Nr 5 mai 2004 ika Hind 25.90 Muusika on ajastu peegelpilt

Uno Naissoo loomingu- võistlust Õtsa koolis

Gesualdo, tapahimuline polüfoonik ...

SEMP £, / Л 28. пъсии-

OwaJurv r Festivali kunstiline juht Vardo Rumessen

N 20. mai kell 15 Estonia kontserdisaal R 4. juuni kell 19 Estonia kontserdisaal Tubiniana Tantsud sümfooniaorkestrile! Eesti noorte interpreetide galakontsert Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Sigrid Kuulmann (viiul), Marko Martin (klaver), Mikk Murdvee (viiul Solist Sigrid Kuulmann Sten Lassmann (klaver), Äge Juurikas (klaver), Dirigent Tõnu Kalam (USA) Kai Ratassepp (klaver), Heli Veskus (sopran), Marius Järvi (tšello) L 5. juuni kell 16 Pühavaimu kirik R 28. mai kell 19 Estonia kontserdisaal Segakoor Sonore (Läti) Festivali avakontsert Dirigendid Martinš Ozolinš, Andreijs Jansons (USA) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Solistid Marina Šagutš (sopran), Vardo Rumessen (klaver) P 6. juuni kell 18 Estonia kontserdisaal Dirigent Nikolai Aleksejev Helen Tobias-Duesbergi juubelikontsert Tallinna Kammerorkester R 28. mai kell 18 Narva linnus Segakoor Sonore (Läti), Kaarli kiriku kontsertkoor L 29. mai kell 19 Tallinna raekoda Dirigent Andreijs Jansons (USA) Larissa Gergijeva esitleb: Solistid Heli Veskus (sopran), Antra Bigaca (metsosopran) Peterburi Maria Teatri solistid Krisjanis Norvelis (bass) Katerina Sementšuk (sopran), Vladislav Sulimski (bariton) Klaveril Larissa Gergijeva T 8. juuni kell 19 Estonia kontserdisaal Marko Martin (klaver), Tobiase-nimeline keelpillikvartett P 30. mai kell 20 Estonia kontserdisaal Ivari Ilja (klaver) К 9. juuni kell 19 Tallinna raekoda Pille Lill (sopran), Mati Palm (bass-bariton), Ralf Taal (klaver) T1. juuni kell 19 Pärnu kontserdimaja К 2. juuni kell 19 Estonia kontserdisaal N10. juuni kell 19 Estonia kontserdisaal Norrlands Operan Symphony Orchestra (Rootsi) R11. juuni kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal Solist Teet Järvi (tšello) Gwhyneth Chen (klaver, Hiina/USA) Dirigent Kristjan Järvi R11. juuni kell 19 Estonia kontserdisaal N 3. juuni kell 19 Estonia kontserdisaal L12. juuni kell 19 Vanemuise kontserdimaja R 4. juuni kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Vardo Rumessen ja Peterburi Filharmoonia Keelpillikvartett Cecilia Zilliacus (viiul, Rootsi) Dirigent Eri Klas

Festivali patroon H.E. Dag Hartelius, Rootsi Kuningriigi suursaadik

P R I K E TS L A Hooaja peasponsor POStll!K№S H * . Qetv (R) kaubamaja ал/ко/тт htp://www.emic.kul.ee/tubin/ www.concert.ee Muusika annab teada: Ajakirja vanu numbreid Üleskutse saab osta Muusika Toimetus kutsub kõiki muusikahuvilisi avaldama oma toimetusest hinnaga arvamusi ajakirjas ilmunud lugude kohta ja ootab lO krooni eksemplar ettepanekuid tulevaste numbrite teemade osas aadressidel [email protected] või [email protected]. KAVA SOOLO 2 la Remmel. Lilian Semper, üksiklane ja koosolija Intro 5/2004 AARIA 8 Vardo Rumessen Ajastud ladestuvad kihtidena, sisaldades ajalugu, rah­ BAGATELLID vuskultuure. Kusagilt kaugelt kostavad tulevikuhelid. 9 Mailis Põld. Uudiseid maailmast IMPRESSIOONID Eesti rahvuskultuuris leidub isiksusi, kelle üle uhkust 11 Maris Valk-Falk. Klavessiinipäevad: tunda. Kas on ka aega, mil nende tehtut piisavalt muusika on kõla 12 Ristin Siimer. Kas kuulaja soovid tuntakse? Üks isik, kelle elu ja loomingu lahti haru­ täitusid? Kaisa Roose ja Marius Järvi tamiseks arheoloogilise retke ette võiks võtta, on ERSO ees 13 Virge Joamets. Üldmobilisatsioon näiteks Eduard Oja. Mõningad temaga seonduvad Elleri koolis leiukohad saab kätte vasakule vaadates. 14 Toivo Traks. Mozart ja tema naised. Kalle Randalu Mozarti-õhtu Pärnu Selles numbris algab uus rubriik RUBATO, mis Kontserdimajas lubab ootamatuid kõrvalepõikeid. 15 Vaike Sarv. Rahvalaulu interpretat- sioonid Põlvas la Remmel JUBILATE 18 Marvi Taggo. Operett pole ainult aariate laulmine. Silvia Urb 80 RUBATO 20 Mailis Põld. Gesualdo da Venosa. Mõrtsukast madrigalimeistri valusad harmooniad

MEDITATSIOON Peatoimetaja la Remmel [email protected] 22 Sofia Joons. Minevik muusikas: Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] miks kassid püüavad hiiri? Toimetaja Mirjam Tally [email protected] Turundusjuht Herje Tamm [email protected] UVERTÜÜR Kujundaja Tõnu Kaalep [email protected] 24 Heili Vaus-Tamm. Avi toob sünni­ Keeletoimetaja Kulla Sisask maale oma parima teose Raamatupidaja Tambet Kuresoo

STUDIUM Rahastaja EV Kultuuriministeerium 26 Raili Sule. Muusikaline monument Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital Uno Naissoole Väljaandja Eesti Muusikanõukogu Suur-Karja 23, 10148 Tallinn Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus KONTRAPUNKT 29 Alo Põldmäe. Mis olnud, mis on ja Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, II korrus, В 214 Toimetuse telefon (0) 6675 788 mis võiks olla. Jätkuks Eesti Teatri- ja Kodulehekülg: muusika.kul.ee Muusikamuuseumi 80. aastapäeva Reprotööd КО Repro puhul Trükikoda Printon ISSN 1406-9466 POP&ROCK © Eesti Muusikanõukogu 30 Margus Kiis. Kuldsed plaadid ja muud auhinnad Tellimine OÜ Kirilind tel (0) 640 85 97, (0) 640 85 99 KIIKS faks (0) 640 85 98 32 Kiwa. Heli Uus Hea: ajutantsud alfa- e-post: [email protected] tasandil kodulehekülg: www.kirilind.ee BAGATELLID Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 21 krooni number 34 Uudiseid Eestist 3 numbrit 63 krooni MELOMAAN 6 numbrit 126 krooni 38 Heliplaatide tutvustus Aastatellimus (11 numbrit) 230 krooni. Välismaale tellimisel lisandub postikulu. COLLAGE 40 Valik maikuu muusikasündmusi

muusika 5/04 1 INGMAR MUUSIKUS/EESTI EKSPRESS

2 muusika 5/04 SOOLO Lilian Semper, üksiklane ja koosolija

IA REMMEL

Lilian Semperiga käib kaasas kultuursus, niis pole ei edvistav ega kätteõpi­ tud, vaid milles on eesti intelligentsi parimate traditsioonide põlisust. Ta on justkui pisut eemalolev, vaatleb lollustki leebe, andestava naeratusega, Muigab elu pisikoomika üle. Tema kohta on raske määratlust leida. On see õppejõud, interpreet, muusikategelane? Ükski neist pole täpne. Ta jääbki natuke tabamatuks.

Mu meelest olete teie näide sellest, milline on daam. ansamblit (näiteks viiuldaja Evald Turganiga, nagu mäletan). Ja Oi, vaevalt küll. Milline on üldse daam? Kas ta ei peaks kand­ siis olid seal erksinised kaminad ja ahjud, tumesinine tapeet sei­ ma kübarat? Ma arvan, tal peaks maitset olema. Ja ta ei vannu nas ja onu abstraktse kavandi järgi vaip, mis kaua aega ka meie kuradeid. praegust korterit teenis. Väga palju pilte. Need jäid ainsana al­ Ligi 85-aastane proua Tomingas, minu ema ja ka minu õmb­ les, kui meie maja 1941. aasta lahingutes ära põles. Minu tädi­ leja, ütles kord: "Teie ema oli daam, aga teie pole." mees Ernst Jõesaar ronis läbi akna teisele korrusele ja loopis maalid välja. Tüdrukuna lugesin üksikuid kättesattunud Mareteid, otsisin antikvariaadist koltunud luulekogusid ja Tuglase novellide esi­ Milline mees oli teie vanaisa? mesi trükke. Eesti aeg tundus olevat nii ahvatlev. Teie lapse­ Omal ajal oli ta talust, triikraud taskus, välja saadetud rätse­ põlv möödus sel ajal. paks õppima, aga ega ta ei tahtnud sugugi rätsepaks saada. Ma Mui oli õnnelik lapsepõlv, sellest saan alles tagantjärele aru. Oli saan tast väga hästi aru. Ka minu kõige nõrgem asi kõigis kooli­ normaalne kodu, isa, ema, õde. des on olnud käsitöö. Vanaisast sai kangakaupmees, tema pood Elasime Tartus, mu vanaisa majas. Vanematele kuulus pool oli Tartu kaubahoovis, sammastikuga ümbritsetud suures poodi­ teisest korrusest. Ema oli abielu algul kuskil välismaal õppimas, de rivis. isa tegi kodus kirjutamise ja redigeerimise töid ja siis nad seda Linnaelust hoolimata jäi tema, nagu õige eesti mehe ideaa­ elamist seal onu, kunstnik Adamson-Ericuga kujundasid. liks ikkagi talu. Selle ta lõpuks ka ostis: Puka lähedale, Tartu- Mulle teeb nalja, kuidas isa ühes kirjas kirjeldab, kui ta kord ja Valgamaa piirile, laulupedagoog Linda Sauli vanematelt. esmaspäeva hommikul läks ehitustöid üle vaatama, siis tööme­ Ükskord Linda Saul küsiski mult: "Kas see suur kask seal teis­ hed olid sirakil maas ja täis nagu tinaviled. Ega miski siin maa­ pool teed on veel alles?" See oli alles. Sõja ajal maeti sinna alla ilmas ole uus ja ei maksa arvata, et selline nähtus oleks ainult üks saksa sõdur. praeguse aja ilming. Vanaisal oli kuus last, kolm surid lapsena. Neist kolmest, kes järele jäid, ei tulnud aga ühestki talupidajat ega isegi mitte sin­ Milline nägi välja modern kodu, kunstniku kavandatud? napoole. Onust sai kunstnik, ema õppis klaverit ja abiellus kirja­ Seal oli heleroheliste seintega söögituba, sisse maalitud abstrakt­ nikuga ning kõige noorem õde abiellus skulptoriga. sete kujunditega. Suures toas oli Ihse klaver, seda mängis ema, Vanaisal oli, ma kahtlustan, väike suurusehullustus. Seal ta­ andis seal vahetevahel klaveritunde, harjutas ise, vahel mängis lus oli oma kümme maja: elumaja, rentniku maja, kaks lauta,

muusika 5/04 3 vankrikuur, kaks aita, saun, pesuköök, tall õpetatust peeti kõige tähtsamaks. Koik nad jne. Aed oli üle hektari suur, seal oli sa­ olid kinnisevõitu, pisut kalduvusega erak- da õunapuud (millest vähemalt 90 ära kül­ likkusele. Mu isa sugulaste hulgas oli näi­ mus, nii et olen minagi elus näinud, kuidas teks üks metsavaht, lihtne mees, aga luges hiilgus tuleb ja kaob). Mitu sirelilehtlat, Nietzschet, Kanti ja muud sellist. Ja terve aia ühest otsast teise punased sõstrad, risti hulk neist jäi üksikuks. mustad sõstrad. Kogretiik, suur hõbekuusk ja lillepeenrad akende all. Juurviljad ja kar­ Kust on pärit see väga haruldane Semperi tulimaa. Hiljem see kõik metsistus ja oli nimi? minu jaoks kui paradiis. Semperid olid elanud Uue-Karistes ja nii Sealt taluaiast läksin ma sageli tasake­ palju, kui kirikuraamatutest kätte sai, on si metsa. Lähim oli saaremets, mis kevadel neis see nimi kirjas 1602. aastast pea­ muutus järsku üleni valgeks toomingatest le. Alati perekonnanimega: ikka Saki ta­ ja metsaalune täiesti siniseks sinililledest. lu Semper, Jaagud ja Hansud, kes nad seal Talvel oli meeletult lund, toast lauda olid, kuigi perekonnanimed tulid põhili­ juurde minekuks tuli kaevata lume sisse selt käibele alles 19. sajandi algupoolel. teed, kus liikusin nagu kõrges labürindis. Üks Saksamaa suguvõsauurija Semper saa­ Sügisel aga, kui läksid mööda koristatud tis kord mu isale kirja. Tema oli leidnud, et põldu, tekkis niisugune eriline vabaduse kõik Semperid on välja tulnud Hispaaniast. tunne, kui võis minna igalt poolt takistus­ Ega Eestis arvatavasti olegi enam päris teta üle. Need on niisugused meeleolud, puhtaid soomeugrisid. Näiteks Saaremaal mis ei kao. on vist kõik veri segatud. Küllap seal oli Olime maal alati ligi pool aastat. Pilvitu lapsepõlvemaa. Õed Siiri ja Lilian. neid meremehi, kes ekseldes ja merehäda- Vanemad olid sageli ka seal. Nende töö listena siia jäid, nii et miks ei oleks võinud oli niisugune mitte väga reglementeeritud. ka mõni hispaania sõjamees Mulgimaale Sõjaajal ema elaski maal, sest linnas ta las­ sattuda ja siia jääda. ti töölt lahti ja kodugi põles ju ära. Ega mu L £., ema eriti sest taluelust ei hoolinud. Ta liht­ Miks isa Asmiks kutsuti? salt pidi seda tegema. Aga erilise vaimustu­ Tollal oli üks romaan - "Asmus Semperi seta ja kui lauta lehma lüpsma läks, siis vär­ noorusmaa". Eesti keeleuuenduses jäe­ vis huuled ära. ti siis sõnade saksapärased lõpud ära: rncx *%^ ft* & *? du,. " realismusest sai realism ja idealismusest Milliseid huvitavaid ema-isa külalisi näha idealism, Asmusest sai siis Asm. saite? Isa oli tegev prantsuse instituudis, käis Kuidas isa-ema kohtusid? sealne seltskond ja kirjarahvast Suitsud, Tunnistus läbi mängitud etüüdidest Oma olemasolu eest pean ma tänama he­ Tuglased, Aspelid. Aga meid kupatati täis­ liloojat, kes ei ole minu eriline lemmik: kasvanute seltskonnast ikka minema. Liszti. Mu ema olevat tollal mänginud Juba sõja ajal, siis olin ise pisut suu­ Liszti Petrarca sonetti, ta ei saanud seal sest rem ja mäletan paremini, külastas meid suvel Pukas ka Liina tekstist aru, aga isa oli romaani keelte spets ning ema palus te­ Reiman, see külaskäik jäi mulle eredalt meelde. Minu õde, kes ma käest tõlget. Tõlke ta järgmisel päeval ka sai ning poole aas­ jumaldas näitlejaid ja ka ise oleks lavale tahtnud, vaatas teda ta pärast ka tõlkija. suuril silmil. Ja seal oli ka, mida vaadata. Esiteks oli ta minu See oli hea abielu, ma arvan. Ma pole iial kuulnud, et seal meelest tohutu suur (vähemalt ukse suurune), teiseks rääkis ta oleks kakeldud või suurt konflikti olnud. Nad mõistsid ja toe­ kaunilt ja kõlavalt ning juba kaugelt oli näha, et ta on näitleja. tasid teineteist. Ma arvasin algul, et kõik abielud on niisugused. Väga kummaline oli küll see, et tal oli üks käsi teisest tunduvalt Pärast sain aru, et see oli erand, see institutsioon on väga palju lühem, mida ta ilmselt laval väga osavalt varjata oskas. muutunud.

Lapsed seltskonnaga koos lauas ei istunud? Teie isa valdas palju keeli, muu hulgas oli suurepärane tõlkija. Väiksena küll mitte kunagi. Võib-olla paremal juhul käisime te­ Ta oskas väärtuslikku valida. Võib-olla tulid kasuks ka pikad õpingu- re ütlemas ja ma võin öelda, et isegi see tere ütlemine oli mulle ajad välismaal. Nad olid 20ndatel aastatel emaga viis aastat Berliinis probleem. Mui on vist veres midagi isapoolsest suguvõsast. ja ühe aasta Pariisis. Isa perekond oli pärit Mulgimaalt. Vanaisa oli kooliõpeta­ Lapsena oli minu jaoks aksioom, et isa on tark. Ja minu meelest ja, suure habemega mustaverd mees. Omal oli ta hea inimene, aga see on muidugi riisu­ ajal olevat ta silma heitnud talutütrele, kel­ ja ; | j . . , gune kahtlane määratlus. lest hiljem sai Juhan Aaviku ema. Sellest ei Elust saab läbi ka tulnud aga midagi välja, neiu oli arvanud, et küünarnukkidega Lapsena on tavaliselt mitmeid unistusi ja "kuidas ma ikka säänse juudile lään". Kogu soove, kelleks suurena saada. perekond oli hästi ratsionaalne, tarkust ja vehkimata. Mina tahtsin suurena tingimata saada ak-

4 muusika 5/04 napesijaks. riks oli viiuldaja Rudolf Palmi tütar Malle Järgmine unistus, mis mul tunduvalt Palm. See oli üks väga huvitav tüdruk, kauem kestis, oli soov aednikuks saada. erakordselt andekas inimene mitmel alal. Minu lemmikraamat oli ikka "Aedniku õp­ Mängisime näiteks "Jumalaema kirikut peraamat". Ma ei ole küll kindel, palju sel­ Pariisis". Mina olin küll seal rohkem niisu­ lest välja oleks tulnud, sest tegelikkuses ku­ gune statist, mängisin Quasimodot ja vaja­ junes aiatöö maal ikka rohkem kohustu­ dusel olin ka Esmeralda kits. seks. Näidendeid olime õega ka juba lapse­ Lugesime õega muidugi väga palju. põlves teinud. Mina olin ikka prints, tema Jõuluks saime alati raamatuid ja see oli aga printsess või Okasroosike. Ta oli ilus suur mõnu. Neid ei tohtinud õhtul voodis tüdruk, teistsuguse iseloomuga, elavam ja lugeda, tegime seda siis taskulambiga teki lahtisem. all salaja. Keskkooli lõpuaastad olid mul juba Maal olid ka Loomingud - peaaegu ai­ süngevõitu. Ma ei olnud kooli lõpetades nuke kirjavara, mis meie korterist alles jäi. kindel, kas saan kuskile sisse. Mind oleks Need olid vist linnast ära maale toodud, huvitanud botaanika või filoloogia, aga et neid kunagi köita. Need on mul tõesti Tartust öeldi, et mul pole lootustki ülikooli olemas esimesest viimase numbrini, isa oli pääseda poliitilise olukorra pärast. pikka aega Loomingu toimetaja. Ka see ea­ le ebakohane kirjavara sai mul põhjalikult See oli mõnes mõttes kummaline situat­ läbi loetud. sioon: endast sõltumata ei pääsenud õp­ Harmoonia nii looduses kui elulaadis. pima seda, mida oleks tahtnud. Aga kooliajal, teismeliseeas, siis algasid Aurora Semper. Sellist asja oli tollal ikka väga palju. Minu kindlasti mingid mõtted, mida õppima min­ lugu oli ainult üks paljudest ja kaugelt­ na, millega tegelema hakata? ki mitte veel kõige hullem, aga mulle tun­ Huvitaval kombel ei olnud mul siis kuigi dus see tollal väga masendav. Õppimine oli palju neid mõtteid. Kooli läksin ma Saksa mulle siiani kõige tähtsam olnud, klaver oli okupatsiooni ajal. Olin üldiselt hea õpila­ nagu kõrvaline. Aga kui selgus, et ma üli­ ne. Kooli ajal elasime õega Tartus tädi juu­ kooli ei saa, siis hakkasin esimest korda res ja ma vaatan neid kirju, mis ma emale elus tõsiselt harjutama. Ja loomulikult oli Tartust olen saatnud; kirjutan, missugused see hilja. Praegu nii ei saaks. hinded mul on ja kuidas olen läbi mängi­ nud oma 25 Czerny etüüdi. Alles nüüd jõuame klaverimängu juurde. Vanematest eemal olla oli raske, igat­ Mui on olnud ainult kolm klaveriõpeta­ sus nende järele oli väga suur. Kolm aastat, jat. See on minu meelest väga paras ports, mis isa ära oli, magasin kogu aeg, isa lips mitte niisugune edasi-tagasi sagimine. padja all. Muusikakoolis õppisin Irmgard Kaudre 1944. aastal tulime Tallinna, sellessesa­ juures, siis tuli Heljo Sepp. Meil oli vanuse­ masse majja, kus praegugi elan. Mõni nä­ vahet ainult üksteist aastat. Tema oli noor dal enne seda suri mu õde kopsuhaiguses- ja eriti energiline, ise suurepärane pianist. se. See avastati tal juba lõppjärgus ja prog- Tema oli saanud haridust nii idast kui lää­ resseerus väga kiiresti. Palju aastaid hiljem nest - kuigi läänest tollal midagi ei räägi­ tabas see vana aja tõbi ka mind. Ei julge­ tud, Debussy oli juba absoluutne dekadent nud sellest oma vanematele iitsatadagi. Isa ja tütar. ning Šostakovitš ja Prokofjev saamas täie­ Seda, et viiel aastal sõin iga päev oma 32 likeks rahvavaenlasteks. Aga ega seda lää­ tabletti, teadis ainult mu mees Jüri Plink. nelikku saanud maha salata ja ega idagi muusika alal vaene pol­ Selles Pärnu maantee majas on elanud veel Smuul, nud. Heljo Sepa juurde minnes maailm nagu avardus, kõik tun­ Andresen, Ita Saks, Viidingud, Rummod, hiljem Kaugver. dus nii huvitav. Ja kolmandal kursusel võis mu nime juba ka­ Sõbrunesin Lea Rummoga, kellest hiljem sai Lea Tormis. valehele trükkida ning siis ma esinesin esimest korda avalikult Rummo perekonnast tuli minule see suur teatrihuvi, mis kestis Estonia kontserdisaalis. päris kaua. Vaatasin ära kõik lavastused. Tegime ka ise draamasid. Meil olid omad "draamakaltsud", Üliõpilaselu oli siis rasketest aegadest hoolimata vist üsna neli-viis kohvritäit. Seal oli üks hobusesabast parukas, mõned mitmekesine? pikad seelikud, vanaisa silinder, siidpaberist jaanalinnusuled. Ma Õppimise kõrval on mul meeles üsna rohked matkad, mida te­ olen ema käest esimest ja viimast korda klohmida saanud min­ gime. Esimene toimus Ago Russaku juhatusel Kaukaasiasse ja gi musta hommikumantli pärast, millest me õmblesime haaremi- Krimmi. Läksime nagu tobud, ligi nelja kilomeetri kõrgusele naiste püksid. Tuli välja, et poleks tohtinud seda katki lõikuda. mägedesse, kus oli lumi maas ja jäälõhed, isegi tekke ei olnud Me olime kõik niisugused suured lugejad ja meie draa­ kaasas. Aga see oli võimas ilu, mida seal näha sai, mul on hea mad käisid tihti raamatute järgi. Draamade suureks initsiaato- meel, et seal sai ära käia.

5 Teine retk oli Taga-Karpaatiasse, kus iga tundi. Hommikul hakkas töö pea- pühapäeva hommikul helisesid mägedes ki­ e, seal ei olnud mingisuguseid tunniae- rikukellad, kõik oli nii mahedalt ilus ja ini­ gu, kõik istusid terve päeva kohal ja oota­ mesed käisid rahvariietes. Kõiges selles oli sid, millal järg nende kätte jõuab. Zak ütles midagi läänelikku ja mittelubatu hõngu. kord: "Ma tahaksin nüüd, et Liljetška ka Lvovis viisid kohalikud üliõpilased meid ükskord põrutaks rusikaga lauale ja ütleks: mahajäetud surnuaiale, kuhu oli keelatud nüüd olgu minu tund." Moskvast lahku­ minna, umbes nii, nagu meil Kuperjanovi des andis ta mulle kaasa ühe õpetuse: "Pea hauale. meeles, et elus saab edasi vaid küünarnuk­ Siis käisime nelja tüdrukuga Eesti saar­ kidega ja küünarnukkide otsas peavad ole­ tel, kus meid hurjutad lühikeste püks­ ma habemenoad." te pärast ja piirivalve küsis meie vaevaga hangitud lubadele vaadates: "A kakaja eta Aga kas see polegi mitte nii? konservatorija - mjasnaja iii rõbnaja?" Mina olen, ime küll, enda jaoks piisavalt edasi saanud ka ilma nende habemenuga­ Kust tuli Moskva aspirantuuri mineku mõ­ deta. te? Zak oli suur erudiit ja muusika kõr­ Selle haudusid välja Heljo Sepp ja minu val eriti asjatundja kujutava kunsti alal. ema. Ma muidugi kartsin minna, ma pole Temal oli alati peast võtta kogu repertuaar. suure julgusega kunagi silma paistnud, aga Virtuoos oli ta ka suur. Aga mulle tundus eks ma ikka ka väga tahtsin. Sisse ma sain vahel, et ta ei olnud väga õnnelik inimene. ja jäin sinna lõpuks tervelt neljaks aastaks. Valguse ja heli meditatiivne kooslus Neuhaus oli õnnelikum? Mulle meenub see väga markantne lugu, Ta ehk oskas olla õnnelikum, oli niisugu­ kuidas kollokviumil läksid suured profes­ ne tundeinimene: vahel märatses tunnis, sorid omavahel mingisugusel teemal vaidlema ja teie jäite na­ läks endast välja ja käratas kõigi peale. Tema tunnis oli muidugi gu kõrvaliseks. pööraselt kuulajaid, tal oli nagu aura ümber. Moskva konservatooriumis oli ju väga palju klaveriõppijaid ja neli klaverikateedrit: Goldenweiseri, Feinbergi, Igumnovi (mi­ Aga mida ta käratas? nu ajal juba Oborini) ja Neuhausi omad. Goldenweiser oli neist Ta vihastas õpilaste, muuseas ka väga heade peale. Näiteks rööga­ kõige vanem, vahel juba jäi kontsertidel tukkuma. Feinberg töö­ tas Slobodjannikule või Kastelskile: "Vas nada ubit", virutas ke­ tas klassis 28 (Neuhausi klassi kõrval), aga tema tunde ma ei ole pi nurka ja lisas meile, kes me seal kuulamas olime: "I vsehh vas kunagi kuulanud. tože." Minule tundus see täitsa igapäevane, ma käisin ikka vahel Mõnede professorite vahel olid tõepoolest mingid suured neid Neuhausi tunde kuulamas, aga Valdur Roots, kes tookord vastuolud. ka seal oli, imestas väga. Ma olevat talle öelnud: see ei ole midagi erilist, seda tuleb ikka ette. Feinberg oli selline peen mees, helilooja ja ka teoreetik. Seda laadi stiil, õpilasele väga õtse või veidi rohkem ütlemi­ Kui praegu kuulata tema Bachi-esitust, siis on selles midagi hu­ ne, on vene omapära. Aga tulemused on väga head. Mujal maa- vitavat. i ilmas tuleb õpilast käsitleda nagu kristallvaasi. Soomeski nüüd • keegi meenutas, kuidas Baškirov käis tunde andmas, sõimas, See on mingil määral romantiseeritud, aga ei mõju aegununa. käskis kogu aeg tõlkida, karjatas lõpuks "idioot!" ja lisas siis: Kas seal ei ole midagi säilinud sellest vanast improviseerimise : "Seda pole vaja tõlkida." kunstist, see suur vabadus... Bach on allunud küll rohkem kui ükski teine helilooja moele. Me ei tea ju, kuidas seda tegelikult Võib-olla peaks laskma õpilasel endal õige tee leida? mängiti. Viimati Jyväskylä konkursi žüriis oskasin endale esi­ : No seda ei jõua ära oodata. Milleks siis meie oleme? Ja õppe- mest korda sõnastada, et praegu mulle ikka ei meeldi, kui Bachi \ plaanid, mis on kõigi jaoks ühesugused, ahistavad omasoodu. mängitakse väga suure tooniga, n-ö rasvaselt. Sisemine pinge on muidugi täitsa iseasi. Ja jumalapärast mitte ka peenutsevalt. Aga kui kriise ette tuleb? Mina muidugi, võib-olla ka Heljo Sepa tõttu, jumaldasin : Siis võiks öelda, et õpetaja ülesanne on leida kriisi peapõhjus. Neuhausi. Ja olin õnnelik, et minu õpetaja Jakov Zak kuulus • Aga muidugi on põhjusi, millest ei saagi üle. Neuhausi kateedrisse. Mina kipun inimesi mõistma ja Õigustama. Mui on kerge Moskvas tundsin, et pean karjas püsimiseks kõigest väest : mõista ja raske hukka mõista, vastupidiselt sellele, mida ütleb pingutama, ja nii ma siis läksingi igal hommikul kell seitse har­ : Paul-Eerik Rummo. jutama. Igal hommikul tulid ka kaks klaverihäälestajat ja käisid Meie üliõpilastel on praegusel ajal kohutavalt palju võimalu- kõik klaverid läbi. Sellist asja igatseks praegu meilegi! : si. Kui palju meistrikursusi toimub, lausa lugematu arv, ja mina Õppisin Zaki käest palju, eriti nõudlikkust iseenese vas­ • olen neist küll palju õppinud! tu. Tuleb teha üle oma võimete ja võimeid selle abil avardada. Aga ma tahaksin võidelda niisuguse üleüldise sagimise vastu Niimoodi ma ei olnud varem mõelnud. õppetöös. Aina reformid ja uuendused ning kõige krooniks lõ- Ega ma ennast algul Moskvas kuigi hästi ei tundnud. Kartsin : puks ringiga jälle tagasi. Samuti oleks minu meelest väga oluli-

6 muusika 5/04 ne mitte saata inimest õp­ muljet avaldanud pianist pima lihtsalt Berliini või on Piotr Anderszewski. Madridi, vaid saata kindla Eriti tema Beethoveni õpetaja juurde. Igaühele Diabelli-variatsioonid, on küll vajalik olla met­ teos, millest ma pole va­ ropolis mõni kuu või üks rem suures vaimustu­ aasta, aga tähtis on ka, ses olnud. Ta mängib missugust õpetust sa saad. seda täiesti eriliselt ja ta ei püüa sugugi iseen­ Kuidas näiteks võhiku­ nast muusikas näidata. le seletada, miks tasub Mezzo-klassikakanalilt muusikat tundma õppi­ on korduvalt neidsamu da? Diabelli-variatsioone las­ Muusika on ilus, vaban­ tud. Ja kunagi pole ma datagu seda banaalsust. saanud seda uuesti vaa­ Muusika on kaaslane. tamata jätta. Muusikas sa tunned, et si­ Novikovis on mul­ nu arusaamadel ja tund­ le midagi kohutavalt mustel on resonantsi kõi­ meeldinud, näiteks te­ ge suuremate hulgas Norra. Tabatud hetk eluvoolus. ma Schuberti sonaadid, - ma mõtlen neid, kes FOTOD ERAKOGUST Muusikalised momen­ nüüd Parnassil istuvad. did või Chopini masur­ Muusika kaudu näeb kaasinimese sisse. Pole paremat vahen­ kad. Ja sügava mulje on mulle jätnud ka meie oma pianistid, es­ dit näiteks õpilase tundmaõppimiseks kui tema tehtud muusika majoones Ivari Ilja oma romantiliste programmidega, kas või kuulamine, sest siin avaneb ta kõige ausamalt ja intiimsemalt. Schumanni Fantaasia tema viimases kavas. Ja paljud teisedki: Võib juhtuda, et mõni, kes käib, silmad maha löödud, möö­ Peep Lassmann, Kalle Randalu ja nüüd peaks nimetama veel da seinaääri, osutub ootamatult ägedaks, teine, kes särab ja pil­ tervet rodu... lub sädemeid, on üsna tuim ja kolmas, igapäevaelus saamatu ja stiihiline, oskab muusikas suurepäraselt korrastada ja ehitada. Mis jõudu annab? Tänu nendele kontrastidele on ka õpetajatöö erakordselt huvi­ Kolm peamist asja: kordaläinud töö, sõbrad ja loodus. Näiteks tav. Lõuna-Eesti loodus, mis lapsena omaseks saanud. Mui istub ko­ Aga mina ei ole kunagi päris kindel olnud, et klaverimäng ja gu aeg sees mingi täitmatu igatsus selle järele. Pikapeale olen klaveriõpetamine on minu jaoks just kõige õigem elukutse. Ega harjunud ka Tallinna ümbruse, Laulasmaaga, aga alguses tekitas ma küll midagi ka ei kahetse. minus see ühetasane maastik lausa vaeva. Ma olen alati armastanud suvesid. VÕib-olla sellepärast, et Tippu jõuavad ikkagi vähesed, kui arvestada, milline meeletu suved olid ainsad ajad, kus sai olla perekonnaga koos. Mingil armee on niisuguseid väga heäl tasemel määral olen ma küll üksiklane, aga mingil mängijaid. Kes tipp-pianistidest teiie kõige määral ka koosolija. Pikki aegu olime kõik sügavama mulje on jätnud? Luual koos suvitamas. Veetsin seal pooled Sõjajärgsetel aastatel ikka Richter ja Gilels, päevad järvel, sest lapsepõlvekodus mul siis kustumatu mulje Van Cliburnist. Muusika kaudu näeb kaas­ niisugust suurt veekogu lähedal ei olnud. Kuulasin alles paar päeva tagasi huvi pärast uuesti üle tema Rahmaninovi Kolmanda inimese sisse. Võib juhtu­ Nii väike maa, kui Eesti ka on, aga põhja kontserdi ja pean ütlema, et see on võrra­ da, et mõni, kes käib, sil­ ja lõuna vahel on suured erinevused. tult esitatud ka tänapäeva mõistes. Hiljuti Mitte ainult looduse, vaid ka inimeste va­ oli mul võimalus külastada Luzerni kla- mad maha löödud, mõõda hel. Eesti kirjakeel on tehtud põhjaeesti verifestivali ja sealne suurim elamus oli - keelest, sama hästi oleks ta võinud lõuna­ võiks arvata, et Perahia, aga hoopis Eliso seinaääri, osutub ootama­ eesti keelest tulla. Virsaladze. Perahiast sain väga hea mulje tult ägedaks, teine, kes Soomes pidi räägitama väga erinevaid dirigendina. Tema juhatatud Haydni süm­ murdeid, aga meil tahetakse neist pigem foonia oli ülisuur elamus, suurem kui te­ särab ja pillub sädemeid, vabaneda. Nagu häbenetakse neid. On veel ma Mozarti kontsert. Aga samas kuulsin teisi komplekse, näiteks see piiritu tarve ma nüüd üsna kuulsat, Arbo Valdma sõ­ on üsna tuim ja kolmas, ennast maailmale tutvustada, lausa vaev, et nul maailma kõige enam pildistatud pianis­ igapäevaelus saamatu ja meid maailmas küllalt ei teata. Miks meid ti Helene Grimaud'd ja tema tekitas vastu­ on vaja nii kangesti teada? Siin on mängus pidiseid tundeid. Ma sain aru, et ta püüab stiihiline, oskab muusikas mingi alaväärsustunne. Mis tegelikult huvi mängida nagu mees, mis lõpptulemusena pakub ega see avastamata ää jättis niisuguse natuke tehtud mulje. suurepäraselt korrastada ja ' i Ja veel üks viimasel ajal tõsiselt sügavat ehitada.

muusika 5/04 7 AARIA VÄRD О RUMESSEN uusikat ei saa hinnata lahus ühiskondlikest mingus (näiteks ballaad "Sest Ilmaneitsist ilusast"). protsessidest. Süsteemide vahetumisel tek­ Väga huvitav on ka tõsiasi, et 20. sajandi esime­ M kiv sotsiaalne muutus loob algul alati tea­ sel poolel toimus areng eesti muusikas erakordse kii­ tud vaakumi. Leitakse, et kõik see, mis enne on olnud, rusega. Kui esimesed eesti muusika instrumentaalteo­ enam ei kõlba ja nüüd on vabadus ise otsustada. Ka sed loodi 1890. aastate teisel poolel, siis juba neliteist pärast Teist maailmasõda toimus midagi sellesarnast. aastat hiljem jõuti niinimetatud muusikalise modernis­ On äärmiselt kahetsusväärne, et viimasel ajal leia­ mini. Nii kirjutas Mart Saar 1910. aastal, aasta enne vad kajastamist igasugused trendid oma muusikavälis- Schönbergi oma atonaalse klaveripala "Skizze" ja aas­ te efektide ja odava publikumenuga, aga süvenemisest tal 1911 kaks ilma helistikuta klaveriprelüüdi, Rudolf asjade olemusse jääb puudu. Ajal, mil tehakse suuri sõ­ Tobias aga samal ajal oma helistikuliselt ebastabiilsed nu hariduse väärtustamisest, tõrjutakse kõrgharidusega klaveripalad. muusikud üha enam tagaplaanile, eelistades maitsela­ Täiesti tundmatud on meile ka Eduard Oja süm­ gedat ja primitiivset kommertsmuusikat. Kuid muusi­ foonilised helitööd. Kui paljud inimesed üldse tunne­ ka ei ole ainult ajaviide, vaid eelkõige kunst, millesse vad selle väga huvitava helilooja loomingut? Ojal tu­ tuleb süveneda ja mis omab väga suurt ja olulist koh­ leb järgmisel aastal 100 aasta juubel, aga selle etteval­ ta üksikisiku ja ühiskonna vaimse palge kujunemisel. mistamisega keegi praegu ei tegele. Ette ei ^,. Tegelikult on muusika oma ajastu peegelpilt, seda ise­ ole näha ka juubelikontserti ega heli­ gi suuremal määral kui teised kunstivaldkonnad. Kui plaate. Seni pole ilmunud tema koh­ mõned poliitikud arvavad, et edendada tuleb ainult ta ühtegi raamatut, mida Oja kaht­ sellist kultuuri, mis ennast ära tasub, siis näitab see lemata vääriks. Kui Teatri- ja vaid nende äärmiselt kitsarinnalist arusaamist. Tuleks Muusikamuuseum on kogu meie loota, et ehk hakatakse kunagi vastureaktsioonina muusikapärandi talletaja, siis väärtustama ka meie oma klassikalist alusmüüri, süve- oleks loogiline, et seal loodaks ka netakse sellesse ja hakatakse selle järgi rohkem vaja­ võimalused selle pärandi uurimi- 1 dust tundma. seks ja propageerimiseks. Meil kui väikerahval oleks eelkõige oluline jõu­ Tunnen teatud auvõlga Eduard ) da selgusele, milline on meie kultuuripärand ja millist Tubina ees, kes oli oma eluajal kaalu see võiks omada kaasaegses Euroopas. Seisame sattunud poliitiliste vastuolude mõnes mõttes järjekordsel ajaloolisel teelahkmel, kus keskmesse ja kelle loomingut ei ta­ vajame arusaamist oma rahvuskultuurilisest omapä­ hetud tunnistada ei siin- ega sealpoo rast rohkem kui kunagi varem. Kui peaminister Juhan Läänemerd. Selletõttu paljud inimesed võib-ol- Parts on öelnud, et valitsuse prioriteediks on rahvus- la ikka veel ei adu tema loomingu suurust. Nii näiteks teadused, siis olen kahe käega selle poolt. Kuid ka ei leia me tema nime isegi 2000. aastal ilmunud raa­ muusikateadus ja muusikaajalugu on rahvusteadu- matust 20. sajandi eesti väljapaistvate kultuuritegelaste sed, mis vajavad senisest palju suuremat tähelepanu. kohta. Nüüd valmistume 2005. aasta juunis tema suur- Kahjuks puudub meil senini ülevaade eesti muusika juubeliks, mis peaks aitama kaasa tema loomingu väär­ ajaloolisest arengust, puudub ülevaade rahvuslike suur­ tustamisele kogu Põhjamaade kultuuriruumis. kujude loomingust. Kui näiteks rootslased on juba Ka festival "Tubin ja tema aeg" püüab sellele iga­ välja andnud üle 120 heliplaadi rootsi muusika anto­ ti kaasa aidata; eesmärgiks on asetada Tubina muusika loogiast "Musicae Sveciae", siis kahtlen, kas meie ku­ oma ajastu konteksti, et võimaldada seda sügavamalt nagi üldse nii kaugele jõuame. mõista ja võrrelda teiste 20. sajandi väljapaistvate he­ Väidan, et meie muusikapublik ei tunne piisavalt liloojate loominguga. eesti klassikalise muusika väljapaistvate heliloojate, Möödunud aastal, kui Leedu rahvusorkester män­ eelkõige Rudolf Tobiase, Mart Saare, Heino Elleri ja gis festivalil Tubina Teist, "Legendaarset" sümfooniat, Eduard Tubina loomingut. Ka meie noortele inter­ panid nad sellesse kogu oma hinge. Samas jäi Richard preetidele jäävad nende muusika esitustraditsioonid ja Straussi "Nii kõneles Zarathustra" isegi kuidagi taga­ sügavamad tagamaad tihtipeale üpris võõraks. Nende plaanile. Publiku reaktsioon oli aga väga adekvaatne heliloojate teoseid esitatakse suhteliselt vähe ja paljud ning see sümfoonia pääses täielikult mõjule. olulise tähtsusega helitööd on päris tundmatud. Minu Tegelikult on aga kõik Tubina teised sümfooniad meelest on meie muusikapärand väga mitmekesine ja sama mõjuvad. See on kõigi suurte sümfoonikutega nii isegi huvitavam kui mõnel meie naaberrahval. Seda - iga sümfoonia on nagu uus maailmapilt, mille puhul eelkõige tänu meie geograafilisele asendile. Siin on on raske eelistada üht teisele. On millesse süüvida ja mõjutusi nii idast kui läänest. Ka prantsuse mõju on millesse uskuda. ilmekas, eriti Elleri, aga ka Saare ja isegi Tobiase loo­

8 BAGATELLID * MAAILM MAILIS PÕLD Daniel Barenboimi omapärased rekordid * Ooperiprimadonna Deborah Voigt rollist ilma * Musikaalsed robotid * Beethoven peletab vargaid

* Ka muusikud püstitavad rekordeid. omakseid. Seitsmeaastase Barenboimi Larocchat... Traditsiooniliselt liitub kont­ Omalaadse saavutuseni jõudis Daniel päev nägi välja selline: hommikul koo­ serdiga ka meistrikursus. Hiljuti sai kuul­ Barenboim: neljakümne aasta jooksul li õppima, pärast kooli jalgpalli mängi­ da kõrges eas György Sändorit (s 1923). on Berliini Filharmoonikud teda taga­ ma, siis duši alla, ja õhtul lavale esinema. Budapesti Ferenc Liszti muusikaakadee­ si kutsunud üle saja kaheksakümne kor­ Kodu võimaldas tal areneda, tema ei pi­ mia kasvandik György Sandor on klaverit ra - rohkem kui kedagi teist. Barenboim, danud millegi pärast muretsema. õppinud Bela Bartöki juures ning kom­ kes tunneb musterkollektiivi läbi ja lõhki, positsiooni Zoltän Kodäly juhendami­ leiab, et enne Herbert von Kärajani tule­ * Rooma südame raadiuses Vatikani kül­ sel, plaadistanud Liszti, Prokofjevit ... ja kut oli orkestri "ID-kaardiks" just kõla: je all asub Teatro Ghione, kus juba paar­ lõputult Bartõkit. Ühtlasi on ta Bartõki "Ükskõik mida nad mängisid, kõik esi- kümmend hooaega eksisteerib draama Kolmanda klaverikontserdi esmaesita­ tusdetailid rajanesid harmoonia "verti­ kõrval ka muusika. Teatri kontserdihoo­ ja. Rääkima peaks vist ka Sandori ja Jean kaalil" ning kõlapilt oli tüüpiliselt saksa­ aeg kannab "Euromuusika" nime ja esi­ Cocteau sõprusest, mis jahenes, kui vii­ lik." Metamorfoosid algasid Kärajani saa­ nejate valikul üritatakse vältida moekat mane pihtis, et Hitleri maailmavaade budes, kes taotles siidja tooni ja terasest suurlinna malli. Lähtutakse kahest põhi­ on talle meeltmööda. Õigustatult võiks rütmi kontrasti. Berliinlaste tehniline tase mõttest: mõelda, et see kõik on ammu möödanik, on tõusnud ja stiililine paindlikkus suure­ 1) kutsuda interpreete, kes tuntusest pelk ajaloo tardkivim, ja mis sest enam... nenud Claudio Abbado ja Simon Rattle'i hoolimata satuvad Rooma (või Itaaliasse) Sandori mäng viib kuulaja ärkamissei- käe all. Ajal, mil orkestrite koosseisud harva, sundisse, loob illusiooni, et sajandit, kah­ on üha rahvuskirevamad, pole Berliini 2) lisada hoogu lennuvõimelistele te, enamatki on võimalik haarata - helid, Filharmoonikud Barenboimi arvates oma­ noortele. tämbrid, aeg ja rütm oma lõputus alle­ näolisust kaotanud, küll aga võib see Tänu kuldaväärt põhimõttele on goorias. n-ö oma nägu mõne teisega segi minna. Roomas kuuldud Vlado Perlemuterit Samas võimaldab rahvusvaheline kooslus (1984. aastal, pianist oli siis 81-aastane), * Ühtaegu "taevasesse ja maisesse sfääri" tegelda tunduvalt mitmekülgsema reper­ Annie Fischerit, Rosalyn Tureckit, Shura kuulub ta hääl (New York Times); ta hääl tuaariga. Cherkasskyt, Claude Helfferi, Alicia De on "lihtsalt imeline" (Washington Post) - Aastani 2006 on Barenboim neli kuud see on kriitikute ülistuslaul, millest sop­ aastas seotud Chicago sümfooniaorkest­ ran Deborah Voigtil pole hetkel mingit riga, leping seob teda viis kuud aas­ Taevase abi. Londoni Kuninglik Ooper on tühis­ tas ka Berliini Ooperiga. Märtsis esitas hääletämbriga tanud lepingu, mille kohaselt pidi Voigt pianist ja dirigent Barenboim Berliini ooperiprima­ juunikuus laulma peaosa Richard Straussi Filharmoonikutega Beethoveni Teise, donna Deborah ooperis "Ariadne Naxosel". Voigt otsusta­ Kolmanda ja Neljanda klaverikontserdi, Voigt jäi ilma ti vallandada, sest ta olevat "liiga paks". magusast kõik ühel õhtul nagu suurmeistrile koha­ Otsust põhjendatakse nõnda: lauljan­ ne. Tema värskeim ettevõtmine on 4. ap­ peaosast. Tüseduse na, kelle täpne kaal pole teada (oletata­ rillil Berliini Ooperis, Arnold Schönbergi tõttu ei sobi valt kõigub see üheksakümne ja saja ka­ ooper "Mooses ja Aaron". Jõupingutuste ta lavastusse, hekümne kilo vahel), ei sobi lavastusse, eest juutide ja kristlaste dialoogis tun­ kus peaosalisel kus peaosalisel tuleb treppidest üles-al­ nustas Saksa riik Barenboimi Ruben- tuleb treppidest la liikuda, laval ringi joosta, maha visku­ Rosenzweigi medaliga. üles-alla liiku­ da. Ka ei sobivat Voigtile kunstniku ka­ Kust ammutab Barenboim energiat, da, laval ringi vandatud must õhtukleit. Kokkuvõtteks kus peitub see läte, mis voolab nii loo­ joosta, maha märgib teatri juhtkond, et paljud lauljad viskuda. muliku ja keskendununa? Muusik tänab vabandavad liigsöömist ametiga, kuid te-

muusika 5/04 9 gelikult ei sõltu hääle kvaliteet kilodest. * Daily Telegraph teatab, et Oscarite tse­ Voigti skandaal meenutab ajakirjanikele remoonial arvukalt mehikesi röövinud Anastassia Volotškova juhtumit: Moskva "Sõrmuste isand" tuleb muusikalina välja Suure Teatri baleriin vallandati põhjen­ 2005. aasta maikuus Londonis. Lavastuse dusega "tantsuks liiga paks". Volotškova eelarve on üksteist miljonit eurot ning ar­ kaebas tööandja kohtusse ning ta õigused vatavasti kujuneb sellest West Endi kal­ taastati; tagatipuks pidi teater baleriinile leim lavastus. Projekti eesotsas on oma­ reputatsiooni kahjustamise pärast valura­ aegne Andrew Lloyd Webberi mõttekaas­ ha maksma. Kas ka Voigtil Londoniga mi­ lane Kevin Wallace. Triloogia lavavariant dagi sellesarnast plaanis, ei ole veel teada. kestab ca kolm ja pool tundi, truppi kuu­ Luciano Pavarotti hinnang Covent lub üle viiekümne osatäitja, kes on valda­ Gardeni ja Deborah Voigti vastasseisule: valt tundmatud suurused. "Teatri poolt ebaintelligentne käik, mil­ lega mõnitatakse nii väljapaistvat artis­ * Jaapanlased on tehisintellekti täiusta­ ti kui ka ooperit." Samas aga - saatuse misel sammu võrra edasi nihkunud: Sony iroonia! - tõdeb 13. märtsil New Yorgis uusim mänguasi humanoid-robot Qrio, Metropolitan Operas lahkumisetenduse mille konstrueerimist alustati aastatuhan­ ("Tõsea") andnud Pavarotti: "Minu tund de vahetusel, tegutseb nüüd edukalt ka on tulnud. Hüvasti, ooperiteater, ma olen muusika vallas. Seni piirdusid Qrio os­ liiga paks. Ma ei jaksa enam laval liiku­ kused käimise ja tantsimisega; ühtlasi oli da, nagu süda ihaldab. Kuid ega ma laul­ teada, et android suudab eristada nägusid mist jäta. Ja mine tea, kui ma end ravin, ja hääli ning saab hakkama seltskondli­ võib veel imegi sündida." Ainus, mida ku vestlusega. 13. märtsil debüteeris Qrio Tenorissimo oma elus kahetseb, on nõr­ aga Tokio filharmoonikute ees, juhatades kus hõrgutiste vastu: "Kui saaks ajas ta­ Beethoveni Viienda sümfoonia esimest gasi minna, ei sööks ma ennast nii pak­ osa. Tokio noorte lemmikpaigas Orchardi suks." Kas Pavarotti lahkumist mõju­ kontserdisaalis toimunud show'le eelnes tab viimase aja kesine kriitika (olgu või rida proove, mille käigus "väike mehaani­ Anthony Tommasini sulest New York line Muti" (nii kutsutakse viiekümne ka­ Timesi veergudel)? Ei. Pavarottit huvi­ heksa sentimeetri pikkust tehisdirigenti tab vaid asjatundjate arvamus, näiteks Itaalias) üllatas orkestrante tavatute tem­ muusikakriitik Harold Schoenbergi oma, podega. Pillimeeste jahmunud nägusid kes valitses Timesis enne Tommasinit. nähes olevat Qrio kummardanud ja oma Tommasini aadressil laseb Pavarotti len­ sünteetilisel häälel teatanud: "Vabandust, du kriitika: "Tommasini ei teagi, mis asi me eksisime, võtame uuesti." Ühise kee­ see muusika on, suuri kunstnikke teeb ta le leidmiseks kulunud maestrol ja orkest­ maha lõbu pärast, sest kui oled kääbik, ril viis proovi. pead üritama teiste arvel pikem paista." Sellal kui Sony Qrio maadles Küsimusele, kas ja kuidas on ooper poo­ Beethoveni tempodega, tutvustas ka le sajandi jooksul muutunud, vastab ta: Toyota oma uut lelu - saja kahekümne "Teatreid on rohkem, publikut aga vä­ sentimeetrist android-trompetisti, kel­ hem, ja vähem on ka väljamüüdud eten­ le repertuaaris Disney-Pinocchio "When dusi. Tulevast aastast on Met sunnitud pul ka filmi, on juba mõnda aega uues­ you wish upon a star". kuuks ajaks lausa uksed sulgema, sest pä­ ti Euroopas. Prantsusmaal, kus Vietnami rast 11. septembrit ja turistide äravoolu sõja ja seksrevolutsiooni kiiluvees libi­ * Multifunktsionaalne Beethoven! pole endine olukord taastunud." sev muusikal etendus aastal 1969, kannab Londonis kavatsetakse parklatesse, ostu­ "Ooperiilma suurima saadiku" Pava­ seekordne lavastus kolmekümne viien­ keskustesse ning metroojaamadesse pai­ rotti lahkumist jäävad illustreerima suu­ da aastapäeva pitserit. Hipikultuuri va- galdada valjuhääldid, kust kõlaks pide­ red arvud: 379 korda Metropolitan piloos lööb kaasa kolmkümmend tant- valt Beethoveni muusika. Tegu pole klas­ Opera laval, 140 korda Milano La Seälas, sijat-lauljat, kõik Broadway koolitusega sikalise muusika propaganda, vaid ava­ 100 korda Londoni Kuninglikus Ooperis, universaalid: Pariisis lauldi inglise kee­ liku korra kaitsega. Initsiatiiv pärineb 48 korda Pariisi Ooperis... Tulevikus jät­ les, muu tekst kõlas prantsuse keeles. Londoni politseilt, kes loodab, et ehk pe­ kab "saadik" kontserdilaval: leping 50 Lavakujundus piirdub kahe tellingutala ja letab Beethoveni sangarlik looming var­ kontserti kahe aasta jooksul on juba jõus. üüratu ekraaniga. Ekraanil helendab sõ­ gaid ja huligaane. da ning aastakümnete eest Euroopat ja * 1967. aastal Broadwayl triumfeeri­ Ameerikat raputanud magunamaitseline nud "Hair" (muusika: Galt MacDermot; lapsliikumine. Nagu 1969. aasta prantsu­ tekst: Gerome Ragni ja James Rado), mil­ se versiooniski, nii lippab ka nüüd kogu lest Miloš Forman väntas 1970ndate lõ- trupp esimese vaatuse lõpul paljalt ringi.

10 ramisika 5/04 Klavessiinipäevad: muusika on kõla MARIS VALK-FALK

IV rahvusvaheliste klavessiinipäevade ja "Passacaglia ungherese" (1978) juurde. Bach jätkuvalt armastatud kontserdid toimusid Tallinnas ja teistes Helena Tulve lugusid "sans titre" (1999) Ettearvatult äratasid suuremat publiku­ Eesti paikades - Tartus, Pärnus, Viljandis ja "...il neige" (2004) ühendavad aga nii­ huvi klavessiinipäevade varase muusika ja Viinistus 31. märtsist 6. aprillini. did klavessiinitooni kestvuse-tõlgitsu- kontserdid. Armastus Johann Sebastian Ajalooliste pillide tänapäevastel koopiatel se kaudu Ligeti "Continuumiga" (1968). Bachi muusika vastu ilmnes nii kavade anti kokku 14 kontserti 24 esineja osa­ Klavessiinitoonile lisandus installatsioon, koostamisest kui kuulajate reaktsiooni­ võtul. Peeti kolm sümpoosioniettekannet /zVe-elektroonika ja sellest sündinud dest, aga ka kontsertettekannete õnnes­ ning toimus väljapaistva ajalooliste pillide spektraalheli muundumise ilu. tumisest. Viimases mängis Rüütelkonna interpreedi, Salzburgi Mozarteumi mit­ hoones toimunud pidulikul lõppkontser- mekülgse pedagoogi Wolfgang Brunneri Stembridge'i sümpoosioniettekanne dil suurt rolli Bachi klavessiinikontserti- meistriklass. Klavessiinipäevadel esinesid Klavessiinipäevade keskseks, kuid Eestis de barokitundlik rahvusvaheline saate- ka Tallinna ja Tartu muusikakoolide kla­ kurvastavalt tähelepanuta jäänud sünd­ ansambel. Siinsesse pisut raskepärases­ vessiini-, kandle- ja harfiõpilased. museks (7 kuulajat!) pean praegu Itaalias se baltimaade-põhjamaade traditsiooni elava inglise organisti ja klahvpilliloolase tõi nõtkust ja kõlalist värskust Wolfgang Tulvet inspireeris teadus Christopher Stembridge'i sümpoosioniet­ Brunneri Bachi klahvpillimuusika täht­ Neljandate klavessiinipäevade kavaraa- tekannet Girolamo Frescobaldi tokaatade teoste inimlikult soe, hingamispärane ar­ matus ütleb Helena Tulve oma uudisteo­ ja partiitade (1615) raamatu Bärenreiteri tikulatsioon, mida tasakaalustas sekvent­ se kohta: ""...il neige" ("...sajab lund") kirjastuse uusväljaandest, mille toimetaja side ja korduste ühtlane pulss. klavessiinile ja kandlele (...) on saanud ta on. Haaravalt kirjeldatud itaalia varase tõuke ühest teadusajakirjast pärit kum­ muusika tagapõhi näitas, kuivõrd veen­ Esinejatest malisest faktist, et veepinnale langevad valt võttis Frescobaldi, üks varase klahv- Rahvusvahelised klavessiinipäevad, mis lumehelbed tekitavad kokkupuutes vee­ pillimuusika geeniusi, kokku eelnevate esmakordselt toimusid 1996. aastal, on ga plahvatusetaolise heli, mis omakor­ ajajärkude otsingud helikeeles, vormis ja saanud teoks Imbi Tarumi kunstilisel juh­ da põhjustab kaost veealuses maailmas. esituses. Christopher Stembridge'ile on timisel, kes näitas end selgi korral do­ Heli kui õrn puudutus või tugev löök. antud Ameerika muusikateaduse ühin­ minantselt särava klavessinistina ja suu­ Tekkimise kiirus, muutumise võimalus, gu Noah Greenbergi auhind Frescobaldi repärase ansamblistina. Just neile külge­ kadumise kartus. Kõla ootus, rütmi taju- loomingu uurimise eest. Tema erakord­ dele oli asetatud ka pearõhk klavessii­ tavus, pulsi olemasolu." Kirjeldatud sünd­ selt suur repertuaar ajaloolisele mehaani­ nipäevade koostamisel. Eestis koolita­ mused on selgelt nähtavad klavessiinitoo- lisele orelile ja klahv-näppepillidele loo­ tud klavessinistidest esinesid huvitavate ni uurijale, kelle arvutiprogramm suudab dud muusikast ja selle läbitunnetatud, nüüdis- ja varase muusika interpreetide- lahata heli kui terav skalpell. Näeme, kui­ võib öelda religioosne mängimine on tei­ na Ene Nael, Marju Riisikamp, Kristiina das füüsilise heliallika, klahvpilli võnku­ nud temast tänapäeval ühe pühendunuma Are, Kölnis õppiv Iren Lill ja aastaid va keele loodud kõlaline tegelikkus muu­ itaalia varase muusika interpreedi. Tema Hispaanias tegutsev Marju Vatsel (duo- tub meie närvisüsteemis ühtaegu intellek­ toimetatav uusväljaanne avaldatakse ula­ kavas Jordi Reguantiga). Meistriklassis tuaalse naudingu ning muusikalise emot­ tusliku võrdleva eessõnaga. mängisid veel Veronika Tamm ja Irina siooni sulamiks, nii nagu tina ja vase su­ Zahharenkova. Külalissolistidest olid kut­ lam on pronks. sutud Anssi Mattila, Laura Vihreäpuu, Petteri Pitko ja Anna Orasmaa Sibeliuse Klavessiin filosoofilises rollis Akadeemiast. Ansamblipartneritena Möödunud klavessiinipäevadel kohtu­ olid tegevad Darius Stabinskas (Leedu), sid vana ja uus võib-olla kontrastsemalt Raimond ja Lasma Melderis (Läti), Rain kui kunagi varem. Eesti muusikatradit- Viiu, Tõnu Jõesaar ja Imre Eenmaa ning sioonis asetub ajalooline klahvpill uud­ organist Ene Salumäe. Nüüdismuusika se heliallikana ehk isegi ootustevasta- kontserdil "T-kond" kuulsime Monika selt filosoofilisse rolli, mida sellel festi­ Mattiesenit (flööt), Eve Neumanni ja Eha valil tulemusrikkalt tõestasid oma uudis­ Sõelseppa (saksofonid), Kristi Mühlingut teostes Helena Tulve ja Mirjam Tally kõr­ (kannel), Aare Tammesalu (tšello), vuti Toivo Tulevi trioga flöödile, tšello- Mirjam Tally /ше-elektroonikat ja nägime le ja klavessiinile "Du, ewig du" (2001), Ivika Kivi videoinstallatsioonide õnnestu­ Erkki-Sven Tüüri "Arhitektoonikaga nr nud sünkroonsust muusikaga. Wolfgang 7" (1992) ja Jukka Tiensuu "Fantangoga" Laval palju mikreid ja mõned pillid: Kristi Brünner aga külastas Eestit juba neljan­ (1984). Viimase juurest kulgeb otsetee Mühling ja Ene Nael esitamas Helena dat korda. György Ligeti klavessiinikäsitluselt revo­ Tulve uudisteost "...il neige". lutsiooniliste lugude "Hungarian Rock" FOTO IMBI TARUM

muusika 5/04 11 Kas kuulaja soovid täitusid? Klassikaraadio sünnipäevakontsert Estonia kontserdisaalis

RISTIN SIIMER

aprillil toimus Estonia kontser­ disaalis Klassikaraadio sünni- 1• päevakontsert, mille kava kokku panemise viis oli huvitav ja ebatavaline. Nimelt said Klassikaraadio kuulajad in­ ternetis nimekirja põhjal valida, milliseid teoseid nad kontserdil kuulata soovivad. Valiknimekirja koostas dirigent Kaisa Roose, kes käesoleval kontser­ dil astus esmakordselt Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ette. Kaisa Roose on õppinud Eesti Muusikaakadeemias koorijuhtimist ning Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias orkestridirigeerimist. Ta on juhatanud mitmeid sümfooniaor­ kestreid ning tegelnud palju ka lavamuu­ sika dirigeerimisega. Kontserdi esimeses pooles sai publik kuulda Edvard Griegi Orkestrisüiti nr 1 muusikast Ibseni näidendile "Peer Gynt" ning Antonin Dvofäki Tšellokontserti h- moll. Griegi orkestrisüit on minu arvates justkui "lastemuusika", kus on esindatud peamised nõidusliku maailma elemendid: salapära, helged hetked, mänglevus ning võimsus. Sellised programmilisele teosele kohased kontrastid peaksid suutma köi­ ta kõiki kuulajaid. Üldiselt pean end kül­ laltki keskendumisvõimeliseks, kuid sel­ lel kontserdil hajus mu tähelepanu juba esimeste minutite jooksul. Konkreetsed meeleolu ja dünaamika vaheldumised olid vaid aimatavad. Ootasin rohkem (olene­ valt osast) kord südamlikkust, kord pin­ Kaisa Roose taktikepi all mängis ERSO just seda, mida publik soovis. get, põnevust ja maagiat ning kord liht­ FOTO INTERNETIST sust ja kergust. Dvofäki Tšellokontserdis soleeris Marius Järvi, kes õpib alates 2000. aas­ küps. Seda näitasid enamiku tehniliste kus. Koik neli osa oleksid nagu kokku su­ tast Helsingis Sibeliuse Akadeemias. käikude katkemine ning intonatsioonili­ lanud ühtseks halliks massiks, kus vaikse Marius Järvil on seljataga mitmed rahvus­ sed probleemid. Raskusi tekkis ka solis­ ja vaoshoitud pinge asemel esines ilmetus vahelised konkursid ning meistrikursused. ti kuulmisega, kohati mängis Järvi liiga ja jõuetus ning dramaatilisust tunneta­ Euroopa riikides on tšellist esinenud nii vaikselt, kohati orkester liiga valjult, igal sin pigem forsseeringu kui emotsionaal­ solisti kui kammermuusikuna ja kaasa tei­ juhul puudus koostöö. Teose muusikalise susena. nud mitmetel plaadistustel. kujunduse kohta polegi midagi öelda, sest Mui on kahju, et ei saanud kontser­ Kahjuks pettusin teda kuulates üsna noodimaterjali kõrvalt polnud tšellistil dilt suuremat elamust, ning loodan, et tugevalt. Esimene asi, mida tajusin, oli aega selle valdkonnaga tegelda. järgmisel aastal, Klassikaraadio kümnen­ Järvi ebakindlus. Mõne hetke möödudes Teises pooles kõlas Ludwig van Beet­ da aasta juubelikontserdil kuulen elava­ selgus, millest see oli tingitud - interpree­ hoveni Sümfoonia nr 7. Nagu Griegi pu­ mat ning säravamat musitseerimist. dil polnud lugu veel publikule esitamiseks hul, häiris siingi liiga vähene vaheldusrik­

12 muusika 5/04 Üldmobilisatsioon Elleri koolis VIRGE JOAMETS uba kolmandat aastat oli märtsi­ Vähemalt kuulajaid õnnelikuks kuus Tartu Elleri koolis nn pro- tegev oli ka Toomas Siitani juhata­ jektinädal: 2002. aastal toimus tud kontsert Felix Mendelssohni kan­ Jbaroki, 2003. aastal klassika ning taatidega. Esiteks juba teosed, millest tänavu romantismi pidunädal. mitte midagi ei teatud ning mis, nagu Tunde ei toimunud, hommikust õhtu­ selgus, olid mitmes mõttes üllatavad. ni käisid loengud, kontserdid ja mui­ Teiseks, sooja tämbriga solist Teele dugi proovid. Jõks. Kolmandaks, Toomas Siitan Kõige positiivsema vastu­ oma teadmiste ja võluga. kaja said ava- ja lõppkontsert. Elleri kontsertkooris laulavad Esimese valmistas ette pianist Tanel kooli laulu- ja koorijuhtimise eriala Joamets. Temaga koos musitseeri­ õpilased ning see ei tegutse pidevalt, sid keelpillimängijad Lasse Joamets vaid projektipõhiselt. Kahtlemata (Rovaniemist), Liis Joamets, Anne oli töö, mis Siitan nendega tegi, vä­ Ilves ja Indrek Leivategija. Viimased ga oluline, õpilased meenutasid se­ kolm on Elleri kooli õpilased, ande­ da tänuga. Samas polevat meeste et­ kad ja mis sama oluline - väga töö­ tevalmistus olnud just hiilgav. Miks? kad muusikud. Ühiselt mängitud Sest terve rida mehehakatisi polevat Francki Klaverikvintetis polnud jäl­ proovides käinud. Miks? Ka mind gegi õpilaslikkusest, mängijate eris­ huvitab juba ammugi, et miks ei ka­ tumist meistriteks ja sellideks. Koos suta osa muusikakooli muusikat õp­ Rahmaninovi trio ning Brahmsi Teise pima tulnud inimesi võimalust muu­ viiulisonaadiga moodustus kõrge­ sikat õppida (hirmsatest muusikateo- tasemeline kammerkontsert Tanel reetilistest ainetest me siinkohal ju ei Joametsa "Romantiliste šedöövrite" räägi)? Proovides korralikult käinud sarjas. tunnistasid oma häbi puudunute pä­ Väga hea oli ka lõppkontsert, kus rast. Neid jäi vaevama, et ettekandes esines Elleri kooli sümfoniettorkester oli teatud rabedust - materjali ei saa­ Andres Mustoneni juhatusel. Dvofaki dud piisavalt selgeks. Orkestrantidele meeldejäävatest teemadest kubisev omakorda, kes olid äsja ühele poole Üheksas sümfoonia "Uuest maail­ saanud Miina Härma "Murueide tüt­ mast" kõlas tõesti uhkelt. Särava ja rega", oli kaks kontserti ühe nädala intensiivse musitseerimisega jäid kõr­ Jagatud rõõm. Pianist Alexander Paley ja dirigent jooksul ilmselt liig. va eriti mitmed puhkpillirühma män­ Andres Mustonen eduka kontserdi lõppedes Elleri Romantisminädalal aktiivselt loen­ gijad. Mustoneni energia leidis ene­ kooli noorte sümfoonikute ees. gutel ja kontsertidel osalenud õpilased sele päris paraja kanali. FOTO PM/SCANPIX tunnistasid üksmeelselt sellise näda­ Koos sümfonietiga astus üles ka la kasulikkust - et saadi juurde palju pidunädala nael, pianist Alexander kogemusi, värskeid muljeid, energiat, Paley USAst, esitades Mendelssohni aasta veebruaris, ärgu maha magatagu!) ideid. Mööndi, et töötati sama inten­ Esimese klaverikontserdi. Teose pööra­ Energiat jagus tal veel ka pianiste õpeta­ siivselt või pingelisemaltki kui muidu. se tempoga said ka orkestrandid vah­ da. Töö käigus pudenes jutu sisse ilme­ Näiteks pianistidel oli kolm kontserti. valt hakkama, finaal tuli kordamisele. kaid paralleele elust, teistest muusikaliiki- Mõni õpilane lavalt eriti ära ei saanudki, Suurepärane, et meistrit ei heidutanud dest (ooperist) ja eriti klaveriteostest. Hea küll mängis ise, küll pööras teistel lehte. õpilasorkester, orkestrandid said sellest oli näha saalis ka teisi, mitte ainult kla­ Märgati ka, et terve jõuk oli kohal käi­ kontserdist kindlasti vägeva kogemuse. verimängijaid (lõppude lõpuks on muusi­ nud "linnukest" kirja saamas, et seejärel Paley andis Tartu linnamuuseumis ka ka ju muusika ja mitte klaveri- või akor- kaduda. Ja osa olevat hoopiski kodus ae­ soolokontserdi. See vääriks omaette kir­ dionimäng). Siit veel üks projektinädala ga veetnud, veel ühte vaba nädalat nauti­ jatükki, siinkohal olgu aga ruumipuu­ pluss: tavalisel töönädalal mingile meist­ nud. Nõnda oli see nädal kasulik ka selle dusel üksnes öeldud: vapustava tehnika, rikursusele lihtsalt ei jõutaks, tunniplaan poolest, et terad eraldusid sõkaldest, ilm­ keskendumise ning kujundi tabamise­ on kõigil väga tihe. Samas kiitus korral­ selt selgemini õpilaste enestegi jaoks. ga mängija. (Plaanide kohaselt peaks ta dajatele: üritused ei kattunud, kõigest oli Eestis ja ka Tartus uuesti esinema tuleva võimalik tahtmise korral osa võtta.

muusika 5/04 13 Mozart ja tema naised TOIVO TRAKS S^k ^^у märtsil sai arvukas kont- mehelikult. Tundub, et Randalu mängu kinud kindlat veendumust, et seal on F / serdipublik Pärnu Kont- on aasta-aastalt tasapisi imbunud teatud projektijärgselt tagatud tipptasemel tin­ ^mmd / • serdimaja kammersaalis rutiini või mingit selgelt tajutavat peatu­ gimused väärtuslike pillide korrashoiuks. osa pianist Kalle Randalu ja näitleja Ülle ma jäänud lõplikku seisundit. Vahest on Praegu on paradoks, et Pärnu linna pa­ Kaljuste ühisprojektist - üritati ühitada see seoses tema pedagoogilise töö kind­ rim ja tõelise hingega klaver ei asu mitte Wolfgang Amadeus Mozarti geniaalne he­ lalt väljakujunenud põhimõtete liigse do­ Kontserdimajas, vaid hoopis hea akusti­ lilooming tema mitte just eriti geniaal­ mineerimise või pianistina küpsesse ja kaga, ent publiku seisukohalt ebamugavas se kirjaloominguga. Ülesanne osutus üs­ elukogenud inimese ikka jõudmisega, kus ja väikeses raekoja saalis. na raskeks suure kontrasti tõttu, mis va­ uurimisinnukus ja avastamisrõõm on ta­ Isegi Kalle Randalu kaliibriga pianist litseb Mozarti kirjades avalduva reaalse sapisi asendunud soliidsele teadmiste pa­ ei suutnud täielikult taltsutada klaveri kõ­ elukäsitluse ja tema muusikalise maailma gasile tugineva stabiilse põhimõttekindlu­ lalisi ebakohti. Osaliselt sellepärast nautis vahel. Seetõttu võis kuulajale valdavalt sega. Igatahes näib Kalle Randalu olevat siinkirjutaja eriti Adagio't klaasharmooni- jääda mulje, et kontsert kulges paralleel­ jõudmas staadiumi, kus ta enam ei suuda kale, sest interpreedi taotletud erilist kõ­ selt kahte liini pidi: väga raske oli taba­ viia Eesti kontserdipublikut sellise vai­ laefekti võimendas klaveri ülemise regist­ da esitatava muusika mingitki seost suuli­ mustuseni nagu oma nooruses. ri klaasjas klõbisemine. se tekstiga. Kontserdi eesmärk näis olevat Kohati häirisid kontserdi kulgu ka Üldiselt nauditav esitus tekitas siis­ Mozarti isiksuse eri tahkude vastandami­ Pärnu Kontserdimaja klaverite seisun­ ki paar küsimärki, mis puudutasid Kalle ne ja tema elu erinevate väljendusvormi­ dist tulenevad ebakõlad. Kontserdimaja Randalu enda seadeid Mozarti kontserti­ de kontrastsuse demonstreerimine. esindusklaver, ennistatud Steinway, pole dest. Jäi mulje, et soolo- ja orkestripartii Publikut tabas ootamatu pisišokk ju­ kaugeltki esimeses nooruses ja tippvor­ ühendamisel oli liiga suurt lõivu makstud ba kontserdi algul, kui klaverisonaadi mis. Tegemist on veidi ebaühtlase, tera­ mõlemale poolele. Oluliselt vähenenud C-duur Allegro moderato kaunilt ja pee­ vatoonilise, klõbiseva ülemise registriga ja mozartlik läbipaistvus, tunduvalt paksem nelt sillerdavale aristokraatsele muusika­ vasaku pedaali kasutamisel liigselt tämb­ faktuur ja sellega kaasnev paratamatu ro­ le järgnes kohe, pehmelt öeldes, räige ja rit muutva instrumendiga. Siinkirjutaja mantiline pedaalikäsitlus pani veidi kaht­ suisa turunaiselikult labane tekst Mozarti arvates oleks säärane kunstitempel na­ lema sellise eksperimendi otstarbekuses. kirja näol emale (!), milles helilooja kasu­ gu Pärnu Kontserdimaja igati ära teeni­ Kokkuvõttes oli tegemist sümpaatse tas kontserdil tabavalt "fekaalkeeleks" ti­ nud tõelise esindusklaveri, mida kasuta­ kontserdiga, kus toodi sõnas ja helis sel­ tuleeritud stiili. See kubises sõnadest, mil­ taks vaid väga heade kontsertide puhul. gelt välja Mozarti keerulise natuuri vastu­ le puhul tänapäeva soliidsed väljaanded Kuigi teisest küljest - selles majas üle aas­ olud. Kontserdipublik, kuigi vaimustusse panevad esitähe järele kolm punkti. ta töötanud inimesena ei ole minus tek- sattumata, jäi heatahtlikult rahule. Oma kirjades lubas helilooja vastavalt oma kapriissele, ebastabiilsele ja eluvõõ­ Mozart kõlas Kalle rale olemusele endale kõike: lausroppus- Randalu esituses test lõikava satiirini, ükskõiksusest õnne­ rõhutatult härras­ tuste või kaotuste suhtes ja kergemeelse­ mehelikult. test solvangutest tõeliste leegitsevate ar- FOTO EESTI KONTSERDI ARHIIVIST muavaldusteni. Helilooja muusikas väljendatud tun­ nete skaala on pisut kitsam: sillerdavast heatujulisusest sügava kurbuseni, aga ehk mitte traagikani. See tunnete skaala on aga tema muusikas esindatud geniaal­ se sügavuse ja puhtusega. Julgen väita, et Mozarti muusikas ei ole kusagil võimalik tajuda mõnda labast mõttekujundit, sa­ mal ajal kui ta kirjad lausa kubisevad rop­ pustest. Kalle Randalu esitas Mozarti väike­ vorme ja osi suurematest teostest tema pianismi iseloomustaval moel - rahuli­ kult, peenekoeliselt, ilma suuremate vä­ liste emotsionaalsete efektideta, härras-

14 muusika 5/04 "Teemi seto punki," teatasid kootud põlvikutega Värska poisid ansamblist Zetod. FOTO AARE PLAKK Rahvalaulu interpretatsioonid Põlvas VAIKE SARV

[—] kunstiteos hoiab väga tinglikult kuigi taaselustamise katsed võivad esile Leelokõnõ, laulukõnõ! Koh sa ollit, ku ma kinni oma ajaloolisest päritolust ja on ise­ kutsuda ka huvitavaid populaarkultuu­ otsõ, koh sa käket, ku ma käve?[—]. Laulu äranis tõe väljendus, mis mingil juhul ei ri ilminguid. Nii või teisiti, rahvamuusika viisi on üles kirjutanud Miina Hermann lange kokku sellega, mida ühe teose vaim­ taaselustamise kaudu lahendatakse ühis­ Põlva kihelkonnast 1904. aastal. ne autor teost luues õigupoolest mõtles.' konnas identiteediprobleeme ja see moo­ Vastavalt folkfesti nõuetele pidid esi­ dustab osa tänapäeva kultuuripoliitikast. nejad andma nii sõnadele kui ka viisi­ Põlva folkfest, nagu teda omade vahel Kuigi taaselustamise ja ellujäämise ideo­ le kaasaegse tõlgenduse nii, et side alg­ hellitavalt nimetatakse, kannab ametlikku loogiad liiguvad eri radadel, juhtusid nad variandiga oleks tuntav. Seega tuli igal nimetust eesti rahvamuusikatöötluste fes­ Põlva festivalil kohtuma - ürituse avas ansamblil interpreteerimise käigus vana tival. Nagu koduleheküljelt lugeda saab, setu leelokoor Leiko, seekord koos Rein rahvalaulu mõista, oma arusaamade ja on festivali peamiseks eesmärgiks eesti Rannapi improvisatsioonidega. emotsioonidega siduda ning sellele arvu­ rahvamuusika taaselustamine tänase esita­ Põlva viies folkfest toimus 20. märt­ ka publiku tähelepaneliku pilgu all uus, ja ja kuulaja kaasabil. sil Põlva kultuuri- ja huvikeskuse avarates folkfesti õhustikuga sobiv tähendus anda. Rahvamuusika taaselustamine {folk ruumides. Festivali kunstiline juht oli taas Siinkohal heidan sellele põnevale protses­ revivals) on liikumine, mis tekkis Põhja- Ülle Podekrat ja projektijuht Rein Vill. sile põgusa pilgu ühe näite, nn kohustus­ Ameerika linnades juba 1950. aasta­ Züriisse kuulusid festivali patroon Ingrid liku laulu abil. tel. Nagu on kirjutanud etnomusikoloog Rüütel, Anne Erm, Kirile Loo ja Peeter Kui vanema rahvalaulu sõnade mõist­ Neil V. Rosenberg, kannab seda "juur­ Aas, esimees oli Tõnu Kõrvits. Koik 16 misega ühelgi esinejal erilisi probleeme te juurde" tagasipöördumise idee, mis osalejat pidid esitama veerandtunnise ka­ ei paistnud olevat, siis üllatuse tõi vana vastandub ellujäämise {survival) ideele.2 va, sealhulgas ühe eesti rahvalaulu töötlu­ Võrumaa uuemast meestelaulust võetud Rahvamuusika taaselustamine on sealpool se. Seekord oli kõigile esitajatele ühiseks refrääniga viis. Meloodia ei mahu tavapä­ peamiselt nende intellektuaalide tegevus, looks Jakob Hurda poolt Põlva kihelkon­ rase regiviisi stiiliraamidesse, vaid on laia kes otsivad alternatiive massikultuurile, nast 1860. aastail üles kirjutatud sõnad: ulatusega, sisaldab nii kromatisme kui ka

muusika 5/04 15 oktavi hüppeid, tavapäraste rütmimustri­ tavaid trallitusi (Võru folkloorifestivali mine rahvalaulule oli ilmselt aga Tõrvast te kõrval leidub punkteeritud rütme jne. eriauhind). Raud-Ants Viljandist lähtus pärit ansambli Nihe esitus, kus mando­ Refrään on aga tantsulise iseloomuga. See heavy-metal muusikast ja esitas folkfesti liinil, balalaikal, bandžol ja kitarril män­ võõrapärane viis oli parajaks proovikiviks kõige vägevama trummisoolo (Taevaskoja gitud viisi täiendas Ott Kaasiku muhe­ interpreteerijaile. Ansambel Mälutagune turismi- ja puhkekeskuse eriauhind). lev kommentaar, kes seadis kahtluse alla Tallinnast esitas meloodia esmalt põik- Publiku lemmikuks osutus Värska poiste muistse kuldaja ihaluse ja asetas ennast flöödiga elegantses barokkmuusika stii­ ansambel Zetod (publikupreemia Põlva rahulikult rahvamuusika kandja rolli: ehk lis ja läks seejärel üle torupillivalsile maavalitsuselt), kes sai ka Põlvamaa pari­ saja aasta pärast keegi leiab, et on hea lu­ (Jazzkaare festivali auhind). Laudaukse ma ansambli preemia. "Teemi seto pun­ gu... Kääksutajad Tallinnast ei kasutanud üldse ki" oli nende teade publikule ja see esitus Põlva folkfest on tegelikult muutu­ etteantud viisi, vaid interpreteerisid sõnu kandis ilmselt enam ellujäämise kui taas­ nud Lõuna-Eesti rahvamuusikatöötluste muldvana naise kähedal häälel (peapree­ elustamise mõtet. festivaliks, sest enamik osalejaist on pä­ mia Põlva linnavalitsuselt). MarR ja nen­ Esinejad - ansamblid, projektibändid, rit Tartu ja Viljandi kandist või kui tulijad de džässmuusika reeglite järgi improvisee­ duod ja solistid - kuulusid sedavõrd eri­ ongi Tallinnast, siis on nad ikkagi vanast riv solist Mari Kalkun Tartust võttis lau­ nevatesse kategooriatesse nii muusikalise Võrumaa kännust kasvanud. Tundub, et lust vaid mõne motiivi (Viljandi pärimus­ ettevalmistuse kui ka tõlgendusvalmidu- üks identiteediprobleem on sedakaudu la­ muusika festivali toimkonna eriauhind). se poolest, et raske on neid isegi ühe lau­ hendatud. Tartu Krää kandis laulu ette kannelde, ki­ lu piires sama mõõdupuuga mõõta. Kõige tarride, lõõtsade, viiulite ja rohkete ohe­ küpsem muusikaline esitus kuulus kaht­ ' Hans-Georg Gadamer. Hermeneutika universaalsus te saatel, kuid läks siis üle setu karguse­ - Esteetika ja hermeneutika. Ilmamaa, 2002, 227. lemata ansamblile Virre Tallinnast, kus 2 le (Ingrid Rüütli auhind). Türi a cappella Toomas Torop ja Urjo Jaama koos kaas­ Neil V Rosenberg. Introduction. Transforming Uisapäisa joigus, lisas burdoonhääle ja Tradition - Folk Music Revivals Examined. Ed. by lastega suutsid Põlvamaa meestelaulu tõl­ Neil V. Rosenberg. Urbana and Chicago. University läks viisi teises pooles üle kamaarinska- gendada orientaalses võtmes. Tulemuseks of Illinois Press, 1993, 1-25. ja tüüpi esitusele (Vikerraadio eriauhind). oli instrumentaalne meditatsioon, mis tu­ Viljandi duo Gerti ja Kulno kasutas dia- gines noodistuses leiduvale ornamentika­ loogivormi ja tõi muusikasse Norrast tut­ le. Sotsiaalselt kõige tundlikum lähene­

KLASSIKARAADIOS tAAVO / LEGEND pün

2. mai BRAAVO, NEVILLE MARRINER! • * • 1. mai ELECTRIC LIGHT ORCHESTRA-

Inglise dirigendi 80. sünnipäeva puhul kordame Maia Lilje i A a Electric Light Orchestra (1971) saadet, mis oli esmakordselt eetris 1999. • Tiit Kusnets

9. mai BRAAVO, RALF GOTHONI! 8. mai CARAVAN - Cunning Stunts (1975) Saade soome pianistist, keda tema märtsis toimunud Eesti Vallo Järvis turnee ajal intervjueeris Piret Väinmaa. 15. mai YES - Close To The Edge (1972) 16. mai LEGEND - RICHARD TUCKER! Igor Garšnek t Ameerika tenorist teeb saate Tiina Kuningas. 29.mai SOFT MACHINE -II (1969) 23.mai BRAAVO, INESA GALANTE! Mihkel Kleis Läti sopranist teeb saate Karin Kopra.

30.mai BRAAVO, MARYLIN HORNE! Klassikaraadio Tallinnas 106,6 MHz, Tartus 103,0 MHz, Haapsalus 106,3 MHz, Tänavu 70-aastaseks saanud legendaarsest ameerika Pärnus 107,3 MHz, Koerus 107,6 MHz, Kohtla-Nõmmel 90,4 MHz, Naivas 89,4 MHz, metsosopranist teeb saate Kersti Inno. Kuressaares 107,0 MHz, Saaremaal-Hiiumaal 107,8 MHz, Viljandis 107,0 MHz, Võrumaal 99,0 MHz, Põlvas 92,5 MHz, Internetis www.er.ee/klassik

d® ^1 KLASSIKA \M RAADIO

16 muusika 5/04 Eesti Muusikaakadeemia kontserdid mais 2004

1. mai, kell 18.00 5. mai, kell 19.00 12. mai, kell 19.00 20., 21. mai, kell 11.00 EMA kammersaal Pärnu raekoda EMAkammersaal Eesti Nukuteater Aet Ratassepa viiuliklass 6. mai, kell 18.00 Doktorikontsert 22. mai, kell 12.00, 15.00 EMA kammersaal Irina Zahharenkova (klaver) Eesti Nukuteater 2. mai, kell 13.00 Magistrikontsert EMA ooperistuudio Toomkirik Leonora Palu (flööt) 13. mai, kell 14.00 diplomietendus Orelitund Voces Musicales Ensemble EMA kammersaal E. Humperdinck Ene Salumäe Dirigent Risto Joost Magistrikontsert "Hansuke ja Greteke" Ave Ott (klaver) Lavastaja Thomas 2. mai, kell 16.00 6. mai, kell 18.00 Wiedenhofer EMA kammersaal EMA orelisaal 13. mai, kell 19.00 Magistri kontsert Külaliskontsert EMA orelisaal 23. mai, kell 18.00 Reene Pehka Tuula Paavola (alt, Soome) Magistrikontsert EMA orelisaal (klaver, kammeransambel) Colin Hansen (klaver, Tanel Juksaar (tromboon) Kristjan Hallik (viiul) Kaastegevad Helen Saar, Soome) Klaveril Ralf Taal Klaveril Jelena Fomina, Andreas Aben, Jan Pentšuk, Liisa Hirsch Marlis Timpmann, Andreas 8. mai, kell 16.00 14. mai, kell 17.00 Lend, Tanel Juksaar, Kadri EMA orelisaal EMA kammersaal 26. mai, kell 19.00 Rehema, Olga Raudonen Alfred Papmehli Magistrikontsert EMA kammersaal mälestuskontsert Pille Prans (viiul) Jaan Õuna 2. mai, kell 19.00 Pille Prans (viiul) Kaastegevad Lea Leiten mälestuskontsert EMA kammersaal Lea Leiten (klaver) (klaver), Mart Laas (tšello) Svetlana Jaroslavskaja Magistrikontsert Mart Laas (tšello) (flööt, Sankt-Peterburg) Kaia Tambi (tšello) 16. mai, kell 13.00 Julia Jurtšenko (klaver, Klaveril Lea Leiten 8. mai, kell 17.00 EMA orelisaal Sankt-Peterburg) EMA kammersaal Orelitund 3. mai, kell 17.00 Doktorikontsert Tiiä Tenno-Ratas 28. mai, kell 18.00 EMA kammersaal Ludmilla Kõrts (sopran) EMA kammersaal Doktorikontsert Igor Tsenkman (bariton) 18. mai, kell 19.00 PaukenfEst V Mihkel Peäske (flööt) Klaveril Merike Käver Rocca al Mare Kool Koosseisus Vambola Krigul, Kaastegevad Leho Karin Magistrikontsert Anto Õnnis, Hele-Riin Uib (tšello), Kaia Urb (sopran) 9. mai, kell 16.00 Hanna Renter-Reintamm EMA kammersaal (koolimuusika) 28. mai, kell 18.00 4. mai, kell 18.00 Magistrikontsert Kaastegevad Rocca al Mare EMA orelisaal EMA kammersaal Reet Uba (vioola) Kooli õpilased ja lastekoor Magistrikontsert Vladimira Lebedeva Klaveril Reinut Tepp Kammerkoor "Kellerkoor" Eve PUtsepp (tšello) (klaver) Klaveril Nävid Mikkonen Maria Bachmann (klaver) 9. mai, kell 19.00 21. mai, kell 18.00 EMA kammersaal EMA kammersaal 29. mai, kell 18.00 5. mai, kell 18.00 dots Tõnu Reimanni Külaliskontsert EMA kammersaal EMA kammersaal viiuliklass Georgia State University Magistrikontsert Magistrikontsert Klaveril Reet Ruubel Singers Anna-Kaisa Rautanen Karmen Puis (metsosopran) Dirigent Alan Raines (USA) (klaver) Klaveril Jaanika Rand-Sirp

muusika 5/04 17 JUBILATE Operett pole ainult aariate laulmine MARVI TAGGO

perett on nagu oopium, mis ui­ mastab, aga ei toida, kuid on O täitnud teatrisaale ja kassaplaa- ne. Operett on valulisemaid teatrivald- kondi, kus oma elumõtet pole kerge kaits­ ta. Aga kui laval on operett, ei saa sealt puududa täht, esimene daam, primadon­ na. Kolmekümnendatel aastatel tõi Imre Kalmani "Bajadeer" Estonia rambival­ gusse legendaarse Milvi Laidi. 1957. aas­ tal jäid "Bajadeeris" kõlama Silvia Urb ja Georg Ots. Operetti mängiti üle 250 korra. Silvia Urb on kasvanud lihtsas peres. Kus ta küll seda kunsti õppis, suurejoone­ liselt uhkeid tualette kandma, aga ta os­ kas! Õnnistatud vaist, milleta ei kujuta ette tõelist lavainimest. Ainult vokaalselt kaunis rüüs operetiprimadonna ei rahul­

aga ainult priimad operetti pääs­ ta, kui sealt puudub kontrast, särav sub- retipaar. Muidugi on esimesel paaril vä­ ga suur osa mängida, aga kui kõrval on "käkk", ongi operett mokas. Ka muu­ sikalises mõttes, kui mõni hääl ei kõla või ei sula ansamblisse, on jälle halvas­ ti. Operett pole aariate laulmine, nagu ooperis, kus noodid kõik emotsioonid paika panevad ja osalahendus on juba hääles olemas. Operett peab olema silma­ le ja kõrvale, tekst on oluline ja seda on isegi raskem laulda, sest pead nüansseeri- ma, särama, tantsima ja märkamatult lau­ lu pealt tekstile üle minema nii, et see ka üle orkestri saali kanduks. Tuju, tempo, diktsioon, nagu ütles Lauter."

Esimeses vaatuses primadonna armub, teises minestab. "Vähemalt meie lavastustes polnud üh­ tegi minestavat daami. Klassikalises mõt­ tes on opereti esimene daam eksootili­ ne, naiselik, tavaliselt brünett, subrett tü- tarlapselik, natuke lihtsameelne, blond. Primadonna Milvi Laidi kohta räägiti, et Diiva.

18 muusika 5/04 Mulle meeldis kõige rohkem olla etendus mingil juhul ära jääda. Poliitika Lõbus lesk. Bajadeeri mängisin ära, aga küsimus: pidid kas või hauast tõusma ja Lesk oli sisu poolest elulisem ja loomuli­ lavale minema. Rummo oli tugev näitleja kum. Mulle meeldisid ikka reaalsed asjad. ja tugeva näitleja puhul on alati, mida tä­ Väga muinasjutulised, õhkavad osad mi­ hele panna, õppida. Linda oli ka lauljana nu hingele eriti ei istunud." tubli, kui iga päev treenis, tuli hästi välja. See on ju kõik võimalik. Endel Pärn te­ "Bajadeer" oli võidukäik. gi operetis kolme noodiga kõik rollid ära. "See oli 1962. aastal, kui käisime Tal oli õige muusikaline tunnetus, hea "Bajadeeriga" Leningradi kultuuripalee­ rütmitunne." des. See oli esimene katse Venemaal eesti keeles operetiga läbi lüüa. Väljamüüdud Silvia Urb on tuntud oma otsekohesuse majad, rahvas röökis, etenduse lõpus poolest. eesriie käis muudkui kinni-lahti, karju­ "Eks mina ikka üks nõid olen ja sel­ ti Silva! Silva! Ge-org! Ge-org! Georg leks ka jään. Olen kasvatanud oma ven­ Ots oli Venemaal ju väga populaarne, ei di ja nüüd vennapoegi kantseldanud, kõik tea, kust nad minu nime teada said! Kuid kuulavad ja kardavad mind. kõik see vaikiti siin maha ja meie esine­ Neid kõiki peetakse pahaks, kes ei ar­ mist ei kajastanud ükski ajaleht! Nüüd, masta klatšida, vaid on ühemõtteliselt ot­ kui midagi juhtub, on õuelaulikud kohe sekohesed. Räägitakse, et Ird oli paha. platsis!" Mulle ütles ta alalõpmata: "Kulmud!" Ilmselt tõstsin lauldes alalõpmata kulme, tema märkus oli õige. Mõelge, missugu­ Värvilised ja lõhnavad õnnitlused. Silvia Urb on kõik osad käskkirjaga saa­ FOTOD ERAKOGUST nud, pole endale küsinud ka ooperirolle ne oleks minu laup praegu, kortsus nagu Carmenit ja Bessi. karmoška!" "Mind lihtsalt läks vaja! Mida pakuti, se­ Tina 13 maja loomeinimestele on da tegin operetis, muusikalis või ooperis Silva-tädi olnud asendamatu lapsehoid­ nii hästi või halvasti, kui oskasin. Teatris ja. "Silva on minu arvates võrratu," rää• olin kogu aeg hõivatud, kuni sealt välja gib muusikute Evi Rossi ja Aleksander elus oli ta nagu hall hiireke, aga kui lava­ visati - minu kohta oli vaja noorele laul­ Rjabovi tütar Kadi Veldi, keda tädi Silva le läks, siis säras. Mina olen Milvi Laidi jale. Mis teha, peab olema realist ja aru maast madalast on hoidnud. "Tädi Silva näinud ainult üks kord kontserdilaval. Ta saama. Jenny Anvelt oli noor, lootust­ võib olla terve päeva öösärgis, aga küü• toetus klaveri najale ja laulis midagi kalu­ andev ja võimsa häälega. Aga Gershwini ned on lakitud ja huuled punased, sest ri neiust. Tookord mõtlesin, kas see on­ muusika meeldis mulle metsikult juba en­ muidu on tal tunne, et on alasti." gi see kuulus operetiprimadonna Milvi ne, kui Bessi laulma hakkasin. Ta on ko­ Kui vennad Urbid, Tarmo ja Toomas, Laid? Olin pisut pettunud. Aga kui laulad gu aeg olnud minu lemmikhelilooja. Ma kontserdilavale laulma tulid, püksid jalas ühe aaria, on see ju midagi muud, kui ku­ ei ole Verdi laulja, kuigi õppeprogrammis nagu padjapüürid, pidi nende sametkleidis jundad osa. olid ka Verdi aariad, aga Gershwini lau­ tädi saalis hulluks minema. le, mida kätte sain, laulsin juba kontserti­ "Laval peab ülikonnas esinema. del nii hästi, kui oskasin. Kui raadiost tu­ Kontserdi teises pooles tulid poisid smo­ leb Gershwini muusika, ma lihtsalt ei saa, kingis, üks valges, teine mustas, ütlesid, jään kohe kuulama." et muidu nende tädi saab rabanduse."

Lilleneiu Eliza kasvas draamaässa Linda Kas laulate vahel veel ka oma lõbuks? Rummo kõrval. "Oma lõbuks võib kõike teha, kes "Panso eelistas loomulikult Rummot. saab seda keelata. Mina käin oma lõ­ Ta tahtis üldse muusikali draamanäit­ buks kontsertidel, teatris või kuulan lejaid tuua: Ants Eskolat Higginsi os­ Klassikaraadiot, mis mul kogu aeg män­ sa, Meringu kõrvale Valdeko Ratasseppa. gib. Võiks arvata, et kuulan hirmsas­ Aga teater nõudis, et "Veetleva leedi" üks ti Straussi või siis Lehäri, aga ei, hoopis Operett peab olema Eliza osatäitja peab kindlasti oma teat­ suurema huviga jazzmuusikat. Ma hinda­ rist olema. Direktsiooni nõue oli selles sin juba nooruses Armstrongi, Presley't. silmale ja kõrvale, tekst mõttes õige. Näiteks juhul, kui toimub Vanasti oli see ju püha toiming, Sinatra on oluline ja operetti on etenduse muudatus ja Linda Rummo ei plaat algusest lõpuni ära kuulata." saa etendust teha. Ja oligi nii! Draamas isegi raskem laulda, sest muudeti etendus, Rummo pidi oma teat­ ris mängima, ja mind löödi jõululaupäe­ pead nüansseerima, val palavikuga Leedit tegema. Hääl oli ju särama, tantsima. korras! Sel ajal ei tohtinud jõululaupäeval

muusika 5/04 19 RUBATO

Rubato lubab kõrvale kalduda - loomeprotsessis tähendab see kõige salapärasemate hoovuste vallandamist. Tegelikkuses saavad just need kõrvalekalded uue aluseks. RUBATOst kujuneb täitumatute visionääride rubriik; konventsioonide intuitiiv-teadliku hülgamise tulemusena fantaseerivad nad kuristiku kohal, mis sajandist sõltumata on ikka kurdunud avangardisti ja tema kaasaja vahel. Nende helideks materialiseerunud mõttekäigud pakuvad relatiivsusteooria-sarnaseid ootamatusi, nende unustusse vajunud elukäigud aga välklambina sähvatavaid üllatusi. Protsessiooni avab Must Prints Gesualdo da Venosa. Mõrtsukast madrigalimeistri valusad harmooniad Gesualdo da Venosa (1566?-1613)

n loojaid, kes pärivad tulevikult järjekindlusega mõtleb Gesualdole re­ üleliia, Maria armastas armastust üleliia. aru, heidavad võimukaid pilke žissöör Bernardo Bertolucci, kes plaa­ Nende abielul lasus traagiline märk, et Okeele arengule, hämmastavad hi­ nib tast filmi "Heaven and Hell", stsena­ kooselu on võimatu. Minu veendumuse lisemaid põlvi salapärase ettenägelikkuse­ ristiks Mark People, peaosast huvituvat kohaselt tappis Gesualdo naise, sest nai­ ga. Kõrgilt hiilgab ses seltskonnas uuen­ Johnny Depp. "Mind ahvatleb see pea­ ne pärssis ta loomingulisust, ning liider­ dusaldis Gesualdo da Venosa, kes topelt­ aegu et vägivaldne saatus, mis ühendab likkuses leidis ta ettekäände naisest vaba­ mõrva tõttu oli mõistetud põrgulikes­ väljapaistvaid avangardiste, kellele on lii­ nemiseks." se süümepiinadesse: 26. oktoobri öösel ga vara antud näha, mis hakkab toimu­ Ent Gesualdo prohvetlikud teosed 1590 oli ta Napolis elajalikult tapnud ma nende valdkonna keelega. Gesualdo lummavad ka Claudio Abbadot. Tänu oma naise Maria D'Avalose ja tolle noore prohvetlik raev vapustas mind kohe esi­ Abbadole on Basilicata ülikoolis teoks armukese Fabrizio Carafa. Sajandite jook­ mesel kuulamisel. Alustasin madrigali­ saamas mitmed algatused: seminarid, kir- sul on Gesualdo saatus toitnud legende dest, seejärel avastasin vaimuliku muu­ jastusprojektid, Gesualdo Opera Omnia ja terveid rändlaulikute epopöasid. Ning sika. Kogemus, millega kaasnesid lausa trükiväljaanne. Potenzas on loodud kui Wagnerit ja Mahlerit van­ ekspressionistlikud elamused. Gesualdo instituut; Avellino raamatuko­ gistas Gesualdo muusika hä­ Ajuti tundus, et kuulan Alban gus tegutseb Gesualdo ühing, mis ajab mar ilu, siis Anatole France'i Bergi "Wozzeckit," pajatab biograafilise materjali jälgi. Ja suvel toi­ ja Victor Hugo loomingus lei­ Bertolucci. mub Basilicatas festival "Tracce": oktoob­ dis kajastamist madrigalimeist- Olustikuliselt paigutub film ri keskpaigani vältava festivali kava ma­ ri isik. Stravinski, kes 1960 16. sajandi lõpu Napolisse, hutab teoseid 16.-20. sajandini, pühen- kirjutas "Monumentum pro Hispaania asekuninga valitsus­ dutakse helipärandile, mil muusikalises Gesualdo", lausa jumaldas te­ aega, ning Stravinski päeva­ mõttes on seos Gesualdoga. da; ent Gesualdo oli ka pianist desse, kes 1951. aastal abikaa­ "Gesualdo oskas kannatust enne­ Glenn Gouldi iidol. Ta on võlu­ sa Veraga Itaalias reisides kü­ kuulmatute harmooniate abil muunda­ -Ü-JPV _V-.,£-:^ -гл^-:"^- nud režissöör Werner Herzogit, lastab "The Rake's Progressi" da," räägib Abbado imetlevalt. "Ta kir­ kes 1995. aastal väntas dokumentaalfilmi esietendusele sõidu eel Gesualdoga seo­ gastas dissonantsi, muutes selle jõuliste, "Viiehäälne surm", kus intervjueeritakse tud paiku ning juurdleb ta loomingu üle. valusate tunnete vahetuks väljendajaks." Gesualdo elu- ja loomerännaku mõttelisi Ent Bertoluccile ei anna rahu see, mida Pingetest ja dissonantsidest vallatud teo­ tunnistajaid alates Venosa palee valvurist ta peab filmi väljenduslikuks tuumaks, sed kätkevad endas rebestavat intensiiv­ ja lõpetades Giovanni Giudiciga, menuka ning tolle kinnisidee pärast lükkabki ta sust. Abbado selgitab: "Silbid, kujundid romaanbiograafia "Il Principe dei müsid" ettevõtmist üha edasi: "Mind vaevab ni­ ja mõisted tõlgitakse muusikasse, mis lak­ autoriga. melt see, et kuidas ka juhtunule ei vaa­ kamatult taotleb harmooniliste vahendi­ Kuhtumatu viirastusena ilmub tapa- taks, ikka selgub, et oma kõige kaunimad te avardamist, et viimseni väljendada valu himuline polüfoonik aeg-ajalt rambival- lood kirjutas Gesualdo pärast naisetap- igat soppi. Need dissonantsidest nõreta­ gele. Ja lähikuudel hakkab see sündima pu. Naise veri oleks justkui ta loomingut vad akordid, kromatismid, mis haaravad sagedamini kui kunagi varem. Jonnaka väetanud. Gesualdo armastas muusikat enda alla iga rea, tekitavad sõnade ja tun-

20 muusika 5/04 Venosa vaated. FOTOD INTERNETIST

depuhangute kohale vähem või rohkem oma nõo Maria D'Avalosega, hukatusli­ loigus lamamas, sest teda ennetanud sõ- kristalliseerunud pöörise; ja häältevahe- kult võluva südamete- ja kehademurdja- jasulased olid armastajapaari pihta oma line fantastiline kontrapunkt lisab kõnele ga. Liikus kumu, et Maria varasemad abi­ arkebuusid juba tühjaks lasknud. Ometi üllatava seesmise dünaamika." kaasad (ta oli juba kahekordne lesk) olid märatses ta halastamatult veel ka jahipüs­ Kuid on teisigi, kes Gesualdo kultu­ kallistuste kätte kustunud. Muusikahaige siga, ning röökides: "Ma ei usu, et ta on sest haaratud. Maurizio Pollini pole suut­ Gesualdo, kel tavaks ligipääsmatusse ük­ surnud", rebestas naise keha häbemest nud tast loobuda üheski oma viimaste sindusse sulguda, jättis naise tihti oma­ kõrini. hooaegade segakavas; Gesualdo oli Luigi päi, ning Maria viskus pöörasesse suh­ Pärast õigeksmõistmist - "kõigile tea­ Nono suur lemmik; ta inspireeris Alfred tesse Fabrizio Carafaga, kes oli nii kau­ da olevalt oli ta väljas olnud õige asja Schnittket (ooper "Gesualdo" esietendus nis, et kandis Napolis hüüdnime "ingel". eest" - tõmbus Gesualdo oma maavaldus­ 1995 Viinis Rostropovitši taktikepi all). Skandaalne kirg sundis teotust verega se, pühendudes armastust ja surma tulvil Tihedalt suhtleb Gesualdoga ka Salvatore maha pesema. 26. oktoobri öösel 1590 helitöödele. Poliitilistel kaalutlustel naitus Sciarrino, kelle sulest pärineb draamaloo tungis Gesualdo ootamatult Piazza San ta 1594 Ferrara hertsogi Alfonso II lap­ "Terribile e spaventosa storia del Principe Domenico Maggiorel asuva palee ma­ selapse Eleonora D'Estega ning sõbrunes di Venosa e della bella Maria" muusika gamiskambrisse (naise teada oli ta jahi­ D'Estede õukonnas Torquato Tassoga. ning "Le voci Sottovetro" metsosoprani­ le läinud) ja tabas armastajad õtse teolt. Ent Ferrara kandi ududest masendus­ le ja instrumentaalkoosseisule; viimane Gesualdo leidis Maria ia Fabrizio vere- se viiduna naasis ta peagi oma armasta­ tugineb neljale Gesualdo vokaal-instru- tud lõunasse, et põleda tuhaks madriga­ mentaalteosele, mis Sciarrino määratlust lides, kus lauldakse jõhkralt kahepalgeli­ mööda on allutatud "vabale töötlemise­ sest naisekujust: imetabasest naudingute le". aiast ning truudusetust valede levitajast. Kõrvuti sellega, et Gesualdo puhul Lõõmav, nägemuslik ja Gesualdost jääb maha "Responsoria", ka- kütkestab muusika sünge ja valulik hurm hevihikuline "Sacrae Cantiones" ja kuus (Sciarrino sõnul "põletushaavadega sarna­ ülimalt nüüdisaegne on see vihikut madrigale (110 viiehäälset, millest nevad helid ja noaterana vahedad akor­ 14 Tasso luulele). Lõõmav, nägemuslik ja did"), kujutab too 16. sajandi rahutu muusika, mis röövib rahu ülimalt nüüdisaegne on see muusika, mis prints endast mõistatust, mis muudab ta ja suunab pilgu kaugele röövib rahu ja suunab pilgu kaugele har­ isiku lausa gootilises mõttes vastupan­ mooniavabadustesse, rütmikontrastides- damatuks. Kunstnike ja intellektuaalide harmooniavabadustesse, se, paatose süngeisse ja kurnavaisse suges­ keskel sirgunud haritud ja kergesti haa- tioonidesse. vuv aristokraat, kaheksas Conza krahv ja rütmikontrasudesse, paa­ kolmas Venosa prints Carlo Gesualdo oli tose süngeisse ja kurna- Leonetta Bentivoglio artikli (La emaliini pidi Trento kirikukogu sepitseja Repubblica) lühendatult vahendanud Carlo Borromeo lapselaps. 1586 naitus ta vaisse sugestioonidesse. Mailis Põld

muusika 5/04 21 MEDITATSIOON Minevik muusikas: miks kassid püüavad hiiri?

elmisel kevadel toimus Walesi üli­ koolis Bangoris briti etnomusi- Ekoloogide järjekordne aastakon­ verents teemal "Minevik muusikas". Konverentsil osalejaid saab jagada kol­ me leeri. Ühed Suurbritanniast, tei­ sed USAst ja kolmandad, uudishimuli­ kud mujalt, kes ei ole õppinud eelmaini­ tud maades, ent on siiski lugedes tutvu­ nud nende maade erinevate koolkonda­ dega. Konverentsi teesid olid suures osas seotud traditsiooni, taaselustamise ja rah­ vusliku muusika (re)konstrueerimisega. Kultuuriteoreetikud venitasid aga aja ja mineviku mõiste ka oleviku ning tulevi­ kuni välja. Uurimisvaldkonnad olid eri maade etnomuusika, jazz, gospel ja etnili­ ne vaimulik muusika. Tundub, et konve- rentsiteemade ühine joon oli see, et lääne kunstmuusika jäeti välja. Seevastu oli näi­ teks hiina, india ja iraani kunstmuusika Walesi crwffr'i-mangija Robert Evans. Crwth on muide hiiu kandle kauge sugulane. korralikult esindatud. Kohati tekkis tun­ FOTO SOFIA JOONS ne, et eksootiliste maade uurijad abista­ Selina Thielemann: sid briti koolkonna esindajaid, kuna neil kassid on miljoneid on kergem mõista oma muusikakultuuri aastaid hiiri püüd­ seestpoolt. Toimusid emic-etic-kokkusaa- nud. Samasugune mised, mida oli vägagi huvitav jälgida. traditsioonide pide­ Üks briti etnomusikolooge oma uuri- vus väljendub ka ajaloos. misväljaga üllataja oli sakslane Britta FOTO INTERNETIST Sweers, kes ettekandes "Ühe jalaga mine­ vikus ja teisega teel tulevikku" rääkis ing­ laste püüdlusest taaselustada inglise päri­ musmuusikat, teema, mida briti etnomu- sikoloogid ise ei käsitlenud. Ei tea, kas sellega tegeldakse või mitte. Äkki inglise muusikakultuur lihtsalt jääb tagaplaanile areenil, kus on niigi palju atraktiivseid ja eksootilisi muusikakultuure - ühelt poolt kultuurid väljaspool Lääne-Euroopat ja Bohlman. Mõlemad on oma raamatu­ Bohlman ründab probleemi väitega, teisalt lääne kultuuriruumi poolsalajased tes püüdnud vastata küsimusele, mis et maailmamuusika tähendab tema jaoks või juba hästi etableerunud subkultuurid on muusika. Blacking lähenes muusika­ kõiki olemasolevaid muusikaid. Blacking (nn jazz)? Walesi muusikast oli seevastu le antropoloogia nurga alt, viies vasta­ oli kindlasti sarnasel arvamusel, kuna ta koguni kolm ettekannet, just waleslastelt. valt traditsioonile läbi välitööd Zambias, kirjutas, et lääne kunstmuusika on ka et­ Ugandas ja Lõuna-Aafrika vabariigis. niline muusika, et midagi ei eksisteeri Kolonialismi varjudes Tema rõhutab eelkõige, et muusika on väljaspool etnilisuse mõistet ja et etniline Konverentsil viidati rohkelt Belfastis, küll globaalne nähtus, aga selle tähendu­ muusika ei pruugi olla primitiivne või n-ö Queen's Universitys töötanud klassiku­ sed mitte. Me lihtsalt ei mõista võõraid eksootiliste kultuuride muusika. Bohlman le John Blackingile. Kohal oli Chicago muusikakultuure, kui me võrdleme neid töötab seejärel kahes suunas. Ühelt poolt ülikooli muusikaprofessor Philip pidevalt enda omaga. vaatab ta maailma erinevaid konkreet-

22 muusika 5/04 seid musitseerimissituatsioone ning teisalt lugu on see, mis on maha jäänud. Lääne Kass on püüdnud hiire. Kassid on alati üritab paigutada neid tänapäeva grand jaoks kuulub ajalugu minevikule. püüdnud hiiri ja nad jäävadki hiiri püüd­ theory mõistetesse. Nõnda tegutsedes Muusika ja ajalugu. Te olete lähtu­ ma. Hiirte püüdmine on see, millega kas­ muutuvad tema konkreetsed näited "glo- nud lääne arusaamadest. Olete rääkinud sid tegelevad. Sellised ideed ja väärtused baliseerimise", "diasporaa", "kolonialis­ palju muusika taaselustamisest, et muusi­ on miljoneid aastaid vanad. Nõnda juhtus mi" jms illustratsiooniks. ka on justkui mineviku surnukeha. Nüüd minevikus, juhtub täna ja tulevikuski." Täheldasin, et kuigi konverentsi kü­ räägiksin natuke india arusaamast: me Kohvipausil toimus diskussioon, kus lastajad olid pärit eri maadest ja erineva­ ei näe, et ajalugu on see, mis on minevi­ Selina Thielemann pidi seletama, et pole test koolkondadest, oli nende käitumine kust järele jäänud. India filosoofia näeb oluline, kas kass on punane või must - ta hämmastavalt konformne. Enamik ette­ aega pideva evolutsioonilise protsessina. on ikka eelkõige kass. Teised seltskon­ kandjaid kohanes tajutava briti ettekan­ Struktuuride analüüs ütleb midagi nii mi­ nad jälle rääkisid, et neile tundub, et me de- ja vestlusmudelitega. Briti koolkonna neviku kui ka tuleviku kohta. oleme unustanud kultuurilise suhtelisuse. esindajad olid veenvad kõnelejad ja nen­ India lähenemine ajaloole seisneb pi­ Samas tähendab ju kultuuriline suhtelisus de professionaalne kõnemaneer oli lum­ devuse mõistes. Ajalugu on ideestruktuu- ka seda, et meie kultuuriruumis toimub mav. Mujalt kui Suurbritanniast ja USAst rid ja väljendused, mis seletavad, kuidas see, mis on meie jaoks õige. Ei oska sele­ pärit osalejad rääkisid enamasti inglise midagi juhtus ja kuidas see peaks juhtu­ tada, miks paljud rääkisid, et meie läänes keelt briti aktsendiga. Küsimus on, kas ma. Ajalugu ütleb, kuidas midagi päri­ oleme ikka midagi unustanud. Ei tea jah, kohanetakse ka sealse koolkonna põhi- selt juhtub, mitte aga seda, kuidas midagi miks konverents keskendus muutustele ja arusaamade, meetodite ja teooriatega? konkreetselt juhtus. Pidevus on seotud pi­ otsiti huvitavaid erandeid, mitte standar­ Enamasti jah. Tiirlesime ümber aja mõis­ gem ajaloo, kui minevikuga. Pidevusel ei deid, "huvitavaid" kultuure ja mitte "ta­ te, keskendudes kord indiviidile, kord ole algust ega lõppu. Kuussada tuhat aas­ valisi". ühele teatud muusikarepertuaarile, või tat. Kuussada tuhat miljonit aastat. Koik siis konkreetsele teosele või muusikakul­ ei ole dokumenteeritud ajalugu. Ajalugu Eurooplased jäävadki taaselustama? tuuride taaselustamisele. Vähemalt minul ei sisalda mõttetusi - mida ma sõin vms. Pärast seda viimast päeva ja enne lõpeta­ tekkis tunne, et kuigi me oleme pärit eri­ Ajalugu ei seisne faktides, vaid tähendus­ vat õhtusööki oli pea täis mõtteid taas­ nevatest paikadest ja tegevad mõnikord tes. elustamise teemadel. Ühelt poolt, mõt­ isegi eri distsipliinides, mõistame siiski Ajalugu ja muusika, see on tradit­ lesin, ellu jääb see, mis peab jääma, et üksteist üllatavalt hästi. sioon. Traditsioon on pidevus ja muu­ probleem on võib-olla seotud selle­ tumine. Stabiilsus ja ajalugu korra­ ga, et me ei näe, mis meil on elujõuli­ India alternatiiv ga. Elav minevik. Elavad traditsioonid. ne. Kui vaatame vaid seda, mis on kadu­ Viimasel päeval toimus aga midagi mär­ Musikoloogide ülesanne on läheneda mas, siis on muidugi sant olla. Ega ma kimisväärset. Selina Thielemann Indiast muusikaajaloole kui mineviku kokku­ olnud oma mõtetega kusagile jõudnud, läks lavale, sari seljas. Ta rääkis inglise võttele. Murdumatud elavad traditsioo­ kui üks konverentsi osalejatest, Walesi keelt suure india aktsendiga, tuues väl­ nid on seotud minevikuga. Peame otsima crwtM-mängija Robert Evans, oli tea­ ja konverentsi jaoks uue lähenemise aja- standardeid. Kuidas midagi tavaliselt on da saanud, et mängin hiiu kannelt, mis problemaatikale. Kuulajad olid rabatud. esitatud, kuidas midagi peaks olema. Otto Anderssoni teooriate järgi on seo­ Olime automaatselt lähtunud lääne aja­ Areng on kokkuvõtete tegemine. tud crwth'iga. Teoreetilise suguluse tõt­ lookontseptsioonist ja ära unustanud, et Noh, üritage seda seletada kronoloogili­ tu tahtis Robert välja teha ja näidata mul­ ka selline mõtlemine on etnotsentristlik/ selt. See ei ütle midagi selle kohta, kuidas le Bangori muusikapühi. Päev oli vihma­ kolonialistlik. miski peaks olema. See on vaid faktidest ne ja Robert ei mäletanud täpselt, kuidas loodud süsteem. Koik toimub samamoodi minna. Jalutasime, pillid käes, ja olime Ajaloo kontseptsioon india muusikas ka tänapäeval. Ei juhtu midagi vaid üks kohe läbimärjad. Robert rääkis crwth'i - kassid püüavad hiiri kord. Mis juhtus eepostes, juhtub ka tä­ ajaloost ja pilli taaselustamisest ning ül­ Selina Thielemann: "Kuidas me saame na ja tulevikuski. Olgu toodud üks näide. diselt Walesi taaselustatud muusikaelust. öelda, et minevik pole tajutav? Ma üt­ Koik oli tuttav. Neil on omad tulihinged leksin, et minevik isegi sisaldab tulevik­ ning fanaatikud ja meil omad. Toimuvad ku. Teie jaoks algas inimajalugu kuus tu­ külaskäigud arhiividesse ja muuseumides­ hat aastat tagasi, aga minu jaoks võiks see Ei tea küll, kust on pärit se, ehitatakse ja populariseeritakse pille, arv sama hästi olla kuussada tuhat aastat soov taaselustada ja elus lihvitakse mängutehnikat. või kuussada tuhat miljonit aastat. Minu Ei tea küll, kust on pärit soov taas­ jaoks pole algust. Ma ei kujuta ette, et hoida, aga see on tänapäe• elustada ja elus hoida, aga see on täna­ ma tegeleksin mõttetusega - meie ajalu­ päeval Euroopa üks põhilisi standardeid. gu on seotud filosoofiliste ja religioossete val Euroopa üks põhilisi Äkki me ei saagi sellest hoiakust lähtudes ideede ning väärtustega. Võite öelda, et standardeid. Probleem on anda adekvaatseid hinnanguid India muu­ indialased ei taju aega. Tajume küll. Meie sikaelule ja äkki kõik Lääne muusikakul­ aeg on vahest isegi detailsem kui teistel võib-olla seotud sellega, tuurid ei olegi seotud ajaloo mõistega? tsivilisatsioonidel. Aja mõiste sisaldab ala­ Siiski ütleb see taaselustamissoov palju ti ajaloo kontseptsiooni. Lääne lähenemi­ et me ei näe, mis meil on mineviku ja tänapäeva Euroopa kohta. Ja ne näeb aega kui seesmist progressi ja aja­ elujõuline. võib-olla midagi isegi tuleviku Euroopast.

muusika 5/04 23 Avi Benjamin imestab, kui sarnane on helilooja elu läbi sajandite.

Kentsakad kujud, Pilatus ja Jeshua muusikalist "Saatan Moskvas". FOTOD TALLINNA FILHARMOONIA ARHIIVIST

UVERTÜÜR Avi toob sünnimaale oma parima teose HEILI VAUS-TAMM

/^ f\ mail toimub Tallinna idee. Neli aastat uurisin algmaterja­ ja igaühel on oma Esterhäzy ja rännuaas­ /II Filharmoonia sarja le, mõtestasin lahti, mida ma selliselt tad: 19. sajandil käidi Itaalias, nüüd võib ^^Ы Vy • "Diplomaatilised noodid" žanrilt ootan. Leidsin, et see on multi­ selleks olla New York. Kusagil peab käi­ raames Eestis kasvanud ja hariduse saa­ meedia tipp: muusika, lavastus, valgus, ma ja midagi nägema, et siis tagasi tulla ja nud helilooja Avi Benjamini, Eestis tun­ stsenograafia ja mäng - kõik allub ühele hakata looma. tud Avi Nedzvedzski nime all, muusika­ dramaturgiale, ühele ideele. Ja õnnestu­ li "Saatan Moskvas" lavastatud kontsert­ mine on ainult siis, kui kõik komponen­ Sinu kujunemisaastad olid Eestis, mida ettekanne. Iisraelist tuleb kohale seitse did on tasakaalus. võtsid siit kaasa? Kes olid sinu õpeta­ muusikut, lauldakse heebrea keeles. Just jad? selle muusikali eest sai Benjamin aastal On sul heliloojana eeskujusid? Erialaselt sain kaasa kõige tähtsama, kul­ 2000 Iisraeli aasta helilooja tiitli. Ei ole, aga ma imestan, kui sarnane on tuuri. See ei olnud vene või isegi mit­ helilooja elu läbi sajandite. Soovitan luge­ te spetsiifiline eesti kultuur, see oli lääne Miks võtsid oma muusikali aluseks da heliloojate päevikuid, mitte neist kir­ kultuur. Muusikakoolis oli minu klaveri­ just Bulgakovi romaani "Meister ja jutatud raamatuid, vaid just päevikuid. õpetaja Renate Goznaja, konservatooriu­ Margarita"? Mozart, Haydn, Berlioz, Tšaikovski, mis Bruno Lukk, üks suuremaid kingitu­ See oli tegelikult lavastaja Jevgeni Arie Schnittke - ikka sama. Koik on Haydnid si minu elus. Jaan Rääts andis mulle kom-

24 muusika 5/04 positsioonitunde - vapustav inimene, kes tus tuli raskelt. Herbie Hancocki kontsert, "Figaro pulm" õpetas, mis teeb helilooja suureks. Ühtegi Zubin Mehtaga, Madonna tuleb vars­ heliloojat pole vaja endale iidoliks sea­ Ja sealt jõudsid Iisraeli, kolhoosi? ti. Ooperiteatreid on meil üks, aga kaks da, on vaja osata analüüsida nende loo­ Kui ma tulin Iisraeli, ei teadnud küll, mil­ stuudiot selle kõrval. mingut. lega tegelema hakata. Kõigepealt ela­ Ja näiteks raadio saatejuht teadis nii sin kolm-neli kuud kibutsis, see on na­ palju eesti muusikast. Kooriinimesed tea­ Sa tegid siin ka bändi? gu kolhoos. Minu jaoks oli see üle pi­ vad Veljo Tormist, ja kõik muusikud Arvo Jah, kui hakkasin töötama Vene Draama­ ka aja esimene puhkus. Olin ainsana na­ Parti. teatris muusikajuhina, tuli ka bänd Ne gu valge vares, ei teinud seal midagi; üt­ Zdali (eesti keeles "ei oodanud"). Kui te­ lesin, et mina nüüd küll traktori peale ei Kuidas sisseelamine Iisraelis läheb, tu­ gime Robert Burnsi rockooperit, oli seal lähe ja apelsine ei korja. Kohtasin seal leb ju nii palju rahvast juurde? vaja rockbändi, ja nii see teatriansambli- ühte Eesti Vene Draamateatri näitlejat, On ka tõrjuvat hoiakut, nagu ikka maal, na ellu kutsuti. kes ütles, et Moskvast tuli teatriinimes­ kus on palju repatriante. Neil on üks Sellest ajast on pärit ka minu armas­ te grupp, kes tahavad siin luua oma teat­ ühisosa - nad on kõik juudid. Aga üks tus draamakunsti vastu. Kirjutasin muu­ ri Gesher (Sild). Ma ei uskunud, et sel­ Rootsist, teine Argentiinast, osa Aafrikast. sikat väga paljudele lavastustele. 1988. lest midagi välja tuleb, aga nad helista­ Selles mõttes on siin küll väga terav et­ aastal aga viis elu mind muusikajuhiks sid mulle, selgus, et nad mäletasid minu niline supp. Igaüks toob kaasa midagi Moskva teatrisse Ermitaaž. Kirjutasin Moskva-tegemisi. Algus oli väga raske, oma eelmiselt maalt. Ja küsimus on, mis seal ka muusika jidiši kirjaniku Mendel see ei olnud algul teater, pigem stuudio, Iisraeli kultuurist üldse saab. Iisraeli riik Mohels Forimi teosel "Benjamini reis" nagu Sovremennik Moskvas. Esimene ju eksisteerib alles veidi üle viiekümne põhinevale lavastusele, see oli tol ajal etendus oli "Rosencrantz ja Guildenstern aasta, siin muutub kõik väga kiiresti, nii Moskvas väga kuulus näidend, mida eten­ on surnud" Tom Stoppardilt, väga mo­ palju eri mõjusid. das ka kohalik juudi teater. Algselt on see dernne. See oli just strateegiline samm: ilma lõputa lugu ühe vaese juudi ja te­ mitte midagi rahvuslikku, et oleme nüüd Kas elamispaikade järgi on ka mingid et­ ma abilise rännakust Iisraeli. Teatris teh­ Moskvast tulnud. Selle lavastuse koh­ nilised grupid eraldunud? ti lõpp ümber, et ta tuli oma kodulinna ta hakkasid Iisraeli intelligentsi hulgas lii­ Algul püüavad sisserändajad kokku hoi­ tagasi. Mina tegin aga nii (oli 1980nda- kuma kuuldused, et Moskvast on tulnud da. Siis leiavad inimesed töökohad, õpi­ te lõpp - massiline väljaränne Iisraeli), väga huvitavad teatriinimesed, saime ko­ vad ära heebrea keele, ja juba sõidavad et Benjamin jõuab lõpuks oma pärisko­ he kuulsaks. Aga ikkagi, kolm aastat me laiali. Elukohavalik ei tule enam endi­ ju Iisraeli. Mäletan, et väga paljud käisid palka ei saanud, oli vaja ennast uuesti ja se riigi, vaid juba elus edasijõudmise jär­ enne ärasõitu seda meie teatris vaatamas, uuesti tõestada. gi. Kuigi ida poolt tulnud juudid hoiavad heebreakeelseid laule kuulamas, nagu rohkem kokku. N Liidust tuli ligi mil­ kindlust juurde saamas. Sealt edasi läk­ Ja nüüd kiidab teid Londoni Times? jon, kuidas sa paned miljoni eraldi elama, sin tööle noorsooteatrisse (Teatr Junogo Jah, oleme ennast üles töötanud. Times kui riigis on üldse kuus miljonit elanikku. Zritelja), mis tuleb muide maikuus liigitas meid oma ala teatrite hulgas maa­ Aga näiteks Gesher teeb etendusi nii vene Tallinna, võib-olla toovad kaasa ka mi­ ilma viie parema hulka. See on multimee- kui heebrea keeles. nu muusikali "Goob-bye America", mida diateater, küll sõnateater, aga muusika Moskvas juba kolmteist aastat mängitak­ osa on väga suur, näiteks on meil enamik Mis su kodune keel on? se. Siis töötasin ka Puškini teatris, hakka­ muusikat elavas esituses. Ja mul on vä­ Oli vene, ja ka eesti keel (vanemate ja sin filmimuusikat kirjutama, ja äkki sõit­ ga hea partnerlus meie lavastaja Jevgeni sõpradega), aga nüüd toob meie 8-aasta- sin minema. Minu Tallinna-bänd kutsus Ariega. Maailm teab selliseid tandemeid, ne laps agressiivselt heebrea keele koju. mind turneele kaasa klahvpille mängima, näiteks Hollywoodis oli Alfred Hitchcock Ma küll ei arvanud, et ma hakkan oma ja nii tuuritasime poolteist aastat. Ei ole ja Bernard Hermann, kes tegi muusika Valgevenes sündinud näitlejannast abikaa­ riiki Euroopas, kus me poleks mänginud. kaheteistkümnele Hitchcocki filmile. Ja saga kodus rääkima heebrea keeles. milline osatähtsus on sellel muusikal! See Ega muusiku elukutse muidugi teab Nii et vahetasid tunnustatud Moskva näitab, kui oluline on, et lavastaja usal­ kui hinnatud ole. Ma arvan, et Eesti ja teatrimehe elu rändmuusiku elu vastu? daks muusika autorit ja annaks talle loo­ Iisraeli kultuurielu probleemid on paljus­ Tundsin, et see ei ole hetkel minu jaoks minguvabaduse. ki sarnased - väikesed rahvad ju. Ka meil kõige olulisem. Moskvasse jäi korter, pal­ on kartus, et kuidas suudame oma kul­ ju häid tööotsi ja tulevikuväljavaateid. Kas sa filmimuusikat ka kirjutad? tuuri hoida ning samas olla kaasaegne, Kuid see oli tume aeg enne augustiput- Olen kirjutanud muusikat nii doku- mitte jääda provintslikuks ja ajalooliseks. ši, ma tahtsin kuidagi ära. Aga see uus elu mentaal- kui ka mängufilmidele, aga Kui palju hoida oma kultuuri n-ö puhta­ oli tõeline "life in rock'n'roll": üürisime Iisrael on filmitegemiseks liiga väike riik. na, kaitsta muude mõjude eest, kui palju väikese bussi, kus me elasime ja millega Kinoproduktsioon on nagu rasketööstus, mõjutusi sisse lasta... sõitsime. Lihtne see elu ei olnud... Ja ro­ see vajab miljoneid elanikke. mantika... Ma olin juba 30-aastane, 17- aastaselt oleks seda küll nautinud. Aga ik­ Mis on Iisraeli kultuurielus valdav? ka parem hilja, kui mitte kunagi. Kuigi, On kõike: teater, tõsine muusika, jazz, naine ja laps vajasid ülalpidamist, teenis­ rock. Maailmanimed käivad tihti, alles oli

muusika 5/04 25 ;--..-v„.

STUDIUM Muusikaline monument Uno Naissoole RAILI SULE

CC "1^ "T"aissoo ei olnud mees, kes meheks ja töötas sellel kohal kuni 1977. Naissoo oleks saanud 55-aastaseks, toi­ I ^^1 oleks endale ihaldanud au- aastani, kui tema algatusel ja eestvedami­ mus esimene noorte heliloomingu võist- -L. ^1 sammast, kuid selline te­ sel avati estraadiosakond oma spetsiifilis­ luskontsert. See oli sündmus, mille kahel ma nime kandev noorte loominguüritus te erialadega (pop-jazz laul ja levimuusika esimesel aastal salvestas Eesti Televisioon oleks talle ehk meeltmööda küll. On see instrumendid). 1980. aasta algul viis hai­ (režissöörid Eino Tandre ja Jaanus Nõ- ju nii otseselt seotud tema elutöö peda­ gus ühe värvikama õpetaja ja kolleegi. gisto). googilise tahuga, millele mahuvad aasta­ Oli aasta 1982, kui Õtsa kooli tollane Võistluste ajaloos on olnud tõuse ja kümnetepikkune töö nii Õtsa kooli õp­ direktor Riho Altrov (Altroff) kutsus en­ mõõnu. 1989. aastal peeti loominguvõist- pejõuna kui ka Heliloojate Liidu noor- da juurde muusikateooria ja estraadiosa- luse asemel Uno Naissoo laulude parima tesektsiooni juhatajana," kirjutas Aarne konna (sellist nime kandis alguses prae­ esitaja konkurss. Aastatel 2000 ja 2001 Männik kümme aastat tagasi kooli 75. gune pop-jazzmuusika osakond) õpetajad, erinevatel põhjustel võistlust ei toimu­ aastapäevaks ilmunud trükises. et pidada nõu, kuidas jäädvustada Uno nudki. 2002. aastal sai võistlus uue hoo Kui 1954. aastal toimus kooli iseseis­ Naissoo mälestust. Mõlema osakonnaga ja tänavune oli järjekorras kahekümnes. vumine (selle ajani olid õppejõud kon­ oli Uno Naissoo olnud tihedalt seotud. Korraldajate nimekiri saaks päris servatooriumiga ühised), sai Heino Elleri Töötati välja võistlusjuhend, mis vä­ pikk. Olgu siin nimetatud sellega kõige kompositsiooniklassi lõpetanud Uno Nais­ listas kogenud muusikakirjutajate osavõ­ tihedamalt seotud. Teooria osakonnast soo muusikateooria ainekomisjoni esi­ tu, ja 25. märtsil 1983, päeval, mil Uno Märt Kraav (1935-1998), Lembit Veevo

26 muusika 5/04 (1926-2000), Anti Marguste, Aarne Männik, Märt Ratassepp, Tiina Jaaksoo Uno Naissoo ja Raili Sule, pop-jazzi osakonnast Uno Loop, Margus Minn, Kustas Kikerpuu, nimelise noorte Tiit Juurikas, Jaak Joala, Mare Väljataga, loominguvõistluse Kare Kauks ja Hain Hõlpus. Kooli direkt­ sioonist on võistluse toimumiseks oluli­ laureaadid se panuse andnud Riho Altrov (1941- 1994) ja Irina Anniko. Varasematel 1983-2003 aastatel on üritust toetanud Eesti Kultuurifond, EV Kultuuriministeerium ja I 1983 laureaadid Haridusministeerium ning Kultuurkapital. URMAS LATTIKAS Viimased kolm aastat on konkursid toi­ HELI KALBERG KAIDO SUSS munud Õtsa kooli ja IS Music Teami ENN PAJUPUU ühisprojektina. Eripreemiaid on välja diplomid ja eripreemiad pannud Klassikaraadio, Jazzkaar ja Uno KARE KAUKS Naissoo õde Ksenja (Kanni) Naissoo. TAUNO SAVIAUK ELO TOODO Võistlussarja tähtsaim tulemus on TOOMAS RULL kahtlemata paljude noorte annete esile­ tõus. Lugeja võib ise oma järeldused teha, II 1984 laureaadid heites pilgu võistlustel auhinnatute kroo­ URMAS LATTIKAS nikale. KAIDO SUSS diplomid ja eripreemiad Viimase võistluse võitja Helin-Mari Arder: MERIKE MÖKSI Loominguvõistluse kõige teenekam eesti jazzilava päikesekiir. ELO TOODO hindaja, helilooja ja pianist Olav Ehala on FOTOD KAUPO KIKKAS URMAS LATTIKAS juhtinud žürii tööd kahel esimesel aastal, TOOMAS VANEM SIIRI KÄND paaril viimasel aastal ja mitmeidki kordi vahepeal. III 1985 laureaadid Sündmust tuleb elus hoida. Arvan, et ka AAP KOHA Mida mõtled ja kuidas kommenteerid ol­ need, kes pole ise osalenud, on ainuük­ KALLE VILPUU nut, kui heidad pilgu kroonikale? si võistluste kuulamisega saanud "maitse diplomid ja eripreemiad Nii lugude kui esituse keskmine tase suhu". Noorte maitset saavad suunata ka PIRET PORMEISTER MERIKE MÖKSI on tõusnud. Esimestel aastatel olid mõ­ õpetajad, nii nagu omal ajal Uno isiksus KADRI HUNT nedki tööd isetegevuslikud, nüüd on ta­ mulle tuge ja innustust andis. se ühtlustunud, arvan, et siin on üks Olen endamisi arutlenud, mis on IV 1986 laureaadid põhjusi ka sellealase hariduse andmine siis naissoolik. Mõeldes Uno otsiva vai­ ÜLO MÄLGAND Tallinnas ja Viljandis. Naissoo konkurss KALLE VILPUU mu peale, eeldab konkurss kõigepealt diplomid ja eripreemiad on eelkõige loomingukonkurss, aga ala­ edasiviivat, otsivat vaimu, mis ei tähen­ URMAS LATTIKAS ti on preemiaid jagatud ka interpreeti­ da, et peaks kirjutama naissoolikus stii­ MARGUS MARTMAA dele. Vahel olen analüüsinud, palju mõ­ lis, sest aeg ei ole seisma jäänud. Ja veel MERIKE MÖKSI nes teoses kompositsioonilist poolt oli, olen mõelnud, et kui peaaegu iga bänd PEARU PAULUS URMAS KÕIV ja tulebki välja, et esitus oli väga oluline. jäädvustab oma loomingut plaadile, siis Eurolaulude puhul on ju sama lugu. Mui oleks siingi küllalt materjali. Oleks ju pä­ V 1987 laureaat on ere mälestus 1983. aasta konkursist, ris põnev kuulata, mida ja kuidas kirjutas KÜLLI-KATRI KIRBER kui silm ja kõrv jäi pidama kellelgi, kes Urmas Lattikas aastal 1983. diplomid ja eripreemiad mitte ei löönud trummi, vaid musitsee­ ELO TOODO See võistlus on vajalik ka Uno Nais­ KÄRT TOMINGAS ris löökpillidel. See oli Toomas Rull, siis soo mälestuse jäädvustamiseks. Olin hin­ RAIVO TAFENAU veel Õtsa kooli õpilane. Nüüd teeme ju­ daja kooliõpilaste aineolümpiaadil, kus KADI-SIGNE SELDE ba aastaid koostööd. Ja kui teisi nime­ ühe vastusena oli vaja ära tunda kuue MATI PÕDRA sid vaadata, nagu Urmas Lattikas, Kaido eesti helilooja fotod. Ainus helilooja, Suss, Kare Kauks, Elo Toodo, Tauno kelle puhul üldse ei eksitud, oli Miina VI 1988 laureaat ÜLO MÄLGAND Saviauk jne, on nad kõik praegu tugevad Härma. Uno Naissood ei tundnud vähe­ tegijad või teiste õpetajad. See võistlus on diplomid ja eripreemiad malt pool vastanutest, aga sama lugu oli JAAK SOOÄÄR olnud heaks tõukeks nii loojatele kui ka ka teistega. IMRE SOOÄÄR interpreetidele. ANDRES RAAG KERSTI KUUSK Mida sa ise Uno Naissoo juures õppi­ BENNO AAVA On sul mõni mõte, mida edasi teha? sid? Kiiduväärt, et Raivo Sersant ja IS Music Koolis andis ta mulle mingit kõrvalist ai­ Team on üritusele õla alla pannud. net, aga me saime juba kooliajal suur- ••••*• teks sõpradeks. Esimene temapoolne VII 1989 (lauljatele) laureaadid diplomid ja eripreemiad KERSTI KUUSK usaldus oli see, kui ta pani mind ühe KELLI UUSTANI JAAN KILLING Draamateatri etenduse jaoks oma muu­ KOIT TOOME sikat mängima. Olin Õtsa kooli õpila­ MIHKEL LAUR VIII 1990 laureaadid ne, kui käisime vastamisi külas koos ühi­ SIIRI KRAVTSOV TÕNIS TÜÜR se sõbra Lembit Saarsaluga. Vanusevahe RANNO NURMSAAR XV 1997 laureaadid diplomid ja eripreemiad Naissooga oli suur, aga eks me siis ikka THEMURI SULAMANIDZE JAAK SOOÄÄR pisut ühte tüüpi olime, et nii hästi sobi­ KAIRE VILGATS PRIIT LATTIK sime. Uno oli esimene, kes hakkas mul­ eripreemiad JAANUS NURMOJA le sisendama, et võiksin kompositsioo­ KADRI KOPPEL KARIN HALLINGU KALLE KLEIN ni õppida. Õppisin koolis muusikateoo­ RISTO REBANE PIIA PILIPENKO MARJU POKBINDER riat, mängisin mitmes bändis ja tegime ka ise lugusid. Tolleaegses konservatoo­ XVI 1998 laureaadid IX 1991 laureaat riumis oli kompositsioon midagi väga tõ­ THEMURI SULAMANIDZE TÕNIS TÜÜR sist ja akadeemilist, meie tegime hoopis PRIIT PRUUL diplomid ja eripreemiad eripreemiad WETTA REINSALU midagi muud. Ma ei osanud otsi kokku MARIA FAUST RISTO REBANE viia, aga Uno ütles, et ka see muusika va­ TAUNO AINTS TÕNIS LEEMETS jab õppimist, kerge muusika on osa tervi­ ELE MILLISTFER KALLE KLEIN kust. Tema suur teene oli Õtsa kooli pop- MIHKEL METSALA NATALIA VINNITSKAJA jazzmuusika osakonna loomine. Ja veel, XVII 1999 laureaadid X 1992 laureaadid Naissood tuleb pidada ka eesti rahvusli­ ANDRANIK KECHEK KELLI UUSTANI ku džässi alusepanijaks. Ta kasutas rahva­ RAUN JUURIKAS- PRIIT LATTIK muusika intonatsioone, mitte viisi ennast, OLEG PISSARENKO diplomid ja eripreemiad aga kohe on tuntav, et see pole ameerika eripreemiad NEEME ARRAS standard, vaid tõeline eesti džäss, nii na­ RENE TAMM TÕNIS TÜÜR ALFIA KAMALOVA RISTO REBANE gu Jan Johansson on rootsi džäss. KÄRT KALJASPOLIK JAAK SOOÄÄR LIRIKE VAHER GERT KERDE Millisena meenub sulle Uno Naissoo? RANNO NURMSAAR 2000 ja 2001 ei toimunud ANNELI TÕEVERE Ennekõike meenub positiivne ener­ KALLE KLEIN gia, mis temast igale poole kiirgas. Koik, XVIII 2002 laureaadid PRIIT LATTIK kes temaga koolis kokku puutusid, mä­ MARKO MÄGI letavad teda trepil jooksvana, kätt vii- TÕNU LAIKRE PIRET OTSLA butamas, et tulen sealt või lähen sinna. XI 1993 laureaadid eripreemiad KELLI UUSTANI Mäletan selgelt üht episoodi. Uno tun­ MARKO MÄGI ANN-LIIS ANIKO dis hästi mu isa, kes oli noodigraafik, sel KIRILL ADÕLIN diplomid ja eripreemiad ajal tehti see töö ju käsitsi. Ta tõi oma lu­ ELE MILLISTFER KALLE KLEIN gusid papsile teha, küsisin siis, kuidas lä­ XIX 2003 laureaadid RISTO REBANE heb ja mis teed, vastus oli, et üks ukrai­ ERKKI REIMANN PIRET LAIKRE JOOSEP SANG na filmimuusika on praegu pooleli, sel­ HELIN-MARI ARDER lega on kiire, ja siis vaikselt naeru kihis­ TEET RAIK XII 1994 laureaat tades lisas, et panen ise peoga tablette. eripreemiad HILLE SILLAOTS Liigne usaldus tablettide vastu sai vist tal­ EVELIN SEPPAR diplomid ja eripreemiad KATRE RANDMAA URVE ROHTSALU le ka saatuslikuks. Tal jäi palju asju poole­ HELEN TARTES SIIRI KRAVTSOV li, üks neist oli raamat praktilise harmoo­ HELIN-MARI ARDER RISTO REBANE nia ehk vaba klaverisaate printsiipidest. TEET RAIK MEEME KUDU Abikaasa Piia Naissoo andis raamatu tar­ KRISTJAN MAZURTŠAK ILJO TOMING vis kogutud materjalid minu kätte, aga XX 2004 laureaadid ma ei osanud tollal sellega midagi peäle HELIN-MARI ARDER XIII 1995 laureaat hakata ja andsin need tagasi. Nüüd, kui TEET RAIK KADI UIBO olen Muusikaakadeemias tosin või roh­ PIRET LAIKRE diplomid ja eripreemiad kemgi aastat sedasama asja õpetanud, on eripreemiad RANNO NURMSAAR mul oma süsteem välja kujunenud ja alles MAI LEEMET TIIT KÄOSAAR SVEN REITEL ÄRGO TOMEL praegu oleksin osanud tema poolelijää­ UKU SUVISTE KELLI UUSTANI nud raamatut lõpetada. Tudengid käivad KOIT TOOME peale, et paneksin oma materjalid kirja ja RAUN JUURIKAS annaksin raamatuna välja. Tõenäoliselt MIHKEL MÄLGAND tuleb seda ükskord teha, pühendusega XIV 1996. laureaat Unole. KADRI KANTER

28 muusika, 5/04 KONTRAPUNKT Mis olnud, mis on ja mis võiks olla Teatri- ja Muusikamuuseumi 80. aastapäeva puhul

TMMi struktuuri omapärast riosakonna liitumisel näiline ja eksitav Veebruarikuu Muusikas lõppes muusi­ mulje, et muusikaosakonnal on püsieks­ kamuuseumi sünnile pühendatud artik­ positsioon olemas. Tegelikult puudub ees­ kel aastaga 1941, kui nõukogude võim ti muusika ajaloo ülevaatenäitus tänase­ liitis muuseumi vara 1937. aastal asu­ ni. Teatriosa on selles mõttes veelgi enam tatud Teatrimuuseumi Ühingu omaga. vaeslapse rollis, sest neil pole muuseumi Teatriosakonna kogu aluseks sai näitle­ visiitkaardiks kujunenud muusikainstru- ja Heino Vaksi teatriajalooliste materjali­ mentide ekspositsioonis mingit osa (täp­ de kogu. Muuseum sai uue nime - Eesti sustuseks: TMMi filiaalis, 1982 asutatud NSV Riiklik Teatri- ja Muusikamuuseum. näitleja ja lavastaja Andres Särevi korter­ Nii tekkis muuseum, mis ühendab muuseumis on olemas väike püsinäitus kaht suurt kultuurivaldkonda ning mille­ teatrinukkudest). sarnast teist pole Eestis tänini. (Teatavasti TMM kui arhiivmuuseum saaks ju on olemas näiteks spordimuuseum, ar­ veel mõnda aega hakkama paberkandjail hitektuurimuuseum, meditsiinimuuseum materjali paigutamisega, kuid kuna meie jne.) Teatri ja muusika ühe mütsi alla pa­ kohustus on koguda ka ajaloolisi muusi­ nemine näib siinmail olevat traditsiooni­ kainstrumente ja luua neile minimaalnegi line, seda ka perioodilistes väljaannetes. nõutav mikrokliima, siis ainuüksi sisemise Nii liideti nõukogude aja algul ajakir­ pinna ümberjaotamine ei ole lahendus. jad Muusikaleht ja Teater üheks ajakir­ jaks Teater ja Muusika. Aastal 1982 asu­ Muuseum vajab toimivat kogumis- tati kultuuriajakiri, mis ühendas teatrit, strateegiat muusikat ja kino - sündis ajakiri Teater. FOTO TMMi ARHIIVIST Peale ruumikitsikuse on lahendamist Muusika. Kino. nõudvaid probleeme veelgi. Näiteks, kui­ Teatri- ja Muusikamuuseumi õnneks das saada kokku olulisematki infot viima­ on mõlema valdkonna arhiivimaterjali­ arhiivi jaoks ruum Kadrioru lossis, sel ajal plahvatuslikult suurenenud muusi­ del oluline ühisosa - see on muusikatea­ 1933. aastal sai muuseumist Tallinna ka- ja teatrifestivalide kohta. Tänapäeval ter. Nii on tänu kahe "suure vaala", teat­ Konservatooriumi allüüriline. pole kontsertide ja teatrietenduste korral­ ri ja muusika osaliselt kattuvatele huvi­ Kuid 1992. ja 1993. aastal, taasise­ dajail kohustust saata muuseumile kava­ sfääridele tekkinud päris palju ühiseid seisvunud Eesti muudatuste tuhinas tulid lehtedest ja muust infost sundeksempla­ arhiveerimis- ja uurimissüsteeme, uuri­ mõned esimese vabariigi aegset õigusjärg- re, nii nagu see varem toimis. Nüüd jääb misvaldkondi ja väljundeid. sust nõudvad radikaalid mõttele taastada suure hulga materjali saatus juhuse ja ük­ Erilise struktuuriga muuseumil on ras­ muusikamuuseum, st lahutada teatriosa- sikute fanaatikutest kogujate hooleks. kem lahti rääkida oma rolli ja tähendust kond TMMist ja luua omaette muuseum. Muuseumi võib see materjal jõuda heäl kultuurielus ning välja töötada suure po­ Kuna puudusid elementaarsedki garan­ juhul aastaid hiljem. tentsiaaliga arhiivimaterjalide kogumise tiid nii ruumide kui ka kogu kavatsuse Sama seis on üldlaulupidudesse puu­ strateegiat. Sellest ka mitmed probleemid. teostamise osas, siis kujunes avantüristli­ tuva materjaliga, seegi laekub muuseumi ku värvinguga ettevõtmisest etendus, mil­ juhuslikult. Uskumatu, kuid siiani puu­ Aastakümneid kestev ruumiprobleem le käigus kulutati hulgaliselt muuseumi­ dub meil laulupeotraditsioonist kui rah­ Ei enne ega pärast sõda ole leitud lahen­ ga seotud kultuuriinimeste närve ja aega. vuskultuuri ja identiteedi alustalast väik­ dust muuseumi ruumikitsikusele. Siiski Õnneks jäi tookord peale seisukoht, et seimgi püsiekspositsioon. Kas poleks õige tuleb osata olla õnnelik selle üle, et on muusika ja teatri sümbioos toimib täiesti leida sellise näituse jaoks koht laululava suudetud säilitada olemasolevad ajaloo­ normaalselt ka muuseumis. all, kus nii laulupeolised kui ka külalised lised ruumid, sest vanalinna piiril asuva Muusika- ja teatrivaldkonna kogu­ saaksid peo ajalooga tutvuda? Praegu jääb keskaegse torniga kinnistu ei anna rahu de erinevused seostuvad põhiliselt nende aga mulje, et laululava ja laulukaare all neile, kes avaksid siin kasumit tootva ka­ mahuga. Kuna pillid, eriti klaverid, har­ olevate ruumide kasutamine muutub peo siino, restorani või hotelli. Selles asjas po­ mooniumid ja orelid, võtavad rohkem korraldajaile endilegi üha raskemaks. le täit kindlustunnet veel tänagi. ruumi, siis oldi omal ajal lausa sundsei­ TMMi nootide ja raamatute kogu­ 1920. aastail leiti August Pulsti ak­ sus leidmaks suuremad ruumid. Need lei­ mise strateegia vajab samuti läbimõeldud tiivsel asjaajamisel Peeter Süda isiku- ti Tallinna Konservatooriumi hoones (ko­ väljakujundamist. has, kus TMM tänagi asub) ja nii jäi teat­

muusika 5/04 29 POP JA ROCK Kuldsed plaadid ja muud auhinnad MARGUS KIIS

agu varemgi, jagati ka käesole­ takse, see saabki autasu. Aasta raadiohitiks saada olid kõ­ val aastal Eesti levimuusikute va­ Aasta autoriks kandideerisid Hannah, vad šansid Terminaatori "Carmenil", Nhel kahte auhinda, Kuldset Plaati Sven Lõhmus ning Hendrik Sal-Saller. aga eriti Vanilla Ninja "Club Küng Fui". ja Eesti Muusika Auhinda, mida võiks ka Hannahi nominatsioon on iseenesest Üllatusvõitja oli hoopis Smilersi "Ainult Emaks kutsuda. Auhinna saajaid valitakse kummaline, aga naisel on muidugi ka lo­ unustamiseks" - dekadentrokk oli just üpris "huvitavate" meetoditega. jaalne fännkond; Sal-Saller oli populaar­ aasta lõpul popiks saanud. Aasta plaadi­ Eesti Muusika- ja Fonogrammitootjate ne 2003. aastal, aga ainult ühes projektis. firma tiitli sai süldilembeste Topteni ja Liidu Kuldne Plaat on tuntud kui statisti- Sven Lõhmus on produtseerinud ja laulu­ Hitivabriku ees viimastel aastatel amp­ kaauhind, mida antakse plaadi läbimüü­ dega varustanud igasuguseid eesti "muu­ luaad laiendanud Records 2000. Kas tei­ gi eest. Seega võisteldakse tegelikult ti- sikuid" alates Vanilla Ninjast ja Caatrist sed polnud piisavalt vinged plaaditrük- raažides ehk selles, kui palju mingit plaa­ ning lõpetades P. S. Troikaga, seega teeni­ kijad? ti trükitakse, aga mitte selles, kui palju tud auhind. Aasta uustulnukaks oli lootust saa­ neid reaalselt maha müüakse. Tiraažid on Aasta muusikavideo nominendid: da vaid tapeedimeistritel Gicu Raul ja Eesti turundusmaastikul väga armastatud "Armastus" (Genialistid ja Lea Liitmaa), Cardinalsil, sest 2003. aasta sügisel ülikii­ teema, mille ümber on võimalik vassida "Freak in Me" (Soul Militia) ja "1905" resti üles haibitud ja kõikide plikatirtsude ja demagoogitseda. Muidugi võib öelda, (Sõpruse Puiestee). Eestis on tekkinud sõbrannadeks tehtud kolmik (rahvasuu: et lattu pole mõtet toota. Promo nimel huvitav komme kuulutada iga uus muuvi "2 peenikest tibi ei oska laulda ja see, kes võidakse seda siiski teha, nagu näiteks te­ kõigi aegade kõige kallimaks. "Freak oskab, peidetakse teiste selja taha ära") hakse Eesti trükimeedia maastikul, kus in Me", igav ja klišeelik r'n'b-k\ipp Nexus lömastas kodumaal ka Vanilla paberihundil on tööd ülearu. Aga ikkagi "klaabis" higistavatest poistest ja tüdru­ Ninja. Seevastu ei suutnud keegi mitte võib näha Kuldset Plaati kui Eesti plaadi- kutest võitis nii tüüpilise filmimuusika- enam naljakale, aga seda edukamale Meie töösturite usaldusauhinda - kelle ja mille video "Armastus" kui ka primitiivsevõitu Mehele konkurentsi pakkuda, kelle tiraa­ trükiarve või mängimiskordi üleval hoi- "1905" ees. žid tõid neile aasta ansambli aunimetuse.

jana annab TMM alates 1998. aastast damisel kui ka õppuritele vajalike uuri­ välja Elleri-nimelist muusikapreemiat; misteemade leidmisel. Seda kattuvate hu­ 1999. aastal sai Eesti Kultuurkapitali ra­ videga tegevust on mõttekas jätkata ja Positiivseid impulsse igapäevatöös halisel toel teoks muuseumi jaoks oluli­ laiendada. Aastal 2004 elab TMM tänapäevases elu­ se persooni, helilooja ja organisti Peeter Üha enam laekub muuseumi väliseesti rütmis, mis väljendub selles, et siingi võ­ Süda hauaskulptuuri taastamine Tallinna muusikute, teatritegelaste ja kultuuriorga­ tab infotehnoloogia juhtohjad enda kätte. Siselinna kalmistul (autor Ellen Kolk), nisatsioonide arhiivimaterjali, mis näitab Arhiivimaterjalide kättesaadavus uurimis- mille metallivargad 1990. aastate algul kasvanud usaldust TMMi tegevuse vastu. ja eksponeerimisobjektina (ka elektroo­ ära saagisid; 2002. aasta lõpul sai muu­ Sama võib öelda ka kodumaiste annetaja­ nilisel teel) on muutunud üheks põhiva­ seum Eesti esimese ja ainukese Jänedal te kohta. jaduseks. tegutseva klavessiinimeistri Peeter Talve Praeguseks kuulub TMMi arhiivi suu­ See eeldab ka hoiutingimuste olulist valmistatud pilli omanikuks; Pärast remahuline kunsti-, fotode ja fotonegatii- parandamist. Muusikaosakonna kahes Assauwe torni ülemise korruse renoveeri­ vide kogu, üle 50 000 noodi ja raamatu, hoidlas (Assauwe tornis asuvate heliteoste mist 1996. aastal on sellest saanud erilist üle 6500 heliplaadi (neist esimene aastast käsikirjade ning muusikute ja muusikaor­ aurat omav sümpoosionide, kontsertide, 1901), 12 500 eesti heliloojate originaal­ ganisatsioonide materjalide omas) ja teat­ näituste ja etenduste korraldamise koht. käsikirja, teatri- ja muusikategelaste mä­ riosakonna isikuarhiivide hoidlas on üles Viimastel aastatel on muuseum tei­ lestusesemeid, kirju, müüri- ja kavaleh­ seatud moodsad liugriiulid, mille kasute­ nud tihedamat koostööd põhjanaabrite ti, dekoratsiooni- ja kostüümikavandeid gur on suur: ühtegi ruutmeetrit põranda­ soomlastega. Seda põhiliselt Soome jpm. pinda lisamata suurenes hoidla mahuta­ Instituudi (juhataja Martti Turtola) kau­ Üldlevinud arvamuse kohaselt on vus peaaegu kolm korda. Siiski leevendas du; koostööleping on sõlmitud Varkausi muuseumitöötaja amet üks stressivaba­ see olukorda vaid mõneks aastaks. Muusikaautomaatide Muuseumiga (ju­ maid, kuid tegelikkus näitab, et see arva­ Teravatele probleemidele vaatamata hataja Jürgen Kempf). Hästi toimib mus on elukauge. Mis ei tähenda siiski, et on muuseumi muusikaosakonna töös ka koostöö Eesti Muusikaakadeemia ja meie eelkäijate, muuseumi asutajate en­ mitmeid positiivseid tahke: Heino Elleri Muusikateaduse Seltsiga, seda nii ühiste tusiasm ja optimism poleks läbi erinevate pärandi omanikuna ja autoriõiguste kand- teaduskonverentside ja näituste korral- aegade ja olude meieni kandunud.

30 muusika 5/04 Aasta naisartistiks kandideeris nii Siiri kuna ei mäleta, et keegi teine oleks se­ Sisask kui ka Hannah. Ootamatult sai da saanud. Sel aastal siis mitte ka Smilers tiitli Lea Liitmaa, keda millegipärast ka ega Sõpruse Puiestee. Blackyks hüütakse (see oleks sama hea, 2003. aasta oli Eestis folgi ja etno kui öelda John Lennon alias Beatles). Jäi poole pealt väga viljakas, aga ikkagi esi­ arusaamatuks, kas selleks oli vaja vaid tati aasta folk/etno Emale pula-avangar- osaleda tugihäälena Genialistide raadio- distid Eriti Kurva Muusika Ansambel hitis "Leekiv armastus". ("Ebafolklorism"), kammerpopfolkar Aasta meesartisti kandidaatide nimis­ Maian Kärmas ("Tuigutuled") ja eklek­ tu oli tõesti võimas: põline juurikamuusik tik Siiri Sisask ("Ürg ja jõud"). Võitis Ervin Lillepea, pulalaulik Oleg Sõlg (eks- Genialistid kandideerisid muusikaauhin- Kärmas, kelle akustilise plaadi pealkiri Consilium) ja keegi Gicu Rau. Võitiski nale mitmes kategoorias, ent nende raa- justkui vihjaks etnole. Kakssada pead on viimane, sest oli sulni paaniflöödiga plaa­ diohitt "Leekiv armastus" tõi tiitli hoopis ikka kakssada pead, peab ütlema. distanud mõned eesti popiklassikasse Lea Liitmaa alias Blackyle. Aasta hitiks ei saanud Chalice'i kuuluvad lood, et ületöötanud pürjelid FOTO ERAKOGUST "Mulle meeldib see", sest seda ei vali­ saaksid nende saatel oma kallihinnalisi nud žürii, vaid statistika. Ei saanud ka närve puhata. Genialistide ja Lea Liitmaa "Leekiv ar­ Aasta albumiks pürgisid nii Nexuse mastus", vaid hoopis Smilersi (lugege "Nii kuum" kui ka Meie Mehe "Klounide Hendrik Sal-Saller), allakäinud nostalgia­ rünnak". Smilersi (tegelikult Sal-Salleri ga album "Käime katuseid mööda". Ja soolokas) melanhoolne LP "Ainult unus­ kui Kuldse Plaadi video saab üldjuhul see, tamiseks" tegi neile kummalisel kombel mis palju maksab, siis video Ema saab ta­ ära. valiselt ikka animeeritud töö. Nii ka see­ Aasta popmuusika edendaja tiitli sai kord, võitis Chupacabra "Tere Kerttu" keegi Renee Meriste. Nojah, tema oli see, veidi titalik multifilm. kes Vanilla Ninja Saksamaale viis. Tõnis Aga suurte panuste eest eesti muu­ Mägi, kes oma "Siiriuse" eest oleks mida­ sikasse sai Ema raudse sarkasmiga mees gigi väärinud, sai autasu panuse eest eesti Gunnar Graps plaadiga "Rajalt maas". popmuusikasse. Kevad - noortebändide festivalide Ühekülgne Ema aeg Eesti Fonogrammitootjate Ühingu välja Tänavune kevad lausa kubiseb noorte­ antud ja poolmüütilise kahesajaliikmelise bändide festivalidest. Eriti popid üritu­ spetsialistide žürii jagatud Eesti Muusika sed toimuvad Lõuna-Eestis. Seal on noo­ Auhind on kaotanud suure osa oma gla- red vihased laval higistamas ning vanad muurist, kuna kätteandmistseremoonia "paksud" neid hindamas. Tavaliselt või­ kolis Saku Suurhallist Viru hotelli resto­ Maian Kärmas võitis aasta folkartisti tiitli, davad need, "kes ikka pilli oskavad ka rani, õhtu juhtideks kaks rumala jutuga vähemalt tema plaadi pealkiri "Tuigutuled" mängida". raadiodiskorit. Hea, et toimus vähemalt justkui vihjab etnole. 20. veebruaril toimus Tartus TV-otseülekanne. FOTO WWW.JAZZKAAR.EE Sadamateatris Tartu Pillimeeste Klubi Üldiselt tundub, et Ema on muutu­ korraldatud "Wintfest 2004", kus muu­ mas elukutseliste trendiloojate mängu­ sikud sajakroonise pileti tõttu üpris tüh­ kanniks. Aasta meesartistiks kandideeris ja saali ees esinesid. Võitis punk-popbänd soliidne seltskond oma plaatidega: Tõnis Highway. Mägi (suurepärane "Siirius"), Chalice Suurim noortebändide festival on (omapärane "Ühendatud inimesed"), (avangardistlik "Quest for Fire/Visit to muidugi "Noortebänd", mille "poolfi­ Riho Sibul (kammerlik "Jahe sinine"). Minotaur"). Siin oli Chalice'i võit tõesti naale" toimub traditsiooniliselt mitmes Võitis Chalice, isikupärane Tartu räppar, õigustatud. linnas. Parimale bändile on firma Wave kes on kuulsaks saanud alles eelmise aas­ Õnneks ei saanud Chalice kandideeri­ Records Entertainment välja pannud ta sügisel. Teda saatis osav-manipulee- da aasta naisartistiks, seega oli Hannahil plaadilepingu. Tartu poolfinaal toimus riv promokampaania. Aasta uus tulija: ("Fly Away"), Hedvig Hansonil ("What 25. märtsil, 2. aprillil Viljandi poolfinaal. Chalice ("Ühendatud inimesed"), Vanilla Colour Is Löve") ja Maian Kärmasel Koik koondub lõpuks ikkagi Tallinna Ninja (smash "Vanilla Ninja") ja Sõpruse ("Tuigutuled") lootust. Või vaid Han­ suureks finaaliks. 26. märtsil leidis aset Puiestee (morn "Mustale merele"): kõik sonil, kes oskab ikka puhast tööd teha, veel eraldi "Põlva Noortebänd III". Mais väga kõvad tulijad, aga võitis muidu­ sest napsas tiitli aasta jazz-/loovartist toimub Tartus järjekordne bändide tari­ gi pikka kasvu laulja-kõneleja. Aasta al- maestrote Raul Vaigla ("Soul of Bass") ja fitseerimine, mida korraldab Roland Sutt, ternatiivartistiks kandideerisid Chalice Riho Sibula ("Jahe sinine") nina eest ära. ja võib kolm korda arvata, mis nimedega ("Ühendatud inimesed"), Dallas (indie- Aga aasta ansambli Ema võib vist igave­ bändid seal esinema hakkavad. pop "Delay Lama") ja Mihkel Kleis seks Dagö ("Hiired tuules") kätte anda,

muusika 5/04 31 KIIKS Heli Uus Hea: ajutantsud alfatasandil Universalistlik muusikafestival "Hea Uus Heli" 9.-11» oktoobrini 2003 Tallinnas

Kl WA õnaga "heli" on üle kirjutatud ühe ralleelides. Muinasjutuline, ehedalt üle­ vaatoritest, kes 80ndatel spetsiifilise he- toreda, tuntud, armastatud, kultus­ meeleline ja voolav jogi keset steppi nagu liretoorikani jõudsid, ajendades teoreeti­ Slikuks tsiteeritud ja ülalolevasse me- ühe ja nulli emanatsioon. Tagasihoidlikult kuid reivide DJsid ja MCsid moodsateks takeelsete konteksti kuuluva düstoopia läptop-raali taha peituvale Roman ayahuascero'deks nimetama. Tegeldakse pealkiri. Lääne kultuuri patoloogilisus Lebedevile pole see esimene kord situatsiooni modelleerimisega, haaratak­ avaldub selles, et nagu teksti asemel rää­ Tallinnas esineda; tosin aastat tagasi ekst­ se rahvast kaasa, kirjeldatakse hetke eepi­ gitakse esoteeriliselt kirjandusest, nii he­ reemse slaavi s/70W-metaltrupi Korrozija liselt ja evitakse nii ulmelise peace-unity lide asemel muusikast. Nagu aeg näitab, Metalla külaskäik Rock Summerile lõp­ ususekti kui üksinduse kultuuri mooto­ on umbes sajanditaguste avangardistide- pes sellega, et Napalm Deathi laulja vis­ reid. Samas on huvitav mainida, kui sü­ futuristide igasuunalised närvilised tõmb­ kas ta bändikaaslase, natsist vokalisti klu­ gavad on nende enne laivi üksteist pikalt lused hakanud vilju kandma, helid on bis Piraat läbi peldikuukse. emmanud kosmonaudivälimusega mees­ jälle moes. Ja näib kinnituvat tuntud bri­ te läbi vocoder'i võimukal ja sisenduslikul ti antropofuturisti Fraser Clarki kunagine 1 öö% häälel pröögatud/haugatatud hüüdlau­ hüpotees, et heli hakkab avama oma loo­ Hommage robot(pop)esteetika raja­ sed: "Tulevik on suurepärane koht!" või gilisi kiude. Esimene sõna on lausutud. jatele Kraftwerkile, cover loost "Man "Tere tulemast tulevikku!" (isegi erakir- "Uus" jälle kirjeldab täpselt Aivar Machine" töötab normaalselt nagu javahetuses arvab Keith Tucker vajalikuks Tõnso kureeritud neljakontserdilise fes­ soma. Tühja linna Detroidi võimsa elekt­ lisada kirja lõppu loosungi "The Future tivali helikeelt. Ligi nelikümmend meie roonilise klubikultuuri rajajate Keith is Upon Us!"). Kui muu kultuur pole veel planeeti esindanud artisti ulatuvad kõikja­ "k-1" Tuckeri ja Anthony "Black Tony" otsustanud, kas juhtmetega ühendatus on le, v.a akadeemiline ja kitš. Novaatorliku Hortoni AUXMENi (enne legendaar­ "hea" või "halb", siis nemad väljendavad- orientatsiooniga üritus on ilmselt esi­ ne elektrofunkgrupp AUX 88) esine­ ki ainult juhtmetega ühendatust. Ja mit­ mene kahekümne aasta taguste Tartu mine Von Krahlis on paljude jaoks aja­ te ainult selles ei väljendu futuristlik või­ Muusikapäevade vahele jäänud augu lõ­ looline juhtum, mis raamistatakse mi­ maluste muster kogu oma hermeetilisu­ petav festivali mõõtu nähtus. Seega on nimalistlike sci-fi rütmide ja süntesaa­ ses; robotihääled ja muu. Erinewus seis­ teine sõna lausutud. tori äffardavate tehnobasside matriitsis. neb selles, et electro on katkestus, ainuke Detroidi fenomen on teatav generatsioo­ subkultuurne nähtus, mis pole traditsioo­ Võlu Music nide piire ületav, ent olemuslikult masi- niline, "mäletav", risoomina iseendast Mustpeade Maja keldrisaalis astub alustu­ naajastu visionääriasse kuuluv risoom, välja leviv, globaliseeruv üldpluralismis; seks üles kolm koosseisu, kes aimavad tu­ kus ühtede loojate muusika läheb mär­ ka mitte newage'lik jätkuprojekt, vaid levikku ette loogilisi, ent dogmaatilisusest kamatult üle teiste omaks, identitee­ eestpoolt siiapoole liikumine. Nii et ülevalpool olevaid traditsioone läbi män­ did on hägused (mida arvata näiteks he­ kõigepealt maailmakirjelduse kokkulük- gides ja olemuslikkusele nii-ütelda kaas­ liloojatest, kes võtavad endale nimedeks kamine ja siis muusika. aegset värvingut lisada võtavad. Japanese Telecom, Dopplereffekt või The Mõneti müütilise koolkonna, plaadi­ Boreaalsetes tingimustes KÕigemeel- Normal!), ning kus teatud piirid olek­ firmade Chain Reaction ja Basic Channel divamale pühendunud Ragatmika ülem­ sid justkui dogmaatiliselt määratletud: ar­ kirjeldamatut ju-ju'd esindab Scion laulude taustal näitab VJ tuumapommi tist ei saa ilmuda juhtmega ühendama­ Berliinist. Lubatud 100% sisse mahuvad katsetusi Nevada kõrbes. Bhagavadgita ta kujul, bpm ei muutu sjcdame rütmist veel Scioni epigoon, kunagi jungle'x maa­ termini järgi toimib rasa, ainult hetkele olulisemalt kiiremaks ega aeglasemaks, letoomise kahtlase toiminguga seotud ja omane kvaliteet, kus teadvuse plaffatades igal teisel rõhulisel löögil asetseb soolo- nüüd Rajaleidjaks metamorfeerunud Joel puudutatakse ürgheli. trumm, justkui paikapandud "1, olev", Tammik, kes on muide ainuke kohalik ar­ Laulja ja lautomängija Aladin Abbas mida ümbritseva "nulli, olematuse" kos­ vestatav süvatehno produtsent, Iirimaa improviseerib rahvamehele omase sun- moses ringi rallitakse. Taolist algoritmi, ebakonventsionaalsema klubimuusika esi- dimatusega koos Soome päritolu saate- mis electro-trügile järjest fundamentaal­ artisti Rob Rowlandi taevalikud harmoo­ bändi ning õpilase ja lauljana kasutata­ semana näib, kasutatakse täiesti hüpnoo­ niad, Galaktlaniks käiva inimese Taavi va Kristiina Killoga Lähis-Ida, egiptuse ja tilise järjekindlusega aina uute robotlike Laatsiti universaal- ja unelmaelektroonika araabia tuttavatel motiividel. teadvusseisundite särtsutajateks. Auxmen ning palju muud. on elav näide sellest, et 90ndate algu­ Volga ehk Alexei Borissov ja Roman ses isegi meinstriimi-klubimuusikas päe­ Lebedev ning folkloorispets Angela Valge Laigu Klubis vakorrale tulnud electro pole miski, mis Manukjan uuendusliku helikeele ja 13.- Linnateatri mängusaalina kasutatavas loodi 80ndatel. Nad on ühed neist no­ 19. sajandi vene rahvalaulu ristuvates pa­ ja suurepärase kontserdipaigana täies-

32 muusika 5/04 elementidega, eriti lohakalt mängitud ki- tarririfid pikkade soomekeelsete karju- mistekstidega. Näiteks seitsmest vennast, kes elavad tema sees; üks neist läheb met­ sa, vahetab magnetpoolused ära ja saab ullult nalja, kui siis orienteerujad tulevad. (Magnetpooluste vahetamine põhjustaks muide kogu planeedi elanikkonna mälu­ kaotuse, rääkimata sellest, et televiisoritel läheks pilt sassi nagu "Kessus ja Tripis".) See mees ilmselt elabki sellises proto-une seisundis, enesele selga on ta kinnitanud rustikaalse seadeldise, mille külge kinni­ tuvad kitarr, vilkuv stroboskoop, mikro­ fon ning lamp, millesse tegelane kogu esi­ nemise vältel üksisilmi jõllitab. Kui te ei usu, et pimestav valgus võiks neuro-reli- gioosseid episoode tekitada, siis proovi­ ge kodus 500-vatise pirniga järele. Tund aega. Auxmen tegeleb situatsiooni modelleerimisega, kirjeldab hetke eepiliselt ja evib nii Et kohalik low-tech/no input scene ulmelise peace-unity ususekti kui üksinduse kultuuri mootoreid. on olemata, on seda enam hea meel tõ­ deda, et vastava suuna esindaja Tallinnast MKDK records'ist leiti. Varemgi ekspe- Шщ^г^Ш rimentaalakustiliste projektidega tööta­ nud Unison kasutab ohtralt vana head шМ I fetifl analoogtehnikat, lintmakkidest india pä­ ritolu trummimasina ja viiulini. Andunud ^L^^A^J •«; mootorratturitest multimeediakunstnikud seovad heli illustratsioonidega mootorrat- HrT ^^E taõpikust, vahetades viimased ühel hetkel x/ t^Iu/'m välja "Maxi ja Moritzi" koomiksiga. re /.1 Mihkel Kleisi süntesaatorikvintett kostab kolmandasse kõrva nagu avakos­ h* mos meats Zappa, kellel kitarr ja trum­ Mootorratturitest multimeediakunstnikud rühmitusest WsL/\Unison. mid enne kontserti süntide vastu ära on vahetatud. Kismabande kohapeal sün­ div ja kaduv muusika hakkab tõesti ju­ ti tundmatus Hobuveskis, Valge Laigu mast teisiti aru saanud kui miskist, mis ba (nende kasuks) kismat meenutama ja Klubis, esineb juba Volgast tuttav Alexei saab toimuda ainult vene piiride sees, Pluus Brothers trikitab elektro-b/7/y't. Borissov. Idasaadiku sooloetteaste tä­ siis hoiab Borissov oma rahvusliku/geog­ hendab tihket, hermeetilist, võiks ise­ raafilise identiteedi lippu kõrgel. Et sel­ Rainer Jancise vaba impro gi väita, et paranoilist müra-müra. Kui line tegevus toimub nn eksperimentaal- Üle nelja aasta kodumaa kontserdilava­ psühhedeelia ja radikaalsem avangard muusika süntaksis, muudab tulemuse et­ delt puudunud Jancis on kaasa võtnud eelistavad varjamatult igas suunas kont­ tearvamatuks. Täpselt neliteist päeva hil­ kreeklasest orelimängija ning ameerik­ rollimatult liikuda, "sõrmeotstest päikse- jem kuulan "Avanto" festivalil Borissovi lasest trummari. Neljandaks "bändiliik- kiiri pillata", siis mürakollaažid, kui sa­ performeeritud laivi dokuplaati "Before meks" on Niguliste ja Tartu Peetri kiriku muti patoloogiliselt "lobisev" ja psühho- the Evroremont" ja vaatan aknast esimest akustika, mis annab esinejate instrumen­ akustiline žanr on "omadega peast" nii lund. Miski ei kirjelda seda paremini kui te justkui algusest peale avastavale mini­ mikro, et võiks justkui tähistada subjek­ see lause. (Ei ole täpsemalt märgitud, mi­ maalsele tehnikale naturaalse ruumimõõ- ti autistlikku mudelit. Süngete eksperi­ da, ja milline lause.) du. Vaevu pille puudutavad, silitavad ja mentide käigus maale sattunud prob­ Mees põhjanaabrite sügavast laanest ootamatute esemetega mängivad improvi­ leemsele helijõule nüansside lisamises - Keuhkot ei esine maavallas esmakord­ seerijad ei kata üksteist registrite sagedus­ on see mees meister. Muusikuteed alus­ selt. Punktis, kus kohtuvad etnos, teknos, te ega loogikaga. tas Borissov 1980 Vene esimeses uue lai­ punk, dada ja hullumeelsus, seisab kõr­ Kolmas sõna on lausutud. "Hea" lõp­ ne bändis The Centre, 1987 esines ta ges puldis pika patsi ning tagasihoidliku matusest tulevikku; selles sõnas siin ja Tallinna Linnahallis industriaalgrupiga olekuga noormees. Pult on kaunistatud praegu on nii palju ja nii vähe hinnangut, Nochnoy Prospect, praegusel hetkel tege­ kopsudega, mis ilmselgelt meenutavad tii­ et sellest ei saa rääkida. Mis omakorda leb arvukate ja erinevate koostööprojek­ bu. Esineja manab, äraspidine elektroo- on "hea". tidega. Kuivõrd isegi The Wire pole te­ nikakasutus vaheldub performance'like

muusika 5/04 33 BAGATELLID*EESTI 15. trompetipäevad MARIS AUSMAA rompetipäevadel on heaks ta­ 15. trompetipäevad on lõppenud. Kas fanaatiline töö. Samal ajal hakkab teis­ vaks saanud kutsuda osalejaid ka kõik, mis plaanis oli, sai teoks tehtud? te puhkpillide mängijate puudus ohus­ Tvälisriikidest. Nii on varasema­ "Jah, uskumatu küll, aga kõik sujus plaa­ tama puhkpilliansamblite ja -orkestrite tel aastatel käinud siin Timofei Dokšitser ni järgi. Seda muidugi tänu EMA, Estonia moodustamist. Juba praegu oleme sun­ Moskvast, Viktor Sumerkin ja Juri Talveaia, Nõmme Muusikakooli ja pal­ nitud "laenama" õpilasorkestritesse elu­ Bolšijanov Peterburist, Jouko Harjanne jude heade kolleegide abile. Suure töö kutselisi muusikuid. Veelgi suurem prob­ Soomest, Niels-Ole Bo Johansen Taanist eest koolituse korraldamisel tahak­ leem on aga pillidega. Näiteks Tallinna ja Johann Gansch Austriast. sin kiidusõnu öelda Ene Kangronile. Muusikakeskkoolil pole ühtegi korralik­ Tänavused külalised saabusid Trompetipäevade loengud ja lahtised tun­ ku instrumenti. Võimaluste piires on mu­ Sveitsist: Neuchäteli konservatooriu­ nid olid puhkpilliõpetajate hulgas väga retsetud vaid kasutatud pille. mi professor Patrick Lehmann koos oma oodatud ning loodetavasti said nad sealt Aga trompetipäevadest ei peaks kõla­ õpilaste Chantal Meystre'i, Johan Dübi, oma töös tuge ja abi." ma jääma minoorsed mõtted. Ülimalt po­ Christophe Holzeri ning Makedoonia pä­ sitiivne tagasiside tuli meile Šveitsi pro­ ritolu trompetisti Zoranco Kazakoviga. Jääb mulje, et trompetimuusika edenda­ fessorilt Lehmannilt. Ta oli suures vai­ Sveitsi-Eesti muusikute koostöö­ mine kulgeb Eestis suuremate problee­ mustuses meie muusikaakadeemiast, tööst projekti aitas korraldada Tallinna mideta? noorte muusikutega ja loomulikult trom­ Muusikakeskkoolis õppiv šveitsi päritolu­ "Vastata võiks nii ja teisiti. Suurt hea­ petipäevadel toimunud üritustest. Samuti ga vahetusõpilane Ivry Leopold Braun. meelt valmistab noorte huvi trompe­ oleme lähitulevikus oodatud vastukülas­ Patrick Lehmann tutvustas šveitsi- ti vastu, samuti õpetajate kõrge tase ning käigule Neuchäteli konservatooriumi." prantsuse trompetikooli, vanade natu­ raalsete barokkpillide iseärasusi, õpeta­ mismetoodikat ja repertuaari. Jüri Leiten, TARTU PEETRI KIRIKUS Aleksei Saks ja Aavo Ots vahendasid loengutes seisukohti ja metoodikat nii alg- kui kõrgema astme püliõppes, käsit­ ledes ka džässmuusikat. Trompetipäevade raames toimus kon­ kurss "Trompetitalendid 2004", kuhu oli osalejaid tulnud kokku nii Eestist, Lätist, Leedust kui Venemaalt. Esimeses vanuserühmas (kunill-aastased) anti väl­ ja üks esimene preemia, mille sai Marius Vasiulis Leedust, kaks teist preemiat - Juri Gruljovile ja Tõnis Vaheriie Eestist; kolmas preemia anti Aleksei Ivanovile Venemaalt ning eripreemia noorima­ le osavõtjale Johann-Mattias Toomile Eestist. Teises vanuserühmas (12-13-aasta- sed) võitis Kristijonas Daveika Leedust, kolm kolmandat preemiat läksid Andres Aavale, Mihkel Kallipile ja Karl Tähele Eestist. Parima taseme poolest paistis sil­ ma kolmas vanuserühm (14-16-aasta- sed). Zürii otsustas esimese preemia an­ da nii Jaan Otsale Eestist kui ka Gatis Gorkušale Lätist, kolmanda preemia said Aivar Surva Eestist ja Jonas Šilinskas Leedust. 17-20-aastaste osalejate hulgas jäid preemiad kahjuks välja jagamata. Ülevaate lõpetuseks paar küsimust peakorraldaja Aavo Otsale.

34 muusika 5/04 BAGATELLID*EESTI 66 aastat hiljem

1938. aastal võitis viieteistkümneaastane Heljo Sepp Londonis Briti Nõukogu noor­ te pianistide konkursi. See võit on läbi aegade suurimaid tunnustusi eesti interpreedile. Võistluse peaauhinnaks oli stipendium kolmeaastaseks õpinguks Briti tippõppeasutuses Royal Academy of Music. Hiilgav algus, mille katkestas vääramatu ajalookulg: algas sõda ja Heljo Sepal õnnestus Briti muusikaakadeemias õppida vaid üks aasta. Kuuskümmend kuus aastat hiljem sai katkenud ring taas kokku. 19. märtsil andis Robin Baker, Briti Nõukogu asedirektor Londonis Eesti Muusikaakadeemiale üle 5000 naela suuruse jäägi Heljo Sepa kunagisest stipendiumist. See rahasumma, Heljo Sepa nimeline stipendium, võimaldab ühel Muusikaakadeemia tudengil õppida 2004/ 2005 õppeaastal Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias. Heljo Sepp. Briti preemia järjepidevus. FOTO JAAK OJAKÄÄR EMTSi Tartu Päev: valitud palad

esti Muusikateaduse Seltsi kevadist nautimisrõõmu. Ilvi Rauna selgitas Riigi ettekandekoosolekut Tartus kannab Ringhäälingu tähtsust moodsa muusika, Eidee äratada huvi muusika uurimise st 20. sajandi esimesel poolel loodud sü­ vastu, toetada kõigi muusikateaduse vald­ va- ja kergemuusika levitajana 193 Ondate kondade viljelemist Eestis ning edendada teise poole Eestis. Allan Vurma tegi kok­ muusikateaduse ja -teadlaste vastu huvi kuvõtte katsest, milles uuris, kui teadlik tundvate inimeste omavahelist akadeemi­ on laulja oma intonatsioonitäpsusest esi­ list suhtlemist. Isiklik kogemus kinnitab, tuse ajal, kuivõrd suudab seda kontrollida et see idee töötab: kui ma poleks 1996. ja kui adekvaatne on hinnang (ilmnes, et aastal Elleri kooli viiuldajana lõpetades vahetult pärast laulmist ja hiljem salves­ sel üritusel osalenud, ei kirjutaks ma neid EMTSi aseesimees professor Jaan Ross, tust kuulates ei hinnata end samamoodi). ridu siin. kes valiti möödunud aasta lõpul Eesti On huvitav, et mõiste "puhtalt laulmine" Kaheteistkümnes Tartu Päev möö­ Teaduste Akadeemia liikmeks, on esimene tähenduses on inimtaju tegelikult valmis dus meelt ja vaimu ergutavalt kui suure­ akadeemik mitte ainult muusikateadlaste mööndusi tegema - küll vaid kuni seit­ pärane lõunasöök armastatud kolleegi­ hulgas, vaid ka esimene kunstiteaduste se senti siia-sinna (pooltoon on 100 sen­ dega. Isutekitajana tutvustas Mare Rand esindaja Teaduste Akadeemias. ti), kuid ikkagi. Ülemeelik tõdemus "per­ Tartu Ülikooli Raamatukogu erikogude FOTO TIIT BLAAT/EESTI EKSPRESS fektsionism viib hullumajja" sobiks aga kättesaadavust digitaalses keskkonnas (vt siia vaid juhul, kui katsest poleks tulnud digikogu, www.utlib.ee). Kestva tegevu­ tiitellehe ja pühenduse kohta ning mõ­ eemaldada nii mõnigi laulja, kellele into- sena toimub praegu foto- (portreed, ko- nelgi juhul on olemas juurdepääs tiitelle­ neerimine üldse üle jõu käis. havaated), graafika ja maalikogude ning he digiversioonile. Mart Humal kostitas Hõrgu vahepalana esitles oma dip­ autograafide kollektsiooni digitaliseeri- sedapuhku Punscheli koraaliraamatu ja lomitööd "Sonaat" eelmisel aastal Tartu mine. Juurdepääs teavikutele on põhi­ Karl Ulmanni 1843. aasta lauluraamatu Kõrgema Kunstikooli fotograafiaeriala lõ­ osas võimalik elektronkataloogi ESTER sõnateksti ja muusika vahekorra võrdlu­ petanud Katrin Rihm. Nagu vihjab peal­ kaudu, sealjuures sümpatiseerib kirje in­ sega ning rääkis Ulmanni toimetajatege- kirigi on kunstiteose aluseks "mängude formatiivsus. Näiteks leiame autograafi­ vusest vältimaks põhiliselt rütmi-meet- mängu" printsiip - fotograafilist kompo­ de kogust ühe Beethoveni kirja ja saame rumi erinevusest tulenevaid valesid sõ­ sitsiooni inimtühjalt seisva talu vanane­ kohe elektronkataloogi kirjest teada, et narohke (paralleelina meenub lastelaul misest struktureerib muusikaline sonaa- see on saadetud saksa tšellistile Bernhard "päkapikud, päkapikud, jõuluvana poo­ divorm (peateemaks "unustatud asjad", Rombergile (1767-1841) ning heliloo­ jad"). Avo Sõmeri ettekannet, mis kes­ kõrvalteemaks "peegeldused"). Seepeale ja kurdab selles oma tervise üle ja soovib kendus stiiliomastele kõnekujunditele tundus, et päev oleks tulnud lõpeta­ Rombergile edu. Geiu Rohtla lisas üle­ Igor Stravinski soolokontsertides, näis da musitseerimisega klaverokteilil (Boris vaate Morgensterni isikuarhiivi ja Estica juhtivat küsimus, kas ja mida on muu- Vian, "Päevade vaht"). Aga uute raama­ fondi kuuluvate nootide elektroonili­ sikateksti "lugedes" võimalik teada saa­ tute esitlus ja klaas veini - muu hulgas sest kirjeldamisest. Siingi vaimustab, et da looja kohta. "Näis", sest Sõmeri ette­ tähistamaks EMTSi assotsieerumist Eesti lisaks muusikaspetsiifilisele infole (võt­ kanded on mulle varemgi mõjunud joo­ Teaduste Akadeemiaga - sobis samuti. med, koosseis) saame elektronkataloogi vastavalt - kuulan, olles toimuvast süga­ kirjest teada ka nooditellijate nimekirja, valt haaratud, kuid mäletada suudan vaid Kaire Maimets

muusika 5/04 35 BAGATELLID * EESTI Soome kandlemeister Eestis RAIVO SILDOJA pillimeister

27. märtsil kogunesid Viljandi Kultuuri­ kannel tänapäevasemaks instrumendiks, akadeemias rahvamuusika eriala vilistlased mis oleks oma mänguomadustelt võrrel­ kokkusaamisele "Eesti Ring 2004". See dav näiteks kitarriga. Selle eesmärgi nimel on traditsioon, mis sai alguse rahvusvahe­ on ta välja töötanud terve väikekannelde lisest rahvamuusikat õpetavate kõrgkooli­ perekonna, mis on nimeks saanud Wing de kohtumisest "Ring 2000" Viljandis, kus (tlk Tiib). Keelte arv pillidel on viiest ku­ arutatakse rahvamuusika õpetusega seotud ni viieteistkümneni. Tootesarja aluseks on päevaprobleeme. võetud traditsiooniline soome viie keelega Käesoleval aastal oli külas Soome tun­ kannel, mille välimust on edasi arendatud. Hannu Koistinen "keevitab" soome tuima kandleehitusfirma Koistinen Kantele Eeskuju on muuseas võetud ka sportauto­ väikekandlel. OY üks omanikke, kandlemeister Hannu de maailmast! Peab tunnistama, et pillid FOTO KRISTA SILDOJA Koistinen. Huvitavaks kujunes mõttevahe­ näevad tõesti oma kuju ja värvivaliku poo­ tus eelkõige sellepärast, et kogemusi said lest efektsed välja. Viljandis pälvisidki suu­ vahetada kahe maa kandlemeistrid. Meil rimat tähelepanu needsamad Tiivad, mil­ Eestis on väikekandle ehitamise buum al­ lel saab helipead ja võimendust kasutades ka elektriliselt, loodab ta, et paljud rahva­ les algusjärgus, Soomes liigub see aga mängida peale rahvamuusika näiteks pop­ muusikaga mittetegelevad noored pöördu­ jõudsalt moderniseerumise suunas. pi ja jazzi. Kuulajates tekitas rõõmukihi- vad kandlemängu poole, mida nad muidu Koistinenide kandleehitusfirmale pa­ nat Hannu 11-aastase poja etteaste, kus ta ehk ei teeks. Kandle algõpe on lihtsam kui ni aluse Hannu isa Otto Koistinen aas­ "keevitas" kandlelugu sarnaselt elektriki- kitarril ja kannelt on ka kergem igal pool tal 1957, millest sai alguse kandle töös­ tarriga. Sellele aitab kaasa kaelarihm, mis kaasas kanda. tuslik tootmine Soomes. Selle aja jooksul võimaldab kannelt püsti seistes mängida. Eesti väikekandle meistrid, kes Viljan­ on Otto Koistinen isiklikult valmistanud Pilliehituse tehnilisest küljest väärib mär­ disse olid kogunenud, said Hannult innus­ üle tuhande kandle väikekanneldest suur­ kimist mehhanism, mille abil on võimalik tust, et kandlel võib olla veelgi suurem tu­ te kontsertkanneldeni, isegi mõned ees­ kandle helirea tertsi vastavalt kas kõrgen­ levik, kui seni loodetud. Eestlased võiksid ti tüüpi kontsertkandled. Firma juhtimise dada või madaldada, selleks et mängida esmalt siiski õppida täiel määral taasväär- on tänaseks üle võtnud poeg Hannu, kel­ igasugust repertuaari. tustama traditsioonilist kandlemängu ning le peamine teene on kannelde edasiaren­ Hannu soov on tekitada soome noor­ kandle ehitamise tavasid, mille pinnalt on damine, mida ta ise nimetab väga värvi­ te seas kandle vastu samasugust huvi, mida juba palju kindlam sukelduda tööstusliku kalt kandlerevolutsiooniks. Seni on kan­ võiks võrrelda näiteks elektrikitarri popu­ kandletootmise karmi maailma. neldel mängitud peamiselt rahvamuusikat. laarsusega. Kuna tema moodsate Tiib-kan- Lisainfo: www.koistinenkantele.fi, www. Hannu soov on aga muuta traditsiooniline neldega saab mängida nii naturaalselt kui etno.net Eesti: orelikultuur dünaamikaga PETER VAN DIJK ollandi ajakirjas "Het orgel" ilmus Peter van Dijki ar­ gukorras pilli 18. sajandi algusest pole säilinud. Arvestades saa­ tikkel eesti orelikultuurist. Artiklis tõdeb autor, et ala­ li mõõtmeid, on meister Haseborg leidnud hea tasakaalu seda Htes 1991. aastast on oreliehituse jaoks ajad palju sood tüüpi oreli kõlaomaduste ja saali akustika vahel. samaks läinud: ellu on viidud mitmed restaureeri­ Peter van Dijki arvates on orelikultuuri olukord misprojektid ja ehitatud uusi oreleid. Üks näide sel­ Eestis isegi kadestamisväärne - hea kontserdikorral- lest on kaheklaviatuuriline orel, mille ehitas aastal dus ja rohkearvuline publik, kes keskendunult kuu­ 2001 Eesti Muusikaakadeemiale Põhja-Saksa oreli­ lab. Tähtis orelikunsti tugisammas on iga-aasta- meister Martin ter Haseborg. Lähtepunktiks oli ore- ne rahvusvaheline orelifestival, mille rajaja ja kuns­ liehitus Põhja-Saksamaal 1700. aasta paiku. tiline juht on Andres Uibo. Lisaks toimub arvukalt See orel kujutab endast Eesti professionaal­ orelikontserte, näiteks igal teisel pühapäeval Eesti se oreliõpetuse ja noorte orelimängijate kujunemi­ Muusikaakadeemia orelisaalis. Eestis on orel õigel se seisukohalt olulist tugipunkti. Ühtlasi rikastab see teel, et taas pillide kuningaks saada. pill stiililiselt Eesti orelimaastikku, sest ühtegi män- Ajakirjast "Het orgel" tõlkinud Tarmo Johannes

36 muusika 5/04 Piirivalve RETRO orkestri Mai 1904 kevad- ui 1904. aasta aprillis olid tähtsad muusikasündmused koondunud ülikoo­ lilinna Jurjevisse, siis mais oli muusikaline tegevus elavam Revalis. Siinses Kmuusikaelult üsna rikkas linnas olid seni esinenud peamiselt Saksa ja Vene tervitus muusikud. Nüüd sai kubermangulinna publik kuulda ja imetleda ka Soome ja Poola muusikuid. 1.-30. maini andis Kadrioru Salongis (mida kutsuti hellitavalt ka äev enne kevade algust andis Supelmajaks, Bade-Saloniks, Supelsalongiks ja Kuurhausiks) tosina sümfooniakont­ Eesti piirivalve orkester Tallinna serti Soome dirigent Georg Schneevoigt oma orkestriga. Kolmekümne kahe aasta­ Metodisti kirikus traditsioonili­ P ne Balti päritolu Schneevoigt oli seni Tallinnas tundmatu isik, ehkki sel silmapaist­ se kontserdi, millega tähistati ühtlasi or­ val tšellistil oli seljataga mitmeid kontserte Euroopa riikides ja dirigendina oli ta ju­ kestri 12. tegevusaastat. Orkestri ees so- hatanud Riias ja Helsingis ning olnud Euroopa ja USA sümfooniaorkestrite peadi­ leerisid Aivo Aasmaa metsasarvel ja pia­ rigent. Tallinna kontsertideks angažeeris ta Varssavi filharmoonia 52-mehelise süm­ nist Sinikka Holma-Peets Soomest, juha­ fooniaorkestri, kes oli nõus puhkusekuul esinema kaunis Kadriorus. tasid Margus Kasemaa ja orkestri pea­ dirigent Arvi Miido. Mitmekesine ka­ Juba esimesel kontserdil va sisaldas nii puhkpilliorkestrile loo­ sattus publik orkestrist vai­ dud originaalmuusikat kui ka seadeid. mustusse. Ajalehest Teataja Mitmed teosed kõlasid Eestis esmakord­ võib lugeda: "Igast ettekan­ selt, näiteks Paul Hindemithi "Marss" dest õhkub pealtkuulajale (neljas osa "Sümfoonilistest metamor­ orkestri tublidus ja kunstili­ foosidest"), Gilbert Vinteri "Hunter's ne küpsus (...) täis elu ja vai­ Noon" (arranžeerinud Arvi Miido) mu. Ja missuguse osavuse­ ning Andre Waigneini särav ja virtuoos­ ga juhataja taktikeppi koori ne "Three movements" klaverile ja [orkestri] üle valitseb ja mis­ puhkpilliorkestrile. Esiettekandele tu­ suguse kindluse ning karva- li ka Villem Kapi 1958. aastal loodud pealsusega viimane esimese Sajandialguse suvitajate meelispaik Kadrioru "Intermezzo", mille värvikas seade päri­ soovid tähele paneb ja täi­ Supelsalong. nes Arvi Miido sulest. Teos leiti Teatri- ja dab, sellest andsivad eelnim. Muusikamuuseumi fondidest alles 2003. õhtul vast Wagneri ooperi aastal ning selle esiettekandega tähista­ "Lendava Hollandlase" ouvertura kõige põhjalikumat tunnistust." ti ühtlasi ka Villem Kapi 40. surma-aas- Mitmel kontserdil oli solistiks dirigendi pianistist abikaasa, ajakirjanduses kla­ tapäeva. Vaskpilliansambli ees tegi oma verivirtuoosiks nimetatud, maailmakuulsa pianisti-helilooja Ferruccio Busoni õpila­ dirigendidebüüdi Igor Rootsi, juhatades ne Sigrid Sundgren-Schneevoigt. Tallinna kontsertidel Ajutises Teatris ja Kadrioru Anton Bruckneri moteti "Christus factus Salongis mängis Sigrid Sundgren-Schneevoigt Liszti, Tšaikovski ja Weberi kontser­ est" seadet. te niisuguse eduga, et Uus Aeg märkis: "Paremini ei või üleüldse keegi mängida, kui tema seda tegi." Kontsert oli linnarahvale tasuta, kava­ Ühel sümfooniakontserdil oli Schneevoigtil kavas ka Eesti helilooja teos - lehtede müügist saadud 1200 krooni an­ Tallinna orkestrijuhi, viiuldaja ja helilooja Kristjan Strobeli "An der Ostsee Strand", netati Metodisti kiriku orelifondi heaks. kus I osa on vene, II osa rootsi ja III osa eesti motiividega. Piirivalve orkestri ees soleeris soomlanna Maikuu kontsertide üllatusdirigendid olid Soome heliloojad Armas Järnefeldt ja Sinikka Holma-Peets. Jean Sibelius. Järnefeldt juhatas 19. mail nii enda kui ka Svendseni ja Wagneri teo­ FOTO ERAKOGUST seid. Sibeliuse 24. mai autorikontserdil kõlasid helilooja juhatusel tema Teine süm­ foonia, "Valse triste", "Andante keelpillidele" ja süit "Karelia". Sügavasisulise kont­ serdi järel kirjutas Teataja: "Soome muusikameistri helitööd näivad ka siis vagusaks ja tõsiseks jääma, kui rõemust pajatavad." Mai keskel esinesid veel teisedki Soome muusikud kontserdiga Harjuvärava mäel. Need olid Helsingi ratsarügemendi orkestri pillimehed Aleksei Apostoli juha­ tusel. Viimane oli kreeklane, kelle Soome sõdurid olid Türgi sõja päevil orblapsena Soome toonud. Apostol oli tollal Helsingi linnaorkestri ja sõjaväeorkestri dirigent, hiljem Soome armee orkestrite peakapellmeister. Eesti Postimees kirjutas pärast kontserti: "Helsinki pasunakoor paneb oma mängu paleusliku puhtuse ja üleüldise muusikalise võimu läbi iga kuulajat imestusse. Kas ei oleks see asjakohane, kui meie laulupidudele, millede pääotstarbe ju muusikakunsti edendamine on, pidutoimkon- dade poolt niisugused eeskujulikud koorid kontserti andma kutsutaks."

Heino Rannap

muusika 5/04 37 M L M A continuo. Nii on märgitud kaas­ ülesvõte, millele on juurde mik- loodud muusikainstrumentide- kirjas. Kuulamisel tekib mulje, situd kunstlik akustika. Kuid ga. Cage'ilik "heli kui muusika" eriti liikuvates osades, et kla­ oluline pole mitte see, vaid tüüpi mõtlemine. Siin on kõik vessiin puudub ning tegevuses võimas eesti märk tänapäeva ühte patta pandud. Spontaanne, on viola da gamba sooloinstru­ barokkmuusika maailmas. improvisatoorne. Lihtsalt ekspe­ mendina ja tšello continuo'na. riment ja helimaastikes nautle­ Aeglastes osades oleks nagu siis­ Toomas Velmet mine. Sellisena plaat just võlub­ ki ka klavessiini atakk tuvasta­ ki. Küllap oleks selles helime- tav. Kuid see on üldiselt vähe ditatsioonis osalemine omaette oluline, kui esitus on nii kõr­ värvikas elamus, aga kõrvalt­ Ж r^Bf gel tasemel nagu sel plaadil. vaatajale võib jääda mulje stii­ Telemann. Quartets. Hortus Ansamblimeisterlikkus, ener­ hiast. Ehk peaks selliseid üritu­ Musicus / Andres Mustonen. geetiline pulss ja agoogiline stii­ si korraldama n-ö avalikus vor­ apex 2564 60636-2 litaju on briljantsed ning nau­ mis, kus kõik huvilised, "pillid" ditavad eriti nimetatud Pariisi käes, helisid loomas. Seetõttu Firmalt Apex (Warner Classics) kvartettides. Plaadile mahuvad on pikemaid helietteasteid ka on ilmunud kordusväljaandena veel e-moll kvartett Telemanni tüütum jälgida, ei moodustu ter­ CD Georg Philipp Telemanni kuulsaimast sarjast "Tafelmusik" vikut. "Õhtune ring" võiks aga loomingust meie Hortus ja A-duur kontsert sarjast "Six suisa muusikapala mõõtu tun­ Musicuse barokksolistide esi­ concerts et six suites". Need Rohuringid. Circles of grass. duda - pidev pulss loob rütmi- tuses. Esmakordselt nägi sama teosed, kaasa arvatud A-duur Projekt Unison. fooni. Justkui kõlapilt masina­ salvestus ilmavalgust Finlandia kontsert, sobivad suurepära­ MKDKCD0013 värgi tööst. Näiteks aurumasin. Recordsi hõlma all 1994. aas­ selt eelnevate naabrusse, kuigi Sinna lisanduvad hiljem ida­ tal. Seekordne CD kuulub aga selgelt flöödi- ja viiulikesksed, Selleks, et nii kentsakast plaa­ maised tämbrid ja masinavärgi seeriasse, kuhu kontseptsioo­ on need klassifikatsioonilt siis­ dist õiget pilti anda, peab mulje hajub. "Jälg" on humoo­ ni autor Matthew Cosgrove ki kammermuusika. Selgelt on ära jutustama ka plaadi saa­ rikas kahekümnesekundine lühi- on koondanud vaheldumisi tajutav aga akustiline erinevus misloo, et asi tunduks ilme­ number jälgi nuhutavast koerast Telemanni orkestri-, kontsert- plaadi esimese poolega võrrel­ kam, mõjuvam ja mõisteta­ pluss "veel midagi" heliümb- ja kammermuusikat tänapäeva des ja ka esituslik talitsetus ehk vani. Muusikalisele materjalile rusest. tippmuusikute interpretatsioo­ korrektsuse absolutiseerimine. on plaadi lõpus boonusträkina nis. Kindlasti on tarvis ära mär­ Mõnevõrra ootamatu on basso ka video, mis üritusest samu­ Mirjam Tally kida need, kes on seeria eelmis­ continuo (tšello) fokuseeritus. ti aimu annab. Mingid tüü­ tel plaatidel Telemanni muusi­ Siinjuures oleks õige pöö­ bid otsustavad muru maast kat jäädvustanud: Amsterdami rata tähelepanu plaadi salves­ üles võtta, rullides selle lõpuks Kammerorkester ja Frans tuse markeeringule. Teatavasti ribadena kokku nagu vaiba. Brüggen; Brüggen ja Anner tähistatakse tänaseni helisalves­ Loomulikult kasutatakse muru Bylsma Gustav Leonhardtiga; tuse kolme olulisemat etappi kangutamisel ka abivahendeid. Concentus Musicus Wien ja järgmiste märkidega: A - ana­ Vaibastunud murukate leiab Nikolaus Harnoncourt ning seni loog ehk analoogmagnetofon endale uue funktsiooni põran­ vist viimasena Hortus Musicus ning D - digitaaltehnoloogia. dakattena MKDK stuudios alias koosseisus Andres Mustonen Esimesena märgitakse ära sal- Polümeeri mänguloomade kar- (viiul), Neeme Punder (flööt), vestamisviis, teisena montaaž ja vastamise tsehhis (! kui ma olin Peeter Klaas (viola da gamba), viimasena mastering ehk lõpp- nüüd nimetusega täpne). Pisut Tarmo Toom (tšello) ja Imbi viimistlus. Hortuse CD on puurimist, ning tehasestuudios Tarum (klavessiin). Teoseid tähistatud DDD, salvestusaeg on valmivad esimesed omaloodud Soo-Roo. David Rothenberg, mängitakse ajastu ehk siis 1992, koht Linnahalli stuudio "keelpillid", millel poognaga John Wieczorek, Robert 18. sajandi instrumentidel. ning režissöör Jüri Tamm. Aeg tõmmates saab tekitada metal­ Jürjendal. Plaadile on salvestatud kaks ja koht panevad markeeringu seid kriipeid. Lisanduvad ka Terra Nova Music, TN 0302 kvartetti Telemanni nn Pariisi suure kahtluse alla, pigem võiks ontlikuma helimaailma elemen­ kvartettidest, mis on täieliku see olla ADD, sest 1992. aastal did, flööt, kannel, kitarr ning Kellele ökoloog-filosoof-sak- koguna avaldatud Pariisis 1752. Eestis minu teada digisalvestuse idamaised pillid. Asjasse sekku­ sofonist/klarnetist Rothenbergi aastal nimetuse all "Nouveaux võimalust ei olnud. Ka origi- vad ka linnu- ja muud loodus­ tegemised varem teada, tunneb quatuors en six suites". Need naalsalvestuse aeg on kahtlane, hääled. Võib-olla veel keegi. tema aura juba esimestest noo­ kvartetid (D-duur ja a-moll) on kuna tšellist Tarmo Toom oli Seda võib tinglikult muusikaks tidest ära. Rothenbergi käekiri süidivormis ning esitatud koos­ sel ajal juba Eestist lahkunud. nimetada, ehkki pigem on tule­ on plaadil ilmselgelt esiplaanil. seisus flauto traverso, viiul, tšel­ Pigem on tõene, et Linnahalli museks helikeskkond koos ole­ Teised hajuvad avaraks taga­ lo või viola da gamba ja basso stuudios tehti mitmerealine matute, olemasolevate ja oma­ plaaniks, kui muusikat vaadel-

38 muusika 5/04 da filmikaadrina. Mitmekülgne mõtleja väljendab oma rohe­ list maailmavaadet ka muusi­ kas üsna tuntaval moel, põi­ mides mõtlike faktuurikihtide vahele linnuhääli ja muid loo- dusvidinaid. Tulemuseks floo­ ra ja faunaga rikastatud atmos­ fäär, mis on uinutavalt kütkes­ tav, vetrub ja võngub kusagil une ja ärkveloleku piiril. Sood ja roostikud. Kõrrelised hap­ ras tuules. Olgu ka nimetatud stiilist ja (puhk)pillimäng John Piotr Anderszewski. Chopin Upon Cycles. 000. stiililised pidepunktid: vabalt Coltrane'i kõlavusest. Samas / ballades, mazurkas, polo­ Planet Mu ZIQ080 jazzilikult voolavad klarneti- jätab suur osa nende salvestus­ naises. soolod, millele trummid loo­ test kuidagi formaalse, tunde- Virgin Classics 7243 5 45619 000 on Nicholas С. Raftis III vad juurde crossoveflikku vaese mulje. 24 Detroidist. Lisaks artisti- ja äärismustrit. Etnotrummid vii­ Magnus Lindgreni "The pärisnime õnnestunud kombi­ vad mõtted idamaile: tablad Game" mõjub mitmete teis­ 1969. aastal sündinud poola pia­ natsioonile peaks debüüt väide­ ("Ghostwritten", "Four te kõrval hoopis värskemalt. nist Piotr Anderszewski ei tee tavalt ligilähedase eduga kom­ Worlds") justkui Collin Walcotti Lindgren mängib võrdselt sora­ esmapilgul midagi erakordset. Ta bineerima ka techno kohalikke mõtteruumist. Kitarriltki vaik­ valt tenorsaksi, erinevaid flöö­ ei mängi tuntud lugusid aegla­ (Detroidi) juuri pisut uuemate seid hetki: meloodilisi jooni, te ja bassklarnetit ning tegut­ semalt või kiiremini, ei löö oma Euroopa võrsetega (Autechre, koputamist ("Music/Illusion"), seb valdkonnas, mida on kõige kontsertidel publikurekordeid. Ta AFX, Squarepusher). Ses suhtes kilinat kõrgeimate kitarrivõi- ohutum nimetada nüüdisaegseks on aga interpreet, kes alati säilitab on raske kohe seisukohta võt­ maluste piiril ("Cloud Catch"). mainstream'iks. Tema akustilisse muusikabisnises iseseisvuse. ta, kuid üks teine uus ja edu­ "David and the Ööbik" on ilm­ kvartetti kuuluvad noored hästi Chopin peaks poolakast kas Planet Mu artist, Venetian selgelt humoorikas ameeriklase koolitatud muusikud, kes tule­ Anderszewskile olema eriti omane. Snares turgatab plaadi väga kohtumine eestimaise ööbiku­ vad toime nii hard-bop'i seem­ Pianist on aga korduvalt nentinud, erraatilise ja kurva avaloo pea­ ga, keda ta klarnetil püüdlikult nest võrsunud peavooluga kui et Chopini muusika ei anna end le pähe küll. Mu-ziqi plaadi­ pööritavate viisidega imiteerib. ka latino-, popi- ja etnoelemen- talle kergelt kätte. firma on praegu selle muusi­ Huvitava tämbriga flööte saab tide ühtesulatamisega. Enam Plaadil kõlab suhteliselt kar­ kastiili vaieldamatu globaalne lugudes samuti kuulda: norra kui pool plaadi numbritest on ge valik Chopini teostest: hilise­ liider, mida vanasti nimetati ülemheliflööt ja boliivia vile- Lindgreni omalooming, on ka mate aastate masurkad, kolmas ja drilVrfbass^iks, kuid et aega­ flööt ("Peter Clark"). Plaadi tuntud palu nagu "Softly as in a neljas ballaad, poloneesid op 44 ja de jooksul on sinna nii palju nimilugu, linnutaustaga "Soo- Morning Sunrise" ja "Caravan" 53. Üritada siin millegagi üllatada, ambientsemat/tontlikumat kraa­ Roo" on aga Jürjendali äratun­ - nende värskuse tagavad huvi­ ületada Chopini iidol-mängijaid ei mi peale ladestunud, ei kir­ tavate kitarrimustritega (midagi tavad seaded. ole kerge ülesanne. Anderszewski jelda see tema olemust enam WGT teiselt plaadilt "3 on 1" ja Meie aja globaalset jazzi- seda ei taotlegi. Ta tõmbub kärast kuigi hästi; Venetian Snares, "Päikesemuusika"?). kliimat iseloomustab pidev taga­ eemale ja süveneb. Pakub välja Speedranch+Jansky Noise, Muusika neile, kes hindavad si vaatamine ja enese soojenda­ oma suveräänse Chopini. Shitmat, 000 ja eriti muidu­ hõljumist kõlaatmosfäärides. mine legendide aupaistel koos Muusikat kuulama asudes tun­ gi Mu-ziq ise on alusepanijad Ilma maa peale tulemata. hoiakuga, et kõik tõeliselt ori­ dub esiteks, et see polegi Chopin, väiksele globaalsele subkultuu- ginaalne on jäänud möödanik­ on hoopis mingi senitundma­ rile, kus, tõsi küll, originaalsu­ Mirjam Tally ku. Sellises õhustikus on noortel tu helilooja. Tuttavad nukker- sest olulisemaks peetakse sage­ muusikutel raske ennast tõesta­ magusad helid tekitavad hoopis li nn tantsumuusika klišeede The Game. Magnus Lindgren da. Kui Magnus Lindgreni muu­ teist laadi mõtteid kui tavaliselt. nihestamist. Umbes samamoodi, Quartet. sika ka kaugemat silmapiiri ei See on väga mehine ja kirglik nagu hea reklaam üritab nihes­ Caprice Records 21696 sihi, kõlab see täna selgelt ja Chopin. Anderszewski asub tee­ tada reklaami klišeid, aga mida­ värskelt. le nagu muinaskangelane, ei lase gi enamat sellele tavaliselt ei Olles viimasel ajal läbi kuula­ end ühestki sosinast kõrvale kallu­ järgne. nud paraja virna valdavalt uue­ Joosep Sang tada. Tema kujundatud ballaadid mat ja päris uut rootsi jazzi, mõjuvad romantiliste tragöödia­ Erkki Luuk segunevad minu muljetes aus­ tena, kus varjatud pinge koguneb tus selle maa jazzi kõrge taseme ning purskub heroilistesse kulmi­ vastu ja teatud väsimus stampi­ natsioonidesse. Masurkad vään­ dest, mis paljudel plaatidel läbi levad arabeskidena, poloneeside kumavad. Rootsi jazzmuusikud patriotism ei tekita piinlikkust. on üldjuhul truud oma ameeri­ Suurepärane Chopin väljub oma ka eeskujudele, nende omaloo­ kaunist nišist. ming lähtub kõige sagedamini Thelonious Monki nurgelisest la Remmel

muusika 5/04 39 COLLAGE Mai

Tallinnas Ploompuu toomkirikus 14. 05 kell 19 Tšaikovski ooper Salumäe toomkirikus 8. ja 9. 05 kell 12 Britteni laste­ "Padaemand" Rahvusooperis 22. 05 kell 12 ja 15 EMA oope­ 1. 05 kell 12 Orelipooltund: Elke ooper "Väike korstnapühkija" Estonia ristuudio diplomietendus: Unt toomkirikus Rahvusooperis Estonia 15. 05 kell 12 Orelipooltund: Piret Humperdincki ooper "Hansuke ja 1. 05 kell 18 Aet Ratassepa viiuli- 8. 05 kell 14 Estonia Seltsi sega­ Aidulo toomkirikus Greteke" Eesti Nukuteatris klass Eesti Muusikaakadeemias koor, Heli Jürgenson, Jorma Sarv 15. 05 kell 15 Lakeuden Ristin 22. 05 kell 19 Hooaja lõppkontsert. 2. 05 kell 12 Lehäri operett "Lõbus (dirigendid) Niguliste kirikus Kamarikuoro Seinäjoelta, Johanna Mascagni ooperi "Talupoja au" lesk" Rahvusooperis Estonia 8. 05 kell 17 Doktorikontsert: Ojala (dirigent) toomkirikus kontsertettekanne: Rahvusooperi 2. 05 kell 13 Klassikaraadio oreli­ Ludmilla Kõrts (sopran) Eesti 15. 05 kell 17 Pieces de Viole. Estonia koor ja sümfooniaorkes­ kontsert: Ene Salumäe toomkirikus Muusikaakadeemias Marais - Forqueray V: Markku ter, Vanemuise ooperikoor, Marta 2. 05 kell 15 Isamaaliste koori­ 8. 05 kell 19 Festival "Orient". Luolajan-Mikkola (viola da gamba), Moretto (sopran), Kaludi Kaludov laulude konkursi "Armastan sind, Aarded maailma katuselt: Drikung Eero Palviainen (archiliuto), Anssi (tenor), Heli Veskus (sopran), Iris Eestimaa" lõppkontsert Estonia Kagyu nunnad (Tiibet) Estonia Mattila (klavessiin) Kadrioru lossis Oja (metsosopran), Jassi Zahharov kontserdisaalis kontserdisaalis 15. 05 kell 19 Prokofjevi ballett (bariton), Eri Klas (dirigent) Estonia 2. 05 kell 16 Magistrikontsert: 8. 05 kell 19 Tšaikovski ooper "Romeo ja Julia" Rahvusooperis kontserdisaalis Reene Pehka (klaver, kammeran­ "Padaemand" Rahvusooperis Estonia 22. 05 kell 19 Cannito ballett sambel) Eesti Muusikaakadeemias Estonia 16. 05 kell 11 Britteni laste­ "Cassandra" Schiavoni muusikale 2. 05 kell 19 Magistrikontsert: 9. 05 kell 12 Emadepäeva pidulik ooper "Väike korstnapühkija" Rahvusooperis Estonia Kaia Tambi (tšello) Eesti kontsert Estonia kontserdisaalis Rahvusooperis Estonia 23. 05 kell 12 Balletikooli gala Muusikaakadeemias 9. 05 kell 16 Magistrikontsert: 16. 05 kell 13 Orelitund: Rahvusooperis Estonia Reet Uba (vioola) Eesti Tiiä Tenno-Ratas Eesti 23. 05 kell 17 Suur Muusika­ 3. 05 kell 17 Doktorikontsert: Muusikaakadeemias Muusikaakadeemias akadeemia: Andres Mustonen Mihkel Peäske (flööt) Eesti 9. 05 kell 16 Alfred Papmehli 16. 05 kell 17 Akadeemiline kam­ (viiul), Peeter Klaas (viola da Muusikaakadeemias mälestuskontsert: Pille mermuusika Kadrioru lossis: Mari gamba), Ivo Sillamaa (klavessiin) 4. 05 kell 18 Vladimira Lebedeva Prans (viiul), Lea Leiten (kla­ Tampere-Bezrodny (viiul), Risto Kadrioru lossis (klaver), Maria Bachmann (klaver) ver), Mart Laas (tšello) Eesti Lauriala (klaver) 23. 05 kell 18 Kristjan Hallik (viiul) Eesti Muusikaakadeemias Muusikaakadeemias Eesti Muusikaakadeemias 4. 05 kell 19 Operetirevüü 9. 05 kell 19 Tõnu Reimanni viiuli- 18. 05 kell 19 Magistrikontsert: "Vahuvein ja paprika!" klass Eesti Muusikaakadeemias Hanna Renter-Reintamm (kooli­ 27. 05 kell 19 Eesti Rahvus­ Rahvusooperis Estonia 9. 05 kell 19 ERSO, Barry Douglas muusika), Rocca al Mare Kooli meeskoor, Lone Larsen (dirigent) 5. 05 kell 18 Magistrikontsert: (klaver), Leif Segerstam (dirigent) õpilased ja lastekoor, kammerkoor Mustpeade Majas Karmen Puis (metsosopran) Eesti Estonia kontserdisaalis Kellerkoor Rocca al Mare Koolis 28. 05 kell 18 Löökpilliansambel Muusikaakadeemias 19. 05 kell 19 J. Straussi operett PaukenfEst V: Vambola Krigul, 5. 05 kell 19 J. Straussi operett 10. 05 kell 19 Vanemuise teatri "Viini veri" Rahvusooperis Estonia Anto Õnnis, Hele-Riin Uib Eesti "Viini veri" Rahvusooperis Estonia külalisetendus: Kalmani operett 20. ja 21. 05 kell 11 EMA Muusikaakadeemias 6. 05 kell 18 Magistrikontsert: "Bajadeer" Rahvusooperis Estonia ooperistuudio diplomietendus: 28. 05 kell 18 Magistrikontsert: Leonora Palu (flööt), Voces 11.05 kell 14 ja 18 Endla teatri Humperdincki ooper "Hansuke ja Eve Pütsepp (tšello) Eesti Musicales Ensemble, külalisetendus: "Karlsson katuselt" Greteke" Eesti Nukuteatris Muusikaakadeemias Risto Joost (dirigent) Eesti Rahvusooperis Estonia 20. 05 kell 15 Lõunamuusika. 28. 05 kell 19 Festival "Tubin Muusikaakadeemias 12. 05 kell 12 Endla teatri küla­ Tubiniana: Eesti noorte interpreeti­ ja tema aeg": ERSO, Vardo ц 6. 05 kell 18 Külaliskontsert: Tuula lisetendus: "Karlsson katuselt" de konkurss-galakontsert Estonia Rumessen (klaver), Marina Šagutš Paavola (orel), Colin Hansen (kla­ Rahvusooperis Estonia kontserdisaalis (sopran), Nikolai Aleksejev (diri­ ver) Eesti Muusikaakadeemias 12. 05 kell 19 Doktorikontsert: 20. 05 kell 19 Operetirevüü gent) Estonia kontserdisaalis 6. 05 kell 19 Finghin Collins (kla­ Irina Zahharenkova (klaver) Eesti "Vahuvein ja paprika!" 29. 05 kell 12 Orelipooltund: ver) Estonia kontserdisaalis Muusikaakadeemias Rahvusooperis Estonia Kristiina Hoidre toomkirikus 6. 05 kell 19 Verdi ooper "La 13. 05 kell 14 Magistrikontsert: 20. 05 kell 19 Avi Benjamini muu­ 29. 05 kell 18 Magistrikontsert: traviata" Rahvusooperis Estonia Ave Ott (klaver) Eesti sikali "Devil in Moscow" kontsertet­ Anna-Kaisa Rautanen (klaver) Eesti 7. 05 kell 19 Prokofjevi ballett Muusikaakadeemias tekanne: Tallinna Kammerorkester, Muusikaakadeemias "Romeo ja Julia" Rahvusooperis 13. 05 kell 19 Magistrikontsert: Limor Oved (sopran), Michal 29. 05 kell 16 Klassika koos Estonia Tanel Juksaar (tromboon) Eesti Vainberg (sopran), Sassi Keshet Klasiga: Tallinna Kammerorkester, 7. 05 kell 19 Diplomaatilised Muusikaakadeemias (tenor), Dmitri Semjonov (tenor), Eri Klas (dirigent), Peeter Volkonski noodid - Brasiilia. Sambalegend 13. 05 kell 19 Tšaikovski ballett Leonid Savitski (bass), Erki Pehk (tekst) Mustpeade Majas Nelson Sargento: Afonso Machado "Luikede järv" Rahvusooperis (dirigent), Andres Ots (tekst) 29. 05 kell 16 Väravatorni muusika: (mandoliin), Bartholomeu Wiese Estonia Estonia kontserdisaalis Hortus Musicus Väravatornis (kitarr), Märcio "Hulk" Almeida 14. 05 kell 17 Magistrikontsert: 21. 05 kell 19 Rahmaninov 29. 05 kell 19 Festival "Tubin ja (cavaquinho), Eduardi Neves Pille Prans (viiul) Eesti - Vesprid. Eesti Filharmoonia tema aeg". Larissa Gergijeva esit­ (saksofon, flööt), Xande (löökpillid) Muusikaakadeemias Kammerkoor, Paul Hillier (dirigent) leb: Laulavad Peterburi Maria teatri Estonia kontserdisaalis 14.05 kell 19 A laRusse Niguliste kirikus solistid. Jekaterina Sementšuk (sop­ 8. 05 EMLSi üle-eestilise poiste­ - Kevadpühitsus: Eesti-Soome 21. 05 kell 19 Balletikooli gala ran), Vladislav Sulimski (bariton). koori Kalev 10. aastapäeva kont­ Sümfooniaorkester, Anu Tali (diri­ Rahvusooperis Estonia Larissa Gergijeva (klaver) sert Metodisti kirikus gent) Estonia kontserdisaalis 22. 05 kell 12 Orelipooltund: Ene 8. 05 kell 12 Orelipooltund: Kadri

40 muusika 5/04 30. 05 kell 17 Akadeemiline kam­ teatris koor Ellerhein, poistekoor Revalia, mermuusika Kadrioru lossis: Julia 28. 05 kell 19 Eesti Rahvus­ Anneli Mäeots ja Alla Eenmaa (diri­ Lurje (barokkviiul), Marju Riisikamp meeskoor, Lone Larsen (dirigent) gendid) Otepää kultuurikeskuses (klavessiin) Vanemuise kontserdimajas 7. 05 kell 18 Perekond Järvide trio: 30. 05 kell 20 Festival "Tubin Marius Järvi (tšello), Miina Järvi ja tema aeg": Ivari Ilja (klaver) (viiul), Mihkel Järvi (klaver) Valga Estonia kontserdisaalis muusikakoolis Pärnus 8. 05 Laul latt läbi Meremäe: folk- 5. 05 kell 19 Finghin Collins (kla­ looripidu Meremäe vallas ver) Pärnu kontserdimajas 9. 05 kell 12 Emadepäeva kontsert Tartus 5. 05 kell 19 EMA magistrikont- Valga kultuuri- ja huvialakeskuses 4. 05 kell 12 Rossini ooper "Sevilla sert: Leonora Palu (flööt), Voces 13. 05 kell 18 Valga Gümnaasiumi habemeajaja" Vanemuise väikeses Musicales Ensemble, Risto Joost XXIII laulu- ja tantsupidu Valga majas (dirigent) raekojas laululaval 4. 05 kell 19 Finghin Collins (kla­ 6. 05 kell 19 Diplomaatilised 15. 05 kell 14 Eesti Rahvus­ ver) Vanemuise kontserdimajas noodid - Brasiilia. Sambalegend meeskoor, Ants Soots (dirigent) 5. 05 kell 19 Vanemuise Tantsu- ja Nelson Sargento: Afonso Machado Haimre mõisa pargis Balletikooli I lennu diplomietendus (mandoliin), Bartholomeu Wiese 19. 05 kell 19 Nii õrn on öö: Vanemuise suures majas (kitarr), Märcio "Hulk" Almeida Hedvig Hanson (vokaal), Andre 6. 05 kell 19 Festival "Orient". {cavaquinho), Eduardi Neves Maaker (kitarr) Valga kultuuri- ja Täpsem info kodulehekülgedelt: Aarded maailma katuselt: Drikung (saksofon, flööt), Xande (löökpillid) huvialakeskuses Concerto Grosso: Kagyu nunnad (Tiibet) Vanemuise Pärnu kontserdimajas 21.-22. 05 190 aastat Jänis Cimze www.concertogrosso.ee kontserdimajas 7. 05 kell 19 Festival "Orient". sünnist ja 155 aastat Valga semi­ Eesti Filharmoonia Kammerkoor: 7. 05 kell 19 Kalmani operett Aarded maailma katuselt: Drikung nari asutamisest: juubeliüritused www.epcc.ee "Krahvinna Mariza" Vanemuise Kagyu nunnad (Tiibet) Pärnu kont­ Valgas ja Valkas Eesti Interpreetide Liit: suures majas serdimajas 22. 05 kell 19 Rahmaninov www.interpreet.ee 8. 05 kell 19 ERSO, Barry Douglas 23. 05 kell 17 Hooaja lõppkontsert. -Vesprid. Eesti Filharmoonia Eesti Kontsert: www.concert.ee (klaver), Leif Segerstam (dirigent) Mascagni ooperi "Talupoja au" Kammerkoor, Paul Hillier (dirigent) Eesti Muusikaakadeemia: Vanemuise kontserdimajas kontsertettekanne: Rahvusooperi Haapsalu toomkirikus www.ema.edu.ee 9. 05 kell 17 Tartu Noortekoor, Estonia koor ja sümfooniaorkes­ 28. 05 kell 19 Festival "Tubin ja ERSO: www.erso.ee meeskvartett Ur2kam Tartu Ülikooli ter, Vanemuise ooperikoor, Marta tema aeg". Larissa Gergijeva esit­ Kontserdid Tartus: www.tartu.ee aulas Moretto (sopran), Kaludi Kaludov leb: Laulavad Peterburi Maria teatri Pärnu Kontserdibüroo: 12. 05 kell 19 Ann Õun (flööt), (tenor), Heli Veskus (sopran), Iris solistid. Jekaterina Semtšuk (sop­ www.parnukontsert.ee Vambola Krigul (löökpillid) linna­ Oja (metsosopran), Jassi Zahharov ran), Vladislav Sulimski (bariton). Pärnu kontserdimaja: muuseumis (bariton), Eri Klas (dirigent) Pärnu Larissa Gergijeva (klaver) Narva www.concert.ee 14. 05 kell 19 Janek Savolaineni kontserdimajas linnuses Pärnu Koorifestival: www.prkf.ee tantsuetendus "This is a small step 27. 05 kell 14 ja 18 Rahvusooperi Rahvusooper Estonia: for a man..."; Ruslan Stepanovi Estonia külalisetendus: Britteni www.opera.ee tantsuetendus "L'amour" Yann lasteooper "Väike korstnapühkija" Tallinna Filharmoonia: Tierseni muusikale Sadamateatris Endla teatris www.filharmoonia.ee 14. 05 kell 19 Hooaja lõppkont­ 27.-30. 05 Pärnu Rahvusvaheline Teater Vanemuine: sert. Orffi "Carmina burana": Tartu Koorifestival 2004 www.vanemuine.ee Poistekoor, H. Elleri nim muusi­ 29. 05 kell 19 Eesti Rahvus­ Vanemuise kontserdimaja: kakooli kontsertkoor, Halebopp meeskoor, Lone Larsen (dirigent) www.concert.ee Singers, Vanemuise sümfooniaor­ Pärnu kontserdimajas Vox Clamantis: kester ja ooperikoor, Alla Popova, www.voxclamantis.ee Jan Oja, Lauri Vasar, Mihkel Üle-eestiline kultuuriürituste and­ Kütson (dirigent) Vanemuise kont­ mebaas: www.kultuuriinfo.ee serdimajas Kõikjal üle Eesti 15. 05 kell 19 Kalmani operett 1. 05 kell 15 Grieg - Norra arm: "Krahvinna Mariza" Vanemuise Ann Õun (flööt), Ralf Taal (klaver) suures majas Kärdla kultuurikeskuses 22. 05 kell 18 Idamaise tantsu 2. 05 kell 17 Kirikukontsert: Saksa kontsert Sadamateatris baptistiliidu meeskoor Haapsalu 23.-29. 05 Tartu II orelimuusika toomkirikus päevad 5. 05 kell 19 Õhtutund Valgrega: 27. 05 kell 19 Tantsu litaania: Ines Tiit Peterson Valga kultuuri- ja huvi- Maidre (orel), Kaie Kõrb (tants) alakeskuses Andmed on kontrollitud 18. aprillil Peetri kirikus 7. 05 Kodumaine viis: Tallinna Juunikuu kontserdiinfot 28. ja 29. 05 kell 18 Rahvusooperi Muusikakeskkooli, Nõmme COLLAGE'is avaldamiseks oota­ Estonia külalisetendus: J. Straussi Muusikakooli ja Tallinna me hiljemalt 10. maiks aadressil operett "Viini veri" Vanemuise Muusikakooli õpilased, tütarlaste­ [email protected]

muusika 5/04 41 ,'*£?-

00 .e\« *v

?5ÄV8T.--: TallinnaFJlh • • на '•&-/-т*ъ* ^Ww.filhatw ,«*'

6. mail kell 19 Pärnu Kontserdimajas 7. mail kell 19 Estonia kontserdisaalis DIPLOMAATILISED NOODID/ BRASIILIA Sambalegend NelSOn SdrqentO SKANDJNAAYLATUUR 2004 ___ Kaastegevad AFONSO MACHADO (mandoliin, arranžeeringud) BARTHOLOMEW •WffiSE-fkrtarr); MÄRCIO-"HULK" ALMEIDA" (cjvaquintiu)- EDUARPO NEVES (saksofon, flööt). XANDE (löökpillid): koostöös Brasiilia Saatkonnaga Helsingis

..7.:..m.aj.Lke!L1.9. Kadrioru, lossis. Trio Romanss

8. mail kell 12 Mustpeade majas Tallinna Muusikakeskkooli solistid TALLINNA KAMMERORKESTER Dirigent JÜRI ALPERTEN

20. mail kell 19 Estonia kontserdisaalis^ " 23." mai f "kell "19 Rl Га" "ко n g reššifi al fiš" DIPLOMAATILISED NOODID/ IISRAEL Avi Benjami n muusikal» DeVÜ 111 MOSCOW- TALLINNA KAMMERORKESTER LIMOR OVED (sopran), MICHAL VAINBERG (sopran), SASSI KESHET (tenor) DMITRI SEMJONOV (tenor), LEONID SAVITSKI (bass) Dirigent ERKI PEHK, Vahetekstid ANDRES OTS Koostöös Iisraeli Saatkondadega Helsingis ja Riias

30. mail kell 16 Mustpeade majas... Klassika koos Klasiqa TÄLLIN NÄ" KÄM MERÖRKESTER **'" Dirigent ERI KLAS Vahetekstid PEETER VOLKONSKI S. Prokofjev Sümfoonia nr 1 G-duur, sümfooniline jutustus lastele "Petja ja hunt"

1188 Nordeo® Hooaja ametlik infotelefon ПШЗШ