DOCSLIB.ORG

Aastaaruanne 2014 A4 (.Pdf)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Aastaaruanne 2014 A4 (.Pdf) AASTARAAMAT YEARBOOK E Ж E Г O Д HИK 2014 SISUKORD CONTENTS / СОДЕРЖАНИЕ 6 EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toomas Lumani ja Mait Paltsi juhtkirjad / Kaubanduskojast Ettevõtjate üldhuvide esindamine / Olulisemad teemad Juristide konsultatsioon on jätkuvalt hinnatud / Arbitraažikohus 5 Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee / Hariduspoliitika Teenused / Esindused / Ettevõtjate suhtluskanal Trükised ja väljundid / Ettevõtete konkurentsivõime edetabel 30 JUHATUS JA TÖÖTAJAD Board and Staff / Правление и работники 32 KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE Consolidated Annual Report / Консолидированные финансовые отчеты 35 ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY 51 ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО-ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА 69 LIIKMETE NIMEKIRI Directory of Members / Список членов 86 KONTAKTID Contacts / Контакты PEAKSIME MÕTLEMA, KUIDAS ISE HAKKAMA SAADA JUHATUSE ESIMEES TOOMAS LUMAN 6 Kaubanduskoda on olnud ja jääb ka edaspidi apolii- tarkuse tõstmine pooltühjast taskust teise taskusse ei tiliseks organisatsiooniks, omamata soovi üht polii- tekita rikkust juurde vaid suurendab vaesust. Arvan, et tilist jõudu teisele eelistada. Ettevõtjatena hindame sellise ümbertõstmise üle arutamine tuleks asendada loomulikult ideid ja tegevusi, mis kantud liberaalsest eesmärkide üle arutamisega. maailmavaatest, soovist väärtustada vaba tahet ja loovust ning mitte sellest, kuidas rohkem regulee- Meie riik kohustab meid arutlema selle üle, kui- rida või suurendada riigi sekkumist. Aktiivne, loov ja das tagame põhiseaduse preambulas kirja pandud arenev saab olla üksnes selline riik, kus igaühele on väärtuste säilimise. Kas kohustab see meid mõtle- jäetud küllaldaselt ruumi otsustada ja vastutada. ma välja üha uusi regulatsioone, reglementeerima võimalikult täpselt käitumisjuhiseid, püüdlema selle Paraku oleme oma senise riikluse arenguga jõud- poole, et ka kõik teoreetilised ohud saaksid seadus- nud sinna faasi, kus eluks tarvilikud põhimõtted on tega ammendavalt maandatud või on meil ka olulise- olnud juba mõnda aega tagasi piisavalt täpselt kirja maid küsimusi, millest omariiklus sõltub? Nii nagu 7 saanud ning edasi saab vaid regulatsioonide detail- oleme seda Kaubanduskoja poolt püüdnud järje- sust suurendada. Paratamatult viib see aga loovuse kindlalt tekitada, kutsun ka täna üles otsima poliiti- ja isemääratlemise vähenemiseni, mis omakorda list üksmeelt vähemalt kahes küsimuses. vähendab igaühe vastutust. Kuid just vabadus ja vastutus on need, mis aitavad meid edasi, mitte aga Esiteks, kuidas tagada järgneva põlvkonna hariduse see, kui ülima detailsusega kõik ära reguleerime. kõrgem kvaliteet kõikjal Eestis? Sealhulgas, milline on meie ootustele ja võimalustele kõige paremini Me elame taas üsna huvitaval ajaperioodil. Käib tihe vastav koolivõrk, õpetajate ja õpilaste suhe erine- rähklemine – poliitikud lubavad uusi rikkusi, amet- vatel kooliastmetel, õpetajate kvaliteet ja staatus nikud, kelle eksistents sõltub välisfinantseerimisest, ühiskonnas ning meetmed, kuidas õpetame inimesi sikutavad tekki nii kuis jaksavad enda poole, et mitte õppima. Analüüse on tehtud piisavalt, uuringuid sa- järgnevatel aastatel külma kätte jääda. Üsna selgelt on muti, järgmised kohalikud valimised on veel kaugel. tunda, kuidas erinevate administreerivate tegevuste Viimane aeg on otsustada ja ellu viia. roll on kasvamas olukorras, kus oleks vaja mõelda välja ja toetada tegevusi, mis võimaldaksid meil välis- Teine ja veelgi kontseptuaalsem teema – millist riiki abi lõppedes iseseisvalt edukamaks saada. Kindlasti ei soovime ja jaksame endale lubada? Just, millist riiki saa me oluliselt edukamaks seeläbi, kui suurendame suudame ise üleval pidada ja kui palju oleme selleks ametnike tegevusvaldkondi või loome juurde uusi ad- nõus panustama. Ja seda ilma välise abita, mis la- ministreerivaid töökohti. Paraku on oht, et nii läheb, seb meil täna veel üsna mugavalt jätkata, mõtlemata, suur. Ühe uue ametniku palgakulu on paraku oluli- kuidas ise rohkem teenida. Kui last aitab majandus- selt suurem kui näiteks ettevõtjale antav maksimaal- likult otstarbekalt kulutama ja vastutustundlikumalt ne starditoetuse määr. Kui viimasel juhul nõuame ka käituma suunata see, kui ta teab, et vanemad enne töökohtade loomist või eksporditegevust, siis mitu järgmist kuud taskuraha juurde ei anna, siis sama lisandväärtust loovat töökohta on võimeline looma põhimõtet peaksime kasutama ka riigi kujundamisel. üks toetuste jagamist kontrolliv ametnik? Kuidas saame ise hakkama sellega, mis meil on ja selleta, mida meil endal ei ole. Mis sest, et suur hulk Täna jääb kohati mulje, et maksudest räägivad kõik inimesi peabki mõistlikuks, et keegi teine tuleb ja ai- ja maksupoliitikast teavad veelgi rohkemad. Õnneks tab ja annab ikka juurde või ümber jagab. See ei ole ei luba põhiseadus maksudega seotud küsimust rah- jätkusuutlik ega vastutustundlik käitumine. Kuid just vahääletusele panna ning seda väga kindlal põhjusel. vastutustunnet on meil vaja kasvatada. Sihitu rööp- Maksupoliitika on tänases Euroopas üks neid väheseid rähklemine, uute asendustegevuste väljamõtlemine valdkondi, kus meil on Eestis võimalik ise midagi otsus- ja õhinaga elluviimine ning teki üksteiselt ära sikuta- tada. Iseotsustamine tähendab ka vastutust ja otsused mine meid ei aita – aitab targalt läbimõeldud ja üht- nõuavad tarkust ja läbimõeldust. Ühe või teise numbri ne eesmärkide elluviimine. Seda ühtsust ootaksime väljapakkumine on mõttetu ja viitab pigem populismile, nende, meie riikluse säilimise seisukohalt raskete, kui sellega ei kaasne analüüsi ja eesmärkide vajaduse teemade lahendamisel nii poliitikutelt, akadeemilis- põhjendust. Üks number ei ole parem kui teine! Osa telt ringkondadelt, kui ka ettevõtjailt ja vabakonnalt. ÜHTSUS JA PROFESSIO- NAALSUS TAGAVAD EDU PEADIREKTOR MAIT PALTS Kaubanduskoja eksisteerimine ja edukus sõltuvad Koostöö erialaorganisatsioonidega annab võimaluse tema liikmetest ja liikmete huve arvestavast ning ettevõtjate muresid riigi tasemel veelgi tõhusamalt professionaalsest organisatsioonist. Samuti on väga lahendada. Kuigi sageli peetakse ettevõtjaid esin- 8 olulisel kohal koostöö – teiste ettevõtlusorganisat- davaid organisatsioone konkurentideks, tuleb tõde- sioonidega nii Eestis kui välismaal, kuid konstruk- da, et olukorras, kus üle 90% üldistest eesmärki- tiivne koostöö ka riigi institutsioonidega. Kui silme dest kattub, on nende saavutamiseks tulusam teha ees on eesmärk seista oma liikmete huvide eest koostööd kui konkureerida. Seda loomulikult aga ning püüelda parema ettevõtluskeskkonna poole, ainult siis, kui eesmärgiks ikka on tulemus ja mitte tuleb seda teha professionaalselt, argumenteeri- midagi muud. Mul on hea meel, et viimase aasta tult, koostöös teiste võimalikult sarnaste huvidega jooksul oleme saanud oma ühise seisukoha kujun- organisatsioonidega, austades seejuures ka konku- dada raamatupidamisvaldkonna arengute kohta reerivaid eesmärke! 2014. aasta näitas, et just nii on koos raamatupidajaid ja audiitoreid ühendavate orga- võimalik maksimaalset edu saavutada. nisatsioonidega. Samuti on meil pidevalt toimiv koostöö Eesti Kaupmeeste Liidu, Toiduliidu, Panga- Kaubanduskoda on jätkuvalt suurima liikmeskonna- liidu, Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Lii- ga ettevõtlusorganisatsioon Eestis. Ligemale 3200 du ja paljude teistegagi. Koos tegutsedes oleme igal vabatahtlikult liikmeks olevat ettevõtet tähendab juhul nii tugevamaks vastaseks kui ka mõjusamaks organisatsioonile ühelt poolt suurt vastutust ja väl- survejõuks ühiskonnas. jakutseid, kuid teisalt ka palju võimalusi. Mitmeke- sine ja arvukas liikmeskond annab võimaluse täita Kaubanduskoda on jätkuvalt ka kindel partner riigile, edukalt nii valvekoera funktsiooni õigusloomes kui ministeeriumitele, riigiametitele, saatkondadele. ka ettevõtlusmaailma kujunemisel. See aitab hoida Toimuvad regulaarsed kohtumised peaministriga, tegevana tugevat ja võimekat organisatsiooni, mis ministrite ja ministeeriumite ametnikega ning entusiasmist või projektipõhiselt tegutsedes alati suursaadikutega Eestist, aga ka mujalt maailmast. võimalik ei oleks. Ka on mitmekülgsus eeliseks nii Oleme välismaistele ettevõtetele sageli esmaseks tegevusalades kui ettevõtete suuruseid arvestades, kontaktiks, kui otsitakse äripartnereid ning välis- kui teemaks on üldised küsimused ehk ettevõtete riigi esindustele koostööpartneriks, et arutada või- üldhuvide esindamine, mis on Kaubanduskoja üks malusi piirideülese kaubandusse edendamisel. peamisi tegevusi. Maksuküsimused, ettevõtete rahvus- Samuti on need kontaktid ja aktiivsus erinevates vahelistumine, äriõigus, korruptsioon, ausad äritavad, võrgustikes meie tugevuseks, kui soovime pakkuda ettevõtliku mõttelaadi edendamine haridusmaailmas parimaid võimalusi enda äride arendamiseks oma on vaid väike osa teemadest, millega pidevalt tege- liikmesettevõtetele. leme. Neil teemadel kaasa rääkides ja soovides seda teha tulemuslikult, on vajalik aga just laiapõhjaline arusaam erineva spetsiifikaga ettevõtete toimimisest. 9 KAUBANDUSKOJAST Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on vabatahtliku liik- Kaubanduskoda on mõjukaim, vanim ja suurim meskonnaga ettevõtjate esindusorganisatsioon, mille ettevõtjate esindusorganisatsioon Eestis, millel on missiooniks on ettevõtluse edendamine Eestis ette- hea rahvusvaheline maine. võtjasõbraliku majanduskeskkonna arendamise ning praktiliste teenuste osutamise kaudu. Kaubanduskoda on võrdne partner valitsusele Eesti majanduspoliitilise keskkonna kujundamisel. 10 LIIKMED 2014. aasta 31. detsembri seisuga oli Kaubanduskojal 3152 liiget. 2014. aastal astus liikmeks 300 uut ning välja arvati 263 liiget, seega
Load more

Recommended publications
  • Vallarahvas Tegi Endale Kireva Juubelipeo
    www.sakuvald.ee SAKU VALLA LEHT JUUNI 2016 Nr 6 (413) Tasuta FOOKUSES: Hüvasti Saku lasteaed, ees gümnaasium ootab kool! Laste- pidas 85. aedade sünnipäeva lõpupildid Lk 2-3 Lk 12-13 Vallarahvas tegi endale kireva juubelipeo Ilm peol 11. juunil oli sama mitmekesine kui pidulistega ühiselt vilditud valla kaart – oli päikest, tuult ja vihma. Lk 9 TÄHTSAD TELEFONID Vallavalitsuse HÄDAABINUMBER 112 (kiirabi, pääste, politsei) Kolmapäeval, 29. juunil kell 17 toimub suvine tööaeg 6. juuni – 26. august Saku valla abitelefon 1345 Saku Vallaraamatukogus (Teaduse 1) Perearsti nõuandeliin 1220 on vallavalitsus avatud E, T, N 7.30 - 16.00 SAKU KONSTAABLIPUNKT valla arengukava avalik arutelu, Piirkonnapolitseinik 612 4686 K 7.30 - 18.00 Vastuvõtuaeg K 15-17 kus tutvustatakse arengukavasse R 7.30 - 14.00 Noorsoopolitseinik 5855 7455 tehtavaid muudatusi. Kuulama ja kaasa Sellega seoses on muu- Volitatud loomaarst 504 1060 tunud kolmapäevase rääkima on oodatud kõik vallaelanikud! vastuvõtuaja kellaaeg, jälle mis on nüüd 14–18. 29. juulil 2016 Saku valla arengukavast aastateks 2012 - 2025 loe lk 4 2 FOOKUS JUUNI 2016 Saku Gümnaasiumis oli 3. juunil palju rõõmsaid kohtumisi ning äratundmis- ja jällenägemisrõõmu – kool pidas 85. sünnipäeva koos vilistlaste kokkutulekuga. 1931 Saku Tehaste Erakool, asutas Saku Heategev Selts, õpilasi 28 1934 Saku Tehaste Algkool 1946 Saku 4-klassiline Algkool Teise korruse 1956 Saku 7-klassiline kool, koridoris avati kooli õpilasi 151 tunnustatud mate- 1960 Saku 8-klassiline kool, maatikaõpetajale, ehitati internaat, rajati praegu pensioni- aiand, õpilasi 195 põlve pidavale Mati Polmanile pühenda- 1977 Saku Keskkool, õpilasi tud pink, et mate- 572, valmis uus kooli- maatikahõng kori- hoone Tallinna mnt 10 dorist ei kaoks.
    [Show full text]
  • Wagenreihungen Der Deutschen Bahn Erstellt: Marcus Grahnert
    Wagenreihungen der Deutschen Bahn erstellt: Marcus Grahnert www.fernbahn.de Jahresfahrplan 2021 # Zugnummern 2 - 99 Zug Startbahnhof Zielbahnhof Vmax Fahrtrichtung ICE 3 Karlsruhe Hbf Zürich HB 1 2 3 4 5 6 7 9 10 11 12 14 250 km/h < Karlsruhe Hbf - Basel SBB Basel SBB - Zürich HB > Bpmdzf Bpmz Bpmz Bpmz Bpmz BpmzBpmz Bpmbsz ARmz Apmz Apmz Apmzf ICE 4 Kleinkindabteil 9 Abteil für Behinderte 1, 9, 10, 14 rollstuhlgerecht 9 Fahrrad 1 Reihung gültig Mo-Fr ICE 3 Basel SBB Zürich HB 14 12 11 10 9 7 6 5 4 3 2 1 < Basel SBB - Zürich HB Apmzf Apmz Apmz ARmz BpmbszBpmz Bpmz Bpmz Bpmz Bpmz Bpmz Bpmdzf ICE 4 Kleinkindabteil 9 Abteil für Behinderte 1, 9, 10, 14 rollstuhlgerecht 9 Fahrrad 1 Reihung gültig Sa und So ICE 4 Zürich HB Frankfurt(M)Hbf 1 2 3 4 5 6 7 9 10 11 12 14 250 km/h < Zürich HB - Basel SBB Basel SBB - Frankfurt(M)Hbf > Bpmdzf Bpmz BpmzBpmz Bpmz Bpmz Bpmz Bpmbsz ARmz Apmz Apmz Apmzf ICE 4 Kleinkindabteil9 Abteil für Behinderte 1, 9, 10, 14 rollstuhlgerecht 9 Fahrrad 1 ICE 5 Frankfurt(M)Hbf Basel SBB 1 2 3 4 5 6 7 9 10 11 12 14 250 km/h < Frankfurt(M)Hbf - Basel SBB BpmdzfBpmz BpmzBpmz Bpmz Bpmz Bpmz Bpmbsz ARmz Apmz Apmz Apmzf ICE 4 Kleinkindabteil 9 Abteil für Behinderte 1, 9, 10, 14 rollstuhlgerecht 9 Fahrrad 1 Reihung gültig Mo-Fr ICE 5 Frankfurt(M)Hbf Basel SBB 1 2 3 4 5 6 7 8 9 11 12 14 280 km/h < Frankfurt(M)Hbf - Basel SBB Bvmz BvmzBvmz Bvmz Bvmz Bpmz Bvmz WRmz ApmbszAvmz Avmz Avmz ICE 1 Kleinkindabteil 9 Abteil für Behinderte 7, 9 rollstuhlgerecht 9 Fahrrad --- Reihung gültig Sa Kurzanleitung: 1.
    [Show full text]
  • Rakvere Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-213 Asukoht (L-Est’97) X 6582993 Y 638119 Rakvere valla üldplaneering lähteseisukohad ETTEPANEKUTEGA ARVESTATUD Objekti aadress: LÄÄNE-VIRUMAA, RAKVERE VALD Tellija: RAKVERE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Jaanuar 2020 TARTU Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Rakvere valla üldplaneering: lähteseisukohad OBJEKTI ASUKOHT: Lääne-Virumaa, Rakvere vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Lääne-Virumaa Rakvere vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Rakvere Vallavalitsus Kooli 2, Sõmeru alevik, 44305 Lääne-Virumaa Kontaktisik: Kaire Kullik Arendus- ja planeerimisspetsialist Tel 506 9623 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostaja: Piia Kirsimäe- kartograaf, planeerija Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 2 / 19 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:
    [Show full text]
  • Eesti ANK Liikmed
    Eesti ANK liikmed 14 juriidilist HARJUMAA 14 KOV 38 noortekeskust isikut Tallinna linn Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Pääsküla noortekeskus Valdeku noortekeskus Mustamäe Avatud Noortekeskus Haabersti noortekeskus Põhja-Tallinna Noortekeskus Kristiine noortekeskus Kesklinna noortekeskus Lasnamäe Noortekeskus Kose Vaba Aja Keskus Mähe avatud noortekeskus Keila linn Keila Linnavalitsus Keila Noortekeskus Loksa linn Loksa Linnavalitsus Loksa Noortekeskus Saue vald Saue Saue Valla Noortekeskus Noortekeskus Haiba noortetuba Laagri Noortetuba Riisipere Noortetuba Raasiku vald Raasiku Vallavalitsus Aruküla Noortekeskus Raasiku Noortekeskus Maardu linn MTÜ Maardu noortekeskus MTÜ Maardu noortekeskus Lääne-Harju Lääne-Harju vald kultuurikeskus Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus Kose vald Kose Vallavalitsus Kose Avatud Noortekeskus Oru Noortekeskus Ravila Noortekeskus Habaja Noortekeskus Ardu Noortekeskus Saku vald Saku Valla Saku Noortekeskus Noortekeskus Kiisa Noortekeskus Kiili vald Kiili Vallavalitsus Kiili Valla Noortekeskus Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu Noortekeskus Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsus Loo Noortekeskus Kostivere Noortekeskus Anija vald Anija Valla Noortekeskus (Anija Vallavalitsus) Kehra noortekesus Alavere noortekeskus Rae vald Rae Noortekeskus (Rae Vallavalitsus) Vaida Noortekeskus Järveküla Noortekeskus Rae Noortekeskus Lagedi Noortekeskus Jüri Noortekeskus Hiiumaa 1 KOV 1 juriidilist isikut 3 noortekeskust Hiiumaa vald Kärdla Noortekeskus (Kärdla Osavalla Kärdla noortemaja Valitsus) Kõrgessaare noortemaja
    [Show full text]
  • Eesti Ajaloo Pöördepunktid
    EESTI AJALOO PÖÖRDEPUNKTID DOKUMENTE JA MATERJALE VENE ÕPPEKEELEGA GÜMNAASIUMILE Ajaloo ainenõukogu soovitab kasutada ajaloo õpetamisel lisamaterjalina. Retsenseerinud Anatoli Grigorjev, Aivar Koks, Väino Sirk ja Tõnu Tannberg Koostajad Toomas Karjahärm ja Andres Adamson Ülesanded Mare Räis, Toomas Karjahärm ja Andres Adamson Keeletoimetajad Ene Sepp ja Silvi Sirk Tõlge Einar Värä, Marike Võime ja Aila Tomingas Kujundus ja küljendus Marge Pent Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-438-31-0 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD Saateks . .19 1. Muinasaja lõpp . 21 1.1. Slaavlased ja soomeugrilased vanavene kroonikas. Katke kroonikast “Jutustus möödunud aegadest” . 21 1.2. Vaade Baltimaade varasemale ajaloole. Katke J. V. Tšešihhini raamatust . 22 1.3. Eestlased Vana-Vene riigis. Katke E. Haabsaare artiklist . 24 1.4. Maakondadest ja kihelkondadest muinasaja lõpu Eestis. Katke A. Adamsoni artiklist . 26 1.5. Baltikumist 1200. aasta paiku. Katke A. Adamsoni artiklist . 28 1.6. Muistse vabadusvõitluse esimene suurem välilahing – lahing Ümera jõel 1210. aastal. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 30 1.7. Madisepäeva lahing 1217. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 32 1.8. Rootslaste lüüasaamine Läänemaal. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 33 1.9. Eestlaste lepingutest Saksa-Taani vallutajatega. Katke J. Uluotsa artiklist . 34 Küsimused ja ülesanded . 36 2. Keskaegne Liivimaa, 1227–1558 . 37 2.1. Jüriöö ülestõus. Katke Balthasar Russowi kroonikast . 37 2.2. Iseseisva riikluse tekkimine Eestis. Katke J. Unduski artiklist . 38 2.3. Eesti ala Hansa liidus. Katke J. Kivimäe artiklist . .39 2.4. Pulmapeod keskaegses Tallinnas. Katke I. Põltsami raamatust . 40 2.5. Eesti idapiir keskajal. Katke A. Selarti raamatust . 41 2.6. Läänekristluse idapiir aastal 1500. Kaart W. Wallace’i raamatust .
    [Show full text]
  • Eurocity Band 2 Tabellen
    Tabelle 1.2. EuroCity-Züge im Sommerfahrplan 1999 (ab dem 30. Mai 1999) Tabelle 1.2. EuroCity-Züge im Sommerfahrplan 1999 (ab dem 30. Mai 1999) – Fortsetzung Zugnummer Name Laufweg Distanz (km) Fahrzeit Reisegeschwindigkeit (km/h) Zugnummer Name Laufweg Distanz (km) Fahrzeit Reisegeschwindigkeit (km/h) EC 2 Rembrandt Chur – Basel SBB – Amsterdam C.S. 994 10 h 38 93,5 EC 31 Romulus Wien Süd – Roma Termini 1 203 13 h 29 89 EC 3 Rembrandt Amsterdam C.S. – Basel SBB – Chur 994 10 h 49 92 EC 31 Christian Morgenstern Hamburg Hbf – København 354 4 h 30 79 EC 4 Verdi Milano Centrale – Dortmund Hbf 1 017 11 h 57 85 EC 32 Christian Morgenstern København – Hamburg Hbf 354 4 h 24 80,5 EC 5 Verdi Dortmund Hbf – Milano Centrale 1 017 11 h 57 85 EC 33 Thomas Mann Hamburg – København Hbf 354 4 h 30 79 EC 8 Tiziano Milano Centrale – Hamburg Altona 1 362 14 h 59 91 EC 34 Bertel Thorvaldsen København – Hamburg Hbf 354 4 h 24 80,5 EC 9 Tiziano Hamburg Altona – Milano Centrale 1 362 15 h 02 91 EC 35 Bertel Thorvaldsen Hamburg Hbf – København 354 4 h 30 79 EC 10 Mimara Zagreb – Ljubljana – Berlin Ostbf 1 306 16 h 47 78 EC 36 Karen Blixen København – Hamburg Hbf 354 4 h 21 81 EC 11 Mimara Berlin Ostbf – Ljubljana – Zagreb 1 306 16 h 50 78 EC 37 Karen Blixen Hamburg Hbf – København 354 4 h 30 79 EC 13/14 Leonardo da Vinci Dortmund Hbf – München – Milano Centrale 1 321 14 h 46 89 EC 38 Hamlet København – Hamburg Hbf 354 4 h 21 81 EC 15/12 Leonardo da Vinci Milano Centrale – München – Dortmund Hbf 1 321 14 h 44 90 EC 39 Hamlet Hamburg Hbf – København 362 4 h 30
    [Show full text]
  • Bronze Bowls in Thirteenth-Century Estonia
    GIFTS OF THE KING. “HANSEATIC” BRONZE BOWLS IN THIRTEENTH CENTURY ESTONIA: SIGNS OF DANISH CRUSADES? BALTICA 24 BALTICA TOOMAS TAMLA, HEIKI VALK Abstract The Virumaa province in northeast Estonia is the area with the biggest concentration of ‘Hanseatic bowl’ finds in Europe. The finds originate mostly from deposits, often consisting of sets of numerous items. This article suggests a connection between ARCHAEOLOGIA these finds and the Danish crusade to Estonia in 1219, interpreting the bowls as the king’s gift to new subjects for their loy- alty, also looking at a possible broader context, and drawing hypothetical parallels with the Danish crusade to Samland and Prussia in 1210. Key words: bronze bowls, Estonia, Denmark, Samland, crusade, mission, gifts for loyalty. DOI: http://dx.doi.org/10.15181/ab.v24i0.1568 Introduction: also published later (Müller 2011), but most of Mül- the bronze bowls and their meaning ler’s ideas had also earlier been presented in different articles (Müller 1996, 1998a, 1998b, 1998c). Accord- Among archaeological finds from the eleventh to thir- ing to his chronology, based on a thorough study of the teenth centuries, especially in northern Europe, there archaeological data, the bronze bowls from the High exists a clearly distinguished find group, plate-sized Middle Ages date mainly from the eleventh and twelfth bronze bowls, sometimes decorated with inscriptions centuries, and sometimes also from thirteenth-century and images, predominantly of a Christian context. As contexts (Müller 2006, 125, Fig. 38). the main distribution area of this find group overlaps According to Müller, the bowls were profane dishes greatly with the area of Hanseatic trade, i.e.
    [Show full text]
  • European Train Names: a Historic Outline Christian Weyers
    ONOMÀSTICA BIBLIOTECA TÈCNICA DE POLÍTICA LINGÜÍSTICA European Train Names: a Historic Outline* Christian Weyers DOI: 10.2436/15.8040.01.201 Abstract This paper gives a first overview of the onomastic category of train names, searches to classify the corpus and reviews different stages of their productivity. Apart from geographical names (toponyms, choronyms, compass directions) generally indicating points of origin and destination of the trains in question, a considerable number of personal names have entered this category, of classical literary authors, musicians and scientists, but also of many fictional or non-fictional characters taken from literature or legendary traditions. In some cases also certain symbolic attributes of these persons and finally even heraldic figures have given their names to trains. In terms of their functionality, train names originally were an indicator of exclusiveness and high grade of travel quality, but they developed gradually, as they dispersed over the European continent, into a rather unspecific, generalized appellation, also for regional and local trains. After two periods of prosperity after 1950, the privatisation of railway companies starting in the 1990s had again a very positive effect on the category, as the number of named trains initially reached a new record in this decade. ***** The first train names appeared in England in the 1860s in addition to names for steam locomotives, and on two different levels. The Special Scotch Express between London King’s Cross and Edinburgh (inaugurated in 1862) was called by the public The Flying Scotsman from the 1870s, but it succeeded as the official name not before 1924. Also the names of the German diesel trainsets Der Fliegende Hamburger and Der Fliegende Kölner were colloquial name creations, as were the Train Bleu and the Settebello operated from 1922 and 1953 but officially named in 1947 and 1958, respectively.
    [Show full text]
  • Hotel Berlin
    HOTEL BERLIN: THE POLITICS OF COMMERCIAL HOSPITALITY IN THE GERMAN METROPOLIS, 1875–1945 by Adam Bisno A dissertation submitted to Johns Hopkins University in conformity with the requirements for the degree of Doctor of Philosophy Baltimore, Maryland December, 2017 © 2017 Adam Bisno ii Dissertation Advisor: Peter Jelavich Adam Bisno Hotel Berlin: The Politics of Commercial Hospitality in the German Metropolis, 1875–1945 Abstract This dissertation examines the institution of the grand hotel in Imperial, Weimar, and Nazi Berlin. It is a German cultural and business history of the fate of classical liberalism, which in practice treated human beings as rational, self-regulating subjects. The major shareholders in the corporations that owned the grand hotels, hotel managers, and hotel experts, through their daily efforts to keep the industry afloat amid the vicissitudes of modern German history, provide a vantage point from which to see the pathways from quotidian difficulties to political decisions, shedding light on how and why a multi-generational group of German businessmen embraced and then rejected liberal politics and culture in Germany. Treating the grand hotel as an institution and a space for the cultivation of liberal practices, the dissertation contributes to the recent body of work on liberal governance in the modern city by seeing the grand hotel as a field in which a dynamic, socially and culturally heterogeneous population tried and ultimately failed to determine the powers and parameters of liberal subjectivity. In locating the points at which liberal policies became impracticable, this dissertation also enters a conversation about the timing and causes of the crisis of German democracy.
    [Show full text]
  • Ewolucja Oferty Przewozów Międzyaglomeracyjnych W Polsce W Latach 1989–2007
    Michał Wolański Ewolucja oferty przewozów międzyaglomeracyjnych w Polsce w latach 1989–2007 dotyczących oryginalnych relacji. W szczególności bardzo ogra- Okres transformacji ustrojowej Polski – rozpoczętej na niczono zagadnienia związane ze szczegółami kształtowania oferty przełomie lat 80. i 90. ubiegłego wieku – był dla polskiej na głównych ciągach, polegające na dogęszczaniu taktów i za- kolei czasem, w którym poważnie zmieniły się jej otocze- mianie pociągów kolejnością, skupiając się na poszukiwaniu no- nie i rola. Rosnąca dostępność motoryzacji oraz konku- wych relacji. Skrótowo zostały również potraktowane zagadnienia rencja komunikacji autobusowej, w połączeniu z brakami nocnej komunikacji międzynarodowej. funduszy, a także postępującą degradacją infrastruktury Badanie bazowało w dużej mierze na archiwalnych rozkładach i taboru sprawiły, że odnotowano znaczny spadek prze- jazdy, gromadzonych w Głównej Bibliotece Komunikacyjnej. Wy- wozów pasażerskich. Coraz wyższe wymogi jakościowe dawnictwa te nie podlegały aktualizacji, stąd też między innymi rynku wystąpiły zatem jednocześnie z obniżeniem się ja- część zmian mogła odbyć się nieco wcześniej, niż odnotowano kości usług, wywołując łącznie efekt „błędnego koła”. w tekście, w trybie poprawki w czasie obowiązywania poprzednie- go rozkładu jazdy. Ze względu na bardzo dużą liczbę przypisów, Jednak brak konkurencyjności kolei pasażerskiej jest zróżnico- zdecydowano się je pominąć tam, gdzie w sposób oczywisty da- wany w zależności od segmentu rynku. Ze względów technolo- ne zaczerpnięto z obowiązującego rozkładu jazdy. Wszystkie po- gicznych, najlepsza sytuacja istnieje w przypadku przewozów dane godziny dotyczą głównej stacji w danym mieście. Z reguły wewnątrz metropolii oraz między nimi. O ile jednak przewozy podaje się jedynie godzinę odjazdu lub przyjazdu, w zależności aglomeracyjne zostały w ostatnich latach poważnie zaniedbane, od charakteru danej stacji.
    [Show full text]
  • Mise En Page 1
    Anhang-1 Tabelle 1.5. EuroCity-Tageszüge, die zwischen dem 31. Mai 1987 und dem 22. Mai 1993 erstmals fahrplanmäßig verkehrten Name Zugnummer Laufweg Erster Verkehrstag Letzter Verkehrstag Admiraal De Ruyter EC 66 London Liverpool Street – Harwich Quay 31.05.1987 28.05.1988 Hoek van Holland – Amsterdam C.S. Admiraal De Ruyter EC 67 Amsterdam C.S. – Hoek van Holland 31.05.1987 28.05.1988 Harwich Quay – London Liverpool Street Andreas Hofer EC 18 Innsbruck Hbf – Dortmund Hbf 31.05.1992 27.05.1995 EC 18 Innsbruck Hbf – Münster Hbf 28.05.1995 29.05.1999 EC 18 Innsbruck Hbf – Dortmund Hbf 30.05.1999 14.12.2002 Andreas Hofer EC 19 Innsbruck Hbf – Dortmund Hbf 31.05.1992 14.12.2002 Antonín Dvořák EC 8 Wien Südbf – Praha Holešovice 02.06.1991 31.05.1997 EC 70 Wien Südbf – Praha Holešovice 01.06.1997 13.12.2003 EC 70 Wien Südbf – Praha hl.n. 14.12.2003 11.12.2004 EC 76 Wien Südbf – Praha Holešovice 12.12.2004 09.12.2006 EC 70 Wien Südbf – Praha Holešovice 10.12.2006 13.12.2008 EC/SC 16 Wien Südbf – Praha Holešovice 14.12.2008 12.12.2009 EC 76 Wiener Neustadt Hbf – Praha hl.n. 13.12.2009 13.12.2014 Antonín Dvořák EC 9 Praha Holešovice – Wien Südbf 02.06.1991 31.05.1997 EC 71 Praha Holešovice – Wien Südbf 01.06.1997 13.12.2003 EC 71 Praha hl.n. – Wien Südbf 14.12.2003 11.12.2004 EC 77 Praha Holešovice – Wien Südbf 12.12.2004 09.12.2006 EC 71 Praha Holešovice – Wien Südbf 10.12.2006 13.12.2008 SC/EC 17 Praha Holešovice – Wien Südbf 14.12.2008 12.12.2009 EC 77 Praha hl.n.
    [Show full text]
  • Tsistertslaste Roll 13. Sajandi Eestis
    Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, 3–30 doi: 10.3176/hist.2009.1.01 MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS Kersti MARKUS Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] Tsistertslaste tegevuse uurimisel on ajalooallikaid kombineeritud maastikuajaloolise teabega, mis avardab oluliselt senist arusaama vendade rollist tolleaegse ühiskonna kujundamises. On analüüsitud Valkena kloostri rajamise põhjusi ja asukohavalikut ning selle maavaldusi Järva- ja Virumaal, samuti Gotlandi Roma ning Daugavgrīva kloostri omandit tänapäevasel Harjumaal. Eesti alal tegutsenud tsistertslasi on ajaloouurijad seostanud peamiselt ristisõja ja misjonitegevusega. Samas esineb neid 13. sajandi esimese poole dokumentides erakordselt vähe, sagedasemaks muutuvad mainimised alles sajandi teisel poolel.1 Selleks ajaks oli aga ristisõda Eesti alal oma aktuaalsuse kaotanud ja tsistertslaste ordu loovutanud oma senise juhtpositsiooni kerjusordudele. Silma torkab ka asja- olu, et tsistertslaste maavaldused jäid Taani kuninga haldusalasse, ainus munga- klooster rajati Tartu piiskopkonda, ja kui eristaatusega Järvamaa kõrvale jätta, siis Saksa Ordu alale 13. sajandil tsistertslasi ei lastud. Selline olukord ärgitab tee- masse rohkem süvenema ja otsima neid põhjusi, miks võõras piirkonnas kanda kin- nitades tehti just selliseid asukohavalikuid ning mis rolli valged mungad 13. sajandi Eesti ühiskonnas mängisid. Kahjuks on allikalised andmed napid, kuid kombinee- rides olemasolevat teavet maastikuajaloolise teabega, võivad avaneda hoopis uued üllatavad perspektiivid. VALKENA2 KLOOSTER Ainsa Eesti alal 13. sajandil asutatud tsistertslaste mungakloostri rajamise asja- olud on üsna segased. Erialakirjanduses figureerivad eri aastaarvud ja pole selgust 1 Mõeldud on Eesti alal koostatud ametlikke dokumente: Kala, T. Dokumendid ja inimesed 13. sajandi Liivimaal. – Rmt: Sõnasse püütud minevik in honorem Enn Tarvel. Koost P. Raudkivi, M. Seppel. Argo, Tallinn, 2009, 107.
    [Show full text]