Märjamaa valla üldplaneering

2007

Märjamaa valla üldplaneering Sisukord

EESSÕNA...... 5

SISSEJUHATUS...... 6

ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEL KASUTATUD METOODIKA JA PROTSESSI KIRJELDUS...... 7

MÄRJAMAA VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS...... 9

MÄRJAMAA RUUMILISE ARENGU PLAAN AASTANI 2025...... 11

Üldised põhimõtted ...... 11 Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kavandamine ...... 11 Üldplaneeringus käsitletavad Märjamaa valla piirkonnad ...... 13 Piirkondade ruumilised arenguvisioonid ...... 13

Looduskeskkond...... 17 Hoiualade võrgustikust tulenevad piirangud ...... 17 Säilitatavad ja kaitstavad loodusobjektid ...... 18 Natura 2000 alad Märjamaa vallas...... 18 Looduslikud matkarajad ...... 22 Rohelised puhkealad ...... 22 Miljööväärtuslikud maastikud ...... 23 Veealad ...... 24 Roheline võrgustik ...... 25 Metsaalad ...... 25 Maardlate alad ...... 25 Keskkonnatundlikud alad ...... 26 Looduskeskkonna ruumiliste arengumeetmete kokkuvõte...... 27

Majanduskeskkond...... 29 Teenindus-, kaubandus- ja tootmismaad ...... 29 Turismi- ja puhkemajanduse maa-alad ...... 30 Kaubandus- ja teeninduse maa-alad ...... 31 Põllumaad ...... 31 Majanduskeskkonna ruumiliste arengumeetmete kokkuvõte ...... 32

Elu- ja sotsiaalkeskkond ...... 34 Elamuehitusotstarbel maa reserveerimine ...... 34 Tiheasustusala ...... 35 Miljööväärtuslikud rajatised ja alad ...... 35 Ühiskondlike hoonete maa ...... 38 Puhke ja virgestusmaa (spordi ja vaba aja veetmise maa-alad) ...... 39 Muinsuskaitse ...... 41

MÄRJAMAA AJALOOMÄLESTISED, ARHEOLOOGIAMÄLESTISED JA ARHITEKTUURIMÄLESTISED:...... 42 Miljööväärtuslikud rajatised ja alad ...... 45 Maa-alade taotlemine munitsipaalomandisse ...... 45

2 Märjamaa valla üldplaneering Kalmistute maa-alad ...... 46 Riigikaitselisel otstarbel maa reserveerimine ...... 46 Elu- ja sotsiaalkeskkonna ruumiliste arengumeetmete kokkuvõte ...... 46

Kommunikatsioonid ...... 49 Teed ja liikluskorraldus ...... 49 Uued kergliiklusteed ...... 50 Elektrivarustuse planeeringud ...... 51 Tänavavalgustus ...... 51 Soojavarustus ...... 52 Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni planeeringud ...... 52 Telekommunikatsioon ...... 52 Jäätmemajandus ...... 52 Infrastruktuuri ja kommunikatsioonide ruumiliste arengumeetmete kokkuvõte ...... 53

Maa – ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine Märjamaa vallas ...... 55 Tiheasustusega alad ...... 55 Looduskeskkond ...... 55 Loodusobjektide ja –alade kasutusstrateegia...... 55 Pargid, haljasalad, rohelised puhkealad, matkarajad...... 55 Miljööväärtuslikud maastikud ...... 55 Veealad...... 56 Vaba läbi- ja juurdepääsu tagamine...... 56 Natura 2000 alad ...... 56 Roheline võrgustik ...... 56 Metsaalad ...... 57 Säilitatavad ja kaitstavad loodusobjektid...... 57 Maardlate alad...... 57 Kalda piiranguvöönd ning ehituskeeluvöönd ...... 57 Keskkonnatundlikud alad ...... 58 Välisõhu saaste- ja mürakaitse...... 58 Majanduskeskkond ...... 58 Majanduskeskkonna alade kasutusstrateegia ...... 58 Teeninduse ja tootmise maa-alad ...... 59 Turismi-ja puhkemajanduse maa-alad ...... 59 Kaubanduse ja teeninduse maa-alad...... 59 Põllumaad...... 60 Elu- ja sotsiaalkeskkond ...... 60 Elu- ja sotsiaalkeskkonna alade kasutusstrateegia ...... 60 Elamumaad...... 60 Perspektiivsete elamumaade täpsustatud kasutamise, arendamise ja ehitustingimused...... 62 Ühiskondlike hoonete maad...... 67 Puhke- ja virgestusalad...... 67 Muinsuskaitse...... 67 Arhitektuursed nõuded ...... 68 Tuleohutusnõuded...... 69 Infrastruktuur ja kommunikatsioonid ...... 69 Infrastruktuuri ja kommunikatsiooni alade kasutusstrateegia ...... 69 Teed ja liikluskorralduse üldised põhimõtted...... 69 Elektrivarustus...... 70 Tänavavalgustuse arendamine...... 71 Telekommunikatsioon...... 71 Soojavarustus ja surveseadmed...... 71 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon...... 71 Jäätmemajandus...... 72 Maa-alade tsoneerimine ...... 72

DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALADE JA JUHTUDE MÄÄRAMINE...... 73 Detailplaneeringu kohustuse seadmise tingimused ...... 73 3 Märjamaa valla üldplaneering Märjamaa vallas kehtestatud detail- ja teemaplaneeringud: ...... 74

PLANEERINGUTE MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE...... 75 Keskkonna pikaajalisest ja säästlikust kasutamisest...... 75 Olulise ruumilise mõjuga objektid ...... 75 Reserveeritud alade mõju erinevatele keskkondadele ...... 75 Üldplaneeringuga kavandatu ...... 76 Kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekud ...... 76

MÄRJAMAA VALLA ÜLDPLANEERINGU REALISEERIMINE...... 77

KASUTATUD KIRJANDUS JA MATERJALID...... 78

LISAD...... 79 Lisa 1 Kasutatud seadused, määrused ja riiklikud strateegiad...... 79 Lisa 2 Märjamaa valla põhjavee kaitstuse kaart...... 85 Lisa 3 Olulise keskkonnamõjuga tegevused Märjamaa vallas...... 87 Lisa 4 Üldplaneeringu planeeringute mõjud...... 91

KAARDID...... 92

KAART 1 Märjamaa valla üldplaneeringu põhijoonis KAART 2 Märjamaa valla üldplaneeringu teede kaart KAART 3 Märjamaa valla üldplaneeringu muinsuskaitseobjektid KAART 3.1 Ruunavere postijaama postipoiste maja ja peahoone KAART 3.2 Ohvripärn “Sipa Hiiepärn“ KAART 3.3 sild KAART 3.4 Kultusekivi KAART 3.5 Kultusekivid KAART 4 KAART 5 Kasti KAART 6 Konuvere KAART 7 Käbiküla KAART 8 KAART 9 KAART 10 Märjamaa KAART 11 KAART 12 KAART 13 Sipa KAART 14 KAART 15 KAART 16 Vaimõisa KAART 17 Valgu KAART 18 KAART 19 KAART 20 Võeva

4 Märjamaa valla üldplaneering Eessõna

Käesolev üldplaneering algatati Märjamaa Vallavolikogu 21. septembri 2004 otsusega nr 135

Üldplaneering valmis koostöös Märjmaa valla elanikega, Märjamaa vallavalitsuse töötajatega ja A&L Management Eesti AS konsultantidega.

Üldplaneeringu koostamisega tegeles töögrupp koosseisus: Eero Plamus – Märjamaa vallavanem Triin Matsalu – Märjamaa abivallavanem Lea Laurits – rahandusosakonna juhataja Marge Viska – sotsiaalosakonna juhataja Margus Vaher – majandusosakonna juhataja Tõnu Mesila – haridus- ja kultuurinõunik Iris Haiba – projektijuht Mati Erik – keskkonnaspetsialist Agu Raadik – MTÜ Märjamaa Valla Külavanemate Ühendus Peeter Paunmaa – Sipa külavanem

Ülo Kannelmäe – A&L Management Eesti AS juhataja Sven Aadla - A&L Management Eesti AS vanemkonsultant

5 Märjamaa valla üldplaneering Sissejuhatus

Üldplaneering käesoleva dokumendi käsitluses on protsess, mille tulemuseks on kooskõlastatud ruumiline arengukava (strateegia) ja sellel põhinevad kokkulepped omavalitsuse hallatava territooriumi kasutamise ja arendamise tingimuste kohta. Üldplaneeringu aluseks on Märjamaa valla üldine arengustrateegia.

Olulisemaid lähtekohti üldplaneeringu koostamisel oli kohaliku kogukonna, huvigruppide ja valla juhtide kaasamine planeerimisprotsessi. Töö väljundiks on ruumilised arendusmeetmed, mille esitasid vallas moodustatud piirkondlikud töörühmad ning mis tuginevad konkreetse piirkonna (kandi) arengukavale ja ruumilisele arenguvisioonile. Selliselt üles ehitatud üldplaneering on oma olemuselt jätkusuutlik, kuna seda on tulevikus võimalik valla oma jõududega kaasajastada, kõrvaline abi osutub vajalikuks vaid üksikute küsimuste lahendamisel.

Planeerimisseaduse § 2 ja § 8 sätestab üldplaneeringu alused ning esitab muu hulgas nõude ruumilise arenguga kaasneda võivaid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid ning looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid põhjalikult analüüsida.

Märjamaa valla üldplaneering koostati (loodussäästliku elukeskkonna hoidmist ja säilitamist arvestades, territoriaalmajandusliku arengu eesmärkidega seostades) selleks, et tagada piirkonna stabiilsus ja pidev areng.

Vastavalt väljakujunenud planeerimise põhimõtetele jagatakse füüsiline keskkond kaheks: looduskeskkonnaks ja tehiskeskkonnaks (inimtegevuse kaasabil loodud keskkond). Kuna omavalitsuse haldustegevustes jaotatakse tehiskeskkond omakorda majandustegevusega seotud infrastruktuuriks (tootmishooned, laod jne), elu- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud infrastruktuuriks (haiglad, kultuurimajad, elamud, spordirajatised jne) ning kommunikatsioonideks (teed, tehnovõrgud jne.), kasutame valla üldplaneeringus järgmist jaotussüsteemi:

Looduskeskkond Tehiskeskkond Majanduskeskkond Elu- ja sotsiaalkeskkond Kommunikatsioonid

Looduskeskkonna, majanduskeskkonna, elu- ja sotsiaalkeskkonna ning kommunikatsioonide kvaliteet sõltub ühelt poolt olemasoleva potentsiaali kasutamisest, teiselt poolt elu- ja looduskeskkonna jätkusuutlikkusest, samuti säästva arengu põhimõttest lähtuvate piirangute ulatusest. Kirjeldatud keskkondade kvaliteet on omavalitsuse konkurentsivõime ja edukuse peamine näitaja.

Jätkusuutlikuks ja säästlikuks võime pidada ühiskonda, milles tänane põlvkond saavutab oma eesmärgid tulevaste põlvkondade elukvaliteeti kahjustamata. Omavalitsuse arendustegevuse võtmeküsimuseks ja kvaliteedi määrajaks on seega ülaltoodud parameetrite omavahelise seose ja tasakaalupunkti määratlemine, mis omakorda toetub omavalitsuse juhtorganite poliitilisele otsusele ning mille väljundiks ongi omavalitsuse arengukava ning üldplaneering.

Üldplaneering on koostatud Märjamaa valla elanike, volikogu liikmete ja vallavalitsuse töötajate ühisel jõul ning suunatud kõigile Märjamaa vallaga seotud huvigruppidele.

6 Märjamaa valla üldplaneering Üldplaneeringu koostamisel kasutatud metoodika ja protsessi kirjeldus

Üldplaneeringu koostamise metoodika ja protsess Üldplaneeringu koostamise üheks alusdokumendiks oli Märjamaa valla arengukava, tegemist oli arendustegevuse loomuliku jätkuprotsessiga, kus arengukavas läbitöötatud ja püstitatud seisukohti käsitleti ruumilises kontekstis ning seostes. Vajaliku lähteinformatsiooni ja -analüüside läbitöötamiseks moodustati valla spetsialistide töörühm. Töörühma moodustamise aluseks oli valla juhtimisstruktuurist lähtuv funktsionaalne jaotusskeem: looduskeskkonna küsimused, majandus- ja ettevõtlusekeskkonna ja valla juhtimise küsimused, elu- ja sotsiaalvaldkonna küsimused (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, kultuur, sport ja vaba aeg) ning kommunikatsiooni ning infrastruktuuri küsimused.

Protsessi ajagraafik:

Teema

V 05 V 05 VIII 05 V 06 VI 06 V 07 VI 07 III 05 IV 05 VI 05 IX 05 X 05 XI 05 XII 05 I 06 II 06 IX 06 XI 06 XII 06 I 07 III 07 IV 07 Arengukavade läbivaatamine Üldplaneeringu alus- ja lähtematerjalide analüüs Vallaruumi jagamine piirkondadeks Kohtumised piirkondade elanikega informatsiooni kogumiseks Piirkondade ruumiliste visioonide määratlemine Piirkondade ruumilisete planeeringute fikseerimine Valdkondade planeeringute ülevaatamine Majanduskeskkonna ja tehnilise infrastruktuuri ruumiliste muutuste läbivaatamine ning täiendamine Looduskeskkonna ja sotsiaalkeskkona ruumiliste muutuste läbivaatamine ning täiendamine

7 Märjamaa valla üldplaneering

Teema

V 05 V 05 VI 05 VIII 05 V 06 VI 06 V 07 VI 07 III 05 IV 05 IX 05 X 05 XI 05 XII 05 I 06 II 06 IX 06 XI 06 XII 06 I 07 III 07 IV 07 Lähtematerjali analüüs kaardimaterjali koostamiseks Kaardimaterjali koostamine Üldplaneeringu materjalide ülevaatamine ja täiendamine Üldplaneeringu materjalide tutvustamine volikogu liikmetele Avalikud arutelud piirkondade elanike ja ettevõtjatega Maa – ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimuste määramine Üldplaneeringu keskonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Üldplaneeringu eelnõu ülevaatamine ja täiendamine Kaardimaterjali vormistamine

8 Märjamaa valla üldplaneering Märjamaa valla üldine iseloomustus

Märjamaa vald on oma pindalalt Eesti suurim vald, paikneb Rapla maakonnas kahel pool Tallinn- Pärnu maanteed, ulatub Harjumaast Pärnumaani ning Läänemaani. Siin ristuvad põhja-lõuna suunaline Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee (Via Baltica, üks riigi prioriteetseist maanteeprojektidest) ja ida-lääne suunaline Tartu-Paide-Märjamaa-Haapsalu maantee. Maakonnakeskus Rapla on 30 km kaugusel, Tallinna ja Pärnusse on võrdselt 65 km, Haapsallu ning Türile ligikaudu 80 km. Valla territooriumil asub 82 küla. Valla keskuseks on ca 3300 elanikuga Märjamaa alev, mis on kaasaegse infrastruktuuriga linnatüüpi asula, kus asuvad 880 õpilasega gümnaasium, rahvamaja, kino, ujula, kaks võimlat, lasteaed, muusika- ja kunstikool, haigla ja raamatukogu. Märjamaal asub Rapla maakonna parim staadion, kord nädalas ilmub valla oma ajaleht Märjamaa Nädalaleht. Märjamaa vallas on aktiivne kultuurielu, palju traditsioonilisi üritusi: jaanilaat, valla laulu- ja tantsupäev, Märjamaa päevad ja Märjamaa folk, Varbola Puu, Varbola külade päev, Velise laat, Moka laat, Märjamaa alevijooks jne. Märjamaad on esmakordselt mainitud 1364. aastal seoses kivikiriku ehitamisega. Kiriku ümber hakkas arenema kirikuküla. Alevik tekkis 19. sajandi teisel poolel. Rapla-Virtsu raudtee avamine 1930-ndatete aastate algul andis tõuke aleviku edasisele arengule. 1945. aastal sai alevikust alev. Kui 1990-ndatel aastatel ei soovinud alev valla staatust saada, siis tänane Märjamaa vald tekkis Märjamaa alevi, endise Märjamaa valla ja Loodna valla ühinemisel 28. oktoobril 2002. aastal. Paljud valla ettevõtetest tegutsevad kaubanduse ja teeninduse alal. Tegeldakse puidu-, metalli-, turba- ja dolomiiditöötlemise, masinate remondi ja kergetööstusega. Märjamaa valla aladel leidub paasi, kruusa, liiva ja turvast, üleriigilise tähtsusega on pae- ja dolomiidimaardla. Pae perspektiivalasid on palju, kuid pae peal kasvavad unikaalsed loometsad. Seetõttu pole neis lageraiet tehtud ning metsade vanus on 100-200 aasta piires. Märjamaa on oma nime saanud ainult kevaditi ilmuvate väikeste järvekeste järgi, mis hiljem neelduvad paepragudesse. Kuna kogu Märjamaa piirkond asub karstialal, tõuseb madalamates piirkondades kevaditi põhjavesi pinnale ning tekivad üleujutused. Piirkonna põhiosa on kergelt lainjas paemaa, loometsade ja karstialadega maastik, lõunapiirkond jõeorgudega savimaa.. Loodus on väga mitmekesine: siin leidub soid ja rabasid, karsti, loometsi ning viljakaid põllumaid.

Asukoht Raplamaa Pindala 873 km 2 Elanike arv 7542 (01.01.2006) Asustustihedus 8,8 elanikku/km 2 Naabervallad Rapla, Raikküla, Kehtna, Kaismaa, Halinga, Vigala, Kullamaa, Risti, Nissi ja Kernu Lähimad linnad Tallinn, Pärnu, Keila, Haapsalu, Rapla

9 Märjamaa valla üldplaneering Ajalugu

Tänane Märjamaa vald tekkis Märjamaa alevi, endise Märjamaa valla ja Loodna valla ühinemisel 20. oktoobril 2002. aastal.

Märjamaad on esmakordselt mainitud 1364. aastal seoses kivikiriku ehitamisega. Kõrge kolmevõlviline gooti stiilis kindluskirik, mille põhjakülel puuduvad aknad, on tänapäeval omapärane vaatamisväärsus. Kiriku ümber tekkis kirikuküla, mida ümbritsesid viie mõisa - Märjamaa, Kasti, Haimre, Sõtke ja Orgita maad. Alevik tekkis siia 19. sajandi teisel poolel, Rapla-Virtsu raudtee avamine 1930.-ndate aastate alul andis tõuke selle edasisele arengule. 1945. aastal sai senisest alevikust alev. Rajati purskkaevu ja teedega keskväljak, mille äärde ehitati omaaegse Märjamaa rajooni täitevkomitee ja parteikomitee hoone, lisaks ehitati saun ja neli korterelamut. 1960.-ndatel aastatel ehitati keskväljaku äärde kultuurimaja ja kauplus-söökla-restoran ning uus koolimaja. Alevi lõunaosas hakkas arenema tööstuspiirkond. 1970.-ndatel aastatel hoogustus alevis korterelamute ehitus ja kujunesid uued eramupiirkonnad. Ehitati 140-kohaline lasteaed.

Alevi sümboliks võib pidada Märjamaa Maarja kirikut koos 1932. aastal ehitatud ja 1989. aastal taastatud kiriku värav-monumendiga, mis on mälestusmärk Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenutele. Kirikuaias on ajaloolisi hauasambaid, kena on uus pastoraadihoone. Alevi edelaosas on maakividest õigeusukirik ja Haimre mõisa vanad väravapostid Haimre puiestee alguses. Vaatamisväärsusteks Märjamaa alevis on veel puitehitised peatänava ääres ning endises raudteejaama kompleksis. Kultuurilise ja ajaloolise väärtusega on küüditatute mälestusmärk kirikuaias, mälestuskivi Velise Vabariigi juhtide hukkamispaigas ja mälestuskivid Teises maailmasõjas Märjamaa lahingutes hukkunuile.

Märjamaa valla algusaastaks on 1939. Aastal 1945 moodustati Märjamaa valla territooriumile kolm külanõukogu: Märjamaa (keskus Märjamaa alevis), Paeküla (keskus Paeküla külas) ja Alaküla (keskus Haimre külas). 1954. aastal likvideeriti Paeküla külanõukogu ja selle territoorium liideti Alaküla külanõukoguga. Samal aastal liideti Sipa külanõukogu Märjamaa külanõukoguga ja Märjamaa külanõukogust Vaimõisa piirkond Varbola külanõukoguga. Pärast neid muudatusi oli Märjamaa külanõukogus 20 asustatud punkti. 1960. aastal likvideeriti Alaküla külanõukogu, selle territoorium liideti Märjamaa külanõukoguga. Samal aastal liideti osa Märjamaa külanõukogu territooriumist Varbola ja Loodna külanõukogudega. 1963. aasta juunikuus liideti Velise külanõukogust küla Märjamaa külanõukoguga. 1967. aasta oktoobrikuus liideti Märjamaa külanõukogu territooriumist osa Tolli külast Loodna külanõukoguga. 1972. aastal likvideeriti Varbola külanõukogu, selle territoorium liideti Märjamaa külanõukoguga. Samal aastal liideti 370 ha suurune territoorium Velise külanõukogust Märjamaa külanõukoguga. 1976. aastal likvideeriti Velise külanõukogu ja selle territoorium liideti Märjamaa külanõukoguga. Samal aastal liideti Märjamaa külanõukogust 39 ha suurune maa-ala Märjamaa alevile. 14. veebruaril 1991 moodustati Märjamaa külanõukogu asemele Märjamaa vald.

Endine Loodna vald moodustati 1990. aastal Loodna külanõukogu asemele. 1938.-1940. aastal eksisteerinud Märjamaa valla läänepoolsetel ja Kullamaa valla kirde- ja idapoolsetel äärealadel asuv Loodna külanõukogu moodustati 1954. aastal, kui ühendati , Vaikna ja Loodna külanõukogud ning Märjamaa külanõukogu Sipa piirkond. Loodna vald oli moodustatud territooriumile, kus ajalooliselt ei ole kirikut ega kalmistut, piirkond oli jaotatud Kullamaa ja Märjamaa kirikute vahel, piiriks Kasari jõgi. Ajalooliselt on aga tegemist olulise piirkonnaga, nii oli näiteks Loodna külast pärit omal ajal võimukas Lode´de vasalli-perekond, kes feodalismi varasemal perioodil etendas Läänemaa ajaloos tähtsat osa. Territooriumil on olnud palju mõisaid: Loodna 1505. aastast, Sipa 1527. aastast, Päädeva 1544. aastast, Teenuse kindlustatud mõis Stenhus 1560. aastast, Mõraste 1563. aastast jne. Vanemad mõisad Kohatu ja Maidla pärinevad aga 15. sajandist.

10 Märjamaa valla üldplaneering Märjamaa ruumilise arengu plaan aastani 2025

Üldised põhimõtted

Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kavandamine Üldplaneeringu üks peamisi eesmärke on luua omavalitsusele ruumilised eeldused, aitamaks lahendada elukorralduse kvaliteetse, säästliku, konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku arengu kindlustamise olulist ülesannet.

Kasutatud mõisted:

OV - omavalitsus

Kvaliteetne – elukorraldus vastab tänapäeva nõuetele avalike teenuste kättesaadavuse, taseme, hinna ja kiiruse poolest ning tagab juurdepääsu vajalikele ja nõutavatele infrastruktuuri objektidele ning kommunikatsioonivahenditele ;

Säästlik - elukorraldus, mis tagab, et tänane põlvkond saavutab oma eesmärgid tulevaste põlvkondade omi kahjustamata ;

Konkurentsivõimeline - omab nähtavaid elukorralduslikke eeliseid teiste omalaadsete OV hulgas ;

Jätkusuutlik - OV panustab pidevalt ja piisavalt arendus- ja innovatsioonitegevusse ning tagab elukorralduse kvaliteedi, säästlikkuse ning konkurentsivõimelisuse pideva dünaamilise paranemise .

OV elukorraldus on kvaliteetne, säästlik, konkurentsivõimeline ning jätkusuutlik, kui arendustegevus lähtub kasutatavatel ressurssidel põhinevast tasakaalustatud regionaalpoliitikast. OV regionaalpoliitika sisuks on piirkondade arendamine, optimaalse asustuse taastamine ja säilitamine, potentsiaalsete tõmbekeskuste väljaarendamine, olemasolevate võimaluste kasutamine ja uute loomine elanikkonna liiklemisvõimaluste tagamiseks,. Eesmärgiks peaks siinjuures olema: (1) Eesti kultuuriruumi elujõulisus, (2) heaolu kasv, (3) sidus ühiskond ning (4) ökoloogiline tasakaal (Eesti säästva arengu riiklikku strateegia " Säästev Eesti 21 " (SE21)). Omavalitsuse arengukavast ning regionaalpoliitikast lähtuvalt võidakse vajalikke maa-alasid reserveerida mingiks muuks kui praegu kehtivaks maakasutamise sihtotstarbeks. Samas ei muuda see maa-alade sihtotstarvet ja funktsiooni hetkeliselt, vaid senine maaomanik saab maad praegusel sihtotstarbel ja funktsioonis edasi kasutada. Kui maad soovib planeeringus reserveeritud funktsioonis kasutada keegi teine, tuleb omanikuga sõlmida leping maa rentimiseks või ostmiseks (Soovitused üldplaneeringu koostamiseks ). Märjamaa vallas toimub keskkonna ruumiline arendamine detailplaneeringute alusel, juhul kui piirkonnal on detailplaneeringute kohustus. Väljapool detailplaneeringu kohustusega alasid toimub maade sihtotstarbe määramine või muutmine kehtivatest seadustest lähtuvalt ( Maakatastriseadus ; Planeerimisseadus ).

Maa reserveerimine rohealana Roheliste puhkealade kavandamine omab elanike elukvaliteedile positiivset mõju, kuna tekib juurde või säilib üldkasutatavaid ja mitmekesist aktiivset puhkust võimaldavaid alasid. Lisaks võivad need objektid olla vaatamisväärsusteks kohalikele elanikele ja külalistele. Väärtusliku kultuuri-, maastiku- ja külamiljööga alade säilitamine Oluliseks lähtekohaks käesoleva üldplaneeringu koostamisel oli olemasolevate väärtuslike alade säilitamine. See toimub Märjamaa valla poolt kooskõlastatud ja heakskiidetud Rapla maakonna teemaplaneeringu alusel. 11 Märjamaa valla üldplaneering Maa reserveerimine majandustegevuseks Majandustegevuse hoogustamiseks, ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja investorite ligimeelitamiseks on vajalik täiendavate alade reserveerimine.

Maa reserveerimine elamuehituseks Valla elanike elamistingimuste parandamiseks ning uutele perekondadele elamute ehitamise võimaluste loomiseks on käesolevas üldplaneeringus reserveeritud uued elamualad.

Maa reserveerimine üldisteks huvideks Elu- ja sotsiaalkeskkonna ning avalike teenuste kvaliteedi tõstmiseks nähakse ette olemasolevate ühiskondlike hoonetele juurdeehitiste tegemist ja uute hoonete rajamist.

Infrastruktuuri ja kommunikatsioonide tarbeks maa reserveerimine Elu- ja sotsiaal- ning majanduskeskkonna toimimise parandamiseks ning arendamiseks reserveeritakse maad tehno- ja kommunikatsioonivõrkude ehitamiseks.

Riigikaitselisel otstarbel maa reserveerimine Riigikaitselisel eesmärgil Märjamaa vallas uusi maa-alasid ei reserveerita.

Maa-alade taotlemine munitsipaalomandisse Käesoleva üldplaneeringuga on kavandanud maade munitsipaliseerimine lähtuvalt valla arengu vajadustest.

Kohalik omavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal planeeritaval maa-alal või selle osal ajutise ehituskeelu, kui üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisel on teada, et kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. Kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist Kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kohalik omavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga ( Planeerimisseadus): • nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel; • piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. Üldplaneeringuga ei muudeta oluliselt vallas väljakujunenud asustuse ja kommunikatsioonide põhisuundi. Kasvupiirkondadena nähakse eelkõige suuremaid külakeskusi. Väljaspool üldplaneeringus reserveeritud alasid maade sihtotstarbeid ei muudeta. Uutele kavandatavatele maa-aladele määratud juhtfunktsioonid lähtuvad Siseministeeriumi väljaantud materjalides “ Soovitused üldplaneeringu koostamiseks ” (2000) ja “Planeeringute leppemärgid ” (2002) toodud jaotusest. Tähelepanu pöörati ka liiklusskeemi toimivuse analüüsile, samuti määratleti võimalike kergliiklusteede asukohad.

12 Märjamaa valla üldplaneering

Üldplaneeringus käsitletavad Märjamaa valla piirkonnad Märjamaa vald jaguneb kaheksaks piirkonnaks, mille terviklikku arengut vaadeldakse Märjamaa valla arengudokumentides. Valitud piirkonnad on järgmised:

1. Märjamaa alev (Märjamaa alev, Sõtke); 2. Orgita (Orgita, , Päädeva, ); 3. Kasti (Kasti, Haimre, , Sõmeru, Aruküla, , Lokuta, Metsaääre, Altküla, Metsküla, Moka, , Alaküla, Mõisamaa, , Suurküla, , Kõrtsuotsa, Nõmmeotsa); 4. Varbola (Varbola, Russalu, Põlli, Vaimõisa, Ülejõe, Ohukotsu, Risu-Suurküla, Lümandu, Purga, , , , Pajaka, , Käbiküla); 5. Valgu-Velise (Konuvere, Velise, Valgu, Vana-Nurtu, Vanamõisa, Nääri, , , Ojaäärse, Nurme, Mäliste, , Velisemõisa, Kilgi, Kiilaspere, Jõeääre, Sulu, Käriselja, Veski, Keskküla, Võeva, Velise-Nõlva, Nurtu-Nõlva, Inda, Kangru, Tolli, , Paeküla, Kirna); 6. Sipa (Sipa, Loodna, Kohatu, Männiku; Mõraste, ); 7. Teenuse(Teenuse, , ); 8. Laukna (Laukna, Maidla, Sooniste, , Soosalu).

Piirkondade ruumilised arenguvisioonid Piirkonna ruumilise visiooni määratlemise aluseks oli valla arengukava, külade ning piirkondade arengukavad mida arendas edasi kohalikest inimestest ning vallavalitsuse spetsialistidest koosnev töörühm. Töö käigus püüti ette näha piirkonna tulevikku kümne aasta pärast ehk milliseid arenguid sellesse piirkonda soovitakse ja milliseid mitte. Samas fikseeriti ka mõned probleemid, mida peaks lahendama Märjamaa valla arengut määravates dokumentides.

Märjamaa alev

Soovitud olukord Mittesoovitud olukord Probleemanalüüs Alevi miljööväärtusliku ala Liiga tihe asustus. Alevi peatänava arendamise ja säilimine. Korrusmajad üle 3 korruse. miljööväärtusliku ala Heakorra (miljöö) parandamine. Miljööväärtusliku alal ei ole vana kontseptsiooni puudumine. Elamupiirkondade arendamine puitarhitektuur taastatud. Raskete ja ohtlike veoste (uued piirkonnad Liiva, Pärna ja ümbersuunamine. Jaama tn.). Suvilate piirkond on muutunud Elukeskkonda sobivad alaliseks elupiirkonnaks. ettevõtted (vähene müra, vähene Garaazikomplekside tulevik. transpordi sagedus), nt endine Parkimise korraldamine. kooperatiivi piirkond. Riskianalüüsi puudumine. Rohealade säilitamine (fikseerimine). Kergliiklusteede võrgustik. Ühtlased arhitektuurilahendid. Sõtke küla suvilapiirkonna liitmine Märjamaa alevi tiheasustusalaga.

13 Märjamaa valla üldplaneering

Orgita

Soovitud olukord Mittesoovitud olukord Probleemanalüüs Heakorra (miljöö) parandamine. Liiga tihe asustus. Tiheasustusalaks nimetamine. Elamupiirkondade arendamine. Uued korrusmajad üle 3 Raskete ja ohtlike veoste Tehnopargi arendamine. korruse. ümbersuunamine. Sissesõidu planeerimine (nn Vana liilkluspaviljon. Orgita kolmnurk). Tallinn-Pärnu-Ikla mnt (Via Baltica) tsooni planeering. Teenindus- ja kaubandusala arendamine (market). Orgita pargi säilimine. Ühtlane arhitektuurne lahendus. Kergliiklusteede võrgustik. Dolomiidikaevanduse hilisem haljastamine.

Kasti

Soovitud olukord Mittesoovitud olukord Probleemanalüüs Põllumajanduse arendamine. Põllumaade kadumine Loodusväärtuste kaardistuse ja Väiketootmine. Uued korrusmajad üle 3 korruse kasutuse puudumine. Hajaasustuse säilimine (va Kasti mõisa tulevik. Kasti). Haimre ja Kasti mõisapargi säilitamine ja eksponeerimine. Matkarajad. Puhkealad. Taelamäe karjääri kasutamine vaba aja veetmiseks.

Varbola

Soovitud olukord Mittesoovitud olukord Probleemanalüüs Turismiarendus. Suurtööstus. Juurdepääs tööstusalale. Uued elamupiirkonnad. Uued korrusmajad üle 3 Raskete ja ohtlike veoste Väike- ja keskmine ettevõtlus. korruse. ümbersuunamine. Hajaasustuse säilimine (va Lümandu mõisa tulevik. Varbola). Matkarajad. Puhkealad. Loometsade säilitamine. Maastikukaitseala. Looduslikud spordirajad. Kergliiklusteede võrgustik. Russalu talumaastiku säilitamine. Mõisakeskuste säilitamine ja eksponeerimine. Heakorra (miljöö) parandamine.

14 Märjamaa valla üldplaneering

Sipa

Soovitud olukord Mittesoovitud olukord Probleemanalüüs Põllumajanduse arendamine. Suurtööstus. Loodna mõisa tulevik Väiketootmine . Põllumaade kadumine. Hajaasustuse säilimine (va. Uued korrusmajad üle 3 Sipa). korruse. Matkarajad, veematkad, ratsasport. Puhkealad (ujumiskohad). Mõisakeskuste säilitamine ja eksponeerimine Heakorra (miljöö) parandamine. Vanade tootmishoonetele rakenduse leidmine või likvideerimine.

Valgu-Velise

Soovitud olukord Mittesoovitud olukord Probleemanalüüs Põllumajanduse arendamine. Suurtööstus. Juurdepääsu kvaliteet Väiketootmine. Põllumaade kadumine. (kruusateed). Hajaasustuse säilimine (va.Valgu Uued korrusmajad üle 3 keskus). korruse. Matkarajad, veematkad. Puhkealad (ujumiskohad). Mõisakeskuste säilitamine ja rakenduse leidmine. Heakorra (miljöö) parandamine. Vanadele hoonetele rakenduse leidmine või likvideerimine. Turismiarendus (Sillaotsa). Loodusobjektide eksponeerimine.

Teenuse

Soovitud olukord Mittesoovitud olukord Probleemanalüüs Põllumajanduse arendamine. Suurtööstus. Teenuse mõisa tulevik. Väiketootmine. Põllumaade kadumine. Teenuse ait-kuivati tehniline Hajaasustuse säilimine. Uued korrusmajad üle 3 seisukord. Matkarajad, veematkad. korruse. Puhkealad (ujumiskohad). Mõisakeskuse säilitamine ja rakenduse leidmine. Heakorra (miljöö) parandamine. Vanadele hoonetele rakenduse leidmine või likvideerimine. Turismiarendus

15 Märjamaa valla üldplaneering

Laukna

Soovitud olukord Mittesoovitud olukord Probleemanalüüs Põllumajanduse arendamine. Suurtööstus. Raskete ja ohtlike veoste Väiketootmine. Põllumaade kadumine. läbimine. Hajaasustuse säilimine (va. Uued korrusmajad üle 3 Tühjad korterelamud. Laukna). korruse. Matkarajad (raba). Puhkealad. Mõisakeskuste säilitamine ja eksponeerimine. Heakorra (miljöö) parandamine. Vanade tootmishoonetele rakenduse leidmine või likvideerimine. Loodusobjektide eksponeerimine.

16 Märjamaa valla üldplaneering Looduskeskkond

Vastu võetud 21.04.2004. a seadusega (RT I 2004, 38, 258 ), jõustunud 10.05.2004.

Reguleerib: Looduskaitseseadus Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituse andimine

Looduskaitseseaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.

Kaitstavad loodusobjektid Looduskaitseseaduse tähenduses on: • Kaitsealad (rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala) • Hoiualad • Kaitstavad looduse üksikobjaktid • Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid • Püsielupaigad • Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid

Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil.

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Hoiualade võrgustikust tulenevad piirangud

Reguleeritakse: Säästva arengu seadus Looduskaitseseadus Riiklik programm „Eesti Natura 2000” aastateks 2000-2007 Natura 2000 alade kaitsekorraldus Aastateks 2000-2007 koostatud riiklik programm „Eesti Natura 2000) Ii etapi (2003-2007) tegevuskava kinnitamine Majandustegevuse ajutiste piirangute rakendamine väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on kaitsta Euroopas ohustatud liike ning elupaigatüüpe – soid, metsi, pärandmaastikke jne. Eestis torkab võrreldes muu Euroopaga silma ulatuslike soode-rabadega ning liigirikkust kandvate pärandkooslustega nagu puisniidud ja loopealsed.

Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika nurgakiviks on Natura 2000 – EL-i looduskaitsedirektiivide alusel loodav kaitsealade võrgustik, mille moodustavad: - Linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliikide ning rändlindude elupaikade kaitseks määratud linnuhoiualad, - Loodusdirektiivi I lisas loetletud elupaigatüüpide ja II lisas loetletud ja taimeliikide kaitseks määratud loodushoiualad.

17 Märjamaa valla üldplaneering Natura 2000 aladel ei nõuta range kaitsekorra kehtestamist ega majandustegevuse täielikku keeldu. Inimese tegevus Natura 2000 aladel peab olema kooskõlas kaitse- eesmärkidega. Seega luuakse Natura 2000 võrgustik selleks, et säilitada või vajadusel taastada Euroopa Liidule olulised elupaigatüübid ja liikide elupaigad nende loodusliku levila piires. Iga Natura 2000 ala kohta koostatakse kaitsekorralduskava, milles määratakse kaitse-eesmärgid.

Natura ala võib üheaegselt moodustada nii elupaigatüüpide kui ka lindude kaitseks, st nii loodus- kui ka linnuhoiualana.

Majandustegevuse ajutiste piirangute rakendamine väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel on keelatud: - puistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; - uuendusraie, va turbaraie perioodiga vähemalt 40 aastat; - väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine looduslikul rohumaal ja metsamaal.

Majandustegevuse ajutiste piirangute rakendamine väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel on ilma valitseja nõusolekuta keelatud: - teede ja liinirajatiste rajamine; - ehitiste, ka ajutiste ehitiste püstitamine; - veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine; - uue maaparandussüsteemi rajamine; - maavarade ja maa-ainese kaevandamine.

Uutele eelvaliku aladele kehtestatakse keskkonnaministri määruse kohaselt üheks aastaks ajutised leebed piirangud, mis tagavad sealse väärtusliku elupaiga säilimise.

Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus- või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse Loodusseaduse alusel.

Säilitatavad ja kaitstavad loodusobjektid Üldplaneeringu käigus fikseeriti olulisemad looduslikud objektid, mida Märjamaa vald soovib säilitada ja arendada. Ühtlasi on need objektid vaatamisväärsuseks kohalikele elanikele ja külalistele.

Kaitstavad loodusobjektid on kantud muinsuskaitseobjektide kaardile. Iga kaitstava(te) loodusobjekti(de) puhul tuleb piirangu leidmiseks lähtuda vastava kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjast.

Märjamaa vallas asuvad Natura 2000 võrgustiku – linnualade ja loodusalade nimekirjas järgmised loodusalad:

Natura 2000 alad Märjamaa vallas 1. Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala 2. Maidla-Iganõmme loodusala 3. Rangu loodusala 4. Angasilla loodusala 5. Kohatu loodusala 6. Paeküla loodusala 18 Märjamaa valla üldplaneering 7. Rahula-Napanurga loodusala 8. Pajaka-Vardi loodusala 9. Käntu-Kastja loodus-ja linnuala 10. Konuvere loodusala 11. Sulu loodusala 12. Järtad loodusala 13. Jalase loodusala 14. Luiste loodusala 15. Selja-Põdra loodusala 16. Salavalge-Tõrasoo loodusala 17. Nurtujõe loodusala 18. Vardi loodusala 19. Linnuraba loodusala 20. Kaisma loodusala 21. Taarikõnnu-Kaisma linnuala 22. Pilkuse loodusala

Kaitsealad (rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala) : 1. Kohatu kadastik 2. Loodna põlispuud 3. Teenuse põlispuud 4. Konuvere põlispuud 5. Niidiaia tammik 6. Pajaka tammik 7. Russalu põlispuud 8. Valgu park 9. Velise park 10. Haimre park 11. Orgita park 12. Vaimõisa park koos lehistegrupiga 13. Maidla põlispuud 14. Sillaotsa talu dendraarium koos pargi ja puiesteega 15. Varbola pinnavormide kaitseala 16. Vardi looduskaitseala 17. Linnuraba looduskaitseala 18. Pajaka maastikukaitseala 19 Märjamaa valla üldplaneering 19. Iganõmme maastikukaitseala 20. Märjamaa järtade maastikukaitseala 21. Pilkuse maastikukaitseala 22. Tõrasoo maastikukaitseala 23. Jalase maastikukaitseala

Hoiualad: 1. Rahula-Napanurga 2. Pajaka-Vardi 3. Vardi 4. Kohatu 5. Rangu 6. Paeküla 7. Angasilla 8. Luiste 9. Maidla-Iganõmme 10. Marimetsa-Õmma 11. Käntu-Kastja 12. Konuvere 13. Sulu 14. Paisumaa 15. Nurtujõe 16. Selja-Põdra

Kaitstavad looduse üksikobjektid on: 1. Põlli tammed 2. Varbola ohvrikivi (rändrahn) 3. Varbola maalinna tammed 4. Rangu allikas koos Rangu rankadega 5. Vetla Pühaallikas 6. Kükita Suurkivi (rändrahn) 7. Neitsipere allikad 8. Nõmme heinamaa „Suurkivi” (rändrahn) 9. Pärn „Mardi niinepuu” 10. Kurisu Jaani allikas 11. Hiiepärn (Märjamaa ohvripärn) 20 Märjamaa valla üldplaneering 12. Sõtke hobukastanid 13. Sõtke paepaljand 14. Pühajõe allikas 15. Karjala kask 16. Sipa pärn 17. Angasilla mägi 18. Vinguta küla paemurd 19. Männiku kadakas 20. Aima peksumänd 21. Mustallika allikate rühm

Püsielupaigad: 1. Kunsu - väike-konnakotka (I kat.) 2. Kastja - väike-konnakotka 3. Soosalu - kaljukotka (I kat.) 4. Õmma - metsise (II kat.) 5. Mäliste - metsise 6. Kohatu - must-toonekure (I kat.) 7. Konuvere - metsise 8. Leevre - metsise 9. Vana-Nurtu - metsise 10. Paisumaa - must-toonekure 11. Luiste - must-toonekure 12. Kohtru - metsise 13. Sulu - väike-konnakotka 14. Urevere - suur-konnakotka (I kat.) 15. Urevere - metsise 16. Laukna - must-toonekure 17. Laukna - väike-konnakotka 18. Selja - metsise 19. Tõrje - suur-konnakotka 20. Kuresilma - metsise 21. Rangu - metsise 22. Rangu - must-toonekure 23. Mustu – metsise

21 Märjamaa valla üldplaneering

Looduslikud matkarajad Eestis ning Euroopa Liidus peetakse liikumisvajaduse rahuldamise arengusuunal oluliseks loodussõbralikkust, st inimesed peaksid saama piisavalt liikuda, kahjustamata seejuures looduslikku pinda.

Planeeritud on järgmised uued looduslikud matkarajad • Ratsamatkade rajad Sipa piirkonnas • Märjamaa ümbruse matkarada • Velise loodusõpperada • Varbola-Loone matkakoridori teemaplaneeringus märgitud matkarajad: o Varbola-Vaimõisa-Vardi-Varbola matkrada o Varbola-Ruunavere-Käbiküla-Varbola matkarada o Varbola-Ohulepa-Käbiküla-Varbola matkarada o Varboal-Purga-Russalu-Varbola matkarada

Rohelised puhkealad Roheline puhkeala kuulub loodusliku puhkemajanduse ning vaba aja veetmise (üritused ja sportlik puhkus vabas õhus) territoriaalsesse arengusuunda. Rohelise puhkeala arendamine toimub maaomaniku ja omavalitsuse kokkuleppel. Rohelisel puhekalal on võimalik ehitustegevus, kuid sellele peab eelnema keskkonnamõju hindamine.

Märjamaa valla rohelised puhkealad:

• Vaimõisa mõisapark

• Russalu mõisapark ja jõeäär

• Põlli mõisapark

• Ohukotsu mõisapark

• Ohukotsu linnuse park

• Pajaka mõisapark

• Lümandu mõisapark

• Orgita park

• Haimre park ja roheala

• Konuvere mõisapark

• Velise mõisapark

• Velise mõisa kabeli roheala

22 Märjamaa valla üldplaneering • Valgu mõisapark

• Kasti mõisapark

• Haimre rahvamaja park

• Mõisamaa mõisapark

• Sillaotsa dendropark

• Teenuse mõisapark ja roheala

• Sipa mõisapark

• Maidla mõisapark

• Sooniste mõisapark

• Loodna mõisapark • Irvepark Kasti külas • Märjamaa alevis Uuemõisa heinamaa, Pasatski park jt väiksemad rohealad.

Miljööväärtuslikud maastikud Väärtuslike maastike määratlemisel võeti aluseks projekt “Raplamaa väärtuslikud maastikud,” mis on maakonnaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” alaprojektiks.

Väärtuslikud maastikud Maastik loodusteaduslikus tähenduses on mingite füüsiliste elementide ja struktuuride kogum, mille olemasolu või omadused ei sõltu vaatlejast. See sisaldab endas nii looduslikke (künkad, oosid, orud, tasandikud jne) kui ka inimtekkelisi (põllud vms) elemente. Väärtuslikud maastikud käesoleva töö mõistes on sellised, mida suur hulk erineva tausta, teadmiste ja kogemustega inimesi on pidanud läbi aegade ja peavad nüüdki ilusaks, meeldivaks, huvitavaks, oluliseks jne. Maastikku käesoleva töö mõistes väärindab tema kasutusväärtus puhkuseks, turismiks või muuks. Väärtusliku maastikuna käsitletakse siin eelkõige traditsioonilist kultuurmaastikku, kuhu on koondunud palju erinevaid väärtusi.

Järgnevalt on välja toodud ilusad teelõigud Märjamaa vallas, mis paistavad silma oma traditsioonilise ilme või kaunite vaadete poolest: • Russalu-Lümandu-Vaimõisa tee • Endine Virtsu raudtee

Märjamaa üldplaneeringu käigus fikseeriti rohealad, mida pidasid tähtsaks kohalikud elanikud ja loodusspetsialistid. Rohealad lisavad elukeskonnale väärtust, sobivad vaba aja veetmiseks ja tõmbavad ligi loodusturiste.. Nendele aladele ei tohi planeerida ehitisi või rajatisi, mis miljööd rikuksid. Märjamaa vallas on järgmised looduslikud rohealad, mis tuleb säilitada:

• Varbola teeäärne haljasala

23 Märjamaa valla üldplaneering • Vardi jõeäärsed rohealad • Varbola maalinna roheala • Vardi roheala • Loometsad • Niidiaia tammik • Märjamaa alevi ümbruse rohevöönd • Konuvere linnuse roheala • Vana -Nurtu roheala • Nurme küla roheala • Männiste roheala • Mustallika roheala • Sipa pärna roheala • Käända roheala • Joona-Aleva puisniit • Jaaguveski-Jaagumardi puisniit • Mäemeeritse puisniit • Jaaniveski roheala • Kukumäe jõeluht • Jalase roheala • Saare aas • Luiste jõeaas • Laukna rohealad • Velise rippsilla roheala • Valgu männik • Põlendmetsa raba • Linnuraba • Tiigi männik • Vaimõisa põlismets • Kohatu kadastik • Laukna männik • Hiielepik

Veealad Tähtsamateks veealaks Märjamaa vallas on Kasari jõe vesikonda kuuluvate jõgede ja ojade alad.

24 Märjamaa valla üldplaneering Roheline võrgustik Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt toimivaks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millel rohelise võrgustiku funktsioneerimine valdavalt rajaneb. Aluseks on Raplamaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering “ Raplamaa Roheline võrgustik” Raplamaa rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks on loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud ruumi (territooriumi) struktuuri olemasolu, mis tugineb infrastruktuuri paiknemisel ja vajaduste analüüsil. Maakonna rohelise võrgustiku struktuurielementide määratlemisel on tuginetud: • võrgustiku elementide suurusele (tugialade pindala, koridoride laius); • looduslike alade osatähtsusele nendes; • alade kaitseväärtusele (haruldus, ohustatus, kaitstuse aste, looduslikkus jne.; aluseks • mitmed erinevad õigusaktid ja metoodikad: Kaitstavate loodusobjektide seadus, • Loodusdirektiiv, IBA alad, Natura 2000 alad, Eesti märgalade inventeerimine jne.); • ökoloogilistele, keskkonnakaitselistele ja maastikulistele iseärasustele; • liikide elupaigaeelistustele, rändekoridoride paiknemisele jne.

Rohelises võrgustikus saab eristada kahte osa: • Tugialad (tuumalad) – ümbritsevast kõrgema väärtusega (kaitseaspektist) alad, millele süsteemi toimimine peamiselt toetub; • Ribastruktuurid (rohelised koridorid) ja siduselemendid (sõlmed, astmelauad), mis seostavad tugialad omavahel terviklikuks võrgustikuks.

Arvestades Natura 2000 alade tähtsust, tuleks ka nende väiksemad lahustükid integreerida rohelisse võrgustikku. Eraldi asetsevad väiksemad Natura 2000 alad on käsitletavad rohelise võrgustiku astmelaudadena. Rohelise võrgustikuga on seotud ka nn. nullalad (sisuliselt puhvervööndid), mis haaravad metsamaid väljaspool tugialasid, kasutusest väljajäänud rohumaid jne. Nullalad teenivad eeskätt rohelise võrgustiku elementide kaitsepuhvri rolli, aga neid saab reservaladena potentsiaalselt kasutada ära ka võrgustiku enda edasiarendamiseks.

Metsaalad Metsaks loetakse puittaimestiku kasvukohta pindalaga 0,5 ha või enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest: 1) seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti; 2) seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal säilitatakse puittaimestikku käesolevas seaduses nimetatud viisidel kasutamiseks.

Metsamaa pindala Märjamaa vallas 46 778 ha, metsasus 53,6%.

Maardlate alad

Maavarad

Orgita- Haimre dolomiidimaardla - riikliku tähtsusega, registrikaart 0153 • Orgita-Alver Paekarjäär 5,83 ha (sihtotstarve - mäetööstusmaa) • Orgita Paekarjäär 6,44 ha (sihtotstarve - mäetööstusmaa) • Orgita – III Paekarjäär 9,07 ha (sihtotstarve - mäetööstusmaa)

Kruusamaardlad • Luiste kruusa- ja maa-ainesekarjäär 5,98 ha 25 Märjamaa valla üldplaneering • Nurme maardla - Nurme kruusakarjäär 1,30 ha • Orava kruusamaardla 25,00 ha • Tika maardla - Tika kruusakarjäär 25,95 ha

Maa-ainese maardlad • Kure maa-ainese karjäär 3,6 ha • Ohukotsu (perspektiivne) 10,0 ha • Pajaka karjäär (maa-aines) 5,0 ha • Vanakubja maa-ainese karjäär 6,0 ha

Turbamaardlad • Kuislemma raba 3078,78 ha • Orgita turbaraba 112,70 ha • Velise turbaraba 34,0 ha • Õmma turbaraba 166,40 ha

Perspektiivsed maardlad

Turbarabad • Orgita raba 408 ha • Rogenese raba 983 ha • Velise raba 34 ha • Õmma raba 2606 ha

Ehitusdolomiit • Ohukotsu jääkvaru 30000 m³ • Orgita-Haimre jääkvaru 30000 m³ • Perspektiivala nr 1 jääkvaru 374220 m³ • Vardi jääkvaru 28000 m³

Keraamiline savi • Konuvere-Teenuse 23000 ha (viirsavi, perspektiivne ala) • Vardi (kõlblik tellise valmistamiseks) • Velise-Vigala 8000 ha (viirsavi, perspektiivne ala)

Kruusliiv (ammendunud või eraomandis) • Kükita 5,4 ha • Karuka 6,8 ha • Luiste 4,6 ha • Maidla 5,1 ha • Männiku 2,2 ha • Nurme 23,1 ha • Orava 81,2 ha • Pajaka 47,4 ha

Käesoleva planeeringu käigus maardlate alasid ei muudeta.

Keskkonnatundlikud alad Nõrgalt kaitstud põhjaveega on märgitud kaardil üldplaneeringu lisas 3. 26 Märjamaa valla üldplaneering

Looduskeskkonna ruumiliste arengumeetmete kokkuvõte

Kaardi kood Objekti nimetus Piirkond/Küla ROHEALA, HALJASALA JA PARKMETSA MAA (HP) 1 Varbola teeäärne haljasala Varbola 3 Vardi jõe ääred Varbola 4 Vaimõisa mõisapark Varbola 5 Russalu mõisapark ja jõeäär Varbola 6 Varbola maalinna roheala Varbola 7 Põlli mõisapark Varbola 8 Ohukotsu mõisapark Varbola 9 Ohukotsu linnuse park Varbola 10 Pajaka mõisapark Varbola 11 Lümandu mõisapark Varbola 12 Vardi roheala Varbola 13 Loometsad Varbola 14 Pajaka looduskaitseala Varbola 15 Vaimõisa põlismets Varbola 16 Orgita park Orgita 17 Rangu nõmm Orgita 18 Järtad Orgita 19 Niidiaia Kasti 20 Haimre park ja roheala Kasti 21 Märjamaa alevi ümbruse rohevöönd Märjamaa 22 Konuvere mõisapark Valgu-Velise 23 Konuvere linnuse roheala Valgu-Velise 24 Velise mõisapark Valgu-Velise 25 Velise mõisa kabeli roheala Valgu-Velise 26 Velise rippsilla roheala Valgu-Velise 27 Sillaota dendropark ja TM territoorium Valgu-Velise 28 Valgu mõisapark Valgu-Velise 29 Valgu männik Valgu-Velise 30 Vana -Nurtu roheala Valgu-Velise 31 Nurme küla roheala Valgu-Velise 32 Männiste roheala Valgu-Velise 33 Kasti mõisapark Kasti 34 Haimre rahvamaja park Kasti 35 Mõisamaa mõisapark Kasti 36 Sõtke paljand Märjamaa 37 Mustallika roheala Märjamaa 38 Teenuse mõisapark ja roheala Teenuse 39 Sipa mõisapark Sipa 40 Maidla mõisapark Laukna 27 Märjamaa valla üldplaneering

41 Sooniste mõisapark Laukna 42 Pakamägi Laukna 43 Sipa pärna roheala Sipa 44 Loodna mõisapark Sipa 45 Vinguti paemurd Sipa 46 Käända roheala Sipa 47 Tiigi männik Sipa 48 Angasilla mägi Sipa 49 Joona-Aleva puisniit Sipa 50 Karjala kask Sipa 51 Jaaguveski-Jaagumardi puisniit Sipa 52 Mäemeeritse puisniit Sipa 53 Ratsamatkade rajad Sipa 54 Kohatu kadastik Sipa 55 Irvepark Kasti 56 Jaaniveski roheala Varbola 57 Kukumäe jõe luht Varbola 58 Jalase roheala Varbola 59 Linnuraba Varbola 60 Hiielepik Varbola 61 Põlendmetsa raba Teenuse 62 Saare aas Teenuse 63 Luiste jõeaas Teenuse 64 Laukna männik Laukna 65 Laukna rohealad Laukna 66 Iganõmme looduskaitseala Laukna

28 Märjamaa valla üldplaneering Majanduskeskkond

Teenindus-, kaubandus- ja tootmismaad Märjamaa valla ettevõtluse toetamise ja arendamise arengusuunal on planeeritud uusi, ettevõtluseks sobilikke maa-alasid. Nende valikul lähtuti alade huvipakkuvusest ettevõtjate seisukohalt vaadatuna ning juba toimivate ettevõtete võimalikust laienemisest. Juba olemasolevatele tootmismaadele antakse teenindusmaa kõrvalfunktsioon. Teenindusmaa funktsiooni lubatakse arendada ka elamumaa kõrvalfunktsioonina. Käesoleva planeeringu käigus säilitatakse kõik olemasolevad tootmisega ja tööstusega seotud maa-alad. Juurde on planeeritud tööstus- ja tootmismaid peamiselt olemasolevate alade laiendusena. Lisaks on planeeritud selleks otstarbeks mõned väheviljakad põllumaad.

Märjamaa tootmiseks planeeritud alad on järgmised:

Märjamaa piirkonnas: • Märjamaa alevis uusi tootmisalasid ei planeerita • Orgita tootmisala

Kasti piirkonnas • Haimre tootmisala • Sõmeru tootmisala • Kasti tootmisala

Varbola piirkonnas • Varbola tootmisala • Russalu tootmisala • Lestima tootmisala • Käbiküla tootmisala • Vaimõisa tootmisala • Kangerma tootmisala • Pajaka tootmisala

Sipa piirkonnas • Sipa tootmisala • Sipa farmi tootmisala • Loodna tootmisala

Valgu-Velise piirkonnas • Igavese Elu tootmisala • Velisemõisa tootmisala • Konuvere tootmisala • Valgu tootmisala 29 Märjamaa valla üldplaneering

Teenuse piirkonnas • Teenuse tootmisala • Teenuse töökojad

Laukna piirkonnas • Laukna tootmisala • Lääne-Laukna tootmisala

Turismi- ja puhkemajanduse maa-alad Märjamaa valla eeliseks turismi arendamisel on mitmekesine ja hästi säilinud loodus. Eriti ligitõmbavad on jõed ja jõgede ümbrus, mis veetlevad turiste ja harrastussportlasi. Turismi arendamine loob piirkonda uusi töökohti ning kaasajastab infrastruktuuri. Märjamaa vallas tegutseb mitmeid konkurentsivõimelisi turismiteenuste pakkujaid, kes sooviksid kasutada täiendavaid maa-alasid. Turismi- ja puhkemajanduse aladel on lubatud arendada majutus- ja teenindusrajatisi ning atraktsioone, säilitades samas võimalikult palju looduskeskkonda. Sellised alad paiknevad järgmistes piirkondades:

Märjamaa piirkonnas: • Uusi alasid ei planeerita

Kasti piirkonnas • Luhtre turismiala

Varbola piirkonnas • Russalu turismiala • Tammerinna turismiala • Orava turismiala • Ruunavere turismiala • Ohukotsu turismiala • Varbola puhkemaja • Vaimõisa mõisa turismiala • Lümandu turismiala

Sipa piirkonnas • Loodna trahter • Juurimaa kämping • Sipa külamaja • Mätiku kämping

30 Märjamaa valla üldplaneering Valgu-Velise piirkonnas • Sulu mõisa turismiala • Sulumäe turismiala • Entsli turismiala • Anne puhkemaja turismiala • Pädara turismiala • Konuvere turismiala

Teenuse piirkonnas • Laine turismiala • Lepiku turismiala • Luiste turismiala • Saueaugu turismiala loodusalal

Laukna piirkonnas • Uusi alasid ei planeerita

Kaubandus- ja teeninduse maa-alad Kaubanduse- ja teenindusmaa sihtotstarbe kõrvalfunktsioonina on lubatud nii turismiettevõtluse maa- aladel kui ka uute elamumaade arendamisel. Lisaks Märjamaa alevis planeeritud kaubandus- ja teenindusmaadele on planeeritud suuremad maa-alad järgmiselt:

• Orgita • Vaimõisa • Ruunavere

Põllumaad Põllumajandustootmine on Märjamaa vallas oluline ettevõtlusharu ning seetõttu on seatud eesmärgiks peamiste tootlike põllumajandusmaade säilitamine. Põllumaad, mis paiknevad selleks ebasobivas piirkonnas saavad antud üldplaneeringu käigus uue juhtfunktsiooni. Kuni uute alade täpsemate planeeringute selgumiseni kasutatakse neid maa-alasid põllumajanduslikul otstarbel edasi.

31 Märjamaa valla üldplaneering

Majanduskeskkonna ruumiliste arengumeetmete kokkuvõte

Kaardi kood Objekti nimetus Piirkond/Küla TOOTMISMAA (TT) 1 Igavene Elu tootmisala (Valgu) Valgu 2 Varbola tootmisala Varbola 3 Sipa tootmisala Sipa 4 Sipa farmi tootmisala Sipa 5 Loodna tootmisala Sipa 7 Haimre tootmisala Kasti 8 Sõmeru tootmisala Kasti 9 Kasti tootmisala Kasti 10 Russalu tootmisala Varbola 12 Lestima tootmisala Varbola 13 Käbiküla tootmisala Varbola 14 Vaimõisa tootmisala Varbola 15 Kangerma tootmisala Varbola 16 Pajaka tootmisala Varbola 17 Teenuse tootmisala Teenuse 18 Teenuse töökojad Teenuse 19 Velise mõisa tootmisala Valgu-Velise 21 Konuvere tootmisala Valgu-Velise 22 Valgu tootmisala Valgu-Velise 23 Laukna tootmisala Laukna 24 Lääne-Laukna tootmisala Laukna 25 Orgita tootmisala Orgita

32 Märjamaa valla üldplaneering

Kaardi kood Objekti nimetus Piirkond/Küla TURISMIETTEVÕTLUSE MAA (TE) 1 Loodna trahter Sipa 2 Juurimaa kämping Sipa 3 Sipa külamaja Sipa 4 Mätiku kämping Sipa 5 Luhtre turismiala Kati 6 Russalu turismiala Varbola 7 Tammerinna turismiala Varbola 8 Orava turismiala Varbola 9 Ruunavere turismiala Varbola 10 Ohukotsu turismiala Varbola 11 Varbola puhkemaja Varbola 12 Vaimõisa mõisa turismiala Varbola 13 Lümandu turismiala Varbola 14 Laine turismiala Teenuse 15 Lepiku turismiala Teenuse 16 Luiste turismiala Teenuse 17 Saueaugu turismiala Teenuse 18 Sulu mõisa turismiala Valgu-Velise 19 Sulumäe turismiala Valgu-Velise 20 Entsli turismiala Valgu-Velise 21 Anne puhkemaja turismiala Valgu-Velise 22 Pädara turismiala Valgu-Velise 23 Konuvere turismiala Valgu-Velise

Kaardi kood Objekti nimetus Piirkond/Küla KAUBANDUS- JA TEENINDUSMAA (B) 1 Vaimõisa Varbola 2 Ruunavere Varbola 3 Orgita Märjamaa Märjamaa alevi kaubandus- ja teenindusmaa Märjamaa

33 Märjamaa valla üldplaneering Elu- ja sotsiaalkeskkond

Elamuehitusotstarbel maa reserveerimine Elamuehituses eelistatakse sobivates mastaapides elamute (ühepereelamud ja ridaelamud) rajamist erakapitali baasil. Märjamaa vallas ajalooliselt väljakujunenud asustusmustrit üldplaneeringuga oluliselt ei muudeta. Kõik olemasolevad elamud säilitatakse. Soovitavate elamuehitussuundade arendamiseks reserveeritakse üldplaneeringuga täiendavaid elamumaid. Suuremad reserveeritavad elamumaad asuvad:

Märjamaa alevis: • Liiva tn piirkond • Jaama tn piirkond • Viilu tn piirkond • Laane elamupiirkond Sõtke külas

Orgita piirkonnas: • Orgita - Märjamaa-Koluvere tee äärtel • Rangu külas Märjamaa-Koluvere mnt äärtel

Kasti piirkonnas • Haimre • Kasti

Varbola piirkonnas • Varbola keskus • Russalu • Ohukotsu • Ruunavere • Vardi • Käbiküla – Lestima • Vaimõisa • Käbiküla

Sipa piirkonnas • Sipa

Valgu-Velise piirkonnas • Ussimetsa • Võeva • Velise-Päärdu tee äärtel • Valgu 34 Märjamaa valla üldplaneering

Teenuse piirkonnas • Teenuse

Laukna piirkonnas • Laukna • Kuusiku • Männiku • Sopaaugu

Tiheasustusala

Olemasolev tiheasustusala Märjamaa vallas on Märjamaa alev. Käesoleva üldplaneeringu käigus tehti ettepanek laiendada Märjamaa alevi tiheasustusega ala piiri lähtuvalt toimunud arengust - Orgita külas kuni Tallinn-Pärnu maanteeni, Rangu küla (kaguosa) ja Sõtke külas endise aianduskoperatiivi maa-ala ulatuses. Üldplaneeringuga tehti ettepanek moodustada kuus uut tiheasustusala: • Varbola küla keskus; • Laukna küla keskus; • Kasti küla keskus; • Valgu küla keskus; • Sipa küla keskus; • Teenuse küla keskus.

Tiheasustusala piir on kantud põhikaardile.

Miljööväärtuslikud rajatised ja alad Märjamaa valla kultuuriajaloo tähtsamad miljööväärtuslikud alad on Raplamaa Maakonnaplaneerigu Teemaplaneeringu põhjal järgmised:

Põlli-Varbola Ala pindala, ha: 456 Esmateade Varbola linnuse kohta pärineb 1212. aastast. Linnuse ümbruses kasvab palju vanu tammesid. Varbola on üks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid, seetõttu läinud ka teaduslukku, rahvaluulesse jm. Linnust ümbritseva kivivalli ümbermõõt ulatub ligi 600 meetrini ning valli väliskülg on praegugi kohati üle 10 m kõrge. Linnuses on taastatud väravakäik ja kaev. Meenutamaks muistseid aegu on juurde ehitatud piiramistorn ja kiviheitemasin, lisaks korraldatakse aeg-ajalt teemakohaseid üritusi. Tänu sellele pälvib Varbola linnus järjest enam meedia tähelepanu ja omab kindlat kohta Eesti turistide eelistustes. Lisaks muinasväärtustele pakub piirkond huvi ka looduslooliselt (vanad rannamoodustised - Varbola pinnavormide kaitseala). Jaanilinnast kirdes asub maantee ääres suur kivi, mille Kalevipoeg tahtnud Lindanisast (Tallinnast) Riia pihta lennutada. Põlli ümbruses on säilinud puisniidud, mis koos eespool mainitud põliste tammedega süvendavad Varbola linnuse ajaloolist hõngu. Piirkonnale on iseloomulikud ka loometsad, millest Russalu- Vaimõisa Kõrvetaguse vahemikus paiknev nn. Suur Nõmm on üks maailma suurimaid.

Soovitused maakasutuse, ehitustegevuse ja hoolduse korraldamiseks: Taastada tuleks veel nähtavad, kuid osaliselt hooletusse jäänud puisniidud.

35 Märjamaa valla üldplaneering

Russalu-Lümandu Ala pindala, ha: 964 Russalu ja Lümandu külasid võib nende kauni maastiku ning säilinud rehielamutega pidada klassikalise talumaastiku näidispiirkonnaks. Lümandu, Vaimõisa ja Kõrvetaguse vahelised metsad moodustavad Suure Nõmme. Vaimõisa ehk Kõrvetaguse lava (aluspõhjakõrgendiku) Kükita mäel paikneb Vardi loometsa kaitseala. Kükita mäe jalamil üsna magistraali lääneserval asub suur heinakuhja meenutav Kükita kivi, mille riukalik Kükita kõrtsmik olla viinavindisele Vigala mehele maha müünud. Tähelepanu väärib Russalu jõe ümbrus (mõis, park, sild, jõgi). Käsitletav ala koos Vaimõisa ning Põlli väärtusliku alaga on käesolevas töös soovitatud liita Lookaitsealaga (vt. peatükk Lookaitseala)

Soovitused maakasutuse, ehitustegevuse ja hoolduse korraldamiseks: Säilitada põllumajanduslikku tootmist. Taastada võiks Kasari jõe äärsed luhaniidud.

Vaimõisa Ala pindala, ha: 938 Hästi säilinud 20.-30. aastate maastikustruktuur. Sumbküla. Vaimõisa mõisa peahoone pärineb 18. sajandi lõpuosast. Tähelepanu äratab Lümandu tee ääres paiknev neogooti stiilis sepikoda. Mõisa ümbruses on säilinud vabakujulise tiigi ja lehisepuistuga mõisapark (2,5 ha).

Soovitused maakasutuse, ehitustegevuse ja hoolduse korraldamiseks: Põllumajandustegevuse soodustamine, mõisa korrastamine.

Märjamaa Ala pindala, ha : 6667 Märjamaa on vana kihelkonnakeskus, kus asuvad kalmistud, kool, Vabadussõja ausammas jne. Märjamaa keskaegne gooti stiilis kirik (pühendati algselt Neitsi Maarjale), mille põhjaseinas aknad puuduvad. Selline ehitusviis on põhjamaadest pärinev traditsioon, mille kohaselt põhjakaar polnud soositud (kirik ehitati 14. sajandi keskel). Alevis on samuti apostliku õigeusu kiriku hoone. 19. sajandi keskel hakkas kirikukülast kujunema alevik, seda tingis soodus asend Lääne-Eesti ühes suuremas teedesõlmes (vallamaja, postihoone, rahukohus, haigla 1849, apteek 1852, kool 1864 jt.). Omapärane oli tollase Märjamaa kõrtside rohkus: alevikku jooksid kokku Haimre, Sõtke, Orgita, Kasti ja Märjamaa mõisa piirid ning igal neist oli seal oma kõrts. 1905. aastal langes tuleroaks enamus kihelkonna mõisaid ja kindral Bezobrazovi sõjakohus määras karistusi vallamajas. Kohtu all oli 135 meest. Mahalaskmist kujutab H. Möldermanni joonis ‘Kohtuotsuse täideviimine’ sarjast ‘Sõjaseadus Eestimaal’ ja sündmuspaika Veski tänaval tähistab 1966. aastal paigaldatud mälestustahvel. Üks 1941. aasta sõjasuve raskemaid lahinguid toimus samuti Märjamaa ümbruses. Langenud punaväelaste kaht ühishauda (endise raudteejaama lähedal ja kiriku juures teeristil) tähistavad mälestussambad. Orgita mõisa (1764) eellaseks oli Telliste mõis juba enne Liivi sõda. Endise mõisa ümber on säilinud park (5,2 ha). Orgital leiduva dolomiidi kasutamise kohta leidub esimesi teateid 13.-14. sajandist, mil seda kasutati Märjamaa kiriku ehitamisel. Mõisamaa mõis eraldati Vaimõisast 1732. aastal. Kasti vasallilinnuse kohta on teateid 1478. aastast, mõisa kohta 1488. aastast. Praegune mõisa peahoone pärineb 19. sajandist. Vana-Kasti mõisast eraldati 18. sajandil Uue-Kasti mõis. Kasti oli ‘Tasuja’ kolhoosi keskasula. Haimre mõisa kohta on teateid 1420. aastast. Looduskaitse all on park koos puiesteede ja lehisegrupiga. Huvitav karstinähe on kuulsad Märjamaa järtad. Eesti haridusloos omab tähtsat kohta Kuuda koolmeistrite seminar, mis töötas aastatel 1854-1887, teadusloos aga Rangu nõmm, kus professor T. Lippmaa rajas loometsa uurimise statsionaari. Suhteliselt hästi on säilinud endise kitsarööpmelise raudtee tamm. Tähelepanu väärivad kohalike inimeste eestvõttel valmiv omakandi ajalugu ja loodust tutvustavad õpperajad, üks neist Märjamaa alevikus, teine selle ümbruses.

Sõtke ja Naistevalla on põlised sumbkülad. Naistevallast on pärit Eesti kuulus naisraskejõustiklane Anette Busch (1882-1969), Sõtke mõisa kohta esimesi teateid 1560. aastast. 36 Märjamaa valla üldplaneering

Soovitused maakasutuse, ehitustegevuse ja hoolduse korraldamiseks: Märjamaa kiriku ümbruse korrastamine. Kiriku lähedusse uusehitiste rajamise keelamine. Õigeusu kiriku konserveerimine ning eksponeerimine. Järtadel niitmise toetamine ning järtade eksponeerimine laiemale rahvale.

Märjamaa alevi miljöövärtuslik alad (Pärnu mnt äärne ala ja endise raudteejaama kompleks Jaama tänaval) on märgitud planeeringukaardile. Miljööväärtusliku ala eesmärgiks on tagada omalaadse puitarhitektuuri ja miljöö säilitamine . Ehituslikud tingimused Märjamaa alevi miljööväärtuslikul alal sätestatakse miljööväärtusliku ala eeskirjaga.

Paeküla Ala pindala, ha: 291 Paeküla küla ja Kasari jõgi. Suhteliselt hästi säilinud maastikustruktuur. Ala läbivalt teelt avanevad ilusad vaated maastikule.

Soovitused maakasutuse, ehitustegevuse ja hoolduse korraldamiseks: Taastada võiks Kasari jõe äärsed luhaniidud.

Konuvere Ala pindala, ha: 478 Avatud alad paiknevad piki jõge ning asustus on koondunud jõe äärde. Ala iseloomustab Konuvere (Vigala ) jõe maastik koos luhtadega. Konuvere mõis rajati 1566. aastal. Konuvere võlvitud kivisild ehitati 1861. aastal. ja see on maakonna vanim. Sillast kilomeeter ülesvoolu on jõe paremkaldal Konuvere linnamägi. See kuulub muinas-Eesti ajaloo varasemasse perioodi ning hävis juba enne ristirüütlite rüüsteretki. Sulu mõisa kohta esmateade pärineb 1390. aastast. Hiljem oli Sulu Haimre karjamõis. Kihuna pere aias on meetrikõrgune paekivimüür, mida tuntakse Kihu munkade kabelina. Rahvatraditsioon juhatab kalmistule – selleks olnud Sulu karjamõisa Ristialuse põld. Aastatel 1717-1795 töötas Haimre mõisale kuulunud Sulu paberiveski, mis on teadaolevalt vanim tööstusettevõte Rapla maakonna alal (mõningail andmeil töötas see veel 19. sajandi alguses). Tüüringi oja aas ja Sulu arteesiakaevude piirkond.

Soovitused maakasutuse, ehitustegevuse ja hoolduse korraldamiseks: Taastada võiks luhaniidud, Konuvere linnamäe korrastamine.

Velise-Valgu-Nurtu Ala pindala, ha: 1619 Jõgedeäärne asustus, hästi säilinud maastikustruktuur. Valgu mõisas asub praegu kool, mille asutamisaastaks on 1847. Valgu mõis oli Läänemaal esimene, mis 1905. aastal tuleroaks langes. Hiljem tuli vallarahval see käsukorras üles ehitada. Velise jõe paremkaldal on park põlispuualleede ja avarate muruväljakutega. 1 km pargist ülesvoolu on Koolitoa pank (Adavere lademe lubjakivid). Kivimikihtides esinevad seal mõne sentimeetri paksused kollakasoranžid vilgurikkad vahekihid, mis on tekkinud settimise ajal kohalekantud vulkaanilisest tuhast. Pangast 0,5 km lõuna pool paikneb ümbruskonna suurim rändrahn Liivasoo Hallkivi, mis oli kunagise Jõeäärse talu laudaseinaks, kivi pealispinda kasutati vilja kuivatamiseks. Valgu Vanakubjal endises karjääris on hea ujumiskoht ja vaade ümbritsevale, mis vajaksid hooldust ja säilitamist. Nurtu mõisa peahoone kohale ehitatud majas oli Velise metskonna keskus. Maja ees on Ellu tamm, lähikonnas veel mitu suurt tamme. Kalda talu maadel töötas aastatel 1788-1829 Nõlva klaasikoda. Nurtu poe ees seisab Lebenese ehk Nurtu pärn. Velise apostlik õigeusu kirik koos kalmistuga on väga hästi hooldatud. Küla praegune tuumikosa tekkiski peale kihelkonnakooli (1884) ja kiriku (1889) ehitamist. 1905. aasta sügisel kujunes Velise Läänemaa revolutsioonilise liikumise keskuseks. Õigeusu koolimajas peeti rahvakoosolekuid. Oktoobri lõpus asutati rahvakaitseüksus ja kuulutati välja nn 37 Märjamaa valla üldplaneering Velise Vabariik. Külas korraldati suur ülestõus, mille käigus põletati mõis maha. Veretöö ohvritele püstitati 1936. aastal õigeusu kiriku ette mälestussammas, 1976 aastal 2 mälestuskivi ja koolimaja seinale mälestustahvel. Maadluskuulsuse Georg Lurichi isapoolsed esivanemad elasid mõisarevisjonide andmeil Velise mail vähemalt kaks ja pool sajandit. Keskusest paar kilomeetrit Märjamaa pool asub Sillaotsa talumuuseum, mille rajas elupõline Velise elanik Aleksei (Aadu) Parnabas (1919-1986). Muuseumi juurde kuuluvad aed ja liigirikas dendropark. Velise vasallilinnuse ehitajaks peetakse ümbruskonna suuremaid maavaldajaid Uexkülle. Velise mõis oli 18. ja 19. sajandil ümbruskonna suurim. Hoone põles 1888. aastal ja teist korda 1905. aastal. Uuesti üles seda enam ei ehitatud. Velisemõisa küla kohal on Velise jõe org väga maaliline: jõe kaldail on harvade põliskaskedega puisniit, mis jõeoru serval läheb üle varjurikkaks metsaks. Jõe ääres asuvad mõisnike perekonnakalmistud (Kilgi kabelid). Ka Nurtu jõe ääres kohtab maalilisi jõeaasasid.

Soovitused maakasutuse, ehitustegevuse ja hoolduse korraldamiseks: Vanakubjal on hea ujumiskoht ja vaade ümbritsevale, mis vajaksid hooldust ja säilitamist. Velise õigeusu kiriku ja kalmistu ümbruse korrastamist tuleks jätkata. Vaadete avamine jõele.

Maidla Ala pindala, ha: 1010 Maidla mõis rajati 17. sajandil. Nime saigi alles siis (omanike järgi), varem oli Käoküla. Mõisapark on hooldatud, kuid mõisa peahoone ise varemetes. Piirkond on rikas muinasmälestiste poolest. Maidla karjäärist leiti 1974. aastal Eesti üks suuremaid hõbeaardeid (müntide järgi 11. sajand). Mõisapargi lõunaservalt on leitud külaase ja põhja pool Kääpa talu karjamaalt 3 kalmet. Külast loodes, Liivi jõe idakaldal on Venemägi – linnamägi II aastatuhande algusest. Sealt edasi Õmma rabas on Lao järv, kuhu rahvasuu järgi läinud inimesed Põhjasõja ajal näljahäda sunnil vabasurma. Mõisapargi ääres säilinud väike majake, kus 1920. aastail elasid Eduard Viiralti vanemad. Kohalike mäletamist mööda ehitanud kunstnik lähedalasuvasse (nüüdseks hävinud) tuulikusse ateljee.

Soovitused maakasutuse, ehitustegevuse ja hoolduse korraldamiseks: Mõisa peahoone tuleb konserveerida. Toetada põllumajandust/maastikuhooldust.

Sipa Ala pindala, ha: 475 Maanteest põhjas endise Teenuse kolhoosi suurfarmi lähedal kasvab Sipa ohvripärn, mille tüvi on osaliselt kasvanud ohvrikivi peale. Tüvi ise hargneb peaaegu maapinnalt kolmeks. Pärimuste kohaselt toodud veel 19. sajandi lõpus pärna alla kivile ohvriande: õitsemise ajal käinud seal armastajad ning muul ajal soovitud lihtsalt vilja- ja karjaõnne. Sipa kivisild Kasari jõel valmis 1905. aastal. Sipa ajaloolises magasiaidas asub praegu Märjamaa valla Sipa kontor Märkimist väärivad veel mõisapark, Kasari jõe luhad, Angasilla mägi ning mitmed praegugi kasutuses olevad puisniidud (Vanamardi – Niine – Aleva talude juures jm.). Sipa oli endise Teenuse kolhoosi keskus.

Soovitused maakasutuse, ehitustegevuse ja hoolduse korraldamiseks: Sipa pärna eksponeerimine. Luha- ja puisniitude jätkuv hooldamine.

Ühiskondlike hoonete maa Ühiskondlike hoonete maana säilib olemasolevate ühiskondlike hoonete (haridusasutused, teenindusasutused, kultuurikeskused jne) alune maa. Ühiskondlikke objekte võib kaasajastada ümber- või juurdeehitamise teel ning mõningatele hoonetele uut funktsiooni leides. Kuna kõigis piirkondades on oma keskused välja kujunenud, puudub suurem vajadus ühiskondlikele hoonetele uute maa-alade reserveerimiseks.

38 Märjamaa valla üldplaneering Puhke ja virgestusmaa (spordi ja vaba aja veetmise maa-alad) Need on heakorrastatud haljas- ja metsaalad, kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid ehitisi (puhke-, spordi-, kogunemisehitisi), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, alade kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamiseks jms. Hoonete ja rajatiste pinna suhe krundi kogupinnaga on väike, põhiline tegevus toimub välisõhus. Antud teema all on käsitletud ka külaplatse, mida samuti spordiks ja vaba aja veetmiseks kasutatakse.

Märjamaa vallas on planeeritud järgmised spordi ja vaba aja rajatised:

Märjamaa piirkonnas: • Uuemõisa heinamaa puhkeala • Kuusiku tn park (Pasatski park) • Annenhofi park • Gümnaasiumi territoorium • Orgita park

Kasti piirkonnas • Taelamäe krossirada • Naistevalla külaplats • Haimre spordi ja vabaajaala • Suurküla spordi ja vabaajaala • Kasti mänguväljak • Kasti spordi ja vabaajaala • Kasti mõisa virgestusala • Järta tervisespordikeskus

Varbola piirkonnas • Russalu spordi ja vabaajaala • Varbola virgestusala • Lestima spordi ja vabaajaala • Ohukotsu külaplats • Varbola spordi ja vabaajaala • Varbola vabaajaala • Vaimõisa külaplats • Vaimõisa spordi ja vabaajaala • Pajaka spordi ja vabaajaala • Põlli külaplats

39 Märjamaa valla üldplaneering Sipa piirkonnas • Vinguti - Juurimaa ratsaspordi keskus • Sipa külaplats • Sipa mänguväljak • Sipas spordi ja puhkeala • Sipa supluskoht • Maastikusõidu ratsaspordirada

Valgu-Velise piirkonnas • Velise külaplats , kiigesaar • Sulu külaplats • Valgu robinsonirada • Konuvere külaplats • Velise spordi ja vabaajaala • Sillaotsa talumuuseumi kompleks • Valgu spordi ja vabaajaala • Valgu külaplats • Valgu kooli spordi ja vabaajaala • Valgu rahvamaja ja vabaajaala • Valgu kontor • Nurtu-Nõlva külaplats • Sulu külamaja • Konuvere jahimaja • Käriselja külaplats • Tolli külaplats • Kuuda hooldekodu puhkeala

Teenuse piirkonnas • Teenuse spordi ja vabaajakeskuse ala • Teenuse spordiplats • Luiste külaplatsi

Laukna piirkonnas • Laukna spordi- ja vabaajaala • Laukna kooli ja lasteaia mänguväljak • Laukna puhkeplats 40 Märjamaa valla üldplaneering • Laukna spordiplats • Laisilla spordi- ja vabaajaala • Leevre külaplats • Maidla külaplats ja külamaja

Muinsuskaitse

Muinsuskaitset korraldavad Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ning Märjamaa vallavalitsus.

Reguleerib: Muinsuskaitseseadus

Mälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks.

Vastavalt seadusele on mälestiste kaitsevööndiks, juhul kui mälestiseks tunnistamise aktis ei ole märgitud teisiti, 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Mälestis on kinnis- või vallasmälestis vastavalt asjade liigitusele kinnis- ja vallasasjadeks.

Kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad: 1) muinas- ja keskaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, teed, sillad, sadamakohad, veealused rajatised, tööndusega seotud kohad; 2) arhitektuuriajaloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja kultuseehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; 3) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; 4) monumentaalkunsti teosed; 5) ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad), loodusobjektid.

Vallasmälestiseks võivad olla järgmised asjad: 1) kinnismälestisest eemaldatud osad; 2) arheoloogilised leiud, etnograafilised ja ajaloolised asjad ning nende kollektsioonid; 3) kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega kujutava ja tarbekunsti teosed ning nende kollektsioonid; 4) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad masinad ja seadmed.

Mälestise omanik või valdaja vastutab mälestise säilimise eest ning on kohustatud: 1) mälestist hooldama; 2) järgima käesolevast seadusest tulenevaid kitsendusi, kuivõrd nende suhtes ei ole kaitsekohustuse teatises leevendusi ette nähtud; 3) viivitamata teatama Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele mälestist kahjustavatest muutustest ning mälestise valduse kaotamisest tema tahte vastaselt; 4) võimaldama muinsuskaitset korraldava organi ametnikul või Muinsuskaitseameti volitatud isikul mälestist üle vaadata; 5) säilitama ja korras hoidma mälestise tähist; 6) teatama Muinsuskaitseametile mälestise pärimisest, piiratud asjaõigusega koormamisest või hoiuleandmisest.

Muinsuskaitseameti ning valla- või linnavalitsuse loata on kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud järgmised tegevused: 1) konserveerimine, restaureerimine ja remont; 41 Märjamaa valla üldplaneering 2) ehitamine, sealhulgas ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel, ning lammutamine; 3) katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õuede kinni- ja täisehitamine; 4) ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kruntide (kinnistute) piiride muutmine ning kruntimine; 5) krundi või kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine; 6) katusemaastiku, ehitiste fassaadide, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms muutmine; 7) ehitisele seda kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide, nagu reklaami ja info paigaldamine ning katusele tehnilise seadme paigaldamine, samuti muul viisil mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ilme muutmine ja ehitusdetailide ümberpaigutamine; 8) siseruumis avatud detailide, ehituselementide ja -konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või nende muul viisil rikkumine; 9) algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine; 10) teede, trasside ja võrkude rajamine ning remontimine; 11) haljastus-, raie- ja kaevetööd, maaharimine ja õue ümberkujundamine; 12) teisaldatavate äriotstarbeliste objektide (kiosk, müügipaviljon, välikohvik vms), valgustuse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning reklaami paigaldamine.

Muinsuskaitseameti loata on keelatud: 1) vallasmälestise eemaldamine kinnismälestisest, mille juurde see olemuse järgi kuulub; 2) mälestise restaureerimine, konserveerimine, remontimine või muul viisil mälestise ilme muutmine; 3) kasutamine algsel või muul otstarbel; Muinsuskaitseameti loata on keelatud kinnismälestise ja selle kaitsevööndi ulatuses 1) maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide, trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd; 2) puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine.

Muinsuskaitseameti ja valla loata on keelatud kinnismälestise ümberpaigutamine, ümber- ja sisseehitamine, konserveerimine, restaureerimine ja remontimine mälestisele seda kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide paigaldamine, samuti muul viisil mälestise ilme muutmine.

Mälestise kasutamise kitsendused määrab kindlaks Muinsuskaitseamet kaitsekohustuse teatises.

Muinsuskaitsealale kehtestatakse kaitsevöönd, milles kehtivad muinsuskaitseala põhimääruses kindlaksmääratud nõuded ja kitsendused. Muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele kaitsevööndit ei kehtestata, kui muinsuskaitseala põhimääruses pole sätestatud teisiti. Kalmistul paiknevale kinnismälestistele kaitsevööndit ei kehtestata.

Märjamaa vallas asuvate muinsuskaitsemälestised on esitatud muinsuskaitseobjektide kaardil.

Märjamaa ajaloomälestised, arheoloogiamälestised ja arhitektuurimälestised:

Jrk nr. Reg nr Mälestise nimi Aadress 1. 12079 Ohvrikivi Aravere küla 2. 8388 Märjamaa (EAÕ) kalmistu Haimre küla 3. 15267 Märjamaa raudteejaama hoone Jaama t. 5 4. 15268 Märjamaa raudteejaama veetorn Jaama t. 5 5. 15269 Kasti mõisa peahoone Kasti küla 6. 15270 Kasti mõisa park Kasti küla 7. 15271 Kasti mõisa jääkelder Kasti küla 8. 15272 Kasti mõisa pargi piirdemüürid Kasti küla 9. 15273 Kasti mõisa ait Kasti küla 10. 15274 Kasti mõisa valitsejamaja Kasti küla

42 Märjamaa valla üldplaneering

11. 12080 Linnus "Puenkalle", "Paekalle" Konuvere küla 12. 15275 Konuvere mõisa peahoone Konuvere küla 13. 15276 Konuvere mõisa park Konuvere küla 14. 15277 Konuvere mõisa kelder Konuvere küla 15. 15278 Konuvere sild Konuvere küla 16. 12074 Ohvrikivi "Hiiekivi" Laukna küla 17. 12075 Ohvrikivi Laukna küla 18. 12076 Kivikalme Laukna küla 19. 12077 Kalmistu "Varetemägi" Laukna küla 20. 12078 Asulakoht Laukna küla 21. 12064 Asulakoht Leevre küla 22. 12081 Asulakoht Lestima küla 23. 12082 Asulakoht Lestima küla 24. 12083 Kultusekivi Lestima küla 25. 12084 Muistsed põllud Lestima küla 26. 12085 Ohvrikivi Lestima küla 27. 12065 Asulakoht Loodna küla 28. 12086 Hiiekoht "Pärnamägi" Lümandu küla 29. 12087 Kivikalme "Kabelimägi" Lümandu küla 30. 12088 Ohvriallikas "Külmaallikas" Lümandu küla 31. 15279 Lümandu mõisa peahoone Lümandu küla 32. 15280 Lümandu mõisa ait vasallilinnuse müüridega Lümandu küla 33. 12089 Kivikalme Moka küla 34. 12090 Kivikalme Moka küla 35. 12091 Ohverdamiskoht "Hiiemägi" Mõisamaa küla 36. 12092 Ohvrikivi Mõisamaa küla 37. 12066 Kalmistu "Surnumägi" Mõraste küla 38. 12067 Kivikalme Männiku küla 39. 8390 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Märjamaa alev, Jaama t. 40. 8389 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Märjamaa alev, Pärnu mnt. 41. 8392 Märjamaa kalmistu Märjamaa alev, Pärnu mnt. 1 42. 8391 Märjamaa kirikuaed Märjamaa alev, Pärnu mnt. 22a 43. 12093 Kivikalme Naistevalla küla 44. 12094 Kalmistu Nurtu küla 45. 12095 Asulakoht Nõmmealuse küla 46. 12096 Kivikalme Nõmmealuse küla 47. 12097 Muistsed põllud Nõmmealuse küla 48. 12098 Kultusekivi Ohukotsu küla 49. 12099 Kultusekivi Ohukotsu küla 50. 12100 Kultusekivi Ohukotsu küla 51. 12101 Valdus Ohukotsu küla 52. 12102 Ohvriallikas "Mustallikas" Paeküla küla 53. 12103 Ohvriallikas "Punaallikas", "Paunaallikas" Paeküla küla 54. 12104 Ohvriallikas "Valgeallikas" Paeküla küla 55. 12105 Asulakoht Põlli küla 56. 12106 Ohvrikivi Põlli küla 57. 15265 Märjamaa kirik Märjamaa alev, Pärnu mnt. 22a Märjamaa kirikuaia piirdemüür värav- 58. 15266 monumendiga Märjamaa alev, Pärnu mnt. 22a 59. 12107 Linnus "Kantsimägi" Rangu küla 60. 12108 Kivikalme Russalu küla 61. 12109 Kultusekivi Russalu küla

43 Märjamaa valla üldplaneering

62. 12110 Kultusekivi Russalu küla 63. 12111 Linnus Russalu küla 64. 12112 Ohverdamiskoht "Hiiemägi", "Tammemägi" Russalu küla 65. 12113 Ohvrikivi Russalu küla 66. 15281 Russalu mõisa sild Russalu küla 67. 15282 Ruunavere postijaama peahoone Ruunavere küla 68. 15283 Ruunavere postijaama postipoiste maja Ruunavere küla 69. 12068 Ohvripärn "Sipa Hiiepärn" Sipa küla 70. 15258 Sipa mõisa peahoone Sipa küla 71. 15259 Sipa mõisa park Sipa küla 72. 15260 Sipa mõisa kelder Sipa küla 73. 15261 Sipa mõisa piirdemüür Sipa küla 74. 12069 Kalmistu "Munga surnumägi" Sooniste küla 75. 12070 Kivikalme Sooniste küla 76. 12071 Pelgupaik Soosalu küla 77. 15284 Sulu karjamõisa peahoone Sulu küla 78. 15285 Sulu karjamõisa laut Sulu küla 79. 12114 Linnus "Kantsimägi" Sõtke küla 80. 12115 Ohvriallikas "Karuallikas" Sõtke küla 81. 15262 Teenuse mõisa peahoone Teenuse küla 82. 15263 Teenuse mõisa park Teenuse küla 83. 15264 Teenuse mõisa ait-kuivati Teenuse küla 84. 12054 Asulakoht Tika küla 85. 12055 Hiiekoht "Hiiemägi" Tika küla 86. 12056 Kivikalme "Kivimägi" Tika küla 87. 12057 Kultusekivi Tika küla 88. 12058 Linnus "Venemägi" Tika küla 89. 12059 Ohvriallikas Tika küla 90. 12060 Ohvriallikas Tika küla 91. 12061 Ohvriallikas Tika küla 92. 12062 Ohvrikivi "Kuningakivi" Tika küla 93. 12063 Ohvrikivi "Kuningakivi" Tika küla 94. 12072 Asulakoht Tika küla 95. 12073 Asulakoht Tika küla 96. 12116 Ohvrihiis "Hiielepik" Vaimõisa küla 97. 15286 Vaimõisa mõisa peahoone Vaimõisa küla 98. 15287 Vaimõisa mõisa park Vaimõisa küla 99. 15288 Vaimõisa mõisa ait-kuivati Vaimõisa küla 100. 15289 Vaimõisa mõisa teenijatemaja Vaimõisa küla 101. 15290 Vaimõisa mõisa sepikoda Vaimõisa küla 102. 15291 Vaimõisa mõisa tuuleveski Vaimõisa küla 103. 12117 Linnus "Varbola Jaanivald" Varbola küla 104. 12118 Ohvrikivi Varbola küla 105. 15294 Vardi mõisa kaevumaja Varbola küla 106. 15295 Vardi mõisa ait-kuivati Varbola küla 107. 8384 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Velise kalmistu 108. 8383 1905. a. revolutsiooni mälestussammas Velise kirikuaed 109. 8385 Velise kalmistu Velise küla 110. 8386 Velise kihelkonnakooli hoone Velise küla 111. 15292 Velise valduse territoorium Velise küla 112. 15293 Velise õigeusu kirik Velise küla

44 Märjamaa valla üldplaneering Miljööväärtuslikud rajatised ja alad

Märjamaa valla kultuuriajaloo tähtsamad miljööväärtuslikud piirkonnad ja ehitised on järgmised: • Märjamaa alevis Pärnu mnt äärne puitarhitektuur. • Märjamaa alevis Jaama tänaval endise raudteejaama kompleks. • Endine Rapla – Virtsu raudtee Kootsi raudteesild. • Endine Valgu mõisa viinavabrik koos kõrvalhoonetega. • Endine Valgu mõisa masinareht, ehitatud 1860. • Käända tuuliku müürid. • Veski tuuliku müürid. • Kantsi tuuliku müürid. • Hundiaugu tuulik. • Ohukotsu tuuliku müürid. • Velise mõisa karjalaudad • Valgu mõisa hoonestik

Märjamaa Vallavalitsus teeb ettepaneku võtta muinsuskaitse alla järgmised objektid: • Haimre pargi „Muhamedi kabel“ • Haimre pargi „Jääkelder“ • Valgu mõisa hoonestik • Valgu mõisa viinavabrik koos kõrvalhoonega • Valgu mõisa masinarent (ehitatud 1860) • Kootsi vana raudtee sild • Kohatu küla Käända tuulik • Männiku küla Veski tuulik • Laukna küla Kantsi tuulik • Paaduotsa küla Huntaugu tuulik • Ohukotsu küla Ohukotsu tuulik • Käända mõis

Maa-alade taotlemine munitsipaalomandisse Käesoleva üldplaneeringuga on kavandanud maade munitsipaliseerimine lähtuvalt valla arengu vajadustest. Munitsipaalomandisse plaanitakse võtta munitsipaalomandis olevate hoonete ja rajatiste alune maa, endised külakogukonnamaad, külaplatside alune maa, sotsiaal-kultuurilise otstarbega ja puhkeotstarbeline maa, valla arenguks vajalik maa, teede arenguks vajalik maa (põhimaantee sanitaarkaitsevöönd 150 m+150 m), munitsipaalasutuste alune maa.

45 Märjamaa valla üldplaneering Valla arengu seisukohalt on oluline seni kasutamata riigi omandis olevate maade munitsipaliseerimine ja elamumaadeks väljaarendamine. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek taodelda Märjamaa alevis Liiva tn, Jaama tn ja Lauluväljaku tn (endine vana staadion) äärne maa-ala kui Märjamaa valla arengumaa Märjamaa valla munitsipaalomandisse.

Kalmistute maa-alad Märjamaa vallas on järgmised kasutusel olevad kalmistud: • Viilumäe kalmistu • Kirikaia kalmistu • Velise kalmistu • Õigeusu kalmistu Täiendavalt uusi kalmistualasid ei planeerita.

Riigikaitselisel otstarbel maa reserveerimine Riigikaitselisel eesmärgil uusi maa-alasid Märjamaa vallas käesoleva planeeringuga ei reserveerita

Elu- ja sotsiaalkeskkonna ruumiliste arengumeetmete kokkuvõte Kaardi kood Objekti nimetus Piirkond/Küla ELAMUMAAD (E) 1 Varbola keskus Varbola 2 Orgita Märjamaa-Koluvere tee äärtel Märjamaa 3 Laane elamupiirkond Märjamaa 4 Haimre Kasti 5 Kasti Kasti 6 Valgu Valgu-Velise 7 Käbiküla Varbola 8 Velise tee äärtel Valgu-Velise 9 Sipa elamupiirkonnad Sipa 10 Ussimetsa Valgu-Velise 11 Russalu Varbola 12 Ohukotsu Varbola 13 Ruunavere Varbola 14 Vardi Varbola 15 Käbiküla - Lestima Varbola 16 Vaimõisa Varbola 17 Teenuse Teenuse 18 Rangu Märjamaa 19 Võeva Valgu-Velise 20 Laukna Laukna 21 Kuusiku Laukna 22 Männiku Laukna 23 Sopaaugu Laukna

46 Märjamaa valla üldplaneering

24 Märjamaa Jaama tn - Ristiku tn Märjamaa 25 Märjamaa Jaama tn - Haimre pst Märjamaa 26 Märjamaa Kase-Kannikese Märjamaa 27 Märjamaa Liiva Märjamaa 28 Märjamaa Viilu Märjamaa

Kaardi kood Objekti nimetus Piirkond/Küla SOTSIAAL-, VIRGESTUS JA PUHKERAJATISTE MAA (PP) 1 Käriselja külaplats Valgu-Velise 2 Velise külaplats, kiigesaar Valgu-Velise 3 Sulu külaplats Valgu-Velise 4 Valgu robinsonirada Valgu-Velise 5 Taelamäe krossirada Kasti 6 Vinguti - Juurimaa ratsaspordi keskus Sipa 7 Teenuse mõisa vabajakeskus Teenuse 8 Sipa külaplats Sipa 9 Sipa mänguväljak Sipa 10 Sipas spordi- ja puhkeala Sipa 11 Sipa supluskoht Sipa 12 Ratsaspordi maastikusõidurada Sipa 13 Haimre spordi- ja vabaaja ala Kasti 14 Naistevalla külaplats Kasti 16 Suurküla spordi- ja vabaajaala Kasti 17 Kasti mänguväljak Kasti 18 Kasti spordi- ja vabaajaala Kasti 19 Kasti mõisa virgestusala Kasti 20 Russalu spordi- ja vabaajaala Varbola 21 Varbola virgestusala Varbola 22 Lestima spordi- ja vabaajaala Varbola 23 Ohukotsu külaplats Varbola 24 Varbola spordi- ja vabaajaala Varbola 25 Varbola vabaajaala Varbola 26 Vaimõisa külaplats Varbola 27 Vaimõisa spordi- ja vabaajaala Varbola 28 Pajaka spordi ja vabaajaala Varbola 29 Põlli külaplats Varbola 30 Teenuse spordi- ja vabaajakeskuse ala Teenuse 31 Teenuse spordiplats Teenuse 32 Luiste külaplatsid Teenuse 33 Konuvere külaplats Valgu-Velise 34 Velise spordi- ja vababajaala Valgu-Velise 35 Sillaotsa talumuuseumi kompleks Valgu-Velise 37 Leevre külaplats Laukna 47 Märjamaa valla üldplaneering

38 Valgu spordi- ja vabaajaala Valgu-Velise 39 Valgu külaplats Valgu-Velise 40 Valgu kool Valgu-Velise 41 Valgu rahvamaja ja vabaajaala Valgu-Velise 42 Valgu kontor Valgu-Velise 43 Nurtu-Nõlva külaplats Valgu-Velise 44 Laukna spordi- ja vabaajaala Laukna 45 Laukna kooli ja lasteaia mänguväljak Laukna 46 Laukna puhkeplats Laukna 47 Laukna spordiplats Laukna 48 Laisilla spordi ja vabaaja ala Laukna 49 Maidla külaplats ja külamaja Laukna 50 Konuvere jahimaja Valgu-Velise 52 Tolli külaplats Valgu-Velise 53 Kuuda Hooldekodu puhkeala Valgu-Velise 54 Sulu külamaja Valgu-Velise 55 Järta tervisespordikeskus Kasti/Nõmmeotsa 56 Haimre kool Kasti 57 Kasti lasteaed Kasti 58 Haimre rahvamaja Kasti 59 Midrimaa lasteaed Märjamaa Märjamaa alevi sotsiaal-, virgestus- ja puhkerajatiste maa Märjamaa

Kaardi kood Objekti nimetus Piirkond/Küla MUNITSIPALISEERITAVAD MAA-ALAD M1 Liiva tn äärne maa-ala Märjamaa M2 Jaama tn äärne maa-ala Märjamaa M3 Lauluväljaku äärne maa-ala (vana staadion) Märjamaa M4 Uuemõisa heinamaa puhkeala Märjamaa M5 Tolli külaplats Tolli külas M6 Kuuda hooldekodu puhkeala Tolli külas M7 Taelamäe krossirada Kasti/Moka külas M8 Haimre mõisa park Kasti M9 Orgita park Orgita M10 Kasti spordi- ja vabaajaala Kasti M11 Põlli külaplats Varbola M12 Varbola kooli territoorium Varbola M13 Velise külaplats Valgu-Velise M14 Velise küla parkla Valgu-Velise M15 Haimre spordi- ja vabaajaala Kasti M16 Leevre külaplats Laukna M17 Laane tn spordi- ja vabaajaala Märjamaa

48 Märjamaa valla üldplaneering Kommunikatsioonid

Teed ja liikluskorraldus Märjamaa valla teede kogupikkus vastavalt valla teeregistrile on 1058 km. Sellest moodustavad riigiteed 281 km, vallateed 389 km, erateed 178 km, ülejäänud on RMK-le kuuluvad teed ning määratlemata teed. Teede kogupikkusest on mustkattega 270 km ja kruusakattega 610 km. Märjamaa valda läbib 34 erinevat riigiteed, strateegilisema tähtsusega neist on Tallinn-Pärnu-Ikla mnt (Via Baltica) (34,9 km) ja Märjamaa-Koluvere mnt (24 km). Märjamaa valla territooriumil tegelevad riigi- ja vallateede hooldusega Põhja Regionaalse maanteeameti Rapla Osakond ja Märjamaa Valla- valitsus. Kogu informatsioon Märjamaa vallas olevate kohalike teede kohta on koondatud Märjamaa valla teeregistrisse. Riiklikus teeregistris on registreeritud avalikuks kasutamiseks määratud erateed, riigimaanteede nimekirjas olevad teed, kohalikud teed ja metsateed ( Teeseadus; Andmekogude seadus ). Avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, kohalik tee, üldiseks või kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee. Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning Maanteeameti ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku majandus- ja kommunikatsiooniminister, riigi huvidest lähtudes. Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning vallavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku vallavolikogu, kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks Teeseaduses ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega. Olemasolev teedevõrk on oma tiheduselt rahuldav. Teede normaalse sõidetavuse tagamiseks ning parendamiseks on vajalik teedele tehtavat investeeringute mahtu suurendada. Edasine Märjamaa valla areng on peamiselt suunatud olemasoleva kohalike teedevõrgu kvaliteedi tõstmisele. Uusi teid on tarvis rajada kergliiklusteedena (Säästev transpordipoliitika). Konkreetne kohaliku teedevõrgu arendamine toimub edaspidi teehoiukava alusel ja kõik muutused kajastatakse kohalikus teederegistris. Riigimaanteede ümberehitamine, valgustus, ristmikud jne tehakse vastavalt riigieelarve ja teehoiukavale. Sellest tulenev maa-alade reserveerimine hakkab toimuma vastavalt Märjamaa valla arengukavale ja algatatud planeeringutele.

Üldplaneeringu käigus viidi läbi analüüs teede kohta, mis tuleks viia kõvakatte alla. Põhjuseks, et selline analüüs läbi viidi, oli soov parandada inimeste liiklemise kvaliteeti ning säästa loodust ja elukeskkonda tolmust. Planeeritavate kõvakattega teede äärsete maa-alade väärtus ja atraktiivsus kasvaks kinnisvara- arendajate ja ettevõtjate silmis tunduvalt. Üldplaneerinuga nähakse ette järgmistele teelõikudele teekatte parendamine: • Loodna - Teenuse • Haimre rahvamaja tee • Tika karjääri tee • Varbola – Ruunavere • Laukna tee • Koluvere – Ellamaa • Varbola - Riisipere • Paeküla - Mõraste – Sipa • Haimre – Velise • Nihu tee • Valgu – Libatse • Märjamaa – Naistevalla • Kasti – Mõisamaa • Konuvere – Sulu • Lipa – Mõisamaa • Kiilaspere tee • Vaimõisa – Nissi • Kesküla – Kilgi • Sipa – Kükita • Velise – Jämeda • Kasti – Lokuta • Nurtu – Kohtru 49 Märjamaa valla üldplaneering • Märjamaa alevi teedevõrk • Tõnu-Vardi tee • Sõtke tee • Teenuse – Urevere • Orgita – Rassiotsa • Teenuse – Altküla • Kümniku – Mõisamaa • Teenuse – Kose • Sipa sild- Mõraste rist- Paadiku • Konuvere - Kootsi • Sipa jõe tee • Laukna koolitee • Tooma suvilate vaheline tee • Haimre vana tee

Uued teelõigud tuleks rajada järgmistesse kohtadesse:

• Rapla – Koluvere mnt ühendus • Rassiotsa – Täissalu (Kasti piirkonnas) • Miku taluni (Laukna piirkonnas) • Vidula taluni (Laukna piirkonnas) • Tallinn-Pärnu-Ikla mnt (Via Baltica) teine sõidusuund

Üldplaneeringuga nähakse ette järgmiste ristmike valgustamine:

• Tallinn-Pärnu-Ikla mnt-l T-20171 Märjamaa-Valgu ristmik • Tallinn-Pärnu-Ikla mnt-l T-20173 Haimre- Moka ning T-20172 Märjamaa-Haimre ristmik • Tallinn-Pärnu-Ikla mnt-l T-20141 Rapla-Varbola ristmik ja T-5040010 Hiietse tee • Tallinn-Pärnu-Ikla mnt-l T-28 Rapla-Märjamaa ristmik ja UT1 Rapla - Koluvere mnt ühendus • Tallinn-Pärnu-Ikla mnt-l T-20174 Konuvere-Sulu ja T-20170 Märjamaa-Konuvere ristmik ning Konuvere silla juurdepääs. T-20204 Konuvere-Kilgi tee ristumisel Tallinn-Pärnu-Ikla mnt-ga on planeeritud ristmik.

Maakonna arengu seisukohalt on väga suure tähtsusega põhimaantee E 67 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt (Via Baltica) Raplamaad läbiva maantee jätkuv renoveerimine. Üldplaneeringu põhijoonisele (kaart 1) on kantud rahvusvahelise tähtsusega riigi põhimaantee (E 67) vajalike perspektiivsete maa-alade reserveerimine eritasandiliste liiklussõlmede asukohas. Põhimaantee planeeritud perspektiivse I klassi tee II sõidusuuna (võimalik) asukoht on Märjamaa valla piires teekaitsevööndis. Täpne sõidusuuna asukoht selgub hilisema tööprojekti staadiumis. Kiirteega paralleelsed teed peaksid paiknema 300m (150m+150m) vööndis, mis langeks kokku põhi- maantee E 67 sanitaarkaitse vööndiga. Elamuehituse ning ühiskondlike hoonete ja alade planeerimisel on arvestatud kiirtee sanitaarkaitse vööndit, mis paikneb 300 m laiuselt mõlemal pool tee telge.

Kiirtee loomist ja sellega kaasnevate paralleelteede võrgustiku loomist Märjamaa vald ei finantseeri, kuid kõik Märjamaa valda puudutavad Tallinn-Pärnu-Ikla mnt (Via Baltica) arendusega seotud dokumendid ja projektid tuleb Märjamaa Vallavalitsusega kooskõlastada. Eritasandiliste ritmike piirkonnas maatoimingute tegemisel pöörduda Maanteeameti poole täiendavate selgituste ja juhiste saamiseks.

Uued kergliiklusteed Kergliiklus on jalgsi, jalgrattaga, rulluiskudega, suuskadega jne liiklemine. Üldplaneeringu eesmärgiks kergliikluse osas on kergliikluse teede võrgustiku järk-järguline väljaarendamine. Võrgustik ühendab omavahel vaba aja veetmise kohti, teenindus- äri,- ning 50 Märjamaa valla üldplaneering elamupiirkondi. Peamised perspektiivsed kergliiklusteed on kantud kaardile. Detailplaneeringute koostamise käigus tuleb lahendada ohutu ligipääs nendele, planeerides vajaduse kergliiklusteed arenduspiirkondade sisse. Kõigi kergliiklusteede kavandamisel tuleb tagada nende ohutu kasutamisvõimalus.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek uute kergliiklusteede rajamiseks: • Märjamaa alev o Orgita-Pärnu mnt -Sõtke küla o Sauna tn-Pärna tn o Välja tn-Pae tn o Lauluväljaku tn o Haimre pst o Jaama tn o Niidupargi tn • Varbola - Rapla • Rapla - Orgita - Märjamaa • Märjamaa - Valgu • Tallinn-Pärnu-Ikla mnt (Via Baltica) äär • Märjamaa - Haimre • Märjamaa - Koluvere • Valgu - Päärdu • Kasti keskus • Teenuse - Altküla

Elektrivarustuse planeeringud Elektrivarustuse arendamisega tegeleb Märjamaa vallas osaühing Eesti Energia Jaotusvõrk, kes rekonstrueerib ülekandeliine ja alajaamasid. Elektrivõrgu laiendamist nähakse ette uute ettevõtlus- ja elamupiirkondade loomisel ja arendamisel. Kuna uued maa-alad, kus elektrienergiat vajatakse, asuvad suhteliselt lähedal olemasolevatele võrkudele, ei tohiks uute liinilõikude rajamisega seotud kulud olla väga suured.

Tänavavalgustus Tänavavalgustuse kaasajastamist ja laiendamist nähakse ette suuremates külakeskustes ja Märjamaa alevis. Uutes elamupiirkondades toimub tänavavalgustuse rajamine vastavalt kehtestatud detailpla- neeringule. Vajadusel paigaldatakse tänavavalgustus spordirajatistele ja vaba aja veetmise paikadesse.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek valgustada järgmised ristmikud: • Tallinn-Pärnu-Ikla mnt-l T-20171 Märjamaa-Valgu ristmik • Tallinn-Pärnu-Ikla mnt-l T-20173 Haimre- Moka ning T-20172 Märjamaa-Haimre ristmik • Tallinn-Pärnu-Ikla mnt-l T-20141 Rapla-Varbola ristmik ja T-5040010 Hiietse tee • Tallinn-Pärnu-Ikla mnt-l T-28 Rapla-Märjamaa ristmik ja UT1 Rapla - Koluvere mnt ühendus • Tallinn-Pärnu-Ikla mnt-l T-20174 Konuvere-Sulu ja T-20170 Märjamaa-Konuvere ristmik ning Konuvere silla juurdepääs 51 Märjamaa valla üldplaneering

Soojavarustus Tsentraalset kesküttesüsteemi on mõttekas arendada Märjamaa alevis. Teistes piirkondades nähakse ette soojamajanduse arendamist lokaalsete küttesüsteemidega. Soovitav on kasutada küttesüsteemides kohalikku taastuvenergia allikaid, näiteks puitu.

Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni planeeringud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeeringud kajastuvad Märjamaa valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukavas. Kehtestatud Märjamaa Vallavolikogu 16. märts 2006 määrusega nr 62.

Asulate veehaarded Sanitaarkaitsealade piiride, kehtestatavate kitsenduste ja hooldusnõuete määratlemine toimub vastavalt Keskkonnaministri 16.12.1996 määrusele nr 61. Suuremate asulate veehaarete (üle 500 m3/d) sanitaarkaitseala piirid määratakse kindlaks vastava sanitaarkaitseala projektis. Ka veevõtukohtade hooldusnõuded on fikseeritud eelnimetatud määruses.

Reoveekogumisalade määramine Lähtudes Märjamaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavast määratakse üldplaneeringuga järgmised reoveekogumisalad (kantud laneeringukaardile): • Märjamaa - Märjamaa alev, Sõtke küla, Orgita küla. Reovesi puhastatakse Märjamaa reoveepuhastis; • Varbola – Varbola küla. Reovesi puhastatakse Varbola reoveepuhastis; • Kasti – Kasti küla. Reovesi puhastatakse Kasti reoveepuhastis; • Valgu – Valgu küla.. Reovesi puhastatakse Valgu reoveepuhastis; • Sipa – Sipa küla. Reovesi puhastatakse Sipa reoveepuhastis; • Laukna – Laukna küla. Reovesi puhastatakse Laukna reoveepuhastis; • Teenuse - Teenuse küla. Reovesi puhastatakse Teenuse reoveepuhastis; • Haimre küla. Väikese inimeste hulga tõttu on hetkel reovesi otstarbekam juhtida lokaalsetesse kogumiskaevudesse.

Uute maa-alade arendamisel reoveekogumisalaga piirenvatele aladele on tehniliste parameetrite olemasolul kohustuslik ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumine.

Telekommunikatsioon Telekommunikatsioonirajatiste ja võrkude arendamine toimub pidevalt vastavalt erinevate teenust pakkuvate ettevõtete arengusuundadele.

Jäätmemajandus Jäätmehoolduse arengusuunad on riiklikul tasandil määratud Eesti keskkonnastrateegiaga, strateegial põhineva keskkonnategevuskavaga ja üleriigilise jäätmekavaga ja valla koostatud jäätmekavaga. Jäätmehoolduses on muredeks keskkonna saastumine jäätmetega, jäätmetega kaetud alade kasv ning jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus. Suund on võetud jäätmetekke vähendamisele ja jäätmekäitluse korrastamisele.

Märjamaa alevis Jaama tn 5 on rajatud Märjamaa jäätmejaam, kus toimub elanikkonnalt taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete tasuta vastuvõtt. Valla asulates ja külakeskustes on paigaldatud pakendijäätmete ja vanapaberi kogumiseks konteinerid.

52 Märjamaa valla üldplaneering

Infrastruktuuri ja kommunikatsioonide ruumiliste arengumeetmete kokkuvõte

Kaardi kood Objekti nimetus Piirkond/Küla TEEKATTE PARENDAMINE (T) T1 Loodna-Teenuse Teenuse T2 Tika karjääri tee Laukna T3 Laukna tee Laukna T4 Varbola - Riisipere Varbola T7 Haimre - Velise Valgu-Velise T8 Valgu - Libatse Valgu-Velise T9 Kasti - Mõisamaa Kasti T10 Lipa - Mõisamaa Kasti T11 Vaimõisa - Nissi Varbola T12 Sipa - Kükita Sipa T13 Kasti - Lokuta Kasti T14 Haimre rahvamaja tee Kasti T15 Varbola - Ruunavere Varbola T16 Koluvere - Ellamaa Laukna T17 Paeküla - Mõraste - Sipa Sipa T18 Nihu tee Varbola T19 Märjamaa - Naistevalla Märjamaa T20 Konuvere - Sulu Valgu-Velise T21 Kiilaspere tee Valgu-Velise T22 Kesküla - Kilgi Valgu-Velise T23 Velise - Jämeda Valgu-Velise T24 Nurtu - Kohtru Valgu-Velise T25 Märjamaa alevi teedevõrk Märjamaa T26 Sõtke tee Märjamaa T27 Orgita - Rassiotsa Orgita T28 Kümniku - Mõisamaa Kasti T29 Sipa sild- Mõraste rist- Paadiku Sipa T30 Sipa jõe tee Sipa T31 Tooma suvilate vaheline tee Sipa T32 Haimre vana tee Kasti T33 Laukna koolitee Laukna T34 Tõnu-Vardi tee Varbola T35 Teenuse - Urevere Teenuse T36 Teenuse - Altküla Teenuse T37 Teenuse - Kose Teenuse T38 Konuvere - Kootsi Velise-Valgu

53 Märjamaa valla üldplaneering

Kaardi kood Objekti nimetus Piirkond/Küla UUED TEED (UT) UT1 Rapla - Koluvere mnt ühendus Märjamaa UT2 Rassiotsa - Täissalu Kasti UT4 Via Baltica teine sõidurada UT5 Miku taluni Laukna UT6 Vidula taluni Laukna

Kaardi kood Objekti nimetus Piirkond/Küla KERGLIIKLUSTEED (KT) KT1 Varbola - Rapla KT2 Rapla - Orgita - Märjamaa KT3 Märjamaa - Valgu KT4 Via Baltica äär KT5 Märjamaa - Haimre KT6 Märjamaa - Koluvere KT7 Valgu - Päärdu Valgu-Velise KT8 Kasti keskus Kasti KT9 Teenuse - Altküla Teenuse KT10 Orgita-Pärnu mnt-Sõtke Märjamaa KT11 Haimre pst Märjamaa KT13 Sauna tn - Pärna tn Märjamaa KT14 Lauluväljaku tn Märjamaa KT15 Välja tn - Pae tn Märjamaa KT16 Jaama tn Märjamaa KT17 Niidupargi tn Märjamaa

Kaardi kood Objekti nimetus Piirkond VALGUSTATAVAD RISTMIKUD V1 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt, T-20141 Rapla-Varbola tee Varbola ning T-5040010 Hiietse tee ristmik V2 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt ja T-20171 Märjamaa-Valgu Märjamaa ristmik V3 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt, T-20173 Haimre- Moka ja T- Märjamaa 20172 Märjamaa-Haimre ristmik V4 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt, T-28 Rapla-Märjamaa ja Märjamaa UT-1 Rapla-Koluvere mnt ühendus V5 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt, T-20174 Konuvere-Sulu ja Konuvere T-20170 Märjamaa-Konuvere teede ristmik, Konuvere silla juurdepääs

54 Märjamaa valla üldplaneering Maa – ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine Märjamaa vallas

Maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel on aluseks: 1. Seadusandlik baas ja riiklikud arengustrateegiad (v.t. lisa 2) 2. Rapla Maakonnaplaneering ja teemaplaneeringud 3. Omavalitsuse kehtestatud maa- ja veealade kasutus- ja ehitustingimused.

Võttes arvesse rohelise võrgustiku ning loodus- ja miljööväärtuslike alade paiknemist, väärtuslike maastike iseloomu ja ajalooliselt väljakujunenud asustust on üldplaneeringus käsitletud eraldi ehitustingimusi tihe- ja hajaasustusalades.

Tiheasustusega alad

Märjamaa vallas tiheasustusalad on kantud planeeringu põhikaardile: • Märjamaa alev (millele lisandusid: Sõtke suvilapiirkond; Orgita küla keskus ja Tallinn-Pärnu- Ikla mnt ning Märjamaa Koluvere mnt vaheline ala ja Rangu küla kagupoolsem osa); • Varbola küla keskus; • Laukna küla keskus; • Kasti küla keskus; • Valgu küla keskus; • Sipa küla keskus; • Teenuse küla keskus.

Tiheasustusalade määratluse alt jäävad välja ainult üksikutena paiknevad elamud koos õuemaadega, millisetele on antud elamumaa funktsioon.

Looduskeskkond Loodusobjektide ja –alade kasutusstrateegia • Tagada säästev ja jätkusuutlik areng • Säilitada olemasolev väärtuslik looduskeskkond • Tagada looduse mitmekesisuse säilimine

Pargid, haljasalad, rohelised puhkealad, matkarajad • Aladel on nõutav loodusliku pinnase säilitamine, haljastamine ning vajadusel maastikuhooldus ning jäätmekäitlus. • Aladele on ehitamine üldjuhul keelatud. Tiheasustusega aladel toimub arendustegevus detailplaneeringute alusel. Suurtel rohealadel hajaasustuses toimub üksikute elamute ehitamine igat konkreetset juhtu arvestades eraldi otsuse alusel. Täiendused ja täpsustused: Eesti Keskkonnastrateegia Looduskaitseseadus

Miljööväärtuslikud maastikud • Väärtuslike maastike säilitamiseks ja nende väärtuse suurendamiseks vajalikud meetmed on üldiseks aluseks majandus- ja arendustegevuse korraldamisel. • Maastike ja nende väärtuslike objektide eksponeerimise parandamiseks on soovitav luua uusi ja tähistada olemaolevaid matkamarsruute.

55 Märjamaa valla üldplaneering • Suurt tähelepanu tuleb pöörata prügimajanduse parandamisele väärtuslikel maastikel ning objektide ümbruses - likvideerida tuleb kõik omavolilised prügi mahapaneku kohad. • Ehituskeeluvöönd veekogude kallastel väärtuslikel maastikel on 100 meetrit hajaasustuses ja 50 meetrit detailplaneeringu kohustusega aladel. • Ehituskeeluvööndisse ei tohiks rajada uusi tootmishooneid, välja arvatud väärtuslike maastike säilitamise või veekasutusega seotud ehitised ja vanade taluhoonete taastamine. • Elamuehitus vööndi piires peab järgima kujunenud ajaloolist asustust ja traditsioone. • Maa sihtotstarbe muutmisel säilitada senine üldine maastikumuster. • Hoonete ehitamisel ja ümberehitamisel säilitada või sobitada antud maastikule iseloomulikke hooneid ja elemente. Uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid olemasolevatega. • Tuulegeneraatoreid ja mobiilsidemaste väärtuslikele maastikele üldjuhul rajada ei tohi. • Säilitada tuleb ilusad vaated. Reserveerida vaatekohtade maad puhkekohtadeks ja avaliku kasutusega aladeks. Koostada nende ümbruse hoolduskavad, et tagada vaadete avamine ja säilitamine. Täiendused ja täpsustused: Rapla Maakonna Teemaplaneeringust: Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused

Veealad • Veekogu avalik kasutamine on veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ja kalapüük seaduses sätestatud ulatuses. Veekogu avaliku kasutamisega ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivaid seadusesätteid. Täiendused ja täpsustused: Veeseadus

Vaba läbi- ja juurdepääsu tagamine • Märjamaa vallas peab olema tagatud vaba juurdepääs kallasradadele. • Omanikeprobleemide ilmnedes peab Vallavalitus läbirääkimisi kinnistute omanikega ja parema lahendi leidumisel märgistab läbipääsu koha ning teavitab sellest valla lehes.

Natura 2000 alad Õiguslikult põhineb Euroopa Liidu liikmesriike ühendava Natura-võrgustiku loomine kahel EL direktiivil – nn linnudirektiivil (direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta), mille eesmärk on kaitsta linde, ja nn loodusdirektiivil (direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta), mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Liigid ja elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb luua Natura 2000 alad, on kirjas loodus- ja linnudirektiivi lisades. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: • mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; • mille leviala on piiratud; • mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeograafilises piirkonnas . Täiendused ja täpsustused: Natura 2000

Roheline võrgustik • Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jm. puhul tuleb arvestada nõudega, et roheline võrk jääks toimima, et tugialade suurust oluliselt ei vähendata ega lõigata läbi rohelisi koridore. • Kasutus ja kaitsetingimused tulenevad Rapla Maakonna Teemaplaneeringust: Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused

56 Märjamaa valla üldplaneering Metsaalad • Metsade arendamine ja hooldamine toimub metsahooldekavade alusel, mida koostavad metsaomanikud koostöös vastavate ametiasutustega. • Nendele aladele on ehitamine üldjuhul keelatud. Arendustegevus toimub teemaplaneeringute alusel. • Metsade kategooriad, nende majandamise kitsendused ja kasutamise viisid tulenevad Metsaseadus est • Märjamaa alevi ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee vahelisi metsalasid käsitletakse Märjamaa kaitsehaljasvööndina. Täiendused ja täpsustused: Metsaseadus

Säilitatavad ja kaitstavad loodusobjektid • Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. • Loodusobjektide valitsemisega tegeleb Raplamaa Keskkonnateenistus ning kõik ruumilised muutused tuleb kooskõlastada eelnimetatud teenistusega. • Nende aladele on ehitamine üldjuhul keelatud. Arendustegevus toimub detailplaneeringute alusel. • Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis asuvad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni kõigile avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja valdaja peab tagama inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. • Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Täiendused ja täpsustused: Eesti Keskkonnastrateegia Looduskaitseseadus Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse eeskiri Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituste andmine

Maardlate alad • Maardlate arendamise kavatsusest tuleb teavitada kohalikku omavalitsust ja maakonna keskkonnateenistust. • Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. • Kaevandaja on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks ja ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks või leevendamiseks ning kaevandamisjärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks. • Kaevandada tohib ainult keskkonnaregistris maavarana arvele võetud kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit, kui Maapõueseadus seadus ei sätesta teisiti. • Uute kaevanduste avamine ja olemasolevate kaevanduste laiendamine toimub ainult detailplaneeringute ja keskkonnamõjude hindamise alusel. • Kaevandustööde lõppemisel tuleb kaevandusala haljastada. Täiendused ja täpsustused: Maapõueseadus

Kalda piiranguvöönd ning ehituskeeluvöönd • Kallas on järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. Kalda kaitse eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

57 Märjamaa valla üldplaneering • Kaldal on piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd. • Ranna või kalda piiranguvööndi laius on:  üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 100 meetrit;  kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil, veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 50 meetrit. • Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on:  linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse hoonestusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit;  üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 50 meetrit;  kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ja veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 25 meetrit. • Kirjeldatud veealade ääres on kallasraja laius 4 m. • Märjamaa valla üldplaneering ei näe ette Märjamaa vallas asuvate veekogude kalda piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi vähendamist.

Keskkonnatundlikud alad • Keskkonnatundlikku piirkonda rajatavate ehitiste ja rajatiste projekteerimise käigus peab arendaja läbi viima keskkonnamõjude uuringu.

Välisõhu saaste- ja mürakaitse • Kohalik omavalitsus teostab keskkonnaseiret temale seadusega pandud ülesannete täitmiseks või oma töö korraldamiseks • Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire aluseks on valla keskkonnaseire programm. Keskkonnaseire programmi täitmise ja selle alusel kogutavate keskkonnaseire andmete töötlemise ja säilitamise korra kehtestab kohalik omavalitsus • Ettevõtja teostab keskkonnaseiret oma tegevuse (või keskkonda suunduvate heitmete) mõjupiirkonnas oma kulul • Ettevõtja soovil teostatava keskkonnaseire korra kehtestab ettevõtja, seire andmeid ei saa keskkonnaseisundi kahjustamise tõendamisel pöörata ettevõtja vastu • Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine välisõhu kaitse seaduse tähenduses on inimtegevusest põhjustatud välisõhku eralduv aine või ainete segu, mis võib tekitada elanikkonnal soovimatut lõhnataju. • Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Täiendused ja täpsustused: Välisõhu kaitse seadus Keskkonnaseire seadus

Majanduskeskkond Majanduskeskkonna alade kasutusstrateegia • Keskkonda mõjutava ettevõtluse piiramine looduskaunites kohtades ning elamualade lähedal. • Olemasolevate tööstusalade efektiivsem kasutuselevõtmine. • Reguleeritud puhkemajandusliku iseloomuga äri ja teeninduse arengu soodustamine looduskaunitel aladel. • Põllumajandusliku maa sihtotstarbelise kasutuse soodustamine. • Täiendavate teenindus- ja tootmismaade määratlemine. 58 Märjamaa valla üldplaneering

Teeninduse ja tootmise maa-alad • Kohaliku omavalitsuse nõudmisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. • Tootmisrajatiste ja elamute, turismialade ning puhkealade vahele tuleb rajada roheline ala minimaalselt 25 meetri laiuselt. • Objektide ümbrus nõuab kõrghaljastust. • Juurdepääs ei tohi segada elanikke ega piirkonnas paiknevaid ettevõtteid. • Uutel aladel tuleb kasutusele võtta kaasaegsed kommunikatsioonid. • Kommunikatsioonid rajatakse arendajate ja omavalituse koostöös. • Võimalusel eelistada olemasolevate ehitiste ja rajatiste rekonstrueerimist uute objektide kavandamisel. • Uue hoonestusala rajamisel alale peab üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktisoon moodustama vähemalt 70% planeeritavast alast. • Uued hoonestusalad ei tohi läbi lõigata rohevõrgustiku koridore. • Uute tootmisalade arendamine toimub detailplaneeringu alusel. • Lagunenud tootmisobjektid tuleks lammutada ja likvideerida • Arendusprojektide koostamisel tuleb läbi viia võimalike riskide analüüs, juhul kui kohalik omavalitsus seda nõuab. • Uute tootmisobjektide rajamisel ja praegu mittekasutatavate loomakasvatus- ja teiste tootmishoonete taaskasutusele võtmisel tuleb võimalikku saastekoormust hinnata igal konkreetsel juhul eraldi ning leida võimalikult kasutusviis. Täiendused ja täpsustused: Ehitusseadus

Turismi-ja puhkemajanduse maa-alad • Lubatud on arendada majutus-, teenindusrajatisi ja atraktsioone. • Tuleb säilitada võimalikult palju looduslikku keskkonda. • Kohaliku omavalitsuse nõudmisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. • Juurdepääs ei tohi segada elanikke ega piirkonnas paiknevaid ettevõtteid. • Uutel aladel tuleb kasutusele võtta kaasaegsed kommunikatsioonid. • Kommunikatsioonid rajatakse arendajate ja omavalituse koostöös.. • Uute alade kasutuselvõtmine toimub koostatava detailplaneeringu alusel. • Arendusprojektide koostamisel tuleb läbi viia võimalike riskide analüüs, juhul kui kohalik omavalitsus seda nõuab. Täiendused ja täpsustused: Ehitusseadus

Kaubanduse ja teeninduse maa-alad • Lubatud on rajada kaubandus-, teenindus -, büroohooneid. • Kohaliku omavalitsuse nõudmisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. • Juurdepääs ei tohi segada elanikke ega piirkonnas paiknevaid ettevõtteid. • Uutel aladel tuleb kasutusele võtta kaasaegsed kommunikatsioonid. • Kommunikatsioonid rajatakse arendajate ja omavalituse koostöös.. • Uute alade kasutuselvõtmine toimub koostatava detailplaneeringu alusel. • Arendusprojektide koostamisel tuleb läbi viia võimalike riskide analüüs, juhul kui kohalik omavalitsus seda nõuab. Täiendused ja täpsustused: Ehitusseadus

59 Märjamaa valla üldplaneering Põllumaad • Väärtuslikud põllumaad tuleb säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks ja nendele tuleb tagada juurdepääs. • Põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajanduslikest reostusallikatest pärineva reostuse ennetamiseks ja piiramiseks tuleb järgida Vabariigi Valituse määrusega kehtestatud mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõudeid. • Põllumajanduslike massiivide vahele on soovitav jätta metsatukad, mille laius oleks vähemalt 3x puude kõrgus. • Säilitada tuleks aladel paiknevad miljööväärtuslikud objektid. • Maaparandussüsteemide nõuded tulenevad seadustest Täiendused ja täpsustused: Eesti Keskkonnastrateegia Maaparandusseadus Asjaõigusseadus

Elu- ja sotsiaalkeskkond Elu- ja sotsiaalkeskkonna alade kasutusstrateegia • Rahuliku ja turvalise elukeskkonna säilitamine ja arendamine. • Sotsiaal-, tervishoiu-, hariduse-, kultuuri- ja spordiobjektide kaasajastamine. • Elamupiirkondade, puhkemaastike ja ühiskondlike objektide vahelise kergliiklusteede võrgu arendamine. • Juurdepääsu tagamine rajatistele ja aladele. • Detailplaneeringu kohustus tiheasustusalal. • Tähelepanu pööramine elamualade turvalisusele.

Elamumaad • Kohaliku omavalitsuse nõudmisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. • Elamuehituses eelistatakse ühepereelamute ja ridaelamute rajamist erakapitali baasil. • Elamute ehitamisel, juurdeehitiste ja abihoonete kavandamisel tuleb lähtuda ümbritseva keskkonna arhitektuuri mudelist. • Elamualadele võib lubada kõrvalsihtotstarbena kuni 10% ulatuses teenindus- või ühiskondlike hoonete maad. • Võimalusel eelistada olemasolevate ehitiste ja rajatiste rekonstrueerimist uute objektide kavandamisele. • Uue hoonestusala rajamisel peab üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktisoon moodustama vähemalt 70% planeeritavast alast. • Uute elamualade rajamisel võimalusel säilitada olemasolev haljastus, ja/või luua kõrghaljastus. Metsa olemasolul säilitada selle looduslik ilme. • Uued hoonestusalad ei tohi läbi lõigata rohevõrgustiku koridore. • Veekogude äärde elamute rajamisel tuleb arvestada seadustest tulenevaid piiranguid. • Juurdepääs ei tohi segada elanikke ega piirkonnas paiknevaid ettevõtteid. • Uutel aladel tuleb kasutusele võtta kaasaegsed kommunikatsioonid. • Kommunikatsioonid rajatakse arendajate ja omavalituse koostöös. • Alade kasutuselvõtmine toimub koostatava detailplaneeringu alusel detailplaneeringute kohustusega aladel ja vastavalt Planeerimisseadusele. • Uutel elamualadel eelistada üldjuhul madaltihedat hoonestust. • Uute elamupiirkondade detailplaneeringute koostamisel peab avalik ruum(elamupiirkonda teenindavad parkimisalad, avalikud ja erateenused, mänguväljakud, haljasalad, pargid, puhkealad) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast.

60 Märjamaa valla üldplaneering • Arendusprojektide koostamisel tuleb läbi viia võimalike riskide analüüs, juhul kui kohalik omavalitsus seda nõuab.

Tiheasustusalade ehituspõhimõtted on järgnevad: - Tiheasustusalad on detailplaneeringu koostamise kohustusega alad; - Tiheasustusega ala võib üksik-, kaksik- või muu kahe korteriga elamu ja aiamaja ehitamisel krundi täisehituse protsent olla kuni 20%. - Tiheasustusega alal peab uute elamukruntide suurus olema vähemalt 1000-3000 m 2, suurenedes asula keskosast äärealade suunas. Erandjuhul on lubatud väiksemad krundid, kui olemasolevate elamukruntide vahel on elamukrundiks sobiv maa-ala, min suurus 800 m2. - Märjamaa alevis, Orgita külas, Varbola külas ja Valgu külas on ette nähtud piirkonnad korterelamute ehituseks, lubatud suurim korruste arv on 3 korrust, ülejäänud tiheasustusaladel ei ole korterelamute ehitus lubatud; - Tiheasustusaladel on lubatud nii pere-, paaris- kui ka ridaelamute ehitus, suurim lubatud täiskorruste arv on 2 korrust. Üleminek ühelt hoonetüübilt teisele peab olema linnaehituslikult sujuv ja põhjendatud; - Tiheasustusaladel, kus puudub olemasolev kõrghaljastus on kõrghaljastuse miinimumnorm 1500 m2 suurusele katastriüksusele 1 puu, 2000 m2 suurusele katastriüksusele 2 puud, suuremale katastriüksusele 3 või enam puud. - Olemasolevad tiheasustusalad tuleb üle viia ühisvee- ja –kanalisatsioonisüsteemile. Uute tiheasustusalade planeerimisel tuleb detailplaneeringuga ette näha nende liitumine ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemi; - Olemasoleva tiheasustusala kõrvale elamualade arendamist tuleb alustada olemasolevate kommunikatsioonide poolsest osast järk-järgult kaugemale. Mitteelamuehitusliku ehitustegevuse (äri-, tootmis jm ehitiste püstitamine) aluseks on kehtestatud detailplaneering, millega muuhulgas määratakse konkreetne ehitusõigus ja krundi suurus. Tiheasustusaladel on soovitav säilitada väärtuslik kõrghaljastus.

Hajaasustusalad on ehituspõhimõtetelt järgmised: - Hajaasustusega aladel on ilma detailplaneeringut koostamata lubatud ehitada üksikelamuid koos juurdekuuluvate abihoonetega. Ühel katastriüksusel võib paikneda üks üksikelamu ja abihooned. Kui ühele katastriüksusele soovitakse rajada rohkem kui üks üksikelamu, on kohustuslik detailplaneeringu koostamine. - Ehitusõiguse saamiseks hajaasustusega alal peab moodustatava katastriüksuse suurus olema vähemalt 2,0 ha, minimaalne ühe külje laius 80 m, elamute vaheline kaugus min 100 m ning peab olema tagatud juurdepääs. - Hajaasustusega alad on alad, mille maakasutus säilub või määratakse üldplaneeringuga maatulundusmaa. Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi jagamisel tekkiva krundi suurus on 2,0 ha, kuhu on lubatud määrata õueala ja rajada pereelamu; - Hajaasustusalal on lubatud ehitada vaid pere- ja paariselamuid. Hoonete lubatud suurim täiskorruste arv on 2 korrust. Ehitusmaterjalide ja arhitektuurinõuete valikul tuleb lähtuda ümbritsevatest eluhoonetest; - Vald pooldab hajaasutuses ehitamisel eeskätt vanade talukohtade taaskasutuselevõtmist maaomanike poolt; - Kütte, vee- ja kanalisatsioonilahendus on hajaasustusaladel lokaalne, soovitav on kasutada väikepuhasteid mitme majapidamise peale; - Mitteelamuehituslik ehitustegevus (äri-, tootmis jm ehitiste püstitamine) on reguleeritud Planeerimis- ja Ehitusseadustega; - Kõrghaljastus hajaasustusalal paikneval krundil on soovitav likvideerida vaid hoonestusala ulatuses, õueala on soovitav läbi viia vaid kujundusraie.

61 Märjamaa valla üldplaneering Detailplaneeringute koostamise kohustus või selle puudumine hajaasustusalal on reguleeritud Planeerimisseadusega. Täiendused ja täpsustused: Ehitusseadus

Perspektiivsete elamumaade täpsustatud kasutamise, arendamise ja ehitustingimused

Kaardi Objekti Kasutamise ja Ehitustingimused Piirkond/ kood nimetus arendamise Küla tingimused ELAMUMAAD (E) 1. Varbola Elamute ja Detailplaneeringud kohustuslikud, Varbola keskus kõrvalhoonete krundi suurus min. 2000 m², elamutel ja rajamine, ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m korrusmajad ja kõrguseni, korrusmajadel max 3 korrust ridaelamud, kuni 15 m kõrguseni, krundi täisehituse kõrghaljastuse protsent kuni 20%, rajamine, parkimine ühiskommunikatsioonide rajamine kruntide siseselt, arendaja poolt. jäätmekäitlus. 2. Orgita- Elamute ja Detailplaneeringud kohustuslikud, Märjamaa Märjamaa- kõrvalhoonete krundi suurus min. 2000 m², elamutel ja Koluvere rajamine, ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m tee äärtel korrusmajad ja kõrguseni, korrusmajadel max 3 korrust ridaelamud, kuni 15 m kõrguseni, krundi täisehituse kõrghaljastuse protsent kuni 20%, rajamine, parkimine ühiskommunikatsioonide rajamine kruntide siseselt, arendaja poolt. jäätmekäitlus. 3. Laane Ühepere elamute ja Detailplaneeringud kohustuslikud, Märjamaa elamupiir- kõrvalhoonete krundi suurus min 1000 m², max 2 kond rajamine, haljastuse korrust kuni 10 m kõrguseni, rajamine, parkimine ühiskommunikatsioonide rajamine kruntide siseselt, arendaja poolt, krundi täisehituse jäätmekäitlus. protsent kuni 20%.

4. Haimre Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Kasti ridaelamute ja krundi suurus min. 2500 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine ühepereelamutel kuni 20%, kruntide siseselt, ühiskommunikatsioonide rajamine jäätmekäitlus. arendaja poolt. 5. Kasti Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Kasti ridaelamute ja krundi suurus min. 2500 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine kuni 20%, ühiskommunikatsioonide kruntide siseselt, rajamine arendaja poolt. jäätmekäitlus.

62 Märjamaa valla üldplaneering 6. Valgu Elamute ja Detailplaneeringud kohustuslikud, Valgu-Velise kõrvalhoonete krundi suurus min. 2000 m², elamutel ja rajamine, ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m korrusmajad ja kõrguseni, korrusmajadel max 3 korrust ridaelamud, kuni 15 m kõrguseni, krundi täisehituse kõrghaljastuse protsent kuni 20%, rajamine, parkimine ühiskommunikatsioonide rajamine kruntide siseselt, arendaja poolt. jäätmekäitlus. 7. Käbiküla Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Varbola ridaelamute ja krundi suurus min. 2000 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine kuni 20%, ühiskommunikatsioonide kruntide siseselt, rajamine arendaja poolt. jäätmekäitlus. 8. Velise tee Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Valgu-Velise äärtel ridaelamute ja krundi suurus min. 2500 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine kuni 20%, ühiskommunikatsioonide kruntide siseselt, rajamine arendaja poolt. jäätmekäitlus. 9. Sipa Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Sipa elamupiir- ridaelamute ja krundi suurus min. 2500 m², elamutel ja konnad kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine kuni 20%, ühiskommunikatsioonide kruntide siseselt, rajamine arendaja poolt. jäätmekäitlus. 10. Ussimetsa Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Valgu-Velise ridaelamute ja krundi suurus min. 2000 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine võibolla kuni 20%, kruntide siseselt, ühiskommunikatsioonide rajamine jäätmekäitlus. arendaja poolt. 11. Russalu Üheperelamute ja Detailplaneeringud kohustuslikud, Varbola kõrvalhoonete krundi suurus min. 5000 m², elamutel rajamine, haljastuse max 2 korrust kuni 10 m kõrguseni, rajamine, parkimine elamute vaheline kaugus min 50 m , kruntide siseselt, ühiskommunikatsioonide rajamine jäätmekäitlus. arendaja poolt. Plaaneerimisel arvestada olemasolevat miljööd.

63 Märjamaa valla üldplaneering 12. Põlli Üheperelamute ja Detailplaneeringud kohustuslikud, Varbola kõrvalhoonete krundi suurus min. 4000 m², elamutel rajamine, haljastuse max 2 korrust kuni 11 m kõrguseni, rajamine, parkimine elamute vaheline kaugus min 40 m , kruntide siseselt, ühiskommunikatsioonide rajamine jäätmekäitlus. arendaja poolt. Plaaneerimisel arvestada olemasolevat miljööd.

13. Ohukotsu Üheperelamute ja Detailplaneeringud kohustuslikud, Varbola kõrvalhoonete krundi suurus min. 5000 m², elamutel rajamine, haljastuse max 2 korrust kuni 10 m kõrguseni, rajamine, parkimine elamute vaheline kaugus min 50 m , kruntide siseselt, ühiskommunikatsioonide rajamine jäätmekäitlus. arendaja poolt. Plaaneerimisel arvestada olemasolevat miljööd.

14. Ruunavere Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Varbola ridaelamute ja krundi suurus min. 2500 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine kuni 20%, ühiskommunikatsioonide kruntide siseselt, rajamine arendaja poolt. jäätmekäitlus. 15. Vardi Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Varbola ridaelamute ja krundi suurus min. 2500 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine kuni 20%, ühiskommunikatsioonide kruntide siseselt, rajamine arendaja poolt. jäätmekäitlus. 16. Käbiküla - Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Varbola Lestima ridaelamute ja krundi suurus min. 2500 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, ühiskommunikatsioonide rajamine, parkimine rajamine arendaja poolt, krundi kruntide siseselt, täisehituse protsent kuni 20%, jäätmekäitlus. ühiskommunikatsioonide rajamine arendaja poolt. 17. Vaimõisa Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Varbola ridaelamute ja krundi suurus min. 2500 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine kuni 20%, ühiskommunikatsioonide kruntide siseselt, rajamine arendaja poolt. jäätmekäitlus.

64 Märjamaa valla üldplaneering 18. Teenuse Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Teenuse ridaelamute ja krundi suurus min. 2500 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine kuni 20%, ühiskommunikatsioonide kruntide siseselt, rajamine arendaja poolt. jäätmekäitlus. 19. Rangu Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Märjamaa ridaelamute ja krundi suurus min. 2000 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine kuni 20%, ühiskommunikatsioonide kruntide siseselt, rajamine arendaja poolt. jäätmekäitlus. 20. Võeva Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Valgu-Velise ridaelamute ja krundi suurus min. 2000 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine kuni 20%, ühiskommunikatsioonide kruntide siseselt, rajamine arendaja poolt. jäätmekäitlus. 21. Laukna Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Laukna ridaelamute ja krundi suurus min. 2500 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine kuni 20%, ühiskommunikatsioonide kruntide siseselt, rajamine arendaja poolt. jäätmekäitlus. 22. Kuusiku Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Laukna ridaelamute ja krundi suurus min. 2500 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine kuni 20%, ühiskommunikatsioonide kruntide siseselt, rajamine arendaja poolt. jäätmekäitlus. 23. Männiku Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Laukna ridaelamute ja krundi suurus min. 2500 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine kuni 20%, ühiskommunikatsioonide kruntide siseselt, rajamine arendaja poolt. jäätmekäitlus. 24. Sopaaugu Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Laukna ridaelamute ja krundi suurus min. 2500 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine kuni 20% , ühiskommunikatsioonide kruntide siseselt, rajamine arendaja poolt. jäätmekäitlus.

65 Märjamaa valla üldplaneering 25. Märjamaa Elamute ja Detailplaneeringud kohustuslikud, Märjamaa Jaama tn - kõrvalhoonete krundi suurus min. 1500 m², elamutel ja Ristiku tn rajamine, ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m korrusmajad ja kõrguseni, korrusmajadel max 3 korrust ridaelamud, kuni 15m kõrguseni, kõrghaljastuse ühiskommunikatsioonide rajamine rajamine, parkimine arendaja poolt. kruntide siseselt, jäätmekäitlus.

26. Märjamaa Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Märjamaa Jaama tn - ridaelamute ja krundi suurus min. 2000 m², elamutel ja Haimre pst kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine kuni 20%, ühiskommunikatsioonide kruntide siseselt, rajamine arendaja poolt. Soovituslik jäätmekäitlus, looduslähedane ehiitusviis nt palkmajad, kõrghaljastuse max murukatused jne. säilitamine.

27. Märjamaa Ühepere elamute ja Detailplaneeringud kohustuslikud, Märjamaa Kase- kõrvalhoonete krundi suurus min 1500 m², max 2 Kannikese rajamine, haljastuse korrust kuni 10 m kõrguseni, rajamine, parkimine ühiskommunikatsioonide rajamine kruntide siseselt, arendaja poolt, krundi täisehituse jäätmekäitlus, protsent kuni 20%. kõrghaljastuse max säilitamine. 28. Märjamaa Ühepere elamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Märjamaa Liiva ridaelamute ja krundi suurus min. 2000 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine kuni 20%, ühiskommunikatsioonide kruntide siseselt, rajamine arendaja poolt. jäätmekäitlus, kõrghaljastuse max säilitamine.

29. Märjamaa Üheperelamute, Detailplaneeringud kohustuslikud, Märjamaa Viilu ridaelamute ja krundi suurus min. 2000 m², elamutel ja kõrvalhoonete ridaelamutel max 2 korrust kuni 10 m rajamine, haljastuse kõrguseni, krundi täisehituse protsent rajamine, parkimine kuni 20%, ühiskommunikatsioonide kruntide siseselt, rajamine arendaja poolt. jäätmekäitlus.

Miljööväärtuslikud elamupiirkonnad • Miljööväärtuslikus elamupiirkonnas paiknevate ehitiste rekonstrueerimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata miljöösobivusele ja restaureerimise kvaliteedile. • Märjamaa alevi miljööväärtuslikel aladel määratletakse ehitustingimused miljööväärtuslike ala eeskirjast.

66 Märjamaa valla üldplaneering Ühiskondlike hoonete maad • Kohaliku omavalitsuse nõudmisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. • Objektide ümbrus nõuab sobilikku haljastust. • Juurdepääs ei tohi segada elanikke ega piirkonnas paiknevaid ettevõtteid. • Uutel aladel tuleb kasutusele võtta kaasaegsed kommunikatsioonid. • Kommunikatsioonid rajatakse arendajate ja omavalituse koostöös • Alade kasutuselevõtmine toimub koostatava detailplaneeringu alusel, juhul kui kohalik omavalitsus seda nõuab. • Ehitised peavad ümbruskonna arhitektuuriga sobima. • Ehitamisel, juurdeehitiste ja abihoonete kavandamisel tuleb lähtuda ümbritsevast arhitektuurist. • Elamute ja tootmishoonete ehitamisega alale ei nõustuta. • Veekogude äärde hoonete rajamisel tuleb arvestada seadustest tulenevaid piiranguid. • Detailplaneeringute koostamisel tuleb kavandada ka parkimisalad. • Ühiskondlike hoonete kruntide ümber on turvalisuse suurendamiseks soovitav rajada piirdeaiad. • Arendusprojektide koostamisel tuleb läbi viia võimalike riskide analüüs, juhul kui kohalik omavalitsus seda nõuab Täiendused ja täpsustused: Ehitusseadus

Puhke- ja virgestusalad • Kohaliku omavalitsuse nõudmisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. • Kaasaegsed spordi, vaba aja, turismi rajatised nõuavad juurdepääsu ja parkimisalasid ning jäätmeprobleemi lahendamist. • Alade väljaarendamine nõuab sobilikku haljastust. • Juurdepääs ei tohi segada elanikke ega piirkonnas paiknevaid ettevõtteid. • Uutel aladel tuleb kasutusele võtta kaasaegsed kommunikatsioonid. • Kommunikatsioonid rajatakse arendajate ja omavalituse koostöös. • Alade kasutuselvõtmine toimub koostatava detailplaneeringu alusel, juhul kui kohalik omavalitsus seda nõuab. • Ehitised peavad ümbruskonna arhitektuuriga sobima • Elamute ja tootmishoonete ehitamine puhke- ja virgestusalale ei ole lubatud. • Veekogude äärde hoonete rajamisel tuleb arvestada seadustest tulenevaid piiranguid. • Kruntide ümber on turvalisuse suurendamiseks soovitav rajada piirdeaiad. • Arendusprojektide koostamisel tuleb läbi viia võimalike riskide analüüs, juhul kui kohalik omavalitsus seda nõuab. Täiendused ja täpsustused: Ehitusseadus Looduskaitseseadus

Muinsuskaitse • Märjamaa vald täiendavaid muinsuskaitselisi tingimusi ei kehtesta • Muinsuskaitset korraldavad Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ning vallavalitsus. • Muinsuskaitseameti ning valla- või linnavalitsuse loata on kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud järgmised tegevused: o konserveerimine, restaureerimine ja remont; o ehitamine, sealhulgas ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel, ning lammutamine; o katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õuede kinni- ja täisehitamine; 67 Märjamaa valla üldplaneering o ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kruntide (kinnistute) piiride muutmine ning kruntimine; o krundi või kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine; o katuste, fassaadide (sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms) muutmine; o ehitisele seda kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide, nagu reklaami ja info paigaldamine ning katusele tehnilise seadme paigaldamine, samuti muul viisil mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ilme muutmine ja ehitusdetailide ümberpaigutamine; o siseruumis avatud detailide, ehituselementide ja -konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või nende muul viisil rikkumine; o algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine; o teede, trasside ja võrkude rajamine ning remontimine; o haljastus-, raie- ja kaevetööd, maaharimine ja õue ümberkujundamine; o teisaldatavate äriotstarbeliste objektide (kiosk, müügipaviljon, välikohvik vms), valgustuse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning reklaami paigaldamine. • Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides ja restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust. • Kinnismälestise kasutamise kitsendustes tehtavad leevendused määrab kindlaks Muinsuskaitseamet kaitsekohustuse teatises. • Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. • Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: o maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd; o puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. Täiendused ja täpsustused: • Muinsuskaitseseadus

Arhitektuursed nõuded • Elamute ja aiamajade naabrusesse ei tohi ehitada üle ühe korruse olemasolevatest elamutest ja aiamajadest kõrgemaid hooneid. • Ühes piirkonnas või elamukvartalis tuleb kasutada piiratud arv katusekaldeid (näiteks 45º ja 30º) ja katuse värvitoone. • Korter- ja ridaelamute akende väljavahetamisel tuleb järgida olemasolevate akende jaotust. Akende jaotust on lubatud muuta vaid kooskõlastatud projekti alusel kogu hoonel korraga. • Rõdude ja lodžade kinniehitamine on lubatud ainult kooskõlastatud projekti ja ehitusloa alusel. • Piirdeaedu ei tohi rajada väljapoole katastriüksuse ja krundi piire. • Tiheasustusega aladel on lubatud rajada kuni 1,1 m kõrguseid piirdeaedu. • Läbipaistmatuid kuni 2 m kõrguseid piirdeaedu võib rajada ainult ümber tootmisalade või liiklusele müratõkkeks või ohutuse tagamise eesmärgil. • Miljööväärtuslikul alal tuleb igasugune ehitus ja renoveerimistegevus kooskõlastada vallavalitsusega. • Igasuguse ehitustegevuse puhul tuleb tagada hoonete ja piirdeaedade arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta. • Hoonete projekteerimisel, laiendamisel ja/või rekonstrueerimisel tuleb arvestada konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadi ja ehitiste kõrguse ning asukoha loodusliku eripäraga. • Uue hoone projekteerimisel peab hoonetüüp olema kooskõlas vahetus naabuses asuvate hoonetega. Erandid lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringuga ette nähtud juhtudel. • Miljööväärtuslikul alal hoonestuse renoveerimisel või uute hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda miljööväärtusliku ala eeskirjast.

68 Märjamaa valla üldplaneering Tuleohutusnõuded • Kohaliku omavalitsuse ning muude asutuste ja mittetulundusühingute vahelise koostöö korraldamisel osaleb Päästeameti tuleohutusjärelvalve osakond. • Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest lasub krundi omanikul ja valdajal. • Territooriumide sõiduteed, ehitise ja ladustatud materjalide ning tuletõrje-veevõtukohtade juurdepääsud hoitakse vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikud. • Objekti territoorium tuleb põlevmaterjali jäätmetest alaliselt puhas hoida. Territooriumi puhastamise sageduse määrab objekti valdaja. • Jäätmete hoiukoht peab paiknema põlevmaterjalist või süttiva pinnakihiga ehitisest või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 2 meetri kaugusel. • Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muuks otstarbeks, kui see takistab tuletõrje- ja päästetehnika läbisõitu, rajatakse suletavasse lõiku viivitamatult muu läbipääs või seatakse üles ümbersõiduvõimalust näitav viit. • Tiheasustusega kohas paikneva tänava läbisõiduks sulgemisel rohkem kui üheks ööpäevaks informeerib tänava sulgemisloa saanud isik sellest viivitamatult häirekeskust. • Sõltumata asjaolust, kas ohtu põhjustav tegevus toimub metsamaal või väljaspool seda, on keskkonnajärelevalve asutuste õigusaktidele tuginevad ettekirjutused ja otsused ning keskkonnakaitseinspektorite ettekirjutused tuleohu ennetamiseks, piiramiseks või tagajärgede likvideerimiseks metsaomanikule ja ohu tekitajale kohustuslikud, Täiendused ja täpsustused: Metsaseadus ; Tuleohutuse üldnõuded

Infrastruktuur ja kommunikatsioonid Infrastruktuuri ja kommunikatsiooni alade kasutusstrateegia • Tagada säästev ja jätkusuutlik areng • Säilitada olemasolev väärtuslik looduskeskkond • Parandada kohalikku elukvaliteeti. • Tõsta ettevõtete konkurentsivõimet

Teed ja liikluskorralduse üldised põhimõtted • Tee kaitse, teehoiu korraldamine, liiklusohutuse tagamine ning teelt lähtuvate keskkonna- kahjulike ja inimestele ohtlike mõjude vähendamine toimub seaduste alusel. • Riigimaanteede (põhimaanteed, tugimaanteed ja kõrvalmaanteed) kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge (mitme sõiduraja puhul mõlemal pool äärmise sõiduraja telge) on 50m. • Põhimaantee (E67) ja tugimaanteede (T28, T29) vahetusse lähedusse soovitav ehitustegevust mitte planeerida kuna juurdepääsu põhi- ja tugimaanteelt ei ole võimalik tagada. Juurdepääsuteed planeerida kohalike teede või kõrvalmaanteede kaudu. • Põhi-, tugi ja kõrvalmaanteede teekaitsevööndis (50m) on keelatud uusehitiste (hoonete) rajamine. • Planeeritavate kohalike teede tehnilised näitajad peavad vastama standardile EVS 843:2003 Linnatänavad, sealhulgas planeeritava teemaa laius. • Riigimaanteedel on sanitaarkaitsevöönd, mille mõjuala määramise aluseks on perspektiivne liiklussagedus. • Tee sanitaarkaitsevööndis ei ole ehitustegevus (s.h elamuehitus) välistatud juhul, kui võetakse tarvitusele abinõud liiklusest tulenevate kahjulike mõjude leevendamiseks. Konkreetsete meetmete olemus otsustatakse detailplaneeringute koostamise ja ehitiste projekteerimise käigus. • Piki maanteed planeeritavaid kommunikatsioone pole lubatud paigaldada tee konstruktsioonidesse. 69 Märjamaa valla üldplaneering • Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge (mitme sõiduraja puhul mõlemal pool äärmise sõiduraja telge) on 20-50 m. • Tänava kaitsevööndi laius nähakse ette detailplaneeringus (tänava piirist kuni 10 m). • Kohaliku omavalitsuse nõudmisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. • Teedevõrgu arendamisel lähtutakse printsiibist, et igale avalikule objektile ja maa-alale oleks tagatud vaba juurdepääs. • Uutele ehitistele ja objektidele tuleb kavandada ja välja ehitada kohaliku omavalitsuse või arendaja poolt esimeses järjekorras juurdepääsuteed. • Juurdepääsud tuleb projekteerida nii, et need elanikke ja piirkonnas paiknevaid ettevõtteid ei segaks. • Juurdepääsuteed rajatakse arendajate ja omavalituse koostöös. • Kergliiklusteede rajamisel tuleb eelkõige lähtuda liiklemise turvalisusest. • Teede ümbrus nõuab sobivat haljastust (arendaja valikul kas kõrg- või madalhaljastus). • Detailplaneeringute koostamisel tuleb kavandada parkimisalad vastavalt kehtivatele normidele. • Eratee avalikuks kasutamiseks määramine toimub omaniku ja Märjamaa Vallavalituse vahelise kokkuleppe alusel. • Juhul kui eraõigusliku isiku maal asuvalt teelt on juurdepääs mitmele kinnistule ning kinnistute omanikel on tekkinud probleeme oma kinnistule juurdepääsuga, võib Märjamaa Vallavolikogu määrata eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks Teeseaduses sätestatud korras ja taotleda tee maa-ala sundvõõrandamist. • Arendusprojektide koostamisel tuleb teha võimalike riskide analüüs, juhul kui kohalik omavalitsus seda nõuab. Täiendused ja täpsustused: Teeseadus Ehitusseadus Rahvatervise seadus Tee projekteerimise normid ja nõuded Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded

Elektrivarustus • Elektrivarustuse ja selle arendamise Märjamaa vallas tagab AS Eesti Energia. • Elektriliinide ja –paigaldiste kasutus- ja arendustingimused tulenevad seadustest (Elektriohutusseadus; Asjaõigusseadus). • Elektriliinide rajamisel on visuaalse häirimise ja turvalisuse ning loodukahjustuste vältimiseks soovitav kasutada olemasolevaid trasse ja maakaabelliine. • Soodustada tuleb alternatiivenergia allikate (vee-, tuule- ja bioenergia) kasutussevõtmist valla territooriumil. • Kohaliku omavalitsuse nõudmisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. • Uutel aladel tuleb kasutada kaasaegse elektrivarustuse võimalusi. • Elektrivarustus rajatakse arendajate ja Eesti Energia koostöös. • Arendusprojektide koostamisel tuleb läbi viia võimalike riskide analüüs, juhul kui kohalik omavalitsus seda nõuab. Täiendused ja täpsustused: Ehitusseadus Elektriohutusseadus Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus Asjaõigusseadus

70 Märjamaa valla üldplaneering Tänavavalgustuse arendamine • Tänavavalgustust laiendatakse uutesse elamupiirkondadesse ning spordirajatistele ja vaba aja veetmise paikadesse. • Tänavalgustuse arendamisel tuleb koostööd teha AS Eesti Energiaga. • Tänavavalgustuse rajamisel on visuaalse häirimise ja turvalisuse ning loodukahjustuste vältimiseks soovitav kasutada olemasolevaid elektriühendusi. • Kohaliku omavalitsuse nõudmisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. • Arendusprojektide koostamisel tuleb teha võimalike riskide analüüs, juhul kui kohalik omavalitsus seda nõuab. Täiendused ja täpsustused: Ehitusseadus Asjaõigusseadus

Telekommunikatsioon • Kogu valla territooriumil luuakse kaasaegne internetiühendus. • Telekommunikatsioonide rajamisel lähtutakse seadusest. • Liinirajatis on maapinna või veekogu põhjaga püsivalt ühendatud telekommunikatsioonivõrgu osa, milleks on kaablitunnel või -kanalisatsioon või postidele paigutatud kaablite või juhtmete kogum. Liinirajatiseks on ka raadiosidemast • Liinirajatiste kaitsevööndi mõõtmed on: - maismaal 2 meetrit mõlemal pool liinirajatise keskjoont või raadiomasti puhul selle kõrgusega ekvivalentse raadiusega maapinnal meetrites; • Maaomaniku õigused ja kohustused tulenevad seadusest. • Liinirajatise omanik on kohustatud liinirajatise asukoha märgistama vastavalt õigusaktidele. • Kohaliku omavalitsuse nõudmisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. • Arendusprojektide koostamisel tuleb teha võimalike riskide analüüs, juhul kui kohalik omavalitsus seda nõuab. Täiendused ja täpsustused: Elektroonilise side seadus Ehitusseadus Asjaõigusseadus

Soojavarustus ja surveseadmed • Soojavarustuse rajamisel lähtutakse seadusest (Surveseadme ohutuse seadus ; Surveseadme kaitsevööndi ulatus ; Asjaõigusseadus ). • Kohaliku omavalitsuse nõudmisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. • Arendusprojektide koostamisel tuleb teha võimalike riskide analüüs, juhul kui kohalik omavalitsus seda nõuab. Täiendused ja täpsustused: Surveseadme ohutuse seadus Surveseadme kaitsevööndi ulatus Asjaõigusseadus

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon • Veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisel lähtutakse seadusest (Veeseadus ; Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ; Surveseadme ohutuse seadus ). • Veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisel tuleb võimalusel luua ühissüsteeme. • Kohaliku omavalitsuse nõudmisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. • Arendusprojektide koostamisel tuleb teha võimalike riskide analüüs, juhul kui kohalik omavalitsus seda nõuab. • Nõutav on mittekasutuses olevate puurkaevude likvideerimine ning salvkaevude sulgemine. 71 Märjamaa valla üldplaneering Täiendused ja täpsustused: Veeseadus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus Surveseadme ohutuse seadus Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded

Jäätmemajandus • Tingimused on seatud Märjamaa valla jäätmekavas • Jäätmekäitluskavad kooskõlastatakse maakonna keskkonnateenistusega. • Kohaliku omavalitsuse või keskkonnateenistuse nõudmisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. • Arendusprojektide koostamisel tuleb teha võimalike riskide analüüs, juhul kui kohalik omavalitsus seda nõuab. • Olmejäätme valdaja on kohustatud korraldatud olmejäätmeveoga liituma. • Taaskasutatavad ja ohtlikud jäätmed kogutakse Märjamaa jäätmejaamas. • Ehitusjäätmete ja suuremõõtmeliste jäätmete veoks tuleb sõlmida otsekokkulepe jäätmetekitaja ja jäätmekäitlusfirma vahel, kes varustab tellija konteineriga ja veab jäätmed ära. Täiendused ja täpsustused: Jäätmeseadus

Maa-alade tsoneerimine Üldplaneeringu kaartidel on erinevat värvi pindadega ja neid täpsustavate tähistega kajastatud maakasutuse juhtfunktsioonid. Olemasolevaid krunte ja katastriüksuseid võib kasutada nende senise kasutusotstarbe järgi, planeeritud juhtfunktsiooni tuleb järgida juhul, kui krundi senist kasutusotstarvet (k.a. sihtotstarvet soovitakse muuta.

Märjamaa alevis planeeritud erinevate funktisoonidega alal on võimalik planeerida elamu, kaubandus- teenindus- ja äri- ning puhke- ja virgestusala kasutusotstarvet.

72 Märjamaa valla üldplaneering

Detailplaneeringu kohustusega alade ja juhtude määramine

Detailplaneeringu kohustuse seadmise tingimused

Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid ( Planeerimisseadus ).

Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik lisaks planeerimisseaduses ja Rapla maakonnaplaneeringus määratud aladel ja juhtudel: • Üldplaneeringus elamumaa, tootmismaa, sotsiaal-, puhke- ja virgestusmaa, kaubandus- ja teenindusmaa juhtfunktsiooniga alal.

Detailplaneeringu koostamine on seadustest või teistest õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ka nendel aladel ja juhtudel, mida ei ole üldplaneeringus loetletud. Märjamaa Vallavolikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise ka aladel ja juhtudel, mida ei ole üldplaneeringus loetletud.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral.

Detailplaneeringu koostamisel korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktis 3 ( detailplaneering, mille alusel kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevus või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2–4 (analüüsima kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju; Otsustaja teeb otsuse lähtudes; tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega ) sätestatust ) sätestatud juhtudel. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.

Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297) sätestatud korras.

Detailplaneeringu kehtestamise tingimuseks olemasolevate tiheasustusalade laiendamisel ja uute moodustamisel vastavuses üldplaneeringuga on liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemidega ning kavandavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu.

Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord

Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisel loobuda käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 (Algatatud planeeringust informeerimine - Ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist ) ja §-des 18–21 ( Planeeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek; Avaliku väljapaneku kestus; Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord; Avaliku väljapaneku tulemuste arvestamine ) sätestatud planeeringu avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega, kui detailplaneering koostatakse: • olemasoleval hoonestusalal kuni viie üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks;

73 Märjamaa valla üldplaneering • olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks linnas või alevis, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna linnaehituslikku miljööd.

Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu puhul, mis koostatakse olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning kus säilib hoonete kasutamise senine otstarve, loobuda käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 ja §-des 18–21 sätestatud planeeringute avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega. Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa-aladele ja ehitistele.

Märjamaa vallas kehtestatud detail- ja teemaplaneeringud:

Nr Planeeringu nimetus ja aadress Kehtestamise otsus 1 Märjamaa alevis Lauluväjaku maa-ala DP Alevivolikogu otsus 22.05.2001 2 Märjamaa alevis Veski tn 4 DP Alevivolikogu otsus 25.06.2002 nr 31 3 Märjamaa alevis Oru tn 2 DP Vallavolikogu otsus 17.12.2002 nr 24 4 Märjamaa alvis Niidupargi elamukvartali DP Vallavolikogu otsus 17.06.2003 nr 61 5 Märjamaa alvis Maasika tn 5 DP Vallavolikogu otsus 17.12.2002 nr 25 6 Märjamaa Gümnaasiumi DP Vallavolikogu otsus 15.06.2004 nr 122 7 Märjamaa alevis Uus tn 10 ja lähiala DP Vallavolikogu otsus 19.08.2003 nr 71 8 Laukna bensiinijaama DP Vallavolikogu otsus 17.08.2004 nr 128 9 Märjamaa alevis Pärnu mnt 101 kinnistu DP Vallavolikogu otsus 21.12.2004 nr 153 Märjamaa alev Kullerkupu tn 4 ja Kullerkupu tn 6 10 DP Vallavolikogu otsus 17.05.2005 nr 187 Märjamaa vald Orgita küla Viilu ja Viilu II 11 kinnistute DP Vallavolikogu otsus 17.01.2006 nr 29 12 Märjamaa alev Kannikese tn 2 kinnistu DP Vallavolikogu otsus 23.05.2006 nr 51 13 Varbola-Loone matkakoridori teemaplaneering Vallavolikogu otsus 21.02.2006 nr 33 14 Märjamaa vald Orgita küla Kolga kinnistu DP Vallavalitsuse korraldus 03.04.2007 nr 363 15 Märjamaa vald Orgita küla Kadaka kinnistu DP Vallavalitsuse korraldus 10.04.2007 nr 411 Märjamaa vald Märjamaa alev Pärnu mnt 121 16 kinnistu DP Vallavalitsuse korraldus 31.07.2007 nr 849

74 Märjamaa valla üldplaneering Planeeringute mõju ümbritsevale keskkonnale

Keskkonna pikaajalisest ja säästlikust kasutamisest Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus ( Põhiseadus § 53 ). Keskkonnastrateegia lähtub Eesti keskkonnakaitse ajalooliselt väljakujunenud põhieesmärgist: tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades (Eesti keskkonnastrateegia ). Eesti keskkonnastrateegia on ühiskondlik kokkulepe, kus: • oleviku põhinõudeid ohustamata võetakse arvesse tulevaste põlvkondade vajadusi • majandustegevuses peab arvestama looduse seatud piire • kõigil keskkonna kasutajatel ja kahjustajatel peab lasuma täielik vastutus oma tegevuse eest. • ettevõtted peavad tagama oma tegevuse vastavuse keskkonnakaitse nõuetele.

Omavalitsuse peamine ülesanne on kindlustada elanikkonnale võimalikult kvaliteetsed elu-, töö- ja puhketingimused. Omavalitsuse maakasutus- ja arengustrateegia peab olema hästi läbimõeldud, et keskkonda võimalikult säästlikult kasutada. Seepärast kaalutakse iga üldplaneeringus kavandatud ruumilise arendusmeetme juures enne lõplikku otsustamist kõiki loodus-, majandus-, elu- ja sotsiaal- ning tehiskeskkonna mõjusid. Vastavalt Säästva arengu seadusel e võib omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise õigust kooskõlas seadustega kitsendada, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust.

Olulise ruumilise mõjuga objektid Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju hinnatakse, kui: • taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; • kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Märjamaa vallas läbiviidud analüüs näitas, et olulise ruumilise mõjuga objektid puuduvad ja nende väljaarendamist ei nähta käesoleva üldplaneeringuga ette. (v.t. lisa 3)

Reserveeritud alade mõju erinevatele keskkondadele Käesolevas töö käigus erinevates keskkondades reserveeritud maa-alade mõjude analüüs teistele keskkondadele on läbi viidud töörühmades osalenud ekspertide poolt. Analüüsiti, milliseid positiivseid ja negatiivseid mõjusid tegevused reserveeritud maa-aladel kaasa toovad. Töö tulemusena sündisid selged põhjendused reserveeritud aladele, milliseid positiivseid eeldusi need loovad valla edasistele arengutele Selgusid ka negatiivsed mõjud, millest tuleb loobuda, kui lahendid realiseeruvad. Analüüsid on tabeli kujul lisas 2. Läbiviidud keskkonnamõjude analüüs näitas, et kavandatud ruumilise arengu meetmed on kõik lokaalse iseloomuga, nende mõju ei ole ohtlik ega sisalda keskkonnariske. Kavandatud meetmeid, mis siiski võimaldasid kahtlusi võimalike riskide ja ohtude suhtes, täpsustati ning nende

75 Märjamaa valla üldplaneering arendustingimustele lisati nõue täpsema keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks, maa-aladele määrati detailplaneeringu kohustus või lisati 1 kuu pikkune avalikustamise klausel.

Üldplaneeringuga kavandatu Üldplaneeringus on arvestatud soovi kujundada Märjamaa vallast meeldiv elamispiirkond, kus eramukrundid oleksid sobitunud olemaolevasse rahulikku ja looduslikku keskkonda. Elamumaid on reserveeritud mitmesse piirkonda, arvestades valla soovi suurendada elanikkonda ja laiendada elamuehitust.. Märjamaa vald soovib arendada ettevõtlust. Ettevõtluse raskuspunkt on vastavalt planeeringule väikestel ja keskmistel ettevõtetel. Tootmise tarbeks on maad reserveeritud olemasolevate tootmisettevõtete lähedusse. Sellega tagatakse tootmise jaoks mõeldud maade senisest otstarbekam kasutamine ning jätkusuutlikkus. Uute tööstus- ja ärialade kasutuselevõtt toob kaasa töökohtade arvu mõõduka kasvu. Kuna alad ei ole ulatuslikud ja kavandatava tootmise või tööstuse täpne iseloom pole ette teada, saab nende kasutuselevõtust johtuvaid keskkonnamõjusid hinnata detailplaneeringu käigus. Oluline osa on turismil ja puhkemajandusel, millele loovad eelduse valla geograafiline asukoht ja valla territooriumil asuvad loodusobjektid. Eesmärk on eelkõige parandada infrastruktuuri, teeninduse ja kaubanduse taset. Uute puhkealade rajamiseks on reserveeritud maid, mille hulgas on ka suuremat potentsiaali omavaid jõgede äärseid alasid. Puhkealade arendamine sõltub valla vajadustest ja võimalustest ning eeldab koostööd maaomanikega. Märjamaa valla üldplaneering ei näe ette Märjamaa vallas asuvate veekogude kalda piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi vähendamist. Valla teede sõidetavuse parandamiseks on kavandatud mitmete teede viimine kõvakatte alla, et vähendada tolmu teket ja suurendada ohutust. Vald pöörab tõsist tähelepanu jäätmekäitlusele, et seeläbi parandada keskkonna seisundit. Jäätmekäitluse arendamine on oluline ka suureneva turismi kontekstis, eesmärgiks on ennetada ja vältida looduse koormamist ja risustamist. Kavas on luua võimalused eelsorteeritud tavajäätmete kogumiseks. Veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonda käsitleb valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava. Eesmärk on korrastada asulate puhastusseadmed ning vee- ja kanalisatsioonivõrk. Toimivad puhastusseadmed parandavad keskkonna olukorda ja vähendavad reostusohtu. Samuti on hästi töötavad puhastusseadmed ja veevarustus eelduseks elamuehituse ning ettevõtluse arengule. Hajaasustuses on kasutatavad lokaalsed väikepuhastusseadmed.

Kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekud • Korrigeerida Rapla Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus esitatud rohevõrgustiku piire Varbola külas, Paisumaa külas, Risu-Suurküla külas ja Loodna külas (märgitud planeeringukaardil).

76 Märjamaa valla üldplaneering Märjamaa valla üldplaneeringu realiseerimine

Vastavalt keskkonnaministeeriumi soovitusele ( Soovitused üldplaneeringu koostamiseks ) tuleb üldplaneeringu realiseerimiseks koostada tegevuskava, kus on ära määratud millal ja millises järjekorras kavatsetakse üldplaneeringut teoks teha. Üldplaneeringu elluviimise täpsustamine toimub Märjamaa valla arengukava kaudu, milles määratakse täpsemalt finantsid, vastutajad, ajagraafik ning ressursid.. Elamualade ja teenindus- ning tootmisalade arendamine toimub arendajate ja ettevõtjate algatusel. Elu- ja sotsiaalkeskkonna objektide arendamisel on eestvedajateks külaseltsid, MTÜ-d ja kohalik omavalitsus. Kommunikatsioonide rajamine Märjamaa valla poolsel algatusel toimub vastavalt arengukavas kirjeldatud arengusuundadele. Eelistatud on koostööprojektid, mis kaasavad naabervaldasid, ettevõtjaid ning toetuvad EL struktuurfondide finantseerimisele.

Detailplaneeringuid koostatakse vastavuses üldplaneeringus ette nähtud juhtfunktisooniga. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi olemasolu.

Detailplaneeringu kehtestamisega vallale avaliku teenuse pakkumiseks lisanduvad rahalised kohustused peavad olema kajastatud valla arengukavas ja vallaeelarves. Vastavalt Planeerimisseadusele (§ 10 lg 6) sõlmib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik enne selle algatamist Märjamaa vallaga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepingus määratakse Märjamaa valla ja ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja detailplaneeringu koostamise rahastamisel. Üldjuhul rajab detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri (kütte-, veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustikud, telekommunikatsiooni-, nõrkvoolu- ja elektrivõrgud, elektripaigaldised, välisvalgustus) ja avaliku ruumi (avalikult kasutatava tee, kergliiklustee, liikluskorralduslik ja parkimislahendus, üldkasutatav haljastus, laste mängualad, heakorraelemendid) nii planeeritava alal kui ka väljaspool detailpaleneeringu ala huvitatud isik. Kui detailplaneeringuga kavandatkse uusi eluasemeid, määratakse lepingus sõltuvalt Märjamaa valla majanduslikest võimalustest ka detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused uute elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide (nt lasteaed, kool, raamatukogu, rahvamaja, spordihoone, sotsiaalkeskus jne) rajamisel.

77 Märjamaa valla üldplaneering Kasutatud kirjandus ja materjalid

1. Eesti Vabariigi seadused • Planeerimisseadus • Looduskaitseseadus • Eesti keskkonnastrateegia • Rahvatervise seadus • Säästva arengu seadus. • Muinsuskaitseseadus • Veeseadus • Ehitusseadus • Teeseadus • Eesti Keskkonnamõjude hindamise auditeerimise seadus • Asjaõigusseadus • Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus • Elektriohutusseadus • Kalapüügiseadus • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus • Lennundusseadus • Maakatastriseadus • Maakorraldusseadus • Maapõueseadus • Metsaseadus • Välisõhu kaitse seadus • Jäätmeseadus • Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seadus • Kiirgusseadus • Elektroonilise side seadus • EV Kodanikukaitse seadus • Päästeseadus

2. Loodna üldplaneeringu lähteülesanne 1999 3. Märjamaa valla üldplaneering 1995 4. Märjamaa alevi üldplaneering 1999 5. “Raplamaa väärtuslikud maastikud” 6. “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” 7. RAPLAMAA M A A K O N N A P L A N E E R I N G TEEMAPLANEERING “RAPLAMAA ROHELINE VÕRGUSTIK” 8. Haapsalu üldplaneering seletuskiri 9. Kernu valla üldplaneering 10. Kaarma valla üldplaneering 11. Kohila valla üldplaneering 12. Paldiski linna üldplaneering 13. Lihula valla üldplaneering 14. Eera Finland Oy materjalid 15. Kangasalan kunta Strategia 2013 16. Kangasalan kunnan Kaavoituskatsaus 17. Myrkylän kunnan strategia

78 Märjamaa valla üldplaneering

Lisad

Lisa 1 Kasutatud seadused, määrused ja riiklikud strateegiad

Põhiseadus Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

Planeerimisseadus Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja ning selle omaniku või valdaja suhtes. Planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ( RT I 2005, 15, 87 ) sätestatud juhtudel ja korras.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtumisüsteemi seadus Keskkonnamõju “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtumisüsteemi seaduse” tähenduses on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Ehitusseadus Ehitusseadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. Seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. Seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Seaduses käsitletud ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning nende nõuetele vastavuse hindamisele ja nendega seotud isikutele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2002, 6, 20) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

Asjaõigusseadus

79 Märjamaa valla üldplaneering Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Seaduses võib lisaks eelpoolnimetatule sätestada ka muid asjaõigusi. Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.

Eesti territooriumi haldusjaotus seadus Käesolevas seaduses sätestatakse Eesti territooriumi haldusjaotus, haldusterritoriaalse korralduse muutmise ning haldusüksuste piiride ja nimede muutmise alused ja kord.

Maakatastriseadus Maakatastriseadus sätestab maakatastri (edaspidi kataster ) pidamise alused, katastri pidamise eesmärgi, katastriüksuste registreerimise korra, katastriandmete koosseisu ja nende töötlemise korra ning katastri finantseerimise korra. Kataster on riigi põhiregister. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Maakorraldusseadus Käesolev seadus sätestab maakorralduse läbiviimise korra ja põhimõtted. Maakorraldus käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses. Maakorraldustoimingud on kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaksmääramine. Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorralduse nõuetest, territoriaalplaneeringuga määratud kinnisasja sihtotstarbest, kinnisasja omaniku õigustest ja üldistest huvidest.

Säästva arengu seadus Käesolev seadus sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia alused. Säästva arengu rahvuslik strateegia tugineb ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi otsustes (Rio de Janeiro, 1992) sätestatud põhimõtetele. Käesoleva seaduse II osa sätestab looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Säästva arengu alused teistes valdkondades sätestab seadus, muu õigusakt või riiklik programm.

Säästev Eesti 21 Lähteülesande kohaselt on SE21 Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia 2030. aastani, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Tegu on kogu ühiskonnaelu haarava arengukavaga, mitte üksnes ökoloogilistele küsimustele suunatud strateegiaga. Lähteülesande kohaselt on SE21 ühiskonna tervikkäsitlus, mis ei süüvi ühegi kitsama eluala spetsiifilistesse probleemidesse, vaid määratleb Eesti kui terviku liikumise suhteliselt üldistel skaaladel, nagu: individualism- solidaarsus, mobiilsus-püsivus, avatus-suletus, innovaatilisus-traditsionaalsus jne.

Looduskaitseseadus Käesoleva seaduse eesmärk on: • looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; • kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Kaitstavad loodusobjektid on: 80 Märjamaa valla üldplaneering • kaitsealad; • hoiualad; • kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; • püsielupaigad; • kaitstavad looduse üksikobjektid; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. V.t ka Natura 2000 V.t. ka Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituste andmine

Eesti Keskkonnastrateegia Keskkonnastrateegia on riigi keskkonnaalase tegevuse kavandamise ja rahvusvahelise koostöö arendamise aluseks. Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades.

Metsaseadus Matsaseadus reguleerib metsa majandamist taastuva loodusvarana, tagamaks inimesi rahuldav elukeskkond ja majandustegevuseks vajalikud ressursid looduskeskkonda põhjendamatult kahjustamata. Seadus sätestab metsa korraldamise ja majandamise õiguslikud alused, kehtestab metsanduse suunamise ning metsa majandamise korraldamise. Seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Veeseadus Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile. V.t. ka Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri V.t. ka Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded Määrusega kehtestatakse naftasaaduste hoidmisehitiste (edaspidi hoidmisehitis) veekaitsenõuded ohtliku seisundi tekke vältimiseks ja vee reostumise ennetamiseks. Hoidmisehitiste veekaitsenõuded on nende planeerimis-, ehitus- ja ekspluatatsiooninõuded. Määrust ei kohaldata üldkasutatavatele autokütusetanklatele. V.t. ka Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. V.t. ka Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded. V.t. ka Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seadus

Kalapüügiseadus Käesolev seadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest Käesolev seadus kehtib Eesti Vabariigi majandusvööndis majandusvööndi seadusest (RT I 1993, 7, 105) tulenevate erisustega. Käesolev seadus ei reguleeri suhteid kalade kasvatamisel ja püügil kalakasvatuslikes rajatistes nagu tiigid, sumbad, basseinid. Käesolev seadus reguleerib kalapüüki Eesti lipudokumenti omava laevaga väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal niivõrd, kuivõrd püügikoha asukohariigi õigusakt või püügikoha kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline leping ei sätesta teisiti. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

81 Märjamaa valla üldplaneering Maaparandusseadus Käesolev seadus sätestab nõuded maaparandussüsteemi projekteerimisele ja ehitamisele ning maaparandushoiule, mittetulundusühinguna tegutseva maaparandusühistu asutamise ja ühistu tegevuse erisused ning seaduse täitmise üle teostatava riikliku järelevalve korra ja vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Välisõhu kaitse seadus Käesoleva seaduse põhieesmärk on välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Käesolev seadus reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Rahvatervise seadus Käesoleva seaduse eesmärk on inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi

Muinsuskaitseseadus Muinsuskaitseseadus reguleerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ning mälestiste omanike ja valdajate õigusi ja kohustusi kultuurimälestiste (edaspidi mälestis) ja muinsuskaitsealade kaitse korraldamisel, samuti mälestiste ning muinsuskaitsealade säilimise tagamisel. Käesolevas seaduses reguleeritud haldusmenetlus toimub haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354) sätestatud korras, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti.

Maapõueseadus Käesolev seadus sätestab maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise korra ning põhimõtted eesmärgiga tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutamine.

Teeseadus Teeseadus sätestab tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. V.t ka Tee projekteerimise normid ja nõuded

Elektroonilise side seadus Käesoleva seaduse eesmärk on luua elektroonilise side arenguks vajalikud tingimused, et soodustada elektroonilise side võrkude ja teenuste arengut konkreetseid tehnoloogiaid eelistamata ning tagada elektroonilise side teenuse kasutajate huvide kaitse vaba konkurentsi soodustamise teel ja raadiosageduste ning numeratsiooni otstarbekas ja õiglane planeerimine, eraldamine ning kasutamine. Käesolevas seaduses sätestatakse nõuded üldkasutatavatele elektroonilise side võrkudele ja teenustele, raadioside pidamisele, raadiosageduste ja numeratsiooni haldamisele, aparatuurile ning riiklik järelevalve nende nõuete täitmise üle ja vastutus nende nõuete rikkumise eest. Käesolev seadus ei laiene infoühiskonna teenusele infoühiskonna teenuse seaduse (RT I 2004, 29, 191; 54, 387) tähenduses. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

82 Märjamaa valla üldplaneering Elektriohutusseadus Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded: • elektriseadmele ja -paigaldisele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; • elektripaigaldise omanikule, tunnustatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, isiku nõuetele vastavuse hindajale ja tõendajale, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritööd juhtivale isikule; • ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus Nimetatud seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Tulenevalt seadusest on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada oma haldusalas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamist.

Surveseadme ohutuse seadus Käesolev seadus sätestab inimese, vara ja keskkonna ohutuse tagamise eesmärgil nõuded: • surveseadmele ja surveseadmestikule, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele, kasutamisele, paigaldamisele, ümberehitamisele ja remondile; • surveseadme ja surveseadmestiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; • surveseadme ja surveseadmestiku kasutamise järelevaatajale, surveseadmetöid juhtivale isikule ning nende isikute nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; • tunnustatud asutusele, surveseadmetööde tegijale ja tehnilise kontrolli teostajale, isiku nõuetele vastavuse hindajale ja tõendajale ning tunnustatud erapooletule asutusele ; tehnilisele kontrollile ja riikliku järelevalve korraldusele. V.t ka. Surveseadme kaitsevööndi ulatus

Jäätmeseadus Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.

Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu: 1. välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; 2. reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed; 3. radioaktiivsed jäätmed; 4. lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; 5. loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; 6. mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; 7. maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude seadustega.

Käesolev seadus reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud pakendiseadusega (RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591; 2004, 2, 6).

Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 6 nimetatud tegevusloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise ja muutmise ning jäätmekavade koostamise ja muutmise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

83 Märjamaa valla üldplaneering Saastetasu seadus Käesolev seadus sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1. 08. 2002]

Kemikaaliseadus Käesolev seadus annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra.

Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka muu seadusega reguleeritud kemikaali käitlemise valdkondades niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud muu seadusega. Nõuded kemikaali käitlemise seadme valmistamisele, kasutamisele ja tehnilisele kontrollile tulenevad surveseadme ohutuse seadusest (RT I 2002, 49, 309), arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Päästeseadus Käesolev seadus reguleerib päästeala korraldamist ning sätestab füüsiliste ja juriidiliste isikute (edaspidi isikud), kohalike omavalitsuste ning riigiasutuste kohustused, õigused ja vastutuse selles valdkonnas.

Hädaolukorraks valmisoleku seadus Käesolev seadus sätestab Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste hädaolukorraks valmisoleku korraldamise ja kriisireguleerimise õiguslikud alused. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Kiirgusseadus Käesolev seadus sätestab põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest ning isikute õigused, kohustused ja vastutuse ioniseeriva kiirguse kasutamisel. Käesolev seadus reguleerib kiirgustegevust ja toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist, sekkumistegevust kiirgushädaolukorra ning kiirgushädaolukorra või lõpetatud kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud püsikiirituse korral (edaspidi püsikiiritus). Käesolev seadus ei reguleeri radoonist tekitatud kiiritust eluruumides, kosmilisest kiirgusest tekitatud kiiritust maapinnal ja inimtegevusest puutumatus maakoores sisalduvatest radionukliididest tekitatud kiiritust maapinna kohal. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

Tuleohutuse üldnõuded Käesolev määrus sätestab maa ja selle juurde kuuluvate ehitiste (edaspidi objekt), nendel toimuva tegevuse või protsessi ja seadme töö tuleohutuse üldnõuded. V.t. ka Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine

84 Märjamaa valla üldplaneering

Lisa 2 Märjamaa valla põhjavee kaitstuse kaart

85 Märjamaa valla üldplaneering

86 Märjamaa valla üldplaneering Lisa 3 Olulise keskkonnamõjuga tegevused Märjamaa vallas

Jrk Tegevus Olukord Märkused 1 Nafta töötlemine, välja arvatud Ei ole naftast ainult määrdeainete tootmine; 2 Kivisöe või põlevkivi gaasistamine või Ei ole vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; 3 Soojuselektrijaama või muu Ei ole põletusseadme ehitamine, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem; 4 Tuumaelektrijaama või muu Ei ole tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust; 5 Tuuleelektrijaama püstitamine Ei ole veekogusse; 6 Tuumkütuse tootmine või Ei ole rikastamine, kiiritatud tuumkütuse töötlemine või kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete käitlemine; 7 Kasutatud tuumkütuse või Ei ole radioaktiivsete jäätmete ajutise või lõpphoiustuspaiga ehitamine; 8 Malmi või terase esmane sulatamine; Ei ole 9 Metallimaagist, rikastatud maagist või Ei ole vanametallist värviliste metallide tootmine metallurgilise või keemilise protsessi või elektrolüüsi abil; 10 Asbesti tootmine, asbesti või asbesti Ei ole sisaldavate toodete töötlemine või käitlemine, kui asbesttsemendi valmistoodangu maht ületab 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjalide valmistoodangu maht ületab 50 tonni aastas või muude valmis asbesttoodete valmistoodangu maht ületab 200 tonni aastas; 11 Aine tootmine tööstuslikus mahus Ei ole keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või 87 Märjamaa valla üldplaneering bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12 Puidust või sama laadi kiudmaterjalist Ei ole tselluloosi, paberi või papi tootmine, kui valmistoodangu maht on vähemalt 200 tonni päevas; 13 Kiirtee, 2100 meetri pikkuse või Ei ole pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; 14 Uue raudteeliini ehitamine või uue Ei ole raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed; 15 Siseveekogus sadama või sellise Ei ole veetee püstitamine, mis on projekteeritud 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluste jaoks; 16 Sadama või maismaaga ühendatud kai Ei ole püstitamine, kui see teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid; 17 Mere süvendamine alates pinnase Ei ole mahust 10 000 kuupmeetrit, merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit; 18 Põhjavee võtmine üle 200 000 Ei ole kuupmeetri aastas; 19 Veejuhtme püstitamine, kui keskmine Ei ole vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja 88 Märjamaa valla üldplaneering veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast; 20 Reoveepuhastusseadme püstitamine, Ei ole kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi; 21 Tundlikule suublale Ei ole hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine; 22 Ohtlike jäätmete põletamine, Ei ole keemiline töötlemine või ladestamine; 23 Tavajäätmete põletamine või Ei ole keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või tavajäätmete prügila püstitamine, kui selle üldmaht on üle 25 000 tonni; 24 Vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga Ei ole prügila sulgemine; 25 Maagaasi kõrgsurvetrassi, nafta- või Ei ole keemiatoodete või muude vedelainete transportimiseks üle 40 kilomeetri pikkuse ja 800 millimeetrise läbimõõduga torustiku püstitamine; 26 Merepõhjast või maismaalt ööpäevas Ei ole üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine; 27 Niisuguse linnu-, sea- või veisefarmi Ei ole püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28 Pealmaakaevandamine suuremal kui Ei ole 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine; 29 Pealmaakaevandamise lõpetamine Ei ole suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise lõpetamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise lõpetamine; 30 Kõrgepingeliini püstitamine, kui selle Ei ole pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri; 31 Üle 100 hektari suuruse pindalaga Ei ole metsamaa või märgala muutmine, nagu kuivendamine või raadamine; 32 Naftatoodete terminali püstitamine, Ei ole kui selle kogumahutavus ületab 100 89 Märjamaa valla üldplaneering 000 kuupmeetrit; 33 Keemiatoodete terminali püstitamine, Ei ole kui selle kogumahutavus ületab 5000 kuupmeetrit D- või C-kategooria kemikaali, 500 kuupmeetrit B- kategooria kemikaali või 50 kuupmeetrit A-kategooria kemikaali; 34 Selline tegevus, mille keskkonnamõju Ei ole hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga.

90 Märjamaa valla üldplaneering

Lisa 4 Üldplaneeringu planeeringute mõjud

91 Märjamaa valla üldplaneering

KAARDID

KAART 1 Märjamaa valla üldplaneeringu põhijoonis

KAART 2 Märjamaa valla üldplaneeringu teede kaart

KAART 3 Märjamaa valla üldplaneeringu muinsuskaitseobjektid KAART 3.1 Ruunavere postijaama postipoiste maja ja peahoone KAART 3.2 Ohvripärn “Sipa Hiiepärn“ KAART 3.3 Konuvere sild KAART 3.4 Kultusekivi KAART 3.5 Kultusekivid

KAART 4 Haimre KAART 5 Kasti KAART 6 Konuvere KAART 7 Käbiküla KAART 8 Laukna KAART 9 Loodna KAART 10 Märjamaa KAART 11 Ohukotsu KAART 12 Russalu KAART 13 Sipa KAART 14 Teenuse KAART 15 Tolli KAART 16 Vaimõisa KAART 17 Valgu KAART 18 Varbola KAART 19 Velise KAART 20 Võeva

92