NR 2 (34) Veebruar 2021 Eesti Vabariigi 103. aastapäeva Kallis Lüganuse valla rahvas! esti 103 – kas seda on vähe või palju? Meenutagem tänutundega ka neid naisi E Inimese elukaares on see kindlasti ha- ja mehi, kes rasketel aegadel Eesti vaimu ruldane number. Ei ole just palju nii vää- üleval hoidsid, et meie ajalugu ei katkeks. tähistati sellel aastal teisiti rikas eas inimesi. Samas ühe riigi jaoks Me võime julgelt tunnistada, et oleme oroonaviiruse tõttu jäi ära tradit- panuse eest Lüganuse valla kogukonnaelu Tarvi Vihula - silmapaistva tegevuse ütlevad need aastad, et riik on veel küllaltki üheskoos palju saavutanud, samas ei ole siooniline presidendi vastuvõtt ja toetamisel; eest Lüganuse valla kogukonnaelu toeta- noor. Kindlasti on olnud need läbitud 103 kõik kindlasti nii, nagu me tahaksime. Meil K kaitseväe paraad. Kuna koroonavii- Gerli Pill - südamega tehtud töö eest misel; aastat kohati väga keerulised kuid igati tuleb keskenduda sellele, mis on tegelikult rus veel taandumise märke ei näita, toimus Maidla Kooli lasteasutuses; Vladimir Tšurkin - laste ja noorte sil- väärikad. oluline. Vahel tuleb teha üks samm tagasi, suurem osa pidulikest sündmustest ilma Maidla Kool - kauaaegse ja südamega mapaistva ning tulemusliku juhendamise Meil kõigil on oma kindlad rollid ja üles- et kaks edasi astuda või kaaluda ühe aeg- füüsilise publikuta ning pidupäevale sai tehtud töö eest külalismängu Unustatud ning Lüganuse valla spordielu edendamise anded riigi toimimisel. Üks olulisemaid lase sammu asemel kahe kiirema tegemist. kaasa elada terve päeva ERR-i teleprog- Mõisad läbi viimisel; eest; on vastutustunne. Kui suudame vastutada Eesti rahvana ei tohi me muutuda rahulole- rammi vahendusel. Lüganuse võistkond MAMIKA - edu- Diana Gorišnaja - silmapaistvate sport- oma tegude ja tegemiste eest, siis suudame vateks, vaid jätkuvalt seisma ja võitlema Ka Lüganuse vallas toimus aastapäeva ka osalemise eest õpilaste Euroopa statis- like saavutuste eest riiklikul ja rahvusvahe- vastutada ka enda ja Eesti tuleviku eest! Ka oma väärtuste eest, et hoida meie väikest tähistamine teisiti. Vabariigi sünnipäe- tikavõistlusel; lisel tasandil; Eesti Vabariigi president Lennart Meri on ja armast Eestit! va hommikul toimus riigilipu heiskamise Kiira Pastarus - kauaaegse ja südamega Üllar Rego - silmapaistvate sportlike öelnud, et oma riigi eest vastutame me kõik Meie ülesanne on teha kõik endast ole- tseremoonia ja pärja asetamine Lüganuse tehtud töö eest Maidla Kooli liikumishar- saavutuste eest riiklikul ja rahvusvahelisel koos ja igaüks eraldi. Meil tuleb seda teha nev, et me tunneksime uhkust nii üksteise Vabadussõja ausamba jalamile ning Vaba- rastuse ja spordielu korraldamisel; tasandil; oma riigi kodanikena! kui oma riigi üle. Siis on meil riik, mida riigi aastapäeva Jumalateenistus Lüganuse Aleksander Ragni - südamega tehtud Stefani Nikolajeva - silmapaistvate Me oleme õnnelik rahvas. Meil on oma saame anda edasi oma tulevastele põlvede- kirikus. Hiljem oli võimalik jälgida Vaba- töö eest tehnoloogia õpetamisel Kiviõli sportlike saavutuste eest; riik – eesti keel on riigikeel, meil on oma le, ja seda koos kõigi rõõmude ning juba riigi aastapäeva tunnustussündmust ning Vene Koolis; Roodu jõe ja Purtse jõe Püssi ja Loh- kultuur ja identiteet. Meie esivanemad ja saavutatuga. Tallinna keelpillikvarteti ja Klassikatähed Restoran Von Taube - silmapaistva kuse paisu vahelise lõigu puhastami- päritolu on kindlasti väärtused, mille üle 2020 võitja Tähe-Lee Liiv kontserti veebi- ning pühendunud tegevuse eest Lüganuse ne jääkreostusest/projektijuht Raimo saame ainult uhked olla. Soovin teile ilusat Eesti ülekandes valla kodulehel. valla ettevõtluse edendamisel; Jaaksoo - silmapaistva ja suure panuse Eesti sünnipäeval ei tohi ja ei saa me Vabariigi sünnipäeva! Anu Needo - silmapaistva ning pühen- eest Lüganuse valla keskkonna elurikkuse unustada neid, kes meile meie riigi tõid. ELAGU EESTI! VABARIIGI AASTAPÄEVAL dunud tegevuse eest Lüganuse valla arengu taastamisel; Tänasel päeval tuleb mäletada ja austada AVALDATI TÄNU JA TUNNUSTUST toetamisel; PINK SKAMEIKA, tegijad: Ave Ala- Eesti nimel toodud ohvreid, sest meie riik Risto Lindeberg Eesti Vabariigi 103. sünnipäeval avalda- 5 kopikat lõunabufee - silmapaistva mets, Marianne Šnaider, Alisa Aksenova ei sündinud kahjuks veretult ja valutult. Lüganuse Vallavolikogu esimees sid Lüganuse Vallavolikogu ja Lüganuse ning pühendunud tegevuse eest Lüganuse ja Kristina Dobrodeeva/MTÜ Maidla Vallavalitsus tänu ja tunnustust neile, kelle valla ettevõtluse edendamisel; Noored - silmapaistva ja südamega tehtud tubli tegevus 2020. aastal on olnud teistele Sonda Kõrts - silmapaistva ning pühen- tegevuse eest Lüganuse valla kogukonna eeskujuks. dunud tegevuse eest Lüganuse valla ette- heaolu edendamisel; Kristel Kütt - pühendunud töö eest Lü- võtluse edendamisel; Gerri Alamets - silmapaistva ja süda- ganuse valla kriisikomisjonis ning südame- Karukella Puhkemaja - silmapaistva mega tehtud töö eest Lüganuse valla kogu- ga tehtud töö eest kogukonnaelu toetami- ning pühendunud tegevuse eest Lüganuse konna heaolu ja noortevaldkonna edenda- sel; valla ettevõtluse edendamisel; misel; Anne Kalamäe - vabatahtliku töö ja Vadim Tsirkov - kauaaegse ja südamega Melani Lindeberg - silmapaistva tege- panuse eest Lüganuse valla kogukonnaelu tehtud töö eest Lüganuse Rahvamajas; vuse eest Lüganuse valla hea nime kand- toetamisel; Asta Pääro - silmapaistva tegevuse eest misel; Svetlana Barinova - silmapaistva ning Lüganuse valla kogukonnaelu toetamisel; Kerda Parts - silmapaistva tegevuse kohusetundliku ametikohustuste täitmise Aljona Gutseljuk - silmapaistva tege- eest Lüganuse valla hea nime kandmisel; eest COVID-19 riiklike piirangute ajal; vuse eest Lüganuse valla kogukonnaelu Jarek Uustal - silmapaistva tegevuse Krisli Kaldaru - vabatahtliku töö ja pa- toetamisel; eest Lüganuse valla hea nime kandmisel; nuse eest Lüganuse valla kogukonna hoid- Romet OÜ ehk Margarita Romanova misel kriisi ajal; - silmapaistva tegevuse eest Lüganuse val- Viivian Päll Karmen Kõrts - vabatahtliku töö ja la kogukonnaelu toetamisel; Avalike suhete spetsialist

Lüganuse ja Tori vallal on mõndagi ühist 9. veebruaril külastas meie valda Tori valla dub linnal korralik keskus, mis oleks esin- esindus – vallavanem Lauri Luur, abivalla- duslik ja näitaks ajaloolise vabrikulinna vanem Signe Rõngas, üldplaneeringu spet- mitmekülgsust. Soovime seda tühimikku sialist Sigrit Kasemets ja arendusnõunik täita ja anda Sindile linnaväärilise keskuse, Kaire Ilus. Kui hommikul oli Toris „kõi- kus on mõnus aega veeta ja mis pakub sil- gest“ -12 kraadi külma, siis Ida-Virumaale mailu nii kohalikele kui külalistele,“ selgi- jõudes tervitas külalisi -25-kraadine pa- tas Tori vallavanem Lauri Luur. Sindi kes- kane. Kuid see ei heidutanud kedagi, vaid kuse kaasajastamine peaks andma impulsi pigem lisas juurde ekstreemsust. kohaliku ettevõtluse ja kultuuri arenguks. Ka külaskäigu peamised teemad olid Ootame põnevusega, milliseks kujunevad sama põnevad – sooviti tutvuda Aidu Vee- Sindi keskuse arhitektuurivõistluse tule- maa arendusega, tippvormis oleva Kiviõli Pildil Tori mused, mis selguvad juba veebruari lõ- Seikluskeskusega ja Kiviõli kesklinna ar- vallavanem puks. Niisiis oleme selle projektiga meie hitektuurivõistluse alaga. Lauri Luur ja natuke Tori vallast maas ja nende kogemu- Tori vallas on käivitatud samalaadsed Lüganuse sed kuluvad meile marjaks ära. arendused – Sindi tehiskärestikule vees- vallavanem Teemaks oli ka, kuidas meelitada val- pordikeskuse rajamine ja Sindi keskväl- Andrea Eiche dadesse uusi elanikke, soodustada noori jaku arhitektuurivõistlus. Tori valla 2020. tagasi pöörduma, aidata kaasa töökohtade aasta tegu on Sindi paisu lammutamine ja gu käivadki ettevalmistused, et koostöös õige on kogemusi vahetada. Oma seniseid arendus on mitu sammu eespool Sindi kä- tekkimisele ja motiveerida peresid maale kärestiku loomine. Tööd Sindi paisu maha aerutamisföderatsiooniga keskus, mis tegemisi jagasid heal meelel SA Aidu Vees- restiku arendusest ning igasugune info oli elama tulema. Sest maal või väikelinnas võtmiseks algasid 2018. aasta oktoobris pakub Eestis ainulaadseid võimalusi käres- pordikeskuse juhatuse liige Erki Lainjärv meie külalistele huvipakkuv. elada on tänastes oludes ju sama hea kui ning lõppesid eelmise aasta augustis. Tööd tikul veesporti harrastada ning rahvusva- ja nõukogu esimees Martin Ilumets. Aidu Teine sarnane arendus on Sindi keskväl- pealinnas. Meie, kes me maapiirkondades viis ellu Keskkonnaagentuur. Ehitustööde helisi võistlusi korraldada. Juba eeloleval Veemaa taristuehituse jaku arhitektuurivõistlus, mille elame, teame seda väga hästi aga kuidas käigus lammutati pais, taastati sintlaste suvel plaanib Eesti aerutamisföderatsioon tööd juba käi- käigus loodetakse Sindi linna- oma teadmist linnainimeseni viia, on tõsine väliujula, rajati tehiskärestik ning paisu va- kärestikul korraldada rahvusvahelise süs- vad ja keskusele parimat kujun- küsimus. Igatahes meil on väga hea meel, nast asukohast allavoolu kudealad. Lisaks taslaalomi võistluse Nordic Cup duslahendust. „Sindi et kohalikud omavalitsused sedaviisi sõb- kalade elukeskkonna parandamisele sobib 2021 etapi ja augustis Eesti meistrivõistlu- on Tori valla suu- ralikes suhetes ühisosa leiavad. kärestik ka süstaslaalomi harrastajatele. sed. Niisiis on ühised huvid Aidu rim asula, Eesti Aerutamisföderatsiooni esindajate Veemaaga täiesti ole- paraku Anu Needo sõnul on Sindi tehiskärestik Baltimaades mas ja väga puu- arendusnõunik ainulaadne oma suure vooluhulga ja langu- se kõrguste vahe tõttu. Prae- 2 Veebruar 2021 TASUB TEADA

Lipupäevad 2021. aastal

Eesti lipu seadus sätestab 2021. aastal järgmised lipupäevad: 03.01 Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev 02.02 Tartu rahulepingu aastapäev 24.02 vabariigi 103. aastapäev 14.03 emakeelepäev 23.04 veteranipäev 09.05 emadepäev ja Euroopa päev 04.06 Eesti lipu päev 14.06 leinapäev 23.06 võidupüha, jaanilaupäev 24.06 jaanipäev 20.08 taasiseseisvumispäev, 30. aastat eesti vabariigi taasiseseisvu- misest 01.09 teadmistepäev 16.10 hõimupäev 17.10 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimispäev 14.11 isadepäev

Riigi 7. nädala COVID-19 põhisõnumid Kuvatõmmis „Lüganuse valla kaardirakenduste kogu“ rakendusest

oroonaviiruse levik Eestis on väga kõrge ja oht nakatuda suur. K Ole ettevaatlik ja aita peatada levikut! Lüganuse valla kaardirakenduste kasutajale Veedame koolivaheaja ja vabariigi aastapäeva ohutult. Väldime rahvarohkeid kogunemisi ja viibime siseruumide asemel rohkem ohalikud omavalitsused kasutavad oma kuigi selle sisu on täiendamise staadiumis (loo- pakendikonteinerite paiknemine; tänavavalgus- õues. Väldime igasugust reisimist. töös üha rohkem nii kaartide kui ka dame ka teie poolt selles osas konstruktiivset tus; ettevõtted; Ida-Virumaa turismikaart; tuu- Püsime kodus ja vähendame kontakte. Kaitseme riskirühmi, kelle K ruumikujutistega seotud andmebaa- tagasisidet). Vallaelanikel võib tekkida vajadus leenergia alad; looduskaitsealade andmestik; vaktsineerimine on alles pooleli. se. Arengukavade, detail- ja üldplaneeringute kontrollida erinevates valla asupaikades asuva metsakorralduse andmestik; uus Lüganuse valla Kui saad, tööta kodust, et kaitsta neid, kes ei saa. Kui ei saa, kanna puhul on lisaks nõutav vastavate kaardiraken- taristu paiknemist (sh hooldustööde teostajaid), üldplaneering: tugijoonis; üldplaneeringu idee- tööl maski! duste avalikustamine. Tehnoloogiline areng selle kavandamiseks tehtud mõõdistuste ma- korje; Lüganuse valla maaüksuste sihtotstar- Eakad näitavad eeskuju. Aktiivse vaktsineerimisest osavõtuga näi- võimaldab toetavate süsteemide arendamist terjale, teha päringuid ühistranspordi liikuvus- bed; Lüganuse valla maaüksuste omandivorm; tab riskirühm, kui oluline on kriisi ületamiseks COVID-19 vastane omavalitsuse hallatava ja arendatava taristu (nt andmete või pakendikonteinerita paiknemise Lüganuse valla maaüksuste mõõdistamise viis; vaktsineerimine. Mida rohkem inimesi suudame vaktsineerida, seda tänavavalgustus, kergliiklusteed) toimimises, kohta, leida maatüki omandivorm, sihtotstarve, Lüganuse valla asulad; veemajandustaristu suurem on ühiskonna kaitsevõime COVID-19 vastu. kusjuures vastav andmebaas peab olema ühil- hind, geoloogiline situatsioon või planeeritav paiknemine; allmaakaevanduste ja karjääride Sõnumid COVID-19 hädaolukorra lahendamise kohta: duv riiklikest geoandmebaasidest pärit avaand- juhtotstarve. Kaardirakenduste kogus por- alad; kinnistute hinna- ja viljakustsoonid ning Sel nädalal algas eesliinitöötajate - õpetajate, politseinike, päästjate metega. taal-kiviolilv.hub.arcgis.com asuvatele objek- momendil aktuaalne koroonaviirus Eestis. - vaktsineerimine. tidele klõpsates on võimalik leida nii seotud Loodame, et vastav kogu on teile praktiline Vaktsineerimine on ainus viis raske haiguse vältimiseks ja tavapä- Vastaval otstarbel on hiljuti uuendatud materjale kui ka teha vajalikke päringuid. ning leiate Lüganuse valla kohta kogutud ruu- rase elukorralduse juurde naasmiseks. Esialgu on Eestisse jõudvad Lüganuse valla geoinfosüsteemis asuv Kogus on momendil 24 kaardirakendust: miandmetest ka teile vajaliku informatsiooni. vaktsiinikogused piiratud, kuid riik on tellinud piisavalt vaktsiini- kaardirakenduste kogu. talvine teehooldus; detailplaneeringud; Kivi- doose igale inimesele. Oleme seadnud eesmärgiks võimaldada alates õli läbi aegade; mõõdistused; ühistranspordi Mait Rei maikuust tasuta ja kodulähedast vaktsineerimist kõigile soovijatele. Lüganuse Vallavalitsuse kodulehe kaudu on liiklustihedus ja kättesaadavus; geodeetilised GIS-spetsialist Koroonaviiruse kõrge leviku tõttu arutab valitsus see nädal, kui- see tehtud juba avalikkusele kättesaadavaks, alusplaanid; kehtiv Kiviõli linna üldplaneering; das koroonaviiruse leviku kasvu piirata. Valitsuse eesmärk on hoida tervishoiusüsteem toimivana ja majandus võimalikult lahti, kuid sel- leks peavad kõik inimesed võtma olukorda tõsiselt ja aitama viiruse leviku peatamisele kaasa: püsima rohkem kodus ja vähendama teiste inimestega kokkupuuteid, et alandada riski nakatuda ja nakkust oma Valminud on haridusvaldkonna analüüs lähedastele edasi anda. umulus Consulting OÜ poolt on val- 16. veebruar – 3. märts on võimalik saata dustele arvamuse avaldamiseks. LVL minud Lüganuse valla haridusvõrgu küsimusi ja arvamusi Cumulus Consulting OÜ 12. märts – olemas on hoolekogude ning C analüüs, millega saab tutvuda valla poolt koostatud analüüsi kohta. Toimuvad läbi- õpilasesinduste arvamused ning on toimunud Omavalitsused hakkavad kodulehel www.lyganuse.ee/uudised-ja-teated rääkimised asutustega. läbirääkimised kõikide asutustega. Täiendatak- ning saata arvamused ja küsimused e-posti 25. veebruar – toimub volikogu koosolek, se eelnõud. saama toetust riigilt ülevõetud aadressil [email protected] hil- kus Mihkel Laan (Cumulus Consulting OÜ) 25. märts – täiendatud eelnõu läheb voliko- jemalt 3. märtsiks. Edasine ajakava Lüganuse teeb Lüganuse valla haridusvõrgu analüüsist gu ette. teede korrashoiuks valla haridusvõrgu ümberkorraldamiseks on ülevaate. Haridusvõrgu ümberkorralduste eel- järgmine: nõu saadetakse hoolekogudele ja õpilasesin- LVL Vabariigi Valitsus kinnitas määruse muudatuse, mille kohaselt saavad kohalikud omavalitsused edaspidi toetust riigilt ülevõetavate teede kulude katmiseks. Omavalitsustele antakse vastastikusel kokkuleppel üle teed, mis ei vasta riigitee tunnustele. Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul ha- Lindude gripp jõudis Eestisse katakse tee üle võtnud linnale või vallale maksma igal aastal toetust olenevalt tee pikkusest, laiusest, kattetüübist ning liiklussagedusest. Tallinnast Stroomi rannast leitud kühm- • peapiirkonna, peamiselt harja ja lokutite tur- pordivahenditega; „Tee ülevõtmine toob kaasa kohustused ja siin on aus kaasa anda ko- nokk-luigel tuvastati väga nakkav (kõrge pato- se ja sinakus, • too välisriigist linde või haudemune vaid pä- gupakett – tee koos rahaga, mis aitab katta selle korrashoiule tehtavad geensusega) lindude gripitüvi H5N8. • kodulindude suremus võib ulatuda kuni deva veterinaarasutuse väljastatud sertifikaadi kulutused.“ Kuna lindude gripp on väga nakkav ja levib 100%-ni. alusel; Toetust hakatakse maksma tee üleandmisele järgnevast aastast. kiiresti, on oluline taudi ennetamine ning selle Kui täheldate oma lindudel selliseid tunnu- • ära luba välismaalt pärit isikuid linnupida- Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Lii- avastamisel koheste abinõude rakendamine. seid, siis palun võtke koheselt ühendust vete- mishoonesse või lindudega kokku puutuda vä- viku sõnul maksab eelarveaasta keskel üleantavate teede eest toe- rinaararstiga. hemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki; tust sama aasta lõpuni Transpordiamet nende eelarvesse kavandatud • munad, suled, tapasaadused jne tuleb säilita- vahendite arvelt. „Rahandusministeerium saab toetusfondist teehool- Mida teha, kui leiate surnud linnu: Ära hoidmaks raskeid taga- da või hävitada sellises kohas, kuhu ei ole ligi- dusraha maksma hakata eelarveaastale järgnevast aastast, seega mitte Juhul, kui leiate hukkunud veelinde järgi nii endale kui linnu- pääsu teistel lindudel; enne 2022. aastat,“ selgitas Liivik. (haned, luiged), hulganisti surnud kasvatussektorile laiemalt, saate oma • haiguse kahtluse korral teavita kohe veteri- Omavalitsustele jaotatav tasandus- ja toetusfondi maht on 2021. metslinde või surnud röövlinnu (kullid, linde kaitsta, rakendades bioturvalisuse naararsti, eralda haiged linnud tervetest; aastal kokku 570 miljonit eurot. Fond sisaldab toetusi kohalike teede kotkad) , siis palume sellest tea- meetmeid: • hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vä- hoiule, üldharidusele, huviharidus ja -tegevusele, lasteaiaõpetajatele, vitada helistades infotelefonil +372 • pea linde sisetingimustes. Juhul kui see ei hemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on asendushooldusele, puudega laste hoiule, samuti eraldisi matusetoe- 605 4767. ole võimalik, välista lindude kontakt vee- ja terved ning luba oma karja ainult terveid linde. tuseks, toimetulekutoetuste maksmiseks ja rahvastikutoimingute teos- Kodulinnu surmast teavitada metslindudega, kasutades lindude pidamisel Lindude gripi korral linde ei ravita. Kui hai- tamiseks. veterinaararsti, kellelt saate edasised välitingimustes aiaga piiratud ja võrguga kae- gus jõuab linnupidamishoonesse, siis kõik seal Tasandus- ja toetusfondi eesmärk on ühtlustada valdade ja linnade suunised. tud ala, katusealust söötmis- ja jootmiskohta; elavad kodulinnud hukatakse Põllumajandus- eelarvelisi võimalusi ning tagada kohalikele omavalitsustele piisavad • pea parte ja hanesid teistest kodulindudest ja Toiduameti järelevalveametniku kontrolli vahendid kohaliku elu küsimuste lahendamiseks. eraldi; all, et tõkestada nakkuse edasist levikut. Sööt, Kodulindudel esinevad lindude grippi • hoia sööta, allapanu ja muud materjali selli- söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib iseloomustavad järgmised kliinilised ses kohas, kus kokkupuude vee- ja metslindu- olla viirusega saastunud, töödeldakse või hä- LVL tunnused: dega on välistatud; vitatakse järelevalveametniku juhiste kohaselt Allikas: Rahandusministeerium • loidus, • ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoo- viisil, mis tagab viiruse hävimise. • isu vähenemine, nesse ega lindude pidamiseks piiritletud alale; • munatoodangu järsk langus, • vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desin- • kõhulahtisus, fitseeri käed enne linnupidamishoonesse sise- Rohkem infot lindude gripi kohta • hingamisraskused, nemist; pta.agri.ee/lindude-haigused#lindu- • eritised silmadest, • korralda sõidukite liikumine oma territooriu- de-gripp. • närvinähud, mil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet trans- Veebruar 2021 3 Perekonnakroonikast õppe- TASUB TEADA Külastusmäng Unustatud Mõisad 2021

Külastusmängul on algamas programmideni Lüganuse näitel 17. hooaeg, Maidlas 16. hoo- aeg. Eelmisel, 2020. aastal eekordne LEADER-lugu tutvustab tähistasime külastusmän- ühte tänuväärset ettevõtmist, mis sai gul osalemise 15. juubelit S alguse kohaliku koduloohuvilise su- ning Maidla Kooli 95. sünni- gupuu uurimisest ja sealt edasi kõige selle- päeva. ga kaasneva jäädvustamisest. Tõnu : „Kindlasti Ajalugu on aga suuremal või vähemal on tegemist taasiseseisvu- määral kõigi, mitte ainult ühe suguvõsa ühe misaja ühe pikima turis- ärksama härra huviobjekt. Ja nii sündiski miprojektiga. Külastusmäng idee mingit pidi Lüganuse kihelkonna ko- on pikalt kestnud tänu tubli- Foto: Viivian Päll hapärimust ja muinasaega, millest sageli dele inimestele, kes mõisaid kohalikudki, ammugi siis kaugeltnurgame- arendavad ja oskuslikult külastajatele tutvustavad.“ Kõik see on toimunud ja hed, midagi ei tea, põhjalikumalt jäädvus- toimub ka Maidla mõisakoolis. tama ja esile tõstma hakata. Ikka eesmärgi- Sel suvel on kavandatud viis külastuspäeva: 3. ja 4. juuli; 17. ja 18. juuli; 7. ga mõeldes tulevastele põlvedele ja olgem august. Mõis on avatud kella 10.00 - 18.40. ausad – ka praegustele kohalikele turismi- Igal täistunnil toimuvad ekskursioonid giididega. Need on Maidla Kooli ettevõtjatele, kes iga väiksemagi piirkonna õpilased, kes õpivad kodukandi kultuurilugu ning Maidla Huvikooli raames turundusvõimaluse eest kindla peale tänuli- giidindust kauaaegse pedagoogi Heidi Pabori juhendamisel. Võimalik osaleda kud on. töötubades ning kindlasti pakume ka midagi uut arvestades meie mõisa eripä- Laila Meister, MTÜ Purtse Jõe Arendus- ra. Kaasa aitavad Maidla Kooli töötajad. keskus eestvedaja: „Me peaksime õppima oskust vana väärtustada ja ei tohiks võtta ajalugu kergekäeliselt. Inimesed tulevad ja Tarakaldaga tutvumas. Külastustasud: lähevad, üldist ülevaadet ajaloost teavad Pered 7 eurot, täiskasvanud 4 eurot, üksikud. Ja ega nemad siis ka ei jõua kogu veel inspireerivam keskkond kohapärimuse kellegi kodusel kaminasimsil. õpilased ja pensionärid 2 eurot. aeg rääkida.” teemadel mõtteid vahetada, kui need samad Aga selleks, et teada saada, mis üks - Kohtumiseni suvises mõisas! Ettevõtmise raames valminud õppep- künkad ja nende vahelised rohumaad, mille kivi siis ikkagi on, kus ta täpselt seal Lüga- rogrammide väljatöötamine, matkamars- kohta väärt info hiljem veidi silutumal kujul nuse kandis asub ja kas kivikirstkalmed on ruutide märgistamine ja vaatamisväärsuse laiematesse massidesse paisatakse? Ei tule ka selle lähedal või kuskil järgmise käänaku Meelike Abroi nime kandvate objektide kaardistamine on ette. taga, või et kas see mullakuhil seal põllu- Maidla Kooli direktor kahe aasta töö üsna tuumakas tulemus. Li- Projekti raames valminud matkamarsruu- peenral on lihtsalt mingi mätas, või midagi saks kohalikele giididele, kelle tööpõld on te saab läbida nii jalgsi, jalgrattal kui auto- sisukamat, on vaja veidikeseks veel ootele nüüd laienenud, ja tänulikele turistidele, kes ga. Kui praegu on need veel mõeldud giidi- jääda. Et lumi ära sulaks ja täpsem info ava- Rändnäitused Püssi Kultuurimajas kindlasti Virumaa Südamesse tee leiavad, ga kogemiseks, siis jätkutegevuse mõte on likkuse ette jõuaks. Kevad algab 23. märtsil. lõikavad projektist kasu ka üldharidusasu- Lailal juba mõeldud: „Need kohad on pal- See on ju peaaegu, et... kohe. Alates 01.03 kuni 31.03. 2021 saab Püssi Kultuurimajas vaadata tused, kes valminud programme õuesõppel juski tähistamata või kui ongi muinsuskait- kahte rändnäitust „Eesti raha margast kroonini“ ja „Euroraha“ kasutada saavad. Ja miks mitte ka ajalootu- semärgis, siis tekstilist sisu nende objektide dengid, kes põhjalikuma piirkondliku uuri- juures ei ole. Eks see on nüüd lahendami- Kontakt mistööga tegelevad. Laila Meister on kin- se küsimus, et kas infotahvlid, mingi äpp Laila Meister: e-post – [email protected] RÄNDNÄITUS „EESTI RAHA MARGAST KROONINI“ del, et senine töö on iga pühendatud hetke või virtuaalmuuseum, et tekkelood oleksid FB: Purtse Jõe Arenduskeskus MTÜ Näitus annab ülevaate Eesti Vabariigis alates 1918. aastast käibinud rahadest: väärt: „Ma olen rahul, et meil oli niivõrd omal käel ka kättesaadavad. Muidu ei ole Eesti esimesest omavääringust margast ning „vanast“ ja „uuest“ Eesti kroo- mitmekülgne kaasamõtlejate seltskond – neil kivide ja lohkude vaatamisel erilist mõ- nist, millest esimene oli käibel aastatel 1928–1941 ning teine aastatel 1992– ajaloolased, arheoloogid, matkajuhid, su- tet.” 2010. Ajalooliste müntide ja rahatähtede kaudu avaneb omalaadne vaade Eesti vitajad, kohalikud elanikud, omavalitsus. Lõpetuseks kutsub Laila üles kõiki lahtis- Keit Lipp riikluse ja majanduse ajaloole, aga nendes peegeldub ka meie kunsti- ja kul- Asjaolu, et koroona suunas meie seminarid te silmadega ringi käima. Ka põldu kündes MTÜ Virumaa Koostöökogu tuurilugu. Näitus valmis 2006. aastal koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga. osaliselt värskesse õhku, mängis pigem võib komistada põnevatele leidudele, mis meie kasuks ja arutelud olid tõeliselt tu- on laiemas plaanis palju väärtuslikumad RÄNDNÄITUS „EURORAHA“ lemuslikud.” Tõepoolest – mis võiks olla asjatundlike ajaloolaste terava pilgu all, kui Eestis 2011. aastal käibele tulnud euro pole mitte lihtsalt tugev ja usaldusväär- ne raha, vaid ka Euroopa ühtsuse jõuline sümbol. Näitus annab põhjaliku üle- vaate Euroopa ühisrahast, euroala ajaloost, euro pangatähtedest ja müntidest ning nende kujundusest ja turvaelementidest, mälestus- ja meenemüntidest. Sonda Perenaiste Selts (SPS) Näitus valmis 2012. aastal ja on Eesti raha ajaloo näituse jätk. Virje Härm 1992. aasta novembrikuus kogunes Sonda Kontakt 5334 5137 Lüganuse Kultuurikeskus rahvamajja 12 naist, et asutada naisi ühen- dav organisatsioon. Kokkukutsujaks oli tol- leaegne rahvamaja juhataja Maret Salk. Naisrühmale ei leitud kuidagi sobivat nime. Kuni ühel 1993. aasta veebruarikuu õhtul kutsus kauaaegne Sonda kooli õpeta- ja Aino Oamer naised enda juurde koju, kus oli säilinud ajaloolisi materjale 1930. aastal loodud Sonda Perenaiste Seltsi kohta. Aino Oameri ema oli olnud aastatel 1930-1940 seltsi aktiivne liige. Tolleaegne Sonda Perenaiste Selts asutati 1930. aasta oktoobris. Kolme tegevuskuu jooksul kasvas seltsi liikmete arv 60-ni ja 1931. aastal lausa 80-ni. Seltsil oli oma pit- sat, lipp ja põhikiri ning tööd suunas juha- Foto SPS kroonika: Seltsi naised 2002. aastal. tus. Selts korraldas igasuguseid perenaisele vajalike kursuseid, peoõhtuid, väljasõite, näituseid. Samuti omas selts lauanõude vusaastal juhatus. Aasta pärast valiti SPSile komplekte ja kompressorit, mida laenutati juhatus ja tehti algust seltsi liikmete hulgas välja. Perenaiste kasutuses oli ka maa-ala juubelite tähistamise traditsiooniga. mida rahvasuus nimetatakse „Sääsepar- SPS lõi ka traditsioonid koduküla rahva- Foto erakogust: Sonda perenaiste Selts 1930. giks“. Pargis asus tantsuplats ja kõlako- le: jõululaat, Sonda Aasta Naise ja Aasta da ning isegi müügikohad. Parki hoiti kor- Mehe valimine, Naistepäeva meelelahu- ras ja seal korraldati vabaõhuüritusi. Selts tusõhtu. Samuti korraldas selts üritustel See on lü- oli aastatel 1930-1940 üks elujõulisemaid maitsvate suupistete müüki. hike ülevaade ühe Sondas tegutsenud seltse Virumaal. SPS naised katsetasid läbi igasuguseid seltsingu kohta, kelle tegevus oli tähtis ko- KIRIKUKALENDER Kuna 1992. aastal loodud organisatsiooni uusi käsitöö trende ja kutsusid külla huvi- gukonnale. Samuti ühendas selts põlvkondi. tegevus ühtis endisaegse perenaiste seltsi tavaid inimesi, kes jagasid teadmisi oma Nende tegevusaastate jooksul on seltsi kuu- EELK Lüganuse Ristija Johannese kogudus tegevusega ja kuna üheksakümnendate al- hobide või tööde kohta. Usinasti osaleti lunud erinevas vanuses naisi, emad tütarde- 7. märts, kell 11.00 Lüganuse kirik, Maarja kabel gul oli päevakorras igasuguse ammuolnu Ida-Viru käsitöömessil „Viru Nikerdaja“. ga ning vanaemad lastelastega. Paastuaja 3. pühapäeva jumalateenistus koos Kiviõli kogudusega taastamine, siis otsustati nimetada naisi Selts jäädvustas oma tegevuse kroonika Selts oma tegevusega oli maakonnas näh- ühendav organisatsioon Sonda Perenais- raamatutesse. Viimaseks sissekandeks on tav ja usun, et ka eeskujuks hiljem loodud 14. märts, kell 11.00 Lüganuse kirik, Maarja kabel te Seltsiks. Kuigi SPS tegutses vana seltsi jäänud 2013. aasta jõululaada korraldus. seltsingutele. Paastuaja 4. pühapäeva jumalateenistus eeskujul, ei pidanud nad endid kunagise Kui kellelgi huvi, siis nii kroonikaga kui Armsad naised! Ehk on teil huvi jätkata 21. märts, kell 11.00 Lüganuse kirik, Maarja kabel hiigelorganisatsiooni järeltulijaks ja õigus- fotoalbumitega on võimalik tutvuda Sonda Sonda Perenaiste Seltsi ajaloolist tegevust Paastuaja 5. pühapäeva missa koos Kiviõli kogudusega järglaseks. raamatukogus. ja jäädvustada oma jälg kroonika lehekül- 25. märts, kell 18.00 Lüganuse kirik, Maarja kabel 1993. aasta maikuus korraldatud tantsu- Tegevuse rahalise poole pealt sai SPS gedele järgmiste põlvkondade jaoks? Paastumaarjapäeva palvus õhtut loeti endise hiigelorganisatsioon pere- tuge vallavalitsuselt ja sponsoritelt. Samuti konnaõhtute traditsiooni jätkamiseks. kirjutati palju projekte ja koguti liikmemak- Karmen Kõrts 28. märts, kell 11.00 Lüganuse kirik, maarja kabel Uuel loodud seltsil puudus esimesel tege- su. Sonda Rahvamaja Palmipuudepüha jumalateenistus 4 Veebruar 2021 LUULETUS Kriisiaeg

Üksi päevi veedan kodus. Tunnid venivad nii pikas rodus. Igavusest väljapääsu pole näha. Aina mõtlen, mida veel võiks teha?

On maailma vallutanud COVID, ta segi on paisanud me soovid. Meid aegajalt kooli ei luba ja trenni jaoks jäänud oma tuba.

Kõik filmid on vaadatud ammu, seaks sõprade poole nüüd sammud, kuid minna ei saa, ei tohi. Kas tuleb kord päästev rohi?

Nii palju raamatuid lugenud pole ma ammu. See on ju tore! Kuid eemal sõpradest siiski on raske, parem tavaellu tagasi laske!

Taas päris maailma tahaks ja sinna joostes kohe läheks. Nii ootan, et ruttu kriisiaeg lõpeks. Ei taha aega raisata koduõppeks. Sonda koolimaja 1922. a.

Gerda Veiser Maidla kooli 8. klassi õpilane Sonda koolimaja 100 Sonda vana koolimaja, praegune Sonda raama- 250 ümber. Töötati kahes vahetuses. Lisaks tukogu, tähistab 13. veebruaril oma sajandat töötas veel õhtukool, mis lõpetas töö 0.30 öö- HUVITAV juubelit. sel. 1947. aastast avati koolis ka vene õppekee- Sondasse hakati esimest koolimaja ehitama lega osakond (hilisematel aastakümnetel ainult Lüganuse Kool on roheline Sonda raudteejaama lähedale Räime talu maa- algklassid, viimane õppeaasta 1993/1994). dele, ehitamine toimus peamiselt aastatel 1920 – Koolil oli internaat ja kooliaed. una meie kool asub looduskaunis kohas Purtse ja Roodu jõe 1921. Algselt oli majal kivikatus, kuid see va- Kool töötas hoones 1974. aasta 11. novemb- K vahelisel alal keset vana mõisaparki, annab see hea võimaluse hetati 1930-ndatel aastatel välja, sest oli liiga rini, mil koolipere asus õppima uues, praeguses õppetegevuse seostamiseks looduskeskkonnaga ja võimaldab tundi- raske ning põhjustas seinte vajumise ning ahju- koolimajas. Vana maja jäi pikkadeks aastateks de läbiviimist väljaspool klassiruume. Oleme juba mitmeid aastaid de pragunemise. 13. veebruaril 1921 asusid esi- tühjaks (1974 – 1999), siis remonditi see raa- pööranud suurt tähelepanu loodusainete õpetamisele, selle kinnitu- mesed 64 õpilast õppima koolimaja ühes val- matukogu jaoks, mis alustas hoones tegevust seks on väga head tulemused aineolümpiaadidel nii maakonnas kui ka minud klassiruumis kahe õpetaja, Aleksander Joonistas Joosep Liblik 2. klass. 19. novembril 1999. Maja eest hoolitseb praegu vabariigis. Järgime keskkonnateadlikku mõtteviisi ning alates 2015. Straussi ja Aleksander Puurmanni juhendusel. direktori kt Stella Mäitse. Raamatukogu kõr- aastast kirjutanud KIK projekte ja osalenud nende abil tundides loo- Ümber maja toimus samal ajal vilgas ehitus- da koolis käima ka Uljaste külakooli õpilased, vale on paigutatud mälestuskivi esimese kooli- dushariduskeskustes üle Eesti. töö. Kuna lühikese aja jooksul (veebruar-mai) kuna Uljaste kool suleti kui talviseks õppetööks hoone mälestuseks. Selle aasta alguses ühinesime ka „Rohelise kooli“ võrgustikuga. ei jõudnud lapsed programmikohast tarkust mittekõlbulik. Nüüd oli õpilasi juba üle 100. Programm „Roheline kool“ toob keskkonnasäästliku mõtteviisi kooli selgeks õppida, jäeti kogu kool klassikursust Kooli nimeks sai Sonda Kõrgem 4-klassiline Inge Kasesalk igapäevastesse tegevustesse ning aitab seda süsteemselt ja terviklikult kordama. 1921/22 õppeaastast hakkasid Son- Algkool. Peale II maailmasõda oli õpilaste arv Merle Poll rakendada. Selle eesmärk on aidata lastel ja noortel kujuneda jätku- suutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. Kaasatud on kõik – õpilased, õpetajad, kooli personal kuni lapsevanemateni välja. Programmi näol on tegemist tuntuima ülemaailmse keskkonna- haridusprogrammiga õppeasutustele, mille ingliskeelseks nimeks Meie kool sai 89-aastaseks on Eco-schools Global. Ülemaailmselt juhib programmi Foundation for Environmental Education (FEE) – Taanis asuv valitsusväline mit- aastat on avatud esimeses klassis kus istuda sõpradega kõrvuti. Minu ajal ei ol- öelda. Tahaks loota, et palju. Ja eks neid tule tetulundusühing, mille eesmärgiks on keskkonnahariduse abil eden- aabitsat, õpitud korrutustabelit, nud neid pinke, oli kohustus ringiratast jaluta- ju ka iga aastaga juurde. Näiteks, kuidas ma dada kestlikku arengut. Eestis juhib Rohelise kooli programmi Eesti 89 maadeldud võõraste keeltega, loe- da. Seda valvas korrapidaja – õpetaja ning ma Euroscolale sõidu kuupäevad sassi ajasin ja siis Looduskaitse Selts, olles FEE täieõiguslik liige. Programmi tegevuste tud kaugete maade ja rahvaste kohta, kirjutatud mäletan seda kui üht väga tüütut vahetunni osa. tuli õpilastel end lennukile minekuks valmis koordineerimiseks on sõlmitud koostöölepingu Tartu Loodusmaja- ümberjutustusi ja kirjandeid, paigutatud ajatel- Sarnast jalutamist korrustel on ka Kiviõli 1. panna lausa tundidega, kui mitte öelda minu- ga. Alates 2020. aasta juunist on „Rohelise kooli“ programmi Eesti jele Lembitu võitlusi ehk siis Lutheri reformat- Keskkooli seinad näinud. Aga ajad muutuvad. titega. Esimesel hetkel on olukord talumatult patroon president Kersti Kaljulaid. siooni, avastatud maailma nähtavaid ja nähta- Jalutamise asemel on õpilaste vaba aja sisusta- piinlik, kohutav või hirmutav, et meenutamine Eestis on Rohelise kooli programmiga liitunud üle 150 kooli ja las- matuid saladusi, õpitud laule, mis teevad rinna jaks saanud telefon, mängud ja muusikavideod. teeb haiget. Aga ometigi oskab sõber aeg ikka teaia, kuid Ida-Virumaal on koolide esindatus rohkem kui tagasihoid- rõõmsaks, ja arendatud keha, et olla ikka traksis Harva näen keksumängu või lauamängu. Tele- juhtunu heledamatesse toonidesse rüütada ja lik: võrgustikus on enamasti lasteaiad ning koolidest vaid ja ja tugevad. See aastast aastasse kulgev rutiin on fonis mängimisest on saanud omaette teadus. mälestusena helgemasse poolde paigutada. nüüd ka Lüganuse. kui aastaaegade vaheldumine, mis annab kind- Minu noorepõlves saatsime üksteisele tunni Kindlasti on igaühel mälestusi kasinalt tehtud Valdkondi, millega tegeletakse, on kokku kümme: elurikkus ja loo- lustunde maailma püsimise kohta. ajal kirju, seda kommet enam ei tunta. kontrolltöödest või meenuvad klassi sisenaljad, dus, kliimamuutused, energia, globaalne kodakondsus, tervis ja hea- Mis on kool? Kes kujundavad kooli näo? Mis millest teised ei pidanudki aru saama. Eks ma olu, meri ja rannik, prügi, õueala, transport, jäätmed ning vesi. Meie on see, mis teeb ühe kooli erilisemaks kui teise? Nüüd saadetakse kirjade asemel sõ- õpetajana olen püüdnud laste ütlemisi-kirjuta- koolil on lähemalt käsitletavateks teemadeks elurikkus ja loodus, meri Kuidas koolid sünnivad ja miks nad surevad? numeid Messengeris või Whatsappis, misi koguda, aga viimasel ajal on moes rohkem ja rannik ning tervis ja heaolu.Eesmärkidest lähtuvalt oleme sõnasta- Kuidas koolimälestused minevikutolmu alla Twitteris või Instagramis. Nii et osalt on see, et pigem jäetakse ütlemata-kirjutamata ja nud ka tegevuse põhimõtted. mattuvad? Kelle oma on kool? koht nimega kool liikunud internetti, tuleb Google’i tõlkevead nii põnevad ei ole, et neid „Rohelise kooli“ tegemised peaksid aitama kaasa õpilaste loodus- Küsisin noortelt – mis on kool? Õpilase teine tunnistada. tahaks koguda. alaste teadmiste suurendamisele ja õppetööd veelgi mitmekesistama. kodu? Haridusasutus? Teadmiste tempel? Ko- Meie kool sai 89-aastaseks. Ainus mu tutvus- gukonna süda? Ühiskonna minimudel? Ometi- Aga ometi ei seostata Classroomi või Stuudiu- ringkonnas olev sama vana inimene on vana- gi ei anna need definitsioonid edasi kõike seda, mi kooli kui kohaga. Ma ei leidnud ühtegi kooli ema Salme. Ta on üle elanud II maailmasõja, TEGEVUSE PÕHIMÕTTED mis koolist kooli teevad. Üks on kindel, koolil kohta käivat vastust, mis oleks öelnud, et kool okupatsioonivõimude vahetumise, usina kom- Rakendame tunnis õpitu ellu. on oma reeglid, oma süsteem, kool ühiskonna on see tüütute ülesannetega keskkond, kus õpe- munismiehitamise ja taasiseseisvumise eufoo- Oskame loodust hinnata ja hoida. osana on pidevas muutumises ja need muutused tajad saavad kellaajalise täpsusega tööde esita- ria. Ta on minu jaoks side ajaloo ja elu vahel, Hoolime üksteisest vaatamata rahvusele. ei pruugi meile alati rõõmu teha. Uuendustega mist jälgida. Kool on ikka koht, kus on õpilased sest suurt osa sellest, mida ma koolis õpetan, Ei viska prügi maha. on vaja harjuda, teist moodi tegemine on ala- ja õpetajad füüsiliselt kohal. on ta ise näinud. Näinud rõõmu ja tundnud kur- Liigume palju värskes õhus. ti natuke või palju eneseületust, õppimine on Küsisin täna oma noortelt, kas nad teavad bust, murdnud kõvasti tööd teha ja ometi säili- Innustame ka teisi loodusest hoolima. pidev muutumine. Kui muu ei muutu, siis aas- meie kooli „dinosauruseid“ – õpetajaid, kes tanud optimistliku meele, oskuse nalja visata ja Näeme looduses tervikut. tatega kasvab jalanumber ja koolikoti raskus, koolis töötanud kümneid aastaid „enne nende huvi maailma elu vastu. Eks kajastu kooli 89 Eelistame tervislikku toitu. loetavate raamatute paksus ja õpetajate ootused aega“. Sain vastuseks hulga nimesid, kes nen- aastaski kõik see, mida pöördelisteks sündmus- Kooli tuleme võimalusel jalgsi või rattaga iseseisvale toimetulekule. de õpetajatena figureerinud, kuid nõuka-aeg- teks lugeda. Ja seda on palju. Tasub võtta hetk, Oleme teadlikud taaskasutuse võimalustest. seid õpetajaid nende seas ei olnud. Ja seegi on et käidud teele tagasi vaadata ning mõtestada, Ostame poest ainult vajalikke asju. Me oleme kooliga seotud erinevaid aja ning muutuste märk. Õpetajad elavad ikka mis see kool siis ikkagi on. Loome endale ja oma lastele ilusama tuleviku. kanaleid kaudu – õpilastena, õpetajatena, oma õpilaste mälestustes. Kui isiklik mälestus „Aga jah, väärt ajad ja väärt klass oli meil! lastevanematena, töötajatena, aga ka puudub, elab mõnda aega legend ning siis see Kõik õpetajad olid ägedad sellistena, nagu nad maksumaksjatena ehk siis annetajatena/ hääbub kusagile koolimälestuste riiulile paksu olid!“ Kuni mu õpilased nii kirjutavad, tahan Tiina Sai ekspertidena panustajatena. tolmukihi alla. Ja ometigi on kooli ajalugu täis olla õpetaja Kiviõli 1. Keskkoolis. Kuni kesta- Lüganuse Kooli õppealajuhataja põnevaid isiksusi, kelle nimi vanematele vilist- vad linnalegendid Kilumetsa kontrolltöödest, Enamik noori seostas kooli kohaga. Kool on lastele emotsiooniväreluse näole toob. Raie või olen osa ajaloost. Kuni inimesed siin paepealsel koht, kus õpitakse, saab targaks ja toimub palju Roose, Klauksid või siis Olle, Sander või Nurk rannaribal leiavad koos elamisest kasu ja mõtet, põnevat, koht, kus on su sõbrad ja klassikaasla- või siis Eiert või Kuusmik. Ega minugi mälu kestab kool ning haridus on valgus. sed, paik, kus saad tasuta süüa ja vahel ka koht, üle kõigi kümnendite ulatu, aga nimed jäävad kus tuleb käia kuigi väga ei taha. Seega noorte meelde, kui nendega seonduvad lood. Neid lu- Tiina Kilumets jaoks on kool eelkõige garderoob, klassid, kus gusid oleme püüdnud talletada kooli ajaloost Kiviõli 1. Keskkoolis õpetajana töötanud aastast 1997 õppetöö toimub, söökla ja sealt tulevad lõhnad, kõnelevatesse raamatutesse. Aga kui palju lu- võimla, ujula, koridorid ja seal olevad pingid, gusid veel kuskil mälusoppides ootab, ei oska Veebruar 2021 5 Piltuudis Konkursi võitjad

9.a klass 6.a klass 2.a klass

„Meie lõbus uusaasta uks“ Foto: Karina Tseburashkina Uksevõistlus Kiviõli Vene Koolis on lõppenud õpuks on meie lapsed täie hooga tagasi koolis ning pärast koolivaheaega ja dis- L tantsõppe perioodi oleme kokku võtnud kooli uusaastakonkursi „Meie lõbus uu- saasta uks“ tulemused. Auhinnasaajad ja võitjad on selgunud. Kahjuks ei saa ajaleheveergudel kõiki uksi näidata, kuna neid olid konkursil kokku 24. Kuid jagame hea meelega võitjate suurepäraseid töid kooli Facebooki lehel! Võitjad selgusid astmete kaupa – nendeks osutusid 2.a, 6.a ja 9.a klass. Ei unustatud ka teisi õpilasi ning kõik said väärilised tunnistused ja klassijuhataja tunnis midagi magusat põske. Lõppude lõpuks kõik lapsed ja õpetajad püüdsid oma parimat ja kaunistasid mitte ainult uksi, vaid ka meie armastatud kooli klassiruume KIK-i õpetajad ja koridore! Õnnitlused kõigile võitajatele ja aitäh osalejatele vapustava õhkkonna eest koolis!

Karina Tseburashkina valmistasid Kiviõli Vene Kooli huvijuht lumest tordi kooli sünni- päevaks

Kooliõde: pea kõik eluks vajalikud vitamiinid peaks laps saama kätte toidust Kõige lihtsam ja kättesaadavam vahend une,” kinnitab kooliõde. püramiidi väga heaks ja käepäraseks tee- tervena püsimiseks ja organismi tugevda- juhiks, mida järgides saab organism kätte miseks on tervislik eluviis, kinnitab Jakob ASENDAMATUD AINED piisavas koguses vitamiine ning mineraa- Westholmi Gümnaasiumi kooliõde Reet Palju räägitakse talve ja tervise kontekstis lained. Ester. Kooliõe sõnul on äärmiselt oluline, vitamiinidest. Nende tähtsust ei alahinda et õpilased toituks mitmekülgselt ja täis- ka kooliõde Reet Ester, kelle sõnul on aga KA TALVEL ON VÕIMALIK väärtuslikult, nii ei teki ka vitamiinide ega lapsele, kelle organism kasvab ja areneb TERVISLIKULT TOITUDA teiste elutähtsate ainete puudust. vitamiinid ning ka mineraalained olulised Kas talvisel ajal, mil just värske puu- ja Kooliõde Reet Ester tõrjub levinud aru- igal aastaajal. „Võtmesõnaks on siinkohal köögiviljaga kitsam, võiks lapsele anda saama nagu liiguks viirused ringi eelkõige tervislik toidulaud. Et õpilane saaks söö- juurde purgivitamiine? Kooliõde Reet Es- kevadel ja sügisel, kui on niiskemad il- gist rohkem kui vaid energia ja kalorid,“ ter on seda meelt, et toidulisandid ei peaks Fotod: Silva Põld mad, ja üks korralik talv peatab ka viiruste juhib kooliõde Reet tähelepanu. õpilase menüüsse kuuluma, eelistatult leviku. „Tegelikult see nii ei ole. Ägeda- võiks õpilane saada vajalikud ained kätte tesse viirushaigustesse võib haigestuda „Vitamiinid on asendamatud toitai- toidust ja isegi, kui pole parasjagu värske kõikidel aastaaegadel. Viirushaigustele on ned, milleta organism hakkama ei saa, kraami kõrghooaeg, on kaubandusvõrgus iseloomulik väljakujunenud hooajalisus. seega on vitamiinirikkad toidud hea siiski aastaringselt saada ka värskeid puu- Vitamiininädal Haigestumised sagenevad sügise saabu- tervise aluseks.“ ja juurvilju, lisaks hapendatud, kuivatatud des, jõuavad haripunkti veebruaris ja vai- ja külmutatud viljadele. Erandiks on D-vi- Sonda Kooli õpilased ning koolieelikud buvad soojade ilmade tulekuga,“ räägib Immuunsusest rääkides ei saa üle ega üm- tamiin, mida me toidust ja Eesti lühikesest õppisid põhjalikumalt tundma vitamiine – kooliõde. ber C-vitamiinist, kuid organismi vastupa- suvest piisavalt palju ei saa. „Suurenenud toimus vitamiininädal. Iga päev rääkisime nuvõime tugevdamiseks on vaja ka A-, E-, D-vitamiinivajadus on kindlasti õpilastel erinevast vitamiinist, selle vajalikkusest „Organismi vastupanuvõime talvepe- B-rühma vitamiine, D3-vitamiini, fool- kiire kasvuperioodi ajal,“ ütleb kooliõ- ning toiduainetest, millest antud vitamiini rioodil on seega väga oluline.“ hapet ning mineraalainetest rauda, tsinki, de. D-vitamiini ülesandeks on hoolitseda rohkem saame. mangaani, vaske, joodi ja seleeni. luustiku aga ka hammaste eest. A-vitamiini päeval vaatasime videot por- „Selleks, et hoida oma immuunsüsteem Igal vitamiinil on organismis oma kin- Vitamiinide ja mineraalainete puudus gandikorjamise masinast ning mängisime talveks võitlusvõimelisena, tuleb omaks del ülesanne ja nende tegevusvaldkond võib lõppeda tõsiste tervisehädadega, see- puuvilja Yatzyt. võtta tervislik eluviis,“ soovitab kooliõde on kokku hoopis laiem kui organismi pärast toonitab kooliõde veel kord: õpilas- B-vitamiini päeval panime kokku toidu- Reet Ester kõige tõhusamat retsepti, mis tugevdamine köha ja nohu vältimiseks. te toidulaud olgu mitmekesine. „Vitamii- püramiidi ning mängisime toidurühmade võib tunduda küll lihtne ja elementaarne, Vitamiinid ja mineraalained hoolitsevad nide puudus võib tekkida ebakorrapärasel trips-traps-trulli. aga millest kinnipidamine ei taha inimes- ka seedimise ja ajutegevuse eest, tugevda- toitumisel, erinevate dieetide katsetamisel, C-vitamiini päeval lahendasime ristsõna tel alati õnnestuda. “Kehaline aktiivsus, vad hambaid ja juukseid, toidavad küüsi valel toidueelistusel, ühekülgsel toitumi- ning maitsesime erinevaid vilju, lapsed vali- piisav uni ja tasakaalustatud toitumine ja nahka. „Ükski toiduaine ei sisalda aga sel, toiduainete valel töötlemisel,“ loet- sid lemmikuks sidruni. on need kolm sammast, mis toetavad igas kõiki vitamiine, seepärast on vaja süüa leb ta ja lisab, et koolilapsel peab olema D-vitamiini päeval valmistasime tervislikke ning vitamiinirikkaid smuutisid. Kõige vanuses õpilast hea enesetunde saavutami- korrapäraselt kõiki toite viiest erinevatest päevas kolm põhisöögikorda ja lisaks paar rohkem maitses kevadrohelist värvi smuuti, milles olid spinat, banaan, kiivi ning vesi. sel, õpivõime tõstmisel ja haiguste enneta- toidugrupist,“ viitab kooliõde teada-tuntud tervislikku vahepala. „Söömata jäänud E-vitamiini päeval kordasime üle kõik nädala jooksul räägitu ning võistlesime misel. „Lumisele talvele tasub tänulik olla toidupüramiidile, mida kooliõed tutvusta- hommikusööki ja koolieinet ei asenda täis- kuldvillaku viktoriinis. Iga vitamiininädalast osavõtja sai vitamiinikoolituse läbinu – lapsed veedavad hea meelega aega õues vad ka õpilastele. Just sealt on näha, kui väärtuslik õhtusöök,“ kinnitab kooliõde. diplomi ning vitamiinirikka kingituse. liikudes, mis aitab arendab füüsilist vormi, suur peaks olema osakaal näiteks teravil- Sööklat kaunistab nüüd värvikirev ning infoküllane tervisesein. annab energiat ja parandab meeleolu. Üht- jal-kartulil või loomsetel valkudel nagu Tallinna Koolitervishoid lasi toob värskes õhus viibimine hea isu ja liha, kala ja muna. Kooliõde peab toidu- www.kooliode.ee Merle Poll 6 Veebruar 2021 Maidlas ehitati

lumelinna Fotod: Viivian Päll

Savala päevakeskuse memmed ehitasid lumememmesid

VAIMNE TERVIS Kuidas külmal ajal tuleohutult käituda Päästeameti varasem kogemus on näida- torude jäätumine on külmade saabudes töötab. Vajadusel vaheta patarei ja pühi an- nud, et külmakraadide kasvades kipub sage probleem. Torustike külmumise välti- durilt tolm. Juhised, kuidas igapäevaselt suurenema tulekahjude ja tules hukkunute miseks tuleb torud katta lisaisolatsiooniga. Aita oma nõrgemaid kaaselanikke. arv. Selleks, et õnnetusi ära hoida, soovitab Mingil juhul ei tohi jäätunud torusid sula- Hoolitse vanemaealiste lähedaste ning toetada enda vaimset tervist Päästeamet hoiduda ülekütmisest. Hoolit- tada lahtise tulega, näiteks leeklambiga. naabrite eest. Uuri, kas nad on tuleohutu- seda tuleb selle eest, et ahju, pliidi ja kami- Jäätunud torude sulatamiseks soovitame sele mõtelnud ning aita vajadusel suitsuan- Praeguses kiiresti muutuvas ühiskonnas on pinged ja stress tavalised nähtused. Veel na läheduses ei oleks mööblit, vaipu, kütte- kasutada soojakaableid või järelevalve all duri kontrollil, selle patarei vahetamisel või enam võimendab seda kõike praegune pandeemia, mille ajal on tekkinud ebakindlus puid, pappkarpe ja muid kergesti süttivaid olevat soojapuhurit. ohutul kütmisel. isegi järgmise päeva suhtes, ning samamoodi tekitavad lisastressi piirangud, millega esemeid. Hoolega peab jälgima, et siibrit Kontrolli suitsuanduri korrasolekut. L V L võivad kaasneda eneseisolatsioonis olek, laste koduõpe või muud harjumatud situat- ei suletaks liiga vara. Kui lisasoojuse saa- Elusid päästab ainult töökorras suitsuan- Allikas: Päästeamet sioonid. Kõik see kõrgendab meie ärevuse taset. Seetõttu oleks hea, kui tagataskus miseks on vaja kasutada elektrilisi radiaa- dur! Testi, kas sinu kodus olev suitsuandur oleksid väikesed nipid, mida endale aeg-ajalt meelde tuletada, kui olukord keeruli- toreid, soojapuhureid ja soojuskiirgureid, semaks läheb. tuleb seda teha mõistlikult, et elektrisüstee- Peab meeles pidama, et hea vaimse tervise valemiks on regulaarsus. Alustada tu- mi mitte üle koormata. Soojapuhureid, ra- leks unerežiimist. Ehk nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel enam-vähem samal diaatoreid ja soojuskiirgureid ei tohi riidee- kellaajal magama minna ja ärgata. Vabal päeval tund aega hiljem ärkamine ei ole semete ega ka teiste süttivate materjalidega probleemiks, aga lõunani magada siiski ei tasu, kui nädala sees on äratus kell 6 hom- kinni katta. mikul. Koos õigete kütmisvõtete järgimisega tasub üle kontrollida kodus olevad suitsu- Hea enesetunne on tugevalt seotud ka toitumise ning liikumisega. Söö- ja vingugaasiandurid ning veenduda, et gikorrad võiksid olla regulaarsed ja toitumine mitmekülgne. Päevasel ajal seadmed on töökorras. Lisaks oma kodu võiks tegeleda füüsilise aktiivsusega, kasvõi teha väike jalutuskäik värskes tuleohutuse kontrollimisele tasub veenduda õhus. ka selles, et lähedaste kodud on tuleohutud. Samuti ei tohi unustada tavapäraselt õues Soovituslik on igapäevaselt kellegagi suhelda. Murede korral võib alustada kellegi elavaid lemmikloomi – käreda pakase eest lähedase poole pöördumisega, sest nagu öeldakse – jagatud mure on pool muret. tasub nad tuppa sooja lasta. Külmade ilma- Kuid on ka hetki, kui peab lisaks mainitud soovitustele kaasama ka välise abi. Mit- dega võib probleemiks osutuda ka korrali- mete vaimse tervise murede (nt ärevus ja depressioon) kohta on olemas erinevaid vi- kult soojustamata torude jäätumine. Ka sel deoid, heliklippe ning kirjalikke juhiseid, mis juhendavad, kuidas olla hetkes ja oma puhul ei tohi unustada ohutusreegleid hirmudega hakkama saada. Neid leiab näiteks peaasi.ee kodulehelt. Kuid tihtilugu on Hoidu ülekütmisest. Külmad ilmad just rääkimine see, mis enim aitab, ning on hetki, kus oleks vaja rääkida kellegagi, sunnivad ahjusid, pliite ja kaminaid roh- kes võtaks sind kui puhast lehte. Selle jaoks on loodud Eesti Psühhiaatrite Seltsi kem kütma. Kütmisel soovitame järgida Noorpsühhiaatrite sektsiooni ja MTÜ Peaasjad koostööprojekt, mille kaudu saavad põhimõtet - korraga vähem, aga sagedami- soovijad tasuta vaimse tervise alast veebinõustamist. Internetis on võimalik bronee- ni. Ahju, pliidi ja kamina läheduses ei tohi rida endale aeg lehel https://registratuur.peaasi.ee/kriisi. Projektiga seotud nõustajad olla kergesti süttivaid esemeid. Hoolega kuulavad Su ära ja annavad nõu. Vahepeal ainult sellest piisabki. Kui on vaja rohkem peab jälgima, et siibrit ei suletaks liiga vara. nõustamisi, siis projekti raames saavad kõik vähemalt 27 aasta vanused inimesed viis Kui lisasoojuse saamiseks on vaja kasutada tasuta veebinõustamist. Noorematele soovitame MTÜ Peaasjad noortenõustamist. elektrilisi radiaatoreid või soojapuhureid, Nõustajaga rääkimine ei ole ebatavaline ega näita, et oled nõrk. Pigem vastupidi - on tuleb seda teha mõistlikult, et elektrisüs- loogiline, et mure korral pöördud kellegi poole, kes teemat rohkem valdab, ja kuulad teemi mitte üle koormata. Soojapuhureid tema nõuandeid. ja radiaatoreid ei tohi riideesemetega kinni Need lihtsad juhised on arvatavasti igale inimesele teada, kuid raskematel perioo- katta. didel kiputakse neid unustama. Seega on nende meeldetuletamine alati kasulik. Kui Ära sulge siibrit liiga vara. Vingugaas näed sõpra-tuttavat, kellel on raske hetk, siis kuula teda ning maini, et enesetunnet on lõhnatu ja värvitu, kuid ülimürgine. saab parandada une, toidu, liikumise ning suhtlemisega ja kui on vaja natuke rohkem Ahjusiibri võib sulgeda alles siis, kui söed tuge, siis nõustajaga arutamine on samuti väga kasulik. enam ei hõõgu. Pärast ahjuukse sulgemist kulub selleks umbes 20 minutit. Krista Tomson Hoidu toas suitsetamisest. Külma ilma Haigla psühhiaatriaosakonna tegevusjuhendaja, vaimse tervise nõustamise projektijuht. korral veedavad inimesed rohkem aega toas. Päästeamet paneb südamele, et suitse- Magda Kõljalg tamine rõdul ja toas on eluohtlik. psühhiaatria arst-resident, vaimse tervise nõustamise ekspert Hoidu lahtise tule kasutamisest toru- de sulatamisel. Korralikult soojustamata Veebruar 2021 7 oleva lendorava püsielupaiga välispiiri kehtestatavast kaitsekorrast tulenevaid pii- ja tsoneeringu muutmist. Kuna kavas on ranguid: muuta ka kaitse-eeskirja, siis puudutab et- • sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei tepanek ka kõiki juba määrusega kaitse all maksta ning piiranguvööndi maalt maks- olevaid püsielupaikasid. takse maamaksu 50% maamaksumäärast; • erametsaomanikele hüvitatakse siht- KUIDAS MÕJUTAB kaitsevööndites asuval erametsamaal loo- PLAAN MAAOMANIKKE? duskaitseliste piirangute järgimist; toetuse Püsielupaikade maa-ala jaguneb siht- määr on 110 eurot hektari kohta aastas; kaitse- ja piiranguvööndiks. Lendorava • kinnisasja omaniku soovil võib riik püsielupaikade sihtkaitsevööndites on omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist keelatud majandustegevus, sealhulgas kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, metsaraie. Keskkonnaameti nõusolekul kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. võib sihtkaitsevööndis teha siiski n-ö ku- jundusraiet, juhul kui see on lendorava MAAOMANIKE Foto: commons.wikimedia.org elutingimuste säilitamiseks vajalik. Kuna ARVAMUS ON TÄHTIS kehtiv sihtkaitsevööndi kaitsekord tagab Keskkonnaamet on alustanud kõigi asjas- lendorava pesametsade kaitse, siis ei ole se puutuvate maaomanike teavitamist ning Lendoraval on lootust – mida kavas seda muuta. Küll aga on plaanis ootab nende arvamusi ja põhjendatud ette- oluline muudatus piiranguvööndi kaitse- panekuid seoses lendorava püsielupaikade korras. piiritlemise ja kavandatava kaitsekorraga. Püsielupaikade piiranguvööndites on Lisaks soovime teada, kas maaomanikel kehtiva määruse alusel lubatud lisaks on ettepanekuid, kuidas püsielupaikade saame tema heaks teha muudele raieliikidele ka lageraied, kuigi moodustamisega tekitatavate piirangute teatavate kitsendustega. Kuna lendorava talumist neile tõhusamalt kompenseerida. iik plaanib moodustada lendorava- juba mitmes oblastis (nt Kaluga, Oren- mis põhineb suuresti lageraiel. Viimasest käekäiku mõjutavad aga olulisel määral Selline teave on meile väga oluline, et te kaitseks uusi püsielupaiku. Enne burg, Brjansk). tulenevalt on lendorav paljude metsama- lageraied, siis tuleb piiranguvööndites kaasa aidata maaomaniku-sõbralikumate R otsustamist ootab Keskkonnaamet Lendoravale sobivaks elupaigaks on üle jandajate ja -omanike seas negatiivse mai- nendest loobuda ja majandada metsa pü- kompensatsioonimeetmete väljatöötami- asjasse puutuvate maaomanike arvamusi 50 aasta vanused looduslikud haava-sega- nega, olgugi et ka nemad oskavad hinnata simetsana. sele. ja ettepanekuid nii püsielupaikade piiride, metsad, kuid tüüpilisel juhul asustavad ja liigirikkaid Alutaguse laasi ja kodukandi Ootame ettepanekuid ja arvamusi hil- kaitsekorra kui ka tõhusamate kompensat- eelistavad nad koguni 80–100 aastat vanu loodusmaastikku. Kavandatava kaitsekorra järgi on har- jemalt 15. aprilliks Keskkonnaameti lii- sioonivõimaluste kohta. puistuid. Sellistes vanades metsades elab Lendorav kuulub I kaitsekategooriasse, vendus-, sanitaar-, valik- ja trassiraie gikaitse büroole aadressile Narva mnt 7a, Miks uued püsielupaigad vajalikud on? lisaks lendoravale veel vähemalt 300–400 seega tuleb looduskaitseseaduse koha- lubatud 1. septembrist 15. märtsini, 15172, Tallinn või e-posti aadressil info@ Teadlased prognoosisid, et 2020. aastaks haruldast või ohustatud liiki (nt must-too- selt kõik tema elupaigad kaitse alla võtta. valgustus- ja kujundusraiel ajaline keskkonnaamet.ee. on lendorav Eestis välja surnud. Virumaa nekurg, metsis ja väike-konnakotkas, aga Suurem osa lendorava elupaikadest on piirang puudub, uuendusraied on Kõiki arvamusi ja ettepanekuid analüü- ja Põhja-Jõgevamaa metsades elab prae- ka sellised vähem tuntud liigid nagu vir- praegu kaitstud, kuid esineb ka elupaiku, keelatud. sitakse ning võimalusel arvestatakse nen- gu siiski veel umbes 200–250 lendoravat. giinia võtmehein ja laialehine nestik). Ar- mis on kaitstud vaid osaliselt või asuvad dega, maaomanikega võetakse ühendust Eesti pisike lendorava asurkond on jagu- vestades lendorava piiratud levimisvõimet väljaspool kaitstavaid alasid. Endiselt on Uuendusraiete keelamisega ei teki elupai- personaalselt. Pärast ettepanekute läbitöö- nenud 6–7 üksteisest isoleeritud grupiks, (väldib lagedate alade ületamist, lisaks on probleemiks elupaikade killustatus. Liigi ga servas lendoravate liikumist takistavaid tamist ja muudatuste sisse viimist saadab mistõttu on liigi püsimajäämine Eesti met- ta maapinnal liikudes kaitsetu ning vaen- säilimisele on määrava tähtsusega ka lii- lagedaid alasid ja metsamaastiku killus- Keskkonnaamet keskkonnaministrile al- samaastikus endiselt äärmiselt kriitiline. lastele kerge saak), on oluline, et talle so- kumiskoridoride olemasolu naaberelupai- tumist. Selliselt uuendatud kaitsekord gatamiseks määruse muutmise. Kahjuks on laialt levinud arusaam, et biv mets esineks võimalikult ühtse metsa- kade vahel. võimaldab maaomanikul jätkata metsa lendorav on väga arvukas Soomes ja Ve- massiivina. Selleks, et võtta osaliselt kaitstud või majandamist püsimetsana, näiteks vali- nemaal ning seega pole vaja teda Eestis väljaspool kaitstavaid alasid asuvad elu- kraietega. Soovi korral saab maaomanik Lisateabe saamiseks palume kaitsta. Tegelikult kahaneb lendorava ar- ELUPAIGAD paigad kaitse alla, esitas Keskkonnaamet ka kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasuta- ühendust võtta Keskkonnaameti vukus jätkuvalt kogu levilas. Soomes on ON KILLUSTATUD Keskkonnaministeeriumile lendorava pü- mist ala kaitsekord oluliselt piirab, väärtu- liigikaitse peaspetsialisti Marju Kei- lendorava asurkond viimase 10–20 aasta Paraku ei lähe lendorava bioloogia ja sielupaikade kaitse alla võtmise ettepane- sele vastava tasu eest riigile müüa. siga (e-post marju.keis@keskkon- jooksul vähenenud 20–58%. Ka Venemaal elupaigavalik kuidagi kokku tänapäevase ku. Ettepanek hõlmab 12 uue lendorava Maaomanikule on toetuseks ette nähtud naamet.ee, telefon 5691 9345). on täheldatud lendorava väljasuremist metsamajandamise peavooluloogikaga, püsielupaiga moodustamist ja 10 olemas- kolm meedet, mis aitavad kompenseerida

Kiirkaugbussiliin nr 865 sõidab nüüd läbi Kiviõli. KIIRKAUGBUSSILIIN NR 865 Tallinn – Kohtla-Järve – Jõhvi – Sillamäe – Narva

S Õ I D U P L A A N

Liiklus toimub: IGA PÄEV Liini teenindab: MK AUTOBUSS AS Peatuste- Väljumise või Liini Liini Väljumise või vaheline saabumise pikkus Peatuse nimi pikkus saabumise kaugus kellaaeg (km) (km) kellaaeg (km) 12.00 ― ― Tallinna bussijaam 214 20.00 12.08** 6 6 Mustakivi 208 19.52* 13.14 100 94 Sõmeru rist 114 18.42 13.31 124 24 Sonda keskus 90 18.25 13.42 134 10 Viru (Kiviõli) 80 18.15 13.47 138 4 Lüganuse 76 18.10 14.08* 155 17 Kunstide kool / Apteek 59 17.52** 14.10 156 1 Kohtla-Järve bussijaam 58 17.50 ― ― ― Virumaa kolledž 57 17.48* 14.23* 165 9 Postkontor ― ― 14.25 166 1 Jõhvi bussijaam 48 17.35 14.45 187 21 Sillamäe bussijaam 27 17.15 14.50* 193 6 Sinimäe 21 17.05** 14.55* 199 6 Laagna 15 17.00** 15.10* 211 12 Tempo 3 16.50** 15.11* 212 1 KK Geneva 2 16.48** ― ― ― Energia 1 16.47** 15.14* 213 1 Peetri plats ― ― 15.15 214 1 Narva bussijaam ― 16.45

Märkused: Lingid on nüüd aktiivsed! 1) Väljumisel Tallinnast sõidab buss mööda Odra tn, K. Türnpu tn, Laagna tee, Rahu tee, Ajalehte internetist lugedes klikka tekstis Peterburi mnt. Saabumisel on marsruut vastupidine. oleval lingil ja jõuad kiirelt vajaliku infoni. 2) * - peatus ainult väljumiseks 3) ** - peatus ainult sisenemiseks 8 Veebruar 2021 Õnnitleme aukodanikke! 94. sünnipäev Aleksander Sinimäe 12.02 76. sünnipäev Urve Kuusmik 28.02

Õnnitleme eakaid juubilare ja sünnipäevalapsi!

98. sünnipäev Aino Roossaar 07.02

95. juubel Ella Pärtna 09.02

94. sünnipäev Klara Koženkova 13.01 Laine Sirtse 11.02 Leida Hakmann 25.02

Eelregistreerimine 25. märtsini telefonil 5818 8731 93. sünnipäev või e-mail [email protected]. Valve Alasi 22.01 KANNA MASKI! Tamara Butuzova 02.02 Jekaterina Steklova 08.02 Voldemar Soo 23.02 Nikolai Steklov 24.02 Erika Muda 27.02

92. sünnipäev Asta Tiido 06.01 Grete Aver 08.01

91. sünnipäev Tatjana Patlep 03.01 Luiza Dombrovskaja 05.01 Tatjana Arno 18.01

90. juubel Olli Older 09.02 Maiu Miller 10.02 Elmerine Mäesepp 15.02 Antonina Issajeva 15.02 Elmar Kangro 20.02 Lilija Lullu 22.02

85. juubel Reino Karhu 05.02 Svetlana Junolainen 07.02 Eevi Tolsa 08.02 Nina Kogutyuk 13.02 Antonina Taraskina 23.02 Maria Kondrasheva 26.02 Salme Lipp 29.02

80. juubel Valentina Rozova 01.02 Vladimir Artyukhovskiy 02.02 Valentina Perchekliy 10.02 Malle Bogatõrjova 11.02 Valentin Seljugin 17.02 Ülo Nappa 22.02 Viivi Tonka 24.02 Leili Hunt 25.02 Sirje Matt 25.02

75. juubel Mall Kroon 08.02 Jaan Vaher 15.02 Aldo Haugas 24.02

Lüganuse valla kodanikel, kelle läheneb juubel (75, 80, 85, ala- tes 90nest iga aasta) ja kes ei soovi avalikku õnnitlemist, tuleb sellest teatada hiljemalt sünnipäevakuu alguses vallavalitsuse avalike suhete spetsialisti telefonil 332 5840 või e-posti aadressil [email protected].

Väljaandja Toimetaja Kujundus Trükk Toimetusel on õigus kirju ja Lüganuse Vallavalitsus Viivian Päll Ajakirjastus OÜ Printall AS teisi kaastöid nende selguse huvides Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, Tel 512 4398, [email protected] [email protected] toimetada ning lühendada. Lüganuse vald [email protected] Ajalehte saab lugeda www.lyganuse.ee/lyganuse-vallaleht