Töö number 2017-0064 Tellija Raasiku Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795

Kuupäev September 2017

Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Versioon 2 (avalikustamiseks) Kuupäev 5.09.2017 Koostanud Eike Riis, Raimo Pajula, Kadri Vaher

Esikaane foto: Jõelähtme jõgi Kivilool. Autor: Lilian Aun. Allikas: Raasiku valla FB leht, https://www.facebook.com/raasikuvald1/photos/

Projekti nr 2017-0064

SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee

2 / 79

Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Sisukord

1. SISSEJUHATUS ...... 5 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE JA KSH OSAPOOLED ...... 6 3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS ...... 8 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS OLULISEMATE STRATEEGILISE PLANEERIMISE DOKUMENTIDEGA...... 9 4.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ...... 9 4.2. Harju maakonnaplaneeringud ...... 10 4.2.1. Kehtiv maakonnaplaneering ...... 10 4.2.2. Harju maakonnaplaneering 2030+ ...... 10 4.3. Raasiku valla kehtiv üldplaneering ...... 13 4.4. Raasiku valla strateegilised arengudokumendid ...... 13 4.4.1. Raasiku valla arengukava ...... 13 4.4.2. Jäätmekava ...... 14 4.4.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ...... 15 4.4.4. Teehoiukava ...... 16 4.4.5. Terviseprofiil ...... 17 4.4.6. Soojusmajanduse arengukava ...... 17 4.4.7. Ettevõtluse, ettevõtlikkuse ja tööhõive arendamise kava ...... 17 4.5. Raasiku valda ümbritsevate kohalike omavalitsuste arengukavad ja planeeringud ...... 18 4.5.1. Jõelähtme vald ...... 18 4.5.2. Anija vald ...... 19 4.5.3. Kose vald ...... 21 4.5.4. Rae vald ...... 22 5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 24 5.1. Planeeringuala paiknemine ...... 24 5.2. Asustus ja rahvastik ...... 25 5.3. Sotsiaalne taristu ...... 27 5.4. Ettevõtlus ...... 28 5.5. Kaitstavad loodusobjektid ...... 28 5.5.1. Kaitsealad ...... 30 5.5.2. Hoiualad ...... 31 5.5.3. Kaitsealused liigid ja kivistised ...... 32 5.5.4. Püsielupaigad ...... 32 5.5.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid ...... 33 5.6. Kultuuriväärtused ...... 33 5.6.1. Kultuurimälestised ...... 33 5.6.2. Väärtuslikud maastikud ...... 37 5.6.3. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid ...... 37 5.6.4. Pärandkultuuriobjektid ...... 38 5.7. Reljeef ja geoloogiline ehitus ...... 41 5.8. Põhjavesi ...... 42 5.9. Pinnaveekogud ...... 45 5.10. Looduskeskkond ja rohevõrgustik ...... 48 5.10.1. Taimestik ja loomastik ...... 48 5.10.2. Roheline võrgustik ...... 50 5.11. Maavarad ja maardlad ...... 51 5.12. Väärtuslik põllumajandusmaa ...... 53 5.13. Taristu ...... 53

3 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

5.13.1. Teedevõrk ...... 53 5.13.2. Veevarustus ja kanaliseerimine ...... 55 5.13.3. Soojavarustus ...... 59 5.13.4. Elektripaigaldised ja sideliinid ...... 60 5.13.5. Tänavavalgustus ...... 60 5.14. Taastuvenergeetika ...... 60 5.15. Jäätmemajandus ...... 60 5.16. Keskkonnaohtlikud objektid ...... 62 5.17. Muud asjaolud ...... 63 5.18. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ...... 63 5.19. Kliimamuutustega arvestamine ...... 63 6. NATURA HINDAMINE ...... 64 6.1. Natura 2000 võrgustiku alad ...... 64 6.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele ...... 65 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA ...... 67 8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ...... 69 8.1. Asjaomased asutused ja puudutatud isikud ...... 69 8.2. Üldplaneeringu ja KSH koostamise eeldatav ajakava...... 69 8.3. Ülevaade ettepanekutest KSH VTK kohta ...... 69 9. KSH LÄHTEMATERJALID ...... 78

Lisad

Lisa 1. KSH väljatöötamise kavatsuse kohta laekunud ettepanekud

Kasutatud lühendeid

DP detailplaneering EELIS Eesti Looduse Infosüsteem eRT elektrooniline Riigi Teataja KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus KKR keskkonnaregister KMH keskkonnamõju hindamine KOV Kohalik omavalitsus KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LKA looduskaitseala LS lähteseisukohad PlanS planeerimisseadus VTK väljatöötamise kavatsus VV vallavalitsus ÜP üldplaneering

4 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

1. Sissejuhatus

Raasiku valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) koostamine ja ÜP keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Raasiku vallavolikogu 27.03.2017 otsusega nr 9.

Raasiku valla territooriumi pindala on 158 km² ning ulatus põhjast lõunasse 19 km ja idast läände 17 km. Raasiku vallas on 2 alevikku (Aruküla, Raasiku) ning 13 küla (Härma, Igavere, Järsi, Kalesi, Kiviloo, Kulli, Kurgla, Mallavere, Peningi, Perila, Pikavere, Rätla, Tõhelgi).

Raasiku valla uue ÜP koostamise eesmärk on Raasiku valla territooriumil valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine järgnevateks aastateks. Töömahu ulatuseks on planeeringuala ehk Raasiku valla maa-ala koos kontaktvööndiga (Raasiku vallaga külgnevad omavalitsused) ning kõik tegevused, mis tulenevad asjakohastest õigusaktidest.

ÜP koostamisel tuleb lähtuda vähemalt järgmistest valdkondadest ja nendes lahendamist vajavatest teemadest: elamuehitus, looduskeskkond, tehniline taristu, teed ja jäätmemajandus, ettevõtlus, sotsiaalvaldkond, puhkus ja meelelahutus, valla arengukavast tulenevad strateegilised eesmärgid. Täpne valdkondade ja teemade ring selgub ÜP koostamise käigus.

Raasiku valla uue ÜP raames tuleb läbi viia planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).

KSH eesmärgiks on hinnata võimalikke mõjusid keskkonnale, mis võivad kaasneda koostatava ÜP rakendamisega, ning vajadusel teha ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks ja leevendusmeetmete rakendamiseks.

KSH läbiviimise põhimõtted

KSH väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) koostamisel lähtutakse PlanS-i §-st 80. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Selle järgi märgitakse VTK-s keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjassepuutuv teave.

Vastavalt PlanS-i §-le 81 küsib Raasiku Vallavalitsus asjaomastelt asutustelt ja puudutatud isikutelt ettepanekuid ÜP lähteseisukohtade ning käesoleva VTK osas. Ettepanekute alusel tehakse ÜP lähteseisukohtades ja KSH VTK-s vajalikud muudatused. ÜP lähteseisukohad ja KSH VTK koos esitatud ettepanekutega avalikustatakse ÜP koostamise korraldaja veebilehel.

KSH viiakse läbi lähtudes käesolevas VTK-s esitatud teabest, st VTK on aluseks KSH aruande koostamisele. KSH aruanne peab vastama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 40 nõuetele. KSH juhteksperdi nõuded sätestab KeHJS-e § 34 lg 4.

ÜP ja KSH koostamise korraldaja on Raasiku Vallavalitsus, kontaktisik on juhtiv maakorraldaja Annika Jõgimaa (e-post: [email protected]; telefon 60 70 589).

5 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

2. Planeeringu koostamise ja KSH osapooled

Raasiku valla ÜP koostamise ja KSH osapooled vt Tabel 1. Tabel 1. Raasiku valla ÜP koostamise ja KSH osapooled

Osapool Asutus / Kontaktisik Kontaktandmed Institutsioon Otsustaja Raasiku - Tallinna mnt 24, 75201 Aruküla, Vallavolikogu Harjumaa e-post: [email protected] ÜP ja KSH Raasiku Annika Jõgimaa, Tallinna mnt 24, 75201 Aruküla, koostamise Vallavalitsus juhtiv maakorraldaja Harjumaa korraldaja1 tel 60 70 589 e-post: [email protected] ÜP koostamise Skepast&Puhkim Kadri Vaher, Laki 34, 12915 Tallinn konsultant OÜ projektijuht, e-post: [email protected] konsultant-planeerija tel 698 8362, mob 5343 5497 KSH läbiviija Skepast&Puhkim Eike Riis, Laki 34, 12915 Tallinn OÜ vanemkonsultant e-post: [email protected] tel 698 8365, mob 501 1548 ÜP heakskiitja Harju maavanem2 Jaan Saulin, Roosikrantsi tn 12, 15077 Tallinn planeeringute e-post (üld): talituse juhataja [email protected] e-post: [email protected] tel 611 8788

KSH eksperdirühma koosseis vt Tabel 2.

Tabel 2. KSH eksperdirühma koosseis

Nimi Valdkonnad / teemad Eike Riis, juhtekspert; Skepast&Puhkim KSH läbiviimise ja aruande koostamise juhtimine; OÜ vanemkonsultant; MSc, bioloogia looduskeskkond; looduskaitse, Natura 2000; (TÜ) rohevõrgustik jm elustiku ja ökoloogiaga seotud teemad; müra; välisõhu saaste; mõju inimese tervisele ja heaolule Eleri Kautlenbach, Skepast&Puhkim OÜ sotsiaal-majanduslikud mõjud konsultant-planeerija; MSc, keskkonnakorraldus (TLÜ) Raimo Pajula, Skepast&Puhkim OÜ taimestik, loomastik; looduskaitse, Natura 2000; keskkonnaekspert; MSc, geoökoloogia rohevõrgustik jm elustiku ja ökoloogiaga seotud (TPedI/TLÜ) teemad Hendrik Puhkim, Skepast&Puhkim OÜ maakasutus, taristu juhatuse liige; MSc, geograafia (Joseph Fourier’ ülikool, Prantsusmaa) Kertu Arumetsa, Skepast&Puhkim OÜ geoloogia, põhjavesi; hüdrogeoloogia, hüdroloogia; veevarustuse ja kanalisatsiooni üksuse pinnavesi, pinnasereostus, veekaitse juht; MSc, keskkonnatehnika (TTÜ)

1 Sh otsusetegija KSH väljatöötamise kavatsuse ja KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise osas 2 Töö käigus täpsustatakse, kes esindab antud küsimuses riiki maavanema institutsiooni kaotamisel

6 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

KSH juhtekspert Eike Riis vastab KeHJS-e § 34 lg 4 sätestatud nõuetele. Juhtekspert Eike Riis ning eksperdid Raimo Pajula ja Hendrik Puhkim on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ)3 liikmed ning järgivad, lähtuvalt ühingu põhikirjast, oma töös keskkonnamõju hindaja head tava.4 Eksperdirühma koosseis võib töö käigus muutuda, lähtudes eelkõige ÜP-ga kavandatavate tegevustega kaasneva eeldatava mõju iseloomust.

Planeeringu elluviimisega seotud puudutatud või huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute, keda koostatava ÜP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle ÜP vastu, loetelu on esitatud ÜP lähteseisukohtade peatükis 4.

3 MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (KeMÜ) on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt. KeMÜ ühendab endas keskkonnamõju hindamise (KMH) litsentsiga eksperte ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) õigust omavaid spetsialiste. 4 Vt: http://www.eaia.eu/kemu/heatava

7 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus

Raasiku valla uue ÜP koostamise eesmärk on Raasiku valla territooriumil valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine järgnevateks aastateks. Töömahu ulatuseks on planeeringuala ehk Raasiku valla maa-ala koos kontaktvööndiga (Raasiku vallaga külgnevad omavalitsused) ning kõik tegevused, mis tulenevad asjakohastest õigusaktidest. ÜP ülesande sätestab planeerimisseaduse § 75.

Raasiku valla poolt on ÜP koostamisel seatud ülesandeks, et tuleb lähtuda vähemalt järgmistest valdkondadest ja nende mahus lahendamist vajavatest teemadest: elamuehitus, looduskeskkond, tehniline taristu, teed ja jäätmemajandus, ettevõtlus, sotsiaalvaldkond, puhkus ja meelelahutus ning valla arengukavast tulenevad strateegilised eesmärgid. Täpne valdkondade ja teemade ring selgub ÜP koostamise käigus.

Raasiku valla uue ÜP raames viiakse läbi planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

KSH eesmärgiks on hinnata võimalikke mõjusid keskkonnale, mis võivad kaasneda koostatava ÜP rakendamisega, ning vajadusel teha ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks ja leevendusmeetmete rakendamiseks.

KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) koostamisel lähtutakse PlanS-i §-st 80. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Selle järgi märgitakse VTK-s keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjassepuutuv teave.

Vastavalt PlanS-i §-le 81 küsib Raasiku Vallavalitsus asjaomastelt asutustelt ja puudutatud isikutelt ettepanekuid ÜP lähteseisukohtade ning käesoleva VTK osas. Ettepanekute alusel tehakse ÜP lähteseisukohtades ja KSH VTK-s vajalikud muudatused. ÜP lähteseisukohad ja KSH VTK koos esitatud ettepanekutega avalikustatakse ÜP koostamise korraldaja veebilehel.

KSH viiakse läbi lähtudes käesolevas VTK-s esitatud teabest, st VTK on aluseks KSH aruande koostamisele. KSH aruanne peab vastama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 40 nõuetele.

8 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

4. Kavandatava tegevuse seos olulisemate strateegilise planeerimise dokumentidega

4.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“5 kehtestati Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368.

Üleriigilise planeeringu eesmärk on suunata asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks.

Peamine püstitatud arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega.

Eesti ruumilise arengu visioon

Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik.

Üleriigilise planeeringu põhisuunad ja eesmärgid

1. Tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng

 Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine.

 Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu.

2. Head ja mugavad liikumisvõimalused

 Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagab toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine kestlike transpordiliikide abil.

 Tagatud on kiire, piisava sagedusega ja mugav ühendus välismaailmaga.

 Erinevaid transpordiliike kasutatakse tasakaalustatult, arvestades piirkondlike eripäradega.

3. Varustatus energiataristuga

 Elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult.

 Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega.

 Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.

4. Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine

5 https://eesti2030.wordpress.com/

9 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

4.2. Harju maakonnaplaneeringud

4.2.1. Kehtiv maakonnaplaneering

Kehtiv Harju maakonnaplaneering6 (MP) koostati aastatel 1995-1998 ja kehtestati aprillis 1999, st ligi 20 aastat tagasi.

Praeguseks on uus Harju maakonnaplaneering 2030+ (vt ptk 4.2.2) praktiliselt valmis ja esitatud Rahandusministeeriumisse järelevalvesse. Seetõttu puudub sisuline vajadus arvestada Raasiku valla ÜP koostamisel hetkel küll juriidiliselt kehtiva, kuid ajale jalgu jäänud MP-ga.

4.2.2. Harju maakonnaplaneering 2030+

Harju maakonnaplaneering 2030+7 on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. MP peamine eesmärk on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamiseks, tuues samas tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused Harju maakonnas. Maakonnaplaneering esitab kokkuvõtlikult maakonna ruumilise arengu visiooni – pildi olukorrast, mida maakonnaplaneeringu elluviimisega soovitakse saavutada. Harju MP ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule aasta 2030 ja edasi.

Harju maakonna ruumilise arengu visioon

Harju maakond on Eesti arengu vedaja rolli teadvustav, kuid samas tasakaalustatud ruumilise arengu kursil arenev maakond. Lisaks Tallinnale on tagatud oluliste keskuste toimimine ja kompaktsus ning linnalise ja maapiirkonnale omase ruumi selge eristumine ka ülejäänud maakonnas. Rahvusvaheliselt ja üleriigiliselt oluliste taristute ja majandustegevuse arendamise kõrval on säilinud loodusväärtused ning atraktiivne elukeskkond nii linnades kui maapiirkondades. Elanike igapäevaelu toimimine tugineb mugavatel ühendustel oluliste keskustega ning innovatiivsete ja paindlike lahenduste rakendamisel ääremaalistel aladel. Nii on tagatud kvaliteetsed elutingimused erinevates Harju maakonna piirkondades.

Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused Harju maakonnas

Ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste järgimine on kehtestatud maakonnaplaneeringu elluviimise eesmärgiks. Madalama tasandi planeeringutega maakonnaplaneeringu muutmise kaalumisel tuleb samuti lähtuda samadest põhimõtetest.

Ruumilise arengu suunamisel Harju maakonnas järgitakse järgmisi põhimõtteid:

1. Säilitatakse erinevad ruumiväärtused linnalise ruumistruktuuriga asulates ja maapiirkondades, vältides valglinnastumise täiendavat levikut. Kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ seab eesmärgiks riigi ruumilise arengu hajalinnastunud ruumi mudeli järgi. Hajalinnastunud ruumis on rõhk linnalise ruumi kompaktsuse suurendamisel. Samaaegselt väärtustatakse Eestile omast hajaasustust, parandades sealjuures seniste valglinnastunud alade puudulikku infrastruktuuri ja seoseid olemasoleva asustusega. Selline lähenemine tagab ruumilise mitmekesisuse ning n-ö linna ja maa eristumise füüsilises ruumis, vastupidiselt valglinnastumisele, millega kaasneb ruumiline üheülbastumine. Lisaks võimaldab linnalise ruumistruktuuri kompaktsuse tõstmine ühistranspordi senisest kasutajasõbralikumat korraldamist ning kergliikluslahenduste pakkumist, mida madal-tiheda valglinnastunud ruumistruktuuri kavandamise korral on sageli raske saavutada.

2. Elanikele vajalike teenuste pakkumise ruumiline mudel on koondumispõhine ehk keskus- tagamaa põhine. Teenuste kättesaadavus on seotud liikumisvõimalustega, sh ühistranspordi tegelikule liikumisvajadusele vastava korraldusega keskuste tagamaal ehk

6 Vt Harju Maavalitsuse veebileht: https://harju.maavalitsus.ee/harju-maakonnaplaneering-19991 7 vt Harju Maavalitsuse veebileht: https://harju.maavalitsus.ee/harju-maakonnaplaneering-2030-1 (esitatud Rahandusministeeriumisse järelevalvesse); vaadatud 23.05.2017

10 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

toimepiirkondades ning erinevate keskuste vahel. Paralleelselt rakendatakse erinevaid paindlikke lahendusi teenuste kättesaadavuse parandamiseks väljaspool keskusi.

3. Asustuse arengu kavandamisel ning keskuste määratlemisel lähtutakse eeskätt olemasolevatest ruumistruktuuridest ning liikumisvõimalustest (teedevõrk, raudteed), käsitledes rööbastranspordi sh kergrööbastranspordi arendamist eelistatud liikumis- ja ligipääsuvõimalusena, sh maakonna siseselt.

4. Eesmärgiks on ruumiliselt tasakaalustatud areng Harju maakonnas, mistõttu soositakse kohalike keskuste teket/tugevnemist Tallinna lähiregioonist kaugemal, et võimaldada esmaste teenuste tarbimist piirkonnas koha peal.

5. Uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Välditakse uute arendusalade kavandamist üleujutusriskiga aladele. [---]

6. Ettevõtluspiirkonnad paiknevad eelistatult keskustes või nende vahetus läheduses.

7. Liikumisvõimaluste arendamisel luuakse võimalused ühistranspordi toimimiseks ning kergliiklejate liikumiseks, arvestades oluliste välja kujunenud ja lisanduvate (uute arenduste puhul) trajektooridega ning seades esikohale ühistranspordikasutajate ja kergliiklejate mugavuse, ohutuse jm vajadused.

8. Harju maakond on ühtlasi Eesti pealinnaregioon, mis tähendab, et maakonda koondub oluline osa riiklikult tähtsatest taristuobjektidest. [---] Maakonnaplaneering kajastab teadaolevad vajadused riiklikult tähtsate objektide arendamise osas,8 kuid täpsemad lahendused igal konkreetsel juhul selguvad täiendavate planeeringute/projektide käigus. Harju maakonnaplaneeringus on eeldatud, et riiklikult tähtsate ehitiste edasisel arendamisel suhtutakse kaalutletult olemasolevasse ruumilisse keskkonda ning leitakse lahendused, mis võimalikult vähe suurendavad keskkonnakoormust ja häiringut, sh nii looduskeskkonnale kui ka kohalikule elanikkonnale.

9. Kvaliteetse elukeskkonna säilimise huvides on oluline rohetaristu toimimise tagamine nii linnakeskkonnas kui hajaasustuses, kasutades lisaks rohevõrgu ruumilise sidususe säilitamisele ka vastavaid hooldusvõtteid haljasaladel ning rohetaristu toimimist toetavaid lahendusi ehitiste kavandamisel.

10. Üheks rohetaristu poolt pakutavaks oluliseks elukeskkonna kvaliteeti tagavaks teenuseks on puhke- ja rekreatsioonivõimaluste pakkumine. Oluline roll selle teenuse tagamisel on veeäärsetel aladel, sh supelrandadel nii linnades kui hajaasustuses. Linnades on eelistatud avaliku kasutuse võimaluste tagamine veeäärsetel aladel üldisemalt, hajaasustuses on eelkõige vaja tagada avalik juurdepääs koos vajaliku taristuga väljakujunenud supelrandadele.

11. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse põllumajandustegevuseks sobilike väärtuslike põllumajandusmaadega.

12. Elukeskkonna kvaliteedi tagamisel on oluline roll muuhulgas esteetilistel väärtustel, lisaks looduslikule esteetikale ka inimtekkelise pärandi väärtustamisel. Elukeskkonna esteetilised väärtused hõlmavad nii hajaasustuses kujunenud (küla)maastikulisi tervikuid, linnalises keskkonnas kujunenud iseloomulikke miljöösid kui ka üksikehitiste kõrget arhitektuurset kvaliteeti – nende säilimist ja jätkuvust tuleb pidada kvaliteetse elukeskkonna üheks tagatiseks.

13. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse kaitstavate muinsus- ja loodusväärtustega.

8 Ei puuduta Raasiku valla territooriumi.

11 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

14. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse riigikaitseliste huvide ning nendega seotud piirangutega.

15. Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste ja muude võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada kas loodusliku keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena.

16. Maakonna ruumilisel arendamisel peetakse silmas ohutuse tagamise vajadust, mh välditakse ohuallikate rajamist elutähtsaid teenuseid pakkuvate asutuste vahetus läheduses.

Harju maakonnaplaneeringusse 2030+ on integreeritud varasemad teemaplaneeringud:9

 Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“: täpsustati rohelise võrgustiku käsitlust ja kanti muutmata kujul MP-sse teemaplaneeringuga määratud väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud, mille osas täiendavat menetlust ja arutelu ei avatud. Arvestades asjaolu, et Harju maakonnas on surve asustuse arengule viimase kümne aastaga oluliselt kasvanud ja rohelist võrgustikku ÜP-de kaudu täpsustatud, oli asjakohane rohelise võrgustiku piiride ülevaatamine ja kasutustingimuste korrigeerimine. Väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud olid teemaplaneeringus määratletud läbi põhjaliku eelhindamise ja neid käsitleti MP koostamise ajal endiselt kui maakondlikult olulisi puhke- ja loodusväärtusega alasid;

 Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“: MP-ga uuendati teemaplaneeringut üksikute kergliiklusteede lõikude osas vastavalt kohalike omavalitsuste huvidele, eristamata sealjuures kergliiklusteede rajamise prioriteetsust. Teemaplaneeringuga koostati põhjalik lahendus Harju maakonna kergliiklusteede kavandamise põhimõtete kohta ja kaardistati kogu maakonna kergliiklusteede võrgustik ning üldistatud vajadus. Kergliiklusteede kavandamise põhimõtted viidi sisse MP-sse.

Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“ on vananenud ja seda ei integreeritud uude MP-sse. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on asustuse suunamine, sh keskuste võrgustiku ja toimepiirkondade määratlemine ning põhimõtted teenuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamiseks maakonnas, lahendatud lähtudes uutest põhimõtetest.

Raasiku valla osas näeb uus maakonnaplaneering ette Aruküla ja Raasiku alevike ruumilist arendamist linnalise asustusega aladena,10 valla ülejäänud territooriumil lähtutakse maalise piirkonna11 arendamise põhimõtetest.

Maakonnaplaneering annab soovituse detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks ÜP-des.

9 Nimetatud on teemaplaneeringud, mis puudutavad Raasiku valla territooriumi 10 Linnalise asustusega ala on kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal. Maakonnaplaneeringu eesmärk on koondada kahaneva rahvastiku tingimustes asustust sh ressursse (teenuste tarbijaid, tööjõudu, tehnilist infrastruktuuri, ettevõtlust) ja arendada edaspidi juba välja kujunenud kompaktseid polüfunktsionaalseid asustusalasid. Polüfunktsionaalsed alad aitavad paremini säilitada ka neid ümbritsevate maapiirkondade elujõulisust. 11 Maaline piirkond on maa-ala väljaspool linnalise asustusega alasid. Maaline piirkond on valdavalt hajusa asustusmustriga, kusjuures üldises hajaasustuses esineb väiksemaid kompaktse iseloomuga asustuse alasid (nt alevikud, tihedamad külakeskused, suvilapiirkonnad). Maalise piirkonna ruumilist arengut suunatakse üldplaneeringutega, mis arvestavad rahvastikuprognoosist tulenevate trendidega ning eesmärgiga säilitada asustuse arendamisel juba välja kujunenud struktuure ja väärtusi.

12 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

4.3. Raasiku valla kehtiv üldplaneering

Raasiku valla üldplaneering (ÜP) on koostatud ajavahemikus september 2003 – märts 2005.

Raasiku valla ÜP eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute (DP) koostamiseks ning DP kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks.

ÜP kaaseesmärk on koondada ja täpsustada Raasiku valla erinevaid eluvaldkondi kajastav digitaalne kaardi- ja kohtteabematerjal, mis on pädevaks aluseks maakasutuse jt ressursside säästvaks juhtimiseks ja haldamiseks ning edasiste planeeringute koostamiseks.

ÜP tähendab eelkõige kokkuleppeid. Selle koostamise käigus üritatakse leida parim lahendus vastuoludele, mis eksisteerivad näiteks riigi, valla üldsuse ja erinevate huvigruppide vahel.

ÜP aktuaalsuse säilitamiseks peab kehtivat ÜP-d perioodiliselt üle vaatama ja vastavalt elu käigule läbi uute DP-de või korduva ÜP protsessi muutma.

ÜP seletuskirjas on toodud põhilised kitsendused maakasutusele, lähtudes tolleaegsest õigusruumist. Samas on märgitud, et planeeringu kasutamisel tuleb lähtuda aktualiseeritavast kitsenduste nimekirjast.

Valla ruumilise arengu põhimõtted hõlmavad asustusstruktuuri, tehnilist infrastruktuuri (teed ja liiklus, raudteeühendus, ühisveevärk ja -kanalisatsioon, energiamajandus, jäätmemajandus, sidevarustus, gaasivarustus), rohelist võrgustikku ja maastikuväärtusi. Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused hõlmavad üldist ehitamist, maakasutuse määratlemist, DP-de tingimusi, DP kohustusega alasid ning võimalusi planeeringu elluviimiseks.

Uue ÜP koostamisel tuleb muuhulgas lähtuda kehtivast üldplaneeringust. Seejuures vajab põhjalikku analüüsi, mida väärtuslikku ja asjakohast saab kehtivast ÜP-st üle võtta ning mida tuleb muuta, lähtudes uuest maakonnaplaneeringust, praeguseks välja kujunenud olukorrast ning uutest arenguvajadustest.

4.4. Raasiku valla strateegilised arengudokumendid12

4.4.1. Raasiku valla arengukava

Raasiku valla arengukava aastateks 2013-2024 (ajakohastatud 2016) koosneb seitsmest peatükist: sissejuhatus; haridus, kultuur, sport ja noorsootöö; sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja lastekaitse; tehniline taristu, selle korrashoid ja arendamine; maakasutus, planeerimine ja keskkond; eelarvestrateegia; tegevuste ja investeeringute kava.

Raasiku valla visioon ja missioon

Visioon: Raasiku vald on aastaks 2024 kujunenud arenenud ja hinnatud majandus- ja elukeskkonnaks, kus on välja arendatud taristu, tagamaks elanikele kõik esmateenused valla piires. Raasiku vald on identiteedilt ja territooriumilt terviklik, tasakaalustatud ja säästlikult arenev omavalitsus.

Missioon: heakorrastatud ja turvalises keskkonnas inimsõbraliku, tasakaalustatud ja konkurentsi- võimelise arengu kindlustamine.

Visioon näitab kätte suuna, kuhu tahetakse tulevikus jõuda ja millised ollakse aastaks 2024. Missioonis on sõnastatud valla vastutus arengu planeerimisel ja elluviimisel, samuti organisatsiooni püsiväärtus, s.o vastus küsimusele, miks vald on olemas.

12 Dokumendid on kättesaadavad Raasiku valla veebilehel: https://raasiku.kovtp.ee/arengukavad

13 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Valdkondlikud strateegilised üldeesmärgid

 Haridus: luua võimalused kõrgelt kvalifitseeritud kaadriga aja nõuetele vastava alus-, põhi- ja huvihariduse andmiseks kaasaegselt väljaarendatud kasvu-, õpi- ja töökeskkonnas.

 Kultuur: pakkuda elanikkonnale tasemel ja mitmekülgseid kultuuriüritusi, hoides ja arendades olemasolevaid traditsioone, kaasates ja toetades kolmandat sektorit ja kodanikualgatust. Infovajaduste ja -nõudluste rahuldamine ning arendamine raamatukogude kaasajastamise ning ja töötajate motivatsiooni tõstmise teel.

 Sport: spordi kaudu elanike teadlikkuse kasvu läbi tervise edendamine; eesmärgistatud vaba aja sisustamine ja valla maine tagamiseks spordi senisest suurem rahaline toetamine.

 Noorsootöö: keskkonna loomine, mis toetab kõikide noorte nii isiksuslikku kui ka kollektiivset arengut, pakkudes mitmekesiseid võimalusi eneseteostuseks ja edasiarendamiseks ning soodustades sihipärast tegevust ja vaba aja veetmist väljaspool kooli.

 Sotsiaalhoolekanne: preventiivne töö probleemide ennetamiseks, erinevate erialaspetsialistide, kolmanda ja erasektori suurem kaasamine ning operatiivne informatsiooni levitamine.

 Tervishoid: elanikkonna tervisekaitse tugevdamine haiguste ennetamise, õigeaegse ning efektiivse ravi ning ravitingimuste parandamise teel.

 Lastekaitse: hoolekannet vajavate laste ja lastega perede elukvaliteedi tõstmine, mis võimaldaks igal lapsel elada oma kodus. Vanemahariduse tõhustamiseks ja preventiivse töö tegemiseks Aruküla perekeskuse edasine arendamine ja laiendamine.

 Tehniline taristu:13 korrastada vallale kuuluv elamufond; rekonstrueerida ja välja ehitada vee- ja kanalisatsioonitrassid; luua andmebaas reostusallikate, reovee kogumiskaevude ja nõuetekohaselt sulgemata puurkaevude üle; tagada ülevaade reoveekäitluse üle piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon; võtta arvele olemasolevad tuletõrje veevõtukohad, Arukülla ja Raasikule rajada tuletõrjehüdrandid ja veemahutid; läbi rääkida maanteeametiga, et sõiduteede ehitamise ja renoveerimise käigus ehitataks ka kõnniteed; alevikesse kergliiklusteede rajamine.

 Maakasutus, planeerimine ja keskkond: keskkonnateadliku inimese ning keskkonnast hoolivate ettevõtete kujundamine. Heakorra tugevdamine järelevalve suurendamise teel. Valla haldusterritooriumil oleva maa efektiivsem kasutamine ja seal heakorra tagamine seadusandluse täpsema järgimise ning vastava informatsiooni levitamise teel.

Arengukavaga on kinnitatud tegevuste ja investeeringute kavad aastateks 2013-2020, mida vaadatakse regulaarselt üle.

ÜP koostamisel lähtutakse valla arengukavas seatus strateegilistest eesmärkidest ning antakse sellele ruumiline väljund.

4.4.2. Jäätmekava

Raasiku vallas on jäätmekäitluse aluseks Anija, Jõelähtme, Kiili, Kose, Kuusalu, Raasiku, Viimsi valla ning Maardu linna ühine jäätmekava (Ida-Harjumaa jäätmekava) 2015-2020.

Sulgemist vajavaid prügilaid Raasiku vallas ei ole. Üks Ida-Harjumaa jäätmekavaga hõlmatud omavalitsustes asuvaid jääkreostusobjekte on Aruküla põhjaveereostus Raasiku vallas.

Jäätmehoolduse üldeesmärk tuleneb riigi jäätmekavast 2014-2020: saavutada jäätmekäitluse hierarhiat järgiv säästev jäätmehooldus. Selleks tuleb:

13 Kuna selles valdkonnas ei sõnasta arengukava ühtset strateegilist üldeesmärki, siis on VTK jaoks tehtud valik ÜP ja selle KSH-ga enam seotud strateegilistest eesmärkidest.

14 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

 vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete ohtlikkust;

 võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel;

 vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet.

Jäätmeseaduses on sätestatud jäätmehierarhia, milles seatud prioriteetidest tuleb juhinduda jäätmetekke vältimisel ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel:

1) jäätmetekke vältimine; 2) korduskasutuseks ettevalmistamine; 3) ringlussevõtt; 4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus; 5) kõrvaldamine.

Ida-Harjumaa jäätmekavaga hõlmatud valdades on jäätmehoolduse üldeesmärgid järgmised:

1) vältida ja vähendada jäätmeteket, sh jäätmete ohtlikkust; 2) võtta liigiti kogutud jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel, segaolmejäätmete puhul on lahenduseks taaskasutamine või kõrvaldamine 3) vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski; 4) tõhustada seiret ning järelevalvet; 5) jäätmete liigiti kogumise edendamine; 6) juriidiliste ja füüsiliste isikute jäätmealane teavitamine ja nõustamine.

Üldeesmärgid on jätkuv tegevusuund, mida arendatakse ka peale antud jäätmekava perioodi lõppu.

Kavaga hõlmatud omavalitsustes on põhieesmärgiks maksimaalne jäätmete liigiti kogumine tekkekohal, mis tagaks ühtlasi kõige kvaliteetsema jäätmematerjali ja parandab võimalusi selle taaskasutamiseks. Kui taaskasutatav materjal satub segaolmejäätmete massi, on tehnoloogiliselt keeruline kvaliteetse taaskasutatava materjali segaolmejäätmete massist välja sortimine. Olmejäätmete osas on prioriteediks eelkõige veel kasutuskõlblike toodete korduskasutuse soodustamine.

Jäätmete taaskasutamisel on prioriteediks nendes sisalduva materjali (jäätmete) eraldi kogumine ja käitlemine taaskasutusse ja ringlussevõtu kaudu. Taaskasutamisel ei tohiks eelistada jäätmete põletamist energia tootmiseks ringlussevõtule.

Lühiajaliselt (5 aastat) on olulisemad eesmärgid:

1) koostöö tootjavastutusorganisatsioonidega kehtivate taaskasutuse nõuete täitmise tagamiseks; 2) sobivate jäätmekäitluslahenduste analüüsimine jäätmete lahuskogumisvõrgustike optimeerimiseks; 3) teavitamis- ja nõustamistegevuste korraldamine jäätmevaldajatele; 4) pakendijäätmete ning paberi- ja kartongijäätmete sisalduse vähendamine segaolmejäätmetes liigiti kogumise kaudu; 5) biolagunevate jäätmete kohtsortimise suurendamine korterelamutes ja väikeelamutes ning kompostimise edendamine; 6) koostöö naaberomavalitsustega jäätmehoolduse ja järelevalve arendamiseks.

Kirjeldatud eesmärkide täitmiseks on jäätmekava raames koostatud tegevusplaan, mis sisaldab eesmärgiks seatud tegevusi, eeldatavat täitmisperioodi, rahastamisallikaid ning täitjat.

4.4.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kavas aastateks 2015-2026 käsitletakse neid valla piirkondi:

1) mis jäävad keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalasse;

15 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

2) kus on käesoleval hetkel olemas ühisveevärgi ja/või -kanalisatsioonisüsteem.

Arendamise kava käsitleb järgnevate asulate ühisveevärgi ja/või -kanalisatsioonisüsteeme ning nende arenguperspektiive:

 Aruküla alevik (reoveekogumisala reg. kood: RKA0370025);  Raasiku alevik (reoveekogumisala reg. kood: RKA0370022);  Peningi küla (reoveekogumisala reg. kood: RKA0370023);  Härma küla (reoveekogumisala reg. kood: RKA0370024);  Perila küla.

ÜVK arendamise kavas on esitatud ettepanek Aruküla ja Raasiku reoveekogumisalade laiendamiseks. Moodustatav ala hõlmaks tänaseks kehtestatud ning hetkel kehtestamisel olevate detailplaneeringute alasid. Selle vajaduse tingib asjaolu, et neis piirkondades on hoogustunud elamualade ja ka tööstuspiirkondade rajamine. Arvestades, et piirkonnas on maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjaveekiht nõrgalt kaitstud või kaitsmata, on reoveekanalisatsiooni korraldatud kogumine ja käitlemine hädavajalik.

Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise esmaseks prioriteediks on alevikes ühiskanalisatsioonivõrgu laiendamine. II etapis jätkub alevike kanalisatsioonivõrgu laiendamine, millega koos rajatakse ka Raasiku aleviku eramajade piirkonda ühisveevarustus. Osaliselt rekonstrueeritakse ka Härma külas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikke. Samuti on II etapis ette nähtud Härma ja Perila külades puurkaev-pumplate rekonstrueerimistööd. III etapis viiakse lõpuni Aruküla alevikus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrgu laiendamine. III etappi on jäetud ka Härma, Peningi ja Perila külade ÜVK võrgu rekonstrueerimine.

ÜVK arendamise kavaga on ette nähtud luua liitumisvõimalus ühisveevarustuse süsteemiga ca 240 inimesele ja ühiskanalisatsiooni süsteemiga ca 960 inimesele.

4.4.4. Teehoiukava

Raasiku valla teehoiukava 2016-2020 eesmärk on parendada kruusa- ja asfaltkattega seisukorda läbi hoolduse ja remondi, ehitada alevikes pinnaseteed vähemalt pinnatud teede tasandile, suurendada tolmuvaba teekatete osakaalu tiheasutusaladel, ehitada välja kuivenduskraavide võrgustik ning suurendada liiklusohutust läbi kergliiklusteede ehituse ja liikluskorraldusvahendite paigutamise.

Remonditavate teede ja teemaal asuvate rajatiste nimekirjad vaadatakse üle igal aastal ning tehakse vajadusel korrektiive vastavalt valla eelarve prognoosile, muutunud teekatte seisundile ning liiklussagedusele.

Teehoiukava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et valla teedevõrk on välja kujunenud ja oma tiheduselt praegustele vajadustele vastav. Peamised eesmärgid/tegevused sõltuvalt teede seisukorrast:

 kruusateedele katete ehitamine, mille kruusakihi paksus vastaks normidele ning võimaldaks 2020. aastaks vähemalt tiheasustusega aladel mustkattega katmise ning seeläbi võimaluse tolmust vabanemiseks;

 teede kandevõime parandamiseks saavutada järgmise 5 aasta jooksul kuivenduskraavide taastamine ning vee äravoolu tagamine suublasse;

 teede säilimiseks tuleb hooajaliselt piirata koormust avalikel teedel. Samuti tuleb piirata teedele peale- ja mahasõitu (eeskätt põllumaadele) ning rajada koostöös põllumajandus- ettevõtjatega korrektsed mahasõidud;

 tagada tuleb teemaal nähtavust ja vee äravoolu takistavate puude ja põõsaste eemaldamine.

Teehoiukavaga nähakse ette:

- erateede avaliku teena kasutamise põhimõtted;

16 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

- teede remondi-ja ehitustööde planeerimise põhimõtted; - tee seisundinõuete tagamise põhimõtted; - aastatel 2016-2020 rajada plaanitavad jalg- ja jalgrattateed ning reisi-pargi parklad tiheasustusaladel.

4.4.5. Terviseprofiil

Raasiku valla terviseprofiil on koostatud aastateks 2012-2016. Raasiku valla üldeesmärk terviseprofiili rakendamisel on pikendada oluliselt vallarahva eeldatavat ja sealjuures kvaliteetselt elatud eluiga. Terviseprofiili tegevuste kava on välja toodud tegevuste lõikes nii palju, kui on võimalik ette näha. Profiili täitmise eest vastutab Raasiku Vallavalitsus, kes teeb vastavat koostööd külaseltsidega, tervishoiuasutustega, MTÜ-dega, ettevõtjatega, klubidega ja teiste rühmitustega. Profiili rakenduslike tegevuste elluviimisel ei seata piiranguid, seda võivad teha nii üksikisikud, ühingud, ettevõtted kui ka asutused.

ÜP-ga on võimalik kaudselt toetada terviseprofiili eesmärkide elluviimist: tervisliku ja ohutu keskkonna loomine, puhke- ja sportimisvõimaluste (taristu) kavandamine, põhimõtete seadmine erivajadustega inimeste liikumisvõimaluste parandamiseks jms.

4.4.6. Soojusmajanduse arengukava

Raasiku valla soojusmajanduse arengukava 2015-2025 annab ülevaate Raasiku valla Aruküla ja Raasiku alevike kaugkütte katlamajade ja kaugküttevõrkude tööst; soojuse tootmisest ja tarbimisest, analüüsib võimalusi soojuse tarbimise vähendamiseks ja säästlikumaks kasutamiseks ning teeb ettepanekud katlamajade renoveerimiseks ja taastuva energia kasutuselevõtmiseks.

4.4.7. Ettevõtluse, ettevõtlikkuse ja tööhõive arendamise kava

Raasiku valla ettevõtluse, ettevõtlikkuse ja tööhõive edendamise arengukava 2013-2017 sihiks on aidata kaasa valla sotsiaal-majanduslikule arengule läbi kohaliku koostööpartnerluse ja projektide, mis keskenduvad ettevõtluskeskkonna, ettevõtlikkuse ja tööhõive edendamisele ning mis oleksid ühtlasi aluseks edasiste tegutsemissuundade ja prioriteetide valikul. Arengukava analüüsib valla ettevõtluse praegust olukorda ja kirjeldab arenguvisiooni, pikaajalisi eesmärke, prioriteete ning nende täitmiseks vajalikke tegevussuundi. Arengukava tegevuskava on koostatud neljaks aastaks (2013-2017).

Visioon

Raasiku vald on hea väikeettevõtluskeskkonnaga omavalitsus, kus on välja arendatud kaasaegne ning keskkonnasäästlik elu- ja ettevõtlustegevuseks vajalik taristu.

Koostatava ÜP-ga on võimalik toetada soodsa ettevõtluskeskkonna loomist, säilitades ja edasi arendades head keskkonda nii töötamiseks kui ka elamiseks. Olulised on valla üldmulje, turvalisus, soodsad elamispinnad ja teenused, mitmekesised vaba aja veetmise võimalused jne. Vajalikud on investeeringud taristusse. Soodsa keskkonna loomiseks on oluline vallavalitsuse poolne kiire ja korrektne asjaajamine tegevuslubade andmisel ja igakülgne infovahetus. Valda elama asumise soodustamiseks võiks kommunikatsioonide rajamine toimuda valla toetusel. Noorema ja aktiivsema elanikkonna valda asumisel saab kasutada mitmesuguseid soodustusi noortele peredele ja vajalikele spetsialistidele.

Ettevõtluskeskkonna edendamise eesmärk on ettevõtlust toetav tasemel taristu.

Tegevused (2013-2017):

1) elanikke ja ettevõtlust toetava taristu (vesi, kanalisatsioon, elektrienergia) pidev korrashoid ja arendamine 2) lasteaiakohtade tagamine

17 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

3) ühistranspordiühenduste parandamine 4) tööstus- ja tootmisalade arendamine; elamuehitusalade rajamine 5) planeeringute kiire menetlemine; asjaajamiskiiruse tõstmine vallas 6) puuduvate teenuste osutamise soodustamine (tankla, turg, toidukauplused külades jm) 7) valla arenduskeskuse (nõustamine, arendusprojektid, inkubaator, kaugtöökeskus) käivitamine

ÜP koostamise käigus vajab koos vallavalitsusega täpsustamist, millise ettevõtlust toetava taristu jaoks on vaja kavandada ruumilise planeerimise väljund.

4.5. Raasiku valda ümbritsevate kohalike omavalitsuste arengukavad ja planeeringud

Raasiku valda ümbritsevate kohalike omavalituste arengukavade ja planeeringutega arvestamine on eelkõige vajalik seoses planeeringuala kontaktvööndi analüüsi koostamisega (koostatava ÜP koosseisus) ja planeeringulahenduse väljatöötamisega.

Alljärgnevalt on toodud ülevaade piirnevate valdade arengukavadest ja üldplaneeringutest. Töö käigus võetakse vajadusel arvesse ka muid asjakohaseid arengudokumente ja planeeringuid (nt kontaktvööndi detailplaneeringud, teemaplaneeringud, eriplaneeringud vms).

4.5.1. Jõelähtme vald

Jõelähtme valla arengukava aastateks 2016-202514

Arengukava sisaldab järgmisi arendusvaldkondade kirjeldusi: Jõelähtme valla kohaliku omavalitsuse korraldus, (maa)elu valdkond (elukeskkond, taristu), majandus ja turism (maakasutus, ettevõtlus ja turism), kultuur ja sport, sotsiaalvaldkond, haridus ja noorsootöö, valla turvalisus ja valla finantsolukord.

Jõelähtme valla visioon

Aastal 2025 on Jõelähtme vald parima elukeskkonnaga Tallinna lähedane vald, mida iseloomustab tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng läbi:

 puhta looduse, mis tagab tervisliku ja kvaliteetse elu­ ja puhkusekeskkonna;

 hea maine, mis tugineb kaalutletud ressursikasutusel, turvalisusel ning hästi arenenud sotsiaalsel infrastruktuuril;

 rahvastiku tasakaaluka juurdekasvu, mida vald mõtestatult suunab läbi planeeringute, tagades optimaalse asustustiheduse;

 kaasaegse infrastruktuuri, mida iseloomustavad korrastatud teedevõrk, puhas joogivesi, säästlik energiakasutus ning alternatiivsete energiaallikate kasutamine.

Jõelähtme valla missioon

Jõelähtme valla missiooniks on piirkondliku eripäraga turvalise elukeskkonna säilitamine läbi tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu kavandamise ning avalike teenuste pakkumise kõigile valla elanikele.

Jõelähtme valla arengumudel põhineb eeldusel, et visiooni saavutamiseks on vajalikud üheaegsed jõupingutused mitmes võtmetähtsusega tegevussuunas:

 Puhta looduskeskkonna säilitamine ja jätkusuutlik kasutuselevõtt – läbi aruka loodusvarade kasutamise ning kasutusest väljunud tööstusalade taaskasutuselevõtu;

14 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/420102016004?leiaKehtiv

18 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

 Elamuehitus – teadlikult suunatud elamuehitus võimaldab peredel valda elama kolida ning seeläbi ennast vallaga siduda;

 Elukeskkond – võimaldab tagada hea elukvaliteedi läbi kehale ja vaimule suunatud teenuste;

 Sotsiaalne turvalisus – annab nii elanikele kui ka sisse kolivatele inimestele kindluse selles, et nende ja vajadusel ka nende sugulaste (isade­emade, vanaemade­vanaisade jt) sotsiaalsete teenuste vajadused on kergelt ning heal tasemel lahendatavad.

Jõelähtme valla üldplaneering (kehtiv)15

ÜP on kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40. ÜP koostamise eesmärgid:

 selgitada maakasutuse piirangud (nii looduslikud kui tehnogeensed);  teha ettepanekud maade sihtotstarbe määramiseks;  reserveerida ehitusmaad;  käsitleda valla keskkonnaseisundit, tehnovõrke ja -rajatisi, teedevõrku jne.

Territooriumi planeering aitab ette näha keskkonna võimalikke muudatusi ja õigeaegselt sekkuda selle tagajärjel tekkivatesse mõjutustesse.

Jõelähtme valla üldplaneering (koostatav)16

Koostatava ÜP eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõu avalikustamine toimus 2016.a mais. Jõelähtme valla veebilehel edasine info planeeringuprotsessi kohta puudub.

ÜP põhiülesanne on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine. ÜP määrab maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ning on hajaasustusalal projekteerimistingimuste andmise aluseks, lähtudes piirkonnale iseloomulike väärtuste säilitamise ja edasiarendamise vajadustest.

Jõelähtme valla arengueeldus on arenemine elujõulise piirkonnana, mis pakub häid elamis-, puhkamis- ja töötamisvõimalusi Tallinna tagamaal. Logistiliselt hea asukoht pealinna läheduses, pikk rannajoon, valda läbiv Tallinn-Narva maantee, samuti atraktiivne looduskeskkond ning looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud unikaalne kultuurmaastik loovad head eeldused piirkonna arenguks. Arengueeldused soodustavad rahvaarvu kasvu (eelkõige uute elanike näol) ja elavdavad majandustegevust.

Jõelähtme valla asustus on koondunud valdavalt valla lääne- ja keskossa. ÜP eskiisiga ei ole kavandatud elamumaid ega tehnilist taristut Raasiku vallaga piirnevatele aladele, sh Raasiku aleviku piirkonnas. ÜP eskiisi järgi on valdavalt tegemist metsa- ja põllumaaga, sh väärtuslikud põllumajandusmaad.

Raasiku ÜP koostamise käigus jälgitakse arenguid seoses Jõelähtme valla ÜP-ga ja tehakse koostööd planeeringulahenduse väljatöötamisel.

4.5.2. Anija vald

Anija valla arengukava aastateks 2014-202417

Arengukava koostamise eesmärgiks on seada vallale ühtsed arenguprioriteedid, tagada jätkusuutlik areng järgneval arengukava perioodil ning valla arengukava vastavus seaduses sätestatud nõuetele.

15 Jõelähtme valla veebileht: https://joelahtme.kovtp.ee/uldplaneering-kehtiv-; vaadatud 24.05.2017 16 Jõelähtme valla veebileht: https://joelahtme.kovtp.ee/uldplaneering-koostamisel-; http://maja.joelahtme.ee/?dir=Yldplaneerin_alg_2012%2F2016.05.09_YP_II_eskiis_KSH_eelnou_avalik_arutel u; vaadatud 24.05.2017 17 eRT; https://www.riigiteataja.ee/akt/408112016024

19 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Anija valla arenguvisioon aastaks 2025

Anija vald on elamisväärse elukeskkonnaga, majanduslikult mitmekesine, elujõulise kogukonnaga jätkusuutlikult arenev omavalitsus, kus elanikele on tagatud konkurentsivõimeline haridus, sealhulgas ka gümnaasiumiharidus ja sotsiaalne turvalisus.

Anija vallavalitsuse missioon

Valla elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamine ning hariduslike arenguvõimaluste loomine valla elanike konkurentsivõime tõstmiseks.

Arengustrateegia osa sätestab konkreetsed arengusuunad ja meetmed tegevusvaldkondade kaupa, mis on vajalikud Anija valla arenguvisiooni realiseerimiseks.

Strateegilised eesmärgid valdkondade kaupa

 Üldvalitsemine: valla efektiivne ja edukas juhtimine

 Elu- ja looduskeskkond: Anija valla elukeskkonna kvaliteedi parandamine ning omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine

 Ettevõtlus ja tööhõive: Anija valla kui potentsiaalse ettevõtluspiirkonna tutvustamine ja koolitustegevuse korraldamine väikeettevõtluse arendamiseks

 Tehniline infrastruktuur: ÜVK rakendamine peale kõikide projektide lõppemist; sademevee- süsteemide projekteerimine ja väljaehitamine; tagada aastaringselt kõikides valla piirkondades teede hea läbitavus; valla kõiki piirkondi katab vajadusi arvestav ühistranspordi võrgustik; katlamajade ja kaugküttesüsteemide renoveerimine kokkuhoiu saavutamiseks; hoonete energiatõhususe tõstmine ja küttekulude vähendamine

 Kogukond: suutlikud ja aktiivsed kogukonnad

 Sotsiaalkeskkond: vallaelanikele mitmekesiste kultuurivõimaluste pakkumine ja kättesaada- vuse tagamine; eesmärgistatud sportimise võimaluste ja muudeaktiivsete vaba aja veetmise võimaluste laiendamine, elanike teadlikkuse tõstmine tervislikest eluviisidest, valla spordiorganisatsioonide ja sportlaste tegevuse toetamine; tingimuste ja keskkonna loomine, mis toetab noorte igakülgset arengut, eneseteostust ja sihipärast tegevust vabal ajal

 Haridus: Lastele ja noortele on tagatud konkurentsivõimeline haridus

 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid: elanikele on tagatud sotsiaalne turvalisus

Anija valla üldplaneering (kehtiv)18

Anija valla kehtiv üldplaneering on kehtestatud Anija Vallavolikogu 26.06.2008 otsusega nr 421. ÜP-ga on sätestatud valla maakasutustingimused, sh DP kohustusega alad, säilitamisele kuuluvate loodusväärtuslike mastike ja koosluste kasutustingimused, liiklusskeem ja teedevõrk ning tehniline infrastruktuur. Antud on ülevaade maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa ning suunised ÜP elluviimiseks.

Anija valla üldplaneering (koostatav) 19

Anija Vallavolikogu algatas uue ÜP koostamise ja ÜP KSH läbiviimise 21.08.2015 otsusega nr 155.

ÜP koostamise eesmärk on valla ruumilistest vajadustest lähtuvalt PlanS § 75 toodud ülesannete lahendamine – ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; planeeringuala kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste määramine; maakasutuse juhtotstarbe määramine; infrastruktuuriga seotud küsimuste lahendamiseks suuniste andmine jt valla arenguks oluliste ülesannete lahendamine.

18 Anija valla veebileht: http://anija.kovtp.ee/uldplaneering; vaadatud 24.05.2017 19 Anija valla veebileht: http://anija.kovtp.ee/uldplaneering; vaadatud 24.05.2017

20 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

ÜP-ga juba väljakujunenud asustusstruktuuris olulisi muudatusi ei kavandata. Tihenevad ja laienevad olemasolevad tiheasustusega alad – Kehra linn ning Alavere ja Lehtmetsa külakeskused. Piirkondliku teeninduskeskusena kasvab ja tugevneb perspektiivis ka Anija küla. Mujal vallas säilib hajaasustus, kus arendus- ja ehitustegevus toimub hajaasustusele omaste põhimõtete alusel. Intensiivsemat ettevõtluse arengut nähakse eelkõige tiheasustusega aladel, kus lisaks tehnilise taristu ja logistiliste ühenduste olemasolule on töötajaskond kohapeal olemas. Soodustamaks töökohtade teket elukoha lähedal, toetab üldplaneering ka hajaasustuses asuvate ettevõtlusalade arengut ja intensiivsemat kasutusele võtmist, jättes samas võimaluse võtta kasutusest välja langenud tootmisterritooriumid kasutusele mõnel muul sobival otstarbel (nt elamualana).

ÜP koostamisega paralleelselt viiakse läbi KSH, mis selgitab, kirjeldab ja hindab ÜP elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH tulemused kajastuvad ÜP lahenduses. KSH läbiviimise tulemusel selgus, et Anija valla ÜP elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Planeeringulahenduse elluviimisel võib täheldada kaudseid positiivseid mõjusid inimkeskkonnale.

Anija valla asustus on koondunud valdavalt olemasolevatesse keskustesse. ÜP-ga on kavandatud ulatuslik elamumaa ala vahetult Anija valla piirile Raasiku aleviku piirkonnas mõlemal pool raudteed. Ülejäänud osas on Raasiku vallaga piirnevatel aladel ÜP järgi valdavalt tegemist metsa- ja põllumaaga, sh väärtuslikud põllumajandusmaad.

Anija valla ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine toimus märtsis-aprillis 2017.

Raasiku ÜP koostamise käigus jälgitakse arenguid seoses Anija valla ÜP-ga ja tehakse koostööd planeeringulahenduse väljatöötamisel. Suuremat tähelepanu ja koostööd Anija vallaga vajab planeeringulahenduse väljatöötamine Raasiku valla ümbruses.

4.5.3. Kose vald

Kose valla arengukava aastateks 2015-202520

2013. aastal toimus Kose ja Kõue valdade ühinemine. Käesolev arengukava on esimene ühinenud vallale koostatud arengukava, kus on arvesse võetud nii varasemaid eraldi koostatud Kose ja Kõue valla arengukavasid kui ka ühinemislepingut ning muid asjassepuutuvaid dokumente.

Visioon

Aastal 2025 on Kose vald turvalise looduslähedase elukeskkonna, elujõulise ettevõtluse, mitmekesise põllu- ja turismimajanduse, kodulähedase konkurentsivõimelise haridusega, kultuuripärandit hoidev, aruka planeerimisega ja isemajandav omavalitsus Harjumaa hõberingis.

Valdkondlikud eesmärgid

 Haridus: kvaliteetne, paindlik, motiveeriv ning elukestvat õpet ja valda elukeskkonnana toetav haridussüsteem

 Kultuur ja sport: traditsiooniliste üritustega aktiivne kultuuri- ja külaelu

 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne: paindlik, kõigi elanikkonna gruppide vajadusi arvestav ja kättesaadav sotsiaalhoolekandesüsteem

 Turvalisus: turvaline keskkond

 Ettevõtlus: Kose vald – atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond

 Infrastruktuur: toimiv infrastruktuur

 Keskkond: miljööväärtuslik ja loodust säästev keskkond

20 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/429102016024?leiaKehtiv

21 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

 Juhtimine: sihikindel, arukas ja stabiilne valla juhtimine

Kose valla üldplaneering (kehtiv)21

Käesoleval ajal kehtivad Kose valla territooriumil kaks eraldi üldplaneeringut: enne Kõue valla liitmist kehtinud Kose valla ÜP ja endise Kõue valla ÜP. Kuna Raasiku vallal endise Kõue vallaga ühist piiri ei olnud, siis endise Kõue valla ÜP ei ole antud juhul asjakohane ja seda ei käsitleta.

Kose valla ÜP (koostati 2006-2010) eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel ning detailplaneeringute koostamiseks, samuti detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks.

ÜP-s on ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ning maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel olulisel kohal majanduslikud, keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed kaalutlused (sotsiaalse infrastruktuuri asutuste teenuste kättesaadavus – lasteaed, kool, arstiabi, kaubanduslik ja kultuuriline teenindamine, sportimisvõimalused, ühistranspordi kättesaadavus, perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lahendused jms).

Kose valla ÜP-ga ei ole Raasiku vallaga piirnevale alale planeeritud uusi elamu- ja tööstusalasid ega infrastruktuuriobjekte. Peamiselt on tegemist rohevõrgustiku alaga (metsa ja rabaga) ning turbamaardla alaga.

Kose valla üldplaneering (algatatud)22

Kose Vallavolikogu 25. veebruari 2016 otsusega nr 269 algatati Kose valla ÜP koostamine ja KSH. Lisaks PlanS-i §-s 75 määratletud ülesannetele on ÜP eesmärgiks Kose valla pikaajaliste ruumiliste arengusuundade määramine ning territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine.

Kose vallavalitsusest saadud teabe23 põhjal ei ole ÜP ja KSH koostamisega alustatud ning ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu valmimist ei osata prognoosida.

Raasiku ÜP koostamise käigus jälgitakse arenguid seoses Kose valla ÜP koostamisega ja tehakse koostööd planeeringulahenduse väljatöötamisel.

4.5.4. Rae vald

Rae valla arengukava 2016-202524

Visioon

Rae vald on aastaks 2025 kõrgelt hinnatud elu- ja majanduskeskkonnaga säästva arengu põhimõtteid järgiv tegus kohalik omavalitsus.

Missioon

Rae Vallavalitsuse missiooniks on elanike heaolu kasvuks eelduste loomine.

Strateegilised eesmärgid

 Kaasaegne, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond

 Kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused

 Tugev kogukondlik identiteet ja kodanikuühiskond

21 Enne Kõue valla liitmist kehtinud Kose valla üldplaneeringu materjalid: http://test.kose.ee/up/; vaadatud 25.05.2017 22 Kose valla veebileht: https://www.kosevald.ee/et/uldplaneering 23 Kose valla keskkonnanõuniku Taimar Lossmanni 25.05.2017 e-kiri 24 Rae valla veebileht: http://www.rae.ee/documents/823250/3926706/Lisa1_Rae+valla+arengukava%28l%C3%B5plik%29.pdf/fe75 282e-757d-4ab8-97d8-a85251d481d8; vaadatud 25.05.2017

22 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

 Kõrge haldusvõimekus

Rae valla üldplaneering25

ÜP on kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462.

ÜP eesmärk on otsustada valla territooriumi arengu põhisuunad ja -tingimused. ÜP-ga määratakse üldised maakasutuspõhimõtted ning infrastruktuuri arengusuunad, arvestades samas võimalikult paljude ühiskonnaliikmete ning avalikkuse vajaduste ja huvidega ning tagades samas keskkonna säästva ja tasakaalustatud arengu. Kehtestatud ÜP on aluseks DP-dele ja projekteerimistingimustele.

Peamised elamualad on koondunud Tallinna ringtee ümbrusesse (Jüri ja Lagedi alevik) või sellest põhja poole Tallinna äärealadele (Peetri alevik, Järveküla ja Rae külad, Assaku alevik). Rae valla lõunapoolsed alad on peamiselt hajaasutusega rohealad ning miljööväärtusliku ja ajaloolise maastikumustriga külad. Keskse punktina on siin tihedam asustus ja arenguperspektiiv koondunud Vaida aleviku ümbrusesse.

Äri- ja tootmispiirkonnad on planeeritud magistraalteede sõlmpunktidesse ja nende ümbrusesse. Tallinna kontaktvöönd Tallinna väikesest ringteest põhja poole on ette nähtud äri- ja teeninduspiirkonnana. Kõige laiaulatuslikum tehnopargi ala koondub Jüri aleviku ümbrusesse kahe maantee sõlmpunkti. Soodevahe küla Suur-Sõjamäe maantee äärde on planeeritud perspektiivne rasketööstuse areng, kus elamualad ei asu lähemas kontaktvööndis, tagatud on raudteeühendused ning hea juurdepääs Tallinna ringteele.

Rae valla idaossa, Raasiku vallaga piirnevale alale ei ole planeeritud ulatuslikke uusi elamu- ja tööstusalasid ega infrastruktuuriobjekte. Peamiselt on tegemist põllu- ja metsamajandusmaaga ning rohevõrgustiku alaga (metsa ja rabaga).

Raasiku valla ÜP koostamise käigus tehakse koostööd Rae vallaga ja arvestatakse piiriäärsele alale planeeritud maakasutuse ja tegevustega.

25 Rae valla veebileht: http://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering; vaadatud 25.05.2017

23 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

Eeldatavalt mõjutatava keskkonna (ja ÜP lähteseisukohtades olemasoleva olukorra) kirjeldus on kajastatud seisuga september 2017. ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK dokumentides seda teavet edaspidi ei uuendata.

5.1. Planeeringuala paiknemine

Raasiku vald asub Harjumaal, Tallinnast umbes 30 km kaugusel kagu suunas ning piirneb põhjast Jõelähtme, idast Anija, lõunast Kose ja läänest Rae vallaga.

Raasiku valla peamise teedevõrgu moodustavad järgmised riigi kõrvalmaanteed: Lagedi–Aruküla– Peningi, Aruküla–Kostivere, Jüri–Aruküla, Maardu–Raasiku, Aruvalla–Jägala, Perila–Jägala, Viskla– Pikavere. Valla põhjaosa läbib Tallinn-Tapa raudtee.

Raasiku valla pindala on 159 km² ning ulatus põhjast lõunasse 19 km ja idast läände 17 km. Raasiku vald moodustab 3,8% Harju maakonna pindalast, seega on tegemist ühe väiksema omavalitsusega Harju maakonnas.

Raasiku vallas on kaks alevikku (Aruküla, Raasiku) ning 13 küla (Härma, Igavere, Järsi, Kalesi, Kiviloo, Kulli, Kurgla, Mallavere, Peningi, Perila, Pikavere, Rätla, Tõhelgi) – vt Joonis 1.

Joonis 1. Planeeringuala asukohaskeem. Allikad: Raasiku valla veebileht, Raasiku valla arengukava, Wikipedia

Asendilt jääb Raasiku vald Tallinna linna ümbritsevate valdade taha, mis on piiranud omavalitsuse elanike suurt juurdekasvu ja seega ka nõudlust valla poolt elanikkonnale osutatavate teenuste järele.

24 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

5.2. Asustus ja rahvastik

Raasiku vallas oli 01.01.2017.a seisuga 5075 elanikku26 (Statistikaameti andmetel 4997 elanikku27). Valla rahvaarv on 1990. aastatest alates püsinud üldjoontes suhteliselt stabiilsena, olles kerges tõusutrendis (vt Joonis 2).28

Joonis 2. Raasiku valla elanike arvu muutus rahvastikuregistri andmete põhjal, seisuga 1.01.2016

2015. aastal on tõusule pööranud vanusegrupp 7-18 ja kasv on prognoositav veel sellele järgneval kolmel aastal. Jätkuv tagasiminek on tööealiste vanusegrupis vanusevahemikus 19-64 eluaastat. Samuti jätkub osakaalu tõus vanusegrupi 65+ osas, mis on tõestuseks Raasiku valla rahvastiku vananemise trendile.29

26 Allikas: Raasiku valla koduleht: https://raasiku.kovtp.ee/tutvustus-ja-asukoht; vaadatud 29.05.2017 27 http://www.stat.ee/ppe-55728; vaadatud 29.05.2017 28 Allikas: Raasiku valla koduleht: https://raasiku.kovtp.ee/documents/821202/1010402/Rahvastiku+arvukuse+muutus+1959- 2016.JPG/bd1ecb3d-fcd7-4d40-8e9c-47f3f198ff31?t=1456734551165; vaadatud 29.05.2017 29 Allikas: Raasiku valla arengukava 2013-2024

25 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Joonis 3. Raasiku valla rahvastikupüramiid, seisuga 01.01.2017. Allikas: Statistikaamet

Raasiku vallas on kaks alevikku (Aruküla, Raasiku) ning 13 küla (Härma, Igavere, Järsi, Kalesi, Kiviloo, Kulli, Kurgla, Mallavere, Peningi, Perila, Pikavere, Rätla, Tõhelgi) – vt Joonis 1.

Raasiku valla rahvastiku asustustihedus 2017.a alguse seisuga oli 31,92 inimest km² (2016. aasta alguse seisuga 29,67 inimest km²). Asustus vallas on ebaühtlane, paiknedes suures osas valla põhjaosas, sh Aruküla ja Raasiku alevikes (vt Joonis 4). Selle ajalooliseks põhjuseks on eelkõige raudtee, mille kahe peatuse, Aruküla ja Raasiku, ümber on tekkinud asustus.

Valla kahes suuremas asustusüksuses – Aruküla ja Raasiku alevikes – elab kokku ca 70% kogu valla elanikkonnast. 01.01.2016 seisuga elas valla keskuses, Aruküla alevikus 42,3% ja Raasiku alevikus 27,2% valla rahvastikust. Arukülas paikneb vallavalitsus, Raasiku on endise Harju-Jaani kirikukihelkonna keskus ning vallale nimeandja.

Arendustegevus toimub ka Kulli piirkonnas, mille üheks eeliseks on samuti seotus raudteega. Valla lõunapoolsem osa on oluliselt hõredama asustusega.

Tabel 3. Raasiku valla rahvaarv alevike ja külade lõikes seisuga 01.01.2016. Allikas: Raasiku valla arengukava 2013-2026

Asustusüksus 1997 2013 2014 2015 2016

Härma 146 137 137 126 124 Igavere 83 130 132 136 137 Järsi 124 186 180 202 196 Kalesi 171 194 196 194 204 Kiviloo 68 73 70 63 62 Kulli 47 119 109 113 118 Kurgla 73 71 76 82 89 Mallavere 66 53 48 47 42 Peningi 217 184 190 191 177 Perila 114 100 101 100 102

26 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Asustusüksus 1997 2013 2014 2015 2016

Pikavere 42 57 57 68 64 Rätla 26 46 45 48 48 Tõhelgi 55 39 34 35 39

Joonis 4. Raasiku valla rahvastikutiheduse ruutkaart, seisuga 31.12.2011. Allikas: Statistikaamet

5.3. Sotsiaalne taristu

Raasiku vallas on:

- neli kooli: Aruküla Põhikool, Raasiku Põhikool ja Pikavere Mõisakool (lasteaed-algkool) ning Aruküla Vaba Waldorfkool;

- kaks lasteaeda: Aruküla ja Raasiku lasteaed;

- kolm raamatukogu: Arukülas, Raasikul ja Pikaveres;

- kaks rahvamaja: Arukülas ning Raasikul.

Kunstilist haridust annab soovijatele Aruküla Huvialakeskus "Pääsulind".

Kultuuri- ja kohalikku elu edendavad MTÜ Aruküla Kultuuriselts, Raasiku Rahvahariduse Selts, Raasiku Kodukandi Selts, MTÜ Tuulekell (Raasiku piirkond), MTÜ Pikavere Mõis, mis arendab kogukonnakeskust Pikavere mõisahoones ja selle ümbruses.

27 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Aruküla rahvamajas tegutseb 17 ringi, neist rahvakultuuri alaseid 10 ja muid huvialaringe 7. Raasiku Rahvamajas tegutseb 11 ringi. Rahvamaja funktsioone kannab üha enam ka Harju-Jaani kirik.

Sidet minevikuga on alal hoidnud tegelemine rahvakultuuriga. Järjepidevalt on vallas tegutsenud koorid, näiteringid ja tantsurühmad. Neist parimad on alati osa võtnud vabariiklikest laulu- ja tantsupidudest. Kõigile on meeldinud kalendritähtpäevadega seotud üritused jaanipäeval ja jõulude ajal ning valla laste tantsupäev, külade päev jm.

5.4. Ettevõtlus

Raasiku vallas on 2016.a juuli seisuga registreeritud kokku 621 äriühingut, mittetulundusühingut, füüsilisest isikust ettevõtjat, sh 443, osaühingut, 103 MTÜ-d, 62 FIE-t, 6 aktsiaseltsi, 4 usaldusühingut ja 2 tulundusühistut. Majandustegevuse registris (MTR-is) oli seisuga 15.06.2017 registreeritud 79 Raasiku valla ettevõtjat (sh FIE-d).

Arvestades eeltoodut ja teades, et 2001. aastal oli ettevõtete arv Raasiku vallas 79, on täheldatav oluline kasv ettevõtete ja MTÜ-de arvukuses. Maksu- ja Tolliametile kokku deklareeris 2011. aastal käivet 216 äriühingut, 2012. aastal 227 äriühingut, 2013. aastal 213 äriühingut. Need numbrid näitavad, et mitte kõik registreeritud ettevõtted ei ole aktiivsed ja pigem on reaalselt tegutsevate äriühingute arv viimastel aastatel stabiilne.

Raasiku vallas oli 30.06.2016 seisuga 46 registreeritud töötut. Pikaajalisi töötuid oli vallas 01.07.2015 seisuga 18.

Peamised ettevõtlusvaldkonnad on: põllumajandus, tootev tööstus (metalltoodete ja autotööstusele vajalike toodete valmistamine), kaubaveod ja logistika, jae- ja hulgikaubandus.

Suurimad tööandjad Raasiku vallas on: Metalliset Eesti AS, Raasiku vallavalitsus, Mistra-Autex AS, Aave Transport OÜ, Makron Estonia OÜ, Falkonett Metall OÜ, Tüdrukud OÜ, Aruküla Vabakooli Selts, Sumar Tools OÜ, Sumar Tools OÜ ja Raasiku Elekter AS.

Ettevõtluse arengu seisukohalt on peamiste puudustena välja toodud ettevõtjate vähesust, valla selge nägemuse puudumist ettevõtluse arendamisel ning ettevõtluseks sobivate alade piiratust. Vallavalitsuselt oodatakse kindlamate seisukohtade kujundamist ettevõtluse arendamise suhtes ning kontseptsiooni väljatöötamist. Suurimat puudust tuntakse kütusetankla, toitlustusasutuste ning koosviibimise võimaluste järele.

Eesmärk on leida võimalusi investeeringute soodustamiseks, tagades sealjuures maakasutuse, planeeringute, ehitamise ja bürokraatiaga seotud asjaajamise paindlikkuse ja kiiruse. Kohaliku initsiatiivi ärgitamiseks on oluline tehnilise ja sotsiaalse taristu seisund, asukoha kättesaadavus ja logistikateenuste kvaliteet ning üldine turvalisus. Samuti soodustab ettevõtlikkust avatud ja usalduslik suhtlus ametnike ja vallakodanike, sh tegusate noorte vahel, vahendamaks informatsiooni kõikvõimalike koostöö- ja toetusvõimaluste ning -vajaduste kohta.

5.5. Kaitstavad loodusobjektid

Kaitstavad loodusobjektid on:30

1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid ja kivistised; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

30 Looduskaitseseaduse § 4 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112016009?leiaKehtiv

28 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Teave Raasiku vallas kaitstavate loodusobjektide kohta pärineb Keskkonnaregistrist31 ja Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS). Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte Raasiku vallas ei ole.

Ülevaate kaitstavate loodusobjektide paiknemisest Raasiku vallas annab Joonis 5. Kaitstavad loodusobjektid Raasiku vallas. Allikas: Maa-amet . Kaitstavate loodusobjektide (v.a I ja II kategooria kaitsealused liigid) asukohad kantakse ÜP väärtuste ja piirangute joonisele.

ÜP koostamisel lähtutakse Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (ptk 3.3.2) esitatud põhimõtetega kaitstavate loodusobjektidega arvestamiseks ÜP-s.

Joonis 5. Kaitstavad loodusobjektid Raasiku vallas. Allikas: Maa-amet

31 register.keskkonnainfo.ee/

29 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

5.5.1. Kaitsealad

Paraspõllu looduskaitseala (registrikood: KLO1000167; vt: Joonis 6) asub Raasiku valla lääneosas Igavere ja Pikavere külas (Peningi soo) ning jääb osaliselt ka Rae valla territooriumile. Kaitseala pindala on 479,1 ha.

Joonis 6. Paraspõllu looduskaitseala

Looduskaitseala kaitse-eesmärk ja kaitseala kaitsekord on kehtestatud Paraspõllu looduskaitseala kaitse-eeskirjaga.32

Paraspõllu looduskaitseala eesmärk on:

1) loodusdirektiivi33 I lisas nimetatud elupaigatüüpide rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), nõrglubja-allikate (7220*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;

2) kaitsealuse liigi püsiksannika (Swertia perennis) ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud kaitsealuste liikide soohiilaka (Liparis loeselii), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) elupaikade kaitse.

Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Paraspõllu sihtkaitsevööndisse. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Kaitse korraldamiseks on kinnitatud Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026.34

32 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määrusega nr 123; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016031?leiaKehtiv 33 EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) 34 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/2; https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/paraspollu_lka_kkk_2017_2026.pdf; vaadatud 25.05.2017

30 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Paraspõllu looduskaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (Paraspõllu loodusala; vt ptk 6.1).

Kiviloo mõisa park (registrikood: KLO1200339; vt Joonis 7) asub Raasiku valla lõunaosas Kiviloo külas. Kaitsealuse pargi kogupindala on 10,7 ha, sellest veeosa pindala 0,9 ha (Kiviloo paisjärv Jõelähtme jõel). Park on ka muinsuskaitse all (vt ptk 5.6.1).

Peningi mõisa park (registrikood: KLO1200389; vt Joonis 8) asub Raasiku valla keskosas Peningi külas. Kaitsealuse pargi pindala on 4,2 ha.

Kaitsealuste parkide kaitset reguleerib kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse- eeskiri.35 Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Kaitsealuste parkide valitseja on Keskkonnaamet.

Joonis 7. Kiviloo mõisa park Joonis 8. Peningi mõisa park

5.5.2. Hoiualad

Kiviloo hoiuala (registrikood: KLO2000132) asub Raasiku valla lõunaosas Kiviloo külas. Hoiuala pindala on 25,7 ha.

Kiviloo hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liigirikaste madalsoode (7230), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) – ning II lisas nimetatud liigi – eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja III kaitsekategooria liigi – soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) – elupaikade kaitse.

Kiviloo hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (Kiviloo loodusala; vt ptk 6.1).

Püümetsa hoiuala (registrikood: KLO2000134) asub Raasiku valla põhjapiiril Jõelähtme vallas (Elliraba), hoiuala lõunapiir kattub Raasiku valla põhjapiiriga Kurgla külas.

Püümetsa hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi – siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) – kaitse.

Püümetsa hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (Püümetsa loodusala; vt ptk 6.1).

35 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 03.03.2016 määrusega nr 64; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130052015008?leiaKehtiv

31 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Joonis 9. Kiviloo hoiuala Joonis 10. Püümetsa hoiuala

5.5.3. Kaitsealused liigid ja kivistised

Raasiku vallas on registreeritud hulgaliselt kaitstavate liikide leiukohti.36 Kaitsealused liigid, kelle leiukohad esinevad Raasiku valla territooriumil, vt Tabel 4.

Tabel 4. Kaitsealuste liikide esinemine Raasiku vallas

Kaitsekategooria Looma- ja linnuliigid Taime- ja seeneliigid

I kategooria väike-konnakotkas, - merikotkas

II kategooria rohunepp, metsis, alpi võipätakas, eesti soojumikas, soohiilakas, sarvikpütt, täpiline sõrmkäpp, sookäpp, Russowi sõrmkäpp, põldtsiitsitaja; põhja- pruun lõikhein, kärbesõis, kaunis kuldking, mets- nahkhiir, suurkõrv, aruhein, lõhnav käoraamat, koldjas selaginell, veelendlane kõdu-koralljuur, ainulehine soovalk

III kategooria tait, rukkirääk; vööthuul-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, rohukonn suur käopõll, harilik käoraamat, soo-neiuvaip, hall käpp, väike vesiroos, harilik ungrukold, pruunikas pesajuur, kahelehine käokeel, valge vesiroos

Kaitsealuste kivististe leiukohti Raasiku vallas registreeritud ei ole.

5.5.4. Püsielupaigad

Igavere väike-konnakotka püsielupaik (registrikood: KLO3001028) asub valla lääneosas Igavere külas. Püsielupaiga pindala on 3,1 ha. Püsielupaigas kehtib sihtkaitsevööndi kaitserežiim.

Kulli merikotka püsielupaik (registrikood: KLO3001559) asub osaliselt Raasiku valla põhjaosas Kulli ja Kurgla külade territooriumil ning osaliselt Jõelähtme valla territooriumil. Püsielupaiga pindala on 12,5 ha. Püsielupaigas kehtib sihtkaitsevööndi kaitserežiim.

36 Seisuga 25.05.2017 on registreeritud 68 kaitsealuse liigi leiukohta. Allikas: Keskkonnaregister

32 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

5.5.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid

Raasiku valla territooriumil on neli kaitstavat looduse üksikobjekti – vt Tabel 5.

Tabel 5. Kaitstavad looduse üksikobjektid Raasiku vallas

Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp Pindala

KLO4000453 Aruküla hiidrahn; Aruküla alevik rändrahn ja kivikülv - (Hiidrahn; Hellamaa kivi)

KLO4001139 Aruküla lehisepuiestee; Aruküla alevik puu ja puudegrupid 0,5 ha (Pärna ja Lehise puiestee; Põlispuude grupp)

KLO4000469 Nõiakivi Kiviloo küla rändrahn ja kivikülv -

KLO4000138 Raasiku remmelgas Raasiku alevik puu ja puudegrupid -

5.6. Kultuuriväärtused

5.6.1. Kultuurimälestised

Raasiku valla territooriumil on registreeritud:37

- viis ajaloomälestist (vt Tabel 6); - 86 arheoloogiamälestist (peamiselt kultusekivid, kivikalmed, ohvrikivid ja asulakohad; vt Tabel 7); - kuus ehitismälestist (vt Tabel 8); - 63 kunstimälestist (kõik on Harju-Jaani kirikus asuvad vallasmälestised, mida ÜP-s eraldi ei käsitleta).

Muinsuskaitsealasid, tehnikamälestisi, tööstusmälestisi ja UNESCO maailmapärandi objekte valla territooriumil registreeritud ei ole.

Ülevaate kultuurimälestiste paiknemisest Raasiku valla territooriumil annab Joonis 11. Kultuurimälestiste asukohad kantakse ÜP väärtuste ja piirangute joonisele.

37 Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee; vaadatud 25.05.2017

33 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Joonis 11. Kultuurimälestiste paiknemine Raasiku valla territooriumil. Allikas: Maa-amet

Tabel 6. Raasiku vallas asuvad ajaloomälestised (kinnismälestised)

Reg. nr Nimi Aadress 27090 Vabadussõja mälestussammas Raasiku alevik, Harju-Jaani kirik 14820 Raasiku vana kirikuaed Raasiku alevik, Harju-Jaani 14819 Raasiku vana kalmistu Raasiku alevik, Harju-Jaani vana kalmistu 14818 Raasiku uus kalmistu Raasiku alevik, Harju-Jaani uus kalmistu 21 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Raasiku alevik, Harju-Jaani uus kalmistu

34 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Tabel 7. Raasiku vallas asuvad arheoloogiamälestised

Reg. nr Nimi Aadress 18713 Kultusekivi Tõhelgi küla, Rüngastemäe 18712 Kultusekivi Tõhelgi küla, Tõhelgi 18711 Kultusekivi Kalesi küla, Sakapõllu 18710 Kultusekivi Tõhelgi küla, Unipõllu 18709 Kultusekivi Tõhelgi küla, Rehepapi 18708 Kultusekivi Tõhelgi küla, Vana-Mäe 18707 Kultusekivi Tõhelgi küla, Vana-Mäe 18706 Kultusekivi Tõhelgi küla, Koba 18705 Kivikalme Tõhelgi küla, Rüngastemäe 18704 Kivikalme Tõhelgi küla, Rüngastemäe 18703 Kivikalme Tõhelgi küla, Rüngastemäe, Tõhelgi 18702 Kivikalme Tõhelgi küla, Vana-Mäe 18701 Kivikalme Tõhelgi küla, Vana-Mäe 18700 Kivikalme Tõhelgi küla, Põllu 18699 Asulakoht Raasiku alevik, 11310 Aruvalla-Jägala tee, Tõhelgi küla, Tõhelgi 18698 Asulakoht Kalesi küla, Sakapõllu 18697 Harju-Jaani vana Raasiku alevik, Harju-Jaani kirikuaed 18696 Kultusekivi Pikavere küla, Sireli 18695 Kultusekivi Pikavere küla, Meieri 18694 Kultusekivi Pikavere küla, Tugriku 18693 Kultusekivi Pikavere küla, Sireli 18692 Kultusekivi Pikavere küla, Sireli 18691 Kultusekivi Pikavere küla, Meieri 18690 Kultusekivi Pikavere küla, Meieri 18689 Kultusekivi Pikavere küla, Suurevälja 18688 Kultusekivi Pikavere küla, Sepa 18687 Kultusekivi Pikavere küla, Kasesalu 18686 Kultusekivi Pikavere küla, Suurevälja 18685 Asulakoht Pikavere küla, Imesalu, Kasesalu, Kullaaru, Meieri, Meieri tee, Saaremetsa, Tugriku 18684 Kultusekivi Perila küla, Hobuvälja 18683 Kultusekivi Perila küla, Mesilase 18682 Kultusekivi Perila küla, Mesilase 18681 Kultusekivi Perila küla, Nõmme 18680 Kultusekivi Perila küla, Suusanõmme 18679 Kultusekivi Perila küla, Küti 18678 Kivikalme Perila küla, Suusanõmme, Suviste 18677 Kivikalme Perila küla, Küti, Suviste 18676 Kivikalme Perila küla, Suusanõmme 18675 Kivikalme Perila küla, Suusanõmme 18674 Kivikalme Perila küla, Suitsla 18673 Kivikalme Perila küla, Küti, Suviste 18672 Kivikalme Perila küla, Küti, Suviste 18671 Kivikalme Perila küla, Suusanõmme 18670 Kivikalme Perila küla, Suusanõmme 18669 Kivikalme Perila küla, Hobuseraua 18668 Kirikuase Perila küla, Uus-Vesiveski

35 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Reg. nr Nimi Aadress 18667 Asulakoht Perila küla, 11125 Perila-Jäneda tee, Kiili, Killo, Killo tee, Kreegi, Prometi, Sepikoja tee ... (kokku 11 kinnistut) 18666 Kultusekivi Peningi küla, Uus-Mäe 18665 Kultusekivi Peningi küla, Tera 18664 Kivikalme Tõhelgi küla, Pireti "Kirikumägi" 18663 Kultusekivi Mallavere küla, Liivamäe 18662 Kultusekivi Mallavere küla, Ürgase 18661 Kultusekivi Mallavere küla, Sika 18660 Kalmistu Mallavere küla, Kiltsimäe 18659 Asulakoht Mallavere küla, 11124 Viskla-Pikavere tee, Maidu, Vana- Jõeääre, Õrnkuma 18658 Ohvrikivi "Vananaiste Perila küla, Kaasiku nutukivi" 18657 Ohvrikivi "Nõiakivi", Kiviloo küla, Uus-Orava "Rahakivi" 18656 Kultusekivi Kiviloo küla, Nurga 18655 Kivikalme "Kabelikink" Kiviloo küla, Kangru, Kivikopli 18654 Kivikalme Kiviloo küla, Õnnekulla 18653 Kivikalme Kiviloo küla, Õnnekulla 18652 Kivikalme Kiviloo küla, Õnnekulla 18651 Kalmistu "Rebastalu Kiviloo küla, Paunküla metskond 186, Paunküla metskond 78 mägi" 18650 Ohverdamiskoht Kalesi küla, Lillemäe "Pudrumägi" 18649 Kultusekivi Kalesi küla, Urgaste 18648 Kultusekivi Kalesi küla, Lillemäe 18647 Kultusekivi Kalesi küla, Lillemäe 18646 Kultusekivi Kalesi küla, Lillemäe 18645 Kultusekivi Kalesi küla, Pajumäe 18644 Kultusekivi Kalesi küla, Pajumäe 18643 Kultusekivi Kalesi küla, Vahemetsa 18642 Asulakoht Kalesi küla, Jaani-Jüri, Kesa, Kämmu, Matstõnu, Männe, Noorkesa, Peningi-Kalesi tee lõik 2 18641 Kultusekivi Järsi küla, Luima 18640 Kultusekivi Järsi küla, Mäe 18639 Kultusekivi Järsi küla, Paju 18638 Kultusekivi Järsi küla, Suurekivi 18637 Kivikalme Järsi küla, Miku, Udumäe "Ristikangrumägi" 18636 Kivikalme Järsi küla, Mihkle, Udumäe 18635 Kivikalme Järsi küla, Udumäe 18634 Kalmistu "Surnumägi" Järsi küla, Pärtlipõllu 18633 Asulakoht Järsi küla, Kangla tee lõik 1, Karkle, Vardi 18632 Asulakoht Järsi küla, Hõbepaju, Sambomäemaa, Uue-Paju, Vana-Paju, Võigunaha 18631 Asulakoht Järsi küla, Jaanitoa, Mihkle, Miku, Männijaani, Peetri, Peetri tee, Puidu, Sambumäe tee, Uue-Peetri ... (kokku 10 kinnistut) 18630 Kalmistu "Kabelimägi" Igavere küla, Kivikeldre 18629 Asulakoht Igavere küla, Aaviku, Ahke, Igavere-Suursoo tee lõik 2, Jaan- soo, Karjakella, Kivikeldre, Lambavilla ... (kokku 12 kinnistut) 18628 Ohvrikivi "Arstikivi" Härma küla, Paunküla metskond 12

36 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Tabel 8. Raasiku vallas asuvad ehitismälestised (kinnismälestised)

Reg. nr Nimi Aadress 21529 Harju-Jaani kirik Raasiku alevik, Harju-Jaani kirik 2946 Kiviloo mõisa ait, 19.-20.saj. Kiviloo küla, Kiviloo mõis 2945 Kiviloo mõisa valitsejamaja, Kiviloo küla, Koolimaja 20.saj. 2944 Kiviloo mõisa park, 19.-20.saj. Kiviloo küla, Jaana, Kiviloo mõis, Kliko, Kliko tee, Möldri-Vesiveski, Nurga, Nõelasilma; Perila küla, 11125 Peri ... (kokku 8 kinnistut) 2943 Kiviloo mõisa peahoone, 20.saj. Kiviloo küla, Kiviloo mõis 2942 Kiviloo linnuse varemed Kiviloo küla, Kiviloo mõis vallikraaviga, 15.-16.saj.

5.6.2. Väärtuslikud maastikud

Väärtuslikud maastikud on määrtatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”38, mis võeti uude maakonnaplaneeringusse üle teemat avamata ja sellekohast täiendavat menetlust läbi viimata. Maakonnaplaneering annab üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks.

Raasiku valla territooriumil on kas täielikult või osaliselt kolm väärtuslikku traditsioonilist maastikku (algupärast ajastumaastikku):

- Kalesi – asub Raasiku valla keskosas Kalesi, Tõhelgi ja Peningi külade piirkonnas; traditsiooniline hajaküla mosaiiksete põldude ja puistute ääres paiknevate taluõuedega;

- Salu – ulatub osaliselt Raasiku valla territooriumile valla edelaosas Mallavere küla piirkonnas (põhiosa jääb Rae valla territooriumile); traditsiooniline hajaküla mosaiiksete põldude ja puistute ääres paiknevate taluõuedega;

- Lükati – ulatub osaliselt Raasiku valla territooriumile valla kaguosas Kiviloo küla piirkonnas (põhiosa jääb Anija valla territooriumile); säilinud traditsiooniline külamaastik. Varase rauaaja asustus Raasiku-Perila-Kiviloo-Pikavere väikevoortel sai Harju-Jaani kihelkonna tuumikuks. Kiviloo mõis koos Jõelähtme jõe ääres jõekäärus asunud 15.-16. sajandi piiskopilinnuse (Fegefeuer) varemetega, mis moodustasid osa mõisapargist. Mõisa lähedal paikneb Kiviloo Nõiakivi.

5.6.3. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid

Raasiku vallas on registreeritud kolm XX sajandi arhitektuuripärandi objekti:39

- Aruküla keskusehoone (Tallinna mnt 24, Aruküla); pärit nõukogude ajast (1976);

- Raasiku apteegihoone (Tallinna mnt 2, Raasiku); pärit vabariigi ajast (1920-ndad);

- Peningi vallamaja (Peningi küla); pärit tsaariajast (1898).

Kõik nimetatud objektid on kasutusel ja heas seisukorras.

38 Kehtestatud Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356 39 Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register (XX sajandi arhitektuur); vaadatud 05.06.2017

37 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

5.6.4. Pärandkultuuriobjektid

Raasiku vallas on registreeritud 45 pärandkultuuri objekti40 (vt Tabel 9). pärandkultuuriobjektide paiknemise kohta Raasiku vallas annab ülevaate Joonis 12.

Pärandkultuuri objekte kaardistatakse seetõttu, et hoida elus teadmist sellest, millist kultuurilist väärtust põlised talukohad, veskid, puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed ja muud pärandkultuuri objektid kunagi on kandnud. Pärandkultuuri inventeerimise eesmärk on seni varjul olnu uuesti päevavalgele tuua ja seeläbi tõsta maaomanike ning maastikul tegutsejate teadlikkust pärandkultuurist. Kaardistatud pärandkultuuri objektid kajastuvad Maa-ameti andmebaasis, mis on töövahendiks kinnisvaraarendajatele ja planeerimisotsuste tegijatele, et võimalusel vältida pärandkultuuri objektide hävimist. Pärandkultuuri objektide registri täiendamiseks ja täpsustamiseks tuleb pöörduda pärandkultuuriobjektide registri haldaja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poole41 või teha seda läbi Maa-ameti kaardirakenduse.42

Pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all. Nende säilimine ja kaitse sõltub eelkõige maaomaniku teadlikkusest, väärikusest ja soovist. Kohalikul omavalitsusel on soovitav pärandkultuuriobjektide säilitamise ja kaitse vajadust teadvustada ka ÜP koostamise käigus ning see ÜP-s kogukondliku kokkuleppena fikseerida. Pärandkultuuriobjektid aitavad väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu ning luua eeldused nt matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise ergutamiseks.

Kui ÜP koostamise protsessis otsustatakse, et pärandkultuuriobjektide käsitlemine ÜP mahus on otstarbekas ja vajalik, siis kantakse nende asukohad ÜP väärtuste ja piirangute joonisele.

40 Allikas: Maa-ameti X-GIS pärandkultuuri kaardirakendus; vaadatud 25.05.2017 41 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur/milleks-mulle-parandkultuur/anna-teada-objektist 42 http://media.rmk.ee/files/Kuidas_saata_teave_parandkultuuri_objekti_asukohast.pdf

38 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Tabel 9. Pärandkultuuriobjektid Raasiku vallas. Allikas: Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga mai 2017

Nimetus Asustus- Objekti tüüp Reg.-number Objekti Seisund üksus ulatus (m)

Metsavahikoht Perila Vahtkondade kordonid 651:VKK:001 50 hästi või väga hästi säilinud Lubjaahi Pikavere Lubjaahjud ja 651:LUA:001 40 säilinud 20-50% lubjapõletamiskohad Meierei koht Härma Muud mõisaaegsed 651:MTH:001 20 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata tootmishooned Kiriku varemed Kulli Kultusehooned 651:KUL:001 20 tüüp määratav, säilinud alla 20% Peningi koolimaja Peningi Koolihooned 651:KOO:001 20 säilinud 50-90% Peningi vallamaja Peningi Vallamajad 651:VAL:001 20 hästi või väga hästi säilinud Rebastalu mägi Kiviloo Vanad kohanimed 651:KON:001 100 säilinud 50-90% Katku talukoht Kiviloo Põlised talukohad 651:TAK:001 40 tüüp määratav, säilinud alla 20% Viljakuivati Rätla Pärandkultuuri märgid 651:PNL:001 30 säilinud 50-90% nõukogude ajast: piimapukid, tootmishooned, siloaugud Taluase Rätla Põlised talukohad 651:TAK:002 10 tüüp määratav, säilinud alla 20% Potitööstus Rätla Savitööstused, savitöngid, 651:SAT:001 100 säilinud 50-90% telliseahjud Kirdi vesiveski koht Pikavere Vesiveskid, veskitammid 651:VEV:001 40 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata

Nõmme talukoht Kiviloo Põlised talukohad 651:TAK:004 50 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata Metsa talukoht Kiviloo Põlised talukohad 651:TAK:005 70 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata Kiviaed Igavere Kiviaiad, tarad 651:AED:001 180 säilinud 50-90% Tussulinn Perila Vanad kohanimed 651:KON:002 500 säilinud 20-50% Endine Perila koolimaja Perila Koolihooned 651:KOO:002 40 säilinud 50-90% Kasemetsa talukoht Perila Põlised talukohad 651:TAK:006 60 tüüp määratav, säilinud alla 20% Võhmuta karjamõis Pikavere Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:003 100 säilinud 20-50% II maailmasõja mälestusmärk Härma Mälestuskivid 651:MAL:001 3 hästi või väga hästi säilinud Mälestuskivi Gustav Perila Mälestuskivid 651:MAL:002 2 hästi või väga hästi säilinud Ernesaksa sünnikohas

39 / 79

Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus Nimetus Asustus- Objekti tüüp Reg.-number Objekti Seisund üksus ulatus (m)

Monument tundmatutele Raasiku Mälestuskivid 651:MAL:003 5 hästi või väga hästi säilinud haudadele Raasiku esmamainimise Raasiku Mälestuskivid 651:MAL:004 2 hästi või väga hästi säilinud mälestuskivi 1941. a küüditatute Raasiku Mälestuskivid 651:MAL:005 50 hästi või väga hästi säilinud mälestuskivi ja munakivitee Mälestuskivi Harju TREVile Raasiku Mälestuskivid 651:MAL:006 3 hästi või väga hästi säilinud Kiviloo meierei Kiviloo Meiereid 651:MEI:001 50 tüüp määratav, säilinud alla 20% Raasiku meierei Raasiku Meiereid 651:MEI:002 30 säilinud 50-90% Kaugemäe karjamõis Kiviloo Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:004 70 tüüp määratav, säilinud alla 20% Aruküla mõis Aruküla Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:005 100 tüüp määratav, säilinud alla 20% Kalesi karjamõis Kalesi Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:006 70 säilinud 20-50% Peningi mõis Peningi Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:007 200 säilinud 20-50% Kambi karjamõis Raasiku Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:008 0 hävinud Raasiku mõis Raasiku Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:009 100 tüüp määratav, säilinud alla 20% Raasiku raudteejaama Raasiku Raudteerajatised 651:RTR:001 10 hästi või väga hästi säilinud veetorn Aruküla mõisa allee Igavere Silmapaistvad puistud ja 651:SIM:002 400 hästi või väga hästi säilinud puude grupid liigi mõõtmete või muu poolest Sanglepa talukoht Peningi Põlised talukohad 651:TAK:007 50 tüüp määratav, säilinud alla 20% Kurgla tuulik Kurgla Tuuleveskid 651:TUV:001 10 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata Kurgla (Aruküla) turbaaugud Kurgla Turbavõtukohad 651:TVK:002 1000 säilinud 20-50% Perila veskikoht Perila Vesiveskid, veskitammid 651:VEV:003 0 hävinud Raasiku vallamaja Raasiku Vallamajad 651:VAL:002 20 tüüp määratav, säilinud alla 20% Vana karjamõis Perila Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:001 100 säilinud 20-50% Perila-Esku karjamõis Perila Mõisaarhitektuuri objektid 651:MOA:002 100 tüüp määratav, säilinud alla 20% Keldriaugu talukoht Perila Põlised talukohad 651:TAK:003 60 tüüp määratav, säilinud alla 20% Kiviloo tärklisevabrik Kiviloo Muud mõisaaegsed 651:MTH:002 0 hävinud tootmishooned Kiviloo veski ja mõis Kiviloo Vesiveskid, veskitammid 651:VEV:002 40 säilinud 20-50%

40 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Joonis 12. Pärandkultuuriobjektide paiknemine Raasiku vallas. Allikas: Maa-amet

5.7. Reljeef ja geoloogiline ehitus

Raasiku vald paikneb maastikuliselt Põhja-Eesti lavamaal, mille liigendatus on suhteliselt tagasihoidlik. Valla kõrgeim punkt on Potissepa geopunkt Raasiku ja Anija valdade piiril Perila külas, mis on 61,5 m üle merepinna.

Pinnamood on Põhja-Eesti lavamaale iseloomulikult tasane. Valdavalt moreentasandikud ja lamedad moreenkattega kõrgustikud. Rohkelt on väikevoori Raasiku–Perila–Kiviloo joonel. Esineb madalsoid, haruldane on vaid rabaturbast koosnev Peningi raba. Põllumaadel on levinumad saviliiv- ja liivmullad, mis sobivad põllumajandustegevuseks.

Raasiku vallas on pinnakatte all keskordoviitsiumi Jõhvi lademe lubjakivi, mis lasub 3-6 m sügavusel maapinnast. Püsiv veehorisont on lubjakivis 10-15 m sügavusel maapinnast absoluutkõrgusel 30 m.

41 / 79

Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Vallas esineb lokaalselt tugevat survelist põhjavee väljavoolu. Tektooniliste rikkevööndite kohal, mille piires aluspõhi on tugevasti lõhenenud, on levinud karstiväljad ja -alad. Enim esineb alvareid ja karstinähtusi valla lõunaosas (Pikavere, Perila ja Kiviloo piirkonnas), kus hüdrograafiline võrk on kohati katkendlik (Silmsi oja). Siin on ka väikesi karstialasid, kus esineb karstilohke ja -lehtreid, mis neelavad pindmiselt voolavad veed. Karstialadeks on veel paljud allikaalad ja nende toitepiirkond, kus karstiveed voolavad maapinnale. Survelist põhjavee väljavoolu esineb enam Pikavere piirkonnas, kus avaneb arvukalt allikaid.

Radoon

Geoloogilisest ehitusest tulenevalt ulatub Raasiku valla pinnaste radoonisisaldus kõrgest kuni normaalseni (vt Joonis 13). Radoonisisaldus on kõrge (vahemikus 50-150 kBq/m3) valla põhjaosas, valdavalt Tallinn-Tapa raudteest põhja pool (Kulli ja Kurgla külades ning Järsi küla põhjaosas. Valla ülejäänud territooriumil on pinnaste radoonisisaldust hinnatud normaalseks.

Raasiku

Aruküla

Pikavere

Joonis 13. Maksimaalne radooni sisaldus pinnaseõhus Raasiku valla piirkonnas. Allikas: Harjumaa pinnase radooniriski kaart, Eesti Geoloogiakeskus 2008

5.8. Põhjavesi

Raasiku vallas võetakse vett neljast põhjaveekogumist:

- Kvaternaari põhjaveekogum (Q) on maapinnast esimene; toitub peamiselt sademeveest, suurvee ajal ka pinnaveest. Valla territooriumil on see õhuke ja veevarustuse seisukohalt tähtsust ei oma (üksikud talumajade salvkaevud);

- Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju) paikneb kogu valla territooriumil, orienteeruvalt 20-40 m sügavusel maapinnast. Kuna põhjaveekogum ei ole kaitstud, siis on

võimalik selle reostamine. Piirkonna põhjaveele on iseloomulik HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg- Ca-tüüpi vesi, mineraalainete sisaldus 300-500 mg/l;

42 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

- Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne vesikonnas (O-Cm_Laane), mille kaevud on

põhilisteks joogiveevarustuse allikateks. Piirkonnas on põhjavesi valdavalt HCO3-Mg-Ca-,

HCO3-Na-Mg- või HCO3-Cl-Na-Mg-Ca-tüüpi, mineraalainete sisaldus 200-500 mg/l;

- Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjaveekogum on valla territooriumil kõige sügavamal paiknev veekogum (ca 100-200 m sügavusel). On hästi kaitstud reostuse eest. Raasiku vald on

Cl-HCO3-Na-(Ca)(Mg)-tüüpi vee levikuala. Vee kasutamine Cm-V põhjaveekogumist on piiratud seoses Tallinna linna ümbritseva ulatusliku depressioonilehtriga, millel asub praktiliselt kogu Raasiku vald.

Põhjavee kaitstus

Raasiku vallas on praktiliselt kogu ulatuses maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata, see tähendab kõrge või väga kõrge reostusohtlikkusega (vt Joonis 14).

Joonis 14. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavee loodusliku kaitstuse (reostusohtlikkuse) hinnang Raasiku valla piirkonnas. Allikas: Maa-ameti X-GIS geoloogia kaardirakendus, geoloogiline baaskaart 1:50 000

43 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Raasiku vald kuulub Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonna koosseisu.43

Lääne-Eesti vesikonnas on ohustatud Kambriumi-Vendi põhjaveekogum. Põhiline koormus, mis mõjub Kambriumi-Vendi põhjaveekogumile, on veevõtt. Kambriumi-Vendi põhjaveekogum on Tallinna ja Põhja-Harjumaa peamine põhjaveeline veevarustusallikas. Veevõtu edasine suurenemine võib põhjustada merevee sissetungi, mis omakorda suurendab kloriidide sisaldust põhjavees ning võib muuta põhjavee joogiveena kasutamiskõlbmatuks. Samuti on intensiivse veevõtuga piirkondades soolase vee sissetungi oht soolakat vett sisaldavast aluskorrast.

Alljärgnevalt on lähtudes veemajanduskavast välja toodud olulisemad põhjavee koormusallikad. Lähtudes ÜP-ga kavandatavat tegevusest selgitatakse mõju hindamise käigus välja, millistele koormusallikatele tuleb Raasiku vallas enam tähelepanu pöörata.

Hajukoormus

Põllumajanduslik hajukoormus (taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine, loomakasvatus) on oluline koormusallikas põhjaveele. Hajureostuse seisukohalt on oluline põhjaveekogumi maakasutus. Hajukoormus sõltub suurel määral konkreetse aasta veerohkusest ning põllumajanduse osas kasutatud väetiste hulgast ja koristatud saagi suurusest. Põllumajanduse intensiivsus sõltub suurel määral looduslikest oludest, kõige enam mullaviljakusest. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab eelkõige maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti kaitsmata põhjaveega aladel.

Väga intensiivse põllumajandusliku tegevusega piirkondades võib põhjavee olukord muutuda halvemaks, eriti suurte põllumassiivide keskele ja nende äärtele jäävates erakaevudes. Oluliseks vee kvaliteeti ohustavaks faktoriks on loomakasvatused, millel puuduvad korralikud sõnnikuhoidlad ning suurtootmiste sõnniku laotamise kontsentreerumine loomapidamishoonetele lähematele põldudele. Hajureostuse osas tuleb peatähelepanu pöörata mürkkemikaalide, sõnniku ja väetiste kasutamise keskkonnanõuetest kinnipidamisele.

Kogumissüsteemidega ühendamata majapidamised on vähem tähtis koormusallikas eelkõige kaitsmata põhjaveega aladel. Mõju piirdub tiheasustusaladega.

Punktkoormusallikad

Väga olulisteks põhjavee punktreostusallikateks loetakse reoveepuhasteid, mille reostuskoormus on 44 suurem kui 2000 inimekvivalenti (ie) . Punktreostusallikate koormuse põhinäitajateks on BHT7, Püld 45 ja Nüld. Nõuetele mittevastavate reoveepuhastite peamiseks mittevastavuse põhjuseks on suur üldfosfori sisaldus väljuvas heitvees.

Põhilised loomakasvatusest tulenevad probleemid on seotud sõnnikukäitlusega. Punktreostusallikate nõuetele vastavusse viimisel on oluline reovee puhastusseadmete ja lautade sõnniku- ning silohoidlate korrastamine. Halval hooldamisel on punktreostusallikaks lihaveiste talvised söötmisalad, kus loomade kontsentratsioon pinna kohta on suur.

Keskkonnanõuded tuleb täita ka muude punktreostusallikate osas (kütusehoidlad, trafoalajaamad, kemikaalide laod). Kütusehoidlad ja jääkreostuskolded ohustavad põhjavett peamiselt nende vahetus ümbruses, kusjuures kõige sagedasem on üksikkaevude reostumine.

Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ (ptk 3.1.4) on seatud üldised tingimused põhjavee hea seisundi ja varude tagamiseks.

43 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2016-2021; Keskkonnaministeeriumi veebileht: http://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf; vaadatud 31.05.2017 44 Raasiku vallas on üks reoveepuhasti (Aruküla reoveepuhasti), mille reoveekogumisala koormus on 2000 ie. 45 Info Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016), ptk 5.2.2.2 Punktkoormusallikad; vt: Keskkonnaministeeriumi veebileht: http://www.envir.ee/sites/default/files/laane- eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf

44 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

5.9. Pinnaveekogud

Raasiku valla territooriumil on registreeritud kokku 24 pinnaveekogu.46

Veekogu kalda piiranguvööndi laius on:47

- üle 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 m2 suuruse valgalaga jõel, ojal ja maaparandussüsteemi eesvoolul 100 m;

- allikal ning kuni 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 m2 suuruse valgalaga jõel, ojal ja maaparandussüsteemi eesvoolul 50 m.

Veekogu kalda ehituskeeluvööndi laius on:48

- alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (tiheasustusalal) 50 m (välja arvatud allikal ning kuni 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 m2 suuruse valgalaga jõel, ojal ja maaparandussüsteemi eesvoolul);

- üle 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 m2 suuruse valgalaga jõel, ojal ja maaparandussüsteemi eesvoolul 50 m;

- allikal ning kuni 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 m2 suuruse valgalaga jõel, ojal ja maaparandussüsteemi eesvoolul 25 m.

Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on:49

- järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel 10 m;

- maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 1 m.

Veekaitsevöönd on mõeldud vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Tavaline veepiir on põhikaardil märgitud veekogu piir.50

Pinnaveekogud ja nende kaitsevööndid kantakse ÜP väärtuste ja piirangute joonisele.

Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ (ptk 3.1.4) on seatud üldised tingimused ÜP-de koostamiseks ja veekogude kasutamiseks.

Jõed ja ojad

Jõelähtme jõgi (registrikood: VEE1087900) asub Raasiku valla idapoolses osas, läbides Kiviloo, Rätla, Peningi, Tõhelgi ja Kurgla külasid ning Raasiku alevikku. Jõe pikkus on 46,1 km (koos lisaharudega 49,2 km). Jõe valgala pindala on 308,7 km2.

Jõelähtme jõe kalda piiranguvööndi ulatus on 100 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja veekaitsevööndi ulatus 10 m. Jõelähtme jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mille kallasraja laius on 4 m.

Jõelähtme jõgi kuulub:

- lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse51: Jõelähtme jõgi Jõelähtme karstiala väljavoolust suubumiseni Jägala jõkke (see jõelõik ei jää Raasiku valla territooriumile, lõik jääb Raasiku valla territooriumist allavoolu);

46 Allikas: Keskkonnaregister; vaadatud 26.05.2017 47 Looduskaitseseaduse § 37 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106072017005?leiaKehtiv 48 Looduskaitseseaduse § 38 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106072017005?leiaKehtiv 49 Veeseaduse § 29 lg 2; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103032017030?leiaKehtiv 50 Veeseaduse § 29 lõiked 1 ja 3; https://www.riigiteataja.ee/akt/103032017030?leiaKehtiv 51 Keskkonnaministri 15.06.2004.a määrus nr 73; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016022?leiaKehtiv

45 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

- kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.52

Leivajõgi (registrikood: VEE1092200) asub Raasiku valla läänepiiril, läbides Igavere, Järsi ja Kulli külasid. Jõe pikkus on 23,7 km. Jõe valgala pindala on 99,3 km2.

Leivajõe kalda piiranguvööndi ulatus on 100 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja veekaitsevööndi ulatus 10 m. Leivajõgi on avalikult kasutatav veekogu, mille kallasraja laius on 4 m.

Leivajõgi kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.53

Mudaoja (registrikood: VEE1087923) saab alguse Jõelähtme vallast Sambu külast, kulgeb Raasiku aleviku kirdeservas ning suubub Jäelähtme jõkke Jõelähtme vallas Aruaru külas.

Mudaoja pikkus on 4,7 km. Oja valgala pindala ei ole määratud ja keskkonnaregistrisse ei ole Mudaoja kaitsevööndeid kantud (seadusest tulenevad kaitsevööndite ulatused vt käesoleva ptk alguses). Arvestades Mudaoja pikkust ja paiknemist ning võrreldes seda teiste piirkonna vooluveekogude pikkuste ja valgalade suurustega, ei ole tõenäoline, et Mudaoja valgala pindala oleks üle 25 km2, mistõttu arvestatakse ÜP koostamisel vastavate seadusest tulenevate kaitsevööndite ulatustega. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga.

Silmsi oja (Käpa jõgi; registrikood: VEE1088400) asub peaaegu kogu ulatuses Raasiku valla territooriumil. Oja läbib Mallavere, Härma, Pikavere, Igavere, Peningi, Perila ja Rätla külasid. Väike lõik oja keskjooksul ulatub Rae valla Suursoo küla territooriumile. Oja suubub Jõelähtme jõkke.

Oja pikkus on 16,1 km (koos lisaharudega 19 km). Valgala pindala on 86,7 km2.

Silmsi oja kalda piiranguvööndi ulatus on 100 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja veekaitsevööndi ulatus 10 m. Silmsi oja on avalikult kasutatav veekogu, mille kallasraja laius on 4 m.

Silmsi oja kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.54

Looduslikud järved ning pais- ja tehisjärved

Lõilasmäe järv (registrikood: VEE2006700) on ainus looduslik järv Raasiku valla territooriumil. Järv asub Igavere külas. Järve veepeegli pindala on 8,9 ha, keskmine sügavus 0,6 m, suurim sügavus 0,8 m, kaldajoone pikkus 2238 m.

Lõilasmäe järve kalda piiranguvööndi ulatus on 50 m, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ja veekaitsevööndi ulatus 10 m. Lõilasmäe järv on avalikult kasutatav veekogu, mille kallasraja laius on 4 m.

Kiviloo paisjärv (registrikood: VEE2006710) asub Kiviloo külas kaitsealuses Kiviloo mõisa pargis ning on paisutatud Jõelähtme jõele. Paisärve veepeegli pindala on 0,6 ha, kaldajoone pikkus 370 m.

Kiviloo paisjärve kalda piiranguvööndi ulatus on 50 m, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ja veekaitsevööndi ulatus 10 m. Kiviloo paisjärv ei ole avalikult kasutatav veekogu, kallasrada puudub.

Kurgla tiigid (kolm tehisjärve; registrikoodid: VEE2006890, VEE2006270 ja VEE2006280) asuvad Kurgla küla territooriumil. Tiikide pindalad on vastavalt 2,6 ha, 1,9 ha ja 3,6 ha.

Kurgla tiikide kalda piiranguvööndi ulatus on 50 m, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ja veekaitsevööndi ulatus 10 m. Tiigid ei ole avalikult kasutatavad veekogud, kallasrada puudub. Tegemist on Kurgla rabas kunagise (1930. aastate) turbakaevandamise tagajärjel tekkinud tehisveekogudega.

52 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12857238?leiaKehtiv 53 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12857238?leiaKehtiv 54 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12857238?leiaKehtiv

46 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Kanal

Kaunissaare-Patika kanal (ka Jägala-Pirita kanal; registrikood: VEE1089205) kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse.55 Raasiku valla territooriumil läbib kanal Kiviloo, Rätla, Perila ja Pikavere külasid.

Kanali pikkus on 25,1 km. Täpne info valgala pindala kohta puudub, kuid see on üle 25 km². Kanali veekaitsevööndi ulatus on 10 m. Kanal ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Piirangu- ja ehituskeeluvööndi ulatust ei ole sätestatud.

Kaunissaare-Patika kanal on rajatud 1987. aastal juhtimaks vett Jägala süsteemist Pirita jõkke. Jägala-Pirita kanalisse juhitava vooluhulga reguleerimine toimub Kaunissaare hüdrosõlmes (kanali alguses) veehaarderegulaatori kaudu. Kanal on isevoolne, maksimaalne läbilaskevõime on 2,5 m3/s. Kanali ristumiskohad teedega on lahendatud raudbetoonist truupregulaatoritega. Kanali suurema languga piirkond on ca 150 m pikkune lõik enne Silmsi oja. Kanal on ka eesvooluks metsa- ja põllumaade kuivenduskraavidele. Osa kuivenduskraave, samuti Silmsi oja, Leivajõgi ja Jõelähtme jõgi on juhitud kanali alt läbi düükritega.

Peakraavid

Aruküla peakraav (registrikood: VEE1088700) asub Kalesi ja Kurgla külade ning Jõelähtme valla Aruaru küla territooriumil. Peakraavi pikkus on 9,8 km, valgala pindala 24 km2.

Aruküla peakraavi veekaitsevööndi ulatus on 10 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Aruküla peakraav kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.56

Härgoja (Paasiku peakraav; registrikood: VEE1088300) saab alguse Anija vallas Kehra linnas ja suubub Jõelähtme jõkke Raasiku valla piiril Rätla külas. Keskjooksul kulgeb oja Kiviloo küla (Raasiku valla ja Anija valla) piiril. Härgoja pikkus on 5,9 km, valgala pindala 12,6 km2.

Härgoja veekaitsevööndi ulatus on 10 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Härgoja (Paasiku peakraav) kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.57

Igavere peakraav (registrikood: VEE1092500) asub Igavere ja Järsi külade territooriumil ning suubub Leivajõkke Rae valla piiril Seli küla kohal. Peakraavi pikkus on 5,1 km ja valgala pindala 14,5 km2.

Igavere peakraavi veekaitsevööndi ulatus on 10 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Igavere peakraav kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.58

Kulli kraav (Järsi peakraav; registrikood: VEE1092600) asub Järsi ja Kulli külade territooriumil ning suubub Leivajõkke Rae valla piiril Pajupea küla kohal. Peakraavi pikkus on 3,2 km ja valgala pindala 10,5 km2.

Kulli kraavi veekaitsevööndi ulatus on 10 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga.

Lendermäe oja (Perila peakraav; registrikood: VEE1088600) saab alguse Kose valla piirilt Viskla külas ja suubub Silmsi ojja. Raasiku vallas läbib oja Mallavere, Härma, Kiviloo, Perila ja Rätla külasid. Oja pikkus on 11,4 km ja valgala pindala 24,4 km2.

55 Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude nimekirja kinnitamine. Keskkonnaministri 09.02.2001 määrus nr 9; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/84600 56 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12857238?leiaKehtiv 57 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12857238?leiaKehtiv 58 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12857238?leiaKehtiv

47 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Lendermäe oja veekaitsevööndi ulatus on 10 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Lendermäe oja (Perila peakraav) kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.59

Mallavere oja (Mallavere peakraav; registrikood: VEE1088500) asub Mallavere ja Pikavere külade territooriumil ja suubub Silmsi ojja. Mallavere oja pikkus on 4,1 km ja valgala pindala 14,7 km2.

Mallavere oja veekaitsevööndi ulatus on 10 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Mallavere oja (Mallavere peakraav) kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.60

Kraavid

Kraavidel ei ole piiranguvööndeid. Kraavid ei ole avalikud ega avalikult kasutatavad veekogud.

Tabel 10. Raasiku valla territooriumil asuvad keskkonnaregistrisse kantud kraavid

Registrikood Veekogu nimi Asukoht Pikkus, Suue km

VEE1087926 Ahtu kraav Jõelähtme vald, Aruaru küla; 0 Jõelähtme Raasiku vald, Raasiku alevik jõgi VEE1087927 Allikakraav Anija vald, Linnakse küla; Raasiku 0,5 Jõelähtme vald, Peningi ja Tõhelgi külad jõgi VEE1088200 Aru kraav (Känkari Raasiku vald, Kiviloo küla; Anija 0,7 Jõelähtme kraav) vald, Parila küla jõgi VEE1092400 Seli kraav Rae vald, Seli küla; Raasiku vald, 0,5 Leivajõgi (Limujärve kraav) Igavere küla

Allikad

Raasiku valla territooriumil on registreeritud nelja allika olemasolu (keskkonnaregistrile on kõikide nimed teadmata). Kõikide allikate piiranguvööndi ulatus on 50 m, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ja veekaitsevööndi ulatus 10 m.

Allika registrikood Allika asukoht

VEE4100900 Tõhelgi küla VEE4300500 Pikavere küla VEE4300501 Pikavere küla VEE4300502 Pikavere küla

5.10. Looduskeskkond ja rohevõrgustik

5.10.1. Taimestik ja loomastik

Taimestik

Raasiku vald paikneb Harju lavamaa maastikurajoonis, mille pinnamood on tasane või kergelt lainjas. Valdavalt esinevad moreentasandikud ja lamedad moreenkattega kõrgustikud, esineb väikevoori. Maastik on siiski suhteliselt liigendatud, põhjustab taimekoosluste vaheldumist ning pakub sobivaid elupaiku erinevatele liikidele.

Tingituna asustuse suhtelisest tihedusest ning põllumajanduseks sobivate muldade rohkusest on loodusmaastike osatähtsus vallas Eesti keskmisega võrreldes väiksem. Looduslikud elupaigatüübid

59 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12857238?leiaKehtiv 60 Vabariigi Valitsuse 03.01.2006 korraldus nr 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12857238?leiaKehtiv

48 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus hõlmavad kokku 754 ha moodustades 4,8% valla pindalast. Enamus looduslikest kooslustest ei paikne kaitstavatel aladel.

Metsad

Metsamaad moodustavad 37% kogu valla maafondist. Kuna kuivemad ja viljakama mullaga alad on suures osas üles haritud, siis on suhteliselt suur osakaal soostunud- ja soometsadel, mis on suures osas kuivendatud (angervaksa ja kõdusoo kasvukohatüübid). Esineb ka kuivendamata soometsi (madalsoo, raba, siirdesoo ja lodu kasvukohatüübid). Kuivendamata soostunud aladel leidub osja kasvukohatüüpi. Kõrgematel ja kuivematel aladel domineerivad sinilille kasvukohatüübi metsad. Vähesel määral esineb salumetsi (naadi kasvukohatüüp), kus on esindatud ka laialehised puud, eelkõige tammed. Vähesel määral esineb ka loometsi, millest tuntuim on Aruküla loomännik.

Puistu kooseisult on enamlevinud segametsad, enamlevinud puuliikideks on kask, kuusk, mänd, hall lepp, sanglepp ja haab. Paiguti, salumetsades, esineb tamme. Leidub ka puhtpuistuid, peamiselt männikute ja kaasikute näol.

Kuna kaitsealade ja kaitstavate metsade osakaal vallas on väike, siis valdavad majandusmetsad, kuid esineb ka erinevat tüüpi loodusmetsi. Keskkonnaregistri andmetel on valla alal inventeeritud järgmisi loodusdirektiiviga kaitstavaid nn Natura metsaelupaigatüüpe: vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), soostuvad ja soolehtmetsad (9080*), rohunditerikkad kuusikud (9050). Valla alale jääb 27 metsa vääriselupaika (VEP), millest kehtiv kaitseleping on olemas vaid ühel VEP-il.

Sood

Looduslikest kooslustest olulise osa moodustavad sood. Valla alale jääb Peningi soo, millest suurem osa on turba kaevandamisega rikutud, kuid servaaladel on säilinud nii raba- kui ka madalsooalasid. Kõige väärtuslikum sooala on Paraspõllu liigirikas madalsoo ja allikasoo, kus leidub rohkelt kaitstavaid taimeliike. Paraspõllu soo kaitseks on moodustatud Paraspõllu looduskaitseala (vt ptk 5.5.1). Madalsookooslusi leidub veel kaitseala kaguosas Perila ja Kiviloo soodes. Looduslikke rabakooslusi leidub valla lääneosas paiknevas Aruküla rabas. Valla põhjaosas olev Järsi soo on samuti rikutud kunagise turbakaevamisega, kuid labidaturbakarjäärid on kinni kasvanud ning soo on taas looduslikku väärtust omandamas. Valla põhjapiirile jäävad Maardu raba ja Keskaru soo on erinevate inimmõjude tõttu halvas looduslikus seisundis ning metsastunud. Ka Kaeraniidi raba, mis paikneb valla lääneservas, on turba kaevandamise ja kuivenduse tõttu metsastunud. Valla lõunaosas asuv Liivaaugu soo on kuivenduse mõjudega, kuid seal esinevad soometsad (Natura elupaik siirdesoo- ja rabametsad).

Looduslikest Natura sooelupaigatüüpidest on valla alal esindatud: aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230), looduslikus seisundis rabad (7110*), inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood (7160), siirdesood ja õõtsiksood (7140).

Niidud

Valla alal esineb väärtuslike poollooduslike taimekooslustena ka niitusid. Niidud on levinud valla eri osades, kuid esinevad tavaliselt suhteliselt väikepindalaliste aladena. Niidud on oma tüüpidelt suhteliselt mitmekesised. Raasiku valla alal on esindatud järgmised Natura niiduelupaigatüübid: Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad (6270*), niiskuslembesed serva-kõrgrohustud (6430), põhjamaised lamminiidud (6450), Fennoskandia puisniidud (6530*), loopealsed (6280*), aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniidud (6510), Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad (6270*), sinihelmikaniidud (Molinion caerulea-kooslused) (6410).

Vee-elupaigad

Looduslikest vee-elupaikadest esineb järvetüüp (Peningi soos asuv Lõilasmäe järv) looduslikult huumustoitelised järved ja järvikud (3160).

49 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Loomastik

Raasiku vald oma suhteliselt vaheldusrikaste maastikega pakub elupaiku erineva elupaiganõudlusega loomaliikidele. Ruutloenduse meetodil korraldatud ulukiseirete andmetel61 on valla alal levinud kõik meie suursõralised: põder, metskits ja metssiga. Suurkiskjatest on esindatud samuti kõik kolm liiki (karu, hunt, ilves), kusjuures enamlevinud ja püsivalt elutseb valla alal ilmselt ilves. Ka hunt on liigub alal sageli, eelkõige valla lõunapoolses osas (on murtud kariloomi ja hunti on ka kütitud). Karu ei pruugi olla valla alal püsiasukas, kuid võib esineda eelkõige valla lõunapoolse osa metsamassiivides.

Koerlased rebane ja kährik on valla alal tavalised ja suhteliselt rohkearvulised asukad. Esindatud on mõlemad jäneslased: halljänes eelkõige kultuur- ja mosaiikmaastikes ning valgejänes peamiselt metsamaastikes ning rabades.

Kärplastest on esindatud metsnugis ja mink, tõenäoliselt ka tuhkur, kärp ja nirk. Esineb kobras ning tõenäoliselt ka mäger, samuti pakuvad valda läbivad jõed sobivaid elupaiku saarmale (alal teostatakse saarma seiret).

Valla territooriumil on teada kolme kaitstava nahkhiireliigi esinemine: põhja-nahkhiir, veelendlane ja suurkõrv. Nahkhiirtel on alal talvituspaik.

Linnustiku kohta kokkuvõtvad andmed puuduvad, kuid mitmekesised maastikud pakuvad elupaiku mosaiikmaastike ja avamaastike linnustikule, samuti metsalinnustikule. Vallas küll puuduvad suured sooalad, kuid siiski leidub elupaiku soole spetsialiseerunud liikidele. Kaitstavatest linnuliikidest on registreeritud metsis, merikotkas, väike-konnakotkas, rohunepp, põldtsiitsitaja ja sarvikpütt.

5.10.2. Roheline võrgustik

Raasiku valla ja selle naabruskonna roheline võrgustik oli algselt määratletud teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 2003). Sama konfiguratsiooniga roheline võrgustik on üle võetud kehtivasse valla üldplaneeringusse ning uude maakonnaplaneeringusse (vt ptk 4.2.2).

Rohevõrgustiku alad hõlmavad valla territooriumist 53,3 km2 mis moodustab 33,7 % valla pindalast. Rohevõrgustiku suhteliselt väikene osakaal on tingitud suhteliselt tihedast asustusest ja suurest põllumajandusmaade osakaalust ning suurte loodusmaastike massiivide vähesusest valla alal. Rohevõrgustiku sidusus on piirkonnas siiski suhteliselt hea ning funktsioneerimine tagatud.

Rohevõrgustik koosneb tuumaladest ja neid ühendavatest koridoridest (ribastruktuuridest), vt Joonis 15. Raasiku valla alale jääb terves ulatuses vaid üks rohevõrgustiku tuumala (T9 ehk piirkondliku tasandi väike tuumala), mis paikneb valla kaguosas Kiviloo hoiuala piirkonnas. Osaliselt jääb valla piiresse 5 tuumala, mis on piirkondliku tasandi keskmise suurusega või väikesed tuumalad. Keskmise suurusega tuumalad (T8) paiknevad valla lõunaservas, kagunurgas ning keskosas (Peningi- Paraspõllu soode piirkonnas). Kaks piirkondliku tasandi väikest tuumala paiknevad valla põhja- ja kirdeservas. Valla alale jääb 10 rohekoridori, mis kõik on piirkondliku tasandi väikesed koridorid (K9) laiusega 250-350 m.

Raasiku valla alal puuduvad olulised rohevõrgustiku konfliktikohad infrastruktuuriobjektidega, sest puuduvad väga suure liiklustihedusega või tarastatud maanteed ja raudteed. Harju maakonnaplaneering 2030+ toob olulise teemana välja asustuse ja rohelise võrgustiku koostoimimise, mille paremaks korraldamiseks on maakonnaplaneeringus toodud üldised kasutustingimused.

Vastavalt Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (ptk 3.3.1) esitatud rohelise võrgustiku tuumaladele ja rohekoridoridele seatud üldistele kasutustingimustele täpsustatakse koostatavas ÜP-s rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja kasutustingimusi. Seejuures on oluline jälgida, et täpsustatavad rohevõrgu struktuurid oleksid sidusad piirnevate omavalituste territooriumil kehtiva rohevõrguga.

61 Allikas: Keskkonnaagentuur

50 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Joonis 15. Rohevõrgustiku tuumlade (T8, T9) ja rohekoridoride (K9) paiknemine Raasiku valla alal. Aluskaart: Regio veebikaart

5.11. Maavarad ja maardlad

Raasiku vallas esineb maavaradest turvast ja kruusa. Vähesel määral, kaasneva maavarana (reservvaruna) leidub Peningi turbamaardlas järvemuda põlluväetiseks ja järvelupja (järvekriiti). Raasiku vallas asuvad maardlad on loetletud järgnevas tabelis (Tabel 11). Ülevaate maardlate paiknemise kohta Raasiku vallas annab Joonis 16.

Tabel 11. Raasiku vallas asuvad maardlad. Allikad: Maa-ameti X-GIS maardlate rakendus, 2015.a maavarade koondbilanss

Registri- Varu 2015.a lõpul (tuh t) Maardla Maavara Keskkonna- Pindala kaardi nimetus nimetus registri ID (ha) nr aktiivne passiivne

Kaugemäe turvas 511 MRD0000479 211,43 537,3 (R)* 223,0 (R)

Kulli kruus 838 MRD0000808 3,87 101,0 (T)* -

turvas 2429,8 (T) 154,0 (T) Peningi (hästi- 236 MRD0000205 4949,87 lagunenud) 13 336,0 (R) 10 489,0 (R)

51 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Registri- Varu 2015.a lõpul (tuh t) Maardla Maavara Keskkonna- Pindala kaardi nimetus nimetus registri ID (ha) nr aktiivne passiivne

turvas 443,9 (T) 35,0 (T) (vähe- lagunenud) 419,0 (R) -

turvas 121,0 (T) - Kostivere (hästi- 235 MRD0000204 1245,92 lagunenud) 2294,0 (R) 3224,0 (R)

902,0 (T) - Pihuvere kruus 203 MRD0000173 22,79 154,0 (R) -

Liivaaugu turvas 512 MRD0000480 1354,99 3422,0 (R) 1056,0 (R)

* R – reservvaru; T – tarbevaru

Joonis 16. Maardlate paiknemine Raasiku vallas. Allikas: Maa-amet

52 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Peningi maardlas Raasiku valla territooriumil asub Peningi turbatootmisala (mäeeraldise pindala 201,86 m2, teenindusmaa pindala 234,30 ha), kuhu on AS-ile Tootsi Turvas väljastatud maavara kaevandamise luba HARM-061 (L.MK.HA-35902), kehtib kuni 12.12.2019. Loaga on ammendatud alade perspektiivseks kasutuseks määratud metsamaa.

Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ (ptk 3.2.2) on kavandatud üldised tingimused maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud aladel, käsitledes maavara kaevandamist avaliku huvina. Uusi aktiivseid mäeeraldisi ja uuringualasid maakonnaplaneeringuga ei määratud.

5.12. Väärtuslik põllumajandusmaa

Väärtuslik põllumajandusmaa (VPM) on haritav maa ja püsirohumaa ning ja püsikultuuride all olev maatulundusmaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Kui maakonna keskmine boniteet on väiksem Eesti keskmisest boniteedist, määratletakse VPM-na maakonna keskmise boniteediga võrdne või sellest suurema boniteediga põllumassiiv. Maaeluministeeriumi käsitluse aluseks on põllumajandusmaa massiivide keskmine reaalboniteet.

Harju maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 39, mille järgi moodustavad VPM-i massiivid maakonna põllumajandusmaa kogupindalast 51%.

Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ väärtuste ja piirangute joonise järgi asub Raasiku vallas väärtuslikke põllumajandusmaid suuremate ja väiksemate aladena praktiliselt kogu valla ületuses, v.a metsastel ja soistel aladel.

Maakonnaplaneeringuga on määratud üldised põhimõtted järgmise tasandi planeeringutele VPM-i säilitamiseks ja täpsustamiseks. VPM-i määramine loob aluse VPM-i kaitse- ja kasutustingimuste seadmiseks läbi erinevate planeeringute. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ (ptk 3.2.1) seatakse üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja ÜP-de koostamiseks.

5.13. Taristu

5.13.1. Teedevõrk

Autoteed

Raasiku valla territooriumil ei ole ühtegi põhi- ega tugimaanteed.

Raasiku vallas on järgmised kõrvalmaanteed:62

- riigitee 11300 Lagedi–Aruküla–Peningi; - riigitee 11304 Aruküla–Kostivere; - riigitee 11303 Jüri–Aruküla; - riigitee 11306 Kalesi–Tõhelgi; - riigitee 11317 Raasiku elektri tee (Tehase tee); - riigitee 11318 Raasiku meistripunkti tee; - riigitee 11103 Maardu–Raasiku; - riigitee 11316 Raasiku jaama tee (Tallinna mnt); - riigitee 11310 Aruvalla–Jägala; - riigitee 11125 Perila–Jägala; - riigitee 11311 Perila tee; - riigitee 11124 Viskla–Pikavere.

62 Allikas: Maa-ameti X-GIS Maanteeameti kaardirakendus; vaadatud 30.05.2017

53 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Raasiku vallas oli 01.01.2015 seisuga kohalike teede nimekirja kantud 99,424 km avalikult kasutatavaid teid, millest 20,565 km oli mustkattega teid, 77,062 km oli kruusateid ja 1,797 km oli pinnaseteid (kruusa ja pinnaseteede pikkused ei ole täpsete algandmete puudumise tõttu 100% tõesed).63

Lisaks eelnimetatutele on vallas terve rida erateid ja mõned metsateed.

Ülevaate Raasiku valla autoteede võrgust annab Joonis 17.

Joonis 17. Teedevõrk Raasiku vallas. Allikas: Maa-ameti X-GIS Maanteeameti kaardirakendus

Kergliiklusteed

Teehoiukavas nähakse ette rajada aastatel 2016-2020 jalg- ja jalgrattateed ning reisi-pargi parklad tiheasustusaladel:

63 Allikas: Raasiku valla teehoiukava 2016-2020

54 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

 Aruküla alevikus:

- Tallinna mnt kergliiklustee Lagedi-Peningi mnt-st Aruküla mõisani ja Tallinna mnt-l olevast Aruküla bussipeatusest raudteeni;

- Männiku tee;

 Järsi tee äärde pargi-reisi parkla vähemalt 20-kohane ja võimalus jalgrataste parkimiseks;

 Raasiku alevikus ca 2,9 km kergliiklusteed Tallinna mnt-le ja Tehase teele;

 Raasiku raudteejaama pargi-reisi parkla laiendus (vähemalt 20-kohane).

Raudtee

Raasiku valda läbib Tallinn-Tapa raudtee. Peatused on Kullil, Arukülas ja Raasikul. Reisijatevedu teostatakse elektri- ja diiselrongidega. Elektrironge kasutavad paljud valla elanikud Tallinnas tööl käimiseks. Raudteeliiklus soodustab ka jalgsi- ja jalgrattamatkajatel tutvumist valla vaatamisväärsustega.

Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ on seatud üldised tingimused maanteevõrgu ja kergliiklusteede arendamisel (vastavalt ptk 4.1.1 ja 4.1.5). Raasiku valla territooriumile ei ole kavandatud perspektiivseid maanteede trassikoridore. Esmatähtsateks põhimõteteks kergliiklusteede planeerimisel on võrgustiku turvalisus, loogilisus ja ühenduvus.

5.13.2. Veevarustus ja kanaliseerimine

Veevarustus

Keskkonnaregistri andmetel on Raasiku valla territooriumil seisuga 16.08.2017 registreeritud kokku 311 puurkaevu. Keskkonnaregistris ei eristata puurkaeve tüübi järgi. VEKA veebilehe64 andmetel on Raasiku vallas 321 puurkaevu, sh 309 puurkaevu olmevee saamiseks, 9 hüdroloogilise uuringu puurkaevu, 1 puurkaev põllumajandustootmise tarbeks.

Tabel 12. Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevude arv Raasiku valla asulates (seisuga 16.08.2017)

Asula Puurkaevude Asula Puurkaevude arv arv Aruküla alevik 58 Kurgla 21 Raasiku alevik 41 Mallavere 6 Härma 4 Peningi 8 Igavere 29 Perila 21 Järsi 20 Pikavere 12 Kalesi 25 Rätla 7 Kiviloo 16 Tõhelgi 17 Kulli 35

Valla ÜVK arengukava65 käsitleb ainult ühisveevärgiga seotud ehitisi ja nende arendamist. Ühisveevärk on rajatud viide asulasse: Aruküla ja Raasiku alevikud ning Härma, Peningi ja Perila külad.

Aruküla alevikus on keskkonnaregistri andmeil 58 puurkaevu. Aruküla ühisveevärgi süsteemis on kaks puurkaevu (vt Tabel 13), mis kuuluvad Raven OÜ-le (vee erikasutusluba nr L.VV/327383). Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Ühel ühisveevärgi puurkaevul (Aruküla PK-5) ei ole tagatud nõuetekohane sanitaarkaitseala raadiusega 50 m.

64 veka.keskkonnainfo.ee; vaadatud 16.08.2017 65 Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015–2026

55 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Tabel 13. Raven OÜ Aruküla ühisveevärgi puurkaevude andmed66

Puurkaev/veehaare Näitaja Aruküla PK-3 Aruküla PK-5 Keskkonnaregistri kood PRK0004638 PRK0004647 Puurkaevu katastri nr 4638 4647 Puurkaevu passi nr 6324 6368 Puurkaevu puurimise aasta 1990 1991 Puurkaevu poolt avatud põhjaveekiht O-C O-C Põhjaveekogum O-Cm_Laane67 O-Cm_Laane Puurkaevu sügavus, m 86 80 61 800/79 200 31 000 Lubatud veevõtt, m3 aastas (2016/2017.a) (2016-2030.a) Puurkaevu sanitaarkaitseala (50 m) on tagatud ei ole tagatud

Raasiku alevikus kuuluvad ühisveevärgi süsteemi kaks Raven OÜ-le ja kolm Mistra-Autex AS-ile kuuluvat puurkaevu, vee erikasutusload vastavalt nr L.VV/327383 ja nr L.VV/327351 (vt Tabel 14 ja Tabel 15). Aleviku ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks.

Tabel 14. Raven OÜ Raasiku ühisveevärgi puurkaevude andmed68

Puurkaev/veehaare Näitaja Raasiku Alevik PK Raasiku (elekter) PK Keskkonnaregistri kood PRK0050533 PRK0000846 Puurkaevu katastri nr 50533 846 Puurkaevu passi nr - A-236-M Puurkaevu puurimise aasta 2011 1956 Puurkaevu poolt avatud põhjaveekiht O-C O-C Põhjaveekogum O-Cm_Laane O-Cm_Laane Puurkaevu sügavus, m 85 105 Lubatud veevõtt, m3 aastas 16 050/21 600 15 450/16 800 (2016/2017.a) Puurkaevu sanitaarkaitseala 30 m – on tagatud 50 m – ei ole tagatud

Tabel 15. Mistra-Autex AS-i Raasiku ühisveevärgi puurkaevude andmed69

Puurkaev/veehaare Näitaja Meierei tn PK Nurme tn PK Nurme tn PK Keskkonnaregistri kood PRK0000898 PRK0000712 PRK0000897 Puurkaevu katastri nr 898 712 897 Puurkaevu passi nr 5497/2 5489 5497/2 Puurkaevu puurimise aasta 1984 1985 1984 Puurkaevu poolt avatud põhjaveekiht O-C V2gd – Gdov O-C Põhjaveekogum O-Cm_Laane Cm-V2gd70 O-Cm_Laane Puurkaevu sügavus, m 100 230 100

66 Allikad: OÜ-le Raven väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/327383; Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015–2026, ptk 3.3.1.1.1; keskkonnaregister 67 Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas 68 Allikad: OÜ-le Raven väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/327383; Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015–2026, ptk 3.3.2.1.1; keskkonnaregister 69 Allikad: AS-ile Mistra-Autex väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/327531; Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015–2026, ptk 3.3.2.1.1; keskkonnaregister 70 Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogum

56 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Puurkaev/veehaare Näitaja Meierei tn PK Nurme tn PK Nurme tn PK Lubatud veevõtt, m3 aastas (2016-2030.a) 7600 525 8400 Puurkaevu sanitaarkaitseala (30 m) ei ole tagatud on tagatud on tagatud

ÜVK arengukava andmetel on AS Mistra-Autex puurkaevude joogivees üle piirnormi kloriidi, mangaani ja üldraua sisaldus. Ettevõtte puurkaev-pumplates puuduvad veetöötlusseadmed. Veevõrgu joogivee kvaliteedi parandamiseks on korrusmajadele paigaldatud rauaärastusfiltrid.

Härma külas on keskkonnaregistri andmeil neli puurkaevu, mis kõik on kasutusel ühe-kahe majapidamise tarbeks. Asula ühisveevarustussüsteemi allikaks on Raven OÜ-le kuuluv puurkaev, mis asub ca 70 m Härma külast väljas, Perila külas.

Peningi külas on keskkonnaregistri andmeil kuus puurkaevu, millest üks kuulub Raven OÜ-le ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Valdav osa Peningi küla elamutest ja hoonetest on ühendatud ühisveevärgiga.

Perila külas on ühisveevärk rajatud küla keskasulasse. Külas osutab ühisveevärgi teenust Raven OÜ. Ühisveevärgis kasutatav puurkaev-pumpla on vana ja amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist. Mõistlik on kaaluda olemasoleva puurkaev-pumpla likvideerimist ja uue veehaarde rajamist kohta, kus oleks tagatud puurkaevu sanitaarkaitseala.

Tabel 16. Raven OÜ Härma, Peningi ja Perila külade ühisveevärgi puurkaevude andmed71

Puurkaev/veehaare Näitaja Härma PK Peningi PK Perila PK Keskkonnaregistri kood PRK0001834 PRK0000850 PRK0001806 Puurkaevu katastri nr 1834 850 1806 Puurkaevu passi nr A-653-M A-339-M A-1818-M Puurkaevu puurimise aasta 1961 1956 1967 Puurkaevu poolt avatud põhjaveekiht O O-C O Põhjaveekogum S-O_harju O-Cm_Laane S-O_harju Puurkaevu sügavus 50 50 40 Lubatud veevõtt, m3 aastas 8200 19 600 5000 (alates 2016.a) (2017-2030.a) (alates 2016.a) Puurkaevu sanitaarkaitseala (50 m) on tagatud on tagatud ei ole tagatud

ÜVK arengukava andmetel näitavad Raasiku valla ühisveevärgiveesüsteemidest tarbija juures võetud veeproovidest tehtud keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid, et joogivee kvaliteet vastab määratud näitajate osas joogivee kvaliteedile esitatud nõuetele.

Kanaliseerimine

Raasiku valla territooriumil on neli reoveekogumisala (vt Tabel 17).

Tabel 17. Reoveekogumisalad Raasiku vallas72

Kogumisala Registrikood Asukoht Pindala, Koormus, nimetus ha ie

Raasiku RKA0370022 Raasiku alevik; Aruaru küla 113 1400 (Jõelähtme vald)

71 Allikad: OÜ-le Raven väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/327383; Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015–2026, ptk 3.3.3.1.1, 3.3.4.1.1 ja 3.3.5.1.1; keskkonnaregister 72 Allikas: Keskkonnaregister; vaadatud 30.05.2017

57 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Peningi RKA0370023 Peningi küla; Tõhelgi küla 19 200

Härma RKA0370024 Härma küla 5 100

Aruküla RKA0370025 Igavere küla; Kalesi küla; Aruküla 150 2000 alevik; Järsi küla

Aruküla aleviku ühiskanalisatsioon haarab põhiliselt kortermaju ja tootmisüksusi. Aruküla eramute piirkonnas toimub valdavalt reovee kogumine kogumismahutitesse. Kogumismahutite seisukorra kohta Raasiku vallavalitsusel ning kohalikul vee-ettevõttel täpne ülevaade puudub.

Suur osa Raasiku reoveekogumisalas olevatest kinnistutest on ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendamata. Enamusel individuaalelamutel kasutatakse reovee kogumiseks kogumiskaeve, mille seisukorra kohta kohalikul vee-ettevõttel ja Raasiku vallavalitsusel informatsioon puudub. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on Raasiku alevikus ühendatud ainult keskasula ning Tehase tee piirkonna elamud, asutused ja ettevõtted.

Härma ja Peningi külade reoveekogumisaladel on ühiskanalisatsiooni teenusega haaratud suurem osa külade elanikkonnast. Härma ja Peningi külades ei ole ettevõtteid, mis on ühendatud ühiskanalisatsiooniga, mistõttu reoveekogumisaladel tekkiva reostuskoormuse põhjustavad ainult elanikud.

Teistes valla külades, sh hajaasustuses ühiskanalisatsioon puudub. Majapidamistes kasutatakse reovee kogumiseks enamasti kogumiskaeve, mille seisukorra kohta ülevaade puudub.

Raasiku vallas on registreeritud kokku seitse reoveepuhastit (vt Tabel 18). Nendest neli puhastit on seotud reoveekogumisaladelt kogutava reovee puhastamisega (haldaja OÜ Raven) ja kolm puhastit (settebasseini) on seotud Peningi turbamaardlast turba kaevandamisega (haldaja OÜ Tootsi Turvas).

Tabel 18. Reoveepuhastid Raasiku vallas73

Registri- Puhasti nimetus Asukoht Suubla Vee erikasutus- Loa kood luba, kehtivus saaja

PUH0370640 Raasiku tehas Raasiku Ahtu kraav

PUH0370590 Peningi Peningi Allikakraav

PUH0370620 Härma Härma Silmsi oja (Käpa L.VV/327383, OÜ jõgi) tähtajatu Raven

PUH0370660 Aruküla Kalesi Aruküla peakraav (> Jõelähtme jõgi)

PUH0375030 Peningi tootmisala Igavere Silmsi oja (Käpa settebassein C jõgi) OÜ PUH0375020 Peningi tootmisala Igavere Silmsi oja (Käpa L.VV/319212, Tootsi settebassein B jõgi) 11.10.2017 Turvas PUH0375010 Peningi tootmisala Igavere Igavere peakraav settebassein A

Sademevee ärajuhtimine

Aruküla alevikus on sademeveekanalisatsiooni torustik rajatud korruselamute piirkonda ning kooli ja lasteaia territooriumile. Sademevesi voolab väiksemate kraavide kaudu Aruküla peakraavi. Aruküla alevikus on rajamisel liigvee ärajuhtimise süsteem, mille käigus paigaldatakse drenaažitorustikud ning korrastatakse eesvooluks olemasolevad kraavid.

73 Allikas: Keskkonnaregister; vaadatud 30.05.2017

58 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Raasiku alevikus puudub sademeveekanalisatsioon. Parkimisplatsidelt ja ettevõtete territooriumidelt juhitakse sademevesi territooriume ümbritsevatele haljasaladele, kus toimub sademevee imbumine pinnasesse. Osaliselt juhitakse sademevett restkaevude abil otse kanalisatsioonisüsteemi, mistõttu on Keskasula ja Tehase tee piirkonnas tegemist osaliselt ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemiga.

Raasiku alevikus on eraldi AS-ile Mistra Autex kuuluv sademevee ärajuhtimissüsteem, mis kogub kokku ettevõtte territooriumil tekkivad sademeveed ja suunab need kahte betoonist põhjaga settetiiki, kust edasi juhitakse sademevesi kraavi kaudu Jõelähtme jõkke.

Ülejäänud valla osas toimub sademevee ärajuhtimine valdavalt kraavide kaudu. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Külades puuduvad asfalteeritud alad, kust oleks vaja sademevett eraldi koguda ja torustiku kaudu suublasse juhtida.

KSH käigus analüüsitakse, kas kirjeldatud olukord tagab sademevee piisava ärajuhtimise ja üleujutuste vältimise või on vallas piirkondi, kus tuleks täiendavalt rajada sademeveekanalisatsiooni süsteeme või leida muid alternatiivseid lahendusi.

5.13.3. Soojavarustus74

Raasiku vallas on kaks kaugküttepiirkonda: Aruküla ja Raasiku.

Aruküla kaugküttevõrk asub aleviku keskosas korterelamute ja valla asutuste piirkonnas. Aruküla aleviku kaugkütte katlamaja ja soojusvõrku käitab vallale kuuluv ettevõte Raven OÜ. Katlamajas Sügise tn 2A on kaks põlevkiviõlil töötavat katelt.

Aruküla aleviku kaugküttepiirkonnas on heas korras kompaktne soojusvõrk. Kaugkütte piirkonnas pole otstarbekas üle minna lokaalküttele või soojuspumpade kasutamisele. Otstarbekas on jätkata kaugküttevõrguga ja leida võimalusi soojuse hinna vähendamiseks. Praeguste soojuskoormuste juures on otstarbekaim lahend viia olemasolev katlamaja üle hakkpuidu küttele paigaldades sinna 1,0 MW võimsusega hakkpuidul töötav katla. Tipukoormuse katmiseks kasutatakse olemasolevat põlevkiviõlil töötavat katelt.

Lisaks kaugküttepiirkonnale on Aruküla alevikus keskküte veel kahes vallale kuuluvas hoones: Aruküla Vaba Waldorf koolis (Aruküla mõis) ja tervisekeskuses. Vaba Waldorfkool viidi üle küttele Lindwoodi katlamajast. Aruküla tervisekeskusesse on otstarbekas paigaldada pelletitel töötav katel või soojuspump. Selle hoone ühendamine kaugküttevõrguga pole otstarbekas.

Raasiku alevikus on kaugküttevõrku ühendatud seitse hoonet: kool, lasteaed, rahvamaja, tervisekeskus koos Konsum kauplusega ja kolm elamut. Soojust Raasiku aleviku kaugküttevõrku toodab Mistra-Autex AS-i katlamaja. Katlamajas Paju tn 2 on kaks põlevkiviõlil töötavat aurukatelt. Raasiku aleviku kaugküttevõrk on halvas tehnilises korras. Kaugküttevõrgu torustik on praeguste soojuskoormuste jaoks üledimensioneeritud.

Raasiku aleviku kaugküttevõrk sellisel kujul pole jätkusuutlik. Edasi tuleb minna lokaalse soojusvarustusega, jaotades soojusvõrgu kaheks: Paju tänava kortermajade piirkond ja Tallinna mnt–Meierei tänava piirkond (koolimaja, lasteaed, rahvamaja, tervisekeskus, kauplus). Koolimaja laienduse projektis on ette nähtud rajada kooli juurde pelletikütusel töötav katlamaja. Arvestades praegust soojuse tarbimist on otstarbekas Raasiku aleviku mõlemas piirkonnas üle minna lokaalküttele, paigaldades pelletikütusel töötavad katalamajad või kasutades soojuspumpasid. Maakütteks vajalik vaba maapind on neis piirkondades olemas.

Valla ülejäänud objektide juures on soojavarustus lahendatud lokaalselt, kasutades erinevaid tehnilisi lahendusi ja kütteallikaid.

74 Raasiku valla soojusmajanduse arengukava 2015–2025

59 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

5.13.4. Elektripaigaldised ja sideliinid

Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ on määratud uued põhimõttelised perspektiivsed kõrgepingeliinide koridorid, sh:

- Aruküla-Kallavere 110/330 kV õhuliin seoses võimaliku pumphüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) rajamisega Muugale ning ühendus PHAJ-ni;

- Aruküla-Järveküla-Kiisa 330 kV õhuliini rajamine, kasutades 110 kV liinide koridore.

Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ on antud üldised tingimused kõrgepingeliinide ja sidevõrgu arendamiseks (vastavalt ptk 4.2.2 ja 4.2.3). Olemasolevad ja planeeritavad elektripaigaldised ja sideliinid märgitakse planeeringu joonisele. Neid käsitletakse KSH aruandes juhul, kui uute liinide rajamisega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju.

5.13.5. Tänavavalgustus

Aruküla ja Raasiku alevikus on plaanis asendada vanad tänavavalgustid LED-valgustitega, õhuliinid maakaabliga ning amortiseerunud puit- ja betoonpostid metallpostidega. Koos sellega on kavas luua ühtne valgustuse juhtimissüsteem. Vald on esitanud vastava rahastustaotluse ka Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK). KIK-i meede hõlmab ainult olemasolevate valgustite uuendamist. Neid tänavaid, kus valgustus üldse puudub, see meede ei hõlma, kuid lubab vajadusel täiendavate valgustite paigaldamist, et tagada ühtne ja loogiline valgustus.

ÜP koostamise käigus selgitatakse välja piirkonnad, kus tänavavalgustus on ebapiisav ja vajab lahendamist.

5.14. Taastuvenergeetika

Raasiku vallas ei ole suurt potentsiaali tuuleenergia arendamiseks, sest tegemist on suhteliselt tihedalt asustatud alaga ja sellest väljaspool valdavalt metsaste aladega, kus tuuletingimised ei ole soodsad. Vallas on huvi päikeseparkide rajamiseks.

Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ on antud üldised tingimused taastuvenergeetika arendamiseks. Seejuures ei ole ulatuslike päikeseparkide rajamine üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb eelistada väheväärtuslike alade ja inimkasutusest väljalangenud alade (nn brownfield) kasutamist. Otstarbekas on päikeseparke kavandada nt parkimisaladel, väheviljakatel põllumajandusmaadel, väheväärtuslikel karjamaadel jms.

5.15. Jäätmemajandus

Jäätmemajanduse korraldamise aluseks Raasiku vallas on Anija, Jõelähtme, Kiili, Kose, Kuusalu, Raasiku, Viimsi valla ning Maardu linna ühine jäätmekava (Ida-Harjumaa jäätmekava) 2015-2020.75 Lähtudes riigi jäätmekavast 2014-2020 püstitab Ida-Harjumaa jäätmekava jäätmehoolduse arengueesmärgid aastani 2020 ning sisaldab tegevuskava nende eesmärkide saavutamiseks.

Korraldatud jäätmeveoga on omavalitsustes haaratud järgmised jäätmeliigid: segaolmejäätmed, vanapaber ja kartong, ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmed ning kompostitavad biolagunevad jäätmed (v.a aia- ja haljastusjäätmed). Jõelähtme, Kiili ja Raasiku vallad on moodustanud ühise jäätmeveopiirkonna, mis hõlmab kõigi kolme valla haldusterritooriumi.

Olemasolevad jäätmejaamad Ida-Harjumaa jäätmekavaga hõlmatud piirkonnas:

75 Vastu võetud Raasiku Vallavolikogu 13.10.2015 määrusega nr 13; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/429102015047?leiaKehtiv;

60 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

- Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS Jõelähtme vallas;

- Viimsi valla jäätmejaam (jäätmeid võetakse vastu ainult Viimsi valla elanikelt);

- Kuusalu valla jäätmejaam (jäätmeid võetakse vastu ainult Kuusalu valla elanikelt);

- Maardu jäätmejaam (jäätmeid võetakse vastu kõigilt elanikelt olenemata elukohast).

Raasiku vallas ei ole jäätmejaama. Jäätmejaamad puuduvad ka piirnevates Anija ja Kose valdades. Võimalik on valda rajada lihtsustatud jäätmejaam (konteinerite park), näiteks pakendijäätmete, paberi ja kartongi jm kogumiseks. Sulgemist vajavaid prügilaid Raasiku vallas ei ole.

Ida-Harjumaa ühise jäätmekava aluseks on praegused rajatised, mida peaks saama kasutada omavalitsuste üleselt. Selleks on vajalik omavalitsuste vaheline kokkulepe.

Taristu ühiskasutamise probleemideks on jäätmejaama paiknemine teiste potentsiaalsete kasutajate suhtes ning taristu rajamise ja hoolduskulude katmise võimalus erinevate omavalitsuste poolt. Tiheasustusaladelt kogutud biolagunevate toidu- ja köögijäätmete kompostimist on otstarbekas korraldada võimalikult lähedal tekkekohale näiteks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-is. Aia- ja pargijäätmete käitlemine peaks toimuma kohapeal.

Ida-Harjumaa jäätmekavaga hõlmatud valdades on jäätmehoolduse üldeesmärgid järgmised:

1) vältida ja vähendada jäätmeteket, sh jäätmete ohtlikkust;

2) võtta liigiti kogutud jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel, segaolmejäätmete puhul on lahenduseks taaskasutamine või kõrvaldamine;

3) vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski;

4) tõhustada seiret ning järelevalvet;

5) jäätmete liigiti kogumise edendamine;

6) juriidiliste ja füüsiliste isikute jäätmetealane teavitamine ja nõustamine.

Üldeesmärgid on jätkuv tegevusuund, mida arendatakse ka peale antud jäätmekava perioodi lõppu. Omavalitsuse tasandil on raske mõjutada tekkivate jäätmete koguseid, kuid saab suunata jäätmete sortimist ja keskkonnanõuetele vastavat käitlemist. Kavaga hõlmatud valdades/linnas on põhieesmärgiks maksimaalne jäätmete liigiti kogumine tekkekohal.

ÜP koostamisel arvestatakse jäätmekavas esitatud meetmega jäätmehoolduse infrastruktuuri optimeerimiseks ja arendamiseks. Soovitavad tulemused:

- jäätmejaamade võrgustik toetab riigi jäätmekavas toodud eesmärkide täitmist, jäätmejaamateenused paiknevad elanikele logistiliselt sobivates kohtades mitte kaugemal kui 20 km raadiuses jäätmevaldajatest;

- biolagunevate jäätmete kohapeal kompostimist korraldavate majapidamiste arv kasvab oluliselt. Kalmistu- ja haljastusjäätmed kompostitakse tekkekohas või antakse ringlussevõtuks üle sobivatesse käitlussüsteemidesse;

- suurenenud on võimalus ehitus-lammutusjäätmete üle andmiseks ja kohapeal käitlemiseks, et saavutada ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse nõuete täitmine;

- kõigis omavalitsustes on loodud võimalused riiete, jalatsite, mööbli jms korduskasutusse andmiseks;

- pakendijäätmed võimalikult suures ulatuses suunatud taaskasutusse, elanikele logistiliselt mugavad võimalused pakendijäätmete üleandmiseks;

- suureneb paberi- ja kartongijäätmete kogumise maht.

61 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

5.16. Keskkonnaohtlikud objektid76

Jääkreostusobjekt

Raasiku vallas on jääkreostusobjektina (-koldena) registreeritud Aruküla põhjaveereostus (registrikood: JRA0000005; vt Joonis 18). Reostunud põhjaveega ala suuruseks on hinnatud ligi 92 ha. Jääkreostuse likvideerimistööd on pooleli (reostuse likvideerimistöid on teostatud). Piirkonnas on põhjavesi joogiks kõlbmatu.

Mahutid  SW Energia OÜ77 katlamaja (Aruküla alevik, Sügise 2a) kütusemahuti (registrikood: OOB0070724);

 Mistra-Autex AS tööstusettevõtte (Raasiku alevik, Paju) kütusemahuti (registrikood: OOB0059307).

Tankla

 Linford AS tankla (registrikood: OOB0019395) Kalesi külas.

Joonis 18. Aruküla põhjaveereostuse ala (jääkreostuskolle). Allikas: Keskkonnaregister

76 Allikas: Keskkonnaregister; vaadatud 30.05.2017 77 Keskkonnaregistris on kütusemahuti omanikuna märgitud Raven OÜ; vaadatud 05.09.2017

62 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

5.17. Muud asjaolud

Planeeringualal (Raasiku valla territooriumil) ja selle läheduses ei ole registreeritud ohtlikke ega suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Samuti ei ulatu ühegi ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala planeeringualale.78

Raasiku valla territooriumil ei ole ega kavandata statsionaarseid riigikaitselisi ehitisi. Samuti ei ulatu ühegi riigikaitselise ehitise ohuala planeeringualale.79

Raasiku valla territooriumil ei ole registreeritud üleujutusohuga alasid. Raasiku vald ei asu nitraaditundlikul alal.

5.18. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Arvestades planeeringuala asukohta, seost teiste asjassepuutuvate strateegilise planeerimise dokumentidega (sisend ÜP koostamiseks), eeldatavalt mõjutatavat keskkonda ning teisi analoogseid planeeringuid ja nende KSH-sid, siis ei ole tõenäoline, et Raasiku valla ÜP-ga kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.

5.19. Kliimamuutustega arvestamine

KSH aruandes käsitletakse kliimamuutuste mõju ÜP-ga kaetud maa-alale ja kavandatavale tegevusele ning vastavaid kohanemismeetmeid.

Kliimamuutustega seoses on näiteks ette näha järjest intensiivsemaid ja sagedasemaid ekstreemseid sademeid ning tugevamaid torme. KSH aruandes kirjeldatakse, milliseid kohanemismeetmeid tuleks rakendada näiteks sademevee ärajuhtimiseks, tormikahjude vähendamiseks või ärahoidmiseks, maalihete ohu vähendamiseks, veekogude ääres ehituskeeluvööndite vähendamise taotluste menetlemisel jms.

78 Allikas: Maa-ameti X-GIS ohtlike ettevõtete kaardirakendus; vaadatud 29.05.2017 79 Allikas: Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonis „Asustuse suunamine“

63 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

6. Natura hindamine

6.1. Natura 2000 võrgustiku alad

Raasiku valla territooriumil on registreeritud neli Natura 2000 võrgustiku ala:80

- Kiviloo loodusala (registrikood: RAH0000454); - Paraspõllu loodusala (registrikood: RAH0000459); - Parila loodusala (registrikood: RAH0000457); reaalselt asub Raasiku valla piiril Anija vallas; - Püümetsa loodusala (registrikood: RAH0000455); reaalselt asub Raasiku valla piiril Jõelähtme vallas.

Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Raasiku valla territooriumil vt Joonis 19. Natura 2000 võrgustiku alad kantakse ÜP väärtuste ja piirangute joonisele.

Joonis 19. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Raasiku vallas. Allikas: Maa-ameti X- GIS looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus

80 Allikas: Keskkonnaregister; vaadatud 29.05.2017

64 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Kiviloo loodusala kaitse-eesmärgid:

- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid liigirikkad madalsood (7230) ja rohunditerikkad kuusikud (9050);

- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).

Kiviloo loodusala asub Kiviloo külas (vt Joonis 19), ala pindala on 25,7 ha. Kiviloo loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Kiviloo hoiualaga (registrikood: KLO2000132) – vt ptk 5.5.2.

Paraspõllu loodusala kaitse-eesmärgid:

- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);

- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).

Paraspõllu loodusala asub Raasiku valla Igavere ja Pikavere külade ning Rae valla Suursoo ja Urvaste külade territooriumil (vt Joonis 19). Loodusala pindala on 479,1 ha. Paraspõllu loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Paraspõllu looduskaitsealaga (registrikood: KLO1000167) – vt ptk 5.5.1.

Parila loodusala kaitse-eesmärgid:

- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on sinihelmikakooslused (6410), liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);

- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).

Parila loodusala asub Anija valla Parila küla territooriumil ja piirneb Raasiku valla territooriumiga Rätla küla kohal (vt Joonis 19), loodusala pindala on 208,3 ha. Parila loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Parila looduskaitsealaga (registrikood: KLO1000648) – vt ptk 5.5.1.

Püümetsa loodusala kaitse-eesmärk:

- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Püümetsa loodusala asub Jõelähtme vallas Vandjala küla ning piirneb lõunast Raasiku valla Kurgla küla territooriumiga (vt Joonis 19). Loodusala pindala on 31,3 ha. Püümetsa loodusala kattub siseriiklikult kaitstava Püümetsa hoiualaga (registrikood: KLO2000134) – vt ptk 5.5.2.

6.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele

KSH erisused Natura 2000 võrgustiku alal on sätestatud KeHJS-i §-ga 45.81 KSH käigus peab eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust. Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki.

81 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017005?leiaKehtiv

65 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“.82

Raasiku valla ÜP KSH käigus hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele kõigepealt eelhindamise etapis. Eelhindamise eesmärk on välja selgitada ja tuvastada projekti või kava võimalik mõju Natura 2000 alale (kas eraldi või koos teiste projektide või kavadega) ning hinnata, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et kavandatava tegevuse ebasoodne mõju on välistatud.

Kui oluline mõju ei ole teada ja pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, siis tuleb jätkata asjakohase hindamise etapiga. ÜP staadiumis on asjakohast hindamist võimalik läbi viia juhul, kui eelhindamise tulemusena tuvastatud kavandatavate ebasoodsat mõjuga tegevuste kohta on piisava täpsusega informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks. Kui ÜP staadiumis puudub kavandatava eeldatavalt ebasoodsa mõjuga tegevuse kohta piisav teave Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks, siis märgitakse eelhindamise järeldustes ära, et asjakohase hindamisega tuleb liikuda ÜP-le järgnevasse tegevuse kavandamise etappi.

82 KeMÜ (koostajad Aune Aunapu, Riin Kutsar); Tallinn 2016; https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/natura_m6ju_hindamis_juhis_2017-lopp.pdf

66 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

7. Keskkonnamõju hindamise metoodika

Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamised menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seadus (KeHJS)83 ning planeerimisseadus (PlanS)84. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS-e §-s 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi.

Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“ jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid.85 Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.

KSH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna (kaitstavad, loodusobjektid, taimestik, loomastik, rohevõrgustik, pinna- ja põhjavesi jms) ja sotsiaal-majanduslikke (eelkõige inimeste tervist ja heaolu ning neid kavandatava tegevuse poolt mõjutavaid) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.

Kasutatav hindamismetoodika põhineb eelkõige kvalitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:

 teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;  ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;  konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;  konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega.

KSH käigus:

 hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus;  pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: roheline võrgustik, asustuse paiknemine, mõju põhja- ja pinnaveele, elanike joogiveega varustamise küsimused, inimese tervist ja heaolu mõjutavad tegurid (müra, õhusaaste, joogivee kvaliteet) jms;  hinnatakse võimalikke koosmõjusid;  antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

Lähtudes ÜP eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KSH aruande koostamise käigus:

1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive ning üldisemal tasandil maa- ala erinevaid kasutusvõimalusi (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool planeeringuala;

2) hinnatakse ÜP-ga kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju planeeringuala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool planeeringuala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest.

ÜP ja KSH käigus arvestamisele kuuluvad materjalid ja dokumendid vt KSH väljatöötamise kavatsuse ptk 9 (nimekiri täieneb KSH käigus). KSH läbiviimisel tuginetakse käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele (uuringud, analüüsid, registrite ja seireandmed jms). Raasiku valla ÜP KSH koostamise mahus ei ole kavas läbi viia täiendavaid uuringuid olemasoleva olukorra täpsustamiseks.

83 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015012?leiaKehtiv 84 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015009?leiaKehtiv 85 Vt Keskkonnaministeeriumi veebileht: http://www.envir.ee/et/ksh-juhendid-ja-uuringud

67 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Planeeringulahenduse väljatöötamise üheks põhimõtteks on, et kavandatav tegevus avaldaks tulevikus planeeringuala keskkonnale kokkuvõttes võimalikult väikest negatiivset mõju. KSH ekspertide analüüsitulemused edastatakse planeeringu koostajale teadmiseks ja arvestamiseks.

KSH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju.

Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.86

Olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldatakse:87

1) keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel (keskkonna kvaliteedi piirväärtus on keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada); 2) saastatuse põhjustamisel (saastatus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis); 3) keskkonnakahju põhjustamisel; 4) olulise keskkonnamõju põhjustamisel; 5) olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Natura 2000 võrgustiku alale.

Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“.88 Natura hindamine esitatakse KSH aruandes selgelt eristuva eraldi osana, kus keskendutakse vaid konkreetse ala kaitse-eesmärgiks olevatele loodusdirektiivi elupaigatüüpidele ja liikidele.

KSH aruandes esitatakse ÜP elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed.

Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.

Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul.

On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu.

86 KeÜS § 3 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 87 KeÜS § 3 lg 2; § 7 lg 3 ja 5; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 88 Koostajad: Aune Aunapu ja Riin Kutsar, KeMÜ; Tallinn 2016; Keskkonnaameti veebileht: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/natura_m6ju_hindamis_juhis_2017-lopp.pdf

68 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

8. Koostöö ja kaasamine

ÜP ja KSH koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi ÜP käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. Lisaks kaasatakse maavanem ja isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. ÜP koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada.89

8.1. Asjaomased asutused ja puudutatud isikud

Planeeringu elluviimisega seotud puudutatud või huvitatud asjaomaste asutuste90 ja isikute, keda koostatava ÜP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle ÜP vastu, loetelu on esitatud ÜP lähteseisukohtade peatükis 4. Loetelu on ÜP ja KSH seisukohast ühine ning hõlmab asjassepuutuvaid ametiasutusi (ministeeriumid, ametid jm), piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid, taristu valdajaid, planeeringuala elanikke, ettevõtjaid ja keskkonnaorganisatsioone ühendavaid MTÜ-sid ning laiemat avalikkust.

Planeeringumenetluse käigus võib kaasatavate loetelu täpsustuda.

8.2. Üldplaneeringu ja KSH koostamise eeldatav ajakava

KSH koostamise ja menetlemise ajakava sõltub planeeringu koostamise ajakavast. Raasiku valla ÜP ja KSH läbiviimise eeldatav ajakava on esitatud ÜP lähteseisukohtade peatükis 3. Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduse91 peatükis 6 ÜP menetlemisele esitatud nõuetest.

Ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha ÜP ja KSH menetlustoimingute reaalsest kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega.

8.3. Ülevaade ettepanekutest KSH VTK kohta

Vastavalt PlanS § 81 lõikele 1 esitas ÜP koostamise korraldaja ÜP lähteseisukohad (LS) ja KSH VTK nende kohta ettepanekute saamiseks asjaomastele asutustele ja puudutatud isikutele (vt ÜP LS ptk 4), määrates ettepanekute esitamise tähtaja (vähemalt 30 päeva).

Käesolevas peatükis on loetletud KSH VTK-le ettepanekuid esitanud asutused ja isikud ning antud ülevaade tehtud ettepanekutest ning nendega arvestamisest (vt Tabel 19). VTK kohta laekunud ettepanekud/seisukohad (kirjad) on lisatud VTK-le (vt Lisa 1). Kirju, milles ei ole VTK kohta ettepanekuid esitatud (on loetletud alloleva tabeli lõpus), käesolevale dokumendile ei lisata. Kõik laekunud ettepanekud/arvamused lisatakse ÜP menetlusdokumentide hulka.

89 PlanS § 76 lg 1-3 90 KeHJS § 23 lg 1: Asjaomased asutused on asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. 91 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017004?leiaKehtiv

69 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Tabel 19. Ülevaade VTK kohta laekunud ettepanekutest ning nendega arvestamisest

Asutus/isik, kirja Ettepanekud (lühendatult) KSH juhteksperdi kommentaar kuupäev ja number ettepanekuga arvestamise kohta

Mistra-Autex AS, 1. Lisada P.4.4.1 „Valdkondlikud Ei arvesta. Viidatud peatükk 30.06.2017 (digiallkiri strateegilised üldeesmärgid“ ka kajastab Raasiku valla kehtivas 12.07.2017) ettevõtluse alapunkt – näiteks arengukavas toodud valdkondlikke nagu see on missioonis või strateegilisi üldeesmärke. visioonis kirjeldatud. Ettevõtlust nende hulgas eraldi välja toodud ei ole. Soovitav on nimetatud ettepanek esitada valla uue arengukava koostajatele.

2. Lisada P.4.4.4 „Teehoiukava“ Ei arvesta VTK täiendamisel. peatükile „Peamised eesmärgid/ Viidatud peatükk kajastab Raasiku tegevused sõltuvalt teede valla kehtivas teehoiukavas toodud seisukorrast“: Võttes arvesse eesmärke/ tegevusi. Soovitav on muutunud olukorda alevisiseste nimetatud ettepanek esitada valla ja –väliste teede liiklustiheduses uue arengukava või teehoiukava ning tulenevalt ettevõtluse koostajatele. Teid ja tänavaid arengust ja/või elamumajanduse käsitletakse ÜP-s ja KSH-s lähtudes muutunud olukorrast, asjakohasest täpsusastmest. Töö eelisarendada nende teede käigus kaalutakse nimetatud rekonstrueerimist või ehitust. ettepaneku lisamist KSH aruandesse soovitusena.

Muinsuskaitseamet, Muinsuskaitseamet juhib Arvestatakse KSH aruande 04.07.2017 nr 1.1- tähelepanu vajadusele hinnata koostamise käigus lähtudes ÜP 7/1637-1 planeeringu elluviimisega täpsusastmest. kaasneda võivaid mõjusid: - erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistustele ja nende väärtusele; - võimalikele arheoloogiliselt väärtuslikele objektidele või aladele; - olemasolevatele ja potentsiaalselt miljööväärtuslikele aladele; - ajalooliselt väärtuslikele objektidele (sh seada nende säilimiseks vajalikud tingimused); - maastikupildile, sh vaadetele kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridoride määratlemine; - väärtuslike maastike piiride täpsustamine. Oluline on hinnata kultuuri- keskkonna säilitamist tagavate tingimuste seadmise piisavust.

Maanteeamet, Ptk 6.1 palume korrigeerida Arvestatud. Lauset on korrigeeritud 26.07.2017 nr 15- lause "Põhimaanteena läbib järgmiselt (nüüd ptk 5.1): „Raasiku 2/17-00013/079 valda Jüri-Aruküla-Raasiku- valla peamise teedevõrgu Jägala tee". Sellise klassiga ja moodustavad järgmised riigi nimetusega tee puudub kõrvalmaanteed: Lagedi–Aruküla– teeregistrist. Peningi, Aruküla–Kostivere, Jüri– Aruküla, Maardu–Raasiku, Aruvalla–

70 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Asutus/isik, kirja Ettepanekud (lühendatult) KSH juhteksperdi kommentaar kuupäev ja number ettepanekuga arvestamise kohta Jägala, Perila–Jägala, Viskla– Pikavere.“

Ptk 6.13.1. Teedevõrk – anda Ei arvestata VTK täiendamisel. hinnang valda läbivate riigiteede Teede seisukorra hindamine ei ole seisukorrale ja vajadusel esitada KSH läbiviija ülesanne. Kui ettepanekud meetmete Maanteeamet või Raasiku rakendamiseks. Vallavalitsus annab KSH sisendina vastava hinnangu ja ettepanekud, siis saab seda käsitleda ÜP-s ja KSH aruandes.

Käsitleda mh liiklusest tingitud Arvestatakse. Täpsustus: Vabariigi keskkonnamüra ja tekkiva tolmu Valitsus uuendas „Riigimaanteede vähendamist, viidates VVk teehoiukava aastateks 2014–2020“ 16.10.2013 nr 448 vastu võetud 20.10.2016 korraldusega nr 340. „Riigimaanteede teehoiukavale KSH aruande koostamisel 2014-2020“. lähtutakse teehoiukava kehtivast redaktsioonist.

Keskkonna- Palume täiendada VTK lk 58 Ei arvesta. Loetletud küsimused ei ministeerium, peatükki „Kanaliseerimine“. kuulu ÜP täpsusastmes koostatava 03.08.2017 nr 7- Kuidas kavandatakse tagada ruumilise planeerimise KSH 15/17/4683-2 reoveekogumisalade vastavus ülesannete hulka. Eeldatavalt on nõuetele? Lisaks, mida kavandab nimetatud teemad reguleeritud kohalik omavalitsus ette võtta, et vastavate õigusaktidega. saada infot kasutatavate kogumismahutite kohta. Kuidas on lahendatud kohtkäitluse nõuetekohasus ja missugused piirangud sellele kohalduvad.

Palun lisage VTK-sse täiendus, Arvestatud. VTK-d on täiendatud et KSH raames hinnatakse (lisatud ptk 5.19). KSH aruandes mõju kliimamuutustele. KSH käsitletakse kliimamuutuste mõju ja protsessis tuleks hinnata kohanemismeetmeid. kliimamuutuste mõju ÜP-ga kaetud maa-alale.

Palume kõikidele keskkonna- Ettepanekuga ei arvestata, sest see registrisse (KKR) kantud ojadele seab põhjendamatud kitsendused ja peakraavidele, mille nimes maaomanikele. ÜP koostamisel esineb liide „oja“, kuid millele ei arvestatakse kalda kitsenduste ole KKR avaliku teenuse kohaselt määramisel veeseaduse §-s 29 lg 2 veel kõiki kalda kitsendusi ning looduskaitseseaduse §-s 37 lg kehtestatud, reserveerida ÜP-s 1 ja §-s 38 lg 1 sätestatud veekogu kalda kitsendused piirangutega. suurimas seaduses ettenähtud ulatuses (veekaitsevöönd 10 m, kalda ehituskeeluvöönd 50 m ja kalda piiranguvöönd 100 m) ja kirjeldada vastavat olukorda ka KSH-s.

VTK ptk 4.4.3 lauses Arvestatud. Nimetatud lauset on „Arvestades, et piirkonnas on täpsustatud. põhjaveekiht nõrgalt kaitstud või lausa kaitsmata, on reovee- kanalisatsiooni korraldatud kogumine ja käitlemine hädavajalik“ on vaja nimetada,

71 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Asutus/isik, kirja Ettepanekud (lühendatult) KSH juhteksperdi kommentaar kuupäev ja number ettepanekuga arvestamise kohta mis põhjaveekiht on nõrgalt kaitstud või lausa kaitsmata.

VTK ptk 6.8 palume asendada Arvestatud. Ptk 5.8 on vastavalt sõna „põhjavee horisont“ korrigeeritud. asjakohasega. Nimetada vallas levivad põhjaveekogumid ja nende seisund kehtiva veemajanduskava alusel.

Palume joonis 14 asendada Arvestatud. Joonis 14 on asendatud. 1:50 000 põhjavee kaitstuse kaardi väljavõttega.

VTK ptk 6.8 põhjavee punkt- Selgitus: viidatud lause on võetud koormusallikate koormuse puhul kehtivast (kinnitatud) on nimetatud pinnavee keemilist veemajanduskavast (VTK peatükki koostist iseloomustavad näitajad 5.8 on lisatud sellekohane (BHT7, Nüld), mis on vaja joonealune viide). KSH eksperdil ei asendada põhjavett iseloomus- ole voli seda muuta. tavate keemiliste näitajatega.

Palume kooskõlastada ÜP LS ja Arvestatud. ÜP LS ja KSH VTK on KSH VTK ka Maa-ametiga. samaaegselt kõigi teiste asjaomaste asutustega saadetud seisukoha küsimiseks ka Maa-ametile (vt LS ptk 4.2).

Keskkonnaamet, 1. Palume VTK-s kasutada Arvestatud. VTK-d on vastavalt 14.08.2017 nr 6- läbivalt mõistet korrigeeritud. 5/17/7937-4 „jäätmemajandus“.

2. Jääb arusaamatuks, miks Selgitus: VTK ptk-s 4.2.2 on ptk-s 4.2.2 on viidatud üksnes refereeritud kehtivat Ida-Harjumaa olmejäätmete korduskasutusele. jäätmekava 2015-2020. Korduskasutuse soodustamine peaks olema prioriteediks kõigi jäätmeliikide puhul.

3. Jäätmete ringlussevõtt on üks Ei arvesta. VTK ptk-s 4.2.2 on taaskasutamise viisidest. refereeritud kehtivat Ida-Harjumaa Tulenevalt eelnevast palume jäätmekava 2015-2020. KSH ptk-s 4.2.2 sõnastust eksperdil ei ole voli kehtestatud korrigeerida. arengudokumendi sõnastust muuta.

4. Palume peatükis 6.15 selguse Ei arvesta. Jäätmekoodid ei ole ÜP huvides korraldatud jäätmeveoga täpsusastmes KSH koostamise jaoks hõlmatud jäätmeliikide puhul vajalikud. Korraldatud jäätmevedu välja tuua vastavad on vastavate õigusaktidega ja jäätmekoodid. nendel põhinevate korralduslike dokumentidega piisavalt hästi reguleeritud.

5. Ptk-s 6.9 on Leivajõe Arvestatud. VTK ptk 5.9 on iseloomustuse alla märgitud vastavalt korrigeeritud. ekslikult, et Jõelähtme jõgi kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoita- vate ühiseesvoolude loetellu.

6. Ptk-s 6.9 on märgitud, et Arvestatud. Ptk 5.9 on vastavalt Mudaoja piiranguvööndid korrigeeritud. puuduvad. Keskkonnaamet juhib

72 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Asutus/isik, kirja Ettepanekud (lühendatult) KSH juhteksperdi kommentaar kuupäev ja number ettepanekuga arvestamise kohta tähelepanu, et veeseaduse § 29 Ettepanek Keskkonnaametile – lg 2 p 2 kohaselt on ojadel palun juhtige veekaitsevöönd 10 m, Keskkonnaministeeriumi ja looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p Keskkonnaagentuuri tähelepanu 5 kohaselt ehituskeeluvöönd 25 sellele, et keskkonnaregistrisse m ning sama seaduse § 37 lg 1 p oleksid kantud seadusest tulenevate 3 kohaselt piiranguvöönd 50 m. piiranguvööndite/kaitsevööndite Palume korrigeerida. ulatused.92

7. OÜ-le Raven on väljastatud Arvestatud. Ptk 5.13.2 on vastavalt vee erikasutusluba nr korrigeeritud. L.VV/327383, milles ei ole Täpsustus: AS-i Mistra-Autex vee puurkaevusid kat nr 704, 858, erikasutusloa number on 842 ja 5047. Palume korrigeerida L.VV/327531. nimetatud tabeleid ning tabelitest eemaldada puurkaevud, mis ei kuulu enam OÜ Raven vee erikasutusloa koosseisu. Samuti on antud uus vee erikasutusluba nr L.VV/327351 AS-ile Mistra- Autex. Palume korrigeerida tabelites 12, 13, 14 ja 15 toodud lubatud veevõtu andmeid.

8. Keskkonnaamet teeb Peatüki 5.13.2 tabelitest on ettepaneku peatükis 4 tabelites ühisveevärgi puurkaevude tegeliku kajastada uuemad tegeliku veevõtu andmed eemaldatud. veevõtu andmed (aastatest Vajadusel käsitletakse neid KSH 2016–2017). aruande koostamisel.

9. Lisada tabelisse 14 andmed Arvestatud. Ptk 5.13.2 on vastavalt puurkaevu kat nr 897 kohta – täiendatud. puurkaevu passi nr, puurimise aasta, puurkaevu põhjaveekiht ja selle sügavus. Samas tabelis täiendada lahtrit „Puurkaevu põhjaveekiht“ ning kasutada sõnastust „Puurkaevu poolt avatud põhjaveekiht“.

10. Ptk-s 8 (KSH metoodika) on Selgitus: KSH läbiviimise käigus toodud, et KSH käigus valitakse praktiline(sed) ja pööratakse tähelepanu piirkonna sobiv(ad) metoodika(d) või nende senisest ja kavandatavast kombinatsioonid, mille puhul on maakasutuse spetsiifikast võimalik arvesse võtta mõju tulenevatele probleemidele ja iseloomu, saadaolevate andmete valdkondadele: roheline olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja võrgustik, asustuse paiknemine, muude ressursside olemasolu. mõju põhja- ja pinnaveele, Sademevee ärajuhtimise piisavust elanike joogiveega varustamise hinnatakse KSH käigus vastavalt ÜP küsimused, inimese tervist ja täpsusastmele. Ptk 5.13.2 heaolu mõjutavad tegurid jms. alapeatükki „Sademevee Siinkohal palume selgitusi, ning ärajuhtimine“ on vastavalt vajadusel lisada antud punkti, täiendatud.

92 Keskkonnaregister on riigi põhiregister. Keskkonnaregistrisse kandmata keskkonnaandmeid ei tohi kasutada [---] planeeringute ja arengukavade koostamisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vt keskkonnaregistri seaduse § 1 ja § 6 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072014018?leiaKehtiv

73 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Asutus/isik, kirja Ettepanekud (lühendatult) KSH juhteksperdi kommentaar kuupäev ja number ettepanekuga arvestamise kohta sademevee ärajuhtimise Olemasolevate kogumismahutite ja võimalustest. puhastite seisukorra ning nende rekonstrueerimise või vahetamise Kas punktis „sademevee vajaduse hindamine ei ole ruumilise ärajuhtimine“ kirjeldatud olukord planeerimise ega ÜP tasandi KSH tagab piisava sademevee ülesanne. ärajuhtimise ning üleujutuste vältimise või on Raasiku vallas ÜP KSH-s antakse hinnang piirkondi kus tuleks rajada planeeringuga kavandatavale sademeveekanalisatsiooni tegevusele, sh põhja- ja pinnavee süsteeme või leida muid seisundi hindamisel, võttes alternatiivseid lahendusi? muuhulgas arvesse olemasolevat olukorda ja ÜP täpsusastet. Samuti võiks olla KSH käigus hinnatud olemasolevate puhastite ja kogumismahutite seisukordade kirjeldus ning nende rekonstrueerimise või vahetamise vajadus. Kas olemasolev olukord mõjutab põhja- ja pinnavee seisundit või ei ole suurt keskkonnamõju ette näha?

11. Keskkonnaamet juhib Võetud teadmiseks. ÜP ja selle KSH tähelepanu, et veeseaduse § 8 lg alusel vee erikasutuslube ei taotleta 2 p 4 kohaselt on vaja ega väljastata. saasteainete juhtimiseks (siinkohal sademevee) suublasse vee erikasutusluba.

12. Kiviloo paisjärv on üks osa Ei arvesta. Kiviloo paisjärv on vooluveekogumist ning selle keskkonnaregistris omaette kaitsevööndite laiused tuleb veekoguna, millele on määratud lugeda lähtuvalt Jõelähtme jõest, kaitsevööndid lähtuvalt millele ta paisutatud on. veeseadusest ja looduskaitse- seadusest (LKS). LKS-i järgi määratakse ehituskeelu- ja piiranguvööndid veekogule, mitte veekogumile.

13. Maaparandussüsteemide Arvestatud. Ptk 5.9 algusesse on eesvooludel on piiranguvööndite lisatud kõikide seadustest ja ehituskeeluvööndite ulatused tulenevate kaitsevööndite ulatused märkimata. kõikide pinnaveekogude kohta.

Terviseamet, Salvkaevude reostustundlikkuse Arvestatakse ÜP koostamisel ja 24.07.2017 nr 9.3- tõttu ei soovita amet uute KSHA läbiviimisel vastavalt ÜP 1/4332 salvkaevude rajamist täpsusastmele, st vastav tingimus joogiveeallikatena. lisatakse KSH leevendusmeetmete ja ÜP keskkonnanõuete loetelusse arvestamiseks detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimise staadiumis.

Supluskohad, nii ametlikud kui Arvestatakse ÜP koostamisel ja ka mitteametlikud, peavad KSHA läbiviimisel. Vastav tingimus vastama Vabariigi Valitsuse lisatakse KSH leevendusmeetmete 03.04.2008 määruse nr 74 ja ÜP keskkonnanõuete loetelusse „Nõuded suplusveele ja arvestamiseks detailplaneeringute supelrannale“ nõuetele.

74 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Asutus/isik, kirja Ettepanekud (lühendatult) KSH juhteksperdi kommentaar kuupäev ja number ettepanekuga arvestamise kohta Täpsustada Raasiku valla koostamisel ja projekteerimise supluskohtadega seonduvat. staadiumis.

Määrata Raasiku valla maa-alal Arvestatakse ÜP koostamisel ja AÕKSi § 7 järgsed KSHA läbiviimisel. mürakategooriad ning alad, kus tuleb tagada liiklusmüra siht- ning piirväärtused.

Amet ei soovita müra- ja Arvestatakse ÜP koostamisel ja saatetundlike objektide KSHA läbiviimisel vastavalt ÜP planeerimist tiheda täpsusastmele. liiklussagedusega teede lähedusse. Uute teede projekteerimisel arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning et tagatud oleksid kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normid. Hinnata uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused) vajadust ning, millised piirkonnad ja keskkonna- tingimused sobivad objektide rajamiseks. Võimalusel märkida sobivad piirkonnad ÜP joonistele.

Vältida tootmisalade ja Arvestatakse ÜP koostamisel ja müratundlike alade (eeskätt KSHA läbiviimisel vastavalt ÜP elamualade) kõrvuti planeerimist täpsusastmele. ka siis, kui tegemist on keskkonnasõbraliku tootmis- tegevusega. Elamu- ja tööstusala vahele tuleks planeerida piisav puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal normeeritud müra- ja välisõhu saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab arvestama mitmest saasteallikast tuleneva võimaliku koosmõjuga. Elektrituuliku (sh väiksemate) sobivuse hindamiseks võimalikku asukohta tuleb esmalt hinnata elektrituuliku mõju (müra, varjutus jms) ümbruskonnale.

Aladel, kus Rn sisaldus Arvestatakse ÜP koostamisel ja pinnaseõhus ületab lubatud KSHA läbiviimisel vastavalt ÜP piirväärtuse (50 kBq/m3) tuleb täpsusastmele, st vastav tingimus elamute, olme- ja teiste lisatakse KSH leevendusmeetmete samaotstarbeliste hoonete ja ÜP keskkonnanõuete loetelusse projekteerimisel eelnevalt teha arvestamiseks detailplaneeringute detailsemad Rn-riski uuringud. koostamisel ja projekteerimise staadiumis.

Uute kergliiklusteede Arvestatakse ÜP koostamisel ja planeerimisel arvestada KSHA läbiviimisel vastavalt ÜP

75 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Asutus/isik, kirja Ettepanekud (lühendatult) KSH juhteksperdi kommentaar kuupäev ja number ettepanekuga arvestamise kohta võimaliku valgusreostusega ja täpsusastmele, st vastav tingimus vajadusel kavandada lisatakse KSH leevendusmeetmete leevendavaid meetmeid. ja ÜP keskkonnanõuete loetelusse arvestamiseks detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimise staadiumis.

Kaitsevöönditesse mitte Arvestatakse ÜP koostamisel ja planeerida uusi elamuid ega KSHA läbiviimisel vastavalt ÜP sotsiaalobjekte. täpsusastmele.

OÜ Raven, Aruküla (alajaam) PK Ravenile Arvestatud. VTK ptk 5.13.2 on 31.08.2017 nr 1-3/1 kuuluvus on meie jaoks korrigeeritud93 järgmiselt: Aruküla arusaamatu (KSH lk 57). Meie ühisveevärgi süsteemis on kaks andmetel ei ole see puurkaev puurkaevu (vt Tabel 13), mis meie bilansis arvel. kuuluvad Raven OÜ-le (vee erikasutusluba nr L.VV/327383).

Soojamajandus ja kogu vastav Arvestatud. VTK ptk 5.13.3 on taristu kuulub meie andmetel SW vastavalt korrigeeritud.94 SW Energia OÜ-le, mitte OÜ-le Energia OÜ kaasatakse ÜP Raven (KSH lk 60). Soovitame koostamisse (ÜP LS kaasamise osa soojamajanduse osas kaasata täiendatakse vastavalt). SW Energia OÜ.

Jäätmemajanduse osas on meie Arvestatakse ÜP koostamisel ja KSH teadmisel Raasiku vallal soov läbiviimisel. VTK ptk 5.15 rajada Aruküla puhasti täiendamist ei pea ekspert territooriumile uus jäätmejaam vajalikuks, sest nimetatud ptk (KSH lk 61). käsitleb kehtivat jäätmekava.

Kütusemahuti kuulub koos Arvestatud. VTK ptk 5.16 on katlamajaga SW Energia OÜ-le korrigeeritud.95 (KSH lk 62).

Soovitame KSH taristute mahtu Arvestatud lähtudes ÜP lisada tänavavalgustuse, mida täpsusastmest. VTK-sse on lisatud Raasiku vald on plaaninud vastav ptk 5.13.5. renoveerima hakata.

Jõelähtme Ei ole tõenäoline, et ÜP Võetud teadmiseks. Raasiku valla Vallavalitsus, rakendamisega eeldatavalt ÜP koostamisel tehakse koostööd 18.08.2017 nr 7- kaasnev keskkonnamõju kõigi piirnevate KOV-i üksustega 2/3348 puudutaks Jõelähtme valda. Kui (PlanS § 76 lg 1) ja kaasatakse KSH aruande ja ÜP koostamise need ÜP menetlusprotsessis, sh käigus selgub, et oluline mõju kooskõlastatakse kõigi ulatub Jõelähtme valla territoo- naaberomavalitsustega ÜP ja KSH riumile, esitada KSH aruanne ja aruande eelnõu. ÜP kooskõlastamiseks. Jõelähtme valda esindavad Jõelähtme VV planeerimisnõunik ja keskkonnanõunik.

93 Varasemad andmed pärinesid Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast 2015-2026 94 Varasemad andmed pärinesid Raasiku valla soojusmajanduse arengukavast 2015–2025 95 Keskkonnaregistris on kütusemahuti omanikuna märgitud Raven OÜ; vaadatud 05.09.2017

76 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

Asutus/isik, kirja Ettepanekud (lühendatult) KSH juhteksperdi kommentaar kuupäev ja number ettepanekuga arvestamise kohta

Kirjad, mida KSH VTK-le ei lisata (ei sisalda ettepanekuid VTK kohta ja ettepanekuid KSH aruande koostamiseks)

Rae Vallavalitsus, Käesolevas staadiumis - 03.07.2017 nr 6- ettepanekuid ei ole. 1/6404-1

Harju Maavalitsus, VTK kohta ettepanekuid ei - 06.07.2017 nr 12- esitanud. 4/1872

Maaeluministeerium, VTK kohta ettepanekuid ei - 10.07.2017 nr 4.1- esitanud. 5/5317-1

Elektrilevi, VTK kohta ettepanekuid ei - 13.07.2017 esitanud.

Keskkonnaamet, Keskkonnaamet pikendab Võetud teadmiseks. 19.07.2017 nr 6- ettepanekute esitamise tähtaega 5/17/7937-2 kuni 17.08.2017.

Elering AS, VTK kohta ettepanekuid ei - 21.07.2017 nr 11- esitanud. 4/2017/618-2

Kaitseliit, 25.07.2017 VTK kohta ettepanekuid ei - e-kiri esitanud.

Kaitseministeerium, VTK kohta ettepanekuid ei - 26.07.2017 nr 12- esitanud. 4/17/2896

Lennuamet, VTK kohta ettepanekuid ei - 26.07.2017 nr 4.6- esitanud. 8/17/3424-2

Tehnilise Järelevalve VTK kohta ettepanekuid ei - Amet, 27.07.2017 nr esitanud. 1-12/17-0582-002

Riigimetsa VTK kohta ettepanekuid ei - Majandamise Keskus, esitanud. 03.08.2017 nr 12- 1/2935

77 / 79 Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

9. KSH lähtematerjalid

Alljärgnevalt on toodud KSH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate alusmaterjalide esialgne loetelu:

 Raasiku vallavolikogu 27.03.2017 otsus nr 9 „Raasiku valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine“

 „Raasiku valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine“. Avatud hankemenetluse tehniline kirjeldus (HD Lisa 1). Raasiku Vallavalitsus, Aruküla 2017

 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“

 Harju maakonnaplaneering (kehtiv, kehtestatud 1999)

 Harju maakonnaplaneering 2030+ (järelevalves)

 Raasiku valla üldplaneering (kehtiv, kehtestatud 2005)

 Raasiku valla arengukava 2013-2024

 Anija, Jõelähtme, Kiili, Kose, Kuusalu, Raasiku, Viimsi valla ning Maardu linna ühine jäätmekava (Ida-Harjumaa jäätmekava) 2015-2020

 Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2026

 Raasiku valla teehoiukava 2016-2020

 Raasiku valla terviseprofiil 2012-2016

 Raasiku valla soojusmajanduse arengukava 2015–2025

 Raasiku valla ettevõtluse, ettevõtlikkuse ja tööhõive edendamise arengukava 2013-2017

 Raasiku valla veebileht

 Jõelähtme valla arengukava aastateks 2016-2025

 Jõelähtme valla üldplaneering (kehtiv, kehtestatud 2003)

 Jõelähtme valla üldplaneering (koostatav)

 Anija valla arengukava aastateks 2014-2024

 Anija valla üldplaneering (kehtiv, kehtestatud 2008)

 Anija valla üldplaneering (koostatav)

 Kose valla arengukava aastateks 2015-2025

 Kose valla üldplaneering (kehtestatud 2010)

 Rae valla arengukava 2016-2025

 Rae valla üldplaneering (kehtestatud 2013)

 Asjakohased õigusaktid (Elektrooniline Riigi Teataja)

 Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ehk loodusdirektiiv

 Natura 2000 standardandmevormid

 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026

78 / 79

Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus

 Maa-ameti X-GIS kaardiserveri kaardirakendused (maainfo, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, maardlad, Maanteeamet, ohtlikud ettevõtted)

 Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS)

 Veebileht VEKA (EELIS-es olev veevaldkonnaga seotud info, sh puuraukude andmed): http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803

 Keskkonnaregister: register.keskkonnainfo.ee

 Harjumaa pinnase radooniriski kaart, Eesti Geoloogiakeskus 2008

 Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001

 Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee

 RMK veebileht (pärandkultuuriobjektid)

 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (perioodiks 2015-2021)

 Maavarade koondbilanss, 2015.a

 Statistikaameti veebileht

 Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_juhend_kodulehele_est.pdf)

 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Tallinn-Tartu 2013

Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KSH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Kasutatud materjalide täpsustatud loetelu esitatakse KSH aruandes.

79 / 79 Mistra-Autex AS [email protected] Paju 2, Raasiku www.mistra.ee 75203 Harjumaa Tel: +372 605 6700 ESTONIA Fax: +372 676 8061 Hr. Raivo Uukkivi Vallavanem Raasiku vald Teie 28.06.2017 nr 7-1/6-2 Meie 30.juuni 2017

Raasiku valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lähteseisukohad

Nii Üldplaneeringu lähteseisukohtade P.1 „Eesmärkides“ toodud Missioonis ja Visioonis ning P.2 „Üldplaneeringu põhimõtetes“ kui ka Keskkonnamõju strateegilises hindamiseses, P. 4.4.1 „Raasiku valla visioon ja missioon“ on palju räägitud ettevõtluse arengust, töökohtade loomisest ja selleks välja arendatud taristust, kuid mitte üheski järgnevas Keskkonnamõju strateegilises hindamise alapeatükis nagu P.4.4.1 „Raasiku valla arengukava“ ega 4.4.4 „Teehoiukava“ ei ole selle saavutamiseks ette nähtud ühtegi tegevust. Samas olete ka ise selle puuduse välja toonud oma Keskkonnamõju strateegilise hindamise alapeatükis 6.4 „Ettevõtlus“, kus kirjutate: „Ettevõtluse arengu seisukohalt on peamiste puudustena välja toodud ettevõtjate vähesust, valla selge nägemuse puudumist ettevõtluse arendamisel ning ettevõtluseks sobivate alade piiratust. Vallavalitsuselt oodatakse kindlamate seisukohtade kujundamist ettevõtluse arendamise suhtes ning kontseptsiooni väljatöötamist.... Kohaliku initsiatiivi ärgitamiseks on oluline tehnilise ja sotsiaalse taristu seisund, asukoha kättesaadavus ja logistikateenuste kvaliteet ning üldine turvalisus.“

Seepärast teen ettepaneku: Lisada Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele: 1. P.1.1 Teed ja tehniline taristu lause – Määratletakse üldised põhimõtted detailplaneeringuga kavandatavate või seda teenindavate teede ning taristu rajamiseks. Koostatakse eelisarendatavate alevisiseste teede loetelu, mis on esmatähtsad ettevõtluse arenguks ning tagavad kaasaegse logistikateenuste kvaliteedi

Lisada Raasiku üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise lähteseisukohtadele: 1. P.4.4.1 „Valdkondlikud strateegilised üldeesmärgid“ ka ettevõtluse alapunkt – näiteks nagu see on missioonis või visioonis kirjeldatud 2. P.4.4.4 „Teehoiukava“ peatükile: „Teehoiukava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et valla teedevõrk on välja kujunenud ja oma tiheduselt praegustele vajadustele vastav. Peamised eesmärgid/tegevused sõltuvalt teede seisukorrast: • Võttes arvesse muutunud olukorda alevisiseste ja –väliste teede liiklustiheduses ning tulenevalt ettevõtluse arengust ja/või elamumajanduse muutunud olukorrast, eelisarendada nende teede rekonstrueerimist või ehitust.

Kokkuvõtteks: Kui valla missioonis ja visioonis on eesmärk ka ettevõtlust arendada, siis ei saa seda teha ilma korralike teede ja muu ühendusteta. Kuidagi ei ole aksepteeritav tänane olukord, kus eelisarendatakse kõike muud, aga mitte neid teid või ühendusi, kus seoses ettevõtluse ja elamumajanduse arenguga on liiklustihedus tänaseks tõusnud inimestele eluohtlikule tasemele ning lisaks takistab ka kaupade sisse- ja väljavedu (vt. ka 2.juuni 2015 pöördumine vallavalitsuse poole – Paju tn – lisatud)

Lugupidamisega digiallkirjastatud Priit Tamm Juhataja

MISTRA-AUTEX AS IBAN EE032200221006103625 IBAN EE871010022001101002 Reg. No: 10060658 Swift HABAEE2X Swift EEUHEE2X VAT. Nr. EE100442102

Lp Raivo Uukkivi Teie 28.06.2017 nr 7-1/6-2 Vallavanem raasiku.vald @raasiku.ee Meie 04.07.2017 nr 1.1-7/1637-1

Muinsuskaitseameti seisukoht Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele

Muinsuskaitseamet, tutvunud Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohtadega ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusega, kiidab lähteseisukohad üldjoontes heaks.

Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu, et planeeringu koostamisel on vajalik lähtuda riikliku kaitse all olevatest mälestistest ja nende kaitsevöönditest. Mälestiste nimekiri on nähtaval kultuurimälestiste riiklikus registris, millel on olemas ristkasutus Maa-ameti põhikaardiga www.muinas.ee. Kinnismälestiste kaitsevöönd on vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 järgi 50 m mälestise väliskontuurist juhul kui ei ole määratud teisiti. Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu järgmistele analüüsimist vajavatele teemadele ja vajadusele hinnata planeeringu elluviimisega kaasneda võivaid mõjusid:

- erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistused ja nende väärtus. Väärtust võiks omistada ajaloosündmustega või kohapeal tuntud muistenditega seotud paikadele, kultuuritegelaste elu ja tegevusega seotud paikadele, kohalikele inimeste eneseteadvustamise ja samastumise kohtadele; - võimalikud arheoloogiliselt väärtuslikud objektid või alad. Piirkondi, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on eriti suur, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega ning asjaoluga, et muinas- ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib olla veel leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, põllujäänuseid jms). Mälestiste rühmale sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga maastik; - olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad; - Väärtuskriteeriumiteks võivad olla nii tüüpilisus kui ebatüüpilisus. Et määratleda küladesse ehitamise ja maakasutamise tingimused, soovitame analüüsida külade väljakujunenud struktuuri ja pidada oluliseks nende säilitamist. Oluliseks tuleb pidada väärtusliku miljööga külade krundi suurusi, hoonestuse ja kujundamise elemente, hoonestuse struktuure ja maakasutust. Uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga olemasolevaid väärtusi rikkumata. Väärtuslikud on piirkonnad, kus on alles enamus eestiaegseid talukohti ja algupäraselt säilinud taluarhitektuuri, on jälgitav ajalooline asustusstruktuur ja teedevõrk, traditsiooniline maakasutus; - ajalooliselt väärtuslikud objektid (sh vanad taluhooned, endised mõisakohad, monumendid, sillad, teed, tähised jne) ja nende säilimiseks vajalike tingimuste seadmine; - maastikupilt sh vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridoride määratlemine;

Pikk 2 Tel +372 640 3050 E-post [email protected] 10123 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinas.ee Reg kood 70000958

- väärtuslike maastike piiride täpsustamine. Keskkonna kultuuristamisel varasemate põlvkondade töö väärtustamine. Ajaloolise väärtusega on maastikumuster, kus võib leida muinasaegseid, mõisaaegseid, taluaegseid ja kolhoosiaegseid maastikke. Olulised on maastikud, kus on kiviaiad, -vared, lahtised madalad kraavid, alleed jms. Raasiku vallas on kiviaedu säilinud, osaliselt on neid ka korrastatud.

Oluline on hinnata ka kultuurikeskkonna säilitamist tagavate tingimuste seadmise piisavust.

Abimaterjalina on võimalik kasutada Muinsuskaitseameti poolt tellitud valdkondade inventeerimisi ja analüüse, viimased on tellitavad Muinsuskaitseameti arhiivist Pikk tn 2.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ly Renter Maakonna vaneminspektor 528 8105

Raasiku Vallavalitsus Teie 28.06.2017 nr 7-1/6-2 [email protected] Meie 26.07.17 nr 15-2/17-00013/079

Seisukohad Raasiku valla üldplaneeringu koostamiseks

Olete Maanteeametit teavitanud Raasiku Vallavolikogu 07.03.2017 otsusest nr 9 algatada Raasiku valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine ning esitate ettepanekute tegemiseks üldplaneeringu lähteseisukohad ning keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse.

Võttes aluseks planeerimisseaduse, ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja Maanteeameti põhimääruse, esitab Maanteeamet seisukohad Raasiku valla üldplaneeringu (edaspidi planeeringu) teedevõrgu kujundamiseks, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramiseks.

1. Planeeringus käsitleda riigiteede kaitsevööndite laiused EhS § 71 alusel ja tee kaitsevööndis kehtivad piirangud EhS § 70 ja § 72 alusel. 2. Planeeringu seletavas osas märkida, et riigiteede kaitsevööndisse üldjuhul hooneid mitte kavandada. Vastavalt EhS § 70 lg 3 võib ehitiste kavandamisel kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda ainult Maanteeameti nõusolekul eeldusega, et kavandatu ei ohusta ehitist (riigiteed) või selle korrakohast kasutamist. 3. Arvestades riigimaanteede võimalikku teekoridori laiendamise vajadust teede rekonstrueerimisel kaaluda riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite määramise vajadust äärmise sõiduraja välimisest servast tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseteks teede õgvendusteks ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10m. Tehnoloogilises vööndis tuleb ehitustegevuse planeerimisel tee ohutuse tagamiseks teha koostööd Maanteeametiga. 4. Palume planeeringus sätestada vajadus mitut aktiivses kasutuses olevat kinnistut teenindavate erateede avalikult kasutatavaks määramiseks, vajadusel transpordimaa kavandamiseks ja vastavalt ehitusseadustikule teeregistrisse kandmiseks, et tagada juurdepääs planeeringualal asuvatele kinnistutele. 5. Planeerida juurdepääsud kinnistutele, millel juurdepääs avalikele teedele puudub, kuid on perspektiivselt vajalik (elamumaad, tootmismaad jms). Planeeringu seletuskirjas kajastada, et kinnistute jagamisel tuleb juurdepääs riigiteele tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustuvatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt. Detailplaneeringu kohustuseta alade ehitustingimuste määratlemisel sätestada, et ehitustegevuse kavandamisel riigiteega

Teelise 4 / 10916 Tallinn / 611 9300 / [email protected] / www.mnt.ee Registrikood 70001490

külgneval alal tuleb juurdepääsuks reeglina kasutada kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega. 6. Arendustegevusega seotud juurdepääsude planeerimisel arvestada arendusest avalduva mõjuga olemasolevale riigiteede võrgule, sh liiklusohutusele alltoodud üldpõhimõtetel: a. Lahendada lähestikku asuvate arendusalade juurdepääsud riigiteelt ühe ühise ristumiskohana, so juurdepääsud koondada planeeringuala siseseks kogujateeks. Planeeringujoonistel näidata tingmärgiga perspektiivne juurdepääs avalikult kasutatavatele teedele. Juurdepääsude kavandamisel lähtuda tee funktsiooniga seotud põhimõttest, et kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee, so madalama klassi tee. Vältida tuleb planeerimisel kohaliku liikluse suunamist transiitliiklusega teele. b. Arendusalade juurdepääsude edasisel kavandamisel lähtuda üldplaneeringus näidatud juurdepääsuteede lahendusest ning näha ette ülejäänud olemasolevate juurdepääsuteede sulgemine. c. Liiklusele olulist mõju avaldavate arenduste (nt kaubanduskeskused jne) kavandamisel tuleb vältida nende planeerimist keskuse tegevusalast väljapoole, mis toob kaasa pendelliikluse. d. Väljaspool tiheasustusala tuleb vältida asustuse planeerimist kitsa ribana piki riigiteed ja riigitee erinevatele pooltele, mis toob kaasa vajaduse pidevaks riigitee ületamiseks. e. Uute arendus- ja elamualade määratlemisel analüüsida, kas olemasolev teedevõrk seda toetab ning lähtuda asjaolust, et Maanteeamet ei võta enda kohustuseks riigiteede ümberehitamist arendustegevuse võimaldamiseks. f. Planeeringus tuleb määrata perspektiivsete kohalike teede asukohad. 7. Planeeringu seletuskirjas käsitleda parkimise korraldamise põhimõtteid. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) tuleb lahendada parkimine väljaspool riigiteed soovitavalt kavandatuga samale poole teed liiklejate ohutuse tagamiseks. 8. Planeerimisel vältida müra- ja saastetundliku arenduse kavandamist riigitee kaitsevööndis. Juhul, kui riigitee kaitsevööndis siiski kavandatakse müra- ja saastetundlikke arendustegevusi, peab arendaja arvestama liiklusest tuleneva müra jm kahjuliku mõjuga ja tagama normidele vastavuse leevendavate meetmete tarvitusele võtmise ning finantseerimise läbi. Nimetatud kohustus peab olema fikseeritud üldplaneeringu seletuskirjas. 9. Teeme ettepaneku üldplaneeringus käsitleda maardlate üldisi kasutustingimusi. Kavandatavatele maardlate kasutustingimuste juurde lisada tingimusena liikluskoormusele vastavate juurdepääsuteede tagamine, sh vajadusel tuleb planeerida olemasolevate teede, kaasa arvatud riigiteede kandevõime tugevdamine. 10. Planeeringu seletuskirjas välja tuua põhimõte, et üldjuhul arendusalade sademevett riigiteede kraavidesse mitte juhtida. 11. Tehnovõrkude koridoride planeerimisel tuleb vältida nende kavandamist riigitee transpordimaale, mis on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste paigutamiseks. Lisaks tuleb arvestada riigiteede alusel maal ja kaitsevööndis „Maanteede projekteerimisnormid“ peatükk „Tehnovõrgud“ esitatud nõuetega ning tehnovõrkude ja - rajatiste paigaldamist käsitlevad planeeringud, projekteerimistingimused ja projektid kooskõlastada Maanteeametiga. 12. Palume arvestada, et Normide p 8.2. „Õhuliinide paigutamine“ lg 2 alusel peab maanteega lõikumisel planeerima side- või elektriliini posti või maantee läheduses ükskõik mis otstarbega masti (sh tuulik, sidemast) tee muldkeha servast vähemalt võrdsele kaugusele posti või masti kõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus. 13. Seletuskirjas kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.riik.ee/mnt/index/net.do ) põhiseid teede nimetusi ning numbreid.

2 (3)

14. Raasiku valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse osas (Skepast ja Puhkim töö, ver 15.06.2017) juhime tähelepanu: - p 6.1 palume korrigeerida lause "Põhimaanteena läbib valda Jüri-Aruküla-Raasiku- Jägala tee". Sellise klassiga ja nimetusega tee puudub teeregistrist. - P 6.13.1. Teedevõrk - anda hinnang valda läbivate riigiteede seisukorrale ja vajadusel esitada ettepanekud meetmete rakendamiseks. - Käsitleda mh liiklusest tingitud keskkonnamüra ja tekkiva tolmu vähendamist, viidates Vabariigi Valitsuse 16.10.2013.a. korraldusega nr 448 vastu võetud „Riigimaanteede teehoiukava 2014-2020“-le, sest selles määratakse konkreetsed tegevused ja ka vahendid. Maanteeamet rakendab põhimõtet, mille kohaselt amet ei võta kohustusi müranormtasemete tagamisel uutel planeeritavatel aladel, see on arendaja kohustus.

Märgime, et soovime olla kaasatud planeeringu koostamise protsessi ning oleme valmis selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud seisukohti ning ettepanekuid. Palume kõik eeltoodud punktid planeeringus kajastada ja valminud planeerimislahendus esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja

Elle Tamm 611 9384 [email protected]

Krista Einama 611 9344 [email protected]

3 (3)

Teie 28.06.2017 nr 7-1/6-2 Hr Raivo Uukkivi Raasiku Vallavalitsus Meie 03.08.2017 nr 7-15/17/4683-2

Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele ettepanekute esitamine

Austatud härra Uukkivi

Raasiku Vallavalitsus esitas tulenevalt planeerimisseaduse § 81 lõikest 1 Keskkonnaministeeriumile ettepanekute esitamiseks Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse.

Keskkonnaministeerium teeb lähteseisukohtadele (edaspidi LS) ja väljatöötamiskavatsusele (edaspidi VTK) järgnevad ettepanekud: - palume LS punkti 1.1 „Üldplaneeringu põhiteemad“ täiendada alateemaga „Veemajanduse korraldus“; - palume täiendada VTK lk 58 peatükki „Kanaliseerimine“. Kuidas kavandatakse tagada reoveekogumisalade vastavus nõuetele? Lisaks, mida kavandab kohalik omavalitsus ette võtta, et saada infot kasutatavate kogumismahutite kohta. Kuidas on lahendatud kohtkäitluse nõuetekohasus ja missugused piirangud sellele kohalduvad; - palun lisage VTK-sse täiendus, et KSH raames hinnatakse ka mõju kliimamuutustele. Kuigi Raasiku valla territooriumil ei ole registreeritud üleujutusohuga alasid, tuleks KSH protsessis siiski hinnata kliimamuutuste mõju üldplaneeringuga kaetud maa-alale. Näiteks kliimamuutumisega on ette näha järjest intensiivsemaid ja sagedasemaid ekstreemseid sademeid, tugevamaid torme. KSH raames peab kirjeldama, kuidas tegeletakse sademevee ärajuhtimise probleemidega (hajutamist haljasaladele, kraavide avamist jms), tormkahjude vähendamise või ärahoidmisega, maalihete ohuga, veekogude ääres ehituskeeluvööndite vähendamise taotluste temaatikaga. Lisainfot planeeringute ja maakasutuse ja kliimamuutuste mõjude kohta leiab Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuringust: https://www.dropbox.com/s/0qq5yzpxzjpnjrv/KATI_A_lopparuanne_140116.pdf?dl=0; - VTK lk 47 on kirjeldatud, et planeeritaval alal asub Mudaoja (4,7 km, valgala pindala teadmata, keskkonnaregistri kood VEE1087923), mille kaldal piiranguvööndid käesoleval ajal puuduvad. Lk 48-49 on kirjeldatud mitmeid peakraave, mille nimes esineb liide „oja“. Selgitame, et Keskkonnaregistri avalikus teenuses ei ole teatud ojadele veel kalda kitsendusi seatud, kuna veekogu valgala pindala on teadmata. Samuti on peakraavide osas, mille nimes esineb loodusilmelisusele viitav liide „oja“, veekogu looduslikkuse analüüs veel pooleli. Seetõttu võib analüüsi tulemusena antud veekogude kalda kitsenduste ulatus Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231

tulevikus suureneda. Sellest tulenevalt palume kõikidele Keskkonnaregistrisse kantud ojadele ja peakraavidele, mille nimes esineb liide „oja“, kuid millele ei ole Keskkonnaregistri avaliku teenuse kohaselt veel kõiki kalda kitsendusi (kalda veekaitsevöönd, kalda ehituskeeluvöönd ja kalda piiranguvöönd) kehtestatud, reserveerida üldplaneeringus veekogu kalda kitsendused suurimas seaduses ettenähtud ulatuses (veekaitsevöönd 10 m, kalda ehituskeeluvöönd 50 m ja kalda piiranguvöönd 100 m) ja kirjeldada vastavat olukorda ka KSH –s; - VTK ptk 4.4.3 lauses „Arvestades, et piirkonnas on põhjaveekiht nõrgalt kaitstud või lausa kaitsmata, on reoveekanalisatsiooni korraldatud kogumine ja käitlemine hädavajalik“ on vaja nimetada, mis põhjaveekiht on nõrgalt kaitstud või lausa kaitsmata; - VTK ptk 6.8 palume asendada sõna „põhjavee horisont“ asjakohasega. Nimetada vallas levivad põhjaveekogumid ja nende seisund kehtiva veemajanduskava alusel. Palume joonis 14 asendada 1:50 000 põhjavee kaitstuse kaardi väljavõttega; - VTK ptk 6.8 põhjavee punktkoormusallikate koormuse puhul on nimetatud pinnavee keemilist koostist iseloomustavad näitajad (BHT7, Nüld), mis on vaja asendada põhjavett iseloomustavate keemiliste näitajatega; - vastavalt maapõueseaduse § 15 lõikele 7 kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduses sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega, kui planeeritaval alal asub maardla või selle osa. Teavitame, et Keskkonnaminister on volitanud selleks Maa-Ametit. Palume kooskõlastada üldplaneeringu LS ja KSH VTK ka Maa-Ametiga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Maris Saarsalu Maapõue osakonna juhataja asekantsleri ülesannetes

Teadmiseks: Keskkonnaameti Põhja regioon

Birgit Parmas 626 2974, [email protected] Irja Truumaa 626 0899, [email protected] Kersti Türk 626 2809, [email protected] Raili Kärmas 626 2858, [email protected] Reeli Jakobi 626 2986, [email protected]

Raivo Uukkivi Teie 28.06.2017 nr 7-1/6-2 Raasiku Vallavalitsus Meie 14.08.2017 nr 6-5/17/7937-4 [email protected]

Ettepanekud Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta

Austatud Raivo Uukkivi

Keskkonnaamet on tutvunud teie poolt esitatud Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsusega ning esitab järgmised märkused, millega palume arvestada.

1. Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohtade lk 7 ja KSH väljatöötamise kavatsuse punktides 1 ja 3 on kasutatud mõistet jäätmekorraldus, kuid KSH väljatöötamise kavatsuse peatüki 6.15 pealkirjaks on „jäätmemajandus“. Palume mõisted ühtlustada ning kasutada läbivalt mõistet „jäätmemajandus“.

2. KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 4.4.2 (lk 15) on välja toodud, et olmejäätmete osas on prioriteediks eelkõige veel kasutuskõlblike toodete korduskasutuse soodustamine. Jääb arusaamatuks, miks on viidatud üksnes olmejäätmetele – korduskasutuse soodustamine peaks olema prioriteediks kõigi jäätmeliikide puhul.

3. KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 4.4.2 (lk 15) on kirjas, et jäätmete taaskasutamisel on prioriteediks nendes sisalduva materjali (jäätmete) eraldi kogumine ja käitlemine taaskasutusse ja ringlussevõtu kaudu. Märgime, et ringlussevõtt on üks taaskasutamise viisidest. Tulenevalt eelnevast palume sõnastust korrigeerida.

4. Palume KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 6.15 selguse huvides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide puhul välja tuua vastavad jäätmekoodid.

5. KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 6.9 on Leivajõe iseloomustuse alla märgitud ekslikult, et Jõelähtme jõgi kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Antud punktis peaks olema märgitud Leivajõgi.

6. Samas peatükis on Mudaoja kohta märgitud, et piiranguvööndid puuduvad. Keskkonnaamet juhib siinkohal tähelepanu veeseaduse § 29 lg 2 p 2, mille kohaselt

Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 on ojadel veekaitsevöönd 10 m ja looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 5 kohaselt ehituskeeluvöönd 25 m ning sama seaduse § 37 lg 1 p 3 kohaselt piiranguvöönd 50 m. Palume korrigeerida.

7. KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 6.13.2 (veevarustus ja kanaliseerimine): Tabelites 12 ja 13 on toodud Osaühingule Raven kuuluvad puurkaevud, millest jagatakse läbi ühisveevärgi vett Raasiku valla elanikele. Siinkohal juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et Osaühingule Raven on väljastatud Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja 18.05.2016 korraldusega nr 1-13/16/1423 vee erikasutusluba nr L.VV/327383, milles ei ole puurkaevusid kat nr 704, 858, 842 ja 5047. Palume korrigeerida nimetatud tabeleid ning tabelitest eemaldada puurkaevud, mis ei kuulu enam Osaühingu Raven vee erikasutusloa nr L.VV/327383 koosseisu. Samuti on antud uus vee erikasutusluba nr L.VV/327351 ka Aktsiaseltsile Mistra-Autex Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja 07.04.2016 korraldusega nr 1- 13/16/861. Seega palume korrigeerida tabelites 12, 13, 14 ja 15 toodud lubatud veevõtu andmeid. Andmed lubatud veevõtu koguste kohta on leitavad elektrooniliselt aadressilt https://eteenus.keskkonnaamet.ee/?page=avalik_stat_koon d&act=avalik_info&u=20130115112432.

8. Keskkonnaamet teeb ettepaneku peatükis 4 nimetatud tabelites kajastada uuemad tegeliku veevõtu andmed (aastatest 2016 - 2017).

9. Lisaks lisada tabelisse 14 andmed ka puurkaevu kat nr 897 kohta – puurkaevu passi nr, puurimise aasta, puurkaevu põhjaveekiht ja selle sügavus. Palume samas tabelis täiendada lahtrit „Puurkaevu põhjaveekiht“ ning kasutada sõnastust „Puurkaevu poolt avatud põhjaveekiht“.

10. Punktis 8 (KSH metoodika) on toodud, et KSH käigus pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: roheline võrgustik, asustuse paiknemine, mõju põhja- ja pinnaveele, elanike joogiveega varustamise küsimused, inimese tervist ja heaolu mõjutavad tegurid jms. Siinkohal palume selgitusi, ning vajadusel lisada antud punkti, sademevee ärajuhtimise võimalustest. Kas punktis „sademevee ärajuhtimine“ kirjeldatud olukord tagab piisava sademevee ärajuhtimise ning üleujutuste vältimise või on Raasiku vallas piirkondi kus tuleks rajada sademeveekanalisatsiooni süsteeme või leida muid alternatiivseid lahendusi? Samuti võiks olla KSH käigus hinnatud olemasolevate puhastite ja kogumismahutite seisukordade kirjeldus ning nende rekonstrueerimise või vahetamise vajadus. Kas olemasolev olukord mõjutab põhja- ja pinnavee seisundit või ei ole suurt keskkonnamõju ette näha?

11. Täiendavalt juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et veeseaduse § 8 lg 2 p 4 kohaselt on vaja saasteainete juhtimiseks (siinkohal sademevee) suublasse vee erikasutusluba.

12. Juhime tähelepanu, et Kiviloo paisjärv on üks osa vooluveekogumist ning selle kaitsevööndite laiused tuleb lugeda lähtuvalt Jõelähtme jõest, millele ta paisutatud on.

13. Juhime tähelepanu, et maaparandussüsteemide eesvooludel on piiranguvööndite ja ehituskeeluvööndite ulatused märkimata. Piiranguvööndite ulatused on vastavalt LKS § 37 lg 1 p-le 2 ja 3 üle 25 ruutkilomeetri suuruse maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit ja kuni 25 ruutkilomeetri suuruse maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. Ehituskeeluvööndi ulatused on vastavalt LKS § 38 lg 1 p-le 4 ja 5 üle 25 2 (3) ruutkilomeetri suurusega maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit ja kuni 25 ruutkilomeetri suuruse maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon

Christopher-Andre Kontus 674 4809 [email protected]

Görel Grauding 674 4826 gö[email protected]

Sigrid Turja 674 4818 [email protected]

Kuldar Pärn 329 5549 [email protected]

3 (3)

TERVISEAMET PÕHJA TALITUS NORTHERN SERVICE OF THE HEALTH BOARD

Raasiku Vallavalitsus Teie: 28.06.2017 nr 7-1/6-2 [email protected] Meie: 24.07.2017 nr 9.3-1/4332

Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Lähtudes planeerimisseadusest § 81 lg 1 esitasite Terviseametile ettepanekute tegemiseks Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse.

Raasiku Vallavolikogu algatas 07.03.2017 otsusega nr 9 Raasiku valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise. Üldplaneeringu koostamisel on põhifookus valla ruumilise arengu põhimõtete ja visiooni kujundamisel: määratakse maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused ning maakasutuse juhtotstarbed.

Terviseameti Põhja talitus (edaspidi amet) on tutvunud Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohtadega ja üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsusega ning juhib tähelepanu järgnevatele tervisekaitsealastele keskkonna aspektidele, millega üldplaneeringu ja üldplaneeringu KSH koostamisel arvestada:  Joogivee kvaliteet. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita amet planeerimisel uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena. Lähtuvalt veeseadusest § 28 lg 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega 30 meetrit või 50 meetrit on lubatud vaid veeseaduse § 281 loetletud tegevused. Muud objektid (sh teed) ja tegevused ei ole kooskõlas veeseadusega.

 Supluskohad. Paljud Harjumaa elanikud kasutavad aktiivselt mitteametlikke supluskohti. Supluskohad, nii ametlikud kui ka mitteametlikud, peavad vastama Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määruse nr 74 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele. Vastavalt Euroopa Direktiivi nõuetele ja eeltoodud määruse §-le 5 korraldab supluskoha omanik või valdaja suplusvee seire vastavalt seirekalendrile. Kui supluskohas ei teostada suplusvee uuringuid, siis tuleks suplejaid teavitada, et kasutatav veekogu ei ole enam supluskoht ning suplusvee kvaliteeti ei kontrollita. Kui supluskoht on juba pikaajalisel kasutusel, jääb see omaniku vastutusalasse. Supluskoha omanik või valdaja korraldab suplusvee seiret ning andmed veekvaliteedi kohta kuuluvad avalikustamisele. Üldsusele ettenähtud teabe kättesaadavuse supluskohas tagab supluskoha omanik või valdaja. Üldsuse teavitamise nõue kehtib ka mitteametlike supluskohtade kohta. Täpsustada Raasiku valla supluskohtadega seonduvat.

Paldiski mnt 81 Tel + 372 7943 700 Järvamaa esindus: Pärnu 58, Paide 72712 tel +372 5349 4354 10617 Tallinn Raplamaa esindus: Mahlamäe 8-32, Rapla 79511 tel +372 5561 9369 Sanitaarkarantiini büroo: Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn tel +372 503 7506 www.terviseamet.ee e-post: [email protected] Registrikood 70008799

 Liiklusmüra. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, mis jõustus 01.02.2017. Määrata Raasiku valla maa-alal AÕKSi § 7 järgsed mürakategooriad ning alad, kus tuleb tagada liiklusmüra siht- ning piirväärtused.

 Müra- ja saatetundlikud objektid. Amet ei soovita müra- ja saatetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega teede (maantee, raudtee, tänav) lähedusse. Uute teede projekteerimisel arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning et tagatud oleksid kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normid. Hinnata uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused) vajadust Raasiku vallas ning, millised piirkonnad ja keskkonnatingimused sobivad objektide rajamiseks. Võimalusel märkida sobivad piirkonnad üldplaneeringu joonistele.

 Tootmistegevuse negatiivsed mõjud. Ameti varasemale kogemusele tuginedes, juhime tähelepanu, et ka keskkonnasõbraliku tootmise puhul on tootmisprotsesse, mida tehakse tootmisettevõtte territooriumil: kauba või toorme toomine, ladustamine, suuremõõduliste detailide kokkupanek või töötlemine, jäätmete ja valmistoodangu laadimine, väljavedu ja muud müra ning õhusaastet põhjustavad tegevused. Tootmistegevuse müra on reeglina kaootiline ja keeruline hinnata. Ühekordsed mürasündmused ja müra muutlik iseloom võivad lähipiirkonna elanikele häiringuid põhjustada isegi siis kui tööstusmüra vastab normtasemetele. Seetõttu soovitab amet uute objektide planeerimisel mainitud olukordade teket ennetada ning vältida tootmisalade ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist ka siis, kui tegemist on keskkonnasõbraliku tootmistegevusega. Amet on seisukohal, et elamu- ja tööstusala vahele tuleks planeerida piisav puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal normeeritud müra- ja välisõhu saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab arvestama mitmest saasteallikast tuleneva võimaliku koosmõjuga. Puhverala võib olla kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suhtes mittetundlike hoonete ala. Ühtlasi tuleb arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem visuaalse leevendusefektiga. Müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks puhveralana olema vähemalt 30-50 meetri laiune, et omada müra leevendavad efekti. Elektrituuliku (sh väiksemate) sobivuse hindamiseks võimalikku asukohta tuleb esmalt hinnata elektrituuliku mõju (müra, varjutus jms) ümbruskonnale.

 Radoon. Oluliseks terviseriskiks on kõrge radoonitase (Rn) elamutes või ühiskasutusega hoonetes, mis võib põhjustada hingamisteede haigusi ja kopsuvähki. Radoonisisaldus pinnases ei ole ühtlaselt jaotunud. Aladel, kus Rn sisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) tuleb elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel eelnevalt teha detailsemad Rn-riski uuringud. Andmed võimaldavad maja asukoha pinnases kõrge Rn-sisalduse korral rakendada ehitamisel radoonikaitse meetmeid (EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“). Sellega välditakse majade siseõhu rikastumist radooniga üle lubatud piiri (200 Bq/m3). Radooniriski levilate kaardil on märgitud radooniohtlikud alad, mis annavad piirkondade üldise iseloomustuse. Samas tuleb arvestada, et ka madala radooniriskiga piirkonnas võib esineda kõrge radoonitasemega alasid. Seetõttu tulekski enne hoone ehitamist planeeritaval maa-alal teha kindlaks pinnase radooniriski suurus.

 Valgusreostus. Uute kergliiklusteede planeerimisel arvestada võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

 Kaitsevööndid. Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitame lähtuda põhimõttest, et kaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei planeeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Natalja Šubina direktor

Rasmus Pruus 58461068 [email protected] OÜ Raven

Lp Raivo Uukkivi Raasiku Vallavalitsus Teie nr 28.06.2017 nr 7-1/6-2

Meie 31.08.2017 nr 1-3/1

Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilisest hindamisest

Lugupeetud Raivo Uukkivi

Oleme tutvunud meile esitatud Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse materjalidega ning edastame oma märkused ja ettepanekud alljärgnevalt:

• Aruküla (alajaam) PK Ravenile kuuluvus on meie jaoks arusaamatu (KSH lk 57) – meie andmetel ei ole see puurkaev meie bilansis arvel, seal pole meil kliente, puuduvad elektrilepinguid, puudub igasugune tehniline jms dokumentatsioon ning meie töötajatel puudub puurkaevule juurdepääs. • Soojamajandus ja kogu vastav taristu kuulub meie andmetel SW Energia OÜ-le, mitte OÜ-le Raven (KSH lk 60). Soovitame soojamajanduse osas kaasata SW Energia OÜ. • Jäätmemajanduse osas on meie teadmisel Raasiku vallal soov rajada Aruküla puhasti territooriumile uus jäätmejaam. (KSH lk 61). • Kütusemahuti kuulub koos katlamajaga SW Energia OÜ-le (KSH lk 62). • Lisaks soovitame KSH taristute mahtu lisada tänavavalgustuse, mida Raasiku vald on meile teadaolevatel andmetel plaaninud renoveerima hakata.

Lugupidamisega

Andro Ennok Juhatuse liige

Koostaja: Andro Ennok [email protected] 5129025

OÜ Raven KMKR EE100430240 SEB Pank Sügise 2a Reg kood 10307716 a/a EE901010002026025002 Aruküla Telefon 609 6764 Swedbank 75201 Harju maakond TP-kood 148401 a/a EE882200221045578282 [email protected]

JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU

Raasiku Vallavalitsus Teie 28.06.2017 nr 7-1/6-2 Tallinna mnt 24 Aruküla 75201 Harjumaa [email protected] Meie 18.08.2017 nr 7-2/3348

Raasiku valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele seisukoha andmine

Olete pöördunud Jõelähtme Vallavalitsuse poole planeerimisseaduse § 81 lõike 1 alusel. Palute meie seisukohta Raasiku Vallavolikogu 07.03.2017 otsusega nr 9 algatatud Raasiku valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegiline hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse kohta.

Materjalid olid lisatud kirja lisadesse.

Esitatud materjalide põhjal me ei näe, et strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju Jõelähtme valda tõenäoliselt puudutaks. Juhul, kui KSH aruande ja ÜP koostamise käigus selgub, et oluline mõju ulatub Jõelähtme valla territooriumile, palume meile esitada nimetatud KSH aruanne ja ÜP kooskõlastamiseks.

Käesolevaga anname teada, et Raasiku valla üldplaneeringu edasise menetluse käigus esindavad Jõelähtme valda vallapoolsete seisukohtade esitamise õigusega Jõelähtme Vallavalitsuse planeerimisnõunik ja keskkonnanõunik, nii koos kui eraldi.

Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud)

Art Kuum vallavolikogu esimees

Marica Sepp [email protected], telefon: 6054851

Postijaama tee 7, Jõelähtme küla Reg.nr. 75025973 74202 HARJUMAA Kantselei 605 4887 a/a 10002018903006 SEB e-mail: [email protected] Faks 603 3040 a/a 221012002639 Swedbank