.1256.2.1:154, L 156). aastal 1782 kuulub määratluse Lemmat oder Käp - pa Hans land alla terve nimekiri peremehi (Eaa.567.3.24:21, L 18). Mellini kaardi külanimi 1796. aastast on Lümmat . asustuslooliselt võiks olla tegemist samuti keskaegse hajataluga, mis on külaks kasvanud emaküla mõisaks muutmise tõttu. Huvipakkuv on 1782. aasta hingerevisjonis nime esimese sil - bi e, aga see võib siiski olla eesti i, mis on edasi antud saksa kõrgemalt hääl - duva e-ga. Äksi kihelkonnas on olnud keskaegne küla Lummete (1443. a, LGU I: 311), mis ei ole sellest Lümatist väga kaugel ja mille nime on 1627. aastal kirjutatud Limmede (Pall 1969: 131).

Virumaa Lüganuse Hirmuse mõisa küla Lümatu on esmakordselt mär - gitud Mellini kaardil 1796. aastal kujul Limato . Veel Hirmuse mõisa talude kruntimise aegsel kaardil (XIX saj II pool) on näha, et külas Limmato on vaid üks täistalu ja selle kõrval kaks väiksemat (popsi)kohta (Eaa. 3724.4.1559: 19, F 22). Lümatu vanatalu peremeheks on kaardi tegemise ajal olnud Jakob Lümat (Eaa.1862.2.300: 3). Ülejäänud talud on selles külas tekkinud XX sajandi algul, kuid ematalu nimi on olemas olnud juba 1782. a: Limato Mich - kel (Eaa.1862.2.IV-3:377 L 369). EKI kohanimekogu XX sajandi teade, et üle soo naaberkülas soonurmel on Lümati ahervars , võiks näidata selle koha- nime algkodu, kuid tõenäolisemalt räägib siiski vastupidist, et soonurmel elas keegi Lümatust tulnud inimene.

Kohanimede päritolu

Et nii Harjumaa Lümandu mõisa kant kui ka Virumaa Hirmuse mõis olid pik - ka aega stackelbergide suguvõsa omanduses, siis pole välistatud, et Virumaa Lümatu talu- ja külanimi on tekkinud Harjumaa Lümandust tulnud inimese lisanimest. Harjumaa Lümandu sai küll stackelbergide omaks alles 1792. aas - tal (BHO: 310), aga kohanimel põhinev lisanimi võis olla kasutusel naabru - ses nende põlises pärusmõisas sutlemas ja siirduda sealt Virumaale. Kui aga pidada Virumaa Lümatu nime iseseisvalt tekkinuks ja kui pöö - rata tähelepanu esimeste kirjapanekute ühekordsele m-ile, siis võiks siin näha hoopis esisilbi pika vokaaliga nime * Liimatu või * Lüümatu . sellisel juhul oleks asjakohane võrrelda seda Ida-soome keskaegse isikunimega Liimatta , millest pärinevad perekonnanimi Liimatainen ja mitu kohanime Liimattala ning mida üldjuhul peetakse nime Clemens ortodoksi variandi Kliment muganduseks (Mikkonen, Paikkala 1992: 281).

50 Evar SaarUUS_Layout 1 30.12.11 15:10 Page 51

Clemensi mugandustega võrdlemisest ei pääse ka teiste nimede puhul. Pärnumaa Lümandu nimekuju Lemeth (1638) on selgelt Leemetiga ühenda - tav. Eesti eesnime Leemet algnimeks ongi Clemens (rajandi 1966: 41). Iseasi, kas pole tegemist omaaegse rahvaetümoloogilise teisendusega? Kirjapildid Lumme ja Lommat lubavad oletada, et samal ajajärgul oli sellest nimest ole - mas ka * lüm -alguline variant. Ka teiste kõnealuste nimede lum -algulised kujud varajastes alamsaksa keele taustaga kirjapanekutes näitavad, et need nimed on oma kirjapanemise ajaloo algusest peale (v.a Taani hindamisraama - tu näide) hääldunud * lüm -alguliselt, sest alamsaksa kirjaviis u umlauti ei märkinud. Varajasi kirjapanekuid silmas pidades on raske uskuda võimalust, et eestikeelsete nimede kujunemisloos esineks hiline labialiseerumine * limat - > lümat - (saksakeelsete nimekujude i-lisuse kaudu võiks ju selline mulje jää - da?). Virumaa Lümatu võibki olla teistest pisut noorem kohanimi, aga muude Lümatu-/Lümandu -nimede vanust hinnates tuleb nentida, et põhiosa neist kreekakatoliku isikunimest pärineda ei saa. Kui Ida-soome Liimatta ’d on nimenäidetes talupoegade lisanimed XVI–XVII sajandil (Mikkonen, Paikkala 1992: 281), siis Eestis on tegemist külanimedega, mis vähemalt osaliselt olid külanimed juba XIII sajandil. seda ka Lääne-Eestis ja saaremaal, kus ida - kristluse varajasest mõjust teated puuduvad. Kuid isikunimeline päritolu on siiski kõige tõenäolisem. Kõigepealt ei ühenda neid seitset kohta mingi silma - torkav maastikuline sarnasus, mis annaks alust nime apellatiivset päritolu otsida. apellatiividega sobivalt kombineeritavaid märgi paiku on nende hul - gas vaid üksikuid, näiteks soos paiknev Virumaa Lümatu. On nii ääremaa - kohti kui ka väga vana ilmega põllumajandusalasid. Muinaskülade ja hajatalulaadsete varajaste mõisate nimede aluseks on enam kui tihti isikunimed. sufiks *- ttu/-ttü (algselt partitsiibi tunnus) on lää - nemeresoome muinasnimedes olnud üks tavalisemaid (stoebke 1964: 122). Muutus, kus osas kõnealustest nimedest saab * ttu -st - ndu või lausa - nda , on kirjapanekute abil jälgitav. Kas muutuse põhjuseks on taas kord Clemens /Kli - ment ? Jälgida tasub ka nimekooslusi. Nii Hageri kui ka Märjamaa Lümandu kõrval on Kohatu külad ja Märjamaal teisigi tu -lõpulisi külanimesid: Lehetu , Pühatu . Kuid muistsete isikunimede atesteeritud võrdlusbaasis leidub sobivaid näiteid vähe. Keeruline on ette kujutada vahekorda täiesti tavalise isiku- nime elemendiga * lempi - (* lemmi -) (stoebke 1964: 95–97). Heikki Ojansuu (1926: 46) on nimeelemendi * lempi - kohta toonud isikunime näite Laemaete (1383. a), mis huvitaval kombel ühtib Hageri Lümandu esmamainimisega Taani hindamisraamatus: Laemaeth. samas Ojansuu kirjutise lõigu s2 leidub ka stoebke esitatud ( Nikliss ) Limitynen (1405. a), mida mõlemad autorid on soovitanud lugeda kui * Lemmityinen (Ojansuu 1926: 46; stoebke 1964: 47). Muidugi on need näited kõige sarnasemad * lempi -tüvel põhinevate rekonst - rueeritud muinasnimedega, ent tegelik hääldus võis sisaldada ka muid esi- silbi vokaale. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei jää üle muud, kui oletada, et selline isi - kunimi nagu * Lüm (m)ättü on ikkagi olemas olnud ja artiklis käsitletud koha - nimed põhinevad sellel.

2 Heikki Ojansuu on kasutanud neid isikunimesid üksnes näitematerjalina hääliku - muutuse mb > mm dateerimiseks, muud kommentaarid puuduvad. 51 Evar SaarUUS_Layout 1 30.12.11 15:10 Page 52

Isikunime päritolust

Lümätü on nimi, mida eesvokaalsus ja vokaalide labiaalsus lubavad liigitada ekspressiivsete hulka. Ekspressiivsus tähendab eelkõige seda, et nimi haarab keelekasutaja tähelepanu, kui ta seda hääldab, ja et keelekasutaja võib haka - ta teadvustama sõnas esinevaid häälikukombinatsioone. ajaloolis-võrdleva meetodi rakendajad on läbi aegade olnud hädas sõnadega, mis on küll sugu - laskeeltes äratuntavalt sarnased, aga peaksid häälikuseadustele vastavalt olema realiseerunud hoopis teistsugustena. sageli on probleemseid sõnu liigi - tatud onomatopoeetilis-deskriptiivsete sõnade hulka. Vesa Jarva (2003) soo - vitab siiski kõnelda ekspressiivsetest sõnadest ja on esitanud oma väitekirjas tõestuse, et soome murrete venepärastena aimatavad sõnad on sageli samaaegselt ekspressiivse kõlaga, mistõttu nende häälikute varieerumine on intensiivne, seaduspärasused on mängulised ja nähtavad üksnes sama tüüpi sarjades. aimatavad slaavi või vene keelevormist laenatud sõnad on käitunud kui nn onomatopoeetilis-deskriptiivsed sõnad. Traditsiooniline võrdlev-ajaloo - line meetod jääb nende sõnade vene laenudeks liigitamisega tehniliselt hätta (Jarva 2003: lk 79–82). Näidetega piisavalt tõestatud * Lemmittü isikunime tüvest pärineb tõenäo - liselt Eesti mitu tuntud kohanime: Lemmatsi (Lemmätsi ), Lemmküla , Lembe - vere ja hulgaliselt vähemtuntuid, väga vanade talunimedeni välja. seejuures on silmatorkav, et Eestis pole kohanimesid, kus oleks jälge o või u näol * Lem - mittü algupärasest lõppvokaalist ü. sakala eestlaste vanema Lembitu nime on kirja pandud mitmel erineval moel (- us , - u ja o-lõpuga), isikunime näiteid leidub ka keskajast (stoebke 1964: 43–44). Ent vanu kohanimesid * Lembitu või * Lemmitu või * Lemmindu Eestis pole. silbistruktuuri ja konsonantide poolest on sellele vanale isikunimele üldse kõige sarnasemad Lümätü -nimed, kuid neis on hoopis teised vokaalid. Ehk võis just sõnalõpu ü, mis enne vokaalharmoonia kadumist esines ka põhjaeesti keelealal, vallandada ekspres - siivsetele sõnadele iseloomuliku häälikumuutuste ahela? *Lüm (m)ättü võib olla sündinud konventsionaalse * Lemmittü variandina. Võimalik, et tegemist pole isegi mitte primaarse isikunimega, vaid koha- nimeks saanud hüüdnimega. semantiline konnotatsioon võib olla hoopiski pejoratiivne, kui meenutada Lauri Kettuneni esitatud sõnavaralisi võrdlusi lüma , lümama , lümakil . Kui toetuda tänapäeva eestlase keeletundele, siis annaks lähtenimele eri - ti ekspressiivse kõla see, kui vanades kirjapiltides esineva e asemel oleks tege - likult hääldatud ä: * Lämmittü > * Lämmättü > * Lümmättü . sel juhul asetuks Taani hindamisraamatu Laemaeth lausa ideaalselt omale kohale. Vanades isi - kunimedes sisalduva soome sõna lempi algupärast tähendust on üldiselt seo - tud põlemise, tulisusega (ssa lempi 1). * lempi ja * lämpi (soome lämmin , lõunaeesti lämmi ’soe’) tähenduste sulandumises ei tohiks olla midagi imeks - pandavat, e ja ä varieeruvad ka ’lämbet’ tähendavates eesti murdesõnades. Kokkuvõtteks jääb üle öelda, et Lümatu ja sarnaste kohanimede päritolu sel - gitamisel on isikunimeline päritolu, mida Kettunen omal ajal kõige viimasena oletas, just kõige tõepärasem. Kahjuks pole teada, kuidas see isikunimi tegeli - kult hääldus ja kas tegemist oli lapsele antava ainunime, ülikuperet tähistava lisanime või pilkava hüüdnimega. Igal juhul pidi see * ttü -lõpuline nimi kuulu - ma muinasaegsesse, pärast XIII sajandit kiiresti hääbunud isiku nimesüsteemi.

52 Evar SaarUUS_Layout 1 30.12.11 15:10 Page 53

arhiivimaterjalid

Eaa = Eesti ajalooarhiiv (Eaa. fond .nimistu .säilik : kaader , L leht ).

Kirjandus

BHO = Baltisches historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (einschließlich Nord - livland). Begonnen von Hans Feldmann. Herausgegeben von Heinz von zur Mühlen. (Quellen und studien zur baltischen Geschichte. Herausgegeben im auftrag der Baltischen Historischen Kommission von Paul Kaegbein und Gert von Pistohlkors. Band 8/I.) Köln–Wien: Böhlau Verlag, 1985. ENE 4 = Eesti nõukogude entsüklopeedia. Kirv –Maao. Tallinn: Valgus, 1972. Jarv a, Vesa 2003. Venäläisperäisyys ja ekspressiivisyys suomen murteiden sanastossa. (Jyväskylä studies in Humanities 5.) Jyväskylä: Jyväskylän yli- opisto. Kallasma a, Marja 1996. saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Kettune n, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsna - men. (suomalaisen Tiedeakademian toimituksia. sarja B, 90, 1.) Helsinki: suo - malainen tiedeakatemia. LGU I = Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1207 bis 1500). Herausge - geben von Dr. Hermann Bruiningk und N. Busch. riga, 1908. Mellin = Ludwig august Mellin, atlas von Liefland oder von den beyden Gouver - nements und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. riga–Leipzig, 1791–1798. Mikkone n, Pirjo, Paikkal a, sirkka 1992. sukunimet. Helsinki: Otava. Ojansu u, Heikki 1926. Lisiä keskiajan suomen tuntemukseen. – satakunta. (Kotiseutututkimuksia VI.) Porvoo: satakuntalainen Osakunta, lk 37–56. Pa I = Polnische akten I. 1582–1591. Hrsg. Oleg roslavlev. (Hefte zur Landeskun - de Estlands. H. 5.) München, 1970. Pal l, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed I. Tallinn: Valgus. rajand i, Edgar 1966. raamat nimedest. Tallinn: Eesti raamat. rev 1627 = Das Dorpater Land 1624/27. Hrsg. Oleg roslavlev. (Hefte zur Landes - kunde Estlands. H. 1.) Wolfratshausen–Waldram, 1965. rev 1638 = Liivimaa 1638. a. maarevisjon. Eesti asustusala I. Kaguosa. (ENsV riigi Keskarhiivi Tartu osakonna toimetused nr. 1 [7].) Tartu, 1941. ssa = suomen sanojen alkuperä 1–3. Päätoimittajat Erkki Itkonen ja Ulla-Mai - ja Kulonen. (suomalaisen Kirjallisuuden seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki, 1992–2000. stoebk e, Detlef-Eckhard 1964. Die alten ostseefinnischen Personennamen im rahmen eines urfinnischen Namensystems. Hamburg: Leibniz.

53 Evar SaarUUS_Layout 1 30.12.11 15:10 Page 54

lümanda , lümandu and lümatu

Keywords: place names, settlement history, Finnic personal names

On the Estonian territory there are at least six, if not seven place names with a putative underlying form * lüm (m)ättü . In view of settlement history those names refer either to old villages, medieval manors or similarly dispersed old allodial farms. as the landscapes where the places thus named sit do not look similar at all there is little hope in finding an appellative referring to a common character - istic of the landscape. Instead we can argue that the motivating name, which has originally contained a passive past participle, might rather be a pre-Christian per - sonal name. The participial suffix belongs to the most frequent ones in ancient Finnic names. The personal name * lüm (m)ättü cannot be reduced to the orthodox form Kliment (i) of Clemens. Most of the medieval spellings of the names are lu- minitial, while the first spellings associable with the Estonian adaptation Leemet of Clemens appear in the 17th century. The hypothetical personal name *lüm (m)ättü can be compared to those deriving from the Finnic stem lempi , including the name of Lembitu, the 13th-century elder of sakala. It is surmised that one of the possible reasons behind the emergence of the lüm -initial variant could have been the perception of the sound of the personal name *lemmittü as expressive, which triggered a series of names with varying vowels.

Evar Saar (b. 1969 ), PhD, University of Tartu, researcher of place names, Institute of Võru, [email protected]

54 PÄEVATEEMA, Maarja Vaino_Layout 1 30.12.11 15:11 Page 55

PÄEVATEEMA

Kas muuseumiKirjaniKe Kaanon on valmis?

Eestis on praegu 16 muuseumi, mida tugev muuseumitraditsioon ning ka võime seostada konkreetse kirjanikuga. seetõttu, et kirjandus on olnud eestlas - Suurem osa neist ongi kirjanikumuu - te üks tähtsamaid identiteedikandjaid. seumid, vaid mõne puhul moodustab Kirjanike muuseumid moodustavad kirjanikupärand ainult osa kogutervi - omalaadse kirjanduskaanoni, valitud kust. Olgu need muuseumid siinkohal autorite n-ö ruumilise esiletõstmise. tähestiku järjekorras üles loetletud: Ah- Isikumuuseumis on ju tihedalt läbi põi - ja muuseum (Tuglase „Väikese Illimari” munud ruumisuhted, alates füüsilisest maastik), A. H. Tammsaare muuseum ruumist, kuhu muuseum on paigutu - Kadriorus, A. H. Tammsaare muuseum nud, kuni kultuuri- ja tähendusruumi - Vargamäel, Anna Haava mälestustuba, ni, millesse ta kuulub. August Kitzbergi tubamuuseum, Betti Meie tähendusruum muutub aga Alveri muuseum, C. R. Jakobsoni talu - aina suhtelisemaks ja hajuvamaks ning muuseum, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi me- paratamatult tekib küsimus, kas selli - moriaalmuuseum, Eduard Vilde muu - sed kirjanikele pühendatud muuseu - seum, Lydia Koidula memoriaalmuu - mid on muutumas ajaloonähtuseks, seum, Liivi muuseum, Muhu muuseum mille sarnaseid kaasaegses maailmas (Juhan Smuuli tuba), Oskar Lutsu enam juurde ei tehta? Loetletud muu - majamuuseum, Palamuse Oskar Lutsu seumide põhiosa pärineb kaugest nõu - Kihelkonnakoolimuuseum, Underi ja kogude ajast. Betti Alveri (kõige hiljem Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumi - lahkunud „muuseumikirjanik”) muu - osakond (Tuglase muuseum Adsoni seum loodi 2006. aastal, kirjaniku 100. majas) ja Gustav Wulff-Õie muuseum sünniaastapäeva puhul, 22 aastat pä- Nüplis. Lisaks tegutseb MTÜ Karl Ris - rast tema surma. Mis saab edasi? Kas tikivi Selts ning Valgamaal on aktiivse - hilisemate autorite mälestusruum paik- malt hakatud tegelema August Gailiti neb vaid kosmilise interneti avarustes? pärandiga. Gailiti sünnikodus Kuiksil - Kaalugem siiski esmalt muuseumi - lal ei ole küll muuseumi, kuid seal toi - traditsiooni jätkamise võimalust. Lähi - muvad Gailitiga seotud üritused ning minevikust leiame mitmeid suuri kirja - majaperenaine lubab huvilistel oma nikke, kellele võiks muuseumi luua. kodus ringi vaadata. 2010. aastal loodi Esmalt võiksid kõne alla tulla näiteks MTÜ Eesti Kirjanike Muuseumide Jaan Kross ja Mati Unt. Ühing, mille eesmärgiks on kirjanikele 2009. aastal toimus Vilde muuseu - pühendatud muuseumide tihedam mis ümarlaud teemal „Kas Eesti vajab koostöö, kirjanike pärandi väärtustami - uusi kirjanike muuseume ?”. Ümarlaua ne, hoidmine ning sellele laiema ühis - algtõukeks oli küsimus, mis saab näi - kondliku kõlapinna leidmine. teks Mati Undi, Jaan Krossi ja Vaino Meil on niisiis üsna tugev kirjaniku - Vahingu pärandist. Mõeldud oli arhiivi - muuseumide traditsioon, mis paistab de kõrval ka nende n-ö esemelist silma ka Euroopa kontekstis. Küllap on pärandit. Küllap on terve koolkond ini - see nii seetõttu, et Eestis üleüldse on mesi, kellele seesugune asjade säilita -

55 PÄEVATEEMA, Maarja Vaino_Layout 1 30.12.11 15:11 Page 56

mine ja väljapanek ei ole oluline. Looja kallis. Kuid on siiski isiksusi, kelle loo - pärand on tema looming. Olen aga minguga tegelemiseks ja mälestuse veendunud, et looming peab ajale jäädvustamiseks tuleks see raha leida. paremini vastu, kui looja isik on ini - Muuseum ei ole kirjaniku surimaskile mestele hästi teada ja lähedane. Milli - tolmukogumise koht, vaid paik, kus toi - sed võimalused selleks on? Eelkõige mub uurimistegevus ja minevikupäran - biograafiate ja monograafiate avalda - di pidev taastõlgendamine (vähemalt mine, dokfilmid, konverentside korral - ideaalis). damine ning isikumuuseumide tegutse - Omaette küsimus on, missugune mine. Omal moel jäädvustab kirjanikku peaks välja nägema tänasel päeval loo - kindlasti ka temanimeline kirjandus - dav kirjaniku muuseum. Kas on mõtet auhind. Kuid mulle tundub, et niisu - korrata vana formaati? Vaadates maa- guste auhindade jagamise praktika ei ilma (eelkõige Euroopa) praktikat, võib pea alati silmas sarnasust ühe või teise näha, kuidas kirjanikumuuseumis on loojatüübiga, seda põhimõtet pole ka rõhuasetus isikuloolt liikunud loomingu kerge järgida, mistõttu neil auhindadel esitlemisele. Hiljuti loodud Hamsuni puudub tihti isiklikum mõõde. muuseum ( Hamsunsenteret ) Põhja-Nor - Konverentse Eestis ikka toimub, aga ras on selle ehedaim näide. Maja, mille monograafiate osas on olukord üsna planeerimisel arhitekt ammutas ideid kesine. Paremal juhul avaldatakse Hamsuni loomingust, püüab edasi anda mälestusteoseid (nt „Undi-jutud”) ja tema teoste atmosfääri. Võimalik, et konverentsikogumikke. Suuremal osal Hamsuni puhul valiti niisugune rõhu- meie kirjanikest ja klassikutest ei ole asetus ka seetõttu, et tema isikut varju - oma pühendunud uurijaid, kes muu - tab ikka veel kunagine seos natsionaal - hulgas tegeleksid ka eluloolise ainese sotsialismiga. Kuid loomingule rõhub kogumise ja jäädvustamisega. Kuid ka Victor Hugo muuseum Pariisis ja kahtlen, kas kirjandustraditsioon saab tekstidest sündivaile kujutlusile on olla elujõuline, kui teda uuritakse vaid rajatud Kafka muuseum Prahas. On teoreetilisest aspektist. loodud isegi fiktiivsete tegelaskujude Võib-olla mõjub nn historiograafiline muuseume, näiteks Sherlock Holmesi uurimine teisejärgulisena, sest nõuko - muuseum Londonis. gude ajal oli see peamine viis, kuidas Eelkõige on uue muuseumi loomise sai kirjanikke uurida pisutki ideoloo - keskmes küsimus, kuidas n-ö disainida giavabamalt, ning sellisest uurimisest elamusi, mille kirjaniku teosed on esile tekkis küllastus. Kindlasti on oma mananud. Liiale minemata, teemapar - mõju avaldanud ka „autori surma” giks muutumata, säilitades eheduse ja teooria, mis nüüdseks on küll juba ise usaldusväärsuse. Võiks ju kujutleda, et varjusurma vajunud. Teoreetikute iha - Mati Undi muuseum ei asu Kadriorus lusest, mis haaras kirjandusinimesi tema viimases kodus, vaid hoopis Mus - uue vabadusaja algul, võiks aga hakata tamäe kortermaja ühes trepikojas, mil - tasahaaval välja kasvama. Teoreetili - le erinevates korterites „elavad” erine - sed manipulatsioonid välistavad sageli vad Undi tegelased. Ja ühe ukse tagant kirjaniku kui originaalse, kordumatu võime leida ka Undi tolleaegse elamise. subjekti. Peaksime rohkem väärtusta - Praegu on olemas inimesed, kes sealset ma meie oma kirjanike algupärast loo - eluolu mäletavad, ehk leiduks ka mööb - vust. litükke ja muud algupärast. Usun, et See ei tähenda, et igale kirjanikule sellise muuseumi külastamine oleks tuleks luua oma muuseum. Eesti on elamus. (Meenub paar aastat tagasi väike, muuseumide ülalpidamine üsna Tartus Mati Undist tehtud NATTIUM-

56 PÄEVATEEMA, Maarja Vaino_Layout 1 30.12.11 15:11 Page 57

näitus. Tekstikatked, ruumilised instal - eesmärk on siiski muus. Muuseum näi - latsioonid ja erinevad meediumid teki - tab, et meil on väärikust ja enesekind - tasid vanas pärmivabrikus kunstilise lust hinnata oma suurkujusid. elamuse, undilike reeglitega maailma.) Hetkel on arutelud uute muuseumi - Undi muuseum Mustamäel oleks de loomise teemal ainult teoreetilised. praegu vintage -koht, mis võiks köita Mõningate järelepärimiste käigus on ainuüksi oma ajastulise, 1970. aastate selgunud, et puudub regulatsioon või õhustikuga. Rääkimata võimalustest, idee, kes, kuidas ja millisel moel peaks mida saaks kasutada Krossi tegelaste tegelema eesti kultuuriloo seisukohalt paigutamisel näiteks vanalinnas asu - oluliste isikute pärandi museaalse vasse interjööri. Sidudes kirjaniku loo - jäädvustamisega. Arhiivimaterjalid mingu, tema isikuloo ning ajastu kaas - leiavad suures osas ehk tee Eesti Kir - aegsete meediumidega, saaksime oma jandusmuuseumisse, ent asju, esemeid suurkujud muuta n-ö käega katsutava - ei kogu süstemaatiliselt ükski institut - teks. Ja pole kahtlust, et see innustab sioon. Kogumisretked, mis kunagi am- ka lugema. Mida rohkem kirjandus mu panid aluse Eesti Rahva Muuseumi - ühiskonnas nišistub, seda rohkem le, on nüüdseks unustatud. Aga eseme - vajab ta teiselt poolt esiletõstmist. te kui meediumide mõju ei tohiks ka Muuseumid on siin oma vahenditega alahinnata. Loodetavasti ei lõpe meie head abimehed. museoloogiline kirjanduskaanon Juhan Eelkõige aga avaldaksime niimoodi Smuuli ja Betti Alveriga, sest ka hili- oma austust nende kirjanike vastu, kes semast ajast leiab muuseumiväärilisi vaieldamatult on meie elu ja kultuuri autoreid. muutnud ja rikastanud. Muuseum võib olla mänguline, kuid tema peamine MAARJA VAINO

57 RAAMATUID 1-2012_Layout 1 30.12.11 15:12 Page 58

RAAMATUID

KORÜFEE JA TEMA KIRJAD

Artur Adson. Friedebert Tuglas. tema viimased uued tekstid avaldati Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917– maestro postuumses kogumikus „Rahu - 1944. Tallinn: Underi ja Tuglase tu rada” 1973. aastal. Viimasel ajal oli Kirjanduskeskus, 2011. 614 lk. Tuglase kirjanduslik looming peaaegu kadumas alumistesse kultuurikihtides - Kultuuritegelaste, eriti kirjanike kirja - se, kuni Jaan Unduski tänuväärne an- vahetuste publitseerimine on Eestis toloogia 2 selle taas kultuuriteadvusse pikaaegne traditsioon (Kreutzwaldi ja tõstis. Sest Tuglas on olnud meie kul- Koidula ja kirjavahetus anti välja juba tuurielus pikki perioode pidevalt kohal 1910. aastal) 1 ja enamasti on need pub - ja tema looming, ka ilukirjanduslik, likatsioonid ka asjatundlikult ette val - eesti kirjanduskaanoni eemaldamatu mistatud. Samal ajal on eesti kultuuri - osa. Kõik käsitlused, kus tegeldakse traditsioonis, ilmselt katkestuste tõttu, eesti kirjanduse ajalooga XX sajandil ilmunud vähe kirjanike elulugusid, põh - enne Teist maailmasõda, riivavad enam jalikke monograafiaid või elu ja loomin - või rohkem Tuglase isikut, tingituna gu ülevaateid, mida mujal nimetatakse tema positsioonist ja rollist Kirjanikku - life and letters -tüüpi tekstideks. Teisalt de Liidus, Eesti Kirjanduse Seltsis ja muidugi on usaldusväärne publikat - suhete hoidmisel soome kolleegidega. sioon rohkem väärt kui kesine või vana- Küllap on siin ka natuke omamüüti, nenud biograafia/monograafia. Friede - mida on omal kombel aidanud vormida bert Tuglase elu ja loomingu kohta on Elo Tuglase päevikute uustrükid. Kuid meil Nigol Andreseni lühimonograafia eesti kirjanduselu uurinud inimesed (1968) ja Tartusse jäänud käsikirja teavad, et Tuglase jaoks oligi see tema põhjal välja antud Ants Orase raamat elu ja vahest ka vice versa : Tuglase elu „Friedebert Tuglase ilukirjanduslik loo - aastatel 1917–1940 oli ühtlasi eesti kir - ming: kriitiline etüüd” (1997). Neid ei janduselu. Tuglas hoolitses teadlikult saa kumbagi kesiseks nimetada, kuid oma arhiivi säilimise eest ja sealt on lei - nüüdisaegse või katva monograafia tud publitseerimisväärset aastaküm - mõõtu ei anna kumbki samuti välja. neid. Nii on Eesti Kirjandusmuuseumi Adsoni kohta pole midagi seesugustki väljaandena ilmunud Tuglase „Elulooli - ilmunud, kuid arhiivis on hoiul tema si märkmeid” I ja II (1996, 1997; toime - mahukas päevik, millel on potentsiaali taja Kristi Metste), mis on sisuliselt huvitada lugejaid laiemalt. eesti kirjanduselu kroonika aastatest Ka Tuglase arhiivist on leitud palju, 1906–1959. Tuglase arhiivist on publit - eriti omaaegse kirjanduselu kohta. Oli seeritud Gustav (ja Aino) Suitsu kirjad ju Tuglase isik XX sajandi eesti kirjan - temale (1976, trükki toimetanud Nigol duselus väga mitmes mõttes keskne. Andresen), Johannes Aaviku ja Friede - Tuglas debüteeris juba 1901. aastal ja 2 Friedebert Tuglas, Valik proosat. Kom - 1 Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. menteeritud autoriantoloogia. Koostanud ja 1–2. Toimetanud ja tõlkinud K. Leetberg. saatetekstid kirjutanud Jaan Undusk. Tal - Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1910–1911. linn: Avita, 2010. 688 lk. 58 RAAMATUID 1-2012_Layout 1 30.12.11 15:12 Page 59

bert Tuglase kirjavahetus (1990, koosta - Tuglase kirjavahetus algab Adsoni kir - nud ja kommenteerinud Helgi Vihma), jaga 20. mail 1917. aastal. Juba 13. Tuglase ja Marie Underi kirjavahetus juunil on aga Marie Under kirjutanud (2006, koostanud ja kommenteerinud samale adressaadile: „Prints paashiga Rutt Hinrikus) ning August Gailiti kir - kirjavahetuses, ent mitte printsessiga – jad Tuglasele (1996, saatesõna ja kom - missugune intriig! ”5 Mitmed Tuglase mentaarid Margus Kasterpalu). kirjad on ju kirjutatud Adsonile-Underi - August Eelmäe, kauaaegne Tuglase le kui abielupaarile ühiselt. Neist kõige Majamuuseumi juhataja, on olnud olulisema kirjapaari pärast pikka pau - parimaid Tuglase elu ja loomingu tund - si, 1971. aasta lõpus kirjutatud Tuglase jaid Eestis. Osa tema teemakohaseid kirja ja 1972. aastal saadetud Adsoni- artikleid on koondatud raamatusse, 3 Underi vastuse on oma raamatus pub - kuid põhiliselt on ta oma asjatundmist litseerinud Rutt Hinrikus. Tema käsitu - kasutanud kahe suure kirjaväljaande se järgi jätab Tuglas, kes on 25 aastat koostaja ja kommenteerijana. Tuglase elanud Adsoni ehitatud majas, jumala - ja Artur Adsoni kirjavahetus kuulub ga ennekõike Underiga. Paguluses on (ka väliselt vormilt) kokku August Eel - Adson kirjutanud: mäe koostatud ja toimetatud Elo ja „Kirjavahetus Fr. Tuglasega, mis oli Friedebert Tuglase kirjavahetusega, 4 meil Vabariigi aegu üks meeldivamaid, mis hõlmab umbes sama ajavahemikku. katkes meie põgenemisega. Siit meie Abikaasade kirjavahetus näitab peami - temale ei söandanud kirjutada ja tema selt ja mõistetavalt Tuglase igapäeva, oli põluaastatega nii hellaks tehtud, et mida, nagu selgub, täidab väga suures julges (pärast Stalini surma) saata vaid osas töö. Missugune see töö just on, üksiku kaarttervituse poetessi 85. sün - näebki muuhulgas ka kirjavahetusest nipäevaks.” 6 Adsoniga. See on kõige intensiivsem Ajaliselt katab Adsoni-Tuglase kirja - ühise töö entusiastlikel algaegadel, kui vahetus küll 27 aastat, kuid tõeliselt tehti koos Siurut ja siis veel ka Tara- intensiivne on see kolmel esimesel aas - pitat, ning jääb hõredamaks asjalike tal. Kui Tuglas oli lahkunud Loomingu kirjade vahetamiseks Kirjanikkude Lii - toimetaja kohalt 1926. aastal, jäi ühi- du ja Loomingu asjus ning muutub seid asju Adsoni ja Tuglase vahele päris päris lõpus, raskete aegade tulles pere - vähe. Kirjavahetusse tuleb elu ja sisu kondlikuks kontaktihoidmiseks. Nagu okupatsiooniaegadel: Vene ajal toime - August Eelmäe avasõnas delikaatselt tab Tuglas taas Loomingut, millele Ad- ja veenvalt selgitab, ei olnud Tuglas ja son saadab kaastööd ja küsib honorare; Adson lähedased sõbrad. Nad on olnud Saksa ajal töötab Adson ajalehes Maa erinevad nii oma temperamendilt, maa - Sõna ja toimetab trükki Tuglase Itaalia- ilmanägemiselt kui ka haardeulatuselt. reisi mälestusi. Erandlikus olukorras Pealegi seisab nende vahel Printsess, oli taas aega kirjutada pikemaid kirju, s.t Marie Under. Underi ja Tuglase kir - mis sisaldasid ka isiklikumaid teateid javahetus annab meile teada lühikesest ja meeleolusid. armastusloost kahe suure kirjaniku Sisuliselt ongi põnevaimad Tuglase vahel 1917.–1918. aastal. Adsoni ja noorusaegsed kirjavahetused: Noor-

3 A. Eelmä e, Kõned & kirjatööd. Tal - 5 Under ja Tuglas. Marie Underi ja Frie - linn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, debert Tuglase kirjavahetus. Koostanud 2006. 262 lk. Rutt Hinrikus. Tallinn: Tänapäev, 2006, lk 4 Elo ja Friedebert Tuglas. Kirjad teinetei - 22. sele 1917–1947. Koostanud August Eelmäe. 6 Marie Underi eluraamat. Koostanud Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Artur Adson. Stockholm: Vaba Eesti, 1974, 2001. 766 lk. lk 287.

59 RAAMATUID 1-2012_Layout 1 30.12.11 15:12 Page 60

Eesti aegadest ja pagulaspõlvest Suitsu pole vist expressis verbis kusagilt avali - ja Aavikuga ning Siuru-päevist Adsoni - kust allikast lugeda. Adson on siin lah - ga. Tuglaselt on kahepoolsetena säili - kem. Tema 1949. aastal avaldatud nud veel kirjavahetused Eduard Hube - „Siuru-raamatust” näeme, et kui muhe - liga, Aleksander Tassaga, Bernhard dalt ta ka möödunud aegu ei meenuta, Lindega, Johannes Vares-Barbarusega, Semperit ja Barbarust ta ei säästa. Aino Kallasega ja teatud mööndustega Tuglase puhul on toon hoopis teistsugu - ka Johannes Semperiga (mööndustega ne: „Tuglas oli kõigiti kena mees, kes sellepärast, et Semperi kirju on ligi armastas lugeda, mõtelda ja kõnelda. kakssada, Tuglase omi vaevalt kümme - Ainult tal oli üks viga juures: ta oli sots kond). Ühepoolselt on Tuglase arhiivis ja ei tunnistanud hinge olemasolu. [---] eriti palju kirju Karl Ast-Rumorilt, Ise nii viisakas mees ja suur esteet – Richard Rohult, Daniel Palgilt, Richard aga sots!” 7 Kleisilt ja vähemal määral veel väga Kirjavahetus on piisavalt ja asja - paljudelt. Ma ei arvagi, et neid kõiki tundlikult kommenteeritud, varustatud peaks publitseerima, kuid ma ei välista, korraliku nimeloendiga ja huvitavalt et uued uurijad sealt publitseerimis - illustreeritud. Väike täpsustus vaid väärset leiaksid. ühe kommentaari puhul: lk 560 on Adsoni ja Tuglase kirjavahetuse Tuglas kasutanud venekeelset väljen - lugemine võiks olla õpetlik tänastele dit, mille kommentaator on lihtsalt noortele kirjandusse tulijatele. Sealt tõlkinud. Võinuks lisada, et tegu on näeb, kui palju tööd vajavad ühisvälja- tsitaadiga Aleksandr Gribojedovi draa - anded, kuidas leitakse erinevate looja - ma „Häda mõistuse pärast” II vaatuse isikute vahel üksmeel ning lahendatak - 1. stseenist. Selle teose tundmine kuu - se vaidlusi ja pahandusi, nii et need lus ilmselt mõlema kooliharidusse ja suhteid ei riku. Adson saadab vahel saatuse irooniana tõlkisid nad mõle - värsse ja Tuglase stiilis leidub kuni mad pärast Teist maailmasõda teoseid Tarapita-aegade lõpuni aeg-ajalt üle - vene keelest. meelikuid passusi, nagu näiteks 1922. „Epiloog Herman Everti fotodel” kin - aasta 21. juunil Tartus kirjutatud kir - nitab esialgset muljet Tuglase-kaano - jas: „On olnud infernaalsed kuumused, nist. Need on läbi nõukogude aja sala - iga päev on myristand, välku löönd ja jas hoitud fotod 1944. aasta septembri - vapustus yle linna käind, nagu peaks kuust, millal Tuglased rändasid Lääne- Jaan Tõnisson hommikust õhtuni Rae - mere randa, kuhu aga jäi tulemata platsil kõnet. Ja mina ei pääsnud kokkulepitud paat. Adsoni äraminekut kuhugi! Sest ep polnud raha!” (lk 375). kirjeldab tema 1951. aastal ilmunud Siin on tähtis ka lause lõpp, sest rahast raamat „Lahkumine”. Eesti kirjanduse on ikka juttu ja seda on vähe või pole tegemisest ja toimimisest enne pöörde - üldse ja alailma vajatakse kohe honora - lisi aegu ja nende kestes annab aga kir - ri või avanssi. javahetus ülevaatliku ja seekord ka Kirjavahetus mõjub Tuglase-kaanoni argise pildi. osana. Miks Adson jääb igal juhul „tei - seks”, selgitab natuke ka August Eel - SIRJE OLESK mäe saatesõna. Kirjavahetus näitab neid peamiselt kolleegidena, kirjavahe - tuse lõpp vanade heade kolleegidena. 7 A. Adso n, Siuru-raamat. [Tallinn:] Mida Tuglas Adsonist inimesena arvas, Tänapäev, 2007, lk 103–104.

60 RAAMATUID 1-2012_Layout 1 30.12.11 15:12 Page 61

PÜHADUSTE KAARDISTAMINE MAASTIKUL

Marju Kõivupuu. 101 Eesti pühapai - samal ajal aga ka tavainimesele mõiste - ka. Tallinn: Varrak, 2011. 232 lk. tav. Lisaks pühapaikade kohta teabe tal - Usun, et maailmas ei leidu kultuuri, letamisele käsitleb Kõivupuu ka mit - millel poleks pühadusi. Need ei pruugi meid asjasse puutuvaid probleeme ja tingimata olla pühadused usulises või valupunkte: ennekõike seda, kuidas me religioosses tähenduses, ent alati lei - tänapäeval oma pühapaikadesse suhtu - dub midagi, mille väärtust nähakse me. Moodne aeg on muutnud inimese rahva käekäigu või hingekosutuse suhtumist nii oma ajalukku kui ka kõi - jaoks erilisena. Oma kultuuri pühadus - gesse elavasse, mis teda ümbritseb. te mäletamine, teadvustamine ja mõ- Nõnda kõlab raamatust mõnelgi korral testamine on seejuures küllap üks olu - läbi mõte, et ühele või teisele pühapai - lisi jõude, mis tagab kultuuri dünaami - gale võiks olla paremgi, kui nad püsivad lisuse ja kestvuse. Marju Kõivupuu kir - saladuses. Küllap on mõni neist sel jutatud ning Varraku kirjastatud „101 põhjusel raamatust väljagi jäänud. Sa- Eesti pühapaika” – raamat, mis tuletab muti teab vast igaüks juhtumeid, kus meelde ja aitab meil teadvustada püha - kunagisi pühapaiku on asutud ohver - dusi meie omal maastikul – on see- dama majandushuvidele, mis aga püha- pärast vägagi tänuväärne väljaanne. duse seisukohalt tähendab ju oma mälu Ta on tänuväärne juba ainuüksi oma ja vaimu mahamüümist ajutise kasumi olemasolu tõttu, isegi kui Kõivupuu ei heaks. Samal ajal võib muidugi küsida, tegele raamatus süvitsi pühaduse kui kas pühapaik, milles me enam püha - nähtuse mõtestamisega. Ta kaardistab dust ei adu, on endiselt püha – ja kui - paiku, mis on eestlaste jaoks pühad, das tagada põlise kultuuri ehedus ajas, talletab nende kohta väärtuslikke mis on muutunud, milles tollased väär - üksikasju ning mis ehk kõige olulisem: tused ja maailmanägemused on taandu - selle väljaandega toob autor üldsuse nud (või taandumas)? Kõivupuu raa - teadvusse taas tõsiasja, et meil üldse on mat neile küsimustele ühest vastust ei olemas oma pühadused. Nende ajalugu paku, ent tema usk Eesti pühapaika - ulatub mõnelgi puhul üle mitme inim - desse on ilmne, nagu kinnitab kas või põlve ja aastasaja, nii et nende hoidmi - tema märkus Miikse Jaanikivi kohta: ne ja kaitsmine on seepärast ennekõike „Kivi ja vee tervendav vägi aitab tõhu - meie ajaloolise mälu ja kultuurilise jär - salt aga ainult ühel juhul: imettegevas - jepidevuse küsimus. Kõivupuu raamat se jõusse peab uskuma” (lk 152). on seejuures läbimõeldult struktureeri - Tuleb kindlasti märkida, et pühapai - tud ning sisaldab oluliselt rohkem tea - ga mõistet kasutab Kõivupuu oma raa - vet, kui esmapilgul raamatu formaati ja matus kahes tähenduses: ühed on need lehekülgede arvu vaadates võiks mõel - paigad, millel juba algupäraselt ja tih - da: siinkohal tuleb tunnustada raama - tipeale inimesele seletamatutel põhjus - tu kujundajat ja küljendajat, kes on tel on teatud ebatavaline või ülemaine leidnud lahenduse, mis on ühtaegu vägi, sellal kui teised on pühadusse nägus ja samas kompaktne. Lisaks ja- tõusnud inimese selleotstarbelise loo - gab autor iga kirjeldatava paiga või mena või tema soovuskumuse läbi. rajatise kohta viiteid allikatele, kust on Nõnda leidub siin hiisi ja ohvrikive jm, võimalik leida täiendavat teavet. Tule - aga ka kirikuid ja kabeleid, nõnda et mus on seega küllalt akadeemiline, väga rangelt kõneldes ei ole kõik raa -

61 RAAMATUID 1-2012_Layout 1 30.12.11 15:12 Page 62

matus käsitletavad kohad looduslikud Kagu-Eestile ja põhjaranniku aladele pühad paiga d, vaid osati ka rajati - märgatavalt alla. Ma kahtlen, et see sed, millele inimene on ise pühaduse oleks objektiivne fakt – mis jätab oma - omistanud. korda mulje, et autor ei käsitle oma Võib ehk vaielda, kas kaht eri tüüpi teost mitte niivõrd ajaloodokumendina, pühapaikade võrdsustamine on lõpuni kuivõrd pigem lihtsalt raamatuna, õigustatud: püha paig a pühadus oleks pühapaikade ülistusena ehk. Ja eks justkui vääramatum kui pühadus, mis autoril olegi alati vabadus käsitleda on seotud üksnes inimmõtte ja -tege - etteantud teemat endale huvitaval või vusega. Pealegi on üks üldisem pühadu - mõtestatud viisil. Samal ajal tundub se mõtestus eestlase kommete ja usku - mulle raamatu „101 Eesti pühapaika” muste kohta, mis raamatust välja joo - kaal suurem, kui see raamatust endast nistub, just see, et läbi erinevate praegu vastu kajab: on ju kaheldav, et aegade ja riigikordade on eestlane oma teist sama ulatuslikku ja pretensiooni - põhiolemuselt olnud ikka looduseusku kat (ainuüksi oma nimetuse poolest) rahvas. Seda tõsiasja kinnitab seegi, teost eesti keeles niipea ilmuks. nagu Kõivupuu ka ise mitmel puhul Lisaks sellele leidub raamatus sisse - märgib, et ristiusu kirikuid rajati sage - kandeid ka sellistest paikadest, mille li hiitesse ja teistesse vanarahva püha - tähtsus näib pigem kultuuriajalooline paikadesse ning sedasi on paljud krist - kui pühaduslik – nõnda on see näiteks likud kohad tegelikult vaid uuskasu - Rõuge Maarja kiriku ja Vabadussõja tusse võetud eelkristlikud pühapaigad. 1 mälestussamba või Karl Ernst von Sellest olulisem on minu jaoks aga Baeri monumendi jt puhul – ning ehk - siiski küsimus Kõivupuu kaardistuse ki ka nende kaardistamine on oluline, ei kallutatusest. Autor ei tee saladust, et ole see päriselt siinse raamatu ülesan - mitmetel kohavalikutel ses raamatus ne. Samuti jäävad kaaluka põhjenduse - on isiklikud põhjused. Ühtpidi on see ta paigad, nagu Juminda kabel või hea ja originaalne, toob muidu akadee - Kudjape kalmistu, mille lugu ei erine milisemat laadi kirjutisse vahetu suht - ilmselt kuigi palju teistest samamoodi luse mõnu. Teisalt tundub mulle kum - sündinud ja sarnase tähendusega pai - maline, et Pärnumaalt leiab siin vaid kadest mitmel pool Eestit. ühe pühapaiga (ja seegi jääb Läänemaa Mõistagi on kõik need küsitavused ja Pärnumaa piirile) ning ka Kesk-Ees - Kõivupuu raamatu üldise väärtuste ti jääb oma pühapaikade arvukuselt kõrval vähetähtsad. Võib-olla olekski õigem vaadelda seda raamatut pigem 1 Vt nt – „...võib oletada, et sellegi püha- inspiratsioonijagajana kui ammendava koja läheduses võis ennemuiste asuda eel - kristlik ohverdamiskoht” (lk 78); „Lauritsapäe ülevaatena. Usun, et iga eestlane leiab on suur püha. Peetakse veel praegugi 10. sellest raamatust mõne paiga, mida ta augustil. See on kiriku nimepäev. Laurentsius külastanud pole, ent mis ta vaimu ko- olnud üks mees, kes siin elanud. Tema ehi - sutaks niisamuti, kui see raamat tand selle kiriku. Ega see tõsi pole, kirik ehi - pakub talle äratundmisrõõmu. Ja mõis - tati ikka hiljem, aga eks see nimi talle antud” (lk 97); „Kuremäest kui maarahva iid - tagi võib olla paiku, mis inimesele kal - sest pühakohast annavad tunnistust mägi lid ja erilised, ent mis ühel või teisel ise, ohvriallikas ja püha hiietamm, kuid ka põhjusel siin mainimist pole leidnud – keskaegsed kirikute visitatsiooniprotokollid. see on ennekõike märk meie maa rikku - Näiteks Jõhvi kiriku visitatsioonil 1699. aas - sest, mitte raamatu vaesusest. Ja tal märgitakse, et kihelkonnas on palju hiisi, kusjuures eriti kuulus on Kurra-Meggi lõpuks ei tohiks mingil juhul unustada, (Kuremägi), kus iga aasta 15. augustil toimub et paikade pühadusest osa saamine on suur ebajumalateenistus” (lk 122). ennekõike midagi kogemuslikku: mida

62 RAAMATUID 1-2012_Layout 1 30.12.11 15:12 Page 63

iganes me ühe või teise paiga ja tema dutab meid või mitte. Marju Kõivupuu ajaloo kohta loeme, ei ole sel lõppkokku - raamat pakub valiku saja ühest võima - võttes suurt tähtsust selle kõrval, kas lusest seda järele proovida. me ühes või teises pühapaigas viibides ise sellest innustume, kas midagi puu - MATHURA

XIX SAJANDI PILK XX SAJANDI KIRJANDUSELE XXI SAJANDIL

Rein Veidemann. 101 Eesti kirjan- seda, et Veidemanni käsitlus kahe vii - dusteost. Tallinn: Varrak, 2011. 224 mase aastakümne kirjandusest jätab lk. välja suure osa olulisi naiskirjanikke. Facebook ’i-nimelises sotsiaalvõrgusti - Rein Veidemanni kogumikul „101 eesti kus esitab eestivene kirjanik Igor Kot - kirjandusteost” on saatesõna, kust ta- juh koguni üleskutse koostada nime- sub raamatu mõistmiseks meelde jätta kiri saja ühest eesti naiskirjanikust. paar-kolm juhtmõtet. Esiteks, suurem Mõeldes väljavalitud tekstidele kui osa valitud teostest kuulub valija mee - lugemissoovitustele, ei tohiks asjas olla lest „eesti (kirjandus)kultuuri kaano - midagi häirivat. Nagu autor eessõnas nisse”, mis omakorda tähendab, et „nad isegi ütleb, on igal inimesel oma nime - esindavad teatud telge, mille ümber on kiri. Veidemann ei pea lugema nais- vormunud eesti identiteet”. Teiseks, autoreid, kui nende looming talle mida - „iga valitud kirjaniku tekst tohiks olla gi ei paku – tema hajaliolekut ei liida, tema visiitkaardiks”. Kolmandaks, vali - temas tervikut ei kujunda, teda ei lohu - tud teosed kujutavad endast ühtlasi ta ega inimesesta. 4 Seevastu, kui juttu „valija lugemissoovitust” (lk 9). on kaanonist, eesti kultuuri tuumast, Need punktid on olulised, kui aruta - mis peaks kuidagi puudutama meid da, kas mina inimese, naise ja kirjan - kõiki, on lugu teisiti. See on kriitikale dushuvilisena olen häiritud sellest, et avatud. Muidugi on loomulik, et seda - Veidemanni nimekirjas olevatest teos - sorti nimekiri püüab leida habrast test kuulub vaid kolmteist naisautorite - tasakaalu subjektiivse meeldivuse ja le. Küsimusest pääsu ei ole: vähe sel - objektiivse väärtuse vahel. Kuid käes - lest, et ettepanekus teost arvustada oleva raamatu autor ei paista teadvus - sooviti otsesõnu kuulda „vastukaja noo - tavat nende kahe valikukriteeriumi eri - rema põlvkonna naiskriitikult”, on tee - sust: ta nagu arvaks, et temale kirjan - ma üles võetud ka laiemalt. Naiste vä- dusteadlasena peavad meeldima üks- he se esindatuse mainib autorit interv - nes kanoonilised tekstid või et tema jueerides tähenduslikult ära Postimehe kui kirjandusteadlase lugemissoovitus (nais)ajakirjanik. 1 Samast küsimuse- võrdub paratamatult kaanoniga. Igata - asetusest lähtub Kärt Hellerma protes - hes on teksti retoorikast subjektiivsus tiartiklis 2 küll ühe teise Veidemanni kirjatüki kohta 3: Hellerma kritiseerib kümnendit: jõudmised ja hargnemised. – Postimees 17. IX 2011. 1 H. Sibrit s, Veidemann’s list sai kaan - 4 Nende vajakajäämistega iseloomustas te vahele. – Postimees 9. VIII 2011. Rein Veidemann nn olmekirjandust oma 2 K. Hellerm a, Nähtamatu kirjandus. artiklis „Olmekirjanduse olemusest, tähen - – Postimees 24. IX 2011. dusest ja toimest”. – Keel ja Kirjandus 1980, 3 R. Veideman n, Kirjanduse kaks nr 3, lk 134.

63 RAAMATUID 1-2012_Layout 1 30.12.11 15:12 Page 64

välja rapitud, nii et üldine varjutab hunt” aastal 2011 (lk 37). Ei tea, kas isikliku peaaegu täiesti. Kui autor ka Veidemann on seda lavastust näinud, hetkeks end unustab ja esineb meenu - igatahes tekstis seda ei mainita ja on tusega omaenda lapsepõlvest, palub ta millegipärast raske uskuda, et see selleks areldi luba: „Mälestus ei saa olnuks argument August Kitzbergi näi - olla küll argument ühe teose väärtuslik - dendi nimekirja hõlmamisel. Õpikule kuse esiletõstmisel, aga lubatagu siin - omase võttena on noortepärase pildiga kohal irduda kirjandusloolise järjekind - lihtsalt tahetud akadeemilisevõitu luse taotlusest” (lk 48). Sellest on kah - teksti tasakaalustada. See ei ole õnnes - ju, sest just sissevaated sellesse, miks tunud, vastupidi, kontrast näitab hoopis kogenud ja lugenud kirjandusteadlane selgemini, kui erinevad on tõenäoliselt mõnda raamatut kalliks peab, võiksid autori ja potentsiaalse sihtgrupi vaate - olla põnev materjal. Nagunii toimib punktid. Nõnda satub fookusse tõsiasi, Veidemanni nimi teose kaanel kauba - et kirik ei ole rajatud sugugi nii keset märgina. Seda annaks elegantselt ära küla, kui tahetakse lasta välja paista: kasutada, mängides just nimelt isikliku, autoril tõesti on olemas mingi spetsiifi - traditsioonilises mõttes esseist liku vaa - line vaatepunkt. Antud juhul paistab tenurga peale. see vaatepunkt olevat koguni üks üsna Teoste „101 Eesti puud ja põõsast” kõrge pjedestaal, mida katab veel XIX ning „101 Eesti lindu” kõrvale sedasor - sajandi tolm. ti esseekogumik vahest küll ei sobikski. XIX sajand ei ole juhuslik iseloomus - See kontekst eeldab pigem kooliõpiku tus. Taas saatesõna meenutades peab laadi: materjalist antagu neutraalne, valituks osutunud „eesti (kultuuri)kaa - mitmekülgne ja samal ajal mitte liiga non” koosnema eesti identiteeti loova - keeruline ülevaade. Autor ise ütlebki, et test tekstidest. See printsiip on teost tema teost võiks kasutada näiteks abi - koostades viidud nii kaugele, et tegu materjalina kooli kirjandustundides. 5 paistab olevat pigem rahvuspoliitiliselt Selle poolest tuleb Veidemannile au oluliste kirjandusteoste nimestikuga. anda, et ta toetub sageli teistegi uurija - Autor ei varja seda taotlust, ta rõhutab te käsitlustele ja laseb kõnelda teistel otsesõnu, et mõtteline joon Henriku häältel. Tuleb vist eraldi rõhutada, et Liivimaa kroonikast Jüri Talveti „Eesti see on pluss, mitte miinus, sest veidral eleegiani” on kavatsuslik ja nõnda kombel peab autor vajalikuks eessõnas „peaks ilmnema kujundlik raam EESTI ka selle pärast peaaegu vabandust TEKSTILE ” (lk 9). Ka valitud teoste tut - paluda: „Ma ei tee seda ebakindlusest, vustamisel lähtutakse enamasti nende pigem lugeja usalduse võitmiseks” tähtsusest rahvuskuvandi loomisel ja (lk 9). Teatav polüfoonia on niisiis ole - kinnistamisel. Olulisemate identiteedi - mas: Tiina Kirss nimetab seda suurejoo - tekstide samastamine kirjandusliku neliselt „sümpoosioniks ühes köites”. 6 paremikuga on aga just ärkamisaegse Ent see ei taga veel neutraalsust. Häs - Eesti kohta maksev printsiip, mis täna - ti toob selle esile võõritusefekt, mida päeval tundub problemaatiline. tekitavad mõningad illustratsioonid, Tõsi, ettevõetud programmi raames näiteks pilt Liisi Koiksonist Neeme on kohati tehtud huvitavaid valikuid. Kuninga muusikalises lavastuses „Liba- Ainuüksi ärkamisajast ja sellises laadis teostest nagu „Nimed marmortahvlil” 5 M. Parijõ gi, 101 kõige tähtsamat kir - muidugi sadat ja üht nimetust kokku ei jandusteost. – Õpetajate Leht 30. IX 2011. 6 T. Kirs s, Veidemanni 101: teljed, tulekski. Aga on tore, et kaanonisse on visiitkaardid, läbimurded. – Eesti Päevaleht võetud ka üsna spetsiifiliselt nõukogu - 1. X 2011. likku või vähemalt vastava reputatsioo -

64 RAAMATUID 1-2012_Layout 1 30.12.11 15:12 Page 65

niga kirjandust. Juhan Smuulita ehk ohtralt ühiskondlik-poliitilise rõhuase - küll ei saakski, Raimond Kaugveri ja tusega kirjandust. Lydia Koidula on Vladimir Beekmani seevastu võinuks oma positsiooni poolest peaaegu seleta - kitsarinnalisem koostaja ilmselt välja matu erand. Viivi Luige „Seitsmes jätta. Veidemann on otsustanud nende rahukevad” ja Ene Mihkelsoni „Ahas - teosed nimekirja lisada ja üritada selgi - veeruse uni” on hilisemad üksiküritu - tada tekstide tähendust omas ajas, sed, mis sellisena ongi positsiooni omas keerulises kontekstis. Sel tähen - nimekirjas rahvusluse kriteeriumi järgi dusel on ju tõepoolest olemas ka rah - igati ausalt teeninud. Ülejäänud nais - vuslik aspekt. soo esindajad nimekirjas on Marie Rahvuskirjandus ja rahvusteadvus Under, Betti Alver, Kersti Merilaas, muidugi ongi tugevasti, mõnel juhul Debora Vaarandi, Ellen Niit, Doris lahutamatult seotud. Teinekord lähe - Kareva, Kauksi Ülle, Asta Põldmäe – vad aga kirjanduslikud ja poliitilised pigem lüürilised, tundelised kirjanikud, valikud siiski vastuollu. Tervenisti nel - peaasjalikult poetessid. Nende funkt - ja teosega on esindatud kaks autorit: sioon on olla üksikuteks punasteks lin - Anton Hansen Tammsaare ja Jaan tideks meie rahvusliku suure tamme Kross. Nende arvelt oleks saanud vali - okstel. Lindid teevad puu muidugi kau - kut mitmekesistada, eriti kui silmas nimaks ja rõõmsamaks ning evivad soo - pidada nõuet, et iga valitud teos peaks meugrilises traditsioonis lausa püha ja nagunii võima esindada autori kogu rituaalset tähendust, ent ei ole puu loomingut. Neli visiitkaarti on lahkelt püsimise seisukohast vääramatult olu - lubatud just eesti omamüüdi tugisam - lised. Neid ei ole ka tarvis okste külge mastele. Eduard Vilde „Mahtra sõda” siduda kuigi palju. Seda on koguni kur - on kahtlemata ajalooliselt oluline teos, vem tõdeda kui lihtsalt naisautorite aga kas ka kunstiline õnnestumine, eri - väikest esindatust protsendilises väl - ti võrreldes Vilde ülejäänud loomingu - jenduses. ga? Tõsi, ruumi on jätkunud veel „Kül - Muidugi ei saa selles otseselt süüdis - male maale” ja „Mäeküla piimamehe” tada Rein Veidemanni, kes on meie jaoks, ent „Mahtra sõjast” psühholoogi - mehekeskset rahvusajalugu lihtsalt liselt huvitavamad on kas või mitmed kirjandustekstide kaudu üsna ausalt novellid. Kas see, et Helga Nõud esinda - kirjeldanud. Ühtlasi on võimalik, et ise - ma on valitud „Tiiger, tiiger”, mitte gi puhtalt teoste kirjanduslikust väär - „Kass sööb rohtu” (raamatus muide tusest lähtudes ei oleks pilt ajaloolistel valesti „Kass, kes sööb rohtu”), ei tule põhjustel muutunud kuigi palju. (Et mitte sellest, et viimane romaan käsit - 101 eesti naiskirjanikku kokku saada, leb ka muid teemasid peale eesti iden - pidi Igor Kotjuh oma Facebook ’i-nimis - titeediga seonduva, esimene aga kes- tusse hõlmama sellisedki nimed nagu kendub ainult sellele? Kas Jüri Talvet Luule Luuse ja Ella Rajari.) Ent vaada - ikka mahuks 101 eesti kirjanduse ees - tes niisugust valikut, kust naised-lap - rindlase sekka, kui ta ei oleks kirjuta - sed on põhimõtteliselt välja jäänud – nud nii sobiva pealkirjaga luuletust? ka noorem põlvkond ei ole Veidemanni Esmajoones rahvuslikust tähtsusest nimekirjas esindatud, küllap umbes lähtumine aitab mõnevõrra seletada samadel põhjustel –, tuleb paratama - niihästi naisautorite suhtelist vähesust tult meelde üle-eelmine sajand. Mure Veidemanni nimekirjas kui ka seda, eesti rahva püsimise pärast ei ole täna - miks üksikud „õrnema soo” esindajad päeval küll võib-olla vähem aktuaalne sinna siiski hõlmatud on. Ajalooliselt ei kui toona. Selles mõttes võib ju kirjan - ole eesti naisautorid viljelnud kuigi duse kontekstis tõesti jutuks võtta ka

65 RAAMATUID 1-2012_Layout 1 30.12.11 15:12 Page 66

meie rahva identiteedi, eksistentsiaalse arvesse ka nende seisukohti, keda veel Eesti, nagu Veidemann seda nimetab. või üleüldse ei ole õnnistatud habeme - Aga esiteks on kirjanduse küsimus ja kasvuga. poliitika küsimus siiski eri asjad; tei - seks, mõlemale küsimusele annaks meie päevil vastata märksa põhjaliku - malt ja ammendavamalt, kui võtta JOHANNA ROSS

NOPPEID VõRU KEELEST

Vanapärase Võru murde sõnaraa - vokaalikõrguse märgid. Võrukeelne mat: Rõuge, Vastseliina, Setu. Koos - Uma Leht pöördus juba tükk aega tanud Inge käsi, toimetanud Helmi tagasi algusse: nad ei kasuta täpsusta - Neetar. Eesti Keele Instituut. Tal - vaid märke ega isegi larüngaalklusiili, linn: Eesti Keele Sihtasutus, 20 11. mis on selles keeles ometi väga oluline. 910 lk. Niisiis, Inge Käsi koostatud sõnaraa - matus on sõnad nopitud legendaarse On ilmunud „Vanapärase Võru murde murdeuurija Hella Keema käsikirjalis - sõnaraamat”, mille on koostanud Eesti test kogudest. Mul ei ole olnud aega Keele Instituudi teadur Inge Käsi. Raa - sõnavalikut uurida. Katselisel silmitse - matut avamatagi on selge, et selle on misel leidsin, et ei ole esindatud enamik andnud välja Tallinnas asuv instituut, kalanimetusi, veidi rohkem on taime- ja sest Võru Instituut käsitleb Võru mur - linnunimetusi. Kuigi iga sõna kohta on ret eraldi keelena. Neil on ilmunud ka näidislause, tundub ometi, et midagi on Sulev Iva „Võro-eesti synaraamat” um- puudu. Otsisin sõna kuvildõ ¿ ’mismoo - bes 1 5 000 sõnaga. „Vanapärase Võru di’. Oli täiesti olemas. Aga vastust sel - murde sõnaraamatus” on ligi 1 0 000 lele küsisõnale – nivildõ ¿ ’niimoodi’ ei märksõna. Kui vaadelda meil ilmunud olnud. Ometi kasutatakse neid sõnu kakskeelseid sõnaraamatuid, siis on koos. (Muide, „Võro-eesti synaraamat” nende mahud erinevad. Tundub, et alla ei anna kumbagi.) Järeldus: tarvis on 23 000 märksõna ikka ei saa põhisõna - sõnaraamatuid, mis esitaksid nn pesa- vara esitada, alles 30 000 on piisav ühe artikleid, kust saab aimu sõna kasuta - keele hõivamiseks. misest, Mul Võru murde igapäevase kasuta - Veel: on kesvä- ’odra-’, kuid puudub jana on ükskõik, kas tegemist on keele kesv või kesev ’oder’, on jahe, kuid puu - või murdega, kui seda ei püütaks ära dub sama tähendusega jaih. Arusaa - keelata ega halvustada. Selles mõttes dav, et näiteks kana või kanamuna on on Võru Instituut teinud tänuväärset toodud ära kirjakeelest erineva parti - tööd, püüdes keeletarvitust elustada ja tiivi tõttu, kuid milleks on esitatud laiendada. Tulekul olev rahvaloendus märksõnadena kanaku lÍl, kokk, kruu é, s pidavat sisaldama ka küsimuse võru lind, lo lÍl jne? Setu murrakus muutub keele kasutamise kohta. Siis saab um- 1. silbi ä a- ks, ü u -ks kõigi sõnade bes teada, kui palju inimesi igapäeva - puhul. Märksõnana on esitatud üksi- selt murret pruugib. kud, näiteks tÍakk. Iseküsimus on ortograafia. Mulle ei Võru murdes kasutatakse liite - ki valmista see kummalgi kujul raskusi, korral lauserõhulises olekus -kina. Ega kuid on inimesi, keda ehmatavad ära siis sellepärast pea neid vorme, mis on

66 RAAMATUID 1-2012_Layout 1 30.12.11 15:12 Page 67

igast sõnast võimalikud, võtma märk- Sõnade seletamisega on koostaja sõnaks: ` kiäki ¿ ja `kiäkinä ¿ ’keegi’, hästi hakkama saanud, eriti kui võtta `¶i¶istkina ¿ ’eestki’ jne. arvesse, et tekstide üleskirjutajalt ei Sõnavara vaadeldes hakkab silma olnud enam võimalik küsida. Siiski hulganisti slaavi-vene ning läti laene. tuleks teha mõni täpsustus. Muidugi ei See on ka mõistetav, tegemist on naa - ole keeleinimesed süüdi, et ornitoloogi - berkeeltega. Aga palju on eriti nn kul - del ei ole enam põldpüüd, sest nurm- tuursõnu võetud ka saksa keelest. kana on jälle juba tükk aega nurmkana . Vene laene: poslamasla ’päevalilleõli’, Sõna ` sutma ’suutma, jaksama’ esime - koss ’linadest palmik setu naistel’, seks tähenduseks oleksin pannud ’viit - kuh tÍ ’sitsjakk’, ma éteslitsa ’vastlanädal sima’. Sõna poi éss kolmandaks tähendu - õigeusklikel’, mastõra ’klooster’ jt. seks võiks olla ’suiline, suvehooajaks Saksa laene: ` v¶ü¶ürüss ’esik’ < sks tallu palgatud meestööline’, meele - Vorhaus , `¶i¶iska Énn ’kastekann’ < sks kotuss ’lõge’ on ka täiskasvanud inime - Gießkanne , kirma ésk ’ külapidu’ < sks se teatav peapiirkond, ` puustus m¶i¶iéss ei Kirchmesse jt. ole alati ostutalu peremees, sama käib Läti laene: kr ¢õ¢õnka, kr ¢õnka ’savist ka `puustusõmaa kohta: siin on tege - piimapott’ < lt kr ºkua , kl¢õmba, `k l¢õmpa - mist alemaaga ja kõigepealt kunagisele ma ’lonkur, lonkama’ < lt klibs , klibot , alemaale rajatud taluga, mis ei pruugi `kostum (m)a ’üles sulama, pehmenema’ alati asunikutalu olla. < lt kust , seräknä ¿ ’tule tikud < lt seºrko - Olen alati lugenud meeleldi murde - ci Ïš n, `nuumama ’rammu söötma, nuu - tekste, sest need, kaasa arvatud lause - mama’ < lt nom ºt a, ` puustusõmaa ’puus - näited, pakuvad sageli uusi sõnu, paku - tusmaa’ < lt post ªt ,ı räüss ’ rahe’ `räüstä - vad võimalusi oma stiili muuta, anna - mä, ’rüüstama’, `räütmä ’ maha tal- vad tihti harjumuspärasele alternatiiv- lama, sasima’ < lt raust ªt ,ı salitsam (m)a set ainest. Suur tänu koostajatele ja ’lükkima’ < lt salikt , `mäürämmä ’möri - väljaandjatele. sema’ < lt maurot , vi Érgess ’vagu’ < lt virkne jt. KALEV KALKUN

67 RINGVAADE 1/2012_Layout 1 30.12.11 15:13 Page 68

RINGVAADE

EEsti folkloristika grand old lady

Mall Hiiemäe 75

Tänapäeva uurijad kasutavad arvutit: nad, mõnes neist korduvalt, teiseks valid aineala, mõiste, teose, autori ja läbinud Kesk-Eesti põhjast lõunasse mõne hetkega on sul vajalik ainestik (Kadrinast Emajõeni ja edasi käinud käes. Ometi on oma eelis ka kartoteegil. ka Puhjas, Otepääl ja Karulas) ning Tõsi, materjali otsimine nõuab rohkem kolmandaks külastanud ka umbes aega, ent kartoteeki lapates põrkud kümmekonda Lääne-Eesti kihelkonda. paratamatult ka kõrvalistele motiivide - Tema saak on olnud suur: 14 780 lehe - le, mis võivad äratada huvi ja suunata külge kirjapanekuid, helilindile jääd - neid jälgima. Pole kahtlustki, et karto - vustatud 3199 pala, kaasa toodud 59 teegi usin kasutamine süvendab aine käsikirjalist laulikut, edastatud 1064 tundmist ja toob kaasa mitmekülgsuse. fotot (neist 282 värvifotot) ja neli filmi Ilmselt on Mall Hiiemäe olnud usin (kaasautoriga). Nende arvudega (mis kartoteegilappaja. Tundub, et ta on nüüdseks on kindlasti suurenenud) pü- praegu parim rahvaluulekogude ja siks ta meie kogujate esiridades. Kor - -materjalide tundja. Pole ka imestada, raldustöö jääb kõrvalseisjale – ka siin - arvestades tema uurijategevuse laiust: kirjutajale – peidetuks. Arvestades juu - esmased huvid olid rahvajutt, jutusta - bilari töökust ja kohusetundlikkust, mine ja jutustajad, loodus rahvaluules, võib arvata, et seegi töö pole temast rahvakalender, historiograafia, teisesed mööda läinud. Ja nentigem, et just kor - kõik muu ning kokkuvõtvalt rahva - raldustöö annab olemasolevast ainesest usund. Aga eks neljakümne kaheksa ülevaate. tööaasta sisse mahugi palju, eriti kui Ka publitseerijana on Mall Hiiemäe materjal on käeulatuses. mitmekülgne, olles avaldanud teadusli - Juubilar on teinud kõike, mida Eesti ke tekstiväljaannete kõrval eritasemeli - Rahvaluule Arhiivi (endise Fr. R. si populaarseid valimikke nii lastele Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuu - kui ka täiskasvanutele. seumi rahvaluule osakonna) töötajailt Eraldi tuleb esile tõsta kaheksast oodatakse ja loodetakse: ta on kogunud, raamatust koosnevat sarja „Eesti rah - korrastanud (see jääb küll avalikkuse vakalender”, mille esimese köite koostas silme eest varjule), publitseerinud ja küll Selma Lätt, kuid edasise töö tegi uurinud. Tema kogumismatkades võib Mall Hiiemäe, kelle nimega sari ka märgata teatavat süsteemi. 1 Esiteks on seostub. Kõnesolev sari toob esimesena ta käinud läbi Peipsi-äärsed kihelkon - süsteemselt lugejate käsutusse kombe- ja usundiloolisi rahvakalendri tekste. 1 Tallinlasena olen sunnitud piirduma Teisiti öeldes on teadlane ligi 20 aasta - trükis avaldatud andmetega, vt Mall Hiie - ga kokku pannud 2108 lehekülge lii - mäe. Bibliograafia 1957–2007. Koostanud Karin Maria Rooleid. Tartu, 2007. Arvesta - gendatud ja kommenteeritud rahvaluu - gem, et nelja aastaga on võinud mõndagi letekste. Sellise mahuni ei ole küündi - lisaks tulla. nud veel ükski eesti folklorist (teised

68 RINGVAADE 1/2012_Layout 1 30.12.11 15:13 Page 69

mahukad väljaanded – nii muistendid, tema töödest aastate lõikes pidevalt. vanasõnad kui ka mõistatused – on kol - Sümpaatne on see, et uurija hindab ja lektiivse töö vili). väärtustab möödanikus tehtut, nagu Juubilari uurijatöö on olnud laia - näitavad tema historiograafilised uuri - haardeline. Nimetagem siin esmalt mused. Esile tõusevad siin eeskätt 1968. aastal Eesti Looduses ilmunud kolm nime: Jakob Hurt, Oskar Loorits artiklisarja „Jahipidamisest ning mets - ja Richard Viidalepp. On kõigiti mõiste - loomadest Eestis etnograafi ja folkloris - tav, et tähelepanu on pälvinud Herbert ti pilguga” (kirjutatud koos Aleksei Tampere kui vanem kolleeg. Laiast Petersoniga). Aastal 1970 avaldas Mall haardest kõnelevad aga kirjutised Gus - Hiiemäe samas väljaandes aasta läbi tav Vilbastest, Alice Moorast, Lauri rahvakalendri tutvustusi. Sama kordus Kettusest, kelle seosed folkloori ja folk - 1990. aastal Eesti Rohelises Nädala- loristikaga on kauged või kaudsed. lehes. Arusaadavalt on tal kõige roh - Ometi ei jõua siin peatuda kõigel, mil - kem just rahvakalendrialaseid uurimu - lega Hiiemäe on tegelnud. Teatava si. Neist olulisemaid esile tuua oleks kvintessentsi tema tööst pakub meile aega- ja ruuminõudev, sestap nimetak - „Eesti mõtteloo” sarjas (nr 73) ilmunud sin üldistavat kokkuvõtet „Der estni - kogumik „Sõnajalg jaaniööl”. sche Volkskalender”, mis ilmus FFC Tähtis on ka juubilari toimetamis - sarjas 1998. aastal (nr 268). See on laia töö. Esialgu oli tema hooleks „Rahva- tunnustust vääriv töö. pärimuste koguja” (nr 8 ja 10). Hiljem Ometi julgen arvata, et meie folklo - on jäänud teha lühiuurimuste sari „Pro ristikale on kõige olulisem see, mida folkloristica”, mida ta on toimetanud Mall Hiiemäe on kirjutanud rahvajuttu - alates viiendast numbrist (1992) täna - dest, jutustamisest ja jutustajatest. seni. Nende n-ö kergemate väljaannete Osutan siis artikleid „Tähelepanekuid kõrval on Mall Hiiemäe toimetanud ka jutustamisest, rahvajutust ja jutusta - raskekaalulisemaid teoseid: Eesti Kir - jast” („Paar sammukest” 5, 1967), jandusmuuseumi aastaraamatuid (nr „Rahvajuttude kujunemisest Kodavere 12 ja 22), tänapäeva rahvaluule käsit - kihelkonnas” („Paar sammukest” 7, lust „Regivärsist netinaljadeni” (2005) 1971) ja teost „Kodavere pajatused” ja eriti märkimisväärselt Oskar Loorit - (1978). Tähelepanuväärne on see, et sa käsikirja jäänud uurimusi ja taas - juubilar toob Eduard Laugaste tuimale trükke (aastail 2000–2004, sh „Endis- skeemile rahvajutu (ülepea folkloori) Eesti elu-olu” neli köidet). Kokku on kolmest faasist 2 (aktiivne kasutamine, Mall Hiiemäe toimetanud üle 30 teose. mälufaas, unustamise faas) juurde olu - Arvustanud ja tutvustanud pole juu - lise tekkefaasi 3. Rahvakalendri koosta - bilar just palju, kuid ta on retsenseeri - mise tippajal kadusid rahvajutud Hiie - nud Mart Mägeri, Ants Viirese, Ivar mäe tähelepanu alt peaaegu paariküm - Paulsoni, Felix Oinase, Oskar Looritsa neks aastaks. Uut lähenemist adume ja Richard Viidalepa raamatuid. Seega alles selle sajandi esimesel aastal („Ge- ühelt poolt loodus (Mäger ja Viires), tei - schichten von Waldtieren als Tatsa - selt poolt meie folkloristika tipud. chenberichte”). Loodussõbraliku folklo - Tehtud on niisiis palju. Tervist ja risti – ikkagi metsavahi tütar – uurimu - jõudu kõige algatatu lõpuleviimiseks. si taimede ja folkloori seostest leiame Ja õnne. 2 Vt E. Laugast e, Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1986, lk 57. 3 Vt M. Hiiemä e, Kodavere pajatused. Kujunemine ja koht rahvatraditsioonis. Tal - linn: Eesti Raamat, 1978, lk 62 jj. ÜLO TEDRE

69 RINGVAADE 1/2012_Layout 1 30.12.11 15:13 Page 70

Haldur ÕiM 70

Oma järjekordse juubelini on jõudnud diliste mõistete semantilisest analüü - akadeemik Haldur Õim, Tartu Ülikooli sist ja selle rakenduspüüdlustest tollal üldkeeleteaduse emeriitprofessor, eesti alles äsja ilmunud arvutites sündiski arvutilingvistika alusepanija ja teoree - tehisintellekti labor, mille rüpes 1970. tilise keeleteaduse mitme koolkonna aastate lõpuks kujunes välja Haldur rajaja. Õimu juhitud keele mõistmise modellee - Haldur Õim sündis 22. jaanuaril rimise töörühm (ja eksperimentaalne 1942 Valgamaal Helme vallas. Lapse - teksti mõistmise süsteem TARLUS ), põlvest on ta ise esile toonud võimalust millest praeguseks on välja kasvanud palju lugeda: nii ilukirjandust kui ka arvutilingvistika töörühm. Kuigi töö - ajalugu käsitlevaid teoseid. Lõpetanud rühma nimi tehisintellekti enam ei Tõrva Keskkooli, astus ta 1960. aastal maini, on selle sisu laias laastus siiski Tartu Riiklikku Ülikooli sooviga õppida sama: luua loomuliku keele mõistmi - kirjandust ja „ehk koguni saada kirjani - seks vajalikud arvutiprogrammid. Kui - kuks”, nagu ta ise ühes hiljutises gi arvutilingvistidest kolleegid kasuta - intervjuus on tunnistanud. Ülikoolis vad tänapäeval eri meetodeid, on Hal - sattus ta aga keeleteaduse uute suun - dur Õim ise ehk kõige rohkem kasu- dade – generatiivse grammatika ja tanud freimisemantikat, mida ta ra- matemaatilise lingvistika – mõju alla, kendas ka oma 1983. aastal kaitstud oluliseks innustajaks tollane eesti kee - doktoriväitekirjas „Semantika ja keele le kateedri dotsent Huno Rätsep, kes mõistmise teooria. Eesti keele direktiiv - oma säravate loengutega teisigi kirjan - se suhtluse leksikoni ja tekstide ana - dushuvilisi keeleteaduse radadele suu - lüüs”. Juba väitekirjas on ta kirjutanud nanud. Tollal tekkis Haldur Õimul ja ta inimese keelepädevuse kõrval ka kogni - kursusevennal Mati Ereltil ka võimalus tiivsest ja interaktiivsest pädevusest, õppida strukturaalset ja matemaatilist mis generatiivsest grupist välja kasva - keeleteadust eriprogrammi järgi, selle - nud lingvisti jaoks oli vaieldamatult ga jäid õppekavast välja kirjanduse ja uudne vaatenurk. Kui 2008. aastal pedagoogika ained ja tekkis juba üli - ilmus Keeles ja Kirjanduses Haldur koolis võimalus süveneda keeleteoo - Õimu artikkel keeleteaduse kognitiiv - riasse. Oma panuse jättis Haldur Õimu sest pöördest, siis oma väitekirjas tegi keeleteaduslikku arengusse kind lasti tol ta ise oma (esimese) kognitiivse pöörde ajal ülikoolis tegutsenud generatiivse juba ära. grammatika grupp, millest ta koos pal - Alates 1977. aastast asus Haldur jude hiljem tuntuks saanud keeletead - Õim ametlikult tööle TRÜ eesti keele lastega osa võttis. kateedris, kuid juhtis edasi tehisintel - Ülikooli lõpetas Haldur Õim 1965. lekti labori keeleteaduslikumat osa. aastal, astus kohe aspirantuuri ja kait - Aastal 1986 sai ta professoriks ning ses juba 1970. aastal kandidaadiväite - 1992 valiti ta TÜ esimeseks üldkeele - kirja „Isiku mõistega seotud sõnarüh - teaduse professoriks. Õppejõutöö oli made struktuur eesti keeles”. Täna- oluline keeleteoreetiliste huvide seisu - päeva mõttes oli ta seega juba siis kohast, 1980.–1990. aastate üliõpilased (28-aastaselt) doktorikraadiga seman - mäletavadki ülihuvitavaid semantika tik. Pärast aspirantuuri asus Haldur ja pragmaatika loenguid, millest oma - Õim tööle õigusteaduskonnas krimino - korda said innustust paljud praegus - loogia laboratooriumis, kus Ilo Sildmäe test teoreetilise suunitlusega eesti kee - juhtimisel oli eesmärgiks luua juriidilis - leteadlastest. Formaalsema suunitluse - te tekstide infosüsteem JURIOS . Jurii - ga strukturalistist oli saanud prag- 70 RINGVAADE 1/2012_Layout 1 30.12.11 15:13 Page 71

maatika ja kognitiivse keeleteaduse on pikka aega funktsioneerinud olulise propageerija. õppematerjalina, mida on lugenud mitu Praegu ongi Tartu Ülikoolis seega põlvkonda keeleteaduse üliõpilasi. kaks uurimisrühma, mis on otseselt Oluline on ka Haldur Õimu ühis - Haldur Õimu asutatud: arvutilingvisti - kondlik panus. Tänapäeva arvutimaa- ka, mis ühendab keeleteadlasi ja infor - ilmas on igale keelele kestmajäämise maatikuid, ja üldkeeleteadus, mis on seisukohast oluline ta keeletehnoloogili - praegugi teaduslikus plaanis üsna oma ne tugi: ilma emakeelse keeletöötlus - esimese professori nägu, huvitudes eel - tarkvarata ei suuda ükski keel oma kõige suhtluspragmaatikast ja kogni - kasutusvaldkondi säilitada. Seda as- tiivsest semantikast. Mõnes mõttes on pekti on Haldur Õim rõhutanud kõigile need kaks uurimisrühma isegi vastand - ja kõikjal ning olnud sellega omal viisil liku teoreetilise taustaga, sest arvuti - üks aktiivsemaid eesti keele eest võitle - lingvistika on paratamatult formaalse jaid, sealhulgas ka keelenõukogu liik - keeleteaduse rakendaja, kognitivistid mena aastatel 2007–2011. Nõnda on ja suhtluse uurijad aga funktsionalisti - loomulik, et Haldur Õim on saanud olu - dena pigem vastandavad end formalis - lisi ühiskondlikke tunnustusi: 1994. tidele. Haldur Õimus on need kaks aastal valiti ta akadeemikuks, 2001. poolt aga loovalt koos, ja kuigi alates aastal sai ta Eesti Vabariigi Valgetähe 2007. aastast emeriitprofessor, lööb ta IV klassi teenetemärgi, 2005. aastal aktiivselt kaasa mõlema „lapse” prae - Wiedemanni keeleauhinna. gustes tegemistes. Tema 60. sünnipäe - Kui inimene on elu jooksul avalda - vaks anti välja pühendusteos „Tähendu - nud ligi 300 publikatsiooni ning ka vii - sepüüdja”, mille pealkiri ei osutunud mastel aastatel pole mingit vähenemise mitte ainult tagasi, vaid ka ettepoole tendentsi näha, siis võib arvata, et ega vaatavaks: tähenduse püüdmist on ta ta niipea pidama ei saagi. Peale Haldur jätkanud ka hiljem nii oma uurimistöös Õimu armastuse teaduse vastu on aga kui ka suure hulga õpilaste juhendami - hästi tuntud ka tema seenelkäimise se kaudu. kirg – ujumise ja vanamuusika kõrval Haldur Õim on olnud Eestis ka olu - on seda nimetatud ka Teaduste Aka - line teaduse populariseerija. Ta on kir - deemia kodulehe elulookirjelduses. Kol - jutanud kaks menukat populaarteadus - leegid soovivad niisiis juubilarile lisaks likku raamatut – „Semantika” (1974) ja teaduslikule ka seenelist produktiiv - „Inimene, keel, arvuti ehk kompuuter - sust, eriti ilusaid riisikasaake! lingvistika” (1983) – ja hulganisti popu - laarseid ning ülevaateartikleid. Paljud Haldur Õimu teoreetilistest artiklitest RENATE PAJUSALU

ViiEs kEElEfooruM tallinnas

29. septembril 2011 toimus Tallinnas Toomas Hendrik Ilves ning haridus- ja Teaduste Akadeemia saalis järjekordne teadusminister Jaak Aaviksoo. keelefoorum, mis ühelt poolt võttis kok - Toomas Hendrik Ilves tõi oma esine - ku keelevaldkonna viimaste aastate mises välja, et kunagi varem pole eesti olulised tegevused ja arengud, teisalt keelel olnud praegusega – Euroopa Lii - vaatles ja analüüsis tänapäeva Eesti du ametliku keelega – võrreldavat kõr - keelekeskkonna seisundit ja probleeme. get ametlikku staatust ning et uhkuse Foorumit tervitasid pikemate sõna - ja põhjusega saame eesti keelt pidada võttudega Eesti Vabariigi president kultuurkeeleks. Teisalt on ja jääb eesti 71 RINGVAADE 1/2012_Layout 1 30.12.11 15:13 Page 72

keel üsnagi väikeseks keeleks, mida preambulisse lisatud sätet, et riik peab seitsmest miljardist maailma inimesest tagama eesti keele säilimise läbi aega - räägib emakeelena umbes üks miljon de. Väga oluline on 23. veebruaril 2011 ehk 0,015 %. Teada on seegi, et eesti vastu võetud uus keeleseadus. keelt emakeelena kõnelevate inimeste 2010. aastal kinnitati üldharidus - hulk vähemasti järgmise põlvkonna koolide uus riiklik õppekava. Õpilaste vältel kahaneb. President pidas väga hulk on seireperioodil kahanenud ning oluliseks keele arengut ja uuenemist. õpilaskond on muutunud heterogeense - Ta tõi probleemina välja ka avaliku maks, sest eesti õppekeelega koolides keeleruumi kujundaja – ajakirjanduse – on suurenemas muu emakeelega õpi - kehva väljenduskvaliteedi: suure luge - laste arv. 2007/2008. õppeaastal alanud jas- ja kuulajaskonnaga meediakanalite muukeelsete gümnaasiumide kohus- eesti keel reedab ühtaegu nii teadma - tuslik üleminek osalisele eestikeelsele tust ja hoolimatust kui ka auditooriumi õppele on lõpule jõudmas, kuigi mõnes vastuvõtuvõime selget alahindamist. piirkonnas soovitust aeglasemalt. Muu - Jaak Aaviksoo rõhutas, et eesti kee - keelne kutseharidus ei anna veel tööjõu - le eest seismine on väärikas ülesanne. turule siirdumiseks vajalikku eesti kee - Erilist tähelepanu pälvisid tema kõnes le oskust, kuid loodud on eeldused kaks valdkonda: üldharidus ja keele - venekeelsete õpperühmade järkjärguli - tehnoloogia. Mõlemas on vaja oluliselt seks eestikeelsele õppele üleminekuks. selgemat visiooni kui seni, et üksik- Kõrgkoolides on eestikeelne õpe ole - küsimused ei varjutaks strateegilist mas kõikide õpetatavate erialade (õppe - eesmärki. Kuigi eesti keele ja kirjandu - kavarühmade) kõikidel õppetasemetel. se gümnaasiumi ainekavasse on sisse Eesti keeles õppijate arv on kogu pe- kirjutatud kõik õpetajate ja retsensenti - rioodi vältel olnud u 9 0 %. Doktoritööde de unistused, kipub ligi 70-leheküljeline keelena on inglise keele osakaal tõus - dokument hägustama selle, mis oluline nud, eesti keele osakaal langenud. ja mille saavutamine on meie, sh kooli Kogu seireperioodil on pidevalt ilmu - võimuses. Keeletehnoloogia valdkonnas nud eestikeelset õppekirjandust, kokku sõnastas minister olulise vägagi konk - ligi 500 nimetust. Oluliseks toeks on reetselt: arvutitele tuleb eesti keel sel - 2008. aastal käivitatud eesti termino - geks õpetada. loogia ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute Eesti Keelenõukogu esimees Tartu väljaandmise riiklikud programmid. Ülikooli professor Birute Klaas-Lang Eesti keele uurimise kvaliteeti võib andis ülevaate seirest, mis võttis kokku pidada suhteliselt heaks, on kasvanud „Eesti keele arendamise strateegias uurimuste hulk ja tõusnud tase, kesk - 2004–2010” ( EKAS ) püstitatud eesmär - seks on muutunud korpuspõhised kide täitmise, arengu ja vajakajäämi - uuringud. Puudust tuntakse aga eesti sed, ning tutvustas ka jätkuprogrammi keele struktuuri, ajalugu ja murdeid „Eesti keele arengukava 2011–2017” käsitlevatest monograafiatest. Silma - eesmärke, ülesandeid ja kavandatud paistvaks tulemuseks on läbi aegade tegevusi. EKAS on ühelt poolt Eesti rii - suurima eesti kirjakeele sõnaraamatu, gile oluline dokument, käsitledes meie „Eesti keele seletava sõnaraamatu” val - rahvusliku ja riikliku identiteedi aluse, mimine. Keeletehnoloogia valdkond on eesti keele säilimist ja arengut soodus - edukamaid ja tulemuslikumaid. Kõik tava keskkonna kindlustamist. Samal perioodiks ettenähtud tööd on käivitu - ajal on strateegia pälvinud ka rahvus - nud ja sellises seisus, et võimaldavad vahelist tähelepanu. vähemalt samas mahus, tempos ja kva - Keeleõigusliku keskkonna muuda - liteedis jätkumise korral tagada eesti tustest tuleb rõhutada põhiseaduse keele eduka toimimise infoühiskonnas.

72 RINGVAADE 1/2012_Layout 1 30.12.11 15:13 Page 73

Ka eesti keele piirkondlike erikujude keelevaldkonnas parajasti suurt tähele - säilitamiseks ja arendamiseks on loo - panu pälvivad teemad. Sel foorumil toi - dud head tingimused. Murretele on mus arutelu kahel teemal: eesti keel osutatud suuremat tähelepanu meedias kõrghariduses (juhatas Tartu Ülikooli ja avalikkuses, pärimuskultuuri ja mur- professor Helle Metslang) ja eesti keel rete kasutamist toetatakse riiklike pro - Euroopas (juhatas Eesti Keele Instituu - grammidega. di vanemteadur Jüri Viikberg). Välja on töötatud Eesti vajadusi Emakeele ja võõrkeelte (eelkõige ing - arvestav võõrkeelepoliitika, koostatud lise keele) tasakaalust ja tasakaalutu - on Eesti võõrkeelte strateegia aastani sest kõrghariduses esinesid sissejuhata - 2015, edenenud on eesti keele ja kultuu - va sõnavõtuga Helsingi Ülikooli eme - ri akadeemiline välisõpe ning rahvus- riitprofessor Auli Hakulinen ja Hari- vaheline keelealane koostöö. dus- ja Teadusministeeriumi kõrghari - Paljud keelevaldkonna ülesandeist duse osakonna juhataja Mart Laid - eeldavad pidevat tööd ja kanduvad ka mets. A. Hakulinen suhtus üsnagi skep- uude arengukavva. tiliselt mitteangloameerika keskkonnas Väliseksperdina on eesti keelestra - töötavate teadlaste lausa meeleheitlik - teegia täitmist jälginud Soome Kodu - ku püüdesse pääseda n-ö palju tsiteeri - maa Keelte Uurimiskeskuse direktor tud tippteadlaste hulka. Statistika näi - Pirkko Nuolijärvi. Ta pani keelevald - tab, et ingliskeelses keskkonnas tööta - konna planeerijatele südamele, et on vad teadlased tsiteerivad 8 0 % ulatuses vaja pöörata suuremat tähelepanu prio - sama keskkonna teadlasi. Soome kõrg - riteetide kindlaksmääramisele, tuues koolide keelepoliitikast rääkides esitas samal ajal välja, et EKAS keskendub ta positiivse näitena Helsingi Aalto Üli - põhiliselt keele kui korpuse planeerimi - kooli paralleelkeelsuse põhimõtted, mis sele, kuid riiklikult sama olulisele – võimaldavad üheaegselt kasutada soo - staatusele – on vähem tähelepanu pöö - me, rootsi ja inglise keelt, kuid magist - ratud. Teiseks suureks probleemiks on, ri- ja doktoritaseme õppetöös on sealgi et vastutus hajub riigi, omavalitsuse, hakanud domineerima inglise keel. organisatsiooni (näiteks kool), perekon - Tugeva toe annab soome teaduskeelele na, üksikisiku vahel, seda enam oleks teaduse rahvusliku terminipanga pro - vaja näiteks eri ministeeriumide suure - jekt, mille käigus luuakse euroraha mat koostööd. abil vastav Wiki-keskkond. A. Hakuli - Igale foorumile on esinema palutud nen nentis, et Soomes ei saa riik suuna - ka mõni tuntud isik, kelle otsesed töö - ta keelt süstemaatiliselt uurima, nagu ülesanded pole seotud keelega, seekord teevad eesti keele arengudokumendid, akadeemik Urmas Varblane. Ta kesken - ja et soome keele õpetamise positsioonid dus oma ettekandes teadlase rollile, on kõrgkoolides nõrgenemas. M. Laid - tuues näiteid oskussõnavara arendami - mets tutvustas olukorda, kuhu Lääne - sest Tartu Ülikooli majandusteadus - mere piirkonna ülikoolid on XXI sajan - konnas. Väikekeelt emakeelena rääki - diks jõudnud, ning Eestis kavandatava val teadlasel on oluline roll ka teaduse kõrgharidusreformi põhimõtteid, mis vahendustegevuses, teaduse tõlkimisel paraku siinkirjutaja jaoks ei tähenda emakeelde ja niisiis teaduskeele aren - sugugi selget ülikoolide kvaliteedi tõu - damises. Keele arendamine on kindlas - su ega eesti keelele kõrghariduskeelena ti otseses seoses ühiskonna arengusse vajalike tingimuste loomist. Järgnenud panustamisega, mis on õppe- ja teadus - arutelus tõusis esile ingliskeelsuse üle - tegevuse kõrval teadlase-õppejõu töö ja tähtsustamine, eesti teaduskeele aren - eneseteostuse kolmas missioon. damine, eesti keele spetsialistide kooli - Foorumid on alati võtnud luubi alla tusvajadus.

73 RINGVAADE 1/2012_Layout 1 30.12.11 15:13 Page 74

Euroopa mitmekeelsuspoliitika ja riruumiga, on vaja pedagoogilise toega selle rakendamine, väikekeelte posit - emakeele e-õppe keskkonda. Triin Vi- sioon ja keelte koosmõju olid olulised halemm rõhutas „Eesti inimarengu märksõnad teises aruteluplokis, mille aruandes 2011” toodud väidet, et kui juhatasid sisse Uppsala Ülikooli profes - venekeelne noor ei valda eesti kirjakee - sor Raimo Raag, Tartu Ülikooli profes - le normi emakeelerääkijale võimalikult sor Triin Vihalemm ja Eesti Instituudi sarnasel tasemel, siis tal ei ole Eesti direktor Mart Meri. Raimo Raag ja tööturul eestlastega võrdseid võimalusi. Mart Meri andsid ülevaate eesti keele Selline väide tekitas elava diskussiooni, ja kultuuri välisõppest ja välismaal sest nii Triin Vihalemm kui ka „Eesti uurimisest. Akadeemilist välisõpet toe - inimarengu aruanne 2011” toetuvad tab „Eesti keele ja kultuuri akadeemili - üksikutele intervjuudele, mitte mass - se välisõppe” riiklik programm aasta - küsitlustele. Keeleinspektsiooni direk - teks 2011–2017 (eelnev sama programm tor Ilmar Tomusk esitas kutsestandar - kehtis 2005–2010), andes õppeasutuste - dite nõuetele viidates väite, et ainult le tegevus- ning teadlastele ja üliõpilas - väga väike osa (umbes 10 %) töökohta - tele uurimis- ja õppetoetusi. Kokku dest eeldavad keeleoskusnõuetes hari - õpetatakse eesti keelt sel õppeaastal tud emakeelerääkija taset. teada olevalt 35 väliskõrgkoolis. Mart Viies keelefoorum andis tunnistust, Meri tutvustas ka „Rahvuskaaslaste et eesti keele hea käekäik on oluline nii programmi aastaiks 2009–2013”, mis riigile, ühiskonnale kui ka igale eestla - suunab ja juhib väliseestlastele eesti sele ja Eesti sõbrale. keele ja kultuuriloo õpetamist. Välis - maal eesti keelt õppivaid koolilapsi on praegu üle 1500. Et kõigil välismaale kolinute lastel säiliks side eesti kultuu - BIRUTE KLAAS-LANG

sErgEi issakoVi juubElisEMinar

7.–9. oktoobrini 2011 toimus Tartu Üli - kooli ajalugu, vene vähemuse kultuur kooli vene kirjanduse kateedri eestvõt - Eestis jpm. tel rahvusvaheline seminar „Kultuuri - Seminari alustuseks avati Tartu Üli - devahelise kommunikatsiooni problee - kooli raamatukogus juubilari teadus - mid”, mis oli pühendatud emeriit- tööle pühendatud näitus ja esitleti Ser - professor Sergei Issakovi 80. sünnipäe - gei Issakovile pühendatud kogumikku vale. 1 Aastail 1980–1992 oli Issakov ve- „Мифология культурного пространст- ne kirjanduse kateedri juhataja. Tema ва ” („Kultuuriruumi mütoloogia” – teadustegevus on pühendatud kultuuri - „Studia Russica Helsingiensia et Tar - kontaktide uurimisele: teda on huvita - tuensia” XII). See teos on kättesaadav nud vene-eesti kirjandus- ja kultuuri- ka elektrooniliselt ( http :// ruthenia.ru/ sidemed, vene ja eesti kultuuri sidemed document/551315.html ). Samuti esitle - teiste rahvuskultuuridega, Tartu üli - ti Sergei Issakovi uut raamatut „ Куль - тура русской эмиграции в Эстонии 1 Seminar toimus Eesti Teadusfondi 1918–1940” („Vene emigrantide kultuur grandi „Venemaa impeeriumi läänepoolsete Eestis 1918–1940”). ääremaade „ideoloogiline geograafia” kirjan - duses” ja sihtfinantseeritava teema „Vene Esimene istung jätkus memuaarsete kirjanduse retseptsioon Eestis XX sajandil: ja ajalooteemaliste ettekannetega. Ku- tõlgendus- ja tõlkepoeetika” toel. nagine TRÜ vene kirjanduse kateedri

74 RINGVAADE 1/2012_Layout 1 30.12.11 15:13 Page 75

juhataja (1954–1960) Boriss Jegorov de „Mahtra sõjast” ning mitmest Lutsu (Sankt-Peterburg) kõneles Sergei Issa - teosest kuni kõige uuema eesti proosa - kovi ülikooliajast ja esimestest tööaas - ni. Aleksandra Arhipova (Moskva) ette - tatest Tartu ülikoolis. kanne oli pühendatud etniliste stereo - Slaavi filoloogia õppetooli töötajad tüüpidega seotud venekeelsetele väljen - andsid ülevaate slaavi keelte õpetami - ditele. sest Tartu ülikoolis. Aleksandr Dulit - Seminari teise päeva avas Timur šenko (Tartu) kõneles polonistika aja - Guzairovi (Tartu) ettekanne inimesest loost Tartus (tema ettekande luges ette impeeriumi teenistuses: ta vaatles Romasz Romantšik). Irina Abisogomjan Jaan Krossi „Professor Martensi ärasõi - (Tartu) tegi ajaloolise ekskursi tšehhi tu” vene kirjanduse kontekstis. Vene keele õpetamise traditsioonidesse Tar - kirjanduse (Puškin, Lev Tolstoi, Natan tus. Keelekontaktide ja eri kultuuride Eidelman) koodi kasutamine on and - kontaktide teemat jätkasid ühisette - nud uurijale võimaluse avastada romaa- kandes Irina Külmoja ja Jelizaveta ni varjatud kaashelisid. Kostandi (mõlemad Tartu). 1990. aasta - Kolm ettekannet oli pühendatud tel sai õppetooli üheks oluliseks uuri - David Samoilovile, kelle elu ja looming missuunaks vene diasporaa keele uuri - oli tihedalt seotud Eestiga. Lea Pild mine postsovetlikus ruumis. Nende (Tartu) analüüsis Samoilovi hilisluule - uuringute tulemusena selgitati välja ka tust „Richter” ja selle eesti tõlget, mille Eestis elava vene diasporaa keele funkt - autor on Jaan Kross. Tatjana Stepa - sioneerimise iseärasused. Tervikuna ništševa (Tartu) ettekanne käsitles püstitavad need uuringud aga hoopis David Samoilovi ja Jaan Krossi luule- laiema probleemi keelelistest ja ekstra - kogu „ Бездонные мгновенья ” – „Põhja - lingvistilisest teguritest, arendavad tud silmapilgud”. Selle raamatu sünni - edasi georussistika uuringuid. lugu on seni uurimata. Tatjana Stašen - Lisaks keeleprobleemidele käsitleti ko (Tartu) kõneles kahe luuletuse konverentsil ka diasporaa funktsionee - põhjal Tallinna kujundist David Samoi - rimise muid aspekte. Ljudmila Sproge lovi loomingus. Need luuletused olid (Riia) ettekanne valgustas Lätis elava ühtlasi esimeseks sammuks luuletaja leedu diasporaa eripära ja tõstatas lat - jõudmisel Eesti teema juurde, mille gale teksti olemasolu probleemi. Uurija kokkuvõtteks on 1981. aastal ilmunud arvates on Latgale locus markeeritud luulekogu „ Улица Тооминга ” („Toomin - terves hulgas läti pagulaskirjanduse ga tänav”). Poeedi esimeste Tallinna- tekstides. Neis on oma tüpoloogiline luuletuste interpreteerimisel on oluline ühisosa. koht biograafilisel koodil, Samoilovi Jan ªıne Kurs ªıte-Pakule (Riia) ette - Tallinna-sõprade saatustel ja perekond - kanne oli pühendatud tänapäevastele likel tragöödiatel. piirialade kultuuri vene-läti stereo- Kahe ettekande keskmes olid Eestiga tüüpidele, mis põhinevad vastanduval seotud tegelased. Malle Salupere (Tar - oma–võõra hoiakul. Ettekanne tugines tu) kõneles Aleksei Wulfist ja tema Tar - piirialadel tehtud väliuuringutele. tu-aastatest. Memuaare ja politsei- Konverentsi üheks keskseks tee - dokumente kasutades üritas esineja maks kujunes etniliste stereotüüpide taastada 1826. aastal peetud duellil toi - uurimine. Seda probleemi käsitles Rein munut. Selle duelli üks osalisi oli ka Veidemanni (Tallinn) ettekanne „Märk - Aleksei Wulf. Ljubov Kisseljova (Tartu) meid venelaste kujutamisest eesti kir - tutvustas Haapsalu lähedal sündinud janduses”, milles autor vaatles tervet parun Georg von Rosenit kui üht 1830. hulka eesti kirjanduse tekste alates aastate Venemaa ideoloogia arhitekti. Faehlmanni „Keelte keetmisest” ja Vil - Parun Rosen, kes õppis vene keele ära

75 RINGVAADE 1/2012_Layout 1 30.12.11 15:13 Page 76

alles täiskasvanuna, oli tuntud poeet ja Mitu ettekannet käsitles oma kirjan - dramaturg. Ettekandes käsitleti põhja - duse tutvustamist võõramaalastest likult Roseni näidendit „Venemaa ja lugejatele. Peeter Olesk (Tartu) kõneles Báthory”, mis Kisseljova arvates esin - eesti kirjanduse vahendamisest vene - dab ametlikku rahvalikkust. Roseni lastele eesti luule antoloogia näitel: rahvuse kontseptsiooni keskmes on „Poeedi raamatukogu” („ Библиотека idee pühast Venemaast. поэта ”) sarjas ilmunud „ Поэты Эс- Roman Leibov (Tartu) vaatles oma тонии ” (Leningrad, 1974; koostajad ettekandes „Ideologeemid ja riimi- Sergei Issakov ja Nigol Andresen). Sel - kli šeed” astionüüm Varssavi riimiposit - le antoloogia tekstide valik lähtus see - siooni käekäiku XIX sajandi vene luules. ria üldistest põhimõtetest, mitte eesti Õhtune istung algas Aleksei Vdovini luule tegelikust pingereast. (Tartu) ettekandega Aleksei Pissemski Pekka Pesonen (Helsingi) kõneles osalemisest Mereministeeriumi korral - nõukogude kirjanduse soomlastele tut - datud kirjanduslikul ekspeditsioonil Ve- vustamisest, milles kõrvuti katsetega ne impeeriumi äärealadele (1856–1857). vene kirjandust süstemaatiliselt vahen - Esineja käsitles kirjanikku antud rollis dada peegeldub ka politiseeritud huvi kui orientalisti. Paraku ei lubanud tsen - nõukogude proosa vastu (Pasternak, suur avaldada Pissemski kirjutisi tatar - Dudintsev, Solženitsõn). lastest, armeenlastest ja kalmõkkidest, Pavel Lavrinetsi (Vilnius) ettekanne põhjuseks ilmselt kirjaniku skep tiline oli pühendatud Igor Severjanini loo - suhtumine Venemaa tsiviliseerivasse mingu retseptsioonile Leedus. Severja - rolli alistatud rahvaste juures. ninit tutvustas Leedus Aleksis Rannit, Jelizaveta Fomina (Tartu) ettekanne kes hindas teda kui Baltimaade kirjan - „Ivan Turgenev ja „poola küsimus ”” duste tutvustajat. Roman Voitehhovitš analüüsis poolakate kujutamist Turge - (Tartu) juhtis oma ettekandes tähele - nevi proosas („Vaikus”, „Esimene panu Marina Tsvetajeva huvile Severja - armastus”, „Stepi kuningas Lear”). Esi - nini loomingu vastu ja proovis rekonst - neja arvates kasutas kirjanik poolaka - rueerida ka mõningaid intertekstuaal - test tegelasi selleks, et nende taustal seid seoseid Tsvetajeva luules. Irina esile tõsta venelaste häid omadusi. See Rudik (Tartu) kõneles võõramaaluse on seotud laiema kultuurikontekstiga: motiivist kui Marina Tsvetajeva loo - poola teema kasutamine on vene kir - mingulise autobiograafia olulisest janduses tavaliselt vaid ettekääne vene osast. Analüüsiks oli uurija valinud iseloomu eripära mõtestamiseks. poolakluse ja saksluse – rahvuslikud Inna Bulkina (Kiiev–Tartu) ettekan - komponendid, mida Tsvetajeva ise ne käsitles ukraina kirjaniku Viktor meelsasti rõhutas oma suguvõsas – ja Petrovi (pseudonüüm Domontovitš) üritas neid eritleda tema luules. romaani „Doktor Seraficus”, mis kuu - Dmitri Ivanovi (Tartu) ettekande lub 1920. aastate nõukogude kirjandu - teema oli Gogoli 100 aasta juubeli se ning mingis mõttes ka 1910. aastate tähistamine 1952. aastal. See oli viima - Kiievi kultuurielu konteksti. ne suur kirjanikujuubel Stalini ajal. Ben Hellman (Helsingi) tutvustas Vaadeldes mastaapseid juubeliüritusi seni kadunuks peetud „Soome alma - NSVL-i erinevates piirkondades (ja eri - nahhi”, Serapioni vendade esimest trü - ti Eestis), tuli esineja järeldusele, et kiprojekti, mis ei saanudki teoks. Käsi - nende eesmärgiks polnud mitte vene kiri kadus kirjastusest Berlion, kuid kultuuri levitamine, vaid rahvuskul - leiti hiljem juhuslikult ühest Soome tuurile nõukoguliku mündi andmine. suvilast. Praegu valmistab teadlane Roman Abisogomjani (Tallinn) ette - ette selle teose väljaandmist Venemaal. kanne oli pühendatud sõjaajaloole, võit -

76 RINGVAADE 1/2012_Layout 1 30.12.11 15:13 Page 77

lusele bolševismi vastu ja loodearmeela - des esitatud andmete allikaks olid Ees - sest polgukomandör Ferdinand Kaba - timaa kuberneri Aleksei Bellegarde’i novile, kes oli rahvuselt eestlane. memuaarid „Minu mälestusi Eestimaa Mihhail Lotman (Tartu–Tallinn) kõ- kubernerina” (eesti keeles ilmunud neles komparatiivse meetrika vanadest 1937). ja uutest probleemidest. Programmis oli ka Tatjana Šori (Tar - M A R I A B O R O V I K O VA tu) stendiettekanne, mis oli pühendatud Eesti tutvustamisele XX sajandi alguse Venekeelsest käsikirjast tõlkinud Vene ametlikus diskursuses. Ettekan - M A L L J Õ G I

lÜHikroonika

• 2. detsembril korraldas A. H. Tamm - strand, Mari Hatavara, Linda Kaljundi, saare muuseum Tallinnas 7. sügiskon - Tiina Kirss, Eneken Laanes, Kukku verentsi „Eesti romaan. Sisse- ja välja - Melkas, Piret Peiker, Aare Pilv ja Jaan vaateid”. Esinesid Rein Veidemann Undusk. („Eesti romaanilugu. Endel Nirk ja • 20. detsembril esitles Emakeele Pärt Lias revisited ”), Brita Melts Selts Tallinnas Eesti Keele Instituudis [(„Pihtimusromaan (J. Jõerüüdi ja Ferdinand Johann Wiedemanni „Eesti T. Õnnepalu näitel)”], Mihkel Kunnus keele grammatikat”, mille on tõlkinud („Romaani metafüüsika ja eetika”), Heli Laanekask ja toimetanud Ellen Maarja Vaino („Poeetika vahendid Niit. Tammsaare näitel”), Maret Vaher • 20. detsembril pidas Ergo-Hart („Karl Ristikivi „Põlev lipp” ja Dante Västrik Tartus von Bocki majas venia „Jumalik komöödia”), Rutt Hinrikus legendi loengu teemal „Looduslikud („Mats Traadi üksi rändaja koorem”), pühapaigad vadja rahvausus”. Peeter Helme („Raamat kui sünd - • 21.–22. detsembril peeti Eesti Kir - mus”), Ivo Heinloo („Triviaalromaani jandusmuuseumi saalis traditsioonili - pidulik argipäev”) ja Tiit Aleksejev sed Kreutzwaldi päevad, mis seekord („Ajalooline romaan: siin ja praegu”). oli lisaks Kreutzwaldi enese loomingu - Pärast konverentsi avati näitus „Eesti le pühendatud ka tõlkimisele. Alustu - romaan XX sajandil”. seks kõneles Kirjandusmuuseumi di- • 7. detsembril kaitses Tallinna Üli - rektor Janika Kronberg muuseumi kooli doktorant Maarja Vaino doktoritöö tööst lõppeval aastal. Esimesel päeval „Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tamm - esinesid Toomas Kiho („Tõlke vältima - saare loomingus”. Juhendaja oli Rein tusest”), Peeter Torop („Kultuur, tõlge ja Veidemann (TLÜ), oponendid Cornelius tõlkeline mõistmine”), Jaan Kaplinski Hasselblatt (Groningeni Ülikool) ja („Keel ja tõlge”), Anne Lange („Miks Arne Merilai (TÜ). mitte tõlkida?”), Marin Laak ( „„The • 8.–9. detsembril korraldasid Poeg of Kalev”: Triinu Kartuse tõlke UTKK ja Soome Kirjanduse Selts Hel - jälgedel”), Kärt Summatavet („Kunstni - singis seminari „Romaanid, ajalood ja ku Kalevipoeg: Rauast Neemeni”), Vel - romaanirahvad: soome ja eesti ajalooli - lo Paatsi ( „„Terre, armas eesti rah - ne romaan ja ajalookirjutus” („Novels, vas ””) ja Andreas Kalkun („Eesti oma histories, and novels nations: Finnish terra incognita . Kreutzwald seto kul - and Estonian historical fiction and his - tuuri vahendamas”). Teisel päeval toriography”). Esinesid Heidi Grön- kõnelesid Reet Hiiemäe („Gnoomid,

77 RINGVAADE 1/2012_Layout 1 30.12.11 15:13 Page 78

kooboldid ja goblinid. Uskumusolendite sõnast: tõlked ja originaalteosed”), nimetuste tõlkimise spetsiifikast”), Sirje Kupp-Sazonov („Grammatilisest Märt Läänemets („Laozi „Daodejing” soost tingitud raskused vene-eesti tõl - eesti keeles: tõlked ja tõlgendused”), kes”), Renata Sõukand, Raivo Kalle Vladimir Sazonov („Mõningaid võrdlus - („Tõlked ja valetõlked Eesti taimepäri - momente Uus-Assüüria kroonikatest ja muse mõjutajatena”), Mare Kõiva annaalidest 9.–7. sajandil eKr. „Ajaloo - („Mitmekeelsed loitsud. Kas tõlked või liste tekstide” arenguetappide ja stiili koodivahetus?”) ja Anu Korb („Diaspo - ning kompositsiooni analüüs”), Heinike raa eestlaste kohanemisest asukoha - Heinsoo („Tänapäeva vadjalaste kee - maal kogutud pärimusainese põhjal”). lest”), Enn Ernits („Vepsakeelsest kirja -

IN MEMORIAM

andrEs EHini Hääl ja luulE 13. iii 1940 – 10. Xii 2011

Ju on seda mitmesugustel helikandjatel ja filmilõikudes, aga peamiselt jääb see kõlama ta sõprade ja tuttavate kuul - mismälus. Esmakohtumisest peale, vist 1965 või 1966, jäi Andrese hääl mind kummi - tama. Tal oli muidugi ka luule mõttes juba toona poeetiliselt eriline hääl, aga meeles on ka see ehtne füüsiline ehin - lik hääl. See mõjus meile tookord, kui ta tuli Tallinna NAK-i esimeheks, seda - võrd, et leidus üks noorautor, eesnimigi seesama, kes hakkas Andrese kõnetava matkima ja mitte nalja pärast – hulk aega rääkiski nii. Andres oli oma luuletuste suurepära - ne etleja. Tänapäeval nimetatakse teda Eesti esisürrealistiks. Seda küll ja see pole ka vale. Kuid ajal, mil tutvusime, käisid toonases Moskva kohvikus koos mõned inimesed, kes minusuguse kooli - poisigi seltskonda võtsid. Olid Ehin, Kalju Suure foto. Vanapa, Hellat (kõik nad olid olnud seotud Küsimuste ja Vastuste toimetu - sega), vahel ka Teet Kallas, Paul Maan - Eks igal inimesel ole oma unikaalne tee ja veel mitmed teised. Kogu sellest hääl. Aga Andres Ehinil oli veel teises - ajast on meeles Andrese pidev kirjuta - ki mõttes erakordne hääl. Seda häält mine. Ta kirjutas igale paberilehele, me elusas esituses nüüd enam ei kuule. salvrätikule otse sealsamas. Alles aas -

78 RINGVAADE 1/2012_Layout 1 30.12.11 15:13 Page 79

taid hiljem lugesin André Bretoni „Esi - Ent on üks n-ö programmartikkel mest sürrealismi manifesti” (1924), mil - „Kujund ja meeled” (Looming 1966, les on juttu Freudi järgimisest, alatead - nr 11), milles Andres Ehin esitas nõude vuse (või pigem vist mitteteadvuse) järgida peamiselt meelelisi kujundeid: kasutamisest, kirjutamise automatis - „Tunnetes ja mõtetes (ideedes) iseene - mist ja muust. Ehin on alateadvust sest ei ole midagi kunstile ainuomast. tõsiselt võtnud, on ju mahuka koond- [---] Kunsti spetsiifika ongi tema meele - kogu pealkirigi „Alateadvus on alatasa lis-aistilises väljenduslaadis” (lk 1768). purjus” (2000). Aga otsest Freudi mõju See postulaat on küll Bretoni, Reverdy on Ehini luulest ju raske leida, pigem ja teiste varaste sürrealistide vaimus on seda kunagises eesti lühiproosas. öeldud. Asja mõte on – eemale romanti - Seevastu on Andres Ehin saanud lisest metafoorsest kujundist. Seda- palju mõjutusi Alliksaarest, kellest sama on teises kontekstis kirjutanud omaaegses seltskonnas rääkisid just kunagi ka Kaplinski. Nii on Ehin oma - Andres ja Hellat. Aga Andres Ehin ikka enese luulega andnud eeskuju romanti - rääkis ka sürrealismist, nii et oli, mida listest troopidest vabanemiseks. Mäle - õppida. Dadast suurt ei räägitud, kuigi tan, et omal ajal rääkis ta selles ühen - oleks võinud. duses ka Lorcast, Rafael Albertist ja Igatahes keelemängude mõttes on muidugi Paul Éluard’ist. Neid polnud Ehini luule Alliksaarele ja dadale üsna siis veel eesti keelde tõlgitud. lähedal, sürrealism polegi nii oluline. Andres Ehin oli väga viljakas kirjuta - Seda viimast on eesti luules ju olnud ja ja tõlkija. Tema looming on üsna Laabanil, Lepikul, Vihalemmal ja teis - käsitlemata. Arvustusi on, aga neid ei telgi. Pärastpoole ka Toomas Liivil, Ott saanud sovetiajal nii otse kirjutada. Raunal ja noorematel niisamuti. Sürrealismi mainimine olnuks tollal Siiski oleks viga Andres Ehini kogu nagu pealekaebus, vihje „kodanliku luulet taandada sürrealismile. 2008. mädanenud kultuuri” matkimisele. Nii aastal ilmunud kogumikus „Udusulis - juhtus ju Valtoni ja eksistentsialismiga. taja” ei domineeri enam hoopiski sür - Ehinist on jäänud suur hulk vaimus - realism, vaid tavapärasemad mõtisklu - tavat luulet, kohati ka jahedat intellek - sed ja meeleolud. Sürrealism on üleüld - tuaalset mängu (üldsegi mitte nii ala - se olnud kujutavas kunstis ja filmis teadvuslikku), aga suuremalt jaolt soo - palju mõjukam kui kirjanduses endas. ja ja mõnusat head eesti värssi. Ta Nii Laaban kui ka Ehin on oma sür - mõtlemine ja kirjutamine olid kiired realismis kasutanud üht iseära, mida nagu välkmale mängijal (ka seda asja Bretonil ja ta sõpradel vist omal ajal ta oskas!). Kui palju neist kunagistest mõtteski ei olnud – nimelt huumorit. kohvikupaberitest jõudis raamatutesse, Kujutava kunsti puhul seda niimoodi ei ei oska öelda. Koondkogus „Alateadvus taju, on ses mõttes nagu algupärasem on alatasa purjus” on varaseim tekst „ülirealism”. Aga keelelises väljenduses aastast 1958. Suur läbimurre tuli teise on võimalus läheneda absurdile, dadale luulekoguga „Uks lagendikul” (1971). ning keelemängudes on oma variant ka Kindlasti jääb meid kummitama sealt naljadele. Seda on Andres Ehin eriti pärit „Hämarus lumeväljadel”: „silmist oma noorpõlveluules ohtralt kasuta - kukuvad tabletid / õhtu on on õhtu on nud. Hiljem pisut vähem. Ta on ju kat - tihedast sinisest riidest õhtu”. setanud ka klassikaliste värsi- ja luule - Ja Andrese hääl ei kao kõrvust nii - tusevormidega, kirjutanud hulga hai - peagi – neile, kes mäletavad. kusid. Tal oli andeid igasuguste vor- mide jaoks. ANDRES LANGEMETS

79 lõpulehekülg 1-2012_lõpulehekülg 30.12.11 15:13 Page 1

ÕNNITLEME!

1. I Karl Muru – 85 4. I Madis Norvik – 80 9. I Mall Hiiemäe – 75 19. I Paul-Eerik Rummo – 70 22. I Haldur Õim – 70 29. I Tiiu Kokla – 80

kolleegiu m: toimetu s: toimetu se AADRess : Mati Erelt, Cornelius Peatoimetaja Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn. Hasselblatt, Tiit Hennoste, Joel sang 6449 228 Arvo Krikmann, Tegevtoimetaja http :// www.eki.ee /keeljakirjandu s/ Hasso Krull, Johanna Laakso, tiina Hallik 6449 126 http :// digar.nlib.ee/digar/show?id Kazuto Matsumura, Keeleteadu s =56205 Helle Metslang, Sirje Olesk, Väino klaus 6449 126 e-pos t: [email protected] Karl Pajusalu, Peeter Päll, Kirjandusajalugu, folkloristika Raimo Raag, Rein Raud, mall Jõgi 6449 126 Trükkida antud 30. XII 2011. Kristiina Ross, Jüri Talvet, Kirjandusteooria ja -kriitika Trükiarv 650. Peeter Torop, Jaan Undusk, Jaanus Vaiksoo 6449 126 Tallinna Raamatutrükikoda, Ülo Valk, Mart Velsker, Tehniline toimetaj a Laki 26, 12915 Tallinn. Tiit-Rein Viitso, Reet sepp 6449 126 6509 990 Märt Väljataga, Haldur Õim

Keelt ja Kirjandust on võimalik tellida telefonil 617 77 17 või aadressil www.tellimine.ee

Ajakiri kuulub MLA (Modern Language Association of America), CEEOL-i (Central and Eastern European Online Library), LLBA (Linguistics & Language Behavior Abstracts. Sociological Abstracts, USA), Ulrich’s Periodicals Directory andmebaasi ja Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR ( http :// digar.nlib.ee ) ning Alalise Rahvusvahelise Lingvistide Komitee valik- bibliograafiasse „Linguistic Bibliography”. Ajakiri ilmub Eesti riigi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel. © Keel ja Kirjandus ® Kujundanud Jüri Kass SA Kultuurileht