Armin Tuulse ja Eesti keskaegsed linnused 13

esimese numbri programmiline avalugu telli- Armin Tuulse ja ti Tuulselt – teemaks linnuste tüpoloogia prob- Eesti keskaegsed leemid.3 Linnustega tegelemist alustas Armin Tuulse linnused juba Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna tudengina. 1934. aastal valmis tal seminari- Kaur Alttoa töö Tartu piiskopkonna linnustest, aasta hil- jem esitatud magistritöö kandis pealkirja ”Ees- ti lossid. Kronoloogia ja plaanitüübid”.4 Järg- nevalt avaldas ta ulatuslikumad eriartiklid Tallinna ja Riia linnustest ning Viljandi lin- Armin Tuulse keskendus 1930. aastatel nuse kapiteelidest.5 Mis aga vahest olulisim: ennekõike linnuste uurimisele; tulemused peatselt tekkis tal võimalus täiendada end võtab kokku 1942. aastal ilmunud doktori- Läänemere-piirkonna keskaja kunsti kahe töö Eesti ja Läti linnustest. Töö on üles tippspetsialisti – Karl Heinz Claseni (Königs- ehitatud tüpoloogiliselt. Järgnevate berg) ja Johnny Roosvali (Stockholm) juu- aastakümnete uurimused on toonud Eesti res. Kogu selle töö kokkuvõtteks oli 1942. linnuste kohta uusi andmeid. Need aastal valminud doktoritöö Eesti ja Läti lin- täiendavad ja kohati ka korrigeerivad nustest6, mis on paljudele Põhjamaade - Tuulse seisukohti, kuid raamat tervikuna jatele jäänud tänini asendamatuks lauaraa- pole kaotanud oma tähtsust. matuks. Siinjuures üks vahemärkus. Eelneva tege- Läänemaailma uurijad teavad Armin Tuulset vusloendi põhjal võib jääda mulje uurijast, eelkõige monograafia ”Õhtumaa linnused” põhjal. Raamat ilmus 1958. aastal nii saksa 1 A. Tuulse, Burgen des Abendlandes. Wien, kui ka inglise keeles, väljaandjaiks kaks äär- München: Anton Schroll & Co, 1958; A. Tuulse, miselt soliidset kirjastust.1 Tegu oli kuus aas- Castles of the Western World. London: Thames & tat varem Stockholmis ilmunud raamatu2 tõl- Hudson, 1958. 2 A. Tuulse, Borgar i Västerlandet. Ursprung och kega, kusjuures algtekst oli pisukeste lühen- typutveckling under medeltiden. Stockholm: Nordisk duste ja mugandustega muudetud mittespet- Rotogravyr, 1952. sialistist huvilisele pisut suupärasemaks. 3 A. Tuulse, Zum Problem der Burgentypologie. – Tegelikult söandaks väita, et kõrgeim tun- Burgen und Schlösser 1960, Bd. I, lk. 2–3. 4 A. Neumann, Eesti lossid. Kronoloogia ja nustus Armin Tuulsele kui linnuseuurijale plaanitüübid. Magistritöö. Käsikiri TÜ raamatuko- saabus kaks aastat hiljem. Teatavasti oli saksa gus. Tartu, 1935. Enne eestistamist 1936. aastal oli keeleruumis juba alates 1899. aastast oluli- teadlase perekonnanimi Neumann. simaks linnusteteemaliseks ajakirjaks ”Der 5 A. Tuulse, Zur Baugeschichte der Tallinner Burg. – Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1935. Tartu, 1937, Burgwart”, mida andis välja Deutsche Bur- lk. 41–96; A. Tuulse, Das Schloss zu Riga. – genvereinigung. 1942. aastal lakkas ajakiri Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1937. Tartu, 1938, arusaadavail põhjustel ilmumast. Alles 1960. lk. 61–132; A. Tuulse, Viljandi ordulossi kapiteelid. aastal suutis sama linnuseuurijaid koondav – Õpetatud Eesti Seltsi toimetused XXX (2). Tartu, 1938, lk. 755–769. organisatsioon väljaande taastada – nüüd kan- 6 A. Tuulse, Die Burgen in Estland und Lettland. dis see pealkirja ”Burgen und Schlösser”. Ja Õpetatud Eesti Seltsi toimetused XXXIII. Tartu, 1942. 14 Kaur Alttoa kes alates õpingute esimestest sammudest varjumiseks mõeldud Bergfried’i.9 Siin on süüvib üksnes valitud kitsasse teemasse ning klassikaliseks tüübinäiteks pärast 1265. aas- muu maailm on tema eest nagu silmaklappi- tat ehitatud Paide Pikk Hermann, millega dega varjatud. Tegelikult kuuluvad Tuulse korrespondeerub Turaida linnuse ümartorn sama ajajärgu bibliograafiasse7 näiteks iga- Lätis. Samuti järeldas Tuulse Pöide ordulin- aastased ”Pallase” näituste arvustused, bib- nusel 1891. aastal korraldatud kaevamiste10 liofiilne raamat Hando Mugasto eksliibris- tulemustena valminud plaani põhjal, et seal- test ja ”Loomingus” ilmunud ulatuslik artik- gi oli tuumikuks 13. sajandil ehitatud torn- kel Kristjan Raua loomingust. linnus. Ent tagasi linnuste juurde. Aga kuidas üld- Ja kolmandaks korrapärase, ruudule lähe- se käsitleda linnuseid? neva põhiplaaniga linnus – kastell.11 Hilise-

Die Burgen in Estland und Lettland Keskaegsete linnuste puhul on objektikesk- 7 L. Tuulse, Armin Tuulses skrifter 1936–1966. – sed käsitlused märksa rohkem levinud kui Nordisk medeltid. Konsthistoriska studier tillägnade näiteks sakraalarhitektuuris. On üks linnus Armin Tuulse. Uppsala, 1967, lk. 338–343. Biblio- – üks juht, üks case –, mis oma erisuses kohe graafia on koostatud eksiilis. Mõistetavalt polnud koostajale kõik vajalikud materjalid kättesaadavad, kuidagi ei allu mingisugustele üldistustele. mistõttu loend on paratamatult lünklik. Igatahes on Paraku on suure osa selliste käsitluste tule- siinkirjutaja arvutis paar tosinat kirjet Tuulse Eestis museks see, mille kohta on meil ilus sõna: avaldatud artiklitest, mis nimetatud bibliograafias ei kodulugu. Selleks aga, et asjaga edasi min- kajastu. 8 Tegemist pole sugugi kastelloloogias levinud na, on paratamatult vajalik rajatisi grupeeri- üldskeemiga, mida ükskõik kus piirkonnas mehaani- da, leida ühisnimetajaid jmt., ehkki teame liselt rakendatakse. Nii näiteks lähtub Saksa kultuuri- väga hästi, et sellised üldistused sisaldavad ruumi üks autoriteetsemaid kunstiajaloo teatmeteo- paratamatult ka valet. seid ”Reallexikon zur deutschen Kunstgeschichte” linnuste süstematiseerimisel samuti tüpoloogilisest Oma monograafia ehitab Tuulse üles tüpo- printsiibist. Siingi on kolmene jaotus: ringlinnus, ära- loogiliselt. Loomulikult jaotub kogu vald- lõikelinnus ja kastellehitis, kusjuures igaühel neist on kond esmalt kahte ajajärku: enne ja pärast omakorda kuni kuus alaliiki (K. H. Clasen, Burg. – tulirelvade kasutuselevõttu. Esimesel perioo- Reallexikon zur deutschen Kunstgeschichte. Bd. III. Stuttgart: Metzler, 1954, veerg 126jj.). dil, juba vahetult pärast vallutust, levib sa- 9 Sellest erinesid Prantsusmaa donjon või Inglise maaegselt kolm linnusetüüpi: vabakujulise keep, mis väidetavasti olid pidevalt kasutatavad elu- põhiplaaniga ringmüürlinnus, tornlinnus ja tornid. Küll on omaette küsimus, kas keep tegelikult kastell. Nendele lisandub viimase edasiaren- kõlbas püsielamiseks või oli see eelkõige võimu tähiseks. dus Saksa Ordu aladel – konvendihoone. 10 J.-B. Holzmayer, Ordensvogtei Poida. – Publika- Tulirelvade aega iseloomustab aga kastelli tionen des Vereins zur Kunde Ösels. H. 1. Arensburg, taasteke.8 1891, lk. 17–34. Looduslikul kõrgendikul paikneva vaba- 11 Siinjuures märgime, et terminit ”kastell” kasuta- takse regiooniti erinevalt. Kesk-Euroopa üks juhtivaid kujulise linnuse põhielemendiks on kõrgen- linnuseuurijaid Thomas Durdik juhtis kunagi mu diku konfiguratsiooni järgiv piire – nn. man- tähelepanu sellele, et neil on selle linnusetüübi puhul telmüür. Siin on näiteiks Lihula, Karksi ja vältimatuks eelduseks perimetraalne hoonestus. Helme linnused. Tuulsel on põhikriteeriumiks regulaarne ringmüür – nii nagu selle arhetüübil Rooma sõjaväelaagril. Täien- Vana-Liivimaa tornlinnuse all on silmas davalt kasutab uurija ka mõisteid Ringmauerkastell ja peetud ennekõike saksapärast lühiajaliseks Randhauskastell. Armin Tuulse ja Eesti keskaegsed linnused 15 mate plaanide analüüsi põhjal järeldab Tuul- tuursed proovikaevandid – näiteks Karksi lin- se, et sellist linnuseskeemi rakendasid Ees- nusel.15 Ja ongi kõik. tis ennekõike taanlased – nii Tallinnas, Rak- Sellises olukorras olid tal küllaltki oluli- veres kui ka Narvas. seks lähtealuseks varasemad, põhiliselt bal- Kastelli alaliigi moodustab Saksa Ordule tisakslaste tööd. Teatavasti algab tõsisem Va- spetsiifiline konvendihoone, mis levis ka Va- na-Liivimaa linnuste uurimine 19. sajandi na-Liivimaal (Pärnu, Viljandi, Rakvere, Nar- viimasel veerandil. Selle perioodi võiks ting- va jm.). Selle linnusetüübi puhul oli toona likult piiritleda Esimese maailmasõjaga, ehk- teaduse viimaseks sõnaks Karl Heinz Claseni ki etapi võtab kokku 1922. aastal ilmunud 1927. aastal ilmunud monograafia12, milles Karl von Löwis of Menari ”Burgenlexikon esitatud kriteeriumid ja dateeringud olid alu- für Alt-Livland”.16 Hakatakse korraldama lin- seks ka Tuulsele. nuste ehitusarheoloogilisi kaevamisi, kusjuu- Tulirelvade tulekuga kaasnenud muuda- res mitmed neist on vägagi suurejoonelised. tused tõid kaasa ka pöörde sõjapidamises, Samuti on oluline vastava ürikulise materja- mille arhitektuurseks väljundiks oli ühe vana li kogumine. Muidugi oli tollane uurimine kavatise uus õitseng. Tuulse järgi sai seoses oma aja laps. Nii näiteks käsitleti üht linnust vajadusega majutada suuremaid väeüksusi ühel ehitusperioodil ühe kontsepti järgi val- kuumaks teemaks laagerkastell, mida esin- minuna. Samuti kippusid kokku sulama es- davad Paide, ja linnused. mamainimine, rajamis- ja valmimisaeg: va- hel oli tulemuseks tõeline kurioosum.17 Mis Erinevad uurimissituatsioonid aga kõige tõsisem – nii mõnelgi juhul on hil- Kuidas aga täna hinnata Armin Tuulse mo- jem osutunud, et tollased kaevamisandme- nograafiat? Enam kui poolsada aastat tagasi ilmunud teadustöö puhul on ikka üks esime- si küsimusi: kuidas on see ajas vastu pida- nud? Kas tal on veel koht tänapäeva teadu- ses või on ta taandunud üksnes üheks lõi- 12 K. H. Clasen, Die mittelalterliche Kunst im Gebiete guks vastava valdkonna historiograafias? des Deutschordensstaates Preussen. Bd. I. Die Burg- Üritades anda selliseid hinnanguid, ei tohi bauten. Köningsberg: Gräfe & Unzer, 1927. 13 A. Tuulse, Zur Baugeschichte der Tallinner Burg, unustada küsimust, missugune on olnud ühel lk. 44jj. või teisel ajal uurimissituatsioon: missugus- 14 A. Tvauri, Arheoloogilised kaevamised Viljandi tele materjalidele on saadud tugineda. linnuses 1939. aastal. – Viljandi Muuseumi aasta- Iga keskaja arhitektuuriga tegelev uurija raamat 1999. Viljandi, 2000, lk. 79–94. 15 Tartu Kunstimuuseumi teaduslik arhiiv, f. 3, n. 2, – kui tegu pole just kabinetiõpetlasega – teab, s. 15. A. Tuulse märkmik, lk. 21p–22p. kuivõrd vältimatud on selles valdkonnas vä- 16 K. Löwis of Menar, Burgenlexikon für Alt-Livland. liuuringud. Kahe maailmasõja vahel olid too- Riga: Walters und Rapa, 1922. nase Eesti Vabariigi võimalused ehitusarheo- 17 Nii võib veel 1929. aastal vägagi soliidsest teadus- väljaandest lugeda, et Malborki/Marienburgi pealin- loogilisi kaevamisi läbi viia üliväikesed. Tuul- nuse eeskujuks oli Viljandi konvendihoone (A. West- se sai 1935. aastal teha vaatlusi Toompea lin- rén-Doll, Burg und Stadt Fellin zu polnischer Zeit. – nuse eeshoovis seoses kavandatud uusehitis- Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte te ja nendele eelnenud lammutustega.13 1939. der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1928. Tartu– Dorpat, 1929, lk. 72). Mõttekäik on väga lihtne: aastal kaevas ta lahti Viljandi linnuses nn. Malbork on 55 aastat noorem kui Viljandi kivilinnus, Villu keldri.14 Siia lisanduvad mõned minia- mis kroonika andmeil rajati 1224. 16 Kaur Alttoa tele tuginevad linnuseplaanid on täpsusest 1950. aastail, kajastab paljudes lõikudes sõ- kaugel.18 jaeelset ja -aegset uurimisseisu. On omamoodi kummaline, aga nõukogu- Uueks rajajooneks oli Villem Raami 1969. de okupatsiooni ajal tegeldi varasema arhi- aastal ilmunud artikkel Kiiu tornlinnusest.22 tektuuri uurimisega küllaltki intensiivselt. Siin tõestas ta veenvalt, et Tuulse pakutud Kuidas aga seda ajajärku iseloomustada? Esi- linnuse dateering 14. sajandisse ei pea pai- teks – praegu võib see tunduda pisut imeli- ka: see on ehitatud hoopis 16. sajandi algus- kuna, aga vanema arhitektuuripärandi uuri- kümnenditel. Mis aga veelgi olulisem – Raam mine oli peaaegu eranditult koondunud ar- lisab siin vägagi olulise kriteeriumi tulirel- hitektuurimälestistega tegelevasse institut- vadeaegsete linnuste jaoks. Kui seni oli vas- siooni.19 Sellega kaasnesid oma head ja vead. tavat ajajärku vaadeldud ühe tervikuna, siis Oluline oli see, et tekkisid küllaltki suured Raam toob välja kaks ajajärku. Tulirelvade võimalused väliuurimisteks. Küll oli siin ka algusaegadel järgitakse veel traditsioonilist palju brutaalset – pikka aega tegutsesid sel- vertikaalkaitse printsiipi: laskepositsioonid lega üksnes arhitektid ja kunstiajaloolased, paiknevad ikka rajatise (müür, torn) ülaosas. keda selline asi nagu kultuurikiht üldse ei Tulirelvade võimsuse kasv toob umbes 1500. huvitanud. Sest uuriti ju müüre!20 Ilmselt oma aasta paiku pöörde: nüüd ehitatakse laske- osa oli ka selles, et enamiku arheoloogide avasid ka alatsooni ning saab rääkida hori- jaoks lõppes uurimisvääriline aeg muistse sontaalkaitse printsiibist. Kiiu kõrval on see vabadusvõitlusega. Alles 1970. aastail hak- kasid väliuurimistel järk-järgult osalema ka 18 Allpool nimetame selles seoses Vastseliina arheoloogid. linnust. Sama kehtib vasallilinnuse kohta: vrd. Teiseks hädaks oli see, et asutuse tegevus- K. Löwis of Menar, Die Burgruine Werder in Estland. sihti arvestades oli uurimine – vähesed eran- – Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte did välja arvatud – objektikeskne: tegelda sai und Altertumskunde zu Riga 1912. Riga, 1914, lk. 157–158 ja K. Aluve, Virtsu läänilinnus. – Ehitus ja ainult mälestisega, mille restaureerimiseks oli Arhitektuur 1978, nr. 2, lk. 69–76. olemas raha. Medievistikas nii olulisteks võrd- 19 Tänasel uurijal on toonases nimede virvarris levateks uuringuteks olid seetõttu võimalused vahel raske orienteeruda, kuid vähemalt tolleaegsete- minimaalsed. Sellest situatsioonist on kenas- le materjalidele viitamisel on see vahel vajalik. 1950. aastal moodustati nii projekteerijaid kui ka ehitajaid ti kõnelnud Villem Raam: ”Meie oht on sel- koondav Teaduslik Restaureerimise Töökoda (TRT), les, et instituudis saab tegelda kitsalt selle millest 1968. aastal sai Vabariiklik Restaureerimis- objektiga, mida kavatsetakse töösse võtta. Ja valitsus (VRV). 1978. aastal läksid restaureerijad- sa pead nüüd ühe objekti all nagu ärakastree- ehitajad ja uurijad-projekteerijad lahku. Viimaseid hõlmas nüüd Kultuurimälestiste Riiklik Projekteeri- ritud hobuse ära lahendama – sa ei tea, kes oli mise Instituut (KRPI), mis 1988. aastal hakkas isa-ema, kes olid õed-vennad. No mismoodi kandma nime Riiklik Uurimis- ja Projekteerimis- saad sa otsa kätte, kes ta ise oli?”21 instituut (RUPI) ”Eesti Ehitusmälestised”. 20 Seda kirjutades ei taha siinkirjutaja üksnes teisi süüdistada – olen ise masendavalt palju hävitanud Tuulse seisukohad täna keskaegset kultuurikihti. Kuidas on sellises situatsioonis vastu pida- 21 Villem Raam restaureerimisest ja muust. – Villem nud Armin Tuulse seisukohad? Et Voldemar Raam. Bibliograafia. Koost. K. Alttoa, E. Palgi- Vaga neid 1965. aastal ilmunud Eesti arhi- nõmm. Tallinn: Eesti Muinsuskaitse Selts, 1991, lk. 27. 22 V. Raam, Kiiu vasallilinnus. – Töid kunstiajaloo tektuuri ajaloos piinliku täpsusega järgib, on alalt I. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 229. Tartu, loomulik: see raamat, mille käsikiri valmis 1969, lk. 53–77. Armin Tuulse ja Eesti keskaegsed linnused 17 uus suundumus näha näiteks Tallinnas Pak- toorika kuulub aga juba 14. sajandisse. Ka su Margareeta juures ja Toolsel. Pöide linnuse plaanilt on raske välja lugeda Järgnevad kümnendid tõid Tuulse seisu- tornlinnust.29 Seega pole meil hetkel ühtki kohtadele arvukalt täiendusi, korrektuure ja juhtu, kus saaks kindlalt kõnelda 13. sajandi ümberlükkamisi, mida on teinud ka siinkir- tornlinnusest.30 Tegelikult pole välistatud, et jutaja. Nii võis vahel tekkida mulje, et Tuulse 1942. aastal ilmunud töö on lammutatud täiesti 23 V. Raam, Keskaegsete linnuste ja kirikute pilbasteks ning sellest pole palju alles jää- arengujooni Eestis. – Ehitus ja Arhitektuur 1985, nr. nud. Kuid tegelikku tulemust kajastab ilm- 1/2, lk. 11–17. 24 K. Aluve, Eesti keskaegsed linnused. Tallinn: selt kõige paremini Raami 1985. aastal aval- Valgus, 1993, eriti lk. 9. Selgituseks: esimeste alla on datud ülevaade meie keskaegsetest linnus- paigutatud komtuuride residentsid ja piiskoppide test ja kirikutest.23 Siin on esitatud ka palju peamised linnused (muide, näiteks Tartu puhul on uut informatsiooni linnuste teemal – muidu- konstrueeritud terminit ”kapiitlilinnus” – ilmselt arvates, et see oli terve toomkapiitli elupaigaks). gi üksnes paari märksõnaga markeerituna, Teine hõlmab foogtide ja piiskopiametnike ent kõik see tugineb Tuulse 1942. aastal esi- residentse, kuna väikelinnuste näol oli tegemist tatud tüpoloogilisele jaotusele. lääniisandate keskustega. Siinkirjutajale jääb selline Loomulikult pole kõik uurijad üksmeeles. jaotus paljus mõistetamatuks. Nii on kolmandasse gruppi – lääniisandate omandi sekka – paigutatud ka Nii on Kalvi Aluve loobunud Tuulse süstee- Tallinna piiskopi põline Porkuni ja Tartu piiskopile mist ja esitanud omapoolse kolmikjaotuse: kuulunud Vana- ja Uus-Kastre. Ent käesolev artikkel suurlinnused, suured linnused ja väikelinnu- pole koht teema lähemaks analüüsiks. sed.24 Seni pole selline süstematiseerimine 25 A. Mäesalu, Die Burg Otepää als ein Zentrum in SO-Estland im 11.–14. Jh. – Castella Maris Baltici 1. järgijaid leidnud. Stockholm: Almqvist & Wiksell International, 1993, Tuulse seisukohta, et vabakujuline ring- lk. 143–148. müürlinnus oli vallutusjärgsel ajal üks mee- 26 Vt. K. Alttoa, Otepää linnuse varemed. Muinsus- lislahendus, oleks ilmselt võimatu kummu- kaitse eritingimused ja ettepanekud linnuse esimese etapi konserveerimis- ja korrastustöödeks. Käsikiri tada. Selle linnusetüübi vaieldamatult pari- Muinsuskaitseameti arhiivis. Tartu, 2005. maks esindajaks on Otepää, mille müüristik 27 T. Aus, J. Tamm, Archäologische Forschungen kaevati ulatuslikult lahti 1950–1974 Osvald der von Rakvere in den Jahren 1982– Saadre juhtimisel. Paraku peame tõdema, et 1983. – ENSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused 1985, kd. 34 (4), lk. 380–383; kogutulemus on õnnetu: varemete olukord on K. Alttoa, T. Aus, J. Tamm, Narva Castle – an katastrofaalne. Viimasena on Otepää linnust Outpost of the Occident. – Castella Maris Baltici 2. käsitlenud Ain Mäesalu25, tegelik linnuse aren- Nyköping: Södermanlands museum, 1996, lk.15–17. guloo arvestatav käsitlus seni puudub26. 28 V. Raam, Keskaegsete linnuste ja kirikute arengujooni Eestis, lk. 16; V. Raam, Põltsamaa Kastelli puhul on osutunud, et Taani-aeg- linnus. – Eesti arhitektuur 4. Tartumaa. Jõgevamaa. sed Rakvere ja Narva korrapärasust taotle- Valgamaa. Võrumaa. Põlvamaa. Üldtoim. V. Raam. vad ringmüürid erinevad mõneti sellest, mida Tallinn: Valgus, 1999, lk. 105–107. Tuulse oletas.27 Oluline on Raami lisand, et 29 Vt. K. Lange, K. Alttoa, Die Turmburg in Estland. – Castella Maris Baltici 1, lk. 1 13. sajandi ringmüürkastellide hulka kuulu- 117–120. vad ka Haapsalu ja Põltsamaa linnused.28 30 Kalvi Aluve järgi on Kuressaares esmalt (1260. Mis puutub tornlinnustesse, siis kaevamis- aasta paiku) püstitatud eraldiseisev vahitorn (K. Aluve, tel on selgunud, et Paide torn pole kunagi Kuressaare linnus. Tallinn: Valgus, 1980, lk. 10jj.). Selle väite küsitavuse kohta vt. K. Alttoa, B. Dubovik, olnud iseseisev rajatis – see ehitati koos kol- Veel kord Kuressaare linnusest. – Ars Estoniae medii metiivalise pealinnusega. Selline kombina- aevi. Tallinn: Eesti Muinsuskaitse Selts, 1995, lk. 87–91. 18 Kaur Alttoa

1. Vastseliina linnuse plaan a) koostanud R. Guleke b) koostanud K. Alttoa

Map of the Vastseliina Castle a) by R. Guleke b) by K. Alttoa Armin Tuulse ja Eesti keskaegsed linnused 19

2. Rakvere linnuse plaan a) koostanud A. Tuulse b) koostanud K. Alttoa, T. Aus ja J. Tamm

Map of the Rakvere Castle a) by A. Tuulse b) by K. Alttoa, T. Aus ja J. Tamm 20 Kaur Alttoa siiski üks selline võimalus on. Nimelt näik- poloogias: ”Orduvenna kõrvale astub palga- se, et Viljandi pealinnuse loodenurgal paik- sõdur ning linnuskloostrist saab kasarmu. Nii nenud flankeeriv torn – jällegi nimetatud on mõistetav, et uues arengus võtab keskse Pikaks Hermanniks – on ehitatud siis, kui koha juba varem tuntud laagerkastell. Ainult polnud mingeid konvendihoone püstitamise ta kujundatakse vastavalt uutele nõudmiste- plaane.31 Ent see oletus eeldab esmalt ula- le ümber.”35 Uue suundumuse näideteks Eesti tuslikke ehitusarheoloogilisi kaevamisi. alal on Paide, Laiuse ja Vastseliina linnused. Konvendihoone uurimisega on pärast Teist Ka see seisukoht on meil enesestmõisteta- maailmasõda Poolale kuuluval alal tegeldud vusega omaks võetud – seda on korranud nii üpris palju ning Clasenile on lisandunud täien- Voldemar Vaga kui ka Villem Raam.36 dusi ja korrektiive nii üksikfaktide kui ka Siinkirjutaja esimene kontakt teemaga tek- üldistuste osas.32 Seetõttu vajaks kogu vas- kis Vastseliina piiskopilinnusega tegeldes. tav probleemiring Eestis uuesti läbivaatamist, Linnuses oli 1888. aastal kaevanud toonane see töö aga alles ootab tegemist.33 Vaieldama- ülikooli arhitekt Reinhold Guleke, kes koos- tult olulisim lisand vastavale teemaringile on tas ka linnuse rekonstruktsiooniplaani (ill. Raami artikkel Kuressaare linnusest ja Val- 1a).37 See on leidnud üldist aktsepteerimist jala koorilõpmikust. Siin tõestatakse, et senis- – tegemist on ju tunnustatud arhitekti tööga. tele traditsioonilistele ehitajatele Vana-Liivi- Enesestmõistetavalt tegi seda ka Tuulse, kes maal on lisandunud uued tegijad – meister- luges siit välja kaks peamist ladestust: esmalt kond Böömist, kes mõjustas oluliselt siinse on ehitatud juba eespool jutuks olnud pea- arhitektuuri edasist arengut.34 torn, edasi on aga selle ümber kujundatud Veel on selgunud, et konvendihoonele oma- ne üldkavatis levib meil kauem, kui varem 31 K. Alttoa, Viljandi ordulinnus. Uurimisseis ja arvati. Traditsiooniliselt on arvatud, et selle probleemid. – Viljandi Muuseumi aastaraamat 2002. kasutamine lõpeb 14. sajandiga. Seevastu Viljandi, 2003, lk. 103. 32 Konvendihoone kohta hetkel viimane sõna: T. Tor- uuringud Rakveres ja Narvas on näidanud, bus, Die Konventsburgen im Deutschordensland et mõnel korral jõuti sellise skeemini alles Preussen. Schriften des Bundesinstituts für ostdeut- 16. sajandi alguses. sche Kultur und Geschichte. Bd. 11. München, 1998. Teeme pisikese vahekokkuvõtte. Pärast 33 Pisut vaatleb teemat K. Alttoa, Das Konventhaus in Estland. – Castella Maris Baltici 1, lk. 11–16, kuid Armin Tuulse monograafia ilmumist on li- see ei asenda korralikku kaasaegset käsitlust. sandunud küllaltki palju uut materjali. Sei- 34 V. Raam, kiriku koorilõpmiku ajalisest sukohad päris paljude linnuste kujunemisloo määrangust ja Kuressaare piiskopilinnuse meister- (sealhulgas ka dateeringute) kohta on muu- konnast. – Töid kunstiteaduse ja -kriitika alalt 2. Tal- linn: Kunst, 1978 [kaanel 1977], lk. 233–263. Sama tunud. Samal ajal aga olulisim: Tuulse tüpo- teemat on edasi arendanud K. Markus, Eesti kunsti- loogiale tuginev arenguskeem on ajale vä- suhetest Kesk-Euroopaga 14. sajandil. – Eesti kunsti- gagi hästi vastu pidanud. kontaktid läbi sajandite I. Tallinn: Eesti Teaduste Aka- deemia, 1991, lk. 4–25. 35 A. Tuulse, Die Burgen in Estland und Lettland, Tulirelvad ja kastelli taassünd? lk. 290. Mis puutub tulirelvadeaegsesse laagerkastel- 36 Eesti arhitektuuri ajalugu. Peatoim. H. Arman. li, siis sellel peatuksin pisut pikemalt. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk. 82; V. Raam, Kesk- Tulirelvade kasutuselevõtt ja levik tõid aegsete linnuste ja kirikute arengujooni Eestis, lk. 18. 37 R. Guleke, Alt-Livland. Mittelalterliche Bau- kaasa kardinaalsed muudatused sõjapidami- denkmäler Liv-, Est-, Kurlands und Oesels. Leipzig: ses. Tuulse järgi kajastus see ka linnusetü- Koehler, 1896, F. XXV–XXV d. Armin Tuulse ja Eesti keskaegsed linnused 21 tulirelvatornidega varustatud laagerkastell. keskel rajatud väravaehitis on ringmüüri suh- Kui aga tekkis võimalus varemeteala korra- tes sekundaarne,42 seega värava põhjal kas- likule geodeetilisele alusplaanile ”istutada” telli müüri ei saa dateerida. Nüüd aga järg- 17. sajandi lõpu linnuseplaanid38 ja lisada siia neb paratamatult küsimus: mida siis ehitati poolakate koostatud revisjonide andmestik siin 13. sajandil, 1265. aasta paiku? Peatorn 16. sajandi lõpust, siis muutus pilt linnuse see ei olnud. Nii pole sugugi välistatud, ei struktuurist kardinaalselt39. Massiivsest pea- esmalt püstitati ringmüür ning Paide alglin- tornist põhja pool paiknes kolmetiivaline pea- nus haakub tüpoloogiliselt Põltsamaa 13. sa- linnus, lõunas aga majandushoonetega ääris- jandi ringmüürkastelliga. tatud eeslinnus – ja ei mingit laagerkastelli Seega peame tõdema: tegelikult pole meil (ill. 1b). ühtki juhtu, kus saaks kõnelda kastelliskee- Edasi Laiuse kastell-linnus. Selle rajami- mi taaskasutusest tulirelvade ajal. se paigutab Tuulse 15. saj. algusesse40 – da- Tegelikult polnuks sellise järelduseni jõud- teeringu peamiseks lähtekohaks on ümartor- miseks vaja vaagida üksikute linnuste plaa- nid põhja- ja idanurkadel. Müüristiku lähe- nilahendusi. On selge, et 15. sajandi sõ- mal vaatlusel selgub, et praegustes gabarii- japidamises nihkub esiplaanile palgasõdur tides ehitatud kastelli ringmüür on esialgu ning ratsarüütel hakkab minetama oma se- olnud märksa madalam ja ka õhem: üksnes nist positsiooni. Küll ei tohiks selle põhjal 1,25 m paksune. Eriti selgelt on algne ring- järeldada, et rüütel ja palgasõdur vennastu- müür loetav linnuse lääneküljel, kus müüri vad ja hakkavad koos ühist pinda jagama. kõrgendamise ja paksendamise käigus on Eri gruppide eristumine säilis ning see pidi säilinud ka algne sakmete ja laskeavadega kajastuma ka linnuse struktuuris. kaitserinnatis. Sellist õblukest müüri ei saa Mida siis tegelikult tehti ajal, kui suured kuidagi paigutada kahurite aega. Siis on lin- palgasõdurite massid vajasid laagrikohta? nust üksnes tugevdatud. Seega linnuse raja- Vastus on vägagi loogiline: hakati ehitama mine, mil ühtlasi pandi paika üldkonfigurat- avaraid eeslinnuseid või asuti olemasolevaid sioon, on toimunud hiljemalt 14. sajandil laiendama. Nii kujundati linnuses sõdalas- ning jällegi pole põhjust kõnelda tulirelva- tele laagripaigaks turvaline ala, mis samal deaegsest uuest linnusetüübist. ajal oli isoleeritud pealinnusest. Veel on tulirelvadeaegse kastellina nime- tatud Paide linnust. Arenguskeem on vägagi 38 Eriti täpseks osutus F. C. von Frieseni plaan loogiline: 1265. aasta paiku rajati siia torn- 1683. aastast: U. Ehrensvärd, Topographica Estoniae. linnus, millele 14. sajandil lisati kolmetiiva- Handritade kartor och ritningar över Estland i svens- ka offentliga samlingar. – Eesti Teadusliku Seltsi line pealinnus. 15. sajandil ehitati uus ring- Rootsis aastaraamat XII, 1991–1999. Stockholm, müür, mis moodustas avara laagerkastelli. 2001, kat. nr. 662 ja ill. lk. 246. Dateeringut näikse kinnitavat ringmüüri lää- 39 K. Alttoa. Vastseliina piiskopilinnus. – Töid kunsti- neküljel paiknev värav, millel on mitmeid teaduse ja -kriitika alalt 2, lk. 284–305. 40 A. Tuulse, Die Burgen in Estland und Lettland, ühisjooni Padise kloostri 15. sajandil püsti- lk. 292. tatud väravaehitisega.41 41 A. Tuulse, Die Burgen in Estland und Lettland, Praegu teame, et Paide torn on koos pealin- lk. 291. nusega rajatud üheaegselt – ja see kõik peaks 42 K. Alttoa, T. Aus, K. Lange, J. Tamm, Neue Anga- ben zur Baugeschichte der Burgen in Rakvere, Paide langema 14. sajandisse. Teisalt on selgunud, et und Narva. – ENSV Teaduste Akadeemia toimetised. kastellmüüri lääneküljel olev ca 15. sajandi Ühiskonnateadused 1987, kd. 36 (4), lk. 395. 22 Kaur Alttoa

Uued arengud on selgelt näha Haapsalus, kus piiskopilinnuse idaküljele rajati avar ees- linnus. Ehitusisandad on selle ka selgelt do- kumenteerinud: eeslinnuse idakülje nn. Aia- väraval on piiskop Johannes III Orgase (1492– 1515) vapp, kuna uut peaväravat kroonib Johannes IV Kieveli (1515–1527) vapitah- vel aastaarvuga 1515. Sama suundumust näeme ka Rakveres. Pärast pealinnuse valmimist jäi selle lõuna- küljele taanlasteaegse müüriga piiratud ees- hoov. Järgnevalt – 15. saj. või isegi 16. saj. esimesel poolel – on siia kujundatud avar eeslinnus, mis oli pindalalt ligi kaks ja pool korda suurem kui eelkäija (ill. 2). Ning sa- masugust arenguskeemi kohtame ka Narvas. Siin oli linnuse lääneküljel juba enne 1345. aastat rajatud eeshoov, mida järgnevalt on ulatuslikult laiendatud. Uue eeslinnuse ede- lanurga torn on paigutatud 1520.–1530. aas- tatesse. On väga tõenäone, et sama dateering tähistab ka eeslinnuse laiendamist.43 Ja ees- märk oli ikka sama: vaja oli kohta, kus pal- gasõdurite väeüksused oleksid saanud turva- liselt oma üles lüüa.

Kokkuvõtteks

Enam kui pool sajandit on möödunud Armin Tuulse linnustemonograafia ilmumisest. Li- sandunud on uut andmestikku ja interpretat- sioone, ent kogu tema põhikontseptsioon on vähe muutunud. Ja tegelikult – mitmed raamatus sõnasta- tud mõtted alles ootavad meiepoolset arusaa- mist.

43 K. Alttoa, T. Aus, J. Tamm, Narva Castle, lk. 18.