Tabel koostatud augustis 2005, Aluseks Oskar Kallase ja Mihkel Ostrovi kogutud laulud ja laulikute nimed Sealt edasi erinevad arhiivid ja välitööd, mis kuidagi avavad taustu.

1. Allikas Andmed Märkused H II 2, 127-132 Tõnis Mustkivi, 11 laulu laulud nr 213-223 63-aastane (s 1826?) v. Petaaluse k. EAA 1241-1-145 Petaluse k Sassi t (nr 61) Tõnis võiks olla see 63-aastane Personaalraamat 1836-1872 Tõnis Mustkivi (46) & Miina (36), laulik: 46-aastane (1872?) - 63- neil poeg Tõnis, 13-aastane aastane 1889.a. Rendilepinguid temaga ei leidnud EAA 1241-1-135. Sünnimeetrika Tõnis ja Miina Mustkivi lapsed (osalt?) Tõnis, s. ? Mari, s 9.5.1871 Miina, s 5.2.1874 Jüri, s 19.6.1877 Viiu, s 13.9.1879

2. Allikas Andmed Märkused H II 2, 133-137 Kupu Viiu Kadakas 8 laulu Laulud 224-231 68-aastane v, Poantsi k () Miks Petaaluste vahel järsku Poantse Saastnast?

3. Allikas Andmed Märkused H II 2, 138-144 Madli Kindel 8 laulu Laulud nr 232-239 44-aastane Vt allpool 13. külastus Matsalu v, Petaaluse k. ERA I 2, Oskar Kallase päevik 9.06. hommikul Lihulas, kust laule ei saa, ja Tuudil, kus kirjutab üles 3500 rida. 9.06. õhtul Petaluse külas, kus "talitaja" Kindel nimetab talle 3-4 nime, kuid ise kaasa ei tule Välitööd: 6.8.2005 Jaani ja Jüri vanaema Madli, vanaisa - Kalev Jaago ja Tiiu Jaago (- Mati oli Jüri, vöörmünder. Vanaema nimi Mandel) enne abiellumist oli Schneider.Tulid < Laine Kindel ja & Jaan Kindel (s tsaariajal Nissist. 1929) Vanaema oli nii vana (92), et teda ei vald küüditatudki 25. märtsil 1949, surigi kaks nädalat pärast Ratta t. küüditamist. Jaan ja tema ema Tel. 4773878 küüditati, vend Jüri ja isa said alul < Jüri Kindel, s. 1928 (Jaani vend) pakku, kuid küüditati hiljem: Rootsi Tallinn, Pae 56-48 põgenemise juures keegi reetis. Olid Tel. 6007530 Novosimbirski obl. Vanaema laulis ja rääkis jutte - peamiselt raskest mõisa teotööst. Onomastika NET Kindel: Eeldan, et Schneiderid tulid Nissisit Pärnu-Jaagupi (siis vanaemaliin), aga mitte vanaisa Pöide liin Valjala Märjamaa Kullamaa Schneider - ei leia Shneider=Schneider, annab 16 kohta, sh Nissi, Pajaka EAA 2840-1-15988. Ihala talu. Ihala talu osteti 1888 päriseks, Kinnistutoimik nr 2905 ostjaks jüri Kindel vt sugupuu Lisa 3 Küsitavused: Madli Kindel on sündinud 1861 ja oli Kallasega kohtumise ajal 28-aastane; 43-44-aastane sai olla Madli õde ja ühtlasi mehe vennanaine Leenu, kes abiellus 1869.aastal, olles 24-aastane. Tema on sündinud Nissi khk Pajaka mõisas, Madli aga juba Matsalus (1861). Laule on saadud ka Leenu tütrelt 17- aastaselt Liisult, siin kõik klapib.

4. Allikas Andmed Märkused H II 2, 145-169 Eedu Raadik 35 laulu Laulud nr 240-274 1882.a. 73-aastane < Mihkel Multram ERA I 2. O. Kallase päevik Näib, et need on ümberkirjutused 1882. a kogutud tekstidest

5. Allikas Andmed Märkused H II 2, 170-171 Jüri Siig 2 laulu Laulud nr 275-276 (Jula Vessmann ?) 13-aastane Petaaluse k Vt sugupuu Lisa 7 Jüri, s 20.4.1876, on Tõnis Siia (vt p 7) ja Mari Siia poeg

6. Allikas Andmed Märkused H II 2, 173-196 Liisu Krebs 29 laulu Laulud nr 277-304 65-aastane Liisu Krebsi laulud on kahes kohas: Petaaluse k. Vt allpool 12. Külastus

ERA I 2. O. Kallase päevik 9.06. õhtul Petaluse külas, kus “talitaja” Kindel nimetab talle 3-4 nime, kuid ise kaasa ei tule. Liisu Krebsi nimi on päevikus märgitud – sai mõningaid häid laule EAA: vt. sugupuu Lisa 6 Matsalu mõis, sünni järgi Meelvast, 1850 abiellus Petalusele: 1850 – Tamme talus 1857 – Andruse talus 1876-1882 (1?) – Madise renditalus 1881-1886 – Juhkama renditalus

7. Allikas Andmed Märkused H II 2, 197-200 Tõnis Siig 3 laulu Laulud nr 305-307 38-aastane Petaaluse EAA – vt Lisa 7 Oki t (1735 – järjest edasi) s 4.10.1850 & 2.3.1875 Mari Kask EAA 891-1-75 Rendileping 1869-1877: Annuse-Jaani tperemees

8. Allikas Andmed Märkused H II 2, 203-218 Ann Hecht 18 laulu Laulud nr 308-326 42-aastane Ann Hechti juures on käidud kaks Petaaluse k korda: vt. allpool 11.külastus EAA: sugupuu: vt. Lisa 8 Ann Hecht Ann on pärit Petaluselt 20.1.1848-25.3.1924 (vt sugupuud: LISA 8) & 17.2.1868 – Jaan Loops (1848?- Isa: Jüri Hecht (*1815?) abiellunud 1911): Jaan Loops tuleb Laasule 31.1.1843 koduväiks, kus Ann isa on renditalu Ema: Liso Hecht (*1819?) peremees 1850: Annus t 1857: Oki t 1863: Laaso-Peetri t.

9. Allikas Andmed Märkused H II 2, 219-221 Karl Puusepp, vist ema käest 2 laulu Laululud nr 327-328 ? ?

10. Allikas Andmed Märkused H II 2, 222-275 Ann Masler 71 laulu Laulud nr 329-399 79-aastane Saastna v, Metsküla ERA I 2, Oskar Kallase päevik 13.06. töötab Meelvas H III 4, 547 (1890) J. Pielbusch, kohalik õpetaja saadab 8+1 Ann Maslerilaulu, märkusega, et lõpuks read, mis aasta tagasi laulikul meelde ei tulnud kui st hr Ostrov temalt laule üleskirjutas EAA vt Lisa 10

11. Allikas Andmed Märkused H II 2, 277-288 Ann Hecht 18 laulu Laulud nr. 400-417 42-aastane Vt. ülal 8. Külastus Matsalu v, Petaaluse k. ERA I 2, Oskar Kallase päevik 15.06 - jätkab petalusel, kus enne pooleli jäi

12. Allikas Andmed Märkused H II 2, 289-295 Liisu Krebs 7 laulu Laulud nr 418-424 65-aastane Vt ülal 6. külastus Petaaluse k ERA I 2, Oskar Kallase päevik 15.06 - jätkab petalusel, kus enne pooleli jäi H II 2, 396 (519) Lisandub Ann Külma (Lihula) 1 laul laulude vahele üks Liisu laul: Kari Kuna Ann Külm on laulnud Kari kadunud. kadunud-laulu, siis O. Kallas v/j M.Ostrov on ära tundnud Liisu Kari kadunud-laulu ja lisanud selle siia vahel, märkusega “teisend”.

13. Allikas Andmed Märkused H II 2, 296-303 Madli Kindel 9 laulu Laulud nr 455-432 44-aastane Vt ülal 3. külastus Petaaluse k ERA I 2, Oskar Kallase päevik 15.06 - jätkab petalusel, kus enne pooleli jäi

14. Allikas Andmed Märkused H II 2, 304-306 Liisu Kindel 3 laulu Laulud nr 433-435 17-aastane Petaaluse k ERA I 2, Oskar Kallase päevik 15.06 - jätkab petalusel, kus enne pooleli jäi

15. Allikas Andmed Märkused H II 2, 307-329 Miina Kask 26 laulu Laulud nr 436-459 58-aastane vaestemaja Pajuma k Pärit khk ERA I 2: 39, Oskar Kallase päevik “Die Armuth ist da schrecklich, 15 Menschen im Winter in einem kleinen Zimmer eingepfercht, Prussaken, Wanzen zu tausenden.” (ERA I 2: 39.)

16. Allikas Andmed Märkused H II 2, 330-338 Ann Kirsipuu 7 laulu Laulud nr 460-466 75-aastane Karuse vaestemaja Pajuma k ERA I 2: 39, Oskar Kallase päevik “Die Armuth ist da schrecklich, 15 Menschen im Winter in einem kleinen Zimmer eingepfercht, Prussaken, Wanzen zu tausenden.” (ERA I 2: 39.)

17. Allikas Andmed Märkused H II 2, 341-368 Mari Rand 23 laulu Laulud nr 467-493 60-aastane Karuse vaestemaja Pajuma k ERA I 2: 39, Oskar Kallase päevik “Die Armuth ist da schrecklich, 15 Menschen im Winter in einem kleinen Zimmer eingepfercht, Prussaken, Wanzen zu tausenden.” (ERA I 2: 39.)

18. Allikas Andmed Märkused H II 2, 369-371 Viiu Paasijaan 4 laulu Laulud nr 494-497 53-aastane Tuudi v, Meelva LISA. Külastus 1-2 pd LISA: Külastus nr 3

Madli Kindel

Madli Kindla vanemad Jüri ja Liisu Schneiderid on tulnud Nissi kihelkonnast Pajaka vallast Karuse kihelkonda ajavahemikus 1846-1849.1

Liinapä Kustas Schneider Tõnu & Liisu & Mari < Nissi Jüri Schneider2 Liisu Schneider (1813? -2.1.1863) (1820?-?)

& 9.1.1846 Pajaka, Nissi3

Leenu Jaan Liisu Madli (s ajavahemikus 1846- (7.8.1849-?) (1.10.1857-?) (11.11.1861-1949?) 1848?) s Petaaluse (Kse) s Mäeküla (Kse)

Leenu on 18. detsembril 1869 abiellunud 23-aastasena Tõnis Kindlaga ja nende elukoht on Karusel Petaaluse külas. Leenu noorem õde Madli on abiellunud 18. mail 1882. aastal Tõnis Kindla noorema venna Jüriga ja ka nemad elavad Petaaluse külas. 1889. aastal Karusel laule kogunud Oskar Kallas märgib oma laulikuks 44-aastase Madli Kindla. Madli on aga sel ajal 27-aastane. Vanem õde Leenu on sel ajal eeldatavasti 43-aastane. Lisaks on Oskar Kallas saanud 17-aastaselt Liisu Kindlalt. Tema võiks olla Leenu ja Tõnis Kindla tütar, kes on sündinud 1. augustil 1871. Madli-nimelisi naisi Karuse selleaegsetes kirikuraamatutes silma ei hakka (Nissi kirikuraamatutes on see aga 1840ndail, kui Madli vanemad seal veeel elasid, küllalt esilekerkiv naisenimi).

Andrus Willem Kindel4 Liisu5 1806-10.12.1882 1813?-12.1.1869 Tõnis Jüri7 Ann Miina Liisu (1834, Sipa (Mär) – (1848, Sipa (Mär)- & 1866 Jaan Seik 1844 28.07.1851- 26.5.19196, Petaaluse) 19.7.19188) (Sein?), Tamme Hansu ja 17.10.1865 & 28.12.1869 & 18.5.1882 Leena p. Leenu Schneider Madli Schneider 1. Liisu (1.8.1871-?) 1. Jüri (8.7.1884- 1. Ann 2. Jaan (24.6.1874-?) 13.3.1886) 2. Hans 3. Miina (6.7.1882- 2. Tõnis (1.12.1886- 3. Liisu 9.4.1883) 19559) & Ann 1. Jüri (1928)

1 EAA 1241-1-145. Personaalraamat 1836-1872 (kaader 70). Nad on abiellunud Nissisi 1846. aastal, teine laps Jaan on sündinud Karusel 1849. aastal. 2 EAA 1241-1-140. Surmameetrika. Karuse (1846-1892): Jüri Schneider suri 50-aastasena 2.1.1863, Laulepas. Sünnikohaks on märgitud Pajaka (Nissi). 3 Mõlemad on abiellunud leskedena: Liisu on Lutso Mihkel Ermanni lesk. 4 Willem Kindla pere Karusele tulnud Märjamaalt 1856. (RKO 36-1-1028.) 5 Liisu on sündinud Murastes (Märjamaa khk). 6 Surnud 84-aastasena,+ 7 k ja 4 p, seega eeldatavasti sündinud 22.11.1834. 7 Jüri Kindla kohta on abielumeetrikas (EAA 1241-1-138) märgitud, et ta on kiriku vöörmünder.. 8 Surnud 70-aastasena, + 5 kuud ja 12 päeva, seega eeldatavasti sündinud 7.2.1848. 9 Suulised andmed: Jaan Kindel, 2005. 2. Jaan (1929)

Kelle juures siis Oskar Kallas käis ja kellelt ta laule kogus? Kallas märgib oma päevikus, et ta sai “talitaja” Kindlalt10 3-4 nime, ise Kindel Kallasega kaasa ei tulnud. Nimeliselt märgib Kallas Liisu Krebsi, kellelt ta sai “mõned head laulud”. Madli Kindla laulud on kogus esitatud varem, kui Liisu Krebsi omad (vastavalt kolmas ja kuues külastus). Mõlema lauliku perre läheb Kallas mõni päev hiljem tagasi, et jätkata seal, “kus varem pooleli jäi”, nagu ta ütleb. (Kolmandana kuulub sellesse Petaaluse küla laulikute ritta, kelle juures Kallas on kaks korda käinud, Ann Hecht.) Teisel külastusel Kindlate perre kogus Kallas laule veel 17-aastaselt Liisu Kindlalt. Eeltoodud andmeid ühitades on tõenäoline, et Kallas külastas Petaaluse Ihala talu, mille peremeheks oli kiriku vöörmünder (“talitaja”?) Jüri Kindel, laulikuna märgitud Madli Kindla mees. Jüri Kindel oli Ihala talu ostnud päriseks 1888. aastal11, aasta enne Oskar Kallase laulukogumisretke, kuid kus mõlema venna pered ja nende vanemad on elanud juba varem: Willem Kindel on tulnud Matsalu mõisa (Karusele) 1849. aastal Märjamaa kihelkonnast Sipa mõisast, ta omakorda tuli 1845. aastal Paekülast. Petaaluse Ihala talus ta ei ole Kindel veel 1850, kuid on seal 1858.12 On tõenäoline, et ta kohtub nii Jüri kui ka tema naise Madliga. Ja ühtlasi ehk ka Madli 43-aastase õe Leenuga, ning Leenu 17-aastase tütre Liisuga. Oskar Kallase laulukogus on nimeliselt märgitud Madli, kuid tema vanuseks on pigem õe Leenu oma. Liisu nimi ja vanus sobivad ka ajalooallikatest saadavate andmetega.

10 Eeldan, et see oli kiriku vöörmünder Jüri Kindel (Abielumeetrika: EAA 1241-1-138; suulised andmed: Jaan Kindel, 2005). 11 EAA 2840-1-15988. Ihala talu. Kinnistutoimik nr 2905. 12 EAA 1241-1-145. Personaalraamat 1836-1872; EAA 1864-2-IX:142, lk 507; EAA 1864-2-IX:152, lk 70p; EAA 1864-2-X:305. Hingeoendid (Märjamaa ja Karuse). Ihala talus on 1850ndaist elanud Mihkel Stint oma perega, ja Willem Kindel oma perega: esimene poeg Tõnis, Tema naine Leenu ja lapsed Liisu ning Jaan. Teine poeg Jüri, kellel peret veel ei ole (abiellus 1882). Kolmas laps, tütar Ann, tema mees Jaan Seik (Tamme Hansu poeg) ning nende kaks last Hans ja Liisu. Rendilepingu järgi aastast 1859 on Ihala peremees Willem Kindel, 1869-1875 on Ihala peremeheks rendilepingu järgi Willemi noorem poeg Jüri Kindel (EAA 891-1-74. Pachtkontrakte des Gutes Matzal 1855-1867; EAA 891-1-75. Pachtkontrakte des Gutes Matzal 1869-1881). 1888. aastal ostab Jüri Ihala talu päriseks (EAA 2840-1- 15988. Ihala talu. Kinnistutoimik nr 2905). Lisa: Külastus 4 Eedu Raadik Mihkel Multram

8.10.1886, sureb 23-aastane Mihkel Multram, poeg (EAA 1241-1-140. Surmameetrika. 1846-1892)

16.4.1882 sureb 3-aastane Kustu Raadik, Hindriku p. (EAA 1241-1-140. Surmameetrika. 1846- 1892)

Eedu Raadik ei ole surnud Karusel vahemikus 1882-1892. (EAA 1241-1-140. Surmameetrika. 1846-1892)

Personaalraamat EAA 1241-1-143:

Karuse kiriuvald [Kingsi k], Polme t

Jüri Multram, naine Liisu p. Mihkel Multram (s 1829?) t. Edo t. Mari (s Kingsis) t. Ann (s 1842 ?) õde: Edo, kellel abieluväline p. Madis (s 1849) õde Viiu, kellel abieluväline poeg Kaarel (s 18849) Lisa: Külastus 5 pd Lisa: Külastus nr 6. Liisu Krebs

Matsalu mõis, sünni järgi Meelvast, Bergen 1850 abiellus Petalusele: 1850 - Tamme talus 1857 - Andruse talus 1876-1882 (1?) - Madise renditalus 1881-1886 - Juhkama renditalus

Otsa Mihkel é Otsa Jüri é Otsa Jaan é Meelva küla Otsa Jüri & Valli Jaani t. Liso Meelvast (8.11.1751) é Otsa Jaan & Pilli Ado t. Ann Meelvast (22.11.1775) (1756-1820) é Otsa Jüri & Madli (11.11.1778 - 1843) é Otsa Jaan Bergen13 (3.11.1799-?) & 1. Ann, & 2. 1840 Edo (1813)

1. Jüri 3. Liisu 3. Ann 4. Viiu 5. Mihkel Peeter Jaan (12.04.1827-29.10.190914) (1825) & 5.11.1850 (1831-?) (1832-?) (1837-?) 1841 1844 Mihkel Krebs, Madise p. (26.7.1825-22.10.1894) é

1. Madis 2. Jaan 3. Mihkel 4. Viiu 5. Otto 9.8.1853 16-aastane15 13-aastane 8-aastane 5-aastane

13 Bergeni pere on läinud 1869. aastal Lihula kihelkonda. (RKO 36-1-1031. Personaalraamat.) 14 Mihkli lesk, sündinud ja surnud Matsalus, umbes 80-aastane, “slabost´” (EAA 1241-1-132). Mihkel Krebs, ilmselt ikka Liisu mees, suri 22.10.1894 69-aastasena. EAA 1241-1-131. 15 RKO 36-1-1031. Personaalraamat: Juhkama pere. (Seega, kindlasti ajavahemikus 1881-1886, võimalik, et hiljemgi) Lisa 6a Krebs

Petaaluse k Madis (s. 1780) & Liiso ( s1790)

1. Jaan 2. Mihkel 3. Madis (1818-?) (26.7.1825-22.10.1894) (1827-?) kirikuvaene & Liso Bergen Lisa: Külastus nr 7.

Tõnis Siig

Tõnis Siig - Oki talus (isaisade talu) - Annuse-Jaani talu rendileping 1869-187716 - Sepa talu rendileping 1877-1883 17

Tõnis Siig on rahvaluulekogujatega kohtumise ajal suhteliselt noor mees – 38-aastane. Temalt on kogutud kolm regilaulu, mida ta olla kuulnud oma emalt. See, et laulud on üksteisest küllalt erinevad ja see, et neid on vaid kolm, paneb mind oletama, et Tõnis Siig ise ei ole laulik, ta lihtsalt mäletas seda, mida ema oli laulnud. Kas siit võiks oletada ka traditsiooni murdepunkte (Tõnis on sündinud 1850. aastal), on iseküsimus, võimatu see ei ole.

Oki Madis Petaluselt  Oki Madise Tõnis & 25.11.1767 Jüri Juhkami t Maret Oki peremees Petaluselt (1735?-1809) (1748?-?)

Liias Juhkam Madis & Mari (12.05.1770-1836) (1782?-1845) (1788?-5.7.1845) (Oki peremees) (Oki sulane) 

Tõnis & Kata (181218-?) (Oki sulane)

Karl Tõnis & 2.3.1875 Mari Kask (1845) (4.10.1850-?) 

1. 2. 3. 4. Jüri Jaan Tõnis Mari 20.4.1876 21.5.1878 16.8.1880 28.10.1881

16 Personaalraamatus (1836-1872) (EAA 1241-1-145) märge, et Annuse peres elavad Jaan Braks, Jüri Külm ja “Tõnis Siig Okilt” ning tema naine Kata, poeg Tõnis ja pojanaine Mari, Juhkama Liiase ja Malle t. See teave Tõnise ja Kata kohta on teiste kirjakihtide all, kusjuures uuesti ilmub 58-aastase Tõnis Siia nimi Põlde sauna elanike juures (ilmselt siis laule andnud Tõnise isa). 17 EAA 891-1-75. Pachtkontracte des Gutes Matzal (1869-1881) 18 RKO 36-1-1028.Personaalraamat. Lisa: Külastus nr 8. Ann Hecht Matsalu mõis, Petaluse 1850 - Annuse talus 1857 - Oki talus 1863 - Laaso-Peetri renditalus 1875 - Laaso

Tõnise Jüri & Liso (? - 1798) (1750-?) Petaluse küla Andruse talu peremees ja perenaine é Jaan Jüri é é Madis & (1814)Ann Ado &1810 Edo19 (10.11.1789-1815) (1794?-?) (13.5.1793-?) (1787-?) é 1857: Petaluse küla, Ansi talu é é é Jüri Hecht & (31.01.1843)20 Liso Hecht Ado & Mari Leena 21 (1815 -?) (1817-10.10.1888) (1826?-1.12.186324) (1824?-3.02.1900) (1832- 1850: Petaluse küla, Annus talu ?) 1857: Petaluse küla, Oki talu 22 1857: Ansi t. 1863: Petaluse küla, Laaso-Peetri renditalu peremees23 1859: Ansi t. renditalu pm 1863: Ansi t. é 1. Liso (8.7.1856?-?)29 2. Mari (1857?-?) Ann Hecht25 & (17.02.1868) Jaan Loops Ado 3. Madis (1862?-) (20.01.1848 -25.03.192426) (1848? - 191127) 3.7.1852 – surnud enne 1858 4. Jaan (1865?-?)30 Jaan Loops tuleb Anni isa renditallu koduväiks28 1875: Petaluse, Laaso pere renditalu peremees é é kaks poega, kes samal päeval surevad Liisu (24.6.1877-6.03.1896) 24.02.187431

19 RKO 36-1-1028. Personaalraamat. 20 Andmed abiellumise ja vanemate kohta: EAA 1241-1-5-137. 21 Jüri Hechti sünniaasta on sama, mis ja tema isa surmaaasta – 1815. Abielumeetrikas on märge, et ta ema elab Petaalusel, isa kohta märget ei ole – ta on surnud, Liso Hechti vanemad elavad Petaalusel. Personaalraamatus (RKO 36-1-1028) on märge,et Liisu Hecht abiellub 1843 oma isa Ado kasupoja Jüri Hechtiga (s. 1815). 22 Oki talus 1857: Eelmine peremees Avo Jaani p. Baars. Pered: (1) peremees Madis Madise p. Isop, 42-aastane, tulnud vabadike hulgast. Tema naine Juula, 34-aastane; tütred Tiina (13-a), Viiu (10-a), Ann (7-a) ja poeg Hans (3,5-a). (2) Jüri Madise p. Hecht, 42-aastane (tulnud Annuse talust). Tema naine Liso (38-a) ja tütar Ann (9-a). (3) Teenija: Ann Jaani t. Baars (37-a). - EAA 1864-2-X-305. 23 Nuuma-kontraht - Rendileping, Matsalu vald, Petaaluse küla, nr.42 Laaso-Peetri koht. 1863st. EAA 891-1-74. 24 Kontrolli: sobib ka 8.3.1907 Ado Hecht,82-aastane, Lihula/Matsalu, s sel juhul 1825 25 Lugemine ja katekismuse tundmine - "sehr gut" - EAA 36-1-1032-74, lk.74. 26 EAA 1241-1-133. 27 EAA 1241-1-132. 28 EAA 1241-1-145. 29 Liisu Hechtil sünnib 1.9.1882 tüdtukulaps Mihkel, ilmselt nimelt see Liisu. (EAA 1241-1-136. Sünnimeetrika 1878- 1891). 30 EAA 36-1-1032, lk.66. Kirikukatsumise raamat. 31 EAA 1241-1-135. Sünnimeetrika (1846-1877). Lisa: Külastus 9 pd. Lisa: Külastus nr 10.

Ann Masler

Saastna mõis 1834 - Järise külas, Sepa talus (seal sünnib poeg Jaan)32 1857 - Metsküla (sealt abiellub poeg Jaan Anniga)33 17.03.1897 - suri 86-aastase lesena Saastna vallas, kus oli ka sündinud34

Jaan

Järise küla, Matsi Mihkel (1774?-1819)

Tõnis & Leno Mihkel Masler & Juhan (*1814) & Edo Ann (*1815) (28.06.1808-?) (1810?-17.03.1897)

Liso (*1830) Ann (*1832) Tõnis (*1840) Jaan Mihkel (*1847) (13.07.1834 - ?) 35

32 EAA-1241-1-144 33 EAA 1241-1-144 (=RKO 36-1-1031) 34 EAA-1241-1-131 35 17.03.1857 abiellub Jaan Masler Mihkli p. Metskülast Ann Tõnise tütar Masleriga, kes on sündinud 1.10.1832 (EAA 1241-1-144 = RKO 36-1-1031, lk 30) - neil on sama perekonnanimi enne abiellumist ja Personaalraamatu andmeil näib, et tegemist on vennalastega.