Tallinna Reaalkool
Härjapea jõe säng Tallinna linnaplaanil ja jõe roll linna arengus
Uurimistöö
Karl Kiur Saar
XI a
Juhendaja: õp. Piret Karu
Tallinn 2014
1
Sisukord
Sisukord ...... 2 Sissejuhatus ...... 3 1. Härjapea jõe tähtsus läbi ajaloo...... 5 1.1. Härjapea jõe ajalugu ja nime päritolu ...... 5 1.2. Jõesängi kulgemine ja jõe majanduslik tähtsus Tallinna ajaloos ...... 6 1.3. Jõe sängi sulgemine ja tagajärjed ...... 10 1.4. Jõe võimalik taasavamine ...... 11 2. Veebilahenduste loomine ...... 13 2.1. Ajaloolised digiteeritud linnaplaanid ...... 13 2.2. Kaartide georefereerimine ja redigeerimine ...... 14 2.3. Veebikaardi koostamine ...... 15 2.4. Veebirakenduste loomine ...... 16 2.5. Härjapea jõesängi muutused linnaplaanidel alates 1680. aastast ...... 17 2.6. Võimalused jõe taastamiseks ...... 23 Kokkuvõte ...... 25 Kasutatud materjalid ...... 27 Lisad ...... 28 Lisa 1. Härjapea jõe säng tänapäevasel linnaplaanil ...... 28 Lisa 2. Linnavalitsuse esimene katse jõe sulgemiseks ...... 29 Lisa 3. Jõe sulgemine kollektorisse ...... 30 Lisa 4. Üleujutused Tuukri tänaval ...... 31 Lisa 5. Ajaloolised digitaliseeritud kaardid ...... 33 Lisa 6. Veebikaart ...... 35 Lisa 7. „Storytelling Swype“ veebirakendus ...... 36 Lisa 8. „Storytelling Compare“ veebirakendus ...... 38 Resümee ...... 39 Abstract ...... 40
2
Sissejuhatus
Paljude linnade arengus on jõgedel olnud suur roll. Ajalooliselt on mitmed praegused suurlinnad kasvanud just kaubateedeks olnud jõgede kallastele. Ehkki jõetranspordi osatähtsus pole kaasajal võrreldav aastasadade taguse ajaga, on just linna läbiv jõgi oma kindlustatud kallastel kõrguvate hoonete siluetiga saanud sageli linna hinnatud vaatamisväärsuseks. Jõe kallastelt avanev avaram perspektiiv laseb linnal sageli paista suurema ja uhkemana, mida sõidavad imetlema miljonid turistid.
Tänapäevane Tallinn aga jõgedega silma ei paista. Õigemini võiks öelda, et Tallinn paikneb hoopis Pirita jõe ja Mustjõe (või Tiskre oja, kui vaadata kaugemale läände) vahel. Pirita jõgi aga voolab kesklinnast küllalt kaugel oma looduslikus sängis, mille läheduses on vaid minimaalne hoonestus. Mustjõgi on aga vaid paari kilomeetri pikkune oja, mida paljud tallinlasedki ei tea ega ilmselt ole märganudki.
Ajalooliselt on Tallinn kujunenud kitsale, vaid paari kilomeetri laiusele maaribale Tallinna lahe ja Ülemiste järve vahel, mida loodest ja läänest piiras järsunõlvaline ja kõrge Toompea ning idast tänasest linnapildist kadunud Härjapea jõgi. Vanad dokumendid osutavad, et jõgi oli väga veerohke, kalarikas ja kiirevooluline. Teada on, et paljud Tallinnas asunud käsitöökojad ja vabrikud, mis vajasid kas rohket vett või energiat, rajati just Härjapea jõe äärde. Nõnda on Härjapea jõel olnud ka Tallinna arengus keskne roll nii hüdroenergia allikana kui ka veevarustuses ja hilisemal ajal ka heitvete ära juhtimisel.
Käesoleva töö eesmärgiks on täpsustada Härjapea jõesängi kunagist asukohta tänases tundmatuseni muutunud linnamaastikul kasutades selleks Rahvusraamatukogus digiteeritud ajaloolisi linnaplaane, millel oleva informatsiooni saab geoinformaatilisi meetodeid kasutades kanda kaasaegsele linnaplaanile ning luua veebipõhised lahendused plaanide mugavaks ja kiireks võrdlemiseks. Teiseks eesmärgiks on hinnata kirjanduses leiduvat Härjapea jõe sängi kulgemist kirjeldavat informatsiooni ning võimalused seda täpsustada. Kolmandaks, võimalusi jõe (osaliseks) taasavamiseks, mida mõned autorid ja
3 linnavolikogu liikmed on viimastel aastatel soovitanud linnavalitsusel kaaluda linnaruumi rikastamiseks.
Töö on jaotatud kaheks osaks. Esimeses antakse ülevaade kirjanduses, ajakirjanduses ja internetis olevatest kirjutistest Härjapea jõest, selle ajaloost ja majanduslikust tähtsusest Tallinna linna arengus. Teises osas selgitatakse veebilahenduste loomist ja selle funktsionaalsusi ning kasutades geoinformaatilisi lahendusi võrreldakse Härjapea jõe sängi kujutamist erinevatel ajaloolistel kaartidel ja plaanidel. Samuti hinnatakse Härjapea jõe taastamise teostatavust, mis viimastel aastatel on pälvinud palju tähelepanu meedias.
Tänud juhendajale õpetaja Piret Karule, kes oli abiks uurimistöö koostamisel ning teema valimisel, ning AlphaGIS OÜ GIS-spetsialist Terje Trasbergile, kelle abiga valmisid uurimistöö veebilahendused.
4
Kokkuvõte
Uurimistöö „Härjapea jõe säng Tallinna linnaplaanil ja jõe roll linna arengus“ eesmärgiks oli hinnata erinevates kirjandus- ja internetiallikates kirjeldatud Härjapea jõe sängi kulgu Tallinna linnaruumis, milleks loodi veebilahendused georefereeritud ajalooliste plaanide omavaheliseks ja kaasaegse kaardiga võrdlemiseks. Täiendavalt hinnati jõe taastamise ideede teostatavust.
Senised publikatsioonid Härjapea jõe kulgemisest näivad olevat omaaegseid plaane ja dokumente kirjeldavad, neis puuduvad viited kaasaegsete geoinformaatiliste meetodite kasutamiseks. Ajalooliste kaartide georefereerimiseks määrati kõikidel kaartidel kindlad objektid, mille asukoht oleks kõikidel kaartidel üheselt määratud (näiteks kirikud, linnamüüri tornid).
Informatsiooni võrdlemiseks koostati esmalt veebikaardid kuuest Rahvusraamatukogu digiarhiivis leiduvad ajaloolisest plaanist. Veebikaartide põhjal loodi kaks erinevat tüüpi veebirakendust, mille põhjal võrreldi jõe sängi kulgemist erinevatel plaanidel ja analüüsiti leitud erinevusi senini kirjeldatud publikatsioonidest.
Ajalooliste plaanide veebilahendused võimaldasid täpsustada, eeskätt just kõige varasemate ajaloolistel plaanidel olevate Härjapea jõega seotud rajatiste asukohta tänasel linnamaastikul. Näiteks võimaldab 1680 aasta kaart järeldada, et Veerenni kanal ei alanud mitte Ülemiste järvest nagu vahel on väidetud, vaid see sai alguse hoopis Härjapea jõest. Sel ajal asus ka praeguse Maakri tänava kohal väike pais, mis võis olla seotud tollase Jaani Seegi veskiga. Sel ajal suubus Härjapea jõgi Tallinna lahte praeguse Jõe ja Ahtri tänava ristmiku läheduses. Hiljem mere taganedes ja sadamaala välja ehitades on aga jõe suue suunatud sadu meetreid ida poole nagu nähtub 1856. aasta plaanilt, kus seda jõe segmenti nimetatakse kanaliks. Võimalik, et nii püüti hoida puhtamana Tallinna sadama akvatooriumi, sest jõgi oli selleks ajaks tugevalt saastunud sinna lastud heitvete tõttu.
25
Härjapea jõe taastamist tuleks aga pidada ebareaalseks, sest kunagine jõesäng on säilinud vaid üksikutes kohtades eemal kesklinnast. Kesklinna piirkonnas Kalevi tenniseväljakutest alates on jõesäng täielikult ümber kujundatud ja hoonestatud ning selle taastamine oleks arvukaid kinnistuid ja kinnisvara oluliselt kahjustades võimatu. Samuti tekiks probleeme jõele puhta vee leidmisega, sest Ülemiste järve praegu kogunev vesi kasutatakse pea täielikult linna veevarustuseks. Küll aga väärib kaalumist mõte tähistada olulisemates kohtades jõesängi kunagine asukoht infotahvlitega või märgistusega tänavasillutises.
26
Kasutatud materjalid
Eesti järved (1968) Tallinn: Valgus.
ERR (2013) Ajavaod: Kaotatud jõgi. http://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-kaotatud-jogi, 21.12.2013.
ERR (2014) Ringvaade: Härjapea jõgi võib tulevikus osaliselt taas maapinnale tulla. http://menu.err.ee/v/avalehe8/728c288f-741a-4ea9-bfe7-15ffd1aab34e, 02.03.2014.
Fahle korterid/bürood kodulehekülg. Loetud: http://www.fahle.ee/index.php?p=4, 30.11.2013.
Juske, J. (2013) Kui avaks taas Härjapea jõe? Ajaleht Kultuuri KesKus, mai, lk 32-33.
Juske, J. (2012) Lood unustatud Tallinnast. Tallinn: Pegasus.
Nerman, R., Kaplinksi K. (2012) Tallinna kommunaalmajandus 1940-2011. Tallinn: AS Pakett
Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel 1634-1989. (2011) Tallinn: Grenader.
Tallinna Linnavolikogu (2013) Eelnõu 32858 seisukoha esitamine. Loetud: http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=109735, 17.02.2014.
Teiter, K. (2009) Härjapea lugu. Reisimaailm, nr (90) 2, lk 40-43.
Teiter, K. (2009) Ilma jõeta linn? Reisimaailm, nr (91) 3-4, lk 40-43.
Trasberg, T. (2013) Georeferencing Raster Data Using ArcGIS. Loetud: http://training.esri.com/gateway/index.cfm?fa=catalog.webCourseDetail&courseid=2666, 12.01.2014.
27
Resümee
Säilinud ajaloolised kaardid ja plaanid sisaldavad hindamatut infot kujutatud piirkondade ajaloost ja geograafiast, kuid nende kasutamine ja vahetu võrdlemine tänapäevaste kaartide ja plaanidega on komplitseeritud.
Käesoleva töö käigus loodi Rahvusraamatukogus digiteeritud ajalooliste Tallinna linnaplaanide põhjal veebilahendused, mis võimaldaksid lihtsalt ja kiiresti ning võimalikult täpselt kanda ajaloolistel plaanidel oleva ruumiinfo mõnele kaasaegsele üldkasutatavale linnaplaanile. Nende lahenduste loomiseks kasutati georefereerimise meetodeid ja geoinformaatika tarkvara, veebilahenduste loomiseks määrati ja positsioneeriti kõikidel kaartidel ühed ja samad kindlad objektid. Kokku loodi kolm erinevat tüüpi igapäevaste brauserite abil kasutatavat veebipõhist kaardilahendust.
Seejärel kasutati eelnevalt loodud lahendusi Härjapea kunagise jõe sängi kujutamiseks tänapäevasel kaardil. Nii õnnestus täpsustada ja püstitada uusi hüpoteese jõe kulgemisest mõnes lõigus või jõega seotud ehitiste paiknemisest võrreldes seni kirjeldatuga.
Kuigi jõed omavad sageli linnade arengus olulist strateegilist rolli, ei leia selle töö autor, et idee Härjapea jõe taastamisest Tallinnas võiks tänasel päeval reaalne olla. Küll väärib kaalumist mõte tähistada olulisemates kohtades jõesängi kunagine asukoht infotahvlitega või märgistusega tänavasillutises.
Käesolev töö kinnitas, et georefereerides digiteeritud ajaloolistel plaanidel ja kaartidel olevat ruumiinformatsiooni, on ajalooliste objektide kuvamine tänapäevasel või mõnel teisel ajaloolisel kaardil piisava täpsusega võimalik. See võimaldab leida või täpsustada kunagiste objektide asukohti tänastel kaartidel, isegi kui neist midagi nähtavat säilinud ei ole.
39
Abstract
The Härjapea Riverbed on Tallinn City Map and the Importance of the River in the Temporal Development of the City
Extant historical maps and schemes contain invaluable information about the geography and history of the areas presented on them. However, their use and direct comparison with present-day maps is complicated. In this research project novel web solutions that would enable quick and efficient mapping between historical and present-day city maps were generated. This mapping was based on the digitalised forms of the historic city maps available in Estonian National Library; georeferencing technique and geoinformatics software were utilised. A total of three different web solutions were generated, all of which could be used in conventional internet browsers. We utilised the generated web solutions to locate the historic position of the Härjapea Riverbed on modern day city maps. New hypothesis about the location of some sections of the river and about the location of some objects surrounding the river arose, additionally, current estimates about their positions were improved. Although rivers often play a crucial role in the development of cities, the author of this research project does not consider it to be a realist to restore the Härjapea River in Tallinn. However, it is definitely worth considering presenting information boards on places where the river has been flowing back at the times it was existing. The performed research confirmed that using georeferencing, mapping between digitally stored historical schemes and currently used maps is possible with sufficient precision. This enables us to improve our knowledge about historic objects on currently used maps, even if nothing of these objects has survived to this date.
40