“Kui idee tuleb, teen selle ära!” RENE “KANATIIVAÄSSAST FOTOGRAAF” PUHHALOV LK 7

Laupäev, 4. september 2021 • Nr 144 (5398) • Hind 1,90 €

GALERII saartehaal.ee

POOLED SIIT JA POOLED MANDRILT: 57 uut kolledžitudengit said eile matriklid. MAANUS MASING Kolledžis alustas õppetööd üle poolesaja uue tudengi Ehkki tegelik õppetöö Tallinna se erialal 26 ning meretehnikas ja Alalisi õppejõude on kolledži pal- re kolledž, nagu see oli õppeasutuse janduses kestab õppetöö kolm ning tehnikaülikooli Kuressaare väikelaevanduses 31 uut tudengit. gal praegu seitse. Lisaks kasutatakse avamise ajast 1999. aastal kuni aasta- meretehnika ja väikelaevanduse eri- kolledži mõnel erialal käivitus Üldse on kolledži kahe eriala erine- külalislektoreid nii Tallinnast kui ka ni 2017. alal neli aastat. Mõlema eriala lõpeta- juba esmaspäeval, toimus vatel kursusel kokku umbes 200 tu- Saaremaalt. "Akadeemilise poole peal "Viimased neli aastat olime ju Tal- nud saavad bakalaureuse kraadi. õppeaasta pidulik avaaktus eile. dengit. meil sel õppeaastal märkimisväärseid linna tehnikaülikooli Eesti mereaka- "Magistriõpet meil siin Kuressaa- Millistest piirkondadest on uued muutusi ei ole. Sama kaardivägi töö- deemia meremajanduse Kuressaare res praegu veel pakkuda ei ole. Selle tudengid valdavalt pärit? "Põhjalikku tab jätkuvalt hästi ja ilusasti," ütles keskus," selgitas Viil. "Nüüd oleme aga saab läbida Tallinnas," ütles Veiko Viil. Urmas Kiil uuringut, kust nad on täpselt tulnud, Viil. Tallinna tehnikaülikooli inseneritea- "Kuid selle eesmärgi saavutamise ni- [email protected] pole me veel teinud," ütles Viil. "Kuid Rääkides alanud õppeaasta uuen- duskonna koosseisu kuuluv Kuressaa- mel me praegu töötame. Loodame üldjoontes võib öelda, et umbes poo- dustest, märkis Veiko Viil muudatusi re kolledž." väga, et äkki saame magistriõppe Ku- Kuressaare kolledži direktori kohu- led uutest tudengitest on Saare maa- tehnikaülikooli struktuuris. Nimelt on TTÜ Kuressaare kolledžis saab ka- ressaare kolledžis käivitada juba aas- setäitja Veiko Viili sõnul alustab tä- konnast ja pooled Eestimaa teistest selle aasta juuni algusest taas ametli- hel erialal omandada rakenduskõrg- ta pärast, järgmisel õppeaastal." navu ettevõtluse ja elamusmajandu- piirkondadest." kult kasutusele võetud nimi Kuressaa- hariduse. Ettevõtluses ja elamusma- Loe ka juhtkirja lk 5.

Uued Tagaranna Saage Undva nina: linnaliinibussid maaomanik tuttavaks: 20. sajandi on reisija- nõuab vallalt Saaremaa sõdade sõbralikumad hüvitist gümnaasium! tallermaa LK 3 LK 6 LK 8-9 LK 10

      ­                € ‚ ­     ƒ‚     „         †­ ­ ­ 
  2 UUDIS Laupäev, 4. september 2021 Laupäev, 4. september 2021 UUDIS 3 Saaremaa karu kadus nagu tina tuhka

Kolm aastat Saaremaal ringi kaamera ette mandril,” selgi- mütanud karust pole enam tas Aulik. jälgegi, rajamata jäi ka saare- Leisi jahimehe sõnul on ta le kavandatud karude varju- mesikäppa näinud ka oma paik. Leisi kaamerasilmast, aga see Keskkonnaameti jahindu- juhtus paar aastat tagasi. Sea- se ja vee-elustiku büroo pea- sööda kõrval soolaku juures spetsialisti Margo Tanniku suri millegipärast ära üks põ- sõnul said nad aasta tagasi der. Ei teagi, mis temaga juh- taotluse, milles sooviti Saare- tus. Põder jäi paikseks, kuni maale rajada karude varju- oli ühtäkki pikali maas. “Kõi- paik. Karude pidamine on ge lõpuks tuli karu ja sõi ta JAANUS TAMKIVI MART MAASTIK MIHKEL UNDREST MIKK TUISK KOIT KELDER KRISTJAN MOORA üsna vastutusrikas tegevus ja kaamera all ära. Lõpuks lo- REFORMIERAKOND ISAMAA KESKERAKOND TERVE SAAREMAA EESTI 200 EKRE selleks tuleb taotleda looma- histas jäägid sada meetrit ee- aia tegevusluba. Pärast seda, male ja mattis risu alla,” rää- kui keskkonnaamet selgitas, kis Aulik. millistele tingimustele peab Kuhu Saaremaa karu või varjupaik vastama, ei ole karud kadusid, ei tea täpselt taotleja endast rohkem mär- keegi. Võimalik, et karunahk Erakonnad lubavad suuremat iseseisvust UUED SÕIDUKID: Siseneda võib mõlemast uksest ning iga ukse juures on validaator, mida ku andnud. soojendab mõne kohaliku Teadaolevalt nähti karu küti voodiesist ning liha pole Enamiku Saaremaa lema altpoolt, seetõttu taha- ei tähenda siiski haldusrefor- litsuse poliitilise tasandi juhti- nimel, et elanike rahulolu uue Saaremaad puudutavatest pered paremini toime tulevad, ühiskaardiga puudutades tuleb oma sõit registreerida. MAANUS MASING Saaremaal viimati eelmise veel külmkapist lõppenud, vallavolikogusse pürgivate me tulevikus korraldada ka re- mi tagasipööramist ja Saare- mine. “Kala hakkab ikka peast omavalitsuse suhtes tõsta. teemadest esimese hooga väl- kuidas kogukond paremini toi- aasta märtsis. Seda enam te- ent tõenäoliselt lahkus mõm- erakondade oluline valimis- ferendumeid või küsitlusi, et maa uuesti tükeldamist, vaid mädanema. Kui pea ei tööta, “Teenustega oleme ilusasti ja koolivõrgu säilitamise üle me tuleb ja rakendama selleks kitas elevust möödunud nä- mik saarelt ise. “Ma pigem ar- teema on valla erinevatele välja selgitada rahva arva- plaani anda linnale sarnane siis allpool võivad olla ükskõik edasi läinud, aga rahulolu näi- Saaremaa. Oluline on ka inf- kohaliku omavalitsuse võimu- Kuressaare uued linnaliinibussid dalal liikvele läinud info, et van, et nii nagu karu vististi kantidele senisest suurema mus,” lausus ta. esindatus nagu on teistel piir- kui head ametnikud, aga asi ei taja on alla vabariigi kesk- rastruktuuri arendamine, ses olevaid meetmeid. Neid on karu jäi Leisi jahimehe Mih- mööda jääd tuli, nii ta ka kaasarääkimise ja otsus- Mereäär nentis, et vana süs- kondadel. Linnast tuleb teha toimi. Poliitilised ametikohad mist,” nentis ta. Ja osavallako- seda nii teedele mustkatete te- üsna palju, alates sotsiaalvald- on reisijasõbralikumad kel Auliku rajakaamera ette. läks,” sõnas Aulik. “Karu on tusõiguse andmine. teem lõhuti ära liiga tormakalt. samasugune osavald nagu tei- ei tohiks segada ametnike tööd gudele peaks leidma ühtse gemise kui ka maapiirkonda- konnast, lõpetades hariduse- Aulik, kes elab praegu väga hea ujuja, võis vabalt üle “Valdu oleks saanud liita tasa- sed. Siis saab talle moodusta- ja osakonnajuhatajad peaksid formaadi, kuidas need moo- de kodudesse kiire interneti ga,” selgitas ta. mandril, ütles, et jutt vastab mere ka ujuda.” pisi, vastavalt vajadusele. Kogu da ka esinduskogu, mida võiks olema tugevad,” lausus ta. dustatakse. “Sealt edasi saab viimise näol, samuti elektri- Lisaks märkis Kasemaa, et AS GoBus tõi 1. septembrist Ku- tooli ja lapsevankri jaoks. Bus- validaator, mida ühiskaardiga tõele vaid osaliselt. “Karu jäi Ain Lember Mehis Tulk Saaremaa kokkuliitmine oli re- nimetada raeks ja linnapea toi- Reformierakonna esinum- juba vaadata, kas ja kuidas võrgu varustuskindluse suu- omavalitsus peaks hoolitse- ressaare linnaliine teeninda- sid on madalapõhjalised ja puudutades tuleb oma sõit re- [email protected] form reformi pärast. Kui võtta miks nagu teenuskeskuse juht. ber Jaanus Tamkivi ütles, et anda kogude käsutusse ka rendamine ja võrguvõimsus- ma, et üldplaneering toimiks ma neli madalapõhjalist uut ilma astmeteta, seega saavad gistreerida. Ühiskaart maksab suuremad saared Muhu, Hiiu- Isamaa räägib ka vajadusest kindlasti köidavad valijaid mingid rahalised vahendid. te kasvatamine kiiremas tem- järjepidevalt. Ta tõi näiteks bussi, milliseid teistes Eesti lin- bussi hõlpsasti siseneda ka ea- 2 eurot (sobivad kõik ühiskaar- Kõige kaugemale läheb selles maa ja Saaremaa, siis kõige ra- osavaldade rolli valla juhtimi- kõikvõimalikud investeeringu- Asi on selles, et avaliku raha pos. “Viimase osas saame Kuressaares Sirge tänavale nades ei leidu. kad inimesed, samuti ratastoo- did, sõltumata värvist) ning teemas EKRE, kes näeb tulevi- hulolematumad on just Saare- ses suurendada. “Päris vetoõi- tega seotud lubadused. “Meie kasutamisel peab olema man- enda poolt pressida vajalikke ehitatud AS-i Hoolekandetee- Kuressaare linnaliine tee- li ja lapsevankriga reisijad. neid saab osta R-kioskist, post- kus suisa kunagiste valdade maa elanikud. Kui võimuloli- gust pole neile küll võimalik programm on selles osas aga daat. Ei saa olla nii, et lihtsalt inimesi, et tööd saaks päeva- nused maja. nindavad kaks Isuzu ja kaks Bussides on konditsioneerid kontorist, bussijuhilt ja GoBus’i taasiseseisvumist. EKRE Saa- jad sellest aru ei saa... Selleks anda, aga osavallakogu peaks üsna tagasihoidlik, sest inves- mingi seltskond hakkab äkki korda kiiremas tempos, samu- “Seal on siiamaani vastu- Iveco bussi. Isuzu bussides on ning elektroonilised tablood Saaremaa kontorist. remaa piirkonna juht Daniel ongi valimised,“ rääkis ta. saama otsuste vastuvõtmist teeringud kujunevad kokku- avaliku raha jagamise üle ot- ti aidata kaasa kooskõlastus- olu kehtiva üldplaneeringu- 22 istekohta ja 39 seisukohta, ees, küljel, taga ja salongis. See Sel nädalal Kuressaares lii- Mereäär ütles, et ühe esimese edasi lükata nende viimisega võttes koalitsioonilepingu tee- sustama. Siin on tükk tööd tega jne. Häid mõtteid on veel, ga, mille järgi peaks selles Iveco bussides mahub istuma aitab reisijatel lihtsamini jälgi- nile tulnud Iveco Dekstra LF 38 asjana tahab erakond anda Kuressaare linnaõigused teisele lugemisele,” sõnas maks. Olulised on kindlasti lae- teha,” rääkis Tamkivi. kuid neist juba programmi asukohas olema tee. Nii ei to- 15 ja püsti seisma 23 reisijat. da bussi numbrit ja järgmist bussid kasutavad kütusena osavaldadele juurde otsustus- Maastik. Ja kogud peaksid saa- va- ja lennuliikluse, laiemalt väljatulekul,” ütles Tuisk. hiks asjad olla,” lausus Kase- GoBus´i Saaremaa töödeju- peatust. CNG-gaasi ja Isuzu Novociti õigust ja eelarvevahendeid. Isamaa on välja käinud Kures- ma õiguse mingil määral otsus- ühenduste teema, kuhu saab Koolivõrgu säilitamine Eesti 200 Saaremaa piir- maa. hataja Nikolai Jakovets ütles, Reisijatel tasub tähele pan- Life 2 diislit. Kõik neli bussi on “See oleks esimene samm saare linnaõiguste taastamise tada oma piirkonna rahaliste täna paigutada ka kiire inter- konna juhatuse liige Toomas Eesti 200 esinumber Saa- et uutel bussidel on eelkäijatest na, et bussi sisenemise ja sõidu tehasest tulnud sel aastal. Täp- nende iseseisvusele. Praegu- ühes rae ja linnapea ametisse küsimuste üle. neti kättesaadavuse.” Valimisliidu Terve Saaremaa Kasemaa ütles, et erakonna remaa vallas on Koit Kelder, paremad reisijamugavused. registreerimise kord on muu- selt samasuguseid busse mujal ne seadus seda otse teha ei seadmisega. Erakonna esinum- Maastik tõi välja ka vajadu- Suur vald peab Tamkivi sõ- esinumber, vallavanem Mikk põhimõte on inimesekesksus. järgnevad Jaanika Roosman Uued bussid on senistest ruu- tunud: siseneda võib mõlemast Eestis praegu ei ole. võimalda. Initsiatiiv peab tu- ber Mart Maastik ütles, et see se korraldada ümber vallava- nul kindlasti pingutama selle Tuisk tõi suurematest kogu “Peame vaatama, kuidas ja Toomas Kasemaa. mikamad, neis on kohad ratas- uksest ning iga ukse juures on Ain Lember

Tori jõe süvendamine Uuring näitab koroonaviiruse Sõdurpreester Innokenti Hiet lükkub aasta jätkuvat kasvu võrra edasi saadeti viimsele teekonnale Tori jõe puhastamine setetest Tartu Ülikooli juhitava reoveeseireuuringu sellenädalased lükkub Aia tänava teetööde tõt- tulemused näitavad koroonaviiruse koguse jätkuvat kas- Neljapäeval helisesid Leisi õi- tu aasta võrra edasi vu. Kõige rohkem on viirust Lõuna-Eestist kogutud proovi- geusu kirikus leinakellad. Vii- Tori jõe puhastustööde töö- des, Kuressaare näit muutus aga sel nädalal oranžiks. Eile rukisuitsuses kirikusaalis jäe- võtulepingu ülesöelnud OÜ lisandus Saaremaale kolm positiivset testi. TARTU ÜLIKOOL ti hüvasti ülempreester Isa In- VKHT juhatuse liige Mikk nokenti Hietiga. Mahlapuu ütles, et nad ei osa- Kirikutraditsiooni kohaselt nud arvestada piirangutega, ^ĂĂƌƚĞ<ŽŽƐƚƂƂŬŽŐƵŬƵƵůƵƚĂďǀćůũĂ>ZŝƉƌŽũĞŬƟƚĂŽƚůƵƐƚĞǀĂƐƚƵǀƁƚƵ͊ kandsid kohalolnud vaimuli- mille tekitas samas rajatava Aia CityDental teeb haiglas kud ülempreestrid Aleksan- tänava läbimurde ehitamine. der Sarapik ja Ardalion Kesk- Asfalditööde tõttu ei saa veo- Saarte Koostöökogu avab LEADERi taotlusvoorud 6. oktoobril ning narkoosiga hambaravi küla, preestrid Toivo Treima, kid jõest väljatõstetud muda taotlusi saab e-PRIA portaali kaudu esitada kuni 13. oktoobri kl 16-ni. Roman Tõnisson, Kristoforos hakata ära vedama enne 15. Korraga on avatud taotluste vastuvõtmine meetmetesse 1 ja 2. Tulenevalt piiratud Hambakliinik CityDental bakliinik. Kuressaare haigla Parts ning diakon Ignatios septembrit, mis on puhastus- hakkab Kuressaare haiglas poolt on operatsioonisaal Rand kirstu lahkunuga õlga- tööde lõpptähtaeg. Samas ei ĞĞůĂƌǀĞƐƚŽŶŵĞĞƚŵĞƚĞƟŶŐŝŵƵƐƚĞƐŵƵƵĚĂƚƵƐŝŶŝŶŐĞĞůŬƁŝŐĞŽŶƚĂŽƚůƵƐǀŽŽƌƐƵƵŶĂƚƵĚ pakkuma narkoosi all tehta- koos vajaliku tehnika ja per- del ümber kiriku. lase kõrge veeseis ja keskkon- ŶŝŝĞƩĞǀƁƚůƵƐĞ͕ŬƵŝŬĂĞůƵŬĞƐŬŬŽŶŶĂŬŝƚƐĂƐŬŽŚƚĂĚĞůĂŚĞŶĚĂŵŝƐĞŬƐŶŝŶŐĂƌĞŶŐƵǀĂũĂĚƵƐ- vat hambaraviteenust neile sonaliga, raviteenust osutab Puusärgi järel kanti kahel nakaitselised piirangud jõe pu- ĞƐƚƟŶŐŝƚƵĚŝŶǀĞƐƚĞĞƌŝŶŐƵƚĞũĂƚĞŐĞǀƵƐƚĞĞůůƵǀŝŝŵŝƐĞŬƐ͘ patsientidele, kel on selleks aga CityDental oma töötaja- padjal lahkunu aumärke. Li- hastamist hilisemaks nihutada. näidustus. te ja materjalidega. saks presidendi poolt anneta- Saaremaa valla keskkonna- MEETMESSE 1 DĂĂƉŝŝƌŬŽŶŶĂƐƚĞŐƵƚƐĞǀĂƚĞĞƩĞǀƁƚĞƚĞĂƌĞŶŐƵƐŽŽĚƵƐƚĂŵŝŶĞ͕ Kui seni tegi koostöös Ku- Narkoosi all tehtava ham- tud Valgetähe IV klassi orde- oskonna juhataja Bert Holm  ŶĞŶĚĞƺůĚŝƐĞŬŽŶŬƵƌĞŶƚƐŝǀƁŝŵĞũĂƐƵƵƚůŝŬŬƵƐĞƉĂƌĂŶĚĂŵŝŶĞ ressaare haiglaga narkoosi all baravi eest tasub teatud näi- nile oli seal mitmeid kiriku ja ütles, et vald korraldab jõe sü- hambaravi Kuressaare Ham- dustuste korral haigekassa sõjaväelisi autasusid. vendamiseks uue hanke ja töö bapolikliinik, siis septembrist ning sellisel juhul on teenus Innokenti Hiet suutis oma tehakse järgmisel suvel. “Pilli- MEETMESSE 2 ůƵũƁƵůŝƐƚĞŬŽŐƵŬŽŶĚĂĚĞĂƌĞŶĚĂŵŝŶĞũĂĞůƵŬĞƐŬŬŽŶŶĂ võtab teenuse osutamise üle patsiendi jaoks tasuta. südames ühendada vaimuli- roog kasvab seal 1995. aastast  ƉĂƌĞŶĚĂŵŝŶĞ CityDental Kuressaare ham- Uudistetoimetus ku- ja sõjamehekutse. Eesti va- ja võib ühe aasta veel kasvada,” badus oli talle ülioluline. Kuni märkis Holm. ďŝŬƁůďůŝŬƵĚŝŶǀĞƐƚĞĞƌŝŶŐƵĚũĂƚĞŐĞǀƵƐĞĚƉĞĂǀĂĚǀĂƐƚĂŵĂŵĞŝĞƐƚƌĂƚĞĞŐŝĂ viimaste aastateni osales Hiet Vald puhastab Tori jõesän- ĞĞƐŵćƌŬŝĚĞůĞ͕>ĞĂĚĞƌŝŵććƌƵƐĞůĞŶŝŶŐŵĞŝĞŵĞĞƚŵĞůĞŚĞƐ;ŵĞĞĚĞϭͿũĂŵĞĞƚŵĞůĞŚĞƐ Vanad mootorrattad Saaremaa vabadusvõitlejate gi, et taastada kalade liikumis- ühingu töös. Tema pühitsetud võimalused Kuressaare lahest ;ŵĞĞĚĞϮͿƚŽŽĚƵĚƟŶŐŝŵƵƐƚĞůĞ͘ tiirutavad Saaremaal on mitmed langenutele pü- Põduste jõkke. Praegu on um- hendatud mälestuskivid Saa- bes pool Tori jõe sängist tihe- Meede 1 Meede 2 dƵůŐĞŽŵĂŝĚĞĞĚƚƵƚǀƵƐƚĂŵĂǀƁŝŬƵƚƐƵŐĞŵĞŝĚŽŵĂƉůĂŶĞĞƌŝƚĂǀĂƚƚĞŐĞǀƵƐƚŬŽŚĂƉĞĂůĞ Täna on huvilistel haruldane nul juba traditsioon. Kui va- remaal. Surnuaias peetud kõ- PUUSÄRGI JÄREL kanti kahel padjal lahkunu aumärke. da pilliroopadrikuga kinni võimalus näha pea 90-aasta- rem on käidud välismaal, siis nes ütles ühingu esimees Jaen TÕNU VELDRE kasvanud, jõesängi täidab ko- Vooru eelarve 150 000 eurot 150 000 eurot ŶƁƵƐƚĂŵĂ͊<ŽŽƐƐĂĂŵĞƐĞůŐƵƐƚ͕ŬĂƐ>ĞĂĚĞƌŝŵĞĞĚĞƐĂĂďƚŽĞƚĂĚĂŵƁƩĞĞůůƵǀŝŝŵŝƐĞů͕ seid taastatud mootorrattaid, tänavu võeti sihiks Saaremaa. Teär: “Innokenti ühendas eri- hati poole meetri paksune set- ƐĂŵƵƟĂŶŶĂŵĞŶƁƵƚĂŽƚůƵƐĞũĂǀĂũĂůŝŬĞůŝƐĂĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞŬŽŽƐƚĂŵŝƐĞů͘ millega motomehed nädala- Mootorratturid jõuavad nevad põlvkonnad.” pinnal viimast korda relvas- maa kogudused, kuid eriline tekiht. dŽĞƚƵƐĞŵĂŬƐŝŵĂĂůŶĞƐƵƵƌƵƐ 15 000 eurot 7500 eurot vahetusel mööda Saaremaad Saaremaale Hiiumaalt täna- Hiet sündis 14. septembril tatud vastupanu pealetuleva- side oli tal Leisi kirikuga, mil- Puhastustööd annavad Tori /ŶĨŽƚƵŶĚŵĞĞƚŵĞƟŶŐŝŵƵƐƚĞƐƚƚĂŽƚůĞũĂƚĞůĞǀĞĞďŝƐ͗ ringi sõidavad. se esimese praamiga ning 1926. aastal Mätja külas ning tele Vene tankidele Keila lähe- le remontimisse Hiet palju jõele tagasi omaaegse rolli siir- Toetuse minimaalne suurus 2000 eurot 1250 eurot Sõidu korraldaja saarlase sealt võetakse suund mars- õppis Karja algkoolis. Eestlas- dal Kumna teeristis. Selle eest energiat panustas. dekalade kudealana ja taasta- • Meede 1 14.09 kl 17 • Meede 2 14.09 kl 18 Andrus Lüüdingu sõnul on ruudil: Panga, Lümanda, Lõ- te jaoks pöördelisel 1944. aas- pidi ta enam kui kaks aastat Ühe matuselise jutu järgi vad kalade liikumisvõimalused Minimaalne omaosalus 2000 eurot 1250 eurot sĞĞďŝůŝŶŬŝŶĨŽƚƵŶŶŝůŽƐĂůĞŵŝƐĞŬƐŽŶŵĞŝĞŬŽĚƵůĞŚĞůǁǁǁ͘ƐŬŬ͘ĞĞǀƁŝ&ĂĐĞŬŝƐ ringsõidule registreeritud 19 mala, Tehumardi, Sääre, tal mobiliseeriti ta Saksa sõ- veetma sõjavangina Novgoro- oli tavaline vaatepilt, et Hiet Kuressaare lahest Põduste jõk- ŚƩƉƐ͗ͬͬǁǁǁ͘ĨĂĐĞŬ͘ĐŽŵͬƐĂĂƌƚĞŬŽŽƐƚŽŽŬŽŐƵ͘ tsiklit. “Kõige vanem on aas- Tehumardi, Kipi. Andrus javäkke. Ehkki kiriku järele- di oblastis. turnis mööda vihmast libedat ke ning selle luhaaladele. dŽĞƚƵƐĞŵććƌ DĂŬƐŝŵĂĂůƐĞůƚ DĂŬƐŝŵĂĂůƐĞůƚ dŽĞƚƵƐĞƚĂŽƚůĞŵŝƐĞŚƵǀŝŬŽƌƌĂůǀƁƚŬĞŵĞŝĞŐĂƺŚĞŶĚƵƐƚĞͲŬŝƌũĂƚĞĞůĂĂĚƌĞƐƐŝů tast 1934, siis on 1937 ja 1939 Lüüding ütles, et rattaid saab hüüdes rõhutatakse, et ta põ- Leningradis õppis ta vai- kirikukatust, püüdes läbi- Tori jõe taastamistöid rahas- 40% 75% ŝŶĨŽΛƐŬŬ͘ĞĞǀƁŝƚĞůĞĨŽŶŝĚĞůϱϭϯϴϳϲϳ͖ϱϲϮϭϬϭϬϮ͘sĂĂƚĂŵĞƺŚŝƐĞůƚƚĞŝĞŝĚĞĞƺůĞŶŝŶŐ ning sealt edasi. Kõige uuem lähemalt uudistada alates genes sõjaväest, oli Hiet tege- mulikus seminaris ja pühitse- jooksu peatada ning all mem- tab Euroopa merendus- ja ka- ĂŝƚĂŵĞŬĂƚŽĞƚƵƐĞƚĂŽƚůƵƐĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞĞƩĞǀĂůŵŝƐƚĂŵŝƐĞů͘ ratas on aastast 1974,” loetles kella 12-st Lümanda söögi- likult üks nendest niinimeta- ti 1957. aasta 14. septembril med palvetasid taevaisa poo- landusfond. Tööd maksavad Toetuse minimaalne määr 15% 15% Lüüding. maja õuel, kus tehakse tun- tud Pitka-poistest, kes küll preestriks. 1969. aastal sai le, et nende vaimulik alla ei li- umbes 50 000 eurot ilma käi- WƌŽũĞŬƟƚĂŽƚůƵƐƚĞŚŝŶĚĂŵŝƐĞƚćŚƚĂĞŐŽŶ15.11.2021 Vanamootorrataste huvi- nine lõunapaus. Saksa mundris, aga eestlaste Hiet ülempreestriks. Tema biseks. bemaksuta. liste ringsõidud on tema sõ- Raul Vinni initsiatiivil osutasid kodumaa teenida olid erinevad Saare- Tõnu Veldre Ain Lember 4 UUDIS Laupäev, 4. september 2021

MARK GOTFELDER kirjutas saarlaste poliitiliste eelistuste teemalise artikli Saaremaa muuseumi kaheaastaraamatusse, mida esitleti augusti lõpul lossi kapiitlisaalis. Istub raamatu toimetaja Olavi Pesti. MAANUS MASING Kui pikk on meie

Freudenberg Sealing Technologies OÜ oodatav eluiga? võtab tööle Viimastel aastakümnetel tasub olla ettevaatlik, kuid saarlase eluiga oli muu Eesti- se tõusu, mistõttu langes kohe SEADISTAJA on nii Saare maakonnas Lääne-Eesti saarte elanike ter- ga võrreldes pikem. ka oodatav eluiga. Nii oli see Töökirjeldus: kui ka Eestis tervikuna oo- vis on siiski tunduvalt parem, Ajaloolase Herbert Ligi ko- ka Eestis, kus madalseis oli Presside seadistamine, vormide hooldus datav eluiga märkimis- kui näiteks idavirulastel. gutud andmed kirikumeetri- 1994. aastal. ¦ŦŦɺƮèĮĒƎƔƅƎĒƅɺĨžèèǛņƔɺèʼnƔƅĒʼnɺɜņèɺŦIJőĒɺƮèĮĒƎƔƅɝ väärselt kasvanud. katest näitavad, et Saaremaal Pärast seda on Eestis ooda- Täistööaeg ▶ Kuidas seda statistilist näi- suri 19. sajandi alguses esime- tav eluiga kasvanud keskmi- ÆøʼnŃèŸŻĒɺņśĮèŻĒèʼnɎɺƮèŃèʼnIJņɺƎĒĮőIJʼnIJőĒɺƎèIJŻɺŃèɺƎĒèċŐIJƅĒċ tajat tõlgendada? sel eluaastal umbes 12% sün- selt pea 0,5 aastat iga kalend- Ettevõtte poolt: Urmas Kiil Oodatav eluiga sünnihetkel dinutest, Võrumaal aga 23%. riaasta kohta, mis on maailma Transport Kuressaarest Mullutusse [email protected] on teatud kogukonna ühe aas- 1881 toimus Vene riigis esi- mastaabis ehk isegi rekordili- Sporditegevuste soodustamine ta suremust iseloomustav näi- mene rahvaloendus ja siis oli ne. Põhjus on meie madal star- CV saata fst.estonia@fst.com Statistikaameti andmetel oli taja. Väljend "oodatud eluiga Balti kubermangudes oodatav dipositsioon ja tahe võtta üle hƔʼnʼnƔƎƔɺņƚʼnèɎ mullu Saare maakonnas ini- sünnihetkel" võib segadust te- eluiga meestel 39 ja naistel 43 lääneriikide kogemus. Oma Saaremaa vald meste oodatav eluiga sünni- kitada, kuna arvatakse, et see aastat. 1897. a rahvaloenduse osa on etendanud ka tubli ter- hetkel 78,84 aastat. Viimase 14 käiks justkui tuleviku kohta. ajal olid samad arvud Eesti vishoiusüsteem. aasta jooksul on see kasvanud Tegelikult puudutab see mine- alal 42 ja 45. Tänaseks on Eesti naiste veidi enam kui viie aasta võr- vikku. Maakondade kohta täpset oodatav eluiga üsna sarnane ra. Hiiu- ja Harjumaal olid sa- Seega on oodatav eluiga statistikat pole. Selge on aga, Lääne-Euroopa riikide oma- mad näitajad vastavalt 80,31 sünnihetkel eluaastate arv, et imiku- ja lapsesuremus oli ga, meeste puhul on aga endi- ja 80,09 aastat. Juurdekasv mis teatud aastal (nt 2020) näiteks esimesel iseseisvusajal selt suur erinevus. Eestis ongi 2006. aastaga võrreldes oli sündinud põlvkond võiks Saaremaal üks suuremaid ja Euroopa üks suuremaid soo- Hiiumaal 7,42 ja Harjumaal keskmiselt elada eeldusel, et võib oletada, et sel põhjusel oli lisi eluealõhesid. 6,3 aastat. selle aasta (nt 2020) suremus- ka siinne eluiga riigi keskmi- OÜ Duschy Mis puudutab aga Eestit ter- näitajad kehtivad kogu nende sest madalam. ▶ Kuidas seletada maakond- vikuna, siis siin on statistika- elu jooksul. likke erinevusi? ootab oma meeskonda osalise tööajaga ameti veebilehel olemas and- Kuna tegelikult on oodatav ▶ Miks on oodatav eluiga kii- Mina oleksin selliste üsna med ka nõukaaja lõpust. Näiteks eluiga kasvanud, siis suure resti tõusnud 1989–2020? väikeste vahede (Saare vs. KORISTAJAT, 1989. aastal oli oodatav eluiga tõenäosusega elab aastal 2020 Nõukogude tervishoiusüs- Harju vs. Hiiu) seletamisel et- kelle tööks on tagada kontori- ja üldruumide puhtus Eestis 70,31, 2006. aastal 73,22 sündinud põlvkond keskmi- teem ei suutnud kaasa minna tevaatlik. Meie suur probleem ja 2020. aastal 78,76 aastat. selt kauem, kui on oodatav 1960. aastatest alates toimunud on, et registreeritud elukoht on ning kanda hoolt meie lillede eest. Kui praegust aega nõukaaja eluiga aastal 2020. edusammudega, kui me räägi- paljudel eestimaalastel vale. Lisainfo tel 45 31 313. lõpuga võrrelda, on oodatav me suremusest südame-ve- Oodatava eluea arvestami- eluiga möödunud kolmeküm- ▶ Milline oli oodatud eluiga resoonkonna haigustesse. sel on aga oluline, et andmed ne aasta jooksul kasvanud 8,45 Eestis ja Saaremaal minevi- Peamiselt just sel põhjusel kogukonna elanikkonna koh- aasta võrra, kusjuures eriti kus? oodatav eluiga idablokis stag- ta oleksid väga täpsed. Metsakinnistute ja suur on kasv olnud alates Enne 18. sajandit jäi see pi- neerus või isegi langes. Näi- Lisaks on Saare ja Hiiu raieõiguste ost 2006. aastast. kaajalise keskmisena 25–30 aas- teks kuulus prantsuse teadla- maakonnad rahvaarvult väi- Paberipuu, palgi ost Saarlasest rahvastikuaja- ta juurde. Kuna häid alusand- ne Emmanuel Todd ennustas kesed. Selge on aga, et Lää- loolane, Tallinna Ülikooli Ees- meid ei ole, on tegu oletusega. selle trendi pealt isegi kom- ne-Eesti saartel on olukord Roomassaare ja Sikassaare ti demograa a keskuse teadur 18. ja 19. sajandi alguse imi- munismi kokkuvarisemist. tervise vallas täna parem kui terminalid, tel 45 33 974, mob 53 411 444 Mark Gotfelder ütleb, et üsna kusuremuse andmete alusel Tõsi, kommunismiajastu näiteks Kagu-Eestis, rääkima- Metsaalane nõustamine, väikeste vahede seletamisel võiks eeldada, et keskmise lõpp tõi alguses kaasa suremu- ta juba Ida-Virumaast. mob 51 72 300 Saarte Metsamajanduse OÜ, Ringtee 14, Kuressaare, [email protected] www.metsamajandus.ee Teadlased soovitavad hakata Väikeses väinas siiapüüki piirama Keskkonnaministeerium ta- Ministeeriumi plaan näeb val teadlaste tehtud proovi- se ka noodi, et kahepäevase hab mereteadlaste hinnangu- ette silmasuuruse piiramist 60 püük. proovipüügi tulemusena sel- le tuginedes vähendada meri- päevaks oktoobris ja novemb- Heino Vipi hinnangul jutt liseid piiranguid kehtestada siia püüdmiseks kasutatavate ris, mil on kõige parem siia- kalameeste ülepüügist ei päde: on subjektiivne. nakkevõrkude silmasuurust, püügi aeg. “Miks me peame kogu aeg Mereinstituudi kaasprofes- et kaitsta kala kudekarju. Saar- Põhjuseks tuuakse, et me- tõestama oma kalateadlaste- sor Lauri Saks märkis Vipile te Kalanduse juht Heino Vipp risiig on ülepüügi ja kude- le, kuidas meid rapivad hüljes saadetud vastuskirjas, et pii- OSTAME JA RENDIME PÕLLUMAAD peab piiranguid alusetuiks misalade halva seisukorra tõt- ja kormoran?” Ta meenutas, et rangute ettepanekute tegemi- PAKUME PARIMAT HINDA! ning näeb selles kohalikele ka- tu Eesti rannikumere üks mõnes Saaremaa paigas nagu sel ei vaadatud vaid proovi- luritele ülekohtu tegemist. ohustatuimaid liike. Kala vä- näiteks Sõrves peremehetse- püüki, vaid pikaajalisi andme- Compakt Kinnisvara kontor “Vaadates siia hinda, on sü- hesust tõestas ka lisaks juba vad hülged. ridu, mis puudutavad kogu Kuressaare Kohtu 1, tel 45 45 000 gisene siiapüük meie kalurite- varasemale teadmisele eelmi- Saarte Kalanduse juht saa- Eesti rannikumerd. le küllaltki oluline,” ütles Vipp. se aasta novembris kahel päe- tis keskkonnaministeeriumis- Raul Vinni Laupäev, 4. september 2021 ARVAMUS 5

JUHTKIRI Kõrgharidus kodusaarelt Teadmised kodupaigast Enamik saartel elavaid noori, kes kõrg- haridust soovivad, läheb edasi õppima mandrile. Mõni koguni välismaale. Suu- rem osa neist pärast ülikooli lõpetamist kodusaarele paraku ei naase. Kui sõbrad seovad hinge ja vaimu ja töö on mandril ning seal ehk juba oma “Saaremaa muuseumi kes on kaheaastaraamatute Saaremaa vahel mingit avalik- peregi loodud, siis tagasi enamasti ei ki- kirjastatud kaheaastaraa- sünni juures ja nende koosta- ku ühendust. puta. Nädalalõppe ja puhkust veetma mat sisaldab väärtuslikku mise eestvedajana tegutsenud Tarkuse teele tagasi tulles küll, aga mitte päriseks. Või kui üldse, tarkust silmaringi laienda- juba kolmkümmend aastat. pean tunnistama, et raamatus toodud arutelu Saaremaa ki- siis ehk kunagi kaugemas tulevikus. miseks,” kirjutab ajaloolane Bruno Pao. Süvendas varasemaid helkondade tekkest süvendas järeldusi minu varasemaid järeldusi Et vähemalt osagi õpihimulistest noor- 1. septembril läksid lapsed jäl- Lääne-Saaremaa kogukonda- test otsustaks kodusaarele jääda, on le kooli tarkust taga nõudma. Seekordne teemade ring kahe- de liitumisel kihelkondadeks Piki kõnniteed, minu koduak- aastaraamatus 2019–2020 selles, et nimetatud randlaste ülioluline, et ka siin saaks haridusteed na alt läbi. Lähim kool asub avardab veelgi uusi horisonte elulaad kestis pikemalt viikin- jätkata. Kuressaares pakub seda võima- vana gümnaasiumi platsil. Kuressaare ja Maasi linnusest, giaja korralduse lainel. Niini- lust juba 22 aastat Tallinna tehnikaüli- Ümbruses on veel alles maju, Kuressaare merekoolist, Saa- metud reked elasid rohkem kooli kolledž. kus elasid elutargad õpetajad. remaa esimestest elektrijaa- merel, sest nende rannikupõl- Nende teadmiste tolleaegsed al- “Olen neid üllitisi, madest, Punaarmee õnnetust lud olid viljakasvatuseks ja loo- likad olid enamasti asjatundli- dessandist Hindu ja Vintri ran- mapidamiseks liialt rihvased Kolledži vanus ja õppida soovijate jätkuv kult kirjutatud ja hoolikalt poo- Saaremaa muuseumi da sügisel 1944 ning mõnda ehk huumusevaesed. Meri pidi huvi annavad tunnistust sellest, et nii- gitud raamatud. Juhuse tahtel kaheaastaraamatuid muudest uurimistöödest. Sil- toitma. sugust kõrgkooli on Saaremaale väga on mõni mälestusesemena sat- ma paistavad mitmed kirjuta- Olen neid üllitisi, Saaremaa tunud ka minu raamaturiiulile. hoidnud jad. muuseumi kaheaastaraama- vaja. Ja mitte ainult kohalike jaoks. On Neid sirvides leiad mugandatud Muuseumi oma uurija Priit tuid hoidnud entsüklopeedi- ju pool tänavustest värsketest tudengi- tõlkeid saksa keelest, mis kin- entsüklopeediliste Kivi on asunud süvendatult liste teostega ühel riiulil, sest test saabunud mandrilt. nitab meie pärandkultuuri teostega ühel riiulil, uurima merenduse olulisi tah- teadmised kodupaigast seovad suundi. Martin Lutheri tõlgitud sest teadmised ke. Toomas Sannikas, elukut- hinge ja vaimu. Saan oma saart Jääb vaid loota, et plaan käivitada juba piiblist alates. selt elektriinsener, käsitleb uhkusega ka külalistele näida- kodupaigast seovad elektri tseerimise ajaloolisi ta. järgmisel sügisel Kuressaare kolledžis ka Virgutab kogukondlikku probleeme Kuressaare linnas. magistriõpe saab teoks. Nii kasvab või- olemist hinge ja vaimu.“ Noor andekas sõjaajaloolane malus, et nii mõnigi neist noortest, kes Fred Vendel uurib Teise maa- on tänu kolledžile oma elu Saaremaaga Veel mu vanemate kooliskäimi- sul leitakse rahvatarkust iga ilmasõja uusi allikaid ja avab se ajal oli tähtsaim õppeaine juhtumi jaoks juurde. neid sageli värske nurga alt. sidunud, jääbki siia. Päriseks. Olgu ta siis piiblilugu. Sellelt pinnalt kin- Väärtuslikku tarkust silma- Tema joonistatud Vene laevas- kohalik või mere tagant tulnu. nistus rahva hulka kihelkond- ringi laiendamiseks levitab ka tiku vahikaatri KM-108 vaade lik vaim kohaliku kirikukella tänavune Saaremaa muuseu- tuletas mulle meelde reisi sa- helina saatel. Vahemärkusena – mi kirjastatud kaheaastaraa- masugusel kaatril Orjakust ÜLESKUTSE alles mõni nädal tagasi pandi ka mat. Selle lehekülgedelt leia- Triigi sadamasse 1946. aasta Kuressaare Laurentiuse kiriku me jätkuloo Saaremaa kihel- suvel, kui saarte väeosa ülem torni tagasi aja kulgu märkiv kondadest (Karja) ja kodusaa- kindral Romanenko käis Hiiu- Korvpallihuvilised, kellahelin. See virgutab kogu- re ajalugu avavaid artikleid, maal ühte polku kontrollimas. tulge võistlema! kondlikku olemist. Inimloomu- mis on sisukad ja hästi toime- Kindral istus laeva keskosas ses on peidus loomulik tung hoi- tatud. Siinjuures tuleb veel esinduskajutis ja mina, poisi- Korvpallivõistlused Saaremaal peavad jätku- da oma kodu ja perekonda, ela- kord tunnustada muuseumi klutt, madruste poolt peidetu- ma, et noortega tegelevatel klubidel oleks pois- da külas või väikelinnas ning kauaaegset ajaloolast, toime- na meeskonna kubrikus vöö- tele ja tüdrukutele midagi näidata ning järel- austada oma asupaika. Elu jook- tajat ja sihiseadjat Olavi Pestit, ris. Tol ajal polnud ju Hiiu- ja kasv saaks indu juurde. MTÜ Orissaare Sport kutsub osalema Saa- remaa meistrivõistlustel korvpallis, mis leia- vad aset oktoobrist aprillini. Sel hooajal ei pea me mängija päritolu olu- liseks. Selle muudatuse eesmärk on ainult see, et kui on huvilised olemas, aga veidi mängijaid on puudu, siis saad mujalt sõbrad appi kutsu- da. Samas ei keela me osaleda ka võistkonnal,

k mis koosneb täies mahus mittesaarlastest. i s a Võistlustest võivad osa võtta tähtajaks re- a gistreerunud ja osavõtutasu maksnud võist- K ne konnad. Mängijate üleminek ühest võistkon- n E m R g Ja Priit Pihel rika Välinur isto Kaseor Kadi nast teise on lubatud ainult põhihooajal, kui KÜSITLUS mängijat ei ole varem registreeritud ühelegi mängule. Võistkonda võib kuuluda kuni 20 26. augustist kehtib kohustus kanda maski neis avalikes siseruumides, kus ei kontrollita mängijat, mängijaid võib lisada, kuni mees- COVID-tõendi olemasolu. Kui korrektselt sellest nõudest teie hinnangul kinni peetakse? konnal on põhiturniiril pidamata vähemalt kolm mängu. Janne Kaasik Kuressaarest: nende seas enam-vähem võrdselt. takse üldiselt vägagi vastutus- katumiste arv on jälle tõusmas ja Mängija võib osaleda p l a y o -mängudes, Panen poodi minnes küll mas- Ise üritan maski kanda nii palju, tundlikult. Kui toidupoodides rin- haiglakohad täituvad koroona- kui ta on osalenud vähemalt kolmes põhitur- ki ette, aga kannan seda ainult nii kui nõutud. Kui on aga tühi ruum, gi liikuda, siis on raske leida ke- haigetega aina rohkem. Seega on niiri mängus. kaua, kui suudan. Kui tunnen, et kus olen üksi või ainult oma lähi- dagi, kellel maski ees pole, ning maskikohustus olukorra leeven- Mängud viiakse läbi rahvusvahelise spor- rohkem ei suuda, siis võtan selle kondlastega, siis mina ei näe küll kui kellelgi ei ole, teevad kauplu- damiseks hea lahendus. Ka CO- dialaliidu FIBA reeglite järgi. Mängud toimu- vahepeal eest ära. Kaupluses ei põhjust maski kanda. se töötajad selle kohta usinalt VID-tõendi kontrollimine teatud vad turniirisüsteemis, kus iga võistkonnaga kanna maski sugugi kõik külas- märkusi. asutustes motiveerib inimesi kohtutakse kaks korda. P l a y o `is selgitatak- tajad, aga mittekandjaid on siiski Erika Välinurm Valjalast: Arvan, et mõned maskita vaktsineerima minema, mis aitab se edasipääseja ühe mänguga. Välja mängi- vähem. Osa leiab, et piirangud tu- Ei oska öelda, mina eriti sageli kliendid on maski vahest koju meil probleemi pikemas perspek- takse kõik kohad. leks üldse maha võtta. Mina leian, poes ei käi. Kui olen käinud, on see unustanud. Loomulikult on kar- tiivis lahendada. Mängud toimuvad üldjuhul Kuressaare et Eesti ei ole selleks siiski valmis. tõesti silma hakanud, et päris kõik jas ka nn musti lambaid, kes ar- spordikeskuses ja Orissaare spordihoones. Ma ise koroonaviirust ei karda. maski ei kanna. Mina kannan vavad, et maski ei ole vaja kanda. Kadi Kuressaarest: Kõik ühe päeva mängud peetakse ühes ko- Kuigi mu töö juures on olnud ko- küll. Kui vajalik see maski kand- Alguses, kui maskikohustus oli Mina käin kaupluses ja muudes has. Võitja saab oma valdusse rändkarika. roonasse nakatumist, ei ole see mise nõue on või kui palju sellest just uuesti käiku läinud, ei olnud avalikes siseruumides üsna harva. Oma osalemine tuleb hiljemalt 30. sep- mulle külge hakanud. kasu on, ma hinnata ei oska, aga mul endal samuti enam harju- Ehkki ma ise seda maskikohustust tembriks registreerida aadressil orissaare. kui peab, siis peab. Reeglid on täit- must maski kaasa võtta, kui näi- vajalikuks ei pea, panen ma seal [email protected], lisainfo jaoks aga tasub võt- Priit Pihel Kaarmalt: miseks. teks poodi läksin. Siis aga küsisin siiski maski ette, kui tarvis. Esimes- ta ühendust aadressil [email protected] Eks neid maskide mittekand- seal kohe, kas seal maski paku- tel päevadel kippus küll meelest mi- või telefonil 53 050 584. jaid ole ikka. Mulle näib, et need Risto Kaseorg Muratsist: takse või kas ma saan selle osta. nema, et mask tuleb kaasa võtta. Julget registreerimist! mittekandjad on pigem nooremad Elan praegu Tartus. Seal on Minu meelest on maskikohustus Küsis Monika Metsmaa Vanemkohtunik Raul Koppel inimesed ning naisi ja mehi on mulle silma jäänud, et maski kan- hetkel väga arukas otsus, sest na- Fotod: erakogu, Maanus Masing MTÜ Orissaare Sport

Kohtu 1, 93819 Vastutav väljaandja / Toimetajad Fotograaf Saarte Hääl ilmub aastast 1940 ja on Eesti Ajalehtede Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada. Kaastöid ei Kuressaare peatoimetaja kt • Kertu Kalmus 45 30 212 • Maanus Masing 53 403 175 Liidu liige. Saarte Hääl ilmub viis korda nädalas. tagastata ega retsenseerita. Välisautorite honorarid kantakse üle Tel 45 30 200 • Andres Sepp 45 30 202 • Ain Lember 45 30 211 Kujundaja Trükiarv: 4700. Väljaandja: Raadio Kadi OÜ. Trükkija: pangaarvele üks kord kuus järgmise kuu 15. kuupäeval. Kõik [email protected] Müügijuht • Monika Metsmaa 45 30 216 • Liina Õun 45 30 20 Printall AS. Saarte Hääle toimetus on avatud E-R kell 9-17. ajalehes Saarte Hääl ja selle lisades avaldatud artiklid on www.saartehaal.ee • Kerli Rüütel 45 24 443 • Mehis Tulk 45 30 214 Küljendaja-kujundaja Tellimuste vormistamine: www.post.ee, tellimine@saarte - autoriõigusega kaitstud teosed. Nende reprodutseerimine, Toimetuse assistent- • Raul Vinni 45 30 215 • Anette Sannik 45 30 203 haal.ee, tel 45 30 200. Kuulutuste vastuvõtmine: telefonil levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma Raadio Kadi OÜ • Urmas Kiil 45 30 218 levikoordinaator Keeletoimetaja 45 30 200, [email protected] või SH toimetuses. kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta • Rihti Rask 45 30 200 • Ragna Malm 45 30 202 Kojukanne maakonnas tel 66 43 948. võite pöörduda Pressinõukogusse tel 64 63 363 või [email protected] 6 MAA ELU Laupäev, 4. september 2021 MAA-AMET 2X MAANUS MASING Tagaranna maaomanik nõuab “varastatud” maa eest hüvitist Mustjala vallalt kaasa oma Tagaranna kinnistuid üle tatud ehitusluba. Tee ja parkla parkla on rajatud omaniku tulnud pooliku paberi- vaatamas. Üllatusena avastas rajas Kolteri sõnul ligi viisküm- nõusolekuta. majanduse tõttu nõuab ta, et tee oli omavoliliselt laie- mend aastat tagasi Nõukogude Saaremaa valla koostamisel Estonia mälestusmärgi maks ehitatud ja vaatetorni ette piirivalve. olev üldplaneering võimaldab juurde viiva eratee avali- oli rajatud parkla. Mustjala vald hoidis teed Valdesele kuuluvatele Ninasoo kuks muutmine Tagarannal Valdese sõnul avastas ta heast tahtest lumest puhtana ja ja Kordoni kinnistule ehitada väi- tänaselt vallavõimult valla omavolilise ehitustege- hööveldas seda, et inimesed keelamuid vaid kümnendikul tavapärasest rohkem vuse eelmisel aastal, kui kü- saaksid külastada Estonia mä- kinnistute pinnast. Et ümbritse- lastas ühel suvepäeval oma lestusmärki. “Saaremaa vald vates planeeringutes on ehitus- jaksu ja kombineerimist. Tagaranna kinnistut ja mär- hooldab seda ka praegu, oleme õigus tunduvalt suuremates kas silte, mis juhatavad vaate- heast tahtest vastu tulnud,” mahtudes, soovib Valdes oma Ain Lember torni juurde. rääkis Kolter. kinnistutele uue üldplaneerin- “Sinna oli ehitatud kruusa- Valdese sõnul on tänane tee guga sajaprotsendilist ehitusõi- tee, kus kaks autot mahuvad “Esitasin “Saaremaa vald sootuks midagi muud kui nõu- gust. Kaks aastat tagasi teatas Saa- üksteisest mööda sõitma ja vaa- kogude ajal. Sel ajal viis kordo- Erinevalt maadevahetusest remaa vald maaomanikele, et tetorni ette oli ehitatud park- pretensiooni ja hooldab seda ka nini tema sõnul ainult sissevõe- Saaremaa vald kinnistutele saja- soovib võtta Tagaranna külas la,” rääkis Valdes. “See ei ole aasta otsa ei praegu, oleme tud metsasiht, et villise ja gazi- protsendilist ehitusõigust kerge- nende kinnistuid läbiva 800 niisama tee, sinna ehitati alus kuga läbi saada. Metsa all olid käeliselt andma ei kipu. Koosta- meetri pikkuse teelõigu avalik- ja veeti peale kruusakiht,” lisas tulnud vastust, heast tahtest rööpad ja oksad kraapisid au- tavas Saaremaa valla üldplanee- ku kasutusse. Tee saab alguse maaomanik. kujutate ette?” vastu tulnud.” tot. “Polnud seal ka mingit ringus hajaasustuses maakasu- küla keskelt ja viib Tagaranna Sellises mahus tee-ehitus MARGUS VALDES, KALLE KOLTER, parklat. Oli vaid koht, et villi- tuse juhtotstarbeid ei määrata. vaatlustornini, kust omakorda eeldab Valdese sõnul hanke lä- MAAOMANIK VALLAAMETNIK sega saaks ümber pöörata,” Ehitusõiguse andmisel saa- pääseb Estonia mälestusmär- biviimist ja ehitusloa väljasta- kinnitas ta. vad määravaks planeeritavad gi juurde ja Ninase pangale. mist. “See, kes väljastas ehitus- kitsendused ja piirangud, ar- loa, ei suvatsenud isegi kontrol- siooni ja aasta otsa ei tulnud Kohalikud elanikud peavad Soovib erikohtlemist vestada tuleb ranna ehituskee- Ootamatu avastus lida, kelle maa see on,” osutas vastust, kujutate ette?” tõenäoliseks, et teed võidi luvööndi ulatusega ning rohe- ta. “Mindi inimese omandiõi- Saaremaa valla majandus- ja laiendada ajal, mil Mustjala Margus Valdes tahab, et vald võrgustiku ulatuse ja tingimus- Üsna pea selgus, et sundvaldu- gusest lihtsalt räigelt üle. See haldusosakonna juhataja Kaa- vald avas 2008. aastal endise vahetaks Ninasoo kinnistule tega. Lisaks on ehitusõiguse se seadmine Tagarannal ei lähe on totaalne omavoli, sellise asja rel Tang ütles, et tee ja parkla Nõukogude piirivalvekordoni rajatud tee ja parkla suuruse andmise aluseks üldplaneerin- tavapärase libedusega. Ni- eest peaks kriminaalvastutu- korrastamine Ninasoo kinnis- vaatlustorni loodushuvilistele. maatüki proportsionaalselt ja guga määratavad ehitustingi- nasoo kinnistu omanik Mar- sele võtma inimese, kes selli- tul viidi läbi Mustjala valla ajal. Tollane Mustjala vallavanem ja väärtuselt sama suure pinna mused, mis selguvad tellitava gus Valdes, kelle vaidlusi on seid asju teeb. See on tegelikult Mis aastal täpselt, vald ei tea. nüüdne Mustjala teenuskesku- väljalõikega vallale kuuluvalt uuringu käigus. ajakirjandus aastate jooksul vargus, ütleme ausalt.” Ortofotodelt nähtub, et see võis se juhataja Kalle Kolter ütles, kõrvalkinnistult. Jutt käib suu- Kaarel Tang ütles, et vald on mitmel korral kajastanud, pani Nagu omavolilisest ehitu- toimuda ajavahemikus 2005– et Mustjala vald ei ehitanud rusjärgus 3000–4000 ruut- kaalunud erinevaid võimalusi Saaremaa valla plaanid hoobilt sest veel vähe oleks, sai Valdes 2008. “Seetõttu ei oska täpselt teed ega parklat vaatetorni meetri suurusest maatükist. olukorra lahendamiseks. Para- pausile. enda sõnul vallalt tee ja parkla öelda, millistel alustel või kok- juurde. Saaremaa vald on maadevahe- ku ei ole vallavalitsus omani- Valdese sõnul käis ta pärast sundvõõrandamise ettepane- kulepetel on need sinna raja- Seetõttu pole toimunud ka tusega päri ja nõustub Valde- kuga seni veel kokkulepet saa- sundvalduse algatamise teadet ku. “Esitasin selle peale preten- tud,” märkis Tang. tee-ehituse hanget ega väljas- se pretensiooniga, et tee ja vutanud. Laupäev, 4. september 2021 SAARLANE 7 Rene “kanatiivaässast fotograaf” Puhhalov on kõigega nõus Sel suvel avas Kuressaa- res KEK-i majas uksed uus RENE PUHHALOV kiirtoidukoht Kanala- Sündinud 26.08.1994 Wings, kus hitiks eri Kuressaares mekiga kanatiivad ja “laetud” friikad. Paljud aga HARIDUS ei tea, et kiiresti populaar- • Kuressaare Gümnaa- seks saanud söögikoha sium 2001–2009 pani püsti noor mees, kes • Kuressaare Täiskas- ametilt hoopis fotograaf – vanute Gümnaasium Rene Puhhalov. 2009–2012 TÖÖ Roomassaare kohvik Kertu Kalmus 2012, abikokk, hiljem kokk Lounge 7 2012–2013, kokk Kohvik Jahta 2013, kokk Kanatiibade küpsetamise juur- (suvel) de tõi Rened elu ise. Ja natuke Amarillo 2013–2014, kokk nagu koroona ka. Läinud keva- Dögnvill 2014–2019, kokk/ del, kui fotoalal vaiksem oli, sest inimesed ei saanud pildis- köögijuhataja tamas käia, mõtles Rene, et HOBID võiks ikkagi mingi muu tege- Kalalkäik, poksimine, vuse endale juurde vaadata. Te- kokkamine, pildistamine, gevuse, mis oleks natuke kind- videote tegemine lam ja laseks perel ära elada. PERE Kanatiibu oli Rene teinud va- remgi, seda aga ühes õega ja Elukaaslane Breta ja kaks sõpradele pärast suuremaid tütart Emma ja Ellie diskotamisi. “Siis tegime hom- mikuti kanatiibu. Ostsime Emmaga. “Me oleme suhteli- poed suht tühjaks neist, sest selt püsimatu pere, meil on kamba peale kulus palju, kõik kogu aeg vaja kuskil käia,” üt- sõbrad olid külas,” räägib Rene. leb Breta. “Saaremaal on nii Ilmselt valmistas Rene eri- palju veel avastada,” lisab ta. neva glasuuri ja maitsega tiibu “Elliele meeldivad loomad ja hästi, sest sõbrad soovitasidki käime seega taludes loomi vaa- tal hakata neid ka müügiks te- tamas,” ütleb Rene, kes tahaks gema. “Kuni päevani, mil selle ka kanu pidama hakata, aga koha avasin, arvasin, et ilmselt praegu poleks tal mahti nende- see ikkagi ei saa tõeks,” tunnis- ga tegeleda. “See jääks minu tab ta, et oli ses osas üsna skep- kohustuseks, aga kahe lapsega tiline. “Aga kui avasime, siis tuli on toimetamist niigi palju,” kohale hästi palju inimesi ja naerab Breta. mõtlesin, et okei – vist hakkab Vahel tunneb Rene, et on ikka asi tööle.” Ja nii lihtsalt vaja kõige eest “ära põgeneda”, ongi Renel nüüd fotograa töö siis võtab ta päeva või kaks va- jaoks madalhooajal ehk sügi- baks ja pere sõidab koos laste- sel, talvel ja kevadel kindel KODU OOTAS PERE ÄRA: Breta ja Rene ühes mõnekuuse Emma ja paariaastase Elliega oma kodus. MAANUS MASING ga näiteks Pärnusse. Breta li- tööots olemas. sab, et kuna ka Emma on nüüd Fotograa at ei ole ta seejuu- tagram, sinna oli vaja ilusaid mõlemad naersid mu küsimuse tu võtma perepildistamisi ja te- piisavalt suur, tahaks tegelikult res muidugi hüljanud. Fotode- “Kui käpuli käin, pilte teha loodusest ja muust peale. Aga kui nad ära hakkasid gin ka jõulustuudio, millega sain korralikule reisile minna. “Ta- ga tegeleb ta enda sõnul nüüd siis tõusen püsti ja ning lõpuks hakkasid inimesed minema, siis küsisin uuesti, et juba rohkem endale fotograa - haks lastele kõike näidata. Ma niipalju, et tootefotosid ja vi- ise mulle kirjutama, kas ma no kas tuleb poiss või tüdruk. na nime teha.” Nõnda see asi ei taha puhata ilma nendeta, deoid teeb edasi, samuti pul- lähen teist teed saaks kuskile üritusele tulla Siis naine vist natuke solvus,” ar- kasvas. Sel aastal oli Renel vaja tahan just neile kõike näidata mapilte. Nn perepildistamisi ta pilte tegema. Ütlesin, miks mit- vab Rene. Lisab, et palus oma juba 7–8 pulmapildistamist teha – avastamisrõõm laste silmis aga enam tõesti ei jõua, sest edasi.” te,” meenutab Rene oma foto- kohatu küsimuse pärast hiljem ning ka seepärast oli tal ääretult on lihtsalt nii äge,” leiab ta. töötab ka ise KanalaWings’is graa tee algust. vabandust, kui talle kohale jõu- tihe suvi. “Peaaegu igal nädala- Pärit on nii Breta kui ka Rene ehk hellitavalt Kanalas pea iga olla, siis kõik ütlesid tegelikult Tegelikult alustas ta foto- dis, et selline asi pole ju võima- vahetusel olen kuskil pulmas ol- Kuressaarest. “Elasime teinetei- päev. kohe, et hea jutt, olete te jah graa na beebipildistamistega. lik. “Siis mõtlesin, et ma ei jaga nud,” ütleb ta. sest 5 minuti kaugusel kunagi,” Plaanid toidukohaga on Re- vaid aasta!” meenutab Rene. “Ülemusel sündis laps ning ta sellest lastevärgist midagi.” Mis puutub tootefotodesse, tõdeb Breta muiates. “Ja Saare- nel suured, ta tahab toidukat Sellest aastast saigi viis ja pool ei olnud millegipärast rahul siis Saaremaal on tema sõnul maa värk, me ka deitisime kuna- laiendada ja selleks tuleb koli- aastat. piltidega, mis fotograaf oli tei- Sai hakkama küll suhteliselt vähe ettevõtteid, kes gi ammu, kui mina olin 14-aas- da selle praegusest asukohast Vahetult enne Norrasse mi- nud. Nii ma pakkusin, et võin panustavad sel määral reklaa- tane ja Rene 12. Ning uuesti sai- KEK-i majast rohkem linna sis- nekut ostsid noored sellesama ju tasuta teha uued,” räägib Rene kaasa Breta märgib kõr- mi, et lasevad oma tooteid eral- me kokku, kui mina olin 18 ja se. Uues kohas saavad kliendid maja siin Vaiveres, kus nüüd ela- Rene. “Tegin need pildid ära ta valt, et tegelikult sai mees bee- di pildistada. Siin teebki ta tema 16,” märgib Breta. mugavamalt kohapeal süüa, takse. Ikka selleks, et Norras tee- lapsest, tema sõbrannad nägid bide pildistamisega väga hästi võib-olla kaks korda aastas et- “Jah, päris kaua oleme juba mitte ainult toitu kaasa osta. nitav raha tuulde ei läheks. Pi- neid, tahtsid ka ja siis hakkas hakkama. Lihtsalt see polnud tevõtetele tootefotosid. Suurem koos olnud,” muheleb Rene Aga need on esialgsed plaanid, gem olid nad valmis selle oma neid beebipildistamisi palju tu- tema jaoks nauditav tegevus. osa kliente tuleb mandrilt ja kaasaga nõustudes. ütleb Rene. Eks ta peagi ütleb maja alla panema ja suuremat lema. Mõtlesin, et nojah, ju ma “Just, ma ei tundnud end mu- neid tööotsi on jagunud igasse Mis teeb aga Renest Rene? asja ka avalikult välja, kui koli- pangalaenu maksma. “Kui oli- siis teen,” naerab Rene. gavalt,” kinnitab Rene. “Aga eks kuusse. “Sedasi avastasingi, et “Ehk see, et olen alati kõigega miseks ja uues kohas avami- me viis ja pool aastat Norras ol- Samas sai ta oma sõnul pä- pildid tulid ikka ilusad ja klien- see on eriti praegusel koroona- nõus. Kui idee tuleb, teen selle seks läheb. nud, siis tuli meile see väike ris kiiresti aru, et beebide pil- did olid alati rahul. Välja arva- ajal asi, mis päästab fotograa- ära,” ütleb Rene. Breta lisab, et kratt, Ellie, ja mõtlesime, et ko- distamine pole ikka tema jaoks. tud see üks intsident.” . Perepildistamised jäid ju pii- Rene seltskonnas on kõigil mu- Kodu ootas Saaremaal lime tagasi,” märgib Rene ära “See on hirmus sättimine ja Seejärel hakkas Rene tege- rangute tõttu ära,” selgitab ta. gav. “Kunagi ei teki mingit piin- põhjuse, mis neid Norrast ko- nokkimine ning vajab suurt ma portreepildistamisi ja too- Viis päeva nädalas rassib likku momenti ja ta võib üks- Peale fotograa a ja kanatiiba- dusaarele tagasi tõi. Plaan naas- kannatlikkust,” tõdeb ta. Rene tefotosid. “Tootefotod on mõ- Rene nüüd aga Kanalas. Ja seal- kõik kellega ükskõik millest kõ- de täidavad Rene päevi ta ime- ta oli neil juba enne, aga mõel- ei tundnud end selle keskel mu- nus nokitsemisala ja juurde tuli ses töös lööb kaasa ka tema nelda,” kinnitab Breta. armas pere ja toon toonis har- di, et kui laps sünnib, siis tullak- gavalt. ka videoteema. Keskendusingi ema. Rene ütleb, et tal on üks “Häbelik ma tõesti pole,” moneeruv kodu üsna linna kül- se kindlasti. “Nii ta sündis ja nä- Ka üks naljakas olukord tuli inimestele, tootefotodele ja vi- igavesti tubli ema, kelle abita ta tunnistab ka Rene. “Fotograa- je all Vaiveres. Toon toonis har- dal-paar pärast seda kolisimegi ühte järjekordset beebit pildis- deotele.” ilmselt kanatiivaäriga hakka- na ma ei saakski olla, pean mooniat tasub mainida kasvõi tagasi. Hea oli, et koht ja kodu tades ette. “Ma oma rumala pea- Kui Saaremaale tagasi koliti, ma ei saaks. Koht tehtigi sisu- suutma inimesi naerma ajada. seepärast, et isegi noore pere Saaremaal ootasid.” ga ütlen alati hästi lambiasju ja tuli kohe esimesel nädalal üks liselt koos, ema lõpetas selleks Olen pigem seltskonnatola, kel- kass on sama kena kreemikat Fotohuvi tekkis Renel nõn- oli siis nii, et üks Soome pere tuli tüdrukuteõhtu pildistamise koguni Soomes töölkäimise lele meeldib ka enda üle nalja värvi nagu kogu kodu. da, et kunagi ammu sai ta ema oma kaheksapäevast last pildis- pakkumine. Rene läks ja tegi sel- ära. “Saame rohkem koos olla, teha.” Kui inimesed naeravad, Kui praeguseks on Rene käest kaamera ja hakkas katse- tama. Kõik läks väga hästi, aga le ära, mis siis, et oli närvis. Pol- koos töötada ja arendada Ka- siis on tema töö fotograa na oma elukaaslase Bretaga koos tama, vaatas Youtube’ist, kui- naistel ikka pärast sünnitust jääb nud põhjust, aga ikkagi – oli see nalat suuremaks. Emaga on lihtne. olnud kümme aastat, siis vaid das mingisuguseid pilte teha, ju väike kõht ette mõneks ajaks ju esimene fototöö siin. Kõik koostöö hästi sujunud, olen “Ma ei kaalu väga midagi, kaks aastat koos olnud, pakki- asus neid järele tegema ja mõt- ja ma küsisin täiesti tõsiselt, kas läks hästi ja kõik olid rahul. “Kui väga rahul, et ta selline tubli ja vaid vaatan, mis iga asi endaga sid noored toona kohvrid ning les, et päris lahe on see foto- uus laps tulemas juba,” muigab nad pilte postitama hakkasid, töökas on,” kiidab Rene. kaasa toob. Kui käpuli käin, siis kolisid Norrasse. “Seal saime värk. “Tegingi siis seda hobi- Rene. “Ma ise ei saanud midagi kirjutasid ka teised mulle, et kas Kui Rene parasjagu tööd ei tõusen püsti ja lähen teist teed mõlemad kohe töökoha ja kui korras, Norras hakkasin inime- aru, aga tegelikult ju piinlik olu- tegutsen nüüd jälle Saaremaal. tee, veedab ta oma vaba aja edasi,” võtab Rene oma olemu- algul oli plaan aastake seal si pildistama, siis tuli Ins- kord. Mees ütles, et ei ole, ja nad Nii hakkasin järjest rohkem vas- koos Breta ja kahe tütre Ellie ja se mõne sõnaga kokku. 8 FOTOREPORTAAŽ Laupäev, 4. september 2021

ESIMENE PÄEV: Saarte Hääle külaskäigu ajal oli koolijuht Ivo Visakul esimene tundidega koolipäev.

KOOLIMAJA: Väljaku tänava äärde kerkinud maja oleks justkui kogu aeg seal olnud.

ELU ÄTSED: Koolimaja fuajee ja aatriumi lage kaunistab teos “Elu ät- sed”, millest inspireeri- tuna pandi klassidele ka taimede nimed. FOTOD MAANUS MASING

HELIDE RUUM: IGAÜHELE OMA: Kapid on Muusikaklassi uksel paigutatud ruumisäästlikult. tervitab õpilasi Heli Iga õpilane saab endale Lääts. isikliku kapi.

TERVITAJA: Administraator Karola Sepp on esimene, keda majja sisenedes kohtab. Külas Saaremaa gümnaasiumis

GARDEROOB JA SÖÖGINURK: Midagi ei ole surutud omaette ruumi, vaid paigutatud ühe suure ruumi erinevatesse nurkadesse. JANUKUSTUTI: Janu kus- PUHKAMINE VÕI AKTIIVSUS: Vahetunni VÄRVILINE: Tualettide eesruumide valgus meenutab justkui diskosaali. AUDITOORIUM: Koolimaja suur auditoorium on võõrustanud juba nii konverentsi kui ka loenguid. tutamiseks ei pea lippama ajal on õpilastel võimalik koridoride puh- tualetti, vaid saab kasutada kealadel puhata või õppekorraldusjuhi koridoris olevaid kraane. Maidu Variku kombel pinksi mängida.

KOSSUPLATS JA ÕUEALA: Koolimaja ees on nii jooksurada, kossuplats, välijõusaal kui ka MOODNE KLASS: Keemiaklassis on olemas kõik võimalused teaduse tegemiseks. künklik niisama istumise koht. 10 AJA LUGU Laupäev, 4. september 2021 Undva nina: 20. sajandi sõdade tallermaa Undva külas Mardi talus legi mitte ühte pauku. Pata- 1943. aastal sündinud reid saadi valmis alles siis, kui Taimo Oolup teab 1941. sakslane oli juba Saaremaal. aasta ja sellest varase- "Need kaks ohvitseri rääkisid maid sündmusi vaid isa mu isale, et "prasnik buudet" jutu järgi. Hiljem puutus ta täna õhtul. Läksid pidusse ja Vene sõjaväe tegemistega hommikul oli sakslane külas ka ise kokku. sees. Juba teist korda võeti ve- nelased joomase peaga kinni ilma pauku tegemata," imes- Tõnu Veldre tab Taimo. Tema isa lootis pä- rast sõda, kui toimusid sõja- veteranide kokkutulekud, Näiteks müütas ta ohvitseride neid ohvitsere uuesti kohata, peredele angerjaid ja mere ää- kuid seda ei juhtunud. rest spinninguga punase kala Taimo sõnul tahtsid vene- maksti välja, aga SÕJA JÄL- püüdmiselt tabatuna pidi kord lased ehitada Neeme küla lä- meil lubati veel JED: 127 mm Kõruse kordoni kartseris kin- hedale Tohku külasse Põdra- seal sees elada," üt- Ameerika pärit- ni istuma. gu järve äärde veel teise pata- leb Taimo. Siis aga ha- olu rannakaitse- Undva ninal algas sõda rei. Sellest saadi valmis vaid kati raudteed hoopis lam- suurtüki hüljatud vana kalendri järgi 1917. aas- süvend mõõtudega umbes 50x mutama. "Meie saime maja positsioon Undvas. ta mihklipäeval, 29. septemb- 30 meetrit, millesse oli oma- tagasi osta, sest meil oli raha ERAKOGU ril, kui sakslased tegid Taga- korda paesse raiutud kaks viie pangas alles." lahte dessandi. Juba varem oli meetri sügavust auku. Koha- Raudteed ehitasid nn kilid. KODUAIAS KURESSAA- Undvasse mere äärde rajatud le olid veetud lõhutud maaki- "Eks nad mustatöötegijad RES: Undva külas sündi- suurtükipatarei. Siis oli seal vid, kuid need läksid hiljem olid. Juurisid põõsaid ja Niidi nud Taimo Oolup uurib neli 152 mm suurtükki. Kuid Veere sadama kai sisse. Taimo soost vedasid pangedega Endel Püüa kirjutatud sõjaväebaaside raamatut, dessandi tõrjumisel need ei usub, et sinna oli plaanis teha muda välja, et maapinna lä- milles on juttu ka Undva osalenudki. midagi kapitaalsemat kui hedal oleva paekihini jõuda, patareist. "Külameestega oli sõjaväe- Undvasse, aga sõda tuli pea- sest tehnikaga sinna ligi ei MAANUS MASING lastel hea läbisaamine. Seetõt- le. Mere äärde, kus pankran- pääsenud. Oli ka trahvipatal- tu läksid patarei ohvitserid ta- nik lõppes, pandi miinid joni mehi. Autojuhid olid kõik le toidujäätmeid loomasöö- ludesse mihklipäevaks välis- maha. Sakslased lasid vangi- valged," räägib Taimo. daks ning laupäeva õhtul käi- te tööde lõpetamise puhul võetud venelastel need uues- Ühel ööl seisis nende kop- sid eestlased neil saunas. tehtud õlut jooma," pajatab ti üles võtta. lis suur auruvedur, mis tõi Eestlasi oli õppustele saade- Taimo isalt kuuldust. Kuid 1944. aastal põgenesid pal- valmistehtud raudteerelsse. tud kahurväelaste hulgas veel järgmisel hommikul sõitsid jud Undva elanikud Rootsi. Pika kraananoolega susla ase- päris palju. Statsionaarses pa- sakslased mootorpaatides Ta- "Peamiselt kardeti, et venelas- tas need korraga tammile. tareis eestlased tema teada ei galahte. Iga mootorpaadi jä- tel on ju täpsed kaardid pata- Umbes poolteist kilomeetrit teeninud. rel oli slepis veel kümmekond reide ajast olemas, teevad ran- teest jäigi valmis ehitamata. "Ma pole seda ise näinud, tavalist paati. Undvast ei teh- da dessandi," arvab Taimo, aga 50-ndatel juhtus ühel aas- tud nende takistamiseks üh- kelle suguvõsast enamik Root- “Viskasime paeplaadid liiva peale ja "Viskasime paeplaadid liiva tal õnnetus. Ristleja oli Vilsan- tegi pauku, sest ülemad ma- si pages. Nemad isaga olid peale ja käisime meres uju- di alt lasknud üle poolsaare gasid alles õlleuimas. Need juba paadis, aga siis lasti Ki- käisime meres ujumas.” mas," räägib Taimo külapois- merel järelveetavaid märke, kahuripesad lõhkus pealetun- helkonnal üks sakslane maha. TAIMO OOLUP te vastumeetmetest. kuid lokaator võttis ekslikult ginud meri. Rahva hulgas liikusid jutud, et Sõja järel muutus ka Hari- märgiks vedava ristleja teki. 1939. aasta baaside lepin- tehakse kõva kontroll. Nemad Siis läks pool aastat mööda ja diolokatsioonijaam, mille laiu poolsaar n-ö sõjatandriks Isa oli kalamees ja oli näinud, gu järel tulid venelased uues- isaga tulid tagasi, Taimo vend samamoodi võeti rööpad ka staap oli Kuressaares Aia tä- ja seda kuni 1963. aastani. Ala kuidas neid laipu toodi auto- ti. Undva külas pidi lepingu läks üle mere. üles: "Algul kaubeldi kohalik- naval. Nende lokaatorid pan- kasutati polügoonina. Pom- kastis sealt ning haavatud vii- järgi oma maa loovutama 14 Pärast sõda paigutati Suu- ke, et lammutage ära, aga kee- di esialgu aastaks üles otse mitamas käisid seda Aste ja di linna. See öö neid merele ei majapidamist. Ehitustegevus riku küla pangale eelmistes- gi ei tahtnud seda tööd teha." Undva bussipeatuse juurde Kärla lennuvälja reaktiivid, lastud," vahendab Taimo veel algas patareide juures 1940. se asukohtadesse uued suur- Poisikesed leidsid kraavist künkale. Sõdurid elasid telki- Karujärvelt tulid tankid ning kord isalt kuuldut. Ja ühe kor- aastal. Kuid seekord ehitati tükid. Seekord 127-millimeet- nelja rattaga rööbaste veda- des sealsamas kõrval. Undva propellerlennukid vedasid ra Uudepanga lahes oli mürsk suurtükialused uude kohta – rised. Samal ajal said valmis mise käru, millega oli hülja- tippu, I MS aegsete patareide enda taga kotti, mida tulista- kukkunud lestale minejatest Suuriku pangale ja nende ka- praegu varemetes olevad ka- tud raudteel hea Tagamõisa lähedale paigutati mereväe ra- sid seniitkahurid. Kui tabati saja meetri kaugusele. Mehed liiber oli 130 mm. Külasse al- sarmud ning viis ohvitseride kooli sõita. Enne seda lühen- daripost. Poisikesena käis Tai- trossi, jooksid poisikesed seda viskusid kraavi, aga mürsk õn- les jäänud peredesse majuta- maja. Suurtükid tegid õp- dasid nad oma nelja kilomeet- mo kasarmus lme vaatamas. ära tooma, aga sõdurid jõud- neks ei lõhkenud. ti ehituse ajaks elama ohvit- pelaskmisi merel veetavate ri pikkust kooliteed susla pea- sid autoga alati ette. "Õppus- Traagikat on Undvas Taimo serid. Sõdurid elasid telkides. märklaudade pihta. le hääletades ning ühe korra Rand oli riigipiiriks te ajal tekkinud ja veega täitu- sõnul olnud ka rahuaja merel. Nende Mardi talusse pan- sai Taimo Neemi külas isegi nud pommiaukudesse kõre Suuriku panga alla tuli 26. no- di kaks Vene nooremohvitse- Raudtee ehitamine tankil sõita. Undva mereäär oli kõik üles elama asuski," usub Taimo. vembril 1951. aastal tugeva ri. Maja koosnes kahest kamb- Raudtee ehitamise ajal sahatud. "Rannas oleva liiva- Igal suvel juulis toimusid tuulega tormivarju Kundast rist ja köögist. Ühes toas teh- Sellega Undva militariseeri- rannakaitsepatarei likvidee- riba ees oli maa pool traat ja Harilaiul suured Balti sõjaväe- Jaagarahule punaseid telliseid ti siis "külaliste" jaoks vahe- mine ei lõppenud. Kui 50-nda- riti. Suurtükitorude äravii- kui seda puutusid, tõusis ra- ringkonna õppused: kaldale vedanud mootorpurjekas Ly- sein vahele. "Ohvitserid olid te aastate alguses Saaremaa- mist nägi Taimo oma silma- kett üles. Aga seal oli meie kar- tulid dessantlaevad. Ristleja dia Koidula. "Veevooluga ve- sõbralikud ja vastutulelikud le raudteed ehitama hakati, ga: "Olid ikka suured küll. jamaa. Loomad lasid alatihti vedas umbes 10 kilomeetri das laeva tagaosa paeastangu- noored mehed, kes aitasid jõudis üks selle haru Undva- Traktor vedas eest ja raudrat- rakette üles," pugistab Taimo kaugusel meres märklauda le ja peksis pooleks. See juh- meid näiteks heinatööl," kii- le. "Meie külast pärit ajaloo- tad olid alla pandud. Me sai- naerda, jättes täpsustamata, ning kahurid olid rannas tus vaid paarsada meetrit kal- dab Taimo pealesunnitud huviline Kasemetsa Raivo oli me sealt maha jäetud telefo- kas tema käsi seal ka kuidagi maasse kaevatud ja lasid mär- dast. Kaks meeskonnaliiget kostilisi. näinud selleaegset kaarti, mil- niaparaate. Karjas olles oli mängus oli. Igatahes asenda- ki. Tagalahes oli viis ristlejat ujusid kaldale, neist üks oli 1941. aasta kevadel tulid le järgi oleks kogu ala Kõruselt okastraat kaabliks ja niimoo- ti raketid varsti jalaväevasta- ja muid aluseid ning allveelae- naisterahvas. Ülejäänud up- ohvitseridele naised külla. Vaiguni sõjaväe kätte läinud," di siis rääkisime üksteisega." se peenikese traadiga. "See sai vad. ""Admiral Nahhimovi" pusid. Vaigu kalasadamast Tema isale anti käsk sauna räägib Taimo. Kahurväelaste asemele olla vahest kaks-kolm kuud, juurde käisime kolmekesi Vai- läks paat appi, kuid vastutuu- kütta. Naisi ei lastud enne tup- Jällegi nagu 1941. aastal, jäi toodi olemasolevatesse kasar- siis võeti ära, sest piirivalve- gu sadamast kaatriga toitu vii- les ta kohale ei jõudnud. Kraa- pa, kui saunas käidud. "Selli- viis maja külas raudtee ehitu- mutesse sapööride õppeväe- koer jäi sinna kinni," jätkab ta. mas," räägib Taimo. naga tõsteti paat autole ja vii- ne huvitav seik, et naistele teh- sele ette: vedurikorstnast tu- osa, kelle peamine praktika- Seejärel veeti randa veoau- Kahurväelastele viidi õp- di Suurikule, aga oli juba hil- ti kõigepealt "täisauna". Nen- levate sädemete tõttu pidi baas oli Sõrve poolsaar. "See todega liiva juurde, sest ran- puste ajal nende allikast ho- ja," räägib Taimo. de vanad riided põletati põl- raudtee ääres olema 100 meet- õppeväeosa tegi Sõrve sääre da tungiva vaenlase jäljed pi- busevankril 500-liitrise puu- Undvast läks Taimo 1957. lul lõkkes ära," muigab Taimo. ri laiune vaba ala. Nende ma- kahe aastaga puhtaks," kinni- did nähtavad olema. Külapoi- vaadiga vett, poolteist kanti aastal linna keskkooli. Hiljem Teise maailmasõja ajal ei jast möödus raudtee loetud tab Taimo. sid teadsid, et patrullil kulub korraga. Vedajaks oli eesti töötas ta arvutusjaamas ja tehtud nendest patareidest jäl- meetrite kauguselt. "Maja Sapöörid vahetas välja raa- ranna läbimiseks neli tundi. poiss, kes tõi vastutasuks nei- elektri alal. Laupäev, 4. september 2021 MAAILM 11 Hübriidsõda: Strasbourg’ile ei meeldi Leedu ja Läti meetodid BBC veebilehel ilmunud artiklis kirjutatakse, et Valgevene – ohutu riik? Leedu ja Läti on leidnud meetodi võitluseks rände- Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni Lätist pärit õigus- kriisiga, mille on esile nõuniku Aleksejs Dimitrovsi sõnul rikuvad nii Läti kui ka kutsunud illegaalsete Leedu mitut rahvusvahelist õigusakti. pagulaste vool Valgeve- "Läti rikub rohkem," ütles ta BBC Venemaa teenistusele an- nest. Selle asemel et tud intervjuus. "Läti mitte üksnes et saadab inimesi riigipiirilt pagulasi vastu võtta ja tagasi, vaid keelab neil ka varjupaigapalve esitamise piiri vaadata läbi nende palved lähedusse jäävatel aladel. Leedus säärast keeldu pole." varjupaiga saamiseks, Oma sõnade tõestuseks viitab Dimitrovs varjupaigataotluse sunnitakse neid juba menetlemise euroliidu direktiivile. Selle õigusakti 6. artikli 2. riigipiiril tagasi pöörduma. osas on öeldud, et iga EL-i riik peab igale inimesele tagama võimaluse esitada taotlus varjupaiga saamiseks. Seda sea- dusesätet võib aga tõlgendada erinevalt. Urmas Kiil Mida konkreetselt tähendab "taotluse esitamine"? Riigipiiri ebaseaduslikult ületaval pagulasel ei ole ju kaasas spetsiaal- Kriitikute arvates pole selline set blanketti sooviga anda talle põgeniku staatus. Dimitrovsi käitumine Euroopa õigusnor- sõnul pole see aga põhjus, mille alusel inimene piirilt tagasi midega kooskõlas. Euroopa saata, sest iga EL-i riik peab migrandile andma võimaluse Inimõiguste Kohus on saanud avalduse esitamiseks. Direktiivis endas pole seda küll otse- juba kaks kaebust ning kohus- sõnu öeldud, kuid see tulenevat Euroopa Kohtu hiljutisest tas seetõttu Leedut ja Lätit aus- otsusest Ungari kohta. tama inimeste vajadusi. Ent Leedus soovitavad piirivalvurid pagulastele esitada varju- kuidas, seda ei osata Stras- paigataotlus lähimas kontrollpunktis või siis mõnes saatkon- bourg’is täpselt veel öelda. Leedus puhkes rändekriis nas. Ja alles seejärel saadetakse inimene riigist välja. Seda tänavu juunis. Suvekuudel on Euroopa direktiiv lubab. Liikmesriigid on kohustatud taotluse Valgevene ja Leedu piiri ületa- vastu võtma, kuid samas võivad nad määrata, millises konk- nud üle 4000 inimese, kellest reetses kohas seda teha tuleb. veerand on lapsed. Suurem osa Samas direktiivis on veel punkt, kus on öeldud, et pagulase pagulastest on pärit Iraagist. võib suunata "kolmandasse ohutusse riiki", mille ta läbis Inglise keelt kõnelevad neist enne EL-i jõudmist. Just sellele õiguslikule sättele toetub vähesed, kuid nad on veendu- Läti. nud, et Euroopa Liit peab neid abistama ja tagama liikumis- Kui migrant läbis vabalt Valgevene, siis Läti võimude arvates vabaduse. see riik ongi "kolmas ohutu riik", kus põgenikku tema reli- gioossete ja poliitiliste vaadete pärast taga ei kiusata. Tuleb Loominguline lähenemine välja, et ses kontekstis vaatlevad Läti poliitikud Valgevenet kui inimõigusi austavat riiki. Lisaks ei toimu Valgevenes Alguses paigutasid Leedu või- sõjategevust. mud soovimatud külalised Dimitrovsi sõnul pole see argument, sest kolmanda riigi nn migratsioonikeskusse, telk- ohutuse tase tuleks iga konkreetse isiku puhul määratleda laagritesse ja tühjalt seisnud eraldi. "Võib-olla on riik tõepoolest ohutu näiteks heterosek- hoonetesse. Leedulastel endil pole piisavalt ressursse, et neid suaalse migrandi jaoks, kuid gei jaoks võib seal ohtlik olla," inimesi toita ja kaitsta. Rahul- ütles ta. olematud migrandid on aga Läti piirivalvurid ühtki migranti individuaalselt hindama ei aeg-ajalt korraldanud mässe, hakka, nad saadetakse pikema jututa lihtsalt Valgevenesse mis on omakorda üles tagasi. ärritanud kohalikud elanikud. Nii tekkis reaalne oht Leedu riiklikule julgeolekule. LÕKSUS: Paljud Valgeve- mega kehalisi vigastusi... Füü- tal enam õigust riigipiiril var- tiliste küsimuste kõrval mingiks Et raskustest välja tulla, ot- ne-Leedu piirile jõudnud silist vägivalda oli kasutatud ka jupaika paluda. Kui ta on aga teisejärguliseks asjaks," tsitee- sustasid Leedu võimud kasu- pagulased on sunnitud laste ja naiste vastu," lisas ta. tabatud piiri ebaseaduslikul rib BBC Strasbourg’is asuva Eu- tada n-ö loomingulist ööbima lageda taeva all. Veel päev hiljem teatas Val- ületamisel, siis võib ta kiiresti roopa Nõukogu inimõiguste vo- lähenemist Euroopa seadus- BBC.COM gevene pool, et üks inimene on tagasi saata. linikku Dunja Mijativiüi. andlusele, jätkab BBC. On sel- Valgevene president saadud vigastustesse surnud. "Kui tegu on täiskasvanud ja Samuti Strasbourg’is asuv ge, et õiguslikult on Leedu va- Aleksandr Lukašenka. Leedu siseminister Agnơ Bio- hea tervise juures oleva inime- Euroopa Inimõiguste Kohus litsus jäänud kahe tule vahele. PRESS SERVICE OF THE laitơ nimetas seda muinasju- sega ning puuduvad tõendid, et (EIK) levitas aga pressiteadet, Ühelt poolt on iga Euroopa PRESIDENT tuks. Tema sõnul on see osa keegi teda jälitaks, siis olen ma milles on öeldud, et kaks pagu- Liidu (EL) riik kohustatud hübriidrünnakust. seisukohal, et selle küsimuse laste rühma on juba esitanud andma varjupaika inimesele, BBC kirjutab, et nüüd on pal- võib läbi vaadata võrdlemisi avalduse inimõiguste kohtule. kelle elu on tema kodumaal "Praeguses väga politiseeritud jud pagulased Valgevene-Lee- kiiresti," ütles minister Läti Ühe neist moodustavad Valge- ohus. See tähendab, et lihtsalt du piiril sattunud lõksu. Mõned rahvusringhäälingule antud vene ja Poola piirile lõksu jää- ignoreerida pagulasi ei saa. Sa- olukorras, mis rändekriisi ümber neist peavad nädalaid elama intervjuus. nud afgaanid, teise aga Iraagi mas on aga iga EL-i kuuluv riik piiriäärsel maa-alal lageda tae- kurdid, kes on pidama jäänud kohustatud kaitsma ka liidu vä- valitseb, on väga oluline, et saabujate va all ilma toidu ja veeta. Reaalne oht Valgevene ja Läti piirile. lispiiri agressiooni eest. inimõigused ei muutuks julgeoleku ja Pärast taktika muutmist on EIK teatas, et Leedu ja Läti Valgevene president Alek- Leedu võimud teatanud, et pii- Kuid siin tekivadki õiguslikud peaksid pagulastele andma toi- sandr Lukašenka on ette võt- geopoliitiliste küsimuste kõrval ri ületamise ebaseaduslikud probleemid, väidavad kriiti- tu, vett, riideid ja arstiabi ning nud hübriidagressiooni. Just nii mingiks teisejärguliseks asjaks.” katsed on järsult vähenenud. kud. Küsimus on, kas mõne- pakkuma majutust. See olevat iseloomustavad Leedu võimud Samas hakkasid migrandid kümnest inimesest koosneva ajutine meede, lõplikku otsust tema tegevust, sest põgenike EUROOPA NÕUKOGU INIMÕIGUSTE VOLINIK DUNJA MIJATIVIûI kohe ründama Leedu naaber- pagulaste rühma puhul on pagulaste avalduste osas pole toimetatakse üle riigipiiri sihi- riigi Läti piiri. Mõne päeva jook- vaid silma järgi võimalik kind- EIK seni veel langetanud. likult. kumisele reageeris vaid mõni- See ilmselt julgustas Vilniu- sul peeti Läti-Valgevene piiril laks teha, et need inimesed Veel on inimõiguste kohus Rändekriisi alguses lähtus kümmend inimest. se poliitikuid resoluutsemalt te- kinni mitusada pagulast. pole oma kodumaal sattunud mõista andnud, et nn ajutisi Leedu esimesest põhimõttest. Nüüd on Leedu valitsus gutsema. Juba järgmisel päeval 10. augustil kuulutasid Läti poliitilise tagakiusamise ohv- meetmeid kasutatakse vaid Valitsus püüdis pagulasi vastu eraldanud 152 miljonit eurot, teatas Leedu siseministeerium, võimud Valgevene piiri ääres riks. erandolukorras, kui inimeste võtta ja neile peavarju anda. et ehitada piirile Valgevenega et pagulasi hakatakse piirilt ta- välja eriolukorra. Valitsus an- Läti võimud vastavad selle- elule on reaalne oht. Sealjuures Ent põgenike arv kasvas pide- pea nelja meetri kõrgune tara. gasi saatma. "Isikud, kes dis piirivalvuritele korralduse, le küsimusele jaatavalt. BBC märgib EIK diplomaatiliselt, et valt. Ei aidanud ka Brüsseli kar- Kuid see ei valmi enne 2022. üritavad riigipiiri ületada keela- et sissetungijad tuleb jõuga ta- kirjutab aga, et on siiski olemas ei Läti ega Leedu pole kohusta- mistatud sanktsioonid Valge- aasta sügist. tud kohtades, on sooritanud ku- gasi suruda. Samas peatati ka direktiivid, kokkulepped ja tud laskma pagulasi oma terri- venele. Augusti esimestel päevadel riteo – see on piiri ebaseaduslik poliitilise varjupaiga avaldus- muud juriidilised normid, mis tooriumile, kirjutab BBC. Kas Seejärel hakati riigipiirile külastas Leedut EL-i siseasja- ületamine," tsiteerib BBC sise- te vastuvõtmine piiriäärsetel kohustavad pagulasi vastuvõt- saab olla veel vastuolulisemat ja püstitama okastraattõkkeid. de volinik Ylva Johansson. ministeeriumi avaldust. aladel. Nii jäid paljud pagula- vat poolt andma hinnangut ebamäärasemat teksti? Pagulased leidsid aga kohe Brüsseli kõrge ametnik nime- Mõne aja pärast ütles Valge- sed ka Valgevene-Läti piiril igale juhtumile eraldi. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, mooduse, kuidas ikkagi üle pii- tas kujunenud olukorda Lu- vene piirivalveameti esindaja kahe tule vahele. "Praeguses väga politiseeri- et Leedut ja Lätit ning teatud ri pääseda. Veel pakkus Leedu kašenka režiimi provokatsioo- Anton Bõtškovski, et Leedust Läti siseminister Marija tud olukorras, mis rändekriisi määral ka Poolat puudutava valitsus igale migrandile, kes niks ja lisas, et ebaseaduslik saadeti sunniviisiliselt tagasi Golubeva selgitas, et kui välis- ümber valitseb, on väga oluline, rändekriisi ümber on kujune- on vabatahtlikult nõus Iraaki sissetung Schengeni viisaruu- umbes 40 välismaalast. "Neil maalane sattus Lätti pärast et saabujate inimõigused ei nud üpriski suur õiguslik sega- naasma, 300 eurot. Sellele pak- mi tuleb tõkestada. inimestel oli erineva raskusast- eriolukorra kehtestamist, pole muutuks julgeoleku ja geopolii- dus. 12 REKLAAM Laupäev, 4. september 2021

Välispesu pigieemaldusega sisaldab: Kuressaare Autoteeninduses • Pigieemaldust • Šampoonipesu • Uksevahede puhastust • Survepesu 3-OSALINE Sõiduki kuivatamist • • Rehvidele rehviläike kandmist Sisepuhastus sisaldab: PESUPAKETT • Sõiduki salongiklaaside puhastamist • Armatuuri ja plastikdetailide puhastamist spetsiaalsete vahenditega Paketis välispesu • Salongi ja pagasiruumi puhastamist tolmuimejaga pigieemaldusega, • Salongi kummist porimattide pesu sisepuhastus ja Broneeri aeg juba täna! Sõiduki vahatamine püsivahaga vahatamine. -20% KURESSAARE AUTOTEENINDUS AS Kalevi põik 2, Kuressaare. Tel 45 21 045, [email protected] KURESSAARE DOONORIPÄEVad Hariduse koolis Hariduse 13 6. septembril kell 13-18 7. septembril kell 10-14 www.verekeskus.ee Kingi elu, tule doonoriks!

Leia lähim 34-st Pere Optika kauplusest, registreeri nägemiskontrolli või tutvu prillide valikuga www.pereoptika.ee

Saarte Hääl ilmub septembrist taas 5x NÄDALAS!

Toome Nii paberil kui digis! teieni olulise info maakonnas Liitu meiega telefonil 45 30 200 [email protected] toimuvast!5xvõi toimetuses Kuressaares Kohtu tänav 1 Laupäev, 4. september 2021 RETROKLÕPS 13

Saaremaa velotuur 1989 Tervitame selle galeriiga kõiki jalgrattureid, eriti aga täna 70. juubelit tähistavat Veljo Kuivjõgi. MATI OOLUPMATI / OMA SAAR / ARHIIV 14 MEELELAHUTUS Laupäev, 4. september 2021

Laupäeval, 28. augustil ilmunud ristsõnade vastused on: “Haarem” ja “Miniatuur”. Ristsõnade lahendamine teritab vaimu. Mõnusat nuputamist! Ristsõna pärineb Pirko ristsõnaajakirjast.

1 6 3 4 2 Hiidlase suur perekond kiskjad hakkasid juba üle paadiääre küsib hiidlane: “Noh, poisid, kas os- mehi noolima. kate vastuse järgi öelda, mis elukutse Hiidlasel olnud kolm poega ja viis Siis ütles saarlane: “Eks tuleb vist mehel on?” “Vist geoloog,” vastavad tütart. Saarlane küsinud hiidlaselt, SUDOKU end teie eest ohverdada, meid saar- saarlane ja vormsilane kõheldes. “Ei,” 1 5 6 et kui suur ta perekond on. Hiidlane lasi on ju kõige rohkem,” ning viskus ütleb hiidlane, “see mees on kindlasti vastanud: “Mool on kolm poega ja haidele lõugade vahele. matemaatik. Neil on komme anda igalühel neil oo viis õde.” Saarlane absoluutselt täpseid vastuseid, mis Hiidlane ja vormsilane panid nüüd 4 õhanud: “See on hermus asi.” mitte midagi ei tähenda... “ viimase välja, kuid haid olid jälle jaol. *** Siis ütles hiidlane: “Nojah, eks nüüd 6 2 on siis vist minu kord. Jääb meid, *** Ega ma kade ole… hiidlasi, veel siia ja sinnapoolegi Ära kuula hülge möla! Saarlane ja hiidlane on kahekesi ookeani.” Ja viskus samuti üle 2 6 1 merel. Hiidlane kukub vette ja hüüab paadiääre. Saarlane, hiidlane ja muhulane läksid SAARLANE HIIDLANE JA saarlasele: “Viska mulle köie ots!” Vormsilane ootas, kuni nad olid hülgejahile. Olid teised mitu viina ja “Ega ma kade ole,” hüüab saarlane hiidlase nahka pannud ja tõmbas siis paar õukat koos juba ära joonud, kui 6 1 5 4 vastu, “ma viskan mõlemad!” püksivärvli vahelt automaadi. Kui kõik saarlasel häda peale tulnud. Seda te- haid olid maha lastud, võttis taskust hes oli teine aga jääprakku kukkunud *** pooliku, pühkis otsaesiselt higi ja ega saanud enam välja. Hakkas siis lausus mõtlikult: “Jah, hiidlasest sind- praost hõikama. Hiidlane kohe prao Kodus va naine selleks rinahast oli kahju küll, oli ta muidu juurde, et näe, hülged platsis. Võttis 3 5 2 6 1 Hiidlane sõitis Haapsalu laadale mõistlik mees. Aga ühest poolikust tuura ja hakkas lööma. “Ära löö, ma ja kohtab laadal tuttavat saarlast. oleks meile tõesti väheks jäänud... “ Saaremaa mees,” palus saarlane.

ANEKDOODID: ANEKDOODID: Ajavad juttu maast ja ilmast ja lõpuks Muhu mees aga ässitas kõrvalt: “Ära 5 küsib saarlane: “Noh, Tõnis, palju *** kuula hülge möla... löö!” sul neid lapsi ka on?” Hiidlane vastu: Kus me nüüd oleme? “Ole, Johan, terveks küsimast, pole ma seda valu ühtegi tunnud, mul va Kord sõitsid hiidlane, saarlane ja 5 4 Viiu kodus selle eest!” vormsilane õhupalliga. Ilm aga juhtus olema kehv – udune, vihmane ja tuu- *** line ning üsna pea avastasid mehed, et nad ei tea oma asukohta. Õnneks 6 5 3 4 Ühest poolikust oleks väheks lendasid nad aga üsna maa lähedal jäänud ning järsku märkasid all künkal üht 1 Kord olid saarlane, hiidlane ja vormsi- meest. 4 3 lane Atlandil tulusel. Järsku hakkas “Vabandage, kas te oskaks öelda, haiparv nende paati taga ajama. Me- kus me asume?” küsivad reisijad. 3 5 2 6 hed sõudsid küll kõigest väest, aga “Õhupallis,” vastab mees. Sellepeale Laupäev, 4. september 2021 REKLAAM / KUULUTUSED 15

MobiFIX Kuressaare • Raietööd Ei tea, mis on Metsa ja • Raieõiguse ja metsamaa ost telefonil viga? METSAMAA OST, põllumaa ost. • Palgi, paberipuidu ja küttepuidu ost 0RELî[DLWDE PÕLLUMAA OST, Raietööd ja • Võsalõikus võsagiljotiiniga >> kiirremont RAIETÖÖD JA metsa • Puiduhakke, võsa ja raiejäätmete ost >> telefoniakud uuendamine. >> kaitseklaasid TRANSPORT. >> kindlustusjuhtumid TEOSTAN Tel 5090 260 Info: 503 9321; [email protected] [email protected] [email protected] 517 2758; [email protected] Saaremaa Kaubamaja FEKAALIVEDU Kuressaare, Lossi 3 www.retapuit.ee Raekoja 1, tel 5352 6660 Tel 50 700 45 0RELî[#PRELî[HH Telefon 50 92 781

KURESSAARE TURUHOONES TÄNA, LAUPÄEVAL 4.09 KINNISVARA 179 €, pakitud kasepuit- TÖÖPAKKUMINE pump, või massiivne ahi. Ostame põllu- ja heinamaad, ka brikett al 140 €, turbabrikett Talu pakub elamist ja tööd. Hind 560 €. Tel 5330 5820. rendilepingutega koormatuid. Pa- al 130 €, pakitud kivisüsi al 240 €, Info 507 3638. kume parimat hinda! Tel 504 5404, kuivad kütteklotsid võrgus al 1,8 €. Välja üürida 3-toaline korter ida stuudio & sisustuspoes [email protected]. Vedu. Tel 506 8501. Kuressaares. Tel 5568 0620 ÜÜRILE ANDA SÜGISE ALGUSE ALLAHINDLUS Saarte Metsamajanduse OÜ teeb Õhksoojuspumbad ja konditsio- Pikemaks ajaks üürile anda teile alati parima pakkumise raiete neerid soodushindadega! Daikin, möbleeritud 2-toaline keskküttega ÄRA ANDA ja metsakinnistute eest. Info tel Mitsubishi, Fujitsu. Küsi pakkumist korter Kuressaare kesklinnas. Hind Ära anda kaks korralikku kušetti. KÕIK TOOTED POES 5341 1444, 453 3974. tel 5388 4884. www.ohksoojus.eu. 250 €+kommunaalid. Tel 509 0464. Mõõdud 80*180. Tel 503 3132.

Skandinaavia sisustus & www.instagram.com/idastuudio Meite Saar OÜ. Ostame metsa- Müüa puhastatud kadakamarju. Üürile anda väiksem korralik taaskasutus -10% Tallinna tn 5, Kuressaare maad ja kasvavat metsa. Tel 505 Hind kokkuleppel. Tel 5699 7044. värskelt remonditud maja, saun, OTSIN TÖÖD 8260, [email protected]. garaaž, 2 terrassi, avar privaatne Otsin lisatööd. Olemas B-, CE-, T- Pakkuda linna lähedal õues kui- hoov. Kütab jahutab õhksoojus- kat. juhiload. Tel 5392 8770. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja vanud ahjupuid. Küsi lisa tel 5343 TEENUS freesasfaldi ja täitematerjalide põllumaad. Tel 504 5215, 514 3786 ja lepime sobivas hinnas OÜ Kapra Vanametall võtab müüki ning transporti. Info ja 5215, [email protected]. kokku. vastu ehitus- ja lammutusjäätmeid. tellimine 5650 6282. Vaata lisaks Multilift konteinerite rent ja trans- kaprametall.ee. Ostan perele maja Kuressaares Müüa värsket ja kõdusõnnikut. port. Teostame hoonete lammutus- seoses kodusaarele naasmisega. Hind 10 €/m . Transpordivõimalus. töid ja utiliseerimist. Rohkem infot Puurkaevude puurimine ja Kõige paremini sobiks väiksem Tel 509 7416. www.kaprametall.ee või telefonil projekteerimine. Vee- ja kanalisat- heas korras kodu suurema krundi 5650 6282. sioonitööd, septikute paigaldus. ja õunapuudega Kevade, Kungla, Tel 521 7415, 504 2999, Transvaali, Koidu, Pärna, Vahe, OST Lahkus kallis abikaasa, ema ja vanaema Kaardid ennustavad. Tel 900 1727. www.baltipuurkaev.ee. Suve, Vana-Roomassaare, Tuule Ostan hobutööriistu: adra, kulti- 24/7. www.ennustus.ee. või Nooruse tänaval. Tel 5743 2271. vaatori jne. Tel 5346 8776. HILJA MÄND Teostame katuste pesu ja Südamlik kaastunne Ilmarile, Martinile ja Märdile peredega. Kapra Vanametall OÜ pakub värvimist, akende pesu, veerenni- Ostan kartulisaputaja. Üherealine Saare- ja Muhumaal kaeve- ja de puhastust. Vajadusel ka remont MÜÜK oleks parem, aga vaatan üle ka Mare, Jaanus, Marika, Klaudia, Kalle pinnasetöid kopp-laaduriga ja väiksemad ehitustööd. Info Kampaania otse tootjalt. Preemium kaherealiste pakkumised, kui neid JCB 4cx. Lisaks pakume telefonil 5638 8994. pellet 6 ja 8 mm, aluse hind alates on. Tel 5621 6246.

Aeg annab, aeg võtab, aeg mälestused jätab... Südamlik kaastunne IGOR RAENOK Mälestame kauaaegset muusikaõpetajat Anule perega kalli ema Südamlik kaastunne Anule ja Jaanusele peredega kalli Mälestame igavikku KOIDULA VIGLAT VEERA VESBERGI lahkunud sõbralikku VEERA VESBERGI kaaslast. Südamlik kaastunne lähedastele. lahkumise puhul. kaotuse puhul. Siiras kaastunne lähedastele. Muhu Põhikool Klassiõed gümnaasiumi Naabrid Viive ja Imbi peredega päevilt Urve ja Hillar

Südamlik kaastunne Mälestame kallist tädi Mälestame klassijuhatajat Sügav kaastunne Toivo Südamlik kaastunne Ilmarile, Martinile, Märdile Südamlik kaastunne Armuandile kalli ema Toivole ema peredega kalli abikaasa, HELJU KOIDULA VIGLAT Katrinile perega kalli ema ja vanaema HEINPÕLDU Südamlik kaastunne VALVE ARMUANDI VALVE ARMUANDI Liisile ja Ivarile. VANAEMA Südamlik kaastunne kaotuse puhul. kaotuse puhul. HILJA MÄNNI lähedastele. kaotuse puhul. ootamatu kaotuse puhul. Piiri kooli 1974. a Freudenberg Sealing Avo, Enno, Juuno, Olev, lõpetajad Maila ja Riho Jüri perega Technologies OÜ kollektiiv Toomas, Vello Meta

Südamlik kaastunne Mälestame armast klassiõde Jaanusele perega kalli Täname südamest kõiki, kes olid toeks ja abiks meie kalli isa ja vanaisa ülempreestri VEERA VESBERGI VEERA VESBERGI HILJA MÄND 2.09 Südamlik kaastunne Anule ja Jaanusele peredega. kaotuse puhul. INNOKENTI HIETI 1960 Kuressaare linn ärasaatmisel ja muldasängitamisel. Lennukaaslased SÜG-i 47.-st Sõbrad endise Nasva Jahtklubi hotelli aegadelt Pojad peredega LAUPÄEV Laupäev, 4. september 2021

HOROSKOOP PÄEVAPILT JÄÄR Vabas õhkkon- nas lendavad mõtted erili- se kergusega. Hobidega tegeledes võib edasiviivaid tööalaseid ja äri- ISSN 1736-9436 ideid tekkida. ILM SÕNN Sul on raske haa- TÄNA on vahelduva pilvi- rata tervikpilti, kipud ta- susega ilm. Kohati sajab kerduma detailidesse. Õppimiseks hoovihma. Puhub loo- pole praegu parim aeg, sa ei võta detuul 4-9, rannikul puhanguti 13 infot kuigi kergesti vastu. m/s. Õhutemperatuur 10..14. Päi- ke tõuseb Kuressaares 6.36 ja loo- jub 20.20. KAKSIKUD Minevikus tehtu ja juhtunu tuletab end HOMME on vahelduva meelde. Sulle võis ju tunduda, et pilvisusega olulise saju- oled mõned asjad selja taha jätnud, ta ilm. Tuul pöördub lää- nekaarde 2-8 m/s. Õhutemperatuur ent selgub, et nii see siiski pole. öösel 2..7, rannikul kuni 12, maa- pinnal kohati 0..-2, päeval 9..13. VÄHK Elu on huvitav! Päike tõuseb Kuressaares 6.38 ja Sõprus- ja koostöösuhe- loojub 20.17. te sõlmimiseks, eriti aga arendami- Allikas: Riigi Ilmateenistus seks pakub nädalavahetus põne- vaid võimalusi. NIMEPÄEVAD LÕVI Oled tegusas mee- 4. september leolus, ilmselt ärkad ka nä- Priidika, Priida, Priide dalavahetusel juba varasel hom- 5. september mikutunnil ning jõuad väga palju Preedik, Reedik, Vidrik, Priidik, vajalikku ära teha. Priit, Priido, Priidu NEITSI Sõprusest võib 6. september ühise tegevuse käigus kii- Ingel, Angela, Angelika, Aiki resti armastus välja kasvada. Ar- vesta, et vastupidine protsess on Vikerkaar uue kooli kohal. Ootame teie pilte koos selgitava allkirjaga aadressil [email protected]. ÕNNITLEME keerukam ja aeganõudvam. EVA Kuu vaadatuima foto autor saab auhinnaks 2 pääset Grand Rose Spaasse! 4. september 70 Veljo Kuivjõgi KAALUD Püsi parem tur- Salme alevik valises keskkonnas ja te- gele harjumuspäraste asjadega. 75 Sulev Trumm Kodune elu kulgeb meeldivas har- ÕNNITLUSEDÕNNITLUSED JAJA TERVITUSEDTERVITUSED Mändjala küla moonilises õhustikus. 80 Aare Aru RAADIORAADIO KADIKADI SOOVISAATESSOOVISAATES Aste alevik Esmaspäevast laupäevani kell 15-16. SKORPION Nädalavahe- 80 Juuli Pihl tus võib tuua huvitavaid Edasta oma soov tasulisel telefonil 900 2800. Kõne hind 4,20. Tiirimetsa küla tuuli suhete vallas. Lihtne on muu- 84 Evi Keidong datusi teha, ent vajad tavapärasest Kuressaare linn märksa enam vabadust. KUHU MINNA 84 Helgelind Nõmm AMBUR Ehkki puhkepäe- Kuressaare linn vad on käes, keerlevad su Laupäev, 4. september kl 21.50, “Käpapatrulli lm” Pühapäev, 5. september “Appi, ma kahandasin oma 86 Ermelia Koit mõtted ilmselt raha ja kasumi üm- ÜRITUS kl 12.30 ja kl 14.50, “Vaba- KONTSERT sõbrad” kl 11, “Sõõrud” kl 11, Kõnnu küla ber. Sul on nutikaid ideid äritege- Suur turupäev kl 10–15 Ku- mees” (3D) kl 21.40, “Luca” Koogikontsert kl 17 Torni- “Rokikoer 2: Pargikontsert” 86 Paavo Vara vuse korraldamiseks. ressaare kesklinnas. (3D) kl 14.30 Apollo kinos. mäe rahvamajas. Esinevad kl 12.45, “Kratt” kl 13, Panga küla Rute Trochynskyi ja Robin “Shang-Chi ja Kümne Rõn- KALJUKITS Oled uljas Sügislaat kl 10–15 Kuressaa- “Roheline rüütel” kl 11.15, Mäetalu. Kontserdi reper- ga legend” kl 14.45, “Roheli- 99 Sergei Mägi meeleolus. Nüüd on lihtsam re kultuurikeskuse juures. “Luca” (3D) kl 11.30, “Käpa- tuaaris on eesti ja ukraina ne rüütel” kl 15.15, “Kupon- Kuressaare linn vanadest harjumustest ja piiravatest patrulli lm” kl 13.30, “Ku- rahvamuusikat, tuntud ro- gide kuningannad” kl 17.15, 5. september tõekspidamistest vabaneda ja maa- Euroopa kulinaaria temp- pongide kuningannad” kl mantilisi lugusid ja muusi- “Eesti matus” kl 17.45, “Kait- 70 Liisu Mets ilma avarama pilguga näha. limäng kl 11–15 Kuressaare 15.30, “Appi, ma kahandasin kute värsket loomingut. sealune” kl 19.30, “Pulma- Kuressaare linn kesklinnas. oma sõbrad” kl 16, “Candy- kõne” kl 19.45, “Pahalane” kl VEEVALAJA Aeg uuen- man” kl 17.45, “Kärbes” kl KINO 21.30, “Candyman” kl 21.45 75 Elmo Tint duste tegemiseks kodus. Viikingite kogupere-paja- 18, “Ära hinga 2” kl 19.45, “Pärast langemist” kl 17, ule kinos. Külasema küla, Muhu vald Väga hea oleks koos perega vah- päev: peenralt patta kl 12– “Shang-Chi ja Kümne Rõn- “Appi, ma kahandasin oma 80 Väino Pendis va seiklus ette võtta, teha midagi Ohessaare küla 17 Asva Viikingikülas. ga legend” kl 21.15, “Paha- sõbrad” kl 12.20, “Rokikoer Esmaspäev, põnevat. lane” kl 21.45 ule kinos. 2: Pargikontsert” kl 16.45, 6. september 85 Endel Kokk KINO “Kupongide kuningannad” Viki küla KALAD Aeg loob eeldu- SPORT ÜRITUS “Pärast langemist” kl 19.30, kl 19.25, “Shang-Chi ja 89 Eimar Salong sed meeldivaks ja sõbrali- “Appi, ma kahandasin oma TV 10 Olümpiastarti  naal kl Kümne Rõnga legend” kl Saaremaa toidufestival 2.– Koimla k üla kuks suhtluseks ning suhete aren- sõbrad” kl 12.20, “Rokikoer 2: 10 Kuressaare linnastaadionil. 21.20, “Pahalane” kl 21.50, 12.september. Kl 12–15 Saa- damiseks. Eriti põnevaks kisub, kui Pargikontsert” kl 16.45, “Ku- “Käpapatrulli lm” kl 12.30 remaa restoranide nädala osaled koolitusel või peol. pongide kuningannad” kl 17, TANTS ja kl 14.50, “Vabamees” (3D) lõunasöök, kl 18 Saaremaa NB! Neil, kes ei soovi õnnitlust lehes, palume sellest Koostanud Maria Angel, “Shang-Chi ja Kümne Rõnga Kapteni Kõrts ja Restos kl 22 kl 18.50, “Luca” (3D) kl 14.35 restoranide nädala õhtu- teatada telefonil 45 24 440. [email protected] legend” kl 18.50, “Pahalane” Tarvo Raja live. Apollo kinos. söök Saaremaal ja Muhus.

VALJALA LASTEAED asukohaga Kooli tee 1, Valjala alevik, Saare maakond Lugupeetud ehitaja! võtab konkursi korras tööle 1,0 kohaga Saare Ehituspuit müüb: LASTEAIAÕPETAJA . Sise- ja välisvoodrilaudu Motivatsioonikiri, CV . Põrandalaudu (elulookirjeldus) . Vineere ja puitplaate ja kvali katsiooni . Liimipuitkilpe tõendavate dokumentide koopiad . Ehituslikku saematerjali palume saata hiljemalt Asume aadressil: 20. septembriks Ringtee 12, Kuressaare aadressil Avatud: [email protected] E-R 8-17; L 10-14 Tel 453 8709; mob 5340 0245 Täiendav info telefonil www.ehituspuit.ee 454 9597 või e-posti teel.