Soovime Kõikidele Viimsi Emadele Kaunist Emadepäeva Ja Palju Helgeid Hetki! 2 // ARVAMUS 7

Viimsi valla kogukonnaleht nr 9 (542) 7. mai 2021 Loe ka www.viimsi.ee

Facebook.com/ Tasuta ViimsiVald Ilmub kaks korda kuus @viimsivald Tiraaž 10 860 www.viimsiteataja.ee

Viimsi kodu- Lapsed suvel Külas Randvere kondiiter Deana laagrisse külavanemal Deana Varik tegi elus kannapöörde Üks tore laager on iga lapse Küladeringkäik viis sel korral Rand- ja on nüüd kodukondiiter, kelle leiva- suve oluline, meeldejääv ja lõbus vere külla, kus külavanem Priit numbriks on imelised ja maistvad osa. Milline vahva laagrisuvi Robas tutvustas oma kodukanti ja tordid, kringlid, pulgakoogid ja cake- ootab ees Viimsi poisse ja tüdru- rääkis tulevikuplaanidest. sickid. Loe lk 6–7 kuid? Loe lk 14–15 Loe lk 10–11

SOOVITUS: positiivsust aitavad hoida liikumine, suhtlemine ja head mõtted. Loe lk 17 >>> Fotod Viimsi fotoklubilt: Raigo Tõnisalu ja Peep Kirbits Tõnisalu ja Peep Fotod Viimsi fotoklubilt: Raigo Soovime kõikidele Viimsi emadele kaunist emadepäeva ja palju helgeid hetki! 2 // ARVAMUS 7. mai 2021

JUHTKIRI Head viimsilased! Miks on Viimsi valda ädalavahetusel tähistame emadepäeva. väga vaja kutsekooli Loodan väga, et emad ja lapsed kingivad üks- teisele aega olla koos, olla üksteisele olemas. Õnnelik on see koolis käiva lapse vanem, kes saab igal Olen ise ema ja pean seda rolli väga täht- HARIDUS saks. Mulle meeldib olla ema, ümbritsetud õhtul rahulikult uinuda teadmisega, et tema järeltulijal on selge Nlastest ja kogu kaasnevast melust. Ka laste sõbrad on meie tulevikuplaan tehtud ning edasiõppimise plaanid paigas. Kahjuks kodus alati väga oodatud. Kui hommikuti ootab söögi- lauas pannkooke hulgim lapsi, siis tunnen, et olen oma ei kuulu sellesse gildi enamus meist. elemendis. Ka oma tööelu olen tihtipeale kujundanud nii, et lapsed saavad sellest osa. Kuna meie pereisa on teinud sõites suurendavad meie ökoloogilist palju kaugtööd, on lapsed tihti nädala sees minu vastuta- jalajälge siin planeedil. Tekib õigusta- da, mis tähendab, et nad on kaasatud kõigesse, mida teen. Antoon van Rens tud küsimus, kas see on ikka mõistlik! Nädalavahetusel rääkisin sõbraga, kes otsustas kasvu- Haabneeme kooli hoolekogu esimees Mingi lahendus võiks muidugi olla õp- hoone ja peenrad ära kaotada, et oleks rohkem aega lap- pekohtade arvu suurendamine Viimsi sega koos olla. Väga armas oli seda kuulda, kuid samas dasiõppimine tähendab koo- gümnaasiumis, aga meie siin Viimsis tundsin, et mina just naudin lastega koos aiatoiminguid ja li valikut, kooli valimine oma- teame ju hästi, et ükski koolimaja pole muid tegemisi. Eelmisel päeval tegin oma kolmeaastase korda kursi valikut edasiseks kummist. Seega vajab Viimsi kindlas- pojaga kasvuhoone korda ja päris raske oli teda sealt töö eluks. Kes peaks toetama ti veel ühte keskkooli ja miks mitte siis lõppedes välja saada. Jah, minus ei ole väga ema, kes lap- Enoort, kelle niigi raske kooli valimise juba kutsekooli! sega koos liivakastis mängiks. Vahel naeran lastele, et sel- otsuse muudab veelgi keerukamaks Moodne kool pakub õppuritele õp- lepärast meie peres nii palju lapsi ongi, et teil oleks, kelle- fakt, et valikus olevad õppeasutused pijakeskset õpet. Pakutav haridus peab ga mängida. jäävad kodukohast märkimisväärselt lähtuma õppija huvidest, vajadustest, Usun sellesse, et vanema kõige tähtsam roll on õpetada kaugele? võimekusest, õpistiilist ja -rütmist ning lapsed iseseisvaks oma eluga hakkama saavateks inimes- Käesoleva aasta alguses valmis õppijale jääb aktiivne roll oma õpiko- Õppeedukus sõltub paljuski teks. Nende eest võimalikult vähe asju ära teha on oma- Viimsi valla haridus- ja noortevald- gemuste ja haridustee kujundamisel. motivatsioonist. Foto: Pixabay ette oskus, mida püüan endale pidevalt meelde tuletada. konna uus arengukava, mis annab Kõik lapsed on erinevad, mõnele sobib Olen rõõmus, kui lapsed on omal algatusel toad ära koris- valdkonnapõhised tegevussuunised rohkem teoreetiliste teadmiste oman- guseid tööturu vajadusi arvestades tanud ja süüa teinud. Tunnen aastani 2030. Kahjuks ei paku kava lä- damine, teistele pigem praktiliste os- mitte piisaval hulgal. Kutse(kesk)ha- siis, et midagi olen elus hästi hiaastateks lahendust juba pikka aega kuste kaudu lähenemine. Samas ei saa ridusest saadud kompetentsid võimal- Naise roll ühis- teinud. Teine, mida vanema- valla haridusasutusi vaevanud ruumi- öelda, et üks teisest parem oleks. Mis davad seega noorel leida võimalusi te- konnas on olnud na tähtsaks pean, on lapsele kitsikusele. Ent isegi suurem probleem oleks toredam, kui saaksime Viimsi ha tööd, mis meeldib ja mis on ühtlasi pidevas muutu- turvatunde ja enesekindluse kui ruumikitsikus on see, et Viimsi val- vallas pakkuda igale noorele võimalu- hästi tasustatud. Kutseõppeasutused mises, kuid ema loomine, et tal oleks teadmi- la lastel on vaid üks piiratud valik jät- se valida just talle sobiva ja võimeteko- toetavad noorte ettevõtlikkust ja loo- ne, et ta on täiuslik ja piisav kata pärast põhikooli lõpetamist õpin- hase tee keskhariduseni jõudmiseks. vust, just sellise pagasiga spetsialiste põhifunktsioonid täpselt sellisena nagu ta on. guid koduvallas. Tänapäeval ei peaks meid kammitse- me tulevikus vajamegi. on jäänud samaks – Et kodu ja ema on see, kuhu Õiguslikult on tõesti nii, et koha- ma enam ka kartus, et kutseharidusest Lisaks tekiks kohaliku kutseõppe- last toetada ja võib alati tulla, mis iganes lik omavalitsus on kooli pidajaks vaid tulijatele jäävad kõrgkoolide uksed su- asutuse olemasolul uusi võimalusi turvatunnet elus käsil on. põhikooli astmes, edasise hariduse letuks – see pole ammugi enam nii. enesetäiendamiseks ja/või elukestvaks pakkuda. Suures pildis on vanem- tagamine on juba riigi kohustus. Aga õppeks täiskasvanutele. Taoline kool luse teema väga isiklik ja mit- meie valla põhikooli lõpetanud lap- saaks kodu lähedal pakkuda täiend- ja metahuline ning tavaliselt sed on ikkagi enamuses Viimsi lapsed ümberõpet kõigile, kel selle vastu hu- hoidun nendel teemadel sõna võtmast, sest iga laps on ja koduvallal võiks olla neile pakkuda vi või vajadust. erinev, iga vanem on erinev ja kõigi vajadused erinevad. ka võimalus omandada kodu lähedal Kõik lapsed on eri- Ühiskond ja majandus on aina kii- Usun siiralt, et lapsevanem annab alati endast parima jä- keskharidus, kasvõi näiteks koos ame- nevad, mõnele sobib remini arenevad ja muutuvad. Kiire reltulija kasvatamisel, kuid ta saab seda teha vaid enda ko- tioskustega. Investeeringud haridusse areng nõuab ühiskonnaliikmetelt ai- gemuste baasilt. Püüan ise igas hetkes endast parima anon tõestatult tavaliselt väga tulusad. rohkem teoreetiliste na suuremat muutumis- ja kohane- da. Lohutuseks on mul teooria, et kui midagi läheb nihu ja Tõsi, 2018. aasta sügisel alustas val- teadmiste omanda- misvõimet. Selleks, et ajale mitte jal- keegi kuskil solvunult istub, siis iga laps on oma vanemad las tööd riiklik Viimsi gümnaasium, mine, teistele pigem gu jääda, tuleb lähtuda uute ideede ise valinud ning ju tal on seda kogemust hetkel vaja just kus on kohti ligikaudu 540 gümnasis- elluviimisel mitte tänastest, vaid ehk sellisel kujul. tile. Samas teame, et isegi, kui kõik sin- praktiliste oskuste lausa ülehomsetest vajadustest. Tuleb Olgem ausad, murdeiga on väga suuri väljakutseid esi- na vastuvõetutest oleksid pärit Viim- kaudu lähenemine. mõelda innovaatiliselt ja “kastist välja”. tav periood lapse kasvamisel. Iga päev on üllatusi täis. sist (aga nii see ju ei ole), mahuksid Miks ei võiks meil Viimsis olla samuti Kui mõtlen oma eeskujudele emarollis, tuleb ikka meelde sellesse kooli ikkagi vaid umbes poo- Noorte õppeedukus sõltub paljus- üks tulevikuühiskonna spetsialiste et- “Nukitsamehe” filmist imeilus ja helge emaroll, samuti on led gümnaasiumiealistest noortest. ki õpimotivatsioonist. Noor on moti- tevalmistav tehnoloogiakool nagu se- mind naljatades võrreldud Muumimammaga. Kogukondlikel sotsiaalmeediakon- veeritud õppima, kui õppevorm talle da rajatakse praegu eraettevõtjate toel Naise roll ühiskonnas on olnud pidevas muutumises, todel arutletakse juba praegu üliemot- sobib. Juhul kui õppurile klassikaline Ida-Virumaale Jõhvi. Ehk võiksid ka kuid ema põhifunktsioonid on jäänud samaks – last toeta- sionaalselt meie vallas lastele gümnaa- gümnaasiumiharidus ei peaks sobima, meie vallajuhid kaaluda läbirääkimiste da ja turvatunnet pakkuda. Et anda endast parimat, peab siumihariduse pakkumise või õieti ei saa oodata temalt eriti positiivseid alustamist Eesti eesrindlikemate teh- olema puhanud ja elama nii, kuidas sisimas soovid. Siin- keskhariduse omandamise võimalus- õpitulemusi. Alati on leidunud neid, noloogiaettevõtjatega teemal, et nad kohal meenub lennukis räägitu, mille kohaselt peab kõi- te defitsiidi üle. Teema on kuum ja te- kellele on südamelähedasem ja mo- panustaksid oma vahendeid ja koge- gepealt hoolitsema enda vajaduste eest, siis teiste – see kitab stressi nii lastes kui ka nende va- tiveerivam praktilisem õpe. Lisaks te- must ka Viimsi vallas hariduselu eden- põhimõte on ka pereelus väga tähtis. Tuleb hoida enda nemates. Distantsõppel oleku tõttu on kitab eduelamuste puudumine ja ala- damisse. tass alati täis, et suuta teiste tasse täita. Armsad naised, langenud õppeedukus ka muidu tub- motiveeritus õppijates frustratsiooni Loodetavasti võtab vallavalitsus emad – hoolitsege enda vajaduste eest, leidke aega enda limatel ja see suurendab stressi veelgi. ja mõjutab nende vaimset tervist. Just valda kutseõppeasutuse rajamise idee jaoks! Tänasel keerulisel ajal on lapsevanemad väga suure Tegelikult oleks Viimsi vallas po- meie laste vaimse tervise heas toonu- arutluse alla lähitulevikus, et siis koos- koormuse all ja seda enam tuleb enda tentsiaalseid keskhariduse omandami- ses hoidmine on viimastel kuudel pal- töös riigi- ja erasektoriga meie laste ha- vajadusi meeles pidada. Tean, seda sest huvitatud noori, kellele senini siin ju jutuainet andnud. Samas olen tähe- riduse omandamise võimalusi avarda- ei ole kerge teha, kuid seda on väga sellist võimalust pakkuda pole, umbes le pannud, et mida sobivam on lapsele da. vaja. Sellest kasvab ka lapses tead- poole tuhande ringis. See on üks koo- kooliprogramm, seda õnnelikum ta on. Muide, neli aastat tagasi lubati rajamine, et enda vajaduste eest litäis noori, kes praegu, rohepöörde- Kutseõppeasutustes valmistatak- da Viimsisse Tuleviku Kool. Ehk oleks tuleb seista, ennast väärtus- ga seotud eesmärke eirates, igapäeva- se meie majandusarengu tagamiseks mõistlik uuesti ühendust võtta sellegi tada ja hoida. Õnnelik ema selt kümneid kilomeetreid erinevates ette mitmesuguste erialade spetsialis- idee autoritega ja seda edasi arenda- teeb ka lapse õnnelikuks. sõidukites mujale kooli ja koju tagasi te ja oskustöölisi, kuid kahjuks prae- da. Kindlasti on võimalusi veel teisigi… Imeilusat emadepäeva, kallid emad! Ning lapsed, suured või väike- sed – kingime kasvõi südames oma emade- www.viimsiteataja.ee @viimsivald le sel nädalavahetu- sel suure kallistuse Toimetaja ja reklaamitoimetaja: Merilin Piirsalu, tel 5686 0007, Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil ja tänusõnad. Meie, e-post [email protected] [email protected]. Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse emad, oleme seda Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, 74001 Viimsi, väärt. Trükki toimetanud: Meedium OÜ, tel 5661 1097, e-post [email protected] Harju maakond. Kojukanne: Express Post AS, tel 617 7717, e-post [email protected] Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada.

Annika Vaikla Vallaleht ilmub kaks korda kuus reedeti. Ajalehtede digiarhiivi vaata veebist aadressil www.issuu.com/viimsiteataja.

Foto: Evelin Elmest abivallavanem Ajalehe järgmine number ilmub 21. mail. Kaastööde ja reklaamide esitamise tähtaeg on 12. mail kell 16. 7. mai 2021 UUDISED // 3

Viimsisse on hädasti vaja Teated Huvihariduse toetus Viimsis gümnaasiumikohti ei vähene HARIDUS Õnnelik tulevik on meie meelitanud siia õppima mitmeid tub- Kutsehariduse võimaluse loomise Viimsi vallavalitsus jätkab huvihariduse rahastamist plaanitud igaühe unistus. Väga paljude lisid noori ka väljastpoolt valla piire. mõtet on lisaks sotsiaalmeediakonto- mahus ja võimalik riigipoolse toetuse vähendamine järgmisel aastal unistuste poole liikumisel mängib Samas on Viimsi valla noorel omakor- del toimuvatele aruteludele käsitletud ei mõjuta vallas tegutsevate huvikoolide tegevust ega huviringidele suurt rolli omandatud haridus. da võimalik haridusteed jätkata mõ- ka mitmetes erinevates mõttekodades. makstavaid summasid. nes teises talle väljakutseid pakkuvas Kutsehariduse võrgustik toimib Eestis gümnaasiumis või kutsekoolis. Eelmi- väga kvaliteetsel tasemel ning üsna sel kevadel lõpetas 9. klassi 313 Viimsi mitmed ametikoolid on meile tegeli- Marju Aolaid vallas elavat last. Käesoleva õppeaas- kult soodsal kaugusel kättesaadavad. abivallavanem ta sügisel alustas neist gümnaasiumi- Tänased kutsekoolid on aastate jook- õpinguid 258, kellest omakorda 116 sul sisustatud tipptehnoloogiatega ja Noortel põhikooli lõpetajatel, kes tee- alustas õpinguid Viimsi gümnaasiu- moodsate õppevahenditega ning õp- vad edasiõppimiseks tulevikuplaane, mis. Nendest arvudest nähtub, et es- pekvaliteet on igati konkurentsivõi- on enamasti haridustee jätkamiseks majoones soovivad Viimsi noored jät- meline. kolm valikut: gümnaasiumis või kutse- kata õppimist gümnaasiumis. Erakooli (on see siis gümnaasium hariduses. Eestis on väga paindlik ning Koostöös haridus- ja teadusminis- või kutsekool või täiendusõppekes- võimalusterohke haridussüsteem, kus teeriumiga on vald võtnud eesmärgiks kus) rajamise võimalus Viimsi valda iga õppija saab oma unistused ja soo- leida võimalusi gümnaasiumi õppe- on avatud kõigile huvilistele. See on vid ellu viia. Kohaliku omavalitsuse kohtade arvu suurendamiseks. Esime- fikseeritud ka hariduse ja noortevald- seadusest tulenev kohustus on tagada ne samm on astutud ning Viimsi Artiu- konna arengukavas. Moodsa ja tulevi- põhikooliharidus, kuid kutse- ja güm- mi valmimisega avaneb võimalus osa kuperspektiiviga kooli loomine vajab naasiumihariduse on riik enda korral- õppetööd viia Artiumi ruumidesse. See kindlasti ambitsioonikat eestvedajat dada võtnud. Samas teevad omava- lahendus võimaldab 2022/23 õppeaas- ning ahvatlevat õppeprogrammi, mis litsused riigiga koostööd, et ka pärast tal vastu võtta ühe lisa klassikomplekti meelitaks õpilasi just siia kooli õppi- põhikooli oleks võimalik kohapeal ha- 34 õpilasega, seega võetakse 10. klassi ma. Peame meeles pidama, et õppija Viimsi muusikakooli õpilased oma oskusi demonstreerimas. ridusteed jätkata. vastu 204 õpilast. Töös on juba ka järg- jaoks valikud pidevalt laienevad ning Foto: Viimsi muusikakool Viimsi vallas on pärast põhikooli lõ- mised lahendused, mida ministeeriu- kool konkureerib samaväärselt teiste- petamist võimalik jätkata gümnaasiu- mi ametnikega arutatakse ja milliste ga. Valla ja erakooli vaheline koostöö Viimsi vallavanema Illar Lemetti sõnul on huvihariduse ja lastega miõppes. Tõsi on see, et Viimsi güm- elluviimist vajalike otsuste vastuvõt- on võimalik mitmes aspektis, vald on perede toetamine viimastel aastatel olnud vallavalitsuse selgeks prio- naasiumi väga hea õppekvaliteet on misel esimesel võimalusel alustatakse. valmis kõiki neid võimalusi arutama. riteediks. Huvihariduse valdkonnas on töös või kavandamisel mitmed investeeringud, mis teevad Viimsist ilmselt parima vastava valdkonna infrastruktuuriga omavalitsuse. Kindlasti toetab lastega peresid lasteaia kohatasu vähendamine eralasteaedades käivatele lastele alates Piirangud on leevenenud aprillikuust. “Meie sõnum lapsevanematele ja huviharidusega tegelevatele or- KEHTIVAD PIIRANGUD Eesti jõudis ganisatsioonidele on selge: riigipoolse toetuse võimalik vähenemine ei mai alguses koroonaviiruse leviku mõjuta huvitegevuse rahastamist,” ütles vallavanem. punaselt tasemelt oranžile ehk Nii otsesed kui ka kaudsed kulud huviharidusele moodustavad valla väga kõrgelt tasemelt ühe võrra käesoleva aasta eelarves kokku ligikaudu 2,6 miljonit eurot, millest madalamale ning piiranguid on riigipoolne tugi on 152 tuhat eurot. leevendatud, kuid endiselt tuleb Lisaks tegevus- ja toetuskuludele on valla 2021. aasta eelarves ühe- jääda ettevaatlikuks. Võimalusel kordsete investeeringutena huvitegevusse kultuuri- ja hariduskeskuse tuleb lasta end vaktsineerida. Viimsi Artium ehitus (9 miljonit eurot, projekti kogumaksumus 14,4 miljonit eurot), Püünsi spordiväljaku rajamine (573 tuhat eurot) ning Mõisa- pargi jalgpalliväljaku katte vahetus (225 tuhat eurot). Suur investeering tehakse ka Randvere kooli ujula ehitamisel. Merilin Piirsalu Martin Jaško Viimsi Teataja toimetaja avalike suhete juht

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks Kodus vaktsineerimise kehtib avalikus siseruumis liikumisel jätkuvalt maskikandmise kohtustus võimalusest ja 2+2 liikumispiirang, mis tähendab, Viimsi vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond kutsub teavitama et koos tohib liikuda kaks inimest, kes Viimsi raamatukogus on lubatud piiratud raamatukoguteenindus ning jätkatakse vaktsineerimata riskigruppi kuuluvatest ja üle 60-aastastest lama- peavad teistest hoidma kahemeetrist ka kontaktivaba laenutusega. Foto: Merilin Piirsalu vatest haigetest või liikumisraskustega inimestest, kes ei ole võime- vahemaad. lised perearstikeskustesse või haiglatesse minema, kuid sooviksid 3. maist avasid uksed kõik kauban- sendilise ruumitäitumuse piiranguga. te kasutamine ja perioodika lugemine, saada kodus vaktsineeritud. dusettevõtted, ent neid külastades tu- Rühmatreeningud ei ole lubatud. Vä- järgides 2+2 reeglit. 25% maksimaalse Kodus vaktsineeritakse ainult ühedoosilise Jansseni vaktsiiniga, mis leb arvestada lisaks 2+2 reeglile ka ku- litingimustes on treeninguid lubatud ruumi täitumuse piirang ei kehti vaid tähendab, et vaktsineerimist teostatakse vaid ühe süstimisega. Vaktsi- ni 25-protsendilist ruumitäitumuse läbi viia kuni 10-liikmelises rühmas. koos liikuvale perekonnale ja puude- neerimiseks nõusoleku andnud inimestest saab teada anda telefonil nõuet. Kõik Viimsi valla territooriumil asu- ga isikutele. 5688 3350. Toitlustuskohtades tohib einestada vad avalikud spordi- ja terviserajad on Individuaalkabiinis töötamine tuleb Üleriigilise digiregistratuuri kasutajatele anname teada, et aja välialadel kuni kella 21-ni. Ühe laud- avatud, kuid sealgi peavad külastajad ette registreerida telefonil 5688 2673 broneerimist juhendavad ka vabatahtlikud telefonil 600 3033. konna suurus saab olla maksimaal- hoidma distantsi ja järgima üldisi reeg- või raamatukogus kohapeal. Lugeja- Kõnesid võetakse vastu iga päev kell 10–14. selt 10 inimest, arvestada tuleb kuni leid viiruse leviku piiramiseks. arvutit on võimalik kasutada lühiajali- Risto Nigol 50-protsendilise täitumuse nõudega. selt ainult hädavajalikeks toiminguteks sotsiaaltöö peaspetsialist Päevakeskused ja Rannapere nagu arvete maksmine, digiallkirjasta- Haridus pansionaat mine jms. Viimsi üldhariduskoolides alustasid 3. Haabneeme ja Randvere päevakesku- Kõiki soovijaid teenindatakse jätku- Covid-19 vaktsineerimise üldinfo mail kontaktõpet 1.-4. klasside õpila- sed jäävad suletuks kuni mai keskpai- valt ka kontaktivabalt. Alates 3. maist saavad 50-aastased või veel sel aastal 50-aastaseks sed ja 9. ja 12. klasside õpilased. Kon- gani. saavad inimesed üleriigilise digiregistratuuri kaudu endale vaktsi- taktõppel jätkavad ka haridusliku eri- Rannapere pansionaadi elanikke Viimsi vallavalitsus neerimiseks aega broneerida. vajadusega ja tuge vajavad õpilased. saab külastada eelregistreerimise alu- Viimsi vallavalitsuse ruumides ei toi- Samuti on endiselt Covid-19 vastu vaktsineerimiseks aja broneeri- Ülejäänud klassid viibivad distants- sel. Kõikidel külastajatel on kohustus mu ajutiselt elanike vastuvõttu – see on mine avatud 60+ vanuses inimestele ning riskirühma kuulujatele sõltu- õppel kuni uute riiklike korraldusteni. kanda maski ja sisenemisel desinfit- asendatud vastuvõttudega elektrooni- mata vanusest. Võimalikult palju rakendatakse õues seerida käed. Üleriietes sisenemine ei listes suhtluskanalites (telefon, e-post, Kuidas broneerida vaktsineerimisaega? õpet. ole lubatud ja välisjalatsid tuleb katta videokonverentsi lahendused jms). • Vaktsineerimisaja saad broneerida www.digilugu.ee digiregistra- Koolides ja lasteaedades on huvi- kilesussidega. Isikukaitsevahendid ta- tuuri kaudu, kuhu lisatakse aegu vastavalt riiki saabuvatele vaktsiini- ringid peatatud. Eelkoolide tunde sel gab pansionaat. Ilmade soojenemisel kogustele. Aja saab ka broneerida, helistades vaktsineeriva haigla või kevadel toimuma ei hakka. avatakse külastamiseks ka sisehoov. eratervishoiuasutuse registratuuri. Tuvasta end kas Smart-ID, Mobiil-ID NB! Rohkem infot kehti- või ID-kaardiga. Sport Raamatukogu vate piirangute kohta leiab • NB! riskirühma kuuluvatel inimestel on võimalik vaktsineerimiseks Siseruumides on tegevusi lubatud lä- Alates 3. maist on Viimsi raamatuko- www.kriis.ee ning www.viimsi- aeg broneerida nii perearstikeskusesse kui ka mõnda teise tervishoiu- bi viia 2+2 reeglit järgides, lubatud on gus kohapeal lubatud piiratud raa- vald.ee/kriisiinfo-valla- asutusse. Täpsemaid võimalusi näete veebiaadressil www.digilugu.ee. paaristrennid, näiteks tennises paaris- matukoguteenindus, mis tähendab elanikele. VT mäng. Tuleb arvestada kuni 25-prot- et siseruumides on lubatud avariiuli- 4 // KESKKOND & REKLAAM 7. mai 2021 Säästlikud sademeveesüsteemid SADEMEVESI Paljud kinnistuomanikud on kokku Suur vett Suurenenud Kesine mikrokliima mitteläbilaskvate üleujutuse risk kvaliteet ja puutunud loikude ja üleujutustega, eriti just keva- pinnakatete kuumasaarte deti, kui lumi sulab, samuti vihmaderohkel ajal. osakaal tekke oht Mida tihedamalt asustatud keskkond, seda sage- Vähene Suurenenud taimestuse erosiooni oht dasem võib probleem olla. Sellistel puhkudel aitab osakaal linnalises lahenduse leida säästlike sademeveesüsteemide keskkonnas Madal elukeskkonna rakendamine. Vähene kvaliteet, mis virgestusalade mõjub elanike silmitsi suurte väljakutsetega üle- osakaal avalikus tervisele Gen Mandre ujutustest põhjustatud olukorda- ruumis säästlike sademe- dega kohanemisel ja nende ära- Madal hoolivus Madal panus elanike poolt veelahenduste hoidmisel. vanemspetsialist elupaikade, Eestis on 20. sajandi teises poo- elurikkuse ja Saastunud les täheldatud keskmise sademete liikide säilitamise vee kvaliteet evad on hea aeg vaadata hulga kasv 10–25%, mis näitab, et saavutamisse looduslikes oma kinnistu üle ja ka- ka meie linnalisi piirkondi ohusta- veekogudes vandada tegevusi suu- vad sademeveega kaasnevad välja- Suur koormus sademevee Tulevaste muutuste suhtes paindumatu ja remate sademeveehul- kutsed. kanalisatsioonile kohanemisvõimetu sademeveesüsteem Kkadega toimetulekuks. Vallas on Vett mitteläbilaskva pinnakatte palju suvilapiirkondi aastaring- osakaal on tiheasustatud piirkon- seks elamiseks ümber kohanda- dades pidevalt kasvanud ja see- Linnalisemates piirkondades võib valingvihmade korral avalduda selline pilt suurte loikudega üleujutunud avalikust ruumist ning tud ja sealsed ajaloolised sademe- ga on suurenenud valingvihma- sademete mõjudest. veesüsteemid ei pruugi arvestada dega kiiret ärajuhtimist vajava vee suurenenud kaetud alade mahu- hulk. Samas on varem väiksema- Vähenenud vett Vähenenud Oluliselt kvaliteetsem ga (katused, kivisillutised jms). Ka tele veehulkadele projekteeritud mitteläbilaskvate üleujutuse risk mikrokliima on vallas erineva geoloogiaga ala- torustiklahenduste võimekus vä- pinnakatete sid – paepealsel olevad elamura- henenud ning suuremate valing- osakaal Vähenenud joonid, savisele pinnasele rajatud vihmade korral ei suuda torustik erosiooni oht Suurenenud ja sademevee külad, rannaäärsetel liivasematel sademevett vastu võtta. Tekivad taimestuse kasutamine pinnastel paiknev hoonestus. Ol- üleujutused, koormatakse üle reo- osakaal linnalises ressursina gu need siis asumiga või pinnase- veekanalisatsioon, viiakse rivist väl- keskkonnas ga seotud eripärad, erakinnistu või ja reoveepuhastid ning reostatakse Meeldivana avalik ruum – säästlike lahenduste looduslikke veekogusid. Kõige haa- Rohealade ja ja visuaalselt kavandamine on erinevate lahen- vatavamad on suure kõvakatte osa- rekreatsiooni- kvaliteesena duste ja osapoolte ühistöö. kaaluga piirkonnad (alevikud, tihe- võimaluste mõjuv elukeskkond loomine avalikus dama asustusega külad). ruumis Tõstetud kesk- Sademete hulgad konnateadlikkus suurenemas Lahenduse loovad Panus elupaikade, kogukondades Kliimamuutused avaldavad otsest säästlikud süsteemid elurikkuse ja mõju sademete hulgale – soojem Veeringe on üks olulisemaid eluks liikide säilitamise Pinna- ja kliima suurendab aurumist ja tõs- vajalikke protsesse kogu planeedil. saavutamisse põhjaveekogumite tab atmosfääri niiskustaset ning Looduslikus keskkonnas toimub veekvaliteedi Ohutu sademevee kaitsmine see põhjustab sademete hulga ja see segamatult, kus sademevesi im- äravoolu juhtimise valingvihmade sageduse kasvu. bub maapinda, aurub, omastatakse süsteemi Tulevaste muutuste suhtes paindlik ja Selle tulemusena suureneb üle- ja aurustatakse taimede poolt ning kujundamine reageeriv sademeveesüsteem ujutuste sagedus ja ulatus ning osa sellest jõuab lõpuks ojadesse ja linnalised keskkonnad seisavad jõgedesse. Erinevate säästlike lahenduste kombineerimisel ja rakendamisel on võimalik ennetada üleujutusi ja rikastada elukeskkonda. Linnalises keskkonnas on aga suur osa pindasid sillutatud, mis Tavaline ja sademevee osas turvalisemaks uutele arendustele piirkondades, le keskkonnale järgmist täienda- muudab vee loomuliku pinnases- linnaline kesk- muuta looduslähedasi sademe- kus sademeveetorustik töötab ju- vat kasu. se imbumise palju raskemaks. See kond vs sääst- veesüsteeme kohandades. Loo- ba täisvõimsusel. tähendab, et vihma korral juhitak- lik keskkond. duslähedane sademeveesüsteem Looduslähedased sademevee- Kui sind huvitab meeldivam ava- se enamus äravoolu sademevee Joonised: võimaldab puhastada sademevett süsteemid võimaldavad juhtida lin- lik ruum, kuulud korteriühistus- kanalisatsiooni ning sellega kaa- Gen Mandre saasteainetest settimise, filtreeri- naalade sademevee äravoolu kulu- se või omad eramut, siis järgmistes sa kanduv saaste jõuab lõpuks lä- mise ja lagundamise abil ning vä- tõhusal viisil, hoides ära kohalikke Viimsi Teataja numbrites tutvusta- hedal asuvasse looduslikku veeko- hendada potentsiaalselt saastunud üleujutusi ning kaitstes ja toetades me erinevatesse asukohtadesse so- gusse, kuhu sademevesi harilikult äravoolu mahtu. Looduslähedane ümbritsevat keskkonda. Kohanda- bivaid võimalusi ja lahendusi enda juhitakse. sademeveesüsteem aitab kaasa tud looduslähedased sademevee- elukeskkond sademeveega kaas- Alternatiivina saab linna ja en- säästvale arengule, parandab lin- süsteemid tõstavad elukeskkonna nevate probleemide lahendamisel Veeringluse toimimine. da kodu ümbruse meeldivamaks nakeskkonda ning loob võimaluse kvaliteeti ja toovad ümbritseva- meeldivamaks muuta.

[email protected] Tel: 52 7 1059 7. mai 2021 UUDISED // 5

Teated LED II projekt on jõudnud haljastustöödeni Kevad on kätte jõudnud ja koos sellega on lõpule jõudmas Viimsi valla tänavavalgustuse teise etapi ehk Viimsi LED II projekti tööd.

Koerte ja kasside marutaudi vastu vaktsineerimine on kohustuslik. Foto: Merilin Piirsalu

Haljastustöödega on juba alustatud. Foto: Imre Saar Koerte ja kasside kiibistamine ja Nüüdseks on kõik valgustuse uuendamisega ja renoveerimisega seonduvad tööd lõpetatud – paigaldatud on uued kaablid, mastid ja valgustid. Kahel korral on projektimeeskond (vallavalitsus, omaniku- vaktsineerimine Viimsis järelevalve, ehitaja ja käidukorraldaja) kõik tehtud tööd ja kogu tööde ala ka üle vaadanud. LEMMIKLOOMAD Marutaudi leviku kus see seostatakse infoga looma oma- kassile 12 eurot ning mikrokiip koos Peamised vajakajäämised ja paikvaatlusel tehtud märkused on olnud ennetamiseks koduloomade seas niku kohta. paigaldamisega 12 eurot. Kui tulete seotud heakorra (kilpide ümbruses, puuoksad valgustite ees), valgus- ning inimeste kaitsmiseks tuleb Allolevalt on toodud kellaajad, kuu- protseduuri tegema, siis võtke kindlas- tite reguleerimise (kaldenurgad, mastide kalded) ja ühendustega (kaab- koeri ja kasse selle haiguse vastu päevad ja kohad, kus on mais ja juulis ti kaasa oma lemmiklooma pass. Kui lite tähistused, maandused). Suurem osa neist on praeguseks likvidee- vaktsineerida. Paljudes kohtades võimalik oma kasse ja koeri vaktsinee- passi veel ei ole, saab loomaarst selle ritud. Mõnes kohas jäävad õhukaablid madalamale, kui standard ette Viimsis saab seda maikuus teha rida ja kiibistada. Marutaudivasta- kohapeal väljastada (hind 2 eurot). Li- näeb. See aga on tingitud vanadest mastidest, mis ei kuulu vallale. tasuta. Prangli saare elanikel on ne vaktsineerimine on tasuta, komp- sainfot annab loomaarst Endel Pendin Teha on jäänud veel haljastustööd, millega on alustatud. Eeldata- võimalus oma koeri-kasse tasuta leksvaktsiin maksab koerale 10 eurot, (tel 5656 5554). vasti lõpetatakse need maikuu jooksul. Aprillis alustati töödega Haab- vaktsineerida 28. juulil. neemes, teostatud on Miidurannas, Äigrumäel ja Viimsi alevikus ole- tasub teada vate tööpiirkondade haljastus. Mai alguses tehakse edasi töid Haab- neeme teedel, sh Randvere teel. Seejärel liigutakse Pringi külla, Merilin Piirsalu Koerte ja kasside vaktsineerimise ja Metsakasti, Leppneeme ja teistesse piirkondadesse. Viimsi Teataja toimetaja kiibistamise kava Viimsi vallas 2021. a Kui LED II töödega on tekkinud küsimusi, siis palume edastada need teevalgustuse valdkonna arengu eest vastutavale spetsialistile 15. mai Taavi Valgmäele (e-post [email protected], tel 5623 2830). Marutaud on ohtlik närvisüsteemi kah- 11.00–11.30 Äigrumäe külas pumbamaja juures justav viirushaigus, millesse nakatuvad 12.00–12.30 Lubja külas Lubja 20 juures bussipeatuses Ehitus- ja kommunaalosakond nii loomad kui ka inimesed. Kui haigus- 13.00–13.30 Haabneeme alevikus Ravi tee bussipeatuses pilt on juba välja kujunenud, siis ei ole 14.00–15.00 Viimsi alevikus Nelgi tee 1 vallamaja juures haigus ravitav ning lõpeb alati surma- 15.30–16.30 Randvere külas külakeskuse juures ga. Seetõttu on marutaudi vastu vaktsi- 16. mai Nurgakivi ja sarikapidu Pärnamäe teel neerimine väga oluline ning Eestis on 11.00–11.30 Laiakülas Muuga Maxima kaupluse vastas Allikmäe teeristil see ka kohustuslik. Esimest korda vakt- 12.00–12.30 Metsakasti külas külaplatsil Jäätmaa teel sineeritakse kutsikas või kassipoeg 16 13.00–14.00 Muuga külas bussi nr 38 lõpp-peatuses nädala vanusest alates. Edaspidi tuleb 14.30–15.00 Muuga külas Randoja tee platsil seda sõltuvalt vaktsiinist teha vähemalt 15.30–16.00 Tammneeme külas Haugi tee bussipeatuses iga kahe aasta tagant. 29. mai Vastavalt Viimsi valla lemmikloo- 11.00–11.30 Haabneeme alevikus Meremärgi bussipeatuses

made pidamise eeskirjale on kohus- 12.00–12.30 Pringi külas Liivaranna bussipeatuses Foto: Martin Jaško tuslik ka koerte ja kasside kiibistami- 13.00–14.00 Pringi külas Ranna bussipeatuses ne. Kui sinu lemmikul veel kiipi ei ole, 14.30–15.30 Kelvingi külas külakeskuse juures siis saab lasta selle paigaldada samadel 30. mai kuupäevadel ja kohtades, kus on pla- 11.00–11.30 Miiduranna külas Miiduranna tee sadamapoolses otsas neeritud vaktsineerimine. Sisuliselt on sadama väravate esisel platsil kiip kui lemmiklooma isikukood, sest 12.00–12.30 Rohuneeme külas bussi lõpp-peatuse juures sellel olev info on oluline teave, tänu 13.00–14.00 Püünsi külas Rohuneeme kaupluse juures Möödunud nädalal asetati ühekorraga nii nurgakivi kui ka peeti millele saab kindlaks teha, kes on loo- 14.30–15.30 Leppneeme külas lasteaia juures bussipeatuses sarikapidu Viimsi ettevõtja Jaanus Lemberi poolt Pärnamäe tee äärde ma omanik. Samas tuleb tähele pan- 16.00–16.30 Randvere külas Randvere aedlinna bussipeatuses rajatava ärihoone ehitusplatsil. Septembris valmiva kaubalao ja konto- na, et ainult kiibistamisest ei piisa – kui 28. juuli ripindadega hoone ülemine korrus on tõenäoliselt kogu Viimsi üks kiip on paigaldatud, tuleb selle num- Prangli saarel kõrgemaid punkte, kust on paista poolsaare mõlemad kaldad. ber kanda lemmikloomade registrisse, 6 // TEATED 7. mai 2021

Volikogus Pärnamäe külavanema valimised VIIMSI VALLAVOLIKOGU 20.04.2021 Vallavolikogu 07.09.1999 otsusega nr 113 pindala 7043,0 m²) MTÜ Eesti Evangeelne 12. mail valib Pärnamäe küla endale VASTU VÕETUD OTSUSED “Detailplaneeringu kehtestamine: endine Luterlik Kirik Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus järgnevaks neljaks aastaks külavanema. Nr 14 Viimsi vallavalitsuse struktuuri täien- Vanapere 29 maaüksus” kehtestatud detail- (registrikood 80209858) kasuks. Hoonestus- Kui Sa oled Pärnamäe küla elanik, siis dava teenistuskoha loomine planeering Makrilli tee 3 kinnistu osas. õigus seatakse tervele kinnisasjale eesmär- palun tule kindlasti 12. mai õhtul kella 18– Nr 15 Viimsi Vallavolikogu 07.09.1999 otsu- (Vt lisa detailplaneeringutest.) giga rajada kinnistule kabelit teenindav abi- 20 vahel läbi küla lipuplatsilt Vehema tee sega nr 113 “Detailplaneeringu kehtestami- hoone. Hoonestusõiguse tähtaeg on 50 aas- ääres. Võta kaasa pildiga dokument ning ne: endine Vanapere 29 maaüksus” kehtes- Viimsi Vallavolikogu 20.04.2021 otsu- tat. Hoonestusõiguse tähtaeg hakkab kulge- osale hääletamisel. Täpsem info: info@ tatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks sega nr 16 tunnistati osaliselt kehtetuks ma hoonestusõiguse kande tegemisest kin- parnamaekula.ee. tunnistamine Makrilli tee 3 kinnistu osas Viimsi Vallavolikogu 12.05.1998 otsusega nistusraamatusse. Hoonestusõigus seatakse Nr 16 Viimsi Vallavolikogu 12.05.1998 otsu- nr 384 “Detailplaneeringu kehtestamine: tasuta, st et hoonestaja ei maksa hoonestus- sega nr 384 “Detailplaneeringu kehtestami- Lubja külas Pärtle II maaüksus” kehtestatud õiguse eest kinnistu omanikule tasu. ne: Lubja külas Pärtle II maaüksus” kehtes- detailplaneering Pärtle tee 15, Pärtle tee 17, Rohuneeme külavanema tatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks Pärtle tee 18 ja Pärtle tee 20 kinnistute osas. VIIMSI VALLAVOLIKOGU 20.04.2021 valimised tunnistamine Pärtle tee 15, Pärtle tee 17, (Vt lisa detailplaneeringutest.) VASTU VÕETUD MÄÄRUSED Rohuneeme küla külavanema valimised Pärtle tee 18 ja Pärtle tee 20 kinnistute osas Nr 11 Viimsi Vallavolikogu 22.09.2020 toimuvad neljapäeval, 27. mail algusega Nr 17 Detailplaneeringu menetluse lõpeta- Viimsi Vallavolikogu 20.04.2021 otsu- määruse nr 34 “Viimsi valla kaasava eelarve kell 18 külaplatsil Väike-Ringtee keskel. mine Püünsi külas kinnistul Klaukse-Peetri sega nr 17 lõpetati Viimsi Vallavolikogu menetlemise kord” muutmine Nr 18 Naissaarel Lõunaküla/Stornbyn Valla- 12.12.2017 otsusega nr 100 algatatud Püünsi Nr 12 Viimsi Vallavolikogu määruste muut- maa kinnistule hoonestusõiguse seadmine küla, kinnistute Altsauna ja Klaukse-Peetri mine MTÜ Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tal- ning mereala detailplaneeringu koostamise Nr 13 Viimsi Vallavolikogu 13.05.2008 mää- Palume Pandju laiul linna Rootsi-Mihkli kogudus kasuks menetlus Klaukse-Peetri kinnistu osas. ruse nr 10 “Munitsipaallasteasutuse Viimsi linde mitte häirida (Vt lisa detailplaneeringutest.) Lasteaiad ja Püünsi Kooli lasteaia lapseva- Viimsi Vallavolikogu 20.04.2021 otsu- nema poolt tasutava lasteaiatasu määrad ja 14. aprillist kuni 31. juulini on lindude pe- sega nr 14 nõustuti Viimsi vallavalitsuse Viimsi Vallavolikogu 20.04.2021 otsusega tasumise kord” muutmine sitsusperiood. Viimsi vallavalitsus palub struktuuri täiendava ametikoha loomisega nr 18 anti luba hoonestusõiguse seadmi- sellel ajal Pandju laiule minemisest hoidu- (1,0 ametikoht õigusosakonda). seks Viimsi valla omandis olevale kinnistule NB! Volikogu 20.04.2021 otsuste tervikteksti- da ning linde mitte häirida. dega on võimalik tutvuda Viimsi valla veebi- Vastavalt looduskaitseseaduse § 55 lg (registriosa nr 15697250, katastritunnus lehel ning määrustega Riigi Teataja võrgu- 6 ja 61 on looduslikult esinevate lindude Viimsi Vallavolikogu 20.04.2021 otsusega 89001:001:1109, Viimsi vald, Lõunaküla/ tahtlik häirimine pesitsemise, sh poegade nr 15 tunnistati osaliselt kehtetuks Viimsi Storbyn, Vallamaa, üldkasutatav maa 100%, väljaande veebilehel. üleskasvatamise ajal keelatud. Pandju laiul pesitsevad peamiselt tiirud ja tüllid, kelle pesad on liival märkamatud. Seega võid laiule minemisega tahmatult Detailplaneeringud lindude pesitsemist häirida ning pesasid hävitada. DETAILPLANEERINGU MENETLUSE ei riiva käesolev otsus omaniku seadusega Viimsi Vallavolikogu 12.05.1998 otsusega Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 ja 61 LÕPETAMINE tagatud õigusi. nr 384 kehtestati Lubja küla, Pärtle II maa- rikkumisest palume teatada Keskkonna- Viimsi Vallavolikogu võttis 20.04.2021 üksuse DP, millega planeeriti 36 väikeelamu ameti telefonil 1247. vastu otsuse nr 17 “Detailplaneeringu me- OSALISELT KEHTETUKS TUNNISTATUD krunti, teedevõrgustik ning määrati hoones- netluse lõpetamine Püünsi külas kinnistul DETAILPLANEERINGUD tustingimused. Planeeritava ala suurus oli Klaukse-Peetri”, millega lõpetatakse Püünsi Viimsi Vallavolikogu võttis 20.04.2021 68 000 m². küla, kinnistute Altsauna lauter ja Klaukse- vastu otsuse nr 15 “Viimsi Vallavolikogu Lubja küla, Pärtle tee 15 kinnistu omanik Ootame 24. maini Peetri ning mereala detailplaneeringu koos- 07.09.1999 otsusega nr 113 “Detailplanee- esitas 11.01.2021 Viimsi Vallavalitsusele taot- ettepanekuid noorte tamise menetlus Klaukse-Peetri kinnistu ringu kehtestamine: endine Vanapere 29 luse Pärtle II maaüksuse DP osaliselt kehte- tunnustamiseks osas. maaüksus” kehtestatud detailplaneeringu tuks tunnistamiseks Pärtle tee 15 kinnistu osas. Püünsi küla, kinnistute Altsauna lauter osaliselt kehtetuks tunnistamine Makrilli Omaniku soov on DP-s märgitud elektriõhu-

Viimsi vald toetab eelarvest ühekord- ja Klaukse-Peetri ning mereala detailplanee- tee 3 kinnistu osas”. liinide kaitsevööndi vähendamine, mis või- sete toetustena 7–26-aastaseid viimsilasi, ring algatati Viimsi Vallavolikogu 12.12.2017 Viimsi Vallavolikogu 07.09.1999 otsusega maldaks realiseerida DP-ga määratud ehitus- keda võib pidada noorte eeskujuks erine- otsusega nr 100. Detailplaneeringuga (edas- nr 113 kehtestati Pringi küla, endise Vana- õigust. vates valdkondades ning kes on viimase pidi DP) tehakse ettepanek munitsipaal- pere 29 maaüksuse DP, millega planeeriti 16 DP osaliselt kehtetuks tunnistamise ees- jooksva aasta jooksul panustanud ühis- konna arengusse või saavutanud oma omandis oleva kinnistu Altsauna lauter üld- väikeelamu krunti, tootmismaa krunt, haljas- märk on elektriõhuliinide kaitsevööndi tegevuses kõrge taseme. planeeringukohase maakasutuse juhtots- maa krunt, teedevõrgustik ning määrati hoo- vähendamine, kuna üks õhuliinidest on loo- Toetust võivad taotleda füüsilised ja tarbe muutmiseks looduslikust rohumaast nestustingimused. Planeeritava ala suurus duses likvideeritud, mis võimaldaks realisee- juriidilised isikud, noored, õpetajad, tree- sadamamaaks ning ehitusõiguse määrami- oli 62 560 m². rida DP-ga määratud ehitusõigust 20% kin- nerid ja lapsevanemad, üksiku noore või seks väikesadama ehitamiseks. DP algata- Pringi küla, Makrilli tee 3 kinnistu omanik nistu pindalast. Arvestades, et piiranguvöön- noortegrupi toetamiseks ja tunnustami- mise otsuse kohaselt võib planeeringualasse esitas 18.01.2021 Viimsi Vallavalitsusele taot- dit tekitav õhuliin on likvideeritud lisaks seks. vajadusel kaasata ka eraomandis oleva naa- luse Vanapere 29 DP osaliselt kehtetuks tun- Pärtle tee 15 kinnistule ka Pärtle tee 17, Taotluse saab esitada veebilehel berkinnistu Klaukse-Peetri, kus asub kasu- nistamiseks Makrilli tee 3 kinnistu osas. Oma- Pärtle tee 18 ja Pärtle tee 20 kinnistutel, on www.viimsivald.ee/taotlused/noorte- tuses olev randumiskoht (lauter) – seda ka niku soov on muuta lubatud ehitusala, kuna tulenevalt võrdse kohtlemise printsiibist tunnustamine-ja-toetamine. tehti. DP-ga määratud ehitusalal asub väärtuslik põhjendatud kohelda planeeringu järgi sar- Kadi Bruus Planeeringuala kinnisasja Klaukse-Peetri kõrghaljastus. nases situatsioonis olevaid kinnistuid võrd- haridus- ja noorsootöö peaspetsialist omanik esitas 22.12.2020 Viimsi Vallavalitsu- DP osaliselt kehtetuks tunnistamise ees- selt ja ühetaoliselt. Sellest tulenevalt leiab sele kirjaliku avalduse, milles teatas, et pea- märk on lubatud ehitusala muutmine, et planeeringu koostamise korraldaja, et keh- tab sadama eskiisprojektile ja DP-le antud elamu ehitamisel ei kahjustataks kinnistul testatud kujul DP kehtima jäämine ei ole allkirja, viidates varasemate suuliste kokku- olevat väärtuslikku kõrghaljastust. Pärast DP põhjendatud ning DP tuleb osaliselt kehte- lepete mittetäitmisele. Haldusorgan saab osaliselt kehtetuks tunnistamist on omanikul tuks tunnistada Pärtle tee 15, Pärtle tee 17, esitatud avaldusest aru, et isik esitas tahte- võimalik taotleda projekteerimistingimu- Pärtle tee 18 ja Pärtle tee 20 kinnistute osas. avalduse, mille kohaselt ta ei soovi Klaukse- sed, mille eelduseks on dendroloogiline hin- See võimaldab DP kohaselt elektriõhuliini- Peetri kinnistul planeeringumenetluse jätku- nang, mille tulemustest lähtudes määratakse de kaitsevööndiga koormatud, kuid tänaseks mist. Sisuliselt on tegemist haldusmenetluse hoone asukoht ja märgitakse säilitamise päevaks likvideeritud liinidega kinnistutel seaduse § 42 lõike 1 punktis 2 sätestatud kohustusega puud. DP osaliselt kehtetuks realiseerida Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 situatsiooniga, kus isiku loobumist oma tunnistamine Makrilli tee 3 kinnistu osas ei määrusega nr 32 kehtestatud üldplaneerin- senisest tahtest, mida ta on allkirjaga kinni- mõjuta ega takista DP lahenduse elluviimist gu teemaplaneeringus lubatud ehitusõigust tanud, tuleb käsitleda Klaukse-Peetri kin- kehtima jäävas osas. 20% kinnistu pindalast. nistu planeerimise taotluse tagasivõtmisena DP osaliselt kehtetuks tunnistamine Pärtle huvitatud isiku poolt. Viimsi Vallavolikogu võttis 20.04.2021 tee 15, Pärtle tee 17, Pärtle tee 18 ja Pärtle tee DP algatamise taotluses nimetatud ees- vastu otsuse nr 16 “Viimsi Vallavolikogu 20 kinnistute osas ei mõjuta ega takista DP märgi elluviimiseks on eesmärgipärane lõpe- 12.05.1998 otsusega nr 384 “Detailplanee- lahenduse elluviimist kehtima jäävas osas. tada DP koostamine kinnistul Klaukse-Peetri ringu kehtestamine: Lubja külas Pärtle II Lisainfo detailplaneeringute kohta on kätte- ja jätkata menetlust üksnes kinnistul Altsau- maaüksus” kehtestatud detailplaneeringu saadav Viimsi valla kodulehelt https:// na lauter. Kinnistu Klaukse-Peetri omanikul osaliselt kehtetuks tunnistamine Pärtle www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/ Vald ootab ettepanekuid noorte säilib jätkuvalt võimalus kasutada merel- tee 15, Pärtle tee 17, Pärtle tee 18 ja Pärtle detailplaneeringud. tunnustamiseks. Foto: Pixabay käimiseks oma kinnistul asuvat lautrit, seega tee 20 kinnistute osas”. Keskkonna- ja planeerimisosakond 7. mai 2021 TURVALISUS & TEATED // 7

Plaanilised demineerimistööd Teated Viimsi valla 2021. aasta Naissaarel 21.–22. mail sporditegevuse toetused Sel suve- või augus võib ohtlike lõhkekehi olla – DEMINEERIMISTÖÖD Viimsi valla 2021. aasta sporditegevuse toetust spordiorganisatsioo- perioodil on Põhja-Eesti pommi- et siis see info koheselt meieni jõuaks. nidele eraldatakse üks kord aastas 7–19-aastaste ja puudest tingitud grupp plaaniliste demineerimis- Meie ettevõtmist võib sisuliselt ni- püsiva töövõimetusega täiskasvanud harrastajate sporditegevuse tööde fookusesse võtnud Harju- metada “Teeme ära – demineerija- korraldamise toetuseks. Toome ära toetuste saajate nimekirja. maa väikesaared, sh Naissaar ja te moodi”. Teeme saared puhtamaks neist ohtlikest esemetest, mis võivad Kaija Mägi Prangli, kuhu on aastate jooksul huvihariduse vanemspetsialist reageeritud päris palju ning kah- ootamatult plahvatada ja on ohuks nii jutuks tehtud hulganisti sõja- saarel viibivatele elanikele kui ka saari Klubi nimi Kinnitatud Treeneri Eraldatav päevilt maapinnale ja selle alla külastavatele inimestele. Meie eesmärk harrasta- toetus toetuse jate arv summa jäänud lõhkekehi. ei ole külvata saartel hirmu – vastupidi. kokku (EUR) Soovime seekord tulla rohkem pildile Anna Melody Tantsu ja 3 0 463.05 Väikesaared Naissaar, Aegna, Pakri ja ja olla saareelanikele ka päriselt need Iluvõimlemise Spordikool Audentese Spordiklubi 10 0 2718.91 Prangli said valitud kindlal põhjusel. kaks päeva kohapeal olemas. Neil päe- Eesti Laste Tennisekool 6 0 1582.95 Nimelt on teada fakt, et Naissaarel ning vil teeme koostööd ka PPA ja mereväe Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste 1 0 350.35 Aegna saarel olid juba 100 aastat taga- tuukritega, kes on meile toeks ja abiks. Spordiliit si Peeter Suure merekindluse koossei- Iluuisutamisklubi Talveunistus 6 0 535.08 Irina Embrichi vehklemisklubi IREM 2 0 512.79 su kuulunud suurtükid ning riigikor- Lõhkekeha leidmisel helista Jalgpalliklubi FC Nõmme United 1 0 382.20 ra vahetumisel vahetusid ka saartel nii kohe 112 Jeti Tali- ja Jääspordiklubi MTÜ 7 0 597.51 suurtükid kui ka väeosad. Plaanilised Inimestele paneme südamele, et kui Kadrioru Tennisekooli Ühing 1 0 222.95 demineerimistööd Naissaarel toimu- Pilt on tehtud eelmise aasta plaanilistel keegi on saarel leidnud mõne lõhke- Katleri Taekwondoklubi 9 0 2078.58 Korvpalliklubi Viimsi 196 2450.00 58751 vad 21. ja 22. mail. töödel Saaremaal. Foto: Päästeamet keha meenutava eseme, siis neid leide MTÜ Aberg 4 0 802.62 ei tohi mingil juhul puutuda. Need tu- MTÜ Excite Dance 2 0 411.60 Leiud sõjaajast tulevad pakkunud saar, kuid see ei tähenda, leb märgistada (võtta võimalusel koor- MTÜ Fox 16 0 3436.86 endiselt välja et sealt midagi leida poleks. II maail- dinaadid, märgistada mõne lipukesega MTÜ Haabersti Uisukool 2 0 423.61 Alles on jäänud omajagu lõhkekehi masõja ajal lahkus saarelt enamik pü- vms) ning leiust (leidudest) meile esi- MTÜ Olympic IK 5 0 428.06 erinevates kaliibrites. Sõjapäevil said sielanikest ning saare võtsid enda kä- mesel võimalusel teada anda. Kõige MTÜ Spordiklubi Iman 2 0 411.6 MTÜ Spordiklubi Martin Reimi 223 11025.00 75293.40 saared pihta ka maismaalt ning merelt sutusse sõjaväelased. Mida nad seal lihtsam on seda teha telefonil 112. Kui Jalgpallikool teele saadetud hävitavate lõhkekeha- hoidsid ja mis neist võis maha jääda, kahtlete, et teie või naabri koduhoo- MTÜ Spordiklubi Nord 3 0 874.64 dega, mis kõik aga ei plahvatanud ja on ei ole teada. vis võib vedeleda mõni plahvatusoht- MTÜ Tallinna Sulgpallikeskus 6 0 1461.18 tänini saarel peidus. lik ese, siis ei tasu ka seda katsuda ning MTÜ Tantsustuudio Kreedo Dance 1 0 184.22 MTÜ Tallinna Capoeira Spordikool 1 0 185.22 Pakri saared olid suured polügoo- seda isepäi metsa viia. Neist esemetest Igal saarel teostatakse MTÜ Tallinna Käsipalliakadeemia 40 1225.00 10608.50 ni sihtmärgid Nõukogude Liidu piloo- plaanilisi töid kaks päeva tuleb samuti teada anda telefonil 112. OÜ Rein Ottosoni Purjespordikool 59 6737.50 31236.52 tidele, kes vahelduva eduga puistasid Kõikidele saartele plaanime kohale Kõnealuste plaaniliste tööde ajaks Sihtasutus US Tenniseakadeemia 115 0 30026.91 saari üle kõiksugu moonaga (k.a õp- minna kaheks päevaks. Eelneva tea- jõuavad saartele infoplakatid, kus on SK Budo 4 0 864.36 pemoon). Demineerimistöid on Pakri vituse abiga püüame saareelanike- täpsustavad juhised, kuidas käituda, SK CFC 52 1225.00 12766.26 saartel tehtud juba 1990ndate keskpai- le teada anda, et oleme tulemas ning kuhu helistada, kui demineerijad on SK Lindon 115 6737.50 39606.7 SK Reval-Sport 2 0 414.05 gast, kuid leide tuleb välja siiani. ühtlasi ka seda, et kui kellelgi juhtub saarel, ning kuidas meiega ühendust SK Viimsi HC 75 4900.00 23618.00 Prangli saar on neist saartest meie koduhoovis vedelema ohtlikke lõhke- võtta. Tallinna Võrkpalliklubi 99 1225.00 22978.06 jaoks ehk kõige vähem väljakutseid kehi või ta teab, millise saare puu all Päästeamet Toni Judokool EST MTÜ 2 0 308.70 TOPi Ujumisklubi 27 0 9898.98 Vehklemisklubi Tallinna Mõõk 2 0 615.34 Viimsi Sulgpalliklubi 14 0 2366.70 Võimlemis- ja Tantsuklubi Keeris 82 1837.50 7304.92 Kõik, mida peab teadma Võimlemisklubi Elegance 1 0 267.54 Kristina Koroljak Spordiklubi 8 0 1066.04 MTÜ Eksperimentaalse Liikumise 33 0 6750.24 Keskus pikendusjuhtmetest MTÜ Evald Kree Spordimaailm 4 0 1123.67 MTÜ Kalevi Jalgrattakool 23 1837.50 7803.64 KODUELEKTER Pikendusjuhe on kokku ning võrrelda tekkinud juhtme- pikendusjuhtmeid kasutada väikelas- MTÜ Kalevi Ujumiskool 5 0 1719.90 mõeldud ajutiseks lahenduseks te kogumi ja pikendusjuhtme enda jä- tega ja eakamate pereliikmetega pere- MTÜ Tabasalu Ujumisklubi 6 0 1751.75 ning selle toel ei ole mõistlik medust. Kui juba silmaga on näha, et des, kuna mõlemal grupil on liikumine MTÜ Tallinna Iluuisutamiskool 8 0 1979.80 MTÜ Tallinna Kalevi Jalgpallikool 35 0 10907.40 kodus elektrisüsteemi pikema- juurde liidetavate juhtmete jämedus ja tasakaal ebakindlad. Kujutage ette, MTÜ Tondiraba Tennisekool 16 0 4253.89 ajaliselt laiendada. on oluliselt suurem, on selge, et kõiki et veekeetja on pikendusjuhtme abil MTÜ TTÜ Korvpallikool 7 0 2381.40 neid seadmeid ei tohi kokku ühenda- toodud mugavalt laua juurde, samas MTÜ Tenniseakadeemia 78 0 20654.09 Juba pikka aega on enamik peresid toi- da (nt kindlasti ei tohiks ühte piken- komistab keegi selle otsa ning tõmbab Pirita Aerutamisklubi 4 0 1150.42 metanud koduses keskkonnas, kus päe- dusjuhtmesse ühendada veekeetjat, kuuma vee endale peale. Sellist ohtlik- SK Aquaway 23 0 6784.05 SK Elite Sport 13 0 3939.60 va vältel toimub nii laste kodukool kui mikrolaineahju ja kohvimasinat). Ee- ku olukorda ei soovi keegi. SK Fortis 9 0 2998.80 ka vanemate töö. Asjaolu, et ühes kesk- maldage pundist juhtmeid seni, kuni SK Impact 21 0 4301.22 mises kooliealiste lastega peres on tava- tulemused on võrdsed. Miks pikendusjuhe ise ülekoormu- SK Ookami 31 3675.00 9931.32 liselt kasutuses minimaalselt kolm arvu- sest aru ei saa ja end välja ei lülita, SK Rullest 35 0 5728.10 tit, mida sagedasti laadida tuleb, tingib Miks ei või panna seina “vargapesas- vaid hoopis põlema läheb? SK Viimsi Veeklubi 101 6737.50 42778.96 Tallink – City Spordiklubi 12 0 3263.99 olukorra, kus nii mõnigi elektrisüsteem se” (see haruline adapter, kus iga ha- Pikendusjuhtme ülekoormamisest on Tallinna Spordiselts Kalev 6 0 1538.60 korraliku pinge alla satub. Tuletame ru otsas on veel omakorda pistik) võimalik aru saada, kui seda elektri- Tantsuklubi Leevi 11 0 1835.05 meelde kõige olulisemad kuldreeglid. igasse auku pikendusjuhet ja piken- seadme kasutamise ajal käega katsu- Tenniseklubi Altius-KT 11 0 3156.97 dusjuhtmete igasse pistikusse panna da. Ülekoormuse tekkides esiti karbik Tondi Ratsaspordiklubi 7 0 2006.55 Kui palju seadmeid võib ühte piken- täisvõimsusel töötav elektriradiaator, kuumeneb, seejärel võib tekkida su- Võimlemisklubi Piruett 29 0 5474.28 Klubi TC Avantage 1 0 267.54 dusjuhtmesse ühendada? puhur, telekas, veekeetja, boiler jne? lamine, mis võib lõppeda põlenguga. MTÜ Budolinn Judokool 2 0 452.76 Pikendusjuhtme valikul tuleb kõige- Tuleb arvestada, millised on suuremad Avastades, et pikendusjuhe on sooje- MTÜ Spordiklubi Berimba 1 0 185.22 pealt läbi mõelda, milleks seda va- voolutarbijad ja millised mitte. Üldine nenud, tuleks tarbimine selle juhtme MTÜ Tondiraba Sulgpallikool 2 0 391.02 ja läheb. Lisaks sobilikule pikkuse- põhimõte on, et kõik seadmed, mis kaudu koheselt lõpetada. SBSK Draakon 2 0 426.01 le tuleb kindlasti arvestada ka juhtme teevad kiiresti midagi valmis (mikro- SK Kontakt 4 0 737.45 SK Raesport 1 0 245.00 maksimumvõimsusega. Seejärel tu- laineahi, veekeetja, kohvimasin), on Kas pikema juhtmega pikendusjuhe SK Trefoil 2 0 391.02 leb hoolikalt lugeda pakendil toodud suured voolutarbijad. Nende ühine on mingil määral ohtlikum kui lühe- Tallinna Spordiakadeemia Kalev 2 0 764.40 nõuandeid, kas antud juhe on ikka so- kasutamine suurendab koormust ühes ma juhtmega variant? Võimlemisklubi Janika Tallinn 4 0 802.62 bilik pere vajaduste katmiseks. Üldju- seinakontaktis, mille tulemusel seina- Tootja poolt ettenähtud tingimustel Jalgpalliklubi FCF Jalgpallikool 7 0 220.005 hul müüakse ja kasutatakse pikendus- kontakt koos adapteriga kuumeneb ja kasutamise juures ei ole pikendus- MTÜ ARGO Ujumisklubi 3 0 1146.60 OÜ Tantsustaarid 9 0 583.10 2 võib tekitada tulekahju. juhtmeid ristlõikega 1,5 mm , mida juhtmed ohtlikud. Pikema pikendus- Reaali Spordiklubi 2 0 196.00 võib koormata maksimaalse võimsu- juhtme kasutamisel veendu, et kogu SK FC Levadia Jalgpallikool 15 0 4733.40 sega 3 kW. Selle piiresse jäävad maja- Miks ei ole hea idee pikendusjuht- juhe on laiali tõmmatud. Voolutarbi- SK Garant 10 0 2628.36 pidamises üldjuhul kasutuses olevad meid jätkata st pikendusjuhtme ot- misel rullis oleval pikendusjuhtmel Tallinna Jahtklubi 17 0 7185.36 seadmed, nt külmik 1,5 kW + televiisor sa panna veel üks pikendusjuhe? temperatuur tõuseb kiiresti, aga seda Viimsi Lauatenniseklubi 24 1837.50 6800.71 Kalevi Jahtklubi 15 0 6000.54 0,6kW + arvuti ca 0,4 kW = 2,5 kW. Lisaks sellele, et kogu võimsus tõuseb on niisama (nähtavalt) raske tuvasta- MTÜ Eurokorvpall 1 0 294.00 Lihtne rusikareegel on, et piken- kriitilise piirini, mis võib tuua kaasa da. Rullis olev juhe hakkab sulama ja MTÜ Korrus3 4 0 782.04 dusjuhtmete ülekoormamise vältimi- ülekoormuse, on pikendusjuhtmete temperatuuri püsival tõusmisel läheb MTÜ Spordiklubi TC 2000 1 0 240.79 seks tuleb võtta kõigi seadmete juht- jada väga ohtlik seetõttu, et selle otsa lõpuks põlema. Kokku: 1861 30625.00 537728.59 med, mida soovitakse ühendada, ühte võib kergelt komistada. Eriti ohtlik on Päästeamet 8 // KOGUKOND 7. mai 2021 Imelise Deana pilkupüüdvad ja suus sulavad küpsetised viivad keele alla TEGIJA Kodukokad on muutunud ajaga üha populaarsemaks. Ainuüksi Viimsis võib leida üsna mitmeid erinevaid tegijaid, kes suuresti reklaamivad ennast just läbi sotsiaalmeedia. Kodukokad üllatavad kliente nii koduste maitsvate söökidega kui ka uhkete tortidega ning värviliste jookidega. Viimsi Teatajale andis intervjuu “Deana tordid ja küpsetised” looja Deana Varik. ... ja pulgakoogid. Fotod: erakogu

tega, siis koolitükid tegi ära öösel. Keerulised valikud “Mulle meeldis kõik, nui neljaks, Deana kookide ja küpsetistega on Jane Saks ikka tähtajaks esitada,” kinnitab ta. viimsilastel olnud võimalus tutvust Viimsi Teataja kaasautor Täiskasvanuna õppimist peab teha ka Viimsi kohvikutepäeval. kondiiter siiski lahedaks. Ta leiab, Näiteks möödunud aastal oli kon- aljude muutuste taga on et kuna inimeste elud muutuvad, diitril valida, kas teeb valmis uhke inimeste soov teha mi- muutuvad ka soovid ja vajadused. pulmatordi tellimustöö või osaleb dagi muud, kogeda uu- “Võimalus on end igale poole kir- kohvikutepäeval. Naine valis vii- si asju või vajadus leida ja panna ja õppida, mida süda lus- mase. Kuid sel aastal, olles taas va- Palgselt väljapääsmatust olukorrast tib,” ütleb Deana. liku ees, jäi raske südamega tehtud uutmoodi võimalus. Deana tu- otsusega peale Rally Estonia ning li mõttele kondiitriametit proovi- Äri edeneb vaikselt kohvikutepäev jääb seetõttu vahe- da oma kolmanda ja neljanda lap- Viimsilased on kondiitri hästi vas- le. “Väga ebaõnnestunud kuupäe- sega kodus olles. Nimelt on naine tu võtnud ning peamiselt tellitak- va valik ja täiesti arusaamatu, miks õppinud klassiõpetajaks Tallin- se torte ja kringleid. Laste seas on ei võiks kohvikutepäev olla jälle ka- na Pedagoogilises Seminaris, kuid popid ka pulgakoogid ja cakesickid hel päeval!? Minu meelest oli väga pärast lastega kodus olemist, kui oli (jäätisekujulised pulgakoogid). paljudele 2020. aastal meelt möö- tarvis uuesti tööle minna, leidis ta Tänaseks neli aastat tegutse- da, et sai rohkemates kohvikutes end mõttelt, et võiks hoopis Tallin- nud “Deana tordid ja küpsetised” käia,” arvab naine. na Teeninduskooli (TEKO) päeva- on Facebookis kogunud üle 1200 sesse õppesse kondiitriks õppima jälgija. Kauni logo kujundas Dea- Deana käe all seda lihtsalt jagatakse ja laigitak- ja see ongi äge. Saan oma fantaasiat Tegijatele on ruumi minna. “Algul oli lihtsalt soov mida- na abikaasa ja reklaami teeb ta en- ei valmi lihtsalt se,” sõnab ta oma kogemusest. Ko- kasutada. Olen isegi unes niimoo- Deana usub, et Viimsis leidub veel gi muud õppida, mingit suuremat dale ise umbes paar korda aastas. tordid, vaid roonaaeg pole aga tellimusi juurde di tordi kujundusi näinud,” muigab ruumi uute kodukokkade jaoks. plaani polnudki, tahtsin vaheldust “Tavaliselt kasvab klientide arv siis, kunstiteosed. toonud, pigem vastupidi. “Pidusid Deana. Tema juurde on tuldud ka “Maailmas on nii palju erinevaid sellele stressirohkele ametile,” rää- kui olen midagi huvitavat teinud – peetakse ainult pereringis ja nüüd fotoga, milline kook välja peab nä- maitseid ja ideid. Kui leidub hak- gib ta. on inimestel rohkem aega ise ko- gema, kuid võimalusel teeks ta tel- kaja tegija, miks mitte,” arvab ta. Deana sõnul on TEKO-s suur dus meisterdada,” arvab kodukokk. limused siiski n-ö oma äranägemi- Kui küsida lõpetuseks Deanalt osa teoorial ning vaid aastase õp- se järgi, kuna igal tegijal on siiski retseptisoovitust emadepäevakoo- pe juures jäi praktikast vajaka. Nai- Ka ajusid peab ragistama oma käekiri, mille juba kaugelt ära giks, siis seda ma ei saa. “Mina pane korvas selle ise erinevate kooli- Kuigi kondiiter teeb kook koogi jä- tunneb. kuksin linnupiimakooki, aga minu tustega ning kuigi kooli lõpust on rel ja esmapilgul võib tunduda, et Deana kondiitrikarjääri kestel retsept on peaaegu riigisaladus,” juba viis aastat, käib hakkaja naine ühel hetkel saab kõik selgeks – näh- on mõnel korral ette tulnud ka se- naerab ta. end erinevatel koolitustel täienda- tud, tehtud, proovitud –, siis seni- da, et klient ei ole päris rahul ol- mas igal aastal. kaua, kuni on klientidel fantaasiat nud. “Kui klient pole tootega raja soove, paneb see tahes-tahtmata hul, siis oleme koos kokkuleppele Õppida on vahva tööle ka kondiitri fantaasia. Näiteks jõudnud töö kompenseerimise Võta ühendust! Väikeste laste kõrvalt kondiitriks siis, kui klient ütleb tordi teema ja osas,” ütleb ta. Õnneks on rahul- https://deana.ee/ õppimine ei olnud aga sugugi ker- lisab: “Ma usaldan Teid!” olematuid kliente vähem kui ühel [email protected] ge. Kui päeval tegeles Deana las- Laste lemmikud: cakesickid... “Siis peab küll ajusid ragistama käel sõrmi.

E E S T I S Õ J A M U U S E U M I Emadepäeva terrassikohvik

Emadepäeval, pühapäeval 9. mail kell 11-18 Viimsi mõisa pargipoolsel terrassil. Tasumine sularahas.

A V A T U D O N M U U S E U M J A R A S K E T E H N I K A A N G A A R !

Muuseumi peamaja, Mõisa tee 1, Viimsi, avatud K-P, 11-18, Sõjatehnika angaar, Vehema tee 1a (300 m peamajast), R-P, 11-18 7. mai 2021 KULTUUR // 9 Viimsi vabaõhumuuseum viib ajas tagasi SÜNDMUS Viimsi vabaõhumuuseum kutsub kõiki viimsilasi osa saama vahvatest üritustest laupäeval ja pühapäeval. Põnevust jätkub nii suurtele kui ka väikestele.

hendatud. Kuna soola veel ei kasutatud, polnud võimalik toitu pi- Janek Šafranovski kalt säilitada. Energiat hoiti jahil Rannarahva muuseumi juhtaja ja kalal käimiseks ning otseselt te- gutseti ainult paar tundi päevas. aupäeval künname Viimsi Ülejäänud ajal inimesed suhtlesid vabaõhumuuseumis üles omavahel, jutustasid seiklustest ja- väikse põllulapi ja külva- hil, tegid nalja ja veetsid mõnusalt me sinna kaera. Selleks, aega. Nõrk külg oli see, et kui toitu Let meie lambad Meeli, Juuli, Tuu- ei õnnestunud piisavalt saada, sur- li ja Tuule saaksid eheda kohali- di kergesti ära. ku Viimsi toiduga maiustada. Atra veab hobune, kes tuleb siia Juu- Kuidas maailm muutub rust. Meie muuseumil hobust po- Põllumajandus muutis kõik. Mi- le ja Viimsist ei leia me ühtegi suk- da rohkem tööd teha, seda suure- sut, kes atra vedada oskab. Eestis mad varud tekkisid ja peale näl- on selliseid hobuseid üldse veel ja sai kustutada ka omandijanu. ainult mõned. Igati unikaalne vaa- Tekkisid ülejäägid ja need sai rea- tepilt. liseerida millegi ilusa vastu. Näi- Hobuseid adra geledes muutusid inimesed vähem teks omandada väärismetalle, mi- ees ei näe iga loominguliseks, kuna töö oli hom- hea teada Pilk ajalukku da kaela riputada. Teadlased on päev. mikust õhtuni väga rutiinne. Teisalt Põllumajandus ja sellega seotud leidnud, et põllumajandusega te- Uued soengud. tagas ladustatav toiduvaru pikema Emadepäev vabaõhumuuseumis tööd jäävad meist järjest kauge- eluea ja seega inimkonna kasvu. Viimsi vabaõhumuuseum kutsub male ning on järjest unikaalsemad. Kui mina veidi üle poole sajan- kõik emasid 9. mail minikontserdile. Kunagi olid need aga väga tavali- di tagasi sündisin, oli maailma rah- Päikeseloojangu ajal rändame koos sed. Ka Viimsis, kus võib tundu- vastikust üle poole seotud põllu- šamaan Otisiriga ja Villu Veskiga maa- da, et elasid ainult kalurid, oli põl- majandusega. Tänaseks on see veel gilistele helirännakutele. Laseme heli- lumajandusel omal ajal väga suur paarkümmend protsenti. del paidata oma keha ja vaimu, joome roll. Sellest annab tunnistust kasvõi Ehk olen üle elanud järjekordse sooja “Viimsi Õie” teed ja naudime lum- meie vabaõhumuuseumi rehiela- suurima globaalse muutuse inim- mavat merevaadet. mu, mis on ju olemuselt viljakui- konna ajaloos, milleks on indust- Minikontsert algab kell 20.30. vati ja elamu kombinatsioon. Kuid riaalne pööre. Ma väga loodan, et Pane selga soojad riided ja haara ka põllumajandus oli omal ajal vä- see pööre pole veel läbi ja muutub kaasa pleed! ga uudne elukorraldus. ka inimeste elukorraldus. Praegu Kontsert on emadele esinejate poolt Viimsis, ja Eestis laiemalt, haka- rügavad inimesed endiselt terved kingitus, nii et rahakoti võib seekord ti tõsisemalt põldu pidama ja kar- päevad nagu põllumajanduse ae- julgesti koju jätta. Villu Veski. ja kasvatama alles neli ja pool tu- gadel. Adra asemel on küll arvu- hat aastat tagasi. Enne seda elasid ti või muu masin. Kindlasti tuleb inimesed sellest, mida õnnestus aeg, mil inimene hakkab taas töö- loodusest jooksvalt hankida. Põl- tama paar tundi päevas ja ülejää- lumajanduslik pööre oli inimaja- nud aja suhtleb teistega, teeb nalja, loos kindlasti seni kõige radikaal- jutustab lugusid ja laulab koos lau- sem muutus, mil kogu elukorraldus le. Mingi kasu ju peab sellest pöör- muutus dramaatiliselt. dest inimestele tulema! Püügimajanduslik elukorraldus Tulge siis laupäeval hobukündi enne põllumajanduslikku oli hoo- vaatama! Lisaks on kõigil hea või- pis teistsugune. Inimesed proovi- malus näha, kuidas pügatakse lam- sid saada loodusest saaki nii palju, baid. Üritus algab kell 10 ja lõpeb Rännak šamaaniga viib argipäevast eemale. et jooksvalt saaks kõhumured la- kell 13. FOTO: JANEK PIHTJÕE

Viimsi valla sünnipäeva tähistamine ja tunnustamise tseremoonia Vaata ViVa TV otseülekannet Restorani NOA terrassilt 11. mail algusega kell 18.00 facebook.com/ViimsiVald 10 // KÜLAELU 7. mai 2021

Merelained, Kotkakivi ja kõrkjad – täpselt nagu küla vapil ja lipul.

KÜLASKÄIK Muuga lahe läänekaldal asuv Randvere küla ei ole suur, hõlmates 3,3 ruutkilomeetriga kõigest 0,007 protsenti Eestimaast. Küla ligikaudu 2000 elanikku on vaid 0,15 protsenti meie riigis elavatest inimestest. Ometi on Randvere kui omaette vald vallas – siin on peaaegu kõik olemas ning liialduseta öeldes lubaks tugev kogukonnatunne külal end soovi korral ümbritsevast sagimisest iseseisvaks kuulutada. Külavanemal külas – Randvere

Martin Jaško KOMMENTAAR avalike suhete juht Liina Savolainen, Randvere külaseltsi liige: “Olles ka ise aktiivne tegutseja, leidsin kümme aastat tagasi Randverre kolides Priiduga kiiresti ühise kee- n aprillikuu viimane nä- le ning sellest ajast alates olen kaasa löönud erinevates ettevõtmistes ja dal, kui alustame valla- algatustes, mida Priit suuresti vedanud on. Nii inimese kui ka külavanemana vanema Illar Lemetti ja on ta avatud meelega, tal jätkub ettevõtlikkust ja soovi meie küla elu Randvere külavanema edendada. Kuid üksinda on seda üpris keeruline teostada, seepärast kaa- OPriit Robasega tavatult külmal päe- satakse alati ka need, kel soov reaalselt panustada. Loodame, et õige pea val ligi kahe ja poole tunni pikkust saavad jätkuda traditsioonilised küla jaanipeod, talgupäevad. Koostöös ringkäiku mööda küla. Alustuseks kooliga on toimunud kogukonda ühendavad pidulikud Eesti Vabariigi sünni- teeb külavanem tagasivaate möö- päeva tähistamised, volbriõhtu retked tõrvikutega. Priidu üheks südame- dunud sajandi seitsmekümnenda- asjaks on kindlasti ka Randvere kooli kasvamine, mis annab külarahvale tesse, kui koos perega Randverre veelgi rohkem võimalusi vaba aega mõnusalt veeta - ujula, jõulinnak, suu- elama asus. rem raamatukogu ja noortekeskus..” “Mäletan oma viiendat sünni- päeva ja esimest sõpra – Sadula ta- de kodupiirkonnas uusarenduste lu Meelist, kellega oleme läheda- mõttes plaanis on. Ametlikust pla- sed tänaseni. Toona oli siin täielik neerimisprotsessist mittearusaa- maakoht – ümberringi vaid üksi- mise puhul on vääritimõistmised kud talud ja põllumaa nii kaugele, kiired tulema ning süveneb trots kui poisikese silm seletas. Nõuko- Tahetakse sõna sekka öelda da,” selgitab külavanem väljavaa- Schüdlöffeli iga uue arenduse vastu. Ka nende gude aja lõpus hakati suvilaid ra- Olgu nende vanade aegadega kui- teid Randvere kasvamisest. tee telgjoon vastu, mis võib-olla muudaks elu jama ja rahvast lisandus, kuid veel das on, heidame pilgu tänase- See pole Viimsi ega ammugi on kujunemas paremaks. Kuid ka aeganõudvas ja sajandivahetusel oli siin ikkagi le Randverele. Nagu sissejuhatu- mitte Randvere eripära, et inime- Randvere küla pealtnäha keerulises planeerimis- suur tühjus. Mu perekonna albu- ses mainitud, hakkab külaelanike sed tahavad väga teada, mis nen- uueks tuik- protsessis on igaühel meist üsna Siin kauges külas, teisi näinud pole mis on pilt 1997. aastast, kui nai- ametlik arv lähenema kahele tu- sooneks – siia suur sõnaõigus. Randvere külava- veel. Tühi rand ja Nõmmeliiva tee. ne kärutab meie esimese lapsega handele, kuid tempo on selgelt pi- jääb nii kirik, nemal on igatahes plaan ise mit- koolimaja koos tänaseks tundmatuseni muutu- durdumas. te ootama jääda ning ta tuleb välja kõhklemata. “Jah, kindlasti. Kogu rajatava juur- nud Randvere teel. Kummaline on “Randvere külas on kokku li- deehitusega, põneva lahendusega küla üldpla- valda hõlmavat üldplaneeringut mõelda, kuidas napi paarikümne gi 900 kinnistut. Kui kõik tänased uue külaplatsi neeringust. oleks juba ammu pidanud uuen- aastaga on siinne elu täiesti teises elamumaa otstarbega kinnistute asukoht kui ka “Võtame inimesed kokku ja rää- dama. Saame oma kogukonnaga rütmis kulgema hakanud,” räägib omanikud otsustavad siia oma ko- ehitamist ootav gime kõik meie küla territooriumile Randveres eeltöö tehtud ning sel- külavanem. du rajada ning arvestame ühe leib- ärimaja ühes jäävad vabad pinnad omavahel lä- lesse protsessi omalt poolt kvali- Kuulame veel “vana aja lugusid” konna suuruseks keskmiselt kolm poega. Fotod: bi, mis kellegi ootused on. Täielik- teetse sisendi anda.” lahel jääpankadega ohtlikult triivi- inimest, saame külaelanike teoree- Martin Jaško ku üksmeelt oleks naiivne oodata, misest pääsemisest või vennaga sa- tiliseks maksimumnumbriks 2700. kuid suuremad küsimärgid peaks Igaüks võiks panustada laja kuuri all hoitud Optimisti pur- On meie õnn, et need protsessid ei selline vaidluste ja arutelude kau- Randvere külavanema süsteem- jekaga merele minekust ja selle eest toimu üleöö, kuid selline teoreeti- du sündiv tulemus pingeid maha sust teemadega tegelemisel kinni- piirivalvelt peapesu saamisest. Prii- line võimalus püsib. Seepärast pea- võtma,” põhjendab Priit oma ideed. tab ka küla arengukava koostami- du lood on sedavõrd kaasahaara- megi olema aktiivsed ja infoga kur- Vallavanema küsimusele, kas ne ja uuendamine – tegevus, mida vad, et pole keeruline kujutada end sis, et saaksime arendusplaanides Peagi 170-aas- külavanem toetaks ideed algata- üsna vähestes Viimsi külades on tollesse aega ning mõista, kui läbi ja oma sõna sekka öelda ning neid taseks saav da Viimsi valla uue üldplaneerin- suudetud sellise põhjalikkusega lõhki ta oma koduküla tunneb. oma kodanikuõigusega mõjuta- Randvere kirik. gu koostamine, vastab Priit Robas ette võtta. Vastuseisuna kümne- 7. mai 2021 KÜLAELU // 11

tasub teada Randvere küla ajalugu Randvere küla kannab küll juba ammustest aegadest peale ilusat eestikeelset nime, kuid on rootslaste asutatud. Esmakordselt on küla mainitud vasall Johan von Scerembeke valdusi loetlevas üri- kus. Küla kuulus Maardu mõisale ja 15. sajandi lõpul oli mõisnik Randvere küla pered laenu tagatiseks pantinud. Laen jäi vist tagastamata ja Randvere vakus läks laenu- andjaks olnud Jaani seegi valdusse. Tänu sellele on meil küla 1496.–1507. aastate elukorralduse kohta suhteliselt palju teateid. Isikunimede järgi otsustades oli Rand- veres eesti-soome-rootsi segaasustus tunduva eestlaste ülekaaluga. Hiljem läks Randvere taas Maardu mõisa valdusesse ja 1704. aastal oli külas 19 talu ühtekokku 105 inimesega. 1852. aastal valmis Randvere kirik – Jõelähtme koguduse õpetaja Gustav Schüdlöffeli juhtimisel, kohaliku rahva kaasabil ja Maardu mõisniku Christoph von Breverni rahalisel toel. 1864. aastal asutas Jõelähtme õpetaja Paul Loppenowe Randvere kooli, mis oli Viimsi esimene vallakool. Maardu mõis andis kooli Uue külaplatsi tõmbenumbriks saab omapärane tehismaastik, mille mater- kasutusse kirikumaja. Koolimaja kujunes ümbruskonna kultuurikeskuseks, kus peeti Külas tegutseb mitu naabrivalve jal on plaanis saada Randvere kooli juurdeehituse vundamendiaugust. piirkonda. pidusid, kogunesid laulukoorid ja seltsid. Randveres kasvas üles ja elas ka tuntud konna aasta eest Muuga lahe äärde jutuna mõjuva lumelinna. Ja miks rahvalaulik Mari Kilu (1851–1947). on siin nii palju erinevaid huvite- plaanitud arendusele sündinud kü- mitte mõelda suurelt – tegemist on 1928. aastal asutati Randveresse uus kaitserajatis, mida hakati varem Tammneemes gevusi, et kui oma ämma esimest la arengukava on iseenesest lihtne kohaga, kuhu mahuks ära ka külali- asunud patarei järgi Tammneeme patareiks nimetama. Kompleks oli laialdane – neli korda päevakeskusesse tõin, olek- dokument, milles kirjeldatakse olu- si Viimsist ja kaugemaltki. kahurialust varustati 152 mm Canet’ suurtükkidega, ehitati komandopunkt, kasarmu, sin ta siia peaaegu ära kaotanud,” korda, sõnastatakse elanike ühised rida abihooneid, lasketiir, sadam ja piirivalvekordon. 1941. aastal kolis kasarmu ruumi- räägib külavanem. soovid ning pannakse paika konk- Tulemas uus ärimaja desse Randvere kool ja töötas seal kuni sulgemiseni 1971. aastal. Hiljem avati samas Priit Robas on külavanem olnud reetne plaan nende saavutamiseks. Vaadanud koolimaja juurdeehitu- hoones lastesanatoorium. 2009. aastast alates ehk tänaseks ju- Eelmise aastaga lõppes arengukava se ja uue külaplatsi alad üle, siir- Nõukogude ajal moodustati Randvere ja Tammneeme külas kalurikolhoos Rand- ba kaks korda tagasi valitud. tähtaeg ning kätte on jõudnud aeg dume Randvere randa. Kuid enne lane, mis liideti S. M. Kirovi nimelise kalurikolhoosiga. “Olin ühe aasta külavanem, kui selle värskendamiseks. teeme põgusa peatuse Schüdlöffeli 1397 Randevere, 1491 Randyver, 1496 wacke to Randeuer, 1529 Randaver, 1693 mõistsin, et mul on väga vähe või- Vallavanem küsib küla lähi- ja Randvere tee ristmikul, kus asub Randafer, 1844 Randwer. malusi otsuseid mõjutada ilma aja suuremate vajaduste kohta, üks väheseid ärimaa krunte vallas. Külvi Kuusk volikogu laua taga istumata. Selle- mille peale jääb külavanem mõt- “Siia on tulemas ärihoone, mi- Rannarahva muuseumi teadur pärast kandideerisingi ning pea- tesse ning alustab kaugemalt: da meie inimesed väga ootavad. miselt oma küla inimeste toel sain- “Kas teadsite, et eelmisel aastal lae- Teame, et uue ärimaja ankurrent- gi valituks. Kuid üks mees ei suuda kus Randverest valla kaasava eelar- nikuks saab Meie Toidukaubad külas midagi teha, see on ikka vä- ve ideekonkursile vaid üks ettepa- poekett ja suuremat kauplust on ga-väga paljude ühine panus, mil- nek ja sedagi vallale kuuluva tänava kodukülla väga vaja. Meil on ka lega oleme külaelu edendanud. remondiks. Naljaga pooleks ütlen praegu äärmiselt tore külakaup- Võtame näiteks iga-aastased koris- nurisejatele, et meil läheb liiga häs- lus, kuid ruumi jagub konkuren- tustalgud. Alguses korjasime võõ- ti ja meil on peaaegu kõik olemas. tidelegi. Ärimajja on plaanitud ka rast prügi ja näitasime eeskuju. Tä- Küla paremaks kodupaigaks muut- ruumid väiksmatele teenusepak- naseks on see nii nakkav olnud, et misel on vaja mitte ainult rääkida, kujatele. Kindlasti on küla inimes- oma koduümbrus hoitakse puhta- vaid päriselt asju teha ja olla valmis tel huvi näiteks kodu lähedal juuk- na ja suuri probleeme metsa alla panustama. Toon siinkohal näite, suris käia või valmistoitu osta. Ei või teekraavi visatud prügiga po- et kui iga külaelanik panustaks aas- tasu alahinnata ka külaelu alus- legi,” ütleb külavanem ja lisab, et tas ühe tunni kodukoha parenda- kolmnurgana tuntud kooli ja kiri- viimsilane on harjunud kvaliteet- misse võiksime kahe aastaga oma ku senini puuduvat kolmandat lüli Priit Robas se elukeskkonnaga. külamaja ehitada ilma kõrvalist – kõrtsi. Küll siis alles elu keema lä- on olnud “Meie jaanipäevad on alati tase- külavanem tööjõudu kasutamata.” heks, kui omaküla inimesed koha- mel olnud ning mingi Mart ja Jaak juba tosin likus kõrtsis plaane sättima hakka- aastat. bänd pole Randveres kunagi toi- Ambitsioonikad plaanid vad,” muheleb külavanem. minud. Üritustel on üles astunud Randveres on oma kool, kirik, väi- Läbi aprillikuu udu paistavad tööstusrajatiste vahele puhverala näiteks Uudo Sepp, Getter Jaani, ke pood, raamatukogu, mitu spor- Küla mere ääres üle vee Muuga sadama kütusema- ning avab küla veelgi merele,” rää- Grete Paia, Uku Suviste, Gerli Pa- diväljakut, noortekeskus ja eakate Ranna poole jalutades möödu- hutid. Need on Randvere elanike- gib külavanem. dar, Orelipoiss, Ivo Linna koos Anti päevakeskus, kümneid huviringe, me Nõmmeliiva tee tänavasildist le murekohaks. Randa rajatud vä- Kammistega ja paljud teised. Ootus terviserada… Seda loetelu võib mi- ning mõneks ajaks pole võimalik lisõhu seirejaam peaks pakkuma Asju tehakse üheskoos kvaliteedile on kõrge ning teisejär- tu korda pikemana esitada ja ikka peast välja saada Curly Stringsi hi- veidigi kindlust, et sadam suudab Rannast tagasi päevakeskusses- guline üritus ei tööta. Eks me püüa leiab veel midagi. Aga loomulikult ti “Kauges külas” kuminat. Rand- oma tegevusi keskkonnasõbralikult se jõudes pakub külavanem tassi külas seda taset hoida ning uue kü- on külal ka ambitsioonikad plaa- vere rannajoon on üsna pikk ning toimetada ning välisõhu rikkumi- kuuma kohvi ning ei jõua ära kii- laplatsiga seoses on mul suured oo- nid: kooli juurdeehitus, uue küla- kiriku juurest mere äärde minnes sed registreeritakse kiiresti. ta Randvere väärikas eas prouasid, tused.” platsi planeerimine, külapoe ehi- satume äärmiselt kenasse kohta, Võimalike negatiivsete keskkon- kes keskuses koos käivad. tuse realiseerimine ning Kaevuaia kus veepiiri ja rannas asuvate puu- namõjude leevenduseks on küla- “Te ei usu, kui vahvad nende Küla ootab külla ja Niinepuu teede ujumiskohtade de vahele on jäänud paariküm- vanem teinud ettepaneku Muuga üritused siin on. Mindki on aeg- Randvere küla väärib avastamist, rajamine. ne meetri laiune mururiba, mis sadama kõrvale rajada Viimsi ida- ajalt kutsutud ning korralikult tant- Külaelanikud kui te seda veel teinud pole. Leid- pelgavad Üheks suuremaks ettevõtmiseks soojema ilmaga lausa kutsub pik- kalda hobisadam. Robase nägemu- simata ei saa siit kunagi tulema. Ja ke endale üks põhjus ning minge läheduses on idee viia külaplats Randvere tee nikku pidama. Vees võib silmata se kohaselt peaks see planeerimis- need koogid ning küpsetised, mi- asuvast Muu- uudistama! Näiteks ei pea järgmist ääres Schüdlöffeli teele – kohta, kus suurt rändrahnu – Kotkakivi, mis protsessis liidetama nn Muugatroni da prouad teevad… Minu vaielda- ga sadamast raamatut laenutama Haabneemes praegu asuvad kelgumägi ja krossi- nime vääriliselt on mitmeid kordi detailplaneeringuga. “Pakutud la- matu lemmik on võisai, millesar- võimalikku asuvast suurest raamatukogust, rada. Omal ajal Randvere kooli ehi- ka kaamerasilma ette jäänud kot- hendus tekitab küla ja sadama nast kuskilt mujalt ei leia. Samuti õhureostust. vaid sõitke selle asemel Randvere tades kuhjati vundamendiaugust kas uhkelt kivil istumas. kooli haruraamatukogusse. Ühtla- väljakaevatud pinnas huvitavateks “Teine suurem plaan on rajada si kõndige mõnisada meetrit eemal tehisküngasteks. Nüüd on algamas Randvere inimestele korralik sup- asuva kirikuni ja võtke hetkeks aeg koolile ujula ja juurdeehituse raja- luskoht ning paadiomanikele lau- maha mõtiskluseks sealses ajaloo- mine ning tekib taas pinnast, mis ter, kus väiksemaid aluseid hoida, lises surnuaias jalutades. Muide, tuleb kuhugi ladustada. neid vette lasta ja välja tõmma- Randvere kirik tähistab järgmisel “Plaan on tehiskünkad uuesti ta. Muuga laht on Randvere juu- aastal oma 170. ning küla 625. aas- profileerida nii, et tekiks amfiteat- res rannas väga madal, mistõttu tapäeva – on, mida oodata! ri stiilis väliala erinevate ürituste ei ole siin ujuma minna kuigi mõ- Vallavanemaga autosse istudes korraldamiseks. Kaasame projekti nus – peab väga pikalt kõndima ja vallamaja poole sõites märkame professionaalse maastikuarhitekti, enne, kui saad end märjaks kas- Hansunõmme bussipeatuse lähe- et tulemus ikka tipptasemel saaks. ta. Kandev idee on taastada val- dal küla välituru ehitust. Heas asu- Korralik väliala võimaldaks meil la omandis oleva Niinepuu muuli kohas olev kauplemisala võib üs- ka väga nimekaid esinejaid kutsu- kivikehand ja leida projektile so- nagi populaarseks osutuda ning da ning pileteid müües külaseltsile biv rahastus. Kaevuaia tee ujumis- ehk on hoopis see sobilik põhjus, ehk isegi tulu teenida,” räägib Priit kohaga on külal plaan rajada vaia- miks lähiajal tee teid Randverre Robas. dele toetuv kuni liivaluiteni kulgev võiks viia. Tulevase külaplatsi küngaste va- purre. See kinnistu kuulub aga rii- hel seistes on lihtne ette kujutada, gile ja nende plaanide elluviimine kui põnevalt saab sealset maastik- on aeganõudvam,” kirjeldab küla- Järgmine peatuspaik: ku ära kasutades luua lummava su- vanem mõtteid, mille kohta on ju- Pringi küla veõhtu väliürituse või talvemuinas- ba ka paberil plaan olemas. 12 // NOORED 7. mai 2021 Õpetajal on võimalus kujundada heatahtlikku kooli ja paremat ühiskonda ÕPETAJATÖÖ Käimas on Viimsi haridusaasta, da ning mis põhjustel nad teevad. mis andis põhjust uurida, miks võiks õpetajaks Nagu kõik inimesed on ka vanemad erinevad ja õnneks on palju ka hakata. Küsisin valla üldhariduskoolide ja Viimsi neid, kes mõistavad õpetajatöö eri- gümnaasiumi õpetajatelt erinevaid küsimusi nende nevaid tahke ning on aktiivsed po- sitiivset tagasisidet andma ja ek- ameti kohta ning panin 75 õpetaja poolt antud simuste korral mõistma. Tsiteerin vastuste põhjal kokku järgneva loo. Küsimustikule siinkohal ühe õpetaja mõtet: “Ala- vastajatel oli võimalus jääda anonüümseks, et saaks ti saab nuriseda ja leida vigu, aga siis sobib lugeda Silvia Rannamaa võimalikult ausalt arvamust avaldada. noorsoojutustust “Kadri”, kus on öeldud: “Üks on kindel juba prae- inimestega, kes arendavad ka õpe- gu: kurbuse ja häda vastu võib ha- tajat ennast. Neil on võimalus ise- kata. Neist saab jagu, kui ainult kül- Rebecca Hanson enda tundmaõppimiseks, suhtlus- lalt tahtmist ja arusaamist on. Õieti Viimsi gümnaasiumi õpilane ja analüüsioskuse arendamiseks. on vaja hästi vaadata ja õigesti nä- Koolis on väga suur otsustusõi- ha. Tuleb ainult vaadata inimesi li ootuspäraseid vastu- gus oma töö sisu ja teostamise vii- ja esemeid nii kaua ja põhjalikult, seid, aga ka uusi ja hu- si üle. Ehkki haridussüsteem loob kuni leiame üles nende headuse vitavaid mõtteid, mis õpetajale tööks võimalikud tingi- ja ilu.”” paistsid eredalt teiste mused ja ootused, on töö sisu pal- Oseast silma. Õpetajaameti on ena- juski tegija enda kujundada. Õp- Kokkuvõtteks mik valinud kutsumuse tõttu. Mit- pekavas on riigi poolt ette antud Kõigist vastustest jäi lõpuks sõela- med tõid välja, et just see ongi ühe õpitulemused, kuid õpetaja saab le, et kuigi õpetajaametil on omad koolmeistri juures oluline – tal on ise valida meetodid ja vahendid, miinused, kaaluvad head küljed kutsumus õpetada. Õpetajaametil mille abil teema õpilasteni viib. Üks need siiski üles. Töö on põnev, loo- on mitmeid positiivseid külgi, alus- õpetaja on öelnud: “Isegi kui õpeta- vust arendav, väljakutseid pakkuv tades kahekuise suvepuhkusega ja da igal aastal samale kooliastmele ning mitmekesine. Saab ise ot- lõpetades ahhaa-elamusega tun- sama asja, siis õpilaste iseloomud sustada tundides kasutatava me- nis, kui õpilane saab teemast aru. teevad selle alati eriliseks.” Kindlas- toodika üle ning näha õpilaste Üha enam noori võiks ametivali- ti ei ole tegemist igava tööga – hoo- eduelamust. Saab töötada koos ins- kut langetades valida õpetajaameti. limata ettekirjutatud õppekavast pireerivate noortega, kes on siirad saab oma töö selle järgi planeerides ja enamasti soovivad uut omanda- Kõige enam kõlama jäänud ja eri meetodeid valides teha vahel- da, olla hästi juhendatud. Iga päev seisukohad dusrikkaks. Kui on soov, saab ra- on õpetaja selja taga intelligentsed, Õpetaja tagab koolis noortele ette- kendada hästi palju loovust, luues toetavad ja oma tööd südamega valmistuse täiskasvanueluks. Noo- uusi õppematerjale ning viies läbi Viimsi güm- kollektiiv. Distantsõppekogemuse ka see, et tihtipeale ei mõista vane- tegevad kolleegid ning vaatamata red on need, kes tagavad Eesti ühis- kursuseid. naasiumi eesti põhjal võib öelda, et pedagooge mad, kui palju õpetaja oma töösse mõningatele halbadele kogemus- konna arengu. Seega võib öelda, et Õpetajaamet on kindel töö. Ko- keele ja kirjan- hakati rohkem väärtustama, neid aega ja vaeva panustab. Nad tööta- tele lapsevanematega on enamik õpetajad aitavad luua homset Ees- roonaaeg näitab, et õpetajad töö- duse õpetaja oluliseks pidama. Neid ümbritse- vad ka tunnivälisel ajal, valmista- õpilasi ja vanemaid siiski toredad tit. Nende tööl on suur mõju ja tä- kaotust kartma ei pea ning saa- Kristiine vad kolleegid ja perekonnad, kelle- des ette tunde või parandades hi- ja koostöövalmid. Iga päev on eri- hendus. Teadmiste jagamine an- vad olla kindlad, et amet toob leiva Kurema tundi ga on hea ja meeldiv koos töötada. liste õhtutundideni kontrolltöid. nev, olenemata sellest, et koolisüs- andmas. Foto: nab tunde, et sa tõesti muudad lauale – alati on tööd ja palk on sta- Õpetajad tunnevad, et nende töö Sageli nähakse ainult koolitunde, teem võiks justkui soosida vastupi- Kaidi Kolsar maailmas midagi. Saad anda oma biilne. Tuli välja, et mõni õpetaja te- on inspireeriv ning neil on rõõm kuid nendele eelnev töö, mis võtab dist, on võimalus midagi muuta, ise panuse noorte kujunemisesse ja geleb töö kõrvalt ka ettevõtlusega, iga päev tööle minna. Väga olulisel tihti palju suurema aja kui kontakt- muutuda, areneda, luua. Õpetajal tuleviku loomisesse. nii et miks mitte ka seda proovida. kohal on see, et selle ameti esinda- tunnid, toimub n-ö eesriide taga. on võimalus kujundada heatahtlik- Õpetajaamet tagab pideva õp- Tänu ühiskonnas tehtud kam- jad ise enda tööd väärtustavad ja Pahatihti ei usu lapsevanemad, ku kooli ja selle kaudu ka paremat pimise ja arengu. Õpetajad saavad paaniatele ja meediale on õpe- on uhked selle üle, mida nad tee- et vastavat haridust omavad õpe- ühiskonda. töötada inspireerivate laste ja noor- tajaametit üha enam väärtusta- vad, ning teevad seda pühendu- tajad soovivad oma õpilastele pa- tega, samuti olla igapäevaselt ümb- ma hakatud. Iga õpetaja võib oma nult. rimat, ning arvatakse, et nii peda- ritsetud siira ja vahetu tähelepanu- ameti üle suurt uhkust tunda. Posi- Vaatamata paljudele heade- googilisi võtteid kui ka õppeainete ga, mis kosutab hinge. Tegemist on tiivne tagasiside õpilastelt teeb iga le külgedele, mis õpetajaametiga sisu teatakse spetsialistidest pare- ametiga, kus on iga päev võima- õpetaja päeva paremaks. Õpilased kaasnevad, on sel ka negatiivseid mini. Lapsevanemate poolt on pal- lus õppida midagi uut. Tänu oma hindavad õpetajat ja julgevad seda aspekte. Toodi välja, et palk ei ole ju usaldamatust, kuid õpetajad on ametile saavad õpetajad kohtuda ka välja öelda. Vähem oluline ei ole vastavuses nõutud haridustaseme õppinud 5+ aastat ning teavad ka ja teha koostööd paljude erinevate ka see, et koolides on olemas toetav ja töökoormusega. Palju jäi kõlama päriselt, miks nad koolis on ja mi- Viimsi Õpilasmalev 2021 kohad täitusid rekordkiirusel MALEV 24. märtsi hommikul olulise sammu kohta. Nimelt on va- Juhime tähelepanu, et seoses avanes Viimsi valla iseteenin- ja osaleda kohustuslikul tööõiguse Covid-19 viiruse tõkestamiseks dusportaalis õpilasmalevasse ja -ohutuse koolitusel, mida viivad kehtivate või loodavate piirangu- registreerimise taotluste esi- läbi Eesti Töötukassa spetsialistid. tega võib Viimsi õpilasmaleva va- tamine. Kohad täitusid rekord- Koolitused toimuvad virtuaalselt hetuste aegades ning tegevustes kiirusel – 15 minutiga. Pärast ajavahemikus 17.–28. mai. Igal koo- toimuda muudatusi. Oluline on ar- taotluse esitamist edastasid litusel on võimalik osaleda korraga vestada, et malev võib ka ära jääda noored oma kandideerimis- kümnel noorel. Koolitused on jaga- või tohime võtta malevasse vastu dokumendid ning valisid aja tud kahte gruppi: algajad ja edasi- vähem noori kui algselt planeeri- töövestluseks. Töövestlused jõudnud. Algajate koolitus on mõel- tud. Kõikidest muudatustest teavi- toimusid virtuaalselt ning dud neile noortele, kes osalevad tame oma kodulehel ja noortekes- grupivestluses osales korraga esimest korda Viimsi õpilasmalevas. kuse sotsiaalmeedias. kuus noort. Edasijõudnute koolitus on suunatud NB! Aprilli keskel sai valmis neile, kes on varasemalt malevas ju- Viimsi noortekeskusel uus kodu- ba vähemalt ühe korra osalenud. lehekülg – viimsinoortekeskus. Maleva kandideerimisprotsess ee. Veebileht koondab kokku info Kertu Vahemets on olnud täis tihedat suhtlust nii kõikide Viimsi noortekeskuste te- noorsootöötaja noorte kui ka nende vanematega. gevuste kohta, kajastab noortele Loodame, et uuel aastal suu- mõeldud ürituste, huvitegevuste Aprilli lõpus sai 150 noort kirja ma- dame pakkuda veelgi rohkemate- ja õpilasmaleva infot ning on vir- levasse pääsemise positiivse otsu- le noortele võimalust osaleda õpi- tuaalseks koduks Viimsi noortevo- se kohta. Noored said info järgmise Viimsi Õpilasmalev 2020 esimese vahetuse lõpetamine. Foto: Moonika Oras lasmaleva tegevustes. likogule. 7. mai 2021 KULTUUR // 13 Viimsi moelooja Karl Joonas Alamaa nomineeriti Hõbenõelale MOELOOJA Sügisese Tallinn Fashion Weeki inimesele meeldib, talle istub ja te- raames toimuval Kuldnõela galal üleantavale ma väärtuseidki kannab, siis miks mitte seda kanda,” arvab ta. Hõbenõelale on nomineeritud Viimsist pärit Karl Joonase meelest võib iga- moelooja Karl Joonas Alamaa. üks ka naiselikkust ja mehelikkust määratleda vastavalt enda äranä- vad, on mind lapsest saati köitnud. gemisele. “Lohvakaid dresse ja sü- Ümberkehastumismängud kätte- gava dekolteega kleiti kandvad nai- Merilin Piirsalu juhtuvaga olid alati väga põnevad, sed on võrdselt naiselikud. Nõnda Viimsi Teataja toimetaja aga tõsisem huvi arenes välja vast võiks olla ka tossudes või kontsa- teismeeas. Taipasin, et rõivad män- des meestega. Üks ei välista teist. õbenõela nominat- givad väga suurt rolli selle esinda- Mood võiks olla üksnes inimlik,” sioon oli Karl Joonase mises, kes me oleme või olla ta- leiab noor moekunstnik. jaoks väga suur üllatus. hame, kuhu sobituda püüame,” “Ei osanud seda uldse räägib ta oma teest disaini ja moe Käekiri muutub pidevalt Hoodata. Kohati on isegi raske usku- juurde. “Kollektsioonide ja selle- Oma loomingut ei pea Karl Joo- da, et mind nomineeriti, sest õpin ga seonduvaga hakkasin tegelema nas naiste- ega meestemoeks, vaid alles ulikoolis teisel kursusel. Kind- seetõttu, et see andis alguses mulle inimmoeks. “Selle juures on keeru- lasti annan endast parima, et sugi- mõnusa annuse adrenaliini. Põh- lisem toodete erinevatele kehadele sel nominatsiooniväriliselt oma jendatusest ja töö sisulisema mõ- sobitamine, sest teadagi on mees- ideid esitleda,” lausub ta. testamise olulisusest hakkasin aru te ja naiste kehad sootuks erinevad. Karl Joonas Alamaa on oma 20 saama alles pärast paari esimest Isegi eraldi käsitledes kohtab mõle- eluaastaga noorim, kes kunagi nii kollektsiooni. Kusjuures esimese- ma sugupoole esindajate seas väga suurele moepreemiale esitatud. ga sain maha juba 14–15-aastase- erinevaid kehasid, mille eripärasid Teised kaks nominenti on Annika na,” lisab ta. tuleb silmas pidada. Standardsuu- Kiidron-Roomets ning pesubränd Näide Karl rima, kumb bioloogiline sugu seda tat tagasi võis lihtsustatult öelda: rustegagi on nii, et naiste M ei ole Crystal Rabbit. Lisaks antakse sü- Mood olgu inimlik Joonas kanda võib. Usun, et mood võiks mida kõrgem ja edevam konts, se- enam meeste M – peab leidma gisese TFW-i raames üle Kuldnõel Moeajakirjanik Kristina Herodes Alamaa olla vaba sotsiaalsetest raamidest. da tähtsam mees. Konts ise on pä- kesktee. See eeldab palju tööd, lõi- ning parima aksessuaaridisaineri nimetas Alamaad Eesti sootu moe loomingust. Raamid ja kitsendused on ju oma rit hoopis idast, ilmselt Pärsia rat- ke ja vormi kaalumist,” ütleb ta. auhind Kuldne Nõelakoda. saadikuks. Lahtiseletatult tähen- Foto: Kristina loomult kõik inim- ja kultuuripõ- sasõduritelt, täiesti täpselt seda ei Samuti ei soovi ta enda loodud dab see, et Karl Joonase loodut saa- Kuzemko hised, seega sama muutlikud nagu teatagi. Eelmisel sajandil laenas rõivaid vähemalt praegu kuhugi Moehuviline lapsest saati vad ühtviisi kanda nii naised kui ka inimesed ajas,” lausub Karl Joonas. naistemood rohkesti meestelt. Sel lahterdada. “Arvan, et minu käeki- Karl Joonase huvi moeloomingu mehed. “Usun siiralt, et tulevik on Tema sõnul ei olegi riideese- sajandil näen mehi laenamas nais- ri on pidevalt muutumas, kujune- vastu tekkis üsna varakult. “Rõivas- üha enam selle päralt, et pole enam meid varjutavad tõekspidamised telt. Kokkuvõttes pole vahet, kas mas ja täienemas. Sellegipoolest tumine ning see, kuidas riidevali- erilist vahet, keda me rõivaesemes nii igihaljad, kui paista võib. “Võta- räägime meestest või naistest, ini- tahaks loota, et minu töö on tund- kud meid ja ümbritsevat mõjuta- kohtame. Riided ei peaks definee- me kasvõi kontsakingad – 300 aas- mesed on mõlemad. Kui rõivaese lik,” avaldab ta. Sõjamuuseumi fotojaht FOTOJAHT Veteranipäeval, 23. aprillil kuulutas Eesti sõjamuuseum koostöös Nais- kodukaitsega välja fotojahi “Sõja jälgedes”, kutsudes üles pildistama Eesti pinnal läbi aegade peetud sõda- dega seotud pärandit ning MLA Viimsi Lasteaiad kuulutab välja konkursi kõikvõimalikke sõjalise ots- ÕPPEJUHI AMETIKOHA tarbega ajaloolisi rajatisi. Igal kevadel korraldavad Eesti TÄITMISEKS Naiskodukaitse ja Eesti Vigas- (koormus 1,0) tatud Võitlejate Ühing rahvus- vahelistel operatsioonidel Eesti julgeoleku eest seisnud meeste Meile sobival kandidaadil on: ja naiste toetuseks Sinillekam- • Magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon Klooga sõjaväelinnaku kasarmu. Foto: Siim Õismaa paania, mis väärtustab muu- • Väga head teadmised alushariduse valdkonnast hulgas tervislikku ja aktiivset Paralleelselt ütleb oma sõna seumi. “Muuseumide näitu- • Korrektne eesti keele oskus kõnes ning kirjas eluviisi. Sõjamuuseum lisab fotograafia- ja kaitsevaldkon- seruumide avamisega peame • Analüüsi- ning planeerimisoskus oma panuse, kutsudes inime- na ekspertidest koosnev žürii. veel veidi ootama, kuid üksi • Hea pingetaluvus ning avatud meel uuendustele si haarama õue minnes kaa- Oma lemmikule panevad eriau- või koos lähedastega õues lii- • Täpsus ning vastutustundlikkus oma töös sa fotokaamera või miks mitte hinnad välja sõjamuuseum, kuda saab turvaliselt igal ajal,” • Valmisolek meeskonnatööks lihtsalt nutitelefon ning avasta- Eesti Naiskodukaitse, Kaitse- julgustas Lill märkama ajalugu • Digivahendite kasutamise oskus ma sõja jälgi oma kodukandis. liit, kaitsevägi, kaitseväe värba- enda ümber. • Valmisolek töötada mitmes MLA Viimsi Lasteaias Uurime ajalugu ja anname au! miskeskus ja Riigi Kaitseinves- Suurt osa Eesti maastike mi- Fotojaht kestab 31. maini ja teeringute Keskus. litaarpärandist ei ole seni kva- Kandideerimise tähtaeg on 21.05.2021 kutsub jäädvustama Eesti pin- Auhindade seas on ka eraldi liteetselt jäädvustatud. Ka seda nal läbi aegade toimunud sõja- lünka soovib sõjamuuseum fo- Tööle asumine augustikuus 2021 noortekategooria, et tunnusta- tegevuse pärandit ja militaar- da laste ja noorte ajaloohuviga tojahi abil täita. rajatisi. Konkursile on oodatud kombineeritud fotograafiahar- “Pole ka välistatud, et kellegi fotod vabadussõja mälestus- rastust. kaamerasilm avastab mõne se- sammastest ja muudest mo- Fotojahilt laekunud parema- ni laiemale avalikkusele täiesti Palume saata CV, motivatsioonikiri ning kvalifikatsiooni numentidest, kindlustustest, test piltidest on plaanis koosta- tundmatu sõjaajaloo objekti,” li- tõendavate dokumentide koopiad: kaevikutest, metsavenna punk- da sõjamuuseumi 2022. aasta sas Lill. “Ootame põnevusega.” Mirje Trei (MLA Viimsi Lasteaiad personalijuht) ritest, lahingupaikadest, kõik- kalender. Täpsema info ja fotovõistluse E-post: [email protected] võimalikest sõjalist otstarvet Sõjamuuseumi direktor Hel- tingimused leiab sõjamuuseu- Telefon: 5622 0121 omanud hoonetest ja muudest lar Lill ütles, et Eesti maastikul mi kodulehelt https://esm.ee/ rajatistest – loetelu pole lõplik. on säilinud väga palju eri ajas- fotojaht. Jooksev info ning rah- Fotode hindamiseks toimub tutest pärit sõjalise otstarbega vahääletus ilmub sõjamuuseu- juuni alguses rahvahääletus sõ- rajatisi, mis moodustavad just- mi Facebooki lehele www.face- jamuuseumi Facebooki lehel. kui suure vabaõhusõjamuu- book.com/EestiS6jamuusem. 14 // LAPSED 7. mai 2021 Väike Päike ootab lapsi laagrisuve nautima LAAGER Suvi on avastamiste ja uute sõpruste aeg – üks tore laager on iga suve oluline ja meelde- jääv osa.

gemale. Avastatakse nii Viimsit kui ka Tallinna vanalinna, külastatakse Kristi Stahl muuseume, kino, matkatakse met- Lasteklubi Väike Päike sas või rannas ning kutsutakse põ- nevaid külalisi laagri peakorterisse oroonapiirangud on lee- esinema või töötubasid läbi viima. venemas ning aeg on Hinna sees on soe lõunasöök, õh- hakata suveplaane te- tuoode, kõik vajalikud materjalid, gema. Paljud lapseva- mänguline õppetegevus ja väljasõi- Knemad on pidanud taaskord mitu dud. Lastele võimaldatakse nii va- kuud lastega kodus veetma, oma ba mängimise ja puhkamise aega puhkusepäevad välja võtma või kui ka arendavat ajaviidet ja palju žongleerima õpetaja-koka-koris- uusi teadmisi. taja-lapsehoidja-logistiku ametite vahel. On näha, et lapsed on veel suuremas suhtlusnäljas kui eelmisel aastal ja vajavad väga sotsiaal- set kontakti eakaaslastega, taha- On näha, et lapsed vad kodust välja ning otsivad uusi on veel suuremas arendavaid seiklusi. Usume, et kõik osapooled on ära teeninud ühe suhtlusnäljas kui värskendava puhkuse arendava ja eelmisel aastal ja toreda linnalaagri näol. vajavad väga sot- Mida pakub Väike Päike siaalset kontakti Lasteklubi Väike Päike Viimsis ootab eakaaslastega. lapsi vanuses 6–10 aastat erinevate teemadega laagritesse. Teemade- Leon (8) käis eelmisel suvel Soo- Väikesed kala- Väikese Päikese linnalaagri- Miks laager tore on nas, arendab iseseisvust ja sotsiaal- ring on niivõrd lai, et peaks leidu- sepa Salaseltsi laagris ja plaanib sel mehed metsa- te teemad ja ajakava on sel aastal Natalja, kelle poeg osales eelmisel seid oskusi.” ma midagi kõigile. Viimsis toimu- aastal kindlasti uuesti minna: “Kõi- laagris. Fotod: mitmekülgsemad kui kunagi va- suvel robootika- ja nutilaagris, sel- Linnalaager annab lapsele juur- vad spordi-, robootika-, kokandus-, ge lahedam oli, et sain uue sõbra, Lasteklubi rem. Laagrid toimuvad nagu ikka gitab: “Linnalaager on hea ja mu- de julgust, iseseisvust ja pealehak- superstaari- ja seikluslaager. Kesk- keda suvel isegi Saaremaal nägin. Väike Päike E–R k 9–17 nii Tallinnas (kesklinnas gav lahendus lapsevanemale, kes ei kamist, arendab koostöö- ja suht- linnas toimub ka rahvusvaheline Ja see, et sai nii palju looduses käia, ja Mustamäel), Harjumaal (Laag- saa tervet suve lapsega kodus olla lusoskust ning loovust, mida läheb ingliskeelne laager Creativity and ehitasime onni ja pidasime piknik- Kuhu minna? ris, Peetris ja Viimsis) kui ka Tar- või last pikaks ajaks vanavanemate väga vaja igas vanuses ja igal elu- Robotics, kuhu on samuti oodatud ku. Vanalinnas oli äge aardejaht. Laagrilapsed tus ning pakuvad lapsele põnevat juurde saata. Laager pakub kooliva- alal. kõik lapsed, kes soovivad end ing- Tahaks juba uuesti suve!” kaarti uurimas. avastamisrõõmu, uusi sõprussuh- heajal vaheldust ja põnevat ajavii- Väikese Päikese linnalaagrites- lise keeles proovile panna. Igal aas- teid ja palju arendavaid tegevusi. det, et lapsel oleks vanema töö ajal se on oodatud kõik 6–10-aastased tal on populaarne olnud Soosepa Kuna Väikese Päikese fookustee- tegevust. Suureks plussiks on mi- poisid ja tüdrukud, eelnev koge- Salaseltsi laager, kus läbi detektii- mad on seotud digiõppe ja roboo- nu jaoks see, et laager toimub ko- mus valitud valdkonnas ei ole üld- vitemaatika avastatakse erinevaid tikaga, on umbes neljandik pakuta- du lähedal. se kohustuslik. Kui avastad alles põnevaid kohti Soosepa külas ja vatest laagritest seotud tehnika- ja Laager annab hea võimaluse nüüd, et sooviksid spordi, kokan- selle ümber. Käiakse rabas, korral- robootikaõppega. Teist aastat jär- osa saada põnevatest tegevustest. duse, muusika, kunsti, metsas mat- datakse aardejahti, tutvutakse loo- jest korraldatakse ka lahedat met- Ühe nädala sisse mahtus tervelt kamise või hoopis detektiivitööga duse ja üksteisega. Laager toimub salaagrit Pääsküla rabas ja Harku kuu jagu väljasõite, muuseumi- ja lähemalt tuttavaks saada, oled kind- suure huvi tõttu lausa kaks korda metsas, kus laagripäeva jooksul kinokülastusi, töötubasid ja pal- la peale oodatud! suve jooksul. kordagi metsakeskkonnast välja ju muud. Ise ju ei käiks lapsega nii Lisainfot kõikide Väikese Päike- ei tulda: õpitakse tundma loodust, palju ja nii tihti erinevates kohta- se linnalaagrite kohta vaata plaka- Mida laagris tehakse ehitatakse onni, valmistatakse lõk- des. Laagris õpib laps mängulises tilt või kodulehelt www.lasteklubi. Iga laagripäeva jooksul tehakse üks kel süüa ja tehakse palju muud põ- keskkonnas iga päev midagi uut ja ee/teenused/lastelaagrid/. pikem väljasõit lähemale või kau- nevat. huvitavat huvipakkuvas valdkon- Kohtumiseni laagris!

Hanna Miller

VOOLAV AKRÜÜLMAAL

kell 10.00-14.00 Värvimängud

Kes hommikuti NÄITUS/MÜÜK turul käib, see asjata VIIMSI HUVIKESKUS ei longi. 3.-17.MAI 2021 7. mai 2021 LAPSED // 15

Suvine meigilaager 5.–9. juuli ja 2.–6. august k 11–13.15 Elamuste laager • Laagrisse on oodatud 8–13-aastased tüdrukud. 14.–18. juuni k 9–17 • Hind 149 eurot. • Laagrisse on oodatud 6–9-aastased lapsed. Õpetlik tüdrukute meigilaager on suunatud noortele • Hind 135 eurot. Street Dance neidudele, kes tunnevad huvi kosmeetika põneva maailma vastu. Elamuslaager pakub palju seiklusi ja avastamisrõõmu. linnalaager Iga laagripäev on täis praktilist toimetamist ning olulist teooriat. Viie Ees ootavad põnevad külastused Paksu Margareeta meremuu- päeva jooksul õpime näonaha eest õigesti hoolitsema, seda puhastama ning seumisse, tervishoiumuuseumisse ja teletorni, harivad töötoad, 14.–16. juuni k 10–16 hoidma. Samuti vaatame üle, kuidas on hügieeniline oma meigitooteid tarbida • Laagrisse on oodatud 7–15-aastased lapsed. aktiivsed seiklused ning vahvad mängud. ning aru saada, et kosmeetika on vanaks läinud. Lisaks ootavad laagris mitmed • Hind 100 eurot. Iga päev soe söök ja tervislikud vahepalad. põnevad tegevused. Ühel päeval liitub meiega fotograaf ning õpime viisakat Hinnas sisalduvad treeningud, lahe muusika, Laagrinädal lõpetatakse bowlinguga. poseerimist ja teeme lahedaid grupipilte. Digitaalsed pildifailid saadame hiljem põnevad tegevused, töötoad ja toitlustus. kõikidele osalejatele. Peatume pisut sotsiaalmeedial ja räägime seal olevatest ohtudest. Mis on varikontod? Kas meie isiklikud kontod peaksid olema privaatsed? Kuidas toimib TikTok? Mida postitada ja mida mitte? Laagri lõpetame sädeleva ning värvilise Lõbus fantaasiameigiga. Prodance poiste ja tüdrukute linnalaagrid 14.–16. juuni ja 23.–25. august k 10–16.30 • Laagrisse on oodatud 6–13-aastased lapsed. laagrisuvi Robootikalaagrid • Hind 100 eurot. 12.–16. juuli ja 2.–6. august k 10–17 Lisaks treeningutele toimub palju lõbusaid vaba aja tege- • Laagrisse on oodatud 6–9-aastased lapsed. vusi, võistlusi, mänge ja üritusi. Tähtsal kohal on sport ja • Hind 135 eurot. liikumine, reaalne suhtlus, selle toetamine läbi erinevate tege- Viimsi Robootikalaagrisse ootame uusi ja vanu tuttavaid. Varasem vuste. Koos käiakse kinos, mängitakse jalgpalli, tantsitakse, kokkupuude robootikaga pole vajalik. Ehitame põnevaid projekte, tehakse joogat, võistlusi jpm avastame ja õpime tundma erinevaid roboteid. Teeme ise multi- põnevat. kaid, ehitame legodega, saame osa erinevatest töötubadest. huvikeskuses Külastame tehnoloogiakooli TalTechi töötuba. Saame osa Energia Keskuse programmist “Särtsu Tund”. Laagri- nädala lõpetame vahva bowlingumänguga. SUVI Lõbus laagrisuvi tuleb taas! Ootame kõiki Iga päev soe söök ja tervislikud lapsi suvel vahvalt ja arendavalt koos aega veetma. vahepalad. Meie linnalaagrite valikust leiab sobiva igaüks. Tantsulise iluvõimlemise linnalaagrid Et oleks kergem valida, siis panime lühidalt 17.–18. juuni ja 26.–27. august k 10–16.30 kirja, mis toimuma hakkab. Hea tuju minilaager • Laagrisse on oodatud 5–9-aastased lapsed. 27.–28. juuli k 10–17 • Hind 69 eurot sisaldab treeninguid, erinevaid tegevusi • Laagrisse on oodatud 7–10-aastased ja toitlustust. poisid ja tüdrukud (sobib ka koolieelikutele). Tantsime, võimleme, ehime end glitter tattoodega jpm. • Hind 70 eurot koos lõunasöögiga. Tähtsal kohal on sport ja tervis, treeningud, suhtlus, selle Arabella Mängime (meeskonnamängud, osavusmängud, toetamine läbi erinevate mängude ja tegevuste. tantsulaager mõtlemismängud jne). Meisterdame. Matkame ja 5.–9. juuli 10–17 orienteerume (koos metsapiknikuga). • Laagrisse on oodatud 7–14-aastased tüdrukud. • Hind 119 eurot. Laagri hind sisaldab kõiki tegevusi, külastatavaid ekskursioone ja lõunasööki. Bumble Semmer School Viime läbi mitmesuguseid tantsutunde, mängime 2.–6. august k 10–16 lõbusaid ja sportlikke mänge, paneme end proovile huvitavaid • Laagrisse on oodatud 6–9-aastased lapsed. Tere sport ülesandeid lahendades ning taaselustame hoovimänge. Kõikides • Hind 135 eurot (tulumaksutagastusega, sisaldab kõiki materjale, linnalaager päevades on palju tantsu, nalja ja naeru. Külastame põnevaid väljasõitu, sööke ja tegevusi). Mitme lapse registreerimisel soodustus! 28.–30. juuni k 10–16 kohti, käime kinos ja looduses. Igasse päeva mahub palju põne- Bumble Summer School on intensiivkursus, kus käsitleme Bumble Erahuvikooli • Laagrisse on oodatud 6–10-aas- vat! Eesmärk on tekitada lastes huvi tantsu, liikumise ja spordi õppekava “Inglise keel ja kultuur lastele” huvitavamaid teemasid. tased lapsed. vastu. Meie laagrist ei lahku ükski laps ilma diplomi ja Toimuvad põnevad õppetunnid ja erinevad projektid. Õpime eri teemasid ainult • Hind 100 eurot. auhinnata. Tunnustust jagatakse kõigile. inglise keeles (kunsti, loodust, matemaatikat ja teadust) – kõike, mis võiks huvi Hinnas sisalduvad treeningud, põnevad pakkuda. Laps omandab nii uusi üldteadmisi, kultuuri kui ka keelt. Meie motoks on: tegevused, töötoad ja toitlustus. Teeme kasutame keeli, et õppida; õpime, et kasutada keeli. Lapsed, kes ei ole varem inglise tutvust spordiga. keelega kokku puutunud õpivad uusi teadmisi ning lapsed, kellel on suhtlemiseks piisav keeletase omandatud, saavad oma oskused proovile panna ja neid täiendada. Iga päev on soe lõunasöök, millele järgnevad päeval õpitud keelt kinnistavad lõbusad mängud ja tegevused. Laagri Helen Doron viimasel päeval teeme väljasõidu, et koos raken- English Summer dada õpitud teadmisi, ja peame pikniku. Hea tuju laagrisuvi Course “Jump with Joye“ “Koosolemise rõõm“ 9.–19. august tööpäeviti k 9–16 • Laagrisse on oodatud 6–9-aastased lapsed. 28. juuni – 2. juuli ja 9.–13. august k 10–16 • Laagrisse on oodatud 7–13-aastased tüdrukud • Hind 240 eurot. • Hind 110 eurot. Inglise keele suvelaager, kus iga päev on uus Terviselaager Seikleme looduses. Meisterdame plekkpurgist imelise küünlalaterna programm, kogenud õpetajad ja erksad muljed. Saa inglise keel selgeks lihtsalt ja rõõmsalt. 16.–19. august k 9–17 ning pliiatsitopsi ja muidugi joonistame. Tantsime ja õpime selgeks • Laagrisse on oodatud 6–9-aastased lapsed. ühe vahva tantsukava. Mängime vahvaid meeskonnamänge nii • Hind 115 eurot. õues kui ka toas. Etendame reklaame, minietendusi ning seda Suurepärane võimalus osaleda erinevates meelelahutuslikes ja päris laval ja kostüümidega. Ühel päeval sõidame linna, teeme harivates tegevustes. Külastame tervishoiumuuseumi harivat töötuba fotojalutuskäigu ja kohtume põneva persooniga! “Terve suu”. Võtame osa põnevast töötoast, mille käigus valmistab iga laps Igal päeval on lõunasöök ja päeva endale ise seepi. Külastame Tallinna Botaanikaaeda ning teeme tervisliku pik- jooksul ka kerge vahepala! Arabella linnalaager niku. Räägime toitumisest ning tervislikest eluviisidest. Oleme aktiivsed, liigume, “Suveseiklus” otsime, meisterdame ja nuputame. Põnevat tegevust jagub igale maitsele. 5.–9. juuli ja 2.–6. august k 10–17 Iga päev soe söök ja tervislikud vahepalad. • Juuli laagrisse on oodatud 7–14-aastased tüdrukud ja augusti laagrisse 7–12-aastased poisid. • Hind 119 eurot sisaldab kõiki tegevusi, käsitöö tegemiseks vajalikke materjale, külastatavate kohtade pileteid ning iga päev sooja lõunasööki. On nalja ja naeru, lusti ja mängu, avastamiseks midagi uut ja põnevat, loov- Tüdrukute Disainilaager tegevust, liikumist ja sportlikke mänge. Meisterdame, uurime, leiutame, käime loovuslaager looduses, mere ääres ja külastame põnevaid kohti. Suveseikluse märk- 28. juuni – 1. juuli ja 9.–12. august k 11–14 sõnadeks on: päike, suvi, rand, sõbrad, põnevus, loovus, 5.–7. juuli k 9–17 • Laagrisse on oodatud 7–12-aastased tüdrukud liikumine, nali, mäng. Meie laagrist ei lahku ükski • Laagrisse on oodatud 6–9-aastased tüdrukud. • Hind 75 eurot/neli päeva, 25 eurot/päev. laps ilma diplomi ja auhinnata. Tunnustust • Hind 95 eurot. Tutvume taaskasutuse teemaga, tutvustame mida, jagatakse kõigile. Saame osa põnevatest ja harivatest töötubadest. kuidas ja miks kasutada. Kujundame ja õmbleme T-särgi, Külastame martsipanimuuseumit ning meisterdame martsi- vajadusel värvime, kasutades batika tehnikat. panist kujukesi. Samuti saame osa keraamika töötoast. Ehted – kristallvaigust, pärlitest, pitsist, traadist jne. Laagrite lisainfo Ees ootab bowlingumäng ja palju aktiivseid ja loomin- Õpime lihtsamaid maalimise tehnikaid, maalime leiate Viimsi huvikeskuse gulisi tegevusi. Iga päev soe söök ja tervislikud klaasile, puidule, kivile. kodulehelt www.huvikeskus.ee. vahepalad. Kohti on piiratud arv. Registreeru varakult! 16 // AJALUGU 7. mai 2021

Tagasivaade valla ajalehe saamisloole

LEHE LUGU 1990. aastal alustati külanõukogus Viimsi valla nii, et läksin lehte tooma, aga töö ei samuti teatud hulga. Miidurannas Nii toimetasin seda lehte umbes lehe esimene olnud valmis, kuna olid tähtsamad viisin aga igasse postkasti lehe ise. kolm ja pool aastat, seejärel valiti ettevalmistustega Viimsi valla moodustamiseks. toimetaja Hillar asjad vahele tulnud. Esialgu ilmus leht korra kuus mind vallavolikogu juhtima ja toi- Selleks aga, et oleks side võimu (vallavalitsus ja Pappel oma Kuna esialgu oli ajalehe tiraaž kaheküljelisena. Hiljem hakkas il- metaja tuli vahetada. Uueks toi- -volikogu) ja rahva (valija) vahel, oli vaja oma kõige esimese väike, vist 500 eksemplari, siis ära- muma kaks korda kuus neljale- metajaks sai ajakirjaniku taustaga lehega. Fotod: toomine ei olnud raske. Ajalehed heküljelisena. Kui esimesel aastal Ly Nurmberg. Merilin Piirsalu ajalehte. vallas kohal, tuli need välja jaga- trükiti Tallinnas, siis hiljem hakkas Ise olen siiani Viimsi Teataja lu- da. Olin vastu võtnud ka tellimusi trükkima meie oma vallas Printa- geja. Lisaks on mul seni ilmunud tamata. Aprillis 1991 ilmutasin esi- ning tellijad said lehe kätte kas val- re trükikoda. Ka sinna toimetasin lehtedest peaaegu täiskomplekt, mese lehe Viimsi valla ajalehena. lamajast või viisin lehed postkonto- materjalid omal käel ja lehed tõin vaid üksikud numbrid on kaduma Hillar Pappel Mingeid sanktsioone ei järgnenud risse. Igasse valla poodi toimetasin trükikojast vallamajja samuti ise. läinud. Viimsi Teataja esimene toimetaja ja leht oli loodud. Igast lehe numb- rist tuli kaks eksemplari ära anda, ii pöörduski minu poole üks neist jäi keskraamatukogule. hea teada tolleaegne külanõuko- Minu nägemuses pidi ajaleht gu esimees Ants-Hem- olema ka mitte ainult vallavalitsuse Millest kirjutati esimestes Viimsi Teataja numbrites bo Lindemann, et võ- ja -volikogu häälekandja, vaid ka- Aprillis täitus 30 aastat hetkest, kui Viimsi Teataja hak- Ntaksin lehe tegemise enda peale. jastama valla elu ka n-ö rohujuure kas ilmuma Viimsi valla lehena. Kaks varasemat aastat Minu kokkupuude ajakirjanduse- tasandil. Tegin ettepanekud valla- oli see olnud rahvarinde väljaanne. Heidame pilgu peale, ga piirdus seni ainult ajalehe luge- volikogu liikmetele, et nad hakkak- millest neis esimestes numbrites kirjutati. misega ja aastaid tagasi mõningate sid saatma perioodiliselt materja- Kõige esimene ajaleht, mis kandis nime Viimsi Teataja, Noorte Häälele ja Harju Elule saa- le oma kodukoha elust või leiaksid ilmus 1989. aasta aprillis. Nagu esimese pääsukese puhul detud artiklitega Miiduranna küla külas või alevikus kellegi, kes seda ikka, kirjutati sealgi, miks rahvarinne otsustas oma ajalehte noorte ja kalurite tegemistest. Nüüd teeks. Samuti soovisin näha aja- välja andma hakata. Peamise põhjusena toodi välja see, võtsin julguse kokku ja lubasin esi- lehes meie kõige eakamaid, miks et Viimsi rahvarindel oli vaja sõltumatut võimalust rahvaga mehele, et saagu nii. Olen nõus. mitte neid ka intervjueerida, taht- suhtlemiseks, et informeerida neid oma tegevusest. Luge- Kuna tollal ilmus Viimsis rahva- sin esile tuua ka kuldpulmapaarid. jateni taheti tuua ka Viimsi rahva muresid-rõõme ja lahen- rinde ajaleht Viimsi Teataja ja teada Kahjuks see ei õnnestunud, sest damist vajavaid probleeme. oli, et rahvarinne on suuresti oma kaastöid ei tulnud. Nii kujuneski Esimeses rahvarinde Viimsi Teatajas anti ülevaade orga- ülesande täitnud, oli lootus, et või- ajaleht ikkagi suuresti võimu hää- nisatsiooni tegevusest, aga tehti juttu ka Viimsi poolsaare me saada rahvarinde vara “päri- lekandjaks. ajaloost. Samuti põigati kodukandist kaugemale ja kirjutati Viimsi Teatajad 30 aastat tagasi. jaks”, pealegi sobis meile ajalehe ni- Lisaks ametlikele teadetele sain rahvarinde korraldatud rattaretkest Virumaal – saame teada, metus. Seega alustasin materjalide kaastööd vallavalitsuse inimestelt. et 1989. alustas aastal Kiviõlist Narva poole sõitu kolm tuhat semisloa rohkem kui 50 aktsiaseltsile, kellel omavahel kon- avaldamisega rahvarinde ajalehes. Muidugi tuli ka ise kirjutada. Ma- (!) ratturit, et teha selgeks “Kuhu lähed, Virumaa?”. See oli takt ja koostöö aga peaaegu puudusid. Esimene artikkel ilmus juulikuu terjalid olid enamuses käsikirjali- üks rahvarinde korraldatud suurest üritusest. Lehest ei puu- Ajalehe teise külje peamine lugu kandis pealkirja “Viimsi numbris. Igas järgmises numbris sed, vähem oli neid trükituna. Kui dunud ka naljanurk. on 750-aastane”. Tähtsa sündmuse puhul kavandati juuli- ilmus aina rohkem valla materjale. materjal oli koos, tuli see toimeta- Nagu kirjutab Hillar Pappel kõrvalolevas loos, siis läksid kuus kolmepäevast pidustust “Viimsi – 750” ning anti põhja- Alates detsembrikuu lehest täitiski da trükikotta. Trükikojaks oli Tal- aastad ning rahvarinne enam oma Viimsi häälekandjat ei lik ülevaade, mis rahvast ees ootab. Ühtlasi kutsusid valla- kogu lehte meie info. linna vanalinnas asuv põllumajan- vajanud. 1991. aasta aprillikuus hakkaski Viimsi Teataja valitus ja volikogu kõiki üles kevadisi korrastustöid tegema. Kuigi alates detsembrikuust oli dusministeeriumi allasutuse oma. ilmuma ametliku valla lehena. Kuna arvepidamist jätkati Tsiteerides üleskutset: “Et meil ei oleks vaja kellegi ees piin- leht sisuliselt valla ajaleht, oli vaja See asus pimedas keldriruumis ja rahvarinde väljaande järgi, kandis esimene vallaleht järje- likkust tunda.” see ümber vormistada. See käis läbi ainuüksi sissepääs sinna oli oma- korranumbrit 14. Toonane ajaleht oli kahepoolne A3 suu- Lehes oli ka väike õnnesoov kuldpulmapaarile ja ühele Glavliti – NSVL-i trükiste järeleval- ette katsumus. Materjalid vaatasi- ruses trükis. Lehe esimesel küljel tutvustati lähemalt nelja juubilarile ning lõpuks teadaanne Viimsi Teataja tellimise ve ametkonna, kus valitsesid omad me sealse juhatajaga koos üle. Esi- vallavalitsuse liiget, arutleti selle üle, milline on Eesti elu tol- kohta. Tellimus, muuseas, maksis 1991. aasta aprillikuust aasta reeglid. Toimetaja pidi saama kin- tasin oma arvamuse küljendamise laste reformide järel ja ajal, ning kutsuti osalema Viimsi äri- lõpuni kaks rubla. nitatud kuskilt kõrgemalt poolt, osas, kuid küljendamine toimus meeste kokkutulekul. Põhjus sellise ürituse korraldamiseks Merilin Piirsalu seega pidi olema “oma poiss”. Mina siiski kohapeal. Sain teada, millal oli igati soliidne – Viimsi vald oli selleks ajaks andnud tegut- Viimsi Teataja toimetaja seda ei olnud ning asi jäi vormis- võin järele minna. Vahel juhtus ka 7. mai 2021 SEENIORID // 17 Positiivsust aitavad hoida liikumine, suhtlemine ja head mõtted VÄÄRIKAD MÕTTED Aprilli alguses kutsusime Viimsi väärikaid jagama, kuidas piirangute ajal oma vaimu ja füüsist erksana hoida. Saime kinnitust, et meie inimesed püsivad positiivsed. Vastustest jäi kõlama, et kõige tähtsam on liikuda ning suhelda pere ja sõpradega. Siinkohal toome vastajate mõtted teieni ning jagame ka mõnda vahvat fotot, mis meile saadeti.

ennast saab aktiivsena hoida iga- päevaselt väljas kõndides ning vai- Merilin Piirsalu mule mõjub väga hästi raamatute Viimsi Teataja toimetaja lugemine. “Värskes õhus liikumine, suhtlemine ning lugemine või nä- ehte ütleb, et temal aitab putöö ongi praeguses olukorras pa- piirangute ajal end erk- rimaks abimeheks,” sõnab ta. sana hoida liikumine, lugemine ja käsitöö. “Kui Llibedust ei olnud, siis võtsin ette kepikõnniringid. Nüüd, kus ilmad on kevadised, toimetan aias. Mõtteviis olgu Olen palju lugenud – juba kõiki- positiivne, teiste de ajalehtede lugemine võtab üs- na palju aega, olen teinud käsitööd seisukohti kuulates ja mõelnud uusi mõtteid. Mõtlemi- leida see õige! ne on hea asi! Kokkamine võtab ka päris palju aega, seda saab nüüd te- Pere on suureks toeks ha rohkem kui tavaliselt,” kinnitab Oma kogemust jaganud Malle sõ- ta. Lehte sõnul ei ole tal väga pal- nul ei ole tal olnud aega mõelda, Aias toimetamine on hea võimalus värskes õhus olla ja silmailu luua. Foto: erakogu ju muremõtteid olnud. “Aitab hästi, kui keeruline olukord meie üm- kui suhtled positiivsete ja huumo- ber on. “Mul on lapsed, lapselap- seotud – keegi ei ole hakanud ee- rimeelsete inimestega. Kui kuulad sed ja nüüdseks juba ka lapselapse- male hoidma. Tean ütlust, et mida raske haiguse käes vaevlevat ini- lapsed, kes kõik on minuga tihedalt kardad, selle ka saad. Seega ei to- mest, kes kõigest hoolimata on nii hiks inimesi hirmutada, et iga päev optimistlik, siis polegi omal enam sureb nii ja nii palju inimesi koroo- ühtegi muremõtet. Facebooki nal- nasse,” mõtiskleb Malle. Ta usub, et janurk aitab ka, samuti televisioo- rõõmu pakub liikumine ja aias toi- ni rõõmsad ja optimistlikud saated metamine. Naise arvates võiksid ja filmid,” jagab ta. kõik üksteist ka rohkem märgata ja toetada. “Märka oma naabreid ja Mõtteviis olgu positiivne nende vajadusi. Aita, kui tahad, et Martin ütleb, et tema on end pii- kunagi sind aidataks,” soovitab ta. rangute ajal füüsiliselt aktiivse- Koroonaviirusega oli Malle lä- na hoidunud igapäevaselt Karu- hedalt seotud, sest tema abikaa- laugu terviserada läbides. Vaimu sa oli väga raskelt haige. Esialgu on aidanud erksana hoida mee- oli mees paar nädalat kodus, kuid diakanalite vahendusel Eesti elu- lõpuks kümme päeva haiglas in- ga kursis olemine ja enda järjepi- tensiivravil tilgutite all ja abistaval Harrastustega tegelemine on tore ajaviide. Foto: erakogu dev kurssi viimine valla eluga läbi valla kodulehe. “Tervisele on vä- hingamisel. “Kui abikaasa koju tu- ga hea harrastada kepikõndi ja se- tasub teada li, suutsin ta kohe järgmisel päe- da pehme kattega terviseradadel. val õue jalutama meelitada. Nii iga Miks mitte soojade saabudes jalg- Väärikate nõuanded päev. Nüüdseks on kaasa kehakaal ratta sadulas igapäevaselt tiiruke Leia üles oma sõbrad, eriti rõõmsameelsed, ja räägi nendega taastunud ja enesetunne normilä- või kaks teha. Mõtteviis olgu posi- telefonitsi. hedane,” räägib Malle. Ta lisab lõ- tiivne, teiste seisukohti kuulates lei- Ära jälgi koroona-, krimi- ega teisi negatiivseid uudiseid ülemäära petuseks ühe lohutava mõtte. “Me da see õige!” soovitab ta. palju. Ära loe meediast õudusi. ei tea, mida uskuda, sest päris usu- Kutsu sõber jalutama ja varu kaasa mõni lõbus anekdoot või lugu. ga on meist seotud väga vähesed, Abimehi on mitmeid Kõikide vastanute vahel loosisime välja Viimsi Tee mõnus kohv või mahlajook ja ütle endale: “Mis sest, et ilm aga abikaasa haiglasoleku ajal te- Ülle räägib, et suureks abiks on ol- valla pleedi ja raamatu “Ise oled vana”. Õnnelikuks on hall ja sajab, minul on mõnus ja soe.” gi poeg sõpradega ühispalve, et isa nud tantsukaaslastega telefonit- võitjaks osutus Ülle Landra, kellele andsime auhinna Pane kirja oma positiivseid lapsepõlvemälestusi. rutem terveks saaks. On ju ilus us- si ühenduse pidamine. Ta lisab, et ja lilled üle tema koduaias. Foto: Risto Nigol kuda, et see oli tervenemisel abiks.”

juubilarid Viimsi vallas Head Viimsi pensionärid! 98 80 Tiia Saukas Jakir Gluhovski Maret Tamra Viimsi Pensionäride Ühenduse (VPÜ) juhatus ja -volikogu avavad Olga Kuldvee Liidia Šurajeva Valentin Lenin Nadežda Nezgoda Aarne Silas VPÜ toa (Kesk tee 1, II korrus) teisipäeval, 11. mail. Nagu varem, toimub 93 Maie Savisaar Leonid Karpuss Kalle Kiiker Jelena Lipavskaja vastuvõtt teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kell 11–13. Linda Laane Riina Kolk 75 Mati Roosnupp Enna Ottokar Vastuvõtul saab tutvuda VPÜ ürituste kavadega, astuda VPÜ liik- 90 Lidia Kurg Asta Tuudelepp Andrey Barshay Rein Randmets meks, tasuda liikmemaksu ja ürituste omaosalust, tutvuda VPÜ doku- Salme Kõrb Elga Kiiker Lea-Ly Pihel Milvi Leemets Viktor Pribõltšenko mentidega, rääkida oma rõõmudest ja muredest ning teha ettepane- Erich Norman Heli Künnapas Õnne Matto Liidia Moltsar Evgeny Ragrin kuid VPÜ töö elavdamiseks.

Kontakti saab võtta telefonil 682 5639 või e-posti aadressil viimsi- Viktor Kuusma Voldemar Lilleniit Ott Roots Karl Erik Erling Glantz Peeter Põder [email protected]. Rohkem infot leiab veebilehel www.viimsisee- 85 Raul Rohtla Elve Õunapuu Mariina Vanamõis Anne Aasav niorid.ee. Lembit Laur Udo Suits Galina Kozlova 70 Inge Laidvee-Tango Arnold Kimber Maie Palvadre Saima Badendick Endel Edesi Mai Varik Kaja Kuurme VPÜ juhatuse esimees, tel 503 7477 Vilve Reisenbuk Oskar Eha Ruth Priimets Irma Chagall Katrin Martis 18 // ILU & REKLAAM 7. mai 2021 Viimsi ilusalong CoCo väärtustab kvaliteeti ILUTEGIJAD Kui on soov oma ettevõttele elu sisse puhuda, siis ei ole selleks paremaid ega halvemaid aegu, on vaja plaani, tahtmist ja mõttekaasalasi. Just nendel alustel jõudsid ilusalongi CoCo loomiseni viis ettevõtlikku Viimsi ilutegijat.

et inimesed töötavad suuremalt jaolt kodunt ning tarbivad ka tee- Heidi Usai nuseid kodu lähedal, kuna nii saab CoCo juuksur kokku hoida aega (ja võib-olla ra- ha). Ka meile on tulnud palju uu- as tunnete meid ära? si kliente just sel põhjusel. Seega Suur tõenäosus on, et võime täheldada, et uue ilusalon- ühte meist ikka teate, gi jaoks turul ruumi jagub. kuna oleme tegutsenud KViimsis juba mitu head aastat. Ole- Positiivsete emotsioonidega me n-ö “vanad head tegijad” uues Kuna me kõik oleme töötanud kuues ja nüüd teeme seda koos Viimsis juba aastaid, siis on meil uues CoCo Ilusalongis. Aga kui ei palju püsikliente, kes on saanud tunne ära, siis saame tuttavaks. armsaks ja omaseks. On hea meel, Alustame pildil vasakult. Seren et kliendid pole lihtsalt inime- on kosmeetik, kellest õhkub sõb- sed, keda teenindame, vaid kelle- ralikkust ja positiivsust. Parimaks ga saame ka isiklikumalt suhelda. tunnustuseks on talle see, kui klient Väga südant soojendav on kuulda, tunneb ennast tema juures häs- kui mõni klient on võtnud endale ti. Triinu on heasoovlik ja hooliv koerakutsika või on saamas emaks/ juuksur, kes on oma ametit pida- isaks – lastest on alati tore rääkida. Võta ühendust! nud Viimsis juba 10 aastat. Soengu- Eks meie juuksurid ja kosmeeti- CoCo Ilusalong te sättimine on kujunenud nii tema kud oleme ju ka veidi psühholoogi Randvere tee 17, Viimsi tööks kui ka hobiks. Heidi on hea- eest. Igatahes võime öelda, et CoCo Telefon 558 8553 tujuline ja energiline juuksur, kes Ilusalongis teeme oma tööd süda- https://cocoilusalong.ee/ on avatud uutele trendidele. Juuk- mega ning lisaks kvaliteetsele tee- suritööd on ta teinud pühendu- nusele saab meilt positiivsed emot- nult kolm aastat, enne seda olnud sioonid. CoCo sõbralik kollektiiv: Seren, Triinu, Heidi, Helerin ja Piret. Foto: Heidi Usai elukutseline turundaja. Helerin on rõõmsameelne juuksurist särasilm, tasub teada kes annab alati endast parima, et pakkuda kliendile vajalikku teenust ootusi ületades. Piret on aga CoCo Ilusalongi nõuanded igapäevaseks kevadiseks naha- ja juuksehoolduseks kõigist kõige pikema töökogemuse- Nahahooldussoovitused Juuksehooldussoovitused mõeldud šampooni ja palsamit, et värv püsiks sära- ga juuksur, kes on kohusetundlik ja Pärast pikka talve vajab nahk turgutust. Külmakraa- Kevadega kaasneb niiskem kliima, mis muudab vana ja juuksed niisutatuna. klienditeenindusele orienteeritud. did, tuulised ilmad ja kütteperiood on muutnud na- juuksed säbruliseks. Kui talvel kasutasime toitvaid • Ära pese iga päev juukseid, kuna see koorib naha ha hapraks ja kuivaks. maske, siis nüüd on kergemate niisutavate palsa- loomuliku rasu. Aeg oli õige Lisaks värskes õhus viibimisele, õigele toitumi- mite ja maskide aeg. Säbru vastu aitab seerum, mis • Enne pesu kammi kiharad kergelt läbi, et ei oleks Kindlasti võib tekkida küsimus, sele ja rohkele vedelikutarbimisele võiks nahka kor- sisaldab nisuproteiine. sees pusasid – nii väldid juuste murdumist. miks asutada oma salong praegusel ralikult koorida. See puhastab ummistunud poorid, Naised, kellel on kuivad juuksed, peaks leidma • Pese juuksed kaks korda väikese koguse šam- keerulisel ajal. Kuid koroonaaeg ei parandab nahastruktuuri ning ja annab nahale endale kreemjad ja niisutavad tooted, mis sisalda- pooniga, nii saad peanaha korralikult puhtaks. kujunenud meile takistuseks, vaid terve ja värske ilme. vad näiteks kookosõli, shea-võid, viinamarjaseemne- • Et lahti saada katkistest ja kuivadest juukseots- pigem andis tõuke – salongi asuta- Tasub meeles pidada, et naha koorimist ei tohiks õli vms. Selliste koostisosadega tooted talletavad test, käi ära juuksuris. Pärast lõikust on juuksed ter- mise mõte mõlkus meil mõtteis ju- teha rohkem kui kord nädalas ning alati tuleks va- niiskuse sinu juustes. vemad ja nende eest on lihtsam hoolitseda. ba pikemat aega. Ja kes ütleb siis, lida just enda näonahale sobivad tooted. Pärast Kellel on rasused juuksed, peaks eemale hoidma Juuste olukorda mõjutab ka see, mida sööme, kui millal see õige aeg oleks? Hetk tun- koorimist võiks nahka turgutada sobiva maskiga. süvaniisutavatest toodetest. Parim on valida sügav- palju vett joome ja kas võtame ravimeid. Terved dus õige ja oleme kõik väga pühen- Soojemate ilmade saabudes hakkab nahk taas puhastav šampoon, mis sisaldab nisuproteiini. juuksed vajavad enamat kui õigeid hooldusvahen- dunud, et salong edukalt toimima rohkem rasu tootma ning enam nii toitvaid kree- Juuksepalsamit pane õige kogus, et mitte muuta did – juuksehooldusrutiini peaks täiendama õige saada. Meie eesmärk on, et klient me ei vaja. Seega võib kasutusse võtta kergemad neid raskeks. dieediga. Näiteks Kreeka pähklid sisaldavad palju tunneks end hubaselt ja oodatult, niisutavad kreemid. Parima tulemuse garanteerib Lokkis juus on tihti kuiv ja seega soovitame proteiini, vaske ja E-vitamiini, mis kõik toidavad juuk- samuti see, et pakutavad teenused näokreemiga koos kasutatud seerum. pigem luksuslikumat šampooni, mis sisaldab näi- seid. Läätsedes on jälle palju biotiini ja tsinki, mis ja tooted on kvaliteetsed. Mida soojemalt paistab päike, seda enam peame teks shea-võid. Pea meeles, et mida rohkem kee- hoiavad juuksed tervetena. Oomega-3-rasvhapped Viimsi poolsaar on suur ning siia end kaitsma selle negatiivsete mõjude eest. Juba miat on tootes, seda kuivemaks need juuksed hoiavad peanaha ja juuksed niisutatuna. Kõrge kakao- kolib aina rohkem inimesi. Viimsi esimeste päikeseliste ilmadega võiks igapäeva ilu- muudavad. sisaldusega tumedal šokolaadil on palju tervisele keskuses käiakse ka Piritalt ja Meri- rutiini lisada SPF-faktoriga kreemide kasutamise. Värvitud juustele soovitame kindlasti just neile kasulikke omadusi, mis rikastavad ka juukseid. väljalt. Viimase aasta trend on see,

Kas Sind vaevavad tundlikud igemed ja kuiv suu?

Kas hingeõhk pole just Leevenduse leiad Proxidenti spetsiaalsetest roosiline? kuiva suu toodetest

Maikuus Proxidenti Tule suutervise kontrolli! tooted -10% 60 999 10 www.olenterve.ee www.viimsihambakliinik.ee Pood: Viimsi Äritare

Oleme Haigekassa partner täiskasvanute hambaravi ning proteesiravi osas. Paadi tee 3-212, Haabneeme Viimsi Hambakliinik asub Viimsi Äritares, Paadi tee 3-212, Haabneemes. Telefon: 60 999 10 Tegevusloa nr. LO4228 7. mai 2021 SPORT // 19 Viimsi ilusalong CoCo väärtustab kvaliteeti Teated Viimsi mõisapargi tennise- väljakud on avatud Viimsi mõisapargi tenniseväljakud said mänguvalmis juba aprilli lõpus. Väljakute kate on värskelt hooldatud, sügistalvisest prügist puhastatud ja värske liiv laiali harjatud.

Kaks kanget rattasportlast Kõrvemaal. Foto: Mallor Türna Leidlik ja mitmekülgne Viimsi mõisapargi tenniseväljakud on värskelt hooldatud. Foto: Martin Jaško

Kalevi Jalgrattakool Mõisapargis (Pargi tee 3, Haabneeme) asub kaks kunstmuruga kaetud tenniseväljakut. Nende kasutamiseks peab broneerima aja RATTASPORT Olen Kalevi Jalgratta- ningukavad, aga tegelikult lapsed eriti treenerilt, mis koheselt ka mõjus. Mi- koolis treeniva 13-aastase poisi trenni ei teinud või kui ka tegid, siis jät- na uudishimuliku lapsevanemana pii- Bookluxi äpis või veebilehel www.viimsivald.ee/valivaljakud. Kes pole ema, hobirattur ja aktiivne liikuja. tis selle kvaliteet soovida. Olid ju õpila- lusin aina, mis seal veebis toimub, sel- varem seda broneeringusüsteemi kasutanud, neil tuleb esmalt kasu- Täna aga ei taha ma rääkida sed harjunud vahetult treenerilt juhi- lest ka nii hea informeeritus. tajaks registreeruda ning seejärel broneeringukalendri vabadest män- endast, vaid oma lapse tegemistest seid saama treeningu alguses ja selle Rühmatreeningute efektiivsus on guaegadest endale sobiv valida. Väljaku tunnihind on 12 eurot ning koroonaajal ühes parimas jalg- käigus. teada ja see paneb kõiki koos rohkem tasuda saab koheselt pangalingi kaudu. Pärast tasumist ongi bronee- rattaklubis, milleks on Kalevi Käesoleval aastal oli Kalevi Jalgrat- pingutama. Usun, et enamus lapsi ik- ring kinnitatud. Jalgrattakool. Rattakool on olnud takool uuteks piiranguteks valmis ning ka pingutas korralikult. Üldfüüsiliste Püünsi tenniseväljakutel toimusid samuti plaanilised hooldustööd aastaid parim Eestis ja seda nad probleem lahendati virtuaaltreeningu- treeningute ajal näitas treener harjutu- ning väljakud avati spordisõpradele maikuu alguses. tõestasid taas, kui sporditegemine te näol. Treenerid olid aktiivsed ja võt- sed ette ja lapsed tegid järele. Kui mõ- VT oli piiratud. sid kasutusele Teamsi süsteemi nagu nel ei tulnud välja või tegi seda valesti, koolis. See oli lastele tuttav ja sisseela- siis treener näitas uuesti või parandas mine läks üldjuhul valutult. õpilast, öeldes, mida ta oma tehnikas Viimsi klubi võitis saalijalgpallis muutma peab. Näha oli, et suhtlus on Eesti meistritiitli! Katrin Kirn Uutmoodi trenn – virtuaalne laste jaoks oluline. Kui algul krimp- Aprilli lõpus selgus Eesti meister saalijalgpallis. Tiitli võitis kolman- hobiratturist lapsevanem Mul on hea meel, et rattakoolil on ole- sutati nägu, siis tegelikult andis vir- dat aastat järjest Viimsi FC Smsraha. mas treeninguvahendid, mida lapsed tuaalne trenn tugeva positiivse laen- Hakkasin tõsisemalt rattaga sõitma saavad vajadusel kodus kasutada. Rat- gu. Omaette pusides sellist efekti ei ole. siis, kui perega Viimsisse kolisime. See tatrenažöörid ja jalgrattad on kallid – ei oli peaaegu neli aastat tagasi. Selleks, saa eeldada, et kõigil on majanduslik- Tulge trenni! et motiveerida oma last ja õpetada tal- ku võimekust neid soetada. Kutsun kõiki lapsi Kalevi Jalgrattakoo- le rattasõitu, hakkasime koos sõitmas Virtuaaltreeningutega alustati ko- li trenni. Jalgrattakool pole ainult rat- käima nii teedel kui ka metsas. Ühel he, kui ühistreeningud keelustati. Esi- tasõit. Siia on oodatud kõik alates 6. sellisel rattasõidul metsas peatas meid mene veebitreening toimus veebrua- eluaastast. Trennis mängitakse palli, Kalevi Jalgrattakooli treener Mallor, kes ris ja tekitas nii suurt elevust kui ka käiakse matkamas, ujumas, uisutamas viis läbi laste rattatrenni. Ta tutvustas paanikat. Alguses oli paljudel tõrkeid ja sõidetakse rattaga. Lisaks toimuvad rattakooli ja ennast ning kutsus meid – ei tahetud ennast kaamera ees näi- spordi- ja puhkelaagrid, seda mitu kor- proovitreeningule. Nii saigi otsustatud, data, ei saadud kaamerat tööle, õigeks da aastas. Ühised matkad koos lastega et proovime. Kui algul käis laps ratta- ajaks varustust valmis. Mõni pidi liitu- on põnevad ja panevad ka lapsevane- treeningute kõrvalt ka jalgpallis, siis ma koolist erineva keskkonnaga, mis mad liikuma. hiljem otsustas ainult esimese kasuks. oli tema jaoks uus ja tundmatu. Sel- Julgen soovitada ja kutsuda lapsi lii- Väga tore on see, et trennikaaslastest lest saadi ajaga üle ning alates kol- tuma ühe parima rattaklubiga Eestis. on kujunenud head sõbrad, kellega mandast-neljandast treeningust enam Tule ja võta sõber kaasa – võta oma ühiselt koos harjutatakse nii Viimsis probleeme polnud. Treenerid jälgisid ratas ja kiiver ning lähme koos metsa kui ka Pirital. Eks teepeal võetakse ka laste tegevust ja juhendasid. Algselt toimetama. vahel mõõtu, kes on kiirem ja osavam, treeniti ainult rullikutel, aga peatselt Lõpetuseks tahan tänada klubi tree- Eesti meister 2021. Foto: Viimsi FC Smsraha – Estonian football club ning õpitakse uusi trikke üksteise pealt lisandusid üldfüüsilised treeningud. nereid, kes seda rasket vankrit veavad – Facebook märkamatult ja mänguhoos. Siinkohal Virtuaaltreeningutel ei olnud või- nad on spetsialistid ja asjatundjad. Ai- tahaksin kiita ja tänada Viimsi valda, malust viilida, sest kohe tuli märkus täh teile! Kõigis kolmes finaalmängus suutis Viimsi meeskond oma vastasest kes on investeerinud kergliiklusteede Tartu Ravens Futsal Ares Securityst parem olla. Viimane mäng võideti arendusse, mis on mugavad ja lastele tulemusega 6:2. turvalised. Viimsi FC Smsraha tegevjuht Andrei Golovin tõdes, et kuigi võideti kõik kolm finaalmängu, ei tulnud võit kergelt. “Hea tulemuste taga on Eriolukord kui proovikivi raske töö ja veelkord töö. Alustasime treeningutega juba juulikuus, Kui eelmise aasta kevadel eriolukord sest augustis pidid algama liigamängud, mis aga lükkusid koroona kehtestati ning treeningud keelati, siis tõttu pidevalt edasi, kuni algasid alles novembris. Kõik need kuud tegi- oli näha, kuidas lapsed iseseisvalt ik- me pidevalt trenni, mis ole lihtne ülesanne, sest meie mängijad käivad kagi treenida ei viitsinud. Võib-olla ka ka palgatööl. Võit ongi meie ühise koostöö ja pingutuse tulemus,” kiitis ei osanud, sest sellist olukorda pol- Golovin. nud varem olnud ja iseseisev trenn oli Saalijalgpalli on Viimsis mängitud juba 15 aastat, trenni tehakse kui uus normaalsus, millega kõik lap- kolm kuni viis korda nädalas Viimsi kooli saalis. Lisaks viimsilastele on sed hakkama ei saanud. Nutiseadmed meeskonnas mängijaid Piritalt, Lasnamäelt ja Õismäelt. Andrei Golovin ja muu lõbu olid toredamad ja nii mõ- ütles, et meeskonna duubliga oodatakse liituma kõiki uusi huvilisi. nigi arvas, et tal on pikk koolivaheaeg. Otse tänavalt küll liituda ei saa, aga kel on varasem jalgpallimängi- See kõik oli ka väljakutse treeneritele ja mise kogemus olemas, see võib klubiga ühendust võtta ja võimaluste etteruttavalt võib öelda, et meie tree- kohta uurida. nerid said hakkama. VT Treenerid küll saatsid mullu tree- Rullikute virtuaaltreening. Foto: Iti-Kart Lehtmets 20 // KUULUTUSED & REKLAAM Kuulutuste avaldamise tingimusi vaata viimsiteataja.ee/reakuulutused 7. mai 2021

REAKUULUTUSED

Müüa loomasõnnikut, mulda, täite- Aiatööd siseviimistlus- ning elektritööd Teostame kaevetöid minieks- jne. Õuest, garaažist tasuta. Korte- pinnast, liiva ja killustikku. Tel 567 (elektrikilbid jne). Vastav pädevus kavaatoriga. Tel 5639 3588, rist, majast väljavedu alates 10 €. Kogenud puuhooldajad teosta- olemas. Info tel 552 7217, e-post www.väikeekskavaator.ee. Külmkapid, telerid al 10 €. Lõika- 1079, [email protected]. vad ohtlike puude raiet ja puude mine, lammutamine kokkuleppel. [email protected]. Aedade ehitus, remont ja reno- Ostame igasuguses seisukorras hoolduslõikust. Teostame puude Tel 5550 5017. veerimine. Aiamaterjalide müük. autosid. ARK-ist arvelt mahavõt- tervisliku seisundi hindamist. Üldehitus, katuse-, fassaadi- ja vii- Tel 5688 0841, [email protected], Kogemustega õmbleja teostab mine litsentsi alusel. Tallinn ja lähi- Soodsad hinnad. Tel 522 0321, mistlustööd. Majade, kõrvalhoone- te ehitamine täislahendustega. Tel www.piirdemeistrid.ee. Viimsis Aiandi teel parandus- ja ümbrus. Tel 5823 8310. www.arbormen.ee. õmblustöid. Tel 5625 1195, Tiiu. 5352 9476, [email protected]. Tänavakivide paigaldus, puit- ja Ostan kasutult seisma jäänud või Lõikame viljapuid, pügame hekke, Ehitus- ning remonditööd. Fassaa- Vahetan segisteid, valamuid, kiirmüügihinnaga sõidukeid. Toimi- langetame puid ning vastavalt teie võrkaedade ehitus, haljastustööd, dide, katuste, vaheseinte, saunade, WC-potte, boilereid, teen väikse- vaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, soovile teostame ka teisi haljastus- prügivedu, lammutustööd, terras- terrasside ehitus. Parketi, uste, maid elektritöid ja koduabitöid. Tel vanu ja lihtsalt kasutult seisvaid. ja koristustöid. Helistage julgelt side ehitus. Tel 5608 1124, e-post akende, liistude paigaldus ja muud 5904 8011, [email protected]. Kohapeal kiire vormistamine ja te- tel 5563 7666. Rohkem infot kodu- [email protected]. siseviimistlustööd. Tel 5360 5083. hing. Pakkumisi ootan seisevau- lehelt www.ifhaljastus.ee. Krohvitud fassaadide puhastus Kevadine pakkumine: kulmude [email protected] või 5618 8671. Järgi Ehitus ja renoveerimine: katused, vetikatest ja samblast. Teostame püsimeik 25% soodsamalt (tava- Ohtlike puude raie, võsa lõikus ja tulen puksiiriga ja tasun sularahas. aiad, puitfassaadid. Sisetööd: ka värvitöid. Fassaadile OÜ, hind 129.-). Tel 5562 6723, Viimsi. kruntide puhastamine võsast. Vormistan ja arvelt maha võtan ise. põrandad, seinad, laed. Mõistlikud tel +372 5340 9561. Helista julgelt ja leiame lahenduse! Vaata lisaks www.seisevauto.ee. hinnad. Tel 5688 0841, e-post Tel 5623 0373, Randy. Ost, müük, rent [email protected], Ostan vanavara: klaas/portselan, Korstnapühkimine Ohtlike puude/okste langetamine, www.ehituspuusepad.ee. Ostan rinnamärke, vanu postkaarte maalid/graafilised pildid, sõled/ viljapuude lõikamine, trimmerdami- prossid, mündid/paberrahad, autod/ Tänavakivi paigaldus. Sillutisekivide Litsentseeritud korstnapühkija ja ja fotosid, trükiseid ja dokumente ne, heki lõikus ja pügamine. Korst- mootorrattad. Pakkuda võib kõike, ja äärekivide paigaldus Tallinnas pottsepa teenused. Ventsüstee- ning muid Eesti ajalooga seotud napühkija ja pottsepa teenused. ja Harjumaal. Kogemus 13 a, mide puhastus, ka korterelamu- kollektsioneerimise esemeid. Tel mis tundub vana. Maksmine sula- Tel 5348 7318, [email protected]. kvaliteetne lõpptulemus! E-post tes. Küttekollete ehitus, paigaldus 602 0906 ja 501 1628, Tim. rahas. [email protected] või Viljapuude ja põõsaste lõikamine, 552 7803. [email protected], tel 525 5851, ja remont. Akti väljastamine Pääs- Pensionärid ostavad korteri Püün- hekkide pügamine, muru rajamine, www.ormikivi.ee. teameti ja kindlustusseltside jaoks. sisse Niidu teele. Vastu pakkuda Müüa puitbrikett RUF 115 €/960 kg, taimede istutamine ja muud haljas- Kivisillutised, äärekivid. Paigal- Tel 5690 0686, korsten.korda@ väga ilus, kõigi mugavustega pellet premium 6 ja 8 mm 170 €/ tustööd. 30 aastat kogemust. Tel dus, parandustööd ja kivide müük. gmail.com. kaasaegne 2-toaline korter Viimsi 975 kg, kütteklotsid 2 €/kott, lepp 5564 7029. E-post [email protected], tel 5667 Kutsetunnistusega korstnapühkija. keskuses 7 korteriga uuemas maja kask kotis. Tel 517 0257. Pärast pikka talve vajab sinu kodu- 6629, www.viimsikivi.ee. Töö puhas ja korralik. Tehtud töö jas. Ootame kõnet tel 565 5816! Küttepuud. Müüa saetud ja lõhutud aia muru õhutamisteenust koos Tänavakivide paigaldus ja haljas- kohta väljastan nõuetekohase akti. Soovin osta garaažiboksi Viimsis. küttepuud pikkusega 30–60 cm. väetamise ja jäätmete ultiliseerimi- Kojuvedu. Tel 522 7345, e-post tus, aedade ehitus, lammutustööd. Tel 5689 0125, [email protected]. Tel 515 2099, Raido. sega. Helista julgelt tel 5650 3489. E-post [email protected], Korstnapühkija teenused. Tellimine [email protected]. Tellimusi Auto ost. Ostan kasutuseta jäänud Pakun muruniitmise ja trimmerda- Tel 5896 1599. 5877 1665 või www.puhaskolle.ee. võtame vastu iga päev. sõiduki (sõiduauto, maastur, kau- mise teenust koduaedades, ühistu- Müüa sega lehtpuu al 44 €/rm, Kas Teie tänavasillutis vajab värs- Korstnapühkimine. Kütteseadmete bik), võib vajada remonti. Kiire te ja äriühingute ümbruses. Helista valge lepp al 44 €/rm, sanglepp al kendust? Pakume parima hinnaga remont ja hooldus. Töödele garan- tehing ja vormistamine. Tel 5365 ja küsi lisa – tel 5399 3595. 48 €/rm, kask al 58 €/rm, 30 cm + tänavasillutise hooldustöid. Hind tii ja akt. Tel 5692 1395. 4085, [email protected]. Lõikan hekki, trimmeriga pika rohu sisaldab: kõrgsurvepesu, vuukide 3 €/rm, metsakuiv okas al 48 rm. Matkaauto rent. Võimsate auto- ja niidan heina, saetööd aias. Tel liivatamist ja tekkinud jäätmete Tel 5697 5216. Muud teenused maatkäigukastidega B-kat, palju- 5554 7291. äravedu. Võta ühendust tel 5650 Pellet al 185 €/alus, RUF brikett de lisa- ja mugavusvarustustega 3489. Pakume kolimis- ja transporditee- al 135 €/alus, küttepuud al 47 €/ matkaautod. Väiksemad 2 autot Teenustööd laadur-ekskavaa- nuseid. Mööbli montaaž. Vanade ruum. Kõik ühest kohast! Head Ehitus 4-kohalised ja suurem 7-kohaline. toriga, lammutus- ja koristustööd, esemete utiliseerimine. Tel 529 hinnad! Tel 600 0136, 520 0093, Pakume korterites ning eramaja- Lisainfo FB Rendipill, rendipill@ vee- ja kanalisatsioonitrasside 9579, [email protected], As- Puu24.ee. des maalri- ning üldehitustöid ja ka hotmail.com. ehitus. Teenustööd kaubikuga. jadLiiguvad.ee. Autokliima, konditsioneerid, soojus- elektriga seonduvaid töid. Olemas Too oma liigsed asjad müüki Rea- Tel 507 4178. Vanaraua ja kodumasinate tasuta pumbad, külmaseadmed: müük, B2 vajalike tööde teostamiseks. liseeri.ee-sse. Ostame vanavara, Katuste, fassaadide ja aedade pe- äravedu. Plekk, torud, latid, tööriis- paigaldus, hooldus ja remont. Tel 552 7217. tarbeklaasi ja keraamikat. Info tel su, värvimistööd, remonttööd, vee- tad, pliidid, ahjud, vannid, kraanid, Head hinnad, korralik töö. Freooni- Teostan väliterrasside ja katuse- +372 688 8300, +372 502 4439, rennide puhastus ja akende pesu. mahutid, pesumasinad, aiavõrk, punkt OÜ. Töötame iga päev. Tel e-mail [email protected]. aluste ehitust ning hooldust. Lisaks Tel 5638 8994, [email protected]. autoosad, akud, kaablid, boilerid 5858 5829.

“Riietering” Langetame, hooldame puid Viimsis, Randvere 6, II korrusel Ainult meilt suures valikus ja soodsa ja freesime kände just Teie hinnaga madratseid ja voodeid piirkonnas. Tutvu reklaami avaldamise (võimalik tellida erimõõtudega) Leiame koos lahenduse! tingimustega Veel soodsalt uued naiste- ja lasteriided, Meid saab kätte tel 5626 3857, jalatsid, ehted – kõik otse USA-st! www.puumehed.com. viimsiteataja.ee/kontaktid Astu läbi ja Sa ei kahetse!

PRAKS JA KÜÜTS LASTELAAGRID HAABNEEME SUVI 2021 HAMBARAVI MURU NIITMINE TÄHELEPANU! OLEME KOLINUD

VABALT Täiskasvanute ja laste hambaravi MÜRA Proteesitööd ja implantoloogia Kirurgia 36 EUR / KRUNT Suuhügieen

6 090 891 58 879 655

Helista kohe Heki tee 6 - 57 Haabneeme

+372 www.pkhambaravi.ee 508 7075 INFO & REGISTREERUMINE Oleme Haigekassa lepingupartner – laste ja täiskasvanute ravi, www.taimaut.ee proteesihüvitis. +372 52 04 057 Tegevusloa number L04534 [email protected]

7. mai 2021 REKLAAM // 21

Info ja tellimine Aastast 2002 51 36 999 info@ky� eladu.ee HARJUMAAL TASUTA TRANSPORT! www.kü� eladu.ee

RUF PUITBRIKETT ÜMAR PUITBRIKETT PELLET ALATES ALATES ALATES

130€/ALUS 140€/ALUS 195€/ALUS

EESTI SUURIM VALIK KÜTTEMATERJALE! Puitbrike� • pellet • kaminapuud • kivisüsi • turbabrike� • grillsüsi

Kõik grillima!

Viimsi Nelgi tee 1 Broileri šašlõkk äädikaga Šašlõkk sealihast äädikaga Šašlõkk sealihast 5,95 €/kg küüslaugumarinaadis T-R 10.00-19.00 6,95 €/kg 6,95 €/kg L-P 10.00-17.00 E-suletud

Soovid müüa või üürida? Võta ühendust! Желаете продать или сдать в аренду? Свяжитесь со мной!

Tatjana Shevtshenko +372 515 2005 [email protected]

WWW.PINDI.EE Kogemus aastast 22 // REKLAAM 7. mai 2021

KUTSU TUBLI TÖÖMEES APPI! Drive-In Viimsis

Aitame ehitada AIA, paigaldada TÄNAVAKIVID ja rajada MAHASÕIDUD, korrastada AIA, pügada HEKID, Ootame teid rajada KÕNNITEED ja Muuli tee 10, Viimsi E-R 9-19 ja L 9-16 PEENRAD Tel: 623 7052, [email protected] Telli: www.tooabi.ee tel +372 5380 4290 T ABI [email protected]

Külasta ka e-poodi: pood.magaziin.ee

Sinu HAMBAKLIINIK Viimsis TCHIBO Kõik digitaalsed ravivõimalused: kodukaubad KÕRGTEHNOLOOGIA ja riided KIIRUS KVALITEET KOGEMUS -30% Oleme Haigekassa lepingupartner. Laste ja täiskasvanute ravi, proteesihüvitis. Asume Viimsi Äritares ja Viimsi SPA majas Pakkumine kehtib 06.05.-09.05.2021 Helista 601 1812 ja vaata www.lumen.ee Randvere tee 1b, Viimsi • E-R 9-20 • L-P 9-19 Tegevusluba nr: L02451 /magaziin /kauplusmagaziin www.magaziin.ee 7. mai 2021 REKLAAM // 23

Kasuta aega targalt kindlusta perele turvatunne kodu kasutusloaga

projektibüroo.ee

On sobiv aeg dokumentide korrastamiseks Võta meie spetsialistidega ühendust, ajame teie kodu andmed seadusega kooskõlla.

Emad on nagu superkangelased Ka superkangelased vajavad vahel puhkust. Kingi talle superhinnaga PÄEVASPAA!

spaahotellid.ee 24 // REKLAAM 7. mai 2021

Kõik head kauplused on taas AVATUD! E-R 10-21 L-P 10-19

SPORTLAND TOIDUPOED E-L 10-21, P 10-19 ARVUTITARK APOLLO SELVER E-P 8-23 XS MÄNGUASJAD TEENUSED GOLDTIME E-L 10-21, P 10-19

L COSMETICS SÖÖGIKOHAD SOKISAHTEL kaasamüügiks E-P 11-22 KODUEKSTRA APOTHEKA ÖIS LILLEPOOD E-P 10-21

PRO OPTIKA facebook.com/viimsikeskus MYFITNESS viimsikeskus.ee PETCITY E-R 6.30-23, L-P 9-21 Sõpruse tee 15, Viimsi