Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa

JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM

JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA

nr TAR-17

Rannu, JAH1000024 (jahipiirkonna nimi)

1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Jahiselts 1.2. Registrikood 80072396 1.3. Aadress Kipastu küla, Rannu vald, 61101 Tartumaa 1.4. Esindaja nimi Valdo Hermann 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5137887 Faksi number E-posti aadress [email protected]

2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected]

3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Valdo Hermann Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kippastu ja väike-konnakotka püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja § 53 lg 1 ja keskkonnaministri nimetus/ 19.04.2010 määruse nr 12 § 4 lg 4 ja § 5 lg 1 lähtuvad piirangud: • Inimeste viibimine ja jahipidamine on lubatud piirangu kirjeldus püsielupaigas 01. septembrist kuni 14. märtsini. • Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.2. Objekti ja Kipastu merikotka püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja keskkonnaministri 21.07.2010 nimetus/ määruse nr 33 § 4 lg 3 p1 ja lg 5 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ lähtuvad piirangud: • piirangu kirjeldus Inimeste viibimine ja jahipidamine on keelatud püsielupaigas 15.02 kuni 31.07. • Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.

1/2 4.3. Objekti Võrtsjärve hoiuala Vabariigi Valitsuse määrusesest 01.06.2006 nr 129 § 1 lg 13 „Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu nimetus/ maakonnas“ ja looduskaitseseaduse § 32 lg 2 lähtuvad piirangud: • Kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I piirangu kirjeldus lisas nimetatud elupaigatüüpide – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), lamminiitude (6450), siirdesoo - ja rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchus), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), mustviires (Chlidonias niger), roo -loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk (Fulica atra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), tuttpütt (Podiceps cristatus) ning harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis). • Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. • Hoiualal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta.

5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1

1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele.

6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna (1) Rannu jahipiirkonna pindala on 7180 hektarit. piirikirjeldus (2) Rannu jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

Rannu jahipiirkonna piir läheb Võrtsjärve rannajoone ja Võrtsjärve–Kaarlijärve tee ristumiskohast mööda Võrtsjärve– Kaarlijärve teed Kaarlijärveni; sealt mööda Juustu kraavi peakraavini ning mööda Konguta peakraavi Sangla turbaraba lõunapoolse piirikraavini; edasi mööda Sangla turbaraba lõunapoolset piirikraavi Lembavere peakraavini ning mööda Lembavere peakraavi Rõikojani; siitpeale mööda Rõikoja Konguta– maanteeni; seejärel mööda Konguta–Ervu maanteed Sangla–Rõngu maanteeni; teeristist mööda Sangla–Rõngu maanteed pargini ja sealt mööda Valguta– Kipastu teed Mustjärve teeni; edasi mööda Mustjärve teed Mustjärveni, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Mustjärve Mustjärve–Võrtsjärve sihini; siis mööda Mustjärve–Võrtsjärve sihti Võrtsjärveni ning mööda Võrtsjärve rannajoont Võrtsjärve–Kaarlijärve teeni (jahipiirkonna juurde kuulub Võrtsjärve akvatooriumi osa, mis ulatub 250 meetri kaugusele Võrtsjärve rannajoonest).

6.2. Jahipiirkonna tp://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000024&mount=view kaart

2/2