Г 6 juuni 2007 hind 29.- Reportaaž Berliini muusikaelust

•№ 2007 Musica nova Helsinkis Intervjuu Archie Sheppiga

ppiP^IP**11

w^i5- Bavid toruni m festivJM

Kunstiline juht: Allar Kaasik 17.—27. juuli 2007; Pärnu

ihorkester (Venemaa) Camilla Hoitenga, flööt (Saksamaa) Pärnu Linnaorkester (Eesti) Virgo Veldi, saksofon (Eesti) Neeme Järvi, dirigent (Kesti/USA) Peterburi Festivaliorkester (Venemaa) Л. Borodin, P. Tšaikovski Alexander Mayer ja Kiyotaka Teraoka, dirigendid 120.-/60.- E. Mägi, T. Kõrvits, K. Sink, A. Glazunov, G. Grigorji 100.-/50.- K 18 juuli kell 20 Eliisabeti kirik Antal Szalai, viiul (Ungari) T 24 juuli kell 20 Eliisabeti kirik Eliane Reyes, klaver (Belgia) Neeme Järvi ja tema õpilased G. Tartini, B. Bartõk, J. Brahms, P. De Sarasate, Patricia Rozario, sopran (India / Suurbritannia) M Ravel, С. Franck Camilla Hoiten 80.-/40.- Allar Kaasik, tšeuo ^eesti; N 19 juuli kell 20 Eliisabeti kirik Virgo Veldi, saksofon (Eesti) David Oistrahhi Festival Ines Maidre, orel (Eesti) Kalev Kuljus, oboe (Eesti) Madis Metsamart, löökpillid (Eesli) ^'ravinski Keelpillikvartett (Venemaa) Tšellode ansi W. A. Mozart, В. Britten, В. H. Crusell Г' Kontserdipaigad / Concert venues 80.-/40.- Ш H. Villa-Lobos, Л. Part, O. Grigorjeva, 1. Pärnu Kontserdimaja, Aida 4, Pärnu Kõrvits, C- 100.-/50.- Eliisabeti kirik, Nikolai 22, Pärnu R 20 juuli kell 20 Pärnu Kontserdimaja Eesti Apostlik Õigeusu Kirik, Aia 5 Neeme Järvi ja tema õpilased K 25 juuli kell 20 Pärnu Kontserdimaja Kalev Kuljus, oboe (Eesti) Galakontsert: Vene ooperimuusika pärlid Hanjali Tšinakajev, oboe (Venemaa) Lisainfo: Aleksander Martõnov, bariton (teater „Uus Ooper") Peterburi Festivaliorkester (Venemaa) Julietta Kotšarova, sopran (Saraatovi ooperiteater) Neeme Järvi Suveakadeemia dirigendid tel +372 50 257 53 Georgi Perov, bass (Moskva Suur Teater) 1. Stravinski, A. Vivaldi, E. Grieg, H. Eller Jelena Okolõševa, metsosopran (Moskva Suur Teater) Piletid müügil alates 25. juunist 120.-/60.- Kesti Kontserdi kassades, Anatoli Zaitšenko, tenor (Moskva Suur Teater) Camilla Hoitenga, flööt (Saksamaa) Piletimaailma (www.piletimaailm.ee) ja L 21 juuli kell 20 Eliisabeti kirik Pärnu Linnaorkester (Eesti) Piletilevi (wwTv.piletilevi.ee) müügikohta Antti Siirala, klaver (Soome) Peterburi Festivaliorkester Pärnu Kontserdimaja kassa avatud RTE Vanbrugh Quartet (Iirimaa) «). Kinsella, J. Corigltano, C. Franck Erki Pehk, dirigent (Eesti) E-R 11.00-20.00. L 10.00-16.00 80.-/40.- Toomas Kuter, õhtu juht (Eesti) ja 1 tund enne kontserti, • M. Glinka, P. Tšaikovski, A. Rubinstein jt. P 1 tund enne kontserti. P 22 juuli kell 20 Pärnu Kontserdimaja 120.-/60,- Tel 4455800, 4455801 Neeme Järvi ja tema õpilased Kirikutes piletid müüs d enne algust. Selvadore Rähni, klarnet (Eesti) N. 26 juuli kell 20.00, Eliisabeti kirik Pärnu Linnaorkester (Eesti) Collegium, keelpillikvartett (Ukraina) Dirigeerivad Neeme Järvi Suveakadeemias osalejad Camilla Hoitenga, flööt (Saksamaa) S F. Mendelssohn, С M. Weber, F. Schubert Selvadore Rähni, klarnet (Eesti) 120.-/60.- • V. Silvestrov, W. A. Mozart 80.-/40.- P 22 juuli kell 22 Eesti Õigeusu kirik Patricia Rozario, sopran (India/Suurbritannia) R 27 juuli kell 19 Pärnu Kontserdimaja Daniel Meerovitš, vioola (Venemaa) Neeme Järvi juubeli tähistamine RTE Vanbrugh Quartet (Iirimaa) Patricia Rozario, sopran (India/Suurbritannia) Я С. V. Stanford, 1. Pizzetti, G. Grigorjeva Allar Kaasik, tšello (Eesti) (esiettekanne) Läti Riiklik Sümfooniaorkester (Läti) 80.-/40.- Segakoor „Latvija" (Läti) Neeme Järvi, dirigent (Eesti/USA) E. Mäfii. G. Mahler. A. Part, F. Poulenc

www.oistfest.ee NEEME JÄRVI JUUBELIFESTIVAL

JHHHHH^HHHI

|Д culture ireland */~~ Jannseni Hambapolikliinik ШшШ' i cultüreireann / k ESTONIA — "*' @R) Eesti Raadio HOTEL VICTORIA /—& i c=f ö J—\ Pärnu EEK AS Intro 6/2007

Paljud tunnevad seda. Paljud ei söanda sellest rääkida - tundest, mida võiks nimetada kultuuriväsimuseks. See on kuulaja väsimus, muusiku väsimus, võib-olla veel kõige rohkem kriitiku väsimus. KAVA Üks ameerika jazzikriitik põhjendas otsust oma amet maha jätta tõdemusega, et ta oli hakanud uutele talle saadetud plaatidele SOOLO reageerima samasuguse entusiasmiga nagu "patsiendi põlv närviarsti 2 Ave Sopp. Põhjavaimust kantud. Intervjuu Raul kummihaamrile". Iga muusik esitleb oma uut kava kui enneolematut Talmariga ja tähelepanuväärset, isegi kui ajendiks on eneseimetlus või BAGATELLI D rahaarmastus. Publikuring on piiratud, muusikud kuulavad 8 Mirjam Tally. Uudiseid maailmast kolleegide kontserte harva ning vaid kriitikul lasub kohustus kõikjale jõuda ja kõiges suurt kunsti aimata. IMPRESSIOON ID 10 Virve Normet. Kolm korda braavo! Õnneks koputab õhuaknale suur suvi. On igaühe otsustada, kas "Vocalissimo" kontserdisarjast ta puhkab muusikast või muusikaga. Kui muusikast, on tema 11 Allan Vurma. Mati Palm ja sõbrad päralt mets, meri ja väsimatult valged ööd. Kui muusikaga, 12 Kerri Kotta, Kristina Kõrver, Pille Kangur, Liis Jürgens, Manivald Tipp. "Eesti muusika päevad" meelitab melomaane selgi suvel lugematu arv efektsete kavadega Tormise ringis muusikafestivale ooperist raskerockini. 17 la Remmel. Koorifestival "Tallinn 2007"- rah­ vusvahelisem kui kunagi varem

Joosep Sang MODULATSIOON 20 Kristina Kõrver, la Remmel, Joosep Sang. Muusikalinn Berliin 24 Merike Vaitmaa. Helsinki Musica nova 2007

STU Dl UM 26 Mirjam Tally. Heliloojaks rooside maal. Peatoimetaja la Remmel [email protected] Gotlandi heliloojate koolist Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] 28 Brandt Reiter. Archie Schepp: jazz on minu Toimetaja Joosep Sang [email protected] klassikaline muusika Turundusjuht HerjeTamm [email protected] Kujundajad Tõnu & Ande Kaalep [email protected] UVERTÜÜR Keeletoimetaja Kulla Sisask 31 Raili Sule. Monika-Evelin Liiv tee Covent Gardeni lavale Rahastaja EV Kultuuriministeerium Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital MODULATSIOON Väljaandja SA Kultuurileht 33 Priit Kuusk. Arne Mikk Tamperes "Aidat" tege­ Voorimehe 9, 10146 Tallinn mas

Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus KONTRAPU NKT Toimetus: Rävala pst 16,10143 Tallinn, II korrus, В 214 34 la Remmel. Trompetipäevadest ja trompeti- Toimetuse telefon 66 757 88 õpetusest Eestis Kodulehekülg: muusika.kul.ee Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas BAGATELLID Laki 26, 12915 Tallinn 35 Uudiseid Eestist ISSN 1406-9466 M ELOMAAN © Eesti Muusikanõukogu 39 Heliplaatide tutvustus Tellimine: AS Express Post COLLAGE Maakri23A, 10145 Tallinn 42 Valik juunikuu muusikasündmusi Tel 6662535, www.tellimine.ee Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 21 krooni number 3 numbrit 69 krooni 6 numbrit 138 krooni Aastatellimus 245 krooni Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse soodushind 192 krooni. Soodushind kehtib ka pensionil olevatele muusikaõpetajatele. Tellimine: [email protected], [email protected], 6675 788,55 56 18 94 Raul Talmar FOTO MARK RAIDPERE SOOLO Põhjavaimust kantud Intervjuu Raul Talmariga AVE SOPP koorijuht

Tean Rauli kolleegina. Tean, aga ei tunne. Ning kui sellise põgusa pagasi põhjal küsida, milline on Raul Tolmav, siis esimene vastus on - hea, üdini hea inimene. Sealt edasi kooruvad mõtetes lahti sellised omadused nagu rahulikkus, kahe jalaga maapeal olemine ja analüüsimine versus emotsioonide põhjal otsustamine, huumorimeel, mis ei jäta teda ka kriitilistes situatsioonides, delikaatsus ja meeskonnatunnetus. Kõlab hästi ja turvaliselt... Ei ole siis ka ime, kui me kõik tahame enda kõrvale sellist kolleegi - olgu laulupidusid korraldades (Raul on tänavuse noorte laulupeo neiudekoori ja 2009. aasta üldlaulupeo naiskooride juht), segakooride liitu juhtides, kooriühingu juhatusse kuuludes, Rapla kultuurielu korraldades ja (muusika)raamatuid kirjastades. Lisaks on ta veel kolme koori, segakoori Noorus, TTÜ Naiskoori ja üle-eestilise neiudekoori Leelo teljeks. Kindlasti jäi midagi ka nimetamata. Avastagem siis koos Eesti kooriüldsuse poolt pärjatud aasta dirigenti Raul Talmarit.

Raul, millised on sinu esimesed mälestused? letan vanaisa ja istumisi Põltsamaa kiriku Räägi oma kodust. See on küll hea küsimus! Ma ei ole püüd­ kooripealsel, kui vanaisa kirikukooris lau­ Olen üles kasvanud trükikoja Kommunist nud mõelda, mida ma esimese asjana lis. klubi kõrval, kus on praegu Von Krahli selgelt mäletan. Pean hakkama kaevama... Ma ise arvan, et algpõhjus, miks ma Teater. Seal, kus on teatrisaal, seal oli enne Need on mingid hetked Rataskaevu tä­ kooridega tegelen, on ikkagi see, et mu isa­ Paul Pinna nimeline Rahvateater, ja seal, nava kodust. Mui oli üks nurk, kuhu mulle ema olid paadunud koorilauljad, isa siia­ kus baar, oli võimla. Minu isa-ema olid meeldis pugeda. See oli selline pime nurk, maani. Samuti vanaisa. trüki töölised trükikojas ja meil oli seal natuke õudne ja kole, seal ma väga kaua ei la siin on mul üks väga ere mälestus. pisike korter - 12 ruutmeetrit. Võimlas saanud olla. Siis on mul meeles lasteaiast Ma arvan, et see on mu esimene muusika­ käisin aeg-ajalt palli mängimas, mando- üks helge hetk... Lapsed mängivad laste­ line mälestus küll, kui segakoor Tungal liiniorkestrit ja segakoori Tungal kuula­ aias ju ikka kodu. Ja seal oli üks tüdruk esines ja nad laulsid Mart Saare "Põhjavai­ mas. Õnne, kellega me alati kirglikult kallistasi­ mu". See oli raudselt esimene raputav koge­ Me olime paar aastat noorema vennaga me, enne kui rühmaga jalutama läksime. mus heast muusikast. Ma arvan, et ma olin ka täitsa head sõbrad. Siiamaani. Me ei ole See oli meil nagu mingi rituaal. Siis ma mä­ viis-kuus. näiteks kordagi kakelnud. Vennaga koos sai

2 muusika 6/2007 mööda katuseid terve kvartal läbi käidud... Seitsmekümnendate lõpuks sai isa korteri muusikaklassid väga populaarsed. Tallin­ Kihvt. Suured pööningud, üks luuk lahti - Mustamäele. nas ja üle Eesti oli palju koole, kus sellega sisse, teisest välja, jälle järgmisele katusele. hakati tegelema. Mina olin kolmas lend, Siis olid tänavad ja käigud kinni, mis nüüd Kuidas sa Westholmi kooli muusikaklassi kes hakkas 22. keskkoolis muusikakalla- on lahti tehtud, sinna sai kuidagi läbi maja­ sattusid? kuga klassis õppima. de. Hulk aega kõnnid mööda pimedaid See oli mingit pidi mu ema valik. Ma mäle­ kohti ja oled järsku teisel tänaval. Tagant­ tan isegi seda kohta, see oli tänaval, Lutsu See tähendab siis ka seda, et sinna oli järele targana mõtlen, et see miljöö ikka poe kõrval, kui ema küsis, et kas sa tahad suur konkurss? jätab mingi jälje. Nüüd on mõnus käia ja sinna katsetele minna. Ma olin lasteaias Oli, oli. See oli ikka hirmus närvide mäng vaadata - ma olen siin elanud, ma olen siin tubli laulupoiss, musikaalsus oli olemas. minna pärast vaatama, kas said sisse või ei olnud. Otsustasin, et tahan jah minna proovima. saanud. Klass sai minu meelest väga vinge. Samas, tol ajal ei olnud väga lihtne va­ Siis oli seal tädi Ene (Üleoja), kes käskis Üsna erinevad tüübid, nagu klassis ikka, nalinnas elada. Inimesed elasid vaeselt ja rütmi plaksutada ja koputada. Alguses, keegi hõõrub ja keegi kakleb. Aga kesk­ raskelt. Seega taheti sealt ainult ära saada. kui relatiivse õpetuse buum lahti läks, olid kooli ajaks, kui pubekavärk oli maha

muusika 6/2007 3 rahunenud, siis oli ikka vägev. Ja kui kihvt asja. Ene siis julgustas, et midagi hullu ei töö oli meiega tehtud, tõsiselt ja metodo­ juhtu, võib ju proovida. Nii sai otsus teh­ loogiliselt õigesti. Me olime õppinud ar­ tud. Siis hakkasin õppima klaverimängu, mastama muusikat, me olime õppinud lu­ mida ma senini üldse polnud õppinud. gema lehest ja meil oli kohe rõõm koos Osteti kohe klaver ka. Võtsin seda väga musitseerida. Mui on meeles mingi vaba tõsiselt, harjutasin iga jumala päev ikka tund keskkooli ajal, kus me laulsime kus­ hea mitu tundi. kil koridoris madrigale, mida olime õppi­ nud. Kohe kulutasimegi vaba aja laulmise Ja kõik läks hästi. Kas siis ei olnud peale! See oli suurte pedagoogide töö, ke­ niisugust värinat kui Westholmi astudes? da on ikka kole vähe alles jäänud. Kes siis Ma arvan, et need on üsna võrdsed väri­ alustasid? Heino Kaljuste kui ideoloogiline nad. Ikkagi ülikool! Eks ma seepärast kla- isa, Venno Laul, Ene Üleoja, Tiia-Ester verieksami panin ikka puusse ka, kolinal. Loitme, Epp-Eo Liiksaar. Käed värisesid. Kuigi mul oli niisugune Mäletan siiani Tallinna koolidevahelist suurepärane õpetaja nagu Karl Sillakivi, lastekooride konkurssi, see oli niisugune kelle juures ma õppisin eratundides kla­ "veri välja" võistlemine, sest kõik olid väga verimängu ja praktilist harmooniat. Tema kõrgel tasemel. Viienda klassini oli meil mind jaanuarist juunini utsitas. viis muusikatundi nädalas, hiljem jäi natu­ ke vähemaks. Kaheksa aasta jooksul sain Millises konservatooriumi majas sina kogu põhja, edasi oli ainult musitseerimise õppisid? vaev. Me õppisime Suvkas [Suvorovi pst], meil Süvamuusika õpetuse juurde kuulus oli veel seda väikese maja head, lahedat kohustuslikult ka pillimäng. Mui läks nii suitsunurga vaimu. See on erinev! Mui on hästi, et minu esimene viiuliõpetaja oli ka­ millegipärast tunne, et konservatoorium dunud Lemmo Erendi. Ta vedas mu paar võikski olla palju väiksem. Inimesed ei saa korda isegi oma väga vinge kvarteti proovi, tänapäeval enam kokku, sest neil on liiga kus tšellot mängis Ivo Juul. Aga ta läks, ei mugav. Kolm korda nädalas oli meil koori- mäletagi miks, koolist ära ja soovitas mul klass, kus ikka vaadati, suu lahti, kuidas minna tema isa Raivo Erendi juurde, kes viienda kursuse omad suuri asju tegid. oli Nõmme muusikakooli viiuliõpetaja. Nii Kooris oli nelikümmend lauljat, kes olid "Ma olin lapsena tubli laulupoiss." läksingi ka päris muusikakooli. kõik sama eriala tudengid. See oli veel aeg, kui koorijuhtimise tudengeid oli nii palju, Kas sa spordipoiss ka olid? et nad täitsid kogu segakoori, millega me sika, mis hakkas peale Sisaskiga, kes kir­ Jah. Esimeses või teises klassis tuli üks tree­ tegime täiesti korralikku segakoorimuusi- jutas palju lugusid ka Nooruse koorile. ner klassi ja kutsus tennist mängima. Ja ku­ kat. Aga ma arvan, et kõige kihvtim vend on na mingeid muid pakkumisi polnud, läk­ Siimer. Tema sügav intellekt mõjub igas sin koos hulga klassivendadega. Käisin Milline muusika sulle istub? tükis. Ja mul on kahju, et Märgo Kõlar ei kaheksa aastat tennisetrennis. Kui me räägime eesti muusikast, siis seal kirjuta enam koorimuusikat. Ta ei ole on nagu "kaks istumist". Üks on see suure üldse palju kirjutanud, aga kõik on hästi Ja mängid praegu ka? koori muusika, mida olen ise kooris laul­ kirjutatud. Üks naine on veel - Mariliis Muidugi! Ka mu vanemad pojad mängi­ nud. Ja see on niisugune nostalgiline Valkonen! Ta on loonud lihtsaid koori­ vad. See on ilus mäng, väga puhas sport. tunne, et küll tahaks veel neid suuri asju laule, nagu "Valge lind"... ja temas on teha. On väga kahju, et suuri koore ei ole. mingi jube hea mõju. Kas konservatooriumi minek oli siis juba Teine pool on uue laine heliloojate rauu- asjade loomulik käik? Võib-olla on viga selles, et koorid ei telli? Tegelikult jagasin ma ka matemaatikaüles­ Hiljuti küsis Maris Sirmais minult, et tema andeid korralikult ja meil oli päris palju tahab üht lugu tellida, suurt Maarjamaa poisse, kes olid ikka TPIsse minemas. See Mul on meeles mingi kantaati, kus iga maa helilooja kirjutab oli lõpuklassi alguses, kui Ene Üleoja ütles midagi, - et kes need eesti mehed on, kes mulle, et kas ma ei võiks mõelda kon­ vaba tund keskkooli ajal, praegu kõige rohkem kirjutavad? Siis ma servatooriumi peale. Tema selle kärbse kus me laulsime kori­ pidin kahetsusega tõdema, et meie koorid pähe pani. Kuna ma ei olnud sellele mõel­ ja koorijuhid on ise oma heliloojatele selja nud, siis see oli nii ootamatu, nii ahvatlev. doris madrigale, mida keeranud. Me oleme ühel hetkel hakanud Ausalt, ma ei olnud isegi julgenud mõel­ nende tagant varastama, hakanud nende da... Mulle oli kogu aeg tundunud, et olime õppinud. Kohe loomingut paljundama - leiame kuskilt konservatoorium on nendele, kes kuskil noodi, kellegi käest kuuleme. Helilooja on muusikakeskkoolides õpivad kõrget kulutasimegi vaba aja mingi aja heasüdamlikult kirjutanud, aga muusikat... et kas mul on sinna üldse laulmise peale! järsku näeb, et koorid ei kavatsegi midagi

4 muusika 6/2007 maksta ja ei kavatsegi oma kontsertidest Kui me räägime muusikalisest kujune­ autorite ühingut teavitada. Me oleme ise Kas sa eesti heliloojatest kaugemale ka misest, siis sellele võlgnen ma kõik oma süüdi. jõuad vaadata? teadmised. See on olnud minu teine kool. Õnneks küll, tänu sellele, et meil on olnud Aga kas sa ei arva, et ka valdav kesk­ Kooriühingu Kammerkoor, kelle eestvõttel Kas sa tunned tänu oma taustale ka pärasus paneb heliloojale suured piirid? oleme end saanud natuke kurssi viia näi­ topeltvastutust selle koori juhatamisel? Jah, paneb küll. Aga see on kord nii, kord teks läti muusikaga. See on ka eluline Tunnen jah. Ja see on vahel isegi koormav. naa. Näiteks kui Lepo Sumera kirjutas vajadus - möödunud suvel festivalil Ühel hetkel teed endale selgeks, et meie "Seenekantaadi", oli see tol ajal täiesti uus "Europa Cantat" Barcelonas viisin ma läbi muusikaõpetus on alla käinud, ei ole muusika, mis tundus esmapilgul väga Balti muusika workshops. Siis pidin palju enam lauljaid, kellega saaks kiiresti nõud­ raske. Aga tal oli helilooja tarkus - tead­ muusikat läbi töötama. Läti kultusheliloo­ likku repertuaari ette valmistada, ei ole mine vokaalist ja hääle juhtimisest. Olen jad on ju teada: Vasks, Einfelde, Abols. enam korüfeepedagooge ega baase muu­ läbi mänginud kooriteoseid, mis on tege­ Aga näiteks Rihards Dubra, kes on natuke sikaklasside näol. likult klaveril harmoniseeritud neljahäälne Sisaski moodi, kirjutab lihtsamalt, aga vä­ Praegu on laulupidu saanud õigustatult muusika. Helilooja ei ole vaevunud mõt­ ga põnevalt ja lauldavalt. Muidugi, täna­ väärika koha meie kultuuriruumis, riik lema, et iga hääl on instrument, millel päeva häda on ka selles, et informatsiooni aktsepteerib üha enam ka laulupidu kui peaks olema oma loogiline liin. Pillimän­ on lihtsalt liiga palju. Interneti kaudu ei protsessi. Aga selle mootor peaks olema gijale on lihtsam kirjutada, ükskõik mida, ole võimalik kvaliteeti tabada, ei jõua ela­ muusikaline haridus, muusikaline kirja­ ta saab üldiselt hakkama. Koorilaulu on deski väärtuslikuni. See käib ikka isiklike oskus, mis on täiesti kadunud. selles mõttes raskem kirjutada. Kuid laulul kontaktide kaudu, milleks tuleb natuke on üks eelis, mida ei ole pillimängus, - see ringi käia. Ja kui leiad nime, kellel on Mis on lahendus? Mida me teha on sõna kasutamise võimalus. On kahju, kvaliteeti, siis temaga tasub tegelda. saaksime? et meie praeguses eesti muusikas puudub Muidu lihtsalt kaotad ennast ära. Muusikaõpetuse tunde kahekordistada! mõjuvalt kasutatud helisev sõna. Raudselt liiga vähe, aga natuke olen ma Võttes aluseks jaapanlaste tehtud uurimis­ Äkki peaks võtma mõnel noorel heli­ väljapoole nuusutanud. Noh, leedu muu­ töö, mis ütleb, et rohkem muusikatunde loojal nööbist kinni ja kutsuma ta oma koo­ sikast ei tea ikka midagi. Peale Miškinise, annab kõikides, ka reaalainetes inimesele ri juurde resideerima? kellel on tõesti oma põnev käekiri. palju paremad tulemused. Tänu oma mõõtmetele oleks väike Eesti võimeline Kes on olnud sinu mõjutajad? panustama oma inimeste esteetilisse Ma arvan, et inimesed, kes on mulle mõ­ haridusse. Me võime siin imetleda inglise junud mingisuguse muusikalise aususe või vokaalkultuuri, aga see on tohutust muusikalise teostusega. Siis ma saan aru, massist välja sõelutud väike hulk lauljaid. et see on inimene, kellelt ma peaksin Ma arvan, et veel praegugi on üldine õppima. Esimese õpetajana kindlasti Ene musikaalsuse tase Eestis kõrgem kui Üleoja, kes on mind mõjutanud tunde brittidel. Aga et osataks noodikirjale ise otsimisel - kuidas panna noodikiri elama, õtsa vaadata, sellest oleme juba hästi et sõna ja heli koos toimiksid. kaugele läinud. Kummalisel kombel ütleb Toomas Siitan on olnud üks eeskuju. koorilaulja üha sagedamini, et oi, ma pean Mingist ajast alates on vanamuusikaarmas- nooti vaatama. Tegelikult ei näe ta seal tus minus suurem kui näiteks romantilise midagi muud kui et kas üles või allapoole. muusika armastus. Kuigi näiteks õpetaja Miks ei võiks meie hariduse lööklause Ene oli just vastupidi tohutu romantik, kes olla: igale inimesele kaks kirjaoskust! tegi võimsaid, emotsionaalselt mõjuvaid esitusi. Ma olen alati pöördunud Toomase Jah, soodne pinnas on olemas, vaadates poole nõu ja abiga ning ta on mulle ka väga näiteks seda, kui palju lapsi pürib suvel põnevaid materjale ette andnud. Näiteks toimuvale noorte laulupeole. Ja kui Harnoncourt'i tõlkimine [Nikolaus Har- vaadata eelproovegi, siis on taas näha noncourt, "Kõnelev muusika". Talmar ja vaimustust ja mitte kohustust. Põhi, 2003] sai teoks tänu Toomas Siitanile. Noorte pidu on saavutanud respekti ühis­ Ja siis ongi kirjutavad eeskujud, nagu konnas ja ka paljude noorte seas. Kuid tei­ Harnoncourt. Tark mees, ta näeb hästi kau­ salt on väga selged ka kihistumise märgid: gele ette, kirjutab tõsiselt interpretatsiooni­ on neid, kes on selles paadis, ja neid, keda kunstist, räägib lahti meie tänapäeva. Ta on see absoluutselt ei huvita. Ja siin on süüdi hinnatud dirigent, kes võib teha, mida ta koolid, kus ei ole ühtegi koori, kus ei anta tahab, aga ikkagi ta ütleb: "Sõbrad, Õhtu­ lastele võimalustki sellest osa saada, kuna maade muusika käib alla." Põhjendades sel kooli juhtkond ei pea seda vajalikuks. le väga selgelt ka ära. Õpetaja Ene Üleojaga segakoori Noorus Mitmes laulupidu see sulle dirigendina Ameerika reisil 1990. aastal. Aga Nooruse koor? on?

muusika 6/2007 5 1997 oli esimene noorte pidu, see on palju. Maailm on täis toredaid uusi inimesi. niisiis kolmas. Lisaks eelmine suurte pidu. See on vahva kogemus, leidmisrõõm. Kava juhtimises [kooride minek-tulek laval] hakkasin osalema alates "Laulusilda- Nojah, sa oled ju tuntud sellise sotsiaalse dest" aastal 1991. tüübina. Natuke totter sotsiaalne tahk minus tõesti Kas tuhandete ees olemine paneb ka neljandal korral südame värisema? Paneb kindlasti. See on niisugune hea Kas mõttekaaslus ja sõbrad on sulle värin. Kui puldi trepist hakkad üles olulised? minema, siis lööb süda ikka väga kõvasti. Muidugi on. Sõprusega on keerulisem küsimus: kes on päris sõber? Neid on ehk Rutiini ei ole karta? kaks-kolm. Keda kõiki ma näen väga Eks see närvi olemus muutu, tal on teised harva, aga kelle puhul tean, et nad on põhjused. Esimesel korral on see selgelt olemas. seotud ka teatud hirmu või kartusega. Teis­ tel kordadel seguneb rõõmu või ootus­ Sa töötad Raplas, oled juhatanud ärevusega, mis on ju ka kihvt. Kui seda koori Pärnus. Kas koorilauljal Tallinnas pole, siis on miskit valesti. See on adre­ ja väljaspool pealinna on vahe? Kas naliin. Saan sellepärast aru ka kõrgest Tallinna kiirus läheb kilomeetritega kaljust alla sõitva lumelauduri tundest. maha? Seda on ikka ja jälle vaja. Võib-olla Läheb. Ma arvan, et väljaspool Tallinna on muusikas toimib see kuidagi nii, et tahaks inimene oma olemuselt rahulikum ja tänu sellele süüvimisvõimelisem. Tallinlane on Koorijuhi raske elu. teha keerulisemat, pikemat, raskemini FOTOD ERAKOGUST kättesaadavat just sellepärast, et adre- pinnapealsem inimene. Teisest küljest tal naliinikogust suurendada. Sõltuvus sellest võib olla teistsugune omadus kõike väga on ju raudselt olemas. kiiresti ära teha, tihtilugu ka suhteliselt Seal, kus ma kõige kauem olen olnud, on hästi. Kuid tal võib jääda puudu sisemisest ikka kõige mugavam. Sellepärast ma ütlen Kas sa oled aldis ka muul alal adrenaliini naudingust. Puudub katarsise tunne, mis - segakooris. Kuna segakoor on oma otsima või oled pigem alalhoidlik? Kas süvenenud inimesel on suurem. olemuselt ürgne, siis on seal vastuolud ja sulle "ameerika mäed" meeldivad? probleemid võib-olla isegi kergemad Meeldivad! Kuigi ma sain alles üsna hil­ Sul on hetkel kolm koori, mis on kõik tekkima, aga lihtsalt loomupäraselt istub juti, vist viis aastat tagasi neil esmakord­ erinevad "pillid". Kas sina oled ka nende see mulle kõige rohkem. Ma pean oma selt sõita. Muidu elus ma vähemalt üritan peäl erinev "mängija"? kurbuseks tunnistama, et meeskoor istub leida tasakaalu. Kodus püüan esinemiste Arvan, et olen. Keegi on öelnud, et ini­ mulle kõige vähem. Tihtilugu ei ole mehi adrenaliini rahulikuma olemisega tagasi mese intelligentsuse näitaja on kohanemis­ edasiviivaks jõuks tarve saada paremaks ja teenida. Ma ei ole kunagi osanud raha võime. Koorijuht peab suutma kohaneda targemaks, näiteks nagu koorilaulus vaja, koguda, nii et majandusliku külje pealt ei iga kooriliigi sügava, põhimõttelise eri­ vaid edasiviiv jõud on see, et me lihtsalt ole ma küll osanud alalhoidlikkust üles nevusega. Segakoor on minu jaoks meeste oleme mehed, teeme ära ja teeme teistele näidata. ja naiste vahelise elu väljendus. Segakooris ka ära! Minu ilusamad aastad on TPI on olemas kõik, mis puudutab meest ja meeskoori ajast ja Soome meeskooriga oli Sa ei ole vist kunagi olnud sada protsen­ naist - erootika... See on seal olemas - mul ka väga tore töötada, aga kui ma ti ainult dirigent, ikka on sul ka mõni nad käivad proovis, suhtlevad, vaatavad püüan enda suhtes aus olla... n-ö kõrvaltöö. Kas see on kutsumus või üksteist teise pilguga kui ühesooline koor. nad lihtsalt tulevad su juurde ja sa ei saa Meeskoor on heas mõttes korporatiivne: Kas sa lastega ka oled töötanud? neist loobuda? "meie, mehed, võime koos sõtta minna", Tegelikult ei ole väga palju. Harjumaa pois­ Teine vastus on see õige. Nad kuidagi tule­ toetame teist meest ja teeme suuri asju tekoori juures olin ühe hooaja, kus minu vad ise. Ma tunnistan oma viga, et ma pea­ sellepärast, et me oleme mehed. Naistel... ülesanne oli üritada häält murdnud poisid aegu ei oska öelda "ei". see ei ole korporatiivne, kuid on teist­ laulma panna. Ja Viljandimaa noorte moodi ühtekuuluvustunne - me oleme meeste kooris olid ka juba rohkem nagu Kas see tähendab siis, et sa ei leia neist naissugu, me teeme naiste asju, me oleme noored mehed. Päris lastekooriga ei ole. Ja rõõmu? sõbrannad jne. See on kõik nendes koo­ ma imetlen neid lastekoori dirigente! Ikka leian. Mind huvitab iga uus tegevus­ rides sees, nad on olemuslikult erinevad. Ausalt! Poistekoori dirigendid on minu ar­ ala. Kui keegi ütleb, et tule, hakka seda Ja koorijuht peab püüdma olla selles vates kõige suuremad kangelased. Harju­ tegema, arvab ta järelikult, et ma saan olemuses, tunnetada seda, tänu millele maa poistekooris ma väsisin nii ruttu ära sellega hakkama. ühes või teises kohas asjad toimivad. sellest tohutust energiast, mis nendes kut­ See on küll tore, et ükskõik kuhu sa ei tides on. Nad ju möllavad ja tormavad ja lähe, üsna kohe tekib mingi hulk inimesi, Kus sa ennast kõige mugavamalt tun­ on kõik väga toredad, aga mina väsisin kellega oled mõttekaaslane, ja neid on ned? ära.

6 muusika 6/2007 Poeg Gustaviga. FOTO MARK RAIDPERE

See on huvitav, kuidas toimuvad valikud. tegema, kuhugi hüppama. Selline imelik on tegelikult päris peen kunst. Konkurss Sa ei ole ju teadlikult hakanud juhatama tunne kaasneb. Eks ta ühel päeval läheb on vajalik, et tajuda oma kohta muusika­ naiskoori? mööda ja siis on jälle lihtsam edasi elada. maailmas. Ma ei võta neid võistlusena, Naiskoor tuli tõepoolest puhtjuhuslikult. lihtsalt väga vahva on näha, mida ja kui­ Õnne-Ann Roosvee helistas ja kutsus. Tol Aga kas sulle konkurssidel meeldib käia? das teised teevad. See on põnev ja tege­ eluhetkel ma avastasin, et nojah, naiskoori Tegelikult meeldib küll. Aga mulle meel­ likult äärmiselt innustav, kui sa kuuled ei ole ma veel juhatanudki. Kuigi mõned dib see tõepoolest sellepärast, et - jälle see mõnda tõeliselt head kollektiivi, kellel on aastad töötasin ma ka Klementi õmblus­ adrenaliini küsimus - meeldib ennast ja palju anda ja kes on üdini asja sees. Külm, vabriku naiskooriga. TPI naiskooriga oli oma lauljaid aeg-ajalt proovile panna. Aga perfektne konkursiesitus jätab mind võimalik teha enda jaoks arenguhüpe, see ei saa olla põhitegevus, doseerimine ükskõikseks. juhatada suuremat ja võimekamat nais­ Meeldivus on seotud ka tagamõttega, koori. olen näinud ja teadvustanud, et konkurs­ sideks ettevalmistamine arendab lauljat. Kuidas sulle mõjuvad ametlikud tunnus­ Laulupeo mootor peaks tused? olema muusikaline Mis on sinu jaoks kõige suurem tänu? Need panevad mind tegelikult natuke (Naer ja pikk mõttepaus.) Nojah, nii ba­ nagu kohmetuma. Muidugi on hea meel, haridus, muusikaline naalne kui see ka ei ole, aga tegelikult aga alati tekib see imelik tunne, et nüüd ikkagi siiras aplaus. Kui tunned, et muu­ mind tunnustati, mis ma siis nüüd tegema kirjaoskus, mis on aga sika mõjus. pean. Kas peaksin hakkama midagi teist­ moodi tegema või midagi veel rohkem täiesti kadunud

muusika 6/2007 7 BAGATELLID *MAAILM

MIRJAM TALLY esitamine mõjub talle tiivustavalt. Ent siiski alles teine džässmuusik, keda selle pree­ vabakutseline leiavad paljud muusikud, et see tekitab hoo­ miaga autasustatakse, esmakordselt võitis pis stressi, mistõttu kannatab interpretat­ džässmuusikutest Pulitzeri Wynton Suri Mstislav Rostropovitš siooni loomulikkus. Ka on surve tänapäe­ Marsalis oma oratooriumiga "Blood on val suurem kui Schumanni aegadel, sest sal- the Fields" (1997). Eelmises numbris oli juttu tšellisti ja diri­ vestusajastu on viinud "lakke" ka perfekt- gendi Mstislav Rostropovitši 80 aasta susetaotluse. "Põhiraskus lasubki just solis­ juubeli tähistamisest, ent napilt pärast aja­ tidel," usub Tomes, kes arvab, et kammer- kirja trükikotta jõudmist kurvastas aprilli teostes võib endale siiski lubada noodist lõpul maailma teade tema surmast. mängimist. Heliloojad aga ei nõua inter­ Rostropovitšit jäädakse mäletama kui 20. preetidelt tingimata teoste peast esitamist. sajandi ühte suurimat muusikut, hinnates Näiteks Beethoveni õpilane Carl Czerny oli ühest küljest tema suurepärast mängu­ nii fenomenaalse mäluga, et suutis meistri tehnikat ja teisalt tema huvi tellida uut teoseid peast mängida juba teismeeas. Beet­ muusikat. Nii on tänu talle esiettekandele hoven aga suhtus sellesse taunivalt, arvates, jõudnud 240 teost, paljud neist on tellitud et nii võib üle libiseda detailsematest mär­ 20. sajandi suurtelt heliloojatelt, nagu kustest, mis noodis kirjas. Chopin aga oli Prokofjev, Šostakovitš, Britten, Arvo Part, vihane, kui kuulis oma õpilast peast esita­ Henri Dutilleux, Luciano Berio, Alfred mas oma nokturni. Mendelssohn, kellel oli Schnittke ning hiljem ka James MacMillan väga hea muusikaline mälu, oli samuti selle ja Rodion Štšedrin. Tšellist Steven Isserlis oskuse demonstreerimisel üsna tagasi­ on öelnud, et Rostropovitš on teinud tšel­ hoidlik. Ükskord Londonis kontserti andes lo heaks rohkem kui ükski teine muusik Iisraeli imelaps Ariel Lanyi. avastas ta, et tema teose noot on maha FOTO INTERNETIST mis tahes instrumendile. jäänud. Nii paluski ta võtta suvalise raa­ matu ja sellel lehti keerata, et mitte jätta Iisraeli imelaps muljet, nagu mängiks ta mälu järgi. Liszt aga näitas oma muusikat esitades ka noote, Iisraeli džässiareenil aga teeb ilma üheksa­ tõestamaks, et need on tõsised väljatöö­ aastane imelaps Ariel Lanyi, kirjutab Asso­ tatud teosed, mitte improvisatsioonid. ciated Press. Oma lemmikinstrumenti Susan Tomes arvab, et solistide tava teo­ klaverit hakkas ta õppima juba kaheaasta­ seid peast esitada seab piirangud nende re­ selt ning avastas seitsmeselt džässimaailma pertuaarile ning seega toovad nad kuulaja võlud. Lisaks õpib ta viiulit ning avardab ette vaid väikese osa oma repertuaarist. oma teadmisi kitarri, trummide ja kontra­ bassi alal. Klassikalise aluspõhjaga noor Miks aga peavad muusikud raiskama nii talent on juba ka salvestanud džässialbumi palju aega ja emotsionaalset energiat mälu ning on praegu Iisraeli ühe juhtiva avan- Muusikamaailma suurmees Mstislav järgi teoste mängimisele? Tomes arvab, et garddžässi trupi, Kadima Collectives noo­ Rostropovitš. selle üldlevi nud trendi järgimise asemel FOTOCORBIS/SCANPIX rim liige. "Üle kõige meeldib mulle impro­ võiks hoopis keskenduda tööle muusika­ viseerida ja komponeerida erinevates liste detailidega, et lisada interpretatsioonile stiilides, nii klassika kui ka džässi vallas," uusi kõlaväärtusi. Miks peaksid solistid esitama ütleb noor geenius. teoseid peast? Klassikalise muusika noori interpreete Ornette Colemani plaat võitis "Mängi mälu järgi ja sa võid kergesti kummitab sageli suur surve, millest tingi­ unustada, mis on järgmine noot. Kasuta 2007. aasta Pulitzeri muusika- tuna noored geeniused võivad kergesti läbi partituuri ja su esinemine on palju parem. preemia põleda. See on ka põhjus, miks Gabriel Lanyi soovitas oma pojal valida džässi, Nii et milleks siis olla snoob, kes esineb Ornette Colemani plaat "Sound grammar" uskudes, et siin sellist survet pole. Arieli noodita?" küsib pianist Susan Tomes The võitis 2007. aasta Pulitzeri muusika- perekond soovib talle ka normaalset Guardianis. Peast teoste esitamine on üsna preemia. Kümne tuhande dollarine pree­ lapsepõlve. Nii käib ta judos ja ujumis- hiljutine mood. Enne 19. sajandi lõppu mia antakse tavaliselt ameerika helilooja trennis. Nagu paljudele noortele muusiku­ peeti seda suisa arrogantseks. "Vanuse teosele, mis on möödunud aasta jooksul tele, on ka talle vahel pilliharjutamine kasvades muutub mälu topelt ebakind­ USAs salvestatud või ette kantud. Sel vastukarva. "Võin harjutada pool tundi või laks," arvab pianist Charles Rosen. "Mälu aastal aga sai esmakordselt preemia kaks, mul ükskõik. Tähtsam on, kuidas ma usaldusväärsus veab alt ning iga järgnev hoopis plaat. "Sound grammar" koondab harjutan, mitte see, kui palju," arvab ta. noot sünnib ebateadliku pingutuse 2005. aastal Saksamaal tehtud //ve-salves- tulemusena." tusi ning on ilmunud Colemani enda Ariel Lanyil on ka oma kodulehekülg: Clara Schumann arvas, et teoste peast samanimelises plaadifirmas. Coleman on www. arielpiano. com.

8 muusika 6/2007 Ashkenazy viib Sydney Hiina muusikaline vahemikus 60-70 eluaastat," räägib New revolutsioon Yorgi kooliga ooperitenor Fan Jingma, orkestri maailma "aga siin on kõik vanuses 20-30." Kaks Vladimir Ashkenazy rõõmustab austraalia Lisaks majanduskasvule ja soovile hiina pianisti, Lang Lang ja Yundi Li klassikalise muusika austajaid oma ot­ saavutada kiiresti läänelik elustandard on naudivad popstaari staatust. Lang Lang susega asuda Sydney sümfooniaorkestri hiinlased aina rohkem huvitatud lääne annab sel hooajal orkestritega kümme peadirigendiks. Tal on orkestriga suure­ klassikalisest muusikast. Miljonid väike­ kontserti. Väga hästi läheb plaadipoodides joonelised plaanid: kõrvuti suurte salves- sed hiinlased maksavad, et võtta klaveri­ müügiks tema Deutsche Grammophoni tusprojektidega läheb orkester ringreisile tunde, miljonid õpivad ka viiulit. Oletata­ plaat sentimentaalsete hiina palakestega. Euroopasse ja Aasiasse. Ashkenazy kolme­ vasti on Hiinas 40-50 miljonit muusika- Yundi Li, Varssavi Chopini konkursi aastane tööleping algab 2009. aastal. "Olin õppurit, mis on võrreldav näiteks kogu võitja, salvestas kaks Chopini klaveri­ sellest kutsest muidugi väga liigutatud," Inglismaa elanikkonna arvuga. Klassika­ kontserti koos Andrew Davisega. kommenteerib dirigent. "Sydney süm­ lise muusika õpingud on paljude hiinlaste Samas on aga Hiinas "hüpanud lakke" fooniaorkester on suurepärane kollektiiv, silmis n-ö kvaliteedimärk. Muusika tähen­ kontserdipiletite hinnad, kui on tegemist mida võib täiesti võrrelda Londoni tase­ dab väljendada igatsust ja tundeid, mida maailmakuulsate külalisesinejatega. Näiteks mega. Plaanime Euroopa tuuri, osaleme kommunistlikus ühiskonnas ei saa sõna­ pilet Berliini Filharmoonikute kontserdile festivalidel, sealhulgas Edinburghi ja desse panna. Mis iganes ka need põhjused Simon Rattlei juhatusel maksis kuni kolm­ Luzerni festivalidel: orkestri vastu on huvi poleks, tundub, et hiina keskklassis valit­ sada naela! Ka pilet Londoni Sümfoonia­ üles näidatud ka Jaapanis ja teistes Aasia seb juba ka suur nõudmine klaverite orkestri kontserdile maksab Hiinas miski­ riikides. Plaanis on lindistada kõik Mah- järele. Mängustandardid on pehmelt öel­ pärast rohkem kui Londonis. Sama lugu on leri sümfooniad, kogu Rahmaninovi or- des nagu spordivõistlustel. Üks kaheküm­ ka plaaditurul, kus plaadifirmad kassee­ kestrilooming ning ka Elgarit - mitte nendates eluaastates muusik tunnistas, et rivad tulu n-ö lääne hinnaklassi järgi. See kõik, aga tema põhiteosed," kirjeldab ta õppis kümme aastat Shanghais viiulit, aga tähendab vohavat piraatplaaditurgu. Ashkenazy oma tulevikuplaane orkestriga. enne kui ta taipas, et ta pole küllalt hea. Noorte kuulajate meri täidab kontserdi­ saalid. "Minu fännid Läänes on vanuse-

SctoOGDcDs Tüün ©c?©D 9. juunil 2007. a щШ!7<иш\ко> toimuvad Valga Muusikakooli DSöfepHMGÜ L**] 85. aastapäeva üritused Valga Jaani kirikus, koolimaja DÜQSsuGazffim© OeroD ! ruumes ja Valga Kultuuri- ja [k©©[?0Ö®G^8ffiDÖ[]Q© [k©uj][p©s9Q^©©m/[mffl©^D^(te0©rf( Huvialakeskuses. 11.00 Avakontsert Valga Jaani kirikus. [р^пфизшпэвйка ©otatkscüs Esinevad muusikakooli õpilased, vilistlased, Мешок? külalised ja linna taidluskollektiivid. Шкик? Antakse üle Valga linna aukodaniku tiitel. OaroD 13.00-16.00 Kohvikutunnid külalistega Valga Muusikakoolis. ОооВДООосО Pakutakse ka muusikalisi maiuspalasid. 16.00 ®GÖSED©[f Piirilinna bigbändi kontsert Säde pargis. 17.00 Pidulik kontsert-aktus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses.

muusika 6/2007 9 IMPRESSIOONID Kolm korda braavo! VIRVE NORMET muusikaajakirjanik

ooajal 2006/07 andis Eesti kelmikusest hingelise dramatismini. Kontsert seitsmele lauljale Mati Turi on üks väheseid, kes eesti Hvõimaluse soolokontserdiks. heliloojate romansse nende täiuses ja ilus Sügistalvel esinesid Aile Asszonyi Estonia publiku ette toob. Meie suurmeistrite Tiit kontserdisaalis ning Tatjana Romanova, Kuusiku ja Georg Õtsa hääled veel kõrvus, Helen Lokuta ja Kädy Piaas Tallinna on need üheaegselt värsked ja armsad. Mati raekojas. Jaanuarist aprillini kuulsime ka Turi esituses oli palju nüansse, pisut siiski meeshääli: Mati Turi laulis raekoja saalis, ka forsseerimist, kuid viimane ei rikkunud Svetlana Trifonova ja Juhan Tralla taas kontserdielamust. Laulude karakteri kujun­ Estonia kontserdisaalis. Koik sarja damine paljude kaunite kõlapeensusteni "Vocalissimo" kontserdid on kõlanud ka teenis raesaalitäie publiku tänu, kiituse ja Tartus, Pärnus ja Jõhvis. sügava hingelise rahulolu. Laulja sooloõhtu on nagu ansambli­ Svetlana Trifonova oli "Vocalissimo" mäng pianistiga. Oli nauditav kuulata solistide reas mõneti erandlik: kuigi eelmi­ meistreid oma noorte partneritega, imet­ sel hooajal Vanemuises Violetta rolli leda, kui palju annab iga teose õnnestu­ laulnud, ei ole ta siiski Eesti laulja, vaid misele kaasa klaveripartii. Moskva ja Peterburi ooperiteatrite solist. Tenor Mati Turi on teada-tuntud kui Tartu periood on aga tiivustanud teda koos Filharmoonia kammerkoori laulja ning Jaanika Sirbiga kammeržanris esinema. paljude suurvormide solist, kelle rollide 20. märtsil oli Estonia kontserdisaal ning koostööpartnerite loetelu võtaks peaaegu täis. Lauljatel on kindel ring aus­ lehekülgi. Stuudium Ants Üleoja koori- tajaid, keda huvitavad kaunid hääled ja dirigeerimise klassis on andnud talle ka vokaalmuusika. Ja loomulikult on põnev oskuse laulmist /lauljat kõrvalt kuulata, enda jaoks avastada noori talente. võib-olla ka laule analüüsides sügavamalt Svetlana Trifonova kava koosnes vene muusika sisse minna ja väga hea tunnetuse, heliloojate kuulsatest romanssidest, Verdi millises võtmes head kava kokku panna. ja Donizetti ooperiaariatest ning algas 27. jaanuaril raekojas toimunud kontsert Mozarti kontsertaariatega. Trifonova hääl Juhan Tralla: rõõm ilusast muusikast. oli silmatorkavalt stiilne, väljapeetud ja on kaunis, mitme meistri käe all koolitatud; FOTO EESTI KONTSERT huvitav: esimese poole täitsid Hugo Wolfi ta valdab briljantselt tehnikat, mis lubab tal kolmteist laulu, teise poole Artur, Villem ja oma instrumendil täie mõnu ja täiusliku Eugen Kapi ning Jean Sibeliuse romansid. muusikatunnetusegamängida". Kui varem Wolfi laululooming on peaaegu süm­ kuuldud lauljannad kaotavad just kõrges oli kadunud, koostöö pianistiga fooniliselt läbikomponeeritud ning fantas­ tessituuris forsseerides oma hääle kauni­ suurepärane, nauding muusikast täiuslik. tiliselt huvitava klaveripartiiga, mis ei duses, siis Trifonoval muutub just madal Oma koloratuuri võimekuse ja häälega "toeta" vokaali, vaid täiendab seda. Kum­ register aeg-ajalt tremoloks. näitlemise oskuse mängis kunstnik täies malgi kunstnikul on oma roll ja kokku Olen alati imetlenud noorte solistide ulatuses välja hoopis lisapalas, milleks oli kujuneb haruldane dramaatiline tervik. tahet ja julgust ülituntud aariatega ikka ja tehisneiu, nukk Olympia aaria Offenbachi Martti Raide on superpartner, kes pole jälle lavale tulla. On see lauljatele mingi ooperist "Hoffmanni lood". See oli vokaal- asjata võitnud korduvalt parima kontsert­ klassi küsimus? Siiralt ja kaunilt mõjusid kunsti kõrgem pilotaaž. meistri tiitlit. Kui muusikateoreetikud Trifonova esituses vene romansid Rah- Juhan Tralla soolokontsert (17. aprillil nendivad, et Hugo Wolf jätkab Schuberti maninovi ja Rimski-Korsakovi sulest, välja Estonia kontserdisaalis) oli kingitus ko­ ja Schumanni alustatud saksa Hedi tra­ arvatud vahest Rahmaninovi "Vokaliis", kus dupublikule, kes enamasti loeb vaid aja- ditsiooni, siis Raide, kes on oma magistri­ häiris must intoneerimine. Ekstraklass oli kirjadest-ajalehtedest, millistel ooperi­ töös analüüsinud just Robert Schumanni aga Mussorgski geniaalselt kirjutatud lavadel tenor parajasti esineb. Diplomee­ vokaalloomingu klaveripartiisid, oli Mati tsükkel "Lastetuba" - miniatuursed lau­ ritud viiulikunstnikuna ei piirdu ta muu­ Turi jaoks parim valik. Laulud pärinesid lukesed täis imelisi karakterileide, mis olid sikaline silmaring ainult vokaalžanriga, valdavalt Wolfi Mörike-kogumikust ja neid väga ilmekalt ja leidlikult, tekstitruu oli õige mitme teema, karakteri ja värviga, kuid tema olevik ja tulevik on kindlasti just meisterlikkusega ette kantud. Koik häiriv ooperilaval. Loodusliku hääleilu säilitanud

10 muusika 6/2007 tenoreid ei ole Eestimaal just palju Mati Palm ja sõbrad leida, seda suurem on rõõm Juhan Tralla arengust. Koostöö pianist Ivari Iljaga on juba iseenesest Oma 65 aasta juubelit pidav eesti ooperi tanud ka oma arvukaid lauluõpilasi. kvaliteedimärk. Noori soliste vanameister Mati Palm otsustas tähtpäeva Eksootilisimaks ülesastujaks oli seekord kammitseb laval tihti silmaga nähtav puhul oma sõpradega kokku saada Esto­ Hiinast Eestisse õppima tulnud noor väga ' eksamitunne", selle kontserdiga nia teatri laval 15. aprillil toimunud gala- võimekas tenor Jie Yin hertsogi lauluga ütlesid aga mõlemad kunstnikud kontserdil. Õhtu algas bassbaritonide "Rigolettost" ja Pinkertoni aariaga "Mada- imemõnusalt: tulge, kuulake ja jagage jaoks "kullaproovi" näitava Philippo ük- ma Butterflyst". Suurepärast lavasarmi meiega rõõmu ilusast muusikast. sindusmonoloogiga Giuseppe Verdi demonstreeris ka metsosopran Juuli Lill Mõneti kummastav oli kava. Näi­ ooperist "Don Carlo" ning jätkus intri­ Rossini "Tuhkatriinuga". Kontserdil osa­ teks esimeses pooles oli kolm oope­ geerivalt kahele bassile kirjutatud duetiga lesid veel Aare Saal, Nadia Kurem, Mart riaariat (Mozart, Donizetti, Tšaikovski) samast ooperist, kus Philippole sekun­ Madiste ja ooperikoor ning dirigeeris Jüri ja kuus laulu-romanssi (Schumann, deeris Suurinkvisiitori rollis soome ooperi- Alperten. Mati Palm võlub jätkuvalt Mart Saar, Tšaikovski, Rahmaninov). kuulsus Jaakko Ryhänen. Estonia teatri ooperisõpru oma hea häälekooli ning Samasugune kirevus kordus ka teises hiilgeaegu seitsmekümnendatel tuli mee­ isikupärase häälekõlaga. Publik oli õnnelik pooles. Siiski sobisid need lood üks­ nutama Margarita Võites, kes laulis koos emotsionaalselt kulgenud õhtu üle ning teise kõrvale, kuuludes ka Juhan Tralla Palmiga Fiorilla ja Selimi duetti Rossini tänas kauakestvate püstiovatsioonidega. programmi juunikuus toimuval pres- ooperist "Türklane Itaalias" ning demons­ tiižsel konkursil "Cardiff Singer of the treeris oma harukordset võimet jätkuvalt Galaõhtut käis nautimas Allan Vurma World", mida korraldab BBC. Lood publikut lummata. Mati Palm ei unus- lihtsalt nõudsid peaproovi publikuga. Kontsert õnnestus täielikult. Juhan Tralla esitus oli sisuliselt hästi vii­ mistletud, peensusteni vokaali valdav. Tema tämbris on mezzoforte ja piano pehmet ilu, on ka forte sära, isegi metalli. Sügav ning veenev oli laulja si­ semine kontakt pianistiga, kelle mäng • *••• oli kord orkestraalne, kord dramaa­ tilisust toetav, aga võib-olla just kõige lihtsamates muusikalistes mõtetes valusalt kaunis. Kogu kontserdi vältel oli tunda suure meistri kätt, millest on noorele lauljale koostöös kõvasti kasu. Tabasin end ka tõdemuselt, kui tähtis on kontserdi esimene lugu. Just see paneb paika taseme, vabastab kuulaja kahtlusepingest. Õnnis on lasta end äratundmisrõõmus lõdvaks ja nautida lugu loo järel, oodates üha järgmist ja kahetsedes kontserdi lõppemist... Tahan Juhan Trallat eriti tänada Mart Saare laulude kavvavõtmise ja konkursile viimise eest. Need lood on tõesti võrdsed võrdsete seas. Ma ei U*» suutnud ära imestada, et seda kontserti ei salvestanud ei raadio ega televisioon. Miks?

Juubilar Mati Palm kolleegide ja õpilastega. FOTO SIIM ARTUR

muusika 6/2007 11 IMPRESSIOONID "Eesti muusika päevad"

eekordne festival "Eesti muusika päe• vad" tegi kummarduse meie kõige S "eestilisemale" heliloojale Veljo Tormisele. Oli nii avastamis- onia Kammerkoori ja Tõnu Kaljuste sütitavas esituses teosed, mis paljudel kuulajail juba nii peas ja hinges, et laula või kaasa. Lõppkontserdil sai üle neljakümne aasta näha ja kuulda Tormise ainsat ooperit "Luigelend", mis suurele osale publikust oli Tormise ringis on Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. päris tundmata. Tõsta nüüdismuusika festivali keskpunk­ Avaloona kõlas Urmas Sisaski satelliit - tori ja löökpillide kontserdiks sümfoonia­ ti helilooja, kes seitse aastat tagasi kuulutas, kontsert "Triangulatsioon" op 105 viiulile orkestri saatel. Helilooja osales oma teose et ei kavatse luua enam ühtki uut teost ja on ja keelpilliorkestrile Friedrich Georg Wil­ ettekandel interpreedina, mängides taas oma sõna ka pidanud - selles pole Tormise helm Struve auks, elektriviiulil soleerimas oma ammust lemmikut süntesaatorit. Olu­ puhul õieti midagi kummalist. Tema muu­ Tiit Kikas. Oma kommentaaris nimetas lisel kohal olid siin improvisatsioon ning sika on jätkuvalt värske ja aktuaalne, kõlagu autor teose muusikalise skeemi eeskujuks rütmid, samuti idamaade muusikale vihja­ see kooride, Metsatölli või Ulmeplaatide Struve triangulatsioonimeetodit. Teos oli vad kõlad-laadid. variandis. Tähendusrikka pealkirjaga ava­ mitmetahuline, sisaldades jõulist loitsulist Kontserdi lõpetas Märgo Kõlari seatud kontserdi kavalehel mõtisklevad EMPi meditatsiooni, erinevaid osi läbivat skaala- Heino Elleri sümfooniline poeem "Koit". korraldajad: "Ühtekuuluvustunne, koosole­ motiivi ning suures osas jazzilikke improvi­ Elleri kaunis looduspilt Risto Joosti diri­ mise ja mängu rõõm, aga ka sisemist kind­ satsioone elektriviiuli pikkades soololõiku- geerimisel mõjus värskendava tuulepuhan­ lustunnet pakkuv omade ringkaitse on see, des. Helilooja oli Tiit Kikasele andnud voli guna. Märgo Kõlar oli teosesse lisanud pee­ mida Tormis läbi oma muusika ja elutun­ algmaterjaliga vabalt toimetada, mis kind­ netundeliselt linnulaulu, vihmasabinat, netuse meisse sisendab. Muiste tõmmati ring lasti andis teosele lisaväärtuse. kõuekõminat, ning kõlaruumi avardami­ ümber eluaseme, et seda hoida ja kaitsta. Mirjam Tally "Turbulents" sümfoonia­ seks olid kontserdisaali rõdule paigutatud Tormis on tõmmanud lauluringi ümber orkestrile oli fantaasiarikas teos, milles or­ löökpillid, vaskpillid ja puupillide duo. meie muusika" kester kõlas kui suur ja vaevaline masina­ Kahtlemata oli e-kontsert ergastav koge­ Tuleb nõustuda. värk, mida ilmestasid ärevad, turbulentsed mus nii sellel üles astunud heliloojatele kui EMPi tõmmatud ringi sisse jäi selgi puhangud. Helilooja osales ka ise oma loo ka orkestrile, eksperiment oli elamuslik. aastal kirev seltskond loojaid, kelle peast ja ettekandel, juhtides ad libitum rootsimaist Sümbioos toimis. sulest pärit helid moodustavadki selle, mida elektroonilist seadet Nord Modular ning me nimetame tänaseks eesti muusikaks. andes sel moel vabad võimalused ka teose PILLE KANGUR edaspidisteks ettekanneteks. helilooja Tauno Aintsi teost "2film" võiks võtta E-elamused jätkuna 2006. aaastal EMPil esitatud teosele Sõna on tromboonil Kontsert 13. aprillil Estonia kontserdi­ "lfilm", mida tookord esitas Ansambel U:. "2film" oli põneva dramaturgiaga värvikas Laupäeval, 14. aprillil sai veedetud tund saalis toimus e-tähe all, märksõnadeks trombooni seltskonnas. Andres Kontuse ERSO, elektroonika, esiettekanne, eksperi­ teos, manades silme ette kaadreid, pilte, te­ gevusi, intriige, dramaatikat. Midagi jäi vahendusel pajatas tromboon mitmeid ment. Katsetati erinevate helimaailmade lugusid erinevaist asjust ja aegadest. See­ ühendamist - sümfooniaorkester koos õhku, ootama... Peeter Vähi teost "Naasmine eikusa- kord oli tal palju öelda ja ka täiesti elektroonikaga, naturaalne heli koosluses uhiuusi lugusid rääkida. Tema kõneosavus elektrilise heliga. gile" süntesaatorile, löökpillidele ja süm­ fooniaorkestrile võiks nimetada süntesaa­ oli "viimase peäl" ning sõnad, laused ja

12 muusika 6/2007 jutud aina voolasid. Oma sooja ja puuvõrade, varjude ja pilvede filtri. Pea­ liivast lavakujundus, mis lõi otseseose ümmarguse tämbriga täitis instrument aegu kogu klaveripartii oli esitatud klaveri ajatuse ja mõõtmatusega (kui vana on liiv? ruumi ja veenis kuulajat esimesest noodist seest, sealt kostvate õrnade tämbrite kõrvu­ mitu tera moodustab kuhja?). Inimkuju­ alates. tamine trombooniga mõjus väga poeeti­ lised liivaskulptuurid (Kirke Kangro) elasid Kõigepealt rullus kuulajate ees lahti liselt. Selle loo tõuse ja mõõnu oli sama laval oma igavest vaikelu, moodustades har­ Iannis Xenakise "Keren" soolotromboo- põnev jälgida kui kuud ja varje looduses. moonilise video- ja valgusrežiiga justkui nile, mis üllatas emotsionaalse vaheldus­ Lõpetuseks veel paar lugu möödunud aega­ väikese täiusliku maailma. rikkusega. Selle looga esitles pill oma de meenutuseks. Mati Kuulbergi "Attacca" Kuid miski ei sündinud muusikast või avarat maailmavaadet, millest ei puudunud ja Luciano Berio "Sequenza". Viimases oli muusika tõttu, isegi mitte tants. Üsna peale kõrgete nootide ka erinevad sordiinid tunda juba teatripisikut, kus mängija asus lihtne oleks kujutada selle lavastuse juurde ja laiendatud mänguvõtted. Mariliis Valko- ise instrumendi ja publikuga dialoogi. mõnd teist või isegi teistsugust neni "Empty" ruumilise ja mitmekihilise Oma sisuka jutu lõpetas tromboon muusikateost. Ehkki muusika ise polnud atmosfääri loomisel osales koguni neli kummardusega ja u-otsa maha toetami­ sugugi halb - bryarslikult pehme, kõrva trombooni. Selles nelja pilli loodud heli­ sega. Pillimängijad teavad, et parim komp­ paitav, kaasa loksutav. Huvitavaid aktsente ruumis oleks tahtnud kauemgi viibida. liment pole mitte see, kui kiiresti ja hästi lisas nutikas instrumentatsioon: kandle Kuid kontserdi esitromboon polnud tulnud pilli vallatakse, vaid see, kui ollakse instru­ vinjetid, metsasarve heledad hüüded, tühjade kätega - peagi avas ta Ülo Kriguli mendiga üks. helklevad löökpillikõlad. "Suite-case II" korratu ja korrastatud sisu, Jalaka lavakeele tüüpsõnavara meelitab alustades wa-wa-sordiini madala vibrat­ LIIS JÜRGENS paratamatult tõmbama paralleele Veljo Tor­ siooniga ja lõpetades selgelt reastatud tooni­ harfimängija, helilooja mise "Eesti ballaadide" lavastusega, mis oli dega. Vahepeal kõneles klaver (Mati Mika- küll palju süngem ja morbiidsem, kuid kus Õnneks jääb õnn liikusid ringi peaaegu samasugused müsti­ lised/müütilised savinäod, jutustades lugu defineerimata meie aegade hämarusest. "Õnne valem" Laval liiguvad aegluubis inimesetaolised oleks nagu sama idee heledam-haledam olendid, nende poosid on murtud, liiku- variant. Kuid siin on oluline erinevus: misjoonis katkendlik. Värisevi liikmei "Ballaadide" etendus toimis eeskätt Tormi­ komberdavad nad tühjal, kummalisel, se muusika tõttu, mis jutustas ja kandis valguse ja video koosmõjul pidevalt lugu, täitis aega ja ruumi. Bryarsi muusika muutuval (maa?)pinnal. Näivad abitud. seda ei teinud, ja nagu helilooja kavalehel On need päris inimesed? Eelinimesed? kirjutab, ei olnudki see tema eesmärk, ta Tuleviku inimesed? tahtiski luua fooni. Aga millele? EMPi raames etendus sadama tollilaos NYYD Ensemble i ja Von Krahli Teatri Rännak iseendani ja tagasi ühisprojekt, Gavin Bryarsi ja Peeter Jalaka "Õnne valem / To Define Happiness". Auto­ Ansambli Heinavanker kontsert 14. april­ rite sõnul on see multikulturaalne oopus, lil oli tõeline kirikukontsert. On isegi mis hõlmab muusikat, teatrit, tantsu, skulp­ kummaline rõhutada, et Rootsi-Mihkli tuuri, keskkonnakunsti, valgust, filmi ja kirik polnud sel õhtul mitte lihtsalt kont­ midagi, millel pole veel nime. Paraku jäi serdipaik, vaid hädavajalik vaimne ruum see miski nii nimetamata kui ka tabamata, kõlanud teostele. Kontserti raamisid Mär­ sest teos küll hõlmas ühte ja teist, kuid go Kõlari liturgiliste palvetekstide ja ei ühendanud. Lisaväärtust ei tekkinud, vaimulike rahvaviiside seaded. Delikaat­ sest... teate küll seda lugu ketist ja lülidest sed ja loomulikud nagu vaikus - ilus ja tugevusest. kuulata, raske (tarbetu) kirjeldada. Selle keti tugevaimaks lüliks oli teksti- Toivo Tulevi viiehäälne "Missa Fons bonitatis" ja Lauri Jõelehe "La Esperanza" Andres Kontus - mees nagu tromboon! valik: filosoofist füüsiku Stephen Hawkingi mõtisklused teemal aeg, universum, inime­ on erakordselt tugeva tundelaenguga teo­ ne, jumal, miks ja kas üldse? Võluvaid eksis­ sed. Mõlemal heliloojal on õnnestunud lai), kel oli kõrgusekartusest pea pööritama tentsiaalseid aforisme vahendas robotihääl teose aluseks olev püha tekst siduda lumma­ hakanud. Helena Tulve teoses "Vertige" lindilt, vahele kõlasid Maarja Kangro va kõlapildiga ning rüütada see nii ere-hele- kadusid klaveri "pöörelduste" järelkõlad poeetiliselt absurdi riivavad laulutekstid dasse valgusse, et sunnib kuulates peaaegu tundmatusse sügavikku. Järgmine lugu oli (sopran Kädy Piaas). Sõna oli napp, kuid silmi kissitama. Ometi on kumbki teos üks kontserdi tähelepanuväärsemaid. Santa rammus, andes kuulaja mõttele aega ja oma nägu. Ratniece trombooni ja klaveri teoses "Kuu hoogu. Tulevi muusika on läbitungiv, kirgas ja varjude teater" vaatles kuulaja kuud läbi Tugeva visuaalse elamuse pakkus ka "täisvereline", kui laenata helilooja enda

muusika 6/2007 13 IMPRESSIOONID kujundit. See on palve, kuid mitte vaikne sisse Alo Mattiiseni pala "Read" (1995). EMPi fragmentaarne hing meditatsioon, vaid sisekaemuses lahvatav Tundus justkui paneks see 80ndate sünte­ 16. aprillil Eesti Muusika- ja Teatriaka- leek. Ekstaas. Juba Kyrie kirglik avakujund, saatorite ning mõtliku kõlaga minimalistlik deemia kammersaalis toimunud Mammut - dissonantside tulised sähvatused ja ikka teos saalis aja seisma, akna taga loojuv päi­ kontsert kujunes ka sel aastal oodatult ülespoole pürgivad meloodiakaared näita­ ke jäigi vaikselt loojuvasse olekusse. Järgnes kontrastiderohkeks. Selle esimeses panee­ vad kätte muusika mõtte- ja tundesuuna. Erkki-Sven Tüüri "Miraaž" (1998) - psüh- lis kõlasid Jüri Reinvere, Mariliis Valkone- Teos on kompromissitu oma vokaalses hedeelne lugu, mis arenedes justkui unus­ nõudlikkuses, tahaks isegi öelda, et eba­ tab äsja toimunu, ent jääb kogu aeg samas­ ni, Kristo Matsoni ja Tatjana Kozlova teo­ inimlikult (ebamaiselt?) raske. Kuulates tek­ se meeleseisundisse. Olemuselt ei erinenud sed. Koik olid kirjutatud asjatundlikult kis paralleel varasemate aegade heliloojatele väga ka Hans-Gunter Locki "Lainetus" ning sisaldasid huvitavaid leide. Siiski omase mõtlemisega, mille kohaselt Kõige­ (2004). Õnneks pakkus meeleolu vaheldust näisid mõningad aspektid ka küsitavad. kõrgemale loodud muusika pidi olema Jaan Räätsa 6-osaline temperamentsem Jüri Reinvere "Ökotonis" jäi näiteks aru­ ülim nii oma kõlailult kui ka tehniliselt teos "Elektroonilised marginaalid" (1980), saamatuks elektroonilise ja löökpillipartii keerukuselt, omamoodi inglite muusika, mille eksperimenteeriv vaim jättis inimliku vahekord - kas nimetatud partiid pidid mille täiuslik esitus polegi inimesele jõu­ ja sooja tunde. Rauno Remme oskuslikke teineteisesse sulanduma või olema pigem kohane ega tema meeltega haaratav. Heina- sünteese sisaldav "Pala aastani 2001" kontrastsed? Ja kui mõlemat, siis missugu­ vankris ei laula inglid, küll aga mõned ingli- (1998) oleks nagu kirjeldus kellegi süngest sest muusikalisest arenguloogikast lähtu­ häälsed lauljad. Nende hingestatud ja tormilisest elust, kus leidub ka veidi päikese­ des? Ka jäi rikkalikult erinevat tüüpi muu­ mõtestatud esitus korvas kõik inimlikud paistet ja rahu. Vinguva koera transfor­ sikat sisaldanud teosest mulje, et nii mõni­ pisivead ning lasi aimata Tulevi muusika meerumine nurruvaks kassiks mõjub lõpp­ gi sündmus ei kasvanud välja eelnevast ilupotentsiaali. kokkuvõttes positiivsemalt, kui esialgu tun­ arendusest, vaid oli lihtsalt kuidagi muusi­ kasse interpoleeritud. Eelkõige tekitas küsi­ Lauri Jõelehe "La Esperanza" ("Loo­ dub. Külmavärinaid tekitas Tõnis Kau- musi lõpupoole kõlanud popmuusika as­ tus") pole mitte vähem intensiivne, kuid manni "Liiva sosistatud rada" (2007), kus sotsiatsioone loov muusikaline materjal, leegi asemel on siin pigem hõõgvel söed. kamp uue kooli naksitralle latiino kitarri, mis justkui pidanuks olema tähenduslik, Teose napp materjal ja meloodiavormelite tablade, pobisemise ja kellegi läbi vokoodri aga kummalisel kombel ei olnud. Sellisena kordumisest tekkiv staatilisus ähmastab lauldud laulu saatel turuplatsile liigub ning muutus see žest kuidagi õõnsaks, tekkis aja- ning teravdab ajatusetaju; müstiline seal end kohalike moosekantide kõrval mulje teosest, mis on "tühjalt tähendus­ tekst viib kuulaja püha Avik Teresa mõtisk- sisse seab. Loo lõpus sumiseb kärbes, kes lusse, mille tuumaks on kirglik surmaigat- oma lõpu leiab. Kaumanni teine teos "Dob- rikas". sus. Väliselt on muusika vaoshoitud, tasane, bie" (2007), mis autori enda sõnul näitab Mariliis Valkoneni teoses "Impetus" ilma suurte kontrastideta, kuid seestpoolt välja tema lapselikku loomust, tõi tõepoo­ üritati Toivo Tulevi muusikale omast pakitseb nagu puhkemisootel pung - selle lest mingil määral silme ette mälestusi puu­ arenguloogikat ristata neoklassitsistlikult jõud aimub alles teose mõjuvas lõpukul- klotsidega mängimisest. Kontserdi lõpetas teravalt piiritletud kujundimaailmaga, mis minatsioonis. "La Esperanza" on rännak, Pille Kanguri mitmesugustest urbanisee­ andis vägivaldse, harali ja kuidagi katkutud mille lõpus jõuab rändaja alguspunkti runud ja looduslikest keskkonnahelidest muusikalise tulemuse. Mingit sisemist eba­ tagasi, kuid muutununa, uuena. Olgu selle koosnev helimikstuur "Neuma!" (2007), mugavustunnet on Valkoneni lugudes alati sümboliks kas või teose alguses ja lõpus mis viis kontserdi meeleolu selle algpunk­ tunda, kuid seekord oli vastuolulistest taot­ kõlav kellamäng, mille puhas heli äratab tist veidi eemale. lustest lähtumine kuidagi eriliselt tajutav. Küsimusi tekitas ka teoses kõlanud klarneti- kui unest - avad silmad ja on selline tunne, Kui elektroonilise muusika valdkonnas soolo - millegi nii piiritletu ja traditsiooni­ et näed rohkem, märkad rohkem. esitatakse loomingut üldjuhul koos autori lise ilmumine sellises kontektis toob enda­ väiksegi kaasabiga, siis pühapäevane õhtu­ ga kohe kaasa semantilisi konnotatsioone. KRISTINA KÕRVER poolik Heliloojate Maja klubis päikeseloo­ Muusika liikumine nii üldistatud tasandile jangu saatel jättis liiga steriilse mulje, seda annaks nagu arengus märku mingi olulise Akadeemiline elektronmuusi­ mitte ainult oma meeleolu, vaid ka sisulise poole pealt. Jäi tunne, et esitatud palade muutuse toimumisest, mille üle kuulaja ka steriilses õhkkonnas taga seisev tänapäevane akadeemiline muu- peaks mõtisklema. Kuid milles see oluline 15. aprilli valgusrohkel õhtupoolikul toi­ sikaringkond on liiga paika pandud, mitte muutus seisnes, jäi paraku hoomamatuks. mus Heliloojate Maja klubis elektron­ paika loksunud. Elektronmuusika ei pea On muidugi võimalik, et teosest saadud muusika kontsert. Saali ette oli paigutatud olema ju kompositsioon, tuleks rohkem vastuoluline mulje võis olla osalt põhjus­ tähelepanuväärne punane tool, selle kõr­ kuulata ka, mida pillid ja tehnika oma osa tatud ka rabedast esitusest. val asetses paar kõlareid surround heli­ kohta öelda soovivad. Kristo Matsoni "Kõverpeegel" näis süsteemist. Kuulajad ootasid piinlikus võrreldes Valkoneni teosega olevat kindlam ja iseseisvam. Aga seal kõlanud klarneti- ja vaikuses, punasele toolile aga keegi ei istu­ HR MANIVALD TIPP saksofonisoolo kohta esitaksin ma sama nud. elektronmuusik, produtsent Kontserdi, mida võiks nimetada pigem küsimuse. Samuti võis tunda iroonilist hoia­ muusika kuulamise õhtupoolikuks, juhatas kut millegi suhtes, mis ei olnud kuulajale päris lõpuni tajutav - muusika taga näis

14 muusika 6/2007 end varjavat veel mingi ainult heliloojale teada olev mõte. Lugu mõjus millegi pa­ roodia või parafraasina. Tatjana Kozlova "Vastupeegeldused" oli vahest eespool nimetatutest kõige küp­ sem. Dramaturgiliselt toimis teos hästi: tekst, mida algselt oli käsitletud peamiselt kõlalise, foneetilise materjalina, püüdis omandada muusika arenedes teatavat semantikat, sügavusmõõdet. Teos oli kui metafoor millegi sündimisest või kujusta­ misest. Mammutkontserdi viimase hetke kava- muudatused paigutasid teise paneeli Aaro Pertmanni, Mihkel Keremi ja nn üllatus - heliloojad - Eero Rauna ja Anne Ermi. Ilmselgelt toimus see kõik tehnilistel põhjus­ tel, kuid muutuse tagajärjel kannatas kogu kellad" (peaosas Rain Simmul, Anna Elleri saksa Handwerki, Bachi ja Hindemithiga. paneel. Aaro Pertmanni "Plaamanni sügis- rollis Liisa Hirsch). Kirjutada näidend Kontserdi esimese osa lõpetas Kerri Kotta mustrid" ja Mihkel Keremi "Muutuvad Heino Ellerist tundub esimese mõttena "Veateade". meeleolud" oleksid paremini mõjunud ikka päris kummaline, sest helilooja intro­ Võrreldes Gerhard Müller-Hornbachi mõnes rohkem tasakaalustatud muusika­ vertsuse tõttu ei näi tema isik pakkuvat just Klaveritrioga oli Steingrimur Rohloffi lises kontekstis (näiteks viimases paneelis palju võimalusi draama ülesehitamiseks. "Trio külmunud kummalisele mehaani­ koos Lembit Veevo Sonaadiga klarnetile ja Tundmata ka lähemalt Ellerit inimesena, ei kale" oluliselt avatum, lärmakam ja teat­ klaverile) ning samas oleks nende puudu­ oska öelda, kas isik, kes laval end vaatajate raalsem, millest siiski aimus tagasihoitud mine muutnud Eero Rauna ja Anne Ermi ees järk-järgult avas, oli Eller. Samas puudu­ pinget. Klaus Huberi "Ajatuse hingust" teostest koosneva show elementidega panee­ tas näidend aga kindlasti just neid problee­ saab pidada juba 20. sajandi muusika klassi­ li omamoodi kontseptuaalseks tervikuks. me ja teemasid, millega Eller võis silmitsi kaks: tüüpiliselt seitsmekümnendatele võib seista, sealhulgas ka rahvuslikkuse küsimus Mammutkontserdi kolmandas paneelis siin veel järellainetusena tajuda valu kaota­ muusikas. Ja sellise loona helilooja loomin­ astus üles Merike Vaitmaa, kes oli välja tud paradiisi (= teose terviklikkuse) pärast. gust ja tema kunstilistest valikutest oli näi­ reklaamitud DJ-na. Paneeli teemaks aga Malle Maltise üsna pretensioonitu ning lee­ dend väga hea. Pisut vähem näis kõige selle­ festivali üks mõttelistest telgedest - rahvus­ belt lüüriline "Sõnadevool" lõpetas lärma­ ga haakuvat helilooja isiklik elu ning nii likkus muusikas. Niimoodi tituleeritud kalt alanud kontserdi meditatiivses atmos­ selle väljamõeldud kui ka tõelised koomi­ muusika mahamängijalt oleks oodanud fääris. lised ja traagilised sündmused. On lausa midagi akadeemilisest loengkontserdist Festvali viimast päeva markeerisid kaks sümptomaatiline, kui kinniseks ja mõis­ erinevat. DJ-na säilis Merike Vaitmaal ilm­ muusikasündmust: Draamateatri maali- tatuslikuks jäi Elleri isik isegi pärast näiden­ selt liiga suur respekt mahamängitavate saalis toimunud kontsert "Klavessinissi- di vaatamist ja kui vähe suutsid Elleri elu teoste suhtes. Ootuspärasem oleks ehk mo!" ja suures saalis etendunud Veljo erinevad seigad tema loomingulistele vali­ olnud eri heliloojate oletatavalt rahvuslikku Tormise ooper "Luigelend" (solistid, Pärnu kutele valgust heita. Näib, et Elleri isiksusse külge sisaldavate teoste kokkumiksimine Linnaorkester, dirigent Mihhail Gerts). Alo on niivõrd tugev distantsitunne sisse kirju­ mingiks uueks muusikaliseks organismiks, Põldmäe "Neeruti süidi" esitust saatev tatud, et isegi näitekirjanikul on sellest milles oleks selgemalt avaldunud ka Vait­ slaidiprogramm vajanuks ilmselt ajastatuse raske läbi murda. maa enda isiksus ja tema suhtumine kõla­ (režii) seisukohalt suuremat läbimõtlemist. vasse muusikasse. Kuigi ka äraarvamis- Samal õhtul toimus Õpetajate Majas ka Üllatavalt ei kaotanud Veljo Tormise teose mäng oli tegelikult päris huvitav. eesti ja saksa interpreetidest moodustatud "Kümme haikut" klaveripartii oma ole­ musest midagi ka kandlele seatuna; mingis Mammutkontserdi viimane paneel ala­ Ensemble Bipolari kontsert. Esimesena mõttes kannel isegi aitas iga kõlavat heli pealkirjaga "Interpreedid" oli aga pühen­ kõlanud Kristjan Kõrveri "Gratis dictum" rohkem väärtustada. Rene Eespere motoor­ datud eesti muusika klassikale. Lisaks ees­ oli siinkirjutaja arvates kindlasti selle festi­ ne "Cum intervallis" oli üles ehitatud kat­ pool mainitud Lembit Veevo sonaadile vali üks paremaid teoseid. Tihe polüfooni­ kestustele, mis võinuksid paremini esile Toomas Vavilovi ja Peep Lassmanni esi­ line kirjapilt ja sellega kaasnev omapärane tulla, kui interpreet (Imbi Tarum) oleks tuses kõlas Eesti Filharmoonia Kammer­ tämbritunnetus lõid kuidagi eriliselt hea lubanud endale teose alguses vähem agoogi- koorilt Mikk Üleoja juhatusel ka Mart tasakaalu teose strukturaalse ja emotsio­ lisi ja tempovabadusi. Liis Jürgensi "digita­ Saare koorilaule. Mõlema autori teoste naalse pooluse vahel. Gerhard Müller- lis purpurea" pendeldas protsessi ja mitte - esituse kohta võib lausuda vaid kiidusõnu. Hornbachi Klaveritrio mõjus selle kõrval pisut kuivalt, sissepoole pööratult ja aka­ protsessi vahel: teos mõjus austusavalduse­ 17. aprillil etendus Tallinna Linnateatris deemiliselt ning tekitas assotsiatsioone na John Cageile, peegeldades tema teadli- Indrek Hirve näidend "Pauluse kiriku

muusika 6/2007 15 IMPRESSIOONID

VÄRSKE VAIMUSTUS

Mis oli viimane muusika­ sündmus, mis teid tõeliselt vaimustas?

JAANEIK TULVE dirigent

Ma käin kontsertidel küllaltki palju ja kuulan väga erineva päritoluga muusikat. Ei saaks öelda, et oleksin mingi kindla muusikastiili eriline austaja, pigem otsin muusikas sõnumit, mis suudaks puudutada südant. Kui nüüd mõttes mööda kevadet tagasi minna, siis jäävad eredate tulukestena vilkuma kaks Georg Friedrich Tormis? Taga "Luigelennu" solistid Maris Liloson (vasakul), Roland Liiv ja kontserti. Neist esimesel musitseeris Helen Lokuta. usbeki lauljatar Munodžat Jultševa FOTOD TAAVI KULL ning teisel aserbaidžaani vokaal- kult ignorantset suhtumist muusikalisse Aga erinevalt tsivilisatsioonist rikutud virtuoos Alim Kasimov koos oma vormi ja aega. Rein Rannapi Variatsioo­ Kunstnikust tähistab luik selles ooperis tütrega. Kummalisel kombel on nid klavessiinile oli kontserdi lõpeta­ looduslikku, st midagi positiivset. Samuti ei mõlemad lauljad pärit sufi tra­ miseks aga sobivalt efektne teos. näi Kunstnikus tekkivat ka suremise hetkel ditsioonist. Nad kannavad edasi Veljo Tormise "Luigelendu" võib pida­ mingit arusaama sellest, et ta on juba kaua pärimust, mille on saanud oma da nii eepiliseks kui ka kammerlikuks. aega tagasi oma loomuse kaotanud (Kunst­ vanematelt, need omakorda oma Eepiliseks muudab selle helilooja distant - nik ega ka ükski teine tegelane süžee käigus vanematelt ja nii mitmeid sajandeid. seeritud ja üldistav hoiak materjali suhtes, põhimõtteliselt ei muutu), mistõttu drama­ Astudes sellisele pinnasele, ei ole seda muljet tugevdab ka ooperi impressio­ turgilisest seisukohast loogiline põhjus nähtavasti enam kohta pealis­ nistlik helikeel (ava- ja lõpuosas võib näi­ Kunstniku suremiseks tegelikult puudub. kaudsusele, kuna inimene imeb vana teks tajuda konkreetseid viiteid Debussy Hea lavastuslik idee oli aga tõlgendada tarkuse endasse kui käsn. Selliste "Sireenidele")- Teose problemaatiliseks kül­ surma kunstlikkust lunastava sündmusena muusikute kuulamise järele januneb jeks on aga libreto või õigemini lugu, millel - kui kogu ooperi vältel muutusid ekraani­ mu hing kontserdil käies ehk kõige ooper põhineb. "Luigelend" räägib kunst­ le projitseeritavad maalid aina ekspressio- enam. Praegu neid ridu lõpetades niku (kunstilise, õpetatud, tsiviliseeritud nistlikumaks ja abstraktsemaks, väljenda­ tuleb meelde, et olin sama va­ jne) ning looduse (loomuse, loomulikkuse) des justkui Kunstniku süvenevat võõran­ pustatud, kuulates ka armeenia vahekorrast. Luigelennu all mõeldakse oma dumist, siis ooperi lõpuosas võis näha jälle muusika suurkuju Jivan Gasparyani kaaslase kaotanud luige viimast lendu, mil­ puhtaid tooneja figuraalkompositsiooni. esituses tema enda laulu "Mama". lega see end taevast alla kukutab. Arusaa­ Nauditav oli ka ooperi professionaalne Lihtne lugu, kus 78-aastane mees matuks jäi aga luigelennu kui metafoori esitus. laulab kogu oma elutarkuses 14- seostumine ooperi tegevusega, milleks oli Hoolimata juba aastaid kestvast püü­ aastase poisi häälega. Terve saalitäis Kunstniku (Uku Joller) ja Virve (Helen dest ennast mingi ühisnimetaja all välja rahvast oli väga intiimseks tun­ Lokuta) armastuslugu. Kas luigeks, kes mängida, säilitab festival "Eesti muusika nistajaks ühele silme eest läbi oma viimase lennu peab sooritama, võis päevad" juba tänu materjalile, millest see jooksvale elufilmilindile. olla Virve? Vähemalt näis selline olevat kokku pannakse, ikka olemusliku fragmen­ lavastaja Hardi Volmeri arusaam, kui ta taarsuse. Ning kuna selline teatav juhuslik­ Virve luigeks riietas. Aga sellisel juhul oleks kus garanteerib alati ka üllatusmomentide ooper pidanud olema n-ö Virve lugu, kes säilimise, võib seda pidada õigupoolest näiteks looduslapsena tsivilisatsiooni positiivseks. (Kunstniku) puudutusest haavatuna kaotab oma algse loomuse (ehk kaaslase) ja peab KERRI KOTTA seetõttu surema. Seda aga ei juhtu. Või muusikateadlane, helilooja peab "luigelennu" sooritama Kunstnik?

16 muusika 6/2007 Koorifestival "Tallinn 2007" - rahvusvahelisem kui kunagi varem IA REMMEL

ümnes koorifestival "Tallinn 2007" oli laiahaardelisem kui kunagi va­ Krem. Rahvusvahelisel koorikon­ kursil osales rekordarv väliskoore - Aust­ raaliast, Ameerikast, Rootsist, Soomest, Lätist, Poolast, Inglismaalt, Sloveeniast, Taanist ja Lõuna-Aafrikast. Kui varem on sellel konkursil rohkelt võite pälvinud Ees­ ti koorid, siis seekord viisidki suurema hulga auhindu koju väliskoorid. Konkursi žüriisse kuulusid Gary Gra- den (Rootsi/USA), Eri Klas, Josep Prats (Hispaania), Marjukka Riihimäki (Soome) ja Alfonsas Vildžiünas (Leedu). Eesti kooridest olid edukaimad tütar­ lastekoor Ellerhein, Tallinna Kammerkoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Revalia Kam- mermeeskoor ja Eesti Lastekoor. Dirigen­ tidest paistsid silma Tartu Ülikooli Kam­ merkoori dirigent Triin Koch (dirigendi- preemia), Tiia-Ester Loitme, kes sai Eller­ heina kooriga mees- ja naiskooride kate­ goorias esimese preemia ja Eesti Raadio eripreemia ning Urve Uusberg, kes pälvis oma Mitte-Riinimanda noortekooriga Eri Klas õnnitleb grand prix' võitnud Delaware's ülikooli segakoori dirigenti Paul D. Headi žürii eripreemia. Taamal konkursil osalenud kooride dirigendid. FOTO MART-VALTER BERNADT Festivali kunstiline juht Ants Soots: "Sel aastal oli konkursil nii stiilide kui ka kooriliikide osas rohkem kategooriaid. Vali- Juba eelvooru linte kuulates sai selgeks, te-Riinimanda koor dirigent Urve Uusberg- kurohkus tekitas ilmselt ka küllaltki suurt et seekord on tulemas palju väga häid iga avaldas žüriile muljet oma siiruse, vahe­ huvi: konkursile laekus kuuskümmend koore. Silma hakkas väga tubli noortekoor tuse ning dirigendi ja koori vahelise erilise kaheksa esinemissoovi ning esinema valiti Austraaliast, hilisem grand prix' võitja Dela- loova auraga. Meeldiv oli Tallinna Kammer­ nelikümmend üks koori. See on küllalt ware'i ülikooli koor. Ameerikas on suured koori vanamuusika kava. Emotsionaalse suur arv ja konkursi ajagraafiku vastuvõtu­ koorid võimekate lauljatega, aga tihti ei ole väljenduslikkusega köitis Revalia kammer- võime piirimail. Mõned koorid tahtsid osa­ nad kooritehniliselt nii viimistletud, nende meeskoor. Võrdväärset konkurentsi pakkus leda mitmes kategoorias, kuid soovitasime spetsiifika on meile harjumatu. Aga Dela- laste- ja noortekooride kategoorias Eesti seda mitte teha. Ükski koor ei ole nii uni­ ware'i kooril oli ühendatud nii suutlikkus Lastekoor. Esile tõstaksin eesti kooridest versaalne; massiivne romantiline segakoor kui ka viimistluse tase. Huvitavalt mõjus veel Estonia seltsi segakoori ja Teaduste ei ole tõenäoliselt renessansis väga huvipak­ Rootsi koor Svanholm Singers. Äärmiselt Akadeemia naiskoori. kuv. viimistletud ettekanne, veenev tõlgendus, Hoolikas viimistlus, head interpretat- Meeskoore osales seekord vähem, see­ isegi kui selle tõlgenduse üle võib vaielda. sioonilised taotlused ehk ühesõnaga - hea tõttu võistlesid mees- ja naiskoorid ühes ka­ Suur sugestiivsus kõiges, ka dirigenditöös. dirigenditöö, mainisid žürii liikmed eesti tegoorias. Samas olid meeskoorid seekord Eesti kooridest jõudis kõige kaugemale kooride kohta. Määravaks saab sageli aga väga kõrge tasemega. Grand prix' kandidaa­ tütarlastekoor Ellerhein. Kuigi ta on tütar­ koori vokaalne potentsiaal, vokaalsed või­ tideks saigi kaks meeskoori, mis on koori­ lastekoor, mõjub ja esineb ta kui küps täis­ med, mis on eesti kooridel valdavalt taga­ konkursil üsnagii pretsedenditu. Tavaliselt kasvanute koor. Tartu Ülikooli kammer­ sihoidlikumad." "tippliiga mäng" toimub eelkõige kammer­ koor veenis oma hea dirigenditööga, olles kooride vahel. kammerkooride kategooria tugevaim. Mit­

muusika 6/2007 17 XV RAPLA KIRIKUMUUSIKA FESTIVAL RAPLAMAAL, JÄRVAMAAL, LÄÄNEMAAL» VIRUMAAL 21. JUULI- 11. AUGUST, 2007

RAPLA Kl RIKUS AVAKONTSERT (HAYDN - 275) LAUPÄEVAL, 21. JUULIL FRANZ JOSEPH HAYDNI ORATOORIUM КЩД9 "AASTAAJAD" /'liv/. 100.-/70.- VÕRU ORATOORIUMIKOOR/ SEGAKOOR"HILARO", KAMMERKOOR "CAM E RATA UN1VERSITATIS" (TARTU) KOORMEIS/R/D: SILJAOESAR,CELIAROOSE, SEIDIMUTSO, HEINO PEHK JA TIIT RAUD VÕRU SÜMFOONIAORKESTER KONI SII R IM ELSTER J AA N RAN DVE R Е SOLISTID:MARES LILOSON (SOPRAN), MATI TURI (TENOR), UKU JOELER (BASS) DIRIGENT ERKI PEHK

VIGALA KIRIKUS ANSAMBEL "RONDELLUS" POHAP., 22. fuui.iL KAVAGA "SALVE STELLA" KÜLL 14 MARIA STAAK (LAUL, RATASIÜÜRA) PÄÄSE: 60.-/40.- MARIA VALDMAA (IAUI.) TÕNU JÕESAAR (PIIDEL) ROBERT STAAK (LAUTO, TRUMMID)

VÄI KL-MAARJA "TALLINNA BAROKKSOLISTID" Jaw ч/t И _. jtiH KIRIKUS LEINA SAARI (SOPRAN) KOLMAP.,25. FUÜilL RAIVO TARUM (ZLNK, BAROKKTROMPET)

KHLI-19 TÕNU JÕESAAR (PIIDEL, VIOLA DA GAMBA, /'1 iv/ 60.-/40.- BAROKKISELLO) IMBI TARUM (KLAVESSIIN)

TÜRI KIRIKUS AKORDIONISTIDE KONTSERTORKESTER Л Nr:LJAI'.,26. JUULIL "TREMOLO" -ÖE, JB^ KELL 19 DIRIGENT V E N DA TAMM A N N SEB PÄÄSE70.-/50.- EESTI ÜHISPANK f^ UH KULLAMAA KIRIKUS AKORDIONISTIDE KONTSERTORKESTER REEDEL, 27. JUULIL "TREMOLO" iii KE ii. 19 DIRIGENT VENDA TAMMANN NISSAN PÄÄSE 70.-/50.-

RAPLA KIRIKUS "KÕIGELON KÕIGEGA S LOS. LAUPÄEVAL, 28. JUULIL LAULAB KAITTAMRA KELL 19 Fortum PÄÄSE 70.-/50.-

VANA-VIGALA MÕISAS "PILDID MAAIIJWVNÄITUSELT" PÜHAP., 29. JUULIL VILLU VESKI (SAKSOFONID) A Ravatek МД ^"^^ KELL 19 TIIT KALLUSTE (AKORDION) PÄÄSE 100.- DI EI MAR HERRIGER SAKSAMAALT (H x к;ID JA sui /PISTED) (SHAKUHACHI, ELEKTROONIKA) *'.-HÖK PA \SMEDAINULTKELMOOGIS. 2l VIGALA VALLA VAHI SUSIS TAAVO REMMEL (KONTRABASS, ELEKTROONIKA) 1 )A WWW. I'flJTIMAALI.M. COM l 1ЛТЛКЛ: WWW. NORDIC 'SOUS ns 11

ERGO ALU MÕISAS "PILDID MAAILMANÄITUSELT'' KINDLUSTUS KOLMA?., l. AUGUSTIL Vi 1.1. и Vi: s Ki (SAKSOFONID) KELE 19 TIIT KALLUSTE (AKORDION) PÄÄSI 100.- DIETMAR HERRIGER SAKSAMAALT (JOOGID IA SUUPISTED) (SHAKUHACHI, ELEKTROONIKA) LA ]s II/ PAINULTLIL.MUiK.IS: RAPIA KONSUMI IN mu us TAAVO REMMEL (KONTRABASS, ELEKTROONIKA) ISs* %Ä*I* /A WWW. 14 LETI MAAILM-COM l II/ I KA: WWW. NORD К 'SOUNDS. LL KABALA MÕISAS "PILDID MAAILMANÄlTUSELT" (TÜRI VALD) VILLU VESKI (SAKSOFONID) N E LJAI\, 2. AUGUSTIL TIIT KALLUSTE (AKORDION) KELL19 DLETMAR FLERRIGER SAKSAMAALT PAASI: 100.- (SHAKUHACHI, ELEKTROONIKA) (JOOGID JA SUUPISTED) TAAVO REMMEL (KONTMBASS, ELEKTROONIKA) /:.i [SSMJED \l\tl IIII m I GIS YWI \h,\: WWW.NORDICSUUNDS.IiIi Kiini | Л1!//! UM/АУ /л WWW. ПИ ТТМАЛПМ.СОМ

VAHASTU KIRIKUS RAIVO TAFENAU TRIO REEDEI,, 3. AUGUSTIL RAIVO TAFENAU (SAKSOFON) KLLL 19 MIKKO HELEVKSOOMESE(HAAIMOND-OREI) PÄÄSE lOO.- /70.- TUOMASTIMONEN SOOMEST-(LÖÖKPILLID)

RAPLA KIRIKUS RAIVO TAFENAU TRIO [AUPÄEVAL, 4. AUGUSTIL RAIVO TAFENAU (SAKSOFON) KELL 19 Ml KKO Wf.lVNkSoOMESr(hIAMMOND-OREl)

PÄÄSE 100.-/70.- TUOMAS TIMONEN SOOMEST • (LÖÖKPILLID)

HAG ERI KIRIKUS RAIVO TAFENAU TRIO PÜHAPÄEVAL, 5. AUGUS 111 RAIVO TAFENAU (SAKSOFON) KELL19 N\{Y^0llhUN\S00MIiST(H/\MAl0NlJ-0I

MÄRJAMAA KIRIKUS TALIINNA SAKSOFONIKVARTETT KOI.MAP., 8. AUGUSTIL OLAVI KASEMAA (SOPRANSAKSOFON) KELL 19 VILLU VESKI (ALTSAKSOFON) PÄÄSI: 100.-/70.- VALDUR NEUMANN (TENORSAKSOEON) HENDRIK NAGU (BARITONSAKSOFON) KAASTEGEV PlI.l.E Lll.1. (SOPRAN/)

KÄRU KIRIKUS TALLINNA SAKSOFONIKVARTETT 1 NELJA! ., 9. AUGUSTIL OIAVI KASEMAA (SOPRANSAKSOFON) KL LI. 19 VILLU VESKI (ALTSAKSOFON) PÄÄSE 100.-/70.- VALDUR NEUMANN (TENORSAKSOEON) HENDRIK NAGLA (BARITONSAKSOFON) KAASTECEvVxiit LILL (SOPRAN) ко 4~i Ä

J JUURU KIRIKUS KAMMERTRIO Й~& г REEDEL, 10. AUGUSTIL LIINA SAARI (SOPRAN) P* Л[ ^ ^э1 KELL 19 TAUNO SAVIAUK (FLÖÖT) с^я i PÄÄSE 60.-/40.- TIIT PETERSON (KITARR)

RAPLA Kl RIKUS LÕPPKONTSERT LAUPÄEVAL, 11. AUGUSTIL ANDRES Ui BO "APOCALYPSE SYMPHONY" KELL 19 "HORTUS MUSICUS" PÄÄSE 100.-/70.- "ORTHODOX SINGERS" VALERI PETROVI JUHATUSEL ANDRES MUSTONEN (VIIUL) ANDRES UIRO (OREL) DIRIGENT ANDRES MUSTONEN

WWW.PILETIMAAILM.COM, RAPLA KONSUMI INEOLETIS, A TUND ENNE ALGUST KONTSERDIPAIKADES WWW.RAPLAMV.EE, WWW.RAPLA.EE, WWW.RAPLAMAA.EE. MODULATSIOON Muusikalinn Berliin

Näiliselt küll kaugel, on Berliini rikkalik muusikaelu meist tegelikult vaid lühikese ja soodsa lennusõidu kaugusel. Aprilli lõpul käis suurlinnas pakutavast osa saamas Muusika toimetus, kes külastas paari päeva jooksul kokku kolme ooperi­ teatrit, kahte kontserdisaali ning kahte jazziklubi. Seal kuuldust ja nähtust järgnevalt kirju- tamegi. Loomulikult ei jõua kolm toime­ tajat kolme päeva jooksul ka suurima entu­ siasmi juures igale suurlinna muusikaüri­ tusele, kuid aimu muusikalinna Berliini külluslikust valikust peaks järgnev ülevaade siiski andma.

Ajatu ja ajakohane verism 1912. aastal rajatud teatri Deutsche Oper Berlin, toonase nimega Deutscher Opernhaus, saatus peegeldab 20. sajandi suuri sündmusi. 1943. aastal hävis maja Stseen ooperist "Cavalleria rusticana" Berliini Deutsche Operis. pommitamise tagajärjel ning kui seda FOTO BERND UHLIG 1961. aastal taas üles ehitama hakati, oli värskelt valminud veelgi kuulsam "ehitis" religioossete sümbolitega kaunistatud lest, nimelt mängitakse seda ooperit samas - Berliini müür, mis jättis linna kaks miljööd, siis "Pajatsid" vaimustas oma leid­ lavastuses juba 1969. aastast! Lavastuse kuulsat ooperiteatrit, Staatsoperi ja liku lavalise lahendusega. Nimelt kõlasid "konserveerimiseks" on ka põhjust - Komische Operi "punase" Saksamaa pärast vaheaega, kui eesriie teiseks ooperiks "Tõsea" on lavale seadnud omaaegne tipp­ territooriumile. Sestap ongi Deutsche tõusis, lõputaktid "Talupoja aust" ja alles tegija Boleslaw Barlog. 1906. aastal sündi­ Oper mänginud Lääne-Saksamaa siis algas kuulus "teater teatris": rändtrupi nud Barlog oli 1940.-1960. aastate ooperielus üliolulist rolli: dirigentidena on saabudes hakati eelmise ooperi lavakujun­ silmapaistev teatrilavastaja, tegutsenud ka siin erinevatel aegadel töötanud noor dust lahti võtma, et teha ruumi autoga filmirežissöörina. Tuntuks sai ta kui 1945. Lorin Maazel, Karl Böhm ja Eugen saabuvatele näitlejatele, kes nägid välja kui aastal loodud Schlossparktheateri rajaja, Jochum, hiljem Gerd Albrecht, Rafael kõige ehtsamad itaalia mafioosod. kuhu ta kogus kokku mitmeid Hitleri Saksa­ Brübeck de Burgos ja mitmed teised. Esituslikult olid mõlemad ooperid heäl, maa ja sõja ajal laiali pillatud näitlejaid. Praegu on teatri peadirigendi kohal itaalla­ "Pagliacci" lausa väga heäl tasemel. Hiljem töötas Barlog Charlottenburgi ne Renato Palumbo. Deutsche Operis tegi Viimases oli ooperigurmaanidel jaanuaris Schilleri teatris. Mänguline eksperimen­ oma esimese lavastuse Götz Friedrich võimalus kuulda ka Jose Curat, seekordses taator Barlog ei olnud, tema etendused ning loomulikult saab koostada ka ülipika koosseisus tõusid esile Frank Porretta järgisid eelkõige psühholoogilise realismi rea nimekatest lauljatest, kes sellel laval Canio ning Krassimira Stoyanova Nedda suunda. rohkem või vähem üles on astunud, rollis. "Cavalleria rusticanas" säras Santuzza Selline lavastuse pikaaegne säilitamine paljud ka just siit tuule tiibadesse saanud. osa laulnud Ildiko Komlosi. Kokkuvõtteks on omamoodi huvitav. Teisalt ei ole midagi 22. aprillil oli Deutsche Operi kavas võib öelda, et ooperiõhtu kulges tõusvas parata, kui 2007. aastal mõjub see juba kuulus paarisrakend - Pietro Mascagni joones, valmistades rõõmu ühtlaselt kvali­ omajagu anakronistlikult. Koik on tradit­ "Cavalleria rusticana" ja Ruggiero Leon­ teetse vokaalse esituse ning intrigeeriva siooniline. Just sellist kirikuinterjööri cavallo "Pagliacci". Mõlemad ooperid lavas­ lavastusega. esimeses vaatuses, Scarpia kabinetti teises tas inglane David Pountney, keda toetas 21. aprilli õhtul nähtud "Tõsea" oli vaatuses ning kindlust koidikuhahetuses lava- ja kostüümikunstnik Robert Innes muusikalise poole pealt heäl tasemel rea- taeva taustal kolmandas vaatuses näeb ikka Hopkins. Lavastus oli värske ja detaili­ etendus, kuid mitte just eriti elamuslik. ja jälle lavastusest lavastusse. Ja kogu rohke. Kui "Talupoja au" hoidis tradit­ Eriline oli "Tõsea" aga küll ühe asjaolu poo­ ooperliku ühiskunstiteose komponendid sioonilisemat joont, rõhutades rustikaalset,

20 muusika 6/2007 on kuidagi uinutavalt kombekad ja argised. hovenile, ja seda kõige paremas mõttes. just selle ooperi puhul kujutleks. Giacomo Puccini verismiks nimetatud Täpne löök, läbipaistev faktuur, selgelt Osatäitjatest meeldisid kõige enam muusikastiil pole siiski mingi argireaalsuse eristuvad registrid ja meloodialiinid ning krahv Almavivat laulnud Roman Trekel ja lavale toomine. Siin on (hilis)romantilist iseäranis ergas rütmipilt võiksid olla selle Anne Schwanevilms krahvinnana. Hääle­ kirge, liialdust, vastuolulisi tundeid. Kuid esituse märksõnad. Pigem klassitsistlik port­ liselt jätsid hea mulje ka Marcellina osa just kirest ja aktiivsusest jäi selles etenduses ree - verinoor Beethoven ilma romantismi laulnud Simone Schröder ja Cherubino mõnevõrra puudu. Cavaradossi osa laulnud taagata. rolli esitanud Katharina Kammerloher. ameeriklane Richard Leech on väga hea Kahjuks põhiosatäitjad, Adriane Queiros ja itaaliapärase häälekasutusega tenor, Toscat Segadused "Figaro pulmas" Hanno Müller-Brachmann Susanna ja esitanud gruusia päritolu Iano Tamaril Berliini esindusooperimaja on Riigiooper Figaro osas polnud ei vokaalselt ega ka meeldiv dramaatiline sopran, Scarpia osa­ Unter den Lindenil. Selle rajas 1746. aastal näitlejameisterlikkuselt mitte kuigi eredad. täitjal, norra baritonil Terje Stensvoldil Friedrich Suur. Hoone portikusel ilutseb sümpaatne häälematerjal. Kõige usutava­ ladinakeelne pühendus: Fridericus Rex Haarata, mõjuda, vapustada! malt mängis oma rolli välja Iano Tamar, Apollini et Musis - Friedrich Suurelt Glucki "Iphigeneia" Barrie Kosky meespeaosaliste puhul jäi aga näitlemine Apollole ja muusadele. Ilus ooperimaja on moodi kuidagi poolele teele. läbi elanud mitmeid raskeid aegu: põlengu Berliini ühe esindusteatri Komische Operi 1843. aastal ning purustused Teises maa­ maja välisilme inetust mainivad paljud Tantsivad Berliini Filharmoonikud, ilmasõjas. Sõja järel Riigiooper taastati linna tutvustavad turistivoldikud ja tõe­ koreograaf Seiji Ozawa võimalikult originaalilähedaselt ning taas­ poolest, Unter den Lindeni vahetus naab­ Berliini Filharmoonikute ees on orkestri avati 1955. aastal. ruses paiknev hoone köidab pilku oma 125-aastase ajaloo jooksul seisnud ainult 22. aprillil selles ooperimajas kuuldud suuruse ja hallusega, teadmatum mööduja säravad ja väga säravad dirigendid, juba "Figaro pulm" oli pühapäeva pärastlõunane ei oskaks kahtlustadagi, et nende hallide peadirigentide rida on hingemattev: etendus, kuhu külastajad võisid tulla koos müüride varjus peitub põnev interjöör ja Bülow, Nikisch, Furtwängler, Celibidache, lastega. Nii nagu "Tõsea" puhul, tahaksin käib värvikas muusikateatri elu. Teatrit Karajan, Abbado ning 2002. aastast sir ka siin alustada lavastusest ja lavakujun­ tehti selles paigas juba Goethe ja Glucki Simon Rattle. Orkestri kodu on omaette dusest. "Figaro pulm" on Riigiooperi laval päevil, kuid maja ise pärineb 19. sajandi vaatamisväärsus: saksa kultusarhitekti 1999. aastast alates, etenduse on lavastanud viimasest kümnendist, ehkki on pärast Hans Scharouni projekteeritud hoone Thomas Langhoff ning lavakujundus päri­ Teist maailmasõda oluliselt ümber ehi­ meenutab väljast hiigelsuurt telki, seest neb Herbert Kapplmüllerilt. 1938. aastal tatud. Sisenedes võib külastajat jahmatada aga 20. sajandi nägemust amfiteatrist - sündinud Thomas Langhoff on nimekas ooperiteatri kohta tavatult julge sisekujun­ publik paikneb lava ümber ja kohal, näeb lavastaja, saanud mitmeid kultuuripree­ dus - ajaloolises stiilis väljapeetud fuajee ja kuuleb kõike, mis vaja, saali akustika on miaid ning Kapplmüller on Salzburgi ja majesteetlike keerdtreppide kõrval hel­ suurepärane. Eriti ilmnes see kõrvu­ Mozarteumi lava- ja kostüümikujunduse gib hämar neoontuledes ooperikohvik, lukustava aplausi ajal, kui paar tuhat osakonnajuhataja. Kahjuks ei jätnud meenutades pigem ööklubi või hubast kuulajat kõlas kui paarkümmend tuhat. "Figaro pulmas" ei lavastus ega lavakujun­ lounge'i. Sama ootamatu paari moodus­ Sel nädalavahetusel (20., 21. ja 22. dus kuigi veenvat muljet. Kõikjal valitses tavad 1200-kohaline uhke neobaroklik aprillil) seisis dirigendipuldis 70-aastane mingi "kontseptsioonisegadik", lähtekohaks teatrisaal ja tume lavaauk. Nagu hiljem Seiji Ozawa, kes kujundas Bruckneri polnud ei ajastutruudus ega nüüdisaegsus. selgus, haakus teatri atmosfäär sel õhtul Teisest sümfooniast ilusate proport­ Esimese vaatuse peamine lavakujundus- nähtud ooperi ja lavastusega uskumatult sioonidega, haaravate tõusude ja element oli hiiglaslik pruun sein, kogu tege­ hästi. vaibumistega, reljeefse ja hästi kõlava vus oli toodud rambile. Mozarti säravale ja 22. aprillil esietendus Komische Operi terviku. Energiline ja sütitav dirigent võttis elavale muusikale polnud see küll kuigi laval Glucki "Iphigeneia Taurises". 1779. oma muusikaliste mõtete väljendamiseks heaks fooniks, tegutsemine vaid lavarambil aastal Pariisis loodud ooper on sisuline järg appi peaaegu kõik kehakeele vahendid, ahendas lauljate liikumisvõimalusi. Järgmi­ viis aastat varem valminud ooperile lisades nn tavapärastele võtetele ka mõned sed lavapildid: teise vaatuse krahvinna bu- "Iphigeneia Aulises". tantsusammud ja hoogsamad pöörded. duaar, kolmanda vaatuse katedraaliinter- Noor naine Iphigeneia teenib Diana Filharmoonikud järgisid etteantud jöör ning neljanda vaatuse öö vahi(?) preestritarina Taurisel, mille kuningas laseb koreograafiat ning "õõtsusid ja tantsisid" majakeste vahel aina süvendasid eklektilist hukata kõik riiki sattuvad võõrad mehed, et dirigendiga truult kaasa. Beethoveni Teises segadust. Samaväärselt sekundeerisid ükski neist ei saaks teda mõrvata, nagu on klaverikontserdis jäi juhi roll orkestri lavastuslikele segadustele kostüümid ennustanud oraakel. Ooperi teine peatege­ juures resideerivale pianistile Pierre- (Yoshib Yabara). Mõned tegelastest kandsid lane on Orestes, kes tappis oma ema Laurent Aimard'ile, kes on festivali "Kla­ Mozarti ajastu stiilis kostüüme (krahvinna, Klytaimnestra, kuna too oli mõrvanud ver" külalisena esinenud ka Eestis. Aimard Susanna, krahv Almaviva), teised veidrat tema isa Agamemnoni, arvates, et mees on on laiemalt tuntud peamiselt nüüdis­ segu ebamäärast värvi ürpidest (Figaro, ohverdanud nende ainsa tütre Iphigeneia. muusika interpreedina, teatud mõttes oli Cherubino). Ka lavalises liikumises jäi Meeleheitel ja fuuriatest tagaaetuna eksleb seda tunda ka tema lähenemises Beet­ puudu mängulisest amüsantsusest, mida Orestes nüüd mööda maailma, kuni jõuab

muusika 6/2007 21 MODULATSIOON koos kaaslasega Taurisele. Õde ja vend ei tunne teineteist ära, Orestesest peaks saama järgmine ohver, Iphigeneiast aga ohverdaja... Lavastaja Barrie Kosky tõi selle verise, vihast ja kättemaksust nõretava loo antiik­ maailmast tänapäeva, projitseerides tegelased, nendevahelised suhted ja süžee sõlmpunktid meie aega, kohati lausa päeva­ poliitika taustale. Juba enne avamängu algust sagisid laval ringi mundris sõdurid, kes lohistasid enda järel poolalasti ja kinni­ seotud vange, mõned neist tapeti kõlava püstolilasuga pähe. Terve esimese vaatuse jooksul võis laval näha abitute inimeste peksmist ja alandamist, muu hulgas ka sigariga kõrvetamist. Lõpuks sättisid naerda möirgavad sõdurid end oma ohvritega ühise pildi peale... Pole siis ime, et juba järgmistel päevadel ilmus Saksa pressis arvustusi pealkirjadega ä la "Iphigeneia Guantanamos" või "Iphigeneia Abu Ghraibis". Olgu see vaid üks näide lavastuse üldkontseptsioonist, kuhu mahtu­ sid veel homoseksuaalsed ohvitserid ja kokaiinipilves hõljuv "kuningas". Lavastuse šokeerivaim hetk oli aga fuuriate ning Agamemnoni ja Klytaimnestra vaimude noodis kui ka esituses, jäi paratamatult ning maalitud pannoodega. ilmumine - aeglaselt, justkui deliiriumis pisut varju. Kuid ehk ei olekski Gluckil Seal 22. aprillil kuuldud kontserdil loivasid laval ringi ooperikoori alasti pen- selle vastu midagi, oli ju tema ooperirefor­ esines teine Berliini esindusorkestritest - sioniealised(!) liikmed. See stseen pani ka mi üheks juhtmõtteks, et muusika üle valit­ Berliini Ringhäälingu sümfooniaorkester, paljunäinud Berliini teatripubliku kahi­ segu poeesia ja poeesia üle omakorda väga hea, ühtlase kõlaga muusikakollektiiv. sema. draama. Olgu siiski ära mainitud noor ja Kavas olnud teosed sisaldasid palju orkestri- soolosid, mida suurepäraselt esitati. Barrie Kosky nimega käib kaasas energiline külalisdirigent Paul Goodwin rahvusvahelise skandalisti ja "paha poisi" Suurbritanniast, tema kaasmaalane, dramaa­ Kontserdiõhtu kava oli mõnevõrra maine, ta on tuntud oma sõnumilt provo- tiline sopran Geraldine McGreevy (Iphige­ ebatraditsiooniline: kõlas Thomas Adesi katiivsete ja visuaalselt räigete lavastustega, neia) ning šoti päritolu Kevin Greenlaw teos "America. A Prophecy", Leonard teenides ühtaegu ära nii publiku avaliku (Orestes), kelle jõuline bariton ja suure­ Bernsteini "On the Waterfront" ning Erich pahameele kui ka kriitikute vaimustuse. pärane näitlejaanne võimaldasid luua Korngoldi Sinfonie in Fis. Ringhäälingu Ometi ei mõjunud see kõik odava triki- hiilgava lavarolli. orkestrit dirigeeris ameerika päritolu John tamisena: Glucki ooperi tegelased säilitasid Veel väärib esile tõstmist lihtne, kuid Axelrod, kes praegu töötab Šveitsis Luzerni oma psühholoogilise teravuse ja kihilise mõjuv lavakujundus, mis oli kogu aeg just­ sümfooniaorkestri ning Luzerni teatri karakteri, intensiivne draama kandis välja kui elav osa lavastusest - hiigelekraan staati­ muusikajuhina. Axelrod on Bernsteini kõik neli vaatust (pealegi ilma vaheajata). lise fotoga, mille meeleolu muutus valguse õpilane ning esitab ja propageerib sageli Kavalehel mõtiskleb lavastaja, et läbi ajaloo muutudes. Aeg-ajalt voolas mööda ekraani oma mentori teoseid. Ta on täpsete on ooperi esmaseks ülesandeks olnud selge vesi (pisarad?) ja punane vesi (veri?) - žestidega, positiivne ja innustav ning kuulajat haarata ja vapustada, pakkuda algul nirena, ooperi lõpul juba joana. kuuldu põhjal ka väga hea nüüdismuusika elamust ja olla aktuaalne. Mis võiks olla interpreteerija. tänapäeval aktuaalsem kui terrorismi, inim­ Nüüdismuusika kaunis Konzerthausis Esimesena kõlanud teose autor, briti õiguste ja inimväärikuse teema? Kriiti­ Elamuslik oli kontsert Berliini ühes kauni­ uue muusika imelaps Thomas Ades on kutest ja teatraalidest koosneva publiku mas kontserdisaalis Konzerthausis. See õppinud Guildhall Schoolis ja Cambridge vaimustunud braavo-hüüded ja tuline 1776. aastal ehitatud hoone oli algselt Kings College'is. Tunnustuse saavutas ta aplaus kinnitasid, et Kosky tabas märki. hoopis teatrimaja, kus on esinenud nii juba varakult, kui pälvis 18-aastasena BBC Paganini kui ka Liszt ja dirigeerinud Noorte Muusikute Aastaauhinna ning Lavapildi jõulisus ja realistlik jõhkrus Richard Wagner. Eriti kaunis on hoone 2000. aastal kõigi aegade noorima nomi- hoidsid kogu etenduse vältel peatähelepanu interjöör oma ornamentide, sambakeste nendina ülimaineka Grawemeyeri auhinna. endal. Muusika, ehkki suurepärane nii

22 muusika 6/2007 sellest, mis muidu filmistuudio mille programmi kvaliteedis ei pea kaht­ põrandale vedelema jääks." "On lema, on Schlott, b-flat, A-Trane ja Quasi­ the Waterfront" on eelkõige modo. Lühikese linnatuuri jooksul aktiivne rütmimuusika väga õnnestus käia kahes viimases. A-Trane'is efektsete löökpillisoolodega. oli oma ansambliga laval pianist Andreas Vahepeal unustusehõlma Schmidt, kes ehitas fantaasiarohke vajunud, kuid nüüd renessanssi muusikasilla peavoolu jazzist vabaimpro- üle elav 1897. aastal sündinud visatsioonilise muusikani, tuues sisse Erich Wolfgang Korngold oli värvikaid katkeid nii ragtime'ist kui bossa- imelaps nagu Mozart ja noovast. A-Trane'i esmaspäevased Mendelssohn. Kaheksa-aastaselt "Montags-sessionid" ongi Schmidti kirjutas ta kaks muinas- pärusmaa, ta on neid korraldanud üle jututeemalist kantaati, mis neljasaja, pidevalt koosseise ja repertuaari Gustav Mahlerit vaimustasid. varieerides. 17-aastase geeniuse teoseid Kui A-Trane on tüüpiline tilluke "ise­ esitasid sellised dirigendid nagu majandav" jazziklubi, siis Quasimodo Arthur Nikisch, Bruno Walter, paistab olevat suurema haarde ja ambit­ Felix von Weingartner. 23- siooniga asutus, mis peab ülemisel korrusel aastaselt lõi ta ühe oma kohvikut ja keldris juba märksa suuremat tippteoseid, ooperi "Die Tote klubisaali. Ka klubi programmis kohtab Stadt". kuulsamaid nimesid, näiteks mais esinesid Kolmekümnendatel aastatel Quasimodos jäljendamatu kitarri-laulu duo muutus aga talle kui juudile üha Tuck & Patti ja kultuskitarrist Allan Holds- ohtlikumaks Saksamaal viibida. worth, aprillis bassi-ime Richard Bona ning Hollywoodist sai ta ahvatleva Jazzkaare kevadkavaski esinenud kitarri- pakkumise tulla Ameerikasse maag Tommy Emmanuel. Klubi laseb la­ filmimuusika loojaks. Sinna ta vale ka jazziga tinglikumalt suhestuvaid oma elu lõpuni jäigi, olles oma esinejaid. Üks selline oligi Muusika poolt hinges austerlane, kes Ameerika nähtud Orientation - valdavalt türgi juurte­ ühiskonda kunagi päriselt ei le toetuv grupp, mis siiski seotud nii jazzi sobinud. kui Berliiniga. Berliini määratust türgi ko­ Korngoldi aastatel 1949- gukonnast pärit muusikud on Saksamaal 1952 kirjutatud sümfoonia järgib külge saanud ka õhtumaise muusika mõ­ Mahleri-Sibeliuse-Stravinski- jutusi ning nii pakkuski Orientation üsna Sostakovitši sümfonismi liini. maitsvat ühepajatoitu idamaistest stiilidest Orestes mõrvatud vanemate ja fuuriate Sugulusjooni on Korngoldi stiilil (ansamblis oli ka aseri rahvusest viiuldaja küüsis. ka Karl Amadeus Hartmanni ja Arthur ning sakslastest bassist ja trummar), KOMISCHE OPER / MONIKA RITTERSHAUS Honeggeriga. Kirjutatud ajal, mil alustasid funk'ist, reggae'st, skast ning väga tuntavalt oma võidukäiku Pierre Boulez ("Iga ka/uszon-jazzist. Koik oli seda huvitavam, 1999. aastal loodud "America. A Prophecy" helilooja on kasutu väljaspool serialistlikku et enamik lugusid olid "ebamugavates" sopranile ja sümfooniaorkestrile põhineb mõtlemist!") ja Karlheinz Stockhausen, oli taktimõõtudes nagu 7/4 või 11/8 ja maia tekstidel raamatust "Chilam balam" Korngoldi teos omas ajas küllap lootusetult ansamblikõlale lisasid põnevaid värve nii ning katkenditel hispaania helilooja Matteo "pealiinilt" väljas. Korngold ise kirjeldab viiul, löökpillid kui ka kandle sugulaspill Flecha (1481-1553) teosest "La Guerra". oma teost kui "absoluutselt puhast muu­ kanun. Teose aluseks on neljanoodiline motiiv, sikat ilma mingite programmilise muusika millest kasvavad ja kujunevad Adesile tunnusteta". Kuulajad on selles sügavalt Berliini Filharmoonias ja Komische Operis omased "kaleidoskoopilised" helikangad. traagilises, kirgastunud kurbusest kantud käis Kristina Kõrver, Riigiooperis ja "America. A Prophecy" on jõuline ning ka Adagio-osaga teoses näinud "1933-1945 Konzerthausis la Remmel, Deutsche Operis teksti valikult väga huvitav teos. aastate õudust, leina ja kurbust ohvrite külastas "Tõsea" etendust la Remmel ning Bernsteini sümfoonilise süidi "On the pärast jne". Tänapäeval kõlab sümfoonia "Talupoja au" ja "Pajatsite" etendust Joosep Waterfront" muusikaline materjal pärineb taas värskelt ning Korngoldi helilooming Sang, ning linna jazzieluga tutvus Joosep Elia Kazani kaheksa Oscarit pälvinud sama­ väärib oma renessanssi. Sang. nimelisest filmist. Hulk Bernsteini loodud Reisi toetas Eesti Kultuurkapital. muusikat jäi aga filmis kasutamata, mis­ Berliin kui jazzilinn tõttu helilooja koondas selle kokku süm­ Suur linn pakub suuri võimalusi ka jazzi- fooniliseks süidiks, et "päästa midagigi sõbrale. Berliini kuulsamad jazziklubid,

muusika 6/2007 23 MODULATSIOON Helsinki Musica nova 2007 MERIKE VAITMAA muusikateadlane

Kui külaliste enamik 14. märtsil Helsingisse ruvad, alates politseist ja mitut moodi usu- on paljudes Aasia ja Aafrika muusikakul­ jõudis, oli rahvusvaheline nüüdismuusika- tegelastest (sealhulgas Praost, kes väidab tuurides rohkem arenenud ning meloodi­ festival Helsinki Musica nova küll alanud, laste surma olevat issanda karistuse selle lised finessid on India muusikas ületa­ kuid põnevamad päevad alles ees. Kuulama eest, et Topi käis punast joont tõmbamas, st matud. Polüfooniline Neljas sümfoonia on oli kutsutud uuemast muusikast kirjut­ valimas) kuni rahvast mässule õhutava stiiliühtne ja sidus. Ehkki Hämeenniemi avaid autoreid mitmelt maalt. Nimelt oli Puntarpääni, on eeskätt suurema terviku nimetab oma annotatsioonis eraldi Bachi, festival seekord tervenisti pühendatud osad. Individuaalsete joonte retušeerimist on sümfoonias kõige rohkem Brucknerit - soome heliloomingule, põhjusena nimetati ei toeta küll alati ooperi muusika, eriti Pun- peale polüfooniavõtete veel orkestrikä­ tänavust juubelite rida: 90 aastat Soome ise­ tarpää puhul, kelle primitiivsetesse hüüd­ sitlus ja rütm ning korrapärane, kohati seisvusdeklaratsioonist, 125 Soome vanima lausetesse suhtub helilooja ülima irooniaga. monotoonseks kippuv liigendus; puudub orkestri, Helsingin Kaupunginorkesteri ja Sallineni muusika on eklektiline, ent drama­ ainult brucknerlik harmoonia. Sibeliuse Akadeemia ning 30 rühmituse turgiliselt tõhus. Head olid dünaamilised Samal kontserdil võis tõdeda, et Kaija "Korvat auki!" ("Kõrvad lahti!") asuta­ kooristseenid, ja traagilise lõpu kõrval Saariaho pole lahti öelnud oma põhilistest misest. (Topi surm võitluses karuga) jääb tugevalt stiilitaotlustest, olles samal ajal hämmasta­ kõlama ka koori küsimus: "Onko Suomessa valt uuenemisvõimeline, aina rikkama ja Veel ühe juubeli auks - 100 aastat esi­ kevät?" ("Kas Soomes on kevad?") peenema värvipaletiga, milles on palju mestest vabadest parlamendivalimistest - Festivali kavasse polnud püütudki tundlikult segatud tämbreid. Tšellokontsert toodi Soome Rahvusooperis taas lavale mahutada kõiki väärt heliloojaid, näiteks "Notes on Light" ("Märkmeid valgusest", Aulis Sallineni ooper "Punane joon", mille puudusid populaarse Einojuhani Rauta­ 2006), Bostoni sümfooniaorkestri tellimus, tegevus kulgeb just sel ajal ja mille esieten­ vaara teosed ja Magnus Lindbergilt esitati oli esiettekandel Bostonis (juhatas Jukka- dus 16. märtsil (saja aasta taguste valimiste­ ainult rohkem kui kolmekümne aasta eest Pekka Saraste) alles tänavu 22. veebruaril ja ga täpselt samal kuupäeval) kuulus samuti kirjutatud "Ritratto". Mõlemal läheneb Helsingis oli nüüd Euroopa esiettekanne. festivali kavasse. "Punane joon" (1978) oli juubel, järgmisel aastal saab Rautavaara 80- Teos on pühendatud Anssi Karttunenile, üks soome ooperibuumi käivitajaid ja Kalle ja Lindberg 50-aastaseks. kes mängis soolopartiid nii neljal kont­ Holmbergi lavastust mängiti 81 korda, seal­ serdil Bostonis (USA orkestritel on tava hulgas külalisetendustel (1982. aastal ka Parimais aastais loojad korrata uut kava samal nädalal vähemalt Tallinnas), tipuks esinemised New Yorgi 1950. aastatel sündinute põlvkond on suu­ kaks korda) kui ka loomulikult Helsingis. Metropolitanis. Esmalavastuse mees­ repärases vormis. Lindbergi ja Saariaho Targa, kirgliku ja uudishimuliku inter- peaosaline Jorma Hynninen osaleb ka kõrval on maailmanime saanud Kimmo preedinatuurina on ta nüüdisheliloojale nüüd, nähtud esietendusel laulsid peaosi Hakola ja Jukka Tiensuu, kelle suurepära­ täiuslik koostööpartner, soome tippautorite küll Sauli Tiilikainen ja Raili Viljakainen. ne klaverikontsert kõlas Kaupungin­ kõrval on talle kirjutanud Tan Dun, Rolf Aulis Sallinenil on kuus ooperit, millest orkesteri kontserdil; üha huvitavamaks on Wallin ja Luca Francesconi. kolmele on ta ise kirjutanud libreto. "Puna­ muutunud Tapio Tuomela. Ootamatus suu­ Tihtipeale otsitakse tänapäeval peaaegu se joone" libretot on soome arvustajad pida­ nas on läinud Eero Hämeenniemi, "Kor­ normiks muutunud sümfoonialaadsest inst- nud paremaks kui Ilmari Kianto samani­ vat auki!" esimene liider, kes hakkas juba rumentaalkontserdist ikka veel klassikalist melist romaani. Suuresti tänu sellele, et 1980. aastatel kirjutama traditsioonitead- mudelit. Saariaho kinnitab juba oma saate­ juba libretos on külarealistlikule sünd­ likumalt ja sai järgmisel kümnendil uusi tekstis, et "orkester on pigem maastik või mustikule antud üldistavaid, ballaadilikke impulsse India muusikast. Soome raadio solisti teejuht kui vestluspartner, olgugi jooni, toimib ooper tõepoolest ka praegu. sümfooniaorkestri kontserdil John Stor- selle vahekord tšelloga igas osas isesugune". Uuslavastuse tegijad - dirigent Mikko gärdsi juhatusel esiettekantud Neljas süm­ Osi on viis ja teosel on selge narratiivne Franck, lavastaja Pekka Milonoff, kunst­ foonia (2004) märgib Hämeenniemi uut telg. Kõlamaastik on läbipaistev (esimese nikud Eeva Ijäs ja Erika Turunen, valgus­ pööret, mille - helilooja kommentaari osa pealkiri ongi Translucent, secret), üht­ kunstnik Juha Westman - on ballaadilik- järgi - on ajendanud just helimaailma lasi seikluslikult muutlik. Läbipaistvus, õieti kust ja tinglikkust rõhutanud nii visuaalselt avardumine õppereisidel Ameerikasse ja läbikuuldavus ei tulene faktuuri hõredusest, kui ka karakterikäsitluses. Puruvaese Põh- Indiasse: ta olevat mõistnud, et lääne muu­ pigem orkestratsioonist, mis otsekui jätab ja-Soome renditalu pidajad Topi ja Riikka sika hinnalisim ja omapäraseim tradit­ eri tämbrikihtide ümber õhku ja lubab ning kõik, kes neile oma tõdesid peale su­ sioon on polüfoonia, sest rütmisüsteemid kuulajal neid eristada.

24 muusika 6/2007 Anssi Karttunen, Perttu Haapanen, nüüdismuusikaansambel Uusinta, Kaija Saariaho, Paavo Heininen. FOTOD HELSINKI MUSIKA NOVA

Koik "Kõrvad lahti!" asutajad olid võiks olla kõige kõrgema lennuga, poleks ka Talvitie (oboe), Kimmo Leppälä ja Mar­ Paavo Heinineni õpilased, välja arvatud arukas ka nende loomingut põhjalikumalt ko Portin (klarnetid) ning Emil Holmström Esa-Pekka Salonen, kes õppis Rautavaara tundes, kuid endamisi loodan eriti Haapa- (klaver). juures. Hiljem erinevaid teid läinud heli­ neni ja Wennäkoski peale, kes tunduvad Vähe sellest, Uusinta pole ainult kam­ loojad on Heinineni rängalt tehnilisest, käsi­ oma valikutes nii kindlad, nagu poleks neil meransambel, vaid ka noodikirjastus ja tööoskuse suhtes ääretult nõudlikust koo­ kunagi olnud vajadustki "kellegi vastu plaadifirma, kõik välja kasvanud muusika- list pärinud oskuse kirjutada laitmatult võidelda". üliõpilastele kuuluvast Ostinato-nimelisest sidusat muusikalist teksti. Heinineni roll on Üllatav figuur soome muusikamaasti- muusikapoest, mida tunnevad paljud tähtis seniajani, siirdunud 2001. aastal kul on Max Savikangas. Et leida tema muu­ eestlasedki. Sibeliuse Akadeemia kompositsiooni- sikale vähegi lähedast Eestist, tuleks võtta professori kohalt pensionile, jätkab ta kadunud Rauno Remme äraspidised Soomes on mitu väiksemat salvestus- õpetamist tunnitasulisena. Heinineni elektroonilised kõlad ja multimeedia- firmat, kuid ka rahvusvahelise haardega mantlipärija akadeemias on tema õpilane armastus ning miksida tõniskaumanliku Ondine, mille eesotsas on kunstitaset Veli-Matti Puumala. huumorimeelega. Ansambli Uusinta kont­ kommertsedust tähtsamaks pidav Reijo Kii­ serdil esitatud "Geeniparanneltu Väinämöi­ lunen. Ainult väga häid interpreete kasu­ Noortel heliloojatel pole kellegi vastu nen laulaa kyborgi-Joukahaisen lume- tades on nad välja andnud küll soome võidelda! avaruuden mustaan aukkoon" (2006) viitab heliloojate teoseid, küll klassikat mitmest Rühmituses "Kõrvad lahti!" tegutsevad "Kalevala" III runole, milles Väinämöinen sajandist ja nüüdismuusikat, näiteks Kant- nüüd noored heliloojad. Nende huvid pole laulab ärpleva Joukahaineni sohu. Savikan- šeli ja Šostakovitši sümfooniaid ning Chris­ nii kindlalt piiritletud, nagu olid serialis- gase teoses lauldakse Joukahainen niisiis topher Rouse'i, Tan Duni, Julian Andersoni mile ja postserialismile orienteeritud asuta­ lumeavaruse musta auku, kuid ainult soo­ jpt autori-CDd; Luciano Berio autoriplaadil jatel, vaid ulatuvad modernismist mini­ mekeelse pealkirja järgi - ingliskeelse järgi on ka tema viimaseks jäänud teose "Stanze" malismi ja crossover'ini. on must auk virtuaalsuses ("... into a black (2002) esimene salvestus (esitajaiks bariton Esa-Pekka Salonen väitis neli aastat ta­ hole of a virtual space"), tõenäoliselt ei Dieter Henschel, koor ja orkester Prantsus­ gasi ühes teleintervjuus, et praegustel soo­ usalda helilooja "ingliskeelse kuulaja" kujut­ maalt, dirigent Christoph Eschenbach). me noortel heliloojatel on raske - pole kel­ lust õigest lumest. Mõlemad pealkirjad Pilti soome nüüdismuusikast täiendas legi vastu võidelda, sest eelmine põlvkond sobivad kõlaideega - koosseisus on kannel, sisutihe seminar FIMICis, s.o soome suhtub noortesse hästi ja toetab neid igati! kaks akordioni ja keelpillikvintett, kand- muusika infokeskuses. Olles heliloojate Festivali kammerkontsertidel esitati lekõla teisendatakse Iive- elektrooniliselt. autoriõiguste ühingu Teosto allüksus ja peamiselt nooremate heliloojate loomingut. Esitusse kuulus muusikaga hiilgavalt üks­ ühingu rahastada, toimib FIMIC väga Väljaspool festivaligi sageli mängitavate meelne värvi- ja valgusmäng, mille lõpuks efektiivselt. Neil on kümme täiskohaga autorite seas on Max Savikangas (1969), kaovad mängijad lavale roomavate töötajat (meie EMIKis üksainus ja poole "lumepilvede" taha. Lotta Wennäkoski (1970), Sebastian kohaga kaks inimest), kellest kolm, sh Fagerlund (1972), Perttu Haapanen (1972), Savikangas on ka suurepärane vioola­ direktor, tegelevad nüüdissüvamuusikaga, Uljas Pulkkis (1972), Riikka Talvitie (1972), mängija, kammeransambli Uusinta asu­ kolm populaarmuusika ja jazziga, neli Lauri Kilpiö (1974), Juho Kangas (1976), tajaliige. See 1998. aastal sündinud kollek­ töötavad raamatukogus, kus ainuüksi Tomi Räisänen (1976), Juho Miettinen tiiv on nüüdismuusika ansamblitele tavalise partituure on 35 000. (1978) ja Markku Klami (1979); loetleda muutuva koosseisuga. Küll aga on tavatu, et FIMICi trükistest ja veebisaidilt on võiks veel vähemalt niisama palju nimesid. tehniliselt ja muusikaliselt väga heas an­ pärit osa sellegi kirjutise daatumeid ja Koik on head professionaalid (ja Heinineni samblis mängib nii palju heliloojaid, 13-liik- muid andmeid. nimi vähemalt ühena õpetajatest ei puudu melises põhikoosseisus tervelt kuus: peale kellegi CVs). Ennustada, kes neist tulevikus Savikangase veel Lauri Toivio (flööt), Riik­

muusika 6/2007 25 STUDIUM Heliloojaks rooside maal MIRJAM TALLY vabakutseline Gotlandile Visbysse tasub tulla neil, kes geeritud idee, mis poliitikutele ei pruugi ei saa aru, miks on vaja kunsti nii palju toe­ soovivad haridust saada heliloomingu alal, meeldida. Aga nüüd, kui "Tonsättarskola" tada. Tähtis on ka, et kunstnik saaks tõesti sest juba pisut rohkem kui kümmekond on juba ellu kutsutud, usun, et seda enam seda, mida ta tahab. Noor algaja tunneb ka aastat tegutseb siin spetsiaalne heliloojate sulgema ei hakata." end nii turvalisemalt. kool (Gotlands Tonsättarskola), mis asub ühe katuse all Visby rahvusvahelise Kool on avatud igas vanuses komposit- Millised on õppurite peamised heliloojate keskusega (Visby International siooniõppuritele. Mis on sellise süsteemi huvid-suundumused? Miks tullakse Centre for Composers). Võib öelda, et heli­ eelis? heliloomingut Õppima? loojaid koolitatakse peaaegu sadamakai J. E.: Õpilased peavad olema siiski M. S.: Teatakse ainult seda muusikat, ääres, sest merepiirist ja paatidest lahutab vanemad kui kaheksateist. Meil oli ka üks mida nad on varem kuulnud - tavaliselt hoonet ehk kümmekond meetrit. Kool on 65-aastane õpilane. Ta oli viiuldaja ja on selleks filmimuusika. Filmimuusika kammerlikult väike ja väike on ka siinne klaveripedagoog ning otsustas pensionile tundub esmapilgul glamuurne, kui mõelda õpetajate ring: Sven-David Sandström, jäädes, et nüüd on tal lõpuks ometi aega näiteks John Williamsi peale. Tavaliselt Anders Blomqvist, Ann Helling, Jesper ka komponeerida. Praegu on enamik 20- aga on võimalused selles väga piiratud ja Elin, Per Märtensson, Henrik Strindberg ja 30-aastased, mõni ka üle neljakümne. heliloojal pole nii palju vabadust, kui noor Mattias Svensson. Vanuseline mitmekesisus on üks meie algaja ette kujutab. Millegipärast tundub eesmärke. Eeliseks on erinevad kogemu­ filmimuusika loojaks saamine ka lihtsaim Kool tegutseb 1995. aastast. Põhjamaade sed, dünaamilisus... lahendus. Veel ahvatleb noort õppurit kontekstis on selline spetsiaalne M. S.: Teame, et õpilased veedavad palju video- ja arvutimängude muusika heliloojate kool unikaalne. Kui nüüd aega koos, seega püüame luua ühtset loomine. Aja jooksul muidugi seisukohad võrrelda muu maailmaga, siis kas veel atmosfääri. Nii saavad eri vanuses õpi­ muusikast muutuvad. Nooremad tudengid midagi sellesarnast on loodud? lased vahetada oma (elu)kogemusi, kõigil tahavad tavaliselt katsetada midagi uut, Jesper Elen (õppejõud), Mattias Svensson on ju erinev taust. Nooremaid iseloomus­ teadmata, mida täpselt, vanemate õppurite (direktor): Ei ole küll kuulnud. See on tab entusiastlikkus, kogenematus ja naiiv­ kavatsused on aga väga selged. Näiteks Euroopas üsna haruldane. sus. Aga ühel hetkel need omadused kaota­ üks õpilane tuli ideele kirjutada seria- Sven-David Sandström (õppejõud): Ei takse. Nii on noored mõjutatud vanemate listlikku muusikat Mozarti stiilis; ma ei ole kuulnud. Me peaksime olema õnne­ õpilaste elukogemusest ja küpsusest, vane­ tea, kui edukas ta oli oma idee arenda­ likud sellise võimaluse üle. Usun, et sellise mad aga saavad indu nooremate tegutse­ misel... kooli olemasolu on rootsi heliloomingu misrõõmust. S.-D. S.: Mõnikord tuleb kooli noori, kes õppe edasise arengu seisukohalt väga S.-D. S: Vanematel õpilastel on elukoge­ ise täpselt ei tea, mida nad tahavad vajalik. mus, mida noorematel pole, siin tekib õppida. Loomulikult võtab palju aega, et dialoog. Muidugi ei tähenda see, et heli­ saada heaks heliloojaks, peab ennast kaua Millest tekkis sellise kooli loomise loomingu tase sõltub ainult vanusest. harima. Parem on, kui inimesed hakkavad mõte? Miks just Gotlandile? Kes olid Vanemate tudengite mõttemaailm on n-ö heliloomingut õppima varem, mitte ühelt idee algatajad-eestvedajad? Kuidas riigilt paigas, nad ei muutu nii palju. Vanuse­ erialalt teisele hüpates. Näiteks ma ise alus­ selline võimalus välja kaubeldi? vahe võib olla isegi kuni viiskümmend tasin heliloominguga päris hilja, alles 26- S.-D. S.: Idee üks algatajaid oli Ramon aastat. Sellise kooli mõte ongi, et inimene aastaselt. Anthin (Visby heliloojate keskuse juha­ saab tulla ja õppida, millal aga tahab, Rootsi mudel on ka paljudest maadest taja), kes on olnud ka mu õpilane Stock­ kõigile on avatud võrdsed võimalused. erinev, sest meil on eesmärk kasvatada holmis. Ramon kutsus mind algul idee Rootsi mastaabid on väga väikesed. Ka artistlikult mõtlevaid inimesi. Käsitöö­ toetajaks, hiljem ka õppejõuks. Kõigepealt pärast õpingute lõpetamist säilivad kontak­ oskused polegi nii vajalikud, tähtsam on oli muidugi palju bürokraatiat ja paberite tid õpilastega, toetame üksteist, oleme originaalsus, et oleks midagi uut öelda, kirjutamist, et kool käima lükata. Nii et kursis üksteise käekäiguga jne. Näiteks teha midagi erinevalt. Idee peab olema. see on minu ja Ramoni "süü". See on pikk, Ameerika mõõtmed on hoopis erinevad. Muidu võib juhtuda, et oled hea kontra­ kümne kuni viieteistkümne aasta pikkune Siin Rootsis on ka lihtsam heliloojana ära punktis, aga sul pole heliloojana midagi töö, et kogu seda protsessi juhtida ja ellu elada. On oluline, et ka riik toetab noori öelda. Töötan praegu USAs, seal on väga viia. Rootsis on see võimalik ainult tänu heliloojaid nende karjääri algul, see on neil selge õppesüsteem ja rangelt akadeemiline riigi toetusele. Kui me alustaksime sellise ainus võimalus ellu jääda. Kunsti ilma riigi mõtlemine. Väga nõudlik süsteem, kompo­ kooli loomisega praegu, oleks juba palju toetuseta ei eksisteerikski. Kogenumatel ja neerimiseks jääb tudengitel vähe aega, nad raskem saada riigi rahalist toetust. Kool kuulsatel on juba lihtsam ise hakkama peavad ennast tõesti teooriast "läbi näri­ ainult heliloojatele - see on väga privile­ saada. Muidugi on ka hulk poliitikuid, kes ma".

26 muusika 6/2007 Paljudest lõpetajatest saavad muusika­ õpetajad jne.

Kool on teatavasti tasuline. Kui kallis? J. E., M. S.: Õpe maksab umbes 27 000 Rootsi krooni aastas, milleks saab võtta ka õppelaenu. Kõrgkoolis õppimine on Root­ sis üldjuhul tasuta. Meie kool on midagi keskkooli ja kõrgkooli vahepealset, sellepärast on see tasuline.

Teil on Õppureid ka mujalt kui Rootsist. Millistest maadest? Markantseim juhtum oli vist Bangladeshist tulnud õpilasega... Heliloojate kool mere kaldal. J. E., M. S: Meil on olnud õpilasi USAst, FOTO JESPER ELEN Norrast, Bangladeshist, Soomest, Colom- ajaloo tunde vähem. Võimalik, et selletõt­ biast, Tšiilist, Saksamaalt... tu lülitame aine oma õppekavva, see kü­ Kui suur on tung kooli sisseastumis­ J. E.: Selle Bangladeshist tulnud noor­ simus on veel lahtine. Küll aga püüame eksamitel? mehega oli jah omaette lugu. Tänaseks on J. E.: See varieerub igal aastal. Mõnikord sidet muusikaajalooga luua erinevate ai­ temast saanud kodumaal suur staar, ta on olnud 46 inimest kümnele kohale, nete kaudu, mida koolis õpetame. Muu­ ühendab lääne klassikalist traditsiooni mõnikord vaid kuusteist kümnele. sikaajaloo teadmine on loomulikult kohaliku popmuusikaga. Ta oli pärit M. S.: Rootsi on nii väike maa, et huvi on vajalik. rikkast perekonnast ning ei kujutanud päris suur, me oleme ainus seda laadi Aeg-ajalt toimuvad koolis ka seminarid- igapäevast elu siin Rootsis väga reaalselt kool. Mõnikord võtame vastu ka rohkem meistrikursused, nii oli näiteks 2006. aasta ette, sellest nii mõnedki lõbusad seigad... kui kümme õpilast, kui on lootustandvaid sügisel külas Taani helilooja Bent Serensen, Näiteks kooli kööki astudes küsis ta, et inimesi. Ent see, et me oleme siin saarel, veebruaris andis seminari ja kontserdi millal siis teenijad õhtusööki serveerivad. on nii mõnigi kord väikeseks takistuseks - Sonemus Ensemble Sarajevost. Hiljem jätkas ta õpinguid Stockholmis ja kui on perekond, boy- või girlfriend, ei Kevaditi, maikuus on koolil oma festival õppis ära ka rootsi keele. taheta saarele tulla. "Ljudvägor" (tõlkes "helilaine"), kus õpilastel on võimalus oma töid elavas ettekandes Enamik lõpetajaid jätkab õpinguid Mida nõutakse sisseastumiskatsetel? kuulda. Nelja päeva jooksul toimub seitse mõnes (Rootsi) muusikakõrgkoolis. J. E.: Enne eksameid saadavad õpilased kontserti ja umbes viiskümmend esiette­ Mõni nimekas kasvandik...? meile avalduse koos oma teoste-nootide- kannet. Märkimisväärne on ka see, et igal M. S.: Ida Lunden, Mattias Lysell... Paljud aastal tehakse koostööd erinevate Rootsi ga. Eksamiks on lühike intervjuu ja kuula- on alles väga noored ja oma karjääri algul, tippmuusikutega, näiteks ansamblitega mistest, lisaks palume neil kohapeal kom- eks siis saa näha. poneerida ühe loo meie antud juhtnööride Sonanza ja Pärlor för svin ning Rootsi J. E.: Näiteks Daniel Hjorth elatub ainult raadio kooriga. Eesmärk on, et igalt õpilaselt järgi. heliloomingust. Erik Bünger sai aga kuul­ kõlaks festivalil vähemalt üks teos. saks oma koduleheküljel oleva looga "Let Kui mitmekesine on see muusikaline Õpilased osalevad nii teostega kui ka them sing it for you". Kodulehekülje külas­ baas, mille õpilased koolis omandavad? lihtsalt kuulajana festivalil "Ung Nordisk taja saab interaktiivses teoses ise osaleda, J. E.: Peale tavapäraste erialatundide, har­ Musik", mis toimub igal aastal erinevas sisestades sinna ingliskeelseid fraase. Loo moonia ja solfedžo saab õppida elektro- Skandinaavia riigis ja kestab kümme päeva. allikaks on tohutu arhiiv erinevatest pop- akustilist muusikat, kus toimuvad samuti laulukatketest, mille seast programm siis individuaaltunnid; n-ö lühikursusena saab Õpe kestab kaks aastat, mõlemal ran

muusika 6/2007 27 STUDIUM Archie Shepp: Jazz on minu klassikaline muusika

Tänavust Jazzkaart ning aprillis esimest "Jass". Need inimesed ei otsinud sealt Selle tõttu hakkavad nad mängima keha- korda peetud jazzikuud kaunistas tõelise mitte niivõrd muusikat, kuivõrd seda tege­ pille, nagu tegi seda minu trummar eile- elava legendi, saksofonist Archie Sheppi vust, mis selle asutusega kaasnes. Seetõttu õhtusel kontserdil. Hakkame pöörduma külaskäik. Lisaks meeldejäävale kontserdile hakkati mõistet "jazz" seostama bordelli­ tagasi tehnikate juurde, mida kasutati andis ta ka sisuka avaliku intervjuu, dega. Aja jooksul selle kasutus aga muutus orjuse aegadel. küsijaks ameerika jazziajakirjanik Brandt ja "jazz" hakkas tähistama afroameerika Reiter. Järgnevalt avaldab 2007. aasta muusikat. Tegelikult viitab ju jazz klaveri­ Kuidas teha siis vahet, kui tahan rääkida jazzikuu saadiku tiitlit kandnud muusik muusikale, sel sõnal ei ole mingit seost afroameerika muusikast, mis hõlmab oma mõtteid jazzi definitsioonist ja Louis Armstrongi, King Oliveri ja keel- bop'i, post-bop'i, hard bop'i ja free'dl olemusest, afroameerika muusika pärandist ning puhkpille mängivate muusikutega, Selle kohta ütlen ma "afroameerika instru­ ja tänapäevast, Euroopast ja Ameerikast. sest nemad ei mänginud "jazzi majades". mentaalmuusika", sest seda muusikat Möödunud sajandi neljakümnendate või mängiti alati instrumentidel. Kui võtta Saad tuleval kuul juba seitsmekümne­ viiekümnendate paiku võtsid kriitikud ja mõni jazzilaulja, näiteks Elia Fitzgerald seks, ometi oli sinu eileõhtune esine­ õpilased selle mõiste autentsena kasutusele või Billie Holiday, kutsutakse neid nii, sest mine hiilgav - emotsioon ja energia, ja sellest sai käibeväljend. Niisiis ütlevad nad laulavad nagu instrumendid. Vastan­ mida publikule pakud, on võimas. kõik nüüd "jazz", see aga võib tähendada dina neile on näiteks Michael Jackson ja Ma ei ole veel päris seitsekümmend, aga peaaegu kõike, mida sa soovid. Sidney Stevie Wonder afroameerika vokaal­ juba üsna lähedal. Muusika on väga keeru­ Bechet viitab oma raamatus "Treat it muusika esindajad. line. See nõuab palju harjutamist, distsip­ Gentle" jazzile, küsides: "Ja mida tähendab liini ning autasud tehtu eest ei olegi tihti mõiste "jazz"?" Ometi oli see mees üks Millest tuleb afroameerika publiku väga suured, mis puudutab asja praktilist selle vormi loojatest, varajase klarneti suur­ puudumine afroameerika instrumentaal­ ja materiaalset külge. kuju. Ta jätkab: "Minu ajal tähendas jazz muusika kuulajaskonna seast? suguühtesse astumist. Meie kutsume oma Ma toon ühe näite. Vaatasin ühel päeval Esimene asi, mida sooviksin sinuga muusikat ragtime'iks". Isegi Duke Elling­ CNNi ja seal oli üks väike valge poiss, kes arutada, on sinu suhtumine väljendisse ton põlgas selle termini ära. Charles Min- mängis bluusi. Ta mängis suurepäraselt. gus pöördus Ellingtoni poole, öeldes: "Du­ "jazz". Tean, et sa ei ole sellesse kuigi Teda saatis bänd, mis koosnes afroameeri­ ke, jazz ei ole hea sõna, nimetame seda kiindunud. Ehk selgitaksid, miks? ka bluusimeestest, kelle nimesid keegi muusikat avangardiks." Duke vastas: "Oh, Seda sõna kasutatakse üsna tihti ja ini­ kunagi kuulnud ei ole. Aga see poiss - Charles, ärme lähme jälle tagasi selle juur­ mesed mõistavad seda, ent ometi puudub tema saab kuulsaks! Ja kui sa küsid, miks de." sellel sõnal otsene tähendus. Paljuski on ei ole piisavalt musta kuulajaskonda, siis tegu slängisõnaga - "jazz" on argoosõna. Õigupoolest sai see muusika alguse tuleb tõdeda, et seda muusikat ei ole piisa­ pärast orjust, aastal 1865. Enne seda tegid valt hästi reklaamitud ei mustade ega Missugune on selle mõiste ajalugu? mustad peamiselt spirituaalset muusikat. valgete seas. Kui hakkasin Massachussetsi Selleks peame pöörduma tagasi ülemöödu­ Neil olid töölaulud, pärimusmuusika ja ülikoolis õpetama, nägin, et ei ole mingi nud sajandivahetuse New Orleansi, mõist­ mängulaulud, mis ajapikku arenesid me­ probleem leida Mozarti või Haydni töid, maks tolleaegset sotsiaalset konteksti. Tol loodiateks, mida kirjeldatakse kui "jazzi". kuigi need on viissada aastat vanad. Ent ajal kasutati seda sõna suguühte tähen­ Ent nad ei mänginud vask- ega puupuhk- kui otsida midagi mõne vana bluusimehe duses. 1900. aastate algul, enne punaste pille. Pärast Hispaania kodusõda, 1890. kohta, ei ole seda olemas, materjal on laternate rajooni sulgemist, kus prostitut­ aastatel, kui USA mereväe bänd läks laiali, hävinenud. Meie töö on kergesti kaduv - siooniga tegeldi, käisid keskklassi mehed viidi paljud pillid pandimajadesse. Niimoo­ alati ajaga kaasas käiv ja mitte kunagi aja­ tihti bordellides. Seal ei olnud mitte ainult di sain ma oma esimese klarneti. Keegi oli looline. See on nagu fop-kümne fenomen. alasti tantsivad naised, vaid ka klaveri­ selle viinud pandimajja ja mina läksin oma mängija, kes mängis muusikat, millel tihti isaga ja ostsin selle umbes viieteistkümne See ei ole muusika jätkuva arengu jaoks ei olnud tantsu ja tantsijatega mingit seost. dollari eest ära. Tol ajal olid pillid väga kuigi hea olukord? Neis kohtades mängisid paljud tolleaegse kättesaadavad, seevastu tänapäeval afro­ Ei, seda muusikat on paljuski mõjutanud New Orleansi parimad pianistid ja külas­ ameerika noored räpivad ja teevad beat- rassism. Seetõttu vaatame Benny Good­ tajad, kes olid tulnud naisi vaatama ja box i, kuna hinnad on kerkinud nii kõrgele, manit kui selle muusika kuningat või Paul nimetasid mängitavat muusikat sõnaga et getonoored ei saa endale pille lubada. Whitemani kui selle muusika isa, ent

28 muusika 6/2007 к

• -•*й? щ/ЩЯл

Archie Shepp ja Brandt Reiter jazzi lahkamas. FOTO SIIM KUMPAS samas on sellised nimed nagu Fats Waller Kas tunned, et praegu on sinu järele siin ameerika kooliõpilasi ei ole õpetatud mõt­ täiesti kadunud. Ometi oli ta pioneer, suurem nõudmine kui Ameerikas? lema. Neid on õpetatud informatsiooni mees, kes lõi selle muusika! See on, nagu Kultuuri tasandil hinnatakse siin seda vastu võtma ja siis samas vormis tagasi poleks Shakespeare'il mingit tähtsust. Mus­ muusikat märksa rohkem. Paljud inime­ andma. Euroopas aga rabab mind see, kui tad ei vaata kunagi muusikat ajaloolisest sed tulevad Euroopas mu kontsertidele ja valmis on inimesed kõike küsimuse alla vaatepunktist. Selle illustreerimiseks võib nad ei saa võib-olla päris täpselt aru, kui­ seadma. Arvan, et seetõttu ollakse siin ka tuua ühe loo. Aafrika mees võtab maski ja das see on üles ehitatud või mida see afroameerika instrumentaalmuusika suhtes viskab selle põõsasse, valge mees tuleb, tähendab. Kui noore mehena esimest kor­ palju vastuvõtlikumad. korjab selle üles ja paneb muuseumi. Nii da Stockholmis esinesin, vaadati mind, Arvan, et ka seda tuleb vaadata, mõel­ asjad ongi - teie ajalugu on pidevalt olnud nagu oleksin kosmosest. Terve see esine­ des orjusele. Mingil määral ei suudeta mus­ kaitstud, meie oleme pidanud aga pidevalt mine oli selline, aga mina pidin ometi ti Ameerikas siiamaani vabade inimestena improviseerima. süvenema pillimängu. Lõpuks harjusin võtta, me peame võitlema. Meie sotsiaalne siinse publikuga. Saalis viibijate seas on ajalugu on vorminud ka meie kultuurilist Kas osalt seetõttu oled asutamas oma alati intellektuaalseid uudishimulikke, uudishimu. Huvitaval kombel on afro­ plaadifirmat? keda Ühendriikides peaaegu kunagi ei ameerika muusika just üks meie kultuurile Oi, selleks on vaja raha! See on rohkem leia. Kui seal minnakse kontserdile, on see omane liitev osa. Ma kirjutan ka gospel- põhimõtte küsimus. Üks mu sõber on harilikult seetõttu, et esinejat ja tema muusikat ja spirituaale, laval ma räpin - see mind julgustanud seda tegema, ma olen muusikat teatakse. Eurooplased on aga on kõik üks ja seesama, minu kultuur. seda pikka aega kaalunud. Ent asi ei ole kuulajad - õnnelikud, kui neile tutvus­ nii lihtne, see nõuab aega, raha ja palju tatakse midagi, millega nad seni kokku ei Kas võiksid rääkida pisut oma taustast? organiseerimist. ole puutunud. Ameerikas on olnud kaks suurt mustade Oma õpetajatöös olen kogenud, et migratsioonilainet. Esimene algas umbes

muusika 6/2007 29 Esimese maailmasõja paiku, kui paljud Getos ei tule sa lihtsalt selle peale. Kui ma järgmisel päeval plaadifirmasse hülgasid istandused, et kolida põhja. Teine Koolihariduse omamine annab mulle helistasin, oli vastutav isik aga kohvil ja migratsioonilaine langes Teise maailma­ võimaluse laval olles ka õpetada - oma sama stsenaarium kordus veel lugematutel sõja aega - see on minu inimeste aeg. esinemises ühendan ma muusika ja etni- kordadel. Helistasin kümme korda päevas, Kolisime Floridast Philadelphiasse, sest lisuse. Nii saan ühtlasi tutvustada ka selle ent ei midagi. Ühel õhtul, kui istusin mu isa ei leidnud seal tööd. Kuuekümnen­ muusika ajalugu. Coltranei kontserdil, läksin temaga rääki­ dateni ei tohtinud me seal isegi rannas ma ja kui päev hiljem taas kontorisse helis­ ujuda! Mu vanemad lahutati, ema lahkus Kas muudad oma repertuaari vastavalt tasin, vastas mulle sekretär, et Bob ja võttis minu kaasa, hiljem tuli ka isa sellele, kus sa mängid? (produtsent Bob Thiele - toim) on küll järele. Ka Philadelphias ei olnud lihtne, Ei, ma mängiksin kõikjal sama muusikat. hetkel lõunal, aga ootab mu kõnet. Nii sai seal oli väga kihistunud ühiskond. Samas Kindlasti ei võeta seda igal pool ühtmoodi kõik alguse ja 1965. aastal ilmus firma oli meil seal palju rohkem võimalusi. vastu. Impulse salvestus "Four for Trane". Pärast Hambaravi, arstid ja kodumajapidamine seda sain ma muusikas märksa vabamad muutusid palju kättesaadavamaks. Purjus Küsin seda seetõttu, et minu arvates käed, Impulse võimaldas mulle üsna suure olles mu isa peksis ema, ent kolimise järel ollakse Euroopas free jazz'We avatumad. eelarve, mistõttu sain teha koostööd see muutus, ta sai parema töökoha, teenis Ma võin mängida mida iganes ja see võib parimate muusikutega. rohkem. Kogu meie pereelu muutus. olla "free". Olen sellele mõistele nüüd, vanemas eas, palju laiema tähenduse Sinu Tallinna kontserdil rabas mind Millal puutusid pillidega esimest korda leidnud. Ma võin mängida isegi Louis esinemise artistlikkus, sinu esinemises kokku? Armstrongi ja see võib olla minu oli suur rõhk shovv'1. Mu isa mängis bändžot. Mina alustasin tõlgendus free jazz ist. See vabadus Jah, kuna mul on teatritaust, olen ma alati klaveri ja klarnetiga, vanaema ostis mulle tuleneb üksikisikust. arvanud, et lava on koht, kus toimub mida­ tenorsaksofoni. Minuni jõudis kuidagi gi. Ma olen alati teadlik sellest, et publik kuuldus, et Coltrane oli alustanud altsakso­ Kas läksid New Yorki muusiku või jälgib iga mu liigutust laval. foniga, niisiis läksin poodi ja vahetasin näitekirjanikuna? oma uue tenori vana lömmis aldi vastu. Võimalik, et mõlemana. Ma ei teadnud, Aastal 2002 lõpetasid sa pärast kolme­ Mu ema arvas, et olen hulluks läinud. Aga mis hakkab juhtuma, kuid siiski eeldasin, kümmend üht aastat õpetamise. Miks sa oli liiga hilja ja nii alustasingi altsakso­ et minust saab kirjanik. Tegin katsetusi akadeemiasse läksid? fonil. Kõigepealt õppisin klaveril ühe mitmete näidenditega ja tegelesin isegi Ma alustasin õpetamisega, sest see oli eraõpetaja käe all klassikalist muusikat, näitlemisega, ent kõikide rollide jaoks olin ainuke asi, mida must mees sai teha. Ütle­ seejärel õppisin teise õpetaja juhatusel ma kas liiga noor või liiga vana. See sin ka oma trummarist pojale hiljuti, et ta klarnetit ja siis lõpuks pisut saksofoni. tulenes sellest, et mustanahalistele oli vaid hakkaks õpetama. Õpetamine oli loomu­ Saksofoni ei õppinud ma aga kuigi kaua, üksikuid rolle ja seetõttu tuldi lik väljund vähemusgruppidele. See on peamiselt sellepärast, et klarnet oli mulle rollikatsetele hoolimata sellest, kas oli vaja rikastanud ka minu lavaesinemisi, kuna hea baasi andnud. mängida noort või vana, naist või meest. olen oma teadmisi väga palju laiendanud.

Kas kuulasid tol ajal juba jazzi? Üks sinu suurimaid mõjutajaid on olnud Kuidas saaks tänases päevas jazzi taas Tuleb silmas pidada, et see, mida valged John Coltrane? liita poliitilise tundlikkusega? nimetavad jazziks, ongi minu muusika. Coltrane oli suurepärane mees. Omal ajal Tänaseks ei ole see enam popmuusika, Hommikul vara mängis allkorrusel gospel- oli ta jazziguru, väga paljud noored jazz on mõnes mõttes surnud. Selles mõt­ muusika. Mozartiga puutusin kokku alles muusikud, sealhulgas mina ise, pidasid tes näen ennast osana ajastust, mis hakkab koolis, sest mustanahaliste ühiskonnas ei teda oma suurimaks eeskujuks. Temaga mööduma. Seetõttu üritan oma muusikat räägi temast keegi. Tal puudub igasugune rääkides oli alati tunne, nagu oleks ta kaasajastada, mis on üks tänapäeva muusi­ seos meiega. Jazz ongi minu klassikaline sinuga ühel tasandil. Sageli arutas ta noore­ kute raskemaid ülesandeid. Kui vaadata muusika. mate muusikutega oma tehnilisi problee­ tüüpilist jazz-esinemist, on laval neli kivis­ me, kuigi need olid nii keerukad, et pea­ tunud meest, kes mängivad muusikat, mis Õppisid ülikoolis näitekirjandust? aegu keegi ei mõistnud neid. Aga selline on tänapäeva inimestele raskesti mõiste­ Jah, mul on bakalaureusekraad näitekir­ oli kord juba selle mehe loomus. Aegadel, tav. Nagu klassikalise muusika kuulami­ janduses. Ausalt öeldes olin mõelnud mil vajasin hädasti raha ja pöördusin tema seks, on ka jazzi kuulamiseks vaja mingit juristiks hakkamisele ja arvan, et minust poole, et ta aitaks mul lepingut saada, oli tausta. oleks hea jurist saanud. Siis võtsin aga John minu vastu väga lahke. Ta ei öelnud kirjanduskursuse ja esitasin seal ühe lühi- otsekohe jah, vaid mõõtis mind pikal pil­ Tõlkinud Eliis Vennik loo. Mu lektor ütles selle peale, et ma gul ja ütles: "Paljud arvavad, et mind on kirjutan suurepärast dialoogi ja minust lihtne ära kasutada." Ja selles oli tal õigus, võiks saada näitekirjanik. See oli midagi, ta oli väga kena inimene. Läksime lahku millele ma ei olnud varem mõelnud. lubadusega, et ta vaatab, mis teha annab.

30 muusika 6/2007 UVERTÜÜR Monika-Evelin Liiv - tee Covent Gardeni lavale RAILI SULE muusikateadlane

Metsosopran Monika-Evelin Liiv on õppinud laulmist Georg Õtsa nimelises Tallinna Muu­ sikakoolis, Leedu Muusikaakadeemias ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on osalenud paljudes meistriklassides ja Maria teatri suveakadeemias. 2002. aas­ tal võitis ta Mart Saare nimelisel noorte lauljate võistlusel III preemia ja 2006. aastal Rootsis Malmö Studio Bel Canto rahvus­ vahelisel lauljate konkursil IIpreemia. Monika-Evelin Liiv on esinenud kontser­ tidega Eestis, Soomes, Leedus, Rootsis, Sak­ samaal, Venemaal ja Prantsusmaal ning laulnud mitmeid rolle Soome Rahvusoo­ peris. Osalemine jette Parker Young Artists'i konkursil avas talle Londoni Kuningliku Ooperiteatri Covent Gardeni uksed. 9. juu­ nil laulab Monika-Evelin Liiv Rahvusooper Estonias "Traviatas" Florat.

Mida kujutab endast Jette Parker Young Artist'i konkurss? Teadsin sellest konkursist juba mitu aastat, aga 2006. aasta sügisel sain korda kõik vajalikud paberid - kaks soovituskirja, ankeedi, rollide loetelu, foto ja kolm aariat helikandjal vabal valikul - ning saatsin ära. Paar päeva pärast tähtaja möödumist teatati, et olen valitud 800 registreerunu seast edasi võistlema. Kokku oli edasi- saajaid 79. Detsembriks 2006 kutsuti kõik eelvooru läbinud Londonisse. Tean, et see võistlus on alati suur ja selle eesmärk on aidata avastada noori lauljaid, kes alus­ tavad oma karjääri. Vanusepiir on 30 aastat. Konkursil välja valitud liituvad kaheks hooajaks Jette Parkeri Noorte Artistide programmi Covent Gardenis.

Mitmest voorust konkurss koosneb? Konkursi eelvoor on kolme aaria sal­ vestus. Mina laulsin Ebolit "Don Carlost", Santuzzat "Talupoja aust" ja Leonorat Donizetti "Favoriidist". Kohapeal tuli läbida veel kolm vooru. Esimeses voorus pidi kavas olema viis aariat kolmes keeles ja üks romanss, minul oli selleks Rahma- kendeid nendega, kes eelmistel aastatel valda ja Tõrva linna. ninovi "Kevadveed". programmi lülitunud. Ooperirollide Esimene voor kestis kolm päeva, mina valikul saan oma arvamust avaldada, kas Olete Tõrvast pärit, kas sidemed sünni­ laulsin viimasel päeval. Esitasin Eboli aariat see mulle hääleliselt sobib. Aga Covent linnaga on head? ja žürii valikul Polinat "Padaemandast". Gardenis otsustatakse, millist rolli võiksin Nüüd, kui olen Londonis, on need eriti Sain teise vooru, kuhu pääses 29 lauljat. teatri mängukava etendustes teha. Olen heaks muutunud. Loodan, et olen õigus­ Muide, sealne kontsertmeister oli super- kuulnud, et vahel juhtub ka nii, et kavas tanud nendepoolset toetust. Tõrvast on pianist! lihtsalt pole sobivat osa. Minul õnnestus pärit veel kaks Estonia solisti, minu Noorte Artistide programmi kunstiline see siiski saada. Kui end seal tõestan, on vanem vend Roland ja Urmas Põldma. juht David Gowland, kes osales ka žürii see nagu hüppelaud edaspidiseks. Esi­ töös, soovis enne teist vooru Saint-Saensi mesed etendused on "Traviata"14. jaa­ Kellele oma lauluõpetajatest ennekõike Delila aaria põhjal kontrollida, kui kiiresti nuaril, kus laulan Florat, ja "Võluflööt" 28. mõtlete? suudan haarata seda, mida tema soovib. jaanuaril, kus laulan Teist daami. Tean Kõigile. Kõigepealt esimene lauluõpetaja Aga teises voorus küsiti jälle Ebolit ja Poli­ juba, et "Traviatas" on mul õnn olla ühes Maie Kala, temata ma vist muusikaga nat. Jõudsin üheteistkümne finalisti hulka. koosseisus laval koos Anna Netrebko praegu ei tegeleks. Õtsa koolis õppisin Konkursi kolmas voor toimus pealaval (Violetta) ja Dmitri Hvorostovskiga Tõnu Bachmanni juures, Leedu Muusika­ klaveri saatel, klaver oli all orkestriaugus. (Germont) ning "Võluflöödis" Anna- akadeemias oli minu pedagoogiks Sigute Ise sain taas valida ühe aaria viie hulgast, Kristiina Kaappolaga (Öökuninganna). Stonyte, EMTAs Mati Palm. Olen neile teise määras žürii. Valisin uuesti Eboli, sest tänulik, sest kõigilt on olnud midagi see aaria on mulle õnne toonud, tundsin Kes teistest lauljatest programmis õppida. Ka on mind palju aidanud minu end sellega ka Rootsis konkursil hästi. Žürii osalevad? elukaaslane, Peterburist pärit pianist Dmit­ valik oli Sextuse aaria Mozarti ooperist Lõuna-Aafrikast bass Vuyani Mlinde ja ry Pavlov, kes töötab Soome Rahvusoo­ "Tituse halastus". Kui mulle teatati, et olen sopran Pumeza Matshikiza, Leedust peris kontsertmeistrina. Temaga olen valitud nende kuue hulka, kes lülituvad bariton Kostas Smoriginas, Austraaliast konkursiprogrammid ette valmistanud. kaheaastasesse programmi, küsisin, et kas sopran Anita Watson ja Koreast tenor Ji- see on ikka kindel? Mind vaadati juba Min Park. Meiega töötab noor lavastaja Teie tee muusika juurde ei ole olnud kummaliselt. Õnnetundega lendasin tagasi Bulgaariast Vera Petrova. Esinemisgraafik väga sirge. Helsingisse. on ülal Royal Opera koduleheküljel, nii et Mui ei olnud muusikalist eelharidust, mu sealt võivad huvilised kiigata, mis teoksil. vanemad polnud muusikaga seotud ja Ja kuidas uudis Soome Rahvusooperis klassikalist muusikat kodus ei kuulatud, vastu võeti? Töötasite kuni selle aasta kevadeni aga minu valikule vastu ka ei oldud. Vend Ei läinud seda kellelegi hõiskama. Helsin­ Soome Rahvusooperis. Kaua olete selles Roland õppis juba Õtsa koolis klassikalist gis saadi teada alles aprilli lõpul. ooperiteatris olnud? laulu. Kokku neli aastat, kaks sellest lisakooris, Milline on teie keelteoskus? kui oli vaja suuremat koosseisu, ja kaks Mida ütlete noortele, kes lauljatee algu­ Oskan hästi soome ja vene keelt, mida aastat põhikooris. Soomes on nii, et kord ses. olen saanud eluolulistel põhjustel har­ aastas võimaldatakse neile koori liik­ Pühendumus on tähtis. jutada. Inglise keelega ka hätta ei jää, aga metele, kes soovivad rolle saada, ettelaul- muidugi sellist keelt, mida Londonis mine. Kui leitakse, et sobib, siis tehakse kõneldakse, ma ei valda. Tean aga, et olen pakkumine. Nii sain teha kõrvalosi Wag- suuteline õppima. Minu unistuseks on neri "Parsifalis", Richard Straussi ooperis vabalt rääkida itaalia ja prantsuse keelt. "Naine ilma varjuta", Verdi "Traviatas" ja Tšaikovski "Padaemandas". Mida Londonis Õpetama hakatakse? Keeli, tööd rolliga, lavalist esinemist, rolli Kas olete ka Estonias laulnud? lahtimõtestamist ja sellest rääkimist. Teisel 2006. aasta aprillis laulsin diplomilavas- aastal on nn lunch-time kontserdid, kus tuses Polinat ja nüüd 9. juunil teen Flora tuleb publikule rääkida ka esitatavast rolli "Traviatas". Ega siingi kuni viimase rollist. Sinna satub alati agente, kes ajani ei teatud, et mu lauljatee teeb uue kontserte ja etendusi kuulamas käivad. käänaku. Tänavu oktoobris tuleb rida kontserte teiste programmis osalejatega. Kord aastas Olete osalenud paljudel täienduskursus­ peab andma soolokontserdi. Tean juba, et tel ja mitmetel konkurssidel. Kas teil on minu soolokontsert on 7. juulil 2008. 22. olnud toetajaid? juulil 2008 tuleb õppeaasta lõppkontsert Toetajaid on olnud. Tänan toetuse ja abi pealaval, kus teeme erinevaid ooperikat- eest Valgamaa Kultuurkapitali, Helme

32 muusika 6/2007 MODULATSIOON Arne Mikk Tamperes "Aidat" tegemas PRIIT KUUSK muusikateadlane Lavastaja Arne Mikk tõi 6. märtsil Tam­ hollandlase". pere Ooperiga välja Verdi "Aida". Just tema Ooperikunsti edendamisel Tamperes oli kutsutud tegema trupi 60. aastapäeva on kõige suuremaks mootoriks selles linnas ainsat pidulikku lavastust. Avalikkuse huvi sündinud rahvusvahelise haardega bass projekti vastu oli elav: kirjutisi sellest aval­ Jaakko Ryhänen. Põhiliselt tema kontaktide dasid ajakiri Rondo, ajalehed Helsingin Sa­ kaudu selguvad solistid ja lavastustoim- nomat, Aamulehti, Etelä-Suomen Sanomat kond. "Aida" solistide koosseis teeks au jt maakonnalehed, Yleisradios tegi sellest igale ooperiteatrile: soome lauljatest olid pika ja põhjaliku saate Aarno Cronwall, kaastegevad Kirsi Tiihonen (Aida), Jukka hiljuti jõudis Tampere "Aida" ka saksa oope- Rasilainen (Amonasro), Jaakko Ryhänen riajakirja Das Opernglas (nr 5, 2007) veer­ (Ramfis) ja Kouta Räsänen (Kuningas), gudele. Meeldiv on tõdeda, et sealse ette­ Amnerise osa esitas meilegi tuntud vene­ võtmise hingeks on ka Eesti lauljate lemmik- lanna Marianna Tarassova ja Radamesina oli laval Kaludi Kaludov Bulgaariast. professoriks kujunenud Jaakko Ryhänen. Stseen Tampere "Aidast". Ramfise osas Dirigent oli Giancarlo Andretta (praegu Kuidas sobitus ooper kuulsa kontserdimaja Jaakko Ryhänen. lavale, kuidas kulges ettevalmistustöö, kas Arhusi SO peadirigent), kunstnik Ralf FOTO TAMPERE OOPER sündis vaimustavaid osatäitmisi, mismoodi Forsström ja koormeister Heikki Liimola läks ajastu- ja ainestikutruudusega? (samuti Eestis oma kooriga käinud). Kuna tegemist oli juubelilavastusega, olid plaanid Arne Mikk: Tampere-talo on ehitatud selged juba paar aastat tagasi. Nii põhja­ Meie koostöö kulges lugupidavas üksmee­ esmajoones kongressi- ja kontserdikes- likult pole mul varem kunstnikuga ette­ les ja jääb vaid üle imestada seda tarkust, kusena, saalis on 1806 kohtaja suurepä­ valmistusi teha juhust olnud mitte: sai kuidas ühekordne solistide koosseis oma rane akustika. Kuigi puudub traditsioo­ külastada Egiptust ning vaadata "Aida" jõuvarusid nii professionaalselt jagas, et niline lavatehnika teatrietenduste tege­ etendusi Caracalla termides Roomas ja pidas vastu peaproovide nädala ja seejärel miseks, toob Tampere Ooper siin igal Milano La Seälas. Kui kuulsas triumfipildis esines üle päeva kaheksal järjestiku­ aastal välja ühe suuremõõtmelise ooperi- sai publik näha ootuspärast 100-liikmelist sel etendusel. Kui Marianna Tarassova lavastuse. Lavakujundajad peavad lihtsalt koori, nn. Aida trompetimängijaid ja ko­ artistlikkust teadsin ma juba varem, siis arvestama, et lae alla peaaegu midagi tõm­ halikest noortest jalgpalluritest kokkupan­ suureks rõõmuks oli esimene kohtumine mata ei saa ja kõik elemendid tuleb lavale dud sõjaväge, siis templistseenides püüd­ Jukka Rasilaineniga. Ta on aastaid olnud tuua külgedelt. Väga professionaalne val­ sime koos kunstnikuga rõhutada selle Dresdeni Riigiooperi solist, laulnud itaalia gustustehnika monteeritakse iga lavastuse kauge maailma maagilist ja müstilist ole­ dramaatiliste baritoniosade kõrval ka spetsiifikat arvestades eraldi ja kogu süs­ must (siin olid andunult abiks modern- näiteks Lendavat Hollandlast Bayreuthi teem püsib paigal projekti viimase eten­ tantsurühma Mobita/Dansco liikmed). Ralf festivalil. Nii uhket häält ja sisutäpset duseni. Forsström oskas lahendada suurte liikuvate interpreeti pole ammu kohanud. Esimest templi- või püramiidiseintega üksikute korda nägin ka itaalia dirigenti Giancarlo Rahvusooper Estoniale on see maja piltide sujuva ülemineku, mis aitasid Andrettat. Tampere Ooperis oli ta aga vana hästi tuntud. Juba 1991. aastal esitasime intiimsemaid stseene tuua publikule küllalt tuttav "Nabuccost", "Simon Boccanegrast" seal "Barbara von Tisenhusenit" ja "Boriss lähedale. Tumedate seinte foonil pääsesid ja "Maskiballist". Proovides oli kasutusel Godunovi". Sellel laval toimus ka opereti hästi mõjule kostüümid ja elavad tule­ esmajoones soome keel, vastavalt vaja­ "Viini veri" esietendus ning äsjaesitatud leegid. Tampere Ooperi juhtkonna soov oli, dusele ka vene ja inglise keel. Väiksemas "Lõbus lesk" (4.-6. mail, neli etendust, diri­ et juubelietendus peab olema klassikalise ringkonnas sai hakkama ka eesti keelega, gent Paul Mägi) kinnitas taas Estonia põhjaga ning kaasajastamist ei tahetud. kuna dirigendi assistendiks oli Mikk Murd­ pidevaid sidemeid Tampere-talo ja selle Mõned kriitikud oleksid aga just seda vee ja pianistiks-korrepetiitoriks Tiina Kärb­ tegevjuhi Jarmo Hakkaraineniga. Mitmel oodanud. Publik aga oli rahul ja kõik lane. korral on Tamperes ette kantud meie balle- etendused müüdi välja, üks etendus tuli tilavastusi. Estonia töökojad on aidanud koguni lisaks anda. valmistada dekoratsioone ka Tampere Ooperi lavastustele. Minule on maja veelgi Kuna kõik peategelased olid neid rolle tuttavam seetõttu, et kümme aastat tagasi varem esitanud, oli enne seadeproove väike lavastasin ma Tampere Ooperi 50. sünni­ kartus, kuidas nad on valmis otsima uusi päevaks seal Wagneri "Lendava lahendusi. Õnneks aga läks kõik vastupidi.

muusika 6/2007 33 KONTRAPUNKT Trompetipäevadest ja trompetiõpetusest Eestis IA REMMEL Eesti trompetiõpetus on kindlal ja profes­ sionaalsel alusel ning selle pilli mängijate järelkasv tasapisi aina suureneb. Suuresti on selle nähtuse taga EMTA dotsent ja TMKK tompetiõpetaja Aavo Ots, tema käe alt on juba tulnud hulk noori trom- petiste, kellest mitmed on aastast aastasse ka vabariiklikel ja rahvusvahelistel kon­ kurssidel silma paistnud. Järjest edukam on trompetiõpetus ka mitmel pool mujal Eestis (vt konkursi tulemusi). EMTAs korraldatakse igal aastal trom- petipäevi, mille raames peetakse ka rahvus­ vaheline konkurss "Trompetitalendid". Tänavused trompetipäevad toimusid juba Noorte trompetimängijate arvukas vägi konkursil "Trompetitalendid 2007". kaheksateistkümnendat korda. Traditsioo­ FOTO MAREK VILBA niks on saanud ka kõrgetasemeliste välis­ külaliste kutsumine trompetipäevadele. Sel aastal oli külalisprofessoriks Bert Langeler arvestada. Birkiga vene sümfoonilise muusika partiide Hollandist. Tahame kindlasti jätkata Bert Langele- kursuseks järgmisel aastal." Trompetipäevadel toimunud vestlusrin­ riga ühiseid koolitusprojekte ning töötame Aavo Ots rõhutas ka, et pilliõppimisel gis kõneldi olnust, tulevikuplaanidest ning koos Võru Vaskpillipäevade suvekoolis, kus ja orkestritöös on olulised kvaliteetsed ka pilliõpetuse probleemidest. Bert Lan­ 12.-18. augustil viib meistrikursusi läbi pillid. "Meie fondid, eriti Eesti Kultuur­ geler, kes trompetipäevadel juba varemgi Amsterdami Konservatooriumi professor kapital on pidevalt toetanud pillide ostu. käinud, lausus, et talle on alati avaldanud Frits Damrow. Bert Langeler juhatab Lõu- Siin oleks vajalik ka Haridus- ja Teadusmi- muljet siinsete õpetajate energilisus ja tahe na-Eesti noorte puhkpilliorkestrit ning jät­ nisteeriumi abi üldhariduskoolide orkest­ edasi areneda. "Ma arvan, et eesti pillikool kame ka trompetipäevadel alguse saanud ritele pillide muretsemiseks." töötab väga hästi. Palju noori mängib juba noorte dirigentide kursust. Õppeprotsessist kõneldes ütles Aavo kõrgel tasemel. Oluline on ka see, et õpilasi Võru Vaskpillipäevad, mis sel aastal Ots, et siin on väga tähtis just algõpetuse ei tule ainult pealinnast, vaid kõikjalt toimuvad juba kaheteistkümnendat korda, õigsus, mis võimaldab edasist arengut. "Me riigist." on Euroopa Liidu kõige kaugemas nurgas peaksime jätkama täienduskoolituskursus- Trompetipäevade peakorraldaja Aavo toimuv rahvusvahelise osalusega puhkpilli­ tega algõpetuse teemal ning kutsuma lekto­ Ots pidas väga väärtuslikuks koostööd muusika festival." riteks spetsialiste erinevatest koolkonda­ erinevate maade õppejõududega. "Oleme Eri maade õpetussüsteeme võrreldes dest. Trompetipäevade koolitusprogrammi nii saanud palju olulisi kogemusi. Trompe­ lausus Bert Langeler: "Ma arvan, et õpetus­ raames oli seekord väga huvitav Bert Lan- tipäevadel on käinud väga kuulsaid külalisi: viisid on globaliseerumas. Samas on hea, et geleri loeng "Visioon, pühendumus ja mo­ Timofei Dokšitšer Moskvast, Jouko Har­ igal maal on oma identiteet ja oma õpetus- tiveeritud tegevused vaskpillimängu alg­ janne Soomest, Niels-Ole Bo-Johansen meetod. Võrrelda on neid raske, aga neil õpetuses'?' Oma kogemustest rääkisid ka Taanist, Juri Bolšijanov ja Viktor Sumerkin kõigil on oma väärtused." professor G. Snikers Lätist, Fjodor Janeen­ Peterburist, endine Viini Filharmoonikute Pilliõpetuse arenguvõimalustest kõnel­ ko Leedust ning Priit Sõnn ja Aavo Ots. soolotrompetist Johann Gansch, Berliini des lausus Aavo Ots, et tuleks suurendada Õppeprotsessi finantseerimisest lausus Filharmoonikute soolotrompetist Konradin mängijate koolitusel sümfooniaorkestri Bert Langeler, et Euroopas ei kata riiklik Groth. Me võime lugeda end Peterburi trompetipartiide õppimise osa. "See peab toetus kaugeltki kõiki vajadusi. "Me teeme kooli järgijateks ja see teadmine on meile toimuma juba keskastmes. Trompetipäe­ palju projekte eri fondide toetusel. Palju väga tähtis. Viimasel ajal oleme võib-olla vade külalisprofessorid seadsid oma muutis see, kui meie muusikakoolid läksid isegi liiga vähe Moskva ja Peterburi poole meistrikursustel esikohale just orkestri­ üle munitsipaalfinantseerimisele; ei saa vaadanud. Me asume siin ida ja lääne piiril mängu. öelda, et olukord sellest paranenud oleks. ja meile tuleb kasuks mõlemaid suundi Praegu on olemas kokkulepe Neeme Kohaliku omavalitsuse prioriteediks on

34 muusika 6/2007 enamasti sport. Keeruliseks muudab asjad mis organiseerib uute orkestrite tegevust. MK, õp R. Kallas), II preemia Johann- ka see, et Holland jaguneb katoliiklikuks ja Tean, et muusikakoolid vajavad puhk- Mattias Toom (Nõmme MK, õp A. protestantlikuks osaks, mõlemal on oma pilliõpetajaid, aga kuidas neid õigesti ette Kostabi) ja Jüri Jõul (Tartu Ellen MK, õp traditsioonid. Nüüd üritatakse neid eri osi valmistada? Meil tuleb kõigepealt leida Priit Sõnn), III koha Henri Christofer kokku sulatada ning teha ühine juhtimis- andekaid mängijaid õpetajaks õppima. Aavik (Tabasalu MK, õp V. Rüütelmaa) ja strateegia kõigi identiteetide jaoks. Soovitaksin Eesti Muusika- ja Teatriaka- Mattias Haamer (Viljandi MK, õp Ants Aga väga tähtis on, et ei kaotataks kva­ deemias ühendada puhkpilliõpetaja Sombri) ning diplomi Laur Keller (Viimsi liteeti. Muusikaharidus on väga lähedane koolituse puhkpilliorkestri juhiks MK, õp A. Ots). üldharidusele ja minu meelest on puhk- õppimisega ning tingimata rõhuasetusega Teises vanuserühmas sai I preemia Paul pillimäng osa sotsiaalsfäärist. See ühendab õpetamisele. Kooliorkestrit luua ja edasi Tarand (Tartu Elleri MK, õp Priit Sõnn), II lapsi, annab neile meeldivat tegevust." arendada suudab ainult praktilist preemia Tõnis Vaher (Tartu Elleri MK, õp Bert Langeler lisas veel, et meie muu­ pillimängu ja selle õpetamise metoodikat Priit Sõnn), III preemia Hendrik Kostabi sikakoolid on väga olulised. "Ärge laske valdav orkestrijuht. Muidu tekib olukord, (Nõmme MK, õp A. Kostabi) ja Hendrik oma muusikakoolidel kaduda, veenge noo­ et noored dirigendid mõtlevad: kui mul Ovir (Aruküla MK, õp J. Ots). ri maakohtadesse minema! Oluline on ka oleks orkester, küll ma alles dirigeeriks! Kolmandas vanuserühmas sai I luua sidemeid professionaalide ja amatöö­ Siinkohal kutsungi gümnaasiumi preemia Mihkel Kallip (Tartu Elleri MK, õp ride vahel. Ütlen amatöörid väga positiivses lõpetanud noori muusikuid Eesti Muusika- Priit Sõnn), II preemia Karl Peterson mõttes, sest need on inimesed, kes armas­ ja Teatriakadeemias puhkpilliõpetajaks (TMKK, õp A. Ots) ja Otto-Karl Vendt tavad muusikat, armastavad oma hobi." õppima." (Aruküla MK, õp J. Ots) ja neljandas Aavo Ots: "Ühinen Bert Langeleri toe­ Trompetipäevade ajal toimunud vanuserühmas I preemia Jaan Ots (TMKK, tusega muusikakoolidele, aga puhkpillikoo­ konkursi žüriisse kuulusid Bert Langeler, õp A. Ots), II preemia Jaan Pürn (TMKK, lituse seisukohast on väga tähtis ka üldhari­ Valdo Rüütelmaa, Erki Möller ja Marek õp A. Ots), III preemia Mart Aus (TMKK, duskoolide orkestrite loomine ja edasi aren­ Mere. õp A. Ots) ning diplomi Mikk Uusmäe damine. On heameel, et meil on aktiivselt Esimeses vanuserühmas pälvisid Eesti (Nõmme MK, õp A. Kostabi). tegutsev Eesti Puhkpillimuusika Ühing, osavõtjatest I preemia Robert Pollet (Jõhvi

BAGATELLID * EESTI Kontsertkohtumine "Heino Eller ja tema õpilased j*

ALO PÕLDMÄE TMMi muusikaosakonna juhataja

25. märtsil olin kutsutud Peterburi Eesti palu "Põhja viis", "Hällilaul" ja "Lüüriline Kultuuriseltsi ja Peterburi Eesti Pea- valss", esitajaiks eesti juurtega Peterburi konsulaadi poolt läbi viima õhtut "Heino solistid, viiuldaja Viktoria Beljajeva ja Eller ja tema õpilased". Olen ise Heino pianist Natalja Platonova. Elleri viimane lõpetaja ning Eesti Teata­ Tutvustasin publikule Heini Drui 1987. ja Muusikamuuseumi Heino Elleri päran­ aastal valminud dokumentaalfilmi, milles di hoidja ja esindaja. Kogu üritus oli Heljo Sepp räägib "Kodumaise viisi" avasta­ eriliselt emotsionaalne sellegi poolest, et mise lugu ja mängib Elleri muusikat. Heljo see toimus Peterburi Teatri- ja Muusika­ Seppa intervjueerib Ivalo Randalu. muuseumis, kuulsa arhitekti Rossi projek­ Kontsertkohtumise teine pool oli teeritud hoone saalis. pühendatud Elleri õpilastele Jaan Räätsale, Õhtu juhatas sisse Peterburi Eesti Kul­ Arvo Pardile ja siinkirjutajale. CD-lt kõla­ Peterburi suurejooneline Teatri- ja tuuriseltsi juhatuse liige, helilooja Lydia sid Räätsa Kaheksanda sümfoonia I osa, Muusikamuuseum. Austeri poeg Nikolai Peits, kes oli õhtu üks Pärdi "Tabula rasa", "Collage teemal B-A- initsiaatoreid. Keskendusin Ellerile ja tema C-H" ja klaveripala "Aliinale". Elavas ette­ orkestriteose "Cantus Benjamin Britteni loomingule eelkõige seoses Peterburi aja­ kandes sai kuulda Pärdi kooriteost "Bogo- mälestuseks" põhjal loodud balleti "Bam- järguga. Sündisid ju seal Elleri väga oluli­ roditse Devo", esitajaks oli Eesti Kultuuri­ busunenägu" videosalvestuse vaatamine. sed teosed, nagu sümfoonilised poeemid seltsi segakoor Nonna Matsoni juhatusel. Elleri õhtu muljete kõrval oli ka haruldane "Koit" ja "Videvik" ning klaveripala Minu loomingust kõlas Sonatiin altflöödile võimalus tutvuda Teatri- ja Muusikamuu­ "Kodumaine viis", mis hiljem orkestree- ja kitarrile, esitajad Jaan Õun ja Heiki seumi filiaali, Šeremetjevo lossi muusika­ rituna sai väga populaarseks. CD-lt kõlasid- Mätlik. riistade koguga. ki nii "Kodumaine viis" kui ka "Koit". Õhtu väga emotsionaalseks lõpuks Elavas ettekandes sai kuulda Elleri viiuli­ kujunes Taivani balletitrupi esituses Pärdi

35 BAGATELLID *EESTI EST-NOK 2007 ehk Eesti noorteorkestrite konkurss 15. aprillil Estonia kontserdisaalis

KAIE TANNER koorijuht

Eesti puhkpilliorkestrid saavad omavahel nud," kinnitas Aavo Ots. "Rahvusvaheline tes 2005. aastast korraldatakse ka eraldi mõõtu võtta igal aastal - kordamööda žürii hindab ka rahvusvaheliste standardite konkursse noorte ja täiskasvanute orkest­ toimuvad Puhkpilliorkestrite Turniir täis­ järgi - nõutakse häälestust, kõla, musikaal­ ritele ning need toimuvad igal aastal. EST- kasvanute orkestritele ning EST-NOK sust. Minu meelest on ainult välisliikmete NOK nimetus oli sel aastal kasutusel noorteorkestritele. Käesolev aasta on kasutamine žüriis hea, see välistab väikeses esimest korda. noorteorkestrite kord ning et suvel ootab Eestis nii kergesti tekkiva subjektiivsuse. neid ka osavõtt X noorte laulupeost "Ilma- Žürii esimees Janis Purinš on rahvus­ puu", tuli võistlusel esitada üks lugu peo vaheliselt tunnustatud muusik, Läti kavast. Muusikaakadeemia puhkpilliosakonna Konkurss toimus kolmes kategoorias: juhataja ning puhkpilliorkestri Riga pea­ brassorkestrid, muusikakoolide ja güm­ dirigent. Ka konkursi korraldus oli väga EST-NOK 2007 tulemused naasiumide orkestrid ning regionaalorkest- hea, ajakava toimis laitmatult." rid ja keskastme muusikakoolide orkestrid. Aavo Ots on tunnustatud puhkpilli- Võistlejaid hindas rahvusvaheline žürii õpetaja ning oskab mängima panna nii Grand prix - TMKK koosseisus Janis Purinš (Läti), Ugnius orkestrid kui ka solistid. EST-NOK 2007 puhkpillisümfoonikud (Aavo Ots) Vaiginis (Leedu) ja Jyrki Koskinen auhinnakohtadele tulnud orkestrite diri­ Brassorkestrid (Soome). gentidest kolm, Margus Allmann, Valdo I preemia - Eller Brass (Priit Sõnn) Eestis on umbes viiskümmend noorte Rüütelmaa ja Priit Sõnn on Õtsa õpilased. II preemia - Keila Noorte Brass (Valdo puhkpilliorkestrit, kellest seekordsel kon­ "Taktilöömisest dirigenditöös ei piisa," Rüütelmaa) kursil osales kolmkümmend - seega ena­ ütleb Ots. "Dirigent peab oskama ise III preemia - Nõmme muusikakooli mik. Koik osavõtjad said ka kategooria, mängida, järgmiseks orkestrit mängima Brass (Ülo-Matti Sõro) esmakordselt ei jäänud ükski orkester panna ning alles kolmandaks dirigeerida. Muusikakoolide ja gümnaasiumide sellest ilma. Mui on väga hea meel, et eesti puhk­ orkestrid "Konkursi tase oli varasemast kõrgem pillimuusika on viimaste aastate jooksul I preemia - Nõmme Muusikakooli ning ka osalejate arvu poolest rekordi­ muutunud professionaalsemaks ja puhkpilliorkester (Harry Illak, Ülo- line," ütles korraldaja Valdo Rüütelmaa. populaarsemaks, ehkki pillirühmade töös Matti Sõro) "Eelmisel konkursil 2005. aastal osales 29 on paraku veel arenguruumi. Ning II preemia - Põltsamaa orkestrit, sel aastal avaldas soovi 34 orkes­ isiklikult rõõmustan sellel konkursil Ühisgümnaasiumi puhkpilliorkester trit, kellest osa võttis 30. Konkurss elavdab osalenud Lõuna-Eesti Noorte Puhk­ (Urmas Mägi) orkestri tegevust ja stimuleerib tugevat pilliorkestri üle, kus enamik mängijaid III preemia - Pärnu Muusikakooli tööd tegema, iga kollektiiv püüab anda esines Estonia kontserdisaalis esmakord­ puhkpilliorkester (Margus Allmann) endast parima! selt. Üldse on Estonia kontserdisaal Regionaalorkestrid ja kesk-eri Konkursi grand prix' võitis Aavo Ots orkestritele oluline tõmbenumber kon­ muusikakoolide orkestrid Tallinna Muusikakeskkooli Puhkpillisüm- kursile tulekul." I preemia - TMKK foonikutega. Mõnevõrra oli tulemus ette Järgmisel aastal tahab Aavo Ots oma puhkpillisümfoonikud (Aavo Ots) aimatav - Õtsa orkestritele läks esikoht ka orkestritega minna välismaale mõnele II preemia - Võru Vaskpillipäevade mullusel Puhkpilliorkestrite Turniiril ning kõrgema kategooria rahvusvahelisele Fanfare & Brass (Aavo Ots) ülemöödunud aastal noorteorkestrite kon­ konkursile, et mängijad ka väljaspool Eestit III preemia - Georg Õtsa nimelise kursil. Seekord osales ta kolme orkestriga, proovile panna. Tallinna Muusikakooli neist auhinnalise koha said kaks. Ning ain­ Puhkpilliorkestrite konkursse kor­ puhkpilliorkester (Hando Põldmäe) sa Eesti dirigendina on ta aasta dirigendi raldab Eesti Puhkpillimuusika Ühing ning tiitli pälvinud kahel korral - 2004 ja 2006. kuni 2005. aastani toimusid need Helmut "Konkursi tase on loomulikult tõus­ Orusaare nimelise konkursi nime all. Ala­

36 muusika 6/2007 EESTI MUUSIKA-JA TEATRIAKADEEMIA

Rävala pst. 16,10143 Tallinn Tel +372 6675 700 Faks +372 6675 800 E-post [email protected] Internet http://www.ema.edu.ee/ Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu 2007/08. õppeaastaks järgmistele erialadele:

RAKAlAURFlKFftPF MAGISTRIÕPE nOKTORIÕPF

1. klavpr 1. klavpr 1 muusika ? kammpransamhpl fintpmrptatsinnn: knmnn<;it<;innn^ 3. saatpklass ~> nrpl 4 nrpl 3 klavpssiin 5. klavpssiin 4. kpplpill 6 kpplnill 7 kpplnillikvartptt 5. puhkpill 8 puhkpill 6. löökpill 9 Innkpill 7 biil 1Г). nnnprilaul 11 kammprlaul 8. knnriHirigppriminp 1?. konridirigppriminp 9. puhkpilliorkestri dirigeerimine 13. orkestridirigeerimine 2. muusikateadus 10. kirikumuusika 11. koolimuusika* 14. koolimuusika 3. muusikapedaqooqika 12. instrumendiõpetaja* 15. interpretatsiooni- (klaver, keelpill, puhkpill, plokkflööt, pedaqooqika akordion, kannel, kitarr) 13. kompositsioon 16. kompositsioon 14. elektronmuusika (kompositsioon; helirežii) (helilooja suund; helirežissööri suund) 15. muusikateadus 17. muusikateadus 16. jazzmuusika 18. jazzmuusika 17. pärimusmuusika

Vajalikud dokumendid: avaldus (vormistatakse kohapeal); eelmise haridusastme lõpetamist tõendav dokument koos hinnetelehe või akadeemilise õiendiga (originaal ja koopia); alates 1997. a gümnaasiumi lõpetajatest kehtib EV gümnaasiumi lõputunnistus ainult koos riigieksamitunnistusega; 3 fotot mõõtmetega 3x4 cm; isikutunnistus või pass koos vastavast dokumendist isikukoodiga lehekülje koopiaga; nime muutmisel nime muutmist tõendav dokument (originaal ja koopia). Dokumente võetakse vastu 11 .-26. juunini tööpäeviti kella 10-16-ni Rävala pst 16, ruumis A 103. Sisseastumiseksamid toimuvad 27. juunist 1. juulini. Konsultatsioonid toimuvad 11.-26. juunini. Info telefonidel 6675 709, 6675 762 või e-posti aadressil [email protected] Lähemat infot vastuvõtutingimuste, sisseastumiseksamite ja eksaminõuete kohta saab Teatmikust sisseastujale. * Piisava arvu avalduste laekumise korral avatakse koolimuusika ja instrumendiõpetaja erialal bakalaureuseõppes ka kaugõppe rühmad. Intrumendiõpetaja eriala on võimalik õppida ka EMTA Tartu filiaalis.

muusika 6/2007 37 GATELLID *EEST1 Tallinna Kitarri- festival

13.-16. juunini toimub kõigile kitarri- sõpradele aasta oodatuim sündmus, Tallinna Kitarrifestival. Sel aastal avab festivali prantsuse kitarrist Thibault Cauvin, hinnatuimaid noori virtuoose maailmas, kes vaatamata oma kahe­ kümne kolmele eluaastale on jõudnud võita peaaegu kõik tähtsamad kon­ kursid, mida on kokku kahekümne ringis. Festivalile saabub ka legendaarne kitarrist ja helilooja Carlo Domeniconi lain Crawford kolleegidega enne kontserti. ning publikul on ainulaadne võimalus FOTO BBC ŠOTI SÜMFOONIAORKESTER kuulata tema ülipopulaarseks saanud muusikat tema enda esituses. Tiit Peter­ son pakub sel aastal palju uut muusikat, kõlavad ka mitmed esiettekanded. Festi­ Kontrabassimängust vali lõpetab EON Guitar Quartet Itaa­ liast mitmekülgse kavaga, kus on kau­ nist itaalia klassikat ja kvartetile loodud Šotimaal ja Eestimaal uuemat muusikat. Festivali ajal toimub palju muudki ülimalt huvitavat. Thibault Cauvini meist­ riklassid, Carlo Domeniconi seminar tema oma muusikast, soome kitarristi ja prillis külastas Eestit BBC Šoti Crawfordil on Eestiga ka isiklikud sidemed helilooja Kai Niemineni meistriklassid sümfooniaorkestri kontrabassi­ - tema abikaasa on eestlanna. "Eesti heliloojatele, kel huvi kirjutada kitarri­ mängija Iain Crawford, kes tegi kontrabassiõpilastele tunde anda oli väga A muusikat ja soov tutvuda põhjalikult meistrikursuse noortele kontrabassi­ huvitav. Ma võin öelda, et eesti noored kitarri võimalustega. Toimub Kantare mängijatele. Kaks kursustel osalejat, mängijad on hästi õpetatud ning neil on kitarride uute mudelite esitlus, mis käes­ Andres Kungla ja Kersti Tuulik pääsesid väga entusiastlikud ja oma tööd armas­ oleva aasta veebruaris võitsid Euroopa stipendiaatidena ennast täiendama tavad õpetajad. Selleks, et mänguoskust kitarriõpetajate assotsiatsiooni korral­ Glasgowsse. täiendada, polekski neil tingimata vaja datud pillide konkursi Saksamaal. Lauri Crawford on õppinud Manchesteris ja Eestist väljapoole õppima minna. Kuid see Jõeleht tutvustab oma vast valminud 20 New Yorgi Juilliard Schoolis. Oma lühi­ annab erinevaid kultuurikogemusi ning pala lastele. Neid esitavad tema õpilased keses intervjuus ütles ta, et on alati kontra­ üldse on teisel maal õppimine väga hariv ja ja autor tutvustab lugusid ning nende bassi kõla armastanud. "Mulle meeldivad elu muutev. Mind isiklikult muutis Ameeri­ pedagoogilisi põhimõtteid. Lisaks madalad helid, tumedad, rikkad kõlad. kasse minek väga palju. Glasgow on väga toimuvad festivalil veel parimate Pean tunnistama, et mul ei ole kannatust kultuurilembene Unn, seal on mitmeid kitarriõpilaste päevased kontserdid. pikemat aega sooloviiulit või flööti kuulata. teatreid ja kontserdisaale, kaks sümfoonia­ Täpsem festivali kava kodulehel Arvan, et need eelistused on kaasa sündi­ orkestrit ning kammerorkester, mille pea­ www.tallinnguitarfestival.com. nud. Kontrabass on nagu elav olend, mängi­ dirigent praegu on muuseas Olari Elts. des on tema vibratsioone lausa füüsiliselt Tema jätkab seda "eesti-šoti" liini, mida AET MIKU tunda. Ta on ka orkestris tähtis instrument, alustas Neeme Järvi, olles aastatel 1984- kitarrist toetab orkestrikõla, samuti pill, mis on lai­ 1988 Kuningliku Šoti Rahvusorkestri alt kasutusel ka džässis ja rahvamuusikas." dirigendiks." Crawford ütleb, et idee siia meistrikur­ sust tegema tulla sai ta oma ungari päritolu IA REMMEL kolleegilt. Üheks põhjuseks on seegi, et

38 muusika 6/2007 MELOMAAN

kui kontserdisaalis toimunu eri­ gente? Sellise huvitava järjes­ helitööst on haruldases ettekan­ lisusele: kavas on Lepo Sumera tuse leiame plaadi tagaküljel des, sundides mõtisklema, kui "Open(r)ing", Eduard Tubina sisukorras. Muusikateosed koos ruttu kasvab unustuse sammal... süit balletist "Kratt", Heino autoritega on loetletud eraldi ja Elleri Viiulikontsert, kus so­ õiges järjekorras. Ainult vilets VIRVE NORMET leerib Vladimir Alumäe, ja on lugeda, sest ilusal hõbehallil muus ikaajakirja n \k Arvo Pärdi "Credo". Mängib taustal on kiri vaid pisut tume­ erinevate aastakümnete ERSO, dam. Kujundus näeb üsna kena dirigeerivad Peeter Lilje, Arvo välja, tarvitada on seda aga äär­ Volmer, Neeme Järvi ja Eri miselt ebamugav. Võib-olla on Klas. see taotluslik, sundides niiviisi Erilised hetked Plaati on võimalik vaadelda läbi lugema kogu bukleti teksti kontserdisaalis. kui iseseisvate palade rida, kus (koostaja Tiiä Teder), mis on ER mõne teose vastu tekkinud süm­ ladus ja faktirohke, eesti- ja paatia sunnib CDd endale ingliskeelses variandis mõne­ Käesolev Eesti Raadio üllitatud hankima. Kui plaati tervikuna võrra ka erinev. CD kannab ringhäälingu 80. kuulata, on see nagu (raadio) Kui mõelda, millisele gene­ tegevusaasta märki. Kui sirvida kontsert, kus diktorit/kavalehte ratsioonile see CD huvi pakub, Eesti Raadio fonoteegi karto­ asendab ümbrise tekst. Lihttea- siis vaevalt on sihtrühmaks te- teeki, võib lihtsalt "näppu dustus kaanel, informatsioon ravapilgulised noorukid. Seega peale pannes" koostada küm­ bukletis. Kas kujutate ette "huvigrupi ealisi iseärasusi Taevas ja perse. neid ja kümneid kooslusi ning raadiokontserti, mille alguses arvestades ..." ja need teised sõ­ Chalice. leida sadu tunde "erilisi hetki", diktor loeb suvalises järjekorras nad. Aga muusika üle ei või Umblu Iucdi4 alates viiest minutist kuni üles esitajad, nimetab näiteks nuriseda. Valik koosneb kahtle­ kolmetunniste kontsertideni. esimesena kolmanda loo solisti, mata väärtteostest, plaat on Kuigi Chalice debüteeris eesti Käesolev heliplaat apelleerib siis neljanda pala esitajaid, siis huvitav, teosed hästi mängitud muusikas üliandeka, lobeda pigem meie muusikaklassikale orkestrit ja lõpus reas ka diri­ (ja restaureeritud), mõni neljast

^.orelil H tu sic www.corelli.ee UDemuusiKa laaununa&es wwisaies •c3 ERIPROJEKT KEILA-JOA MÕISAS Ъ Arvatavalt viimased avalikud kontserdid Keila-Joal ! 17., 18., 25., 26. juuni kell 19

aristokraatlik hiilgus Keila-Joal. õhtutäis imelisi vene romansse, Bellmanni laulud ja epistlid. Vene tsaaririigi hümn Ooper-Kvartett Diana Klas, Jüri Aarina Vinalt neli kontserti !!! TOETAME KOOS VODJA MÕISAKOOLI 11. juuli Palmse mõis imekaunist ideed ! 12. juuli Catharinenthali lilleaed Trio Tafenau-Vind-Padilla 10. august Albu mõis 18. august Muuga mõis 21. juuli Catharinenthali loss 11. august Illuka mõis 19. august Vodja mõis 2. juuni Suure-Lähtru mõis (lorelli Consort 12. august Cantervüla Loss Corelli Consort, Hele-Mall Leego 3. juuni Catharinenthali loss 4. august Roosna-Alliku mõis Kadri-Ann Sumera, Marius Peterson Jüri Kuuskemaa К.-Л. Siimera. \. Västrik, Marl Heir Kiili Vanamuusikaansambel, Maria Staak Jüri Kuuskemaa Piletid: Piletilevi, Statoil ja tund enne algust kohapeal. Info: UOScD vwvw.corelli.ee INFOTELEFON d maxit Eesti Päevaleht W SIRP KLASSIKA"* кики H «äFU

muusika 6/2007 39 keelega rapparina, astus ta plaadile mahutada ka oma võn­ "The Books Burning" pääses selle järel suuri samme, et välja kuvat "naised, naised, mis te see veidi teistsuguse (kuigi murda hip-hopi paratamatult teete"-stiilis hip-hoppi, mida samuti romantilise) kõlakesk- kitsast ringist ja defineerida eelmistel plaatidel leiab. Hüva, konna tõttu rohkem mõjule. oma isiklik reviir. Chalice'i rajad 4 ja 7 justkui oleksid selles "Valguse värvid" hakkavad tõe­ kolmas kauamängiv on taas võtmes, kuid toime on siiski liselt lummavalt mõjuma alles samm piirideta muusika poole teine, kuna abstraktsem kõla- plaadi kuldlõike kohal - siis kui - kokku on kuhjatud nihkes keskkond summutab hiphopi- käes sellised palad nagu "Puna­ klubirütme, mitmesugust sti­ liku tekstiandmise. "Päkapiku- sed numbrid" ja "Ma mäletan". listikat ja elektroonilisi kõla- räpi" tegijaid on Eestis küllaga, Oleg Pissarenko IGUSE Kuigi üldmuljet rikub ka katseid. Peadpööritavat kirju­ kuid tõeliselt silmapaistva TÕK:S MIBI tüüpiline kuiv "eesti jazzi" sust tasakaalustavad paar napi­ tulemuse on ka selles valdkon­ jazz iga, mis USA "tapeediraa- sound, teevad nii Pissarenko mate vahenditega teostatud nas saavutanud vaid Chalice. diotes" kohe eetriaega leiaks. kui ka saatemuusikud Mihkel pala, näiteks tõnismägilik Mina arvan, et rapparina on ta Avaloole järgnev pala on siiski Mälgand bassil, Ahto Abner "need sõnad". Palju tähelepanu parem kui lauljana. Parim on ta juba hoopis põnevam ning kol­ löökpillidel, Raun Juurikas väärivad tekstid, kus on huu­ aga nukujuhina oma isiklikus mas teos lausa radikaalse, free klahvpillidel, Deniss Pashkevics morit, irooniat ja groteski, töga­ muusikateatris. jazzile omase käekirjaga. saksofonil ja klarnetil ning Jaak mist ja nähvamist, isegi solvan­ Neljas number aga katkestab Lutsoja akordionil tublit tööd. guid. Aga on ka "inimesed, JOOSEP SANG gradatsiooni lihtsalt keeruli­ Väga hea leid on Tõnis Mägi olge head"-laadis pateetikat, semale ning toob bändi tagasi kasutamine kahes "sõnadeta eriti kuulsas "presidendikõnes" vaiksetesse vetesse. Taasilmu- laulus". vad romantilised meeleolud, "Minu inimesed". Plaat sisal­ Valguse värvid. Oleg dab ka valikut Von Krabli mis jäävadki prevaleerima. JOOSEP SANG teatrietendusele "Faust" valmi­ Pissarenko. Pissarenko on üks oma põlv­ nud lavamuusikast. MT Holding Ltd konna silmapaistvamaid kitar- "Taevas ja perse" on sead­ riste, kes eristub ka sellega, et nud eesmärgiks teha suurt kuns­ Kitarrist Oleg Pissarenko mängib järjepidevalt vaid akusti­ ti ning tulemus ongi paeluv. kolmas kauamängiv algab ehma­ list, metallkeeltega pilli. Ka tema helilooming on isiku­ Siiski oleks Chalice võinud tava, kergkaalus smooth pärane, kuid eelmisel plaadil

MIDA KUULAD

MEELIS HAINSOO laulja ansamblites Kosmikud, Vox Clamantis ja Kuninglik Kvintett

Hea tuju plaat: George Duke - "A Brazilian Löve Affair". Oi, tšillivad kõik ringi valgetes pükstes, peas mikrofon, kerge puru vuntsis, ninal tilgaprill ja huulil papaleiooopapapaleioo. Püs, meen!

Tantsuplaat: Fanfare Ciocarlia - "Gili Garabdi". Tants ja trall, sekka kübeke melanhooliat ja pärast iga kontserti läbimängit pillid vanametalli kokkuostu. Eestis on analoogne juhtum Tomahawck Brothers.

Pauerplaat: Judas Priest - "Angel of Retribution". Vana kooli taadid ei väsi. Audioplaat ei mahuta kogu sünergilist energiat, sestap tasub üle kaeda ka DVD ja meenutada põrgulikku Tallinna kontserti. Viletsamad plaadimängitajad ei pruugi pingele vastu pidada.

Klassikaplaat: Aleksander Müller '50 Live 1997". Klassika, ma ütlen. Koopaorav.

40 muusika 6/2007 MIDA KUULAD KARL MARTIN SINIJÄRV literaat

Olen viimasel ajal hakanud Elvist üle kuulama sõna mõlemas mõttes. Ja tõesti - kui ma peaksin nimetama 20. sajandi nägu, inimest või ikooni, siis kaheldamatult ei oleks selleks mitte mõni mõrtsukpoliitloom, vaid Elvis. Inimese vabanemine läbi loomingu, mitte tapatalgu, sai alguse nimelt selle mehe kaudu. Tühja ta ise tost tol ajal teadis. Rock'n'roll ja jalgpall on ikka väga palju ürgmaskuliinset agressiivsust lahinguväljalt maha võtnud. Mille eest olen tänini tänulik. Ja muusika on üllatavalt hea! Konkreetset äsja kuulat plaati nimetades - Deep Purplei "Concerto for Group and Orchestra", samamoodi kohe takkaotsa kuulatuna nende esimene plaat ja vana tubli "Machine Head". Igiammu polnud vanu sõpru kõrvadesse lasknud. Mis oli viga. Pahatihti on ju nõnda, et pilk käib üle plaadiriiuli ning kõik tuleb kohe meelde. Pole põhjust uuesti kuulata. Vahel käin plaadipoes enne pikemat autosõitu, ostan miskit uuemat ja ega ma teda teist korda enam kuula. Meeles on. Võib-olla peaks katsetama keerulisema muusikaga, aga ei söanda hästi. Samas, nendest impulssostudest on jäänud ka mõned lemmikud tiksuma - olgu või Black Rebel Motorcycle Club. Või mitu Pet Shop Boysi asja. Kaiser Chiefs, Arcade Fire. Autos on ohtlik kuulata AC/DC asjakesi - gaasijalg teeb trikke. Õnneks ma ei rooli ise. Vana arm on KISS. Ei mäletagi, millal viimati terve plaadi jagu neid poisse kuulata viitsisin. Ent paari loo kaupa süstin seda bändi oma vaimuveenidesse regulaarselt. Buddy Holly ütles kunagi, et "kuulata klassikalist muusikat on sama, mis istuda kaks tundi ja oodata, et tekiks meloodia". No ei ole mind keegi veel kättpidi vedanud selle melomassiivi manu. Ise ei julge minna ka. Hea teada, et avastamisruumi ja -rõõmu jagub. Olen avatud ettepanekutele.

ja Ilm" esines Genialistide klu­ nad mööda selga, lahked mõt­ ütles, et Kulno Malva pole veel bis Kulno Malva akordionil, ted hakkavad voolama, nägu valmis, ta loob ja areneb edasi. esitledes oma esimest albumit läheb naerule, keha hakkab Aga minu arvates ongi üks 1 Ж z о "Victoriale". Kulno Malva võt­ kõikuma ja jalg samme tippi- kõige kaunimaid hetki see, kui s > tis akordioni taas kätte 2001. ma. Juba muinasjuttudest on noor artist astub esimesi kordi <> aastal Viljandi Kultuuriaka­ teada, et õige pillimees võib laiema publiku ette ning ta hing lp f Г deemias rahvamuusikat õige pilliga imesid teha, et on maailmale (veel?) valla. See on nii ilus ja täiuslik. Victoriale tili õppides, kuigi ta oli vahepeal muusika pühib kulmudelt selle pilliga juba lõpparve kortsud, lahendab sasipuntrad teinud. Varem õppis ta akor­ meeltes ja paneb rõõmsalt koos LIINA FJUK Victoriale. Kulno dionimängu Kiviõli kunstide tantsima. Selline armas tant­ muusikateadlane koolis. sumuusika tuleb ka Kulno Malva. Malva mängib omatehtud Malva akordionist. Ühe tema ARM Music lugusid, mida on otseselt inspi­ pilli nimeks ongi Victoria, reerinud rahvamuusika - mitte teine, meloodiabassidega akor­ Tartus Genialistide klubis on ainult eesti, vaid ka muude dion on Bugari. ikka tore käia, sest seal on maade, näiteks prantsuse muusi­ Malva valsid ning "laba­ mõnusalt jabur, kodune õhk­ ka. Kuid eelkõige on ta lugudes jalad" on lihtsad ja imelised. kond. Seal on kõik lihtne ja midagi väga omast ja armast, Kontserdil plaati mõne sõnaga ehtne ning muusika tavaliselt seda kuulates jooksevad judi­ tutvustanud Ants Johanson vaba ja huvitav. Festivalil "Maa

muusika 6/2007 41 COLLAGE caccia), Robert Jürjendal 12.06 kell 19 Orelikontsert: kammersaalis (kitarr, /zve-elektroonika) Brita Schmidt Peetri kirikus 28.06 kell 19 Saksofonikvartett Niguliste kirikus 16.06 kell 18 Tulevikumuu- SaxEst Jõhvi kontserdimaja 13.06 kell 19 Johannes Kappel seumi hääl X: tantsustuudio kammersaalis Juuni 100: Tallinna koguduste koorid Sansaara Eesti Rahva Muu­ ja solistid toomkirikus seumis Kõikjal üle Eesti Tallinnas 14.06 kell 19 Hortus Musicus 20.06 kell 19 Tundeline i. 06 kell 18 Kreegi päevad 1.06 kell 19 Barokiaja õied: Niguliste kiriku Antoniuse barokk: Daniela Helm kabelis (barokkviiul), leva Saliete Haapsalus: avakontsert ansambel Corelli Consort Haapsalu kultuurimajas 14.06 kell 19 Diplomaatilised (klavessiin) linnamuuseumis Toompea muusikasalongis 2.06 kell 16 ja 19 Hingemuusi- noodid - Soomerootsi. Lumest 20.06 kell 20 Peterburi (Kiriku plats 1) ka: Heli Veskus (sopran), Tiiä tehtud kleit: Klockriketeatern, mungakloostri koor Optina 1. ja 2.06 kell 19 Esietendus Tenno (orel) Türi Püha Turu tantsuteater ERI Kumus Pustõn Jaani kirikus Eestis: Erkki-Sven Tüüri ooper Martini kirikus ja Karu kirikus 15.06 kell 19 Tiiä Tenno (orel), 27.06 kell 20 Twilight Patterns: "Wallenberg" Rahvusooper 2.06 kell 18 Romantika - Toomas Vavilov (klarnet) Meelis Vindi kvintett Jaani Estonias magus valu: Kadri-Ann Niguliste kirikus kirikus 2.06 Tallinna vanalinna Sumera (klaver), Ardo Västrik 28.06 kell 15 Festivali "Europa päevad: klassikalise muusika 16.06 kell 12 Orelipooltund: (tšello), Mart Helme (mõisa­ Cantat" laulunädal: päeva kontserdid vanalinnas Kadri Ploompuu toomkirikus härra) Suure-Lähtru mõisas 2.06 kell 18 Ma tänan sind: 16.06 kell 16 Hortus Musicus rahvusvaheline noortekoor, 3.06 kell 15 Kreegi päevad Eesti Rahvusmeeskoor, Väravatornis John Hoybye (dirigent), Andre Haapsalus: Eesti Filharmoonia Mihhail Gerts (dirigent) 16.06 kell 18 Eda Peäske J. Thomas (dirigent) Jaani Kammerkoor, Tallinna Oleviste kirikus (harf), Raivo Peäske (flööt) kirikus Kammerorkester, Tõnu Kaljus­ 3.06 kell 18 Romantika - raekojas 29.06 kell 20 Mussorgski te (dirigent) Haapsalu toom­ magus valu: Kadri-Ann 16.06 kell 19 Balletietendus "Pildid näituselt": Ines Maidre kirik "Anna Karenina" Tšaikovski (orel) Vanemuise Sumera (klaver), Ardo Västrik 7.-10.06 Türi kevadfestival muusikale Rahvusooper kontserdimajas (tšello) Kadrioru lossis 8.06 kell 20 Teine pööre: Jaak Estonias 3.06 kell 19 Tšaikovski ballett Lutsoja kvintett Võru 20.06 kell 20 Toomas Trass "Luikede järv" Rahvusooper Pärnus kultuurimajas Kannel (orel) toomkirikus Estonias 7.06 kell 19 Ansambel 9.06 kell 15 Lastekontsert 21.06 kell 19 Peterburi 5.06 kell 19 Tambergi ooper Arrotajad Eliisabeti kirikus "Karu sünnipäev" Kärdla mungakloostri koor Optina "Cyrano de Bergerac" 7.06 kell 19 PromFest: Barbara kultuurikeskuses Pustõn Niguliste kirikus Rahvusooper Estonias Hendricks (sopran), Löve 9.06 kell 20 Eesti 23.06 kell 12 Orelipooltund: 6. ja 8.06 kell 19 Erkki-Sven Derwinger (klaver) Pärnu improvisatsioonid: Aleksei Kadri Ploompuu toomkirikus Tüüri ooper "Wallenberg" kontserdimajas Saks (trompet, corno da 28.06 kell 19 Ines Maidre Rahvusooper Estonias 8.06 kell 19 PromFesti finaal- caccia), Robert Jürjendal (orel) Niguliste kirikus 6.06 kell 20 Karsten Jensen kontsert: solistid, XXI Sajandi (kitarr, //ve-elektroonika) 29.06 kell 18 Schuberti "Ilus (orel) toomkirikus Orkester, Erki Pehk (dirigent) Viljandi Jaani kirikus möldrineiu": Taavi Tampuu 7.06 kell 19 Hortus Musicus Pärnu kontserdimajas 9.06 kell 21 Tribute to Tango: (bariton), Kadri-Ann Sumera Niguliste kiriku Antoniuse 14.06 kell 19 Uitamised: Külli Triin Elia (vokaal), Sirje (klaver) Kadrioru lossis kabelis Kudu (akordion), Heli Mõttus (akordion), Taavo 30.06 kell 12 Orelipooltund: 7.06 kell 19 Tiit Härmi ballett Reimann (saksofonid), Taavo Remmel (kontrabass) Rõuge Ene Salumäe toomkirikus "Kameeliadaam" Liszti Remmel (kontrabass) Pärnu kirikus 30.06 kell 18 Kitarriorkester, muusikale Rahvusooper kontserdimaja kammersaalis 14.06 kell 18 Ma tänan sind: Robert Jürjendal (kunstiline Estonias 17.06 kell 19 Peterburi Eesti Rahvusmeeskoor, juht) raekojas 8.06 kell 18 Ansambel Tallinn mungakloostri koor Optina Mihhail Gerts (dirigent) Tapa Baroque Kadrioru lossis Pustõn Issandamuutmise Jakobi kirikus 9.06 kell 12 Orelipooltund: Tartus Apostliku Õigeusu kirikus 16.-23.06 Suure-Jaani Ene Salumäe (orel), Anne-Liis 1.06 kell 12 Lastekaitsepäeva 29.06 kell 20 Vaskpillikvintett Muusikafestival Poil (sopran) toomkirikus kontsert: Hedvig Hanson Silver Brass, Aivar Vassiljev 16.06 kell 18 Hingemuusika: 9.06 kell 12 Balletikooli (vokaal), Marek Talts (kitarr) (löökpillid) mudaravila Heli Veskus (sopran), Tiiä galaetendus Rahvusooper Lutsu majamuuseumis suveaias Tenno (orel) Otepää Maarja Estonias 2.06 kell 19 Festival "Buzz '07" kirikus 9.06 kell 18 Tallinna Tartu laululaval Jõhvis 16.06 kell 19 Diplomaatilised Kitarr ikvartett raekojas 2.06kelll9USAAmhersti noodid - Soomerootsi. Lumest 9.06 kell 19 Verdi ooper "La kolledži koorid ja Tartu 1.06 kell 19 Ooperist tehtud kleit: Klockriketeatern, traviata" Rahvusooper Estonias üliõpilassegakoori kontsert muusikalini: Kristina Vähi Turu tantsuteatr ERI Haapsalu 10.06 kell 19 Eesti Tartu Ülikooli aulas (sopran), Rene Soom kultuurikeskuses improvisatsioonid: Aleksei 7.-9.06 Pärimusmuusika (bariton), Siim Selis (klaver) 17. ja 18.06 kell 19 Saks (trompet, corno da festival "Maailmaküla" Jõhvi kontserdimaja Õukonnaromanss: Ooper-

42 muusika 6/2007 kvartett, Diana Klas, Jüri Toro Jõgeva linna koduaias (orel) Narva Aleksandri Andmed on kontrollitud 15. Äärma Keila-Joa mõisas 23.06 kell 19 Peterburi kirikus mail 18.06 kell 20 Peterburi mungakloostri koor Optina 28.06 -1.07 Muhu tuleviku­ mungakloostri koor Optina Pustõn Nissi kirikus muusika festival "Juu jääb!" NB! Juuli ja augusti Pustõn Kuressaare lossis 25. ja 26.06 kell 19 30.06 kell 18 Hingemuusika: kontserdiinfot COLLAGE'is 19.06 kell 21 Twilight Patterns: Õukonnaromanss: Ooper- Peeter Sarapuu (fagott), Tiiä avaldamiseks ootame hiljemalt Meelis Vindi kvintett Jõgeva kvartett, Diana Klas, Jüri Tenno (orel) Häädemeeste 11. juuniks linna koduaias Äärma Keila-Joa mõisas Miikaeli kirikus aadressil 19.06 kell 23 Ansambel Ro: 27.06 kell 19 Ines Maidre [email protected]

G. ÕTSA NIMELISE TALLINNA MUUSIKAKOOLI KONTSERDID JUUNI 2007

Avalikud riigieksamid 6. juuni kell 15.00 1. juuni kell 19.00 4. juuni kell 15.00 Õpetajate Maja saal 2. juuni kell 13.00 Õpetajate Maja saal Vokaalansambel Teater N099 Laulu eriala Mozart "Bastien und Bastienne' 1. juuni kell 16.00 ja 21.00 Sissepääs: 50.- / 30.- 5. juuni kell 10.00 Kontserdid Vanalinna Vanalinna Muusikamaja muusikapäevadel: 13. juuni kell 18.00 Kammeransambel "Jalutuskäik muusikaajaloos' Estonia Kontserdisaal Eesti Ajaloomuuseum Lõpuaktus 6. juuni kell 10.00 Sissepääs tasuta Sissepääs: 40.- G. Õtsa nimeline Tallinna Muusikakool Muusikateooria lõputööde kaitsmine

• Klaver, klavessiin ja orel G. Õtsa nimeline • Viiul, vioola, tšello, kontrabass, klassikaline kitarr, harf Tallinna Muusikakool • Flööt, plokkflööt, oboe, klarnet, saksofon, fagott, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba,euphonium võtab 2007. aastal • Löökpillid vastu õpilasi • Akordion, kannel järgmistele erialadele: • Klassikaline laul • Koorijuhtimine • Muusikateooria • Pop-jazz erialad: puhkpillid, löökpillid, kitarr, akordion, klaver, laul, helindaja

Sisseastumiseksamid 26. - 27. juuni 2007 Dokumendid sisseastumiseks põhiõppesse: Avaldusi kooli astumiseks saab esitada Konsultatsioonid 19.juuni, 20.juuni ja 25.juuni • vormikohane avaldus elektrooniliselt kooli koduleheküljel • solfedžo kell 11.00 • põhi-, või keskharidust tõendava dokumendi www.otsakool.edu.ee 21.mai - 25.juunini. •eriala kell 12.00 originaal Dokumentide vastuvõtt 11.juuni - 25.juuni. Konsultatsioonidele on vajalik eelregistreerimine • 3 fotot (3x4 cm) Täpsem info vastuvõtueksamite korraldusest aadressil • arsritõend tervisliku seisundi kohta ja väljavõte www.otsakool.edu.ee [email protected] tervisekaardist, kus on fikseeritud teostatud vaktsineerimised. Laulu ja koorijuhtimise eriala õpilaskandidaatidel tuleb esitada täiendav arstitõend hääleorganite tervisliku seisundi kohta.

muusika 6/2007 43 ж

• a& W A эПе

J aue linn 8.-10. juuni 2007

Rahvusvaheline V Noorte Jazz-improvisatsioonifestival

^o*id Gen^ ^ 8. juuni Festivali avamine, noortebändide esinemine

GEORGUtUHhEt nUNIHttruutiucnvrtniLK0NTRAF0URISE KVARTETMT y- ^ põ -/%

JussGeorgi Lehtonee Kontrafourin (trummids (hammond-ore) j a Manuell jDunkea klaver)l (tenorsaksofon, Sami Linna (kitarr)) , ^-, *pr .ъ^°& "^«л^, 4 т.,—; T и* ««„ fb-ummiH\ ia Mannpl nnnkpWtPnorsaksofon) ..-O Jt* .лЛ* ,tntell Sf ft °л . ' 22.30-23.30 Jam Sessio л лn §f f /^r>^*> 23.30-00.30 Noored jazzmuusikud koos DJ -ga .^ k 9. juuni S * £.£ Ъ 10.00-13.30 Workshop: George Kotrafouris, Sami Linna, Jussi Lehtonen ja Manuel Dunkel 12.00-15.30 Suur jazzipiknik Saue keskuse pargimurul v? и era ИЗ su с 21.00-22.00 0TSAK00LI ALLSTARS BIGBAND 7 Q feat. Siim Aimla, Eduard Akulin Reigo Ahven % Festivali lõpetamine ^ Л - ЧЖ 10. juuni 12.00-15.00 Kontserdid Kadrioru pargis «£ 20.00 Festivali lõppkontsert KUMU auditooriumis < KVARTETT MIRR0RW0RLD \, л^зэян^00' viiulivirtuoos Zoltän Lantos, Kornel Horvath (löökriistad), Mihäly Borbely (saksofon, flööt), Miklös Lukäcs (tsimbel) Koik üritused toimuvad Saue gümnaasiumis, kui ei ole märgitud teisiti

Värske info ja täpne kava festivali kodulehel www.noortejazz.ee. Festivali pass 100/150. IIMARUUJL'AVEL

Maaleht | ИЛИ ф RENAULT Qfa^ Qets/ «emt ^nn Eesti Päevaleht Haridus- ja Teadusfninisteerium =°^f;.SSENBACH $£ S4sjl Ш* ||Л0П88|| Q£) kaubamaja PEJ^.? & Birqitta Festival 2007 PIRITA KLOOSTRIS 10.-19. AUGUST

TIPPHETKED TALLINNA KULTUURISUVES

10. & 11. AUGUST 21.00 16. AUGUST 21.00 A.HONEGGER/P.CLAUDEL £/-?/: A. RUBINSTEIN OOPER DEEMON LAVASTATUD ORATOORIUM JEANN KOLOBOVI NIM. MOSKVA NOVAYA OPERA Dirigent ANU TALI Muusikaline juht JEVGENI SAMOILOV Lavastaja ÜLLAR SAAREMÄE Lavastaja MIHHAIL JEFREMOV Kunstnik VIKTOR GERASIMENKO MIRTEL POHLA, RAIN SIMMUL, GERT RAUDSEP, JAAK PRINTS Koormeister SERGEI LÕSENKO KÄDY PLAAS sopran, ALLA POPOVA sopran, TEELE JÕKS metsosopran, MATI TURI tenor, AARE SAAL bariton, EESTI RAHVUSMEESKOOR, TÜTARLASTEKOOR „ELLERHEIN", TALLINNA POISTEKOOR, TALLINNA FILHARMOONIKUD 1?. AUGUST 21.00 MARIA CALLAS - MUUSIKALINE OHVRIAND 14. AUGUST 21.00 LAVASTATUD GALAKONTSERT MARIA CALLASE REPERTUAARIST A. PIAZZOLLA OPERITA MARIA DE BUENOS AIRES KOLOBOVI NIM. MOSKVA NOVAYA OPERA TEKST HORACIO FERRER Muusikaline juht ja dirigent DMITRI VOLOSNIKOV Lavastaja PEETER VOLKONSKI Lavastaja IVAN FADEJEV Peaosades ANGELIKA KLAS-FAGERLUND, Kunstnik VIKTOR GERASIMENKO Koormeistrid NATALJA POPOVITŠ, MARIA VASILKOVA, DANIEL BONILLA-TORRES (Puerto Rico), ARDO RAN VARRES, 1^ Muusikaline juht MIHHAIL GERTS VIKTOR KUTURAJEV Kunstnik HARDI VOLMER 4 Koreograaf LAINE MÄGI 18. AUGUST 21.00 O Nukunäitlejad MART KAMPUS, AITA VAHER Kõnekoor, tantsijad, instrumentaalansambel BALLETIÕHTU G. BIZET-R. ŠTŠEDRIN CARMEN-SÜIT M. RAVEL BOLERO 15. AUGUST 11.00-18.00 VENE KEISERLIK BALLETT KOLOBOVI NIM. MOSKVA NOVAYA OPERA ORKESTER KLOOSTRIPÄEV- PIRITA KLOOSTER 600 Dirigent ERI KLAS

15. AUGUST 21.00 19. AUGUST 21.00 C.ORFFCARMINABURANA [email protected] Solistid ANGELIKA MIKK sopran, MATI TURI tenor ANTTI SARPILA klarnet, saksofon, arranžeeringud, dirigent, Soome KOLOBOVI NIM. MOSKVA NOVAYA OPERA KOOR ja ORKESTER VENE KEISERLIK BALLETT TALLINNA POISTEKOOR ESTONIAN DREAM BIG BAND Dirigent ERI KLAS KOLOBOVI NIM. MOSKVA NOVAYA OPERA ORKESTER Tantsuteater FINE 5, Koreograafia RENE NÕMMIK JA TIINA OLLESK P. Tšaikovski Uinuv kaunitar, Pähklipureja, Luikede järv klassikas ja džässis

Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma PÜSISOODUSTUS PARTNERKAARDI OMANIKELE: müügikohtades, www.piletilevi.ee ja Partnerkaardiga ning Partner Krediitkaardiga eelmüügist kuni kahe pileti ostmisel www.piletimaailm.com samale etendusele soodustus -10% hetkel kehtivast hinnakirjajärgsest hinnast. PILETID SOODUSHINNAGA 20. JUUNINI. FESTIVALI SUVETERRASS Festivalile tulles on võimalik nautida hõrke suupisteid Pirita kloostri varemetes avatud UUDIS! TRÜKI PILET ISE WWW.PILETILEVI.EE Suveterrassil. Spetsiaalselt festivaliks valminud menüükomplektidega on võimalik tutvuda ning tellimusi esitada festivali koduleheküljel www.birgitta.ee

FESTIVALI KORRALDAJA: FESTIVALI Tallinna Filharmoonia KUNSTILINE JUHT Tel 669 9940 ERI KLAS www.filharmoonia.ee www.birgitta.ee » «Kultuuriministeerium HANSABUSS PIRITA TOP A LT'1 А (кТл) KIA MOTORS ©KfUUL ^RENAULT QetV (f® Eesti Raadio